instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Jaani kiriku kellamängus on 25 erinevas suuruses kella – kahe oktaavi jagu. Kõik kellad paigutatakse 40 päevaks kiriku kooriruumi erilistele tugiraamidele ja neil antakse üheksa kontserti.
Novembris tõstetakse kellad Jaani kiriku torni ja kiriku 150. aastapäeval, 17. detsembril hakkavad need igal päevasel täistunnil mängima kauneid koraale.
Kontserdisari algab laupäeval, 30. septembril kell 18, kus astuvad üles politsei- ja piirivalveorkester, segakoor Akord, maksu- ja tolliameti segakoor, Kirderanniku segakoor, tenor Oliver Kuusik, tšellist Andreas Lend. Löökpillimängija Madis Metsamart mängib kiriku kellamängu kelladel.
Pühapäeval, 1. oktoobril kell 18, rahvusvahelisel muusikapäeval esineb Arsise kellade ansambel. Oktoobri kuu igal nädalavahetusel kõlavad kaunid kontserdid, täpsem info www.kirikukellad.ee.
Kuni oktoobri lõpuni on võimalik kelladele graveerida oma nimi, annetades kellamängu kellade ja kontserdisarja toetuseks. | Jaani kirikus saab enne torni paigaldamist kuulata uute kellade mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Jaani kiriku kellamängus on 25 erinevas suuruses kella – kahe oktaavi jagu. Kõik kellad paigutatakse 40 päevaks kiriku kooriruumi erilistele tugiraamidele ja neil antakse üheksa kontserti.
Novembris tõstetakse kellad Jaani kiriku torni ja kiriku 150. aastapäeval, 17. detsembril hakkavad need igal päevasel täistunnil mängima kauneid koraale.
Kontserdisari algab laupäeval, 30. septembril kell 18, kus astuvad üles politsei- ja piirivalveorkester, segakoor Akord, maksu- ja tolliameti segakoor, Kirderanniku segakoor, tenor Oliver Kuusik, tšellist Andreas Lend. Löökpillimängija Madis Metsamart mängib kiriku kellamängu kelladel.
Pühapäeval, 1. oktoobril kell 18, rahvusvahelisel muusikapäeval esineb Arsise kellade ansambel. Oktoobri kuu igal nädalavahetusel kõlavad kaunid kontserdid, täpsem info www.kirikukellad.ee.
Kuni oktoobri lõpuni on võimalik kelladele graveerida oma nimi, annetades kellamängu kellade ja kontserdisarja toetuseks.
### Response:
Jaani kirikus saab enne torni paigaldamist kuulata uute kellade mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseminister Jüri Luik allkirjastas määruse eelnõu, millega järgmistel aastatel pääseb aega teenima varasemast märksa enam naisi, edastas kaitseministeerium.
Luige sõnul suurendatakse eelnõuga ajateenistusse tulevate naiste hulka, sest vabatahtlikena on neil senisest suuremad võimalused valida endale sobiv väeosa.
"Eesmärk on laiendada võimalusi naiste kaasamiseks kaitseväeteenistusse ning võimaldada neil ajateenistus läbida samades struktuuriüksustes, mis meessoost kutsealustel," ütles Luik.
Tuleval aastal saavad ajateenistusse asuda kuni 108 naist.
Maksimaalselt on võimalik ülejärgmisel aastal naisi ajateenistusse võtta 1. jalaväebrigaadi 39, 2. jalaväebrigaadi 29, luurekeskusesse kaks, mereväe laevastikku neli, staabi- ja sidepataljoni seitse, sõjaväepolitseisse 15 ning toetuse väejuhatusse 12.
Alates 2013. aastast, mil ajateenistus naistele võimalikuks sai, on aega teenivate naiste arv kahekordistunud – 2013. aastal oli neid 15 ning 2016. aastal 33. Käesoleval aastal saavad aega teenida kuni 91 naist ning teenistusse on asunud neid 27.
Juhul, kui 2019. aastal soovivad kaitseväe kohustuse võtta enam 108 naist, võimaldatakse töökorralduslike meetmetega ajateenistusse asuda ka planeeritust suuremal hulgal.
Ülejärgmisel aastal planeeritav kutsealuste arv on 3200. | Kaitsevägi avab naistele ajateenistuseks kõik väeosad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseminister Jüri Luik allkirjastas määruse eelnõu, millega järgmistel aastatel pääseb aega teenima varasemast märksa enam naisi, edastas kaitseministeerium.
Luige sõnul suurendatakse eelnõuga ajateenistusse tulevate naiste hulka, sest vabatahtlikena on neil senisest suuremad võimalused valida endale sobiv väeosa.
"Eesmärk on laiendada võimalusi naiste kaasamiseks kaitseväeteenistusse ning võimaldada neil ajateenistus läbida samades struktuuriüksustes, mis meessoost kutsealustel," ütles Luik.
Tuleval aastal saavad ajateenistusse asuda kuni 108 naist.
Maksimaalselt on võimalik ülejärgmisel aastal naisi ajateenistusse võtta 1. jalaväebrigaadi 39, 2. jalaväebrigaadi 29, luurekeskusesse kaks, mereväe laevastikku neli, staabi- ja sidepataljoni seitse, sõjaväepolitseisse 15 ning toetuse väejuhatusse 12.
Alates 2013. aastast, mil ajateenistus naistele võimalikuks sai, on aega teenivate naiste arv kahekordistunud – 2013. aastal oli neid 15 ning 2016. aastal 33. Käesoleval aastal saavad aega teenida kuni 91 naist ning teenistusse on asunud neid 27.
Juhul, kui 2019. aastal soovivad kaitseväe kohustuse võtta enam 108 naist, võimaldatakse töökorralduslike meetmetega ajateenistusse asuda ka planeeritust suuremal hulgal.
Ülejärgmisel aastal planeeritav kutsealuste arv on 3200.
### Response:
Kaitsevägi avab naistele ajateenistuseks kõik väeosad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelülesandmise põhjal astub võistlustulle 42 epeemeest ja 30 epeenaist.
Tegemist on Eesti täiskasvanute 2017/18 vehklemishooaja avastardiga. Esimeseks MK-etapiks on naistel kodune Tallinna Mõõga turniir (20.-22. oktoober Kalevi Spordihallis), meestel algab MK-sari etapiga Bernis (27.-29. oktoober).
Naiste võistlus algab homme hommikul kell 10.30, finaalid orienteeruvalt kell 13.30. Mehed alustavad kell 14.30, finaalide algus orienteeruvalt kell 18.00. Sissepääs võistlushalli on kõigile tasuta. | Laupäeval selgitatakse Haapsalus Eesti karikavõitjad epees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelülesandmise põhjal astub võistlustulle 42 epeemeest ja 30 epeenaist.
Tegemist on Eesti täiskasvanute 2017/18 vehklemishooaja avastardiga. Esimeseks MK-etapiks on naistel kodune Tallinna Mõõga turniir (20.-22. oktoober Kalevi Spordihallis), meestel algab MK-sari etapiga Bernis (27.-29. oktoober).
Naiste võistlus algab homme hommikul kell 10.30, finaalid orienteeruvalt kell 13.30. Mehed alustavad kell 14.30, finaalide algus orienteeruvalt kell 18.00. Sissepääs võistlushalli on kõigile tasuta.
### Response:
Laupäeval selgitatakse Haapsalus Eesti karikavõitjad epees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-aastane Barty asus avasetti 2:0 juhtima, kuid tänavuste Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste võitja Ostapenko viigistas. Eduseisul 3:2 murdis austraallane Läti tennisisti pallingugeimi taas ning võitis avaseti 6:3. Teises setis ei loovutanud Barty Ostapenkole aga geimigi.
Barty kohtub finaalis prantslanna Caroline Garciaga (WTA 20.), kes sai teises poolfinaalis 6:3, 6:2 jagu kreeklannast Maria Sakkarist (WTA 80.). | Noor austraallanna loovutas Ostapenkole vaid kolm geimi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-aastane Barty asus avasetti 2:0 juhtima, kuid tänavuste Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste võitja Ostapenko viigistas. Eduseisul 3:2 murdis austraallane Läti tennisisti pallingugeimi taas ning võitis avaseti 6:3. Teises setis ei loovutanud Barty Ostapenkole aga geimigi.
Barty kohtub finaalis prantslanna Caroline Garciaga (WTA 20.), kes sai teises poolfinaalis 6:3, 6:2 jagu kreeklannast Maria Sakkarist (WTA 80.).
### Response:
Noor austraallanna loovutas Ostapenkole vaid kolm geimi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Juba nimest tulenevalt pole sul olnud võimalust erakorralisteks valimisteks ettevalmistusi teha," selgitas May ja nentis, et partei masinavärk ei olnud valimisteks töökorras.
Samuti tunnistas peaminister, et tal ei õnnestunud edasi anda oma kampaania keskset sõnumit. "Kui ma tulin Downing Streetile astusin ma poodiumile ning panin paika oma platvormi tulevikuks. Valimistel see kõlama ei jäänud."
Lisaks arvas May, et tooridel tuleb teha kampaaniat vähem tsentraliseeritult ja nii, et see peegeldaks erakonna rohujuuretasandit.
"Väga palju inimesi tegid kohapeal kõvasti tööd ning seal on nüüd tunne, et neil ei olnud võimalust teha seda, mida nad tahtsid teha," rääkis ta. "Ei olnud keskusega neid ühendusi, mis oleksid pidanud olema."
Kuigi konservatiivid võitsid May enda poolt ellu kutsutud juunikuised erakorralised valimised, kaotas erakond parlamendienamuse ning May valitsusel õnnestus võimule jääda vaid tänu Põhja-Iirimaa unionistidega sõlmitud kokkuleppele.
Järgmisel nädalal toimub Konservatiivse Partei iga-aastane kongress ning YouGovi arvamusküsitluse kohaselt leiab vaid 29 protsenti erakonna liikmetest, et May võiks juhtida konservatiive järgmiste valimiste ajal.
Viis protsenti erakonna liikmetest kusjuures soovib, et ta koheselt parteijuhi kohalt tagasi astuks. Kaheksa protsenti soovib tema lahkumist järgmisel aastal, 38 protsenti pärast 2019. aastal toimuma määratud Brexitit ning 13 protsenti vahetult enne järgmisi valimisi.
Järgmise parteijuhina näeb 23 protsenti vastanutest välisminister Boris Johnsonit, kusjuures 69 protsenti leiab, et ta teeb praegu head tööd. Šotimaa konservatiivide juht Ruth Davidson on edetabelis teisel kohal, tema saamist konservatiivide liidriks soovib 18 protsenti partei liikmetest. Järgnevad rahvasaadik Jacob Rees-Mogg 17 protsendiga ja Brexiti-minister David Davis 11 protsendiga. | May: konservatiivid ei olnud erakorralisteks valimisteks valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Juba nimest tulenevalt pole sul olnud võimalust erakorralisteks valimisteks ettevalmistusi teha," selgitas May ja nentis, et partei masinavärk ei olnud valimisteks töökorras.
Samuti tunnistas peaminister, et tal ei õnnestunud edasi anda oma kampaania keskset sõnumit. "Kui ma tulin Downing Streetile astusin ma poodiumile ning panin paika oma platvormi tulevikuks. Valimistel see kõlama ei jäänud."
Lisaks arvas May, et tooridel tuleb teha kampaaniat vähem tsentraliseeritult ja nii, et see peegeldaks erakonna rohujuuretasandit.
"Väga palju inimesi tegid kohapeal kõvasti tööd ning seal on nüüd tunne, et neil ei olnud võimalust teha seda, mida nad tahtsid teha," rääkis ta. "Ei olnud keskusega neid ühendusi, mis oleksid pidanud olema."
Kuigi konservatiivid võitsid May enda poolt ellu kutsutud juunikuised erakorralised valimised, kaotas erakond parlamendienamuse ning May valitsusel õnnestus võimule jääda vaid tänu Põhja-Iirimaa unionistidega sõlmitud kokkuleppele.
Järgmisel nädalal toimub Konservatiivse Partei iga-aastane kongress ning YouGovi arvamusküsitluse kohaselt leiab vaid 29 protsenti erakonna liikmetest, et May võiks juhtida konservatiive järgmiste valimiste ajal.
Viis protsenti erakonna liikmetest kusjuures soovib, et ta koheselt parteijuhi kohalt tagasi astuks. Kaheksa protsenti soovib tema lahkumist järgmisel aastal, 38 protsenti pärast 2019. aastal toimuma määratud Brexitit ning 13 protsenti vahetult enne järgmisi valimisi.
Järgmise parteijuhina näeb 23 protsenti vastanutest välisminister Boris Johnsonit, kusjuures 69 protsenti leiab, et ta teeb praegu head tööd. Šotimaa konservatiivide juht Ruth Davidson on edetabelis teisel kohal, tema saamist konservatiivide liidriks soovib 18 protsenti partei liikmetest. Järgnevad rahvasaadik Jacob Rees-Mogg 17 protsendiga ja Brexiti-minister David Davis 11 protsendiga.
### Response:
May: konservatiivid ei olnud erakorralisteks valimisteks valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastajale ja koreograafile Renate Keerdile on iseloomulik, et ta ei anna publikule enne saali tulekut algava kohta palju vihjeid. Nõnda ka seekord. Ka lavastuse pealkiri selgub vahetult enne esietendust.
Käesolev on neljas Renate Keerdi lavastus Tartu Uues Teatris. Kindel on see, et lavastus ei räägi traktorite hingeelust, vaid ikka meist endist – inimloomadest. Seda kõike Keerdi käekirjale omases võtmes – pakkudes publikule äratundmishetki, kõditades tajuspektrit ning vallatledes iroonia, huumori ja eluabsurdiga.
Laval on Kompanii Nii trupp: Liisa Tetsmann, Gerda-Anette Allikas, Taavi Rei ja Riho Vahtras.
Detsembis näeb Uues Teatris taas ka Renate Keerdi 2013. aastal esietendunud füüsilise teatri lavastust “PURE MIND”, mis osales juunis 2017 mainekal Tšehhovi nimelisel teatrifestivalil Moskvas. | Renate Keerdi uue lavastuse pealkiri selgub vahetult enne esietendust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastajale ja koreograafile Renate Keerdile on iseloomulik, et ta ei anna publikule enne saali tulekut algava kohta palju vihjeid. Nõnda ka seekord. Ka lavastuse pealkiri selgub vahetult enne esietendust.
Käesolev on neljas Renate Keerdi lavastus Tartu Uues Teatris. Kindel on see, et lavastus ei räägi traktorite hingeelust, vaid ikka meist endist – inimloomadest. Seda kõike Keerdi käekirjale omases võtmes – pakkudes publikule äratundmishetki, kõditades tajuspektrit ning vallatledes iroonia, huumori ja eluabsurdiga.
Laval on Kompanii Nii trupp: Liisa Tetsmann, Gerda-Anette Allikas, Taavi Rei ja Riho Vahtras.
Detsembis näeb Uues Teatris taas ka Renate Keerdi 2013. aastal esietendunud füüsilise teatri lavastust “PURE MIND”, mis osales juunis 2017 mainekal Tšehhovi nimelisel teatrifestivalil Moskvas.
### Response:
Renate Keerdi uue lavastuse pealkiri selgub vahetult enne esietendust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Himki resultatiivseimad mängijad olid Anthony Gill 23, Aleksei Šved 18 ja Andrei Zubkov 11 punktiga. Seitse aastat järjest turniiri võitnud CSKA poolelt kogus Sergio Rodriguez 22 ja Nando De Colo 17 silma.
Kolmas koht läks Istanbuli Darussafakale, kes alistas pronksimatšis Ateena Panathinaikose lisaajal 78:75 (10:15, 21:16, 20:17, 13:16, 14:11). Türklaste parimaks osutus JaJuan Johnson 14 ning kreeklastel Nick Calathes 12 punktiga.
Turniiri parimaks mängijaks valiti Rodriguez. | CSKA seitse aastat kestnud valitsusaeg sai läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Himki resultatiivseimad mängijad olid Anthony Gill 23, Aleksei Šved 18 ja Andrei Zubkov 11 punktiga. Seitse aastat järjest turniiri võitnud CSKA poolelt kogus Sergio Rodriguez 22 ja Nando De Colo 17 silma.
Kolmas koht läks Istanbuli Darussafakale, kes alistas pronksimatšis Ateena Panathinaikose lisaajal 78:75 (10:15, 21:16, 20:17, 13:16, 14:11). Türklaste parimaks osutus JaJuan Johnson 14 ning kreeklastel Nick Calathes 12 punktiga.
Turniiri parimaks mängijaks valiti Rodriguez.
### Response:
CSKA seitse aastat kestnud valitsusaeg sai läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutteri sõnul on Charlie Viikberg tugev juht ja finantsekspert.
„Lisaks on ta töötanud nii era- kui ka avalikus sektoris, mis samuti tema uues töös kasuks tuleb,“ sõnas Sutter.
Viikberg on varem töötanud Maardu Veevärgi juhatuse liikmena, Eesti Loto finantsdirektorina, Eesti Raudtee finantsdirektori asetäitjana ja Tallinna linnavalitsuse osakonna juhatajana.
Tal on rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraad Estonian Business Schoolist, kus on läbinud ka bakalaureuseõppe. Samuti on Charlie Viikberg end täiendanud Oxfordi ülikoolis.
Eesti Energia energiakaubanduse üksus on regiooni juhtiv energiatoodete kaupleja, kes vahendab turule erinevaid elektritootjaid, pakub turule ligipääsu teistele kauplejatele ning kaupleb õlitoodete, gaasi, süsinikukvootide ning teiste sertifikaatidega. | Eesti Energia energiakaubandust hakkab juhtima Charlie Viikberg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutteri sõnul on Charlie Viikberg tugev juht ja finantsekspert.
„Lisaks on ta töötanud nii era- kui ka avalikus sektoris, mis samuti tema uues töös kasuks tuleb,“ sõnas Sutter.
Viikberg on varem töötanud Maardu Veevärgi juhatuse liikmena, Eesti Loto finantsdirektorina, Eesti Raudtee finantsdirektori asetäitjana ja Tallinna linnavalitsuse osakonna juhatajana.
Tal on rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraad Estonian Business Schoolist, kus on läbinud ka bakalaureuseõppe. Samuti on Charlie Viikberg end täiendanud Oxfordi ülikoolis.
Eesti Energia energiakaubanduse üksus on regiooni juhtiv energiatoodete kaupleja, kes vahendab turule erinevaid elektritootjaid, pakub turule ligipääsu teistele kauplejatele ning kaupleb õlitoodete, gaasi, süsinikukvootide ning teiste sertifikaatidega.
### Response:
Eesti Energia energiakaubandust hakkab juhtima Charlie Viikberg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baltikumi võrkpalliklubisid ühendav Credit24 Meistriliiga koondab tänavugi 14 võistkonda ja avanädalavahetusel on nad kõik ka väljakule jooksmas. Eesootavast kuraditosinast kohtumisest tulisemad tõotavadki tulla Pärnu Võrkpalliklubi osalusel.
Laupäeval kell 19.00 stardib Lääne-Virumaal suvepealinna võistkonna duell Rakverega, kus Pärnu loodab revanši kevadel Credit24 Meistriliiga finaalis saadud 2:3 kaotuse eest. Toonasega võrreldes on mõlemas võistkonnas toimunud ohtralt vangerdusi.
Algavat vastasseisu silmas pidades on kindlasti intrigeerivaim Kevin Saare oma. Üks Rakvere edu alustalasid on tänavu pallimas just Pärnu ridades. Lisaks on valitseva tšempioni ridadest lahkunud põhitegijatest Kaupo Kivisild, Romet Priimägi, Artis Caics, Siim Põlluäär ja peatreener Urmas Tali. Nimekaimateks lisandujateks on Siim Ennemuist (Selver Tallinnast), Joonas Popman (TTÜ-st) ja Soomes pallinud sidemängija Martti Keel. Leegionäride lippu hoiab kõrgel kanadalasest diagonaal Nicolas Timothy Dubinsky. Treeneripingil on ohjad haaranud Andres Toode. „Pärnu on väga hea meeskond. Nad lahendavad hästi igasuguseid mängumomente ja on meeskondliku võitlusvaimuga. Tahame anda oma parima, et neil kerge ei oleks,” lausus Toode.
Pärnu ridades ei näe enam diagonaalründaja Hindrek Pulka, lätlasi Aleksandrs Kudrjašovsi ja Edvarts Buividsi ning tippmängija karjäärile tõmbas joone alla libero Edgar Järvekülg. Lisandujateks on kaks leedulast – Robert Juhnevic (Vilniuse Flamingo meeskonnast; eelmise hooaja paremuselt viies servija) ja Edvinas Vaškelis (Šiauliai Elgast; liiga paremuselt kuues skooritegija).
Pühapäeval ootab Pärnut teine tuline duell, kui külla sõidetakse Bigbank Tartule. Selles kohtumises on võistkonnal ühtlasi hea võimalus teha peatreener Avo Keelele ilus juubelikingitus, sest kogenud lootsil täitub 55 eluaastat. Päev varem on mullune Eesti hõbedaklubi testinud liiga uustulnuka, Läti noortekoondislastest koosneva OC Limbaži/MSĢ taset. Tartu Ülikooli spordihoone pallimängusaali remondi tõttu peavad tartlased mõlemad mängud kergejõustikumaneežis.
„Lätlaste võistkond on noor ja koosneb peaasjalikult Murjāņi spordigümnaasiumi ja noortekoondise palluritest. Informatsiooni võistkonna kohta on vähe ja kõige tuttavam persoon Tartu võrkpallisõbra jaoks on kindlasti peatreener Lauris Iecelnieks. Meie jaoks saab oleme kõige tähtsam keskenduda oma mängule ja hooaja esimese mängu ärevusest kiiresti üle saada,” rääkis Bigbank Tartu peatreener Oliver Lüütsepp. Pärnuga on Tartu sel hooajal kahel korral treeningmängudes kohtunud ja mõlemal juhul on võidukas olnud suvepealinna võistkond. „Pean Pärnut üheks liiga soosikuks ning oleme valmis, et meile tuleb vastu väga tugev ja hästi ettevalmistunud meeskond. Ma ei tähtsustaks siiski treeningmängude kaotusi liigselt üle ning olen kindel, et suudame kodusaalis neile vastupanu osutada. Usun, et tuleb tasavägine ja võrdsete võimalustega kohtumine, kus määravaks võivad osutada pisiasjad, ” sõnas Lüütsepp.
Kahe hooaja vahel kodusel võrkpallimaastikul enim „kära” tekitanud Saaremaa Võrkpalliklubi saab ametlike mängude tuleristsed Leedus. Laupäeval kell 17.00 võetakse mõõtu sarja kolmanda debütandi ehk Raseiniai Norvelitaga ning 24 tundi hiljem mängitakse Šiauliai Elgaga. „Esimestes vastasseisudes Leedu võistkondadega näeb meie hetke valmisolekut hooajale ja ühtlasi näeme, kui konkurentsivõimelised on käesoleval hooajal leedukad,” sõnas Saaremaa juhendaja Urmas Tali. Seejuures on vahetult hooaja eel toimunud Saaremaa ridades üks vangerdus, kui ameeriklase Will Crafti asemel toodi Ukraina koondise 203 sentimeetri pikkune tempomees Konstantin Rjabuhha.
Vastupidises järjekorras mängib leedukatega TTÜ võistkond. Nende kohtumised algavad laupäeval kell 19.00 ja pühapäeval kell 17.00. „Kui võistluskalendri välja tulekul tundus hooaja alustamine Leedu klubide vastu hea, siis praegust võistkonna konditsiooni arvestades oleksime tahtnud alustada mõne selgema favoriidi vastu. Meie mängijaid vaevavad nimelt hooaja alguses tavatult paljud vigastused. Kindlasti ei sõida meiega kaasa võistkonna kapten Dmitri Korotkov ja hiljuti sõjaväeteenistusest naasnud Oscar Leemets, kes ravivad ennast kodus. Hea meel on, et üle paari nädala liitus kolmapäeval treeningutega Jörgen Vanamõisa, samas tollel treeningul tabas meid ka järgmine tagasilöök. Chris Karlis Lepp, kellega olin arvestanud sellel nädalalõpul põhilibero rollis, sai treeningu viimastel minutitel trauma ja jääb samuti maha,” rääkis TTÜ peatreener Janis Sirelpuu. „Kuigi oleme haavatud ja eelmisel hooajal meil Šiauliaiga võimalusi polnud (mõlemad mängud 0:3, omamata isegi geimivõidu võimalust), siis allahindlust ma poistele ei tee. Ma tahan olla geimi lõppudes mängus ja omada võiduvõimalust. Pühapäevase vastase oskuste ja saali kohta saan loodetavasti täpsemalt teada Saaremaa VK treenerilt Urmas Talilt, kes mängib nendega laupäeval,” lisas Sirelpuu.
Valitsev Eesti meister, Selver Tallinn, kes lisas vahetult enne hooaja algust enda ridadesse ka möödunud hooajal Rakveres pallinud Kaupo Kivisilla, peab algaval nädalavahetusel ühe kohtumise, kui laupäeval kell 17.00 võõrustatakse Järvamaa Võrkpalliklubi. Eks näis, kas selles vastasseisus jääb peale sel hooajal mänguväljakul vaid eestlastele tuginev, kuid treeneripingil lätlase Austris Stalsi näpunäidete järgi tegutsev Selveri klubi või koguni nelja välisleegionäriga tugevdatud Kesk-Eesti võistkond. | Balti võrkpalliliiga stardib mulluste finalistide duelliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baltikumi võrkpalliklubisid ühendav Credit24 Meistriliiga koondab tänavugi 14 võistkonda ja avanädalavahetusel on nad kõik ka väljakule jooksmas. Eesootavast kuraditosinast kohtumisest tulisemad tõotavadki tulla Pärnu Võrkpalliklubi osalusel.
Laupäeval kell 19.00 stardib Lääne-Virumaal suvepealinna võistkonna duell Rakverega, kus Pärnu loodab revanši kevadel Credit24 Meistriliiga finaalis saadud 2:3 kaotuse eest. Toonasega võrreldes on mõlemas võistkonnas toimunud ohtralt vangerdusi.
Algavat vastasseisu silmas pidades on kindlasti intrigeerivaim Kevin Saare oma. Üks Rakvere edu alustalasid on tänavu pallimas just Pärnu ridades. Lisaks on valitseva tšempioni ridadest lahkunud põhitegijatest Kaupo Kivisild, Romet Priimägi, Artis Caics, Siim Põlluäär ja peatreener Urmas Tali. Nimekaimateks lisandujateks on Siim Ennemuist (Selver Tallinnast), Joonas Popman (TTÜ-st) ja Soomes pallinud sidemängija Martti Keel. Leegionäride lippu hoiab kõrgel kanadalasest diagonaal Nicolas Timothy Dubinsky. Treeneripingil on ohjad haaranud Andres Toode. „Pärnu on väga hea meeskond. Nad lahendavad hästi igasuguseid mängumomente ja on meeskondliku võitlusvaimuga. Tahame anda oma parima, et neil kerge ei oleks,” lausus Toode.
Pärnu ridades ei näe enam diagonaalründaja Hindrek Pulka, lätlasi Aleksandrs Kudrjašovsi ja Edvarts Buividsi ning tippmängija karjäärile tõmbas joone alla libero Edgar Järvekülg. Lisandujateks on kaks leedulast – Robert Juhnevic (Vilniuse Flamingo meeskonnast; eelmise hooaja paremuselt viies servija) ja Edvinas Vaškelis (Šiauliai Elgast; liiga paremuselt kuues skooritegija).
Pühapäeval ootab Pärnut teine tuline duell, kui külla sõidetakse Bigbank Tartule. Selles kohtumises on võistkonnal ühtlasi hea võimalus teha peatreener Avo Keelele ilus juubelikingitus, sest kogenud lootsil täitub 55 eluaastat. Päev varem on mullune Eesti hõbedaklubi testinud liiga uustulnuka, Läti noortekoondislastest koosneva OC Limbaži/MSĢ taset. Tartu Ülikooli spordihoone pallimängusaali remondi tõttu peavad tartlased mõlemad mängud kergejõustikumaneežis.
„Lätlaste võistkond on noor ja koosneb peaasjalikult Murjāņi spordigümnaasiumi ja noortekoondise palluritest. Informatsiooni võistkonna kohta on vähe ja kõige tuttavam persoon Tartu võrkpallisõbra jaoks on kindlasti peatreener Lauris Iecelnieks. Meie jaoks saab oleme kõige tähtsam keskenduda oma mängule ja hooaja esimese mängu ärevusest kiiresti üle saada,” rääkis Bigbank Tartu peatreener Oliver Lüütsepp. Pärnuga on Tartu sel hooajal kahel korral treeningmängudes kohtunud ja mõlemal juhul on võidukas olnud suvepealinna võistkond. „Pean Pärnut üheks liiga soosikuks ning oleme valmis, et meile tuleb vastu väga tugev ja hästi ettevalmistunud meeskond. Ma ei tähtsustaks siiski treeningmängude kaotusi liigselt üle ning olen kindel, et suudame kodusaalis neile vastupanu osutada. Usun, et tuleb tasavägine ja võrdsete võimalustega kohtumine, kus määravaks võivad osutada pisiasjad, ” sõnas Lüütsepp.
Kahe hooaja vahel kodusel võrkpallimaastikul enim „kära” tekitanud Saaremaa Võrkpalliklubi saab ametlike mängude tuleristsed Leedus. Laupäeval kell 17.00 võetakse mõõtu sarja kolmanda debütandi ehk Raseiniai Norvelitaga ning 24 tundi hiljem mängitakse Šiauliai Elgaga. „Esimestes vastasseisudes Leedu võistkondadega näeb meie hetke valmisolekut hooajale ja ühtlasi näeme, kui konkurentsivõimelised on käesoleval hooajal leedukad,” sõnas Saaremaa juhendaja Urmas Tali. Seejuures on vahetult hooaja eel toimunud Saaremaa ridades üks vangerdus, kui ameeriklase Will Crafti asemel toodi Ukraina koondise 203 sentimeetri pikkune tempomees Konstantin Rjabuhha.
Vastupidises järjekorras mängib leedukatega TTÜ võistkond. Nende kohtumised algavad laupäeval kell 19.00 ja pühapäeval kell 17.00. „Kui võistluskalendri välja tulekul tundus hooaja alustamine Leedu klubide vastu hea, siis praegust võistkonna konditsiooni arvestades oleksime tahtnud alustada mõne selgema favoriidi vastu. Meie mängijaid vaevavad nimelt hooaja alguses tavatult paljud vigastused. Kindlasti ei sõida meiega kaasa võistkonna kapten Dmitri Korotkov ja hiljuti sõjaväeteenistusest naasnud Oscar Leemets, kes ravivad ennast kodus. Hea meel on, et üle paari nädala liitus kolmapäeval treeningutega Jörgen Vanamõisa, samas tollel treeningul tabas meid ka järgmine tagasilöök. Chris Karlis Lepp, kellega olin arvestanud sellel nädalalõpul põhilibero rollis, sai treeningu viimastel minutitel trauma ja jääb samuti maha,” rääkis TTÜ peatreener Janis Sirelpuu. „Kuigi oleme haavatud ja eelmisel hooajal meil Šiauliaiga võimalusi polnud (mõlemad mängud 0:3, omamata isegi geimivõidu võimalust), siis allahindlust ma poistele ei tee. Ma tahan olla geimi lõppudes mängus ja omada võiduvõimalust. Pühapäevase vastase oskuste ja saali kohta saan loodetavasti täpsemalt teada Saaremaa VK treenerilt Urmas Talilt, kes mängib nendega laupäeval,” lisas Sirelpuu.
Valitsev Eesti meister, Selver Tallinn, kes lisas vahetult enne hooaja algust enda ridadesse ka möödunud hooajal Rakveres pallinud Kaupo Kivisilla, peab algaval nädalavahetusel ühe kohtumise, kui laupäeval kell 17.00 võõrustatakse Järvamaa Võrkpalliklubi. Eks näis, kas selles vastasseisus jääb peale sel hooajal mänguväljakul vaid eestlastele tuginev, kuid treeneripingil lätlase Austris Stalsi näpunäidete järgi tegutsev Selveri klubi või koguni nelja välisleegionäriga tugevdatud Kesk-Eesti võistkond.
### Response:
Balti võrkpalliliiga stardib mulluste finalistide duelliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et inimesed teevad teiste inimestega suheldes eristusi, on tavaline ja loomulik. Näiteks eristame oma sõpru või pereliikmeid võõrastest ning kohtleme neid viimastega võrreldes täiesti erinevalt. Samuti eristame enamusel spordialadest naisi meestest ning terveid inimesi puudega inimestest.
Igasugune erinev kohtlemine pole aga õiguslikus mõttes diskrimineerimine (discriminare – ld k eristama, eristust tegema) – selleks nimetatakse üksnes põhjendamatut ehk ebaõiglast erinevat kohtlemist. See, mis eristab diskrimineerimist muust erinevast kohtlemisest, sõltub niisiis kriteeriumidest, millele tuginedes pidada eristusi kas põhjendatuks või põhjendamatuks.
Liberaalses poliitilises filosoofias lähtutakse eeldusest, et riigivõim peab kohtlema kõiki inimesi seaduse ees võrdsetena. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keeld on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 12, mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Põhiseaduses määratletud diskrimineerimise keeld on põhiõiguste üldteooria kohaselt mõeldud ennekõike vertikaalsete (ehk avaliku võimu ja üksikisikute vaheliste) suhete reguleerimiseks – see norm peab tagama kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees ehk selle, et avalik võim kohtleks inimesi võrdselt.
Seevastu 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumisel jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seaduses ning 2008. aastal selle laiendusena vastu võetud võrdse kohtlemise seaduses asuti sama põhimõtet juurutama ka horisontaalsetes suhetes, luues selle tagamiseks koguni eraldi voliniku ametikoha. Seeläbi toodi võrdsuse ideaali jõustamisel sisse hoopis uus dimensioon: karistuste ähvardusel hakati rakendama egalitaristlikku põhimõtet, mille kohaselt on inimesed kohustatud ka omavahelistes suhetes käsitlema teineteist samaväärsena ning kohtlema teineteist ühetaoliselt, sõltumata isiklikest maailmavaatelistest tõekspidamistest ja neist lähtuvatest eristustest.
Nõnda oli võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmine ideoloogilises plaanis murranguline samm – riik võttis endale õiguse otsustada inimeste eest, milliseid eristusi nad võivad suhetes teiste inimestega teha, milliseid mitte. Nüüd, ligi kümme aastat hiljem, tahetakse samas suunas teha järgmine suur samm. Nimelt on sotsiaalministeeriumis juba pikemat aega valmistatud ette võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõud, et seaduses sätestatud diskrimineerimise keeldu ulatuslikult laiendada.
Ministeeriumi sõnul soovitakse muuta kehtivat õigust selgemaks, tagada põhiõiguste efektiivne kaitse ja luua vähemusgruppidele võrdsed võimalused õiguskaitse saamisel. Ent kristlikud ja konservatiivsed ringkonnad näevad eelnõus väga tõsiseid probleeme, mis väärivad ühiskonna teravat kriitilist tähelepanu.
Võrdsuse loosungi all ideoloogilise diktatuuri poole
Eelnõu peamine probleem seondub kavatsusega laiendada diskrimineerimise keeldu nii, et sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste osas, sealhulgas eluaseme saamisel, oleks diskrimineerimine keelatud mitte ainult senisel kolmel alusel, milleks on rahvus, rass ja nahavärvus, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja veendumuste ning nn seksuaalse sättumuse alusel, mis seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt on keelatud diskrimineerimise alusteks vaid töövaldkonnas ja kutseõppes.
Diskrimineerimise keelu selline laiendamine riivaks otseselt paljude konservatiivsete hoiakutega inimeste usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabadust, samuti omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadust. Oma kõlbeliste tõekspidamiste järgimine eraõiguslikes suhetes võib eelnõu jõustumisel karistusseadustiku paragrahvi 152 (võrdõiguslikkuse rikkumine) kohaselt tuua kaasa väärteokaristuse rahatrahvi või aresti vormis (kuni 300 trahviühikut ehk praeguse trahviühiku määra kohaselt kuni 1200 eurot) või koguni kuriteokaristusena kuni üheaastase vangistuse.
Eriliselt terav on see probleem seonduvalt diskrimineerimise keelu laiendamisega usutunnistuse ja veendumuste ning nn seksuaalse sättumuse alusel hariduses ning pakutavate kaupade ja teenuste, sh eluaseme saamise osas. Sarnane regulatsioon on paljudes lääneriikides tekitanud olukorra, mis riivab väga tõsiselt taoliste inimeste kõlbelisi tõekspidamisi, kes ei kiida homoseksuaalseid suhteid usulistel või kõlbelistel põhjustel heaks.
Seejuures on asjakohane meenutada, et homoseksuaalseid suhteid peavad ebamoraalseks nii juudi- kui ka moslemiusulised ning kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeks olevad kristlikud usuühendused. Veelgi enam, TNS Emori poolt 2014. aastal läbiviidud arvamusküsitluse kohaselt peab 55 protsenti Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest homoseksuaalseid suhteid täiesti või pigem ebamoraalseks, samal ajal kui täiesti või pigem moraalseks peab neid 35 protsenti elanikkonnast.
Eelneva taustal on arusaamatu, miks ei kaasanud sotsiaalministeerium eelnõud välja töötades erinevalt nn homoõigusi edendavatest organisatsioonidest usuühendusi. Samuti on arusaamatu, miks jätsid eelnõu koostajad eelnõu mõjusid hinnates tähelepanuta kavandatavate seadusemuudatuste konflikti homoseksuaalseid suhteid ebamoraalseks pidavate inimeste südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse ning omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadusega.
Kõnealuse vastuolu tähelepanuta jätmine on seda kohatum, et näiteks Ühendkuningriigi, USA ja Kanada kogemusest on teada palju juhtumeid, kus seesugune diskrimineerimise keelu laiendamine on toonud kaasa väga tõsised põhiõiguste riived ning seeläbi elementaarsete kodanikuõiguste mahasurumise. Riiklikult tagatud suurte rahaliste karistuste osaliseks on saanud nii kristlastest kodumajutuse pidajad, kes ei nõustu oma moraalsetele veendumustele tuginedes oma kodus majutama homopaare, kui ka kristlastest peopaikade omanikud, fotograafid ja pagarid, kes on keeldunud oma teenuste osutamisest nn homopulmade läbiviimiseks.
Ühendkuningriigis on aga sulgenud oma uksed mitu katoliiklikku adopteerimisagentuuri, sest võrdse kohtlemise regulatsioonidega keelati neil karistuse ähvardusel keelduda laste vahendamisest homoseksuaalidele. Eelnevat arvestades võib liialdamata rääkida kristliku õpetusega kooskõlas oleva eluviisi kriminaliseerimise püüdlusest.
Kahetsusväärselt on võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas kõnealune probleem täielikult maha vaikitud – jääb mulje, nagu puuduks kavandataval seadusemuudatusel kolmandate isikute õigustele ja vabadustele üleüldse igasugune mõju. Iseenesest pole see üllatav, pidades silmas, et eelnõu üks põhiautor on sotsiaalministeeriumilt ülevoolavat tegevustoetust saava Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige ning nimetatud ühing on omakorda üks esimesi, kellega ministeerium eelnõu kooskõlastas.
Siiski on sotsiaalministeerium hakanud vähemalt kaudselt tunnistama, et tegelikult oleks eelnõu seaduseks saamisel kolmandate isikute õigustele vägagi tõsine mõju. Vikerraadio 24. septembri saates „Kirikuelu“ tunnistas ministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter, et kavandatava seadusemuudatuse kohaselt oleks keelatud ja seega ka karistatav, kui näiteks üks usuühendus keelduks oma ruumide rentimisest mõnele nn homoõiguste eest seisvale organisatsioonile, kuna see kujutaks endast diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel.
„Avalik teenus ei saa olla diskrimineeriv,“ märkis ta ja lisas, et „sel juhtumil tulebki arvestada sellega, et sul võivad olla erineva taustaga või erinevad inimesed, kes seda pinda soovivad kasutada.“ Samuti kinnitas Kanter, et seadusemuudatuse korral ei ole „aktsepteeritav praktika“ see, kui mõne koguduse külalistemaja keelduks homopaari võõrustamisest.
Niisiis ei eitagi sotsiaalministeeriumi esindajad, et nad arvavad endal olevat õiguse otsustada, milline osa kristlaste ja teiste inimeste siiani igati seaduslikust käitumisest tuleks arvata seadusevastaseks. Ilmne eesmärk on kehtiva õiguse muutmisega sundida inimesi karistuse ähvardusel homoseksuaalseid suhteid heaks kiitma. Ilmselgelt on seda võimatu ühildada ühiskondliku vabaduse ideaaliga – pigem peegeldub siit ideoloogilise diktatuuri ihalus.
Eestis peab säilima austus vabaduse ideaali vastu
Sellisesse olukorda jõudmine võib tunduda uskumatuna, ent tegelikult on see pigem ootuspärane. Just niisuguste suundumuste eest hoiatasime ühiskonda juba 2014. aastal Sihtasutusega Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kampaaniat „Kaitskem üheskoos perekonda!“ käivitades. Nimelt hoiatasime, et kooseluseaduse läbisurumine on osa laiemast homoideoloogia kehtestamise püüdlusest, mille ilming on edaspidi ka usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabaduse jõuline ahistamine.
Kirjutasime toona: „Kodumajutuse pidajaile, kes ei nõustu rentima tuba homoseksuaalidele, määratakse rahalised karistused ning nad võivad kaotada majutusteenuse osutamise õiguse.“ Nüüd näeme, et oht ongi realiseerumas ning see toimub tõesti ühiskonna enamuse põhiõiguste ja -vabaduste arvelt. Aeg on edasi läinud ning nüüd ähvardatakse lisaks trahvile ka vanglaga.
Vastuväitena võib osutada, et usu- ja veendumustevabadus, nagu ka omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadused ei ole absoluutsed ning neid võib muude oluliste hüvede tagamise nimel piirata. Jah, kuid niisugused piirangud peavad igal juhul olema proportsionaalsed, mis tähendab, et võrdse kohtlemise põhimõtet on vale käsitleda ülimusliku hüvena, mille ees peavad kõik teised põhiseaduslikud väärtused, õigused ja vabadused taanduma.
Pangem seejuures tähele, jutt käib mitte teatud aktiivse käitumise keelamisest, vaid riiklikult pealesunnitud käitumisest – soovist karistada inimesi tegevusetuse ehk selle eest, kui nad ei nõustu käituma avaliku võimu poolt sunnitud viisil. Seda ka juhul, kui sellega ei ole tekitatud kellelegi otsest kahju.
Viimselt on kaalul põhimõtteline küsimus sellest, kas Eesti peaks olema riik, kus avaliku võimu karistusaparaadi ähvardusel sunnitakse kogu ühiskonnale peale kitsast arusaama võrdsuse ideaalist, või jääb peale konservatiivne vabaduse ideaal, mille kohaselt ei tohi riik sekkuda liigselt eraõiguslikesse suhetesse ning peab võimaldama inimestel endil korraldada oma elu ja suhteid vastavalt oma moraalsetele veendumustele, kui sellega ei põhjustata teistele kahju.
Peaksime endalt küsima, kas on tõesti riigi asi sundida inimestele peale üht kitsast ideoloogilist programmi ning hakata neid otseselt karistama, kui nad ei nõustu taganema selle programmiga mitte ühilduvatest veendumustest. Kas sellist riiki saab vähegi ausameelselt nimetada vabaks ühiskonnaks?
Miks ei võiks näiteks ateistidele jääda õigust keelduda oma korteri rentimisest kristlastele või moslemitele ning miks ei võiks kristlikule koolile jääda õigust mitte palgata lastele õpetajaks praktiseerivat homoseksuaali või veendunud moslemit? Need on kõike muud kui retoorilised küsimused.
Kokkuvõttes tuleks võrdse kohtlemise seaduse muutmine sotsiaalministeeriumis plaanitud kujul peatada. Seda enam, et kõnealust seadusemuudatust ei nõua isegi mitte Euroopa Liidu asjakohased direktiivid.
Eesti Vabariik ei tohi kujuneda ideoloogiliseks diktatuuriks, vaid peaks jääma kohaks, kus inimestel on võimalik ühiskonnas osaleda ilma, et neid sunnitaks tsiviilõiguslikes suhetes riiklike karistuste ähvardusel käitumisele, mida nende südametunnistus ei saa heaks kiita. • | Varro Vooglaid: võrdsuse loosungi all ideoloogilise diktatuuri poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et inimesed teevad teiste inimestega suheldes eristusi, on tavaline ja loomulik. Näiteks eristame oma sõpru või pereliikmeid võõrastest ning kohtleme neid viimastega võrreldes täiesti erinevalt. Samuti eristame enamusel spordialadest naisi meestest ning terveid inimesi puudega inimestest.
Igasugune erinev kohtlemine pole aga õiguslikus mõttes diskrimineerimine (discriminare – ld k eristama, eristust tegema) – selleks nimetatakse üksnes põhjendamatut ehk ebaõiglast erinevat kohtlemist. See, mis eristab diskrimineerimist muust erinevast kohtlemisest, sõltub niisiis kriteeriumidest, millele tuginedes pidada eristusi kas põhjendatuks või põhjendamatuks.
Liberaalses poliitilises filosoofias lähtutakse eeldusest, et riigivõim peab kohtlema kõiki inimesi seaduse ees võrdsetena. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keeld on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 12, mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Põhiseaduses määratletud diskrimineerimise keeld on põhiõiguste üldteooria kohaselt mõeldud ennekõike vertikaalsete (ehk avaliku võimu ja üksikisikute vaheliste) suhete reguleerimiseks – see norm peab tagama kõigi inimeste võrdsuse seaduse ees ehk selle, et avalik võim kohtleks inimesi võrdselt.
Seevastu 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumisel jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seaduses ning 2008. aastal selle laiendusena vastu võetud võrdse kohtlemise seaduses asuti sama põhimõtet juurutama ka horisontaalsetes suhetes, luues selle tagamiseks koguni eraldi voliniku ametikoha. Seeläbi toodi võrdsuse ideaali jõustamisel sisse hoopis uus dimensioon: karistuste ähvardusel hakati rakendama egalitaristlikku põhimõtet, mille kohaselt on inimesed kohustatud ka omavahelistes suhetes käsitlema teineteist samaväärsena ning kohtlema teineteist ühetaoliselt, sõltumata isiklikest maailmavaatelistest tõekspidamistest ja neist lähtuvatest eristustest.
Nõnda oli võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmine ideoloogilises plaanis murranguline samm – riik võttis endale õiguse otsustada inimeste eest, milliseid eristusi nad võivad suhetes teiste inimestega teha, milliseid mitte. Nüüd, ligi kümme aastat hiljem, tahetakse samas suunas teha järgmine suur samm. Nimelt on sotsiaalministeeriumis juba pikemat aega valmistatud ette võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõud, et seaduses sätestatud diskrimineerimise keeldu ulatuslikult laiendada.
Ministeeriumi sõnul soovitakse muuta kehtivat õigust selgemaks, tagada põhiõiguste efektiivne kaitse ja luua vähemusgruppidele võrdsed võimalused õiguskaitse saamisel. Ent kristlikud ja konservatiivsed ringkonnad näevad eelnõus väga tõsiseid probleeme, mis väärivad ühiskonna teravat kriitilist tähelepanu.
Võrdsuse loosungi all ideoloogilise diktatuuri poole
Eelnõu peamine probleem seondub kavatsusega laiendada diskrimineerimise keeldu nii, et sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste osas, sealhulgas eluaseme saamisel, oleks diskrimineerimine keelatud mitte ainult senisel kolmel alusel, milleks on rahvus, rass ja nahavärvus, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja veendumuste ning nn seksuaalse sättumuse alusel, mis seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt on keelatud diskrimineerimise alusteks vaid töövaldkonnas ja kutseõppes.
Diskrimineerimise keelu selline laiendamine riivaks otseselt paljude konservatiivsete hoiakutega inimeste usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabadust, samuti omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadust. Oma kõlbeliste tõekspidamiste järgimine eraõiguslikes suhetes võib eelnõu jõustumisel karistusseadustiku paragrahvi 152 (võrdõiguslikkuse rikkumine) kohaselt tuua kaasa väärteokaristuse rahatrahvi või aresti vormis (kuni 300 trahviühikut ehk praeguse trahviühiku määra kohaselt kuni 1200 eurot) või koguni kuriteokaristusena kuni üheaastase vangistuse.
Eriliselt terav on see probleem seonduvalt diskrimineerimise keelu laiendamisega usutunnistuse ja veendumuste ning nn seksuaalse sättumuse alusel hariduses ning pakutavate kaupade ja teenuste, sh eluaseme saamise osas. Sarnane regulatsioon on paljudes lääneriikides tekitanud olukorra, mis riivab väga tõsiselt taoliste inimeste kõlbelisi tõekspidamisi, kes ei kiida homoseksuaalseid suhteid usulistel või kõlbelistel põhjustel heaks.
Seejuures on asjakohane meenutada, et homoseksuaalseid suhteid peavad ebamoraalseks nii juudi- kui ka moslemiusulised ning kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeks olevad kristlikud usuühendused. Veelgi enam, TNS Emori poolt 2014. aastal läbiviidud arvamusküsitluse kohaselt peab 55 protsenti Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest homoseksuaalseid suhteid täiesti või pigem ebamoraalseks, samal ajal kui täiesti või pigem moraalseks peab neid 35 protsenti elanikkonnast.
Eelneva taustal on arusaamatu, miks ei kaasanud sotsiaalministeerium eelnõud välja töötades erinevalt nn homoõigusi edendavatest organisatsioonidest usuühendusi. Samuti on arusaamatu, miks jätsid eelnõu koostajad eelnõu mõjusid hinnates tähelepanuta kavandatavate seadusemuudatuste konflikti homoseksuaalseid suhteid ebamoraalseks pidavate inimeste südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse ning omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadusega.
Kõnealuse vastuolu tähelepanuta jätmine on seda kohatum, et näiteks Ühendkuningriigi, USA ja Kanada kogemusest on teada palju juhtumeid, kus seesugune diskrimineerimise keelu laiendamine on toonud kaasa väga tõsised põhiõiguste riived ning seeläbi elementaarsete kodanikuõiguste mahasurumise. Riiklikult tagatud suurte rahaliste karistuste osaliseks on saanud nii kristlastest kodumajutuse pidajad, kes ei nõustu oma moraalsetele veendumustele tuginedes oma kodus majutama homopaare, kui ka kristlastest peopaikade omanikud, fotograafid ja pagarid, kes on keeldunud oma teenuste osutamisest nn homopulmade läbiviimiseks.
Ühendkuningriigis on aga sulgenud oma uksed mitu katoliiklikku adopteerimisagentuuri, sest võrdse kohtlemise regulatsioonidega keelati neil karistuse ähvardusel keelduda laste vahendamisest homoseksuaalidele. Eelnevat arvestades võib liialdamata rääkida kristliku õpetusega kooskõlas oleva eluviisi kriminaliseerimise püüdlusest.
Kahetsusväärselt on võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas kõnealune probleem täielikult maha vaikitud – jääb mulje, nagu puuduks kavandataval seadusemuudatusel kolmandate isikute õigustele ja vabadustele üleüldse igasugune mõju. Iseenesest pole see üllatav, pidades silmas, et eelnõu üks põhiautor on sotsiaalministeeriumilt ülevoolavat tegevustoetust saava Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige ning nimetatud ühing on omakorda üks esimesi, kellega ministeerium eelnõu kooskõlastas.
Siiski on sotsiaalministeerium hakanud vähemalt kaudselt tunnistama, et tegelikult oleks eelnõu seaduseks saamisel kolmandate isikute õigustele vägagi tõsine mõju. Vikerraadio 24. septembri saates „Kirikuelu“ tunnistas ministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter, et kavandatava seadusemuudatuse kohaselt oleks keelatud ja seega ka karistatav, kui näiteks üks usuühendus keelduks oma ruumide rentimisest mõnele nn homoõiguste eest seisvale organisatsioonile, kuna see kujutaks endast diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel.
„Avalik teenus ei saa olla diskrimineeriv,“ märkis ta ja lisas, et „sel juhtumil tulebki arvestada sellega, et sul võivad olla erineva taustaga või erinevad inimesed, kes seda pinda soovivad kasutada.“ Samuti kinnitas Kanter, et seadusemuudatuse korral ei ole „aktsepteeritav praktika“ see, kui mõne koguduse külalistemaja keelduks homopaari võõrustamisest.
Niisiis ei eitagi sotsiaalministeeriumi esindajad, et nad arvavad endal olevat õiguse otsustada, milline osa kristlaste ja teiste inimeste siiani igati seaduslikust käitumisest tuleks arvata seadusevastaseks. Ilmne eesmärk on kehtiva õiguse muutmisega sundida inimesi karistuse ähvardusel homoseksuaalseid suhteid heaks kiitma. Ilmselgelt on seda võimatu ühildada ühiskondliku vabaduse ideaaliga – pigem peegeldub siit ideoloogilise diktatuuri ihalus.
Eestis peab säilima austus vabaduse ideaali vastu
Sellisesse olukorda jõudmine võib tunduda uskumatuna, ent tegelikult on see pigem ootuspärane. Just niisuguste suundumuste eest hoiatasime ühiskonda juba 2014. aastal Sihtasutusega Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kampaaniat „Kaitskem üheskoos perekonda!“ käivitades. Nimelt hoiatasime, et kooseluseaduse läbisurumine on osa laiemast homoideoloogia kehtestamise püüdlusest, mille ilming on edaspidi ka usu-, veendumuste- ja südametunnistuse vabaduse jõuline ahistamine.
Kirjutasime toona: „Kodumajutuse pidajaile, kes ei nõustu rentima tuba homoseksuaalidele, määratakse rahalised karistused ning nad võivad kaotada majutusteenuse osutamise õiguse.“ Nüüd näeme, et oht ongi realiseerumas ning see toimub tõesti ühiskonna enamuse põhiõiguste ja -vabaduste arvelt. Aeg on edasi läinud ning nüüd ähvardatakse lisaks trahvile ka vanglaga.
Vastuväitena võib osutada, et usu- ja veendumustevabadus, nagu ka omandi kasutamise ja ettevõtluse vabadused ei ole absoluutsed ning neid võib muude oluliste hüvede tagamise nimel piirata. Jah, kuid niisugused piirangud peavad igal juhul olema proportsionaalsed, mis tähendab, et võrdse kohtlemise põhimõtet on vale käsitleda ülimusliku hüvena, mille ees peavad kõik teised põhiseaduslikud väärtused, õigused ja vabadused taanduma.
Pangem seejuures tähele, jutt käib mitte teatud aktiivse käitumise keelamisest, vaid riiklikult pealesunnitud käitumisest – soovist karistada inimesi tegevusetuse ehk selle eest, kui nad ei nõustu käituma avaliku võimu poolt sunnitud viisil. Seda ka juhul, kui sellega ei ole tekitatud kellelegi otsest kahju.
Viimselt on kaalul põhimõtteline küsimus sellest, kas Eesti peaks olema riik, kus avaliku võimu karistusaparaadi ähvardusel sunnitakse kogu ühiskonnale peale kitsast arusaama võrdsuse ideaalist, või jääb peale konservatiivne vabaduse ideaal, mille kohaselt ei tohi riik sekkuda liigselt eraõiguslikesse suhetesse ning peab võimaldama inimestel endil korraldada oma elu ja suhteid vastavalt oma moraalsetele veendumustele, kui sellega ei põhjustata teistele kahju.
Peaksime endalt küsima, kas on tõesti riigi asi sundida inimestele peale üht kitsast ideoloogilist programmi ning hakata neid otseselt karistama, kui nad ei nõustu taganema selle programmiga mitte ühilduvatest veendumustest. Kas sellist riiki saab vähegi ausameelselt nimetada vabaks ühiskonnaks?
Miks ei võiks näiteks ateistidele jääda õigust keelduda oma korteri rentimisest kristlastele või moslemitele ning miks ei võiks kristlikule koolile jääda õigust mitte palgata lastele õpetajaks praktiseerivat homoseksuaali või veendunud moslemit? Need on kõike muud kui retoorilised küsimused.
Kokkuvõttes tuleks võrdse kohtlemise seaduse muutmine sotsiaalministeeriumis plaanitud kujul peatada. Seda enam, et kõnealust seadusemuudatust ei nõua isegi mitte Euroopa Liidu asjakohased direktiivid.
Eesti Vabariik ei tohi kujuneda ideoloogiliseks diktatuuriks, vaid peaks jääma kohaks, kus inimestel on võimalik ühiskonnas osaleda ilma, et neid sunnitaks tsiviilõiguslikes suhetes riiklike karistuste ähvardusel käitumisele, mida nende südametunnistus ei saa heaks kiita. •
### Response:
Varro Vooglaid: võrdsuse loosungi all ideoloogilise diktatuuri poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane Doyle nimetati küll Iirimaa koosseisu kaheks viimaseks 2018. aasta MM-valikmänguks Moldova ja Walesi vastu, kuid mees jääb nendelt eemale.
Oma parimad aastad veetis Doyle Readingu ja Wolverhampton Wanderersiga Inglismaa kõrgliigas. Iirimaal on ta kandnud St. Patrick Athelticu ja Cork City ning MLS-is Colorado Rapidsi särki. Iirimaa koondise eest pidas Doyle 63 kohtumist, milles lõi 14 väravat. | Peapõrutus tõmbas Iirimaa koondise ründaja karjäärile kriipsu peale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane Doyle nimetati küll Iirimaa koosseisu kaheks viimaseks 2018. aasta MM-valikmänguks Moldova ja Walesi vastu, kuid mees jääb nendelt eemale.
Oma parimad aastad veetis Doyle Readingu ja Wolverhampton Wanderersiga Inglismaa kõrgliigas. Iirimaal on ta kandnud St. Patrick Athelticu ja Cork City ning MLS-is Colorado Rapidsi särki. Iirimaa koondise eest pidas Doyle 63 kohtumist, milles lõi 14 väravat.
### Response:
Peapõrutus tõmbas Iirimaa koondise ründaja karjäärile kriipsu peale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna muusikakeskkooli kammerkoori dirigent Janne Fridolin pälvis eriauhinna "Parim Grand Prix’ vooru dirigent".
Žürii esimees Richard Mailänder sõnas Eesti koori kohta nii:
"Neid kordi, kui ma konkursil olles oma naisele helistan ja õhkan – kui hea koor! – on vähe. Teid kuulates ma seda tegin. Te olete superkoor!"
Konkursil osalesid teiste seas koorid Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Sloveeniast, Portugalist, Venemaalt, Indoneesiast ja Guatemalast.
Tallinna muusikakeskkooli noortest muusikutest koosnev koor on saavutanud häid tulemusi varemgi.
Viimase viie aasta märkimisväärsed saavutused on I koht koos tiitliga " with outstanding success" noorte muusikute konkursil Summa Cum Laude Austrias 2013. aastal ja Riias toimunud kooriolümpia World Choir Games 2014 Champion´s Competition kategoorias saavutatud kuldmedal.
Kammerkooris laulab käesoleval õppeaastal 33 lauljat, kelle seas on koorijuhtimise, laulu-, muusikateooria-, kompositsiooni-, klaveri-, keelpilli- ja puhkpillieriala õpilased, vanuses 13–20 aastat.
Kammerkoori dirigent on alates 2012. aastast Janne Fridolin ja hääleseadja Rahvusooper Estonia metsosopran Triin Ella. | Muusikakeskkooli kammerkoor sai konkursil Itaalias kulddiplomi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna muusikakeskkooli kammerkoori dirigent Janne Fridolin pälvis eriauhinna "Parim Grand Prix’ vooru dirigent".
Žürii esimees Richard Mailänder sõnas Eesti koori kohta nii:
"Neid kordi, kui ma konkursil olles oma naisele helistan ja õhkan – kui hea koor! – on vähe. Teid kuulates ma seda tegin. Te olete superkoor!"
Konkursil osalesid teiste seas koorid Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Sloveeniast, Portugalist, Venemaalt, Indoneesiast ja Guatemalast.
Tallinna muusikakeskkooli noortest muusikutest koosnev koor on saavutanud häid tulemusi varemgi.
Viimase viie aasta märkimisväärsed saavutused on I koht koos tiitliga " with outstanding success" noorte muusikute konkursil Summa Cum Laude Austrias 2013. aastal ja Riias toimunud kooriolümpia World Choir Games 2014 Champion´s Competition kategoorias saavutatud kuldmedal.
Kammerkooris laulab käesoleval õppeaastal 33 lauljat, kelle seas on koorijuhtimise, laulu-, muusikateooria-, kompositsiooni-, klaveri-, keelpilli- ja puhkpillieriala õpilased, vanuses 13–20 aastat.
Kammerkoori dirigent on alates 2012. aastast Janne Fridolin ja hääleseadja Rahvusooper Estonia metsosopran Triin Ella.
### Response:
Muusikakeskkooli kammerkoor sai konkursil Itaalias kulddiplomi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali avab Saša Pepeljajevi lavastus "Cafe Idioot" (Teater Moskva ballett) Fjodor Dostojevski romaani motiividel. Eelmisel aastal oli lavastus parim kaasaegse tantsu nominatsioonis. Ka Eestis tuntud koreograafi töö on suunatud laiemale auditooriumile on huvitav vaadata mitte ainult modernse balleti fännidele, vaid kõigile, kes on avatud uutele vormidele ja klassika vabale interpreteerimisele. Etendust näeb Narvas, Tallinnas ja Tartus.
Stiililt laitmatu lavastus "Suveöö unenägu" (Pjotr Fomenko stuudio) märgiti möödunud aastal samuti Kuldse Maskiga kui hooaja parim lavastus. See üllatab tõelise teatrimaagiaga isegi neid, kes vahetevahel saalis igavlema kipuvad. Lavastaja, makedoonlane Ivan Popovski segab julgelt omavahel kokku salapärase romantilise tooni ja avaliku iroonia, teatraalsuse ning tõelise kire. Etendused toimuvad Estonia teatris 9. ja 10. oktoobril.
Festivali eriprojektiks on kaasaegse ooperi "Doktor Haass" Euroopa esietendus Moskva teatrilt Helikon Opera. Ooperi on kirjutanud noor helilooja Aleksei Sergunin kaasaegse kirjaniku Ljudmila Ulitskaja libretole. Muusikalise külje pealt novaatorilik (džäss, barokk-muusika, punk-rokk, minimalism) ooper jutustab tuntud saksa arsti ja filantroobi elust Venemaal 19. sajandil. Ooperit mängitakse kaks korda Vene teatris, 15. oktoobril kell 16.00 ja kell 19.00.
14. oktoobril toimub Sillamäel Helikon Opera solistide gala-kontsert, kus esitatakse populaarseid ooperi- ja operetiaariaid, romansse ja laule. Samal päeval etendub seal ka interaktiivne lasteetendus "Sammude muusika". See on kaasakiskuv vaatemäng ja tegevus – lapsed saavad teada, kuidas multifilmi helindatakse. Lasteetendus toimub ka Tallinnas, 15. oktoobril Nukuteatris.
Festivali lõpetab 16. ja 17. oktoobril Estonias Moskva Majakovski-nimelise teatri etendus "Vene romaan" Leedu lavastaja Mindaugas Karbauskise lavastuses. Sellel aastal sai etendus peaauhinna kui parim suurvormiline lavastus ja märgiti ära veel kahe preemiaga: parim dramaturg (Marius Ivaškevičius ) ja parim naisosatäitmine (Jevgenia Simonova). "Vene romaan" on pühendatud Lev Tolstoi abikaasale; vaatajani tuuakse nii reaalsete inimeste kui ka Lev Tolstoi romaani väljamõeldud tegelaste üleelamised. | Peagi alustab järjekordne Kuldse Maski teatrifestival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali avab Saša Pepeljajevi lavastus "Cafe Idioot" (Teater Moskva ballett) Fjodor Dostojevski romaani motiividel. Eelmisel aastal oli lavastus parim kaasaegse tantsu nominatsioonis. Ka Eestis tuntud koreograafi töö on suunatud laiemale auditooriumile on huvitav vaadata mitte ainult modernse balleti fännidele, vaid kõigile, kes on avatud uutele vormidele ja klassika vabale interpreteerimisele. Etendust näeb Narvas, Tallinnas ja Tartus.
Stiililt laitmatu lavastus "Suveöö unenägu" (Pjotr Fomenko stuudio) märgiti möödunud aastal samuti Kuldse Maskiga kui hooaja parim lavastus. See üllatab tõelise teatrimaagiaga isegi neid, kes vahetevahel saalis igavlema kipuvad. Lavastaja, makedoonlane Ivan Popovski segab julgelt omavahel kokku salapärase romantilise tooni ja avaliku iroonia, teatraalsuse ning tõelise kire. Etendused toimuvad Estonia teatris 9. ja 10. oktoobril.
Festivali eriprojektiks on kaasaegse ooperi "Doktor Haass" Euroopa esietendus Moskva teatrilt Helikon Opera. Ooperi on kirjutanud noor helilooja Aleksei Sergunin kaasaegse kirjaniku Ljudmila Ulitskaja libretole. Muusikalise külje pealt novaatorilik (džäss, barokk-muusika, punk-rokk, minimalism) ooper jutustab tuntud saksa arsti ja filantroobi elust Venemaal 19. sajandil. Ooperit mängitakse kaks korda Vene teatris, 15. oktoobril kell 16.00 ja kell 19.00.
14. oktoobril toimub Sillamäel Helikon Opera solistide gala-kontsert, kus esitatakse populaarseid ooperi- ja operetiaariaid, romansse ja laule. Samal päeval etendub seal ka interaktiivne lasteetendus "Sammude muusika". See on kaasakiskuv vaatemäng ja tegevus – lapsed saavad teada, kuidas multifilmi helindatakse. Lasteetendus toimub ka Tallinnas, 15. oktoobril Nukuteatris.
Festivali lõpetab 16. ja 17. oktoobril Estonias Moskva Majakovski-nimelise teatri etendus "Vene romaan" Leedu lavastaja Mindaugas Karbauskise lavastuses. Sellel aastal sai etendus peaauhinna kui parim suurvormiline lavastus ja märgiti ära veel kahe preemiaga: parim dramaturg (Marius Ivaškevičius ) ja parim naisosatäitmine (Jevgenia Simonova). "Vene romaan" on pühendatud Lev Tolstoi abikaasale; vaatajani tuuakse nii reaalsete inimeste kui ka Lev Tolstoi romaani väljamõeldud tegelaste üleelamised.
### Response:
Peagi alustab järjekordne Kuldse Maski teatrifestival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Khosrowshahi kohtub Londoni transpordiameti voliniku Mike Browniga, et arutada Uberi tegevuse jätkamist.
"Meie uus tegevjuht ootab kohtumist volinikuga tuleval nädalal," sõnas Uberi kõneisik. "Nagu ta ka esmaspäeval ütles, me tahame Londoniga koostööd teha ja parandada tehtud vead."
"Pärast Uberi pöördumist ja linnapea palvel, Londoni transpordivolinik kohtub Uberi tegevjuhiga Londonis järgmisel teisipäeval," vastas transpordiameti kõneisik.
Möödunud nädalal teatas Londoni transpordiamet, et ei uuenda Uberi linnas tegutsemise litsentsi, põhjendades seda ettevõtte vastutustundetuse ja klientide ohtu seadmisega.
Uberil on 21 päeva aega otsuse edasi kaebamiseks ning võib linnas tegutsemist jätkata kuniks kaebuse menetlus kestab. Ettevõtte teatel tegutseb sellel Londonis 40 000 autojuhti ja neil on 3,5 miljonit klienti.
Esmaspäeval vabandas Uberi juht Khosrowshahi Londonis tehtud vigade eest ning tunnistas, et ettevõte peab tulevikus muutuma.
Londoni linnapea Sadiq Khan ütles hiljem, et võtab vabanduse vastu. "Loomulikult olen õnnelik, et ta tunnistas Uberi probleeme Londonis." | Uberi ja Londoni transpordiameti juhid kohtuvad tegevusloa arutamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Khosrowshahi kohtub Londoni transpordiameti voliniku Mike Browniga, et arutada Uberi tegevuse jätkamist.
"Meie uus tegevjuht ootab kohtumist volinikuga tuleval nädalal," sõnas Uberi kõneisik. "Nagu ta ka esmaspäeval ütles, me tahame Londoniga koostööd teha ja parandada tehtud vead."
"Pärast Uberi pöördumist ja linnapea palvel, Londoni transpordivolinik kohtub Uberi tegevjuhiga Londonis järgmisel teisipäeval," vastas transpordiameti kõneisik.
Möödunud nädalal teatas Londoni transpordiamet, et ei uuenda Uberi linnas tegutsemise litsentsi, põhjendades seda ettevõtte vastutustundetuse ja klientide ohtu seadmisega.
Uberil on 21 päeva aega otsuse edasi kaebamiseks ning võib linnas tegutsemist jätkata kuniks kaebuse menetlus kestab. Ettevõtte teatel tegutseb sellel Londonis 40 000 autojuhti ja neil on 3,5 miljonit klienti.
Esmaspäeval vabandas Uberi juht Khosrowshahi Londonis tehtud vigade eest ning tunnistas, et ettevõte peab tulevikus muutuma.
Londoni linnapea Sadiq Khan ütles hiljem, et võtab vabanduse vastu. "Loomulikult olen õnnelik, et ta tunnistas Uberi probleeme Londonis."
### Response:
Uberi ja Londoni transpordiameti juhid kohtuvad tegevusloa arutamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endise USA justiitsministeeriumi kõrge ametniku Christopher Wray neljapäevaselt ametisse nimetamiselt puudumisega rikkus Trump mitteametlikku protokolli, mille kohaselt võtavad presidendid sellest suuresti tseremoniaalsest üritusest osa, vahendas Politico.
Valge Maja ametnikud olid teadlikud, et Trumpi puudumine sündmuselt, kus osaleb rohkelt neid, kes uurivad presidendi lähedasi liitlasi ja tõenäoliselt ka teda ennast, ei näe hea välja.
Veel kummastavamaks muutis seda asjaolu, et Trump ise vallandas Wray otsese eelkäija James Comey ning rääkis seejärel kahele Vene diplomaadile, et selle käiguga vähendas ta endale osutatud survet.
FBI allikas kinnitas, et Trump oli üritusele kutsustud ning et varem on riigipead sellistest sündmustest osa võtnud.
Erandiks oli George W. Bush, kes 2001. aastal ei osalenud Robert Mueller III ametisse nimetamise tseremoonial, sest see jäi 11. septembri terrorirünnaku tõttu ära.
"Oletatakse, et president tahtis tulla, sest tema valis ju direktori," rääkis endine FBI juht, 93-aastane William Webster. "Kuid ta on hõivatud paljude teiste asjade, sealhulgas Puerto Ricoga".
Presidendi erinõunik Ty Cobb tõdes, et mingeid erimeelsusi Trumpi ja Wray vahel pole. Cobbi sõnul helistas president Wrayle neljapäeval, et teda õnnitleda.
Senat kinnitas Wray uueks FBI juhiks teisipäeval häältega 92:5. Tema eelkäija James Comey vallandas Trump ootamatult mais. | FBI uus juht andis ametivande, Trump tseremoonial ei osalenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endise USA justiitsministeeriumi kõrge ametniku Christopher Wray neljapäevaselt ametisse nimetamiselt puudumisega rikkus Trump mitteametlikku protokolli, mille kohaselt võtavad presidendid sellest suuresti tseremoniaalsest üritusest osa, vahendas Politico.
Valge Maja ametnikud olid teadlikud, et Trumpi puudumine sündmuselt, kus osaleb rohkelt neid, kes uurivad presidendi lähedasi liitlasi ja tõenäoliselt ka teda ennast, ei näe hea välja.
Veel kummastavamaks muutis seda asjaolu, et Trump ise vallandas Wray otsese eelkäija James Comey ning rääkis seejärel kahele Vene diplomaadile, et selle käiguga vähendas ta endale osutatud survet.
FBI allikas kinnitas, et Trump oli üritusele kutsustud ning et varem on riigipead sellistest sündmustest osa võtnud.
Erandiks oli George W. Bush, kes 2001. aastal ei osalenud Robert Mueller III ametisse nimetamise tseremoonial, sest see jäi 11. septembri terrorirünnaku tõttu ära.
"Oletatakse, et president tahtis tulla, sest tema valis ju direktori," rääkis endine FBI juht, 93-aastane William Webster. "Kuid ta on hõivatud paljude teiste asjade, sealhulgas Puerto Ricoga".
Presidendi erinõunik Ty Cobb tõdes, et mingeid erimeelsusi Trumpi ja Wray vahel pole. Cobbi sõnul helistas president Wrayle neljapäeval, et teda õnnitleda.
Senat kinnitas Wray uueks FBI juhiks teisipäeval häältega 92:5. Tema eelkäija James Comey vallandas Trump ootamatult mais.
### Response:
FBI uus juht andis ametivande, Trump tseremoonial ei osalenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017/18 hooaja Balti liigas osaleb 12 klubi, sealjuures esmakordselt neli meeskonda Eestist. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC kuuluvad A-alagruppi koos Riihimäki Cocksi, Vilniuse VHC Šviesa, Dobele ZRHK Tenaxi ja Klaipeda Dragunasega. Teises kuuikus mängivad Põlva Serviti ja HC Tallinna kõrval veel Minski SKA, Zaporožje ZTR, Riia Celtnieks ja Kaunase Granitas-Karys.
Viljandi võõrustab Leedu meister Dragunast ja Šviesat
Viljandi HC osaleb Balti liigas neljandat aastat, mullu edeneti alagrupist viimasena veerandfinaali, kus jäädi kindlalt alla hilisemale võitjale Cocksile. "Seame sihte järk-järgult, esimeseks ülesandeks on pääseda alagrupis nelja parema hulka," sõnas mulkide peatreener Marko Koks. "Siis saab näha, kes veerandfinaalis vastu astub ja kui reaalsed võimalused on finaalnelikusse pääseda."
A-alagrupis on vaid üks soosik, tunnistab Koks: "Riihimäelased on kindlasti klass omaette, kõigi teistega võib võidelda ja meie jaoks on kindlasti tähtis, kuidas kodumängud lähevad. Oleme mitmeid põhitegijaid kaotanud, aga loodus tühja kohta ei salli ning küll kerkivad uued tähed. Hetkel on ehk väike murekoht, et meie pink on lühike, aga teeme meeskonna tugevdamise nimel tööd."
Viljandi vastasteks sel nädalavahetusel on esmalt Vilniuse VHC Šviesa ja päev hiljem Klaipeda Dragunas. Leedu liiga neljanda tiimi Šviesaga pole mulgid kunagi kohtunud, kevadel oma maa meistriks kroonitud Dragunas on aga vana tuttav. Kolme hooajaga Balti liigas on kohtutud kuus korda ja võidud jagunenud kolm-kolm.
"Klaipeda mängib kiiret käsipalli, tõelist jookse-viska mängu, eks me püüa neil tempo maha suruda," teatas Koks. "Nad on paari palluriga tugevnenud, treener Arturas Juškenas on vana kaval rebane, nii et kerge ei saa olema." Dragunas langes tänavu eurosarjast dramaatiliselt, koondtulemusega 71:72 Horvaatia klubi RK Dubrava vastu. Tiitlikaitsmist koduliigas alustati sel kolmapäeval 41:21 võiduga Kaunase KTU üle.
HC Tallinn tahab kogemusi, Põlva Serviti medalit
Pühapäeval näeb Kalevi spordihallis Balti liiga debüüti, sest esmakordselt osaleb sel turniiril HC Tallinn. Debütandile astub vastu kodune konkurent Põlva Serviti, kes Balti liigas pea alati hästi esinenud – kaheksa viimast hooaega on Eesti meistrid jõudnud esinelikusse! Mullu jäädi üle pika aja pjedestaalilt eemale kui pronksimängus kaotati Minski SKA-le 23:26.
HC Tallinna peatreener Jüri Lepp tunnistas, et otsus Balti liigas mängida tehti klubi ja mängijate arengut silmas pidades. "Tulemust me sel aastal ei oota, aga Balti liiga annab väga kõrgel tasemel mänge ja see on meile tähtis. Pühapäevaks saame loodetavasti mõned mehed juurde, kes neljapäeval Põlva Coopi vastu puudusid ja tahame teha parema etteaste," lausus Lepp, kes varasema HC Kehra juhendajana omab pikaaegset Balti liiga kogemust.
"Balti liiga on ideaalne sari Eesti klubidele arenemiseks," lisas Lepp. "Hea näide on viimastel aastatel Viljandi, kes minu silmis just tänu Balti liigale on teinud korraliku arenguhüppe. Eriti hea on erinevate riikide ja stiilide segu, meiegi saame sel aastal lisaks Servitile mängida nelja erineva riigi tiimide vastu. Usun, et Balti liiga pole kunagi nii tugev olnud kui praegu."
Serviti peatreener Kalmer Musting ei sea Balti liigas kunagi latti madalale. "Meie jaoks on nagu alati eesmärk finaalnelikusse jõudmine, kuid see hooaeg tahaks ka tagasi medalitele jõuda," kinnitas Musting. "Raske ülesanne muidugi, sest meil on väga kõva ja huvitav alagrupp, aga madalaid eesmärke pole mõtet seada."
Eesti meistri peatähelepanu on suunatud järgmise laupäeva euromängule, ent see ei tähenda, et pühapäevast vastast alahinnataks. "Saame kindlasti hea mängu ja küllap HC Tallinn on kodusaalis parem kui neljapäeval Põlvas. Meil on kõik pallurid rivis ja lisaks saame juurde kadett Lõokese," vihjas Musting Paikuse politseikoolis õppivale väravavaht Denis Lõokesele, kes meeskonda Balti liigas ja eurosarjas aitab.
Eesti klubide mängud Balti liigas sel nädalavahetusel:
30.09. 18.00 Viljandi HC – Vilniuse VHC Šviesa (Viljandi spordihoones)
01.10. 14.00 Viljandi HC – Klaipeda Dragunas (Viljandi spordihoones)
01.10. 18.00 HC Tallinn – Põlva Serviti (Tallinnas, Kalevi spordihallis) | Serviti, Viljandi ja Tallinn teevad Balti liigas avalöögi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017/18 hooaja Balti liigas osaleb 12 klubi, sealjuures esmakordselt neli meeskonda Eestist. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper ja Viljandi HC kuuluvad A-alagruppi koos Riihimäki Cocksi, Vilniuse VHC Šviesa, Dobele ZRHK Tenaxi ja Klaipeda Dragunasega. Teises kuuikus mängivad Põlva Serviti ja HC Tallinna kõrval veel Minski SKA, Zaporožje ZTR, Riia Celtnieks ja Kaunase Granitas-Karys.
Viljandi võõrustab Leedu meister Dragunast ja Šviesat
Viljandi HC osaleb Balti liigas neljandat aastat, mullu edeneti alagrupist viimasena veerandfinaali, kus jäädi kindlalt alla hilisemale võitjale Cocksile. "Seame sihte järk-järgult, esimeseks ülesandeks on pääseda alagrupis nelja parema hulka," sõnas mulkide peatreener Marko Koks. "Siis saab näha, kes veerandfinaalis vastu astub ja kui reaalsed võimalused on finaalnelikusse pääseda."
A-alagrupis on vaid üks soosik, tunnistab Koks: "Riihimäelased on kindlasti klass omaette, kõigi teistega võib võidelda ja meie jaoks on kindlasti tähtis, kuidas kodumängud lähevad. Oleme mitmeid põhitegijaid kaotanud, aga loodus tühja kohta ei salli ning küll kerkivad uued tähed. Hetkel on ehk väike murekoht, et meie pink on lühike, aga teeme meeskonna tugevdamise nimel tööd."
Viljandi vastasteks sel nädalavahetusel on esmalt Vilniuse VHC Šviesa ja päev hiljem Klaipeda Dragunas. Leedu liiga neljanda tiimi Šviesaga pole mulgid kunagi kohtunud, kevadel oma maa meistriks kroonitud Dragunas on aga vana tuttav. Kolme hooajaga Balti liigas on kohtutud kuus korda ja võidud jagunenud kolm-kolm.
"Klaipeda mängib kiiret käsipalli, tõelist jookse-viska mängu, eks me püüa neil tempo maha suruda," teatas Koks. "Nad on paari palluriga tugevnenud, treener Arturas Juškenas on vana kaval rebane, nii et kerge ei saa olema." Dragunas langes tänavu eurosarjast dramaatiliselt, koondtulemusega 71:72 Horvaatia klubi RK Dubrava vastu. Tiitlikaitsmist koduliigas alustati sel kolmapäeval 41:21 võiduga Kaunase KTU üle.
HC Tallinn tahab kogemusi, Põlva Serviti medalit
Pühapäeval näeb Kalevi spordihallis Balti liiga debüüti, sest esmakordselt osaleb sel turniiril HC Tallinn. Debütandile astub vastu kodune konkurent Põlva Serviti, kes Balti liigas pea alati hästi esinenud – kaheksa viimast hooaega on Eesti meistrid jõudnud esinelikusse! Mullu jäädi üle pika aja pjedestaalilt eemale kui pronksimängus kaotati Minski SKA-le 23:26.
HC Tallinna peatreener Jüri Lepp tunnistas, et otsus Balti liigas mängida tehti klubi ja mängijate arengut silmas pidades. "Tulemust me sel aastal ei oota, aga Balti liiga annab väga kõrgel tasemel mänge ja see on meile tähtis. Pühapäevaks saame loodetavasti mõned mehed juurde, kes neljapäeval Põlva Coopi vastu puudusid ja tahame teha parema etteaste," lausus Lepp, kes varasema HC Kehra juhendajana omab pikaaegset Balti liiga kogemust.
"Balti liiga on ideaalne sari Eesti klubidele arenemiseks," lisas Lepp. "Hea näide on viimastel aastatel Viljandi, kes minu silmis just tänu Balti liigale on teinud korraliku arenguhüppe. Eriti hea on erinevate riikide ja stiilide segu, meiegi saame sel aastal lisaks Servitile mängida nelja erineva riigi tiimide vastu. Usun, et Balti liiga pole kunagi nii tugev olnud kui praegu."
Serviti peatreener Kalmer Musting ei sea Balti liigas kunagi latti madalale. "Meie jaoks on nagu alati eesmärk finaalnelikusse jõudmine, kuid see hooaeg tahaks ka tagasi medalitele jõuda," kinnitas Musting. "Raske ülesanne muidugi, sest meil on väga kõva ja huvitav alagrupp, aga madalaid eesmärke pole mõtet seada."
Eesti meistri peatähelepanu on suunatud järgmise laupäeva euromängule, ent see ei tähenda, et pühapäevast vastast alahinnataks. "Saame kindlasti hea mängu ja küllap HC Tallinn on kodusaalis parem kui neljapäeval Põlvas. Meil on kõik pallurid rivis ja lisaks saame juurde kadett Lõokese," vihjas Musting Paikuse politseikoolis õppivale väravavaht Denis Lõokesele, kes meeskonda Balti liigas ja eurosarjas aitab.
Eesti klubide mängud Balti liigas sel nädalavahetusel:
30.09. 18.00 Viljandi HC – Vilniuse VHC Šviesa (Viljandi spordihoones)
01.10. 14.00 Viljandi HC – Klaipeda Dragunas (Viljandi spordihoones)
01.10. 18.00 HC Tallinn – Põlva Serviti (Tallinnas, Kalevi spordihallis)
### Response:
Serviti, Viljandi ja Tallinn teevad Balti liigas avalöögi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõukogu senistele liikmetele Marek Pohlale ja Tõnu Toompargile lisandus kaks uut liiget, Kaie Karniol ja Marianne Paas, kelle volitused kehtivad nii nagu teistel liikmetel 12. juunini 2020. Nõukogust kutsuti tagasi Tarmo Porgand.
RKAS-i nõukogu rahuldas ka Aet Tummelehe ja Tarmo Porgandi avaldused nende tagasikutsumiseks auditikomitee liikmete kohalt. Nõukogu nimetas auditikomitee uuteks liikmeteks Kaie Karnioli ja Marianne Paasi.
Personaliotsingufirma Amrop andis nõukogule ülevaate RKAS-i juhatuse esimehe konkursi senisest käigust. Juhatuse esimehe ametikohale laekus tähtajaks 32 taotlust ning edasine valikuprotsess ning intervjuud üksikkandidaatidega toimuvad põhiosas oktoobrikuu jooksul. | Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu uus esimees on Sulev Luiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõukogu senistele liikmetele Marek Pohlale ja Tõnu Toompargile lisandus kaks uut liiget, Kaie Karniol ja Marianne Paas, kelle volitused kehtivad nii nagu teistel liikmetel 12. juunini 2020. Nõukogust kutsuti tagasi Tarmo Porgand.
RKAS-i nõukogu rahuldas ka Aet Tummelehe ja Tarmo Porgandi avaldused nende tagasikutsumiseks auditikomitee liikmete kohalt. Nõukogu nimetas auditikomitee uuteks liikmeteks Kaie Karnioli ja Marianne Paasi.
Personaliotsingufirma Amrop andis nõukogule ülevaate RKAS-i juhatuse esimehe konkursi senisest käigust. Juhatuse esimehe ametikohale laekus tähtajaks 32 taotlust ning edasine valikuprotsess ning intervjuud üksikkandidaatidega toimuvad põhiosas oktoobrikuu jooksul.
### Response:
Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu uus esimees on Sulev Luiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle nädala lõpu seisuga ütlen, et piisavat edu ei saavutada praegusest kuni oktoobri lõpuni, kui just imesid ei juhtu," lausus Juncker reedel Tallinnas EL-i digitippkohtumise eel.
Samas rõhutas ta, et edusamme kõnelustel Suurbritanniaga siiski astutakse.
EL tahab praeguses kõneluste etapis keskenduda Suurbritannias elavate EL-i kodanike ja EL-is elavate brittide staatusele pärast Brexitit, Suurbritannia lahkumisarve suurusele ja Brexiti järgsele olukorrale Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiril.
Kui nendes kolmes teemas on EL-i liidrite hinnangul saavutatud "piisavat edu", on blokk nõus alustama arutelu Suurbritannia ja EL-i kaubandussidemest.
Oktoobris toimuval EL-i tippkohtumisel otsustatakse, kas kõnelustel on saavutatud "piisavat edu" kaubanduskõneluste alustamiseks või mitte.
May: Brexiti-kõnelustel astuti kodanike õiguste asjus suuri edusamme
Briti peaminister Theresa May ütles reedel, et sel nädalal lõpule jõudnud Euroopa Liidust lahkumise kõneluste neljandas voorus astuti "väga suuri edusamme" EL-i ja Briti kodanike Brexiti-järgsete õiguste küsimuses.
"See oli üks lõppenud läbirääkimiste teema. Astusime väga suuri edusamme," ütles May Tallinnas EL-i digitippkohtumise eel.
Iiri peaminister: Brexiti-kõneluste õhkkond on paranenud
Iiri peaminister Leo Varadkar ütles reedel, et Euroopa Liidu ja Suurbritannia läbirääkimistel "lahutustingimuste" üle valitses sel nädalal lõppenud neljandas voorus senisest parem õhkkond.
Ta jagas aga teiste EL-i liidrite hinnangut, et kõnelustel ei ole veel jõutud nii kaugele, et minna üle järgmisse etappi ja hakata arutama EL-i ja Suurbritannia tulevasi suhteid, mida soovib London.
"On ilmselge, et palju tööd on veel ees. Me ei ole veel sel tasemel, et saaksime teatada piisavatest edusammudest, mis lubaksid meil rääkida uutest suhetest ja kaubandusest," ütles Varadkar Tallinnas digitippkohtumise eel ja lisas, et nii kaugele jõutakse ehk kuu aja pärast. | Juncker: oktoobri lõpuks piisavat edu Brexiti-kõnelustel ei saavutata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle nädala lõpu seisuga ütlen, et piisavat edu ei saavutada praegusest kuni oktoobri lõpuni, kui just imesid ei juhtu," lausus Juncker reedel Tallinnas EL-i digitippkohtumise eel.
Samas rõhutas ta, et edusamme kõnelustel Suurbritanniaga siiski astutakse.
EL tahab praeguses kõneluste etapis keskenduda Suurbritannias elavate EL-i kodanike ja EL-is elavate brittide staatusele pärast Brexitit, Suurbritannia lahkumisarve suurusele ja Brexiti järgsele olukorrale Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiril.
Kui nendes kolmes teemas on EL-i liidrite hinnangul saavutatud "piisavat edu", on blokk nõus alustama arutelu Suurbritannia ja EL-i kaubandussidemest.
Oktoobris toimuval EL-i tippkohtumisel otsustatakse, kas kõnelustel on saavutatud "piisavat edu" kaubanduskõneluste alustamiseks või mitte.
May: Brexiti-kõnelustel astuti kodanike õiguste asjus suuri edusamme
Briti peaminister Theresa May ütles reedel, et sel nädalal lõpule jõudnud Euroopa Liidust lahkumise kõneluste neljandas voorus astuti "väga suuri edusamme" EL-i ja Briti kodanike Brexiti-järgsete õiguste küsimuses.
"See oli üks lõppenud läbirääkimiste teema. Astusime väga suuri edusamme," ütles May Tallinnas EL-i digitippkohtumise eel.
Iiri peaminister: Brexiti-kõneluste õhkkond on paranenud
Iiri peaminister Leo Varadkar ütles reedel, et Euroopa Liidu ja Suurbritannia läbirääkimistel "lahutustingimuste" üle valitses sel nädalal lõppenud neljandas voorus senisest parem õhkkond.
Ta jagas aga teiste EL-i liidrite hinnangut, et kõnelustel ei ole veel jõutud nii kaugele, et minna üle järgmisse etappi ja hakata arutama EL-i ja Suurbritannia tulevasi suhteid, mida soovib London.
"On ilmselge, et palju tööd on veel ees. Me ei ole veel sel tasemel, et saaksime teatada piisavatest edusammudest, mis lubaksid meil rääkida uutest suhetest ja kaubandusest," ütles Varadkar Tallinnas digitippkohtumise eel ja lisas, et nii kaugele jõutakse ehk kuu aja pärast.
### Response:
Juncker: oktoobri lõpuks piisavat edu Brexiti-kõnelustel ei saavutata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma debüüthooajal viis Ancelotti Bayerni järjekordse Saksamaa meistritiitlini, kuid Meistrite liigast langeti välja veerandfinaalis. Tänavu koduliigas kolmandal kohal olev Bayern vallandas staažika itaallase pärast 0:3 kaotust Ancelotti endise tööandja PSG vastu, vahendas Soccernet.ee.
Vallandamise põhjusena tõi ebarahuldavad sportlikud tulemused välja ka Bayerni tegevjuht Karl-Heinz Rummenigge. Höeness vihjas aga, et probleemid sisekliimaga said Ancelottile saatuslikuks. "Viis mängijat pöörasid Ancelotti vastu," ütles Höeness. "Sellest oli võimatu mööda minna."
Ancelotti asemel võtab ajutiselt tüüri üle endine Prantsusmaa koondise kaitsja Willy Sagnol. | Bayerni presidendi karm avaldus: viis mängijat pöördusid Ancelotti vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma debüüthooajal viis Ancelotti Bayerni järjekordse Saksamaa meistritiitlini, kuid Meistrite liigast langeti välja veerandfinaalis. Tänavu koduliigas kolmandal kohal olev Bayern vallandas staažika itaallase pärast 0:3 kaotust Ancelotti endise tööandja PSG vastu, vahendas Soccernet.ee.
Vallandamise põhjusena tõi ebarahuldavad sportlikud tulemused välja ka Bayerni tegevjuht Karl-Heinz Rummenigge. Höeness vihjas aga, et probleemid sisekliimaga said Ancelottile saatuslikuks. "Viis mängijat pöörasid Ancelotti vastu," ütles Höeness. "Sellest oli võimatu mööda minna."
Ancelotti asemel võtab ajutiselt tüüri üle endine Prantsusmaa koondise kaitsja Willy Sagnol.
### Response:
Bayerni presidendi karm avaldus: viis mängijat pöördusid Ancelotti vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Proust (1871-1922) maksis näiteks ajalehele Le Figaro selle eest, et tema 1913. aastal ilmunud romaani "Swanni armastus" ("Du côté de chez Swann") arvustus ilmuks esiküljel.
Sarnast pistist maksis ta ka väljaandele Journal des Debats, mille esiküljel ilmuski mahukas positiivne arvustus, mis oli tema enda poolt toimetatud tekst ja tugines osaliselt varasemale arvustusele, mille oli kirjutanud üks Prousti headest sõpradest, maalikunstnik Jacques Emile-Blanche. Ehk sisuliselt maksis Proust meediale mitte ainult positiivse arvustuse eest, vaid ka selle eest, et ta saaks arvustusi ise kirjutada.
Prousti tekstist tuleb välja, et tänapäevaseski mõistes osava turundusteksti kirjutamist valdas ta suurepäraselt. Samuti ei tekkinud tal mingit tõrget kirjutada enda kohta järgmist: "See, mida härra Proust näeb ja tunneb on täiesti ainulaadne". Arvustustes esineb ka lõike, kus nenditakse, et meistriteos "Swanni armastus" puhub "nagu värske tuuleiil" minema teiste hetkel müügil olevate raamatute "uinutava auru".
Esiküljele pääs maksis Proustile tänapäeva rahasse ümber arvutatuna 1000 eurot, ise arvustust kirjutama pääses ta paari tuhande euro eest.
Samas oli Proust väga hoolikas, et arvustuste ostmisest otseseid tõendeid ei jääks, näiteks ei kirjutanud ta kunagi ajalehtedega suheldes midagi käsitsi.
Prousti meeleheitlikud võtted "Swanni armastusele" head kajastust luua on asjatundjate arvates seletatavad sellega, et mitmed kirjastused olid toona keeldunud selle avaldamisest.
Prousti seni teadmata kirjavahetus jõudis avalikkuse ette seoses sellega, et oksjoniettevõtte Sotheby's Pariisi esinduses tuleb peagi müüki "Swanni armastuse" haruldane köide.
"Swanni armastus" on osa Prousti seitsmeosalisest suurromaanist "Kadunud aega otsimas", mida peetakse kriitikute poolt üheks 20. sajandi olulisemaks kirjandusteoseks. | AFP: Marcel Proust maksis Prantsuse ajalehtedele kiitvate arvustuste eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Proust (1871-1922) maksis näiteks ajalehele Le Figaro selle eest, et tema 1913. aastal ilmunud romaani "Swanni armastus" ("Du côté de chez Swann") arvustus ilmuks esiküljel.
Sarnast pistist maksis ta ka väljaandele Journal des Debats, mille esiküljel ilmuski mahukas positiivne arvustus, mis oli tema enda poolt toimetatud tekst ja tugines osaliselt varasemale arvustusele, mille oli kirjutanud üks Prousti headest sõpradest, maalikunstnik Jacques Emile-Blanche. Ehk sisuliselt maksis Proust meediale mitte ainult positiivse arvustuse eest, vaid ka selle eest, et ta saaks arvustusi ise kirjutada.
Prousti tekstist tuleb välja, et tänapäevaseski mõistes osava turundusteksti kirjutamist valdas ta suurepäraselt. Samuti ei tekkinud tal mingit tõrget kirjutada enda kohta järgmist: "See, mida härra Proust näeb ja tunneb on täiesti ainulaadne". Arvustustes esineb ka lõike, kus nenditakse, et meistriteos "Swanni armastus" puhub "nagu värske tuuleiil" minema teiste hetkel müügil olevate raamatute "uinutava auru".
Esiküljele pääs maksis Proustile tänapäeva rahasse ümber arvutatuna 1000 eurot, ise arvustust kirjutama pääses ta paari tuhande euro eest.
Samas oli Proust väga hoolikas, et arvustuste ostmisest otseseid tõendeid ei jääks, näiteks ei kirjutanud ta kunagi ajalehtedega suheldes midagi käsitsi.
Prousti meeleheitlikud võtted "Swanni armastusele" head kajastust luua on asjatundjate arvates seletatavad sellega, et mitmed kirjastused olid toona keeldunud selle avaldamisest.
Prousti seni teadmata kirjavahetus jõudis avalikkuse ette seoses sellega, et oksjoniettevõtte Sotheby's Pariisi esinduses tuleb peagi müüki "Swanni armastuse" haruldane köide.
"Swanni armastus" on osa Prousti seitsmeosalisest suurromaanist "Kadunud aega otsimas", mida peetakse kriitikute poolt üheks 20. sajandi olulisemaks kirjandusteoseks.
### Response:
AFP: Marcel Proust maksis Prantsuse ajalehtedele kiitvate arvustuste eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ammu ei ole näppu sattunud midagi nii jaburat nagu Sari Luhtaneni ja Mikko Oikkoneni „Nümfid. Montpellier' legend“. Nii et õigustatult võiks lausa küsida, miks sellest raamatust rääkida? Ainus talutav vastus kõlab ehk nii: „Nümfe“ võib lugeda ja käsitleda kui stiilinäidet, kui fenomeni.
Nimelt on tegu raamatuga, mis põhineb telesarjal. Kui sageli tehakse filme ja sarju raamatute järgi, siis antud juhul on tegu vastupidise nähtusega. Oma vastavate tugevuste ja nõrkustega. Esimese tugevusena torkab juba kaanepildil vastu punaste juuste ja meelalt punaste huultega neiu. Ta mõjub piisavalt kutsuvalt, et raamat läbi lugeda. Ja kellele sellest ei piisa, siis tagakaanel seisab: „„Nümfid. Montpellier' legend“ on erootilise fantasy -triloogia esimene osa.“ Nii võttes pole justkui ühtki vabandust, miks raamatut mitte lugeda.
Või siis just vastupidi – see ongi vabandus. Isegi hoiatus. Kuid läbi ma soome kirjaniku ja stsenaristi Luhtaneni ja filmirežissöör Oikkoneni raamatu ikkagi lugesin. Ja ega see olnudki mingi eriline piin. Vastupidi! „Nümfid“ on igati ladus noortekas, kus lihtsalt kohtab keskmisest rohkem seksistseene. Päris pornograafiliseks raamatuks teost siiski lugeda ei saa. Tekst on pigem põhjamaiselt väljapeetud ning ega neid seksistseene siis nii palju siin ka pole. Kuigi, tõsi ta on, teose fookuseks, seikluslugu käivitavaks jõuks ning korraga nii probleemiks kui selle lahenduseks on siin tõesti seks.
Sisu on iseenesest päris totter. Loo keskmes on nümfid ja saatürid, antiikmütoloogiast pärit olevused. Esimesed on imekaunid ja põhimõtteliselt igavesti elavad naised, teised aga tõelist maskuliinsust kehastavad mehekujulised surematud olendid. Mingis mõttes mõlemad vihkavad teineteist, aga teisest küljest ei saa nad ka ilma teineteiseta. See kõlab imelikult ja ebaloogiliselt ning ongi seda. Kes siiski tahab, võtku nimetatud antagonismi sümboolsena, kes aga tahab, võtku seda nii, nagu allakirjutanu – telesarja põhjal valminud raamat ongi selline vorm, milles teleekraanil põnevalt ja originaalselt esitatud mõtted muutuvad tahes-tahtmata lamedusteks.
Aga nii see juba on, ja fenomeniga tutvumise mõttes pole „Nümfid“ sugugi kõige hullem näide. Seksikad tegelased ja tegevused, vilgas tempo, pidevad suunamuutused ja ootamatused – kõik see muudab „Nümfid“ talutavaks noortekaks. Ja lõpp on korraga moosine ja üht-teist kokkusõlmiv, jättes samas teised otsad lahti – nii on täiesti selge, et seiklus jätkub.
Liigset loogikat taga ajada ei maksa ning autorite võime käia ümber antiikmaailmast pärit käsitlustega on pehmelt öeldes uljas. Et mitte öelda – piinlik. Ilmselt tulebki sedasorti raamatute puhul enda kriitikameel välja lülitada ning liuelda lihtsalt põnevuse ja romantika laineharjal, kust mingit sügavat mõtet ja või suurt moraali küll välja ei tule. Või kui väga tahta, siis kahte asja näivad „Nümfid“ ütlevat: esiteks – kõik on inimesed on kaabakad (välja arvatud juhul, kui nad seda pole); teiseks – armastus võidab kõik. Nunnu. | Peeter Helme: ammu ei ole näppu sattunud midagi nii jaburat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ammu ei ole näppu sattunud midagi nii jaburat nagu Sari Luhtaneni ja Mikko Oikkoneni „Nümfid. Montpellier' legend“. Nii et õigustatult võiks lausa küsida, miks sellest raamatust rääkida? Ainus talutav vastus kõlab ehk nii: „Nümfe“ võib lugeda ja käsitleda kui stiilinäidet, kui fenomeni.
Nimelt on tegu raamatuga, mis põhineb telesarjal. Kui sageli tehakse filme ja sarju raamatute järgi, siis antud juhul on tegu vastupidise nähtusega. Oma vastavate tugevuste ja nõrkustega. Esimese tugevusena torkab juba kaanepildil vastu punaste juuste ja meelalt punaste huultega neiu. Ta mõjub piisavalt kutsuvalt, et raamat läbi lugeda. Ja kellele sellest ei piisa, siis tagakaanel seisab: „„Nümfid. Montpellier' legend“ on erootilise fantasy -triloogia esimene osa.“ Nii võttes pole justkui ühtki vabandust, miks raamatut mitte lugeda.
Või siis just vastupidi – see ongi vabandus. Isegi hoiatus. Kuid läbi ma soome kirjaniku ja stsenaristi Luhtaneni ja filmirežissöör Oikkoneni raamatu ikkagi lugesin. Ja ega see olnudki mingi eriline piin. Vastupidi! „Nümfid“ on igati ladus noortekas, kus lihtsalt kohtab keskmisest rohkem seksistseene. Päris pornograafiliseks raamatuks teost siiski lugeda ei saa. Tekst on pigem põhjamaiselt väljapeetud ning ega neid seksistseene siis nii palju siin ka pole. Kuigi, tõsi ta on, teose fookuseks, seikluslugu käivitavaks jõuks ning korraga nii probleemiks kui selle lahenduseks on siin tõesti seks.
Sisu on iseenesest päris totter. Loo keskmes on nümfid ja saatürid, antiikmütoloogiast pärit olevused. Esimesed on imekaunid ja põhimõtteliselt igavesti elavad naised, teised aga tõelist maskuliinsust kehastavad mehekujulised surematud olendid. Mingis mõttes mõlemad vihkavad teineteist, aga teisest küljest ei saa nad ka ilma teineteiseta. See kõlab imelikult ja ebaloogiliselt ning ongi seda. Kes siiski tahab, võtku nimetatud antagonismi sümboolsena, kes aga tahab, võtku seda nii, nagu allakirjutanu – telesarja põhjal valminud raamat ongi selline vorm, milles teleekraanil põnevalt ja originaalselt esitatud mõtted muutuvad tahes-tahtmata lamedusteks.
Aga nii see juba on, ja fenomeniga tutvumise mõttes pole „Nümfid“ sugugi kõige hullem näide. Seksikad tegelased ja tegevused, vilgas tempo, pidevad suunamuutused ja ootamatused – kõik see muudab „Nümfid“ talutavaks noortekaks. Ja lõpp on korraga moosine ja üht-teist kokkusõlmiv, jättes samas teised otsad lahti – nii on täiesti selge, et seiklus jätkub.
Liigset loogikat taga ajada ei maksa ning autorite võime käia ümber antiikmaailmast pärit käsitlustega on pehmelt öeldes uljas. Et mitte öelda – piinlik. Ilmselt tulebki sedasorti raamatute puhul enda kriitikameel välja lülitada ning liuelda lihtsalt põnevuse ja romantika laineharjal, kust mingit sügavat mõtet ja või suurt moraali küll välja ei tule. Või kui väga tahta, siis kahte asja näivad „Nümfid“ ütlevat: esiteks – kõik on inimesed on kaabakad (välja arvatud juhul, kui nad seda pole); teiseks – armastus võidab kõik. Nunnu.
### Response:
Peeter Helme: ammu ei ole näppu sattunud midagi nii jaburat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sakslasele järgnesid meeskonnakaaslane Kimi Räikkönen Soomest 0,604 ning Red Bulli ohjav austraallane Daniel Ricciardo 0,838 sekundi suuruse kaotusega.
Vabatreening osutus plaanitust 20 minuti võrra lühemaks, sest Haasi prantslasest roolikeeraja Romain Grosjean lõhkus ühes kurvis üle kanalisatsiooniluugi sõites masina tagumise rehvi ning kihutas kummivalli. Mees pääses õnnetusest ehmatusega, kuid kohtunikud otsustasid treeningu peatada.
Tulemused:
1. Sebastian Vettel Ferrari 1.31,261
2. Kimi Räikkönen Ferrari 1.31,865
3. Daniel Ricciardo Red Bull 1.32,009
4. Max Verstappen Red Bull 1.32,109
5. Fernando Alonso McLaren 1.32,564
6. Lewis Hamilton Mercedes 1.32,677
7. Valtteri Bottas Mercedes 1.32,720
8. Sergio Perez Force India 1.32,862
9. Nico Hülkenberg Renault 1.33,060
10. Esteban Ocon Force India 1.33,096
11. Jolyon Palmer Renault 1.33,381
12. Felipe Massa Williams 1.33,394
13. Stoffel Vandoorne McLaren 1.33,673
14. Lance Stroll Williams 1.33,818
15. Pierre Gasly Toro Rosso 1.34,043
16. Carlos Sainz Toro Rosso 1.34,104
17. Romain Grosjean Haas 1.34,118
18. Kevin Magnussen Haas 1.34,343
19. Pascal Wehrlein Sauber 1.35,246
20. Marcus Ericsson Sauber 1.35,697 | Teine treening kulges Malaisias Vetteli vedamisel, Grosjean karmis avariis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sakslasele järgnesid meeskonnakaaslane Kimi Räikkönen Soomest 0,604 ning Red Bulli ohjav austraallane Daniel Ricciardo 0,838 sekundi suuruse kaotusega.
Vabatreening osutus plaanitust 20 minuti võrra lühemaks, sest Haasi prantslasest roolikeeraja Romain Grosjean lõhkus ühes kurvis üle kanalisatsiooniluugi sõites masina tagumise rehvi ning kihutas kummivalli. Mees pääses õnnetusest ehmatusega, kuid kohtunikud otsustasid treeningu peatada.
Tulemused:
1. Sebastian Vettel Ferrari 1.31,261
2. Kimi Räikkönen Ferrari 1.31,865
3. Daniel Ricciardo Red Bull 1.32,009
4. Max Verstappen Red Bull 1.32,109
5. Fernando Alonso McLaren 1.32,564
6. Lewis Hamilton Mercedes 1.32,677
7. Valtteri Bottas Mercedes 1.32,720
8. Sergio Perez Force India 1.32,862
9. Nico Hülkenberg Renault 1.33,060
10. Esteban Ocon Force India 1.33,096
11. Jolyon Palmer Renault 1.33,381
12. Felipe Massa Williams 1.33,394
13. Stoffel Vandoorne McLaren 1.33,673
14. Lance Stroll Williams 1.33,818
15. Pierre Gasly Toro Rosso 1.34,043
16. Carlos Sainz Toro Rosso 1.34,104
17. Romain Grosjean Haas 1.34,118
18. Kevin Magnussen Haas 1.34,343
19. Pascal Wehrlein Sauber 1.35,246
20. Marcus Ericsson Sauber 1.35,697
### Response:
Teine treening kulges Malaisias Vetteli vedamisel, Grosjean karmis avariis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta kolmanda ja ühtlasi viimase ajateenistusse kutsumise ajal alustavad kutsealused 8-kuulist väljaõpet. Selle lõppedes saab kaitsevägi täiendust üksuste reakoosseisu jaoks.
Enamus kutsealustest siirdub väljaõppele 1. ja 2. Jalaväebrigaadi.
Eesti riigi esmase kaitsevõime aluseks olev ajateenistus annab noortele nii põhiteadmised riigikaitsest kui õpetab ka tegutsema ühtse meeskonnana. | Oktoobris alustab ajateenistust üle tuhande noormehe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta kolmanda ja ühtlasi viimase ajateenistusse kutsumise ajal alustavad kutsealused 8-kuulist väljaõpet. Selle lõppedes saab kaitsevägi täiendust üksuste reakoosseisu jaoks.
Enamus kutsealustest siirdub väljaõppele 1. ja 2. Jalaväebrigaadi.
Eesti riigi esmase kaitsevõime aluseks olev ajateenistus annab noortele nii põhiteadmised riigikaitsest kui õpetab ka tegutsema ühtse meeskonnana.
### Response:
Oktoobris alustab ajateenistust üle tuhande noormehe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ETV teeb pühapäeval kell 18.55 otseülekande Estonia kontserdisaalist, kus esineb rahvusmeeskoor, solistid ja Estonian Dream Big Band Siim Aimla juhtimisel. Õhtujuht on Kaie Mihkelson, lavastaja Eva Klemets. Ülekande režissöör on Ülle Õun, helirežissöör Teet Kehlmann, produtsent Ruth Alaküla.
ETV2 ekraanil algab pühapäeval kell 19.30 muusikapäevale pühendatud teemaõhtu "Muusika muudab!". Näha saab psühholoogilist draamat "Kontrapunkt", mis räägib autoõnnetuse tõttu ratastooli sattunud maailmatasemel viiuldajast, kes peab ületama iseenda sisemised hirmud ning mõistma, et ta on suuteline muusikaga teiste inimeste ellu rõõmu tooma. Samuti jõuab ekraanile muusikast tulvil saade "Arvo Pärt Inglite linnas", samuti helilooja Pärt Uusbergist ja tema loomingust jutustav film "Sisekõla", Kanada dokumentaalfilm "Musikaalne aju", eksperimentaalne kontsertfilm "Impromptu", suurejooneline EBBA muusikaauhindade gala jpt.
Klassikaraadio tähistab rahvusvahelist muusikapäeva 1. oktoobril suure soovikontserdi ja 26 tundi vältava muusikaviktoriiniga raadiojaama koduleheküljel. Hetkel on kodulehel käimas soojendusviktoriin. Viktoriin ja soovikontsert algavad mõlemad pühapäeval, 1. oktoobril kell 10. Saatejuhid Lisete Velt ja Taavi Libe lubavad kuulajate muusikasoovide täitumist ja võtavad vastu soove aadressil [email protected] või saate ajal telefonil 611 4285. Stuudiosse on oodata ka muusikutest külalisi, kelle esituses kõlab eksklusiivsete ettekannetega soovikontsert.
Muusikapäeva viktoriin toimub seekord kahes kategoorias: on võimalik valida kergemate küsimustega variant või krõbedam versioon kogenud muusikasõpradele. Küsimused on vastusevariantidega, mitmes mõistatuses tuleb leida vastus muusikapala kuulates. Lahendada võib üksi, sõprade seltsis või terve klassiga, sest viktoriin on Klassikaraadio kodulehel aktiivne kuni esmaspäeva, 2. oktoobri keskpäevani. Kokkuvõttev saade, kus kuuleb ka õigeid vastuseid ja loositakse osalejate vahel muusikalisi auhindu, on eetris kell 13. Mullu lahendas veebiviktoriini rohkem kui 1200 kuulajat ning osa võtsid nii noored kui ka vanad muusikasõbrad ning mitmed kooliklassid üle terve Eesti.
Vikerraadio vestlussaates "Käbi ei kuku..." pole sedapuhku käbi tõesti kännust just kuigi kaugele kukkunud. Kõrvitsate (muusika)dünastiat esindavad Tõnis ja poeg Tõnu. Saatejuht on Sten Teppan. Muusikapäeva ideaalselt sobiv vestlussaade on eetris 1. oktoobril kell 10.10. Andres Oja muusikasaates kell 12.05 kõlavad aga instrumentaaltöötlused tuntud lauludest.
Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise 1. oktoobril algatas 1975. aastal Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollane president, legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin. Muusikapäeva idee on teha muusika kättesaadavaks võimalikult paljudele inimestele üle kogu maailma. Eestis on muusikapäeva tähistatud alates 2002. aastast, mil Eesti Muusikanõukogu algatas piduliku muusikapreemiate väljaandmise traditsiooni. | ERR tähistab muusikapäeva - viktoriin, soovikontsert ja teemasaated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ETV teeb pühapäeval kell 18.55 otseülekande Estonia kontserdisaalist, kus esineb rahvusmeeskoor, solistid ja Estonian Dream Big Band Siim Aimla juhtimisel. Õhtujuht on Kaie Mihkelson, lavastaja Eva Klemets. Ülekande režissöör on Ülle Õun, helirežissöör Teet Kehlmann, produtsent Ruth Alaküla.
ETV2 ekraanil algab pühapäeval kell 19.30 muusikapäevale pühendatud teemaõhtu "Muusika muudab!". Näha saab psühholoogilist draamat "Kontrapunkt", mis räägib autoõnnetuse tõttu ratastooli sattunud maailmatasemel viiuldajast, kes peab ületama iseenda sisemised hirmud ning mõistma, et ta on suuteline muusikaga teiste inimeste ellu rõõmu tooma. Samuti jõuab ekraanile muusikast tulvil saade "Arvo Pärt Inglite linnas", samuti helilooja Pärt Uusbergist ja tema loomingust jutustav film "Sisekõla", Kanada dokumentaalfilm "Musikaalne aju", eksperimentaalne kontsertfilm "Impromptu", suurejooneline EBBA muusikaauhindade gala jpt.
Klassikaraadio tähistab rahvusvahelist muusikapäeva 1. oktoobril suure soovikontserdi ja 26 tundi vältava muusikaviktoriiniga raadiojaama koduleheküljel. Hetkel on kodulehel käimas soojendusviktoriin. Viktoriin ja soovikontsert algavad mõlemad pühapäeval, 1. oktoobril kell 10. Saatejuhid Lisete Velt ja Taavi Libe lubavad kuulajate muusikasoovide täitumist ja võtavad vastu soove aadressil [email protected] või saate ajal telefonil 611 4285. Stuudiosse on oodata ka muusikutest külalisi, kelle esituses kõlab eksklusiivsete ettekannetega soovikontsert.
Muusikapäeva viktoriin toimub seekord kahes kategoorias: on võimalik valida kergemate küsimustega variant või krõbedam versioon kogenud muusikasõpradele. Küsimused on vastusevariantidega, mitmes mõistatuses tuleb leida vastus muusikapala kuulates. Lahendada võib üksi, sõprade seltsis või terve klassiga, sest viktoriin on Klassikaraadio kodulehel aktiivne kuni esmaspäeva, 2. oktoobri keskpäevani. Kokkuvõttev saade, kus kuuleb ka õigeid vastuseid ja loositakse osalejate vahel muusikalisi auhindu, on eetris kell 13. Mullu lahendas veebiviktoriini rohkem kui 1200 kuulajat ning osa võtsid nii noored kui ka vanad muusikasõbrad ning mitmed kooliklassid üle terve Eesti.
Vikerraadio vestlussaates "Käbi ei kuku..." pole sedapuhku käbi tõesti kännust just kuigi kaugele kukkunud. Kõrvitsate (muusika)dünastiat esindavad Tõnis ja poeg Tõnu. Saatejuht on Sten Teppan. Muusikapäeva ideaalselt sobiv vestlussaade on eetris 1. oktoobril kell 10.10. Andres Oja muusikasaates kell 12.05 kõlavad aga instrumentaaltöötlused tuntud lauludest.
Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise 1. oktoobril algatas 1975. aastal Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollane president, legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin. Muusikapäeva idee on teha muusika kättesaadavaks võimalikult paljudele inimestele üle kogu maailma. Eestis on muusikapäeva tähistatud alates 2002. aastast, mil Eesti Muusikanõukogu algatas piduliku muusikapreemiate väljaandmise traditsiooni.
### Response:
ERR tähistab muusikapäeva - viktoriin, soovikontsert ja teemasaated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna vanalinn pole kunagi olnud päris kivilinn ja tänaseni ilmestavad nii all- kui ülalinna väiksemad ja suuremad rohealad ning väärikad põlispuud.
Millist rolli on Tallinna vanalinna kujunemisloos mänginud haljastus, sellest räägitakse Neitsitorni uue hooaja loengusarja avaloengus ”Vanalinna haljastusvööndist ja põlispuudest ”.
Tutvutakse vanalinna omaaegsete suurimate haljasaladega – kirikukalmistute, hooviaedade ja aedparkidega – Tallinna vanadel linnaplaanidel; räägitakse vanalinna ääreala ja seda ümbritseva haljasvööndi kujunemisest tänu 17. sajandi lõpus rajatud Rootsi, Ingeri ja Skoone bastionitele; vaatleme, mis on saanud vanalinna vanadest ja väärikatest põlispuudest.
Lektoriks on Tallinna Linnamuuseumi vanemteadur Kalmar Ulm. | Linnamuuseum avab hooaja loenguga Tallinna haljastuse ajaloost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna vanalinn pole kunagi olnud päris kivilinn ja tänaseni ilmestavad nii all- kui ülalinna väiksemad ja suuremad rohealad ning väärikad põlispuud.
Millist rolli on Tallinna vanalinna kujunemisloos mänginud haljastus, sellest räägitakse Neitsitorni uue hooaja loengusarja avaloengus ”Vanalinna haljastusvööndist ja põlispuudest ”.
Tutvutakse vanalinna omaaegsete suurimate haljasaladega – kirikukalmistute, hooviaedade ja aedparkidega – Tallinna vanadel linnaplaanidel; räägitakse vanalinna ääreala ja seda ümbritseva haljasvööndi kujunemisest tänu 17. sajandi lõpus rajatud Rootsi, Ingeri ja Skoone bastionitele; vaatleme, mis on saanud vanalinna vanadest ja väärikatest põlispuudest.
Lektoriks on Tallinna Linnamuuseumi vanemteadur Kalmar Ulm.
### Response:
Linnamuuseum avab hooaja loenguga Tallinna haljastuse ajaloost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Munitsipaalkoolid
Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer: olen selle plaani vastu
"Läbimõtlemata tegu, väga halb plaan, mis on õpilaste, eriti poiste suhtes, karistava iseloomuga. Ei tohi rakendada. Olen selle plaani vastu.
Hugo Treffneri jaoks ei muutu selle plaani rakendamisega mitte midagi, meie õpilaste arv selle tõttu ei muutu."
Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg: viiepallisüsteem oma kahe negatiivse hindega ei sobi 21. sajandi haridusmaastikule
"Õpilasel peab olema võimalus asuda õppima gümnaasiumis ka siis, kui tema tunnistuse hinded ei peegelda tema tegelikke võimeid, kui tal on motivatsiooni õppimiseks ja kui tema hinded võivad olla mõjutatud muudest teguritest.
Tänapäeval, kus üha rohkem otsitakse viise tööstusühiskonnast pärineva hindamisviisi kaasajastamiseks, on sellise künnise kehtestamine samm tagasi.
Murelikuks teeb mind selle mõtte juures hoopis see, et selline praktika toob kaasa sügavama sotsiaalse kihistumise, nn õpilaste lahterdamise (Saksamaal on sarnast süsteemi praktiseeritud, kuid nüüd on asutud sellest loobuma). See toob kaasa kutsekooli maine kahjustamise, et kutsekooli lähevad vähemvõimekamad.
Kristjan Jaak Petersoni direktor Merike Kaste: koolis ei tohiks õppimine toimuda hinnetele
"Tunnistusel olevad hinded ei näita tihti teadmisi, vaid läbisaamist õpetajaga, kohustundlikkust ja muidugi klassi keskmist taset. Põhikoolis on hindamine kujundlik, st hinnatakse õpilase pingutust, saavutust, kus ta on võrreldes oma võimetega, püüdlustega.
Üle 3.75 hinne on üldjuhul rohkem tüdrukutel, sest nemad on kohusetundlikumad ning püüdlikumad. Kui hinne on eesmärk omaette, siis kogu õppimine toimub valedel alustel: mitte selleks, et rohkem teada saada, vaid selleks, et saada paremaid hindeid," sõnas Kaste.
Annelinna Gümnaasiumi õppealajuhataja Jelena Bitova: kutseharidus on valik, mitte suund*
"Arvan, et lävendi kehtestamine kitsendaks õpilaste hariduse valikuid. Pigem võiks mõelda sellele, et gümnaasiumis teha sobivaks erinevad õpiprogrammid nii tugevatele kui ka nõrgematele õpilastele. Näiteks meie koolis on kutsesuund, kus õpilased gümnaasiumi hariduse kõrval, saavad ka abikoka eriala Tartu kutsehariduskeskuses. Praegu on raske prognoosida, kas meie gümnaasiumisse sisseastuvate õpilaste arv suureneks või väheneks."
Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi: noorte inimeste "kastidesse" paigutamine on võõrastav
"Haridus on paljufunktsionaalne valdkond. Ainult ühe aspekti (lävend) esiletõstmine võib endaga kaasa tuua mõjusid, mida on raske ette näha. Soovitud tulemuse asemel võime saada hulgaliselt soovimatuid kõrvalmõjusid.
Meie kooli kontekstis me pole seda isegi arutanud, sest tänapäeval noorte inimeste "kastidesse" paigutamise mõte tundub väga võõrastav. Tartus on ühiskatsed, mis võimaldavad õpilastel vastavalt oma eelistustele valida nelja gümnaasiumi vahel. Eelistused tulenevad sageli õpilaste huvidest ja on seotud nende tulevikukavadega."
Riigigümnaasium
Tamme Gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson: ei saa teemat kommenteerida
"Oleme seda kolleegidega teistest koolidest arutanud, aga tulenevalt natuke erandlikust staatusest riigigümnaasiumi direktorina ei ole ma ilmselt kõige esinduslikum valik seda teemat kommenteerima," sõnas Tõnisson.
Erakool
Tartu Waldorfigümnaasiumi direktor Anu Vaagen: me ei toeta numbrilist hindamist
"Meie waldorfkoolina oleme õpilaste numbrilise hindamise vastu ning seega me ei toeta ka ministri mõtet kehtestada gümnaasiumisse pääsemiseks numbriline lävend.
Kui lävend peaks kehtima hakkama ka erakoolide puhul, siis mingil määral mõjutaks see kindlasti ka meie kooli sisseastumist."
Kool hariduslike erivajadustega lastele
Herbert Masing Kooli direktor Tiina Kallavus: kutseõpe ei taga kõikidele noortele vajalikku haridust
"Minu meelest ei ole sellise lävendi kehtestamine praeguses hariduselu korralduses mõistlik. Puuduvad vajalikud alternatiivõppe võimalused gümnaasiumile. Lävendi kehtestamine võib poiste jaoks olla raskendav asjaolu haridusteel.
Selline plaan eeldab kogu haridussüsteemi korralikku läbi mõtestamist ja vajalike muutuste ellu kutsumist.
Kindlasti peab kompetentset tähelepanu pöörama ka hariduslike erivajadustega õpilastele. Paljud nendest on tänu kaasava hariduse põhimõttele ilma vajaliku toe ja õppeta. Lävendi kehtestamine võib tõsta vajadust meie kooli gümnaasiumiõppe vastu, sest pingestatud püüdlused nõutud numbrikombinatsiooni suunas panevad osade noorte ärevuse taluvuse kindlasti proovile."
*Annelinna gümnaasiumi direktor viibib lähetusel ja vastas õppealajuhataja | Tartu gümnaasiumide direktorid ei taha ministri soovitud lävendit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Munitsipaalkoolid
Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer: olen selle plaani vastu
"Läbimõtlemata tegu, väga halb plaan, mis on õpilaste, eriti poiste suhtes, karistava iseloomuga. Ei tohi rakendada. Olen selle plaani vastu.
Hugo Treffneri jaoks ei muutu selle plaani rakendamisega mitte midagi, meie õpilaste arv selle tõttu ei muutu."
Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg: viiepallisüsteem oma kahe negatiivse hindega ei sobi 21. sajandi haridusmaastikule
"Õpilasel peab olema võimalus asuda õppima gümnaasiumis ka siis, kui tema tunnistuse hinded ei peegelda tema tegelikke võimeid, kui tal on motivatsiooni õppimiseks ja kui tema hinded võivad olla mõjutatud muudest teguritest.
Tänapäeval, kus üha rohkem otsitakse viise tööstusühiskonnast pärineva hindamisviisi kaasajastamiseks, on sellise künnise kehtestamine samm tagasi.
Murelikuks teeb mind selle mõtte juures hoopis see, et selline praktika toob kaasa sügavama sotsiaalse kihistumise, nn õpilaste lahterdamise (Saksamaal on sarnast süsteemi praktiseeritud, kuid nüüd on asutud sellest loobuma). See toob kaasa kutsekooli maine kahjustamise, et kutsekooli lähevad vähemvõimekamad.
Kristjan Jaak Petersoni direktor Merike Kaste: koolis ei tohiks õppimine toimuda hinnetele
"Tunnistusel olevad hinded ei näita tihti teadmisi, vaid läbisaamist õpetajaga, kohustundlikkust ja muidugi klassi keskmist taset. Põhikoolis on hindamine kujundlik, st hinnatakse õpilase pingutust, saavutust, kus ta on võrreldes oma võimetega, püüdlustega.
Üle 3.75 hinne on üldjuhul rohkem tüdrukutel, sest nemad on kohusetundlikumad ning püüdlikumad. Kui hinne on eesmärk omaette, siis kogu õppimine toimub valedel alustel: mitte selleks, et rohkem teada saada, vaid selleks, et saada paremaid hindeid," sõnas Kaste.
Annelinna Gümnaasiumi õppealajuhataja Jelena Bitova: kutseharidus on valik, mitte suund*
"Arvan, et lävendi kehtestamine kitsendaks õpilaste hariduse valikuid. Pigem võiks mõelda sellele, et gümnaasiumis teha sobivaks erinevad õpiprogrammid nii tugevatele kui ka nõrgematele õpilastele. Näiteks meie koolis on kutsesuund, kus õpilased gümnaasiumi hariduse kõrval, saavad ka abikoka eriala Tartu kutsehariduskeskuses. Praegu on raske prognoosida, kas meie gümnaasiumisse sisseastuvate õpilaste arv suureneks või väheneks."
Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi: noorte inimeste "kastidesse" paigutamine on võõrastav
"Haridus on paljufunktsionaalne valdkond. Ainult ühe aspekti (lävend) esiletõstmine võib endaga kaasa tuua mõjusid, mida on raske ette näha. Soovitud tulemuse asemel võime saada hulgaliselt soovimatuid kõrvalmõjusid.
Meie kooli kontekstis me pole seda isegi arutanud, sest tänapäeval noorte inimeste "kastidesse" paigutamise mõte tundub väga võõrastav. Tartus on ühiskatsed, mis võimaldavad õpilastel vastavalt oma eelistustele valida nelja gümnaasiumi vahel. Eelistused tulenevad sageli õpilaste huvidest ja on seotud nende tulevikukavadega."
Riigigümnaasium
Tamme Gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson: ei saa teemat kommenteerida
"Oleme seda kolleegidega teistest koolidest arutanud, aga tulenevalt natuke erandlikust staatusest riigigümnaasiumi direktorina ei ole ma ilmselt kõige esinduslikum valik seda teemat kommenteerima," sõnas Tõnisson.
Erakool
Tartu Waldorfigümnaasiumi direktor Anu Vaagen: me ei toeta numbrilist hindamist
"Meie waldorfkoolina oleme õpilaste numbrilise hindamise vastu ning seega me ei toeta ka ministri mõtet kehtestada gümnaasiumisse pääsemiseks numbriline lävend.
Kui lävend peaks kehtima hakkama ka erakoolide puhul, siis mingil määral mõjutaks see kindlasti ka meie kooli sisseastumist."
Kool hariduslike erivajadustega lastele
Herbert Masing Kooli direktor Tiina Kallavus: kutseõpe ei taga kõikidele noortele vajalikku haridust
"Minu meelest ei ole sellise lävendi kehtestamine praeguses hariduselu korralduses mõistlik. Puuduvad vajalikud alternatiivõppe võimalused gümnaasiumile. Lävendi kehtestamine võib poiste jaoks olla raskendav asjaolu haridusteel.
Selline plaan eeldab kogu haridussüsteemi korralikku läbi mõtestamist ja vajalike muutuste ellu kutsumist.
Kindlasti peab kompetentset tähelepanu pöörama ka hariduslike erivajadustega õpilastele. Paljud nendest on tänu kaasava hariduse põhimõttele ilma vajaliku toe ja õppeta. Lävendi kehtestamine võib tõsta vajadust meie kooli gümnaasiumiõppe vastu, sest pingestatud püüdlused nõutud numbrikombinatsiooni suunas panevad osade noorte ärevuse taluvuse kindlasti proovile."
*Annelinna gümnaasiumi direktor viibib lähetusel ja vastas õppealajuhataja
### Response:
Tartu gümnaasiumide direktorid ei taha ministri soovitud lävendit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Medalikonkurentsis on ka Eesti nelik Kaur Kuslap, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, kes pühapäevases eelsõidus oli kolmas ning neljapäevases poolfinaalis teine.
Lisaks Eestile võitlevad A-finaalis medalite eest Holland, Leedu, Norra, Poola ja Suurbritannia.
Otseülekannet saab vaadata ka ERR-i spordiportaali vahendusel. Ülekannet kommenteerivad Juhan Kilumets ja Mihkel Klementsov.
Eilses ETV saates "Ringvaade" vaatas sõudmise MM-i poolfinaali otseülekannet 99 000 inimest, neist 96 000 ETV-st ning 3 000 veebist. | ETV kannab laupäeval sõudmise MM-ilt otse üle neljapaadi finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Medalikonkurentsis on ka Eesti nelik Kaur Kuslap, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, kes pühapäevases eelsõidus oli kolmas ning neljapäevases poolfinaalis teine.
Lisaks Eestile võitlevad A-finaalis medalite eest Holland, Leedu, Norra, Poola ja Suurbritannia.
Otseülekannet saab vaadata ka ERR-i spordiportaali vahendusel. Ülekannet kommenteerivad Juhan Kilumets ja Mihkel Klementsov.
Eilses ETV saates "Ringvaade" vaatas sõudmise MM-i poolfinaali otseülekannet 99 000 inimest, neist 96 000 ETV-st ning 3 000 veebist.
### Response:
ETV kannab laupäeval sõudmise MM-ilt otse üle neljapaadi finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaal on stardis ka eestlane Hannes Soomer Honda, kes sarja üldarvestuses hoiab 24 punktiga 16. kohta. European Supersport arvestuses on eestlane liidrikohal.
„Väga äge rada. Alati on väga meeldinud siin sõita, aga see ei tähenda, et uue mootorrattaga kuidagi lihtsam oleks. Esimest trenni tuleb võimalikult efektiivselt ära kasutada ja siis saab juba edasi liikuda. Igaljuhul väga ootan seda nädalavahetust,“ sõnas Soomer enne eesootavat võistlust.
Reedel sõidetakse Magny-Cours´i ringrajal vabatrennid ning laupäeval kvalifikatsioon. Pühapäevane võistlussõit algab Eesti aja järgi 12.30. | Soomer enne nädalavahetusel toimuvat MM-etappi: väga äge rada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaal on stardis ka eestlane Hannes Soomer Honda, kes sarja üldarvestuses hoiab 24 punktiga 16. kohta. European Supersport arvestuses on eestlane liidrikohal.
„Väga äge rada. Alati on väga meeldinud siin sõita, aga see ei tähenda, et uue mootorrattaga kuidagi lihtsam oleks. Esimest trenni tuleb võimalikult efektiivselt ära kasutada ja siis saab juba edasi liikuda. Igaljuhul väga ootan seda nädalavahetust,“ sõnas Soomer enne eesootavat võistlust.
Reedel sõidetakse Magny-Cours´i ringrajal vabatrennid ning laupäeval kvalifikatsioon. Pühapäevane võistlussõit algab Eesti aja järgi 12.30.
### Response:
Soomer enne nädalavahetusel toimuvat MM-etappi: väga äge rada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muuhulgas räägiti pikemalt Solovjovile kuuluvast luksuslikust kinnisvarast - korteritest Moskvas, suvilast Moskva lähistel Peredelkinos ja Itaalias, Como järve ääres asuvast villast, mille kohal lennati juba Navalnõi videotele omaselt drooniga ning kasutati juba tuntuks saanud iroonilist stiili.
Riigimeedia telenägu Solovjov omakorda kommenteeris Navalnõi videot väitega, et temale kuuluva kinnisvara puhul pole tegu millegi problemaatilisega, sest tema näol ei ole tegu riigiametnikuga.
Kõige tuntum Navalnõi video puudutab peaminister Dmitri Medvedevit ning selle dokumentaalfilmi abil õnnestus tal korraldada käesoleva aasta kevadel Venemaa linnades viimaste aastate ulatuslikumad meeleavaldused. Hiljuti tegi Navalnõi aga video president Putini uuest mitteametlikust villast.
Reede hommikul peeti Navalnõi Moskvas politsei poolt kinni
Venemaa võimud pidasid Navalnõi reede hommikul Moskvas kinni.
Navalnõi peeti kinni tema kodumaja ukse juures. Põhjust pole Vene võimuesindajad veel selgitanud,.
Opositsioonipoliitikul õnnestus sotsiaalmeedias teatada, et teda viiakse Danilovski jaoskonda.
Uudisteagentuuri TASS allikas selgitas, et Navalnõi peeti menetlustoimingute läbiviimiseks kinni seoses sellega, et ta tegi "otseseid üleskutseid võtta osa üritustest, mille jaoks ei ole ametlikku luba".
Reedel pidi Navalnõi osalema Nižni Novgorodis toimuval miitingul ning kinnipidamise hetkel oli ta enda sõnul teel rongijaama. "Oh, kuidas vanamees [Vladimir] Putin ei taha, et ma satuksin miitingule Nižni Novgorodis."
Navalnõid on ka varem korduvalt võimude poolt kinni peetud.
Navalnõi jätkab keelust hoolimata Venemaa presidendiks pürgimist
Navalnõi on teatanud kavatsusest tuleval aastal presidendivalimistel kandideerida, kuid keskvalimiskomisjoni kinnitusel ei oma ta praegu selleks õigust.
Keelu põhjuseks on see, et Kirovi oblastikohus jättis maikuus jõusse süüdimõistva otsuse, mille esimese astme kohus langetas Navalnõi suhtes veebruari alguses.
Kirovi linna Lenini rajooni kohus mõistis Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi ja ettevõtja Pjotr Ofitserovi 8. veebruaril süüdi puiduettevõtte Kirovles varade riisumist puudutavas kriminaalasjas. Navalnõid karistati viieaastase tingimisi vabadusekaotusega ning sisuliselt tähendab see tõenäoliselt seda, et Navalnõi ei saa enam presidendivalimistel osaleda.
Navalnõi ise hoiatas juba varem, et kohus sellise otsuse langetab ning et see on osa Vene võimude kavast takistada tema kandideerimist presidendivalimistel 2018. aasta märtsis. Tema advokaat Olga Mihhailova nentis siis, et presidendi valimise seaduse kohaselt ei saa Navalnõi äsjase kohtuotsuse tõttu valimistel kandideerida. Samas on opositsiooniliider kinnitanud, et jätkab nii poliitilist tegevust kui ka riigipeaks pürgimist kohtuotsusest sõltumata.
Venemaa valimisseaduse kohaselt ei saa raskes kuriteos süüdi mõistetud isik presidendiks kandideerida. Samas on see mõnel juhul - näiteks tingimisi karistuse puhul - vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et kandideerida saavad kõik, kes pole parajasti vangis. See on asjaolu, millele on Navalnõi meeskond korduvalt tähelepanu juhtinud. | Navalnõi andis uues videos ülevaate Kremli telestaari kinnisvarast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muuhulgas räägiti pikemalt Solovjovile kuuluvast luksuslikust kinnisvarast - korteritest Moskvas, suvilast Moskva lähistel Peredelkinos ja Itaalias, Como järve ääres asuvast villast, mille kohal lennati juba Navalnõi videotele omaselt drooniga ning kasutati juba tuntuks saanud iroonilist stiili.
Riigimeedia telenägu Solovjov omakorda kommenteeris Navalnõi videot väitega, et temale kuuluva kinnisvara puhul pole tegu millegi problemaatilisega, sest tema näol ei ole tegu riigiametnikuga.
Kõige tuntum Navalnõi video puudutab peaminister Dmitri Medvedevit ning selle dokumentaalfilmi abil õnnestus tal korraldada käesoleva aasta kevadel Venemaa linnades viimaste aastate ulatuslikumad meeleavaldused. Hiljuti tegi Navalnõi aga video president Putini uuest mitteametlikust villast.
Reede hommikul peeti Navalnõi Moskvas politsei poolt kinni
Venemaa võimud pidasid Navalnõi reede hommikul Moskvas kinni.
Navalnõi peeti kinni tema kodumaja ukse juures. Põhjust pole Vene võimuesindajad veel selgitanud,.
Opositsioonipoliitikul õnnestus sotsiaalmeedias teatada, et teda viiakse Danilovski jaoskonda.
Uudisteagentuuri TASS allikas selgitas, et Navalnõi peeti menetlustoimingute läbiviimiseks kinni seoses sellega, et ta tegi "otseseid üleskutseid võtta osa üritustest, mille jaoks ei ole ametlikku luba".
Reedel pidi Navalnõi osalema Nižni Novgorodis toimuval miitingul ning kinnipidamise hetkel oli ta enda sõnul teel rongijaama. "Oh, kuidas vanamees [Vladimir] Putin ei taha, et ma satuksin miitingule Nižni Novgorodis."
Navalnõid on ka varem korduvalt võimude poolt kinni peetud.
Navalnõi jätkab keelust hoolimata Venemaa presidendiks pürgimist
Navalnõi on teatanud kavatsusest tuleval aastal presidendivalimistel kandideerida, kuid keskvalimiskomisjoni kinnitusel ei oma ta praegu selleks õigust.
Keelu põhjuseks on see, et Kirovi oblastikohus jättis maikuus jõusse süüdimõistva otsuse, mille esimese astme kohus langetas Navalnõi suhtes veebruari alguses.
Kirovi linna Lenini rajooni kohus mõistis Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi ja ettevõtja Pjotr Ofitserovi 8. veebruaril süüdi puiduettevõtte Kirovles varade riisumist puudutavas kriminaalasjas. Navalnõid karistati viieaastase tingimisi vabadusekaotusega ning sisuliselt tähendab see tõenäoliselt seda, et Navalnõi ei saa enam presidendivalimistel osaleda.
Navalnõi ise hoiatas juba varem, et kohus sellise otsuse langetab ning et see on osa Vene võimude kavast takistada tema kandideerimist presidendivalimistel 2018. aasta märtsis. Tema advokaat Olga Mihhailova nentis siis, et presidendi valimise seaduse kohaselt ei saa Navalnõi äsjase kohtuotsuse tõttu valimistel kandideerida. Samas on opositsiooniliider kinnitanud, et jätkab nii poliitilist tegevust kui ka riigipeaks pürgimist kohtuotsusest sõltumata.
Venemaa valimisseaduse kohaselt ei saa raskes kuriteos süüdi mõistetud isik presidendiks kandideerida. Samas on see mõnel juhul - näiteks tingimisi karistuse puhul - vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et kandideerida saavad kõik, kes pole parajasti vangis. See on asjaolu, millele on Navalnõi meeskond korduvalt tähelepanu juhtinud.
### Response:
Navalnõi andis uues videos ülevaate Kremli telestaari kinnisvarast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me alles ehitame seda asja üles, aga tegeleme erahaigla projektiga. Paar keskust on juba olemas, on Hea Une Keskus ja Pea- ja Kaelakirurgia arstid on ka juba kokku kogutud. Aga see on alles algus, selle pinnal me tegeleme erahaigla rajamise plaaniga," ütles Luik ERR-ile.
Luik rääkis, et projekti põhiline eestvedaja on Vallo Veering, kes on tema tema pikaajaline hea tuttav.
"Meil on uskumist, et erameditsiini osakaal tulevikus kasvab Eestis," sõnas Luik.
Luige mitu ametit
Põhiliselt meedias tegutsenud Mart Luik on kätt proovinud ka meelelahutuses, juhtides Rock Cafe-d, ja toidutööstuses, olles ühistu Eesti lihatööstus juhatuse liige. Seejärel siirdus Luik poliitikasse.
"Kui te vaatate ümberringi, siis ettevõtluses on palju selliseid inimesi, kes tegelevad oma karjääri jooksul väga erinevate valdkondadega. Võib-olla, mis on mulle iseloomulik, et ma olen selline ehitaja tüüpi, mulle on väga motiveeriv uutes ettevõtmistes kaasa lüüa," rääkis Luik.
Poliitikasse tulles tegutses ta valimisliidu Tegus Tallinn kampaaniajuhina. Pärast liitumist Edgar Savisaare valimisliiduga lahkus Luik Tegusast Tallinnast ja liitus IRL-i Tallinna meeskonnaga. Luik ütles, et kui ta peaks IRL-i liikmeks astuma, siis toimub see pärast kohalikke valimisi. | Mart Luik asub erahaiglat rajama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me alles ehitame seda asja üles, aga tegeleme erahaigla projektiga. Paar keskust on juba olemas, on Hea Une Keskus ja Pea- ja Kaelakirurgia arstid on ka juba kokku kogutud. Aga see on alles algus, selle pinnal me tegeleme erahaigla rajamise plaaniga," ütles Luik ERR-ile.
Luik rääkis, et projekti põhiline eestvedaja on Vallo Veering, kes on tema tema pikaajaline hea tuttav.
"Meil on uskumist, et erameditsiini osakaal tulevikus kasvab Eestis," sõnas Luik.
Luige mitu ametit
Põhiliselt meedias tegutsenud Mart Luik on kätt proovinud ka meelelahutuses, juhtides Rock Cafe-d, ja toidutööstuses, olles ühistu Eesti lihatööstus juhatuse liige. Seejärel siirdus Luik poliitikasse.
"Kui te vaatate ümberringi, siis ettevõtluses on palju selliseid inimesi, kes tegelevad oma karjääri jooksul väga erinevate valdkondadega. Võib-olla, mis on mulle iseloomulik, et ma olen selline ehitaja tüüpi, mulle on väga motiveeriv uutes ettevõtmistes kaasa lüüa," rääkis Luik.
Poliitikasse tulles tegutses ta valimisliidu Tegus Tallinn kampaaniajuhina. Pärast liitumist Edgar Savisaare valimisliiduga lahkus Luik Tegusast Tallinnast ja liitus IRL-i Tallinna meeskonnaga. Luik ütles, et kui ta peaks IRL-i liikmeks astuma, siis toimub see pärast kohalikke valimisi.
### Response:
Mart Luik asub erahaiglat rajama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Puhveraeg, mille RIA inimestele oma ID-kaardi sertifikaatide uuendamiseks jätab, selgub täpsemalt oktoobri lõpus, ent kindlasti piirab amet ID-kaardiga e-teenuste kasutamist alates novembri esimesest poolest. Seega jääb aega maksimaalselt kuni kaks nädalat, et teenuste kasutamine ei häiruks.
Alternatiiv on sõlmida leping mobiil-ID kasutamiseks, sellisel juhul ajutine paus ID-kaardi kasutusel ei sega.
"RIA annab inimestele aega uuendused ise ära teha aasta lõpuks, alates 1. jaanuarist saab sertifikaate uuendada vaid PPA teenindustes."
"Kellel ei ole mobiil-ID-d ja kes on aktiivsed e-teenuste kasutajad, soovitame mobiil-ID kindlasti ära teha. Siis ei pea olema nende seas, kes esimestena sertifikaate uuendavad," soovitab RIA kommunikatsioonijuht Helen Uldrich.
RIA annab inimestele aega uuendused ise ära teha aasta lõpuks, alates 1. jaanuarist saab sertifikaate uuendada vaid PPA teenindustes. Seal on aega käia märtsi lõpuni ning alates 1. aprillist enam sertifikaate uuendada ei saa.
PPA teenindustest saab abi paluda ka juba 1. novembrist, kuhu varutakse selleks ajaks rohkem inimjõudu.
Reisidokumendina saab aga uuendamata sertifikaatidega ID-kaarti kasutada kuni selle kasutusaja lõpuni.
Kuidas täpselt ID-kaardi sertifikaatide uuendamine käib, teavitab RIA kasutajaid oktoobrikuus.
"Oktoobri lõpus paneme allalaadimiseks välja uusima ID-kaardi tarkvara. Kui see on alla laetud ja inimene paneb ID-kaardi lugejasse, siis see juba juhendab täpselt, kus ja mida peab tegema," ütles Uldrich. "Arvestama peab sellega, et kohati võib süsteem olla ülekoormatud. Siis tuleb varuda aega, süsteem ütleb, et oodake, nii et tuleks kannatlikum olla."
RIA lubab inimesi teavitada vajalikest tegevustest nii läbi ajakirjanduse, oma kodulehe, ID.ee lehel kui ka eesti.ee kaudu, mis saadab teavituse kõigile, keda puudutab.
ID-sertifikaatide uuendamine puudutab neid 750 000 dokumenti, mis on välja antud alates 2014. aasta oktoobrist, kuivõrd teadlased leidsid teoreetilise võimaluse, kuidas kiipe annab lahti muukida.
RIA arvutuste kohaselt võib teoreetiline risk umbes novembris realiseeruda, juhul kui kellelgi kurje kavatsusi on. Seetõttu piirabki riik ID-kaardi teenuste kasutamist, mida enne sertifikaatide turvaliseks uuendamist edasi kasutada ei saa. | Ohus ID-kaartide sertifikaatide uuendamiseks jääb väike puhveraeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Puhveraeg, mille RIA inimestele oma ID-kaardi sertifikaatide uuendamiseks jätab, selgub täpsemalt oktoobri lõpus, ent kindlasti piirab amet ID-kaardiga e-teenuste kasutamist alates novembri esimesest poolest. Seega jääb aega maksimaalselt kuni kaks nädalat, et teenuste kasutamine ei häiruks.
Alternatiiv on sõlmida leping mobiil-ID kasutamiseks, sellisel juhul ajutine paus ID-kaardi kasutusel ei sega.
"RIA annab inimestele aega uuendused ise ära teha aasta lõpuks, alates 1. jaanuarist saab sertifikaate uuendada vaid PPA teenindustes."
"Kellel ei ole mobiil-ID-d ja kes on aktiivsed e-teenuste kasutajad, soovitame mobiil-ID kindlasti ära teha. Siis ei pea olema nende seas, kes esimestena sertifikaate uuendavad," soovitab RIA kommunikatsioonijuht Helen Uldrich.
RIA annab inimestele aega uuendused ise ära teha aasta lõpuks, alates 1. jaanuarist saab sertifikaate uuendada vaid PPA teenindustes. Seal on aega käia märtsi lõpuni ning alates 1. aprillist enam sertifikaate uuendada ei saa.
PPA teenindustest saab abi paluda ka juba 1. novembrist, kuhu varutakse selleks ajaks rohkem inimjõudu.
Reisidokumendina saab aga uuendamata sertifikaatidega ID-kaarti kasutada kuni selle kasutusaja lõpuni.
Kuidas täpselt ID-kaardi sertifikaatide uuendamine käib, teavitab RIA kasutajaid oktoobrikuus.
"Oktoobri lõpus paneme allalaadimiseks välja uusima ID-kaardi tarkvara. Kui see on alla laetud ja inimene paneb ID-kaardi lugejasse, siis see juba juhendab täpselt, kus ja mida peab tegema," ütles Uldrich. "Arvestama peab sellega, et kohati võib süsteem olla ülekoormatud. Siis tuleb varuda aega, süsteem ütleb, et oodake, nii et tuleks kannatlikum olla."
RIA lubab inimesi teavitada vajalikest tegevustest nii läbi ajakirjanduse, oma kodulehe, ID.ee lehel kui ka eesti.ee kaudu, mis saadab teavituse kõigile, keda puudutab.
ID-sertifikaatide uuendamine puudutab neid 750 000 dokumenti, mis on välja antud alates 2014. aasta oktoobrist, kuivõrd teadlased leidsid teoreetilise võimaluse, kuidas kiipe annab lahti muukida.
RIA arvutuste kohaselt võib teoreetiline risk umbes novembris realiseeruda, juhul kui kellelgi kurje kavatsusi on. Seetõttu piirabki riik ID-kaardi teenuste kasutamist, mida enne sertifikaatide turvaliseks uuendamist edasi kasutada ei saa.
### Response:
Ohus ID-kaartide sertifikaatide uuendamiseks jääb väike puhveraeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjaga sama aja sai kirja 15 esimest ning nende seas ka Räime tiimikaaslane Guillaume Boivin, kes pälvis 12. koha, vahendas Rattauudised.ee.
Räim finišeeris võitjast 2.50 hiljem. | Coppa Sabatini võit jäi Itaaliasse, Räim 92. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjaga sama aja sai kirja 15 esimest ning nende seas ka Räime tiimikaaslane Guillaume Boivin, kes pälvis 12. koha, vahendas Rattauudised.ee.
Räim finišeeris võitjast 2.50 hiljem.
### Response:
Coppa Sabatini võit jäi Itaaliasse, Räim 92. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teen seda täpselt nii kaua, kui on uut ja põnevat muusikat," rääkis ta Kroonikale. "Ja see, et huvitav muusika maailmast otsa saaks, ei ole lihtsalt võimalik," selgitas Raul, kelle sõnul leiab ka näiteks Katy Perry viimase plaadi pealt häid lugusid, ehkki laulja pole muidu tema ampluaa.
"Okei, "Vibratsioonis" ma teda ei mängi, aga "Muusikanõukogus" kriitikutele ragistamiseks kindlasti," arvas ta.
"Üldiselt pole ma viimasel ajal kellegi pärast muusikaliselt hulluks läinud, aga küll ta tuleb, see käib ikka lainetena, periooditi. Kogu aeg ei pea midagi ägedat toimuma," lisas Saaremets. | 24 aastat R2-s saadet teinud Saaremets tülpimust ei tunne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teen seda täpselt nii kaua, kui on uut ja põnevat muusikat," rääkis ta Kroonikale. "Ja see, et huvitav muusika maailmast otsa saaks, ei ole lihtsalt võimalik," selgitas Raul, kelle sõnul leiab ka näiteks Katy Perry viimase plaadi pealt häid lugusid, ehkki laulja pole muidu tema ampluaa.
"Okei, "Vibratsioonis" ma teda ei mängi, aga "Muusikanõukogus" kriitikutele ragistamiseks kindlasti," arvas ta.
"Üldiselt pole ma viimasel ajal kellegi pärast muusikaliselt hulluks läinud, aga küll ta tuleb, see käib ikka lainetena, periooditi. Kogu aeg ei pea midagi ägedat toimuma," lisas Saaremets.
### Response:
24 aastat R2-s saadet teinud Saaremets tülpimust ei tunne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtu hinnangul ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine sellise kuriteo alusel küll välistatud, kuid vajab hoolikamat põhjendamist, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Politsei otsuse vaidlustas kohtus mees, kellele anti relvaluba 2014. aastal, kuid 2016. aasta detsembris loa kehtivus peatati, sest tema suhtes käivitati kriminaalmenetlus joobes juhtimise tõttu.
Tänavu veebruaris tunnistas kohus mehe kuriteos süüdi, mõistes talle rahalise karistuse ja lisakaristusena võttis temalt juhtimisõiguse kolmeks kuuks. Seejärel tunnistas PPA tema relvaloa kehtetuks.
Mees tegeleb jahilaskmisega ning omab vastavat litsentsi. Tal puuduvad varasemad kriminaalkaristused ja rikkumised seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega.
Kohtu hinnangul ei ole PPA oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud ja on esitanud vaid formaalsed põhjendused. Vaidlustatud otsus võimaldab kaalutlusõigust ja selle tegemisel tuleb PPA-l hinnata nii kriminaalkorras karistatut kui ka tema toimepandud tegu.
Kohus leidis, et PPA jättis kaalumata tema isiku ja konkreetse kuriteo toimepanemisega seotud asjaolud.
Mehe süüteo käsitlemisel on PPA piirdunud vaid selle märkimisega, millal tehti süüdimõistev kohtuotsus, millal see jõustus ja millise kuriteokoosseisu järgi ta süüdi mõisteti. Otsuses ei ole esitatud ühtegi kaebaja isikut või isikuomadusi iseloomustavat väidet.
Kohtule jäi arusaamatuks, kuidas jõudis PPA järeldusele, et mees ei vasta enam relvaloaomanikuna relvaseadusega kehtestatud nõuetele.
Samuti ei nähtu otsusest, et PPA oleks otsuses arvestanud mehe selgitustega jahilaskmise ja jahinduse kohta.
Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid. Vastasel juhul ei saa kohus kindel olla, et olulise asjaolu tuvastamata jätmine ja haldusakti puudulik põhjendamine ei ole asja otsustamist mõjutanud.
Kohus selgitas ka seda, et relvaloa kehtetuks tunnistamist võib lugeda kaalutlusõiguseta põhjendatuks mõnede kuritegude puhul, näiteks terrorism, isikuvastased kuriteod või relvaga toimepandud kuriteod. Sõiduki joobes juhtimist ei saa aga selliseks kuriteoks pidada, märkis kohus.
Halduskohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30. oktoobrini. | Kohus: joobes juhtimise eest karistatu relvaloata jätmist peab põhjendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtu hinnangul ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine sellise kuriteo alusel küll välistatud, kuid vajab hoolikamat põhjendamist, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Politsei otsuse vaidlustas kohtus mees, kellele anti relvaluba 2014. aastal, kuid 2016. aasta detsembris loa kehtivus peatati, sest tema suhtes käivitati kriminaalmenetlus joobes juhtimise tõttu.
Tänavu veebruaris tunnistas kohus mehe kuriteos süüdi, mõistes talle rahalise karistuse ja lisakaristusena võttis temalt juhtimisõiguse kolmeks kuuks. Seejärel tunnistas PPA tema relvaloa kehtetuks.
Mees tegeleb jahilaskmisega ning omab vastavat litsentsi. Tal puuduvad varasemad kriminaalkaristused ja rikkumised seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega.
Kohtu hinnangul ei ole PPA oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud ja on esitanud vaid formaalsed põhjendused. Vaidlustatud otsus võimaldab kaalutlusõigust ja selle tegemisel tuleb PPA-l hinnata nii kriminaalkorras karistatut kui ka tema toimepandud tegu.
Kohus leidis, et PPA jättis kaalumata tema isiku ja konkreetse kuriteo toimepanemisega seotud asjaolud.
Mehe süüteo käsitlemisel on PPA piirdunud vaid selle märkimisega, millal tehti süüdimõistev kohtuotsus, millal see jõustus ja millise kuriteokoosseisu järgi ta süüdi mõisteti. Otsuses ei ole esitatud ühtegi kaebaja isikut või isikuomadusi iseloomustavat väidet.
Kohtule jäi arusaamatuks, kuidas jõudis PPA järeldusele, et mees ei vasta enam relvaloaomanikuna relvaseadusega kehtestatud nõuetele.
Samuti ei nähtu otsusest, et PPA oleks otsuses arvestanud mehe selgitustega jahilaskmise ja jahinduse kohta.
Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid. Vastasel juhul ei saa kohus kindel olla, et olulise asjaolu tuvastamata jätmine ja haldusakti puudulik põhjendamine ei ole asja otsustamist mõjutanud.
Kohus selgitas ka seda, et relvaloa kehtetuks tunnistamist võib lugeda kaalutlusõiguseta põhjendatuks mõnede kuritegude puhul, näiteks terrorism, isikuvastased kuriteod või relvaga toimepandud kuriteod. Sõiduki joobes juhtimist ei saa aga selliseks kuriteoks pidada, märkis kohus.
Halduskohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30. oktoobrini.
### Response:
Kohus: joobes juhtimise eest karistatu relvaloata jätmist peab põhjendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse kuraator on kunstiteadlane, eesti koomiksi parimaid tundjaid Mari Laaniste ning see on nimeka koomiksikunstniku esimene isikunäitus.
Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti koomiksikunstnikke Veiko Tammjärv (sündinud 1967) lõpetas 1996. aastal EKA graafikuna ja töötab alates 2016. aastast loovjuhina reklaamiagentuuris AD Angels. Tema eriomase käekirjaga, koheselt äratuntavaid lugusid on avaldatud nii Eesti koomiksikogumikes kui rahvusvahelistes koomiksiajakirjades ja -antoloogiates.
Oma koomiksites ühendab Tammjärv šikki, popkunstilikku joonistust infograafika ja koomiksi tehnilise võttestikuga, et jutustada sõnadeta lugusid, mis oleksid mõistetavad keelest ja kultuuritaustast sõltumata. Enamik Tammjärve koomiksilugusid on vaadelnud ühtaegu teravmeelselt ja nukralt nüüdisaegse linnainimese rutiinset argielu, siseheitlusi ja inimliku kontakti otsinguid, mis tihtipeale nurjuvad.
Tammjärve esimene isikunäitus Eestis esitleb uut, rahvapärimuse-ainelist koomiksi- ja illustratsioonidesarja "Kratt" (2016–2017). Sari kombineerib rahvusvahelise infograafika piktograafilist väljenduskeelt etnograafiliste motiividega. Tulemus on visuaalselt efektne, karge, musta huumoriga vürtsitatud mõtisklus Eesti elu ja rahvuslike omamüütide ainetel.
Osa sarjast "Kratt" sarjast on eelnevalt eksponeeritud 2017. aasta talvel Tartu kunstimuuseumis toimunud koomiksinäitusel "Hall tsoon", samuti 2017. aasta septembris Helsingi koomiksifestivalil, kus Tammjärv osales erikülalisena. Lisaks on sarja osi ja krattide portreid avaldatud ajakirjades kunst.ee (1/2017) ja Akadeemia (6/2017). Oma töid on Tammjärv aga eksponeeritnud paljudel eesti koomiksinäitustel, sealhulgas Berliinis Eesti saatkonnas, Greifswaldis, Itaalias, Sloveenias, Hollandis ja mujal. | Koomiksikunstnik Veiko Tammjärv avab esimese isikunäituse Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse kuraator on kunstiteadlane, eesti koomiksi parimaid tundjaid Mari Laaniste ning see on nimeka koomiksikunstniku esimene isikunäitus.
Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti koomiksikunstnikke Veiko Tammjärv (sündinud 1967) lõpetas 1996. aastal EKA graafikuna ja töötab alates 2016. aastast loovjuhina reklaamiagentuuris AD Angels. Tema eriomase käekirjaga, koheselt äratuntavaid lugusid on avaldatud nii Eesti koomiksikogumikes kui rahvusvahelistes koomiksiajakirjades ja -antoloogiates.
Oma koomiksites ühendab Tammjärv šikki, popkunstilikku joonistust infograafika ja koomiksi tehnilise võttestikuga, et jutustada sõnadeta lugusid, mis oleksid mõistetavad keelest ja kultuuritaustast sõltumata. Enamik Tammjärve koomiksilugusid on vaadelnud ühtaegu teravmeelselt ja nukralt nüüdisaegse linnainimese rutiinset argielu, siseheitlusi ja inimliku kontakti otsinguid, mis tihtipeale nurjuvad.
Tammjärve esimene isikunäitus Eestis esitleb uut, rahvapärimuse-ainelist koomiksi- ja illustratsioonidesarja "Kratt" (2016–2017). Sari kombineerib rahvusvahelise infograafika piktograafilist väljenduskeelt etnograafiliste motiividega. Tulemus on visuaalselt efektne, karge, musta huumoriga vürtsitatud mõtisklus Eesti elu ja rahvuslike omamüütide ainetel.
Osa sarjast "Kratt" sarjast on eelnevalt eksponeeritud 2017. aasta talvel Tartu kunstimuuseumis toimunud koomiksinäitusel "Hall tsoon", samuti 2017. aasta septembris Helsingi koomiksifestivalil, kus Tammjärv osales erikülalisena. Lisaks on sarja osi ja krattide portreid avaldatud ajakirjades kunst.ee (1/2017) ja Akadeemia (6/2017). Oma töid on Tammjärv aga eksponeeritnud paljudel eesti koomiksinäitustel, sealhulgas Berliinis Eesti saatkonnas, Greifswaldis, Itaalias, Sloveenias, Hollandis ja mujal.
### Response:
Koomiksikunstnik Veiko Tammjärv avab esimese isikunäituse Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "President Donald Trump rääkis täna Saksa kantsleri Angela Merkeliga, et õnnitleda teda valimisvõidu puhul ja soovida edu neljanda valitsuse moodustamises," ütles Valge Maja neljapäeva õhtul avalduses.
USA liider rõhutas riikide tihedaid sidemeid ja kinnitas, et Washington jääb truuks "pikaajalisele ja tugevale liidule".
Valge Maja ei õnnitlenud Merkelit kohe pühapäevase valimisvõidu järel nagu tavaks, ilmselt mõjutas otsust Merkeli kampaania ajal tehtud kaudne kriitika Trumpi aadressil.
"Need on olnud ilmselgelt keerulised suhted," kommenteeris USA Saksa Marshalli Fondi president Karen Donfried.
"Merkeli jaoks on need suhted kriitilise tähtsusega," lisas ta. "Ta püüab suhted võimalikult hästi toimima saada."
"Trumpi poolelt eeldan ma, et ta keskendub endiselt kahele suurele kriitikat pälvinud teemale, üks on see, et Saksamaa ei kuluta piisavalt kaitsele ja teine, et Saksamaal on suur kaubandusülejääk," lisas Donfried.
Valge Maja teatel rääkisid Trump ja Merkel neljapäeva õhtul Iraani tuumaleppest ja sellest, kuidas astuda vastu Iraani kuritahtlikule tegevusele Lähis-Idas ning Põhja-Korea tuumakatsetustest.
Merkel kinnitas toetust Iraani ja suurriikide tuumaleppele, selgub Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Seiberti avaldusest. | Trump õnnitles Tallinnas viibivat Merkelit valimisvõidu puhul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"President Donald Trump rääkis täna Saksa kantsleri Angela Merkeliga, et õnnitleda teda valimisvõidu puhul ja soovida edu neljanda valitsuse moodustamises," ütles Valge Maja neljapäeva õhtul avalduses.
USA liider rõhutas riikide tihedaid sidemeid ja kinnitas, et Washington jääb truuks "pikaajalisele ja tugevale liidule".
Valge Maja ei õnnitlenud Merkelit kohe pühapäevase valimisvõidu järel nagu tavaks, ilmselt mõjutas otsust Merkeli kampaania ajal tehtud kaudne kriitika Trumpi aadressil.
"Need on olnud ilmselgelt keerulised suhted," kommenteeris USA Saksa Marshalli Fondi president Karen Donfried.
"Merkeli jaoks on need suhted kriitilise tähtsusega," lisas ta. "Ta püüab suhted võimalikult hästi toimima saada."
"Trumpi poolelt eeldan ma, et ta keskendub endiselt kahele suurele kriitikat pälvinud teemale, üks on see, et Saksamaa ei kuluta piisavalt kaitsele ja teine, et Saksamaal on suur kaubandusülejääk," lisas Donfried.
Valge Maja teatel rääkisid Trump ja Merkel neljapäeva õhtul Iraani tuumaleppest ja sellest, kuidas astuda vastu Iraani kuritahtlikule tegevusele Lähis-Idas ning Põhja-Korea tuumakatsetustest.
Merkel kinnitas toetust Iraani ja suurriikide tuumaleppele, selgub Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Seiberti avaldusest.
### Response:
Trump õnnitles Tallinnas viibivat Merkelit valimisvõidu puhul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettekandeid peetakse 2. oktoobril alates kella 10.30st TÜ Senati Saalis ja peahoone loenguruumis 140 ning 3. oktoobril alates kella 9st peahoone loenguruumis 128.
Arutluse all on teemakohane kogemus erinevates rahvuslikes kultuuripiirkondades, sealhulgas eriti väiksemates kultuuriruumides. Otsitakse vastuseid näiteks küsimustele:
Missugused on keskuslike mõjude assimileerimise silmapaistvaimad näited väikestes kultuurides, mille puhul „äärtelt“ tärganud kirjandusloome tugev algupära on omandanud (võrreldes keskusega) uue tähenduse ja funktsiooni?
Kas kirjanduse teooria (filosoofia) on miski, mis toimib esmase algupärase kirjandusloome suhtes a posteriori või a priori? Või on need toimumised üheaegsed, näiteks väljapaistvamate kirjandusteoste implitsiitses poeetikas ja filosoofias?
Kas keelebarjäärid on kultuurilist mitmekesisust ja dünaamikat soodustav tegur selletõttu, et nad loovad absoluutse vajaduse tõlgete ja välismaise kultuuri importimise järele või, vastupidi, nad kaitsevad eht-rahvuslikke tunnusjooni suurte kultuuride laastava sissetungi eest väikestesse ja väiksematesse kirjandustesse?
Konverentsi korralduskogu esimees on professor Jüri Talvet.
Konverentsi avamisel 2. oktoobril kell 10 Senati Saalis esitletakse EVKA rahvusvahelise ajakirja Interlitteraria vastseimat numbrit (22/1, 2017).
Ettekanded peetakse peamiselt inglise keeles. Sissepääs huvilistele on vaba. | Mis roll on kultuuriruumis äärtelt tärganud kirjandusel? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettekandeid peetakse 2. oktoobril alates kella 10.30st TÜ Senati Saalis ja peahoone loenguruumis 140 ning 3. oktoobril alates kella 9st peahoone loenguruumis 128.
Arutluse all on teemakohane kogemus erinevates rahvuslikes kultuuripiirkondades, sealhulgas eriti väiksemates kultuuriruumides. Otsitakse vastuseid näiteks küsimustele:
Missugused on keskuslike mõjude assimileerimise silmapaistvaimad näited väikestes kultuurides, mille puhul „äärtelt“ tärganud kirjandusloome tugev algupära on omandanud (võrreldes keskusega) uue tähenduse ja funktsiooni?
Kas kirjanduse teooria (filosoofia) on miski, mis toimib esmase algupärase kirjandusloome suhtes a posteriori või a priori? Või on need toimumised üheaegsed, näiteks väljapaistvamate kirjandusteoste implitsiitses poeetikas ja filosoofias?
Kas keelebarjäärid on kultuurilist mitmekesisust ja dünaamikat soodustav tegur selletõttu, et nad loovad absoluutse vajaduse tõlgete ja välismaise kultuuri importimise järele või, vastupidi, nad kaitsevad eht-rahvuslikke tunnusjooni suurte kultuuride laastava sissetungi eest väikestesse ja väiksematesse kirjandustesse?
Konverentsi korralduskogu esimees on professor Jüri Talvet.
Konverentsi avamisel 2. oktoobril kell 10 Senati Saalis esitletakse EVKA rahvusvahelise ajakirja Interlitteraria vastseimat numbrit (22/1, 2017).
Ettekanded peetakse peamiselt inglise keeles. Sissepääs huvilistele on vaba.
### Response:
Mis roll on kultuuriruumis äärtelt tärganud kirjandusel? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi mängude iseloomud ja tagajärjed olid erinevad, on kahtlemata tegu nädalaga, mida Saksamaa jalgpallis pikalt ei meenutata. Krooniks kaotas Hoffenheim Euroopa liiga õhtuses mängudeplokis Bulgaarias eduseisust Ludogoretsile ja jääb nulli punktiga tabeli põhja, kirjutas Soccernet.ee.
Tabeli viimaselt realt leiab end ka Everton, kes sarnaselt linnarivaal Liverpooliga viiki leppis - ent kui Liverpool tegi seda Meistrite liigas võõrsil Moskvas, siis Everton ei suutnud koduplatsil murda Küprose klubi Apollonit, kusjuures külaliste viigivärav sündis arvulises vähemuses.
Õige napilt pääses AC Milan, kui horvaatide Rijeka vastu 2:0 edu maha mängiti, aga noore ebajumala Patrick Cutrone üleminutite värav päästis nad piinlikust olukorrast.
Grupp A:
Astana - Praha Slavia 1:1 (1:1)
42. Marin Tomasov - 18. Michael Ngadeu-Ngadjui
Tel Avivi Maccabi - Villarreal 0:0 (0:0)
Seis: Villarreal 4, Slavia 4, Maccabi 1, Astana 1.
Grupp B:
Belgradi Partizan - Kiievi Dinamo 2:3 (2:0)
34. Ognjen Ozegovic, 2. Leandre Tawamba Kana - 54. pen., 84. Junior Moraes, 68. Vitali Bujalski
Skenderbeu - BSC Young Boys 1:1 (0:0)
65. Ali Sowe - 72. Roger Assale
Seis: Dinamo 6, Young Boys 2, Partizan 1, Skenderbeu 1.
Grupp C:
Braga - Basaksehir 2:1 (1:1)
26. Koka, 89. Fransergio - 28. Emre Belozoglu
Ludogorets - Hoffenheim 2:1 (0:1)
46. Svetoslav Djakov, 72. Jody Lukoki - 2. Pavel Kaderabek
Seis: Braga 6, Ludogorets 4, Basaksehir 1, Hoffenheim 0.
Grupp D:
AC Milan - Rijeka 3:2 (1:0)
14. Andre Silva, 53. Mateo Musacchio, 90+4. Patrick Cutrone - 84. Boadu Acosty, 90. pen. Josip Elez
Ateena AEK - Viini Austria 2:2 (1:1)
28., 90. Marko Livaja - 43. Christoph Monschein, 49. Ismael Tajouri
Seis: Milan 6, AEK 4, Austria 1, Rijeka 0.
Grupp E:
Everton - Limassoli Apollon 2:2 (1:1)
21. Wayne Rooney, 66. Nikola Vlasic - 13. Adrian Corpa, 88. Hector Yuste
Eemaldamine: 86. Valentin Roberge (Apollon)
Lyon - Atalanta 1:1 (1:0)
45. Bertrand Traore - 57. Alejandro Gomez
Seis: Atalanta 4, Lyon 2, Apollon 2, Everton 1.
Grupp F:
Tiraspoli Šeriff - FC Kopenhaagen 0:0 (0:0)
Moskva Lokomotiiv - FK Zlin 3:0 (3:0)
2. pen., 6., 17. Manuel Fernandes
Seis: Lokomotiiv 4, Kopenhaagen 2, Šeriff 2, Zlin 1. | Kõik Saksamaa klubid pidid eurosarjas kaotuse vastu võtma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi mängude iseloomud ja tagajärjed olid erinevad, on kahtlemata tegu nädalaga, mida Saksamaa jalgpallis pikalt ei meenutata. Krooniks kaotas Hoffenheim Euroopa liiga õhtuses mängudeplokis Bulgaarias eduseisust Ludogoretsile ja jääb nulli punktiga tabeli põhja, kirjutas Soccernet.ee.
Tabeli viimaselt realt leiab end ka Everton, kes sarnaselt linnarivaal Liverpooliga viiki leppis - ent kui Liverpool tegi seda Meistrite liigas võõrsil Moskvas, siis Everton ei suutnud koduplatsil murda Küprose klubi Apollonit, kusjuures külaliste viigivärav sündis arvulises vähemuses.
Õige napilt pääses AC Milan, kui horvaatide Rijeka vastu 2:0 edu maha mängiti, aga noore ebajumala Patrick Cutrone üleminutite värav päästis nad piinlikust olukorrast.
Grupp A:
Astana - Praha Slavia 1:1 (1:1)
42. Marin Tomasov - 18. Michael Ngadeu-Ngadjui
Tel Avivi Maccabi - Villarreal 0:0 (0:0)
Seis: Villarreal 4, Slavia 4, Maccabi 1, Astana 1.
Grupp B:
Belgradi Partizan - Kiievi Dinamo 2:3 (2:0)
34. Ognjen Ozegovic, 2. Leandre Tawamba Kana - 54. pen., 84. Junior Moraes, 68. Vitali Bujalski
Skenderbeu - BSC Young Boys 1:1 (0:0)
65. Ali Sowe - 72. Roger Assale
Seis: Dinamo 6, Young Boys 2, Partizan 1, Skenderbeu 1.
Grupp C:
Braga - Basaksehir 2:1 (1:1)
26. Koka, 89. Fransergio - 28. Emre Belozoglu
Ludogorets - Hoffenheim 2:1 (0:1)
46. Svetoslav Djakov, 72. Jody Lukoki - 2. Pavel Kaderabek
Seis: Braga 6, Ludogorets 4, Basaksehir 1, Hoffenheim 0.
Grupp D:
AC Milan - Rijeka 3:2 (1:0)
14. Andre Silva, 53. Mateo Musacchio, 90+4. Patrick Cutrone - 84. Boadu Acosty, 90. pen. Josip Elez
Ateena AEK - Viini Austria 2:2 (1:1)
28., 90. Marko Livaja - 43. Christoph Monschein, 49. Ismael Tajouri
Seis: Milan 6, AEK 4, Austria 1, Rijeka 0.
Grupp E:
Everton - Limassoli Apollon 2:2 (1:1)
21. Wayne Rooney, 66. Nikola Vlasic - 13. Adrian Corpa, 88. Hector Yuste
Eemaldamine: 86. Valentin Roberge (Apollon)
Lyon - Atalanta 1:1 (1:0)
45. Bertrand Traore - 57. Alejandro Gomez
Seis: Atalanta 4, Lyon 2, Apollon 2, Everton 1.
Grupp F:
Tiraspoli Šeriff - FC Kopenhaagen 0:0 (0:0)
Moskva Lokomotiiv - FK Zlin 3:0 (3:0)
2. pen., 6., 17. Manuel Fernandes
Seis: Lokomotiiv 4, Kopenhaagen 2, Šeriff 2, Zlin 1.
### Response:
Kõik Saksamaa klubid pidid eurosarjas kaotuse vastu võtma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Fauna on ühe kantselei töötaja koer, kes pikkade tööpäevade puhul aeg-ajalt majas kaasas käib," ütles ERR-ile Mattias Tammet presidendi kantselei kommunikatsiooniosakonnast.
Tammet rääkis, et erinevalt 135 000 mesilastest Fauna kantseleis ei ela. Lippude alla läks Fauna ruumi üles seadmise ajal ise. Autor: EU2017EE | Presidendi kantselei töötaja koer poseeris Macroni ja Kaljulaidi kohtumise eel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Fauna on ühe kantselei töötaja koer, kes pikkade tööpäevade puhul aeg-ajalt majas kaasas käib," ütles ERR-ile Mattias Tammet presidendi kantselei kommunikatsiooniosakonnast.
Tammet rääkis, et erinevalt 135 000 mesilastest Fauna kantseleis ei ela. Lippude alla läks Fauna ruumi üles seadmise ajal ise. Autor: EU2017EE
### Response:
Presidendi kantselei töötaja koer poseeris Macroni ja Kaljulaidi kohtumise eel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe Diario Ole teatel oli argentiinlane Amsterdamis taksoga teel rockkontserdile, kui auto sõitis vastu posti ning Agüero vigastas roideid.
Kuigi City pole sel teemal kommentaare andnud, säutsus Agüero endine kodumeeskond Independiente sotsiaalmeedias, et soovib mehele kiiret ja jõudsat paranemist ning kogu klubi on raskel ajal temaga.
City järgmine mäng on laupäeval Inglismaa liigas võõrsil tiitlikaitsja Londoni Chelsea vastu. | Manchester City ründaja sattus enne kohtumist Chelseaga autoavariisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe Diario Ole teatel oli argentiinlane Amsterdamis taksoga teel rockkontserdile, kui auto sõitis vastu posti ning Agüero vigastas roideid.
Kuigi City pole sel teemal kommentaare andnud, säutsus Agüero endine kodumeeskond Independiente sotsiaalmeedias, et soovib mehele kiiret ja jõudsat paranemist ning kogu klubi on raskel ajal temaga.
City järgmine mäng on laupäeval Inglismaa liigas võõrsil tiitlikaitsja Londoni Chelsea vastu.
### Response:
Manchester City ründaja sattus enne kohtumist Chelseaga autoavariisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva hooaja võidukihutamise võitis britist MM-sarja üldliider Lewis Hamilton Mercedesel, kes on viie esikohaga olnud Hiinas kõige edukamaks piloodiks.
Tuleval hooajal kaob kalendrist üks Aasia etapp, sest Malaisias kihutatakse tänavu viimast korda. See-eest pikendas Singapur vormel-1 sarjaga koostööd nelja aasta võrra. | Hiinas toimub vormel-1 etapp veel vähemalt kolm aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva hooaja võidukihutamise võitis britist MM-sarja üldliider Lewis Hamilton Mercedesel, kes on viie esikohaga olnud Hiinas kõige edukamaks piloodiks.
Tuleval hooajal kaob kalendrist üks Aasia etapp, sest Malaisias kihutatakse tänavu viimast korda. See-eest pikendas Singapur vormel-1 sarjaga koostööd nelja aasta võrra.
### Response:
Hiinas toimub vormel-1 etapp veel vähemalt kolm aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn Digital Summitiga soovitakse algatada digitaalse innovatsiooni teemaline diskussioon, mis tagaks Euroopa tehnoloogilise arengu jätkumise ja võimaldaks tulevikus võtta valdkonnas liidrirolli. Tippkohtumise arutelud on pikaajalise perspektiiviga ning keskendutakse digitaalse tuleviku arendamise olulisimatele teemadele: usaldusväärsus, turvalisus, e-valitsemine, tööstus, majandus ja ühiskond.
Digital Summiti kavas on ka digitaalvaldkonna tehnoloogianäitus, kus muuhulgas on väljas The Graphene Flagship Exhibition Area, kus presenteeritakse grafeenil põhinevaid tehnoloogiasaavutusi. Üheteistkümne uusima leiutisega on 5 kategoorias esindatud mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Eesti. Meie au hoiab kõrgel Tartu ülikooli füüsikute leiutatud grafeen-nina, mis on võimeline reaalajas tuvastama ohtlikku õhusaastet. Kuna suurlinnades elab märkimisväärne osa Euroopa elanikkonnast, on õhusaaste temaatika paljudele igapäevaselt oluline.
Vaata ka grafeen-nina tutvustavat videot:
Grafeensensor on kompaktne ning seda saab sobitada muuhulgas näiteks kaasaskantavatesse nutiseadmetesse. Osana suuremast asjade interneti kontseptsioonist, mida ka Graphene Flagship arendab, saab sensorit kasutada näiteks „roheliste“ marsruutide planeerimiseks läbi suurlinnade ning „keemilise" ilma ennustamiseks, grafeen-nina edasiarendusi võib tulevikus kasutada nutikates toidupakendites või meditsiinidiagnostikas.
Tehnoloogianäitus on tippkohtumise ajal avatud vaid kutsutud külalistele, kuid avab 30. septembril uksed ka avalikkusele, kui igaühel on võimalik leiutisi omal käel lähemalt uurida. Näitus on Tallinnas Kultuurikatlas avatud kell 11- 17.
Täpsem info tippkohtumise ning avatud uste päeva kohta Tallinn Digital Summiti kodulehel.
The Graphene Flagshipi näituse kohta leiab lisainfot projekti kodulehel. | TÜ teadlased viivad grafeen-nina Euroopale vaadata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn Digital Summitiga soovitakse algatada digitaalse innovatsiooni teemaline diskussioon, mis tagaks Euroopa tehnoloogilise arengu jätkumise ja võimaldaks tulevikus võtta valdkonnas liidrirolli. Tippkohtumise arutelud on pikaajalise perspektiiviga ning keskendutakse digitaalse tuleviku arendamise olulisimatele teemadele: usaldusväärsus, turvalisus, e-valitsemine, tööstus, majandus ja ühiskond.
Digital Summiti kavas on ka digitaalvaldkonna tehnoloogianäitus, kus muuhulgas on väljas The Graphene Flagship Exhibition Area, kus presenteeritakse grafeenil põhinevaid tehnoloogiasaavutusi. Üheteistkümne uusima leiutisega on 5 kategoorias esindatud mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Eesti. Meie au hoiab kõrgel Tartu ülikooli füüsikute leiutatud grafeen-nina, mis on võimeline reaalajas tuvastama ohtlikku õhusaastet. Kuna suurlinnades elab märkimisväärne osa Euroopa elanikkonnast, on õhusaaste temaatika paljudele igapäevaselt oluline.
Vaata ka grafeen-nina tutvustavat videot:
Grafeensensor on kompaktne ning seda saab sobitada muuhulgas näiteks kaasaskantavatesse nutiseadmetesse. Osana suuremast asjade interneti kontseptsioonist, mida ka Graphene Flagship arendab, saab sensorit kasutada näiteks „roheliste“ marsruutide planeerimiseks läbi suurlinnade ning „keemilise" ilma ennustamiseks, grafeen-nina edasiarendusi võib tulevikus kasutada nutikates toidupakendites või meditsiinidiagnostikas.
Tehnoloogianäitus on tippkohtumise ajal avatud vaid kutsutud külalistele, kuid avab 30. septembril uksed ka avalikkusele, kui igaühel on võimalik leiutisi omal käel lähemalt uurida. Näitus on Tallinnas Kultuurikatlas avatud kell 11- 17.
Täpsem info tippkohtumise ning avatud uste päeva kohta Tallinn Digital Summiti kodulehel.
The Graphene Flagshipi näituse kohta leiab lisainfot projekti kodulehel.
### Response:
TÜ teadlased viivad grafeen-nina Euroopale vaadata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA poliitikaelu telgitagustest rääkiva sarja «Kaardimaja» ükski hooaeg pole alanud teab mis kõva pauguga ja nii ei juhtunud ka Ameerikas 4. märtsil 2016 esilinastunud 4. hooajaga, mida eilsest hakkas neljapäevaõhtuti Eesti televaatajaile näitama ETV2. Aga eelmisel hooajal alanud presidendivalimiste kampaania jätkub ning üllatusi on sel hooajal tulemas küllaga – ehk isegi rohkem kui üheski varasemas. Üllatusmomenti oluliselt rikkumata võib vist ka ära öelda, et valimiste endini selles hooajas veel ei jõutagi, need ootavad meie vaatajaid ees alles sarja 5. hooajal, mis esilinastus Netflixis käesoleva aasta 30. mail.
Olles 2014. aasta kevadest saadik, mil ETV2 hakkas sarja näitama, püüdnud välja mõelda, milles õieti peitub selle erakordne fenomen, tuleb nüüd, sügisel 2017 tõdeda, et päris täpselt ei oska ma seda sõnastada tänagi. Sari on väga hästi tehtud, nii keeruka ja ootamatuid süžeepöördeid täis kiirelt areneva loo, meisterlike näitlejatööde, nüansirikka lavastuse kui kõige muu poolest, aga seda on ju ka enamik teisi viimaste aastate ambitsioonikaid teleprojekte.
Võibolla pisut ebatüüpiliselt leidub sarja eri seeriate lavastajate seas lisaks tunnustatud seriaalilavastajatele nagu Alex Graves ("Ally McBeal", "Läänetiib", "Troonide mäng") või Alik Sakharov ("Rooma", "Boardwalk Empire", "Troonide mäng", "Mustad purjed") ka selliseid kuulsaid Hollywoodi filmirežissööre nagu David Fincher ja Joel Schumacher või siis hoopis näitlejaid nagu Jodie Foster ning sarjas üht peaosalist kehastav Robin Wright.
Tunnistan, et päris algul mõtlesin, et sari tõuseb nii tugevalt esile ja püsib vaid Kevin Spacey isiklikul näitlejakarismal, sest püüdes ette kujutada mõnda teist, võibolla hoopis vähetuntud nägu selles rollis, ei õnnestunud silme ette sama tugevat tulemust manada. Samas on hilisemad hooajad, Frank Underwoodi abikaasat kehastava Robin Wrighti oluliselt kasvanud ekraaniaeg, mitmed teised põnevad rollilahendused ning tunnustatud näitlejate lisandumine ekraanile (Lars Mikkelsen, Neve Campbell, Colm Feore) tõestanud, et ainult Kevin Spacey karismal sari siiski ei seisa.
Aga millel siis? Originaalne brittide samateemaline poliitseriaal, mis jooksis BBCs vaheaegadega 1990–1995 ega selle aluseks olnud Michael Dobbsi raamatud, millest esimene – «Kaardimaja» (originaal 1989) – möödunud aastal eesti keeleski ilmus, ei ole ometi ju omas žanris midagi vapustavalt erilist ega novaatorlikku.
Või tuleb "Kaardimaja" fenomeni otsida selle pööraselt šokeerivast ja paljastuslikust iseloomust: «näitame teile, kui räpased ja küünilised poliitika-, äri- ja meediamaailma telgitagused tegelikult on»? Aga siingi peaks ju iga televaataja aru saama, et see, mida «Kaardimaja» pakub, ei ole tegelikkus, see on oma tippnäidetes tugevalt üle võlli keeratud maailm: päriselus ei ole USA presidendiks mõrtsukas. Kuigi paljudes tähtsuselt pisemates näidetes kujutab sari tõesti Washingtoni poliitikaelu selle kogu alastuses ja küünilises tegelikkuses: kuidas Kongressis hääli kokku saadakse ja ostetakse, kuidas karjääriredelil tõustakse jne.
Või on edu aluseks hoopis kirjapanemata piiri kompav ja kohati ületav lugu ning visuaal, mis näitab meile inimeste era- ja intiimelu kummalisi detaile, mida me võibolla õigupoolest polekski näha tahtnud? Või samuti ajuti üle piiri minev totaalsele künismile ja võimuihale tuginev julmus, see ehmatav kergus, millega sõnaline kurjus ja vägivald võib muutuda füüsiliseks teoks?
Ilmselt on põhjus nende kõigi edukas sümbioosis. Aga võibolla ka hoopis selles, et omal äraspidisel moel on Frank ja Claire Underwoodi lugu hästi inimlik: pean silmas just seda, et miski ei õnnestu neil kunagi mängleva kergusega, kõik nende kurikavalad skeemid lähevad korda üsna napilt, tihti mitte täpselt algse plaani järgi, sageli ebaõnnestuvad üldse – nende ehitatud kaardimaja vappub ja väriseb alalõpmata, aga kuna on publiku jaoks nähtamatult ka niitidega kokku traageldatud, siis kokku see muidugi ei kuku.
Küllap ei kavandanud sarja tegijad «Kaardimaja» 2013. aastal alustades ette ka seda meeletut üllatust, mis tabas USA poliitmaastikku 2016. aastal. Alates jaanuarist Valge Maja peremehe rollis esinev Donald Trump on just sel aastal, just 5. hooaja ootuses ja linastumise järel võimaldanud teha televisiooni õhtustes naljasaadetes lugematu hulga nalju teemal, kes kirjutab sarja käsikirja tegelikult või kes kirjutab Donald Trumpi järgnevaid tegevusi ette. Igatahes on Trumpi võit ja võimu teostama asumine toonud välja ka keskmise suurusega probleemi «Kaardimaja» tegijate jaoks: neid varitseb pidevalt oht, et päriselu läheb kunstitõest mööda, muutub veel küünilisemaks ja hoolimatumaks, veelgi pragmaatilisemaks ja manipuleerivamaks.
Selles olukorras on seriaali stsenariste ja peaosalisi tõesti raske kadestada. Aga nad muidugi püüavad – nii on suve hakul linastunud sarja 5. hooajaski ühe keskse teemana üleval Valge Maja infolekked ja intriig, kes neid siis tegelikult korraldab. Igatahes sunnivad president Trumpi üllatuslikud väljaütlemised ja sammud tihti kahtlema Kevin Spacey vastuses Stephen Colberti küsimusele, kas on raske teha telesarja, mis ei tundu enam nii segane kui päriselu, et «meil on paremad stsenaristid».
Võibolla on, aga ka Valges Majas on nüüd vägagi ootamatuid üllatusi tulvil stsenaariumikirjutajad. Küll aga tuleb nõustuda Spaceyga, et «Kaardimaja» pole kunagi olnud nii aktuaalne kui praegu. | Arvustus. President Underwoodi värisev kaardimaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA poliitikaelu telgitagustest rääkiva sarja «Kaardimaja» ükski hooaeg pole alanud teab mis kõva pauguga ja nii ei juhtunud ka Ameerikas 4. märtsil 2016 esilinastunud 4. hooajaga, mida eilsest hakkas neljapäevaõhtuti Eesti televaatajaile näitama ETV2. Aga eelmisel hooajal alanud presidendivalimiste kampaania jätkub ning üllatusi on sel hooajal tulemas küllaga – ehk isegi rohkem kui üheski varasemas. Üllatusmomenti oluliselt rikkumata võib vist ka ära öelda, et valimiste endini selles hooajas veel ei jõutagi, need ootavad meie vaatajaid ees alles sarja 5. hooajal, mis esilinastus Netflixis käesoleva aasta 30. mail.
Olles 2014. aasta kevadest saadik, mil ETV2 hakkas sarja näitama, püüdnud välja mõelda, milles õieti peitub selle erakordne fenomen, tuleb nüüd, sügisel 2017 tõdeda, et päris täpselt ei oska ma seda sõnastada tänagi. Sari on väga hästi tehtud, nii keeruka ja ootamatuid süžeepöördeid täis kiirelt areneva loo, meisterlike näitlejatööde, nüansirikka lavastuse kui kõige muu poolest, aga seda on ju ka enamik teisi viimaste aastate ambitsioonikaid teleprojekte.
Võibolla pisut ebatüüpiliselt leidub sarja eri seeriate lavastajate seas lisaks tunnustatud seriaalilavastajatele nagu Alex Graves ("Ally McBeal", "Läänetiib", "Troonide mäng") või Alik Sakharov ("Rooma", "Boardwalk Empire", "Troonide mäng", "Mustad purjed") ka selliseid kuulsaid Hollywoodi filmirežissööre nagu David Fincher ja Joel Schumacher või siis hoopis näitlejaid nagu Jodie Foster ning sarjas üht peaosalist kehastav Robin Wright.
Tunnistan, et päris algul mõtlesin, et sari tõuseb nii tugevalt esile ja püsib vaid Kevin Spacey isiklikul näitlejakarismal, sest püüdes ette kujutada mõnda teist, võibolla hoopis vähetuntud nägu selles rollis, ei õnnestunud silme ette sama tugevat tulemust manada. Samas on hilisemad hooajad, Frank Underwoodi abikaasat kehastava Robin Wrighti oluliselt kasvanud ekraaniaeg, mitmed teised põnevad rollilahendused ning tunnustatud näitlejate lisandumine ekraanile (Lars Mikkelsen, Neve Campbell, Colm Feore) tõestanud, et ainult Kevin Spacey karismal sari siiski ei seisa.
Aga millel siis? Originaalne brittide samateemaline poliitseriaal, mis jooksis BBCs vaheaegadega 1990–1995 ega selle aluseks olnud Michael Dobbsi raamatud, millest esimene – «Kaardimaja» (originaal 1989) – möödunud aastal eesti keeleski ilmus, ei ole ometi ju omas žanris midagi vapustavalt erilist ega novaatorlikku.
Või tuleb "Kaardimaja" fenomeni otsida selle pööraselt šokeerivast ja paljastuslikust iseloomust: «näitame teile, kui räpased ja küünilised poliitika-, äri- ja meediamaailma telgitagused tegelikult on»? Aga siingi peaks ju iga televaataja aru saama, et see, mida «Kaardimaja» pakub, ei ole tegelikkus, see on oma tippnäidetes tugevalt üle võlli keeratud maailm: päriselus ei ole USA presidendiks mõrtsukas. Kuigi paljudes tähtsuselt pisemates näidetes kujutab sari tõesti Washingtoni poliitikaelu selle kogu alastuses ja küünilises tegelikkuses: kuidas Kongressis hääli kokku saadakse ja ostetakse, kuidas karjääriredelil tõustakse jne.
Või on edu aluseks hoopis kirjapanemata piiri kompav ja kohati ületav lugu ning visuaal, mis näitab meile inimeste era- ja intiimelu kummalisi detaile, mida me võibolla õigupoolest polekski näha tahtnud? Või samuti ajuti üle piiri minev totaalsele künismile ja võimuihale tuginev julmus, see ehmatav kergus, millega sõnaline kurjus ja vägivald võib muutuda füüsiliseks teoks?
Ilmselt on põhjus nende kõigi edukas sümbioosis. Aga võibolla ka hoopis selles, et omal äraspidisel moel on Frank ja Claire Underwoodi lugu hästi inimlik: pean silmas just seda, et miski ei õnnestu neil kunagi mängleva kergusega, kõik nende kurikavalad skeemid lähevad korda üsna napilt, tihti mitte täpselt algse plaani järgi, sageli ebaõnnestuvad üldse – nende ehitatud kaardimaja vappub ja väriseb alalõpmata, aga kuna on publiku jaoks nähtamatult ka niitidega kokku traageldatud, siis kokku see muidugi ei kuku.
Küllap ei kavandanud sarja tegijad «Kaardimaja» 2013. aastal alustades ette ka seda meeletut üllatust, mis tabas USA poliitmaastikku 2016. aastal. Alates jaanuarist Valge Maja peremehe rollis esinev Donald Trump on just sel aastal, just 5. hooaja ootuses ja linastumise järel võimaldanud teha televisiooni õhtustes naljasaadetes lugematu hulga nalju teemal, kes kirjutab sarja käsikirja tegelikult või kes kirjutab Donald Trumpi järgnevaid tegevusi ette. Igatahes on Trumpi võit ja võimu teostama asumine toonud välja ka keskmise suurusega probleemi «Kaardimaja» tegijate jaoks: neid varitseb pidevalt oht, et päriselu läheb kunstitõest mööda, muutub veel küünilisemaks ja hoolimatumaks, veelgi pragmaatilisemaks ja manipuleerivamaks.
Selles olukorras on seriaali stsenariste ja peaosalisi tõesti raske kadestada. Aga nad muidugi püüavad – nii on suve hakul linastunud sarja 5. hooajaski ühe keskse teemana üleval Valge Maja infolekked ja intriig, kes neid siis tegelikult korraldab. Igatahes sunnivad president Trumpi üllatuslikud väljaütlemised ja sammud tihti kahtlema Kevin Spacey vastuses Stephen Colberti küsimusele, kas on raske teha telesarja, mis ei tundu enam nii segane kui päriselu, et «meil on paremad stsenaristid».
Võibolla on, aga ka Valges Majas on nüüd vägagi ootamatuid üllatusi tulvil stsenaariumikirjutajad. Küll aga tuleb nõustuda Spaceyga, et «Kaardimaja» pole kunagi olnud nii aktuaalne kui praegu.
### Response:
Arvustus. President Underwoodi värisev kaardimaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meediatunni" saates on kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ja ERRi uudiste peatoimetaja kohal alustav Anvar Samost.
Saate lõpus ka mõned selgitused selle kohta, milliste reeglite järgi ERR valimiskampaaniat kajastab.
Kuulajate arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117. Saadet juhib ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
"Meediatund" on Vikerraadio eetris täna kell 14.05 (kordus kell 19.05). | "Meediatund" keskendub faktikontrollile Eesti ajakirjanduses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meediatunni" saates on kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ja ERRi uudiste peatoimetaja kohal alustav Anvar Samost.
Saate lõpus ka mõned selgitused selle kohta, milliste reeglite järgi ERR valimiskampaaniat kajastab.
Kuulajate arvamused on oodatud aadressil [email protected] või telefonil 611 4117. Saadet juhib ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
"Meediatund" on Vikerraadio eetris täna kell 14.05 (kordus kell 19.05).
### Response:
"Meediatund" keskendub faktikontrollile Eesti ajakirjanduses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmakordselt anti selline tunnustus üle Ajaloo Instituudi ruumes veebruaris 1996 ning 1995. aasta sisukaimaks ajalooraamatuks tunnistati "Seltsid ja ühiskonna muutumine: talupojaühiskonnast rahvusriigini", toimetajateks Ea Jansen ja Jaanus Arukaevu.
1990. aastate algupool ei olnud ajaloolaste jaoks enam roosiline. 1980. aastate lõppu iseloomustanud täiesti plahvatuslik ühiskondlik huvi ajaloo "valgete laikude" vastu hajus, teaduses aset leidvad reformid muutsid varasema üsna stabiilse elu muutlikuks, vaikselt kadusid mõned ajaloouurimisega tegelenud asutused. Mõni elas üle ühele või teisele kunagisele artiklile-raamatule "näpuga näitamist". Eesti NSV ajal ideoloogiliselt interpreteeritud ajalugu aga nõudis jätkuvalt ümbermõtestamist ning täiesti söötis uurimispõld oli endiselt avar.
Nii pidasid noorema generatsiooni ajaloolased vajalikuks asutada ajalookirjanduse aastapreemia, et selle väljaandmise kaudu tõmmata avalikku huvi ja tähelepanu uuemale ajalugu käsitlevale kirjavarale ning vaagida ajalooteaduse hetkeseisu. Nominentide esitamiseks peeti oluliseks ajalooraamatu kõrget teadustaset, et teos oleks kirjutatud eesti keeles ning ka väliselt pilkuköitva kujundusega. Ettevõtmise algatasid Jaanus Arukaevu, Enn Küng, Priit Pirsko ja Priit Raudkivi, toeks Eesti Ajalooarhiivi ja Ajaloo Instituudi varasem koostööleping, mida nüüd laiendati. Nii töötati välja vastav statuut ja samas kutsuti üles teisigi mäluasutusi algatusega liituma. Praeguseks on juba hulk aastaid ettevõtmisega seotud kaheksa osapoolt, oma praeguste nimedega: Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu Muuseum, Rahvusarhiiv, Tallinna linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut.
2016. aasta Eesti trükitoodangu statistika kinnitab, et meil ilmus uut kirjavara 3794 nimetust, sh 3590 esmatrükki ja neist eesti keeles 3140. Mõistagi on siin põhiosa laste- ja täiskasvanute ilukirjandusel oma 1263 nimetusega, mitmesuguseid jätkuväljaandeid avaldati 410 (sh toimetised, aastaraamatud), kooliõpikuid 133 jne. Aga kui palju ilmus ajalooraamatuid?
Lihtsatele küsimustele on tihti keerukas vastata. Isegi ligilähedast vastust ei ole, sest see nõuaks ajalookirjanduse selget defineerimist ning keegi peaks pidama täpset arvestust. Linnaarhiivi raamatukogus koostatud nimekirja sai 65 raamatut. Samas polnud seal näiteks ühte konkursile esitatud raamatut, Inna Raua sulest ilmunud "Vändra kihelkonna rahvariided" (Türi, 2016). Linnaarhiiv komplekteerib Eesti üldise ajaloo kõrval suures osas just Tallinna ja Harjumaaga seonduvat kirjandust, seepärast pole imestada, et Vändra rahvariiete käsitlus ei jõudnud meil isegi üldnimestikku. Nii tulebki karta, et aasta jooksul trükivalgust näinud ajalookirjanduse täielikku pilti ei ole ühelgi osapoolel. Tuleb pidada võimalikuks, et näiteks mõne muuseumi poolt välja antud sisukas artiklite kogumik vm teos võib koguni mitmel osapoolel jääda kahe silma vahele. See loomulikult vähendab võimalusi osutuda nominendiks. Kui aga silmas pidada kõrge teadustaseme nõuet, siis ilmselt pole ükski esikohavääriline teos nominentide seast välja jäänud.
Läbi aastate on olnud üks probleeme nominendiks esitatud ajalookirjandusteoste žanriline kirevus ja mitmekesisus. Konkursi ekspertkomisjonil on alati raske võrrelda ja hinnata väga erinevas vormis kirjutatud käsitlusi. Nii tõstatasid žürii liikmed järjekordselt ka linnaarhiivis 26. mail 2017 preemia üleandmise tseremoonial üldisema küsimuse – kas edaspidi tuleks selgelt eristada monograafiad ja muud ajalookirjutuse vormid? Eristamine on võimalik, aga see eeldab kahe preemia väljaandmist ja seega preemiasumma kahekordistumist ning kõikide osapoolte nõustumist. Sellisel juhul tuleks veel otsustada, kui palju teoseid võib üks osapool esitada? Kas näiteks kuni kolm monograafiat ja kolm raamatut mujalt? Isegi võiks arutada, kas näiteks klassikaline ajalooõpik saaks kvalifitseeruda nominendiks või mitte, sama käib ka näitusekataloogide kohta. Mõnel aastal on neidki esitatud preemia kandidaadiks, aga vaevalt üks õpik või mõne näituse kataloog suurel määral edendab Eesti ajalooteadust.
Sel aastal oli konkursi ja preemia väljakuulutamise ürituse korraldamine Tallinna linnaarhiivi vastutada. Nii oleks loogiline, kui mõned ülalnimetatud mõtted-arenguvõimalused saaks sel sügistalvel osapooltega arutatud ja vajaduse korral statuuti täiendatud. Et järgmisel ekspertkomisjonil oleks silme ees juba mõnevõrra uuendatud reeglid.
Küllo Arjakas (1959) on Tallinna linnaarhiivi juhataja. Tolli tn. 6, 10133, Tallinn. [email protected] | Küllo Arjakas. Mõtteid ajalookirjanduse preemia väljaandmisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmakordselt anti selline tunnustus üle Ajaloo Instituudi ruumes veebruaris 1996 ning 1995. aasta sisukaimaks ajalooraamatuks tunnistati "Seltsid ja ühiskonna muutumine: talupojaühiskonnast rahvusriigini", toimetajateks Ea Jansen ja Jaanus Arukaevu.
1990. aastate algupool ei olnud ajaloolaste jaoks enam roosiline. 1980. aastate lõppu iseloomustanud täiesti plahvatuslik ühiskondlik huvi ajaloo "valgete laikude" vastu hajus, teaduses aset leidvad reformid muutsid varasema üsna stabiilse elu muutlikuks, vaikselt kadusid mõned ajaloouurimisega tegelenud asutused. Mõni elas üle ühele või teisele kunagisele artiklile-raamatule "näpuga näitamist". Eesti NSV ajal ideoloogiliselt interpreteeritud ajalugu aga nõudis jätkuvalt ümbermõtestamist ning täiesti söötis uurimispõld oli endiselt avar.
Nii pidasid noorema generatsiooni ajaloolased vajalikuks asutada ajalookirjanduse aastapreemia, et selle väljaandmise kaudu tõmmata avalikku huvi ja tähelepanu uuemale ajalugu käsitlevale kirjavarale ning vaagida ajalooteaduse hetkeseisu. Nominentide esitamiseks peeti oluliseks ajalooraamatu kõrget teadustaset, et teos oleks kirjutatud eesti keeles ning ka väliselt pilkuköitva kujundusega. Ettevõtmise algatasid Jaanus Arukaevu, Enn Küng, Priit Pirsko ja Priit Raudkivi, toeks Eesti Ajalooarhiivi ja Ajaloo Instituudi varasem koostööleping, mida nüüd laiendati. Nii töötati välja vastav statuut ja samas kutsuti üles teisigi mäluasutusi algatusega liituma. Praeguseks on juba hulk aastaid ettevõtmisega seotud kaheksa osapoolt, oma praeguste nimedega: Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu Muuseum, Rahvusarhiiv, Tallinna linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut.
2016. aasta Eesti trükitoodangu statistika kinnitab, et meil ilmus uut kirjavara 3794 nimetust, sh 3590 esmatrükki ja neist eesti keeles 3140. Mõistagi on siin põhiosa laste- ja täiskasvanute ilukirjandusel oma 1263 nimetusega, mitmesuguseid jätkuväljaandeid avaldati 410 (sh toimetised, aastaraamatud), kooliõpikuid 133 jne. Aga kui palju ilmus ajalooraamatuid?
Lihtsatele küsimustele on tihti keerukas vastata. Isegi ligilähedast vastust ei ole, sest see nõuaks ajalookirjanduse selget defineerimist ning keegi peaks pidama täpset arvestust. Linnaarhiivi raamatukogus koostatud nimekirja sai 65 raamatut. Samas polnud seal näiteks ühte konkursile esitatud raamatut, Inna Raua sulest ilmunud "Vändra kihelkonna rahvariided" (Türi, 2016). Linnaarhiiv komplekteerib Eesti üldise ajaloo kõrval suures osas just Tallinna ja Harjumaaga seonduvat kirjandust, seepärast pole imestada, et Vändra rahvariiete käsitlus ei jõudnud meil isegi üldnimestikku. Nii tulebki karta, et aasta jooksul trükivalgust näinud ajalookirjanduse täielikku pilti ei ole ühelgi osapoolel. Tuleb pidada võimalikuks, et näiteks mõne muuseumi poolt välja antud sisukas artiklite kogumik vm teos võib koguni mitmel osapoolel jääda kahe silma vahele. See loomulikult vähendab võimalusi osutuda nominendiks. Kui aga silmas pidada kõrge teadustaseme nõuet, siis ilmselt pole ükski esikohavääriline teos nominentide seast välja jäänud.
Läbi aastate on olnud üks probleeme nominendiks esitatud ajalookirjandusteoste žanriline kirevus ja mitmekesisus. Konkursi ekspertkomisjonil on alati raske võrrelda ja hinnata väga erinevas vormis kirjutatud käsitlusi. Nii tõstatasid žürii liikmed järjekordselt ka linnaarhiivis 26. mail 2017 preemia üleandmise tseremoonial üldisema küsimuse – kas edaspidi tuleks selgelt eristada monograafiad ja muud ajalookirjutuse vormid? Eristamine on võimalik, aga see eeldab kahe preemia väljaandmist ja seega preemiasumma kahekordistumist ning kõikide osapoolte nõustumist. Sellisel juhul tuleks veel otsustada, kui palju teoseid võib üks osapool esitada? Kas näiteks kuni kolm monograafiat ja kolm raamatut mujalt? Isegi võiks arutada, kas näiteks klassikaline ajalooõpik saaks kvalifitseeruda nominendiks või mitte, sama käib ka näitusekataloogide kohta. Mõnel aastal on neidki esitatud preemia kandidaadiks, aga vaevalt üks õpik või mõne näituse kataloog suurel määral edendab Eesti ajalooteadust.
Sel aastal oli konkursi ja preemia väljakuulutamise ürituse korraldamine Tallinna linnaarhiivi vastutada. Nii oleks loogiline, kui mõned ülalnimetatud mõtted-arenguvõimalused saaks sel sügistalvel osapooltega arutatud ja vajaduse korral statuuti täiendatud. Et järgmisel ekspertkomisjonil oleks silme ees juba mõnevõrra uuendatud reeglid.
Küllo Arjakas (1959) on Tallinna linnaarhiivi juhataja. Tolli tn. 6, 10133, Tallinn. [email protected]
### Response:
Küllo Arjakas. Mõtteid ajalookirjanduse preemia väljaandmisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Patrail jäi viigiseisul 14:14 viis vastuseta väravat visanud ja seejärel turvalist edu hoidnud võõrustajate poolel nullile.
Hannover juhib turniiritabelit seitsmest mängust teenitud 12 punktiga. Lähimad jälitajad SC Magdeburg, SG Flensburg-Handewitt, Berliini Füchse ja Leipzig jäävad maha kahe silmaga. Erlangen on kuuest mängust kogutud viie punktiga 12. kohal. | Võidusoonele naasnud Patraili koduklubi kindlustas liidrikohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Patrail jäi viigiseisul 14:14 viis vastuseta väravat visanud ja seejärel turvalist edu hoidnud võõrustajate poolel nullile.
Hannover juhib turniiritabelit seitsmest mängust teenitud 12 punktiga. Lähimad jälitajad SC Magdeburg, SG Flensburg-Handewitt, Berliini Füchse ja Leipzig jäävad maha kahe silmaga. Erlangen on kuuest mängust kogutud viie punktiga 12. kohal.
### Response:
Võidusoonele naasnud Patraili koduklubi kindlustas liidrikohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Harri Oberg viskas võitjate kasuks 11, Erik Presnov kaotajatele 7 väravat. Et avamängust oli Põlva/Arcwoodil 38:23 edu, siis pääsesid just nemad veerandfinaali koondtulemusega 63:44.
Viimases kaheksandikfinaali korduskohtumises on 1. oktoobril vastamisi Tartu Ülikool ja SK Tapa. Avamängu võitis Tapa 27:25. | Põlva/Arcwood pääses turvaliselt kaheksa parema hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Harri Oberg viskas võitjate kasuks 11, Erik Presnov kaotajatele 7 väravat. Et avamängust oli Põlva/Arcwoodil 38:23 edu, siis pääsesid just nemad veerandfinaali koondtulemusega 63:44.
Viimases kaheksandikfinaali korduskohtumises on 1. oktoobril vastamisi Tartu Ülikool ja SK Tapa. Avamängu võitis Tapa 27:25.
### Response:
Põlva/Arcwood pääses turvaliselt kaheksa parema hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Muusikapäev soovib tasuta muusikaelamust pakkuda võimalikult paljudele huvilistele, on ka kontserdipaigad valitud vastavalt. Nii kõlab muusika näiteks kontserdisaalides, kultuurimajades, kaubanduskeskustes, trammides, raudteejaamas ja turul. Muusika toovad publikuni nii tänased kui ka homsed armastatud interpreedid, kes esitavad suurepärast muusikat erinevatel instrumentidel ukulelest saksofonini.
„Muusikapäev toimub sel aastal pühapäeval, mistõttu on programm varasemast mõnevõrra erinev. Soovime pakkuda peredele ühist vaba päeva veetmise võimalust, samuti näiteks võimalust väljasõiduks. Nii on tänavu arvukate väiksemate muusikaliste üllatuste kõrval valikus rohkem tegevusi ühes paigas,“ rääkis Muusikapäeva projektijuht Marili Jõgi.
Kontserdiprogramm on koostatud nii, et igaüks võiks leida sellest endale huvipakkuvat. Ees ootavad toredad muusikalised perepäevad. Pärnu kontserdimajas leiab aset jazzipäev, Jõhvi kontserdimaja on klaverimuusika päralt, Kuressaare on folgi kütkes ning Paides ootab ees seiklus Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
Uut hingamist tuuakse orelitesse Eesti kirikutes. Orelipooltundide raames kõlab orelimuusika igas maakonnas. Üles astuvadki kohalikud orelimängijad kodukirikuist, aga ka tipporganistid, kes selle päeva puhul spetsiaalselt eri paigusse suunduvad.
Kavas on ka palju muud põnevat. Näiteks on programmis kontserte, mis on pühendatud Eesti heliloojate Mart Saare, Ester Mägi ja Veljo Tormise loomingule. Selle kõrval arutlevad nüüdismuusikast Peeter Vähi, Elis Vesik ja Ekke Västrik. Juba teist aastat on Muusikapäeval kavas ka kontserdid väljaspool Eestit, täpsemalt Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Norras, Austrias ja Saksamaal, kus esinevad säravad noored Eesti muusikud.
Vaadake kogu kava.
Rahvusvahelist Muusikapäeva tähistatakse Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel Muusikapreemiate jagamisega aastast 2002. Tänavune Muusikapreemiate tseremoonia toimub Estonia Kontserdisaalis ning on jällegi ETV otseülekande vahendusel jälgitav. Üle-eestilist kontserdiprogrammi on korraldatud 2013. aastast. Tegemist on hea tahte projektiga, kuhu muusikud ja kontserdipaigad panustavad vabatahtlikkuse alusel. Samuti on see on päev, mis saab sündida heade toetajate ja partnerite ühisel jõul. Muusikapäeva eesmärk on juhtida tähelepanu muusika rollile ning olulisusele igapäevaelus, propageerida muusikakultuuri ja tutvustada muusikuid. | Muusikapäev pakub 120 tasuta kontserti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Muusikapäev soovib tasuta muusikaelamust pakkuda võimalikult paljudele huvilistele, on ka kontserdipaigad valitud vastavalt. Nii kõlab muusika näiteks kontserdisaalides, kultuurimajades, kaubanduskeskustes, trammides, raudteejaamas ja turul. Muusika toovad publikuni nii tänased kui ka homsed armastatud interpreedid, kes esitavad suurepärast muusikat erinevatel instrumentidel ukulelest saksofonini.
„Muusikapäev toimub sel aastal pühapäeval, mistõttu on programm varasemast mõnevõrra erinev. Soovime pakkuda peredele ühist vaba päeva veetmise võimalust, samuti näiteks võimalust väljasõiduks. Nii on tänavu arvukate väiksemate muusikaliste üllatuste kõrval valikus rohkem tegevusi ühes paigas,“ rääkis Muusikapäeva projektijuht Marili Jõgi.
Kontserdiprogramm on koostatud nii, et igaüks võiks leida sellest endale huvipakkuvat. Ees ootavad toredad muusikalised perepäevad. Pärnu kontserdimajas leiab aset jazzipäev, Jõhvi kontserdimaja on klaverimuusika päralt, Kuressaare on folgi kütkes ning Paides ootab ees seiklus Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
Uut hingamist tuuakse orelitesse Eesti kirikutes. Orelipooltundide raames kõlab orelimuusika igas maakonnas. Üles astuvadki kohalikud orelimängijad kodukirikuist, aga ka tipporganistid, kes selle päeva puhul spetsiaalselt eri paigusse suunduvad.
Kavas on ka palju muud põnevat. Näiteks on programmis kontserte, mis on pühendatud Eesti heliloojate Mart Saare, Ester Mägi ja Veljo Tormise loomingule. Selle kõrval arutlevad nüüdismuusikast Peeter Vähi, Elis Vesik ja Ekke Västrik. Juba teist aastat on Muusikapäeval kavas ka kontserdid väljaspool Eestit, täpsemalt Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Norras, Austrias ja Saksamaal, kus esinevad säravad noored Eesti muusikud.
Vaadake kogu kava.
Rahvusvahelist Muusikapäeva tähistatakse Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel Muusikapreemiate jagamisega aastast 2002. Tänavune Muusikapreemiate tseremoonia toimub Estonia Kontserdisaalis ning on jällegi ETV otseülekande vahendusel jälgitav. Üle-eestilist kontserdiprogrammi on korraldatud 2013. aastast. Tegemist on hea tahte projektiga, kuhu muusikud ja kontserdipaigad panustavad vabatahtlikkuse alusel. Samuti on see on päev, mis saab sündida heade toetajate ja partnerite ühisel jõul. Muusikapäeva eesmärk on juhtida tähelepanu muusika rollile ning olulisusele igapäevaelus, propageerida muusikakultuuri ja tutvustada muusikuid.
### Response:
Muusikapäev pakub 120 tasuta kontserti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rooba andis Jyväskyläs toimunud kohtumises võõrustajate teisel kolmandikul visatud 4:1 väravale resultatiivse söödu.
JYP hoiab turniiritabelis üheksa voorul järel 21 punktiga teist kohta. Juhib eile samuti kodus 3:2 (0:1, 3:0, 0:1) Hämeenlinna HPK-st jagu saanud Turu TPS 22 silmaga. | Rooba resultatiivne sööt aitas JYP-i taas võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rooba andis Jyväskyläs toimunud kohtumises võõrustajate teisel kolmandikul visatud 4:1 väravale resultatiivse söödu.
JYP hoiab turniiritabelis üheksa voorul järel 21 punktiga teist kohta. Juhib eile samuti kodus 3:2 (0:1, 3:0, 0:1) Hämeenlinna HPK-st jagu saanud Turu TPS 22 silmaga.
### Response:
Rooba resultatiivne sööt aitas JYP-i taas võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See innukus on Lõuna-Euroopas ja Põhja-Euroopas natuke erines," nentis Sipilä Soome ringhäälingule pärast õhtusööki antud intervjuus.
"Siin põhja pool rõhutatakse seda, et teeme seda, milles kokku leppisime, ning lõuna pool jälle ollakse innukamad looma visioone tulevikust ja integratsiooni süvendamisest," jätkas ta.
Sipilä sõnul astus Macron Tallinnas üles sõnavõtuga, mille sisu oli sarnane tema kõnele, mille ta pidas teisipäeval Sorbonne'i ülikoolis. Ka siis kutsus ta Euroopa Liitu üles tihedamale koostööle - näiteks tegi ta ettepaneku luua ühine kaitse-eelarve ja ühised maksud ühiste kulude rahastamiseks.
Soome valitsusjuhi sõnul ei ole Macroni visioonid eriti muutnud Euroopa Liidu tulevikku arutelu sellest staadiumist, milline see oli kevadel enne Macroni presidendiks valimist. Mingit vastukaja Macron siiski sai.
"Mitmes sõnavõtus kiideti seda, et vaja on natuke kaugemat vaadet kui see, kuhu jõuti Bratislava protsessis," märkis Sipilä.
Merkel kiitis Macroni algatust
Enne õhtusööki ütles Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et Prantsusmaa ja Saksamaa on mitme Macroni poolt esitatud väite asjus samal seisukohal.
"Detailide üle tuleb veel arutleda, kuid ma olen veendunud, et Euroopa ei saa jääda paigale, vaid see peab edasi arenema," selgitas Merkel.
Samas on Merkelil raske võtta väga kindlaid seisukohti Macroni ettepanekute teemal enne seda, kui Saksamaal on kokku pandud uus koalitsioon ja valitsus.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles omakorda paar nädalat tagasi, et eriti eurotsooni integratsiooni tuleb süvendada.
Euroopa Liidu riigijuhtide digitaalvaldkonna tippkohtumine Tallinnas jätkub reedel. | Sipilä: riigijuhid võtsid Tallinnas Macroni ideed kahetiselt vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See innukus on Lõuna-Euroopas ja Põhja-Euroopas natuke erines," nentis Sipilä Soome ringhäälingule pärast õhtusööki antud intervjuus.
"Siin põhja pool rõhutatakse seda, et teeme seda, milles kokku leppisime, ning lõuna pool jälle ollakse innukamad looma visioone tulevikust ja integratsiooni süvendamisest," jätkas ta.
Sipilä sõnul astus Macron Tallinnas üles sõnavõtuga, mille sisu oli sarnane tema kõnele, mille ta pidas teisipäeval Sorbonne'i ülikoolis. Ka siis kutsus ta Euroopa Liitu üles tihedamale koostööle - näiteks tegi ta ettepaneku luua ühine kaitse-eelarve ja ühised maksud ühiste kulude rahastamiseks.
Soome valitsusjuhi sõnul ei ole Macroni visioonid eriti muutnud Euroopa Liidu tulevikku arutelu sellest staadiumist, milline see oli kevadel enne Macroni presidendiks valimist. Mingit vastukaja Macron siiski sai.
"Mitmes sõnavõtus kiideti seda, et vaja on natuke kaugemat vaadet kui see, kuhu jõuti Bratislava protsessis," märkis Sipilä.
Merkel kiitis Macroni algatust
Enne õhtusööki ütles Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et Prantsusmaa ja Saksamaa on mitme Macroni poolt esitatud väite asjus samal seisukohal.
"Detailide üle tuleb veel arutleda, kuid ma olen veendunud, et Euroopa ei saa jääda paigale, vaid see peab edasi arenema," selgitas Merkel.
Samas on Merkelil raske võtta väga kindlaid seisukohti Macroni ettepanekute teemal enne seda, kui Saksamaal on kokku pandud uus koalitsioon ja valitsus.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles omakorda paar nädalat tagasi, et eriti eurotsooni integratsiooni tuleb süvendada.
Euroopa Liidu riigijuhtide digitaalvaldkonna tippkohtumine Tallinnas jätkub reedel.
### Response:
Sipilä: riigijuhid võtsid Tallinnas Macroni ideed kahetiselt vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel aastal keskendub festival eetikale, sest just teadlaste eetikast sõltub see, kas meie seas kõnnivad peagi ringi kloonitud inimesed või kas meie eest võtavad varsti otsuseid vastu robotid.
Saates uuritakse, millal hakatakse Eestis tootma isemõtlevaid roboteid. Mart Noorma annab selgitusi, kas raha ajab teadlased sõjatööstusesse. Tutvustatakse ka laborihiirte elu ning püütakse välja selgitada, kas tänapäeva Frankensteini loomine on reaalne. Lisaks avalikustatakse saates uudne isiksusetest, milles saavad osaleda ka vaatajad.
"Oleme mõlemad seda testi juba teinud ja tuleb tunnistada, et selle tulemused olid tõesti üllatavad," ütles saatejuht Laura Kõrvits. "Lisaks on meil saates veel üks katse, kus vaatajad saavad osaleda. Aga selleks, et mitte tulemust rikkuda, ei saa me sellest praegu rohkem rääkida," lisas Mari Tamm ja toonitas, et põnevust jagub kuhjaga.
Esmaspäeval alguse saanud festivali programmis on kokku 900. Erisaade festivalist jõuab ETV eetrisse täna, reede õhtul kell 21.40. | Teadlaste öö kulmineerub ETVs "Maahommiku" saatejuhtide vedamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel aastal keskendub festival eetikale, sest just teadlaste eetikast sõltub see, kas meie seas kõnnivad peagi ringi kloonitud inimesed või kas meie eest võtavad varsti otsuseid vastu robotid.
Saates uuritakse, millal hakatakse Eestis tootma isemõtlevaid roboteid. Mart Noorma annab selgitusi, kas raha ajab teadlased sõjatööstusesse. Tutvustatakse ka laborihiirte elu ning püütakse välja selgitada, kas tänapäeva Frankensteini loomine on reaalne. Lisaks avalikustatakse saates uudne isiksusetest, milles saavad osaleda ka vaatajad.
"Oleme mõlemad seda testi juba teinud ja tuleb tunnistada, et selle tulemused olid tõesti üllatavad," ütles saatejuht Laura Kõrvits. "Lisaks on meil saates veel üks katse, kus vaatajad saavad osaleda. Aga selleks, et mitte tulemust rikkuda, ei saa me sellest praegu rohkem rääkida," lisas Mari Tamm ja toonitas, et põnevust jagub kuhjaga.
Esmaspäeval alguse saanud festivali programmis on kokku 900. Erisaade festivalist jõuab ETV eetrisse täna, reede õhtul kell 21.40.
### Response:
Teadlaste öö kulmineerub ETVs "Maahommiku" saatejuhtide vedamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pjanic nimetati kolmapäeval algselt oma koduklubi Torino Juventuse põhikoosseisu, kuid vigastas end soojendusel ja asendati Rodrigo Bentancuriga. Juventus teenis eilses Meistrite liiga kohtumises Piraeuse Olympiakose vastu 2:0 võidu, vahendas Soccernet.ee.
Klubi kodulehe teatel selgub Pjanici eeldatav vigastuspausi pikkus edasiste uuringute käigus. MM-finaalturniiri pileti eest võitleval Bosnia koondisel on põhjust muret tunda, sest meeskonna viimased valikgrupi mängud toimuvad juba 7. ja 10. oktoobril. Neist esimeses võõrustatakse Belgiat ja teises külastatakse Eestit.
Seni on Pjanic esindanud koondist 75 mängus ja löönud 12 väravat. | Bosnia koondise üks liidreid võib mängust Eestiga eemale jääda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pjanic nimetati kolmapäeval algselt oma koduklubi Torino Juventuse põhikoosseisu, kuid vigastas end soojendusel ja asendati Rodrigo Bentancuriga. Juventus teenis eilses Meistrite liiga kohtumises Piraeuse Olympiakose vastu 2:0 võidu, vahendas Soccernet.ee.
Klubi kodulehe teatel selgub Pjanici eeldatav vigastuspausi pikkus edasiste uuringute käigus. MM-finaalturniiri pileti eest võitleval Bosnia koondisel on põhjust muret tunda, sest meeskonna viimased valikgrupi mängud toimuvad juba 7. ja 10. oktoobril. Neist esimeses võõrustatakse Belgiat ja teises külastatakse Eestit.
Seni on Pjanic esindanud koondist 75 mängus ja löönud 12 väravat.
### Response:
Bosnia koondise üks liidreid võib mängust Eestiga eemale jääda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu kannab pealkirja "Vilkuvad kollased", saab kuulata Spotify´s. Album peaks saadaval olema 10. novembrist. | Miljardid jagasid uut lugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu kannab pealkirja "Vilkuvad kollased", saab kuulata Spotify´s. Album peaks saadaval olema 10. novembrist.
### Response:
Miljardid jagasid uut lugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle artikliga tahame selle väärarusaama kummutada.
Esiteks, just tarbijate, üksikisikute käes on võti tootjate ja poliitikute mõjutamiseks. Kui meie keskkonnavaenulikku kraami ei tarbi, ei ole ka seda mõtet lettidele tuua.
Teiseks, elurikkust saab suurendada isegi väikeste sammudega, rajades looduslikele liikidele sobilikke mikroelupaiku või toitumisvõimalusi. Kui igaüks meist loob oma koduaias või kogukonnaruumis võimalused elurikkusele, siis see elurikkus ka sinna tuleb – olgu piirkonnaks kasvõi üksainus aiake või peenar.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et loodust hoides ja looduse mitmekesisust kaitstes loome tegelikult ka endale sobivama elukeskkonna. Meie oleme osa loodusest, osa elurikkusest. Ja looduskaitse ei ole mitte inimtegevuse piiramine, vaid inimestele eluks sobiva keskkonna ja normaalsete elutingimuste (puhas õhk ja vesi, toit) säilitamine. Ei maksa arvata, et tingimused, mis ülejäänud loodusele ebasobivad on ning elurikkust hävitavad, on kuidagi inimliigile tervislikud ja head, eriti pikemas perspektiivis. On selge, et inimese jaoks jääb inimene alati kõige olulisemaks, kuid oluline on mõista, et loodust ja maailma päästes päästamegi me eelkõige iseennast.
Seetõttu lähtuvad kõik siin artiklis välja toodud nipid ka inimese omakasust. Mis võiks olla parem maailma paremaks muutmisest enda elu samal ajal mõnusamaks, tervislikumaks ja ilusamaks muutes?
Iga inimese elu ja võimalused on erinevad, seega suhtuge ka alltoodusse kui soovitustesse, mitte kategoorilistesse käskudesse-keeldudesse. Punktid, mis teie elu paremaks muudavad ja samal ajal loodust hoiavad, püüdke aga kindlasti oma igapäevaellu integreerida.
1. Vähenda pakendite kasutamist, taaskasuta ja töötle ümber.
Otsi üles oma kodule lähim pakendikonteiner ning vii pudelid pudeliautomaati. Sorteeritud prügi on tooraine uutele toodetele ning aitab kokku hoida nii materjale kui ka energiat. Osa plastikpakendeid on sobilikud põletamiseks ja taaskasutamiseks (juhend), osa mitte.
Hoia silma peal biolaguneva plastiku tootmise arengutel kasutades teaduspõhiseid infoallikaid.
Võta poodi kaasa poekott ja kasuta korduvkasutatavaid kotte puu- ja köögiviljade ostmisel (vt nt Hugbag). Väldi kaupu, mis on liigselt pakendatud. Osta pudelivee asemel korduvtäidetav veepudel ja täida seda võimalusel kraanist – suures osas Eestist on kraanivesi hea kvaliteediga. Las kohvimüüja valab joogi kaasa võetud kruusi ning täida pesuvahendi pudelit poodides, kus seda saab täita. Loe ka siit pakendivaba elu võimalikkuse kohta.
2. Tarbid vähem, maksad vähem, toodad vähem prügi.
Ole valvel kiiresti rämpsuks muutuvate esemete suhtes! Ära kasuta ühekordseid joogikõrsi, kohvitopse, kiirmoodi. Piknikule päris kruuside-taldrikute kaasavõtmine ei ole oluliselt tülikam kui tüütutelt läbivettinud papp- või plasttaldrikutelt söömine (ja oma lemmik-kruusi peos hoides on lõkke ääres istumine suurem elamus kui plasttopsiga).
Ära võta vastu tasuta plastikust rämpsu (nagu lastele poe- ja söögikettide poolt toodetud “mänguasjad”), mis peale esimest vaimustust vedelema jäävad ja peagi prügikasti rändavad.
Plastikureostus on üha kasvav probleem maailmameredes ning paljude mereloomade kõhud on plastikut täis. Merelinnud toovad värvilisi plastitükke toiduks oma poegadele, pidades seda söödavaks kraamiks! Merest püütud kalade kaudu jõuab pisikesteks mikroplastitükkideks lagunenud plastik ringiga tagasi ka inimeste toidulauale.
Plastikukasutuse vallas ootavad Zooloogid 2.0 autorid riigi poolt konkreetseid otsuseid ja samme plastiku kasutamise reguleerimisel!
3. Tarbi teadlikult!
Tarbi teadlikult – "orgaaniline“ kraam ei pruugi alati olla väikseima ökoloogilise jalajäljega: nt kaugelt Aafrikast sisse toodud ökokraam pole loodusele väiksem koorem kui kohalike talunike (teinekord ökomärgiseta) toodang. Mahetootmine võib mõnel juhul olla vähema efektiivsuse tõttu suuremaks koormaks keskkonnale kui tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste rakendamine. Mis ei tähenda, et need paradoksid tingimata mahetoodangu ja ökomärgistega kaasnevad – kindlasti mitte! Loe siit ka ökoloogilise jalajälje paradoksist.
Venemaal, Kaukaasias, nülib mägilane tänava ääres lammast. Kas seda võib nimetada mahelambaks, olgugi, et tal mahesertifikaat puudub? Enam mahedamaks vist ei saa minna. Randel Kreitsberg Autor: Randel Kreitsberg
4. Jälgi, mida sööd!
Kasvata endale ise toitu, olgu selleks siis kasvõi tilli- või sibulapotike aknalaual. Enda kasvatatud toidul on palju eeliseid, sealhulgas toidu puhtus, võimalus lapsi harida, vaimne side toiduga. Suurtööstuste liha, kalakasvanduste kala, piima- ja munatooted sisaldavad olulisel määral kahjulikke aineid nagu antibiootikumid ja rahustid (kasutusel ka Eesti seakasvatustes), putukamürgid (fiproniil munades), kasvuhormoonid (USA), säilitus- ja värvained.
Söö vähem liha ning eelista talumehe või jahimehe käest saadut. Aasal rohtu söönud rõõmsa looma liha on tervislikum kui suurtootja laudas stressi, antibiootikumide ja kunsttoidu peal kasvanud looma liha! Sama kehtib ka vabapidamise kanade munade kohta (vahe puurikanamunadega on siiski väike ning seisneb peamiselt omega3/omega6 rasvhapete tasakaalus, mis on samas päris oluline asi silmas pidada).
Linnakanad, samamoodi nagu linnamesilasedki on lisaks eeslinnadele ka keskustes üha levinumaks trendiks. Autor: Randel Kreitsberg
5. Jäta aed lohakile.
Suurema aialapi puhul oleks kasulik osa sellest niitmata jätta. Riisumata lehed kõdunevad ja on toiduks järgmisel aastal tärkavatele taimedele, niitmata muruplatsil kasvav rikkalik taimestik pakub elupaika putukatele ja teistele selgrootutele, rääkimata konnadest ja hiirtest, kes murutraktori rataste alla jäämisest pääsevad.
Ka "umbrohi“ võib aia liigirikkust suurendada: uuri, kas saaksid aias ja peenardel suurendada kohalike niidutaimede (sh võilill ja valge ristik jm nn umbrohtliigid) osakaalu – need toetavad just meie putukate liigirikkust, kuna lõhnavad sageli paremini kui kultuurtaimed ja toodavad rohkem nektarit.
Õitsvad kodumaised taimed meelitavad õitele hulganisti neid tolmeldavaid putukaid (kimalased/liblikad), kelle tegemisi on tore jälgida. Tutvu Tartu ülikooli teadlaste algatatud liikumisega: igaühe looduskaitse!
Suvi poleks suvi ilma tulikate ja võililledeta. Autor: Randel Kreitsberg
6. Ära mürgita oma abilisi!
Mida rohkem on aedades erinevaid taimeliike, seda rohkem on ka putukaid – sh tolmeldajaid putukaid, kelle töö tulemuseks on ka sinu viljapuude suurem saagikus (Eestis on kümneid liike mesilasi ehk kimalasi)!
Püüa vältida kahjurimürkide kasutamist – võid sellega teha palju kahju ka kasulikele putukaliikidele, kes sinu aeda taimekahjurite eest kaitsevad! Looduslik mitmekesisus töötab aiapidaja kasuks ning inimene võib edukalt sellele kaasa aidata. Saad ka tolmeldajaid enda aeda meelitada, rajades kimalastele maa sisse kiviõõnsusi või ehitades putukahotelle (nt kimpudesse seotud pilliroovarred).
7. Lõpeta keskkonna mürgitamine pliiga.
Loobu pliist õngetinadest ja haavlitest. Oled sa kalamees või jahimees – kasuta pliist haavlite ja õngetinade asemel teisi metalle või materjale. Õngetinad mürgitavad kalameest (kes õngetina hammastega tamiili ümber kokku pigistab) ja veekogu; haavlid jõuavad looduskeskkonda jahipraagi ja korjuste kaudu – süüakse sisse raipesööjate loomade ning röövlindude poolt.
Igal aastal hukkub Eestis kümneid kotkaid pliimürgitusse, sest nad on söönud loomakorjuseid, milles leiduvad pliihaavlite jäänused.
8. Õpi tundma ja hindama linnaloodust.
Väärtusta parke, muruplatse ja puid oma kogukonnas ning seisa hea nende säilimise eest.
Ära pane pahaks linnalinde ja õpi tundma nende väärtust. Näiteks hakid on ühed targemad linnud, nende parve iseloomustab põnev hierarhia ning nad on väga truud oma paarilisele. Ka varblased on väga nutikad linnud.
Ära alaväärista igapäevaseid ja arvukaid liike, nad on sama vajalikud kui vähemlevinud liigidki.
1914. aastal suri maailmas viimane rändtuvi (Ectopistes migratorius), liik, kelle miljonilisi linnuparvesid arvati võivat valimatult ja tagajärgedele mõtlematult küttida. Hiljutised uuringutulemused on näidanud koduvarblase arvukuse järsku langust Euroopa suurlinnades.
Linde aias toites ole järjepidev ja hoia toidulaud võimalikult puhas (puhastamata lindude toidulauad on lindudele ohtlikuks nakkushaiguste allikaks). Ära toida linde inimtoiduga, vaid ainult spetsiaalse linnutoiduga.
Püüa tundma õppida lindude liigirikkust oma aias – abiks on nutitelefon ja ornitoloogiaühingu Facebook’i-leht, kust saab alati foto abil liigimääramisel abi küsida. Pane oma vaatlused kirja elurikkuse andmebaasidesse, et aidata teadlastel linnalooduse liigirikkuse dünaamikal silm peal hoida.
9. Anna autole puhkust!
Kasuta võimalusel liiklemiseks jalgratast. Kerge füüsiline aktiivsus on tervisele alati abiks olnud + unusta ummikud ja parkimine. Selle soovituse kasulik mõju on vähemalt kolmekordne – kütusele kulub vähem raha, enesetunne ja tervis paraneb ning õhk jääb reostamata.
Ratast kasutades väldi võimalusel tiheda liiklusega tänavaid ning planeeri enda liikumised mööda rohekoridore – vähenda teadlikult enda kokkupuudet õhusaastega.
Ka põhimaanteede kõrvale rajatud kergliiklusteedel sportimist tasub teha teadlikult – tipptunni pidev autodevoog loob teede lähiümbrusesse heitgaasidega rikastatud saastekoridorid, mida ei leevenda alati ka kerge tuuleiil.
Kõigest hoolimata, teadusuuringud kinnitavad, et rattasõidu boonused kaaluvad võimalikud riskid üle!
10. Kiirus ei ole kõige olulisem!
Hoia maapiirkondades sõites jalg gaasipedaalil kerge, et vältida loomade allaajamist. Sõites isegi 1 km/h aeglasemalt, on teele sattunud loomal 2-4 % suurem tõenäosus ellu jääda. Eriti tähelepanelik tasub olla kevadel, konnade sigimishooajal. Hoia silmad peas „Konnad teel!“ projekti Facebook’i -lehel, et osata olla eriti ettevaatlik konnade kevadiste rändeteede piirkondades.
Kiirus ei ole kõige olulisem! Suure piirkiirusega teedel on loomade ohutuse tagamine ning teede hooldamine on kordades kallim kui madalama piirkiirusega teedel, samuti kulub nende ehituseks mitu korda rohkem loodusvarasid. Ajavõit on aga enamasti mõõdetav vaid minutitega.
11. Ära kanna rämpsu seljas!
Kasuta looduslikust materjalist rõivaid – võimalusel upcyclingu (meetod, kus vanadest rõivastest ja asjadest tehakse uusi) rõivaid (Reet Aus) või teise ringi rõivaid.
Loo endale garderoob, mis sisaldab vähem erinevaid (kuid kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid) rõivaid, kanna samu rõivaid erinevatel üritustel. Meie keha on osa loodusest ning ei tasu arvata, et tehismaterjalidesse mässimine kehale mõnus on.
Tõsi, puuvillakasvatus neelab palju väärtuslikku vett ja tööjõudu, kuid vähemalt ei ole tegu niivõrd keskkonda reostavate võõrkehadega kui polüestritest valmistatud tooted. Iga pesupesemise tsükliga rebitakse meie naftast valmistatud rõivastest mikrotükikesi (vt mikroplastikud), mis läbivad reoveepuhastid, jõuavad veekeskkonda ja põhjustavad üha enam mürgistusi, ja häiringuid. Globaalsete aineringete tulemusega ei ole maailmas kohta kuhu mikroplastikud ei jõuaks – hiljuti leiti polüstüreeni (klassikaline nö penoplast) tükikesi ka põhjapooluselt.
12. Püüa vältida palmiõliga tooteid.
Kas teadsid, et suur osa Kagu-Aasia primaarsetest vihmametsadest on tänu õlipalmi istandustele igaveseks kadunud ja tänu sellele ka hulk elurikkust, kes seda koduks pidas. Me ei räägi siin ainult orangutanist, kes antud ala lipuliik on, vaid kõigist looma, taime ja seeneliikidest, kes antud metsades varem elasid.
Isegi siis, kui Sa palmiõli poest ei osta võid seda tahtmatult siiski tarbida. Palmiõli kasutatakse erinevates toodetes, näiteks küpsistes. Kui hoolid elurikkusest, siis jälgi, mida tarbid.
13. Hari oma lapsi ja ole eeskujuks!
Loodust kaitstes hoiame seda mitte ainult enda, vaid ka tulevaste põlvede jaoks, ning tulevased põlved võiksid sellest teadlikud olla ning isegi panustada.
Oma keskkonnasõbraliku käitumisega oled eeskujuks oma lastele. Loodust kaitsvad käitumisviisid, mida sina pead õppima ja teadlikult rakendama, tulevad sinu käitumist jäljendavatele lastele juba loomulikult. Koos lastega on tore tundma õppida ka elurikkust enda ümber ning muuta maailm nii mitmekesisemaks ja kirevamaks ka enda jaoks. | Kuidas päästa maailma: kuraditosin tõenduspõhist nippi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle artikliga tahame selle väärarusaama kummutada.
Esiteks, just tarbijate, üksikisikute käes on võti tootjate ja poliitikute mõjutamiseks. Kui meie keskkonnavaenulikku kraami ei tarbi, ei ole ka seda mõtet lettidele tuua.
Teiseks, elurikkust saab suurendada isegi väikeste sammudega, rajades looduslikele liikidele sobilikke mikroelupaiku või toitumisvõimalusi. Kui igaüks meist loob oma koduaias või kogukonnaruumis võimalused elurikkusele, siis see elurikkus ka sinna tuleb – olgu piirkonnaks kasvõi üksainus aiake või peenar.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et loodust hoides ja looduse mitmekesisust kaitstes loome tegelikult ka endale sobivama elukeskkonna. Meie oleme osa loodusest, osa elurikkusest. Ja looduskaitse ei ole mitte inimtegevuse piiramine, vaid inimestele eluks sobiva keskkonna ja normaalsete elutingimuste (puhas õhk ja vesi, toit) säilitamine. Ei maksa arvata, et tingimused, mis ülejäänud loodusele ebasobivad on ning elurikkust hävitavad, on kuidagi inimliigile tervislikud ja head, eriti pikemas perspektiivis. On selge, et inimese jaoks jääb inimene alati kõige olulisemaks, kuid oluline on mõista, et loodust ja maailma päästes päästamegi me eelkõige iseennast.
Seetõttu lähtuvad kõik siin artiklis välja toodud nipid ka inimese omakasust. Mis võiks olla parem maailma paremaks muutmisest enda elu samal ajal mõnusamaks, tervislikumaks ja ilusamaks muutes?
Iga inimese elu ja võimalused on erinevad, seega suhtuge ka alltoodusse kui soovitustesse, mitte kategoorilistesse käskudesse-keeldudesse. Punktid, mis teie elu paremaks muudavad ja samal ajal loodust hoiavad, püüdke aga kindlasti oma igapäevaellu integreerida.
1. Vähenda pakendite kasutamist, taaskasuta ja töötle ümber.
Otsi üles oma kodule lähim pakendikonteiner ning vii pudelid pudeliautomaati. Sorteeritud prügi on tooraine uutele toodetele ning aitab kokku hoida nii materjale kui ka energiat. Osa plastikpakendeid on sobilikud põletamiseks ja taaskasutamiseks (juhend), osa mitte.
Hoia silma peal biolaguneva plastiku tootmise arengutel kasutades teaduspõhiseid infoallikaid.
Võta poodi kaasa poekott ja kasuta korduvkasutatavaid kotte puu- ja köögiviljade ostmisel (vt nt Hugbag). Väldi kaupu, mis on liigselt pakendatud. Osta pudelivee asemel korduvtäidetav veepudel ja täida seda võimalusel kraanist – suures osas Eestist on kraanivesi hea kvaliteediga. Las kohvimüüja valab joogi kaasa võetud kruusi ning täida pesuvahendi pudelit poodides, kus seda saab täita. Loe ka siit pakendivaba elu võimalikkuse kohta.
2. Tarbid vähem, maksad vähem, toodad vähem prügi.
Ole valvel kiiresti rämpsuks muutuvate esemete suhtes! Ära kasuta ühekordseid joogikõrsi, kohvitopse, kiirmoodi. Piknikule päris kruuside-taldrikute kaasavõtmine ei ole oluliselt tülikam kui tüütutelt läbivettinud papp- või plasttaldrikutelt söömine (ja oma lemmik-kruusi peos hoides on lõkke ääres istumine suurem elamus kui plasttopsiga).
Ära võta vastu tasuta plastikust rämpsu (nagu lastele poe- ja söögikettide poolt toodetud “mänguasjad”), mis peale esimest vaimustust vedelema jäävad ja peagi prügikasti rändavad.
Plastikureostus on üha kasvav probleem maailmameredes ning paljude mereloomade kõhud on plastikut täis. Merelinnud toovad värvilisi plastitükke toiduks oma poegadele, pidades seda söödavaks kraamiks! Merest püütud kalade kaudu jõuab pisikesteks mikroplastitükkideks lagunenud plastik ringiga tagasi ka inimeste toidulauale.
Plastikukasutuse vallas ootavad Zooloogid 2.0 autorid riigi poolt konkreetseid otsuseid ja samme plastiku kasutamise reguleerimisel!
3. Tarbi teadlikult!
Tarbi teadlikult – "orgaaniline“ kraam ei pruugi alati olla väikseima ökoloogilise jalajäljega: nt kaugelt Aafrikast sisse toodud ökokraam pole loodusele väiksem koorem kui kohalike talunike (teinekord ökomärgiseta) toodang. Mahetootmine võib mõnel juhul olla vähema efektiivsuse tõttu suuremaks koormaks keskkonnale kui tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste rakendamine. Mis ei tähenda, et need paradoksid tingimata mahetoodangu ja ökomärgistega kaasnevad – kindlasti mitte! Loe siit ka ökoloogilise jalajälje paradoksist.
Venemaal, Kaukaasias, nülib mägilane tänava ääres lammast. Kas seda võib nimetada mahelambaks, olgugi, et tal mahesertifikaat puudub? Enam mahedamaks vist ei saa minna. Randel Kreitsberg Autor: Randel Kreitsberg
4. Jälgi, mida sööd!
Kasvata endale ise toitu, olgu selleks siis kasvõi tilli- või sibulapotike aknalaual. Enda kasvatatud toidul on palju eeliseid, sealhulgas toidu puhtus, võimalus lapsi harida, vaimne side toiduga. Suurtööstuste liha, kalakasvanduste kala, piima- ja munatooted sisaldavad olulisel määral kahjulikke aineid nagu antibiootikumid ja rahustid (kasutusel ka Eesti seakasvatustes), putukamürgid (fiproniil munades), kasvuhormoonid (USA), säilitus- ja värvained.
Söö vähem liha ning eelista talumehe või jahimehe käest saadut. Aasal rohtu söönud rõõmsa looma liha on tervislikum kui suurtootja laudas stressi, antibiootikumide ja kunsttoidu peal kasvanud looma liha! Sama kehtib ka vabapidamise kanade munade kohta (vahe puurikanamunadega on siiski väike ning seisneb peamiselt omega3/omega6 rasvhapete tasakaalus, mis on samas päris oluline asi silmas pidada).
Linnakanad, samamoodi nagu linnamesilasedki on lisaks eeslinnadele ka keskustes üha levinumaks trendiks. Autor: Randel Kreitsberg
5. Jäta aed lohakile.
Suurema aialapi puhul oleks kasulik osa sellest niitmata jätta. Riisumata lehed kõdunevad ja on toiduks järgmisel aastal tärkavatele taimedele, niitmata muruplatsil kasvav rikkalik taimestik pakub elupaika putukatele ja teistele selgrootutele, rääkimata konnadest ja hiirtest, kes murutraktori rataste alla jäämisest pääsevad.
Ka "umbrohi“ võib aia liigirikkust suurendada: uuri, kas saaksid aias ja peenardel suurendada kohalike niidutaimede (sh võilill ja valge ristik jm nn umbrohtliigid) osakaalu – need toetavad just meie putukate liigirikkust, kuna lõhnavad sageli paremini kui kultuurtaimed ja toodavad rohkem nektarit.
Õitsvad kodumaised taimed meelitavad õitele hulganisti neid tolmeldavaid putukaid (kimalased/liblikad), kelle tegemisi on tore jälgida. Tutvu Tartu ülikooli teadlaste algatatud liikumisega: igaühe looduskaitse!
Suvi poleks suvi ilma tulikate ja võililledeta. Autor: Randel Kreitsberg
6. Ära mürgita oma abilisi!
Mida rohkem on aedades erinevaid taimeliike, seda rohkem on ka putukaid – sh tolmeldajaid putukaid, kelle töö tulemuseks on ka sinu viljapuude suurem saagikus (Eestis on kümneid liike mesilasi ehk kimalasi)!
Püüa vältida kahjurimürkide kasutamist – võid sellega teha palju kahju ka kasulikele putukaliikidele, kes sinu aeda taimekahjurite eest kaitsevad! Looduslik mitmekesisus töötab aiapidaja kasuks ning inimene võib edukalt sellele kaasa aidata. Saad ka tolmeldajaid enda aeda meelitada, rajades kimalastele maa sisse kiviõõnsusi või ehitades putukahotelle (nt kimpudesse seotud pilliroovarred).
7. Lõpeta keskkonna mürgitamine pliiga.
Loobu pliist õngetinadest ja haavlitest. Oled sa kalamees või jahimees – kasuta pliist haavlite ja õngetinade asemel teisi metalle või materjale. Õngetinad mürgitavad kalameest (kes õngetina hammastega tamiili ümber kokku pigistab) ja veekogu; haavlid jõuavad looduskeskkonda jahipraagi ja korjuste kaudu – süüakse sisse raipesööjate loomade ning röövlindude poolt.
Igal aastal hukkub Eestis kümneid kotkaid pliimürgitusse, sest nad on söönud loomakorjuseid, milles leiduvad pliihaavlite jäänused.
8. Õpi tundma ja hindama linnaloodust.
Väärtusta parke, muruplatse ja puid oma kogukonnas ning seisa hea nende säilimise eest.
Ära pane pahaks linnalinde ja õpi tundma nende väärtust. Näiteks hakid on ühed targemad linnud, nende parve iseloomustab põnev hierarhia ning nad on väga truud oma paarilisele. Ka varblased on väga nutikad linnud.
Ära alaväärista igapäevaseid ja arvukaid liike, nad on sama vajalikud kui vähemlevinud liigidki.
1914. aastal suri maailmas viimane rändtuvi (Ectopistes migratorius), liik, kelle miljonilisi linnuparvesid arvati võivat valimatult ja tagajärgedele mõtlematult küttida. Hiljutised uuringutulemused on näidanud koduvarblase arvukuse järsku langust Euroopa suurlinnades.
Linde aias toites ole järjepidev ja hoia toidulaud võimalikult puhas (puhastamata lindude toidulauad on lindudele ohtlikuks nakkushaiguste allikaks). Ära toida linde inimtoiduga, vaid ainult spetsiaalse linnutoiduga.
Püüa tundma õppida lindude liigirikkust oma aias – abiks on nutitelefon ja ornitoloogiaühingu Facebook’i-leht, kust saab alati foto abil liigimääramisel abi küsida. Pane oma vaatlused kirja elurikkuse andmebaasidesse, et aidata teadlastel linnalooduse liigirikkuse dünaamikal silm peal hoida.
9. Anna autole puhkust!
Kasuta võimalusel liiklemiseks jalgratast. Kerge füüsiline aktiivsus on tervisele alati abiks olnud + unusta ummikud ja parkimine. Selle soovituse kasulik mõju on vähemalt kolmekordne – kütusele kulub vähem raha, enesetunne ja tervis paraneb ning õhk jääb reostamata.
Ratast kasutades väldi võimalusel tiheda liiklusega tänavaid ning planeeri enda liikumised mööda rohekoridore – vähenda teadlikult enda kokkupuudet õhusaastega.
Ka põhimaanteede kõrvale rajatud kergliiklusteedel sportimist tasub teha teadlikult – tipptunni pidev autodevoog loob teede lähiümbrusesse heitgaasidega rikastatud saastekoridorid, mida ei leevenda alati ka kerge tuuleiil.
Kõigest hoolimata, teadusuuringud kinnitavad, et rattasõidu boonused kaaluvad võimalikud riskid üle!
10. Kiirus ei ole kõige olulisem!
Hoia maapiirkondades sõites jalg gaasipedaalil kerge, et vältida loomade allaajamist. Sõites isegi 1 km/h aeglasemalt, on teele sattunud loomal 2-4 % suurem tõenäosus ellu jääda. Eriti tähelepanelik tasub olla kevadel, konnade sigimishooajal. Hoia silmad peas „Konnad teel!“ projekti Facebook’i -lehel, et osata olla eriti ettevaatlik konnade kevadiste rändeteede piirkondades.
Kiirus ei ole kõige olulisem! Suure piirkiirusega teedel on loomade ohutuse tagamine ning teede hooldamine on kordades kallim kui madalama piirkiirusega teedel, samuti kulub nende ehituseks mitu korda rohkem loodusvarasid. Ajavõit on aga enamasti mõõdetav vaid minutitega.
11. Ära kanna rämpsu seljas!
Kasuta looduslikust materjalist rõivaid – võimalusel upcyclingu (meetod, kus vanadest rõivastest ja asjadest tehakse uusi) rõivaid (Reet Aus) või teise ringi rõivaid.
Loo endale garderoob, mis sisaldab vähem erinevaid (kuid kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid) rõivaid, kanna samu rõivaid erinevatel üritustel. Meie keha on osa loodusest ning ei tasu arvata, et tehismaterjalidesse mässimine kehale mõnus on.
Tõsi, puuvillakasvatus neelab palju väärtuslikku vett ja tööjõudu, kuid vähemalt ei ole tegu niivõrd keskkonda reostavate võõrkehadega kui polüestritest valmistatud tooted. Iga pesupesemise tsükliga rebitakse meie naftast valmistatud rõivastest mikrotükikesi (vt mikroplastikud), mis läbivad reoveepuhastid, jõuavad veekeskkonda ja põhjustavad üha enam mürgistusi, ja häiringuid. Globaalsete aineringete tulemusega ei ole maailmas kohta kuhu mikroplastikud ei jõuaks – hiljuti leiti polüstüreeni (klassikaline nö penoplast) tükikesi ka põhjapooluselt.
12. Püüa vältida palmiõliga tooteid.
Kas teadsid, et suur osa Kagu-Aasia primaarsetest vihmametsadest on tänu õlipalmi istandustele igaveseks kadunud ja tänu sellele ka hulk elurikkust, kes seda koduks pidas. Me ei räägi siin ainult orangutanist, kes antud ala lipuliik on, vaid kõigist looma, taime ja seeneliikidest, kes antud metsades varem elasid.
Isegi siis, kui Sa palmiõli poest ei osta võid seda tahtmatult siiski tarbida. Palmiõli kasutatakse erinevates toodetes, näiteks küpsistes. Kui hoolid elurikkusest, siis jälgi, mida tarbid.
13. Hari oma lapsi ja ole eeskujuks!
Loodust kaitstes hoiame seda mitte ainult enda, vaid ka tulevaste põlvede jaoks, ning tulevased põlved võiksid sellest teadlikud olla ning isegi panustada.
Oma keskkonnasõbraliku käitumisega oled eeskujuks oma lastele. Loodust kaitsvad käitumisviisid, mida sina pead õppima ja teadlikult rakendama, tulevad sinu käitumist jäljendavatele lastele juba loomulikult. Koos lastega on tore tundma õppida ka elurikkust enda ümber ning muuta maailm nii mitmekesisemaks ja kirevamaks ka enda jaoks.
### Response:
Kuidas päästa maailma: kuraditosin tõenduspõhist nippi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 588,3 miljonit eurot.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes mulluse augustiga võrreldes 8 protsenti. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta augustis. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates poodides, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (12 protsenti) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (11 protsenti).
Toidupoodide müügitulu vähenes 2016. aasta augustiga võrreldes kaks protsenti. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnatõusu kiirenemine. Kui eelmise aasta augustis oli toidukaupade aastane hinnatõus 0,5 protsenti, siis tänavu augustis 6,4 protsenti.
Mootorikütusega kauplejate müügitulu vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes 6 protsenti.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete müügitulu üks protsent. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes kaks protsenti. | Netipoodide ja kasutatud asjade müüjate äri õitseb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 588,3 miljonit eurot.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes mulluse augustiga võrreldes 8 protsenti. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta augustis. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates poodides, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (12 protsenti) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (11 protsenti).
Toidupoodide müügitulu vähenes 2016. aasta augustiga võrreldes kaks protsenti. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnatõusu kiirenemine. Kui eelmise aasta augustis oli toidukaupade aastane hinnatõus 0,5 protsenti, siis tänavu augustis 6,4 protsenti.
Mootorikütusega kauplejate müügitulu vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes 6 protsenti.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete müügitulu üks protsent. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes kaks protsenti.
### Response:
Netipoodide ja kasutatud asjade müüjate äri õitseb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiireim oli ajaga 1.48,962 hollandlane Max Verstappen, kellele järgnes austraallane Daniel Ricciardo 1.49,719-ga. Kolmanda tulemuse 1.50,597 sõitis välja hispaanlane Fernando Alonso McLarenil.
Toro Rossos venelast Daniil Kjati asendav prantslane Pierre Gasly sai kirja üheksanda tulemuse. Debütandile fikseeriti aeg 1.52,380.
Esimene treeningperiood algas vihmasaju tõttu planeeritust pool tundi hiljem. Sessiooni ajal vihmasadu lakkas.
Tulemused:
1. Max Verstappen Red Bull 1.48,962
2. Daniel Ricciardo Red Bull 1.49,719
3. Fernando Alonso McLaren 1.50,597
4. Kimi Räikkönen Ferrari 1.50,734
5. Sebastian Vettel Ferrari 1.51,009
6. Lewis Hamilton Mercedes 1.51,518
7. Valtteri Bottas Mercedes 1.52,007
8. Lance Stroll Williams 1.52,295
9. Pierre Gasly Toro Rosso 1.52,380
10. Sergei Sirotkin Renault 1.53,521
11. Jolyon Palmer Renault 1.53,625
12. Stoffel Vandoorne McLaren 1.53,771
13. Esteban Ocon Force India 1.53,896
14. Sean Gelael Toro Rosso 1.54,610
15. Sergio Perez Force India 1.54,669
16. Charles Leclerc Haas 1.55,280
17. Pascal Wehrlein Sauber 1.55,652
18. Romain Grosjean Haas 1.56,211
19. Antonio Giovinazzi Sauber 1.56,339
20. Felipe Massa Williams 0 | Vihmases Malaisias valitsesid esimest vabatreeningut Red Bullid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiireim oli ajaga 1.48,962 hollandlane Max Verstappen, kellele järgnes austraallane Daniel Ricciardo 1.49,719-ga. Kolmanda tulemuse 1.50,597 sõitis välja hispaanlane Fernando Alonso McLarenil.
Toro Rossos venelast Daniil Kjati asendav prantslane Pierre Gasly sai kirja üheksanda tulemuse. Debütandile fikseeriti aeg 1.52,380.
Esimene treeningperiood algas vihmasaju tõttu planeeritust pool tundi hiljem. Sessiooni ajal vihmasadu lakkas.
Tulemused:
1. Max Verstappen Red Bull 1.48,962
2. Daniel Ricciardo Red Bull 1.49,719
3. Fernando Alonso McLaren 1.50,597
4. Kimi Räikkönen Ferrari 1.50,734
5. Sebastian Vettel Ferrari 1.51,009
6. Lewis Hamilton Mercedes 1.51,518
7. Valtteri Bottas Mercedes 1.52,007
8. Lance Stroll Williams 1.52,295
9. Pierre Gasly Toro Rosso 1.52,380
10. Sergei Sirotkin Renault 1.53,521
11. Jolyon Palmer Renault 1.53,625
12. Stoffel Vandoorne McLaren 1.53,771
13. Esteban Ocon Force India 1.53,896
14. Sean Gelael Toro Rosso 1.54,610
15. Sergio Perez Force India 1.54,669
16. Charles Leclerc Haas 1.55,280
17. Pascal Wehrlein Sauber 1.55,652
18. Romain Grosjean Haas 1.56,211
19. Antonio Giovinazzi Sauber 1.56,339
20. Felipe Massa Williams 0
### Response:
Vihmases Malaisias valitsesid esimest vabatreeningut Red Bullid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalmeedias levib Reformierakonna reklaam, mille järgi Keskerakonda eelistab muukeelne valija: „Iga hääl loeb! Kui tahad, et sinu hääl raisku ei läheks, tule ja vali Reformierakond! Vali eestimeelne meeskond ja muutus Tallinnas!”
Tekkinud on diskussioon, kas sobib valijaskonda eristada rahvuse põhjal, märgib ajaleht.
David Vseviov tõdes reklaami ajalehele kommenteerides, et see on erakordselt kurb. „Ja isegi mitte niivõrd kurb, küsimus on selles, et see on ohtlik. Kui räägime eestimeelsusest, siis peaksime kõigepealt mõtlema Eesti riigile, tema olevikule ja tulevikule. Kui vastandume – ja vastandumise variante on erinevaid –, siis genereerime konflikte. Seda enam, kui vastandutakse rahvuse pinnal. Naaberriik on nii toiminud: eestlased-venelased. Aga Eestis on see hukatuslik.”
Kas rahvuste pinnal vastandumisel on 2017. aastal üldse enam pinda? Vseviov vastas, et kuna see toimib, siis järelikult pinda on.
Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaat Kristen Michal ütles selgituseks, et "eestimeelsus ei küsi rahvust, sugu, emakeelt ega vanust, vaid sõltub tehtavatest sisulistest valikutest". | David Vseviov: Reformierakonna reklaam on ohtlik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalmeedias levib Reformierakonna reklaam, mille järgi Keskerakonda eelistab muukeelne valija: „Iga hääl loeb! Kui tahad, et sinu hääl raisku ei läheks, tule ja vali Reformierakond! Vali eestimeelne meeskond ja muutus Tallinnas!”
Tekkinud on diskussioon, kas sobib valijaskonda eristada rahvuse põhjal, märgib ajaleht.
David Vseviov tõdes reklaami ajalehele kommenteerides, et see on erakordselt kurb. „Ja isegi mitte niivõrd kurb, küsimus on selles, et see on ohtlik. Kui räägime eestimeelsusest, siis peaksime kõigepealt mõtlema Eesti riigile, tema olevikule ja tulevikule. Kui vastandume – ja vastandumise variante on erinevaid –, siis genereerime konflikte. Seda enam, kui vastandutakse rahvuse pinnal. Naaberriik on nii toiminud: eestlased-venelased. Aga Eestis on see hukatuslik.”
Kas rahvuste pinnal vastandumisel on 2017. aastal üldse enam pinda? Vseviov vastas, et kuna see toimib, siis järelikult pinda on.
Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaat Kristen Michal ütles selgituseks, et "eestimeelsus ei küsi rahvust, sugu, emakeelt ega vanust, vaid sõltub tehtavatest sisulistest valikutest".
### Response:
David Vseviov: Reformierakonna reklaam on ohtlik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest Hiinast tulevat proovirongi oodatakse Eestisse veel sel sügisel, märgib ajaleht.
Kogu kaup peab jõudma Rootsi sisemaal Örebros asuvasse jaotuskeskusesse, mis varustab peaaegu kogu Skandinaavia Ikea poode.
EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu, kes on tehingu nimel pikalt kasahhidega koostööd teinud, selgitas ajalehele, et nüüdseks on laevatamise hinnad raudteeveo omadega ühtlustunud.
„Kui varem maksis laevaga konteineri saatmine Hiinast Euroopasse umbes 600 dollarit, siis nüüd ulatub see juba 1500 dollarini. See on konteineri eest juba enam-vähem sama hind mis raudteel vedades, aga 45 päeva asemel on teekonna kestus 10–12 päeva.”
Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ütles, et esimene Hiina nn proovirong saabub praeguse seisuga novembris, kuid ei saanud veel kinnitada, kas tegu on kõnealuse Ikea-rongiga.
Iga vaguni ja rongi lisandumine on siinsele raudteesektorile elulise tähtsusega, sest kaubaveomahud on Eesti ja Venemaa olematute suhete pärast pikki aastaid languses olnud.
2020. aastaks peaks Keila ja Pääsküla vahel valmima Paldiskisse viiva raudtee teine peatee, mis Elroni rongigraafiku tihenemise kõrval tähendab olulist leevendust ka kaubarongide ajagraafikus. Praegu saavad kaubarongid sadamasse liikuda ainult öisel ajal, kuid teise rööpapaari lisandudes saab kaupa ette anda ka päevasel ajal ja täpsetel kellaaegadel. | Ikea kaubarongid hakkavad Paldiski kaudu Hiinast Rootsi sõitma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest Hiinast tulevat proovirongi oodatakse Eestisse veel sel sügisel, märgib ajaleht.
Kogu kaup peab jõudma Rootsi sisemaal Örebros asuvasse jaotuskeskusesse, mis varustab peaaegu kogu Skandinaavia Ikea poode.
EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu, kes on tehingu nimel pikalt kasahhidega koostööd teinud, selgitas ajalehele, et nüüdseks on laevatamise hinnad raudteeveo omadega ühtlustunud.
„Kui varem maksis laevaga konteineri saatmine Hiinast Euroopasse umbes 600 dollarit, siis nüüd ulatub see juba 1500 dollarini. See on konteineri eest juba enam-vähem sama hind mis raudteel vedades, aga 45 päeva asemel on teekonna kestus 10–12 päeva.”
Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ütles, et esimene Hiina nn proovirong saabub praeguse seisuga novembris, kuid ei saanud veel kinnitada, kas tegu on kõnealuse Ikea-rongiga.
Iga vaguni ja rongi lisandumine on siinsele raudteesektorile elulise tähtsusega, sest kaubaveomahud on Eesti ja Venemaa olematute suhete pärast pikki aastaid languses olnud.
2020. aastaks peaks Keila ja Pääsküla vahel valmima Paldiskisse viiva raudtee teine peatee, mis Elroni rongigraafiku tihenemise kõrval tähendab olulist leevendust ka kaubarongide ajagraafikus. Praegu saavad kaubarongid sadamasse liikuda ainult öisel ajal, kuid teise rööpapaari lisandudes saab kaupa ette anda ka päevasel ajal ja täpsetel kellaaegadel.
### Response:
Ikea kaubarongid hakkavad Paldiski kaudu Hiinast Rootsi sõitma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO Julgeolekunõukogu istungil kõnelnud suursaadik Nikki Haley kutsus maailmaorganisatsiooni Birma sõjaväelaste vägivallale reageerima ja kritiseeris teravalt tsiviilvalitsust.
"Me ei saa karta nimetamast Birma võimude tegevust selleks, mis ta on: brutaalne, jätkuv kampaania riigi puhastamiseks etnilisest vähemusest," märkis Haley.
"Ja see peaks tegema häbi Birma kõrgetele liidritele, kes ohverdasid sedavõrd palju avatud, demokraatliku Birma nimel," lisas ta.
"Aeg heatahtlikeks, diplomaatilisteks sõnadeks selles nõukogus on möödas. Me peame nüüd arutama samme Birma julgeolekujõudude suhtes, kes on õhutanud viha ja pannud toime kuritarvitusi oma kaaskodanike vastu."
Enam kui pool miljonit rohingja moslemit on pagenud Birma lääneosas asuvast Arakani osariigist naaberriiki Bangladeshi pärast seda, kui mässuliste rünnak käivitas julma sõjalise operatsiooni.
De facto Birma valitsust juhtiv Nobeli rahupreemia laureaati Suu Kyid on rohkelt sarjatud selle eest, et ta ei ole rohingja vähemuse eest välja astunud.
Kuid tema toetajate sõnul napib Suu Kyil võimu sõjaväe üle, kellega tal on 2015. aasta valimistest saadik delikaatne võimujagamislepe. | USA: etniline puhastus häbistab Birma võime | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO Julgeolekunõukogu istungil kõnelnud suursaadik Nikki Haley kutsus maailmaorganisatsiooni Birma sõjaväelaste vägivallale reageerima ja kritiseeris teravalt tsiviilvalitsust.
"Me ei saa karta nimetamast Birma võimude tegevust selleks, mis ta on: brutaalne, jätkuv kampaania riigi puhastamiseks etnilisest vähemusest," märkis Haley.
"Ja see peaks tegema häbi Birma kõrgetele liidritele, kes ohverdasid sedavõrd palju avatud, demokraatliku Birma nimel," lisas ta.
"Aeg heatahtlikeks, diplomaatilisteks sõnadeks selles nõukogus on möödas. Me peame nüüd arutama samme Birma julgeolekujõudude suhtes, kes on õhutanud viha ja pannud toime kuritarvitusi oma kaaskodanike vastu."
Enam kui pool miljonit rohingja moslemit on pagenud Birma lääneosas asuvast Arakani osariigist naaberriiki Bangladeshi pärast seda, kui mässuliste rünnak käivitas julma sõjalise operatsiooni.
De facto Birma valitsust juhtiv Nobeli rahupreemia laureaati Suu Kyid on rohkelt sarjatud selle eest, et ta ei ole rohingja vähemuse eest välja astunud.
Kuid tema toetajate sõnul napib Suu Kyil võimu sõjaväe üle, kellega tal on 2015. aasta valimistest saadik delikaatne võimujagamislepe.
### Response:
USA: etniline puhastus häbistab Birma võime |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Huntsman võtab ameti üle ajal, mil on käimas uurimised Venemaa sekkumise osas USA valimistesse.
Huntsmani sõnul ei ole kahtlust, et Moskva sekkus 2016. aasta valimistesse.
Huntsman on teeninud varem kahel korral USA suursaadikuna -- president George H.W. Bushi ajal Singapuris ja president Barack Obama ajal Hiinas.
Ühtlasi kinnitas senat John Bassi suursaadikuks Afganistanis ja Justin Hicks Siberelli Bahreinis. | Senat kinnitas Huntsmani USA suursaadikuks Venemaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Huntsman võtab ameti üle ajal, mil on käimas uurimised Venemaa sekkumise osas USA valimistesse.
Huntsmani sõnul ei ole kahtlust, et Moskva sekkus 2016. aasta valimistesse.
Huntsman on teeninud varem kahel korral USA suursaadikuna -- president George H.W. Bushi ajal Singapuris ja president Barack Obama ajal Hiinas.
Ühtlasi kinnitas senat John Bassi suursaadikuks Afganistanis ja Justin Hicks Siberelli Bahreinis.
### Response:
Senat kinnitas Huntsmani USA suursaadikuks Venemaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse seitsmele stendile on mahtunud üle 50 foto seemnete jagamisest, külvist, viljade kasvamisest ja koristusest, lisatud on selgitavad tekstid ja kommentaarid. Näitusel on avaldatud osalejate nimekiri ja lugeda on viie teravilja ning kolme kaunviljasordi põhjalikud iseloomustused. Peenrarajajate hulgas on 13 lasteaeda, 13 kooli, 7 muuseumi ning paljud pered.
Urvaste Külade Seltsi eestvedamisel valminud näituse kujundas kunstnik Epp Margna. "100 teraviljapeenart" on EV100 kodulehel üleval ka kingitusena.
Rändnäitus sobib hästi koolidele ja lasteaedadele loodusainete õpetamisel. Ühes kohas eksponeeritakse näitust kuni nädal. Nii jõuab see õppeaasta jooksul kõikidesse ettevõtmises osalenud lasteaedadesse ja koolidesse. Näitust on võimalik tellida ka ühepäevastele üritustele.
Allikas: EV100.ee | Urvastes avatakse 100 teraviljapeenra näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse seitsmele stendile on mahtunud üle 50 foto seemnete jagamisest, külvist, viljade kasvamisest ja koristusest, lisatud on selgitavad tekstid ja kommentaarid. Näitusel on avaldatud osalejate nimekiri ja lugeda on viie teravilja ning kolme kaunviljasordi põhjalikud iseloomustused. Peenrarajajate hulgas on 13 lasteaeda, 13 kooli, 7 muuseumi ning paljud pered.
Urvaste Külade Seltsi eestvedamisel valminud näituse kujundas kunstnik Epp Margna. "100 teraviljapeenart" on EV100 kodulehel üleval ka kingitusena.
Rändnäitus sobib hästi koolidele ja lasteaedadele loodusainete õpetamisel. Ühes kohas eksponeeritakse näitust kuni nädal. Nii jõuab see õppeaasta jooksul kõikidesse ettevõtmises osalenud lasteaedadesse ja koolidesse. Näitust on võimalik tellida ka ühepäevastele üritustele.
Allikas: EV100.ee
### Response:
Urvastes avatakse 100 teraviljapeenra näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastus "Oomen" pakub kogemust ja kutsub inimese teekonnale. Lavastus on ekskursiivne ja viib inimese kokkupuutesse ideedemaailmaga, mille fragmendid ei ole kadunud. Näiteks masinism, mis lavastuse vaatenurgast võib esitada palju küsimusi. Kas oli aeg, millal mingi masin käima pandi? Kas see käib siiani? Kas on masinisme, mis veel käivad? Kas on masinaid, mida me enam ei kontrolli? Kas on ideelisi liikumisi või klassistumist, mida me enam ei taju?
Aleksei Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huvi ja siht oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Gastevi ideed olid suunatud sellele, et inimene suudaks masinaga sammu pidada. Ta oli intelligent, kes töötas vabrikus. See on huvitav nähtus: inimene, kes mõtleb välja utoopia, kuid paneb ka käed külge. Küsimus, kas ja mil määral inimene on allutatud masinale, kerkib esile ka kapitalistlikus ühiskonnas. Aga see lavastus ei ole ainult Gastevist, vaid toob fookusse ka Kreenholmi loo – mis see on praegu, mis see on kunagi olnud ning mida seal on tehtud ja mõeldud.
Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisririigis, ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. 1913. aastal töötas seal üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse loodi kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.
Lavastust mängitakse 30. märtsist kuni 22. aprillini kokku 9. korral – reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti, et oleks võimalik tulla kohale üle Eesti ning lisaks etenduse kogemisele avastada ka Narva linna. Lavastuse “Oomen” rännak algab Kreenholmi vana värava juurest, Joala 23 vastas. Lavastus on eesti keeles tõlkega vene keelde. Riietuda ilmastikule vastavalt ning soojalt.
Lavastaja: Jarmo Reha
Tekst: Aleksei Gastev
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturg: Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Revo Koplus
Dirigent: Janne Fridolin
Näitlejad: Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja
Koor: Vox Populi
Produtsent: Minna-Triin Kohv
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Etenduse kestus: 1h 40min
Esietendus: 30. märts 2018 kell 19:00. Järgmised etendused: 31. märts; 13., 14., 20., 21. aprill kell 19:00; 1., 15., 22. aprill kell 16.00 Kreenholmi manufaktuuris (Joala 23, Narva). | Narva Kreenholmi manufaktuuris esietendub ekskursioon-lavastus "Oomen" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastus "Oomen" pakub kogemust ja kutsub inimese teekonnale. Lavastus on ekskursiivne ja viib inimese kokkupuutesse ideedemaailmaga, mille fragmendid ei ole kadunud. Näiteks masinism, mis lavastuse vaatenurgast võib esitada palju küsimusi. Kas oli aeg, millal mingi masin käima pandi? Kas see käib siiani? Kas on masinisme, mis veel käivad? Kas on masinaid, mida me enam ei kontrolli? Kas on ideelisi liikumisi või klassistumist, mida me enam ei taju?
Aleksei Gastev sai sotsialistlikul Venemaal tuntuks kui teoreetik ja praktik, kelle huvi ja siht oli parandada tööliste efektiivsust vabrikutes. Gastevi ideed olid suunatud sellele, et inimene suudaks masinaga sammu pidada. Ta oli intelligent, kes töötas vabrikus. See on huvitav nähtus: inimene, kes mõtleb välja utoopia, kuid paneb ka käed külge. Küsimus, kas ja mil määral inimene on allutatud masinale, kerkib esile ka kapitalistlikus ühiskonnas. Aga see lavastus ei ole ainult Gastevist, vaid toob fookusse ka Kreenholmi loo – mis see on praegu, mis see on kunagi olnud ning mida seal on tehtud ja mõeldud.
Kreenholmi manufaktuur oli 19. sajandi teisel poolel kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa Keisririigis, ning mitu aastakümmet suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. 1913. aastal töötas seal üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse loodi kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist.
Lavastust mängitakse 30. märtsist kuni 22. aprillini kokku 9. korral – reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti, et oleks võimalik tulla kohale üle Eesti ning lisaks etenduse kogemisele avastada ka Narva linna. Lavastuse “Oomen” rännak algab Kreenholmi vana värava juurest, Joala 23 vastas. Lavastus on eesti keeles tõlkega vene keelde. Riietuda ilmastikule vastavalt ning soojalt.
Lavastaja: Jarmo Reha
Tekst: Aleksei Gastev
Kunstnik: Liina Tepand
Dramaturg: Aare Pilv
Helikunstnik: Argo Vals
Valguskunstnik: Revo Koplus
Dirigent: Janne Fridolin
Näitlejad: Mirtel Pohla, Riina Maidre, Bert Raudsep, Pääru Oja
Koor: Vox Populi
Produtsent: Minna-Triin Kohv
Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL
Etenduse kestus: 1h 40min
Esietendus: 30. märts 2018 kell 19:00. Järgmised etendused: 31. märts; 13., 14., 20., 21. aprill kell 19:00; 1., 15., 22. aprill kell 16.00 Kreenholmi manufaktuuris (Joala 23, Narva).
### Response:
Narva Kreenholmi manufaktuuris esietendub ekskursioon-lavastus "Oomen" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruarikuus alistas Tartu Ülikool sel hooajal esmakordselt BC Kalev/Cramo. Taltsi keskmised näitajad veebruaris olid 13,3 punkti, 6 lauapalli, 1,3 vaheltlõiget ja 1,7 blokeeritud viset, efektiivsustegur PIR 19,3, vahendab Basket.ee.
Veebruaris näitas 34-aastane eestlane head hoogu ka Balti liigas ning Eesti koondise eest maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonimängudes Kreeka ja Iisraeli vastu. Samuti osales Janar Talts Alexela Korvpalli Meistriliiga Tähtede mängul, kus sedakorda võeti mõõtu Läti Olybet meistriliiga tähtede meeskonnaga.
Juba sellel laupäeval kohtuvad Tartu Ülikool ja BC Kalev/Cramo omavahel uuesti, seekord Tartu Ülikooli sprodihoones. Mäng algab Tartus kell 17.00. Alexela KML põhiturniiri on see nendele meeskondadele viimane omavaheline kohtumine. Senine seis kaks-üks BC Kalev/Cramole. | Meistriliiga veebruari parimaks mängijaks sai Janar Talts | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruarikuus alistas Tartu Ülikool sel hooajal esmakordselt BC Kalev/Cramo. Taltsi keskmised näitajad veebruaris olid 13,3 punkti, 6 lauapalli, 1,3 vaheltlõiget ja 1,7 blokeeritud viset, efektiivsustegur PIR 19,3, vahendab Basket.ee.
Veebruaris näitas 34-aastane eestlane head hoogu ka Balti liigas ning Eesti koondise eest maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonimängudes Kreeka ja Iisraeli vastu. Samuti osales Janar Talts Alexela Korvpalli Meistriliiga Tähtede mängul, kus sedakorda võeti mõõtu Läti Olybet meistriliiga tähtede meeskonnaga.
Juba sellel laupäeval kohtuvad Tartu Ülikool ja BC Kalev/Cramo omavahel uuesti, seekord Tartu Ülikooli sprodihoones. Mäng algab Tartus kell 17.00. Alexela KML põhiturniiri on see nendele meeskondadele viimane omavaheline kohtumine. Senine seis kaks-üks BC Kalev/Cramole.
### Response:
Meistriliiga veebruari parimaks mängijaks sai Janar Talts |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuti on väljas Rahvusvahelise taliujumise assotsiatsiooni presidendi Mariia Yrjö-Koskineni perekonna esindus – lisaks Mariiale tema poeg ja kaks tütart. Eesti ettevõtetest ja asutustest löövad kaasa Transferwise, Myfitness, Domus Kinnisvara, Visit Estonia, Eesti Merevägi ja paljud teised.
Täna näitasid eestlastest oma vanuseklassis kiiremat aega seitse sportlast: Martin Meier (alla 15-aastased), Rinel Pius (15-19-aastased), Maksim Ivanov (30-39-aastased), Joel Armei (40-44-aastased), Eve Virkkunen (45-49-aastased), Sirje Eirand (55-59-aastased) ja Eha Lilienthal (70-74-aastased).
Viimast päeva alustab 50 m rinnuliujumine, millele järgnevad teateujumised, esmalt 4 x 25 rinnuli ja siis 4 x 25 vabalt. Taliujumise MM kuulub Eesti Vabariik 100 spordiprogrammi. | Maailmameister Hanna-Maria Seppälä osaleb taliujumise MM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuti on väljas Rahvusvahelise taliujumise assotsiatsiooni presidendi Mariia Yrjö-Koskineni perekonna esindus – lisaks Mariiale tema poeg ja kaks tütart. Eesti ettevõtetest ja asutustest löövad kaasa Transferwise, Myfitness, Domus Kinnisvara, Visit Estonia, Eesti Merevägi ja paljud teised.
Täna näitasid eestlastest oma vanuseklassis kiiremat aega seitse sportlast: Martin Meier (alla 15-aastased), Rinel Pius (15-19-aastased), Maksim Ivanov (30-39-aastased), Joel Armei (40-44-aastased), Eve Virkkunen (45-49-aastased), Sirje Eirand (55-59-aastased) ja Eha Lilienthal (70-74-aastased).
Viimast päeva alustab 50 m rinnuliujumine, millele järgnevad teateujumised, esmalt 4 x 25 rinnuli ja siis 4 x 25 vabalt. Taliujumise MM kuulub Eesti Vabariik 100 spordiprogrammi.
### Response:
Maailmameister Hanna-Maria Seppälä osaleb taliujumise MM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toyota soomlastest sõitjad Jari-Matti Latvala ja Esapekka Lappi on reedese võistluspäeva jooksul kurtnud, et masinate mootor kipub soojas üle kuumenema, hiljem kinnitas seda ka Tänak.
"Meil on samad probleemid, mis meeskonnakaaslastel, aga üritame sellega toime tulla, anda endast parima ja mitte lasta sellel oma rütmi rikkuda," sõnas Tänak WRC-le viienda katse järel. "Peame sõitma ilma ALS-ita, mis hoiab jala gaasipedaalilt võttes hoogu üleval. Oleme selleta nagu tavaline tänavaauto, kuigi gaas põhjas sõites saame ikkagi täiskiiruse kätte. Vaatame, mida hoolduspausil teha annab. Rasked katsed, aga ma tunnen ennast siin paremini kui eelmisel aastal." | Tänak: meil on samad probleemid mis teistelgi Toyotadel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toyota soomlastest sõitjad Jari-Matti Latvala ja Esapekka Lappi on reedese võistluspäeva jooksul kurtnud, et masinate mootor kipub soojas üle kuumenema, hiljem kinnitas seda ka Tänak.
"Meil on samad probleemid, mis meeskonnakaaslastel, aga üritame sellega toime tulla, anda endast parima ja mitte lasta sellel oma rütmi rikkuda," sõnas Tänak WRC-le viienda katse järel. "Peame sõitma ilma ALS-ita, mis hoiab jala gaasipedaalilt võttes hoogu üleval. Oleme selleta nagu tavaline tänavaauto, kuigi gaas põhjas sõites saame ikkagi täiskiiruse kätte. Vaatame, mida hoolduspausil teha annab. Rasked katsed, aga ma tunnen ennast siin paremini kui eelmisel aastal."
### Response:
Tänak: meil on samad probleemid mis teistelgi Toyotadel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi asetäitja ja riikliku suurkiskjate töörühma liikme Andres Lillemäe sõnul on Eesti metsades vähemalt 200 hunti.
"Juba jahihooaja alguses tundus jahimeestele, et huntide arvukus on ulukiseire poolt alla hinnatud. Selleks, et seda väidet kontrollida, viisime jaanuaris ja veebruaris läbi üle-eestilise arvukuse hindamise," ütles Lillemäe.
"Tulemused saime kätte märtsi alguseks ja tänaseks on need põhjalikult analüüsitud ja korrigeeritud. Hindamisel saime pisut üle 200 hundi, mis ületab ulukiseirajate hinnangut kaks korda," lisas Lillemäe.
Jahimeeste hinnangul võisid arvukuse hindamise vead tulla sellest, et seda tehti enne lumekatte saabumist, mil ongi raske ulukeid täpselt lugeda. Nüüd, kus kogu riiki katab lumekate, on jälgede järgi huntide arvu kergem kindlaks teha.
Läänemaa hundijahi koordinaatori ja jahindusnõukogu liikme Hugo Petersoni arvates on Läänemaal huntide arvukus olnud tunduvalt suurem ulukiseire pakutust. Sellele juhtis ta tähelepanu juba lumikatte tekkimisel.
"Ulukiseirele hundiarvukuse deklareerimisel lähtusin konkreetsetest jälgedest kindlates piirkondades. Suure asustustiheduse tõenduseks on fakt, et Läänemaal kütiti umbes 100 000 hektarilt 20 hunti, ütles Peterson.
"Kurb on tõdeda, et ulukiseire ei usalda täna üldse jahimehi ja meie kogemust. See ei tohiks nii olla ja tulemuseks ongi tänased probleemid," lisas ta.
Eesti Jahimeeste Selts on valinud 2018. aasta teemaks "Jahindus on looduskaitse", millega juhitakse ühiskonna tähelepanu kaasaegsele jahindusele ja uutele väljakutsetele. EJS peab adekvaatset ulukite arvukuse hindamist üheks oluliseks teaduspõhise jahinduse alustalaks. | Jahimeeste hinnangul on hunte arvatust kaks korda rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi asetäitja ja riikliku suurkiskjate töörühma liikme Andres Lillemäe sõnul on Eesti metsades vähemalt 200 hunti.
"Juba jahihooaja alguses tundus jahimeestele, et huntide arvukus on ulukiseire poolt alla hinnatud. Selleks, et seda väidet kontrollida, viisime jaanuaris ja veebruaris läbi üle-eestilise arvukuse hindamise," ütles Lillemäe.
"Tulemused saime kätte märtsi alguseks ja tänaseks on need põhjalikult analüüsitud ja korrigeeritud. Hindamisel saime pisut üle 200 hundi, mis ületab ulukiseirajate hinnangut kaks korda," lisas Lillemäe.
Jahimeeste hinnangul võisid arvukuse hindamise vead tulla sellest, et seda tehti enne lumekatte saabumist, mil ongi raske ulukeid täpselt lugeda. Nüüd, kus kogu riiki katab lumekate, on jälgede järgi huntide arvu kergem kindlaks teha.
Läänemaa hundijahi koordinaatori ja jahindusnõukogu liikme Hugo Petersoni arvates on Läänemaal huntide arvukus olnud tunduvalt suurem ulukiseire pakutust. Sellele juhtis ta tähelepanu juba lumikatte tekkimisel.
"Ulukiseirele hundiarvukuse deklareerimisel lähtusin konkreetsetest jälgedest kindlates piirkondades. Suure asustustiheduse tõenduseks on fakt, et Läänemaal kütiti umbes 100 000 hektarilt 20 hunti, ütles Peterson.
"Kurb on tõdeda, et ulukiseire ei usalda täna üldse jahimehi ja meie kogemust. See ei tohiks nii olla ja tulemuseks ongi tänased probleemid," lisas ta.
Eesti Jahimeeste Selts on valinud 2018. aasta teemaks "Jahindus on looduskaitse", millega juhitakse ühiskonna tähelepanu kaasaegsele jahindusele ja uutele väljakutsetele. EJS peab adekvaatset ulukite arvukuse hindamist üheks oluliseks teaduspõhise jahinduse alustalaks.
### Response:
Jahimeeste hinnangul on hunte arvatust kaks korda rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meelelahutuses ei maksta selle eest, kui kaua sa mängid," sõnas 74-aastane King, kelle sõnul eelistavad inimesed kvaliteeti kvantiteedile. "Kõik räägivad sellest, kuidas naised ei taha mängida viit setti, aga mina ei taha enam, et mehed mängivad viis setti - see on neile liiga kurnav."
Kingi sõnul aitaks kahe setivõiduni peetavad lühemad mängud ka vigastusi vähendada. Tipptennisistidest on viimase aasta jooksul erinevate traumadega hädas olnud nii Andy Murray, Rafael Nadal, Novak Djokovic kui ka Stanislas Wawrinka. | Billie Jean King kutsus üles meeste tennist reformima, märksõnaks kvaliteet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meelelahutuses ei maksta selle eest, kui kaua sa mängid," sõnas 74-aastane King, kelle sõnul eelistavad inimesed kvaliteeti kvantiteedile. "Kõik räägivad sellest, kuidas naised ei taha mängida viit setti, aga mina ei taha enam, et mehed mängivad viis setti - see on neile liiga kurnav."
Kingi sõnul aitaks kahe setivõiduni peetavad lühemad mängud ka vigastusi vähendada. Tipptennisistidest on viimase aasta jooksul erinevate traumadega hädas olnud nii Andy Murray, Rafael Nadal, Novak Djokovic kui ka Stanislas Wawrinka.
### Response:
Billie Jean King kutsus üles meeste tennist reformima, märksõnaks kvaliteet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aluse omanikfirma sõlmis reedel vastava pukseerimisleppe.
"Teekonnale kuluv aeg sõltub muu hulgas jääoludest. Igal juhul kulub selleks tunde," ütles Karppi.
Soome ajaleht Ilta-Sanomat kirjutas juba hommikul, et alus pukseeritakse kõige tõenäolisemalt Tallinnasse.
Panama lipu all seilava Glory Hongkongi hädakutsung jõudis Helsingi päästekeskusse 8. märtsil kell 12.41. Meeskonna teatel lekkis laeva masinaruum. Masinaruum suleti hermeetiliselt ja laev ei ole uppumisohus. Laeva pardal on 22 meeskonnaliiget.
Laeva juures viibisid Eesti piirivalvelaev Kindral Kurvits ning Soome valvelaev Tursas ja päästelaev Halli. | Soome lahel merehätta sattunud kaubalaev pukseeritakse Tallinnasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aluse omanikfirma sõlmis reedel vastava pukseerimisleppe.
"Teekonnale kuluv aeg sõltub muu hulgas jääoludest. Igal juhul kulub selleks tunde," ütles Karppi.
Soome ajaleht Ilta-Sanomat kirjutas juba hommikul, et alus pukseeritakse kõige tõenäolisemalt Tallinnasse.
Panama lipu all seilava Glory Hongkongi hädakutsung jõudis Helsingi päästekeskusse 8. märtsil kell 12.41. Meeskonna teatel lekkis laeva masinaruum. Masinaruum suleti hermeetiliselt ja laev ei ole uppumisohus. Laeva pardal on 22 meeskonnaliiget.
Laeva juures viibisid Eesti piirivalvelaev Kindral Kurvits ning Soome valvelaev Tursas ja päästelaev Halli.
### Response:
Soome lahel merehätta sattunud kaubalaev pukseeritakse Tallinnasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ri teeb haruharva ametlikke välisvisiite.
Dagens Nyheteri andmetel on külastus seotud sellega, et Rootsi on olnud võtmekohal Põhja-Koread puudutavates kõnelustes.
Rootsi välisministeerium ei soovinud kohalikule uudisteagentuurile TT informatsiooni kinnitada. | Meedia: Põhja-Korea välisminister sõidab visiidile Rootsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ri teeb haruharva ametlikke välisvisiite.
Dagens Nyheteri andmetel on külastus seotud sellega, et Rootsi on olnud võtmekohal Põhja-Koread puudutavates kõnelustes.
Rootsi välisministeerium ei soovinud kohalikule uudisteagentuurile TT informatsiooni kinnitada.
### Response:
Meedia: Põhja-Korea välisminister sõidab visiidile Rootsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Scott allkirjastas eelnõu ligi kuu aega pärast koolitulistamist Parklandi linnas Marjory Stoneman Douglase keskkoolis, kus kurjategija tappis poolautomaatse relvaga 17 inimest, vahendas Reuters. Eelnõu sai nime selle kooli järgi.
"Tänane peaks olema eeskuju kogu riigile, et valitsus saab ja peab tegutsema kiiresti," ütles vabariiklasest kuberner enne eelnõu allkirjastamist.
Ta lisas, et eelnõu on kompromiss nii relvakontrolli pooldajate kui ka vastaste soovide vahel.
Parklandi koolitulistamises ellujäänud on korraldanud meeleavaldusi relvakontrolli karmistamise nimel. Osa nende nõutud uutest piirangutest jõudsid ka eelnõusse vaatamata Riikliku Relvaassotsiatsiooni (NRA) vastuseisule.
Samas jäi sellest välja üks meeleavaldajate peamisi nõudmisi: keelata sellised poolautomaatsed relvad, mida kasutas ka Nikolas de Jesus Cruz koolitulistamises.
Eelnõu sisaldab aga programmi, mis võimaldab koolitöötajatel läbida väljaõppe ning kanda relva selleks, et kaitsta end võimalike tulevaste koolitulistamiste vastu.
Eelnõu vabastab aga enamiku õpetajaid sellest programmist. Scott ütles, et ta on õpetajate relvastamise vastu. Kuberneri sõnul pole ta sellises meetmes kindel, kuid allkirjastab eelnõu ikkagi.
"Ma olen samas rõõmus, et selle eelnõu plaan ei ole kohustuslik, mis tähendab, et see jääb kohalike ametnike otsustada. Kui maakonnad ei taha seda teha, siis nad võivad lihtsalt öelda "ei"," kommenteeris Scott allkirjastamise eel.) | Florida kuberner allkirjastas relvakontrolli eelnõu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Scott allkirjastas eelnõu ligi kuu aega pärast koolitulistamist Parklandi linnas Marjory Stoneman Douglase keskkoolis, kus kurjategija tappis poolautomaatse relvaga 17 inimest, vahendas Reuters. Eelnõu sai nime selle kooli järgi.
"Tänane peaks olema eeskuju kogu riigile, et valitsus saab ja peab tegutsema kiiresti," ütles vabariiklasest kuberner enne eelnõu allkirjastamist.
Ta lisas, et eelnõu on kompromiss nii relvakontrolli pooldajate kui ka vastaste soovide vahel.
Parklandi koolitulistamises ellujäänud on korraldanud meeleavaldusi relvakontrolli karmistamise nimel. Osa nende nõutud uutest piirangutest jõudsid ka eelnõusse vaatamata Riikliku Relvaassotsiatsiooni (NRA) vastuseisule.
Samas jäi sellest välja üks meeleavaldajate peamisi nõudmisi: keelata sellised poolautomaatsed relvad, mida kasutas ka Nikolas de Jesus Cruz koolitulistamises.
Eelnõu sisaldab aga programmi, mis võimaldab koolitöötajatel läbida väljaõppe ning kanda relva selleks, et kaitsta end võimalike tulevaste koolitulistamiste vastu.
Eelnõu vabastab aga enamiku õpetajaid sellest programmist. Scott ütles, et ta on õpetajate relvastamise vastu. Kuberneri sõnul pole ta sellises meetmes kindel, kuid allkirjastab eelnõu ikkagi.
"Ma olen samas rõõmus, et selle eelnõu plaan ei ole kohustuslik, mis tähendab, et see jääb kohalike ametnike otsustada. Kui maakonnad ei taha seda teha, siis nad võivad lihtsalt öelda "ei"," kommenteeris Scott allkirjastamise eel.)
### Response:
Florida kuberner allkirjastas relvakontrolli eelnõu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänases vabatantsus said nad 59,09 punkti ja nii kogunes kahe distsipliini peale kogusummaks 105,18 punkti. Võrreldes lühitantsuga pidid nad mööda laskma Saksamaa paari.
Semenjuki ja Gruzdevi isiklikud rekordid pärinevad ülemöödunud aasta sügisest, kui vabatantsus teeniti 67,52 ja kokku 114,34 punkti.
Möödunud aastal saadi juunioride MM-il 21. ja ülemöödunud aastal 25. koht.
Sofias tulid esikohale venelased Anastassija Skoptšova ja Kirill Alešin (155,15 punkti), hõbedale tantsisid ameeriklased Christina Carreira - Anthony Ponomarenko (147,68) ja pronksile taas venelased Arina Ušakova - Maksim Nekrassov (146,88). | Eesti jäätantsijad lõpetasid MM-i 20. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänases vabatantsus said nad 59,09 punkti ja nii kogunes kahe distsipliini peale kogusummaks 105,18 punkti. Võrreldes lühitantsuga pidid nad mööda laskma Saksamaa paari.
Semenjuki ja Gruzdevi isiklikud rekordid pärinevad ülemöödunud aasta sügisest, kui vabatantsus teeniti 67,52 ja kokku 114,34 punkti.
Möödunud aastal saadi juunioride MM-il 21. ja ülemöödunud aastal 25. koht.
Sofias tulid esikohale venelased Anastassija Skoptšova ja Kirill Alešin (155,15 punkti), hõbedale tantsisid ameeriklased Christina Carreira - Anthony Ponomarenko (147,68) ja pronksile taas venelased Arina Ušakova - Maksim Nekrassov (146,88).
### Response:
Eesti jäätantsijad lõpetasid MM-i 20. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametlikku surma põhjust pole hetkel teada ja selle peaks selgitama laupäevane lahkamine.
Väljaande Yonhap News teatel diagnoositi 35-aastaseks elanud Chungil kolm aastat tagasi südamerütmihäired ja aeg-ajalt kurtis ta valu üle rinnus.
Chung jõudis olümpiapronksini koos kaasmaalase Lee Yong-daega. Otsustavas medalimängus alistati Malaisia paar Koo Kien Keat - Tan Boon Heong.
"See on kurb uudis," kommenteeris endine maailma esinumber Lee Chong Wei. Avaldan kaastunnet tema abikaasale ja nende kahele lapsele ning palvetan, et perekond jääks tugevaks." | Londoni olümpiapronks suri vaid 35-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametlikku surma põhjust pole hetkel teada ja selle peaks selgitama laupäevane lahkamine.
Väljaande Yonhap News teatel diagnoositi 35-aastaseks elanud Chungil kolm aastat tagasi südamerütmihäired ja aeg-ajalt kurtis ta valu üle rinnus.
Chung jõudis olümpiapronksini koos kaasmaalase Lee Yong-daega. Otsustavas medalimängus alistati Malaisia paar Koo Kien Keat - Tan Boon Heong.
"See on kurb uudis," kommenteeris endine maailma esinumber Lee Chong Wei. Avaldan kaastunnet tema abikaasale ja nende kahele lapsele ning palvetan, et perekond jääks tugevaks."
### Response:
Londoni olümpiapronks suri vaid 35-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühasõdalased liiguvad teadaande kohaselt Idlibi provintsi.
Jaish al-Islami esindaja sõnul tehti otsus pärast konsultatsioone ÜRO ja mitmete rahvusvaheliste jõududega.
Hayat Tahrir al-Sham koosneb peamiselt terrorivõrgustikuga Al-Qaeda seotud olnud kunagise rühmituse Al-Nusra Rinne võitlejatest.
Ida-Ghouta mässuliste peamised rühmitused Jaish al-Islam, Faylaq al-Rahman ja Ahrar al-Sham nõustusid islamistide väljasaatmisega enklaavist lootes ÜRO vaherahule. | Süüria islamistide rühmituse võitlejad saadetakse Ida-Ghoutast Idlibi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühasõdalased liiguvad teadaande kohaselt Idlibi provintsi.
Jaish al-Islami esindaja sõnul tehti otsus pärast konsultatsioone ÜRO ja mitmete rahvusvaheliste jõududega.
Hayat Tahrir al-Sham koosneb peamiselt terrorivõrgustikuga Al-Qaeda seotud olnud kunagise rühmituse Al-Nusra Rinne võitlejatest.
Ida-Ghouta mässuliste peamised rühmitused Jaish al-Islam, Faylaq al-Rahman ja Ahrar al-Sham nõustusid islamistide väljasaatmisega enklaavist lootes ÜRO vaherahule.
### Response:
Süüria islamistide rühmituse võitlejad saadetakse Ida-Ghoutast Idlibi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõmme hüppas 111,5 meetrit ja teenis 96,7 punkti, mis oli väärt vaid 59.-60. koha jagamist. Viimasena pääses 50 hulka sloveen Anze Lanisek 115 meetri ja 103,9 punktiga.
Kvalifikatsiooni pikima õhulennu sooritas poolakas Kamil Stoch, kes sai 131-meetrise hüppe eest 143,2 punkti. Talle järgnesid norralane Robert Johansson (137,0 punkti) ja sakslane Richard Freitag (135,1). | Martti Nõmme piirdus Oslos eelvõistlusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõmme hüppas 111,5 meetrit ja teenis 96,7 punkti, mis oli väärt vaid 59.-60. koha jagamist. Viimasena pääses 50 hulka sloveen Anze Lanisek 115 meetri ja 103,9 punktiga.
Kvalifikatsiooni pikima õhulennu sooritas poolakas Kamil Stoch, kes sai 131-meetrise hüppe eest 143,2 punkti. Talle järgnesid norralane Robert Johansson (137,0 punkti) ja sakslane Richard Freitag (135,1).
### Response:
Martti Nõmme piirdus Oslos eelvõistlusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Flora asus juba seitsmendaks minutiks 2:0 juhtima, kui tabamuseni jõudsid Martin Miller ja Rauno Alliku. Avapoolaja viimase kuue minuti jooksul lõid värava ka Madis Vihmann ja Zakaria Beglarišvili.
Kuus minutit pärast vaheaega skooris Frank Liivak ja viimase värava lõi pool tundi hiljem Markus Poom.
Flora on võitnud nüüd mõlemad senipeetud mängud ja neile pole veel väravat löödud.
Homme mängivad algusega kell 13.00 Viljandi Tulevik - Tallinna Kalev ja Pärnu Vaprus - Tartu Tammeka. Kell 16.00 algav kohtumine Narva Trans - Nõmme Kalju on nähtav nii ETV+ kui ka ERR-i spordiportaali vahendusel. | Flora lõi Paidele kuus vastuseta väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Flora asus juba seitsmendaks minutiks 2:0 juhtima, kui tabamuseni jõudsid Martin Miller ja Rauno Alliku. Avapoolaja viimase kuue minuti jooksul lõid värava ka Madis Vihmann ja Zakaria Beglarišvili.
Kuus minutit pärast vaheaega skooris Frank Liivak ja viimase värava lõi pool tundi hiljem Markus Poom.
Flora on võitnud nüüd mõlemad senipeetud mängud ja neile pole veel väravat löödud.
Homme mängivad algusega kell 13.00 Viljandi Tulevik - Tallinna Kalev ja Pärnu Vaprus - Tartu Tammeka. Kell 16.00 algav kohtumine Narva Trans - Nõmme Kalju on nähtav nii ETV+ kui ka ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Flora lõi Paidele kuus vastuseta väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peatreener Avo Keel jäi tulemuse ja mängupildiga rahule. "Kõik said higiseks ja numbrid on ka normaalsed, nuriseda on raske," sõnas Keel. Pärnu meeskonna rünnak oli 65%, vastuvõtt 62%. Teeniti üheksa blokipunkti ja löödi viis serviässa, vahendab Volley.ee.
"Vastuvõtul olid väga head nii Taavet Leppik kui Kevin Saar," tõstis ta oma meeskonna nurgaründajaid esile. "Ega siin väga mänguks ei läinud, Järvamaa vastuvõtt oli vaid 32% ja rünnak 29%," lisas juhendaja.
Liigatabelis on Pärnu nüüd 65 punktiga esimene, Saaremaal on mäng vähem peetud ja punkte 63. Seega jaht põhiturniiri esikohale jätkub.
Credit24 Meistriliiga põhiturniiri viimane nädalavahetus paneb lõplikult paika play-offide asetused ja selgub ka finaalturniiri toimumiskoht. Esikoha teeninud meeskond saab endale 23.-24. märtsil toimuva finaalturniiri korraldusõiguse.
Veerandfinaalid peetakse kahe võiduni, veerandfinaalide kuupäevad on 15. ja 17. märts, vajadusel toimub 18. märtsil otsustav kohtumine (kõrgema asetusega meeskonna kodusaalis). Veerandfinaali pääsevad kaheksa paremat meeskonda ja veerandfinaalpaarid moodustuvad vastavalt põhiturniiri kohtadele: 1. vs 8., 2. vs 7., 3. vs 6., 4 . vs 5. | Pärnu tõusis Järvamaa alistamise järel liidrikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peatreener Avo Keel jäi tulemuse ja mängupildiga rahule. "Kõik said higiseks ja numbrid on ka normaalsed, nuriseda on raske," sõnas Keel. Pärnu meeskonna rünnak oli 65%, vastuvõtt 62%. Teeniti üheksa blokipunkti ja löödi viis serviässa, vahendab Volley.ee.
"Vastuvõtul olid väga head nii Taavet Leppik kui Kevin Saar," tõstis ta oma meeskonna nurgaründajaid esile. "Ega siin väga mänguks ei läinud, Järvamaa vastuvõtt oli vaid 32% ja rünnak 29%," lisas juhendaja.
Liigatabelis on Pärnu nüüd 65 punktiga esimene, Saaremaal on mäng vähem peetud ja punkte 63. Seega jaht põhiturniiri esikohale jätkub.
Credit24 Meistriliiga põhiturniiri viimane nädalavahetus paneb lõplikult paika play-offide asetused ja selgub ka finaalturniiri toimumiskoht. Esikoha teeninud meeskond saab endale 23.-24. märtsil toimuva finaalturniiri korraldusõiguse.
Veerandfinaalid peetakse kahe võiduni, veerandfinaalide kuupäevad on 15. ja 17. märts, vajadusel toimub 18. märtsil otsustav kohtumine (kõrgema asetusega meeskonna kodusaalis). Veerandfinaali pääsevad kaheksa paremat meeskonda ja veerandfinaalpaarid moodustuvad vastavalt põhiturniiri kohtadele: 1. vs 8., 2. vs 7., 3. vs 6., 4 . vs 5.
### Response:
Pärnu tõusis Järvamaa alistamise järel liidrikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Räikkönen läbis reedel kokku 157 ringi ja edestas kiirema ringiaja võrdluses hispaanlast Fernando Alonsot (McLaren) 0,563 sekundiga. Eksmaailmameistril oli üsna keeruline päev, sest õlilekke ja mootorivahetuse tõttu pidi ta viis tundi rajalt eemal viibima.
Kolmanda tulemuse sõitis välja Carlos Sainz juunior (Renault; 1.18,092) ja neljanda Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.18,327). Mercedes keskendus täna kiirete ringide asemel pikematele sõitudele ja Valtteri Bottase 1.18,825 oli kokkuvõttes kuues tulemus. | Ferrarid näitasid Kataloonia testisõidul võimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Räikkönen läbis reedel kokku 157 ringi ja edestas kiirema ringiaja võrdluses hispaanlast Fernando Alonsot (McLaren) 0,563 sekundiga. Eksmaailmameistril oli üsna keeruline päev, sest õlilekke ja mootorivahetuse tõttu pidi ta viis tundi rajalt eemal viibima.
Kolmanda tulemuse sõitis välja Carlos Sainz juunior (Renault; 1.18,092) ja neljanda Daniel Ricciardo (Red Bull; 1.18,327). Mercedes keskendus täna kiirete ringide asemel pikematele sõitudele ja Valtteri Bottase 1.18,825 oli kokkuvõttes kuues tulemus.
### Response:
Ferrarid näitasid Kataloonia testisõidul võimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Euroopa Komisjon kiitis heaks ettepaneku uueks, neljandaks makromajandusabi programmiks Ukrainale, suurusega miljard dollarit, et toetada selle majanduslikku stabiilsust ja struktuurireforme," seisis komisjoni avalduses.
Programmi peab heaks kiitma veel EL rahandusministrite nõukogu ja Euroopa Parlament.
Rahandusvolinik Pierre Moscovici kutsus Ukraina võime üles edendama reforme uue jõuga ning ehitama õiglasemat, stabiilsemat ja õitsvat riiki.
Ukraina president Petro Porošenko ütles ennist, et ootab abiprogrammi 1,8 miljardile eurole. Euroopa Komisjon aga teatas, et ei saa Ukrainale makromajanduskrediidi viimast osa üle kanda, kuid ei välistanud uut samasugust toetusprogrammi.
1,8 miljardi euro suurune EL makromajandusabi programm Ukrainale kiideti heaks 2015. aastal. Sellest on üle kantud juba 1,2 miljardit eurot, kirjutas agentuur RIA Novosti. | Euroopa Liit eraldas Ukrainale miljard dollarit makromajandusabi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Euroopa Komisjon kiitis heaks ettepaneku uueks, neljandaks makromajandusabi programmiks Ukrainale, suurusega miljard dollarit, et toetada selle majanduslikku stabiilsust ja struktuurireforme," seisis komisjoni avalduses.
Programmi peab heaks kiitma veel EL rahandusministrite nõukogu ja Euroopa Parlament.
Rahandusvolinik Pierre Moscovici kutsus Ukraina võime üles edendama reforme uue jõuga ning ehitama õiglasemat, stabiilsemat ja õitsvat riiki.
Ukraina president Petro Porošenko ütles ennist, et ootab abiprogrammi 1,8 miljardile eurole. Euroopa Komisjon aga teatas, et ei saa Ukrainale makromajanduskrediidi viimast osa üle kanda, kuid ei välistanud uut samasugust toetusprogrammi.
1,8 miljardi euro suurune EL makromajandusabi programm Ukrainale kiideti heaks 2015. aastal. Sellest on üle kantud juba 1,2 miljardit eurot, kirjutas agentuur RIA Novosti.
### Response:
Euroopa Liit eraldas Ukrainale miljard dollarit makromajandusabi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pakkuja kolme eelneva aasta majandusaasta keskmine netokäive peab olema vähemalt 15 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 23. aprillil ja valiku alus on madalaim maksumus.
Hankelepingu kestuseks on planeeritud 550 päeva.
Möödunud aastal välja kuulutatud riigihange luhtus, sest kõigi pakkumuste maksumus kujunes ligi 11 miljonit eurot kallimaks kui oli ehituse eeldatav hind. | Tallinn kuulutas Reidi tee ehitaja leidmiseks välja uue riigihanke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pakkuja kolme eelneva aasta majandusaasta keskmine netokäive peab olema vähemalt 15 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 23. aprillil ja valiku alus on madalaim maksumus.
Hankelepingu kestuseks on planeeritud 550 päeva.
Möödunud aastal välja kuulutatud riigihange luhtus, sest kõigi pakkumuste maksumus kujunes ligi 11 miljonit eurot kallimaks kui oli ehituse eeldatav hind.
### Response:
Tallinn kuulutas Reidi tee ehitaja leidmiseks välja uue riigihanke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel etapil kukkunud ja nii lootused kõrgele kohale kaotanud Roglic ründas otsustavalt viimasel tõusul ja edestas finišis kolme sekundiga britt Adam Yatesi (Mitchelton-Scott). Kolmandaks tuli belglane Tiesj Benoot (Lotto Soudal; +0.06).
Neljandana finišijoone ületanud britt Geraint Thomas (Team Sky) kerkis ka uueks üldliidriks. Ta edestab sama aja juures olümpiavõitjat Greg van Avermaeti (BMC Racing Team). Kolme sekundiga kaotab neile Chris Froome (Team Sky).
Kangert tuli tänasel etapil 33. kohale, kaotust Roglicile kogunes 38 sekundit. Kokkuvõttes kerkis eestlane tervelt 66 positsiooni võrra kõrgemale ehk 43. tabelireale. Kaotust Thomasele on kolm minutit ja 16 sekundit.
Astana meestest jäävad Kangertist kõrgemale Aleksei Lutsenko (24. koht; +1.05) ja Miguel Angel Lopez (25.; +1.13). | Kangert tõusis Tirreno-Adriaticol 66 kohta kõrgemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel etapil kukkunud ja nii lootused kõrgele kohale kaotanud Roglic ründas otsustavalt viimasel tõusul ja edestas finišis kolme sekundiga britt Adam Yatesi (Mitchelton-Scott). Kolmandaks tuli belglane Tiesj Benoot (Lotto Soudal; +0.06).
Neljandana finišijoone ületanud britt Geraint Thomas (Team Sky) kerkis ka uueks üldliidriks. Ta edestab sama aja juures olümpiavõitjat Greg van Avermaeti (BMC Racing Team). Kolme sekundiga kaotab neile Chris Froome (Team Sky).
Kangert tuli tänasel etapil 33. kohale, kaotust Roglicile kogunes 38 sekundit. Kokkuvõttes kerkis eestlane tervelt 66 positsiooni võrra kõrgemale ehk 43. tabelireale. Kaotust Thomasele on kolm minutit ja 16 sekundit.
Astana meestest jäävad Kangertist kõrgemale Aleksei Lutsenko (24. koht; +1.05) ja Miguel Angel Lopez (25.; +1.13).
### Response:
Kangert tõusis Tirreno-Adriaticol 66 kohta kõrgemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Škuleta-Gromova teenis esituse eest 41,30 punkti, mis andis 44 osaleja seas 34. koha. Viimasena ehk 24. kohaga edasi pääsenud hollandlanna Kyarha van Tiel sai kohtunikelt 45,88 punkti.
Rahvusvahelistelt võistlustelt on Škuleta-Gromova kogunud rekordiks 49,14 punkti. Nii palju teenis ta lühikava eest mullu septembris Minskis.
Lühikava järel võtsid kaks kõrgemat kohta sisse venelannad Aleksandra Trussova (72,03 punkti) ja Aljona Kostornaja (71,63). | Škuleta-Gromova piirdus juunioride MM-il lühikavaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Škuleta-Gromova teenis esituse eest 41,30 punkti, mis andis 44 osaleja seas 34. koha. Viimasena ehk 24. kohaga edasi pääsenud hollandlanna Kyarha van Tiel sai kohtunikelt 45,88 punkti.
Rahvusvahelistelt võistlustelt on Škuleta-Gromova kogunud rekordiks 49,14 punkti. Nii palju teenis ta lühikava eest mullu septembris Minskis.
Lühikava järel võtsid kaks kõrgemat kohta sisse venelannad Aleksandra Trussova (72,03 punkti) ja Aljona Kostornaja (71,63).
### Response:
Škuleta-Gromova piirdus juunioride MM-il lühikavaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tulid esile mingid nimed ja mis siis? Sama hästi võisid need nimed kuuluda ameeriklastele, kes istuvad siin ja sekkuvad meie poliitilistesse protsessidesse," märkis Putin.
"Kuulge, maailm on lai ja mitmekesine. Venemaal ja USA-l on küllalt keerulised suhted. Mõnel meie inimesel on nende suhete osas oma arvamus. Te nimetasite mulle osa füüsilisi isikuid ja väidate, et nad on venelased. Ja mis? Võib-olla töötavad nad venelastena USA ettevõtete heaks. Võib-olla keegi neist töötas USA kandidaatide heaks? Mul ei ole aimugi, need ei ole minu mured," rõhutas Vene president.
USA eriprokurör Robert Mueller esitas 13 Vene kodanikule ja kolmele kompaniile süüdistuse uurimise raames, mis puudutab Venemaa võimalikku sekkumist USA presidendivalimistesse.
Putin rõhutas varem, et Venemaa ei anna oma kodanike Ühendriikidele kohtumõistmiseks välja. | Putin: sekkumises süüdistatavad võisid töötada ka ameeriklaste heaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tulid esile mingid nimed ja mis siis? Sama hästi võisid need nimed kuuluda ameeriklastele, kes istuvad siin ja sekkuvad meie poliitilistesse protsessidesse," märkis Putin.
"Kuulge, maailm on lai ja mitmekesine. Venemaal ja USA-l on küllalt keerulised suhted. Mõnel meie inimesel on nende suhete osas oma arvamus. Te nimetasite mulle osa füüsilisi isikuid ja väidate, et nad on venelased. Ja mis? Võib-olla töötavad nad venelastena USA ettevõtete heaks. Võib-olla keegi neist töötas USA kandidaatide heaks? Mul ei ole aimugi, need ei ole minu mured," rõhutas Vene president.
USA eriprokurör Robert Mueller esitas 13 Vene kodanikule ja kolmele kompaniile süüdistuse uurimise raames, mis puudutab Venemaa võimalikku sekkumist USA presidendivalimistesse.
Putin rõhutas varem, et Venemaa ei anna oma kodanike Ühendriikidele kohtumõistmiseks välja.
### Response:
Putin: sekkumises süüdistatavad võisid töötada ka ameeriklaste heaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me mõistame Poola soovi ja vajadust läbi viia kohtureform ning kui juhtub nii, et Poola suhtes püütakse piiranguid rakendada, toetab Leedu Poola Vabariiki," ütles ajakirjanikele Leedu valitsusjuht Saulius Skvernelis, kes võõrustas Vilniuses Balti ja Poola peaministreid.
Sama mõtet kordas ka Läti peaminister Maris Kučinskis: "Me ei soovi, et Poola suhtes mingeid karistusi rakendataks."
Eesti peaminister Jüri Ratas märkis, et küsimust Poola hääleõiguse piiramist EL-i istungitel ei saa isegi arutada.
"Me ei või lubada, et see nii kaugele läheks, sest just dialoogi teel on meil võimalik EL-is ühine seisukoht välja töötada," lisas Eesti valitsusjuht.
Varssavi üritab vältida EL-i sanktsioone. Poola peaminister Mateusz Morawiecki kohtus neljapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.
Morawiecki märkis, et andis komisjoni juhile üle dokumendid, milles on üksikasjalikult välja toodud muudatused Poola kohtusüsteemis.
"Ma usun, et suudame lähikuudel veenda meie partnereid EL-is, et see reform on võimalik," lisas Poola peaminister.
Poola seaduses ülemkohtust on ette nähtud alandada kohtunike pensionilemineku iga 70 eluaastalt 65-le.
Lisaks antakse parlamendile õigus nimetada 15 kohtunikku riiklikku kohtunõukokku, mis peab tagama kohtute erapooletuse. Varem nimetasid sellenõukogu liikmed kohtunikud ise.
Reformi algatajate sõnul aitab see Poola kohtusüsteemil puhastuda kohtunikest, kes töötasod kohtutes enne kommunistliku režiimi krahhi 1989. aastal.
Kriitikud aga väidavad, et reform seab ohtu Poola kohtusüsteemi sõltumatuse. | Baltimaad on vastu Poola karistamisele kohtureformi eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me mõistame Poola soovi ja vajadust läbi viia kohtureform ning kui juhtub nii, et Poola suhtes püütakse piiranguid rakendada, toetab Leedu Poola Vabariiki," ütles ajakirjanikele Leedu valitsusjuht Saulius Skvernelis, kes võõrustas Vilniuses Balti ja Poola peaministreid.
Sama mõtet kordas ka Läti peaminister Maris Kučinskis: "Me ei soovi, et Poola suhtes mingeid karistusi rakendataks."
Eesti peaminister Jüri Ratas märkis, et küsimust Poola hääleõiguse piiramist EL-i istungitel ei saa isegi arutada.
"Me ei või lubada, et see nii kaugele läheks, sest just dialoogi teel on meil võimalik EL-is ühine seisukoht välja töötada," lisas Eesti valitsusjuht.
Varssavi üritab vältida EL-i sanktsioone. Poola peaminister Mateusz Morawiecki kohtus neljapäeval Brüsselis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.
Morawiecki märkis, et andis komisjoni juhile üle dokumendid, milles on üksikasjalikult välja toodud muudatused Poola kohtusüsteemis.
"Ma usun, et suudame lähikuudel veenda meie partnereid EL-is, et see reform on võimalik," lisas Poola peaminister.
Poola seaduses ülemkohtust on ette nähtud alandada kohtunike pensionilemineku iga 70 eluaastalt 65-le.
Lisaks antakse parlamendile õigus nimetada 15 kohtunikku riiklikku kohtunõukokku, mis peab tagama kohtute erapooletuse. Varem nimetasid sellenõukogu liikmed kohtunikud ise.
Reformi algatajate sõnul aitab see Poola kohtusüsteemil puhastuda kohtunikest, kes töötasod kohtutes enne kommunistliku režiimi krahhi 1989. aastal.
Kriitikud aga väidavad, et reform seab ohtu Poola kohtusüsteemi sõltumatuse.
### Response:
Baltimaad on vastu Poola karistamisele kohtureformi eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei laiendas tõkestatud ala Skripali maja ümber Salisbury eeslinnas.
Politsei terrorivastane üksus palus sõjaväe abi autode ja muude objektide eemaldamiseks pühapäeval aset leidnud mürgitamise paigast.
"Sõjaväe abi jätkub uurimise jooksul vajadust mööda," ütles politsei esindaja ja lisas, et kaasatakse 108 sõjaväelast, kelle hulgas on mereväelasi ja keemiarelvaeksperte.
Kaitseminister Gavin Williamson seletas, et relvajõududel on uurimise tarvis õigete oskustega inimesi.
Uurijad on öelnud, et Suurbritannias elavat eksluurajat püüti tappa närvimürgiga, kuid millisega täpselt, ei ole veel selge. Nii Skripal kui tema tütar on endiselt kriitilises seisundis haiglas.
Politseinik Nick Bailey, kes esimesena sündmuspaigale saabus ja samuti haiglasse toimetati, on nüüd juba suuteline rääkima.
Kuna rünnakus said kannatada ka politseinikud, tugevneb surve peaminister Theresa May valitsusele süüdlased üles leida ja neid karistada.
Wiltshire maakonna politsei ütles, et arstiabi tuli anda 21 inimesele.
Ajaleht Times kirjutas, et politsei uurib, kas Skripali tütar võis eelmisel nädalal Moskvast Suurbritanniasse saabudes närvimürgi enesele teadmata kingina kaasa tuua. | Briti politsei palus sõjaväe appi Skripali mürgitamist uurima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei laiendas tõkestatud ala Skripali maja ümber Salisbury eeslinnas.
Politsei terrorivastane üksus palus sõjaväe abi autode ja muude objektide eemaldamiseks pühapäeval aset leidnud mürgitamise paigast.
"Sõjaväe abi jätkub uurimise jooksul vajadust mööda," ütles politsei esindaja ja lisas, et kaasatakse 108 sõjaväelast, kelle hulgas on mereväelasi ja keemiarelvaeksperte.
Kaitseminister Gavin Williamson seletas, et relvajõududel on uurimise tarvis õigete oskustega inimesi.
Uurijad on öelnud, et Suurbritannias elavat eksluurajat püüti tappa närvimürgiga, kuid millisega täpselt, ei ole veel selge. Nii Skripal kui tema tütar on endiselt kriitilises seisundis haiglas.
Politseinik Nick Bailey, kes esimesena sündmuspaigale saabus ja samuti haiglasse toimetati, on nüüd juba suuteline rääkima.
Kuna rünnakus said kannatada ka politseinikud, tugevneb surve peaminister Theresa May valitsusele süüdlased üles leida ja neid karistada.
Wiltshire maakonna politsei ütles, et arstiabi tuli anda 21 inimesele.
Ajaleht Times kirjutas, et politsei uurib, kas Skripali tütar võis eelmisel nädalal Moskvast Suurbritanniasse saabudes närvimürgi enesele teadmata kingina kaasa tuua.
### Response:
Briti politsei palus sõjaväe appi Skripali mürgitamist uurima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Zrik ujus uue juunioride tippmargi 400 meetri vabaltujumises ajaga 4.00,21, ületades sellega endale kuulunud tippmargi 2,5 sekundiga, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Uus Eesti juunioride rekord andis Türgi profiklubis Energy Standard treenivale Zirgile kümnenda koha. Lisaks hüppas ta vette veel 100 m vabaltujumises, lõpetades selle distantsi 19. koha, saades ajaks 51,69.
400 meetrit vabalt ujus eestlane viimati nii kiiresti 34 aastat tagasi kui Ivar Stukolkin läbis distantsi ajaga 3.59,18. Eesti rekord kuulub samuti Stulkolkinile ning seda ajaga 3.53,95, mis ujutud Moskva olümpiamängudel pronksmedalit võites.
Zirgi tulemus on Eesti kõigi aegade paremuselt kaheksas resultaat. Tulemus oleks võinud olla veelgi parem, kuid Türgist Itaaliasse lennates Milaano lennujaam streikis ning lõpuks pidi eestlane 16 tundi võistluspaika reisima.
Itaalias suurte treeningkoormuste peal võistlev Zirk stardib veel 200 m vabalt- ja 100 m liblikujumises. Heas vormis loodab Zirk olla aprillikuu alguses, kui Rootsis Stockholmis toimub kõrgetasemeline mõõduvõtt. | Zirk näitas Itaalias esitust, mida pole ükski eestlane 34 aastat suutnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Zrik ujus uue juunioride tippmargi 400 meetri vabaltujumises ajaga 4.00,21, ületades sellega endale kuulunud tippmargi 2,5 sekundiga, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Uus Eesti juunioride rekord andis Türgi profiklubis Energy Standard treenivale Zirgile kümnenda koha. Lisaks hüppas ta vette veel 100 m vabaltujumises, lõpetades selle distantsi 19. koha, saades ajaks 51,69.
400 meetrit vabalt ujus eestlane viimati nii kiiresti 34 aastat tagasi kui Ivar Stukolkin läbis distantsi ajaga 3.59,18. Eesti rekord kuulub samuti Stulkolkinile ning seda ajaga 3.53,95, mis ujutud Moskva olümpiamängudel pronksmedalit võites.
Zirgi tulemus on Eesti kõigi aegade paremuselt kaheksas resultaat. Tulemus oleks võinud olla veelgi parem, kuid Türgist Itaaliasse lennates Milaano lennujaam streikis ning lõpuks pidi eestlane 16 tundi võistluspaika reisima.
Itaalias suurte treeningkoormuste peal võistlev Zirk stardib veel 200 m vabalt- ja 100 m liblikujumises. Heas vormis loodab Zirk olla aprillikuu alguses, kui Rootsis Stockholmis toimub kõrgetasemeline mõõduvõtt.
### Response:
Zirk näitas Itaalias esitust, mida pole ükski eestlane 34 aastat suutnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval vallutati kurdidelt Jandairise linn Afrinist läänes.
"Nüüd on meie eesmärgiks Afrin ... Nüüdseks on Afrin sisse piiratud. Võime siseneda Afrini iga hetk, kui jumal annab," ütles Erdoğan Ankaras parteiliikmetele.
"Operatsioonid Afrinis jätkuvad, kuni see terrorimülgas on kuivendatud," hoiatas Türgi president.
Türgi alustas 20. jaanuaril Süüria Afrini piirkonnas õhu- ja maavägede rünnakuid kurdi rahvakaitseüksuste (YPG) vastu, mis Ankara väitel on Türgis terrorirühmituseks kuulutatud Kurdistani Töölispartei (PKK) Süüria haru.
Kurdide visast vastupanust hoolimata - operatsiooni käigus on surma saanud 42 Türgi sõdurit - Türgi väed ja nende kohalikud liitlased viimastel nädalatel ülekaalu saavutanud.
Analüütikute hinnangul avab Jandairise kui piirkonna olulise keskuse vallutamine Türgi vägedele tee peaeesmärgi suunas.
Operatsioon on tekitanud vastuolu USA-ga, sest YPG on ameeriklaste liitlane võitluses äärmusrühmitusega Islamiriik (IS).
Erdoğan kordas reedel varasemat lubadust, et Türgi ei piirdu Afrini YPG-st puhastamisega, vaid jätkab edasitungi ida poole Manbiji linna ja Iraagi piiri suunas.
"Täna oleme Afrinis ja homme Manbijis. Ja ülehomme kindlustame, et kogu Eufrati idakallas Iraagi piirini välja saaks terroristidest puhastatud.
Türgi vägede Manbiji tungimine muudab olukorra USA jaoks täbaramaks, sest sest erinevalt Afrinist on seal ameerika sõdurid. | Erdogan: Türgi väed võivad iga hetk Afrini siseneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval vallutati kurdidelt Jandairise linn Afrinist läänes.
"Nüüd on meie eesmärgiks Afrin ... Nüüdseks on Afrin sisse piiratud. Võime siseneda Afrini iga hetk, kui jumal annab," ütles Erdoğan Ankaras parteiliikmetele.
"Operatsioonid Afrinis jätkuvad, kuni see terrorimülgas on kuivendatud," hoiatas Türgi president.
Türgi alustas 20. jaanuaril Süüria Afrini piirkonnas õhu- ja maavägede rünnakuid kurdi rahvakaitseüksuste (YPG) vastu, mis Ankara väitel on Türgis terrorirühmituseks kuulutatud Kurdistani Töölispartei (PKK) Süüria haru.
Kurdide visast vastupanust hoolimata - operatsiooni käigus on surma saanud 42 Türgi sõdurit - Türgi väed ja nende kohalikud liitlased viimastel nädalatel ülekaalu saavutanud.
Analüütikute hinnangul avab Jandairise kui piirkonna olulise keskuse vallutamine Türgi vägedele tee peaeesmärgi suunas.
Operatsioon on tekitanud vastuolu USA-ga, sest YPG on ameeriklaste liitlane võitluses äärmusrühmitusega Islamiriik (IS).
Erdoğan kordas reedel varasemat lubadust, et Türgi ei piirdu Afrini YPG-st puhastamisega, vaid jätkab edasitungi ida poole Manbiji linna ja Iraagi piiri suunas.
"Täna oleme Afrinis ja homme Manbijis. Ja ülehomme kindlustame, et kogu Eufrati idakallas Iraagi piirini välja saaks terroristidest puhastatud.
Türgi vägede Manbiji tungimine muudab olukorra USA jaoks täbaramaks, sest sest erinevalt Afrinist on seal ameerika sõdurid.
### Response:
Erdogan: Türgi väed võivad iga hetk Afrini siseneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja lõpuni jääb nüüd veel viis sõitu, aga matemaatiliselt pole kellelgi teda enam võimalik püüda. Shiffrinil on koos 1573 punkti ja šveitslanna Wendy Holdener jääb lähima jälitajana maha 603 punktiga.
Ofterschwangis teenis esikoha norralanna Ragnhild Mowinckel, kes võitis kahe sõidu summas 0,66 sekundiga Viktoria Rebensburgi. Sakslannale piisas selleks aga suurslaalomi arvestuse parimale määratud väikese kristallgloobuse võiduks. Shiffrin kaotas kolmandana Mowinckelile 0,74 sekundiga.
Kaheksa parema sekka sõitsid veel austerlanna Ricarda Haaser (+1,21), itaallanna Marta Bassino (+1,39), rootslanna Frida Hansdotter (+1,63), norralanna Nina Haver-Löseth (+1,64) ja itaallanna Manuela Moelgg (+2,00). | Mikaela Shiffrin võitis teist korda järjest MK-sarja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja lõpuni jääb nüüd veel viis sõitu, aga matemaatiliselt pole kellelgi teda enam võimalik püüda. Shiffrinil on koos 1573 punkti ja šveitslanna Wendy Holdener jääb lähima jälitajana maha 603 punktiga.
Ofterschwangis teenis esikoha norralanna Ragnhild Mowinckel, kes võitis kahe sõidu summas 0,66 sekundiga Viktoria Rebensburgi. Sakslannale piisas selleks aga suurslaalomi arvestuse parimale määratud väikese kristallgloobuse võiduks. Shiffrin kaotas kolmandana Mowinckelile 0,74 sekundiga.
Kaheksa parema sekka sõitsid veel austerlanna Ricarda Haaser (+1,21), itaallanna Marta Bassino (+1,39), rootslanna Frida Hansdotter (+1,63), norralanna Nina Haver-Löseth (+1,64) ja itaallanna Manuela Moelgg (+2,00).
### Response:
Mikaela Shiffrin võitis teist korda järjest MK-sarja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi astronoomid asusid Jupiteri koos selle Suure Punase Laigu ja ikooniliste vöötidega vaatlema juba aastasadade eest, olid jäänud teadmised planeedist sõna otseses pinnapealseks. Näiteks polnud teada, kui paks on planeedi atmosfäär. Neile ja teistele küsimustele saab hakata nüüd vastama Jupiteri ümber tiirleva sondi Juno andmete abil.
Muu hulgas võimaldasid tehiskaaslase instrumendid kaardistada hiljuti üksikasjalikult Jupiteri gravitatsioonivälja. See omakorda annab aimu planeedi siseehitusest. Nõnda saavad astronoomid ajakirjas Nature ilmunud uurimustes väita, et võimsad tuuled liigutavad umbes 3000 kilomeetri kõrguseid õhumasse. Jupiteri kuulus Suur Punane Laik ulatub mõõtmiste kohaselt vähemalt 350 kilomeetri sügavusele atmosfääri.
Tervikuna moodustab planeedi atmosfäär planeedi massist umbes ühe protsendi ehk kolm Maa massi. Võrdlusena moodustab Maa atmosfäär planeedi massist ligikaudu ühe miljondiku.
Samad vaatlused andsid vähemalt osaliselt vastuse küsimusele, kas planeedil on eristatav tuum. Gravitatsioonivälja alusel käitub 96 protsenti planeedi siseosast tahke kehana. Kivise tuuma asemel koosneb see tõenäoliselt ülitihedalt kokku pressitud peaasjalikult vesiniku ja heeliumi segust, millest leiab ka raskemaid elemente. Ennustuste tegemist raskendab äärmuslik rõhk. Seega ei välista töörühm veel, et planeedi keskel on veel lisaks väga väike tahke tuum.
Täiendatud planeeti kirjeldava mudeli kohaselt koosneb atmosfääri ülaosa 99 protsendi ulatuses vesinikust ja heeliumist. Pilvede tihedus on õhu omast umbes kümme korda väiksem. Umbes seitsme tuhande kilomeetri sügavusel on rõhk aga juba niivõrd kõrge, et lahutada vesinik ioonideks. Metallilise vesiniku tihedus on võrreldav vee omaga. Kaks korda sügavamal hakkab kondenseeruma piiskadeks heelium.
Jupiteri lõunapoolus ja selle tsüklonid infravalguses. Autor: NASA/SWRI/JPL/ASI/INAF/IAPS
Lisaks selgub uutest töödest, et Jupiteri gravitatsiooniväli erines põhja- ja lõunapoolusel märkimisväärselt. Astronoomid ootasid vedela ja sedavõrd kiiresti pöörleva planeedi kohta ühtlasemat massijaotust. Samas on pakkuda töörühmal selgitus – tuuled. Juba varasemad pealiskaudsemad vaatlused olid näidanud, et õhuvoolud pole mõlemal poolkeral täielikult sümmeetrilised. Seetõttu ei saa olla täielikult ühesugune ka massijaotus.
Teine poolustega seonduv nähtus jääb saladuslikumaks. Põhja- ja lõunapoolusel möllavad vastavalt kaheksa ja viis hiiglaslikku tsüklonit. Enne Juno missiooni ootasid astronoomid, et mõlemal poolusel tiirleb vaid üks suuremat sorti torm nagu Saturnil. Nende tekkepõhjus jääb ebaselgeks. Samuti ei ole selge, miks pole need seni omavahel ühinenud.
Järgmisena sammuna plaanivad astronoomid mõõta planeedi pöörlemistelje muutust. See annaks täiendavat info planeedi siseehituse kohta. Sarnast infot kannavad gaasihiiu kuude tekitatud looded.
Juno saabus Jupiteri orbiidile 2016. aastal. USA kosmoseagentuur kaalub praegu, kas 1,1 miljardit dollarit pikendada. Olemasolevate plaanide kohaselt kukutatakse Juno Jupiteri atmosfääri juulis.
Tutvu uurimustega [ 1; 2; 3; 4 ] | Jupiter ei väsi astronoome üllatamast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi astronoomid asusid Jupiteri koos selle Suure Punase Laigu ja ikooniliste vöötidega vaatlema juba aastasadade eest, olid jäänud teadmised planeedist sõna otseses pinnapealseks. Näiteks polnud teada, kui paks on planeedi atmosfäär. Neile ja teistele küsimustele saab hakata nüüd vastama Jupiteri ümber tiirleva sondi Juno andmete abil.
Muu hulgas võimaldasid tehiskaaslase instrumendid kaardistada hiljuti üksikasjalikult Jupiteri gravitatsioonivälja. See omakorda annab aimu planeedi siseehitusest. Nõnda saavad astronoomid ajakirjas Nature ilmunud uurimustes väita, et võimsad tuuled liigutavad umbes 3000 kilomeetri kõrguseid õhumasse. Jupiteri kuulus Suur Punane Laik ulatub mõõtmiste kohaselt vähemalt 350 kilomeetri sügavusele atmosfääri.
Tervikuna moodustab planeedi atmosfäär planeedi massist umbes ühe protsendi ehk kolm Maa massi. Võrdlusena moodustab Maa atmosfäär planeedi massist ligikaudu ühe miljondiku.
Samad vaatlused andsid vähemalt osaliselt vastuse küsimusele, kas planeedil on eristatav tuum. Gravitatsioonivälja alusel käitub 96 protsenti planeedi siseosast tahke kehana. Kivise tuuma asemel koosneb see tõenäoliselt ülitihedalt kokku pressitud peaasjalikult vesiniku ja heeliumi segust, millest leiab ka raskemaid elemente. Ennustuste tegemist raskendab äärmuslik rõhk. Seega ei välista töörühm veel, et planeedi keskel on veel lisaks väga väike tahke tuum.
Täiendatud planeeti kirjeldava mudeli kohaselt koosneb atmosfääri ülaosa 99 protsendi ulatuses vesinikust ja heeliumist. Pilvede tihedus on õhu omast umbes kümme korda väiksem. Umbes seitsme tuhande kilomeetri sügavusel on rõhk aga juba niivõrd kõrge, et lahutada vesinik ioonideks. Metallilise vesiniku tihedus on võrreldav vee omaga. Kaks korda sügavamal hakkab kondenseeruma piiskadeks heelium.
Jupiteri lõunapoolus ja selle tsüklonid infravalguses. Autor: NASA/SWRI/JPL/ASI/INAF/IAPS
Lisaks selgub uutest töödest, et Jupiteri gravitatsiooniväli erines põhja- ja lõunapoolusel märkimisväärselt. Astronoomid ootasid vedela ja sedavõrd kiiresti pöörleva planeedi kohta ühtlasemat massijaotust. Samas on pakkuda töörühmal selgitus – tuuled. Juba varasemad pealiskaudsemad vaatlused olid näidanud, et õhuvoolud pole mõlemal poolkeral täielikult sümmeetrilised. Seetõttu ei saa olla täielikult ühesugune ka massijaotus.
Teine poolustega seonduv nähtus jääb saladuslikumaks. Põhja- ja lõunapoolusel möllavad vastavalt kaheksa ja viis hiiglaslikku tsüklonit. Enne Juno missiooni ootasid astronoomid, et mõlemal poolusel tiirleb vaid üks suuremat sorti torm nagu Saturnil. Nende tekkepõhjus jääb ebaselgeks. Samuti ei ole selge, miks pole need seni omavahel ühinenud.
Järgmisena sammuna plaanivad astronoomid mõõta planeedi pöörlemistelje muutust. See annaks täiendavat info planeedi siseehituse kohta. Sarnast infot kannavad gaasihiiu kuude tekitatud looded.
Juno saabus Jupiteri orbiidile 2016. aastal. USA kosmoseagentuur kaalub praegu, kas 1,1 miljardit dollarit pikendada. Olemasolevate plaanide kohaselt kukutatakse Juno Jupiteri atmosfääri juulis.
Tutvu uurimustega [ 1; 2; 3; 4 ]
### Response:
Jupiter ei väsi astronoome üllatamast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Armada Music on üks maailma suurimaid klubimuusika plaadifirmasid. Firma loojaks on legendaarne Armin Van Buuren, kes on Grammyle nomineeritud DJ ja muusikaprodutsent.
Loo autor on Púr Múddi üks liikmetest, Oliver Rõõmus. Muusikute sõnul on lugu vägagi eriline, sest loo tarbeks sai Rõõmus inspiratsiooni elust enesest ja oma elukaaslaselt, kellele see lugu paari pulmapäeval ka pühendati.
Singlil on kaasa teinud ka andekas Saksa produtsent Seizo, kes andis loole viimase lihvi, et see oleks nauditav kõikidele tantsu- ja elektroonikamuusika huvilistele. | Púr Múdd avaldas uue singli Armin Van Buureni asutatud plaadifirma alt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armada Music on üks maailma suurimaid klubimuusika plaadifirmasid. Firma loojaks on legendaarne Armin Van Buuren, kes on Grammyle nomineeritud DJ ja muusikaprodutsent.
Loo autor on Púr Múddi üks liikmetest, Oliver Rõõmus. Muusikute sõnul on lugu vägagi eriline, sest loo tarbeks sai Rõõmus inspiratsiooni elust enesest ja oma elukaaslaselt, kellele see lugu paari pulmapäeval ka pühendati.
Singlil on kaasa teinud ka andekas Saksa produtsent Seizo, kes andis loole viimase lihvi, et see oleks nauditav kõikidele tantsu- ja elektroonikamuusika huvilistele.
### Response:
Púr Múdd avaldas uue singli Armin Van Buureni asutatud plaadifirma alt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruarikuu parim mängija kogus kuues Balti liiga mängus 112 punkti, mis oli parim resultaat. Alytause naiskonna Viktoryia Yemialyanchyk järgnes 87 punktiga. Liiga parim oli ka Moori efektiivsusnäitaja +65, edestades selles kategoorias Polina Liutikovat (Kohila VK/E-Service, +52) ja Heleene Hollast (TTÜ/Tradehouse, +49). 11 ässpallingut löönud ja 13 blokipunkti kogunud Moor oli nimetatud tulemustega vastavalt Balti liiga kuues servija ja kolmas blokeerija. Rünnakul näitas eestlanna 37-protsendilist efektiivsust, vahendab Volley.ee.
Kuuest veebruaris peetud Balti liiga mängust võitis TTÜ pooled, millest üks tuli veerandfinaalseeria avamängus Tallinna Ülikooli vastu. Lisaks võideti mõlemad Meistriliiga vastasseisud, kui Famila/Võru Võrkpalliklubi vastu võeti 3:0 ja Audentese SG/ Noortekoondise üle 3:1 võit. Moor panustas nendes kohtumistes TTÜ edusse vastavalt 12 (+8) ja 5 (+5) punkti.
Oktoobris valiti parimaks mängijaks TTÜ/Tradehouse'i nurgaründaja Hanna Pajula, novembris Tartu Ülikool/Eedeni sidemängija Liis Noormets, detsembris TTÜ/Tradehouse'i temporündaja Heleene Hollas ja jaanuaris Tallinna Ülikooli libero Kristi Nõlvak. | Võrkpalli veebruari parim naismängija on Kristel Moor | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruarikuu parim mängija kogus kuues Balti liiga mängus 112 punkti, mis oli parim resultaat. Alytause naiskonna Viktoryia Yemialyanchyk järgnes 87 punktiga. Liiga parim oli ka Moori efektiivsusnäitaja +65, edestades selles kategoorias Polina Liutikovat (Kohila VK/E-Service, +52) ja Heleene Hollast (TTÜ/Tradehouse, +49). 11 ässpallingut löönud ja 13 blokipunkti kogunud Moor oli nimetatud tulemustega vastavalt Balti liiga kuues servija ja kolmas blokeerija. Rünnakul näitas eestlanna 37-protsendilist efektiivsust, vahendab Volley.ee.
Kuuest veebruaris peetud Balti liiga mängust võitis TTÜ pooled, millest üks tuli veerandfinaalseeria avamängus Tallinna Ülikooli vastu. Lisaks võideti mõlemad Meistriliiga vastasseisud, kui Famila/Võru Võrkpalliklubi vastu võeti 3:0 ja Audentese SG/ Noortekoondise üle 3:1 võit. Moor panustas nendes kohtumistes TTÜ edusse vastavalt 12 (+8) ja 5 (+5) punkti.
Oktoobris valiti parimaks mängijaks TTÜ/Tradehouse'i nurgaründaja Hanna Pajula, novembris Tartu Ülikool/Eedeni sidemängija Liis Noormets, detsembris TTÜ/Tradehouse'i temporündaja Heleene Hollas ja jaanuaris Tallinna Ülikooli libero Kristi Nõlvak.
### Response:
Võrkpalli veebruari parim naismängija on Kristel Moor |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teenuskodu on plaanis luua erakapitali kaasates Tallinna kesklinna Nafta 1a kinnistule. Teenuskodus oleks linnavalitsuse teatel hea ligipääsetavusega 1-2-toalised sisustatud üürikorterid.
Abilinnapea Tõnis Möldri sõnul pakutakse selles majas mitmesuguseid teenuseid. "Seenioride teenuskodu on mõeldud eelkõige neile, kes eluasemeküsimust iseseisvalt lahendada ei suuda, kuid samas on nende terviseseisund piisavalt hea, et mõningase kõrvalise abi toel iseseisvalt omaette eluruumis elada," ütles Mölder .
Lisaks korteritele peaks seenioride kodus olema ka raamatukogu- ja ühistegevusruum, eakatele jõukohased sportimisvõimalused, söökla või kohvik, ruumid tervishoiuteenuste pakkumiseks.
Ühtlasi peab majas olema ööpäevaringne valve- ja turvateenus koos häirenuputeenusega. Elanikele pakutaks ka mitmesuguseid tasulisi teenuseid - juuksur, maniküür, pediküür, saun, majapidamisteenused - koristamine, pesupesemine, toidu koju toomine jms, teatas linnavalitsus.
Seenioride eluasemeprogrammi elluviimise esimeses etapis kavatseb linn rajada Maleva tänav 18 kinnistule sotsiaalmaja eakatele toimetulekutuge vajavatele linnaelanikele. Sellesse sotsiaalmajja on kavandatud umbes 75 korterit ja ühiskondlikud ruumid. | Tallinna linnavalitsus kavatseb hakata rajama eakatele üürimaju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teenuskodu on plaanis luua erakapitali kaasates Tallinna kesklinna Nafta 1a kinnistule. Teenuskodus oleks linnavalitsuse teatel hea ligipääsetavusega 1-2-toalised sisustatud üürikorterid.
Abilinnapea Tõnis Möldri sõnul pakutakse selles majas mitmesuguseid teenuseid. "Seenioride teenuskodu on mõeldud eelkõige neile, kes eluasemeküsimust iseseisvalt lahendada ei suuda, kuid samas on nende terviseseisund piisavalt hea, et mõningase kõrvalise abi toel iseseisvalt omaette eluruumis elada," ütles Mölder .
Lisaks korteritele peaks seenioride kodus olema ka raamatukogu- ja ühistegevusruum, eakatele jõukohased sportimisvõimalused, söökla või kohvik, ruumid tervishoiuteenuste pakkumiseks.
Ühtlasi peab majas olema ööpäevaringne valve- ja turvateenus koos häirenuputeenusega. Elanikele pakutaks ka mitmesuguseid tasulisi teenuseid - juuksur, maniküür, pediküür, saun, majapidamisteenused - koristamine, pesupesemine, toidu koju toomine jms, teatas linnavalitsus.
Seenioride eluasemeprogrammi elluviimise esimeses etapis kavatseb linn rajada Maleva tänav 18 kinnistule sotsiaalmaja eakatele toimetulekutuge vajavatele linnaelanikele. Sellesse sotsiaalmajja on kavandatud umbes 75 korterit ja ühiskondlikud ruumid.
### Response:
Tallinna linnavalitsus kavatseb hakata rajama eakatele üürimaju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kantola alustab tööd Soome saatkonnas Tallinnas 1. septembril.
Praegune Soome suursaadik on Kirsti Narinen.
Kantola on olnud alates 2013. aastast Soome välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja asetäitja. Varem on Kantola olnud suursaadik Soome esinduses Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Viinis.
Lisaks sellele on ta töötanud välisministeeriumi julgeolekupoliitika üksuse juhina ja tegutsenud muu hulgas Soome esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis ja saatkonnas Ankaras.
Soome välisministeeriumis alustas Kantola tööd 1998. aastal. | Soome uus suursaadik Eestis on Timo Kantola | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kantola alustab tööd Soome saatkonnas Tallinnas 1. septembril.
Praegune Soome suursaadik on Kirsti Narinen.
Kantola on olnud alates 2013. aastast Soome välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja asetäitja. Varem on Kantola olnud suursaadik Soome esinduses Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Viinis.
Lisaks sellele on ta töötanud välisministeeriumi julgeolekupoliitika üksuse juhina ja tegutsenud muu hulgas Soome esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis ja saatkonnas Ankaras.
Soome välisministeeriumis alustas Kantola tööd 1998. aastal.
### Response:
Soome uus suursaadik Eestis on Timo Kantola |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on NHL-i selle hooaja pikima võiduseeria kordamisega, kümme mängu võitis vahemikus 29. detsembrist kuni 22. jaanuarini ka Colorado Avalanche.
Võitjate eest tegid skoori Craig Smith, Ryan Johansen, Austin Watson ja Viktor Arvidsson, Pekka Rinne tõrjus 31 pealelööki. Ducksi mõlema värava autor oli Rickard Rakell.
Tulemused:
Boston – Philadelphia 3:2
New Jersey – Winnipeg 2:3
Columbus – Colorado 5:4 la.
Ottawa – Buffalo 3:4 kv.
Detroit – Las Vegas 0:4
Tampa Bay – NY Rangers 5:3
Florida – Montreal 5:0
Nashville – Anaheim 4:2
Chicago – Carolina 2:3
Edmonton – NY Islanders 2:1 kv.
Los Angeles – Washington 3:1
San Jose – St. Louis 2:0 | Predators teenis kümnenda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on NHL-i selle hooaja pikima võiduseeria kordamisega, kümme mängu võitis vahemikus 29. detsembrist kuni 22. jaanuarini ka Colorado Avalanche.
Võitjate eest tegid skoori Craig Smith, Ryan Johansen, Austin Watson ja Viktor Arvidsson, Pekka Rinne tõrjus 31 pealelööki. Ducksi mõlema värava autor oli Rickard Rakell.
Tulemused:
Boston – Philadelphia 3:2
New Jersey – Winnipeg 2:3
Columbus – Colorado 5:4 la.
Ottawa – Buffalo 3:4 kv.
Detroit – Las Vegas 0:4
Tampa Bay – NY Rangers 5:3
Florida – Montreal 5:0
Nashville – Anaheim 4:2
Chicago – Carolina 2:3
Edmonton – NY Islanders 2:1 kv.
Los Angeles – Washington 3:1
San Jose – St. Louis 2:0
### Response:
Predators teenis kümnenda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis teenis Eskov neli võitu ja kaks kaotust, millega tagas endale otsepääsu 64 sekka. Kohtumises 32 hulka oli Eskov parem 15:11 Ukraina vehklejast Maksim Karõtšenkost. Pääsul 16 parema sekka pidi Eesti noormehe 15:10 paremust tunnistama soomlane Topias Tauriainen. Kohtumises kaheksa hulka võitis Eskov 15:13 Serbia vehklejat Paul Veltropi. Veerandfinaalis tuli aga tunnistada tulevase Euroopa meistri, itaallase Davide Di Veroli 15:10 paremust.
Eskovi treener on kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov.
Samuti hästi vehelnud Ilian Bobrov sai individuaalvõistlusel 15. koha, Andzej Gedzo lõpetas võistluse 57. ja Klim Gusarov 83. kohaga.
Turniiril osales 91 vehklejat. | Novosjolovi õpilane sai juunioride EM-il seitsmenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis teenis Eskov neli võitu ja kaks kaotust, millega tagas endale otsepääsu 64 sekka. Kohtumises 32 hulka oli Eskov parem 15:11 Ukraina vehklejast Maksim Karõtšenkost. Pääsul 16 parema sekka pidi Eesti noormehe 15:10 paremust tunnistama soomlane Topias Tauriainen. Kohtumises kaheksa hulka võitis Eskov 15:13 Serbia vehklejat Paul Veltropi. Veerandfinaalis tuli aga tunnistada tulevase Euroopa meistri, itaallase Davide Di Veroli 15:10 paremust.
Eskovi treener on kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov.
Samuti hästi vehelnud Ilian Bobrov sai individuaalvõistlusel 15. koha, Andzej Gedzo lõpetas võistluse 57. ja Klim Gusarov 83. kohaga.
Turniiril osales 91 vehklejat.
### Response:
Novosjolovi õpilane sai juunioride EM-il seitsmenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei näe seda võimalust, et Rail Balticu projektiga ei mindaks edasi. Tahe kõigil kolmel riigil on tugev ühine. Kui töiselt mingid küsimused tekivad, tuleb need lahendada," ütles Ratas intervjuus ERR-i raadiouudistele.
Ratas selgitas, et Balti riikide vahel sõlmitud ja parlamentides heaks kiidetud koostöömemorandum ütleb täpselt ära, millised kohustused ja tööülesanded riikidel on.
„Me oleme kokku leppinud, ja Eesti parlament on andnud ka heakskiidu sellele, kuidas Rail Balticu suurprojekti ellu viia. Projekt liigub jõudsalt edasi. Kui peame kinni kokkulepetest ja täidame tööplaani, on lootust, et 2026. aastal algab liiklus uuel raudteel,“ märkis Ratas pressiteates. | Ratas: Rail Balticu projekt liigub jõudsalt edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei näe seda võimalust, et Rail Balticu projektiga ei mindaks edasi. Tahe kõigil kolmel riigil on tugev ühine. Kui töiselt mingid küsimused tekivad, tuleb need lahendada," ütles Ratas intervjuus ERR-i raadiouudistele.
Ratas selgitas, et Balti riikide vahel sõlmitud ja parlamentides heaks kiidetud koostöömemorandum ütleb täpselt ära, millised kohustused ja tööülesanded riikidel on.
„Me oleme kokku leppinud, ja Eesti parlament on andnud ka heakskiidu sellele, kuidas Rail Balticu suurprojekti ellu viia. Projekt liigub jõudsalt edasi. Kui peame kinni kokkulepetest ja täidame tööplaani, on lootust, et 2026. aastal algab liiklus uuel raudteel,“ märkis Ratas pressiteates.
### Response:
Ratas: Rail Balticu projekt liigub jõudsalt edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kendrick Lamar "Black Panther OST" (Top Dawg)
Selliseid albumeid ei ilmu just palju, mida kuulad korra, kaks, kolm, viis, ja ei leia ikka ühtki asja, mida sellele ette heita. Tahaks ehk juba öelda, et kaua Kendrick Lamar ikka oma kuningatroonil istub, kas ei hakka juba rooste minema, ennast kordama, igavaks muutuma? No ei hakka, kohe üldse ei hakka.
Lamari muusika värskele Marveli koomiksifilmile "Black Panther" on mitmekülgne ja rütmikas, piisavalt kerge, et lihtsalt taustal loksuda, aga küllalt intelligentne, et korduval kuulamisel vaikselt avaneda. Seda avanemisväärtust on Kendrick Lamari muusika alati kandnud - esmakuulamistel puutud vaid õrna pealispinda, aga tema meloodiates on piisavalt kavalusi ja peidetud pöördeid, mis alles ajapikku pinnale kerkivad.
Praegusel juhul ei trügi Kendrick Lamar muidugi ise ülemäära esile. Ta on lihtsalt kuraator või dirigent (kuigi tuleb enamikes lugudes mõneks fraasiks mikrofoni taha), kes seda 2018. aasta musta popmuusika supergruppi juhib. Jorja Smith, Vince Stapes, Anderson. Paak, Tracis Scott, Khalid, Jay Rock, seda võiks veel pikalt jätkata. Kõigil on võimalus oma parimal kujul paugutada, ning seda ilma mingite žanriliste piirideta. Pehme ja ilus RnB pöörab järgmisel hetkel paksude bassidega räpilammutamiseks, see eripalgelisus pole aga kuidagi kohatu, vaid väga täpne ja teadlik.
Umbes samalaadset musta muusika tulevärki proovis teha Gorillaz möödunud aastal plaadiga "Humanz", kuid see oli sihitu ja juhuslik. Kendrick Lamar paneb aga kümnesse. Seni aasta parim plaat.
Ludwig Goransson "Black Panther Original Score" (Marvel Music)
Tõesti, "Black Panther" on ainulaadne film, millele on tehtud kaks heliriba, mis mõlemad vajutavad õigeid nuppe. Helilooja Ludwig Goransson loob enda väljendusjõulise muusikaga suure osa filmi kuvandist, tema korduvad motiivid ja futu-afro rütmid saavad üheks oluliseks märksõnaks, mis pärast kinosaalist lahkumist meelde tulevad. Seejuures toimib muusika ka täiesti eraldiseisvalt.
Ikka ja jälle räägitakse, kuidas paljud 20. sajandi keskpaigas kirjutatud düstoopiad saavad tänaseks tõeks või jõuavad reaalsuse aina lähemale, sama ideed näeb pööratud tähenduses Goranssoni puhul. Ta loob ürgsetest Aafrika hõimumotiividest midagi täiesti ulmelist, mis sobib hästi "Musta pantri" kolmanda maailma tehnitsistlikku absurdi, samas on ta selle põiminud meie argireaalsusega, muusika kujul siis moodsa tantsumuusika ja RnB'ga.
Sellest saab Goranssoni muusika pärisosa, seda on võimatu tema futuristlikust tervikust lahutada, seega mõnes mõttes räägib ta oma muusikaga rohkem meie praegusest ajast ja kohast kui arvata oskaksime. Ja see on kuratlikult kaval võte - ta on peitnud meie kaasaja enda muusika samamoodi nagu Wakanda oli filmis varjatuna keset džunglit.
Ainus etteheide on see, et Ameerika suurfilmile kohaselt kuuleb kohati John Williamsile omast pompoosset orkestripaugutamist. Muidugi, filmis on tore vaadata, kui kosmoselaev kihutab ja muusika oma suursugususega elab sellele kaasa, kuid kodus kuulates mõjub kohatult. Õnneks neid hetki on vähe.
Everything Is Recorded "Everything Is Recorded by Richard Russell" (XL Recordings)
Mida teeb üks plaadifirma juht, kelle all on sellised artistid nagu Sampha, Ibeyi, Kamasi Washington, Syd ja Giggs? Aga loomulikult, alustab uue projektiga Everything Is Recorded, milles ühendab nende eripäraste muusikute iseloomulikud jooned tipptasemel popmuusikaks, mis ideaalses maailmas kõlaks kommertsraadiotes ja mida saadaks edu kõikvõimalikes tabelites. Kahjuks me ei ela sellises maailmas, aga see ei vähenda kuidagi XL plaadifirma juhi Richard Russelli katsetuse väärtust.
"Everything Is Recorded by Richard Russell" ei ürita olla intellektuaalne ega kuulajast targem, sealne muusika annab end kergesti kätte, jääb pähe kummitama ja kutsub üle kuulama. Russell üritab justkui luua ideaalset popalbumit, kus on nakkavaid meloodiaid, varieeruvust ja eri nägusid, kurbust ja rõõmu, natukene mõtlikust ja lihtsalt universaalselt head muusikat. Ja ta saab sellega hakkama - maailmamuusika, jazz, RnB ja hip-hop saavad kokku ning töötavad ühise eesmärgi nimel, keegi ei ürita oma suunas jooksu pista.
Ilmselt on ka omalaadne ajastu märk, et üha enam jõuab meieni nn supergruppe. Tundmatu nimega uue artisti muusikat on raskem kuulajate teadvusesse viia, seega tuleb iga loo taha panna mõni end juba tõestanud muusik - tihti on see lihtsalt ahnitsemine ja ülepakkumine, Richard Russell teab aga Everything Is Recordedi puhul täpselt, mida ta saada tahab. Seetõttu mõjub ta kui selle kamba dirigent, andes igaühele täpselt parajalt sõnaõigust ja võimalust särada.
Läbitoimetatud ja ideaalselt viimistletud taies, millele on raske midagi ette heita. Popmuusika 2018. aasta moodi, nii nagu see olla võiks ja olema peaks.
Warsnare "Warchestra" (Infinite Machine)
Kurjakuulutava nimega Warsnare ja eelnevalt soovitatud Everything Is Recorded tüürivad üpris sarnase eesmärgi poole - mõlemad soovivad eksperimentaalselt ja põnevate saundidega n-ö taasluua popmuusikat, unustades seejuures konventsionaalsed reeglid ja mõtteviisid. Kui XL plaadifirma juht Richard Russell üritas vähemalt mingil määral lähtuda juba olemasolevatest popstruktuuridest, siis "Warchesta" peal lammutatakse kõik algosadeks, vaat et molekuli tasemele puruks, et siis täiesti uuel ja pöörasel moel taas kokku panna.
See, mille produtsent Daniel Pottery üles ehitas, vääriks aga isegi moodsa klassikalise muusika nimetust. Mitmekihilised kompositsoonid on tulvil eneseteadlikkust ja isegi tarkust, see on intellektuaalne muusika, mis ei vali väljendusvahendeid - ühel hetkel kõlavad sihitult ekslevad viiulid, teisel hetkel samas hüsteerilised jungle -trummid. Või on see siiski hoopis tantsumuusika? Raske öelda, ning see liigitamatus on kindlasti Warsnare'i üks eesmärke.
"Warchestra" püsib aga siiski täpselt välja arvestatud piirides, sealsed lood ei hakka kordagi hullumeelselt perutama - sümbioos näiliselt sobimatute elementide vahel on noot-noodi järel paika timmitud, rütmikad tantsurütmid vahelduvad hüpnootiliste vokaalidega kindla skeemi järgi. Umbes sarnast elektroonika ja moodsa klassikalise muusika sümbioosi on katsetanud ka Anna Meredith, kes lõhkus küll pigem meloodiaid ja oli oma lähenemises pisut vähem seikluslik, kuid lõppeesmärk ühtib Warsnare'iga.
Avastamist pikaks ajaks, "Warchestra" on tihe ja tulvil pisikesi ääremärkuseid, mis tulevad välja ehk alles kümnendal kuulamisel.
Rhye "Blood" (Loma Vista)
Kui Rhye oma esimese plaadiga "Woman" välja tuli, kattis neid saladuseloor. Nende muusika hiilis otsekui salaja välja kusagilt magamistoast teki alt, seal oli seksi, intiimsust, võrgutamist. Iga hetk oli hirm, et muusika puruneb kildudeks, hurm lõpeb ja reaalsus jõuab kohale, kuid ihadest tulvil unenäomaailm vedas lõpuni välja. Sellele kõigele andis hoogu juurde ka see, et neist polnud midagi teada. Kes nad on? Mehed? Naised?
Praeguseks on selline sekspop muutunud tavaliseks, viie aastaga on sellest saanud osa meie kommertsmuusika argipäevast. Kurat, ma ostan Prismast saia-piima-leiba ning Rhye mängib kõlarites - algselt ei tahtnud ma kodus kuulates isegi tulesid põlema panna ja muusikat liiga valjuks keerata, see oleks löönud nende haprasse atmosfääri mõrad. Nüüd on igasugune saladus pühitud, neist on saanud kaubanduskeskuse helitaust. Madalamale vist langeda ei anna?
Selle koha pealt on raske Rhye teist kauamängivat kuhugi paigutada. Nad võtsid viis aastat hiljem ette sama mudeli, "Blood" ei too midagi uut juurde, samad pehmed elektroonilised vulinad ja valusalt õrnad vokaalid põimuvad kuulaja ümber, panevad pleedi peale, teevad pai ja sositavad tasa-tasa kõrva.
Kuid just sedasorti ükskõiksus ongi võluv. Miloshil ja Robin Hannibalil on täiesti suva, kuhu neid liigitatakse, nad elavad oma unistustemaailmas, ja see muretus poeb hinge. Kuulad ja unustad end ära - kuigi "Blood" on minimalistlik ja vaikne plaat, ei jää seal kuidagi vajaka sisendusjõust, oma vähesuses mõjub ta väga võimsalt.
Sekspop võib massides olla, aga nemad teevad seda ikka kõige paremini, ka teisel plaadil.
Taavi-Peeter Liiv "EP" (ise välja antud)
Ei saa kindlasti öelda, et Eesti popmuusika oleks kuidagi ajast maast - meil on palju produtsente, kes teevad tipptasemel, Weekendi pealavale sobivat EDM-i, ka kommertspopi mudelid on siinsetel tegijatel täpselt välja töötatud. Tundub, et päkapikudisko ajastu hakkab vaikselt lõppema, kuigi jah, aitäh Olavi Otepalu, Sunlight, Patune Pool, Respekt ja paljud teised, et te ikkagi ka seda kolkaretrot hambad ristis elus hoiate.
Selle kõrval on aga just alternatiivmuusika tihti puretud mingist tolmusest ambitsioonitusest - ei taheta vaadata oma bändiruumist, mõnesajast kuulajast ja väikestest kontserdisaalidest kaugemale, kui välja arvata ehk mõned üksikud erandid Ewerti, Trad.Attacki ja Maarja Nuudi näol. Kodukootus on tore, kuid julgus end näidata ja teha muusikat, mis potentsiaalselt võiks ka kodumaa piiridest välja jõuda, peaks artistil ikkagi olema.
Taavi-Peeter Liiv, kes varem tuntud ansamblist Galvanic Elephants, on enda debüüt-EP puhul vaeva näinud, et see tolm maha pühkida. "Vaeva nägemine" on muidugi eriti eestlaslik mõtteviis, kõik nõuab tööd, vaeva, higi, verd ja pisaraid, kuid siinkohal mõtlen seda just heas mõttes. "EP" lood on täpselt doseeritud, noot-noodi haaval paika seatud pop-pärlid, kus eksperimentaalsus ja julged kujundid kõnnivad kõrvuti selge struktuuri ja haaravate refräänidega.
Eks jah, ilmselt ei jõua see lühialbum kuskile ja jääb täielikult tähelepanuta, aga kui Taavi-Peeter Liiv samamoodi jätkab, kirjutab edasi sama häid lugusid ja muudab ma kõlapilti veel rafineeritumaks, siis ei näe ma mingit probleemi, et ühel päeval võiksid tema muusikat arvustada Pitchfork, Uncut või Mojo. Juba praegu ei jää "EP" kuidagi maha sarnaselt helisevast ja helehäälsest Bibiost ja tema eelmisest plaadist "A Mineral Love", mis võrdlusena kohe pähe kerkis.
Thundercat "Drank" (Brainfeeder)
Mingil põhjusel jooksis Thundercati eelmise aasta album "Drunk" minust pigem mööda. Oli kuidagi liiga eneseteadlik plaat, kus mängulust ja hullus oli kaalutud ja steriilne, liiga vähe oli jäetud juhuse hooleks. Kuulasin korduvalt ja tahtsin, et rohkem meeldiks, aga no ei hakanud konksu otsa.
Seda toredam oli uudis, et produtsendid OG Ron C ja DJ Candlestick võtsid selle tegelikult üsna normaalse ja korraliku plaadi ette, ja keerasid kõik paigast ära. Varasemast albumist "Drunk" sai nüüd "Drank", endine õrn funkpäike asendus ebainimliku ja -normaalse lillaka kuuvalgusega, normaalsuse kohale oli tõusnud piiritu maania.
"Dranki" lood venivad nagu mingi kosmiline ürgollus, vokaalid inisevad ebanormaalselt, bassid on nii tihedad, et matavad mõneks hetkeks kogu loo enda alla. Algsetest lugudest on alles vorm, kontekst ja elemendid, kõik muu on pahupidi pööratud. Fookusesse on tõstetud on mingid lollakad scratch 'id, hüplevad meloodiad ja ülivõrdes absurdsus, mis meenutab Bootsy Collinsit, kuid ka tema jääb kaugele-kaugele maha.
Midagi nii hullu (heas mõttes!) ei ole ammu kuulnud, aga oi kui lõbus see on. Kui originaalplaat meeldis, siis suhtuda ettevaatlikkusega, aga kui on isu sõgeda peatamatu funkmasina järgi, siis on "Drank" täpselt õige asi.
ekke "Klangfarbenmodular" (Detroit Underground)
Modulaarsüntesaatorite hägune ludistamine väljub minu jaoks liiga tihti konventsionaalses mõttes muusika piiridest - sellest saab helidisain või läbimõtestatud audiokunst, mis ei sobitu minu arusaamaga muusikast. Ei leia sellele lihtsalt mõttes kohta, kuhu see paigutada, kuidagi ei hakka külge ja hajub ära. Eesti helilooja Ekke Västrik oskab aga modulaarsüntidega luua mõnusalt kosmilisi maailmaid, kus muusikast puudust ei tule.
Artistinime ekke alt avaldatud värske kauamängiv "Klangfarbenmodular" kõlab nagu Sven Grünberg, kes oleks juhuslikult leiutanud techno, ja paigutanud selle siis keset oma lendlevat elektroonikamerd vaikselt pulseerima. Viib rännakule, aga ei suru end liialt peale, jääb võimalus ka kõrvalt uurida, mis toimub.
Kiht-kihi haaval ehitab ekke meloodiaid, mis elavad oma elu, ujudes mööda lugusid vaikselt ringi ja otsides kohta. Kui need lood kuidagi raamidesse paigutada ja rakmed peale panna, saaks sealt vägevad tantsulood, praegu voolab kõik laiali ja ei lase end defineerida. Ja nii ongi põnevam, vahel võikski muusikal oma teed minna lasta, eks siis ole näha, mis sellest välja tuleb.
Klangfarbenmodular LP by ekke
Avatism "Bad Summer EP" (Parachute)
Üldjuhul ma pelgan pulseerivat techno 't, sest intensiivne ja end agressiivselt kehtestav muusika tekitab automaatse vastureaktsiooni. On raske suhestuda helimassiiviga, mis ei anna ruumi talle ise sobiva külje alt läheneda, vaid määrab primitiivse tantsurütmiga kindlaks selle väikese raamistiku, milles teda defineerida saab. Funktsionaalne muusika, aga halvas mõttes.
"Bad Summer EP" on palju ootamatum ja kavalam, kuigi kasutab vormiliselt justkui sama mudelit. Avatism on sinna juurde toppinud trummikolistamist, mis laenab oma äkilisust jungle 'ist, kuid on paradoksaalselt samal ajal keeranud vähemaks intensiivsust. Lood tuksuvad ja müdisevad, aga kuidagi steriilselt, nagu oleks vatitekk peale visatud. Bassid on meeldivalt paksud ja laisad, aga tuhmid, moodustades täiesti iseloomuliku helikeele.
Ma ei teagi, kas tahaksin sellist vildaka rütmiskeemi ja kuidagi rahutu olemisega autorielektroonikat rohkem kui viie loo jagu kuulata, kuid lühialbumina toimib väga hästi. Emotsionaalselt laetud paugutamine, mis on meelega igatepidi lohisema ja logisema pandud. Ühelt poolt meenutab see lo-fi house 'i lähenemist, kuid Avatism julgeb tantsumuusika reegleid veel rohkem lõhkuda.
MGMT "Little Dark Age" (Columbia)
2000. aastate algul alustanud MGMT on kogu oma karjääri üritanud vältida popmuusika halastamatu masinavärgi hammasrataste vahele sattumist, mis nad hakklihaks peenestaks ja kaotaks ära pärisosa ja tõelise olemuse. Neil on olnud kommertslikult edukaid hitte ("Kids", "Time To Pretend"), kuid selle kõrval on ilmunud ka täielikku hullust ja psühhedeeliat, mis seda tasandab ja maa peale tagasi toob.
Kolme plaadi jagu vahetasid nad osavalt neid maske ning saavutasid enamike artistide jaoks võimatu eesmärgi - pugeda korraga nii kriitikute kui ka lihtrahva südamesse. Siis tuli aga viis aastat vaikust ja vähemalt mina suutsin küll MGMT-i juba ära unustada. Kui hakkas uut muusikat tilkuma, siis kahtlesin korraks, et kas tasub neid üldse meelde tulemata hakata, on see seda väärt. Vastus sellele on õnneks ühene ja lihtne: tasub, ja kuidas veel.
Tihti kuuleb nn tagasitulekuplaatide puhul seda, et tüübid viskasid kitarrid ja trummipulgad vahepeal nurka ja hakkasid tagasi tulles samast kohast pihta, kus kunagi lõpetatud sai. Aga mitte MGMT, nad on nende aastatega täiesti ümber kasvanud, on raske nende eelmist loomingut ja praegust kauamängivat "Little Dark Age" üldse samasse skaalasse paigutada. Varasem raskus ja ehk isegi pingutatud hullus on kadunud, teravad sündid ja torkavad meloodiad on ühtlasemaks lihvitud, kõike katab magus vahukommine udu, milles on annus eneseirooniat ja pohhuismi.
Mõnusalt kergemeelne lähenemine meenutab Tame Impala mõne aasta tagust plaati "Currents", kuid MGMT saab sellega isegi paremini hakkama. Kui Tame Impala võttis oma plaadil kergelt ennasttäis poosi ja üritas midagi tõestada, tehes seda kõike läbi popmudelite lõhkumise, siis "Little Dark Age" peal sünnib see kõik loomulikult. Selline laisk ükskõiksus meenutab pigem Ariel Pinki seni parimat albumit "pom pom" - kõik on lihtne ja selge, tuleb kuidagi muuseas, mis aga ei vähenda autoripositsiooni ja eksperimentaalsust.
Ali Asker "Ascent EP" (Green Village)
Mõnusalt jõulist ja puhtakujulist põrandaalust tantsumuusikat ilmub Eestis üllatavalt vähe - meil on sadu DJ'sid, kes sellist rütmikat põksumist igal nädalavahetusel suuremates-väiksemates urgastes mängivad, aga produtsente väga ei ole. Kui tehakse, siis pigem midagi sellist, mis laseb mõttes tantsida, klubisse ja peole keegi väga oma loominguga ei roni. Õnneks Ali Asker seda ei karda.
Tema värske lühialbum "Ascent EP" on küllalt üürike, vaid kolm originaallugu ja kaks remix 'i, ent on ka sellevõrra kontsentreeritum. Lood on tihedad ja pidevalt liikuvad - talle meeldib küll minimalism, ehitades lood üles mõnest lihtsast trummikõlksumisest ja retrosüntide udust, kuid lugude kompositsiooni on sisse ehitatud pidev rändamine. Pole mingit monotoonsust, kõik muutub, pöördub, isegi voolab ringi. Kõlbab tantsida, aga ehitab kujuteldavad põnevad maailmad ka lihtsalt klappidest kuulates.
Meeldiv üllatus on ka see, et remix 'id DJ Spideri ja Patice Scotti poolt tabavad üsna täpselt Ali Askeri enda muusikalist keelt ja plaadi tonaalsust, sobides hästi tervikuga ja arendades tema algatatud teemasid ning kujundeid edasi. "Ascent EP" ei suru end tugevalt peale, aga talle tasub võimalus anda. Eesti kontekstis üsna unikaalne tantsumuusika, tahaks rohkem!
Starchild & The New Romantic "Language" (Ghostly International)
Kõlab ehk küüniliselt ja suurustavalt, aga Starchild & The New Romantic kohta võib ilma kahtlusteta öelda noor Prince. Ma ei pea silmas isegi niivõrd ürgfunki ja sarnast vokaali, mida ka "Language'il" kuulda saab, aga pigem kiirgab temast - jah, kuigi nime järgi tundub olevat tegemist suure bändiga, siis reaalselt on ta sooloartist - igal hetkel välja androgüünset hullust, seda x-faktorit, mis muutis Prince'i nii vastupandamatuks ja omapäraseks.
Seejuures ei ole Starchild & The New Romantic kuigi lihtne kuulamine, noore muusiku debüütalbumi kohta seab ta sihid kohe ootamatult kõrgele. "Language" kõlab pigem nagu Prince'i keerulisemad popkompositsioonid - lood tormavad kiirelt ja rabedalt, rähklevad hullumeelselt ringi ja ei anna end kergesti kätte, neid tuleb taga ajada ja rahulikult järge pidada, et kõiki pöördeid ja välgatusi ära tabada. Aga kui lõpuks sabast kinni saad ja selle kummalise võnkumise ära tabad, siis kisuvad need kaasa ja jäävad pikaks ajaks meelde.
Kuigi "Language" haarab oma muusikalisi kujuneid ja šnitte julgelt ja ilma igasuguse valehäbita 80ndatest, siis ei ole kohane seda nimetada retroks, sest seal ei ole mingit nostalgiat, Starchildi nime taha peitud Bryndon Cook polnud siis veel sündinudki . Sobivam oleks öelda vintage - oma mõtetes ja unistustes elab ta seda aega praegu uuesti läbi, avastab neid kujundeid enda jaoks esmakordselt, mängib nende klišeedega nii, nagu poleks seda kunagi varem tehtud. Selline sinisilmne entusiasm ja õhinapõhisus poevad kuidagi naha vahele.
John Tejada "Dead Start Program" (Kompakt)
"Dead Start Program" ei kuluta aega pikale sissejuhatusele, pole mingit rahulikku hoovõttu ega tühja jorutamist. Plaadi avalugu "Autoseek" toob kohe kõik viled-kellad kuulajate ette - elutud ja külmad sündisaundid, mida hoiab koos mikro techno tiksumine, on John Tejada käe läbi eriti plastiliselt kokku sulatatud. Lood ei keri kordagi liiga teravaks ega äkiliseks, vaid hoiavad pidevalt üleval ühtlast, kuiva, ehk isegi mehhaanilist võnget.
John Tejada värske kauamängiv on selgelt masinate muusika, ning seda mitte ainult komponeerimise, vaid ka emotsioonide ja loodava maailma mõttes - inimlike mõtete ja tunnetega ei ole seal mingit pistmist. "Dead Start Program" kõneleb kuulajaga Kraftwerki-aegsete veidi iganenud robotite keeles, mispärast on ka lood üsna algelised ja lihtsakoelised. Selline taotlus mõjub kui kummardus elektroonika juurtele, mille ta põimib enda moodsa - see pool paistab silma küll ainult rütmiskeemide poolelt - tantsumuusika sisse.
Õnneks on "Dead Start Program" jäänud pidama täpselt õigel hetkel - paigas on tasakaal aegunud futurismi ja tantsumuusika vahel, John Tejada ei ürita luua VHS-ajastu nostalgiamaailmaid, vaid teada huvitavad lihtsalt mingi ajastu muusikalised märgid. Hea näide sellest on plaadi parim lugu "Hypochondriac", milles retrosündid vajutavad gaasi täiega põhja, kuid sellele vaatamata on tegu parimas mõttes tänapäeva muusikaga, seda just ootamatute meloodiaväändumiste ja paukuvate vaheosade tõttu.
Autorielektroonika, mis ei tee eriti äkilisi pöördeid ega võta ülisuuri riske, kuid täidab saab oma lähteülesandega väga hästi hakkama.
Dabrye "Three/Three" (Ghostly International)
Kuidagi armas on teada, et samal ajal kui hip-hop defineerib end aasta-aastalt pidevalt ümber ja muutub aina moodsamaks, eksisteerib ikka vanakooli räpp nõtkete jazzilike biitide ja machopoosidega. Snoop Dogg annab iga aasta kaks albumit välja, kedagi need eriti ei huvita, ning sellest on isegi kahju. Ei ole ühtki mõjuvat põhjust, miks peaks kunagi suured artistid kiirelt mööduvate trendide kõrval kohe prügikasti heitma. Üllataval kombel on samal ajal näiteks Run The Jewels taevani kiidetud, kuigi ka nende mudelis ei ole midagi uudset. Millest see tuleb?
Produtsent Dabrye üritab enda värske kauamängivaga "Three/Three" samuti tõestada, et vanakooli räpp on tänapäevani relevantne. Kampa on võetud esinduslik staariparaad - Ghostface Killah, DOOM, Shigeto, Danny Brown -, kellega koos hakkab ta vaikselt astuma. Biidid on rahulikud ja kerged, ei mingit suurustamist ega paugutamist, pigem on plaadil kõlav hip-hop isegi kammerlik. Selle järgi lava ees näppe viskama ei hakkaks, pigem nõksutaks vaikselt pead.
"Three/Three" on ka omalaadne statement - kiirelt arenevas popmuusikas kipuvad žanrid ja muusikalised traditsioonid kiiresti hääbuma ja unustusse vajuma, kuid Dabrye näitab, et see ei pea nii olema. Vanakooli hip-hop - jah, juba see nimi kõlab debiilselt - on ka 2018. aastal omal kohal, kui seda teha hästi, maitsekalt ja ajastu märke maha keerates.
Meil on ka Eestis vanakooli hip-hop 'i tegijaid (nimesid ei nimeta!), kes on imestanud, miks nende muusikat tihti kritiseeritakse ja kedagi nad väga ei huvita. Kui üritada ehitada ajamasinat, mis võimaldab vaadata paarikümne aasta taha, matkides selleks maneere ja kõlapilti, siis tuleb sellest välja pigem igav tõmmis kui värske uus looming. Dabrye puhul nii ei lähe, ta on siin ja praegu, vanakool on lihtsalt väljendusvahend, loominguline võte, mitte eesmärk omaette.
Rejjie Snow "Dear Annie” (300 Entertainment)
Ajal, mil kõik kohad on täis Migoseid, Rae Sremmurdeid, Lil Uzi Verte ja muid kollinimedega mõminaräppareid, tekib minul isiklikult aina enam isu rõõmsameelse ja isegi naiivse hip-hopi järgi. Sellise, mis julgeks lõbutseda ja päikese välja tuua, toterdada ja kuulaja joviaalsusega üle kallata, mitte "skrrt-skrrt" kolistamisega pidevalt tumedaid äikesepilvi välja manada. Õnneks selliseid artiste leidub, võtame kasvõi Anderson. Paaki, Jay Prince'i või BJ The Chicago Kidi, kuid alati võiks olla rohkem.
Pole üldse imestada, et paljud kriitikud on Rejjie Snow debüütalbumi peale nina krimpsutanud - siin ei ole muusikanohikutele ja -esteetidele suurt midagi avastada, kõik tuuakse kandikul ette, pole mingeid pimedaid nurgataguseid, kuhu ära eksida ja midagi uut leida. "Dear Annie" eesmärk on lihtsalt kuulajal tuju heaks teha, tekitada igatsust soojade suvepäevade järele ja vähemalt mõtetes päike välja tuua. Kõige selle tõttu ei kujuta ette ka paremat artisti suvistele muusikafestivalidele, kuna Rejjie Snow pehme ja paitav kõlapilt on täpselt "sobib-kõigile" mudel, mis ei peleta ühtki kuulajat eemale.
Vormiliselt on "Dear Annie" küll hip-hop plaat, kuid seda katab omapärane pehmus, justkui sulepatjade vetruv ja õhuline kiht, mis meenutab pigem Prantsuse šansoone ja kuuekümnendate popi, aga ilma ajarännakuta, eesmärk on teha ikkagi moodsat musta muusikat. Kõik heliseb ja sädeleb ning Rejjie Snow ei üritagi selle keskel endale mingi üleolevat poosi võtta, ta on samasugune kaisukaru nagu see muusika tervikuna - eriline julgus on kurjade meeste muusikas teha vastupidi nii kerge ja lendlev album. Pöidlad püsti!
Orelipoiss “Sünnipäev” (ise välja antud)
On vähe asju, mis minu jaoks muusikas koheselt sügavat vastikust tekitavad - hardstyle 'i ajupuudega automaadivalang, tühi ja arulage kitarriraiumine "ma olen äge rokimees" mentaliteediga ja kahtlemata ka see, kui keegi hakkab muusika saatel kildu rebima. Kui sa oled enda arust selline naljanina, siis hakka koomikuks, muusikas võiks ikkagi säilida tõsiseltvõetavus iseenda ja kuulaja vastu, muidu kukub kõik lihtsalt kolinal kokku.
Seega peaks Orelipoiss minu jaoks kohe prügikasti lendama, aga just vastupidi. Nii tema eelmised kaks plaati ("Üheksakümmend üheksa" ja "Õnn") kui ka värske "Sünnipäev" ei lase end sekundikski tõsiselt võtta, Jaan Pehk on selle välistanud. Ta loob Orelipoisina pigem anti-muusikat - jah, kasutades instrumente ja elektroonikat, kuid eesmärk ei ole vermida traditsioonilises mõttes lugusid ja meloodiaid. Pigem on "Sünnipäev" muusika paroodia, irvitamine kõigi reeglite ja traditsioonide üle.
Sellele vaatamata oleks mul suurim hea meel kuulda mõnd neist lugudest laulupeol - me kipume oma "laulsime end vabaks" mentaliteeti liiga tõsiselt võtma, paljusid isamaalisi laule justkui peakski laulma pisar silmis, aga miks? Kas ei võiks sada tuhat inimest kooris paatoslikult hüüda "Akna pilust piilub voodis lapse laip"? Vot see oleks märgiline hetk, kui me suudaksime natukene enda üle naerda, sellisest elutervest suhtumisest on vajaka.
Kui te ei mõtle mõte samamoodi ning teie jaoks on rahvuspaatos püha ja puutumatu asi, siis jätke pigem "Sünnipäev" vahele. Orelipoiss käitub nende motiividega julgelt - ta laulab "minu isamaa on nii ilus ja nii kole korraga" ja sellest õhkab mõnusat kurbnaljakat soojust. On see luule? On see muusika? Midagi vahepealset? Igaüks peab ise vastuse leidma.
Answer Code Request "Gens" (Ostgut Ton)
Lõpetasin just õudusklassiku H. P. Lovecrafti kogumiku lugemise ning kuigi esmapilgul tundub täiesti absurdne seostada värsket Answer Code Requesti kauamängivat kirjandusega, siis oma sild on nende vahel täiesti olemas. Nii Lovecrafti tume õõv kui albumil "Gens" kõlav kurjakuulutav minimalism pärinevad kusagilt pimedatest urgastest, kohtadest, kuhu tavainimene ei peaks sattuma. Aga distantsilt, kas siis raamatuveergudelt või klappidest, on huvitav sinna seigelda.
Kuulake näiteks lugu "Ab Intus", ja püüdke seletada, millega on tekitatud see kumisev trummiheli, mis kogu rütmi mõtteliselt koos hoiab. Minu ainus pakkumine on see, et trummi asemel on kasutatud mingi hiiglasliku monstrumi kookonit, muud varianti ma ei näe...
Aga nali naljaks, tegelikult on Answer Code Requesti "Gens" vaikselt arenev ja omas tumedas kõleduses äärmiselt ilus plaat, mis hoiab oma tantsurütmid pigem väikeste ja vaguratena. Võib isegi öelda, et plaat seisab täpselt techno ja ambient 'i piiril, astudes korra ühele, korra teisele poole. Ja nii tulevad üllataval kombel välja mõlema žanri kõige huvitavamad mikroemotsioonid ja nähtamatud kõlalised kombinatsioonid, mis panevad selle muusika õrnalt heljuma ja lendlema.
Päikesevalgust "Gens" ei kannata, aga õhtuhämarusse ja linnatulede valgusesse on raske leida sobivamat tausta. Tükk tume-elektroonikat, mis teab täpselt, mida oma atmosfääriga saavutada tahab.
Bert on Beats "Freak by Nature EP" (Sushi Records)
Ilmselt teavad kõik, kes on Bert Prikenfeld, ja on ka palju neid, kes on kuulnud DJ Critikalist, aga Eestis on siiski vähemuses nende inimeste hulk, kelle teadvusesse on jõudnud Bert On Beats. Prikenfeldi maailmamuusikast tõukuv tantsmuusikaprojekt lendas kohe laia ilma, ilma kodumaal vahepeatust tegemata, samas vääriks tema album "Antenna of Tallinn", üks särtsakamaid ja põnevamaid elektroonikaplaate Eesti tegijatelt, kindlasti ka kodukamaral suuremat tähelepanu.
Värskel EP-l võtab ta varasemast erineva suuna. Fookus on afrorütmide pealt palju laiemaks läinud, "Freak by Nature EP" ei tunne enam mingeid piire. Ta lajatab moodsa tantsumuusikaga, kus ei ole mingit ambientsust ega vaikselt tiksumist, vaid gaas on täiega põhjas, millegi pealt ei hoita tagasi.
Lühialbum ilmus küll Jaapani plaadifirma Sushi Records alt, kuid kujutaks seda hästi soomlaste Top Billini alla, kust on enda sõgedat elektroonikat välja andnud näiteks Paul Oja. Siin on trap 'i, techno 't, EDM'i ja palju muud, kõike üsna stereotüüpses võtmes, kuid Prikenfeld ei karda kitši. Ta teeb seda pigem meelega, keerates kõik nupud kaks pügalat liiga kaugele ja viies paljud elemendid naeruväärsuseni.
Aga "Freak By Nature EP" ongi selline, mille õige kodu on klubis, kus kõlarid peksavad punasesse ja inimesed kargavad hullumeelselt. Kodus diivanil lösutades mõjub ehk nõmedalt, aga see ongi peomuusika, muudmoodi seda võtta ei saa.
letherette "Brown Lounge, Vol. 4" (Wulf)
Hip-hop biitide maailm on alati kuidagi teistest muusikavooludest sõltumatult loksunud. Aastaid (kui mitte aastakümneid) valitses selles vallas J Dilla, kes küll lahkus meie seast 2006. aastal, kuid tema muusikalistest varasalvedest tilkus veel viimasel paaril aastal mitmeid kogumikke. Nüüd on mõnda aega vaikus olnud ja tundub, et äkki tekib uutel tegijatel viimaks ometi võimalus ise pjedestaalile ronida. Eks neid produtsente on mitmeid, kes seda vääriksid ja ehk on juba ka sinna poole teel - näiteks Kaytranada, kelle 2016. aasta album "99.9%" on täielik meistriteos -, kuid kuidagi põhjendamatult tähelepanuta on jäänud letherette.
Selle üliproduktiivse produtsendi, kes annab igal aastal välja mitmeid EP'sid ja albumeid, värske kogumik "Brown Lounge, Vol 4" jätkab tuttaval rajal. Eesmärk ei ole keerukus ja ülepakutus, pigem on iga lühikese loo taga mõni üksik sämpel ja hea meloodiakatkend, mida ta siis lõikab, kordama paneb ja igatepidi väänab. Kuid tal on mingi isikupärane käekiri, mis tõstab need lood pelgalt biidistaatusest kõrgemale - ta suudab vanadest soul 'i ja funk 'i sämplitest segada kokku naksakat tantsumuusikat, kus vana kohtub uuega ja moodustub täiesti uus kütkestav aines.
Üllatav on see, kuidas suudab üks artist niivõrd erinevates žanrites - tema lood varieeruvad lodevast g-funk 'ist reljeefse süntpopini, ja isegi see tundub pigem lihtsustamisena - järjekindla produktiivsusega toota loomingut, mis ei lähe kordagi lati alt läbi, vaid pigem lööb ambitsiooni ja loomejõudu lainetena üle serva.
letherette ei muuda asju keeruliseks, vaid teab täpselt, kui vähe on vaja ühe loo toimimiseks, mistõttu ei teegi ta kunagi sellest väljaarvestatud miinimumist rohkem. Selline mentaliteet on maksimalistliku popmuusika ajastul eriti võluv.
A.A.L. (Against All Logic) "2012-2017" (Other People)
Tore, kui vahel suudavad mõned artistid oma plaadi niiviisi kuulajate ette paisata, et ei teki mingit paanilist rähklemist ja kohest äkk-tagasisidet. Suhteliselt mittemidagiütleva nimega A.A.L. (Against All Logic) ilmus veebruari keskpaigas ja ega see ei huvitanud väga kedagi. Väljaandjaks oli küll Nicholas Jaari plaadifirma Other People, kuid ikkagi jooksis kuidagi mööda.
Nädal hiljem aga avastati, et tegemist ongi Jaari uue plaadiga, ning alles siis plahvatas (igati vääritult!) tähelepanupomm. Kui varem on Nicholas Jaar olnud intellektuaalne ja minimalistlik, ehitades oma lugudega abstraheeritud elektroonikamaailmaid, siis Against All Logic on kergem, lihtsam, lõbusam, isegi kuidagi mõnusalt naivistlik.
"2012-2017" läheneb tantsmuusikale sarnaselt The Avalanchesiga - enamike lugude aluseks on ragisevad sämplid, mingisugune tolmune alge, mis asetub mõtteliselt keskmeks, kuhu Jaar hakkab samm-sammult erinevaid tekstuure peale ehitama. Kui öelda Against All Logicu kohta retrofutu, siis oleks see lihtsustus, pigem on tegemiselt lihtsalt julge tantsumuusikaga, mis ei tunne aja- ega žanripiire.
Kuigi "2012-2017" kohta öeldakse, et tegemist on albumi asemel pigem lihtsalt lugude kogumikuga, siis joonistub sealt siiski välja huvitav emotsioonide spekter - päikseline rannapidu keerab sekunditega kõige tumedamaks ja higisemaks technoreiviks, ja vastupidi tagasi. Varieeruvad tempod, tunded ja mõtted, ning just sellisest eripärast jääb tantsumuusikas tihti puudu. Tantsida saab nii päriselt kui ka mõttes, kõigile midagi. | Kaspar Viilupi veebruari plaadisoovitused: popmuusika ideaalid ja eksperimendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kendrick Lamar "Black Panther OST" (Top Dawg)
Selliseid albumeid ei ilmu just palju, mida kuulad korra, kaks, kolm, viis, ja ei leia ikka ühtki asja, mida sellele ette heita. Tahaks ehk juba öelda, et kaua Kendrick Lamar ikka oma kuningatroonil istub, kas ei hakka juba rooste minema, ennast kordama, igavaks muutuma? No ei hakka, kohe üldse ei hakka.
Lamari muusika värskele Marveli koomiksifilmile "Black Panther" on mitmekülgne ja rütmikas, piisavalt kerge, et lihtsalt taustal loksuda, aga küllalt intelligentne, et korduval kuulamisel vaikselt avaneda. Seda avanemisväärtust on Kendrick Lamari muusika alati kandnud - esmakuulamistel puutud vaid õrna pealispinda, aga tema meloodiates on piisavalt kavalusi ja peidetud pöördeid, mis alles ajapikku pinnale kerkivad.
Praegusel juhul ei trügi Kendrick Lamar muidugi ise ülemäära esile. Ta on lihtsalt kuraator või dirigent (kuigi tuleb enamikes lugudes mõneks fraasiks mikrofoni taha), kes seda 2018. aasta musta popmuusika supergruppi juhib. Jorja Smith, Vince Stapes, Anderson. Paak, Tracis Scott, Khalid, Jay Rock, seda võiks veel pikalt jätkata. Kõigil on võimalus oma parimal kujul paugutada, ning seda ilma mingite žanriliste piirideta. Pehme ja ilus RnB pöörab järgmisel hetkel paksude bassidega räpilammutamiseks, see eripalgelisus pole aga kuidagi kohatu, vaid väga täpne ja teadlik.
Umbes samalaadset musta muusika tulevärki proovis teha Gorillaz möödunud aastal plaadiga "Humanz", kuid see oli sihitu ja juhuslik. Kendrick Lamar paneb aga kümnesse. Seni aasta parim plaat.
Ludwig Goransson "Black Panther Original Score" (Marvel Music)
Tõesti, "Black Panther" on ainulaadne film, millele on tehtud kaks heliriba, mis mõlemad vajutavad õigeid nuppe. Helilooja Ludwig Goransson loob enda väljendusjõulise muusikaga suure osa filmi kuvandist, tema korduvad motiivid ja futu-afro rütmid saavad üheks oluliseks märksõnaks, mis pärast kinosaalist lahkumist meelde tulevad. Seejuures toimib muusika ka täiesti eraldiseisvalt.
Ikka ja jälle räägitakse, kuidas paljud 20. sajandi keskpaigas kirjutatud düstoopiad saavad tänaseks tõeks või jõuavad reaalsuse aina lähemale, sama ideed näeb pööratud tähenduses Goranssoni puhul. Ta loob ürgsetest Aafrika hõimumotiividest midagi täiesti ulmelist, mis sobib hästi "Musta pantri" kolmanda maailma tehnitsistlikku absurdi, samas on ta selle põiminud meie argireaalsusega, muusika kujul siis moodsa tantsumuusika ja RnB'ga.
Sellest saab Goranssoni muusika pärisosa, seda on võimatu tema futuristlikust tervikust lahutada, seega mõnes mõttes räägib ta oma muusikaga rohkem meie praegusest ajast ja kohast kui arvata oskaksime. Ja see on kuratlikult kaval võte - ta on peitnud meie kaasaja enda muusika samamoodi nagu Wakanda oli filmis varjatuna keset džunglit.
Ainus etteheide on see, et Ameerika suurfilmile kohaselt kuuleb kohati John Williamsile omast pompoosset orkestripaugutamist. Muidugi, filmis on tore vaadata, kui kosmoselaev kihutab ja muusika oma suursugususega elab sellele kaasa, kuid kodus kuulates mõjub kohatult. Õnneks neid hetki on vähe.
Everything Is Recorded "Everything Is Recorded by Richard Russell" (XL Recordings)
Mida teeb üks plaadifirma juht, kelle all on sellised artistid nagu Sampha, Ibeyi, Kamasi Washington, Syd ja Giggs? Aga loomulikult, alustab uue projektiga Everything Is Recorded, milles ühendab nende eripäraste muusikute iseloomulikud jooned tipptasemel popmuusikaks, mis ideaalses maailmas kõlaks kommertsraadiotes ja mida saadaks edu kõikvõimalikes tabelites. Kahjuks me ei ela sellises maailmas, aga see ei vähenda kuidagi XL plaadifirma juhi Richard Russelli katsetuse väärtust.
"Everything Is Recorded by Richard Russell" ei ürita olla intellektuaalne ega kuulajast targem, sealne muusika annab end kergesti kätte, jääb pähe kummitama ja kutsub üle kuulama. Russell üritab justkui luua ideaalset popalbumit, kus on nakkavaid meloodiaid, varieeruvust ja eri nägusid, kurbust ja rõõmu, natukene mõtlikust ja lihtsalt universaalselt head muusikat. Ja ta saab sellega hakkama - maailmamuusika, jazz, RnB ja hip-hop saavad kokku ning töötavad ühise eesmärgi nimel, keegi ei ürita oma suunas jooksu pista.
Ilmselt on ka omalaadne ajastu märk, et üha enam jõuab meieni nn supergruppe. Tundmatu nimega uue artisti muusikat on raskem kuulajate teadvusesse viia, seega tuleb iga loo taha panna mõni end juba tõestanud muusik - tihti on see lihtsalt ahnitsemine ja ülepakkumine, Richard Russell teab aga Everything Is Recordedi puhul täpselt, mida ta saada tahab. Seetõttu mõjub ta kui selle kamba dirigent, andes igaühele täpselt parajalt sõnaõigust ja võimalust särada.
Läbitoimetatud ja ideaalselt viimistletud taies, millele on raske midagi ette heita. Popmuusika 2018. aasta moodi, nii nagu see olla võiks ja olema peaks.
Warsnare "Warchestra" (Infinite Machine)
Kurjakuulutava nimega Warsnare ja eelnevalt soovitatud Everything Is Recorded tüürivad üpris sarnase eesmärgi poole - mõlemad soovivad eksperimentaalselt ja põnevate saundidega n-ö taasluua popmuusikat, unustades seejuures konventsionaalsed reeglid ja mõtteviisid. Kui XL plaadifirma juht Richard Russell üritas vähemalt mingil määral lähtuda juba olemasolevatest popstruktuuridest, siis "Warchesta" peal lammutatakse kõik algosadeks, vaat et molekuli tasemele puruks, et siis täiesti uuel ja pöörasel moel taas kokku panna.
See, mille produtsent Daniel Pottery üles ehitas, vääriks aga isegi moodsa klassikalise muusika nimetust. Mitmekihilised kompositsoonid on tulvil eneseteadlikkust ja isegi tarkust, see on intellektuaalne muusika, mis ei vali väljendusvahendeid - ühel hetkel kõlavad sihitult ekslevad viiulid, teisel hetkel samas hüsteerilised jungle -trummid. Või on see siiski hoopis tantsumuusika? Raske öelda, ning see liigitamatus on kindlasti Warsnare'i üks eesmärke.
"Warchestra" püsib aga siiski täpselt välja arvestatud piirides, sealsed lood ei hakka kordagi hullumeelselt perutama - sümbioos näiliselt sobimatute elementide vahel on noot-noodi järel paika timmitud, rütmikad tantsurütmid vahelduvad hüpnootiliste vokaalidega kindla skeemi järgi. Umbes sarnast elektroonika ja moodsa klassikalise muusika sümbioosi on katsetanud ka Anna Meredith, kes lõhkus küll pigem meloodiaid ja oli oma lähenemises pisut vähem seikluslik, kuid lõppeesmärk ühtib Warsnare'iga.
Avastamist pikaks ajaks, "Warchestra" on tihe ja tulvil pisikesi ääremärkuseid, mis tulevad välja ehk alles kümnendal kuulamisel.
Rhye "Blood" (Loma Vista)
Kui Rhye oma esimese plaadiga "Woman" välja tuli, kattis neid saladuseloor. Nende muusika hiilis otsekui salaja välja kusagilt magamistoast teki alt, seal oli seksi, intiimsust, võrgutamist. Iga hetk oli hirm, et muusika puruneb kildudeks, hurm lõpeb ja reaalsus jõuab kohale, kuid ihadest tulvil unenäomaailm vedas lõpuni välja. Sellele kõigele andis hoogu juurde ka see, et neist polnud midagi teada. Kes nad on? Mehed? Naised?
Praeguseks on selline sekspop muutunud tavaliseks, viie aastaga on sellest saanud osa meie kommertsmuusika argipäevast. Kurat, ma ostan Prismast saia-piima-leiba ning Rhye mängib kõlarites - algselt ei tahtnud ma kodus kuulates isegi tulesid põlema panna ja muusikat liiga valjuks keerata, see oleks löönud nende haprasse atmosfääri mõrad. Nüüd on igasugune saladus pühitud, neist on saanud kaubanduskeskuse helitaust. Madalamale vist langeda ei anna?
Selle koha pealt on raske Rhye teist kauamängivat kuhugi paigutada. Nad võtsid viis aastat hiljem ette sama mudeli, "Blood" ei too midagi uut juurde, samad pehmed elektroonilised vulinad ja valusalt õrnad vokaalid põimuvad kuulaja ümber, panevad pleedi peale, teevad pai ja sositavad tasa-tasa kõrva.
Kuid just sedasorti ükskõiksus ongi võluv. Miloshil ja Robin Hannibalil on täiesti suva, kuhu neid liigitatakse, nad elavad oma unistustemaailmas, ja see muretus poeb hinge. Kuulad ja unustad end ära - kuigi "Blood" on minimalistlik ja vaikne plaat, ei jää seal kuidagi vajaka sisendusjõust, oma vähesuses mõjub ta väga võimsalt.
Sekspop võib massides olla, aga nemad teevad seda ikka kõige paremini, ka teisel plaadil.
Taavi-Peeter Liiv "EP" (ise välja antud)
Ei saa kindlasti öelda, et Eesti popmuusika oleks kuidagi ajast maast - meil on palju produtsente, kes teevad tipptasemel, Weekendi pealavale sobivat EDM-i, ka kommertspopi mudelid on siinsetel tegijatel täpselt välja töötatud. Tundub, et päkapikudisko ajastu hakkab vaikselt lõppema, kuigi jah, aitäh Olavi Otepalu, Sunlight, Patune Pool, Respekt ja paljud teised, et te ikkagi ka seda kolkaretrot hambad ristis elus hoiate.
Selle kõrval on aga just alternatiivmuusika tihti puretud mingist tolmusest ambitsioonitusest - ei taheta vaadata oma bändiruumist, mõnesajast kuulajast ja väikestest kontserdisaalidest kaugemale, kui välja arvata ehk mõned üksikud erandid Ewerti, Trad.Attacki ja Maarja Nuudi näol. Kodukootus on tore, kuid julgus end näidata ja teha muusikat, mis potentsiaalselt võiks ka kodumaa piiridest välja jõuda, peaks artistil ikkagi olema.
Taavi-Peeter Liiv, kes varem tuntud ansamblist Galvanic Elephants, on enda debüüt-EP puhul vaeva näinud, et see tolm maha pühkida. "Vaeva nägemine" on muidugi eriti eestlaslik mõtteviis, kõik nõuab tööd, vaeva, higi, verd ja pisaraid, kuid siinkohal mõtlen seda just heas mõttes. "EP" lood on täpselt doseeritud, noot-noodi haaval paika seatud pop-pärlid, kus eksperimentaalsus ja julged kujundid kõnnivad kõrvuti selge struktuuri ja haaravate refräänidega.
Eks jah, ilmselt ei jõua see lühialbum kuskile ja jääb täielikult tähelepanuta, aga kui Taavi-Peeter Liiv samamoodi jätkab, kirjutab edasi sama häid lugusid ja muudab ma kõlapilti veel rafineeritumaks, siis ei näe ma mingit probleemi, et ühel päeval võiksid tema muusikat arvustada Pitchfork, Uncut või Mojo. Juba praegu ei jää "EP" kuidagi maha sarnaselt helisevast ja helehäälsest Bibiost ja tema eelmisest plaadist "A Mineral Love", mis võrdlusena kohe pähe kerkis.
Thundercat "Drank" (Brainfeeder)
Mingil põhjusel jooksis Thundercati eelmise aasta album "Drunk" minust pigem mööda. Oli kuidagi liiga eneseteadlik plaat, kus mängulust ja hullus oli kaalutud ja steriilne, liiga vähe oli jäetud juhuse hooleks. Kuulasin korduvalt ja tahtsin, et rohkem meeldiks, aga no ei hakanud konksu otsa.
Seda toredam oli uudis, et produtsendid OG Ron C ja DJ Candlestick võtsid selle tegelikult üsna normaalse ja korraliku plaadi ette, ja keerasid kõik paigast ära. Varasemast albumist "Drunk" sai nüüd "Drank", endine õrn funkpäike asendus ebainimliku ja -normaalse lillaka kuuvalgusega, normaalsuse kohale oli tõusnud piiritu maania.
"Dranki" lood venivad nagu mingi kosmiline ürgollus, vokaalid inisevad ebanormaalselt, bassid on nii tihedad, et matavad mõneks hetkeks kogu loo enda alla. Algsetest lugudest on alles vorm, kontekst ja elemendid, kõik muu on pahupidi pööratud. Fookusesse on tõstetud on mingid lollakad scratch 'id, hüplevad meloodiad ja ülivõrdes absurdsus, mis meenutab Bootsy Collinsit, kuid ka tema jääb kaugele-kaugele maha.
Midagi nii hullu (heas mõttes!) ei ole ammu kuulnud, aga oi kui lõbus see on. Kui originaalplaat meeldis, siis suhtuda ettevaatlikkusega, aga kui on isu sõgeda peatamatu funkmasina järgi, siis on "Drank" täpselt õige asi.
ekke "Klangfarbenmodular" (Detroit Underground)
Modulaarsüntesaatorite hägune ludistamine väljub minu jaoks liiga tihti konventsionaalses mõttes muusika piiridest - sellest saab helidisain või läbimõtestatud audiokunst, mis ei sobitu minu arusaamaga muusikast. Ei leia sellele lihtsalt mõttes kohta, kuhu see paigutada, kuidagi ei hakka külge ja hajub ära. Eesti helilooja Ekke Västrik oskab aga modulaarsüntidega luua mõnusalt kosmilisi maailmaid, kus muusikast puudust ei tule.
Artistinime ekke alt avaldatud värske kauamängiv "Klangfarbenmodular" kõlab nagu Sven Grünberg, kes oleks juhuslikult leiutanud techno, ja paigutanud selle siis keset oma lendlevat elektroonikamerd vaikselt pulseerima. Viib rännakule, aga ei suru end liialt peale, jääb võimalus ka kõrvalt uurida, mis toimub.
Kiht-kihi haaval ehitab ekke meloodiaid, mis elavad oma elu, ujudes mööda lugusid vaikselt ringi ja otsides kohta. Kui need lood kuidagi raamidesse paigutada ja rakmed peale panna, saaks sealt vägevad tantsulood, praegu voolab kõik laiali ja ei lase end defineerida. Ja nii ongi põnevam, vahel võikski muusikal oma teed minna lasta, eks siis ole näha, mis sellest välja tuleb.
Klangfarbenmodular LP by ekke
Avatism "Bad Summer EP" (Parachute)
Üldjuhul ma pelgan pulseerivat techno 't, sest intensiivne ja end agressiivselt kehtestav muusika tekitab automaatse vastureaktsiooni. On raske suhestuda helimassiiviga, mis ei anna ruumi talle ise sobiva külje alt läheneda, vaid määrab primitiivse tantsurütmiga kindlaks selle väikese raamistiku, milles teda defineerida saab. Funktsionaalne muusika, aga halvas mõttes.
"Bad Summer EP" on palju ootamatum ja kavalam, kuigi kasutab vormiliselt justkui sama mudelit. Avatism on sinna juurde toppinud trummikolistamist, mis laenab oma äkilisust jungle 'ist, kuid on paradoksaalselt samal ajal keeranud vähemaks intensiivsust. Lood tuksuvad ja müdisevad, aga kuidagi steriilselt, nagu oleks vatitekk peale visatud. Bassid on meeldivalt paksud ja laisad, aga tuhmid, moodustades täiesti iseloomuliku helikeele.
Ma ei teagi, kas tahaksin sellist vildaka rütmiskeemi ja kuidagi rahutu olemisega autorielektroonikat rohkem kui viie loo jagu kuulata, kuid lühialbumina toimib väga hästi. Emotsionaalselt laetud paugutamine, mis on meelega igatepidi lohisema ja logisema pandud. Ühelt poolt meenutab see lo-fi house 'i lähenemist, kuid Avatism julgeb tantsumuusika reegleid veel rohkem lõhkuda.
MGMT "Little Dark Age" (Columbia)
2000. aastate algul alustanud MGMT on kogu oma karjääri üritanud vältida popmuusika halastamatu masinavärgi hammasrataste vahele sattumist, mis nad hakklihaks peenestaks ja kaotaks ära pärisosa ja tõelise olemuse. Neil on olnud kommertslikult edukaid hitte ("Kids", "Time To Pretend"), kuid selle kõrval on ilmunud ka täielikku hullust ja psühhedeeliat, mis seda tasandab ja maa peale tagasi toob.
Kolme plaadi jagu vahetasid nad osavalt neid maske ning saavutasid enamike artistide jaoks võimatu eesmärgi - pugeda korraga nii kriitikute kui ka lihtrahva südamesse. Siis tuli aga viis aastat vaikust ja vähemalt mina suutsin küll MGMT-i juba ära unustada. Kui hakkas uut muusikat tilkuma, siis kahtlesin korraks, et kas tasub neid üldse meelde tulemata hakata, on see seda väärt. Vastus sellele on õnneks ühene ja lihtne: tasub, ja kuidas veel.
Tihti kuuleb nn tagasitulekuplaatide puhul seda, et tüübid viskasid kitarrid ja trummipulgad vahepeal nurka ja hakkasid tagasi tulles samast kohast pihta, kus kunagi lõpetatud sai. Aga mitte MGMT, nad on nende aastatega täiesti ümber kasvanud, on raske nende eelmist loomingut ja praegust kauamängivat "Little Dark Age" üldse samasse skaalasse paigutada. Varasem raskus ja ehk isegi pingutatud hullus on kadunud, teravad sündid ja torkavad meloodiad on ühtlasemaks lihvitud, kõike katab magus vahukommine udu, milles on annus eneseirooniat ja pohhuismi.
Mõnusalt kergemeelne lähenemine meenutab Tame Impala mõne aasta tagust plaati "Currents", kuid MGMT saab sellega isegi paremini hakkama. Kui Tame Impala võttis oma plaadil kergelt ennasttäis poosi ja üritas midagi tõestada, tehes seda kõike läbi popmudelite lõhkumise, siis "Little Dark Age" peal sünnib see kõik loomulikult. Selline laisk ükskõiksus meenutab pigem Ariel Pinki seni parimat albumit "pom pom" - kõik on lihtne ja selge, tuleb kuidagi muuseas, mis aga ei vähenda autoripositsiooni ja eksperimentaalsust.
Ali Asker "Ascent EP" (Green Village)
Mõnusalt jõulist ja puhtakujulist põrandaalust tantsumuusikat ilmub Eestis üllatavalt vähe - meil on sadu DJ'sid, kes sellist rütmikat põksumist igal nädalavahetusel suuremates-väiksemates urgastes mängivad, aga produtsente väga ei ole. Kui tehakse, siis pigem midagi sellist, mis laseb mõttes tantsida, klubisse ja peole keegi väga oma loominguga ei roni. Õnneks Ali Asker seda ei karda.
Tema värske lühialbum "Ascent EP" on küllalt üürike, vaid kolm originaallugu ja kaks remix 'i, ent on ka sellevõrra kontsentreeritum. Lood on tihedad ja pidevalt liikuvad - talle meeldib küll minimalism, ehitades lood üles mõnest lihtsast trummikõlksumisest ja retrosüntide udust, kuid lugude kompositsiooni on sisse ehitatud pidev rändamine. Pole mingit monotoonsust, kõik muutub, pöördub, isegi voolab ringi. Kõlbab tantsida, aga ehitab kujuteldavad põnevad maailmad ka lihtsalt klappidest kuulates.
Meeldiv üllatus on ka see, et remix 'id DJ Spideri ja Patice Scotti poolt tabavad üsna täpselt Ali Askeri enda muusikalist keelt ja plaadi tonaalsust, sobides hästi tervikuga ja arendades tema algatatud teemasid ning kujundeid edasi. "Ascent EP" ei suru end tugevalt peale, aga talle tasub võimalus anda. Eesti kontekstis üsna unikaalne tantsumuusika, tahaks rohkem!
Starchild & The New Romantic "Language" (Ghostly International)
Kõlab ehk küüniliselt ja suurustavalt, aga Starchild & The New Romantic kohta võib ilma kahtlusteta öelda noor Prince. Ma ei pea silmas isegi niivõrd ürgfunki ja sarnast vokaali, mida ka "Language'il" kuulda saab, aga pigem kiirgab temast - jah, kuigi nime järgi tundub olevat tegemist suure bändiga, siis reaalselt on ta sooloartist - igal hetkel välja androgüünset hullust, seda x-faktorit, mis muutis Prince'i nii vastupandamatuks ja omapäraseks.
Seejuures ei ole Starchild & The New Romantic kuigi lihtne kuulamine, noore muusiku debüütalbumi kohta seab ta sihid kohe ootamatult kõrgele. "Language" kõlab pigem nagu Prince'i keerulisemad popkompositsioonid - lood tormavad kiirelt ja rabedalt, rähklevad hullumeelselt ringi ja ei anna end kergesti kätte, neid tuleb taga ajada ja rahulikult järge pidada, et kõiki pöördeid ja välgatusi ära tabada. Aga kui lõpuks sabast kinni saad ja selle kummalise võnkumise ära tabad, siis kisuvad need kaasa ja jäävad pikaks ajaks meelde.
Kuigi "Language" haarab oma muusikalisi kujuneid ja šnitte julgelt ja ilma igasuguse valehäbita 80ndatest, siis ei ole kohane seda nimetada retroks, sest seal ei ole mingit nostalgiat, Starchildi nime taha peitud Bryndon Cook polnud siis veel sündinudki . Sobivam oleks öelda vintage - oma mõtetes ja unistustes elab ta seda aega praegu uuesti läbi, avastab neid kujundeid enda jaoks esmakordselt, mängib nende klišeedega nii, nagu poleks seda kunagi varem tehtud. Selline sinisilmne entusiasm ja õhinapõhisus poevad kuidagi naha vahele.
John Tejada "Dead Start Program" (Kompakt)
"Dead Start Program" ei kuluta aega pikale sissejuhatusele, pole mingit rahulikku hoovõttu ega tühja jorutamist. Plaadi avalugu "Autoseek" toob kohe kõik viled-kellad kuulajate ette - elutud ja külmad sündisaundid, mida hoiab koos mikro techno tiksumine, on John Tejada käe läbi eriti plastiliselt kokku sulatatud. Lood ei keri kordagi liiga teravaks ega äkiliseks, vaid hoiavad pidevalt üleval ühtlast, kuiva, ehk isegi mehhaanilist võnget.
John Tejada värske kauamängiv on selgelt masinate muusika, ning seda mitte ainult komponeerimise, vaid ka emotsioonide ja loodava maailma mõttes - inimlike mõtete ja tunnetega ei ole seal mingit pistmist. "Dead Start Program" kõneleb kuulajaga Kraftwerki-aegsete veidi iganenud robotite keeles, mispärast on ka lood üsna algelised ja lihtsakoelised. Selline taotlus mõjub kui kummardus elektroonika juurtele, mille ta põimib enda moodsa - see pool paistab silma küll ainult rütmiskeemide poolelt - tantsumuusika sisse.
Õnneks on "Dead Start Program" jäänud pidama täpselt õigel hetkel - paigas on tasakaal aegunud futurismi ja tantsumuusika vahel, John Tejada ei ürita luua VHS-ajastu nostalgiamaailmaid, vaid teada huvitavad lihtsalt mingi ajastu muusikalised märgid. Hea näide sellest on plaadi parim lugu "Hypochondriac", milles retrosündid vajutavad gaasi täiega põhja, kuid sellele vaatamata on tegu parimas mõttes tänapäeva muusikaga, seda just ootamatute meloodiaväändumiste ja paukuvate vaheosade tõttu.
Autorielektroonika, mis ei tee eriti äkilisi pöördeid ega võta ülisuuri riske, kuid täidab saab oma lähteülesandega väga hästi hakkama.
Dabrye "Three/Three" (Ghostly International)
Kuidagi armas on teada, et samal ajal kui hip-hop defineerib end aasta-aastalt pidevalt ümber ja muutub aina moodsamaks, eksisteerib ikka vanakooli räpp nõtkete jazzilike biitide ja machopoosidega. Snoop Dogg annab iga aasta kaks albumit välja, kedagi need eriti ei huvita, ning sellest on isegi kahju. Ei ole ühtki mõjuvat põhjust, miks peaks kunagi suured artistid kiirelt mööduvate trendide kõrval kohe prügikasti heitma. Üllataval kombel on samal ajal näiteks Run The Jewels taevani kiidetud, kuigi ka nende mudelis ei ole midagi uudset. Millest see tuleb?
Produtsent Dabrye üritab enda värske kauamängivaga "Three/Three" samuti tõestada, et vanakooli räpp on tänapäevani relevantne. Kampa on võetud esinduslik staariparaad - Ghostface Killah, DOOM, Shigeto, Danny Brown -, kellega koos hakkab ta vaikselt astuma. Biidid on rahulikud ja kerged, ei mingit suurustamist ega paugutamist, pigem on plaadil kõlav hip-hop isegi kammerlik. Selle järgi lava ees näppe viskama ei hakkaks, pigem nõksutaks vaikselt pead.
"Three/Three" on ka omalaadne statement - kiirelt arenevas popmuusikas kipuvad žanrid ja muusikalised traditsioonid kiiresti hääbuma ja unustusse vajuma, kuid Dabrye näitab, et see ei pea nii olema. Vanakooli hip-hop - jah, juba see nimi kõlab debiilselt - on ka 2018. aastal omal kohal, kui seda teha hästi, maitsekalt ja ajastu märke maha keerates.
Meil on ka Eestis vanakooli hip-hop 'i tegijaid (nimesid ei nimeta!), kes on imestanud, miks nende muusikat tihti kritiseeritakse ja kedagi nad väga ei huvita. Kui üritada ehitada ajamasinat, mis võimaldab vaadata paarikümne aasta taha, matkides selleks maneere ja kõlapilti, siis tuleb sellest välja pigem igav tõmmis kui värske uus looming. Dabrye puhul nii ei lähe, ta on siin ja praegu, vanakool on lihtsalt väljendusvahend, loominguline võte, mitte eesmärk omaette.
Rejjie Snow "Dear Annie” (300 Entertainment)
Ajal, mil kõik kohad on täis Migoseid, Rae Sremmurdeid, Lil Uzi Verte ja muid kollinimedega mõminaräppareid, tekib minul isiklikult aina enam isu rõõmsameelse ja isegi naiivse hip-hopi järgi. Sellise, mis julgeks lõbutseda ja päikese välja tuua, toterdada ja kuulaja joviaalsusega üle kallata, mitte "skrrt-skrrt" kolistamisega pidevalt tumedaid äikesepilvi välja manada. Õnneks selliseid artiste leidub, võtame kasvõi Anderson. Paaki, Jay Prince'i või BJ The Chicago Kidi, kuid alati võiks olla rohkem.
Pole üldse imestada, et paljud kriitikud on Rejjie Snow debüütalbumi peale nina krimpsutanud - siin ei ole muusikanohikutele ja -esteetidele suurt midagi avastada, kõik tuuakse kandikul ette, pole mingeid pimedaid nurgataguseid, kuhu ära eksida ja midagi uut leida. "Dear Annie" eesmärk on lihtsalt kuulajal tuju heaks teha, tekitada igatsust soojade suvepäevade järele ja vähemalt mõtetes päike välja tuua. Kõige selle tõttu ei kujuta ette ka paremat artisti suvistele muusikafestivalidele, kuna Rejjie Snow pehme ja paitav kõlapilt on täpselt "sobib-kõigile" mudel, mis ei peleta ühtki kuulajat eemale.
Vormiliselt on "Dear Annie" küll hip-hop plaat, kuid seda katab omapärane pehmus, justkui sulepatjade vetruv ja õhuline kiht, mis meenutab pigem Prantsuse šansoone ja kuuekümnendate popi, aga ilma ajarännakuta, eesmärk on teha ikkagi moodsat musta muusikat. Kõik heliseb ja sädeleb ning Rejjie Snow ei üritagi selle keskel endale mingi üleolevat poosi võtta, ta on samasugune kaisukaru nagu see muusika tervikuna - eriline julgus on kurjade meeste muusikas teha vastupidi nii kerge ja lendlev album. Pöidlad püsti!
Orelipoiss “Sünnipäev” (ise välja antud)
On vähe asju, mis minu jaoks muusikas koheselt sügavat vastikust tekitavad - hardstyle 'i ajupuudega automaadivalang, tühi ja arulage kitarriraiumine "ma olen äge rokimees" mentaliteediga ja kahtlemata ka see, kui keegi hakkab muusika saatel kildu rebima. Kui sa oled enda arust selline naljanina, siis hakka koomikuks, muusikas võiks ikkagi säilida tõsiseltvõetavus iseenda ja kuulaja vastu, muidu kukub kõik lihtsalt kolinal kokku.
Seega peaks Orelipoiss minu jaoks kohe prügikasti lendama, aga just vastupidi. Nii tema eelmised kaks plaati ("Üheksakümmend üheksa" ja "Õnn") kui ka värske "Sünnipäev" ei lase end sekundikski tõsiselt võtta, Jaan Pehk on selle välistanud. Ta loob Orelipoisina pigem anti-muusikat - jah, kasutades instrumente ja elektroonikat, kuid eesmärk ei ole vermida traditsioonilises mõttes lugusid ja meloodiaid. Pigem on "Sünnipäev" muusika paroodia, irvitamine kõigi reeglite ja traditsioonide üle.
Sellele vaatamata oleks mul suurim hea meel kuulda mõnd neist lugudest laulupeol - me kipume oma "laulsime end vabaks" mentaliteeti liiga tõsiselt võtma, paljusid isamaalisi laule justkui peakski laulma pisar silmis, aga miks? Kas ei võiks sada tuhat inimest kooris paatoslikult hüüda "Akna pilust piilub voodis lapse laip"? Vot see oleks märgiline hetk, kui me suudaksime natukene enda üle naerda, sellisest elutervest suhtumisest on vajaka.
Kui te ei mõtle mõte samamoodi ning teie jaoks on rahvuspaatos püha ja puutumatu asi, siis jätke pigem "Sünnipäev" vahele. Orelipoiss käitub nende motiividega julgelt - ta laulab "minu isamaa on nii ilus ja nii kole korraga" ja sellest õhkab mõnusat kurbnaljakat soojust. On see luule? On see muusika? Midagi vahepealset? Igaüks peab ise vastuse leidma.
Answer Code Request "Gens" (Ostgut Ton)
Lõpetasin just õudusklassiku H. P. Lovecrafti kogumiku lugemise ning kuigi esmapilgul tundub täiesti absurdne seostada värsket Answer Code Requesti kauamängivat kirjandusega, siis oma sild on nende vahel täiesti olemas. Nii Lovecrafti tume õõv kui albumil "Gens" kõlav kurjakuulutav minimalism pärinevad kusagilt pimedatest urgastest, kohtadest, kuhu tavainimene ei peaks sattuma. Aga distantsilt, kas siis raamatuveergudelt või klappidest, on huvitav sinna seigelda.
Kuulake näiteks lugu "Ab Intus", ja püüdke seletada, millega on tekitatud see kumisev trummiheli, mis kogu rütmi mõtteliselt koos hoiab. Minu ainus pakkumine on see, et trummi asemel on kasutatud mingi hiiglasliku monstrumi kookonit, muud varianti ma ei näe...
Aga nali naljaks, tegelikult on Answer Code Requesti "Gens" vaikselt arenev ja omas tumedas kõleduses äärmiselt ilus plaat, mis hoiab oma tantsurütmid pigem väikeste ja vaguratena. Võib isegi öelda, et plaat seisab täpselt techno ja ambient 'i piiril, astudes korra ühele, korra teisele poole. Ja nii tulevad üllataval kombel välja mõlema žanri kõige huvitavamad mikroemotsioonid ja nähtamatud kõlalised kombinatsioonid, mis panevad selle muusika õrnalt heljuma ja lendlema.
Päikesevalgust "Gens" ei kannata, aga õhtuhämarusse ja linnatulede valgusesse on raske leida sobivamat tausta. Tükk tume-elektroonikat, mis teab täpselt, mida oma atmosfääriga saavutada tahab.
Bert on Beats "Freak by Nature EP" (Sushi Records)
Ilmselt teavad kõik, kes on Bert Prikenfeld, ja on ka palju neid, kes on kuulnud DJ Critikalist, aga Eestis on siiski vähemuses nende inimeste hulk, kelle teadvusesse on jõudnud Bert On Beats. Prikenfeldi maailmamuusikast tõukuv tantsmuusikaprojekt lendas kohe laia ilma, ilma kodumaal vahepeatust tegemata, samas vääriks tema album "Antenna of Tallinn", üks särtsakamaid ja põnevamaid elektroonikaplaate Eesti tegijatelt, kindlasti ka kodukamaral suuremat tähelepanu.
Värskel EP-l võtab ta varasemast erineva suuna. Fookus on afrorütmide pealt palju laiemaks läinud, "Freak by Nature EP" ei tunne enam mingeid piire. Ta lajatab moodsa tantsumuusikaga, kus ei ole mingit ambientsust ega vaikselt tiksumist, vaid gaas on täiega põhjas, millegi pealt ei hoita tagasi.
Lühialbum ilmus küll Jaapani plaadifirma Sushi Records alt, kuid kujutaks seda hästi soomlaste Top Billini alla, kust on enda sõgedat elektroonikat välja andnud näiteks Paul Oja. Siin on trap 'i, techno 't, EDM'i ja palju muud, kõike üsna stereotüüpses võtmes, kuid Prikenfeld ei karda kitši. Ta teeb seda pigem meelega, keerates kõik nupud kaks pügalat liiga kaugele ja viies paljud elemendid naeruväärsuseni.
Aga "Freak By Nature EP" ongi selline, mille õige kodu on klubis, kus kõlarid peksavad punasesse ja inimesed kargavad hullumeelselt. Kodus diivanil lösutades mõjub ehk nõmedalt, aga see ongi peomuusika, muudmoodi seda võtta ei saa.
letherette "Brown Lounge, Vol. 4" (Wulf)
Hip-hop biitide maailm on alati kuidagi teistest muusikavooludest sõltumatult loksunud. Aastaid (kui mitte aastakümneid) valitses selles vallas J Dilla, kes küll lahkus meie seast 2006. aastal, kuid tema muusikalistest varasalvedest tilkus veel viimasel paaril aastal mitmeid kogumikke. Nüüd on mõnda aega vaikus olnud ja tundub, et äkki tekib uutel tegijatel viimaks ometi võimalus ise pjedestaalile ronida. Eks neid produtsente on mitmeid, kes seda vääriksid ja ehk on juba ka sinna poole teel - näiteks Kaytranada, kelle 2016. aasta album "99.9%" on täielik meistriteos -, kuid kuidagi põhjendamatult tähelepanuta on jäänud letherette.
Selle üliproduktiivse produtsendi, kes annab igal aastal välja mitmeid EP'sid ja albumeid, värske kogumik "Brown Lounge, Vol 4" jätkab tuttaval rajal. Eesmärk ei ole keerukus ja ülepakutus, pigem on iga lühikese loo taga mõni üksik sämpel ja hea meloodiakatkend, mida ta siis lõikab, kordama paneb ja igatepidi väänab. Kuid tal on mingi isikupärane käekiri, mis tõstab need lood pelgalt biidistaatusest kõrgemale - ta suudab vanadest soul 'i ja funk 'i sämplitest segada kokku naksakat tantsumuusikat, kus vana kohtub uuega ja moodustub täiesti uus kütkestav aines.
Üllatav on see, kuidas suudab üks artist niivõrd erinevates žanrites - tema lood varieeruvad lodevast g-funk 'ist reljeefse süntpopini, ja isegi see tundub pigem lihtsustamisena - järjekindla produktiivsusega toota loomingut, mis ei lähe kordagi lati alt läbi, vaid pigem lööb ambitsiooni ja loomejõudu lainetena üle serva.
letherette ei muuda asju keeruliseks, vaid teab täpselt, kui vähe on vaja ühe loo toimimiseks, mistõttu ei teegi ta kunagi sellest väljaarvestatud miinimumist rohkem. Selline mentaliteet on maksimalistliku popmuusika ajastul eriti võluv.
A.A.L. (Against All Logic) "2012-2017" (Other People)
Tore, kui vahel suudavad mõned artistid oma plaadi niiviisi kuulajate ette paisata, et ei teki mingit paanilist rähklemist ja kohest äkk-tagasisidet. Suhteliselt mittemidagiütleva nimega A.A.L. (Against All Logic) ilmus veebruari keskpaigas ja ega see ei huvitanud väga kedagi. Väljaandjaks oli küll Nicholas Jaari plaadifirma Other People, kuid ikkagi jooksis kuidagi mööda.
Nädal hiljem aga avastati, et tegemist ongi Jaari uue plaadiga, ning alles siis plahvatas (igati vääritult!) tähelepanupomm. Kui varem on Nicholas Jaar olnud intellektuaalne ja minimalistlik, ehitades oma lugudega abstraheeritud elektroonikamaailmaid, siis Against All Logic on kergem, lihtsam, lõbusam, isegi kuidagi mõnusalt naivistlik.
"2012-2017" läheneb tantsmuusikale sarnaselt The Avalanchesiga - enamike lugude aluseks on ragisevad sämplid, mingisugune tolmune alge, mis asetub mõtteliselt keskmeks, kuhu Jaar hakkab samm-sammult erinevaid tekstuure peale ehitama. Kui öelda Against All Logicu kohta retrofutu, siis oleks see lihtsustus, pigem on tegemiselt lihtsalt julge tantsumuusikaga, mis ei tunne aja- ega žanripiire.
Kuigi "2012-2017" kohta öeldakse, et tegemist on albumi asemel pigem lihtsalt lugude kogumikuga, siis joonistub sealt siiski välja huvitav emotsioonide spekter - päikseline rannapidu keerab sekunditega kõige tumedamaks ja higisemaks technoreiviks, ja vastupidi tagasi. Varieeruvad tempod, tunded ja mõtted, ning just sellisest eripärast jääb tantsumuusikas tihti puudu. Tantsida saab nii päriselt kui ka mõttes, kõigile midagi.
### Response:
Kaspar Viilupi veebruari plaadisoovitused: popmuusika ideaalid ja eksperimendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | - Laupäeval, 10. märtsil esietendub Paides Jan Teeveti lavastatud "RICHARD³".
Peaaegu 425 aastat hiljem, pärast valgustusajastut, tööstusrevolutsiooni, interneti leiutamist, tehnoloogia võidukäiku, loendamatuid sõdasid ja lugematuid verevalamisi on Shakespeare’i värss ja kuningas Richardi lugu endiselt terav, endiselt tabav, endiselt aktuaalne.
Lavastaja Jan Teeveti sõnul lammutab Richard vahendeid valimata maailma, millesse kuri saatus ta paiskab. "Meie ehitame seda maailma, ehitame Richardile ja ehitame saatusele, et nad ühes ajalik-ajatus hetkes taas kohtuda, üksteist mõõta võiksid. Ühendame sõna ja liha, valguse ja varju, pildi ilu ja selle rikkumise paratamatuse, Shakespeare'i ja iseenda," ütles Teevet.
"RICHARD³" etendused toimuvad kolmel märtsiõhtul Paide Muusika- ja Teatrimajas ning ühel korral aprillis Tallinnas, Vene Teatris.
- Laupäeval, 17. märtsil esietendub Tallinna Linnateatris Priit Põldma ja Ingmar Jõela "Kratt".
Lavastus ammutab ainest nii mütoloogiast kui ka teatriloost, kuid otsib muistendites ja balletis kujutatud olukordadele ja tegelastele vasteid ümbritsevast reaalsusest.
Priit Põldma leiab, et pidev saavutamine sada aastat noores Eestis on aktuaalne. "Lakkamatu tunnetus, et me pole teistega veel võrdsed, et meie kohale jõudes polnud tunnid mitte lihtsalt alanud, vaid juba läbi ning nüüd peame üksinda terve koolipäeva järele vastama. Kannad kokku vara ja väärtusi, mis ei ole sinu omad. Ikka selleks, et näida, et olla keegi. Et sind hinnataks, et märgataks, et armastataks. Kui muu ei aita, teed krati, lähed täiskuu neljapäeval nelja tee ristile ja vilistad," kirjeldas Põldma lavastuse sõnumit.
"Kratt" etendused märtsis ja aprillis Hobuveskis.
- Neljapäeval, 12. aprillil esietendub Köismäe tornis Johan Elmi lavastus "Noad kanade sees".
NOAD KANADE SEES from Elm on Vimeo.
Kaasaegse ühe menukaima Šoti näitekirjaniku David Harroweri näidend räägib ajatu ürg-instinktidel, religioonil ja ihal põhineva poeetilise loo noorest naisest, kes maailma tundma õppimiseks hakkab end ümbritsevaid asju nimetama. See on pea seksuaalne kirg sõnade järele. See on lugu emantsipatsioonist ja maailmapildi avardumisest nii kaugele, kuni nähtavale tulevad valed. Ja siis sealt edasi, kuni surm tuleb ette.
Lavastaja Johan Elmi sõnul on seda tükki lavastatud kahekümne viies riigis, sealhulgas Eestis, ning paljudes neist mitmeid kordi. "Kõikjal on seda teksti nimetatud kaasaegseks klassikaks ja Harroweri ainulaadseks kirjanikuks. Armusin minagi sellesse teksti pärast esimest repliiki. Harroweri viis luua porist poeesiat ja viia oma tegelane pea märkamatult lihtsameelsusest plahvatusliku vabanemiseni, on lummav," kirjeldas Elm.
"Noad kanade sees" etendused aprillis ja mais Köismäe tornis. | EMTA lavakunstikooli 28. lennu tudengid toovad kevadel lavale kolm lavastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
- Laupäeval, 10. märtsil esietendub Paides Jan Teeveti lavastatud "RICHARD³".
Peaaegu 425 aastat hiljem, pärast valgustusajastut, tööstusrevolutsiooni, interneti leiutamist, tehnoloogia võidukäiku, loendamatuid sõdasid ja lugematuid verevalamisi on Shakespeare’i värss ja kuningas Richardi lugu endiselt terav, endiselt tabav, endiselt aktuaalne.
Lavastaja Jan Teeveti sõnul lammutab Richard vahendeid valimata maailma, millesse kuri saatus ta paiskab. "Meie ehitame seda maailma, ehitame Richardile ja ehitame saatusele, et nad ühes ajalik-ajatus hetkes taas kohtuda, üksteist mõõta võiksid. Ühendame sõna ja liha, valguse ja varju, pildi ilu ja selle rikkumise paratamatuse, Shakespeare'i ja iseenda," ütles Teevet.
"RICHARD³" etendused toimuvad kolmel märtsiõhtul Paide Muusika- ja Teatrimajas ning ühel korral aprillis Tallinnas, Vene Teatris.
- Laupäeval, 17. märtsil esietendub Tallinna Linnateatris Priit Põldma ja Ingmar Jõela "Kratt".
Lavastus ammutab ainest nii mütoloogiast kui ka teatriloost, kuid otsib muistendites ja balletis kujutatud olukordadele ja tegelastele vasteid ümbritsevast reaalsusest.
Priit Põldma leiab, et pidev saavutamine sada aastat noores Eestis on aktuaalne. "Lakkamatu tunnetus, et me pole teistega veel võrdsed, et meie kohale jõudes polnud tunnid mitte lihtsalt alanud, vaid juba läbi ning nüüd peame üksinda terve koolipäeva järele vastama. Kannad kokku vara ja väärtusi, mis ei ole sinu omad. Ikka selleks, et näida, et olla keegi. Et sind hinnataks, et märgataks, et armastataks. Kui muu ei aita, teed krati, lähed täiskuu neljapäeval nelja tee ristile ja vilistad," kirjeldas Põldma lavastuse sõnumit.
"Kratt" etendused märtsis ja aprillis Hobuveskis.
- Neljapäeval, 12. aprillil esietendub Köismäe tornis Johan Elmi lavastus "Noad kanade sees".
NOAD KANADE SEES from Elm on Vimeo.
Kaasaegse ühe menukaima Šoti näitekirjaniku David Harroweri näidend räägib ajatu ürg-instinktidel, religioonil ja ihal põhineva poeetilise loo noorest naisest, kes maailma tundma õppimiseks hakkab end ümbritsevaid asju nimetama. See on pea seksuaalne kirg sõnade järele. See on lugu emantsipatsioonist ja maailmapildi avardumisest nii kaugele, kuni nähtavale tulevad valed. Ja siis sealt edasi, kuni surm tuleb ette.
Lavastaja Johan Elmi sõnul on seda tükki lavastatud kahekümne viies riigis, sealhulgas Eestis, ning paljudes neist mitmeid kordi. "Kõikjal on seda teksti nimetatud kaasaegseks klassikaks ja Harroweri ainulaadseks kirjanikuks. Armusin minagi sellesse teksti pärast esimest repliiki. Harroweri viis luua porist poeesiat ja viia oma tegelane pea märkamatult lihtsameelsusest plahvatusliku vabanemiseni, on lummav," kirjeldas Elm.
"Noad kanade sees" etendused aprillis ja mais Köismäe tornis.
### Response:
EMTA lavakunstikooli 28. lennu tudengid toovad kevadel lavale kolm lavastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See suurusjärk on 30 000," kinnitas Kõiv ERR-ile.
Kõiv selgitas, et sõlmis 28. veebruaril 2017. aastal tähtajalise lepingu kaheks aastaks ja nüüd on tal saada väljamaksmata palk alates tänases kuni 28. veebruarini aastal 2019.
"Tähtajalise lepinguga õiguslik regulatsioon seaduste järgi on nii, et varasema lepingu lõpetamise puhul tuleb kohustused vähemalt töötasu osas maksta lõpuni välja," märkis Kõiv.
Kõiv rääkis, et tema palk oli samas suurusjärgus riigikogu liikme palgaga. | Tõnis Kõiv saab ametist lahkumise eest umbes 30 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See suurusjärk on 30 000," kinnitas Kõiv ERR-ile.
Kõiv selgitas, et sõlmis 28. veebruaril 2017. aastal tähtajalise lepingu kaheks aastaks ja nüüd on tal saada väljamaksmata palk alates tänases kuni 28. veebruarini aastal 2019.
"Tähtajalise lepinguga õiguslik regulatsioon seaduste järgi on nii, et varasema lepingu lõpetamise puhul tuleb kohustused vähemalt töötasu osas maksta lõpuni välja," märkis Kõiv.
Kõiv rääkis, et tema palk oli samas suurusjärgus riigikogu liikme palgaga.
### Response:
Tõnis Kõiv saab ametist lahkumise eest umbes 30 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koalitsioonileppe järgi saavad sotsiaaldemokraadid valitsuses kuus ministrikohta.
Reede ennelõunal teatas sotsiaaldemokraatide juhatus, et välisministriks saab senine justiitsminister Heiko Maas. Tema kohale liigub aga senine tööminister Katarina Barley. Tööministri portfelli saab omakorda endine SPD peasekretär Hubert Heil.
Üks koht kuuest nähti ette kellelegi "idast" ja selleks sai 39-aastane Franziska Giffey , kes on sündinud Saksa-Poola piirilinnas ja kes on Berliini Neuköllni linnaosa juht. Temast saab pereminister.
Majandusministeeriumi hakkab juhtima Lääne-Saksa regionaalametnik Svenja Schulze.
Varem oli selgunud, et Hamburgi linnapea Olaf Scholz saab rahandusministriks.
Senisele välisministrile Sigmar Gabrielile, samuti keskkonnaminister Barbara Hendricksile teatati neljapäeval, et neid uude valitsusse ei vajata. Gabriel jääb praegustel andmetel Bundestagi. Ta on olnud Saksamaal välisministrina väga hinnatud, reitingute järgi populaarsemgi kui Angela Merkel.
Kantsler Angela Merkeli juhitavad Kristlikud demokraadid saavad endale kaitse-, majandus-, tervishoiu-, haridus- ja põllumajandusministeeriumi.
Merkeli liitlane, Kristlik-Sotsiaalne liit saab siseministri, samuti transpordi- ja digitaliseerimise ning arenguministri kohad.
Uus valitsus vannutatakse ametisse arvatavasti kolmapäeval. | Saksamaa välisministriks saab Heiko Maas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koalitsioonileppe järgi saavad sotsiaaldemokraadid valitsuses kuus ministrikohta.
Reede ennelõunal teatas sotsiaaldemokraatide juhatus, et välisministriks saab senine justiitsminister Heiko Maas. Tema kohale liigub aga senine tööminister Katarina Barley. Tööministri portfelli saab omakorda endine SPD peasekretär Hubert Heil.
Üks koht kuuest nähti ette kellelegi "idast" ja selleks sai 39-aastane Franziska Giffey , kes on sündinud Saksa-Poola piirilinnas ja kes on Berliini Neuköllni linnaosa juht. Temast saab pereminister.
Majandusministeeriumi hakkab juhtima Lääne-Saksa regionaalametnik Svenja Schulze.
Varem oli selgunud, et Hamburgi linnapea Olaf Scholz saab rahandusministriks.
Senisele välisministrile Sigmar Gabrielile, samuti keskkonnaminister Barbara Hendricksile teatati neljapäeval, et neid uude valitsusse ei vajata. Gabriel jääb praegustel andmetel Bundestagi. Ta on olnud Saksamaal välisministrina väga hinnatud, reitingute järgi populaarsemgi kui Angela Merkel.
Kantsler Angela Merkeli juhitavad Kristlikud demokraadid saavad endale kaitse-, majandus-, tervishoiu-, haridus- ja põllumajandusministeeriumi.
Merkeli liitlane, Kristlik-Sotsiaalne liit saab siseministri, samuti transpordi- ja digitaliseerimise ning arenguministri kohad.
Uus valitsus vannutatakse ametisse arvatavasti kolmapäeval.
### Response:
Saksamaa välisministriks saab Heiko Maas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku osaleb võistlusel tänavu 67 meeskonda, mistõttu said 61 meeskonda otse 1/32-finaalidesse ning avaringis peetakse kolm kohtumist.
1/64-finaalis lähevad vastamisi Rõngu United (RL) – Tallinna FC Soccernet (IV liiga), Viimsi JK (II liiga) – FC Äksi Wolves (IV liiga), Raplamaa JK (II liiga) – Viimsi JK II (III liiga). Jalgpalliliit teatab mängude toimumisajad esimesel võimalusel.
Otse pääsesid teise ringi FC Sillamäe, Maarjamäe FC Igiliikur, FC Zenit Tallinn, Raasiku FC Joker, FC Vastseliina, JK Retro, Vaimastvere SK Illi, Põhja-Sakala, Tallinna JK Augur, EMÜ SK, JK Loo, Paide Linnameeskond III, Tallinna FC Eston Villa, Märjamaa Kompanii, Tallinna JK Legion II, Maksatransport, FC Kose, Anija JK, FC Tallinn, Tõrva JK, SK Imavere, FC Tallinna Wolves, Pakri SK Alexela, Bro Era, Viljandi JK Tulevik III, Nõmme Kalju FC III, Maardu United, Tatikad Platsil, FC Järva-Jaani, Kohtla-Nõmme, Tartu JK Tammeka IV, JK Kernu Kadakas, Valga FC Warrior, Viimsi Lõvid, Kohila Püsivus, FC Elva II, Pärnu JK Poseidon II, Tartu FC Santos II, Pärnu JK Poseidon, Tartu FC Helios, Tallinna FC Reaal, Tartu FC Loomaaed, Rummu Dünamo, Tallinna FC TransferWise, Maardu United II, Tallinna FC Zapoos, FC Jõgeva Wolves, Saue JK, Põhja-Tallinna JK Volta II, Kohtla-Järve SK Zenit, Tallinna JK Jalgpallihaigla, Põhja-Tallinna JK Volta, Ambla Vallameeskond, Türi Ganvix JK, Tallinna JK Piraaja, Tallinna FC Hell Hunt, FC Toompea, Tartu FC Helios II, Tallinna Depoo, Rumori Calcio Tallinn, Tallinna FC Ararat TTÜ.
Võistlusest võtavad osa II ja madalama liiga võistkonnad. Lisaks lööb tänavu kaasa kaheksa meeskonda rahvaliigast. Väikeste karikavõistluste finaal toimub 12. septembril A. Le Coq Arenal. | Väikestel karikavõistlustel loositi 1/64-finaalpaarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku osaleb võistlusel tänavu 67 meeskonda, mistõttu said 61 meeskonda otse 1/32-finaalidesse ning avaringis peetakse kolm kohtumist.
1/64-finaalis lähevad vastamisi Rõngu United (RL) – Tallinna FC Soccernet (IV liiga), Viimsi JK (II liiga) – FC Äksi Wolves (IV liiga), Raplamaa JK (II liiga) – Viimsi JK II (III liiga). Jalgpalliliit teatab mängude toimumisajad esimesel võimalusel.
Otse pääsesid teise ringi FC Sillamäe, Maarjamäe FC Igiliikur, FC Zenit Tallinn, Raasiku FC Joker, FC Vastseliina, JK Retro, Vaimastvere SK Illi, Põhja-Sakala, Tallinna JK Augur, EMÜ SK, JK Loo, Paide Linnameeskond III, Tallinna FC Eston Villa, Märjamaa Kompanii, Tallinna JK Legion II, Maksatransport, FC Kose, Anija JK, FC Tallinn, Tõrva JK, SK Imavere, FC Tallinna Wolves, Pakri SK Alexela, Bro Era, Viljandi JK Tulevik III, Nõmme Kalju FC III, Maardu United, Tatikad Platsil, FC Järva-Jaani, Kohtla-Nõmme, Tartu JK Tammeka IV, JK Kernu Kadakas, Valga FC Warrior, Viimsi Lõvid, Kohila Püsivus, FC Elva II, Pärnu JK Poseidon II, Tartu FC Santos II, Pärnu JK Poseidon, Tartu FC Helios, Tallinna FC Reaal, Tartu FC Loomaaed, Rummu Dünamo, Tallinna FC TransferWise, Maardu United II, Tallinna FC Zapoos, FC Jõgeva Wolves, Saue JK, Põhja-Tallinna JK Volta II, Kohtla-Järve SK Zenit, Tallinna JK Jalgpallihaigla, Põhja-Tallinna JK Volta, Ambla Vallameeskond, Türi Ganvix JK, Tallinna JK Piraaja, Tallinna FC Hell Hunt, FC Toompea, Tartu FC Helios II, Tallinna Depoo, Rumori Calcio Tallinn, Tallinna FC Ararat TTÜ.
Võistlusest võtavad osa II ja madalama liiga võistkonnad. Lisaks lööb tänavu kaasa kaheksa meeskonda rahvaliigast. Väikeste karikavõistluste finaal toimub 12. septembril A. Le Coq Arenal.
### Response:
Väikestel karikavõistlustel loositi 1/64-finaalpaarid |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.