instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuso"
Režissöör: Flying Lotus
Kommertslikud fantaasia- ja õudusfilmid lahjendavad enda sisu ja problemaatikat tihti vaataja tasemele, seetõttu näemegi lapsikuid tegelasi ja naiivset krigistamist-ragistamist-ehmatamist, et ikka vaatajat korralikult hirmutada. Kui on tunne, et säärasest tühisusest jääb väheks, siis Flying Lotuse "Kuso" on õige valik.
Film, mis on nii ekspressiivne ja kastist väljaspool, et teda ühe tervikteosena käsitleda on keeruline. Poolteist tundi okset, fekaale, verd, rõvedat seksi, absurdset huumorit, värviküllast visuaali ning pea puuduvat narratiivi. Mul endal kulus vaatamiseks kaks päeva, aga ehk suudate kinosaalis ühe korraga alla neelata. Kahtlemata meeldejääv vaatamine.
Kui teil on aga siiski liiga tugev moraalitunne ja juba konventsionaalsemad rõvedused ajavad teid rööpast välja, siis jätke see film kindlasti vahele. Söömine selle filmi ajal võib ka raskendatud olla, päriselt.
"Meie olemegi liha" ("Tenemos la carne")
Režissöör: Emiliano Rocha Minter
Ja kui te olete ikkagi eriline veidrik, siis on võimalik, et pärast "Kuso" vaatamist on teil nälg veel enama järele. Et sellest ühest hullusest ei piisanud. Õnneks on ka sellele lahendus, sest HÕFFi kavas on Mehhiko äärmuslik autorifilm "Meie olemegi liha", mis küllalt provokatiivselt ja piiril kõndides mängib seksi ja intsestiga, muutudes oma ebanormaalsuses isegi hüpnootiliseks.
"Kusoga" võrreldes on Emiliano Rocha Minteri "Meie olemegi liha" isegi räigem. Kui Flying Lotuse puhul võib näha hullust ja lihtsalt mässamist, siis "Meie olemegi liha" on häirivalt stiihiline ja rahulik, kuidagi külmalt eneseteadlik. Asi on naljast kaugel ja see on kuradima ebameeldiv. Kaaluge tõsiselt enne saali astumist.
"Armastuse nõid" ("The Love Witch")
Režissöör: Anna Biller
Olen alati üritanud ette kujutada, mis tunne olnuks näha "The Exorcisti" esilinastusel. Või "The Shiningut". Need aastakümnete taha jäävad õudusfilmid, mis tänaselgi päeval täidavad hinge õõva ja hirmuga ning mõjuvad siiani värskelt. Režissöör Anna Biller keerab selle eelduse ja loogika tagurpidi: mis oleks, kui 2017. aastal jõuaks kinodesse film, mis teeb kõike 1970. aastate kombel?
Ühest küljest, filmi nägemata, võiks selline eeldus ära ehmatada. See võiks tähendada tehnilist amatöörlust ja võimalust kunstilise taotlusega põhjendada filmi madalamat eelarvet, aga kaugel sellest.
"Armastuse nõid" on terviklik ja enesekindel teos, kergelt iroonilise varjundiga lugu seksuaalsusest ja feminismist, mis nii pildikeele kui kitšilike karakteritega mõjub täiesti unikaalsena. Moodne ajamasin aastakümnete taha.
"Tulnukas" ("Alien")
Režissöör: Ridley Scott
Kas peab üldse midagi rohkem ütlema? Võimalus näha õudusfilmide ajaloo üht tuntumat koletist kinolinal koos suurepärase James Cameroni lavastatud järjefilmiga "Tulnukad" ("Aliens"). Selliseid võimalusi ei avane tihti ning kui see juba korra on, siis minge kohale. Alien day raames jõudis film ka kobarkinode ekraanidele ning võin kinnitada, et raputab, hirmutab ja kohutab tänaselgi päeval.
Eesti dubleeringuga "Põrgusigitis" ("Hellraiser")
Režissöör: Clive Barker
Kui eelmine soovitus oli filmile, mida tuleks vaadata täie tõsidusega ning nautida võimalust, et suurelt ekraanilt näha filmiklassikut, siis "Põrgusigitisega" on vastupidi. Ma ei väida, et tegu oleks kehva filmiga, kaugel sellest, tegu on samamoodi filmikoletise musternäidisega, kuid HÕFFil toimuv linastus pakub võimalust omamoodi nostalgitseda.
"Põrgusigitist" saadab Hannes Villemsoni eestikeelne dubleering, mis on veel absurdsem ja naeruväärsem kui "Kodus ja võõrsil" pealelugemine, mida igapäevaselt Eesti telekanalitel kuulda saab. Aga see ei ole nali, vaid reaalsus, millega aastakümneid tagasi raudse eesriide taga tuli silmitsi olla. Ehe vaade minevikku.
"Tartu Video kroonikad"
Režissöörid: Erkki Ergma, Lauri Hermann, Alar Randoja
Eelnevalt mainitud "Põrgusigitisega" puutub selgelt kokku ka Eesti dokumentaalfilm "Tartu Video kroonikad", mis räägib lähemalt Tartust alguse saanud filmiliikumisest ning sellest, kuidas meie aja tundmatud Johannes Aavikud lääne möllufilmidele dubleeringuid tehes arendasid lisaks inimeste filmimaitsele ka meie keelt, paljude teiste sõnade kõrval on sellest ajast pärit näiteks sõna "piimakohv" (sest no kuidas sa tõlgid cappuccino´ t?).
Aga kuna dokumentaalfilmid on igal juhul vähemuses formaat nii inimeste filmieelistustes kui ka HÕFFI kavas, siis tasub mainida ka "Frankensteini kompleksi", mis avab kultuslike filmikoletiste tekkelugusid.
"Bad Black"
Režissöör: Nabwana I.G.G
Eesti kinokülastaja on harjunud pigem esteetilise filmikunstiga. Paljudel vaatajatel puudub ilmselt isegi ettekujutus, et väljaspool edukate filmimaade töötavaid kinosüsteeme on ka iseseisvaid kantse, kus sünnib poliitkorrektsusele ja intellektuaalsusele keskmist sõrme näitavat kino. "Bad Black" annab võimaluse siseneda sinna maailma.
Uganda Wakaliwoodis mõnesaja dollariga sündinud hullus, mis näitab, et filmiarmastuse puhul ei saa piiriks tehnilise baasi puudus ja rahaline defitsiit. Lihtsalt võta kätte ja tee, kõik on võimalik. Eraldi tähelepanu muidugi pöörata MC-le, kes filmis ergutavaid fraase karjub. Sellist asja oleks Hollywoodis ka vaja, annaks rämpslinateostele enesekriitilise vaatevinkli.
"Toorelt" ("Raw")
Režissöör: Julia Ducournau
Vaid üheks seansiks jõuab Eestis kinolinale selle õudusfilmiaasta kõmuteos "Toorelt". Julia Ducournau võtab käsitleda kannibalismi temaatika, mis juba eos kujutab vastikust ja õõva - lääne vaatajatele on see linateos mõjunud lausa niiviisi, et vaja on läinud oksekotte, väga paljud on ka saalist lahkunud. Siivsa kinokülastaja jaoks on see halb uudis, veidrikele ja kummaliste filmide austajatele aga parim rõõmusõnum. Kõik veidrikud, kogunege!
Näide sellest, et naisrežissöörides ei tasu kahelda. Sama arvamuse ümberlükkamiseks tasub vaadata ka filmi "Rase raev" ("Prevenge") ja varemmainitud "Armastuse nõida".
"Sünge lugu" ("A Dark Song")
Režissöör: Liam Gavin
Kui üritada leida võrdluspunkte HÕFFi friigifilmide ja kommertsõudusfilmide vahel, siis kõige enam annab tõmmata ühiseid jooni ilmselt filmiga "Sünge lugu". Seda aga teatud tingimustega, sest sarnasus on pigem kattevari, peibutus, mis kutsub vaataja lõksu.
Õuduse ja kollitamise taustal peitub tegelikult küllalt pinev draama äärmustest, milleni inimesed on valmis minema, et saavutada kontakt oma surnud lähedasega. Teisest küljest näeb eriti ehedalt ka seda, kuidas inimesed hakkavad käituma isolatsioonis, hüljates oma aastasadadega tekkinud ühiskondlikud väärtused ja loomastudes, tehes seda kõike okultistliku rituaali varjus.
Arvestades seda, et okultism on ka õudusfilmimaailmas küllalt harvanähtav temaatika, siis tasub vaadata. Tegu ei ole perfektse teosega, filmi lõpp meenutab 1980. aastate juustuseid õuduskomöödiaid, kuid oma võlu on "Süngel lool" olemas.
"Juhuslik nimetaja" ("Behind the Random Denominator")
Režissöör: Mart Sander
Noh, esiteks on suur asi juba Eesti mängufilmi esilinastus. Aga kui me lisame sinna juurde veel selle, et tegu on ülivõrdes autorifilmiga (Mart Sander on režissöör, stsenarist, helilooja ja peaosatäitja), sõltumatu filmiga, mida näeb ka siinmail harva ning lisaks kõigele sellele veel õudusfilmiga, mida on katsetatud Eesti kinokunstis vaid mõned korrad, siis peaks olema juba piisavalt põhjuseid, et vaatama minna.
Eesti filmikunstis ei kohta kuigi tihti B-kategooria filme, mis jõuaksid kaugemale BFMi koolitöö mainest, enamasti linastuvadki need vaid kooli kinniste seinte vahel. Nüüd on aga võimalik näha suurel ekraanil üht täiesti omapärast ja kassaedust vaid unistada võivat linateost. Arvatavasti jääbki see üheks vähestest seanssidest, kus seda filmi näha saab.
Oma soovitused jagas "Terevisioonis" ka HÕFFi programmijuht Helmut Jänes: | Kultuuriportaali kümme soovitust HÕFFiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuso"
Režissöör: Flying Lotus
Kommertslikud fantaasia- ja õudusfilmid lahjendavad enda sisu ja problemaatikat tihti vaataja tasemele, seetõttu näemegi lapsikuid tegelasi ja naiivset krigistamist-ragistamist-ehmatamist, et ikka vaatajat korralikult hirmutada. Kui on tunne, et säärasest tühisusest jääb väheks, siis Flying Lotuse "Kuso" on õige valik.
Film, mis on nii ekspressiivne ja kastist väljaspool, et teda ühe tervikteosena käsitleda on keeruline. Poolteist tundi okset, fekaale, verd, rõvedat seksi, absurdset huumorit, värviküllast visuaali ning pea puuduvat narratiivi. Mul endal kulus vaatamiseks kaks päeva, aga ehk suudate kinosaalis ühe korraga alla neelata. Kahtlemata meeldejääv vaatamine.
Kui teil on aga siiski liiga tugev moraalitunne ja juba konventsionaalsemad rõvedused ajavad teid rööpast välja, siis jätke see film kindlasti vahele. Söömine selle filmi ajal võib ka raskendatud olla, päriselt.
"Meie olemegi liha" ("Tenemos la carne")
Režissöör: Emiliano Rocha Minter
Ja kui te olete ikkagi eriline veidrik, siis on võimalik, et pärast "Kuso" vaatamist on teil nälg veel enama järele. Et sellest ühest hullusest ei piisanud. Õnneks on ka sellele lahendus, sest HÕFFi kavas on Mehhiko äärmuslik autorifilm "Meie olemegi liha", mis küllalt provokatiivselt ja piiril kõndides mängib seksi ja intsestiga, muutudes oma ebanormaalsuses isegi hüpnootiliseks.
"Kusoga" võrreldes on Emiliano Rocha Minteri "Meie olemegi liha" isegi räigem. Kui Flying Lotuse puhul võib näha hullust ja lihtsalt mässamist, siis "Meie olemegi liha" on häirivalt stiihiline ja rahulik, kuidagi külmalt eneseteadlik. Asi on naljast kaugel ja see on kuradima ebameeldiv. Kaaluge tõsiselt enne saali astumist.
"Armastuse nõid" ("The Love Witch")
Režissöör: Anna Biller
Olen alati üritanud ette kujutada, mis tunne olnuks näha "The Exorcisti" esilinastusel. Või "The Shiningut". Need aastakümnete taha jäävad õudusfilmid, mis tänaselgi päeval täidavad hinge õõva ja hirmuga ning mõjuvad siiani värskelt. Režissöör Anna Biller keerab selle eelduse ja loogika tagurpidi: mis oleks, kui 2017. aastal jõuaks kinodesse film, mis teeb kõike 1970. aastate kombel?
Ühest küljest, filmi nägemata, võiks selline eeldus ära ehmatada. See võiks tähendada tehnilist amatöörlust ja võimalust kunstilise taotlusega põhjendada filmi madalamat eelarvet, aga kaugel sellest.
"Armastuse nõid" on terviklik ja enesekindel teos, kergelt iroonilise varjundiga lugu seksuaalsusest ja feminismist, mis nii pildikeele kui kitšilike karakteritega mõjub täiesti unikaalsena. Moodne ajamasin aastakümnete taha.
"Tulnukas" ("Alien")
Režissöör: Ridley Scott
Kas peab üldse midagi rohkem ütlema? Võimalus näha õudusfilmide ajaloo üht tuntumat koletist kinolinal koos suurepärase James Cameroni lavastatud järjefilmiga "Tulnukad" ("Aliens"). Selliseid võimalusi ei avane tihti ning kui see juba korra on, siis minge kohale. Alien day raames jõudis film ka kobarkinode ekraanidele ning võin kinnitada, et raputab, hirmutab ja kohutab tänaselgi päeval.
Eesti dubleeringuga "Põrgusigitis" ("Hellraiser")
Režissöör: Clive Barker
Kui eelmine soovitus oli filmile, mida tuleks vaadata täie tõsidusega ning nautida võimalust, et suurelt ekraanilt näha filmiklassikut, siis "Põrgusigitisega" on vastupidi. Ma ei väida, et tegu oleks kehva filmiga, kaugel sellest, tegu on samamoodi filmikoletise musternäidisega, kuid HÕFFil toimuv linastus pakub võimalust omamoodi nostalgitseda.
"Põrgusigitist" saadab Hannes Villemsoni eestikeelne dubleering, mis on veel absurdsem ja naeruväärsem kui "Kodus ja võõrsil" pealelugemine, mida igapäevaselt Eesti telekanalitel kuulda saab. Aga see ei ole nali, vaid reaalsus, millega aastakümneid tagasi raudse eesriide taga tuli silmitsi olla. Ehe vaade minevikku.
"Tartu Video kroonikad"
Režissöörid: Erkki Ergma, Lauri Hermann, Alar Randoja
Eelnevalt mainitud "Põrgusigitisega" puutub selgelt kokku ka Eesti dokumentaalfilm "Tartu Video kroonikad", mis räägib lähemalt Tartust alguse saanud filmiliikumisest ning sellest, kuidas meie aja tundmatud Johannes Aavikud lääne möllufilmidele dubleeringuid tehes arendasid lisaks inimeste filmimaitsele ka meie keelt, paljude teiste sõnade kõrval on sellest ajast pärit näiteks sõna "piimakohv" (sest no kuidas sa tõlgid cappuccino´ t?).
Aga kuna dokumentaalfilmid on igal juhul vähemuses formaat nii inimeste filmieelistustes kui ka HÕFFI kavas, siis tasub mainida ka "Frankensteini kompleksi", mis avab kultuslike filmikoletiste tekkelugusid.
"Bad Black"
Režissöör: Nabwana I.G.G
Eesti kinokülastaja on harjunud pigem esteetilise filmikunstiga. Paljudel vaatajatel puudub ilmselt isegi ettekujutus, et väljaspool edukate filmimaade töötavaid kinosüsteeme on ka iseseisvaid kantse, kus sünnib poliitkorrektsusele ja intellektuaalsusele keskmist sõrme näitavat kino. "Bad Black" annab võimaluse siseneda sinna maailma.
Uganda Wakaliwoodis mõnesaja dollariga sündinud hullus, mis näitab, et filmiarmastuse puhul ei saa piiriks tehnilise baasi puudus ja rahaline defitsiit. Lihtsalt võta kätte ja tee, kõik on võimalik. Eraldi tähelepanu muidugi pöörata MC-le, kes filmis ergutavaid fraase karjub. Sellist asja oleks Hollywoodis ka vaja, annaks rämpslinateostele enesekriitilise vaatevinkli.
"Toorelt" ("Raw")
Režissöör: Julia Ducournau
Vaid üheks seansiks jõuab Eestis kinolinale selle õudusfilmiaasta kõmuteos "Toorelt". Julia Ducournau võtab käsitleda kannibalismi temaatika, mis juba eos kujutab vastikust ja õõva - lääne vaatajatele on see linateos mõjunud lausa niiviisi, et vaja on läinud oksekotte, väga paljud on ka saalist lahkunud. Siivsa kinokülastaja jaoks on see halb uudis, veidrikele ja kummaliste filmide austajatele aga parim rõõmusõnum. Kõik veidrikud, kogunege!
Näide sellest, et naisrežissöörides ei tasu kahelda. Sama arvamuse ümberlükkamiseks tasub vaadata ka filmi "Rase raev" ("Prevenge") ja varemmainitud "Armastuse nõida".
"Sünge lugu" ("A Dark Song")
Režissöör: Liam Gavin
Kui üritada leida võrdluspunkte HÕFFi friigifilmide ja kommertsõudusfilmide vahel, siis kõige enam annab tõmmata ühiseid jooni ilmselt filmiga "Sünge lugu". Seda aga teatud tingimustega, sest sarnasus on pigem kattevari, peibutus, mis kutsub vaataja lõksu.
Õuduse ja kollitamise taustal peitub tegelikult küllalt pinev draama äärmustest, milleni inimesed on valmis minema, et saavutada kontakt oma surnud lähedasega. Teisest küljest näeb eriti ehedalt ka seda, kuidas inimesed hakkavad käituma isolatsioonis, hüljates oma aastasadadega tekkinud ühiskondlikud väärtused ja loomastudes, tehes seda kõike okultistliku rituaali varjus.
Arvestades seda, et okultism on ka õudusfilmimaailmas küllalt harvanähtav temaatika, siis tasub vaadata. Tegu ei ole perfektse teosega, filmi lõpp meenutab 1980. aastate juustuseid õuduskomöödiaid, kuid oma võlu on "Süngel lool" olemas.
"Juhuslik nimetaja" ("Behind the Random Denominator")
Režissöör: Mart Sander
Noh, esiteks on suur asi juba Eesti mängufilmi esilinastus. Aga kui me lisame sinna juurde veel selle, et tegu on ülivõrdes autorifilmiga (Mart Sander on režissöör, stsenarist, helilooja ja peaosatäitja), sõltumatu filmiga, mida näeb ka siinmail harva ning lisaks kõigele sellele veel õudusfilmiga, mida on katsetatud Eesti kinokunstis vaid mõned korrad, siis peaks olema juba piisavalt põhjuseid, et vaatama minna.
Eesti filmikunstis ei kohta kuigi tihti B-kategooria filme, mis jõuaksid kaugemale BFMi koolitöö mainest, enamasti linastuvadki need vaid kooli kinniste seinte vahel. Nüüd on aga võimalik näha suurel ekraanil üht täiesti omapärast ja kassaedust vaid unistada võivat linateost. Arvatavasti jääbki see üheks vähestest seanssidest, kus seda filmi näha saab.
Oma soovitused jagas "Terevisioonis" ka HÕFFi programmijuht Helmut Jänes:
### Response:
Kultuuriportaali kümme soovitust HÕFFiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rohkearvuline üldkogu oli seekord oma otsustes suhteliselt üksmeelne. "On rõõm näha, et klubide huvi ratsaliidu selle aasta üldkogu vastu oli üllatavalt suur ja koosolekust osavõtt nii aktiivne. Loodame, et meie koostöö klubidega saab ka järgneval neljal aastal olema sama töine ja ratsasporti edendav," sõnas Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja.
Juhatusse kandideerisid lisaks eelpool nimetatud inimestele veel Raigo Kollom ja Lembit Kalev. Uus juhatus hõlmab tänu oma liikmete erinevale tööalasele taustale väga mitmeid ratsaspordile olulisi valdkondi, nagu saavutussport, hobuste heaolu, turundus, hobumajandus ja ettevõtlus.
Üldkogu raames tutvustas peasekretär ka ratsaliidu arengukava vahekokkuvõtet, mille järgi vajab hetkel kõike enam arendamist ja tähelepanu saavutusspordi osa. Arengukava koostati aastateks 2013-2020 ja uue juhatuse peamiseks ülesandeks on jätkata arengukava üldeesmärkide täideviimist.
"Üldkogu poolt anti uuele juhatusele väga tugev mandaat liikuda põhimõtteliselt kehtiva arengukava seatud kursil edasi. See tähendab, et koheselt on vajalik võtta fookusesse eelkõige saavutussport ja leida koostöös klubidega need ideed kuidas ka selles arengukava valdkonnas soovitud eesmärgid saavutada. Seetõttu on eriti hea meel Annike Lavingi ja Rein Pilli kogemuse üle uues juhatuses," lausus Marti Hääl.
Koos juhatuse vahetusega vahetusid ka revisjoni komisjoni liikmed, kelleks on nüüd Andres Tõnissoo ja Merike Varusk.
Ratsaliidu esimene uue juhatuse kohtumine leiab aset 10. mail ning siis selgub ka uus juhatuse esimees. | Eesti Ratsaspordi Liit sai uue juhatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rohkearvuline üldkogu oli seekord oma otsustes suhteliselt üksmeelne. "On rõõm näha, et klubide huvi ratsaliidu selle aasta üldkogu vastu oli üllatavalt suur ja koosolekust osavõtt nii aktiivne. Loodame, et meie koostöö klubidega saab ka järgneval neljal aastal olema sama töine ja ratsasporti edendav," sõnas Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja.
Juhatusse kandideerisid lisaks eelpool nimetatud inimestele veel Raigo Kollom ja Lembit Kalev. Uus juhatus hõlmab tänu oma liikmete erinevale tööalasele taustale väga mitmeid ratsaspordile olulisi valdkondi, nagu saavutussport, hobuste heaolu, turundus, hobumajandus ja ettevõtlus.
Üldkogu raames tutvustas peasekretär ka ratsaliidu arengukava vahekokkuvõtet, mille järgi vajab hetkel kõike enam arendamist ja tähelepanu saavutusspordi osa. Arengukava koostati aastateks 2013-2020 ja uue juhatuse peamiseks ülesandeks on jätkata arengukava üldeesmärkide täideviimist.
"Üldkogu poolt anti uuele juhatusele väga tugev mandaat liikuda põhimõtteliselt kehtiva arengukava seatud kursil edasi. See tähendab, et koheselt on vajalik võtta fookusesse eelkõige saavutussport ja leida koostöös klubidega need ideed kuidas ka selles arengukava valdkonnas soovitud eesmärgid saavutada. Seetõttu on eriti hea meel Annike Lavingi ja Rein Pilli kogemuse üle uues juhatuses," lausus Marti Hääl.
Koos juhatuse vahetusega vahetusid ka revisjoni komisjoni liikmed, kelleks on nüüd Andres Tõnissoo ja Merike Varusk.
Ratsaliidu esimene uue juhatuse kohtumine leiab aset 10. mail ning siis selgub ka uus juhatuse esimees.
### Response:
Eesti Ratsaspordi Liit sai uue juhatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokkuleppe tingimused ja reisijale makstud valuraha pole kokkuleppe tingimuste kohaselt avalikud, kuid advokaat Thomas Demetrio kiitis United Airlinesi tegevjuhti Oscar Munozit vaidluse lahendamise eest, vahendas Reuters.
"Härra Munoz lubas, et ta teeb õige otsuse ja seda ta ka tegi," märkis advokaat ja lisas, et United Airlines võttis lennul 3411 toimunu eest "täieliku vastutuse" ning ei üritanud juhtunus kedagi teist süüdistada.
Skandaal pälvis USA meedias tohutut tähelepanu
Skandaal sai alguse aprilli esimeses pooles, kui USA meedias pälvis palju vastukaja video, mis kujutas konflikti lennufirma United Airlines pardal. Salvestuselt oli näha, kuidas lennufirma turvatöötajad ning politseinikud lohistavad lennukist välja üht reisijat.
Intsident leidis aset Chicago lennuväljal, lennukis, mis pidi suunduma Kentucky osariiki Louisville'i linna.
Lennukisse oli müüdud liiga palju pileteid ning lennufirma soovis, et lennukis oleks ruumi ka neljale lennufirma töötajale. Seetõttu pakkus lennufirma neljale reisijale, kes vabatahtlikult oma koha loovutavad, rahalist kompensatsiooni ja tasuta ööd hotellis. Esialgu pakuti kompensatsiooniks 400 ja seejärel 800 dollarit.
Kui ükski reisija oma kohta vabatahtlikult ei loovutanud, teatasid lennufirma esindajad, et valivad neli reisijat välja liisuheitmise teel. Sellisel teel välja valitud reisijad oleksid saanud igaüks 1000 dollari suuruse kompensatsiooni.
Liisuheitmise teel välja valitud David Dao aga keeldus lahkumast ja rõhutas, et ta on arst, kes peab olema järgmisel päeval juba teises linnas haiglas tööl. Vaidluse jätkudes kutsus lennufirma kohale lennujaama politseinikud ning peagi läks konflikt juba füüsiliseks.
Teise reisija poolt filmitud videos oli näha, kuidas turvamehed ja politseinikud kisuvad mehe istekohalt vahekäiku ja lohistavad ta siis lennukist välja. Kogu rüselust saatis ka valjuhäälne vaidlus ning kaasreisijate protest lennufirma käitumise vastu.
Pärast lennukist välja lohistamist õnnestus mehel tulla veel korraks lennukisse tagasi ning siis olid tema suu ja lõug verine, meenutasid pealtnägijad. Kui ta uuesti välja lohistati, lahkus lennukist umbes pool reisijatest.
Pärast seda tegi firma lennuki täiesti tühjaks, väidetavalt puhastamise eesmärgil. Lõpuks väljus lend kolm tundi hiljem ja ilma minema lohistatud meheta. Ühe pealtnägija sõnul olevat ta näinud, kuidas mees kanderaamiga minema viidi.
United Airlinesi omanikfirma tegevjuht Oscar Munoz vabandas avalikult juhtunu eest, kuid kaitses siis töötajatele saadetud kirjas jälle lennufirma otsust. Kiri jõudis avalikkuse ette ning tekitas juba omakorda palju pahameelt.
Avalikkuse nördimus oli tingitud ka asjaolust, et lennufirma United Airlines on ka varem korduvalt kummalistesse skandaalidesse sattunud, sealhulgas on tähelepanu saanud juhtumid, kus turvamehed reisijate vastu liigset ning põhjendamatut jõudu kasutavad või reisijate pagasit hooletult kohtlevad.
Skandaali tagajärjel viis United Airlines sisse ka korra, mille kohaselt pakutakse edaspidi sarnastes olukordades reisijatele istekoha vabatamise eest 10 000 dollari suurust kompensatsiooni.
Mis juhtus küülik Simoniga?
Kolmapäeval aga sattus United Airlines uuesti skandaali keerisesse.
Seekord on põhjuseks see, et üks hinnaline hiidküülik, keda toimetati väidetavalt ühele prominentsele omanikule, suri seni teadmata põhjusel reisilennuki pardal ära.
Lennufirma on nüüd alustanud sisejuurdlust, et selgitada välja, miks 90 sentimeetri pikkune hiidküülik Simon enam elavate kirjas pole. | United Airlines ja vägivalla ohvriks sattunud reisija leppisid ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokkuleppe tingimused ja reisijale makstud valuraha pole kokkuleppe tingimuste kohaselt avalikud, kuid advokaat Thomas Demetrio kiitis United Airlinesi tegevjuhti Oscar Munozit vaidluse lahendamise eest, vahendas Reuters.
"Härra Munoz lubas, et ta teeb õige otsuse ja seda ta ka tegi," märkis advokaat ja lisas, et United Airlines võttis lennul 3411 toimunu eest "täieliku vastutuse" ning ei üritanud juhtunus kedagi teist süüdistada.
Skandaal pälvis USA meedias tohutut tähelepanu
Skandaal sai alguse aprilli esimeses pooles, kui USA meedias pälvis palju vastukaja video, mis kujutas konflikti lennufirma United Airlines pardal. Salvestuselt oli näha, kuidas lennufirma turvatöötajad ning politseinikud lohistavad lennukist välja üht reisijat.
Intsident leidis aset Chicago lennuväljal, lennukis, mis pidi suunduma Kentucky osariiki Louisville'i linna.
Lennukisse oli müüdud liiga palju pileteid ning lennufirma soovis, et lennukis oleks ruumi ka neljale lennufirma töötajale. Seetõttu pakkus lennufirma neljale reisijale, kes vabatahtlikult oma koha loovutavad, rahalist kompensatsiooni ja tasuta ööd hotellis. Esialgu pakuti kompensatsiooniks 400 ja seejärel 800 dollarit.
Kui ükski reisija oma kohta vabatahtlikult ei loovutanud, teatasid lennufirma esindajad, et valivad neli reisijat välja liisuheitmise teel. Sellisel teel välja valitud reisijad oleksid saanud igaüks 1000 dollari suuruse kompensatsiooni.
Liisuheitmise teel välja valitud David Dao aga keeldus lahkumast ja rõhutas, et ta on arst, kes peab olema järgmisel päeval juba teises linnas haiglas tööl. Vaidluse jätkudes kutsus lennufirma kohale lennujaama politseinikud ning peagi läks konflikt juba füüsiliseks.
Teise reisija poolt filmitud videos oli näha, kuidas turvamehed ja politseinikud kisuvad mehe istekohalt vahekäiku ja lohistavad ta siis lennukist välja. Kogu rüselust saatis ka valjuhäälne vaidlus ning kaasreisijate protest lennufirma käitumise vastu.
Pärast lennukist välja lohistamist õnnestus mehel tulla veel korraks lennukisse tagasi ning siis olid tema suu ja lõug verine, meenutasid pealtnägijad. Kui ta uuesti välja lohistati, lahkus lennukist umbes pool reisijatest.
Pärast seda tegi firma lennuki täiesti tühjaks, väidetavalt puhastamise eesmärgil. Lõpuks väljus lend kolm tundi hiljem ja ilma minema lohistatud meheta. Ühe pealtnägija sõnul olevat ta näinud, kuidas mees kanderaamiga minema viidi.
United Airlinesi omanikfirma tegevjuht Oscar Munoz vabandas avalikult juhtunu eest, kuid kaitses siis töötajatele saadetud kirjas jälle lennufirma otsust. Kiri jõudis avalikkuse ette ning tekitas juba omakorda palju pahameelt.
Avalikkuse nördimus oli tingitud ka asjaolust, et lennufirma United Airlines on ka varem korduvalt kummalistesse skandaalidesse sattunud, sealhulgas on tähelepanu saanud juhtumid, kus turvamehed reisijate vastu liigset ning põhjendamatut jõudu kasutavad või reisijate pagasit hooletult kohtlevad.
Skandaali tagajärjel viis United Airlines sisse ka korra, mille kohaselt pakutakse edaspidi sarnastes olukordades reisijatele istekoha vabatamise eest 10 000 dollari suurust kompensatsiooni.
Mis juhtus küülik Simoniga?
Kolmapäeval aga sattus United Airlines uuesti skandaali keerisesse.
Seekord on põhjuseks see, et üks hinnaline hiidküülik, keda toimetati väidetavalt ühele prominentsele omanikule, suri seni teadmata põhjusel reisilennuki pardal ära.
Lennufirma on nüüd alustanud sisejuurdlust, et selgitada välja, miks 90 sentimeetri pikkune hiidküülik Simon enam elavate kirjas pole.
### Response:
United Airlines ja vägivalla ohvriks sattunud reisija leppisid ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti esimene kohtumine toimub kolmapäeval, 3. mail kell 16.00, kui vastamisi minnakse Makedooniaga. Järgmisel päeval kell 12.00 kohtuvad omavahel Läti ja Makedoonia ning viimasel päeval, 5. mail kell 15.00 on Eesti vastaseks lätlannad. Eesti koondis peab kõik oma kohtumised Sportland Arenal.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Tatjana Lebedeva (06.07.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Tallinna FC Ajaxist)
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev
Kaitsjad
Sabina Ahmedova (24.04.1999) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Ajaxist)
Carmen Kaidi Jõeleht (28.07.1999) – Tallinna FC Flora
Liis Karlson (09.02.1999) – Tallinna FC Flora
Mariana Kees (22.06.2000) – Pärnu JK (laenul Põltsamaa SK Motiivist)
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora
Criselle Tennosaar (30.05.1999) – Tartu JK Tammeka
Poolkaitsjad ja ründajad
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting
Astrid Erik (17.01.2000) – Põlva FC Lootos (laenul FC Helios Võrust)
Kertu Kleinson (03.11.1999) – Tartu JK Tammeka
Hanna-Lisa Kuslap (23.06.1999) – Saku Sporting
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist)
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka
Ariina Mürkhain (22.06.1999) – Tallinna FC Flora (laenul Tallinna FC Ajaxist)
Eliisabet Pedak (24.04.2000) – Saku Sporting
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora
Alina Terebunskaja (11.01.1999) – Tallinna FC Levadia
Laada Tereštšenkova (05.06.1999) – Pärnu JK | Eesti võõrustab järgmisel nädalal rahvusvahelist neidude jalgpalliturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti esimene kohtumine toimub kolmapäeval, 3. mail kell 16.00, kui vastamisi minnakse Makedooniaga. Järgmisel päeval kell 12.00 kohtuvad omavahel Läti ja Makedoonia ning viimasel päeval, 5. mail kell 15.00 on Eesti vastaseks lätlannad. Eesti koondis peab kõik oma kohtumised Sportland Arenal.
Eesti koondise koosseis:
Väravavahid
Tatjana Lebedeva (06.07.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Tallinna FC Ajaxist)
Emma Treiberg (19.11.2000) – JK Tallinna Kalev
Kaitsjad
Sabina Ahmedova (24.04.1999) – JK Tallinna Kalev (laenul Tallinna FC Ajaxist)
Carmen Kaidi Jõeleht (28.07.1999) – Tallinna FC Flora
Liis Karlson (09.02.1999) – Tallinna FC Flora
Mariana Kees (22.06.2000) – Pärnu JK (laenul Põltsamaa SK Motiivist)
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora
Criselle Tennosaar (30.05.1999) – Tartu JK Tammeka
Poolkaitsjad ja ründajad
Grete Daut (04.01.2000) – Saku Sporting
Astrid Erik (17.01.2000) – Põlva FC Lootos (laenul FC Helios Võrust)
Kertu Kleinson (03.11.1999) – Tartu JK Tammeka
Hanna-Lisa Kuslap (23.06.1999) – Saku Sporting
Ave-Lii Laas (12.02.1999) – Põlva FC Lootos
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora (laenul Suure-Jaani Unitedist)
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka
Ariina Mürkhain (22.06.1999) – Tallinna FC Flora (laenul Tallinna FC Ajaxist)
Eliisabet Pedak (24.04.2000) – Saku Sporting
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora
Alina Terebunskaja (11.01.1999) – Tallinna FC Levadia
Laada Tereštšenkova (05.06.1999) – Pärnu JK
### Response:
Eesti võõrustab järgmisel nädalal rahvusvahelist neidude jalgpalliturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IRL-i pressiesindaja saatis reedel toimetustele IRL-i juhtorganitesse kandideerijate nimekirjad, kuid esimehe kohalt taanduvat Tsahknat ega tema toetajat MIhkelsoni nende hulgas pole.
IRL-i eestseisuse kinnitatud nimekirjade järgi kandideerivad erakonna 20-liikmelisse eestseisusesse Harri Juhani Aaltonen, Raivo Aeg, Anne Eenpalu, Heiki Hepner, Tunne Kelam, Aivar Kivisiv, Aivar Kokk, Kaspar Kokk, Olle Koop, Tarmo Kruusimäe, Madis Kübar, Kati Kuusk, Illimar Lepik von Wiren, Pille Lill, Andres Luus, Marko Pomerants, Ann Räämet, Urmas Reinsalu, Aivar Riisalu, Sirle Rosenfeldt, Erik Sandla, Sven Sester, Priit Sibul, Pipi-Liis Siemann ja Riina Solman.
IRL-i aukohtu liikmeteks kandideerivad Henrik Aavik, Jaanus Barkala, Kerli Elbrecht, Veiko Kuresson, Maie Lavrentjeva, Ingrid Mühling, Silvi Ojamuru, Jan Trei, Jüri Trei, Avo Üprus ja Trivimi Velliste.
Revisjonikomisjoni kandideerivad Riina Kitt, Ants Pauls, Andrus Saare, Kristjan Ühtid ja Einar Vallbaum.
IRL-i esimeheks kandideerivad Kaia Iva ja Helir-Valdor Seeder, aseesimeesteks kandideerivad Siim Kiisler, Viktoria Ladõnskaja ja Andres Metsoja. | Tsahkna ja Mihkelson IRL-i eestseisusesse ei kandideeri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IRL-i pressiesindaja saatis reedel toimetustele IRL-i juhtorganitesse kandideerijate nimekirjad, kuid esimehe kohalt taanduvat Tsahknat ega tema toetajat MIhkelsoni nende hulgas pole.
IRL-i eestseisuse kinnitatud nimekirjade järgi kandideerivad erakonna 20-liikmelisse eestseisusesse Harri Juhani Aaltonen, Raivo Aeg, Anne Eenpalu, Heiki Hepner, Tunne Kelam, Aivar Kivisiv, Aivar Kokk, Kaspar Kokk, Olle Koop, Tarmo Kruusimäe, Madis Kübar, Kati Kuusk, Illimar Lepik von Wiren, Pille Lill, Andres Luus, Marko Pomerants, Ann Räämet, Urmas Reinsalu, Aivar Riisalu, Sirle Rosenfeldt, Erik Sandla, Sven Sester, Priit Sibul, Pipi-Liis Siemann ja Riina Solman.
IRL-i aukohtu liikmeteks kandideerivad Henrik Aavik, Jaanus Barkala, Kerli Elbrecht, Veiko Kuresson, Maie Lavrentjeva, Ingrid Mühling, Silvi Ojamuru, Jan Trei, Jüri Trei, Avo Üprus ja Trivimi Velliste.
Revisjonikomisjoni kandideerivad Riina Kitt, Ants Pauls, Andrus Saare, Kristjan Ühtid ja Einar Vallbaum.
IRL-i esimeheks kandideerivad Kaia Iva ja Helir-Valdor Seeder, aseesimeesteks kandideerivad Siim Kiisler, Viktoria Ladõnskaja ja Andres Metsoja.
### Response:
Tsahkna ja Mihkelson IRL-i eestseisusesse ei kandideeri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert sõnul on riigijuhtidel kavas rääkida juulis Hamburgis toimuva G20 tippkohtumise ettevalmistustest ning arutada Süüriat ja Ukrainat puudutavaid küsimusi, vahendas Reuters.
Seibert lisas, et Merkelil ja Putinil on Sotšis kavas korraldada ka ühine pressikonverents.
Juulis Saksamaal toimuvat G20 tippkohtumist on seni peetud ürituseks, kus võivad esimest korda kohtuda ka Putin ja USA president Donald Trump. Samas kirjutas ajaleht Kommersant käesoleval nädalal oma allikatele viidates, et selline kahepoolne kohtumine võib aset leida juba varem. | Merkel kohtub teisipäeval Sotšis Putiniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert sõnul on riigijuhtidel kavas rääkida juulis Hamburgis toimuva G20 tippkohtumise ettevalmistustest ning arutada Süüriat ja Ukrainat puudutavaid küsimusi, vahendas Reuters.
Seibert lisas, et Merkelil ja Putinil on Sotšis kavas korraldada ka ühine pressikonverents.
Juulis Saksamaal toimuvat G20 tippkohtumist on seni peetud ürituseks, kus võivad esimest korda kohtuda ka Putin ja USA president Donald Trump. Samas kirjutas ajaleht Kommersant käesoleval nädalal oma allikatele viidates, et selline kahepoolne kohtumine võib aset leida juba varem.
### Response:
Merkel kohtub teisipäeval Sotšis Putiniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval algatatud A. Laikmaa 11 / Tartu mnt 1 detailplaneering tõi samal päeval linnaplaneerimisametini protesti krundi naabermajas elava Ester Palmi advokaadilt, kes vastustas ka EKA uue hoone ehitust. See on seni ainuke protest, mis hoone detailplaneeringule on esitatud.
Palmi advokaat Kaarel Berg kommenteeris ERR.ee-le, et tema kliendi eesmärk pole ehitust peatada, vaid juhtida tähelepanu asjaoludele, milles ta peab oluliseks kokkuleppe saavutamist, ent kui koostöö ei laabu, ei saa vältida ka käe ette panemist.
Tallinna linnaplaneerimisametile saadetud ettepanekutes on neli peamist punkti: insolatsioonianalüüsi nõue ehk päikesevalguse vähenemise hulga kindlakstegemine ja kindla koguse päikesevalguse tagamine; ehitusaluse maa hüdrogeoloogiline uuring ehk tagamine, et ehitustegevus ei tekitaks tema elumajale pragusid või vajumist; servituudi küsimus ehk detailplaneeringus plaanitust ja seadusejärgsest laiema juurdepääsu tagamine tema krundile ning krundipiiri nihutamine, kuivõrd ehitusaluse krundi elektrikapi tõttu teeb naaberkrunt tema krundile saki sisse, kuid elektriplaani muutmise tõttu võiks naabri arvates krundipiiri tema kasuks sirgeks tõmmata.
Bergi sõnul ei ole Palmil hoone ehituse vastu iseenesest midagi, aga kuivõrd uus hoone tuleb tema majast vaid umbes üheksa meetri kaugusele, siis mõjutab see tema elukvaliteeti, nii et ta soovib nende küsimuste lahendamist.
"Oleme oma seisukohti tutvustanud linnale, arendaja teab neid ka," kinnitas Berg. "Meie arvates on arendaja paindlik ja minu teada on ta koostööst huvitatud, et lahendada need küsimused. Loodame, et ei pea ehitusele kätt ette panema, aga lõplikult ei saa välistada, sõltub, kuidas meie soovidega arvestatakse."
Linna ehitusmäärus arendajate suhes varasemast leebem
Võrreldes ajaga, mil EKA uut hoonet alles projekteeriti, on linna ehitusmäärust vahepeal arendajasõbralikumaks muudetud. Näiteks on leevendatud insolatsiooninorme ehk päikesevalguse nõuet - kui varasemalt pidi naaberhoonesse paistma päikest katkematult vähemalt kolme jagu, siis nüüdseks on see vähendatud 2,5 tunnini ning see aeg võib olla summeeritud, mitte katkematu. Päikesevalgust ei tohi EKA vana hoone aegse lahendusega võrreldes väheneda üle 50 protsendi. Nimelt otsustas linn, et õiglane on võtta nullpunktiks, millega võrredakse, hoone lammutamisele eelnenud aeg ehk EKA vana hoone ajal valitsenud seis.
Linna hinnangul on näiteks küsimus, kui lai peaks olema naabri sissepääsutee läbiehitusaluse krundi - kas seadusejärgne või soovitud 7,5 meetrit ehk kõvasti laiem - naabrite omavahelise kokkuleppe küsimus, millesse nemad ei saa sekkuda, sest linna asi on tagada, et oleks järgitud seadusi ja ehitusnorme, ent kõik, mida soovitakse üle selle, on juba naabrite omavahelise koostöö küsimus.
Ühe torniga lahendus
Ka linnaplaneerimisametile tundub protesti tekstist, et midagi ehitust takistavat seal ei ole, ent lõplik lahendus võib vastavalt sellele tulla sootuks muu, kui esialgu plaanitud. Oma nõuded seab ka linna nõue, et kaugvaates ei tohi uus hoone ületada Viru Hotelli taset, seega praegu kavandatav 110-meetrine 30-korruseline hoone oleks juba mõne meetriga üle lubatud kehtiva silmapiiri.
Kolmest eskiisvariandist on arendaja City Plaza OÜ valinudki välja selle, mida kehtivate nõuete tõttu kõige vähem muutma peaks ehk Allianss Arhitektid OÜ (Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Ivan Sergejev) eskiisi. See on ühe kõrghoonega lahendus, mis kaugvaate kõrgusepiirangu nõude tõttu krundi tagumisse serva ehk vahetult naabermaja kõrvale on kavandatud. Mis algsest eskiisist järele jääb, kui naabrite ettepanekud ja linna nõuded läbi on vaadatud, selgub siis, kui detailplaneering kinnitatud saab ja see uuesti avalikustamisele läheb.
Kuivõrd kesklinnas kestab planeeringute menetlemine tiheasustuse, kõrgendatud nõuete ja suure avaliku huvi tõttu enamasti tunduvalt kauem kui äärelinnas, kus madala avaliku huvi korral avalikke väljapanekuid alati enam korraldama ei peagi, on tõenäoline, et sellegi projekti puhul läheb enne suurusjärgus viis aastat, kui kopp maasse lüüakse - eeldusel, et ei pea hakkama kohtuuksi kulutama. Talllinna kesklinnas pole haruldased ka juhud, kus planeeringute menetelemine üle kümne aasta on kestnud. | Endise kunstiakadeemia krundi naaber esitas protesti ka uue hoone vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval algatatud A. Laikmaa 11 / Tartu mnt 1 detailplaneering tõi samal päeval linnaplaneerimisametini protesti krundi naabermajas elava Ester Palmi advokaadilt, kes vastustas ka EKA uue hoone ehitust. See on seni ainuke protest, mis hoone detailplaneeringule on esitatud.
Palmi advokaat Kaarel Berg kommenteeris ERR.ee-le, et tema kliendi eesmärk pole ehitust peatada, vaid juhtida tähelepanu asjaoludele, milles ta peab oluliseks kokkuleppe saavutamist, ent kui koostöö ei laabu, ei saa vältida ka käe ette panemist.
Tallinna linnaplaneerimisametile saadetud ettepanekutes on neli peamist punkti: insolatsioonianalüüsi nõue ehk päikesevalguse vähenemise hulga kindlakstegemine ja kindla koguse päikesevalguse tagamine; ehitusaluse maa hüdrogeoloogiline uuring ehk tagamine, et ehitustegevus ei tekitaks tema elumajale pragusid või vajumist; servituudi küsimus ehk detailplaneeringus plaanitust ja seadusejärgsest laiema juurdepääsu tagamine tema krundile ning krundipiiri nihutamine, kuivõrd ehitusaluse krundi elektrikapi tõttu teeb naaberkrunt tema krundile saki sisse, kuid elektriplaani muutmise tõttu võiks naabri arvates krundipiiri tema kasuks sirgeks tõmmata.
Bergi sõnul ei ole Palmil hoone ehituse vastu iseenesest midagi, aga kuivõrd uus hoone tuleb tema majast vaid umbes üheksa meetri kaugusele, siis mõjutab see tema elukvaliteeti, nii et ta soovib nende küsimuste lahendamist.
"Oleme oma seisukohti tutvustanud linnale, arendaja teab neid ka," kinnitas Berg. "Meie arvates on arendaja paindlik ja minu teada on ta koostööst huvitatud, et lahendada need küsimused. Loodame, et ei pea ehitusele kätt ette panema, aga lõplikult ei saa välistada, sõltub, kuidas meie soovidega arvestatakse."
Linna ehitusmäärus arendajate suhes varasemast leebem
Võrreldes ajaga, mil EKA uut hoonet alles projekteeriti, on linna ehitusmäärust vahepeal arendajasõbralikumaks muudetud. Näiteks on leevendatud insolatsiooninorme ehk päikesevalguse nõuet - kui varasemalt pidi naaberhoonesse paistma päikest katkematult vähemalt kolme jagu, siis nüüdseks on see vähendatud 2,5 tunnini ning see aeg võib olla summeeritud, mitte katkematu. Päikesevalgust ei tohi EKA vana hoone aegse lahendusega võrreldes väheneda üle 50 protsendi. Nimelt otsustas linn, et õiglane on võtta nullpunktiks, millega võrredakse, hoone lammutamisele eelnenud aeg ehk EKA vana hoone ajal valitsenud seis.
Linna hinnangul on näiteks küsimus, kui lai peaks olema naabri sissepääsutee läbiehitusaluse krundi - kas seadusejärgne või soovitud 7,5 meetrit ehk kõvasti laiem - naabrite omavahelise kokkuleppe küsimus, millesse nemad ei saa sekkuda, sest linna asi on tagada, et oleks järgitud seadusi ja ehitusnorme, ent kõik, mida soovitakse üle selle, on juba naabrite omavahelise koostöö küsimus.
Ühe torniga lahendus
Ka linnaplaneerimisametile tundub protesti tekstist, et midagi ehitust takistavat seal ei ole, ent lõplik lahendus võib vastavalt sellele tulla sootuks muu, kui esialgu plaanitud. Oma nõuded seab ka linna nõue, et kaugvaates ei tohi uus hoone ületada Viru Hotelli taset, seega praegu kavandatav 110-meetrine 30-korruseline hoone oleks juba mõne meetriga üle lubatud kehtiva silmapiiri.
Kolmest eskiisvariandist on arendaja City Plaza OÜ valinudki välja selle, mida kehtivate nõuete tõttu kõige vähem muutma peaks ehk Allianss Arhitektid OÜ (Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Ivan Sergejev) eskiisi. See on ühe kõrghoonega lahendus, mis kaugvaate kõrgusepiirangu nõude tõttu krundi tagumisse serva ehk vahetult naabermaja kõrvale on kavandatud. Mis algsest eskiisist järele jääb, kui naabrite ettepanekud ja linna nõuded läbi on vaadatud, selgub siis, kui detailplaneering kinnitatud saab ja see uuesti avalikustamisele läheb.
Kuivõrd kesklinnas kestab planeeringute menetlemine tiheasustuse, kõrgendatud nõuete ja suure avaliku huvi tõttu enamasti tunduvalt kauem kui äärelinnas, kus madala avaliku huvi korral avalikke väljapanekuid alati enam korraldama ei peagi, on tõenäoline, et sellegi projekti puhul läheb enne suurusjärgus viis aastat, kui kopp maasse lüüakse - eeldusel, et ei pea hakkama kohtuuksi kulutama. Talllinna kesklinnas pole haruldased ka juhud, kus planeeringute menetelemine üle kümne aasta on kestnud.
### Response:
Endise kunstiakadeemia krundi naaber esitas protesti ka uue hoone vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laanojast vaid 34 sekundit kiirem oli seekord tavaraja hõbe, inglanna Merryn Stangroom (26.06) ning pronksile tuli taas Tereza Chrastova (27.23) Tšehhist.
Johanna sõnul jooksis ta ka täna lihtsalt oma jooksu ega lasknud end kaasvõistlejaist segada. Raja keskel tuli küll sisse üks kaheminutiline suunaviga, kuid seegi ei löönud rütmi segi. Suuremaid ja väiksemaid eksimusi oli kõigil. Üheks oma edu põhjuseks peab Johanna kevadist orienteerumislaagrit Portugalis, kus ta treenis just sellisel Sitsiiliale sarnasel, kuid Eestile äärmiselt võõral maastikutüübil.
Tüdrukute vanemas vanuserühmas sai Laura-Liis Kütt 18. koha. | Johanna Laanoja sai koolinoorte orienteerumisjooksu MM-il hõbemedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laanojast vaid 34 sekundit kiirem oli seekord tavaraja hõbe, inglanna Merryn Stangroom (26.06) ning pronksile tuli taas Tereza Chrastova (27.23) Tšehhist.
Johanna sõnul jooksis ta ka täna lihtsalt oma jooksu ega lasknud end kaasvõistlejaist segada. Raja keskel tuli küll sisse üks kaheminutiline suunaviga, kuid seegi ei löönud rütmi segi. Suuremaid ja väiksemaid eksimusi oli kõigil. Üheks oma edu põhjuseks peab Johanna kevadist orienteerumislaagrit Portugalis, kus ta treenis just sellisel Sitsiiliale sarnasel, kuid Eestile äärmiselt võõral maastikutüübil.
Tüdrukute vanemas vanuserühmas sai Laura-Liis Kütt 18. koha.
### Response:
Johanna Laanoja sai koolinoorte orienteerumisjooksu MM-il hõbemedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituseteate kohaselt riietatakse seal popikoonid lahti ja pannakse tagasi riidesse, asetatakse nad altarile vaatamiseks, kummardatakse ja liigutakse edasi...
Märksõnad: pop, glämm ja raha. | Galeriis 3, 14 tehakse popikoonidele kummardus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituseteate kohaselt riietatakse seal popikoonid lahti ja pannakse tagasi riidesse, asetatakse nad altarile vaatamiseks, kummardatakse ja liigutakse edasi...
Märksõnad: pop, glämm ja raha.
### Response:
Galeriis 3, 14 tehakse popikoonidele kummardus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Priit Saar ütles ERR-ile, et tegemist ei olnud suuremahulise õppusega, vaid eriüksuse rutiinse treeninguga.
"Politsei peab olema valmis reageerima ohtlikele korrarikkumistele mitte ainult maismaal, aga ka siis, kui need juhtuvad laevadel," märkis Saar.
Sellest tulenevalt viib politsei eriüksus Saare sõnul läbi iga aasta mitmeid treeninguid erinevatel laevadel, aga on korraldatud ka suuremaid eriüksuste õppusi, näoteks 2014. ja 2016. aastal koostöös Soome politsei ja piirivalve eriüksuste ning laevafirmadega Tallink ja Viking Line.
"Analoogsed treeningud on rutiinne osa politsei eriüksuse väljaõppe kavast. Kord paari-kolme aasta tagant viime läbi ka suurema õppuse, kus harjutame Eesti ja välisriikide partneritega ohtliku korrarikkumise lahendamist laeval," rääkis Priit Saar.
Kaitsepolitsei on küll Saare sõnul korduvalt avalikkusele teada andnud, et Eestis, sealhulgas reisilaevadel on terroriakti toimumise võimalus madal. "Samas ei ole välistatud ohtliku korrarikkumise, näiteks kaklus, rünne relvaga jne toimumise tõenäosus reisilaeval, sest Eesti ja Soome ning Eesti ja Rootsi vahet sõitvatel liinilaevadel aga ka kruiisilaevadel viibib korraga pardal väga palju erinevaid inimesi, kes tarbivad suures koguses alkoholi ja muid mõnuaineid. Nii on konfliktid ja korrarikkumised kerged tekkima," tõdes Saar. | Politsei harjutab ohuolukordadeks reisilaevade pardale tungimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Priit Saar ütles ERR-ile, et tegemist ei olnud suuremahulise õppusega, vaid eriüksuse rutiinse treeninguga.
"Politsei peab olema valmis reageerima ohtlikele korrarikkumistele mitte ainult maismaal, aga ka siis, kui need juhtuvad laevadel," märkis Saar.
Sellest tulenevalt viib politsei eriüksus Saare sõnul läbi iga aasta mitmeid treeninguid erinevatel laevadel, aga on korraldatud ka suuremaid eriüksuste õppusi, näoteks 2014. ja 2016. aastal koostöös Soome politsei ja piirivalve eriüksuste ning laevafirmadega Tallink ja Viking Line.
"Analoogsed treeningud on rutiinne osa politsei eriüksuse väljaõppe kavast. Kord paari-kolme aasta tagant viime läbi ka suurema õppuse, kus harjutame Eesti ja välisriikide partneritega ohtliku korrarikkumise lahendamist laeval," rääkis Priit Saar.
Kaitsepolitsei on küll Saare sõnul korduvalt avalikkusele teada andnud, et Eestis, sealhulgas reisilaevadel on terroriakti toimumise võimalus madal. "Samas ei ole välistatud ohtliku korrarikkumise, näiteks kaklus, rünne relvaga jne toimumise tõenäosus reisilaeval, sest Eesti ja Soome ning Eesti ja Rootsi vahet sõitvatel liinilaevadel aga ka kruiisilaevadel viibib korraga pardal väga palju erinevaid inimesi, kes tarbivad suures koguses alkoholi ja muid mõnuaineid. Nii on konfliktid ja korrarikkumised kerged tekkima," tõdes Saar.
### Response:
Politsei harjutab ohuolukordadeks reisilaevade pardale tungimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne otsuse langetamist viidi varasemalt Tartu Maratoni Kuubiku sarja üritustel osalenute seas läbi küsitlus. Küsimustikule vastas üle 1200 inimese, kes said toite hinnata täpsete koostisosade põhjal ning valida oma eelistuse. Lihavaba menüüd soovis Kuubiku sarja üritustel näha ligi viiendik vastanutest.
"Salvesti ja Eesti Pagari toodete baasil põhineva menüü eesmärk on, et meie üritustest saaksid täisväärtuslikult osa võtta ka need, kelle toidueelistused ei ole nii-öelda traditsioonilised. Kuna neid inimesi on tänapäeval juba arvestatav hulk, siis tahame kõikidele osalejatele pakkuda võimalust üritusejärgselt just oma meelejärgi energiat taastada," sõnas Klubi Tartu Maraton projektijuht Oliver Kivimäe. Ta lisas, et plaanis on lihavaba menüüd pakkuda ka järgnevatel Kuubiku sarja üritusteel.
Näiteks Jooksumaratonil saavad osalised pärast finišit valida lihaga või lihata seljankade ja pirukate vahel. Siiski tuleb ära mainida, et lihavaba menüü ei tähenda täielikku taimetoitu ega veganlust, kuna toodetes võib leiduda loomseid rasvu või muna. | Tartu maraton üllatab osalejaid lihavaba menüüga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne otsuse langetamist viidi varasemalt Tartu Maratoni Kuubiku sarja üritustel osalenute seas läbi küsitlus. Küsimustikule vastas üle 1200 inimese, kes said toite hinnata täpsete koostisosade põhjal ning valida oma eelistuse. Lihavaba menüüd soovis Kuubiku sarja üritustel näha ligi viiendik vastanutest.
"Salvesti ja Eesti Pagari toodete baasil põhineva menüü eesmärk on, et meie üritustest saaksid täisväärtuslikult osa võtta ka need, kelle toidueelistused ei ole nii-öelda traditsioonilised. Kuna neid inimesi on tänapäeval juba arvestatav hulk, siis tahame kõikidele osalejatele pakkuda võimalust üritusejärgselt just oma meelejärgi energiat taastada," sõnas Klubi Tartu Maraton projektijuht Oliver Kivimäe. Ta lisas, et plaanis on lihavaba menüüd pakkuda ka järgnevatel Kuubiku sarja üritusteel.
Näiteks Jooksumaratonil saavad osalised pärast finišit valida lihaga või lihata seljankade ja pirukate vahel. Siiski tuleb ära mainida, et lihavaba menüü ei tähenda täielikku taimetoitu ega veganlust, kuna toodetes võib leiduda loomseid rasvu või muna.
### Response:
Tartu maraton üllatab osalejaid lihavaba menüüga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa Välissidemete Instituudi koostatud, saksa fotoajakirjandusele pühendatud näitus toob Tartusse fotoajaloo tippautorid Erich Salomoni ja Barbara Klemmi. Pildiajakirjanduslik fotograafia peegeldab paremini kui ükski teine meedium ajaloolise situatsiooni eripära, teatab Tartu Kunstimaja.
Ehkki Salomoni ja Klemmi elutöid lahutab viiskümmend aastat, järgivad nad siiski samu eesmärke. Mõlemad dokumenteerivad omal moel seda, mis köitis nende tähelepanu. Nad näitavad maailma olemust ja jäävad avatuks ümbritsevale reaalsusele. Kumbki neist ei võta ise sündmustest osa ega tegele ka millegi paljastamisega, vaid peavad alati meeles kujutatava väärikust.
Näituse "Ajahüpe / Zeitsprung" avamisel neljapäeval, 4. mail kell 18 osalevad ka instituudi peasekretär Ronald Grätz, Michael Biedowicz ajakirjast ZEITmagazin ja Saksa suursaadiku asetäitja Reinhard Wiemer.
Näitus jääb avatuks 28. maini.
Erich Salomon (1886–1944) oli saksa fotograaf, kes alustas pildistamisega alles 41 aasta vanusena. Ta töötas peamiselt ajalehele Berliner Illustrirte Zeitung ning oli tuntud oma varjatult tehtud poliitikute ja seltskonnategelaste fotodega. Muuhulgas pildistas ta salaja ka Kellogg-Briandi pakti allkirjastamist, ent tema fotode hulgas on ka üksikuid ühiskondlike reportaaže. Teise maailmasõja ajal keeldus Salomon ajakirja Life kutsest kolida Ameerikasse ning suri 7. juulil 1944 Auschwitzi koonduslaagris.
Barbara Klemm (sündinud 1939) töötas 45 aastat ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. Tema tehtud fotod Saksa poliitikutest on nüüdseks saanud osaks sakslaste ühisest visuaalsest mälust. Ajakirjanikuna ei olnud ta kunagi pealetükkiv ning seetõttu on ta pääsenud ligi paljudele isikutele ja sündmustele nende tavalist igapäevaelu segamata. Valides pildistamiseks hetke enne või pärast sündmuse kulminatsiooni, suudab Klemm vältida poliitika lavastuslikkust. | Tartu Kunstimajas avatakse saksa pressifotode näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa Välissidemete Instituudi koostatud, saksa fotoajakirjandusele pühendatud näitus toob Tartusse fotoajaloo tippautorid Erich Salomoni ja Barbara Klemmi. Pildiajakirjanduslik fotograafia peegeldab paremini kui ükski teine meedium ajaloolise situatsiooni eripära, teatab Tartu Kunstimaja.
Ehkki Salomoni ja Klemmi elutöid lahutab viiskümmend aastat, järgivad nad siiski samu eesmärke. Mõlemad dokumenteerivad omal moel seda, mis köitis nende tähelepanu. Nad näitavad maailma olemust ja jäävad avatuks ümbritsevale reaalsusele. Kumbki neist ei võta ise sündmustest osa ega tegele ka millegi paljastamisega, vaid peavad alati meeles kujutatava väärikust.
Näituse "Ajahüpe / Zeitsprung" avamisel neljapäeval, 4. mail kell 18 osalevad ka instituudi peasekretär Ronald Grätz, Michael Biedowicz ajakirjast ZEITmagazin ja Saksa suursaadiku asetäitja Reinhard Wiemer.
Näitus jääb avatuks 28. maini.
Erich Salomon (1886–1944) oli saksa fotograaf, kes alustas pildistamisega alles 41 aasta vanusena. Ta töötas peamiselt ajalehele Berliner Illustrirte Zeitung ning oli tuntud oma varjatult tehtud poliitikute ja seltskonnategelaste fotodega. Muuhulgas pildistas ta salaja ka Kellogg-Briandi pakti allkirjastamist, ent tema fotode hulgas on ka üksikuid ühiskondlike reportaaže. Teise maailmasõja ajal keeldus Salomon ajakirja Life kutsest kolida Ameerikasse ning suri 7. juulil 1944 Auschwitzi koonduslaagris.
Barbara Klemm (sündinud 1939) töötas 45 aastat ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. Tema tehtud fotod Saksa poliitikutest on nüüdseks saanud osaks sakslaste ühisest visuaalsest mälust. Ajakirjanikuna ei olnud ta kunagi pealetükkiv ning seetõttu on ta pääsenud ligi paljudele isikutele ja sündmustele nende tavalist igapäevaelu segamata. Valides pildistamiseks hetke enne või pärast sündmuse kulminatsiooni, suudab Klemm vältida poliitika lavastuslikkust.
### Response:
Tartu Kunstimajas avatakse saksa pressifotode näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Video pealkirjaga "Ecstasy" ("Экстаз") avaldati Youtube'i keskkonnas eile ning praeguse seisuga on sellel üle kahe miljoni vaataja.
Ansambel Leningrad on Venemaa üks edukamaid kooseise. Leningrad tuli kokku 13. jaanuaril 1997. Vaatamata sellele, et raadio ja televisioon blokeerisid Leningradi laule peaaegu täielikult, sest tekstides on rohkelt ebatsensuurset sõnavara, figureeris grupp aastaks 2002 kõikides ametlikes ja mitteametlikes edetabelites ning neid tunnustati kõikvõimalike Venemaa muusikaauhindadega. Leningrad jätkab edukat karjääri praeguseni.
Eesti päritolu, kuid Venemaal elav Anna Parmas on bändiga koostööd teinud juba pikka aega. Nende koostöös sündinud muusikavideo "Eksponat" vaatajate hulk ületab saja miljoni piiri, kuid üliedukaid muusikavideoid on veelgi. Parmas, kelle isa on eestlane, on tuntud ka filmi- ja telerežissöörina, kelle tööde hulka kuuluvad teosed nagu "Two Days" (2011) ja "Kokoko" (2012). | Eestlannast režissööri muusikavideo kogus päevaga mitu miljonit vaatamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Video pealkirjaga "Ecstasy" ("Экстаз") avaldati Youtube'i keskkonnas eile ning praeguse seisuga on sellel üle kahe miljoni vaataja.
Ansambel Leningrad on Venemaa üks edukamaid kooseise. Leningrad tuli kokku 13. jaanuaril 1997. Vaatamata sellele, et raadio ja televisioon blokeerisid Leningradi laule peaaegu täielikult, sest tekstides on rohkelt ebatsensuurset sõnavara, figureeris grupp aastaks 2002 kõikides ametlikes ja mitteametlikes edetabelites ning neid tunnustati kõikvõimalike Venemaa muusikaauhindadega. Leningrad jätkab edukat karjääri praeguseni.
Eesti päritolu, kuid Venemaal elav Anna Parmas on bändiga koostööd teinud juba pikka aega. Nende koostöös sündinud muusikavideo "Eksponat" vaatajate hulk ületab saja miljoni piiri, kuid üliedukaid muusikavideoid on veelgi. Parmas, kelle isa on eestlane, on tuntud ka filmi- ja telerežissöörina, kelle tööde hulka kuuluvad teosed nagu "Two Days" (2011) ja "Kokoko" (2012).
### Response:
Eestlannast režissööri muusikavideo kogus päevaga mitu miljonit vaatamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabariigi Presidendi kõne Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kevadkonverentsil 28. aprillil 2017.
Sellest tõsiasjast, et ühiskond koosneb meestest ja naistest, tüdrukutest ja poistest, pole võimalik – ega minu arusaamist pidi ka kuidagi vajalik – mööda vaadata. Sooliselt tasakaalulises ühiskonnas eksisteerivad ju loomulikult koos mees- ja naissugu, kuid võrdsetena ja ilma vastandumiseta.
Sooliselt tasakaalus ühiskonnas ei ela sugugi kesksoolised inimesed, nagu vahel püütakse väita, et naeruvääristada püüdlemist soolise tasakaalu poole. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks. See loob aluse ühiskonna kui terviku elujõuks ja edenemiseks ja sellest võidavad kõik.
Eesti põhiseadus kaitseb kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja keelab soolise diskrimineerimise. Nii on see kirjasõnas, kuid elu ise pakub ikka veel vahel teistsugust pilti. Täna tuleb meil tõdeda, et nii mitmeski eluvaldkonnas on tasakaaluosuti pigem punases piirkonnas, andes märku meie ühiselu häirivatest hälvetest.
Kas tegu on otsese diskrimineerimisega või muude põhjustega (näiteks mõistmatusega või lihtsalt probleemi olemuse alahindamisega), seda on iga juhtumi korral vaja eraldi välja selgitada. Mõnes valdkonnas on osuti ka punasest jõuliselt lahti rebitud, kui on leidunud juhte, kes seavad soolise tasakaalu endale südameasjaks. Rõõm on näha Tapa kasarmus tüdrukuid aega teenimas ja kuulda kaitseväe juhtkonda arutamas, milliseid vormikomplekti osi tuleks tüdrukute tarbeks sobivamaks kohaldada.
Meil on valdkondi, kus sooline positiivne diskrimineerimine kuluks ära ka meessoo kontekstis. Eestis on meeste oodatav keskmine eluiga 9 aastat lühem kui naistel – kas see peab nii olema? Ilmselgelt ei pea, kuid ühiskondlikud hoiakud, meie komberuum, ei ole piisavalt tõrjuvad poisslaste riskikäitumise, meeste normeerimata tööaja ja nende arstipelguse suhtes. Mehed ei nuta! Nad lihtsalt surevad kangelaslikult nagu mehed, vaikides, otsimata hõlpu ja abi.
Muretsema paneb ka poiste väljalangemine koolist ja riskikäitumisele kaldumine, mis mitmekordselt ületab tütarlaste oma. Sooteadlik kool, mis näeb poiste ja tüdrukute erinevust ning loobub sooliste stereotüüpide taasloomisest, peab pakkuma siin lahenduse.
Mida arvata olukorrast, kus 21. sajandil tuleb laps naistepäeval lasteaiast koju värskete päevakohaste teadmistega meeste- ja naistetöödest? Kergelt pillatud lause „tüdrukuid on lihtsam kasvatada“ võib liiga teha igas kodus sirguvatele meeshingedele. Tüdrukud ei peaks jalgpalli mängima või tõstesporti harrastama (väited, millele vast suur osa inimesi ikka veel alla kirjutaks) – kõik need toodavad ühiskonda, kus inimese valikuvõimalused liigselt sõltuvad tema soost.
Roosa seelik muide ei sega kangi sikutamast või maratoni jooksmast, kui tahtmist on. Seelikut kandes maratone jooksmas olen näinud raudselt rohkem mehi kui naisi, nii rahvuslikku statement ’i tegevaid šotlasi kui ka ekstsentrikutest prantslasi, luksemburglasi, sakslasi. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas saab traditsioonilisi piire vabalt ületades igasugu toredat lusti, mis tasakaalustamata ühiskonnas vaid võõristust tekitab. Seegi võib meid innustada seda tasakaalu otsima ja selle vajalikkust selgitama.
Tahan rääkida ka riskilastest, kes ei ole ainult oma kodu probleem, kuigi ta võib, aga ei pruugi olla oma kodu peegel. Suur hulk väljalangejaid ei langeks koolist välja, kui meil oleks rohkem mõistmist erisuguste suhtes. See puudutab nii sugu, iseloomu kui ka tõsisemaid muresid. Kui tahame tulevikus paremat põlve oma lastele, siis tuleb meil pilku teritada eelkõige nende olude suhtes, mis mõjutavad meie lapsi ja lapselapsi.
Kui meil oleks võimalikult palju teistsuguseid lapsi kaasatud õppesse tavaklassides, kui meil oleks palju rohkem selliseid lasteaedu, mis pakuvad teenust ka puuetega (sealjuures vaimse puudega) lastele, siis kasvaks meie uus põlv peale teadmisega, et inimesed võivad olla väga erinevad, inimeste spekter on oluliselt laiem kui standardlaps ja -inimene.
See teeks teene sugugi mitte ainult puuetega inimestele, vaid eelkõige meile teistele. Lapsena puuetega inimeste seltskonnaga harjunud, nende väärtust tundma õppinud, nendega käituda oskav inimene ei pelga tulevikus, et tema kinnisvara hind langeb sellest, et samas majas on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku kodu. Eestis lahtiste silmadega liikudes näeme, et see kindlasti nii on – seal, kus on mõni tore, peremajutust ja hubast tuge pakkuv asutus, on kohalik kogukond tavaliselt mõistev ja toetav.
Just terved inimesed vajavad, et puuetega inimesed oleks nende elu igapäevane osa – see teeb ühiskonna paremaks ja sallivamaks. See vähendab kurjust.
Meil on kurjust, millega võidelda. Ma tahan siiralt tunnustada kõiki naisteühendusi, kes juba aastaid tagasi tõstatasid perevägivalla teema ja asusid tegutsema. Tänaseks on ühiskond tervikuna, sealhulgas ka riigivõim selle valusa probleemi olemasolu tunnistanud ja aegamisi, esialgu tihti kobamisi, tegutsema asunud.
Keerulisi sotsiaalseid probleeme saabki lahendada vaid vabakonna ja avaliku võimu koostöös. Selline koostöö peab jätkuma palju ulatuslikumalt kui seni ja ärme lase ennast kohutada sellest, kui mõni asi läheb vahel pisut valesti, lahvatab avalik tüli ja tuleb hakata omavahel leppima, kuigi kõik on tahtnud parimat.
Vägivalla ohvrite abistamine ei saa piirduda vaid turvalise peatuspaiga pakkumisega ja esmase nõustamisega. Vajadusel tuleb aidata vägivalla ohvril ja tema lastel alustada uut elu, kus ohu allikas puudub. Igasuguse vägivalla ohver, sõltumata vägivalla loomusest või ohvri vanusest ja soost, peab saama uue elu. Vägivalla ohver peab saama uue elu – sellest peab kujunema meie ühiskonnas universaalne ja laialt aktsepteeritud põhimõte!
Ühiskondlike muudatuste ellukutsumine ei ole lihtne ülesanne. Ühiskonda on võrreldud suure laevaga, mille kursi muutmine nõuab aega. Aga enne pöörama asumist on vaja ka seda, et kaptenisillal olijad märkaksid kursi muutmise vajalikkust. See on teie roll, see on minu roll, see on meie kõigi roll, kes me usume, et sellised muutused on vajalikud.
Eesti naisliikumise ajaloole tagasi vaadates näeme, et naised on terve eelmise sajandi vältel teadvustanud seda tõsiasja, et Eesti riigi rooliratas on meeste käes. Minu korporatsioonikaaslased, olles pea 100 aastat tagasi asutanud naiskorporatsiooni, pidid esialgu linnas ratsapiitsaga kaitsma oma värve meeskorporantide mõnituste eest. Tähelepanu väärib siiski asjaolu, et naisharitlaste arv juba tol ajal võimaldas naiskorporatsiooni teket, näidates, et meie toonane ühiskond siiski eriti tagurlik ei olnud. Ja tuleb tõde tunnistada, et seesama võitlev naiskorporatsioon kehtestas ise oma liikmeile teatud stereotüüpseid piiranguid nagu pükste ja värvide kooskandmise keeld, lühikeste juuste keeld, pika rihmaga käekottide keeld.
Iseloomustagu need seigad asjaolu, et igasugune tasakaal saabub ikka katse ja eksituse kaudu, mitte otse ja selgelt strateegiliselt planeerituna.
Nii nagu täna, ei olnud ka sajand tagasi naistel neid rahuldavat esindatust poliitikas. Et ikka veel ei ole, sellele juhtis tähelepanu hiljuti toimunud Eestimaa Naiste Kongress. Kongress pidas lahenduseks triibuliste valimisnimekirjade kehtestamist seadusega. Paljudes riikides on selline abinõu kasutusel ja ilmselt annaks see tulemuse ka Eestis.
Aga võib-olla saaksime me kasutada ka kavalamaid meetmeid, mida samuti mõned Euroopa demokraatiad pakuvad? Näiteks Prantsusmaal vähendatakse erakondadele riiklikult makstavaid toetusi, kui nende nimekirjas on naised alaesindatud. Sundi pole – kui tahate oma nimekirja koostada meestest ja see vastab teie tõekspidamistele, siis palun, aga sel tegevusel on siis konkreetne hind. Ka see võiks anda tulemuse.
Me võime ka leppida kokku ja panna seadusesse kirja, et kui veenmine ei mõju, kui olukord teatud aja jooksul ei muutu, siis näiteks ülejärgmisteks valimisteks tulevad seadusega kehtestatud positiivse diskrimineerimise meetmed. Enne aga on aega nende meetmete rakendamine mittevajalikuks muuta, nii et neid vaja ei lähegi.
Ausalt öeldes meeldiks mulle rohkem, kui triibulised nimekirjad sünniksid erakonnasisese kokkuleppe alusel, ilma igasuguse sunnita. Erakonna kui vabatahtliku kodanikuühenduse sisedemokraatia kehtestamine seadusega ei pruugi anda jätkusuutlikku tulemust, on oht allergilisteks reaktsioonideks. Aga pall on riigikogu käes ja Vabariigi Presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää.
Täna me teame, kuivõrd raske on ühiskonda vabastada kammitsatest, mida me ise oleme enesele seadnud. Alles hiljuti esinesin ma noortele tütarlastele, meie digitüdrukutele, et julgustada neid õpingutes valima infotehnoloogia kasuks. Sellel erialal on tütarlapsi vaid veerandi jagu. Kui mõelda olukorra põhjuste üle, siis on järeldus üks – tütarlastele on kujuteldavad barjäärid sisendanud kasvukeskkond, mitte loodus. PISA testiga saavad samamoodi edukalt hakkama nii poisid kui ka tüdrukud.
Miks on naiste keskmine tunnipalk Eestis ligi kolmandiku võrra väiksem, kui meestel? Soolise palgalõhe ümber käiv vaidlus näitab, et tegeliku olukorra ja eriti selle põhjuste mõistmiseks ei piisa üksnes naiste ja meeste statistiliselt keskmise tunnipalga võrdlemisest – vaja on rohkem infot selle kohta, mis toimub ettevõtte või asutuse tasandil. Mõnikord on probleemi asukohta lihtne leida – kui ikkagi ideele naiste esindatusest nõukogus vastatakse tobeda naljaga pool nõukogu soovahetusoperatsioonile saata, siis pole siin rohkem analüüsida midagi. Mõistlik on, et naised selliselt ettevõttelt mitte midagi mitte kunagi ei telli, see on sel juhul meie parim relv.
Senine üpris läbipaistmatu palgakorraldus on aidanud peita neid olukordi, kus põhimõte – võrdse töö eest võrdne palk – ei kehti. Sellise kahtluse korral peaks naisetöötajal jätkuma julgust teha häält ja kui see ei aita, siis soolise võrdõiguslikkuse volinik appi kutsuda. Aga mina näiteks ei usu, et mul oleks 25-aastasena selleks julgust jätkunud, sest kes mind pärast enam tööle oleks julgenud võtta, eriti kui mu töö enamasti asus sektorites, kus maksis ikka meeste sõna?
Kas täna on me naised paremini kaitstud, kui nad õigust taga ajavad? Ma loodan, et on, aga kindel küll ei ole. Aga ega midagi teha pole, tuleb julgeda, tuleb suuremat ja võrdsemat palka nõuda. Küllalt tihti võib kuulda põhjendust – aga naised ise ju ei küsi suuremat palka. Hakkame küsima! Eestis napib töökäsi ja meil tasub oma töö väärtust hinnata ja lasta seda teha ka tööandjal.
Kriitiliselt tasub üle vaadata kõik takistused, mis ei lase naistel võrdväärselt meestega tööturul konkureerida. Liiga jäigad emapalga saamise reeglid on kindlasti üks põhjus, mis sunnib naisi liiga kauaks tööelust eemale jääma ja kvalifikatsiooni kaotama. Me näeme, et noorte isade valmisolek pereelu kohustusi jagada on palju suurem, kui seda eeldavad ajale jalgu jäänud õigusnormid. Need ei ole ju kivisse raiutud!
Paindlik emapalk, aga ka paindlik töö, mis ei sõltu asukohast – sellist tööd tuleb ju järjest juurde – lahendavad emade töötamisega seotud mured. On olnud päris häbiväärne, kui riigi makstav toetus väheneb sedamööda, kui ema läheb lapse kõrvalt tööle enne, kui armuline seadusandja seda ette nägi. Õnneks hakkab seegi asi Eestis paremaks minema.
Jääb veel lahendada imikuealiste laste hoiuvõimalus ja tagada anonüümsus emadele, kes julgevad seda kasutada, et nad ei peaks taluma hurjutamist, ja olemegi seal, kus unistame olla. Olen võib-olla lubamatult irooniline, aga ma pole kindel, kas see, kui ma kutsun üles pakkuma lastehoidu ka imikueas lastele, ikka leiab meie ühiskonnas mõistvat vastuvõttu. Aga sellegipoolest kutsun. Enamikus riikides on mõeldav ühitada tööd, rinnaga toitmist ja imiku hoidu sõimes. Nii võiks olla ka meil.
Lõpetuseks tahan ma tunnustada neid visioonirikkaid naisi ja nende toetajaid, kes 20 aastat tagasi otsustasid asutada Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse. See oli väga vajalik samm, et Eesti ühiskond laiemalt saaks teadlikuks soolise tasakaalu olemusest, oskaks näha ja analüüsida ühiskonna seisundit ja toimuvaid protsesse, aga ka lahendusi pakkuda. ENUT-ist on tänaseks saanud tähtis teadmuskeskus ja usaldusväärne partner Eesti vabaühenduste koostöövõrgustikus. Edu teile ja kõigile teie partneritele!
Toetust, kuid veelgi tähtsam – head eeskuju – on soolise tasakaalu vallas Eestile pakkunud Põhjamaad ja paljud rahvusvahelised organisatsioonid. Suur tänu ka teile osavõtlikkuse ja sõbrakäe ulatamise eest!
Mõtleme koos Eestile, hoiame Eestit ja teeme parema tuleviku nii meie poegadele kui tütardele! | Kaljulaid: naised võiks võrdõiguslikkust pilavaid ettevõtteid boikoteerida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabariigi Presidendi kõne Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kevadkonverentsil 28. aprillil 2017.
Sellest tõsiasjast, et ühiskond koosneb meestest ja naistest, tüdrukutest ja poistest, pole võimalik – ega minu arusaamist pidi ka kuidagi vajalik – mööda vaadata. Sooliselt tasakaalulises ühiskonnas eksisteerivad ju loomulikult koos mees- ja naissugu, kuid võrdsetena ja ilma vastandumiseta.
Sooliselt tasakaalus ühiskonnas ei ela sugugi kesksoolised inimesed, nagu vahel püütakse väita, et naeruvääristada püüdlemist soolise tasakaalu poole. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks. See loob aluse ühiskonna kui terviku elujõuks ja edenemiseks ja sellest võidavad kõik.
Eesti põhiseadus kaitseb kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja keelab soolise diskrimineerimise. Nii on see kirjasõnas, kuid elu ise pakub ikka veel vahel teistsugust pilti. Täna tuleb meil tõdeda, et nii mitmeski eluvaldkonnas on tasakaaluosuti pigem punases piirkonnas, andes märku meie ühiselu häirivatest hälvetest.
Kas tegu on otsese diskrimineerimisega või muude põhjustega (näiteks mõistmatusega või lihtsalt probleemi olemuse alahindamisega), seda on iga juhtumi korral vaja eraldi välja selgitada. Mõnes valdkonnas on osuti ka punasest jõuliselt lahti rebitud, kui on leidunud juhte, kes seavad soolise tasakaalu endale südameasjaks. Rõõm on näha Tapa kasarmus tüdrukuid aega teenimas ja kuulda kaitseväe juhtkonda arutamas, milliseid vormikomplekti osi tuleks tüdrukute tarbeks sobivamaks kohaldada.
Meil on valdkondi, kus sooline positiivne diskrimineerimine kuluks ära ka meessoo kontekstis. Eestis on meeste oodatav keskmine eluiga 9 aastat lühem kui naistel – kas see peab nii olema? Ilmselgelt ei pea, kuid ühiskondlikud hoiakud, meie komberuum, ei ole piisavalt tõrjuvad poisslaste riskikäitumise, meeste normeerimata tööaja ja nende arstipelguse suhtes. Mehed ei nuta! Nad lihtsalt surevad kangelaslikult nagu mehed, vaikides, otsimata hõlpu ja abi.
Muretsema paneb ka poiste väljalangemine koolist ja riskikäitumisele kaldumine, mis mitmekordselt ületab tütarlaste oma. Sooteadlik kool, mis näeb poiste ja tüdrukute erinevust ning loobub sooliste stereotüüpide taasloomisest, peab pakkuma siin lahenduse.
Mida arvata olukorrast, kus 21. sajandil tuleb laps naistepäeval lasteaiast koju värskete päevakohaste teadmistega meeste- ja naistetöödest? Kergelt pillatud lause „tüdrukuid on lihtsam kasvatada“ võib liiga teha igas kodus sirguvatele meeshingedele. Tüdrukud ei peaks jalgpalli mängima või tõstesporti harrastama (väited, millele vast suur osa inimesi ikka veel alla kirjutaks) – kõik need toodavad ühiskonda, kus inimese valikuvõimalused liigselt sõltuvad tema soost.
Roosa seelik muide ei sega kangi sikutamast või maratoni jooksmast, kui tahtmist on. Seelikut kandes maratone jooksmas olen näinud raudselt rohkem mehi kui naisi, nii rahvuslikku statement ’i tegevaid šotlasi kui ka ekstsentrikutest prantslasi, luksemburglasi, sakslasi. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas saab traditsioonilisi piire vabalt ületades igasugu toredat lusti, mis tasakaalustamata ühiskonnas vaid võõristust tekitab. Seegi võib meid innustada seda tasakaalu otsima ja selle vajalikkust selgitama.
Tahan rääkida ka riskilastest, kes ei ole ainult oma kodu probleem, kuigi ta võib, aga ei pruugi olla oma kodu peegel. Suur hulk väljalangejaid ei langeks koolist välja, kui meil oleks rohkem mõistmist erisuguste suhtes. See puudutab nii sugu, iseloomu kui ka tõsisemaid muresid. Kui tahame tulevikus paremat põlve oma lastele, siis tuleb meil pilku teritada eelkõige nende olude suhtes, mis mõjutavad meie lapsi ja lapselapsi.
Kui meil oleks võimalikult palju teistsuguseid lapsi kaasatud õppesse tavaklassides, kui meil oleks palju rohkem selliseid lasteaedu, mis pakuvad teenust ka puuetega (sealjuures vaimse puudega) lastele, siis kasvaks meie uus põlv peale teadmisega, et inimesed võivad olla väga erinevad, inimeste spekter on oluliselt laiem kui standardlaps ja -inimene.
See teeks teene sugugi mitte ainult puuetega inimestele, vaid eelkõige meile teistele. Lapsena puuetega inimeste seltskonnaga harjunud, nende väärtust tundma õppinud, nendega käituda oskav inimene ei pelga tulevikus, et tema kinnisvara hind langeb sellest, et samas majas on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku kodu. Eestis lahtiste silmadega liikudes näeme, et see kindlasti nii on – seal, kus on mõni tore, peremajutust ja hubast tuge pakkuv asutus, on kohalik kogukond tavaliselt mõistev ja toetav.
Just terved inimesed vajavad, et puuetega inimesed oleks nende elu igapäevane osa – see teeb ühiskonna paremaks ja sallivamaks. See vähendab kurjust.
Meil on kurjust, millega võidelda. Ma tahan siiralt tunnustada kõiki naisteühendusi, kes juba aastaid tagasi tõstatasid perevägivalla teema ja asusid tegutsema. Tänaseks on ühiskond tervikuna, sealhulgas ka riigivõim selle valusa probleemi olemasolu tunnistanud ja aegamisi, esialgu tihti kobamisi, tegutsema asunud.
Keerulisi sotsiaalseid probleeme saabki lahendada vaid vabakonna ja avaliku võimu koostöös. Selline koostöö peab jätkuma palju ulatuslikumalt kui seni ja ärme lase ennast kohutada sellest, kui mõni asi läheb vahel pisut valesti, lahvatab avalik tüli ja tuleb hakata omavahel leppima, kuigi kõik on tahtnud parimat.
Vägivalla ohvrite abistamine ei saa piirduda vaid turvalise peatuspaiga pakkumisega ja esmase nõustamisega. Vajadusel tuleb aidata vägivalla ohvril ja tema lastel alustada uut elu, kus ohu allikas puudub. Igasuguse vägivalla ohver, sõltumata vägivalla loomusest või ohvri vanusest ja soost, peab saama uue elu. Vägivalla ohver peab saama uue elu – sellest peab kujunema meie ühiskonnas universaalne ja laialt aktsepteeritud põhimõte!
Ühiskondlike muudatuste ellukutsumine ei ole lihtne ülesanne. Ühiskonda on võrreldud suure laevaga, mille kursi muutmine nõuab aega. Aga enne pöörama asumist on vaja ka seda, et kaptenisillal olijad märkaksid kursi muutmise vajalikkust. See on teie roll, see on minu roll, see on meie kõigi roll, kes me usume, et sellised muutused on vajalikud.
Eesti naisliikumise ajaloole tagasi vaadates näeme, et naised on terve eelmise sajandi vältel teadvustanud seda tõsiasja, et Eesti riigi rooliratas on meeste käes. Minu korporatsioonikaaslased, olles pea 100 aastat tagasi asutanud naiskorporatsiooni, pidid esialgu linnas ratsapiitsaga kaitsma oma värve meeskorporantide mõnituste eest. Tähelepanu väärib siiski asjaolu, et naisharitlaste arv juba tol ajal võimaldas naiskorporatsiooni teket, näidates, et meie toonane ühiskond siiski eriti tagurlik ei olnud. Ja tuleb tõde tunnistada, et seesama võitlev naiskorporatsioon kehtestas ise oma liikmeile teatud stereotüüpseid piiranguid nagu pükste ja värvide kooskandmise keeld, lühikeste juuste keeld, pika rihmaga käekottide keeld.
Iseloomustagu need seigad asjaolu, et igasugune tasakaal saabub ikka katse ja eksituse kaudu, mitte otse ja selgelt strateegiliselt planeerituna.
Nii nagu täna, ei olnud ka sajand tagasi naistel neid rahuldavat esindatust poliitikas. Et ikka veel ei ole, sellele juhtis tähelepanu hiljuti toimunud Eestimaa Naiste Kongress. Kongress pidas lahenduseks triibuliste valimisnimekirjade kehtestamist seadusega. Paljudes riikides on selline abinõu kasutusel ja ilmselt annaks see tulemuse ka Eestis.
Aga võib-olla saaksime me kasutada ka kavalamaid meetmeid, mida samuti mõned Euroopa demokraatiad pakuvad? Näiteks Prantsusmaal vähendatakse erakondadele riiklikult makstavaid toetusi, kui nende nimekirjas on naised alaesindatud. Sundi pole – kui tahate oma nimekirja koostada meestest ja see vastab teie tõekspidamistele, siis palun, aga sel tegevusel on siis konkreetne hind. Ka see võiks anda tulemuse.
Me võime ka leppida kokku ja panna seadusesse kirja, et kui veenmine ei mõju, kui olukord teatud aja jooksul ei muutu, siis näiteks ülejärgmisteks valimisteks tulevad seadusega kehtestatud positiivse diskrimineerimise meetmed. Enne aga on aega nende meetmete rakendamine mittevajalikuks muuta, nii et neid vaja ei lähegi.
Ausalt öeldes meeldiks mulle rohkem, kui triibulised nimekirjad sünniksid erakonnasisese kokkuleppe alusel, ilma igasuguse sunnita. Erakonna kui vabatahtliku kodanikuühenduse sisedemokraatia kehtestamine seadusega ei pruugi anda jätkusuutlikku tulemust, on oht allergilisteks reaktsioonideks. Aga pall on riigikogu käes ja Vabariigi Presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää.
Täna me teame, kuivõrd raske on ühiskonda vabastada kammitsatest, mida me ise oleme enesele seadnud. Alles hiljuti esinesin ma noortele tütarlastele, meie digitüdrukutele, et julgustada neid õpingutes valima infotehnoloogia kasuks. Sellel erialal on tütarlapsi vaid veerandi jagu. Kui mõelda olukorra põhjuste üle, siis on järeldus üks – tütarlastele on kujuteldavad barjäärid sisendanud kasvukeskkond, mitte loodus. PISA testiga saavad samamoodi edukalt hakkama nii poisid kui ka tüdrukud.
Miks on naiste keskmine tunnipalk Eestis ligi kolmandiku võrra väiksem, kui meestel? Soolise palgalõhe ümber käiv vaidlus näitab, et tegeliku olukorra ja eriti selle põhjuste mõistmiseks ei piisa üksnes naiste ja meeste statistiliselt keskmise tunnipalga võrdlemisest – vaja on rohkem infot selle kohta, mis toimub ettevõtte või asutuse tasandil. Mõnikord on probleemi asukohta lihtne leida – kui ikkagi ideele naiste esindatusest nõukogus vastatakse tobeda naljaga pool nõukogu soovahetusoperatsioonile saata, siis pole siin rohkem analüüsida midagi. Mõistlik on, et naised selliselt ettevõttelt mitte midagi mitte kunagi ei telli, see on sel juhul meie parim relv.
Senine üpris läbipaistmatu palgakorraldus on aidanud peita neid olukordi, kus põhimõte – võrdse töö eest võrdne palk – ei kehti. Sellise kahtluse korral peaks naisetöötajal jätkuma julgust teha häält ja kui see ei aita, siis soolise võrdõiguslikkuse volinik appi kutsuda. Aga mina näiteks ei usu, et mul oleks 25-aastasena selleks julgust jätkunud, sest kes mind pärast enam tööle oleks julgenud võtta, eriti kui mu töö enamasti asus sektorites, kus maksis ikka meeste sõna?
Kas täna on me naised paremini kaitstud, kui nad õigust taga ajavad? Ma loodan, et on, aga kindel küll ei ole. Aga ega midagi teha pole, tuleb julgeda, tuleb suuremat ja võrdsemat palka nõuda. Küllalt tihti võib kuulda põhjendust – aga naised ise ju ei küsi suuremat palka. Hakkame küsima! Eestis napib töökäsi ja meil tasub oma töö väärtust hinnata ja lasta seda teha ka tööandjal.
Kriitiliselt tasub üle vaadata kõik takistused, mis ei lase naistel võrdväärselt meestega tööturul konkureerida. Liiga jäigad emapalga saamise reeglid on kindlasti üks põhjus, mis sunnib naisi liiga kauaks tööelust eemale jääma ja kvalifikatsiooni kaotama. Me näeme, et noorte isade valmisolek pereelu kohustusi jagada on palju suurem, kui seda eeldavad ajale jalgu jäänud õigusnormid. Need ei ole ju kivisse raiutud!
Paindlik emapalk, aga ka paindlik töö, mis ei sõltu asukohast – sellist tööd tuleb ju järjest juurde – lahendavad emade töötamisega seotud mured. On olnud päris häbiväärne, kui riigi makstav toetus väheneb sedamööda, kui ema läheb lapse kõrvalt tööle enne, kui armuline seadusandja seda ette nägi. Õnneks hakkab seegi asi Eestis paremaks minema.
Jääb veel lahendada imikuealiste laste hoiuvõimalus ja tagada anonüümsus emadele, kes julgevad seda kasutada, et nad ei peaks taluma hurjutamist, ja olemegi seal, kus unistame olla. Olen võib-olla lubamatult irooniline, aga ma pole kindel, kas see, kui ma kutsun üles pakkuma lastehoidu ka imikueas lastele, ikka leiab meie ühiskonnas mõistvat vastuvõttu. Aga sellegipoolest kutsun. Enamikus riikides on mõeldav ühitada tööd, rinnaga toitmist ja imiku hoidu sõimes. Nii võiks olla ka meil.
Lõpetuseks tahan ma tunnustada neid visioonirikkaid naisi ja nende toetajaid, kes 20 aastat tagasi otsustasid asutada Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse. See oli väga vajalik samm, et Eesti ühiskond laiemalt saaks teadlikuks soolise tasakaalu olemusest, oskaks näha ja analüüsida ühiskonna seisundit ja toimuvaid protsesse, aga ka lahendusi pakkuda. ENUT-ist on tänaseks saanud tähtis teadmuskeskus ja usaldusväärne partner Eesti vabaühenduste koostöövõrgustikus. Edu teile ja kõigile teie partneritele!
Toetust, kuid veelgi tähtsam – head eeskuju – on soolise tasakaalu vallas Eestile pakkunud Põhjamaad ja paljud rahvusvahelised organisatsioonid. Suur tänu ka teile osavõtlikkuse ja sõbrakäe ulatamise eest!
Mõtleme koos Eestile, hoiame Eestit ja teeme parema tuleviku nii meie poegadele kui tütardele!
### Response:
Kaljulaid: naised võiks võrdõiguslikkust pilavaid ettevõtteid boikoteerida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Riigimaanteede remont neelab nelja aastaga kokku 535 miljonit eurot ning 205 miljonit eurot läheb Rail Balticu arendusse, selgub eelarvestrateegiast.
Tervisekeskuste kaasajastamiseks investeerib valitsus 69 miljonit eurot, Tallinna ringtee ehituse teiseks etapiks kulub 42 miljonit eurot, 35 miljonit läheb erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks ning 29 miljonit eurot investeeringuid suunatakse haiglavõrku. | Graafik: riigi suuremad investeeringud tuleval neljal aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Riigimaanteede remont neelab nelja aastaga kokku 535 miljonit eurot ning 205 miljonit eurot läheb Rail Balticu arendusse, selgub eelarvestrateegiast.
Tervisekeskuste kaasajastamiseks investeerib valitsus 69 miljonit eurot, Tallinna ringtee ehituse teiseks etapiks kulub 42 miljonit eurot, 35 miljonit läheb erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks ning 29 miljonit eurot investeeringuid suunatakse haiglavõrku.
### Response:
Graafik: riigi suuremad investeeringud tuleval neljal aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsuse talle eriteenete eest kodakondsus anda tegi varem neljapäeval Läti seim, vahendas Läti rahvusringhääling.
Barõšnikovile anti Läti pass ja riigilipp üle pidulikul tseremoonial, kus ta astus üles ka lätikeelse sõnavõtuga.
Balletitantsija rääkis pikemalt ka oma Lätit puudutavatest mälestustest.
"Kui Läti valitsuselt tuli ettepanek võtta vastu kodakondsus eriteenete eest, mõtlesin ma, milline kogemus see küll oleks - naasta oma lapsepõlve, mitte enam kui väljamaalane, vaid keegi, kes siia kuulub - külastada oma ema hauda ja anda au neile, keda ma armastasin," selgitas Barõšnikov.
"Ma ei ole kunagi midagi unustanud," rõhutas ta ja luges siis vene keeles ette ühe Joseph Brodsky (sündinud Jossif Brodskina - Toim.) luuletuse, mis on ka Barõšnikovi värske lavastuse teemaks.
Barõsnikov sündis 1948. aastal Riias vene perekonnas. 1974. aastal, juba tuntud balletitantsijana Kanadas turneel olles ta põgenes ning palus sealsetelt võimudelt varjupaika. Alates 1986. aastast on ta olnud Ameerika Ühendriikide kodanik.
Lätis on nüüdsest lubatud ka topeltkodakondsus, kui inimene on mõne teise NATO liikmesriigi kodanik.
Barõšnikov kirjutas eelmise aasta detsembris ka parlamendile kirja, milles väljendas oma sooja suhtumist Lätisse ning kinnitas, et suhtuks Läti kodanikuks olemisse väga tõsiselt, kui talle seda pakutakse. | Video: Barõšnikov sai Läti passi ning pidas lätikeelse kõne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsuse talle eriteenete eest kodakondsus anda tegi varem neljapäeval Läti seim, vahendas Läti rahvusringhääling.
Barõšnikovile anti Läti pass ja riigilipp üle pidulikul tseremoonial, kus ta astus üles ka lätikeelse sõnavõtuga.
Balletitantsija rääkis pikemalt ka oma Lätit puudutavatest mälestustest.
"Kui Läti valitsuselt tuli ettepanek võtta vastu kodakondsus eriteenete eest, mõtlesin ma, milline kogemus see küll oleks - naasta oma lapsepõlve, mitte enam kui väljamaalane, vaid keegi, kes siia kuulub - külastada oma ema hauda ja anda au neile, keda ma armastasin," selgitas Barõšnikov.
"Ma ei ole kunagi midagi unustanud," rõhutas ta ja luges siis vene keeles ette ühe Joseph Brodsky (sündinud Jossif Brodskina - Toim.) luuletuse, mis on ka Barõšnikovi värske lavastuse teemaks.
Barõsnikov sündis 1948. aastal Riias vene perekonnas. 1974. aastal, juba tuntud balletitantsijana Kanadas turneel olles ta põgenes ning palus sealsetelt võimudelt varjupaika. Alates 1986. aastast on ta olnud Ameerika Ühendriikide kodanik.
Lätis on nüüdsest lubatud ka topeltkodakondsus, kui inimene on mõne teise NATO liikmesriigi kodanik.
Barõšnikov kirjutas eelmise aasta detsembris ka parlamendile kirja, milles väljendas oma sooja suhtumist Lätisse ning kinnitas, et suhtuks Läti kodanikuks olemisse väga tõsiselt, kui talle seda pakutakse.
### Response:
Video: Barõšnikov sai Läti passi ning pidas lätikeelse kõne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem ei ole Eestis uuritud nii suurt keskaegset lahingutegevuse järel hukkunute ühishauda. Hauas oli nelja mehe, ühe naise ja ühe nooruki säilmed, mis annavad edasi olulist teavet nii tolleaaegsetest relvadest kui ka lahingute brutaalsusest, teatab piiskopilinnus.
Kohale tulnud TÜ arheoloogiakabineti luu-uurija Martin Malve sõnul on tegemist kesk-ja varauusaegse kalmistuga, enamik surnukehasid on paigutatud korrapäraselt.
Kui esimesed leitud luustikud kuulusid nähtavalt sõjas tapetud inimestele, siis nüüd ei ole olnud enam sõjahaavu näha. Leidude hulgas on mõned sõled ja sõrmused. Enamik leitud säilmeid on üksikhaudades, lisaks on ka kolm ühishauda.
Inimesi on alale maetud mitmes kihis. Väljakaevamised Vastseliina linnuses jätkuvad ka mai esimesel nädalal ning uusi leide tuleb maapõuest järjest juurde. Säilmed viiakse uurimisele Tartu Ülikooli ning sügisel on oodata uurijatelt rohkem infot maetud inimeste eluolu kohta.
Väljakaevamiste lõppedes jätkuvad eeltööd palverändurite maja ehituseks ning eeldatavalt valmib palverändurite maja aasta lõpuks. Palverändurite maja on üks osa arendusprojektist "Novum Castrum – keskaja teemapark". Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. | Vastseliina piiskopilinnuse väljakaevamistel on leitud üle 40 luustiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem ei ole Eestis uuritud nii suurt keskaegset lahingutegevuse järel hukkunute ühishauda. Hauas oli nelja mehe, ühe naise ja ühe nooruki säilmed, mis annavad edasi olulist teavet nii tolleaaegsetest relvadest kui ka lahingute brutaalsusest, teatab piiskopilinnus.
Kohale tulnud TÜ arheoloogiakabineti luu-uurija Martin Malve sõnul on tegemist kesk-ja varauusaegse kalmistuga, enamik surnukehasid on paigutatud korrapäraselt.
Kui esimesed leitud luustikud kuulusid nähtavalt sõjas tapetud inimestele, siis nüüd ei ole olnud enam sõjahaavu näha. Leidude hulgas on mõned sõled ja sõrmused. Enamik leitud säilmeid on üksikhaudades, lisaks on ka kolm ühishauda.
Inimesi on alale maetud mitmes kihis. Väljakaevamised Vastseliina linnuses jätkuvad ka mai esimesel nädalal ning uusi leide tuleb maapõuest järjest juurde. Säilmed viiakse uurimisele Tartu Ülikooli ning sügisel on oodata uurijatelt rohkem infot maetud inimeste eluolu kohta.
Väljakaevamiste lõppedes jätkuvad eeltööd palverändurite maja ehituseks ning eeldatavalt valmib palverändurite maja aasta lõpuks. Palverändurite maja on üks osa arendusprojektist "Novum Castrum – keskaja teemapark". Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
### Response:
Vastseliina piiskopilinnuse väljakaevamistel on leitud üle 40 luustiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26.-30. augustini toimuvad võistlused peetakse Lõuna-Pariisis asuval 20 000 inimest mahutaval Charlety staadionil, mis on igapäevaselt koduks Paris FC ning PSG naiste jalgpalliklubidele.
Prantsusmaa on kergejõustiku EM-i korraldanud vaid ühel korral, kui 1938. aastal toimusid võistlused Colombes’is. Toona osales EM-il 272 meest 23 riigist, naistele toimusid Viinis eraldi võistlused. 2020. aastal on Pariisi oodatud 1500 sportlast 51 riigist. | 2020. aasta kergejõustiku EM toimub Pariisis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26.-30. augustini toimuvad võistlused peetakse Lõuna-Pariisis asuval 20 000 inimest mahutaval Charlety staadionil, mis on igapäevaselt koduks Paris FC ning PSG naiste jalgpalliklubidele.
Prantsusmaa on kergejõustiku EM-i korraldanud vaid ühel korral, kui 1938. aastal toimusid võistlused Colombes’is. Toona osales EM-il 272 meest 23 riigist, naistele toimusid Viinis eraldi võistlused. 2020. aastal on Pariisi oodatud 1500 sportlast 51 riigist.
### Response:
2020. aasta kergejõustiku EM toimub Pariisis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti kuulumist EL-i peab heaks asjaks 45 protsenti küsitletustest, kolm protsendipunkti vähem kui aasta eest. EL-is tervikuna peab liitu kuulumist heaks asjaks 57 protsenti küsitletutest.
Leedus on see näitaja 65 protsenti, Eestis 67 protsenti.
Vastupidisel arvamusel on Lätis 10 protsenti elanikke nagu ka mullu. EL-i elanikest 14 protsenti ei taha, et nende riik sellesse liitu kuuluks.
Läti elanikest 44 protsenti ei pea EL-i kuulumist ei heaks ega halvaks asjaks. Seda on kolm protsendipunkti rohkem kui 2016. aastal. EL-is on see näitaja 25 protsenti. | Uuring: Läti kuulumist EL-i peavad heaks vähem kui pooled lätlastest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti kuulumist EL-i peab heaks asjaks 45 protsenti küsitletustest, kolm protsendipunkti vähem kui aasta eest. EL-is tervikuna peab liitu kuulumist heaks asjaks 57 protsenti küsitletutest.
Leedus on see näitaja 65 protsenti, Eestis 67 protsenti.
Vastupidisel arvamusel on Lätis 10 protsenti elanikke nagu ka mullu. EL-i elanikest 14 protsenti ei taha, et nende riik sellesse liitu kuuluks.
Läti elanikest 44 protsenti ei pea EL-i kuulumist ei heaks ega halvaks asjaks. Seda on kolm protsendipunkti rohkem kui 2016. aastal. EL-is on see näitaja 25 protsenti.
### Response:
Uuring: Läti kuulumist EL-i peavad heaks vähem kui pooled lätlastest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Steponavičiust küsitleti eile kahtlusalusena," ütles STT pressiesindaja Renata Endružytė.
"Meid on teavitatud Steponavičiusele ametlikult esitatud kahtlustusest," ütles erakonna esindaja BNS-ile.
Erakond ärgitas saadikut lahkuma parteist, seimist
Partei peasekretär Renaldas Vaisbrodase sõnul otsustas erakonna juhatus neljapäeval, et parteiliige, kellele on ametlikult esitatud kriminaalkahtlustus, peaks viivitamatult lahkuma erakonnast ning astuma tagasi mis tahes poliitilisest ametikohast.
"Tema on ainus isik, kellele on esitatud kahtlustus. Ta on peatanud oma liikmesuse. Steponavičiust teavitati erakonna otsusest, ootame tema vastust," lisas Vaisbrodas.
Erijuurdlusteenistus (STT) kinnitas BNS-ile, et Steponavičiust kuulati neljapäeval üle kui kahtlusalust.
Möödunud nädalal võttis parlament prokuratuuri taotluse alusel Steponavičiuselt saadikupuutumatuse.
Prokuratuur kahtlustab, et Steponavičius ning kontserni MG Baltic asepresident Raimundas Kurlianskis leppisid kokku erakonna seadusvastases rahastamises ja diskrediteerisid parlamendi võimu ning saadiku nime, kui Steponavičius väidetavalt langetas hääletamisel otsuseid kontserni huvidest lähtudes.
Steponavičiuse sõnul arutas ta Kurlianskisega ainult kodanikualgatuste toetamist, mitte parlamendihääletusi.
Steponavičius lahkub erakonnast, kuid jätab alles seimimandaadi
Steponavičius teatas hiljem, et lahkub erakonnast Leedu Liberaalne Liikumine, kuid jätab alles seimiliikme mandaadi.
"Ma informeerisin parteisekretäri erakonnast ja seimifraktsiooni juhti saadikurühmast lahkumise otsusest," ütles Steponavičius reedel.
Steponavičiuse sõnul soovib ta aidata kaasa juurdluse tõrgeteta läbiviimisele ega varja end saadikupuutumatuse taha, kuid jätab seimimandaadi alles.
Saadik rõhutas, et ei tunnista end korruptsioonis süüdi. | Leedu seimi liige Steponavičius sai korruptsioonikahtlustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Steponavičiust küsitleti eile kahtlusalusena," ütles STT pressiesindaja Renata Endružytė.
"Meid on teavitatud Steponavičiusele ametlikult esitatud kahtlustusest," ütles erakonna esindaja BNS-ile.
Erakond ärgitas saadikut lahkuma parteist, seimist
Partei peasekretär Renaldas Vaisbrodase sõnul otsustas erakonna juhatus neljapäeval, et parteiliige, kellele on ametlikult esitatud kriminaalkahtlustus, peaks viivitamatult lahkuma erakonnast ning astuma tagasi mis tahes poliitilisest ametikohast.
"Tema on ainus isik, kellele on esitatud kahtlustus. Ta on peatanud oma liikmesuse. Steponavičiust teavitati erakonna otsusest, ootame tema vastust," lisas Vaisbrodas.
Erijuurdlusteenistus (STT) kinnitas BNS-ile, et Steponavičiust kuulati neljapäeval üle kui kahtlusalust.
Möödunud nädalal võttis parlament prokuratuuri taotluse alusel Steponavičiuselt saadikupuutumatuse.
Prokuratuur kahtlustab, et Steponavičius ning kontserni MG Baltic asepresident Raimundas Kurlianskis leppisid kokku erakonna seadusvastases rahastamises ja diskrediteerisid parlamendi võimu ning saadiku nime, kui Steponavičius väidetavalt langetas hääletamisel otsuseid kontserni huvidest lähtudes.
Steponavičiuse sõnul arutas ta Kurlianskisega ainult kodanikualgatuste toetamist, mitte parlamendihääletusi.
Steponavičius lahkub erakonnast, kuid jätab alles seimimandaadi
Steponavičius teatas hiljem, et lahkub erakonnast Leedu Liberaalne Liikumine, kuid jätab alles seimiliikme mandaadi.
"Ma informeerisin parteisekretäri erakonnast ja seimifraktsiooni juhti saadikurühmast lahkumise otsusest," ütles Steponavičius reedel.
Steponavičiuse sõnul soovib ta aidata kaasa juurdluse tõrgeteta läbiviimisele ega varja end saadikupuutumatuse taha, kuid jätab seimimandaadi alles.
Saadik rõhutas, et ei tunnista end korruptsioonis süüdi.
### Response:
Leedu seimi liige Steponavičius sai korruptsioonikahtlustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bottas kaotas Räikkönenile 0,045 sekundit, kolmanda aja sõitis välja Bottase britist meeskonnakaaslane Lewis Hamilton (+0,607 sekundit).
Teised mehed kaotasid soomlastele juba enam kui sekundi, Max Verstappen (Red Bull) oli Räikkönenist aeglasem 1,100 sekundit, Sebastian Vettel (Ferrari) 1,156 sekundit ning Daniel Ricciardo (Red Bull) 1,216 sekundit.
Venemaa GP-etapi teine vabatreening algab täna Eesti aja järgi kell 15, kolmas homme kell 12 ning kvalifikatsioonisõit homme kell 15.
PROVISIONAL CLASSIFICATION
Ice Man on top in sunny Sochi ????
P1 and P2 for Finland ???? #RussianGP #FP1 pic.twitter.com/48Y373zV1p
— Formula 1 (@F1) April 28, 2017 | Soomlased domineerisid Venemaal esimest vabatreeningut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bottas kaotas Räikkönenile 0,045 sekundit, kolmanda aja sõitis välja Bottase britist meeskonnakaaslane Lewis Hamilton (+0,607 sekundit).
Teised mehed kaotasid soomlastele juba enam kui sekundi, Max Verstappen (Red Bull) oli Räikkönenist aeglasem 1,100 sekundit, Sebastian Vettel (Ferrari) 1,156 sekundit ning Daniel Ricciardo (Red Bull) 1,216 sekundit.
Venemaa GP-etapi teine vabatreening algab täna Eesti aja järgi kell 15, kolmas homme kell 12 ning kvalifikatsioonisõit homme kell 15.
PROVISIONAL CLASSIFICATION
Ice Man on top in sunny Sochi ????
P1 and P2 for Finland ???? #RussianGP #FP1 pic.twitter.com/48Y373zV1p
— Formula 1 (@F1) April 28, 2017
### Response:
Soomlased domineerisid Venemaal esimest vabatreeningut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hawaii Express Gran Fondo Estonia Tartu-Viljandi rattasõit tähistab suurt ühist rattasõitu, kus eesmärgiks pole võistlemine.
"Kevad pole rattaspordi huvilisi soosinud, mistõttu on sõit Tartust läbi Otepää ja Tõrva Viljandisse sellel aastal paljudele harrastajatele väga tõsine ettevõtmine," kommenteeris peakorraldaja Ain-Alar Juhanson. "Sõidu lõpus saab igaüks enda jõuvarud proovile panna veel Viljandis Kõrgemäe tõusul, kus on ajavõtuga kiirenduslõik ning pealtvaatajatel on võimalus osalejaid ergutama tulla."
Registreeritud osalejatele on tagatud rattaraja turvamine, teenindus ja toitlustus. Rada läbitakse erinevates tempogruppides, mida juhendavad kogenud ratturid.
Triatloniklubi TriSmile korraldusel toimuva rattasõidu eesmärk on aidata kaasa, et kõik osalejad saaksid korraliku koormuse ja sportliku päeva. "Kevadine Tartu-Viljandi ning 20. augustil toimuv Tallinn-Tartu Hawaii Express Gran Fondo on toredad teetähised suvise hooaja eel ja lõpetuseks kõigile, kes soovivad nautida rattasõitu ja sportlikku seltskonda," ütles Juhanson.
Rattasõidu ühine start on 30. aprillil kell 9 Tartu kaubamaja kõrval Küüni tänaval ning esimesi rattureid oodatakse Viljandis Kõrgemäe tõusul umbes kell 13.45. Lõpetamine on Viljandi Kesklinna kooli juures.
Rattasõidust osavõtjate osalustasudest tehakse ühisannetus koostöös TÜ Kliinikumi Lastefondiga, et aidata 10-aastast Jürgenit ja tema peret. Jürgen sattus 2016. aasta suvel uppumisõnnetusse ja sai raske peaaju kahjustuse. Annetus läheb Jürgeni taastusravi toetamiseks. | Tartust Viljandisse sõitvad 200 ratturit toetavad abivajajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hawaii Express Gran Fondo Estonia Tartu-Viljandi rattasõit tähistab suurt ühist rattasõitu, kus eesmärgiks pole võistlemine.
"Kevad pole rattaspordi huvilisi soosinud, mistõttu on sõit Tartust läbi Otepää ja Tõrva Viljandisse sellel aastal paljudele harrastajatele väga tõsine ettevõtmine," kommenteeris peakorraldaja Ain-Alar Juhanson. "Sõidu lõpus saab igaüks enda jõuvarud proovile panna veel Viljandis Kõrgemäe tõusul, kus on ajavõtuga kiirenduslõik ning pealtvaatajatel on võimalus osalejaid ergutama tulla."
Registreeritud osalejatele on tagatud rattaraja turvamine, teenindus ja toitlustus. Rada läbitakse erinevates tempogruppides, mida juhendavad kogenud ratturid.
Triatloniklubi TriSmile korraldusel toimuva rattasõidu eesmärk on aidata kaasa, et kõik osalejad saaksid korraliku koormuse ja sportliku päeva. "Kevadine Tartu-Viljandi ning 20. augustil toimuv Tallinn-Tartu Hawaii Express Gran Fondo on toredad teetähised suvise hooaja eel ja lõpetuseks kõigile, kes soovivad nautida rattasõitu ja sportlikku seltskonda," ütles Juhanson.
Rattasõidu ühine start on 30. aprillil kell 9 Tartu kaubamaja kõrval Küüni tänaval ning esimesi rattureid oodatakse Viljandis Kõrgemäe tõusul umbes kell 13.45. Lõpetamine on Viljandi Kesklinna kooli juures.
Rattasõidust osavõtjate osalustasudest tehakse ühisannetus koostöös TÜ Kliinikumi Lastefondiga, et aidata 10-aastast Jürgenit ja tema peret. Jürgen sattus 2016. aasta suvel uppumisõnnetusse ja sai raske peaaju kahjustuse. Annetus läheb Jürgeni taastusravi toetamiseks.
### Response:
Tartust Viljandisse sõitvad 200 ratturit toetavad abivajajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joaquin Correa viis kodumeeskonna neli minutit pärast teise poolaja algust juhtima, veel neli minutit hiljem viigistas Iago Aspas penaltipunktilt mänguseisu. 56. minutil pidi teise kollase kaardi tõttu väljakult lahkuma Vigo pallur Pablo Hernandez, kuid Sevilla pidi võiduväravat ootama 79. minutini, mil oli täpne Wissam Ben Yedder.
Teistes neljapäevastes kohtumistes oli Bilbao Athletic Aritz Adurize ning Iker Muniaini väravatest 2:1 üle Betisist ning Alaves ja Eibar leppisid väravateta viiki.
Sevilla võit ning Madridi Atletico teisipäevane kaotus Villarrealile tähendab, et nii Madridi klubil kui Sevillal on nüüd tabelis 68 punkti. Kolmandal kohal olev Atletico edestab Sevillat aga omavaheliste mängude arvestuses. Pealinna klubi ootavad ees mängud Bilbaoga, Eibariga, Las Palmasega ning Betisiga, Sevilla mängib Osasuna, Real Sociedadi, Malaga ning Madridi Reali vastu. | Raske võidu saanud Sevilla jõudis Atleticole kannule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joaquin Correa viis kodumeeskonna neli minutit pärast teise poolaja algust juhtima, veel neli minutit hiljem viigistas Iago Aspas penaltipunktilt mänguseisu. 56. minutil pidi teise kollase kaardi tõttu väljakult lahkuma Vigo pallur Pablo Hernandez, kuid Sevilla pidi võiduväravat ootama 79. minutini, mil oli täpne Wissam Ben Yedder.
Teistes neljapäevastes kohtumistes oli Bilbao Athletic Aritz Adurize ning Iker Muniaini väravatest 2:1 üle Betisist ning Alaves ja Eibar leppisid väravateta viiki.
Sevilla võit ning Madridi Atletico teisipäevane kaotus Villarrealile tähendab, et nii Madridi klubil kui Sevillal on nüüd tabelis 68 punkti. Kolmandal kohal olev Atletico edestab Sevillat aga omavaheliste mängude arvestuses. Pealinna klubi ootavad ees mängud Bilbaoga, Eibariga, Las Palmasega ning Betisiga, Sevilla mängib Osasuna, Real Sociedadi, Malaga ning Madridi Reali vastu.
### Response:
Raske võidu saanud Sevilla jõudis Atleticole kannule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 15. juunist, mil EL-is kaovad rändlustasud, peavad kõik telekomiettevõtted pakkuma klientidele võimalust liituda uute, rändlustasuvabade pakettidega. Telia avalikustas oma uued, rändlustasuvabad paketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele2 teevad seda aga alles paari nädala jooksul.
Enne seda taotlevad mõlemad TJA-lt jätkusuutlikkuse mehhanismi kasutusele võtmist, mis tähendab seda, et kuna 80 protsenti eestlasi nii sageli välismaal ei käi, et nad uutest pakettidest kasu saaksid, siis soovitakse koduturu jaoks klientidele erisusi, kuivõrd Eesti senised hinnad on soodsamad kui EL-is keskmiselt.
"Plaanime TJA-lt taotleda ka jätkusuutlikkuse mehhanismi kasutusele võtmise võimalust, sest näeme, et " roam like home" printsiip tooks meie klientidele Eestis kaasa mobiilse interneti kasutusmahtude vähenemise ja hindade kasvu," põhjendas Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski. "Jätkusuutlikkuse mehhanismi kasutusele võtmine annaks Elisale võimaluse oma klientidele välja töötada EL-i riikides roamingu kasutamiseks eraldi teenuslahendused ning säilitada seega täna Eestis kehtivate siseriiklike teenuste loogika ja soodsus."
Kui Tele2 on taotluse erisuseks juba sisse andnud, siis Elisa teeb seda lähipäevil. Teisisõnu tähendab see, et TJA-lt soovitakse saada nõusolek pakkuda klientidele erinevaid lahendusi, mille kohaselt vähem reisivatele kaasmaalastele jääks siseriiklikuks kasutamiseks senised paketid ja neile, kes rohkem reisivad, tuleks EL-i universaalne lahendus.
Tele2 kommertstootedirektor Katrin Aron ei soovi veel öelda, kas paketid lähevad klientidele 15. juunist odavamaks või kallimaks. Hinnapakettide avalikustamine on aga aega võtnud seetõttu, et ettevõtte jaoks oli regulatsioonis viimase hetkeni palju lahtisi kohti, mis sooviti enda jaoks esmalt põhjalikult selgeks teha. Küll aga nimetas Aron rändlustasude kadumist positiivseks sammuks, mis teeb reisivate klientide elu lihtsamaks, sest kõrgete rändlustasude pärast enam muretsema ei pea.
"Konreetsete paketimuudatustega on plaan välja tulla enne 15. juunit. Täna me veel kommenteerida ei saa, kas paketid lähevad kallimaks või odamavaks, aga kindlasti tuleme kommunikatsiooniga välja enne 15. maid," lubas Aron, lisades, et nende põhimõte on olla jätkuvalt soodsaima lahenduse pakkuja.
ERR-ile teadaolevalt on TJA-lt põhimõtteline heakskiit Tele2 ja Elisa soovitud erisuse võimaldamiseks olemas. Telia sellist erisust taotlenud ei ole. | Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
15. juunist, mil EL-is kaovad rändlustasud, peavad kõik telekomiettevõtted pakkuma klientidele võimalust liituda uute, rändlustasuvabade pakettidega. Telia avalikustas oma uued, rändlustasuvabad paketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele2 teevad seda aga alles paari nädala jooksul.
Enne seda taotlevad mõlemad TJA-lt jätkusuutlikkuse mehhanismi kasutusele võtmist, mis tähendab seda, et kuna 80 protsenti eestlasi nii sageli välismaal ei käi, et nad uutest pakettidest kasu saaksid, siis soovitakse koduturu jaoks klientidele erisusi, kuivõrd Eesti senised hinnad on soodsamad kui EL-is keskmiselt.
"Plaanime TJA-lt taotleda ka jätkusuutlikkuse mehhanismi kasutusele võtmise võimalust, sest näeme, et " roam like home" printsiip tooks meie klientidele Eestis kaasa mobiilse interneti kasutusmahtude vähenemise ja hindade kasvu," põhjendas Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski. "Jätkusuutlikkuse mehhanismi kasutusele võtmine annaks Elisale võimaluse oma klientidele välja töötada EL-i riikides roamingu kasutamiseks eraldi teenuslahendused ning säilitada seega täna Eestis kehtivate siseriiklike teenuste loogika ja soodsus."
Kui Tele2 on taotluse erisuseks juba sisse andnud, siis Elisa teeb seda lähipäevil. Teisisõnu tähendab see, et TJA-lt soovitakse saada nõusolek pakkuda klientidele erinevaid lahendusi, mille kohaselt vähem reisivatele kaasmaalastele jääks siseriiklikuks kasutamiseks senised paketid ja neile, kes rohkem reisivad, tuleks EL-i universaalne lahendus.
Tele2 kommertstootedirektor Katrin Aron ei soovi veel öelda, kas paketid lähevad klientidele 15. juunist odavamaks või kallimaks. Hinnapakettide avalikustamine on aga aega võtnud seetõttu, et ettevõtte jaoks oli regulatsioonis viimase hetkeni palju lahtisi kohti, mis sooviti enda jaoks esmalt põhjalikult selgeks teha. Küll aga nimetas Aron rändlustasude kadumist positiivseks sammuks, mis teeb reisivate klientide elu lihtsamaks, sest kõrgete rändlustasude pärast enam muretsema ei pea.
"Konreetsete paketimuudatustega on plaan välja tulla enne 15. juunit. Täna me veel kommenteerida ei saa, kas paketid lähevad kallimaks või odamavaks, aga kindlasti tuleme kommunikatsiooniga välja enne 15. maid," lubas Aron, lisades, et nende põhimõte on olla jätkuvalt soodsaima lahenduse pakkuja.
ERR-ile teadaolevalt on TJA-lt põhimõtteline heakskiit Tele2 ja Elisa soovitud erisuse võimaldamiseks olemas. Telia sellist erisust taotlenud ei ole.
### Response:
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2014. aastal Southamptonist Liverpooli siirdunud Lovreni senine leping oleks lõppenud järgmisel aastal.
"See on minu ja mu perekonna jaoks eriline päev," sõnas Lovren lepingu allkirjastamise järel klubi kodulehele. "Usun, et olen täna kõige õnnelikum mees maailmas."
27-aastane Lovren on sellel hooajal löönud kaasa 25 Premier League’i kohtumises, sama palju on mänginud ka kamerunlane Joel Matip. Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan on Liverpooli eest väljakule jooksnud 19 liigamängus. | Klavani klubisisene konkurent sõlmis Liverpooliga uue lepingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2014. aastal Southamptonist Liverpooli siirdunud Lovreni senine leping oleks lõppenud järgmisel aastal.
"See on minu ja mu perekonna jaoks eriline päev," sõnas Lovren lepingu allkirjastamise järel klubi kodulehele. "Usun, et olen täna kõige õnnelikum mees maailmas."
27-aastane Lovren on sellel hooajal löönud kaasa 25 Premier League’i kohtumises, sama palju on mänginud ka kamerunlane Joel Matip. Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan on Liverpooli eest väljakule jooksnud 19 liigamängus.
### Response:
Klavani klubisisene konkurent sõlmis Liverpooliga uue lepingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendus Avatud Venemaa tegeleb opositsioonipoliitikute ja poliitvangide toetamisega ning seda peetakse üheks president Vladimir Putini peamiseks vastasjõuks, vahendasid ERR-i teleuudised, Moscow Times jt.
Avatud Venemaa hinnangul on läbiotsimise põhjuseks laupäevaks kavandatud meeleavaldused Venemaa praeguste juhtide vastu.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peškov on varem teatanud, et ebaseaduslikele meeleavaldustele kavatsetakse reageerida seaduse piirides.
Avatud Venemaa koordinaatori Maria Baronova sõnul ei saa valitsus ühendust otse ära keelata, sest see pole lihtsalt registreeritud, küll aga üritavad nad ühenduse tegevust võimalikult palju segada.
"On endiselt üsna arusaamatu, mis täpselt toimub, kuid minu arust on see tõepoolest seotud minu 29. aprilliks, laupäevaks, plaanitud meeleavaldustega presidendi administratsiooni lähedal. Me kavatseme kirjutada presidendile kirju sellest, mis meile tõesti muret teeb ja tõigast, et meil on villand sellest võimust, kõrini sellest süsteemist, küllalt sellest süsteemist, mis oma rahvast ära ei kuula," rääkis Avatud Venemaa koordinaator Maria Baronova.
Navalnõi jättis rohekaspunase silma tõttu ära sõidu Astrahani
Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi langes neljapäeval taas nn zeljonka-rünnaku ohvriks ning ta tuli ka mõnda aega haiglas viibida, sest briljantrohelist sattus talle ka silma.
Rünnak leidis aset Moskvas Navalnõi kontori lähistel.
Kremli-kriitikute pihta rohelise värvi viskamine on Venemaal juba levinud "komme" ning sarnase rünnaku alla on langenud ka teised opositsiooni esindavad poliitikud ja aktivistid. Apteekides müüdav ja antiseptikas kasutatav briljantroheline (зелёнка) on üldjuhul ohutu, kuid seda on väga raske maha pesta ning see on ka põhjus, miks seda Kremli-vastaste "märgistamiseks" kasutatakse.
Kui Navalnõid sellega märtsis Barnauli linnas rünnati, pööras ta intsidendi enda kasuks ning poseeris foto- ja videokaamerate ees uhkelt rohelise "marslase" näoga. Seetõttu olid paljud 26. märtsi protestilaine ajal tänavale tulnud meeleavaldajad oma näo samuti roheliseks värvinud.
Rünnakud on ka selles mõttes sarnased, et Navalnõile visati värvi näkku enne opositsiooni poolt planeeritud meeleavaldusi.
Navalnõi kirjutas reedel oma veebilehel, et ei saa Astrahanis toimuvale üritusele sõita, sest silm vajab endiselt ravi - hetkel pole silmamuna küll enam üleni roheline, kuid see-eest punetab tugevalt ning arst on keelanud tal kuhugi minna, vältida valgust ning jätkata silmatilkade tilgutamist.
Venemaa presidendiks pürgida sooviv Navalnõi on lubanud, et 12. juunil on tema toetajatel kavas korraldada uus üleriigiline meeleavalduste laine.
Navalny being taken to the hospital after Brilliant Green antiseptic attack
(via @alburov) pic.twitter.com/ow1ANLutu3
— Dmitry Zaks (@dmitryzaksAFP) April 27, 2017 | Venemaal on opositsioon enne meeleavaldusi taas rünnakute alla sattunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendus Avatud Venemaa tegeleb opositsioonipoliitikute ja poliitvangide toetamisega ning seda peetakse üheks president Vladimir Putini peamiseks vastasjõuks, vahendasid ERR-i teleuudised, Moscow Times jt.
Avatud Venemaa hinnangul on läbiotsimise põhjuseks laupäevaks kavandatud meeleavaldused Venemaa praeguste juhtide vastu.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peškov on varem teatanud, et ebaseaduslikele meeleavaldustele kavatsetakse reageerida seaduse piirides.
Avatud Venemaa koordinaatori Maria Baronova sõnul ei saa valitsus ühendust otse ära keelata, sest see pole lihtsalt registreeritud, küll aga üritavad nad ühenduse tegevust võimalikult palju segada.
"On endiselt üsna arusaamatu, mis täpselt toimub, kuid minu arust on see tõepoolest seotud minu 29. aprilliks, laupäevaks, plaanitud meeleavaldustega presidendi administratsiooni lähedal. Me kavatseme kirjutada presidendile kirju sellest, mis meile tõesti muret teeb ja tõigast, et meil on villand sellest võimust, kõrini sellest süsteemist, küllalt sellest süsteemist, mis oma rahvast ära ei kuula," rääkis Avatud Venemaa koordinaator Maria Baronova.
Navalnõi jättis rohekaspunase silma tõttu ära sõidu Astrahani
Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi langes neljapäeval taas nn zeljonka-rünnaku ohvriks ning ta tuli ka mõnda aega haiglas viibida, sest briljantrohelist sattus talle ka silma.
Rünnak leidis aset Moskvas Navalnõi kontori lähistel.
Kremli-kriitikute pihta rohelise värvi viskamine on Venemaal juba levinud "komme" ning sarnase rünnaku alla on langenud ka teised opositsiooni esindavad poliitikud ja aktivistid. Apteekides müüdav ja antiseptikas kasutatav briljantroheline (зелёнка) on üldjuhul ohutu, kuid seda on väga raske maha pesta ning see on ka põhjus, miks seda Kremli-vastaste "märgistamiseks" kasutatakse.
Kui Navalnõid sellega märtsis Barnauli linnas rünnati, pööras ta intsidendi enda kasuks ning poseeris foto- ja videokaamerate ees uhkelt rohelise "marslase" näoga. Seetõttu olid paljud 26. märtsi protestilaine ajal tänavale tulnud meeleavaldajad oma näo samuti roheliseks värvinud.
Rünnakud on ka selles mõttes sarnased, et Navalnõile visati värvi näkku enne opositsiooni poolt planeeritud meeleavaldusi.
Navalnõi kirjutas reedel oma veebilehel, et ei saa Astrahanis toimuvale üritusele sõita, sest silm vajab endiselt ravi - hetkel pole silmamuna küll enam üleni roheline, kuid see-eest punetab tugevalt ning arst on keelanud tal kuhugi minna, vältida valgust ning jätkata silmatilkade tilgutamist.
Venemaa presidendiks pürgida sooviv Navalnõi on lubanud, et 12. juunil on tema toetajatel kavas korraldada uus üleriigiline meeleavalduste laine.
Navalny being taken to the hospital after Brilliant Green antiseptic attack
(via @alburov) pic.twitter.com/ow1ANLutu3
— Dmitry Zaks (@dmitryzaksAFP) April 27, 2017
### Response:
Venemaal on opositsioon enne meeleavaldusi taas rünnakute alla sattunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Greenfieldil löövad kaasa vabakutseline näitleja, lavastaja ja helikunstnik Loore Martma, arhitektuuri õppiv luuletav-tantsiv Lill Volmer, luuletaja Kelly Turk, tantsiv tandem Fuji Hoffmann ja Minna-Triin Kohv, muusik Florian Wahl, rahvusvaheline trupp sünesteete-sünesteesijaid Evelin Jõgiste, Mingo Rajandi ja Yucef Zraiby, luule-muusika tandem Erki-Andres Nuut koos Jürgen Roostega jpt.
Greenfield on igakuine sündmus, avatud platvorm Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud saavad üksteise töid-tegemisi näha — tantsijad-teatraalid-muusikud-kunstnikud-luuletajad jne.
Sõltumatu Tantsu Lava asub Telliskivis.
Loe täpsemalt siit. | Sõltumatu Tantsu Lava tähistab rahvusvahelist tantsupäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Greenfieldil löövad kaasa vabakutseline näitleja, lavastaja ja helikunstnik Loore Martma, arhitektuuri õppiv luuletav-tantsiv Lill Volmer, luuletaja Kelly Turk, tantsiv tandem Fuji Hoffmann ja Minna-Triin Kohv, muusik Florian Wahl, rahvusvaheline trupp sünesteete-sünesteesijaid Evelin Jõgiste, Mingo Rajandi ja Yucef Zraiby, luule-muusika tandem Erki-Andres Nuut koos Jürgen Roostega jpt.
Greenfield on igakuine sündmus, avatud platvorm Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud saavad üksteise töid-tegemisi näha — tantsijad-teatraalid-muusikud-kunstnikud-luuletajad jne.
Sõltumatu Tantsu Lava asub Telliskivis.
Loe täpsemalt siit.
### Response:
Sõltumatu Tantsu Lava tähistab rahvusvahelist tantsupäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meeskond Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eestvedamisel jäi väga napilt teisele kohale. Kolmanda koha võitis NATO võrkude küberkaitse üksus (NCIRC).
Tšehhi meeskond viib koju ka eriauhinna stsenaariumi lahendamise eest. NCIRC saavutas parima tulemuse ka õppuse juriidiliste ülesannete lahendamises, Saksamaa meeskond osutus parimaks digitaalse ekspertiisi ülesannetes ja strateegilise kommunikatsiooni mängus saavutas parima koha Suurbritannia meeskond.
"Tänavu tõi parimale meeskonnale võidu hea taktika ja stabiilselt tubli sooritus igas valdkonnas. Tšehhi eksperdid olid väga võimekad ka strateegilises mängus, mis sel aastal esmakordselt toimus,“ ütles Aare Reintam, õppuse tegevjuht NATO küberkaitsekoostöö keskuses. „Eesti meeskonna tunnustuseks saab esile tuua nende väga head kaitsetaktikat.“
Ta lisas, et võrreldes varasemate aastatega oli tänavu õppusel veel rohkem ja mitmekülgsemaid erisüsteeme, mis pani kõigi meeskondade võimed proovile rohkem kui kunagi varem. Kaitsvad meeskonnad pidid näiteks lahendama küberintsidente elektrivarustust kontrollivas SCADA süsteemis, AirC2 lennujuhtimissüsteemis, mehitamata õhusõidukite juhtimisvõrgus ja lennukite tankimist kontrollivas keskkonnas.
Realistlikke tehnoloogiaid, arvutivõrke ja rünnakumeetodeid kasutaval intensiivsel õppusel saavad osalevate riikide ja NATO küberturbeeksperdid võimaluse panna oma oskused proovile väga erinevat tüüpi intsidentide lahendamises.
Locked Shields´i stsenaariumi järgi kaitsevad õppusel osalevad meeskonnad fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme, mida ründab välisjõud. Tehnilisi rünnakuid täiendavad meediasurve ning samal ajal peavad kaitsemeetmed peavad järgima kehtivaid rahvusvahelisi õiguslikke piiranguid. Eesmärk on luua võimalikult realistlik ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberintsidendid ning kui läbimõeldud ja mitmetahulised peavad olema meetmed nende lahendamiseks.
NATO küberkaitsekoostöö keskus korraldab õppust Locked Shields alates aastast 2010. Tallinnas asuv NATO Küberkaitsekoostöö Keskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks NATO ja liikmesriikide jaoks. | Maailma suurima rahvusvahelise tehnilise küberõppuse võitis Tšehhi meeskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meeskond Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eestvedamisel jäi väga napilt teisele kohale. Kolmanda koha võitis NATO võrkude küberkaitse üksus (NCIRC).
Tšehhi meeskond viib koju ka eriauhinna stsenaariumi lahendamise eest. NCIRC saavutas parima tulemuse ka õppuse juriidiliste ülesannete lahendamises, Saksamaa meeskond osutus parimaks digitaalse ekspertiisi ülesannetes ja strateegilise kommunikatsiooni mängus saavutas parima koha Suurbritannia meeskond.
"Tänavu tõi parimale meeskonnale võidu hea taktika ja stabiilselt tubli sooritus igas valdkonnas. Tšehhi eksperdid olid väga võimekad ka strateegilises mängus, mis sel aastal esmakordselt toimus,“ ütles Aare Reintam, õppuse tegevjuht NATO küberkaitsekoostöö keskuses. „Eesti meeskonna tunnustuseks saab esile tuua nende väga head kaitsetaktikat.“
Ta lisas, et võrreldes varasemate aastatega oli tänavu õppusel veel rohkem ja mitmekülgsemaid erisüsteeme, mis pani kõigi meeskondade võimed proovile rohkem kui kunagi varem. Kaitsvad meeskonnad pidid näiteks lahendama küberintsidente elektrivarustust kontrollivas SCADA süsteemis, AirC2 lennujuhtimissüsteemis, mehitamata õhusõidukite juhtimisvõrgus ja lennukite tankimist kontrollivas keskkonnas.
Realistlikke tehnoloogiaid, arvutivõrke ja rünnakumeetodeid kasutaval intensiivsel õppusel saavad osalevate riikide ja NATO küberturbeeksperdid võimaluse panna oma oskused proovile väga erinevat tüüpi intsidentide lahendamises.
Locked Shields´i stsenaariumi järgi kaitsevad õppusel osalevad meeskonnad fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme, mida ründab välisjõud. Tehnilisi rünnakuid täiendavad meediasurve ning samal ajal peavad kaitsemeetmed peavad järgima kehtivaid rahvusvahelisi õiguslikke piiranguid. Eesmärk on luua võimalikult realistlik ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberintsidendid ning kui läbimõeldud ja mitmetahulised peavad olema meetmed nende lahendamiseks.
NATO küberkaitsekoostöö keskus korraldab õppust Locked Shields alates aastast 2010. Tallinnas asuv NATO Küberkaitsekoostöö Keskus on NATO akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks NATO ja liikmesriikide jaoks.
### Response:
Maailma suurima rahvusvahelise tehnilise küberõppuse võitis Tšehhi meeskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lugesin kurvastusega Jürgen Ligi järjekordse isikliku rünnaku kohta oma ametikaaslase vastu. Labane sõnavõtt rahandusministri aadressil kahjustab poliitikute, erakondade ja Jürgen Ligi mainet. Tegemist on teenimatu ja lubamatu rünnakuga," kirjutas Keskerakonna esimees Ratas reedel sotsiaalmeedias.
Reformierakondlasest riigikogu liige, eksminister Ligi postitas neljapäeval sotsiaalmeediasse enda postitusele valitsuse eelarvepoliitika kohta lisaks kommentaari: ""See mees on ju idioot. «Kui täna sünnib 6 naise kohta 9 last, siis lõpuks on 6 naise kohta 10 last, » tõi Sester veel näiteid eelarve mõjust.""
Ratas ütles, et rahandusminister Sven Sester on teinud väga tõsist ja vastutusrikast tööd nii riigikogus kui ka mitmes valitsuses. "Ta on näidanud üles professionaalsust ja meeskonnavaimu riigi eelarvestrateegia koostamisel, rahanduse planeerimisel ning maailmavaatelistes aruteludes."
See rünnak pole Ratase sõnul "kahjuks esimene, teine ega kolmas juhtum", vaid juba välja kujunenud muster, mis ei paista muutuvat.
"Poliitiline debatt on ideede ja argumentide võistlus, mitte koht, kus üksteisele ebaviisakalt ja vahendeid valimata ära teha. Soovitan Jürgen Ligil kindlasti Sven Sesteri ees vabandada ning viimaks õppust võtta," teatas peaminister.
Michal õigustas Ligi sõnakasutust
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul tuleb asju tuleb öelda nagu nad on.
"Dr. Ligi välja kirjutatavad rohud või väljaütlemised pole alati silitamised. Ühises ruumis on viimasel ajal moes veeretada juturatast "Alustuseks soovin Teile kõigile palju õnne soovida...". Aga asjadest võiks rääkida nii nagu on. Kui valitsus esitleb kuut uut maksu. Ignoreerib Eesti Panga ja majandusinimeste hoiatusi, et pole aeg defitsiiti minna. Keerab tuksi maailma parima maksusüsteemi - lihtsa asemel saab segane. No pagan, siis keegi peab ju ütlema, et asi on pahasti. Poliitkorrektselt võiks seda juttu veeretada lõputult - maksutõus tõstab majanduse konkurentsivõimet," teatas Michal ERR-ile vastuseks Ratase avaldusele.
Kui keegi sõidab Michali sõnul mootorrattaga läbi Tallinna, umbes Rail Balticu rongi projektikiirusega ja peale peatumismärguannet ning teetõkkest läbipugemist poseerib sotsiaalmeedias ohvrina, tuleb sirgelt öelda, et politsei tegi õiget asja ja vähemalt kahe noore matused jäid pidamata. "Nii ka siin."
Michal lausus, et valitsuse plaan majanduses on kehv. "Ja uued maksud, defitsiit ning segane maksusüsteem teeb pikaajaliselt Eestile kahju majandusele riikide konkurentsis. Ja mõjub halvasti ettevõtlusele. Mitte selle väljaütlemine. Valitsus ei ole ohver. Räägime asjadest nagu on." | Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lugesin kurvastusega Jürgen Ligi järjekordse isikliku rünnaku kohta oma ametikaaslase vastu. Labane sõnavõtt rahandusministri aadressil kahjustab poliitikute, erakondade ja Jürgen Ligi mainet. Tegemist on teenimatu ja lubamatu rünnakuga," kirjutas Keskerakonna esimees Ratas reedel sotsiaalmeedias.
Reformierakondlasest riigikogu liige, eksminister Ligi postitas neljapäeval sotsiaalmeediasse enda postitusele valitsuse eelarvepoliitika kohta lisaks kommentaari: ""See mees on ju idioot. «Kui täna sünnib 6 naise kohta 9 last, siis lõpuks on 6 naise kohta 10 last, » tõi Sester veel näiteid eelarve mõjust.""
Ratas ütles, et rahandusminister Sven Sester on teinud väga tõsist ja vastutusrikast tööd nii riigikogus kui ka mitmes valitsuses. "Ta on näidanud üles professionaalsust ja meeskonnavaimu riigi eelarvestrateegia koostamisel, rahanduse planeerimisel ning maailmavaatelistes aruteludes."
See rünnak pole Ratase sõnul "kahjuks esimene, teine ega kolmas juhtum", vaid juba välja kujunenud muster, mis ei paista muutuvat.
"Poliitiline debatt on ideede ja argumentide võistlus, mitte koht, kus üksteisele ebaviisakalt ja vahendeid valimata ära teha. Soovitan Jürgen Ligil kindlasti Sven Sesteri ees vabandada ning viimaks õppust võtta," teatas peaminister.
Michal õigustas Ligi sõnakasutust
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul tuleb asju tuleb öelda nagu nad on.
"Dr. Ligi välja kirjutatavad rohud või väljaütlemised pole alati silitamised. Ühises ruumis on viimasel ajal moes veeretada juturatast "Alustuseks soovin Teile kõigile palju õnne soovida...". Aga asjadest võiks rääkida nii nagu on. Kui valitsus esitleb kuut uut maksu. Ignoreerib Eesti Panga ja majandusinimeste hoiatusi, et pole aeg defitsiiti minna. Keerab tuksi maailma parima maksusüsteemi - lihtsa asemel saab segane. No pagan, siis keegi peab ju ütlema, et asi on pahasti. Poliitkorrektselt võiks seda juttu veeretada lõputult - maksutõus tõstab majanduse konkurentsivõimet," teatas Michal ERR-ile vastuseks Ratase avaldusele.
Kui keegi sõidab Michali sõnul mootorrattaga läbi Tallinna, umbes Rail Balticu rongi projektikiirusega ja peale peatumismärguannet ning teetõkkest läbipugemist poseerib sotsiaalmeedias ohvrina, tuleb sirgelt öelda, et politsei tegi õiget asja ja vähemalt kahe noore matused jäid pidamata. "Nii ka siin."
Michal lausus, et valitsuse plaan majanduses on kehv. "Ja uued maksud, defitsiit ning segane maksusüsteem teeb pikaajaliselt Eestile kahju majandusele riikide konkurentsis. Ja mõjub halvasti ettevõtlusele. Mitte selle väljaütlemine. Valitsus ei ole ohver. Räägime asjadest nagu on."
### Response:
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seliverstova keskendus tarbijakultuuri rollile rahvusliku identiteedi tekkimises. Vaatluse all olid kaks postsovetlikku ühiskonda – Eesti ja Ukraina. Töö näitas, kuidas väljendavad mõlema kogukonna esindajad oma rahvuslikku suhtumist tarbimise läbi ning mida võime tarbijakultuuri abil rahvuse kohta teada saada.
"Senised rahvusriikluse uuringud postsovetlikes riikides on keskendunud poliitiliste asutuste rollile rahvuse kujundamisel ning eriti rahutuste ja konfliktide uurimisele," selgitas Seliverstova: "Käesolevas uurimistöös kasutatakse tarbijakultuuri kui objektiivi, mille abil uurida tähenduse loomise ja taasloomise protsessi tavakodanike tegevustes".
“Doktoritöös käsitletakse tarbijakultuuri osana igapäevaelust, kus inimesed vaatavad uuesti läbi või loovad uusi rahvusriiklusega seotud tähendusi,” selgitas Seliverstova ja lisas, et selleks kohaldatakse uurimistöös ebatraditsioonilist alt üles lähenemisviisi.
"Kuna varasemad rahvusluse uuringud on keskendunud suuresti eliidi ideoloogiatele ja poliitilistele tegevustele, on seni jäänud seletuseta mõningad olulised nihked traditsioonilises rahvusliku identiteedi arengus. See uuring püüab seda tühimikku täita," tõi Seliverstova välja ühe töö põhilistest kasuteguritest.
Doktoritöö raames viidi läbi 63 intervjuud, mille tulemusel selgus, et rahvusega samastumine on võimalik isegi juhtudel, kui inimesed jagavad vaid osaliselt või ei jaga üldse riigi ametlikke narratiive ega sümboleid.
Seliverstova leidis, et sellistel juhtudel võivad inimesed leida uut rahvuslikku tähendust argikultuurist ja luua alternatiivseid identiteedi tunnuseid, mis aitavad neil ühineda rahvusringkonnaga oma elukohas.
Doktoritöö " The role of consumer culture in the formation of national identity in the post-Soviet region. Evidence from Estonia and Ukraine" ("Tarbijakultuuri osa rahvuslikes liikumistes ja postsovetlikus piirkonnas rahvusidentiteedi kujundamisel. Tõendusmaterjal Eesti ja Ukraina näidetel") avalik kaitsmine toimub 28. aprillil kell 12 Tallinna ülikoolis. Töö juhendajad on TLÜ professorid Raivo Vetik ja Airi-Alina Allaste ning Brüsseli Vaba ülikooli professor Dimokritos Kavadias. Oponendid on Aarhusi ülikooli professor Jeremy Morris ja Pisa Ülikooli professor Marcello Mollica.
Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA. | Doktoritöö: tarbijakultuur väljendab rahvuslikku identiteeti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seliverstova keskendus tarbijakultuuri rollile rahvusliku identiteedi tekkimises. Vaatluse all olid kaks postsovetlikku ühiskonda – Eesti ja Ukraina. Töö näitas, kuidas väljendavad mõlema kogukonna esindajad oma rahvuslikku suhtumist tarbimise läbi ning mida võime tarbijakultuuri abil rahvuse kohta teada saada.
"Senised rahvusriikluse uuringud postsovetlikes riikides on keskendunud poliitiliste asutuste rollile rahvuse kujundamisel ning eriti rahutuste ja konfliktide uurimisele," selgitas Seliverstova: "Käesolevas uurimistöös kasutatakse tarbijakultuuri kui objektiivi, mille abil uurida tähenduse loomise ja taasloomise protsessi tavakodanike tegevustes".
“Doktoritöös käsitletakse tarbijakultuuri osana igapäevaelust, kus inimesed vaatavad uuesti läbi või loovad uusi rahvusriiklusega seotud tähendusi,” selgitas Seliverstova ja lisas, et selleks kohaldatakse uurimistöös ebatraditsioonilist alt üles lähenemisviisi.
"Kuna varasemad rahvusluse uuringud on keskendunud suuresti eliidi ideoloogiatele ja poliitilistele tegevustele, on seni jäänud seletuseta mõningad olulised nihked traditsioonilises rahvusliku identiteedi arengus. See uuring püüab seda tühimikku täita," tõi Seliverstova välja ühe töö põhilistest kasuteguritest.
Doktoritöö raames viidi läbi 63 intervjuud, mille tulemusel selgus, et rahvusega samastumine on võimalik isegi juhtudel, kui inimesed jagavad vaid osaliselt või ei jaga üldse riigi ametlikke narratiive ega sümboleid.
Seliverstova leidis, et sellistel juhtudel võivad inimesed leida uut rahvuslikku tähendust argikultuurist ja luua alternatiivseid identiteedi tunnuseid, mis aitavad neil ühineda rahvusringkonnaga oma elukohas.
Doktoritöö " The role of consumer culture in the formation of national identity in the post-Soviet region. Evidence from Estonia and Ukraine" ("Tarbijakultuuri osa rahvuslikes liikumistes ja postsovetlikus piirkonnas rahvusidentiteedi kujundamisel. Tõendusmaterjal Eesti ja Ukraina näidetel") avalik kaitsmine toimub 28. aprillil kell 12 Tallinna ülikoolis. Töö juhendajad on TLÜ professorid Raivo Vetik ja Airi-Alina Allaste ning Brüsseli Vaba ülikooli professor Dimokritos Kavadias. Oponendid on Aarhusi ülikooli professor Jeremy Morris ja Pisa Ülikooli professor Marcello Mollica.
Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.
### Response:
Doktoritöö: tarbijakultuur väljendab rahvuslikku identiteeti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimaste nädalate suurt huvi arvestades on kohtumisele oodata kaasa elama täismaja ehk üle 10 000 pealtvaataja, mistõttu soovitab Eesti Jalgpalli Liit soetada pääse varakult – vastasel korral võib piletist ilma jääda.
Eesti – Belgia MM-valikmäng toimub A. Le Coq Arenal reedel, 9. juunil. Staadion avatakse kell 19.45, avavile kõlab kell 21.45. Pääsmed on saadaval Piletilevis.
Eesti koondise järgmine vastane asub FIFA edetabelis 7. kohal. Senisest viiest omavahelisest kohtumisest on Eestil kirjas üks võit: kui Belgia viimati 2009. aasta oktoobris A. Le Coq Arenat külastas, siis andsid Raio Piiroja ja Konstantin Vassiljevi väravad meile 2:0 võidu. | Eesti - Belgia MM-valikmängule on oodata üle 10 000 pealtvaataja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimaste nädalate suurt huvi arvestades on kohtumisele oodata kaasa elama täismaja ehk üle 10 000 pealtvaataja, mistõttu soovitab Eesti Jalgpalli Liit soetada pääse varakult – vastasel korral võib piletist ilma jääda.
Eesti – Belgia MM-valikmäng toimub A. Le Coq Arenal reedel, 9. juunil. Staadion avatakse kell 19.45, avavile kõlab kell 21.45. Pääsmed on saadaval Piletilevis.
Eesti koondise järgmine vastane asub FIFA edetabelis 7. kohal. Senisest viiest omavahelisest kohtumisest on Eestil kirjas üks võit: kui Belgia viimati 2009. aasta oktoobris A. Le Coq Arenat külastas, siis andsid Raio Piiroja ja Konstantin Vassiljevi väravad meile 2:0 võidu.
### Response:
Eesti - Belgia MM-valikmängule on oodata üle 10 000 pealtvaataja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ryan McDonagh viis New York Rangersi küll võõrsil Ottawa Senatorsi vastu juhtima, kuid Ryan Dzingeli ja Erik Karlssoni tabamused andsid Senatorsile lõpuks 2:1 võidu. Kanada tiimi väravasuul seisnud Craig Anderson tegi 34 tõrjet, tema kolleeg Henrik Lundqvist tõrjus 41 pealeviset.
Teises neljapäevases vastasseisus oli Pittsburgh Penguins Washington Capitalsist üle 3:2. Väravateta lõppenud avakolmandiku järel viskas Sidney Crosby teisel kolmandikul kaks väravat ning kuigi Aleksandr Ovetškini ja Jevgeni Kuznetsovi tabamused tõid tabloole viigiseisu, andis Nick Bonino tabamus seitse ja pool minutit enne kohtumise lõppu Penguinsile siiski võidu. | Rootslasest väravavahi 41 tõrjest Rangersile ei piisanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ryan McDonagh viis New York Rangersi küll võõrsil Ottawa Senatorsi vastu juhtima, kuid Ryan Dzingeli ja Erik Karlssoni tabamused andsid Senatorsile lõpuks 2:1 võidu. Kanada tiimi väravasuul seisnud Craig Anderson tegi 34 tõrjet, tema kolleeg Henrik Lundqvist tõrjus 41 pealeviset.
Teises neljapäevases vastasseisus oli Pittsburgh Penguins Washington Capitalsist üle 3:2. Väravateta lõppenud avakolmandiku järel viskas Sidney Crosby teisel kolmandikul kaks väravat ning kuigi Aleksandr Ovetškini ja Jevgeni Kuznetsovi tabamused tõid tabloole viigiseisu, andis Nick Bonino tabamus seitse ja pool minutit enne kohtumise lõppu Penguinsile siiski võidu.
### Response:
Rootslasest väravavahi 41 tõrjest Rangersile ei piisanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldkoosolek kinnitas 2016. majandusaasta puhaskasumiks 6,1 miljonit eurot ning otsustas maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja 7,3 miljonit eurot.
Õigus dividendidele on 24. mai kella 23.59 seisuga AS-i Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel ning dividendid makstakse välja 26. mail, teatas ettevõte börsile.
Üldkoosolek otsustas jätta ülejäänud puhaskasumi jaotamata. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 107,5 miljonit eurot.
Samuti otsustati pikendada nõukogu liikmete Toomas Annuse, Teet Roopalu ja Indrek Neivelti ametiaega kolmeks aastaks ning jätkata nõukogu liikmete tasustamist senistel tingimustel.
AS Merko Ehitus kontserni kuuluvad Eesti ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. Möödunud aasta lõpu seisuga töötas kontsernis 797 inimest. | Merko Ehituse aktsionärid kinnitasid 41-sendise dividendimakse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldkoosolek kinnitas 2016. majandusaasta puhaskasumiks 6,1 miljonit eurot ning otsustas maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja 7,3 miljonit eurot.
Õigus dividendidele on 24. mai kella 23.59 seisuga AS-i Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel ning dividendid makstakse välja 26. mail, teatas ettevõte börsile.
Üldkoosolek otsustas jätta ülejäänud puhaskasumi jaotamata. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 107,5 miljonit eurot.
Samuti otsustati pikendada nõukogu liikmete Toomas Annuse, Teet Roopalu ja Indrek Neivelti ametiaega kolmeks aastaks ning jätkata nõukogu liikmete tasustamist senistel tingimustel.
AS Merko Ehitus kontserni kuuluvad Eesti ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. Möödunud aasta lõpu seisuga töötas kontsernis 797 inimest.
### Response:
Merko Ehituse aktsionärid kinnitasid 41-sendise dividendimakse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Naissood peetakse Eesti džässi isaks, siis Kikerpuud võib nimetada Maarjamaa esimeseks muusikaprodutsendiks. Just Kikerpuu loodud "Horoskoop" on olnud üks kõigi aegade vaadatuim telesaade Eestis.
Dokumentaalsarja viimane osa jälgib kahe Eesti muusika suurkuju elu ja loometeed läbi igihaljate viiside kuni moodsate arranžeeringuteni välja.
"Estraadisangarite" autorid on Roald Johannson ja Jaak Kilmi. | "Estraadisangarite" viimane osa keskendub Kikerpuu ja Naissoo loometeele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Naissood peetakse Eesti džässi isaks, siis Kikerpuud võib nimetada Maarjamaa esimeseks muusikaprodutsendiks. Just Kikerpuu loodud "Horoskoop" on olnud üks kõigi aegade vaadatuim telesaade Eestis.
Dokumentaalsarja viimane osa jälgib kahe Eesti muusika suurkuju elu ja loometeed läbi igihaljate viiside kuni moodsate arranžeeringuteni välja.
"Estraadisangarite" autorid on Roald Johannson ja Jaak Kilmi.
### Response:
"Estraadisangarite" viimane osa keskendub Kikerpuu ja Naissoo loometeele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti eriesindaja EL-i institutsioonide juures ja Eesti Brexiti-koordinaatori Matti Maasika sõnul on tegemist esimeste suunistega, mida hakatakse vastavalt vajadusele läbirääkimiste käigus ajakohastama. Samas on liikmesriigid Brexiti-kõneluste eel väga ühtsed, kinnitas Maasikas pressiteate vahendusel.
Brüsseli esialgset nägemust lahkumiskõneluste struktuurist tutvustas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk märtsi viimasel päeval. Kava näeb ette järkudes lähenemist eesmärgiga jõuda Suurbritannia korrapärase lahkulöömiseni 2019. aastal. Selles peetakse võimalikuks EL-i reeglitele vastavate üleminekulepete sõlmimist Suurbritannia lahkumise ja poolte tulevasi suhteid reguleerivate lepete jõustumise vaheliseks perioodiks.
See tähendab, et esmalt hakkab Euroopa Liit Ühendkuningriigiga rääkima lahkumistingimuste üle ning kui nendega on jõutud "piisavalt kaugele" nagu on Tuski väljasaadetud suuniste projektis öeldud, siis võidakse hakata pidama paralleelselt teisi läbirääkimisi tulevase suhte tingimuste üle.
Lahkumisläbirääkimised Suurbritanniaga algavad ilmselt juuni lõpus pärast Briti ennetähtaegseid parlamendivalimisi 8. juunil, millega peaminister Theresa May loodab tugevdada valitsevate konservatiivide positsioone kõnelustel.
Neljapäeval kohtusid Luksemburgis 27 liikmesriigi ministrid üldasjade nõukogul esmakordselt ilma Suurbritanniata, et arutada viimast korda enne laupäevast Ülemkogu läbirääkimisjuhiste teksti.
"Paistab, et praegu oleme kõigil teemadel täielikult ühtsed," ütles eesistujariigi Malta asepeaminister Louis Grech Luksemburgis ajakirjanikele. "Mõistagi peame kaitsma EL-i huve."
Anonüümsete ametnike sõnul on ka laupäevase Ülemkogu, mis peetakse ilma May osaluseta, üks eesmärke demonstreerida 27 liikmesriigi ühtsust.
Samas on Euroopa meedia teatel EL-i läbirääkimispositsioon viimastel päevadel karmistunud finantsteenuste, immigratsiooni ja Suurbritanniale esitatava lahkumisarve osas. Liikmesriikide diplomaadid ja liidu pealäbirääkija Michel Barnier leppisid värskes läbirääkimisjuhiste kavandis kokku esmaspäeval. Üheksaleheküljeline tekst, milles diplomaadid enne Ülemkogu ilmselt suuri muudatusi enam ei tee, osutama sellele, et ees seisavad rasked kõnelused, sest EL püüab tagada, et Suurbritannia ei saaks väljaspool EL-i paremat kokkulepet kui liikmena.
Meediasse lekkinud teksti kohaselt kavatseb EL nõuda Suurbritannialt alalise elamisloa andmist EL-i kodanikele, kes on elanud riigis vähemalt viis aastat. See puudutab ka neid EL-i kodanikke, kes saabuvad Suurbritanniasse vahetult enne Brexitit. Väljaande EurActiv andmeil kardavad mõned riigid nagu Poola, et Briti valitsus on nõus alalist elamisluba anda vaid nendele, kes elasid riigis enne seda, kui London märtsis lahkumisavalduse esitas. Lisaks sisaldab tekst nõudmist "sujuva ja lihtsa" alalise elamisloa hankimise protseduuri järele, mis on tingitud murest, et Suurbritannia riigiaparaat võib asuda EL-i kodanike taotlustega venitama.
Dokumendi Suurbritannia lahkumisarvet käsitlevas osas seisab, et EL-i 27 riigi siht on nõuda Suurbritannialt lisaks hinnanguliselt 60 miljardi euro suurusele lahkumisarvele EL-i liikmesusega seotud kulude katmist veel vähemalt aasta jooksul pärast blokist lahkumist 2019. aastal ehk aastate 2014-2020 finantsperioodi lõpuni.
Juhistes seisab, et tulevane EL-Suurbritannia kaubanduslepe ei pruugi hõlmata Briti finantssektorit ning Londoni City peab "austama EL-i regulatiiv- ja järelevalverežiimi, standardeid ja nende rakendamist", kui soovib Euroopas äri teha ja lihtsat juurdepääsu selle turule.
May seevastu avaldas 29. märtsil esitatud lahkumiskirjas Tuskile soovi sõlmida finantsteenuseid hõlmav ambitsioonikas vabakaubanduslepe, vahendab EuObserver.
Briti peaminister on öelnud, et valitsuse prioriteet on piirata immigratsiooni EL-i riikidest ning selle nimel on London valmis viima läbi "kõva Brexiti" ehk lahkuma Euroopa ühisturult.
Väidetavalt nähtub dokumendist ka, et EL ei soovi kõva piiri taastamist liidust lahkuva Suurbritannia ja selle liikme Iirimaa vahel.
Allikad ütlesid reedel, et liidrid arutavad Ülemkogul ka seda, kas toetada Põhja-Iirimaa automaatset EL-i liikmeks võtmist, kui praegu Ühendkuningriigi kooseisus olev piirkond peaks kunagi EL-i liikme Iirimaaga ühinema.
Ühe allika sõnul oodatakse laupäeval Iirimaalt palvet lisada Ülemkogu teksti juurde avaldus, milles seisab, et saare taasühendamise korral Suure Reede rahuleppe alusel saaks Iirimaast EL-i liige.
"EL ei võta seisukohta ühendatud Iirimaa võimalikkuse asjus, vaid konstateerib seda, mis on ilmselge, et Iirimaa jätkaks sellisel juhul EL-i liikmena," ütles ta.
EL-i 27 on kuulutanud oma prioriteediks kolme miljoni Suurbritannias elava EL-i kodaniku ning mujal blokis elava ja töötava miljoni briti õiguste kaitse.
May arutas eelseisvaid kõnelusi kolmapäeva õhtul Londonis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Barnier´ga.
"Peaministril oli täna õhtul konstruktiivne kohtumine Euroopa Komisjoni presidendi Junckeriga," ütles May kantselei avalduses. "Ta kordas Ühendkuningriigi panustamist sügava ja erilise partnerluse saavutamisse Euroopa Liiduga," lisati avalduses, kuid ei antud täpsemat teavet kõneluste sisu kohta.
Juncker nimetas omalt poolt kõnelusi Mayga konstruktiivseks ning rõhutas, et EL lähtub positsioonist, et esmalt tuleb Suurbritanniaga kokku leppida lahkumise tingimustes ja alles seejärel saavad alata kõnelused poolte tulevase suhete üle.
Komisjoni presidendi sõnul ei ole realistlik oodata kokkulepet EL-i ja Suurbritannia tulevaste suhete üle 2018. aasta septembriks või oktoobriks ehk ajaks, mis jätab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile piisavalt aega selle heakskiitmiseks enne 2019. aasta kevadet.
Saksa liidukantsler Angela Merkel soovitas neljapäeval Suurbritannial maha matta illusioonid, et tal säilivad pärast Euroopa Liidust lahkumist ühenduse liikmetega võrdsed õigused.
"Kolmandal riigil ei ole samu ega suuremaid õigusi kui liikmesriigil," ütles Merkel Saksa parlamendis. "See võib tunduda enesestmõistetav, aga ma pean seda ütlema, sest paistab, et Suurbritannias on mõnel selles suhtes illusioonid," sõnas ta.
May reageeris neljapäeva õhtul teadetele EL-i läbirääkimispositsiooni karmistumisest süüdistustega EL-i liikmesmaade aadressil, heites neile ette Suurbritannia vastu koondumist.
Välisminister Boris Johnson ütles BBC-le, et Suurbritannia ei lepi sisuliste kõneluste algusega alles pärast kokkulepet lahkumisarves.
Briti eelseisvad üldvalimised ei näi arvamusküsitluste kohaselt vääravat riigi kurssi "kõva Brexiti" suunas. May konservatiividel on arvamusküsitlustes opositsioonilise Tööpartei ees 15-20-protsendine edumaa.
Leiboristid on aga lubanud oma praegu ebatõenäolisena tunduva valimisvõidu korral püüelda "nutika ja paindliku" Brexiti poole, mis tagaks Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele õiguse riiki jääda. Tööpartei kõneisik Brexiti küsimustes Keir Starmer kinnitas samas, et leiboristide valitsus ei eiraks rahva otsust EL-ist lahkuda.
Oma esindatust Briti parlamendis võivad suurendada EL-i jäämist toetavad liberaaldemokraadid, kui neil peaks õnnestuma enda taha saada Brexiti vastu hääletanud valijad. Liberaaldemokraatide valimisplatvorm kuulutab partei miinimumeesmärgiks Suurbritannia jäämise Euroopa ühisturule ning sisaldab üleskutset panna lahkumislepe referendumile.
Briti valitsus saatis Tuskile EL-ist lahkumise protseduuri käivitava kirja 29. märtsil. Sellega aktiveeris London EL-i Lissaboni lepingu artikli 50, avades tee lahkumiskõnelustele, milleks on ette nähtud kaks aastat.
Briti valijad toetasid möödunud aasta 23. juuni rahvahääletusel Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist. Suurbritannia sai toonase Euroopa Ühenduse liikmeks 1973. aastal.
Lisaks Brexiti teemale arutavad liikmesriikide liidrid laupäeval Ülemkogul ka seda, kuidas otsustada kahe Ühendkuningriigis asuva Euroopa Liidu agentuuri - ravimiameti ja pangaameti - uue peakorteri asukoht.
Tusk: enne kaubandust tuleb brittidega lahendada mitu muud küsimust
Ühendkuningriik peab lahendama Euroopa Liidust lahkumise kõnelustel "inimeste, raha ja Iirimaa" küsimused enne, kui blokk hakkab Briti valitsusega arutama Brexiti-järgset kaubanduslepet, ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja kirjas.
"Enne meie tuleviku arutamist peame enne lahti harutama meie mineviku," lausus Donald Tusk kirjas, mis saadeti kõikidele EL-i liikmesriikidele, välja arvatud Suurbritanniale.
"Ainus võimalik lähenemine" on pidada etapilisi kõnelusi, milles Suurbritannia peab astuma "piisavaid edusamme" lahkumist puudutavates küsimustes enne kõnelusi suhete tulevikust.
"Küsimus pole ainult taktikas, vaid - arvestades piiratud aega, mille jooksul peame kõnelustega lõpule jõudma - see on ainus võimalik lähenemine," kirjutas Tusk.
"Soovin, et koonduksime eelseisval tippkohtumisel selle võtmepõhimõtte ümber, et oleks selge, et esimesena peavad toimuma edusammud inimeste, raha ja Iirimaa asjus."
"Lisaks peame olema valmis kaitsma seda loogikat eelseisvatel kõnelustel," lisas eesistuja. | EL-i liidrid panevad laupäeval paika Brexiti-kõneluste suunised | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti eriesindaja EL-i institutsioonide juures ja Eesti Brexiti-koordinaatori Matti Maasika sõnul on tegemist esimeste suunistega, mida hakatakse vastavalt vajadusele läbirääkimiste käigus ajakohastama. Samas on liikmesriigid Brexiti-kõneluste eel väga ühtsed, kinnitas Maasikas pressiteate vahendusel.
Brüsseli esialgset nägemust lahkumiskõneluste struktuurist tutvustas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk märtsi viimasel päeval. Kava näeb ette järkudes lähenemist eesmärgiga jõuda Suurbritannia korrapärase lahkulöömiseni 2019. aastal. Selles peetakse võimalikuks EL-i reeglitele vastavate üleminekulepete sõlmimist Suurbritannia lahkumise ja poolte tulevasi suhteid reguleerivate lepete jõustumise vaheliseks perioodiks.
See tähendab, et esmalt hakkab Euroopa Liit Ühendkuningriigiga rääkima lahkumistingimuste üle ning kui nendega on jõutud "piisavalt kaugele" nagu on Tuski väljasaadetud suuniste projektis öeldud, siis võidakse hakata pidama paralleelselt teisi läbirääkimisi tulevase suhte tingimuste üle.
Lahkumisläbirääkimised Suurbritanniaga algavad ilmselt juuni lõpus pärast Briti ennetähtaegseid parlamendivalimisi 8. juunil, millega peaminister Theresa May loodab tugevdada valitsevate konservatiivide positsioone kõnelustel.
Neljapäeval kohtusid Luksemburgis 27 liikmesriigi ministrid üldasjade nõukogul esmakordselt ilma Suurbritanniata, et arutada viimast korda enne laupäevast Ülemkogu läbirääkimisjuhiste teksti.
"Paistab, et praegu oleme kõigil teemadel täielikult ühtsed," ütles eesistujariigi Malta asepeaminister Louis Grech Luksemburgis ajakirjanikele. "Mõistagi peame kaitsma EL-i huve."
Anonüümsete ametnike sõnul on ka laupäevase Ülemkogu, mis peetakse ilma May osaluseta, üks eesmärke demonstreerida 27 liikmesriigi ühtsust.
Samas on Euroopa meedia teatel EL-i läbirääkimispositsioon viimastel päevadel karmistunud finantsteenuste, immigratsiooni ja Suurbritanniale esitatava lahkumisarve osas. Liikmesriikide diplomaadid ja liidu pealäbirääkija Michel Barnier leppisid värskes läbirääkimisjuhiste kavandis kokku esmaspäeval. Üheksaleheküljeline tekst, milles diplomaadid enne Ülemkogu ilmselt suuri muudatusi enam ei tee, osutama sellele, et ees seisavad rasked kõnelused, sest EL püüab tagada, et Suurbritannia ei saaks väljaspool EL-i paremat kokkulepet kui liikmena.
Meediasse lekkinud teksti kohaselt kavatseb EL nõuda Suurbritannialt alalise elamisloa andmist EL-i kodanikele, kes on elanud riigis vähemalt viis aastat. See puudutab ka neid EL-i kodanikke, kes saabuvad Suurbritanniasse vahetult enne Brexitit. Väljaande EurActiv andmeil kardavad mõned riigid nagu Poola, et Briti valitsus on nõus alalist elamisluba anda vaid nendele, kes elasid riigis enne seda, kui London märtsis lahkumisavalduse esitas. Lisaks sisaldab tekst nõudmist "sujuva ja lihtsa" alalise elamisloa hankimise protseduuri järele, mis on tingitud murest, et Suurbritannia riigiaparaat võib asuda EL-i kodanike taotlustega venitama.
Dokumendi Suurbritannia lahkumisarvet käsitlevas osas seisab, et EL-i 27 riigi siht on nõuda Suurbritannialt lisaks hinnanguliselt 60 miljardi euro suurusele lahkumisarvele EL-i liikmesusega seotud kulude katmist veel vähemalt aasta jooksul pärast blokist lahkumist 2019. aastal ehk aastate 2014-2020 finantsperioodi lõpuni.
Juhistes seisab, et tulevane EL-Suurbritannia kaubanduslepe ei pruugi hõlmata Briti finantssektorit ning Londoni City peab "austama EL-i regulatiiv- ja järelevalverežiimi, standardeid ja nende rakendamist", kui soovib Euroopas äri teha ja lihtsat juurdepääsu selle turule.
May seevastu avaldas 29. märtsil esitatud lahkumiskirjas Tuskile soovi sõlmida finantsteenuseid hõlmav ambitsioonikas vabakaubanduslepe, vahendab EuObserver.
Briti peaminister on öelnud, et valitsuse prioriteet on piirata immigratsiooni EL-i riikidest ning selle nimel on London valmis viima läbi "kõva Brexiti" ehk lahkuma Euroopa ühisturult.
Väidetavalt nähtub dokumendist ka, et EL ei soovi kõva piiri taastamist liidust lahkuva Suurbritannia ja selle liikme Iirimaa vahel.
Allikad ütlesid reedel, et liidrid arutavad Ülemkogul ka seda, kas toetada Põhja-Iirimaa automaatset EL-i liikmeks võtmist, kui praegu Ühendkuningriigi kooseisus olev piirkond peaks kunagi EL-i liikme Iirimaaga ühinema.
Ühe allika sõnul oodatakse laupäeval Iirimaalt palvet lisada Ülemkogu teksti juurde avaldus, milles seisab, et saare taasühendamise korral Suure Reede rahuleppe alusel saaks Iirimaast EL-i liige.
"EL ei võta seisukohta ühendatud Iirimaa võimalikkuse asjus, vaid konstateerib seda, mis on ilmselge, et Iirimaa jätkaks sellisel juhul EL-i liikmena," ütles ta.
EL-i 27 on kuulutanud oma prioriteediks kolme miljoni Suurbritannias elava EL-i kodaniku ning mujal blokis elava ja töötava miljoni briti õiguste kaitse.
May arutas eelseisvaid kõnelusi kolmapäeva õhtul Londonis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Barnier´ga.
"Peaministril oli täna õhtul konstruktiivne kohtumine Euroopa Komisjoni presidendi Junckeriga," ütles May kantselei avalduses. "Ta kordas Ühendkuningriigi panustamist sügava ja erilise partnerluse saavutamisse Euroopa Liiduga," lisati avalduses, kuid ei antud täpsemat teavet kõneluste sisu kohta.
Juncker nimetas omalt poolt kõnelusi Mayga konstruktiivseks ning rõhutas, et EL lähtub positsioonist, et esmalt tuleb Suurbritanniaga kokku leppida lahkumise tingimustes ja alles seejärel saavad alata kõnelused poolte tulevase suhete üle.
Komisjoni presidendi sõnul ei ole realistlik oodata kokkulepet EL-i ja Suurbritannia tulevaste suhete üle 2018. aasta septembriks või oktoobriks ehk ajaks, mis jätab liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile piisavalt aega selle heakskiitmiseks enne 2019. aasta kevadet.
Saksa liidukantsler Angela Merkel soovitas neljapäeval Suurbritannial maha matta illusioonid, et tal säilivad pärast Euroopa Liidust lahkumist ühenduse liikmetega võrdsed õigused.
"Kolmandal riigil ei ole samu ega suuremaid õigusi kui liikmesriigil," ütles Merkel Saksa parlamendis. "See võib tunduda enesestmõistetav, aga ma pean seda ütlema, sest paistab, et Suurbritannias on mõnel selles suhtes illusioonid," sõnas ta.
May reageeris neljapäeva õhtul teadetele EL-i läbirääkimispositsiooni karmistumisest süüdistustega EL-i liikmesmaade aadressil, heites neile ette Suurbritannia vastu koondumist.
Välisminister Boris Johnson ütles BBC-le, et Suurbritannia ei lepi sisuliste kõneluste algusega alles pärast kokkulepet lahkumisarves.
Briti eelseisvad üldvalimised ei näi arvamusküsitluste kohaselt vääravat riigi kurssi "kõva Brexiti" suunas. May konservatiividel on arvamusküsitlustes opositsioonilise Tööpartei ees 15-20-protsendine edumaa.
Leiboristid on aga lubanud oma praegu ebatõenäolisena tunduva valimisvõidu korral püüelda "nutika ja paindliku" Brexiti poole, mis tagaks Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele õiguse riiki jääda. Tööpartei kõneisik Brexiti küsimustes Keir Starmer kinnitas samas, et leiboristide valitsus ei eiraks rahva otsust EL-ist lahkuda.
Oma esindatust Briti parlamendis võivad suurendada EL-i jäämist toetavad liberaaldemokraadid, kui neil peaks õnnestuma enda taha saada Brexiti vastu hääletanud valijad. Liberaaldemokraatide valimisplatvorm kuulutab partei miinimumeesmärgiks Suurbritannia jäämise Euroopa ühisturule ning sisaldab üleskutset panna lahkumislepe referendumile.
Briti valitsus saatis Tuskile EL-ist lahkumise protseduuri käivitava kirja 29. märtsil. Sellega aktiveeris London EL-i Lissaboni lepingu artikli 50, avades tee lahkumiskõnelustele, milleks on ette nähtud kaks aastat.
Briti valijad toetasid möödunud aasta 23. juuni rahvahääletusel Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist. Suurbritannia sai toonase Euroopa Ühenduse liikmeks 1973. aastal.
Lisaks Brexiti teemale arutavad liikmesriikide liidrid laupäeval Ülemkogul ka seda, kuidas otsustada kahe Ühendkuningriigis asuva Euroopa Liidu agentuuri - ravimiameti ja pangaameti - uue peakorteri asukoht.
Tusk: enne kaubandust tuleb brittidega lahendada mitu muud küsimust
Ühendkuningriik peab lahendama Euroopa Liidust lahkumise kõnelustel "inimeste, raha ja Iirimaa" küsimused enne, kui blokk hakkab Briti valitsusega arutama Brexiti-järgset kaubanduslepet, ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja kirjas.
"Enne meie tuleviku arutamist peame enne lahti harutama meie mineviku," lausus Donald Tusk kirjas, mis saadeti kõikidele EL-i liikmesriikidele, välja arvatud Suurbritanniale.
"Ainus võimalik lähenemine" on pidada etapilisi kõnelusi, milles Suurbritannia peab astuma "piisavaid edusamme" lahkumist puudutavates küsimustes enne kõnelusi suhete tulevikust.
"Küsimus pole ainult taktikas, vaid - arvestades piiratud aega, mille jooksul peame kõnelustega lõpule jõudma - see on ainus võimalik lähenemine," kirjutas Tusk.
"Soovin, et koonduksime eelseisval tippkohtumisel selle võtmepõhimõtte ümber, et oleks selge, et esimesena peavad toimuma edusammud inimeste, raha ja Iirimaa asjus."
"Lisaks peame olema valmis kaitsma seda loogikat eelseisvatel kõnelustel," lisas eesistuja.
### Response:
EL-i liidrid panevad laupäeval paika Brexiti-kõneluste suunised |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Geopoliitilist tegelikkust arvestades ja nähes, milliseid tohutuid ressursse eraldatakse küberrünnakuteks demokraatlike riikide vastu, võime me järeldada, et e-hääletus ei ole piisavalt konfidentsiaalne ega turvaline. See võib rikkuda anonüümsusnõuet," ütles president.
Leedu valitsusel on kavas töötada e-hääletuseks vajalikud IT-süsteemid välja 2018. aasta teiseks kvartaliks. Justiitsministeeriumi sõnul peaksid leedulased saama esimest korda interneti teel hääletada 2019. aasta kohalikel valimistel.
Grybauskaitė juhtis tähelepanu põhiseaduses ette nähtud anonüümsus- ja julgeolekunõuetele, mis tema sõnul on demokraatia põhimõtted.
Ta märkis, et Eesti on jäänud ainsaks riigiks maailmas, kus e-hääletust kasutatakse eranditult, ehkki paljud teisedki riigid on teinud katseid valimised internetti viia.
"Paraku on Eesti valimisi jälginud rahvusvahelised eksperdid öelnud, et elektrooniline süsteem ei ole usaldusväärne," sõnas Grybauskaitė.
Kolme aasta eest ütles USA Michigani ülikooli ning mittetulundusühingu Open Rights Group pärast uuringuid, et Eesti e-valimiste süsteem pole küberrünnakute eest piisavalt kaitstud. Analüütikud soovitasid tollal e-hääletamisest loobuda. | Leedu president: e-hääletamine ei ole turvaline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Geopoliitilist tegelikkust arvestades ja nähes, milliseid tohutuid ressursse eraldatakse küberrünnakuteks demokraatlike riikide vastu, võime me järeldada, et e-hääletus ei ole piisavalt konfidentsiaalne ega turvaline. See võib rikkuda anonüümsusnõuet," ütles president.
Leedu valitsusel on kavas töötada e-hääletuseks vajalikud IT-süsteemid välja 2018. aasta teiseks kvartaliks. Justiitsministeeriumi sõnul peaksid leedulased saama esimest korda interneti teel hääletada 2019. aasta kohalikel valimistel.
Grybauskaitė juhtis tähelepanu põhiseaduses ette nähtud anonüümsus- ja julgeolekunõuetele, mis tema sõnul on demokraatia põhimõtted.
Ta märkis, et Eesti on jäänud ainsaks riigiks maailmas, kus e-hääletust kasutatakse eranditult, ehkki paljud teisedki riigid on teinud katseid valimised internetti viia.
"Paraku on Eesti valimisi jälginud rahvusvahelised eksperdid öelnud, et elektrooniline süsteem ei ole usaldusväärne," sõnas Grybauskaitė.
Kolme aasta eest ütles USA Michigani ülikooli ning mittetulundusühingu Open Rights Group pärast uuringuid, et Eesti e-valimiste süsteem pole küberrünnakute eest piisavalt kaitstud. Analüütikud soovitasid tollal e-hääletamisest loobuda.
### Response:
Leedu president: e-hääletamine ei ole turvaline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Proovisin ühel hetkel ilma ühegi mõjuva põhjuseta, mis juhtub, kui üritada Marsi pinnast imiteerivat ainet ilma ühegi lisaaineta kokku suruda. See töötas! Õige rõhu korral püsib see koos iseeneslikult," meenutas leidu kirjeldava uurimuse esimene autor Brian Chow ERR Novaatorile antud intervjuus. Marsile püsivamat elupaika rajada üritavatele kosmoseagentuuridele on tegu hea uudisega. Iga lisakilogramm lasti kasvataks reisi maksumust praeguste hindade juures enam kui 10 000 dollari võrra.
Chow ja ta kolleegide uurimistöö kasvas välja Ameerika Kosmoseagentuuri varasemast kavast uurida Kuu regoliidi kasutusvõimalusi. Taaskord oli kaugemaks eesmärgiks püsiva baasi loomine. Käsikäes kavaga saata inimesed Kuu asemel Marsile muutus aga ka projekti fookus.
"Algne idee oli kombineerida kohapeal olevat teralist materjali kaasavõetavate polümeeridega," selgitas Chow. Vähemalt läheb liimina käituvaid lisaained tarvis enamike Maal kasutatavate ehitusmaterjalide valmistamiseks. Sama kehtis Kuu pinnase puhul. Oma kuju säilitavate telliste valmistamiseks pidi sideaine moodustama nende massist vähemalt paar protsenti.
Mõned Marsi pinnasele selle punaka värvuse andvatest rauaühendid näivad aga kaotavat selle järele vajaduse. "Võti näib peituvat raudoksiid-nanoosakestes. Tõenäoliselt aitavad osakesi koos hoida teisesed molekulaarsed – Wan der Waalsi ja elektrostaatilised – jõud. See on võrreldav mehhanismiga, mis gekosid laes hoiab," märkis teadlane.
Chow tunnistas, et pole veel päris selge, kui hästi kasutatud Mars-1a pinnasesimulant päris Marsi pinnast matkib. Raudoksiid-nanoosakesed on aga mõlemate üheks põhiliseks koostisosaks. Seega arvas, et samahästi saab tõenäoliselt telliseid valmistada ka Marsi pinnasest.
Katsete käigus valmistatud ümarate, umbes 2,5 sentimeetri kõrguste telliste tugevus on võrreldav raudbetooniga. Õhumolekule lasevad need läbi oluliselt vähem. Chow nentis aga, et materjalist suuremat sorti telliste massilises koguses tootmiseni on veel pikk tee. "Selleks on vaja terve rida insenertehnilisi probleeme. Materjali edukalt kasutamiseks peab ümbritsema seda terve hulk teisi tehnoloogiaid. Selle ajani pole meedikära, mida seni näinud olen, põhjendatud," rõhutas teadlane.
Marsi pinnase kasutamisega võib seonduda ka teisi probleeme. Mars-1a tüüpi materjali leiab senitehtud uuringute kohaselt vaid paari sentimeetri paksuse kihina planeedi pinnal. Samuti sisaldab see inimestele mürgiseid perkloraatidena tuntud sooli. Chow lisas, et sirgjooneliselt raudoksiid-nanoosakesi ülejäänud materjalist eraldada hetkel ei saa ja ka selle nimel tuleb teha täiendavalt arendustööd.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports. | Marsi pinnasest saab valmistada raudbetoonist tugevamaid telliseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Proovisin ühel hetkel ilma ühegi mõjuva põhjuseta, mis juhtub, kui üritada Marsi pinnast imiteerivat ainet ilma ühegi lisaaineta kokku suruda. See töötas! Õige rõhu korral püsib see koos iseeneslikult," meenutas leidu kirjeldava uurimuse esimene autor Brian Chow ERR Novaatorile antud intervjuus. Marsile püsivamat elupaika rajada üritavatele kosmoseagentuuridele on tegu hea uudisega. Iga lisakilogramm lasti kasvataks reisi maksumust praeguste hindade juures enam kui 10 000 dollari võrra.
Chow ja ta kolleegide uurimistöö kasvas välja Ameerika Kosmoseagentuuri varasemast kavast uurida Kuu regoliidi kasutusvõimalusi. Taaskord oli kaugemaks eesmärgiks püsiva baasi loomine. Käsikäes kavaga saata inimesed Kuu asemel Marsile muutus aga ka projekti fookus.
"Algne idee oli kombineerida kohapeal olevat teralist materjali kaasavõetavate polümeeridega," selgitas Chow. Vähemalt läheb liimina käituvaid lisaained tarvis enamike Maal kasutatavate ehitusmaterjalide valmistamiseks. Sama kehtis Kuu pinnase puhul. Oma kuju säilitavate telliste valmistamiseks pidi sideaine moodustama nende massist vähemalt paar protsenti.
Mõned Marsi pinnasele selle punaka värvuse andvatest rauaühendid näivad aga kaotavat selle järele vajaduse. "Võti näib peituvat raudoksiid-nanoosakestes. Tõenäoliselt aitavad osakesi koos hoida teisesed molekulaarsed – Wan der Waalsi ja elektrostaatilised – jõud. See on võrreldav mehhanismiga, mis gekosid laes hoiab," märkis teadlane.
Chow tunnistas, et pole veel päris selge, kui hästi kasutatud Mars-1a pinnasesimulant päris Marsi pinnast matkib. Raudoksiid-nanoosakesed on aga mõlemate üheks põhiliseks koostisosaks. Seega arvas, et samahästi saab tõenäoliselt telliseid valmistada ka Marsi pinnasest.
Katsete käigus valmistatud ümarate, umbes 2,5 sentimeetri kõrguste telliste tugevus on võrreldav raudbetooniga. Õhumolekule lasevad need läbi oluliselt vähem. Chow nentis aga, et materjalist suuremat sorti telliste massilises koguses tootmiseni on veel pikk tee. "Selleks on vaja terve rida insenertehnilisi probleeme. Materjali edukalt kasutamiseks peab ümbritsema seda terve hulk teisi tehnoloogiaid. Selle ajani pole meedikära, mida seni näinud olen, põhjendatud," rõhutas teadlane.
Marsi pinnase kasutamisega võib seonduda ka teisi probleeme. Mars-1a tüüpi materjali leiab senitehtud uuringute kohaselt vaid paari sentimeetri paksuse kihina planeedi pinnal. Samuti sisaldab see inimestele mürgiseid perkloraatidena tuntud sooli. Chow lisas, et sirgjooneliselt raudoksiid-nanoosakesi ülejäänud materjalist eraldada hetkel ei saa ja ka selle nimel tuleb teha täiendavalt arendustööd.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
### Response:
Marsi pinnasest saab valmistada raudbetoonist tugevamaid telliseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi võitis grupifinišis itaallane Jakub Mareczko (Wilier Triestina – Selle Italia), kirjutab Rattauudised.ee. Võitjaga sama aja said kirja 106 esimest.
Kokkuvõttes jätkab velotuuri liidrina Flavien Dassonville (HP BTP – Auber93). Nõmmela on kokkuvõttes 19. kohal, liidrist maas 1.57.
Reedel on kavas 198,5 kilomeetri pikkune künklik etapp. Velotuur saab läbi esmaspäeval. | Nõmmela jätkas Prantsusmaal 27. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi võitis grupifinišis itaallane Jakub Mareczko (Wilier Triestina – Selle Italia), kirjutab Rattauudised.ee. Võitjaga sama aja said kirja 106 esimest.
Kokkuvõttes jätkab velotuuri liidrina Flavien Dassonville (HP BTP – Auber93). Nõmmela on kokkuvõttes 19. kohal, liidrist maas 1.57.
Reedel on kavas 198,5 kilomeetri pikkune künklik etapp. Velotuur saab läbi esmaspäeval.
### Response:
Nõmmela jätkas Prantsusmaal 27. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1970. aastate lõpust esineva Chris Rea tuntumate lugude hulka kuuluvad "Road to Hell", "I Can Hear Your Heartbeat", "Josephine", "On the Beach", "Driving Home for Christmas" jpt.
Sel sügisel naaseb Chris Rea uue albumiga "Road Songs for Lovers", mis koosneb rokiballaadidest. Värske plaadi ilmumise puhul siirdub Rea ka Euroopa turneele, mille raames esineb ta ka Eestis, tuuril saab kuulda nii lugusid uuelt plaadilt kui ka lugusid tema aastakümnete pikkusest karjäärist.
Chris Rea kontsert toimub 10. novembril Nordea kontserdimajas. | Chris Rea esineb Nordea kontserdimajas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1970. aastate lõpust esineva Chris Rea tuntumate lugude hulka kuuluvad "Road to Hell", "I Can Hear Your Heartbeat", "Josephine", "On the Beach", "Driving Home for Christmas" jpt.
Sel sügisel naaseb Chris Rea uue albumiga "Road Songs for Lovers", mis koosneb rokiballaadidest. Värske plaadi ilmumise puhul siirdub Rea ka Euroopa turneele, mille raames esineb ta ka Eestis, tuuril saab kuulda nii lugusid uuelt plaadilt kui ka lugusid tema aastakümnete pikkusest karjäärist.
Chris Rea kontsert toimub 10. novembril Nordea kontserdimajas.
### Response:
Chris Rea esineb Nordea kontserdimajas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Žürii sõnul on nad näinud viimasel ajal väga erineva stiili ja kõrge tasemega uusi linateoseid, kuid "November" oli eriti hulljulge ja tõestas oma visuaalset keelt. Parima operaatori preemia andsid üle Alessandro Nivola ja Willem Dafoe.
Lisaks sellele ostis Tribeca festivalil "Novembri" leviõigused Oscilloscope Laboratories, mis tähendab, et 2017. aasta lõpust jõuab "Rehepapi" ekraniseering ka Ameerika kinodesse.
"Novembri" lavastas Rainer Sarnet, selle peaosades mängivad Rea Lest, Jörgen Liik, Arvo Kukumägi, Heino Kalm, Meelis Rämmeld, Katariina Unt, Taavi Eelmaa ja Jaan Tooming. "Novembri" produtsent on Katrin Kissa, operaator Mart Taniel, kunstnikud Jaagup Roomet ja Matis Mäesalu. Filmi muusika on loonud üks tuntumaid Poola kaasaegseid heliloojaid Jacaszek.
Tribeca festival loodi pärast 2001. aasta sündmusi New Yorgis, rõhutamaks selle linna tähtsust ja rolli maailma filmitööstuses, festivali asutajate hulka kuulub ka Robert De Niro. | "November" võitis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Žürii sõnul on nad näinud viimasel ajal väga erineva stiili ja kõrge tasemega uusi linateoseid, kuid "November" oli eriti hulljulge ja tõestas oma visuaalset keelt. Parima operaatori preemia andsid üle Alessandro Nivola ja Willem Dafoe.
Lisaks sellele ostis Tribeca festivalil "Novembri" leviõigused Oscilloscope Laboratories, mis tähendab, et 2017. aasta lõpust jõuab "Rehepapi" ekraniseering ka Ameerika kinodesse.
"Novembri" lavastas Rainer Sarnet, selle peaosades mängivad Rea Lest, Jörgen Liik, Arvo Kukumägi, Heino Kalm, Meelis Rämmeld, Katariina Unt, Taavi Eelmaa ja Jaan Tooming. "Novembri" produtsent on Katrin Kissa, operaator Mart Taniel, kunstnikud Jaagup Roomet ja Matis Mäesalu. Filmi muusika on loonud üks tuntumaid Poola kaasaegseid heliloojaid Jacaszek.
Tribeca festival loodi pärast 2001. aasta sündmusi New Yorgis, rõhutamaks selle linna tähtsust ja rolli maailma filmitööstuses, festivali asutajate hulka kuulub ka Robert De Niro.
### Response:
"November" võitis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saag viis Nybergsundi 37. minutil juhtima, seitse minutit enne normaalaja lõppu viigistas Victor Wagner Pedersen seisu ning kohtumine läks lisaajale. Neli minutit pärast lisaaja algust oli Saag taas täpne, kuid HamKam jõudis 118. minutil Ole Erik Midtskogeni värava läbi taas viigini.
Penaltiseerias saatis edu Nybergsundi, kes realiseeris kõik viis 11 meetri karistuslööki. Neljandana lõi värava ka Saag. | Saagi kaks väravat aitasid Nybergsundi Norra karikasarjas teise ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saag viis Nybergsundi 37. minutil juhtima, seitse minutit enne normaalaja lõppu viigistas Victor Wagner Pedersen seisu ning kohtumine läks lisaajale. Neli minutit pärast lisaaja algust oli Saag taas täpne, kuid HamKam jõudis 118. minutil Ole Erik Midtskogeni värava läbi taas viigini.
Penaltiseerias saatis edu Nybergsundi, kes realiseeris kõik viis 11 meetri karistuslööki. Neljandana lõi värava ka Saag.
### Response:
Saagi kaks väravat aitasid Nybergsundi Norra karikasarjas teise ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Telliskivi loomelinnaku poolt välja antava Telliskivi artistiauhinna võitsid post-pop produtsent ja laulja Mart Avi, multiinstrumentalist Erki Pärnoja ning elektropopi artist NOËP.
Auhinna võitjad valiti TMW muusikatööstuse esindajatest delegaatide poolt 133 tänavusel TMW festivalil esinenud Eesti artisti seast. Kõikide võitjate puhul märgiti ära veenev esitus, selgelt eristuv helipilt ja artistlik kuvand ning ekspordipotentsiaal.
Post-pop produtsendi ning vokalisti Mart Avi puhul rõhutati enim tema esituse terviklikku kunstilist kontseptsiooni, moodsat ja omakõlalist helipilti ning mängulist vokaali. Mõjuka muusikakriitiku ja -kirjaniku Simon Reynoldsi sõnul eristus Mart Avi niinimetatud kontseptroonika artistidest eeskätt oma teatraalsuse ja artistlikkusega; briti muusikaveebi Drowned in Sound ajakirjanik Anastasia Connor nimetas Avi aga "tõeliseks žanrijärgse ajastu artisti kehastuseks" ning tema TMW ülesastumist üheks oma viimaste aastate erakordseimaks kontserdielamuseks.
Loorberitele puhkama jääda Avi ei plaani. "Nüüd mõnda aega peatuda ei kavatse ning kuna helitehnika minu käes kaua ei kesta, siis kulub auhinnaraha jooksvate kadude ja tulevaste ehmatuste katteks. Tegelen ilmselt veel sel aastal ilmavalgust nägeva plaadiga, mille nime ma veel ei ütle," paljastas Avi.
Lugudekirjutaja ja multiinstrumentalist Erki Pärnoja koos bändiga esitles festivalil oma tänavu ilmunud esimest täispikka sooloalbumit "Efterglow". TMW delegaadid toonitasid tema muusika ainulaadset põhjamaist laengut, impressionistlikke kitarrikäike, filmilikku kõlapilti ning kogu bändi kõrget pillimängu taset. USA raadiojaama KEXP programmijuht Chris Kellogg nimetas Pärnoja ja tema bändi "fantastiliseks avastuseks" ning Tape Op muusikaajakirja toimetaja Alex Maiolo sõnul on "Efterglow" muusikas põhjamaalastele ainuomast "maastiku-heliriba" tunnetust.
Pärnojatõdes, et tänavune TMW oli tema jaoks toimekas ja tulemuslik. "Astusin bändiga üles neljal korral. Sinilinnus vallandus nii publikust kui lavalt lausa plahvatuslik möll, kodukontserdil avastasin täiesti uue formaadi, kus publiku ja lavalolija vahel tekib uutmoodi mõistmine ja ühine tunnetus. Vaba Laval oli meie suurim publik, aga selle kohalolek ja keskendumine oli nii intensiivne, et mõne vaiksema koha või pausi ajal oli vaikus lihtsalt nii vaikne, nagu poleks keegi isegi hinganud," meenutas Pärnoja.
Tulevikuplaanidest rääkides ütleb Pärnoja, et soovib "Efterglow" albumit veel palju live 'is esitada: "Usun, et just elav esitus laval on see, mis plaadile talletatu elama paneb ja edasi viib. Üksjagu plaane on juba tehtud ja tundub, et kontserte ja põnevaid koostööplaane tuleb aina juurde. Tänavu on meil plaanis veel mitu showcase festivali Euroopas ja antud auhind võimaldab seda mulle ja minu bändile," lausus Pärnoja.
Elektroonilise indie-popi artist NOËP ehk Andres Kõpper pälvis muusikatööstuse proffidest delegaatide tähelepanu oma publikut haarava kavaga, mille seast leidis ka hittsinglid "Move" ja "Rooftop". Prantsuse muusika-agentuuri Junzi Arts bookeri Clotaire Buche sõnul on NOËP "järgmine suur asi" ning ka USA Minneapolis Magazine ajakirjaniku Jeffrey Barney leidis multiandekast ühemehebändist ohtralt rahvusvahelise kõlapinna potentsiaali.
Mitmeil üleilma festivalidel karastunud ja äsja koos Iirisega Londonis esinenud ning hetkel seal uusi lugusid meisterdav Rootsi Sony Music plaadi label i artist Andres Kõpper on talle osaks saanud auhinnast meeldivalt üllatunud. "TMW on endiselt haruldaselt hea võimalus enda muusika ja live -võimekuse tutvustamiseks välismaailmale riigi piiri ületamata," lausus ta.
TMW artistipreemia on varem võitnud Popidiot (2009), Iiris (2010), Ewert and The Two Dragons (2011), Talbot (2012), Elephants From Neptune (2013), Odd Hugo (2014), Maarja Nuut (2015) ja I Wear* Experiment (2016). | TMW tunnustuse pälvisid Mart Avi, Erki Pärnoja ja NOËP | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Telliskivi loomelinnaku poolt välja antava Telliskivi artistiauhinna võitsid post-pop produtsent ja laulja Mart Avi, multiinstrumentalist Erki Pärnoja ning elektropopi artist NOËP.
Auhinna võitjad valiti TMW muusikatööstuse esindajatest delegaatide poolt 133 tänavusel TMW festivalil esinenud Eesti artisti seast. Kõikide võitjate puhul märgiti ära veenev esitus, selgelt eristuv helipilt ja artistlik kuvand ning ekspordipotentsiaal.
Post-pop produtsendi ning vokalisti Mart Avi puhul rõhutati enim tema esituse terviklikku kunstilist kontseptsiooni, moodsat ja omakõlalist helipilti ning mängulist vokaali. Mõjuka muusikakriitiku ja -kirjaniku Simon Reynoldsi sõnul eristus Mart Avi niinimetatud kontseptroonika artistidest eeskätt oma teatraalsuse ja artistlikkusega; briti muusikaveebi Drowned in Sound ajakirjanik Anastasia Connor nimetas Avi aga "tõeliseks žanrijärgse ajastu artisti kehastuseks" ning tema TMW ülesastumist üheks oma viimaste aastate erakordseimaks kontserdielamuseks.
Loorberitele puhkama jääda Avi ei plaani. "Nüüd mõnda aega peatuda ei kavatse ning kuna helitehnika minu käes kaua ei kesta, siis kulub auhinnaraha jooksvate kadude ja tulevaste ehmatuste katteks. Tegelen ilmselt veel sel aastal ilmavalgust nägeva plaadiga, mille nime ma veel ei ütle," paljastas Avi.
Lugudekirjutaja ja multiinstrumentalist Erki Pärnoja koos bändiga esitles festivalil oma tänavu ilmunud esimest täispikka sooloalbumit "Efterglow". TMW delegaadid toonitasid tema muusika ainulaadset põhjamaist laengut, impressionistlikke kitarrikäike, filmilikku kõlapilti ning kogu bändi kõrget pillimängu taset. USA raadiojaama KEXP programmijuht Chris Kellogg nimetas Pärnoja ja tema bändi "fantastiliseks avastuseks" ning Tape Op muusikaajakirja toimetaja Alex Maiolo sõnul on "Efterglow" muusikas põhjamaalastele ainuomast "maastiku-heliriba" tunnetust.
Pärnojatõdes, et tänavune TMW oli tema jaoks toimekas ja tulemuslik. "Astusin bändiga üles neljal korral. Sinilinnus vallandus nii publikust kui lavalt lausa plahvatuslik möll, kodukontserdil avastasin täiesti uue formaadi, kus publiku ja lavalolija vahel tekib uutmoodi mõistmine ja ühine tunnetus. Vaba Laval oli meie suurim publik, aga selle kohalolek ja keskendumine oli nii intensiivne, et mõne vaiksema koha või pausi ajal oli vaikus lihtsalt nii vaikne, nagu poleks keegi isegi hinganud," meenutas Pärnoja.
Tulevikuplaanidest rääkides ütleb Pärnoja, et soovib "Efterglow" albumit veel palju live 'is esitada: "Usun, et just elav esitus laval on see, mis plaadile talletatu elama paneb ja edasi viib. Üksjagu plaane on juba tehtud ja tundub, et kontserte ja põnevaid koostööplaane tuleb aina juurde. Tänavu on meil plaanis veel mitu showcase festivali Euroopas ja antud auhind võimaldab seda mulle ja minu bändile," lausus Pärnoja.
Elektroonilise indie-popi artist NOËP ehk Andres Kõpper pälvis muusikatööstuse proffidest delegaatide tähelepanu oma publikut haarava kavaga, mille seast leidis ka hittsinglid "Move" ja "Rooftop". Prantsuse muusika-agentuuri Junzi Arts bookeri Clotaire Buche sõnul on NOËP "järgmine suur asi" ning ka USA Minneapolis Magazine ajakirjaniku Jeffrey Barney leidis multiandekast ühemehebändist ohtralt rahvusvahelise kõlapinna potentsiaali.
Mitmeil üleilma festivalidel karastunud ja äsja koos Iirisega Londonis esinenud ning hetkel seal uusi lugusid meisterdav Rootsi Sony Music plaadi label i artist Andres Kõpper on talle osaks saanud auhinnast meeldivalt üllatunud. "TMW on endiselt haruldaselt hea võimalus enda muusika ja live -võimekuse tutvustamiseks välismaailmale riigi piiri ületamata," lausus ta.
TMW artistipreemia on varem võitnud Popidiot (2009), Iiris (2010), Ewert and The Two Dragons (2011), Talbot (2012), Elephants From Neptune (2013), Odd Hugo (2014), Maarja Nuut (2015) ja I Wear* Experiment (2016).
### Response:
TMW tunnustuse pälvisid Mart Avi, Erki Pärnoja ja NOËP |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loenguid konspekteerinud Euroopa õiguse õppekaval tudeeriv Malle Alaru ning inglise keelt ja kirjandust õppiva Kristo Tamm tõdesid, et Mihkelsoni loengust pakkus neile enim huvi vaade Euroopa-Hiina suhetele ning Ameerika Ühendriikide suhtlus pärast Donald Trumpi presidendiks saamist. Hiina suursaadik keskendus “Uue siididee” ehk OBOR-i (“One Belt, One Road”) initsiatiivile.
Arvestades Hiina pikka ajalugu, ei ole riigi jõulisem positsioneerimine maailmaareenil Marko Mihkelsoni sõnul mitte midagi üllatavat.
Arvestades Hiina pikka ajalugu, ei ole riigi jõulisem positsioneerimine maailmaareenil Marko Mihkelsoni sõnul mitte midagi üllatavat. Minevikust teame aegu kui Hiina on olnud juhtriigiks nii majanduse kui ka innovatsiooni alal. Tänapäeval on toimumas kõigest Hiina loomuliku potentsiaali väljendumine.
Samas peab Mihkelson, liiga dramaatiliseks rääkida Ühendriikide ja Euroopa “kuldajastu“ lõpust. Kahe regiooni suhtelise mõjuvõimu vähenemine on Hiina esiletõusu taustal lihtsalt paratamatu.
Mihkelson peatus pikemalt kahe regiooni kaubandussuhetel.
Komistuskiviks tihedamate kaubandussuhete loomisel võib kujuneda aga Euroopa Liidu soov, et Hiina peaks kinni rahvusvahelistest reeglitest ja austaks inimõigusi.
Ta nentis, et Euroopa ja Hiina on juba praegu üksteisele väga olulisteks kaubanduspartneriteks. Hetkel on Euroopa huvikeskmes 2013. aastal alustatud investeeringute kaitse leppe läbirääkimised. Tulevikus võiks kahtlemata jõuda ka vabakaubandusleppeni – Euroopa Liit on juba sõlminud vabakaubandusleppe Lõuna-Koreaga ja selles osas peetakse läbirääkimisi ka Jaapani ja Singapuriga. Komistuskiviks tihedamate kaubandussuhete loomisel võib kujuneda aga Euroopa Liidu soov, et Hiina peaks kinni rahvusvahelistest reeglitest ja austaks inimõigusi.
Hiina suursaadik Qu Zhe avas kõnes pikema perspektiiv Euroopa ja Hiina vahelistele suhetele. Suursaadik rõhutas Hiina valmidust koostööks, et edendada rahvusvahelist kaubandust ja välisinvesteeringuid. Kuigi maailm on 2008. aasta majanduskriisist toibunud, ei ole olukord Qu Zhe sõnul siiski kiita.
Olukorra parandamiseks kuulutas Hiina president Xi Jinping 2013. aastal välja OBOR ehk Uues Siiditee algatuse.
Olukorra parandamiseks kuulutas Hiina president Xi Jinping 2013. aastal välja OBOR ehk Uues Siiditee algatuse, millest loodetakse majanduslikku kasu nii Hiinale kui ka partneritele Läänes. Kahepoolsete koostöölepingute asemel rõhutas Hiina suursaadik avatust ja mitmete riikide ühist koostööd.
Suursaadik täheldas, et Euroopast on projekti suure huviga jälgitud ja viitas varajastele edusammudele seoses OBOR-ga. Alates 2013. aastast on investeeritud 50 miljardit dollarit ja ehitamisel on kuus majanduskoridori. Euroopa huvi näitab ka see, et 14 Euroopa riiki on Aasia infrastruktuuri investeeringute panga (AIIB) asutajaliikmete seas.
Üheks OBOR-i eesmärgiks on saavutada klapp Euroopa Komisjoni nn Junckeri plaaniga. Selle raames on toimunud tipptasemel kohtumisi ning algatatud ühisprojekte, näiteks EL-Hiina säästva linnastumise partnerlus. Lisaks on tänu Uue Siiditee algatusele kauba maismaateekond Hiinast Euroopasse muutunud 20 päeva kiiremaks kui mereteed pidi.
Suursaadik Qu Zhe leiab, et praegu, kolm aastat peale OBOR projekti algust, on õige aeg teha vahekokkuvõtteid ja tulevikuplaane. Kuu aja pärast toimub Pekingis OBOR-iga seotud riikide foorum, et arutleda tulevikuvõimalusi, tugevamate partnerlussuhete rajamist ning õiglasemat ja paremat maailmakorraldust.
Kommenteerides neid teemasid leiab Mihkelson, et keskendudes Hiina ja Euroopa ühistele huvidele on võimalik teha koostööd mitmel alal ning jõuda ühiste arusaamadeni rahvusvahelistes reeglites.
Majanduslike huvide kaitseks on Hiina teinud Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega ka sõjalist koostööd. Näiteks viidi 2009. aastal koos NATO vägedega läbi piraaditõrje operatsioon Adeni lahel, et hoida lahti Hiina majanduse jaoks elutähtis kaubatee. Muudes rahvusvahelistes konfliktides on Hiina osalus jäänud tagasihoidlikuks, kuid Hiina keskendumine Uuele Siiditeele võib kaasa tuua huvide ühtimise ka muudes piirkondades ja valdkondades.
Peatudes Ameerika Ühendriikide ja Hiina omavahelistel suhetel leidis Mihkelson, et enne 2008. aasta finantskriisi polnud suhted Hiinaga Ühendriikide jaoks esmatähtsad. Tänaseks on olukord muutunud.
Hiina ja Ühendriigid on teineteisele elulise tähtsusega ning omavaheline konflikt oleks mõlemale kahjulik.
Ka Trumpi valimiskampaanias osutati suurele kaubandusdefitsiidile ja töökohtade liikumisele Hiina. Samas hellitas Mihkelson lootust, et Trumpi valimisteaegsed hoiakud ja käitumine on muutumas. Hiina ja Ühendriigid on teineteisele elulise tähtsusega ning omavaheline konflikt oleks mõlemale kahjulik. Ta leidis, et Trump on hakanud mõistma, et aastakümnete jooksul loodud suhted erinevate partneritega on liiga palju väärt, et neid ära rikkuda, eriti veel kui Ühendriigid soovivad jätkata majanduslikult ja sõjaliselt olulist positsiooni Ida-Aasias.
Paratamatult tekitab aga protektsionismi kalduva Trupmi valimine Ühendriikide presidendiks küsimusi.
Kas Hiina võiks Ühendriikide juhtiva rolli üle võtta? Mihkelsoni sõnul on selline stsenaarium lähitulevikus ebatõenäoline, sest Hiinal puudub momendil soov seda teha. Tema sõnul vajavad hiinlased vähemalt pool sajandit aega, kuni nende areng jõuaks punkti, kus oleks lahendatud suuremad sotsiaalsed ja siseriiklikud probleemid.
Kõneldes Eesti ja Hiina omavahelistest suhetest, peatusid nii Mihkelson kui ka Qu Zhe pikemalt suhete potentsiaalil, leides, et mõlemal on suur soov teise poolega koostööd teha.
Hiina Rahvavabariigi suursaadik Eestis tõi näidetena edukast koostööst Omniva ja Hiina suurima erakullerfirma S.F. Expressi ühistegevuse ning Hiina pankade osaluse Eesti Energia projekti rahastamisel Jordaanias. Marko Mihkelsoni sõnul on Eestil oluline tajuda Hiina rolli tänapäeva maailmas ning näha sellest tulenevaid rohkeid võimalusi. Tema sõnul teeb ka Riigikogu väliskomisjon selle nimel tööd. Näiteks on välja töötatud ja avaldatud raport “Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025”. Riigikogu väliskomisjoni järgmine visiit Hiinasse leiab aset käesoleva aasta mais. | Hiina on Eestile tähtis, tõdesid eksperdid suurriiki tutvustaval nädalal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loenguid konspekteerinud Euroopa õiguse õppekaval tudeeriv Malle Alaru ning inglise keelt ja kirjandust õppiva Kristo Tamm tõdesid, et Mihkelsoni loengust pakkus neile enim huvi vaade Euroopa-Hiina suhetele ning Ameerika Ühendriikide suhtlus pärast Donald Trumpi presidendiks saamist. Hiina suursaadik keskendus “Uue siididee” ehk OBOR-i (“One Belt, One Road”) initsiatiivile.
Arvestades Hiina pikka ajalugu, ei ole riigi jõulisem positsioneerimine maailmaareenil Marko Mihkelsoni sõnul mitte midagi üllatavat.
Arvestades Hiina pikka ajalugu, ei ole riigi jõulisem positsioneerimine maailmaareenil Marko Mihkelsoni sõnul mitte midagi üllatavat. Minevikust teame aegu kui Hiina on olnud juhtriigiks nii majanduse kui ka innovatsiooni alal. Tänapäeval on toimumas kõigest Hiina loomuliku potentsiaali väljendumine.
Samas peab Mihkelson, liiga dramaatiliseks rääkida Ühendriikide ja Euroopa “kuldajastu“ lõpust. Kahe regiooni suhtelise mõjuvõimu vähenemine on Hiina esiletõusu taustal lihtsalt paratamatu.
Mihkelson peatus pikemalt kahe regiooni kaubandussuhetel.
Komistuskiviks tihedamate kaubandussuhete loomisel võib kujuneda aga Euroopa Liidu soov, et Hiina peaks kinni rahvusvahelistest reeglitest ja austaks inimõigusi.
Ta nentis, et Euroopa ja Hiina on juba praegu üksteisele väga olulisteks kaubanduspartneriteks. Hetkel on Euroopa huvikeskmes 2013. aastal alustatud investeeringute kaitse leppe läbirääkimised. Tulevikus võiks kahtlemata jõuda ka vabakaubandusleppeni – Euroopa Liit on juba sõlminud vabakaubandusleppe Lõuna-Koreaga ja selles osas peetakse läbirääkimisi ka Jaapani ja Singapuriga. Komistuskiviks tihedamate kaubandussuhete loomisel võib kujuneda aga Euroopa Liidu soov, et Hiina peaks kinni rahvusvahelistest reeglitest ja austaks inimõigusi.
Hiina suursaadik Qu Zhe avas kõnes pikema perspektiiv Euroopa ja Hiina vahelistele suhetele. Suursaadik rõhutas Hiina valmidust koostööks, et edendada rahvusvahelist kaubandust ja välisinvesteeringuid. Kuigi maailm on 2008. aasta majanduskriisist toibunud, ei ole olukord Qu Zhe sõnul siiski kiita.
Olukorra parandamiseks kuulutas Hiina president Xi Jinping 2013. aastal välja OBOR ehk Uues Siiditee algatuse.
Olukorra parandamiseks kuulutas Hiina president Xi Jinping 2013. aastal välja OBOR ehk Uues Siiditee algatuse, millest loodetakse majanduslikku kasu nii Hiinale kui ka partneritele Läänes. Kahepoolsete koostöölepingute asemel rõhutas Hiina suursaadik avatust ja mitmete riikide ühist koostööd.
Suursaadik täheldas, et Euroopast on projekti suure huviga jälgitud ja viitas varajastele edusammudele seoses OBOR-ga. Alates 2013. aastast on investeeritud 50 miljardit dollarit ja ehitamisel on kuus majanduskoridori. Euroopa huvi näitab ka see, et 14 Euroopa riiki on Aasia infrastruktuuri investeeringute panga (AIIB) asutajaliikmete seas.
Üheks OBOR-i eesmärgiks on saavutada klapp Euroopa Komisjoni nn Junckeri plaaniga. Selle raames on toimunud tipptasemel kohtumisi ning algatatud ühisprojekte, näiteks EL-Hiina säästva linnastumise partnerlus. Lisaks on tänu Uue Siiditee algatusele kauba maismaateekond Hiinast Euroopasse muutunud 20 päeva kiiremaks kui mereteed pidi.
Suursaadik Qu Zhe leiab, et praegu, kolm aastat peale OBOR projekti algust, on õige aeg teha vahekokkuvõtteid ja tulevikuplaane. Kuu aja pärast toimub Pekingis OBOR-iga seotud riikide foorum, et arutleda tulevikuvõimalusi, tugevamate partnerlussuhete rajamist ning õiglasemat ja paremat maailmakorraldust.
Kommenteerides neid teemasid leiab Mihkelson, et keskendudes Hiina ja Euroopa ühistele huvidele on võimalik teha koostööd mitmel alal ning jõuda ühiste arusaamadeni rahvusvahelistes reeglites.
Majanduslike huvide kaitseks on Hiina teinud Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega ka sõjalist koostööd. Näiteks viidi 2009. aastal koos NATO vägedega läbi piraaditõrje operatsioon Adeni lahel, et hoida lahti Hiina majanduse jaoks elutähtis kaubatee. Muudes rahvusvahelistes konfliktides on Hiina osalus jäänud tagasihoidlikuks, kuid Hiina keskendumine Uuele Siiditeele võib kaasa tuua huvide ühtimise ka muudes piirkondades ja valdkondades.
Peatudes Ameerika Ühendriikide ja Hiina omavahelistel suhetel leidis Mihkelson, et enne 2008. aasta finantskriisi polnud suhted Hiinaga Ühendriikide jaoks esmatähtsad. Tänaseks on olukord muutunud.
Hiina ja Ühendriigid on teineteisele elulise tähtsusega ning omavaheline konflikt oleks mõlemale kahjulik.
Ka Trumpi valimiskampaanias osutati suurele kaubandusdefitsiidile ja töökohtade liikumisele Hiina. Samas hellitas Mihkelson lootust, et Trumpi valimisteaegsed hoiakud ja käitumine on muutumas. Hiina ja Ühendriigid on teineteisele elulise tähtsusega ning omavaheline konflikt oleks mõlemale kahjulik. Ta leidis, et Trump on hakanud mõistma, et aastakümnete jooksul loodud suhted erinevate partneritega on liiga palju väärt, et neid ära rikkuda, eriti veel kui Ühendriigid soovivad jätkata majanduslikult ja sõjaliselt olulist positsiooni Ida-Aasias.
Paratamatult tekitab aga protektsionismi kalduva Trupmi valimine Ühendriikide presidendiks küsimusi.
Kas Hiina võiks Ühendriikide juhtiva rolli üle võtta? Mihkelsoni sõnul on selline stsenaarium lähitulevikus ebatõenäoline, sest Hiinal puudub momendil soov seda teha. Tema sõnul vajavad hiinlased vähemalt pool sajandit aega, kuni nende areng jõuaks punkti, kus oleks lahendatud suuremad sotsiaalsed ja siseriiklikud probleemid.
Kõneldes Eesti ja Hiina omavahelistest suhetest, peatusid nii Mihkelson kui ka Qu Zhe pikemalt suhete potentsiaalil, leides, et mõlemal on suur soov teise poolega koostööd teha.
Hiina Rahvavabariigi suursaadik Eestis tõi näidetena edukast koostööst Omniva ja Hiina suurima erakullerfirma S.F. Expressi ühistegevuse ning Hiina pankade osaluse Eesti Energia projekti rahastamisel Jordaanias. Marko Mihkelsoni sõnul on Eestil oluline tajuda Hiina rolli tänapäeva maailmas ning näha sellest tulenevaid rohkeid võimalusi. Tema sõnul teeb ka Riigikogu väliskomisjon selle nimel tööd. Näiteks on välja töötatud ja avaldatud raport “Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025”. Riigikogu väliskomisjoni järgmine visiit Hiinasse leiab aset käesoleva aasta mais.
### Response:
Hiina on Eestile tähtis, tõdesid eksperdid suurriiki tutvustaval nädalal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks saab esimest korda live ’is kuulata ka teisi Eliisi ja Meelis Meri koostöös valminud lugusid.
"Minu jaoks on tegemist väga erilise õhtuga, sest esitan esmakordselt laval elektroonilist muusikat koos just selle projekti jaoks loodud bändiga. Lisaks oli meil novembris põnev Maroko reis, millest sündis minu esimene muusikavideo. Ootan juba, et saaksin neid emotsioone kõigiga jagada," sõnas Eliis.
Lavale astuvad Eliis Pärna, Henri Kuusk ja Meelis Meri. Muusikavideo "Freedom" autorid on Sander Allikmäe ja Mart Vares.
Uksed avatakse 4. mail kell 20.00, kontsert algab kell 21.00. | Eliis Pärna esitleb kontserdil uusi laule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks saab esimest korda live ’is kuulata ka teisi Eliisi ja Meelis Meri koostöös valminud lugusid.
"Minu jaoks on tegemist väga erilise õhtuga, sest esitan esmakordselt laval elektroonilist muusikat koos just selle projekti jaoks loodud bändiga. Lisaks oli meil novembris põnev Maroko reis, millest sündis minu esimene muusikavideo. Ootan juba, et saaksin neid emotsioone kõigiga jagada," sõnas Eliis.
Lavale astuvad Eliis Pärna, Henri Kuusk ja Meelis Meri. Muusikavideo "Freedom" autorid on Sander Allikmäe ja Mart Vares.
Uksed avatakse 4. mail kell 20.00, kontsert algab kell 21.00.
### Response:
Eliis Pärna esitleb kontserdil uusi laule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamine jätkub kultuurimaja suures saalis, mille ekraanile jõuab esimest korda Euroopas musta huumoriga vürtsitatud põnevusfilm "Väikesed kuritööd". Filmi, mille peaosas on "Troonide mängu" staar Nicolaj Coster-Waldau, esitleb Haapsalus ameeriklasest režissöör Evan Katz.
Pühapäevani kestva festivali programmist leiab kolme päeva jooksul värskeid õudus- ja fantaasiafilme, kultusklassikuid ja taasavastusi filmikunsti varakambrist. Esilinastub kaks uut Eesti filmi: Mart Sanderi õudusfilm "Juhuslik nimetaja" ja dokumentaalfilm "Tartu Video kroonikad", mis annab ülevaate 1980ndatel alguse saanud põrandaalusest videokassetibuumist.
Kokku on festivali kavas 29 pikka filmi. Lisaks võistlevad Haapsalus Euroopa parimad lühikesed õudus- ja fantaasiafilmid, millest parim pälvib maailmas väga hinnatud Méliès D’or´i ehk Kuldse Mélièsi nimelise preemia nominatsiooni. Samuti linastub lühikeste žanrifilmide eriprogramm "Väikesed luupainajad". Tänavune festivali fookus on pühendatud fantastilistele olevustele.
Festivaliga kaasneb mitmekesine ürituste kava, kust leiab näiteks kummarduse tänavu meie seast lahkunud eesti ulme suurkujule Tiit Tarlapile, südaöise orienteerumismängu, peredele mõeldud õudusjuttude hommiku, heviaeroobika, öödisko "Kevad südames" ja Eesti ulme-, fantaasia- ja õuduskirjanduse näituse.
Festivali viimasel päeval on kavas avalik arutelu "Kas HÕFF rikub Haapsalu mainet ja röövib elanikelt une?", mis on inspireeritud kuue Haapsalu pastori pöördumisest linna poole lõpetada festivali toetamine.
Enamik festivali filme on mittesoovitatav alla 13-aastastele. Õhtuseid seansse ei soovitata alla 16-aastastele. Osa filme on alla 16-aastatele keelatud.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival on rahvusvahelise Euroopa fantastiliste filmide föderatsiooni Méliès liige. | Täna algab Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamine jätkub kultuurimaja suures saalis, mille ekraanile jõuab esimest korda Euroopas musta huumoriga vürtsitatud põnevusfilm "Väikesed kuritööd". Filmi, mille peaosas on "Troonide mängu" staar Nicolaj Coster-Waldau, esitleb Haapsalus ameeriklasest režissöör Evan Katz.
Pühapäevani kestva festivali programmist leiab kolme päeva jooksul värskeid õudus- ja fantaasiafilme, kultusklassikuid ja taasavastusi filmikunsti varakambrist. Esilinastub kaks uut Eesti filmi: Mart Sanderi õudusfilm "Juhuslik nimetaja" ja dokumentaalfilm "Tartu Video kroonikad", mis annab ülevaate 1980ndatel alguse saanud põrandaalusest videokassetibuumist.
Kokku on festivali kavas 29 pikka filmi. Lisaks võistlevad Haapsalus Euroopa parimad lühikesed õudus- ja fantaasiafilmid, millest parim pälvib maailmas väga hinnatud Méliès D’or´i ehk Kuldse Mélièsi nimelise preemia nominatsiooni. Samuti linastub lühikeste žanrifilmide eriprogramm "Väikesed luupainajad". Tänavune festivali fookus on pühendatud fantastilistele olevustele.
Festivaliga kaasneb mitmekesine ürituste kava, kust leiab näiteks kummarduse tänavu meie seast lahkunud eesti ulme suurkujule Tiit Tarlapile, südaöise orienteerumismängu, peredele mõeldud õudusjuttude hommiku, heviaeroobika, öödisko "Kevad südames" ja Eesti ulme-, fantaasia- ja õuduskirjanduse näituse.
Festivali viimasel päeval on kavas avalik arutelu "Kas HÕFF rikub Haapsalu mainet ja röövib elanikelt une?", mis on inspireeritud kuue Haapsalu pastori pöördumisest linna poole lõpetada festivali toetamine.
Enamik festivali filme on mittesoovitatav alla 13-aastastele. Õhtuseid seansse ei soovitata alla 16-aastastele. Osa filme on alla 16-aastatele keelatud.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival on rahvusvahelise Euroopa fantastiliste filmide föderatsiooni Méliès liige.
### Response:
Täna algab Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise jooksul olid paremad võimalused kodumeeskonnal, kui Sergio Agüero tabas esimesel poolajal posti ning Gabriel Jesus lõi üleajal värava, mis jäi aga suluseisu tõttu lugemata. 84. minutil pidi punase kaardi tõttu väljakult lahkuma Unitedi keskväljamees Marouane Fellaini, kes lõi Agüerot peaga näkku.
Mõlemad klubid jätkavad jahti Meistrite liiga kohtadele – City on 33 mänguga kogunud 65 punkti ning on neljandal positsioonil, Unitedil on üks punkt vähem ning nad on City selja taga viiendal kohal. Kolmandal kohal oleval Liverpoolil on mängitud 34 kohtumist ja neil on 66 silma. | City ja United leppisid Manchesteri derbis viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise jooksul olid paremad võimalused kodumeeskonnal, kui Sergio Agüero tabas esimesel poolajal posti ning Gabriel Jesus lõi üleajal värava, mis jäi aga suluseisu tõttu lugemata. 84. minutil pidi punase kaardi tõttu väljakult lahkuma Unitedi keskväljamees Marouane Fellaini, kes lõi Agüerot peaga näkku.
Mõlemad klubid jätkavad jahti Meistrite liiga kohtadele – City on 33 mänguga kogunud 65 punkti ning on neljandal positsioonil, Unitedil on üks punkt vähem ning nad on City selja taga viiendal kohal. Kolmandal kohal oleval Liverpoolil on mängitud 34 kohtumist ja neil on 66 silma.
### Response:
City ja United leppisid Manchesteri derbis viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle meeldib see, et loodus on karm ja puutumata, siin on ilusad männimetsad nagu Eestiski," vahendab alaliit Aksalu sõnu. Koondise esikindal on kodu lähedal vabal ajal metsas käimise võimalus olemas ning perega kasutab ta seda puhkamiseks päris tihti. Kuna reisida tuleb palju bussiga, siis näeb ka läbi akna pidevalt ka üht-teist ilusat. "Järved on kindlasti siinse looduse osa ja kuna minu hobi on kalastamine, siis kokkupuude on päris tihe. Kalu on palju kinni püütud ja suuri hauge on välja tõmmatud omajagu."
Aksalu sõnul on Soome inimesed sõbralikud, abivalmis ja avatud. "Kõik, kellega olen kokku puutunud, on olnud meeldivad ja see on siin olnud minu jaoks üks positiivsemaid asju," märkis ta.
Eestist igatseb väravavaht kõige enam teisi pereliikmeid, lähedasi, sõpru ja toitu. "Nii palju kui tänapäevased vahendid võimaldavad suhelda, siis nendega ikka toimetan, aga koju Saaremaale jõudsin eelmisel aastal vaid korra. Kodus on palju häid restorane ja söögikohti, mida igatsen," lausus ta.
Tema hinnangul on raske öelda, kes Eesti – Soome 100+ maavõistluse võidab. "Aga see on väga tervitatav üritus, sest palju sellised võimalusi pole, kus Eesti võistkonnad saavad mängida Soome omade vastu. Mida rohkem sellised mänge, seda rohkem tekib vastastikke kontakte klubide ja inimeste vahel," leidis ta.
Teatavasti ühendasid Eesti ja Soome jalgpalliliidud jõud, et tähistada mõlema riigi 100. sünnipäeva suure maavõistlusega, milles peetakse ühe päeva jooksul vähemalt 100 mängu. 10. juunil 2017 toimuvale Eesti - Soome 100+ maavõistlusele oodatakse osalema kõiki jalgpalliharrastajaid, nii poisse, tüdrukuid, harrastajaid, professionaale kui ka ranna- ja saalijalgpallureid. Registreerimine on avatud ettevõtmise ametlikul veebilehel 100games.eu. Ankeedis tuleb märkida võistkonna nimi, kontaktandmed, mänguriigi eelistus ja muu taoline info. | Mihkel Aksalu hindab Soome loodust ja inimesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle meeldib see, et loodus on karm ja puutumata, siin on ilusad männimetsad nagu Eestiski," vahendab alaliit Aksalu sõnu. Koondise esikindal on kodu lähedal vabal ajal metsas käimise võimalus olemas ning perega kasutab ta seda puhkamiseks päris tihti. Kuna reisida tuleb palju bussiga, siis näeb ka läbi akna pidevalt ka üht-teist ilusat. "Järved on kindlasti siinse looduse osa ja kuna minu hobi on kalastamine, siis kokkupuude on päris tihe. Kalu on palju kinni püütud ja suuri hauge on välja tõmmatud omajagu."
Aksalu sõnul on Soome inimesed sõbralikud, abivalmis ja avatud. "Kõik, kellega olen kokku puutunud, on olnud meeldivad ja see on siin olnud minu jaoks üks positiivsemaid asju," märkis ta.
Eestist igatseb väravavaht kõige enam teisi pereliikmeid, lähedasi, sõpru ja toitu. "Nii palju kui tänapäevased vahendid võimaldavad suhelda, siis nendega ikka toimetan, aga koju Saaremaale jõudsin eelmisel aastal vaid korra. Kodus on palju häid restorane ja söögikohti, mida igatsen," lausus ta.
Tema hinnangul on raske öelda, kes Eesti – Soome 100+ maavõistluse võidab. "Aga see on väga tervitatav üritus, sest palju sellised võimalusi pole, kus Eesti võistkonnad saavad mängida Soome omade vastu. Mida rohkem sellised mänge, seda rohkem tekib vastastikke kontakte klubide ja inimeste vahel," leidis ta.
Teatavasti ühendasid Eesti ja Soome jalgpalliliidud jõud, et tähistada mõlema riigi 100. sünnipäeva suure maavõistlusega, milles peetakse ühe päeva jooksul vähemalt 100 mängu. 10. juunil 2017 toimuvale Eesti - Soome 100+ maavõistlusele oodatakse osalema kõiki jalgpalliharrastajaid, nii poisse, tüdrukuid, harrastajaid, professionaale kui ka ranna- ja saalijalgpallureid. Registreerimine on avatud ettevõtmise ametlikul veebilehel 100games.eu. Ankeedis tuleb märkida võistkonna nimi, kontaktandmed, mänguriigi eelistus ja muu taoline info.
### Response:
Mihkel Aksalu hindab Soome loodust ja inimesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringkonnakohus rahuldas vandeadvokaatide Mihkel Gaveri ja Sirje Musta kaebused ja tühistas Pärnu maakohtu 17. jaanuari kohtuotsuse kogu ulatuses Taavi Lemmingu, Gen Arro ja OÜ V.I.P. süüdimõistmises ja karistamises.
Samuti tühistas ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmise, konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise osas ning OÜ V.I.P. raamatupidamisdokumentide osas.
Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis Lemmingu õigeks altkäemaksu võtmise süüdistuses ning Arro ja OÜ V.I.P. altkäemaksu andmise süüdistuses.
Kohus leidis, et kriminaalasjas ei ole kummutatud kõik kahtlused süüdistatavate süü osas ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
"Seetõttu tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega mõistis Lemmingu, Arro ning OÜ V.I.P. neile esitatud süüdistustes õigeks," ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Gaver ütles ERR-ile, et tõendamist ei ole leidnud süüdistuse väide, et Lemming oleks kommunaalettevõtte nimel lepingute sõlmimisel eelistanud OÜ-d V.I.P. lepingupartnerina.
"Taavi Lemming ja OÜ V.I.P. omanik olid sõbrad ja omasid ka finantssuhteid, kuid neis suhetes ei osalenud Lemming ametiisikuna," märkis advokaat.
Kohus mõistis riigilt Lemmingu kasuks välja 7810 eurot õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks ning Arrole 1358,49 eurot ja OÜ-le V.I.P. 4521,51 eurot.
Kohus jättis muud menetluskulud ehk 2507,58 eurot riigi kanda.
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.
Kriminaalasja varasem käik
Jaanuaris mõistis Pärnu maakohus Lemmingu süüdi ametiisikuna altkäemaksu võtmises ja mõistis talle rahalise karistuse 4850 eurot. Samas arvestas kohus tema karistusest maha kolm päeva eelvangistust, mistõttu tema lõplikuks rahakaristuseks kujunes 4631,75 eurot.
Kohus tunnistas Lemmingule altkäemaksu andmises süüdi Gen Arro ja mõistis talle rahalise karistuse 1534,50 eurot, millest arvestati maha tema kolm päeva eelvangistust ning lõplikuks rahakaristuseks jäi 1442,43 eurot.
Kohus tunnistas Lemmingule altkäemaksu andmises süüdi juriidilise isikuna OÜ V.I.P ning mõistis firmale rahalise karistuse 4000 eurot.
Süüdistus
Lääne ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt eelistas Lemming Saarde Kommunaali juhatuse liikmena Saarde vallas ettevõttele kohustuslike tööde tegemiseks V.I.P. OÜ-d, mille juhatuse liige Arro andis talle selle eest altkäemaksu.
Uurimine tuvastas, et Arro andis Lemmingule osaühingule kuuluva pangakaardi, mida ta kasutas isiklikuks otstarbeks ning tasus tanklates kütuse ja muude teenuste eest.
Samuti andis Arro süüdistuse kohaselt Lemmingule sularaha korteri ostuks ja tasus osaühingu kontolt tema korterisse paigutatud soojuspumba eest.
Süüdistuse järgi sai Lemming altkäemaksuna vara kokku 6483 euro ulatuses.
Arro juhitav osaühing tegi Saarde Kommunaalile alates 2014. aasta jaanuarist kuni 2015. aasta veebruari lõpuni erinevaid töid kokku ligi 38 000 euro eest.
"Olenemata sellest, kui suurt või väikest kasu saab altkäemaksu võtja või milline on sel moel saadud töö maht, paneb taoline ühe ettevõtte ebaaus eelistamine teised ettevõtted ebasoodsasse konkurentsiolukorda,“ ütles uurimist juhtinud eriasjade prokurör Küllike Kask.
Kriminaalasja uurimis keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur. | Kohus mõistis Saarde Kommunaali eksjuhi õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringkonnakohus rahuldas vandeadvokaatide Mihkel Gaveri ja Sirje Musta kaebused ja tühistas Pärnu maakohtu 17. jaanuari kohtuotsuse kogu ulatuses Taavi Lemmingu, Gen Arro ja OÜ V.I.P. süüdimõistmises ja karistamises.
Samuti tühistas ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmise, konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise osas ning OÜ V.I.P. raamatupidamisdokumentide osas.
Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis Lemmingu õigeks altkäemaksu võtmise süüdistuses ning Arro ja OÜ V.I.P. altkäemaksu andmise süüdistuses.
Kohus leidis, et kriminaalasjas ei ole kummutatud kõik kahtlused süüdistatavate süü osas ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
"Seetõttu tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega mõistis Lemmingu, Arro ning OÜ V.I.P. neile esitatud süüdistustes õigeks," ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR-ile.
Gaver ütles ERR-ile, et tõendamist ei ole leidnud süüdistuse väide, et Lemming oleks kommunaalettevõtte nimel lepingute sõlmimisel eelistanud OÜ-d V.I.P. lepingupartnerina.
"Taavi Lemming ja OÜ V.I.P. omanik olid sõbrad ja omasid ka finantssuhteid, kuid neis suhetes ei osalenud Lemming ametiisikuna," märkis advokaat.
Kohus mõistis riigilt Lemmingu kasuks välja 7810 eurot õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks ning Arrole 1358,49 eurot ja OÜ-le V.I.P. 4521,51 eurot.
Kohus jättis muud menetluskulud ehk 2507,58 eurot riigi kanda.
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.
Kriminaalasja varasem käik
Jaanuaris mõistis Pärnu maakohus Lemmingu süüdi ametiisikuna altkäemaksu võtmises ja mõistis talle rahalise karistuse 4850 eurot. Samas arvestas kohus tema karistusest maha kolm päeva eelvangistust, mistõttu tema lõplikuks rahakaristuseks kujunes 4631,75 eurot.
Kohus tunnistas Lemmingule altkäemaksu andmises süüdi Gen Arro ja mõistis talle rahalise karistuse 1534,50 eurot, millest arvestati maha tema kolm päeva eelvangistust ning lõplikuks rahakaristuseks jäi 1442,43 eurot.
Kohus tunnistas Lemmingule altkäemaksu andmises süüdi juriidilise isikuna OÜ V.I.P ning mõistis firmale rahalise karistuse 4000 eurot.
Süüdistus
Lääne ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt eelistas Lemming Saarde Kommunaali juhatuse liikmena Saarde vallas ettevõttele kohustuslike tööde tegemiseks V.I.P. OÜ-d, mille juhatuse liige Arro andis talle selle eest altkäemaksu.
Uurimine tuvastas, et Arro andis Lemmingule osaühingule kuuluva pangakaardi, mida ta kasutas isiklikuks otstarbeks ning tasus tanklates kütuse ja muude teenuste eest.
Samuti andis Arro süüdistuse kohaselt Lemmingule sularaha korteri ostuks ja tasus osaühingu kontolt tema korterisse paigutatud soojuspumba eest.
Süüdistuse järgi sai Lemming altkäemaksuna vara kokku 6483 euro ulatuses.
Arro juhitav osaühing tegi Saarde Kommunaalile alates 2014. aasta jaanuarist kuni 2015. aasta veebruari lõpuni erinevaid töid kokku ligi 38 000 euro eest.
"Olenemata sellest, kui suurt või väikest kasu saab altkäemaksu võtja või milline on sel moel saadud töö maht, paneb taoline ühe ettevõtte ebaaus eelistamine teised ettevõtted ebasoodsasse konkurentsiolukorda,“ ütles uurimist juhtinud eriasjade prokurör Küllike Kask.
Kriminaalasja uurimis keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhtis Lääne ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Kohus mõistis Saarde Kommunaali eksjuhi õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edaspidi on kahe riigi filmitootjatel hõlpsam koostööd teha, sest filmilepinguga reguleeritakse riikliku kaastootmise korralduslikud ja õiguslikud küsimused.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul soodustab filmilepe riikidevahelist koostööd veelgi. "Näiteks tuli varasemalt Prantsuse Filmi Instituudist (CNC) toetuse saamiseks koostööprojekti leida ka kolmas partnerriik, kellel on filmilepe Prantsusmaaga olemas. Täna sõlmitav leping lihtsustab Eesti ja Prantsusmaa filmitegijate koostööd ning annab võimaluse täiendavaks lisarahastuseks," rääkis Saar.
Ka Prantsuse suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer kinnitas, et lepe tugevdab Prantsusmaa ja Eesti vahelist filmialast koostööd. "Filmilepe võimaldab jätkata koostööd, millele on juba andnud suurepärase avalöögi filmid nagu "Eestlanna Pariisis" (2012) ja "Kallis õeke" (2016), kuid mida võib lugeda multilateraalseteks koostööfilmideks. Lepe toetab meie riikide ühist filmiloomingut ning annab panuse filmitööstuste arengusse," sõnas suursaadik.
Filmikoostööleppe valmistasid ette Kultuuriministeerium, Välisministeerium ja Eesti Filmi Instituut ning Prantsuse Filmi Instituut ja Prantsusmaa Välisministeerium. Leppe rakendajateks jäävad kummagi riigi filmiinstituudid.
Seniajani on prantslased eri riikidega sõlminud 56 analoogset kaastootmise lepingut. Eesti jaoks on see neljas filmi- ja audiovisuaalteemaline rahvusvaheline kokkulepe Hiina, Iisraeli ja Korea järel. | Eesti ja Prantsusmaa sõlmivad filmileppe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edaspidi on kahe riigi filmitootjatel hõlpsam koostööd teha, sest filmilepinguga reguleeritakse riikliku kaastootmise korralduslikud ja õiguslikud küsimused.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul soodustab filmilepe riikidevahelist koostööd veelgi. "Näiteks tuli varasemalt Prantsuse Filmi Instituudist (CNC) toetuse saamiseks koostööprojekti leida ka kolmas partnerriik, kellel on filmilepe Prantsusmaaga olemas. Täna sõlmitav leping lihtsustab Eesti ja Prantsusmaa filmitegijate koostööd ning annab võimaluse täiendavaks lisarahastuseks," rääkis Saar.
Ka Prantsuse suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer kinnitas, et lepe tugevdab Prantsusmaa ja Eesti vahelist filmialast koostööd. "Filmilepe võimaldab jätkata koostööd, millele on juba andnud suurepärase avalöögi filmid nagu "Eestlanna Pariisis" (2012) ja "Kallis õeke" (2016), kuid mida võib lugeda multilateraalseteks koostööfilmideks. Lepe toetab meie riikide ühist filmiloomingut ning annab panuse filmitööstuste arengusse," sõnas suursaadik.
Filmikoostööleppe valmistasid ette Kultuuriministeerium, Välisministeerium ja Eesti Filmi Instituut ning Prantsuse Filmi Instituut ja Prantsusmaa Välisministeerium. Leppe rakendajateks jäävad kummagi riigi filmiinstituudid.
Seniajani on prantslased eri riikidega sõlminud 56 analoogset kaastootmise lepingut. Eesti jaoks on see neljas filmi- ja audiovisuaalteemaline rahvusvaheline kokkulepe Hiina, Iisraeli ja Korea järel.
### Response:
Eesti ja Prantsusmaa sõlmivad filmileppe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks on Trad.Attack! avaldanud ühe EP ja albumi ning saavutanud sellega suure tuntuse, Eestis on trio võitnud üle kümne muusikaauhinna ning juba mõnda aega tuuritavad nad mööda maailma. Sel aastal ilmub bändi Trad.Attack! teine kauamängiv "Kullakarva".
Lisaks Eesti ansambile Trad.Attack! esinevad Palladium telgilaval MESA, FAKTS, Sattelites jpt. Festivalil esinevad ka Pixies, Ellie Goulding, Alt-J, Rae Sremmurd, Mew, Kamasi Washington.
Positivus festival toimub 14. kuni 16. juulini Salacgrivas Läti piiri ääres. | Trad.Attack! esineb Positivusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks on Trad.Attack! avaldanud ühe EP ja albumi ning saavutanud sellega suure tuntuse, Eestis on trio võitnud üle kümne muusikaauhinna ning juba mõnda aega tuuritavad nad mööda maailma. Sel aastal ilmub bändi Trad.Attack! teine kauamängiv "Kullakarva".
Lisaks Eesti ansambile Trad.Attack! esinevad Palladium telgilaval MESA, FAKTS, Sattelites jpt. Festivalil esinevad ka Pixies, Ellie Goulding, Alt-J, Rae Sremmurd, Mew, Kamasi Washington.
Positivus festival toimub 14. kuni 16. juulini Salacgrivas Läti piiri ääres.
### Response:
Trad.Attack! esineb Positivusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul on ministeerium mures Narva eesti gümnaasiumi kahaneva õpilaste arvu pärast. Praegu kaalutaksegi kas 130 õpilasele uue koolihoone ehitamine on üldse mõttekas.
"Tuli kaks ettepananekut - üks on see, et miks ei võiks neid lapsi õpetada juba olemasolevates ruumides või seal, kuhu tuleb suur riigigümnaasium vene õpilaste jaoks. Või võiks nende kolme klassi jaoks leida kohad Narva kolledžis," rääkis Küttis.
Küttise sõnul tekkisid need ettepanekud sisekaitseakadeemia Narva kolimise käigus, samas on juttu olnud ka eestikeelsest gümnaasiumist Tartu Ülikooli Narva kolledži hoones.
"Samas pole midagi otsustatud, enne tuleb teemat kohapeal arutada," toonitas Küttis.
"Enne suve tahame Narvast korraks läbi käia, rääkida Narva Eesti Seltsiga, eesti inimestega, et mida arvatakse nendest ettepanekutest või on nad kindlad selles, et tuleb edasi minna esialgse ideega. Peame selle asja ära otsustama hilamalt sügisel, sest tuleb hakata välja kuulutama arhitektuurikonkurssi," rääkis Küttis.
Kahest Narva kavandatavast riigigümnaasiumist on praeguse seisuga edukamas osutanud venekeelse põhikooli taustaga gümnaasiumi arendamine, 730 noore jaoks mõeldud riigikoolile on krunt leitud ja see ehitatakse kindlasti valmis. | Ministeerium kõhkleb Narva eestikeelse riigigümnaasiumi hoone ehitamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul on ministeerium mures Narva eesti gümnaasiumi kahaneva õpilaste arvu pärast. Praegu kaalutaksegi kas 130 õpilasele uue koolihoone ehitamine on üldse mõttekas.
"Tuli kaks ettepananekut - üks on see, et miks ei võiks neid lapsi õpetada juba olemasolevates ruumides või seal, kuhu tuleb suur riigigümnaasium vene õpilaste jaoks. Või võiks nende kolme klassi jaoks leida kohad Narva kolledžis," rääkis Küttis.
Küttise sõnul tekkisid need ettepanekud sisekaitseakadeemia Narva kolimise käigus, samas on juttu olnud ka eestikeelsest gümnaasiumist Tartu Ülikooli Narva kolledži hoones.
"Samas pole midagi otsustatud, enne tuleb teemat kohapeal arutada," toonitas Küttis.
"Enne suve tahame Narvast korraks läbi käia, rääkida Narva Eesti Seltsiga, eesti inimestega, et mida arvatakse nendest ettepanekutest või on nad kindlad selles, et tuleb edasi minna esialgse ideega. Peame selle asja ära otsustama hilamalt sügisel, sest tuleb hakata välja kuulutama arhitektuurikonkurssi," rääkis Küttis.
Kahest Narva kavandatavast riigigümnaasiumist on praeguse seisuga edukamas osutanud venekeelse põhikooli taustaga gümnaasiumi arendamine, 730 noore jaoks mõeldud riigikoolile on krunt leitud ja see ehitatakse kindlasti valmis.
### Response:
Ministeerium kõhkleb Narva eestikeelse riigigümnaasiumi hoone ehitamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jätkuva lume- ja tuisuohu tõttu lubame erandkorras naastrehvidega sõita ka mai esimesel nädalal. Seadus seda küll ette ei näe, aga seadus ei arvesta ka praeguse erakordselt külma kevade ja tavapäratu libedusega, mis muudavad liiklemise ohtlikuks,“ rääkis politseiameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.
"Kõige tähtsam on, et autos olevad inimesed, kes võivad täita tööülesandeid või sõita koju, jõuaksid tervelt ja turvaliselt sihtpunkti,“ selgitas Tikerpe, miks mai esimesel nädalal naastrehvidega sõitmisele karistust ei järgne.
"Korralike rehvideta pole võimalik turvaliselt sõita, kuid peame arvestame, et ainult rehvid ei taga ohutust ning rehv iseenesest ei hoia sõidukit teel ega päästa õnnetusest. Kõige tähtsam on siiski juhi käitumine – teeoludega arvestamine ning nendele vastava sõidukiiruse valik,“ ütles maanteeameti liiklusohutusosakonna ekspert Villu Vane.
Naastrehve on lubatud kasutada kuni märtsi lõpuni, talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini. Tänavu erandkorras võib naastrehvidega sõita 7. maini. Lamellrehviga on lubatud sõita aastaringselt.
Tallinna ringteel on avariides 20 sõidukit
Tallinna ringteel ja selle ümbruses oli reede hommikul libeduse tõttu liiklusõnnetustesse sattunud 20 sõidukit.
Põhja prefektuuri pressiesindaja kinnitusel sai politsei teate esimeste avariide kohta kell 6.40 ning sellest ajast edasi on õnnetustesse sattunud 20 sõidukit. Inimesed pole esialgsetel andmetel avariides viga saanud.
"Teeolud on Tallinna ringteel ja selle ümbruses hommikuse musta jää tõttu väga rasked, mistõttu palub politsei olla liiklejatel väga ettevaatlik," ütles pressiesindaja BNS-ile.
Põhja päästekeskus lisas, et eriti hull oli olukord Kiili ristist Tartu maanteeni, kus liiklus reede hommikul seisis. Tartu maanteest Lagedini oli aga liiklus avariide tõttu tõsiselt häiritud ning on tekkinud ummikud.
"Kokku on põrganud palju sõiduautosid, mitmed veoautod on sõitnud teelt välja kraavi," märkis päästekeskus.
"Palun olge tähelepanelikud ja valige teeoludele vastav sõidukiirus, " edastas päästeamet.
Kiili ristist Tartu maanteeni liiklus seisab, Tartu maanteest Lagedini on liiklus tõsiselt häiritud ja tekkinud ummikud. #liiklus
— Päästeamet (@paasteamet) April 28, 2017 | Politsei, maanteeamet pikendavad halva ilma tõttu naastrehvide kasutusaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jätkuva lume- ja tuisuohu tõttu lubame erandkorras naastrehvidega sõita ka mai esimesel nädalal. Seadus seda küll ette ei näe, aga seadus ei arvesta ka praeguse erakordselt külma kevade ja tavapäratu libedusega, mis muudavad liiklemise ohtlikuks,“ rääkis politseiameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.
"Kõige tähtsam on, et autos olevad inimesed, kes võivad täita tööülesandeid või sõita koju, jõuaksid tervelt ja turvaliselt sihtpunkti,“ selgitas Tikerpe, miks mai esimesel nädalal naastrehvidega sõitmisele karistust ei järgne.
"Korralike rehvideta pole võimalik turvaliselt sõita, kuid peame arvestame, et ainult rehvid ei taga ohutust ning rehv iseenesest ei hoia sõidukit teel ega päästa õnnetusest. Kõige tähtsam on siiski juhi käitumine – teeoludega arvestamine ning nendele vastava sõidukiiruse valik,“ ütles maanteeameti liiklusohutusosakonna ekspert Villu Vane.
Naastrehve on lubatud kasutada kuni märtsi lõpuni, talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini. Tänavu erandkorras võib naastrehvidega sõita 7. maini. Lamellrehviga on lubatud sõita aastaringselt.
Tallinna ringteel on avariides 20 sõidukit
Tallinna ringteel ja selle ümbruses oli reede hommikul libeduse tõttu liiklusõnnetustesse sattunud 20 sõidukit.
Põhja prefektuuri pressiesindaja kinnitusel sai politsei teate esimeste avariide kohta kell 6.40 ning sellest ajast edasi on õnnetustesse sattunud 20 sõidukit. Inimesed pole esialgsetel andmetel avariides viga saanud.
"Teeolud on Tallinna ringteel ja selle ümbruses hommikuse musta jää tõttu väga rasked, mistõttu palub politsei olla liiklejatel väga ettevaatlik," ütles pressiesindaja BNS-ile.
Põhja päästekeskus lisas, et eriti hull oli olukord Kiili ristist Tartu maanteeni, kus liiklus reede hommikul seisis. Tartu maanteest Lagedini oli aga liiklus avariide tõttu tõsiselt häiritud ning on tekkinud ummikud.
"Kokku on põrganud palju sõiduautosid, mitmed veoautod on sõitnud teelt välja kraavi," märkis päästekeskus.
"Palun olge tähelepanelikud ja valige teeoludele vastav sõidukiirus, " edastas päästeamet.
Kiili ristist Tartu maanteeni liiklus seisab, Tartu maanteest Lagedini on liiklus tõsiselt häiritud ja tekkinud ummikud. #liiklus
— Päästeamet (@paasteamet) April 28, 2017
### Response:
Politsei, maanteeamet pikendavad halva ilma tõttu naastrehvide kasutusaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäng algas Musta jaoks lootusrikkalt, kui esimeses geimis juhtis ta koguni kümne punktiga. Geimi lõpuks võttis Leverdez järele, kuid geimivõit kuulus siiski eestlasele. Teises geimis oli punkti-paariga pidevalt peal vastane ja suutis mänguseisu viigistada. Kolmandas geimis Must enam enda mängu ei leidnud ja pidi 55 minutit kestnud kohtumises tunnistama Leverdezi paremust.
"Kehv kaotus, seekord oli hea võimalus teda võita," sõnas Must mängu järel. "Taseme poolest olin võrdne, kuid ei pidanud närvipingele vastu. Teises geimis lõi närv sisse ja mängisin alla oma taseme. Kahjuks on olnud sageli nii, et mängin mingi perioodi mängust hästi ja siis kehvasti ega suuda sellest kehvast perioodist välja tulla. Hea võimalus oli seekord EM-il medal võita, kuid kui ise teed vead ära, siis ei tule see kahjuks."
Musta sõnul on järgmine suurem eesmärk augustis Šotimaal Glasgow's toimuv MM. | Raul Must lõpetas sulgpalli EM-i üheksanda kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäng algas Musta jaoks lootusrikkalt, kui esimeses geimis juhtis ta koguni kümne punktiga. Geimi lõpuks võttis Leverdez järele, kuid geimivõit kuulus siiski eestlasele. Teises geimis oli punkti-paariga pidevalt peal vastane ja suutis mänguseisu viigistada. Kolmandas geimis Must enam enda mängu ei leidnud ja pidi 55 minutit kestnud kohtumises tunnistama Leverdezi paremust.
"Kehv kaotus, seekord oli hea võimalus teda võita," sõnas Must mängu järel. "Taseme poolest olin võrdne, kuid ei pidanud närvipingele vastu. Teises geimis lõi närv sisse ja mängisin alla oma taseme. Kahjuks on olnud sageli nii, et mängin mingi perioodi mängust hästi ja siis kehvasti ega suuda sellest kehvast perioodist välja tulla. Hea võimalus oli seekord EM-il medal võita, kuid kui ise teed vead ära, siis ei tule see kahjuks."
Musta sõnul on järgmine suurem eesmärk augustis Šotimaal Glasgow's toimuv MM.
### Response:
Raul Must lõpetas sulgpalli EM-i üheksanda kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome režissööri Mika Kaurismäki mängufilm "Kuningas Kristiina" on draama Rootsi ajaloo kuulsusrikkaima kuninga Gustav II Adolfi silmapaistvast tütrest Kristiinast (Malin Buska), teadmishimulisest noorest tüdrukust, keda isa surma järel hakati troonipärijaks kasvatama.
Eneseteadlikust tüdrukutirtsust vormiti mehelik ja jõuline liider, kes tundis end mugavalt nii mõõgaga veheldes kui ka kreekakeelset filosoofiat lugedes, ent kes ei suutnud hakkama saada segadusega, mida temas tekitasid naiselikud impulsipursked.
Noore valitsejanna sõltuvus aina uute teadmiste järele ja huvi katoliikluse vastu pani ahhetama konservatiivse luterliku vaimulikkonna. Kristiina kirjavahetus ratsionalisti René Descartes’iga võrdus peaaegu ketserlusega ning tema püüded mõista ja kontrollida oma tundeid kauni kammerneitsi Ebba Sparre (Sarah Gadon) vastu ajasid tagajalgadele rahva, keda ta meeleheitlikult harida tahtis.
"Kuningas Kristiina" räägib esimestest ihadest ning kõrge seisusega kaasnevatest jäikadest kohustustest ja igasuguse armumisega seotud salapära jalge alla trampimisest. Ajalooline draama naisest, kes andis meeletu panuse intelligentse ja suursuguse rahvuse arengusse ning pidi selle eest maksma aastakümnete pikkuse hingevaluga.
Film "Kuningas Kristiina" on ETV ekraanil 28. aprillil kell 22:25. | Kultuuriportaal soovitab: "Kuningas Kristiina" ETV-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome režissööri Mika Kaurismäki mängufilm "Kuningas Kristiina" on draama Rootsi ajaloo kuulsusrikkaima kuninga Gustav II Adolfi silmapaistvast tütrest Kristiinast (Malin Buska), teadmishimulisest noorest tüdrukust, keda isa surma järel hakati troonipärijaks kasvatama.
Eneseteadlikust tüdrukutirtsust vormiti mehelik ja jõuline liider, kes tundis end mugavalt nii mõõgaga veheldes kui ka kreekakeelset filosoofiat lugedes, ent kes ei suutnud hakkama saada segadusega, mida temas tekitasid naiselikud impulsipursked.
Noore valitsejanna sõltuvus aina uute teadmiste järele ja huvi katoliikluse vastu pani ahhetama konservatiivse luterliku vaimulikkonna. Kristiina kirjavahetus ratsionalisti René Descartes’iga võrdus peaaegu ketserlusega ning tema püüded mõista ja kontrollida oma tundeid kauni kammerneitsi Ebba Sparre (Sarah Gadon) vastu ajasid tagajalgadele rahva, keda ta meeleheitlikult harida tahtis.
"Kuningas Kristiina" räägib esimestest ihadest ning kõrge seisusega kaasnevatest jäikadest kohustustest ja igasuguse armumisega seotud salapära jalge alla trampimisest. Ajalooline draama naisest, kes andis meeletu panuse intelligentse ja suursuguse rahvuse arengusse ning pidi selle eest maksma aastakümnete pikkuse hingevaluga.
Film "Kuningas Kristiina" on ETV ekraanil 28. aprillil kell 22:25.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Kuningas Kristiina" ETV-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toronto Raptors pääses Milwaukee Bucksi vastu võõrsil kolmanda veerandaja keskpaigaks ette 71:46, kuid Giannis Antetokounmpo juhtis kodumeeskonna mängu tagasi ning kaks ja pool minutit enne kohtumise lõppu viis Greg Monroe kodumeeskonna ka kahe punktiga juhtima. Enamaks Bucks aga suuteline polnud ning Toronto võttis 92:89 võidu, kogu seeria võideti neli-kaks.
DeMar DeRozani arvele jäi Raptorsi parimana 32 punkti, Kyle Lowry lisas 13 silma. Teised Raptorsi mehed kahekohalise punktisummani ei jõudnud. Antetokounmpo viskas Bucksi kasuks 34 silma ning lisas üheksa lauapalli.
San Antonio Spurs oli tasavägises kohtumises Memphis Grizzliesist üle 103:96 ning võitis seeria samuti neli-kaks, külalismeeskonna resultatiivseim oli 29 punkti visanud ning üheksa lauapalli võtnud Kawhi Leonard. Vanameister Tony Parker tabas väljakult viskeid 11/14 ja tema arvele jäi 27 silma. Grizzliesi algrivistuses jõudsid kahekohalise punktisummani kõik mehed, Mike Conley lõpetas kohtumise 26 punktiga.
Toronto Raptors kohtub idakonverentsi poolfinaalis Cleveland Cavaliersiga, teise poolfinalisti selgitavad Boston Celtics ja Chicago Bulls (Celtics juhib kolm-kaks) ning Washington Wizards ja Atlanta Hawks (WIzards on ees kolm-kaks). Läänekonverentsis lähevad omavahel vastamisi Houston Rockets ja San Antonio Spurs, teises poolfinaalis ootab Golden State Warriors vastast Los Angeles Clippersi ja Utah Jazzi paarist (Jazz on ees kolm-kaks). | VIDEOD | Suure eduseisu käest andnud Raptors pääses siiski teise ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toronto Raptors pääses Milwaukee Bucksi vastu võõrsil kolmanda veerandaja keskpaigaks ette 71:46, kuid Giannis Antetokounmpo juhtis kodumeeskonna mängu tagasi ning kaks ja pool minutit enne kohtumise lõppu viis Greg Monroe kodumeeskonna ka kahe punktiga juhtima. Enamaks Bucks aga suuteline polnud ning Toronto võttis 92:89 võidu, kogu seeria võideti neli-kaks.
DeMar DeRozani arvele jäi Raptorsi parimana 32 punkti, Kyle Lowry lisas 13 silma. Teised Raptorsi mehed kahekohalise punktisummani ei jõudnud. Antetokounmpo viskas Bucksi kasuks 34 silma ning lisas üheksa lauapalli.
San Antonio Spurs oli tasavägises kohtumises Memphis Grizzliesist üle 103:96 ning võitis seeria samuti neli-kaks, külalismeeskonna resultatiivseim oli 29 punkti visanud ning üheksa lauapalli võtnud Kawhi Leonard. Vanameister Tony Parker tabas väljakult viskeid 11/14 ja tema arvele jäi 27 silma. Grizzliesi algrivistuses jõudsid kahekohalise punktisummani kõik mehed, Mike Conley lõpetas kohtumise 26 punktiga.
Toronto Raptors kohtub idakonverentsi poolfinaalis Cleveland Cavaliersiga, teise poolfinalisti selgitavad Boston Celtics ja Chicago Bulls (Celtics juhib kolm-kaks) ning Washington Wizards ja Atlanta Hawks (WIzards on ees kolm-kaks). Läänekonverentsis lähevad omavahel vastamisi Houston Rockets ja San Antonio Spurs, teises poolfinaalis ootab Golden State Warriors vastast Los Angeles Clippersi ja Utah Jazzi paarist (Jazz on ees kolm-kaks).
### Response:
VIDEOD | Suure eduseisu käest andnud Raptors pääses siiski teise ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglise suupillimängija Steve Lury muusikutee sai alguse 1960. aastate esimesel poolel koos Briti bluusibuumiga. Olles teinud koostööd muuhulgas Carruthers Brothers Bandi ja David Loftsiga, juhtus ta 2006. aastal Londonis jämmima Tartu kitarristi Andres Rootsi ja tema toonase trioga Bullfrog Brown. Järgnesid kontserdid Suurbritannias, Soomes, Poolas ja Eestis ning 2009. aastal ilmus ühisalbum "Bullfrog Brown with Steve Lury", mis osutus bändi edukaimaks.
Lury ja Rootsi koostöö jätkus ka pärast ansambli lagunemist ning 2014. ilmunud ja Shetlandi saartel salvestatud CD Steve Lury & Andres Roots "Live In Lerwick" valiti Kanada veebiajakirja Blues Underground Network poolt aasta parimaks Euroopas tehtud bluusiplaadiks. Ühtlasi on Lury kaastegev Rootsi mullusel sooloalbumil "Winter", mis püsis aastavahetusel kaks kuud nii Prantsusmaa kui UK raadiote enimmängitud bluusiplaatide edetabelites.
Eestis on Steve Lury üles astunud näiteks festivalidel Augustibluus, Viru Folk, Pärnu Bluusipäevad ja Baltic-Nordic Harmonica, tänavune kontserttuur on aga esimene, kus Lury ja Roots esinevad duona, ilma saateansamblita.
Kontserdid toimuvad:
3. mail Tallinna Texas Honky Tonk & Cantinas
4. mail Rakvere Buena Vista Sofa Clubis
5. mail Põlva Kultuurikeskuses toimuval festivalil Underground Blues.
6. mail Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi masinasaalis
6. mail Tartu baaris Edison. | Steve Lury ja Andres Roots annavad Eestis viis duokontserti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglise suupillimängija Steve Lury muusikutee sai alguse 1960. aastate esimesel poolel koos Briti bluusibuumiga. Olles teinud koostööd muuhulgas Carruthers Brothers Bandi ja David Loftsiga, juhtus ta 2006. aastal Londonis jämmima Tartu kitarristi Andres Rootsi ja tema toonase trioga Bullfrog Brown. Järgnesid kontserdid Suurbritannias, Soomes, Poolas ja Eestis ning 2009. aastal ilmus ühisalbum "Bullfrog Brown with Steve Lury", mis osutus bändi edukaimaks.
Lury ja Rootsi koostöö jätkus ka pärast ansambli lagunemist ning 2014. ilmunud ja Shetlandi saartel salvestatud CD Steve Lury & Andres Roots "Live In Lerwick" valiti Kanada veebiajakirja Blues Underground Network poolt aasta parimaks Euroopas tehtud bluusiplaadiks. Ühtlasi on Lury kaastegev Rootsi mullusel sooloalbumil "Winter", mis püsis aastavahetusel kaks kuud nii Prantsusmaa kui UK raadiote enimmängitud bluusiplaatide edetabelites.
Eestis on Steve Lury üles astunud näiteks festivalidel Augustibluus, Viru Folk, Pärnu Bluusipäevad ja Baltic-Nordic Harmonica, tänavune kontserttuur on aga esimene, kus Lury ja Roots esinevad duona, ilma saateansamblita.
Kontserdid toimuvad:
3. mail Tallinna Texas Honky Tonk & Cantinas
4. mail Rakvere Buena Vista Sofa Clubis
5. mail Põlva Kultuurikeskuses toimuval festivalil Underground Blues.
6. mail Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi masinasaalis
6. mail Tartu baaris Edison.
### Response:
Steve Lury ja Andres Roots annavad Eestis viis duokontserti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest.
Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2016. aasta oktoobrikuu andmetel naispalgatöötajatel 6,04 eurot ning meespalgatöötajatel 7,63 eurot. 2015. aastaga võrreldes tõusis brutotunnitasu naispalgatöötajatel 11,6 protsenti ja meespalgatöötajatel 9,8 protsenti.
Viimase kolme aasta jooksul on naispalgatöötajate brutotunnitasu tõusnud kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus.
2016. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe mäetööstuses (36,4 protsenti) – see on ka tegevusala, kus enamik palgatöötajatest on mehed. Teine tegevusala, kus samuti suurema osa palgatööjõust moodustavad mehed, on ehitus, samas seal oli sooline palgalõhe Eesti keskmisest väiksem – 15,3 protsenti.
Mäetööstusele järgnesid palgalõhe suuruselt finants- ja kindlustustegevus (33,0 protsenti), töötlev tööstus (29,5 protsenti), kaubandus (29,0 protsenti) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (26,0 protsenti).
Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (8,9 protsenti), avalikus halduses ja riigikaitses (8,0 protsenti) ning muudes teenindavates tegevustes (7,8 protsenti). Veonduse ja laonduse tegevusalal palgalõhe puudus.
Vaadates palgalõhe esinemist omaniku liigiti on nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes palgalõhe väiksem kui Eesti või välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. 2016. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 17,0 protsenti, kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 11,6 protsenti, samal ajal kui Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes oli palgalõhe 19,5 protsenti ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 29,7 protsenti.
Võrreldes avalikku sektorit (riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused ja äriühingud) ja erasektorit (Eesti ja välismaa eraõiguslikule isikule kuuluvad ettevõtted), siis palgalõhe oli nii avalikus- kui erasektoris suhteliselt samal tasemel – vastavalt 21,6 protsenti ja 21,8 protsenti.
2016. aastal oli maakonniti kõige suurem palgalõhe Ida-Viru maakonnas (27,9 protsenti), järgnesid Jõgeva (25,3 protsenti), Hiiu (23,4 protsenti) ja Lääne (22,1 protsenti) maakond. Kõige väiksem oli sooline palgalõhe Põlva (11,3 protsenti), Rapla (15,1 protsenti) ja Tartu (15,9 protsenti) maakonnas. | Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest.
Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2016. aasta oktoobrikuu andmetel naispalgatöötajatel 6,04 eurot ning meespalgatöötajatel 7,63 eurot. 2015. aastaga võrreldes tõusis brutotunnitasu naispalgatöötajatel 11,6 protsenti ja meespalgatöötajatel 9,8 protsenti.
Viimase kolme aasta jooksul on naispalgatöötajate brutotunnitasu tõusnud kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus.
2016. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe mäetööstuses (36,4 protsenti) – see on ka tegevusala, kus enamik palgatöötajatest on mehed. Teine tegevusala, kus samuti suurema osa palgatööjõust moodustavad mehed, on ehitus, samas seal oli sooline palgalõhe Eesti keskmisest väiksem – 15,3 protsenti.
Mäetööstusele järgnesid palgalõhe suuruselt finants- ja kindlustustegevus (33,0 protsenti), töötlev tööstus (29,5 protsenti), kaubandus (29,0 protsenti) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (26,0 protsenti).
Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (8,9 protsenti), avalikus halduses ja riigikaitses (8,0 protsenti) ning muudes teenindavates tegevustes (7,8 protsenti). Veonduse ja laonduse tegevusalal palgalõhe puudus.
Vaadates palgalõhe esinemist omaniku liigiti on nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes palgalõhe väiksem kui Eesti või välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. 2016. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 17,0 protsenti, kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 11,6 protsenti, samal ajal kui Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes oli palgalõhe 19,5 protsenti ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 29,7 protsenti.
Võrreldes avalikku sektorit (riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused ja äriühingud) ja erasektorit (Eesti ja välismaa eraõiguslikule isikule kuuluvad ettevõtted), siis palgalõhe oli nii avalikus- kui erasektoris suhteliselt samal tasemel – vastavalt 21,6 protsenti ja 21,8 protsenti.
2016. aastal oli maakonniti kõige suurem palgalõhe Ida-Viru maakonnas (27,9 protsenti), järgnesid Jõgeva (25,3 protsenti), Hiiu (23,4 protsenti) ja Lääne (22,1 protsenti) maakond. Kõige väiksem oli sooline palgalõhe Põlva (11,3 protsenti), Rapla (15,1 protsenti) ja Tartu (15,9 protsenti) maakonnas.
### Response:
Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on otsustatud, et Arsenali keskusesse Põhja-Tallinna linnaosa valitsus ei koli," ütles Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Toomas Pirn BNS-ile. Samas märkis ta, et kas ja kui jah, siis kuhu LOV kolib, ei ole arutatud ega ka veel vähem otsustatud ning siin oodatakse eelkõige linnaosa enda initsiatiivi.
Põhja-Tallinna läbirääkimised Arsenali keskusega sinna ruumide soetamiseks jäid seisma seoses sellega, et keskuse omanike seast avastati aastavahetuse paiku ootamatult Reformierakonna mõjukas liige Rain Rosimannus, mis tekitas kahtlusi korruptiivsetest suhetest keskuse krundi omandamisel. Läbirääkimised peatati tegevlinnapea Taavi Aasa korraldusel.
Aas ütles jaanuari lõpus, et Arsenali keskuses avalikuks tulnud Rosimannuse osaluse omandamine näeb halb välja ning võib takistada Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse kolimist keskusesse.
Praegu Kotzebue tänaval paikneva Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse juhi Raimond Kaljulaidi sõnul peeti läbirääkimisi eelmisel aastal seoses vajadusega parandada eelkõige eraldi hoones asuva sotsiaalhoolekande osakonna töötajate töötingimusi.
"Kitsad ruumid, puudulik ventilatsioon ja ebavõrdsus võrreldes teiste linnaosavalitsuse osakondade töötajatega nõuavad lahendust. Samas on ka linnaosavalitsuse peamaja ruumiprogramm endiselt Kalinini rajooni täitevkomitee vaimus. Minu arusaamise järgi töötingimused peavad olema võrdsed nii linnaosa juhtkonnale kui ka näiteks lastekaitse talitusele,“ rõhutas Kaljulaid. Tema sõnul võtsid ametnikud pakkumused mitmetes kohtadest ja Arsenali keskuse poolt pakutud tingimused ja hind olid üldjoontes mõistlikud. | Põhja-Tallinna linnaosa valitsus Arsenali keskusesse ei koli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on otsustatud, et Arsenali keskusesse Põhja-Tallinna linnaosa valitsus ei koli," ütles Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Toomas Pirn BNS-ile. Samas märkis ta, et kas ja kui jah, siis kuhu LOV kolib, ei ole arutatud ega ka veel vähem otsustatud ning siin oodatakse eelkõige linnaosa enda initsiatiivi.
Põhja-Tallinna läbirääkimised Arsenali keskusega sinna ruumide soetamiseks jäid seisma seoses sellega, et keskuse omanike seast avastati aastavahetuse paiku ootamatult Reformierakonna mõjukas liige Rain Rosimannus, mis tekitas kahtlusi korruptiivsetest suhetest keskuse krundi omandamisel. Läbirääkimised peatati tegevlinnapea Taavi Aasa korraldusel.
Aas ütles jaanuari lõpus, et Arsenali keskuses avalikuks tulnud Rosimannuse osaluse omandamine näeb halb välja ning võib takistada Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse kolimist keskusesse.
Praegu Kotzebue tänaval paikneva Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse juhi Raimond Kaljulaidi sõnul peeti läbirääkimisi eelmisel aastal seoses vajadusega parandada eelkõige eraldi hoones asuva sotsiaalhoolekande osakonna töötajate töötingimusi.
"Kitsad ruumid, puudulik ventilatsioon ja ebavõrdsus võrreldes teiste linnaosavalitsuse osakondade töötajatega nõuavad lahendust. Samas on ka linnaosavalitsuse peamaja ruumiprogramm endiselt Kalinini rajooni täitevkomitee vaimus. Minu arusaamise järgi töötingimused peavad olema võrdsed nii linnaosa juhtkonnale kui ka näiteks lastekaitse talitusele,“ rõhutas Kaljulaid. Tema sõnul võtsid ametnikud pakkumused mitmetes kohtadest ja Arsenali keskuse poolt pakutud tingimused ja hind olid üldjoontes mõistlikud.
### Response:
Põhja-Tallinna linnaosa valitsus Arsenali keskusesse ei koli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsuse allkirjastanud haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis vastas Saluveeri umbusaldajatele, et tunnustab õpetajate otsusekindlust avaldada arvamust ja seista oma õiguste eest, kirjutab ajaleht Postimees.
Tüli lõkkele puhunud õpetajate palgakorralduse muutmine on Küttise sõnul positiivne algatus.
Samas otsustas ministeerium määrata Saluveerile hoiatuse «õigusaktide rikkumise, usaldusliku töö- ning õpikeskkonna mittetagamise ja koolis tekkinud olukorra ebarahuldava lahendamise eest». Koolijuht rikkus töölepinguseadust, kui luges kehtivaks töölepingud, mida töötajad olid keeldunud allkirjastamast.
Kooliperele saadetud kirjas kinnitab Küttis, et Saluveerile on antud korraldused töörahu taastamiseks; direktor võiks ministeeriumi soovitusel kaasata väljastpoolt kooli organisatsioonikäitumise psühholoogi, kelle ülesanne oleks koolijuhti nõustada. | Haridusministeerium andis Otsa kooli juhile viimase õlekõrre | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsuse allkirjastanud haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis vastas Saluveeri umbusaldajatele, et tunnustab õpetajate otsusekindlust avaldada arvamust ja seista oma õiguste eest, kirjutab ajaleht Postimees.
Tüli lõkkele puhunud õpetajate palgakorralduse muutmine on Küttise sõnul positiivne algatus.
Samas otsustas ministeerium määrata Saluveerile hoiatuse «õigusaktide rikkumise, usaldusliku töö- ning õpikeskkonna mittetagamise ja koolis tekkinud olukorra ebarahuldava lahendamise eest». Koolijuht rikkus töölepinguseadust, kui luges kehtivaks töölepingud, mida töötajad olid keeldunud allkirjastamast.
Kooliperele saadetud kirjas kinnitab Küttis, et Saluveerile on antud korraldused töörahu taastamiseks; direktor võiks ministeeriumi soovitusel kaasata väljastpoolt kooli organisatsioonikäitumise psühholoogi, kelle ülesanne oleks koolijuhti nõustada.
### Response:
Haridusministeerium andis Otsa kooli juhile viimase õlekõrre |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et ravimiturule läbipaistvust ja õiglasemat hinda tuua, kehtestas riigikogu suurte vaidluste saatel kaks seadust. Üks neist näeb ette, et hulgi- ja jaemüüja tuleb lahutada ning teine, et apteegi suuromanik peab olema proviisor. 1. aprilliks 2020 tuleb proviisorite omandusse müüa ligi 300 apteeki, siis lõpeb ka seadusega ette nähtud üleminekuperiood, kirjutab Eesti Päevaleht.
Seadusele olid vastu nii ettevõtted kui ka konkurentsiamet ning Euroopa Komisjon uurib siiamaani, kas vastu võetud seadus ikka on seaduspärane.
"Kuna riik on võtnud sellise otsuse vastu, näeb, et on vaja omandireformi, ja põhiseadus näeb kohest hüvitamist, peaks riik olema eestvedaja ja rakendama,” sõnas Eesti apteekide ühenduse juht Tanel Terase.
Terase ei näe kusagil seaduse muudatusest tulenevat konkurentsi tihenemist.
Pärast seaduse jõustamist teatasid mitmed turuosalised, et tagajärjeks võib olla hallide skeemide kasutamine, kus firmade osanikuks kaasatakse variproviisorid, et suuremad turuosalised oma osa siiski säilitada saaksid.
Üleminekuperioodil on apteekidele uusi tegevuslubasid küll antud, ent silma torkab, et muist tegevuslubasid on antud näiteks Pharma Group OÜ-le, mis tegutseb Südameapteegi kaubamärgi all ja mille riigikontroll on tunnistatud Magnumi mõjusfääri kuuluvaks ettevõtteks. Ka on näiteks advokaadibüroo Sirel ja Partnerid vandeadvokaat Janno Kuusk asutanud 2016. aastal apteegiäri Kvatropharma OÜ ja asunud juhatuse liikmena selle etteotsa. Äri kuulub Leedu firmale Pharmacy Invest ja proviisor Malle Timbergile, kes enne ettevõtjaks hakkamist töötas proviisorina Euroapteegis. Kvatropharmale kuuluvad apteegid tegutsevad Euroapteegi ja YA kaubamärgi all. Kolmas suur tegevuslubade saaja on Samfred OÜ, mida on seostatud samuti kaubamärki YA kasutava Ülikooli Apteegiga. | Rakendussäteteta apteegiseadus tekitab halle skeeme ja segadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et ravimiturule läbipaistvust ja õiglasemat hinda tuua, kehtestas riigikogu suurte vaidluste saatel kaks seadust. Üks neist näeb ette, et hulgi- ja jaemüüja tuleb lahutada ning teine, et apteegi suuromanik peab olema proviisor. 1. aprilliks 2020 tuleb proviisorite omandusse müüa ligi 300 apteeki, siis lõpeb ka seadusega ette nähtud üleminekuperiood, kirjutab Eesti Päevaleht.
Seadusele olid vastu nii ettevõtted kui ka konkurentsiamet ning Euroopa Komisjon uurib siiamaani, kas vastu võetud seadus ikka on seaduspärane.
"Kuna riik on võtnud sellise otsuse vastu, näeb, et on vaja omandireformi, ja põhiseadus näeb kohest hüvitamist, peaks riik olema eestvedaja ja rakendama,” sõnas Eesti apteekide ühenduse juht Tanel Terase.
Terase ei näe kusagil seaduse muudatusest tulenevat konkurentsi tihenemist.
Pärast seaduse jõustamist teatasid mitmed turuosalised, et tagajärjeks võib olla hallide skeemide kasutamine, kus firmade osanikuks kaasatakse variproviisorid, et suuremad turuosalised oma osa siiski säilitada saaksid.
Üleminekuperioodil on apteekidele uusi tegevuslubasid küll antud, ent silma torkab, et muist tegevuslubasid on antud näiteks Pharma Group OÜ-le, mis tegutseb Südameapteegi kaubamärgi all ja mille riigikontroll on tunnistatud Magnumi mõjusfääri kuuluvaks ettevõtteks. Ka on näiteks advokaadibüroo Sirel ja Partnerid vandeadvokaat Janno Kuusk asutanud 2016. aastal apteegiäri Kvatropharma OÜ ja asunud juhatuse liikmena selle etteotsa. Äri kuulub Leedu firmale Pharmacy Invest ja proviisor Malle Timbergile, kes enne ettevõtjaks hakkamist töötas proviisorina Euroapteegis. Kvatropharmale kuuluvad apteegid tegutsevad Euroapteegi ja YA kaubamärgi all. Kolmas suur tegevuslubade saaja on Samfred OÜ, mida on seostatud samuti kaubamärki YA kasutava Ülikooli Apteegiga.
### Response:
Rakendussäteteta apteegiseadus tekitab halle skeeme ja segadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On loomulik, et meil peaksid sellised süsteemid olema," vahendas ametlik uudisteagentuur SANA presidendi sõnu.
Damaskus süüdistas varem samal päeval Iisraeli mitme raketi tulistamises sõjaväepositsioonile Damaskuse rahvusvahelise lennujaama lähistel.
"Iisrael on pannud toime agressioone teda ümbritsevate Araabia riikide vastu alates oma loomisest 1948. aastal," ütles Assad usutluses Venezuela telekanalile Telesur.
Riigipea sõnul on Süüria valitsuse jaoks loomulik pidada oma süsteemide tugevdamiseks kõnelusi venelastega, et "tulla toime Iisraelist lähtuvate ohtudega õhus või USA rakettidest lähtuvate ähvardustega".
Viimane on Assadi väitel muutunud reaalseks võimaluseks pärast "Ameerika agressiooni Al-Shayrati õhuväebaasile Süürias".
USA sõjavägi tulistas ööl vastu 7. aprilli Süüria õhuväebaasi pihta 59 tiibraketti Tomahawk, vastates Damaskuse arvatavale keemiarünnakule Idlibi provintsis ülestõusnute käes olevale linnale. Keemiarünnakus hukkus 87 inimest, nende seas palju lapsi.
Washingtoni sõnul korraldati keemiarünnak Al-Shayrati baasist. Süüria valitsus eitab seda.
Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov ütles, et Süüria kõige tundlikuma taristu kaitsmiseks viiakse lähitulevikus ellu meetmetekompleks eesmärgiga tugevdada ja täiustada Süüria relvajõudude õhutõrjesüsteemi.
Assad ütles intervjuus ka, et ükski Süüria opositsiooni aidanud riik ei saa luba osaleda riigi sõjajärgses ülesehitustöös.
"Ükski riik, mis seisis süüria rahva vastu ja osales hävitustöös ja sabotaažis, ei osale kunagi Süüria ülesehitamises. See on lõplik," lausus president.
Rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul läheb Süüria ülesehitamine pärast kuus aastat kestnud ja rohkem kui 320 000 inimelu nõudnud sõda maksma üle 300 miljardi USA dollari. | Assad: Süüria ostab Venemaalt selle uusima õhutõrje raketisüsteemi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On loomulik, et meil peaksid sellised süsteemid olema," vahendas ametlik uudisteagentuur SANA presidendi sõnu.
Damaskus süüdistas varem samal päeval Iisraeli mitme raketi tulistamises sõjaväepositsioonile Damaskuse rahvusvahelise lennujaama lähistel.
"Iisrael on pannud toime agressioone teda ümbritsevate Araabia riikide vastu alates oma loomisest 1948. aastal," ütles Assad usutluses Venezuela telekanalile Telesur.
Riigipea sõnul on Süüria valitsuse jaoks loomulik pidada oma süsteemide tugevdamiseks kõnelusi venelastega, et "tulla toime Iisraelist lähtuvate ohtudega õhus või USA rakettidest lähtuvate ähvardustega".
Viimane on Assadi väitel muutunud reaalseks võimaluseks pärast "Ameerika agressiooni Al-Shayrati õhuväebaasile Süürias".
USA sõjavägi tulistas ööl vastu 7. aprilli Süüria õhuväebaasi pihta 59 tiibraketti Tomahawk, vastates Damaskuse arvatavale keemiarünnakule Idlibi provintsis ülestõusnute käes olevale linnale. Keemiarünnakus hukkus 87 inimest, nende seas palju lapsi.
Washingtoni sõnul korraldati keemiarünnak Al-Shayrati baasist. Süüria valitsus eitab seda.
Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov ütles, et Süüria kõige tundlikuma taristu kaitsmiseks viiakse lähitulevikus ellu meetmetekompleks eesmärgiga tugevdada ja täiustada Süüria relvajõudude õhutõrjesüsteemi.
Assad ütles intervjuus ka, et ükski Süüria opositsiooni aidanud riik ei saa luba osaleda riigi sõjajärgses ülesehitustöös.
"Ükski riik, mis seisis süüria rahva vastu ja osales hävitustöös ja sabotaažis, ei osale kunagi Süüria ülesehitamises. See on lõplik," lausus president.
Rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul läheb Süüria ülesehitamine pärast kuus aastat kestnud ja rohkem kui 320 000 inimelu nõudnud sõda maksma üle 300 miljardi USA dollari.
### Response:
Assad: Süüria ostab Venemaalt selle uusima õhutõrje raketisüsteemi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontal, kes polnud enne tänavust turniiri Prantsusmaa lahtistel mitte ühtegi põhitabeli mängu võitnud, kulus Vekici alistamiseks tund ja 25 minutit. Britt servis seitse ässa ja tegi kolm topeltviga, Vekici vastavad numbrid olid üks ja kaks.
Veerandfinaalis kohtub Konta seitsmenda asetusega ameeriklanna Sloane Stephensiga, kes sai võitu hispaanlannast Garbine Muguruzast 6:4, 6:3. US Openi võitja Stephensil kulus Muguruza alistamiseks tund ja 42 minutit.
Täna selgunud teises veerandfinaalpaaris kohtuvad Marketa Vondroušova ja Kaia Kanepi alistanud Petra Martic. | Suurepärast turniiri tegev Suurbritannia esireket murdis veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontal, kes polnud enne tänavust turniiri Prantsusmaa lahtistel mitte ühtegi põhitabeli mängu võitnud, kulus Vekici alistamiseks tund ja 25 minutit. Britt servis seitse ässa ja tegi kolm topeltviga, Vekici vastavad numbrid olid üks ja kaks.
Veerandfinaalis kohtub Konta seitsmenda asetusega ameeriklanna Sloane Stephensiga, kes sai võitu hispaanlannast Garbine Muguruzast 6:4, 6:3. US Openi võitja Stephensil kulus Muguruza alistamiseks tund ja 42 minutit.
Täna selgunud teises veerandfinaalpaaris kohtuvad Marketa Vondroušova ja Kaia Kanepi alistanud Petra Martic.
### Response:
Suurepärast turniiri tegev Suurbritannia esireket murdis veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me peame tegema vahet euroskeptikutel ja Euroopa-vastastel. Kindlasti pole selles midagi valesti, kui omatakse elutervet skepsist Euroopa Liidu igapäevase tegevuse suhtes. Minust saab euroskeptik vähemalt üks kord päevas," vahendas Politico Junckeri sõnu Saksa ajalehele.
Juncker väljendas intervjuus oma rahulolematust mõnede Euroopa Liidu mittepaindlike reeglitega. Näiteks ei meeldi talle see, kui palju läheb maksumaksjale maksma olukord, kus mõni tema Komisjoni liikmetest europarlamendi liikmeks valiti ja mille puhul peab liikmesriigi valitsus määrama praeguse Komisjoni lõpuni ehk 31. oktoobrini asendusvoliniku. Tema arvates võiksid selle vähese aja täita europarlamenti lahkuvate eurovolinike ülesandeid need Komisjoni liikmed, kes veel ametisse jäävad.
Komisjoni president juhtis samas tähelepanu ka sellele, et väga paljudes asjades hoiab Brüssel raha jälle märkimisväärselt kokku.
Näiteks pole Euroopa Komisjoni presidendil oma residentsi ning sisuliselt on ta veetnud viimased viis aastat 50-ruutmeetrilises hotellitoas. "Ma ei saa kedagi endale isegi külla kutsuda. Ma ei saa rääkida ametliku külalisega nii, et ma istun oma voodi peal!" naljatles Juncker.
Kuna Euroopa Komisjonil oma lennukit ei ole, tuleb tal ka olulistel visiitidel käia kommertslendudega.
"Kui ma Donald Trumpiga rääkisin, vaatasin ma kogu aeg kella, et ma oma lennult maha ei jääks. Trump muudkui ütles, et su lennuk võib oodata küll. Ta ei saanud aru, et mul ei ole oma lennukit," meenutas Juncker.
31. oktoobril ametist lahkuv Juncker ei soovinud oma mantlipärijaks pürgimisel kellelegi oma õnnistust anda. Nii tema kui ka favoriidiks peetav sakslane Manfred Weber kuuluv paremtsentristlikusse Euroopa Rahvaparteisse (EPP).
Juncker ütles, et Weber on hea kuulaja ning omab piisavalt teadmisi, et olla Euroopa Komisjoni järgmine president. Samas märkis ta, et ka Weberi konkurendid - taani liberaalist konkurentsivolinik Margrethe Vestager ja Komisjoni hollandi sotsiaaldemokraadist asepresident Frans Timmermans - saaksid selles ametis hakkama.
"On mitmeid kandidaate. Mul pole mingit mõtet kellegi toetuseks sõna võtta," lausus Juncker. | Juncker: minust saab euroskeptik vähemalt üks kord päevas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me peame tegema vahet euroskeptikutel ja Euroopa-vastastel. Kindlasti pole selles midagi valesti, kui omatakse elutervet skepsist Euroopa Liidu igapäevase tegevuse suhtes. Minust saab euroskeptik vähemalt üks kord päevas," vahendas Politico Junckeri sõnu Saksa ajalehele.
Juncker väljendas intervjuus oma rahulolematust mõnede Euroopa Liidu mittepaindlike reeglitega. Näiteks ei meeldi talle see, kui palju läheb maksumaksjale maksma olukord, kus mõni tema Komisjoni liikmetest europarlamendi liikmeks valiti ja mille puhul peab liikmesriigi valitsus määrama praeguse Komisjoni lõpuni ehk 31. oktoobrini asendusvoliniku. Tema arvates võiksid selle vähese aja täita europarlamenti lahkuvate eurovolinike ülesandeid need Komisjoni liikmed, kes veel ametisse jäävad.
Komisjoni president juhtis samas tähelepanu ka sellele, et väga paljudes asjades hoiab Brüssel raha jälle märkimisväärselt kokku.
Näiteks pole Euroopa Komisjoni presidendil oma residentsi ning sisuliselt on ta veetnud viimased viis aastat 50-ruutmeetrilises hotellitoas. "Ma ei saa kedagi endale isegi külla kutsuda. Ma ei saa rääkida ametliku külalisega nii, et ma istun oma voodi peal!" naljatles Juncker.
Kuna Euroopa Komisjonil oma lennukit ei ole, tuleb tal ka olulistel visiitidel käia kommertslendudega.
"Kui ma Donald Trumpiga rääkisin, vaatasin ma kogu aeg kella, et ma oma lennult maha ei jääks. Trump muudkui ütles, et su lennuk võib oodata küll. Ta ei saanud aru, et mul ei ole oma lennukit," meenutas Juncker.
31. oktoobril ametist lahkuv Juncker ei soovinud oma mantlipärijaks pürgimisel kellelegi oma õnnistust anda. Nii tema kui ka favoriidiks peetav sakslane Manfred Weber kuuluv paremtsentristlikusse Euroopa Rahvaparteisse (EPP).
Juncker ütles, et Weber on hea kuulaja ning omab piisavalt teadmisi, et olla Euroopa Komisjoni järgmine president. Samas märkis ta, et ka Weberi konkurendid - taani liberaalist konkurentsivolinik Margrethe Vestager ja Komisjoni hollandi sotsiaaldemokraadist asepresident Frans Timmermans - saaksid selles ametis hakkama.
"On mitmeid kandidaate. Mul pole mingit mõtet kellegi toetuseks sõna võtta," lausus Juncker.
### Response:
Juncker: minust saab euroskeptik vähemalt üks kord päevas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tagasiastumise põhjuseks nimetas Wauquiez erakonna "katastroofilist" tulemust eurovalimistel, vahendas TF1.
Pikaaegne suurpartei, kelle ridadest on pärit näiteks ekspresidendid Jacques Chirac ja Nicolas Sarkozy, kogus eurovalimistel 8,48 protsenti häältest. See andis killistunud poliitilise maastikuga Prantsusmaal erakonnale alles neljanda koha - ettepoole jäid nii Marine Le Peni (23,34%) kui ka president Emmanuel Macroni (22,42%) erakonnad ning lisaks ka kolmanda tulemuse teinud rohelised (13,48%).
Vähest lohutust pakub vabariiklastele see, et nende pikaaegne rivaal ja teine senine suurjõud ehk sotsialistid said veelgi vähem hääli, kõigest 6,19 protsenti.
"Võidud on ühised, kaotused üksildased," nentis Wauquiez TF1 stuudiointervjuus. | Prantsuse vabariiklaste juht astub ametist tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tagasiastumise põhjuseks nimetas Wauquiez erakonna "katastroofilist" tulemust eurovalimistel, vahendas TF1.
Pikaaegne suurpartei, kelle ridadest on pärit näiteks ekspresidendid Jacques Chirac ja Nicolas Sarkozy, kogus eurovalimistel 8,48 protsenti häältest. See andis killistunud poliitilise maastikuga Prantsusmaal erakonnale alles neljanda koha - ettepoole jäid nii Marine Le Peni (23,34%) kui ka president Emmanuel Macroni (22,42%) erakonnad ning lisaks ka kolmanda tulemuse teinud rohelised (13,48%).
Vähest lohutust pakub vabariiklastele see, et nende pikaaegne rivaal ja teine senine suurjõud ehk sotsialistid said veelgi vähem hääli, kõigest 6,19 protsenti.
"Võidud on ühised, kaotused üksildased," nentis Wauquiez TF1 stuudiointervjuus.
### Response:
Prantsuse vabariiklaste juht astub ametist tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Antti Rinne juhitav valitsuskoalitsioon soovib koguda alkoholiaktsiisi 50 miljoni euro võrra enam, suhkrurikaste karastusjookide maksu 25 miljonit eurot enam ja tubakaaktsiisi hakatakse tõstma sammhaaval, et jõuda 200 miljoni euroni selle valitsusperioodi jooksul, vahendab Helsingin Sanomat.
Fossiilsete kütuste aktsiisi tõstetakse prognoositava tarbijahinnaindeksi võrra, mida peaks valitsemisperioodi jooksul laekuma 250 miljonit eurot rohkem.
Alla 25-aastased saavad maksusoodustused. Madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele alandatakse aga tulumaksu kokku 200 miljoni euro võrra, pensionäridele ja ettevõtjatele kompenseeritakse kaudseid makse.
Soome valitsus tahab vastu võtta ka seaduse, mis võimaldaks linnapiirkondades teemaksu kehtestada.
Riigi pagulaskvooti soovib valitsus tõsta järgmisest aastast 850-ni aastas. Seejärel kaalutakse, kas lubada pagulasi vastu võtta vahemikus 850-1050, võttes arvesse ka varjupaigataotluste arvu. Samuti tuleb varjupaigataotlused menetleda kuue kuu jooksul. Negatiivse otsuse saanutele kaalutakse nende liikumist jälgida võimaldavate jalavõrude paigaldamist.
Arstiabi peab kättesaadavaks muutuma nii, et kiireloomulisele ravile pääseb seitsme päeva jooksul alates vajaduse tekkimisest. Samuti lubab valitsus, et juurde tuleb tuhat arsti ja 300 politseinikku.
Seaduses muutub ka vägistamise määratlus, mis hakkab põhinema nõusoleku puudumisel.
Perepoliitika näeb ette lapsehoolduspuhkuse võrdse jaotuse võimaldamist vanemate vahel, et tugevdada ja tõsta vanemate võrdsust tööjõuturul.
Antti Rinne: Soome uues valitsuses on 19 ministrit, programm on valmis
Soome uues valitsuses on 19 ministrit, valitsuse programm on valmis ja see avaldatakse esmaspäeval kell 10:30 Helsingi raamatukogus Oodi, ütles valitsuse moodustaja, sotsiaaldemokraatide liider Antti Rinne pühapäeval.
"Ligi nelja nädala töö on nüüd selja taga. Valitsuse programm on valmis ja ministrikohtade jagamine tehtud. Aitäh kõigile sõbraliku, konstruktiivse ja lahendust otsiva läbirääkimiste protsessi eest," ütles Rinne.
Iltalehti andmetel saavad sotsiaaldemokraadid (SDP) seitse ministriportfelli, Keskerakond viis, rohelised kolm, Vasakliit kaks ja Rootsi Rahvapartei (RKP) kaks.
Allikate sõnul saavad sotsiaaldemokraadid lisaks peaministri portfellile muu hulgas ka tööministri, regionaalministri ja transpordiministri portfelli.
Keskerand saab muu hulgas rahandus-, kaitse- ja põllumajandusministri portfelli ning rohelised välis-, sise- ja keskkonnaministri portfelli.
Vasakliit saab Iltalehti andmetel sotsiaa- ja tervishoiuministri ja haridusministri portfelli ning RKP justiits- ja Põhjamaade koostöö ministri portfelli. | Soome valitsuse tegevuskava: kütuse-, alko- ja tubakaaktsiis tõusevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Antti Rinne juhitav valitsuskoalitsioon soovib koguda alkoholiaktsiisi 50 miljoni euro võrra enam, suhkrurikaste karastusjookide maksu 25 miljonit eurot enam ja tubakaaktsiisi hakatakse tõstma sammhaaval, et jõuda 200 miljoni euroni selle valitsusperioodi jooksul, vahendab Helsingin Sanomat.
Fossiilsete kütuste aktsiisi tõstetakse prognoositava tarbijahinnaindeksi võrra, mida peaks valitsemisperioodi jooksul laekuma 250 miljonit eurot rohkem.
Alla 25-aastased saavad maksusoodustused. Madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele alandatakse aga tulumaksu kokku 200 miljoni euro võrra, pensionäridele ja ettevõtjatele kompenseeritakse kaudseid makse.
Soome valitsus tahab vastu võtta ka seaduse, mis võimaldaks linnapiirkondades teemaksu kehtestada.
Riigi pagulaskvooti soovib valitsus tõsta järgmisest aastast 850-ni aastas. Seejärel kaalutakse, kas lubada pagulasi vastu võtta vahemikus 850-1050, võttes arvesse ka varjupaigataotluste arvu. Samuti tuleb varjupaigataotlused menetleda kuue kuu jooksul. Negatiivse otsuse saanutele kaalutakse nende liikumist jälgida võimaldavate jalavõrude paigaldamist.
Arstiabi peab kättesaadavaks muutuma nii, et kiireloomulisele ravile pääseb seitsme päeva jooksul alates vajaduse tekkimisest. Samuti lubab valitsus, et juurde tuleb tuhat arsti ja 300 politseinikku.
Seaduses muutub ka vägistamise määratlus, mis hakkab põhinema nõusoleku puudumisel.
Perepoliitika näeb ette lapsehoolduspuhkuse võrdse jaotuse võimaldamist vanemate vahel, et tugevdada ja tõsta vanemate võrdsust tööjõuturul.
Antti Rinne: Soome uues valitsuses on 19 ministrit, programm on valmis
Soome uues valitsuses on 19 ministrit, valitsuse programm on valmis ja see avaldatakse esmaspäeval kell 10:30 Helsingi raamatukogus Oodi, ütles valitsuse moodustaja, sotsiaaldemokraatide liider Antti Rinne pühapäeval.
"Ligi nelja nädala töö on nüüd selja taga. Valitsuse programm on valmis ja ministrikohtade jagamine tehtud. Aitäh kõigile sõbraliku, konstruktiivse ja lahendust otsiva läbirääkimiste protsessi eest," ütles Rinne.
Iltalehti andmetel saavad sotsiaaldemokraadid (SDP) seitse ministriportfelli, Keskerakond viis, rohelised kolm, Vasakliit kaks ja Rootsi Rahvapartei (RKP) kaks.
Allikate sõnul saavad sotsiaaldemokraadid lisaks peaministri portfellile muu hulgas ka tööministri, regionaalministri ja transpordiministri portfelli.
Keskerand saab muu hulgas rahandus-, kaitse- ja põllumajandusministri portfelli ning rohelised välis-, sise- ja keskkonnaministri portfelli.
Vasakliit saab Iltalehti andmetel sotsiaa- ja tervishoiuministri ja haridusministri portfelli ning RKP justiits- ja Põhjamaade koostöö ministri portfelli.
### Response:
Soome valitsuse tegevuskava: kütuse-, alko- ja tubakaaktsiis tõusevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi ei hoidnud uutest etteheidetest tagasi ka Mehhiko presidendi Andres Manuel Lopez Obradori lepituskatsed. Laupäeval oli Obrador öelnud, et Ühendriikide ametiisikud on valmis kokkulepeteks ja kompromissideks.
"Inimesed on aastaid öelnud, et me peaksime Mehhikoga rääkima. Probleem on selles, et Mehhiko on USA-d ära kasutanud, võttes, kuid mitte kunagi andes," süüdistas Trump terves reas Twitteri postitustes pühapäeval.
Kuni Mehhiko ei lõpeta "invasiooni", hoiatas ta, kasutame tollimakse, et tuua tagasi ettevõtted ja töökohad, "millel on rumalast peast lubatud liikuda lõuna poole piiri".
Trump ähvardas neljapäeval ootamatult kehtestada tollimaksud Mehhiko impordile, alustades viiest protsendist 10. juunil ning tõstes seda sügiseks kuni 25 protsendini, šokeerides selle sammuga oma vabariiklastest liitlasi kongressis.
Otsus raputas ka maailma aktsiaturge, mis on niigi kaubandussõdade tõttu ebakindlad.
New York Times kirjutas, et karmi rändepoliitika toetajate mahitatud otsuse vastu on rahandusminister Steven Mnuchin, kaubandusesindaja Robert Lighthizer ja Trumpi väimees Jared Kushner, kes on peamine Valge Maja vahemees Mehhikoga.
Kuid Valge Maja kantseleiülem Mick Mulvaney ütles, et Trump mõtleb "absoluutselt surmtõsiselt" otsuse ellu viia.
"Ma olen kindel, et need tollid jõustuvad 10. juunil vähemalt viie protsendi tasemel," lausus ta Fox Newsile.
USA piiri ületavate migrantide "hulk on tohutu, olukord on reaalne ning president on surmtõsiselt otsustanud probleemi lahendada", märkis ta.
Mulvaney sõnul kavatsevad Kushner, Lightizer ja välisminister Mike Pompeo kohtuda sel nädalal Washingtonis Mehhiko esindajatega, et selgitada, mida Mehhiko saaks tollide vältimiseks teha. | Trump hoogustas rünnakuid Mehhiko vastu, tolliähvardus on tõsine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi ei hoidnud uutest etteheidetest tagasi ka Mehhiko presidendi Andres Manuel Lopez Obradori lepituskatsed. Laupäeval oli Obrador öelnud, et Ühendriikide ametiisikud on valmis kokkulepeteks ja kompromissideks.
"Inimesed on aastaid öelnud, et me peaksime Mehhikoga rääkima. Probleem on selles, et Mehhiko on USA-d ära kasutanud, võttes, kuid mitte kunagi andes," süüdistas Trump terves reas Twitteri postitustes pühapäeval.
Kuni Mehhiko ei lõpeta "invasiooni", hoiatas ta, kasutame tollimakse, et tuua tagasi ettevõtted ja töökohad, "millel on rumalast peast lubatud liikuda lõuna poole piiri".
Trump ähvardas neljapäeval ootamatult kehtestada tollimaksud Mehhiko impordile, alustades viiest protsendist 10. juunil ning tõstes seda sügiseks kuni 25 protsendini, šokeerides selle sammuga oma vabariiklastest liitlasi kongressis.
Otsus raputas ka maailma aktsiaturge, mis on niigi kaubandussõdade tõttu ebakindlad.
New York Times kirjutas, et karmi rändepoliitika toetajate mahitatud otsuse vastu on rahandusminister Steven Mnuchin, kaubandusesindaja Robert Lighthizer ja Trumpi väimees Jared Kushner, kes on peamine Valge Maja vahemees Mehhikoga.
Kuid Valge Maja kantseleiülem Mick Mulvaney ütles, et Trump mõtleb "absoluutselt surmtõsiselt" otsuse ellu viia.
"Ma olen kindel, et need tollid jõustuvad 10. juunil vähemalt viie protsendi tasemel," lausus ta Fox Newsile.
USA piiri ületavate migrantide "hulk on tohutu, olukord on reaalne ning president on surmtõsiselt otsustanud probleemi lahendada", märkis ta.
Mulvaney sõnul kavatsevad Kushner, Lightizer ja välisminister Mike Pompeo kohtuda sel nädalal Washingtonis Mehhiko esindajatega, et selgitada, mida Mehhiko saaks tollide vältimiseks teha.
### Response:
Trump hoogustas rünnakuid Mehhiko vastu, tolliähvardus on tõsine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme valmis kõnelusteks ilma eeltingimusteta. Me oleme valmis nendega maha istuma," ütles Pompeo Šveitsis ühisel pressikonverentsil oma ametivenna Ignazio Cassisega.
Seejuures ei andnud Iraani küsimuses karmi liini pooldajaks peetav välisminister mingeid vihjeid sanktsioonide võimaliku tühistamise kohta.
Päev varem oli Iraani president Hassan Rouhani öelnud, et tema riik ei lase end hirmutada kõnelustele, vaid on valmis dialoogiks vastastikuse austuse alusel.
Pompeo taganes aga peagi oma tingimusteta kõneluste pakkumisest, märkides, et Washington on "kahtlemata valmis läbirääkimisteks, kui iraanlased tõestavad, et käituvad normaalse riigina".
Tegemist oli siiski Trumpi administratsiooni esimese reaalse ettepanekuga kõnelusteks pärast viimase aja suhete eskaleerumist, mille on esile kutsunud Ühendriikide lahkumine 2015. aastal sõlmitud märgilisest rahvusvahelisest tuumaleppest.
Pompeo sõnul jätkavad Ühendriigid jõupingutusi, et anda "fundamentaalne tagasikäik islamivabariigi ja selle revolutsiooniliste vägede pahaloomulisele tegevusele".
Ehk teisisõnu ei kavatse Ühendriigid loobuda oma "maksimaalse surve" kampaaniast Iraanile.
Pompeo ise sõnastas mullu 12 nõudmist, mis tema sõnul on Teheranil vaja täita uue kokkuleppe saavutamiseks Ühendriikidega. Need puudutasid pea kõiki Iraani tuumaprogrammi aspekte ning seda, mis Washington nimetab halvaks mõjuks piirkonnale.
Washington on seejärel taaskehtestanud sanktsioonid ning viis läinud kuul Iraanist lähtuvale ohule viidates piirkonda lennukikandja lahingurühma koos pommitajate ja lisavägedega.
Samas on ka president Donald Trump oma retoorikat leevendanud, öeldes, et Washington ei taotle režiimivahetust ja ei välista kõnelusi.
Tema sõnul soovivad Ühendriigid vaid, et poleks tuumarelvi. President lisas, et usub tõesti, et Iraan soovib lepet. "Ma usun, et see on neist väga arukas ning on ka olemas võimalus, et see juhtub."
Šveitsi välisminister Cassis väljendas oma riigi valmisolekut olla kahe riigi "vahendajaks", kuid lisas, et see on võimalik vaid mõlema poole valmisoleku korral.
Ta vihjas ka sanktsioonide põhjustatud Iraani rahva kannatustele ning ärgitas Ühendriike looma kanalit, mis lubaks iraanlastele karistust kartmata humanitaarabi osutada.
Pompeo ei vastanud sellele soovile otseselt, kuid keeldus tunnistamast Ühendriikide rolli kannatustes, mille allikaks on tema sõnul Iraani režiimi hoolimatus oma rahva suhtes.
Pompeo ja Cassis kohtusid keskaegses Castelgrande lossis, mis asub Alpides, Šveitsi itaaliakeelses Ticino kantonis.
Šveits esindab USA-Iraani diplomaatiliste suhete puudumisel Washingtoni huvisid islamivabariigis.
Iraan välistas kõnelused USA-ga, kui see ei muuda käitumist
Teheran välistas pühapäeval kõnelused Washingtoniga, kui see ei muuda "üldist käitumist".
"Muutus USA üldises käitumises ja tegevuses Iraani riigi suhtes on kriteerium", mis on vajalik kõneluste toimumiseks, ütles Iraani välisministeeriumi kõneisik Abbas Mousavi pärast seda, kui USA välisminister Mike Pompeo teatas, et tema riik on valmis läbirääkimisteks Iraaniga.
"Iraani Islamivabariik eirab sõnamänge ja uue keele kasutamist salajaste eesmärkide väljendamiseks," sõnas Mousavi.
"Härra Pompeo rõhuasetus maksimaalse surve avaldamisest Iraanile peegeldab sama eksliku käitumise jätkumist, mida tuleb korrigeerida," lisas kõneisik. | Pompeo: USA on valmis Iraaniga eeltingimusteta läbi rääkima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme valmis kõnelusteks ilma eeltingimusteta. Me oleme valmis nendega maha istuma," ütles Pompeo Šveitsis ühisel pressikonverentsil oma ametivenna Ignazio Cassisega.
Seejuures ei andnud Iraani küsimuses karmi liini pooldajaks peetav välisminister mingeid vihjeid sanktsioonide võimaliku tühistamise kohta.
Päev varem oli Iraani president Hassan Rouhani öelnud, et tema riik ei lase end hirmutada kõnelustele, vaid on valmis dialoogiks vastastikuse austuse alusel.
Pompeo taganes aga peagi oma tingimusteta kõneluste pakkumisest, märkides, et Washington on "kahtlemata valmis läbirääkimisteks, kui iraanlased tõestavad, et käituvad normaalse riigina".
Tegemist oli siiski Trumpi administratsiooni esimese reaalse ettepanekuga kõnelusteks pärast viimase aja suhete eskaleerumist, mille on esile kutsunud Ühendriikide lahkumine 2015. aastal sõlmitud märgilisest rahvusvahelisest tuumaleppest.
Pompeo sõnul jätkavad Ühendriigid jõupingutusi, et anda "fundamentaalne tagasikäik islamivabariigi ja selle revolutsiooniliste vägede pahaloomulisele tegevusele".
Ehk teisisõnu ei kavatse Ühendriigid loobuda oma "maksimaalse surve" kampaaniast Iraanile.
Pompeo ise sõnastas mullu 12 nõudmist, mis tema sõnul on Teheranil vaja täita uue kokkuleppe saavutamiseks Ühendriikidega. Need puudutasid pea kõiki Iraani tuumaprogrammi aspekte ning seda, mis Washington nimetab halvaks mõjuks piirkonnale.
Washington on seejärel taaskehtestanud sanktsioonid ning viis läinud kuul Iraanist lähtuvale ohule viidates piirkonda lennukikandja lahingurühma koos pommitajate ja lisavägedega.
Samas on ka president Donald Trump oma retoorikat leevendanud, öeldes, et Washington ei taotle režiimivahetust ja ei välista kõnelusi.
Tema sõnul soovivad Ühendriigid vaid, et poleks tuumarelvi. President lisas, et usub tõesti, et Iraan soovib lepet. "Ma usun, et see on neist väga arukas ning on ka olemas võimalus, et see juhtub."
Šveitsi välisminister Cassis väljendas oma riigi valmisolekut olla kahe riigi "vahendajaks", kuid lisas, et see on võimalik vaid mõlema poole valmisoleku korral.
Ta vihjas ka sanktsioonide põhjustatud Iraani rahva kannatustele ning ärgitas Ühendriike looma kanalit, mis lubaks iraanlastele karistust kartmata humanitaarabi osutada.
Pompeo ei vastanud sellele soovile otseselt, kuid keeldus tunnistamast Ühendriikide rolli kannatustes, mille allikaks on tema sõnul Iraani režiimi hoolimatus oma rahva suhtes.
Pompeo ja Cassis kohtusid keskaegses Castelgrande lossis, mis asub Alpides, Šveitsi itaaliakeelses Ticino kantonis.
Šveits esindab USA-Iraani diplomaatiliste suhete puudumisel Washingtoni huvisid islamivabariigis.
Iraan välistas kõnelused USA-ga, kui see ei muuda käitumist
Teheran välistas pühapäeval kõnelused Washingtoniga, kui see ei muuda "üldist käitumist".
"Muutus USA üldises käitumises ja tegevuses Iraani riigi suhtes on kriteerium", mis on vajalik kõneluste toimumiseks, ütles Iraani välisministeeriumi kõneisik Abbas Mousavi pärast seda, kui USA välisminister Mike Pompeo teatas, et tema riik on valmis läbirääkimisteks Iraaniga.
"Iraani Islamivabariik eirab sõnamänge ja uue keele kasutamist salajaste eesmärkide väljendamiseks," sõnas Mousavi.
"Härra Pompeo rõhuasetus maksimaalse surve avaldamisest Iraanile peegeldab sama eksliku käitumise jätkumist, mida tuleb korrigeerida," lisas kõneisik.
### Response:
Pompeo: USA on valmis Iraaniga eeltingimusteta läbi rääkima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marran ja Rüütel alistasid avaringis Šotimaa esindajad Basia Grodynska ja Holly Newalli 21:9, 21:11, seejärel oldi paremad poolataridest Wiktori Adamekist ja Wiktoria Dabczynskast 21:19, 21:12.
Poolfinaalis võitsid Eesti sulgpallurid Saksamaa paari Leona Michalskit ja Thuch Phuong Nguyenit 41 minutit kestnud matšis 21:16, 18:21, 21:11.
Finaalis alistasid eestlannad Rootsi duo Edith Urelli ja Cecilia Wangi 28 minutiga 22:20, 21:9. | Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel võitsid Euroopa karikaetapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marran ja Rüütel alistasid avaringis Šotimaa esindajad Basia Grodynska ja Holly Newalli 21:9, 21:11, seejärel oldi paremad poolataridest Wiktori Adamekist ja Wiktoria Dabczynskast 21:19, 21:12.
Poolfinaalis võitsid Eesti sulgpallurid Saksamaa paari Leona Michalskit ja Thuch Phuong Nguyenit 41 minutit kestnud matšis 21:16, 18:21, 21:11.
Finaalis alistasid eestlannad Rootsi duo Edith Urelli ja Cecilia Wangi 28 minutiga 22:20, 21:9.
### Response:
Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel võitsid Euroopa karikaetapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koht veerandfinaalis oli väga lähedal, teises setis võitlesid hiinlannad välja 1:4 kaotusseisust ja otsustavas setis olid nad taga 0:4, aga võitsid siis kuus geimi järjest. "Midagi ei juhtunud, vastased hakkasid palju paremini ja agressiivselt mängima. Ma ei oska öelda, et ise oleks midagi väga valesti teinud," arutles Kontaveit. "Teises setis nad ise panid tempos juurde, aga otsustavas need geimid olid tasavägised. Läks niimoodi üle noatera. Muidugi on kahju, et see nii läks, aga me pole kumbki paarismängijad, see oli niigi boonus meie jaoks."
"Paar on täitsa teine asi. Muidu olen slämmidel paaris minimaalselt üks-kaks mängu võitnud, ikka tore, et kaks ringi niimoodi hästi läks," lisas ta. "Ja see oli väga võidetav mäng. Kahju, et täna nii, aga kokkuvõttes oodatust parem turniir kindlasti."
Küsimusele, kas paarismängus saadud kaks võitu leevendasid pisut ka üksikmängu pettumust, vastas Kontaveit: "Ei ütleks."
Kontaveit, kes pärast üksikmängu avaringis konkurentsist langemist mänguvabadel päevadel tennisetrenni ei teinud, tuleb nüüd mõneks ajaks koju ja seejärel on tema mängugraafikus muruturniirid: kõigepealt Birminghamis ja Eastbourne'is ning siis Wimbledoni suure slämmi turniir. "Väga aega ei ole, et puhata. Nüüd lähen koju ja võib-olla nädal aega saan olla," mõtiskles ta. "Kõik see puhkus kindlasti ei ole, aga saan natuke kodus akusid laadida ja uuesti muruks valmistuda." | ERR Pariisis | Kontaveit: saan nüüd kodus natuke akusid laadida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koht veerandfinaalis oli väga lähedal, teises setis võitlesid hiinlannad välja 1:4 kaotusseisust ja otsustavas setis olid nad taga 0:4, aga võitsid siis kuus geimi järjest. "Midagi ei juhtunud, vastased hakkasid palju paremini ja agressiivselt mängima. Ma ei oska öelda, et ise oleks midagi väga valesti teinud," arutles Kontaveit. "Teises setis nad ise panid tempos juurde, aga otsustavas need geimid olid tasavägised. Läks niimoodi üle noatera. Muidugi on kahju, et see nii läks, aga me pole kumbki paarismängijad, see oli niigi boonus meie jaoks."
"Paar on täitsa teine asi. Muidu olen slämmidel paaris minimaalselt üks-kaks mängu võitnud, ikka tore, et kaks ringi niimoodi hästi läks," lisas ta. "Ja see oli väga võidetav mäng. Kahju, et täna nii, aga kokkuvõttes oodatust parem turniir kindlasti."
Küsimusele, kas paarismängus saadud kaks võitu leevendasid pisut ka üksikmängu pettumust, vastas Kontaveit: "Ei ütleks."
Kontaveit, kes pärast üksikmängu avaringis konkurentsist langemist mänguvabadel päevadel tennisetrenni ei teinud, tuleb nüüd mõneks ajaks koju ja seejärel on tema mängugraafikus muruturniirid: kõigepealt Birminghamis ja Eastbourne'is ning siis Wimbledoni suure slämmi turniir. "Väga aega ei ole, et puhata. Nüüd lähen koju ja võib-olla nädal aega saan olla," mõtiskles ta. "Kõik see puhkus kindlasti ei ole, aga saan natuke kodus akusid laadida ja uuesti muruks valmistuda."
### Response:
ERR Pariisis | Kontaveit: saan nüüd kodus natuke akusid laadida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seista täna pjedestaali kõrgeimal astmel on suurepärane tunne. On olnud pikk ja väga raske nädalavahetus ning see on kindlasti kõige raskem võit mis ma eales saanud," kommenteeris Tänak.
"Reedest alates oli meie esitus väga tugev, eriti kui pidada silmas meie positsiooni stardijärjekorras. Lauapäeval pidime palju vaeva nägema, aga täna töötas kõik hästi ja kiirus oli olemas."
"Esimesel katsel olin natuke ettevaatlik, sest oli palju tolmu ja seetõttu oli raske näha, aga pärast seda saime suurema vahe sisse teha."
"Üldarvestuses on vahed väga väiksed, aga ma arvan, et oleme Sardiinia ralli eel heal positsioonil."
Autoralli MM-sarja järgmine etapp peetakse 13.-16. juunini Sardiinias. | Tänak: see on kõige raskem võit, mis ma eales saanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seista täna pjedestaali kõrgeimal astmel on suurepärane tunne. On olnud pikk ja väga raske nädalavahetus ning see on kindlasti kõige raskem võit mis ma eales saanud," kommenteeris Tänak.
"Reedest alates oli meie esitus väga tugev, eriti kui pidada silmas meie positsiooni stardijärjekorras. Lauapäeval pidime palju vaeva nägema, aga täna töötas kõik hästi ja kiirus oli olemas."
"Esimesel katsel olin natuke ettevaatlik, sest oli palju tolmu ja seetõttu oli raske näha, aga pärast seda saime suurema vahe sisse teha."
"Üldarvestuses on vahed väga väiksed, aga ma arvan, et oleme Sardiinia ralli eel heal positsioonil."
Autoralli MM-sarja järgmine etapp peetakse 13.-16. juunini Sardiinias.
### Response:
Tänak: see on kõige raskem võit, mis ma eales saanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kontaveit ja Kasatkina pidid tunnistama hiinlannade Duan Yingyingi ja Zheng Saisai paremust, kaotades neile 7:5, 5:7, 4:6.
Avasetis jäid Kontaveit ja Kasatkina murdega 2:3 taha, aga said murde kohe tagasi. Uuesti kaotasid nad enda servi üheksandas geimis, jäädes 4:5 taha, aga siis võitsid nad tänu kahele murdele kolm geimi järjest ja seega ka avaseti 7:5. Teises setis läks Eesti-Vene duo 4:1 juhtima, kuid hiinlannad viigistasid. Seisul 5:5 murdsid nad taas Kontaveidi ja Kasatkina servi ja võitsid lõpuks seti 7:5.
Otsustavas setis asusid Kontaveit ja Kasatkina 4:0 ette, aga hiinlannad suutsid taas viigistada ja üheksandas geimis oli Kontaveidil-Kasatkinal kolm geimpalli, kuid hoopis Hiina duo realiseeris teise murdepalli ja läks 5:4 ette. Järgmises geimis oli Kontaveidil ja Kasatkinal kaks murdepalli, aga hiinlannad suutsid servi hoida ja seti 6:4 võita.
Kontaveit polnud kunagi varem slämmiturniiride paarismängus teisest ringist kaugemale jõudnud, Kasatkinale oli see kolmas kord kolmandas ringis mängida. | ERR Pariisis | Kontaveit ja Kasatkina jäid ülinapilt veerandfinaalist välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kontaveit ja Kasatkina pidid tunnistama hiinlannade Duan Yingyingi ja Zheng Saisai paremust, kaotades neile 7:5, 5:7, 4:6.
Avasetis jäid Kontaveit ja Kasatkina murdega 2:3 taha, aga said murde kohe tagasi. Uuesti kaotasid nad enda servi üheksandas geimis, jäädes 4:5 taha, aga siis võitsid nad tänu kahele murdele kolm geimi järjest ja seega ka avaseti 7:5. Teises setis läks Eesti-Vene duo 4:1 juhtima, kuid hiinlannad viigistasid. Seisul 5:5 murdsid nad taas Kontaveidi ja Kasatkina servi ja võitsid lõpuks seti 7:5.
Otsustavas setis asusid Kontaveit ja Kasatkina 4:0 ette, aga hiinlannad suutsid taas viigistada ja üheksandas geimis oli Kontaveidil-Kasatkinal kolm geimpalli, kuid hoopis Hiina duo realiseeris teise murdepalli ja läks 5:4 ette. Järgmises geimis oli Kontaveidil ja Kasatkinal kaks murdepalli, aga hiinlannad suutsid servi hoida ja seti 6:4 võita.
Kontaveit polnud kunagi varem slämmiturniiride paarismängus teisest ringist kaugemale jõudnud, Kasatkinale oli see kolmas kord kolmandas ringis mängida.
### Response:
ERR Pariisis | Kontaveit ja Kasatkina jäid ülinapilt veerandfinaalist välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõeliselt tasavägises lahingus võitis Wawrinka (ATP 28.) avaseti kiire lõppmängu järel 7:6 (6), ent teine sett kuulus kuuenda asetusega Tsitsipasele 7:5. Järgnevas kahes setis jätkus sama muster – kolmanda seti võitis 6:4 Wawrinka, neljanda Tsitsipas 6:3. Otsustavas viienda setis jäi Wawrinka peale 8:6, ent ka võit tuli dramaatilisel moel – matšpall kukkus joonele ning seda käis kontrollimas pukikohtunik, kes luges punkti Wawrinka kasuks.
Šveitslane Wawrinka, kes jõudis ka kahe aasta eest finaali, läheb järgmisena vastamisi kaasmaalase Roger Federeriga, kes alistas Leonardo Mayeri 6:2, 6:3, 6:3. Kaks osapoolt kohtusid veerandfinaalis ka 2015. aastal, mil Wawrinka jäi peale 6:4, 6:3, 7:6 (4). | Prantsusmaa lahtistel peeti viietunnine lahing, võitjana väljus Wawrinka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõeliselt tasavägises lahingus võitis Wawrinka (ATP 28.) avaseti kiire lõppmängu järel 7:6 (6), ent teine sett kuulus kuuenda asetusega Tsitsipasele 7:5. Järgnevas kahes setis jätkus sama muster – kolmanda seti võitis 6:4 Wawrinka, neljanda Tsitsipas 6:3. Otsustavas viienda setis jäi Wawrinka peale 8:6, ent ka võit tuli dramaatilisel moel – matšpall kukkus joonele ning seda käis kontrollimas pukikohtunik, kes luges punkti Wawrinka kasuks.
Šveitslane Wawrinka, kes jõudis ka kahe aasta eest finaali, läheb järgmisena vastamisi kaasmaalase Roger Federeriga, kes alistas Leonardo Mayeri 6:2, 6:3, 6:3. Kaks osapoolt kohtusid veerandfinaalis ka 2015. aastal, mil Wawrinka jäi peale 6:4, 6:3, 7:6 (4).
### Response:
Prantsusmaa lahtistel peeti viietunnine lahing, võitjana väljus Wawrinka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zoom8 klassis võitis pingelises finaalsõidus esikoha juba võistluste avapäevast stabiilselt esikolmikusse kuulunud Tristan Šaraškin. Teiseks purjetas end Romi Safin ning kolmas koht kuulub nii esimese kui teise päeva liidrikohal lõpetanud Elisabeth Ristmetsale. Neljanda koha omanik on Katariina Roihu, kes võitis selge edumaaga poolfinaali, millega garanteeris Roihu endale finaalsõidu koha.
Laser 4.7 klassi väga emotsioonirohkes ning korraliku tuulega finaalsõidus tuli võitjaks targalt ja rahulikult purjetanud Liis Annus. "Võtsin kogu võistlust väga rahulikult. Ei tulnud siia sooviga ilmtingimata võita. Tänases finaalsõidus sõitsin hea tuju ja rõõmsa meelega, ilmselt see tõigi võidu," kommenteeris Annus heatujuliselt EMV sarja esimese etapi tulemust.
Läti noorpurjetaja Eduards Plavins jõudis pjedestaali teisele astmele. Kolmandaks purjetas end poolfinaali võitjana finaalsõitu jõudnud Aleksander Kuusik. Neljanda koha sai kvalifikatsioonisõitudest liidrina finaalsõitu jõudnud Sten-Markus Andresson.
Suurima osalejaarvuga Optimist klassis tuli võitjaks lätlane Emils Amsils, kes oli võistluse avapäevast esikolmikus. Teisel kohal sai teise päeva lõppedes liidrikohal lõpetanud Richards Muncins Lätist ning kolmas koht kuulub Mia Marin Lilienthalile. | Purjetamise Eesti meistrivõistluste avaetapil võidutsesid Šaraškin, Annus ja Amsils | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zoom8 klassis võitis pingelises finaalsõidus esikoha juba võistluste avapäevast stabiilselt esikolmikusse kuulunud Tristan Šaraškin. Teiseks purjetas end Romi Safin ning kolmas koht kuulub nii esimese kui teise päeva liidrikohal lõpetanud Elisabeth Ristmetsale. Neljanda koha omanik on Katariina Roihu, kes võitis selge edumaaga poolfinaali, millega garanteeris Roihu endale finaalsõidu koha.
Laser 4.7 klassi väga emotsioonirohkes ning korraliku tuulega finaalsõidus tuli võitjaks targalt ja rahulikult purjetanud Liis Annus. "Võtsin kogu võistlust väga rahulikult. Ei tulnud siia sooviga ilmtingimata võita. Tänases finaalsõidus sõitsin hea tuju ja rõõmsa meelega, ilmselt see tõigi võidu," kommenteeris Annus heatujuliselt EMV sarja esimese etapi tulemust.
Läti noorpurjetaja Eduards Plavins jõudis pjedestaali teisele astmele. Kolmandaks purjetas end poolfinaali võitjana finaalsõitu jõudnud Aleksander Kuusik. Neljanda koha sai kvalifikatsioonisõitudest liidrina finaalsõitu jõudnud Sten-Markus Andresson.
Suurima osalejaarvuga Optimist klassis tuli võitjaks lätlane Emils Amsils, kes oli võistluse avapäevast esikolmikus. Teisel kohal sai teise päeva lõppedes liidrikohal lõpetanud Richards Muncins Lätist ning kolmas koht kuulub Mia Marin Lilienthalile.
### Response:
Purjetamise Eesti meistrivõistluste avaetapil võidutsesid Šaraškin, Annus ja Amsils |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäevases A-grupi kvalifikatsioonisõidus tõusid Kert Varik/Lauris Daiders esikümne lõpust head kiirust näidates neljandale kohale. Sõidu võitsid algusest lõpuni juhtinud Koen Hermans/Nicolas Musset (Holland/Prantsusmaa). Võistlussõitudeks tagas see õiguse seitsmendana stardipuu taga koht valida, kirjutab MX Mania.
Esimeses võistlussõidus tulid Varik ja Daiders esimeselt ringilt 11. kohal. Sõitu asusid juhtima üldarvestuses punktitabelis paar kohta eespool olevad Arne Dierckens/Robbie Bax (Belgia/Holland). Eesti esipaar suutis teha sõidu esimeses pooles mõned möödumised, jätkates sõitu üheksandal kohal. Vahepeal sõidu liidriks tõusnud Koen Hermans/Nicolas Musset katkestasid, Varik ja Daiders tegid veel ühe möödasõidu ja tulid finišisse seitsmendana. Kodupubliku suureks rõõmuks võitles ennast esimeseks duo Valentin Giraud/Andres Haller (Prantsusmaa/Saksamaa ), teisena tulid üle lõpujoone Arne Dierckens/Robbie Bax, kolmandana nägid ruudulippu valitsevad maailmameistrid Marvin Vanluchene/Ben Van Den Bogaart (Belgia/Holland).
Teise sõidu esimeselt ringilt tulid Varik/Daiders tagasi 21. kohal, järgmise ringiga suudeti mööduda neljast konkurendist ning kolmandal ringil suudeti tõusta veel koha võrra, kuueteistkümnendaks. Stardist said kõige parema lähte Valentin Giraud/Andres Haller, nende järel pidasid tulist võistlust Marvin Vanluchene/Ben Van Den Bogaart ja maailmamestrivõistluste hetke liider Etienne Bax/Kaspars Stupelis (Holland/Läti). Peagi tõusid Bax/Stupelis võistlejaterivi ette ja sõitsid teistel eest ära. Varik/Daiders sõitsid ring-ringilt ettepoole, peale poolt sõiduaega tõusti juba kümnendale kohale. Kaheksandast kohast lahutas neid sel hetkel kümme sekundit, üheksas koht oli kohe käeulatuses. Kiirelt mööduti šveitslastest ja kolm ringi enne lõppu jõuti järgi ka langevas tempos sõitnud kaheksandale kohale, kellest kiirelt ka mööduti. Ülejäänud ekipaažid olid juba eest ära sõitnud, kuid veidi enne lõppu langesid esikolmikus sõitnud Marvin Vanluchene/Ben Van Den Bogaart tehnilise probleemi tõttu võistlejaterivi lõppu. Seega Varikule ja Daidersile teises sõidus kehvalt positsioonilt alustades lõpuks korralik seitsmes koht. Esikoha said Etienne Bax/Kaspars Stupelis, teised olid Koen Hermans/Nicolas Musset ja kolmandad Valentin Giraud/Andres Haller.
Prantsusmaa etapi kokkuvõttes saavutasid Ket Varik ja Lauris Daiders 28 punktiga kuuenda koha. Esikoha võitsid koduseinte toel 45 punktiga Valentin Giraud/Andres Haller, teise koha 43 punktiga Etienne Bax/Kaspars Stupelis ja kolmanda koha 40 punktiga Arne Dierckens/Robbie Bax.
Maailmameistrivõistluste üldarvestuses on Varik ja Daiders peale kuuendat etappi 147 punktiga kaheksandal kohal. | Kert Varik ja Lauris Daiders tulid MM-etapil kuuendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäevases A-grupi kvalifikatsioonisõidus tõusid Kert Varik/Lauris Daiders esikümne lõpust head kiirust näidates neljandale kohale. Sõidu võitsid algusest lõpuni juhtinud Koen Hermans/Nicolas Musset (Holland/Prantsusmaa). Võistlussõitudeks tagas see õiguse seitsmendana stardipuu taga koht valida, kirjutab MX Mania.
Esimeses võistlussõidus tulid Varik ja Daiders esimeselt ringilt 11. kohal. Sõitu asusid juhtima üldarvestuses punktitabelis paar kohta eespool olevad Arne Dierckens/Robbie Bax (Belgia/Holland). Eesti esipaar suutis teha sõidu esimeses pooles mõned möödumised, jätkates sõitu üheksandal kohal. Vahepeal sõidu liidriks tõusnud Koen Hermans/Nicolas Musset katkestasid, Varik ja Daiders tegid veel ühe möödasõidu ja tulid finišisse seitsmendana. Kodupubliku suureks rõõmuks võitles ennast esimeseks duo Valentin Giraud/Andres Haller (Prantsusmaa/Saksamaa ), teisena tulid üle lõpujoone Arne Dierckens/Robbie Bax, kolmandana nägid ruudulippu valitsevad maailmameistrid Marvin Vanluchene/Ben Van Den Bogaart (Belgia/Holland).
Teise sõidu esimeselt ringilt tulid Varik/Daiders tagasi 21. kohal, järgmise ringiga suudeti mööduda neljast konkurendist ning kolmandal ringil suudeti tõusta veel koha võrra, kuueteistkümnendaks. Stardist said kõige parema lähte Valentin Giraud/Andres Haller, nende järel pidasid tulist võistlust Marvin Vanluchene/Ben Van Den Bogaart ja maailmamestrivõistluste hetke liider Etienne Bax/Kaspars Stupelis (Holland/Läti). Peagi tõusid Bax/Stupelis võistlejaterivi ette ja sõitsid teistel eest ära. Varik/Daiders sõitsid ring-ringilt ettepoole, peale poolt sõiduaega tõusti juba kümnendale kohale. Kaheksandast kohast lahutas neid sel hetkel kümme sekundit, üheksas koht oli kohe käeulatuses. Kiirelt mööduti šveitslastest ja kolm ringi enne lõppu jõuti järgi ka langevas tempos sõitnud kaheksandale kohale, kellest kiirelt ka mööduti. Ülejäänud ekipaažid olid juba eest ära sõitnud, kuid veidi enne lõppu langesid esikolmikus sõitnud Marvin Vanluchene/Ben Van Den Bogaart tehnilise probleemi tõttu võistlejaterivi lõppu. Seega Varikule ja Daidersile teises sõidus kehvalt positsioonilt alustades lõpuks korralik seitsmes koht. Esikoha said Etienne Bax/Kaspars Stupelis, teised olid Koen Hermans/Nicolas Musset ja kolmandad Valentin Giraud/Andres Haller.
Prantsusmaa etapi kokkuvõttes saavutasid Ket Varik ja Lauris Daiders 28 punktiga kuuenda koha. Esikoha võitsid koduseinte toel 45 punktiga Valentin Giraud/Andres Haller, teise koha 43 punktiga Etienne Bax/Kaspars Stupelis ja kolmanda koha 40 punktiga Arne Dierckens/Robbie Bax.
Maailmameistrivõistluste üldarvestuses on Varik ja Daiders peale kuuendat etappi 147 punktiga kaheksandal kohal.
### Response:
Kert Varik ja Lauris Daiders tulid MM-etapil kuuendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nahlese sõnul tahtis ta luua selgust pärast seda, kui viimastel nädalatel on seatud kahtluse alla tema võime erakonda juhtida, mis näitab parteiliikmete toetuse puudumist.
Esinaise sõnul tahab ta tagasiastumisega tagada, et tema mantlipärija leitakse korrapärasel viisil.
Nahles astub tagasi ka SPD parlamendifraktsiooni eesotsast.
SPD jäi mais Euroopa Parlamendi valimistel Saksamaal kantsler Angela Merkeli paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja roheliste järel kolmandaks. Tegemist oli erakonna halvima tulemusega europarlamendi valimistel.
Saksamaal seisavad septembris valimised kolmel võtmetähtsusega liidumaal ning SPD kavatses esialgu oma partnerluse CDU-CSU-ga üle vaadata sügisel.
Kuid nüüd teatas 48-aastane Nahles teisipäevaks kavandatud parlamendi juhtkonna valimiste eel, et loobub nii parteijuhi kui parlamendifraktsiooni juhi ametist.
"Arutelud parlamendifraktsioonis ja ulatuslik tagasiside erakonnas näitasid mulle, et mul ei ole enam vajalikku toetust nendes ametites jätkamiseks," on öeldud Nahlese avalduses.
Üks SPD juhtivaid liikmeid Harald Christ ütles ajalehele Bild, et parteijuhi otsus seab koalitsiooni tuleviku tõsisesse ohtu.
"Kõigile neile, kes on täna õnnelikud: see on suur kaotus Saksa poliitikale. Nahles seisab GroKo (suure koalitsiooni) säilimise eest, mille stabiilsus on nüüd kahtluse all," lausus ta.
Merkel: koalitsioon jätkab SPD juhi tagasiastumise järel tööd
Saksa liidukantsler Angela Merkel ütles pühapäeval, et Saksa valitsus jätkab endise hooga tööd pärast kriisi koalitsioonipartneri Sotsiaaldemokraatliku Partei ridades.
"Ma tahan öelda valitsuse nimel, et me jätkame oma tööd täie tõsiduse ning suure vastutustundega," on öeldud Merkeli pressiavalduses. | Saksa sotsiaaldemokraatide juht teatas tagasiastumisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nahlese sõnul tahtis ta luua selgust pärast seda, kui viimastel nädalatel on seatud kahtluse alla tema võime erakonda juhtida, mis näitab parteiliikmete toetuse puudumist.
Esinaise sõnul tahab ta tagasiastumisega tagada, et tema mantlipärija leitakse korrapärasel viisil.
Nahles astub tagasi ka SPD parlamendifraktsiooni eesotsast.
SPD jäi mais Euroopa Parlamendi valimistel Saksamaal kantsler Angela Merkeli paremtsentristliku Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja roheliste järel kolmandaks. Tegemist oli erakonna halvima tulemusega europarlamendi valimistel.
Saksamaal seisavad septembris valimised kolmel võtmetähtsusega liidumaal ning SPD kavatses esialgu oma partnerluse CDU-CSU-ga üle vaadata sügisel.
Kuid nüüd teatas 48-aastane Nahles teisipäevaks kavandatud parlamendi juhtkonna valimiste eel, et loobub nii parteijuhi kui parlamendifraktsiooni juhi ametist.
"Arutelud parlamendifraktsioonis ja ulatuslik tagasiside erakonnas näitasid mulle, et mul ei ole enam vajalikku toetust nendes ametites jätkamiseks," on öeldud Nahlese avalduses.
Üks SPD juhtivaid liikmeid Harald Christ ütles ajalehele Bild, et parteijuhi otsus seab koalitsiooni tuleviku tõsisesse ohtu.
"Kõigile neile, kes on täna õnnelikud: see on suur kaotus Saksa poliitikale. Nahles seisab GroKo (suure koalitsiooni) säilimise eest, mille stabiilsus on nüüd kahtluse all," lausus ta.
Merkel: koalitsioon jätkab SPD juhi tagasiastumise järel tööd
Saksa liidukantsler Angela Merkel ütles pühapäeval, et Saksa valitsus jätkab endise hooga tööd pärast kriisi koalitsioonipartneri Sotsiaaldemokraatliku Partei ridades.
"Ma tahan öelda valitsuse nimel, et me jätkame oma tööd täie tõsiduse ning suure vastutustundega," on öeldud Merkeli pressiavalduses.
### Response:
Saksa sotsiaaldemokraatide juht teatas tagasiastumisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastasel Federeril (ATP 3.), kes on Prantsusmaa lahtised võitnud ühel korral, kulus Mayeri (ATP 68.) alistamiseks tund ja 45 minutit. Numbritega 6:2, 6:3, 6:3 üle olnud 20-kordne suure slämmi turniirivõitja servis matši jooksul neli ässa ja tegi null topeltviga, Mayeri numbrid olid vastavalt null ja neli.
Teise asetusega Nadal, kes võitnud Prantsusmaa lahtised rekordilisel 11 korral, alistas kaheksandikfinaalis argentiinlase Juan Ignacio Londero (ATP 78.) kaks tundi ja 16 minutit kestnud matšis 6:2, 6:3, 6:3. Nadal servis kuus ässa Londero nelja vastu, topeltvigu kogunes pooltel vastavalt üks ja kaks.
Kui nii Federer kui Nadal on võidukad ka veerandfinaalis, lähevad kaks tennisemaailma suurt poolfinaalis omavahel vastamisi. | Federer ja Nadal sammusid kindlalt veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastasel Federeril (ATP 3.), kes on Prantsusmaa lahtised võitnud ühel korral, kulus Mayeri (ATP 68.) alistamiseks tund ja 45 minutit. Numbritega 6:2, 6:3, 6:3 üle olnud 20-kordne suure slämmi turniirivõitja servis matši jooksul neli ässa ja tegi null topeltviga, Mayeri numbrid olid vastavalt null ja neli.
Teise asetusega Nadal, kes võitnud Prantsusmaa lahtised rekordilisel 11 korral, alistas kaheksandikfinaalis argentiinlase Juan Ignacio Londero (ATP 78.) kaks tundi ja 16 minutit kestnud matšis 6:2, 6:3, 6:3. Nadal servis kuus ässa Londero nelja vastu, topeltvigu kogunes pooltel vastavalt üks ja kaks.
Kui nii Federer kui Nadal on võidukad ka veerandfinaalis, lähevad kaks tennisemaailma suurt poolfinaalis omavahel vastamisi.
### Response:
Federer ja Nadal sammusid kindlalt veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hoidkem järgmisel reedel Eestile pöialt. Nimelt hakkab 7. juunil ÜRO peaassamblee hääletama, kas kaheks aastaks saab ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks Eesti või Rumeenia.
Maailmaorganisatsiooni ÜRO enamus moodustub väikeriikidest, Eesti-sugune maa peaks neile mõistetav olema. President Kersti Kaljulaidi veetud Eesti kampaania on meid tutvustanud kõigil mandritel ning paljudele riigijuhtidele, pea- ja välisministritele oleme saanud nähtavaks. Võib-olla on keegi neist meelde jätnud Eesti ja Eesti pühendumise sellele ÜRO kampaaniale.
Rumeenia hiljutine otsus viia oma saatkond Iisraelis Tel Avivist USA eeskujul Jeruusalemma, võiks neilt võtta Araabia-riikide toetuse. Küüniliselt öeldes, see – ka Rumeenia loobumisena tõlgendatud samm – oleks eelis Eestile.
Kuidas hääletavad ja ehk mõjutavad seeläbi ka mõjutatavaid ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusega alalised liikmed – USA, Suurbritannia, Hiina, Venemaa, Prantsusmaa – on keeruline öelda. Viimased päevad enne hääletust loetakse sõnumeid sama hea kui huultelt ja käeliigutustelt. Nii näiteks on tähele pandud, et Venemaa suursaadik ÜRO-s on hakanud käima Eesti korraldatud üritustel.
Tegelikult on nii, et päris kindlalt ei oska lõpptulemust keegi ennustada. Paljud suursaadikud ÜRO-s otsustavad päris viimasel hetkel, kas anda oma hääl Eestile või Rumeeniale. Kõik neist ei saa isegi oma pealinnadest juhtnööregi, sest küsimust ei peeta oluliseks.
Jätan praegu kõrvale arutluse, kas ja kui väga Eesti tegelikult ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme kohta vajab ning kuidas saaks sinna kulunud ja kuluva rahaga Eesti välisteenistust mujal toetada. Oletagem hoopis, et meie võidame ja Rumeenia saab hõbemedali. See tähendab, et Eesti satub maailmapoliitika keskmesse ning peab ka ilma vetoõiguseta osalema vaidlustes, aruteludes ja otsustamistes, kuhu meil enne pole asja olnud.
Kuidas sobituvad kõik meie rahvuslikud huvid suurde maailmapoliitikasse? Aga väärtused? Ja kui palju mõjutab seda Eesti konkreetne valitsus? Keerulised küsimused.
Näiteks neil päevil kirjutasid Poolas töötavad välisriikide suursaadikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad alla Suurbritannia algatatud avalikule kirjale, millega avaldati toetust seksuaalvähemuste õiguste kaitsmisele, mis on Poola praegusele valitsusele valus teema. Kokku 53 allkirja, alates USA-st või Itaaliast kuni Uus-Meremaa või Lõuna-Aafrika Vabariigini. Euroopa Liidust jätsid alla kirjutamata kolm riiki. Slovakkia ja Ungari ja... Eesti.
Nii valis Eesti poole, kellega olla ja kellele vastanduda.
Kindlasti on palju neid, kelle arvates tulnukski end sellisest avalikust kirjast eemale hoida ja Eesti suursaadiku allkirja puudumine on õige käik. Legitiimne arvamus, mõte ja sõna on vabad, valitsuse vahetus võib tähendada ka poliitika vahetust, aga...
Aga kas see olnuks Eesti puhul mõeldav kaks kuud tagasi, kui võimul oli Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa valitsus ning välisminister oli sots Sven Mikser? Vaevalt. Aga nüüd, kui meil on senisest konservatiivsem KEI valitsus ehk Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon, mille kaks osapoolt ei toeta kooseluseadust ning välisminister on Urmas Reinsalu Isamaast? Nüüd tundub Eesti allkirja puudumine "53 kirjal" loogiline.
Eesti ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikmestaatuse saavutamise kampaania kohta on öeldud meie välisministeeriumi kodulehel, et Eesti on kindlalt veendunud: inimesel on õigus lugupidamisele ja väärikusele. Ent inimõiguste küsimuses jätame enda toetuse andmata, nagu nn Poola kirjaga juhtus – ei saa aru. Kuigi ka EKRE paljutoetatud USA president Donald Trump säutsus Twitteris seksuaalvähemuste diskrimineerimise vastu ja kutsus nendega solidaarsed olema. Kas Eesti valitsuserakonnad on meie ühe võtmeliitlasega vastupidisel arvamusel?
Igatahes on see oluline suunamuutus Eesti senises inimõigusi toetavas poliitikas, kuigi peaminister Jüri Ratas on kinnitanud, et praegunegi valitsus jätkab kindlasti välispoliitilist joont, mis on "valitsenud viimased 25-30 aastat" ega muuda "välispoliitilisi positsioone". Pole teada, et võimalikku muutust oleks arutanud riigikogu väliskomisjon või vabariigi valitsus.
Kui Eesti saabki 7. juunil ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, siis oleks kurb, kui meie väärtuste kompass näitaks eemale Eesti demokraatlikest liitlastest ja siinsed erakondlikud väärtuskonfliktid jõuaksid maailmaorganisatsiooni. Väärtuspõhiseid otsuseid tuleks meil siis kahe aasta jooksul langetada õige mitmeid ja mitmeid. | Toomas Sildam: Eesti, ÜRO, liitlased ja väärtused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hoidkem järgmisel reedel Eestile pöialt. Nimelt hakkab 7. juunil ÜRO peaassamblee hääletama, kas kaheks aastaks saab ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks Eesti või Rumeenia.
Maailmaorganisatsiooni ÜRO enamus moodustub väikeriikidest, Eesti-sugune maa peaks neile mõistetav olema. President Kersti Kaljulaidi veetud Eesti kampaania on meid tutvustanud kõigil mandritel ning paljudele riigijuhtidele, pea- ja välisministritele oleme saanud nähtavaks. Võib-olla on keegi neist meelde jätnud Eesti ja Eesti pühendumise sellele ÜRO kampaaniale.
Rumeenia hiljutine otsus viia oma saatkond Iisraelis Tel Avivist USA eeskujul Jeruusalemma, võiks neilt võtta Araabia-riikide toetuse. Küüniliselt öeldes, see – ka Rumeenia loobumisena tõlgendatud samm – oleks eelis Eestile.
Kuidas hääletavad ja ehk mõjutavad seeläbi ka mõjutatavaid ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusega alalised liikmed – USA, Suurbritannia, Hiina, Venemaa, Prantsusmaa – on keeruline öelda. Viimased päevad enne hääletust loetakse sõnumeid sama hea kui huultelt ja käeliigutustelt. Nii näiteks on tähele pandud, et Venemaa suursaadik ÜRO-s on hakanud käima Eesti korraldatud üritustel.
Tegelikult on nii, et päris kindlalt ei oska lõpptulemust keegi ennustada. Paljud suursaadikud ÜRO-s otsustavad päris viimasel hetkel, kas anda oma hääl Eestile või Rumeeniale. Kõik neist ei saa isegi oma pealinnadest juhtnööregi, sest küsimust ei peeta oluliseks.
Jätan praegu kõrvale arutluse, kas ja kui väga Eesti tegelikult ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme kohta vajab ning kuidas saaks sinna kulunud ja kuluva rahaga Eesti välisteenistust mujal toetada. Oletagem hoopis, et meie võidame ja Rumeenia saab hõbemedali. See tähendab, et Eesti satub maailmapoliitika keskmesse ning peab ka ilma vetoõiguseta osalema vaidlustes, aruteludes ja otsustamistes, kuhu meil enne pole asja olnud.
Kuidas sobituvad kõik meie rahvuslikud huvid suurde maailmapoliitikasse? Aga väärtused? Ja kui palju mõjutab seda Eesti konkreetne valitsus? Keerulised küsimused.
Näiteks neil päevil kirjutasid Poolas töötavad välisriikide suursaadikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad alla Suurbritannia algatatud avalikule kirjale, millega avaldati toetust seksuaalvähemuste õiguste kaitsmisele, mis on Poola praegusele valitsusele valus teema. Kokku 53 allkirja, alates USA-st või Itaaliast kuni Uus-Meremaa või Lõuna-Aafrika Vabariigini. Euroopa Liidust jätsid alla kirjutamata kolm riiki. Slovakkia ja Ungari ja... Eesti.
Nii valis Eesti poole, kellega olla ja kellele vastanduda.
Kindlasti on palju neid, kelle arvates tulnukski end sellisest avalikust kirjast eemale hoida ja Eesti suursaadiku allkirja puudumine on õige käik. Legitiimne arvamus, mõte ja sõna on vabad, valitsuse vahetus võib tähendada ka poliitika vahetust, aga...
Aga kas see olnuks Eesti puhul mõeldav kaks kuud tagasi, kui võimul oli Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa valitsus ning välisminister oli sots Sven Mikser? Vaevalt. Aga nüüd, kui meil on senisest konservatiivsem KEI valitsus ehk Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon, mille kaks osapoolt ei toeta kooseluseadust ning välisminister on Urmas Reinsalu Isamaast? Nüüd tundub Eesti allkirja puudumine "53 kirjal" loogiline.
Eesti ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikmestaatuse saavutamise kampaania kohta on öeldud meie välisministeeriumi kodulehel, et Eesti on kindlalt veendunud: inimesel on õigus lugupidamisele ja väärikusele. Ent inimõiguste küsimuses jätame enda toetuse andmata, nagu nn Poola kirjaga juhtus – ei saa aru. Kuigi ka EKRE paljutoetatud USA president Donald Trump säutsus Twitteris seksuaalvähemuste diskrimineerimise vastu ja kutsus nendega solidaarsed olema. Kas Eesti valitsuserakonnad on meie ühe võtmeliitlasega vastupidisel arvamusel?
Igatahes on see oluline suunamuutus Eesti senises inimõigusi toetavas poliitikas, kuigi peaminister Jüri Ratas on kinnitanud, et praegunegi valitsus jätkab kindlasti välispoliitilist joont, mis on "valitsenud viimased 25-30 aastat" ega muuda "välispoliitilisi positsioone". Pole teada, et võimalikku muutust oleks arutanud riigikogu väliskomisjon või vabariigi valitsus.
Kui Eesti saabki 7. juunil ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, siis oleks kurb, kui meie väärtuste kompass näitaks eemale Eesti demokraatlikest liitlastest ja siinsed erakondlikud väärtuskonfliktid jõuaksid maailmaorganisatsiooni. Väärtuspõhiseid otsuseid tuleks meil siis kahe aasta jooksul langetada õige mitmeid ja mitmeid.
### Response:
Toomas Sildam: Eesti, ÜRO, liitlased ja väärtused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parimaks naiseks tõusis üldarvestuses 65. koha saanud Kelly Kalm (CFC Spordiklubi), teine-kolmas olid vastavalt Ljuba Smirnova ja Annika Tuul (Pyssid).
39,9 km distantsil moodustasid esikolmiku sama aja saanud Kardo Aia (Püha Loomaaed), Riho Alaru ja Jaanus Linkgreim (Järva-Jaani Ratta- ja Suusaklubi).
Cycling Tartul on Filter maanteekarikasarjas kõrged sihid, tiim on võitnud kõik kolm esimest etappi. Kuusalus saavutas esikoha Nisu ja Elvas Markus Pajur. Ka sarja kokkuvõttes on Cycling Tartul kolmikjuhtimine. Uueks üldliidriks tõusis Vahtra, kes edestab Nisu kahe ja Siim Kiskoneni kümne punktiga.
Naistest hoiab kindlat esikohta Kalm.
Filter maanteekarikasarja neljas etapp Fakto Auto Tallinna 9. rahvasõit toimub 9. juunil. Võistluslinnak asub Ülemiste Citys Valukoja tänaval. | Cycling Tartu pälvis Pärnus kolmikvõidu, vahetus üldliider | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parimaks naiseks tõusis üldarvestuses 65. koha saanud Kelly Kalm (CFC Spordiklubi), teine-kolmas olid vastavalt Ljuba Smirnova ja Annika Tuul (Pyssid).
39,9 km distantsil moodustasid esikolmiku sama aja saanud Kardo Aia (Püha Loomaaed), Riho Alaru ja Jaanus Linkgreim (Järva-Jaani Ratta- ja Suusaklubi).
Cycling Tartul on Filter maanteekarikasarjas kõrged sihid, tiim on võitnud kõik kolm esimest etappi. Kuusalus saavutas esikoha Nisu ja Elvas Markus Pajur. Ka sarja kokkuvõttes on Cycling Tartul kolmikjuhtimine. Uueks üldliidriks tõusis Vahtra, kes edestab Nisu kahe ja Siim Kiskoneni kümne punktiga.
Naistest hoiab kindlat esikohta Kalm.
Filter maanteekarikasarja neljas etapp Fakto Auto Tallinna 9. rahvasõit toimub 9. juunil. Võistluslinnak asub Ülemiste Citys Valukoja tänaval.
### Response:
Cycling Tartu pälvis Pärnus kolmikvõidu, vahetus üldliider |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu arvates on väga rõõmustav, et Tallinn on valitud Christopher Nolani ja Warner Bros filmistuudio uue projekti üheks oluliseks filmimiskohaks. See on suurepärane! Ühest küljest kindlasti suur tunnustus meie enda filmiinimeste tööle ja pingutustele," selgitas kunagine Tallinna linnapea Ratas ERR-ile.
"Teisest küljest äratab see kindlasti palju huvi Talllinna ja Eesti vastu reisisihtkohana ning võib aidata avada olulisi uksi Eesti filmitööstusele ka tulevikuks," lisas ta.
Ratase sõnul saab ta samas hästi aru ka Tallinna linnajuhtide tõstatatud murekohtadest. "Ma usun, et siin tuleb leida hea kompromiss, mis lubaks filmivõtetel toimuda, aga tagatud oleks ka pealinlaste mugavad liikumisvõimalused. Lahendada tuleb nii ühistranspordi kui ka autoliikluse sujuv ümbersuunamine, operatiivteenistuste kiire ligipääs ning leida võimalused, et lasnamäelaste, Pirita elanike ja kõigi tallinlaste igapäevaelu oleks võimalikult vähe filmivõtetest mõjutatud," märkis ta.
Laagna tee sulgemist taotleb teadaolevalt umbes kuuks ajaks filmikompanii Warner Bros, et kasutada nn Lasnamäe kanalit Christopher Nolani filmi "Tenet" võteteks.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles reedel ERR-ile, et amet on koos liiklusspetsialistidega koostamas analüüsi, kas ja kuidas oleks võimalik Laagna teed kuuks ajaks sulgeda. Esialgne plaan esitatakse linnavalitsusele järgmisel nädalal.
Tallinna keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvart on varem öelnud, et Laagna tee täielik sulgemine terveks kuuks ei ole mõeldav. | Ratas: Laagna tee filmivõtete jaoks tuleb leida hea kompromiss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu arvates on väga rõõmustav, et Tallinn on valitud Christopher Nolani ja Warner Bros filmistuudio uue projekti üheks oluliseks filmimiskohaks. See on suurepärane! Ühest küljest kindlasti suur tunnustus meie enda filmiinimeste tööle ja pingutustele," selgitas kunagine Tallinna linnapea Ratas ERR-ile.
"Teisest küljest äratab see kindlasti palju huvi Talllinna ja Eesti vastu reisisihtkohana ning võib aidata avada olulisi uksi Eesti filmitööstusele ka tulevikuks," lisas ta.
Ratase sõnul saab ta samas hästi aru ka Tallinna linnajuhtide tõstatatud murekohtadest. "Ma usun, et siin tuleb leida hea kompromiss, mis lubaks filmivõtetel toimuda, aga tagatud oleks ka pealinlaste mugavad liikumisvõimalused. Lahendada tuleb nii ühistranspordi kui ka autoliikluse sujuv ümbersuunamine, operatiivteenistuste kiire ligipääs ning leida võimalused, et lasnamäelaste, Pirita elanike ja kõigi tallinlaste igapäevaelu oleks võimalikult vähe filmivõtetest mõjutatud," märkis ta.
Laagna tee sulgemist taotleb teadaolevalt umbes kuuks ajaks filmikompanii Warner Bros, et kasutada nn Lasnamäe kanalit Christopher Nolani filmi "Tenet" võteteks.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles reedel ERR-ile, et amet on koos liiklusspetsialistidega koostamas analüüsi, kas ja kuidas oleks võimalik Laagna teed kuuks ajaks sulgeda. Esialgne plaan esitatakse linnavalitsusele järgmisel nädalal.
Tallinna keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvart on varem öelnud, et Laagna tee täielik sulgemine terveks kuuks ei ole mõeldav.
### Response:
Ratas: Laagna tee filmivõtete jaoks tuleb leida hea kompromiss |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nad hukkusid rünnakutes pealinna Damaskuse lähistel, kus paiknevad Süüria ja Iraani sõdurid, aga samuti Liibanoni šiiarühmituse Hezbollah' võitlejad.
Tapetud võõrvõitlejate rahvust vabaühendus ei täpsustanud.
Iisraeli rünnakud olid vastuseks raketitulele naaberriigist, teatasid relvajõud, mille andmetel tulistati Süüriast Golani kõrgendikel asuva Hermoni mäe suunas kaks raketti, millest üks leiti Iisraeli territooriumilt.
Selle peale ründas Iisraeli sõjavägi kaht Süüria suurtükipatareid, mitmeid vaatlus- ja luureposte Golani kõrgendikel, aga ka õhutõrjepatareid SA-2.
Süüria ametlik uudisteagentuur SANA teatas sõjaväeallikaile viidates, et õhutõrje avas tule Iisraelist tulistatud vaenlase rakettide pihta, mille sihtmärgiks olid positsioonid Damaskusest edelas.
Iisraeli relvajõud aga kinnitasid, et selle õhutõrjesüsteemid aktiveeriti Süüria rakettide tõttu, millest ükski Iisraelis ei plahvatanud.
Sõjavägi märkis, et peab Süüria režiimi vastutavaks iga Iisraeli vastu astutud sammu eest.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et korralduse õhulöökideks andis tema.
"Me ei kavatse sallida oma territooriumi tulistamist ning vastame jõuliselt igasugusele enda vastu suunatud agressioonile," ütles peaminister.
Iisrael on korraldanud Süürias sadu õhurünnakuid, enda väitel Iraani ja Hezbollah' sihtmärkide vastu. Iisraeli sõnul ei kavatse nad lasta Iraani vägedel Iisrael lähistel kanda kinnitada. | Süürias hukkus Iisraeli õhurünnakutes kolm sõdurit ja seitse välisvõitlejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nad hukkusid rünnakutes pealinna Damaskuse lähistel, kus paiknevad Süüria ja Iraani sõdurid, aga samuti Liibanoni šiiarühmituse Hezbollah' võitlejad.
Tapetud võõrvõitlejate rahvust vabaühendus ei täpsustanud.
Iisraeli rünnakud olid vastuseks raketitulele naaberriigist, teatasid relvajõud, mille andmetel tulistati Süüriast Golani kõrgendikel asuva Hermoni mäe suunas kaks raketti, millest üks leiti Iisraeli territooriumilt.
Selle peale ründas Iisraeli sõjavägi kaht Süüria suurtükipatareid, mitmeid vaatlus- ja luureposte Golani kõrgendikel, aga ka õhutõrjepatareid SA-2.
Süüria ametlik uudisteagentuur SANA teatas sõjaväeallikaile viidates, et õhutõrje avas tule Iisraelist tulistatud vaenlase rakettide pihta, mille sihtmärgiks olid positsioonid Damaskusest edelas.
Iisraeli relvajõud aga kinnitasid, et selle õhutõrjesüsteemid aktiveeriti Süüria rakettide tõttu, millest ükski Iisraelis ei plahvatanud.
Sõjavägi märkis, et peab Süüria režiimi vastutavaks iga Iisraeli vastu astutud sammu eest.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et korralduse õhulöökideks andis tema.
"Me ei kavatse sallida oma territooriumi tulistamist ning vastame jõuliselt igasugusele enda vastu suunatud agressioonile," ütles peaminister.
Iisrael on korraldanud Süürias sadu õhurünnakuid, enda väitel Iraani ja Hezbollah' sihtmärkide vastu. Iisraeli sõnul ei kavatse nad lasta Iraani vägedel Iisrael lähistel kanda kinnitada.
### Response:
Süürias hukkus Iisraeli õhurünnakutes kolm sõdurit ja seitse välisvõitlejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem on ajaloolaste käsutuses olnud üksnes pakti saksakeelne versioon.
Lepingu tekst avaldatakse teadusväljaandes "Hitleri-vastane koalitsioon 1939: vea valem", kus teadlased analüüsivad üksikasjalikult, miks luhtus Nõukogude Liidu võitlus natsimeelsete riikide liidu vastu 1939. aastal, vahendab Lenta.
Sihtasutus avaldab ka lepingu salajase lisaprotokolli, milles riigid leppisid kokku alade poliitilise jaotuse Ida-Euroopas. Just sellega said Balti riigid, aga ka Poola, Ukraina ja Moldova NSVL-i mõjusfääri.
Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungipakt sõlmiti 23. augustil 1939. Dokumendi allkirjastasid välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop. Riigid leppisid kokku, et nad ei ründa üksteist ja säilitavad neutraalsuse, kui üks neist ründab teisi riike. Leping sõlmiti kümneks aastaks. | Vene sihtasutus avaldab esimest korda Molotov-Ribbentropi pakti venekeelse dokumendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem on ajaloolaste käsutuses olnud üksnes pakti saksakeelne versioon.
Lepingu tekst avaldatakse teadusväljaandes "Hitleri-vastane koalitsioon 1939: vea valem", kus teadlased analüüsivad üksikasjalikult, miks luhtus Nõukogude Liidu võitlus natsimeelsete riikide liidu vastu 1939. aastal, vahendab Lenta.
Sihtasutus avaldab ka lepingu salajase lisaprotokolli, milles riigid leppisid kokku alade poliitilise jaotuse Ida-Euroopas. Just sellega said Balti riigid, aga ka Poola, Ukraina ja Moldova NSVL-i mõjusfääri.
Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungipakt sõlmiti 23. augustil 1939. Dokumendi allkirjastasid välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop. Riigid leppisid kokku, et nad ei ründa üksteist ja säilitavad neutraalsuse, kui üks neist ründab teisi riike. Leping sõlmiti kümneks aastaks.
### Response:
Vene sihtasutus avaldab esimest korda Molotov-Ribbentropi pakti venekeelse dokumendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kesknädalal linnarivaal FCI Levadialt hooaja esimese kaotuse saanud Flora avas skoori 30. minutil, mil võrku sahistas Mihkel Ainsalu. Järgmist tabamust tuli tallinlastel oodata aga 74. minutini, mil Erik Sorga kahekordistas penaltist Flora eduseisu. 4:0 lõppskoori vormistasid Herol Riiberg ja Markus Poom.
37 punkti kogunud Flora jätkab esikohal, edestades Levadiat viie silmaga. 15 punkti kogunud Kuressaare on kuuendal tabelireal, jäädes Narva Transist maha kolme silmaga ning edestades Viljandi Tulevikku samuti kolme punktiga.
Tänases teises mängus mängisid Paide Linnameeskond ja Tallinna FCI Levadia 1:1 viiki. Paide värava lõi 78. minutil Alassana Jatta, neli minutit hiljem viigistas seisu Mark Oliver Roosnupp. | Flora lõi Kuressaare võrku neli vastuseta palli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kesknädalal linnarivaal FCI Levadialt hooaja esimese kaotuse saanud Flora avas skoori 30. minutil, mil võrku sahistas Mihkel Ainsalu. Järgmist tabamust tuli tallinlastel oodata aga 74. minutini, mil Erik Sorga kahekordistas penaltist Flora eduseisu. 4:0 lõppskoori vormistasid Herol Riiberg ja Markus Poom.
37 punkti kogunud Flora jätkab esikohal, edestades Levadiat viie silmaga. 15 punkti kogunud Kuressaare on kuuendal tabelireal, jäädes Narva Transist maha kolme silmaga ning edestades Viljandi Tulevikku samuti kolme punktiga.
Tänases teises mängus mängisid Paide Linnameeskond ja Tallinna FCI Levadia 1:1 viiki. Paide värava lõi 78. minutil Alassana Jatta, neli minutit hiljem viigistas seisu Mark Oliver Roosnupp.
### Response:
Flora lõi Kuressaare võrku neli vastuseta palli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vaimselt oli minu jaoks täna keeruline, kuna olen varem neli korda [slämmiturniiride] neljandas ringis kaotanud ja kahtlesin, kas suudan kunagi neljandast ringist edasi pääseda," tunnistas Martic pressikonverentsil. "Olin kaks aastat tagasi kahe punkti kaugusel, aga lõpuks kaotasin ja täna oli see kaotus mul kindlasti meeles. Polnud kogu aeg kerge mängule keskenduda, aga püüdsin nii kõvasti võidelda kui suutsin ja, jumal tänatud, lõpuks sain sellega hakkama."
"Raske on öelda, mis oli murdepunkt, kuna see mäng oli nii üles-alla, polnud mingit ühte kindlat asja. Lõpp oli väga tasavägine, 6:4 otsustavas setis. Oleks võinud mõlemat pidi minna, olin nii teises kui kolmandas setis taga," arutles Martic. "Usun, et emotsioonid mängisid täna suurt rolli. Oli näha, et ka tema väga tahtis võita. Minu arvates õnnestus mul pikemaid pallivahetusi võita, see andis mulle enesekindlust juurde, teda aga muutis ehk natuke ebakindlamaks ja siis suutsin enda viimases servigeimis rahulikuks jääda."
Sarnaselt Kanepile nentis ka Martic, et füüsiliselt oli tegemist üsna keerulise matšiga, kuna ilm oli ootamatult kuum. "Tingimused olid päris rasked, eriti kuna enne oli mitu päeva üsna külm ja siis ühtäkki 30 kraadi ja lauspäike," sõnas Martic. "Olin natuke hädas, mul hakkas palavusest pea ka valutama, lisaks oli tuulega keeruline, kuna kord oli tuul ja siis jälle polnud. Tegin tuule tõttu paar topeltviga. Aga lõppkokkuvõttes olen rahul, kuidas kõigega toime tulin ja võita suutsin."
Veerandfinaalis läheb Martic vastamisi 19-aastase tšehhi Marketa Vondrousovaga, kes mängis 6:2, 6:0 üle turniiril 12. asetatud lätlanna Anastasija Sevastova. "Tahaksin ükskõik, millist slämmiturniiri võita, aga kui see siin juhtuks, oleksin ääretult õnnelik, kuna see on mu kõige lemmiku slämm," lausus Martic naeratades. "Ei saa salata, et siia tulles tundsin natuke lisapinget, kuna mul oli liival nii hästi läinud, nii palju võite. Valetaksin, kui ütleksin, et mul polnud soovi siin kaugele jõuda. Aga algus oli keeruline ja ma olen nii õnnelik selle üle, kuidas kõigega toime tulin. Ja mul on hea meel, et ma pärast [maailma 2. reketi Karolina] Pliškova alistamist suutsin võidulainel jätkata ja head tennist näidata." | ERR Pariisis | Kanepi alistanud Martic: oli näha, et mõlemad tahtsime võita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vaimselt oli minu jaoks täna keeruline, kuna olen varem neli korda [slämmiturniiride] neljandas ringis kaotanud ja kahtlesin, kas suudan kunagi neljandast ringist edasi pääseda," tunnistas Martic pressikonverentsil. "Olin kaks aastat tagasi kahe punkti kaugusel, aga lõpuks kaotasin ja täna oli see kaotus mul kindlasti meeles. Polnud kogu aeg kerge mängule keskenduda, aga püüdsin nii kõvasti võidelda kui suutsin ja, jumal tänatud, lõpuks sain sellega hakkama."
"Raske on öelda, mis oli murdepunkt, kuna see mäng oli nii üles-alla, polnud mingit ühte kindlat asja. Lõpp oli väga tasavägine, 6:4 otsustavas setis. Oleks võinud mõlemat pidi minna, olin nii teises kui kolmandas setis taga," arutles Martic. "Usun, et emotsioonid mängisid täna suurt rolli. Oli näha, et ka tema väga tahtis võita. Minu arvates õnnestus mul pikemaid pallivahetusi võita, see andis mulle enesekindlust juurde, teda aga muutis ehk natuke ebakindlamaks ja siis suutsin enda viimases servigeimis rahulikuks jääda."
Sarnaselt Kanepile nentis ka Martic, et füüsiliselt oli tegemist üsna keerulise matšiga, kuna ilm oli ootamatult kuum. "Tingimused olid päris rasked, eriti kuna enne oli mitu päeva üsna külm ja siis ühtäkki 30 kraadi ja lauspäike," sõnas Martic. "Olin natuke hädas, mul hakkas palavusest pea ka valutama, lisaks oli tuulega keeruline, kuna kord oli tuul ja siis jälle polnud. Tegin tuule tõttu paar topeltviga. Aga lõppkokkuvõttes olen rahul, kuidas kõigega toime tulin ja võita suutsin."
Veerandfinaalis läheb Martic vastamisi 19-aastase tšehhi Marketa Vondrousovaga, kes mängis 6:2, 6:0 üle turniiril 12. asetatud lätlanna Anastasija Sevastova. "Tahaksin ükskõik, millist slämmiturniiri võita, aga kui see siin juhtuks, oleksin ääretult õnnelik, kuna see on mu kõige lemmiku slämm," lausus Martic naeratades. "Ei saa salata, et siia tulles tundsin natuke lisapinget, kuna mul oli liival nii hästi läinud, nii palju võite. Valetaksin, kui ütleksin, et mul polnud soovi siin kaugele jõuda. Aga algus oli keeruline ja ma olen nii õnnelik selle üle, kuidas kõigega toime tulin. Ja mul on hea meel, et ma pärast [maailma 2. reketi Karolina] Pliškova alistamist suutsin võidulainel jätkata ja head tennist näidata."
### Response:
ERR Pariisis | Kanepi alistanud Martic: oli näha, et mõlemad tahtsime võita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik näitusel eksponeeritud mootorrattad on korda teinud maanteemuuseumi restauraator-konservaator Üllar Meho. Esimese sõiduki sellest kollektsioonist ostis Meho alles kolm aastat tagasi, praeguseks on tal neid kogunenud juba 16.
"Vanasõiduki musta numbrimärgi saamine ei ole eesmärgiks, pigem ratta sõidukorda viimine võimalikult originaalseid osi kasutades," avas Meho kogumise eesmärki.
125cm3 töömahuga kergmootorrataste tootmine algas Nõukogude Liidus pärast teist maailmasõda Saksamaalt sõjasaagina toodud tootmisliinide baasil. Esimesed nõukogude kergemootorrattad olidki Saksa mudeli DKW RT 125 koopiad. Tootmine toimus kolmes tehases – Moskvas, Minskis ja Kovrovis.
Kergmootorrataste näitus asub maanteemuuseumi väikeses masinahallis. Näituse kuraatorid on Paavo Kroon ja Siiri Toomik. | Maanteemuuseumis näeb nõukogude mootorrataste näitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik näitusel eksponeeritud mootorrattad on korda teinud maanteemuuseumi restauraator-konservaator Üllar Meho. Esimese sõiduki sellest kollektsioonist ostis Meho alles kolm aastat tagasi, praeguseks on tal neid kogunenud juba 16.
"Vanasõiduki musta numbrimärgi saamine ei ole eesmärgiks, pigem ratta sõidukorda viimine võimalikult originaalseid osi kasutades," avas Meho kogumise eesmärki.
125cm3 töömahuga kergmootorrataste tootmine algas Nõukogude Liidus pärast teist maailmasõda Saksamaalt sõjasaagina toodud tootmisliinide baasil. Esimesed nõukogude kergemootorrattad olidki Saksa mudeli DKW RT 125 koopiad. Tootmine toimus kolmes tehases – Moskvas, Minskis ja Kovrovis.
Kergmootorrataste näitus asub maanteemuuseumi väikeses masinahallis. Näituse kuraatorid on Paavo Kroon ja Siiri Toomik.
### Response:
Maanteemuuseumis näeb nõukogude mootorrataste näitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seal oli tegemist poliitilise turbulentsiga ja keskvalitsus rakendas meetmeid selle lõpetamiseks, mis oli kohane tegutsemine," ütles kindral.
Wei sõnul on väga kummaline, et mõnede arvates ei tegutsenud Hiina võimud õigesti.
"Viimased 30 aastat on näidanud, et Hiina on palju muutunud ja tänu valitsuse otsustele on riik saanud nautida stabiilsust ja arengut," seletas Wei.
4. juunil möödub 30 aastat 1989. aasta veristest sündmustest - Hiina võimud saatsid tankid ja sõdurid suruma maha Pekingis Tiananmeni ehk Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavaldusi. Surma said sajad või isegi tuhanded inimesed.
Kaitseministri kommentaar on mõnevõrra harukordne, sest üldiselt on Hiina Rahvavabariigi võimud hoidunud 1989. aasta sündmuste teemal pikemalt rääkimisest.
Hiina ei välista jõu kasutamist Taiwani küsimuse lahendamiseks
Hiina ei välista ühe võimalusena jõu kasutamist Taiwani küsimuse lahendamiseks, ütles kindral Wei Fenghe.
"Me püüame siiralt ja kõigi vahenditega edendada rahumeelset ühinemisprotsessi, kuid me ei kavatse anda lubadusi jõu kasutamisest loobumiseks. Hiina rahvaarmee tahtekindluse alahindamine on äärmiselt ohtlik," hoiatas kindral.
"Kui keegi peaks üritama Taiwani Hiinast lahutada, ei ole Hiinal muud varianti, kui võidelda kõigi vahenditega rahvusliku ühtsuse eest," lisas ta.
Kaitseministri kõne oli teatav vastus Ühendriikide kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahani laupäevasele kõnele Singapuris. Shanahan hoiatas Hiinat naabrite enesemääramisõiguse kallale minemast ning kinnitas, et USA panustab sõjalisele kohalolekule Aasias, et tagada oma liitlaste julgeolek.
Peking hoiatas juba neljapäeval, et Ühendriigid mängivad Taiwani küsimuses tulega ja saare kasutamine Hiina ohjeldamiseks ei anna tulemusi.
Ehkki USA katkestas Taiwaniga diplomaatilised suhted 1979. aastal ning ametlikult tunnustab Washington ainult Hiina Rahvavabariiki, on ta Taiwani lähedane liitlane ja hoiab saareriigi pealinnas Taipeis de facto saatkonda.
"USA on mänginud hiljuti mitmel korral Taiwani kaarti, üritades kasutada Taiwani lootusetult Hiina ohjeldamiseks. See on kõigest soovmõtlemine," ütles Hiina kaitseministeeriumi pressiesindaja Wu Qian.
Taiwan ehk Hiina Vabariik eraldus Mandri-Hiinast 1949. aastal kommunistide võiduga lõppenud Hiina kodusõja järel ning on de facto iseseisev, kuid pole kunagi iseseisvust välja kuulutanud. Peking peab Taiwani taasühendamist vajavaks territooriumiks, mis tuleb vajadusel jõuga taasliita. | Hiina kaitseminister: 1989. aasta sündmuste ajal kasutati kohaseid meetmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seal oli tegemist poliitilise turbulentsiga ja keskvalitsus rakendas meetmeid selle lõpetamiseks, mis oli kohane tegutsemine," ütles kindral.
Wei sõnul on väga kummaline, et mõnede arvates ei tegutsenud Hiina võimud õigesti.
"Viimased 30 aastat on näidanud, et Hiina on palju muutunud ja tänu valitsuse otsustele on riik saanud nautida stabiilsust ja arengut," seletas Wei.
4. juunil möödub 30 aastat 1989. aasta veristest sündmustest - Hiina võimud saatsid tankid ja sõdurid suruma maha Pekingis Tiananmeni ehk Taevase Rahu väljakul toimunud meeleavaldusi. Surma said sajad või isegi tuhanded inimesed.
Kaitseministri kommentaar on mõnevõrra harukordne, sest üldiselt on Hiina Rahvavabariigi võimud hoidunud 1989. aasta sündmuste teemal pikemalt rääkimisest.
Hiina ei välista jõu kasutamist Taiwani küsimuse lahendamiseks
Hiina ei välista ühe võimalusena jõu kasutamist Taiwani küsimuse lahendamiseks, ütles kindral Wei Fenghe.
"Me püüame siiralt ja kõigi vahenditega edendada rahumeelset ühinemisprotsessi, kuid me ei kavatse anda lubadusi jõu kasutamisest loobumiseks. Hiina rahvaarmee tahtekindluse alahindamine on äärmiselt ohtlik," hoiatas kindral.
"Kui keegi peaks üritama Taiwani Hiinast lahutada, ei ole Hiinal muud varianti, kui võidelda kõigi vahenditega rahvusliku ühtsuse eest," lisas ta.
Kaitseministri kõne oli teatav vastus Ühendriikide kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahani laupäevasele kõnele Singapuris. Shanahan hoiatas Hiinat naabrite enesemääramisõiguse kallale minemast ning kinnitas, et USA panustab sõjalisele kohalolekule Aasias, et tagada oma liitlaste julgeolek.
Peking hoiatas juba neljapäeval, et Ühendriigid mängivad Taiwani küsimuses tulega ja saare kasutamine Hiina ohjeldamiseks ei anna tulemusi.
Ehkki USA katkestas Taiwaniga diplomaatilised suhted 1979. aastal ning ametlikult tunnustab Washington ainult Hiina Rahvavabariiki, on ta Taiwani lähedane liitlane ja hoiab saareriigi pealinnas Taipeis de facto saatkonda.
"USA on mänginud hiljuti mitmel korral Taiwani kaarti, üritades kasutada Taiwani lootusetult Hiina ohjeldamiseks. See on kõigest soovmõtlemine," ütles Hiina kaitseministeeriumi pressiesindaja Wu Qian.
Taiwan ehk Hiina Vabariik eraldus Mandri-Hiinast 1949. aastal kommunistide võiduga lõppenud Hiina kodusõja järel ning on de facto iseseisev, kuid pole kunagi iseseisvust välja kuulutanud. Peking peab Taiwani taasühendamist vajavaks territooriumiks, mis tuleb vajadusel jõuga taasliita.
### Response:
Hiina kaitseminister: 1989. aasta sündmuste ajal kasutati kohaseid meetmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem oli Ühendriikide president ajalehele Sun öelnud, et endine välisminister Boris Johnson oleks suurepärane valik 7. juunil ametist lahkuva peaministri Theresa May mantlipärijaks.
Trump alustab esmaspäeval kolmepäevast riigivisiiti Ühenkuningriiki, kus ta kohtub kuninganna Elizabeth II-ga ja peab läbirääkimisi Mayga.
Usutluses Sunday Telegraphile ärgitas Trump Briti valitsust Brexiti üle läbi rääkides järgima tema eeskuju.
"Kui nad ei saa, mida tahavad, siis mina jalutaksin minema .... Kui sa ei saa soovitud lepet, kui sa ei saa õiglast lepet, siis sa jalutad minema," lausus president.
Suurbritannia lahutusarve kohta, mis puudutab kohustusi bloki ees, mille liige on Ühendkuningriik olnud 1973. aastast, ütles Trump: "Kui mina oleksin nemad, siis ma ei maksaks 50 miljardit dollarit. Aga see olen mina. Mina ei maksaks, see on tohutu number."
USA president avaldas ka arvamust, et Euroopa Liidu vastane poliitik ja Brexiti partei juht Nigel Farage peaks olema kaasatud EL-ist lahkumise kõnelustesse.
"Ta on väga tark isik, kellel on palju pakkuda," lausus Trump, tõdedes samas, et Briti võimud teda ei kaasa.
2016. aasta referendumil hääletas 51,89 protsenti osalenutest Euroopa Liidust lahkumise poolt. See pidi aset leidma käesoleva aasra märtsis, kuid on juba kahel korral edasi lükatud.
Valitsevad konservatiivid ja parlament on lõhestunud selle üle, millist Brexitit nad tahavad: kas täielikku lahkulöömist Europa Liidust või tihedamaid sidemeid, mis hõlmab EL-i kaubandus- ja rändereeglte järgimist. Osa rahvasaadikuid toetab endiselt ka EL-i liikmeks jäämist või vähemalt uue referendumi korraldamist.
May, kes pole suutnud EL-iga läbi räägitud lahutusleppele parlamendi heakskiitu saada, oli sunnitud teatama, et astub reedel tagasi. Üle tosina konservatiivust seadusandja on teatanud soovist võtta üle tema koht peaministri ja valitsusjuhina ning Johnsonis on nähtud üht soosikut.
USA president manitses Suurbritanniat Huawei osas ettevaatusele
USA president Donald Trump kutsus laupäeval Suurbritanniat üles ettevaatusele Hiina tehnoloogiahiiu Huawei ja selle 5G võrgu osas.
"On olemas mitmeid alternatiive ja me peame olema väga ettevaatlikud riiklikku julgeolekut silmas pidades," ütles Trump ajalehele Sunday Times.
"Meil on ühised luureandmete kogumise rühmad ja me teeme väga tihedat koostööd, et te peate olema väga ettevaatlikud," lisas Trump brittide ajalehele.
"Ma arvan, et see kõik laheneb siiski, küll te näete," jätkas president.
USA kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan oli varem päeval öelnud, et Huawei on Hiina valitsusega "liiga tihedalt" seotud, mille tõttu on seda keeruline usaldada.
"Eraettevõtete ühendus sõjaväega on liiga tihe. Hiinal on riiklik poliitika ja seadused, mille alusel tuleb andmeid jagada," ütles Shanahan Singapuris peetaval julgeolekukonverentsil Shangri-La Dialoog.
"Kui ma vaatan seda olukorda, siis riski on liiga palju. Nende võrgustike kaitsmises ei saa kindel olla," lisas Shanahan.
Londoni linnapea hurjutas meedias USA presidenti
Londoni linnapea Sadiq Khan hurjutas laupäeval Briti väljaandes Observer USA president Donald Trumpi, kelle keelekasutust kihutuskoosolekutel võrdles muu hulgas möödunud sajandi fašistidest riigijuhtidega.
Khani hinnangul ei peaks esmaspäeval Ühendkuningriiki saabuvale Trumpile korraldama suurejoonelist vastuvõttu ja tema ees punast vaipa lahti rullima, sest USA president on ohuks demokraatlikele väärtustele.
"Trump on üks kõige koletumaid näiteid kasvavast globaalsest ohust. Paremäärmuslus on tõusuteel kogu Euroopas, ohustades meie raskelt kättevõidetud õigusi ja vabadusi ning väärtusi, mis on iseloomustanud meie liberaalseid, demokraatlikke ühiskondi enam kui 70 aasta vältel," lausus Khan.
Trumpi ja tema naist Melaniat võtab kolmepäevase visiidi ajal vastu ka kuninganna. Teisipäeval aga on Londonis oodata suuri Trumpi-vastaseid meeleavaldusi.
USA president ja Londoni linnapea on olnud avalikus teravas sõnasõjas varemgi, sest Trump kritiseeris kunagi Khani seoses Londonis tema hinnangul igasuguse piiri ületanud terrorirünnakute ja kuritegevusega. Londoni linnapeaga on sotsiaalmeedias samal teemal jagelenud ka USA presidendi poeg.
"Sama mees on püüdnud ka ära kasutada londonlaste hirme pärast koletuid terrorirünnakuid meie linnale, võimendanud Briti paremäärmuslike, rassistlike rühmade säutse, tõrjunud libauudistena teaduslikult tõestatud kliimasoojenemise ohte ning püüab nüüd Boris Johnsonit toetades häbitult sekkuda heitlusse konservatiivse partei esimehe koha pärast, sest loodab temas .... liitlast oma lõhestavale agendale," lisas Khan.
Laupäeval eiras Trump diplomaatilist tava, mille kohaselt ei sekku riigijuhid eriti enne visiite teiste riikide sisepoliitikasse, ning toetas usutluses Sunile Boris Johnsonit Theresa May mantlipärijana.
Khan on ärgitanud peaminister Theresa Mayd viivitama riigi väljaviimisega Euroopa Liidust ja soovinud uut rahvahääletust, milles oleks ka võimalus ühendusse jäämiseks. Trump aga on soovitanud Suurbritannial Euroopa Liidust lahkuda kas või ilma leppeta. | Trump ärgitab Ühendkuningriiki valima leppeta Brexitit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem oli Ühendriikide president ajalehele Sun öelnud, et endine välisminister Boris Johnson oleks suurepärane valik 7. juunil ametist lahkuva peaministri Theresa May mantlipärijaks.
Trump alustab esmaspäeval kolmepäevast riigivisiiti Ühenkuningriiki, kus ta kohtub kuninganna Elizabeth II-ga ja peab läbirääkimisi Mayga.
Usutluses Sunday Telegraphile ärgitas Trump Briti valitsust Brexiti üle läbi rääkides järgima tema eeskuju.
"Kui nad ei saa, mida tahavad, siis mina jalutaksin minema .... Kui sa ei saa soovitud lepet, kui sa ei saa õiglast lepet, siis sa jalutad minema," lausus president.
Suurbritannia lahutusarve kohta, mis puudutab kohustusi bloki ees, mille liige on Ühendkuningriik olnud 1973. aastast, ütles Trump: "Kui mina oleksin nemad, siis ma ei maksaks 50 miljardit dollarit. Aga see olen mina. Mina ei maksaks, see on tohutu number."
USA president avaldas ka arvamust, et Euroopa Liidu vastane poliitik ja Brexiti partei juht Nigel Farage peaks olema kaasatud EL-ist lahkumise kõnelustesse.
"Ta on väga tark isik, kellel on palju pakkuda," lausus Trump, tõdedes samas, et Briti võimud teda ei kaasa.
2016. aasta referendumil hääletas 51,89 protsenti osalenutest Euroopa Liidust lahkumise poolt. See pidi aset leidma käesoleva aasra märtsis, kuid on juba kahel korral edasi lükatud.
Valitsevad konservatiivid ja parlament on lõhestunud selle üle, millist Brexitit nad tahavad: kas täielikku lahkulöömist Europa Liidust või tihedamaid sidemeid, mis hõlmab EL-i kaubandus- ja rändereeglte järgimist. Osa rahvasaadikuid toetab endiselt ka EL-i liikmeks jäämist või vähemalt uue referendumi korraldamist.
May, kes pole suutnud EL-iga läbi räägitud lahutusleppele parlamendi heakskiitu saada, oli sunnitud teatama, et astub reedel tagasi. Üle tosina konservatiivust seadusandja on teatanud soovist võtta üle tema koht peaministri ja valitsusjuhina ning Johnsonis on nähtud üht soosikut.
USA president manitses Suurbritanniat Huawei osas ettevaatusele
USA president Donald Trump kutsus laupäeval Suurbritanniat üles ettevaatusele Hiina tehnoloogiahiiu Huawei ja selle 5G võrgu osas.
"On olemas mitmeid alternatiive ja me peame olema väga ettevaatlikud riiklikku julgeolekut silmas pidades," ütles Trump ajalehele Sunday Times.
"Meil on ühised luureandmete kogumise rühmad ja me teeme väga tihedat koostööd, et te peate olema väga ettevaatlikud," lisas Trump brittide ajalehele.
"Ma arvan, et see kõik laheneb siiski, küll te näete," jätkas president.
USA kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan oli varem päeval öelnud, et Huawei on Hiina valitsusega "liiga tihedalt" seotud, mille tõttu on seda keeruline usaldada.
"Eraettevõtete ühendus sõjaväega on liiga tihe. Hiinal on riiklik poliitika ja seadused, mille alusel tuleb andmeid jagada," ütles Shanahan Singapuris peetaval julgeolekukonverentsil Shangri-La Dialoog.
"Kui ma vaatan seda olukorda, siis riski on liiga palju. Nende võrgustike kaitsmises ei saa kindel olla," lisas Shanahan.
Londoni linnapea hurjutas meedias USA presidenti
Londoni linnapea Sadiq Khan hurjutas laupäeval Briti väljaandes Observer USA president Donald Trumpi, kelle keelekasutust kihutuskoosolekutel võrdles muu hulgas möödunud sajandi fašistidest riigijuhtidega.
Khani hinnangul ei peaks esmaspäeval Ühendkuningriiki saabuvale Trumpile korraldama suurejoonelist vastuvõttu ja tema ees punast vaipa lahti rullima, sest USA president on ohuks demokraatlikele väärtustele.
"Trump on üks kõige koletumaid näiteid kasvavast globaalsest ohust. Paremäärmuslus on tõusuteel kogu Euroopas, ohustades meie raskelt kättevõidetud õigusi ja vabadusi ning väärtusi, mis on iseloomustanud meie liberaalseid, demokraatlikke ühiskondi enam kui 70 aasta vältel," lausus Khan.
Trumpi ja tema naist Melaniat võtab kolmepäevase visiidi ajal vastu ka kuninganna. Teisipäeval aga on Londonis oodata suuri Trumpi-vastaseid meeleavaldusi.
USA president ja Londoni linnapea on olnud avalikus teravas sõnasõjas varemgi, sest Trump kritiseeris kunagi Khani seoses Londonis tema hinnangul igasuguse piiri ületanud terrorirünnakute ja kuritegevusega. Londoni linnapeaga on sotsiaalmeedias samal teemal jagelenud ka USA presidendi poeg.
"Sama mees on püüdnud ka ära kasutada londonlaste hirme pärast koletuid terrorirünnakuid meie linnale, võimendanud Briti paremäärmuslike, rassistlike rühmade säutse, tõrjunud libauudistena teaduslikult tõestatud kliimasoojenemise ohte ning püüab nüüd Boris Johnsonit toetades häbitult sekkuda heitlusse konservatiivse partei esimehe koha pärast, sest loodab temas .... liitlast oma lõhestavale agendale," lisas Khan.
Laupäeval eiras Trump diplomaatilist tava, mille kohaselt ei sekku riigijuhid eriti enne visiite teiste riikide sisepoliitikasse, ning toetas usutluses Sunile Boris Johnsonit Theresa May mantlipärijana.
Khan on ärgitanud peaminister Theresa Mayd viivitama riigi väljaviimisega Euroopa Liidust ja soovinud uut rahvahääletust, milles oleks ka võimalus ühendusse jäämiseks. Trump aga on soovitanud Suurbritannial Euroopa Liidust lahkuda kas või ilma leppeta.
### Response:
Trump ärgitab Ühendkuningriiki valima leppeta Brexitit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teise seti alguses, kui juhtisin 2:0, mängisin kehva geimi. Tundsin, et tuul hakkas keerutama ja tegin tagakäega kaks lihtviga. Pärast seda ei olnud tagakäega tunne nii hea. Ilmselt olin pärast seda ilmselt ebakindlam," selgitas 34-aastane eestlanna.
Martic võitis kohtumise tulemusega 5:7, 6:2, 6:4. Kuigi Kanepi mängis 2:0 edu maha ka kolmandas setis, siis kolmandat setti ta nii kehvaks ei pidanud. "Olin rohkem mängu sees otsustavas kui teises setis," lisas ta.
Kanepi ja Martic mängisid Philippe-Chatrier'l ehk Prantsusmaa lahtiste peaväljakul. Kerge see kohtumine polnud. "Ühel poolel oli veel raskem. Siis oli tuul ka vastu ja palav. Raske oli füüsiliselt. Teisel pool oli lihtsam. Kui tuult ei oleks olnud, siis ei oleks võib-olla nii hull olnud."
"Ma ei usu, et midagi kripeldama jääb," jätkas eestlanna. "Võitsin kaks eelmist mängu otsustavas ja olid ka rasked mängud. Nüüd oli ka raske mäng, aga kaotasin. Ikka juhtub niimoodi."
Kanepi tõdes, et vastnae mängis hästi "Praegu on tal kick -serv, mis põrkab hästi kõrgele ja mida on raske tõrjuda. Mängib pikke punkte hästi ja lõikab. Keeruline on."
Järgmiseks suuturniiriks on Wimbledon. Enne seda ei plaani Kanepi väiksematel turniiridel osaleda. "Ma ei mängi ühtki eelturniiri. Mängin Liverpoolis näidisturniiri ja see lõppeb nädal enne Wimbledoni." | ERR Pariisis | Kanepi pidas otsustavaks teise seti kolmandat geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teise seti alguses, kui juhtisin 2:0, mängisin kehva geimi. Tundsin, et tuul hakkas keerutama ja tegin tagakäega kaks lihtviga. Pärast seda ei olnud tagakäega tunne nii hea. Ilmselt olin pärast seda ilmselt ebakindlam," selgitas 34-aastane eestlanna.
Martic võitis kohtumise tulemusega 5:7, 6:2, 6:4. Kuigi Kanepi mängis 2:0 edu maha ka kolmandas setis, siis kolmandat setti ta nii kehvaks ei pidanud. "Olin rohkem mängu sees otsustavas kui teises setis," lisas ta.
Kanepi ja Martic mängisid Philippe-Chatrier'l ehk Prantsusmaa lahtiste peaväljakul. Kerge see kohtumine polnud. "Ühel poolel oli veel raskem. Siis oli tuul ka vastu ja palav. Raske oli füüsiliselt. Teisel pool oli lihtsam. Kui tuult ei oleks olnud, siis ei oleks võib-olla nii hull olnud."
"Ma ei usu, et midagi kripeldama jääb," jätkas eestlanna. "Võitsin kaks eelmist mängu otsustavas ja olid ka rasked mängud. Nüüd oli ka raske mäng, aga kaotasin. Ikka juhtub niimoodi."
Kanepi tõdes, et vastnae mängis hästi "Praegu on tal kick -serv, mis põrkab hästi kõrgele ja mida on raske tõrjuda. Mängib pikke punkte hästi ja lõikab. Keeruline on."
Järgmiseks suuturniiriks on Wimbledon. Enne seda ei plaani Kanepi väiksematel turniiridel osaleda. "Ma ei mängi ühtki eelturniiri. Mängin Liverpoolis näidisturniiri ja see lõppeb nädal enne Wimbledoni."
### Response:
ERR Pariisis | Kanepi pidas otsustavaks teise seti kolmandat geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Youtube'i superstaar Dub FX, kodanikunimega Benjamin Stanford, on üles kasvanud Melbourne'is Austraalia-Itaalia segaperes ning veetis seetõttu osa lapsepõlvest Itaalias.
Kui ta 2005. aastal Itaalias tänavamuusiku teed alustas, oli see ema jaoks ebameeldiv uudis, sest viimane soovis Benjaminis näha edukat muusikut. Benjamin kolis aga Inglismaale, kus sündiski artist Dub FX.
Dub FX on olnud terve oma karjääri jooksul äärmiselt nõutud esineja kõikjal üle planeedi, teda armastavad nii suured festivalid kui ka kontserdisaalid. Endiselt armastab Dub FX teha üllatusesinemisi ka tänavatel, kus ta kunagi oma muusikuteed alustas. Dub FX on täiesti sõltumatu ning eelistab vältida koostööd plaadifirmade ja produtsentidega. Oma plaate müüb ta kodulehel ning esinemiste ajal.
Dub FX-i kaubamärk on luua muusikat vaid oma hääle ning looper itega. Tänu oma andekusele suudab ta nii edukalt asendada laval tervet ansamblit. | Dub FX annab augustis Kultuurikatlas Baltikumi ainsa kontserdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Youtube'i superstaar Dub FX, kodanikunimega Benjamin Stanford, on üles kasvanud Melbourne'is Austraalia-Itaalia segaperes ning veetis seetõttu osa lapsepõlvest Itaalias.
Kui ta 2005. aastal Itaalias tänavamuusiku teed alustas, oli see ema jaoks ebameeldiv uudis, sest viimane soovis Benjaminis näha edukat muusikut. Benjamin kolis aga Inglismaale, kus sündiski artist Dub FX.
Dub FX on olnud terve oma karjääri jooksul äärmiselt nõutud esineja kõikjal üle planeedi, teda armastavad nii suured festivalid kui ka kontserdisaalid. Endiselt armastab Dub FX teha üllatusesinemisi ka tänavatel, kus ta kunagi oma muusikuteed alustas. Dub FX on täiesti sõltumatu ning eelistab vältida koostööd plaadifirmade ja produtsentidega. Oma plaate müüb ta kodulehel ning esinemiste ajal.
Dub FX-i kaubamärk on luua muusikat vaid oma hääle ning looper itega. Tänu oma andekusele suudab ta nii edukalt asendada laval tervet ansamblit.
### Response:
Dub FX annab augustis Kultuurikatlas Baltikumi ainsa kontserdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | B-finaali esimesel poolel sõudis Eesti kolmandal positsioonil, aga möödus teisel kilomeetril Venemaast ja jäi 3,22 sekundiga alla vaid Poolale. Kolmandana lõpetanud Prantsusmaa nelik kaotas Eestile kõigest 0,33 sekundiga.
Euroopa meistriks sõudis Holland (Koen Metsemakers, Tone Wieten, Abe Wiersma, Dirk Uittenbogaard; 5.35,75), kes juhis algusest lõpuni.
Hõbedale tuli Itaalia (5.40,19) ja pronksile Suurbritannia (5.41,89). A-finaalis sõudsid veel ka Saksamaa (5.43,11), Norra (5.43,25) ja Ukraina (5.43,97).
Eesti paarisaeruline kahepaat (Allar Raja ja Kaur Kuslap) tuli C-finaalis kolmandaks ehk sai kokkuvõttes 19 paatkonna seas 15. koha. | Eesti neljapaat lõpetas EM-i kaheksandana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
B-finaali esimesel poolel sõudis Eesti kolmandal positsioonil, aga möödus teisel kilomeetril Venemaast ja jäi 3,22 sekundiga alla vaid Poolale. Kolmandana lõpetanud Prantsusmaa nelik kaotas Eestile kõigest 0,33 sekundiga.
Euroopa meistriks sõudis Holland (Koen Metsemakers, Tone Wieten, Abe Wiersma, Dirk Uittenbogaard; 5.35,75), kes juhis algusest lõpuni.
Hõbedale tuli Itaalia (5.40,19) ja pronksile Suurbritannia (5.41,89). A-finaalis sõudsid veel ka Saksamaa (5.43,11), Norra (5.43,25) ja Ukraina (5.43,97).
Eesti paarisaeruline kahepaat (Allar Raja ja Kaur Kuslap) tuli C-finaalis kolmandaks ehk sai kokkuvõttes 19 paatkonna seas 15. koha.
### Response:
Eesti neljapaat lõpetas EM-i kaheksandana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad väravad löödi teisel poolajal. Mošnikov tegi kaasa terve kohtumise ja teenis 77. minutil kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Liigas kuuenda järjestikuse kaotuse saanud Palanga paikneb viimasel, kaheksandal kohal.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Palanga kaotas liidrile teisel poolajal, Mošnikov sai kollase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad väravad löödi teisel poolajal. Mošnikov tegi kaasa terve kohtumise ja teenis 77. minutil kollase kaardi, vahendab Soccernet.ee.
Liigas kuuenda järjestikuse kaotuse saanud Palanga paikneb viimasel, kaheksandal kohal.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Palanga kaotas liidrile teisel poolajal, Mošnikov sai kollase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmekümnendates paar, haritud ja keskkonnateadlikud inimesed, soovivad last saada, kuid otsustamisel tuleb arvestada kõigi aspektidega – nii isiklike kui ka globaalsetega. Milline on õige käitumine ökoloogilise kriisi, ülerahvastatuse ja hübriidsõdade ajajärgul? Kell tiksub ja valikute tegemine on üha keerulisem. Kui kaalul on elu põhiküsimused, põimub intiimne globaalsega ja huumor tõsidusega. Mis lõpeb esimesena – maailm või suhe?
"Kopsude" Brüsselis toimuva etenduse organiseerib Eesti Selts Belgias, mis korraldab sealsete eestlaste kultuuri- ja seltsielu. Viimasel seitsmel aastal on nad Belgia eestlaste ette kutsunud üle viiekümne professionaalse teatrilavastuse Eesti teatritelt ja truppidelt.
Eestis on võimalik seda armastuslugu näha taas sügishooajal. Järgmised etendused toimuvad 20. septembril ja 25. oktoobril Endla Küünis. | Endla teatri lavastus "Kopsud" etendub Brüsselis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmekümnendates paar, haritud ja keskkonnateadlikud inimesed, soovivad last saada, kuid otsustamisel tuleb arvestada kõigi aspektidega – nii isiklike kui ka globaalsetega. Milline on õige käitumine ökoloogilise kriisi, ülerahvastatuse ja hübriidsõdade ajajärgul? Kell tiksub ja valikute tegemine on üha keerulisem. Kui kaalul on elu põhiküsimused, põimub intiimne globaalsega ja huumor tõsidusega. Mis lõpeb esimesena – maailm või suhe?
"Kopsude" Brüsselis toimuva etenduse organiseerib Eesti Selts Belgias, mis korraldab sealsete eestlaste kultuuri- ja seltsielu. Viimasel seitsmel aastal on nad Belgia eestlaste ette kutsunud üle viiekümne professionaalse teatrilavastuse Eesti teatritelt ja truppidelt.
Eestis on võimalik seda armastuslugu näha taas sügishooajal. Järgmised etendused toimuvad 20. septembril ja 25. oktoobril Endla Küünis.
### Response:
Endla teatri lavastus "Kopsud" etendub Brüsselis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Festivali eesmärk on endiselt pakkuda uudseid ja üllatavaid maitseid Eestist ja väljaspoolt. Näiteks saab varasemast rohkem nautida Läti ning Aasia rahvusköökide toite. Külastajatele pakuvad meelelahutusprogrammi mitmed artistid, DJ-d ja trummarid. Üllatuslikust pop-up köögist "Kuulus ja kummaline" leiab pliidi taga toimetamas kultuuritegelasi, kes tulevad oma kulinaarseid oskusi näitama. Esimest korda jätkub festivali esimene päev ka õhtuse programmiga, kus astuvad üles nii Reket, The Boondocks, Rainer Ild, Sammalhabe ja paljud teised," ütles festivali peakorraldaja Bianka Soe.
Lapsed ja pered on sel aastal eriliselt oodatud. Põnnidele on loodud eraldi ala, kus mõlemal päeval toimub rohkelt töötubasid ja põnevaid tegevusi. Toidujutte maalt ja merelt pajatab kirjanik Wimberg, toimub võileibade iludusvõistlus, juurikate mandala tegemine ning trummide töötoad. Ajakiri Pere ja Kodu valmistab lastega suure sünnipäevakoogi ja mõnusat suvelimpsi. Kohal on ka toitumisnõustaja. Pisemate peale on mõelnud kõik toitlustajad, kes on menüüsse lisanud midagi just laste maitse-eelistustele mõeldes.
Festivalile on oodatud ka korralikult käituvad koerad, kellele sel aastal luuakse lausa eraldi ala mängimiseks, puhkamiseks, söömiseks-joomiseks.
Tallinna tänavatoidufestival on plastikkõrre-vaba, toitu serveeritakse ainult biolagunevatelt nõudelt ning jooke vaid korduvkasutatavatest topsidest. Korraldatakse mõistlikku jäätmekäitlust, mille osas nõustatakse ka külastajat. | Tänavatoidufestival ootab tänavu nii kahe- kui ka neljajalgseid toidusõpru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Festivali eesmärk on endiselt pakkuda uudseid ja üllatavaid maitseid Eestist ja väljaspoolt. Näiteks saab varasemast rohkem nautida Läti ning Aasia rahvusköökide toite. Külastajatele pakuvad meelelahutusprogrammi mitmed artistid, DJ-d ja trummarid. Üllatuslikust pop-up köögist "Kuulus ja kummaline" leiab pliidi taga toimetamas kultuuritegelasi, kes tulevad oma kulinaarseid oskusi näitama. Esimest korda jätkub festivali esimene päev ka õhtuse programmiga, kus astuvad üles nii Reket, The Boondocks, Rainer Ild, Sammalhabe ja paljud teised," ütles festivali peakorraldaja Bianka Soe.
Lapsed ja pered on sel aastal eriliselt oodatud. Põnnidele on loodud eraldi ala, kus mõlemal päeval toimub rohkelt töötubasid ja põnevaid tegevusi. Toidujutte maalt ja merelt pajatab kirjanik Wimberg, toimub võileibade iludusvõistlus, juurikate mandala tegemine ning trummide töötoad. Ajakiri Pere ja Kodu valmistab lastega suure sünnipäevakoogi ja mõnusat suvelimpsi. Kohal on ka toitumisnõustaja. Pisemate peale on mõelnud kõik toitlustajad, kes on menüüsse lisanud midagi just laste maitse-eelistustele mõeldes.
Festivalile on oodatud ka korralikult käituvad koerad, kellele sel aastal luuakse lausa eraldi ala mängimiseks, puhkamiseks, söömiseks-joomiseks.
Tallinna tänavatoidufestival on plastikkõrre-vaba, toitu serveeritakse ainult biolagunevatelt nõudelt ning jooke vaid korduvkasutatavatest topsidest. Korraldatakse mõistlikku jäätmekäitlust, mille osas nõustatakse ka külastajat.
### Response:
Tänavatoidufestival ootab tänavu nii kahe- kui ka neljajalgseid toidusõpru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepil oli kohe Martici esimeses servigeimis murdevõimalus, aga tal ei õnnestunud seda realiseerida ja esimesena jõudis murdeni hoopis Martic viiendas geimis. Õnneks sai Kanepi murde kohe tagasi ja viigistas 3:3. Edasi kulges mäng võrdsena, kuni 6:5 eduseisus õnnestus Kanepil taas Martici serv murda ja sett seega 7:5 võita.
Teises setis võitis Kanepi alguses kaheksa punkti järjest, minnes setti 2:0 juhtima, aga seejärel kaotas ta kuus geimi järjest ja sett Marticile 6:2.
Kanepi pääses ka otsustavas setis murdega 2:0 juhtima, aga Martic võitis siis kolm geimi järjest ja läks ise 3:2 ette. Erinevalt eelmisest setis õnnestus aga Kanepil Martici hoog peatada ja murre kohe tagasi saada, viigistades 3:3. Seejärel oli Marticil Kanepi servil kolm ja eestlannal Martici servil neli murdepalli, aga kummalgi ei õnnestunud neid kätte saada, kuni üheksandas geimis ei võitnud Kanepi enda servil punktigi ja Martic pääses 5:4 ette ning seejärel enda servil ei eksinud, võites seti 6:4.
Seni oli Martic slämmiturniiridel neli korda kaheksandikfinaalis kaotanud, nüüd jõudis ta aga esimest korda veerandfinaali, kus läheb vastamisi 19-aastase tšehhi Marketa Vondrousovaga, kes mängis 6:2, 6:0 üle turniiril 12. asetatud lätlanna Anastasija Sevastova.
KAIA KANEPI - PETRA MARTIC 7:5, 2:6, 4:6
Enne mängu:
Kanepi ja Martic ei ole varem omavahel mänginud. Peagi 34. sünnipäeva tähistav Kanepi püüab seitsmendat korda suure slämmi veerandfinaali jõuda, 28-aastane Martic on kõik senised neli kaheksandikfinaali pidanud vastase paremust tunnistama, neist kaks on olnud Pariisis. Juhul kui Kanepi võidab, on ta allesjäänud mängijatest üks edukamaid – seitse või enam slämmiturniiride veerandfinaali on kirjas veel Garbine Muguruzal (7) ja Simona Halepil (11).
Martic on tänavu liivaväljakuil võitnud 14 ja kaotanud vaid kaks matši, Kanepil on põhitabelimängudest kirjas viis võitu ja üks kaotus, lisaks veel võit ja kaotus Madridi turniiri kvalifikatsioonist.
Tänavustel Prantsusmaa lahtistel on Kanepi väljakuil veetnud ligi kuus tundi – avaringis alistas ta pooleteise tunniga 7:5, 6:1 turniiril 18. asetatud sakslanna Julia Görgesi, teises ringis sai kaks ja pool tundi kestnud matšis 6:7 (4), 6:0, 7:5 jagu hiinlanna Zhang Shuaist (WTA 50.) ja kolmandas ringis oli veidi alla kahe tunni kestnud mängus 4:6, 6:3, 6:0 parem venelanna Veronika Kudermetovast (WTA 68.).
Martic pole senise kolme mänguga settigi loovutanud, väljakul on ta veetnud kolm tundi ja 35 minutit – avaringis kulus tal Tuneesia mängija Ons Jabeuri (WTA 55.) 6:1, 6:2 alistamiseks kolm minutit üle tunni, teises ringis sai ta 66 minutiga 6:2, 6:1 jagu prantslanna Kristina Mladenovicist (WTA 53.) ning kolmandas ringis oli ligi poolteist tundi kestnud matšis 6:3, 6:3 parem turniiri üheks soosikuks peetud tšehhitarist, maailma 2. reketist Karolina Pliškovast.
Aastatel 2013-2016 kimbutasid Marticit erinevad vigastused, neist tõsiseim oli seljavigastus, mis hoidis teda kümme kuud võistluskarussellilt eemal ja horvaatlanna polnud üldse kindel, et suudab enam kunagi võistlustulle naasta. "Kui lõpuks naasin, oli selg alguses ebastabiilne, aga nüüd tunnen, et see on tugevam," rääkis Martic reedel. "Aeg-ajalt ikka teeb natuke valu, aga seda juhtub üha vähem. Praegune olukord tundub üsna hea."
Martic võitis veidi enam kui kuu aega tagasi Istanbulis liivaväljakuil karjääri esimese WTA turniiri, vahetult enne Prantsusmaa lahtisi loobus ta aga seljavalu tõttu Strasbourg'i turniiril osalemast. Lisaks üksikmängule tegi Martic Prantsusmaa lahtistel kaasa ka paarismängus, kus koos Alize Cornet'ga kaotasid nad laupäeva pärastlõunal teises ringis kahes setis teisena asetatud Mladenovicile ja Timea Babosile. Pärast mängu tühistas Martic taastumisprotseduuride tõttu kohtumise ajakirjanikega.
ERR-i palvel tegi Kanepi ja Martici mängust eelvaate naiste tennise katuseorganisatsiooni WTA siseinfo valdaja, WTA Insideri rubriiki tegev Courtney Nguyen. "Usun, et kõige otsustavam on, kuidas Petra Martic Kaia Kanepi jõuga toime tuleb. Ja kas ta suudab enda mitmekülgset mängu näidata – lõigatud löögid, tilkpallid, et pall Kaia löögitsoonist välja saada," arutles Nguyen. "Kui Kaia saab hakata väljaku keskelt palle jõuga ära lööma, saab see mäng Petra jaoks ruttu läbi. Ta peab enda mitmekesisust kasutama. Petra mängu on väga ilus vaadata – kuidas ta väljakul liigub, kuidas ta palli lööb. Kahtlustan, et ta kasutab [Kanepi vastu] päris palju lõigatud lööke ja tilkpalle, püüab palli Kanepi eestkäe alla saada. Aga ma arvan ka, et Kanepi puhul on serv väga tähtis. Ta peab servi hästi lööma ja enda pallingugeime kiiresti ja kerge vaevaga võitma, eriti mängu alguses. Kui ta sellega hakkama saab, saab ta hoo sisse ja siis tekivad tal võimalused Martici servi murda."
Kuigi ka Kanepit on aastat seganud kannaprobleemid ja vahepeal tegi ka õlg liiga, on ta teda abistava treeneri Ivan Bjelica sõnul praegu tänu füsioterapeut Indrek Tustitile heas vormis. "Indrek teeb suurepärast tööd. Kaia ütles, et tundis end pärast kolmanda ringi mängu paremini kui teise ringi järel," rääkis Bjelica laia naeratuse saatel. "See pole loogiline, aga Kaia taastus väga hästi tänu Indreku heale tööle."
"Eeltöö [Martici osas] on muidugi tehtud, oleme valmis. Peamine plaan on mängida oma mängu," lausus Bjelica. "Püüame Martici servigeime kontrollida, et tõrjed oleksid sellised, nagu tahame. Kui Kaia need eesmärgid täidab, siis loksub ka kõik muu paika. Marticil on hea löökserv, Kaia peab neid hästi tõrjuma ja kui see õnnestub, siis saab Kaia pallivahetusi domineerida." | ERR Pariisis | Kanepi jäi tasavägises heitluses maailma 31. reketile alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepil oli kohe Martici esimeses servigeimis murdevõimalus, aga tal ei õnnestunud seda realiseerida ja esimesena jõudis murdeni hoopis Martic viiendas geimis. Õnneks sai Kanepi murde kohe tagasi ja viigistas 3:3. Edasi kulges mäng võrdsena, kuni 6:5 eduseisus õnnestus Kanepil taas Martici serv murda ja sett seega 7:5 võita.
Teises setis võitis Kanepi alguses kaheksa punkti järjest, minnes setti 2:0 juhtima, aga seejärel kaotas ta kuus geimi järjest ja sett Marticile 6:2.
Kanepi pääses ka otsustavas setis murdega 2:0 juhtima, aga Martic võitis siis kolm geimi järjest ja läks ise 3:2 ette. Erinevalt eelmisest setis õnnestus aga Kanepil Martici hoog peatada ja murre kohe tagasi saada, viigistades 3:3. Seejärel oli Marticil Kanepi servil kolm ja eestlannal Martici servil neli murdepalli, aga kummalgi ei õnnestunud neid kätte saada, kuni üheksandas geimis ei võitnud Kanepi enda servil punktigi ja Martic pääses 5:4 ette ning seejärel enda servil ei eksinud, võites seti 6:4.
Seni oli Martic slämmiturniiridel neli korda kaheksandikfinaalis kaotanud, nüüd jõudis ta aga esimest korda veerandfinaali, kus läheb vastamisi 19-aastase tšehhi Marketa Vondrousovaga, kes mängis 6:2, 6:0 üle turniiril 12. asetatud lätlanna Anastasija Sevastova.
KAIA KANEPI - PETRA MARTIC 7:5, 2:6, 4:6
Enne mängu:
Kanepi ja Martic ei ole varem omavahel mänginud. Peagi 34. sünnipäeva tähistav Kanepi püüab seitsmendat korda suure slämmi veerandfinaali jõuda, 28-aastane Martic on kõik senised neli kaheksandikfinaali pidanud vastase paremust tunnistama, neist kaks on olnud Pariisis. Juhul kui Kanepi võidab, on ta allesjäänud mängijatest üks edukamaid – seitse või enam slämmiturniiride veerandfinaali on kirjas veel Garbine Muguruzal (7) ja Simona Halepil (11).
Martic on tänavu liivaväljakuil võitnud 14 ja kaotanud vaid kaks matši, Kanepil on põhitabelimängudest kirjas viis võitu ja üks kaotus, lisaks veel võit ja kaotus Madridi turniiri kvalifikatsioonist.
Tänavustel Prantsusmaa lahtistel on Kanepi väljakuil veetnud ligi kuus tundi – avaringis alistas ta pooleteise tunniga 7:5, 6:1 turniiril 18. asetatud sakslanna Julia Görgesi, teises ringis sai kaks ja pool tundi kestnud matšis 6:7 (4), 6:0, 7:5 jagu hiinlanna Zhang Shuaist (WTA 50.) ja kolmandas ringis oli veidi alla kahe tunni kestnud mängus 4:6, 6:3, 6:0 parem venelanna Veronika Kudermetovast (WTA 68.).
Martic pole senise kolme mänguga settigi loovutanud, väljakul on ta veetnud kolm tundi ja 35 minutit – avaringis kulus tal Tuneesia mängija Ons Jabeuri (WTA 55.) 6:1, 6:2 alistamiseks kolm minutit üle tunni, teises ringis sai ta 66 minutiga 6:2, 6:1 jagu prantslanna Kristina Mladenovicist (WTA 53.) ning kolmandas ringis oli ligi poolteist tundi kestnud matšis 6:3, 6:3 parem turniiri üheks soosikuks peetud tšehhitarist, maailma 2. reketist Karolina Pliškovast.
Aastatel 2013-2016 kimbutasid Marticit erinevad vigastused, neist tõsiseim oli seljavigastus, mis hoidis teda kümme kuud võistluskarussellilt eemal ja horvaatlanna polnud üldse kindel, et suudab enam kunagi võistlustulle naasta. "Kui lõpuks naasin, oli selg alguses ebastabiilne, aga nüüd tunnen, et see on tugevam," rääkis Martic reedel. "Aeg-ajalt ikka teeb natuke valu, aga seda juhtub üha vähem. Praegune olukord tundub üsna hea."
Martic võitis veidi enam kui kuu aega tagasi Istanbulis liivaväljakuil karjääri esimese WTA turniiri, vahetult enne Prantsusmaa lahtisi loobus ta aga seljavalu tõttu Strasbourg'i turniiril osalemast. Lisaks üksikmängule tegi Martic Prantsusmaa lahtistel kaasa ka paarismängus, kus koos Alize Cornet'ga kaotasid nad laupäeva pärastlõunal teises ringis kahes setis teisena asetatud Mladenovicile ja Timea Babosile. Pärast mängu tühistas Martic taastumisprotseduuride tõttu kohtumise ajakirjanikega.
ERR-i palvel tegi Kanepi ja Martici mängust eelvaate naiste tennise katuseorganisatsiooni WTA siseinfo valdaja, WTA Insideri rubriiki tegev Courtney Nguyen. "Usun, et kõige otsustavam on, kuidas Petra Martic Kaia Kanepi jõuga toime tuleb. Ja kas ta suudab enda mitmekülgset mängu näidata – lõigatud löögid, tilkpallid, et pall Kaia löögitsoonist välja saada," arutles Nguyen. "Kui Kaia saab hakata väljaku keskelt palle jõuga ära lööma, saab see mäng Petra jaoks ruttu läbi. Ta peab enda mitmekesisust kasutama. Petra mängu on väga ilus vaadata – kuidas ta väljakul liigub, kuidas ta palli lööb. Kahtlustan, et ta kasutab [Kanepi vastu] päris palju lõigatud lööke ja tilkpalle, püüab palli Kanepi eestkäe alla saada. Aga ma arvan ka, et Kanepi puhul on serv väga tähtis. Ta peab servi hästi lööma ja enda pallingugeime kiiresti ja kerge vaevaga võitma, eriti mängu alguses. Kui ta sellega hakkama saab, saab ta hoo sisse ja siis tekivad tal võimalused Martici servi murda."
Kuigi ka Kanepit on aastat seganud kannaprobleemid ja vahepeal tegi ka õlg liiga, on ta teda abistava treeneri Ivan Bjelica sõnul praegu tänu füsioterapeut Indrek Tustitile heas vormis. "Indrek teeb suurepärast tööd. Kaia ütles, et tundis end pärast kolmanda ringi mängu paremini kui teise ringi järel," rääkis Bjelica laia naeratuse saatel. "See pole loogiline, aga Kaia taastus väga hästi tänu Indreku heale tööle."
"Eeltöö [Martici osas] on muidugi tehtud, oleme valmis. Peamine plaan on mängida oma mängu," lausus Bjelica. "Püüame Martici servigeime kontrollida, et tõrjed oleksid sellised, nagu tahame. Kui Kaia need eesmärgid täidab, siis loksub ka kõik muu paika. Marticil on hea löökserv, Kaia peab neid hästi tõrjuma ja kui see õnnestub, siis saab Kaia pallivahetusi domineerida."
### Response:
ERR Pariisis | Kanepi jäi tasavägises heitluses maailma 31. reketile alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu jaanuaris jõustus uus isikuandmete kaitse seadus, mis muutis teadusuuringute läbiviimise korda. Kohustusega andmekaitsehinnanguid anda on eetikakomiteede töömaht oluliselt kasvanud ning senise rahastuse ja töökorraldusega ei ole neil enam võimalik oma ülesandeid täita.
Lisaks saavad 2020. aastal valmis Euroopa Liidu portaal ja andmebaas kliinilistele ravimiuuringutele ühtse eetikahinnangu andmiseks. Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomiteel (TMEK) puudub pädevus uute nõuete täitmiseks.
TMEK senine aastane omatulu ei ületa 45 000 eurot aastas, samas kui vajalik aastaeelarve on 125 000 eurot. Seetõttu otsustas TMEK lõpetada tegevuse alates 14. augustist ning selle asemele luuakse TAI inimuuringute eetika komitee, mis teenindab ka teisi teadus- ja arendusasutusi ning ravimitootjaid kuni 2020. aasta lõpuni.
TAI toetab eetikakomitee tööd, tagades infrastruktuuri ja puuduva raha TAI eelarvest nii 2019. aasta viieks kuuks kui 2020. aastaks kogumahus hinnanguliselt 150 000 eurot. | Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomitee lõpetab tegevuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu jaanuaris jõustus uus isikuandmete kaitse seadus, mis muutis teadusuuringute läbiviimise korda. Kohustusega andmekaitsehinnanguid anda on eetikakomiteede töömaht oluliselt kasvanud ning senise rahastuse ja töökorraldusega ei ole neil enam võimalik oma ülesandeid täita.
Lisaks saavad 2020. aastal valmis Euroopa Liidu portaal ja andmebaas kliinilistele ravimiuuringutele ühtse eetikahinnangu andmiseks. Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomiteel (TMEK) puudub pädevus uute nõuete täitmiseks.
TMEK senine aastane omatulu ei ületa 45 000 eurot aastas, samas kui vajalik aastaeelarve on 125 000 eurot. Seetõttu otsustas TMEK lõpetada tegevuse alates 14. augustist ning selle asemele luuakse TAI inimuuringute eetika komitee, mis teenindab ka teisi teadus- ja arendusasutusi ning ravimitootjaid kuni 2020. aasta lõpuni.
TAI toetab eetikakomitee tööd, tagades infrastruktuuri ja puuduva raha TAI eelarvest nii 2019. aasta viieks kuuks kui 2020. aastaks kogumahus hinnanguliselt 150 000 eurot.
### Response:
Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomitee lõpetab tegevuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi 150 väikepoodi ühendav väikekaupmeeste liit pöördus teisipäeval riigikogu majanduskomisjoni poole sooviga laupäeval jõustunud säte kas tühistada või teha väiksematele kauplustele erand, kuna see nõuab paljudele üle jõu käivaid investeeringuid ja suurendab varguste ohtu.
Liit kirjutas mai lõpus, et siiani ei ole kaupmehed näinud veenvaid mõjuanalüüse ning kaalukaid argumente, mis tõestaks, et täiendavate kohustuste seadmine jaekaupmeestele vähendaks inimeste alkoholitarbimist.
Lisaks sunnitud investeeringutele tekib alkohoolsete jookide väljapaneku eraldamisega suurem võimalus vargusteks, sest väiksema personaliga poodides jäävad eraldatud alad tihti tähelepanuta.
Eriti raskesse olukorda paneb see seadusemuudatus väiksemad kauplused, kuna nõutavad ümberkorraldused ei ole alati üldse võimalikud. Ka statistika näitab, et sulgemisele lähevad valdavalt väiksemad, eelkõige maapiirkondades asuvad kauplused.
Praegu kehtivas seaduses sõnastatud piirang on kaupmeeste arvates liiga laialt tõlgendatav, mis teeb seaduse rakendamise järelevalve nii kontrollija kui kontrollitava jaoks keeruliseks ja mitmeti mõistetavaks.
Kulutusi ja investeeringuid on teinud juba kõik kaupmehed, kuid ebaselgest kehtivast regulatsioonist tulenevalt jääb suur tõenäosus täiendavateks ettekirjutusteks ja neist tulenevateks lisakulutusteks, märkis liit. | Väikekaupmehed soovivad erandit alkoholi väljapaneku piirangu nõudesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi 150 väikepoodi ühendav väikekaupmeeste liit pöördus teisipäeval riigikogu majanduskomisjoni poole sooviga laupäeval jõustunud säte kas tühistada või teha väiksematele kauplustele erand, kuna see nõuab paljudele üle jõu käivaid investeeringuid ja suurendab varguste ohtu.
Liit kirjutas mai lõpus, et siiani ei ole kaupmehed näinud veenvaid mõjuanalüüse ning kaalukaid argumente, mis tõestaks, et täiendavate kohustuste seadmine jaekaupmeestele vähendaks inimeste alkoholitarbimist.
Lisaks sunnitud investeeringutele tekib alkohoolsete jookide väljapaneku eraldamisega suurem võimalus vargusteks, sest väiksema personaliga poodides jäävad eraldatud alad tihti tähelepanuta.
Eriti raskesse olukorda paneb see seadusemuudatus väiksemad kauplused, kuna nõutavad ümberkorraldused ei ole alati üldse võimalikud. Ka statistika näitab, et sulgemisele lähevad valdavalt väiksemad, eelkõige maapiirkondades asuvad kauplused.
Praegu kehtivas seaduses sõnastatud piirang on kaupmeeste arvates liiga laialt tõlgendatav, mis teeb seaduse rakendamise järelevalve nii kontrollija kui kontrollitava jaoks keeruliseks ja mitmeti mõistetavaks.
Kulutusi ja investeeringuid on teinud juba kõik kaupmehed, kuid ebaselgest kehtivast regulatsioonist tulenevalt jääb suur tõenäosus täiendavateks ettekirjutusteks ja neist tulenevateks lisakulutusteks, märkis liit.
### Response:
Väikekaupmehed soovivad erandit alkoholi väljapaneku piirangu nõudesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vardar kaotas poolfinaalis Barca Lassa vastu poolaja küll 9:16, kuid võitis kogu kohtumise 29:27. Rekordiliselt üheksal korral Meistrite liiga tšempioniks kroonitud hispaanlased juhtisid 40. minutil 22:15, kuid Põhja-Makedoonia klubi tegi lätlase Dainis Krištopansi kuue tabamuse abil 14:5 lõpuspurdi ja pääses finaali, vahendab Käsipall24.ee.
Krištopans oli kümne väravaga ka Vardari resultatiivseim mängija, horvaadi Igor Karacici arvele kanti viis tabamust. Barcelonale tõi Aleix Gomez Abello parimana üheksa väravat.
Esimesena jõudis aga finaali Veszprem, kes paar tundi varem alistas Kielce PGE Vive 33:30 (13:13).
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Lätlase imemäng šokeeris Barcelonat, finaali ka ungarlased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vardar kaotas poolfinaalis Barca Lassa vastu poolaja küll 9:16, kuid võitis kogu kohtumise 29:27. Rekordiliselt üheksal korral Meistrite liiga tšempioniks kroonitud hispaanlased juhtisid 40. minutil 22:15, kuid Põhja-Makedoonia klubi tegi lätlase Dainis Krištopansi kuue tabamuse abil 14:5 lõpuspurdi ja pääses finaali, vahendab Käsipall24.ee.
Krištopans oli kümne väravaga ka Vardari resultatiivseim mängija, horvaadi Igor Karacici arvele kanti viis tabamust. Barcelonale tõi Aleix Gomez Abello parimana üheksa väravat.
Esimesena jõudis aga finaali Veszprem, kes paar tundi varem alistas Kielce PGE Vive 33:30 (13:13).
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Lätlase imemäng šokeeris Barcelonat, finaali ka ungarlased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ahto Lobjakas tunnistas oma viimaseks jäänud saates, et tema ei osanud ette näha, et EKRE hakkab üha enam käituma valitsuses viisil, mis testib Jüri Ratase strateegilist kannatlikkust.
"See valitsus ei pruugi näha sügist, kui asjad nii edasi lähevad, ja mul ei ole mingit alust arvata, et EKRE oma seda absurdinuppu natukenegi välja tõmbaks," ütles Lobjakas.
Andrus Karnau hinnangul tegeleb EKRE valitsuses puhtakujulise ettekavatsetud trollimisega, nagu näeb ette ka erakonna kommunikatsioonistrateegia, mis hiljuti avalikkusesse lekkis. Selle järgi peabki erakond iga nädal mõne uue teemaga ajakirjanduse hambusse jõudma, et sedasi kogu aeg pildis püsida ja avalikkust väsitada. Just sama eesmärki täidab tema hinnangul ka IT- ja väliskaubandusminister Kert Kingo avaldus, et ta ei kavatse töö asjus välismaal käia ja kui ka läheb, siis räägib seal üksnes eesti keeles.
"Selle asemel, et kasutada oma mandaati riigi valitsemiseks, jätkavad nad lihtsalt riigi lõhkumist ja lammutamist ning Eesti maine mahakiskumist oma plaaniga," ütles Karnau.
Lobjakas tunnistas, et EKRE kurnamistaktika toimib, sest tema ongi juba selle erakonna avalikest skandaalidest väsinud ning pakkus, et Jüri Ratas, kes istub selle kõige sees ööpäevaringselt, on sellest küllap veelgi väsinum.
"Ma ei usu, et Jüri Ratase võimuiha oleks nii suur, et ta oleks valmis välja kannatama selle Eesti maine rikkumise ja nihutamise natslikkusse serva," ütles Lobjakas.
Lobjakas käis Andrus Ansipi intervjuud lugenuna välja spekulatsiooni, et Keskerakond ja Reformierakond moodustavad ikkagi lõpuks kahepeale valitsuse, kusjuures peaministri positsioon võibki jääda kas Jüri Ratasele või siis saadetakse Kadri Simsoni asemel hoopis Ratas Eesti eurovolinikuks, mis jätaks talle võimaluse sealt kunagi Eesti poliitikasse naasta.
Lobjakas tõdes, et Reformierakond peab siiski mõtlema ka järgmistele valimistele, mistõttu ei pruugi nad leppida peaministri positsiooni loovutamisega sellises valitsuses, sest see samm ei pruugi neile järgmisel korral enam valimisvõitu tuua.
Karnau arvates võib Ratase eurovolinikuks saamise järel tõusta peaministriks ikkagi Kaja Kallas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuses. Ta nentis, et Jüri Ratas on juba pikalt kadunud, tema asemel edastavad otsustavaid kommentaare hoopis kas haridusminister Mailis Reps või sotsiaalminister Tanel Kiik, samuti on sõnumite vastuolulisusest näha, et erakonna tegutsemisvõime on puudulik, pole ka meelekindlust sõnumite edastamisel ega arusaama, kudais tegutseda. Seetõttu tekib küsimus, kui kindel on Ratase positsioon erakonna juhi ja peaministrina.
Lobjaka arvates on Ratas otsustanud viibida töö asjus välismaal nii palju kui võimalik, et isoleerida end Eesti toksilisest poliitilisest atmosfäärist. Tema hinnangul on Ratase lähemad võitluskaaslased muutunud samuti valitsuse suhtes kriitiliseks, sest ainus kasu, mille peaministripartei valimistel sai, oli peaministri tool, mille hind aga on masendav EKRE-ga koostöö tõttu. Nimelt võib Keskerakonna kivina langusesse kukkunud toetus viia valijad ka nende tähtsaimates piirkondades Talinnas ja Ida-Virumaal, kus on oluline kinnistada ja hoida võimu aegadeks, mil Toompeal ei saa valitseda. Lobjaka hinnangul on Jüri Ratast ootamas erakonnas ees "pikkade nugade öö", kui ta otsustab klammerduda võimu külge hinnaga, mida EKRE on sundinud Keskerakonda maksma.
"Ma ei usu, et Mailis Repsi pisarad või Tanel Kiige kaine rahulolematus suudaksid Jüri Ratast kuidagi väärata," arvas aga Karnau. Tema sõnul on Ratas hoolega tagalat kindlustanud, kinkides ühele vene poliitikule (Yana Toom) igavese koha europarlamendis ja teisele (Mihhail Kõlvart) Tallinna linnajuhtimise, mis peaks tagama venelaste hääled ka edaspidi. "Jaga ja valitse" stiil on Jüri Ratasel hästi selge," võttis Karnau selle teguviisi kokku. "Pikkade nugade öö on ilus lootus, mis käib nende lootuste juurde, et Jüri Ratas justkui ei ole rahul selle koalitsiooniga."
Kui Karnau meenutas, et Jüri Ratas on Savisaare õpilane ning Keskerakonnas on rahulolematust erakonna esimehega väljendatud erakonnast lahkumise, mitte juhi vastu mässu tõstmisega, siis Lobjakas leidis, et uuenenud Keskerakonna juhiks tõusis Ratas ikkagi tänu oma siseringi inimeste tugevale tööle, kes seda ka ise hästi mäletavad, mistõttu ei pruugita teda erakonna esimehe kohal iseenesestmõistetavana hoida. | "Olukorrast riigis": Ratas võidakse vangerdada Eesti eurovolinikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ahto Lobjakas tunnistas oma viimaseks jäänud saates, et tema ei osanud ette näha, et EKRE hakkab üha enam käituma valitsuses viisil, mis testib Jüri Ratase strateegilist kannatlikkust.
"See valitsus ei pruugi näha sügist, kui asjad nii edasi lähevad, ja mul ei ole mingit alust arvata, et EKRE oma seda absurdinuppu natukenegi välja tõmbaks," ütles Lobjakas.
Andrus Karnau hinnangul tegeleb EKRE valitsuses puhtakujulise ettekavatsetud trollimisega, nagu näeb ette ka erakonna kommunikatsioonistrateegia, mis hiljuti avalikkusesse lekkis. Selle järgi peabki erakond iga nädal mõne uue teemaga ajakirjanduse hambusse jõudma, et sedasi kogu aeg pildis püsida ja avalikkust väsitada. Just sama eesmärki täidab tema hinnangul ka IT- ja väliskaubandusminister Kert Kingo avaldus, et ta ei kavatse töö asjus välismaal käia ja kui ka läheb, siis räägib seal üksnes eesti keeles.
"Selle asemel, et kasutada oma mandaati riigi valitsemiseks, jätkavad nad lihtsalt riigi lõhkumist ja lammutamist ning Eesti maine mahakiskumist oma plaaniga," ütles Karnau.
Lobjakas tunnistas, et EKRE kurnamistaktika toimib, sest tema ongi juba selle erakonna avalikest skandaalidest väsinud ning pakkus, et Jüri Ratas, kes istub selle kõige sees ööpäevaringselt, on sellest küllap veelgi väsinum.
"Ma ei usu, et Jüri Ratase võimuiha oleks nii suur, et ta oleks valmis välja kannatama selle Eesti maine rikkumise ja nihutamise natslikkusse serva," ütles Lobjakas.
Lobjakas käis Andrus Ansipi intervjuud lugenuna välja spekulatsiooni, et Keskerakond ja Reformierakond moodustavad ikkagi lõpuks kahepeale valitsuse, kusjuures peaministri positsioon võibki jääda kas Jüri Ratasele või siis saadetakse Kadri Simsoni asemel hoopis Ratas Eesti eurovolinikuks, mis jätaks talle võimaluse sealt kunagi Eesti poliitikasse naasta.
Lobjakas tõdes, et Reformierakond peab siiski mõtlema ka järgmistele valimistele, mistõttu ei pruugi nad leppida peaministri positsiooni loovutamisega sellises valitsuses, sest see samm ei pruugi neile järgmisel korral enam valimisvõitu tuua.
Karnau arvates võib Ratase eurovolinikuks saamise järel tõusta peaministriks ikkagi Kaja Kallas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuses. Ta nentis, et Jüri Ratas on juba pikalt kadunud, tema asemel edastavad otsustavaid kommentaare hoopis kas haridusminister Mailis Reps või sotsiaalminister Tanel Kiik, samuti on sõnumite vastuolulisusest näha, et erakonna tegutsemisvõime on puudulik, pole ka meelekindlust sõnumite edastamisel ega arusaama, kudais tegutseda. Seetõttu tekib küsimus, kui kindel on Ratase positsioon erakonna juhi ja peaministrina.
Lobjaka arvates on Ratas otsustanud viibida töö asjus välismaal nii palju kui võimalik, et isoleerida end Eesti toksilisest poliitilisest atmosfäärist. Tema hinnangul on Ratase lähemad võitluskaaslased muutunud samuti valitsuse suhtes kriitiliseks, sest ainus kasu, mille peaministripartei valimistel sai, oli peaministri tool, mille hind aga on masendav EKRE-ga koostöö tõttu. Nimelt võib Keskerakonna kivina langusesse kukkunud toetus viia valijad ka nende tähtsaimates piirkondades Talinnas ja Ida-Virumaal, kus on oluline kinnistada ja hoida võimu aegadeks, mil Toompeal ei saa valitseda. Lobjaka hinnangul on Jüri Ratast ootamas erakonnas ees "pikkade nugade öö", kui ta otsustab klammerduda võimu külge hinnaga, mida EKRE on sundinud Keskerakonda maksma.
"Ma ei usu, et Mailis Repsi pisarad või Tanel Kiige kaine rahulolematus suudaksid Jüri Ratast kuidagi väärata," arvas aga Karnau. Tema sõnul on Ratas hoolega tagalat kindlustanud, kinkides ühele vene poliitikule (Yana Toom) igavese koha europarlamendis ja teisele (Mihhail Kõlvart) Tallinna linnajuhtimise, mis peaks tagama venelaste hääled ka edaspidi. "Jaga ja valitse" stiil on Jüri Ratasel hästi selge," võttis Karnau selle teguviisi kokku. "Pikkade nugade öö on ilus lootus, mis käib nende lootuste juurde, et Jüri Ratas justkui ei ole rahul selle koalitsiooniga."
Kui Karnau meenutas, et Jüri Ratas on Savisaare õpilane ning Keskerakonnas on rahulolematust erakonna esimehega väljendatud erakonnast lahkumise, mitte juhi vastu mässu tõstmisega, siis Lobjakas leidis, et uuenenud Keskerakonna juhiks tõusis Ratas ikkagi tänu oma siseringi inimeste tugevale tööle, kes seda ka ise hästi mäletavad, mistõttu ei pruugita teda erakonna esimehe kohal iseenesestmõistetavana hoida.
### Response:
"Olukorrast riigis": Ratas võidakse vangerdada Eesti eurovolinikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähem kui tunniga oma vastasest jagu saanud Vondroušoval on käsil suurepärane hooaeg - ta pole alates Austraalia lahtistest ühelgi turniiril kaheksa parema hulgast välja jäänud. Budabestis ja Istanbulis pääses 19-aastane noormängija finaali.
Ühtlasi jõudis tšehhitar oma karjääri parima saavutuseni suurturniiridel - mullu USA lahtistel piirdus ta neljanda ringiga ja ühelgi teisel suure slämmi turniiril pole Vondroušova teisest ringist kaugemale jõudnud.
Kaotusest hoolimata tegi Sevastova oma karjääri parima turniiri Prantsusmaa lahtistel, kus varasemalt oli tema laeks jäänud kolmas ring (2017. aastal). | 19-aastane tšehhitar pääses esimest korda suure slämmi turniiri veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähem kui tunniga oma vastasest jagu saanud Vondroušoval on käsil suurepärane hooaeg - ta pole alates Austraalia lahtistest ühelgi turniiril kaheksa parema hulgast välja jäänud. Budabestis ja Istanbulis pääses 19-aastane noormängija finaali.
Ühtlasi jõudis tšehhitar oma karjääri parima saavutuseni suurturniiridel - mullu USA lahtistel piirdus ta neljanda ringiga ja ühelgi teisel suure slämmi turniiril pole Vondroušova teisest ringist kaugemale jõudnud.
Kaotusest hoolimata tegi Sevastova oma karjääri parima turniiri Prantsusmaa lahtistel, kus varasemalt oli tema laeks jäänud kolmas ring (2017. aastal).
### Response:
19-aastane tšehhitar pääses esimest korda suure slämmi turniiri veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ???? @krismeeke spins in SS19! Almost 10-seconds lost at the same corner where @EsapekkaLappi rolled this morning!
Up next: Wolf Power Stage (Fafe) live on https://t.co/twccZ0hRvh #WRC #WRCLive #RallydePortugal @rallydeportugal @wolflubes @AnonimoWatches pic.twitter.com/UFAvNi023U
— World Rally Championship (@OfficialWRC) June 2, 2019
Katse eel Neuville'i kümne sekundiga edestanud Meeke jääb viimase katse eel belglasest nüüd 7,4 sekundi kaugusele. Tänakul on Neuville'i ees 16,6-sekundiline edu.
Sama kurv sai eelnevalt saatuslikuks ka Citroeni piloodile Esapekka Lappile, kes keeras oma masina katusele ja pidi ralli pooleli jätma. | VIDEO | Selle veaga lasi Meeke käest Toyota kaksikedu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
???? @krismeeke spins in SS19! Almost 10-seconds lost at the same corner where @EsapekkaLappi rolled this morning!
Up next: Wolf Power Stage (Fafe) live on https://t.co/twccZ0hRvh #WRC #WRCLive #RallydePortugal @rallydeportugal @wolflubes @AnonimoWatches pic.twitter.com/UFAvNi023U
— World Rally Championship (@OfficialWRC) June 2, 2019
Katse eel Neuville'i kümne sekundiga edestanud Meeke jääb viimase katse eel belglasest nüüd 7,4 sekundi kaugusele. Tänakul on Neuville'i ees 16,6-sekundiline edu.
Sama kurv sai eelnevalt saatuslikuks ka Citroeni piloodile Esapekka Lappile, kes keeras oma masina katusele ja pidi ralli pooleli jätma.
### Response:
VIDEO | Selle veaga lasi Meeke käest Toyota kaksikedu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue õppekava vajalikkusest ja sisust räägivad Otsa kooli direktor Ivo Lille ja Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa. Õige pisut tutvustatakse ka muusikaprodutsendi õppekava, mis on Otsa koolis samuti uus. Mõlemal erialal õppima asuda soovijate dokumente võetakse vastu 5. juunini.
Kellele muusikaettevõtluse spetsialisti õppekava on mõeldud?
Virgo Sillamaa: Õppekava on mõeldud tulevastele ja miks mitte ka praegustele muusikaettevõtjatele. Valdkond on lai, muusika väärtusahel oma mitmeharulisuses moodustab rikkaliku ökosüsteemi, kus on palju spetsiifilisi rolle. Praegune ja tulevane muusikaettevõtja võib oma niši leida mitme rolli üsnagi unikaalses kombinatsioonis, kuna ärimudelid on eelmise sajandi omadega võrreldes palju rohkem killustunud ja segunenud. Õppekava eesmärk on luua rikastav keskkond kõigile neile muusika-valdkonnas toimetajatele, kes võivad edaspidi teha üsna erinevaid asju artisti mänedžmendist muusika kirjastamise või festivalidele kommunikatsiooniteenuse pakkumiseni.
Ivo Lille: See on üheaastane jätkuõppekava. Õ pilased tulevad sellele õppekavale keskharidusega või on lõpetanud mõne Otsa kooli tasemel muusikaõppeasutuse ja neil on valdkondlikud teadmised. See ei ole eeltingimus, aga tuleb kasuks. Vaatamata sellele, et õppekava on rütmimuusika suuna all, on õppima oodatud ka klassikalise muusikaga tegelevad inimesed.
Kas eriala on mõeldud muusikule endale või inimesele, kes tahab saada mänedžeriks?
Lille: Pigem ikkagi inimesele, kes tahab muusikavaldkonna ettevõtlusega tulevikus elatist teenida.
Sillamaa: On juba palju kuuldud jutt, et muusik peab ise enda eest hoolitsema, kuni leiab selleks professionaalse meeskonna. Üldiselt on kõigil artistidel mänedžer või kirjastaja vms. Kui pole kedagi teist, siis teeb ta seda kõike ise, ükskõik kui algelisel tasemel. Selles mõttes on ka muusikud praegused ja tulevased muusikaettevõtjad. Tõsi on aga see, mida Ivo juba mainis, et sisseastujate konkurentsis tõusevad esile pigem need, kes soovivad tegeleda muusikaettevõtlusega laiemalt kui iseenda karjääri arendamine.
Muusikatööstuses muutub kõik väga kiiresti. Kas see õppekava sobib ka inimestele, kes soovivad oma teadmisi muusikaettevõtluse alal täiendada?
Lille: Mulle tundub, et esimestel aastatel me vist saamegi suures osas sellised õpilased, kes on juba valdkonnas mingil määral toimetanud ja ootavad koolilt lisakompetentsi. Kuna õppekava praktikute seas on palju tuntud ja omal alal tugevaid tegelasi, siis ma arvan, et on kõige parem täiendada praktilisi oskusi.
Kust on seni olnud võimalik selliseid teadmisi saada? On olnud Tallinn Music Week 'i konverentsid ja jututoad ka väljaspool tasulist konverentsi. Millise lünga see õppekava täidab?
Sillamaa: Nii süsteemselt ja suures mahus polegi varem olnud võimalik muusikaettevõtluse alal teadmisi ja kogemusi saada. Minult küsitakse sageli: kas kultuurikorralduse õppest ei piisa? Ei piisa. See on teine ala ja seal koolitatakse teistsuguse rõhuasetusega spetsialiste. Muusikaettevõtjaid sealt üldiselt ei tule. Tõsi, TMW konverentsiprogramm on läbi aastate sisaldanud väga erinevaid teemasid ja kasutatud on eksperte, Music Estonia on välja töötanud mitu arenguprogrammi. Vaid kuu aega tagasi lõpetasime oma esimese kolmekuulise artisti mänedžeride programmi "Buuster" ja sel nädalal kuuenda "Intro", kus muusikavaldkonnas töötada soovivad inimesed saavad läbida juhendatud praktika. Üheaastane õppekava on aga mahult ja võimalustelt uuel tasemel. Saame minna sisulise programmi ülesehitamisel süsteemsemaks ja korrata seda igal aastal. Senistest programmidest on meil kogunenud piisavalt kogemusi, et kaasata sisukalt valdkonna tegijaid, tuua sisse mahukas praktika ning seda koordineerida.
Saan aru, et põhiliselt on see õppekava suunatud mänedžeridele, aga väga sageli tuleb muusikutel endil oma mänedžmenditeemadega hakkama saada. Olete ise olnud pikka aega tegevmuusikud. Mis teile endale selles programmis kasulik tundub? Millest olete ise muusikuna puudust tundnud?
Lille: Eelkõige sellest, et keegi aitaks mind ja toetaks praktilistes küsimustes, aga iga praktilise tegevuse juures on vaja nõu mõnelt spetsialistilt, kes on selles vallas mõnel väikesel spetsiifilisel alal pikemalt toimetanud. See õppekava ongi üles ehitatud praktilistele teemadele: tegu on päris asjadega, juhendajad toetavad ja annavad nõu, kuidas neid asju oleks mõistlik või kõige parem lahendada.
Sillamaa: Puutun praegugi kokku paljude muusikutega, kes peavad oma asjadega ise hakkama saama. Puudu on teadmistest, kuidas midagi teha, näiteks, kuidas ja kas üldse panna oma album Spotifysse, millist digilevitajat siis kasutada ja kuidas üldse neid võrrelda. Tuge on tarvis ka strateegilisemate küsimuste lahendamisel: millised on üldse minu karjäärivõimalused, kuidas seada sihte ja nende poole pürgides vaimselt ja füüsiliselt ise terveks jääda? Paljud teemad ei ole ainult teadmiste, vaid toetava ringkonna küsimus. Praegu on paljude muusikute tutvusringkonnas ikka veel vaid teised muusikud. Oleks abiks, kui nende seas oleks ka teistsuguse kogemuse ja teadmistega inimesi, kes saavad vahel ka täitsa eraviisiliselt nõu anda. Nendest inimestest on meil väga-väga puudu ja sellepärast on tarvis muusikaettevõtjaid koolitada. Toomas Olljum ei jõua ka oma töö kõrvalt kõigi Eesti artistidega kohvil käia.
Rõhutasite, et on väga palju praktilisi asju, kus keegi teine võiks appi tulla. Kas sel õppekaval õppimine aitab kaasa sellelegi, et tekib võrgustik inimestest, kelle käest abi ja nõu küsida?
Lille: Kindlasti ka seda. Teine eesmärk on see, et meie muusikud ja ettevõtjad saaksid omavahel kokku. Mul on ikkagi selline unistus, et meie muusikud ei peaks kooli lõpetades mõtlema, mida nad täpselt oma eluga peale hakkavad, vaid neil tekiks kooli ajal mingi arusaam tulevikust, mingi kogukond. Siis ei muuda kooli lõpetamine drastiliselt nende elu – nad lihtsalt jätkavad koolis alustatut.
Millistele õppeainetele ja mis laadi tegevusele on õppekavas rõhk pandud?
Sillamaa: Õpe on laias laastus jaotatud kaheks poolaastaks. Esimeses käiakse läbi kogu muusikaettevõtluse rollid ja tegevusmudelid: artisti mänedžment, muusika kirjastamine, salvestatud muusika tootmine ja turustamine, kontserdikorraldus, autoriõiguse rakendumine muusika valdkonnas ja üldse ettevõtluse teemad laiemalt. Teine poolaasta on peamiselt suunatud ühe muusikaettevõtluse projekti elluviimisele. Projekti teema valib iga õpilane ise ja valmistab ette esimese semestri jooksul, projektiks on tarvis leida valdkonnast n-ö praktikapartner. Projekti võivad teha õpilased grupis või ka individuaalselt ning seda toestavad valikained, aga ka praktika juhendamine ja mentorlus. See on üsnagi rätsepameetodil loodud lähenemine, väga põnev ja suur ülesanne, kuid usume, et Music Estonia programmi "Intro" kogemusest ja metoodikast on paljuski abi. Planeerime õppetöö peamiselt kahe intensiivse õppepäevana nädalas: esmaspäeviti ja neljapäeviti. Igal esimese semestri nädalal on teatud teema, kuhu kaasame valdkonna eksperdid. Soovime suunata õpilased väiksemaid ja suuremaid praktilisi ülesandeid tegema, individuaalselt ja gruppides. Kuna muusikaettevõtlus areneb pidevalt ja kiiresti, siis on peale ekspertidelt saadud teadmiste oluline kujundada välja ka ettevaatav leiutajahoiak. See, mis toimis eelmisel aastal mõne tuntud Eesti artisti puhul, ei pruugi varsti enam toimida, sest iga juhtum on väga eriline, iga tegija peab oma lähenemise ja meetodid lõpuks personaalselt välja arendama. Seega pole õppekava eesmärk pelgalt teadmisi edasi anda ja seniste ekspertide kogemusi vahendada, vaid luua õpilastele keskkond, kus nad peavad kogemuse põhjal ühiselt uusi teadmisi looma. Lõpuks peavad ju nendest saama valdkonna edasiviijad, kes leiutavad, katsetavad, majandavad riske ja leiavad võimalusi, mida seni pole leitud.
Vaatasin, et selles õppekavas on muu hulgas üsna palju panustatud ka muusika digitaalsele levikule. Millele sellega seoses tähelepanu pööratakse?
Sillamaa: Eks ikka kõigele ehk sellele, kuidas see üldse käib, millised on platvormid ja nende eripära, kes on vahendajad, näiteks digilevitajad. Sellelegi, kuidas tekib ja jaguneb tulu, mida digiplatvormid genereerivad, ning kuidas jõuab see autorite ja tootjateni. Samuti, kuidas käib ja kuhu areneb turundus digiplatvormidel, kuidas tuua sinna praegused fännid ja kuidas seal leida uusi fänne, kuidas nendega adekvaatselt suhelda. Praegu on kuum teema playlist 'id – kuidas neisse pääseda?
Kui erialale on tohutult suur konkurss, siis mille järgi te õpilasi valite?
Lille: Loodetavasti see juhtub. Ma ei ole praegu avaldusi üle lugenud, aga huvi on suur. Laseme kandideerimiseks peale CV kirjutada motivatsioonikirja ja teises voorus on vestlus. Lõppkriteerium on ilmselt just vestlus: tahame teada, kas need inimesed päriselt ka tahavad selles valdkonnas toimetada ja mida nad päriselt soovivad sel alal teha. CV-voorust saame aimu, milline on õpilaste ettevalmistus. On küsitud, kas kandideerida saavad ka inimesed, kes ei ole muusikaga üldse tegelenud. Oleme otsustanud, et muidugi saavad: me ei taha, et ükski talent kaotsi läheb. Sellepärast ei ole me välistanud ka neid, kes tulevad kuskilt mujalt.
Kuivõrd arvestate isikuomadustega? Muusikatööstus on ju päris karm ala ja igasuguste isikuomadustega seal hakkama ei saa, vähemalt pikka aega.
Lille: Kindlasti arvestame, aga muusikatööstuses on ka hästi palju valdkondi, nii et see ei nõua ühesuguseid isikuomadusi. Ei taha ka, et osa andeid läheks seetõttu kaotsi, et isikuomadused ei vasta suure juhi omadele.
Kes sel õppekaval õpetavad ja mida täpsemalt?
Lille: Otsa koolil on tehtud Music Estoniaga üheaastane kokkulepe, et see võta b õppekava koordineerimise enda peale.
Sillamaa: Oleme terve rea valdkonna ekspertidega kokku leppinud, et nende teadmisi ja senist kogemust õpilastele vahendada. Nagu Ivo mainis, oleme Music Estoniaga võtnud vähemalt esimesel aastal õppekava kuraatori rolli ja administratiivse poole paljuski enda peale, aga ka juhendamise, mentorluse ja tagasisidestamisega. Renee Meriste on juba eelmisel aastal käinud Otsa koolis muusikaärist rääkimas ning plaan on kaasata ta ka selle õppekava puhul. Kuna ta elab Los Angeleses, siis tähendab see paari intensiivset külastus t õppeaasta jooksul. Artisti mänedžmendist räägivad Toomas Olljum, Tambet Mumma ja Thea Zaitsev, salvestatud muusika tootmisest Leen Kadakas ja Margus Varusk plaadifirmast Universal Music Baltic, kontserdi- ja tuurikorraldusest Karl Sirelpuu ja Danel Pandre ning festivali korraldamise vaate toob sisse Eva Saar festivalist "Jazzkaar". Üldisemalt ettevõtluse ja juhtimise kogemusi ja teadmisi tuleb jagama Fred Krieger, kes on peale mitme muusikaettevõtte edukalt käima tõmmanud tööhaldustarkvara ettevõtte Scoro. Muusika tegevusmudelitest laiemalt räägib Juko-Mart Kõlar ja autoriõiguse rakendumisest spetsiifilisemalt firma Hedman Partnersi jurist Toomas Seppel, kes on muusikasektoriga palju koostööd teinud. Turunduse ja kommunikatsiooni teemasid käsitlevad Liisi Voolaid ja Liina Karo. Soovime edastada ka just artisti vaate ja selleks oleme palunud kampa Sandra ja Jalmar Vabarna ansamblist Trad.Attack!: on ju nende viimaste aastate tegemistest välja kasvanud agentuur Folk Massidesse. Paljudel kaasatud ekspertidel on väga erinevatel teemadel palju öelda. Täpsed formaadid võtavad alles kuju ning kavatseme olla kogu õppekava elluviimisel võimalikult paindlikud: lähtuda vajadustest, sisu ka jooksvalt kujundada ja täiendada ning k utsuda selleks võimalusel kohale vajalikud inimesed. Teeme seda ju esimest korda!
Kas see on teadlik suund, et õppejõud on eelkõige oma ala praktikud ja nende haridus ei ole nii tähtis?
Lille: Me ei saa kooli õpetama võtta inimest, kel ei ole haridust. Küll aga eelistame inimesi, kelle juures inimesed tahaksid hirmsasti õppida, nii et peame leidma Eestist mõlemad pooled korraga – ja pean ütlema, et see on võimalik.
Miks on Otsa koolis sellist õppekava vaja?
Lille: Meil on nüüd aasta aega olnud Otsa koolis muusikaettevõtlus valikainena Renee Meriste ja Tõnno Piigli eestvedamisel. Korra poolaastas on Renee Meriste pidanud avatud loengu kogu muusikavaldkonnale. Oleme aru saanud, et sellest on tohutu puudus. On muusikuid, kes otsivad võimalust oma muusikakoosseis müüa, ja on inimesi, kes tahaksid selles abiks olla, aga pädevust napib. See on üks põhjus, miks ettevõtlusõpe kooli tuua: siis on muusikud ja muusikaettevõtjad ühes majas. Mulle hirmsasti meeldiks, kui need inimesed siin majas kokku saaksid ja nende koostöö jätkuks loomuliku protsessina ka pärast kooli lõpetamist.
Sillamaa: Seda õpet on lihtsalt vaja. Muusikaettevõtjaid on vaja koolitada samamoodi nagu muusikuid – ja mitte ainult teadmiste andmise pärast, vaid sarnaste huvidega inimeste koondamiseks kogukonnana, mida kool paljuski ju on. Otsa kool, mis on väga tugeva õpilaskogukonnaga, väga praktiline ja avatud, on just kõige loogilisem koht, kus sellise õppega alustada. Nõustun Ivoga, et muusikud ja muusikaettevõtjad peaksid õppima ühes majas, pidevalt kooli peal ja ka klassiruumides kokku puutuma, sattuma pärast kooli või tundide vahel koos kohvi jooma ja tulevikuplaane arutama. Sealt see tulevane koostöö võrsub.
Otsa koolis avatakse ka muusikaprodutsendi õppesuund. Kas see on ka muusikaettevõtluse erialaga kuidagi seotud?
Lille: Jah, need õppekavad on isegi osaliselt kokku kirjutatud. Tulevased muusikaprodutsendid saavad võtta kombineeritult osa ettevõtlusaineid ja ka vastupidi. Ettevõtlusõpe on muusikaprodutsentide kohustusliku õppekava osa, aga me ei anna neile eraldi ettevõtlustunde, vaid nad saavad need omandada praktilise töö kaudu koos muusikaettevõtluse eriala õpilastega. Tegelikult tahame ettevõtlusõppe viia üle terve kooli, nii et muusikud, produtsendid ja ettevõtjad teevad kõike koos, aga see võtab meil veel aega. Järk-järgult lõimime selle kõik kokku.
Kellele see muusikaprodutsendi õppesuund sobib ja millise väljundi annab?
Lille: Õppekava koosneb laias laastus kolmest osast: arranžeerimine, kompositsioon ja laulukirjutamine ehk tehniliste vahenditega oma mõtete vormistamine. Ka see on üheaastane jätkuõppekava, mille saab läbida pärast gümnaasiumi lõpetamist või neljanda taseme kutseõpet, mille annab näiteks Otsa kool. Ka produktsiooni eriala kohta on küsitud, kas sellele õppima asumise eeldus on, et inimene on ilmtingimata õppinud teatud arvu aastaid muusikat. Nagu ka ettevõtluses, annab see kandideerimisel kõvasti plusspunkte, aga ei ole otsene eeldus. Teinekord võib tulla selliseid talente, kes võiksi d muidu kõrvale jä äda. Kuna see õppekava on esimestel aastatel populaarne, siis eelistame ikkagi muusikat õppinud inimesi, et esimestel aastatel luua õpilastest tugev baas.
Sünkroniseerimine on viimasel ajal väga kuum teema. Kas muusikaprodutsendi eriala on hea pinnas ka näiteks filmi- või telemuusika loomiseks?
Lille: Ma arvan, et hea lähtepunkt saadakse selleks kindlasti. Ja kuna meil on õppekavad niimoodi kirjutatud, et saame kõrvale teha jätkuõppekava süvendatud mooduleid, siis võime tulevikus alati õpetada midagi süvitsi, kui tundub, et teatud kompetentsist on Eestis puudus. Või kui tundub, et jätkuõppekavale on vaja õpilasi ette valmistada, siis saame õppekavasid ka ettepoole kirjutada. Õppekava on samuti paindlik: saame vaadata, mida õpilastel täpselt vaja on. Kui meil on ühel aastal näiteks produtseerimis- või ettevõtlusõppes just sünkroniseerimishuviga inimesed, siis saab nende õpinguid igat pidi toetada ja inimesed omavahel kokku viia. | Muusikaettevõtjad vahendavad praktilisi oskusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue õppekava vajalikkusest ja sisust räägivad Otsa kooli direktor Ivo Lille ja Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa. Õige pisut tutvustatakse ka muusikaprodutsendi õppekava, mis on Otsa koolis samuti uus. Mõlemal erialal õppima asuda soovijate dokumente võetakse vastu 5. juunini.
Kellele muusikaettevõtluse spetsialisti õppekava on mõeldud?
Virgo Sillamaa: Õppekava on mõeldud tulevastele ja miks mitte ka praegustele muusikaettevõtjatele. Valdkond on lai, muusika väärtusahel oma mitmeharulisuses moodustab rikkaliku ökosüsteemi, kus on palju spetsiifilisi rolle. Praegune ja tulevane muusikaettevõtja võib oma niši leida mitme rolli üsnagi unikaalses kombinatsioonis, kuna ärimudelid on eelmise sajandi omadega võrreldes palju rohkem killustunud ja segunenud. Õppekava eesmärk on luua rikastav keskkond kõigile neile muusika-valdkonnas toimetajatele, kes võivad edaspidi teha üsna erinevaid asju artisti mänedžmendist muusika kirjastamise või festivalidele kommunikatsiooniteenuse pakkumiseni.
Ivo Lille: See on üheaastane jätkuõppekava. Õ pilased tulevad sellele õppekavale keskharidusega või on lõpetanud mõne Otsa kooli tasemel muusikaõppeasutuse ja neil on valdkondlikud teadmised. See ei ole eeltingimus, aga tuleb kasuks. Vaatamata sellele, et õppekava on rütmimuusika suuna all, on õppima oodatud ka klassikalise muusikaga tegelevad inimesed.
Kas eriala on mõeldud muusikule endale või inimesele, kes tahab saada mänedžeriks?
Lille: Pigem ikkagi inimesele, kes tahab muusikavaldkonna ettevõtlusega tulevikus elatist teenida.
Sillamaa: On juba palju kuuldud jutt, et muusik peab ise enda eest hoolitsema, kuni leiab selleks professionaalse meeskonna. Üldiselt on kõigil artistidel mänedžer või kirjastaja vms. Kui pole kedagi teist, siis teeb ta seda kõike ise, ükskõik kui algelisel tasemel. Selles mõttes on ka muusikud praegused ja tulevased muusikaettevõtjad. Tõsi on aga see, mida Ivo juba mainis, et sisseastujate konkurentsis tõusevad esile pigem need, kes soovivad tegeleda muusikaettevõtlusega laiemalt kui iseenda karjääri arendamine.
Muusikatööstuses muutub kõik väga kiiresti. Kas see õppekava sobib ka inimestele, kes soovivad oma teadmisi muusikaettevõtluse alal täiendada?
Lille: Mulle tundub, et esimestel aastatel me vist saamegi suures osas sellised õpilased, kes on juba valdkonnas mingil määral toimetanud ja ootavad koolilt lisakompetentsi. Kuna õppekava praktikute seas on palju tuntud ja omal alal tugevaid tegelasi, siis ma arvan, et on kõige parem täiendada praktilisi oskusi.
Kust on seni olnud võimalik selliseid teadmisi saada? On olnud Tallinn Music Week 'i konverentsid ja jututoad ka väljaspool tasulist konverentsi. Millise lünga see õppekava täidab?
Sillamaa: Nii süsteemselt ja suures mahus polegi varem olnud võimalik muusikaettevõtluse alal teadmisi ja kogemusi saada. Minult küsitakse sageli: kas kultuurikorralduse õppest ei piisa? Ei piisa. See on teine ala ja seal koolitatakse teistsuguse rõhuasetusega spetsialiste. Muusikaettevõtjaid sealt üldiselt ei tule. Tõsi, TMW konverentsiprogramm on läbi aastate sisaldanud väga erinevaid teemasid ja kasutatud on eksperte, Music Estonia on välja töötanud mitu arenguprogrammi. Vaid kuu aega tagasi lõpetasime oma esimese kolmekuulise artisti mänedžeride programmi "Buuster" ja sel nädalal kuuenda "Intro", kus muusikavaldkonnas töötada soovivad inimesed saavad läbida juhendatud praktika. Üheaastane õppekava on aga mahult ja võimalustelt uuel tasemel. Saame minna sisulise programmi ülesehitamisel süsteemsemaks ja korrata seda igal aastal. Senistest programmidest on meil kogunenud piisavalt kogemusi, et kaasata sisukalt valdkonna tegijaid, tuua sisse mahukas praktika ning seda koordineerida.
Saan aru, et põhiliselt on see õppekava suunatud mänedžeridele, aga väga sageli tuleb muusikutel endil oma mänedžmenditeemadega hakkama saada. Olete ise olnud pikka aega tegevmuusikud. Mis teile endale selles programmis kasulik tundub? Millest olete ise muusikuna puudust tundnud?
Lille: Eelkõige sellest, et keegi aitaks mind ja toetaks praktilistes küsimustes, aga iga praktilise tegevuse juures on vaja nõu mõnelt spetsialistilt, kes on selles vallas mõnel väikesel spetsiifilisel alal pikemalt toimetanud. See õppekava ongi üles ehitatud praktilistele teemadele: tegu on päris asjadega, juhendajad toetavad ja annavad nõu, kuidas neid asju oleks mõistlik või kõige parem lahendada.
Sillamaa: Puutun praegugi kokku paljude muusikutega, kes peavad oma asjadega ise hakkama saama. Puudu on teadmistest, kuidas midagi teha, näiteks, kuidas ja kas üldse panna oma album Spotifysse, millist digilevitajat siis kasutada ja kuidas üldse neid võrrelda. Tuge on tarvis ka strateegilisemate küsimuste lahendamisel: millised on üldse minu karjäärivõimalused, kuidas seada sihte ja nende poole pürgides vaimselt ja füüsiliselt ise terveks jääda? Paljud teemad ei ole ainult teadmiste, vaid toetava ringkonna küsimus. Praegu on paljude muusikute tutvusringkonnas ikka veel vaid teised muusikud. Oleks abiks, kui nende seas oleks ka teistsuguse kogemuse ja teadmistega inimesi, kes saavad vahel ka täitsa eraviisiliselt nõu anda. Nendest inimestest on meil väga-väga puudu ja sellepärast on tarvis muusikaettevõtjaid koolitada. Toomas Olljum ei jõua ka oma töö kõrvalt kõigi Eesti artistidega kohvil käia.
Rõhutasite, et on väga palju praktilisi asju, kus keegi teine võiks appi tulla. Kas sel õppekaval õppimine aitab kaasa sellelegi, et tekib võrgustik inimestest, kelle käest abi ja nõu küsida?
Lille: Kindlasti ka seda. Teine eesmärk on see, et meie muusikud ja ettevõtjad saaksid omavahel kokku. Mul on ikkagi selline unistus, et meie muusikud ei peaks kooli lõpetades mõtlema, mida nad täpselt oma eluga peale hakkavad, vaid neil tekiks kooli ajal mingi arusaam tulevikust, mingi kogukond. Siis ei muuda kooli lõpetamine drastiliselt nende elu – nad lihtsalt jätkavad koolis alustatut.
Millistele õppeainetele ja mis laadi tegevusele on õppekavas rõhk pandud?
Sillamaa: Õpe on laias laastus jaotatud kaheks poolaastaks. Esimeses käiakse läbi kogu muusikaettevõtluse rollid ja tegevusmudelid: artisti mänedžment, muusika kirjastamine, salvestatud muusika tootmine ja turustamine, kontserdikorraldus, autoriõiguse rakendumine muusika valdkonnas ja üldse ettevõtluse teemad laiemalt. Teine poolaasta on peamiselt suunatud ühe muusikaettevõtluse projekti elluviimisele. Projekti teema valib iga õpilane ise ja valmistab ette esimese semestri jooksul, projektiks on tarvis leida valdkonnast n-ö praktikapartner. Projekti võivad teha õpilased grupis või ka individuaalselt ning seda toestavad valikained, aga ka praktika juhendamine ja mentorlus. See on üsnagi rätsepameetodil loodud lähenemine, väga põnev ja suur ülesanne, kuid usume, et Music Estonia programmi "Intro" kogemusest ja metoodikast on paljuski abi. Planeerime õppetöö peamiselt kahe intensiivse õppepäevana nädalas: esmaspäeviti ja neljapäeviti. Igal esimese semestri nädalal on teatud teema, kuhu kaasame valdkonna eksperdid. Soovime suunata õpilased väiksemaid ja suuremaid praktilisi ülesandeid tegema, individuaalselt ja gruppides. Kuna muusikaettevõtlus areneb pidevalt ja kiiresti, siis on peale ekspertidelt saadud teadmiste oluline kujundada välja ka ettevaatav leiutajahoiak. See, mis toimis eelmisel aastal mõne tuntud Eesti artisti puhul, ei pruugi varsti enam toimida, sest iga juhtum on väga eriline, iga tegija peab oma lähenemise ja meetodid lõpuks personaalselt välja arendama. Seega pole õppekava eesmärk pelgalt teadmisi edasi anda ja seniste ekspertide kogemusi vahendada, vaid luua õpilastele keskkond, kus nad peavad kogemuse põhjal ühiselt uusi teadmisi looma. Lõpuks peavad ju nendest saama valdkonna edasiviijad, kes leiutavad, katsetavad, majandavad riske ja leiavad võimalusi, mida seni pole leitud.
Vaatasin, et selles õppekavas on muu hulgas üsna palju panustatud ka muusika digitaalsele levikule. Millele sellega seoses tähelepanu pööratakse?
Sillamaa: Eks ikka kõigele ehk sellele, kuidas see üldse käib, millised on platvormid ja nende eripära, kes on vahendajad, näiteks digilevitajad. Sellelegi, kuidas tekib ja jaguneb tulu, mida digiplatvormid genereerivad, ning kuidas jõuab see autorite ja tootjateni. Samuti, kuidas käib ja kuhu areneb turundus digiplatvormidel, kuidas tuua sinna praegused fännid ja kuidas seal leida uusi fänne, kuidas nendega adekvaatselt suhelda. Praegu on kuum teema playlist 'id – kuidas neisse pääseda?
Kui erialale on tohutult suur konkurss, siis mille järgi te õpilasi valite?
Lille: Loodetavasti see juhtub. Ma ei ole praegu avaldusi üle lugenud, aga huvi on suur. Laseme kandideerimiseks peale CV kirjutada motivatsioonikirja ja teises voorus on vestlus. Lõppkriteerium on ilmselt just vestlus: tahame teada, kas need inimesed päriselt ka tahavad selles valdkonnas toimetada ja mida nad päriselt soovivad sel alal teha. CV-voorust saame aimu, milline on õpilaste ettevalmistus. On küsitud, kas kandideerida saavad ka inimesed, kes ei ole muusikaga üldse tegelenud. Oleme otsustanud, et muidugi saavad: me ei taha, et ükski talent kaotsi läheb. Sellepärast ei ole me välistanud ka neid, kes tulevad kuskilt mujalt.
Kuivõrd arvestate isikuomadustega? Muusikatööstus on ju päris karm ala ja igasuguste isikuomadustega seal hakkama ei saa, vähemalt pikka aega.
Lille: Kindlasti arvestame, aga muusikatööstuses on ka hästi palju valdkondi, nii et see ei nõua ühesuguseid isikuomadusi. Ei taha ka, et osa andeid läheks seetõttu kaotsi, et isikuomadused ei vasta suure juhi omadele.
Kes sel õppekaval õpetavad ja mida täpsemalt?
Lille: Otsa koolil on tehtud Music Estoniaga üheaastane kokkulepe, et see võta b õppekava koordineerimise enda peale.
Sillamaa: Oleme terve rea valdkonna ekspertidega kokku leppinud, et nende teadmisi ja senist kogemust õpilastele vahendada. Nagu Ivo mainis, oleme Music Estoniaga võtnud vähemalt esimesel aastal õppekava kuraatori rolli ja administratiivse poole paljuski enda peale, aga ka juhendamise, mentorluse ja tagasisidestamisega. Renee Meriste on juba eelmisel aastal käinud Otsa koolis muusikaärist rääkimas ning plaan on kaasata ta ka selle õppekava puhul. Kuna ta elab Los Angeleses, siis tähendab see paari intensiivset külastus t õppeaasta jooksul. Artisti mänedžmendist räägivad Toomas Olljum, Tambet Mumma ja Thea Zaitsev, salvestatud muusika tootmisest Leen Kadakas ja Margus Varusk plaadifirmast Universal Music Baltic, kontserdi- ja tuurikorraldusest Karl Sirelpuu ja Danel Pandre ning festivali korraldamise vaate toob sisse Eva Saar festivalist "Jazzkaar". Üldisemalt ettevõtluse ja juhtimise kogemusi ja teadmisi tuleb jagama Fred Krieger, kes on peale mitme muusikaettevõtte edukalt käima tõmmanud tööhaldustarkvara ettevõtte Scoro. Muusika tegevusmudelitest laiemalt räägib Juko-Mart Kõlar ja autoriõiguse rakendumisest spetsiifilisemalt firma Hedman Partnersi jurist Toomas Seppel, kes on muusikasektoriga palju koostööd teinud. Turunduse ja kommunikatsiooni teemasid käsitlevad Liisi Voolaid ja Liina Karo. Soovime edastada ka just artisti vaate ja selleks oleme palunud kampa Sandra ja Jalmar Vabarna ansamblist Trad.Attack!: on ju nende viimaste aastate tegemistest välja kasvanud agentuur Folk Massidesse. Paljudel kaasatud ekspertidel on väga erinevatel teemadel palju öelda. Täpsed formaadid võtavad alles kuju ning kavatseme olla kogu õppekava elluviimisel võimalikult paindlikud: lähtuda vajadustest, sisu ka jooksvalt kujundada ja täiendada ning k utsuda selleks võimalusel kohale vajalikud inimesed. Teeme seda ju esimest korda!
Kas see on teadlik suund, et õppejõud on eelkõige oma ala praktikud ja nende haridus ei ole nii tähtis?
Lille: Me ei saa kooli õpetama võtta inimest, kel ei ole haridust. Küll aga eelistame inimesi, kelle juures inimesed tahaksid hirmsasti õppida, nii et peame leidma Eestist mõlemad pooled korraga – ja pean ütlema, et see on võimalik.
Miks on Otsa koolis sellist õppekava vaja?
Lille: Meil on nüüd aasta aega olnud Otsa koolis muusikaettevõtlus valikainena Renee Meriste ja Tõnno Piigli eestvedamisel. Korra poolaastas on Renee Meriste pidanud avatud loengu kogu muusikavaldkonnale. Oleme aru saanud, et sellest on tohutu puudus. On muusikuid, kes otsivad võimalust oma muusikakoosseis müüa, ja on inimesi, kes tahaksid selles abiks olla, aga pädevust napib. See on üks põhjus, miks ettevõtlusõpe kooli tuua: siis on muusikud ja muusikaettevõtjad ühes majas. Mulle hirmsasti meeldiks, kui need inimesed siin majas kokku saaksid ja nende koostöö jätkuks loomuliku protsessina ka pärast kooli lõpetamist.
Sillamaa: Seda õpet on lihtsalt vaja. Muusikaettevõtjaid on vaja koolitada samamoodi nagu muusikuid – ja mitte ainult teadmiste andmise pärast, vaid sarnaste huvidega inimeste koondamiseks kogukonnana, mida kool paljuski ju on. Otsa kool, mis on väga tugeva õpilaskogukonnaga, väga praktiline ja avatud, on just kõige loogilisem koht, kus sellise õppega alustada. Nõustun Ivoga, et muusikud ja muusikaettevõtjad peaksid õppima ühes majas, pidevalt kooli peal ja ka klassiruumides kokku puutuma, sattuma pärast kooli või tundide vahel koos kohvi jooma ja tulevikuplaane arutama. Sealt see tulevane koostöö võrsub.
Otsa koolis avatakse ka muusikaprodutsendi õppesuund. Kas see on ka muusikaettevõtluse erialaga kuidagi seotud?
Lille: Jah, need õppekavad on isegi osaliselt kokku kirjutatud. Tulevased muusikaprodutsendid saavad võtta kombineeritult osa ettevõtlusaineid ja ka vastupidi. Ettevõtlusõpe on muusikaprodutsentide kohustusliku õppekava osa, aga me ei anna neile eraldi ettevõtlustunde, vaid nad saavad need omandada praktilise töö kaudu koos muusikaettevõtluse eriala õpilastega. Tegelikult tahame ettevõtlusõppe viia üle terve kooli, nii et muusikud, produtsendid ja ettevõtjad teevad kõike koos, aga see võtab meil veel aega. Järk-järgult lõimime selle kõik kokku.
Kellele see muusikaprodutsendi õppesuund sobib ja millise väljundi annab?
Lille: Õppekava koosneb laias laastus kolmest osast: arranžeerimine, kompositsioon ja laulukirjutamine ehk tehniliste vahenditega oma mõtete vormistamine. Ka see on üheaastane jätkuõppekava, mille saab läbida pärast gümnaasiumi lõpetamist või neljanda taseme kutseõpet, mille annab näiteks Otsa kool. Ka produktsiooni eriala kohta on küsitud, kas sellele õppima asumise eeldus on, et inimene on ilmtingimata õppinud teatud arvu aastaid muusikat. Nagu ka ettevõtluses, annab see kandideerimisel kõvasti plusspunkte, aga ei ole otsene eeldus. Teinekord võib tulla selliseid talente, kes võiksi d muidu kõrvale jä äda. Kuna see õppekava on esimestel aastatel populaarne, siis eelistame ikkagi muusikat õppinud inimesi, et esimestel aastatel luua õpilastest tugev baas.
Sünkroniseerimine on viimasel ajal väga kuum teema. Kas muusikaprodutsendi eriala on hea pinnas ka näiteks filmi- või telemuusika loomiseks?
Lille: Ma arvan, et hea lähtepunkt saadakse selleks kindlasti. Ja kuna meil on õppekavad niimoodi kirjutatud, et saame kõrvale teha jätkuõppekava süvendatud mooduleid, siis võime tulevikus alati õpetada midagi süvitsi, kui tundub, et teatud kompetentsist on Eestis puudus. Või kui tundub, et jätkuõppekavale on vaja õpilasi ette valmistada, siis saame õppekavasid ka ettepoole kirjutada. Õppekava on samuti paindlik: saame vaadata, mida õpilastel täpselt vaja on. Kui meil on ühel aastal näiteks produtseerimis- või ettevõtlusõppes just sünkroniseerimishuviga inimesed, siis saab nende õpinguid igat pidi toetada ja inimesed omavahel kokku viia.
### Response:
Muusikaettevõtjad vahendavad praktilisi oskusi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.