instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastasele Brownleele oli see karjääri neljandaks kullaks. Varem on ta triumfeerinud ka 2010., 2011. ja 2014. aastal. Lisaks on britil kaks olümpiakulda ja neli MM-tiitlit.
Ainsa eestlasena kaasa teinud Johannes Sikk sai liidrilt ringiga.
Britid võtsid aga Weertist mõlemad individuaalkullad, sest naistest triumfeeris Beth Potter. Eestlanna Kaidi Kivioja lõpetas 24. kohal. | Briti triatleet võttis kümnenda suurvõistluste kulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastasele Brownleele oli see karjääri neljandaks kullaks. Varem on ta triumfeerinud ka 2010., 2011. ja 2014. aastal. Lisaks on britil kaks olümpiakulda ja neli MM-tiitlit.
Ainsa eestlasena kaasa teinud Johannes Sikk sai liidrilt ringiga.
Britid võtsid aga Weertist mõlemad individuaalkullad, sest naistest triumfeeris Beth Potter. Eestlanna Kaidi Kivioja lõpetas 24. kohal.
### Response:
Briti triatleet võttis kümnenda suurvõistluste kulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti paremad olid Kristaps Platacs 17, Atvars Ozolinš 15 ja Armands Abolins 14 punktiga. Belgiale tõi Lou Kindt 18 ja Elias Thys 11 punkti.
Kolme vooru järel on Türgil A-grupis täisedu üheksa punkti, Läti jätkab nelja, Slovakkia kolme ja Belgia kahe punktiga.
B-grupis kaks esimest kohtumist kaotanud Eesti koondis võõrustab täna Tartus Hollandi koondist. | Avo Keel ja Läti said Kuldliigas esimese võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti paremad olid Kristaps Platacs 17, Atvars Ozolinš 15 ja Armands Abolins 14 punktiga. Belgiale tõi Lou Kindt 18 ja Elias Thys 11 punkti.
Kolme vooru järel on Türgil A-grupis täisedu üheksa punkti, Läti jätkab nelja, Slovakkia kolme ja Belgia kahe punktiga.
B-grupis kaks esimest kohtumist kaotanud Eesti koondis võõrustab täna Tartus Hollandi koondist.
### Response:
Avo Keel ja Läti said Kuldliigas esimese võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpooli juhendajana kaotas ta 2016. aastal Euroopa liiga finaali ja Inglismaa liigakarika finaali, mullu ka Meistrite liiga finaali.
"Ausalt öeldes tunnen peamiselt kergendust, eelkõige oma pere ees. Oleme viimased kuus korda läinud puhkusele hõbemedaliga - liiga lahe see polnud. Sel aastal on asjad teisiti, see [võit] on neile," lausus 51-aastane sakslane.
"Ma tean paremini kui keegi teine, mida Tottenham praegu tunneb. Neil oli sensatsiooniline hooaeg ja nad oleksid seda väärinud, aga me skoorisime õigetel hetkedel. Ma ütlesin pärast mängu [peatreener Mauricio] Pochettinole, et nad peaksid olema saavutatu üle väga uhked."
Kloppi jaoks oluline, et inimesed ei küsi temalt enam tiitlite mitte võitmise kohta. "Me soovime kindlasti asju võita - sada protsenti ja see on selle meeskonna jaoks alles algus. Neil on parimad aastad alles ees. Mul on palju hõbemedaleid ja nüüd on mul kuld, aga ma olen väga õnnelik teiste üle."
Oma eelmise klubi Dortmundi Borussiaga tuli Klopp kaks korda Saksamaa meistriks (2011, 2012) ja korra karikavõitjaks (2012), kuid Meistrite liiga finaalis (2013) tuli tunnistada koduse rivaali Müncheni Bayerni paremust. | Klopp: tunnen peamiselt kergendust, eelkõige pere ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpooli juhendajana kaotas ta 2016. aastal Euroopa liiga finaali ja Inglismaa liigakarika finaali, mullu ka Meistrite liiga finaali.
"Ausalt öeldes tunnen peamiselt kergendust, eelkõige oma pere ees. Oleme viimased kuus korda läinud puhkusele hõbemedaliga - liiga lahe see polnud. Sel aastal on asjad teisiti, see [võit] on neile," lausus 51-aastane sakslane.
"Ma tean paremini kui keegi teine, mida Tottenham praegu tunneb. Neil oli sensatsiooniline hooaeg ja nad oleksid seda väärinud, aga me skoorisime õigetel hetkedel. Ma ütlesin pärast mängu [peatreener Mauricio] Pochettinole, et nad peaksid olema saavutatu üle väga uhked."
Kloppi jaoks oluline, et inimesed ei küsi temalt enam tiitlite mitte võitmise kohta. "Me soovime kindlasti asju võita - sada protsenti ja see on selle meeskonna jaoks alles algus. Neil on parimad aastad alles ees. Mul on palju hõbemedaleid ja nüüd on mul kuld, aga ma olen väga õnnelik teiste üle."
Oma eelmise klubi Dortmundi Borussiaga tuli Klopp kaks korda Saksamaa meistriks (2011, 2012) ja korra karikavõitjaks (2012), kuid Meistrite liiga finaalis (2013) tuli tunnistada koduse rivaali Müncheni Bayerni paremust.
### Response:
Klopp: tunnen peamiselt kergendust, eelkõige pere ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumises kaheksa sekka alistas Eesti 45:39 Šveitsi naiskonna, kuid pääsul nelja hulka kaotas Ukrainale tulemusega 30:45.
Kohamatšides pidi Eesti naiskond tunnistama Rumeenia 38:45 ja Saksamaa 38:45 paremust.
U-23 Euroopa meistriks sai Itaalia naiskond. | Eesti naiskond tuli U-23 EM-il kaheksandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumises kaheksa sekka alistas Eesti 45:39 Šveitsi naiskonna, kuid pääsul nelja hulka kaotas Ukrainale tulemusega 30:45.
Kohamatšides pidi Eesti naiskond tunnistama Rumeenia 38:45 ja Saksamaa 38:45 paremust.
U-23 Euroopa meistriks sai Itaalia naiskond.
### Response:
Eesti naiskond tuli U-23 EM-il kaheksandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 6.22 Viljandi – Põltsamaa maantee 3. kilomeetril.
Viljandi politseijaoskonna välijuht Erki Jürgen ütles, esialgsetel andmetel oli autojuht õnnetuse ajal autos üksi.
"Tegu on sirge teelõiguga, mõlemal pool on põld. Mis põhjusel auto teel välja sõitis, ei ole hetkel teada," lisas politseiametnik. | Viljandimaal hukkus noor autojuht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 6.22 Viljandi – Põltsamaa maantee 3. kilomeetril.
Viljandi politseijaoskonna välijuht Erki Jürgen ütles, esialgsetel andmetel oli autojuht õnnetuse ajal autos üksi.
"Tegu on sirge teelõiguga, mõlemal pool on põld. Mis põhjusel auto teel välja sõitis, ei ole hetkel teada," lisas politseiametnik.
### Response:
Viljandimaal hukkus noor autojuht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalised läksid lõplikult juhtima 8. minutil, kui viskasid 5:5 viigiseisult kolm vastuseta väravat. Teisel poolajal jõudsid väljakuperemehed paaril korral kolme tabamuse kaugusele, kuid see oli ka kõik. Toom sooritas kaks pealeviset, millest üks jõudis sihile, vahendab Käsipall24.ee.
Kaotuse pidi vastu võtma aga Dener Jaanimaa tööandja TuS N-Lübbecke, kes jäi omal väljakul 27:32 (14:15) alla HSC 2000 Coburgile. Avapoolajal juba 11:6 eduseisus olnud võõrustajad lasid külalistel teha 12:3 vahespurdi ning sellega oligi võitja saatus otsustatud. Jaanimaa realiseeris kolmest pealeviskest kaks, lisaks selle andis eestlane kaks resultatiivset söötu.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Toomi koduklubi kindlustas liigakoha, Jaanimaale kaotus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised läksid lõplikult juhtima 8. minutil, kui viskasid 5:5 viigiseisult kolm vastuseta väravat. Teisel poolajal jõudsid väljakuperemehed paaril korral kolme tabamuse kaugusele, kuid see oli ka kõik. Toom sooritas kaks pealeviset, millest üks jõudis sihile, vahendab Käsipall24.ee.
Kaotuse pidi vastu võtma aga Dener Jaanimaa tööandja TuS N-Lübbecke, kes jäi omal väljakul 27:32 (14:15) alla HSC 2000 Coburgile. Avapoolajal juba 11:6 eduseisus olnud võõrustajad lasid külalistel teha 12:3 vahespurdi ning sellega oligi võitja saatus otsustatud. Jaanimaa realiseeris kolmest pealeviskest kaks, lisaks selle andis eestlane kaks resultatiivset söötu.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Toomi koduklubi kindlustas liigakoha, Jaanimaale kaotus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tornide väljaku pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida ehedaid Eesti piirkondade ja väliskülaliste pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel. Samuti saab küsida nõu rahvarõivaste teemal, sest koostöös käsitööliiduga toimub pärimuskülas rahvarõivaste tuulutamine.
Melu käib kogu päeva, kord keset küla, kord küla kaugemates soppides. Ilu lisavad külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on käsitöölaat, kus saab imetleda käsitöömeistrite kauneimat näputööd. Toidupärandit saab nautida sealsamas taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad.
Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.
Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös CIOFF®i ehk rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukoguga, mis toob festivalile alati palju välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, eesmärgiga väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.
Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis 29. maist 2. juunini rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna vanalinna päevadega. | Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica tõmbab otsad kokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tornide väljaku pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida ehedaid Eesti piirkondade ja väliskülaliste pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel. Samuti saab küsida nõu rahvarõivaste teemal, sest koostöös käsitööliiduga toimub pärimuskülas rahvarõivaste tuulutamine.
Melu käib kogu päeva, kord keset küla, kord küla kaugemates soppides. Ilu lisavad külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on käsitöölaat, kus saab imetleda käsitöömeistrite kauneimat näputööd. Toidupärandit saab nautida sealsamas taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad.
Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.
Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös CIOFF®i ehk rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukoguga, mis toob festivalile alati palju välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, eesmärgiga väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.
Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis 29. maist 2. juunini rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna vanalinna päevadega.
### Response:
Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica tõmbab otsad kokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Boston viskas end turvalisse eduseisu juba avakolmandikul, kui skoori tegid Patrice Bergeron, Charlie Coyle ja Sean Kuraly. Kohe teise perioodi algul realiseeris David Pastrnak arvulise ülekaalu seisuks 4:0.
Kuigi Ivan Barbašev avas kolmandiku keskel ka St. Louise väravatearve, siiv vaid minut hiljem viskas Torey Krug külaliste viienda tabamuse. Colton Parayko (St. Louis) väravale viimasel perioodil vastasid Bruinsi poolelt 23 sekundi sees veel Noel Acciari ja Marcus Johansson.
Mängu kõige resultatiivseim oli Bruinsi kaitsemängija Krug, kes lisaks visatud väravale kogus ka kolm tulemuslikku söötu.
Seeria neljas kohtumine peetakse teisipäeval samuti St. Louises. | Boston Bruins kurvastas St. Louise publikut seitsme väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Boston viskas end turvalisse eduseisu juba avakolmandikul, kui skoori tegid Patrice Bergeron, Charlie Coyle ja Sean Kuraly. Kohe teise perioodi algul realiseeris David Pastrnak arvulise ülekaalu seisuks 4:0.
Kuigi Ivan Barbašev avas kolmandiku keskel ka St. Louise väravatearve, siiv vaid minut hiljem viskas Torey Krug külaliste viienda tabamuse. Colton Parayko (St. Louis) väravale viimasel perioodil vastasid Bruinsi poolelt 23 sekundi sees veel Noel Acciari ja Marcus Johansson.
Mängu kõige resultatiivseim oli Bruinsi kaitsemängija Krug, kes lisaks visatud väravale kogus ka kolm tulemuslikku söötu.
Seeria neljas kohtumine peetakse teisipäeval samuti St. Louises.
### Response:
Boston Bruins kurvastas St. Louise publikut seitsme väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vanalinna päevade lõpuetendus "Aja vool" algab kell 20.00 Snelli tiigil ja on publikule tasuta.
Peakorraldaja Anne Velti hinnangul on lavastaja Ingmar Jõela loonud väga vaatemängulise läbi 800 aasta voolava etenduse, kus oluliseks kujundiks on vesi.
Etendusele kirjutas muusika Sander Mölder. | Vanalinna päevad lõpevad harukordse voolava etendusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vanalinna päevade lõpuetendus "Aja vool" algab kell 20.00 Snelli tiigil ja on publikule tasuta.
Peakorraldaja Anne Velti hinnangul on lavastaja Ingmar Jõela loonud väga vaatemängulise läbi 800 aasta voolava etenduse, kus oluliseks kujundiks on vesi.
Etendusele kirjutas muusika Sander Mölder.
### Response:
Vanalinna päevad lõpevad harukordse voolava etendusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et Tartu ülikooli ühes väärikas auditooriumis tuli kokku seltskond inimesi, et muu hulgas koosmõtestada kristlike väärtuse olemust euroopalike väärtuste kontekstis.
Teema oleks jäänudki sinna auditooriumisse, kui see mitte ei oleks viimasel ajal meie avalikkuse ees nii umbes üks kord tunnis, nii et arvasin, et vast võib ühe korra neist sisustada omapoolse panusega.
Püüdes esmalt sõnastada kohalviibijate jaoks olulisi kristlikke väärtusi, sai nimetatud plejaad erinevaid mõisteid nagu ligimesearmastus, andestus, mõõdukus, tänulikkus, isiklik suhe isikulise Jumalaga, lootus, lepinguline suhe Jumalaga ja elamine kristlasena. Loomulikult ei ole tegu mingi lõpliku nimekirjaga, kuna Jeesus ise ka kuskil ühtegi nimekirja ei kirjutanud.
Väärtuste puhul on oluline kõnelda autoriteedist ja allikast. Tunduks elementaarne, et kristlike väärtuste aluseks on Jumal. Kuid tõlgendamisel jääme hätta. Jumal kui Kristus, Jumal kui Looja, Jumal kui Valitseja. Kui, kui, kui…
Kõik suuremad kirikud sedastavad, et usu allikaks on pühakiri: Vana Testament ja Uus Testament. Erinevatel konfessioonidel lisanduvad neile juurde kas usutunnistuskirjad, traditsioon vms.
Vana ja Uus Testament. Miks üldse vana ja uus. Üks minu lemmikanekdoote kõlab järgmiselt. Juudi rabi pöördub suure murega Jumala poole: "Tead, mul on jama, mu poeg hakkas kristlaseks!" Jumal vastab: "Tean, mul ka." Rabi siis uurib, et mis sa tegid selle peale? Jumal: "Kirjutasin Uue Testamendi".
"Kristusega tuleb maailma uus leping. Kellele milline leping kehtib?"
Kristlase üheks tunnuseks on isikuline lepinguline suhe Jumalaga, aga milles seisneb leping? Vanas Testamendis teeb Jumal Noaga lepingu ja tõstab taevasse selle tähiseks vikerkaare. Teine leping sõlmitakse Moosesega seaduse andmisel. Kristusega tuleb maailma uus leping. Kellele milline leping kehtib?
Kui uus leping, Kristus, tühistab vana, siis kas meil oleks kogu seda käsuseadust üldse vajagi? Viskame Vana Testamendi kristlikust Piiblist välja? Siinkohal vastataks mulle tavaliselt kiiresti Matteuse evangeeliumist tuntud sõnadega: "Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma".
Jeesus sündis maa peale juudina ja seadus oli ka talle täitmiseks, alles oma surmaga (see Suure Reede värk) ja ülestõusmisega (värvilised munad!) sai temast uue lepingu sõlmija ja see muudab vana lepingu õigustühiseks. Siiski ei ole Uus Testament kunagi mõistetav ilma Vanata. Vana Testament on Jumala lugu ajaloos, Jumala lugu Iisraeli rahva loos. See on lunastuslugu, aga see lugu ei lunasta meid.
Mis on üldse lunastus? See kummaline kristlik termin. Ja miks seda vaja on?
Enne sellele küsimusele vastamist, tahaksin sisse tuua veel ühe mõiste, mis minu arvates võtab kokku kristlikku väärtuste aluse (ja ka enamike teiste religioonide väärtused) ja selleks on alandlikkus.
Anselm Grün (1945. aastal sündinud benediktiini munk) kirjutas oma raamatus "Alandlikkus ja Jumalakogemus", et selleks, et Jumalat päriselt leida, päriselt kogeda, on meil tarvis jõuda tõelise alandlikkuse kogemuseni. Alandlikkus ei saa eksisteerida päriselt inimestevahelistes suhetes, vaid ainult ja üksi suhtes Jumalaga. Ja sinna tee on pikk.
Sest alandlikkust ei saa teeselda. Seda ei saa välja näidata mingi käitumise või tegudega, see on südame tunnetus. Alandlikkust ei saa õppida, sinna saab üksnes kohale jõuda.
Et aga sinna tee on pikk, on olemas erinevad vaheetapid ja üks oluline vaheetapp on auahnus. Nii näiteks on mungal kordades lihtsam paastuda paar päeva seltskonnas kui üksinduses, sest kaaslaste seas saavutab ta selle teoga imetluse, samas üksi olles ei kiida teda keegi. Seega. kas tegu ongi niivõrd auahnusega, kuivõrd vajadusega kuhugi kuuluda, olla tunnustatud, märgatud ja kiidetud.
Selleks, et jõuda rahuliku alandlikkuseni, mis ühtlasi tähendab ka iseenda aktsepteerimist, sellele peab eelnema ka paras annus kiitust ja tunnustust, sest vaid see viib meid edasi.
Carl Gustav Jungki on kirjeldanud, et auahnus, kuigi see sõna kõlab halvasti, on vajalik esimese elupoole jooksul, kuna nooruk peab endale maailmas koha välja võitlema, oma mina tugevdama, maailmas rolli saavutama. Kui see on olemas, siis saame me tunnetada omakorda ikkagi oma väiksust ja jõuetust maailma päriselt ära päästa ning võtta rahulikult vastu see, mis elu meile on määranud.
Eks tegelikult ei ole see loomulikult vaid üks sirgjoon, vaid pigem sinusoid, mis käib üles ja alla.
Aga et siis lunastus – see ongi taaskohtumine Jumalaga. Jumala ülesleidmine, temale oma elus ruumi tegemine. Ja siis saavad alguse kristlikud väärtused.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Triin Käpp: kristlikud väärtused 3.0 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et Tartu ülikooli ühes väärikas auditooriumis tuli kokku seltskond inimesi, et muu hulgas koosmõtestada kristlike väärtuse olemust euroopalike väärtuste kontekstis.
Teema oleks jäänudki sinna auditooriumisse, kui see mitte ei oleks viimasel ajal meie avalikkuse ees nii umbes üks kord tunnis, nii et arvasin, et vast võib ühe korra neist sisustada omapoolse panusega.
Püüdes esmalt sõnastada kohalviibijate jaoks olulisi kristlikke väärtusi, sai nimetatud plejaad erinevaid mõisteid nagu ligimesearmastus, andestus, mõõdukus, tänulikkus, isiklik suhe isikulise Jumalaga, lootus, lepinguline suhe Jumalaga ja elamine kristlasena. Loomulikult ei ole tegu mingi lõpliku nimekirjaga, kuna Jeesus ise ka kuskil ühtegi nimekirja ei kirjutanud.
Väärtuste puhul on oluline kõnelda autoriteedist ja allikast. Tunduks elementaarne, et kristlike väärtuste aluseks on Jumal. Kuid tõlgendamisel jääme hätta. Jumal kui Kristus, Jumal kui Looja, Jumal kui Valitseja. Kui, kui, kui…
Kõik suuremad kirikud sedastavad, et usu allikaks on pühakiri: Vana Testament ja Uus Testament. Erinevatel konfessioonidel lisanduvad neile juurde kas usutunnistuskirjad, traditsioon vms.
Vana ja Uus Testament. Miks üldse vana ja uus. Üks minu lemmikanekdoote kõlab järgmiselt. Juudi rabi pöördub suure murega Jumala poole: "Tead, mul on jama, mu poeg hakkas kristlaseks!" Jumal vastab: "Tean, mul ka." Rabi siis uurib, et mis sa tegid selle peale? Jumal: "Kirjutasin Uue Testamendi".
"Kristusega tuleb maailma uus leping. Kellele milline leping kehtib?"
Kristlase üheks tunnuseks on isikuline lepinguline suhe Jumalaga, aga milles seisneb leping? Vanas Testamendis teeb Jumal Noaga lepingu ja tõstab taevasse selle tähiseks vikerkaare. Teine leping sõlmitakse Moosesega seaduse andmisel. Kristusega tuleb maailma uus leping. Kellele milline leping kehtib?
Kui uus leping, Kristus, tühistab vana, siis kas meil oleks kogu seda käsuseadust üldse vajagi? Viskame Vana Testamendi kristlikust Piiblist välja? Siinkohal vastataks mulle tavaliselt kiiresti Matteuse evangeeliumist tuntud sõnadega: "Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma".
Jeesus sündis maa peale juudina ja seadus oli ka talle täitmiseks, alles oma surmaga (see Suure Reede värk) ja ülestõusmisega (värvilised munad!) sai temast uue lepingu sõlmija ja see muudab vana lepingu õigustühiseks. Siiski ei ole Uus Testament kunagi mõistetav ilma Vanata. Vana Testament on Jumala lugu ajaloos, Jumala lugu Iisraeli rahva loos. See on lunastuslugu, aga see lugu ei lunasta meid.
Mis on üldse lunastus? See kummaline kristlik termin. Ja miks seda vaja on?
Enne sellele küsimusele vastamist, tahaksin sisse tuua veel ühe mõiste, mis minu arvates võtab kokku kristlikku väärtuste aluse (ja ka enamike teiste religioonide väärtused) ja selleks on alandlikkus.
Anselm Grün (1945. aastal sündinud benediktiini munk) kirjutas oma raamatus "Alandlikkus ja Jumalakogemus", et selleks, et Jumalat päriselt leida, päriselt kogeda, on meil tarvis jõuda tõelise alandlikkuse kogemuseni. Alandlikkus ei saa eksisteerida päriselt inimestevahelistes suhetes, vaid ainult ja üksi suhtes Jumalaga. Ja sinna tee on pikk.
Sest alandlikkust ei saa teeselda. Seda ei saa välja näidata mingi käitumise või tegudega, see on südame tunnetus. Alandlikkust ei saa õppida, sinna saab üksnes kohale jõuda.
Et aga sinna tee on pikk, on olemas erinevad vaheetapid ja üks oluline vaheetapp on auahnus. Nii näiteks on mungal kordades lihtsam paastuda paar päeva seltskonnas kui üksinduses, sest kaaslaste seas saavutab ta selle teoga imetluse, samas üksi olles ei kiida teda keegi. Seega. kas tegu ongi niivõrd auahnusega, kuivõrd vajadusega kuhugi kuuluda, olla tunnustatud, märgatud ja kiidetud.
Selleks, et jõuda rahuliku alandlikkuseni, mis ühtlasi tähendab ka iseenda aktsepteerimist, sellele peab eelnema ka paras annus kiitust ja tunnustust, sest vaid see viib meid edasi.
Carl Gustav Jungki on kirjeldanud, et auahnus, kuigi see sõna kõlab halvasti, on vajalik esimese elupoole jooksul, kuna nooruk peab endale maailmas koha välja võitlema, oma mina tugevdama, maailmas rolli saavutama. Kui see on olemas, siis saame me tunnetada omakorda ikkagi oma väiksust ja jõuetust maailma päriselt ära päästa ning võtta rahulikult vastu see, mis elu meile on määranud.
Eks tegelikult ei ole see loomulikult vaid üks sirgjoon, vaid pigem sinusoid, mis käib üles ja alla.
Aga et siis lunastus – see ongi taaskohtumine Jumalaga. Jumala ülesleidmine, temale oma elus ruumi tegemine. Ja siis saavad alguse kristlikud väärtused.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Triin Käpp: kristlikud väärtused 3.0 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See lugu oleks pidanud käsitlema Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, sest üle mõne aasta muutus Euroopa poliitika jälle pisut ettearvatavamaks: muutunud jõujooned pole enam küsitlusudu, vaid valimistel fikseeritud fakt.
Eraldi väärib rõhutamist juba rohelise laine tiitli saanud Lääne-Euroopa maade roheliste valimisedu. See aga tõi endise halastamatusega välja postkommunistliku minevikuga liitlaste vaimse mahajäämuse, mis pole ka 30 vabadusaastaga kuskile kadunud.
Raudset eesriiet pole, aga roheline laine põrkas idas ikka vastu nähtamatut seina. Lisatud jooniselt on näha, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ei pääsenud Brüsselisse ükski roheline. Läti ja Leedu esindaja justkui oleks, aga see on silmamoondus, sest ükski nende saadik ei ole karvavõrragi roheline – vääriks analüüsi ja arvamist.
Pikemalt seda aga arutada ei saa, sest kohalik võimukoalitsioon laotas kodanikkonna ette kohe valimisjärgsel päeval hoopis teist laadi ja mastaapse probleemi. Kas tegu on kõigi aegade suurima poliitilise pettusega ja millised on valitsuse käitumise tagajärjed, näitab aeg, sest esialgu on meil vaid hulk vastuseta küsimusi nii valitsuse käitumise kui ka teo- ja otsustusvõime kohta.
Valitsusliikmete endi seletuste järgi sai asjaolu, et riik on rammusa majanduskasvu aastatest hoolimata elanud pikka aega üle jõu, neile selgeks täpselt päev pärast valimisi.
Tõe avaldamise edasilükkamine
Muidugi pole keeruline tuvastada, et selgus pidi saabuma hiljemalt terve kuu-poolteist varem, kui ministriteni jõudis rahandusministeeriumi aprilli alguses koostatud ehk värskeim majandusprognoos.
Pillamisraha puudumine oli peamine omavaheline jututeema riigieelarve strateegia nõupidamisel Vihulas ja seal viibinud said tegelikud kokkuhoiuülesanded ka kätte, nagu võib ridade vahelt välja lugeda kultuuriminister Tõnis Lukase intervjuust, mille ta andis 22. mail ehk kohe Vihula pleenumi järel (lk 4-5).
"Kuid mis kasu on meil lõpuks sellest Euroopa Liidust, kui me oma maad ise majandada ei oska?"
Tõe avaldamise edasilükkamine üle valimispäeva on seega poliittehnoloogiline otsus, milles pole kübetki riigimehelikkust. Tõsi, see säästis viimased avalikud valimisdebatid osaliselt sisepoliitikasse takerdumisest. Kuid mis kasu on meil lõpuks sellest Euroopa Liidust, kui me oma maad ise majandada ei oska? Eeltoodu on siiski kõige heausksem seletus, mis valitsuse käitumisele anda.
Teisipäeval pandi olukorda selgitama rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Sven Kirsipuu ehk tanki lükati ametnik. Kirsipuu jutu järgi ei selgunud aktsiiside alalaekumine 2018. aastal enne, kui alles aprilliks.
Miks ta luuletama peab? Esiteks on rahandusministeeriumil maksulaekumistest reaalajas info kogu aeg olemas. Teiseks on alkoholi tootjad ja importöörid, aga ka sõltumatud analüütikud aktsiisi alalaekumist ennustanud juba paar aastat ehk kogu aktsiisiralli vältel enam-vähem täpselt. Kui rahandusministeeriumis töötaksid tõesti riigi ainsad arvutajad, kes tegelikkusele pihta ei saa, siis peaks rahandusminister Martin Helme juba mõnda aega ministeeriumi koridoris ametnike peadega keeglit mängima, kui laenata väljend tema enda repertuaarist.
Siilid ja rebased
Väidet ekslike või rumalate ekspertide süü kohta on põhimõtteliselt võimalik kontrollida, näiteks uurides Philip Tetlocki teedrajava ja eksperimentaalselt tõestatud siilide ja rebaste hüpoteesi alusel ekspertide ennustustäpsust. (Ah, muidugi, teadlastele valitsus selleks tööks raha ju ei eralda!) Tetlocki uuringu tuuma aluseks on antiikse sõdurpoeedi Archilochose värss "rebane teab paljusid asju, siil ainult üht suurt".
Siilist ekspert paneb alati mööda, kui on kangelt kinni oma ideoloogilistes dogmades. Oleks väär väita, et Eesti rahanduse asjatundjad sellest patust päris priid oleksid. "Euroopa parima rahanduse" mantrat on siin kõmistatud piisavalt kaua, et ise uskuma jääda ning tõsiolusid eirata.
Ennustusvõimelisi eksperte ehk rebaseid, kelle arvutused hiljem tõeks osutuvad, iseloomustab avatud meel, valmisolek oma eksimusi tunnistada, aga eeskätt mitmekülgne huvi kõige ilmas toimuva vastu ja suur lugemus.
Niisiis, rahanduses tasub uskuda pigem neid asjatundjaid, kes käivad teatris, naudivad luulet, aga huvituvad ka geneetikast ja astronoomiast, koguvad liblikaid ja töötavad oma aiamaal, aga mitte neid, kes saadavad päevi mööda vaid börsiindekseid ja Exceli tabeleid jõllitades.
Ma arvan, et rebaseid on Eestis piisavalt ja valitsuse käitumise seletuseks sobivad halbade ekspertide siira uskumise asemel sootuks teised variandid. Esiteks nn põlvkonnavahetus Eesti juhtimises, mille käigus haarasid nii parteilise kui ka valitsusvõimu elukutselised parteitöötajad (tuntud ka broileritena).
Mäletatavasti loobus juba Taavi Rõivas peaministrina ühiskonnale suuremat ja kaugemat sihiseadet pakkumast ning tõi poliitikasse mõiste "peenhäälestus". Majanduskasvu aastatel on seda mõnus teha, sest uut raha tuleb kogu aeg peale.
Kui pole suuri eesmärke, ei pea ka säästmisele ja halvemateks päevadeks valmistumisele mõtlema. Niisugune mõtteviis polnud Rõiva eripära, vaid tervele põlvkonnale omane hoiak, millega Rõivalt mantli pärinud Jüri Ratas mõnuga jätkas. Poliittehnoloogia õpetuse järgi ei ole riigieelarve mitte strateegiline instrument ühiskonna elu edendamiseks, vaid valimisedu taastootmise kassa.
Teiseks, põlvkonnavahetuse järel pole tooniandvatel poliitikutel kriisikogemust. Praegust olukorda pole küll vähimatki põhjust majanduskriisiks nimetada, kuid seisus, kus on vaja kiiresti teha suuri otsuseid, ilma et nende sisust ja tagajärgedest ise lõpuni aru saaks, ja samas need avalikkusele veenvalt ära põhjendada, maksab kogemus, otsustamisharjumus ja valmisolek vastutada.
Parteide tagatubades võrsunud poliitikutel seda pagasit pole, sest otsuseid langetasid eelmiste kriiside ajal eelmised juhid isiklikult. Küll õpiti erakondades kannuseid teenides selgeks hoolimatu, et mitte öelda kuritegelik ümberkäimine rahaga.
Kui tahes lahedalt võlgu ei kulutaks, alati ju tuleb raha kuskilt tagasi. See mentaliteet on nüüd saanud valitsevaks riigi rahanduse juhtimisel ja võimaldas parteide enamusel enne valimisi eetiliste tõrgeteta anda katteta lubadusi (millal võib seda ametlikult valetamiseks nimetama hakata?).
Aga parteitöötajate suureks hämminguks ei ruttagi ettevõtjad ja kodanikud ülekulusid riigieelarves rahasüstidega katma, rääkimata siis anonüümsetest annetustest.
"Lõputult ja kulukalt kohtute vahet koperdades maine ei parane. Kui üks "reetur" ei saa karistust, julgustab see teisigi."
Kolmandaks on pime võimuiha viinud Jüri Ratta väljapääsmatusse olukorda. Oskust Edgar Savisaare sunnitud lahkumise järel saadud pärandiga toime tulla pole ilmnenud. Erakonna vene tiib on valmis peagi üksi lendama. Lõputult ja kulukalt kohtute vahet koperdades maine ei parane. Kui üks "reetur" ei saa karistust, julgustab see teisigi.
Õigupoolest kannatab selle osalt kuritegeliku pärandi ja lahenduste puudumise tõttu terve Eesti poliitikaelu. Partei, mis tegeleb iseendaga, ei saa tegeleda ühiskonna ja riigiga. Kahvleid, mille otsas peaminister abitult rabeleb, on juba mitu. Ühelt poolt aitab valitsuses olemine partei liikmed lojaalsena hoida, samas peletab võimu säilitamise nimel loodud ebameeldiva kõnepruugiga koalitsioon valijaid eemale.
Ja mitte ainult, sama lugu on erakonna rahastajatega. Need, kes annavad raha tehinguna, nõuavad valitsuses olemist, maailmavaatelistel põhjustel rahastajad aga loobuvad, kui näevad põhimõtete asemel keerlevat tuulelippu.
Võim peaks alustama iseendast
Juba on rahva hulgast kõlanud hääled, et kui eelarvete kärpimiseks läheb, peaks võim alustama iseendast, vähendades erakondadele riigieelarvest antavat toetussummat. Igati mõistlik mõte, mis sest, et sel on riigi rahakoti seisule vaid sümboolne mõju.
Mõistagi peaks siin initsiatiivi üles näitama just riiki juhtiv erakond ja selle esimees, kes aga seda kõige vähem teha saab ja tahab, sest Keskerakond on pikemat aega pankroti veerel.
Opositsioonis olles saaks erakondade toetuse vähendamist igal viisil takistada, peaministrina mitte. Võimalik muidugi, et peaministril on oma erakonna finantsseisust sama vähe aimu kui riigi tuludest ja kuludest, kuid laeva uppumise tähtaega teadmatus edasi ei lükka.
Kodanikud väärivad peaministrilt kiiret ja selget vastust üldistatud küsimusele: kas ta võib siiralt kinnitada, et oma rohkem kui kahe võimuaasta jooksul ei saanud ta enne maid 2019 hetkekski aru, kuhu riiki majanduslikult tüürib, või siis oli olukorrast algusest saadik teadlik ja ajas kodanikele lihtsalt puru silma?
Kumbki variant ei soosi edasi-, vaid ikka ainult tagasiastumist. | Kaarel Tarand: tõejärgne riik, tõejärgne juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See lugu oleks pidanud käsitlema Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, sest üle mõne aasta muutus Euroopa poliitika jälle pisut ettearvatavamaks: muutunud jõujooned pole enam küsitlusudu, vaid valimistel fikseeritud fakt.
Eraldi väärib rõhutamist juba rohelise laine tiitli saanud Lääne-Euroopa maade roheliste valimisedu. See aga tõi endise halastamatusega välja postkommunistliku minevikuga liitlaste vaimse mahajäämuse, mis pole ka 30 vabadusaastaga kuskile kadunud.
Raudset eesriiet pole, aga roheline laine põrkas idas ikka vastu nähtamatut seina. Lisatud jooniselt on näha, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ei pääsenud Brüsselisse ükski roheline. Läti ja Leedu esindaja justkui oleks, aga see on silmamoondus, sest ükski nende saadik ei ole karvavõrragi roheline – vääriks analüüsi ja arvamist.
Pikemalt seda aga arutada ei saa, sest kohalik võimukoalitsioon laotas kodanikkonna ette kohe valimisjärgsel päeval hoopis teist laadi ja mastaapse probleemi. Kas tegu on kõigi aegade suurima poliitilise pettusega ja millised on valitsuse käitumise tagajärjed, näitab aeg, sest esialgu on meil vaid hulk vastuseta küsimusi nii valitsuse käitumise kui ka teo- ja otsustusvõime kohta.
Valitsusliikmete endi seletuste järgi sai asjaolu, et riik on rammusa majanduskasvu aastatest hoolimata elanud pikka aega üle jõu, neile selgeks täpselt päev pärast valimisi.
Tõe avaldamise edasilükkamine
Muidugi pole keeruline tuvastada, et selgus pidi saabuma hiljemalt terve kuu-poolteist varem, kui ministriteni jõudis rahandusministeeriumi aprilli alguses koostatud ehk värskeim majandusprognoos.
Pillamisraha puudumine oli peamine omavaheline jututeema riigieelarve strateegia nõupidamisel Vihulas ja seal viibinud said tegelikud kokkuhoiuülesanded ka kätte, nagu võib ridade vahelt välja lugeda kultuuriminister Tõnis Lukase intervjuust, mille ta andis 22. mail ehk kohe Vihula pleenumi järel (lk 4-5).
"Kuid mis kasu on meil lõpuks sellest Euroopa Liidust, kui me oma maad ise majandada ei oska?"
Tõe avaldamise edasilükkamine üle valimispäeva on seega poliittehnoloogiline otsus, milles pole kübetki riigimehelikkust. Tõsi, see säästis viimased avalikud valimisdebatid osaliselt sisepoliitikasse takerdumisest. Kuid mis kasu on meil lõpuks sellest Euroopa Liidust, kui me oma maad ise majandada ei oska? Eeltoodu on siiski kõige heausksem seletus, mis valitsuse käitumisele anda.
Teisipäeval pandi olukorda selgitama rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Sven Kirsipuu ehk tanki lükati ametnik. Kirsipuu jutu järgi ei selgunud aktsiiside alalaekumine 2018. aastal enne, kui alles aprilliks.
Miks ta luuletama peab? Esiteks on rahandusministeeriumil maksulaekumistest reaalajas info kogu aeg olemas. Teiseks on alkoholi tootjad ja importöörid, aga ka sõltumatud analüütikud aktsiisi alalaekumist ennustanud juba paar aastat ehk kogu aktsiisiralli vältel enam-vähem täpselt. Kui rahandusministeeriumis töötaksid tõesti riigi ainsad arvutajad, kes tegelikkusele pihta ei saa, siis peaks rahandusminister Martin Helme juba mõnda aega ministeeriumi koridoris ametnike peadega keeglit mängima, kui laenata väljend tema enda repertuaarist.
Siilid ja rebased
Väidet ekslike või rumalate ekspertide süü kohta on põhimõtteliselt võimalik kontrollida, näiteks uurides Philip Tetlocki teedrajava ja eksperimentaalselt tõestatud siilide ja rebaste hüpoteesi alusel ekspertide ennustustäpsust. (Ah, muidugi, teadlastele valitsus selleks tööks raha ju ei eralda!) Tetlocki uuringu tuuma aluseks on antiikse sõdurpoeedi Archilochose värss "rebane teab paljusid asju, siil ainult üht suurt".
Siilist ekspert paneb alati mööda, kui on kangelt kinni oma ideoloogilistes dogmades. Oleks väär väita, et Eesti rahanduse asjatundjad sellest patust päris priid oleksid. "Euroopa parima rahanduse" mantrat on siin kõmistatud piisavalt kaua, et ise uskuma jääda ning tõsiolusid eirata.
Ennustusvõimelisi eksperte ehk rebaseid, kelle arvutused hiljem tõeks osutuvad, iseloomustab avatud meel, valmisolek oma eksimusi tunnistada, aga eeskätt mitmekülgne huvi kõige ilmas toimuva vastu ja suur lugemus.
Niisiis, rahanduses tasub uskuda pigem neid asjatundjaid, kes käivad teatris, naudivad luulet, aga huvituvad ka geneetikast ja astronoomiast, koguvad liblikaid ja töötavad oma aiamaal, aga mitte neid, kes saadavad päevi mööda vaid börsiindekseid ja Exceli tabeleid jõllitades.
Ma arvan, et rebaseid on Eestis piisavalt ja valitsuse käitumise seletuseks sobivad halbade ekspertide siira uskumise asemel sootuks teised variandid. Esiteks nn põlvkonnavahetus Eesti juhtimises, mille käigus haarasid nii parteilise kui ka valitsusvõimu elukutselised parteitöötajad (tuntud ka broileritena).
Mäletatavasti loobus juba Taavi Rõivas peaministrina ühiskonnale suuremat ja kaugemat sihiseadet pakkumast ning tõi poliitikasse mõiste "peenhäälestus". Majanduskasvu aastatel on seda mõnus teha, sest uut raha tuleb kogu aeg peale.
Kui pole suuri eesmärke, ei pea ka säästmisele ja halvemateks päevadeks valmistumisele mõtlema. Niisugune mõtteviis polnud Rõiva eripära, vaid tervele põlvkonnale omane hoiak, millega Rõivalt mantli pärinud Jüri Ratas mõnuga jätkas. Poliittehnoloogia õpetuse järgi ei ole riigieelarve mitte strateegiline instrument ühiskonna elu edendamiseks, vaid valimisedu taastootmise kassa.
Teiseks, põlvkonnavahetuse järel pole tooniandvatel poliitikutel kriisikogemust. Praegust olukorda pole küll vähimatki põhjust majanduskriisiks nimetada, kuid seisus, kus on vaja kiiresti teha suuri otsuseid, ilma et nende sisust ja tagajärgedest ise lõpuni aru saaks, ja samas need avalikkusele veenvalt ära põhjendada, maksab kogemus, otsustamisharjumus ja valmisolek vastutada.
Parteide tagatubades võrsunud poliitikutel seda pagasit pole, sest otsuseid langetasid eelmiste kriiside ajal eelmised juhid isiklikult. Küll õpiti erakondades kannuseid teenides selgeks hoolimatu, et mitte öelda kuritegelik ümberkäimine rahaga.
Kui tahes lahedalt võlgu ei kulutaks, alati ju tuleb raha kuskilt tagasi. See mentaliteet on nüüd saanud valitsevaks riigi rahanduse juhtimisel ja võimaldas parteide enamusel enne valimisi eetiliste tõrgeteta anda katteta lubadusi (millal võib seda ametlikult valetamiseks nimetama hakata?).
Aga parteitöötajate suureks hämminguks ei ruttagi ettevõtjad ja kodanikud ülekulusid riigieelarves rahasüstidega katma, rääkimata siis anonüümsetest annetustest.
"Lõputult ja kulukalt kohtute vahet koperdades maine ei parane. Kui üks "reetur" ei saa karistust, julgustab see teisigi."
Kolmandaks on pime võimuiha viinud Jüri Ratta väljapääsmatusse olukorda. Oskust Edgar Savisaare sunnitud lahkumise järel saadud pärandiga toime tulla pole ilmnenud. Erakonna vene tiib on valmis peagi üksi lendama. Lõputult ja kulukalt kohtute vahet koperdades maine ei parane. Kui üks "reetur" ei saa karistust, julgustab see teisigi.
Õigupoolest kannatab selle osalt kuritegeliku pärandi ja lahenduste puudumise tõttu terve Eesti poliitikaelu. Partei, mis tegeleb iseendaga, ei saa tegeleda ühiskonna ja riigiga. Kahvleid, mille otsas peaminister abitult rabeleb, on juba mitu. Ühelt poolt aitab valitsuses olemine partei liikmed lojaalsena hoida, samas peletab võimu säilitamise nimel loodud ebameeldiva kõnepruugiga koalitsioon valijaid eemale.
Ja mitte ainult, sama lugu on erakonna rahastajatega. Need, kes annavad raha tehinguna, nõuavad valitsuses olemist, maailmavaatelistel põhjustel rahastajad aga loobuvad, kui näevad põhimõtete asemel keerlevat tuulelippu.
Võim peaks alustama iseendast
Juba on rahva hulgast kõlanud hääled, et kui eelarvete kärpimiseks läheb, peaks võim alustama iseendast, vähendades erakondadele riigieelarvest antavat toetussummat. Igati mõistlik mõte, mis sest, et sel on riigi rahakoti seisule vaid sümboolne mõju.
Mõistagi peaks siin initsiatiivi üles näitama just riiki juhtiv erakond ja selle esimees, kes aga seda kõige vähem teha saab ja tahab, sest Keskerakond on pikemat aega pankroti veerel.
Opositsioonis olles saaks erakondade toetuse vähendamist igal viisil takistada, peaministrina mitte. Võimalik muidugi, et peaministril on oma erakonna finantsseisust sama vähe aimu kui riigi tuludest ja kuludest, kuid laeva uppumise tähtaega teadmatus edasi ei lükka.
Kodanikud väärivad peaministrilt kiiret ja selget vastust üldistatud küsimusele: kas ta võib siiralt kinnitada, et oma rohkem kui kahe võimuaasta jooksul ei saanud ta enne maid 2019 hetkekski aru, kuhu riiki majanduslikult tüürib, või siis oli olukorrast algusest saadik teadlik ja ajas kodanikele lihtsalt puru silma?
Kumbki variant ei soosi edasi-, vaid ikka ainult tagasiastumist.
### Response:
Kaarel Tarand: tõejärgne riik, tõejärgne juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naine, kelle nime pole avalikustatud, sai Neymariga tuttavaks Instagrami vahendusel, mispeale tegi jalgpallur talle ettepaneku kohtuda Pariisis.
Vastavalt dokumentidele ostis Neymar naisele lennukipileti Pariisi ja broneeris talle hotellitoa. Kui jalgpallur 15. mail hotelli jõudis, oli ta naise sõnul silmnähtavalt purjus. Ühel hetkel muutus Neymar agressiivseks ja jõudis vägivalla abil ohvriga seksuaalvahekorda.
Naine ei teatanud juhtunust Prantsusmaa politseid ja naasis kaks päeva hiljem Brasiiliasse. Oma sõnul oli ta emotsionaalselt vapustatud ja kartis võõras riigis ütlusi anda.
Jalgpallur ise pole juhtunut kommenteerinud, aga Neymari isa Neymar dos Santos ütles Brasiilia telekanalile Band TV, et ilmselgelt oli tegemist lõksuga.
"Kui avalik arvamus ei ole paika loksunud ja kui me ei saa kiirelt tõde näidata, siis tekib lumepalliefekt. Kui peame selleks näitama Neymari WhatsAppi ja vestluste sisu tüdrukuga, siis teeme seda," lubas ta.
Jalgpallur ise pole süüdistusi kommenteerinud. Hetkel viibib ta Brasiilia koondise juureks, kes valmistub suurturniiriks Copa America. | Neymari süüdistatakse vägistamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naine, kelle nime pole avalikustatud, sai Neymariga tuttavaks Instagrami vahendusel, mispeale tegi jalgpallur talle ettepaneku kohtuda Pariisis.
Vastavalt dokumentidele ostis Neymar naisele lennukipileti Pariisi ja broneeris talle hotellitoa. Kui jalgpallur 15. mail hotelli jõudis, oli ta naise sõnul silmnähtavalt purjus. Ühel hetkel muutus Neymar agressiivseks ja jõudis vägivalla abil ohvriga seksuaalvahekorda.
Naine ei teatanud juhtunust Prantsusmaa politseid ja naasis kaks päeva hiljem Brasiiliasse. Oma sõnul oli ta emotsionaalselt vapustatud ja kartis võõras riigis ütlusi anda.
Jalgpallur ise pole juhtunut kommenteerinud, aga Neymari isa Neymar dos Santos ütles Brasiilia telekanalile Band TV, et ilmselgelt oli tegemist lõksuga.
"Kui avalik arvamus ei ole paika loksunud ja kui me ei saa kiirelt tõde näidata, siis tekib lumepalliefekt. Kui peame selleks näitama Neymari WhatsAppi ja vestluste sisu tüdrukuga, siis teeme seda," lubas ta.
Jalgpallur ise pole süüdistusi kommenteerinud. Hetkel viibib ta Brasiilia koondise juureks, kes valmistub suurturniiriks Copa America.
### Response:
Neymari süüdistatakse vägistamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärastlõunal tabasid soomlast probleemid amordiga ja seetõttu tuli algselt kiiruses alla vanduda ja päeva viimase katse starti ta enam ei jõudnudki.
"Mul oli tõeliselt hea hommik. Kasutasin kahte kõva seguga rehvi, mis töötasid väga hästi ja võisin kõvasti pingutada. Olin kiirusega väga rahul. Auto tundus hea, liikusin heas rütmis ja nautisin sõitu," võttis Latvala Toyota pressiteate vahendusel päeva esimese poole kokku.
"Pärastlõuna esimesel katsel tundsin auto esiosas imelikku tunnet ja teadsin, et miski on korrast ära. Tahtsime asja parandada ja jätkata, aga tee oli nii raske, et see läks viimaks katki."
"See teeb meele mõruks, sest meil oli šanss pjedestaalile jõuda," jätkas Latvala. "Vähemalt on kiirus olemas: see hoiab mind motiveerituna ja tean, et saame võitlust jätkata."
Viimast rallipäeva alustab Latvala kaheksandalt kohalt ja puhta sõiduga tal enam midagi püüda ei ole.
"See oli uskumatult raske ja väga sündmusterohke päev," täiendas tiimijuht Tommi Mäkinen. "Aga tiim on endiselt heas seisus - enne viimast päeva üldarvestuse esimene ja teine koht."
"Mul on väga kahju Jari-Mattist, kel oli väga tugev hommik, ta oli nii kiire ja ma tean, et ta ootas väga head tulemust. Otil oli sarnane probleem: õnneks juhtus see päeva lõpu lähedal ja polnud tõsine," lausus Mäkinen.
"Peame väga hoolikalt uurima, mis juhtus ja tagama Sardiiniaks, et see ei kordu. Aga jätkame võitlust: oleme endiselt üldarvestuse esimene ja teine. Vahed on väikesed, aga meie sõitjad tunnevad end hästi ja ma tean, et nad pingutavad lõpuni." | Latvala: meel on mõru, sest meil oli šanss pjedestaalile jõuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärastlõunal tabasid soomlast probleemid amordiga ja seetõttu tuli algselt kiiruses alla vanduda ja päeva viimase katse starti ta enam ei jõudnudki.
"Mul oli tõeliselt hea hommik. Kasutasin kahte kõva seguga rehvi, mis töötasid väga hästi ja võisin kõvasti pingutada. Olin kiirusega väga rahul. Auto tundus hea, liikusin heas rütmis ja nautisin sõitu," võttis Latvala Toyota pressiteate vahendusel päeva esimese poole kokku.
"Pärastlõuna esimesel katsel tundsin auto esiosas imelikku tunnet ja teadsin, et miski on korrast ära. Tahtsime asja parandada ja jätkata, aga tee oli nii raske, et see läks viimaks katki."
"See teeb meele mõruks, sest meil oli šanss pjedestaalile jõuda," jätkas Latvala. "Vähemalt on kiirus olemas: see hoiab mind motiveerituna ja tean, et saame võitlust jätkata."
Viimast rallipäeva alustab Latvala kaheksandalt kohalt ja puhta sõiduga tal enam midagi püüda ei ole.
"See oli uskumatult raske ja väga sündmusterohke päev," täiendas tiimijuht Tommi Mäkinen. "Aga tiim on endiselt heas seisus - enne viimast päeva üldarvestuse esimene ja teine koht."
"Mul on väga kahju Jari-Mattist, kel oli väga tugev hommik, ta oli nii kiire ja ma tean, et ta ootas väga head tulemust. Otil oli sarnane probleem: õnneks juhtus see päeva lõpu lähedal ja polnud tõsine," lausus Mäkinen.
"Peame väga hoolikalt uurima, mis juhtus ja tagama Sardiiniaks, et see ei kordu. Aga jätkame võitlust: oleme endiselt üldarvestuse esimene ja teine. Vahed on väikesed, aga meie sõitjad tunnevad end hästi ja ma tean, et nad pingutavad lõpuni."
### Response:
Latvala: meel on mõru, sest meil oli šanss pjedestaalile jõuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Ruiz saatis Joshua neljal korral põrandale ja seitsmendas raundis otsustas kohtunik matši katkestada. Nii sai väljakutsujast ajaloo esimene Mehhiko päritolu raskekaalu maailmameister.
Joshua ütles, et võinuks veel edasi poksida, aga õigusemõistja peale ta pahane ei olnud. "Ma tahan võidelda. Ma ei ole kunagi üks neist võitlejatest, kes ei austa kohtunikku ega ütles, et ta pidanuks tegema seda või toda," lausus Joshua.
"Ta lõpetas selle siis, kui leidis, et ma ei suuda võidelda. Sellest on kahju," jätkas Joshua, kelle sõnul tuleb ta siiski veel tagasi. "Poks on raske spordiala. Ma treenisin ja pühendusin kõvasti ning sain täna healt võitlejalt lüüa."
"Saab olema huvitav näha, kui kaugele ta jõuab, aga soovin talle õnne. Ma tulen tagasi. See on osa teekonnast," lõpetas nüüdseks eksmaailmameister Joshua.
Ruiz sai MM-i tiitlipretendendiks kõigest viis nädalat tagasi, kui algselt britiga poksima pidanud Jarrell Miller andis positiivse dopinguproovi. "Olen selles unistanud," oli Californias sündinud mehe kommentaar.
"Olen teinud selle nimel kõvasti tööd. Ma ei suuda uskuda, et täitsin just oma unistused. Soovin tänada oma tiimi ja oma perekonda. Piiriks on vaid taevas."
Kuigi ka Ruiz löödi korra kolmandas raundis maha, siis see teda ei heidutanud. "See oli mulle esimene kord põrandale kukkuda. See tegi mind vaid tugevamaks," kinnitas maailmameister. "See pani mind seda rohkem tahtma. Ma lihtsalt pidin ta põrandale saama."
Andy Ruiz juunior on karjääri jooksul pidanud 34 matši ja võitnud neist 33. WBO raskekaalu tiitlile võitles ta ka 2016. aastal uus-meremaalase Joseph Parkeri vastu, aga kaotas kohtunike otsusega. | Anthony Joshua langes maailmameistri troonilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Ruiz saatis Joshua neljal korral põrandale ja seitsmendas raundis otsustas kohtunik matši katkestada. Nii sai väljakutsujast ajaloo esimene Mehhiko päritolu raskekaalu maailmameister.
Joshua ütles, et võinuks veel edasi poksida, aga õigusemõistja peale ta pahane ei olnud. "Ma tahan võidelda. Ma ei ole kunagi üks neist võitlejatest, kes ei austa kohtunikku ega ütles, et ta pidanuks tegema seda või toda," lausus Joshua.
"Ta lõpetas selle siis, kui leidis, et ma ei suuda võidelda. Sellest on kahju," jätkas Joshua, kelle sõnul tuleb ta siiski veel tagasi. "Poks on raske spordiala. Ma treenisin ja pühendusin kõvasti ning sain täna healt võitlejalt lüüa."
"Saab olema huvitav näha, kui kaugele ta jõuab, aga soovin talle õnne. Ma tulen tagasi. See on osa teekonnast," lõpetas nüüdseks eksmaailmameister Joshua.
Ruiz sai MM-i tiitlipretendendiks kõigest viis nädalat tagasi, kui algselt britiga poksima pidanud Jarrell Miller andis positiivse dopinguproovi. "Olen selles unistanud," oli Californias sündinud mehe kommentaar.
"Olen teinud selle nimel kõvasti tööd. Ma ei suuda uskuda, et täitsin just oma unistused. Soovin tänada oma tiimi ja oma perekonda. Piiriks on vaid taevas."
Kuigi ka Ruiz löödi korra kolmandas raundis maha, siis see teda ei heidutanud. "See oli mulle esimene kord põrandale kukkuda. See tegi mind vaid tugevamaks," kinnitas maailmameister. "See pani mind seda rohkem tahtma. Ma lihtsalt pidin ta põrandale saama."
Andy Ruiz juunior on karjääri jooksul pidanud 34 matši ja võitnud neist 33. WBO raskekaalu tiitlile võitles ta ka 2016. aastal uus-meremaalase Joseph Parkeri vastu, aga kaotas kohtunike otsusega.
### Response:
Anthony Joshua langes maailmameistri troonilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 6.33 sai politsei teate liiklusõnnetusest Harjumaal Keilas Tööstuse 15 juures, kus juhtimisõiguseta 30-aastane mees sõitis Mercedes-Benz E 200 sõiduautoga kurvis vasakule teelt välja. Autojuht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kell 12.06 põrkas Tallinnas Paldiski mnt 145 juures tagasipööret sooritanud 42-aastane mees Mercedes-Benz S350 sõiduautoga reastumisel kokku bussirajal liikunud Yamaha YZF-R6 mootorrattaga, mida juhtis 40-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kella 14.30 ajal põrkas 44-aastase naise juhitud Mercedes-Benz ML 320 sõiduauto Harjumaal Harku vallas Tallinna ringtee 36. kilomeetril kokku temast möödasõitu sooritanud sõiduautoga Mitsubishi Galant, mille roolis oli 37-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel sõitis Mitsubishi paremale teelt välja ja paiskus katusele. Mitsubishis kaasreisijatena viibinud 40-aastane naine ja alla ühe kuu vanune imik toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Vastsündinu toimetati hiljem Tallinna Lastehaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 21.54 sai politsei teate liiklusõnnetusest Rapla maakonnas Rapla vallas Ülejõe-Ridaküla tee esimesel kilomeetril, kus 40-aastane mees oli kaotanud vihmasajus järsus paremkurvis kontrolli Honda GL 1500CTV mootorratta üle, mis paiskus külili ja libises teelt välja vasakule vastu Kõrtsu-Tooma talu kõrvalhoone maakivist seina. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Eelmise ööpäeva jooksul tabati ka 21 alkoholijoobes mootorsõiduki juhti. | Liiklusõnnetustes said kannatada mootorratturid ja vastsündinu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 6.33 sai politsei teate liiklusõnnetusest Harjumaal Keilas Tööstuse 15 juures, kus juhtimisõiguseta 30-aastane mees sõitis Mercedes-Benz E 200 sõiduautoga kurvis vasakule teelt välja. Autojuht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kell 12.06 põrkas Tallinnas Paldiski mnt 145 juures tagasipööret sooritanud 42-aastane mees Mercedes-Benz S350 sõiduautoga reastumisel kokku bussirajal liikunud Yamaha YZF-R6 mootorrattaga, mida juhtis 40-aastane mees. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kella 14.30 ajal põrkas 44-aastase naise juhitud Mercedes-Benz ML 320 sõiduauto Harjumaal Harku vallas Tallinna ringtee 36. kilomeetril kokku temast möödasõitu sooritanud sõiduautoga Mitsubishi Galant, mille roolis oli 37-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel sõitis Mitsubishi paremale teelt välja ja paiskus katusele. Mitsubishis kaasreisijatena viibinud 40-aastane naine ja alla ühe kuu vanune imik toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Vastsündinu toimetati hiljem Tallinna Lastehaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.
Kell 21.54 sai politsei teate liiklusõnnetusest Rapla maakonnas Rapla vallas Ülejõe-Ridaküla tee esimesel kilomeetril, kus 40-aastane mees oli kaotanud vihmasajus järsus paremkurvis kontrolli Honda GL 1500CTV mootorratta üle, mis paiskus külili ja libises teelt välja vasakule vastu Kõrtsu-Tooma talu kõrvalhoone maakivist seina. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Eelmise ööpäeva jooksul tabati ka 21 alkoholijoobes mootorsõiduki juhti.
### Response:
Liiklusõnnetustes said kannatada mootorratturid ja vastsündinu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Praeguseks on olukord vastupidine," nendivad välisluureameti ametnikud, kes on valmis kirjutanud uue määruse jaoks eelnõu – vaja on kaitsta süsteeme ja nendes töödeldavat teavet tänapäeva ohtude eest. Teiseks on vaja nõudeid kaasajastada seetõttu, et seda nõuavad nii NATO kui Euroopa Liit. Kolmandaks on välisluureametil uute reeglitega lihtsam kontrollida salastatud teabe töötlemist.
Määrus kirjutatakse paljude muudatuste tõttu täiesti uus.
Näiteks kehtestatakse salasõnale uus miinimumpikkus. Kui siiani oli selleks kaheksa tähemärki konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabe süsteemis ning kuus tähemärki piiratud tasemel salastatud teabe süsteemis, siis uue nõude järgi on salasõna miinimumpikkus kõigis süsteemides 15 tähemärki.
Selgituseks öeldakse, et mida pikem salasõna, seda raskem on seda ära arvata või murda. "Iga uus tähemärk salasõnas raskendab selle äraarvamist eksponentsiaalselt. Näiteks on salasõna murdmine, kasutades jõhkra jõu rünnet (brute force attack) 15 tähemärgi korral 2 astmes 49 korda keerulisem kui kaheksa tähemärgi korral," märgitakse seletuskirjas.
Salasõnade turvalisemaks muutmiseks nõutakse uues määruses, et salasõna peab kindlasti sisaldama suurt ja väikest tähte ning soovitav oleks mõni tähemärk asendada numbriga, mis suurendab murdmiseks kuluvat aega veel mõnikümmend korda.
Lisaks ei tohi enam kasutada süsteemis 24 varasemalt kasutuses olnud salasõna. Senise nõude järgi on keelatud viie varem kasutuses olnud salasõna kasutamine.
Uus nõue on ka see, et süsteemis ei või enam kasutada riist- või tarkvara, mille salasõnu pole võimalik muuta.
Kontrolli, et juhe läheks õigesse arvutisse
Uue nõudena on määruses süsteemi kaablite visuaalne eristatavus, et arvuteid ei ühendataks kogemata valesse arvutivõrku. Selleks tuleb nüüdsest eristada ühenduskohtades olevad kaablid võrgupesast seadmeni. "Nõue aitab vähendada olukordi, kus ekslikult valesse võrgupessa ühendatud kaabel võib süsteemi kuuluva võrguseadme ühendada valesse arvutivõrku. See läbi võib salastatud teave sattuda teise süsteemi," kirjutatakse seletuskirjas.
Karmimaks muudetakse reeglid ka viirustõrje kohta. Näiteks on uueks nõudeks, et süsteemile tehakse regulaarselt viirustõrje kontrolli. Perioodiks määratakse iga viirustõrjeks kasutatavate signatuuride andmebaasi uuendamine. "Sellega vähendatakse riski, et süsteemis olevast viirusest saadakse teada alles hiljem, kui teabe salajasust, terviklust või käideldavust on juba rikutud," seisab seletuskirjas.
Uus nõue on ka, et süsteemis kasutatakse edaspidi vaid autentsest allikast pärinevat tarkvara. "Nõude eesmärk on tagada, et teabe töötlemiseks kasutatav tarkvara oleks saadud autentsest allikast, näiteks tootjailt või ametlikult edasimüüjalt, avaliku lähtekoodiga tarkvara open source allikast," märgitakse seletuskirjas. Samuti nõutakse nüüd, et süsteemis kasutatav tarkvara oleks ajakohane ning turvauuenduste toega.
Ohtlikuks peetakse seletuskirja järgi WiFi ja Bluetoothi kasutamist. "Erilist tähelepanu tuleb pöörata raadioliideste (WiFi, Bluetooth jm) kasutamisele, sest nende kasutamisel ei ole töötleval üksusel suure tõenäosusega võimalust omada täielikku kontrolli perimeetri üle," seisab seletuskirjas.
Samuti hakatakse dokumenteerima seda, kes ja millal süsteemis muudatusi teeb. Lisaks koostatakse nn valge nimekiri, milles on kirjas lubatud ühendused internetti ehk nimekiri, millistel veebisaitidel on lubatud käia.
Uue nõudena peavad kõik süsteemi kasutajad läbima regulaarselt IT-turvalisuse ja -teadlikkuse koolituse, mis sisaldab vähemalt e-posti turvalisust, interneti turvalisust, mobiilsete seadmete turvalisust, andmete kaitset, pahavara, manipuleerimisvõtteid ja organisatsiooni siseohte.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks riigikantseleile ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks välisluureametile, kaitseväele, kaitseressursside ametile, riigi kaitseinvesteeringute keskusele ja kaitseliidule. | Riigisaladusega arvutitele määratakse muuhulgas ka salasõna pikkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Praeguseks on olukord vastupidine," nendivad välisluureameti ametnikud, kes on valmis kirjutanud uue määruse jaoks eelnõu – vaja on kaitsta süsteeme ja nendes töödeldavat teavet tänapäeva ohtude eest. Teiseks on vaja nõudeid kaasajastada seetõttu, et seda nõuavad nii NATO kui Euroopa Liit. Kolmandaks on välisluureametil uute reeglitega lihtsam kontrollida salastatud teabe töötlemist.
Määrus kirjutatakse paljude muudatuste tõttu täiesti uus.
Näiteks kehtestatakse salasõnale uus miinimumpikkus. Kui siiani oli selleks kaheksa tähemärki konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabe süsteemis ning kuus tähemärki piiratud tasemel salastatud teabe süsteemis, siis uue nõude järgi on salasõna miinimumpikkus kõigis süsteemides 15 tähemärki.
Selgituseks öeldakse, et mida pikem salasõna, seda raskem on seda ära arvata või murda. "Iga uus tähemärk salasõnas raskendab selle äraarvamist eksponentsiaalselt. Näiteks on salasõna murdmine, kasutades jõhkra jõu rünnet (brute force attack) 15 tähemärgi korral 2 astmes 49 korda keerulisem kui kaheksa tähemärgi korral," märgitakse seletuskirjas.
Salasõnade turvalisemaks muutmiseks nõutakse uues määruses, et salasõna peab kindlasti sisaldama suurt ja väikest tähte ning soovitav oleks mõni tähemärk asendada numbriga, mis suurendab murdmiseks kuluvat aega veel mõnikümmend korda.
Lisaks ei tohi enam kasutada süsteemis 24 varasemalt kasutuses olnud salasõna. Senise nõude järgi on keelatud viie varem kasutuses olnud salasõna kasutamine.
Uus nõue on ka see, et süsteemis ei või enam kasutada riist- või tarkvara, mille salasõnu pole võimalik muuta.
Kontrolli, et juhe läheks õigesse arvutisse
Uue nõudena on määruses süsteemi kaablite visuaalne eristatavus, et arvuteid ei ühendataks kogemata valesse arvutivõrku. Selleks tuleb nüüdsest eristada ühenduskohtades olevad kaablid võrgupesast seadmeni. "Nõue aitab vähendada olukordi, kus ekslikult valesse võrgupessa ühendatud kaabel võib süsteemi kuuluva võrguseadme ühendada valesse arvutivõrku. See läbi võib salastatud teave sattuda teise süsteemi," kirjutatakse seletuskirjas.
Karmimaks muudetakse reeglid ka viirustõrje kohta. Näiteks on uueks nõudeks, et süsteemile tehakse regulaarselt viirustõrje kontrolli. Perioodiks määratakse iga viirustõrjeks kasutatavate signatuuride andmebaasi uuendamine. "Sellega vähendatakse riski, et süsteemis olevast viirusest saadakse teada alles hiljem, kui teabe salajasust, terviklust või käideldavust on juba rikutud," seisab seletuskirjas.
Uus nõue on ka, et süsteemis kasutatakse edaspidi vaid autentsest allikast pärinevat tarkvara. "Nõude eesmärk on tagada, et teabe töötlemiseks kasutatav tarkvara oleks saadud autentsest allikast, näiteks tootjailt või ametlikult edasimüüjalt, avaliku lähtekoodiga tarkvara open source allikast," märgitakse seletuskirjas. Samuti nõutakse nüüd, et süsteemis kasutatav tarkvara oleks ajakohane ning turvauuenduste toega.
Ohtlikuks peetakse seletuskirja järgi WiFi ja Bluetoothi kasutamist. "Erilist tähelepanu tuleb pöörata raadioliideste (WiFi, Bluetooth jm) kasutamisele, sest nende kasutamisel ei ole töötleval üksusel suure tõenäosusega võimalust omada täielikku kontrolli perimeetri üle," seisab seletuskirjas.
Samuti hakatakse dokumenteerima seda, kes ja millal süsteemis muudatusi teeb. Lisaks koostatakse nn valge nimekiri, milles on kirjas lubatud ühendused internetti ehk nimekiri, millistel veebisaitidel on lubatud käia.
Uue nõudena peavad kõik süsteemi kasutajad läbima regulaarselt IT-turvalisuse ja -teadlikkuse koolituse, mis sisaldab vähemalt e-posti turvalisust, interneti turvalisust, mobiilsete seadmete turvalisust, andmete kaitset, pahavara, manipuleerimisvõtteid ja organisatsiooni siseohte.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks riigikantseleile ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks välisluureametile, kaitseväele, kaitseressursside ametile, riigi kaitseinvesteeringute keskusele ja kaitseliidule.
### Response:
Riigisaladusega arvutitele määratakse muuhulgas ka salasõna pikkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusiku esinemised on tühistatud ja sotsiaalmeedia kontod maha võetud. Ühtlasi on kõikjalt Hiina suurematest voogedastusplatvormidest kadunud Li muusika ja jääb mulje nagu poleks tema karjääri üldse olemaski olnud.
Li on Hiinas tuntud oma sotsiaalkriitiliste laulutekstidega ja puudutanud ka Tiananmeni veresauna.
Inimõigusorganisatsioonid teatasid juba möödunud kuul, et Hiina võimud on pidanud Tiananmeni veresauna 30. aastapäeva eel kinni mitu aktivisti.
4. juunil möödub 30 aastat 1989. aasta veristest sündmustest - Hiina võimud saatsid tankid ja sõdurid suruma maha Pekingis Tiananmeni ehk Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavaldusi. Surma said sajad või isegi tuhanded inimesed.
Demokraatlikke reforme nõudnud protestidest ja nende jõhkrast mahasurumisest rääkimine on Hiinas tabu. Igal aastal peetakse enne aastapäeva kinni hulk aktiviste, advokaate ja ajakirjanikke.
Ka internetitsensoritel on käed-jalad tööd täis, tänavu muutuvad populaarsed voogedastusplatvormid "tehnilistel" põhjustel kättesaamatuks.
Sel aastal vaigistatakse kodanikke karmimal käel kui varem, ütles Washingtonis baseeruva inimõigusühenduse China Change asutaja Cao Yaxue, sest Peking on muutunud teisitimõtlejate suhtes sallimatumaks.
Hiina kaitseministri sõnul kasutati Tiananmenis kohaseid meetmeid
Hiina kaitseminister kindral Wei Fenghe ütles pühapäeval Singapuri julgeolekukonverentsil, et Tiananmeni meelevalduste mahasurumisel kasutati kohaseid meetmeid.
"Seal oli tegemist poliitilise turbulentsiga ja keskvalitus rakendas meetmeid selle lõpetamiseks, mis oli kohane tegutsemine," ütles kindral.
Wei sõnul on väga kummaline, et mõnede arvates ei tegutsenud Hiina võimud õigesti.
"Viimased 30 aastat on näidanud, et Hiina on palju muutunud ja tänu valitsuse otsustele on riik saanud nautida stabiilsust ja arengut," selgitas Wei. | Hiinas on avalikkuse eest kadunud tuntud muusik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusiku esinemised on tühistatud ja sotsiaalmeedia kontod maha võetud. Ühtlasi on kõikjalt Hiina suurematest voogedastusplatvormidest kadunud Li muusika ja jääb mulje nagu poleks tema karjääri üldse olemaski olnud.
Li on Hiinas tuntud oma sotsiaalkriitiliste laulutekstidega ja puudutanud ka Tiananmeni veresauna.
Inimõigusorganisatsioonid teatasid juba möödunud kuul, et Hiina võimud on pidanud Tiananmeni veresauna 30. aastapäeva eel kinni mitu aktivisti.
4. juunil möödub 30 aastat 1989. aasta veristest sündmustest - Hiina võimud saatsid tankid ja sõdurid suruma maha Pekingis Tiananmeni ehk Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavaldusi. Surma said sajad või isegi tuhanded inimesed.
Demokraatlikke reforme nõudnud protestidest ja nende jõhkrast mahasurumisest rääkimine on Hiinas tabu. Igal aastal peetakse enne aastapäeva kinni hulk aktiviste, advokaate ja ajakirjanikke.
Ka internetitsensoritel on käed-jalad tööd täis, tänavu muutuvad populaarsed voogedastusplatvormid "tehnilistel" põhjustel kättesaamatuks.
Sel aastal vaigistatakse kodanikke karmimal käel kui varem, ütles Washingtonis baseeruva inimõigusühenduse China Change asutaja Cao Yaxue, sest Peking on muutunud teisitimõtlejate suhtes sallimatumaks.
Hiina kaitseministri sõnul kasutati Tiananmenis kohaseid meetmeid
Hiina kaitseminister kindral Wei Fenghe ütles pühapäeval Singapuri julgeolekukonverentsil, et Tiananmeni meelevalduste mahasurumisel kasutati kohaseid meetmeid.
"Seal oli tegemist poliitilise turbulentsiga ja keskvalitus rakendas meetmeid selle lõpetamiseks, mis oli kohane tegutsemine," ütles kindral.
Wei sõnul on väga kummaline, et mõnede arvates ei tegutsenud Hiina võimud õigesti.
"Viimased 30 aastat on näidanud, et Hiina on palju muutunud ja tänu valitsuse otsustele on riik saanud nautida stabiilsust ja arengut," selgitas Wei.
### Response:
Hiinas on avalikkuse eest kadunud tuntud muusik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola läks Robert Lewandowski väravast 28. minutil juhtima, kolm minutit enne vaheajale minekut tõi viigi tabloole Axel Witseli tabamus.
Teine poolaeg kujunes aga täielikuks võõrustajate peoks: 59. minutil viis Kevin De Bruyne Belgia juhtima, 73. ja 80. minutil sahistas külalismeeskonna võrku Leandro Trossard, neist teine tõeline iluvärav; 83. minutil lõi oma koondisekarjääri esimese värava Leander Dendoncker ning matši kolmandal lisaminutil sai oma debüütmängus väravaga hakkama Lois Openda.
Viimati löödi Poolale ühes mängus kuus väravat 2010. aasta juunis, kui sellega said hakkama kuu aega hiljem maailmameistriks kroonitud hispaanlased. Belgia pesi suure võiduga maha neile viis päeva varem Brüsselis osaks saanud häbi, reedel belglasi 4:1 võitnud Holland oli kolmapäeval 2:1 üle Walesist. Sealjuures lõi Wout Weghorst võiduvärava alles matši neljandal lisaminutil.
B-divisjonis sai Ukraina oma Rahvuste liiga hooaja esimeses mängus 1:0 jagu Iirimaast, Šotimaa alistas 2:0 Armeenia. | Rahvuste liiga: Belgia küttis Poolale teisel poolajal tõeliselt kuuma sauna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola läks Robert Lewandowski väravast 28. minutil juhtima, kolm minutit enne vaheajale minekut tõi viigi tabloole Axel Witseli tabamus.
Teine poolaeg kujunes aga täielikuks võõrustajate peoks: 59. minutil viis Kevin De Bruyne Belgia juhtima, 73. ja 80. minutil sahistas külalismeeskonna võrku Leandro Trossard, neist teine tõeline iluvärav; 83. minutil lõi oma koondisekarjääri esimese värava Leander Dendoncker ning matši kolmandal lisaminutil sai oma debüütmängus väravaga hakkama Lois Openda.
Viimati löödi Poolale ühes mängus kuus väravat 2010. aasta juunis, kui sellega said hakkama kuu aega hiljem maailmameistriks kroonitud hispaanlased. Belgia pesi suure võiduga maha neile viis päeva varem Brüsselis osaks saanud häbi, reedel belglasi 4:1 võitnud Holland oli kolmapäeval 2:1 üle Walesist. Sealjuures lõi Wout Weghorst võiduvärava alles matši neljandal lisaminutil.
B-divisjonis sai Ukraina oma Rahvuste liiga hooaja esimeses mängus 1:0 jagu Iirimaast, Šotimaa alistas 2:0 Armeenia.
### Response:
Rahvuste liiga: Belgia küttis Poolale teisel poolajal tõeliselt kuuma sauna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 8. juunil kell 21.40:
- Mõkolajivi oblasti kuberneri hinnangul ründavad Vene väed Ukrainas toidu- ja põllumajandushooneid selleks, et hirmutada maailma sõlmima Musta mere taasavamise kokkulepet Moskva tingimustel;
- Luhanski kuberneri sõnul pommitavad Vene väed Severodonetski linna intensiivselt ning seetõttu taganesid Ukraina väed linna äärealadele;
- ÜRO teatel on alates 24. veebruarist lahkunud Ukrainast üle seitsme miljoni inimese;
- Venemaa plaanib Zaporižžjas "referendumit" Venemaaga ühinemiseks;
- Zelenski kõneles telefoni teel Saksa kantsleriga kaitsekoostööst, toidujulgeolekust ja sellest kuidas Venemaa sõjavange kohtleb;
- Ligi 600 inimest on Hersonis ilma kohtuta vahi alla võetud, osa hoitakse piinakambrites;
- Venemaa teatas üle tuhande Ukraina sõduri Venemaale viimisest;
- Severodonetskis on venelaste rünnakud intensiivistunud;
- brittide andmetel on pikaleveninud rindejoonel ukrainlastel ja venelastel sarnased väljakutsed;
- Mariupoli kaitsmisel hukkunud ukrainlaste põrmud jõudsid Venemaaga tehtud vahetuse käigus Kiievisse;
- president Zelenski sõnul ei ole patiseis mõeldav ja lahinguväljal tuleb saavutada võit;
- Ukraina sai Norralt 22 haubitsat ja muud varustust.
Kuberner: Lõssõtšansk on täielikult Ukraina kontrolli all
Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai ütles kolmapäeval, et Lõssõtšanski linn on täielikult Ukraina vägede kontrolli all. Vene väed on rünnanud linna rohkem kui nädal aega.
Haidai ütles, et Venemaa jätkab kaootiliselt ja võimsalt linna pommitamist, põhjustades hoonetele suuri purustusi.
Ta kirjutas sotsiaalmeedias, et Luhanski oblastis pole Ukraina sõjaväelaste ümberpiiramise ohtu, kuid Vene väed kontrollivad ajutiselt 90 protsenti oblastist.
Vene väed tahavad hõivata Severodonetskit ja selle naaberlinna Lõssõtšanskit osana oma plaanist võtta enda kontrolli alla Donbassi piirkond.
Mõkolajivi kuberner: Venemaa ründab Ukraina toiduvarusid, et maailma hirmutada
Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi hinnangul ründavad Vene väed Ukrainas toidu- ja põllumajandushooneid selleks, et hirmutada maailma sõlmima Musta mere taasavamise kokkulepet Moskva tingimustel.
Venemaa pommitas möödunud nädalavahetusel Mõkolajivi oblastis Ukraina üht suuremat põllumajandustoodete ladude kompleksi.
"Nad tahavad seda teha, sest nad püüavad kaubelda Musta mere avamise üle, lootes saada kokkuleppe, mis lubaks Ukraina ja Venemaa teravilja vedu mööda veeteed, võimalik, et vahetuskaubana sanktsioonide leevendamisele," rääkis Kim Reutersile.
Kuberner: Ukraina väed on taganenud Severodonetski äärealadele
Vene väed on Severodonetski linna intensiivse pommitamisega ajanud Ukraina väed linna äärealadele, ütles Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai.
Haidai ütles Ukraina meediale, et riigi eriväed alustasid mõni päev tagasi Severodonetskis vastupealetungi ning suutsid ligi pool linnast tagasi võtta. Ta lisas, et Ukraina vägedel ei olnud aga mõistlik paigale jääda, kui Vene väed hakkasid piirkonda pommitamise ja raketirünnakutega maatasa tegema.
"Meie väed kontrollivad nüüd taas vaid linna ääreala. Kuid võitlus jätkub, meie väed kaitsevad Severodonetskit," ütles Haidai.
"Ei saa öelda, et venelased kontrollivad linna täielikult," lisas ta.
ÜRO: Ukrainast on lahkunud üle seitsme miljoni inimese
ÜRO põgenikeagentuuri teatel on alates Venemaa täiemahulisest invasioonist veebruari lõpus lahkunud Ukrainast üle seitsme miljoni inimese.
Agentuuri andmetel on alates 24. veebruarist registreeritud kokku 7 023 559 piiriületust Ukrainast välja.
Agentuur lisas, et kogu Euroopas on registreeritud 4 712 076 Ukrainast tulnud põgenikku, neist enim Poolas, Venemaal ja Moldovas.
Venemaa plaanib Zaporižžjas "referendumit" Venemaaga ühinemiseks
Vene uudisteagentuuri TASS teatel on Venemaa loonud plaani Zaporižžja oblastis korraldada referendum Venemaaga liitumise küsimuses. TASS-le kommentaare andnud Vene ametiisiku sõnul pole konkreetset päeva referendumi korraldamiseks veel paika pandud, kuid valimisaktiivsus peaks olema vähemalt 50 protsenti, et tulemus oleks siduv.
Teisipäeval teatasid Venemaa poolt määratud kohalikud võimud Hersoni oblastis samasugusest Venemaaga liitumise referendumist.
Sõltumatute valimisvaatlejate sõnul pole sõjaliselt okupeeritud piirkonnas sõltumatu referendum võimalik.
Zelenski arutas Olaf Scholziga kaitsealase koostöö tugevdamist
Ukraina president Volõdõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et ta arutas Saksa kantsleri Olaf Scholziga kahe riigi vahelise kaitsekoostöö tõhustamist.
Zelenski kõneles Scholziga ka üleilmsest toidujulgeolekust ja sellest kuidas Venemaa sõjavange kohtleb. Zelenski rõhutas kõnes vajadust teha otsused Ukraina integreerimiseks Euroopa Liitu.
Sadu inimesi hoitakse Hersonis ilma kohtuta vahi all
Ukraina ametiisikute sõnul hoitakse Hersoni linnas vastu nende tahtmist vangis 600 inimest, neist osa hoitakse ruumides, mis on ümber ehitatud piinakambriteks.
Vangistatud inimesed on paigutatud Hersoni oblastivalitsuse hoonesse, eeluurimisvanglassse ja kutsekooli nr 17 Henitšeki linnas, teatas president Volõdõmõr Zelenski esindaja Krimmis Tamila Tasheva.
Vangistatud isikute hulgas on aktiviste, ajakirjanikke ja sõjavange. Väidetavalt osad neist viidi Hersonist Krimmi administratiivpealinna Simferopolisse.
Herson langes Vene vägede kätte veebruaris. Ukraina ametnike sõnul on pool Hersoni linna elanikest alates sõja algusest linnast lahkunud. Praegu ei luba Vene ametivõimud Hersoni oblastis inimestel lahkuda Ukraina kontrolli all olevatele aladele.
Raketirünnak Harkivi linna vastu Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Vitalii Hnidyi
Ukraina võib Severodonetskis taanduda kindlustatud positsioonidele
Luhanski sõjalise administratsiooni juhi Serhi Haidai sõnul võivad Ukraina väed Severodonetskis taanduda paremini kindlustatud positsioonidele, kuid võitlus käib iga meetri eest. Venemaa toetatud separatistlike jõudude esindaja Rodion Mirošnik teatas kolmapäeval, et Ukraina väed kontrollivad Severodonetski Azoti keemiatehasest ainult väikest osa. Haidai teatas eelmisel nädalal, et keemiatehases on end varjanud pea 800 tsiviilisikut.
Haidai sõnul on Venemaa rünnanud väga aktiivselt maanteeühendusi Severodonetski, Lõssõtšanski ja Bahmuti vahel. Seetõttu kasutavad Ukraina väed alternatiivseid teid humanitaarabi kohaletoimetamiseks ja inimeste evakueerimiseks. Ukraina eeldab, et rünnakud Lõssõtšanskile ja Severodonetskile ägenevad.
Igor Girkini sõnul on Vene Hersoni-Mõkolajivi rinne lagunemas
Girkini väitel on Ukraina väed kaotustest hoolimata Hersoni kandis edenemas. Ukraina on väidetavalt ette valmistamas ründegruppe Tšernjabjanka ja Snigirevka kandis.
Girkin on Vene sõjaveteran ja avantürist, kes oli seotud Vene üksustega Transnistrias 90ndatel ja Donbassis 2014. aastast alates, kuniks ta kõrvale tõrjuti. Mitmed riigid peavad Igor Girkinit sõjakurjategijaks. Praeguse konflikti kestel on ta paistnud silma paljude Venemaa sõjategevuse suhtes kriitiliste kommentaaridega ning ta on tihti edastanud rindeteateid.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 31 500 (võrdlus eelmise päevaga + 140);
- tankid 1393 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 3249 (+13);
- lennukid 212 (+0);
- kopterid 178 (+1);
- suurtükisüsteemid 703(+9);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 213 (+6)
- õhutõrjesüsteemid 94 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 559 (+6);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2406 (+1);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 53 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Slovjanski kandis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Maailmapank teatas 1,5 miljardi dollari suurusest abipaketist Ukrainale
IMF teatas teisipäeval, et Ukrainale antakse täiendavat finantsabi 1,49 miljardi dollari väärtuses. Rahaline abi on osa neli miljardi suurusest abipaketist, mille abil makstakse valitsustöötajate ja sotsiaaltöötajate Ukraina palka. Viimase abipaketi finantseerimist garanteerivad Ühendkuningriik, Madalmaad, Leedu ja Läti.
Praeguseks on Ukrainale välja makstud pea kaks miljardit dollarit rahalist abi. Ukraina rahandusministeerium teatas aprillis, et riik vajab viis miljardit dollarit kuus majanduse elushoidmiseks.
Britid: Ukrainal ja Venemaal on rindel sarnased probleemid
Venemaa jätkab rünnakuid Severodonetskile kolmest suunast, kuid Ukraina väed peavad vastu, kirjutab Suurbritannia kaitseministeerium värskes luureülevaates. On vähetõenäoline, et viimase 24 tunni jooksul oleks kumbki pool märkimisväärset edu saavutanud.
"Samal ajal keskendub Venemaa pealetungile Donbassi keskosas ja jäänud äärealadel kaitsesse," seisab teates.
Briti luure andmetel on Ukraina vägedel olnud mõningane edu vasturünnakutes Hersoni oblasti edelaosas ning nad on taastanud positsioonid Inhuletsi jõe idakaldal.
"Kuna okupeeritud ala serv laiub rohkem kui 500 kilomeetril, on nii Venemaal kui ka Ukrainal sarnased väljakutsed kaitseliini säilitamisel," kirjutab kaitseministeerium. Samal ajal vabastavad mõlemad pooled lahinguüksusi, et need korraldaksid pealetungioperatsioone.
Brittide andmetel püüab Venemaa sunniviisiliselt viia Hersoni oblasti eluolu vastavusse Venemaa omaga. Seal on seadusliku maksevahendina kasutusele võetud Vene rubla ja palgatud vene õpetajad koolides vene õppekava ja keele tutvustamiseks.
"Väga tõenäoliselt tahab Venemaa Hersoni okupeerimisega näidata, kuidas Ukraina inimestele pakutakse paremat valitsemist ja elustandardit," kirjutab Suurbritannia kaitseministeerium.
Venemaa suurendas rünnakut Severodonetskis
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul pommitavad Vene väed Ukraina positsioone idas asuvas Severodonetski linnas intensiivsete suurtükirünnakute, õhurünnakute ja katkematute tänavalahingutega.
Pärast Ukraina vasturünnakut nädalavahetusel püüavad Vene väed initsiatiivi tagasi enda kätte saada. Nad üritasid edasi liikuda ja lõigata ukrainlased ära nende viimasest tugipunktist tööstuspiirkonnas. Linna on jäänud 10 000 – 11 000 tsiviilisikut.
Haidai ütles, et tänavalahingutes on edu kord ühel, kord teisel poolel. "Olukord muutub pidevalt, kuid ukrainlased tõrjuvad rünnakuid," märkis ta.
Kuberneri sõnul hävitatakse Severodonetskist lõunas asuv naaberlinn Lõssõtšansk täielikult.
"Venemaa pommitamine on viimase 24 tunni jooksul oluliselt intensiivistunud. Nad kasutavad põletatud maa taktikat," rääkis Haidai.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles teisipäeval, et 97 protsenti Luhanski oblastist on Kremli kontrolli all. Ta märkis, et Vene väed suruvad Popasnast edasi, nad on saavutanud kontrolli Lõmani, Svjatohirski ja veel 15 linna üle.
Puruks pommitatud maja Kiievist kirdesse jäävas Borodjankas. Autor/allikas: SCANPIX/SOPA Images via ZUMA Press Wire/Sergei Chuzavkov
Mariupoli kaitsjate surnukehad jõudsid Kiievisse
Kagu-Ukraina sadamalinna Mariupoli kaitsmisel hukkunud sõdurite surnukehad jõudsid Kiievisse, teatasid Telegramis sõdurite perekonnad. Nende sõnul oli tegu Venemaaga kokku lepitud vahetusega, kus kumbki pool sai 160 surnukeha.
Omaste teatel oli kolmandik neist Azovi polgus ning põrmude tuvastamine võib aega võtta kuni kolm kuud.
Venemaa ei ole surnukehade vahetust ametlikult kommenteerinud. Küll aga kirjutas Vene sõjakorrespondent Irina Kuksenkova, et vahetus toimus Ukraina ja Vene vägede kontaktijoonel Zaporižžjas.
Võitlejad veetsid nädalaid Mariupoli Azovstali terasetehases. Mais võeti ellujäänud vangi.
Rohkem kui 1000 Mariupoli terasetehases alla andnud Ukraina sõdurit viidi Venemaale, vahendas Vene riiklik uudisteagentuur Tass.
Reutersile kinnitas üks allikas Vene õiguskaitseasutusest, et veelgi Ukraina sõjavange viiakse hiljem Venemaale.
Ukraina on teatanud, et tegeleb sellega, et kõik vangid jõuaksid tagasi kodumaale, samal ajal kui osa Vene seadusandjaid on öelnud, et nad antakse Venemaal kohtu alla.
Ukraina pole oma sõdurite saatuse teemat kommenteerinud, kuid varem ütles president Volodõmõr Zelenski, et tema arvates on venelaste käes vahi all üle 2500 Azovstali kaitsja.
Mais andis Kiiev Mariupoli viimastele kaitsjatele käsu päästa oma elu, pärast seda, kui nad olid edukalt täitnud oma põhieesmärgi – hoida Vene vägesid linnas kinni, et nad ei saaks end ümber paigutada teistele positsioonidele. Moskva teatel sunniti ukrainlased alistuma.
Ukraina ametnike hinnangul kaotas Mariupolis elu kümneid tuhandeid inimesi, nende seas lapsi.
Värsked hauaplatsid Mariupoli surnuaial, siltidel on kirjas "Tundmatu". Autor/allikas: SCANPIX/STRINGER/AFP
Zelenski: patiseis Venemaaga ei ole variant
Ukraina äge vastupanu Venemaa sissetungile on tekitanud paitseisu teatud piirkondades. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval Financial Timesis ilmunud intervjuus, et ummikseis ei ole lahendus.
"Lahinguväljal tuleb saavutada võit. Jääme oma varustuselt alla ja seetõttu ei ole me võimelised edasi liikuma. Kannaksime rohkem kaotusi ja inimesed on mu prioriteet," rääkis Zelenski.
Küsimusele, mida peaks Ukraina võiduks, vastas Zelenski, et Ukraina piiride taastamine enne Venemaa sissetungi 24. veebruaril oleks tõsine võit, kuid ajutine. Tema sõnul on lõppeesmärk kogu Ukraina territooriumi okupatsiooni alt vabastamine.
Küsimusele Venemaaga peetud kõneluste kohta, mis peatati märtsi lõpus, vastas Zelenski, et ta pole oma seisukohta muutnud ja sõda tuleks lõpetada läbirääkimiste laua taga. Ta kordas, et on valmis otsekõnelusteks Vladimir Putiniga, lisades, et kellegi teisega polegi mõtet rääkida.
Norra andis Ukrainale 22 haubitsat
Norra annetas Ukrainale 22 iseliikuvat haubitsat ning hulga varuosi, laskemoona ja muud varustust, teatas kolmapäeval Norra kaitseministeerium.
Avalduses öeldakse, et julgeolekukaalutlustel ootas Norra valitsus avalduse tegemisega. "Tulevastest annetustest ei pruugita avalikkusele teada anda või neid kommenteerida," seisab teates. | Sõja 105. päev: Ukraina väed taganesid Severodonetski linna äärealadele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 8. juunil kell 21.40:
- Mõkolajivi oblasti kuberneri hinnangul ründavad Vene väed Ukrainas toidu- ja põllumajandushooneid selleks, et hirmutada maailma sõlmima Musta mere taasavamise kokkulepet Moskva tingimustel;
- Luhanski kuberneri sõnul pommitavad Vene väed Severodonetski linna intensiivselt ning seetõttu taganesid Ukraina väed linna äärealadele;
- ÜRO teatel on alates 24. veebruarist lahkunud Ukrainast üle seitsme miljoni inimese;
- Venemaa plaanib Zaporižžjas "referendumit" Venemaaga ühinemiseks;
- Zelenski kõneles telefoni teel Saksa kantsleriga kaitsekoostööst, toidujulgeolekust ja sellest kuidas Venemaa sõjavange kohtleb;
- Ligi 600 inimest on Hersonis ilma kohtuta vahi alla võetud, osa hoitakse piinakambrites;
- Venemaa teatas üle tuhande Ukraina sõduri Venemaale viimisest;
- Severodonetskis on venelaste rünnakud intensiivistunud;
- brittide andmetel on pikaleveninud rindejoonel ukrainlastel ja venelastel sarnased väljakutsed;
- Mariupoli kaitsmisel hukkunud ukrainlaste põrmud jõudsid Venemaaga tehtud vahetuse käigus Kiievisse;
- president Zelenski sõnul ei ole patiseis mõeldav ja lahinguväljal tuleb saavutada võit;
- Ukraina sai Norralt 22 haubitsat ja muud varustust.
Kuberner: Lõssõtšansk on täielikult Ukraina kontrolli all
Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai ütles kolmapäeval, et Lõssõtšanski linn on täielikult Ukraina vägede kontrolli all. Vene väed on rünnanud linna rohkem kui nädal aega.
Haidai ütles, et Venemaa jätkab kaootiliselt ja võimsalt linna pommitamist, põhjustades hoonetele suuri purustusi.
Ta kirjutas sotsiaalmeedias, et Luhanski oblastis pole Ukraina sõjaväelaste ümberpiiramise ohtu, kuid Vene väed kontrollivad ajutiselt 90 protsenti oblastist.
Vene väed tahavad hõivata Severodonetskit ja selle naaberlinna Lõssõtšanskit osana oma plaanist võtta enda kontrolli alla Donbassi piirkond.
Mõkolajivi kuberner: Venemaa ründab Ukraina toiduvarusid, et maailma hirmutada
Mõkolajivi oblasti kuberneri Vitali Kimi hinnangul ründavad Vene väed Ukrainas toidu- ja põllumajandushooneid selleks, et hirmutada maailma sõlmima Musta mere taasavamise kokkulepet Moskva tingimustel.
Venemaa pommitas möödunud nädalavahetusel Mõkolajivi oblastis Ukraina üht suuremat põllumajandustoodete ladude kompleksi.
"Nad tahavad seda teha, sest nad püüavad kaubelda Musta mere avamise üle, lootes saada kokkuleppe, mis lubaks Ukraina ja Venemaa teravilja vedu mööda veeteed, võimalik, et vahetuskaubana sanktsioonide leevendamisele," rääkis Kim Reutersile.
Kuberner: Ukraina väed on taganenud Severodonetski äärealadele
Vene väed on Severodonetski linna intensiivse pommitamisega ajanud Ukraina väed linna äärealadele, ütles Luhanski oblasti kuberner Sergi Haidai.
Haidai ütles Ukraina meediale, et riigi eriväed alustasid mõni päev tagasi Severodonetskis vastupealetungi ning suutsid ligi pool linnast tagasi võtta. Ta lisas, et Ukraina vägedel ei olnud aga mõistlik paigale jääda, kui Vene väed hakkasid piirkonda pommitamise ja raketirünnakutega maatasa tegema.
"Meie väed kontrollivad nüüd taas vaid linna ääreala. Kuid võitlus jätkub, meie väed kaitsevad Severodonetskit," ütles Haidai.
"Ei saa öelda, et venelased kontrollivad linna täielikult," lisas ta.
ÜRO: Ukrainast on lahkunud üle seitsme miljoni inimese
ÜRO põgenikeagentuuri teatel on alates Venemaa täiemahulisest invasioonist veebruari lõpus lahkunud Ukrainast üle seitsme miljoni inimese.
Agentuuri andmetel on alates 24. veebruarist registreeritud kokku 7 023 559 piiriületust Ukrainast välja.
Agentuur lisas, et kogu Euroopas on registreeritud 4 712 076 Ukrainast tulnud põgenikku, neist enim Poolas, Venemaal ja Moldovas.
Venemaa plaanib Zaporižžjas "referendumit" Venemaaga ühinemiseks
Vene uudisteagentuuri TASS teatel on Venemaa loonud plaani Zaporižžja oblastis korraldada referendum Venemaaga liitumise küsimuses. TASS-le kommentaare andnud Vene ametiisiku sõnul pole konkreetset päeva referendumi korraldamiseks veel paika pandud, kuid valimisaktiivsus peaks olema vähemalt 50 protsenti, et tulemus oleks siduv.
Teisipäeval teatasid Venemaa poolt määratud kohalikud võimud Hersoni oblastis samasugusest Venemaaga liitumise referendumist.
Sõltumatute valimisvaatlejate sõnul pole sõjaliselt okupeeritud piirkonnas sõltumatu referendum võimalik.
Zelenski arutas Olaf Scholziga kaitsealase koostöö tugevdamist
Ukraina president Volõdõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et ta arutas Saksa kantsleri Olaf Scholziga kahe riigi vahelise kaitsekoostöö tõhustamist.
Zelenski kõneles Scholziga ka üleilmsest toidujulgeolekust ja sellest kuidas Venemaa sõjavange kohtleb. Zelenski rõhutas kõnes vajadust teha otsused Ukraina integreerimiseks Euroopa Liitu.
Sadu inimesi hoitakse Hersonis ilma kohtuta vahi all
Ukraina ametiisikute sõnul hoitakse Hersoni linnas vastu nende tahtmist vangis 600 inimest, neist osa hoitakse ruumides, mis on ümber ehitatud piinakambriteks.
Vangistatud inimesed on paigutatud Hersoni oblastivalitsuse hoonesse, eeluurimisvanglassse ja kutsekooli nr 17 Henitšeki linnas, teatas president Volõdõmõr Zelenski esindaja Krimmis Tamila Tasheva.
Vangistatud isikute hulgas on aktiviste, ajakirjanikke ja sõjavange. Väidetavalt osad neist viidi Hersonist Krimmi administratiivpealinna Simferopolisse.
Herson langes Vene vägede kätte veebruaris. Ukraina ametnike sõnul on pool Hersoni linna elanikest alates sõja algusest linnast lahkunud. Praegu ei luba Vene ametivõimud Hersoni oblastis inimestel lahkuda Ukraina kontrolli all olevatele aladele.
Raketirünnak Harkivi linna vastu Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Vitalii Hnidyi
Ukraina võib Severodonetskis taanduda kindlustatud positsioonidele
Luhanski sõjalise administratsiooni juhi Serhi Haidai sõnul võivad Ukraina väed Severodonetskis taanduda paremini kindlustatud positsioonidele, kuid võitlus käib iga meetri eest. Venemaa toetatud separatistlike jõudude esindaja Rodion Mirošnik teatas kolmapäeval, et Ukraina väed kontrollivad Severodonetski Azoti keemiatehasest ainult väikest osa. Haidai teatas eelmisel nädalal, et keemiatehases on end varjanud pea 800 tsiviilisikut.
Haidai sõnul on Venemaa rünnanud väga aktiivselt maanteeühendusi Severodonetski, Lõssõtšanski ja Bahmuti vahel. Seetõttu kasutavad Ukraina väed alternatiivseid teid humanitaarabi kohaletoimetamiseks ja inimeste evakueerimiseks. Ukraina eeldab, et rünnakud Lõssõtšanskile ja Severodonetskile ägenevad.
Igor Girkini sõnul on Vene Hersoni-Mõkolajivi rinne lagunemas
Girkini väitel on Ukraina väed kaotustest hoolimata Hersoni kandis edenemas. Ukraina on väidetavalt ette valmistamas ründegruppe Tšernjabjanka ja Snigirevka kandis.
Girkin on Vene sõjaveteran ja avantürist, kes oli seotud Vene üksustega Transnistrias 90ndatel ja Donbassis 2014. aastast alates, kuniks ta kõrvale tõrjuti. Mitmed riigid peavad Igor Girkinit sõjakurjategijaks. Praeguse konflikti kestel on ta paistnud silma paljude Venemaa sõjategevuse suhtes kriitiliste kommentaaridega ning ta on tihti edastanud rindeteateid.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 31 500 (võrdlus eelmise päevaga + 140);
- tankid 1393 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 3249 (+13);
- lennukid 212 (+0);
- kopterid 178 (+1);
- suurtükisüsteemid 703(+9);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 213 (+6)
- õhutõrjesüsteemid 94 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 559 (+6);
- tiibraketid 125 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2406 (+1);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 53 (+0).
Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Slovjanski kandis.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Maailmapank teatas 1,5 miljardi dollari suurusest abipaketist Ukrainale
IMF teatas teisipäeval, et Ukrainale antakse täiendavat finantsabi 1,49 miljardi dollari väärtuses. Rahaline abi on osa neli miljardi suurusest abipaketist, mille abil makstakse valitsustöötajate ja sotsiaaltöötajate Ukraina palka. Viimase abipaketi finantseerimist garanteerivad Ühendkuningriik, Madalmaad, Leedu ja Läti.
Praeguseks on Ukrainale välja makstud pea kaks miljardit dollarit rahalist abi. Ukraina rahandusministeerium teatas aprillis, et riik vajab viis miljardit dollarit kuus majanduse elushoidmiseks.
Britid: Ukrainal ja Venemaal on rindel sarnased probleemid
Venemaa jätkab rünnakuid Severodonetskile kolmest suunast, kuid Ukraina väed peavad vastu, kirjutab Suurbritannia kaitseministeerium värskes luureülevaates. On vähetõenäoline, et viimase 24 tunni jooksul oleks kumbki pool märkimisväärset edu saavutanud.
"Samal ajal keskendub Venemaa pealetungile Donbassi keskosas ja jäänud äärealadel kaitsesse," seisab teates.
Briti luure andmetel on Ukraina vägedel olnud mõningane edu vasturünnakutes Hersoni oblasti edelaosas ning nad on taastanud positsioonid Inhuletsi jõe idakaldal.
"Kuna okupeeritud ala serv laiub rohkem kui 500 kilomeetril, on nii Venemaal kui ka Ukrainal sarnased väljakutsed kaitseliini säilitamisel," kirjutab kaitseministeerium. Samal ajal vabastavad mõlemad pooled lahinguüksusi, et need korraldaksid pealetungioperatsioone.
Brittide andmetel püüab Venemaa sunniviisiliselt viia Hersoni oblasti eluolu vastavusse Venemaa omaga. Seal on seadusliku maksevahendina kasutusele võetud Vene rubla ja palgatud vene õpetajad koolides vene õppekava ja keele tutvustamiseks.
"Väga tõenäoliselt tahab Venemaa Hersoni okupeerimisega näidata, kuidas Ukraina inimestele pakutakse paremat valitsemist ja elustandardit," kirjutab Suurbritannia kaitseministeerium.
Venemaa suurendas rünnakut Severodonetskis
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul pommitavad Vene väed Ukraina positsioone idas asuvas Severodonetski linnas intensiivsete suurtükirünnakute, õhurünnakute ja katkematute tänavalahingutega.
Pärast Ukraina vasturünnakut nädalavahetusel püüavad Vene väed initsiatiivi tagasi enda kätte saada. Nad üritasid edasi liikuda ja lõigata ukrainlased ära nende viimasest tugipunktist tööstuspiirkonnas. Linna on jäänud 10 000 – 11 000 tsiviilisikut.
Haidai ütles, et tänavalahingutes on edu kord ühel, kord teisel poolel. "Olukord muutub pidevalt, kuid ukrainlased tõrjuvad rünnakuid," märkis ta.
Kuberneri sõnul hävitatakse Severodonetskist lõunas asuv naaberlinn Lõssõtšansk täielikult.
"Venemaa pommitamine on viimase 24 tunni jooksul oluliselt intensiivistunud. Nad kasutavad põletatud maa taktikat," rääkis Haidai.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles teisipäeval, et 97 protsenti Luhanski oblastist on Kremli kontrolli all. Ta märkis, et Vene väed suruvad Popasnast edasi, nad on saavutanud kontrolli Lõmani, Svjatohirski ja veel 15 linna üle.
Puruks pommitatud maja Kiievist kirdesse jäävas Borodjankas. Autor/allikas: SCANPIX/SOPA Images via ZUMA Press Wire/Sergei Chuzavkov
Mariupoli kaitsjate surnukehad jõudsid Kiievisse
Kagu-Ukraina sadamalinna Mariupoli kaitsmisel hukkunud sõdurite surnukehad jõudsid Kiievisse, teatasid Telegramis sõdurite perekonnad. Nende sõnul oli tegu Venemaaga kokku lepitud vahetusega, kus kumbki pool sai 160 surnukeha.
Omaste teatel oli kolmandik neist Azovi polgus ning põrmude tuvastamine võib aega võtta kuni kolm kuud.
Venemaa ei ole surnukehade vahetust ametlikult kommenteerinud. Küll aga kirjutas Vene sõjakorrespondent Irina Kuksenkova, et vahetus toimus Ukraina ja Vene vägede kontaktijoonel Zaporižžjas.
Võitlejad veetsid nädalaid Mariupoli Azovstali terasetehases. Mais võeti ellujäänud vangi.
Rohkem kui 1000 Mariupoli terasetehases alla andnud Ukraina sõdurit viidi Venemaale, vahendas Vene riiklik uudisteagentuur Tass.
Reutersile kinnitas üks allikas Vene õiguskaitseasutusest, et veelgi Ukraina sõjavange viiakse hiljem Venemaale.
Ukraina on teatanud, et tegeleb sellega, et kõik vangid jõuaksid tagasi kodumaale, samal ajal kui osa Vene seadusandjaid on öelnud, et nad antakse Venemaal kohtu alla.
Ukraina pole oma sõdurite saatuse teemat kommenteerinud, kuid varem ütles president Volodõmõr Zelenski, et tema arvates on venelaste käes vahi all üle 2500 Azovstali kaitsja.
Mais andis Kiiev Mariupoli viimastele kaitsjatele käsu päästa oma elu, pärast seda, kui nad olid edukalt täitnud oma põhieesmärgi – hoida Vene vägesid linnas kinni, et nad ei saaks end ümber paigutada teistele positsioonidele. Moskva teatel sunniti ukrainlased alistuma.
Ukraina ametnike hinnangul kaotas Mariupolis elu kümneid tuhandeid inimesi, nende seas lapsi.
Värsked hauaplatsid Mariupoli surnuaial, siltidel on kirjas "Tundmatu". Autor/allikas: SCANPIX/STRINGER/AFP
Zelenski: patiseis Venemaaga ei ole variant
Ukraina äge vastupanu Venemaa sissetungile on tekitanud paitseisu teatud piirkondades. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval Financial Timesis ilmunud intervjuus, et ummikseis ei ole lahendus.
"Lahinguväljal tuleb saavutada võit. Jääme oma varustuselt alla ja seetõttu ei ole me võimelised edasi liikuma. Kannaksime rohkem kaotusi ja inimesed on mu prioriteet," rääkis Zelenski.
Küsimusele, mida peaks Ukraina võiduks, vastas Zelenski, et Ukraina piiride taastamine enne Venemaa sissetungi 24. veebruaril oleks tõsine võit, kuid ajutine. Tema sõnul on lõppeesmärk kogu Ukraina territooriumi okupatsiooni alt vabastamine.
Küsimusele Venemaaga peetud kõneluste kohta, mis peatati märtsi lõpus, vastas Zelenski, et ta pole oma seisukohta muutnud ja sõda tuleks lõpetada läbirääkimiste laua taga. Ta kordas, et on valmis otsekõnelusteks Vladimir Putiniga, lisades, et kellegi teisega polegi mõtet rääkida.
Norra andis Ukrainale 22 haubitsat
Norra annetas Ukrainale 22 iseliikuvat haubitsat ning hulga varuosi, laskemoona ja muud varustust, teatas kolmapäeval Norra kaitseministeerium.
Avalduses öeldakse, et julgeolekukaalutlustel ootas Norra valitsus avalduse tegemisega. "Tulevastest annetustest ei pruugita avalikkusele teada anda või neid kommenteerida," seisab teates.
### Response:
Sõja 105. päev: Ukraina väed taganesid Severodonetski linna äärealadele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õde-vend Jäätmad alistasid esimese vastasena Soome koondise tulemusega 157:153, pisut pingelisem oli võistlus teise duellipartneri Hollandiga, keda võideti skooriga 158:157.
Poolfinaalis oli Eesti duo vastaseks Türgi ja see duell kujunes tõeliselt tuliseks: võitja selgitamiseks tuli kasutusele võtta lisanooled, mille järel Jäätmad võitsid ning tagasid koha kullamatšis.
"Laskmine sujus täna väga hästi," kommenteeris Lisell Jäätma. "Meie koostöö on suurepärane, oskame üksteist õigel hetkel toetada ja see toob meile edu."
"Viimase duelli lõpp oli väga pingeline, aga Lisell ja Robin tegid oma töö ära. Õe-venna tiim töötab väga hästi," sõnas treener Maarika Jäätma.
Neljapäeval jätkuvad Saksamaal toimuval EM-il individuaal- ja ka võistkondlikud duellid. Robin ja Lisell Jäätma kullamatš toimub laupäeval Eesti aja järgi kell 15.20.
Lisaks plokkvibu laskuritele kuuluvad Eesti EM-i koondisesse veel ka Eesti sportvibu laskurid Reena Pärnat, Triinu Lilienthal, Bessi Kasak, Märt Oona ja Karl Kivilo. Treeneritena on koondisega kaasas Maarika Jäätma, Dean Alberga ning Snezana Stoljarova. | Robin ja Lisell Jäätma jõudsid teist aastat järjest EM-finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õde-vend Jäätmad alistasid esimese vastasena Soome koondise tulemusega 157:153, pisut pingelisem oli võistlus teise duellipartneri Hollandiga, keda võideti skooriga 158:157.
Poolfinaalis oli Eesti duo vastaseks Türgi ja see duell kujunes tõeliselt tuliseks: võitja selgitamiseks tuli kasutusele võtta lisanooled, mille järel Jäätmad võitsid ning tagasid koha kullamatšis.
"Laskmine sujus täna väga hästi," kommenteeris Lisell Jäätma. "Meie koostöö on suurepärane, oskame üksteist õigel hetkel toetada ja see toob meile edu."
"Viimase duelli lõpp oli väga pingeline, aga Lisell ja Robin tegid oma töö ära. Õe-venna tiim töötab väga hästi," sõnas treener Maarika Jäätma.
Neljapäeval jätkuvad Saksamaal toimuval EM-il individuaal- ja ka võistkondlikud duellid. Robin ja Lisell Jäätma kullamatš toimub laupäeval Eesti aja järgi kell 15.20.
Lisaks plokkvibu laskuritele kuuluvad Eesti EM-i koondisesse veel ka Eesti sportvibu laskurid Reena Pärnat, Triinu Lilienthal, Bessi Kasak, Märt Oona ja Karl Kivilo. Treeneritena on koondisega kaasas Maarika Jäätma, Dean Alberga ning Snezana Stoljarova.
### Response:
Robin ja Lisell Jäätma jõudsid teist aastat järjest EM-finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raducanu kerkis suure tähelepanu keskmesse mullu septembris USA lahtiste võiduga, kuid on seejärel läbi elanud erinevaid tagasilööke. Tänavustel Prantsusmaa lahtistel langes ta konkurentsist teises ringis, nädala alguses pidi ta Nottinghami turniiri pooleli jätma vaid 36 minutit kestnud mängu järel.
"Järjest selgemaks on saamas, et Raducanu keha vajab aega," kirjutas Murray ajalehes Telegraph ilmunud kolumnis. "Kui jätta kõrvale tema hiilgav edu US Openil, ei erine ta teistest noormängijatest, sest ta keha peab kasvama, saama robustsemaks ja vastupidavamaks."
"See protsess ei juhtu üleöö, eriti praegu, kui koormused on tema keha jaoks äärmiselt kõrged," tõdes Murray, kes soovitas Raducanul palgata appi naissoost terviseeksperte.
"Mind huvitab, kui palju tänastest WTA tippmängijatest kasutavad ära oma menstruaaltsüklist tulenevaid kõikumisi, et oma treeningut ja tulemuslikkust kohandada? Kui paljud suudaksid kasu lõigata naiste tervise spetsialisti palkamisest ja oma tagatoa naistekesksemaks muutmisest? Menstruaaltsükkel ja selle mõju sportlikule sooritusvõimele on kahetsusväärselt tähelepanuta jäetud sporditeaduse haru ja hakkame alles nüüd mõistma, millist psühholoogilist ja füüsilist mõju see sportlasele võib avaldada," mõtiskles Murray. | Judy Murray: Raducanu peaks appi palkama naissoost spetsialiste | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raducanu kerkis suure tähelepanu keskmesse mullu septembris USA lahtiste võiduga, kuid on seejärel läbi elanud erinevaid tagasilööke. Tänavustel Prantsusmaa lahtistel langes ta konkurentsist teises ringis, nädala alguses pidi ta Nottinghami turniiri pooleli jätma vaid 36 minutit kestnud mängu järel.
"Järjest selgemaks on saamas, et Raducanu keha vajab aega," kirjutas Murray ajalehes Telegraph ilmunud kolumnis. "Kui jätta kõrvale tema hiilgav edu US Openil, ei erine ta teistest noormängijatest, sest ta keha peab kasvama, saama robustsemaks ja vastupidavamaks."
"See protsess ei juhtu üleöö, eriti praegu, kui koormused on tema keha jaoks äärmiselt kõrged," tõdes Murray, kes soovitas Raducanul palgata appi naissoost terviseeksperte.
"Mind huvitab, kui palju tänastest WTA tippmängijatest kasutavad ära oma menstruaaltsüklist tulenevaid kõikumisi, et oma treeningut ja tulemuslikkust kohandada? Kui paljud suudaksid kasu lõigata naiste tervise spetsialisti palkamisest ja oma tagatoa naistekesksemaks muutmisest? Menstruaaltsükkel ja selle mõju sportlikule sooritusvõimele on kahetsusväärselt tähelepanuta jäetud sporditeaduse haru ja hakkame alles nüüd mõistma, millist psühholoogilist ja füüsilist mõju see sportlasele võib avaldada," mõtiskles Murray.
### Response:
Judy Murray: Raducanu peaks appi palkama naissoost spetsialiste |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt eelmisel reedel Manchesteris toimunud võistlusele valitses ka Bergenis 2,2 m/s vastutuul ning 10,63 andis Nazarovile taanlase Emil Kjäri (10,60) järel teise koha. Kolmas oli isikliku rekordi 10,67 jooksnud 20-aastane kohalik mees Jacob Vaula.
Nazarovi isiklikuks rekordiks on mai lõpus Poolas joostud 10,39.
Naiste lühikese sprindi võitis Bergenis 11,76-ga Itaaliat esindav Gloria Hooper, naiste kõrgushüppes tegi hea võistluse 1.94 ületanud ukrainlanna Julia Tšumatšenko. | Nazarov sai Norras tugevas vastutuules teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt eelmisel reedel Manchesteris toimunud võistlusele valitses ka Bergenis 2,2 m/s vastutuul ning 10,63 andis Nazarovile taanlase Emil Kjäri (10,60) järel teise koha. Kolmas oli isikliku rekordi 10,67 jooksnud 20-aastane kohalik mees Jacob Vaula.
Nazarovi isiklikuks rekordiks on mai lõpus Poolas joostud 10,39.
Naiste lühikese sprindi võitis Bergenis 11,76-ga Itaaliat esindav Gloria Hooper, naiste kõrgushüppes tegi hea võistluse 1.94 ületanud ukrainlanna Julia Tšumatšenko.
### Response:
Nazarov sai Norras tugevas vastutuules teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval toimunud täiskogu hääletusel võtsid parlamendiliikmed 339 poolthäälega vastu oma seisukohad uute sõiduautode ja kaubikute CO2 heite normide kohta. Vastu oli 249 ja erapooletuks jäi 24 saadikut. Ranged normid on osa kliimapaketist "Eesmärk 55".
Parlament toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut saavutada 2035. aastaks heitevaba maanteeliiklus ning vähendada uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite heitkoguseid 100 protsenti võrreldes 2021. aastaga. Vahe-eesmärgina tuleb aastaks 2030 uute sõiduautode heitkoguseid vähendada 55 protsenti ja kaubikutel 50 protsenti.
"CO2 normide ambitsioonikas läbivaatamine on kliimaeesmärkide saavutamiseks ülioluline. Uued CO2 standardid toovad autotööstusele selgust ning toetavad innovatsiooni ja investeeringuid. Lisaks muutub heiteta autode ostmine ja kasutamine tarbijatele odavamaks," ütles raportöör Jan Huitema.
Euroopa Parlament on nüüd valmis alustama läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikidega. | Euroopa Parlament toetas sõiduautode heitevabaks muutmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval toimunud täiskogu hääletusel võtsid parlamendiliikmed 339 poolthäälega vastu oma seisukohad uute sõiduautode ja kaubikute CO2 heite normide kohta. Vastu oli 249 ja erapooletuks jäi 24 saadikut. Ranged normid on osa kliimapaketist "Eesmärk 55".
Parlament toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut saavutada 2035. aastaks heitevaba maanteeliiklus ning vähendada uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite heitkoguseid 100 protsenti võrreldes 2021. aastaga. Vahe-eesmärgina tuleb aastaks 2030 uute sõiduautode heitkoguseid vähendada 55 protsenti ja kaubikutel 50 protsenti.
"CO2 normide ambitsioonikas läbivaatamine on kliimaeesmärkide saavutamiseks ülioluline. Uued CO2 standardid toovad autotööstusele selgust ning toetavad innovatsiooni ja investeeringuid. Lisaks muutub heiteta autode ostmine ja kasutamine tarbijatele odavamaks," ütles raportöör Jan Huitema.
Euroopa Parlament on nüüd valmis alustama läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikidega.
### Response:
Euroopa Parlament toetas sõiduautode heitevabaks muutmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mees võeti kinni ning viidi Montgomery maakonna politseijaoskonda, ütles kohtu pressiesindaja Patricia McCabe. Ta ei avaldanud kinni võetud mehe isikut.
"Täna umbes kell 13.50 arreteeriti kohtunik Kavanaugh' residentsi juures mees. Mees oli relvastatud ja ähvardas kohtunik Kavanaugh'd," ütles McCabe.
The Washington Posti andmeil on kinni võetud mehe vanus 20. eluaastate keskpaigas ning ta oli vihane ülemkohtunike hinnangu pärast abordiõiguse kohta.
Abordiõiguse toetajad on protestinud Kavanaugh' ja veel vähemalt kahe kohtuniku kodude juures, samuti kohtuhoonete juures alates 2. maist, kui avaldati lekkinud määruse eelnõu, mille järgi USA ülemkohtu enamus toetab varasema kohtuotsuse muutmist, mis kuulutas kogu riigis abordi tegemise õiguse seaduslikuks. | USA politsei vahistas ülemkohtu kohtunikku ähvardanud relvastatud mehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mees võeti kinni ning viidi Montgomery maakonna politseijaoskonda, ütles kohtu pressiesindaja Patricia McCabe. Ta ei avaldanud kinni võetud mehe isikut.
"Täna umbes kell 13.50 arreteeriti kohtunik Kavanaugh' residentsi juures mees. Mees oli relvastatud ja ähvardas kohtunik Kavanaugh'd," ütles McCabe.
The Washington Posti andmeil on kinni võetud mehe vanus 20. eluaastate keskpaigas ning ta oli vihane ülemkohtunike hinnangu pärast abordiõiguse kohta.
Abordiõiguse toetajad on protestinud Kavanaugh' ja veel vähemalt kahe kohtuniku kodude juures, samuti kohtuhoonete juures alates 2. maist, kui avaldati lekkinud määruse eelnõu, mille järgi USA ülemkohtu enamus toetab varasema kohtuotsuse muutmist, mis kuulutas kogu riigis abordi tegemise õiguse seaduslikuks.
### Response:
USA politsei vahistas ülemkohtu kohtunikku ähvardanud relvastatud mehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 16.48 teate, et Madara tänaval põleb sõiduk. Päästeameti pressiesindaja ütles ERR-ile, et süttinud oli Iveco buss.
Põlengus hävis täielikult ka paar lähedalasuvat sõidukit.
Päästjad sulgesid päästetööde ajaks Madara tänava ja evakueerisid lähedalasuvast eluhoonest inimesed.
Kella 18.30 ajal päästetööd lõppesid.
Madara tänaval süttis buss põlema, linna kohale kerkis musta suitsu. Autor/allikas: ERR | Tallinnas süttis buss põlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 16.48 teate, et Madara tänaval põleb sõiduk. Päästeameti pressiesindaja ütles ERR-ile, et süttinud oli Iveco buss.
Põlengus hävis täielikult ka paar lähedalasuvat sõidukit.
Päästjad sulgesid päästetööde ajaks Madara tänava ja evakueerisid lähedalasuvast eluhoonest inimesed.
Kella 18.30 ajal päästetööd lõppesid.
Madara tänaval süttis buss põlema, linna kohale kerkis musta suitsu. Autor/allikas: ERR
### Response:
Tallinnas süttis buss põlema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häberli hinnangul mängivad Eesti ja Malta üpris sarnast jalgpalli. "Tuleb raske kohtumine. Nende üleminekud kaitsest rünnakule on head ja nad mängivad ka palliga, see neile meeldib. Nad mängivad mõnes mõttes samamoodi nagu meie. Tuleb huvitav, aga ka raske kohtumine," vahendab Soccernet.ee treeneri pressikonverentsil öeldud sõnu.
Kui oluline on homne kohtumine kogu Rahvuste liiga hooaega silmas pidades? "Meil on kokku neli mängu, et punkte saada, mitte kuus. See mäng on meie jaoks väga oluline. Mängime võõrsil. Aga kodumäng septembris on samuti oluline. Tahame võtta nii palju punkte kui võimalik, kuid see ei ole lihtne. Vaatame, kuidas mäng kulgeb. Võib-olla peame lõpuks punktiga rahul olema, aga tahame võita."
Loe täispikka teksti portaalist Soccernet.ee. | Häberli Maltal: tahame võita, aga võib-olla peame punktiga rahul olema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häberli hinnangul mängivad Eesti ja Malta üpris sarnast jalgpalli. "Tuleb raske kohtumine. Nende üleminekud kaitsest rünnakule on head ja nad mängivad ka palliga, see neile meeldib. Nad mängivad mõnes mõttes samamoodi nagu meie. Tuleb huvitav, aga ka raske kohtumine," vahendab Soccernet.ee treeneri pressikonverentsil öeldud sõnu.
Kui oluline on homne kohtumine kogu Rahvuste liiga hooaega silmas pidades? "Meil on kokku neli mängu, et punkte saada, mitte kuus. See mäng on meie jaoks väga oluline. Mängime võõrsil. Aga kodumäng septembris on samuti oluline. Tahame võtta nii palju punkte kui võimalik, kuid see ei ole lihtne. Vaatame, kuidas mäng kulgeb. Võib-olla peame lõpuks punktiga rahul olema, aga tahame võita."
Loe täispikka teksti portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Häberli Maltal: tahame võita, aga võib-olla peame punktiga rahul olema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ganna läbis Montbrisonist La Batie d'Urfesse viinud tee 35 minuti ja 32 sekundiga, itaallasest trekisõidu olümpiavõitja keskmiseks kiiruseks oli kolmapäeval ligi 54 km/h.
Viimasena startinud van Aert oli 11,6 km peal Gannast kümme sekundit kiirem, hakkas siis kõvasti aega kaotama, aga võitles lõpuosas vahe tagasi. Finišis kaotas belglane Gannale 2,3 sekundit ja sai teise koha. Kolmas oli itaallase tiimikaaslane Ethan Hayer (+0.17).
Üldarvestuses kasvatas van Aert oma teisel kohal oleva Mattia Cattaneo (Quick-Step) ees 53 sekundile, meeskonnakaaslased Primož Roglic ja Jonas Vingegaard kaotavad vastavalt 56 sekundiga ja minuti ning 26 sekundiga. | Ganna võitis Dauphine temposõidu, van Aert suurendas edu ligi minutile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ganna läbis Montbrisonist La Batie d'Urfesse viinud tee 35 minuti ja 32 sekundiga, itaallasest trekisõidu olümpiavõitja keskmiseks kiiruseks oli kolmapäeval ligi 54 km/h.
Viimasena startinud van Aert oli 11,6 km peal Gannast kümme sekundit kiirem, hakkas siis kõvasti aega kaotama, aga võitles lõpuosas vahe tagasi. Finišis kaotas belglane Gannale 2,3 sekundit ja sai teise koha. Kolmas oli itaallase tiimikaaslane Ethan Hayer (+0.17).
Üldarvestuses kasvatas van Aert oma teisel kohal oleva Mattia Cattaneo (Quick-Step) ees 53 sekundile, meeskonnakaaslased Primož Roglic ja Jonas Vingegaard kaotavad vastavalt 56 sekundiga ja minuti ning 26 sekundiga.
### Response:
Ganna võitis Dauphine temposõidu, van Aert suurendas edu ligi minutile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsis sündinud Goldschmidt on olnud Moskva pearabi alates 1993. aastast ning juhib ka Euroopa rabiinide ühendust.
"Ma saan lõpuks jagada informatsiooni, et minu hõimlased, Moskva pearabi @PinchasRabbi @Rebbetzin Dara Goldschmidt, on pandud võimude poolt surve alla toetada "erioperatsiooni" Ukrainas ning nad keeldusid," kirjutas New Yorgis tegutsev ajakirjanik Avital Chizhik-Glodschmidt sotsiaalmeedias.
Chizhik-Goldschmidt lisas, et Goldschmidt lendas kaks nädalat pärast 24. veebruaril alanud täiemahulist invasioonis Ungarisse, kus kogus raha Ida-Euroopas olevatele sõjapõgenikele. Seejärel liikus Glodschmidt edasi Iisraeli.
Juudiorganisatsioonid Venemaal on olnud sõja suhtes kriitilisemad kui teised usukogukonnad, sealhulgas Vene Õigeusu kirik, mis on sõda toetanud.
2. märtsil kutsus Venemaa pearabi Berel Lazar sõja osapooli üles relvi vaigistama ja pommitamist lõpetama. Samas ei mõistnud ta Venemaa liidrit Vladimir Putinit hukka. | Moskva pearabi lahkus Venemaalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsis sündinud Goldschmidt on olnud Moskva pearabi alates 1993. aastast ning juhib ka Euroopa rabiinide ühendust.
"Ma saan lõpuks jagada informatsiooni, et minu hõimlased, Moskva pearabi @PinchasRabbi @Rebbetzin Dara Goldschmidt, on pandud võimude poolt surve alla toetada "erioperatsiooni" Ukrainas ning nad keeldusid," kirjutas New Yorgis tegutsev ajakirjanik Avital Chizhik-Glodschmidt sotsiaalmeedias.
Chizhik-Goldschmidt lisas, et Goldschmidt lendas kaks nädalat pärast 24. veebruaril alanud täiemahulist invasioonis Ungarisse, kus kogus raha Ida-Euroopas olevatele sõjapõgenikele. Seejärel liikus Glodschmidt edasi Iisraeli.
Juudiorganisatsioonid Venemaal on olnud sõja suhtes kriitilisemad kui teised usukogukonnad, sealhulgas Vene Õigeusu kirik, mis on sõda toetanud.
2. märtsil kutsus Venemaa pearabi Berel Lazar sõja osapooli üles relvi vaigistama ja pommitamist lõpetama. Samas ei mõistnud ta Venemaa liidrit Vladimir Putinit hukka.
### Response:
Moskva pearabi lahkus Venemaalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Foo Fighters tühistas märtsis pärast trummari surmast teada saamist eesseisva turnee, kuid nüüd otsustas bänd anda kaks kontserti kadunud liikme auks.
"Meie kallile sõbrale, badass bändikaaslasele, armastatud vennale... korraldavad Foo Fighters ja Hawkinsi perekond Taylor Hawkinsi mälestuskontserdid," kirjutas bänd ametlikus Twitteri avalduses.
Kontserdid leiavad aset 3. septembril Londonis Wembley staadionil ja 27. septembril Kia foorumis Los Angeleses.
Hawkins mängis Foo Fightersis enam kui kaks aastakümmet, ühinedes bändiga 1997. aastal.
For our dear friend, our badass bandmate, our beloved brother…Foo Fighters and The Hawkins family bring you the Taylor Hawkins Tribute Concerts. https://t.co/8gNTw2uxWl pic.twitter.com/N8mDZgJ2kk
— Foo Fighters (@foofighters) June 8, 2022 | Foo Fighters annab Taylor Hawkinsi mälestuseks kaks kontserti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Foo Fighters tühistas märtsis pärast trummari surmast teada saamist eesseisva turnee, kuid nüüd otsustas bänd anda kaks kontserti kadunud liikme auks.
"Meie kallile sõbrale, badass bändikaaslasele, armastatud vennale... korraldavad Foo Fighters ja Hawkinsi perekond Taylor Hawkinsi mälestuskontserdid," kirjutas bänd ametlikus Twitteri avalduses.
Kontserdid leiavad aset 3. septembril Londonis Wembley staadionil ja 27. septembril Kia foorumis Los Angeleses.
Hawkins mängis Foo Fightersis enam kui kaks aastakümmet, ühinedes bändiga 1997. aastal.
For our dear friend, our badass bandmate, our beloved brother…Foo Fighters and The Hawkins family bring you the Taylor Hawkins Tribute Concerts. https://t.co/8gNTw2uxWl pic.twitter.com/N8mDZgJ2kk
— Foo Fighters (@foofighters) June 8, 2022
### Response:
Foo Fighters annab Taylor Hawkinsi mälestuseks kaks kontserti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Henri Christofer Aavik jagas teist preemiat saksa dirigendi Jesko Sirvendiga, esimest preemiat konkursil välja ei antud. "Selle konkursi ettevalmistusaeg ei olnud väga pikk," ütles ta ERR-ile ja mainis, et esimesse vooru valiti 330 kandidaadist välja 18 dirigenti. "Teise vooru lasti edasi kaheksa inimest ja seal oli üks kohustuslik teos, lisaks oli ka palju valikuvõimalusi, mida teiseks teoseks valida."
Kuigi avavoorus sai oma oskusi näidata orkestri ees 20 minutit, siis teises voorus sai juba kauem orkestri ees seista. Kolmandasse vooru valiti edasi neli dirigenti.
Aavikule on see lühikese aja vältel juba teine kõrge tulemus rahvusvahelisel konkursil. Möödunud aasta novembris pälvis ta esikoha Soomes Jorma Panula dirigeerimiskonkursil. Henri Christofer on ka hiljuti Carl Nielseni konkursil Taanis võidukas olnud viiuldaja Hans Christian Aaviku vend.
Jevgeni Svetlanovi nimeline konkurss toimus kolmes voorus, eelneva video-eelvalikuga. | Dirigent Henri Christofer Aavik pälvis teise preemia Jevgeni Svetlanovi konkursil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Henri Christofer Aavik jagas teist preemiat saksa dirigendi Jesko Sirvendiga, esimest preemiat konkursil välja ei antud. "Selle konkursi ettevalmistusaeg ei olnud väga pikk," ütles ta ERR-ile ja mainis, et esimesse vooru valiti 330 kandidaadist välja 18 dirigenti. "Teise vooru lasti edasi kaheksa inimest ja seal oli üks kohustuslik teos, lisaks oli ka palju valikuvõimalusi, mida teiseks teoseks valida."
Kuigi avavoorus sai oma oskusi näidata orkestri ees 20 minutit, siis teises voorus sai juba kauem orkestri ees seista. Kolmandasse vooru valiti edasi neli dirigenti.
Aavikule on see lühikese aja vältel juba teine kõrge tulemus rahvusvahelisel konkursil. Möödunud aasta novembris pälvis ta esikoha Soomes Jorma Panula dirigeerimiskonkursil. Henri Christofer on ka hiljuti Carl Nielseni konkursil Taanis võidukas olnud viiuldaja Hans Christian Aaviku vend.
Jevgeni Svetlanovi nimeline konkurss toimus kolmes voorus, eelneva video-eelvalikuga.
### Response:
Dirigent Henri Christofer Aavik pälvis teise preemia Jevgeni Svetlanovi konkursil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karise plaan oli ekspositsioon täielikult uuendada 2024. aastaks, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, kirjutas Tartu Postimees. "Töö käis, ekspositsiooni uuendamiseks on hanked käimas, muuseumi uuendamise rahastamise plaan eelarvestrateegias kenasti kirjas, kuid selgus, et linnavalitsus järgmiseks aastaks vajalikku summat ei leia," põhjendas Karis.
Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski tunnistas, et linnavalitsus peab praegu investeeringute osas tegema raskeid valikuid ning ehitushindade hüppeline kasv on sundinud linnamuuseumi järgmiseks aastaks planeeritud uuendamisest loobuma.
Sirje Karise viimane tööpäev linnamuuseumi direktori ametis on 30. juunil. Ka uue direktori konkursi tähtaeg on 30. juunil, kuhu oodatakse magistrikraadi või sellele vastav haridustaseme ning juhtimiskompetentsiga kandidaate. | Sirje Karis lahkub Tartu linnamuuseumi direktori kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karise plaan oli ekspositsioon täielikult uuendada 2024. aastaks, mil Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, kirjutas Tartu Postimees. "Töö käis, ekspositsiooni uuendamiseks on hanked käimas, muuseumi uuendamise rahastamise plaan eelarvestrateegias kenasti kirjas, kuid selgus, et linnavalitsus järgmiseks aastaks vajalikku summat ei leia," põhjendas Karis.
Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski tunnistas, et linnavalitsus peab praegu investeeringute osas tegema raskeid valikuid ning ehitushindade hüppeline kasv on sundinud linnamuuseumi järgmiseks aastaks planeeritud uuendamisest loobuma.
Sirje Karise viimane tööpäev linnamuuseumi direktori ametis on 30. juunil. Ka uue direktori konkursi tähtaeg on 30. juunil, kuhu oodatakse magistrikraadi või sellele vastav haridustaseme ning juhtimiskompetentsiga kandidaate.
### Response:
Sirje Karis lahkub Tartu linnamuuseumi direktori kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuttgardis 2019. aastal võidutsenud itaallane käis märtsis käeoperatsioonil ja pidi seetõttu vahele jätma nii Prantsusmaa lahtised kui kõrgeima kategooria turniirid Monte Carlos, Madridis ja Roomas. Viimati käis ta väljakul 16. märtsil, kui kaotas Indian Wellsi kaheksandikfinaalis Miomir Kecmanovicile.
Stuttgardi turniiriks teise asetuse saanud Berrettini oli avaringis vaba ja naasis väljakule teises ringis, kui oli 6:2, 4:6, 6:3 üle kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud maailma 121. reketist Radu Albotist.
Veerandfinaalis jääb Berrettini ootama vastast kaasmaalase Lorenzo Sonego ja sakslase Jan-Lennard Struffi vahelisest kohtumisest. Stuttgardis on esimese asetusega mängijaks maailma viies reket Stefanos Tsitsipas. | Maailma kümnes reket naasis pea kolmekuuliselt vigastuspausilt võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuttgardis 2019. aastal võidutsenud itaallane käis märtsis käeoperatsioonil ja pidi seetõttu vahele jätma nii Prantsusmaa lahtised kui kõrgeima kategooria turniirid Monte Carlos, Madridis ja Roomas. Viimati käis ta väljakul 16. märtsil, kui kaotas Indian Wellsi kaheksandikfinaalis Miomir Kecmanovicile.
Stuttgardi turniiriks teise asetuse saanud Berrettini oli avaringis vaba ja naasis väljakule teises ringis, kui oli 6:2, 4:6, 6:3 üle kvalifikatsioonist põhitabelisse pääsenud maailma 121. reketist Radu Albotist.
Veerandfinaalis jääb Berrettini ootama vastast kaasmaalase Lorenzo Sonego ja sakslase Jan-Lennard Struffi vahelisest kohtumisest. Stuttgardis on esimese asetusega mängijaks maailma viies reket Stefanos Tsitsipas.
### Response:
Maailma kümnes reket naasis pea kolmekuuliselt vigastuspausilt võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna esitasin haridusameti juhi kohalt lahkumisavalduse. Põhjus, et otsin uusi väljakutseid ja soovin kandideerida koolijuhiks, et kujundada sellest koolist või koolidest 21. sajandile vastav haridusasutus," ütles Pajula ERR-ile.
Pajula ei täpsustanud, millise kooliga on tegemist. "Aga suvi on ikka aeg, kus sellised konkursid välja kuulutatakse," sõnas ta.
Pajula oli Tallinna haridusameti juhataja 17. märtsist 2003. Aastatel 1999-2002 oli ta Saue linnapea.
Pajula lõpetas 1987. aastal Tallinna Pedagoogiline Instituudi tööõpetuse ja üldtehniliste distsipliinide eriala. 2006. aastal sai ta Tallinna Ülikoolist magistrikraadi juhtimise sotsiaalsete strateegiate erialal. | Tallinna haridusameti kauaaegne juht lahkub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna esitasin haridusameti juhi kohalt lahkumisavalduse. Põhjus, et otsin uusi väljakutseid ja soovin kandideerida koolijuhiks, et kujundada sellest koolist või koolidest 21. sajandile vastav haridusasutus," ütles Pajula ERR-ile.
Pajula ei täpsustanud, millise kooliga on tegemist. "Aga suvi on ikka aeg, kus sellised konkursid välja kuulutatakse," sõnas ta.
Pajula oli Tallinna haridusameti juhataja 17. märtsist 2003. Aastatel 1999-2002 oli ta Saue linnapea.
Pajula lõpetas 1987. aastal Tallinna Pedagoogiline Instituudi tööõpetuse ja üldtehniliste distsipliinide eriala. 2006. aastal sai ta Tallinna Ülikoolist magistrikraadi juhtimise sotsiaalsete strateegiate erialal.
### Response:
Tallinna haridusameti kauaaegne juht lahkub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tamm mängis juuni koondiseakna esimeses Rahvuste liiga mängus San Marino vastu ja lõi seal ka Eesti eest mängu teise värava. Maavõistluse Argentinaga jättis Tamm perekondlikel põhjustel vahele, aga liitus nüüd koondise koosseisuga Maltal.
Shein kuulus U-21 koondise koosseisu ja pidi algselt meeste koondisega liituma pärast kohtumist Horvaatiaga, kuid kolme kollase kaardi täitumisel ei ole tal võimalik selles mängus koosseisu kuuluda. Seega sai Shein võimaluse meeste koondisega liituda juba enne Malta mängu, kuigi koosseisu kuuluda on tal võimalik alates Albaania maavõistlusest.
Malta ja Eesti lähevad vastamisi neljapäeval, 9. juunil Eesti aja järgi kell 21.45 Malta Ta'Qali rahvusstaadionil. Pärast seda ootab koondist ees 13. juunil Tiranas maavõistlus Albaaniaga. Mõlema mängu otsepilti saab tasuta jälgida Viaplay vahendusel.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 13/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 13/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Sander Puri (07.05.1988) – Tartu JK Tammeka 91/4
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 90/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 79/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 50/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora (laenul Poltava Vorsklast, UKR) 49/4
Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 19/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 14/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 13/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 8/0
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 141/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 97/14
Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 81/17
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 42/8
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Skövde AIK (SWE) (laenul Tallinna FC Florast) 21/0
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 19/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 18/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 15/1
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 12/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 11/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 6/0
Mark Anders Lepik (10.09.2000) – Tallinna FC Flora 4/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 0/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Mänedžer: Miko Pupart | Jalgpallikoondisega liitusid Tamm ja Shein | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tamm mängis juuni koondiseakna esimeses Rahvuste liiga mängus San Marino vastu ja lõi seal ka Eesti eest mängu teise värava. Maavõistluse Argentinaga jättis Tamm perekondlikel põhjustel vahele, aga liitus nüüd koondise koosseisuga Maltal.
Shein kuulus U-21 koondise koosseisu ja pidi algselt meeste koondisega liituma pärast kohtumist Horvaatiaga, kuid kolme kollase kaardi täitumisel ei ole tal võimalik selles mängus koosseisu kuuluda. Seega sai Shein võimaluse meeste koondisega liituda juba enne Malta mängu, kuigi koosseisu kuuluda on tal võimalik alates Albaania maavõistlusest.
Malta ja Eesti lähevad vastamisi neljapäeval, 9. juunil Eesti aja järgi kell 21.45 Malta Ta'Qali rahvusstaadionil. Pärast seda ootab koondist ees 13. juunil Tiranas maavõistlus Albaaniaga. Mõlema mängu otsepilti saab tasuta jälgida Viaplay vahendusel.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 13/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 13/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Sander Puri (07.05.1988) – Tartu JK Tammeka 91/4
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 90/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 79/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 50/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora (laenul Poltava Vorsklast, UKR) 49/4
Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 48/1
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 19/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 14/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 13/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 8/0
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 141/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 97/14
Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 81/17
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 42/8
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Skövde AIK (SWE) (laenul Tallinna FC Florast) 21/0
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 19/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 18/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 15/1
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 12/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 11/1
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 6/0
Mark Anders Lepik (10.09.2000) – Tallinna FC Flora 4/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 0/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Mänedžer: Miko Pupart
### Response:
Jalgpallikoondisega liitusid Tamm ja Shein |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varude keskuse juhatuse liikme Priit Ploompuu sõnul näitab pakkumiste tulemus, et Balti riikide ja Soome gaasiturg on äraootaval seisukohal.
"Balti riikide ja Soome piirkonnas on vaba gaasi praegu vähe ning kuna välistasime varusse Vene päritolu uue gaasi soetamise, oli hanke korraldamine juba ette keeruline ülesanne. Konkureerime turul defitsiitse kauba pärast ja see väljendub pakutava gaasi koguses," lausus Ploompuu.
Hankes osalemiseks saadeti kutse 27 ettevõttele ning tingimuste järgi sai teha pakkumisi 25 kuni 1000 gigavatt-tunni gaasi müügiks, mis tuleb üle anda kas Lätis asuvas Inčukalnsi maa-aluses hoidlas või gaasisüsteemis virtuaalselt.
Pakkumuste hinda Eesti Varude Keskus ei avalda.
Maikuus vastu võetud lisaeelarvega eraldas riigikogu 170 miljonit eurot strateegilise gaasivaru moodustamiseks kütteperioodi alguseks.
Varude keskuse kommunikatsioonijuhi Martin Jasko sõnul korraldatakse mahu täis saamiseks veel hankeid, eeldatavalt toimub järgmine juuni lõpus või juuli alguses.
"Väga loodame, et pakkujaid tuleb juurde. Praegu on turg on närviline, gaasi vähe ja ebaselgust piisavalt," ütles Jasko.
Esimesel hankel ostetud gaasi omanikuks saab varude keskus suvekuudel.
"See on pakkuja öelda, millal ta gaasi üle annab. Praeguse hankega ilmselt suvel, aga tingimuseks on enne kütteperioodi algust," sõnas Jasko.
Lisaks EVK poolt moodustatavale riigi strateegilisele gaasivarule soetas Elering tänavu kevadel 105 GWh mahus gaasivaru, mis on mõeldud eelkõige kaitstud tarbijagruppidele (kodumajapidamised ja gaasil töötavad kaugkütte katlamajad) gaasi tagamiseks. | Riigi gaasivaru hankele laekus pakkumusi vaid kümnendiku katmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varude keskuse juhatuse liikme Priit Ploompuu sõnul näitab pakkumiste tulemus, et Balti riikide ja Soome gaasiturg on äraootaval seisukohal.
"Balti riikide ja Soome piirkonnas on vaba gaasi praegu vähe ning kuna välistasime varusse Vene päritolu uue gaasi soetamise, oli hanke korraldamine juba ette keeruline ülesanne. Konkureerime turul defitsiitse kauba pärast ja see väljendub pakutava gaasi koguses," lausus Ploompuu.
Hankes osalemiseks saadeti kutse 27 ettevõttele ning tingimuste järgi sai teha pakkumisi 25 kuni 1000 gigavatt-tunni gaasi müügiks, mis tuleb üle anda kas Lätis asuvas Inčukalnsi maa-aluses hoidlas või gaasisüsteemis virtuaalselt.
Pakkumuste hinda Eesti Varude Keskus ei avalda.
Maikuus vastu võetud lisaeelarvega eraldas riigikogu 170 miljonit eurot strateegilise gaasivaru moodustamiseks kütteperioodi alguseks.
Varude keskuse kommunikatsioonijuhi Martin Jasko sõnul korraldatakse mahu täis saamiseks veel hankeid, eeldatavalt toimub järgmine juuni lõpus või juuli alguses.
"Väga loodame, et pakkujaid tuleb juurde. Praegu on turg on närviline, gaasi vähe ja ebaselgust piisavalt," ütles Jasko.
Esimesel hankel ostetud gaasi omanikuks saab varude keskus suvekuudel.
"See on pakkuja öelda, millal ta gaasi üle annab. Praeguse hankega ilmselt suvel, aga tingimuseks on enne kütteperioodi algust," sõnas Jasko.
Lisaks EVK poolt moodustatavale riigi strateegilisele gaasivarule soetas Elering tänavu kevadel 105 GWh mahus gaasivaru, mis on mõeldud eelkõige kaitstud tarbijagruppidele (kodumajapidamised ja gaasil töötavad kaugkütte katlamajad) gaasi tagamiseks.
### Response:
Riigi gaasivaru hankele laekus pakkumusi vaid kümnendiku katmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järjekorras 22. korda toimuv ekstreemspordifestival Simple Session toob Tallinnasse üle 100 maailmatasemel trikiratturi ja rulasõitja pea 30-st riigist, kes saabuval nädalavahetusel Põhjala tehases asuvas Simple Sessioni pargis omavahel võistlustulle astuvad. Lisaks põhiprogrammile toimub kogu festivalinädala vältel Tallinnas ka mitmeid teisi tegevusi, millest kõikidel huvilistel on võimalik osa saada.
Nädalavahetuse eel suundub festival tagasi tänavaspordi juurte juurde ning viib programmi avalikku linnaruumi. Neljapäeval, 9. juunil toimub Viru Keskuse kõrval asuva "Hämariku" kuju juures street jam. Spetsiaalselt võistluse tarvis ehitatakse kuju kõrval paiknevatele treppidele lisaelemendid, nagu käsipuu, ledge ja euro-cap. Oodata võib väga meeleolukat, vabas vormis parimate trikkide jam -stiilis võistlust nii treppidel kui lisatud tänavasõiduelemenditel. Trikiratturid võtavad omavahel mõõtu kell 12–13.30 ning rulasõitjad kell 17–18.30.
Reede pärastlõunal kogunevad BMX-sõitjad Vabaduse väljakul, et suunduda Stoned Streeti ja FTL-i korraldatud street jam 'ile Tallinna tänavatel. Sõidu lõpp-punkt on samuti Vabaduse väljakul, kus toimub kell 20 algav Visit Estonia hüppevõistlus üle tünnisauna. "Saun ja eestlased käivad käsikäes. Enamus festivalil osalevatest sõitjatest on välismaalased ja soovisime alguses tegelikult päris sauna Vabaduse väljakule tuua, aga otsustasime, et piirdume sel aastal tünnisaunaga. Järgmisel aastal teeme suuremalt," sõnas festivali korraldaja Risto Kalmre. Neljapäeval ja reedel toimuvad võistlused on tasuta ning kõik huvilised on oodatud osalema või vaatama. Alaealistel on kohustuslik kanda võistlemise ajal kiivrit.
Simple Sessioni põhiprogramm, kvalifikatsioonisõidud ja finaalid toimuvad 11. ja 12. juunil Tallinnas, Põhjala tehases. | Simple Sessioni eel hüpatakse Vabaduse väljakul BMX-iga üle tünnisauna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järjekorras 22. korda toimuv ekstreemspordifestival Simple Session toob Tallinnasse üle 100 maailmatasemel trikiratturi ja rulasõitja pea 30-st riigist, kes saabuval nädalavahetusel Põhjala tehases asuvas Simple Sessioni pargis omavahel võistlustulle astuvad. Lisaks põhiprogrammile toimub kogu festivalinädala vältel Tallinnas ka mitmeid teisi tegevusi, millest kõikidel huvilistel on võimalik osa saada.
Nädalavahetuse eel suundub festival tagasi tänavaspordi juurte juurde ning viib programmi avalikku linnaruumi. Neljapäeval, 9. juunil toimub Viru Keskuse kõrval asuva "Hämariku" kuju juures street jam. Spetsiaalselt võistluse tarvis ehitatakse kuju kõrval paiknevatele treppidele lisaelemendid, nagu käsipuu, ledge ja euro-cap. Oodata võib väga meeleolukat, vabas vormis parimate trikkide jam -stiilis võistlust nii treppidel kui lisatud tänavasõiduelemenditel. Trikiratturid võtavad omavahel mõõtu kell 12–13.30 ning rulasõitjad kell 17–18.30.
Reede pärastlõunal kogunevad BMX-sõitjad Vabaduse väljakul, et suunduda Stoned Streeti ja FTL-i korraldatud street jam 'ile Tallinna tänavatel. Sõidu lõpp-punkt on samuti Vabaduse väljakul, kus toimub kell 20 algav Visit Estonia hüppevõistlus üle tünnisauna. "Saun ja eestlased käivad käsikäes. Enamus festivalil osalevatest sõitjatest on välismaalased ja soovisime alguses tegelikult päris sauna Vabaduse väljakule tuua, aga otsustasime, et piirdume sel aastal tünnisaunaga. Järgmisel aastal teeme suuremalt," sõnas festivali korraldaja Risto Kalmre. Neljapäeval ja reedel toimuvad võistlused on tasuta ning kõik huvilised on oodatud osalema või vaatama. Alaealistel on kohustuslik kanda võistlemise ajal kiivrit.
Simple Sessioni põhiprogramm, kvalifikatsioonisõidud ja finaalid toimuvad 11. ja 12. juunil Tallinnas, Põhjala tehases.
### Response:
Simple Sessioni eel hüpatakse Vabaduse väljakul BMX-iga üle tünnisauna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna ringkonnakohtus hakkab tsiviilasju arutama Maris Kuurberg.
Harju maakohtus hakkavad tsiviilasju menetlema Ahti Kuuseväli, Karin Mölder, Triin Siimpoeg ja Geidi Sile. Tartu maakohtusse läheb tsiviilasju lahendama Alo Noormets. Harju maakohtus hakkavad süüteoasju menetlema Katrin Paesoo ja Kristjan Paluteder.
Kohtunikke esitles riigikohtu esimees Villu Kõve ja uued kohtunikud andsid presidendi ees kohtunikuvande. | President nimetas ametisse kaheksa uut kohtunikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna ringkonnakohtus hakkab tsiviilasju arutama Maris Kuurberg.
Harju maakohtus hakkavad tsiviilasju menetlema Ahti Kuuseväli, Karin Mölder, Triin Siimpoeg ja Geidi Sile. Tartu maakohtusse läheb tsiviilasju lahendama Alo Noormets. Harju maakohtus hakkavad süüteoasju menetlema Katrin Paesoo ja Kristjan Paluteder.
Kohtunikke esitles riigikohtu esimees Villu Kõve ja uued kohtunikud andsid presidendi ees kohtunikuvande.
### Response:
President nimetas ametisse kaheksa uut kohtunikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka eelmisel aastal pikendas Modrić Realiga aasta võrra lepingut.
36-aastane Modrić liitus Realiga 2012. aastal ja on nende ridades viiel korral võitnud Meistrite liiga ning kolmel korral tulnud Hispaania meistriks. 2018. aastal võitis Modrić ka Ballon d'Ori. | Modrić pikendas Realiga lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka eelmisel aastal pikendas Modrić Realiga aasta võrra lepingut.
36-aastane Modrić liitus Realiga 2012. aastal ja on nende ridades viiel korral võitnud Meistrite liiga ning kolmel korral tulnud Hispaania meistriks. 2018. aastal võitis Modrić ka Ballon d'Ori.
### Response:
Modrić pikendas Realiga lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ega need kohtumised ju nii erinevad ei olnudki. Teemad, mis Eesti ees praegu olulised on, käidi mõlemal kohtumisel läbi ja mulle tundub, et valmidus ja tahe selles poliitiliselt suhteliselt lühikeses aknas nende teemadega tegeleda on kõikidel erakondadel," ütles Sibul. "Erinevate erakondade positsioonid on ju teada ja selles mõttes mitte midagi üllatavat täna laua taga ei olnud."
Tema sõnul oli mõlemal kohtumisel – nii Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide kui ka Keskerakonna ja EKRE-ga – näha rohkem ühisosa otsimist. "See puudutas mõlemat kohtumist ja nii peretoetuste teemat kui eestikeelse hariduse teemat – mõlemast oli juttu ja mulle tundub küll, et nii jäigad kui varasemalt on oldud, täna ei oldud," rääkis Sibul.
"Aga kindlasti ei tekkinud mul veendumust, et need küsimused on kuidagi võimalik ühes või teises tulevases koalitsioonikõneluse raames lihtsasti lahendada. Kindlasti see ei lähe lihtsalt," rõhutas Isamaa esindaja.
Sibula sõnul rõhutas Isamaa ise kõnelustel, et nende jaoks on oluline peretoetuste suurendamise eelnõuga vastuvõtmine, aga ka inflatsiooni ja energiahindade tõusu puudutavad küsimused.
"Seda arutati täna mõlemal kohtumisel pikalt, et kas [pakkuda leevendust] ainult maksude alandamisega või ka toetuste abil. Aga need on nüansid, mis kindlasti läbirääkimiste laua taga leiavad sisulisemat arutelu ja lahendusi," rääkis Isamaa peasekretär.
Kui toetuste teemal on Isamaal suuremad vastuolud ühe võimaliku koalitsiooni suurima partneri Reformierakonnaga ja eestikeelse hariduse osas teise võimaliku koalitsiooni tuumikliikme Keskerakonnaga, siis erimeelsusi on ka väiksemate võimalike partneritega, tunnistas Sibul.
"Me ju teame, et ideoloogilised eriarvamused on meil sotsiaaldemokraatidega suuremad kui EKRE-ga. Aga nendega on jälle teised mured," rääkis ta. Palvele täpsustada, mis mured on EKRE-ga, tõi Sibul välja EKRE poliitika tegemise vormi: "No võib-olla kõik see, milline puudutab suhtumist või sõnumeid ja see, mis sellele aeg-ajalt ühiskonnas järgneb – sellise poliitika tegemise viisi osas on nendega erinev arvamus."
Sibul rääkis ka sellest, et Isamaa seisukohalt tuleks kõik võimalikud vaidlusküsimused enne valitsusse minekut ära lahendada, et lähenevate valimiste eel ei jätkuks koalitsioonis pidevad kemplused. Samuti tuleks koalitsiooniläbirääkimistega paika panna järgmise riigieelarve põhiparameetrid.
"Kindlasti eelarvestrateegia ja eelarve on vaja paika panna nüüd koalitsioonikõnelustega, mitte nii, et kui koalitsioonikõnelused lõppevad, siis algavad eelarveläbirääkimised. Nii ei ole kindlasti võimalik," rõhutas ta.
Solman: Reformierakond mõistab olukorra tõsidust
Isamaa fraktsiooni liige Riina Solman ütles pärast esimest kohtumist, kus tema erakond sai kokku Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega, et reformierakondlased oli kohtumisel avatud meelega ning mõistavad olukorra tõsidust.
"Ma ütleks, et Reformierakond lähenes läbirääkimistele avatud meeltega ja seda me ootame ka järgmiselt delegatsioonilt," rääkis Solman enne kohtumist EKRE ja Keskerakonnaga.
Kommenteerides energiahindade tõusu ja laiemalt inflatsiooni mõju inimeste heaolule, ütles Solman: "Me vaatame kõik väga kainelt majandusprognoosidele otsa ja sellele, mis meid sügisel ees ootamas on. Mida võib selle kohtumise kohta küll öelda on, et Reformierakond saab olukorra tõsidusest aru." | Sibul: üllatusi ei olnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ega need kohtumised ju nii erinevad ei olnudki. Teemad, mis Eesti ees praegu olulised on, käidi mõlemal kohtumisel läbi ja mulle tundub, et valmidus ja tahe selles poliitiliselt suhteliselt lühikeses aknas nende teemadega tegeleda on kõikidel erakondadel," ütles Sibul. "Erinevate erakondade positsioonid on ju teada ja selles mõttes mitte midagi üllatavat täna laua taga ei olnud."
Tema sõnul oli mõlemal kohtumisel – nii Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide kui ka Keskerakonna ja EKRE-ga – näha rohkem ühisosa otsimist. "See puudutas mõlemat kohtumist ja nii peretoetuste teemat kui eestikeelse hariduse teemat – mõlemast oli juttu ja mulle tundub küll, et nii jäigad kui varasemalt on oldud, täna ei oldud," rääkis Sibul.
"Aga kindlasti ei tekkinud mul veendumust, et need küsimused on kuidagi võimalik ühes või teises tulevases koalitsioonikõneluse raames lihtsasti lahendada. Kindlasti see ei lähe lihtsalt," rõhutas Isamaa esindaja.
Sibula sõnul rõhutas Isamaa ise kõnelustel, et nende jaoks on oluline peretoetuste suurendamise eelnõuga vastuvõtmine, aga ka inflatsiooni ja energiahindade tõusu puudutavad küsimused.
"Seda arutati täna mõlemal kohtumisel pikalt, et kas [pakkuda leevendust] ainult maksude alandamisega või ka toetuste abil. Aga need on nüansid, mis kindlasti läbirääkimiste laua taga leiavad sisulisemat arutelu ja lahendusi," rääkis Isamaa peasekretär.
Kui toetuste teemal on Isamaal suuremad vastuolud ühe võimaliku koalitsiooni suurima partneri Reformierakonnaga ja eestikeelse hariduse osas teise võimaliku koalitsiooni tuumikliikme Keskerakonnaga, siis erimeelsusi on ka väiksemate võimalike partneritega, tunnistas Sibul.
"Me ju teame, et ideoloogilised eriarvamused on meil sotsiaaldemokraatidega suuremad kui EKRE-ga. Aga nendega on jälle teised mured," rääkis ta. Palvele täpsustada, mis mured on EKRE-ga, tõi Sibul välja EKRE poliitika tegemise vormi: "No võib-olla kõik see, milline puudutab suhtumist või sõnumeid ja see, mis sellele aeg-ajalt ühiskonnas järgneb – sellise poliitika tegemise viisi osas on nendega erinev arvamus."
Sibul rääkis ka sellest, et Isamaa seisukohalt tuleks kõik võimalikud vaidlusküsimused enne valitsusse minekut ära lahendada, et lähenevate valimiste eel ei jätkuks koalitsioonis pidevad kemplused. Samuti tuleks koalitsiooniläbirääkimistega paika panna järgmise riigieelarve põhiparameetrid.
"Kindlasti eelarvestrateegia ja eelarve on vaja paika panna nüüd koalitsioonikõnelustega, mitte nii, et kui koalitsioonikõnelused lõppevad, siis algavad eelarveläbirääkimised. Nii ei ole kindlasti võimalik," rõhutas ta.
Solman: Reformierakond mõistab olukorra tõsidust
Isamaa fraktsiooni liige Riina Solman ütles pärast esimest kohtumist, kus tema erakond sai kokku Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega, et reformierakondlased oli kohtumisel avatud meelega ning mõistavad olukorra tõsidust.
"Ma ütleks, et Reformierakond lähenes läbirääkimistele avatud meeltega ja seda me ootame ka järgmiselt delegatsioonilt," rääkis Solman enne kohtumist EKRE ja Keskerakonnaga.
Kommenteerides energiahindade tõusu ja laiemalt inflatsiooni mõju inimeste heaolule, ütles Solman: "Me vaatame kõik väga kainelt majandusprognoosidele otsa ja sellele, mis meid sügisel ees ootamas on. Mida võib selle kohtumise kohta küll öelda on, et Reformierakond saab olukorra tõsidusest aru."
### Response:
Sibul: üllatusi ei olnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gluhhovski teatas sõnumirakenduse Telegram vahendusel, et Venemaa süüdistab teda riigi relvajõudude diskrediteerimises. "Olen valmis kordama kõike, mis ütlesin: "Lõpetage sõda! Tunnistage, et see on sõda terve rahva vastu ja lõpetage see!" kirjutas ta.
Venemaa lisas Gluhhovski, kes on enim tuntud oma ulmeromaani "Metro 2033" ja selle järjeosade poolest, tagaotsitavate nimekirja kriminaalkoodeksi täpsustamata artikli alusel.
Gluhhovski on esimene olulisem kultuuritegelane, kes on tagaotsitavate nimekirja kantud seaduse alusel, mille Venemaa võttis vastu mõned päevad pärast seda, kui 24. veebruaril oma väed Ukrainasse saatis.
Riik tahab selle uue seadusega taotleda kuni 15-aastast vanglakaristust kõigile, kes on süüdi mõistetud Venemaa sõjaväe kohta väidetavate valeuudiste tahtliku levitamise eest. | Venemaa lisas ulmekirjanik Dmitri Gluhhovski oma tagaotsitavate nimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gluhhovski teatas sõnumirakenduse Telegram vahendusel, et Venemaa süüdistab teda riigi relvajõudude diskrediteerimises. "Olen valmis kordama kõike, mis ütlesin: "Lõpetage sõda! Tunnistage, et see on sõda terve rahva vastu ja lõpetage see!" kirjutas ta.
Venemaa lisas Gluhhovski, kes on enim tuntud oma ulmeromaani "Metro 2033" ja selle järjeosade poolest, tagaotsitavate nimekirja kriminaalkoodeksi täpsustamata artikli alusel.
Gluhhovski on esimene olulisem kultuuritegelane, kes on tagaotsitavate nimekirja kantud seaduse alusel, mille Venemaa võttis vastu mõned päevad pärast seda, kui 24. veebruaril oma väed Ukrainasse saatis.
Riik tahab selle uue seadusega taotleda kuni 15-aastast vanglakaristust kõigile, kes on süüdi mõistetud Venemaa sõjaväe kohta väidetavate valeuudiste tahtliku levitamise eest.
### Response:
Venemaa lisas ulmekirjanik Dmitri Gluhhovski oma tagaotsitavate nimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalmeedia haarab siinkohal kõiki populaarseid platvorme nagu Facebook, Youtube, Twitter ja isegi Zoom. Lihtsalt kellegi fotode ja postituste laikimise või kommenteerimise võimaluse asemel on nende puhul oluline, et neil on teatud lubavused. Muu hulgas võimaldavad need erinevaid õpitegevusi, nagu digitaalsete õppematerjalide jagamist, ülesannetele vahetult tagasiside andmist ja rühmaarutelusid.
"Valdavalt on Eesti õpetajatel üismeedia toimimisest hea arusaam ja nad näitasid ka pandeemia ajal selles vallas oma vilumust. Õppetöös on selle kasutamine aga enamasti operatiivne, mitte kontekstuaalne. Piltlikult võib võrrelda seda äsja pastapliiatsi saanud õpilasega. Ta mõtleb veel sellest, kuidas pastapliiatsiga kirjutada, ja vähem sellest, mida ta kirjutab," selgitas Wilson Ofotsu Otchie, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia nooremteadur.
Muu hulgas pidurdab see uuenduslike ideede teket. Pigem esitatakse uues kanalis lihtsalt oma tavapärast õppematerjali.
Halb maine
Wilson Ofotsu Otchie nentis, et õppetöös sotsiaalmeedia kasutamisele vaadati arenenud riikides pikka aega viltu. Varem tekkinud eelarvamusi aitas kummutada koroonapandeemia. Õpilaste distantsõppele saatmisel pidid õpetajad leidma lahenduse, kuidas õpilastega ühendust pidada ja õppetööd jätkata, milleks ka ühismeedia võimaluse andis.
"Mitmed õpetajad mainisid, kuidas nende kolleegid ei tundnud end Covidi-kriisi saabudes mugavalt, kuna nad polnud varem sotsiaalmeediat taolise abivahendina kasutanud. Nad mõistsid aga, kuidas see võimaldab õpilastega vahetumalt tegeleda ja nad kasutasid ka rohkem interaktiivset sisu," sõnas värske doktor.
Umbusk ühismeedia pakutavatesse võimalustesse on lääneriikides Otchie sõnul mõistetav. Reeglina on haridussüsteem piisavalt heal tasemel, et kontaktõpe pakub eriti loodusainete õpetamisel mitmeid eeliseid, sh võimalust ise käed külge panna. Digilahenduste puhul valitseb aga tema sõnul mõneti põhjendamatult arusaam, et hea asja eest tuleb maksta ja tegu peab olema just õpetamise tarbeks loodud keskkonnaga. "Kuna arenenud riikidel on tasemel tööriistad, pidasid nad sotsiaalmeediat pahnaks," viitas nooremteadur.
Arengumaade võimalused
Ühismeedia kasutusvõimaluste üle hariduses hakkas mõtlema Otchie Ghana koolis loodusõpetuse õpetajana töötades. Koolivõrgu hõreduse tõttu peavad maapiirkondade lapsed kooli jõudmiseks kõndima seal päevas kohati maha üle kümne kilomeetri. Mõnikord on looduslike olude, näiteks kõrgete loodete ajal kooli pääsemine raskendatud.
Samas on Ghanas ligipääs internetile mh mobiilivõrgu vahendusel ligikaudu 80 protsendil elanikkonnast. Kui kõigi kooliaastate jooksul tarvilike õppevahendite soetamine käiks üle jõu, siis lihtsa internetiga ühendatava tahvelarvuti soetamine kasvõi järelmaksuga on tema sõnul paljudele taskukohane. Võimalus internetipõhiseks õppeks aitaks seega taolisi hariduslünki vähendada.
"Kui vaadata kasvõi Youtube'i, on see tasuta ja õpikuid pole vaja. See aitaks täita ÜRO harta 26. punkti, mille kohaselt on kõigil õigus haridusele, või parandada vähemalt õppekvaliteeti, kui teame, mis ülejäänud maailmas toimub," selgitas Otchie. Seejuures viitas ta, et hariduslike videote esitamiseks kasutab populaarset videokeskkonda ka suur osa Eesti õpetajatest.
Veel üks samm
Teisalt tuli Wilson Ofotsu Otchie väitekirja raames tehtud uuringutest välja, et Eesti õpetajad ei pea enamasti sotsiaalmeediat veel õppeprotsessi loomulikuks osaks. Viimane piirab seda, milleks nad ühismeedia tunnis appi võtavad.
Ennekõike kasutatakse nn esitlusele keskenduvat lähenemist, mitte aktiivsele suhtlusele ja ühisõppele toetuvad lähenemisviise. "On suur vahe, kas öelda õpilastele, et täna läheme me avastama merepõhja avarusi ja arutame seejärel, mida me nägime, või teatada, et vaatame videot mereelustikust ja tehke nüüd kõvasti märkmeid," tõi nooremteadur näite.
Viimane võiks ka selgitada, miks pole uuringutes nähtud, et klassiruumi sotsiaalmeedia toomine mõjutab eriliselt õpilaste õpitulemusi. "Kui õpetajad kasutavad ühismeediat operatsiooniliselt ehk viisil, milleks arendajad selle kavandasid, ei näe me selles kuigi palju pedagoogilisi elemente. Loodusainete ja matemaatika õpetamisel puudusid need minu uuringus üldse," viitas nooremteadur. Esikohal oli hoopis sotsialiseerumine.
Üldiselt on Otchie sõnul Eesti õpetajaskond sotsiaalmeediast kasu lõikamiseks siiski heal stardipositsioonil. "Enamik õpetajaid on praegu tehnoloogilise kirjaoskuse omandamise faasis vanusest sõltumatult. Seda saab õpetada. Suurem osa peavad aga õppima, kuidas ühismeedia kui uue tööriistaga dialoogi pidada, et see muutuks nende kehaosaks nagu jalgratas trikiratturi jaoks," viitas nooremteadur.
Teisisõnu, täpset sisulist kasutust pole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, vaid see kujuneb õpetaja ja ühismeedia vahelise suhte tulemusel. Taoline innovatsiooni soodustav vilumus saab tekkida vaid praktikaga.
Eestil on tema sõnul potentsiaali näidata eeskuju ülejäänud maailmale, sh arengumaadele. "Haridusuuenduste juurutamisel seisneb võti otse õpetajatega suhtlemises. Võime ette kujutada, kuidas üksikud rakukesed näiteks Ghanas või Hondurases lumepallina kasvavad, kui meil õnnestub leida mudel, mis just neis piirkondades hästi töötab," lisas Otchie.
Tutvu doktoritööga Tartu Ülikooli akadeemilise raamatukogu digikogus. Wilson Ofotsu Otchiet juhendasid Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja kaasprofessor Emanuele Bardone. Oponent oli Heidrun Allert Kieli Ülikoolist. | Doktoritöö: õpetajad näevad ühismeedias vahendit, kuid mitte võimalust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalmeedia haarab siinkohal kõiki populaarseid platvorme nagu Facebook, Youtube, Twitter ja isegi Zoom. Lihtsalt kellegi fotode ja postituste laikimise või kommenteerimise võimaluse asemel on nende puhul oluline, et neil on teatud lubavused. Muu hulgas võimaldavad need erinevaid õpitegevusi, nagu digitaalsete õppematerjalide jagamist, ülesannetele vahetult tagasiside andmist ja rühmaarutelusid.
"Valdavalt on Eesti õpetajatel üismeedia toimimisest hea arusaam ja nad näitasid ka pandeemia ajal selles vallas oma vilumust. Õppetöös on selle kasutamine aga enamasti operatiivne, mitte kontekstuaalne. Piltlikult võib võrrelda seda äsja pastapliiatsi saanud õpilasega. Ta mõtleb veel sellest, kuidas pastapliiatsiga kirjutada, ja vähem sellest, mida ta kirjutab," selgitas Wilson Ofotsu Otchie, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia nooremteadur.
Muu hulgas pidurdab see uuenduslike ideede teket. Pigem esitatakse uues kanalis lihtsalt oma tavapärast õppematerjali.
Halb maine
Wilson Ofotsu Otchie nentis, et õppetöös sotsiaalmeedia kasutamisele vaadati arenenud riikides pikka aega viltu. Varem tekkinud eelarvamusi aitas kummutada koroonapandeemia. Õpilaste distantsõppele saatmisel pidid õpetajad leidma lahenduse, kuidas õpilastega ühendust pidada ja õppetööd jätkata, milleks ka ühismeedia võimaluse andis.
"Mitmed õpetajad mainisid, kuidas nende kolleegid ei tundnud end Covidi-kriisi saabudes mugavalt, kuna nad polnud varem sotsiaalmeediat taolise abivahendina kasutanud. Nad mõistsid aga, kuidas see võimaldab õpilastega vahetumalt tegeleda ja nad kasutasid ka rohkem interaktiivset sisu," sõnas värske doktor.
Umbusk ühismeedia pakutavatesse võimalustesse on lääneriikides Otchie sõnul mõistetav. Reeglina on haridussüsteem piisavalt heal tasemel, et kontaktõpe pakub eriti loodusainete õpetamisel mitmeid eeliseid, sh võimalust ise käed külge panna. Digilahenduste puhul valitseb aga tema sõnul mõneti põhjendamatult arusaam, et hea asja eest tuleb maksta ja tegu peab olema just õpetamise tarbeks loodud keskkonnaga. "Kuna arenenud riikidel on tasemel tööriistad, pidasid nad sotsiaalmeediat pahnaks," viitas nooremteadur.
Arengumaade võimalused
Ühismeedia kasutusvõimaluste üle hariduses hakkas mõtlema Otchie Ghana koolis loodusõpetuse õpetajana töötades. Koolivõrgu hõreduse tõttu peavad maapiirkondade lapsed kooli jõudmiseks kõndima seal päevas kohati maha üle kümne kilomeetri. Mõnikord on looduslike olude, näiteks kõrgete loodete ajal kooli pääsemine raskendatud.
Samas on Ghanas ligipääs internetile mh mobiilivõrgu vahendusel ligikaudu 80 protsendil elanikkonnast. Kui kõigi kooliaastate jooksul tarvilike õppevahendite soetamine käiks üle jõu, siis lihtsa internetiga ühendatava tahvelarvuti soetamine kasvõi järelmaksuga on tema sõnul paljudele taskukohane. Võimalus internetipõhiseks õppeks aitaks seega taolisi hariduslünki vähendada.
"Kui vaadata kasvõi Youtube'i, on see tasuta ja õpikuid pole vaja. See aitaks täita ÜRO harta 26. punkti, mille kohaselt on kõigil õigus haridusele, või parandada vähemalt õppekvaliteeti, kui teame, mis ülejäänud maailmas toimub," selgitas Otchie. Seejuures viitas ta, et hariduslike videote esitamiseks kasutab populaarset videokeskkonda ka suur osa Eesti õpetajatest.
Veel üks samm
Teisalt tuli Wilson Ofotsu Otchie väitekirja raames tehtud uuringutest välja, et Eesti õpetajad ei pea enamasti sotsiaalmeediat veel õppeprotsessi loomulikuks osaks. Viimane piirab seda, milleks nad ühismeedia tunnis appi võtavad.
Ennekõike kasutatakse nn esitlusele keskenduvat lähenemist, mitte aktiivsele suhtlusele ja ühisõppele toetuvad lähenemisviise. "On suur vahe, kas öelda õpilastele, et täna läheme me avastama merepõhja avarusi ja arutame seejärel, mida me nägime, või teatada, et vaatame videot mereelustikust ja tehke nüüd kõvasti märkmeid," tõi nooremteadur näite.
Viimane võiks ka selgitada, miks pole uuringutes nähtud, et klassiruumi sotsiaalmeedia toomine mõjutab eriliselt õpilaste õpitulemusi. "Kui õpetajad kasutavad ühismeediat operatsiooniliselt ehk viisil, milleks arendajad selle kavandasid, ei näe me selles kuigi palju pedagoogilisi elemente. Loodusainete ja matemaatika õpetamisel puudusid need minu uuringus üldse," viitas nooremteadur. Esikohal oli hoopis sotsialiseerumine.
Üldiselt on Otchie sõnul Eesti õpetajaskond sotsiaalmeediast kasu lõikamiseks siiski heal stardipositsioonil. "Enamik õpetajaid on praegu tehnoloogilise kirjaoskuse omandamise faasis vanusest sõltumatult. Seda saab õpetada. Suurem osa peavad aga õppima, kuidas ühismeedia kui uue tööriistaga dialoogi pidada, et see muutuks nende kehaosaks nagu jalgratas trikiratturi jaoks," viitas nooremteadur.
Teisisõnu, täpset sisulist kasutust pole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, vaid see kujuneb õpetaja ja ühismeedia vahelise suhte tulemusel. Taoline innovatsiooni soodustav vilumus saab tekkida vaid praktikaga.
Eestil on tema sõnul potentsiaali näidata eeskuju ülejäänud maailmale, sh arengumaadele. "Haridusuuenduste juurutamisel seisneb võti otse õpetajatega suhtlemises. Võime ette kujutada, kuidas üksikud rakukesed näiteks Ghanas või Hondurases lumepallina kasvavad, kui meil õnnestub leida mudel, mis just neis piirkondades hästi töötab," lisas Otchie.
Tutvu doktoritööga Tartu Ülikooli akadeemilise raamatukogu digikogus. Wilson Ofotsu Otchiet juhendasid Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja kaasprofessor Emanuele Bardone. Oponent oli Heidrun Allert Kieli Ülikoolist.
### Response:
Doktoritöö: õpetajad näevad ühismeedias vahendit, kuid mitte võimalust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taas on käes aeg teha ettekanne kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Esmalt annan ülevaate kohtusüsteemi toimimisest, seejärel toon aga välja murekohti kohtute töös ja esitan mõned ettepanekud seadusandjale, korrates sealjuures ka mitmeid varasematel aastatel esitatud probleeme, mis kahjuks ei ole seni lahendust leidnud.
Tagasivaade Eesti kohtusüsteemile 2021. aastal
Soovin sissejuhatavalt märkida, et vaatamata kriisidele toimib kohtusüsteem üldiselt korrakohaselt: tagatud on sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine ning kohtuasjade lahendamine mõistliku aja jooksul. Igaühel on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Samas seisab kohtusüsteem silmitsi murettekitavate tendentside ja jätkuvalt lahendamata probleemidega.
Kohtuasjade arv
Menetlusstatistika 1 kinnitab endiselt kohtuasjade arvu üldist kasvu, mistõttu on kohtute jaoks töökoormusega toimetulek üha suurem väljakutse. Kui head meelt teeb süüteoasjade hulga vähenemine (8,6 protsenti vähem kriminaalasju ja 7,6 protsenti vähem väärteoasju kui 2020. aastal), on järjepidevalt kasvamas kohtutesse laekuvate tsiviil- ja haldusasjade arv (vastavalt 1,8 protsenti ja koguni 14 protsenti).
Koormuse järsku suurenemist haldusasjades saab eeskätt selgitada Covid-19 leviku takistamiseks kehtestatud piirangute ja ettekirjutuste vaidlustamisega, aga ka keskkonna-, sotsiaal-, välismaalaste ning ehitus- ja planeerimisõigust puudutavate vaidluste arvu kasvuga. 2
Samuti tekitab muret kaebuste arvu märkimisväärne suurenemine ringkonnakohtutes, mis avaldab mõju töökoormusele ja seeläbi pikeneb ka asjade menetluseks kuluv aeg. Sarnaselt maakohtutega võib ka ringkonnakohtutes täheldada süüteomenetluste osakaalu vähenemist (2021. aastal oli kolm protsenti vähem süüteoasju kui 2020. aastal). Samas aga laekus tsiviilasjades koguni 9,3 protsenti ja haldusasjades isegi 19,5 protsenti rohkem kaebusi võrreldes varasema aastaga.
Seejuures ei ole oluliselt muutunud esimeses astmes tehtud kohtulahendite vaidlustamise protsent (see ei ole jätkuvalt suur 3). Seega on kaebuste rohkus tingitud üleüldisest kohtuasjade arvu suurenemisest ja ei ole seotud esimese astme kohtute töö kvaliteedi langusega.
Kohtumenetluse kiirus
Õigusemõistmise võrdlustabelis "Justice Scoreboard 2022" 4 paigutatakse Eesti kohtusüsteem tõhususes ja menetluste kiiruses jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Eesti asub esimeses kohtuastmes tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kuluva aja võrdluses teisel kohal, meid edestab vaid Taani. Kokkuvõtvalt on Eesti kohtumenetluse kiirus kolmes kohtuastmes tsiviil- ja kaubandusasjades viiendal ning haldusasjades neljandal kohal Euroopas.
Samas on kohtumenetluse kiirus tasapisi, aga kahjuks pidevalt langemas. 2021. aastal kulus maakohtutel tsiviilasjade lahendamiseks keskmiselt 101 päeva (2020. aastal 95 päeva).
Pikenenud on sisuliselt hagimenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (võrreldes 2015. aastaga koguni ligikaudu 40 protsenti). 5 Lisaks asjade arvu kasvule saab täheldada, et kohtuasjad muutuvad sisult üha keerukamaks ja mahukamaks ning nende lahendamine nõuab üha rohkem aega.
Positiivsena võib esile tõsta, et võrreldes 2020. aastaga vähenes kriminaalmenetluse üldmenetluste üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes 255 päevalt 246 päevale, kuid kokkuvõttes on menetlus siiski pikem kui varasematel aastatel. Samas moodustasid kriminaalasjade üldmenetlused maakohtutes 2021. aastal lahendatud asjade alusel üksnes kaks protsenti süüteoasjadest.
Haldusasjade keskmine menetlusaeg on püsinud viimastel aastatel enam-vähem sama, 2021. aastal oli see 127 päeva. Seejuures torkab silma menetlusaegade erinevus halduskohtute vahel: viimase seitsme aastaga on sisuliselt lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg lühenenud Tallinna halduskohtus ligikaudu 14 protsenti, Tartu halduskohtus aga pikenenud 65 protsenti.
Ringkonnakohtutes lahendati tsiviilasjad apellatsioonimenetluses keskmiselt 163 päeva ja kriminaalasjad 66 päevaga. Seejuures on viimasel kuuel aastal keskmine apellatsioonimenetlus pikenenud mõlemas ringkonnakohtus, Tartus rohkem kui kolmandiku ja Tallinnas koguni kaks korda.
Haldusasjade lahendamine apellatsioonimenetluses on muutunud viimase kuue aastaga mõnevõrra lühemaks (Tallinnas ligikaudu 22 protsenti ja Tartus neli protsenti), kuid 2021. aastal kulus asja lahendamiseks sellegipoolest keskmiselt 214 päeva. Määruskaebusi suudetakse lahendada siiski mõnevõrra kiiremini.
Kohtute sõltumatus ja usaldusväärsus
On positiivne, et üldine usaldus kohtusüsteemi vastu on kasvanud. Seda kinnitab 2021. aastal tehtud institutsioonide usaldusväärsuse uuring, mille järgi usaldas Eesti kohtuid koguni 71 protsenti vastanuist, aasta varem oli sama näitaja 63 protsenti. 6
Eelmisel aastal tehtud menetlusosaliste rahulolu uuring 7 näitas, et professionaalsete menetlusosaliste rahulolu kohtunike tööga on samuti kõrgel tasemel – üldiselt on kohtu tööga rahul koguni 92 protsenti sellest sihtrühmast. Mitteprofessionaalsete menetlusosaliste sihtrühmast peab kohtusüsteemi usaldusväärseks 58 protsenti, mis teeb kahe sihtrühma kokkuvõtlikuks kohtusüsteemi usaldusväärsuse hinnanguks 78 protsenti.
Kohtusüsteemi usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et kohtunike distsiplinaarsüütegude arv on väga väike. Viimasel viiel aastal on kohtunike distsiplinaarkolleegium menetlenud kokku vaid kuut distsiplinaarasja.
Riigikohtu tegevusest 2021. aastal
Möödunud aastal võttis riigikohus menetlusse 12 protsenti taotlustest (2143 taotlusest 267). Kokku lahendati 243 kohtuasja 8.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja üldkogus läbi vaadatud asjades tunnistati vaidlustatud õigusakti säte põhiseadusvastaseks ning kehtetuks kuues asjas. Rahuldamata jäeti 20 taotlust ja läbi vaatamata tagastati kümme kaebust. 9 Järgnevalt pisut lähemalt lahendite sisulisest poolest, et anda seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast ülevaade teemadest, mis on viimasel aastal riigikohtunikeni jõudnud.
Üldkogu lahenditest väärib esiletõstmist otsus tunnistada põhiseadusevastaseks olukord, kus majandus- ja taristuminister ei kehtestanud ehitusvaldkonnas pädevate isikute hariduse ja töökogemuse nõudeid, jättes need kutsenõukogu otsustada. 10
Samuti otsustas üldkogu, et tahtliku rikkumise toime pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib esitada kahju hüvitamise nõudeid teatud tingimustel kümne aasta jooksul, kui varasemas kohtupraktikas oli selleks tähtajaks loetud eranditult viit aastat. 11
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks mh välismaalaste seaduse sätted, mis ei võimaldanud kohtus vaidlustada viisavabalt Eestisse saabunud Ukraina hooajatööliste riigis viibimise ennetähtaegset lõpetamist, 12 kohaliku omavalitsuse volikogu töökorra sätte, mis ei võimaldanud isikul saada koopiat volikogu istungi helisalvestisest 13, ning seadusest tuleneva kohustuse vabastada kuriteos kahtlustatav politseinik vältimatult teenistusest. 14
Samas otsustati mh, et põhiseadusega ei ole vastuolus tuuleparkide rajamise piirangud 15; et välismaalaste registreeritud kooselu ei tule elamisloa andmisel abieluga võrdsustada, kui neil ei ole abiellumiseks põhimõttelisi takistusi 16; et riik ei pea metsaomanikule hüvitama looduskaitselisi piiranguid, mis kehtisid juba kinnistu ostmise ajal 17 ning et treeneri kutse andmisel ei saa lähtuda lastega töötamise keelust. 18
Valimiskaebuste lahendamisel oli arutuse all mh nii elektrooniline hääletus kui ka valijate mõjutamine. 19
Halduskolleegium tegi olulisi lahendeid mh vaktsineerimiskohustuse 20, järelevalvemenetluse raames avalikkuse ohtudest teavitamise 21, omanikule keskkonnakaitseliste kohustuste panemise 22 ja piirangute hüvitamise 23, tuuleenergia arendamise 24, maksuõiguslike vastutusotsuste 25, ühistranspordi rahastamise 26, lapse puude määramise 27, kohtutoimikuga tutvumise 28 ja terviseandmete avaldamisega kahju tekitamise 29 kohta.
Tsiviilkolleegium selgitas mh, kuidas jaguneb vastutus varalise kahju eest korteriomaniku ja -ühistu vahel teisele korterile kahjustuste tekitamisel 30, avaliku pargi pidaja vastutust külastajate elu ja tervise eest 31, vahelduva elukohaga lapsele elatise maksmist 32 ja võlatunnistusega seonduvat. 33
Kriminaalkolleegium käsitles lahendites mh kuritegude uurimiseks sideandmete säilitamise 34, enesekaitse piiride 35, taksoteenuse kontrollimise 36 ja turumanipulatsiooniga 37 seotud küsimusi.
Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Eestiga seotud kaebuste lahendamine
2021. aastal lahendas EIK 107 Eesti vastu esitatud kaebust, ent rikkumine tuvastati vaid kahes asjas. Kohtuasjas R. B. vs. Eesti tuvastati Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklite 3 (alandava ja ebainimliku kohtlemise keeld) ja 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) rikkumised, kuna Eesti riigiasutused olid kaebaja väidetava vägistamisjuhtumi uurimisel menetlusnorme oluliselt rikkunud ja seetõttu tunnistati lapse ütlused lubamatuks tõendiks.
Teises asjas – Särgava vs. Eesti – leiti konventsiooni artikkel 8 (õigus sõnumisaladusele) rikkumine, kuna advokaadibüroo läbiotsimise õiguslik raamistik Eestis ei näe ette piisavaid menetluslikke tagatisi advokaadiprivileegi kaitseks. Kahes asjas sõlmiti sõbralik kokkulepe. 2022. aasta jaanuari seisuga oli EIK-s pooleli 22 Eestile vastamiseks saadetud kaebuse arutamine. 38
Eesti kohtutest Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlustest ja nende lahendamisest
Eesti kohtud on aastatel 2007–2022 esitanud Euroopa Kohtule kokku 37 eelotsusetaotlust. 39 2021. aastal tegi Euroopa Kohus Eesti kohtute taotluste kohta kolm lahendit. Menetlus on pooleli kuues asjas, mis puudutavad riigiabi, avalikku veokohustust ja riigiabi, toidukäitlemise nõudeid, isikute väljasaatmist, Euroopa Liidu riigiabi reegleid ning keskkonnateabe andmist.
Kohtute ülekoormus, kohtunike põlvkonnavahetus ja õigushariduse probleemid
Kohtute ülekoormus ja kohtunike sotsiaalsed tagatised
Kriisidest hoolimata on kohtunikud teinud usinasti igapäevatööd. Seda on tehtud aga üha tõusvas töötempos ja kohati võimete piiril, väsinu ning vaevatuna. Kui lisada siia vahetevahel aeganõudev infosüsteem, takistused, mis võivad kerkida üleöö, inimeste mõnetine pahameel ja ülemäärased ootused, avaldab see kõik paratamatult tööle mõju.
"Kohtuasjade ja kaebuste arvu pidev suurenemine põhjustab niigi piiri peal töötavale kohtusüsteemile lisakoormust."
Samamoodi avaldab mõju, kui avalikkuses või poliitikutelt kõlavad tihti ka alusetud ja ebaõiglased süüdistused aeglase töö ning valede ja erapoolikute otsuste pärast. Näiteks oli siin hiljuti isiklik nõiajaht kohtuniku vastu ajakirjanike trahvimise teemal, kus minu arust ületati hea maitse piir. Kohtuasjade ja kaebuste arvu pidev suurenemine põhjustab niigi piiri peal töötavale kohtusüsteemile lisakoormust.
Praegu pole Ukraina sõjaga kaasneva võimaliku majanduskriisi mõjud kohtuteni jõudnud, kuid oodata võib nii maksejõuetusasjade kui ka võla- ja töövaidluste arvu suurenemist.
Juba nüüd töötavad kohtunikud asjade kuhjumise vältimiseks võimete piiril ja oluliselt enam, kui tööaega arvestades peaksid tegema.
Sel kõigel on paraku oma hind, millest ei saa jätta rääkimata: nagu öeldud, on kohtunikud ja muud kohtuametnikud kurnatud ja stressis. See võib põhjustada nii asjade venimist kui ka eksimusi asjade lahendamisel.
Eesti Kohtunike Ühing tegi esimese ja teise astme kohtunike seas töökoormuse uuringu 40, mille tulemused on murettekitavad. Kõige demotiveerivamaks peavad kohtunikud oma töös töökoormust (79,8 protsenti vastanutest). Seejuures hindasid oma igapäevast töökoormust pidevalt või enamasti ülemääraseks 70,5 protsenti vastanutest. Ülemäärase töökoormuse tõttu töötab enam kui 40 tundi nädalas igal nädalal 61,3 protsenti kohtunikest. Nädalavahetustel ja väljaspool tavalist tööaega töötab igal nädalal 55,9 protsenti vastanutest.
Ligikaudu pooled vastanutest märkisid, et ühe nädala jooksul töötab kohtunik keskmiselt kirjalikke materjali läbi kindlasti üle 500 lehekülje.
Kui kõrvutada eeltoodud tulemused asjaoluga, et ligikaudu pooled vastanutest on oma tööülesannete tõttu sattunud isikliku, sh vaimse või füüsilise rünnaku ohvriks, siis pole üllatav, et töökoormust peetakse peamiseks stressi tekitavaks faktoriks, mis paneb mõtlema ametist lahkumisele ja avaldab negatiivset mõju isiklikule elule. Kindlasti ei motiveeri need näitajad ka uusi inimesi kohtusüsteemi tulema.
Ehkki viimastel aastatel on astutud reaalseid samme olukorra leevendamiseks, nagu näiteks mitme uue kohtunikukoha loomine ja asjade ühekordne ümberjaotamine, on seda siiski vähe. Kohtunike arvates saaks nende töökoormust vähendada eelkõige kohtunike arvu ja kohtusüsteemi finantseerimise olulise suurendamisega.
Märkisin juba eelmisel aastal, et lisaks võiks kaaluda üleminekut kohtuasjade tervikuna üleriigilisele jagamisele. Rahaline kokkuhoid võiks tekkida ka kohtuvõrgustiku ülevaatamisest, mis võimaldaks omakorda kohtusüsteemi täiendavat finantseerimist. Kindlasti on kokkuhoiukohti menetluste optimeerimisel, olgu selleks näiteks menetlusabi andmise ja menetluskulude kindlaksmääramise lihtsustamine, automatiseerimine ning standardiseerimine.
Lisaks tunnevad kohtunikud puudust sotsiaalsetest garantiidest, mis on üheks motivaatoriks selle vastutusrikka töö tegemisel. Nii leidis 64,5 protsenti küsitlusele vastanuist, et kohtunike edasiseks motiveerimiseks oleks vaja täiendavaid sotsiaalseid tagatisi.
Korrates eelmise aasta ettekandes öeldut, tuleks kiiresti taastada sisuliste põhjendusteta n-ö tagaselja kaotatud kohtunike töövõimehüvitis, mis oleks mingigi garantii ületöötamise võimalike tagajärgede leevendamiseks.
Pikalt ametis olnud kohtunikke motiveeriks enam ka staažist sõltuv lisatasu: praegu saavad kõik sama astme kohtunikud võrdselt palka, sõltumata nende staažist, kogemustest, teadmistest, efektiivsusest või töökoormusest.
Samuti võiks lisamotivaatoriks olla suurtes kohtutes täiendavate juhtimisstruktuuride (osakondade) loomine ja võimalus end seeläbi teostada. Motivatsiooni säilitamiseks ja samas oskuste parandamiseks on oluline võimaldada kohtunikele ka ulatuslikumalt ja lihtsamalt roteerumist (ja hiljem ametisse naasmist) teiste kohtute, täitevvõimuasutuste, haridusasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
Kohtunike põlvkonnavahetus
Aastatel 2022–2027 tekib pensionile jäämise õigus 52 kohtunikul. Kusjuures ligi pooltel neist tekib pensioniõigus 2023. aastal. Seega seisab kohtusüsteem silmitsi laiaulatusliku põlvkonnavahetusega. Seni on saanud vabanenud kohtunikukohad täidetud, ent üha suuremaid ja tihedamini toimuvaid konkursse silmas pidades tekib tõenäoliselt juba peatselt raskusi kõigi kohtunikukohtade mehitamisega kõrgetasemeliste õigusspetsialistidega.
Esiteks on kohtunikueksamile soovijate arv alates 2017. aastast järjepidevalt vähenenud. 41 Veelgi halvem on aga olukord kandideerijate kvaliteediga. Aastatel 2017–2020 tegi kohtunikueksamit 131 isikut, kellest esimesel korral sooritas eksami positiivselt vaid 35 ja teisel korral kaheksa inimest. Eeltoodu viitab omakorda tõsistele puudustele õigushariduses, millest lähemalt allpool.
Ehkki kohtuniku palk on üldiselt õigusteenuse turul konkurentsivõimeline (jäädes samas küll üksjagu alla suuremates advokaadibüroodes ja iduettevõtetes pakutavale), ei ole see ainuüksi ometi piisavalt atraktiivne kõrgelt kvalifitseeritud tegevjuristide värbamisel. Iseäranis tõuseb esile süüteovaldkond, kus on juba praegu oht, et huvipuuduse tõttu võivad jääda kohtunikukohad täitmata.
Uute kohtunike leidmisel kogenud advokaatide ja prokuröride seast oleksid juba käsitletud staažitasu ning juhtimisstruktuuride loomise ja roteerumise võimaldamise kõrval oluliseks motivaatoriks täiendavad pensionimaksed teise või kolmandasse pensionisambasse. Kandidaatidele võib olla hirmutav ka eelnimetatud kohtunike suur töökoormus ja stress, mille põhjustega tegelemine võiks teha kohtunikuameti atraktiivsemaks.
Tänapäeval motiveerivad noori lisaks palgale paindlik töökorraldus ja tööaeg, erinevad täiendavad hüved, mille osas on kohtusüsteem kahtlemata paljudest teistest konkurentsis tagapool.
Samuti on demotiveeriva tegurina nimetatud kohtunikuametiga kaasnevaid ulatuslikke tegevuspiiranguid, mh näiteks ebavõrdset kohtlemist oma investeeringute haldamisel.
Lisaks tuleks kohtunike järelkasvu leidmiseks tegeleda süstemaatiliselt kohtujuristidest kohtunikukandidaatide ettevalmistamisega, võimaldades neile mh iseseisva menetluse juhtimise õpet, roteerumist eri kohtutes ja eraldi ettevalmistusprogrammi.
Üldise probleemina kvalifitseeritud tööjõu leidmisel tõstaksin esile avaliku sektori personalipoliitika. Nimelt eeldatakse avalikus teenistuses, et inimesed omandavad esmalt täieliku kõrghariduse ja alles siis hakatakse neid avalike konkurssidega tööle värbama.
Erasektor kaasab aga parimad tudengid juba teisel või kolmandal kursusel ning pärast ülikooli lõpetamist enamik neist avalikku sektorisse enam ei tule – sisuliselt lähevad nad riigile kaotsi. Otsida tuleks paindlikke võimalusi noorte sidumiseks riigiteenistusega juba ülikooli ajal, olgu see tasulise praktika, stipendiumide, välisõppe finantseerimise vm kaudu.
Eraldi probleem, millest kahjuks tavaliselt rääkida ei soovita, on juristi kutseala järjekindel feminiseerumine. Nimelt oleme jõudmas olukorda, kus meessoost õigusteaduse üliõpilaste osakaal on kohati juba alla kümne protsendi, enamik õppejõududest ja veel suurem osa kohtunikest, eriti veel viimasel ajal ametisse nimetatud kohtunikest, on naised.
Samas oleks sooline tasakaal vajalik nii töökollektiivide tasakaalustamiseks kui ka erinevate seisukohtade tagamiseks. Probleemi põhjuseid tuleks uurida ja peaks otsima võimalusi soolise tasakaalu edendamiseks.
Õigusharidusest ja juristi kutsenõuetest
Eelmise aasta ettekandes juhtisin tähelepanu Eesti õigushariduse halvale seisule ja veel halvemale tulevikuväljavaatele. Nii riigikohtu analüüs 42 kui ka juristide kutseorganisatsioonide ühispöördumine näitavad, et praegune õigushariduse mudel ei taga piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga juriste, keda oleks vaja nii riigiasutustes ja ettevõtluses kui ka Eesti riigi edasikandmiseks ning rahvusvaheliseks suhtluseks.
Õigusteadus on rahvusteadusena hääbumas ja see peaks tegema murelikuks ka seadusandja. Ei tohiks lubada kogu õppe suundumist tasulistele kaugõppevormidele, mis ei võimalda piisavalt õigusteadmiste omandamist muu töö kõrvalt.
Justiitsministeerium on tegelenud aasta jooksul juristieksami seaduseelnõu ettevalmistamisega, et näha ette ühtne kutseeksam seniste killustatud kutseeksamite asemel.
Kordan siinkohal üle ka mõned muud analüüsis tehtud muudatusettepanekud olukorra parandamiseks, mis kahjuks ei ole rakendamist leidnud: lubada tasulise õppe laiendamist päevaõppele (riigi finantseeritud tippjuristide ametikohtade kõrvale), minna üle integreeritud õppekavale 3 + 2 õppe asemel, võtta õigusnõustamise ja kohtus esindamise teenus riigi järelevalve ning kontrolli alla ja muuta välismaiste diplomite tunnustamise eeldused rangemaks.
Kohtunike ja kohtuametnike koolitamine
Põlvkonnavahetus nõuab ka intensiivset koolitamist ja uuenduslikke koolitusmeetodeid. Auditooriumis loengupidamine on oma aja suuresti ära elanud, üha olulisemad on interaktiivsed, rühmatööl põhinevad mitmepäevased koolitused, mis on paraku kallid.
Kui lektorite tunnihinnad ja ruumide üürihinnad on oluliselt tõusnud, siis kohtunike koolituseelarve on läbi aastate jäänud peaaegu samaks ning kõik riigikohtu taotlused lisavahendite juurdesaamiseks on kahjuks seni kõlanud kurtidele kõrvadele.
"Teen ettepaneku panna kohtuametnike koolitamise ülesanne selgelt seadusega riigikohtule, tagades selleks ka vastavad eelarvelised vahendid."
Kohtunike kõrval vajaksid pidevat ja süstemaatilist koolitust ka kohtujuristid ning teised kohtuametnikud. Kohtunike koolitamise ülesanne on pandud seadusega riigikohtule, kuid kohtuametnike koolituse korraldamine ja selle finantseerimine on jäänud ebaselgeks. Riigikohtus on olemas koolitusstruktuur, mille tugevdamise korral oleks võimalik pakkuda süstemaatilist ja kvaliteetset koolitust ka kohtuametnikele, mh kohtunikuks saamise programmi ettevalmistamist. Teen ettepaneku panna kohtuametnike koolitamise ülesanne selgelt seadusega riigikohtule, tagades selleks ka vastavad eelarvelised vahendid.
Muud mured
Põhiseaduslike institutsioonide sõltumatuse tagamine eelarveprotsessis
Kordan eelmisel aastal väljendatud muret, et nii riigikohtu kui ka teiste põhiseaduslike institutsioonide rahastamisskeem riigieelarvest peaks olema selge ega tohiks sõltuda täitevvõimu suvast. Võimude lahususe tagamiseks oleks vajalik luua mehhanism, mis annaks reaalse otsustamise eelarve üle riigikogule. Muuta tuleks riigieelarve seadust.
Samuti juhin tähelepanu sellele, et seaduse tasandil on tekkinud ebavõrdne kohtlemine esimese ja teise astme kohtujuristide ning riigikohtu nõunike palkade vahel. Nimelt on alama astme kohtunike abistavate juristide palgad seotud kohtunike omadega, tagatud on nende iga-aastane indekseerimine.
Seevastu riigikohtus kohtujuristidega võrreldavaid tööülesandeid täitvad, kuid kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad kohtunõunikud on seaduses ära unustatud ning nende töötasud püsisid sisuliselt kümme aastat muutumatuna.
Pääsedes eelmine aasta napilt sisulisest eelarvekärpest, oli riigikohus siiski raskes olukorras, kus tuli leida võimalusi töötajate palkade konkurentsivõime hoidmiseks. Kohtuametnikele vähesegi palgatõusu tagamiseks otsustas Riigikohus koondada inimesi ja peatada kohtupraktika analüüsitegevuse. Samas on selle otsuse kohta kostunud nurinat, kuivõrd analüüsid olid abimaterjaliks paljudele õiguspraktikutele. Seetõttu sooviksime finantseerimise tagamisel selle tegevusega ka jätkata.
Eelnevast tulenevalt tuleks kohtute seaduses Riigikohtu nõunike töötasu vähemasti osaliselt võrdsustada kohtujuristidega ja nende baassissetulek siduda kohtunike omadega. Vastasel juhul ei ole riigikohtul võimalik saada kõrgelt kvalifitseeritud eksperte, kellest mitmed on juba praegu eelistanud tasuvamat tööd erasektoris, rahvusvahelistes institutsioonides või teistes riigiasutustes või teatanud lahkumise soovist.
Seejuures oleks mõistlik muuta nii nõunike kui ka kohtujuristide palgad arvestuslikuks varem määratud ametikohtade arvu järgi, mitte aga isikuliselt, mis välistab nende tasude diferentseerimise mh sõltuvalt tööpanusest, spetsialiseerumisest ja staažist.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusest
Olen varem rääkinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ülevaatamise vajadusest. Märgiksin siinkohal, et Justiitsministeerium on võtnud selle oma käesoleva aasta tööplaani ja ka Riigikohtus on alustatud ettevalmistava tööga.
Suuremad valikud puudutavad põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamise üldist korraldust riigikohtus, võimalike väliskohtunike kaasamist, riigikogu opositsioonile põhiseaduskaebuse esitamise õiguse võimaldamist, individuaalkaebuse laiendamist ja valimiskaebuste lahendamise korda. Kui vastav eelnõu peaks jõudma riigikokku, loodan aktiivsele kaasmõtlemisele, kuidas meie põhiseaduslikkuse järelevalve mehhanism tõhusamaks muuta.
Ressursi priiskamine kriminaalasjade üldmenetluses
Mul on imelik ja isegi piinlik juba kolmandat korda siit kõnepuldist kurta kriminaalasjade üldmenetluse venimise, jäikuse ja ressursimahukuse üle. Ei ole normaalne, et ka võrdlemisi lihtsakoeliste vaidluste lahendamiseks kulub lõputult aega, raha ja inimeste närve. Üldmenetluse ressursimahukuse ja närvesööva olukorra hinnaks võib olla inimeste sundimine minema üldmenetluse vältimiseks võimalikele ebasoodsatele kokkulepetele.
Ometi ei ole jätkuvalt midagi muutunud ei regulatsioonis ega praktikas. Vaatamata sellele, et keegi isegi ei vaidle, et menetlus tuleks teha mõistlikumaks, ei ole regulatsioonide muutmisel jõutud tegudeni, rääkimata muudatuste ettevalmistamisest. See tekitab tõesti jõuetuse tunde.
Arvan, et riigikogul võiks olla põhjust nõuda justiitsministeeriumilt probleemi selget tunnistamist ja lahenduste leidmist prioriteedina. Samuti võiks teha suuremate kriminaalasjade menetluse kohta majandusliku analüüsi, hinnates nendesse panustatud avaliku ja eraressursi kogukulu ja selle kasutamise mõistlikkust.
Kardan, et sellise analüüsi tulemused on võrdlemisi masendavad, ent ehk innustaks see lõpuks ometi vajalikke otsuseid tegema.
Seega kordan, et aeg on küps kriminaalmenetluse põhimõtteliseks revideerimiseks teiste kohtumenetluste vaimus, suurendades kohtuniku rolli ja aktiivsust, vähendades kontaktistungi osatähtsust (iseäranis korralduslike küsimuste lahendamisel) ning ressursimahukust, asendades selle kirjaliku menetluse ja virtuaalistungiga, suunates menetluse vaid tõesti asjassepuutuvate ja vaieldavate asjaolude kindlakstegemisele, jättes kohtusaali vaid selle, mis on kriminaalmenetluse eripära arvestades hädavajalik.
Samuti kordan eelmise aasta ettekandes esitatut, et üle tuleks vaadata tsiviilhagi lahendamine kriminaalasjade üldmenetluse raames, eriti kui praegune menetluskord peaks säilima. Minu hinnangul tuleks kriminaalasi (süüküsimus) üldjuhul lahendada esimesena ja seejärel jätkata tsiviilhagiga tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. Kuigi seadus võimaldab seda erandina ka praegu, tuleks see muuta reegliks.
Ebamõistlikud tähtajad ja kohtuasjade seadusega prioriseerimine
Kordan ka eelmisel aastal esiletoodut, et kohtumenetlused on paljuski pärsitud seadusest tulenevate ebamõistlike tähtaegadega, mida mh pandeemia tingimustes on teinekord võimatu järgida.
Seadusandjapoolne tähtaegade ettekirjutamine, asjade kategoriseerimine ja prioriseerimine tekitab ebavõrdset kohtlemist teiste kohtuasjade avaldajatega ning kammitseb paindlikku töökorraldust. Kriitiliselt tuleks üle vaadata mh hagi tagamise, maksejõuetuse menetluse (mida veel enam seadusemuudatustega ebamõistlikult ette nähti) ja isiku kinnisesse asutusse paigutamisega seotud tähtaegu.
Pandeemia ja sõja mõju õigusemõistmisele
Nüüdseks on kohtusüsteem üldjoontes pandeemiaga kohanenud. Teatud probleeme on olnud vahetute istungite korraldamise ja nendel turvalisuse tagamisega, samuti digitaalsete lahenduste tõrgete ning kohtuasjade edasilükkumisega, kuid neil teemadel olen varem lähemalt peatunud ega hakka seda kordama.
Koroonaõppetundide üheks pikemaajaliseks positiivseks mõjuks saab pidada kaugtöö võimaldamist ja laialdast levikut ka pandeemia järel, samuti kaugistungite ning kirjaliku menetluse ulatuslikku rakendamist, mis peaks üldjuhul vähendama kohalkäimisega seotud menetluskulusid.
Teisalt saab muidugi selles näha ka negatiivset, kuna kaugmeetodil kohtupidamine võib asja lahendamist venitada, füüsiline istung on tihti efektiivsem nii asjaolude selgitamiseks kui ka kompromissile jõudmiseks.
Jätkuvalt on murekohaks seadusest tulenev nõue pidada pandeemia ajal (kui ka selleta) kriminaalasjade üldmenetluses ebamõistlikus ulatuses füüsilisi istungeid ning hooldekodudes isikutega isiklikku kohtumist nõudvad menetlused, nagu näiteks eestkoste seadmine ja isiku kinnisesse asutusse paigutamine.
Sõda Ukrainas ei ole jätnud puutumata ka kohtuid, ehkki esialgu on selle mõju pigem kaudne. Konkreetsemalt on praegu kohtud hõivatud näiteks vanemateta Eestisse jõudnud Ukraina lastele eestkoste seadmise ja esindajate määramisega olukorras, kus seda tuleb teha kiiresti, hulgale lastele korraga ja teinekord puudulike dokumentide põhjal.
Lisaks on esile tõusnud mitmed põhimõttelised küsimused, mida tuleks seadusega täpsemalt reguleerida. Olgu siinkohal näiteks sanktsioonide all olevate Venemaa ja Valgevene äriühingute kohtlemine tsiviilkohtumenetluses (mh pankrotimenetluses) võlausaldajana, st nende nõuete tunnustamine ja sissenõudmine.
Eraldi küsimusi püstitab nii Eesti-Vene, aga ka Eesti-Ukraina õigusabilepingute rakendamine praeguses sõjaolukorras. Venemaaga seoses on tekkinud küsimus, kas peaksime ikka saatma Eestis kohtusse pöördunud isikud oma nõuetega Venemaale, eriti Ida-Virumaal Venemaa elanikest korteriomanike vastu suunatud korteriühistute kommunaalvõlanõuete või pankrotimenetluses tagasivõitmise nõuete puhul, nagu senine kohtupraktika seda ette näeb.
Samuti on praeguses olukorras küsitav Vene kohtulahendite ja haldusotsuste tunnustamine eelviidatud lepingu alusel. On avaldatud mõtteid ka selle õigusabilepingu Eesti-poolsest lõpetamisest. Ukraina puhul on samuti problemaatiline kohtuasjade suunamine sinna, kuivõrd õigusemõistmine võib olla takistatud.
Juba praegu tuleb mõelda, milline on kohtute töökorraldus võimalikus eriolukorras või sõjaseisukorra ajal. Justiitsministeeriumis on valminud vastav eelnõu, milles püstituvad keerulised korralduslikud ja sisulised õigusemõistmise küsimused. Neile tuleb lahendusi otsida, et õigusemõistmine oleks tagatud ka kõige keerulisemas olukorras.
1 Vt kohtute 2021. aasta menetlusstatistika kohta lähemalt ettekande lisadest nr 1 ja 2.
2 Allikas: kohtute infosüsteem ja halduskohtud.
3 Kokku vaidlustati 2021. aastal tsiviilasjades ligikaudu 5,5% (2020. aastal 5,6%), kriminaalasjades 9,9% (2020. aastal 9,7%) ja haldusasjades 32,5% (2020. aastal 33,4%) esimese astme kohtu lahenditest.
4 2022. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (EU Justice Scoreboard 2022). Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/eu-justice-scoreboard_en (21.05.2022).
5 Eesti suurimas kohtus – Harju Maakohtus – on tsiviilasjade menetlusaeg murettekitavalt ja järjepidevalt pikenenud ning nii oli see 2021. aastal 46% pikem kui 2017. aastal.
6 Institutsioonide usaldusväärsuse uuring 2022. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/uuring-kohtuid-usaldab-71-protsenti-eestimaalastest (21.05.2022). 7 Menetlusosaliste rahulolu uuring 2022: professionaalsed menetlusosalised ja kohtulahendi saanud menetlusosalised. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/leia-kiirelt/olulised-eesti-viited (21.05.2022).
8 Tsiviilkolleegiumis 103, halduskolleegiumis 78 ja kriminaalkolleegiumis 62, viimastest 49 olid omakorda kuriteoasjad ja 13 väärteoasjad.
9 2021. aastal toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised, mistõttu ei ole üllatav, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis läbi vaadatud asjade arv (33) suurenes võrreldes 2020. aastaga. Vt 2021. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika kohta lähemalt ettekande lisast nr 3.
10 RKÜKo 3-18-1432.
11 RKÜKo 1-17-2359/122.
12 RKPJKo 5-20-10/13.
13 RKPJKo 5-21-6/13.
14 RKPJKo 5-21-1/10.
15 RKPJKo 5-20-12/9.
16 RKPJKo 5-21-10/18.
17 RKPJKo 5-21-3/11.
18 RKPJKm 5-21-2/11.
19 Vt nt RKPJKo 5-21-24/2.
20 RKHKm 3-21-2241/11.
21 RKHKo 3-19-885/20.
22 RKHKo 3-17-1739/80.
23 RKHKo 3-16-245/91.
24 RKHKo 3-17-2013/31.
25 RKHKo 3-19-1161/40.
26 RKHKo 3-18-1946/70.
27 RKHKo 3-20-130/42.
28 RKHKm 3-17-62/57.
29 RKHKo 3-19-1207/21.
30 RKTKo 2-18-13649/57.
31 RKTKo 2-18-8345/41.
32 RKTKo 2-18-6491/96.
33 RKTKo 2-19-5601/61.
34 RKKKo 1-16-6179/111.
35 RKKKo 1-18-10214/92.
36 RKKKo 4-20-1588/28.
37 RKKKo 4-20-2732/34.
38 2021. aasta ülevaade Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebuste kohta. Arvutivõrgus: https://vm.ee/sites/default/files/eik_2021._a_asjade_ulevaade.pdf (21.05.2022).
39 Eesti kohtute eelotsusetaotlused. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtute-eelotsusetaotlused (21.05.2022).
40 Eesti Kohtunike Ühingu 2021. aastal korraldatud töökoormuse uuring esimese ja teise astme kohtunikele. Arvutivõrgus: https://www.ekou.ee/mat/Kohtunike-koormuse-kysitluse-tulemused_2022-01-20.pdf (01.06.2022).
41 2017 – 58; 2018 – 37; 2019 – 35, 2020 ja 2021 – 29 inimest.
42 Eesti õigushariduse ja juristikutse probleemidest ning võimalikest lahendustest. (21.05.2022). | Villu Kõve: kohtusüsteem seisab silmitsi jätkuvalt lahendamata probleemidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taas on käes aeg teha ettekanne kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Esmalt annan ülevaate kohtusüsteemi toimimisest, seejärel toon aga välja murekohti kohtute töös ja esitan mõned ettepanekud seadusandjale, korrates sealjuures ka mitmeid varasematel aastatel esitatud probleeme, mis kahjuks ei ole seni lahendust leidnud.
Tagasivaade Eesti kohtusüsteemile 2021. aastal
Soovin sissejuhatavalt märkida, et vaatamata kriisidele toimib kohtusüsteem üldiselt korrakohaselt: tagatud on sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine ning kohtuasjade lahendamine mõistliku aja jooksul. Igaühel on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Samas seisab kohtusüsteem silmitsi murettekitavate tendentside ja jätkuvalt lahendamata probleemidega.
Kohtuasjade arv
Menetlusstatistika 1 kinnitab endiselt kohtuasjade arvu üldist kasvu, mistõttu on kohtute jaoks töökoormusega toimetulek üha suurem väljakutse. Kui head meelt teeb süüteoasjade hulga vähenemine (8,6 protsenti vähem kriminaalasju ja 7,6 protsenti vähem väärteoasju kui 2020. aastal), on järjepidevalt kasvamas kohtutesse laekuvate tsiviil- ja haldusasjade arv (vastavalt 1,8 protsenti ja koguni 14 protsenti).
Koormuse järsku suurenemist haldusasjades saab eeskätt selgitada Covid-19 leviku takistamiseks kehtestatud piirangute ja ettekirjutuste vaidlustamisega, aga ka keskkonna-, sotsiaal-, välismaalaste ning ehitus- ja planeerimisõigust puudutavate vaidluste arvu kasvuga. 2
Samuti tekitab muret kaebuste arvu märkimisväärne suurenemine ringkonnakohtutes, mis avaldab mõju töökoormusele ja seeläbi pikeneb ka asjade menetluseks kuluv aeg. Sarnaselt maakohtutega võib ka ringkonnakohtutes täheldada süüteomenetluste osakaalu vähenemist (2021. aastal oli kolm protsenti vähem süüteoasju kui 2020. aastal). Samas aga laekus tsiviilasjades koguni 9,3 protsenti ja haldusasjades isegi 19,5 protsenti rohkem kaebusi võrreldes varasema aastaga.
Seejuures ei ole oluliselt muutunud esimeses astmes tehtud kohtulahendite vaidlustamise protsent (see ei ole jätkuvalt suur 3). Seega on kaebuste rohkus tingitud üleüldisest kohtuasjade arvu suurenemisest ja ei ole seotud esimese astme kohtute töö kvaliteedi langusega.
Kohtumenetluse kiirus
Õigusemõistmise võrdlustabelis "Justice Scoreboard 2022" 4 paigutatakse Eesti kohtusüsteem tõhususes ja menetluste kiiruses jätkuvalt Euroopa Liidu riikide etteotsa. Eesti asub esimeses kohtuastmes tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kuluva aja võrdluses teisel kohal, meid edestab vaid Taani. Kokkuvõtvalt on Eesti kohtumenetluse kiirus kolmes kohtuastmes tsiviil- ja kaubandusasjades viiendal ning haldusasjades neljandal kohal Euroopas.
Samas on kohtumenetluse kiirus tasapisi, aga kahjuks pidevalt langemas. 2021. aastal kulus maakohtutel tsiviilasjade lahendamiseks keskmiselt 101 päeva (2020. aastal 95 päeva).
Pikenenud on sisuliselt hagimenetluses lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (võrreldes 2015. aastaga koguni ligikaudu 40 protsenti). 5 Lisaks asjade arvu kasvule saab täheldada, et kohtuasjad muutuvad sisult üha keerukamaks ja mahukamaks ning nende lahendamine nõuab üha rohkem aega.
Positiivsena võib esile tõsta, et võrreldes 2020. aastaga vähenes kriminaalmenetluse üldmenetluste üldine keskmine menetlusaeg maakohtutes 255 päevalt 246 päevale, kuid kokkuvõttes on menetlus siiski pikem kui varasematel aastatel. Samas moodustasid kriminaalasjade üldmenetlused maakohtutes 2021. aastal lahendatud asjade alusel üksnes kaks protsenti süüteoasjadest.
Haldusasjade keskmine menetlusaeg on püsinud viimastel aastatel enam-vähem sama, 2021. aastal oli see 127 päeva. Seejuures torkab silma menetlusaegade erinevus halduskohtute vahel: viimase seitsme aastaga on sisuliselt lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg lühenenud Tallinna halduskohtus ligikaudu 14 protsenti, Tartu halduskohtus aga pikenenud 65 protsenti.
Ringkonnakohtutes lahendati tsiviilasjad apellatsioonimenetluses keskmiselt 163 päeva ja kriminaalasjad 66 päevaga. Seejuures on viimasel kuuel aastal keskmine apellatsioonimenetlus pikenenud mõlemas ringkonnakohtus, Tartus rohkem kui kolmandiku ja Tallinnas koguni kaks korda.
Haldusasjade lahendamine apellatsioonimenetluses on muutunud viimase kuue aastaga mõnevõrra lühemaks (Tallinnas ligikaudu 22 protsenti ja Tartus neli protsenti), kuid 2021. aastal kulus asja lahendamiseks sellegipoolest keskmiselt 214 päeva. Määruskaebusi suudetakse lahendada siiski mõnevõrra kiiremini.
Kohtute sõltumatus ja usaldusväärsus
On positiivne, et üldine usaldus kohtusüsteemi vastu on kasvanud. Seda kinnitab 2021. aastal tehtud institutsioonide usaldusväärsuse uuring, mille järgi usaldas Eesti kohtuid koguni 71 protsenti vastanuist, aasta varem oli sama näitaja 63 protsenti. 6
Eelmisel aastal tehtud menetlusosaliste rahulolu uuring 7 näitas, et professionaalsete menetlusosaliste rahulolu kohtunike tööga on samuti kõrgel tasemel – üldiselt on kohtu tööga rahul koguni 92 protsenti sellest sihtrühmast. Mitteprofessionaalsete menetlusosaliste sihtrühmast peab kohtusüsteemi usaldusväärseks 58 protsenti, mis teeb kahe sihtrühma kokkuvõtlikuks kohtusüsteemi usaldusväärsuse hinnanguks 78 protsenti.
Kohtusüsteemi usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et kohtunike distsiplinaarsüütegude arv on väga väike. Viimasel viiel aastal on kohtunike distsiplinaarkolleegium menetlenud kokku vaid kuut distsiplinaarasja.
Riigikohtu tegevusest 2021. aastal
Möödunud aastal võttis riigikohus menetlusse 12 protsenti taotlustest (2143 taotlusest 267). Kokku lahendati 243 kohtuasja 8.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja üldkogus läbi vaadatud asjades tunnistati vaidlustatud õigusakti säte põhiseadusvastaseks ning kehtetuks kuues asjas. Rahuldamata jäeti 20 taotlust ja läbi vaatamata tagastati kümme kaebust. 9 Järgnevalt pisut lähemalt lahendite sisulisest poolest, et anda seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast ülevaade teemadest, mis on viimasel aastal riigikohtunikeni jõudnud.
Üldkogu lahenditest väärib esiletõstmist otsus tunnistada põhiseadusevastaseks olukord, kus majandus- ja taristuminister ei kehtestanud ehitusvaldkonnas pädevate isikute hariduse ja töökogemuse nõudeid, jättes need kutsenõukogu otsustada. 10
Samuti otsustas üldkogu, et tahtliku rikkumise toime pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib esitada kahju hüvitamise nõudeid teatud tingimustel kümne aasta jooksul, kui varasemas kohtupraktikas oli selleks tähtajaks loetud eranditult viit aastat. 11
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks mh välismaalaste seaduse sätted, mis ei võimaldanud kohtus vaidlustada viisavabalt Eestisse saabunud Ukraina hooajatööliste riigis viibimise ennetähtaegset lõpetamist, 12 kohaliku omavalitsuse volikogu töökorra sätte, mis ei võimaldanud isikul saada koopiat volikogu istungi helisalvestisest 13, ning seadusest tuleneva kohustuse vabastada kuriteos kahtlustatav politseinik vältimatult teenistusest. 14
Samas otsustati mh, et põhiseadusega ei ole vastuolus tuuleparkide rajamise piirangud 15; et välismaalaste registreeritud kooselu ei tule elamisloa andmisel abieluga võrdsustada, kui neil ei ole abiellumiseks põhimõttelisi takistusi 16; et riik ei pea metsaomanikule hüvitama looduskaitselisi piiranguid, mis kehtisid juba kinnistu ostmise ajal 17 ning et treeneri kutse andmisel ei saa lähtuda lastega töötamise keelust. 18
Valimiskaebuste lahendamisel oli arutuse all mh nii elektrooniline hääletus kui ka valijate mõjutamine. 19
Halduskolleegium tegi olulisi lahendeid mh vaktsineerimiskohustuse 20, järelevalvemenetluse raames avalikkuse ohtudest teavitamise 21, omanikule keskkonnakaitseliste kohustuste panemise 22 ja piirangute hüvitamise 23, tuuleenergia arendamise 24, maksuõiguslike vastutusotsuste 25, ühistranspordi rahastamise 26, lapse puude määramise 27, kohtutoimikuga tutvumise 28 ja terviseandmete avaldamisega kahju tekitamise 29 kohta.
Tsiviilkolleegium selgitas mh, kuidas jaguneb vastutus varalise kahju eest korteriomaniku ja -ühistu vahel teisele korterile kahjustuste tekitamisel 30, avaliku pargi pidaja vastutust külastajate elu ja tervise eest 31, vahelduva elukohaga lapsele elatise maksmist 32 ja võlatunnistusega seonduvat. 33
Kriminaalkolleegium käsitles lahendites mh kuritegude uurimiseks sideandmete säilitamise 34, enesekaitse piiride 35, taksoteenuse kontrollimise 36 ja turumanipulatsiooniga 37 seotud küsimusi.
Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Eestiga seotud kaebuste lahendamine
2021. aastal lahendas EIK 107 Eesti vastu esitatud kaebust, ent rikkumine tuvastati vaid kahes asjas. Kohtuasjas R. B. vs. Eesti tuvastati Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklite 3 (alandava ja ebainimliku kohtlemise keeld) ja 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) rikkumised, kuna Eesti riigiasutused olid kaebaja väidetava vägistamisjuhtumi uurimisel menetlusnorme oluliselt rikkunud ja seetõttu tunnistati lapse ütlused lubamatuks tõendiks.
Teises asjas – Särgava vs. Eesti – leiti konventsiooni artikkel 8 (õigus sõnumisaladusele) rikkumine, kuna advokaadibüroo läbiotsimise õiguslik raamistik Eestis ei näe ette piisavaid menetluslikke tagatisi advokaadiprivileegi kaitseks. Kahes asjas sõlmiti sõbralik kokkulepe. 2022. aasta jaanuari seisuga oli EIK-s pooleli 22 Eestile vastamiseks saadetud kaebuse arutamine. 38
Eesti kohtutest Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlustest ja nende lahendamisest
Eesti kohtud on aastatel 2007–2022 esitanud Euroopa Kohtule kokku 37 eelotsusetaotlust. 39 2021. aastal tegi Euroopa Kohus Eesti kohtute taotluste kohta kolm lahendit. Menetlus on pooleli kuues asjas, mis puudutavad riigiabi, avalikku veokohustust ja riigiabi, toidukäitlemise nõudeid, isikute väljasaatmist, Euroopa Liidu riigiabi reegleid ning keskkonnateabe andmist.
Kohtute ülekoormus, kohtunike põlvkonnavahetus ja õigushariduse probleemid
Kohtute ülekoormus ja kohtunike sotsiaalsed tagatised
Kriisidest hoolimata on kohtunikud teinud usinasti igapäevatööd. Seda on tehtud aga üha tõusvas töötempos ja kohati võimete piiril, väsinu ning vaevatuna. Kui lisada siia vahetevahel aeganõudev infosüsteem, takistused, mis võivad kerkida üleöö, inimeste mõnetine pahameel ja ülemäärased ootused, avaldab see kõik paratamatult tööle mõju.
"Kohtuasjade ja kaebuste arvu pidev suurenemine põhjustab niigi piiri peal töötavale kohtusüsteemile lisakoormust."
Samamoodi avaldab mõju, kui avalikkuses või poliitikutelt kõlavad tihti ka alusetud ja ebaõiglased süüdistused aeglase töö ning valede ja erapoolikute otsuste pärast. Näiteks oli siin hiljuti isiklik nõiajaht kohtuniku vastu ajakirjanike trahvimise teemal, kus minu arust ületati hea maitse piir. Kohtuasjade ja kaebuste arvu pidev suurenemine põhjustab niigi piiri peal töötavale kohtusüsteemile lisakoormust.
Praegu pole Ukraina sõjaga kaasneva võimaliku majanduskriisi mõjud kohtuteni jõudnud, kuid oodata võib nii maksejõuetusasjade kui ka võla- ja töövaidluste arvu suurenemist.
Juba nüüd töötavad kohtunikud asjade kuhjumise vältimiseks võimete piiril ja oluliselt enam, kui tööaega arvestades peaksid tegema.
Sel kõigel on paraku oma hind, millest ei saa jätta rääkimata: nagu öeldud, on kohtunikud ja muud kohtuametnikud kurnatud ja stressis. See võib põhjustada nii asjade venimist kui ka eksimusi asjade lahendamisel.
Eesti Kohtunike Ühing tegi esimese ja teise astme kohtunike seas töökoormuse uuringu 40, mille tulemused on murettekitavad. Kõige demotiveerivamaks peavad kohtunikud oma töös töökoormust (79,8 protsenti vastanutest). Seejuures hindasid oma igapäevast töökoormust pidevalt või enamasti ülemääraseks 70,5 protsenti vastanutest. Ülemäärase töökoormuse tõttu töötab enam kui 40 tundi nädalas igal nädalal 61,3 protsenti kohtunikest. Nädalavahetustel ja väljaspool tavalist tööaega töötab igal nädalal 55,9 protsenti vastanutest.
Ligikaudu pooled vastanutest märkisid, et ühe nädala jooksul töötab kohtunik keskmiselt kirjalikke materjali läbi kindlasti üle 500 lehekülje.
Kui kõrvutada eeltoodud tulemused asjaoluga, et ligikaudu pooled vastanutest on oma tööülesannete tõttu sattunud isikliku, sh vaimse või füüsilise rünnaku ohvriks, siis pole üllatav, et töökoormust peetakse peamiseks stressi tekitavaks faktoriks, mis paneb mõtlema ametist lahkumisele ja avaldab negatiivset mõju isiklikule elule. Kindlasti ei motiveeri need näitajad ka uusi inimesi kohtusüsteemi tulema.
Ehkki viimastel aastatel on astutud reaalseid samme olukorra leevendamiseks, nagu näiteks mitme uue kohtunikukoha loomine ja asjade ühekordne ümberjaotamine, on seda siiski vähe. Kohtunike arvates saaks nende töökoormust vähendada eelkõige kohtunike arvu ja kohtusüsteemi finantseerimise olulise suurendamisega.
Märkisin juba eelmisel aastal, et lisaks võiks kaaluda üleminekut kohtuasjade tervikuna üleriigilisele jagamisele. Rahaline kokkuhoid võiks tekkida ka kohtuvõrgustiku ülevaatamisest, mis võimaldaks omakorda kohtusüsteemi täiendavat finantseerimist. Kindlasti on kokkuhoiukohti menetluste optimeerimisel, olgu selleks näiteks menetlusabi andmise ja menetluskulude kindlaksmääramise lihtsustamine, automatiseerimine ning standardiseerimine.
Lisaks tunnevad kohtunikud puudust sotsiaalsetest garantiidest, mis on üheks motivaatoriks selle vastutusrikka töö tegemisel. Nii leidis 64,5 protsenti küsitlusele vastanuist, et kohtunike edasiseks motiveerimiseks oleks vaja täiendavaid sotsiaalseid tagatisi.
Korrates eelmise aasta ettekandes öeldut, tuleks kiiresti taastada sisuliste põhjendusteta n-ö tagaselja kaotatud kohtunike töövõimehüvitis, mis oleks mingigi garantii ületöötamise võimalike tagajärgede leevendamiseks.
Pikalt ametis olnud kohtunikke motiveeriks enam ka staažist sõltuv lisatasu: praegu saavad kõik sama astme kohtunikud võrdselt palka, sõltumata nende staažist, kogemustest, teadmistest, efektiivsusest või töökoormusest.
Samuti võiks lisamotivaatoriks olla suurtes kohtutes täiendavate juhtimisstruktuuride (osakondade) loomine ja võimalus end seeläbi teostada. Motivatsiooni säilitamiseks ja samas oskuste parandamiseks on oluline võimaldada kohtunikele ka ulatuslikumalt ja lihtsamalt roteerumist (ja hiljem ametisse naasmist) teiste kohtute, täitevvõimuasutuste, haridusasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
Kohtunike põlvkonnavahetus
Aastatel 2022–2027 tekib pensionile jäämise õigus 52 kohtunikul. Kusjuures ligi pooltel neist tekib pensioniõigus 2023. aastal. Seega seisab kohtusüsteem silmitsi laiaulatusliku põlvkonnavahetusega. Seni on saanud vabanenud kohtunikukohad täidetud, ent üha suuremaid ja tihedamini toimuvaid konkursse silmas pidades tekib tõenäoliselt juba peatselt raskusi kõigi kohtunikukohtade mehitamisega kõrgetasemeliste õigusspetsialistidega.
Esiteks on kohtunikueksamile soovijate arv alates 2017. aastast järjepidevalt vähenenud. 41 Veelgi halvem on aga olukord kandideerijate kvaliteediga. Aastatel 2017–2020 tegi kohtunikueksamit 131 isikut, kellest esimesel korral sooritas eksami positiivselt vaid 35 ja teisel korral kaheksa inimest. Eeltoodu viitab omakorda tõsistele puudustele õigushariduses, millest lähemalt allpool.
Ehkki kohtuniku palk on üldiselt õigusteenuse turul konkurentsivõimeline (jäädes samas küll üksjagu alla suuremates advokaadibüroodes ja iduettevõtetes pakutavale), ei ole see ainuüksi ometi piisavalt atraktiivne kõrgelt kvalifitseeritud tegevjuristide värbamisel. Iseäranis tõuseb esile süüteovaldkond, kus on juba praegu oht, et huvipuuduse tõttu võivad jääda kohtunikukohad täitmata.
Uute kohtunike leidmisel kogenud advokaatide ja prokuröride seast oleksid juba käsitletud staažitasu ning juhtimisstruktuuride loomise ja roteerumise võimaldamise kõrval oluliseks motivaatoriks täiendavad pensionimaksed teise või kolmandasse pensionisambasse. Kandidaatidele võib olla hirmutav ka eelnimetatud kohtunike suur töökoormus ja stress, mille põhjustega tegelemine võiks teha kohtunikuameti atraktiivsemaks.
Tänapäeval motiveerivad noori lisaks palgale paindlik töökorraldus ja tööaeg, erinevad täiendavad hüved, mille osas on kohtusüsteem kahtlemata paljudest teistest konkurentsis tagapool.
Samuti on demotiveeriva tegurina nimetatud kohtunikuametiga kaasnevaid ulatuslikke tegevuspiiranguid, mh näiteks ebavõrdset kohtlemist oma investeeringute haldamisel.
Lisaks tuleks kohtunike järelkasvu leidmiseks tegeleda süstemaatiliselt kohtujuristidest kohtunikukandidaatide ettevalmistamisega, võimaldades neile mh iseseisva menetluse juhtimise õpet, roteerumist eri kohtutes ja eraldi ettevalmistusprogrammi.
Üldise probleemina kvalifitseeritud tööjõu leidmisel tõstaksin esile avaliku sektori personalipoliitika. Nimelt eeldatakse avalikus teenistuses, et inimesed omandavad esmalt täieliku kõrghariduse ja alles siis hakatakse neid avalike konkurssidega tööle värbama.
Erasektor kaasab aga parimad tudengid juba teisel või kolmandal kursusel ning pärast ülikooli lõpetamist enamik neist avalikku sektorisse enam ei tule – sisuliselt lähevad nad riigile kaotsi. Otsida tuleks paindlikke võimalusi noorte sidumiseks riigiteenistusega juba ülikooli ajal, olgu see tasulise praktika, stipendiumide, välisõppe finantseerimise vm kaudu.
Eraldi probleem, millest kahjuks tavaliselt rääkida ei soovita, on juristi kutseala järjekindel feminiseerumine. Nimelt oleme jõudmas olukorda, kus meessoost õigusteaduse üliõpilaste osakaal on kohati juba alla kümne protsendi, enamik õppejõududest ja veel suurem osa kohtunikest, eriti veel viimasel ajal ametisse nimetatud kohtunikest, on naised.
Samas oleks sooline tasakaal vajalik nii töökollektiivide tasakaalustamiseks kui ka erinevate seisukohtade tagamiseks. Probleemi põhjuseid tuleks uurida ja peaks otsima võimalusi soolise tasakaalu edendamiseks.
Õigusharidusest ja juristi kutsenõuetest
Eelmise aasta ettekandes juhtisin tähelepanu Eesti õigushariduse halvale seisule ja veel halvemale tulevikuväljavaatele. Nii riigikohtu analüüs 42 kui ka juristide kutseorganisatsioonide ühispöördumine näitavad, et praegune õigushariduse mudel ei taga piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga juriste, keda oleks vaja nii riigiasutustes ja ettevõtluses kui ka Eesti riigi edasikandmiseks ning rahvusvaheliseks suhtluseks.
Õigusteadus on rahvusteadusena hääbumas ja see peaks tegema murelikuks ka seadusandja. Ei tohiks lubada kogu õppe suundumist tasulistele kaugõppevormidele, mis ei võimalda piisavalt õigusteadmiste omandamist muu töö kõrvalt.
Justiitsministeerium on tegelenud aasta jooksul juristieksami seaduseelnõu ettevalmistamisega, et näha ette ühtne kutseeksam seniste killustatud kutseeksamite asemel.
Kordan siinkohal üle ka mõned muud analüüsis tehtud muudatusettepanekud olukorra parandamiseks, mis kahjuks ei ole rakendamist leidnud: lubada tasulise õppe laiendamist päevaõppele (riigi finantseeritud tippjuristide ametikohtade kõrvale), minna üle integreeritud õppekavale 3 + 2 õppe asemel, võtta õigusnõustamise ja kohtus esindamise teenus riigi järelevalve ning kontrolli alla ja muuta välismaiste diplomite tunnustamise eeldused rangemaks.
Kohtunike ja kohtuametnike koolitamine
Põlvkonnavahetus nõuab ka intensiivset koolitamist ja uuenduslikke koolitusmeetodeid. Auditooriumis loengupidamine on oma aja suuresti ära elanud, üha olulisemad on interaktiivsed, rühmatööl põhinevad mitmepäevased koolitused, mis on paraku kallid.
Kui lektorite tunnihinnad ja ruumide üürihinnad on oluliselt tõusnud, siis kohtunike koolituseelarve on läbi aastate jäänud peaaegu samaks ning kõik riigikohtu taotlused lisavahendite juurdesaamiseks on kahjuks seni kõlanud kurtidele kõrvadele.
"Teen ettepaneku panna kohtuametnike koolitamise ülesanne selgelt seadusega riigikohtule, tagades selleks ka vastavad eelarvelised vahendid."
Kohtunike kõrval vajaksid pidevat ja süstemaatilist koolitust ka kohtujuristid ning teised kohtuametnikud. Kohtunike koolitamise ülesanne on pandud seadusega riigikohtule, kuid kohtuametnike koolituse korraldamine ja selle finantseerimine on jäänud ebaselgeks. Riigikohtus on olemas koolitusstruktuur, mille tugevdamise korral oleks võimalik pakkuda süstemaatilist ja kvaliteetset koolitust ka kohtuametnikele, mh kohtunikuks saamise programmi ettevalmistamist. Teen ettepaneku panna kohtuametnike koolitamise ülesanne selgelt seadusega riigikohtule, tagades selleks ka vastavad eelarvelised vahendid.
Muud mured
Põhiseaduslike institutsioonide sõltumatuse tagamine eelarveprotsessis
Kordan eelmisel aastal väljendatud muret, et nii riigikohtu kui ka teiste põhiseaduslike institutsioonide rahastamisskeem riigieelarvest peaks olema selge ega tohiks sõltuda täitevvõimu suvast. Võimude lahususe tagamiseks oleks vajalik luua mehhanism, mis annaks reaalse otsustamise eelarve üle riigikogule. Muuta tuleks riigieelarve seadust.
Samuti juhin tähelepanu sellele, et seaduse tasandil on tekkinud ebavõrdne kohtlemine esimese ja teise astme kohtujuristide ning riigikohtu nõunike palkade vahel. Nimelt on alama astme kohtunike abistavate juristide palgad seotud kohtunike omadega, tagatud on nende iga-aastane indekseerimine.
Seevastu riigikohtus kohtujuristidega võrreldavaid tööülesandeid täitvad, kuid kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad kohtunõunikud on seaduses ära unustatud ning nende töötasud püsisid sisuliselt kümme aastat muutumatuna.
Pääsedes eelmine aasta napilt sisulisest eelarvekärpest, oli riigikohus siiski raskes olukorras, kus tuli leida võimalusi töötajate palkade konkurentsivõime hoidmiseks. Kohtuametnikele vähesegi palgatõusu tagamiseks otsustas Riigikohus koondada inimesi ja peatada kohtupraktika analüüsitegevuse. Samas on selle otsuse kohta kostunud nurinat, kuivõrd analüüsid olid abimaterjaliks paljudele õiguspraktikutele. Seetõttu sooviksime finantseerimise tagamisel selle tegevusega ka jätkata.
Eelnevast tulenevalt tuleks kohtute seaduses Riigikohtu nõunike töötasu vähemasti osaliselt võrdsustada kohtujuristidega ja nende baassissetulek siduda kohtunike omadega. Vastasel juhul ei ole riigikohtul võimalik saada kõrgelt kvalifitseeritud eksperte, kellest mitmed on juba praegu eelistanud tasuvamat tööd erasektoris, rahvusvahelistes institutsioonides või teistes riigiasutustes või teatanud lahkumise soovist.
Seejuures oleks mõistlik muuta nii nõunike kui ka kohtujuristide palgad arvestuslikuks varem määratud ametikohtade arvu järgi, mitte aga isikuliselt, mis välistab nende tasude diferentseerimise mh sõltuvalt tööpanusest, spetsialiseerumisest ja staažist.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlusest
Olen varem rääkinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ülevaatamise vajadusest. Märgiksin siinkohal, et Justiitsministeerium on võtnud selle oma käesoleva aasta tööplaani ja ka Riigikohtus on alustatud ettevalmistava tööga.
Suuremad valikud puudutavad põhiseaduslikkuse järelevalve asjade lahendamise üldist korraldust riigikohtus, võimalike väliskohtunike kaasamist, riigikogu opositsioonile põhiseaduskaebuse esitamise õiguse võimaldamist, individuaalkaebuse laiendamist ja valimiskaebuste lahendamise korda. Kui vastav eelnõu peaks jõudma riigikokku, loodan aktiivsele kaasmõtlemisele, kuidas meie põhiseaduslikkuse järelevalve mehhanism tõhusamaks muuta.
Ressursi priiskamine kriminaalasjade üldmenetluses
Mul on imelik ja isegi piinlik juba kolmandat korda siit kõnepuldist kurta kriminaalasjade üldmenetluse venimise, jäikuse ja ressursimahukuse üle. Ei ole normaalne, et ka võrdlemisi lihtsakoeliste vaidluste lahendamiseks kulub lõputult aega, raha ja inimeste närve. Üldmenetluse ressursimahukuse ja närvesööva olukorra hinnaks võib olla inimeste sundimine minema üldmenetluse vältimiseks võimalikele ebasoodsatele kokkulepetele.
Ometi ei ole jätkuvalt midagi muutunud ei regulatsioonis ega praktikas. Vaatamata sellele, et keegi isegi ei vaidle, et menetlus tuleks teha mõistlikumaks, ei ole regulatsioonide muutmisel jõutud tegudeni, rääkimata muudatuste ettevalmistamisest. See tekitab tõesti jõuetuse tunde.
Arvan, et riigikogul võiks olla põhjust nõuda justiitsministeeriumilt probleemi selget tunnistamist ja lahenduste leidmist prioriteedina. Samuti võiks teha suuremate kriminaalasjade menetluse kohta majandusliku analüüsi, hinnates nendesse panustatud avaliku ja eraressursi kogukulu ja selle kasutamise mõistlikkust.
Kardan, et sellise analüüsi tulemused on võrdlemisi masendavad, ent ehk innustaks see lõpuks ometi vajalikke otsuseid tegema.
Seega kordan, et aeg on küps kriminaalmenetluse põhimõtteliseks revideerimiseks teiste kohtumenetluste vaimus, suurendades kohtuniku rolli ja aktiivsust, vähendades kontaktistungi osatähtsust (iseäranis korralduslike küsimuste lahendamisel) ning ressursimahukust, asendades selle kirjaliku menetluse ja virtuaalistungiga, suunates menetluse vaid tõesti asjassepuutuvate ja vaieldavate asjaolude kindlakstegemisele, jättes kohtusaali vaid selle, mis on kriminaalmenetluse eripära arvestades hädavajalik.
Samuti kordan eelmise aasta ettekandes esitatut, et üle tuleks vaadata tsiviilhagi lahendamine kriminaalasjade üldmenetluse raames, eriti kui praegune menetluskord peaks säilima. Minu hinnangul tuleks kriminaalasi (süüküsimus) üldjuhul lahendada esimesena ja seejärel jätkata tsiviilhagiga tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. Kuigi seadus võimaldab seda erandina ka praegu, tuleks see muuta reegliks.
Ebamõistlikud tähtajad ja kohtuasjade seadusega prioriseerimine
Kordan ka eelmisel aastal esiletoodut, et kohtumenetlused on paljuski pärsitud seadusest tulenevate ebamõistlike tähtaegadega, mida mh pandeemia tingimustes on teinekord võimatu järgida.
Seadusandjapoolne tähtaegade ettekirjutamine, asjade kategoriseerimine ja prioriseerimine tekitab ebavõrdset kohtlemist teiste kohtuasjade avaldajatega ning kammitseb paindlikku töökorraldust. Kriitiliselt tuleks üle vaadata mh hagi tagamise, maksejõuetuse menetluse (mida veel enam seadusemuudatustega ebamõistlikult ette nähti) ja isiku kinnisesse asutusse paigutamisega seotud tähtaegu.
Pandeemia ja sõja mõju õigusemõistmisele
Nüüdseks on kohtusüsteem üldjoontes pandeemiaga kohanenud. Teatud probleeme on olnud vahetute istungite korraldamise ja nendel turvalisuse tagamisega, samuti digitaalsete lahenduste tõrgete ning kohtuasjade edasilükkumisega, kuid neil teemadel olen varem lähemalt peatunud ega hakka seda kordama.
Koroonaõppetundide üheks pikemaajaliseks positiivseks mõjuks saab pidada kaugtöö võimaldamist ja laialdast levikut ka pandeemia järel, samuti kaugistungite ning kirjaliku menetluse ulatuslikku rakendamist, mis peaks üldjuhul vähendama kohalkäimisega seotud menetluskulusid.
Teisalt saab muidugi selles näha ka negatiivset, kuna kaugmeetodil kohtupidamine võib asja lahendamist venitada, füüsiline istung on tihti efektiivsem nii asjaolude selgitamiseks kui ka kompromissile jõudmiseks.
Jätkuvalt on murekohaks seadusest tulenev nõue pidada pandeemia ajal (kui ka selleta) kriminaalasjade üldmenetluses ebamõistlikus ulatuses füüsilisi istungeid ning hooldekodudes isikutega isiklikku kohtumist nõudvad menetlused, nagu näiteks eestkoste seadmine ja isiku kinnisesse asutusse paigutamine.
Sõda Ukrainas ei ole jätnud puutumata ka kohtuid, ehkki esialgu on selle mõju pigem kaudne. Konkreetsemalt on praegu kohtud hõivatud näiteks vanemateta Eestisse jõudnud Ukraina lastele eestkoste seadmise ja esindajate määramisega olukorras, kus seda tuleb teha kiiresti, hulgale lastele korraga ja teinekord puudulike dokumentide põhjal.
Lisaks on esile tõusnud mitmed põhimõttelised küsimused, mida tuleks seadusega täpsemalt reguleerida. Olgu siinkohal näiteks sanktsioonide all olevate Venemaa ja Valgevene äriühingute kohtlemine tsiviilkohtumenetluses (mh pankrotimenetluses) võlausaldajana, st nende nõuete tunnustamine ja sissenõudmine.
Eraldi küsimusi püstitab nii Eesti-Vene, aga ka Eesti-Ukraina õigusabilepingute rakendamine praeguses sõjaolukorras. Venemaaga seoses on tekkinud küsimus, kas peaksime ikka saatma Eestis kohtusse pöördunud isikud oma nõuetega Venemaale, eriti Ida-Virumaal Venemaa elanikest korteriomanike vastu suunatud korteriühistute kommunaalvõlanõuete või pankrotimenetluses tagasivõitmise nõuete puhul, nagu senine kohtupraktika seda ette näeb.
Samuti on praeguses olukorras küsitav Vene kohtulahendite ja haldusotsuste tunnustamine eelviidatud lepingu alusel. On avaldatud mõtteid ka selle õigusabilepingu Eesti-poolsest lõpetamisest. Ukraina puhul on samuti problemaatiline kohtuasjade suunamine sinna, kuivõrd õigusemõistmine võib olla takistatud.
Juba praegu tuleb mõelda, milline on kohtute töökorraldus võimalikus eriolukorras või sõjaseisukorra ajal. Justiitsministeeriumis on valminud vastav eelnõu, milles püstituvad keerulised korralduslikud ja sisulised õigusemõistmise küsimused. Neile tuleb lahendusi otsida, et õigusemõistmine oleks tagatud ka kõige keerulisemas olukorras.
1 Vt kohtute 2021. aasta menetlusstatistika kohta lähemalt ettekande lisadest nr 1 ja 2.
2 Allikas: kohtute infosüsteem ja halduskohtud.
3 Kokku vaidlustati 2021. aastal tsiviilasjades ligikaudu 5,5% (2020. aastal 5,6%), kriminaalasjades 9,9% (2020. aastal 9,7%) ja haldusasjades 32,5% (2020. aastal 33,4%) esimese astme kohtu lahenditest.
4 2022. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (EU Justice Scoreboard 2022). Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/eu-justice-scoreboard_en (21.05.2022).
5 Eesti suurimas kohtus – Harju Maakohtus – on tsiviilasjade menetlusaeg murettekitavalt ja järjepidevalt pikenenud ning nii oli see 2021. aastal 46% pikem kui 2017. aastal.
6 Institutsioonide usaldusväärsuse uuring 2022. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/uuring-kohtuid-usaldab-71-protsenti-eestimaalastest (21.05.2022). 7 Menetlusosaliste rahulolu uuring 2022: professionaalsed menetlusosalised ja kohtulahendi saanud menetlusosalised. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/leia-kiirelt/olulised-eesti-viited (21.05.2022).
8 Tsiviilkolleegiumis 103, halduskolleegiumis 78 ja kriminaalkolleegiumis 62, viimastest 49 olid omakorda kuriteoasjad ja 13 väärteoasjad.
9 2021. aastal toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised, mistõttu ei ole üllatav, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis läbi vaadatud asjade arv (33) suurenes võrreldes 2020. aastaga. Vt 2021. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika kohta lähemalt ettekande lisast nr 3.
10 RKÜKo 3-18-1432.
11 RKÜKo 1-17-2359/122.
12 RKPJKo 5-20-10/13.
13 RKPJKo 5-21-6/13.
14 RKPJKo 5-21-1/10.
15 RKPJKo 5-20-12/9.
16 RKPJKo 5-21-10/18.
17 RKPJKo 5-21-3/11.
18 RKPJKm 5-21-2/11.
19 Vt nt RKPJKo 5-21-24/2.
20 RKHKm 3-21-2241/11.
21 RKHKo 3-19-885/20.
22 RKHKo 3-17-1739/80.
23 RKHKo 3-16-245/91.
24 RKHKo 3-17-2013/31.
25 RKHKo 3-19-1161/40.
26 RKHKo 3-18-1946/70.
27 RKHKo 3-20-130/42.
28 RKHKm 3-17-62/57.
29 RKHKo 3-19-1207/21.
30 RKTKo 2-18-13649/57.
31 RKTKo 2-18-8345/41.
32 RKTKo 2-18-6491/96.
33 RKTKo 2-19-5601/61.
34 RKKKo 1-16-6179/111.
35 RKKKo 1-18-10214/92.
36 RKKKo 4-20-1588/28.
37 RKKKo 4-20-2732/34.
38 2021. aasta ülevaade Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Vabariigi vastu esitatud individuaalkaebuste kohta. Arvutivõrgus: https://vm.ee/sites/default/files/eik_2021._a_asjade_ulevaade.pdf (21.05.2022).
39 Eesti kohtute eelotsusetaotlused. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtute-eelotsusetaotlused (21.05.2022).
40 Eesti Kohtunike Ühingu 2021. aastal korraldatud töökoormuse uuring esimese ja teise astme kohtunikele. Arvutivõrgus: https://www.ekou.ee/mat/Kohtunike-koormuse-kysitluse-tulemused_2022-01-20.pdf (01.06.2022).
41 2017 – 58; 2018 – 37; 2019 – 35, 2020 ja 2021 – 29 inimest.
42 Eesti õigushariduse ja juristikutse probleemidest ning võimalikest lahendustest. (21.05.2022).
### Response:
Villu Kõve: kohtusüsteem seisab silmitsi jätkuvalt lahendamata probleemidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise esimesel poolajal väravaid ei sündinud, kuid araablased suutsid mööda vasakut äärt, kus tegutses Harib Abdalla Suhail, erinevaid ohtlikke olukordi tekitada, nii et austraallaste väravavaht Mathew Ryan pidi paar korda sekkuma, vahendab Soccernet.ee.
53. minutil lükkas Jackson Irvine palli vastaste väravavõrku. Austraalia eduseis ei kestnud kaua, sest juba neli minutit hiljem lõid araablased viigivärava – aktsioonis oli jälle Suhail, kes mängis väga osavalt vastaste kaitsjast vasakul äärel mööda ning lasi terava tsenderduse penaltipunktile, kuhu jooksis Caio, kes võttis esimese puutega palli omaks ning järgmisega virutas selle võrku.
2:1 võiduvärav sündis 84. minutil – Aaron Mooy andis nurgalöögi penaltipunkti peale, kuid see lükati peaga karistusala joonele, kus ootas Ajdin Hrustic, kes lõi täiest südamest peale ning tema õnneks põrkas pall Ali Salmeeni rikošetist väravasse.
Austraalia ja Peruu vaheline mäng toimub esmaspäeval, 13. juunil. Kohtumise võitja mängib MM-finaalturniiri D-alagrupis, kus on Prantsusmaa, Taani ja Tuneesia.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Araablasi napilt võitnud Austraalia mängib MM-pileti nimel Peruuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise esimesel poolajal väravaid ei sündinud, kuid araablased suutsid mööda vasakut äärt, kus tegutses Harib Abdalla Suhail, erinevaid ohtlikke olukordi tekitada, nii et austraallaste väravavaht Mathew Ryan pidi paar korda sekkuma, vahendab Soccernet.ee.
53. minutil lükkas Jackson Irvine palli vastaste väravavõrku. Austraalia eduseis ei kestnud kaua, sest juba neli minutit hiljem lõid araablased viigivärava – aktsioonis oli jälle Suhail, kes mängis väga osavalt vastaste kaitsjast vasakul äärel mööda ning lasi terava tsenderduse penaltipunktile, kuhu jooksis Caio, kes võttis esimese puutega palli omaks ning järgmisega virutas selle võrku.
2:1 võiduvärav sündis 84. minutil – Aaron Mooy andis nurgalöögi penaltipunkti peale, kuid see lükati peaga karistusala joonele, kus ootas Ajdin Hrustic, kes lõi täiest südamest peale ning tema õnneks põrkas pall Ali Salmeeni rikošetist väravasse.
Austraalia ja Peruu vaheline mäng toimub esmaspäeval, 13. juunil. Kohtumise võitja mängib MM-finaalturniiri D-alagrupis, kus on Prantsusmaa, Taani ja Tuneesia.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Araablasi napilt võitnud Austraalia mängib MM-pileti nimel Peruuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metsola sõnas auhinda üle andes, et LUX publikupreemia aitab ehitada sildu poliitika ja Euroopa filmitegijate vahel. "LUX filmiauhinnale nomineeritud filmidest kajab läbi võitlus kodanikuõiguste, inimõiguste, õigluse, demokraatika ja vabaduse eest," ütles ta.
Režissöör Jasmila Žbanic sõnas, et kui ta valmistas ette filmi Srebrenica genotsiidist, siis arvas ta, et sõda selles regioonis saab olema viimane sõda Euroopas. "Ma olin šokeeritud, kui sain aru, et meie, eurooplased, lubame pidada sõda Ukrainas," rõhutas ta ja lisas, et palub igaühel meist leida võimalus selle sõja lõpetamiseks.
"Quo Vadis, Aida?" kõrval oli Lux filmiauhinnale nomineeritud ka Taani režissööri Jonas Poher Rasmusseni "Põgenemine" ("Flee") ja Austria lavastaja Sebastian Meise "Suur vabadus" ("Great Freedom").
Euroopa filmiakadeemia ja Euroopa parlament annavad Lux filmiauhinda välja alates 2007. aastast. Preemiaga toetatakse Euroopa filmilevi, mistõttu valmivad nomineeritud filmidele kõigis ametlikes Euroopa liidu keeltes subtiitrid ning korraldatakse tasuta seansse.
Alates 2021. aastast osaleb Euroopa parima filmi valimisel ka kinopublik: 50 protsenti häältest tuli publikult, 50 protsenti häältest Euroopa parlamendi liikmetelt. | Lux filmiauhinna pälvis Bosnia lavastaja Jasmila Žbanici "Quo Vadis, Aida?" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metsola sõnas auhinda üle andes, et LUX publikupreemia aitab ehitada sildu poliitika ja Euroopa filmitegijate vahel. "LUX filmiauhinnale nomineeritud filmidest kajab läbi võitlus kodanikuõiguste, inimõiguste, õigluse, demokraatika ja vabaduse eest," ütles ta.
Režissöör Jasmila Žbanic sõnas, et kui ta valmistas ette filmi Srebrenica genotsiidist, siis arvas ta, et sõda selles regioonis saab olema viimane sõda Euroopas. "Ma olin šokeeritud, kui sain aru, et meie, eurooplased, lubame pidada sõda Ukrainas," rõhutas ta ja lisas, et palub igaühel meist leida võimalus selle sõja lõpetamiseks.
"Quo Vadis, Aida?" kõrval oli Lux filmiauhinnale nomineeritud ka Taani režissööri Jonas Poher Rasmusseni "Põgenemine" ("Flee") ja Austria lavastaja Sebastian Meise "Suur vabadus" ("Great Freedom").
Euroopa filmiakadeemia ja Euroopa parlament annavad Lux filmiauhinda välja alates 2007. aastast. Preemiaga toetatakse Euroopa filmilevi, mistõttu valmivad nomineeritud filmidele kõigis ametlikes Euroopa liidu keeltes subtiitrid ning korraldatakse tasuta seansse.
Alates 2021. aastast osaleb Euroopa parima filmi valimisel ka kinopublik: 50 protsenti häältest tuli publikult, 50 protsenti häältest Euroopa parlamendi liikmetelt.
### Response:
Lux filmiauhinna pälvis Bosnia lavastaja Jasmila Žbanici "Quo Vadis, Aida?" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukrainas Donbassis käib mitmendat aastat sõda, mille mõte on peategelasele Sergeitšile uduseks jäänud. Sergeitš ja tema lapsepõlvevaenlane Paška, mõlemad rahvuselt venelased, on ainsad elanikud külas, kust kõik on põgenenud, hukatud või teadmata kadunud. Küla, kus pole elektrit ega poodi, ja kus aeg-ajalt kõlavad plahvatused, jääb nn halli tsooni. Üldse on värvid elust kadunud ning kõik tundub hall.
Kui Sergeitš hoiab pigem ukrainlaste poole, siis Paška mehkeldab venelastega. Sergeitši hoiavad elus tema mesilased, kelle eest ta peab hoolitsema, sest nemad – nagu kogu loodus – on targemad kui inimesed. Kuid ühel hetkel tunduvad ka mesilased kuidagi teistsugused. Mesilaste heaolu nimel sõidab ta oma tarudega suveks Krimmi, kus ka tatarlaste elu on kibedaks tehtud. Sergeitši mõtisklused ja meenutused aitavad mõista, mis Ukrainas alates 2014. aastast toimub.
Andrei Kurkov on üks tuntumaid tänapäeva Ukraina kirjanikke, kelle raamatuid on tõlgitud mitmekümnesse keelde. Eesti keeles on seni ilmunud tema kuulsaim teos "Võõra surm" (Tänapäev, 2007) ja autobiograafiline "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest" (Äripäev, 2014). | Eesti keeles ilmus Ukraina kirjaniku Andrei Kurkovi hitt-teos "Hallid mesilased" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukrainas Donbassis käib mitmendat aastat sõda, mille mõte on peategelasele Sergeitšile uduseks jäänud. Sergeitš ja tema lapsepõlvevaenlane Paška, mõlemad rahvuselt venelased, on ainsad elanikud külas, kust kõik on põgenenud, hukatud või teadmata kadunud. Küla, kus pole elektrit ega poodi, ja kus aeg-ajalt kõlavad plahvatused, jääb nn halli tsooni. Üldse on värvid elust kadunud ning kõik tundub hall.
Kui Sergeitš hoiab pigem ukrainlaste poole, siis Paška mehkeldab venelastega. Sergeitši hoiavad elus tema mesilased, kelle eest ta peab hoolitsema, sest nemad – nagu kogu loodus – on targemad kui inimesed. Kuid ühel hetkel tunduvad ka mesilased kuidagi teistsugused. Mesilaste heaolu nimel sõidab ta oma tarudega suveks Krimmi, kus ka tatarlaste elu on kibedaks tehtud. Sergeitši mõtisklused ja meenutused aitavad mõista, mis Ukrainas alates 2014. aastast toimub.
Andrei Kurkov on üks tuntumaid tänapäeva Ukraina kirjanikke, kelle raamatuid on tõlgitud mitmekümnesse keelde. Eesti keeles on seni ilmunud tema kuulsaim teos "Võõra surm" (Tänapäev, 2007) ja autobiograafiline "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest" (Äripäev, 2014).
### Response:
Eesti keeles ilmus Ukraina kirjaniku Andrei Kurkovi hitt-teos "Hallid mesilased" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu peakohtuniku ametis tegutseb Bobby Madden, kellest sai FIFA kategooria õigusemõistja 2010. aastal. Madden on teenindanud EM- ja MM-valikmänge, Konverentsiliiga ja Meistrite liiga kohtumisi. Äärekohtunikena on abis kaasmaalased David Roome ja Alan Mulvanny. Neljanda kohtunikuna on ametis Craig Napier. Mängu videokohtunikud Jochem Kamphuis ja Clay Ruperti on pärit Hollandist.
Malta ja Eesti lähevad vastamisi neljapäeval, 9. juunil Eesti aja järgi kell 21.45 Malta Ta'Qali rahvusstaadionil. Pärast seda ootab koondist ees 13. juunil Tiranas maavõistlus Albaaniaga. | Malta – Eesti mängu kohtunikud tulevad Šotimaalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu peakohtuniku ametis tegutseb Bobby Madden, kellest sai FIFA kategooria õigusemõistja 2010. aastal. Madden on teenindanud EM- ja MM-valikmänge, Konverentsiliiga ja Meistrite liiga kohtumisi. Äärekohtunikena on abis kaasmaalased David Roome ja Alan Mulvanny. Neljanda kohtunikuna on ametis Craig Napier. Mängu videokohtunikud Jochem Kamphuis ja Clay Ruperti on pärit Hollandist.
Malta ja Eesti lähevad vastamisi neljapäeval, 9. juunil Eesti aja järgi kell 21.45 Malta Ta'Qali rahvusstaadionil. Pärast seda ootab koondist ees 13. juunil Tiranas maavõistlus Albaaniaga.
### Response:
Malta – Eesti mängu kohtunikud tulevad Šotimaalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valikvõistlustel oli seal 3. asetatud Malõginal (WTA 429.) põhiturniirile pääsuks vaja üht võitu. Veidi alla pooleteise tunni kestnud matšis alistas Malõgina norralanna Lilly Elida Hasethi (WTA 969.).
Põhiturniiri avaringis pidi aga 22-aastane Malõgina tunnistama enda eakaaslase, rumeenlanna Andreea Prisacariu (WTA 314.) 6:3, 6:4 paremust.
Malõgina realiseeris üheksast murdevõimalusest viis, Prisacariu suutis 11 murdepallist ära kasutada seitse. Mängitud punktidest võitis Prisacariu 74 ja Malõgina 62.
Koos kasahhitari Žibek Kulambajevaga osaleb Malõgina ka paarismängus, kus nad said avaringis 3:6, 6:2, (10:6) jagu itaallannadest Virginia Ferrarast ja Georgia Pedonest.
Tuneesias Monastiris peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga meeste ITF-i turniiril kaotas Kristjan Tamm (ATP 1194.) kvalifikatsiooni avaringis 7:5, 2:6, (6:10) Jordaania mängijale Mousa Alkotopile (ATP -). Paarismängus jõudis Tamm koos hiinlase Wang Chukangiga veerandfinaali, kus minnakse vastamisi hiinlaste Zhang Ze ja Zheng Baoluoga. | Malõgina langes Itaalias avaringis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valikvõistlustel oli seal 3. asetatud Malõginal (WTA 429.) põhiturniirile pääsuks vaja üht võitu. Veidi alla pooleteise tunni kestnud matšis alistas Malõgina norralanna Lilly Elida Hasethi (WTA 969.).
Põhiturniiri avaringis pidi aga 22-aastane Malõgina tunnistama enda eakaaslase, rumeenlanna Andreea Prisacariu (WTA 314.) 6:3, 6:4 paremust.
Malõgina realiseeris üheksast murdevõimalusest viis, Prisacariu suutis 11 murdepallist ära kasutada seitse. Mängitud punktidest võitis Prisacariu 74 ja Malõgina 62.
Koos kasahhitari Žibek Kulambajevaga osaleb Malõgina ka paarismängus, kus nad said avaringis 3:6, 6:2, (10:6) jagu itaallannadest Virginia Ferrarast ja Georgia Pedonest.
Tuneesias Monastiris peetaval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga meeste ITF-i turniiril kaotas Kristjan Tamm (ATP 1194.) kvalifikatsiooni avaringis 7:5, 2:6, (6:10) Jordaania mängijale Mousa Alkotopile (ATP -). Paarismängus jõudis Tamm koos hiinlase Wang Chukangiga veerandfinaali, kus minnakse vastamisi hiinlaste Zhang Ze ja Zheng Baoluoga.
### Response:
Malõgina langes Itaalias avaringis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me käisime kõik teemad läbi, ka need, kus võib tekkida mingisuguseid tõrkeid - kahtlemata, kui kolm erakonda on laua taga, siis ka neid on. Aga see, mis kõlama jäi, oli, et ka probleemsete teemadega oleme võimelised arvatavasti leidma kokkuleppe," rääkis Helme. "Kõige rohkem võtaksin selle toa meeleolu kokku niimoodi, et kõik on valmis töötama, et leida lahendust," lisas ta.
Helme sõnul oli kolmel erakonnal "väga suur ühisosa" teemade suhtes, mis nende meelest on kuni korraliste valimisteni kõige olulisemad.
EKRE esimehe sõnul on Eesti ühiskonna suurim probleem hinnatõus ja inimeste toimetulek. "Kõik me saame aru, kes praegu laua taga olid, et sellega on vaja valitsusel aktiivselt tegeleda. Ma ikkagi ütlen, et kui tänane valitsus lagunes, siis põhjus ei ole mitte selles, et mõnel Keskerakonna ministril ei ole NATO-saladuse luba, vaid põhjus on selles, et Reformierakond keeldub nägemast, keeldub kuulmast, keeldub tunnistamast, et Eestis on mingisugunegi majandusprobleem ja järelikult ei ole vaja lahendada ka. See oli kõigil enam-vähem probleem number üks," rääkis Helme.
Lisaks on EKRE jaoks väga suur probleem ka "kontrollimatu immigratsioon, mis on Eestisse käima läinud", ütles Helme. Ka on Eesti riigikaitse tema sõnul "hoolimata suurest propagandast väga halvas seisus - meil on vähem relvi kui meil oli aasta alguses".
Eesti keele küsimuses on EKRE-l Helme sõnul enam-vähem sama vaatepunkt Isamaaga, kuid Keskerakonna jaoks võib see tekitada tõsist peavalu. "Aga arutama olid nad valmis," rõhutas Helme.
EKRE esimees ei hakanud ennustama, kelle kasuks otsustab Isamaa laupäeval. Tema sõnul soovib ta aga vältida olukorda, kus Eesti ei suuda nädalaid valitsust moodustada ning jätkab praegune Reformierakonna vähemusvalitsus.
"Minu meelest oleks kõige õigem see, kui Kaja Kallas astub tagasi. Ma saan aru, et ta tahab provotseerida, et ta tagandatakse, sest siis tal avaneb võimalus erakorraliste valimiste tegemiseks. See on äärmiselt küüniline poliittehnoloogiline mäng. Demokraatlike reeglite järgi, Eesti põhiseaduse mõtte järgi, tal tegelikult on vaja astuda tagasi ja siis minna ja küsida kasvõi uus mandaat vähemusvalitsuseks või uus mandaat uue koalitsiooni tegemiseks. Aga niimoodi jätkata nagu ta praegu tegelikult ei tohiks," leidis Helme.
Isamaa peab sel nädalal eelkõnelusi riigikogu nelja erakonnaga, et otsustada, kas alustada koalitsioonikõnelusi valitsuse moodustamiseks Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide või Keskerakonna ja EKRE-ga. | Helme: kõlama jäi valmidus saavutada kokkulepe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me käisime kõik teemad läbi, ka need, kus võib tekkida mingisuguseid tõrkeid - kahtlemata, kui kolm erakonda on laua taga, siis ka neid on. Aga see, mis kõlama jäi, oli, et ka probleemsete teemadega oleme võimelised arvatavasti leidma kokkuleppe," rääkis Helme. "Kõige rohkem võtaksin selle toa meeleolu kokku niimoodi, et kõik on valmis töötama, et leida lahendust," lisas ta.
Helme sõnul oli kolmel erakonnal "väga suur ühisosa" teemade suhtes, mis nende meelest on kuni korraliste valimisteni kõige olulisemad.
EKRE esimehe sõnul on Eesti ühiskonna suurim probleem hinnatõus ja inimeste toimetulek. "Kõik me saame aru, kes praegu laua taga olid, et sellega on vaja valitsusel aktiivselt tegeleda. Ma ikkagi ütlen, et kui tänane valitsus lagunes, siis põhjus ei ole mitte selles, et mõnel Keskerakonna ministril ei ole NATO-saladuse luba, vaid põhjus on selles, et Reformierakond keeldub nägemast, keeldub kuulmast, keeldub tunnistamast, et Eestis on mingisugunegi majandusprobleem ja järelikult ei ole vaja lahendada ka. See oli kõigil enam-vähem probleem number üks," rääkis Helme.
Lisaks on EKRE jaoks väga suur probleem ka "kontrollimatu immigratsioon, mis on Eestisse käima läinud", ütles Helme. Ka on Eesti riigikaitse tema sõnul "hoolimata suurest propagandast väga halvas seisus - meil on vähem relvi kui meil oli aasta alguses".
Eesti keele küsimuses on EKRE-l Helme sõnul enam-vähem sama vaatepunkt Isamaaga, kuid Keskerakonna jaoks võib see tekitada tõsist peavalu. "Aga arutama olid nad valmis," rõhutas Helme.
EKRE esimees ei hakanud ennustama, kelle kasuks otsustab Isamaa laupäeval. Tema sõnul soovib ta aga vältida olukorda, kus Eesti ei suuda nädalaid valitsust moodustada ning jätkab praegune Reformierakonna vähemusvalitsus.
"Minu meelest oleks kõige õigem see, kui Kaja Kallas astub tagasi. Ma saan aru, et ta tahab provotseerida, et ta tagandatakse, sest siis tal avaneb võimalus erakorraliste valimiste tegemiseks. See on äärmiselt küüniline poliittehnoloogiline mäng. Demokraatlike reeglite järgi, Eesti põhiseaduse mõtte järgi, tal tegelikult on vaja astuda tagasi ja siis minna ja küsida kasvõi uus mandaat vähemusvalitsuseks või uus mandaat uue koalitsiooni tegemiseks. Aga niimoodi jätkata nagu ta praegu tegelikult ei tohiks," leidis Helme.
Isamaa peab sel nädalal eelkõnelusi riigikogu nelja erakonnaga, et otsustada, kas alustada koalitsioonikõnelusi valitsuse moodustamiseks Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide või Keskerakonna ja EKRE-ga.
### Response:
Helme: kõlama jäi valmidus saavutada kokkulepe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 8. Alutaguse rattamaratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul toimub Alutagusel taas XXL-sõit ning sel korral sõidetakse kaevanduses olevat lõiku koos vahepealse 4 km ülesõiduga kaks korda. "Võib-olla näeme kaevandust sel aastal viimast korda sellisel kujul. Seoses Enefiti kaevetööde lõpetamisega Narva karjääri läänepoolses küljes lakkavad pumbad aasta lõpus töötamast ja veetase tõuseb palju meetreid. Seega, mis edasi saab, näeme järgmisel aastal," sõnas Peets, lisades, et sel aastal on oodata rajal ka rohkem vaheldust ja sujuvust.
Praegu hoiab meestest esikohta Oskars Muižnieks (DTG-MySport) 3020 puntkiga, tema järel on Josten Vaidem (Fixus) 2980 punktiga ja kolmas on Peeter Tarvis (Veloplus) 2974 punktiga. Naiste esikolmiku moodustavad Maris Lillep (Redbike Naised) 2753 punktiga, Mari Kruuser (Spordipartner Racing Girls) 2741 punktiga ja Merili Sirvel (RR Siplased/Vitax) 2710 punktiga.
Võistkondlikus punktiarvestuses kuulub esikolmikusse Veloplus, Team Antsla ja Redbike Team I. Naiskondlikus punktiarvestuses vastavalt RR Siplased/Vitax, Spordipartner Racing Girls ja Redbike Naised.
Praeguse seisuga on maratonile kirja pannud ligi 800 osaleja ja oodata on kõige osavõturohkemat aastat. Kuni kolmapäeva õhtuni saab maratonile registreeruda soodushinnaga, seejärel saab võistlusele kirja panna end kohapeal võistluspäeval. | Rein Taaramäe võistleb Alutaguse rattamaratonil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
8. Alutaguse rattamaratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul toimub Alutagusel taas XXL-sõit ning sel korral sõidetakse kaevanduses olevat lõiku koos vahepealse 4 km ülesõiduga kaks korda. "Võib-olla näeme kaevandust sel aastal viimast korda sellisel kujul. Seoses Enefiti kaevetööde lõpetamisega Narva karjääri läänepoolses küljes lakkavad pumbad aasta lõpus töötamast ja veetase tõuseb palju meetreid. Seega, mis edasi saab, näeme järgmisel aastal," sõnas Peets, lisades, et sel aastal on oodata rajal ka rohkem vaheldust ja sujuvust.
Praegu hoiab meestest esikohta Oskars Muižnieks (DTG-MySport) 3020 puntkiga, tema järel on Josten Vaidem (Fixus) 2980 punktiga ja kolmas on Peeter Tarvis (Veloplus) 2974 punktiga. Naiste esikolmiku moodustavad Maris Lillep (Redbike Naised) 2753 punktiga, Mari Kruuser (Spordipartner Racing Girls) 2741 punktiga ja Merili Sirvel (RR Siplased/Vitax) 2710 punktiga.
Võistkondlikus punktiarvestuses kuulub esikolmikusse Veloplus, Team Antsla ja Redbike Team I. Naiskondlikus punktiarvestuses vastavalt RR Siplased/Vitax, Spordipartner Racing Girls ja Redbike Naised.
Praeguse seisuga on maratonile kirja pannud ligi 800 osaleja ja oodata on kõige osavõturohkemat aastat. Kuni kolmapäeva õhtuni saab maratonile registreeruda soodushinnaga, seejärel saab võistlusele kirja panna end kohapeal võistluspäeval.
### Response:
Rein Taaramäe võistleb Alutaguse rattamaratonil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti firma Skulte LNG Terminal tahab ehitada LNG-terminali Saulkrasti, samas kui Kundzinsalas dienvidu projekts tahab ehitada LNG-terminali Riiga.
Läti majandusministeeriumile on antud ülesanne esitada Läti valitsuskabinetile kahe võimaliku asukoha osas raport, kus oleksid hinnatud kas ja kuidas projektid on vastavuses Läti majanduslike ja rahvuslike huvidega.
Skulte LNG Terminal registreeriti 2016. aastal ning ei ole oma põhitegevusest suutnud kasumit tekitada. Kundzinsalas dienvidu projekts registreeriti 2010 ja selle ainuomanik on USA ettevõte Millennium Energy Partners LLC. | Lätis on kaalumisel kaks konkureerivat LNG-terminali asukohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti firma Skulte LNG Terminal tahab ehitada LNG-terminali Saulkrasti, samas kui Kundzinsalas dienvidu projekts tahab ehitada LNG-terminali Riiga.
Läti majandusministeeriumile on antud ülesanne esitada Läti valitsuskabinetile kahe võimaliku asukoha osas raport, kus oleksid hinnatud kas ja kuidas projektid on vastavuses Läti majanduslike ja rahvuslike huvidega.
Skulte LNG Terminal registreeriti 2016. aastal ning ei ole oma põhitegevusest suutnud kasumit tekitada. Kundzinsalas dienvidu projekts registreeriti 2010 ja selle ainuomanik on USA ettevõte Millennium Energy Partners LLC.
### Response:
Lätis on kaalumisel kaks konkureerivat LNG-terminali asukohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me panime oma seisukohad lauale. Keskerakonna jaoks on oluline, et kui see koalitsioon sünnib, siis me toetaksime Eesti inimesi selles energiakriisis. Meie jaoks on kindlasti olulised eakad, et läheks edasi erakorraline pensionitõus, laste- ja peretoetused, ukrainlaste toetamine siin ja Ukrainas, Ukraina toetamine," loetles Ratas.
"Nii et me ei lähe igasugusesse koalitsiooni - punkt üks. Ja punkt kaks: me võime töötada ka opositsioonis. Ja kui te arvate, et me kardame erakorralisi valimisi, ei karda ka neid," rõhutas riigikogu praegune esimees Ratas.
Keskerakonna juht rääkis ka, et praegune olukord näitab, et väited justkui oleks poliitiline vaidlus peretoetuste üle olnud ainult suitsukate ja tegelikult uus koalitsioon juba kokku lepitud, ei vasta tõele. "Te ju näete, et need olid valed hinnangud. See oli sisuline, et me soovisime ja soovime jätkuvalt laste- ja peretoetused ära lahendada. Ja see, mis koalitsioon sünnib, see on väga suuresti täna Isamaa otsus."
Isamaa peab sel nädalal eelkõnelusi riigikogu nelja erakonnaga, et otsustada, kas alustada koalitsioonikõnelusi valitsuse moodustamiseks Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide või Keskerakonna ja EKRE-ga. | Ratas: me võime töötada ka opositsioonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me panime oma seisukohad lauale. Keskerakonna jaoks on oluline, et kui see koalitsioon sünnib, siis me toetaksime Eesti inimesi selles energiakriisis. Meie jaoks on kindlasti olulised eakad, et läheks edasi erakorraline pensionitõus, laste- ja peretoetused, ukrainlaste toetamine siin ja Ukrainas, Ukraina toetamine," loetles Ratas.
"Nii et me ei lähe igasugusesse koalitsiooni - punkt üks. Ja punkt kaks: me võime töötada ka opositsioonis. Ja kui te arvate, et me kardame erakorralisi valimisi, ei karda ka neid," rõhutas riigikogu praegune esimees Ratas.
Keskerakonna juht rääkis ka, et praegune olukord näitab, et väited justkui oleks poliitiline vaidlus peretoetuste üle olnud ainult suitsukate ja tegelikult uus koalitsioon juba kokku lepitud, ei vasta tõele. "Te ju näete, et need olid valed hinnangud. See oli sisuline, et me soovisime ja soovime jätkuvalt laste- ja peretoetused ära lahendada. Ja see, mis koalitsioon sünnib, see on väga suuresti täna Isamaa otsus."
Isamaa peab sel nädalal eelkõnelusi riigikogu nelja erakonnaga, et otsustada, kas alustada koalitsioonikõnelusi valitsuse moodustamiseks Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide või Keskerakonna ja EKRE-ga.
### Response:
Ratas: me võime töötada ka opositsioonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Inventing Anna" näitleja Julia Garner sai pakkumise kehastada Madonnat tema uues eluloofilmis, mille režissööriks on Madonna ise. Muuhulgas on Madonna kehastamisest huvitatud ka lauljad Bebe Rexha ja Sky Ferreira ning "Euphoria" staar Alexa Demie, vahendas Variety.
Filmi toodab Universal Pictures ning selle süžee keskendub eelkõige Madonna lauljakarjääri algusaastatele. Eluloofilmi täpne ajakava ja teised osatäitjad on veel samuti selgumisel.
Madonna teatas 2020. aastal sotsiaalmeedia vahendusel, et kavatseb enda elust filmi teha, kommenteerides, et muusika ja kunst on just need asjad, mis teda elus hoidnud on. | Julia Garnerile tehti pakkumine kehastada eluloofilmis Madonnat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inventing Anna" näitleja Julia Garner sai pakkumise kehastada Madonnat tema uues eluloofilmis, mille režissööriks on Madonna ise. Muuhulgas on Madonna kehastamisest huvitatud ka lauljad Bebe Rexha ja Sky Ferreira ning "Euphoria" staar Alexa Demie, vahendas Variety.
Filmi toodab Universal Pictures ning selle süžee keskendub eelkõige Madonna lauljakarjääri algusaastatele. Eluloofilmi täpne ajakava ja teised osatäitjad on veel samuti selgumisel.
Madonna teatas 2020. aastal sotsiaalmeedia vahendusel, et kavatseb enda elust filmi teha, kommenteerides, et muusika ja kunst on just need asjad, mis teda elus hoidnud on.
### Response:
Julia Garnerile tehti pakkumine kehastada eluloofilmis Madonnat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmel korral Eesti koondist esindanud 25-aastane Vaikla tegi neli suurepärast tõrjet ja Edmonton jõudis ülilähedale hooaja esimesele võidule, kuid kodumeeskond Valour suutis neljandal üleminutil ikkagi 1:1 viigiväravani jõuda, vahendab Soccernet.ee.
Edmonton jätkab tabelis viimasel real, olles kogunud kümnest mängust vaid neli punkti. Vaikla juhib aga liiga arvestust tõrjete osas, olles hooaja jooksul pareerinud juba 33 vastaste pealelööki.
Torontos sündinud Vaikla mängib Edmontoni ridades sel hooajal laenulepingu alusel. Tema mängijaõigused kuuluvad jätkuvalt sünnilinna klubile Toronto FC.
Best XI #CanPL l @Gatorade
— Canadian Premier League (@CPLsoccer) June 6, 2022 | Vaikla pääses vooru sümboolsesse koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmel korral Eesti koondist esindanud 25-aastane Vaikla tegi neli suurepärast tõrjet ja Edmonton jõudis ülilähedale hooaja esimesele võidule, kuid kodumeeskond Valour suutis neljandal üleminutil ikkagi 1:1 viigiväravani jõuda, vahendab Soccernet.ee.
Edmonton jätkab tabelis viimasel real, olles kogunud kümnest mängust vaid neli punkti. Vaikla juhib aga liiga arvestust tõrjete osas, olles hooaja jooksul pareerinud juba 33 vastaste pealelööki.
Torontos sündinud Vaikla mängib Edmontoni ridades sel hooajal laenulepingu alusel. Tema mängijaõigused kuuluvad jätkuvalt sünnilinna klubile Toronto FC.
Best XI #CanPL l @Gatorade
— Canadian Premier League (@CPLsoccer) June 6, 2022
### Response:
Vaikla pääses vooru sümboolsesse koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eve Marguse ja Piret Hirve Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) trepigaleriis toimuva näituse "Triiv" üks varasemaid nimevariante oli ka "Kahevahel". Loominguliste tandemite, triode, kvartettide jne rühmitumine on kunstimaailmas tavaline. Muusikat on üksipäini päris mõnus teha. Käid, mängid kitarri, laulad. Kui seltskond ühiste huvide ja soovidega inimesi kokku satub –näiteks kas koolis, laagris, töösituatsioonides –, võib juhtuda, et sarnaste vibe ´ide, mõttemaailmade, elutunnetuste, visioonide või energiate vahel hakkavad toimima mikrokosmilised gravitatsiooniväljad. See on nagu armumisega, aga seksimise asemel pakub enam pinget hoopis ühiste projektide ettevõtmine, kambakesi stuudio rajamine, loominguline joovastumine jne. Sedasi laulab Tätte Matverega, jandib Sepp Avandiga, maalib Mäetamm Olega.
Enamik häid asju juhtuvad kahevahel. Vili jahvatub jahuks kahe kivi vahel. Muusika on kogus organiseeritud helilaineid, mis tekivad instrumendi ja sellele survet avaldava muusiku kahevahel tekkinud pinge vabanemisest. Legendaarne autori surm tekib vaid kunstniku loomingu ja vaataja kohtumisel. Lapsed tekitatakse kahe pinna hõõrdumise tagajärjel. Enamasti kahevahel, kuigi ei tahaks erilise konservatiivina tunduda.
Oma hariduse ja elukutse poolest on Margus ja Hirv ehtekunstnikud ning ühise tandemina tegutsenud kooli ajast saati üle 20 aasta. Ehteid vaataja siiski eest ei leia. Ruumi poolitab sein, millele on projitseeritud lainetav meri. Seina lõhestab sisselõige, mis täidetud kõikvõimalike objektidega. Mis need on, esmapilgul öelda ei oska. Nõela taga pole, järelikult mitte prossid. Ketti küljes ei ripu, järelikult mitte kaelakeed. Seal on tükk äratambitud otsaga puitu, purustatud oksi, täksitud eebenit, killustatud obsidiaani, sisselõigetega graniiti, lömastatud pronksi, nätsutatud rauda. Need on asjad, mis on kahevahel. Pole enam rüvetamata puhas loodus, aga ka mitte veel skulptuur.
Üle sajandite ühendab rannarahvast kibelus minna pärast tormiseid päevi mereäärde aakrikku kaema. Mu stuudio, kodu ja töökoht on täis kõikvõimalikku kaasasukaid häirivat kullavara. Kollakas käsnalaadne amööb, mis kunagi vist oli mõni võrgupoi. Roostenäritud raudvitsad. Mere poolt kameedeks lihvitud peldikuseina kahhelid ja viinapudeli killuhelmed. Vaatan installatsiooni detaile nagu randa uhutud esemeid. Kunagi võisid need olla pardaplangud, laevatisleri puuvasar, laudise needid, mastiklambrid. Neil on tunnuseid, et olla miski ja samas piisavalt anonüümsed, et olla eimiski. Kõik need asjad on kas hävimise või millekski saamise üleminekufaasis. Lebavad vee ja maismaa liminaalsel piiril. Vahu sees. Kahevahel.
Tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Piret Hirve ja Eve Marguse ühisnäitus Autor/allikas: Evert Palmets
Nagu Piret Hirv kunstnikevestluses tähelepanu juhtis, siis toimib elu meile teadaolevalt vaid väga õhukeses viirus. Suure tahtmise korral võime kaevata end hädised meetrid maa alla või ajutiselt lennukiga õhus viibida, kuid võrreldes universumi sügavustega, on meile loomuomane kiht pea olematu mastaabiga. Sedasi me viibimegi kogu aeg piiril. Kahe suure valla eikellegimaal, mida egotsentriliste Vale-Dmitritena oma kuningriigiks üritame kuulutada.
Maastikuarhitektid väärtustavad üleminekutsoone. Piirialad on alati kõige suurema elurikkusega. Seal on kõige rohkem erinevaid taime-, looma-, linnu- ja putukaliike. Samamoodi nagu pakatab kõige eriilmelisemast elust paari meetri laiune joon metsa ja põllumaa vahel, jäävad ka kõige lummavamad kultuurilised krantsvormid erinevate selgelt väljakujunenud kunstižanrite piirile.
See on üks peamiseid põhjuseid, miks ülistada defineerimatuid nähtuseid. Nõgusale savist vormile võib alati sanga külge panna ja nimetada seda tassiks, aga see ei saa olla peamiseks põhjuseks, miks üks inimene otsustab hakata keraamikuks ja motiveerib end igal hommikul voodist lahti tõukama, et käed taaskord maapõuest kaevatud massi suruda ja see läbi põletamise igavikuliseks muuta. Igasugune nõgusa ruumilise objekt vormimine on arhitektuuriküsimus. See on tühjuse vormimise ja ruumi organiseerimise küsimus. Niisamuti saab kõik muuta ehteks, kui sellele nõel või kett külge panna. Aga see pole see, kust saab alguse poeesia. Olemise ja tegemise mõte. Stiimul. Kahevahel olek.
Nagu sõnas Hirv kunstnikuvestluses, pole poeesia lihtsalt ilutsemine, vaid mingi kokku pressitud ning kontsentreeritud asi. Väga selgelt, väga täpselt väljendatud asi, mis sisaldab rohkem kui peale vaadates paistab. Eesmärgiks on füüsilises mateerias saavutada seda sama tunnet. Saad kuhugi sisse panna või välja võtta midagi enamat, kui see põllukivi või rauatükk esialgu peale vaadates aimata laseb. Sedasi on kahevahel olek pigem protsess kui tulemus. Tähendused tekivad teekonnal, kohalejõudmine on vaid kõrvalprodukt ja hea õnne küsimus. | Arvustus. Eve Marguse ja Piret Hirve "Triiv": märkmeid ühe laeva hukust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eve Marguse ja Piret Hirve Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) trepigaleriis toimuva näituse "Triiv" üks varasemaid nimevariante oli ka "Kahevahel". Loominguliste tandemite, triode, kvartettide jne rühmitumine on kunstimaailmas tavaline. Muusikat on üksipäini päris mõnus teha. Käid, mängid kitarri, laulad. Kui seltskond ühiste huvide ja soovidega inimesi kokku satub –näiteks kas koolis, laagris, töösituatsioonides –, võib juhtuda, et sarnaste vibe ´ide, mõttemaailmade, elutunnetuste, visioonide või energiate vahel hakkavad toimima mikrokosmilised gravitatsiooniväljad. See on nagu armumisega, aga seksimise asemel pakub enam pinget hoopis ühiste projektide ettevõtmine, kambakesi stuudio rajamine, loominguline joovastumine jne. Sedasi laulab Tätte Matverega, jandib Sepp Avandiga, maalib Mäetamm Olega.
Enamik häid asju juhtuvad kahevahel. Vili jahvatub jahuks kahe kivi vahel. Muusika on kogus organiseeritud helilaineid, mis tekivad instrumendi ja sellele survet avaldava muusiku kahevahel tekkinud pinge vabanemisest. Legendaarne autori surm tekib vaid kunstniku loomingu ja vaataja kohtumisel. Lapsed tekitatakse kahe pinna hõõrdumise tagajärjel. Enamasti kahevahel, kuigi ei tahaks erilise konservatiivina tunduda.
Oma hariduse ja elukutse poolest on Margus ja Hirv ehtekunstnikud ning ühise tandemina tegutsenud kooli ajast saati üle 20 aasta. Ehteid vaataja siiski eest ei leia. Ruumi poolitab sein, millele on projitseeritud lainetav meri. Seina lõhestab sisselõige, mis täidetud kõikvõimalike objektidega. Mis need on, esmapilgul öelda ei oska. Nõela taga pole, järelikult mitte prossid. Ketti küljes ei ripu, järelikult mitte kaelakeed. Seal on tükk äratambitud otsaga puitu, purustatud oksi, täksitud eebenit, killustatud obsidiaani, sisselõigetega graniiti, lömastatud pronksi, nätsutatud rauda. Need on asjad, mis on kahevahel. Pole enam rüvetamata puhas loodus, aga ka mitte veel skulptuur.
Üle sajandite ühendab rannarahvast kibelus minna pärast tormiseid päevi mereäärde aakrikku kaema. Mu stuudio, kodu ja töökoht on täis kõikvõimalikku kaasasukaid häirivat kullavara. Kollakas käsnalaadne amööb, mis kunagi vist oli mõni võrgupoi. Roostenäritud raudvitsad. Mere poolt kameedeks lihvitud peldikuseina kahhelid ja viinapudeli killuhelmed. Vaatan installatsiooni detaile nagu randa uhutud esemeid. Kunagi võisid need olla pardaplangud, laevatisleri puuvasar, laudise needid, mastiklambrid. Neil on tunnuseid, et olla miski ja samas piisavalt anonüümsed, et olla eimiski. Kõik need asjad on kas hävimise või millekski saamise üleminekufaasis. Lebavad vee ja maismaa liminaalsel piiril. Vahu sees. Kahevahel.
Tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Piret Hirve ja Eve Marguse ühisnäitus Autor/allikas: Evert Palmets
Nagu Piret Hirv kunstnikevestluses tähelepanu juhtis, siis toimib elu meile teadaolevalt vaid väga õhukeses viirus. Suure tahtmise korral võime kaevata end hädised meetrid maa alla või ajutiselt lennukiga õhus viibida, kuid võrreldes universumi sügavustega, on meile loomuomane kiht pea olematu mastaabiga. Sedasi me viibimegi kogu aeg piiril. Kahe suure valla eikellegimaal, mida egotsentriliste Vale-Dmitritena oma kuningriigiks üritame kuulutada.
Maastikuarhitektid väärtustavad üleminekutsoone. Piirialad on alati kõige suurema elurikkusega. Seal on kõige rohkem erinevaid taime-, looma-, linnu- ja putukaliike. Samamoodi nagu pakatab kõige eriilmelisemast elust paari meetri laiune joon metsa ja põllumaa vahel, jäävad ka kõige lummavamad kultuurilised krantsvormid erinevate selgelt väljakujunenud kunstižanrite piirile.
See on üks peamiseid põhjuseid, miks ülistada defineerimatuid nähtuseid. Nõgusale savist vormile võib alati sanga külge panna ja nimetada seda tassiks, aga see ei saa olla peamiseks põhjuseks, miks üks inimene otsustab hakata keraamikuks ja motiveerib end igal hommikul voodist lahti tõukama, et käed taaskord maapõuest kaevatud massi suruda ja see läbi põletamise igavikuliseks muuta. Igasugune nõgusa ruumilise objekt vormimine on arhitektuuriküsimus. See on tühjuse vormimise ja ruumi organiseerimise küsimus. Niisamuti saab kõik muuta ehteks, kui sellele nõel või kett külge panna. Aga see pole see, kust saab alguse poeesia. Olemise ja tegemise mõte. Stiimul. Kahevahel olek.
Nagu sõnas Hirv kunstnikuvestluses, pole poeesia lihtsalt ilutsemine, vaid mingi kokku pressitud ning kontsentreeritud asi. Väga selgelt, väga täpselt väljendatud asi, mis sisaldab rohkem kui peale vaadates paistab. Eesmärgiks on füüsilises mateerias saavutada seda sama tunnet. Saad kuhugi sisse panna või välja võtta midagi enamat, kui see põllukivi või rauatükk esialgu peale vaadates aimata laseb. Sedasi on kahevahel olek pigem protsess kui tulemus. Tähendused tekivad teekonnal, kohalejõudmine on vaid kõrvalprodukt ja hea õnne küsimus.
### Response:
Arvustus. Eve Marguse ja Piret Hirve "Triiv": märkmeid ühe laeva hukust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juuni alguses teatas Tallinna ja Kärdla vahelisi lende korraldav Transaviabaltika, et lõpetas pärast 15. juunit toimuvatele lendudele piletite müümise ning lennud jäävad ära, sest hinnad on tõusnud, kuid transpordiamet ei soovi lepingutingimusi muuta.
Kolmapäeval kohtusid transpordiameti ja Transaviabaltika esindajad, et probleemile lahendus leida.
Erki Varma transpordiameti turundus- ja kommunikatsiooniosakonnast ütles ERR-ile, et kohtumine toimus konstruktiivses õhkkonnas.
"Transpordiamet jätkab läbirääkimisi nii Transaviabaltika kui teiste lennuettevõtetega, et tagada katkestusteta lennuühendus Hiiumaaga," lausus ta.
Transpordiameti esindaja ei soovinud vastata küsimusele, kas amet soostub lepingut muutma, nagu lennuettevõte seda soovis, või millised on teemad, mille üle veel kokkuleppele pole jõutud.
"Tekkinud probleemid lennupiletite ettemüügis loodame lahendada järgmise nädala alguseks, siis saame rääkida ka sõlmitud kokkulepetest," jäi Varma napisõnaliseks.
Transaviabaltika volitatud esindaja Rene Must ütles, et transpordiametiga tehtud kokkuleppe kohaselt kommenteerib kohtumisel toimunut ainult amet.
"Lootust on," võttis ta olukorra lühidalt kokku.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles pressiteate vahendusel, et transpordiamet on vallavalitsusele kinnitanud Hiiumaa lennuühenduse jätkumist. Eriti oluline on see meditsiinivaldkonna jaoks, sest eriarstid ja spetsialistid, kes igapäevaselt saarel ei viibi, käivad Hiiumaa haiglas vahetusi tegemas või patsiente vastu võtmas just lennureisidega.
"Lennuühenduse katkemine seaks hiidlaste ning Hiiumaa külaliste turvalisuse ohtu," lausus Tasuja.
Transaviabaltika on varem öelnud, et piletimüügi lõpetamine on ennetav meede, et kahjusid ära hoida, sest Kärdla-Tallinna liini kulud ületavad juba alates jaanuarist tulusid. Seetõttu on lennuettevõte juba alates 4. jaanuarist pidanud transpordiametiga läbirääkimisi tõusnud kulude katmiseks.
Transaviabaltika võitis suursaartele lendude korraldamise konkursi 2019. aastal ning tema lepingu pikkuseks on viis aastat.
Kärdla õhuväravat kasutab igal aastal 10 000 reisijat, mis on samas suurusjärgus Hiiumaa elanike arvuga. | Transpordiamet loodab Hiiumaa lendude jätkumises selgust uuel nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juuni alguses teatas Tallinna ja Kärdla vahelisi lende korraldav Transaviabaltika, et lõpetas pärast 15. juunit toimuvatele lendudele piletite müümise ning lennud jäävad ära, sest hinnad on tõusnud, kuid transpordiamet ei soovi lepingutingimusi muuta.
Kolmapäeval kohtusid transpordiameti ja Transaviabaltika esindajad, et probleemile lahendus leida.
Erki Varma transpordiameti turundus- ja kommunikatsiooniosakonnast ütles ERR-ile, et kohtumine toimus konstruktiivses õhkkonnas.
"Transpordiamet jätkab läbirääkimisi nii Transaviabaltika kui teiste lennuettevõtetega, et tagada katkestusteta lennuühendus Hiiumaaga," lausus ta.
Transpordiameti esindaja ei soovinud vastata küsimusele, kas amet soostub lepingut muutma, nagu lennuettevõte seda soovis, või millised on teemad, mille üle veel kokkuleppele pole jõutud.
"Tekkinud probleemid lennupiletite ettemüügis loodame lahendada järgmise nädala alguseks, siis saame rääkida ka sõlmitud kokkulepetest," jäi Varma napisõnaliseks.
Transaviabaltika volitatud esindaja Rene Must ütles, et transpordiametiga tehtud kokkuleppe kohaselt kommenteerib kohtumisel toimunut ainult amet.
"Lootust on," võttis ta olukorra lühidalt kokku.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles pressiteate vahendusel, et transpordiamet on vallavalitsusele kinnitanud Hiiumaa lennuühenduse jätkumist. Eriti oluline on see meditsiinivaldkonna jaoks, sest eriarstid ja spetsialistid, kes igapäevaselt saarel ei viibi, käivad Hiiumaa haiglas vahetusi tegemas või patsiente vastu võtmas just lennureisidega.
"Lennuühenduse katkemine seaks hiidlaste ning Hiiumaa külaliste turvalisuse ohtu," lausus Tasuja.
Transaviabaltika on varem öelnud, et piletimüügi lõpetamine on ennetav meede, et kahjusid ära hoida, sest Kärdla-Tallinna liini kulud ületavad juba alates jaanuarist tulusid. Seetõttu on lennuettevõte juba alates 4. jaanuarist pidanud transpordiametiga läbirääkimisi tõusnud kulude katmiseks.
Transaviabaltika võitis suursaartele lendude korraldamise konkursi 2019. aastal ning tema lepingu pikkuseks on viis aastat.
Kärdla õhuväravat kasutab igal aastal 10 000 reisijat, mis on samas suurusjärgus Hiiumaa elanike arvuga.
### Response:
Transpordiamet loodab Hiiumaa lendude jätkumises selgust uuel nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti tugevuselt viiendas liigas mängiv klubi lunastas pääsme UEFA Regions Cupile tänu möödunud hooajal võidetud Väikestele karikavõistlustele. Regions Cup või eestindatult Regioonide karikas on amatöörmeeskondadele mõeldud eurosari, millest saavad osa võtta 35 Euroopa riigi parimad asjaarmastajad, vahendab Delfi.
Zapoos alustab oma eurosarja teekonda eelringist, kus tuleb põhiturniirile pääsemiseks edestada kõigepealt kolmeliikmelises alagrupis nii Kasahstani klubi Kaskelen kui ka Gruusia meeskonda Bastiani ning seejärel alistada kvalifikatsiooniturniiri finaalis kas valgevenelaste Cervieni Kolos või aserite Jabrayil.
Juhul kui ennast raskest kadalipust läbi murtakse, ootaks Zapoosi ees magus alagrupp, mis koosneb Portugali, Türgi ja Soome parimatest amatöörklubidest.
Regions Cupil kehtib reegel, mis keelab profiliigas (Eestis Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B) kunagi minuteid saanud mängijatel osalemise, mistõttu on ka Zapoosi tiimis mitu tugitala hoopis pealtvaataja rollis.
Aserbaidžaanis toimuv eelring kestab 23. kuni 29. juunini. | Eesti tugevuselt viienda liiga klubi sõidab UEFA eurosarja mängudele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti tugevuselt viiendas liigas mängiv klubi lunastas pääsme UEFA Regions Cupile tänu möödunud hooajal võidetud Väikestele karikavõistlustele. Regions Cup või eestindatult Regioonide karikas on amatöörmeeskondadele mõeldud eurosari, millest saavad osa võtta 35 Euroopa riigi parimad asjaarmastajad, vahendab Delfi.
Zapoos alustab oma eurosarja teekonda eelringist, kus tuleb põhiturniirile pääsemiseks edestada kõigepealt kolmeliikmelises alagrupis nii Kasahstani klubi Kaskelen kui ka Gruusia meeskonda Bastiani ning seejärel alistada kvalifikatsiooniturniiri finaalis kas valgevenelaste Cervieni Kolos või aserite Jabrayil.
Juhul kui ennast raskest kadalipust läbi murtakse, ootaks Zapoosi ees magus alagrupp, mis koosneb Portugali, Türgi ja Soome parimatest amatöörklubidest.
Regions Cupil kehtib reegel, mis keelab profiliigas (Eestis Premium liiga, esiliiga ja esiliiga B) kunagi minuteid saanud mängijatel osalemise, mistõttu on ka Zapoosi tiimis mitu tugitala hoopis pealtvaataja rollis.
Aserbaidžaanis toimuv eelring kestab 23. kuni 29. juunini.
### Response:
Eesti tugevuselt viienda liiga klubi sõidab UEFA eurosarja mängudele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vältimaks tänases niigi kõrge inflatsiooni olukorras kaoelektri kulude kasvust lähtuvat võrgutasu tõusu, on Elering teinud konkurentsiametile ettepaneku kasutada erakorraliselt ülekoormustasu vahendeid kaoelektri ostmisest tekkivate kulude katmiseks," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ERR-ile.
"Ettepaneku järgi kataks ülekoormustasu vahendid ära võrgutasuga kaetud ja tegeliku kulu hinnavahe. Kui amet on ettepanekuga nõus, võimaldab see tarbijale võrgutasu mitte tõsta," lisas ta.
Eleringi pressiesindaja teatas hiljem, et konkurentsiamet kinnitas Eleringi ettepaneku võrgutasude tõusu ärajätmiseks. "Elering saab kasutada ülekoormustasu võrgukulude katteks 2022. aastal," ütles Eleringi esindaja Ain Köster.
Elering saab elektribörsilt ülekoormustasu olukorras, kus naaberriikide vahel on elektrihinna erinevused, mida ei ole võimalik siluda, kuna ülekandevõimsusi hinna ühtlustamiseks ei jätku. Eesti puhul tekib selline tasu piiril Soome ja Lätiga, kuna need on meie hinnapiirkonnaga seotud naaberhinnapiirkonnad.
Kaoelekter tekib füüsikalistel põhjustel elektri ülekandeliinides ning kuna elektri hind on tõusnud, siis on suurenenud ka Eleringi kulud kaoelektri kompenseerimiseks.
"Viimaste aegade kõrged elektrihinnad on ühelt poolt suurendanud hüppeliselt Eleringi kulusid elektri ostmiseks börsilt, et kompenseerida elektri ülekandmisel tekkivad füüsikalist kadu, teisalt aga suurendanud Eesti-Soome hinnaerinevusest tekkivat tulu," tõdes Veskimägi.
Veskimägi selgitas, et ülekoormustasu kasutamise reeglid on väga kindlalt Euroopa Liidu õiguses paika pandud.
"Need ei ole Eleringi- või Eesti-spetsiifilised, vaid samad kogu Euroopas. Eleringi jaoks ei ole ülekoormustasu ei kasum ega tulu. Seda raha saab kasutada sihtotstarbeliselt riikidevaheliste ülekandevõimsuste investeeringute jaoks ja vähendada sellega hinnaerinevusi riikide vahel või riikide sees, kui seal on mitu hinnapiirkonda," rääkis Eleringi juht.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots tunnistas kolmapäeval ERR-ile, et amet on saanud Eleringilt taotluse ning seda hakatakse menetlema vastavalt Euroopa Liidu otsekohalduvale määrusele. Määruses on prioriteedina ülekoormustasu kasutamise võimalusena välja toodud ülekande pudelikaelte likvideerimine ning alles teise järjekorras tariifide vähendamine.
Uute elektriühenduste rajamisel tuleb siiski alati kaaluda, millal need valmiksid, kui palju maksma läheks ning kuidas paigutuks hetke hinnaolukorda, rõhutas Ots.
"Arvestades ka ajalist perspektiivi – kui näiteks ühenduse valmimisele kuluks väga pikk aeg, aga meil samal hetkel kõrge inflatsioon, võib olla mõistlik panna see raha ka ülekande hinnatõusu ohjeldamisse," rääkis Ots.
Küsimusele, kas kõne alla võiks tulla ka ülekandetasu langetamine, vastas Ots, et see sõltub Eleringi võimalustest ning ettevõte peab selleks ametile ettepaneku tegema.
Eesti seaduste kohaselt on hinnatõusu otsustamisel keskne roll konkurentsiametil, langetamisel aga ettevõttel, rääkis konkurentsiameti juht.
Ülekandetasude muutmise otsus võtab kindlasti mitu kuud aega, lisas Ots.
Küll aga võib ülekandetasude otsustamises kõne alla tulla ka Eleringi omaniku ehk riigi roll, mis võib praeguses kõrge inflatsiooni olukorras pidada vajalikuks tariife langetada, märkis konkurentsiameti juht.
Eleringi aastaaruande kohaselt laekus 2021. aastal ettevõttele ülekoormustasu 66 miljonit eurot ja aastavahetusel oli selle kasutamata jääk 125 miljonit eurot.
Veskimägi ütles, et Elering suunaks jätkuvalt enamuse ülekoormustasust riikidevaheliste ühendustega seotud investeeringute katteks, nagu Läti-suunaliste elektriliinide rekonstrueerimine või planeeritava täiendava Eesti-Soome ühenduse Estlink3 ehitus.
"Estlink3 on oluline selleks, et ühtlustada Eesti ja Soome elektrihindasid. Hinnaerinevused tulenevadki just nimelt "pudelikaelast", mis tähendab, et odavam Põhjamaade elekter ei pääse piisavas koguses läbi kahe Estlinki siiapoole. Kolmanda ühenduse loomine aitaks hinnaerinevust tasandada," ütles Veskimägi. | Elektri võrgutasude tõus jääb ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vältimaks tänases niigi kõrge inflatsiooni olukorras kaoelektri kulude kasvust lähtuvat võrgutasu tõusu, on Elering teinud konkurentsiametile ettepaneku kasutada erakorraliselt ülekoormustasu vahendeid kaoelektri ostmisest tekkivate kulude katmiseks," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ERR-ile.
"Ettepaneku järgi kataks ülekoormustasu vahendid ära võrgutasuga kaetud ja tegeliku kulu hinnavahe. Kui amet on ettepanekuga nõus, võimaldab see tarbijale võrgutasu mitte tõsta," lisas ta.
Eleringi pressiesindaja teatas hiljem, et konkurentsiamet kinnitas Eleringi ettepaneku võrgutasude tõusu ärajätmiseks. "Elering saab kasutada ülekoormustasu võrgukulude katteks 2022. aastal," ütles Eleringi esindaja Ain Köster.
Elering saab elektribörsilt ülekoormustasu olukorras, kus naaberriikide vahel on elektrihinna erinevused, mida ei ole võimalik siluda, kuna ülekandevõimsusi hinna ühtlustamiseks ei jätku. Eesti puhul tekib selline tasu piiril Soome ja Lätiga, kuna need on meie hinnapiirkonnaga seotud naaberhinnapiirkonnad.
Kaoelekter tekib füüsikalistel põhjustel elektri ülekandeliinides ning kuna elektri hind on tõusnud, siis on suurenenud ka Eleringi kulud kaoelektri kompenseerimiseks.
"Viimaste aegade kõrged elektrihinnad on ühelt poolt suurendanud hüppeliselt Eleringi kulusid elektri ostmiseks börsilt, et kompenseerida elektri ülekandmisel tekkivad füüsikalist kadu, teisalt aga suurendanud Eesti-Soome hinnaerinevusest tekkivat tulu," tõdes Veskimägi.
Veskimägi selgitas, et ülekoormustasu kasutamise reeglid on väga kindlalt Euroopa Liidu õiguses paika pandud.
"Need ei ole Eleringi- või Eesti-spetsiifilised, vaid samad kogu Euroopas. Eleringi jaoks ei ole ülekoormustasu ei kasum ega tulu. Seda raha saab kasutada sihtotstarbeliselt riikidevaheliste ülekandevõimsuste investeeringute jaoks ja vähendada sellega hinnaerinevusi riikide vahel või riikide sees, kui seal on mitu hinnapiirkonda," rääkis Eleringi juht.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots tunnistas kolmapäeval ERR-ile, et amet on saanud Eleringilt taotluse ning seda hakatakse menetlema vastavalt Euroopa Liidu otsekohalduvale määrusele. Määruses on prioriteedina ülekoormustasu kasutamise võimalusena välja toodud ülekande pudelikaelte likvideerimine ning alles teise järjekorras tariifide vähendamine.
Uute elektriühenduste rajamisel tuleb siiski alati kaaluda, millal need valmiksid, kui palju maksma läheks ning kuidas paigutuks hetke hinnaolukorda, rõhutas Ots.
"Arvestades ka ajalist perspektiivi – kui näiteks ühenduse valmimisele kuluks väga pikk aeg, aga meil samal hetkel kõrge inflatsioon, võib olla mõistlik panna see raha ka ülekande hinnatõusu ohjeldamisse," rääkis Ots.
Küsimusele, kas kõne alla võiks tulla ka ülekandetasu langetamine, vastas Ots, et see sõltub Eleringi võimalustest ning ettevõte peab selleks ametile ettepaneku tegema.
Eesti seaduste kohaselt on hinnatõusu otsustamisel keskne roll konkurentsiametil, langetamisel aga ettevõttel, rääkis konkurentsiameti juht.
Ülekandetasude muutmise otsus võtab kindlasti mitu kuud aega, lisas Ots.
Küll aga võib ülekandetasude otsustamises kõne alla tulla ka Eleringi omaniku ehk riigi roll, mis võib praeguses kõrge inflatsiooni olukorras pidada vajalikuks tariife langetada, märkis konkurentsiameti juht.
Eleringi aastaaruande kohaselt laekus 2021. aastal ettevõttele ülekoormustasu 66 miljonit eurot ja aastavahetusel oli selle kasutamata jääk 125 miljonit eurot.
Veskimägi ütles, et Elering suunaks jätkuvalt enamuse ülekoormustasust riikidevaheliste ühendustega seotud investeeringute katteks, nagu Läti-suunaliste elektriliinide rekonstrueerimine või planeeritava täiendava Eesti-Soome ühenduse Estlink3 ehitus.
"Estlink3 on oluline selleks, et ühtlustada Eesti ja Soome elektrihindasid. Hinnaerinevused tulenevadki just nimelt "pudelikaelast", mis tähendab, et odavam Põhjamaade elekter ei pääse piisavas koguses läbi kahe Estlinki siiapoole. Kolmanda ühenduse loomine aitaks hinnaerinevust tasandada," ütles Veskimägi.
### Response:
Elektri võrgutasude tõus jääb ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti televisiooni ja SKDS-i ühiselt tellitud küsitlusuuringu järgi on Lätis kindla eelistuseta pea kolmandik riigi valijaskonnast. Samuti kinnitas 12 protsenti küsitlusele vastanuist, et nad ei kavatse parlamendivalimistel osaleda.
Kõige suurem toetus on praegu peaminister Krišjanis Karinši Uue Ühtsuse erakonnal, mida toetab 9,4 protsenti küsitlusele vastanuist. Teisel kohal on praegusesse koalitsiooni kuuluv Rahvuslik Liit 8,5 protsendiga, millele järgneb opositsiooniline Koosmeel 7,6 protsendiga. Väiksema toetusega on Roheliste ja Põllumeeste Liit 6 protsendiga ja erakond Arengu Eest 5,6 protsendiga. Alla 5-protsendilise valimiskünnise on seimis mitte esindatud Progressiivid nelja protsendiga ja Konservatiivid 3,2 protsendiga.
Läti erakondade toetusreitingud maikuus Autor/allikas: LSM
Kindla eelistuseta valijate ja valimistel mitte hääletamist kavatsevate valijate osakaal on alates aprillist kasvanud. | Läti valijatel puudub kindel eelistus sügisesteks parlamendivalimisteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti televisiooni ja SKDS-i ühiselt tellitud küsitlusuuringu järgi on Lätis kindla eelistuseta pea kolmandik riigi valijaskonnast. Samuti kinnitas 12 protsenti küsitlusele vastanuist, et nad ei kavatse parlamendivalimistel osaleda.
Kõige suurem toetus on praegu peaminister Krišjanis Karinši Uue Ühtsuse erakonnal, mida toetab 9,4 protsenti küsitlusele vastanuist. Teisel kohal on praegusesse koalitsiooni kuuluv Rahvuslik Liit 8,5 protsendiga, millele järgneb opositsiooniline Koosmeel 7,6 protsendiga. Väiksema toetusega on Roheliste ja Põllumeeste Liit 6 protsendiga ja erakond Arengu Eest 5,6 protsendiga. Alla 5-protsendilise valimiskünnise on seimis mitte esindatud Progressiivid nelja protsendiga ja Konservatiivid 3,2 protsendiga.
Läti erakondade toetusreitingud maikuus Autor/allikas: LSM
Kindla eelistuseta valijate ja valimistel mitte hääletamist kavatsevate valijate osakaal on alates aprillist kasvanud.
### Response:
Läti valijatel puudub kindel eelistus sügisesteks parlamendivalimisteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Õnn" ("Le Bonheur", Prantsusmaa, 1965), 80 min. Režissöör-stsenarist Agnès Varda. Osades Jean-Claude Drouot, Claire Drouot, Marie-France Boyer jt.
Tehnoloogia- ja infoväsimus näib olevat äratanud igatsuse millegi tugevalt ajastuhõngulise ja "lihtsama" järele – art house 'i kinod, rõõmustage! Minus segunes see huviga nouvelle vague 'i rajaja Agnès Varda loomingu vastu ja sooviga minna rohkem süvitsi kui filmiteooria loengus tehtud esitlus ja Elektriteatri rõskes õdususes nähtud "Cleo de 5 a 7".
"Le Bonheur" ("Õnn") räägib ilusläilast abielupaarist, kel on olemas otsekui kõik: kaks last, edukas (aga ometi pereeluga täiuslikult tasakaalus) karjäär, pühapäevased metsaskäigud ja sugulased, kellega ollakse oi-kui-lähedased. Korraga ilmub François' (Jean-Claude Drouot) ellu julgem ja vallalisem Emilie (Marie-France Boyer). Slow burn pole siinmail tuttav termin – teist korda kohtudes kuulutatakse armastust, olles samaaegu ometi ebaproportsionaalselt ujedad. François'l jagub armastust mõlemale naisele ja abikaasale uut eluviisi maha müües tundub, et temagi on olukorraga päri – kuni ta leitakse uppununa. Aga pole hullu – Emilie on ju ka olemas! Tuumikperekond jalutab juba tuttavas metsas; pilt on minimaalselt, ent siiski vägagi tajutavalt muutunud.
Läbivalt on ekraanil põllu- ja päevalilled, helged pastellid ja nostalgiline teralisus, kontrastiks Mozarti ähvardav-tormine viiulimuusika. Mozart võrdub paljude jaoks kõrgklassiga, siin ehk hea eluga üldiselt, mistap muusikavalik oli küll klišeelik, ent omal kohal. Samas ei viidanud helilooja isik kunagi sellele, et ta võiks olla see "kõige kõigem", kelle raskekaal väljendub omanimelistes kommides vanaema sektsioonkapi riiulil…
Loodus valgub ka dialoogi. François objektistab ja raamistab naisi läbi omakasu ning võrdleb neid süüdimatult loomade ja loodusega. Kuivõrd harva saab naine olla lihtsalt inimene, mitte gasell või õunapuu… Loomulikult hülgas Émilie mehe nimel kogu oma senise elu. 2019. aastal 90-aastasena surnud Varda oli terava sotsiaalse närviga feminist. Ometi on film ühtede silmis feministlik, teiste jaoks aga vastuoksa seksismi võrdkuju; sõltub vist irooniatajust.
Kriipiv ja kummastav on näha rullumas lahti igihaljast perekonnadraamat, mis ei kaota hetkekski oma idüllilist rõõmus-rahulikku palet. Kõik on hästi, keegi ei kannata, elu on paremgi! François ei ole enda silmis truudusetu – kes siis ei kasutaks võimalust tunda veel rohkem õnne ja armastust? Mõttekäik mõjus ühtaegu põneva ja frustreerivana. Varda on loonud jõleda kõverpeeglipildi kärgperest; ei näi isegi ulmeline, et SAPTK võiks kasutada seda liberastide väärastunud peremudelite õppefilmina.
Varda räägib läbi ütlematajätmiste, edastades sõnumeid samas esteetiliste kaadritega vägagi otse, nt tänavasildid "la tentation" ja "le mystère". Samas ei mõjunud on the nose kaadrid pudrulennukihetkedena Varda ja vaataja vahel – sõnumite otsekohesus ei olnud vaataja suhtes infantiliseeriv või pisendav. Üldiselt on keskmes inimene: lähikaadreid on hulgaliselt ja fookus hüpleb pidevalt tegelaste vahel, otsekui kaamerasilm kuuluks inimesele (ja mõnes mõttes ju kuulubki, aga siin sulavad nad üheks). Samas tahtnuks, et tegelastel oleks hingamispause ja võimalusi sisekõneks – näitlejatel ei tundunud palju mänguruumi olevat.
TikToki-ajastule on filmi hüplikkus ja vahel häirivalt kiire tempo tegelikult vägagi sobilik. Liiatigi tänu tõigale, et Varda filmikeele keskmes on esteetika. See kõik on nii tänapäevane, dekadentlik. Kontrast silm-puhkab-visuaali ja argielurämeduse vahel meenutas ühtlasi, et liiga tihti on visuaalkultuuris minevikuihalus peamiselt just visuaalipõhine. Filmist õhkub tugevalt Varda kriitikat kaasaja seksismi aadressil, tänapäeva maailm on aga tänuväärselt teadlikum ja vähemusi kaasav. Ärme taasloo endile Ibseni "Nukumaja" kahedimensioonilist idülli – too aeg näib "lihtsam", kuna kuulda oli vaid üks hääl. | Arvustus. "Õnn": oleks ju ebaaus ainult sind armastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Õnn" ("Le Bonheur", Prantsusmaa, 1965), 80 min. Režissöör-stsenarist Agnès Varda. Osades Jean-Claude Drouot, Claire Drouot, Marie-France Boyer jt.
Tehnoloogia- ja infoväsimus näib olevat äratanud igatsuse millegi tugevalt ajastuhõngulise ja "lihtsama" järele – art house 'i kinod, rõõmustage! Minus segunes see huviga nouvelle vague 'i rajaja Agnès Varda loomingu vastu ja sooviga minna rohkem süvitsi kui filmiteooria loengus tehtud esitlus ja Elektriteatri rõskes õdususes nähtud "Cleo de 5 a 7".
"Le Bonheur" ("Õnn") räägib ilusläilast abielupaarist, kel on olemas otsekui kõik: kaks last, edukas (aga ometi pereeluga täiuslikult tasakaalus) karjäär, pühapäevased metsaskäigud ja sugulased, kellega ollakse oi-kui-lähedased. Korraga ilmub François' (Jean-Claude Drouot) ellu julgem ja vallalisem Emilie (Marie-France Boyer). Slow burn pole siinmail tuttav termin – teist korda kohtudes kuulutatakse armastust, olles samaaegu ometi ebaproportsionaalselt ujedad. François'l jagub armastust mõlemale naisele ja abikaasale uut eluviisi maha müües tundub, et temagi on olukorraga päri – kuni ta leitakse uppununa. Aga pole hullu – Emilie on ju ka olemas! Tuumikperekond jalutab juba tuttavas metsas; pilt on minimaalselt, ent siiski vägagi tajutavalt muutunud.
Läbivalt on ekraanil põllu- ja päevalilled, helged pastellid ja nostalgiline teralisus, kontrastiks Mozarti ähvardav-tormine viiulimuusika. Mozart võrdub paljude jaoks kõrgklassiga, siin ehk hea eluga üldiselt, mistap muusikavalik oli küll klišeelik, ent omal kohal. Samas ei viidanud helilooja isik kunagi sellele, et ta võiks olla see "kõige kõigem", kelle raskekaal väljendub omanimelistes kommides vanaema sektsioonkapi riiulil…
Loodus valgub ka dialoogi. François objektistab ja raamistab naisi läbi omakasu ning võrdleb neid süüdimatult loomade ja loodusega. Kuivõrd harva saab naine olla lihtsalt inimene, mitte gasell või õunapuu… Loomulikult hülgas Émilie mehe nimel kogu oma senise elu. 2019. aastal 90-aastasena surnud Varda oli terava sotsiaalse närviga feminist. Ometi on film ühtede silmis feministlik, teiste jaoks aga vastuoksa seksismi võrdkuju; sõltub vist irooniatajust.
Kriipiv ja kummastav on näha rullumas lahti igihaljast perekonnadraamat, mis ei kaota hetkekski oma idüllilist rõõmus-rahulikku palet. Kõik on hästi, keegi ei kannata, elu on paremgi! François ei ole enda silmis truudusetu – kes siis ei kasutaks võimalust tunda veel rohkem õnne ja armastust? Mõttekäik mõjus ühtaegu põneva ja frustreerivana. Varda on loonud jõleda kõverpeeglipildi kärgperest; ei näi isegi ulmeline, et SAPTK võiks kasutada seda liberastide väärastunud peremudelite õppefilmina.
Varda räägib läbi ütlematajätmiste, edastades sõnumeid samas esteetiliste kaadritega vägagi otse, nt tänavasildid "la tentation" ja "le mystère". Samas ei mõjunud on the nose kaadrid pudrulennukihetkedena Varda ja vaataja vahel – sõnumite otsekohesus ei olnud vaataja suhtes infantiliseeriv või pisendav. Üldiselt on keskmes inimene: lähikaadreid on hulgaliselt ja fookus hüpleb pidevalt tegelaste vahel, otsekui kaamerasilm kuuluks inimesele (ja mõnes mõttes ju kuulubki, aga siin sulavad nad üheks). Samas tahtnuks, et tegelastel oleks hingamispause ja võimalusi sisekõneks – näitlejatel ei tundunud palju mänguruumi olevat.
TikToki-ajastule on filmi hüplikkus ja vahel häirivalt kiire tempo tegelikult vägagi sobilik. Liiatigi tänu tõigale, et Varda filmikeele keskmes on esteetika. See kõik on nii tänapäevane, dekadentlik. Kontrast silm-puhkab-visuaali ja argielurämeduse vahel meenutas ühtlasi, et liiga tihti on visuaalkultuuris minevikuihalus peamiselt just visuaalipõhine. Filmist õhkub tugevalt Varda kriitikat kaasaja seksismi aadressil, tänapäeva maailm on aga tänuväärselt teadlikum ja vähemusi kaasav. Ärme taasloo endile Ibseni "Nukumaja" kahedimensioonilist idülli – too aeg näib "lihtsam", kuna kuulda oli vaid üks hääl.
### Response:
Arvustus. "Õnn": oleks ju ebaaus ainult sind armastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lääne ühiskonnale on omane usk indiviidi autonoomiasse ehk tema võimesse kujundada uskumusi ja nende pinnalt valikuid teha, nii üksikutes tegudes kui ka elustiilis tervikuna. Samuti väljendub autonoomia selles, kellega inimene suhtleb ja milliste kollektiividega ta ennast seob," rääkis Mets.
Ta lisas, et tehisintellekti iseloomustab võimekus analüüsida suurandmeid ja leida nendest mustreid. Tehisintellekti kasutav robot on seega inimese sarnane masin, keda inimene ei pea ise liigutama. Lisaks on see varustatud sensoritega, näiteks kaamera ja laserskannimisseadmega.
Arvutusvõimsusest suhtluses ei piisa
Mets märkis, et sotsiaalses suhtluses tulevad alatasa ette olukorrad, kus robotile omane ruumis orienteerumine ja arvutusvõimsus ei pruugi olla piisavad: "Roboti sensorid ei ole võimelised mõõtma sotsiaalset tähendust, sest siin on mängus emotsioonid, mis väljenduvad näiteks kehakeele, grimasside ja hääletooni kaudu."
"Robot ei pruugi aru saada, et mõnes olukorras on olulised etiketi, teises aga eetikaga seotud küsimused." – Ave Mets
Seega üks peamine põhjus, miks roboteid ei saa inimesega võrdsustada, peitub peenekoelistes sotsiaalsetes suhtlussituatsioonides. "Juba objekti tuvastamiseks peab robot nägema tuhandeid eksemplare. Raske on seega ette kujutada, kuidas võiks toimuda sotsiaalsete olukordade õppimine. Robot ei pruugi aru saada, et mõnes olukorras on olulised etiketi, teises aga eetikaga seotud küsimused," arutles Mets.
Iseäranis keeruliseks läheb siis, kui teatud sotsiaalseid norme tuleks olukorra spetsiifikast lähtudes rikkuda. "Näiteks kui Natsi-Saksamaal varjasid inimesed juute oma kodus, oli õige selle kohta valetada. Kui robotile on õpetatud, et valetada ei tohi, siis on raske näha, kuidas ta suudaks sellises olukorras erandi teha," rääkis Mets.
Lisaks eeldab autonoomia, et robot peaks enda vajadustest ja soovidest lähtudes valima, kuidas ta toimib. "Need on aga robotil võrreldes inimesega oluliselt erinevad. Näiteks ei läheks robotile korda, kui muutuks atmosfääri keemiline koostis," märkis Mets.
Kas robotiga saab abielluda?
Ta lisas, et mõned kooseluseadusevastased on provotseerivalt fantaseerinud, kuidas varsti võib loomade ja robotitega abielluda. "Mu artikli põhjal võib üsna kindlalt järeldada, et robotid pole abieluvõimelised olendid, kuna abielu on leping, mis tugineb poolte informeeritusel ja vabatahtlikkusel, millest kumbagi robotil tegelikult pole," rääkis Mets.
Kui käsitleda roboteid inimestega võrdsena, siis peaks neile andma ka inimõigused. "Siis võib tekkida olukordi, kus peame valima inimese ja masina vahel. Kui inimene läheb katki, siis on teda palju keerulisem parandada kui masinat. Lisaks võib inimene ka vaimselt katki minna, masina puhul seda ei ole. Selles mõttes me ei saa neid samale pulgale panna," kommenteeris teadur.
Iseseisvaks toimijaks saamise asemel on Metsa sõnul realistlikum õpetada välja roboteid väga kindlates situatsioonides toimetulekuks, näiteks abiliseks või kaaslaseks kodumajapidamises. "Jaapanis on robotid, keda peetakse seaduse järgi kodumajapidamise liikmeks. Kui aga tahta sellesama robotiga seltskonda minna, tekib hulk uusi olukordi, milleks robot ei pruugi valmis olla," märkis teadur.
Omaette küsimus on, kas me üldse tahame, et robotid oleks iseseisvad. "Äkki tahamegi just nimelt seda, et nad alluks jäägitult meie tahtele ja ei häiriks oma peremeest," ütles Mets.
Tehisteadvuse võimalikkus
Tehisintellekti loojad on väljendanud lootust luua inimajuga võrdväärne masin, millel oleks teadvus. "On pakutud, et see olevus võib olla tehtud nii süsiniku kui ka räni baasil. Mina väidan, et see nii ei ole, sest ükski teine keemiline element ei saa teha sama, mida teeb inimeses ja eluslooduses tervikuna süsinik," ütles Mets.
"On pakutud, et see olevus võib olla tehtud nii süsiniku kui ka räni baasil. Mina väidan, et see nii ei ole, sest ükski teine keemiline element ei saa teha sama, mida teeb inimeses ja eluslooduses tervikuna süsinik." – Ave Mets
Ta lisas, et süsinik saab moodustada hiiglaslikke molekule ja pikki kette, mis koos teiste ühenditega moodustavad organisme. "Need, kes ütlevad, et me saame luua inimajuga võrdse tehisintellekti, taandavad kogu selle keerukuse elektrilistele signaalidele. Ajus leiduvate virgatsainete toimimist ei saa simuleerida räni abil, sest räni ei saa moodustada selliseid ühendeid nagu süsinik," arutles Mets.
Arutelu sellest, kas arvutid ja robotid saavad olla inimese sarnased, on kestnud juba pikki aastakümneid. Üks olulisi teetähiseid selles diskussioonis on Hubert Dreyfusi 1972. aastal ilmunud teos "What Computers Can't Do", mis pakkus rea põhjendusi, miks tehisagent ei saa põhimõtteliselt midagi teadvuse-laadset omada.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremlektor Oliver Laas ütles, et tema oleks ettevaatlik argumentide suhtes, mis juba eos välistavad millegi võimalikkuse. "Ajalugu pakub rea näited, kus varem võimatuks peetu saab siiski võimalikuks. Näiteks arvati pikalt, et ainuvõimalik geomeetriline süsteem on eukleidiline või et Aristotelese loogika alustõed on vankumatud. Mõlemal juhul on hilisemad arengud need seisukohad küsimuse alla seadnud," kommenteeris Laas.
Ta lisas, et üks võimalus, kuidas inimesega sarnane tehisagent saaks võimalikuks, on see, kui toimub tehnoloogiline läbimurre: "Näiteks suudavad uuemad tehisnärvivõrgud inimesega suhelda ja kohati päris inimese moodi."
Tehisagendid kui moraalsed patsiendid
Teine võimalus roboti ja inimese teineteisele lähemale toomiseks seisneb selles, et isegi kui tehnoloogilist läbimurret ei tule, oleme me sunnitud ümber vaatama ja avardama ühiskonnaelu reguleerivaid mõisted.
"Näiteks oleme harjunud mõtlema, et inimene vastutab ja teda saab karistada mingi teo eest ainult siis, kui tal on vaba tahe ja ta oleks saanud ka teisiti käituda. Isegi kui me ütleme, et tehisagendid ei saa kunagi päriselt iseenda eest vastutada, võib juhtuda, et hakkame neid käsitlema moraalsete patsientidena. See tähendab, et meil on nende ees teatud kohustused," arutles Laas.
"Isegi kui me ütleme, et tehisagendid ei saa kunagi päriselt iseenda eest vastutada, võib juhtuda, et hakkame neid käsitlema moraalsete patsientidena. See tähendab, et meil on nende ees teatud kohustused." – Oliver Laas
Selle selgitamiseks juhtis Laas tähelepanu arengutele 20. sajandi eetikas, kus moraalsete patsientide ringi on üle 100 aasta pidevalt laiendatud. "Kõigepealt liiguti täiskasvanud meestelt naiste ja laste juurde, sealt edasi loomadele, maa-eetika põhjal maastikule ja süvaökoloogia näitel tervetele ökosüsteemidele. Kui tehisagente on ühel hetkel väga palju, siis võib tekkida vajadus inimkesksed mõisted, mille järgi tehisintellekt ei saa kunagi olla inimühiskonna osa, niimoodi ringi vaadata, et neile omistatakse moraalse patsiendi staatus," kommenteeris Laas.
Ta lisas, et kuigi hunti, kes lambad maha murrab, ei saa juriidiliselt vastutusele võtta, võib teda näha moraalse patsiendina, keda ei tohi näiteks niisama piinata või tappa. "Samamoodi võib tulevikus näiteks olla, et kuigi ma ei saa oma avarii teinud isesõitvat autot vastutusele võtta, siis sellest hoolimata pean ma temaga arvestama mingil minimaalsel moraalsel tasandil," selgitas Laas.
Ave Metsa artikkel roboti ja inimese erinevustest ilmus ajakirjas J ournal of the Belarusian State University. Philosophy and Psychology. | Teadusfilosoof: suhtlemispeensuste äratundmine käib robotile üle jõu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lääne ühiskonnale on omane usk indiviidi autonoomiasse ehk tema võimesse kujundada uskumusi ja nende pinnalt valikuid teha, nii üksikutes tegudes kui ka elustiilis tervikuna. Samuti väljendub autonoomia selles, kellega inimene suhtleb ja milliste kollektiividega ta ennast seob," rääkis Mets.
Ta lisas, et tehisintellekti iseloomustab võimekus analüüsida suurandmeid ja leida nendest mustreid. Tehisintellekti kasutav robot on seega inimese sarnane masin, keda inimene ei pea ise liigutama. Lisaks on see varustatud sensoritega, näiteks kaamera ja laserskannimisseadmega.
Arvutusvõimsusest suhtluses ei piisa
Mets märkis, et sotsiaalses suhtluses tulevad alatasa ette olukorrad, kus robotile omane ruumis orienteerumine ja arvutusvõimsus ei pruugi olla piisavad: "Roboti sensorid ei ole võimelised mõõtma sotsiaalset tähendust, sest siin on mängus emotsioonid, mis väljenduvad näiteks kehakeele, grimasside ja hääletooni kaudu."
"Robot ei pruugi aru saada, et mõnes olukorras on olulised etiketi, teises aga eetikaga seotud küsimused." – Ave Mets
Seega üks peamine põhjus, miks roboteid ei saa inimesega võrdsustada, peitub peenekoelistes sotsiaalsetes suhtlussituatsioonides. "Juba objekti tuvastamiseks peab robot nägema tuhandeid eksemplare. Raske on seega ette kujutada, kuidas võiks toimuda sotsiaalsete olukordade õppimine. Robot ei pruugi aru saada, et mõnes olukorras on olulised etiketi, teises aga eetikaga seotud küsimused," arutles Mets.
Iseäranis keeruliseks läheb siis, kui teatud sotsiaalseid norme tuleks olukorra spetsiifikast lähtudes rikkuda. "Näiteks kui Natsi-Saksamaal varjasid inimesed juute oma kodus, oli õige selle kohta valetada. Kui robotile on õpetatud, et valetada ei tohi, siis on raske näha, kuidas ta suudaks sellises olukorras erandi teha," rääkis Mets.
Lisaks eeldab autonoomia, et robot peaks enda vajadustest ja soovidest lähtudes valima, kuidas ta toimib. "Need on aga robotil võrreldes inimesega oluliselt erinevad. Näiteks ei läheks robotile korda, kui muutuks atmosfääri keemiline koostis," märkis Mets.
Kas robotiga saab abielluda?
Ta lisas, et mõned kooseluseadusevastased on provotseerivalt fantaseerinud, kuidas varsti võib loomade ja robotitega abielluda. "Mu artikli põhjal võib üsna kindlalt järeldada, et robotid pole abieluvõimelised olendid, kuna abielu on leping, mis tugineb poolte informeeritusel ja vabatahtlikkusel, millest kumbagi robotil tegelikult pole," rääkis Mets.
Kui käsitleda roboteid inimestega võrdsena, siis peaks neile andma ka inimõigused. "Siis võib tekkida olukordi, kus peame valima inimese ja masina vahel. Kui inimene läheb katki, siis on teda palju keerulisem parandada kui masinat. Lisaks võib inimene ka vaimselt katki minna, masina puhul seda ei ole. Selles mõttes me ei saa neid samale pulgale panna," kommenteeris teadur.
Iseseisvaks toimijaks saamise asemel on Metsa sõnul realistlikum õpetada välja roboteid väga kindlates situatsioonides toimetulekuks, näiteks abiliseks või kaaslaseks kodumajapidamises. "Jaapanis on robotid, keda peetakse seaduse järgi kodumajapidamise liikmeks. Kui aga tahta sellesama robotiga seltskonda minna, tekib hulk uusi olukordi, milleks robot ei pruugi valmis olla," märkis teadur.
Omaette küsimus on, kas me üldse tahame, et robotid oleks iseseisvad. "Äkki tahamegi just nimelt seda, et nad alluks jäägitult meie tahtele ja ei häiriks oma peremeest," ütles Mets.
Tehisteadvuse võimalikkus
Tehisintellekti loojad on väljendanud lootust luua inimajuga võrdväärne masin, millel oleks teadvus. "On pakutud, et see olevus võib olla tehtud nii süsiniku kui ka räni baasil. Mina väidan, et see nii ei ole, sest ükski teine keemiline element ei saa teha sama, mida teeb inimeses ja eluslooduses tervikuna süsinik," ütles Mets.
"On pakutud, et see olevus võib olla tehtud nii süsiniku kui ka räni baasil. Mina väidan, et see nii ei ole, sest ükski teine keemiline element ei saa teha sama, mida teeb inimeses ja eluslooduses tervikuna süsinik." – Ave Mets
Ta lisas, et süsinik saab moodustada hiiglaslikke molekule ja pikki kette, mis koos teiste ühenditega moodustavad organisme. "Need, kes ütlevad, et me saame luua inimajuga võrdse tehisintellekti, taandavad kogu selle keerukuse elektrilistele signaalidele. Ajus leiduvate virgatsainete toimimist ei saa simuleerida räni abil, sest räni ei saa moodustada selliseid ühendeid nagu süsinik," arutles Mets.
Arutelu sellest, kas arvutid ja robotid saavad olla inimese sarnased, on kestnud juba pikki aastakümneid. Üks olulisi teetähiseid selles diskussioonis on Hubert Dreyfusi 1972. aastal ilmunud teos "What Computers Can't Do", mis pakkus rea põhjendusi, miks tehisagent ei saa põhimõtteliselt midagi teadvuse-laadset omada.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremlektor Oliver Laas ütles, et tema oleks ettevaatlik argumentide suhtes, mis juba eos välistavad millegi võimalikkuse. "Ajalugu pakub rea näited, kus varem võimatuks peetu saab siiski võimalikuks. Näiteks arvati pikalt, et ainuvõimalik geomeetriline süsteem on eukleidiline või et Aristotelese loogika alustõed on vankumatud. Mõlemal juhul on hilisemad arengud need seisukohad küsimuse alla seadnud," kommenteeris Laas.
Ta lisas, et üks võimalus, kuidas inimesega sarnane tehisagent saaks võimalikuks, on see, kui toimub tehnoloogiline läbimurre: "Näiteks suudavad uuemad tehisnärvivõrgud inimesega suhelda ja kohati päris inimese moodi."
Tehisagendid kui moraalsed patsiendid
Teine võimalus roboti ja inimese teineteisele lähemale toomiseks seisneb selles, et isegi kui tehnoloogilist läbimurret ei tule, oleme me sunnitud ümber vaatama ja avardama ühiskonnaelu reguleerivaid mõisted.
"Näiteks oleme harjunud mõtlema, et inimene vastutab ja teda saab karistada mingi teo eest ainult siis, kui tal on vaba tahe ja ta oleks saanud ka teisiti käituda. Isegi kui me ütleme, et tehisagendid ei saa kunagi päriselt iseenda eest vastutada, võib juhtuda, et hakkame neid käsitlema moraalsete patsientidena. See tähendab, et meil on nende ees teatud kohustused," arutles Laas.
"Isegi kui me ütleme, et tehisagendid ei saa kunagi päriselt iseenda eest vastutada, võib juhtuda, et hakkame neid käsitlema moraalsete patsientidena. See tähendab, et meil on nende ees teatud kohustused." – Oliver Laas
Selle selgitamiseks juhtis Laas tähelepanu arengutele 20. sajandi eetikas, kus moraalsete patsientide ringi on üle 100 aasta pidevalt laiendatud. "Kõigepealt liiguti täiskasvanud meestelt naiste ja laste juurde, sealt edasi loomadele, maa-eetika põhjal maastikule ja süvaökoloogia näitel tervetele ökosüsteemidele. Kui tehisagente on ühel hetkel väga palju, siis võib tekkida vajadus inimkesksed mõisted, mille järgi tehisintellekt ei saa kunagi olla inimühiskonna osa, niimoodi ringi vaadata, et neile omistatakse moraalse patsiendi staatus," kommenteeris Laas.
Ta lisas, et kuigi hunti, kes lambad maha murrab, ei saa juriidiliselt vastutusele võtta, võib teda näha moraalse patsiendina, keda ei tohi näiteks niisama piinata või tappa. "Samamoodi võib tulevikus näiteks olla, et kuigi ma ei saa oma avarii teinud isesõitvat autot vastutusele võtta, siis sellest hoolimata pean ma temaga arvestama mingil minimaalsel moraalsel tasandil," selgitas Laas.
Ave Metsa artikkel roboti ja inimese erinevustest ilmus ajakirjas J ournal of the Belarusian State University. Philosophy and Psychology.
### Response:
Teadusfilosoof: suhtlemispeensuste äratundmine käib robotile üle jõu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Homaar" ("The Lobster", Iirimaa, Suurbritannia jt, 2015), 119 min. Režissöör-stsenarist Yorgos Lanthimos, stsenarist Efthymis Filippou. Osades Colin Farrell, Rachel Weisz, Jessica Barden, Olivia Colman, Lea Seydoux jt.
Davidile meeldivad homaarid. Nad elavad üle saja aasta, on siniverelised nagu aristokraadid ja püsivad fertiilsena kogu oma elu. David ei mõtle aga uuest lemmikloomast, ta mõtleb oma tulevikust.
Yorgos Lanthimose must komöödia "Homaar" toimub lähitulevikus, kus vallalistel kodanikel on 45 päeva, et leida endale kaaslane, vastasel juhul muudetakse nad mõneks loomariigi esindajaks. Filmi peategelane on äsja oma kallimast lahku läinud David (Colin Farrell), kelle valitsus saadab uue silmarõõmu leidmiseks väärastunud versiooni Rannamajast, kus toimuvad kohustuslikud tantsuõhtud, hotellimeeskonna propaganda- performance 'id stiilis "üksiolek tapab su, ole kahekesi" ja päevased jahid metsas elavatele heidikutele, kes on põgenenud paarilise leidmise bürokraatia eest.
Film on ehe näide kummastuse võttena kasutamisest, mida võib kohata ka Lanthimose teistes linateostes. Apaatsemat tegelast kui David on raske leida, samuti rõhutab filmi niigi sinakashalli õhustikku Rachel Weiszi monotoonne jutustajahääl. Filmikeelelt meenutab "Homaar" mõne paralleeluniversumi Wes Andersoni, kes on valinud oma seekordse värvipaleti pastelsete pühademunatoonide asemel Lasnamäe sügis-talvistest paneelikatest inspireerituna. Sürreaalseid ja vähem sürreaalseid stseene ilmestavad heliribal artistid Nick Cave'ist Beethovenini.
Režissööri esimene ingliskeelne film läheneb armastusele ilma roosade prillide, šokolaadikarpide ja roosikimpudeta. Suur romantika on muudetud reeglipäraseks, asjalikuks ja karistatavaks. Kuigi esmapilgul on tegu isegi anti-armulooga, siis lähemal interpreteerimisel tõstatab film mitu igihaljast küsimust. Miks me rõhume ühiskonnana monogaamsele paarisuhtele ja mis omadusi me oma partneris üldse otsime? Kas inimesi ühendab emotsionaalne lähedus ja armastus või piisab tegelikult ka ühisest tervisehädast, olgu selleks lonkav jalg või lühinägelikkus? Võrreldes tunnetemeres ujuvate armastusfilmidega pöörab "Homaar" pilgu hoopis triviaalsemate teemade poole ja flirdib võimalikult absurdsete viisidega, mis võiksid inimesi armastajatena ühendada.
Intervjuudes on Lanthimos öelnud, et soovis luua võimalikult reaalsusega sarnanevat maailma, aga lihtsalt teistsuguste reeglitega, ja see tal ka õnnestus. Film pakub mitmeid äratundmishetki. Tegelaskujude soov leida endasarnaseid paarilisi on võrreldav tundidepikkuse kohtinguportaalides surfamisega, mis lõpeb samade omadustega kavaleri leidmise asemel tavaliselt morni tuju ja arusaamaga, et mõistaksid vastassugu paremini, kui teaksid rohkem kui kolme automarki. 45-päevane ajalimiit on aga justkui lühendatud versioon ajast, mis ühendab üht jõululauda järgmisega, kus kuuled vanavanematelt taas lauset: "Millal sa juba kallima leiad?"
Kuigi Davidi hotellist lahkumise ja metsa jõudmisega muutub filmi edasiminek aeglasemaks ja kohati isegi igavamaiguliseks, aitab see muutus näha opositsioone ning tekitab pinnase oma ja võõra poleemika lahtihargnemiseks. Filmi lõpustseen teeb aga tasa kõik vahepealsed haigutused ja viib vaataja endale sobivaid lõpplahendusi otsima – nii filmi kui ka päriselu tarbeks. Pärast seda saab olla vaid tänulik, et elatakse ühiskonnas, kus kinnistes asutustes toimuvate paaritumisrituaalide asemel saab minna Tinderisse ja lükata sõrmega läbi pool Eestit, muretsemata, et lõpetad vähina soolases merevees.
Müürilehe noorte filmikriitikute võistlusele, mille teemaks olid tänavu armastusfilmid, laekus 20 tööd. Arvustusi hindasid žürii esinaine Sanna Kartau, Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, PÖFF Shortsi turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Heinrich Sepp, filmirežissöör Marianne Kõrver ja eelmise aasta filmikriitikute võistluse võitja Kristin Issak. | Arvustus. "Homaar": 45 düstoopilist päeva pulmadeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Homaar" ("The Lobster", Iirimaa, Suurbritannia jt, 2015), 119 min. Režissöör-stsenarist Yorgos Lanthimos, stsenarist Efthymis Filippou. Osades Colin Farrell, Rachel Weisz, Jessica Barden, Olivia Colman, Lea Seydoux jt.
Davidile meeldivad homaarid. Nad elavad üle saja aasta, on siniverelised nagu aristokraadid ja püsivad fertiilsena kogu oma elu. David ei mõtle aga uuest lemmikloomast, ta mõtleb oma tulevikust.
Yorgos Lanthimose must komöödia "Homaar" toimub lähitulevikus, kus vallalistel kodanikel on 45 päeva, et leida endale kaaslane, vastasel juhul muudetakse nad mõneks loomariigi esindajaks. Filmi peategelane on äsja oma kallimast lahku läinud David (Colin Farrell), kelle valitsus saadab uue silmarõõmu leidmiseks väärastunud versiooni Rannamajast, kus toimuvad kohustuslikud tantsuõhtud, hotellimeeskonna propaganda- performance 'id stiilis "üksiolek tapab su, ole kahekesi" ja päevased jahid metsas elavatele heidikutele, kes on põgenenud paarilise leidmise bürokraatia eest.
Film on ehe näide kummastuse võttena kasutamisest, mida võib kohata ka Lanthimose teistes linateostes. Apaatsemat tegelast kui David on raske leida, samuti rõhutab filmi niigi sinakashalli õhustikku Rachel Weiszi monotoonne jutustajahääl. Filmikeelelt meenutab "Homaar" mõne paralleeluniversumi Wes Andersoni, kes on valinud oma seekordse värvipaleti pastelsete pühademunatoonide asemel Lasnamäe sügis-talvistest paneelikatest inspireerituna. Sürreaalseid ja vähem sürreaalseid stseene ilmestavad heliribal artistid Nick Cave'ist Beethovenini.
Režissööri esimene ingliskeelne film läheneb armastusele ilma roosade prillide, šokolaadikarpide ja roosikimpudeta. Suur romantika on muudetud reeglipäraseks, asjalikuks ja karistatavaks. Kuigi esmapilgul on tegu isegi anti-armulooga, siis lähemal interpreteerimisel tõstatab film mitu igihaljast küsimust. Miks me rõhume ühiskonnana monogaamsele paarisuhtele ja mis omadusi me oma partneris üldse otsime? Kas inimesi ühendab emotsionaalne lähedus ja armastus või piisab tegelikult ka ühisest tervisehädast, olgu selleks lonkav jalg või lühinägelikkus? Võrreldes tunnetemeres ujuvate armastusfilmidega pöörab "Homaar" pilgu hoopis triviaalsemate teemade poole ja flirdib võimalikult absurdsete viisidega, mis võiksid inimesi armastajatena ühendada.
Intervjuudes on Lanthimos öelnud, et soovis luua võimalikult reaalsusega sarnanevat maailma, aga lihtsalt teistsuguste reeglitega, ja see tal ka õnnestus. Film pakub mitmeid äratundmishetki. Tegelaskujude soov leida endasarnaseid paarilisi on võrreldav tundidepikkuse kohtinguportaalides surfamisega, mis lõpeb samade omadustega kavaleri leidmise asemel tavaliselt morni tuju ja arusaamaga, et mõistaksid vastassugu paremini, kui teaksid rohkem kui kolme automarki. 45-päevane ajalimiit on aga justkui lühendatud versioon ajast, mis ühendab üht jõululauda järgmisega, kus kuuled vanavanematelt taas lauset: "Millal sa juba kallima leiad?"
Kuigi Davidi hotellist lahkumise ja metsa jõudmisega muutub filmi edasiminek aeglasemaks ja kohati isegi igavamaiguliseks, aitab see muutus näha opositsioone ning tekitab pinnase oma ja võõra poleemika lahtihargnemiseks. Filmi lõpustseen teeb aga tasa kõik vahepealsed haigutused ja viib vaataja endale sobivaid lõpplahendusi otsima – nii filmi kui ka päriselu tarbeks. Pärast seda saab olla vaid tänulik, et elatakse ühiskonnas, kus kinnistes asutustes toimuvate paaritumisrituaalide asemel saab minna Tinderisse ja lükata sõrmega läbi pool Eestit, muretsemata, et lõpetad vähina soolases merevees.
Müürilehe noorte filmikriitikute võistlusele, mille teemaks olid tänavu armastusfilmid, laekus 20 tööd. Arvustusi hindasid žürii esinaine Sanna Kartau, Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, PÖFF Shortsi turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Heinrich Sepp, filmirežissöör Marianne Kõrver ja eelmise aasta filmikriitikute võistluse võitja Kristin Issak.
### Response:
Arvustus. "Homaar": 45 düstoopilist päeva pulmadeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sinu nimi on…" ("Kimi no Na wa", Jaapan, 2016). Režissöör-stsenarist Makoto Shinkai. Animatsiooni režissöör Masashi Ando. Osades Ryûnosuke Kamiki, Mone Kamishiraishi jt.
Sa tunned pidevalt, et oled midagi kaotanud ja mingi osa sinust on justkui puudu. Aga sa ei mäleta, mille sa oled kaotanud ja kas sa oled seda üldse kunagi omanud. See allusioon Aristophanese kõnele Platoni "Pidusöögis" moodustab Makoto Shinkai animafilmi tuuma. Armastus ja saatus on selles kõikvõimsad ning võimelised särama läbi aja ja surma, et lahutatud hingepooled taas kokku tuua.
Mitsuha on rahutu meelega 17-aastane tüdruk, kes ihkab jõuda enda unisest ja rohelusse mattuvast kodulinnast suurde ja tegusasse Tōkyōsse. Taki on impulsiivne ja kena 17-aastane poiss Tōkyōst. Ühel päeval hakkavad nad ootamatult omavahel kehasid vahetama, niimoodi mõned korrad nädalas.
Tegu võiks olla järjekordse alla keskmise kehavahetusfilmiga, kui see lugu ei säraks tänu omamoodi dialoogile, mis peategelaste vahel välja kujuneb. Üksteist innustatakse olema iseenda parem versioon, saadakse teineteisele hädavajalikuks. Seejuures suudab film hoiduda silmi pööritama panevatest klišeedest, mis tavaliselt seesuguse sugude vahetamisega seonduvad. Tegelased leiavad üksteise eludest toetust, sest nad suudavad suhestuda üksteise muredega hoolimata sellest, kelle kehas nad parajasti on. Shinkai ei sukeldu küll sugude vahetamise teema uurimisel eriti sügavale, vaid otsustab lükata oma tegevustikku tagant hoopis aja ja selle anomaaliatega seonduva ainesega. Seega, kui tegelaste dialoog sellest tulenevalt ühel päeval ootamatult katkeb, tunneb ka vaataja Takiga sarnaselt, et midagi tähtsat on puudu.
Tuleb kiita Yojiro Noda kirjutatud filmimuusikat. Valdavalt minimalistlike taustameloodiatega määrab ta oskuslikult stseenidele vastavad meeleolud. Jaapani math rock'i sugemetega laulud, mis Noda bändi Radwimps esituses kõlavad, astuvad sootuks taustarollist välja ja suudavad selgelt visuaaliga võistelda, sest filmis on paar muusikalist montaažilõiku, kus laulusõnad väljendavad peategelaste sisekõnet. Seega on muusikal ka süžeed kandev funktsioon.
Peab märkima, et ka visuaalselt on tegu ilusa filmiga. Eriti säravad loodus- ja linnamaastikke ning vaieldamatult ka taevast kujutavad kaadrid oma roosakate pilvemassiivide, säravate tähtede ja atmosfääris põlevate neoontoonides meteoriitidega. Hästi on õnnestunud ka valguse animeerimine, mille puhul domineerivad soojad varjundid, mis muudavad kogu elamuse kallistatavaks.
Kõige intrigeerivam on film oma ajalis-ruumilise ülesehituse poolest. Vaatajale söödetakse algusest peale kas otseselt või peidetult ette vihjeid sellest, mis juhtuma hakkab või mis on juba juhtunud. Õigupoolest pole neil kahel vahet, sest looilma keskmes on idee sellest, kuidas aeg pole midagi lineaarset, vaid on justkui paeltest punutud sõlmede pundar, kus minevik ja tulevik, olnud ja olematu omavahel kokku seotakse. Selline aja ja ruumiga mängimine annab filmile suisa nolanliku värvingu ja tulemuseks on üllatavad süžeepöörded, mis teevad filmi vaatamisväärseks nii romantika- kui ka ulmesõpradele.
Filmi vaadates tekib küsimus, kas meil on võimalus armastada vabalt või valitseb kõige üle keegi salakaval jumal, kes mängib inimeste saatustega? Lõppude lõpuks sa ju ei vali, keda armastada. Nii nagu filmiski, võib su ellu astuda ühel hetkel üks Mitsuha või Taki, kelle puhul sa tunned, et sul polegi muud varianti kui kinkida talle oma habras süda, sest mingi sõnulseletamatu jõud sunnib sind tagant. Küll ei tasu ka täiesti passiivselt oma hinge teist poolt ootama jääda, vaid otsida välja oma saatuselõngad ja proovida neist ikka midagi nikerdada. Ühed teatud mässajad ühes teatud laulus nõustuksid minuga kindlasti.
Müürilehe noorte filmikriitikute võistlusele, mille teemaks olid tänavu armastusfilmid, laekus 20 tööd. Arvustusi hindasid žürii esinaine Sanna Kartau, Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, PÖFF Shortsi turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Heinrich Sepp, filmirežissöör Marianne Kõrver ja eelmise aasta filmikriitikute võistluse võitja Kristin Issak. | Arvustus. "Sinu nimi on...": me oleme kokku kootud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sinu nimi on…" ("Kimi no Na wa", Jaapan, 2016). Režissöör-stsenarist Makoto Shinkai. Animatsiooni režissöör Masashi Ando. Osades Ryûnosuke Kamiki, Mone Kamishiraishi jt.
Sa tunned pidevalt, et oled midagi kaotanud ja mingi osa sinust on justkui puudu. Aga sa ei mäleta, mille sa oled kaotanud ja kas sa oled seda üldse kunagi omanud. See allusioon Aristophanese kõnele Platoni "Pidusöögis" moodustab Makoto Shinkai animafilmi tuuma. Armastus ja saatus on selles kõikvõimsad ning võimelised särama läbi aja ja surma, et lahutatud hingepooled taas kokku tuua.
Mitsuha on rahutu meelega 17-aastane tüdruk, kes ihkab jõuda enda unisest ja rohelusse mattuvast kodulinnast suurde ja tegusasse Tōkyōsse. Taki on impulsiivne ja kena 17-aastane poiss Tōkyōst. Ühel päeval hakkavad nad ootamatult omavahel kehasid vahetama, niimoodi mõned korrad nädalas.
Tegu võiks olla järjekordse alla keskmise kehavahetusfilmiga, kui see lugu ei säraks tänu omamoodi dialoogile, mis peategelaste vahel välja kujuneb. Üksteist innustatakse olema iseenda parem versioon, saadakse teineteisele hädavajalikuks. Seejuures suudab film hoiduda silmi pööritama panevatest klišeedest, mis tavaliselt seesuguse sugude vahetamisega seonduvad. Tegelased leiavad üksteise eludest toetust, sest nad suudavad suhestuda üksteise muredega hoolimata sellest, kelle kehas nad parajasti on. Shinkai ei sukeldu küll sugude vahetamise teema uurimisel eriti sügavale, vaid otsustab lükata oma tegevustikku tagant hoopis aja ja selle anomaaliatega seonduva ainesega. Seega, kui tegelaste dialoog sellest tulenevalt ühel päeval ootamatult katkeb, tunneb ka vaataja Takiga sarnaselt, et midagi tähtsat on puudu.
Tuleb kiita Yojiro Noda kirjutatud filmimuusikat. Valdavalt minimalistlike taustameloodiatega määrab ta oskuslikult stseenidele vastavad meeleolud. Jaapani math rock'i sugemetega laulud, mis Noda bändi Radwimps esituses kõlavad, astuvad sootuks taustarollist välja ja suudavad selgelt visuaaliga võistelda, sest filmis on paar muusikalist montaažilõiku, kus laulusõnad väljendavad peategelaste sisekõnet. Seega on muusikal ka süžeed kandev funktsioon.
Peab märkima, et ka visuaalselt on tegu ilusa filmiga. Eriti säravad loodus- ja linnamaastikke ning vaieldamatult ka taevast kujutavad kaadrid oma roosakate pilvemassiivide, säravate tähtede ja atmosfääris põlevate neoontoonides meteoriitidega. Hästi on õnnestunud ka valguse animeerimine, mille puhul domineerivad soojad varjundid, mis muudavad kogu elamuse kallistatavaks.
Kõige intrigeerivam on film oma ajalis-ruumilise ülesehituse poolest. Vaatajale söödetakse algusest peale kas otseselt või peidetult ette vihjeid sellest, mis juhtuma hakkab või mis on juba juhtunud. Õigupoolest pole neil kahel vahet, sest looilma keskmes on idee sellest, kuidas aeg pole midagi lineaarset, vaid on justkui paeltest punutud sõlmede pundar, kus minevik ja tulevik, olnud ja olematu omavahel kokku seotakse. Selline aja ja ruumiga mängimine annab filmile suisa nolanliku värvingu ja tulemuseks on üllatavad süžeepöörded, mis teevad filmi vaatamisväärseks nii romantika- kui ka ulmesõpradele.
Filmi vaadates tekib küsimus, kas meil on võimalus armastada vabalt või valitseb kõige üle keegi salakaval jumal, kes mängib inimeste saatustega? Lõppude lõpuks sa ju ei vali, keda armastada. Nii nagu filmiski, võib su ellu astuda ühel hetkel üks Mitsuha või Taki, kelle puhul sa tunned, et sul polegi muud varianti kui kinkida talle oma habras süda, sest mingi sõnulseletamatu jõud sunnib sind tagant. Küll ei tasu ka täiesti passiivselt oma hinge teist poolt ootama jääda, vaid otsida välja oma saatuselõngad ja proovida neist ikka midagi nikerdada. Ühed teatud mässajad ühes teatud laulus nõustuksid minuga kindlasti.
Müürilehe noorte filmikriitikute võistlusele, mille teemaks olid tänavu armastusfilmid, laekus 20 tööd. Arvustusi hindasid žürii esinaine Sanna Kartau, Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, PÖFF Shortsi turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Heinrich Sepp, filmirežissöör Marianne Kõrver ja eelmise aasta filmikriitikute võistluse võitja Kristin Issak.
### Response:
Arvustus. "Sinu nimi on...": me oleme kokku kootud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõppseisu vormistas taas Ondrej Palat, kes sai kirja ka kaks väravasöötu. Lisaks tegid võõrustajate eest skoori veel Pat Maroon, Nikita Kutšerov ja Steven Stamkos. Andrei Vasilevski tõrjus 34 pealeviset.
Rangersi ainsa värava viskas Artemi Panarin, Igor Šesterkin sai kirja 27 tõrjet.
Seeria on nüüd 2:2 viigis. Nelja võiduni peetava seeria viies kohtumine peetakse taas New Yorgis, kuus Tampa Bays ja seitsmes vajadusel New Yorgis. | NHL: Tampa Bay viigistas konverentsi finaalseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõppseisu vormistas taas Ondrej Palat, kes sai kirja ka kaks väravasöötu. Lisaks tegid võõrustajate eest skoori veel Pat Maroon, Nikita Kutšerov ja Steven Stamkos. Andrei Vasilevski tõrjus 34 pealeviset.
Rangersi ainsa värava viskas Artemi Panarin, Igor Šesterkin sai kirja 27 tõrjet.
Seeria on nüüd 2:2 viigis. Nelja võiduni peetava seeria viies kohtumine peetakse taas New Yorgis, kuus Tampa Bays ja seitsmes vajadusel New Yorgis.
### Response:
NHL: Tampa Bay viigistas konverentsi finaalseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kliente võtavad üle firmad, kellega Levikom on varem koostööd teinud. Näiteks saatis Levikom juuni alguses Harjumaa klientidele kirja, et nad on seoses ettevõttesse investorite kaasamisega oma tegevust ümber kujundamas. "Seetõttu loeb Levikom Teile sõlmitud liitumislepingu lõppenuks alates 5. juunist 2022. Alates 5. juunist jätkab teenuse osutamist Rednet OÜ. Teenuse osutamise üleminek toimub Teie jaoks sujuvalt, ilma tehniliste katkestusteta," seisis kliendile saadetud e-kirjas.
Redneti tegevjuhi Marko Kutseri sõnul pole Rednet Levikomiga otseselt seotud, kuid on firmale varem teenust osutanud, mille eest on Levikom nüüd võlgu.
"Teame, et Levikomil olid järjest internetilevis katkestused ja internetiteenus oli klientidel häiritud. Panime ka tähele, et nendest katkestuste piirkondadest tuli meile järjest kliente juurde. Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm pöördus meie poole ja palus abi klientidele teenuse pakkumisel. Võtsime vastu otsuse, et pakume Levikomile teenust oma internetiteenuse piirkonnas," rääkis Kutser.
Kuna Levikomil endal lülitati võlgade tõttu järjest baasvõrku välja, siis tegi Rednet enda sõnul mitu kuud tööd ja tekitas Levikomi klientidele internetiteenuse.
"Esitasime Levikomile teenuse eest kaks kuuarvet, mida nad ei tasunud. Lõpetasime siis nendega koostöö," rääkis Kutser.
Et klientide suhtes õiglaselt toimida, pakkus Rednet välja, et Levikom võiks teatada oma klientidele võimalusest soovi korral ise Rednetiga leping sõlmida.
Redneti juhi sõnul on Levikom neile senini võlgu. "Marginaalselt on tagasi makstud," nentis Kutser.
Lisaks internetiteenusele võtavad teised firmad üle ka Levikomi telekliente. Eelmisel nädalal kirjutas ERR, et hiljuti said Levikomi teleteenusest ilma jäänud kliendid pakkumise liituda Apollo TV-ga.
"Siin on tegu lihtsalt koostööga. Kuna Levikom lõpetas klientidele teenuste pakkumise, olime võimelised kiiresti reageerima ja pakkuma oma teenust ning Levikom kommunikeeris seda oma klientidele kui üht alternatiivi, kelle juurde edasi minna, et TV-teenust jätkuvalt tarbida," rääkis Apollo TV ettevõtte tegevjuht Silver Soomre.
ERR-il ei õnnestunud artikli kirjutamise ajal Levikomi juhti Peep Põldsammi telefonitsi kätte saada. Levikomi koduleht on maas.
Aasta tagasi sai pankrotiohus Levikom kohtult saneerimisloa. Ettevõtte lootus finantsseisu parandamiseks oli seotud võimaliku 5G loaga. Vaatamata Levikomi protestile pani riik enampakkumisele ainult kolm 5G luba, mis lähevad kõik suure tõenäosusega suurtele telekommunikatsioonifirmadele. | Raskustes Levikomi kliente nopivad teised firmad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kliente võtavad üle firmad, kellega Levikom on varem koostööd teinud. Näiteks saatis Levikom juuni alguses Harjumaa klientidele kirja, et nad on seoses ettevõttesse investorite kaasamisega oma tegevust ümber kujundamas. "Seetõttu loeb Levikom Teile sõlmitud liitumislepingu lõppenuks alates 5. juunist 2022. Alates 5. juunist jätkab teenuse osutamist Rednet OÜ. Teenuse osutamise üleminek toimub Teie jaoks sujuvalt, ilma tehniliste katkestusteta," seisis kliendile saadetud e-kirjas.
Redneti tegevjuhi Marko Kutseri sõnul pole Rednet Levikomiga otseselt seotud, kuid on firmale varem teenust osutanud, mille eest on Levikom nüüd võlgu.
"Teame, et Levikomil olid järjest internetilevis katkestused ja internetiteenus oli klientidel häiritud. Panime ka tähele, et nendest katkestuste piirkondadest tuli meile järjest kliente juurde. Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm pöördus meie poole ja palus abi klientidele teenuse pakkumisel. Võtsime vastu otsuse, et pakume Levikomile teenust oma internetiteenuse piirkonnas," rääkis Kutser.
Kuna Levikomil endal lülitati võlgade tõttu järjest baasvõrku välja, siis tegi Rednet enda sõnul mitu kuud tööd ja tekitas Levikomi klientidele internetiteenuse.
"Esitasime Levikomile teenuse eest kaks kuuarvet, mida nad ei tasunud. Lõpetasime siis nendega koostöö," rääkis Kutser.
Et klientide suhtes õiglaselt toimida, pakkus Rednet välja, et Levikom võiks teatada oma klientidele võimalusest soovi korral ise Rednetiga leping sõlmida.
Redneti juhi sõnul on Levikom neile senini võlgu. "Marginaalselt on tagasi makstud," nentis Kutser.
Lisaks internetiteenusele võtavad teised firmad üle ka Levikomi telekliente. Eelmisel nädalal kirjutas ERR, et hiljuti said Levikomi teleteenusest ilma jäänud kliendid pakkumise liituda Apollo TV-ga.
"Siin on tegu lihtsalt koostööga. Kuna Levikom lõpetas klientidele teenuste pakkumise, olime võimelised kiiresti reageerima ja pakkuma oma teenust ning Levikom kommunikeeris seda oma klientidele kui üht alternatiivi, kelle juurde edasi minna, et TV-teenust jätkuvalt tarbida," rääkis Apollo TV ettevõtte tegevjuht Silver Soomre.
ERR-il ei õnnestunud artikli kirjutamise ajal Levikomi juhti Peep Põldsammi telefonitsi kätte saada. Levikomi koduleht on maas.
Aasta tagasi sai pankrotiohus Levikom kohtult saneerimisloa. Ettevõtte lootus finantsseisu parandamiseks oli seotud võimaliku 5G loaga. Vaatamata Levikomi protestile pani riik enampakkumisele ainult kolm 5G luba, mis lähevad kõik suure tõenäosusega suurtele telekommunikatsioonifirmadele.
### Response:
Raskustes Levikomi kliente nopivad teised firmad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 50 aastat tagasi teatas tollane Ameerika Ühendriikide rahandusminister John Connally, et "dollar on USA valuuta, kuid teiste inimeste mure". Tollal tahtis USA dollarit nõrgana hoida, mis sundis teisi riike oma valuutat ümber hindama. Praegu on olukord vastupidine – USA dollar on 20 aasta kõrgeima väärtusega, mis tekitab probleeme kõigile, kes peavad kauba ostmiseks kasutama dollarit. Kõige olulisem dollaritega arveldatud kaup maailmas on toornafta, mistõttu nimetatakse USA dollarit tihti naftadollariks.
Tavaliselt on tugev dollar tähendanud tarbekaupade odavnemist, mis on olnud kasulik seaduspärasus vaesematele riikidele. Praegu aga on tõusnud nii toornafta hind kui ka dollari väärtus. Toornafta hind on aastaga pea 70 protsenti tõusnud ja naftabarrel maksab praegu umbes 120 dollarit. Samal ajal on dollar tõusnud väärtuses 10 protsenti. See on tekitanud makseraskuseid paljudele naftat importivatele riikidele, eriti Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Aasias.
Lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel on praegu eriti ilmne, ütles toorainete ostu-müügiga tegelev Vitol grupi Aasia suuna juht Mike Muller. Isegi Euroopa riigid ja Jaapan, mis suudavad kõrgemaid hindu maksta kohalikus valuutas, kannatavad tugeva inflatsiooni käes.
Kuigi Brenti toornafta hind on viiendiku võrra madalam kui 2008 tipuhindade ajal, on paljude riikide jaoks nafta hind meeletult tõusnud. India näiteks maksab India ruupia väärtuse langemise tõttu nafta eest praegu 45 protsenti rohkem kui 14 aastat tagasi. Eurotsoonis maksab naftabarrel keskmiselt 111 eurot võrrelduna 93,5 euroga, mis maksti naftabarreli eest 2008. aasta juulis. Sarnane probleem on Ühendkuningriigil – praegu makstakse Brent toornafta barreli eest 95 naela, kuid 2008 oli see 74 naela. Goldman Sachsi analüütikute sõnul lisab tugev dollar keskmiselt 20 dollarit naftabarreli hinnale juurde kui arvestada hind ümber kohalikesse valuutadesse.
Naftakauplejad eeldavad, et nafta hinna pidev tõus tingib millalgi naftatoodete tarbimise vähenemise. Siiski pole seda praegu veel näha ning nõudlus toornafta järele püsib kindel. | Tugev dollar on osaliselt süüdi nafta hinna tõusus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
50 aastat tagasi teatas tollane Ameerika Ühendriikide rahandusminister John Connally, et "dollar on USA valuuta, kuid teiste inimeste mure". Tollal tahtis USA dollarit nõrgana hoida, mis sundis teisi riike oma valuutat ümber hindama. Praegu on olukord vastupidine – USA dollar on 20 aasta kõrgeima väärtusega, mis tekitab probleeme kõigile, kes peavad kauba ostmiseks kasutama dollarit. Kõige olulisem dollaritega arveldatud kaup maailmas on toornafta, mistõttu nimetatakse USA dollarit tihti naftadollariks.
Tavaliselt on tugev dollar tähendanud tarbekaupade odavnemist, mis on olnud kasulik seaduspärasus vaesematele riikidele. Praegu aga on tõusnud nii toornafta hind kui ka dollari väärtus. Toornafta hind on aastaga pea 70 protsenti tõusnud ja naftabarrel maksab praegu umbes 120 dollarit. Samal ajal on dollar tõusnud väärtuses 10 protsenti. See on tekitanud makseraskuseid paljudele naftat importivatele riikidele, eriti Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Aasias.
Lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel on praegu eriti ilmne, ütles toorainete ostu-müügiga tegelev Vitol grupi Aasia suuna juht Mike Muller. Isegi Euroopa riigid ja Jaapan, mis suudavad kõrgemaid hindu maksta kohalikus valuutas, kannatavad tugeva inflatsiooni käes.
Kuigi Brenti toornafta hind on viiendiku võrra madalam kui 2008 tipuhindade ajal, on paljude riikide jaoks nafta hind meeletult tõusnud. India näiteks maksab India ruupia väärtuse langemise tõttu nafta eest praegu 45 protsenti rohkem kui 14 aastat tagasi. Eurotsoonis maksab naftabarrel keskmiselt 111 eurot võrrelduna 93,5 euroga, mis maksti naftabarreli eest 2008. aasta juulis. Sarnane probleem on Ühendkuningriigil – praegu makstakse Brent toornafta barreli eest 95 naela, kuid 2008 oli see 74 naela. Goldman Sachsi analüütikute sõnul lisab tugev dollar keskmiselt 20 dollarit naftabarreli hinnale juurde kui arvestada hind ümber kohalikesse valuutadesse.
Naftakauplejad eeldavad, et nafta hinna pidev tõus tingib millalgi naftatoodete tarbimise vähenemise. Siiski pole seda praegu veel näha ning nõudlus toornafta järele püsib kindel.
### Response:
Tugev dollar on osaliselt süüdi nafta hinna tõusus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Bullet Traini" peaosas mängib Brad Pitt kogenud palgamõrvarit, kes läheb Jaapani kiirrongi missiooni täitma, kus on omakorda veel mitu palgamõrvarit sarnasest ülesannet läbi viimas.
Linateoses astuvad üles veel sellised staarid nagu Benito A Martinez Ocasio ehk Bad Bunny ja Sandra Bullock.
"Bullet train" põhineb Kõtarõ Isaka samanimelisel romaanil.
Vaata filmi uut treilerit siit:
"Bullet train" esilinastub 5. augustil. | Märulipõnevik "Bullet train" avaldas uue treileri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Bullet Traini" peaosas mängib Brad Pitt kogenud palgamõrvarit, kes läheb Jaapani kiirrongi missiooni täitma, kus on omakorda veel mitu palgamõrvarit sarnasest ülesannet läbi viimas.
Linateoses astuvad üles veel sellised staarid nagu Benito A Martinez Ocasio ehk Bad Bunny ja Sandra Bullock.
"Bullet train" põhineb Kõtarõ Isaka samanimelisel romaanil.
Vaata filmi uut treilerit siit:
"Bullet train" esilinastub 5. augustil.
### Response:
Märulipõnevik "Bullet train" avaldas uue treileri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vladimir Putini Venemaa ideoloogia tugineb suures osas vanale tsaariaegsele raudvarale, mida võib võtta kokku kolme sõnaga – самодержавие, православие ja народность (loe: tsaar, õigeusk ja rahvuslus/isamaa).
Nikolai I valitsuse minister Krahv Sergei Uvarov (1786–1855) töötas välja ametliku rahvusluse teooria (Теория официальной народности). Selle teooria põhituum on, et Venemaa on eriline riik ja seal elab eriline rahvas, mis erineb Euroopast, ja ainult Venemaal valitseb õige kord, mis vastab religiooni nõuetele ja poliitilise tarkusele.
Üks moodsa Venemaa ideolooge parempoolne mõtleja ja ideoloog Aleksandr Dugin sõnastas, et Ameerika Ühendriigid ja lääne vabadused ja väärtused ei ole universaalsed, sest teistel rahvastel võivad olla teistsugused väärtused. Venemaa ei ole Euroopa riik, Venemaa on Euraasia tsivilisatsioon. "Me seisime oma huvide eest Gruusias ja see tähendab, et me oleme tugevad," kirjutas Dugin pärast sõda Gruusias.
Putini Venemaa uue ideoloogia sõnastas Vene presidendi ülesandel teadlastest, eriteenistuste ja õigeusu kiriku esindajatest moodustatud töögrupi koostatud ja aastatel 2005–2009 ilmunud raamatusari "Projekt Venemaa", mida on hakatud Venemaal ja ka mujal kutsuma Putini Venemaa doktriiniks. Esitame mõned väljavõtted sellest.
"Me oleme kapitalismi agoonia tunnistajateks. Saavutanud oma loogilise kõrgseisu 1980.–2000. aastatel, on ta suremas. Ta on oma aja ära elanud ja ei suuda inimkonnale enam midagi pakkuda. /…/ Miski pole selles ilmas igavene, nüüd on kapitalismi kord.". /…/ "On aeg sirutada tiivad ja minna üle ajaloolisele vastupealetungile. /…/ Venemaa vajab programmi uue maailma loomiseks.". /…/
"Välismaailm on teinud kõikvõimaliku, et ümbritseda Venemaa temale vaenulike režiimidega ja jätkusuutmatute "oranži värvi" riikidega. /…/ Ees on juba selgelt nähtav moment, kui kõige metsikuma ja halastamatuma, alatu ja amoraalse maailma kolmanda psühholoogilise sõja algatajad /…/ maksavad Venemaale tekitatud piinade eest, kõikide sündimata jäänud laste eest."
"Vene mõju taastamine naaberriikides eeldab läbimõeldud, laiaulatuslikku ja mitmekesist infopoliitikat. Väikest osa nende ühiskonnast kaasavatest sporaadilistest, vene keele kaitseks läbiviidavatest kampaaniatest tuleb minna üle pidevale, läbimõeldud ja sihipärasele vene kultuuri ekspansioonile naaberriikidesse, eelkõige massmeedia abil." /…/
"Uue infopoliitika suurimaks ülesandeks on naaberriikides elavate vene keele ja kultuuri kandjate võõrdumine Venemaa elust." /…/ "Endiste NSV Liidu vabariikide Venemaale lähenemise stimuleerimine ei saa toimuda ainult majanduslike vahenditega /…/
Venemaa peab pidevalt, aktiivselt ja leidlikult veenma mitte ainult poliitilist establišmenti, vaid ka post-nõukogude riikide rahvaid liitumise eelistest." /…/ "Vabatahtlikult endale venevastase mõjuagentuuri rolli võtnud eliite, ehk kolmandasse kategooriasse kuuluvate Gruusia ja Eesti valitsevat poliitilist establišmenti võib õigusega nimetada "okupatsioonivalitsusteks"; vastavalt sellele on kohane nende riikide opositsioonilise avalikkuse ülesannet väljendada sõnaga "dekoloniseerimine"."
Programmiline "Uus vene doktriin" püstitab Venemaale kaks strateegilist ülesannet. Neist lähimaks eesmärgiks on taastada mitte Nõukogude Liit vaid Venemaa impeerium, mille koosseisu kuulusid ka Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Soome.
Venemaa strateegiline lõppeesmärk on sõna-sõnalt raamatus "Новая Русская Доктрина. Пора расправить крылья" (2009, Aeg sirutada tiivad) järgmine: "Kui USA ainult imiteerib ja sisuliselt labastab globaalse administraatori rolli, siis Venemaale kuulub see roll õigusega. Nüüd peab ta seda kinnitama, asudes selle täitmisele."
Tšetšeenia sõdade õppetunnid
Putini režiim jõudis selle ambitsioonika eesmärgi juurde läbi valusate kaotuste Tšetšeenias, läbi alanduse ja identiteediotsingute. Kommunismiideaal, millega tervet Nõukogude Liitu seitse aastakümmet hullutati, oli koos kurjuse impeeriumiga 1991. aastal kokku varisenud ja kümned miljonid inimesed kaotasid pidepunkti, tajudes, et nad olid vales ja valesti elanud.
Kreml proovis küll taasluua vene identiteeti presidendi, isamaa ja õigeusu ümber, aga see ei hakanud tööle. Kommunistide ateistlik kasvatustöö oli olnud tõhus. Föderatsiooni kooshoidmine oli üha vaevanõudvam, sest okupeeritud iseseisvate riikide ja endiste liiduvabariikide eeskujul ihkasid "föderatsiooni subjektid" ehk siis väikerahvad oma riiki.
Esimese Tšetšeenia sõja (1994–1996) kangelane oli kindlasti mitte president kindralmajor Džohhar Dudajev, polkovnik Aslan Mashadov või sõjapealik Šamil Bassajev, vaid hoopis Movladi Udugov. Kõneisikuna alustanud Movladi Udugovil õnnestus luua tšetšeenidest kuvand kui väikesest iidsete traditsioonidega ja vabadust armastavast rahvast, kes on sunnitud kurjuse impeeriumi vastu võitlema.
Narratiiv vabadusihast ning moodsast Taaveti ja Koljati vastasseisust ei jätnud vaba maailma külmaks. Tšetšeenid tootsid vastase demoraliseerimiseks õudseid kaadreid pealinna Groznõi varemetest, põlenud Vene tankistide moonutatud surnukehadest ja tapetud tsiviilelanikest. Vene ohvitserid keeldusid oma rahva vastu sõdimast ning sõduriemade komiteed otsisid oma poegade surnukehi ja nõudsid häälekalt sõja lõpetamist. Maailma sõjareporterid kajastasid sõda emotsionaalselt ja kohapealt.
Esimene sõda lõppes vaherahuga – 1997. aastal sõlmitud Hassavjurti rahuga viis Venemaa oma väed Tšetšeenia aladelt välja.
Mittesõjaliste meetmete roll riikidevahelise konflikti lahendamisel. Konflikti arengu peamised etapid (staadiumid). Autor/allikas: Gerassimov, V. (OS-mil.ru)
Venemaa Föderatsiooni kindralstaabi polkovnikud ja kindralid õppisid sellest kibedast kogemusest. Tšetšeeni sõjapealikud aeti raha ja meelitustega omavahel tülli. Pärast elumajade õhkimist Venemaal, mida oli Kremlil vaja uue sõja alustamise ajendiks, asuti looma kuvandit väikesest vabadustarmastavast tšetšeeni rahvast kui terroristlikust rahvast.
Kuigi terve rahvas ei saa olla põhimõtteliselt terroristlik, õnnestus Kremlil säärase kuvandi loomine suures plaanis vägagi tõhusalt. Kõigepealt ümbritseti Tšetšeenia kordoniga sel moel, et Moskva kontrollis kogu liikumist Tšetšeeniasse ja välja. Ajakirjanikud olid võetud kontrolli alla ja välisajakirjanikele lavastati meediasündmusi ning intervjuusid. Vene eriteenistused kasutasid aktiivmeetmeid ja provokatsioone, Tšetšeenia juhid tapeti järjekindlalt erioperatsioonide käigus.
Tšetšeenia infoministriks ja peaministri asetäitjaks tõusnud Movladi Udugovi kanaliks vaba maailma informeerimiseks jäi Kavkaz Tsentr (kavkaz.org), mida Vene eriteenistused järjekindlalt digiruumis maha jooksid ning seega see kanal marginaaliseerus Kremli massiivses infovoos ning diplomaatilises tegevuses.
Kreml oli võtnud informatsiooni lahinguruumis initsiatiivi ja 1999. aastal alanud Teine Tšetšeenia sõda lõppes vähem kui aastaga võimuvahetusega Groznõis, kui Kreml tegi tehingu Kadõrovite klanniga. Kogu Kaukaasia oli sissidest puhastatud kevadeks 2009. Pikas plaanis Kreml muidugi kaotas, sest Tšetšeeniat valitseb autoritaarne juht, lähtudes šariaadist ning Moskva rolliks on vaid Kadõrovi rahastamine.
2008. aastal alustatud Gruusia sõjas sai Venemaa Föderatsioon mainekujunduslikult lüüa, kuigi vale Gruusia sõjaväe tapetud 2000–3000 tsiviilelanikust elab internetiavarustes oma elu. Kreml saavutas oma strateegilised eesmärgid – valitsusevahetuse Gruusias; liitumine NATO ja Euroopa Liiduga ei ole nähtavas tulevikus poliitilistel põhjustel võimalik ning kolmandik Gruusia territooriumist on okupeeritud ehk siis tulemuseks on järjekordne külmutatud konflikt.
2009. aastal alanud Araabia kevad ja taustal hoogu koguvad värvilised revolutsioonid tegid Kremli võimuvertikaali väga murelikuks. Putini ning tema lähemate seltsimeeste jaoks on võimalik võimuvahetus Kremlis sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus.
Vene uus sõjaline doktriin
Veebruaris 2013 avaldas väljaanne Voenno Promõšlennõi Kurjer VF kindralstaabi ülema kindral Valeri Gerassimovi ettekande, mida hakati nimetama Gerassimovi doktriiniks (Gerassimov 2013). Tegelikul ei ole see muidugi doktriin, vaid Vene kindralstaabi arusaamine moodsat sõjast.
Vene mõtlemises ei ole kunagi olnud rahuaega, sest riikidel on huvid ja riigid on kogu aeg sõjas. Isegi maaväe lahingumäärustikus on kaitse vaid faas rünnakuks valmistumisel.
Vene sõjalise mõtte edasiarendus leidis, et 21. sajandil on kindlad piirid sõja ja rahu vahel kadumas. Sõdu enam ei kuulutata; need algavad ja jätkuvad võõraste mallide järgi. Sõjareeglid on muutunud. Mittesõjaliste või laiapindsete strateegiliste eesmärkide saavutamise vahendite roll on kasvanud ja paljudel juhtudel ületavad need oma tõhususes sõjalise võime.
Konflikti fookus on muutunud poliitiliste, majanduslike, info, humanitaar- ja muude mittesõjaliste meetmete laialdase kasutamise suunas, mida rakendatakse kooskõlas elanikkonna protestipotentsiaaliga. Kogu konfliktist moodustavad sõjalised meetmed vaid neljandiku tööriistakastist, diplomaatilis-poliitiliste, majanduslike ning info- ja mõjutusmeetmete kõrval.
Kõike seda täiendavad varjatud sõjalised vahendid, sealhulgas infosõja ja erivägede tegevused. Vägede kasutamist, sageli rahuvalve ja kriisireguleerimise maski all kasutatakse ainult teatud etapis, eelkõige konflikti lõpliku edu saavutamiseks. Infosõda (informatsionnoe protivoborstvo) avab laia asümmeetrilise ruumi vaenlase võitluspotentsiaali vähendamiseks ning katab kogu konflikti alates eskalatsioonist kuni de-eskalatsioonini. Nullfaasi ei ole, riigid on pidevas (info)konfliktis.
"Venemaa Föderatsiooni uue ja agressiivse strateegia rakendamine kujutas endast otsest ohtu NATO-le."
Välja töötatud mõttemudelit rakendas Kreml oskuslikult Krimmi okupeerimisel ja annekteerimisel ning hiljem uut tüüpi sõjas Donbassis. See oli lääne jaoks järjekordne strateegiline üllatus, sest sõja ideed oli muudetud. Venemaa Föderatsiooni uue ja agressiivse strateegia rakendamine kujutas endast otsest ohtu NATO-le, kuna uus lähenemine vältis päästikuid, mis olid vajalikud NATO artikli 5 rakendamiseks.
Venemaa suutis Ukraina piiridele paigutada 72 tunni jooksul 40 000 sõdurit, rakendas majandussurve, tekitas infosegaduse, eitas kõige kõrgemal poliitilisel tasemel oma sõjalist tegevust Krimmis ja Ida-Ukrainas (strategitšeskaja maskirovka) ning jätkas varjatult sõdimist. Kreml saavutas lühikeses perspektiivis selle, et Ukraina ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga tundus olevat nähtavas tulevikus reaalpoliitiliselt võimatu, sest riigid olid sõjas.
25. detsembril 2014 kirjutas Putin alla Venemaa Föderatsiooni sõjalisele doktriinile, mis võtab kokku õppetunnid kolmest sõjalisest kampaaniast. Selles doktriinis esitab Venemaa ainsa riigina maailmas väljakutse NATO-le ja USAle, kirjeldades NATO olemasolu ohuna Venemaa julgeolekule. (Voennaya Doktrina 2014)
Venemaa Föderatsiooni sõjaline doktriin loetleb ühe välise sõjalise riskina info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist sõjalis-poliitilistel eesmärkidel, et võtta meetmeid, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, olles suunatud suveräänsuse, poliitilise sõltumatuse, riikide territoriaalse terviklikkuse vastu ja ohustades rahvusvahelist rahu, julgeolekut, ülemaailmset ja piirkondlikku stabiilsust.
Sisemise riskina näeb Kreml nn õõnestavat teabetegevust elanikkonna, eriti riigi noorte kodanike vastu, mille eesmärk on õõnestada kodumaa kaitsmisega seotud ajaloolisi, vaimseid ja isamaalisi traditsioone. Kui Venemaa näeb seda kõike julgeolekuriskina, siis ilmselgelt on need suunad tähtsad Kremli enda väljapoole suunatud tegevustes.
Kui sõnast ja kaamerast saab relv
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles märtsis 2015: "Kätte on jõudnud päev, mil me kõik peame tunnistama, et sõnast, kaamerast, fotost, internetist ja informatsioonist üldisemalt on saanud järjekordne relvaliik, veel üks relvajõudude komponent. Seda relva saab kasutada heal ja kurjal eesmärgil. See on relv, millel oli roll meie riigi ajaloo erinevates sündmustes, nii meie kaotustes kui ka võitudes".
Putini Venemaa juhtkond käsitleb ajakirjandust relvasüsteemina, mille eesmärkideks on tinistada ära oma rahvas, külvata segadust ja valeinformatsiooni ning mõjutada meie elanikkonda ja lõhkuda moraali – ning just sel eesmärgil on loodud telekanalid RT ning Sputnik.
RT peatoimetaja Margarita Simonjan ütleb intervjuus avameelselt, et RT ülesanne on pidada infosõda ja kasutab läbivalt julgeolekupoliitilist terminit informatsionnoe protivoborstvo.
Venemaal ei ole sõltumatut ajakirjandust ega sõnavabadust. Vaba ajakirjanduse mahasurumise esimeseks nähtavaks märgiks oli saatejuhi ja teleprodutsendi Vladislav Listjevi mõrvamine 1. märtsil 1995 Moskvas.
Hiljem on jõuametkonnad ehk siloviki kruvisid kinni keeranud, Kremlile lähedal seisvad suurfirmad ja oligarhid on neid ajakirjanduse üle kontrolli saavutamiseks lihtsalt kokku ostnud. Pärast laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse sel aastal sulges Kreml ka suhteliselt liberaalsena tundunud Ehho Maskvõ ja Novaja Gazeta.
Venemaa harjutab infooperatsioone järjekindlalt regulaarsetel suurõppustel ühendoperatsioonide võtmekomponendina. "Põhimõtteliselt on infooperatsioonid samaväärsed tule ja manöövriga. Infooperatsioonid võivad lahingutegevuse teatud etapil isegi domineerida. Kõiki neid küsimusi harjutati õppustel Kavkaz 2016," ütles kindral Valeri Gerassimov 14. septembril 2016 pärast suurõppust.
Kremli propagandistlikud arutlused ja sõnavara leiavad tee läbi vandenõuteooriate ja kõlakodade meie inimeste peadesse. Kui Putini režiim ei suuda oma sõnumit läbi suruda, üritatakse eksitamiseks ja suunamiseks tekitada informatiivset udu, kus keegi ei saa enam aru olukorrast ega usu fakte. Usaldamatuse udus on lihtne saada "kasulikuks idioodiks" ja Kremli tööriistaks.
Putin ei talu üksmeelt, solidaarsust ja koostööd. Kremli eesmärk on leida üles praod ja suurendada need ületamatuteks lõhedeks. Kolmeks peamiseks sihtmärgiks on sõnavabadus, demokraatlik riigikorraldus ja õiguskord.
Sõnavabadust lõhub Venemaa klassikalise ajakirjanduse usaldusväärsuse lõhkumise kaudu. Ajakirjandust sildistatakse viisil, et ajakirjandus on ära ostetud või et on valitsuse niinimetatud õukonnameedia. Samal ajal luuakse ajakirjanduselaadseid tooteid, mis näevad välja nagu meedia, aga mis ei järgi vaba ajakirjanduse põhimõtteid, vaid on pigem relvasüsteemid eesmärgiga levitada valeinformatsiooni ja mõjutada.
Demokraatiat õõnestab Putini režiim valimistesse sekkudes ja valimiste usaldusväärsust kahtluse alla pannes. Venemaa on sekkunud või üritanud sekkuda Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Saksamaa valimistesse, Kataloonia ja Brexiti referendumitesse.
Ainuüksi teadmine, et Venemaa on sekkunud Ameerika Ühendriikide presidendivalimistesse mõjub juba hirmutavalt võtmes, et kui te meid ei austa, siis me sokutame teile presidendiks mõne veidriku.
Õiguskorda ja seaduskuulekust murendab Venemaa peamiselt läbi äri. Nordstream ei too Euroopasse mitte ainult sõltuvust odavana tunduvast vene gaasist, vaid peamiselt ikka korruptsiooni.
Venemaa ründab liitlasi ja ühiskonda siduvaid, tavaliselt rahvusvahelistes lepetes või põhiseadustes sõnastatud väärtusi.
Strateegilisel tasandi on Putini Venemaa eesmärk lõhede tekitamine rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitlasriikide vahele nagu näiteks ÜRO, Euroopa Liit ja NATO. Soovitud tulem on koosmeele ja koostegevusvõime lõhkumine ning otsustusprotsessi aeglustamine või isegi selle võimatuks tegemine.
Operatiivtasandil on eesmärgiks lõhede tekitamine konkreetses sõjateatris või regioonis asuvate riikide vahel või elanikkonna lõhestamine sihikule võetud riigis või piirkonnas. Elanikkonna lõhestamise, või siis "inimmaastiku kujundamise", eesmärk on külvata usaldamatust riigi juhtkonna, riigiaparaadi ning tavaelanike vahel. Ei ole oluline, keda ja kuidas vastandada, kas noored-vanad, mehed-naised, luterlased-õigeusklikud, tatarlased-venelased, konservatiivid-liberaalid, peaasi et õnnestuks vastandada ja konflikti õhutada.
Eestis on õnnestunud inimesed tänavale tuua näiteks II maailmasõja ajaloo võltsimisega ning aruteluga kooseluseaduse üle. GRU ehk sõjaväeluure peavalitsuse 12. direktoraadi sõjaväeosa 54 777 tuntud ka kui 72. eriteenistuse keskuse ohvitserid on olnud väga edukad, külvates üleilmselt COVID-19 kohta käivat ja vaktsineerimisevastast desinformatsiooni.
Taktikalisel tasandil toetatakse lahingutegevust mõnes konkreetses riigis, nagu näiteks Ukrainas praegu.
Tundus, et Vene kindrastaap oli õppinud kogemustest ja arendas hoogsalt edasi sõjapidamist info- või siis tunnetuslikus lahinguruumis, sest see oli olnud siiamaani väga edukas.
"Infodomeen, millel pole selgelt määratletud rahvusvahelist piiri, annab võimaluse kaugeleulatuvateks varjatud tegevuseks mitte ainult kriitiliselt olulise info infrastruktuuri, vaid ka riigi elanikkonna suhtes, mõjutades otseselt riigi julgeolekuolukorda. Just seepärast on sõjateaduse kõige olulisem ülesanne töötada infosõja tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustega," rõhutas kindral Valeri Gerassimov 2019. aastal oma kõnes sõjateadlastele (Gerassimov 2019).
Venemaa oli omandanud tunnetuslikus lahinguruumis tegutsemise vilumuse ja enesekindluse. Putini Venemaa kasutas valetamist, desinformatsiooni, naeruvääristamist, demagoogiat ja hirmutamist üsnagi tõhusalt.
Ukraina strateegiline kommunikatsioon
Pärast massiivset valearvestust ja sellele järgnenud sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 tabas Kremlit informatsiooniline šokk. Mitte miski ei läinud nii, nagu Kreml oli ette kujutanud. Venemaa infosõdalased osutusid haledateks amatöörideks, eriti võrreldes innovaatiliste ukrainlastega. Tõenäoliselt oli suur osa Kremli mõjutustegevuseks planeeritud rahast lihtlabaselt ära varastatud ja juhtidele tavapärase vene käitumismustri järgi valetatud, et kõik on kõige paremas korras.
Ukrainlased olid kaheksa aastaga alates Krimmi annekteerimisest ja sõjast Donbassis analüüsinud, õppinud ja teinud ettevalmistusi. Ukraina oli välja lülitanud Kremli relvasüsteemid, mis maskeerisid end ajakirjanduseks. Ukraina oli end lahti ühendanud vene mobiilivõrkudest.
Ukraina haaras sõja esimestest tundidest inforuumis initsiatiivi. Ukraina tegi põhimõtteliselt sedasama, mida tegid tšetšeenid Esimeses Tšetšeeni sõjas. Ukraina jutustas vanatestamentlikku lugu Taavetist ja Koljatist.
Ukraina strateegiline kommunikatsioon on riigi ja riigikaitse juhtimise lahutamatu komponent, eeskujulikult planeeritud, tõhusalt koordineeritud ning sujuvalt kohanev vastavalt olukorra dünaamikale. Ukraina sõnum oli lihtne: me võitleme igal juhul, me ei anna alla, me võidame niikuinii. Venelased on okupandid ja orkid (teate küll seda Tolkieni muinasjuttu Sõrmuste vennaskonnast), keda on palju, kes on tugevad ja rumalad, aga keda on lihtne hävitada.
Ukraina näitas oma sõdurite kangelaslikkust, ukraina rahva toetust ja kindlameelsust, dokumenteeris venelaste sõjakuritegusid, ning näitas Vene vägede halba juhtimist, viletsat varustamist ja naeruvääristas vene relvasüsteeme, millele maailmas vene infosõdalaste väitel analooge ei ole.
Ukraina tagab oma vägede operatsioonide julgeolekut väga tähelepanelikult. Kujutisi purustatud Ukraina lahingutehnikast, langenutest ja äratuntavalt Ukraina positsioonidest ega välikindlustustest internetist põhimõtteliselt ei leia. Üks tööõnnetus ühel tiktokkeril juhtus, kui ta esines live 'is Ukraina mitmelasuliste raketiheitjate ees, mis said üsna kohe vene raketilöögi, tiktokker arreteeriti süüdistusega riigireetmises.
Avalike allikate põhjal on võimatu aru saada Ukraina operatiivkavadest ja sõjaplaanidest laiemalt ning see näitab ilmekalt kommunikatsioonidistsipliini. Ukraina kasutab sotsiaalmeediat oskuslikult oma rahva vastupanu juhtimiseks. Ukraina kaotuste üldarve me ei tea, ainus mida president Zelenski on öelnud, et mai viimasel dekaadil võib Ukraina kaotuste suurus Donbassi raevukates kaitselahingutes küündida 50–100 võitlejani päevas.
Seevastu Vene agressori kaotused loetakse kokku regulaarselt, iga päev. Ukraina esitatud numbreid ja kommunikatsiooni võib laias plaanis usaldada, sest Ukraina ei saa riskida valetamisega. Ukraina peab vastanduma valelikule Venemaale.
Erinevalt Esimesest Tšetšeeni sõjast ei ole ukrainlastel õnnestunud õhutada vene sõduriemasid avaldama Putini valitsusele survet sõdureid koju tagasi tooma, ehkki Ukraina on teinud mitu kampaaniat.
Ühes kampaanias kutsuti vene emasid üles oma vangistatud poegadele Ukrainasse järele tulema ja teises soovitati internetiplatvormi kaudu otsida omasid Ukrainast. Elavaid või surnuid. Venemaa on oma inforuumi sisuliselt muust maailmast ära lõiganud ja tõrjub järjekindlalt võimalusi suhelda oma elanikega otse.
Ukraina töötab kolme peamise suunaga, millel on alasihtgrupid. Esiteks, oma elanikele antakse juhiseid, hoitakse üleval moraali ja näidatakse, et üleskiidetud Vene vägesid on võimalik hävitada.
Teiseks, Putini Venemaad ja okupantide liitlasi heidutatakse stiilis, et ärge tulge Ukrainasse sõdima, me hävitame teid niikuinii ära või viime sõjakuritegude eest Haagi kohtusse. Kolmandaks, vabale läänemaailmale näidatakse purustusi ja dokumenteeritud venelaste sõjakuritegusid eesmärgiga saada demokraatlikele väärtusele ja inimõigustele rõhudes lääne poliitilist, majanduslikku ja sõjalist abi.
President Zelenski ja propaganda teistes riikides
Hiina diplomaadid, valitsusasutused ja Hiina riikliku kontrolli all olevad meediad on kasutanud sõda võimalusena levitada Ameerika-vastast propagandat ning on võimendanud Venemaa loodud vandenõuteooriaid, näiteks valeväiteid, et Ukraina tervishoiuasutused on "USA salajased biolaborid". Selliseid vandenõuteooriaid on propageerinud ka Kuuba riigimeedia. (Wilner et al. 2022)
Venemaa sõjavalesid on korranud ka teiste riikide, näiteks Serbia ja Iraani riikliku kontrolli all olevad väljaanded. Iraanis kritiseeris riigimeedia Suurbritannia saatkonda Teheranis pärast seda, kui see heiskas Ukraina toetuseks Ukraina lipu. Iraani režiimimeelne meedia on Sputniku teateid aktiivselt uuesti avaldanud. Ladina-Ameerikas on RT Actualidad populaarne kanal, mis on levitanud desinformatsiooni sõja kohta.
Vietnami võimud on andnud ajakirjanikele korralduse mitte kasutada sõna "invasioon" ja minimeerida sõja kajastamist. Lõuna-Aafrika Vabariigis avaldas valitsev Aafrika Rahvuskongress oma iganädalases uudiskirjas ANC Today artikli, milles kinnitas arvamust, et Venemaa on tunginud Ukrainasse, et seda denatsifitseerida.
Püstijalakoomiku minevikuga president Volodõmõr Zelenskiga on ukrainlastel metsikult vedanud. Zelenskist sai loetud päevade, kui mitte tundidega sõjaaja juht, kelle ümber koondus kogu Ukraina rahvas.
Kunagise meelelahutajana tajub Zelenski väga hästi, millised on auditooriumi ootused, mis on õhus, tunneb auditooriumit ja sihtgruppe ning leiab võimalused pöörata ootamatud olukorrad võiduks. Ta valdab meisterlikult sotsiaalmeedia ja nutitelefoni võimalusi ning suudab edastada sõnumid lihtsalt ja arusaadavalt.
Zelenski kõned ja tsitaadid levivad üle maailma ja hoiavad üleval ukrainlaste võitlusmoraali. Kaks Zelenski kõnede kogumikku on juba raamatutena kirjastatud. Lugu kurjusega võitlevast kangelasest nagu näiteks Gilgameš või Luke Skywalker on iidne ja üldinimlik. Zelenski on seda lugu meisterlikult jutustanud, kandes fliisi ja rohelist sõjaväe T-särki viitega "Star Warsile".
Ta on palunud kirglikult oma rahvale abi, pidades tuliseid virtuaalseid kõnesid Kanada, Ühendkuningriigi, Iisraeli ja Euroopa Liidu parlamentidele, samuti USA Kongressi ühisistungile. Iga kord on ta leidnud töötava emotsiooni ja õige sõnastuse, mis just seda esinduskogu kõige paremini kõnetab. Seadustandev võim on tervitanud teda alati pärast esinemist seistes, aplausiga.
Zelenski on rääkinud vene rahvaga otse oma emakeeles, vene keeles. Ka vene keeles positsioneeris ta end 3. märtsil "naabriks" ja "tavaliseks selliks", tögades Putinit selle eest, et too võttis oma külastajaid vastu erakordselt pika laua taga: "Tule istu minu juurde! Ainult mitte 30 meetri kaugusele nagu Macroni ja Scholziga. /…/ ma olen su naaber. /…/ Mida sa kardad?" ütles Zelenski.
Putini varasemad palja ülakehaga fotod püüdsid näidata teda tugeva ja meheliku juhina. Pildid nooremast Zelenskist, kes kannab kuulivesti ja joob teed koos Ukraina sõduritega, olid teravas kontrastis rokokoo stiilis Putinist toodetud uudistega. (Bump 2022)
"Zelenski igapäevased videopöördumised ja telefoniklipid täidavad kindlat eesmärki anda lakooniline sõnum tervele maailmale ja hoida oma rahva moraali."
Ukraina meedia on olnud eriti nutikas oma presidendi Volodmõr Zelenski sõnumite võimendamisel. Tema lause "Pakkuge mulle laskemoona, mitte võimalust põgeneda" võib konkureerida vabalt Winston Churchilli või Theodore Roosevelti tsitaatidega. Zelenski igapäevased videopöördumised ja telefoniklipid täidavad kindlat eesmärki anda lakooniline sõnum tervele maailmale ja hoida oma rahva moraali, otsekui öeldes: ma olen siin, me oleme koos, ükskord me võidame niikuinii.
Zelenski nõuniku Oleksi Arestovõtši igaõhtused mahlakad selgitused Mark Feigini Youtube'i kanalil kümnetele tuhande televaatajatele kannavad selget eesmärki saata sõnum, mida Ukraina juhtkonnal ametlikult justkui ei sobi öelda, lobedamas vormis ja spekuleerida eesmärgiga protsesse mõjutada. Arestovõtši taust sõjaväeluure analüütiku ja kunagise näitlejana on andud talle suurepärased oskused ning enesekindluse suure auditooriumi hoidmiseks.
Ukraina narratiiv
Ukraina on strateegiliselt läbi mõelnud rohujuure tasandi kommunikatsiooni ja mobiliseerinud sotsiaalmeediasse tuhandeid vabatahtlikke ning pannud ukrainlased terves laias maailmas ühise võrgustikuna toimima, selleks et saavutada inforuumis ülekaal ja strateegiline efekt.
Ukraina ametlikud sotsiaalmeediakontod mobiliseerivad elanikkonda, jagades infot, aga ka juhised vägivallatuks ja ka relvastutud vastupanuks. Aktivistid jagavad reaalajas teavet sissetungi ja vene vägede tegevuse kohta ning võitlevad raevukalt Vene infosõjaga üleilmses ruumis.
Ukraina on andnud somes juhiseid, kuidas varjuda, evakueeruda, Molotovi kokteile kokku segada, kuidas vene relvastust ja tehnikat ära tunda. Samas jagas Ukraina kindralstaap juhised, kuidas ja milliseid vene väe võimed rünnata. Alguses olid selleks varustuse ja kütuseveokid, mõned nädalad hiljem elektroonilise sõja masinad ja radarid.
Meediaanalüütikud on rõhutanud Ukraina metoodilist lähemist ja järjekindlust. Varem oponentide pilkamises osav olnud Venemaa on meemide sõja Ukrainas selgelt kaotanud.
Ukrainlased ütlevad, et meemid on aidanud neil ebakindla tulevikuga toime tulla, pannes nad naerma. Kodanike panustamine võib teenida ka eesmärki võidelda desinformatsiooniga, sest raske on valetada, kui võrgus on 150 videot, mis näitavad, et okupandid ei ole Kiievis ja nad ei võida.
25. veebruaril toodetud videos eakast naisest Vene sõdurit hurjutamas näib, et jäädvustati päris sündmus Henitšeskis. Naine andis okupandile päevalilleseemneid ja käskis need sõduril taskusse panna, et Ukraina sümbol päevalilled kasvaksid, kui sõdur tapetakse ja maha maetakse.
Metsikult populaarseks sai sotsiaalmeedialegend Kiievi Kummitus. "Kuus Vene lennukit alla tulistanud Ukraina hävitaja piloodi isikut ei saa kinnitada," ütles Deutsche Welle (2022) 1. märtsil. Lugu säutsus edasi Ukraina ametlik konto ja selle autentsuse kinnitas endine Ukraina president Petro Porošenko. Lendurist postitatud foto on kolm aastat vana. Loo faktipärasuse on kahtluse alla seadnud nii Venemaa kui ka lääne meedia. Ukraina sõjavägi ei ole seda kinnitanud ega ümber lükanud.
25. veebruaril pakkus Ukraina kaitseministeerium, et Kiievi Kummitus võib olla ohtlik ja ettearvamatu piloot reservist. Müüt oli sündinud ja täitis kolme eesmärki: mobiliseeris ukrainlasi, heidutas Vene piloote ja jutustas kangelaslugu Ukraina liitlastele.
Zmijinõid (Maosaart) kaitsnud Ukraina piirivalvuri trotslik vastus Venemaa Musta mere laevastiku lipulaevale raketiristleja Moskva ettepanekule alistuda algatas Ukraina raamistuse sõjast, mis on põhimõtteliselt vanatestamentlik Taaveti ja Koljati lugu. Seda narratiivi on võimendanud videod Ukraina farmeritest mahajäetud Vene soomusmasinaid pukseerimas. Nendest piltidest on saanud Ukraina sõja kuvand.
Venemaa massiivsel desinformatsioonikampaanial ja pingutusel tunnetuslikus lahinguruumis ei ole selgelt olnud lääne inforuumis edu. Ukraina ja liitlased on kasutanud Venemaa vastu kõnesid, televisiooniesinemisi, sotsiaalmeediat, kübersõda ja meeme.
Ukraina on kinnistanud narratiivi Ukraina vaprusest ja alistamatusest. "Kui Ukrainal ei oleks sõnumeid oma eesmärgi õiglusest, selle populaarsusest, kangelaste vaprusest ega elanikkonna kannatustest, siis ta kaotaks," ütles Washingtoni mõttekoja analüütik Peter W. Singer, "Mitte ainult infosõja, vaid kogu sõja."
Ukraina ei ole veel sõda võitnud. Vaba maailma inforuumis domineerib Ukraina narratiiv ja Ukraina sõnumid. Venemaa jätkab meeleheitlikult pingutamist ülekaalu saavutamiseks Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas ning muidugi kanna maas hoidmiseks Valgevenes ja Serbias.
Kasutatud allikad
Bump, P. (2022). The bizarre, literal isolation of Vladimir Putin. – Washington Post, February 28.
Deutsche Welle. (2022). Fact check: Ukraine's 'Ghost of Kyiv' fighter pilot. – Deutsche Welle, 01.03.
Gerassimov, V. (2013). Новые вызовы требуют переосмыслить формы и способы ведения боевых действий. – Еженедельник Военно-промышленный курьер, 26 февраля. – https://vpk-news.ru/sites/default/files/pdf/VPK_08_476.pdf
Gerassimov, V. (2019). Vektory Razvitiya Voennoi Strategii. – Krasnaya Zvezda, 4 March. – http://redstar.ru/vektory-razvitiya-voennoj-strategii/
Thompson, S. A., Alba, D. (2022). Fact and Mythmaking Blend in Ukraine's Information War Experts say stories like the Ghost of Kyiv and Snake Island, both of questionable veracity, are propaganda or morale boosters, or perhaps both. – New York Times, March 3, updated March 8.
Voennaya Doktrina (2014). Rossiiskoi Federatsii 2014. 24 Dec. – http://Kremlin.ru/media/events/files/41d527556bec8deb3530.pdf
Wilner, M., Maria Delgado, A., Gamez Torres, N. (2022). Explainer: How Russia's war in Ukraine is shuffling U.S. alliances in Latin America. – Miami Herald, 14 March. | Peeter Tali: Vene kindralstaap on infosõja juba kaotanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vladimir Putini Venemaa ideoloogia tugineb suures osas vanale tsaariaegsele raudvarale, mida võib võtta kokku kolme sõnaga – самодержавие, православие ja народность (loe: tsaar, õigeusk ja rahvuslus/isamaa).
Nikolai I valitsuse minister Krahv Sergei Uvarov (1786–1855) töötas välja ametliku rahvusluse teooria (Теория официальной народности). Selle teooria põhituum on, et Venemaa on eriline riik ja seal elab eriline rahvas, mis erineb Euroopast, ja ainult Venemaal valitseb õige kord, mis vastab religiooni nõuetele ja poliitilise tarkusele.
Üks moodsa Venemaa ideolooge parempoolne mõtleja ja ideoloog Aleksandr Dugin sõnastas, et Ameerika Ühendriigid ja lääne vabadused ja väärtused ei ole universaalsed, sest teistel rahvastel võivad olla teistsugused väärtused. Venemaa ei ole Euroopa riik, Venemaa on Euraasia tsivilisatsioon. "Me seisime oma huvide eest Gruusias ja see tähendab, et me oleme tugevad," kirjutas Dugin pärast sõda Gruusias.
Putini Venemaa uue ideoloogia sõnastas Vene presidendi ülesandel teadlastest, eriteenistuste ja õigeusu kiriku esindajatest moodustatud töögrupi koostatud ja aastatel 2005–2009 ilmunud raamatusari "Projekt Venemaa", mida on hakatud Venemaal ja ka mujal kutsuma Putini Venemaa doktriiniks. Esitame mõned väljavõtted sellest.
"Me oleme kapitalismi agoonia tunnistajateks. Saavutanud oma loogilise kõrgseisu 1980.–2000. aastatel, on ta suremas. Ta on oma aja ära elanud ja ei suuda inimkonnale enam midagi pakkuda. /…/ Miski pole selles ilmas igavene, nüüd on kapitalismi kord.". /…/ "On aeg sirutada tiivad ja minna üle ajaloolisele vastupealetungile. /…/ Venemaa vajab programmi uue maailma loomiseks.". /…/
"Välismaailm on teinud kõikvõimaliku, et ümbritseda Venemaa temale vaenulike režiimidega ja jätkusuutmatute "oranži värvi" riikidega. /…/ Ees on juba selgelt nähtav moment, kui kõige metsikuma ja halastamatuma, alatu ja amoraalse maailma kolmanda psühholoogilise sõja algatajad /…/ maksavad Venemaale tekitatud piinade eest, kõikide sündimata jäänud laste eest."
"Vene mõju taastamine naaberriikides eeldab läbimõeldud, laiaulatuslikku ja mitmekesist infopoliitikat. Väikest osa nende ühiskonnast kaasavatest sporaadilistest, vene keele kaitseks läbiviidavatest kampaaniatest tuleb minna üle pidevale, läbimõeldud ja sihipärasele vene kultuuri ekspansioonile naaberriikidesse, eelkõige massmeedia abil." /…/
"Uue infopoliitika suurimaks ülesandeks on naaberriikides elavate vene keele ja kultuuri kandjate võõrdumine Venemaa elust." /…/ "Endiste NSV Liidu vabariikide Venemaale lähenemise stimuleerimine ei saa toimuda ainult majanduslike vahenditega /…/
Venemaa peab pidevalt, aktiivselt ja leidlikult veenma mitte ainult poliitilist establišmenti, vaid ka post-nõukogude riikide rahvaid liitumise eelistest." /…/ "Vabatahtlikult endale venevastase mõjuagentuuri rolli võtnud eliite, ehk kolmandasse kategooriasse kuuluvate Gruusia ja Eesti valitsevat poliitilist establišmenti võib õigusega nimetada "okupatsioonivalitsusteks"; vastavalt sellele on kohane nende riikide opositsioonilise avalikkuse ülesannet väljendada sõnaga "dekoloniseerimine"."
Programmiline "Uus vene doktriin" püstitab Venemaale kaks strateegilist ülesannet. Neist lähimaks eesmärgiks on taastada mitte Nõukogude Liit vaid Venemaa impeerium, mille koosseisu kuulusid ka Poola, Eesti, Läti, Leedu ja Soome.
Venemaa strateegiline lõppeesmärk on sõna-sõnalt raamatus "Новая Русская Доктрина. Пора расправить крылья" (2009, Aeg sirutada tiivad) järgmine: "Kui USA ainult imiteerib ja sisuliselt labastab globaalse administraatori rolli, siis Venemaale kuulub see roll õigusega. Nüüd peab ta seda kinnitama, asudes selle täitmisele."
Tšetšeenia sõdade õppetunnid
Putini režiim jõudis selle ambitsioonika eesmärgi juurde läbi valusate kaotuste Tšetšeenias, läbi alanduse ja identiteediotsingute. Kommunismiideaal, millega tervet Nõukogude Liitu seitse aastakümmet hullutati, oli koos kurjuse impeeriumiga 1991. aastal kokku varisenud ja kümned miljonid inimesed kaotasid pidepunkti, tajudes, et nad olid vales ja valesti elanud.
Kreml proovis küll taasluua vene identiteeti presidendi, isamaa ja õigeusu ümber, aga see ei hakanud tööle. Kommunistide ateistlik kasvatustöö oli olnud tõhus. Föderatsiooni kooshoidmine oli üha vaevanõudvam, sest okupeeritud iseseisvate riikide ja endiste liiduvabariikide eeskujul ihkasid "föderatsiooni subjektid" ehk siis väikerahvad oma riiki.
Esimese Tšetšeenia sõja (1994–1996) kangelane oli kindlasti mitte president kindralmajor Džohhar Dudajev, polkovnik Aslan Mashadov või sõjapealik Šamil Bassajev, vaid hoopis Movladi Udugov. Kõneisikuna alustanud Movladi Udugovil õnnestus luua tšetšeenidest kuvand kui väikesest iidsete traditsioonidega ja vabadust armastavast rahvast, kes on sunnitud kurjuse impeeriumi vastu võitlema.
Narratiiv vabadusihast ning moodsast Taaveti ja Koljati vastasseisust ei jätnud vaba maailma külmaks. Tšetšeenid tootsid vastase demoraliseerimiseks õudseid kaadreid pealinna Groznõi varemetest, põlenud Vene tankistide moonutatud surnukehadest ja tapetud tsiviilelanikest. Vene ohvitserid keeldusid oma rahva vastu sõdimast ning sõduriemade komiteed otsisid oma poegade surnukehi ja nõudsid häälekalt sõja lõpetamist. Maailma sõjareporterid kajastasid sõda emotsionaalselt ja kohapealt.
Esimene sõda lõppes vaherahuga – 1997. aastal sõlmitud Hassavjurti rahuga viis Venemaa oma väed Tšetšeenia aladelt välja.
Mittesõjaliste meetmete roll riikidevahelise konflikti lahendamisel. Konflikti arengu peamised etapid (staadiumid). Autor/allikas: Gerassimov, V. (OS-mil.ru)
Venemaa Föderatsiooni kindralstaabi polkovnikud ja kindralid õppisid sellest kibedast kogemusest. Tšetšeeni sõjapealikud aeti raha ja meelitustega omavahel tülli. Pärast elumajade õhkimist Venemaal, mida oli Kremlil vaja uue sõja alustamise ajendiks, asuti looma kuvandit väikesest vabadustarmastavast tšetšeeni rahvast kui terroristlikust rahvast.
Kuigi terve rahvas ei saa olla põhimõtteliselt terroristlik, õnnestus Kremlil säärase kuvandi loomine suures plaanis vägagi tõhusalt. Kõigepealt ümbritseti Tšetšeenia kordoniga sel moel, et Moskva kontrollis kogu liikumist Tšetšeeniasse ja välja. Ajakirjanikud olid võetud kontrolli alla ja välisajakirjanikele lavastati meediasündmusi ning intervjuusid. Vene eriteenistused kasutasid aktiivmeetmeid ja provokatsioone, Tšetšeenia juhid tapeti järjekindlalt erioperatsioonide käigus.
Tšetšeenia infoministriks ja peaministri asetäitjaks tõusnud Movladi Udugovi kanaliks vaba maailma informeerimiseks jäi Kavkaz Tsentr (kavkaz.org), mida Vene eriteenistused järjekindlalt digiruumis maha jooksid ning seega see kanal marginaaliseerus Kremli massiivses infovoos ning diplomaatilises tegevuses.
Kreml oli võtnud informatsiooni lahinguruumis initsiatiivi ja 1999. aastal alanud Teine Tšetšeenia sõda lõppes vähem kui aastaga võimuvahetusega Groznõis, kui Kreml tegi tehingu Kadõrovite klanniga. Kogu Kaukaasia oli sissidest puhastatud kevadeks 2009. Pikas plaanis Kreml muidugi kaotas, sest Tšetšeeniat valitseb autoritaarne juht, lähtudes šariaadist ning Moskva rolliks on vaid Kadõrovi rahastamine.
2008. aastal alustatud Gruusia sõjas sai Venemaa Föderatsioon mainekujunduslikult lüüa, kuigi vale Gruusia sõjaväe tapetud 2000–3000 tsiviilelanikust elab internetiavarustes oma elu. Kreml saavutas oma strateegilised eesmärgid – valitsusevahetuse Gruusias; liitumine NATO ja Euroopa Liiduga ei ole nähtavas tulevikus poliitilistel põhjustel võimalik ning kolmandik Gruusia territooriumist on okupeeritud ehk siis tulemuseks on järjekordne külmutatud konflikt.
2009. aastal alanud Araabia kevad ja taustal hoogu koguvad värvilised revolutsioonid tegid Kremli võimuvertikaali väga murelikuks. Putini ning tema lähemate seltsimeeste jaoks on võimalik võimuvahetus Kremlis sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus.
Vene uus sõjaline doktriin
Veebruaris 2013 avaldas väljaanne Voenno Promõšlennõi Kurjer VF kindralstaabi ülema kindral Valeri Gerassimovi ettekande, mida hakati nimetama Gerassimovi doktriiniks (Gerassimov 2013). Tegelikul ei ole see muidugi doktriin, vaid Vene kindralstaabi arusaamine moodsat sõjast.
Vene mõtlemises ei ole kunagi olnud rahuaega, sest riikidel on huvid ja riigid on kogu aeg sõjas. Isegi maaväe lahingumäärustikus on kaitse vaid faas rünnakuks valmistumisel.
Vene sõjalise mõtte edasiarendus leidis, et 21. sajandil on kindlad piirid sõja ja rahu vahel kadumas. Sõdu enam ei kuulutata; need algavad ja jätkuvad võõraste mallide järgi. Sõjareeglid on muutunud. Mittesõjaliste või laiapindsete strateegiliste eesmärkide saavutamise vahendite roll on kasvanud ja paljudel juhtudel ületavad need oma tõhususes sõjalise võime.
Konflikti fookus on muutunud poliitiliste, majanduslike, info, humanitaar- ja muude mittesõjaliste meetmete laialdase kasutamise suunas, mida rakendatakse kooskõlas elanikkonna protestipotentsiaaliga. Kogu konfliktist moodustavad sõjalised meetmed vaid neljandiku tööriistakastist, diplomaatilis-poliitiliste, majanduslike ning info- ja mõjutusmeetmete kõrval.
Kõike seda täiendavad varjatud sõjalised vahendid, sealhulgas infosõja ja erivägede tegevused. Vägede kasutamist, sageli rahuvalve ja kriisireguleerimise maski all kasutatakse ainult teatud etapis, eelkõige konflikti lõpliku edu saavutamiseks. Infosõda (informatsionnoe protivoborstvo) avab laia asümmeetrilise ruumi vaenlase võitluspotentsiaali vähendamiseks ning katab kogu konflikti alates eskalatsioonist kuni de-eskalatsioonini. Nullfaasi ei ole, riigid on pidevas (info)konfliktis.
"Venemaa Föderatsiooni uue ja agressiivse strateegia rakendamine kujutas endast otsest ohtu NATO-le."
Välja töötatud mõttemudelit rakendas Kreml oskuslikult Krimmi okupeerimisel ja annekteerimisel ning hiljem uut tüüpi sõjas Donbassis. See oli lääne jaoks järjekordne strateegiline üllatus, sest sõja ideed oli muudetud. Venemaa Föderatsiooni uue ja agressiivse strateegia rakendamine kujutas endast otsest ohtu NATO-le, kuna uus lähenemine vältis päästikuid, mis olid vajalikud NATO artikli 5 rakendamiseks.
Venemaa suutis Ukraina piiridele paigutada 72 tunni jooksul 40 000 sõdurit, rakendas majandussurve, tekitas infosegaduse, eitas kõige kõrgemal poliitilisel tasemel oma sõjalist tegevust Krimmis ja Ida-Ukrainas (strategitšeskaja maskirovka) ning jätkas varjatult sõdimist. Kreml saavutas lühikeses perspektiivis selle, et Ukraina ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga tundus olevat nähtavas tulevikus reaalpoliitiliselt võimatu, sest riigid olid sõjas.
25. detsembril 2014 kirjutas Putin alla Venemaa Föderatsiooni sõjalisele doktriinile, mis võtab kokku õppetunnid kolmest sõjalisest kampaaniast. Selles doktriinis esitab Venemaa ainsa riigina maailmas väljakutse NATO-le ja USAle, kirjeldades NATO olemasolu ohuna Venemaa julgeolekule. (Voennaya Doktrina 2014)
Venemaa Föderatsiooni sõjaline doktriin loetleb ühe välise sõjalise riskina info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist sõjalis-poliitilistel eesmärkidel, et võtta meetmeid, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, olles suunatud suveräänsuse, poliitilise sõltumatuse, riikide territoriaalse terviklikkuse vastu ja ohustades rahvusvahelist rahu, julgeolekut, ülemaailmset ja piirkondlikku stabiilsust.
Sisemise riskina näeb Kreml nn õõnestavat teabetegevust elanikkonna, eriti riigi noorte kodanike vastu, mille eesmärk on õõnestada kodumaa kaitsmisega seotud ajaloolisi, vaimseid ja isamaalisi traditsioone. Kui Venemaa näeb seda kõike julgeolekuriskina, siis ilmselgelt on need suunad tähtsad Kremli enda väljapoole suunatud tegevustes.
Kui sõnast ja kaamerast saab relv
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles märtsis 2015: "Kätte on jõudnud päev, mil me kõik peame tunnistama, et sõnast, kaamerast, fotost, internetist ja informatsioonist üldisemalt on saanud järjekordne relvaliik, veel üks relvajõudude komponent. Seda relva saab kasutada heal ja kurjal eesmärgil. See on relv, millel oli roll meie riigi ajaloo erinevates sündmustes, nii meie kaotustes kui ka võitudes".
Putini Venemaa juhtkond käsitleb ajakirjandust relvasüsteemina, mille eesmärkideks on tinistada ära oma rahvas, külvata segadust ja valeinformatsiooni ning mõjutada meie elanikkonda ja lõhkuda moraali – ning just sel eesmärgil on loodud telekanalid RT ning Sputnik.
RT peatoimetaja Margarita Simonjan ütleb intervjuus avameelselt, et RT ülesanne on pidada infosõda ja kasutab läbivalt julgeolekupoliitilist terminit informatsionnoe protivoborstvo.
Venemaal ei ole sõltumatut ajakirjandust ega sõnavabadust. Vaba ajakirjanduse mahasurumise esimeseks nähtavaks märgiks oli saatejuhi ja teleprodutsendi Vladislav Listjevi mõrvamine 1. märtsil 1995 Moskvas.
Hiljem on jõuametkonnad ehk siloviki kruvisid kinni keeranud, Kremlile lähedal seisvad suurfirmad ja oligarhid on neid ajakirjanduse üle kontrolli saavutamiseks lihtsalt kokku ostnud. Pärast laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse sel aastal sulges Kreml ka suhteliselt liberaalsena tundunud Ehho Maskvõ ja Novaja Gazeta.
Venemaa harjutab infooperatsioone järjekindlalt regulaarsetel suurõppustel ühendoperatsioonide võtmekomponendina. "Põhimõtteliselt on infooperatsioonid samaväärsed tule ja manöövriga. Infooperatsioonid võivad lahingutegevuse teatud etapil isegi domineerida. Kõiki neid küsimusi harjutati õppustel Kavkaz 2016," ütles kindral Valeri Gerassimov 14. septembril 2016 pärast suurõppust.
Kremli propagandistlikud arutlused ja sõnavara leiavad tee läbi vandenõuteooriate ja kõlakodade meie inimeste peadesse. Kui Putini režiim ei suuda oma sõnumit läbi suruda, üritatakse eksitamiseks ja suunamiseks tekitada informatiivset udu, kus keegi ei saa enam aru olukorrast ega usu fakte. Usaldamatuse udus on lihtne saada "kasulikuks idioodiks" ja Kremli tööriistaks.
Putin ei talu üksmeelt, solidaarsust ja koostööd. Kremli eesmärk on leida üles praod ja suurendada need ületamatuteks lõhedeks. Kolmeks peamiseks sihtmärgiks on sõnavabadus, demokraatlik riigikorraldus ja õiguskord.
Sõnavabadust lõhub Venemaa klassikalise ajakirjanduse usaldusväärsuse lõhkumise kaudu. Ajakirjandust sildistatakse viisil, et ajakirjandus on ära ostetud või et on valitsuse niinimetatud õukonnameedia. Samal ajal luuakse ajakirjanduselaadseid tooteid, mis näevad välja nagu meedia, aga mis ei järgi vaba ajakirjanduse põhimõtteid, vaid on pigem relvasüsteemid eesmärgiga levitada valeinformatsiooni ja mõjutada.
Demokraatiat õõnestab Putini režiim valimistesse sekkudes ja valimiste usaldusväärsust kahtluse alla pannes. Venemaa on sekkunud või üritanud sekkuda Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Saksamaa valimistesse, Kataloonia ja Brexiti referendumitesse.
Ainuüksi teadmine, et Venemaa on sekkunud Ameerika Ühendriikide presidendivalimistesse mõjub juba hirmutavalt võtmes, et kui te meid ei austa, siis me sokutame teile presidendiks mõne veidriku.
Õiguskorda ja seaduskuulekust murendab Venemaa peamiselt läbi äri. Nordstream ei too Euroopasse mitte ainult sõltuvust odavana tunduvast vene gaasist, vaid peamiselt ikka korruptsiooni.
Venemaa ründab liitlasi ja ühiskonda siduvaid, tavaliselt rahvusvahelistes lepetes või põhiseadustes sõnastatud väärtusi.
Strateegilisel tasandi on Putini Venemaa eesmärk lõhede tekitamine rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitlasriikide vahele nagu näiteks ÜRO, Euroopa Liit ja NATO. Soovitud tulem on koosmeele ja koostegevusvõime lõhkumine ning otsustusprotsessi aeglustamine või isegi selle võimatuks tegemine.
Operatiivtasandil on eesmärgiks lõhede tekitamine konkreetses sõjateatris või regioonis asuvate riikide vahel või elanikkonna lõhestamine sihikule võetud riigis või piirkonnas. Elanikkonna lõhestamise, või siis "inimmaastiku kujundamise", eesmärk on külvata usaldamatust riigi juhtkonna, riigiaparaadi ning tavaelanike vahel. Ei ole oluline, keda ja kuidas vastandada, kas noored-vanad, mehed-naised, luterlased-õigeusklikud, tatarlased-venelased, konservatiivid-liberaalid, peaasi et õnnestuks vastandada ja konflikti õhutada.
Eestis on õnnestunud inimesed tänavale tuua näiteks II maailmasõja ajaloo võltsimisega ning aruteluga kooseluseaduse üle. GRU ehk sõjaväeluure peavalitsuse 12. direktoraadi sõjaväeosa 54 777 tuntud ka kui 72. eriteenistuse keskuse ohvitserid on olnud väga edukad, külvates üleilmselt COVID-19 kohta käivat ja vaktsineerimisevastast desinformatsiooni.
Taktikalisel tasandil toetatakse lahingutegevust mõnes konkreetses riigis, nagu näiteks Ukrainas praegu.
Tundus, et Vene kindrastaap oli õppinud kogemustest ja arendas hoogsalt edasi sõjapidamist info- või siis tunnetuslikus lahinguruumis, sest see oli olnud siiamaani väga edukas.
"Infodomeen, millel pole selgelt määratletud rahvusvahelist piiri, annab võimaluse kaugeleulatuvateks varjatud tegevuseks mitte ainult kriitiliselt olulise info infrastruktuuri, vaid ka riigi elanikkonna suhtes, mõjutades otseselt riigi julgeolekuolukorda. Just seepärast on sõjateaduse kõige olulisem ülesanne töötada infosõja tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustega," rõhutas kindral Valeri Gerassimov 2019. aastal oma kõnes sõjateadlastele (Gerassimov 2019).
Venemaa oli omandanud tunnetuslikus lahinguruumis tegutsemise vilumuse ja enesekindluse. Putini Venemaa kasutas valetamist, desinformatsiooni, naeruvääristamist, demagoogiat ja hirmutamist üsnagi tõhusalt.
Ukraina strateegiline kommunikatsioon
Pärast massiivset valearvestust ja sellele järgnenud sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 tabas Kremlit informatsiooniline šokk. Mitte miski ei läinud nii, nagu Kreml oli ette kujutanud. Venemaa infosõdalased osutusid haledateks amatöörideks, eriti võrreldes innovaatiliste ukrainlastega. Tõenäoliselt oli suur osa Kremli mõjutustegevuseks planeeritud rahast lihtlabaselt ära varastatud ja juhtidele tavapärase vene käitumismustri järgi valetatud, et kõik on kõige paremas korras.
Ukrainlased olid kaheksa aastaga alates Krimmi annekteerimisest ja sõjast Donbassis analüüsinud, õppinud ja teinud ettevalmistusi. Ukraina oli välja lülitanud Kremli relvasüsteemid, mis maskeerisid end ajakirjanduseks. Ukraina oli end lahti ühendanud vene mobiilivõrkudest.
Ukraina haaras sõja esimestest tundidest inforuumis initsiatiivi. Ukraina tegi põhimõtteliselt sedasama, mida tegid tšetšeenid Esimeses Tšetšeeni sõjas. Ukraina jutustas vanatestamentlikku lugu Taavetist ja Koljatist.
Ukraina strateegiline kommunikatsioon on riigi ja riigikaitse juhtimise lahutamatu komponent, eeskujulikult planeeritud, tõhusalt koordineeritud ning sujuvalt kohanev vastavalt olukorra dünaamikale. Ukraina sõnum oli lihtne: me võitleme igal juhul, me ei anna alla, me võidame niikuinii. Venelased on okupandid ja orkid (teate küll seda Tolkieni muinasjuttu Sõrmuste vennaskonnast), keda on palju, kes on tugevad ja rumalad, aga keda on lihtne hävitada.
Ukraina näitas oma sõdurite kangelaslikkust, ukraina rahva toetust ja kindlameelsust, dokumenteeris venelaste sõjakuritegusid, ning näitas Vene vägede halba juhtimist, viletsat varustamist ja naeruvääristas vene relvasüsteeme, millele maailmas vene infosõdalaste väitel analooge ei ole.
Ukraina tagab oma vägede operatsioonide julgeolekut väga tähelepanelikult. Kujutisi purustatud Ukraina lahingutehnikast, langenutest ja äratuntavalt Ukraina positsioonidest ega välikindlustustest internetist põhimõtteliselt ei leia. Üks tööõnnetus ühel tiktokkeril juhtus, kui ta esines live 'is Ukraina mitmelasuliste raketiheitjate ees, mis said üsna kohe vene raketilöögi, tiktokker arreteeriti süüdistusega riigireetmises.
Avalike allikate põhjal on võimatu aru saada Ukraina operatiivkavadest ja sõjaplaanidest laiemalt ning see näitab ilmekalt kommunikatsioonidistsipliini. Ukraina kasutab sotsiaalmeediat oskuslikult oma rahva vastupanu juhtimiseks. Ukraina kaotuste üldarve me ei tea, ainus mida president Zelenski on öelnud, et mai viimasel dekaadil võib Ukraina kaotuste suurus Donbassi raevukates kaitselahingutes küündida 50–100 võitlejani päevas.
Seevastu Vene agressori kaotused loetakse kokku regulaarselt, iga päev. Ukraina esitatud numbreid ja kommunikatsiooni võib laias plaanis usaldada, sest Ukraina ei saa riskida valetamisega. Ukraina peab vastanduma valelikule Venemaale.
Erinevalt Esimesest Tšetšeeni sõjast ei ole ukrainlastel õnnestunud õhutada vene sõduriemasid avaldama Putini valitsusele survet sõdureid koju tagasi tooma, ehkki Ukraina on teinud mitu kampaaniat.
Ühes kampaanias kutsuti vene emasid üles oma vangistatud poegadele Ukrainasse järele tulema ja teises soovitati internetiplatvormi kaudu otsida omasid Ukrainast. Elavaid või surnuid. Venemaa on oma inforuumi sisuliselt muust maailmast ära lõiganud ja tõrjub järjekindlalt võimalusi suhelda oma elanikega otse.
Ukraina töötab kolme peamise suunaga, millel on alasihtgrupid. Esiteks, oma elanikele antakse juhiseid, hoitakse üleval moraali ja näidatakse, et üleskiidetud Vene vägesid on võimalik hävitada.
Teiseks, Putini Venemaad ja okupantide liitlasi heidutatakse stiilis, et ärge tulge Ukrainasse sõdima, me hävitame teid niikuinii ära või viime sõjakuritegude eest Haagi kohtusse. Kolmandaks, vabale läänemaailmale näidatakse purustusi ja dokumenteeritud venelaste sõjakuritegusid eesmärgiga saada demokraatlikele väärtusele ja inimõigustele rõhudes lääne poliitilist, majanduslikku ja sõjalist abi.
President Zelenski ja propaganda teistes riikides
Hiina diplomaadid, valitsusasutused ja Hiina riikliku kontrolli all olevad meediad on kasutanud sõda võimalusena levitada Ameerika-vastast propagandat ning on võimendanud Venemaa loodud vandenõuteooriaid, näiteks valeväiteid, et Ukraina tervishoiuasutused on "USA salajased biolaborid". Selliseid vandenõuteooriaid on propageerinud ka Kuuba riigimeedia. (Wilner et al. 2022)
Venemaa sõjavalesid on korranud ka teiste riikide, näiteks Serbia ja Iraani riikliku kontrolli all olevad väljaanded. Iraanis kritiseeris riigimeedia Suurbritannia saatkonda Teheranis pärast seda, kui see heiskas Ukraina toetuseks Ukraina lipu. Iraani režiimimeelne meedia on Sputniku teateid aktiivselt uuesti avaldanud. Ladina-Ameerikas on RT Actualidad populaarne kanal, mis on levitanud desinformatsiooni sõja kohta.
Vietnami võimud on andnud ajakirjanikele korralduse mitte kasutada sõna "invasioon" ja minimeerida sõja kajastamist. Lõuna-Aafrika Vabariigis avaldas valitsev Aafrika Rahvuskongress oma iganädalases uudiskirjas ANC Today artikli, milles kinnitas arvamust, et Venemaa on tunginud Ukrainasse, et seda denatsifitseerida.
Püstijalakoomiku minevikuga president Volodõmõr Zelenskiga on ukrainlastel metsikult vedanud. Zelenskist sai loetud päevade, kui mitte tundidega sõjaaja juht, kelle ümber koondus kogu Ukraina rahvas.
Kunagise meelelahutajana tajub Zelenski väga hästi, millised on auditooriumi ootused, mis on õhus, tunneb auditooriumit ja sihtgruppe ning leiab võimalused pöörata ootamatud olukorrad võiduks. Ta valdab meisterlikult sotsiaalmeedia ja nutitelefoni võimalusi ning suudab edastada sõnumid lihtsalt ja arusaadavalt.
Zelenski kõned ja tsitaadid levivad üle maailma ja hoiavad üleval ukrainlaste võitlusmoraali. Kaks Zelenski kõnede kogumikku on juba raamatutena kirjastatud. Lugu kurjusega võitlevast kangelasest nagu näiteks Gilgameš või Luke Skywalker on iidne ja üldinimlik. Zelenski on seda lugu meisterlikult jutustanud, kandes fliisi ja rohelist sõjaväe T-särki viitega "Star Warsile".
Ta on palunud kirglikult oma rahvale abi, pidades tuliseid virtuaalseid kõnesid Kanada, Ühendkuningriigi, Iisraeli ja Euroopa Liidu parlamentidele, samuti USA Kongressi ühisistungile. Iga kord on ta leidnud töötava emotsiooni ja õige sõnastuse, mis just seda esinduskogu kõige paremini kõnetab. Seadustandev võim on tervitanud teda alati pärast esinemist seistes, aplausiga.
Zelenski on rääkinud vene rahvaga otse oma emakeeles, vene keeles. Ka vene keeles positsioneeris ta end 3. märtsil "naabriks" ja "tavaliseks selliks", tögades Putinit selle eest, et too võttis oma külastajaid vastu erakordselt pika laua taga: "Tule istu minu juurde! Ainult mitte 30 meetri kaugusele nagu Macroni ja Scholziga. /…/ ma olen su naaber. /…/ Mida sa kardad?" ütles Zelenski.
Putini varasemad palja ülakehaga fotod püüdsid näidata teda tugeva ja meheliku juhina. Pildid nooremast Zelenskist, kes kannab kuulivesti ja joob teed koos Ukraina sõduritega, olid teravas kontrastis rokokoo stiilis Putinist toodetud uudistega. (Bump 2022)
"Zelenski igapäevased videopöördumised ja telefoniklipid täidavad kindlat eesmärki anda lakooniline sõnum tervele maailmale ja hoida oma rahva moraali."
Ukraina meedia on olnud eriti nutikas oma presidendi Volodmõr Zelenski sõnumite võimendamisel. Tema lause "Pakkuge mulle laskemoona, mitte võimalust põgeneda" võib konkureerida vabalt Winston Churchilli või Theodore Roosevelti tsitaatidega. Zelenski igapäevased videopöördumised ja telefoniklipid täidavad kindlat eesmärki anda lakooniline sõnum tervele maailmale ja hoida oma rahva moraali, otsekui öeldes: ma olen siin, me oleme koos, ükskord me võidame niikuinii.
Zelenski nõuniku Oleksi Arestovõtši igaõhtused mahlakad selgitused Mark Feigini Youtube'i kanalil kümnetele tuhande televaatajatele kannavad selget eesmärki saata sõnum, mida Ukraina juhtkonnal ametlikult justkui ei sobi öelda, lobedamas vormis ja spekuleerida eesmärgiga protsesse mõjutada. Arestovõtši taust sõjaväeluure analüütiku ja kunagise näitlejana on andud talle suurepärased oskused ning enesekindluse suure auditooriumi hoidmiseks.
Ukraina narratiiv
Ukraina on strateegiliselt läbi mõelnud rohujuure tasandi kommunikatsiooni ja mobiliseerinud sotsiaalmeediasse tuhandeid vabatahtlikke ning pannud ukrainlased terves laias maailmas ühise võrgustikuna toimima, selleks et saavutada inforuumis ülekaal ja strateegiline efekt.
Ukraina ametlikud sotsiaalmeediakontod mobiliseerivad elanikkonda, jagades infot, aga ka juhised vägivallatuks ja ka relvastutud vastupanuks. Aktivistid jagavad reaalajas teavet sissetungi ja vene vägede tegevuse kohta ning võitlevad raevukalt Vene infosõjaga üleilmses ruumis.
Ukraina on andnud somes juhiseid, kuidas varjuda, evakueeruda, Molotovi kokteile kokku segada, kuidas vene relvastust ja tehnikat ära tunda. Samas jagas Ukraina kindralstaap juhised, kuidas ja milliseid vene väe võimed rünnata. Alguses olid selleks varustuse ja kütuseveokid, mõned nädalad hiljem elektroonilise sõja masinad ja radarid.
Meediaanalüütikud on rõhutanud Ukraina metoodilist lähemist ja järjekindlust. Varem oponentide pilkamises osav olnud Venemaa on meemide sõja Ukrainas selgelt kaotanud.
Ukrainlased ütlevad, et meemid on aidanud neil ebakindla tulevikuga toime tulla, pannes nad naerma. Kodanike panustamine võib teenida ka eesmärki võidelda desinformatsiooniga, sest raske on valetada, kui võrgus on 150 videot, mis näitavad, et okupandid ei ole Kiievis ja nad ei võida.
25. veebruaril toodetud videos eakast naisest Vene sõdurit hurjutamas näib, et jäädvustati päris sündmus Henitšeskis. Naine andis okupandile päevalilleseemneid ja käskis need sõduril taskusse panna, et Ukraina sümbol päevalilled kasvaksid, kui sõdur tapetakse ja maha maetakse.
Metsikult populaarseks sai sotsiaalmeedialegend Kiievi Kummitus. "Kuus Vene lennukit alla tulistanud Ukraina hävitaja piloodi isikut ei saa kinnitada," ütles Deutsche Welle (2022) 1. märtsil. Lugu säutsus edasi Ukraina ametlik konto ja selle autentsuse kinnitas endine Ukraina president Petro Porošenko. Lendurist postitatud foto on kolm aastat vana. Loo faktipärasuse on kahtluse alla seadnud nii Venemaa kui ka lääne meedia. Ukraina sõjavägi ei ole seda kinnitanud ega ümber lükanud.
25. veebruaril pakkus Ukraina kaitseministeerium, et Kiievi Kummitus võib olla ohtlik ja ettearvamatu piloot reservist. Müüt oli sündinud ja täitis kolme eesmärki: mobiliseeris ukrainlasi, heidutas Vene piloote ja jutustas kangelaslugu Ukraina liitlastele.
Zmijinõid (Maosaart) kaitsnud Ukraina piirivalvuri trotslik vastus Venemaa Musta mere laevastiku lipulaevale raketiristleja Moskva ettepanekule alistuda algatas Ukraina raamistuse sõjast, mis on põhimõtteliselt vanatestamentlik Taaveti ja Koljati lugu. Seda narratiivi on võimendanud videod Ukraina farmeritest mahajäetud Vene soomusmasinaid pukseerimas. Nendest piltidest on saanud Ukraina sõja kuvand.
Venemaa massiivsel desinformatsioonikampaanial ja pingutusel tunnetuslikus lahinguruumis ei ole selgelt olnud lääne inforuumis edu. Ukraina ja liitlased on kasutanud Venemaa vastu kõnesid, televisiooniesinemisi, sotsiaalmeediat, kübersõda ja meeme.
Ukraina on kinnistanud narratiivi Ukraina vaprusest ja alistamatusest. "Kui Ukrainal ei oleks sõnumeid oma eesmärgi õiglusest, selle populaarsusest, kangelaste vaprusest ega elanikkonna kannatustest, siis ta kaotaks," ütles Washingtoni mõttekoja analüütik Peter W. Singer, "Mitte ainult infosõja, vaid kogu sõja."
Ukraina ei ole veel sõda võitnud. Vaba maailma inforuumis domineerib Ukraina narratiiv ja Ukraina sõnumid. Venemaa jätkab meeleheitlikult pingutamist ülekaalu saavutamiseks Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas ning muidugi kanna maas hoidmiseks Valgevenes ja Serbias.
Kasutatud allikad
Bump, P. (2022). The bizarre, literal isolation of Vladimir Putin. – Washington Post, February 28.
Deutsche Welle. (2022). Fact check: Ukraine's 'Ghost of Kyiv' fighter pilot. – Deutsche Welle, 01.03.
Gerassimov, V. (2013). Новые вызовы требуют переосмыслить формы и способы ведения боевых действий. – Еженедельник Военно-промышленный курьер, 26 февраля. – https://vpk-news.ru/sites/default/files/pdf/VPK_08_476.pdf
Gerassimov, V. (2019). Vektory Razvitiya Voennoi Strategii. – Krasnaya Zvezda, 4 March. – http://redstar.ru/vektory-razvitiya-voennoj-strategii/
Thompson, S. A., Alba, D. (2022). Fact and Mythmaking Blend in Ukraine's Information War Experts say stories like the Ghost of Kyiv and Snake Island, both of questionable veracity, are propaganda or morale boosters, or perhaps both. – New York Times, March 3, updated March 8.
Voennaya Doktrina (2014). Rossiiskoi Federatsii 2014. 24 Dec. – http://Kremlin.ru/media/events/files/41d527556bec8deb3530.pdf
Wilner, M., Maria Delgado, A., Gamez Torres, N. (2022). Explainer: How Russia's war in Ukraine is shuffling U.S. alliances in Latin America. – Miami Herald, 14 March.
### Response:
Peeter Tali: Vene kindralstaap on infosõja juba kaotanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Warholm alustas hooaega pühapäeval Teemantliiga etapil Rabatis, kuid pidi jooksu juba esimese tõkke järel pooleli jätma. "Ilmselt on see lihtsalt kramp, mu jalg enam ei liikunud," selgitas Warholm pärast katkestamist. "Pole tore niimoodi jooksu katkestada, ma ei oodanud midagi sellist. Tundsin end enne jooksu ülihästi. Peame uurima, mis juhtus."
Kodumaale jõudes käis norralane olümpiakeskuse arstide juures uuringutel, kus tuvastati, et tegemist polnud pelgalt krambiga, vaid parema jala tagareies on väike lihasevigastus.
"Peame nüüd arukad olema ja õigeid valikuid tegema, et suurendada võimalusi, et hooaja tähtsaimateks startideks oleksin terve. Saan vaid loota, et õnn on minu poolel. Eks aeg näitab, mida järgnevad päevad, nädalad ja kuud toovad," kommenteeris Warholm pressiteate vahendusel.
Kindlasti ei võistle Warholm 16. juunil Oslos peetavatel Bisletti mängudel. "Ootasin väga Bislettil täismaja ees võistlemist, aga kahjuks ei saa ma seal võistelda," nentis Warholm.
Norra olümpiakeskuse arst Thomas Torgalsen ütles Norra rahvusringhäälingule (NRK), et sellise vigastusega võib võistluspaus olla üks kuni kuus nädalat, keskmiselt aga kolm-neli nädalat. "Üsna kiiresti jõuab 80 protsendini, aga viimase osa aega on raske prognoosida, see varieerub," selgitas Torgalsen.
Kergejõustiku MM algab USA-s Eugene'is 15. juulil ja praegu pole veel selge, kas Warholm on võimeline seal võistlema. "See pole praegu sajaprotsendiliselt kindel," ütles Torgalsen ajalehele VG. "Aga see on siiski üsna realistlik eesmärk. Meil on sellesse usku, aga garantiid ei ole. See võib olla paras väljakutse."
Tõenäoliselt Warholm enne MM-i kuskil ei võistle ja kui ta õigeaegselt paraneb, teeb ta järgmise stardi alles MM-il. "MM on mõistagi suur eesmärk. Selleks peab ta suutma treeningul täiskiirusel joosta. Nad on valmis seda riski võtma," rääkis Torgalsen, lisades, et Warholm alustas juba taastavate treeningutega. "Mitte jooksmisega, aga rattasõiduga. Ettevaatlike liigutustega. Probleem on selles, et raske on öelda, kui kiiresti taastumine läheb. Kui kõik läheb hästi, võib ta juba varsti jooksurajale naasta."
Lisaks juulikuisele MM-ile on sel aastal augustis veel ka Euroopa meistrivõistlused. | Vigastus võib Warholmi MM-ilt kõrvale jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Warholm alustas hooaega pühapäeval Teemantliiga etapil Rabatis, kuid pidi jooksu juba esimese tõkke järel pooleli jätma. "Ilmselt on see lihtsalt kramp, mu jalg enam ei liikunud," selgitas Warholm pärast katkestamist. "Pole tore niimoodi jooksu katkestada, ma ei oodanud midagi sellist. Tundsin end enne jooksu ülihästi. Peame uurima, mis juhtus."
Kodumaale jõudes käis norralane olümpiakeskuse arstide juures uuringutel, kus tuvastati, et tegemist polnud pelgalt krambiga, vaid parema jala tagareies on väike lihasevigastus.
"Peame nüüd arukad olema ja õigeid valikuid tegema, et suurendada võimalusi, et hooaja tähtsaimateks startideks oleksin terve. Saan vaid loota, et õnn on minu poolel. Eks aeg näitab, mida järgnevad päevad, nädalad ja kuud toovad," kommenteeris Warholm pressiteate vahendusel.
Kindlasti ei võistle Warholm 16. juunil Oslos peetavatel Bisletti mängudel. "Ootasin väga Bislettil täismaja ees võistlemist, aga kahjuks ei saa ma seal võistelda," nentis Warholm.
Norra olümpiakeskuse arst Thomas Torgalsen ütles Norra rahvusringhäälingule (NRK), et sellise vigastusega võib võistluspaus olla üks kuni kuus nädalat, keskmiselt aga kolm-neli nädalat. "Üsna kiiresti jõuab 80 protsendini, aga viimase osa aega on raske prognoosida, see varieerub," selgitas Torgalsen.
Kergejõustiku MM algab USA-s Eugene'is 15. juulil ja praegu pole veel selge, kas Warholm on võimeline seal võistlema. "See pole praegu sajaprotsendiliselt kindel," ütles Torgalsen ajalehele VG. "Aga see on siiski üsna realistlik eesmärk. Meil on sellesse usku, aga garantiid ei ole. See võib olla paras väljakutse."
Tõenäoliselt Warholm enne MM-i kuskil ei võistle ja kui ta õigeaegselt paraneb, teeb ta järgmise stardi alles MM-il. "MM on mõistagi suur eesmärk. Selleks peab ta suutma treeningul täiskiirusel joosta. Nad on valmis seda riski võtma," rääkis Torgalsen, lisades, et Warholm alustas juba taastavate treeningutega. "Mitte jooksmisega, aga rattasõiduga. Ettevaatlike liigutustega. Probleem on selles, et raske on öelda, kui kiiresti taastumine läheb. Kui kõik läheb hästi, võib ta juba varsti jooksurajale naasta."
Lisaks juulikuisele MM-ile on sel aastal augustis veel ka Euroopa meistrivõistlused.
### Response:
Vigastus võib Warholmi MM-ilt kõrvale jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome esitas NATO liikmeks astumise taotluse 18. mail Brüsselis. Liitumisprotsess on muutunud keeruliseks, kuna Türgi on sellele vastu seisnud. Niinistö ütles Ilta-Sanomate ajalehele, et Türgi president Tayyip Erdogan väljendas 4. aprilli telefonivestluses selgelt toetust Soome NATO-taotlusele. Niinistö sõnul ütles Erdogan telefonis, et Türgi suhtub taotlusesse positiivselt.
Toetav sõnum saadi ka Soome välisministri Pekka Haavisto ja tema Türgi ametikaaslase Mevlüt Cavufogluni telefonivestlusest, milles Türgi kinnitas, et ei hakka blokeerima Soome NATO-taotlust.
Niinistö sõnul on Türgi ettearvamatu, kuid protsessiga loodetakse kiirelt edasi liikuda. | Niinistö sõnul lubas Erdogan toetada Soome NATO-taotlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome esitas NATO liikmeks astumise taotluse 18. mail Brüsselis. Liitumisprotsess on muutunud keeruliseks, kuna Türgi on sellele vastu seisnud. Niinistö ütles Ilta-Sanomate ajalehele, et Türgi president Tayyip Erdogan väljendas 4. aprilli telefonivestluses selgelt toetust Soome NATO-taotlusele. Niinistö sõnul ütles Erdogan telefonis, et Türgi suhtub taotlusesse positiivselt.
Toetav sõnum saadi ka Soome välisministri Pekka Haavisto ja tema Türgi ametikaaslase Mevlüt Cavufogluni telefonivestlusest, milles Türgi kinnitas, et ei hakka blokeerima Soome NATO-taotlust.
Niinistö sõnul on Türgi ettearvamatu, kuid protsessiga loodetakse kiirelt edasi liikuda.
### Response:
Niinistö sõnul lubas Erdogan toetada Soome NATO-taotlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa telekanalil Matš TV on järgmiseks kuueks hooajaks sõlmitud leping Premier League'iga nende mängude näitamiseks. Tulenevalt Ukrainas algatatud sõjast on vaja nüüd klubidel otsustada, kas 43 miljonit naelsterlingut väärt kontraht püsima jätta või tükkideks rebida, vahendab Soccernet.ee.
Möödunud hooaja lõpuni kuulusid Venemaal Premier League'i näitamise õigused Rambler Grupile. See koostöö lõpetati kärmelt pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Uuest hooajast peaksid ülekanded minema aga Matš TV-le, mis kuulub Gazprom Mediale, mida toetab Venemaa valitsus.
Lisaks venelaste telelepingule arutatakse üldkogul ka panustamisettevõtete ja klubide vahelist koostööd.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Inglismaa kõrgliiga arutab venelaste telelepingu ülesütlemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa telekanalil Matš TV on järgmiseks kuueks hooajaks sõlmitud leping Premier League'iga nende mängude näitamiseks. Tulenevalt Ukrainas algatatud sõjast on vaja nüüd klubidel otsustada, kas 43 miljonit naelsterlingut väärt kontraht püsima jätta või tükkideks rebida, vahendab Soccernet.ee.
Möödunud hooaja lõpuni kuulusid Venemaal Premier League'i näitamise õigused Rambler Grupile. See koostöö lõpetati kärmelt pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Uuest hooajast peaksid ülekanded minema aga Matš TV-le, mis kuulub Gazprom Mediale, mida toetab Venemaa valitsus.
Lisaks venelaste telelepingule arutatakse üldkogul ka panustamisettevõtete ja klubide vahelist koostööd.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Inglismaa kõrgliiga arutab venelaste telelepingu ülesütlemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu Vanapargis on püstitatud nõukogude okupatsiooni aastatel monument, mis on pühendatud "1905, 1917, 1924 ja 1941-1944 ajaloolistes sündmustes hukkunud isikutele".
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius teatas kultuuriministrile saadetud kirjas, et linnavalitsuse poole on korduvalt pöördunud eraisikud ja poliitilised organisatsioonid, kes on palunud nimetatud monument pargist teisaldada kalmistule ja ühtlasi kivi juurde maetud sõjahauad ümber matta.
"Linnavalitsus soovibki pöörduda ümbermatmise küsimuses kaitseministeeriumi juurde moodustatud sõjahaudade komisjoni poole, kuna tegemist on kaitseministri poolt 27.02.2007 sõjahaudade kaitse seaduse alusel määratud sõjahauaga."
Enne kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni poole pöördumist on vaja muuta aga 1997. aasta määrust, kus on tunnistatud monument kultuurimälestiseks ja ajaloomälestiseks ning kantud riikliku kaitse all olevate objektide registrisse.
Linnapea palub kultuuriministeeriumil kaaluda kultuuriministri määruse muutmist
viisil, mis vabastab monumendi ajaloo- ja kultuurimälestise staatusest antud asukohas, et linn saaksime kaitseministeeriumi juurde moodustatud sõjahaudade komisjonile teha ettepanku monumendi teisaldamiseks kalmistule. | Pärnu soovib punamonumendi pargist kalmistule teisaldada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu Vanapargis on püstitatud nõukogude okupatsiooni aastatel monument, mis on pühendatud "1905, 1917, 1924 ja 1941-1944 ajaloolistes sündmustes hukkunud isikutele".
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius teatas kultuuriministrile saadetud kirjas, et linnavalitsuse poole on korduvalt pöördunud eraisikud ja poliitilised organisatsioonid, kes on palunud nimetatud monument pargist teisaldada kalmistule ja ühtlasi kivi juurde maetud sõjahauad ümber matta.
"Linnavalitsus soovibki pöörduda ümbermatmise küsimuses kaitseministeeriumi juurde moodustatud sõjahaudade komisjoni poole, kuna tegemist on kaitseministri poolt 27.02.2007 sõjahaudade kaitse seaduse alusel määratud sõjahauaga."
Enne kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni poole pöördumist on vaja muuta aga 1997. aasta määrust, kus on tunnistatud monument kultuurimälestiseks ja ajaloomälestiseks ning kantud riikliku kaitse all olevate objektide registrisse.
Linnapea palub kultuuriministeeriumil kaaluda kultuuriministri määruse muutmist
viisil, mis vabastab monumendi ajaloo- ja kultuurimälestise staatusest antud asukohas, et linn saaksime kaitseministeeriumi juurde moodustatud sõjahaudade komisjonile teha ettepanku monumendi teisaldamiseks kalmistule.
### Response:
Pärnu soovib punamonumendi pargist kalmistule teisaldada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures lõid kõik väravad itaallased: esimesel poolajal viisid Nicolo Barella ja Lorenzo Pellegrini Itaalia 2:0 juhtima, 61. minutil lõi Gianluca Mancini omavärava.
Avamängus Saksamaaga viiki mänginud Itaalia tõusis nüüd nelja punktiga kolmanda alagrupi liidriks, teine on kolme punktiga Ungari, kes üllatas avamängus Inglismaad, lõpetades nende pika võiduseeria.
Saksamaa ja Inglismaa mängisid Münchenis 1:1 viiki. 50. minutil viis Jonas Hoffmann võõrustajad juhtima, Inglismaale kindlustas esimese punkti Harry Kane, realiseerides 88. minutil penalti. Kane'ile oli see 50. värav koondise eest.
Tulemused:
A-grupp
Saksamaa – Inglismaa 1:1 (0:0)
Itaalia – Ungari 2:1 (2:0)
B-grupp
Soome – Montenegro 2:0 (2:0)
Bosnia ja Hertsegoviina – Rumeenia 1:0 (0:0)
C-grupp
Fääri saared – Luksemburg 0:1 (0:0)
Leedu – Türgi 0:6 (0:2) | Itaalia avas võiduarve, Inglismaa ja Saksamaa mängisid viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures lõid kõik väravad itaallased: esimesel poolajal viisid Nicolo Barella ja Lorenzo Pellegrini Itaalia 2:0 juhtima, 61. minutil lõi Gianluca Mancini omavärava.
Avamängus Saksamaaga viiki mänginud Itaalia tõusis nüüd nelja punktiga kolmanda alagrupi liidriks, teine on kolme punktiga Ungari, kes üllatas avamängus Inglismaad, lõpetades nende pika võiduseeria.
Saksamaa ja Inglismaa mängisid Münchenis 1:1 viiki. 50. minutil viis Jonas Hoffmann võõrustajad juhtima, Inglismaale kindlustas esimese punkti Harry Kane, realiseerides 88. minutil penalti. Kane'ile oli see 50. värav koondise eest.
Tulemused:
A-grupp
Saksamaa – Inglismaa 1:1 (0:0)
Itaalia – Ungari 2:1 (2:0)
B-grupp
Soome – Montenegro 2:0 (2:0)
Bosnia ja Hertsegoviina – Rumeenia 1:0 (0:0)
C-grupp
Fääri saared – Luksemburg 0:1 (0:0)
Leedu – Türgi 0:6 (0:2)
### Response:
Itaalia avas võiduarve, Inglismaa ja Saksamaa mängisid viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängukohad on lisaks Paide kesklinnale ka kaugemal - Tarbjal, Annas, Sargeveres, Viisus ja Roosna-Allikul. Festivalil preemiaid ei jagata, kuid harrastusteatritele annab tagasisidet professionaalsetest näitlejatest koosnev žürii. Enamikes hoovides on avatud kodukohvikud, mida võõrustavad kortermajade elanikud ise.
"Sel aastal toimub Hooviteatrite festival juba neljandat korda. Kui tavaliselt oleme festivali korraldanud Paide kesklinnas, siis sel korral otsustasime festivali viia nii-öelda laia Paide linna: mängukohtade hulgas on sel aastal ka Paide linna alla kuuluvad väiksemad kohad, näiteks Sargvere, Tarbja, Anna, Viisu ja Roosna-Alliku. Festivali teeb sel aastal eriliseks veel see, et kõik etendused saavad mängitud kortermajade hoovides. Loodan väga, et festivali oma hoovi toomine ja kodukohvikute tegemine lähendab kortermajade elanikke omavahel," rääkis festivali peakorraldaja Mariliis Peterson.
Festivali kultuuriprogrammi raames toimub laupäeval õhtul Paide muusika- ja teatrimaja kultuuriaias aruteluring teemal "Huviteatrite tulevik" ja ühine tordisöömine. Festivali lõpetab Jarek Kasari kontsert, mis leiab samuti aset kortermaja hoovis. Kogu festivaliprogramm on kõigile tasuta ning pühapäeval on mängukohtade vahel käima pandud ka festivalibuss. | Nädalavahetusel täituvad Paide linna hoovid teatriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängukohad on lisaks Paide kesklinnale ka kaugemal - Tarbjal, Annas, Sargeveres, Viisus ja Roosna-Allikul. Festivalil preemiaid ei jagata, kuid harrastusteatritele annab tagasisidet professionaalsetest näitlejatest koosnev žürii. Enamikes hoovides on avatud kodukohvikud, mida võõrustavad kortermajade elanikud ise.
"Sel aastal toimub Hooviteatrite festival juba neljandat korda. Kui tavaliselt oleme festivali korraldanud Paide kesklinnas, siis sel korral otsustasime festivali viia nii-öelda laia Paide linna: mängukohtade hulgas on sel aastal ka Paide linna alla kuuluvad väiksemad kohad, näiteks Sargvere, Tarbja, Anna, Viisu ja Roosna-Alliku. Festivali teeb sel aastal eriliseks veel see, et kõik etendused saavad mängitud kortermajade hoovides. Loodan väga, et festivali oma hoovi toomine ja kodukohvikute tegemine lähendab kortermajade elanikke omavahel," rääkis festivali peakorraldaja Mariliis Peterson.
Festivali kultuuriprogrammi raames toimub laupäeval õhtul Paide muusika- ja teatrimaja kultuuriaias aruteluring teemal "Huviteatrite tulevik" ja ühine tordisöömine. Festivali lõpetab Jarek Kasari kontsert, mis leiab samuti aset kortermaja hoovis. Kogu festivaliprogramm on kõigile tasuta ning pühapäeval on mängukohtade vahel käima pandud ka festivalibuss.
### Response:
Nädalavahetusel täituvad Paide linna hoovid teatriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SK Augur Enemati ja Rostocker Robbeni (GER) vaheline kohtumine kulges väga tasavägiselt. Mängu esimese kolmandiku võitis Argo Alavälja tabamusest Eesti meeskond ning kuigi teisel kolmandikul õnnestus vastasel viigistada, taastas Rauno Nõmmiko tabamus üheväravalise eduseisu, vahendab jalgpall.ee.
Viimasel kolmandikul õnnestus vastasel skoori teha kahel korral, ent Kristian Marmori värav tegi mängu seisuks 3:3, mis tähendas, et võitja selgitati lisaajal, kus Saksamaa meeskonnal õnnestus lüüa veel kaks väravat ja Eesti meistril tuli leppida 3:5 kaotusega.
SK Augur Enemati punktiarve Euro Winners Cupil on seni avamata, sest esmaspäeval jäädi 4:7 alla Pisa Beach Soccerile (ITA). Viimane alagrupimäng ootab Augurit ees kolmapäeval, kui mõõtu võetakse Kreeka klubi Atlas A.O.-ga, kes sai viimati Itaalia meeskonna vastu kirja 0:7 kaotuse. | Rannajalgpalli Eesti meister sai eurosarjas kirja kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SK Augur Enemati ja Rostocker Robbeni (GER) vaheline kohtumine kulges väga tasavägiselt. Mängu esimese kolmandiku võitis Argo Alavälja tabamusest Eesti meeskond ning kuigi teisel kolmandikul õnnestus vastasel viigistada, taastas Rauno Nõmmiko tabamus üheväravalise eduseisu, vahendab jalgpall.ee.
Viimasel kolmandikul õnnestus vastasel skoori teha kahel korral, ent Kristian Marmori värav tegi mängu seisuks 3:3, mis tähendas, et võitja selgitati lisaajal, kus Saksamaa meeskonnal õnnestus lüüa veel kaks väravat ja Eesti meistril tuli leppida 3:5 kaotusega.
SK Augur Enemati punktiarve Euro Winners Cupil on seni avamata, sest esmaspäeval jäädi 4:7 alla Pisa Beach Soccerile (ITA). Viimane alagrupimäng ootab Augurit ees kolmapäeval, kui mõõtu võetakse Kreeka klubi Atlas A.O.-ga, kes sai viimati Itaalia meeskonna vastu kirja 0:7 kaotuse.
### Response:
Rannajalgpalli Eesti meister sai eurosarjas kirja kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel oli lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele hääleõigus ka 140 167 inimesel, kellest pool (70 154) olid Venemaa kodanikud ja 63 397 halli passi omanikud. Välismaalane saab oma hääle anda küll vaid juhul, kui ta elab Eestis seaduslikult.
Venemaa sissetung Ukrainasse on taas tõstatanud küsimuse, kas Vene kodanikud peaks saama kaasa rääkida, kes Eesti omavalitsusi juhivad. Näiteks ütles üleeile endine Isamaa esimees ja mitmekordne peaminister Mart Laar, et koalitsioonikõnelustel võiks Isamaa nõuda hääleõiguse piiramist.
"Et antakse kohalikel valimistel õigus valida ka täiesti teise riigi, vaenuliku riigi, kodanikele – selle võiks likvideerida," leidis Laar.
Tegelikult esitas Isamaa selleks eelnõu juba aprillis.
"Esiteks, et kohalikel valimistel oleks valimisõigus Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel. Teiseks, et kolmandate riikide kodanikel valimisõigust ei oleks," selgitas ettepanekut Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu.
Küsimusele, kas eelnõule toetuse leidmiseks võiks Isamaa eelistada koalitsioonpartnerina EKRE-t, Reinsalu sama konkreetselt ei vastanud.
"Kindlasti see on oluline küsimus nii julgeoleku kui ka, et kodanikud säilitaksid kontrolli avaliku võimu ruumis. Eriti nii kriitilises olukorras. See on tähtis küsimus, aga ma ei katalogiseeri seda eriküsimuseks, eks neid põhiteemasid on teisigi olulisi."
Sarnase eelnõu esitas EKRE juba 2017. aastal, ka oli lubadus 2019. aasta riigikogu valimiste programmis, kuid pärast Keskerakonnaga võimuliidu moodustamist ütles erakonna esimees Martin Helme, et mure ei ole enam tänu halli passi omanike arvu vähenemisele aktuaalne. Ka nentis Helme, et teema tõstatamine tähendaks tõsist konflikti valitsusliidus.
Nüüd rõhutab EKRE aseesimees Jaak Madison, et valimisõiguse piiramine on konservatiividele siiski oluline.
"Arvestame ikka fakti, et Tallinnas elab kolmandik Eesti rahvaarvust ja Tallinna elanikkonnast ligi pooled on vene keelt kõnelevad inimesed, kellest omakorda väga suur osa on Vene kodanikud. Kui nemad saavad mõjutada meie pealinna arengut ja tulevikku, siis see ei ole ilmselgelt kuidagi kooskõlas Eesti põhiseaduse mõttega, mille eesmärgiks on ikkagi Eesti rahvuse säilimine. Ma arvan, et need kodanikud, kelle taskus on Vene pass, nemad tõenäoliselt ei pea Eesti ideaaliks Eesti kui rahvusriigi säilimist."
Kui EKRE ja Isamaa on üksmeelel, jääb lahenda sama mure, mis eelmises ühises võimuliidus. Kolmas pool ehk Keskerakond valimisõiguse piiramist ei poolda.
"See, et hakata kelleltki, näiteks eakalt vanaproualt hääleõigust ära võtma seetõttu, et ta ei ole ära teinud keeleeksamit, on minu hinnangul ülekohtune. See inimene võib olla täiesti Eesti riigi meelne, oma pere siin üles kasvatanud, ühiskonda panustanud, elab kaasa Eesti riigi toimetulekule, sinimustvalgele ja siis tuleb riik ning teatab, et võtame sult selle kohalikel valimistel hääletamise õiguse ära, kuna me sind kuidagimoodi ei usalda," rääkis Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik.
"Meie eesmärk peab olema see, et Eesti Vabariigis elavad inimesed on kõik ühel pool, Eestimaa pool. Selliste käikude ja otsustega me tegelikult seda lõhet ise tekitame."
Ka ei ole tõenäoline, et mõte leiaks kõlapinda kahe veel mainimata parlamendierakonna liikmete seas. Kuu algul laekunud vastuses ütleb justiitsminister Maris Lauri, et valitsus Isamaa eelnõu ei toeta. Ministeeriumi saadetud kirjas seisab, et näiteks kaotaksid hääleõiguse ka 434 Suurbritannia, 120 Norra ja 172 Ameerika Ühendriikide kodaniku. Ta lisas, et põhiseaduse järgi on praegune kord taotluslik. Reformerakondlane Hanno Pevkur kahtleb, kas selline muudatus oleks üldse põhiseadust muutmata võimalik.
"Loomulikult, arvestades praegust julgeolekuolukorda, tahaks emotsionaalselt öelda, et võtame kõikidelt Venemaa kodanikelt kohalikel valimistel valmise õiguse ära. Teisalt meil on väga suur risk minna põhiseaduslikku vaidlusesse sellega. Ma ei ole kindel, et põhiseaduslik järelevalve ei ütleks sellel juhul, et põhiseaduse paragrahv 156 mõte on, et kohalike elu küsimusi saab otsustada siin püsivalt elav inimene. Seda kinnitaks tõenäoliselt ka riigikohus," arutles Pevkur.
Ka hoiatas Pevkur, et selline jäik otsus võib meie julgeoleku just ohtu seada.
"Meil on ports omavalitsusi, kus tegelikult määratlemata kodakondsusega või siis ka Vene kodanikud moodustavad üsna suure protsendi selle omavalitsuse [valijaskonnast]. Teame Narvat, Sillamäed, Kohtla-Järvet. Kindlasti peame vaatama, et me iseendale näppu ei lõika."
Sarnaselt Pevkuriga ütleb sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets, et küsimus on oluline, kuid Isamaa pakutud lahendus ei sobi.
"See ei suurenda ju nende inimeste lojaalsust Eesti suhtes. Mina püstitaks selle küsimuse teistpidi – kuidas me saame Eesti suhtes lojaalsemaid inimesi nendest. See ei ole ju keeruline seadusmuudatus, aga mis siis edasi saab? Tõesti läbi kohalike valimiste ei ole seda mõju enam kohalikule võimule, aga kuidas see inimene siis rohkem eestimeelsem on. See, mis toimub inimeste peades, on suur julgeolekurisk, me peaksime hoopis tegelema sellega."
Vastust Läänemets ei paku. Lihtsat ja lühikest vastust, kuidas venemeelseid inimesi ümber veenda, ei olegi, rõhutas ta. | Vene kodanikelt valimisõiguse võtmist pooldavad Isamaa ja EKRE | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel oli lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele hääleõigus ka 140 167 inimesel, kellest pool (70 154) olid Venemaa kodanikud ja 63 397 halli passi omanikud. Välismaalane saab oma hääle anda küll vaid juhul, kui ta elab Eestis seaduslikult.
Venemaa sissetung Ukrainasse on taas tõstatanud küsimuse, kas Vene kodanikud peaks saama kaasa rääkida, kes Eesti omavalitsusi juhivad. Näiteks ütles üleeile endine Isamaa esimees ja mitmekordne peaminister Mart Laar, et koalitsioonikõnelustel võiks Isamaa nõuda hääleõiguse piiramist.
"Et antakse kohalikel valimistel õigus valida ka täiesti teise riigi, vaenuliku riigi, kodanikele – selle võiks likvideerida," leidis Laar.
Tegelikult esitas Isamaa selleks eelnõu juba aprillis.
"Esiteks, et kohalikel valimistel oleks valimisõigus Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel. Teiseks, et kolmandate riikide kodanikel valimisõigust ei oleks," selgitas ettepanekut Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu.
Küsimusele, kas eelnõule toetuse leidmiseks võiks Isamaa eelistada koalitsioonpartnerina EKRE-t, Reinsalu sama konkreetselt ei vastanud.
"Kindlasti see on oluline küsimus nii julgeoleku kui ka, et kodanikud säilitaksid kontrolli avaliku võimu ruumis. Eriti nii kriitilises olukorras. See on tähtis küsimus, aga ma ei katalogiseeri seda eriküsimuseks, eks neid põhiteemasid on teisigi olulisi."
Sarnase eelnõu esitas EKRE juba 2017. aastal, ka oli lubadus 2019. aasta riigikogu valimiste programmis, kuid pärast Keskerakonnaga võimuliidu moodustamist ütles erakonna esimees Martin Helme, et mure ei ole enam tänu halli passi omanike arvu vähenemisele aktuaalne. Ka nentis Helme, et teema tõstatamine tähendaks tõsist konflikti valitsusliidus.
Nüüd rõhutab EKRE aseesimees Jaak Madison, et valimisõiguse piiramine on konservatiividele siiski oluline.
"Arvestame ikka fakti, et Tallinnas elab kolmandik Eesti rahvaarvust ja Tallinna elanikkonnast ligi pooled on vene keelt kõnelevad inimesed, kellest omakorda väga suur osa on Vene kodanikud. Kui nemad saavad mõjutada meie pealinna arengut ja tulevikku, siis see ei ole ilmselgelt kuidagi kooskõlas Eesti põhiseaduse mõttega, mille eesmärgiks on ikkagi Eesti rahvuse säilimine. Ma arvan, et need kodanikud, kelle taskus on Vene pass, nemad tõenäoliselt ei pea Eesti ideaaliks Eesti kui rahvusriigi säilimist."
Kui EKRE ja Isamaa on üksmeelel, jääb lahenda sama mure, mis eelmises ühises võimuliidus. Kolmas pool ehk Keskerakond valimisõiguse piiramist ei poolda.
"See, et hakata kelleltki, näiteks eakalt vanaproualt hääleõigust ära võtma seetõttu, et ta ei ole ära teinud keeleeksamit, on minu hinnangul ülekohtune. See inimene võib olla täiesti Eesti riigi meelne, oma pere siin üles kasvatanud, ühiskonda panustanud, elab kaasa Eesti riigi toimetulekule, sinimustvalgele ja siis tuleb riik ning teatab, et võtame sult selle kohalikel valimistel hääletamise õiguse ära, kuna me sind kuidagimoodi ei usalda," rääkis Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik.
"Meie eesmärk peab olema see, et Eesti Vabariigis elavad inimesed on kõik ühel pool, Eestimaa pool. Selliste käikude ja otsustega me tegelikult seda lõhet ise tekitame."
Ka ei ole tõenäoline, et mõte leiaks kõlapinda kahe veel mainimata parlamendierakonna liikmete seas. Kuu algul laekunud vastuses ütleb justiitsminister Maris Lauri, et valitsus Isamaa eelnõu ei toeta. Ministeeriumi saadetud kirjas seisab, et näiteks kaotaksid hääleõiguse ka 434 Suurbritannia, 120 Norra ja 172 Ameerika Ühendriikide kodaniku. Ta lisas, et põhiseaduse järgi on praegune kord taotluslik. Reformerakondlane Hanno Pevkur kahtleb, kas selline muudatus oleks üldse põhiseadust muutmata võimalik.
"Loomulikult, arvestades praegust julgeolekuolukorda, tahaks emotsionaalselt öelda, et võtame kõikidelt Venemaa kodanikelt kohalikel valimistel valmise õiguse ära. Teisalt meil on väga suur risk minna põhiseaduslikku vaidlusesse sellega. Ma ei ole kindel, et põhiseaduslik järelevalve ei ütleks sellel juhul, et põhiseaduse paragrahv 156 mõte on, et kohalike elu küsimusi saab otsustada siin püsivalt elav inimene. Seda kinnitaks tõenäoliselt ka riigikohus," arutles Pevkur.
Ka hoiatas Pevkur, et selline jäik otsus võib meie julgeoleku just ohtu seada.
"Meil on ports omavalitsusi, kus tegelikult määratlemata kodakondsusega või siis ka Vene kodanikud moodustavad üsna suure protsendi selle omavalitsuse [valijaskonnast]. Teame Narvat, Sillamäed, Kohtla-Järvet. Kindlasti peame vaatama, et me iseendale näppu ei lõika."
Sarnaselt Pevkuriga ütleb sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets, et küsimus on oluline, kuid Isamaa pakutud lahendus ei sobi.
"See ei suurenda ju nende inimeste lojaalsust Eesti suhtes. Mina püstitaks selle küsimuse teistpidi – kuidas me saame Eesti suhtes lojaalsemaid inimesi nendest. See ei ole ju keeruline seadusmuudatus, aga mis siis edasi saab? Tõesti läbi kohalike valimiste ei ole seda mõju enam kohalikule võimule, aga kuidas see inimene siis rohkem eestimeelsem on. See, mis toimub inimeste peades, on suur julgeolekurisk, me peaksime hoopis tegelema sellega."
Vastust Läänemets ei paku. Lihtsat ja lühikest vastust, kuidas venemeelseid inimesi ümber veenda, ei olegi, rõhutas ta.
### Response:
Vene kodanikelt valimisõiguse võtmist pooldavad Isamaa ja EKRE |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljudes Eesti paikades sõidukijuhte välja õpetava Autosõit OÜ juhatuse liikme Indrek Madari sõnul ei ole nad sellel aastal sõiduõppe hinda tõstnud, kuid kolmapäevasel juhtkonna koosolekul tuleb võimaliku hinnatõusu küsimus päevakorda.
"Kui arvestame, et kütuseliitri hind on 1,3-1,4 euro pealt tõusnud praegu suurusjärgus 2,2 euroni, see on väga oluline kuluartikkel meie teenuse juures lisaks tööjõukulule," nentis ta. "Kas võtame otsuse vastu või ei võta, on vara öelda, aga kuskilt see valupiir hakkab kahjuks jooksma. Õpetaja tahab siiski palga kätte ja leiva lauale saada. Midagi ei ole parata, õpetaja palga arvelt ei saa me kütust osta."
Madar lisas, et nii plahvatuslikku hindade kasvu pole varem olnud ja olukord on kõigi jaoks uus.
Pärnus tegutseva Aide autokooli juhatuse liige Enn Saard tõi välja, et kui sõiduautol kulub tunnis liiter ja veoautodel neli-viis liitrit kütust, pole keeruline arvutada, kui palju tunnihind on kallimaks läinud.
Saardi sõnul ei vaadanud autokool vanasti, millal inimene õppimist alustas, aga nüüd on neil arutlusel, kas peaks äkki mingi piiri panema, et näiteks pool aastat või aasta tagasi õppima tulnud inimene ei saaks enam toonase hinnaga sõita. Muidu võib juhtuda, et kolm aastat tagasi õppima asunud inimese sõidutundidele tuleb hakata peale maksma.
Viimati tõstis Aide autokool hindu tänavuse aasta alguses, kuid Saard tõdes, et varsti tuleb seda veelkord teha.
"Nii palgasurve kui kõik muu tuleb. Ka meie inimesed tahavad oma elektriarved ära maksta," lausus ta ja lisas, et konkurentide hinnatõuse nad väga ei jälgi, sest tööd jagub ja jääb pigem ülegi.
LRK Autokoolitus OÜ, mille tegevuspiirkond on Viljandi, Paide ja Rapla, on seni püüdnud hinnatõusust hoiduda, lootuses, et kütuse hinnatõus on ajutine, rääkis ettevõtte juhatuse liige Jaan Kleemann.
"Tundub, et ajutine muutub alaliseks," nentis ta ja lisas, et ilmselt tuleb hinnatõusuotsus suvel ära teha, sest muidu tuleb hakata oma tööle peale maksma ja see hakkab arengut pärssima.
Juhiloa soovijaid jätkub
Seda, et üldine elukalliduse tõus autokooli õppima soovijate ridu hõrendaks, ei ole autokoolid märganud. Madari sõnul on viimased kaks aastat olnud turg koroonaviiruse tõttu hüplik ja mingist reeglipärast ei saa rääkida, kuid õpilaste hulk ei ole kokkuvõttes muutunud ja pigem ollakse väikses kasvus.
Ka Enn Saard märkis, et inimesed on hindade kasvuga harjunud ja tuleb arvestada, et kui tahame Euroopasse jõuda, siis jõuame seda paraku ka hindadega. Näiteks Soomes maksab B-kategooria õpe 1700-1800 eurot, Eestis on Aide autokoolis koolituse hind koos pimeda- ja libedakoolituse ning esmaabiga 905 eurot.
Kleemanni sõnul on kõige parem orientiir inimeste majandusliku seisu osas huvi A-kategooria juhiloa vastu ehk nii-öelda hobijuhtide arv. LRK Autokoolitusse tullakse praegu A-kategooria luba tegema sama palju kui varem ja see näitab, et inimestel jätkub selleks raha.
Autokoole on Eestis 300 ringis ja mootorsõidukijuhi õpetajaid umbes kaks korda nii palju. Nii nagu paljudes teisteski valdkondades, on ka autokoolides probleem õpetajate leidmisega.
"Ega neid tikutulega otsides kuskilt leiagi, üleostmist ei ole me seni harrastanud. Oleme endale ise õpetajaid koolitanud, maksnud koolitustasu õpetajate eest kinni," rääkis Madar, kelle sõnul koosneb koolitus vähemalt 750 tunnist ja kestab ajaliselt seitse kuni üheksa kuud.
Kleemann ütles, et nende autokoolis on üle kümne aasta üks ja sama meeskond töötanud, kuid ühel hetkel lähevad inimesed vanaduspensionile ja selles valguses mõtlevad nad küsimusele juba praegu.
"Ega neid lihtne leida ole," tõdes ta.
Autokütuse hind jõudis teisipäeval uue rekordini, kui lõuna paiku tuli Tallinnas suuremate jaemüüjate tanklates bensiini 95 eest välja käia 2,259 eurot. Tõusuteel on ka diislikütuse hind, mis maksab 1,999 eurot. Bensiin 98 liitri eest küsivad kütusemüüjad 2,309 eurot.
Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu prognoosi kohaselt on olukord praegu ebakindel ja seetõttu ta suvel hinnalangust ei ennusta. | Kallis kütus hakkab autokoolide hindu kergitama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljudes Eesti paikades sõidukijuhte välja õpetava Autosõit OÜ juhatuse liikme Indrek Madari sõnul ei ole nad sellel aastal sõiduõppe hinda tõstnud, kuid kolmapäevasel juhtkonna koosolekul tuleb võimaliku hinnatõusu küsimus päevakorda.
"Kui arvestame, et kütuseliitri hind on 1,3-1,4 euro pealt tõusnud praegu suurusjärgus 2,2 euroni, see on väga oluline kuluartikkel meie teenuse juures lisaks tööjõukulule," nentis ta. "Kas võtame otsuse vastu või ei võta, on vara öelda, aga kuskilt see valupiir hakkab kahjuks jooksma. Õpetaja tahab siiski palga kätte ja leiva lauale saada. Midagi ei ole parata, õpetaja palga arvelt ei saa me kütust osta."
Madar lisas, et nii plahvatuslikku hindade kasvu pole varem olnud ja olukord on kõigi jaoks uus.
Pärnus tegutseva Aide autokooli juhatuse liige Enn Saard tõi välja, et kui sõiduautol kulub tunnis liiter ja veoautodel neli-viis liitrit kütust, pole keeruline arvutada, kui palju tunnihind on kallimaks läinud.
Saardi sõnul ei vaadanud autokool vanasti, millal inimene õppimist alustas, aga nüüd on neil arutlusel, kas peaks äkki mingi piiri panema, et näiteks pool aastat või aasta tagasi õppima tulnud inimene ei saaks enam toonase hinnaga sõita. Muidu võib juhtuda, et kolm aastat tagasi õppima asunud inimese sõidutundidele tuleb hakata peale maksma.
Viimati tõstis Aide autokool hindu tänavuse aasta alguses, kuid Saard tõdes, et varsti tuleb seda veelkord teha.
"Nii palgasurve kui kõik muu tuleb. Ka meie inimesed tahavad oma elektriarved ära maksta," lausus ta ja lisas, et konkurentide hinnatõuse nad väga ei jälgi, sest tööd jagub ja jääb pigem ülegi.
LRK Autokoolitus OÜ, mille tegevuspiirkond on Viljandi, Paide ja Rapla, on seni püüdnud hinnatõusust hoiduda, lootuses, et kütuse hinnatõus on ajutine, rääkis ettevõtte juhatuse liige Jaan Kleemann.
"Tundub, et ajutine muutub alaliseks," nentis ta ja lisas, et ilmselt tuleb hinnatõusuotsus suvel ära teha, sest muidu tuleb hakata oma tööle peale maksma ja see hakkab arengut pärssima.
Juhiloa soovijaid jätkub
Seda, et üldine elukalliduse tõus autokooli õppima soovijate ridu hõrendaks, ei ole autokoolid märganud. Madari sõnul on viimased kaks aastat olnud turg koroonaviiruse tõttu hüplik ja mingist reeglipärast ei saa rääkida, kuid õpilaste hulk ei ole kokkuvõttes muutunud ja pigem ollakse väikses kasvus.
Ka Enn Saard märkis, et inimesed on hindade kasvuga harjunud ja tuleb arvestada, et kui tahame Euroopasse jõuda, siis jõuame seda paraku ka hindadega. Näiteks Soomes maksab B-kategooria õpe 1700-1800 eurot, Eestis on Aide autokoolis koolituse hind koos pimeda- ja libedakoolituse ning esmaabiga 905 eurot.
Kleemanni sõnul on kõige parem orientiir inimeste majandusliku seisu osas huvi A-kategooria juhiloa vastu ehk nii-öelda hobijuhtide arv. LRK Autokoolitusse tullakse praegu A-kategooria luba tegema sama palju kui varem ja see näitab, et inimestel jätkub selleks raha.
Autokoole on Eestis 300 ringis ja mootorsõidukijuhi õpetajaid umbes kaks korda nii palju. Nii nagu paljudes teisteski valdkondades, on ka autokoolides probleem õpetajate leidmisega.
"Ega neid tikutulega otsides kuskilt leiagi, üleostmist ei ole me seni harrastanud. Oleme endale ise õpetajaid koolitanud, maksnud koolitustasu õpetajate eest kinni," rääkis Madar, kelle sõnul koosneb koolitus vähemalt 750 tunnist ja kestab ajaliselt seitse kuni üheksa kuud.
Kleemann ütles, et nende autokoolis on üle kümne aasta üks ja sama meeskond töötanud, kuid ühel hetkel lähevad inimesed vanaduspensionile ja selles valguses mõtlevad nad küsimusele juba praegu.
"Ega neid lihtne leida ole," tõdes ta.
Autokütuse hind jõudis teisipäeval uue rekordini, kui lõuna paiku tuli Tallinnas suuremate jaemüüjate tanklates bensiini 95 eest välja käia 2,259 eurot. Tõusuteel on ka diislikütuse hind, mis maksab 1,999 eurot. Bensiin 98 liitri eest küsivad kütusemüüjad 2,309 eurot.
Eesti Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu prognoosi kohaselt on olukord praegu ebakindel ja seetõttu ta suvel hinnalangust ei ennusta.
### Response:
Kallis kütus hakkab autokoolide hindu kergitama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA rahandusministeeriumi teatel ei tohi Vene võlakirju osta enam ka teistelt turgudelt, mis laiendab senist poliitikat, mille järgi olid keelatud ainult uute Vene võlakirjade ostud. Varem ostetud võlakirjade müümise kohustust ei teki, samuti võivad investorid endiselt võlakirju müüa, seni kuni ostja ei ole ameeriklane.
Rahandusministeeriumi teatel on uued juhised kooskõlas USA eesmärgiga takistada Venemaa ligipääsu rahalistele vahenditele, mida vajatakse Ukraina vastu sõdimiseks.
Vene ettevõtete võlakirjade ost oli juba mõningal määral piiratud, tulenevalt pankadele kehtestatud sanktsioonidest. Siiski on osa investoreid ostnud soodsalt üles Vene firmade võlgu, lootuses nende pealt teenida, kui sõda lõppeb.
USA on püüdnud Ukrainasse sissetungi algusest saadik piirata Venemaa juurdepääsu välisturgudele. Eelmisel kuul keelas rahandusministeerium Venemaal kasutada USA finantsasutusi dollarites väljastatud riigivõlakirjade tagasimaksete tasumiseks.
See pole esimene kord, kui USA keelab oma investoritel osta riigi võlakirju teistelt turgudelt. Varem on samasugune piirang kehtestatud Venezuela võlakirjadele. Samas Venemaaga seotud piirangud on laiemad, sest puudutavad ka ettevõtteid. | USA keelas investoritel Venemaa võlakirjade ostmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA rahandusministeeriumi teatel ei tohi Vene võlakirju osta enam ka teistelt turgudelt, mis laiendab senist poliitikat, mille järgi olid keelatud ainult uute Vene võlakirjade ostud. Varem ostetud võlakirjade müümise kohustust ei teki, samuti võivad investorid endiselt võlakirju müüa, seni kuni ostja ei ole ameeriklane.
Rahandusministeeriumi teatel on uued juhised kooskõlas USA eesmärgiga takistada Venemaa ligipääsu rahalistele vahenditele, mida vajatakse Ukraina vastu sõdimiseks.
Vene ettevõtete võlakirjade ost oli juba mõningal määral piiratud, tulenevalt pankadele kehtestatud sanktsioonidest. Siiski on osa investoreid ostnud soodsalt üles Vene firmade võlgu, lootuses nende pealt teenida, kui sõda lõppeb.
USA on püüdnud Ukrainasse sissetungi algusest saadik piirata Venemaa juurdepääsu välisturgudele. Eelmisel kuul keelas rahandusministeerium Venemaal kasutada USA finantsasutusi dollarites väljastatud riigivõlakirjade tagasimaksete tasumiseks.
See pole esimene kord, kui USA keelab oma investoritel osta riigi võlakirju teistelt turgudelt. Varem on samasugune piirang kehtestatud Venezuela võlakirjadele. Samas Venemaaga seotud piirangud on laiemad, sest puudutavad ka ettevõtteid.
### Response:
USA keelas investoritel Venemaa võlakirjade ostmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,2 protsenti (nädal varem 34,7 protsenti), Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,8 protsenti (nädal varem 19,4), ja Keskerakonda 17,3 protsenti (nädala eest 16,3 protsenti) valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,3 protsenti), Isamaa (6,9 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,8 protsenti). Isamaa toetus on viimastel nädalatel vähehaaval kasvanud ning viimaste tulemuste põhjal on nad reitingutabelis möödunud sotsiaaldemokraatidest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 10. maist 6. juunini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
Esileht koondtulemused
Infogram | Norstati reitingud: Keskerakond sai nädalaga toetust juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,2 protsenti (nädal varem 34,7 protsenti), Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 19,8 protsenti (nädal varem 19,4), ja Keskerakonda 17,3 protsenti (nädala eest 16,3 protsenti) valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,3 protsenti), Isamaa (6,9 protsenti) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (6,8 protsenti). Isamaa toetus on viimastel nädalatel vähehaaval kasvanud ning viimaste tulemuste põhjal on nad reitingutabelis möödunud sotsiaaldemokraatidest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 10. maist 6. juunini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
Esileht koondtulemused
Infogram
### Response:
Norstati reitingud: Keskerakond sai nädalaga toetust juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik ütles ERR-ile, et praegu valmistatakse inimesi ette, et talv võib tulla kehv nii elektri kui gaasi hinna osas, aga seda, milline see päriselt tuleb, näeme lõpuks siis, kui ta käes on.
"Ma ei tahaks nii hirmus pessimistlik hindade suhtes olla. Kui vaadata Euroopa gaasihindu, siis viimasel paaril nädalal liiguvad need pigem natuke allapoole, normaliseerumise suunas," märkis ta. "See annab ka gaasiettevõtetele võimalust, kui õnnestub gaasi kätte saada, seda lattu panna mitte väga kalli hinnaga. Ma ei vaataks nii mustades toonides, et enam midagi teha ei saa."
Kaasik loodab, et paari aasta jooksul gaasi hind normaliseerub, sest praeguses hinnas on sees üksjagu paanikat, et äkki lõpevad Vene tarned kogu Euroopas ja äkki jääb gaasi puudu.
"Kui Euroopa turgu laiemalt vaadata, siis ajab gaasi üle serva. Vene gaas voolab endiselt Euroopasse, kuigi vähendatud mahus, LNG maksimaalses mahus - hetkel on turg väga hästi varustatud," kinnitas ta.
Kaasik lisas, et kui LNG-terminale tuleb juurde ja hirm tarnete lõpu osas kaob, võiks see kindlasti turgu märkimisväärselt parandada ja jahutada. Seda, kas näeme nii madalat hinda nagu paarkümmend eurot kilovatt-tunni kohta, ei julgenud ta arvata, kuid hinnataseme normaliseerumist usub ta küll.
See tähendab Eesti Gaasi esindaja sõnul, et kui gaasiga kodu küttev inimene ägab praegu suurte arvete all, ei pruugi tal olla mõistlik tingimata uut küttelahendust otsida.
Ta tõi näite, et kui paigutada gaasikütte asemele soojuspump, on esiteks investeering suur, kuid lisaks on elektri ja gaasi hind omavahel seotud. See tähendab, et kui gaas on kallis, on ka elekter kallis ning soojuspump kulutab soojuse tootmiseks elektrit. Igal juhul tuleb need asjad alati läbi kalkuleerida.
"Minu arvamus on küll, et mingi aja jooksul hinnad normaliseeruvad, loksuvad paika ja sellisel juhul on täiesti mõistlik ka gaasi kasutada," tõdes ta.
Kaasik lisas, et päris pikka aega olid elekter, gaas ja erinevad kütused meil üsna odavad, võib-olla odavamad, kui oleks pidanud ning nüüd on need läinud suure hooga kallimaks, kui nad olema peaks.
"See, mis läheb üles, tuleb lõpuks ka alla tagasi. See on see, kuidas turud liiguvad," nentis ta.
Hääl: gaasi hind langeb paari aasta pärast tagasi kunagisele tasemele
Alexela nõukogu esimehe Heiti Hääle hinnangul ei ole kaugema tuleviku osas pessimismiks põhjust. Kui praegu on LNG vastuvõtuvõimekus väike, siis nüüd rajatakse kogu Euroopasse terminale kiiresti juurde ja see toob ka hinnad alla.
"Pikemas plaanis olen väga optimistlik," kinnitas Hääl ja ütles, et vahepealne aeg tuleb lihtsalt ära kannatada. "See võtab kaks-kolm aastat aega ja siis usun, et gaasi hind on kunagisel arusaadaval tasemel tagasi."
Praeguse olukorra ja eeloleva kõrgete energiahindadega talve oleme Hääle sõnul ise endale praeguste sanktsioonidega tekitanud, aga et energeetikas midagi muuta, nõuab suuri investeeringuid ja aega.
"Õigel ajal on jäänud õiged otsused tegemata," tõdes ta.
Hääl lisas, et Euroopa on jäänud maha, lootes liiga kaua oma traditsioonilistele gaasitarnetele ning seoses rohepöördega on gaasi tarbimine kasvanud ja nõudlus ületab pakkumise. | Gaasiettevõtted ennustavad suuremat hinnalangust paari aasta pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik ütles ERR-ile, et praegu valmistatakse inimesi ette, et talv võib tulla kehv nii elektri kui gaasi hinna osas, aga seda, milline see päriselt tuleb, näeme lõpuks siis, kui ta käes on.
"Ma ei tahaks nii hirmus pessimistlik hindade suhtes olla. Kui vaadata Euroopa gaasihindu, siis viimasel paaril nädalal liiguvad need pigem natuke allapoole, normaliseerumise suunas," märkis ta. "See annab ka gaasiettevõtetele võimalust, kui õnnestub gaasi kätte saada, seda lattu panna mitte väga kalli hinnaga. Ma ei vaataks nii mustades toonides, et enam midagi teha ei saa."
Kaasik loodab, et paari aasta jooksul gaasi hind normaliseerub, sest praeguses hinnas on sees üksjagu paanikat, et äkki lõpevad Vene tarned kogu Euroopas ja äkki jääb gaasi puudu.
"Kui Euroopa turgu laiemalt vaadata, siis ajab gaasi üle serva. Vene gaas voolab endiselt Euroopasse, kuigi vähendatud mahus, LNG maksimaalses mahus - hetkel on turg väga hästi varustatud," kinnitas ta.
Kaasik lisas, et kui LNG-terminale tuleb juurde ja hirm tarnete lõpu osas kaob, võiks see kindlasti turgu märkimisväärselt parandada ja jahutada. Seda, kas näeme nii madalat hinda nagu paarkümmend eurot kilovatt-tunni kohta, ei julgenud ta arvata, kuid hinnataseme normaliseerumist usub ta küll.
See tähendab Eesti Gaasi esindaja sõnul, et kui gaasiga kodu küttev inimene ägab praegu suurte arvete all, ei pruugi tal olla mõistlik tingimata uut küttelahendust otsida.
Ta tõi näite, et kui paigutada gaasikütte asemele soojuspump, on esiteks investeering suur, kuid lisaks on elektri ja gaasi hind omavahel seotud. See tähendab, et kui gaas on kallis, on ka elekter kallis ning soojuspump kulutab soojuse tootmiseks elektrit. Igal juhul tuleb need asjad alati läbi kalkuleerida.
"Minu arvamus on küll, et mingi aja jooksul hinnad normaliseeruvad, loksuvad paika ja sellisel juhul on täiesti mõistlik ka gaasi kasutada," tõdes ta.
Kaasik lisas, et päris pikka aega olid elekter, gaas ja erinevad kütused meil üsna odavad, võib-olla odavamad, kui oleks pidanud ning nüüd on need läinud suure hooga kallimaks, kui nad olema peaks.
"See, mis läheb üles, tuleb lõpuks ka alla tagasi. See on see, kuidas turud liiguvad," nentis ta.
Hääl: gaasi hind langeb paari aasta pärast tagasi kunagisele tasemele
Alexela nõukogu esimehe Heiti Hääle hinnangul ei ole kaugema tuleviku osas pessimismiks põhjust. Kui praegu on LNG vastuvõtuvõimekus väike, siis nüüd rajatakse kogu Euroopasse terminale kiiresti juurde ja see toob ka hinnad alla.
"Pikemas plaanis olen väga optimistlik," kinnitas Hääl ja ütles, et vahepealne aeg tuleb lihtsalt ära kannatada. "See võtab kaks-kolm aastat aega ja siis usun, et gaasi hind on kunagisel arusaadaval tasemel tagasi."
Praeguse olukorra ja eeloleva kõrgete energiahindadega talve oleme Hääle sõnul ise endale praeguste sanktsioonidega tekitanud, aga et energeetikas midagi muuta, nõuab suuri investeeringuid ja aega.
"Õigel ajal on jäänud õiged otsused tegemata," tõdes ta.
Hääl lisas, et Euroopa on jäänud maha, lootes liiga kaua oma traditsioonilistele gaasitarnetele ning seoses rohepöördega on gaasi tarbimine kasvanud ja nõudlus ületab pakkumise.
### Response:
Gaasiettevõtted ennustavad suuremat hinnalangust paari aasta pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eriti raskeks läheb olukord Euroopa ja Ida-Aasia vähemarenenud riikides.
Maailmapanga president Davis Malpass, et suurem on nn stagflatsiooni risk, see tähendab kõrget inflatsiooni ja madalat majanduskasvu.
"Sõda Ukrainas, koroonapiirangud Hiinas, tarneahela häired ja stagflatsioonioht pidurdavad majanduskasvu. Paljudes riikides on majanduslangust raske vältida," ütles Malpass.
Ta hoiatas Maailmapanga globaalse majandusväljavaate värskes aruandes, et stagflatsiooni oht on märkimisväärne.
"Väheste investeeringute tõttu püsib aeglane kasv tõenäoliselt kogu kümnendi jooksul. Kuna inflatsioon on paljudes riikides praegu mitme aastakümne kõrgeim ja pakkumine kasvab aeglaselt, on oht, et inflatsioon püsib kõrgemal kauem."
Aastatel 2021–2024 aeglustub globaalne majanduskasv prognoosi järgi 2,7 protsendi võrra. See on üle kahe korra rohkem kui aastatel 1976–1979, mil oli viimati maailmas stagflatsioon.
Aruandes hoiatati, et 1970. aastate lõpus inflatsiooni ohjeldamiseks rakendatud intressimäärade tõusud olid nii järsud, et põhjustasid 1982. aastal ülemaailmse majanduslanguse ja terve rea finantskriise arenevatel turgudel ja arengumaades.
Järjekordne abipakett Ukrainale
Teisipäeval kiitis Maailmapank heaks ka 1,49 miljardi dollari suuruse lisarahastuse Ukrainale. See aitab maksta valitsuse ja sotsiaaltöötajate palkasid.
Tegu on osaga Ukrainale mõeldud üle nelja miljardi dollari suurusest toetuspaketist, mis hõlmab mitmesuguseid valdkondi, sealhulgas tervishoidu, haridust ja hügieeni.
Rahastusele andsid oma finantsgarantiid Suurbritannia, Holland, Leedu ja Läti. | Maailmapank hoiatas ülemaailmse majanduslanguse eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eriti raskeks läheb olukord Euroopa ja Ida-Aasia vähemarenenud riikides.
Maailmapanga president Davis Malpass, et suurem on nn stagflatsiooni risk, see tähendab kõrget inflatsiooni ja madalat majanduskasvu.
"Sõda Ukrainas, koroonapiirangud Hiinas, tarneahela häired ja stagflatsioonioht pidurdavad majanduskasvu. Paljudes riikides on majanduslangust raske vältida," ütles Malpass.
Ta hoiatas Maailmapanga globaalse majandusväljavaate värskes aruandes, et stagflatsiooni oht on märkimisväärne.
"Väheste investeeringute tõttu püsib aeglane kasv tõenäoliselt kogu kümnendi jooksul. Kuna inflatsioon on paljudes riikides praegu mitme aastakümne kõrgeim ja pakkumine kasvab aeglaselt, on oht, et inflatsioon püsib kõrgemal kauem."
Aastatel 2021–2024 aeglustub globaalne majanduskasv prognoosi järgi 2,7 protsendi võrra. See on üle kahe korra rohkem kui aastatel 1976–1979, mil oli viimati maailmas stagflatsioon.
Aruandes hoiatati, et 1970. aastate lõpus inflatsiooni ohjeldamiseks rakendatud intressimäärade tõusud olid nii järsud, et põhjustasid 1982. aastal ülemaailmse majanduslanguse ja terve rea finantskriise arenevatel turgudel ja arengumaades.
Järjekordne abipakett Ukrainale
Teisipäeval kiitis Maailmapank heaks ka 1,49 miljardi dollari suuruse lisarahastuse Ukrainale. See aitab maksta valitsuse ja sotsiaaltöötajate palkasid.
Tegu on osaga Ukrainale mõeldud üle nelja miljardi dollari suurusest toetuspaketist, mis hõlmab mitmesuguseid valdkondi, sealhulgas tervishoidu, haridust ja hügieeni.
Rahastusele andsid oma finantsgarantiid Suurbritannia, Holland, Leedu ja Läti.
### Response:
Maailmapank hoiatas ülemaailmse majanduslanguse eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii meeste kui naiste klassis jäid võidud Šveitsi sportlastele, elu esimese etapivõidu sai Elena Roos ja Matthias Kyburz võitis juba 18. korda.
Kui Lauri Silla võistlus kulges vaheaegade järgi kergelt langevas tempos, olles esimestes vaheaegades esikahekümnes, siis Kenny Kivikas liikus vastupidiselt, tõusvas tempos esimese vaheajapunkti 72. kohalt ülespoole. Lauri Silla kaotus Matthias Kyburzile 11,8 km pikkusel rajal oli 16.55. Sarnaselt Laurile alustas heade vaheaegadega Timo Sild, olles lõpuks 32. Kristo Heinmann sai 73. koha.
Eesti naistest oli mägisel 7,7 km pikkusel rajal parim Annika Rihma 35. kohaga, jäädes Elena Roosile alla 15.23. Kerstin Uiboupin sai 65. koha, Evely Kaasiku 74. koha ning orienteerumisjooksu täiskasvanute koondises MK-tasemel debüüdi teinud suusaorienteeruja Daisy Kudre 77. koha.
MEHED - 11,8 km, 780 m tõusu
Matthias Kyburz (SUI) 1:23.35
Olav Lundanes (NOR) 1:25.05
Magne Daehli (NOR) 1:27.37
…
27. Lauri Sild 1:40.30
28. Kenny Kivikas 1:40.42
32. Timo Sild 1:41.41
73. Kristo Heinmann 2:01.08
NAISED - 7,7 km, 560 m tõusu
Elena Roos (SUI)
Sabine Hauswirth (SUI)
Natalia Gemperle (RUS)
…
35. Annika Rihma 1:25.25
65. Kerstin Uiboupin 1:37.48
74. Evely Kaasiku 1:46.39
77. Daisy Kudre 1:59.26
Laupäeval võisteldakse lühirajal ning pühapäeval lõpetab MK-hooaja sprinditeade. | Lauri Sild ja Kenny Kivikas jagasid Šveitsis 27.-28. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii meeste kui naiste klassis jäid võidud Šveitsi sportlastele, elu esimese etapivõidu sai Elena Roos ja Matthias Kyburz võitis juba 18. korda.
Kui Lauri Silla võistlus kulges vaheaegade järgi kergelt langevas tempos, olles esimestes vaheaegades esikahekümnes, siis Kenny Kivikas liikus vastupidiselt, tõusvas tempos esimese vaheajapunkti 72. kohalt ülespoole. Lauri Silla kaotus Matthias Kyburzile 11,8 km pikkusel rajal oli 16.55. Sarnaselt Laurile alustas heade vaheaegadega Timo Sild, olles lõpuks 32. Kristo Heinmann sai 73. koha.
Eesti naistest oli mägisel 7,7 km pikkusel rajal parim Annika Rihma 35. kohaga, jäädes Elena Roosile alla 15.23. Kerstin Uiboupin sai 65. koha, Evely Kaasiku 74. koha ning orienteerumisjooksu täiskasvanute koondises MK-tasemel debüüdi teinud suusaorienteeruja Daisy Kudre 77. koha.
MEHED - 11,8 km, 780 m tõusu
Matthias Kyburz (SUI) 1:23.35
Olav Lundanes (NOR) 1:25.05
Magne Daehli (NOR) 1:27.37
…
27. Lauri Sild 1:40.30
28. Kenny Kivikas 1:40.42
32. Timo Sild 1:41.41
73. Kristo Heinmann 2:01.08
NAISED - 7,7 km, 560 m tõusu
Elena Roos (SUI)
Sabine Hauswirth (SUI)
Natalia Gemperle (RUS)
…
35. Annika Rihma 1:25.25
65. Kerstin Uiboupin 1:37.48
74. Evely Kaasiku 1:46.39
77. Daisy Kudre 1:59.26
Laupäeval võisteldakse lühirajal ning pühapäeval lõpetab MK-hooaja sprinditeade.
### Response:
Lauri Sild ja Kenny Kivikas jagasid Šveitsis 27.-28. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalismeeskonna viis 40. minutil juhtima Artjom Dmitrijev, kelle madal kauglöök leidis tee viimased poolteist kuud Tartu klubi esiväravavahiks olnud Karl Vaabeli selja taha.
Teisel poolajal oli kahel korral (57. ning 72. minutil) täpne Peeter Klein ja Kalju kirjutas tabelisse 3:0 võidu. Tammeka saldo jäi Kalju vastu ka sellel hooajal negatiivseks - lisaks tänasele kaotusele on pealinna klubile alla jäädud 1:3, 1:5 ning 0:1.
Nõmme Kalju tõusis võiduga teisel kohal olevale Tallinna Levadiale lähemale - Levadial on 73 ning Kaljul 71 silma. Tammeka on 30 punktiga seitsmendal kohal. Levadia kohtub 32. voorus homme FCI-ga.
Enne kohtumist:
Tänavuse hooaja senises kolmes mängus pole tartlased Kalju vastu võidurõõmu maitsta saanud: aprillis kaotati Sepa staadionil 1:3, maikuus teenis Kalju Hiiu staadionil 5:1 võidu ning viimati oli Nõmme meeskond Tammekast parem skooriga 1:0.
31 vooru järel on liigat juhtimas FC Flora (79 punkti), Levadia järgneb 73 punktiga ja kolmandat kohta hoiab Nõmme Kalju (68 punkti). Tartu Tammeka on viis vooru enne hooaja lõppu seitsmendal kohal (30 punkti).
Tammekat ei saa kaartide tõttu aidata Martin Jõgi, Kaljul jäävad kohtumisest mängukeelu tõttu eemale Robert Kirss ja Igor Subbotin.
JK Tammeka peatreener Mario Hansi: „Taaskord hea võimalus panna oma võimed proovile ühe Eesti kõige tugevama meeskonna vastu. Kuna mäng on meie kodus, siis võrreldes viimase mänguga Levadia vastu Kadriorus, on meil abiks ka korralik toetajaskond."
Poolkaitsja Kaspar Paur: „Viimased mängud ei ole meil olnud punktide osas resultatiivsed. Kalju vastu läheme kindlasti tuld andma ning meie eesmärk on võit kodupublikule jätta. Lihtsat mängu Kaljule me ei paku. Näeme mängul!"
Kalju juhendaja Sergei Frantsev: „Tammekalt ootame kõva lahingut. Meil on vaja seoses mängukeeldudega koosseisus muudatusi teha. Vastast me kindlasti ei alahinda, kuid tahame sellest mängust võtta kindlad 3 punkti.“
Paremkaitsja Karl Mööl: „Ma loodan, et nii meie kui Tammeka fännid loovad meeleoluka atmosfääri huvitavaks ja mõnusaks jalkaõhtuks. Kui kulla ja karra peale mängida ei saa, siis mängiks hea jalgpalli nimel.“
Mängu kohtunik on Miko Pupart, keda abistavad Sten Klaasen ja Martin Lember. Neljas kohtunik on Elar Tarkus. | Kalju oli võõrsil Tammekast kolme väravaga üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalismeeskonna viis 40. minutil juhtima Artjom Dmitrijev, kelle madal kauglöök leidis tee viimased poolteist kuud Tartu klubi esiväravavahiks olnud Karl Vaabeli selja taha.
Teisel poolajal oli kahel korral (57. ning 72. minutil) täpne Peeter Klein ja Kalju kirjutas tabelisse 3:0 võidu. Tammeka saldo jäi Kalju vastu ka sellel hooajal negatiivseks - lisaks tänasele kaotusele on pealinna klubile alla jäädud 1:3, 1:5 ning 0:1.
Nõmme Kalju tõusis võiduga teisel kohal olevale Tallinna Levadiale lähemale - Levadial on 73 ning Kaljul 71 silma. Tammeka on 30 punktiga seitsmendal kohal. Levadia kohtub 32. voorus homme FCI-ga.
Enne kohtumist:
Tänavuse hooaja senises kolmes mängus pole tartlased Kalju vastu võidurõõmu maitsta saanud: aprillis kaotati Sepa staadionil 1:3, maikuus teenis Kalju Hiiu staadionil 5:1 võidu ning viimati oli Nõmme meeskond Tammekast parem skooriga 1:0.
31 vooru järel on liigat juhtimas FC Flora (79 punkti), Levadia järgneb 73 punktiga ja kolmandat kohta hoiab Nõmme Kalju (68 punkti). Tartu Tammeka on viis vooru enne hooaja lõppu seitsmendal kohal (30 punkti).
Tammekat ei saa kaartide tõttu aidata Martin Jõgi, Kaljul jäävad kohtumisest mängukeelu tõttu eemale Robert Kirss ja Igor Subbotin.
JK Tammeka peatreener Mario Hansi: „Taaskord hea võimalus panna oma võimed proovile ühe Eesti kõige tugevama meeskonna vastu. Kuna mäng on meie kodus, siis võrreldes viimase mänguga Levadia vastu Kadriorus, on meil abiks ka korralik toetajaskond."
Poolkaitsja Kaspar Paur: „Viimased mängud ei ole meil olnud punktide osas resultatiivsed. Kalju vastu läheme kindlasti tuld andma ning meie eesmärk on võit kodupublikule jätta. Lihtsat mängu Kaljule me ei paku. Näeme mängul!"
Kalju juhendaja Sergei Frantsev: „Tammekalt ootame kõva lahingut. Meil on vaja seoses mängukeeldudega koosseisus muudatusi teha. Vastast me kindlasti ei alahinda, kuid tahame sellest mängust võtta kindlad 3 punkti.“
Paremkaitsja Karl Mööl: „Ma loodan, et nii meie kui Tammeka fännid loovad meeleoluka atmosfääri huvitavaks ja mõnusaks jalkaõhtuks. Kui kulla ja karra peale mängida ei saa, siis mängiks hea jalgpalli nimel.“
Mängu kohtunik on Miko Pupart, keda abistavad Sten Klaasen ja Martin Lember. Neljas kohtunik on Elar Tarkus.
### Response:
Kalju oli võõrsil Tammekast kolme väravaga üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kell 12.00
Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Henry-David Varema (tšello), Ivari Ilja (klaver)
Kivi Paber Käärides kell 15.00
Nüüdismuusika heliloojate vestlusring, osalevad Elis Vesik, Ekke Västrik, Peeter Vähi
Pillipoes MyMusic (Tööstuse 47a) kell 15.00
Eesti ukuleleorkester, juhendaja Joosep Sang
Rävala Reval Cafes kell 15.00
Emil Laansoo tribüütansambel Siim Aimla juhendamisel
Tallinna Teletorni kinosaalis kell 16.00
Duo Telluur koosesisus Kirill Ogorodnikov (kitarr) ja Heli Ernits (inglissarv, oboe)
Oleviste kirikus kell 17.00
Eesti raadio laulustuudio tütarlastekoor, dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner, rahvusooper Estonia noormeestekoor, dirigent Hirvo Surva, kontsertmeister Andres Lemba.
Saared
Suuremõisa lossis Hiiumaal kell 14.00
Ansambel Floridante koosseisus Meelis Orgse (barokkviiul), Tõnu Jõesaar (barokktšello), Saale Fisher (klavessiin) ning Ivo Posti (kontratenor)
Muhu Katariina kirikus kell 11.00
Tiiu Kiik (vokaal, elektroonika), Tiit Kiik (orel)
Kuressaare lossi kapiitlisaalis kell 15.00
Kärt Tambet (viiul), Markko Sunni (kitarr), Martin Kullamaa (kontrabass), Naomi Maathyssen (flööt Austraalia) ja Jeroen Laureyssens (lõõts, Belgia), juhendavad Richard Holzmann (kitarr, Saksamaa) ja Merike Paberits (flööt, torupill)
Vormsi koolis kell 14.00
Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Erik Martin (viiul), Maria Martin (tšello), Marko Martin (klaver)
Mujal Eestis
Viimsi Rannarahva muuseumis kell 16.00 Veljo Tormise loomingule pühendatud kontsert
Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav
Paide kultuurikeskuses kell 13.00 ja 15.00
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri muusikud tulevad kontserdisaalist välja, et tutvustavada pere pisamatele muusikainstrumente ja mängida maha Prokofjevi muusikaline muinasjutt "Petja ja Hunt", dirigent Toomas Vavilov. Lisaks esinevad väiksemad ERSO kammerkooslused.
Jõhvi kontserdimajas kell 12, 13.30 ja 15.00
Jõhvi programm on pühendatud klaverimuusikale. Kolme kontserdiga annab eeskava ülevaatliku pilgu kohalikus klaverimaailmas toimuvale. Ligi 20 aastat koos mänginud klaveriduo Kai Ratasepp ja Mati Mikalai esitab Prokofjev-Pletnjov Süidi balletist “Tuhkatriinu”. Kodumaiseid säravaid pianiste (Age Juurikas, Tanel Joamets, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Mati Mikalai, Mihkel Poll, Kai Ratassepp) saab kuulda Eesti pianistide galal. Lisaks sellele astuvad programmis “Klaverimuusika kogu perele” lavale noored pianistid Jõhvi ning Ahtme muusikakoolidest.
Mart Saare majamuuseumis Viljandimaal kell 12.00, 13.30 ja 14.30
Eesti koorimuusika suurkuju 135. sünniaastapäeva puhul täitub muusikaga Mart Saare majamuuseum Hüpassaares Viljandimaal. Kõlab programm "Mart Saar 135", mida esitab Kammerkoor Head Ööd, Vend (dirigent Pärt Uusberg), Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch), Naiskoor Carmina (dirigent Margit Võsa) ja vahetekstidega kostitab muusik ja muusikapedagoog Riina Roose.
Lisaks annavad Saare loomingul põhineva kontserdi Mati Turi (tenor) ja Martti Raide (klaver), keda saadavad pianistid Rasmus Andreas Raide ja Carita Irjas.
Põltsamaa kultuurikeskuses kell 15.00
Kontsert-kohtumine helilooja Olav Ehalaga
Lihula kirikus kell kell 12
Kontsert-kohtumine Andres Uibo (organist) ja Ka Bo Chaniga (kontratenor)
Kagukeskuses Võrus kell 13.30
Saksofonikvartett Quattro Quarti
Rapla kirikus kell 13.30
Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester, juhendab Rasmus Puur
Vaata muusikapäeva kogu kava siit. | Kultuuriportaali soovitused muusikapäevaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kell 12.00
Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Henry-David Varema (tšello), Ivari Ilja (klaver)
Kivi Paber Käärides kell 15.00
Nüüdismuusika heliloojate vestlusring, osalevad Elis Vesik, Ekke Västrik, Peeter Vähi
Pillipoes MyMusic (Tööstuse 47a) kell 15.00
Eesti ukuleleorkester, juhendaja Joosep Sang
Rävala Reval Cafes kell 15.00
Emil Laansoo tribüütansambel Siim Aimla juhendamisel
Tallinna Teletorni kinosaalis kell 16.00
Duo Telluur koosesisus Kirill Ogorodnikov (kitarr) ja Heli Ernits (inglissarv, oboe)
Oleviste kirikus kell 17.00
Eesti raadio laulustuudio tütarlastekoor, dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner, rahvusooper Estonia noormeestekoor, dirigent Hirvo Surva, kontsertmeister Andres Lemba.
Saared
Suuremõisa lossis Hiiumaal kell 14.00
Ansambel Floridante koosseisus Meelis Orgse (barokkviiul), Tõnu Jõesaar (barokktšello), Saale Fisher (klavessiin) ning Ivo Posti (kontratenor)
Muhu Katariina kirikus kell 11.00
Tiiu Kiik (vokaal, elektroonika), Tiit Kiik (orel)
Kuressaare lossi kapiitlisaalis kell 15.00
Kärt Tambet (viiul), Markko Sunni (kitarr), Martin Kullamaa (kontrabass), Naomi Maathyssen (flööt Austraalia) ja Jeroen Laureyssens (lõõts, Belgia), juhendavad Richard Holzmann (kitarr, Saksamaa) ja Merike Paberits (flööt, torupill)
Vormsi koolis kell 14.00
Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Erik Martin (viiul), Maria Martin (tšello), Marko Martin (klaver)
Mujal Eestis
Viimsi Rannarahva muuseumis kell 16.00 Veljo Tormise loomingule pühendatud kontsert
Kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav
Paide kultuurikeskuses kell 13.00 ja 15.00
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri muusikud tulevad kontserdisaalist välja, et tutvustavada pere pisamatele muusikainstrumente ja mängida maha Prokofjevi muusikaline muinasjutt "Petja ja Hunt", dirigent Toomas Vavilov. Lisaks esinevad väiksemad ERSO kammerkooslused.
Jõhvi kontserdimajas kell 12, 13.30 ja 15.00
Jõhvi programm on pühendatud klaverimuusikale. Kolme kontserdiga annab eeskava ülevaatliku pilgu kohalikus klaverimaailmas toimuvale. Ligi 20 aastat koos mänginud klaveriduo Kai Ratasepp ja Mati Mikalai esitab Prokofjev-Pletnjov Süidi balletist “Tuhkatriinu”. Kodumaiseid säravaid pianiste (Age Juurikas, Tanel Joamets, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Mati Mikalai, Mihkel Poll, Kai Ratassepp) saab kuulda Eesti pianistide galal. Lisaks sellele astuvad programmis “Klaverimuusika kogu perele” lavale noored pianistid Jõhvi ning Ahtme muusikakoolidest.
Mart Saare majamuuseumis Viljandimaal kell 12.00, 13.30 ja 14.30
Eesti koorimuusika suurkuju 135. sünniaastapäeva puhul täitub muusikaga Mart Saare majamuuseum Hüpassaares Viljandimaal. Kõlab programm "Mart Saar 135", mida esitab Kammerkoor Head Ööd, Vend (dirigent Pärt Uusberg), Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch), Naiskoor Carmina (dirigent Margit Võsa) ja vahetekstidega kostitab muusik ja muusikapedagoog Riina Roose.
Lisaks annavad Saare loomingul põhineva kontserdi Mati Turi (tenor) ja Martti Raide (klaver), keda saadavad pianistid Rasmus Andreas Raide ja Carita Irjas.
Põltsamaa kultuurikeskuses kell 15.00
Kontsert-kohtumine helilooja Olav Ehalaga
Lihula kirikus kell kell 12
Kontsert-kohtumine Andres Uibo (organist) ja Ka Bo Chaniga (kontratenor)
Kagukeskuses Võrus kell 13.30
Saksofonikvartett Quattro Quarti
Rapla kirikus kell 13.30
Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester, juhendab Rasmus Puur
Vaata muusikapäeva kogu kava siit.
### Response:
Kultuuriportaali soovitused muusikapäevaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves hüppas HS139 mäel 138,5 meetri kaugusele ning sai 132 silma, edestades poolteist meetrit vähem hüpanud prantslast Maxime Laheurte'i 1,1 punktiga. Karl-August Tiirmaa oli 102,2 punktiga 30., Kail Piho 87,3 punktiga 45. ning Andreas Ilves 76,8 silmaga 51.
Planicas toimuvad võistlused homme ja ülehomme. Üldarvestuses hoiab Ilves 125 punktiga seitsmendat kohta. | Ilves näitas Planicas päeva pikimat õhulendu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves hüppas HS139 mäel 138,5 meetri kaugusele ning sai 132 silma, edestades poolteist meetrit vähem hüpanud prantslast Maxime Laheurte'i 1,1 punktiga. Karl-August Tiirmaa oli 102,2 punktiga 30., Kail Piho 87,3 punktiga 45. ning Andreas Ilves 76,8 silmaga 51.
Planicas toimuvad võistlused homme ja ülehomme. Üldarvestuses hoiab Ilves 125 punktiga seitsmendat kohta.
### Response:
Ilves näitas Planicas päeva pikimat õhulendu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liepajas sõidab Rovanperä M-Spordi Ford Fiestaga. "See on mu esimene ralli Fiestaga, seega keskendun auto tundma õppimisele," sõnas soomlane pressiteate vahendusel.
"ERC on kuulunud nii mõnegi Soome rallisõitja kalendrisse ja see on suurepärane koht, kus sõita," tõdes Rovanperä. "Järgmisel aastal sõidan WRC-s ja ehk ka mõnel ERC rallil."
"Me oleme ülirõõmsad, et uus rallisensatsioon meie autoga sõidab," kinnitas M-Spordi pealik Malcolm Wilson. "Jääme ootama, et näha, kuidas ta saab hakkama ERC sarja sõitjate vastu. Kuigi see on tema esimene kord Ford Fiesta R5-s, peaks tema varasemad kogemused Lätis teda aitama."
Rovanperä tegi Lätis 2013. aastal oma rallidebüüdi ning võitis möödunud aastal Läti meistrivõistlused. | Soome talent tuleb nädala pärast rajale Läti EM-rallil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liepajas sõidab Rovanperä M-Spordi Ford Fiestaga. "See on mu esimene ralli Fiestaga, seega keskendun auto tundma õppimisele," sõnas soomlane pressiteate vahendusel.
"ERC on kuulunud nii mõnegi Soome rallisõitja kalendrisse ja see on suurepärane koht, kus sõita," tõdes Rovanperä. "Järgmisel aastal sõidan WRC-s ja ehk ka mõnel ERC rallil."
"Me oleme ülirõõmsad, et uus rallisensatsioon meie autoga sõidab," kinnitas M-Spordi pealik Malcolm Wilson. "Jääme ootama, et näha, kuidas ta saab hakkama ERC sarja sõitjate vastu. Kuigi see on tema esimene kord Ford Fiesta R5-s, peaks tema varasemad kogemused Lätis teda aitama."
Rovanperä tegi Lätis 2013. aastal oma rallidebüüdi ning võitis möödunud aastal Läti meistrivõistlused.
### Response:
Soome talent tuleb nädala pärast rajale Läti EM-rallil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mendy vigastuspaus kestab (24. aprillil algavate) Meistrite liiga poolfinaalideni," sõnas City peatreener Pep Guardiola.
Cityga 58 miljoni euro eest liitunud 23-aastasest Mendyst sai suvel kõigi aegade kalleim kaitsemängija. Eelnevalt Le Havre'i, Marseille'i ja Monaco ridadesse kuulunud mees on Prantsusmaa koondist mees esindanud neljal korral. | Maailma kalleim kaitsemängija jääb seitsmeks kuuks väljakutelt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mendy vigastuspaus kestab (24. aprillil algavate) Meistrite liiga poolfinaalideni," sõnas City peatreener Pep Guardiola.
Cityga 58 miljoni euro eest liitunud 23-aastasest Mendyst sai suvel kõigi aegade kalleim kaitsemängija. Eelnevalt Le Havre'i, Marseille'i ja Monaco ridadesse kuulunud mees on Prantsusmaa koondist mees esindanud neljal korral.
### Response:
Maailma kalleim kaitsemängija jääb seitsmeks kuuks väljakutelt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu on neist suurimat rolli kandnud 23-aastane Kirss, kes sõlmis kuu keskel klubiga ka uue kaheaastase lepingu, kirjutab Soccernet.ee. Klein ja Pürg on kaasa teinud pooltes esindusmeeskonna mängudes.
"Esialgu kutsuti eelmisel aastal, aga spordirühmas polnud vist kohti ja sain pikendada," oli Kirss kaitseväele tänulik, et saab nüüd siiski tippsportlase ajateenistuse läbida. Spordirühmas läbitakse ligikaudu kolme kuu jooksul teiste ajateenijatega võrdväärne baaskursus, kuid võimalusel pääsevad sportlased õhtuti ka oma klubide juurde treeningutele ja mängudele.
Mitte kõik jalgpallurid ei ole aga saanud ajateenistust kiirkorras läbida - teiste seas läbis 2015. aastal 11-kuulise teenistuse Brent Lepistu, mullu tegi sama Rasmus Peetson ning tänavu suvel asus kaitseväkke Juhan Jograf Siim. | Kalju saadab kolm esindusmeeskonna mängijat kaitseväkke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu on neist suurimat rolli kandnud 23-aastane Kirss, kes sõlmis kuu keskel klubiga ka uue kaheaastase lepingu, kirjutab Soccernet.ee. Klein ja Pürg on kaasa teinud pooltes esindusmeeskonna mängudes.
"Esialgu kutsuti eelmisel aastal, aga spordirühmas polnud vist kohti ja sain pikendada," oli Kirss kaitseväele tänulik, et saab nüüd siiski tippsportlase ajateenistuse läbida. Spordirühmas läbitakse ligikaudu kolme kuu jooksul teiste ajateenijatega võrdväärne baaskursus, kuid võimalusel pääsevad sportlased õhtuti ka oma klubide juurde treeningutele ja mängudele.
Mitte kõik jalgpallurid ei ole aga saanud ajateenistust kiirkorras läbida - teiste seas läbis 2015. aastal 11-kuulise teenistuse Brent Lepistu, mullu tegi sama Rasmus Peetson ning tänavu suvel asus kaitseväkke Juhan Jograf Siim.
### Response:
Kalju saadab kolm esindusmeeskonna mängijat kaitseväkke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõpphinnaks kujunes 305 eurot ning teose soetas ERR-i juhatuse liige Urmas Oru.
Kersna teose müügist saadud raha annetatakse Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule ja heategevusfondile Minu Unistuste Päev, nagu oli algselt plaanis ka "Maalides head" meeskonnal. | Vahur Kersna skandaalse maali ostis Urmas Oru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõpphinnaks kujunes 305 eurot ning teose soetas ERR-i juhatuse liige Urmas Oru.
Kersna teose müügist saadud raha annetatakse Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule ja heategevusfondile Minu Unistuste Päev, nagu oli algselt plaanis ka "Maalides head" meeskonnal.
### Response:
Vahur Kersna skandaalse maali ostis Urmas Oru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tabasalu Spordikompleksi juures olevale staadionialale rajati kuue jooksurajaga staadioniring, kunstmurukattega täismõõtmetes jalgpalliväljak, üks kaugus- ja kolmikhüppeala kahe liivakastiga, teivashüppeala, kuulitõukesektor ning liivaväljakud rannavõrkpallile ja -tennisele. Siseringi alale jalgpalliväljaku otsas rajati multifunktsionaalne väljak saalihokile ja korvpallile. Staadionile planeeriti lisaks teisaldatavatele tribüünidele ka istekohad tennise väliväljakute poolses küljes. Hinnanguliselt mahub staadionile umbes 1000 pealtvaatajat – 616 teisaldatavatele tribüünidele ja ülejäänud tenniseväljakute äärsele vallile, kuhu tuleb 6 rida. Rajatud valgustus võimaldab staadionit kasutada ka pimedamal ajal.
Tabasalu staadioni väljaehitamine on olnud Harku vallavanemale Kaupo Rätsepale valla spordivaldkonna arenguid silmas pidades üheks olulisemaks eesmärgiks. "Mul on siiralt heameel, et nüüdsest on aina kasvaval kohalikul jalgpalliklubil võimalik hakata kodumänge pidama siin Tabasalus asuvas täismõõtmetes jalgpalliväljakul. Samas on loodud täiesti uued võimalused teistegi pallimängude – korv- ja võrkpalli, tennise ning saalihoki mängimiseks, mis võiks anda hoogu juurde ka nende alade arengule. Minu kõige suurem ootus on aga see, et uus staadion annab oma kaasaegsete võimalustega kergejõustikutreeningutele Harku vallas täiesti uue hingamise," avaldas lootust Rätsepp, kes on ise Harku vallas kergejõustiku traditsiooni rajanud Enn Roosiõpilane.
Vallaettevõtte Strantumi juhil Meelis Härmsil on sarnaselt vallavanemale soov näha Harku vallast välja kasvamas nii tulevasi jalgpalli- kui ka kergejõustikutähti ning ka temal on tugev isiklik seos spordiga. "Kui varasemalt polnud meil vallas üldse kergejõustikustaadionit ja olemasolev jalgpalliväljak oli alamõõdus ning liigamänge said pidada vaid kuni 12aastased mängijad, siis nüüd on meil nii IAAFi kui ka FIFA standarditele vastav kergejõustiku- ja jalgpallistaadion, tänu millele saavad meie valla sportijad suurepärased eeldused professionaalseks arenguks," kommenteeris Härms, kelle vanaisa Eugen Härms oli tuntud jalgpallur ja legendaarne jalgpallikohtunik.
Tabasalu kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni saavad kasutada treeninguteks kohalikud elanikud, koolide õpilased ning vallas tegutsevad spordiklubid. Samuti saavad staadionil edaspidi toimuda nii kohalikud kui ka rahvusvahelised jalgpallivõistlused ja -laagrid. | Tabasalus avatakse uus kergejõustiku- ja jalgpallistaadion | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tabasalu Spordikompleksi juures olevale staadionialale rajati kuue jooksurajaga staadioniring, kunstmurukattega täismõõtmetes jalgpalliväljak, üks kaugus- ja kolmikhüppeala kahe liivakastiga, teivashüppeala, kuulitõukesektor ning liivaväljakud rannavõrkpallile ja -tennisele. Siseringi alale jalgpalliväljaku otsas rajati multifunktsionaalne väljak saalihokile ja korvpallile. Staadionile planeeriti lisaks teisaldatavatele tribüünidele ka istekohad tennise väliväljakute poolses küljes. Hinnanguliselt mahub staadionile umbes 1000 pealtvaatajat – 616 teisaldatavatele tribüünidele ja ülejäänud tenniseväljakute äärsele vallile, kuhu tuleb 6 rida. Rajatud valgustus võimaldab staadionit kasutada ka pimedamal ajal.
Tabasalu staadioni väljaehitamine on olnud Harku vallavanemale Kaupo Rätsepale valla spordivaldkonna arenguid silmas pidades üheks olulisemaks eesmärgiks. "Mul on siiralt heameel, et nüüdsest on aina kasvaval kohalikul jalgpalliklubil võimalik hakata kodumänge pidama siin Tabasalus asuvas täismõõtmetes jalgpalliväljakul. Samas on loodud täiesti uued võimalused teistegi pallimängude – korv- ja võrkpalli, tennise ning saalihoki mängimiseks, mis võiks anda hoogu juurde ka nende alade arengule. Minu kõige suurem ootus on aga see, et uus staadion annab oma kaasaegsete võimalustega kergejõustikutreeningutele Harku vallas täiesti uue hingamise," avaldas lootust Rätsepp, kes on ise Harku vallas kergejõustiku traditsiooni rajanud Enn Roosiõpilane.
Vallaettevõtte Strantumi juhil Meelis Härmsil on sarnaselt vallavanemale soov näha Harku vallast välja kasvamas nii tulevasi jalgpalli- kui ka kergejõustikutähti ning ka temal on tugev isiklik seos spordiga. "Kui varasemalt polnud meil vallas üldse kergejõustikustaadionit ja olemasolev jalgpalliväljak oli alamõõdus ning liigamänge said pidada vaid kuni 12aastased mängijad, siis nüüd on meil nii IAAFi kui ka FIFA standarditele vastav kergejõustiku- ja jalgpallistaadion, tänu millele saavad meie valla sportijad suurepärased eeldused professionaalseks arenguks," kommenteeris Härms, kelle vanaisa Eugen Härms oli tuntud jalgpallur ja legendaarne jalgpallikohtunik.
Tabasalu kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni saavad kasutada treeninguteks kohalikud elanikud, koolide õpilased ning vallas tegutsevad spordiklubid. Samuti saavad staadionil edaspidi toimuda nii kohalikud kui ka rahvusvahelised jalgpallivõistlused ja -laagrid.
### Response:
Tabasalus avatakse uus kergejõustiku- ja jalgpallistaadion |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seletuskiri toob töötasude osas välja kolm näitajat: põhipalga, palga muutuse protsentides ja palganumbri positsiooni positsiooni (tõus, langus, sama koht) võrdlusgrupis. Oma palgaandmete esitamine oli asutustel vabatahtlik, seega ei pruugi kõigi ministeeriumite haldusalasse kuuluvate ametite andmeid olla.
Kõrgeimad palgad avalikest asutustest on riigikantseleis ja riigikohtus-riigikontrollis. Õiguskantsleri kantselei töötajate keskmine palk on 2420 eurot, samas haldusalas saavad madalaimat palka riigikogu kantselei töötajad –keskmiselt 1627 eurot kuus.
Ministeeriumite haldusalasid vaadates teenivad neis enamasti enim ministeeriumites töötavad inimesed või ministeeriumite haldusalasse kuuluvad IT-osakonnad. Näiteks sotsiaalministeeriumis – kõrgeima keskmise kuupalgaga ministeeriumil – on keskmine töötasu 2072 eurot.
2000 euro piiri ületavad ka kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi ja täpselt piirile jääva rahandusministeeriumi töötajate tasud. Kõige vähem palka saavad keskmiselt välisministeeriumi töötajad.
Kõige vähem teenivad maaeluministeeriumi haldusalasse jääva C.R.J talumuuseumi töötajad – 692 eurot. Vaadeldaval perioodil ehk 2016. aasta maist selle aasta aprilli lõpuni oli statistikaameti andmetel Eesti keskmine palk 1171,8 eurot.* Seega teenivad Jakobsoni talumuuseumi töötajad pisut enam kui kolmandiku võrra Eesti keskmisest väiksemat palka.
"Eesti tolle perioodi keskmisest madalamat palka teenivad ka päästeameti töötajad, sh päästeteenistujad – vastavalt 963 ja 942 eurot."
Eesti tolle perioodi keskmisest madalamat palka teenivad ka päästeameti töötajad, sh päästeteenistujad – vastavalt 963 ja 942 eurot. Päästeameti töötajate palgatõus on jäänud kahe ja poole protsendi juurde. Samal ajal aga häirekeskuse töötajad teenivad üle 1150 euro ning nende palk on tõusnud ka üle 12 protsendi, kohati pea 14 protsenti.
Riigi keskmisest madalamat palka makstakse kõige sagedamini kultuuriministeeriumi haldusalas. Vaid ministeeriumis endas ja muinsuskaitseametis on palganumbris üle Eesti keskmise. Ülejäänud neljas asutuses (ERM, Eesti teatri-muusika muuseum, rahvakultuurikeskus ja Võru instituut) jäävad palgad alla 1100 euro, viimasel kolmel juhul ka alla 1000 euro. Seega on ministeeriumi ja selle asutuste keskmiste palkade vahe kohati kahekordne: ministeeriumi töötajad teenivad keskmiselt 2029 eurot kuus.
Kultuuriministeerium rõhutab, et uuringus ei ole esitatud kõiki allasutusi, mida on kokku 53. Ministeeriumi eraldi esitatud andmetest on näha ka, et haldusala asutustes makstakse ka riigi keskmisest kõrgemat palka, näiteks ERRis või muinsuskaitseametis.**
Raamatupidamine võib statistikat mõjutada
Muinsuskaitseameti töötajad on möödunud perioodiga võrreldes saanud ka korraliku palgatõusu – keskmised tasud on kasvanud pea 18 protsenti. Sellest enam on töötasud kasvanud haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas Eesti noorsootöö keskuses – 18,5 protsenti kasvu – ning ministeeriumis endas 18 protsenti. HTM selgitab, et sellist kasvu peegeldab põhipalga muutus, mitte üldine palgatõus.
"Keskmise põhipalga kasvu mõjutas suhteliselt madalama põhipalgaga personali- ja raamatupidamisteenuse osutajate üleviimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, olemasolevate töötajate palgakasv toimus sisemiste ümberkorralduste arvelt," seisab seletuses. Niisiis võib palgakasvu number kohati peegeldada hoopis raamatupidamislikke muutusi või ka töökoormuse ja töökohtade ümberjaotamist. Keskmine põhitasu tõuseks nt juhul, kui mõni ametikoht koondatakse ja selle võrra kolleegide palk, tihti koos kohustustega, kasvab.
Üldiselt on palgad tõusnud avalikus sektoris kolme ja kümne protsendi vahel, mõnes üksikus kohas ka langenud. Kõige suuremad langused oli riigi tugiteenuste keskuses ja Eesti sõjamuuseumis: vastavalt 4,8 ja 4,7 protsenti.
Samuti paistab keskmisest madalamate palkadega silma maaeluministeerium. Kuues organisatsioonis kümnest on töötasud alla Eesti keskmise. Ka ministeeriumitöötajate palk on teiste ministeeriumite töötajatega võrreldes madalam, vaid pisut eurot enam kui välisministeeriumis ehk 1733 eurot kuus.
Kaadri voolavus: lennunduses on IT-sektori sarnane ebavõrdsus
Riigiasutustes peetakse probleemseks personali voolavuseks näitajat, mis on üle kümne protsendi. Samuti ei peeta ka pikka aega madalal (vähem kui viis protsenti) püsinud voolavuse näitajat ilmtingimata heaks. Viie protsendi all või selle läheduses on pea 40% ametkonna personali voolavus.
Kõige kõrgem voolavus on 28 protsendi juures, seda kolmes ametis: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev tarbijakaitse ametis, maaeluministeeriumi alla kuuluvas põllumajandusmuuseumis ja MKM-i alla kuuluvas lennuametis.
Lennuameti töötajad teenivad keskmiselt 1934 eurot kuus, mis on umbes kaks ja pool protsenti enam kui eelneval perioodil ja millega kuulutakse kõrgemalt tasustatute hulka avalikus sektoris. Paraku on just lennuametis kõige suurem personalivoolavus – 28,3 protsenti. See number on prognoositud 2017. aasta esimese poole pealt kogu aastale. Näha on sedagi, et eelmise aastaga võrreldes on nii suur inimeste vahetuvus harukordne.
„Number on ka enda jaoks hirmutav, aga paraku reaalsus,“ tõdes lennuameti üldosakonna juhataja Marelle Pihlak. Ta prognoosis, et ei ole välistatud, et personali vahetumise protsent kasvab tegelikkuses kõrgemaks, kui eelarve lisas ennustatud.
Lennuamet on sel aastal ootamatult tugevalt tundud seda, kuidas erasektori palgad ameti konkurentsis maha vajutavad. Erafirmades on lennundusspetsialistide palgad kahe-kolme aastaga pooleteist kuni 2,5 korda kasvanud ehk palgafond on Eestis tegutsevates firmades suurenenud 20 kuni 60 protsenti aastas, olenevalt organisatsioonist. Olgugi, et avaliku sektori lõikes on lennuameti töötasud kõrgemas tipus, ei olda enam erasektoriga lennunduse valdkonnas võrreldes konkurentsivõimelised – Eesti spetsialistid on hinnas kogu Euroopas. Lennuametis on sel aastal palgad tõusnud alla kolme protsendi.
„Ühel hetkel enam missioonitundest ei lenda,“ märkis ta töökohta vahetavate kolleegide kohta.
Pihlaku sõnul näeb amet, et uusi konkursse korraldades oleks Eestist sobivaid inimesi leida küll, kuid hetkel, mil jutt palgani jõuab, enamasti läbirääkimised katkevad ja üldistades kukub kolm konkurssi neljast läbi.
Valdkonna erialad nõuavad töötajalt väga kindlaid oskuseid ja kogemusi, millele kuidagi allahindlust teha ei saa, spetsialistid saavad aga erasektoris enamasti kaks korda suurema töötasu kui ametis. Selleks, et uus töötaja oleks kursis kõigi valdkonna regulatsioonide ja nõudmistega, koolitatakse spetsialisti üldjuhul kaks aastat, kuid pärast koolituste lõppu ostavad lennundusfirmad spetsialistid üle.
IT valdkond: paljuräägitud alamakstud valdkond
Ministeeriumite halduses olevad IT- asutused nagu SMIT, KEMIT, RMIT või riigi infosüsteemi amet maksavad oma töötajatele üle 1700 euro palka. Kõige madalam on töötasu justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskuses. Kõige kõrgem aga keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ehk KEMITi töötajatel, mis on 2110 eurot. Selle aasta alguses loodud sotsiaalministeeriumi TEHIK ei jää kaugele maha – 2099 eurot.
"Erasektori palkadega ei ole võimalik võistelda," tunnistas KEMITi direktori asetäitja administratiivalal Maia-Liisa Mürkel. Ta selgitas, et kuigi ka KEMITis on ennustatud 20-protsendilist voolavuse protsenti, jääb see aasta lõpuks kindlasti väiksemaks, võimalik et ka poole võrra.
KEMITi personalivoolavus peegeldab Mürkeli sõnul enamasti mullust juhivahetust ja sellega kaasa tulnud struktuurimuutusi, millega kadus mõni ametikoht või mille tõttu ka inimesed vabatahtlikult lahkusid.
Kõrge töötajate vahetuvus on ka rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses RMIT: 16,6 protsenti. Üle kümne protsendi personalivoolavust ennustatakse selleks aastaks ka RIA-le ja SMITile. Nii RIAs kui ka RMITis ei olnud töötajate vahetumine möödunud aastal niivõrd kõrge kui 2017. aastaks prognoositud.
Palgad.ee andmete põhjal võib välja tuua mõned IT valdkonna palgad sektoris: IT-arhitekti kuutasu ligi 3200 eurot, tootejuhi palk umbes 2500 eurot või projektijuhi tasu 2200 eurot. Seega üldiselt riigiasutuste IT-töötajate palgad kogu sektori võrdluses madalamad.
* Keskmine palk peegeldab palgauuringuga sama perioodi Eesti keskmist palka. Selle leidmiseks on leitud 2016. aasta teise kvartali kuni 2017. teise kvartali keskmise palkade aritmeetiline keskmine.
** Kultuuriministeeriumi täpsustatud andmed ja kommentaarid lisatud kell 18.48. | Suur ülevaade riigi rahakotist: kõrgeimat palka maksab sotsiaalministeerium | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seletuskiri toob töötasude osas välja kolm näitajat: põhipalga, palga muutuse protsentides ja palganumbri positsiooni positsiooni (tõus, langus, sama koht) võrdlusgrupis. Oma palgaandmete esitamine oli asutustel vabatahtlik, seega ei pruugi kõigi ministeeriumite haldusalasse kuuluvate ametite andmeid olla.
Kõrgeimad palgad avalikest asutustest on riigikantseleis ja riigikohtus-riigikontrollis. Õiguskantsleri kantselei töötajate keskmine palk on 2420 eurot, samas haldusalas saavad madalaimat palka riigikogu kantselei töötajad –keskmiselt 1627 eurot kuus.
Ministeeriumite haldusalasid vaadates teenivad neis enamasti enim ministeeriumites töötavad inimesed või ministeeriumite haldusalasse kuuluvad IT-osakonnad. Näiteks sotsiaalministeeriumis – kõrgeima keskmise kuupalgaga ministeeriumil – on keskmine töötasu 2072 eurot.
2000 euro piiri ületavad ka kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi ja täpselt piirile jääva rahandusministeeriumi töötajate tasud. Kõige vähem palka saavad keskmiselt välisministeeriumi töötajad.
Kõige vähem teenivad maaeluministeeriumi haldusalasse jääva C.R.J talumuuseumi töötajad – 692 eurot. Vaadeldaval perioodil ehk 2016. aasta maist selle aasta aprilli lõpuni oli statistikaameti andmetel Eesti keskmine palk 1171,8 eurot.* Seega teenivad Jakobsoni talumuuseumi töötajad pisut enam kui kolmandiku võrra Eesti keskmisest väiksemat palka.
"Eesti tolle perioodi keskmisest madalamat palka teenivad ka päästeameti töötajad, sh päästeteenistujad – vastavalt 963 ja 942 eurot."
Eesti tolle perioodi keskmisest madalamat palka teenivad ka päästeameti töötajad, sh päästeteenistujad – vastavalt 963 ja 942 eurot. Päästeameti töötajate palgatõus on jäänud kahe ja poole protsendi juurde. Samal ajal aga häirekeskuse töötajad teenivad üle 1150 euro ning nende palk on tõusnud ka üle 12 protsendi, kohati pea 14 protsenti.
Riigi keskmisest madalamat palka makstakse kõige sagedamini kultuuriministeeriumi haldusalas. Vaid ministeeriumis endas ja muinsuskaitseametis on palganumbris üle Eesti keskmise. Ülejäänud neljas asutuses (ERM, Eesti teatri-muusika muuseum, rahvakultuurikeskus ja Võru instituut) jäävad palgad alla 1100 euro, viimasel kolmel juhul ka alla 1000 euro. Seega on ministeeriumi ja selle asutuste keskmiste palkade vahe kohati kahekordne: ministeeriumi töötajad teenivad keskmiselt 2029 eurot kuus.
Kultuuriministeerium rõhutab, et uuringus ei ole esitatud kõiki allasutusi, mida on kokku 53. Ministeeriumi eraldi esitatud andmetest on näha ka, et haldusala asutustes makstakse ka riigi keskmisest kõrgemat palka, näiteks ERRis või muinsuskaitseametis.**
Raamatupidamine võib statistikat mõjutada
Muinsuskaitseameti töötajad on möödunud perioodiga võrreldes saanud ka korraliku palgatõusu – keskmised tasud on kasvanud pea 18 protsenti. Sellest enam on töötasud kasvanud haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas Eesti noorsootöö keskuses – 18,5 protsenti kasvu – ning ministeeriumis endas 18 protsenti. HTM selgitab, et sellist kasvu peegeldab põhipalga muutus, mitte üldine palgatõus.
"Keskmise põhipalga kasvu mõjutas suhteliselt madalama põhipalgaga personali- ja raamatupidamisteenuse osutajate üleviimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, olemasolevate töötajate palgakasv toimus sisemiste ümberkorralduste arvelt," seisab seletuses. Niisiis võib palgakasvu number kohati peegeldada hoopis raamatupidamislikke muutusi või ka töökoormuse ja töökohtade ümberjaotamist. Keskmine põhitasu tõuseks nt juhul, kui mõni ametikoht koondatakse ja selle võrra kolleegide palk, tihti koos kohustustega, kasvab.
Üldiselt on palgad tõusnud avalikus sektoris kolme ja kümne protsendi vahel, mõnes üksikus kohas ka langenud. Kõige suuremad langused oli riigi tugiteenuste keskuses ja Eesti sõjamuuseumis: vastavalt 4,8 ja 4,7 protsenti.
Samuti paistab keskmisest madalamate palkadega silma maaeluministeerium. Kuues organisatsioonis kümnest on töötasud alla Eesti keskmise. Ka ministeeriumitöötajate palk on teiste ministeeriumite töötajatega võrreldes madalam, vaid pisut eurot enam kui välisministeeriumis ehk 1733 eurot kuus.
Kaadri voolavus: lennunduses on IT-sektori sarnane ebavõrdsus
Riigiasutustes peetakse probleemseks personali voolavuseks näitajat, mis on üle kümne protsendi. Samuti ei peeta ka pikka aega madalal (vähem kui viis protsenti) püsinud voolavuse näitajat ilmtingimata heaks. Viie protsendi all või selle läheduses on pea 40% ametkonna personali voolavus.
Kõige kõrgem voolavus on 28 protsendi juures, seda kolmes ametis: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev tarbijakaitse ametis, maaeluministeeriumi alla kuuluvas põllumajandusmuuseumis ja MKM-i alla kuuluvas lennuametis.
Lennuameti töötajad teenivad keskmiselt 1934 eurot kuus, mis on umbes kaks ja pool protsenti enam kui eelneval perioodil ja millega kuulutakse kõrgemalt tasustatute hulka avalikus sektoris. Paraku on just lennuametis kõige suurem personalivoolavus – 28,3 protsenti. See number on prognoositud 2017. aasta esimese poole pealt kogu aastale. Näha on sedagi, et eelmise aastaga võrreldes on nii suur inimeste vahetuvus harukordne.
„Number on ka enda jaoks hirmutav, aga paraku reaalsus,“ tõdes lennuameti üldosakonna juhataja Marelle Pihlak. Ta prognoosis, et ei ole välistatud, et personali vahetumise protsent kasvab tegelikkuses kõrgemaks, kui eelarve lisas ennustatud.
Lennuamet on sel aastal ootamatult tugevalt tundud seda, kuidas erasektori palgad ameti konkurentsis maha vajutavad. Erafirmades on lennundusspetsialistide palgad kahe-kolme aastaga pooleteist kuni 2,5 korda kasvanud ehk palgafond on Eestis tegutsevates firmades suurenenud 20 kuni 60 protsenti aastas, olenevalt organisatsioonist. Olgugi, et avaliku sektori lõikes on lennuameti töötasud kõrgemas tipus, ei olda enam erasektoriga lennunduse valdkonnas võrreldes konkurentsivõimelised – Eesti spetsialistid on hinnas kogu Euroopas. Lennuametis on sel aastal palgad tõusnud alla kolme protsendi.
„Ühel hetkel enam missioonitundest ei lenda,“ märkis ta töökohta vahetavate kolleegide kohta.
Pihlaku sõnul näeb amet, et uusi konkursse korraldades oleks Eestist sobivaid inimesi leida küll, kuid hetkel, mil jutt palgani jõuab, enamasti läbirääkimised katkevad ja üldistades kukub kolm konkurssi neljast läbi.
Valdkonna erialad nõuavad töötajalt väga kindlaid oskuseid ja kogemusi, millele kuidagi allahindlust teha ei saa, spetsialistid saavad aga erasektoris enamasti kaks korda suurema töötasu kui ametis. Selleks, et uus töötaja oleks kursis kõigi valdkonna regulatsioonide ja nõudmistega, koolitatakse spetsialisti üldjuhul kaks aastat, kuid pärast koolituste lõppu ostavad lennundusfirmad spetsialistid üle.
IT valdkond: paljuräägitud alamakstud valdkond
Ministeeriumite halduses olevad IT- asutused nagu SMIT, KEMIT, RMIT või riigi infosüsteemi amet maksavad oma töötajatele üle 1700 euro palka. Kõige madalam on töötasu justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskuses. Kõige kõrgem aga keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ehk KEMITi töötajatel, mis on 2110 eurot. Selle aasta alguses loodud sotsiaalministeeriumi TEHIK ei jää kaugele maha – 2099 eurot.
"Erasektori palkadega ei ole võimalik võistelda," tunnistas KEMITi direktori asetäitja administratiivalal Maia-Liisa Mürkel. Ta selgitas, et kuigi ka KEMITis on ennustatud 20-protsendilist voolavuse protsenti, jääb see aasta lõpuks kindlasti väiksemaks, võimalik et ka poole võrra.
KEMITi personalivoolavus peegeldab Mürkeli sõnul enamasti mullust juhivahetust ja sellega kaasa tulnud struktuurimuutusi, millega kadus mõni ametikoht või mille tõttu ka inimesed vabatahtlikult lahkusid.
Kõrge töötajate vahetuvus on ka rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses RMIT: 16,6 protsenti. Üle kümne protsendi personalivoolavust ennustatakse selleks aastaks ka RIA-le ja SMITile. Nii RIAs kui ka RMITis ei olnud töötajate vahetumine möödunud aastal niivõrd kõrge kui 2017. aastaks prognoositud.
Palgad.ee andmete põhjal võib välja tuua mõned IT valdkonna palgad sektoris: IT-arhitekti kuutasu ligi 3200 eurot, tootejuhi palk umbes 2500 eurot või projektijuhi tasu 2200 eurot. Seega üldiselt riigiasutuste IT-töötajate palgad kogu sektori võrdluses madalamad.
* Keskmine palk peegeldab palgauuringuga sama perioodi Eesti keskmist palka. Selle leidmiseks on leitud 2016. aasta teise kvartali kuni 2017. teise kvartali keskmise palkade aritmeetiline keskmine.
** Kultuuriministeeriumi täpsustatud andmed ja kommentaarid lisatud kell 18.48.
### Response:
Suur ülevaade riigi rahakotist: kõrgeimat palka maksab sotsiaalministeerium |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Antidoping on menetlemas alaealise ujuja juhtumit, kus noorsportlane andis 18. juunil Eesti meistrivõistlustel positiivse dopinguproovi. Menetluse käigus on küsitud sportlase ning tema esindaja selgitusi ning toimunud on Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi istung, kus osalesid nii sportlane ja tema esindaja kui ka Eesti Antidopingu ja Eesti Ujumisliidu esindajad.
Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium võttis septembri lõpus vastu otsuse, mis on sportlasele edastatud. Otsust ei avalikustata enne 21. oktoobrit 2017, mil täitub 21-päevane apelleerimistähtaeg. Kui sportlane, Eesti Antidoping, WADA või alaliit otsuse apelleerib, siis lükkub avalikustamine vastavalt reeglitele edasi.
Kuna tegemist on alaealise sportlasega, siis vastavalt Maailma dopinguvastasele koodeksile juhtumiga seotud üksikasju, sealhulgas sportlase nime, ei avalikustata. Eesti Antidopingu juhataja Elina Kivinukk märkis, et alaealiste puhul kehtivad juhtumi avalikustamisel piirangud noorsportlase kaitsmiseks.
"Avalikustamise eesmärk peaks olema eelkõige hoiatamine, kuid eriti noorele sportlasele avaldab dopingujuhtumi avalikustamine ränka mõju. Seetõttu peab avalikustamine olema hoolikalt läbimõeldud ja vastutustundlik. Võtame igat juhtumit kui olulist õppetundi ning kasutame neid anonüümsete näidetena noorte antidopingu koolitustel. Avalikustamise piirangud ei tähenda aga, et juhtumit käsitletaks kuidagi leebemalt või et sportlane ei saaks dopingu tarvitamise eest karistust. Seda jälgivad hoolikalt nii Eesti Antidoping kui ka alaliit," ütles Kivinukk
Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen ütles, et Eesti Ujumisliidul on dopingainete kasutamise osas nulltolerants. "Teeme aktiivselt koostööd Eesti Antidopinguga, edastades sportlastele ja treeneritele antidopingu infot ning tellides testimisi. Kahjuks ei saa me täielikult välistada olukordi, kus inimesed on teadmatusest kasutanud keelatud aineid või kui keegi soovib edu saavutada läbi pettuse. Teeme kõik endast sõltuva, et ükski selline juhtum ei jääks avastamata. Ujumine peab olema dopingainetest ja keelatud võtetest täiesti puhas ning kõik meie sportlased ja treenerid peavad järgima antidopingu reegleid ning ausa spordi põhimõtteid," ütles Kovanen. | Eesti noorujuja on andnud positiivse dopinguproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Antidoping on menetlemas alaealise ujuja juhtumit, kus noorsportlane andis 18. juunil Eesti meistrivõistlustel positiivse dopinguproovi. Menetluse käigus on küsitud sportlase ning tema esindaja selgitusi ning toimunud on Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi istung, kus osalesid nii sportlane ja tema esindaja kui ka Eesti Antidopingu ja Eesti Ujumisliidu esindajad.
Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium võttis septembri lõpus vastu otsuse, mis on sportlasele edastatud. Otsust ei avalikustata enne 21. oktoobrit 2017, mil täitub 21-päevane apelleerimistähtaeg. Kui sportlane, Eesti Antidoping, WADA või alaliit otsuse apelleerib, siis lükkub avalikustamine vastavalt reeglitele edasi.
Kuna tegemist on alaealise sportlasega, siis vastavalt Maailma dopinguvastasele koodeksile juhtumiga seotud üksikasju, sealhulgas sportlase nime, ei avalikustata. Eesti Antidopingu juhataja Elina Kivinukk märkis, et alaealiste puhul kehtivad juhtumi avalikustamisel piirangud noorsportlase kaitsmiseks.
"Avalikustamise eesmärk peaks olema eelkõige hoiatamine, kuid eriti noorele sportlasele avaldab dopingujuhtumi avalikustamine ränka mõju. Seetõttu peab avalikustamine olema hoolikalt läbimõeldud ja vastutustundlik. Võtame igat juhtumit kui olulist õppetundi ning kasutame neid anonüümsete näidetena noorte antidopingu koolitustel. Avalikustamise piirangud ei tähenda aga, et juhtumit käsitletaks kuidagi leebemalt või et sportlane ei saaks dopingu tarvitamise eest karistust. Seda jälgivad hoolikalt nii Eesti Antidoping kui ka alaliit," ütles Kivinukk
Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen ütles, et Eesti Ujumisliidul on dopingainete kasutamise osas nulltolerants. "Teeme aktiivselt koostööd Eesti Antidopinguga, edastades sportlastele ja treeneritele antidopingu infot ning tellides testimisi. Kahjuks ei saa me täielikult välistada olukordi, kus inimesed on teadmatusest kasutanud keelatud aineid või kui keegi soovib edu saavutada läbi pettuse. Teeme kõik endast sõltuva, et ükski selline juhtum ei jääks avastamata. Ujumine peab olema dopingainetest ja keelatud võtetest täiesti puhas ning kõik meie sportlased ja treenerid peavad järgima antidopingu reegleid ning ausa spordi põhimõtteid," ütles Kovanen.
### Response:
Eesti noorujuja on andnud positiivse dopinguproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasakaal piirangute mõistmise ja aktiivse eestvedamise vahel on sellise ühiskonna eeldus, kus ühelt poolt ei tõrjuta muutusi, kuid teiselt poolt ka ei lõhuta ettevaatamatult olemasolevat. Usun, et just sellises ühiskonnas saab toimida demokraatia, kus toimuvad sisukad avalikud arutelud ning nende arutelude järgi tehakse põhjendatud otsuseid. Tugev kodanikuühiskond on sellise olukorra vältimatu eeldus.
See on selline kodanikuühiskond, milles võimalikult paljud inimesed on aeg-ajalt aktiivses, vastutust võtvas rollis, ise aktiivselt enda ja end ümbritsevate inimeste eluolu parandamas; kuid samal ajal ka selline kodanikuühiskond, mis suudab pehmendada ja vajadusel isegi pidurdada liiga kiireid või äärmuslikke muutusi. Näen seda justkui pehmenduskihina ühiskonna erinevate osade vahel. Kui maailm meie ümber muutub järjest kiiremini ning selle tulemusena loksumine järjest jõulisemaks muutub, suudab tugev kodanikuühiskond neid raputusi pehmendada ning samal ajal aidata meil ka neile targemalt reageerida.
Eesti kodanikuühiskonna tänane seis on suhteliselt hea. Eriti kui võrrelda seda riikidega mujal Ida-Euroopas. Meil on väga palju erinevaid kodanikeühendusi, kes on võtnud ette mõne ühiskondliku probleemi lahendamise; meil on sekkuvad kogukonnad, kes märkavad otsuseid, mis on läbi rääkimata või riivavad nende õiglustunnet; meil on ettevõtlikud noored, kes teevad heategusid ja oskavad kaasata teisigi nendesse; ning meil on Eestis igal aastal järjest enam inimesi, kes lisaks palgatööle on avatud ka vabatahtlikule osalemisele ning annetamisele.
Kuid jätkuvalt on ka takistusi ning kasutamata võimalusi, mis ei lase avalduda suuremal potentsiaalil, mis meie inimestes ja nende ühendustes tegelikult on.
Kuidas avada kodanikuühiskonna potentsiaal?
Kõigepealt – kodanikuühiskond saab aidata mõtestada järjest kiiremaid ja keerulisemaid muutusi läbi selle, mida nimetatakse „kaasamiseks“, „osaluseks“, „läbipaistvuseks“ ja paljuks muuks, mis kutselistes poliitikutes tekitavad liiga tihti ükskõiksust, halvemal okserefleksi. Mingis mõttes ma ka mõistan seda. Kaasamine kaasamise pärast ongi tulutu, tüütu ja isegi raiskav tegevus. Keegi ei tahagi olla mõtteta ja eesmärgita kaasatud.
Teisalt ei tule demokraatia arengule kasuks liigne tõhususpüüdlus, millega jäetakse aruteludest, kus otsustatakse näiteks laste, patsientide või puuetega inimestele mõeldud teenuseid, välja need inimesed ise. See näitab hoolimatust ja huvi puudumist.
Erinevate arvamustega ühiskonnas ei olegi võimalik kõigi arvamusi võrdselt arvesse võtta. Ei olegi võimalik. Aga dialoogil on demokraatlikus ühiskonnas laiem tähtsus: vaja on kuulata ja otsida lahendusi, mis tooks võimalikult palju kasu ja võimalikult vähe kahju; rääkida läbi hirmud ja muutused, selgitada, milline on ühe või teise otsuse mõju.
Liiga palju on täna kaasamist kaasamise pärast, liiga vähe mõtestatud arutelu. Kui kogukond protestib plaanitava magistraali vastu või metsadest hoolijad ei nõustu raiemahtudega, siis tuleb nende põhjusi kuulata. Kas saame olla kindlad, et riigi- ja haldusreformi tulemusena saab poliitikakujundamine avatumaks nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil? Või et rahvaalgatusveebi kaudu riigikoguni jõudnud ettepanekud on põhjalikult kaalutud?
Teiseks on paratamatu, et aktiivseks tegutsemiseks on kodanikeühendustel vaja ka raha. Mõned riigikogu liikmed on pidanud probleemiks, et vabaühendused on riigist majanduslikult liialt sõltuvad. Kas ja kui palju on riigi asi kodanike osalust toetada, on eraldi teema, kuid vabaühendustes tegutsedes tahame ka meie vähem riigi toetustest sõltuda. Selleks on aga vaja maksupoliitikat, mis motiveeriks nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid annetama. Statistika näitab, et ettevõtjad peavad annetades silmas praegust tulumaksuvaba piirmäära.
Või mis oleks, kui eristaks annetused teistest tulumaksu mahaarvamistest nii, et iga kodanik näeb oma maksudeklaratsiooni täites, kui palju on ta oma annetustega enda jaoks olulise probleemi lahendamisse aasta jooksul panustanud ning ka seda, kuidas riik maksusoodustusega seda panust väärtustab?
Nähtav ja nähtamatu kodanikuühiskond
On mõistlik, et riik valib delegeerida mõne asja tegemise kellelegi teisele või teeb seda strateegilises koostöös mõne ühinguga. Nagu on loomulik, et riik ostab arvuteid IT-ettevõttelt või koristusteenust koristusettevõttelt, on samamoodi mõistlik mõned ühiskonnale vajalikud tegevused koos rahastusega delegeerida kodanikele, kes suudavad sama asja teha riigist paremini. Olgu sellepärast, et need inimesed on lihtsalt lähemal neile, keda riigil on vaja aidata, või neil on kõrgem võimekus konkreetset probleemi lahendada.
Vahel piisaks ka lihtsalt sellest, et kogukondade teelt, kes ise tahavad korraldada eakate hooldust, laste haridust või puuetega inimestele vajalikke teenuseid, seda segavad üleliigseid piirangud kaotada.
Ka see oleks vabaühenduste finantsiliselt iseseisva tegutsemise toetamiseks mõistlik, kui seada õiguslikult kindlamale ja selgemale alusele sotsiaalse ettevõtluse vorm. Sest on hea, kui MTÜ suudab ise turul raha teenida ning selle abil riigist sõltumatult ühiskondlikku hüve või teenust pakkuda. Juhin ise täna üht sellist organisatsiooni ning neid on Eestis juba päris palju, kes hoiavad oma ettevõtliku tegutsemisega kokku maksumaksja raha ning pakuvad väärtusena vastu näiteks töökohti, haridust või puhtamat loodust.
Viimaks, võib-olla kõige olulisemana: kodanikuühiskond on Eestis mitmekesine ja keeruline ning et sellest aru saada, on vaja andmeid, uuringuid, analüüse ja arutelusid. Ja siis end nendega kursis hoida. Keegi, kes kodanikuühiskonnast suuremat pilti ei oma, ei saa selle arengule kaasa aidata.
Seda pilti ei saa mitte keegi ühe kõne või artikliga detailselt ette maalida, ainult mõnele osale keskendudes jääb üldpilt ka arusaamatuks. See on spekter, mille ühest otsast leiab maailmakoristuse, mis tõmbab kaasa sadu miljoneid inimesi üle planeedi, ning teisest otsast kohaliku toidupanga. Mõlemad on olulised, kuid erinevate vajadustega. Rääkimata sellest, et inimesena võib lüüa kaasa neis mõlemas või osaleda hoopiski väljaspool organisatsioone või institutsioone.
Kodanikuühiskonna võimestamine nõuab pidevat tööd – ettepanekuid ja soovitusi, argumente ja selgitusi, häid näiteid ja neid, mis kirjeldavad mittetoimivat.
Peaaegu märkamatult igapäevase kõikidesse ühiskonnaelu sfääridesse tungimise tõttu sõltub kodanikuühiskonnast rohkem kui igapäevaselt silma jääb. Sellest ei leia poliitikale omaseid suuri skandaale või kiireid muutusi, kuid seda olulisem on teadlikult vabakonnas toimuvale ja mitte toimivale tähelepanu pöörata. • | Martin Noorkõiv: kodanikuühiskond on ühiskonna osade vaheline pehmenduskiht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasakaal piirangute mõistmise ja aktiivse eestvedamise vahel on sellise ühiskonna eeldus, kus ühelt poolt ei tõrjuta muutusi, kuid teiselt poolt ka ei lõhuta ettevaatamatult olemasolevat. Usun, et just sellises ühiskonnas saab toimida demokraatia, kus toimuvad sisukad avalikud arutelud ning nende arutelude järgi tehakse põhjendatud otsuseid. Tugev kodanikuühiskond on sellise olukorra vältimatu eeldus.
See on selline kodanikuühiskond, milles võimalikult paljud inimesed on aeg-ajalt aktiivses, vastutust võtvas rollis, ise aktiivselt enda ja end ümbritsevate inimeste eluolu parandamas; kuid samal ajal ka selline kodanikuühiskond, mis suudab pehmendada ja vajadusel isegi pidurdada liiga kiireid või äärmuslikke muutusi. Näen seda justkui pehmenduskihina ühiskonna erinevate osade vahel. Kui maailm meie ümber muutub järjest kiiremini ning selle tulemusena loksumine järjest jõulisemaks muutub, suudab tugev kodanikuühiskond neid raputusi pehmendada ning samal ajal aidata meil ka neile targemalt reageerida.
Eesti kodanikuühiskonna tänane seis on suhteliselt hea. Eriti kui võrrelda seda riikidega mujal Ida-Euroopas. Meil on väga palju erinevaid kodanikeühendusi, kes on võtnud ette mõne ühiskondliku probleemi lahendamise; meil on sekkuvad kogukonnad, kes märkavad otsuseid, mis on läbi rääkimata või riivavad nende õiglustunnet; meil on ettevõtlikud noored, kes teevad heategusid ja oskavad kaasata teisigi nendesse; ning meil on Eestis igal aastal järjest enam inimesi, kes lisaks palgatööle on avatud ka vabatahtlikule osalemisele ning annetamisele.
Kuid jätkuvalt on ka takistusi ning kasutamata võimalusi, mis ei lase avalduda suuremal potentsiaalil, mis meie inimestes ja nende ühendustes tegelikult on.
Kuidas avada kodanikuühiskonna potentsiaal?
Kõigepealt – kodanikuühiskond saab aidata mõtestada järjest kiiremaid ja keerulisemaid muutusi läbi selle, mida nimetatakse „kaasamiseks“, „osaluseks“, „läbipaistvuseks“ ja paljuks muuks, mis kutselistes poliitikutes tekitavad liiga tihti ükskõiksust, halvemal okserefleksi. Mingis mõttes ma ka mõistan seda. Kaasamine kaasamise pärast ongi tulutu, tüütu ja isegi raiskav tegevus. Keegi ei tahagi olla mõtteta ja eesmärgita kaasatud.
Teisalt ei tule demokraatia arengule kasuks liigne tõhususpüüdlus, millega jäetakse aruteludest, kus otsustatakse näiteks laste, patsientide või puuetega inimestele mõeldud teenuseid, välja need inimesed ise. See näitab hoolimatust ja huvi puudumist.
Erinevate arvamustega ühiskonnas ei olegi võimalik kõigi arvamusi võrdselt arvesse võtta. Ei olegi võimalik. Aga dialoogil on demokraatlikus ühiskonnas laiem tähtsus: vaja on kuulata ja otsida lahendusi, mis tooks võimalikult palju kasu ja võimalikult vähe kahju; rääkida läbi hirmud ja muutused, selgitada, milline on ühe või teise otsuse mõju.
Liiga palju on täna kaasamist kaasamise pärast, liiga vähe mõtestatud arutelu. Kui kogukond protestib plaanitava magistraali vastu või metsadest hoolijad ei nõustu raiemahtudega, siis tuleb nende põhjusi kuulata. Kas saame olla kindlad, et riigi- ja haldusreformi tulemusena saab poliitikakujundamine avatumaks nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil? Või et rahvaalgatusveebi kaudu riigikoguni jõudnud ettepanekud on põhjalikult kaalutud?
Teiseks on paratamatu, et aktiivseks tegutsemiseks on kodanikeühendustel vaja ka raha. Mõned riigikogu liikmed on pidanud probleemiks, et vabaühendused on riigist majanduslikult liialt sõltuvad. Kas ja kui palju on riigi asi kodanike osalust toetada, on eraldi teema, kuid vabaühendustes tegutsedes tahame ka meie vähem riigi toetustest sõltuda. Selleks on aga vaja maksupoliitikat, mis motiveeriks nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid annetama. Statistika näitab, et ettevõtjad peavad annetades silmas praegust tulumaksuvaba piirmäära.
Või mis oleks, kui eristaks annetused teistest tulumaksu mahaarvamistest nii, et iga kodanik näeb oma maksudeklaratsiooni täites, kui palju on ta oma annetustega enda jaoks olulise probleemi lahendamisse aasta jooksul panustanud ning ka seda, kuidas riik maksusoodustusega seda panust väärtustab?
Nähtav ja nähtamatu kodanikuühiskond
On mõistlik, et riik valib delegeerida mõne asja tegemise kellelegi teisele või teeb seda strateegilises koostöös mõne ühinguga. Nagu on loomulik, et riik ostab arvuteid IT-ettevõttelt või koristusteenust koristusettevõttelt, on samamoodi mõistlik mõned ühiskonnale vajalikud tegevused koos rahastusega delegeerida kodanikele, kes suudavad sama asja teha riigist paremini. Olgu sellepärast, et need inimesed on lihtsalt lähemal neile, keda riigil on vaja aidata, või neil on kõrgem võimekus konkreetset probleemi lahendada.
Vahel piisaks ka lihtsalt sellest, et kogukondade teelt, kes ise tahavad korraldada eakate hooldust, laste haridust või puuetega inimestele vajalikke teenuseid, seda segavad üleliigseid piirangud kaotada.
Ka see oleks vabaühenduste finantsiliselt iseseisva tegutsemise toetamiseks mõistlik, kui seada õiguslikult kindlamale ja selgemale alusele sotsiaalse ettevõtluse vorm. Sest on hea, kui MTÜ suudab ise turul raha teenida ning selle abil riigist sõltumatult ühiskondlikku hüve või teenust pakkuda. Juhin ise täna üht sellist organisatsiooni ning neid on Eestis juba päris palju, kes hoiavad oma ettevõtliku tegutsemisega kokku maksumaksja raha ning pakuvad väärtusena vastu näiteks töökohti, haridust või puhtamat loodust.
Viimaks, võib-olla kõige olulisemana: kodanikuühiskond on Eestis mitmekesine ja keeruline ning et sellest aru saada, on vaja andmeid, uuringuid, analüüse ja arutelusid. Ja siis end nendega kursis hoida. Keegi, kes kodanikuühiskonnast suuremat pilti ei oma, ei saa selle arengule kaasa aidata.
Seda pilti ei saa mitte keegi ühe kõne või artikliga detailselt ette maalida, ainult mõnele osale keskendudes jääb üldpilt ka arusaamatuks. See on spekter, mille ühest otsast leiab maailmakoristuse, mis tõmbab kaasa sadu miljoneid inimesi üle planeedi, ning teisest otsast kohaliku toidupanga. Mõlemad on olulised, kuid erinevate vajadustega. Rääkimata sellest, et inimesena võib lüüa kaasa neis mõlemas või osaleda hoopiski väljaspool organisatsioone või institutsioone.
Kodanikuühiskonna võimestamine nõuab pidevat tööd – ettepanekuid ja soovitusi, argumente ja selgitusi, häid näiteid ja neid, mis kirjeldavad mittetoimivat.
Peaaegu märkamatult igapäevase kõikidesse ühiskonnaelu sfääridesse tungimise tõttu sõltub kodanikuühiskonnast rohkem kui igapäevaselt silma jääb. Sellest ei leia poliitikale omaseid suuri skandaale või kiireid muutusi, kuid seda olulisem on teadlikult vabakonnas toimuvale ja mitte toimivale tähelepanu pöörata. •
### Response:
Martin Noorkõiv: kodanikuühiskond on ühiskonna osade vaheline pehmenduskiht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rudnevs, kelle leping Kölniga kehtis 2019. aasta suveni, lõpetas karjääri isiklikel põhjustel. "Me oleme Artjomsi soovile vastu tulnud," kirjutas klubi oma kodulehel. "Ta tahab end täielikult oma isiklikule elule pühendada, me austame tema soovi ning nagu temaga kokku lepitud, ei aruta seda avalikult. Me soovime Artjomsi tema teenete eest tänada ja soovime talle kõike paremat."
2015. aastal sündis Rudnevsi ja tema abikaasa Santa laps surnuna, nädalapäevad hiljem sattusid nad Hamburgi tänavail tülisse, mille tagajärjel hammustas naine Rudnevsit tugevalt keelest ja mees pidi öö haiglas veetma.
Daugavpilsis karjääri alustanud Rudnevs liitus 2010. aastal Poznani Lechiga ning valiti 2011. aastal Poola kõrgliiga parimaks mängijaks, samuti oli ta ka liiga suurim väravakütt. Järgmisel aastal kolis mees Saksamaa kõrgliigasse Hamburgi, eelmise aasta juunis liitus ta vabaagendina Kölniga.
Mõne aasta eest tekitas venekeelne Rudnevs Lätis pahameelt, sõnades, et vastab ajakirjanike küsimustele inglise, vene või poola keeles ning ei kavatse läti keelt õppida. Läti jalgpallikoondise kapten Kaspars Gorkšs kirjutas seepeale avaliku kirja, milles kritiseeris Rudnevsi otsust. | Isiklike probleemide küüsis Läti ründaja lõpetas ootamatult karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rudnevs, kelle leping Kölniga kehtis 2019. aasta suveni, lõpetas karjääri isiklikel põhjustel. "Me oleme Artjomsi soovile vastu tulnud," kirjutas klubi oma kodulehel. "Ta tahab end täielikult oma isiklikule elule pühendada, me austame tema soovi ning nagu temaga kokku lepitud, ei aruta seda avalikult. Me soovime Artjomsi tema teenete eest tänada ja soovime talle kõike paremat."
2015. aastal sündis Rudnevsi ja tema abikaasa Santa laps surnuna, nädalapäevad hiljem sattusid nad Hamburgi tänavail tülisse, mille tagajärjel hammustas naine Rudnevsit tugevalt keelest ja mees pidi öö haiglas veetma.
Daugavpilsis karjääri alustanud Rudnevs liitus 2010. aastal Poznani Lechiga ning valiti 2011. aastal Poola kõrgliiga parimaks mängijaks, samuti oli ta ka liiga suurim väravakütt. Järgmisel aastal kolis mees Saksamaa kõrgliigasse Hamburgi, eelmise aasta juunis liitus ta vabaagendina Kölniga.
Mõne aasta eest tekitas venekeelne Rudnevs Lätis pahameelt, sõnades, et vastab ajakirjanike küsimustele inglise, vene või poola keeles ning ei kavatse läti keelt õppida. Läti jalgpallikoondise kapten Kaspars Gorkšs kirjutas seepeale avaliku kirja, milles kritiseeris Rudnevsi otsust.
### Response:
Isiklike probleemide küüsis Läti ründaja lõpetas ootamatult karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paari võitja kohtub teises ringis Horvaatia neiu Donna Vekici (WTA 45.) või ameeriklanna Coco Vandeweghega (WTA 16.). Seejärel võib kaheksandikfinaalis vastaseks tulla maailma esireket, hispaanlanna Garbine Muguruza Blanco, kes 64 hulgas võtab mõõtu tšehhitarilt Barbora Strycovalt (WTA 25.).
Kontaveit ja Gavrilova varem omavahel kohtunud ei ole. Matš toimub homme Lotuse nimelisel väljakul kolmanda mänguna. Esimene kohtumine algab seal Eesti aja järgi kell 6.00, teine mitte varem kui 7.30. | Kontaveit kohtub Pekingi turniiri avaringis maailma 22. reketiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paari võitja kohtub teises ringis Horvaatia neiu Donna Vekici (WTA 45.) või ameeriklanna Coco Vandeweghega (WTA 16.). Seejärel võib kaheksandikfinaalis vastaseks tulla maailma esireket, hispaanlanna Garbine Muguruza Blanco, kes 64 hulgas võtab mõõtu tšehhitarilt Barbora Strycovalt (WTA 25.).
Kontaveit ja Gavrilova varem omavahel kohtunud ei ole. Matš toimub homme Lotuse nimelisel väljakul kolmanda mänguna. Esimene kohtumine algab seal Eesti aja järgi kell 6.00, teine mitte varem kui 7.30.
### Response:
Kontaveit kohtub Pekingi turniiri avaringis maailma 22. reketiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks sai Alli rahvusvaheliselt jalgpalliliidult FIFA-lt 5000 šveitsi frangi suuruse trahvi. Küll saab 21-aastane Alli lennata koondisega kaasa Leetu, kus toimub valiksarja viimane kohtumine.
4. septembril toimunud mängus juhtunud intsidendile eelnenud olukorras kaotas Inglismaa keskväljamees kehavõitluse Slovakkia kaitsjale Martin Skrtelile, kohtunik Clement Turpin lubas aga mängul jätkuda. Selle peale järgnenud Alli žesti püüdis kinni ka kaameramees, kuid 21-aastase mehe sõnul polnud see suunatud kohtunikule.
"Et olukorda selgitada, oli žest mõeldud minu ja mu hea sõbra Kyle Walkeri (Inglismaa paremkaitsja - toim.) vahelise naljana," kirjutas Alli toona Twitteris. "Palun vabandust, kui ma kedagi sellega solvasin."
"Distsiplinaarkomitee ei teinud kindlaks, et mängija žest oli kohtunikule suunatud, kuid sellele vaatamata luges selle ebasündsaks ning ebasportlikuks, mistõttu läks see vastuollu FIFA distsiplinaarkoodeksiga," seisis reedel ilmunud FIFA ametlikus teadaandes. | Keskmist sõrme viibutanud Dele Alli peab ühe valikmängu vahele jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks sai Alli rahvusvaheliselt jalgpalliliidult FIFA-lt 5000 šveitsi frangi suuruse trahvi. Küll saab 21-aastane Alli lennata koondisega kaasa Leetu, kus toimub valiksarja viimane kohtumine.
4. septembril toimunud mängus juhtunud intsidendile eelnenud olukorras kaotas Inglismaa keskväljamees kehavõitluse Slovakkia kaitsjale Martin Skrtelile, kohtunik Clement Turpin lubas aga mängul jätkuda. Selle peale järgnenud Alli žesti püüdis kinni ka kaameramees, kuid 21-aastase mehe sõnul polnud see suunatud kohtunikule.
"Et olukorda selgitada, oli žest mõeldud minu ja mu hea sõbra Kyle Walkeri (Inglismaa paremkaitsja - toim.) vahelise naljana," kirjutas Alli toona Twitteris. "Palun vabandust, kui ma kedagi sellega solvasin."
"Distsiplinaarkomitee ei teinud kindlaks, et mängija žest oli kohtunikule suunatud, kuid sellele vaatamata luges selle ebasündsaks ning ebasportlikuks, mistõttu läks see vastuollu FIFA distsiplinaarkoodeksiga," seisis reedel ilmunud FIFA ametlikus teadaandes.
### Response:
Keskmist sõrme viibutanud Dele Alli peab ühe valikmängu vahele jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta on vigastatud, ta ei saa homme mängida ning tegemist pole vigastusega, [mille paranemisele] ma saan loota nii nagu Antonio Valencia ja Phil Jonesi puhul," sõnas Mourinho pressikonverentsil. "Neid kahte loodan ma treeningul näha ja saada positiivseid vastuseid."
Mourinho ei öelnud, millal reielihast vigastanud Pogba võiks paraneda, kuid andis mõista, et paus võib venida pikale. "Ma ei räägi pikaajalistest vigastustest," sõnas portugallane. "Zlatan Ibrahimovic, Paul Pogba, Marcos Rojo - ma ei mõtle praegu selle peale." Nii Rojo kui Ibrahimovic selle aastanumbri sees tõenäoliselt väljakutele ei naase. | Mourinho: Pogba vigastus on tõsine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta on vigastatud, ta ei saa homme mängida ning tegemist pole vigastusega, [mille paranemisele] ma saan loota nii nagu Antonio Valencia ja Phil Jonesi puhul," sõnas Mourinho pressikonverentsil. "Neid kahte loodan ma treeningul näha ja saada positiivseid vastuseid."
Mourinho ei öelnud, millal reielihast vigastanud Pogba võiks paraneda, kuid andis mõista, et paus võib venida pikale. "Ma ei räägi pikaajalistest vigastustest," sõnas portugallane. "Zlatan Ibrahimovic, Paul Pogba, Marcos Rojo - ma ei mõtle praegu selle peale." Nii Rojo kui Ibrahimovic selle aastanumbri sees tõenäoliselt väljakutele ei naase.
### Response:
Mourinho: Pogba vigastus on tõsine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal selgus, et president Donald Trumpi väimees ja nõunik Jared Kushner ning veel mitu Trumpi lähedast nõuandjat on kasutanud tööasjade ajamiseks isiklikku meilipostkasti.
Selle uurimiseks alustas Valge Maja nüüd sisejuurdlust, kus erilise tähelepanu all on just Kushneri ja tema abikaasa, Trumpi tütre Ivanka isiklik meilikonto, sest nad töötavad jätkuvalt Valges Majas. Üle vaadatakse ka teiste ametnike kontod, vahendas Politico.
Uurimine võib kesta mitu nädalat või isegi kuud, ütles üks allikaid. Ametnikud tahavad üles leida kõik kirjad, mis on riigiteemadel saadetud või saadud.
Uudis isiklike meilikontode kasutamisest tuli paljudele Valge Maja ametnikele üllatusena. Ametnikud said soovituse täielikku koostööd teha ning neid teavitati vajadusest andmeid alles hoida.
Isiklikku e-maili on kasutanud vähemalt viis praegust ja endist Valge Maja ametnikku. Nende hulgas on lisaks Kushnerile ja Ivanka Trumpile veel nõunik Gary Cohn, endine Valge Maja strateegiajuht Steve Bannon ning endine kantseleiülem Reince Priebus.
E-kirjad sattusid erilise tähelepanu alla pärast seda, kui Donald Trump kritiseeris presidendikampaania ajal teravalt vaskandidaat Hillary Clintonit välisministrina isikliku meilikonto kasutamise eest, kutsudes isegi üles teda vangi panema.
Seni pole tõendeid, et Valge Maja ametnikud oleksid isiklikult meililt saatnud või vastu võtnud tundlikku või salastatud infot, kuid uurimise käigus tehakse kindlaks, kas nii võis juhtuda.
Senati luurekomitee palus neljapäeval Kushnerilt, et ta vaataks üle kõik oma e-kirjad, avaldades muret, et Kushner ei avaldanud uurijatele oma isiklikku meilikontot.
Lisaks palus komitee kirjas, et Kushner jagaks neile teavet ka teiste suhtlusrakenduste ja -kanalite kohta, mille olemasolust ta pole neid varem informeerinud.
Kushneri advokaat Abbe Lowell ütles, et tema kaitstava e-posti konto on juba läbi uuritud ning olulisi dokumente sealt ei leitud. | Valge Maja alustas isikliku e-posti kasutamise uurimiseks sisejuurdlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal selgus, et president Donald Trumpi väimees ja nõunik Jared Kushner ning veel mitu Trumpi lähedast nõuandjat on kasutanud tööasjade ajamiseks isiklikku meilipostkasti.
Selle uurimiseks alustas Valge Maja nüüd sisejuurdlust, kus erilise tähelepanu all on just Kushneri ja tema abikaasa, Trumpi tütre Ivanka isiklik meilikonto, sest nad töötavad jätkuvalt Valges Majas. Üle vaadatakse ka teiste ametnike kontod, vahendas Politico.
Uurimine võib kesta mitu nädalat või isegi kuud, ütles üks allikaid. Ametnikud tahavad üles leida kõik kirjad, mis on riigiteemadel saadetud või saadud.
Uudis isiklike meilikontode kasutamisest tuli paljudele Valge Maja ametnikele üllatusena. Ametnikud said soovituse täielikku koostööd teha ning neid teavitati vajadusest andmeid alles hoida.
Isiklikku e-maili on kasutanud vähemalt viis praegust ja endist Valge Maja ametnikku. Nende hulgas on lisaks Kushnerile ja Ivanka Trumpile veel nõunik Gary Cohn, endine Valge Maja strateegiajuht Steve Bannon ning endine kantseleiülem Reince Priebus.
E-kirjad sattusid erilise tähelepanu alla pärast seda, kui Donald Trump kritiseeris presidendikampaania ajal teravalt vaskandidaat Hillary Clintonit välisministrina isikliku meilikonto kasutamise eest, kutsudes isegi üles teda vangi panema.
Seni pole tõendeid, et Valge Maja ametnikud oleksid isiklikult meililt saatnud või vastu võtnud tundlikku või salastatud infot, kuid uurimise käigus tehakse kindlaks, kas nii võis juhtuda.
Senati luurekomitee palus neljapäeval Kushnerilt, et ta vaataks üle kõik oma e-kirjad, avaldades muret, et Kushner ei avaldanud uurijatele oma isiklikku meilikontot.
Lisaks palus komitee kirjas, et Kushner jagaks neile teavet ka teiste suhtlusrakenduste ja -kanalite kohta, mille olemasolust ta pole neid varem informeerinud.
Kushneri advokaat Abbe Lowell ütles, et tema kaitstava e-posti konto on juba läbi uuritud ning olulisi dokumente sealt ei leitud.
### Response:
Valge Maja alustas isikliku e-posti kasutamise uurimiseks sisejuurdlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taaskasutus on populaarne mõlemal suunal: paljud inimesed eelistavad mööblit ja riideid kasutatuna osta, ent veelgi rohkem on neid, kes ise kasutatud riided teisele ringile annetavad, et kõlblikud esemed edasist kasutust leiaksid.
Kuigi paljud püüavad kasutatud riideid, mööblit ja muid esemeid müüa edasi interneti vahendusel, komisjonikauplustes või käest kätte, vahetab massilisem osa riietest omanikku siiski suurte vahendajate kaudu ja tasuta annetustena.
Suurimad kogujad on Uuskasutuskeskus, Tallinna Jäätmejaam ja Humana, kellele jäätmejaama kaudu annetatud esemed liiguvad; üha populaarsemaks on muutumas ka H&M-i kiirmoeketile riiete annetamine.
Kogused kasvavad suurtel kiirustel ja hulga kaupa
Aasta-aastalt on taaskasutusse saadetud riiete kogus pidevalt ja hüppeliselt kasvanud, möödunud aastal annetasid Eesti elanikud ligi 2000 tonni riideid.
Uuskasutuskeskus võtab vastu nii riideid, mööblit kui muid esemeid, mis on terved, puhtad ja kasutuskorras.
Möödunud aasta annetused tegid rekordi: inimesed annetasid keskusele 900 tonni esemeid, mida on ligi 29 protsenti rohkem kui aasta varem. 70 protsenti ehk ca 630 tonni annetustest moodustasid riided.
Ülejäänu oli mööbel, tehnika, nõud, nipsasjakesed, raamatud, mänguasjad, DVD-d, CD-d ja kõik muu, mis ühes kodumajapidamises üle võib jääda, ent on veel terve ja kasutuskõlblik.
"Kasv on ka loogiline, sest avasime eelmisel aastal kolm uut keskust ja mitmeid kogumiskohti väljaspool Uuskasutuskeskuseid. Oma rolli mängib kindlasti ka inimeste üldine teadlikkuse tõus, sest ka olemasolevatesse keskustesse tuleb aasta aastalt rohkem annetusi," ütles Uuskasutuskeskuse turundusjuht Annika Altmäe ERR-ile.
"Annetajate ja ostjate kattuvuse kohta me pole mingit uuringut teinud, kuid tunnetus on selline, et on nii kattuvusi kui ka erinevusi. Neile, kes meilt ostavad, on ka annetamine reeglina loomulik. Kindlasti on veel paraku palju heal järjel inimesi, kelle jaoks asjade annetamine on juba loomulik tegevus, kuid teise ringi poodi ise veel jalga tõsta ei taha. Nende jaoks oleme avanud ka mitmeid kogumispunkte väljaspool meie keskusi," ütleb Altmäe.
Uuskasutuskeskuse täiendavad vastuvõtupunktid asuvad näiteks Viimsis, Ülemiste keskuses, Apollo raamatupoodides, Tallinna ja Tartu Kaubamajades ning Koduekstras.
Kolmandik müüki, pool heategevuseks
Umbes kolmandik keskusele annetatud riietest pannakse müüki Uuskasutuskeskustes. Müügist teenitud raha läheb MTÜ-na tegutseva organisatsiooni kulude katmiseks (tööjõukulud, üür, transport jms).
Sellest üle jääv raha investeeritakse laienemisse ehk täiendavate keskuste avamisse, et muuta taaskasutus inimestele lihtsamini kättesaadavaks, mis on ka organisatsiooni endale püstitatud eesmärk.
Pool Uuskasutuskeskusele annetatud esemetest antakse edasi koostöö- ja heategevuspartneritele.
"Heategevuspartneritest oleme aidanud näiteks Pärnumaa ja Põlva lasterikkaid peresid, Pärnumaa kasuperede ühingut, Haapsalu lastekodu, Hiiumaa puuetega inimeste käsitöö huviringi, Tahkuranna ja Tõstamaa valla suurperesid ja vanureid, Pärnu loomade varjupaika, Pauluse supikööki, Tartu lastekaitse ühingut, Maarja küla, Lillemaja laste huviringe, Puuetega inimeste koda, Kassiabi, Naiste varjupaika ja MTÜ-d Jooksev Koer," loetleb Altmäe.
Mille alusel tehakse aga valik, mis läheb müüki, mis heategevuseks?
"Vahetegemine käib nii, et koostööpartneritele saame anda vaid seda, mida nad ise paluvad. Näiteks kui loomade varjupaik soovib froteerätikuid või pesamaterjali, siis paneme sorteerimisel sobivad asjad kõrvale. Kõik muu, mis on puhas, terve ja kasutuskõlblik läheb esialgu müügisaali," selgitab Altmäe.
"Sealt jälle omakorda saavad käia lisaks maksvatele klientidele asju valimas ka abivajajad. NIi näiteks oleme juba kaks korda korraldanud koos Tallinna sotsiaaltöö keskusega üritust kodu kaotanud inimestele, et nad tulevad lihtsalt meile külla ja võivad saalist ükskõik mida endale tasuta valida," kirjeldab Altmäe.
Teleseriaalide varustaja
Kümnendik Uuskasutuskeskuse annetustest läheb teatritele kostüümideks, disaineritele või käsitöölistele ümbertöötlemiseks.
"Meilt pärit materjale, kostüüme ja rekvisiite kasutavad mitmed teatrid ja kümned seriaalid ja filmid Eestis," teab Altmäe.
Kümendik viiakse aga jäätmejaama prügiks. "Need on asjad, mis on tõesti kasutuskõlbmatu prügi."
Uuskasutuskeskuse mullune käive oli 1,4 miljonit eurot ja kasum 44 000 eurot.
Kasumi arvelt on Uuskasutuskeskus saanud omakorda toetada ka teisi sotsiaalseid ettevõtmisi.
"Näiteks viimased kaks aastat on Uuskasutuskeskus toetanud 20 000 euroga sihtasutust Kiusamisvaba Kool, kes tegeleb Eesti koolide kiusamisvabaks muutmisega," ütleb Altmäe.
Üks Uuskasutuskeskuse asutajatest Rasmus Rask on ka SA Kiusamisvaba kool nõukogu liige.
Parimad kaubad müüki
Ka Humana sorteerimiskeskusele annetatud riided on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. 2016. aastal ületasid annetused miljoni kilo ehk tuhande tonni piiri, seega kogus Humana pea kaks korda rohkem riideid kui Uuskasutuskeskus.
Siiski on kogumist mõjutanud see, et möödunud aastal lõpetasid Humana kauplused riideannetuste vastuvõtu, nüüd tehakse seda koostöös pealinnaga Tallinna Jäätmekeskuse konteinerite vahendusel, ning selline kogumisviis on tõusuteel.
"Kõik annetatud esemed jõuavad Humana sorteerimiskeskusesse, kus need sorteeritakse vastavalt kvaliteedile. Parimad kaubad jõuavad Humana kauplustesse, vähesel määral ka hulgimüüki Eestist välja," kirjeldab Humana Eesti infojuht Mari-Helene Kaber.
"Järgmine kategooria, kuhu kuuluvad kandmiskõlblikud riided, annetame oma partnerorganisatsioonidele Aafrika riikides, kolmandaks on ümbertöötluskategooriad, mis sisaldavad erinevaid tekstiilesemeid, rõivaid, jalatseid jne, mis enam kasutamiseks ei sobi. Ümbertöötluskategooriad ekspordime peamiselt Pakistani," selgitab Kaber.
Kolmveerand hulgimüüki ja ümbertöötluseks
Humana sorteerimiskeskuse aastane tootmismaht on 10 000 tonni, millest kümnendiku moodustavad Eestis kogutud annetused. 90 protsenti kaubast tuuakse Eestisse ülejäänud Euroopa riikidest. Seega enamik Humana kauplustes müügil olevast kaubast on pärit väljastpoolt Eestit.
"Kvaliteedireeglid on ühesugused Eestis kogutud ja imporditud riietele, seega võib nii sisse ostetud kleit kui Eestis annetatud kleit jõuda Humana kauplusesse, annetusena Aafrikasse või ümbertöötlusse – kõik sõltub eseme kandmiskõlblikkusest," ütleb Kaber.
Humana kauplustesse jõuab 12-13 protsenti kogutoodangust, annetuseks partnerorganisatsioonidele 10-12 protsenti aastas, ülejäänu moodustab hulgimüük ja ümbertöötluskategooriad.
Annetatud riided hindas Humana mullu väärtusele 470 129 eurot, mille pealt maksis tulumaksu 117 532 eurot.
Humana käive oli 2016. aastal 18,3 miljonit, kahjum 380 000 eurot.
Tallinna Jäätmekeskus on linna peale paigutanud 32 riidekonteinerit, kuhu inimesed oma riided annetada saavad. Nii nagu kasvab konteinerite hulk, kasvab ka annetatud riiete kogus.
Nii annetasid tallinlased mullu riidekonteinerite vahendusel jäätmejaamale üle 350 tonni riiete.
Need kogused kajastuvad Humana statistikas.
Lisaks on Tallinna peale paigaldatud veel MTÜ Riidepunkt rohelised konteinerid. Nende 18 konteineri abil koguti linlastelt veel ligi 56 tonni riideid.
"Keskmiselt kogutakse ühe konteineriga 1,5 tonni kasutatud riideid kuus."
"Linna poolt paigaldatud punaseid konteinereid tühjendab Humana ja need viiakse esmalt Tänassilma tehnopargis asuvasse sorteerimiskeskusesse. Kogutud riietest, jalanõudest ja mänguasjadest suurem osa võetakse kasutusse sellistena nagu nad on, väiksem osa võetakse kasutusele ümbertöödeldava materjalina ning umbkaudu viis protsenti ei leia rakendust ning viiakse prügilasse, sest põletusjaam ei soovi neid vastu võtta," selgitas Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark.
Tallinna jäätmekava 2017-2021 seab eesmärgiks, et linnaruumis oleks vähemalt üks konteiner iga 10 000 elaniku kohta, seega otsib linna keskkonnaamet konteinerite paigaldamiseks juurde täiendavaid kohti.
"Väga oluline on konteineri asukoht ning senine praktika näitab, et kõige meelsamini viivad elanikud kasutatud riided kaubanduskeskuste sissepääsude vahetus läheduses asuvatesse konteineritesse, neid kasutatakse enim. Keskmiselt kogutakse ühe konteineriga 1,5 tonni kasutatud riideid kuus," ütleb Mark.
Iga toodud riidekilo panustab annetustesse
Kiirmoekett H&M, keda on aastaid süüdistatud nii lapstööjõu kasutamises riiete valmistamisel kui ka globaalses prügistamises riiete tootmisel, on teinud viimastel aastatel pingutusi, et oma tootmise tohutut ökoloogilist jalajälge vähendada.
"On kindlaks tehtud, et ligi 95 protsenti rõivaid, mis läheb äraviskamisele, oleks saanud uuesti kanda või taaskasutada."
Ühe lahendusena on ettevõte võtnud esimese moeärina alates 2013. aastast ringlusest tagasi kasutatud riideid, ning mitte üksnes oma toodangut, vaid valimatult. Ka Eesti H&M-i kõikidesse kauplustesse võib oma kasutatud riided ära viia.
"On kindlaks tehtud, et ligi 95 protsenti rõivaid, mis läheb äraviskamisele, oleks saanud uuesti kanda või taaskasutada. Seepärast võtabki H&M vastu kõikvõimalikke rõivaesemeid ning ei tee brändidel vahet," ütleb H&M Eesti kommunikatsioonispetsialist Ester Kannelmäe.
2017. aasta 27. septembri seisuga on H&M-i kogumiskastidesse toodud alates 2013. aastast 277 tonni rõivaid. Aastast statistika ettevõte ei väljasta, kuid kinnitab, et ka neile annetatavad kogused on aasta-aastalt kasvanud.
Kokkukogutud rõivastega tegeleb H&M-i partner I:Collect, mis tegeleb tekstiilide ümbertöötlemise ja taaskasutusse võtmisega. I:Collect on üks maailma suuremaid tekstiili taaskasutusega tegelevatest firmadest.
"Kauplustes kogutud rõivad saadetakse H&M-i transpordiga sorteerimistehastesse, kus antakse hinnang, kas rõivad sobivad uuesti kandmiseks (I:Connect müüb need teise ringi rõivastena), kas need lähevad taakasutamisele (nt puhastuslapid) või kasutatakse neid juba uute tekstiilikiudude valmistamiseks või näiteks insulatsiooniks," kirjeldab Kannelmäe.
Kogu rõivakogumisalgatusest saadud tulu annetatakse fondile H&M Foundation, mis on suunatud sihtotstarbeliselt tekstiilkiudude taasringluse innovatsiooniprojektidele.
"2013. aastast peale on H&M annetanud eestlaste tagastatud riiete pealt Eesti heategevusorganisatsioonidele kokku 5552 eurot."
H&M Foundation on mittetulunduslik ülemaailmne sihtasutus, mida rahastab Stefan Perssoni perekond ehk H&M-i asutajad ja põhiomanikud.
"2015. aasta augustis lansseeriti näiteks innovatsioonikonkurss Global Change Award, mille esimese aasta viie võitja seas oli ka Eesti tiim Reverse Resources, keda autasustati 150 000 euroga. Seega on Eestis rõivakogumisalgatuses osalenud kliendid aidanud sisuliselt toetada ka Eesti innovatsiooni," ütleb Kannelmäe.
Lisaks sellele annetab H&M igalt algatusega kogutud rõivakilolt kohalikule heategevusorganisatsioonile kaks eurosenti. Algatuse algusfaasis 2013. ja 2014. aastal oli selleks Eestis UNICEF Eesti, alates 2015. aastast tehakse koostööd SOS Lastekülade Eesti ühinguga.
2013. aastast peale on H&M annetanud eestlaste tagastatud riiete pealt Eesti heategevusorganisatsioonidele kokku 5552 eurot.
Veerand uutest riietest on ümber töödeldud vanadest
H&M kasutab annetatud riideid ka ise uute riiete tootmiseks. Veerand kiirmoeketis müügil olevatest toodetest on valmistatud kas taaskasutus- või muudest jätkusuutlikest materjalidest.
Näiteks oktoobris jõuab müügile teksakollektsioon, mille kangastes on kasutatud vähemalt 20 protsenti taaskasutuspuuvilla, mis on osaliselt pärit just rõivakogumiskastidesse toodud rõivastest.
"Taaskasutusmaterjalidest valmistatud tooteid leiab H&M-i kauplustest aastaringselt. Paraku võimaldab tänapäeva tehnoloogia luua vaid kangaid, mille taaskasutuspuuvilla sisaldus jääb 20-30 protsendi piiresse. Seda ületades hakkab kannatama materjali kvaliteet," tõdeb Kannelmäe.
Keda eelistada?
Kui Uuskasutuskeskus ja Humana võtavad riided vastu annetustena, siis H&M motiveerib riideid ära tooma ühekordse allahindluskupongiga, mis kehtib ühe riideeseme ostul.
"Lühemas perspektiivis on H&M-il selge visioon vältida raiskamist ja vähendada prügimäele sattuvate jäätmete kogust. Pikemas perspektiivis soovitakse aga leida lahendus, mis võimaldaks kõikide tekstiilkiudude ümbertöötlemist ning taaskasutust," ütleb kiirmoeketi kommunikatsioonispetsialist Ester Kannelmäe.
Seevastu Uuskasutuskeskus garanteerib selle, et kogu abi, mida inimesed oma annetatud riietega pakuvad, jääb Eestisse ja läheb Eesti abiorganisatsioonide toetamiseks. Samuti jõuavad müüki minevad esemed sümboolse hinnaga just Eesti ostjateni.
"Töötame selle nimel, et annetamine võtaks inimestelt väga vähe pingutust. Näiteks on meil kaks kaubikut, kes käivad kodudes kogukamal mööblil ja kodutehnikal tasuta järel ning avame iga aasta kogumiskohti kaubanduskeskustes ning eri jaekettides," loetleb Uuskasutuskeskuse esindaja Annika Altmäe.
Lisaks korraldab keskus kevaditi annetuskampaaniaid ettevõtetes, kust kokku toodud asjad ise ära viiakse.
"Kui asjadel oleks hind, siis eeldaks see ka nende üle vaatamist ning teeks annetamise kindlasti ajakulukamaks ning ebamugavamaks. Täna piisab sellest, et tood asjad meie poodi ja astud kohe uksest välja - keegi ei hakka neid sinu ees üle vaatama või ütlema, et see ei sobi ja see ei sobi ja selle eest ei saa raha ja selle eest saab," selgitab Altmäe.
Ka ei saaks riiete väljaostmise korral kasutada kogumispunkte.
"Iga korduvkasutusse võetud ese vähendab vajadust uute riiete järele, iga ümbertöötlusse läinud asi ei jõua prügimäele."
Humana jaoks on oluline, et inimesed oma seismajäänud riided uuele ringile saadaks.
"Iga korduvkasutusse võetud ese vähendab vajadust uute riiete järele, iga ümbertöötlusse läinud asi ei jõua prügimäele. Humana sorteerimismahud on nii suured, et me suudame pakkuda erinevaid tootekategooriaid ka kõige nõudlikumale ümbertöötlejale, see tähendab, et ära ei pea viskama praktiliselt midagi," sõnastab Kaber Humana garantii annetajale.
Annetuste eest tasu maksmist ei ole Humana kaalunud mitmel põhjusel, üks neist esemete erinev hind.
"Korraliku kasuka ja aukliku padjapüüri eest sama „tasu“ maksta ei tundu õiglane, kuid sellist vastuvõtupunkti, kus iga ese eraldi hinnataks, ei ole võimalik samuti teha. Pigem tuleks riiete äraandmise võimalust võtta kui jäätmete vähendamise aktsiooni, mis aitab keskkonda hoida. Ning uhkemad esemed võib ju alati komisjonkauplusesse või kirbuturule müüki viia," pakub Kaber alternatiivi.
Vaid viiendik riietest sorteeritakse
Siiski jõuab sorteerituna taaskasutusse kõigest viiendik tallinlaste kasutatud riietest ja tekstiilist, ülejäänu loobitakse endiselt segaprügi hulka.
"Siiski jõuab sorteerituna taaskasutusse kõigest viiendik tallinlaste kasutatud riietest."
Seega on arenguruumi prügisorteerimisel veel küll ning ning arusaam, et kantud riiete koht ei ole banaanikoorte ja kommipaberite vahel, pole endiselt kõigini jõudnud.
"Linna eesmärgiks on edendada korduskasutust, luues elanikele võimalused kasutatud riideid ära anda ning vältida seeläbi nende sattumist segaolmejäätmete hulka," ütleb Mark, lisades, et iga lahendus on hea, mis säästab kasutatud riiete jõudmist segaprügi hulka. | Riiete annetamine kogub Eestis populaarsust. Mis neist edasi saab? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taaskasutus on populaarne mõlemal suunal: paljud inimesed eelistavad mööblit ja riideid kasutatuna osta, ent veelgi rohkem on neid, kes ise kasutatud riided teisele ringile annetavad, et kõlblikud esemed edasist kasutust leiaksid.
Kuigi paljud püüavad kasutatud riideid, mööblit ja muid esemeid müüa edasi interneti vahendusel, komisjonikauplustes või käest kätte, vahetab massilisem osa riietest omanikku siiski suurte vahendajate kaudu ja tasuta annetustena.
Suurimad kogujad on Uuskasutuskeskus, Tallinna Jäätmejaam ja Humana, kellele jäätmejaama kaudu annetatud esemed liiguvad; üha populaarsemaks on muutumas ka H&M-i kiirmoeketile riiete annetamine.
Kogused kasvavad suurtel kiirustel ja hulga kaupa
Aasta-aastalt on taaskasutusse saadetud riiete kogus pidevalt ja hüppeliselt kasvanud, möödunud aastal annetasid Eesti elanikud ligi 2000 tonni riideid.
Uuskasutuskeskus võtab vastu nii riideid, mööblit kui muid esemeid, mis on terved, puhtad ja kasutuskorras.
Möödunud aasta annetused tegid rekordi: inimesed annetasid keskusele 900 tonni esemeid, mida on ligi 29 protsenti rohkem kui aasta varem. 70 protsenti ehk ca 630 tonni annetustest moodustasid riided.
Ülejäänu oli mööbel, tehnika, nõud, nipsasjakesed, raamatud, mänguasjad, DVD-d, CD-d ja kõik muu, mis ühes kodumajapidamises üle võib jääda, ent on veel terve ja kasutuskõlblik.
"Kasv on ka loogiline, sest avasime eelmisel aastal kolm uut keskust ja mitmeid kogumiskohti väljaspool Uuskasutuskeskuseid. Oma rolli mängib kindlasti ka inimeste üldine teadlikkuse tõus, sest ka olemasolevatesse keskustesse tuleb aasta aastalt rohkem annetusi," ütles Uuskasutuskeskuse turundusjuht Annika Altmäe ERR-ile.
"Annetajate ja ostjate kattuvuse kohta me pole mingit uuringut teinud, kuid tunnetus on selline, et on nii kattuvusi kui ka erinevusi. Neile, kes meilt ostavad, on ka annetamine reeglina loomulik. Kindlasti on veel paraku palju heal järjel inimesi, kelle jaoks asjade annetamine on juba loomulik tegevus, kuid teise ringi poodi ise veel jalga tõsta ei taha. Nende jaoks oleme avanud ka mitmeid kogumispunkte väljaspool meie keskusi," ütleb Altmäe.
Uuskasutuskeskuse täiendavad vastuvõtupunktid asuvad näiteks Viimsis, Ülemiste keskuses, Apollo raamatupoodides, Tallinna ja Tartu Kaubamajades ning Koduekstras.
Kolmandik müüki, pool heategevuseks
Umbes kolmandik keskusele annetatud riietest pannakse müüki Uuskasutuskeskustes. Müügist teenitud raha läheb MTÜ-na tegutseva organisatsiooni kulude katmiseks (tööjõukulud, üür, transport jms).
Sellest üle jääv raha investeeritakse laienemisse ehk täiendavate keskuste avamisse, et muuta taaskasutus inimestele lihtsamini kättesaadavaks, mis on ka organisatsiooni endale püstitatud eesmärk.
Pool Uuskasutuskeskusele annetatud esemetest antakse edasi koostöö- ja heategevuspartneritele.
"Heategevuspartneritest oleme aidanud näiteks Pärnumaa ja Põlva lasterikkaid peresid, Pärnumaa kasuperede ühingut, Haapsalu lastekodu, Hiiumaa puuetega inimeste käsitöö huviringi, Tahkuranna ja Tõstamaa valla suurperesid ja vanureid, Pärnu loomade varjupaika, Pauluse supikööki, Tartu lastekaitse ühingut, Maarja küla, Lillemaja laste huviringe, Puuetega inimeste koda, Kassiabi, Naiste varjupaika ja MTÜ-d Jooksev Koer," loetleb Altmäe.
Mille alusel tehakse aga valik, mis läheb müüki, mis heategevuseks?
"Vahetegemine käib nii, et koostööpartneritele saame anda vaid seda, mida nad ise paluvad. Näiteks kui loomade varjupaik soovib froteerätikuid või pesamaterjali, siis paneme sorteerimisel sobivad asjad kõrvale. Kõik muu, mis on puhas, terve ja kasutuskõlblik läheb esialgu müügisaali," selgitab Altmäe.
"Sealt jälle omakorda saavad käia lisaks maksvatele klientidele asju valimas ka abivajajad. NIi näiteks oleme juba kaks korda korraldanud koos Tallinna sotsiaaltöö keskusega üritust kodu kaotanud inimestele, et nad tulevad lihtsalt meile külla ja võivad saalist ükskõik mida endale tasuta valida," kirjeldab Altmäe.
Teleseriaalide varustaja
Kümnendik Uuskasutuskeskuse annetustest läheb teatritele kostüümideks, disaineritele või käsitöölistele ümbertöötlemiseks.
"Meilt pärit materjale, kostüüme ja rekvisiite kasutavad mitmed teatrid ja kümned seriaalid ja filmid Eestis," teab Altmäe.
Kümendik viiakse aga jäätmejaama prügiks. "Need on asjad, mis on tõesti kasutuskõlbmatu prügi."
Uuskasutuskeskuse mullune käive oli 1,4 miljonit eurot ja kasum 44 000 eurot.
Kasumi arvelt on Uuskasutuskeskus saanud omakorda toetada ka teisi sotsiaalseid ettevõtmisi.
"Näiteks viimased kaks aastat on Uuskasutuskeskus toetanud 20 000 euroga sihtasutust Kiusamisvaba Kool, kes tegeleb Eesti koolide kiusamisvabaks muutmisega," ütleb Altmäe.
Üks Uuskasutuskeskuse asutajatest Rasmus Rask on ka SA Kiusamisvaba kool nõukogu liige.
Parimad kaubad müüki
Ka Humana sorteerimiskeskusele annetatud riided on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. 2016. aastal ületasid annetused miljoni kilo ehk tuhande tonni piiri, seega kogus Humana pea kaks korda rohkem riideid kui Uuskasutuskeskus.
Siiski on kogumist mõjutanud see, et möödunud aastal lõpetasid Humana kauplused riideannetuste vastuvõtu, nüüd tehakse seda koostöös pealinnaga Tallinna Jäätmekeskuse konteinerite vahendusel, ning selline kogumisviis on tõusuteel.
"Kõik annetatud esemed jõuavad Humana sorteerimiskeskusesse, kus need sorteeritakse vastavalt kvaliteedile. Parimad kaubad jõuavad Humana kauplustesse, vähesel määral ka hulgimüüki Eestist välja," kirjeldab Humana Eesti infojuht Mari-Helene Kaber.
"Järgmine kategooria, kuhu kuuluvad kandmiskõlblikud riided, annetame oma partnerorganisatsioonidele Aafrika riikides, kolmandaks on ümbertöötluskategooriad, mis sisaldavad erinevaid tekstiilesemeid, rõivaid, jalatseid jne, mis enam kasutamiseks ei sobi. Ümbertöötluskategooriad ekspordime peamiselt Pakistani," selgitab Kaber.
Kolmveerand hulgimüüki ja ümbertöötluseks
Humana sorteerimiskeskuse aastane tootmismaht on 10 000 tonni, millest kümnendiku moodustavad Eestis kogutud annetused. 90 protsenti kaubast tuuakse Eestisse ülejäänud Euroopa riikidest. Seega enamik Humana kauplustes müügil olevast kaubast on pärit väljastpoolt Eestit.
"Kvaliteedireeglid on ühesugused Eestis kogutud ja imporditud riietele, seega võib nii sisse ostetud kleit kui Eestis annetatud kleit jõuda Humana kauplusesse, annetusena Aafrikasse või ümbertöötlusse – kõik sõltub eseme kandmiskõlblikkusest," ütleb Kaber.
Humana kauplustesse jõuab 12-13 protsenti kogutoodangust, annetuseks partnerorganisatsioonidele 10-12 protsenti aastas, ülejäänu moodustab hulgimüük ja ümbertöötluskategooriad.
Annetatud riided hindas Humana mullu väärtusele 470 129 eurot, mille pealt maksis tulumaksu 117 532 eurot.
Humana käive oli 2016. aastal 18,3 miljonit, kahjum 380 000 eurot.
Tallinna Jäätmekeskus on linna peale paigutanud 32 riidekonteinerit, kuhu inimesed oma riided annetada saavad. Nii nagu kasvab konteinerite hulk, kasvab ka annetatud riiete kogus.
Nii annetasid tallinlased mullu riidekonteinerite vahendusel jäätmejaamale üle 350 tonni riiete.
Need kogused kajastuvad Humana statistikas.
Lisaks on Tallinna peale paigaldatud veel MTÜ Riidepunkt rohelised konteinerid. Nende 18 konteineri abil koguti linlastelt veel ligi 56 tonni riideid.
"Keskmiselt kogutakse ühe konteineriga 1,5 tonni kasutatud riideid kuus."
"Linna poolt paigaldatud punaseid konteinereid tühjendab Humana ja need viiakse esmalt Tänassilma tehnopargis asuvasse sorteerimiskeskusesse. Kogutud riietest, jalanõudest ja mänguasjadest suurem osa võetakse kasutusse sellistena nagu nad on, väiksem osa võetakse kasutusele ümbertöödeldava materjalina ning umbkaudu viis protsenti ei leia rakendust ning viiakse prügilasse, sest põletusjaam ei soovi neid vastu võtta," selgitas Tallinna keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Mark.
Tallinna jäätmekava 2017-2021 seab eesmärgiks, et linnaruumis oleks vähemalt üks konteiner iga 10 000 elaniku kohta, seega otsib linna keskkonnaamet konteinerite paigaldamiseks juurde täiendavaid kohti.
"Väga oluline on konteineri asukoht ning senine praktika näitab, et kõige meelsamini viivad elanikud kasutatud riided kaubanduskeskuste sissepääsude vahetus läheduses asuvatesse konteineritesse, neid kasutatakse enim. Keskmiselt kogutakse ühe konteineriga 1,5 tonni kasutatud riideid kuus," ütleb Mark.
Iga toodud riidekilo panustab annetustesse
Kiirmoekett H&M, keda on aastaid süüdistatud nii lapstööjõu kasutamises riiete valmistamisel kui ka globaalses prügistamises riiete tootmisel, on teinud viimastel aastatel pingutusi, et oma tootmise tohutut ökoloogilist jalajälge vähendada.
"On kindlaks tehtud, et ligi 95 protsenti rõivaid, mis läheb äraviskamisele, oleks saanud uuesti kanda või taaskasutada."
Ühe lahendusena on ettevõte võtnud esimese moeärina alates 2013. aastast ringlusest tagasi kasutatud riideid, ning mitte üksnes oma toodangut, vaid valimatult. Ka Eesti H&M-i kõikidesse kauplustesse võib oma kasutatud riided ära viia.
"On kindlaks tehtud, et ligi 95 protsenti rõivaid, mis läheb äraviskamisele, oleks saanud uuesti kanda või taaskasutada. Seepärast võtabki H&M vastu kõikvõimalikke rõivaesemeid ning ei tee brändidel vahet," ütleb H&M Eesti kommunikatsioonispetsialist Ester Kannelmäe.
2017. aasta 27. septembri seisuga on H&M-i kogumiskastidesse toodud alates 2013. aastast 277 tonni rõivaid. Aastast statistika ettevõte ei väljasta, kuid kinnitab, et ka neile annetatavad kogused on aasta-aastalt kasvanud.
Kokkukogutud rõivastega tegeleb H&M-i partner I:Collect, mis tegeleb tekstiilide ümbertöötlemise ja taaskasutusse võtmisega. I:Collect on üks maailma suuremaid tekstiili taaskasutusega tegelevatest firmadest.
"Kauplustes kogutud rõivad saadetakse H&M-i transpordiga sorteerimistehastesse, kus antakse hinnang, kas rõivad sobivad uuesti kandmiseks (I:Connect müüb need teise ringi rõivastena), kas need lähevad taakasutamisele (nt puhastuslapid) või kasutatakse neid juba uute tekstiilikiudude valmistamiseks või näiteks insulatsiooniks," kirjeldab Kannelmäe.
Kogu rõivakogumisalgatusest saadud tulu annetatakse fondile H&M Foundation, mis on suunatud sihtotstarbeliselt tekstiilkiudude taasringluse innovatsiooniprojektidele.
"2013. aastast peale on H&M annetanud eestlaste tagastatud riiete pealt Eesti heategevusorganisatsioonidele kokku 5552 eurot."
H&M Foundation on mittetulunduslik ülemaailmne sihtasutus, mida rahastab Stefan Perssoni perekond ehk H&M-i asutajad ja põhiomanikud.
"2015. aasta augustis lansseeriti näiteks innovatsioonikonkurss Global Change Award, mille esimese aasta viie võitja seas oli ka Eesti tiim Reverse Resources, keda autasustati 150 000 euroga. Seega on Eestis rõivakogumisalgatuses osalenud kliendid aidanud sisuliselt toetada ka Eesti innovatsiooni," ütleb Kannelmäe.
Lisaks sellele annetab H&M igalt algatusega kogutud rõivakilolt kohalikule heategevusorganisatsioonile kaks eurosenti. Algatuse algusfaasis 2013. ja 2014. aastal oli selleks Eestis UNICEF Eesti, alates 2015. aastast tehakse koostööd SOS Lastekülade Eesti ühinguga.
2013. aastast peale on H&M annetanud eestlaste tagastatud riiete pealt Eesti heategevusorganisatsioonidele kokku 5552 eurot.
Veerand uutest riietest on ümber töödeldud vanadest
H&M kasutab annetatud riideid ka ise uute riiete tootmiseks. Veerand kiirmoeketis müügil olevatest toodetest on valmistatud kas taaskasutus- või muudest jätkusuutlikest materjalidest.
Näiteks oktoobris jõuab müügile teksakollektsioon, mille kangastes on kasutatud vähemalt 20 protsenti taaskasutuspuuvilla, mis on osaliselt pärit just rõivakogumiskastidesse toodud rõivastest.
"Taaskasutusmaterjalidest valmistatud tooteid leiab H&M-i kauplustest aastaringselt. Paraku võimaldab tänapäeva tehnoloogia luua vaid kangaid, mille taaskasutuspuuvilla sisaldus jääb 20-30 protsendi piiresse. Seda ületades hakkab kannatama materjali kvaliteet," tõdeb Kannelmäe.
Keda eelistada?
Kui Uuskasutuskeskus ja Humana võtavad riided vastu annetustena, siis H&M motiveerib riideid ära tooma ühekordse allahindluskupongiga, mis kehtib ühe riideeseme ostul.
"Lühemas perspektiivis on H&M-il selge visioon vältida raiskamist ja vähendada prügimäele sattuvate jäätmete kogust. Pikemas perspektiivis soovitakse aga leida lahendus, mis võimaldaks kõikide tekstiilkiudude ümbertöötlemist ning taaskasutust," ütleb kiirmoeketi kommunikatsioonispetsialist Ester Kannelmäe.
Seevastu Uuskasutuskeskus garanteerib selle, et kogu abi, mida inimesed oma annetatud riietega pakuvad, jääb Eestisse ja läheb Eesti abiorganisatsioonide toetamiseks. Samuti jõuavad müüki minevad esemed sümboolse hinnaga just Eesti ostjateni.
"Töötame selle nimel, et annetamine võtaks inimestelt väga vähe pingutust. Näiteks on meil kaks kaubikut, kes käivad kodudes kogukamal mööblil ja kodutehnikal tasuta järel ning avame iga aasta kogumiskohti kaubanduskeskustes ning eri jaekettides," loetleb Uuskasutuskeskuse esindaja Annika Altmäe.
Lisaks korraldab keskus kevaditi annetuskampaaniaid ettevõtetes, kust kokku toodud asjad ise ära viiakse.
"Kui asjadel oleks hind, siis eeldaks see ka nende üle vaatamist ning teeks annetamise kindlasti ajakulukamaks ning ebamugavamaks. Täna piisab sellest, et tood asjad meie poodi ja astud kohe uksest välja - keegi ei hakka neid sinu ees üle vaatama või ütlema, et see ei sobi ja see ei sobi ja selle eest ei saa raha ja selle eest saab," selgitab Altmäe.
Ka ei saaks riiete väljaostmise korral kasutada kogumispunkte.
"Iga korduvkasutusse võetud ese vähendab vajadust uute riiete järele, iga ümbertöötlusse läinud asi ei jõua prügimäele."
Humana jaoks on oluline, et inimesed oma seismajäänud riided uuele ringile saadaks.
"Iga korduvkasutusse võetud ese vähendab vajadust uute riiete järele, iga ümbertöötlusse läinud asi ei jõua prügimäele. Humana sorteerimismahud on nii suured, et me suudame pakkuda erinevaid tootekategooriaid ka kõige nõudlikumale ümbertöötlejale, see tähendab, et ära ei pea viskama praktiliselt midagi," sõnastab Kaber Humana garantii annetajale.
Annetuste eest tasu maksmist ei ole Humana kaalunud mitmel põhjusel, üks neist esemete erinev hind.
"Korraliku kasuka ja aukliku padjapüüri eest sama „tasu“ maksta ei tundu õiglane, kuid sellist vastuvõtupunkti, kus iga ese eraldi hinnataks, ei ole võimalik samuti teha. Pigem tuleks riiete äraandmise võimalust võtta kui jäätmete vähendamise aktsiooni, mis aitab keskkonda hoida. Ning uhkemad esemed võib ju alati komisjonkauplusesse või kirbuturule müüki viia," pakub Kaber alternatiivi.
Vaid viiendik riietest sorteeritakse
Siiski jõuab sorteerituna taaskasutusse kõigest viiendik tallinlaste kasutatud riietest ja tekstiilist, ülejäänu loobitakse endiselt segaprügi hulka.
"Siiski jõuab sorteerituna taaskasutusse kõigest viiendik tallinlaste kasutatud riietest."
Seega on arenguruumi prügisorteerimisel veel küll ning ning arusaam, et kantud riiete koht ei ole banaanikoorte ja kommipaberite vahel, pole endiselt kõigini jõudnud.
"Linna eesmärgiks on edendada korduskasutust, luues elanikele võimalused kasutatud riideid ära anda ning vältida seeläbi nende sattumist segaolmejäätmete hulka," ütleb Mark, lisades, et iga lahendus on hea, mis säästab kasutatud riiete jõudmist segaprügi hulka.
### Response:
Riiete annetamine kogub Eestis populaarsust. Mis neist edasi saab? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis prantslanna Olivia Gobervelle 596 silmaga. Kolmas koht läks Šveitsi, 592 silmaga sai pronksmedali Marina Schnider.
Ljudmila Kortšagina sai 588 silmaga 12. koha, Tuulim Kübarsepp sai 576 silmaga 18. koha.
300 m harjutuses 3x20 lasku sai Anžela Voronova kümnenda koha, Ljudmila Kortšagina oli 12. ja Tuuli Kübarsepp sai 15. koha. | Anžela Voronova sai Euroopa karika finaalis teise koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis prantslanna Olivia Gobervelle 596 silmaga. Kolmas koht läks Šveitsi, 592 silmaga sai pronksmedali Marina Schnider.
Ljudmila Kortšagina sai 588 silmaga 12. koha, Tuulim Kübarsepp sai 576 silmaga 18. koha.
300 m harjutuses 3x20 lasku sai Anžela Voronova kümnenda koha, Ljudmila Kortšagina oli 12. ja Tuuli Kübarsepp sai 15. koha.
### Response:
Anžela Voronova sai Euroopa karika finaalis teise koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rosnefti aktsionärid kiitsid reedel nõukogu kahe uue liikmena heaks Schröderi ja Venemaa energiaministri Aleksandr Novaki. Seejuures laiendati nõukogu koosseisu 9 liikmelt 11 liikmeni. Kõik varasemad nõukogu liikmed jätkasid ametis, vahendas Interfaxi korrespondent aktsionäride kohtumiselt.
Augustis allkirjastas Vene peaminister Dmitri Medvedev määruse, kus nimetati Schröder Rosnefti nõukokku. Lisaks sellele olid määruses peadirektorina nimetatud Putini lähedane liitlane Igor Setšin ning riigi esindajatena nõukogus Kremli ametnik Andrei Beloussov ja energiaminister Aleksandr Novak.
Sotsiaaldemokraat Schröder, kes oli kantsler aastatel 1998-2005 tähistas Ukrania kriisi ajal oma 70. juubelit Peterburis. Ta oli avalikult vastu sanktsioonide kehtestamisele Venemaa vastu seoses Ukraina kriisiga.
Kantslerina toetas ta Nord Stream torujuhtmeprojekti, mis allkirjastati tema ametiaja viimastel päevadel. Praegu on ta Nord Stream AG juhatuse esimees.
Venemaa suurima naftatootja Rosneft aktsiatest 50 protsenti kuulub riigile. | Rosnefti nõukogu valis Gerhard Schröderi oma esimeheks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rosnefti aktsionärid kiitsid reedel nõukogu kahe uue liikmena heaks Schröderi ja Venemaa energiaministri Aleksandr Novaki. Seejuures laiendati nõukogu koosseisu 9 liikmelt 11 liikmeni. Kõik varasemad nõukogu liikmed jätkasid ametis, vahendas Interfaxi korrespondent aktsionäride kohtumiselt.
Augustis allkirjastas Vene peaminister Dmitri Medvedev määruse, kus nimetati Schröder Rosnefti nõukokku. Lisaks sellele olid määruses peadirektorina nimetatud Putini lähedane liitlane Igor Setšin ning riigi esindajatena nõukogus Kremli ametnik Andrei Beloussov ja energiaminister Aleksandr Novak.
Sotsiaaldemokraat Schröder, kes oli kantsler aastatel 1998-2005 tähistas Ukrania kriisi ajal oma 70. juubelit Peterburis. Ta oli avalikult vastu sanktsioonide kehtestamisele Venemaa vastu seoses Ukraina kriisiga.
Kantslerina toetas ta Nord Stream torujuhtmeprojekti, mis allkirjastati tema ametiaja viimastel päevadel. Praegu on ta Nord Stream AG juhatuse esimees.
Venemaa suurima naftatootja Rosneft aktsiatest 50 protsenti kuulub riigile.
### Response:
Rosnefti nõukogu valis Gerhard Schröderi oma esimeheks |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.