instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poisil telefoni kaasas ei olnud. Politseinikud kontrollisid poisi võimalikke liikumissuundi ja paiku, kus ta võis viibida, edastas Põhja prefektuur.
Peagi pärast teate edastamist, andis Põhja prefektuur oma Facebooki kontol teada, et poiss on üles leitud.
"Poiss leiti üles, temaga on kõik korras ja ta on tagasi kodus," teatati politseist. | Politsei leidis Põhja-Tallinnas kadunud olnud 8-aastase poisi üles | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poisil telefoni kaasas ei olnud. Politseinikud kontrollisid poisi võimalikke liikumissuundi ja paiku, kus ta võis viibida, edastas Põhja prefektuur.
Peagi pärast teate edastamist, andis Põhja prefektuur oma Facebooki kontol teada, et poiss on üles leitud.
"Poiss leiti üles, temaga on kõik korras ja ta on tagasi kodus," teatati politseist.
### Response:
Politsei leidis Põhja-Tallinnas kadunud olnud 8-aastase poisi üles |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümne toiduketi juhid ja Briti jaemüüjate liit (BRC) ärgitasid saadikuid "leidma kiiremas korras lahendus, mis hoiab ära leppeta Brexiti 29. märtsil ja kõrvaldab ohu Briti tarbijate jaoks".
"Näeme tõsist ohtu toidukaupade valikule, kvaliteedile ja kestvusele, mida kliendid meie poodidest ootavad. Paratamatult on olemas ka surve toiduhindadele, tulenevalt transpordikuludest, valuutakursi kõikumisest ja tariifidest," märkisid jaemüüjad kirjas saadikutele.
"Oleme väga mures, et meie kliendid on esimesed, kes saavad tunda leppeta Brexiti reaalsust," lisasid nad.
Ühiskirjale andsid allkirja kauplusteketid Asda, Co-op, Costcutter, Lidl, Sainsbury ja Waitrose, aga ka Marks & Spencer, KFC, MacDonalds ja Pret A Manger. Läkitusega ei liitunud aga Briti suurim jaemüüja Tesco ega Aldi.
Kirjas rõhutati, et pea kolmandik Ühendkuningriigis tarbitavast toidust tuleb Euroopa Liidust.
"Märtsis on olukord seda hullem, et Ühendkuningriigi tooted pole praegu hooajas: 90 protsenti salatitest, 80 protsenti tomatitest ja 70 protsenti pehmetest puuviljadest tuleb sellel aastaajal EL-ist," märkisid jaemüüjad.
Briti parlament hääletab teisipäeval meetmete üle, mida seadusandjad Brexitiga seoses valitsuselt ootavad. | Briti toidupoed: leppeta Brexit võib tuua defitsiidi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümne toiduketi juhid ja Briti jaemüüjate liit (BRC) ärgitasid saadikuid "leidma kiiremas korras lahendus, mis hoiab ära leppeta Brexiti 29. märtsil ja kõrvaldab ohu Briti tarbijate jaoks".
"Näeme tõsist ohtu toidukaupade valikule, kvaliteedile ja kestvusele, mida kliendid meie poodidest ootavad. Paratamatult on olemas ka surve toiduhindadele, tulenevalt transpordikuludest, valuutakursi kõikumisest ja tariifidest," märkisid jaemüüjad kirjas saadikutele.
"Oleme väga mures, et meie kliendid on esimesed, kes saavad tunda leppeta Brexiti reaalsust," lisasid nad.
Ühiskirjale andsid allkirja kauplusteketid Asda, Co-op, Costcutter, Lidl, Sainsbury ja Waitrose, aga ka Marks & Spencer, KFC, MacDonalds ja Pret A Manger. Läkitusega ei liitunud aga Briti suurim jaemüüja Tesco ega Aldi.
Kirjas rõhutati, et pea kolmandik Ühendkuningriigis tarbitavast toidust tuleb Euroopa Liidust.
"Märtsis on olukord seda hullem, et Ühendkuningriigi tooted pole praegu hooajas: 90 protsenti salatitest, 80 protsenti tomatitest ja 70 protsenti pehmetest puuviljadest tuleb sellel aastaajal EL-ist," märkisid jaemüüjad.
Briti parlament hääletab teisipäeval meetmete üle, mida seadusandjad Brexitiga seoses valitsuselt ootavad.
### Response:
Briti toidupoed: leppeta Brexit võib tuua defitsiidi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiekordne trekisõidu maailmameister võitis nii esimese kui ka teise sõidu ning finaalis pani oma paremuse lõplikult maksma jaapanlase Tomoyuki Kawabata ja kanadalase Hugo Barrette ees.
Viimati võitis Bos MK-etapi trekisprindis 2007. aastal Pekingis. Toona sai ta jagu prantslasest Mikael Bourgainist ja sakslasest Stefan Nimkest. Keirini MK-etapil võidutses hollandlane aga veel aasta enne seda, kui talle Sydneys vastaseid ei leidunud. Vahepeal võistles Bos seitse aastat maanteel. Trekile naasis hollandlane 2016. aastal.
Keirini MK-etapivõiduga tõusis Bos ka üldarvestuses kolmandale positsioonile koondisekaaslase Matthijs Büchli ja Barrette järele. Trekisõidu maailmameistrivõistlused toimuvad 27. veebruaril Poolas Pruszkowis. | Viiekordne maailmameister võitis 13-aastase vaheaja järel keirini MK-etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiekordne trekisõidu maailmameister võitis nii esimese kui ka teise sõidu ning finaalis pani oma paremuse lõplikult maksma jaapanlase Tomoyuki Kawabata ja kanadalase Hugo Barrette ees.
Viimati võitis Bos MK-etapi trekisprindis 2007. aastal Pekingis. Toona sai ta jagu prantslasest Mikael Bourgainist ja sakslasest Stefan Nimkest. Keirini MK-etapil võidutses hollandlane aga veel aasta enne seda, kui talle Sydneys vastaseid ei leidunud. Vahepeal võistles Bos seitse aastat maanteel. Trekile naasis hollandlane 2016. aastal.
Keirini MK-etapivõiduga tõusis Bos ka üldarvestuses kolmandale positsioonile koondisekaaslase Matthijs Büchli ja Barrette järele. Trekisõidu maailmameistrivõistlused toimuvad 27. veebruaril Poolas Pruszkowis.
### Response:
Viiekordne maailmameister võitis 13-aastase vaheaja järel keirini MK-etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poliitilise reklaami ostjad peavad end enne registreerima ja sotsiaalmeedia kasutajatel on võimalik reklaami kohta täiendavat infot vaadata, vahendas "Aktuaalne kaamera" Facebooki teadet.
Nii saab näiteks kontrollida, kes on reklaami eest maksnud ja millise sihtgrupi hulgas seda on levitatud.
Sellised reeglid ei puuduta mitte üksnes konkreetsete kandidaatide reklaame, vaid ka teravate teemadega seotud postitusi, nagu näiteks immigratsioon.
Sotsiaalmeediahiid on sattunud maailmas mitmel pool surve alla ilmsiks tulnud kuritarvituste tõttu, mis on mõjutanud avalikku arvamust ja poliitilisi protsesse. | Facebook lubas, et karmistab eurovalimiste eel poliitreklaami reegleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poliitilise reklaami ostjad peavad end enne registreerima ja sotsiaalmeedia kasutajatel on võimalik reklaami kohta täiendavat infot vaadata, vahendas "Aktuaalne kaamera" Facebooki teadet.
Nii saab näiteks kontrollida, kes on reklaami eest maksnud ja millise sihtgrupi hulgas seda on levitatud.
Sellised reeglid ei puuduta mitte üksnes konkreetsete kandidaatide reklaame, vaid ka teravate teemadega seotud postitusi, nagu näiteks immigratsioon.
Sotsiaalmeediahiid on sattunud maailmas mitmel pool surve alla ilmsiks tulnud kuritarvituste tõttu, mis on mõjutanud avalikku arvamust ja poliitilisi protsesse.
### Response:
Facebook lubas, et karmistab eurovalimiste eel poliitreklaami reegleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chelsea laenas varasemalt ka Atletico linnarivaali Madridi Reali ridadesse kuulunud 26-aastase ründaja välja pooleteiseks hooajaks. Väidetavalt on Morata laenulepingus klausel, mille järgi saab Atletico ta umbes 50 miljoni euro eest välja osta, kirjutab Soccernet.ee.
Kõigest poolteist aastat Chelseas pallinud Morata jõudis seal lüüa 72 mänguga 24 väravat. Kuigi ta on pikalt kuulunud Reali ridadesse, siis sellest ta probleemi ei tee, sest aastatel 2005 - 2007 käis ta teismelise poisina Atletico treeningutel.
"Minevik on minevik, seda ei saa muuta ja ma olen selle üle uhke. Alustasin oma karjääri Atleticos ja inimesed, kes on minu ja minu ajalooga kursis, teavad, mida see mulle tähendab," sõnas ta pühapäeval Hispaania ajakirjanikele.
Ühtlasi sai esmaspäevaga läbi talvine tippründajate liikumine - Morata koha Chelseas võttis sisse pühapäeval debüüdi teinud Gonzalo Higuain, kelle asemele siirdus Milani poolakas Krzysztof Piatek. | Morata siirdus tagasi Madridi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chelsea laenas varasemalt ka Atletico linnarivaali Madridi Reali ridadesse kuulunud 26-aastase ründaja välja pooleteiseks hooajaks. Väidetavalt on Morata laenulepingus klausel, mille järgi saab Atletico ta umbes 50 miljoni euro eest välja osta, kirjutab Soccernet.ee.
Kõigest poolteist aastat Chelseas pallinud Morata jõudis seal lüüa 72 mänguga 24 väravat. Kuigi ta on pikalt kuulunud Reali ridadesse, siis sellest ta probleemi ei tee, sest aastatel 2005 - 2007 käis ta teismelise poisina Atletico treeningutel.
"Minevik on minevik, seda ei saa muuta ja ma olen selle üle uhke. Alustasin oma karjääri Atleticos ja inimesed, kes on minu ja minu ajalooga kursis, teavad, mida see mulle tähendab," sõnas ta pühapäeval Hispaania ajakirjanikele.
Ühtlasi sai esmaspäevaga läbi talvine tippründajate liikumine - Morata koha Chelseas võttis sisse pühapäeval debüüdi teinud Gonzalo Higuain, kelle asemele siirdus Milani poolakas Krzysztof Piatek.
### Response:
Morata siirdus tagasi Madridi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võlaameti teatel olleks emissiooni lunastustähtaeg 2024. aasta aprill ja investoritele pakutakse seda "lähitulevikus".
Agentuur nimetas emissiooni korraldajatena järgmisi finantsasutusi: Merrill Lynch, Goldman Sachs International Bank, HSBC, JP Morgan, Morgan Stanley ja Société Générale.
Viimati väljastas Kreeka võlakirju mullu veebruaris. Seitsmeaastaseid võlakirju emiteeriti toona kolme miljardi euro ulatuses intressimääraga 3,5 protsenti.
Viieaastaseid võlakirju emiteeris riik viimati 2017. aasta juulis, samuti kolme miljardi euro eest intressimääraga 4,625 protsenti.
Kreekal ei ole kohest vajadust raha turgudelt kaasata, sest riigil on vähemalt 15 miljardi euro jagu reserve. "Meie rahastus on 2020. aastani kaetud," ütles peaminister Aléxis Tsípras varem jaanuaris.
Kreeka võlakoorem ulatus mullu 335 miljardi euro ehk 180,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Prognooside järgi peaks see 2019. aastaks langema 167,8 protsendile.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib Kreeka majanduskasvuks tänavu 2,4 protsenti, samas kui valitsus prognoosib selleks 2,5 protsenti.
Kreeka peaminister teatas valimiste eel miinimumpalga tõusust
Tsípras teatas esmaspäeval 11-protsendisest miinimumpalga tõusust, mis on esimene pärast aastakümne kestnud kasinusmeetmeid ja tuleb mõned kuud enne parlamendivalimisi.
Tsíprase sõnul tõuseb miinimumpalk veebruarist 586 eurolt 650 eurole.
"Tööliste purustamine pole see viis, kuidas hoida kasvu ja anda tõuget majandusele," lausus Tsípras valitsuskabinetile. "Vastupidi, see on tõestatud pankrotiretsept."
Miinimumpalga tõusust saab otseselt või kaudselt kasu pea 900 000 inimest, sest muudatus mõjutab ka töötu abirahasid, mis arvutatakse miinimumpalgast.
Konservatiivide juhitud valitsus kärpis miinimumpalka 2012. aastal 22 protsenti. Tollal oli finantskriis haripunktis ja võlausaldajad nõudsid miinimumpalga alandamist.
Tsíprase vasakäärmuslik erakond Syriza jääb arvamusküsitlustes konservatiivsest rivaalist Uuest Demokraatiast umbes kümme protsendipunkti maha ning peaminister üritab vahet tasa teha.
Korralisi parlamendivalimisi ei ole oodata enne oktoobrit, kuid spekuleeritakse, et need võivad toimuda erakorraliselt mais -- siis langeksid nad ühele ajale kohalike ja Euroopa Parlamendi valimistega -- või isegi varem.
Tsípras juhib vähemusvalitsust, sest tema rahvuslastest koalitsioonipartnerid lahkusid jaanuaris valitsusest. Lahkumise põhjus oli nende vastuseis Makedoonia nimeleppele. | Kreeka emiteerib lähiajal viieaastaseid võlakirju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võlaameti teatel olleks emissiooni lunastustähtaeg 2024. aasta aprill ja investoritele pakutakse seda "lähitulevikus".
Agentuur nimetas emissiooni korraldajatena järgmisi finantsasutusi: Merrill Lynch, Goldman Sachs International Bank, HSBC, JP Morgan, Morgan Stanley ja Société Générale.
Viimati väljastas Kreeka võlakirju mullu veebruaris. Seitsmeaastaseid võlakirju emiteeriti toona kolme miljardi euro ulatuses intressimääraga 3,5 protsenti.
Viieaastaseid võlakirju emiteeris riik viimati 2017. aasta juulis, samuti kolme miljardi euro eest intressimääraga 4,625 protsenti.
Kreekal ei ole kohest vajadust raha turgudelt kaasata, sest riigil on vähemalt 15 miljardi euro jagu reserve. "Meie rahastus on 2020. aastani kaetud," ütles peaminister Aléxis Tsípras varem jaanuaris.
Kreeka võlakoorem ulatus mullu 335 miljardi euro ehk 180,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Prognooside järgi peaks see 2019. aastaks langema 167,8 protsendile.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib Kreeka majanduskasvuks tänavu 2,4 protsenti, samas kui valitsus prognoosib selleks 2,5 protsenti.
Kreeka peaminister teatas valimiste eel miinimumpalga tõusust
Tsípras teatas esmaspäeval 11-protsendisest miinimumpalga tõusust, mis on esimene pärast aastakümne kestnud kasinusmeetmeid ja tuleb mõned kuud enne parlamendivalimisi.
Tsíprase sõnul tõuseb miinimumpalk veebruarist 586 eurolt 650 eurole.
"Tööliste purustamine pole see viis, kuidas hoida kasvu ja anda tõuget majandusele," lausus Tsípras valitsuskabinetile. "Vastupidi, see on tõestatud pankrotiretsept."
Miinimumpalga tõusust saab otseselt või kaudselt kasu pea 900 000 inimest, sest muudatus mõjutab ka töötu abirahasid, mis arvutatakse miinimumpalgast.
Konservatiivide juhitud valitsus kärpis miinimumpalka 2012. aastal 22 protsenti. Tollal oli finantskriis haripunktis ja võlausaldajad nõudsid miinimumpalga alandamist.
Tsíprase vasakäärmuslik erakond Syriza jääb arvamusküsitlustes konservatiivsest rivaalist Uuest Demokraatiast umbes kümme protsendipunkti maha ning peaminister üritab vahet tasa teha.
Korralisi parlamendivalimisi ei ole oodata enne oktoobrit, kuid spekuleeritakse, et need võivad toimuda erakorraliselt mais -- siis langeksid nad ühele ajale kohalike ja Euroopa Parlamendi valimistega -- või isegi varem.
Tsípras juhib vähemusvalitsust, sest tema rahvuslastest koalitsioonipartnerid lahkusid jaanuaris valitsusest. Lahkumise põhjus oli nende vastuseis Makedoonia nimeleppele.
### Response:
Kreeka emiteerib lähiajal viieaastaseid võlakirju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme valvsad, et liidu tasakaal säiliks," ütles Macron pressikonverentsil Egiptuses.
"Ma ei suudaks uskuda, et see, mis toimub, mis on üksikjuhtum, suudaks liitu tasakaalust välja lüüa," ütles ta, viidates Renault' endise tegevjuhi ja Nissani endise esimehe Carlos Ghosni vahistamisele Jaapanis.
Renault'le kuulub Nissanis 43-protsendine osalus. Nissanile kuulub Renault's 15-protsendine osalus ja 34-protsendine osalus tööstusliidu kolmandas osapooles, Mitsubishi Motorsis.
Novembris vahistati palga ulatuslikus aladeklareerimises süüdistatuna Nissani ja Mitsubishi esimees ja Renault' tegevjuht Carlos Ghosn, kes on nüüdseks firmade juhipositsioonidelt kõrvaldatud.
Prantsuse president ütles, et arutas Ghosni vahistamist ka Jaapani peaministri Shinzo Abega.
"Olin vaid mures, et Prantsuse kodanikku tuleks kohelda selle minimaalse sündsusega, mida kõik väärivad," lausus Macron.
Ta lisas, et ütles Abele mitmel korral, et tema arust on Ghosni kinnipidamisasutuses hoidmine väga pikk ja sealseid tingimusi kirjeldatakse ränkadena.
Jaapani valitsuse pressiesindaja Yoshihide Suga ütles esmaspäeval, et riigi õigussüsteem on iseseisev, Ghosni tegevuse uurimine sõltumatu ning keeldus Abe ja Macroni vestluse sisu täpsustamast.
Pressiesindaja sõnul ütles Abe aga, et Jaapan tahab Nissani ja Renault' liitu säilitada ja tugevdada. | Macron: Renault' ja Nissani liidus peab säilima tasakaal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme valvsad, et liidu tasakaal säiliks," ütles Macron pressikonverentsil Egiptuses.
"Ma ei suudaks uskuda, et see, mis toimub, mis on üksikjuhtum, suudaks liitu tasakaalust välja lüüa," ütles ta, viidates Renault' endise tegevjuhi ja Nissani endise esimehe Carlos Ghosni vahistamisele Jaapanis.
Renault'le kuulub Nissanis 43-protsendine osalus. Nissanile kuulub Renault's 15-protsendine osalus ja 34-protsendine osalus tööstusliidu kolmandas osapooles, Mitsubishi Motorsis.
Novembris vahistati palga ulatuslikus aladeklareerimises süüdistatuna Nissani ja Mitsubishi esimees ja Renault' tegevjuht Carlos Ghosn, kes on nüüdseks firmade juhipositsioonidelt kõrvaldatud.
Prantsuse president ütles, et arutas Ghosni vahistamist ka Jaapani peaministri Shinzo Abega.
"Olin vaid mures, et Prantsuse kodanikku tuleks kohelda selle minimaalse sündsusega, mida kõik väärivad," lausus Macron.
Ta lisas, et ütles Abele mitmel korral, et tema arust on Ghosni kinnipidamisasutuses hoidmine väga pikk ja sealseid tingimusi kirjeldatakse ränkadena.
Jaapani valitsuse pressiesindaja Yoshihide Suga ütles esmaspäeval, et riigi õigussüsteem on iseseisev, Ghosni tegevuse uurimine sõltumatu ning keeldus Abe ja Macroni vestluse sisu täpsustamast.
Pressiesindaja sõnul ütles Abe aga, et Jaapan tahab Nissani ja Renault' liitu säilitada ja tugevdada.
### Response:
Macron: Renault' ja Nissani liidus peab säilima tasakaal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsi mäesuusakoondis andis teada, et Gisin peab operatsioonile minema parema põlve kahjustatud kõhre ja ristsideme tõttu, mida ta kahjustas laupäevase suurslaalomi MK-etapi ajal. "See tähendab, et Gisin ei saa sellel hooajal enam võistelda," seisis avalduses.
Tema vend Marc on raskest kukkumisest aga juba paranemas ning ta andis teada, et loodab lähipäevadel juba ilma karkudeta käima hakata. Treeningutel on ta juba saanud kasutama hakata jalapressi, aga väga väikeste raskustega. 30-aastane Marc lisas, et õnnetuses kaotas ta peaaegu kõik oma hambad.
Michelle'i ja Marci vanem õde on samuti mäesuusataja, kes võitis kuldmedali 2014. aasta Sotši olümpiamängudelt kiirlaskumises. | Mäesuusatamise olümpiavõitja peab hooaja pooleli jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsi mäesuusakoondis andis teada, et Gisin peab operatsioonile minema parema põlve kahjustatud kõhre ja ristsideme tõttu, mida ta kahjustas laupäevase suurslaalomi MK-etapi ajal. "See tähendab, et Gisin ei saa sellel hooajal enam võistelda," seisis avalduses.
Tema vend Marc on raskest kukkumisest aga juba paranemas ning ta andis teada, et loodab lähipäevadel juba ilma karkudeta käima hakata. Treeningutel on ta juba saanud kasutama hakata jalapressi, aga väga väikeste raskustega. 30-aastane Marc lisas, et õnnetuses kaotas ta peaaegu kõik oma hambad.
Michelle'i ja Marci vanem õde on samuti mäesuusataja, kes võitis kuldmedali 2014. aasta Sotši olümpiamängudelt kiirlaskumises.
### Response:
Mäesuusatamise olümpiavõitja peab hooaja pooleli jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eve Oja (10.10.1948–27.01.2019) teadustöö oli seotud eeskätt funktsionaalanalüüsi ja operaatorite teooriaga. Samuti rajas ta Eestis Banachi ruumide koolkonna.
Oja tegeles Banachi ruumide teooria alusuuringutega, arendades valdkondade piirimail asuvaid uudseid meetodeid. Tema uurimistöö tulemusena on muu hulgas oluliselt täiendatud paljude nimekate matemaatikute tulemusi.
Pedagoogilise karjääri vältel õpetas Oja kõiki matemaatilise analüüsi, integraali- ja mõõduteooria ning funktsionaalanalüüsi põhiaineid, korraldas rohkelt erikursusi ja seminare, avaldas põhjaliku funktsionaalanalüüsi õpiku ja ülesannete kogud. Oja juhendas 11 doktori- ja 15 magistriväitekirja, lisaks hulgaliselt semestri-, kursuse-, diplomi- ja bakalaureusetöid.
Aastast 1998 oli Oja ajakirja " Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica" peatoimetaja, 2009–2015. aastal Eesti matemaatika ja statistika doktorikooli juht. Oja oli Tartu ülikooli puhta matemaatika instituudi juhataja ja Eesti vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige, lisaks kuulus ta arvukatesse komisjonidesse ja teaduskonverentside organiseerimiskomiteedesse.
Eve Oja tööd tunnustati International Science Foundation i Sorose preemiaga 1993. aastal ning aastal 2001 ja 2014 pälvis ta Eesti vabariigi teaduspreemia.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Eve Oja 2010. aastal. | Suri akadeemik Eve Oja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eve Oja (10.10.1948–27.01.2019) teadustöö oli seotud eeskätt funktsionaalanalüüsi ja operaatorite teooriaga. Samuti rajas ta Eestis Banachi ruumide koolkonna.
Oja tegeles Banachi ruumide teooria alusuuringutega, arendades valdkondade piirimail asuvaid uudseid meetodeid. Tema uurimistöö tulemusena on muu hulgas oluliselt täiendatud paljude nimekate matemaatikute tulemusi.
Pedagoogilise karjääri vältel õpetas Oja kõiki matemaatilise analüüsi, integraali- ja mõõduteooria ning funktsionaalanalüüsi põhiaineid, korraldas rohkelt erikursusi ja seminare, avaldas põhjaliku funktsionaalanalüüsi õpiku ja ülesannete kogud. Oja juhendas 11 doktori- ja 15 magistriväitekirja, lisaks hulgaliselt semestri-, kursuse-, diplomi- ja bakalaureusetöid.
Aastast 1998 oli Oja ajakirja " Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica" peatoimetaja, 2009–2015. aastal Eesti matemaatika ja statistika doktorikooli juht. Oja oli Tartu ülikooli puhta matemaatika instituudi juhataja ja Eesti vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige, lisaks kuulus ta arvukatesse komisjonidesse ja teaduskonverentside organiseerimiskomiteedesse.
Eve Oja tööd tunnustati International Science Foundation i Sorose preemiaga 1993. aastal ning aastal 2001 ja 2014 pälvis ta Eesti vabariigi teaduspreemia.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Eve Oja 2010. aastal.
### Response:
Suri akadeemik Eve Oja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Finaalis ei võtnud kaua aega, enne kui sai selgeks, kuhu see tiitel läheb. Tegemist on küll päris sarnase stiiliga meeskondadega, aga Taani realiseeris oma võimalused pea eksimatult. Kaitsetöö positsioonirünnaku vastu oli taanlastel maailmaklass ja ütleksin, et sel MM-il kõigist üle – dünaamiline ja jõuline ning kohati ennastohverdav.
Ja siis Taani rünnak eesotsas geniaalse dirigendi Mikkel Hanseniga, kes raputas ristnurkasid igast asendist ja jagas filigraanseid sööte oma välkkiiretele meeskonnakaaslastele, kes omakorda õigel ajal õiges kohas olid – seda kõike oli fantastiline vaadata. Parim meeskond võitis tiitli.
Pronksimäng oli põnevam, vanad raskekaallased omavahel, põlvkonnavahetuse lõppfaasis tulevaste maailmameistrite satsid. Käis vahespurtide mäng – sakslased eest, prantslased järgi ja nii uuesti, kuni Saksamaal sai uueks spurdiks jõud otsa. Prantslaste poolfinaalis olematu väravavaht jäi mõnele pallile ette ning viimasel sekundil saadi 26:25 (9:13) võit.
Lugesin põnevusega eelmiseid blogisissekandeid ja pean MM-i kohta tervikuna eelnevalt arvamust avaldanud ekspertidega sajaprotsendiliselt nõustuma. Väravavahtide poolt suurepärane turniir. Kaitsetöö tase ja tähtsus tõuseb turniir turniirilt. Mängukiirus ja tehnilisus samuti.
Kui aus olla, siis mõtlesin kohati, et viskan enda ketsid varna ja viin mänguvormi klubi kontorisse tagasi ning tulen koju mööblit tassima, sest ma ei tee sama sporti. Nemad seal MM-il on käsipallurid, mina lihtsalt mängin käsipalli. Suurepärane turniir, meeletu tase ja head elamused!
Joonemängijana jälgisin lähemalt pikaaegse lemmiku Bjarte Myrholi turniiri. Norra veteran on endiselt suurepärasel tasemel ja puhas nauding vaadata ning nippe kõrva taha panna. Samas, finaalis tehti ta täiesti kahjutuks Taani kaitse poolt.
Mu klubikaaslane Steauas, Stefan Vujic ei saanud Serbia eest liigselt mänguaega, aga oli alati efektiivne. HC Odorhei päevil pallisin koos Tšiili mängujuhi Erwin Feuchtmanniga ning tema tegi väga eduka turniiri. Tšiili jaoks oli juba kohalolek suureks võiduks, nüüd jääme ootama, millal Eesti jala mõne suurturniiri ukse vahele poetab."
MM-i lõplik esikaheksa: 1. Taani, 2. Norra, 3. Prantsusmaa, 4. Saksamaa, 5. Rootsi, 6. Horvaatia, 7. Hispaania, 8. Egiptus. Turniiri parimaks mängijaks nimetati Mikkel Hansen ning sümboolsesse koosseisu valiti Niklas Landin, Rasmus Lauge (mõlemad Taani), Magnus Jøndal, Sander Sagosen, Bjarte Myrhol (kõik Norra), Fabian Wiede (Saksamaa) ja Ferran Sole (Hispaania). | Johannson: geniaalne Hansen dirigeeris fantastilised taanlased kullale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Finaalis ei võtnud kaua aega, enne kui sai selgeks, kuhu see tiitel läheb. Tegemist on küll päris sarnase stiiliga meeskondadega, aga Taani realiseeris oma võimalused pea eksimatult. Kaitsetöö positsioonirünnaku vastu oli taanlastel maailmaklass ja ütleksin, et sel MM-il kõigist üle – dünaamiline ja jõuline ning kohati ennastohverdav.
Ja siis Taani rünnak eesotsas geniaalse dirigendi Mikkel Hanseniga, kes raputas ristnurkasid igast asendist ja jagas filigraanseid sööte oma välkkiiretele meeskonnakaaslastele, kes omakorda õigel ajal õiges kohas olid – seda kõike oli fantastiline vaadata. Parim meeskond võitis tiitli.
Pronksimäng oli põnevam, vanad raskekaallased omavahel, põlvkonnavahetuse lõppfaasis tulevaste maailmameistrite satsid. Käis vahespurtide mäng – sakslased eest, prantslased järgi ja nii uuesti, kuni Saksamaal sai uueks spurdiks jõud otsa. Prantslaste poolfinaalis olematu väravavaht jäi mõnele pallile ette ning viimasel sekundil saadi 26:25 (9:13) võit.
Lugesin põnevusega eelmiseid blogisissekandeid ja pean MM-i kohta tervikuna eelnevalt arvamust avaldanud ekspertidega sajaprotsendiliselt nõustuma. Väravavahtide poolt suurepärane turniir. Kaitsetöö tase ja tähtsus tõuseb turniir turniirilt. Mängukiirus ja tehnilisus samuti.
Kui aus olla, siis mõtlesin kohati, et viskan enda ketsid varna ja viin mänguvormi klubi kontorisse tagasi ning tulen koju mööblit tassima, sest ma ei tee sama sporti. Nemad seal MM-il on käsipallurid, mina lihtsalt mängin käsipalli. Suurepärane turniir, meeletu tase ja head elamused!
Joonemängijana jälgisin lähemalt pikaaegse lemmiku Bjarte Myrholi turniiri. Norra veteran on endiselt suurepärasel tasemel ja puhas nauding vaadata ning nippe kõrva taha panna. Samas, finaalis tehti ta täiesti kahjutuks Taani kaitse poolt.
Mu klubikaaslane Steauas, Stefan Vujic ei saanud Serbia eest liigselt mänguaega, aga oli alati efektiivne. HC Odorhei päevil pallisin koos Tšiili mängujuhi Erwin Feuchtmanniga ning tema tegi väga eduka turniiri. Tšiili jaoks oli juba kohalolek suureks võiduks, nüüd jääme ootama, millal Eesti jala mõne suurturniiri ukse vahele poetab."
MM-i lõplik esikaheksa: 1. Taani, 2. Norra, 3. Prantsusmaa, 4. Saksamaa, 5. Rootsi, 6. Horvaatia, 7. Hispaania, 8. Egiptus. Turniiri parimaks mängijaks nimetati Mikkel Hansen ning sümboolsesse koosseisu valiti Niklas Landin, Rasmus Lauge (mõlemad Taani), Magnus Jøndal, Sander Sagosen, Bjarte Myrhol (kõik Norra), Fabian Wiede (Saksamaa) ja Ferran Sole (Hispaania).
### Response:
Johannson: geniaalne Hansen dirigeeris fantastilised taanlased kullale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uha eksis esimeses ja viimases tiirus korra ning kaotas lõpuks maailmameistriks kroonitud prantslasele Martin Bourgeois Republiquele (1; 43.10,1) kolme minuti ja 11,3 sekundiga. Teistest eestlastest lõpetas Kristo Siimer (6; +5.39,5) 61. kohal, Marten Aolaid (7; +7.40,1) 76. ja Robert Heldna (8; +8.00,2) 77. kohal.
Hõbemedali sai prantslase järel kaela Mikita Labastau (1 trahv), keda jäi kõige kirkamast autasust lahutama 2,9 sekundit. Pronksi viis Saksamaale aga Danilo Riethmueller (2), kes kaotas võitjale 4,2 sekundiga.
Naisjuunioride 12,5 kilomeetri pikkusel tavadistantsil võidutses hiinlanna Fanqi Meng, kes läbis tiirud puhaste paberitega ja jõudis finišisse ajaga 40.06,7. Teise koha sai ühe minuti ja 8,8 sekundiga kaotanud sakslanna Juliane Fruehwirt, kes eksis tiirudes ühe korra. Pronksmedali sai kaela sakslanna Franziska Pfnuer, kes puhaste paberitega kaotas võitjale 1.35,8.
Eestlannad Alina Botštarjova ja Mari Uha lõpetasid vastavalt 81. ja 82. kohal. Botstarjova eksis tiirudes neljal korral ja kaotas võitjale 12.20,3 ning Uha kaheksal korral, kaotades hiindlannale 13.28,2.
Teisipäeval sõidetakse Slovakkias noorte teatesõidud. MM lõpeb pühapäeval. | Eesti laskesuusataja jõudis juunioride MM-il 30 parema hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uha eksis esimeses ja viimases tiirus korra ning kaotas lõpuks maailmameistriks kroonitud prantslasele Martin Bourgeois Republiquele (1; 43.10,1) kolme minuti ja 11,3 sekundiga. Teistest eestlastest lõpetas Kristo Siimer (6; +5.39,5) 61. kohal, Marten Aolaid (7; +7.40,1) 76. ja Robert Heldna (8; +8.00,2) 77. kohal.
Hõbemedali sai prantslase järel kaela Mikita Labastau (1 trahv), keda jäi kõige kirkamast autasust lahutama 2,9 sekundit. Pronksi viis Saksamaale aga Danilo Riethmueller (2), kes kaotas võitjale 4,2 sekundiga.
Naisjuunioride 12,5 kilomeetri pikkusel tavadistantsil võidutses hiinlanna Fanqi Meng, kes läbis tiirud puhaste paberitega ja jõudis finišisse ajaga 40.06,7. Teise koha sai ühe minuti ja 8,8 sekundiga kaotanud sakslanna Juliane Fruehwirt, kes eksis tiirudes ühe korra. Pronksmedali sai kaela sakslanna Franziska Pfnuer, kes puhaste paberitega kaotas võitjale 1.35,8.
Eestlannad Alina Botštarjova ja Mari Uha lõpetasid vastavalt 81. ja 82. kohal. Botstarjova eksis tiirudes neljal korral ja kaotas võitjale 12.20,3 ning Uha kaheksal korral, kaotades hiindlannale 13.28,2.
Teisipäeval sõidetakse Slovakkias noorte teatesõidud. MM lõpeb pühapäeval.
### Response:
Eesti laskesuusataja jõudis juunioride MM-il 30 parema hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie perekonnalt võõrandas Nõukogude okupatsioon Raadil asunud talu ja talumaad," kirjutab üks sealne maaomanik vastuses muinsuskaitsele. "Muinsuskaitse poolt tehtud ettepanekuga on riik käitumas sama moodi nagu tegi seda Nõukogude valitsus – esimene võõrandas maa, et ehitada lennuväli ja militaarne piirkond, Eesti vabariik soovib tehtut mälestada ja teeb seda meile uuesti ehk okupeerib maa."
Teine Raadi lennuvälja alade maaomanik Connexion OÜ on samuti muinsuskaitse plaani vastu ja palkas end esindama advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi Carri Ginteri. Ginter toob oma vastuses muinsuskaitseametile, et Connexion ostis enda kinnistud Tartu vallavalitsuselt 2012. aastal ja kehtiva detailplaneeringu alusel võib sinna ehitada elu- ja ärihooneid ning kitsendusi lennukite seisuplatsidele ehitamise osas ei ole. Ettevõte on muinsuskaitse plaani vastu ja selle realiseerumisel nõuaks kahju heastamist, seisis kirjas.
Lisaks on muinsuskaitseameti kava vastu Tartu vallavalitsus. Oma ametlikku vastust ei ole vallavalitsus veel teele saatnud, kuid vallavanem Jarno Laur ütles, et seda on kavas veel sel nädalal teha. Laur märkis, et vallavalitsuse hinnangul suudavad nad edukalt tagada oluliste asjade säilimise, samas tagades piirkonna arengu ja muinsuskaitse lisapiiranguid kehtestada vaja ei ole.
Laur rääkis, et alal on päris mitu eraomanikku, seal on riigimaad kui ka vallamaad. Erinevaid arendamisplaane on seal samuti mitu. "Baltikumi kõige suurema päikesepargi arendus on selles piirkonnas ja nii edasi. Siin on hästi erinevaid arenguplaane. Täna on Tartu linna ja kogu sellise linnapiirkonna areng põhjapoole olnud loomulikust arenguteest äralõigatud. Seda tänu sellele, et siin oli vene sõjavägi. Kindlasti ei oleks mõistlik, et muinsuskaitseamet hakkab vene sõjaväge asendama, oma mõjus arengule," rääkis Laur.
Selgelt see piirkond on kasvupotentsiaaliga, lisas ta. "Tartu kindlasti väärib, et seda paremini kasutada, kui lihtsalt veneagse betooni eksponeerimiseks. Mis ei tähenda seda, et need lennurajad, kui maastikukujunduse elemendina, ei peaks olema säilinud. Täna Tartu valla detailplaneeringud ja koostatav üldplaneering täpselt nii seda ka võtab. Üldstruktuur peaks markeerima seda lennuvälja, need lennurajad peaksid säilima, aga tsiviilelu peaks siin saama toimetada ja olla," rääkis Laur.
Muinsuskaitseameti jaoks on Tartu Raadi ala kaitse alla võtmise protsess alles alguses. "Me oleme selle militaarpärandi ettepanekutega alles algusfaasis. Selgitame välja inimeste esialgseid arvamusi. Isegi veel ei ole ettepanekut kaitse alla võtmiseks. Me kogume ilusti kõigi asjaomaste arvamused kokku ja siis alles otsustame, kas me nüüd need menetlused alustame või ei alusta," ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
"Me testime ka hetkel seda, kas inimesed näevad üldse militaarpärandis kultuuriväärtust või mitte. Võibolla mõningatel puhkudel tuleb seda ka senisest paremini selgitada, mis see mälestise staatus tähendab või ei tähenda," rääkis Raie ja lisas, et see ei tähenda igasugust arendamise keeldu, vaid see tähendaks ameti kaasamist tulevaste arengute planeerimisel. "Esimese hooga kipuvad nii kohalikud omavalitsused kui ka omanikud alati ei ütlema. Nende peades on tegemist mütoloogilise piiranguga."
Samas kui muinsuskaitseamet leiab, et mõni ala tuleks siiski kaitse alla võtta, siis selleks omanike kooskõlastust vaja ei ole. "Seaduse kohaselt üldiselt omaniku nõusolek ei ole kohustuslik. Me oleme võtnud asju kaitse alla ka siis kui omanikud on sellele vastu olnud. Ja ka kohtus omanikega käinud," lisas Raie.
Muinsuskaitseamet saatis käesoleva aasta alguses Tartu vallavalitsusele küsimuse arvamuse avaldamiseks Raadi lennuvälja stardiradade, ruleerimisteede ja lennukite seisuplatside mälestiseks tunnistamise kohta. Raadi lennuväli oli üks suuremaid külma sõja perioodi militaarobjekte Eestis. Lennuväli oli kantud koguni USA tuumarünnaku sihtmärkide sekka, seisab kirjas. Lisaks pindalale ka silmapaistva koguse relvastuse ja ründejõu tõttu.
Avaliku huvi seisukohalt on muinsuskaitseameti hinnangul oluline kaitsta ka vastava ajalooperioodi militaararhitektuuri, mis on ajaloo keerdkäikude tahtel saanud meie pärandkultuuri osaks. Sarnaseid ehitisi Eestis mälestistena kaitse all ei ole.
Raadi lennuvälja puhul on oluline ka linnaruumiline konteks, märkis amet. Raadi lennuvälja alale on ehitatud Eesti Rahva Muuseum, mille arhitektuurne kontseptsioon lähtub Raadi lennujaama olemasolust – on ühe stardiraja pikendus. Kui ajalooline lennuväli ERM-i ümbert kaob, siis kaob ära ka ameti hinnnagul ERM-i arhitektuurse kontseptsiooni jaoks oluline linnaruumiline kontekst. | Tartlased on Raadi lennuvälja muinsuskaitse alla võtmise vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie perekonnalt võõrandas Nõukogude okupatsioon Raadil asunud talu ja talumaad," kirjutab üks sealne maaomanik vastuses muinsuskaitsele. "Muinsuskaitse poolt tehtud ettepanekuga on riik käitumas sama moodi nagu tegi seda Nõukogude valitsus – esimene võõrandas maa, et ehitada lennuväli ja militaarne piirkond, Eesti vabariik soovib tehtut mälestada ja teeb seda meile uuesti ehk okupeerib maa."
Teine Raadi lennuvälja alade maaomanik Connexion OÜ on samuti muinsuskaitse plaani vastu ja palkas end esindama advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi Carri Ginteri. Ginter toob oma vastuses muinsuskaitseametile, et Connexion ostis enda kinnistud Tartu vallavalitsuselt 2012. aastal ja kehtiva detailplaneeringu alusel võib sinna ehitada elu- ja ärihooneid ning kitsendusi lennukite seisuplatsidele ehitamise osas ei ole. Ettevõte on muinsuskaitse plaani vastu ja selle realiseerumisel nõuaks kahju heastamist, seisis kirjas.
Lisaks on muinsuskaitseameti kava vastu Tartu vallavalitsus. Oma ametlikku vastust ei ole vallavalitsus veel teele saatnud, kuid vallavanem Jarno Laur ütles, et seda on kavas veel sel nädalal teha. Laur märkis, et vallavalitsuse hinnangul suudavad nad edukalt tagada oluliste asjade säilimise, samas tagades piirkonna arengu ja muinsuskaitse lisapiiranguid kehtestada vaja ei ole.
Laur rääkis, et alal on päris mitu eraomanikku, seal on riigimaad kui ka vallamaad. Erinevaid arendamisplaane on seal samuti mitu. "Baltikumi kõige suurema päikesepargi arendus on selles piirkonnas ja nii edasi. Siin on hästi erinevaid arenguplaane. Täna on Tartu linna ja kogu sellise linnapiirkonna areng põhjapoole olnud loomulikust arenguteest äralõigatud. Seda tänu sellele, et siin oli vene sõjavägi. Kindlasti ei oleks mõistlik, et muinsuskaitseamet hakkab vene sõjaväge asendama, oma mõjus arengule," rääkis Laur.
Selgelt see piirkond on kasvupotentsiaaliga, lisas ta. "Tartu kindlasti väärib, et seda paremini kasutada, kui lihtsalt veneagse betooni eksponeerimiseks. Mis ei tähenda seda, et need lennurajad, kui maastikukujunduse elemendina, ei peaks olema säilinud. Täna Tartu valla detailplaneeringud ja koostatav üldplaneering täpselt nii seda ka võtab. Üldstruktuur peaks markeerima seda lennuvälja, need lennurajad peaksid säilima, aga tsiviilelu peaks siin saama toimetada ja olla," rääkis Laur.
Muinsuskaitseameti jaoks on Tartu Raadi ala kaitse alla võtmise protsess alles alguses. "Me oleme selle militaarpärandi ettepanekutega alles algusfaasis. Selgitame välja inimeste esialgseid arvamusi. Isegi veel ei ole ettepanekut kaitse alla võtmiseks. Me kogume ilusti kõigi asjaomaste arvamused kokku ja siis alles otsustame, kas me nüüd need menetlused alustame või ei alusta," ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
"Me testime ka hetkel seda, kas inimesed näevad üldse militaarpärandis kultuuriväärtust või mitte. Võibolla mõningatel puhkudel tuleb seda ka senisest paremini selgitada, mis see mälestise staatus tähendab või ei tähenda," rääkis Raie ja lisas, et see ei tähenda igasugust arendamise keeldu, vaid see tähendaks ameti kaasamist tulevaste arengute planeerimisel. "Esimese hooga kipuvad nii kohalikud omavalitsused kui ka omanikud alati ei ütlema. Nende peades on tegemist mütoloogilise piiranguga."
Samas kui muinsuskaitseamet leiab, et mõni ala tuleks siiski kaitse alla võtta, siis selleks omanike kooskõlastust vaja ei ole. "Seaduse kohaselt üldiselt omaniku nõusolek ei ole kohustuslik. Me oleme võtnud asju kaitse alla ka siis kui omanikud on sellele vastu olnud. Ja ka kohtus omanikega käinud," lisas Raie.
Muinsuskaitseamet saatis käesoleva aasta alguses Tartu vallavalitsusele küsimuse arvamuse avaldamiseks Raadi lennuvälja stardiradade, ruleerimisteede ja lennukite seisuplatside mälestiseks tunnistamise kohta. Raadi lennuväli oli üks suuremaid külma sõja perioodi militaarobjekte Eestis. Lennuväli oli kantud koguni USA tuumarünnaku sihtmärkide sekka, seisab kirjas. Lisaks pindalale ka silmapaistva koguse relvastuse ja ründejõu tõttu.
Avaliku huvi seisukohalt on muinsuskaitseameti hinnangul oluline kaitsta ka vastava ajalooperioodi militaararhitektuuri, mis on ajaloo keerdkäikude tahtel saanud meie pärandkultuuri osaks. Sarnaseid ehitisi Eestis mälestistena kaitse all ei ole.
Raadi lennuvälja puhul on oluline ka linnaruumiline konteks, märkis amet. Raadi lennuvälja alale on ehitatud Eesti Rahva Muuseum, mille arhitektuurne kontseptsioon lähtub Raadi lennujaama olemasolust – on ühe stardiraja pikendus. Kui ajalooline lennuväli ERM-i ümbert kaob, siis kaob ära ka ameti hinnnagul ERM-i arhitektuurse kontseptsiooni jaoks oluline linnaruumiline kontekst.
### Response:
Tartlased on Raadi lennuvälja muinsuskaitse alla võtmise vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaan Toominga viimatine lavastus, Harold Pinteri "Armuke" Elva LendTeatris, on vaatajale lihtsam aru saada kui näitlejaile mängida. Esiteks ja kohe ─ lapsed laval said hakkama, tervik tuli välja. Tüdruk (Kaidi Koppel) paistab olevat suurema lavalise tulevikuga kui poiss (Karl Bussov), aga poiss tahab rohkem kantseldust, siis võib oma olekuga end laval kehtestada küll, ta väärib vaeva.
Tükk ise on nurjatu, võimaldab näitlejatele ülimat vabadust. Sest kui laval keegi mängib, et ta kedagi mängib, siis ei saa talle ette heita, et ta mängib kohmakalt, äkki sellel tegelasel, kes seal kedagi mängib, ei ole lihtsalt mängimise annet. Igal juhul veab see tükk välja, sest teeskluse ja siiruse vahe on seal ju põhiteemaks.
Võib-olla aitaks vaatajat, kui teeskluse ja siiruse vahe, nende erinevus oleks selgemini välja toodud.
See meestegelane kehastab kolme kuju. Esiteks Abikaasat, kes on suht neutraalne tegelane ja seob kogu tükki. Teiseks on ta see Murdja Max. Ja kolmandaks too Pargivaht või mis ta oli. Kui need rollid tal piisavalt ei eristu, siis ei saa ma talle mitte midagi ette heita, sest Abikaasa ei tarvitse olla läbinud teatrikoolitust. Aga mingid väljendusvahendid võiks näitleja küll nende kolme rolli vahel ära jagada. Hüva, ma olen valmis ära tundma tema irvituse ka juhul, kui ta mängib Maxi või Pargivahti. Aga see peaks siis olema nagu lavaline kõrvaleaste à part, kui seda üldse vaja on. Poisil on veel väljendusvahendite ressurssi, kasutagu seda!
Tüdruk on hea. Kõige parem siis, kui ta enam ei etenda, vaid räägib oma häälega, mitte ei hüüa saja meetri kaugusele tagaritta. Teda peaks teatri kursil hoidma, talle usku sisendama, et tal on tulevikku.
Noh, Jaan Tooming sai jälle hakkama ühe tükiga, mis mõtteisse jääb. Õnnestunud valik. Andekad näitlejad. Meeldivalt sõbralik, ülimalt inimlähedane teater. "Maal on veel ausust," ütles vana Maurus. | Arvustus. Väike tubli teater | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaan Toominga viimatine lavastus, Harold Pinteri "Armuke" Elva LendTeatris, on vaatajale lihtsam aru saada kui näitlejaile mängida. Esiteks ja kohe ─ lapsed laval said hakkama, tervik tuli välja. Tüdruk (Kaidi Koppel) paistab olevat suurema lavalise tulevikuga kui poiss (Karl Bussov), aga poiss tahab rohkem kantseldust, siis võib oma olekuga end laval kehtestada küll, ta väärib vaeva.
Tükk ise on nurjatu, võimaldab näitlejatele ülimat vabadust. Sest kui laval keegi mängib, et ta kedagi mängib, siis ei saa talle ette heita, et ta mängib kohmakalt, äkki sellel tegelasel, kes seal kedagi mängib, ei ole lihtsalt mängimise annet. Igal juhul veab see tükk välja, sest teeskluse ja siiruse vahe on seal ju põhiteemaks.
Võib-olla aitaks vaatajat, kui teeskluse ja siiruse vahe, nende erinevus oleks selgemini välja toodud.
See meestegelane kehastab kolme kuju. Esiteks Abikaasat, kes on suht neutraalne tegelane ja seob kogu tükki. Teiseks on ta see Murdja Max. Ja kolmandaks too Pargivaht või mis ta oli. Kui need rollid tal piisavalt ei eristu, siis ei saa ma talle mitte midagi ette heita, sest Abikaasa ei tarvitse olla läbinud teatrikoolitust. Aga mingid väljendusvahendid võiks näitleja küll nende kolme rolli vahel ära jagada. Hüva, ma olen valmis ära tundma tema irvituse ka juhul, kui ta mängib Maxi või Pargivahti. Aga see peaks siis olema nagu lavaline kõrvaleaste à part, kui seda üldse vaja on. Poisil on veel väljendusvahendite ressurssi, kasutagu seda!
Tüdruk on hea. Kõige parem siis, kui ta enam ei etenda, vaid räägib oma häälega, mitte ei hüüa saja meetri kaugusele tagaritta. Teda peaks teatri kursil hoidma, talle usku sisendama, et tal on tulevikku.
Noh, Jaan Tooming sai jälle hakkama ühe tükiga, mis mõtteisse jääb. Õnnestunud valik. Andekad näitlejad. Meeldivalt sõbralik, ülimalt inimlähedane teater. "Maal on veel ausust," ütles vana Maurus.
### Response:
Arvustus. Väike tubli teater |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandana asetatud Eesti oli avaringis vaba. 16 parema hulgas alistati Soome võistkond tulemusega 45:29 ja veerandfinaalis Inglismaa teine võistkondseisuga 45:29. Poolfinaalis tuli vastu noormeeste sega võistkond, keda võideti 45:35 ja finaalis alistati Jaapani meeskond 45:38. Eesti noormeeste teine meeskond (Braian Hanstein, Jan-Joonas Pevkur, Richard Germ) sai 17. koha.
Eesti kadettide epeenaiskond koosseisus Madli Palk, Anna Prela, Karoliina Komissarova ja Gabriela Truuse alistas tasavägises ja pingelises pronksimatšis Rootsi torgetega 45:43. Eesti naiskond oli avaringis vaba. Kaheksandikfinaalis võideti Jaapani teist naiskonda tulemusega 41:28. Veerandfinaalis oli Eesti vastaseks Leedu, kes alistati 45:27. Poolfinaalis Ukraina vastu pidi Eesti naiskond tunnistama vastase ja tulevase võitja 34:45 paremust.
Eesti neidude teine naiskond (Elisabeth Ostrovski, Susanne Lannes, Karina Vassiljeva) sai 11. koha ja Eesti kolmas naiskond (Karoliina Velleste,Iris Maria Matskevits, Anne-Mai Melles, Kristiin Nilisk) tuli üheksandale kohale. | Kadettide meeskoondis võitis Espoos peetud Euroopa karikaetapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandana asetatud Eesti oli avaringis vaba. 16 parema hulgas alistati Soome võistkond tulemusega 45:29 ja veerandfinaalis Inglismaa teine võistkondseisuga 45:29. Poolfinaalis tuli vastu noormeeste sega võistkond, keda võideti 45:35 ja finaalis alistati Jaapani meeskond 45:38. Eesti noormeeste teine meeskond (Braian Hanstein, Jan-Joonas Pevkur, Richard Germ) sai 17. koha.
Eesti kadettide epeenaiskond koosseisus Madli Palk, Anna Prela, Karoliina Komissarova ja Gabriela Truuse alistas tasavägises ja pingelises pronksimatšis Rootsi torgetega 45:43. Eesti naiskond oli avaringis vaba. Kaheksandikfinaalis võideti Jaapani teist naiskonda tulemusega 41:28. Veerandfinaalis oli Eesti vastaseks Leedu, kes alistati 45:27. Poolfinaalis Ukraina vastu pidi Eesti naiskond tunnistama vastase ja tulevase võitja 34:45 paremust.
Eesti neidude teine naiskond (Elisabeth Ostrovski, Susanne Lannes, Karina Vassiljeva) sai 11. koha ja Eesti kolmas naiskond (Karoliina Velleste,Iris Maria Matskevits, Anne-Mai Melles, Kristiin Nilisk) tuli üheksandale kohale.
### Response:
Kadettide meeskoondis võitis Espoos peetud Euroopa karikaetapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liitlaspataljonide kohalolek näitab alliansi solidaarsust ja otsustavust, mis saadab selge sõnumi mitte ainult Venemaale, aga ka liitlasriikidele endale, märgitakse RKK teadurite Kalev Stoicescu ja Pauli Järvenpää koostatud analüüsis.
Raportis tõdetakse, et liitlaste suurendatud kohalolekule (inglise keeles Enhanced Forward Presence (eFP)) on desinformatsiooni ja propagandarünnakute aspektist suurim oht Venemaa ning vaenulik mõjutustegevus eFP suhtes jätkub seni kaua, kuni püsib Moskva konfontatsiooniline hoiak Lääne suhtes.
Venemaa ametlik propaganda ründab pidevalt NATO-t ning seetõttu kujutab igasugune desinformatsioon või lahingugruppidesse kuuluvate sõduritega seotud intsident eFP-le ohtu. Seepärast peavad nii lahingugruppide vastuvõtvad kui panustavad riigid ning NATO tervikuna olema tähelepanlikud ja valmis iga hetkel tõrjuma Venemaa desinformatsiooni kampaaniaid, rõhutavad raporti autorid.
Analüüsis märgitakse, et arvamusuuringute kohaselt suhtub kohalik elanikkond on lahingugruppidesse üldiselt positiivselt. Siiski tuleb pidevalt asukohariigi elanikega, sealhulgas ka venekeelsetega, pidevalt suhelda ja seda mitte ainult garnisonide ümbruses, vaid ka laiemalt.
Samas tõdetakse, et lahingugrupid on seni suutnud püsida avalikkuses väga nähtavad, nende juhtkonnad mõistavad strateegilise kommunikatsiooni tähtsust ja panustavad sellesse.
Stoicescu ja Järvenpää intervjueerisid sel varatalvel ligi 60 liitlasriikide kaitseeksperti Eestist Brüsselini, et saada pilt pataljonide käekäigust ja leida soovitusi, kuidas kaitset tugevdada. | Raport: NATO lahingugruppide kohalolek edastab strateegilist sõnumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liitlaspataljonide kohalolek näitab alliansi solidaarsust ja otsustavust, mis saadab selge sõnumi mitte ainult Venemaale, aga ka liitlasriikidele endale, märgitakse RKK teadurite Kalev Stoicescu ja Pauli Järvenpää koostatud analüüsis.
Raportis tõdetakse, et liitlaste suurendatud kohalolekule (inglise keeles Enhanced Forward Presence (eFP)) on desinformatsiooni ja propagandarünnakute aspektist suurim oht Venemaa ning vaenulik mõjutustegevus eFP suhtes jätkub seni kaua, kuni püsib Moskva konfontatsiooniline hoiak Lääne suhtes.
Venemaa ametlik propaganda ründab pidevalt NATO-t ning seetõttu kujutab igasugune desinformatsioon või lahingugruppidesse kuuluvate sõduritega seotud intsident eFP-le ohtu. Seepärast peavad nii lahingugruppide vastuvõtvad kui panustavad riigid ning NATO tervikuna olema tähelepanlikud ja valmis iga hetkel tõrjuma Venemaa desinformatsiooni kampaaniaid, rõhutavad raporti autorid.
Analüüsis märgitakse, et arvamusuuringute kohaselt suhtub kohalik elanikkond on lahingugruppidesse üldiselt positiivselt. Siiski tuleb pidevalt asukohariigi elanikega, sealhulgas ka venekeelsetega, pidevalt suhelda ja seda mitte ainult garnisonide ümbruses, vaid ka laiemalt.
Samas tõdetakse, et lahingugrupid on seni suutnud püsida avalikkuses väga nähtavad, nende juhtkonnad mõistavad strateegilise kommunikatsiooni tähtsust ja panustavad sellesse.
Stoicescu ja Järvenpää intervjueerisid sel varatalvel ligi 60 liitlasriikide kaitseeksperti Eestist Brüsselini, et saada pilt pataljonide käekäigust ja leida soovitusi, kuidas kaitset tugevdada.
### Response:
Raport: NATO lahingugruppide kohalolek edastab strateegilist sõnumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaja oli Wisla võitnud tänu Marko Kolari tabamusele 1:0. Vaheajal vahetas Etar välja terve koosseisu, poolakad tegid samas vaid kaks vahetust, vahendab Soccernet.ee.
Teisel kolmveerandtunnil jõudis sihile Georgi Sarmov, kes tegi lõppseisuks 1:1.
Türgis treeninglaagris viibiv Etar on seal eelmistes mängudes Zagrebi Dinamoga (Horvaatia) 1:1 viigistanud ja Poznani Lechi (Poola) 3:1 võitnud.
Wisla eest mängis Etari vastu 90 minutit Jakub Blaszczykowski, kes on üle saja korra Poola koondist esindanud. Sel kuul lahkus Blaszczykowski Saksamaa kõrgliigaklubist Wolfsburg. | Artjunin aitas oma poolajal Wisla kuival hoida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaja oli Wisla võitnud tänu Marko Kolari tabamusele 1:0. Vaheajal vahetas Etar välja terve koosseisu, poolakad tegid samas vaid kaks vahetust, vahendab Soccernet.ee.
Teisel kolmveerandtunnil jõudis sihile Georgi Sarmov, kes tegi lõppseisuks 1:1.
Türgis treeninglaagris viibiv Etar on seal eelmistes mängudes Zagrebi Dinamoga (Horvaatia) 1:1 viigistanud ja Poznani Lechi (Poola) 3:1 võitnud.
Wisla eest mängis Etari vastu 90 minutit Jakub Blaszczykowski, kes on üle saja korra Poola koondist esindanud. Sel kuul lahkus Blaszczykowski Saksamaa kõrgliigaklubist Wolfsburg.
### Response:
Artjunin aitas oma poolajal Wisla kuival hoida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta ebameeldivaima hinnatõusu tegi elekter, mis kallines üle 40 protsendi ja nii kallis pole eratarbijate jaoks elekter kunagi olnud.
"Tegelikult energeetika väga palju iseloomustab seda, milline on ühiskonna ja majanduse seisukord. Majanduses toimub ikkagi areng, mistõttu nõudlus elektri järele kasvab. Loomulikult on läinud kõrgemaks kvoodihinnad, eriti kui vaadaata eelmise aasta teist, kolmandat ja neljandat kvartalit," rääkis Tallinna tehnikaülikooli teadur Karl Kull ERR-ile.
Talvel mõjutavad hinda eelkõige külm ilm ja sellest tulenev nõudlus. Suvel ei olnud ka Norras ja Rootsis piisavalt sademeid. Eesti Energia energiakaubanduse juht Charlie Viikberg ütles, et probleem ongi hüdrotasakaalus.
"Ühelt poolt on 7,9 teravatt-tundi vähem hüdroressurssi hetkel ja teisalt on vähe uut lund sadanud. Sealt on 12 teravatti puudujääki. See on peamine põhjus. Teisalt vaikselt langeb ära vanu fossiilkütusel põhinevaid tootmisi. Uus lisanduv taastuvenergia ei suuda puudujääki katta," selgitas Viikberg.
Ka Eesti Energia tegi hiljuti toomisrekordi - 1950 gigavatt-tundi - ja toodab hetkel täisvõimsusel. Sellest jääb puudu, et tarbijale madalm hind tagada. Viikberg lisas, et samas hinnatõus süveneb, sest madal hind ei võimalda investeerida.
"Kolm vanemat plokki lõpetavad varsti töö ja hind ei ole endiselt selline, millega tasuks ehitada uusi tootmisvõimsusi, mis põhinevad mitte-taastuvenergia toetustel. Kui võtta söebaasil, siis elektrihind peab olema selleks, et üldse toota, alates 50-55 eurost megavatt-tund. Paneme sinna juurde elektrijaama rajamise kulu, gaasi puhul on see 65-70 juures," rääkis Viikberg.
Saksamaa teeb plaane, et lõpetada elektri tootmiseks kivisöe kaevandamine täielikult 2038. aastaks ja panna jaamad kinni. Oponendid on aga hoiatanud söe liiga kiirest kõrvalejätmisest, öeldes, et see võib ohtu seada energiavarustuse ja tõsta elektri hinda.
"Nad avavad ennast tõesti väga suurtele tururiskidele. 2020 panevad nad tuumajaamad kinni. Sellist stabiilset toomist, mis annab võimaluse katta neid päevi, kus päikest ja tuult ei ole, jääb järgi väga vähe ja need on gaasipõhised," ütles Viikberg.
Kull ütles, et ka Eesti pooldab üha rohkem taastuvenergiale üleminekut, aga küsimus on milliseks kujuneb olukord turul.
"Kuna meil jaamasid püstitatakse turu põhimõtetel ja jaamad peavad pääsema oma toodanguga turule. Alternatiiv söejaamade kinnipanemisele on päikese- ja tuuleenergia, aga seda peab balansseerima konventsionaalsete jaamadega, milleks praegu on gaasijaamad," rääkis Kull. | Elektri börsihind on märkimisväärselt tõusnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta ebameeldivaima hinnatõusu tegi elekter, mis kallines üle 40 protsendi ja nii kallis pole eratarbijate jaoks elekter kunagi olnud.
"Tegelikult energeetika väga palju iseloomustab seda, milline on ühiskonna ja majanduse seisukord. Majanduses toimub ikkagi areng, mistõttu nõudlus elektri järele kasvab. Loomulikult on läinud kõrgemaks kvoodihinnad, eriti kui vaadaata eelmise aasta teist, kolmandat ja neljandat kvartalit," rääkis Tallinna tehnikaülikooli teadur Karl Kull ERR-ile.
Talvel mõjutavad hinda eelkõige külm ilm ja sellest tulenev nõudlus. Suvel ei olnud ka Norras ja Rootsis piisavalt sademeid. Eesti Energia energiakaubanduse juht Charlie Viikberg ütles, et probleem ongi hüdrotasakaalus.
"Ühelt poolt on 7,9 teravatt-tundi vähem hüdroressurssi hetkel ja teisalt on vähe uut lund sadanud. Sealt on 12 teravatti puudujääki. See on peamine põhjus. Teisalt vaikselt langeb ära vanu fossiilkütusel põhinevaid tootmisi. Uus lisanduv taastuvenergia ei suuda puudujääki katta," selgitas Viikberg.
Ka Eesti Energia tegi hiljuti toomisrekordi - 1950 gigavatt-tundi - ja toodab hetkel täisvõimsusel. Sellest jääb puudu, et tarbijale madalm hind tagada. Viikberg lisas, et samas hinnatõus süveneb, sest madal hind ei võimalda investeerida.
"Kolm vanemat plokki lõpetavad varsti töö ja hind ei ole endiselt selline, millega tasuks ehitada uusi tootmisvõimsusi, mis põhinevad mitte-taastuvenergia toetustel. Kui võtta söebaasil, siis elektrihind peab olema selleks, et üldse toota, alates 50-55 eurost megavatt-tund. Paneme sinna juurde elektrijaama rajamise kulu, gaasi puhul on see 65-70 juures," rääkis Viikberg.
Saksamaa teeb plaane, et lõpetada elektri tootmiseks kivisöe kaevandamine täielikult 2038. aastaks ja panna jaamad kinni. Oponendid on aga hoiatanud söe liiga kiirest kõrvalejätmisest, öeldes, et see võib ohtu seada energiavarustuse ja tõsta elektri hinda.
"Nad avavad ennast tõesti väga suurtele tururiskidele. 2020 panevad nad tuumajaamad kinni. Sellist stabiilset toomist, mis annab võimaluse katta neid päevi, kus päikest ja tuult ei ole, jääb järgi väga vähe ja need on gaasipõhised," ütles Viikberg.
Kull ütles, et ka Eesti pooldab üha rohkem taastuvenergiale üleminekut, aga küsimus on milliseks kujuneb olukord turul.
"Kuna meil jaamasid püstitatakse turu põhimõtetel ja jaamad peavad pääsema oma toodanguga turule. Alternatiiv söejaamade kinnipanemisele on päikese- ja tuuleenergia, aga seda peab balansseerima konventsionaalsete jaamadega, milleks praegu on gaasijaamad," rääkis Kull.
### Response:
Elektri börsihind on märkimisväärselt tõusnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parima norralasena võttis Björndalen nii 2004/2005 kui 2005/2006 hooajal MK-sarjas 12 võitu. Bö on aga sel hooajal 15 sõidust võtnud juba 11 võitu, lisaks olnud kahel korral teine, viimati pühapäevases Anterselva ühisstardiga sõidus, kus ta käis küll kahel trahviringil, aga lõpetas ikka teisena, kaotades võitjale vaid 14,3 sekundiga. Ühe hooaja absoluutne võidurekord kuulub 14 esikohaga prantslasele Martin Fourcade'ile.
"Tema tänavune hooaeg on olnud laskesuusaajaloo üks parimaid. Tundub, et tal on kõik heas tasakaalus ja ta suudab niimoodi terve hooaja kesta," ütles mullu kevadel karjääri lõpetanud kaheksakordne olümpiavõitja Björndalen NRK-le. "Olen täiesti kindel, et ta lööb minu rekordi üle. Usun, et ta möödub ka Fourcade'ist. Pakun, et tema võidurekord jääb 14 ja 19 vahele."
MK-etappidelt oleks võimalik võtta veel maksimaalselt seitse individuaalset esikohta, lisaks veel aga ka MM, kus kavas neli individuaaldistantsi. Fourcade'i 14 võidu sekka mahtus üks MM-kuld.
MK-sari jätkub 7. veebruaril Kanadas Canmore'is peetava etapiga. Kõik Canmore'i etapi võistlused on otsepildis ERR-i kanalites. | Björndalen on kindel, et võimsas hoos Bö ületab tema rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parima norralasena võttis Björndalen nii 2004/2005 kui 2005/2006 hooajal MK-sarjas 12 võitu. Bö on aga sel hooajal 15 sõidust võtnud juba 11 võitu, lisaks olnud kahel korral teine, viimati pühapäevases Anterselva ühisstardiga sõidus, kus ta käis küll kahel trahviringil, aga lõpetas ikka teisena, kaotades võitjale vaid 14,3 sekundiga. Ühe hooaja absoluutne võidurekord kuulub 14 esikohaga prantslasele Martin Fourcade'ile.
"Tema tänavune hooaeg on olnud laskesuusaajaloo üks parimaid. Tundub, et tal on kõik heas tasakaalus ja ta suudab niimoodi terve hooaja kesta," ütles mullu kevadel karjääri lõpetanud kaheksakordne olümpiavõitja Björndalen NRK-le. "Olen täiesti kindel, et ta lööb minu rekordi üle. Usun, et ta möödub ka Fourcade'ist. Pakun, et tema võidurekord jääb 14 ja 19 vahele."
MK-etappidelt oleks võimalik võtta veel maksimaalselt seitse individuaalset esikohta, lisaks veel aga ka MM, kus kavas neli individuaaldistantsi. Fourcade'i 14 võidu sekka mahtus üks MM-kuld.
MK-sari jätkub 7. veebruaril Kanadas Canmore'is peetava etapiga. Kõik Canmore'i etapi võistlused on otsepildis ERR-i kanalites.
### Response:
Björndalen on kindel, et võimsas hoos Bö ületab tema rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 13.07 laekus teade liiklusõnnetusest Pärnu maanteel 37 juures, kus põrkasid kokku veoauto ja sõiduauto. Inimesed kannatada ei saanud. Kell 14.43 oli trammiliiklus on taastunud, ütles ERR-ile politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja. | Veoki ja sõiduauto kokkupõrge seiskas Tallinnas Tondi suunal trammiliikluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 13.07 laekus teade liiklusõnnetusest Pärnu maanteel 37 juures, kus põrkasid kokku veoauto ja sõiduauto. Inimesed kannatada ei saanud. Kell 14.43 oli trammiliiklus on taastunud, ütles ERR-ile politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja.
### Response:
Veoki ja sõiduauto kokkupõrge seiskas Tallinnas Tondi suunal trammiliikluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti idapiiril arendatakse juba aastaid nii-öelda nutikat broneerimissüsteemi. Ehk selle asemel, et tee ääres järjekorras seista, võivad autojuhid endale piiriületuseks aja broneerida ning valvega ootealal paari euro eest näiteks dušši all käia. Euroopa Komisjoni mure on aga selles, et raha nõutakse ka niisama ootealal seismise ja järjekorranumbri eest.
Komisjon selgitab, et Schengeni piirieeskirjad on väga täpselt paika pandud. Ning muuhulgas öeldakse seal ammendavalt, missuguseid nõudeid võib seada neile, kes soovivad Schengenist lahkuda. Järjekorranumbri ega ooteala eest maksmist eeskirjades pole ja nii ei tohiks seda komisjoni hinnangul ka Eestis nõuda.
Niisuguse arvamuse saatis komisjon Eestile läinud nädalal, kusjuures arutelud meie broneerimissüsteemi üle on käinud juba aastaid.
Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi loodab, et ehk õnnestub meil komisjonile ikkagi ära seletada, et Schengeni eeskirjadega meie broneeringusüsteemi siduda ei maksa.
"Meie leiame, et liikluskorralduslikud meetmed ei ole Schengeni piirieeskirja reguleerida, aga komisjon on seisukohal, et Schengeni piirieeskiri reguleerib kõike, sealhulgas ka siis liikluse korraldamist maanteel enne piiripunkte. Ehk meil on selline põhimõtteline erinev tõlgendamine," ütles Mägi.
Euroopa Komisjon ütleb, et kui autojuht broneeringu ja ooteala eest maksmata piiripunktini ei pääse, võib seda nimetada liikluskorralduseks aga sisuliselt piiratakse ikkagi Schengenist lahkumist.
Janek Mägi jälle selgitab, et iseenesest on võimalik üle piiri ka tasuta saada. Seda juhul, kui sõita piiripunkti juurde, võtta number elavasse järjekorda ja seada ennast ootealale. Kui järjekorrad on nii lühikesed, et ootealalt õnnestub 15 minutiga piirile pääseda, siis kellelegi maksma ei pea.
"Nii, et me saame rääkida, et suurusjärgus pooled autod Koidula piiripunktis läbivad piiripunkti täitsa mitte midagi maksmata," sõnas Mägi.
Seni pole see selgitus Euroopa Komisjoni veennud, sest juhul, kui järjekorrad on pikemad, tuleb autojuhil ikkagi maksta.
"Kui seda finantseeritaks riigieelarvest, siis ma olen siiamaani aru saanud, et komisjon oleks sellega rahul ja jätkuvalt oleks inimestel võimalik piiriületamine ette broneerida. See süsteem on kusjuures leidnud ka väga positiivse tagasiside inimeste poolt. Nad on väga rõõmsad selle süsteemi üle, selle asemel, et seista tunde või päevi maanteel," sõnas Mägi.
Samas, seni on meil tehtud poliitiline otsus, et teenuse eest maksavad selle teenuse kasutajad. Aastas tasutakse broneeringusüsteemi ja ootealade eest 2,5 kuni 3 miljonit eurot. Kusjuures ühe piiriületuse kohta on summad küllalt väiksed. Sõiduauto piiribroneering maksab poolteist ja koht ootealal kolm eurot.
Sarnane broneeringusüsteem on veel Soomes ja Leedus ning neid komisjon Janek Mägi teada ei kimbuta. Soomes finantseeritakse seda riigieelarvest, Leedus aga on baasraha finantseeritud riigieelarvest ja lisaks võetakse täiendavat tasu ka piiriületajatelt. | Euroopa Komisjon: Eesti ei tohi idapiiril sõidukijuhtidelt raha küsida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti idapiiril arendatakse juba aastaid nii-öelda nutikat broneerimissüsteemi. Ehk selle asemel, et tee ääres järjekorras seista, võivad autojuhid endale piiriületuseks aja broneerida ning valvega ootealal paari euro eest näiteks dušši all käia. Euroopa Komisjoni mure on aga selles, et raha nõutakse ka niisama ootealal seismise ja järjekorranumbri eest.
Komisjon selgitab, et Schengeni piirieeskirjad on väga täpselt paika pandud. Ning muuhulgas öeldakse seal ammendavalt, missuguseid nõudeid võib seada neile, kes soovivad Schengenist lahkuda. Järjekorranumbri ega ooteala eest maksmist eeskirjades pole ja nii ei tohiks seda komisjoni hinnangul ka Eestis nõuda.
Niisuguse arvamuse saatis komisjon Eestile läinud nädalal, kusjuures arutelud meie broneerimissüsteemi üle on käinud juba aastaid.
Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi loodab, et ehk õnnestub meil komisjonile ikkagi ära seletada, et Schengeni eeskirjadega meie broneeringusüsteemi siduda ei maksa.
"Meie leiame, et liikluskorralduslikud meetmed ei ole Schengeni piirieeskirja reguleerida, aga komisjon on seisukohal, et Schengeni piirieeskiri reguleerib kõike, sealhulgas ka siis liikluse korraldamist maanteel enne piiripunkte. Ehk meil on selline põhimõtteline erinev tõlgendamine," ütles Mägi.
Euroopa Komisjon ütleb, et kui autojuht broneeringu ja ooteala eest maksmata piiripunktini ei pääse, võib seda nimetada liikluskorralduseks aga sisuliselt piiratakse ikkagi Schengenist lahkumist.
Janek Mägi jälle selgitab, et iseenesest on võimalik üle piiri ka tasuta saada. Seda juhul, kui sõita piiripunkti juurde, võtta number elavasse järjekorda ja seada ennast ootealale. Kui järjekorrad on nii lühikesed, et ootealalt õnnestub 15 minutiga piirile pääseda, siis kellelegi maksma ei pea.
"Nii, et me saame rääkida, et suurusjärgus pooled autod Koidula piiripunktis läbivad piiripunkti täitsa mitte midagi maksmata," sõnas Mägi.
Seni pole see selgitus Euroopa Komisjoni veennud, sest juhul, kui järjekorrad on pikemad, tuleb autojuhil ikkagi maksta.
"Kui seda finantseeritaks riigieelarvest, siis ma olen siiamaani aru saanud, et komisjon oleks sellega rahul ja jätkuvalt oleks inimestel võimalik piiriületamine ette broneerida. See süsteem on kusjuures leidnud ka väga positiivse tagasiside inimeste poolt. Nad on väga rõõmsad selle süsteemi üle, selle asemel, et seista tunde või päevi maanteel," sõnas Mägi.
Samas, seni on meil tehtud poliitiline otsus, et teenuse eest maksavad selle teenuse kasutajad. Aastas tasutakse broneeringusüsteemi ja ootealade eest 2,5 kuni 3 miljonit eurot. Kusjuures ühe piiriületuse kohta on summad küllalt väiksed. Sõiduauto piiribroneering maksab poolteist ja koht ootealal kolm eurot.
Sarnane broneeringusüsteem on veel Soomes ja Leedus ning neid komisjon Janek Mägi teada ei kimbuta. Soomes finantseeritakse seda riigieelarvest, Leedus aga on baasraha finantseeritud riigieelarvest ja lisaks võetakse täiendavat tasu ka piiriületajatelt.
### Response:
Euroopa Komisjon: Eesti ei tohi idapiiril sõidukijuhtidelt raha küsida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kreek teenis temporündaja kohta haruldaselt palju tõsteid – 18 – ja realiseeris neist pooled ehk üheksa. Lisaks kogunes tallinlase arvele suisa seitse blokipunkti ja kaks serviässa. Kokku seega Kreegilt tänavuse hooaja rekordit märkivad 18 punkti (+11), vahendab Võrkpall24.ee.
Võitjate resultatiivseim oli Jose Luis Gonzalez 23 punktiga (+14).
Pariis on kogunud 14 mänguga 38 punkti ja hoiab liidrikohta.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee. | Ardo Kreek püstitas hooaja punktirekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kreek teenis temporündaja kohta haruldaselt palju tõsteid – 18 – ja realiseeris neist pooled ehk üheksa. Lisaks kogunes tallinlase arvele suisa seitse blokipunkti ja kaks serviässa. Kokku seega Kreegilt tänavuse hooaja rekordit märkivad 18 punkti (+11), vahendab Võrkpall24.ee.
Võitjate resultatiivseim oli Jose Luis Gonzalez 23 punktiga (+14).
Pariis on kogunud 14 mänguga 38 punkti ja hoiab liidrikohta.
Loe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.
### Response:
Ardo Kreek püstitas hooaja punktirekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin on loonud enda ümber tohutu sekti
BORIS TUCH: Vitali Vsevolodovitš, miks te panite oma filmile sellise pealkirja? Enne filmi nägemist keerles mul peas kaks versiooni, mõlemad kergemeelsed — "Jehoova tunnistajad" või "Abiellumise tunnistajad" (nagu kunagi olid Venemaal perekonnaseisuametis).
VITALI MANSKI: Need versioonid on lähedased, aga see ei ole esimese järgu lähedus, kuigi Putinil on õnnestunud luua enda ümber piltlikult öeldes sekt, mis hõlmab endas mitte ainult Vene Föderatsiooni valijaskonna tuumikut, vaid ka inimesi Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ameerikast ja lõpuks ka Eestist ja Lätist. Mis puudutab viimastel valimistel Putinile antud hääli, siis Balti riikide käes on üleüldse esikoht. Mulle öeldi, et Eestis oli neid hääli 95%.
Need on Venemaa kodanikud. Need, kes ei hääletanuks oma presidendi poolt, ei läinudki valima. Teisi kandidaate keegi ei tundnud.
Venemaa kodanikud võivad tõsta häält ühel hetkel, kui mitte keegi seda ei oota. Ning see, kui paljud ei läinud hääletama, on väheoluline detail. Oluline on see, et on olemas inimesed, kes lähevad ja hääletavad ja moodustavad need 95%. Ja need ei ole üks-kaks inimest. Ei olnud ju nii, et kokku läks valima sada inimest, kellest üheksakümmend viis hääletasid Putini poolt. Neid oli kümneid tuhandeid, Lätis sadu tuhandeid.
Ent prantslased, kes on väga mures islami hävitava pealetungi pärast oma riigile, ütlevad sageli: "Meil oleks ka vaja sellist juhti nagu Putin. Või sellist nagu Orban."
On ka selline versioon. Mõned jõud, muu hulgas Marine Le Pen, kes on muide Kremli ülalpidamisel, püüavad Prantsusmaal rajada poliitikat monorahvusliku riigi loomiseks, immigratsiooni keelustamiseks ja immigrantide Prantsusmaalt väljaajamiseks. Need hoiakud on ajaloos juba esinenud ja on teada, milleni need viivad. See on väga ohtlik ja kahjulik tendents. Ma tahan rääkida poliitiliselt korrektselt, meenutamata Kolmanda Reichi kogemusi, aga see tee ei vii kuhugi. Ma mõistan, et natsionalistlikud parteid jäävad rahvuslikule maastikule alatiseks. Küsimus on selles, kui suur protsent valijatest hääletab nende poolt. Teate, metsas peab hunte olema, sest siis jooksevad jänesed kiiremini. Aga kui hunte on palju, siis söövad nad kõik jänesed ära ja seejärel hakkavad sööma üksteist.
Meil on üks selline "hunt" ehk EKRE ja selle reiting on umbes 13–15%.
Seda on palju! Normaalse poliitilise kliima tagamiseks peaks nende reiting olema umbes 5%. Las nad istuvad parlamendis ja kajastavad mingeid alternatiivseid vaatenurki. See on demokraatia. Aga kui nad hakkavad protsesse tõsiselt mõjutama, siis on see ohtlik. Lätis saavutas natsionalistlik partei võõrkeelse õppe keelustamise erakõrgkoolides. See kahjustab Läti mainet ja majandust, sest see oli väga hea ärimudel — endisest Nõukogude Liidust pärit inimesed õppisid ELi liikmesriigis ja said Euroopa diplomi, et minna seejärel tagasi oma riiki ja kasutada saadud teadmisi, sealhulgas selle kohta, kuidas rajada normaalset ühiskonda. Keelul ei ole muud eesmärki peale selle, et karjuda veel kord: "Läti lätlastele!"
Oma kompromisside eest vastutan mina ise
Teiega kohtumisel esitas üks neiu küsimuse, millest on näha, et ta ei tee vahet teie 1999. aasta ja praegustel filmidel: kuidas võis inimene, kes on teinud filmid "Toru" (2013), "Päikese all", "Suguvõsa" ja "Putini tunnistajad", teha filme, mis põhimõtteliselt reklaamivad riigijuhte?
Ma ei ole nõus, kui inimesed nimetavad neid töid reklaamiks või isegi propagandaks. Ma soovitaksin siiski materjaliga tutvuda. Vaadata filmi "Putin. Liigaasta", mis ei ole kindlasti ei Putini ega võimu kui sellise propaganda. See tutvustab inimest, kes pääses võimule. Ent kindlasti on tõsi, et film, mille sa teed, satub konteksti, mida sa ei saa mõjutada. Ning need kontekstid teevad sellest propaganda. Siinkohal ei taha ma risti ette lüüa ja öelda, et mina olen hea ja kõik muu on paha. Ma kannan vastutust selle eest, et teadsin juba toona, et seda filmi hakatakse kasutama propagandana. Just selles seisneb minu vastutus. Aga film ise, minu peamine seisukoha väljendus — ma ei ole kunagi lipitsenud. Olen elus alati kõndinud mööda seda teed, mille aluseks on fundamentaalsed ettekujutused heast ja kurjast, mida ma olen levitanud kogu oma elu.
Aga teine ja väga oluline asi on see, et ma olen teinud liiga palju järeleandmisi ja kompromisse. Mingil hetkel jõudsid need kriitilise piirini. Sellepärast ma paningi filmile nimeks "Putini tunnistajad", et me kõik oleme neid kompromisse teinud. Meil ei ole õigust veeretada süüd tänase päeva eest välistele jõududele ja mingisugustele Kremli õukondlastele. See kõik on meie endi tegu. See on meie süü ja praegu me helbime seda suppi.
Kas 1996. aasta valimised, kui Jeltsinile tagati teine ametiaeg, korraldasid ära samad ringkonnad, kes hiljem viisid võimule Putini?
Absoluutselt. Kogu pööre ei alanud ju mitte 2000. aastal Putini tulekuga — Putin saabus juba ettevalmistatud pinnale. Kõik see leidis aset 1996. aastal, kui demokraadid kasutasid demokraatia päästmise nimel absoluutselt ebademokraatlikke võtteid.
Naine osutus ettekuulutajaks
Mind jahmatas "Putini tunnistajate" algus. 31. detsember 1999, kõigil on hea tuju, te filmite oma peret, ning äkitselt loobub Jeltsin võimust ja määrab oma järglaseks Putini. Teie naine ütleb kohe, et sellest ei tule midagi head. Kas ta on selgeltnägija?
Ta ei olnud ei poliitik ega ühiskonnategelane, vaid tavaline normaalne inimene normaalse inimliku reaktsiooniga. Tema mõlemad vanaisad, nii ema- kui isapoolne, olid Gulagis. Ning see on kogemus, mis võimaldab inimesel ohtu adekvaatselt hinnata.
"Endiseid tšekiste pole olemas"?
Absoluutselt.
Tol vana-aastaõhtul filmisite te lihtsalt iseenda jaoks, ilma mingi tagamõtteta, amatöörkaameraga?
Loomulikult. Ainult et see ei olnud amatöörkaamera, mul oli kodus kerge kaamera. Enamik filmis kasutatud materjale on filmitud just selle kaameraga, mis oli minu käes. Sõltumata sellest, kas minu operaator oli juures või mitte. Need varukaadrid osutusid palju tõetruumaks ja elavamaks kui operaatori kõrvalseisjapilk.
Ma arvasin, et teie filmis on rohkem isiklikke üleelamisi ja intiimsust, nagu "Suguvõsas". Kas teil oli selline kavatsus?
Enamgi veel. Mul olid olemas isegi materjalid, mis võimaldasid sellise loo üles ehitada, aga ma tahtsin teha arusaadavama, otsese dramaturgiaga filmi. Ja ma jätsin ainult sissejuhatusse selle isikliku prisma, läbi mille ma pakungi seda filmi edasiseks vaatamiseks. Ma tulen veel ühe korra pere juurde tagasi, et näidata valimispäeva.
Te käisite valimas?
Mina just ei käinud. Käis minu naine. Mina läksin tööle valimisi filmima.
Putin on shakespeare'ilik tegelane
Mis ajani jäite te, "12 tooli" parafraseerides," vene dokumentalistika isaks ja keisrile lähedal seisvaks isikuks"?
Ma tegin aastatel 2003–2004 veel filmi Kremli siseelust. On selge, et maailma vägevatega lähedalt suheldes ja paljudega neist sina peal olles võisin ma oma biograafiat teisiti kujundada. Ent just 2004. aastal otsustasin ma kõigist riigistruktuuridest lahkuda ja mul ei olnud riigiga enam midagi ühist.
Te olete filminud ka Gorbatšovi ja Jeltsinit. Mida te neist arvate?
Gorbatšoviga on mul praegugi väga hea suhe. Jeltsinit ei ole enam elavate kirjas, kuid kuni hiljutise ajani olid mul väga soojad suhted Jeltsini tütre Tatjana Djatšenko ja tema mehe Valentin Jumaševiga; nad toetasid kuni tänavuse aastani minu festivali ArtDokFest. Nüüd on nad selle toetamise, tõsi küll, lõpetanud. Nad lõid Jekaterinburgis Jeltsini keskuse, mis põhineb vabaduse ja demokraatia põhimõtetel, mida Jeltsin püüdis Venemaal juurutada.
Te suhtlesite lähedalt Vladimir Putiniga. Milles peitus tema võlu?
Kui ta tahab, oskab ta endast hea mulje jätta. Vestluskaaslases enda vastu huvi äratamine ja omapoolse huvi ülesnäitamine teeb alati hinge soojaks. Meie siin vestleme praegu ja ma suhtun teisse väga lugupidavalt, kuid ma ei küsi, kuidas teil seal kodus läheb ja kuidas te siia jõudsite. Seda ei ole vaja ei teile ega mulle. Kuid ma võiksin seda küsida ja see meeldiks teile.
Vaatamise ajal võrdlesin ma teie kangelast aeg-ajalt Shakespeare'i prints Harryga, kes oli lahe poiss, aga troonile tõustes kõrvaldas endised sõbrad ja hakkas Inglismaa igavese kuulsuse nimel valitsema raudse rusikaga.
Absoluutselt! Kui loovamalt rääkida, siis tundub mulle, et Putin on shakespeare'ilik tegelane. Ja praegu ei ole me veel kaugeltki dramaatilise finaali juures.
Mul on üks üsna pessimistlik teooria. Oma arengu teatud etapil vajab mõni riik ja rahvas optimaalset juhti. Mitte tingimata head. Pärast kogu Allende ajal korraldatud bardakki oli Tšiili jaoks optimaalne juht, kuigi halb inimene, Pinochet. Valgevene jaoks oli ja on selleks Lukašenka…
Arvan, et Pinocheti nime mainimine Putinist rääkides on sümboolne. Ent vaatamata Pinocheti rollile Tšiili majanduse arengus tuli ta võimule ebaseaduslikul teel, relv käes, kõrvaldades Salvador Allende. Siin aga tõi "Allende" Putini ise võimule ja oli veel õnnelik, et see tal korda läks. Selles ongi olukorra üldine paradoks.
Rooma diktaator Sulla loobus diktaatori volitustest ja läks erru, pärast mida valati ta kõigil foorumitel sopaga üle. Tollal 25-aastane Caesar ütles: "Järgmine diktaator vabatahtlikult ei loobu."
Putinist saab ilmselt eluaegne. Talle ei ole võim enam nauding, vaid teatud turvalisuse tagatis. Sest tema ei taha kohtu ette minna nagu Pinochet. Või Haagi nagu Milošević.
Kui ta räägib teie filmis, et aja möödudes ta lahkub ja hakkab lihtsaks kodanikuks, on ta siis siiras?
Siis ei teadnud ta veel, et Venemaa ühiskond loobub nii kergesti oma positsioonidest ja et ta pääseb nii hõlpsasti kõigi hoobade juurde. Ta ootas loomulikult, et ühiskond osutab vastupanu. Kuid seda ei juhtunud.
Mul on oma arvamus teie vestlusest presidendiga hümni teemal. Minu meelest on tal milleski ka õigus. Jeltsini ajal ju Vene Föderatsioonil hümni ei olnud. Oli Glinka "Patriootliku laulu" meloodia ja seegi ilma sõnadeta. Ilma hümnita riik mõjub aga hääbuvana.
Oli see hea või halb, aga ei olnud ka enam Nõukogude Liidu hümni. Sest riik ütles nõukogude ideoloogiast lahti. Aleksandrovi muusika tagasitoomine Sergei Mihhalkovi uute sõnadega oli väga radikaalne samm, mis võimaldas teha kõiki järgmisi samme. Sümbolitel on väga suur tähtsus. Lenin mausoleumis ja Stalin Kremli müüri ääres — see on tõsine asi. Hümni tagasitoomisega muutis riik oma liikumissuunda.
Ma ei ole opositsionäär, vaid dissident
Mida te arvate Venemaa opositsioonist, mis on väikesearvuline, killustunud ja jõuetu? Kogu oma kriitilise suhtumise juures võimu ei ole te ju opositsioonis?
Ma täpsustaksin — meil Venemaal e i o l e opositsiooni. Poliitiline süsteem nimelt ei eelda tsiviliseeritud oponeerimist, millega opositsioon peab tegelema. Meil on revolutsionäärid. Inimesed on pisut "ära külmunud", andku nad mulle andeks. Mina, jumal hoidku, ei ole revolutsionäär, vaid dissident, see tähendab teisitimõtleja. Inimene, kes lubab endale mõelda teisiti kui kuulekas enamus.
"Kui sulle antakse jooneline paber, kirjuta risti" ("451° Fahrenheiti")?
Jah! Kohtumisel vaatajatega küsis mult üks neiu, kes ei olnud mingi magav väikekodanlane, vaid kes tuli filmi vaatama ja esitas küsimusi: "Kui mitte Putin, siis kes veel?" Ta ei mõista, et Putin lõi süsteemi, kus ei olegi võimalik, et ilmuks keegi teine. Alternatiivi ei ole.
Kas ArtDokFest toimub pärast Venemaalt lahkumist Riias?
Riias toimub võistlusprogramm. See toimus Riias tänavu esimest korda ja see oli õige otsus, sest me säilitasime nii festivali kui ka võistlusprogrammi kõrge taseme, kuna koostame programmi ilma mingeid väliseid või sisemisi tegureid arvesse võtmata. Ja konkursi tase osutus väga kõrgeks — see on üks filmitööstuse kõrgemaid.
Kas teil on Lätis väljund televisioonis?
Ma teen aktiivselt koostööd kanaliga Nastojaštšeje Vremja, kus ma juhin iganädalast saadet ja annan nõu kanali programmi koostamisel.
Kas see on tugev kanal?
See on venekeelne erakanal ja see muutub üha paremaks. Vähemalt dokumentaalfilmid on väga kõrgel tasemel. Ja seda iga päev.
Olen Lätile kade. Neil olete teie, meile tuli ainult mingi arusaamatu keskkonnaspetsialist, kes heitis ühele kanalile ette, et nad näitavad multifilme põrsas Peppast, selle asemel et võidelda "Putini verise režiimiga". Ja mingi endine oblasti kultuurijuht, kes jäi oma ametist hämaratel asjaoludel ilma ja kuulutab end samuti poliitiliseks põgenikuks ja sellesama "verise režiimi" ohvriks.
Nii see on. Selliseid on palju. Ent paraku nad olid, on ja jäävad.
Vestelnud BORIS TUCH | Vitali Manski: Putinile ei ole võim enam nauding, vaid turvalisuse tagatis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin on loonud enda ümber tohutu sekti
BORIS TUCH: Vitali Vsevolodovitš, miks te panite oma filmile sellise pealkirja? Enne filmi nägemist keerles mul peas kaks versiooni, mõlemad kergemeelsed — "Jehoova tunnistajad" või "Abiellumise tunnistajad" (nagu kunagi olid Venemaal perekonnaseisuametis).
VITALI MANSKI: Need versioonid on lähedased, aga see ei ole esimese järgu lähedus, kuigi Putinil on õnnestunud luua enda ümber piltlikult öeldes sekt, mis hõlmab endas mitte ainult Vene Föderatsiooni valijaskonna tuumikut, vaid ka inimesi Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ameerikast ja lõpuks ka Eestist ja Lätist. Mis puudutab viimastel valimistel Putinile antud hääli, siis Balti riikide käes on üleüldse esikoht. Mulle öeldi, et Eestis oli neid hääli 95%.
Need on Venemaa kodanikud. Need, kes ei hääletanuks oma presidendi poolt, ei läinudki valima. Teisi kandidaate keegi ei tundnud.
Venemaa kodanikud võivad tõsta häält ühel hetkel, kui mitte keegi seda ei oota. Ning see, kui paljud ei läinud hääletama, on väheoluline detail. Oluline on see, et on olemas inimesed, kes lähevad ja hääletavad ja moodustavad need 95%. Ja need ei ole üks-kaks inimest. Ei olnud ju nii, et kokku läks valima sada inimest, kellest üheksakümmend viis hääletasid Putini poolt. Neid oli kümneid tuhandeid, Lätis sadu tuhandeid.
Ent prantslased, kes on väga mures islami hävitava pealetungi pärast oma riigile, ütlevad sageli: "Meil oleks ka vaja sellist juhti nagu Putin. Või sellist nagu Orban."
On ka selline versioon. Mõned jõud, muu hulgas Marine Le Pen, kes on muide Kremli ülalpidamisel, püüavad Prantsusmaal rajada poliitikat monorahvusliku riigi loomiseks, immigratsiooni keelustamiseks ja immigrantide Prantsusmaalt väljaajamiseks. Need hoiakud on ajaloos juba esinenud ja on teada, milleni need viivad. See on väga ohtlik ja kahjulik tendents. Ma tahan rääkida poliitiliselt korrektselt, meenutamata Kolmanda Reichi kogemusi, aga see tee ei vii kuhugi. Ma mõistan, et natsionalistlikud parteid jäävad rahvuslikule maastikule alatiseks. Küsimus on selles, kui suur protsent valijatest hääletab nende poolt. Teate, metsas peab hunte olema, sest siis jooksevad jänesed kiiremini. Aga kui hunte on palju, siis söövad nad kõik jänesed ära ja seejärel hakkavad sööma üksteist.
Meil on üks selline "hunt" ehk EKRE ja selle reiting on umbes 13–15%.
Seda on palju! Normaalse poliitilise kliima tagamiseks peaks nende reiting olema umbes 5%. Las nad istuvad parlamendis ja kajastavad mingeid alternatiivseid vaatenurki. See on demokraatia. Aga kui nad hakkavad protsesse tõsiselt mõjutama, siis on see ohtlik. Lätis saavutas natsionalistlik partei võõrkeelse õppe keelustamise erakõrgkoolides. See kahjustab Läti mainet ja majandust, sest see oli väga hea ärimudel — endisest Nõukogude Liidust pärit inimesed õppisid ELi liikmesriigis ja said Euroopa diplomi, et minna seejärel tagasi oma riiki ja kasutada saadud teadmisi, sealhulgas selle kohta, kuidas rajada normaalset ühiskonda. Keelul ei ole muud eesmärki peale selle, et karjuda veel kord: "Läti lätlastele!"
Oma kompromisside eest vastutan mina ise
Teiega kohtumisel esitas üks neiu küsimuse, millest on näha, et ta ei tee vahet teie 1999. aasta ja praegustel filmidel: kuidas võis inimene, kes on teinud filmid "Toru" (2013), "Päikese all", "Suguvõsa" ja "Putini tunnistajad", teha filme, mis põhimõtteliselt reklaamivad riigijuhte?
Ma ei ole nõus, kui inimesed nimetavad neid töid reklaamiks või isegi propagandaks. Ma soovitaksin siiski materjaliga tutvuda. Vaadata filmi "Putin. Liigaasta", mis ei ole kindlasti ei Putini ega võimu kui sellise propaganda. See tutvustab inimest, kes pääses võimule. Ent kindlasti on tõsi, et film, mille sa teed, satub konteksti, mida sa ei saa mõjutada. Ning need kontekstid teevad sellest propaganda. Siinkohal ei taha ma risti ette lüüa ja öelda, et mina olen hea ja kõik muu on paha. Ma kannan vastutust selle eest, et teadsin juba toona, et seda filmi hakatakse kasutama propagandana. Just selles seisneb minu vastutus. Aga film ise, minu peamine seisukoha väljendus — ma ei ole kunagi lipitsenud. Olen elus alati kõndinud mööda seda teed, mille aluseks on fundamentaalsed ettekujutused heast ja kurjast, mida ma olen levitanud kogu oma elu.
Aga teine ja väga oluline asi on see, et ma olen teinud liiga palju järeleandmisi ja kompromisse. Mingil hetkel jõudsid need kriitilise piirini. Sellepärast ma paningi filmile nimeks "Putini tunnistajad", et me kõik oleme neid kompromisse teinud. Meil ei ole õigust veeretada süüd tänase päeva eest välistele jõududele ja mingisugustele Kremli õukondlastele. See kõik on meie endi tegu. See on meie süü ja praegu me helbime seda suppi.
Kas 1996. aasta valimised, kui Jeltsinile tagati teine ametiaeg, korraldasid ära samad ringkonnad, kes hiljem viisid võimule Putini?
Absoluutselt. Kogu pööre ei alanud ju mitte 2000. aastal Putini tulekuga — Putin saabus juba ettevalmistatud pinnale. Kõik see leidis aset 1996. aastal, kui demokraadid kasutasid demokraatia päästmise nimel absoluutselt ebademokraatlikke võtteid.
Naine osutus ettekuulutajaks
Mind jahmatas "Putini tunnistajate" algus. 31. detsember 1999, kõigil on hea tuju, te filmite oma peret, ning äkitselt loobub Jeltsin võimust ja määrab oma järglaseks Putini. Teie naine ütleb kohe, et sellest ei tule midagi head. Kas ta on selgeltnägija?
Ta ei olnud ei poliitik ega ühiskonnategelane, vaid tavaline normaalne inimene normaalse inimliku reaktsiooniga. Tema mõlemad vanaisad, nii ema- kui isapoolne, olid Gulagis. Ning see on kogemus, mis võimaldab inimesel ohtu adekvaatselt hinnata.
"Endiseid tšekiste pole olemas"?
Absoluutselt.
Tol vana-aastaõhtul filmisite te lihtsalt iseenda jaoks, ilma mingi tagamõtteta, amatöörkaameraga?
Loomulikult. Ainult et see ei olnud amatöörkaamera, mul oli kodus kerge kaamera. Enamik filmis kasutatud materjale on filmitud just selle kaameraga, mis oli minu käes. Sõltumata sellest, kas minu operaator oli juures või mitte. Need varukaadrid osutusid palju tõetruumaks ja elavamaks kui operaatori kõrvalseisjapilk.
Ma arvasin, et teie filmis on rohkem isiklikke üleelamisi ja intiimsust, nagu "Suguvõsas". Kas teil oli selline kavatsus?
Enamgi veel. Mul olid olemas isegi materjalid, mis võimaldasid sellise loo üles ehitada, aga ma tahtsin teha arusaadavama, otsese dramaturgiaga filmi. Ja ma jätsin ainult sissejuhatusse selle isikliku prisma, läbi mille ma pakungi seda filmi edasiseks vaatamiseks. Ma tulen veel ühe korra pere juurde tagasi, et näidata valimispäeva.
Te käisite valimas?
Mina just ei käinud. Käis minu naine. Mina läksin tööle valimisi filmima.
Putin on shakespeare'ilik tegelane
Mis ajani jäite te, "12 tooli" parafraseerides," vene dokumentalistika isaks ja keisrile lähedal seisvaks isikuks"?
Ma tegin aastatel 2003–2004 veel filmi Kremli siseelust. On selge, et maailma vägevatega lähedalt suheldes ja paljudega neist sina peal olles võisin ma oma biograafiat teisiti kujundada. Ent just 2004. aastal otsustasin ma kõigist riigistruktuuridest lahkuda ja mul ei olnud riigiga enam midagi ühist.
Te olete filminud ka Gorbatšovi ja Jeltsinit. Mida te neist arvate?
Gorbatšoviga on mul praegugi väga hea suhe. Jeltsinit ei ole enam elavate kirjas, kuid kuni hiljutise ajani olid mul väga soojad suhted Jeltsini tütre Tatjana Djatšenko ja tema mehe Valentin Jumaševiga; nad toetasid kuni tänavuse aastani minu festivali ArtDokFest. Nüüd on nad selle toetamise, tõsi küll, lõpetanud. Nad lõid Jekaterinburgis Jeltsini keskuse, mis põhineb vabaduse ja demokraatia põhimõtetel, mida Jeltsin püüdis Venemaal juurutada.
Te suhtlesite lähedalt Vladimir Putiniga. Milles peitus tema võlu?
Kui ta tahab, oskab ta endast hea mulje jätta. Vestluskaaslases enda vastu huvi äratamine ja omapoolse huvi ülesnäitamine teeb alati hinge soojaks. Meie siin vestleme praegu ja ma suhtun teisse väga lugupidavalt, kuid ma ei küsi, kuidas teil seal kodus läheb ja kuidas te siia jõudsite. Seda ei ole vaja ei teile ega mulle. Kuid ma võiksin seda küsida ja see meeldiks teile.
Vaatamise ajal võrdlesin ma teie kangelast aeg-ajalt Shakespeare'i prints Harryga, kes oli lahe poiss, aga troonile tõustes kõrvaldas endised sõbrad ja hakkas Inglismaa igavese kuulsuse nimel valitsema raudse rusikaga.
Absoluutselt! Kui loovamalt rääkida, siis tundub mulle, et Putin on shakespeare'ilik tegelane. Ja praegu ei ole me veel kaugeltki dramaatilise finaali juures.
Mul on üks üsna pessimistlik teooria. Oma arengu teatud etapil vajab mõni riik ja rahvas optimaalset juhti. Mitte tingimata head. Pärast kogu Allende ajal korraldatud bardakki oli Tšiili jaoks optimaalne juht, kuigi halb inimene, Pinochet. Valgevene jaoks oli ja on selleks Lukašenka…
Arvan, et Pinocheti nime mainimine Putinist rääkides on sümboolne. Ent vaatamata Pinocheti rollile Tšiili majanduse arengus tuli ta võimule ebaseaduslikul teel, relv käes, kõrvaldades Salvador Allende. Siin aga tõi "Allende" Putini ise võimule ja oli veel õnnelik, et see tal korda läks. Selles ongi olukorra üldine paradoks.
Rooma diktaator Sulla loobus diktaatori volitustest ja läks erru, pärast mida valati ta kõigil foorumitel sopaga üle. Tollal 25-aastane Caesar ütles: "Järgmine diktaator vabatahtlikult ei loobu."
Putinist saab ilmselt eluaegne. Talle ei ole võim enam nauding, vaid teatud turvalisuse tagatis. Sest tema ei taha kohtu ette minna nagu Pinochet. Või Haagi nagu Milošević.
Kui ta räägib teie filmis, et aja möödudes ta lahkub ja hakkab lihtsaks kodanikuks, on ta siis siiras?
Siis ei teadnud ta veel, et Venemaa ühiskond loobub nii kergesti oma positsioonidest ja et ta pääseb nii hõlpsasti kõigi hoobade juurde. Ta ootas loomulikult, et ühiskond osutab vastupanu. Kuid seda ei juhtunud.
Mul on oma arvamus teie vestlusest presidendiga hümni teemal. Minu meelest on tal milleski ka õigus. Jeltsini ajal ju Vene Föderatsioonil hümni ei olnud. Oli Glinka "Patriootliku laulu" meloodia ja seegi ilma sõnadeta. Ilma hümnita riik mõjub aga hääbuvana.
Oli see hea või halb, aga ei olnud ka enam Nõukogude Liidu hümni. Sest riik ütles nõukogude ideoloogiast lahti. Aleksandrovi muusika tagasitoomine Sergei Mihhalkovi uute sõnadega oli väga radikaalne samm, mis võimaldas teha kõiki järgmisi samme. Sümbolitel on väga suur tähtsus. Lenin mausoleumis ja Stalin Kremli müüri ääres — see on tõsine asi. Hümni tagasitoomisega muutis riik oma liikumissuunda.
Ma ei ole opositsionäär, vaid dissident
Mida te arvate Venemaa opositsioonist, mis on väikesearvuline, killustunud ja jõuetu? Kogu oma kriitilise suhtumise juures võimu ei ole te ju opositsioonis?
Ma täpsustaksin — meil Venemaal e i o l e opositsiooni. Poliitiline süsteem nimelt ei eelda tsiviliseeritud oponeerimist, millega opositsioon peab tegelema. Meil on revolutsionäärid. Inimesed on pisut "ära külmunud", andku nad mulle andeks. Mina, jumal hoidku, ei ole revolutsionäär, vaid dissident, see tähendab teisitimõtleja. Inimene, kes lubab endale mõelda teisiti kui kuulekas enamus.
"Kui sulle antakse jooneline paber, kirjuta risti" ("451° Fahrenheiti")?
Jah! Kohtumisel vaatajatega küsis mult üks neiu, kes ei olnud mingi magav väikekodanlane, vaid kes tuli filmi vaatama ja esitas küsimusi: "Kui mitte Putin, siis kes veel?" Ta ei mõista, et Putin lõi süsteemi, kus ei olegi võimalik, et ilmuks keegi teine. Alternatiivi ei ole.
Kas ArtDokFest toimub pärast Venemaalt lahkumist Riias?
Riias toimub võistlusprogramm. See toimus Riias tänavu esimest korda ja see oli õige otsus, sest me säilitasime nii festivali kui ka võistlusprogrammi kõrge taseme, kuna koostame programmi ilma mingeid väliseid või sisemisi tegureid arvesse võtmata. Ja konkursi tase osutus väga kõrgeks — see on üks filmitööstuse kõrgemaid.
Kas teil on Lätis väljund televisioonis?
Ma teen aktiivselt koostööd kanaliga Nastojaštšeje Vremja, kus ma juhin iganädalast saadet ja annan nõu kanali programmi koostamisel.
Kas see on tugev kanal?
See on venekeelne erakanal ja see muutub üha paremaks. Vähemalt dokumentaalfilmid on väga kõrgel tasemel. Ja seda iga päev.
Olen Lätile kade. Neil olete teie, meile tuli ainult mingi arusaamatu keskkonnaspetsialist, kes heitis ühele kanalile ette, et nad näitavad multifilme põrsas Peppast, selle asemel et võidelda "Putini verise režiimiga". Ja mingi endine oblasti kultuurijuht, kes jäi oma ametist hämaratel asjaoludel ilma ja kuulutab end samuti poliitiliseks põgenikuks ja sellesama "verise režiimi" ohvriks.
Nii see on. Selliseid on palju. Ent paraku nad olid, on ja jäävad.
Vestelnud BORIS TUCH
### Response:
Vitali Manski: Putinile ei ole võim enam nauding, vaid turvalisuse tagatis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 8. Arrani krahv lord Arthur Gore (1910–1983) on tuntud selle poolest, et tema eestvedamisel võeti 1967. aastal Briti parlamendi ülemkojas vastu seadus, mis dekriminaliseeris homoseksuaalsuse. Tema vanem vend, 7. Arrani krahv oli end oma seksuaalse sättumuse tõttu 1958. aastal ära tapnud. Gore oli ka suur loodusesõber ja armastas eriti mäkrasid. Ta püüdis läbi suruda ka seadusandlust mäkrade kaitse alla võtmisest, kuid see ei läinud ülemkojas läbi. Kui lordilt küsiti, miks homoseksuaalsuse dekriminaliseerimine õnnestus, aga mäkrade kaitse alla võtmine mitte, vastas krahv kurvalt: "Lordide kojas ei ole kuigi palju mäkrasid".
David Bamberi ("Rooma", "Midsomeri mõrvad, "Victoria", "Kuninga kõne") kehastatud lord Arthur Gore vilksatab läbi ka BBC telesarja "Ehtinglaslik skandaal" esimesest osast, kui liberaalide partei liider Jeremy Thorpe, keda mängib alati kerges kimbatuses olev Hugh Grant, läheb talle külla, et uurida, kas konservatiivid võiksid homoseksuaalsuse seadustamist toetada. Bamber palub Grantil mõisahoonesse sisenedes panna jalga kummikud, kuna kõikjal sibab ringi mäkrasid, kes armastavad külalisi jalast hammustada.
"Ehtinglaslik skandaal" ongi aastail 1967–1976 liberaalide partei liider olnud Jeremy Thorpe'i (1929–2014) lugu. 1974. aastal tegid klassikalise kolmanda partei rollis olnud liberaalid valimistel väga hea tulemuse ning Thorpe'ist oleks äärepealt saanud leiborist Harold Wilsoni teises valitsuses asepeaminister. Poliitikaküsimustes siiski kokkuleppele ei jõutud ja koalitsioon jäi sündimata. Leiboristide õnneks, nagu hiljem selgus.
Hugh Grant minisarjas "Skandaal inglise moodi" ("A Very English Scandal"). Autor: CAP/FB/SCANPIX
Thorpe'i homoseksuaalsus ei olnud just päris avalik saladus, aga Scotland Yardile, luureametitele ja partei juhtkonnale oli see muidugi teada. Nii et kui 1975. aasta lõpus puhkes selleteemaline seksiskandaal, ei saanud see neile tulla väga suure üllatusena. Thorpe'i kunagine poisssõber Norman Josiffe süüdistas parteijuhti katses teda mõrvata, et ta ei saaks avalikuks teha nende kunagist intiimsuhet. Sellest tuli suur kohtusaaga, mis tõmbas mõistagi kriipsu peale ka Thorpe'i poliitilisele karjäärile, kuigi ta kohtus lõpuks mõrvakatses õigeks mõisteti.
Sellest, kuidas Thorpe tutvub ühe oma sõbra mõisatallis hobusetalitajana töötava noore Normaniga, keda kehastab Ben Whishaw ("Pilveatlas", "Surma õukond", "Skyfall", "Spectre"), ta oma voodisse tirib ja hiljem hülgab ning kuidas Norman temalt raha välja pressima püüab hakata, misjärel Thorpe ta tapmiskatse korraldab, miniseriaal räägibki. Tasub meeles pidada, et sari sai valmida alles pärast Jeremy Thorpe'i surma, kes eitas mõrvakatset lõpuni, Norman Josiffe on aga tänaseni elus. Nii et kunstitõde ja elutõde ei pruugi päris kokku langeda ja tegu pole kindlasti dokumentaalsarjaga.
Kunstiliselt on "Ehtinglaslik skandaal" üsna kummaline toode. Lõviosa sellest loost on esitatud sellises jantlikus ja kergemeelses komöödiavõtmes, mis võimaldab homoseksuaalsuse üle mugavalt naerda ja seda tsirkusekääbuste etteastega võrrelda. Kuigi sari räägib tõsistest asjadest, on selle vaatajani toomiseks valitud kergelt farsilik helistik: kõik probleemid mööduvad kuidagi mängleva kergusega, traagilisigi vahejuhtumeid (peaosalise naise surm autoavariis) kuvatakse meile justkui muuseas, misjärel elu järgmisel päeval oma tavapärast rada edasi kulgeb.
Ben Whishaw minisarjas "Skandaal inglise moodi" ("A Very English Scandal"). Autor: CAP/FB/SCANPIX
Valitud helistik saab vaatajale muidugi selgeks alles kolmanda osa lõpus, kus toimub järsk jõnks, väljakukkumine, kus ühes napis episoodis selgitab Thorpe kaasvestlejale oma tegude ja eluviisi põhjuseid, kui karm on see maailm, millesse ta oma sättumuse tõttu oli sattunud. Kas teemaga ja homoseksualismi ajalooga mitte kursis olev televaataja seda momenti üldse märkab, selle olulisust mõistab, sellest kunstilisest kontrastist aru saab, on muidugi äärmiselt kaheldav, see saab siiski ja eelkõige kõnetada vaid asjaga ise kokku puutunud inimesi, mistap ei saa ka lavastaja-produtsendi otsust jantliku komöödiastiili valiku kasuks läbinisti õnnestunuks lugeda. Seetõttu jääb natuke mulje, et sari ise on sama vana kui selles kirjeldatud sündmused: homovärgist võib rääkida küll, aga teeme seda pilavõtmes.
Tegelikult on see seriaal muidugi väga kvaliteetselt tehtud, nagu tänapäeva BBC teletooted ikka. Hugh Grant, keda enamasti teame ju permanentses kimbatuses oleva esimese armastaja rollidest, mängib siin sarjas enesekindla ja põhimõttelageda geipoliitiku karakterit märksa vabamalt ja – üllatuslikult – loomulikumalt kui võiks oodata või karta. Ben Whishaw võib täieliku sotsiaalse ullikese rolli olla ju natuke stereotüüpne valik, aga temagi teeb suurepärase rolli korraga eluvõõrast ja kõige selle kiuste hämmastavalt hästi hakkama saavast veidrikust. Nii et tema Kuldgloobus ja paar vähem tuntud auhinda selle rollilahenduse eest on saadud täiesti teenitult.
Nagu moodsad briti sarjad ikka on ka "Ehtinglaslik skandaal" lisaks peaosalistele täidetud inglise tele, kino ja teatri tippudega: Alex Jennings ("The Queen", "Poirot", "The Crown", "Victoria") Thorpe'i abilise ja mitte kõige legaalsemate toimingute korraldajana, Jason Watkins ("Kuldne kompass", "Poirot", "Surma õukond", "Taboo") Thorpe'i rivaalina liberaalide partei juhtkonnas ja Jonathan Hyde ("Titanic", "Jumanji", "Cadfael", "Muumia") Thorpe'i kaitsjana kohtus.
Millega ei saa rahule jääda on sarja pealkirja tõlge. Eesti keeles on siiski olemas märksa kirjanduslik-keelelisemaid võimalusi selle ümberpanekuks kui "Skandaal inglise moodi". Kindlasti on eelistatumad "Ehtinglaslik skandaal" või siis "Pesueht inglise skandaal".
Aga vaatamissoovituse saab see sari kindlasti. Kas või juba ääretult naturaalse ja autentse 1960–1970. aastate briti olustiku edasiandmise tõttu. Isegi kui neis oludes tegutsevad veidi jantlikud ja kergemeelsed mõrvakorraldajad. | Arvustus. Ehtinglaslik probleem: mäkrade vähesus parlamendis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
8. Arrani krahv lord Arthur Gore (1910–1983) on tuntud selle poolest, et tema eestvedamisel võeti 1967. aastal Briti parlamendi ülemkojas vastu seadus, mis dekriminaliseeris homoseksuaalsuse. Tema vanem vend, 7. Arrani krahv oli end oma seksuaalse sättumuse tõttu 1958. aastal ära tapnud. Gore oli ka suur loodusesõber ja armastas eriti mäkrasid. Ta püüdis läbi suruda ka seadusandlust mäkrade kaitse alla võtmisest, kuid see ei läinud ülemkojas läbi. Kui lordilt küsiti, miks homoseksuaalsuse dekriminaliseerimine õnnestus, aga mäkrade kaitse alla võtmine mitte, vastas krahv kurvalt: "Lordide kojas ei ole kuigi palju mäkrasid".
David Bamberi ("Rooma", "Midsomeri mõrvad, "Victoria", "Kuninga kõne") kehastatud lord Arthur Gore vilksatab läbi ka BBC telesarja "Ehtinglaslik skandaal" esimesest osast, kui liberaalide partei liider Jeremy Thorpe, keda mängib alati kerges kimbatuses olev Hugh Grant, läheb talle külla, et uurida, kas konservatiivid võiksid homoseksuaalsuse seadustamist toetada. Bamber palub Grantil mõisahoonesse sisenedes panna jalga kummikud, kuna kõikjal sibab ringi mäkrasid, kes armastavad külalisi jalast hammustada.
"Ehtinglaslik skandaal" ongi aastail 1967–1976 liberaalide partei liider olnud Jeremy Thorpe'i (1929–2014) lugu. 1974. aastal tegid klassikalise kolmanda partei rollis olnud liberaalid valimistel väga hea tulemuse ning Thorpe'ist oleks äärepealt saanud leiborist Harold Wilsoni teises valitsuses asepeaminister. Poliitikaküsimustes siiski kokkuleppele ei jõutud ja koalitsioon jäi sündimata. Leiboristide õnneks, nagu hiljem selgus.
Hugh Grant minisarjas "Skandaal inglise moodi" ("A Very English Scandal"). Autor: CAP/FB/SCANPIX
Thorpe'i homoseksuaalsus ei olnud just päris avalik saladus, aga Scotland Yardile, luureametitele ja partei juhtkonnale oli see muidugi teada. Nii et kui 1975. aasta lõpus puhkes selleteemaline seksiskandaal, ei saanud see neile tulla väga suure üllatusena. Thorpe'i kunagine poisssõber Norman Josiffe süüdistas parteijuhti katses teda mõrvata, et ta ei saaks avalikuks teha nende kunagist intiimsuhet. Sellest tuli suur kohtusaaga, mis tõmbas mõistagi kriipsu peale ka Thorpe'i poliitilisele karjäärile, kuigi ta kohtus lõpuks mõrvakatses õigeks mõisteti.
Sellest, kuidas Thorpe tutvub ühe oma sõbra mõisatallis hobusetalitajana töötava noore Normaniga, keda kehastab Ben Whishaw ("Pilveatlas", "Surma õukond", "Skyfall", "Spectre"), ta oma voodisse tirib ja hiljem hülgab ning kuidas Norman temalt raha välja pressima püüab hakata, misjärel Thorpe ta tapmiskatse korraldab, miniseriaal räägibki. Tasub meeles pidada, et sari sai valmida alles pärast Jeremy Thorpe'i surma, kes eitas mõrvakatset lõpuni, Norman Josiffe on aga tänaseni elus. Nii et kunstitõde ja elutõde ei pruugi päris kokku langeda ja tegu pole kindlasti dokumentaalsarjaga.
Kunstiliselt on "Ehtinglaslik skandaal" üsna kummaline toode. Lõviosa sellest loost on esitatud sellises jantlikus ja kergemeelses komöödiavõtmes, mis võimaldab homoseksuaalsuse üle mugavalt naerda ja seda tsirkusekääbuste etteastega võrrelda. Kuigi sari räägib tõsistest asjadest, on selle vaatajani toomiseks valitud kergelt farsilik helistik: kõik probleemid mööduvad kuidagi mängleva kergusega, traagilisigi vahejuhtumeid (peaosalise naise surm autoavariis) kuvatakse meile justkui muuseas, misjärel elu järgmisel päeval oma tavapärast rada edasi kulgeb.
Ben Whishaw minisarjas "Skandaal inglise moodi" ("A Very English Scandal"). Autor: CAP/FB/SCANPIX
Valitud helistik saab vaatajale muidugi selgeks alles kolmanda osa lõpus, kus toimub järsk jõnks, väljakukkumine, kus ühes napis episoodis selgitab Thorpe kaasvestlejale oma tegude ja eluviisi põhjuseid, kui karm on see maailm, millesse ta oma sättumuse tõttu oli sattunud. Kas teemaga ja homoseksualismi ajalooga mitte kursis olev televaataja seda momenti üldse märkab, selle olulisust mõistab, sellest kunstilisest kontrastist aru saab, on muidugi äärmiselt kaheldav, see saab siiski ja eelkõige kõnetada vaid asjaga ise kokku puutunud inimesi, mistap ei saa ka lavastaja-produtsendi otsust jantliku komöödiastiili valiku kasuks läbinisti õnnestunuks lugeda. Seetõttu jääb natuke mulje, et sari ise on sama vana kui selles kirjeldatud sündmused: homovärgist võib rääkida küll, aga teeme seda pilavõtmes.
Tegelikult on see seriaal muidugi väga kvaliteetselt tehtud, nagu tänapäeva BBC teletooted ikka. Hugh Grant, keda enamasti teame ju permanentses kimbatuses oleva esimese armastaja rollidest, mängib siin sarjas enesekindla ja põhimõttelageda geipoliitiku karakterit märksa vabamalt ja – üllatuslikult – loomulikumalt kui võiks oodata või karta. Ben Whishaw võib täieliku sotsiaalse ullikese rolli olla ju natuke stereotüüpne valik, aga temagi teeb suurepärase rolli korraga eluvõõrast ja kõige selle kiuste hämmastavalt hästi hakkama saavast veidrikust. Nii et tema Kuldgloobus ja paar vähem tuntud auhinda selle rollilahenduse eest on saadud täiesti teenitult.
Nagu moodsad briti sarjad ikka on ka "Ehtinglaslik skandaal" lisaks peaosalistele täidetud inglise tele, kino ja teatri tippudega: Alex Jennings ("The Queen", "Poirot", "The Crown", "Victoria") Thorpe'i abilise ja mitte kõige legaalsemate toimingute korraldajana, Jason Watkins ("Kuldne kompass", "Poirot", "Surma õukond", "Taboo") Thorpe'i rivaalina liberaalide partei juhtkonnas ja Jonathan Hyde ("Titanic", "Jumanji", "Cadfael", "Muumia") Thorpe'i kaitsjana kohtus.
Millega ei saa rahule jääda on sarja pealkirja tõlge. Eesti keeles on siiski olemas märksa kirjanduslik-keelelisemaid võimalusi selle ümberpanekuks kui "Skandaal inglise moodi". Kindlasti on eelistatumad "Ehtinglaslik skandaal" või siis "Pesueht inglise skandaal".
Aga vaatamissoovituse saab see sari kindlasti. Kas või juba ääretult naturaalse ja autentse 1960–1970. aastate briti olustiku edasiandmise tõttu. Isegi kui neis oludes tegutsevad veidi jantlikud ja kergemeelsed mõrvakorraldajad.
### Response:
Arvustus. Ehtinglaslik probleem: mäkrade vähesus parlamendis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bouanane kaitseadvokaatide sõnul tühistas nende klient kaebuse, sest ei taha enam asjaga tegeleda.
"Minu klient oli põhimenetluse ning alamastme kohtu otsuse järel seisukohal, et tema eesmärk polnud tekitada elanikkonnas tõsist hirmu, nagu näeb ette terrorikuriteo koosseis," lausus ütles advokaat Kaarle Gummerus.
Bouanane ei soovinud meediale kommentaare jagada.
Kohtu hinnangul oli Bouanane mõttemaailm kaldunud järk-järgult äärmusrühmitust Islamiriik (IS) pooldavas suunas ning teekond islamiäärmuslusse tipnes enne tapmisi avaldatud videomanifestiga. Bouanane telefonist leiti ka hulgaliselt IS-i vägivaldset ja jõhkrat materjali, mida ta oli enda sõnul vaadanud mitu kuud.
Kohtu hinnangul oli Bouananes pikemat aega kasvanud mõte islamiäärmuslikust teost. Kohus pidas tema rünnakut läbimõelduks.
"On raske pidada manifesti ühe öö tundepuhangu tooteks, nagu väitis Bouanane kaitse," ütles kohus.
Bouanane tappis 18. augustil Turu kesklinnas turuplatsil noarünnakus kaks naist ning vigastas kuut naist ja kaht teda peatada püüdnud meest. | Turu terrorirünnaku sooritaja tühistas apellatsioonikaebuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bouanane kaitseadvokaatide sõnul tühistas nende klient kaebuse, sest ei taha enam asjaga tegeleda.
"Minu klient oli põhimenetluse ning alamastme kohtu otsuse järel seisukohal, et tema eesmärk polnud tekitada elanikkonnas tõsist hirmu, nagu näeb ette terrorikuriteo koosseis," lausus ütles advokaat Kaarle Gummerus.
Bouanane ei soovinud meediale kommentaare jagada.
Kohtu hinnangul oli Bouanane mõttemaailm kaldunud järk-järgult äärmusrühmitust Islamiriik (IS) pooldavas suunas ning teekond islamiäärmuslusse tipnes enne tapmisi avaldatud videomanifestiga. Bouanane telefonist leiti ka hulgaliselt IS-i vägivaldset ja jõhkrat materjali, mida ta oli enda sõnul vaadanud mitu kuud.
Kohtu hinnangul oli Bouananes pikemat aega kasvanud mõte islamiäärmuslikust teost. Kohus pidas tema rünnakut läbimõelduks.
"On raske pidada manifesti ühe öö tundepuhangu tooteks, nagu väitis Bouanane kaitse," ütles kohus.
Bouanane tappis 18. augustil Turu kesklinnas turuplatsil noarünnakus kaks naist ning vigastas kuut naist ja kaht teda peatada püüdnud meest.
### Response:
Turu terrorirünnaku sooritaja tühistas apellatsioonikaebuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Film põhineb Kaspar Jancise raamatul "Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas". Tegelastele annavad filmis hääle tuntud Eesti näitlejad, kelle hulgas on näiteks Priit Võigemast, Ülle Kaljuste ja Marko Matvere.
"Kapten Morten lollide laeval" (rahvusvahelise pealkirjaga "Captain Morten and the Spider Queen) on nukuanimatsioonitehnikas film, mis on valminud Eesti, Iirimaa, Belgia ja Suurbritannia koostöös. Filmi valmimiseks on kulunud kokku seitse aastat. Koostööprojektis tegid kaasa Nukufilm, Telegael (Iirimaa), GRID-Animation (Belgia) ja Calon (Suurbritannia).
Vaata treilerit: | Ilmus animafilmi "Kapter Morten lollide laeval" treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Film põhineb Kaspar Jancise raamatul "Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas". Tegelastele annavad filmis hääle tuntud Eesti näitlejad, kelle hulgas on näiteks Priit Võigemast, Ülle Kaljuste ja Marko Matvere.
"Kapten Morten lollide laeval" (rahvusvahelise pealkirjaga "Captain Morten and the Spider Queen) on nukuanimatsioonitehnikas film, mis on valminud Eesti, Iirimaa, Belgia ja Suurbritannia koostöös. Filmi valmimiseks on kulunud kokku seitse aastat. Koostööprojektis tegid kaasa Nukufilm, Telegael (Iirimaa), GRID-Animation (Belgia) ja Calon (Suurbritannia).
Vaata treilerit:
### Response:
Ilmus animafilmi "Kapter Morten lollide laeval" treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aadressile Tõnismäe 5a kolib SA Archimedes, mille töötajad on praegu Koidula 13a ja Toompuiestee 30.
Samuti leiavad hoones koha hariduse infotehnoloogia sihtasutuse ning spordikoolituse ja - teabe sihtasutuse ametnikud ning osaliselt ka Eesti noorsootöö keskuse töötajad.
Hariduse infotehnoloogia sihtasutus asub praegu aadressil Mustamäel, aadressil Akadeemia tee 21/1, spordikoolituse ja - teabe sihtasutus Tondil Sõjakooli 10 ja osaliselt ka Eesti noorsootöö keskus hoones aadressil Tõnismägi 11.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Tarmo Kurm ütles ERR-ile, et kokku võetakse kasutusele 2368 ruutmeetrit . Üürihinnaks on 6,55 eurot ruutmeeri eest kuus, lisandub käibemaks. Asutused alustavad seal tööd tänavu 1. juulil ning leping on kümneks aastaks.
Justiitsministeerium kolis ühendministeeriumi hoonesse ning seni on Tõnismäe maja seisnud tühjalt, selle omanikuks on Riigi Kinnisvara AS (RKAS). | Haridusministeerium kolib osa allüksusi Tõnismäele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aadressile Tõnismäe 5a kolib SA Archimedes, mille töötajad on praegu Koidula 13a ja Toompuiestee 30.
Samuti leiavad hoones koha hariduse infotehnoloogia sihtasutuse ning spordikoolituse ja - teabe sihtasutuse ametnikud ning osaliselt ka Eesti noorsootöö keskuse töötajad.
Hariduse infotehnoloogia sihtasutus asub praegu aadressil Mustamäel, aadressil Akadeemia tee 21/1, spordikoolituse ja - teabe sihtasutus Tondil Sõjakooli 10 ja osaliselt ka Eesti noorsootöö keskus hoones aadressil Tõnismägi 11.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Tarmo Kurm ütles ERR-ile, et kokku võetakse kasutusele 2368 ruutmeetrit . Üürihinnaks on 6,55 eurot ruutmeeri eest kuus, lisandub käibemaks. Asutused alustavad seal tööd tänavu 1. juulil ning leping on kümneks aastaks.
Justiitsministeerium kolis ühendministeeriumi hoonesse ning seni on Tõnismäe maja seisnud tühjalt, selle omanikuks on Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
### Response:
Haridusministeerium kolib osa allüksusi Tõnismäele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Mihkel Rebane ütles ERR-ile, et sotsiaalministeeriumi kavandatav eelnõu sisaldab koolikorralduslikult tähtsaid teemasid: kontrolltöö ja tunnikontrolli mõiste, nõuded koolikoti raskusele, õppetundide algusaeg, kodutööd ning õppetöö ühes vahetuses korraldamise nõude täpsustamine.
"Siiski oleme seisukohal, et sotsiaalministeerium võiks määruse tasandil, mille eesmärk on laste tervis, piirduda nende mõistetega, mis ei ole defineeritud teistes õigusaktides või juhendmaterjalides, nagu näiteks kooliväsimus, õpivalmidus või muu selline," sõnas Rebane.
"Teine, ja tegelikult peamine, kavandatavate muudatuste probleem on ülereguleerimine, mis kitsendab liigselt koolide ning koolipidajate õigust otsustada oma kooli vajadustest lähtuvalt," lisas ta.
Rebane tõi välja, et näiteks kooli päevakava on juba defineeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ega vaja dubleerimist, õpitulemusi võidakse saavutada ning nende omandatust kontrollida märksa mitmekesisemate meetodite abil, kui seda on tunnikontroll või kontrolltöö ning õppetunde võib hiljem kui kell kaheksa alustada ka praegu, mida mitmetes koolides ka tehakse.
"Teeme sotsiaalministeeriumile ettepaneku jätkata arutelu. Selleks, et vältida ülereguleerimist, tuleks kavandada võimalikud muudatused koos haridusvaldkonna õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide ajakohastamisega ning ministeeriumide vahelises koostöös," lausus üldharidusosakonna juhataja.
Sotsiaalministeeriumis viimast lihvi saav eelnõu näeb ette, et koolipäeva võib enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul, kahes vahetuses õppimist tuleb üritada vältida ning söögivahetund pikeneb 30 minutile. Samuti näeb eelnõu ette, et tunnikontroll on ühe õppetunni õpitulemuste omandamist kontrolliv töö ja kõik muu on kontrolltöö.
Määrus võiks sotsiaalministeeriumi nägemuses hakata kehtima 1. septembrist 2020. | Haridusministeerium laidab plaani koolipäeva üksikasju määrusega paika panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Mihkel Rebane ütles ERR-ile, et sotsiaalministeeriumi kavandatav eelnõu sisaldab koolikorralduslikult tähtsaid teemasid: kontrolltöö ja tunnikontrolli mõiste, nõuded koolikoti raskusele, õppetundide algusaeg, kodutööd ning õppetöö ühes vahetuses korraldamise nõude täpsustamine.
"Siiski oleme seisukohal, et sotsiaalministeerium võiks määruse tasandil, mille eesmärk on laste tervis, piirduda nende mõistetega, mis ei ole defineeritud teistes õigusaktides või juhendmaterjalides, nagu näiteks kooliväsimus, õpivalmidus või muu selline," sõnas Rebane.
"Teine, ja tegelikult peamine, kavandatavate muudatuste probleem on ülereguleerimine, mis kitsendab liigselt koolide ning koolipidajate õigust otsustada oma kooli vajadustest lähtuvalt," lisas ta.
Rebane tõi välja, et näiteks kooli päevakava on juba defineeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ega vaja dubleerimist, õpitulemusi võidakse saavutada ning nende omandatust kontrollida märksa mitmekesisemate meetodite abil, kui seda on tunnikontroll või kontrolltöö ning õppetunde võib hiljem kui kell kaheksa alustada ka praegu, mida mitmetes koolides ka tehakse.
"Teeme sotsiaalministeeriumile ettepaneku jätkata arutelu. Selleks, et vältida ülereguleerimist, tuleks kavandada võimalikud muudatused koos haridusvaldkonna õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide ajakohastamisega ning ministeeriumide vahelises koostöös," lausus üldharidusosakonna juhataja.
Sotsiaalministeeriumis viimast lihvi saav eelnõu näeb ette, et koolipäeva võib enne kella üheksat alustada ainult hoolekogu nõusolekul, kahes vahetuses õppimist tuleb üritada vältida ning söögivahetund pikeneb 30 minutile. Samuti näeb eelnõu ette, et tunnikontroll on ühe õppetunni õpitulemuste omandamist kontrolliv töö ja kõik muu on kontrolltöö.
Määrus võiks sotsiaalministeeriumi nägemuses hakata kehtima 1. septembrist 2020.
### Response:
Haridusministeerium laidab plaani koolipäeva üksikasju määrusega paika panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie noor Kameruni keskkaitsja Steve Kingue jõudis meie ridades mängida ainult pool hooaega, kui juba suured ja võimsad klubid märkasid teda," kirjutas klubi sotsiaalmeedias.
"Kuigi Steve'i uueks klubiks on esialgu Major League Soccer (MLS) mängiva Philadelphia Union duubelmeeskond Bethelem Steel, siis on siiski võimalus kõrgliiga klubi värve esindada suur," seisis Kalevi teates. "Suheldes mängija agendiga, leidsime, et see on ainulaadne võimalus Kingue'il teha oma karjääris järgmine võimas samm. Soovime omalt poolt Steve'ile edu ja jaksu uutel väljakutsetel ning loodame, et ta meid ei unustaks." | Tallinna Kalevi mängija siirdub USA esiliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie noor Kameruni keskkaitsja Steve Kingue jõudis meie ridades mängida ainult pool hooaega, kui juba suured ja võimsad klubid märkasid teda," kirjutas klubi sotsiaalmeedias.
"Kuigi Steve'i uueks klubiks on esialgu Major League Soccer (MLS) mängiva Philadelphia Union duubelmeeskond Bethelem Steel, siis on siiski võimalus kõrgliiga klubi värve esindada suur," seisis Kalevi teates. "Suheldes mängija agendiga, leidsime, et see on ainulaadne võimalus Kingue'il teha oma karjääris järgmine võimas samm. Soovime omalt poolt Steve'ile edu ja jaksu uutel väljakutsetel ning loodame, et ta meid ei unustaks."
### Response:
Tallinna Kalevi mängija siirdub USA esiliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaebuse esitasid Vabariigi Valimiskomisjoni poolt registreerimata jäetud kandidaadid: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kaheksaliikmeline nimekiri ning Almar Gluštšenko ja Meelis Kaldalu, kes ei olnud tähtajaks tasunud kautsjonit. Samuti Argo Mõttus, kelle dokumendid laekusid riigi valimisteenistusele pärast dokumentide esitamisaja lõppu, teatas valimiskomisjoni pressiesindaja esmaspäeval.
Vastavalt riigikogu valimise seadusele võib huvitatud isik, juhul, kui ta leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse riigikohtule. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
Riigikohtul on otsuse tegemiseks aega seitse tööpäeva. | Riigikohus sai valimistoimingutega seoses neli kaebust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaebuse esitasid Vabariigi Valimiskomisjoni poolt registreerimata jäetud kandidaadid: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kaheksaliikmeline nimekiri ning Almar Gluštšenko ja Meelis Kaldalu, kes ei olnud tähtajaks tasunud kautsjonit. Samuti Argo Mõttus, kelle dokumendid laekusid riigi valimisteenistusele pärast dokumentide esitamisaja lõppu, teatas valimiskomisjoni pressiesindaja esmaspäeval.
Vastavalt riigikogu valimise seadusele võib huvitatud isik, juhul, kui ta leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse riigikohtule. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
Riigikohtul on otsuse tegemiseks aega seitse tööpäeva.
### Response:
Riigikohus sai valimistoimingutega seoses neli kaebust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuidas öelda jah?" on autorite endi sõnul seksuaalhariduslik lavastus noortele ja kõigile teistele, milles uuritakse, kuidas noored seksi väärtustavad ja kuidas seksuaalsuse teemaga suhestuvad. Ise defineeriksin peamiseks eesmärgiks siiski täita seda skisofreenilist tühikut Eesti haridusmaastikul, mis seksi ja seksuaalsusse puutub.
Mida ma mõtlen selle skisofreenilise tühiku all? Tõsiasja, et miskipärast enamik keskkoolinoori teab täpselt, mis on PornHubi kategooriad (mida ka etenduses reipalt demonstreeriti), ent koolitunnis minnakse harva edasi nentimisest "kasutage kondoomi, siis te ei saa suguhaigusi ega jää soovimatult rasedaks" või küsides vanemalt telekast tuleva filmi seksistseeni kohta saab laps vastuseks "ma ei tea".
Seks on igal pool, ent ometi me pole võimelised sellest avalikus elus ja meediaruumis normaalselt rääkima. Keegi isegi ei tule selle peale, et võiks juba koolis öelda, et ega inimesed ei seksi sellepärast, et lapsi saada, vaid sellepärast, et see neile meeldib.
Etendus algabki sobivalt… piinlikult: "Milline siis teie esimene kord oli?". Alustuseks räägib üks neidudest, peaaegu et akadeemilise täpsusega oma esimese seksuaalvahekorra planeerimisest. See on hea algus, et panna paika, mis reaalsusastmes me hetkel siin laval asjadest räägime. Räägime nii, nagu on ning eufemismid jäägu mujale (välja arvatud neidsamu eufemisme naeruvääristavas kontekstis).
Noored, mitte kuigi kogenud näitlejad loovad autentse atmosfääri, sest nende kerge piinlikkus ja kohmetus laval on päris, mitte mängitud. Lisavõlu annavad paar rida tagapool itsitavad keskkooliõpilased, millest võin järeldada, et lavastus on vähemalt sihtgrupi intrigeerimisega märki tabanud.
Kogu seksuaalsuseteema mahutamine 45 minutisse on kohutavalt ambitsioonikas ettevõtmine, ent autorid on seda sissejuhatava kursuse sügavuses suutnud. Peamiselt kolme sõbra vestlustele üles ehitatud stseenid katavad ära seksuaalse ahistamise, masturbeerimise, flirtimise, fetišid, aseksuaalsuse, fantaseerimise, porno ja seksuaalse nõusoleku (inglise keeles consent). Viimane termin ei oma eesti keeles just eriti sobivat vastet, mis samuti on sümptomaatiline avaliku diskursuse puudumisele.
Rohkem saavad lavastuses tähelepanu kriitilisemad teemad, näiteks seksuaalne ahistamine. Pidudel purjus tüdruku vastu tolle tahtmist lahtiriietamine ja käperdamine ei pruugi olla "päris" vägistamine, ent on siiski traumeeriv seksuaalvägivald ja kuritegu. Õnneks tuuakse lisaks välja, et ei sobi üle astuda ka lihtsamatest väikestest kehalistest piiridest: näiteks käperdada neiu tagumikku. Piisavalt kõvasti jäi kõlama peamine – ükski nendest juhtumitest ei ole kunagi ohvri süü.
Positiivse poole pealt räägib lavastus pikalt enda tundmaõppimisest ning avastamisest, mis kellelegi meeldida võiks. Samuti masturbeerimisest, mis meie ametlikult sekulaarsel haridus- ja meediamaastikul on peaaegu katoliiklikult tabu teema. Lisaks käsitletakse ausalt pornot, adresseerides mõningaid sealt pärinevaid müüte, nagu näiteks tõsiasja, et pärismaailmas ei ole kõik peenised ühesuurused. Kriitiliselt pean siiski ütlema, et võibolla kliitori asukoha kunstlikult nina koha peal näitamine võib mõnelegi poisile haridusliku anatoomilise augu jätta, mida meie tulevane naissugu hiljem äkki kurvalt kogema peab.
Eriti tore oli näha vestluste käigus ka samasoolise paari vahekorra üle arutlemist, vormis, kus sellele ei pööratud erilist tähelepanu, vaid teemat käsitleti sama tavalisena nagu heteroseks. Kuigi põhifookus jääb lavastusel heterosuhetele, loodan siiski, et etendusele sattuvale geinoorele võib vaba kajastamine toetavalt mõjuda.
Emotsionaalselt armsaim hetk lavastuses on kaks linade vahel seisvat noort, kes valjult sisemonoloogi ette kandes kujutavad esimest vahekorda. Ülimalt toredalt piinlik oli ja saalis naeris mitte ainult keskkooliealine, vaid ka vanem publik. "Mis ma teen?!", "Mis talle meeldib? Issand, miks ma ei guugeldanud, mis naistele meeldib?!", "Miks mul kõvaks ei lähe?", "Kuidas ma oigama peaks?". Aus illustratsioon lavastuses varem väljendatud mõtetele, et teate, vahel ongi veider ja naljakas, aga ka see on normaalne ja muudabki partnereid lähedasemaks.
Lavastuse sõnumi võib kokku võtta ka rekvisiitidel seisva üleskutsega: "Mõnus peab olema". kõigil osalistel. Mõne jaoks tähendab see ühte, teise jaoks teist, seksi vastassoost partneriga, samast soost partneriga, mitme inimesega, üksi, püsti, pikali, külje peal, kähku või kaua, "tavaliselt" või "veidralt" ja mõne jaoks üldse seda, et seksi ei ole ega tule. Ning kõik variandid on täiesti mõistetavad. Lihtsalt rääkige omavahel ja uurige ausalt ka ennast, et teada, mis teie jaoks mõnus on.
Ainsa etteheitena peab ütlema, et stseenide üleminekud ning näitlejate rollivahetused olid üsna valulikud ning tehislikud. Samuti osa teksti visuaalselt saatvaid tegevusi, mida sooritati selgelt lihtsalt millegi tegemise pärast, et publikul vestlusi natuke huvitavam vaadata oleks. Samas ei saagi nähtut võtta tavalise lavastusena, vaid pigem lavastusliku koolitunnina ning selles kategoorias saab teos minult maksimumpunktid.
PS! Kui teil oli seda arvustust lugedes ebamugav ja te puutute kokku vastavas vanuses noortega, kellega te ei taha neil teemadel rääkida, siis saatke noor etendusele. | Arvustus. Noortelavastus sellest täiskasvanute asjast, millest täiskasvanud nendega rääkida ei taha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuidas öelda jah?" on autorite endi sõnul seksuaalhariduslik lavastus noortele ja kõigile teistele, milles uuritakse, kuidas noored seksi väärtustavad ja kuidas seksuaalsuse teemaga suhestuvad. Ise defineeriksin peamiseks eesmärgiks siiski täita seda skisofreenilist tühikut Eesti haridusmaastikul, mis seksi ja seksuaalsusse puutub.
Mida ma mõtlen selle skisofreenilise tühiku all? Tõsiasja, et miskipärast enamik keskkoolinoori teab täpselt, mis on PornHubi kategooriad (mida ka etenduses reipalt demonstreeriti), ent koolitunnis minnakse harva edasi nentimisest "kasutage kondoomi, siis te ei saa suguhaigusi ega jää soovimatult rasedaks" või küsides vanemalt telekast tuleva filmi seksistseeni kohta saab laps vastuseks "ma ei tea".
Seks on igal pool, ent ometi me pole võimelised sellest avalikus elus ja meediaruumis normaalselt rääkima. Keegi isegi ei tule selle peale, et võiks juba koolis öelda, et ega inimesed ei seksi sellepärast, et lapsi saada, vaid sellepärast, et see neile meeldib.
Etendus algabki sobivalt… piinlikult: "Milline siis teie esimene kord oli?". Alustuseks räägib üks neidudest, peaaegu et akadeemilise täpsusega oma esimese seksuaalvahekorra planeerimisest. See on hea algus, et panna paika, mis reaalsusastmes me hetkel siin laval asjadest räägime. Räägime nii, nagu on ning eufemismid jäägu mujale (välja arvatud neidsamu eufemisme naeruvääristavas kontekstis).
Noored, mitte kuigi kogenud näitlejad loovad autentse atmosfääri, sest nende kerge piinlikkus ja kohmetus laval on päris, mitte mängitud. Lisavõlu annavad paar rida tagapool itsitavad keskkooliõpilased, millest võin järeldada, et lavastus on vähemalt sihtgrupi intrigeerimisega märki tabanud.
Kogu seksuaalsuseteema mahutamine 45 minutisse on kohutavalt ambitsioonikas ettevõtmine, ent autorid on seda sissejuhatava kursuse sügavuses suutnud. Peamiselt kolme sõbra vestlustele üles ehitatud stseenid katavad ära seksuaalse ahistamise, masturbeerimise, flirtimise, fetišid, aseksuaalsuse, fantaseerimise, porno ja seksuaalse nõusoleku (inglise keeles consent). Viimane termin ei oma eesti keeles just eriti sobivat vastet, mis samuti on sümptomaatiline avaliku diskursuse puudumisele.
Rohkem saavad lavastuses tähelepanu kriitilisemad teemad, näiteks seksuaalne ahistamine. Pidudel purjus tüdruku vastu tolle tahtmist lahtiriietamine ja käperdamine ei pruugi olla "päris" vägistamine, ent on siiski traumeeriv seksuaalvägivald ja kuritegu. Õnneks tuuakse lisaks välja, et ei sobi üle astuda ka lihtsamatest väikestest kehalistest piiridest: näiteks käperdada neiu tagumikku. Piisavalt kõvasti jäi kõlama peamine – ükski nendest juhtumitest ei ole kunagi ohvri süü.
Positiivse poole pealt räägib lavastus pikalt enda tundmaõppimisest ning avastamisest, mis kellelegi meeldida võiks. Samuti masturbeerimisest, mis meie ametlikult sekulaarsel haridus- ja meediamaastikul on peaaegu katoliiklikult tabu teema. Lisaks käsitletakse ausalt pornot, adresseerides mõningaid sealt pärinevaid müüte, nagu näiteks tõsiasja, et pärismaailmas ei ole kõik peenised ühesuurused. Kriitiliselt pean siiski ütlema, et võibolla kliitori asukoha kunstlikult nina koha peal näitamine võib mõnelegi poisile haridusliku anatoomilise augu jätta, mida meie tulevane naissugu hiljem äkki kurvalt kogema peab.
Eriti tore oli näha vestluste käigus ka samasoolise paari vahekorra üle arutlemist, vormis, kus sellele ei pööratud erilist tähelepanu, vaid teemat käsitleti sama tavalisena nagu heteroseks. Kuigi põhifookus jääb lavastusel heterosuhetele, loodan siiski, et etendusele sattuvale geinoorele võib vaba kajastamine toetavalt mõjuda.
Emotsionaalselt armsaim hetk lavastuses on kaks linade vahel seisvat noort, kes valjult sisemonoloogi ette kandes kujutavad esimest vahekorda. Ülimalt toredalt piinlik oli ja saalis naeris mitte ainult keskkooliealine, vaid ka vanem publik. "Mis ma teen?!", "Mis talle meeldib? Issand, miks ma ei guugeldanud, mis naistele meeldib?!", "Miks mul kõvaks ei lähe?", "Kuidas ma oigama peaks?". Aus illustratsioon lavastuses varem väljendatud mõtetele, et teate, vahel ongi veider ja naljakas, aga ka see on normaalne ja muudabki partnereid lähedasemaks.
Lavastuse sõnumi võib kokku võtta ka rekvisiitidel seisva üleskutsega: "Mõnus peab olema". kõigil osalistel. Mõne jaoks tähendab see ühte, teise jaoks teist, seksi vastassoost partneriga, samast soost partneriga, mitme inimesega, üksi, püsti, pikali, külje peal, kähku või kaua, "tavaliselt" või "veidralt" ja mõne jaoks üldse seda, et seksi ei ole ega tule. Ning kõik variandid on täiesti mõistetavad. Lihtsalt rääkige omavahel ja uurige ausalt ka ennast, et teada, mis teie jaoks mõnus on.
Ainsa etteheitena peab ütlema, et stseenide üleminekud ning näitlejate rollivahetused olid üsna valulikud ning tehislikud. Samuti osa teksti visuaalselt saatvaid tegevusi, mida sooritati selgelt lihtsalt millegi tegemise pärast, et publikul vestlusi natuke huvitavam vaadata oleks. Samas ei saagi nähtut võtta tavalise lavastusena, vaid pigem lavastusliku koolitunnina ning selles kategoorias saab teos minult maksimumpunktid.
PS! Kui teil oli seda arvustust lugedes ebamugav ja te puutute kokku vastavas vanuses noortega, kellega te ei taha neil teemadel rääkida, siis saatke noor etendusele.
### Response:
Arvustus. Noortelavastus sellest täiskasvanute asjast, millest täiskasvanud nendega rääkida ei taha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda liiga läänetsoonis Saksamaal esinev Krefeld naasis pärast 40-päevast mängupausi platsile ja alistas kodusaalis HSG Bergische Pantheri 25:19 (11:8). Roosna arvele jäi kaks tabamust ning pärast avavooru kaotust saadud 17. võit annab meeskonnale 34 punktiga liidrikoha. Lähim jälitaja SGSH Dragons jääb kuue silmaga maha.
Liidritena jätkavad ka Molkova ja Pinnoneni tiimid
Saksamaa neljandas liigas alustasid uut mänguaastat kaks väravat visanud Kristo Voika ja TSG Söflingen, tehes 31:31 (13:13) viigi TV Plochingeniga. Eesti koondise mängujuhi koduklubi hoiab Baden-Württembergi Oberligas 18 punktiga kaheksandat kohta. Tihedas tabelis ollakse teisest astmest vaid nelja silma kaugusel.
Veel ühe eestlasest liidri leiame Itaalia esiliiga B-grupist, kus Sassari Raimond Handball jätkab Roosna ja Krefeldi eeskujul. 15. voorus võeti 13. järjestikune võit tulemusega 25:14 (13:9) Romagna Handballi üle. Mikk Pinnonen viskas neli väravat ning Sassaril on liidrina 27 punkti.
Islandil tegutseb kahel rindel Alina Molkova, kes Reykjaviki Valuri esindusnaiskonna eest jäi nullile, kui kõrgliigaliider alistas 19:16 (9:8) UMF Stjarnani. Küll tabas Molkova kuus korda ning aidates Valuri teise koosseisu esiliigas kohalikus derbis 33:26 (17:14) võidule Frami duubelnaiskonna üle.
Kolm eestlast Soome meistriliiga snaiprite esikümnes
Soome kõrgliigas kuuendat kohta hoidev Siuntio IF alistas koha võrra tagapool oleva Åbo IFK 37:26 (20:11). Ott Varik viskas seitse väravat, Sten Maasalu tabas korra. Helsingi IFK jõud tiitlikaitsja Riihimäe Cocksist üle ei käinud ning Ardo Puna nelja ja Sten Toomla ühe tabamusega lõppenud kohtumises jäädi 21:38 (10:19) alla.
HIFK 17 punktiga neljas, Siuntio IF-il on punkt vähem. Esikolmikul – Cocks, Karjaa BK-46 ja Helsingi Dicken – on 26 silma. Küll on kolm eestlast jätkuvalt snaiprite tabeli esikümnes, kus Puna 120 tabamusega esimene ning Varik neljas ja Maasalu üheksas, vastavalt 86 ja 73 väravaga.
Kaotusega algas uus aasta Eesti mullusele parimale käsipallurile Martin Johannsonile, sest Bukaresti Steaua jäi SEHA-liigas kodusaalis 19:31 (8:15) alla Horvaatia klubile Našice RK Nexe. Johannson panustas kahe tabamusega. Jesper Bruno Bramanis oli täpne kolmel korral, kui HV KRAS/Volendam II kaotas Hollandi meistriliigas 27:31 Waalwijki RED-TAG/Tachosele. | Käsipallileegion: Pinnoneni ja Roosna klubide võiduseeria pikenes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda liiga läänetsoonis Saksamaal esinev Krefeld naasis pärast 40-päevast mängupausi platsile ja alistas kodusaalis HSG Bergische Pantheri 25:19 (11:8). Roosna arvele jäi kaks tabamust ning pärast avavooru kaotust saadud 17. võit annab meeskonnale 34 punktiga liidrikoha. Lähim jälitaja SGSH Dragons jääb kuue silmaga maha.
Liidritena jätkavad ka Molkova ja Pinnoneni tiimid
Saksamaa neljandas liigas alustasid uut mänguaastat kaks väravat visanud Kristo Voika ja TSG Söflingen, tehes 31:31 (13:13) viigi TV Plochingeniga. Eesti koondise mängujuhi koduklubi hoiab Baden-Württembergi Oberligas 18 punktiga kaheksandat kohta. Tihedas tabelis ollakse teisest astmest vaid nelja silma kaugusel.
Veel ühe eestlasest liidri leiame Itaalia esiliiga B-grupist, kus Sassari Raimond Handball jätkab Roosna ja Krefeldi eeskujul. 15. voorus võeti 13. järjestikune võit tulemusega 25:14 (13:9) Romagna Handballi üle. Mikk Pinnonen viskas neli väravat ning Sassaril on liidrina 27 punkti.
Islandil tegutseb kahel rindel Alina Molkova, kes Reykjaviki Valuri esindusnaiskonna eest jäi nullile, kui kõrgliigaliider alistas 19:16 (9:8) UMF Stjarnani. Küll tabas Molkova kuus korda ning aidates Valuri teise koosseisu esiliigas kohalikus derbis 33:26 (17:14) võidule Frami duubelnaiskonna üle.
Kolm eestlast Soome meistriliiga snaiprite esikümnes
Soome kõrgliigas kuuendat kohta hoidev Siuntio IF alistas koha võrra tagapool oleva Åbo IFK 37:26 (20:11). Ott Varik viskas seitse väravat, Sten Maasalu tabas korra. Helsingi IFK jõud tiitlikaitsja Riihimäe Cocksist üle ei käinud ning Ardo Puna nelja ja Sten Toomla ühe tabamusega lõppenud kohtumises jäädi 21:38 (10:19) alla.
HIFK 17 punktiga neljas, Siuntio IF-il on punkt vähem. Esikolmikul – Cocks, Karjaa BK-46 ja Helsingi Dicken – on 26 silma. Küll on kolm eestlast jätkuvalt snaiprite tabeli esikümnes, kus Puna 120 tabamusega esimene ning Varik neljas ja Maasalu üheksas, vastavalt 86 ja 73 väravaga.
Kaotusega algas uus aasta Eesti mullusele parimale käsipallurile Martin Johannsonile, sest Bukaresti Steaua jäi SEHA-liigas kodusaalis 19:31 (8:15) alla Horvaatia klubile Našice RK Nexe. Johannson panustas kahe tabamusega. Jesper Bruno Bramanis oli täpne kolmel korral, kui HV KRAS/Volendam II kaotas Hollandi meistriliigas 27:31 Waalwijki RED-TAG/Tachosele.
### Response:
Käsipallileegion: Pinnoneni ja Roosna klubide võiduseeria pikenes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koidu eel Havanna tänavatel päästemeeskondadega kohtunud Díaz-Canel tunnistas Twitteris, et pühapäevaõhtuse tornaado purustused "on rängad".
Tornaado paiskas ümber sõidukeid, rebis juurtega välja puid ja jättis osa linnast pimedusse.
Havanna Luyano linnaosas muutusid tänavad tormiprahist läbimatuks. Hijas de Galicia sünnitushaigla tuli tormipurustuste tõttu evakueerida.
Tornaado tekkis Mehhiko lahel kujunenud võimsast tormist ning tabas Kuuba lääneosa kuni sajakilomeetrise tunnikiirusega (27 meetrit sekundis). | Kuuba pealinna tabanud tornaados hukkus kolm ja sai viga 172 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koidu eel Havanna tänavatel päästemeeskondadega kohtunud Díaz-Canel tunnistas Twitteris, et pühapäevaõhtuse tornaado purustused "on rängad".
Tornaado paiskas ümber sõidukeid, rebis juurtega välja puid ja jättis osa linnast pimedusse.
Havanna Luyano linnaosas muutusid tänavad tormiprahist läbimatuks. Hijas de Galicia sünnitushaigla tuli tormipurustuste tõttu evakueerida.
Tornaado tekkis Mehhiko lahel kujunenud võimsast tormist ning tabas Kuuba lääneosa kuni sajakilomeetrise tunnikiirusega (27 meetrit sekundis).
### Response:
Kuuba pealinna tabanud tornaados hukkus kolm ja sai viga 172 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi levitaja Siim Rohtla kinnitas, et Hollywoodis uhkustatakse ikka filmisarjade kogutulemustega. "Võime meiegi rehkendada, et "Klassikokkutuleku" triloogia on nüüdseks kokku Eestis kinodesse toonud 383 176 vaatajat ning kolmanda osa avang lükkas ka filmisarja piletitulu eilse seisuga üle kahe miljoni euro piiri," sõnas ta.
Triloogia avafilm "Klassikokkutulek" kogus kinodes kokku 189 073 külastust, olles sellega ka läbi aegade vaatatuim kodumaine film. Teine "Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused" on vaadatuimate filmide tabelis kolmas, kogudes 146 501 külastust. | "Klassikokkutulek 3: Ristiisad" kogus avanädalavahetusel üle 47 000 külastuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi levitaja Siim Rohtla kinnitas, et Hollywoodis uhkustatakse ikka filmisarjade kogutulemustega. "Võime meiegi rehkendada, et "Klassikokkutuleku" triloogia on nüüdseks kokku Eestis kinodesse toonud 383 176 vaatajat ning kolmanda osa avang lükkas ka filmisarja piletitulu eilse seisuga üle kahe miljoni euro piiri," sõnas ta.
Triloogia avafilm "Klassikokkutulek" kogus kinodes kokku 189 073 külastust, olles sellega ka läbi aegade vaatatuim kodumaine film. Teine "Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused" on vaadatuimate filmide tabelis kolmas, kogudes 146 501 külastust.
### Response:
"Klassikokkutulek 3: Ristiisad" kogus avanädalavahetusel üle 47 000 külastuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni 1,5 meetri kõrguse terastara püstitamise kiitis Taani parlament heaks mullu juunis.
Taani valitsus on hoiatanud, et seakatk võib ohustada riigi sealihaeksporti Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse.
2016. aastal vedas Taani sealiha välja 30 miljardi Taani krooni (3,9 miljardit eurot) väärtuses, eksport väljapoole EL-i moodustas sellest 11 miljardit krooni (1,4 miljardit eurot).
Taani on ainus EL-i riik, kus sigu on rohkem kui inimesi, iga 100 elaniku kohta on riigis 215 siga. | Taani püstitab seakatku peatamiseks Saksa piirile tara | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni 1,5 meetri kõrguse terastara püstitamise kiitis Taani parlament heaks mullu juunis.
Taani valitsus on hoiatanud, et seakatk võib ohustada riigi sealihaeksporti Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse.
2016. aastal vedas Taani sealiha välja 30 miljardi Taani krooni (3,9 miljardit eurot) väärtuses, eksport väljapoole EL-i moodustas sellest 11 miljardit krooni (1,4 miljardit eurot).
Taani on ainus EL-i riik, kus sigu on rohkem kui inimesi, iga 100 elaniku kohta on riigis 215 siga.
### Response:
Taani püstitab seakatku peatamiseks Saksa piirile tara |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles möödunud neljapäeval Postimehele, et Ossinovskil on sotsiaalmeedias mitu libakontot. "No üks on Eugenius Tremula, mille alt on ta vähemalt kaks aastat trollinud," sõnas Helme.
Ossinovski teatas ERR-ile neli päeva pärast küsimuse esitamist saadetud kirjalikus vastuses, et EKRE püüab juhtida tähelepanu enda tegemistelt ära.
"EKRE püüab juhtida tähelepanu oma erakonna trolliarmeelt, mis on kahetsusväärselt sirutanud oma kombitsaid lisaks parteilisele prügimeediale ja sotsiaalmeediale ka vabasse ajakirjandusse. Selleks kasutatakse klassikalist populistide argumenti: "Aga vaadake, mida teised teevad!" Sellega püütakse näidata, et ehkki nende käitumine on eetiliselt taunitav, teevad ju kõik sedasama."
Võrdluseks tasub Ossinovski sõnul vaadata USA presidendi Donald Trumpi klassikalist kaitseargumenti kõigi rünnakute vastu, mida inglise keeles nimetatakse whataboutism 'iks.
"Sel korral on tähelepanu kõrvale püütud juhtida sellega, et Jevgeni Ossinovskil on lisaks avalikule poliitikukontole ka eraisiku konto nimega Eugenius Tremula. Võrdlus on muidugi täiesti kohatu. Tegemist ei ole varikontoga, vaid kinnise eraisiku kontoga sõprade ja perega suhtlemiseks. Ka minu mobiiltelefoninumber ei ole kõigile avalikult leitav, ent kindlasti ei ole tegemist varinumbriga. Avalikes aruteludes osalen ma oma avaliku konto Jevgeni Ossinovski kaudu," teatas Ossinovski.
Eugenius Tremula konto Facebookis. Autor: (Foto: ERR) | Jevgeni Ossinovski kasutab sotsiaalmeedias ka varjunime Eugenius Tremula | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles möödunud neljapäeval Postimehele, et Ossinovskil on sotsiaalmeedias mitu libakontot. "No üks on Eugenius Tremula, mille alt on ta vähemalt kaks aastat trollinud," sõnas Helme.
Ossinovski teatas ERR-ile neli päeva pärast küsimuse esitamist saadetud kirjalikus vastuses, et EKRE püüab juhtida tähelepanu enda tegemistelt ära.
"EKRE püüab juhtida tähelepanu oma erakonna trolliarmeelt, mis on kahetsusväärselt sirutanud oma kombitsaid lisaks parteilisele prügimeediale ja sotsiaalmeediale ka vabasse ajakirjandusse. Selleks kasutatakse klassikalist populistide argumenti: "Aga vaadake, mida teised teevad!" Sellega püütakse näidata, et ehkki nende käitumine on eetiliselt taunitav, teevad ju kõik sedasama."
Võrdluseks tasub Ossinovski sõnul vaadata USA presidendi Donald Trumpi klassikalist kaitseargumenti kõigi rünnakute vastu, mida inglise keeles nimetatakse whataboutism 'iks.
"Sel korral on tähelepanu kõrvale püütud juhtida sellega, et Jevgeni Ossinovskil on lisaks avalikule poliitikukontole ka eraisiku konto nimega Eugenius Tremula. Võrdlus on muidugi täiesti kohatu. Tegemist ei ole varikontoga, vaid kinnise eraisiku kontoga sõprade ja perega suhtlemiseks. Ka minu mobiiltelefoninumber ei ole kõigile avalikult leitav, ent kindlasti ei ole tegemist varinumbriga. Avalikes aruteludes osalen ma oma avaliku konto Jevgeni Ossinovski kaudu," teatas Ossinovski.
Eugenius Tremula konto Facebookis. Autor: (Foto: ERR)
### Response:
Jevgeni Ossinovski kasutab sotsiaalmeedias ka varjunime Eugenius Tremula |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johan Cruyff Arena kandis enne tänavust hooaega Amsterdam ArenA nime. Staadion sai uue nime jalgpallilegendi Cruyffi järgi, kes lahkus meie seast 2016. aastal. Eesti koondis on ka varasemalt samal väljakul mänginud, kui 2013. aasta märtsikuus tunnistati valikmängus kodumeeskonna 3:0 paremust. Cruyff Arena mahutab ligi 55 000 pealtvaatajat.
Holland – Eesti mäng saab Amsterdamis avavile Eesti aja järgi kell 21.45. Koondis valmistub mänguks Ukrainas, kus kohtutakse viis päeva varem maavõistluses väljakuperemeestega (täpne toimumisaeg ja -koht selgumisel).
Tänavustest võõrsilmängudest saab praeguse seisuga pileteid osta märtsikuisele kohtumisele Belfastis, kui koondis alustab EM-valiksarja 21. märtsil Põhja-Iirimaa vastu.
Tänavune esimene kodumäng leiab aset 8. juunil A. Le Coq Arenal, kui vastamisi minnakse Põhja-Iirimaaga. Piletipaketid tänavustele kodumängudele on müügil Piletilevis.
Eesti koondise mängud 2019 (algusajad Eesti aja järgi):
21.03 kell 21.45 Põhja-Iirimaa – Eesti, Windsor Park
26.03 Gibraltar – Eesti, Victoria staadion
08.06 kell 19.00 Eesti – Põhja-Iirimaa, A. Le Coq Arena
11.06 kell 21.45 Saksamaa – Eesti, 1. FSV Mainz 05 Arena
06.09 kell 19.00 Eesti – Valgevene, A. Le Coq Arena
09.09 kell 21.45 Eesti – Holland, A. Le Coq Arena
10.10 kell 21.45 Valgevene – Eesti
13.10 kell 21.45 Eesti – Saksamaa, A. Le Coq Arena
14.11 Ukraina – Eesti
19.11 kell 21.45 Holland – Eesti, Johan Cruyff Arena | Holland võõrustab Eesti jalgpallikoondist Amsterdamis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johan Cruyff Arena kandis enne tänavust hooaega Amsterdam ArenA nime. Staadion sai uue nime jalgpallilegendi Cruyffi järgi, kes lahkus meie seast 2016. aastal. Eesti koondis on ka varasemalt samal väljakul mänginud, kui 2013. aasta märtsikuus tunnistati valikmängus kodumeeskonna 3:0 paremust. Cruyff Arena mahutab ligi 55 000 pealtvaatajat.
Holland – Eesti mäng saab Amsterdamis avavile Eesti aja järgi kell 21.45. Koondis valmistub mänguks Ukrainas, kus kohtutakse viis päeva varem maavõistluses väljakuperemeestega (täpne toimumisaeg ja -koht selgumisel).
Tänavustest võõrsilmängudest saab praeguse seisuga pileteid osta märtsikuisele kohtumisele Belfastis, kui koondis alustab EM-valiksarja 21. märtsil Põhja-Iirimaa vastu.
Tänavune esimene kodumäng leiab aset 8. juunil A. Le Coq Arenal, kui vastamisi minnakse Põhja-Iirimaaga. Piletipaketid tänavustele kodumängudele on müügil Piletilevis.
Eesti koondise mängud 2019 (algusajad Eesti aja järgi):
21.03 kell 21.45 Põhja-Iirimaa – Eesti, Windsor Park
26.03 Gibraltar – Eesti, Victoria staadion
08.06 kell 19.00 Eesti – Põhja-Iirimaa, A. Le Coq Arena
11.06 kell 21.45 Saksamaa – Eesti, 1. FSV Mainz 05 Arena
06.09 kell 19.00 Eesti – Valgevene, A. Le Coq Arena
09.09 kell 21.45 Eesti – Holland, A. Le Coq Arena
10.10 kell 21.45 Valgevene – Eesti
13.10 kell 21.45 Eesti – Saksamaa, A. Le Coq Arena
14.11 Ukraina – Eesti
19.11 kell 21.45 Holland – Eesti, Johan Cruyff Arena
### Response:
Holland võõrustab Eesti jalgpallikoondist Amsterdamis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastalõpu uudistelint tõi teate, et aastavahetuse igipõline kaasanne, Eldar Rjazanovi komöödia "Saatuse iroonia", kolitakse justkui Esimeselt kanalilt (v.k. Первый канал) kuskile mujale või jäetakse ülepea näitamata. Kostsid hääled, mis väitsid, et film propageerib purjutamist, et see on vananenud jne. Filmi veel elusolevad osatäitjad võtsid asja filosoofiliselt, need, kes juba teises ilmas, mõistagi, mingeid kommentaare ei jaganud. Kas unistuse võib ära muuta ("я спросил у ясеня")? Kas muinasjutt võib vananeda? Küsimused pole põrmugi retoorilised ega puuduta sugugi ainult filmi ennast, kui võiks esmapilgul tunduda. Meie maal oma elu elanud inimesed panevad asjad kohe paika: turja kargasid. Tegelikult kohe tahakski. Selline vastus võimaldaks õlad sirgu ajada ja esitada too võimas tšernõševskilik küsimus. Aga mida teha jääbki ütlemata, sest pole selge, kellele täpselt turja karati.
Eldar Aleksandrovitšile? Ent talle eriti turja ei karga: seal, kus ta on, uut aastat ei tähistata, ning pole enam aastaidki, puha igavik. Mu vintis nimekaimule Lukašinile (kuna enne filmi meie maal alkoholismi ei olnud)? Barbara Brylskale (et nagu vastusanktsioonid)? Pole usutav. Ning kes, üleüldse, turja kargas? Kardan, et vastus on filosoofiline: aeg. Eelduste kohaselt ei moodusta need, kelle jaoks Rjazanovi film oli elu üks osa, enam enamikku. Paljud on režissöörile järgnenud ning kogevad seal teispooluses hoopis muid kaemusi. Allesjäänud muidugi vaatavad "Saatuse irooniat" edasi, kuid on juba reklaamiandjate jaoks teisejärgulises vanusekategoorias. Pole kahtlustki, et televisioonil on ses suhtes täpne statistika – seal töötavad asjatundjad. Häirekella hakati lööma mitte täna, vaid vähemasti siis, kui oldi valmis saadud suure filmi järjega. Katse teist korda samasse jõkke astuda ning uutele põlvkondadele korda minna ei õnnestunud. Rjazanovi jätkajad läksid kõige täiega põhja. Nende kangelaslikul, kuid juba ette ebaõnnestumisele määratud ettevõtmisel oli üks vaieldamatu väärtus: see demonstreeris omal, televisioonilikul, kombel kunstiteose kordumatust, kaudselt – kunstiteoste absoluutset relvitust aja ees. Kunstiteosed vananevad. Kõik, mitte ainult filmid.
Ning mis minu jaoks kõige kurvem – ka raamatud vananevad. Filmidega võrreldes on nende vastupanuvõime ajale muidugi suurem, kuid see pole lõputu. Keskeltläbi 100 – 150 aastat. Selle tähtaja möödumisel saab raamatust midagi eruadmirali taolist: temaga käiakse aupaklikult ümber, tähistatakse pidulikult juubeleid, kuid igapäevaeluga pole tal enam mingit pistmist.
Mõnede raamatute puhul on kirjanduslik saatus armuline, lugejaskonna vahetumisega saadakse veel ajapikendust. Pean silmas efekti, mida nimetaksin kirjanduslikuks noorenduskuuriks. Kunagi täiskasvanutele kirjutatud teosed lähevad üle lastekirjanduse liigasse. Daniel Defoe, Walter Scott, Alexander Dumas – nimekirja võib jätkata. Rõhutan, et jutt on heast täiskasvanute kirjandusest, millest on saanud hea lastekirjandus. Loomulikult on antud seaduspärasusel omad teema-ja stiilipiirangud. Kafka ja Prousti kohta see vast ei käi.
Ent needki raamatud, mis on suutnud lugejaskonda vahetada, ei suuda üleüldisele saatusele kaua vastu panna. Meie silme ees vananevad nad juba teist korda – nüüd juba lastekirjandusena. Kolleegide ja sõprade sõnul on ellu astumas esimene põlvkond, kes on loobumas lastekirjanduse klassikast nüüdislastekirjanduse kasuks. Parimal juhul. Halvimal juhul – arvutisõdade kasuks. Veelgi enam, juba distantseerutakse ka "täiskasvanute" klassikast. Vene keele ja kirjanduse õpetajad on mulle korduvalt kurtnud, et vene kirjasõna korüfeed on muutumas üha raskestimõistetavamaks. Õpilastele on nad kõik üks Tolstojevski udukogu, kirjanike vahel ei tehta vahet, möödunust, selle reaalidest ja probleemidest on hall ettekujutus. Kunagised vaidlused Nataša Rostovast on ammu kiretuks muutunud, kui midagi sünnibki, siis pelgalt õpetaja enda pealekäimisel. See on kurb, kuid mõistetav. Raamat võimaldab lugejal eelkõige samastuda kirjandusteose kangelasega. Raske on samastuda sellega, keda ei mõisteta.
Võib tunduda, et muu aastalõpumõtted ei ole eriti pühadehõngulised. See pole nii. Ma lihtsalt käsitlen pidulikku kogu selle täiuses, nagu igaüks, kes enne uusaastakellade kõlamist jätab hüvasti möödunuga. Kellad kuulutavad saabuvatest muutustest, teisisõnu – uue ja vana kohtumisest. Uue saabumist tähistades peame selgelt mõistma, mis saab vanast. Aga vana, enamasti, kaob. Igaveseks. Vaid haruharva jätkaks ammu-ammu maa alla kadunud ojaviir kunagi uuesti oma maist kulgu.
Ma ei ole filmiteadlane, kuid miskipärast arvan, et midagi sarnast juhtub lõppude lõpuks ka "Saatuse irooniaga". Sest nõnda juhtub kõigega, millest on saanud oma valdkonna etalon. Nood pidanuksid justkui lahkuma ühes oma ajastuga, kuid elavad mõistetamatul viisil edasi uues ajastus. Teosed on jäänud justkui endisteks, ent igas uues ajastus mõistetakse teisiti, justament selline vana ja uue suhete dialektika. Tõelised tunded kirgastavad meid ka sajandite möödumisel. Harvadel juhtudel adume neid läbi ajakihistuste ning mitte enam eriti mõistetavate asjaolude. Lõppude lõpuks on suvaline teos inimesest, mitte asjaoludest. Meenutagem Mandelštami:
"Когда бы не Елена, / Что Троя вам одна, ахейские мужи?" 1
Jevgeni Vodolazkin on kirjanik, filoloogiadoktor, Vene kirjanduse instituudi (Puškini maja) juhtivteadur. Eesti keeles on ilmunud J.Vodolazkini romaan "Lavr" (kirjastus "Kunst", 2014.a., tõlkija Veronika Einberg).
1 Ossip Mandelštam Unetus. Homeros. Pingul purjed. 1915
Artikkel avaldati 29.detsembril 2017. aastal, vene keelest lühendanud Hannes Korjus. | Jevgeni Vodolazkin: uuest ja vanast aastavahetusel ehk saatuse irooniast ja hüvast leilist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastalõpu uudistelint tõi teate, et aastavahetuse igipõline kaasanne, Eldar Rjazanovi komöödia "Saatuse iroonia", kolitakse justkui Esimeselt kanalilt (v.k. Первый канал) kuskile mujale või jäetakse ülepea näitamata. Kostsid hääled, mis väitsid, et film propageerib purjutamist, et see on vananenud jne. Filmi veel elusolevad osatäitjad võtsid asja filosoofiliselt, need, kes juba teises ilmas, mõistagi, mingeid kommentaare ei jaganud. Kas unistuse võib ära muuta ("я спросил у ясеня")? Kas muinasjutt võib vananeda? Küsimused pole põrmugi retoorilised ega puuduta sugugi ainult filmi ennast, kui võiks esmapilgul tunduda. Meie maal oma elu elanud inimesed panevad asjad kohe paika: turja kargasid. Tegelikult kohe tahakski. Selline vastus võimaldaks õlad sirgu ajada ja esitada too võimas tšernõševskilik küsimus. Aga mida teha jääbki ütlemata, sest pole selge, kellele täpselt turja karati.
Eldar Aleksandrovitšile? Ent talle eriti turja ei karga: seal, kus ta on, uut aastat ei tähistata, ning pole enam aastaidki, puha igavik. Mu vintis nimekaimule Lukašinile (kuna enne filmi meie maal alkoholismi ei olnud)? Barbara Brylskale (et nagu vastusanktsioonid)? Pole usutav. Ning kes, üleüldse, turja kargas? Kardan, et vastus on filosoofiline: aeg. Eelduste kohaselt ei moodusta need, kelle jaoks Rjazanovi film oli elu üks osa, enam enamikku. Paljud on režissöörile järgnenud ning kogevad seal teispooluses hoopis muid kaemusi. Allesjäänud muidugi vaatavad "Saatuse irooniat" edasi, kuid on juba reklaamiandjate jaoks teisejärgulises vanusekategoorias. Pole kahtlustki, et televisioonil on ses suhtes täpne statistika – seal töötavad asjatundjad. Häirekella hakati lööma mitte täna, vaid vähemasti siis, kui oldi valmis saadud suure filmi järjega. Katse teist korda samasse jõkke astuda ning uutele põlvkondadele korda minna ei õnnestunud. Rjazanovi jätkajad läksid kõige täiega põhja. Nende kangelaslikul, kuid juba ette ebaõnnestumisele määratud ettevõtmisel oli üks vaieldamatu väärtus: see demonstreeris omal, televisioonilikul, kombel kunstiteose kordumatust, kaudselt – kunstiteoste absoluutset relvitust aja ees. Kunstiteosed vananevad. Kõik, mitte ainult filmid.
Ning mis minu jaoks kõige kurvem – ka raamatud vananevad. Filmidega võrreldes on nende vastupanuvõime ajale muidugi suurem, kuid see pole lõputu. Keskeltläbi 100 – 150 aastat. Selle tähtaja möödumisel saab raamatust midagi eruadmirali taolist: temaga käiakse aupaklikult ümber, tähistatakse pidulikult juubeleid, kuid igapäevaeluga pole tal enam mingit pistmist.
Mõnede raamatute puhul on kirjanduslik saatus armuline, lugejaskonna vahetumisega saadakse veel ajapikendust. Pean silmas efekti, mida nimetaksin kirjanduslikuks noorenduskuuriks. Kunagi täiskasvanutele kirjutatud teosed lähevad üle lastekirjanduse liigasse. Daniel Defoe, Walter Scott, Alexander Dumas – nimekirja võib jätkata. Rõhutan, et jutt on heast täiskasvanute kirjandusest, millest on saanud hea lastekirjandus. Loomulikult on antud seaduspärasusel omad teema-ja stiilipiirangud. Kafka ja Prousti kohta see vast ei käi.
Ent needki raamatud, mis on suutnud lugejaskonda vahetada, ei suuda üleüldisele saatusele kaua vastu panna. Meie silme ees vananevad nad juba teist korda – nüüd juba lastekirjandusena. Kolleegide ja sõprade sõnul on ellu astumas esimene põlvkond, kes on loobumas lastekirjanduse klassikast nüüdislastekirjanduse kasuks. Parimal juhul. Halvimal juhul – arvutisõdade kasuks. Veelgi enam, juba distantseerutakse ka "täiskasvanute" klassikast. Vene keele ja kirjanduse õpetajad on mulle korduvalt kurtnud, et vene kirjasõna korüfeed on muutumas üha raskestimõistetavamaks. Õpilastele on nad kõik üks Tolstojevski udukogu, kirjanike vahel ei tehta vahet, möödunust, selle reaalidest ja probleemidest on hall ettekujutus. Kunagised vaidlused Nataša Rostovast on ammu kiretuks muutunud, kui midagi sünnibki, siis pelgalt õpetaja enda pealekäimisel. See on kurb, kuid mõistetav. Raamat võimaldab lugejal eelkõige samastuda kirjandusteose kangelasega. Raske on samastuda sellega, keda ei mõisteta.
Võib tunduda, et muu aastalõpumõtted ei ole eriti pühadehõngulised. See pole nii. Ma lihtsalt käsitlen pidulikku kogu selle täiuses, nagu igaüks, kes enne uusaastakellade kõlamist jätab hüvasti möödunuga. Kellad kuulutavad saabuvatest muutustest, teisisõnu – uue ja vana kohtumisest. Uue saabumist tähistades peame selgelt mõistma, mis saab vanast. Aga vana, enamasti, kaob. Igaveseks. Vaid haruharva jätkaks ammu-ammu maa alla kadunud ojaviir kunagi uuesti oma maist kulgu.
Ma ei ole filmiteadlane, kuid miskipärast arvan, et midagi sarnast juhtub lõppude lõpuks ka "Saatuse irooniaga". Sest nõnda juhtub kõigega, millest on saanud oma valdkonna etalon. Nood pidanuksid justkui lahkuma ühes oma ajastuga, kuid elavad mõistetamatul viisil edasi uues ajastus. Teosed on jäänud justkui endisteks, ent igas uues ajastus mõistetakse teisiti, justament selline vana ja uue suhete dialektika. Tõelised tunded kirgastavad meid ka sajandite möödumisel. Harvadel juhtudel adume neid läbi ajakihistuste ning mitte enam eriti mõistetavate asjaolude. Lõppude lõpuks on suvaline teos inimesest, mitte asjaoludest. Meenutagem Mandelštami:
"Когда бы не Елена, / Что Троя вам одна, ахейские мужи?" 1
Jevgeni Vodolazkin on kirjanik, filoloogiadoktor, Vene kirjanduse instituudi (Puškini maja) juhtivteadur. Eesti keeles on ilmunud J.Vodolazkini romaan "Lavr" (kirjastus "Kunst", 2014.a., tõlkija Veronika Einberg).
1 Ossip Mandelštam Unetus. Homeros. Pingul purjed. 1915
Artikkel avaldati 29.detsembril 2017. aastal, vene keelest lühendanud Hannes Korjus.
### Response:
Jevgeni Vodolazkin: uuest ja vanast aastavahetusel ehk saatuse irooniast ja hüvast leilist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käsikirjad ei põle, ütles teadagi kes. Tuleb välja, et ega nad nii lihtsalt kao kah. Nimelt on siin, raamatu teises pooles Jaan Kaplinski luule, mille auväärne ise arvas kadunud olevat. 1958. aastast. Et elu viskab oma vimkasid, ilmus see järsku välja Karl Ristikivist jäänud paberite korrastamisel ja siin see siis nüüd suureks rõõmuks on.
Jaan Kaplinski kirjeldab seda lugu muidugi eessõnas palju paremini kui mina iial suudaks. Lõpus täpsustab Janika Kronberg veel mitmed asjaolud üle. Ärge hüpake kummastki tekstist üle ega mööda, kallid ehtsad luulesõbrad, need on väärt lood.
Karmale või saatuse sõrmele vastuseks võttis siis Jaan Kaplinski ette ja tõlkis ära Ristikivi luuletuse – mida siin küll laulukski nimetatakse – inglise ja vene keelde.
Ristikivi luuletus? Või olgu, laul, ei, veel karmim.
Mh?
Eks teata ju teda ikka romaanikirjanikuna. Igavesti mitmes suunas rabajana seejuures. Ikka eestilik püüe hariduse ja suuruse poole, aga ka lasteraamatud, ajalood, puruväljamõeldised. Väga äge ju, kui mitut mängu osatakse. Aga luuletamine, vaat, ei tule Ristikiviga seoses pähegi.
Kuigi on ju igati mõistuspärane, et kui inimene juba kirjutab, siis ta ikka varemhiljem luuletab. Kui sihuke päss nagu Hemingway luuletas – mis siin enam öelda. Kuigi Ristikivil on luulekogu ka, "Inimese teekond". Kae, mida kõike ei tea.
Tulin nüüd laua alt häbenemast jälle tagasi.
Ei, tuleb veel korra tagasi minna, taevas, Ristikivi sõnadele on ju laulegi tehtud, mida peab pidama uhkuseasjaks. Mingit kärbes oli kemmergus vabavärssi juba keegi viisistada ei viitsi. Mitte et kärbes kemmergus ei võiks lugemiseks ja etlemiseks lahe olla. Aga laul on veel enam, mõnel mehel on nõrkus reeglite järgi, leides nt tšastuška olevat küll ropu, aga väga range žanri.
"Maa ja rahvas" ongi laul. Mis tost, et ilma riimita. Kui sina seda loed, siis sina seda laulad, täiesti omal viisil, aga mitte valesti. Vähemalt mina sain sellest küll paraja obaduse. Juba "loomislugude lind" tekitas eeposliku tunde. Tõsiselt. Meie pärimustes ju lehvivad ringi igasugu linnud, kes maailma, rahvaid ja kangelasi munevad. Mingid igiammused, ammu kuivanud udused järved vajuvad pähe, jõed voolavad teistes sängides ja teistpidi, tarvad mäletsevad sind tähele panemata paksude tammede varjus ja väga-väga õrnalt on aimata rodu esivanemaid mõtlikult silmitsemas. Mille poolest pole eepos – no jah, lühikesevõitu ja see vihje Xenophonile, samas... väga vägev elamus nii ehk naa.
Võtad veel tolle Jaan Kaplinski Ristikivist innustatud kadunuks arvatud 1958. aasta laulu peale ja lähedki mitte sassi, aga jälle tunned end olevat mingil hirmpikal teel, mis ei tea kust ja millal algas ja ei tea kuhu läheb – ah, milline tore enesestmõistetavus.
Tõsiselt, see raamat on väga kõva elamus. Võtab või enda luuletama, kummardusega Jaan Kaplinski suunas, kes kunagi ju lubas, et selle maa keeltest kasutab tema edaspidi lõunapoolset.
Ka võt ma näe uma imä,
ka võt ma näe uma esä.
Ka võt ma näe uma sündmada velji ja sõsarit.
Ka võt ma näe uma rahvakõsõ rodu.
Takasi algohen.
Na kutsva minno, mu kotus om valmih.
Koh hää võva ellä egävest.
Jumalad üksi teavad, miks see 13. sõdalane ja viikingipalve pähe kargas... Ma ütlen, hr-d Ristikivi ja Kaplinski pööravad teid kuskile muistsesse ära.
Võimas. | Arvustus. Võimas! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käsikirjad ei põle, ütles teadagi kes. Tuleb välja, et ega nad nii lihtsalt kao kah. Nimelt on siin, raamatu teises pooles Jaan Kaplinski luule, mille auväärne ise arvas kadunud olevat. 1958. aastast. Et elu viskab oma vimkasid, ilmus see järsku välja Karl Ristikivist jäänud paberite korrastamisel ja siin see siis nüüd suureks rõõmuks on.
Jaan Kaplinski kirjeldab seda lugu muidugi eessõnas palju paremini kui mina iial suudaks. Lõpus täpsustab Janika Kronberg veel mitmed asjaolud üle. Ärge hüpake kummastki tekstist üle ega mööda, kallid ehtsad luulesõbrad, need on väärt lood.
Karmale või saatuse sõrmele vastuseks võttis siis Jaan Kaplinski ette ja tõlkis ära Ristikivi luuletuse – mida siin küll laulukski nimetatakse – inglise ja vene keelde.
Ristikivi luuletus? Või olgu, laul, ei, veel karmim.
Mh?
Eks teata ju teda ikka romaanikirjanikuna. Igavesti mitmes suunas rabajana seejuures. Ikka eestilik püüe hariduse ja suuruse poole, aga ka lasteraamatud, ajalood, puruväljamõeldised. Väga äge ju, kui mitut mängu osatakse. Aga luuletamine, vaat, ei tule Ristikiviga seoses pähegi.
Kuigi on ju igati mõistuspärane, et kui inimene juba kirjutab, siis ta ikka varemhiljem luuletab. Kui sihuke päss nagu Hemingway luuletas – mis siin enam öelda. Kuigi Ristikivil on luulekogu ka, "Inimese teekond". Kae, mida kõike ei tea.
Tulin nüüd laua alt häbenemast jälle tagasi.
Ei, tuleb veel korra tagasi minna, taevas, Ristikivi sõnadele on ju laulegi tehtud, mida peab pidama uhkuseasjaks. Mingit kärbes oli kemmergus vabavärssi juba keegi viisistada ei viitsi. Mitte et kärbes kemmergus ei võiks lugemiseks ja etlemiseks lahe olla. Aga laul on veel enam, mõnel mehel on nõrkus reeglite järgi, leides nt tšastuška olevat küll ropu, aga väga range žanri.
"Maa ja rahvas" ongi laul. Mis tost, et ilma riimita. Kui sina seda loed, siis sina seda laulad, täiesti omal viisil, aga mitte valesti. Vähemalt mina sain sellest küll paraja obaduse. Juba "loomislugude lind" tekitas eeposliku tunde. Tõsiselt. Meie pärimustes ju lehvivad ringi igasugu linnud, kes maailma, rahvaid ja kangelasi munevad. Mingid igiammused, ammu kuivanud udused järved vajuvad pähe, jõed voolavad teistes sängides ja teistpidi, tarvad mäletsevad sind tähele panemata paksude tammede varjus ja väga-väga õrnalt on aimata rodu esivanemaid mõtlikult silmitsemas. Mille poolest pole eepos – no jah, lühikesevõitu ja see vihje Xenophonile, samas... väga vägev elamus nii ehk naa.
Võtad veel tolle Jaan Kaplinski Ristikivist innustatud kadunuks arvatud 1958. aasta laulu peale ja lähedki mitte sassi, aga jälle tunned end olevat mingil hirmpikal teel, mis ei tea kust ja millal algas ja ei tea kuhu läheb – ah, milline tore enesestmõistetavus.
Tõsiselt, see raamat on väga kõva elamus. Võtab või enda luuletama, kummardusega Jaan Kaplinski suunas, kes kunagi ju lubas, et selle maa keeltest kasutab tema edaspidi lõunapoolset.
Ka võt ma näe uma imä,
ka võt ma näe uma esä.
Ka võt ma näe uma sündmada velji ja sõsarit.
Ka võt ma näe uma rahvakõsõ rodu.
Takasi algohen.
Na kutsva minno, mu kotus om valmih.
Koh hää võva ellä egävest.
Jumalad üksi teavad, miks see 13. sõdalane ja viikingipalve pähe kargas... Ma ütlen, hr-d Ristikivi ja Kaplinski pööravad teid kuskile muistsesse ära.
Võimas.
### Response:
Arvustus. Võimas! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestil on olemas aasta loom, lind, puu, seen, lill, sammal, liblikas ja isegi muld, ent tänaseni polnud kordagi valitud aasta kala. Otsustasime selle lünga täita ja tegime otsa lahti," ütles ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask.
"Kunagi loeti silmu kalaks, seejärel sõõrsuuks ja ehkki tegemist pole luu- ega kõhrkalaga, käsitletakse teda seadustes juba mõnda aega taas kalana. Nii võib öelda, et silm on kalade hulgas tagasi. Lisaks saab jõesilm igapäevaselt teenimatult vähe tähelepanu, aasta kalaks valimine aitab teda laiemalt tutvustada."
Jõesilm on huvitav ja eriline vee-elanik, kes eristub enamikest teistest kaladest nii oma kerekuju, toitumis- ja eluviisi kui ka mitmete muude momentide poolest. Siirdekalana veedab ta enamuse oma elust meres, aga kudema tõuseb jõgedesse ja ojadesse. Samuti on jõesilmuga seotud mitmeid uskumusi ja ebatõdesid. "Näiteks arvatakse, et tegemist on raipesööjaga ja see tekitab osades inimestes tema toiduks tarvitamisel vastumeelsust. Tegelikkuses ei vasta see tõele," rõhutas Kask.
Jõesilmu püütakse põhiliselt sügiseti kuderände ajal merre suubuvatest jõgedest silmutorbikutega. Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu, ent jõesilmude kudemine on teada kokku 30 jões ja arvukates ojades. Kulinaarselt on tegu erakordselt maitsva ja kõrgelt hinnatud saagiga, mida süüakse sütel röstituna ja marineerituna, vahel ka suitsutatuna.
Järgmisel aastal on kavas aasta kala valimiseks korraldada internetis suur rahvahääletus, kus saavad osaleda kõik huvilised.
---
Silmu aasta kalana toetasid ajakiri Kalastaja, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, Kalanduse teabekeskus, algatusrühm "Sindi pais", Hiiumaa kalanduse ja merenduse süda kauplus "Kala ja Võrk", AS Japs, Liivi Lahe Kalanduskogu, Kütijutud.ee, MTÜ LiVal Sport kalastussektsioon, seltsing Pärnu kalaspordi klubi ja Koha Kaitse Grupp. | Aasta kala on jõesilm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestil on olemas aasta loom, lind, puu, seen, lill, sammal, liblikas ja isegi muld, ent tänaseni polnud kordagi valitud aasta kala. Otsustasime selle lünga täita ja tegime otsa lahti," ütles ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask.
"Kunagi loeti silmu kalaks, seejärel sõõrsuuks ja ehkki tegemist pole luu- ega kõhrkalaga, käsitletakse teda seadustes juba mõnda aega taas kalana. Nii võib öelda, et silm on kalade hulgas tagasi. Lisaks saab jõesilm igapäevaselt teenimatult vähe tähelepanu, aasta kalaks valimine aitab teda laiemalt tutvustada."
Jõesilm on huvitav ja eriline vee-elanik, kes eristub enamikest teistest kaladest nii oma kerekuju, toitumis- ja eluviisi kui ka mitmete muude momentide poolest. Siirdekalana veedab ta enamuse oma elust meres, aga kudema tõuseb jõgedesse ja ojadesse. Samuti on jõesilmuga seotud mitmeid uskumusi ja ebatõdesid. "Näiteks arvatakse, et tegemist on raipesööjaga ja see tekitab osades inimestes tema toiduks tarvitamisel vastumeelsust. Tegelikkuses ei vasta see tõele," rõhutas Kask.
Jõesilmu püütakse põhiliselt sügiseti kuderände ajal merre suubuvatest jõgedest silmutorbikutega. Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu, ent jõesilmude kudemine on teada kokku 30 jões ja arvukates ojades. Kulinaarselt on tegu erakordselt maitsva ja kõrgelt hinnatud saagiga, mida süüakse sütel röstituna ja marineerituna, vahel ka suitsutatuna.
Järgmisel aastal on kavas aasta kala valimiseks korraldada internetis suur rahvahääletus, kus saavad osaleda kõik huvilised.
---
Silmu aasta kalana toetasid ajakiri Kalastaja, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, Kalanduse teabekeskus, algatusrühm "Sindi pais", Hiiumaa kalanduse ja merenduse süda kauplus "Kala ja Võrk", AS Japs, Liivi Lahe Kalanduskogu, Kütijutud.ee, MTÜ LiVal Sport kalastussektsioon, seltsing Pärnu kalaspordi klubi ja Koha Kaitse Grupp.
### Response:
Aasta kala on jõesilm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatu esitlus on 5. veebruaril kell 15.30 Tartu ülikooli spordihoones Martin Kutmani mälestusvõistluste eel.
Foto: Promomaterjalid
Martin Kutman, kes õpetas ülikoolis üle saja semestri ning treenis paljusid Eesti kergejõustikku ilmestanud sportlasi, oli põneva elukäiguga. Ta sündis Gruusias Estonka külas, veetis seal lapsepõlve ja käis Gruusias ka koolis ja instituudis ning kuulus Gruusia kergejõustikukoondisesse teivashüppajana. 1952. aastal tuli Kutman ülikooli kergejõustikukateedri juhataja Fred Kudu kutsel Tartusse ja ülikooli, kuhu jäigi kogu eluks. Teivashüppes esindas ta ka Eesti koondist, treenerina on ta aidanud tippu aga paljusid (Anna Iljuštšenko, Ain Evard, Gennadi Organov, Jevgeni Jessin, Muza Lepik (Vorotõntseva), Margit Thomson (Aidla), Enn Lilienthal, Helgi Kivi (Haljasmaa), Aivo Noormets jt).
See raamat räägibki sellest ajast. Räägib ülikooli kergejõustikukateedrist ja selle suurest rollist Eesti kergejõustikus, räägib ülikooli staadioni ja Kääriku ehitamisest, räägib Martin Kutmani treenerinippidest, aga ka näiteks Lehe Viktorist ja sellest, mis tema juures Gruusia külas juhtus.
See on raamat treenerist ning tema kolleegidest ja õpilastest. Paljud neist räägivad selles raamatus. See on kokku pikk ja põnev lugu.
Lugu treenerist, kes oli "hästi soe inimene, hästi teistele mõtlev. Mäletan tema sooje silmi, kui ta sulle justkui südamepõhjast otsa vaatas. Temaga sai kõigest rääkida, tema oli avatud, nii muutusid ka ise avatuks. See oli talle nii loomulik," nagu räägib raamatus kõrgushüppaja ja nüüdne treener Margit Thomson.
Vahur Kalmre kaks eelmist spordiraamatut, "Kolm Kirsipuud" (2012) ja "Tartu Rock! Tartu Rock! Ühe korvpallimeeskonna lugu" (2016) võitsid mõlemad aasta parimale spordiraamatule mõeldud Georg Hackenschmidti auhinna. | Legendaarsest kergejõustikutreenerist ilmub raamat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatu esitlus on 5. veebruaril kell 15.30 Tartu ülikooli spordihoones Martin Kutmani mälestusvõistluste eel.
Foto: Promomaterjalid
Martin Kutman, kes õpetas ülikoolis üle saja semestri ning treenis paljusid Eesti kergejõustikku ilmestanud sportlasi, oli põneva elukäiguga. Ta sündis Gruusias Estonka külas, veetis seal lapsepõlve ja käis Gruusias ka koolis ja instituudis ning kuulus Gruusia kergejõustikukoondisesse teivashüppajana. 1952. aastal tuli Kutman ülikooli kergejõustikukateedri juhataja Fred Kudu kutsel Tartusse ja ülikooli, kuhu jäigi kogu eluks. Teivashüppes esindas ta ka Eesti koondist, treenerina on ta aidanud tippu aga paljusid (Anna Iljuštšenko, Ain Evard, Gennadi Organov, Jevgeni Jessin, Muza Lepik (Vorotõntseva), Margit Thomson (Aidla), Enn Lilienthal, Helgi Kivi (Haljasmaa), Aivo Noormets jt).
See raamat räägibki sellest ajast. Räägib ülikooli kergejõustikukateedrist ja selle suurest rollist Eesti kergejõustikus, räägib ülikooli staadioni ja Kääriku ehitamisest, räägib Martin Kutmani treenerinippidest, aga ka näiteks Lehe Viktorist ja sellest, mis tema juures Gruusia külas juhtus.
See on raamat treenerist ning tema kolleegidest ja õpilastest. Paljud neist räägivad selles raamatus. See on kokku pikk ja põnev lugu.
Lugu treenerist, kes oli "hästi soe inimene, hästi teistele mõtlev. Mäletan tema sooje silmi, kui ta sulle justkui südamepõhjast otsa vaatas. Temaga sai kõigest rääkida, tema oli avatud, nii muutusid ka ise avatuks. See oli talle nii loomulik," nagu räägib raamatus kõrgushüppaja ja nüüdne treener Margit Thomson.
Vahur Kalmre kaks eelmist spordiraamatut, "Kolm Kirsipuud" (2012) ja "Tartu Rock! Tartu Rock! Ühe korvpallimeeskonna lugu" (2016) võitsid mõlemad aasta parimale spordiraamatule mõeldud Georg Hackenschmidti auhinna.
### Response:
Legendaarsest kergejõustikutreenerist ilmub raamat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lätikeelse tõlke "Gogola disko" on teinud Maima Grīnberga ja see ilmus kirjastuses Jāņa Rozes apgādsja. Bulgaaria keelde pani teose Dora Janeva-Mednikarova, "Diskoteka "Gogol"" ilmus kirjastuses Paradox.
"Mõlemad raamatukujundused on päris funky 'd," kiitis Paavo Matsin.
Läti "Gogoli disko"
Aprillis ilmub Gogoli disko veel taani keeles ning peagi ka horvaatia keeles. Soomes ja Ungaris on juba kõigil võimalik tutvuda Viljandi Gogoli seiklustega. | Ilmus "Diskoteka "Gogol"" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lätikeelse tõlke "Gogola disko" on teinud Maima Grīnberga ja see ilmus kirjastuses Jāņa Rozes apgādsja. Bulgaaria keelde pani teose Dora Janeva-Mednikarova, "Diskoteka "Gogol"" ilmus kirjastuses Paradox.
"Mõlemad raamatukujundused on päris funky 'd," kiitis Paavo Matsin.
Läti "Gogoli disko"
Aprillis ilmub Gogoli disko veel taani keeles ning peagi ka horvaatia keeles. Soomes ja Ungaris on juba kõigil võimalik tutvuda Viljandi Gogoli seiklustega.
### Response:
Ilmus "Diskoteka "Gogol"" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsuse amatöörmeeskonnas Team Credit Mutuel-GPF sõitvad Viljandi Rattaklubi kasvandikud Greg Hallop ja Josten Vaidem startisid laupäeval 130 km pikkusel võidusõidul GP de la Collectivite de Martinique, tõusumeetreid kogunes sõidu jooksul 1700 meetrit. Aktiivse sõidu käigus moodustus ette kümneliikmeline jooksikute grupp, kus oli sees lisaks Hallopile ka tema tiimikaaslane Vaidem.
Sõidu lõpufaasis suudeti jooksikute pundis kahekesi sõitu nii palju mõjutada ja kontrollida ning teravama jalaga Hallopi kasuks mängida, et anda viimasele võimalus viimastel kilomeetritel soolovõit võtta.
Suure panuse oma tööga tiimikaaslase heaks andis ise kuuendana lõpetanud Vaidem. | Eesti rattur võitis Martinique'i saarel toimunud võidusõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsuse amatöörmeeskonnas Team Credit Mutuel-GPF sõitvad Viljandi Rattaklubi kasvandikud Greg Hallop ja Josten Vaidem startisid laupäeval 130 km pikkusel võidusõidul GP de la Collectivite de Martinique, tõusumeetreid kogunes sõidu jooksul 1700 meetrit. Aktiivse sõidu käigus moodustus ette kümneliikmeline jooksikute grupp, kus oli sees lisaks Hallopile ka tema tiimikaaslane Vaidem.
Sõidu lõpufaasis suudeti jooksikute pundis kahekesi sõitu nii palju mõjutada ja kontrollida ning teravama jalaga Hallopi kasuks mängida, et anda viimasele võimalus viimastel kilomeetritel soolovõit võtta.
Suure panuse oma tööga tiimikaaslase heaks andis ise kuuendana lõpetanud Vaidem.
### Response:
Eesti rattur võitis Martinique'i saarel toimunud võidusõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gunnar Laev sündis 1927. aasta 17. juunil Tallinnas. Tema isa oli ohvitser ja töötas Tondi kasarmute relvalaos.
Hiljem kolis tema pere Nõmmele, Gunnar Laev õppis Hiiu ja Rahumäe algkoolis,
1944. aastal liitus ta vabatahtlikult Saksa lennuväega, eelnevalt õppis ta Liepaja lennukoolis. Teenistusest lahkus ta, kui Saksamaa väed Eestist taandusid.
"Mul õnnestus kooliteed jätkata samas, Nõmmel. Minu koolist eemalolek tol aastal jäi kahe silma vahele, sest märtsipommitamise järel 1944 pandi ka koolid kinni," on Gunnar Laev meenutanud. Punaarmeesse mobiliseerimisest ta pääses.
Teedeinseneri kutse pälvis ta Tallinna Polütehnilisest Instituudist. Ligi 30 aastat töötas ta ettevõttes, millel praegu nimeks TREV-2.
Gunnar Laev on presidendilt pälvinud Kotkaristi V klassi teenetemärgi. | Suri legendaarne sõjamees ja vabadusvõitlejate liidu üks juhte Gunnar Laev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gunnar Laev sündis 1927. aasta 17. juunil Tallinnas. Tema isa oli ohvitser ja töötas Tondi kasarmute relvalaos.
Hiljem kolis tema pere Nõmmele, Gunnar Laev õppis Hiiu ja Rahumäe algkoolis,
1944. aastal liitus ta vabatahtlikult Saksa lennuväega, eelnevalt õppis ta Liepaja lennukoolis. Teenistusest lahkus ta, kui Saksamaa väed Eestist taandusid.
"Mul õnnestus kooliteed jätkata samas, Nõmmel. Minu koolist eemalolek tol aastal jäi kahe silma vahele, sest märtsipommitamise järel 1944 pandi ka koolid kinni," on Gunnar Laev meenutanud. Punaarmeesse mobiliseerimisest ta pääses.
Teedeinseneri kutse pälvis ta Tallinna Polütehnilisest Instituudist. Ligi 30 aastat töötas ta ettevõttes, millel praegu nimeks TREV-2.
Gunnar Laev on presidendilt pälvinud Kotkaristi V klassi teenetemärgi.
### Response:
Suri legendaarne sõjamees ja vabadusvõitlejate liidu üks juhte Gunnar Laev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump kritiseerib tihti 29-liikmelise liidu liikmeid ebapiisavate kaitsekulutuste eest. Enne presidendiks saamist nimetas ta NATO-t ka aegunuks ja meedia vahendas hiljuti, et ta arutas USA ametnikega eelmisel aastal riigi NATO-st väljaviimist.
"President Trump on väga selgelt öelnud, et ta on NATO-le pühendunud. Ta ütles seda selgelt vaid mõned päevad tagasi ja ka NATO tippkohtumisel juulis," lausus Stoltenberg pühapäeval usutluses Fox Newsile.
"Samal ajal on ta ka selgelt öelnud, et NATO liitlased peavad rohkem investeerima. Sellest tulenevalt leppisime mullu juulis tippkohtumisel kokku, et suurendame kulutusi ja nüüd näeme ka selle tulemusi," ütles peasekretär.
NATO liikmesriikide liidrid leppisid 2014. aasta Walesi tippkohtumistel kokku püüelda kaitsekulutustele kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) eraldamisele 2024. aastaks, kuid umbes pooled riigid ei liigu selle eesmärgi täitmise kursil.
Stoltenbergi sõnul on 2020. aastaks NATO riigid kaitsele kulutanud täiendavad 100 miljardit dollarit.
"Seega näeme päris raha ja päris tulemusi. Ja me näeme, et selge sõnum president Trumpilt on andnud tulemusi," ütles ta.
"NATO liitlased on presidenti kuulnud ja tegutsevad. See on hea uudis ja tähendab, et me näeme õiglasemat kulutuste jagamist," lausus Norra ekspeaminister.
Trump tunnustas Stoltenbergi sõnavõttu vahetult pärast intervjuu eetrisse laskmist, säutsudes Twitteris, et kaitsekulutuste õiglasem jaotumine on teinud NATO "ühtsemaks". Samal ajal süüdistas ta demokraate ja meediat vastupidise kajastamises.
Stoltenberg viibib kolmepäevasel visiidil Washingtonis. Visiidi raames kohtub ta USA välisministri Mike Pompeo, kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahani ja julgeolekunõuniku John Boltoniga. | NATO peasekretär: Trumpi kriitikal on olnud positiivne mõju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump kritiseerib tihti 29-liikmelise liidu liikmeid ebapiisavate kaitsekulutuste eest. Enne presidendiks saamist nimetas ta NATO-t ka aegunuks ja meedia vahendas hiljuti, et ta arutas USA ametnikega eelmisel aastal riigi NATO-st väljaviimist.
"President Trump on väga selgelt öelnud, et ta on NATO-le pühendunud. Ta ütles seda selgelt vaid mõned päevad tagasi ja ka NATO tippkohtumisel juulis," lausus Stoltenberg pühapäeval usutluses Fox Newsile.
"Samal ajal on ta ka selgelt öelnud, et NATO liitlased peavad rohkem investeerima. Sellest tulenevalt leppisime mullu juulis tippkohtumisel kokku, et suurendame kulutusi ja nüüd näeme ka selle tulemusi," ütles peasekretär.
NATO liikmesriikide liidrid leppisid 2014. aasta Walesi tippkohtumistel kokku püüelda kaitsekulutustele kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) eraldamisele 2024. aastaks, kuid umbes pooled riigid ei liigu selle eesmärgi täitmise kursil.
Stoltenbergi sõnul on 2020. aastaks NATO riigid kaitsele kulutanud täiendavad 100 miljardit dollarit.
"Seega näeme päris raha ja päris tulemusi. Ja me näeme, et selge sõnum president Trumpilt on andnud tulemusi," ütles ta.
"NATO liitlased on presidenti kuulnud ja tegutsevad. See on hea uudis ja tähendab, et me näeme õiglasemat kulutuste jagamist," lausus Norra ekspeaminister.
Trump tunnustas Stoltenbergi sõnavõttu vahetult pärast intervjuu eetrisse laskmist, säutsudes Twitteris, et kaitsekulutuste õiglasem jaotumine on teinud NATO "ühtsemaks". Samal ajal süüdistas ta demokraate ja meediat vastupidise kajastamises.
Stoltenberg viibib kolmepäevasel visiidil Washingtonis. Visiidi raames kohtub ta USA välisministri Mike Pompeo, kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahani ja julgeolekunõuniku John Boltoniga.
### Response:
NATO peasekretär: Trumpi kriitikal on olnud positiivne mõju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Simple Sessionil on osalenud naisssoost tipprulatajaid (nt Leticia Bufoni Brasiiliast), siis päris eraldi võistlust pole naisrulatajatele Saku Suurhalli katuse korraldatud alates 2005. aastast. Küll aga on Simple Session paar korda eraldi Sister Session võistlusel vastakuti pannud maailma parimaid naistrikirattureid.
Tüdrukute rulasõidu staarina saabub Tallinna 10-aastane Sky Brown, kes on hetkel üks maailma noorimaid ja andekamaid professionaalseid rulatajaid. Juba kaheaastaselt rulatama hakanud Sky on veel liiga noor, et X-Mängudel võistelda, kuid juba mainekatel profivõistlustel silma paistnud rulatüdruk loodab osaleda 2020. aasta Tokyo suveolümpial. Lisaks rulatamisele tegeleb ta ka surfamisega ning oskab ka suurepäraselt tantsida – viimast tõestas tüdruk USA telekanali ABC saate "Tantsud tähtedega" juunioride hooajal, mille ta läinud aasta lõpus võitis. Sky on juba jõudnud olla heategevusprojekti Skateistan rulasaadikuks ning käinud näiteks Kambodžas lastele rulatamist õpetamas.
Sky Brown saabub Eestisse koos oma isa ja väikese venna Oceaniga, kes samuti rulatab ja surfab.
Venemaalt on tulemas lausa kolm naisrulatajat: Aleksandra Petrova, Ksenia Maricheva ning Kate Shengelia. Lisaks on tulemas kaks rulatajat Soomest – Enni Kalilainen ning Heini Luotola. Hollandit esindab Keet Oldenbeuving.
Ekstreemimaailma talvisest suursündmusest võtavad sel korral osa ligikaudu 160 oma ala tippu 30 riigist, tehes sellest planeedi kõige rahvusvahelisema ekstreemspordisündmuse. Kohal on kümneid X-Mängude kuldmedaliste, maineka Dew Touri võitjaid, maailmameistreid ning eelmiste aastate Simple Sessionite võitjaid. Tegu saab olema korraliku soojendusega ka tulevasteks Tokyo 2020 olümpiamängudeks, mille programmi BMX ja rulasport esmakordselt kuuluvad.
Kuulsate külalistena väisavad Simple Sessionit tänavu rulalegend Tony Hawk (kes asub võistlusi kommenteerima), rulatajast teletäht Bam Margera ning samuti maailmakuulus profirulataja Danny Way.
Võistlused algavad laupäeval, 2. veebruaril, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMXi kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sportlasi. Pühapäeval, 3. veebruaril vallutavad pargi juba sõelale jäänud võistlejaid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia. Pühapäeval toimub ka naiste rulavõistlus Sister Skate Session ning enne võistlusi näeb soojenduseks ka tipptasemel tõukerattasõitu. | Naisrulatajad saavad Simple Sessionil oma võistluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Simple Sessionil on osalenud naisssoost tipprulatajaid (nt Leticia Bufoni Brasiiliast), siis päris eraldi võistlust pole naisrulatajatele Saku Suurhalli katuse korraldatud alates 2005. aastast. Küll aga on Simple Session paar korda eraldi Sister Session võistlusel vastakuti pannud maailma parimaid naistrikirattureid.
Tüdrukute rulasõidu staarina saabub Tallinna 10-aastane Sky Brown, kes on hetkel üks maailma noorimaid ja andekamaid professionaalseid rulatajaid. Juba kaheaastaselt rulatama hakanud Sky on veel liiga noor, et X-Mängudel võistelda, kuid juba mainekatel profivõistlustel silma paistnud rulatüdruk loodab osaleda 2020. aasta Tokyo suveolümpial. Lisaks rulatamisele tegeleb ta ka surfamisega ning oskab ka suurepäraselt tantsida – viimast tõestas tüdruk USA telekanali ABC saate "Tantsud tähtedega" juunioride hooajal, mille ta läinud aasta lõpus võitis. Sky on juba jõudnud olla heategevusprojekti Skateistan rulasaadikuks ning käinud näiteks Kambodžas lastele rulatamist õpetamas.
Sky Brown saabub Eestisse koos oma isa ja väikese venna Oceaniga, kes samuti rulatab ja surfab.
Venemaalt on tulemas lausa kolm naisrulatajat: Aleksandra Petrova, Ksenia Maricheva ning Kate Shengelia. Lisaks on tulemas kaks rulatajat Soomest – Enni Kalilainen ning Heini Luotola. Hollandit esindab Keet Oldenbeuving.
Ekstreemimaailma talvisest suursündmusest võtavad sel korral osa ligikaudu 160 oma ala tippu 30 riigist, tehes sellest planeedi kõige rahvusvahelisema ekstreemspordisündmuse. Kohal on kümneid X-Mängude kuldmedaliste, maineka Dew Touri võitjaid, maailmameistreid ning eelmiste aastate Simple Sessionite võitjaid. Tegu saab olema korraliku soojendusega ka tulevasteks Tokyo 2020 olümpiamängudeks, mille programmi BMX ja rulasport esmakordselt kuuluvad.
Kuulsate külalistena väisavad Simple Sessionit tänavu rulalegend Tony Hawk (kes asub võistlusi kommenteerima), rulatajast teletäht Bam Margera ning samuti maailmakuulus profirulataja Danny Way.
Võistlused algavad laupäeval, 2. veebruaril, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMXi kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sportlasi. Pühapäeval, 3. veebruaril vallutavad pargi juba sõelale jäänud võistlejaid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia. Pühapäeval toimub ka naiste rulavõistlus Sister Skate Session ning enne võistlusi näeb soojenduseks ka tipptasemel tõukerattasõitu.
### Response:
Naisrulatajad saavad Simple Sessionil oma võistluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootsi teadlased Göteborgi ülikoolist analüüsisid 3872 mehe ja naise andmeid pikaajalisest populatsiooniuuringust. Need andmed olid kogutud 20 aasta jooksul. Täpsemalt vaadati töökohustuste ja vastutuse kasvu tööl ning muutusi kehakaalus. Uuritavate andmeid vaadati kahes vanusegrupis 30–50 eluaastat ja 40–60 eluaastat.
Töö nõudlikkuse hindamiseks paluti uurimisalustel vastata küsimustele töö kiiruse, psühholoogiliste survetegurite, vastuoluliste tööülesannete ning tööks ette nähtud aja olemasolu kohta.
Neil inimestel, kel oli oma töö üle vähem kontrolli ehk kelle tööl oli neile olulist mõju, mida nad ise mõjutada ei saanud, suurenes kaal märkimisväärselt. Märkimisväärse all pidasid uuringu autorid silmas rohkem kui kümnendikku vaatlusalusel perioodil.
Pikaajaline nõudliku töö mõju avaldus aga ainult naistel. Neil naistel kasvas kehakaal 20 aasta jooksul viiendiku jagu võrreldes naistega, kelle töö ei olnud nii nõudlik. See ei tähenda sugugi, et tegu oleks vaid tippjuhtide või vastutusrikkal kohal töötavate naistega – need võivad olla ka naised, kel on lihtsalt pingeline töö või tööaeg ja -viis korraldatud nii, et neil puudub selle üle otsustusõigus.
Võimalik, et töö nõudlikkus ehk need tegurid, mille kaudu inimesed tajuvad, et neil ei ole otsustusõigust oma töö juhtimise üle, võivad soodustada ka vähem liikumist ning need inimesed teevad ebatervislikumaid elustiilivalikuid, näiteks tarvitavad alkoholi stressi leevendamiseks või söövad magusat n-ö lohutuseks.
See on tihedalt seotud tööstressi teemaga. Tööstress vähendab inimeste tööviljakust ning selle kaudu saavad ettevõtted vähem kasu. Seetõttu on rootslaste uuring oluline, sest osutab lahendamist vajava probleemi ühele põhjus-tagajärg seosele.
Artikkel ilmus ajakirjas International Archives of Occupational and Environmental Health. | Nõudlik töö kasvatab naiste kehakaalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootsi teadlased Göteborgi ülikoolist analüüsisid 3872 mehe ja naise andmeid pikaajalisest populatsiooniuuringust. Need andmed olid kogutud 20 aasta jooksul. Täpsemalt vaadati töökohustuste ja vastutuse kasvu tööl ning muutusi kehakaalus. Uuritavate andmeid vaadati kahes vanusegrupis 30–50 eluaastat ja 40–60 eluaastat.
Töö nõudlikkuse hindamiseks paluti uurimisalustel vastata küsimustele töö kiiruse, psühholoogiliste survetegurite, vastuoluliste tööülesannete ning tööks ette nähtud aja olemasolu kohta.
Neil inimestel, kel oli oma töö üle vähem kontrolli ehk kelle tööl oli neile olulist mõju, mida nad ise mõjutada ei saanud, suurenes kaal märkimisväärselt. Märkimisväärse all pidasid uuringu autorid silmas rohkem kui kümnendikku vaatlusalusel perioodil.
Pikaajaline nõudliku töö mõju avaldus aga ainult naistel. Neil naistel kasvas kehakaal 20 aasta jooksul viiendiku jagu võrreldes naistega, kelle töö ei olnud nii nõudlik. See ei tähenda sugugi, et tegu oleks vaid tippjuhtide või vastutusrikkal kohal töötavate naistega – need võivad olla ka naised, kel on lihtsalt pingeline töö või tööaeg ja -viis korraldatud nii, et neil puudub selle üle otsustusõigus.
Võimalik, et töö nõudlikkus ehk need tegurid, mille kaudu inimesed tajuvad, et neil ei ole otsustusõigust oma töö juhtimise üle, võivad soodustada ka vähem liikumist ning need inimesed teevad ebatervislikumaid elustiilivalikuid, näiteks tarvitavad alkoholi stressi leevendamiseks või söövad magusat n-ö lohutuseks.
See on tihedalt seotud tööstressi teemaga. Tööstress vähendab inimeste tööviljakust ning selle kaudu saavad ettevõtted vähem kasu. Seetõttu on rootslaste uuring oluline, sest osutab lahendamist vajava probleemi ühele põhjus-tagajärg seosele.
Artikkel ilmus ajakirjas International Archives of Occupational and Environmental Health.
### Response:
Nõudlik töö kasvatab naiste kehakaalu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja-Tallinna ehitatud keskkonda on tabanud kaotus. Lammutama hakatakse endist Rahu kino, asemele ehitatakse uus kaubanduskeskus. 1959. aastal valminud hoone saanuks tänavu 60aastaseks. Lühikese eksistentsi jooksul räsiti kadunukest omajagu, liikuvaid pilte pole selles majas näidatud juba üle 20 aasta, praegu on seal kasiino. Kindlasti pole tegu silmapaistva arhitektuurišedöövriga, kuid lammutatakse osa ühtsest asumist ja ajaloolisest terviklikust elukeskkonnast. Üks kiht aja- ja kultuurilugu kirjutatakse taas üle, kuid pole kindel, et uus on parem ja kestab kauem.
Sotsiaalne kohaloome
Elu esimesed filmielamused sain just Rahu kinost. Mäletan neid veidi naksuvaid ja kriiksuvaid puidust klapp-kinotoole, millega oli hea kiikuda. Peale multikate sai näha näiteks filmi "King Kong elab" ("King Kong Lives", 1986). Muljet avaldav oli muidugi ka film ise, kuid enam mäletan stseeni, kus gorillale tehti südameoperatsiooni, mille peale üks naine minestas ning klapptool hääleka kolksuga kokku plaksatas. Just see seik meenus iga kord, kui majast möödusin. Koos selle majaga tuhmuvad ka mälestused.
Peale füüsilise ruumiloome kasutatakse ruumi sotsiaalse konstrueerimise mõistet. Selle järgi on ruum inimeste endi loodud nähtus ja tegevusväli, kus mälestustel on mõjukas osa. Kui paigaga tekib isiklik side, võetakse koht omaks, hoitakse seda paremini. Ruum on ju ikkagi inimestele loodud. Mida veel ühelt loodud ruumilt oodata ja loota, kui häid ja helgeid mälestusi. Seega, kuigi linnaehituslikus mõttes polegi vana kinohoone lammutamine nii traagiline – linn ikka kasvab ja kahaneb, areneb ja kõduneb – , siis sotsiaalses mõttes jääb paik vaesemaks, anonüümsemaks ja vähem omaseks.
Potentsiaaliga amps
Rahu kino on osa Pelguranna stalinistlikust linnalisest tervikust. Pelguranna asum ehitati 1950. aastatel endisele Sitsi karjamaale Balti laevaremonditehase sisserännanud tööliste majutamiseks. 12 kindlapiirilise kvartaliga asumi planeeringu on 1948. aastal koostanud arhitektid Grigori Šumovski, Nikolai Misernjuk, A. Bobkov ja Josefina Dukina Eesti NSV ehitusliku projekteerimise instituudis Estonprojekt. Kõike kavandatut valmis ei ehitatud, enne hakkasid puhuma uued tuuled ning kõrvuti nn stalinovkadega ehitati asumisse ka vabaplaneeringuliselt asetsevaid hruštšovkasid.
Algse kavandi järgi ehitati asumisse mereni viivad puiesteed ja peale kino elumajade tänavakorrustele poed, lasteaed, kool. Asumis asus kõik kodule käe-jala juures – juba see on esile tõstmist ja säilitamist väärt, sest praegused karjamaadele ja põldudele ehitatavad asumid on funktsioonilt üsna üheülbalised. Praegune Pelguranna miljööväärtuslik piirkond hõlmab asumi südant, selle äärealal asuv Rahu kino sinna sisse ei mahu. Küll aga on hoonel suurepärane asukoht: selle ees laiub väljakulaadne ruum (praegu küll lage asfaltplats) koos bussipeatusega, veidi eemal ka trammipeatus. Arusaadav, et ka kaubanduse arendajatele on see võimalusterohke magus amps.
Rahu kino asemele kavandatakse kaubakeskust 2007. aastal kehtestatud detailplaneeringu järgi. See näeb ette kuni üheksakorruselist (!) T-tähe kujulist hoonet ärile ja korteritele. Praegu ajakirjandusse jõudnud info järgi kortereid sinna siiski ei tule ja planeeringus lubatud 32meetrise kõrguse asemel kavandatakse tagasihoidlikumat ja ümbritsevaga enam haakuvat 9,6 meetri kõrgust uushoonet.
Dokumentidest nähtub, et üle kümne aasta tagasi kehtestatud planeering omal ajal palju kõneainet ei tekitanud. Küll aga leidub üks vastuväide, milles heidetakse ette, et planeeringu elluviimisel pühitakse Rahu kino maa pealt ning ühes sellega võivad kaduda paljud mälestused ning tekkida terav vastureaktsioon. Linnaplaneerimise ameti vastus on resoluutne: kino säilitamise vajalikkust oli kaalutud, kuid leiti, et see ei ole kultuuriürituste korraldamiseks enam sobilik.
Püha kolmainsus
Vanade hoonete lammutamine, et uutele ruumi teha, on tavapärane. Lammutatakse, et ehitada uued kortermajad, poed, ühendministeeriumid, hüljatakse vanad koolimajad ja päästekomandode hooned. Argument on alati üks ja seesama: uue ehitamine on odavam kui vana parandamine. Nii põhjendatakse ka kino lammutamist. Praeguse ettevõtmise esindaja on ajakirjanduses kinnitanud, et piirkonda otsustati panustada uute teenuste ja võimaluste loomisega värskemas ja nüüdisaegsemas võtmes. See on muidugi ilus PR-jutt. Kindlasti ei esinda kino asemele kavandatav plekist kuubik väärisarhitektuuri ega panusta Pelguranna miljöösse.
Küsima peab, kas tõesti on elukeskkond väärt ainult lühiajalist investeeringut. Kui pikk on ehitatava kaubakasti eluiga? Kas peab vastu sellegi 60 aastat mis kinohoone? Vana renoveerimine oleks ehk esialgu kallim, kuid alles jääksid nii sotsiaalne ruum kui kino füüsiline kehand. See oleks pikaajaline investeering ja panustamine ehitatud keskkonna parandamisse. Ajal, mil ressursid vähenevad ja Maa ei suuda enam senist tarbimismudelit ülal hoida, on lühinägelik tegeleda nii kallis valdkonnas, nagu on arhitektuur ja ehitamine, lühiajaliste investeeringutega. Ühe hoone lammutamine teise veel kehvema püstitamiseks on sama mis musti riideid mitte pesta, vaid osta uued, odavamad ja veel kiiremini määrduvad rõivad.
Kõneainet on pakkunud ka Dolores Hoffmanni 75ruutmeetrise fresko lahtivõtmine ja päästmine. Lubatakse, et sellele leitakse koht ka uues kaubanduskeskuses. Siinkohal meenub juhtum Tartu vana kaubamaja lammutamise ajast 2014. aastal, mil demonteeriti ja päästeti Elmar Kitse pannoo. Ka siis loodeti, et seda saab eksponeerida ka uues kaubanduskeskuses. Praegu säilitatakse pannood ERMi hoidlas ilma plaanita, mis sellest edasi saab. Loodame, et Dolores Hoffmanniga läheb paremini.
Omanike sõnul leiavad uues kaubanduskeskuses koha odavtoidupood, apteek ja seal juba praegu tegutsev kasiino. See tundub olevat püha kolmainsus, tõotades kus iganes kiiret, riskita ja hõlbust tulu. Väikelinnade ja -asulate ning sotsiaalselt tundlikumate asumite keskosa ei moodusta enam park, omavalitsushoone või väljak, vaid just seesama plekk-kasti pakendatud troika.
Juriidiliselt on praegune olukord muidugi korrektne. Rahu kino krunt erastati, omanik koostas sellele kasumi lootuses detailplaneeringu, seda menetleti eelmise buumi mõtteviisi kohaselt. Omavalitsus ei saa kedagi sundida kino pidama. Kõik toimub vastavalt turu regulatsioonile. Ometi loodan, et kaugel pole ka aeg, kus turuolukord soosib mitmekesisemaid kombinatsioone. Näiteks sellist, kus ära võib elada väikese poega, kus müüakse ainult leiba ja kus asumi keskus ei ole kasiino-apteegi-odavpoe kooslus. | Merle Karro-Kalberg. Rahu, ainult rahu! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Tallinna ehitatud keskkonda on tabanud kaotus. Lammutama hakatakse endist Rahu kino, asemele ehitatakse uus kaubanduskeskus. 1959. aastal valminud hoone saanuks tänavu 60aastaseks. Lühikese eksistentsi jooksul räsiti kadunukest omajagu, liikuvaid pilte pole selles majas näidatud juba üle 20 aasta, praegu on seal kasiino. Kindlasti pole tegu silmapaistva arhitektuurišedöövriga, kuid lammutatakse osa ühtsest asumist ja ajaloolisest terviklikust elukeskkonnast. Üks kiht aja- ja kultuurilugu kirjutatakse taas üle, kuid pole kindel, et uus on parem ja kestab kauem.
Sotsiaalne kohaloome
Elu esimesed filmielamused sain just Rahu kinost. Mäletan neid veidi naksuvaid ja kriiksuvaid puidust klapp-kinotoole, millega oli hea kiikuda. Peale multikate sai näha näiteks filmi "King Kong elab" ("King Kong Lives", 1986). Muljet avaldav oli muidugi ka film ise, kuid enam mäletan stseeni, kus gorillale tehti südameoperatsiooni, mille peale üks naine minestas ning klapptool hääleka kolksuga kokku plaksatas. Just see seik meenus iga kord, kui majast möödusin. Koos selle majaga tuhmuvad ka mälestused.
Peale füüsilise ruumiloome kasutatakse ruumi sotsiaalse konstrueerimise mõistet. Selle järgi on ruum inimeste endi loodud nähtus ja tegevusväli, kus mälestustel on mõjukas osa. Kui paigaga tekib isiklik side, võetakse koht omaks, hoitakse seda paremini. Ruum on ju ikkagi inimestele loodud. Mida veel ühelt loodud ruumilt oodata ja loota, kui häid ja helgeid mälestusi. Seega, kuigi linnaehituslikus mõttes polegi vana kinohoone lammutamine nii traagiline – linn ikka kasvab ja kahaneb, areneb ja kõduneb – , siis sotsiaalses mõttes jääb paik vaesemaks, anonüümsemaks ja vähem omaseks.
Potentsiaaliga amps
Rahu kino on osa Pelguranna stalinistlikust linnalisest tervikust. Pelguranna asum ehitati 1950. aastatel endisele Sitsi karjamaale Balti laevaremonditehase sisserännanud tööliste majutamiseks. 12 kindlapiirilise kvartaliga asumi planeeringu on 1948. aastal koostanud arhitektid Grigori Šumovski, Nikolai Misernjuk, A. Bobkov ja Josefina Dukina Eesti NSV ehitusliku projekteerimise instituudis Estonprojekt. Kõike kavandatut valmis ei ehitatud, enne hakkasid puhuma uued tuuled ning kõrvuti nn stalinovkadega ehitati asumisse ka vabaplaneeringuliselt asetsevaid hruštšovkasid.
Algse kavandi järgi ehitati asumisse mereni viivad puiesteed ja peale kino elumajade tänavakorrustele poed, lasteaed, kool. Asumis asus kõik kodule käe-jala juures – juba see on esile tõstmist ja säilitamist väärt, sest praegused karjamaadele ja põldudele ehitatavad asumid on funktsioonilt üsna üheülbalised. Praegune Pelguranna miljööväärtuslik piirkond hõlmab asumi südant, selle äärealal asuv Rahu kino sinna sisse ei mahu. Küll aga on hoonel suurepärane asukoht: selle ees laiub väljakulaadne ruum (praegu küll lage asfaltplats) koos bussipeatusega, veidi eemal ka trammipeatus. Arusaadav, et ka kaubanduse arendajatele on see võimalusterohke magus amps.
Rahu kino asemele kavandatakse kaubakeskust 2007. aastal kehtestatud detailplaneeringu järgi. See näeb ette kuni üheksakorruselist (!) T-tähe kujulist hoonet ärile ja korteritele. Praegu ajakirjandusse jõudnud info järgi kortereid sinna siiski ei tule ja planeeringus lubatud 32meetrise kõrguse asemel kavandatakse tagasihoidlikumat ja ümbritsevaga enam haakuvat 9,6 meetri kõrgust uushoonet.
Dokumentidest nähtub, et üle kümne aasta tagasi kehtestatud planeering omal ajal palju kõneainet ei tekitanud. Küll aga leidub üks vastuväide, milles heidetakse ette, et planeeringu elluviimisel pühitakse Rahu kino maa pealt ning ühes sellega võivad kaduda paljud mälestused ning tekkida terav vastureaktsioon. Linnaplaneerimise ameti vastus on resoluutne: kino säilitamise vajalikkust oli kaalutud, kuid leiti, et see ei ole kultuuriürituste korraldamiseks enam sobilik.
Püha kolmainsus
Vanade hoonete lammutamine, et uutele ruumi teha, on tavapärane. Lammutatakse, et ehitada uued kortermajad, poed, ühendministeeriumid, hüljatakse vanad koolimajad ja päästekomandode hooned. Argument on alati üks ja seesama: uue ehitamine on odavam kui vana parandamine. Nii põhjendatakse ka kino lammutamist. Praeguse ettevõtmise esindaja on ajakirjanduses kinnitanud, et piirkonda otsustati panustada uute teenuste ja võimaluste loomisega värskemas ja nüüdisaegsemas võtmes. See on muidugi ilus PR-jutt. Kindlasti ei esinda kino asemele kavandatav plekist kuubik väärisarhitektuuri ega panusta Pelguranna miljöösse.
Küsima peab, kas tõesti on elukeskkond väärt ainult lühiajalist investeeringut. Kui pikk on ehitatava kaubakasti eluiga? Kas peab vastu sellegi 60 aastat mis kinohoone? Vana renoveerimine oleks ehk esialgu kallim, kuid alles jääksid nii sotsiaalne ruum kui kino füüsiline kehand. See oleks pikaajaline investeering ja panustamine ehitatud keskkonna parandamisse. Ajal, mil ressursid vähenevad ja Maa ei suuda enam senist tarbimismudelit ülal hoida, on lühinägelik tegeleda nii kallis valdkonnas, nagu on arhitektuur ja ehitamine, lühiajaliste investeeringutega. Ühe hoone lammutamine teise veel kehvema püstitamiseks on sama mis musti riideid mitte pesta, vaid osta uued, odavamad ja veel kiiremini määrduvad rõivad.
Kõneainet on pakkunud ka Dolores Hoffmanni 75ruutmeetrise fresko lahtivõtmine ja päästmine. Lubatakse, et sellele leitakse koht ka uues kaubanduskeskuses. Siinkohal meenub juhtum Tartu vana kaubamaja lammutamise ajast 2014. aastal, mil demonteeriti ja päästeti Elmar Kitse pannoo. Ka siis loodeti, et seda saab eksponeerida ka uues kaubanduskeskuses. Praegu säilitatakse pannood ERMi hoidlas ilma plaanita, mis sellest edasi saab. Loodame, et Dolores Hoffmanniga läheb paremini.
Omanike sõnul leiavad uues kaubanduskeskuses koha odavtoidupood, apteek ja seal juba praegu tegutsev kasiino. See tundub olevat püha kolmainsus, tõotades kus iganes kiiret, riskita ja hõlbust tulu. Väikelinnade ja -asulate ning sotsiaalselt tundlikumate asumite keskosa ei moodusta enam park, omavalitsushoone või väljak, vaid just seesama plekk-kasti pakendatud troika.
Juriidiliselt on praegune olukord muidugi korrektne. Rahu kino krunt erastati, omanik koostas sellele kasumi lootuses detailplaneeringu, seda menetleti eelmise buumi mõtteviisi kohaselt. Omavalitsus ei saa kedagi sundida kino pidama. Kõik toimub vastavalt turu regulatsioonile. Ometi loodan, et kaugel pole ka aeg, kus turuolukord soosib mitmekesisemaid kombinatsioone. Näiteks sellist, kus ära võib elada väikese poega, kus müüakse ainult leiba ja kus asumi keskus ei ole kasiino-apteegi-odavpoe kooslus.
### Response:
Merle Karro-Kalberg. Rahu, ainult rahu! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Little Big alustab tegutsemist 2013. aasta alguses, pälvides avalikkuse tähelepanu juba mõned kuud hiljem, kui avaldasid ühes muusikavideoga enda esimese singli "Every Day I'm Drinking". Sellele järgnes Lõuna-Aafrika duo Die Antwoordi soojendamine samal suvel.
Kollektiiv andis teisel tegutsemisaastal välja oma esimese kauamängiva "With Russia From Love," millele järgnesid "Funeral Rave" 2015. aastal ning läinud aastal anti kahes osas välja album "Antipositive". Viimase kahel plaadil on kaasa löönud ka Tommy Cash.
Bändi viimase singli "Skibidi" muusikavideo üllatas veidrate tantsusammudega - tänaseks on videot Youtube'i kanalites vaadatud üle 142 miljoni korra. | Tallinnas annab kontserdi Venemaa räpigrupp Little Big | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Little Big alustab tegutsemist 2013. aasta alguses, pälvides avalikkuse tähelepanu juba mõned kuud hiljem, kui avaldasid ühes muusikavideoga enda esimese singli "Every Day I'm Drinking". Sellele järgnes Lõuna-Aafrika duo Die Antwoordi soojendamine samal suvel.
Kollektiiv andis teisel tegutsemisaastal välja oma esimese kauamängiva "With Russia From Love," millele järgnesid "Funeral Rave" 2015. aastal ning läinud aastal anti kahes osas välja album "Antipositive". Viimase kahel plaadil on kaasa löönud ka Tommy Cash.
Bändi viimase singli "Skibidi" muusikavideo üllatas veidrate tantsusammudega - tänaseks on videot Youtube'i kanalites vaadatud üle 142 miljoni korra.
### Response:
Tallinnas annab kontserdi Venemaa räpigrupp Little Big |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimasel laskmisel ei näinud ma mitte midagi. Kõik polnud mitte must, vaid valge. Proovisin teha kõik, mis võimalik, aga miski ei aidanud," ütles 22-aastane Tandrevold Norra Rahvusringhäälingule.
Nädal varem Ruhpoldingu MK-etapil ühisstardiga sõidus karjääri parima võistluse teinud ja napilt teisena lõpetanud Tandrevold eksis Anterselvas viimases tiirus kolmel korral, kokku pidi ta käima neljal trahviringil ja lõpetas 26. kohaga. Finišisse jõudes jäi ta lumele lebama ja lõpuks talutati ta sealt minema.
Tandrevold rääkis NRK-le, et suusatas viimase ringi poolpimedana. "Seda on mõned korrad varem ka juhtunud, kui olen äärmiselt väsinud, et ma ei näe midagi, kõik on lihtsalt valge. See on mingis mõttes nagu lumepimedus ja pea hakkab ringi käima," selgitas ta. "Finišisse jõudes lihtsalt lamasin seal. See hirmutas mind natuke."
"See juhtus ka võistlusel, kui olin 15-aastane," meenutas ta. "Nii võib juhtuda, kui olen liiga palju järjest võistelnud. Olen teadvusel, aga olen täiesti pime."
Tandrevold uskus, et terviseprobleemi põhjustas just nimelt see, et ta on käimasoleval hooajal kõik võistlused kaasa teinud. "Olen võistelnud kümme nädalavahetust järjest ja see andis nüüd tunda, eriti kõrgmäestikus olles," tõdes Tandrevold. "Mul on hea meel, et saan nüüd nädala pisut rahulikumalt võtta."
Hoolimata tagasilöögist kavatseb Tandrevold võistelda ka järgmistel etappidel USA-s ja Kanadas ning teha kaasa ka täisprogrammi MM-il. | Norra laskesuusataja kaotas võistluse ajal nägemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimasel laskmisel ei näinud ma mitte midagi. Kõik polnud mitte must, vaid valge. Proovisin teha kõik, mis võimalik, aga miski ei aidanud," ütles 22-aastane Tandrevold Norra Rahvusringhäälingule.
Nädal varem Ruhpoldingu MK-etapil ühisstardiga sõidus karjääri parima võistluse teinud ja napilt teisena lõpetanud Tandrevold eksis Anterselvas viimases tiirus kolmel korral, kokku pidi ta käima neljal trahviringil ja lõpetas 26. kohaga. Finišisse jõudes jäi ta lumele lebama ja lõpuks talutati ta sealt minema.
Tandrevold rääkis NRK-le, et suusatas viimase ringi poolpimedana. "Seda on mõned korrad varem ka juhtunud, kui olen äärmiselt väsinud, et ma ei näe midagi, kõik on lihtsalt valge. See on mingis mõttes nagu lumepimedus ja pea hakkab ringi käima," selgitas ta. "Finišisse jõudes lihtsalt lamasin seal. See hirmutas mind natuke."
"See juhtus ka võistlusel, kui olin 15-aastane," meenutas ta. "Nii võib juhtuda, kui olen liiga palju järjest võistelnud. Olen teadvusel, aga olen täiesti pime."
Tandrevold uskus, et terviseprobleemi põhjustas just nimelt see, et ta on käimasoleval hooajal kõik võistlused kaasa teinud. "Olen võistelnud kümme nädalavahetust järjest ja see andis nüüd tunda, eriti kõrgmäestikus olles," tõdes Tandrevold. "Mul on hea meel, et saan nüüd nädala pisut rahulikumalt võtta."
Hoolimata tagasilöögist kavatseb Tandrevold võistelda ka järgmistel etappidel USA-s ja Kanadas ning teha kaasa ka täisprogrammi MM-il.
### Response:
Norra laskesuusataja kaotas võistluse ajal nägemise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dota 2 mängus sai Team Secret küll esialgu poolfinaalis kaotuse, kuid suutis läbi lohutusringi ennast suurde finaali murda ning seal Virtus.pro meeskonna alistada – samale tiimile oldi eelnevalt poolfinaalis alla jäänud, vahendab Delfi.
Sarnaselt mitmetele teistele e-spordi võistlustele oli turniirisüsteem selline, mis lubas igal meeskonnal esimese kaotuse korral lohutusringi kaudu tiitlile võistlemist jätkata.
Team Secret koosneb viiest mängijast ja ühest treenerist ning seltskond on rahvusvaheline – lisaks Eestile on mängijate seas esindatud Poola, Malaisia, Rootsi ja Jordaania, treener on lõunakorealane.
Täpselt ühe miljoni dollari suuruse auhinnafondiga võistlusel teenis Team Secret võidu eest 350 000 dollarit. | Eesti e-sportlane võitis võistkonnaga suurvõistlusel 350 000 dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dota 2 mängus sai Team Secret küll esialgu poolfinaalis kaotuse, kuid suutis läbi lohutusringi ennast suurde finaali murda ning seal Virtus.pro meeskonna alistada – samale tiimile oldi eelnevalt poolfinaalis alla jäänud, vahendab Delfi.
Sarnaselt mitmetele teistele e-spordi võistlustele oli turniirisüsteem selline, mis lubas igal meeskonnal esimese kaotuse korral lohutusringi kaudu tiitlile võistlemist jätkata.
Team Secret koosneb viiest mängijast ja ühest treenerist ning seltskond on rahvusvaheline – lisaks Eestile on mängijate seas esindatud Poola, Malaisia, Rootsi ja Jordaania, treener on lõunakorealane.
Täpselt ühe miljoni dollari suuruse auhinnafondiga võistlusel teenis Team Secret võidu eest 350 000 dollarit.
### Response:
Eesti e-sportlane võitis võistkonnaga suurvõistlusel 350 000 dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tollal, 2013. aasta algul, kui ÕS 2013 polnud veel ilmunud, oli see keelehooldajate seas levinud soovitus, ent ÕSist võis vaid lugeda selle sõna kirjutamise kohta: õigeks loeti kirjutada kindlasti "taas kord" lahku.
2013. aasta lõpus ilmunud ÕS näitab sõnaartiklis "taas" üksnes sedasama ühendi taas kord lahkukirjutust.
Kui aga sirvida verivärsket, 2018. aasta ÕSi, leiab sõnaartikli "taas kord" juurest juba soovituse: selle asemel on harilikult parem "taas". Samast leiab ka väljendi, mida ei tohiks kasutada ehk mida peaks vältima: see on "taaskordselt", kus on määrsõnast taas kord saadud ületuletuse teel uuesti määrsõna. Nagu öeldud, sellist ületuletust tuleb vältida ja siin ei ole enam juttu, kas väljend on parem (nagu "taas") või kehvem (nagu "taas kord"). | Keelesäuts. Taas kord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tollal, 2013. aasta algul, kui ÕS 2013 polnud veel ilmunud, oli see keelehooldajate seas levinud soovitus, ent ÕSist võis vaid lugeda selle sõna kirjutamise kohta: õigeks loeti kirjutada kindlasti "taas kord" lahku.
2013. aasta lõpus ilmunud ÕS näitab sõnaartiklis "taas" üksnes sedasama ühendi taas kord lahkukirjutust.
Kui aga sirvida verivärsket, 2018. aasta ÕSi, leiab sõnaartikli "taas kord" juurest juba soovituse: selle asemel on harilikult parem "taas". Samast leiab ka väljendi, mida ei tohiks kasutada ehk mida peaks vältima: see on "taaskordselt", kus on määrsõnast taas kord saadud ületuletuse teel uuesti määrsõna. Nagu öeldud, sellist ületuletust tuleb vältida ja siin ei ole enam juttu, kas väljend on parem (nagu "taas") või kehvem (nagu "taas kord").
### Response:
Keelesäuts. Taas kord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olen aastaid jälginud, kuidas on muutunud see, millist nõu inimesed LGBT+ valdkonnas juristilt vajavad. Need fookused on alati peegeldanud ühiskondlikke protsesse.
Kui 2012. aastal tööd ühingus alustasin, tehti meile päringuid napilt, sest puudus LGBT+ inimeste ühise elu korraldamise õiguslik raamistik. Suurem päringute laine tuli 2016. aasta alguses, kui kooseluseadus ilma rakendusaktideta jõustus. See õigussegadus tekitas inimestele probleeme. Nad ei teadnud, milline notar on nõus lepingut sõlmima või millised sotsiaalsed garantiid on kooseluperedel.
Ent kuigi päringud juhtisid tähelepanu õigussegadusele, tegid need mulle rõõmu. Need näitasid, et inimesed asusid kasutama seadust, mis andis neile varem puudunud õigused.
Peks ja ahistamine
Milliste teemadega pidin aga tegelema mullu? Jätkuvalt teevad päringuid inimesed, kes soovivad kooselu registreerida või lapsendada. Aga lisandunud on uued teemad.
Vaimne ja füüsiline ründamine ja ahistamine. Tänaval, trammis ja raamatukogus, nii võõraste kui ka ohvri enda perekonna poolt. Netilaim ja anonüümsed ähvardused. Töökohal kapist välja toomisega ähvardamine. Ühesõnaga, kogu avar spekter tegusid, mis mahub vaenuavalduste alla.
Siinkohal pole vaenuavaldus ainult füüsiline rünne isiku vastu, vaid kogu hirmutav, ähvardav ja stigmatiseeriv verbaalne rünne isikute või rühmade suunas.
Mingil määral võib põhjus olla see, et tõusnud on LGBT+ inimeste teadlikkus, mis kindlasti oli madalam tollal, kui tegutsema hakkasime. Info, kuidas ära tunda vaenuavaldust, jõuab üha rohkem ühiskonna liikmeteni. Ometi on näha, et LGBT+ inimeste suhtes vaenulike inimeste rühmad on läinud silmatorkavalt aktiivseks. Lisaks kogukonnaliikmetele on suurenenud agressioonid ka meie, ühingu töötajate pihta, nii online- kui ka päriselus.
Lisaks eeltoodule peab meie kogukonnaekspert meie üritustel tegelema inimestega, kes tulevad kohale ainult selleks, et väljendada oma vaenulikkust LGBT+ inimeste suhtes. Nende ürituste eesmärk on pakkuda LGBT+ inimestele turvalist ruumi. Aga näiteks meie noortegrupi liikmed tunnistavad, et nad on hakanud mõtlema, kas on ikka turvaline ühingu ruumidesse tulla.
Inimesed on muutunud eriti agressiivseks sotsiaalmeedias. Nii veedab meie kommunikatsiooniekspert jõuluõhtut, kustutades Facebookist sõimukommentaare. Nagu ka paljusid teisi õhtuid. Mida kommenteerija täpselt teeb? Ta läheb ühe organisatsiooni või eraisiku Facebooki seinale ja postitab sõjaka kommentaari. Jääb vastust ootama, aga keegi ei vasta. Kirjutab veelkord, juba agressiivsemalt. Ja veel. Aga ikka keegi ei reageeri. Lõpuks on kogu lõim tema sõimu täis, aga kommenteerija ei tunne end ikka piisavalt hästi. Ja nii võibki ta jääda üha uuesti postitama.
Viimasel ajal oleme pidanud oma uksesildi kaks korda välja vahetama, sest keegi on väljendanud oma meelsust ja selle pooleks väänanud või ära varastanud. Uksesilt on kruvitud seina külge, järelikult on olnud kõva tahe ja viha seda teha. Politsei soovitusel oleme sunnitud koostama oma töötajatele ja ürituste korraldajatele kriisijuhendid, kuidas ennast ja üritustel osalejaid kaitsta, kui keegi soovib üritust saboteerida või on imbunud külastajate hulka ja muutub vägivaldseks. Kõik see hirmutab inimesi.
Ka meie psühholoog möönab, et uued poliitilised jõud ja nende sõnumid on muutnud inimesed veelgi haavatavamaks. See, kas perekond LGBT inimest aktsepteerib, on olnud põhiprobleem algusest peale. Aga ilmnenud on uus tendents, mis selgub sageli jutu sees – et näiteks vanemad on läinud kaasa mõne konservatiivse poliitilise liikumisega, mistõttu on nende LGBT lapsed topeltsurve all. Poliitikat on hakatud tooma kõige lähemasse ringi.
Mida see kõik tähendab?
Mida räägib see kõik meie ühiskonnas toimuvast? Pjedestaalilt hüütud avaldused võimenduvad publiku kõrvus progresseeruvalt: kui kohtunike pead peavad veerema, siis võtame kohtumõistmise enda kätte ja hakkame patrullides inimesi tänaval hirmutama. Kui koolid "on täis homopropagandat", siis ütleme kodus pojale, milline värdjas ta on ja hakaku juba ükskord normaalseks.
Maailmaparandajaid naeruvääristatakse ja sõimatakse. Alguses teevad seda poliitikud, hiljem veelgi intensiivsemalt nende järgijad.
Tundub, justkui oleksid inimesed saanud signaali, et vägivallatsemine on normaalne. See on tekitanud karistamatuse tunde. Normaalne on panna täisealine poeg tuppa luku taha. Ja napilt täisealisele võõrale tüdrukule jalge vahele virutada on ka okei, nii peabki. Kogu perega tulebki sõimata last värdjaks – kuidas ta muidu seda teada saab. Ja oma maja ümber peabki ehitama võimalikult kõrge aia, et mitte karta vägivaldset, sõimavat naabrimeest.
Need on vaid üksikud näited päringutega meieni jõudnud juhtumitest, millega oleme tegelenud.
On terve hulk inimesi, kes on lõpetanud oma elu seksuaalse või sooidentiteedi tõttu. Ja veelgi rohkem on neid, kelle elu on rikutud, sest nad ei tunne, et ühiskond ja nende perekond neid aktsepteeriks.
Praegune ühiskondlik kliima vaid soodustab kõiki neid juhtumeid. On selge, et midagi on väga, väga viltu. Mis järgmiseks? Kas jääme ootama esimesi tapmisjuhtumeid? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Aili Kala | Eesti seksuaalvähemuste igapäevaelu: peks ja ähvardused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olen aastaid jälginud, kuidas on muutunud see, millist nõu inimesed LGBT+ valdkonnas juristilt vajavad. Need fookused on alati peegeldanud ühiskondlikke protsesse.
Kui 2012. aastal tööd ühingus alustasin, tehti meile päringuid napilt, sest puudus LGBT+ inimeste ühise elu korraldamise õiguslik raamistik. Suurem päringute laine tuli 2016. aasta alguses, kui kooseluseadus ilma rakendusaktideta jõustus. See õigussegadus tekitas inimestele probleeme. Nad ei teadnud, milline notar on nõus lepingut sõlmima või millised sotsiaalsed garantiid on kooseluperedel.
Ent kuigi päringud juhtisid tähelepanu õigussegadusele, tegid need mulle rõõmu. Need näitasid, et inimesed asusid kasutama seadust, mis andis neile varem puudunud õigused.
Peks ja ahistamine
Milliste teemadega pidin aga tegelema mullu? Jätkuvalt teevad päringuid inimesed, kes soovivad kooselu registreerida või lapsendada. Aga lisandunud on uued teemad.
Vaimne ja füüsiline ründamine ja ahistamine. Tänaval, trammis ja raamatukogus, nii võõraste kui ka ohvri enda perekonna poolt. Netilaim ja anonüümsed ähvardused. Töökohal kapist välja toomisega ähvardamine. Ühesõnaga, kogu avar spekter tegusid, mis mahub vaenuavalduste alla.
Siinkohal pole vaenuavaldus ainult füüsiline rünne isiku vastu, vaid kogu hirmutav, ähvardav ja stigmatiseeriv verbaalne rünne isikute või rühmade suunas.
Mingil määral võib põhjus olla see, et tõusnud on LGBT+ inimeste teadlikkus, mis kindlasti oli madalam tollal, kui tegutsema hakkasime. Info, kuidas ära tunda vaenuavaldust, jõuab üha rohkem ühiskonna liikmeteni. Ometi on näha, et LGBT+ inimeste suhtes vaenulike inimeste rühmad on läinud silmatorkavalt aktiivseks. Lisaks kogukonnaliikmetele on suurenenud agressioonid ka meie, ühingu töötajate pihta, nii online- kui ka päriselus.
Lisaks eeltoodule peab meie kogukonnaekspert meie üritustel tegelema inimestega, kes tulevad kohale ainult selleks, et väljendada oma vaenulikkust LGBT+ inimeste suhtes. Nende ürituste eesmärk on pakkuda LGBT+ inimestele turvalist ruumi. Aga näiteks meie noortegrupi liikmed tunnistavad, et nad on hakanud mõtlema, kas on ikka turvaline ühingu ruumidesse tulla.
Inimesed on muutunud eriti agressiivseks sotsiaalmeedias. Nii veedab meie kommunikatsiooniekspert jõuluõhtut, kustutades Facebookist sõimukommentaare. Nagu ka paljusid teisi õhtuid. Mida kommenteerija täpselt teeb? Ta läheb ühe organisatsiooni või eraisiku Facebooki seinale ja postitab sõjaka kommentaari. Jääb vastust ootama, aga keegi ei vasta. Kirjutab veelkord, juba agressiivsemalt. Ja veel. Aga ikka keegi ei reageeri. Lõpuks on kogu lõim tema sõimu täis, aga kommenteerija ei tunne end ikka piisavalt hästi. Ja nii võibki ta jääda üha uuesti postitama.
Viimasel ajal oleme pidanud oma uksesildi kaks korda välja vahetama, sest keegi on väljendanud oma meelsust ja selle pooleks väänanud või ära varastanud. Uksesilt on kruvitud seina külge, järelikult on olnud kõva tahe ja viha seda teha. Politsei soovitusel oleme sunnitud koostama oma töötajatele ja ürituste korraldajatele kriisijuhendid, kuidas ennast ja üritustel osalejaid kaitsta, kui keegi soovib üritust saboteerida või on imbunud külastajate hulka ja muutub vägivaldseks. Kõik see hirmutab inimesi.
Ka meie psühholoog möönab, et uued poliitilised jõud ja nende sõnumid on muutnud inimesed veelgi haavatavamaks. See, kas perekond LGBT inimest aktsepteerib, on olnud põhiprobleem algusest peale. Aga ilmnenud on uus tendents, mis selgub sageli jutu sees – et näiteks vanemad on läinud kaasa mõne konservatiivse poliitilise liikumisega, mistõttu on nende LGBT lapsed topeltsurve all. Poliitikat on hakatud tooma kõige lähemasse ringi.
Mida see kõik tähendab?
Mida räägib see kõik meie ühiskonnas toimuvast? Pjedestaalilt hüütud avaldused võimenduvad publiku kõrvus progresseeruvalt: kui kohtunike pead peavad veerema, siis võtame kohtumõistmise enda kätte ja hakkame patrullides inimesi tänaval hirmutama. Kui koolid "on täis homopropagandat", siis ütleme kodus pojale, milline värdjas ta on ja hakaku juba ükskord normaalseks.
Maailmaparandajaid naeruvääristatakse ja sõimatakse. Alguses teevad seda poliitikud, hiljem veelgi intensiivsemalt nende järgijad.
Tundub, justkui oleksid inimesed saanud signaali, et vägivallatsemine on normaalne. See on tekitanud karistamatuse tunde. Normaalne on panna täisealine poeg tuppa luku taha. Ja napilt täisealisele võõrale tüdrukule jalge vahele virutada on ka okei, nii peabki. Kogu perega tulebki sõimata last värdjaks – kuidas ta muidu seda teada saab. Ja oma maja ümber peabki ehitama võimalikult kõrge aia, et mitte karta vägivaldset, sõimavat naabrimeest.
Need on vaid üksikud näited päringutega meieni jõudnud juhtumitest, millega oleme tegelenud.
On terve hulk inimesi, kes on lõpetanud oma elu seksuaalse või sooidentiteedi tõttu. Ja veelgi rohkem on neid, kelle elu on rikutud, sest nad ei tunne, et ühiskond ja nende perekond neid aktsepteeriks.
Praegune ühiskondlik kliima vaid soodustab kõiki neid juhtumeid. On selge, et midagi on väga, väga viltu. Mis järgmiseks? Kas jääme ootama esimesi tapmisjuhtumeid? •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Aili Kala | Eesti seksuaalvähemuste igapäevaelu: peks ja ähvardused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Team Cannibali esindav Eesti meister kaotas võidu pälvinud Hollandi meistrile Lucinda Brandile (Sunweb) üle üheksa minuti. Teisena ületas finišijoone USA meister Katherine Compton (KFC Racing) ja kolmandana Marianne Vos (CCC-Liv), vahendab Spordipartner.ee.
"Tundsin end superhästi, tundsin end tugevana ja suutsin oma jõudu kasutada," ütles Brand. "Hooaja esimene pool ei kulgenud nii, nagu lootsin. Pärast on mul olnud rohkem vabadust ja olen suutnud oma jõudu kasutada."
559 punkti kogunud Vos kindlustas MK-sarja üldvõidu, edestades Sanne Canti (418; Belgia) ja Annemarie Worsti (400; Holland).
Meeste jõuproovil saavutas hooaja 26. ja 20. järjestikuse võidu Euroopa meister Mathieu van der Poel (Corendon-Circus). 13 sekundit kaotas Toon Aerts (Telenet Fidea Lions) ja 32 sekundit maailmameister Wout van Aert (Cibel-Cebon). MK-sarja kokkuvõttes oli parim Aerts, kes edestas kahe silmaga van Aerti ja rohkem kui saja punktiga van der Poeli.
"See hooaeg on olnud mulle nagu unenägu. Suudan vaevu uskuda, mida olen saavutanud," lausus Aerts. "Nendest asjadest võib noore ratturina unistada. Neid asju ei olnud kirja pandud, kui olin juunioride vanuseklassis. Nüüd olen neljandat aastat proff. Minu jaoks tähendab MK-sari sama palju nagu MM, sest see näitab, et olen olnud parim terve hooaja vältel."
Maailmameistrivõistlused toimuvad juba järgmisel nädalavahetusel Taani linnas Bogenses. Eestit esindavad Mari-Liis Mõttus ja Kätlin Kukk. | Mari-Liis Mõttuse MM-i peaproov ebaõnnestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Team Cannibali esindav Eesti meister kaotas võidu pälvinud Hollandi meistrile Lucinda Brandile (Sunweb) üle üheksa minuti. Teisena ületas finišijoone USA meister Katherine Compton (KFC Racing) ja kolmandana Marianne Vos (CCC-Liv), vahendab Spordipartner.ee.
"Tundsin end superhästi, tundsin end tugevana ja suutsin oma jõudu kasutada," ütles Brand. "Hooaja esimene pool ei kulgenud nii, nagu lootsin. Pärast on mul olnud rohkem vabadust ja olen suutnud oma jõudu kasutada."
559 punkti kogunud Vos kindlustas MK-sarja üldvõidu, edestades Sanne Canti (418; Belgia) ja Annemarie Worsti (400; Holland).
Meeste jõuproovil saavutas hooaja 26. ja 20. järjestikuse võidu Euroopa meister Mathieu van der Poel (Corendon-Circus). 13 sekundit kaotas Toon Aerts (Telenet Fidea Lions) ja 32 sekundit maailmameister Wout van Aert (Cibel-Cebon). MK-sarja kokkuvõttes oli parim Aerts, kes edestas kahe silmaga van Aerti ja rohkem kui saja punktiga van der Poeli.
"See hooaeg on olnud mulle nagu unenägu. Suudan vaevu uskuda, mida olen saavutanud," lausus Aerts. "Nendest asjadest võib noore ratturina unistada. Neid asju ei olnud kirja pandud, kui olin juunioride vanuseklassis. Nüüd olen neljandat aastat proff. Minu jaoks tähendab MK-sari sama palju nagu MM, sest see näitab, et olen olnud parim terve hooaja vältel."
Maailmameistrivõistlused toimuvad juba järgmisel nädalavahetusel Taani linnas Bogenses. Eestit esindavad Mari-Liis Mõttus ja Kätlin Kukk.
### Response:
Mari-Liis Mõttuse MM-i peaproov ebaõnnestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seisul 90:90 läks kohtumine lisajale, kuid seegi lõppes 104:104 viigiseisul. Teisel lisaajal suutis Trier oma paremuse maksma panna ning eestlaste koduklubil tuli vastu võtta valus 112:115 (27:18, 29:20, 22:23, 12:29, 14:14, 8:11) kaotus, vahendab Korvpall24.ee.
Vaatamata kaotusele tegid mõlemad eestlased suurepärase mängu. 19-aastane Kristian Kullamäe viibis väljakul 41 minutit ja viskas meeskonna parimana 34 punkti (kahesed 8/12, kolmesed 4/9, vabavisked 6/8), andis kolm resultatiivset söötu, võttis kolm lauapalli, tegi kaks vaheltlõiget, viis pallikaotust ning neli isiklikku viga. 18-aastane Henri Drell tõi 45 minutiga 19 punkti (kahesed 6/13, kolmesed 2/9, vabavisked 1/2), andis kuus resultatiivset söötu, võttis seitse lauapalli, tegi kolm viske blokeeringut, neli vaheltlõiget, neli pallikaotust ning neli isiklikku viga.
Baunach (5-15) asub turniiritabelis eelviimasel ehk 15. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Edu maha mänginud Kullamäe ja Drelli klubi kaotas teisel lisaajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seisul 90:90 läks kohtumine lisajale, kuid seegi lõppes 104:104 viigiseisul. Teisel lisaajal suutis Trier oma paremuse maksma panna ning eestlaste koduklubil tuli vastu võtta valus 112:115 (27:18, 29:20, 22:23, 12:29, 14:14, 8:11) kaotus, vahendab Korvpall24.ee.
Vaatamata kaotusele tegid mõlemad eestlased suurepärase mängu. 19-aastane Kristian Kullamäe viibis väljakul 41 minutit ja viskas meeskonna parimana 34 punkti (kahesed 8/12, kolmesed 4/9, vabavisked 6/8), andis kolm resultatiivset söötu, võttis kolm lauapalli, tegi kaks vaheltlõiget, viis pallikaotust ning neli isiklikku viga. 18-aastane Henri Drell tõi 45 minutiga 19 punkti (kahesed 6/13, kolmesed 2/9, vabavisked 1/2), andis kuus resultatiivset söötu, võttis seitse lauapalli, tegi kolm viske blokeeringut, neli vaheltlõiget, neli pallikaotust ning neli isiklikku viga.
Baunach (5-15) asub turniiritabelis eelviimasel ehk 15. kohal.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Edu maha mänginud Kullamäe ja Drelli klubi kaotas teisel lisaajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ringraudtee rajamine Rail Balticuga kattuval lõigul on tulevikus tehniliselt võimalik ka tänase, juba väljakuulutatud Rail Balticu ehitusprojekti hankega edasi minnes," ütles Simson Eesti Päevalehele antud intervjuus.
Jaanuari alguses kirjutas Postimees, et majandusministeerium on esialgu loobunud plaanist rajada hinnanguliselt 112 miljonit eurot maksev Tallinna ringraudtee, kuna selle järgi pole vajadust.
"Me teeme nii, et tehniliselt oleks võimalik kunagi Rail Balticu trassikoridori ringraudteed rajada, kui meie transiidis peaks midagi kardinaalselt muutuma. Praegu ringraudtee järele vajadust ei ole," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti kuningas.
Eesti Raudtee arvutas suvel majandusministeeriumi tellimusel ringraudtee hinnanguliseks maksumuseks ministeeriumi üllatanud 112 miljonit eurot, sellise summa eest saaks Kuninga sõnul parandada maanteede olukorda: ehitada Tallinna väikese ringtee või katta 1100 kilomeetrit kruusateid.
Pikalt kaalutud 27-kilomeetrise lõuna poolt Ülemiste järve Paldiski sadama kulgeva 27-kilomeetrise raudtee 12,5-kilomeetrine lõik Lagedi ja Luige vahel kulgeks paralleelselt Rail Balticu trassiga. | Kadri Simsoni lubadus: Tallinna ringraudtee rajatakse Rail Balticu kõrvale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ringraudtee rajamine Rail Balticuga kattuval lõigul on tulevikus tehniliselt võimalik ka tänase, juba väljakuulutatud Rail Balticu ehitusprojekti hankega edasi minnes," ütles Simson Eesti Päevalehele antud intervjuus.
Jaanuari alguses kirjutas Postimees, et majandusministeerium on esialgu loobunud plaanist rajada hinnanguliselt 112 miljonit eurot maksev Tallinna ringraudtee, kuna selle järgi pole vajadust.
"Me teeme nii, et tehniliselt oleks võimalik kunagi Rail Balticu trassikoridori ringraudteed rajada, kui meie transiidis peaks midagi kardinaalselt muutuma. Praegu ringraudtee järele vajadust ei ole," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti kuningas.
Eesti Raudtee arvutas suvel majandusministeeriumi tellimusel ringraudtee hinnanguliseks maksumuseks ministeeriumi üllatanud 112 miljonit eurot, sellise summa eest saaks Kuninga sõnul parandada maanteede olukorda: ehitada Tallinna väikese ringtee või katta 1100 kilomeetrit kruusateid.
Pikalt kaalutud 27-kilomeetrise lõuna poolt Ülemiste järve Paldiski sadama kulgeva 27-kilomeetrise raudtee 12,5-kilomeetrine lõik Lagedi ja Luige vahel kulgeks paralleelselt Rail Balticu trassiga.
### Response:
Kadri Simsoni lubadus: Tallinna ringraudtee rajatakse Rail Balticu kõrvale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiljutistel kuudel hulganisti üheväravalisi võite noppinud Juventus paistis olevat teel hooaja esimese kaotuse poole, kui 59. minutil põrkus Lazio nurgalöögi järel pall Emre Canist Wojciech Szczesny seljataha, vahendab Soccernet.ee.
Mängupildi järgi tundus ka Lazio teine värav aja küsimus olevat ning eriti kuldse võimaluse jättis kasutamata Ciro Immobile. Esimesel poolajal mitte ühtegi lööki sooritanud Juventus (midagi sellist pole viimase 15 aasta jooksul juhtunud) suutis end siiski vaikselt koguda ja viimasel 20 minutil hakkas kärisema Lazio paremäär eesotsas paremkaitsja Bastosega.
Bastose äärest saidki alguse mõlemad Juventuse väravad. 74. minutil lükkas väravavahist tagasi põrkunud palli väravasse Joao Cancelo ning paar minutit enne normaalaja lõppu vormistasid Portugali mehed ka Juventuse võiduvärava. Cristiano Ronaldo tsenderduse järel tõmmati Cancelo värava ees maha, järgnenud penalti lõi Ronaldo lati alla.
Paar tundi varem peetud mängus üllatustulemus siiski tuli, kui tabeli kolmas Milano Inter vandus 0:1 alla Torinole.
Kui Juventus, Napoli ja Inter hoiavad esikolmikus oma positsiooni üpriski suurte vahedega, siis neljanda koha nimel käib väga põnev heitlus. Lazio jättis kasutamata võimaluse tõusta Milaniga jagama neljandat kohta ning peab hetkel leppima hoopiski kaheksanda positsiooniga. | Ronaldo penalt tõi Juventusele võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiljutistel kuudel hulganisti üheväravalisi võite noppinud Juventus paistis olevat teel hooaja esimese kaotuse poole, kui 59. minutil põrkus Lazio nurgalöögi järel pall Emre Canist Wojciech Szczesny seljataha, vahendab Soccernet.ee.
Mängupildi järgi tundus ka Lazio teine värav aja küsimus olevat ning eriti kuldse võimaluse jättis kasutamata Ciro Immobile. Esimesel poolajal mitte ühtegi lööki sooritanud Juventus (midagi sellist pole viimase 15 aasta jooksul juhtunud) suutis end siiski vaikselt koguda ja viimasel 20 minutil hakkas kärisema Lazio paremäär eesotsas paremkaitsja Bastosega.
Bastose äärest saidki alguse mõlemad Juventuse väravad. 74. minutil lükkas väravavahist tagasi põrkunud palli väravasse Joao Cancelo ning paar minutit enne normaalaja lõppu vormistasid Portugali mehed ka Juventuse võiduvärava. Cristiano Ronaldo tsenderduse järel tõmmati Cancelo värava ees maha, järgnenud penalti lõi Ronaldo lati alla.
Paar tundi varem peetud mängus üllatustulemus siiski tuli, kui tabeli kolmas Milano Inter vandus 0:1 alla Torinole.
Kui Juventus, Napoli ja Inter hoiavad esikolmikus oma positsiooni üpriski suurte vahedega, siis neljanda koha nimel käib väga põnev heitlus. Lazio jättis kasutamata võimaluse tõusta Milaniga jagama neljandat kohta ning peab hetkel leppima hoopiski kaheksanda positsiooniga.
### Response:
Ronaldo penalt tõi Juventusele võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Püstitati kaks U-16 vanuseklassi Eesti rekordit ning mitmed noored sportlased tulid meistriks mitmel alal. Anna Maria Millend (Audentese SK, treener Sven Andresoo) jooksis neidude U-16 vanuses 60 m tõkkeid selle vanuse kõigi aegade kiireima tulemusega 8,61.
Millend oli kiireim ka 60 m jooksus, teise kulla tõi aeg 7,77. Lisaks kuulus Millend Audentese neidude 4x200 m jooksu võiduka teateneliku koosseisu, kellega võideti kuld samuti Eesti rekordi väärilise ajaga 1.45,34. Veel kuulusid nelikusse Emma Triin Seer, Elisabeth Pihela ja Liisa-Maria Lusti.
Liisa-Maria Lusti (Audentese SK, treener Heiko Väät) krooniti lisaks teatekullale meistriks nii neidude U-16 200 m jooksus (aeg 25,65) kui kaugushüppes tulemusega 5.85. Elisabeth Pihela (Audentese SK, treener Heiko Väät) teenis lisaks U-16 teatekullale esikoha neidude kõrgushüppes 1.75-ga.
Neidude U-16 klassis võitis kaks kuldmedalit ka Carmen Rääk (SK Maret-Sport, treener Anneli Taul), olles parim nii 800 m jooksus (ajaga 2.21,16) kui 400 m distantsil (ajaga 1.00,72).
Kolm meistrikulda riputati kaela Karl-Markus Purasonile (TÜ/ASK, treener Marika Manglus), kes võitis noormeeste U16 vanuses 400 m jooksu ajaga 54,52, 200 m jooksu ajaga 24,49 ning 60 m jooksu tulemusega 7,47.
Poiste U-14 arvestuses teenis kaks esikohta Andreas Trumm (TÜ/ASK, treenerid Madis Paju ja Alis Laan), kes võitis teivashüppes kulla 3.51-ga ja kaugushüppe tulemusega 5.03. Stanislav Agaptšev (KJK Kalev-Sillamäe, treener Svetlana Košeleva) võitis meistrikullad poiste U-14 arvestuse 1500 m jooksus (aeg 4.53,91) ning 800 m distantsil ajaga 2.22,70.
Anna Gordijenko (Tallinna SS Kalev, treener Ljubov Krongauz) triumfeeris tüdrukute U-14 vanuseklassi 200 m jooksus ajaga 27,86 ning 60 m jooksus ajaga 8,21.
Kolm kulda teenis ka Herman Seire (SK Elite-Sport, treener Mairo Tänav (Tänak)), kes võitis kuldmedali U-14 vanuseklassi 200 m jooksus ajaga 27,08 ning 60 m jooksus tulemusega 8,03. SK Elite-Sport nelikuga võideti kuld ka 4x200 m teatejooksus ajaga 1.50,40, lisaks kuulusid nelikusse Karl-Kristjan Pohlak, Holger Himuškin ja Birk Parvelt.
Tüdrukute U-14 arvestuses tuli kahel korral meistriks Nadiin Frolov (SK Elite Sport, treener Kädy Tänav(Tänak)), kes võitis 60 m tõkkejooksu 9,54-ga ning kuulus ka Elite Sport teatenelikusse, kes triumfeeris 4x200 m teatejooksus ajaga 1.55,49. Neliku ülejäänud liikmed olid Livia Filipozzi, Emma Priisaar ja Andra Lepasson. Filipozzi (treener Kädy Tänav(Tänak)) teenis teise kuldmedali 400 m jooksus, kus sai ajaks 1.02,05. | Kergejõustiku noorte Eesti meistrivõistlustel joosti rekordkiireid aegu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Püstitati kaks U-16 vanuseklassi Eesti rekordit ning mitmed noored sportlased tulid meistriks mitmel alal. Anna Maria Millend (Audentese SK, treener Sven Andresoo) jooksis neidude U-16 vanuses 60 m tõkkeid selle vanuse kõigi aegade kiireima tulemusega 8,61.
Millend oli kiireim ka 60 m jooksus, teise kulla tõi aeg 7,77. Lisaks kuulus Millend Audentese neidude 4x200 m jooksu võiduka teateneliku koosseisu, kellega võideti kuld samuti Eesti rekordi väärilise ajaga 1.45,34. Veel kuulusid nelikusse Emma Triin Seer, Elisabeth Pihela ja Liisa-Maria Lusti.
Liisa-Maria Lusti (Audentese SK, treener Heiko Väät) krooniti lisaks teatekullale meistriks nii neidude U-16 200 m jooksus (aeg 25,65) kui kaugushüppes tulemusega 5.85. Elisabeth Pihela (Audentese SK, treener Heiko Väät) teenis lisaks U-16 teatekullale esikoha neidude kõrgushüppes 1.75-ga.
Neidude U-16 klassis võitis kaks kuldmedalit ka Carmen Rääk (SK Maret-Sport, treener Anneli Taul), olles parim nii 800 m jooksus (ajaga 2.21,16) kui 400 m distantsil (ajaga 1.00,72).
Kolm meistrikulda riputati kaela Karl-Markus Purasonile (TÜ/ASK, treener Marika Manglus), kes võitis noormeeste U16 vanuses 400 m jooksu ajaga 54,52, 200 m jooksu ajaga 24,49 ning 60 m jooksu tulemusega 7,47.
Poiste U-14 arvestuses teenis kaks esikohta Andreas Trumm (TÜ/ASK, treenerid Madis Paju ja Alis Laan), kes võitis teivashüppes kulla 3.51-ga ja kaugushüppe tulemusega 5.03. Stanislav Agaptšev (KJK Kalev-Sillamäe, treener Svetlana Košeleva) võitis meistrikullad poiste U-14 arvestuse 1500 m jooksus (aeg 4.53,91) ning 800 m distantsil ajaga 2.22,70.
Anna Gordijenko (Tallinna SS Kalev, treener Ljubov Krongauz) triumfeeris tüdrukute U-14 vanuseklassi 200 m jooksus ajaga 27,86 ning 60 m jooksus ajaga 8,21.
Kolm kulda teenis ka Herman Seire (SK Elite-Sport, treener Mairo Tänav (Tänak)), kes võitis kuldmedali U-14 vanuseklassi 200 m jooksus ajaga 27,08 ning 60 m jooksus tulemusega 8,03. SK Elite-Sport nelikuga võideti kuld ka 4x200 m teatejooksus ajaga 1.50,40, lisaks kuulusid nelikusse Karl-Kristjan Pohlak, Holger Himuškin ja Birk Parvelt.
Tüdrukute U-14 arvestuses tuli kahel korral meistriks Nadiin Frolov (SK Elite Sport, treener Kädy Tänav(Tänak)), kes võitis 60 m tõkkejooksu 9,54-ga ning kuulus ka Elite Sport teatenelikusse, kes triumfeeris 4x200 m teatejooksus ajaga 1.55,49. Neliku ülejäänud liikmed olid Livia Filipozzi, Emma Priisaar ja Andra Lepasson. Filipozzi (treener Kädy Tänav(Tänak)) teenis teise kuldmedali 400 m jooksus, kus sai ajaks 1.02,05.
### Response:
Kergejõustiku noorte Eesti meistrivõistlustel joosti rekordkiireid aegu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtume Kristiinaga vaikses novembrilõpu Tartus loetud päevad enne tema uue luulekogu "Aga armastusel on metsalinnu süda" ilmumist. Intervjuu avaldamise ajaks on raamat muidugi ammugi väljas, aastagi on uus, aga mitmed teemad on igiaktuaalsed. "Sul on alati nii targad küsimused," poetab Kristiina enne asjalikuma vestluse alustamist, kui end soojas kohvikus radika juurde sätime, ja mina paljastan talle vastutasuks saladuse, et intervjueerijad on nagu metsloomad – kui sa neid kardadki, on alati lohutav mõelda, et nemad kardavad sind tegelikult veel rohkem. "See on hea mõte," ütleb ta.
Su lapsepõlvelooline "Paleontoloogi päevaraamat", mis ilmus 2013. aastal, lõppeb perega Tartusse kolimisega. Ütled samas, et võib-olla sa kunagi kolid sealt (siit) jällegi ära. Kuidas on lood kohtade ja juurtega? Raplat on raamatus palju, aga näiteks tudengite Tartut leidub vaid vihjamisi.
Ma ka ise imestasin, et Tartut, mis on mulle nii oluline linn, ma raamatusse ei mahutanud. See oli aga minu jaoks suur asi, et suutsin avada seal Rapla tausta niimoodi, et jäin ka ise rahule, ning leida need sisemised intriigid ja selle, mis on minuga Rapla eluga seoses kaasas käinud. Tartu vääriks eraldi raamatut või mitut. Viljandi ka – eile just käisime Viljandis –, aga Tartu on minu jaoks palju-palju olulisem paik. Tegelikult on siin ju kõik nii väike, et jalutad poole tunniga tähtsad kohad läbi, aga ajalugu ja seoseid – nii enda kui ka eesti kultuuri jaoks – ei jõua lausa ära rääkida.
Kas inimene ise on erinevates kohtades erinev? Kas Viljandi Kristiina oli teistsugune kui Tartu Kristiina?
Jah, kohad on olulised… Ja Viljandi Kristiina oli erinev. Ja igatses Tartu kirjanduselu järele (naerab). Tartus elades ma ei ole küll liiga tihti jõudnud väikeste laste kõrvalt kirjanduselust osa võtta, aga hea on tunda, et see on kogu aeg siin haardeulatuses.
Sinu raamatute esitlused kipuvad alati veidi teistmoodi olema kui harilikult, nii koha kui ka konteksti mõttes, ja intervjuud samamoodi. Ma usun, et paljud meie autorid ei tea, kui oluline on tekitada inimeses eriline tunne. Nõnda jääb kogemus palju eredamalt meelde. See näib olevat ka su imago osa. Kui palju sa ise selle peale teadlikult mõtled?
Ma arvan, et olen selleks liiga vana aja laps – imagote maailm tuli minu ellu liiga hilja, et oskaksin sellest teadlikult midagi mõelda. Olen aga inimene, kelle jaoks on tohutu olulised lõhnataju ja haistmismeel, sealhulgas kirjanduses. Mulle meeldivad ruumid, kus on õhku, ja inimesed, kes ei kata ennast parfüümiga kinni, vaid julgevad olla loomulikud. Vaatlen ka tänavaid nii, et millise tänava lõhn mulle meeldib. See on ühtlasi tähtis osa minu kohatajust. Valikuid teen samuti selle alusel, mis paremini lõhnab. See ei ole küll enam ninaga seotud, aga ma ei oska paremat väljendit kasutada – teha valikuid selle järgi, mis tekitab kõiki asjaolusid arvestades parema taju või aistingu. See kehtib ka linnade puhul. Ja esinemispaikade. Pean ütlema, et olen elus mitu korda n-ö nina kinni pigistanud, otsustades linnade kasuks, mitte mõne maakoha, kus kõik lõhnad – männiokkad ja mullad ja kõdu ja risu ja lilled ja meretuuled – lihtsalt löövad su jalust nõrgaks. Mõnikord on mul olnud väga raske minna sellele instinktile vastassuunas. Mohni saar oli ehk ainus koht mu elus, kus läksin otse sellele instinktile järele. Kui mul veel lapsi ei olnud.
Sa kirjutasid sellest ka raamatu "Kaitseala", mis ilmus 2005. aastal. Mida sa tookord Mohnile otsima läksid? Kas just eraldatust?
See oli kõik üks suur juhuste kokkulangemine, mis algas siitsamast Tartust. Ma tõesti seisin kohe pärast magistrantuuri lõpetamist ristteel. Aktus oli juba ära olnud, seisin Ülikooli ja Küütri tänava nurgal ning mul oli sõna otseses mõttes neli teed, kuhu minna. Üks neist oli näiteks doktorantuur – noh, kas ma oleksin just sisse saanud, aga äkki oleksin. Siis tuli aga jalgrattaga tuttav bioloog, hõikas, et kuule, sa kunagi mainisid, et tahaksid üksikul saarel elada, praegu otsitakse Mohni saarele looduskaitseala vahti, ning sõitis edasi, tal oli jube kiire. Minu jaoks oli see ülioluline hetk – mu elu oleks läinud hoopis teistmoodi, kui ma ei oleks sinna sattunud.
See üksikul saarel elamise soov on ka väga arhetüüpne. Selles on vist mingitel eluhetkedel midagi üldinimlikku.
Rein Raud kirjutas "Kaitseala" arvustades üldkultuuriliselt eremiitidest, maailma ajaloos sellisest "üksikule saarele" eraldumisest, asetas igatsuse ning selle teokstegemise kirjanduse ja mütoloogia sügavamasse voolusängi. Pole ju mingi uudis, et kirjandus- ja kunstilooming on nõudnud alati teatud eraldumisvõimet ning kohta, kus elu ja inimesi pisut kõrvalt vaadata. Minu jaoks oli saarele mineku kevad muidugi täis praktilisi korraldusi: kuidas kõik asjad pakkida, et tegelikult hakkama saada, üle mere jõuda ja kontakte luua… Kui sul ei ole oma paati, siis väga palju sõltub külarahvaga läbisaamisest.
Kas öised lood on teistmoodi kui päevased lood? Mulle meeldib väga näiteks Mehis Heinsaare jaotus "keskpäevajutud" ja "ööpoolsed lood".
"Pole ju mingi uudis, et kirjandus- ja kunstilooming on nõudnud alati teatud eraldumisvõimet ning kohta, kus elu ja inimesi pisut kõrvalt vaadata."
Jaa, see on kihvt mõte. (Mõtleb natuke) Ma küsisin endalt praegu, kas ma tegelikult suudaksin üldse öösel töötada, ja ma arvan, et aus vastus on, et ei suuda. Nii nagu ma ei suuda üldiselt ka üle ühe klaasi veini juua (naerab). Lihtsalt tervis kuidagi ei luba. Vahepeal isegi vaatan inimesi, kelle jaoks see käib mängleva kergusega, ja nad on minu silmis nagu mingid titaanid, kes suudavad teha endaga inimkatseid, mis jäävad minu jaoks kättesaamatuks. Iseenda ja töövõime hoidmine on mulle võib-olla ka laste pärast praegu hästi kohale jõudnud ning pigem tõusen hommikul vara, kui kirjutan öösel.
Kui sa jõudsid kirjanduspilti, siis oli veel rühmituste aeg. Sa oled ka (koos näiteks Kalju Kruusa, Aare Pilve, Sommeri, Heinsaare, Mathuraga…) Erakkonna liige ja debüteerisidki esmalt Erakkonna kogumikus. Kas koos väljaandmine, koos tegemine andis juurde mingit kindlust või muud olulist?
(Mõtleb üsna pikalt) Üheksakümnendad olid kiiresti muutuv aeg. Ma ei tea, kas see pakkus kindlust või jõudu, aga mulle andis see Tartus ühe sõprade ringi, kus oli huvitav asju arutada. Paljud erakkondlased on olnud minu jaoks üle prahi suunajad sügavuse poole, õpetades näiteks, mida saab teha kunsti vallas või keelega töötades ja kuidas seda enda elus mõtestada. Nad on olnud väga olulised teenäitajad. Võib-olla mõjutas ka see, et üheksakümnendatel läks kirjandus äkki nii lahti, et mõnel oli raske eristada sõnavahtu või reklaamteksti luulest – äkki oli kõigil võimalus. Minu jaoks oli vajalik hoida mingisugust sisemist aadet või latti, alla mida ma ei teinud. Tähtis oli näha seda ka teistes noortes inimestes – emas-isas oli see kogu aeg olemas, aga Erakkonna kaudu täheldasin seda ka endavanustes.
Nüüd näib see rühmituste aeg olevat ümber saanud, ehkki ka hiljem on olnud omi välgatusi. Kas sa aimad, miks see nii võib olla? Kas inimesed on tänapäeval individualistlikumad või ei ole sellist koosolemist enam vaja? Või ehk on see hoopis seotud meie elude üha enam internetti kolimisega?
Praktilises mõttes on igaühel võib-olla tõesti Facebookis n-ö oma väljaanne, mille kaudu ta saab rääkida ja kanaldada. Ühise tegemise jõud ei ole ehk enam nii tähtis. Mina olen vist kollektiivset laadi, mulle meeldivad rühmitused ja mõttekaaslus. Ja aatekaaslus – see on väga vanamoodne sõna, aga ma ei väsi seda kasutamast, sest see on oluline. Riik püsib teatud aate peal, kultuur püsib aate peal. Need on väärtused, mida ei saa kasumiks ümber arvestada. Ja aade on jällegi väga sügavalt seotud sõprusega. Jaak Johanson on öelnud, et sõprustest tekib kultuur. Sügavatest sõprustest tekib aade või mõttekaaslus ja nendest mingisugune väljund, millest kujuneb omakorda kultuur. Kui vaadata rühmituste laineid, siis need on ju olnud eelkõige just sõpruskonnad.
Mul on praegu ka bänd 1, mille liikmetega oleme väga palju ninapidi koos – korraldame loomingulisi laagreid ja tahame just Käsmu kirjanike majja minna, et kirjutada valmis uue plaadi viimased lood. Üks osa ansamblitööst on väga kirjanduslik ja ikka nii, et egod võitlevad ja mõte särtsub kõige tulisemas mõttes. Ilmselt ma olen kogu elu igatsenud, et ka mõnes kirjandusrühmituses saaks niimoodi koos luua, aga ma arvan, et elus juhtub seda üldse ainult paar korda, et satub kokku selline seltskond.
Mulle näib, et mingitel õnnelikel puhkudel toimub ka Facebookis omamoodi koosloomine, enamasti küll huumorižanrite puhul. Keegi lükkab palli veerema ning see veereb kommentaariumis üha edasi ja edasi, kaasautoreid võib olla isegi mitukümmend.
See on hea mõte, et ühise loomise vajadus ja kokkukuuluvustunde otsimine löövad välja ka seal. Selle halvad äärmused on ju kõiksugused jubekommentaatorid, kes püüavad kõrvaldada teisi, kes ei arva nii nagu nemad, aga toredamad väljundid on just ühised tõeotsingud või lihtsalt vaimukuste pildumised.
Kristiina Ehin ja Silver Sepp Autor: Gabriela Liivamägi
Sa oled rääkinud mitmes kohas sellest, kuidas inglise keel tuleb eesti keelde, ja see tõepoolest tuleb kiiresti. On aga veel üks tendents – Facebooki ja Messengeriga seoses –, nimelt emotikonide pealetung. Seda ei ole ilmselt vaja väga suure ohuna näha, aga samas kui mõelda, et üks märk hoiab kokku terve lause või vähemalt terve emotsiooni, mille peale võiks kuluda muidu mitmeid sõnu…
Tead, ma loen praegu Hölderlini 2! Suur saksa luuletaja ja romantik. See ilmus Mati Sirkeli tõlkes Loomingu Raamatukogus ja ma ei suutnud seda ostmata jätta, see on minu jaoks nii põnev ajajärk. Kohati ma lausa piinlen tema lausete sees – naeran ja mõtlen, et appi, panen nüüd raamatu käest ega loe edasi. Ja siis ikkagi loen. Su küsimus tuletas mulle meelde aega, mil tundeid ei olnud võimalik väljendada teisiti kui neid niimoodi peensusteni lahti kirjutades. Romantilise ajastu luule andis sellele veel eriti hagu. Paiguti tundub see ka täiesti naeruväärne – see ülimalt lihtsate asjade poetiseerimine ja ülepaisutamine. Näiteks kui ta leidis endale pruudi ja hakkas poetiseerima, et oo, see õilis hing – oskab ka teha hautatud juurvilja. (Naerab) Oma kuldsete ilusate kätega keeta need jumalast antud viljad maitsvaks roaks! No nüüd panin oma sõnastuses mälu järgi… See on nii naljakas, tänapäeval on selliseid kõrgel parnassil olevaid loojaid vähe. Kuskilt maalt tunned aga ära selle inimolemuse juure – tahte ennast tundeliselt väljendada. Täpselt samamoodi aitavad emotikonid noorel põlvkonnal suhelda üksteisega nn armsatel teemadel, ilma et nad mõjuksid endale tobedalt. Hölderlin paneb mind muidugi mõtlema ka selle peale, kuidas ma julgesin kirjutada sellise raamatu, mida ma hakkan välja andma!
Räägi sellest uuest ("Aga armastusel on metsalinnu süda") natukene lähemalt, mul ei ole veel võimalust olnud seda lugeda.
No ta on ikka äärmiselt lüüriline! Ta on riimiline, ta on… kohati väga poeetiline selle sõna vanas tähenduses. Ta on päris mitmes mõttes täielik vastand minu eelmisele luulekogule "Kohtumised", mis oli üsna proosaline. Ma nautisin selle kirjutamist, aga jah, vahel tekib mul ka küsimus, kuidas ma julgesin niisuguse pöörde teha. Ma arvan, et minu luules üldiselt ei ole see mingi tohutu pööre, aga just praeguses ajas on see kahtlemata vastuvoolu ujumine, juba pealkirjast alates.
Riimi kirjutatakse ka neil päevil üsna vähe, sul endal on küll varasemates kogudes siin-seal seda ikka leidunud.
Uus kogu ei ole samuti päris läbivalt riimiline, seal on võib-olla umbes 1/3 vabavärssi ka, aga seal on rohkem riimilist luulet kui seni kõigis mu kogudes kokku.
Sa oled ka varem inimesi üllatanud. Näiteks kui andsid välja oma esimese proosakogu või muinasjutukogu. Kas sinu jaoks on tähtis uusi asju proovida?
Mulle meeldib mõelda, et mul ei ole ühte käekirja, millesse kinni jääda. Tahan ennast järgmise koguga üllatada.
Kas sinu jaoks on loogiline, et sinust sai kirjanik? Sündisid ju literaatide perre. Kas oli ka muid tõsiseid elukutselisi plaane või mõtteid?
Kui olin noorem, siis armastasin alati rõhutada, et ma ei taha ema-isa jälgedes käia ja mul on selle kõrval ikka palju valikuid ja… Töötasin näiteks tantsuõpetajana ja mitmed muud ained läksid ka koolis hästi. Praegu ma mõtlen, et hakkasin ikkagi väga noorelt kirjutama ja see huvitas mind. Mulle meeldis väga lugeda, meeldib praegugi. Mind lihtsalt vaimustab ilukirjandus. Mida aeg edasi, seda rohkem näen selles ka suuri tippe, kes on eeskujuks ja kes on lahedad ja kelle taset tahta oma eluga püüda.
Kes on viimatine niisugune avastus?
Mul on praegu noorte- ja lastekirjanduse lugemise uus laine. Näiteks Frances Hardinge'i "Valede puu" – täitsa lõpp ikka, nii ägedalt paneb! Tema romaanid on eriti minule kui väga lõhnatundlikule inimesele (naerab) täielik elamus. Seda soovitati mulle täitsa suvaliselt ja tegelikult võtsin selle raamatukogust lapsele, aga lugesin kohe ise läbi. Ja väiksele lapsele loen praegu muumitrollide lugusid – Tove Jansson on niivõrd arhetüüpselt loonud need karakterid. Kuidas on võimalik, et üks kaheaastane laps vaimustub sellest täpselt sama palju kui mina 40-aastasena? See ongi ilukirjanduse suurus ja võimsus, see kokkuviimine – saan oma 11-aastase lapsega tunde ja tunde "Valede puu" teemal rääkida ja arutada. See ületab põlvkondade lõhed ja toob välja mingi inimliku tuuma.
Kas noored loevad liiga vähe, nagu on nii varem kui ka praegu öeldud?
Mina olen praegu väga hädas, et laps loeb liiga palju. Õhtul tuleb piirid seada, et homme on vaja kooli minna ja pane nüüd põnev raamat käest ära. See on valus teema, kui sa ise tead seda lugemise kirge. Näen samas paljusid lapsevanemaid, kes kurdavad, et lapsed ei loe ja nutiseadmemaailm on niivõrd atraktiivne.
Mida on nendel inimestel, kes loevad palju, rohkem võrreldes nendega, kes kirjandusega üldse kokku ei puutu?
(Mõtleb pikalt) Ma arvan, et kujundlik maailmatunnetus. Fantaasiarikkus ei lähe rooste, kui sa loed. Ilukirjandus on parim viis selle treenimiseks. Kui oled treenitud, on see kasulik kõikides eluvaldkondades. Ma unistan vahel, et meil oleks riik, kus kirjandus on veel rohkem au sees. Meie riigijuhtide ajalugu vaadates on seal olnud kirjanduslikku mõtlemist, eelkõige Lennart Meri kaudu, aga ka Toomas Hendrik Ilves on väga palju lugenud inimene, kes astub ilukirjandusega ühte jalga.
Mul käis ükskord sähvatus läbi, et riik, kus kirjandus on au sees, ei saa kunagi stagneeruda. Mõte ja areng ei saa selles riigis toppama jääda või peatuda. See ongi ilukirjanduse omadus. Kujundiloome treenib seda, et sul on alati väljapääs. See, kuidas sa välja pääsed, on sinu nutikuse, mitte jõu küsimus. Näiteks kogu Lennart Meri valitsuse aeg näitas seda, et nutikusega saab lihtsalt imeasju teha.
Sul on õigus, poliitikas on seda küll praegu vähem, aga ma ei tea, kas seda on üleüldse vähem või ei taha nutikamad ja palju lugenud inimesed enam poliitikasse minna… Ka sina ei ole ju poliitikasse läinud.
"Riik püsib teatud aate peal, kultuur püsib aate peal. Need on väärtused, mida ei saa kasumiks ümber arvestada."
Ma imetlen inimesi, kes lähevad aate pärast poliitikasse. Tegelikult nad ju teavad, kuhu lähevad, aga nad ei karda oma nahka turule viia ja enda idee eest seista. Ma ise tunnen aga tugevalt, et tahan olla loomeinimesena suveräänne – isegi kui mul on olnud vahel ahvatlus mõne idee eest seista, siis olen lihtsalt sellele põhimõttele truuks jäänud.
Sa oled viimastel aastatel küll rohkem ühiskondlikel teemadel sõna võtnud – feminismist kuni keskkonnaküsimusteni. Kas praegu on selline aeg, mil loomeinimestel saab järjest mõõt täis ja needki, kes proovivad muidu ühiskondlikest küsimustest eemale hoida, peavad kuidagi sekkuma?
Ma ise näen loomeinimesi ning üldse kultuuriinimesi ja ka teadlasi siin ühes paadis. Näiteks hiljutine Tartus toimunud tselluloosivabrikuga seotud võitlus saavutas väga huvitava ulatuse. Kui hulk tõsiseltvõetavaid teadlasi on oma sõna öelnud ning põhjendanud seda pikkades-pikkades artiklites ja kui hulk loomeinimesi on viinud ennast kurssi kogu selle bürokraatiaga, mida ettevõtlus peale surub, ning siis ikkagi leitakse, et vaja on uuringuid ja kõik. Ja kulub kuid ja kuid ja kuid, et aru saada, et see ongi demokraatia ja see ongi rahvaga arvestamine, kui inimesi ja tippteadlasi võetakse tõsiselt ka enne igasuguseid uuringuid. See on ühiskonnas ju ohumärk, et selline asi võib nii palju aega ja energiat võtta. Jumal tänatud, et seekord lõppesid asjad tartlaste seisukohast hästi, aga mõne poliitiku avaldusi kuulates on näha, et soov see tehas Eestis kuhugi rajada on veel tuline.
President Kersti Kaljulaid saatis just laiali jõulukaardid, mille tagakaanel oli üllatavalt terav mõttetera, et oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane põlvkond, kes saab seda peatada. Minu meelest on selge, et harvesteri ja Rail Balticu turjal viie rikkaima riigi hulka tagurdades me planeeti küll hävingust ei päästa.
See oli üsna võimas küll, mis te Tartus seoses tselluloositehasega tegite, ja pean tunnistama, et minu jaoks oli ootamatu, kui palju inimesi kaasa tuli. Samas tekib küllap ka jõuetuse tunne, kui n-ö meid on küll palju ja vastas seisab hoopis väiksem rivi, aga neil on lihtsalt võimu rohkem.
Eriti veel ülemöödunud kevadel, kui kogu see asi algas, ütles enamik inimesi, kellega mina rääkisin, et pole mingit mõtet üldse häält teha. See kõik keris aga ikkagi hoogu ja sai jõu taha – see nõuab suurt julgust ja usku. Igatahes on põhjust küll selle teema puhul veel klaase kokku lüüa. Just äsja Euroopa poetry slam 'i finaali kuulamas käies sai mulle veelgi enam selgeks, et häält on mõtet teha. Seal võidutses teravalt poliitiline luule, mis tõi esile ukrainlaste, kataloonlaste, pagulaste ja ka ungarlaste valu ja raevu. Ungari laureaadi Molnár Péteriesinemise ajal kartsid korraldajad lausa, et politsei võib luuletaja tema luuletuste riigivastasuse tõttu minema viia. See kinnitas tunnet, et meil on siin sõnavabadusega praegu hästi ja seda tuleb kasutada.
Sinu "Paleontoloogi päevaraamatus" on üks lause, mis mulle eriti meeldis: ""Kirjanik ei tee tööd ega ei puhka ka kunagi," ütles isa ikka." Kuidas sellega on – mida kirjanik teeb?
Minule on tuttav ka selline poolenisti läbipõlenud seisund, aga mu isale ei olnud. Ma arvan vähemasti, et ei olnud. Ta oli hästi… (otsib sõnu) läbi imbunud sellest loomemaailmast ja jättis kõik muu teiste teha (naerab natuke), väga kergelt ja iseenesestmõistetavalt – raamatud välja anda ja illustreerida ja esitlused korraldada. Ta oli selles suhtes vana kooli inimene, et ta ei muretsenud, kuidas see kõik välja kukub – ta lihtsalt ilmus kohale ja tegi oma töö. Aga mina olen selline… süüdiv inimene – mul on tunne, et ise peab palju tegema ja korraldama. Valikuid on nii palju, et mõnikord võib juba selle väljaselgitamine, keda sa raamatu kujundajaks tahad, väga palju aega võtta (naerab).
Kuidas oleks kõige parem seda tasakaalustada?
Mul on praegu käsil väljakutse, et jooksen iga päev nelikümmend minutit! Ma ei ole mingi ülitreenitud inimene, mõnikord jooksen 200 meetrit, siis kõnnin 100 ja siis jälle jooksen, lihtsalt hoian pulssi ja tahan, et mu kopsud oleksid töökorras. See mõjub ülihästi ka töövõimele, pärast seda ei ole mul keeruline tundide viisi istuda ja kirjutada või mõnd laulu luua. Jalutan nii palju, kui saan – need on minu puhkehetked.
Ma olen mõelnud, et jalutamine on meditatiivne tegevus, mida ei osata tänapäeval enam hästi teha. Jalutajatel nagu lugejatelgi on mingi teistmoodi mõtlemine, teised lülitid ja märkamised ning see on ka teistsugune aeg, mis on väga väärtuslik.
Võib-olla küll. Jõudsin täna varahommikul väikse jalutuskäigu teha, niimoodi pooljoostes. Vaatasin, et konnatiik on ära jäätunud. Ja Emajõgi, kus ei ole veel jääd, aga näed, et ta kohe tuleb, jõgi justkui valmistub selleks uueks ajaks. Ja linnuvaene november, mil siin on veel ainult väga julged linnud. Mulle meeldib vaadata neid hilissügisesi linde, kes julgevad jääda – nendes on nii palju vaprust ja otsustavust, et siia me nüüd jääme (naerab). See on ka minu "Metsalinnu südame" üks kandvaid telgi.
Sa uurisid kunagi oma magistritöös soorolle eesti vanemas ja uuemas rahvalaulus. Missugused on naised neis lauludes? Kas see on tänapäeva ülekantav või on see kuidagi praegugi aktuaalne?
Kindlasti on. Kõige lihtsamalt öeldes oli minu magistritöö järeldus, et seda, mida regilaulud edasi kannavad, on tegelikult väga palju. Mitmed suhtumised ja õpetussõnad on tihti pärit just regilaulust, kuna laul oli raamatute, moraalikoodeksi ja kunstiloome eest, ja need hoiakud on püsinud kauem kui laul. Samas tuleb neid ikkagi loominguliselt vaadelda. Tore on ära tunda, et see või teine asi tuleb meile väga kaugest ajast. Näiteks ütlus "varesele valu, harakale haigus" on pärit loitsust. Tegelikult on neid vanu arhetüüpseid regilaululikke võtteid laste, noorte ja naiste kasvatamisel palju. Tähtis on need läbi näha ja enda jaoks ümber mõtestada. Mõned asjad võivad seal väga vajalikud ja olulised olla, näiteks rahumeelsus laste kasvatamisel või hellus ja hool. See, kuidas hoida omasid ja luua enda ümber sooja eluringi.
"Riik, kus kirjandus on au sees, ei saa kunagi stagneeruda. Mõte ja areng ei saa selles riigis toppama jääda või peatuda."
Mind huvitas ka regilaulu poeetika – see on kargelt kaunis ja ülimalt eesti keelele loomulik süsteem. Isa rääkis, kuidas Artur Alliksaar vaimustus mingil ajal samamoodi regilaulust. Mina arvangi, et igal eesti luuletajal või luuletajahakatisel on ju ka Alliksaare-periood, sest see on niivõrd juurtega asi, kuhu ta oma keeleloogika ja poeetikaga jõudis.
Mind isiklikult on tabanud praegu väike feminismikriis. Mitte et ma ei oleks enam feminist, muidugi olen, aga olen tabanud end ärritumast, kui n-ö võitluses takerdutakse väga palju pisiasjadesse ja seejuures kaotatakse suur pilt ära. Ma loodan, et see faas möödub varsti.
See on väga huvitav teema ja mul oleks sellest rohkelt rääkida – minu feminismil on ka palju etappe olnud. Ma arvan, et näiteks ajal, mil ma oma magistritöö esimesi peatükke kirjutasin, ei defineerinud ma ennast üldse feministina, kuigi olin sinnapoole teel. Peamiselt olin aga ikkagi rahvaluuleuurija ja vaatasin, mis mind sealt kõnetab ja mulle silma hakkab ning mida annab üldse mingi teadusliku meetodiga vaadelda.
Pikka aega oli "feminism" ka halvamaiguline sõna, millega ei tahetud ennast lihtsalt siduda.
Feminism on nii suur ja lai mõiste – kuhu sa siis ennast seal täpselt paigutad. Minu meelest on see teinud maailmale üldiselt väga palju head. Need on põhitõed, mille vastu ei saa, ja juba see annab põhjuse ennast sellele maastikule paigutada, mitte feminismi mõistet karta või häbeneda. Väga paljud eesti naised ikkagi teevad seda, olles tegelikult näiteks sügavalt feministid, aga nad põlgavad seda sõna. Minu jaoks on see uhke ja südamega sõna. Aga nagu igas asjas on äärmused, siis siin on see teise sugupoole mahategemine, neile ei anta hingamisruumi. Kuri või hull võitlus lihtsalt idee pärast ei ole olnud mulle kunagi vastuvõetav.
Sinu enda kuvandiga seoses on raske leida intervjuud või persoonilugu, kus ei nimetataks haldjalikkust ja haprust ning muidu rõhutatult "naiselikke" epiteete, aga kui lugesin su "Paleontoloogi päevaraamatut", siis sealt vaatas vastu hoopis teistsugune tegelane – kirjeldad ennast läbivalt väga poisilikuna. Millal see muutus tuli? Või kas üldse?
Ma ei tea, ma enda arust ikka võitlen selle vastu (naerab). Minu harrastused on olnud alati väga sportlikud: taijija vanaisaga jahilkäimine, kung fu 'ga tegelesin kogu ülikooliaja, ma ei karda poksikotti peksta, käin matkamas ja jooksmas. Kes kui kaugele näeb, kui hästi mind tunneb.
Kas sind häirib see kuvandi ebakõla, need korduvad sõnad, või las nad olla?
"Olen salamahti pannud pommi neile, kes mind haldjaks või ingliks peavad, mõtlev hunt murrab alati lambakasukas seljas…" – need on ühed mitteriimilised värsid mu uuest raamatust (muigab). Ehk see on mu kujundlik ja vahel unelev mõtlemine, mis võib luua sellist kuvandit, nagu sa kirjeldad. Mulle meeldib sellises olekus olla. Mõnikord on seda keeruline saavutada, näiteks diskotümpsuses kohvikus. Praegu meil siin vaadet küll ei ole, aga muusika on rahulik ja vestlus on inspireeriv olnud ja oleme vist saanud mõtte lendama. Need on tegelikult parimad hetked elus, kui mõte niimoodi lendab.
1 Naised Köögis koos Sofia Joonsi, Katrin Laidre ja Kairi Leivoga.
2 Hölderlin, F. 2018. Hyperion. – Loomingu Raamatukogu, nr 30–32. | Kristiina Ehin: olen praegu väga hädas, et laps loeb liiga palju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtume Kristiinaga vaikses novembrilõpu Tartus loetud päevad enne tema uue luulekogu "Aga armastusel on metsalinnu süda" ilmumist. Intervjuu avaldamise ajaks on raamat muidugi ammugi väljas, aastagi on uus, aga mitmed teemad on igiaktuaalsed. "Sul on alati nii targad küsimused," poetab Kristiina enne asjalikuma vestluse alustamist, kui end soojas kohvikus radika juurde sätime, ja mina paljastan talle vastutasuks saladuse, et intervjueerijad on nagu metsloomad – kui sa neid kardadki, on alati lohutav mõelda, et nemad kardavad sind tegelikult veel rohkem. "See on hea mõte," ütleb ta.
Su lapsepõlvelooline "Paleontoloogi päevaraamat", mis ilmus 2013. aastal, lõppeb perega Tartusse kolimisega. Ütled samas, et võib-olla sa kunagi kolid sealt (siit) jällegi ära. Kuidas on lood kohtade ja juurtega? Raplat on raamatus palju, aga näiteks tudengite Tartut leidub vaid vihjamisi.
Ma ka ise imestasin, et Tartut, mis on mulle nii oluline linn, ma raamatusse ei mahutanud. See oli aga minu jaoks suur asi, et suutsin avada seal Rapla tausta niimoodi, et jäin ka ise rahule, ning leida need sisemised intriigid ja selle, mis on minuga Rapla eluga seoses kaasas käinud. Tartu vääriks eraldi raamatut või mitut. Viljandi ka – eile just käisime Viljandis –, aga Tartu on minu jaoks palju-palju olulisem paik. Tegelikult on siin ju kõik nii väike, et jalutad poole tunniga tähtsad kohad läbi, aga ajalugu ja seoseid – nii enda kui ka eesti kultuuri jaoks – ei jõua lausa ära rääkida.
Kas inimene ise on erinevates kohtades erinev? Kas Viljandi Kristiina oli teistsugune kui Tartu Kristiina?
Jah, kohad on olulised… Ja Viljandi Kristiina oli erinev. Ja igatses Tartu kirjanduselu järele (naerab). Tartus elades ma ei ole küll liiga tihti jõudnud väikeste laste kõrvalt kirjanduselust osa võtta, aga hea on tunda, et see on kogu aeg siin haardeulatuses.
Sinu raamatute esitlused kipuvad alati veidi teistmoodi olema kui harilikult, nii koha kui ka konteksti mõttes, ja intervjuud samamoodi. Ma usun, et paljud meie autorid ei tea, kui oluline on tekitada inimeses eriline tunne. Nõnda jääb kogemus palju eredamalt meelde. See näib olevat ka su imago osa. Kui palju sa ise selle peale teadlikult mõtled?
Ma arvan, et olen selleks liiga vana aja laps – imagote maailm tuli minu ellu liiga hilja, et oskaksin sellest teadlikult midagi mõelda. Olen aga inimene, kelle jaoks on tohutu olulised lõhnataju ja haistmismeel, sealhulgas kirjanduses. Mulle meeldivad ruumid, kus on õhku, ja inimesed, kes ei kata ennast parfüümiga kinni, vaid julgevad olla loomulikud. Vaatlen ka tänavaid nii, et millise tänava lõhn mulle meeldib. See on ühtlasi tähtis osa minu kohatajust. Valikuid teen samuti selle alusel, mis paremini lõhnab. See ei ole küll enam ninaga seotud, aga ma ei oska paremat väljendit kasutada – teha valikuid selle järgi, mis tekitab kõiki asjaolusid arvestades parema taju või aistingu. See kehtib ka linnade puhul. Ja esinemispaikade. Pean ütlema, et olen elus mitu korda n-ö nina kinni pigistanud, otsustades linnade kasuks, mitte mõne maakoha, kus kõik lõhnad – männiokkad ja mullad ja kõdu ja risu ja lilled ja meretuuled – lihtsalt löövad su jalust nõrgaks. Mõnikord on mul olnud väga raske minna sellele instinktile vastassuunas. Mohni saar oli ehk ainus koht mu elus, kus läksin otse sellele instinktile järele. Kui mul veel lapsi ei olnud.
Sa kirjutasid sellest ka raamatu "Kaitseala", mis ilmus 2005. aastal. Mida sa tookord Mohnile otsima läksid? Kas just eraldatust?
See oli kõik üks suur juhuste kokkulangemine, mis algas siitsamast Tartust. Ma tõesti seisin kohe pärast magistrantuuri lõpetamist ristteel. Aktus oli juba ära olnud, seisin Ülikooli ja Küütri tänava nurgal ning mul oli sõna otseses mõttes neli teed, kuhu minna. Üks neist oli näiteks doktorantuur – noh, kas ma oleksin just sisse saanud, aga äkki oleksin. Siis tuli aga jalgrattaga tuttav bioloog, hõikas, et kuule, sa kunagi mainisid, et tahaksid üksikul saarel elada, praegu otsitakse Mohni saarele looduskaitseala vahti, ning sõitis edasi, tal oli jube kiire. Minu jaoks oli see ülioluline hetk – mu elu oleks läinud hoopis teistmoodi, kui ma ei oleks sinna sattunud.
See üksikul saarel elamise soov on ka väga arhetüüpne. Selles on vist mingitel eluhetkedel midagi üldinimlikku.
Rein Raud kirjutas "Kaitseala" arvustades üldkultuuriliselt eremiitidest, maailma ajaloos sellisest "üksikule saarele" eraldumisest, asetas igatsuse ning selle teokstegemise kirjanduse ja mütoloogia sügavamasse voolusängi. Pole ju mingi uudis, et kirjandus- ja kunstilooming on nõudnud alati teatud eraldumisvõimet ning kohta, kus elu ja inimesi pisut kõrvalt vaadata. Minu jaoks oli saarele mineku kevad muidugi täis praktilisi korraldusi: kuidas kõik asjad pakkida, et tegelikult hakkama saada, üle mere jõuda ja kontakte luua… Kui sul ei ole oma paati, siis väga palju sõltub külarahvaga läbisaamisest.
Kas öised lood on teistmoodi kui päevased lood? Mulle meeldib väga näiteks Mehis Heinsaare jaotus "keskpäevajutud" ja "ööpoolsed lood".
"Pole ju mingi uudis, et kirjandus- ja kunstilooming on nõudnud alati teatud eraldumisvõimet ning kohta, kus elu ja inimesi pisut kõrvalt vaadata."
Jaa, see on kihvt mõte. (Mõtleb natuke) Ma küsisin endalt praegu, kas ma tegelikult suudaksin üldse öösel töötada, ja ma arvan, et aus vastus on, et ei suuda. Nii nagu ma ei suuda üldiselt ka üle ühe klaasi veini juua (naerab). Lihtsalt tervis kuidagi ei luba. Vahepeal isegi vaatan inimesi, kelle jaoks see käib mängleva kergusega, ja nad on minu silmis nagu mingid titaanid, kes suudavad teha endaga inimkatseid, mis jäävad minu jaoks kättesaamatuks. Iseenda ja töövõime hoidmine on mulle võib-olla ka laste pärast praegu hästi kohale jõudnud ning pigem tõusen hommikul vara, kui kirjutan öösel.
Kui sa jõudsid kirjanduspilti, siis oli veel rühmituste aeg. Sa oled ka (koos näiteks Kalju Kruusa, Aare Pilve, Sommeri, Heinsaare, Mathuraga…) Erakkonna liige ja debüteerisidki esmalt Erakkonna kogumikus. Kas koos väljaandmine, koos tegemine andis juurde mingit kindlust või muud olulist?
(Mõtleb üsna pikalt) Üheksakümnendad olid kiiresti muutuv aeg. Ma ei tea, kas see pakkus kindlust või jõudu, aga mulle andis see Tartus ühe sõprade ringi, kus oli huvitav asju arutada. Paljud erakkondlased on olnud minu jaoks üle prahi suunajad sügavuse poole, õpetades näiteks, mida saab teha kunsti vallas või keelega töötades ja kuidas seda enda elus mõtestada. Nad on olnud väga olulised teenäitajad. Võib-olla mõjutas ka see, et üheksakümnendatel läks kirjandus äkki nii lahti, et mõnel oli raske eristada sõnavahtu või reklaamteksti luulest – äkki oli kõigil võimalus. Minu jaoks oli vajalik hoida mingisugust sisemist aadet või latti, alla mida ma ei teinud. Tähtis oli näha seda ka teistes noortes inimestes – emas-isas oli see kogu aeg olemas, aga Erakkonna kaudu täheldasin seda ka endavanustes.
Nüüd näib see rühmituste aeg olevat ümber saanud, ehkki ka hiljem on olnud omi välgatusi. Kas sa aimad, miks see nii võib olla? Kas inimesed on tänapäeval individualistlikumad või ei ole sellist koosolemist enam vaja? Või ehk on see hoopis seotud meie elude üha enam internetti kolimisega?
Praktilises mõttes on igaühel võib-olla tõesti Facebookis n-ö oma väljaanne, mille kaudu ta saab rääkida ja kanaldada. Ühise tegemise jõud ei ole ehk enam nii tähtis. Mina olen vist kollektiivset laadi, mulle meeldivad rühmitused ja mõttekaaslus. Ja aatekaaslus – see on väga vanamoodne sõna, aga ma ei väsi seda kasutamast, sest see on oluline. Riik püsib teatud aate peal, kultuur püsib aate peal. Need on väärtused, mida ei saa kasumiks ümber arvestada. Ja aade on jällegi väga sügavalt seotud sõprusega. Jaak Johanson on öelnud, et sõprustest tekib kultuur. Sügavatest sõprustest tekib aade või mõttekaaslus ja nendest mingisugune väljund, millest kujuneb omakorda kultuur. Kui vaadata rühmituste laineid, siis need on ju olnud eelkõige just sõpruskonnad.
Mul on praegu ka bänd 1, mille liikmetega oleme väga palju ninapidi koos – korraldame loomingulisi laagreid ja tahame just Käsmu kirjanike majja minna, et kirjutada valmis uue plaadi viimased lood. Üks osa ansamblitööst on väga kirjanduslik ja ikka nii, et egod võitlevad ja mõte särtsub kõige tulisemas mõttes. Ilmselt ma olen kogu elu igatsenud, et ka mõnes kirjandusrühmituses saaks niimoodi koos luua, aga ma arvan, et elus juhtub seda üldse ainult paar korda, et satub kokku selline seltskond.
Mulle näib, et mingitel õnnelikel puhkudel toimub ka Facebookis omamoodi koosloomine, enamasti küll huumorižanrite puhul. Keegi lükkab palli veerema ning see veereb kommentaariumis üha edasi ja edasi, kaasautoreid võib olla isegi mitukümmend.
See on hea mõte, et ühise loomise vajadus ja kokkukuuluvustunde otsimine löövad välja ka seal. Selle halvad äärmused on ju kõiksugused jubekommentaatorid, kes püüavad kõrvaldada teisi, kes ei arva nii nagu nemad, aga toredamad väljundid on just ühised tõeotsingud või lihtsalt vaimukuste pildumised.
Kristiina Ehin ja Silver Sepp Autor: Gabriela Liivamägi
Sa oled rääkinud mitmes kohas sellest, kuidas inglise keel tuleb eesti keelde, ja see tõepoolest tuleb kiiresti. On aga veel üks tendents – Facebooki ja Messengeriga seoses –, nimelt emotikonide pealetung. Seda ei ole ilmselt vaja väga suure ohuna näha, aga samas kui mõelda, et üks märk hoiab kokku terve lause või vähemalt terve emotsiooni, mille peale võiks kuluda muidu mitmeid sõnu…
Tead, ma loen praegu Hölderlini 2! Suur saksa luuletaja ja romantik. See ilmus Mati Sirkeli tõlkes Loomingu Raamatukogus ja ma ei suutnud seda ostmata jätta, see on minu jaoks nii põnev ajajärk. Kohati ma lausa piinlen tema lausete sees – naeran ja mõtlen, et appi, panen nüüd raamatu käest ega loe edasi. Ja siis ikkagi loen. Su küsimus tuletas mulle meelde aega, mil tundeid ei olnud võimalik väljendada teisiti kui neid niimoodi peensusteni lahti kirjutades. Romantilise ajastu luule andis sellele veel eriti hagu. Paiguti tundub see ka täiesti naeruväärne – see ülimalt lihtsate asjade poetiseerimine ja ülepaisutamine. Näiteks kui ta leidis endale pruudi ja hakkas poetiseerima, et oo, see õilis hing – oskab ka teha hautatud juurvilja. (Naerab) Oma kuldsete ilusate kätega keeta need jumalast antud viljad maitsvaks roaks! No nüüd panin oma sõnastuses mälu järgi… See on nii naljakas, tänapäeval on selliseid kõrgel parnassil olevaid loojaid vähe. Kuskilt maalt tunned aga ära selle inimolemuse juure – tahte ennast tundeliselt väljendada. Täpselt samamoodi aitavad emotikonid noorel põlvkonnal suhelda üksteisega nn armsatel teemadel, ilma et nad mõjuksid endale tobedalt. Hölderlin paneb mind muidugi mõtlema ka selle peale, kuidas ma julgesin kirjutada sellise raamatu, mida ma hakkan välja andma!
Räägi sellest uuest ("Aga armastusel on metsalinnu süda") natukene lähemalt, mul ei ole veel võimalust olnud seda lugeda.
No ta on ikka äärmiselt lüüriline! Ta on riimiline, ta on… kohati väga poeetiline selle sõna vanas tähenduses. Ta on päris mitmes mõttes täielik vastand minu eelmisele luulekogule "Kohtumised", mis oli üsna proosaline. Ma nautisin selle kirjutamist, aga jah, vahel tekib mul ka küsimus, kuidas ma julgesin niisuguse pöörde teha. Ma arvan, et minu luules üldiselt ei ole see mingi tohutu pööre, aga just praeguses ajas on see kahtlemata vastuvoolu ujumine, juba pealkirjast alates.
Riimi kirjutatakse ka neil päevil üsna vähe, sul endal on küll varasemates kogudes siin-seal seda ikka leidunud.
Uus kogu ei ole samuti päris läbivalt riimiline, seal on võib-olla umbes 1/3 vabavärssi ka, aga seal on rohkem riimilist luulet kui seni kõigis mu kogudes kokku.
Sa oled ka varem inimesi üllatanud. Näiteks kui andsid välja oma esimese proosakogu või muinasjutukogu. Kas sinu jaoks on tähtis uusi asju proovida?
Mulle meeldib mõelda, et mul ei ole ühte käekirja, millesse kinni jääda. Tahan ennast järgmise koguga üllatada.
Kas sinu jaoks on loogiline, et sinust sai kirjanik? Sündisid ju literaatide perre. Kas oli ka muid tõsiseid elukutselisi plaane või mõtteid?
Kui olin noorem, siis armastasin alati rõhutada, et ma ei taha ema-isa jälgedes käia ja mul on selle kõrval ikka palju valikuid ja… Töötasin näiteks tantsuõpetajana ja mitmed muud ained läksid ka koolis hästi. Praegu ma mõtlen, et hakkasin ikkagi väga noorelt kirjutama ja see huvitas mind. Mulle meeldis väga lugeda, meeldib praegugi. Mind lihtsalt vaimustab ilukirjandus. Mida aeg edasi, seda rohkem näen selles ka suuri tippe, kes on eeskujuks ja kes on lahedad ja kelle taset tahta oma eluga püüda.
Kes on viimatine niisugune avastus?
Mul on praegu noorte- ja lastekirjanduse lugemise uus laine. Näiteks Frances Hardinge'i "Valede puu" – täitsa lõpp ikka, nii ägedalt paneb! Tema romaanid on eriti minule kui väga lõhnatundlikule inimesele (naerab) täielik elamus. Seda soovitati mulle täitsa suvaliselt ja tegelikult võtsin selle raamatukogust lapsele, aga lugesin kohe ise läbi. Ja väiksele lapsele loen praegu muumitrollide lugusid – Tove Jansson on niivõrd arhetüüpselt loonud need karakterid. Kuidas on võimalik, et üks kaheaastane laps vaimustub sellest täpselt sama palju kui mina 40-aastasena? See ongi ilukirjanduse suurus ja võimsus, see kokkuviimine – saan oma 11-aastase lapsega tunde ja tunde "Valede puu" teemal rääkida ja arutada. See ületab põlvkondade lõhed ja toob välja mingi inimliku tuuma.
Kas noored loevad liiga vähe, nagu on nii varem kui ka praegu öeldud?
Mina olen praegu väga hädas, et laps loeb liiga palju. Õhtul tuleb piirid seada, et homme on vaja kooli minna ja pane nüüd põnev raamat käest ära. See on valus teema, kui sa ise tead seda lugemise kirge. Näen samas paljusid lapsevanemaid, kes kurdavad, et lapsed ei loe ja nutiseadmemaailm on niivõrd atraktiivne.
Mida on nendel inimestel, kes loevad palju, rohkem võrreldes nendega, kes kirjandusega üldse kokku ei puutu?
(Mõtleb pikalt) Ma arvan, et kujundlik maailmatunnetus. Fantaasiarikkus ei lähe rooste, kui sa loed. Ilukirjandus on parim viis selle treenimiseks. Kui oled treenitud, on see kasulik kõikides eluvaldkondades. Ma unistan vahel, et meil oleks riik, kus kirjandus on veel rohkem au sees. Meie riigijuhtide ajalugu vaadates on seal olnud kirjanduslikku mõtlemist, eelkõige Lennart Meri kaudu, aga ka Toomas Hendrik Ilves on väga palju lugenud inimene, kes astub ilukirjandusega ühte jalga.
Mul käis ükskord sähvatus läbi, et riik, kus kirjandus on au sees, ei saa kunagi stagneeruda. Mõte ja areng ei saa selles riigis toppama jääda või peatuda. See ongi ilukirjanduse omadus. Kujundiloome treenib seda, et sul on alati väljapääs. See, kuidas sa välja pääsed, on sinu nutikuse, mitte jõu küsimus. Näiteks kogu Lennart Meri valitsuse aeg näitas seda, et nutikusega saab lihtsalt imeasju teha.
Sul on õigus, poliitikas on seda küll praegu vähem, aga ma ei tea, kas seda on üleüldse vähem või ei taha nutikamad ja palju lugenud inimesed enam poliitikasse minna… Ka sina ei ole ju poliitikasse läinud.
"Riik püsib teatud aate peal, kultuur püsib aate peal. Need on väärtused, mida ei saa kasumiks ümber arvestada."
Ma imetlen inimesi, kes lähevad aate pärast poliitikasse. Tegelikult nad ju teavad, kuhu lähevad, aga nad ei karda oma nahka turule viia ja enda idee eest seista. Ma ise tunnen aga tugevalt, et tahan olla loomeinimesena suveräänne – isegi kui mul on olnud vahel ahvatlus mõne idee eest seista, siis olen lihtsalt sellele põhimõttele truuks jäänud.
Sa oled viimastel aastatel küll rohkem ühiskondlikel teemadel sõna võtnud – feminismist kuni keskkonnaküsimusteni. Kas praegu on selline aeg, mil loomeinimestel saab järjest mõõt täis ja needki, kes proovivad muidu ühiskondlikest küsimustest eemale hoida, peavad kuidagi sekkuma?
Ma ise näen loomeinimesi ning üldse kultuuriinimesi ja ka teadlasi siin ühes paadis. Näiteks hiljutine Tartus toimunud tselluloosivabrikuga seotud võitlus saavutas väga huvitava ulatuse. Kui hulk tõsiseltvõetavaid teadlasi on oma sõna öelnud ning põhjendanud seda pikkades-pikkades artiklites ja kui hulk loomeinimesi on viinud ennast kurssi kogu selle bürokraatiaga, mida ettevõtlus peale surub, ning siis ikkagi leitakse, et vaja on uuringuid ja kõik. Ja kulub kuid ja kuid ja kuid, et aru saada, et see ongi demokraatia ja see ongi rahvaga arvestamine, kui inimesi ja tippteadlasi võetakse tõsiselt ka enne igasuguseid uuringuid. See on ühiskonnas ju ohumärk, et selline asi võib nii palju aega ja energiat võtta. Jumal tänatud, et seekord lõppesid asjad tartlaste seisukohast hästi, aga mõne poliitiku avaldusi kuulates on näha, et soov see tehas Eestis kuhugi rajada on veel tuline.
President Kersti Kaljulaid saatis just laiali jõulukaardid, mille tagakaanel oli üllatavalt terav mõttetera, et oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane põlvkond, kes saab seda peatada. Minu meelest on selge, et harvesteri ja Rail Balticu turjal viie rikkaima riigi hulka tagurdades me planeeti küll hävingust ei päästa.
See oli üsna võimas küll, mis te Tartus seoses tselluloositehasega tegite, ja pean tunnistama, et minu jaoks oli ootamatu, kui palju inimesi kaasa tuli. Samas tekib küllap ka jõuetuse tunne, kui n-ö meid on küll palju ja vastas seisab hoopis väiksem rivi, aga neil on lihtsalt võimu rohkem.
Eriti veel ülemöödunud kevadel, kui kogu see asi algas, ütles enamik inimesi, kellega mina rääkisin, et pole mingit mõtet üldse häält teha. See kõik keris aga ikkagi hoogu ja sai jõu taha – see nõuab suurt julgust ja usku. Igatahes on põhjust küll selle teema puhul veel klaase kokku lüüa. Just äsja Euroopa poetry slam 'i finaali kuulamas käies sai mulle veelgi enam selgeks, et häält on mõtet teha. Seal võidutses teravalt poliitiline luule, mis tõi esile ukrainlaste, kataloonlaste, pagulaste ja ka ungarlaste valu ja raevu. Ungari laureaadi Molnár Péteriesinemise ajal kartsid korraldajad lausa, et politsei võib luuletaja tema luuletuste riigivastasuse tõttu minema viia. See kinnitas tunnet, et meil on siin sõnavabadusega praegu hästi ja seda tuleb kasutada.
Sinu "Paleontoloogi päevaraamatus" on üks lause, mis mulle eriti meeldis: ""Kirjanik ei tee tööd ega ei puhka ka kunagi," ütles isa ikka." Kuidas sellega on – mida kirjanik teeb?
Minule on tuttav ka selline poolenisti läbipõlenud seisund, aga mu isale ei olnud. Ma arvan vähemasti, et ei olnud. Ta oli hästi… (otsib sõnu) läbi imbunud sellest loomemaailmast ja jättis kõik muu teiste teha (naerab natuke), väga kergelt ja iseenesestmõistetavalt – raamatud välja anda ja illustreerida ja esitlused korraldada. Ta oli selles suhtes vana kooli inimene, et ta ei muretsenud, kuidas see kõik välja kukub – ta lihtsalt ilmus kohale ja tegi oma töö. Aga mina olen selline… süüdiv inimene – mul on tunne, et ise peab palju tegema ja korraldama. Valikuid on nii palju, et mõnikord võib juba selle väljaselgitamine, keda sa raamatu kujundajaks tahad, väga palju aega võtta (naerab).
Kuidas oleks kõige parem seda tasakaalustada?
Mul on praegu käsil väljakutse, et jooksen iga päev nelikümmend minutit! Ma ei ole mingi ülitreenitud inimene, mõnikord jooksen 200 meetrit, siis kõnnin 100 ja siis jälle jooksen, lihtsalt hoian pulssi ja tahan, et mu kopsud oleksid töökorras. See mõjub ülihästi ka töövõimele, pärast seda ei ole mul keeruline tundide viisi istuda ja kirjutada või mõnd laulu luua. Jalutan nii palju, kui saan – need on minu puhkehetked.
Ma olen mõelnud, et jalutamine on meditatiivne tegevus, mida ei osata tänapäeval enam hästi teha. Jalutajatel nagu lugejatelgi on mingi teistmoodi mõtlemine, teised lülitid ja märkamised ning see on ka teistsugune aeg, mis on väga väärtuslik.
Võib-olla küll. Jõudsin täna varahommikul väikse jalutuskäigu teha, niimoodi pooljoostes. Vaatasin, et konnatiik on ära jäätunud. Ja Emajõgi, kus ei ole veel jääd, aga näed, et ta kohe tuleb, jõgi justkui valmistub selleks uueks ajaks. Ja linnuvaene november, mil siin on veel ainult väga julged linnud. Mulle meeldib vaadata neid hilissügisesi linde, kes julgevad jääda – nendes on nii palju vaprust ja otsustavust, et siia me nüüd jääme (naerab). See on ka minu "Metsalinnu südame" üks kandvaid telgi.
Sa uurisid kunagi oma magistritöös soorolle eesti vanemas ja uuemas rahvalaulus. Missugused on naised neis lauludes? Kas see on tänapäeva ülekantav või on see kuidagi praegugi aktuaalne?
Kindlasti on. Kõige lihtsamalt öeldes oli minu magistritöö järeldus, et seda, mida regilaulud edasi kannavad, on tegelikult väga palju. Mitmed suhtumised ja õpetussõnad on tihti pärit just regilaulust, kuna laul oli raamatute, moraalikoodeksi ja kunstiloome eest, ja need hoiakud on püsinud kauem kui laul. Samas tuleb neid ikkagi loominguliselt vaadelda. Tore on ära tunda, et see või teine asi tuleb meile väga kaugest ajast. Näiteks ütlus "varesele valu, harakale haigus" on pärit loitsust. Tegelikult on neid vanu arhetüüpseid regilaululikke võtteid laste, noorte ja naiste kasvatamisel palju. Tähtis on need läbi näha ja enda jaoks ümber mõtestada. Mõned asjad võivad seal väga vajalikud ja olulised olla, näiteks rahumeelsus laste kasvatamisel või hellus ja hool. See, kuidas hoida omasid ja luua enda ümber sooja eluringi.
"Riik, kus kirjandus on au sees, ei saa kunagi stagneeruda. Mõte ja areng ei saa selles riigis toppama jääda või peatuda."
Mind huvitas ka regilaulu poeetika – see on kargelt kaunis ja ülimalt eesti keelele loomulik süsteem. Isa rääkis, kuidas Artur Alliksaar vaimustus mingil ajal samamoodi regilaulust. Mina arvangi, et igal eesti luuletajal või luuletajahakatisel on ju ka Alliksaare-periood, sest see on niivõrd juurtega asi, kuhu ta oma keeleloogika ja poeetikaga jõudis.
Mind isiklikult on tabanud praegu väike feminismikriis. Mitte et ma ei oleks enam feminist, muidugi olen, aga olen tabanud end ärritumast, kui n-ö võitluses takerdutakse väga palju pisiasjadesse ja seejuures kaotatakse suur pilt ära. Ma loodan, et see faas möödub varsti.
See on väga huvitav teema ja mul oleks sellest rohkelt rääkida – minu feminismil on ka palju etappe olnud. Ma arvan, et näiteks ajal, mil ma oma magistritöö esimesi peatükke kirjutasin, ei defineerinud ma ennast üldse feministina, kuigi olin sinnapoole teel. Peamiselt olin aga ikkagi rahvaluuleuurija ja vaatasin, mis mind sealt kõnetab ja mulle silma hakkab ning mida annab üldse mingi teadusliku meetodiga vaadelda.
Pikka aega oli "feminism" ka halvamaiguline sõna, millega ei tahetud ennast lihtsalt siduda.
Feminism on nii suur ja lai mõiste – kuhu sa siis ennast seal täpselt paigutad. Minu meelest on see teinud maailmale üldiselt väga palju head. Need on põhitõed, mille vastu ei saa, ja juba see annab põhjuse ennast sellele maastikule paigutada, mitte feminismi mõistet karta või häbeneda. Väga paljud eesti naised ikkagi teevad seda, olles tegelikult näiteks sügavalt feministid, aga nad põlgavad seda sõna. Minu jaoks on see uhke ja südamega sõna. Aga nagu igas asjas on äärmused, siis siin on see teise sugupoole mahategemine, neile ei anta hingamisruumi. Kuri või hull võitlus lihtsalt idee pärast ei ole olnud mulle kunagi vastuvõetav.
Sinu enda kuvandiga seoses on raske leida intervjuud või persoonilugu, kus ei nimetataks haldjalikkust ja haprust ning muidu rõhutatult "naiselikke" epiteete, aga kui lugesin su "Paleontoloogi päevaraamatut", siis sealt vaatas vastu hoopis teistsugune tegelane – kirjeldad ennast läbivalt väga poisilikuna. Millal see muutus tuli? Või kas üldse?
Ma ei tea, ma enda arust ikka võitlen selle vastu (naerab). Minu harrastused on olnud alati väga sportlikud: taijija vanaisaga jahilkäimine, kung fu 'ga tegelesin kogu ülikooliaja, ma ei karda poksikotti peksta, käin matkamas ja jooksmas. Kes kui kaugele näeb, kui hästi mind tunneb.
Kas sind häirib see kuvandi ebakõla, need korduvad sõnad, või las nad olla?
"Olen salamahti pannud pommi neile, kes mind haldjaks või ingliks peavad, mõtlev hunt murrab alati lambakasukas seljas…" – need on ühed mitteriimilised värsid mu uuest raamatust (muigab). Ehk see on mu kujundlik ja vahel unelev mõtlemine, mis võib luua sellist kuvandit, nagu sa kirjeldad. Mulle meeldib sellises olekus olla. Mõnikord on seda keeruline saavutada, näiteks diskotümpsuses kohvikus. Praegu meil siin vaadet küll ei ole, aga muusika on rahulik ja vestlus on inspireeriv olnud ja oleme vist saanud mõtte lendama. Need on tegelikult parimad hetked elus, kui mõte niimoodi lendab.
1 Naised Köögis koos Sofia Joonsi, Katrin Laidre ja Kairi Leivoga.
2 Hölderlin, F. 2018. Hyperion. – Loomingu Raamatukogu, nr 30–32.
### Response:
Kristiina Ehin: olen praegu väga hädas, et laps loeb liiga palju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raukas märkis Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eestis on energiajulgeolek tänu põlevkivile tagatud, kuid lähitulevikus olukord muutub. Ta rääkis, et kui taasiseseisvumise ajal oli oli Eestis töös võimsusi 2700 MW, siis näiteks aastal 2023 on neid 1331 MW ja aastal 2030 ainult 661 MW.
"Elektri ost poleks ju kõige halvem, kuid kahjuks pole seda osta kuskilt peale Venemaa, sest kõik meie naaberriigid peale Rootsi on energianäljas ja tarbivad elektrit rohkem, kui toodavad," selgitas Raukas.
"Juba lähitulevikus suurendab ainuüksi Hiina ja India rahvastiku ning majanduse kasv ülemaailmset energianõudlust ja hinda väga oluliselt. Sellele lisandub elanikkonna suur sündimus ja elektrinõudluse kasv Saharast lõuna poole jäävates Aafrika riikides. Asja muudab keerukamaks Euroopa Liidu ebamõistlik energiapoliitika, mille üheks näiteks on arutu võitlus tuumaenergia vastu ning taastuvenergia ülemäärane arendamine, mis halvendab elektrisüsteemide kvaliteeti," kirjutas Raukas.
"On ilmselge, et ilma tuumajaamata muutub Eesti juba lähitulevikus elektrit importivaks ja energeetiliselt väga haavatavaks maaks," lisas Raukas.
Raukase sõnul on imekspandav, kuidas Eesti tipp-poliitikud ja energeetikajuhid propageerivad Baltimaade elektrivõrgu desünkroniseerimist Venemaa süsteemist ja ühendamist energeetiliselt jõuetu Poola kaudu veel jõuetuma Lõuna-Euroopaga. | Raukas: Eesti ei saa ilma tuumajaamata, kui elektrikatkestusi ei soovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raukas märkis Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eestis on energiajulgeolek tänu põlevkivile tagatud, kuid lähitulevikus olukord muutub. Ta rääkis, et kui taasiseseisvumise ajal oli oli Eestis töös võimsusi 2700 MW, siis näiteks aastal 2023 on neid 1331 MW ja aastal 2030 ainult 661 MW.
"Elektri ost poleks ju kõige halvem, kuid kahjuks pole seda osta kuskilt peale Venemaa, sest kõik meie naaberriigid peale Rootsi on energianäljas ja tarbivad elektrit rohkem, kui toodavad," selgitas Raukas.
"Juba lähitulevikus suurendab ainuüksi Hiina ja India rahvastiku ning majanduse kasv ülemaailmset energianõudlust ja hinda väga oluliselt. Sellele lisandub elanikkonna suur sündimus ja elektrinõudluse kasv Saharast lõuna poole jäävates Aafrika riikides. Asja muudab keerukamaks Euroopa Liidu ebamõistlik energiapoliitika, mille üheks näiteks on arutu võitlus tuumaenergia vastu ning taastuvenergia ülemäärane arendamine, mis halvendab elektrisüsteemide kvaliteeti," kirjutas Raukas.
"On ilmselge, et ilma tuumajaamata muutub Eesti juba lähitulevikus elektrit importivaks ja energeetiliselt väga haavatavaks maaks," lisas Raukas.
Raukase sõnul on imekspandav, kuidas Eesti tipp-poliitikud ja energeetikajuhid propageerivad Baltimaade elektrivõrgu desünkroniseerimist Venemaa süsteemist ja ühendamist energeetiliselt jõuetu Poola kaudu veel jõuetuma Lõuna-Euroopaga.
### Response:
Raukas: Eesti ei saa ilma tuumajaamata, kui elektrikatkestusi ei soovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtla-Järvel on praegu kolm kooli, kus õpivad koos nii põhikooli kui ka gümnaasiumiastme õpilased. Neist üks – Järve gümnaasium – on eestikeelne ning kahes koolis – Järve vene gümnaasiumis ja Ahtme gümnaasiumis – on töökeel vene keel.
Riik plaanib suunata kõigi kolme kooli gümnasistid tänavu sügisel Kohtla-Järvel avatavasse riigigümnaasiumi, mis on mõeldud 300 õpilasele ja kus tahetakse avada kaks osakonda. Ühes õpiks gümnasistid vaid eesti keeles ja teises oleks n-ö 60/40 õpe ehk õppetöö toimuks lisaks eesti keelele ka vene keeles.
Kahe õppekava alusel käib töö ka rajatavast koolist vaid kümmekonna kilomeetri kaugusel asuvas Jõhvi riigigümnaasiumis, mis avas uksed 2015. aasta sügisel.
Koos majaga kerkib ka ärevus
Kohtla-Järvel hakati riigigümnaasiumi ehitama eelmise aasta lõpus. Mida hoogsamalt hoone kerkis, seda rohkem avastasid eesti kooli eest võitlejad, et kakskeelse gümnaasiumiga sulaks valdavalt venekeelse elanikkonnaga regioonis kokku piirkonna ainuke eesti meele ja keelega kool.
Näiteks pole saladus, et Kohtla-Järve vene koolides tähistatakse siiani 9. maid võidupühana, ning eesti kooli säilitajad ei soovinud, et sellised traditsioonid tuuakse üle ka loodavasse riigigümnaasiumisse.
Nii alustati aktiivset tööd selle nimel, et gümnaasiumiharidust antaks Kohtla-Järvel jätkuvalt koolis, kus töökeel on riigikeel. Toonitati, et see pole venelaste tõrjumine, sest juba praegu on paljud vene pered valinud oma laste kooliks just eestikeelse Järve gümnaasiumi. Juhiti tähelepanu, et kahe lähestikku asuva riigigümnaasiumi puhul jääb lastevanematel ära võimalus valida, kas panna oma laps gümnaasiumisse, kus töökeel on vaid eesti keel, või kooli, kus õppetöö käib nii eesti kui ka vene keeles.
Tark ei kiirusta
Praegusel juhul tundub kõige mõistlikum lahendus, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumisse koliks sügisel Järve gümnaasiumi ehk eestikeelse kooli gümnaasiumiosa. Linna vene koolide praegusi gümnaasiumiosasid kaks aastat ei puututaks ning praegu 10. ja 11. klassis õppijad saaksid gümnaasiumi ära lõpetada oma kodukoolis.
Kohtla-Järve koolide praeguste 9. klasside õpilased saaks eeloleval sügisel valida, kas riigigümnaasiumi minnakse õppima Kohtla-Järve eestikeelsesse kooli või suundutakse Jõhvi gümnaasiumi, kus on võimalik kooliteed jätkata ka n-ö 60/40 õppekava järgi.
Tasub juhtida tähelepanu sellele, et Jõhvi asub geograafiliselt kahe Kohtla-Järve suurema linnaosa keskel. Nii on Ahtme linnaosa lastel tunduvalt lähem sõita gümnaasiumisse Jõhvi kui võtta jalge alla tee Järve linnaossa kerkivasse riigigümnaasiumisse.
Võibolla piisaks ühest juhist?
Teema on läinud nii kuumaks, et mõned päevad tagasi teatas oma tagasiastumisest eelmisel kevadel konkursi võitnud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor ning haridusministeerium on teatanud, et hakatakse otsima uut juhti. Võib-olla tasuks aga enne uue direktori valimist veidi kaaluda, kas oleks vaja üldse Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla-Järve ning lähiajal Narva rajatavale riigigümnaasiumile kolme eraldi juhti?
On ju haridusministeerium edukalt rakendanud ühtset juhtimist plaanitavatest riigigümnaasiumidest palju suurema õpilaste arvuga Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Nimelt viidi Jõhvi, Sillamäe ja Narva kutsekool 2016. aastal ühise juhtimise alla. Selle mudeli valimine välistab juhtide võitlused niigi raskesti leitava kaadri pärast ning paneks riigigümnaasiumid ühes Eesti suuremas maakonnas ühtselt hingama.
Haridusministeeriumil on plaanis tulla lähiajal Kohtla-Järve riigigümnaasiumi teemat kogukonnaga arutama. Soovin, et otsustajatel jätkuks kainet meelt erinevate võimaluste kaalumisel, sest teatavasti suudab hea juht oma otsuseid vajaduse korral üle vaadata.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Rene Kundla: Kohtla-Järve riigigümnaasium oleks mõistlik teha eestikeelne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtla-Järvel on praegu kolm kooli, kus õpivad koos nii põhikooli kui ka gümnaasiumiastme õpilased. Neist üks – Järve gümnaasium – on eestikeelne ning kahes koolis – Järve vene gümnaasiumis ja Ahtme gümnaasiumis – on töökeel vene keel.
Riik plaanib suunata kõigi kolme kooli gümnasistid tänavu sügisel Kohtla-Järvel avatavasse riigigümnaasiumi, mis on mõeldud 300 õpilasele ja kus tahetakse avada kaks osakonda. Ühes õpiks gümnasistid vaid eesti keeles ja teises oleks n-ö 60/40 õpe ehk õppetöö toimuks lisaks eesti keelele ka vene keeles.
Kahe õppekava alusel käib töö ka rajatavast koolist vaid kümmekonna kilomeetri kaugusel asuvas Jõhvi riigigümnaasiumis, mis avas uksed 2015. aasta sügisel.
Koos majaga kerkib ka ärevus
Kohtla-Järvel hakati riigigümnaasiumi ehitama eelmise aasta lõpus. Mida hoogsamalt hoone kerkis, seda rohkem avastasid eesti kooli eest võitlejad, et kakskeelse gümnaasiumiga sulaks valdavalt venekeelse elanikkonnaga regioonis kokku piirkonna ainuke eesti meele ja keelega kool.
Näiteks pole saladus, et Kohtla-Järve vene koolides tähistatakse siiani 9. maid võidupühana, ning eesti kooli säilitajad ei soovinud, et sellised traditsioonid tuuakse üle ka loodavasse riigigümnaasiumisse.
Nii alustati aktiivset tööd selle nimel, et gümnaasiumiharidust antaks Kohtla-Järvel jätkuvalt koolis, kus töökeel on riigikeel. Toonitati, et see pole venelaste tõrjumine, sest juba praegu on paljud vene pered valinud oma laste kooliks just eestikeelse Järve gümnaasiumi. Juhiti tähelepanu, et kahe lähestikku asuva riigigümnaasiumi puhul jääb lastevanematel ära võimalus valida, kas panna oma laps gümnaasiumisse, kus töökeel on vaid eesti keel, või kooli, kus õppetöö käib nii eesti kui ka vene keeles.
Tark ei kiirusta
Praegusel juhul tundub kõige mõistlikum lahendus, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumisse koliks sügisel Järve gümnaasiumi ehk eestikeelse kooli gümnaasiumiosa. Linna vene koolide praegusi gümnaasiumiosasid kaks aastat ei puututaks ning praegu 10. ja 11. klassis õppijad saaksid gümnaasiumi ära lõpetada oma kodukoolis.
Kohtla-Järve koolide praeguste 9. klasside õpilased saaks eeloleval sügisel valida, kas riigigümnaasiumi minnakse õppima Kohtla-Järve eestikeelsesse kooli või suundutakse Jõhvi gümnaasiumi, kus on võimalik kooliteed jätkata ka n-ö 60/40 õppekava järgi.
Tasub juhtida tähelepanu sellele, et Jõhvi asub geograafiliselt kahe Kohtla-Järve suurema linnaosa keskel. Nii on Ahtme linnaosa lastel tunduvalt lähem sõita gümnaasiumisse Jõhvi kui võtta jalge alla tee Järve linnaossa kerkivasse riigigümnaasiumisse.
Võibolla piisaks ühest juhist?
Teema on läinud nii kuumaks, et mõned päevad tagasi teatas oma tagasiastumisest eelmisel kevadel konkursi võitnud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor ning haridusministeerium on teatanud, et hakatakse otsima uut juhti. Võib-olla tasuks aga enne uue direktori valimist veidi kaaluda, kas oleks vaja üldse Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla-Järve ning lähiajal Narva rajatavale riigigümnaasiumile kolme eraldi juhti?
On ju haridusministeerium edukalt rakendanud ühtset juhtimist plaanitavatest riigigümnaasiumidest palju suurema õpilaste arvuga Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Nimelt viidi Jõhvi, Sillamäe ja Narva kutsekool 2016. aastal ühise juhtimise alla. Selle mudeli valimine välistab juhtide võitlused niigi raskesti leitava kaadri pärast ning paneks riigigümnaasiumid ühes Eesti suuremas maakonnas ühtselt hingama.
Haridusministeeriumil on plaanis tulla lähiajal Kohtla-Järve riigigümnaasiumi teemat kogukonnaga arutama. Soovin, et otsustajatel jätkuks kainet meelt erinevate võimaluste kaalumisel, sest teatavasti suudab hea juht oma otsuseid vajaduse korral üle vaadata.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Rene Kundla: Kohtla-Järve riigigümnaasium oleks mõistlik teha eestikeelne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt on Jaapani-Haiti päritolu Osaka alates edetabelite kasutuselevõtust – meestel 1973 ja naistel 1975 – läbi aegade kõige esimene Aasia tennisist, kes on tõusnud üksikmängus maailma esireketiks, seda nii meeste kui naiste seas.
Teise järjestikuse slämmiturniiri võitnud 21-aastane Osaka on 26. naine, kes edetabelis esikohale tõusnud. Edetabeli teisele reale kerkis Melbourne'is finaalis Osaka paremust tunnistama pidanud tšehhitar Petra Kvitova ja senine esinumber, 48 nädalat järjest esikohal püsinud rumeenlanna Simona Halep langes kolmandaks.
Esikümnes oli muutusi veelgi: neljandaks tõusis ameeriklanna Sloane Stephens ja viiendaks tšehhitar Karolina Pliškova, lükates sakslanna Angelique Kerveri kuuendaks. Seitsmendana jätkab ukrainlanna Elina Svitolina, karjääri parimale ehk kaheksandale kohale tõusis hollandlanna Kiki Bertens ning aasta tagasi Austraalia lahtistel triumfeerinud taanlanna Caroline Wozniacki langes üheksandaks. Esikümnedebüüdi teeb valgevenelanna Arina Sabalenka, kes kerkis kümnendaks, 11. kohale tõusis ameeriklanna Serena Williams.
Austraalias teises ringis konkurentsist välja langenud Eesti esireket Anett Kontaveit jätkab karjääri parimal ehk 20. kohal, Kaia Kanepi aga langes 16 kohta ja paikneb nüüd 87. real.
Meeste edetabelis kukkus Jürgen Zopp, kes pole veel hooaega alustanud, kolm kohta ja on nüüd 149. positsioonil.
Esireketina jätkab Austraalias rekordilise seitsmenda võidukarika pälvinud serblane Novak Djokovic, kes suurendas edumaad teisel kohal püsiva hispaanlase Rafael Nadali ees. Kolmandaks tõusis sakslane Alexander Zverev, neljandal kohal püsib vigastuspausil olev argentiinlane Juan Martin del Potro ja viiendana jätkab lõuna-aafriklane Kevin Anderson. Aasta tagasi Austraalias võidutsenud šveitslane Roger Federer langes kuuendaks.
Melbourne'is kaheksandikfinaalis Federeri alistanud kreeklane Stefanos Tsitsipas lähenes esikümnele ja tõusis karjääri kõrgeimale, 12. kohale. Kümnendast kohast lahutab teda veidi üle 300 punkti. | Esireketiks tõusnud Naomi Osaka tegi tenniseajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt on Jaapani-Haiti päritolu Osaka alates edetabelite kasutuselevõtust – meestel 1973 ja naistel 1975 – läbi aegade kõige esimene Aasia tennisist, kes on tõusnud üksikmängus maailma esireketiks, seda nii meeste kui naiste seas.
Teise järjestikuse slämmiturniiri võitnud 21-aastane Osaka on 26. naine, kes edetabelis esikohale tõusnud. Edetabeli teisele reale kerkis Melbourne'is finaalis Osaka paremust tunnistama pidanud tšehhitar Petra Kvitova ja senine esinumber, 48 nädalat järjest esikohal püsinud rumeenlanna Simona Halep langes kolmandaks.
Esikümnes oli muutusi veelgi: neljandaks tõusis ameeriklanna Sloane Stephens ja viiendaks tšehhitar Karolina Pliškova, lükates sakslanna Angelique Kerveri kuuendaks. Seitsmendana jätkab ukrainlanna Elina Svitolina, karjääri parimale ehk kaheksandale kohale tõusis hollandlanna Kiki Bertens ning aasta tagasi Austraalia lahtistel triumfeerinud taanlanna Caroline Wozniacki langes üheksandaks. Esikümnedebüüdi teeb valgevenelanna Arina Sabalenka, kes kerkis kümnendaks, 11. kohale tõusis ameeriklanna Serena Williams.
Austraalias teises ringis konkurentsist välja langenud Eesti esireket Anett Kontaveit jätkab karjääri parimal ehk 20. kohal, Kaia Kanepi aga langes 16 kohta ja paikneb nüüd 87. real.
Meeste edetabelis kukkus Jürgen Zopp, kes pole veel hooaega alustanud, kolm kohta ja on nüüd 149. positsioonil.
Esireketina jätkab Austraalias rekordilise seitsmenda võidukarika pälvinud serblane Novak Djokovic, kes suurendas edumaad teisel kohal püsiva hispaanlase Rafael Nadali ees. Kolmandaks tõusis sakslane Alexander Zverev, neljandal kohal püsib vigastuspausil olev argentiinlane Juan Martin del Potro ja viiendana jätkab lõuna-aafriklane Kevin Anderson. Aasta tagasi Austraalias võidutsenud šveitslane Roger Federer langes kuuendaks.
Melbourne'is kaheksandikfinaalis Federeri alistanud kreeklane Stefanos Tsitsipas lähenes esikümnele ja tõusis karjääri kõrgeimale, 12. kohale. Kümnendast kohast lahutab teda veidi üle 300 punkti.
### Response:
Esireketiks tõusnud Naomi Osaka tegi tenniseajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brasiilia kaguosas Belo Horizonte linna lähistel ettevõttele Vale kuuluvas rauamaagikaevanduses jäi õnnetuse järel kadunuks ligi 400 inimest.
Pärast tammi purunemist reedel valgus muda kaevanduskäikudesse ning mudavool liikus ka 39 000 elanikuga Brumadinho linna suunas, kuid seda otse ei tabanud. Mudavool on aga purustanud lähedalasuva silla, põllumaid ning hooneid. | Brasiilia tammivaringu järel on leitud 58 ohvrit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brasiilia kaguosas Belo Horizonte linna lähistel ettevõttele Vale kuuluvas rauamaagikaevanduses jäi õnnetuse järel kadunuks ligi 400 inimest.
Pärast tammi purunemist reedel valgus muda kaevanduskäikudesse ning mudavool liikus ka 39 000 elanikuga Brumadinho linna suunas, kuid seda otse ei tabanud. Mudavool on aga purustanud lähedalasuva silla, põllumaid ning hooneid.
### Response:
Brasiilia tammivaringu järel on leitud 58 ohvrit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 14.54 Laagna teel Kumu bussipeatuse juures, kus Volkswagen Borat juhtinud 60-aastane mees kaldus sõidukiga seni teadmata põhjusel vasakule teelt välja vastu lumevalli ning seejärel paiskus sõiduk paremale poole teelt välja vastu paekiviseina, teatas siseministeerium.
Juht ja sõidukis viibinud 52-aastane naine toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse. | Teelt välja kaldunud autos said kaks inimest vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 14.54 Laagna teel Kumu bussipeatuse juures, kus Volkswagen Borat juhtinud 60-aastane mees kaldus sõidukiga seni teadmata põhjusel vasakule teelt välja vastu lumevalli ning seejärel paiskus sõiduk paremale poole teelt välja vastu paekiviseina, teatas siseministeerium.
Juht ja sõidukis viibinud 52-aastane naine toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
### Response:
Teelt välja kaldunud autos said kaks inimest vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keskpank takistas Maduro ametnikke USA võimude palvel.
Teiste seas palusid Suurbritannia abi USA välisminister Mike Pompeo ja riikliku julgeoleku nõunik John Bolton.
Bloombergi andmetel üritab USA suunata vara Venezuela opositsiooniliidrile ja Rahvusassamblee juhile Juan Guaidóle, et abistada teda võimu ülevõtmisel.
Venezuela keskpangal on välismaal kokku umbes kaheksa miljardi USA dollari väärtuses vara, kuid selle asukoht on ebaselge. Teada on, et osa varadest paikneb Türgis, mis koos Hiina ja Venemaaga toetab endiselt Madurot.
Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles pühapäeval, et Venezuela olukorra ohtlikkus seisneb Ühendriikide otseses sekkumises selle riigi sündmustesse.
"Meie Ameerika kolleegid tunnustasid Venezuela presidendina võimu usurpeerimisele pretendeerivat parlamendi spiikrit (Juan Guaidód) nii välkkiirelt, et keegi ei jõudnud isegi ehmatusest toibuda," lausus Peskov.
Peskovi väitel annab toimunu tunnistust sajaprotsendilisest tegevuse sünkroniseerimisest. "Venezuelas toimuvat ei saa kahjuks nimetada pretsedendituks, sest pretsedente on olnud väga palju," lisas ta.
Venezuela peamine laenuandja Hiina on samuti soovitanud riikidel Venezuela siseasjadesse sekkumisest hoiduda. | Inglise keskpank ei lubanud Venezuela võimudel kulda välja võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keskpank takistas Maduro ametnikke USA võimude palvel.
Teiste seas palusid Suurbritannia abi USA välisminister Mike Pompeo ja riikliku julgeoleku nõunik John Bolton.
Bloombergi andmetel üritab USA suunata vara Venezuela opositsiooniliidrile ja Rahvusassamblee juhile Juan Guaidóle, et abistada teda võimu ülevõtmisel.
Venezuela keskpangal on välismaal kokku umbes kaheksa miljardi USA dollari väärtuses vara, kuid selle asukoht on ebaselge. Teada on, et osa varadest paikneb Türgis, mis koos Hiina ja Venemaaga toetab endiselt Madurot.
Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles pühapäeval, et Venezuela olukorra ohtlikkus seisneb Ühendriikide otseses sekkumises selle riigi sündmustesse.
"Meie Ameerika kolleegid tunnustasid Venezuela presidendina võimu usurpeerimisele pretendeerivat parlamendi spiikrit (Juan Guaidód) nii välkkiirelt, et keegi ei jõudnud isegi ehmatusest toibuda," lausus Peskov.
Peskovi väitel annab toimunu tunnistust sajaprotsendilisest tegevuse sünkroniseerimisest. "Venezuelas toimuvat ei saa kahjuks nimetada pretsedendituks, sest pretsedente on olnud väga palju," lisas ta.
Venezuela peamine laenuandja Hiina on samuti soovitanud riikidel Venezuela siseasjadesse sekkumisest hoiduda.
### Response:
Inglise keskpank ei lubanud Venezuela võimudel kulda välja võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chelsea oli avakohtumise Prahas tänu Marcos Alonso 86. minuti tabamusele 1:0 võitnud ja nende seis muutus veelgi helgemaks kordusmängus, kus juba 17. minutiks juhiti 3:0 (5. Pedro, 10. ov Simon Deli, 17. Olivier Giroud).
Tomas Soucek lõi küll 26. minutil ühe tagasi, aga vaid minut hiljem tegi Pedro juba 4:1. Teisel poolajal jõudsid aga külalised veel kahe tabamuseni: 51. ja 55. minutil oli täpne Petr Sevcik, kes Slavia avaväravale oli resultatiivse söödu andjaks.
Selle tulemusega mäng lõppeski ja Chelsea pääses edasi koondskooriga 5:3.
Poolfinaalis läheb Chelsea vastamisi Frankfurdi Eintrachtiga, kes kaotas küll esimese mängu võõrsil Lissaboni Benficale 2:4, aga oli kordusmängus üle 2:0 (37. Filip Kostic, 67. Sebastian Rode) ja pääses edasi tänu võõrsil löödud väravatele.
Teises poolfinaalis kohtuvad Londoni Arsenal ja Valencia. Neist Arsenal alistas kordusmängus võõrsil Napoli 1:0 (36. Alexandre Lacazette) ja pääses edasi skooriga 3:0. Valencia sai kodus jagu Villarrealist 2:0 (13. Antonio Latorre, 54. Daniel Parejo) ja jõudis nelja hulka tulemusega 5:1. | Londonis löödi palju väravaid, Frankfurt väljus raskest seisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chelsea oli avakohtumise Prahas tänu Marcos Alonso 86. minuti tabamusele 1:0 võitnud ja nende seis muutus veelgi helgemaks kordusmängus, kus juba 17. minutiks juhiti 3:0 (5. Pedro, 10. ov Simon Deli, 17. Olivier Giroud).
Tomas Soucek lõi küll 26. minutil ühe tagasi, aga vaid minut hiljem tegi Pedro juba 4:1. Teisel poolajal jõudsid aga külalised veel kahe tabamuseni: 51. ja 55. minutil oli täpne Petr Sevcik, kes Slavia avaväravale oli resultatiivse söödu andjaks.
Selle tulemusega mäng lõppeski ja Chelsea pääses edasi koondskooriga 5:3.
Poolfinaalis läheb Chelsea vastamisi Frankfurdi Eintrachtiga, kes kaotas küll esimese mängu võõrsil Lissaboni Benficale 2:4, aga oli kordusmängus üle 2:0 (37. Filip Kostic, 67. Sebastian Rode) ja pääses edasi tänu võõrsil löödud väravatele.
Teises poolfinaalis kohtuvad Londoni Arsenal ja Valencia. Neist Arsenal alistas kordusmängus võõrsil Napoli 1:0 (36. Alexandre Lacazette) ja pääses edasi skooriga 3:0. Valencia sai kodus jagu Villarrealist 2:0 (13. Antonio Latorre, 54. Daniel Parejo) ja jõudis nelja hulka tulemusega 5:1.
### Response:
Londonis löödi palju väravaid, Frankfurt väljus raskest seisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõige magusam oli ikka esimene. Aga tänane on päris hea, 40-aastaselt finaalis võita - päris kihvt!" sõnas Vooremaa intervjuus ERR-ile.
Finaalseerias Sparta Team Automaailmaga oli otsustavas viiendas kohtumises seis 4:4 viigis, aga viimasel kolmandikul viskas TalTech kolm vastuseta väravat.
"Tuleb endast kogu aeg maksimum anda ja uskuda sellesse, mida teed. Ise peab tahtma ja kogu meeskond peab tahtma - siis tuleb ka tulemus," ütles Vooremaa.
"Mängisime kogu seeria kolme viisikuga. Nemad enamasti kahega. Lõpupoole tõi see tulemust. Me jõudsime rohkem, jalad olid värskemad." | TalTechi mängija: 40-aastaselt finaalis võita - päris kihvt! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõige magusam oli ikka esimene. Aga tänane on päris hea, 40-aastaselt finaalis võita - päris kihvt!" sõnas Vooremaa intervjuus ERR-ile.
Finaalseerias Sparta Team Automaailmaga oli otsustavas viiendas kohtumises seis 4:4 viigis, aga viimasel kolmandikul viskas TalTech kolm vastuseta väravat.
"Tuleb endast kogu aeg maksimum anda ja uskuda sellesse, mida teed. Ise peab tahtma ja kogu meeskond peab tahtma - siis tuleb ka tulemus," ütles Vooremaa.
"Mängisime kogu seeria kolme viisikuga. Nemad enamasti kahega. Lõpupoole tõi see tulemust. Me jõudsime rohkem, jalad olid värskemad."
### Response:
TalTechi mängija: 40-aastaselt finaalis võita - päris kihvt! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise alguses haaras küll ohjad Fenerbahce, aga avaperioodi keskel tuli Žalgiris järele ja hakkas teisel veerandil koguni edu kasvatama.
Kui enne poolajavilet oli see paaril juhul kümme punkti, siis kolmandal perioodil juba enamasti 15-17 silma. Viimasel veerandil tabas Žalgirist aga põud ja põhiturniiri võitja tuli järele.
Esimest korda pärast teise perioodi algust jõudis Fenerbahce viigini 39 sekundit enne lõppu Luigi Datome viskest (80:80). Järgnevalt eksis Brandon Davies (Žalgiris), aga Edgaras Ulanovas oli ründelauas ja saatis palli 23 sekundit enne lõppu korvi.
Viimane rünnak jäi Fenerbahcele, kuid Marko Guduric kaotas neli sekundit enne lõppu palli. Kohe tehti viga ja kuigi Leo Westermanni vabavisked ei tabanud, ei suutnud Istanbuli klubi kohtumist päästa.
Ulanovas oli 20 punktiga (sh kahesed 9/10) võitjate parim. Nate Woltersi nimele jäi 14 ja Daviese arvele 13 silma. Fenerbahcele tõi Datome 17 ja Kostas Sloukas 15 punkti.
Teises kohtumises alistas Baskonia võõrsil Moskva CSKA 78:68 (27:18, 15:19, 24:15, 12:16) ja viigistas seeria samuti üks-ühele. Darrun Hilliard tõi võitjatele 21 ja Cory Higgins kaotajatele 15 punkti. | Žalgiris alistas põhiturniiri võitja ja viigistas seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise alguses haaras küll ohjad Fenerbahce, aga avaperioodi keskel tuli Žalgiris järele ja hakkas teisel veerandil koguni edu kasvatama.
Kui enne poolajavilet oli see paaril juhul kümme punkti, siis kolmandal perioodil juba enamasti 15-17 silma. Viimasel veerandil tabas Žalgirist aga põud ja põhiturniiri võitja tuli järele.
Esimest korda pärast teise perioodi algust jõudis Fenerbahce viigini 39 sekundit enne lõppu Luigi Datome viskest (80:80). Järgnevalt eksis Brandon Davies (Žalgiris), aga Edgaras Ulanovas oli ründelauas ja saatis palli 23 sekundit enne lõppu korvi.
Viimane rünnak jäi Fenerbahcele, kuid Marko Guduric kaotas neli sekundit enne lõppu palli. Kohe tehti viga ja kuigi Leo Westermanni vabavisked ei tabanud, ei suutnud Istanbuli klubi kohtumist päästa.
Ulanovas oli 20 punktiga (sh kahesed 9/10) võitjate parim. Nate Woltersi nimele jäi 14 ja Daviese arvele 13 silma. Fenerbahcele tõi Datome 17 ja Kostas Sloukas 15 punkti.
Teises kohtumises alistas Baskonia võõrsil Moskva CSKA 78:68 (27:18, 15:19, 24:15, 12:16) ja viigistas seeria samuti üks-ühele. Darrun Hilliard tõi võitjatele 21 ja Cory Higgins kaotajatele 15 punkti.
### Response:
Žalgiris alistas põhiturniiri võitja ja viigistas seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rühmitus, mis nimetab end "FAI/IRF Revenge Plot", süüdistas eliidivastasele veebilehele Indymedia riputatud avalduses Moskvat vahistatud anarhistide piinamises.
Rühmitus pühendas rünnaku Mihhail Žlobitskile, oktoobris Arhangelsksis Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) piirkondliku peakorteri ees enesetapurünnakus hukkunud 17-aastasele anarhistile.
22. märtsi varahommikul Ateenas asuva Vene konsulaadi õuele heidetud granaat plahvatades kedagi ei vigastanud, sest konsulaat on sel ajal suletud.
Kreeka vasakäärmuslikud rühmitused korraldavad regulaarselt vägivallaakte riigis asuvate diplomaatiliste esinduste vastu.
FAI/IRF-i seostatakse anarhistliku rühmitusega Conspiracy of Fire Nuclei, mille mitu liiget kannab Kreekas kirjapommirünnakute eest pikka vanglakaristust. | Kreeka anarhistid võtsid omaks granaadirünnaku Vene konsulaadile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rühmitus, mis nimetab end "FAI/IRF Revenge Plot", süüdistas eliidivastasele veebilehele Indymedia riputatud avalduses Moskvat vahistatud anarhistide piinamises.
Rühmitus pühendas rünnaku Mihhail Žlobitskile, oktoobris Arhangelsksis Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) piirkondliku peakorteri ees enesetapurünnakus hukkunud 17-aastasele anarhistile.
22. märtsi varahommikul Ateenas asuva Vene konsulaadi õuele heidetud granaat plahvatades kedagi ei vigastanud, sest konsulaat on sel ajal suletud.
Kreeka vasakäärmuslikud rühmitused korraldavad regulaarselt vägivallaakte riigis asuvate diplomaatiliste esinduste vastu.
FAI/IRF-i seostatakse anarhistliku rühmitusega Conspiracy of Fire Nuclei, mille mitu liiget kannab Kreekas kirjapommirünnakute eest pikka vanglakaristust.
### Response:
Kreeka anarhistid võtsid omaks granaadirünnaku Vene konsulaadile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval avaldatud prognoosi põhjal peaks 751-kohaline parlament tulema senisest killustatum. Suurimaks rühmaks jääb paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) 180 kohaga, kuid kaotab senisega võrreldes 37 kohta.
Vasaktsentristlike sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni (S&D) kohtade arv langeb 186-lt 149-le.
See tähendab, et kaks aastaid europarlamenti domineerinud fraktsiooni kaotavad võime saada eelnõud heaks kiidetud vaid kahekesi. Selle asemel peavad EPP ja S&D kokku leppima kas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) või Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga.
Tsentristlikule ALDE-le ennustatakse 76 kohta, millele võib lisanduda veel 21 saadikut Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni erakonnast Liikumine Vabariigi Eest (REM). Rohelistele/Euroopa Vabaliidule prognoositakse 57 mandaati.
Fraktsioon Rahvaste ja Vabaduste Euroopa (ENF), kuhu kuuluvad parempoolsed ja paremäärmuslikud erakonnad nagu Itaalia Liiga, Suurbritannia UKIP ja Prantsuse Rahvusrinne, peaks saama senise 37 koha asemel 62.
Ennustus kinnitab taaskord, et Euroopas on tõusuteel euroskeptilised või eurofoobsed liikumised. Seejuures ennustatakse, et Liiga saab parlamendis 26 mandaati ja paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) 11 mandaati.
Europarlament kogus andmed riiklikest küsitlustest ning eeldas, et Suurbritannia osaleb valimistel.
Euroopa Parlamendi valimised peetakse Euroopa Liidu riikides 23.-26. maini. | Uuring: euroskeptikud saavad europarlamendi valimistel lisakohti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval avaldatud prognoosi põhjal peaks 751-kohaline parlament tulema senisest killustatum. Suurimaks rühmaks jääb paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) 180 kohaga, kuid kaotab senisega võrreldes 37 kohta.
Vasaktsentristlike sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni (S&D) kohtade arv langeb 186-lt 149-le.
See tähendab, et kaks aastaid europarlamenti domineerinud fraktsiooni kaotavad võime saada eelnõud heaks kiidetud vaid kahekesi. Selle asemel peavad EPP ja S&D kokku leppima kas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) või Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga.
Tsentristlikule ALDE-le ennustatakse 76 kohta, millele võib lisanduda veel 21 saadikut Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni erakonnast Liikumine Vabariigi Eest (REM). Rohelistele/Euroopa Vabaliidule prognoositakse 57 mandaati.
Fraktsioon Rahvaste ja Vabaduste Euroopa (ENF), kuhu kuuluvad parempoolsed ja paremäärmuslikud erakonnad nagu Itaalia Liiga, Suurbritannia UKIP ja Prantsuse Rahvusrinne, peaks saama senise 37 koha asemel 62.
Ennustus kinnitab taaskord, et Euroopas on tõusuteel euroskeptilised või eurofoobsed liikumised. Seejuures ennustatakse, et Liiga saab parlamendis 26 mandaati ja paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) 11 mandaati.
Europarlament kogus andmed riiklikest küsitlustest ning eeldas, et Suurbritannia osaleb valimistel.
Euroopa Parlamendi valimised peetakse Euroopa Liidu riikides 23.-26. maini.
### Response:
Uuring: euroskeptikud saavad europarlamendi valimistel lisakohti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siseminister Ftahi Bach Agha käskis "peatada kõik suhted ministeeriumi ja Prantsusmaa poole vahel... seisukoha tõttu, mis Prantsusmaa on kurjategija Haftari toetuseks võtnud", teatas ministeerium.
Süüdistustest, et lisaks Venemaale on omad lähedased suhted Haftariga ka Prantsusmaal, on meedia ka varem kirjutanud.
Liibüa ühtsusvalitsus väljastas neljapäeval ka määruse Tripolile peale tungivate üksuste juhi kindral Khalifa Haftari vahistamiseks, sest ta andis korralduse teha õhulööke tsiviilaladele.
Sõjaväeprokuratuuri väljastatud vahistamismääruses on veel kuue Haftari ohvitseri nimed. Nimistu avaldas ühtsusvalitsuse pressiosakond.
Pariis: Liibüa valitsuse süüdistus Haftari toetamises on alusetu
Prantsusmaa lükkas neljapäeva õhtul tagasi Liibüa ühtsusvalitsuse "täiesti alusetu" süüdistuse selle vastase, sõjapealiku Khalifa Haftari sõjalises toetamises.
"Tripoli väide toetusest ja diplomaatilisest toetusest Haftarile on täiesti alusetu," lausus Prantsuse välisministeeriumi ametnik.
ÜRO Julgeolekunõukogu on Liibüa kriisi lahendamise asjus lõhenenud
ÜRO julgeolekunõukogu on Liibüa kriisi lahendusteede osas lõhenenud; järjekordsed kõnelused resolutsioonikavandi üle, mis nõuab relvarahu Tripolis, nurjusid
Julgeolekunõukogu roteeruv eesistuja Saksamaa kutsus kokku kriisikohtumise, kui Liibüa pealinnas leidsid aset ägedaimad lahingud pärast seda, kui mõjukas komandör Khalifa Haftar kahe nädala eest sellele pealetungi käivitas.
Nõukogu peaks taas kohtuma neljapäeval, et kuulata ülevaadet olukorrast lahingutandril ning arutada edasisi samme, seisab Saksa diplomaatide saadetud märgukirjas.
Vastuolud suurriikide vahel süvenesid ränkade lahingute järel Tripolis. Sestsaadik, kui Haftar andis 4. aprillil oma vägedele korralduse Tripoli peale marssida, on seal ÜRO andmeil hukkunud üle 174 inimese ja enam kui 25 000 sunnitud kodudest lahkuma.
ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric juhtis tähelepanu valimatule raketitulele Liibüa pealinna tihedalt asustatud elurajoonidele.
Ühendkuningriik esitas resolutsioonikavandi, mis kutsub üles viivitamatule relvarahule ja pingeleevendusele, kuid Venemaa väljendas seepeale muret keelekasutuse pärast, milles sarjati Haftari pealetungi kui ohtu Liibüa stabiilsusele.
Britid esitasid veidi pehmema versiooni kolmapäeval, kuid selle blokeerisid kolm Aafrika riiki -- Ekvatoriaal-Guinea, Elevandiluurannik ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Venemaa omalt poolt lisas, et isegi parandatud versioonis on Ühenkuningriigi ettepanek endiselt kaugel Moskva murede arvestamisest.
Haftar, keda selle liitlased Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid näevad kaitsevallina islamistide vastu, deklareeris, et soovib hõivata pealinna, mida praegu kontrollivad ÜRO tunnustatud valitsus ja hulk relvarühmitusi.
Haftar ise toetab Liibüa idaosas baseeruvat valitsust, mis keeldub tunnustamast Tripoli oma.
Muudetud tekst ei too esile Haftari vägesid, vaid väljendab sügavat muret sõjategevuse pärast Tripoli lähedal ning seoses pealetungiga linnale.
Kolm Aafrika riiki nõudsid aga viidet Aafrika Liidu avaldusele, milles kutsuti kõiki Tripolis võitlevaid osapooli kaitsma tsiviilisikuid ja põgenikke.
Suurbritanna lootis korraldada hääletuse enne reedet, kuid praegu ei näi see usutav.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres käis pealetungi käivitudes Liibüas, et edendada konflikti poliitilist lahendust.
Haftari pealetung sundis ÜRO-d edasi lükkama Liibüa-teemalist konverentsi, kus pidi arutusele tulema teekaart valimisteks, millega pöörata uus lehekülg pärast Muammar Gaddafi kukutamisele 2011. aastal järgenud kaost. | Liibüa siseministeerium süüdistab Prantsusmaad Haftari toetamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siseminister Ftahi Bach Agha käskis "peatada kõik suhted ministeeriumi ja Prantsusmaa poole vahel... seisukoha tõttu, mis Prantsusmaa on kurjategija Haftari toetuseks võtnud", teatas ministeerium.
Süüdistustest, et lisaks Venemaale on omad lähedased suhted Haftariga ka Prantsusmaal, on meedia ka varem kirjutanud.
Liibüa ühtsusvalitsus väljastas neljapäeval ka määruse Tripolile peale tungivate üksuste juhi kindral Khalifa Haftari vahistamiseks, sest ta andis korralduse teha õhulööke tsiviilaladele.
Sõjaväeprokuratuuri väljastatud vahistamismääruses on veel kuue Haftari ohvitseri nimed. Nimistu avaldas ühtsusvalitsuse pressiosakond.
Pariis: Liibüa valitsuse süüdistus Haftari toetamises on alusetu
Prantsusmaa lükkas neljapäeva õhtul tagasi Liibüa ühtsusvalitsuse "täiesti alusetu" süüdistuse selle vastase, sõjapealiku Khalifa Haftari sõjalises toetamises.
"Tripoli väide toetusest ja diplomaatilisest toetusest Haftarile on täiesti alusetu," lausus Prantsuse välisministeeriumi ametnik.
ÜRO Julgeolekunõukogu on Liibüa kriisi lahendamise asjus lõhenenud
ÜRO julgeolekunõukogu on Liibüa kriisi lahendusteede osas lõhenenud; järjekordsed kõnelused resolutsioonikavandi üle, mis nõuab relvarahu Tripolis, nurjusid
Julgeolekunõukogu roteeruv eesistuja Saksamaa kutsus kokku kriisikohtumise, kui Liibüa pealinnas leidsid aset ägedaimad lahingud pärast seda, kui mõjukas komandör Khalifa Haftar kahe nädala eest sellele pealetungi käivitas.
Nõukogu peaks taas kohtuma neljapäeval, et kuulata ülevaadet olukorrast lahingutandril ning arutada edasisi samme, seisab Saksa diplomaatide saadetud märgukirjas.
Vastuolud suurriikide vahel süvenesid ränkade lahingute järel Tripolis. Sestsaadik, kui Haftar andis 4. aprillil oma vägedele korralduse Tripoli peale marssida, on seal ÜRO andmeil hukkunud üle 174 inimese ja enam kui 25 000 sunnitud kodudest lahkuma.
ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric juhtis tähelepanu valimatule raketitulele Liibüa pealinna tihedalt asustatud elurajoonidele.
Ühendkuningriik esitas resolutsioonikavandi, mis kutsub üles viivitamatule relvarahule ja pingeleevendusele, kuid Venemaa väljendas seepeale muret keelekasutuse pärast, milles sarjati Haftari pealetungi kui ohtu Liibüa stabiilsusele.
Britid esitasid veidi pehmema versiooni kolmapäeval, kuid selle blokeerisid kolm Aafrika riiki -- Ekvatoriaal-Guinea, Elevandiluurannik ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
Venemaa omalt poolt lisas, et isegi parandatud versioonis on Ühenkuningriigi ettepanek endiselt kaugel Moskva murede arvestamisest.
Haftar, keda selle liitlased Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid näevad kaitsevallina islamistide vastu, deklareeris, et soovib hõivata pealinna, mida praegu kontrollivad ÜRO tunnustatud valitsus ja hulk relvarühmitusi.
Haftar ise toetab Liibüa idaosas baseeruvat valitsust, mis keeldub tunnustamast Tripoli oma.
Muudetud tekst ei too esile Haftari vägesid, vaid väljendab sügavat muret sõjategevuse pärast Tripoli lähedal ning seoses pealetungiga linnale.
Kolm Aafrika riiki nõudsid aga viidet Aafrika Liidu avaldusele, milles kutsuti kõiki Tripolis võitlevaid osapooli kaitsma tsiviilisikuid ja põgenikke.
Suurbritanna lootis korraldada hääletuse enne reedet, kuid praegu ei näi see usutav.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres käis pealetungi käivitudes Liibüas, et edendada konflikti poliitilist lahendust.
Haftari pealetung sundis ÜRO-d edasi lükkama Liibüa-teemalist konverentsi, kus pidi arutusele tulema teekaart valimisteks, millega pöörata uus lehekülg pärast Muammar Gaddafi kukutamisele 2011. aastal järgenud kaost.
### Response:
Liibüa siseministeerium süüdistab Prantsusmaad Haftari toetamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma seekordset reisi alustas Laumets lennuga kõige kaugemasse riiki, kuhu Eestist reisida saab - Uus-Meremaale. "Sinna ma jäin peaaegu kümneks kuuks," ütles ta "Ringvaates" ja kinnitas, et Uus-Meremaa on täiesti fenomenaalse loodusega paik. "Iga viie minuti tagant tahaks auto seisma panna, pilti teha, lihtsalt vaadata ja ahhetada."
Eestisse tuli Laumets tagasi seetõttu, et tema viisa lõpetas kehtivuse. "Ma mitte ainult ei elanud seal, vaid ka töötasin," sõnas ta ja selgitas, et kuigi ta plaanis algselt minna lennutöö peale, mida ta on varem teinud, siis otsustas ta siiski mugavustsoonist välja minna. "Ma valmistasin koos maoori inimestega torte."
Kümme kuud kestnud reisist jäi talle enim meeldi enda proovile panemine. "Ma ronisin põhjasaare kõige kõrgema mäe otsa," sõnas ta ja tõdes, et kuigi tegemist ei ole eriti kõrge mäega, siis oli see tema esimene vallutatud tipp. "Minu jaoks olid suureks üllatuseks ka kohalikud inimesed, just see, kui avatud ja sõbralikud nad on." | Endine ilmapoiss Henri Laumets valmistas Uus-Meremaal koos kohalikega torte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma seekordset reisi alustas Laumets lennuga kõige kaugemasse riiki, kuhu Eestist reisida saab - Uus-Meremaale. "Sinna ma jäin peaaegu kümneks kuuks," ütles ta "Ringvaates" ja kinnitas, et Uus-Meremaa on täiesti fenomenaalse loodusega paik. "Iga viie minuti tagant tahaks auto seisma panna, pilti teha, lihtsalt vaadata ja ahhetada."
Eestisse tuli Laumets tagasi seetõttu, et tema viisa lõpetas kehtivuse. "Ma mitte ainult ei elanud seal, vaid ka töötasin," sõnas ta ja selgitas, et kuigi ta plaanis algselt minna lennutöö peale, mida ta on varem teinud, siis otsustas ta siiski mugavustsoonist välja minna. "Ma valmistasin koos maoori inimestega torte."
Kümme kuud kestnud reisist jäi talle enim meeldi enda proovile panemine. "Ma ronisin põhjasaare kõige kõrgema mäe otsa," sõnas ta ja tõdes, et kuigi tegemist ei ole eriti kõrge mäega, siis oli see tema esimene vallutatud tipp. "Minu jaoks olid suureks üllatuseks ka kohalikud inimesed, just see, kui avatud ja sõbralikud nad on."
### Response:
Endine ilmapoiss Henri Laumets valmistas Uus-Meremaal koos kohalikega torte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna peeti Laser Standard klassides taas kvalifikatsioonisõite. Sinises grupis kolm ja kollases grupis kaks.
Rammo, kes purjetab Martin Arujaga kollases grupis, oli tänastes sõitudes finišis 6. ja 22. Kokkuvõttes tõstab see tulemus ebaõnnestunud avapäeva stardi järel Rammo 35. kohale.
Aruja tulemused tänastes sõitudes olid 46. ja 47. koht. Üldtabelis asetseb ta kolme peetud kvalifikatsioonisõidu järel 103. kohal.
Sinises grupis purjetav Georg Haud on kokkuvõttes 89. kohal. Haudi tulemused olid tänastes kvalifikatsioonisõitudes 37., 38. ja 45. koht.
Laser Standard klassis on kahe peetud võistluspäeva järel liidrikohal horvaat Tonci Stipanovic, teisel kohal asetseb hollandlane Duko Bos, kolmas on iirlane Fin Lynch, ent seda olukorras, üks kollane grupp on teinud sinisest ühe sõidu vähem. | Karl-Martin Rammo hoiab maailma tippude seas 35. kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna peeti Laser Standard klassides taas kvalifikatsioonisõite. Sinises grupis kolm ja kollases grupis kaks.
Rammo, kes purjetab Martin Arujaga kollases grupis, oli tänastes sõitudes finišis 6. ja 22. Kokkuvõttes tõstab see tulemus ebaõnnestunud avapäeva stardi järel Rammo 35. kohale.
Aruja tulemused tänastes sõitudes olid 46. ja 47. koht. Üldtabelis asetseb ta kolme peetud kvalifikatsioonisõidu järel 103. kohal.
Sinises grupis purjetav Georg Haud on kokkuvõttes 89. kohal. Haudi tulemused olid tänastes kvalifikatsioonisõitudes 37., 38. ja 45. koht.
Laser Standard klassis on kahe peetud võistluspäeva järel liidrikohal horvaat Tonci Stipanovic, teisel kohal asetseb hollandlane Duko Bos, kolmas on iirlane Fin Lynch, ent seda olukorras, üks kollane grupp on teinud sinisest ühe sõidu vähem.
### Response:
Karl-Martin Rammo hoiab maailma tippude seas 35. kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmena alati juhindunud põhimõttest, et meie huvides on edendada suhetes kolmandate riikidega ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Eriti oluline on Euroopa ühtsus just Eesti ja teiste väiksemate piiririikide puhul suhtluses idanaabriga. Eesti on põhimõttest, et Moskvaga tuleb rääkida ühisel häälel, lähtunud 15 aastat. Mõnes olukorras oleme ka kritiseerinud oma Euroopa liitlasi, kui need on tõtanud arendama Venemaaga tihedat kahepoolset diplomaatiat, mis omakorda võib kahjustada Euroopa Liitu ja NATO solidaarsust," ütles Terras meediale saadetud avalduses.
"Selles kontekstis oli president Kersti Kaljulaidi initsiatiiv korraldada otsekohtumine president Vladimir Putiniga meie väljakujunenud välispoliitilisest liinist kõrvalekalduv," lisas Terras.
"Iseenesest pole selles ju midagi erakorralist, et kahe naaberriigi juhid kohtuvad. Kuid peame silmas pidama, et kindlasti on Vladimir Putinile sobivam, kui Euroopa käib tal ükshaaval külas ning nende külastuste tihedus on järk-järgult tõusuteel," tõdes erukindral.
"Peame alati olema Venemaaga suhtlemisel ettevaatlikud, et me ei saeks oksa, millel me istume. Venemaa on väga tihti teadlikult kasutanud ühe või teise riigi suhtes avatust, näidates samal ajal teiste suhtes ründavat suhtumist – selline kauplemine on Venemaa jaoks tavapärane. Kindlasti on Euroopa ühtsus tähtsam, kui kohtumine Venemaa presidendiga ja seda sõltumata teemadest, mis kohtumisel jutuks. Kui meenutame lähiajalugu, siis võime nentida, et entusiasm suhetes Venemaaga toob tavaliselt pettumuse," tõdes Terras.
Endine kaitseväe juhataja Terras on Isamaa esinumber Euroopa Parlamendi valimistel.
Jüri Ratase moodustatavas Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa koalitsioonivalitsuses kuuluvad Isamaale kaitseministri, justiitsministri, rahvastikuministri, kultuuriministri ja välisministri portfell, viimase peaks saama senine justiitsminister Urmas Reinsalu. | Terras kritiseeris Kaljulaidi kohtumist Putiniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmena alati juhindunud põhimõttest, et meie huvides on edendada suhetes kolmandate riikidega ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat. Eriti oluline on Euroopa ühtsus just Eesti ja teiste väiksemate piiririikide puhul suhtluses idanaabriga. Eesti on põhimõttest, et Moskvaga tuleb rääkida ühisel häälel, lähtunud 15 aastat. Mõnes olukorras oleme ka kritiseerinud oma Euroopa liitlasi, kui need on tõtanud arendama Venemaaga tihedat kahepoolset diplomaatiat, mis omakorda võib kahjustada Euroopa Liitu ja NATO solidaarsust," ütles Terras meediale saadetud avalduses.
"Selles kontekstis oli president Kersti Kaljulaidi initsiatiiv korraldada otsekohtumine president Vladimir Putiniga meie väljakujunenud välispoliitilisest liinist kõrvalekalduv," lisas Terras.
"Iseenesest pole selles ju midagi erakorralist, et kahe naaberriigi juhid kohtuvad. Kuid peame silmas pidama, et kindlasti on Vladimir Putinile sobivam, kui Euroopa käib tal ükshaaval külas ning nende külastuste tihedus on järk-järgult tõusuteel," tõdes erukindral.
"Peame alati olema Venemaaga suhtlemisel ettevaatlikud, et me ei saeks oksa, millel me istume. Venemaa on väga tihti teadlikult kasutanud ühe või teise riigi suhtes avatust, näidates samal ajal teiste suhtes ründavat suhtumist – selline kauplemine on Venemaa jaoks tavapärane. Kindlasti on Euroopa ühtsus tähtsam, kui kohtumine Venemaa presidendiga ja seda sõltumata teemadest, mis kohtumisel jutuks. Kui meenutame lähiajalugu, siis võime nentida, et entusiasm suhetes Venemaaga toob tavaliselt pettumuse," tõdes Terras.
Endine kaitseväe juhataja Terras on Isamaa esinumber Euroopa Parlamendi valimistel.
Jüri Ratase moodustatavas Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa koalitsioonivalitsuses kuuluvad Isamaale kaitseministri, justiitsministri, rahvastikuministri, kultuuriministri ja välisministri portfell, viimase peaks saama senine justiitsminister Urmas Reinsalu.
### Response:
Terras kritiseeris Kaljulaidi kohtumist Putiniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus Rõuge vallas Kuutsi külas. Esialgsetel andmetel oli traktorit juhtinud 42-aastane mees ja teda abistanud 70-aastane mees koos põllutöid tegemas, kui ühel hetkel oli vaja traktori taga olnud kultivaator haakeseadmest eraldada, mistõttu viibis meestest vanem traktori taga.
Traktorit juhtinud mees kontrollis oma sõnade kohaselt küll traktoriga liikuma hakates ümbrust, kuid paraku tagurdas traktoriga nii, et töödel abiks olnud mees jäi selle alla. Traktori juht alustas häirekeskusest saadud juhiste järgi mehe elustamist ja seda jätkasid kohale saabunud meedikud, kuid mehe elu päästa ei õnnestunud.
Kagu politseijaoskonna piirkonnavanem Anti Paap sõnas, et suuremõõtmeliste põllutöömasinate varjust on juhil sageli raske märgata lähedal viibivaid inimesi. Seepärast tuleks juba enne tööde algust ohutusnõuded kokku leppida ja jälgida, et liikuva või liikuma hakkava masina läheduses ei oleks kedagi, kellele masin ohtu võiks kujutada. | Võrumaal hukkus tagurdava traktori alla jäänud mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus Rõuge vallas Kuutsi külas. Esialgsetel andmetel oli traktorit juhtinud 42-aastane mees ja teda abistanud 70-aastane mees koos põllutöid tegemas, kui ühel hetkel oli vaja traktori taga olnud kultivaator haakeseadmest eraldada, mistõttu viibis meestest vanem traktori taga.
Traktorit juhtinud mees kontrollis oma sõnade kohaselt küll traktoriga liikuma hakates ümbrust, kuid paraku tagurdas traktoriga nii, et töödel abiks olnud mees jäi selle alla. Traktori juht alustas häirekeskusest saadud juhiste järgi mehe elustamist ja seda jätkasid kohale saabunud meedikud, kuid mehe elu päästa ei õnnestunud.
Kagu politseijaoskonna piirkonnavanem Anti Paap sõnas, et suuremõõtmeliste põllutöömasinate varjust on juhil sageli raske märgata lähedal viibivaid inimesi. Seepärast tuleks juba enne tööde algust ohutusnõuded kokku leppida ja jälgida, et liikuva või liikuma hakkava masina läheduses ei oleks kedagi, kellele masin ohtu võiks kujutada.
### Response:
Võrumaal hukkus tagurdava traktori alla jäänud mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülo Kollo sündis 1937. aasta 23. septembril Saaremaal Tumala külas.
Kollo alustas juba 22-aastaselt tööd madrusena Eesti Merelaevanduses. Ta töötas ennast kuue aastaga üles kapteni ametikohale, olles 28-aastaselt üks nooremaid sellel ametipostil, teatas Tallink.
1978. aastal lõpetas Ülo Kollo Leningradi admiral Makarovi nimelise kõrgema merekooli insener-laevajuhina ja sai 1980. aastal Nõukogude laevanduse lipulaeva Georg Ots kapteniks.
Aastail 1993–1997 töötas Kollo Tallinki peadirektorina, 1997–2016 AS Tallink Grupi peakaptenina ning aastatel 2016-2019 AS Tallink Grupi nõukogu nõunikuna.
Ülo Kollo ärasaatmine toimub 25. aprillil kell 12.00 Tallinki laeva Victoria I pardalt Tallinna Sadama D-terminalis. | Suri kauaaegne laevakapten Ülo Kollo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülo Kollo sündis 1937. aasta 23. septembril Saaremaal Tumala külas.
Kollo alustas juba 22-aastaselt tööd madrusena Eesti Merelaevanduses. Ta töötas ennast kuue aastaga üles kapteni ametikohale, olles 28-aastaselt üks nooremaid sellel ametipostil, teatas Tallink.
1978. aastal lõpetas Ülo Kollo Leningradi admiral Makarovi nimelise kõrgema merekooli insener-laevajuhina ja sai 1980. aastal Nõukogude laevanduse lipulaeva Georg Ots kapteniks.
Aastail 1993–1997 töötas Kollo Tallinki peadirektorina, 1997–2016 AS Tallink Grupi peakaptenina ning aastatel 2016-2019 AS Tallink Grupi nõukogu nõunikuna.
Ülo Kollo ärasaatmine toimub 25. aprillil kell 12.00 Tallinki laeva Victoria I pardalt Tallinna Sadama D-terminalis.
### Response:
Suri kauaaegne laevakapten Ülo Kollo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen alati Argentina rallit nautinud ja ootan sinna minekut ka sel aastal. Argentina fännid on suurepärased ja teevad sellest tõeliselt erilise rallisõidu. Sain seal 2015. aastal esimest korda pjedestaalile ja olin 2017. aastal üsna lähedal võidule," sõnas Evans M-Spordi pressiteate vahendusel.
"Oleme hooaega üsna hästi alustanud ja soovime samamoodi järgmisel nädalal jätkata. Meil jagub kiirust, oleme autot edasi arendanud ja oleme kahel korral järjest pjedestaalile pääsenud," jätkas Evans.
"Eesmärk on seeriat Argentinas järjekordse pjedestaalikohaga jätkata. Konkurents on praegu iseäranis tihe ja ausalt öeldes oli meil siin mullu raskusi. Aga olen tehtud töös kindel ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis ma ei näe põhjust, miks me ei võiks taas tipptulemust teha."
Argentina MM-rallit sõidetakse 25.-28. aprillil. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis ralliblogi abil. Otsustavat punktikatset saab vaadata ka ETV2 vahendusel. | Elfyn Evans: Argentinas on eesmärk pjedestaalikohtadega jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen alati Argentina rallit nautinud ja ootan sinna minekut ka sel aastal. Argentina fännid on suurepärased ja teevad sellest tõeliselt erilise rallisõidu. Sain seal 2015. aastal esimest korda pjedestaalile ja olin 2017. aastal üsna lähedal võidule," sõnas Evans M-Spordi pressiteate vahendusel.
"Oleme hooaega üsna hästi alustanud ja soovime samamoodi järgmisel nädalal jätkata. Meil jagub kiirust, oleme autot edasi arendanud ja oleme kahel korral järjest pjedestaalile pääsenud," jätkas Evans.
"Eesmärk on seeriat Argentinas järjekordse pjedestaalikohaga jätkata. Konkurents on praegu iseäranis tihe ja ausalt öeldes oli meil siin mullu raskusi. Aga olen tehtud töös kindel ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis ma ei näe põhjust, miks me ei võiks taas tipptulemust teha."
Argentina MM-rallit sõidetakse 25.-28. aprillil. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis ralliblogi abil. Otsustavat punktikatset saab vaadata ka ETV2 vahendusel.
### Response:
Elfyn Evans: Argentinas on eesmärk pjedestaalikohtadega jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pajur oli koos võitnud norralasega eest ära viimased 40 km ja Vahtra tegi sotid selgeks ülejäänud kaheksa mehega, kes temaga koos Pajurit jälitasid.
Siim Kiskonen oli kohe järgmises grupis ja lõpetas oma grupi esimestega.
Paljud 175 startinust katkestasid, raske sõit pluss esimene soe ilm (päikese käes 26-27 kraadi).
Cycling Tartu ratturid jätkavad Belgias eliitratturite kalendris võistlemist veel nädala jagu, selle jooksul osaletakse kolmel sarnasel ringide peal võistlusel. Peale seda minnakse Saksamaale Frankfurti, kus toimub UCI 1.2 kategooriaga ühepäevasõit. | Kaks Eesti ratturit mahtus Belgias esikolmikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pajur oli koos võitnud norralasega eest ära viimased 40 km ja Vahtra tegi sotid selgeks ülejäänud kaheksa mehega, kes temaga koos Pajurit jälitasid.
Siim Kiskonen oli kohe järgmises grupis ja lõpetas oma grupi esimestega.
Paljud 175 startinust katkestasid, raske sõit pluss esimene soe ilm (päikese käes 26-27 kraadi).
Cycling Tartu ratturid jätkavad Belgias eliitratturite kalendris võistlemist veel nädala jagu, selle jooksul osaletakse kolmel sarnasel ringide peal võistlusel. Peale seda minnakse Saksamaale Frankfurti, kus toimub UCI 1.2 kategooriaga ühepäevasõit.
### Response:
Kaks Eesti ratturit mahtus Belgias esikolmikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodak Black pidi andma 17. aprillil Bostonis kaks kontserti, kuid ei saabunud kohale, vahendas Pitchfork. Ühe kontserdi külastajad kinnitasid, et pidid ootama tund aega, enne kui neile öeldi, et Kodak Black ei esine.
Kõiki kahtlusealuseid hoitakse Niagara maakonna vanglas, kohtuistung toimub mais. | Räppar Kodak Black vahistati kahtlustatuna relva ja narkootikumide omamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodak Black pidi andma 17. aprillil Bostonis kaks kontserti, kuid ei saabunud kohale, vahendas Pitchfork. Ühe kontserdi külastajad kinnitasid, et pidid ootama tund aega, enne kui neile öeldi, et Kodak Black ei esine.
Kõiki kahtlusealuseid hoitakse Niagara maakonna vanglas, kohtuistung toimub mais.
### Response:
Räppar Kodak Black vahistati kahtlustatuna relva ja narkootikumide omamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmitegija Peep Puks kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et ta on oma filmides otsinud alati elamise jõudu. "Olen otsinud seda nii nendes inimestes, keda filmime, kui ka nendes kolleegides, kes on ümberringi olnud," tõdes ta.
Režissöör Raimo Jõerand leidis, et see on film mehest, kelle jaoks kultuuris ei ole katkestusi. "Paljud ütlevad, et Peep on just nagu ingel," sõnas ta ja kinnitas, et Peebust filmi teha oli raske. "Tema tahtis filmi teha kõigist teistest, aga mitte endast, nii me seda filmi koos tegime, et Peep tegi kõigist teistest ja mina tegin temast."
Filmi "Peep Puksi lugu" stsenarist ja režissöör on Raimo Jõerand, operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Tanel Kadalipp, monteerijad Raimo Jõerand ja Kersti Miilen ning produtsent Marju Lepp. Filmi tootja on Filmivabrik. | Režissöör Raimo Jõerand Peep Puksi dokumentaalist: paljud on öelnud, et ta on nagu ingel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmitegija Peep Puks kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et ta on oma filmides otsinud alati elamise jõudu. "Olen otsinud seda nii nendes inimestes, keda filmime, kui ka nendes kolleegides, kes on ümberringi olnud," tõdes ta.
Režissöör Raimo Jõerand leidis, et see on film mehest, kelle jaoks kultuuris ei ole katkestusi. "Paljud ütlevad, et Peep on just nagu ingel," sõnas ta ja kinnitas, et Peebust filmi teha oli raske. "Tema tahtis filmi teha kõigist teistest, aga mitte endast, nii me seda filmi koos tegime, et Peep tegi kõigist teistest ja mina tegin temast."
Filmi "Peep Puksi lugu" stsenarist ja režissöör on Raimo Jõerand, operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Tanel Kadalipp, monteerijad Raimo Jõerand ja Kersti Miilen ning produtsent Marju Lepp. Filmi tootja on Filmivabrik.
### Response:
Režissöör Raimo Jõerand Peep Puksi dokumentaalist: paljud on öelnud, et ta on nagu ingel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Emakeelse ülikooli juubeliaastal on ülikooli pärandi talletajal Tartu Ülikooli muuseumil väga kohane korraldada esimene ainult ülikooli ja kogu Eesti hariduselu sümbolile pühendatud kunstinäitus," ütles Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.
Kuraator Kristiina Tiidebergi sõnul on ülikooli peahoone kindlasti üks enim kunstis kujutatud Tartu hooneid. Näitusel eksponeeritakse ligikaudu 50 kunstiteost – maale, graafikat ja joonistusi 19. sajandi algusest tänapäevani –, andes nõnda omapärase, ühele hoonele keskendunud läbilõike baltisaksa ja Eesti kunstist.
Töödega on esindatud väärikas valik Tartuga seotud baltisaksa kunstnikke, kes on kujutanud oma Tartu linna vaadetel ülikooli peahoonet (K. A. Senff, A. M. Hagen, A. Ph. Clara, G. Fr. Schlater jt). Tõenäoliselt esimest korda on näitusel väljas ülikooli arhitekti Karl Rathausi kavand, mille ta lõi peahoone kaunistamiseks 1852. aasta juubelil. Eksponeeritud on ka üks peahoone arhitekti J. W. Krause kavand.
Väljapaneku kõige uuem eksponaat on Rauno-Thomas Mossi 2019. aastal just näituse jaoks loodud uusversioon peahoonet kujutavast teosest, mis kuulub sarja "Minu ülikool". Eksponeeritud on ka teadaolevalt kõige varasemad aula vaated 1852.–1853. aastast.
Näituse "Ülikooli peahoone kunstis" kuraatorid on Kristiina Tiideberg ja Ingrid Sahk. Kujunduse autor on Peeter Laurits, kes oli 2017/2018. õppeaastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. | Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatakse esimene ainult peahoonele pühendatud näitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Emakeelse ülikooli juubeliaastal on ülikooli pärandi talletajal Tartu Ülikooli muuseumil väga kohane korraldada esimene ainult ülikooli ja kogu Eesti hariduselu sümbolile pühendatud kunstinäitus," ütles Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.
Kuraator Kristiina Tiidebergi sõnul on ülikooli peahoone kindlasti üks enim kunstis kujutatud Tartu hooneid. Näitusel eksponeeritakse ligikaudu 50 kunstiteost – maale, graafikat ja joonistusi 19. sajandi algusest tänapäevani –, andes nõnda omapärase, ühele hoonele keskendunud läbilõike baltisaksa ja Eesti kunstist.
Töödega on esindatud väärikas valik Tartuga seotud baltisaksa kunstnikke, kes on kujutanud oma Tartu linna vaadetel ülikooli peahoonet (K. A. Senff, A. M. Hagen, A. Ph. Clara, G. Fr. Schlater jt). Tõenäoliselt esimest korda on näitusel väljas ülikooli arhitekti Karl Rathausi kavand, mille ta lõi peahoone kaunistamiseks 1852. aasta juubelil. Eksponeeritud on ka üks peahoone arhitekti J. W. Krause kavand.
Väljapaneku kõige uuem eksponaat on Rauno-Thomas Mossi 2019. aastal just näituse jaoks loodud uusversioon peahoonet kujutavast teosest, mis kuulub sarja "Minu ülikool". Eksponeeritud on ka teadaolevalt kõige varasemad aula vaated 1852.–1853. aastast.
Näituse "Ülikooli peahoone kunstis" kuraatorid on Kristiina Tiideberg ja Ingrid Sahk. Kujunduse autor on Peeter Laurits, kes oli 2017/2018. õppeaastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
### Response:
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatakse esimene ainult peahoonele pühendatud näitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korona esindusmeeskonnas vähese mängupraktikaga Ken Kallaste ning põhimeherolli kaotav Joonas Tamm pidid kaasa tegema reservtiimi kohtumises Bodzentyni Lysica vastu, vahendab Soccernet.ee.
30. mänguminutil oli suurepärane võimalus Tammel Korona standardolukorrast juhtima viia. 53. minutil tekkis kahe eestlase koostöös äärepoolkaitses mänginud Kallastel võimalus kodumeeskonna väravaarve avada, kuid paraku ei suutnud eestlane 12 meetrilt palli võrku lüüa. Lõpuks, 65. minutil läks Korona 18-aastase kaitsja Kornel Kordase väravast juhtima. 13 minutit hiljem suurendas 56. minutil vahetusest mängu sekkunud Cezary Matuszewski Korona eduseisu ning 2:0 kodumeeskonna võiduga kohtumine ka lõppes.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Tamm ja Kallaste aitasid Korona duubelvõistkonna taas liidripositsioonile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korona esindusmeeskonnas vähese mängupraktikaga Ken Kallaste ning põhimeherolli kaotav Joonas Tamm pidid kaasa tegema reservtiimi kohtumises Bodzentyni Lysica vastu, vahendab Soccernet.ee.
30. mänguminutil oli suurepärane võimalus Tammel Korona standardolukorrast juhtima viia. 53. minutil tekkis kahe eestlase koostöös äärepoolkaitses mänginud Kallastel võimalus kodumeeskonna väravaarve avada, kuid paraku ei suutnud eestlane 12 meetrilt palli võrku lüüa. Lõpuks, 65. minutil läks Korona 18-aastase kaitsja Kornel Kordase väravast juhtima. 13 minutit hiljem suurendas 56. minutil vahetusest mängu sekkunud Cezary Matuszewski Korona eduseisu ning 2:0 kodumeeskonna võiduga kohtumine ka lõppes.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Tamm ja Kallaste aitasid Korona duubelvõistkonna taas liidripositsioonile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu kahel eelmisel aastal juhib edetabelit Norra, kellele järgnevad Soome ja Rootsi.
Eesti kohta öeldakse kokkuvõttes, et Eesti ajakirjanikud töötavad üldselt soosivas keskkonnas, kuid meediaväljaanded on koondunud paari omaniku kätte. Kuivõrd toimetustele avaldab aina rohkem mõju reklaamimüük, on ajakirjanike autonoomsus surve all, märgitakse lühikeses kokkuvõttes, mida saab lugeda SIIT.
Eraldi tuuakse välja Isamaa erakonda kuuluv Eesti Meedia omanik Margus Linnamäe, keda kritiseeriti Postimehe toimetuse töösse otsese sekkumise eest. "Ta määras isliklikult ametisse juhtivatel kohtadel töötavad isikud ning propageeris konservatiivset maailmavaadet eraldi rubriigis, mille ta (Postimehes) enne valimisi lasi avada," märgitakse ülevaates.
Linnamäe probleemi ei näe
Postimehele raportit kommenteerinud Linnamäe sõnul oleks organisatsioon pidanud sellised väited eelnevalt üle kontrollima ning rääkima ka tema või Postimees Grupi juhtkonnaga.
Linnamäe lisas, et on Isamaa liige 1990. aastast ning erakondlik kuuluvus ei ole tema sõnul vabas maailmas keelatud.
Linnamäe ütles, et ei näe rubriigis Meie Eesti midagi taunitavat ning pigem on selle mõte olnud tõsta ajakirjanduse kvaliteeti valdkonda tundvate inimeste kaasamise kaudu. "Selle rubriigi mõte tekkis Postimehe strateegipäeva arutelul, kus ma küll osalesin, kuid ma olin üks paljude osalenute hulgast ning otsus sellise rubriigi käivitamiseks oli konsensuslik. Hilisem meeskonna komplekteerimine ning töötajate töölevõtmine on olnud Postimehe vastutava väljaandja Merili Nikkolo õlul," ütles Linnamäe Postimehele.
Raportis peetakse probleemiks ka venekeelse ajakirjanduse olukorda. Välja tuuakse, et Eesti venekeelse meedia lugejate arv on väike ja venekeelsete eestimaalasteni jõuab pigem Vene telekanalitest edastatav sõnum. Olukorda pole paremaks muutnud ka ETV+ avamine.
Samuti märgitakse, et Eesti venekeelsed ajakirjanikud ei tööta koos eestikeelsetega ning samuti pole juhtunud kordagi, et venekeelne ajakirjanik oleks Eestis võitnud kõige hinnatuma, Bonnieri auhinna.
Esikolmikule järgnevad pressivabaduse edetabelis Holland, Taani, Šveits, Uus-Meremaa, Jamaica, Belgia ning Costa Rica.
180 riigi seas on pressivabadusega kõige hullemad lood Turkmenistanis (180. koht), Põhja-Koreas ja Eritreas. | Eesti on pressivabaduse edetabelis maailmas 11. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu kahel eelmisel aastal juhib edetabelit Norra, kellele järgnevad Soome ja Rootsi.
Eesti kohta öeldakse kokkuvõttes, et Eesti ajakirjanikud töötavad üldselt soosivas keskkonnas, kuid meediaväljaanded on koondunud paari omaniku kätte. Kuivõrd toimetustele avaldab aina rohkem mõju reklaamimüük, on ajakirjanike autonoomsus surve all, märgitakse lühikeses kokkuvõttes, mida saab lugeda SIIT.
Eraldi tuuakse välja Isamaa erakonda kuuluv Eesti Meedia omanik Margus Linnamäe, keda kritiseeriti Postimehe toimetuse töösse otsese sekkumise eest. "Ta määras isliklikult ametisse juhtivatel kohtadel töötavad isikud ning propageeris konservatiivset maailmavaadet eraldi rubriigis, mille ta (Postimehes) enne valimisi lasi avada," märgitakse ülevaates.
Linnamäe probleemi ei näe
Postimehele raportit kommenteerinud Linnamäe sõnul oleks organisatsioon pidanud sellised väited eelnevalt üle kontrollima ning rääkima ka tema või Postimees Grupi juhtkonnaga.
Linnamäe lisas, et on Isamaa liige 1990. aastast ning erakondlik kuuluvus ei ole tema sõnul vabas maailmas keelatud.
Linnamäe ütles, et ei näe rubriigis Meie Eesti midagi taunitavat ning pigem on selle mõte olnud tõsta ajakirjanduse kvaliteeti valdkonda tundvate inimeste kaasamise kaudu. "Selle rubriigi mõte tekkis Postimehe strateegipäeva arutelul, kus ma küll osalesin, kuid ma olin üks paljude osalenute hulgast ning otsus sellise rubriigi käivitamiseks oli konsensuslik. Hilisem meeskonna komplekteerimine ning töötajate töölevõtmine on olnud Postimehe vastutava väljaandja Merili Nikkolo õlul," ütles Linnamäe Postimehele.
Raportis peetakse probleemiks ka venekeelse ajakirjanduse olukorda. Välja tuuakse, et Eesti venekeelse meedia lugejate arv on väike ja venekeelsete eestimaalasteni jõuab pigem Vene telekanalitest edastatav sõnum. Olukorda pole paremaks muutnud ka ETV+ avamine.
Samuti märgitakse, et Eesti venekeelsed ajakirjanikud ei tööta koos eestikeelsetega ning samuti pole juhtunud kordagi, et venekeelne ajakirjanik oleks Eestis võitnud kõige hinnatuma, Bonnieri auhinna.
Esikolmikule järgnevad pressivabaduse edetabelis Holland, Taani, Šveits, Uus-Meremaa, Jamaica, Belgia ning Costa Rica.
180 riigi seas on pressivabadusega kõige hullemad lood Turkmenistanis (180. koht), Põhja-Koreas ja Eritreas.
### Response:
Eesti on pressivabaduse edetabelis maailmas 11. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selgituseks: Nimetan oma kirjatööd esseeks, mitte arvustuseks, kuigi olen selle kirjutamisel (ja kirjutamiseks) analüüsinud Jaak Jõerüüdi novelli "Lõputu sõlm ehk geomeetria õppetund" ja sellele ka korduvalt viidanud. Nimetan oma lugu esseeks, sest minu eesmärk ei olnud siin J. J. novelli arvustamine, vaid kasutasin seda ühe iselaadse nähtuse uurimiseks. Ei oska seda nähtust teisiti nimetada kui "asjade vald".
2018. aasta talvel sattusin osalema Tuglase novelliauhinna žüriis. Võtsin selle pakkumise rõõmuga vastu, sest viimastel aastatel ei ole ma suutnud end sundida korralikult lugema, just ilukirjandust. Varem mõtlesin, et kui päriselt pensionile jään, tööl enam üldse ei käi, jääb mul ometi vaba aega; võtan kätte Tammsaare "Tõe ja õiguse" ja loen selle otsast lõpuni sõna-sõnalt läbi. Mitte nii, nagu olen seda kooliajal teinud — üle rea. Maarja Vaino lugu 2017. aasta "Loomingu" märtsinumbris tegi selle mõtte veel ahvatlevamaks. Aga teoks pole see saanud. Kus sa sellega, pooleldi loetuna, järg juba vahelt kadunud, seisavad õhemadki teosed, nagu näiteks Singeri "Šoša", kuigi Singer on mu suur lemmik, nõndasamuti "Šoša" — nii kaugele, kui temaga jõudsin.
Seepärast siis mõtlesin, et novelliauhinna žüriis olen lihtsalt sunnitud lugema; saan teada, mida Eestimaal kirjutatakse, ja lugemise eest makstakse koguni natuke raha.
Nii läkski: lugesin kõik, mis ette anti, hoolega läbi — nüüd oli see ju töö; koguni huvitav töö, ja leidsin nende mitmesaja jutu hulgast endale kindla lemmiku: Jaak Jõerüüdi novelli "Lõputu sõlm ehk geomeetria õppetund" kogumikust "Elu lehekülgi lehitsetakse kiiresti" (2017). Lugesin läbi kõigi teiste jutud; lugesin läbi kõik teised Jaagu jutud, aga see üks oli minu jaoks selgelt parim kõigist, nagu täht selle aasta novellitaevas. Ja mitte ainult selle aasta. Ka ülesehituselt on ta tõeline, klassikaline novell. Minu meelest küll.
Sestap oli suur minu üllatus, kui teised žüriiliikmed tolles loos midagi erilist ei näinud: jah, on ju hästi kirjutatud, aga mitte nii huvitav kui see või teine… Ja nii ei võitnudki minu lemmik auhinda. Mulle jäi see mõistatuseks: mis oli Jaagu loos sellist, mida mina nägin, mis mulle nii eriliselt mõjus, aga teistele midagi ei öelnud? Ja kas see "selline", "eriline" oli kinni ainult minu subjektiivses maitses või oli seal taga veel midagi, millest teised mööda vaatasid? Olen selle mõistatuse juurde aina tagasi tulnud, ja arvan, et pean lõpuks siiski kirjutama põhjusest, mille vist olen leidnud.
Minu meelest on see lugu asjade tähendusest; sellest, kuidas asjad kujundavad inimeste ja inimesed asjade kaudu oma elu, ja kuidas asjadel on eri aegadel, erinevates olukordades oma tähendus ja kuidas selle tähenduse kaudu — kui seda tähendust tead — saab välja lugeda inimese kasvamist ja kujunemist, vaadete muutumist… Ehkki selle kujunemise kohta pole autor mitte midagi öelnud.
Aga selleks, et säärane lugu midagi ütleks, pead teadma nende asjade mõju ja tähendust noil aegadel, kus nad inimestele toimisid — pead teadma, mida tähendas suhkrutoos aastal 1953, või valge Volga aastal 1968. Või korter paneelmajas aastal 1976. Minu mälestustes need tähendused elavad, aga teistele žüriiliikmetele ei ütle need midagi, ei saagi öelda, sest teisi žüriiliikmeid ei olnud tol ajal veel ilma sündinud. Või kui mõni oligi juba sündinud, oli ta veel liiga väike, talle polnud asjade tähendused end veel sisse puurinud. Ainult üks žüriiliikmetest oli enam-vähem minuvanune. Aga võib-olla oli temal lihtsalt teine maitse — nagu öeldakse. Või oli ta kasvanud ehk sootuks teistes oludes? Ja niimoodi avanes see lugu, mis on kui asjade kaudu esitatud piltmõistatus, ainult mulle, sest olen Jaagu eakaaslane… ja enam-vähem ka asukohakaaslane (sündinud, kasvanud ja enam-vähem pidevalt elanud Tallinnas).
Mina näen selles Jaagu loos kolme sümboolset asja: punasest väärispuust kaardilauake; valge Volga ning paneelmaja korter. Ja nad esinevad kolmel ajajärgul: Stalini terroriaja lõpus — 1953, rahunenumal Hruštšovi ajal, umbes 1967, ja brežnevliku stagneerumisaja alguses ehk umbes 1976. Ja need asjad esindavad just nimetatud ajajärke. Aga peategelast, viieaastast poissi, seob kaardilauake olnuga ja vanaisaga, uus uhke valge Volga tema isaga ja olevikuga ning paneelmaja tema mitmeharulise tulevikuga.
"Pliidi vastas seina ääres seisis punasest väärispuust lauake, peente, alt kitsenevate jalgadega." (Lk 68.) Ta ei täitnud enam oma otstarvet — ta konutas köögis seina ääres, tema all kuhil turbabriketti — pliidi tarvis — ja tema peal igasugust "köögivärki". Poiss ei tea veel, et kunagi oli see olnud tumerohelise riidega kaetud kaardilauake, salongide kaunitar, kes nüüd ennast ja oma päritolu kööginurgas varjab… Aga siiski ei olnud tema minevik poisi eest täiesti peidus; poiss oskas märgata tema peeneid aristokraatlikke jalgu; need sulandusid tema nägemismällu kui mälestus olnust, mitte küll tema isiklik, vaid tema perekonna mälestus, millesse ta tasapisi, olgu siis esialgu vaid nende jalgade kaudu, sisse kasvab. Massiivsed pronksist kroonlühtrid; Pärsia vaibad; punasest puust riidekapp; art déco kirjutuslaud… Kõik need asjad. Me oleme harjunud propageerima vaesust, kasinust, lihtsust ja seda, et hinnaliste asjade imetlemine ja nende ihaldamine on ahnuse tunnus. Aga see ei ole tingimata, ainult ja alati nii: asjades väljendub ka inimeste töö, püüd ilu ja täiuslikkuse poole; käitumismaneerid. Ja inimeste sotsiaalne seisund. Kui imetled mööblinikerdusi või lihvitud kalliskive, siis imetled ühtlasi inimese vaimu ja tema püüdlust ilu poole. Ja nii olen mina kindel, et tolles lapses, viieaastases poisis, kohtusid kunagise, tema vanemate noorusaja asjade ilu, elegants ja saabunud vägivaldse maailma robustne omavoli. Aga nad ei segunenud, vaid vastupidi, nende vahel oli lõhe… Ja ta pidi kuidagi õppima elama selle asjade maailma lõhega nii iseendas kui endast väljas — alatasa, igal uuel päeval seda vastuolu lahendama. Või sellest lõhest üle hüppama, kord siia-, kord sinnapoole… Tegelikult siin, tollel esimesel ajajärgul ja esimese sümboli, väikse peenesäärse aristokraatliku lauakese puhul on autor siiski kirjeldanud asjatundmatule, noorele või siis võõramaisele inimesele ka asjade varjatud tähendust. Ehk isegi piisavalt? Kui lugeja vähekegi ise ajalooraamatust juurde viitsib vaadata — Stalini ajast ja küüditamisest. Kirjutatud on (lk 72): "Üksainus nurgake suurest teise korruse korterist oli vanaisale elamiseks ja suremiseks jäänud, sinna mahtusid [---] tammetõrunikerdusega palistatud voodilauake, kaks vana massiivset tooli [---] ähvardavalt lai vasklühter laes [---] riiulike raamatutega, mille mitmevärvilistelt selgadelt paistis sõnu võõrastes keeltes [---] kõik koos [---] täitsid selle ruumi pilgeni." Miks asjad olid kuhjatud? Ajalooraamatutest saaks teada, et kõiki inimesi küll ei tapetud ega küüditatud, aga teatud ruutmeetritest suuremad majad ja korterid võõrandati; inimesed, kel olid olnud avarad kodud, pidid sinna lubama kaasüürnikud või vahetama suure eluruumi tillukese vastu, kuhu siis mööbel ja kõik muu kuhjati. Maha polnud neid mõtet jätta ega ära visata, sest neid sai ehk tulevikus tasapisi müüa ja müügirahast elada.
Aga järgmisel ajajärgul — kui poiss on juba lähedal paarikümnele, varases ülikoolieas, ilmub mõistatuslikum sümbol: valge Volga — automark, millest tänapäeva kahekümnesed ja isegi kolmekümnesed ei pruugi midagi teada, igatahes mitte seda, et too auto oli kuuekümnendatel staatuse sümbol ehk n-ö kultuuriikoon. Auto oli üleüldse tollal midagi niisugust, mida tavalisel, keskmisel inimesel ei olnud, või kui oli, siis vana Moskvitš või paremal juhul Pobeda, või alates 1960-ndatest Zaporožets ehk Sapakas — maanteemuhk, nagu teda hüüti. Isegi selliseid autosid ei saanud tavaline inimene vabalt kuskilt poest osta, vaid tuli osta altkäe, makstes kaks kuni neli korda ametlikust hinnast rohkem. Oli neid töökohti (üleliidulise tähtsusega tehased ehk lihtsamalt öeldes "sõjatehased", riigikaitselise tähtsusega tehased, plaanikomiteed jms), mille töötajatele jaotati näpuotsaga autoostulubasid, mis andsid õiguse auto osta ametliku hinnaga. (Kirjanikud, kirjanike liidu liikmed, kuulusid tollal nende äravalitute ehk nomenklatuuri alla, kellele üsna ohtralt autoostulube jaotati.) Aga ma ei tea kedagi, kellel Volga oleks olnud isiklikus valduses. Nendega veeti ikka ainult kõige kõrgemat "nomenklatuuri" või "funktsionääre", eespool nimetatud asutuste ja ettevõtete juhte. "Veeti" selles mõttes, et Volga kui ametiauto juurde kuulus kohustuslikult ka autojuht. Need Volgad olid enamasti musta karva. Kõige kõrgemat nomenklatuuri veeti ka Zimidega, mis hiljem asendati Tšaikadega. Keda veeti Eestis Zimi või Tšaikaga? Võib-olla Johannes Käbinit? Hiljem ehk Karl Vainot? Ei tea. Sellist autot võis Eestis näha haruharva, Moskvas küll sagedamini.
Mismoodi poisi isa valge Volga omanikuks sai, jääb lugejale saladuseks. Aga mida oskab tol ajajärgul elanu enese tarkusest järeldada: poisi isa oli suutnud teostada pöörde: kitsast, kunagist rikkust täistuubitud äärelinnakorterist, kuhu oli võõra võimu silma alt põgenetud, oli isa suutnud läbi murda (sisse imbuda?) uue jõukuse ja prestiiži maailma; kihutamine valgel Volgal on justkui selle läbimurde dünaamiline sümbol. Uus on see maailm aga eelkõige selles mõttes, et sinna sisenemiseks oli ta sunnitud teostama pöörde (tõenäoliselt näilise pöörde) oma meelsuses: sinna maailma ei saanud teisiti, kui sa pidid näitama, et oled lojaalne sellele maailmale, sellele ideoloogiale, sellele valitsusele, kes oli hävitanud su vanemad, võtnud sult vabaduse, varanduse ja riigi… Pidid näitama, et kiidad selle heaks. Mingil määral pidime meie kõik, kes sel ajal elada tahtsime, niisuguse kummarduse tegema, muidu poleks meil olnud ühtegi eesti soost teadlast ega üldse kõrgkooli või keskkooli lõpetanut, sest ükskõik, õppisid sa ajalugu, füüsikat või arstiteadust, ikka tuli sooritada ka eksam NLKP ajaloos ja poliitökonoomias, kus rahuldava hinde saamiseks pidid näitama, et aktsepteerid seda korda… Praegu inimesed vaidlevad selle üle, kas Konstantin Päts väärib ausammast; kas Päts ja Laidoner reetsid Eesti ja eestlased oma hääletu alistumisega. Mina olen kindel, et kui nad seda poleks teinud, ei oleks ka praegust Eestit — eestlasi oleks siin sama palju kui Krimmis tatarlasi ja seisund poleks neil parem. Miljon inimest ümber asustada Siberisse ei oleks Stalinil olnud probleem — kui me mõtleme Ukraina näljahäda korraldamisele… Aga siin pole ruumi selle üle arutlemiseks. Lihtsalt, valge Volga näitab lojaalsuse kinnitamise määra; see oli vahend, millega sai kihutada (mõõdukal kombel) ka üle Nõukogude seaduste — vähemalt rikkuda liikluspiirangut (lk 76).
Selles autos istus poiss isa kõrval veel passiivsena ja justkui piiril: see ei olnud tema auto ja ta ei juhtinud seda autot; ta istus vaid kõrval. Või siiski — siin on üks väga mitmeti tõlgendatav väljend: "…ta polnud veel valmis…" (vt lk 74). Poiss oli kodunt põgenenud — suveks —, aga tagasi tulnud, sest ta polnud veel valmis… Milleks? Ja mis mõttes valmis? Kas hingeliselt või asjastatud mõttes?
Sest kui ta oleks tõesti otsustanud lahkuda niisugusest elust, mida elas nüüd tema isa, siis oleks ju selleks materiaalses mõttes küll võimalust olnud — tollal mitte vähem kui praegu. Oleks olnud võimalus kummardamise ja kuuletumise ühiskonnast välja astuda — mitte tingimata üle riigipiiri põgenedes, oli ka teisi võimalusi — kas või hakata ehitajaks… õppida hambaarstiks? Tartus — siis oleks pääsenud vanemate korterist ära ühiselamusse, võinud tööle minna ja selle kõrvalt õhtusesse õppesse. Hambaarstiks selle mõttega, et see oli vist tõesti üks apoliitilisemaid ameteid… Hambaarst, keevitaja, bussijuht… Eriti keevitaja: kui sul selleks kätt on, siis on see väga kaval amet — ühelt poolt nõuab ilusa sirge õmbluse tegemine kindlat osavat kätt; teiselt poolt jääd sa ikka tööliste "nomenklatuuri"; keegi ei julge sulle Nõukogudemaal peale hüpata, sest valitseb proletariaadi diktatuur; keegi ei julge sulle poole sõnagagi midagi öelda, mingit ideoloogiat peale suruda, "elad nagu Miška"! — nagu siis öeldi... Kes oli Nõukogudemaa haiglas "kõige kõvem kutt", keda kartsid nii õed kui ka arstid; kes võis näiteks üle astuda arsti ettekirjutusest ja kamandada voodihaige inimese palatipõrandat pesema? See oli sanitar.
Nii et elada äärealal seda ühiskonda vaid kergelt riivates oleks olnud võimalusi küll. Tähendab "polnud valmis…" oli siin öeldud ehk muus mõttes — et poiss oli tunnetanud: hambaarst või munk kloostris või keevitaja… et need ei olnud tema teed. Aga mina arvan, et ta aimas juba oma teed, tundis kuidagi intuitiivselt, et kõik need teised ametid, millega oleks võimalik vaikselt, varjus, ühiskonda vältides ära elada, pole tema jaoks, ja seepärast ta istuski nüüd isa kõrval valges Volgas, mis veel ei kuulunud talle… aga ometi oli nagu kokkulepe, ühendus nende vahel, kuigi habras…
Kolmandaks ajajärgu sümboliks, mis minule — kes niisamuti tolleaegse, Vene-Nõukogude okupatsiooni aegse elu läbi on teinud — näitab, et poiss on oma tee valinud ja seda ka sihikindlalt teostab, selleks kolmandaks sümboliks on korter paneelmaja kaheksandal korrusel.
Paneelmajad, mida hakati ehitama Hruštšovi ajal — umbes 1960-ndate keskel —, olid vist küll kõigi meelest väga koledad. Just väljastpoolt: igavad hallid karbid. Algul ehitati neid viiekorruselisi; hiljem tulid üheksakorruselised; liftidega, mis haisesid — sest majade välisustel polnud lukku; see tähendas, et igal hetkel võis tulla keegi ja kasutada lifti väljakäiguna, või selle nurka magama heita. Algul ehitati paneelmaju täis Mustamäe, siis Õismäe, siis Lasnamäe lagedad väljad. Ehitasid neid peamiselt Venemaalt sisse toodud ehitustöölised, kes siis sinna ka esimeses järjekorras korteri said. Niimoodi põlistati okupatsiooni.
Kui Eesti jälle iseseisvaks sai, hüüdis Leo Lapin, et paneelmajad tuleb lihtsalt õhku lasta. Seda pole küll siiani juhtunud — me oleme selleks ikka veel liiga vaesed. Nüüd me oleme need hoopis ära remontinud: torud vahetanud, sooja, mahedavärvilise voodri ümber pannud, rõdud korda teinud ja klaasinud. Nad näevad nüüd välja päris kenad, eriti kui nende vahel on kõrgeid mände, kaski, kastaneid… Tol ajal olid nad hirmsad, kuid ihaldusväärsed, sest hirmsad olid nad väljast, aga sees oli neil keskküte, vannitoad sooja ja külma veega, gaasi- ja hiljem elektripliidid. Ja korterid neis olid mõeldud ühele perekonnale! See oli suur vahe äsja lõppenud Stalini ajaga, kui elamuid ehitati vähe ja ideoloogiaks oli, et kõik inimesed tuleb suurtesse ühiskorteritesse mahutada — perekonnale tuba. Eestlastele see ühiselu sugugi ei sobinud ja nüüd, kui Hruštšov oli püstitanud uue loosungi — igale perekonnale oma korter! —, lootsid eestlased, et nii ka läheb, majad kerkisid ju kiiresti.
Aga tegelikult oli tavalisel inimesel, n-ö nomenklatuuri mittekuuluval, enam-vähem võimatu korterit saada, palju-palju võimatum kui autot osta: korterit ju osta ei saanudki, sest korterid kuulusid ja jäidki kuuluma riigile — sa said korterisse sissekirjutuse, aga korter oli siiski riigi oma. Sellesse nomenklatuuri, kellele kortereid jaotati, kel oli suhteliselt kerge oma tilluke korter kätte saada, kuulusid lisaks Venemaalt tulnud ehitajatele sõjatehaste töölised ja veel "keegid taolised", aga mitte mingil juhul kooliõpetajad, humanitaaralade teadlased, ülikoolide õppejõud, arstid — üldse intelligents, kui ta just ei kuulunud "funktsionääride" hulka, "nomenklatuuri". Nii et poiss pidi olema osanud sellesse nomenklatuuri sisse saada, mitte ainult leppima isa valitud teega, vaid võtma omaks kummardamise selle võimu ees, mille kuritegelikkus oli vist meile kõigile tolle aja eestlastele silmaga näha.
Kas mina mõistan seda hukka? Mitte sugugi. Nii nagu eespool ütlesin Pätsi ja Laidoneri otsuse kohta, mõtlen siingi, et kui kõik inimesed oleksid olnud nagu Enn Tarto või Lagle Parek, kes polnud nõus painduma ja pigem istusid vangis, aastate kaupa ja korduvalt, ei oleks olnud ka seda Ülemnõukogu, kes ühel hetkel — sobival hetkel — ajas selja sirgu ja hääletas Eesti taasiseseisvumise poolt. Iseseisvuse igatsuse oma hinges hoidmiseks oli vaja mõlemat sorti inimesi.
Aga vahel ma mõttes tollal muretsesin, et kui tuleb madalast ukseavast sisse astuda, siis inimene kummardub, ja juba sees, ajab selja jälle sirgu. Ent kui ukseava asemel on pikk tunnel, kus tuleb kummargil edasi pugeda, siis kui pikk see tunnel peaks olema, et inimene enam selga sirgu ajada ei suudakski? Ma arvestasin enam-vähem nii, et kui läheb aega üle viiekümne aasta, kui surevad need viimased, kes on endist iseseisvust oma silmaga näinud, siis ehk ongi liiga hilja… Õnneks ei läinud rohkem aega. Aga too poiss seda siis veel ei teadnud: Ungari mäss — 1956 — oli maha surutud; veel hullemini läks tšehhidel; ikka rohkem hakkasid inimesed arvestama sellega, et neil tulebki elu lõpuni elada Venemaa rahvaste vanglas; tuleb ennast sellises elus võimalikult mugavalt sisse seada; alluda paratamatusele… Ja niimoodi, seal, selle paneelmaja korteri juures, ja nende kolme sümboolse asja kaudu avanes Eesti inimese tragöödia. See korter, see oli see viimane, kolmas aste…
Teisest küljest väljendavad need kolm sümboolset asja ka seda, kuidas nende abi aitas toda ängistavat aega taluda: paneelmaja väikesesse korterisse, kaheksandale korrusele, sai sõita liftiga, kitsa haisva puuriga, kuhu sa end vabatahtlikult sulgesid. Ja siis, kui jõudsid oma kodu uksest sisse, ukse enda järel sulgesid, olid sa viimaks ometi jälle üheks õhtuks, ööks ja hommikuks vaba. Võisid vaadata aknast välja, otse ääretusse sinisesse taevasse, kus sõuab üksik valge pilv, täiesti ignorantne riigipiiride ja õhuruumide jaotuse suhtes; lendab kajakas, niisama vaba… Ja kui heidad pilgu selja taha, näed seal väikest elegantset lauakest; sealt peegeldub sulle vastu vanaisa pilk, ja kui sa teda puudutad, tunned sõrmede all vanaisa pihku… Jah, seal on pesa, kus saad mõneks ajaks selja sirgeks nõksatada — nii nagu isa oma valge Volgaga kihutades võis mõneks hetkeks jahutada oma vabaduseiha.
Need on siis need kolm asja, mis mulle avavad ühe inimese kujunemise loo, kurbloo — sest siis, sel hetkel seal paneelmaja ees isaga kohtudes ei tea poiss veel uskuda, et saabub õnnelik lahendus, et tunnelist avaneb väljapääs ja selja saab sirgu ajada. Tõesti, inimesed, kes pole sel ajal elanud või küllalt palju tollest elust lugenud ja kuulnud, neile jääb nonde asjade tähendus suletuks. Autor oleks saanud selle muidugi avada sõnadega, vihjetega, aga siis poleks see enam olnud novell — siis oleks ta võtnud romaani mõõtmed, ja ühtlasi oleks kadunud salapära, mõistulugemine, mis mind, lugejat, justkui autori kaasteadjaks, kaasosaliseks teeb.
Ütlen veel, et muidugi on selles loos ka teisi liine ja teisi sümboleid, nagu seitse paabulindu või pentagramm või unenägu, mis teevad loo lõpu eriti kauniks, lisavad sellele avarust ja salapära, ja mida saaks isegi seostada nende kolme sümboliga — sest ka paabulindude juures vilksatab mõte diktaator Stalinist… Autorile võivad ju pentagramm ja paabulinnud olulisemadki olla? Ent kui alluksin ahvatlusele neid siin analüüsima hakata, upuksin ikkagi ära arvustusse. See pole minu eesmärk. Mina tahtsin kirjutada asjade väest ja vallast ja seepärast siinkohal nüüd lõpetan. | Mari Saat. Asjade vald | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selgituseks: Nimetan oma kirjatööd esseeks, mitte arvustuseks, kuigi olen selle kirjutamisel (ja kirjutamiseks) analüüsinud Jaak Jõerüüdi novelli "Lõputu sõlm ehk geomeetria õppetund" ja sellele ka korduvalt viidanud. Nimetan oma lugu esseeks, sest minu eesmärk ei olnud siin J. J. novelli arvustamine, vaid kasutasin seda ühe iselaadse nähtuse uurimiseks. Ei oska seda nähtust teisiti nimetada kui "asjade vald".
2018. aasta talvel sattusin osalema Tuglase novelliauhinna žüriis. Võtsin selle pakkumise rõõmuga vastu, sest viimastel aastatel ei ole ma suutnud end sundida korralikult lugema, just ilukirjandust. Varem mõtlesin, et kui päriselt pensionile jään, tööl enam üldse ei käi, jääb mul ometi vaba aega; võtan kätte Tammsaare "Tõe ja õiguse" ja loen selle otsast lõpuni sõna-sõnalt läbi. Mitte nii, nagu olen seda kooliajal teinud — üle rea. Maarja Vaino lugu 2017. aasta "Loomingu" märtsinumbris tegi selle mõtte veel ahvatlevamaks. Aga teoks pole see saanud. Kus sa sellega, pooleldi loetuna, järg juba vahelt kadunud, seisavad õhemadki teosed, nagu näiteks Singeri "Šoša", kuigi Singer on mu suur lemmik, nõndasamuti "Šoša" — nii kaugele, kui temaga jõudsin.
Seepärast siis mõtlesin, et novelliauhinna žüriis olen lihtsalt sunnitud lugema; saan teada, mida Eestimaal kirjutatakse, ja lugemise eest makstakse koguni natuke raha.
Nii läkski: lugesin kõik, mis ette anti, hoolega läbi — nüüd oli see ju töö; koguni huvitav töö, ja leidsin nende mitmesaja jutu hulgast endale kindla lemmiku: Jaak Jõerüüdi novelli "Lõputu sõlm ehk geomeetria õppetund" kogumikust "Elu lehekülgi lehitsetakse kiiresti" (2017). Lugesin läbi kõigi teiste jutud; lugesin läbi kõik teised Jaagu jutud, aga see üks oli minu jaoks selgelt parim kõigist, nagu täht selle aasta novellitaevas. Ja mitte ainult selle aasta. Ka ülesehituselt on ta tõeline, klassikaline novell. Minu meelest küll.
Sestap oli suur minu üllatus, kui teised žüriiliikmed tolles loos midagi erilist ei näinud: jah, on ju hästi kirjutatud, aga mitte nii huvitav kui see või teine… Ja nii ei võitnudki minu lemmik auhinda. Mulle jäi see mõistatuseks: mis oli Jaagu loos sellist, mida mina nägin, mis mulle nii eriliselt mõjus, aga teistele midagi ei öelnud? Ja kas see "selline", "eriline" oli kinni ainult minu subjektiivses maitses või oli seal taga veel midagi, millest teised mööda vaatasid? Olen selle mõistatuse juurde aina tagasi tulnud, ja arvan, et pean lõpuks siiski kirjutama põhjusest, mille vist olen leidnud.
Minu meelest on see lugu asjade tähendusest; sellest, kuidas asjad kujundavad inimeste ja inimesed asjade kaudu oma elu, ja kuidas asjadel on eri aegadel, erinevates olukordades oma tähendus ja kuidas selle tähenduse kaudu — kui seda tähendust tead — saab välja lugeda inimese kasvamist ja kujunemist, vaadete muutumist… Ehkki selle kujunemise kohta pole autor mitte midagi öelnud.
Aga selleks, et säärane lugu midagi ütleks, pead teadma nende asjade mõju ja tähendust noil aegadel, kus nad inimestele toimisid — pead teadma, mida tähendas suhkrutoos aastal 1953, või valge Volga aastal 1968. Või korter paneelmajas aastal 1976. Minu mälestustes need tähendused elavad, aga teistele žüriiliikmetele ei ütle need midagi, ei saagi öelda, sest teisi žüriiliikmeid ei olnud tol ajal veel ilma sündinud. Või kui mõni oligi juba sündinud, oli ta veel liiga väike, talle polnud asjade tähendused end veel sisse puurinud. Ainult üks žüriiliikmetest oli enam-vähem minuvanune. Aga võib-olla oli temal lihtsalt teine maitse — nagu öeldakse. Või oli ta kasvanud ehk sootuks teistes oludes? Ja niimoodi avanes see lugu, mis on kui asjade kaudu esitatud piltmõistatus, ainult mulle, sest olen Jaagu eakaaslane… ja enam-vähem ka asukohakaaslane (sündinud, kasvanud ja enam-vähem pidevalt elanud Tallinnas).
Mina näen selles Jaagu loos kolme sümboolset asja: punasest väärispuust kaardilauake; valge Volga ning paneelmaja korter. Ja nad esinevad kolmel ajajärgul: Stalini terroriaja lõpus — 1953, rahunenumal Hruštšovi ajal, umbes 1967, ja brežnevliku stagneerumisaja alguses ehk umbes 1976. Ja need asjad esindavad just nimetatud ajajärke. Aga peategelast, viieaastast poissi, seob kaardilauake olnuga ja vanaisaga, uus uhke valge Volga tema isaga ja olevikuga ning paneelmaja tema mitmeharulise tulevikuga.
"Pliidi vastas seina ääres seisis punasest väärispuust lauake, peente, alt kitsenevate jalgadega." (Lk 68.) Ta ei täitnud enam oma otstarvet — ta konutas köögis seina ääres, tema all kuhil turbabriketti — pliidi tarvis — ja tema peal igasugust "köögivärki". Poiss ei tea veel, et kunagi oli see olnud tumerohelise riidega kaetud kaardilauake, salongide kaunitar, kes nüüd ennast ja oma päritolu kööginurgas varjab… Aga siiski ei olnud tema minevik poisi eest täiesti peidus; poiss oskas märgata tema peeneid aristokraatlikke jalgu; need sulandusid tema nägemismällu kui mälestus olnust, mitte küll tema isiklik, vaid tema perekonna mälestus, millesse ta tasapisi, olgu siis esialgu vaid nende jalgade kaudu, sisse kasvab. Massiivsed pronksist kroonlühtrid; Pärsia vaibad; punasest puust riidekapp; art déco kirjutuslaud… Kõik need asjad. Me oleme harjunud propageerima vaesust, kasinust, lihtsust ja seda, et hinnaliste asjade imetlemine ja nende ihaldamine on ahnuse tunnus. Aga see ei ole tingimata, ainult ja alati nii: asjades väljendub ka inimeste töö, püüd ilu ja täiuslikkuse poole; käitumismaneerid. Ja inimeste sotsiaalne seisund. Kui imetled mööblinikerdusi või lihvitud kalliskive, siis imetled ühtlasi inimese vaimu ja tema püüdlust ilu poole. Ja nii olen mina kindel, et tolles lapses, viieaastases poisis, kohtusid kunagise, tema vanemate noorusaja asjade ilu, elegants ja saabunud vägivaldse maailma robustne omavoli. Aga nad ei segunenud, vaid vastupidi, nende vahel oli lõhe… Ja ta pidi kuidagi õppima elama selle asjade maailma lõhega nii iseendas kui endast väljas — alatasa, igal uuel päeval seda vastuolu lahendama. Või sellest lõhest üle hüppama, kord siia-, kord sinnapoole… Tegelikult siin, tollel esimesel ajajärgul ja esimese sümboli, väikse peenesäärse aristokraatliku lauakese puhul on autor siiski kirjeldanud asjatundmatule, noorele või siis võõramaisele inimesele ka asjade varjatud tähendust. Ehk isegi piisavalt? Kui lugeja vähekegi ise ajalooraamatust juurde viitsib vaadata — Stalini ajast ja küüditamisest. Kirjutatud on (lk 72): "Üksainus nurgake suurest teise korruse korterist oli vanaisale elamiseks ja suremiseks jäänud, sinna mahtusid [---] tammetõrunikerdusega palistatud voodilauake, kaks vana massiivset tooli [---] ähvardavalt lai vasklühter laes [---] riiulike raamatutega, mille mitmevärvilistelt selgadelt paistis sõnu võõrastes keeltes [---] kõik koos [---] täitsid selle ruumi pilgeni." Miks asjad olid kuhjatud? Ajalooraamatutest saaks teada, et kõiki inimesi küll ei tapetud ega küüditatud, aga teatud ruutmeetritest suuremad majad ja korterid võõrandati; inimesed, kel olid olnud avarad kodud, pidid sinna lubama kaasüürnikud või vahetama suure eluruumi tillukese vastu, kuhu siis mööbel ja kõik muu kuhjati. Maha polnud neid mõtet jätta ega ära visata, sest neid sai ehk tulevikus tasapisi müüa ja müügirahast elada.
Aga järgmisel ajajärgul — kui poiss on juba lähedal paarikümnele, varases ülikoolieas, ilmub mõistatuslikum sümbol: valge Volga — automark, millest tänapäeva kahekümnesed ja isegi kolmekümnesed ei pruugi midagi teada, igatahes mitte seda, et too auto oli kuuekümnendatel staatuse sümbol ehk n-ö kultuuriikoon. Auto oli üleüldse tollal midagi niisugust, mida tavalisel, keskmisel inimesel ei olnud, või kui oli, siis vana Moskvitš või paremal juhul Pobeda, või alates 1960-ndatest Zaporožets ehk Sapakas — maanteemuhk, nagu teda hüüti. Isegi selliseid autosid ei saanud tavaline inimene vabalt kuskilt poest osta, vaid tuli osta altkäe, makstes kaks kuni neli korda ametlikust hinnast rohkem. Oli neid töökohti (üleliidulise tähtsusega tehased ehk lihtsamalt öeldes "sõjatehased", riigikaitselise tähtsusega tehased, plaanikomiteed jms), mille töötajatele jaotati näpuotsaga autoostulubasid, mis andsid õiguse auto osta ametliku hinnaga. (Kirjanikud, kirjanike liidu liikmed, kuulusid tollal nende äravalitute ehk nomenklatuuri alla, kellele üsna ohtralt autoostulube jaotati.) Aga ma ei tea kedagi, kellel Volga oleks olnud isiklikus valduses. Nendega veeti ikka ainult kõige kõrgemat "nomenklatuuri" või "funktsionääre", eespool nimetatud asutuste ja ettevõtete juhte. "Veeti" selles mõttes, et Volga kui ametiauto juurde kuulus kohustuslikult ka autojuht. Need Volgad olid enamasti musta karva. Kõige kõrgemat nomenklatuuri veeti ka Zimidega, mis hiljem asendati Tšaikadega. Keda veeti Eestis Zimi või Tšaikaga? Võib-olla Johannes Käbinit? Hiljem ehk Karl Vainot? Ei tea. Sellist autot võis Eestis näha haruharva, Moskvas küll sagedamini.
Mismoodi poisi isa valge Volga omanikuks sai, jääb lugejale saladuseks. Aga mida oskab tol ajajärgul elanu enese tarkusest järeldada: poisi isa oli suutnud teostada pöörde: kitsast, kunagist rikkust täistuubitud äärelinnakorterist, kuhu oli võõra võimu silma alt põgenetud, oli isa suutnud läbi murda (sisse imbuda?) uue jõukuse ja prestiiži maailma; kihutamine valgel Volgal on justkui selle läbimurde dünaamiline sümbol. Uus on see maailm aga eelkõige selles mõttes, et sinna sisenemiseks oli ta sunnitud teostama pöörde (tõenäoliselt näilise pöörde) oma meelsuses: sinna maailma ei saanud teisiti, kui sa pidid näitama, et oled lojaalne sellele maailmale, sellele ideoloogiale, sellele valitsusele, kes oli hävitanud su vanemad, võtnud sult vabaduse, varanduse ja riigi… Pidid näitama, et kiidad selle heaks. Mingil määral pidime meie kõik, kes sel ajal elada tahtsime, niisuguse kummarduse tegema, muidu poleks meil olnud ühtegi eesti soost teadlast ega üldse kõrgkooli või keskkooli lõpetanut, sest ükskõik, õppisid sa ajalugu, füüsikat või arstiteadust, ikka tuli sooritada ka eksam NLKP ajaloos ja poliitökonoomias, kus rahuldava hinde saamiseks pidid näitama, et aktsepteerid seda korda… Praegu inimesed vaidlevad selle üle, kas Konstantin Päts väärib ausammast; kas Päts ja Laidoner reetsid Eesti ja eestlased oma hääletu alistumisega. Mina olen kindel, et kui nad seda poleks teinud, ei oleks ka praegust Eestit — eestlasi oleks siin sama palju kui Krimmis tatarlasi ja seisund poleks neil parem. Miljon inimest ümber asustada Siberisse ei oleks Stalinil olnud probleem — kui me mõtleme Ukraina näljahäda korraldamisele… Aga siin pole ruumi selle üle arutlemiseks. Lihtsalt, valge Volga näitab lojaalsuse kinnitamise määra; see oli vahend, millega sai kihutada (mõõdukal kombel) ka üle Nõukogude seaduste — vähemalt rikkuda liikluspiirangut (lk 76).
Selles autos istus poiss isa kõrval veel passiivsena ja justkui piiril: see ei olnud tema auto ja ta ei juhtinud seda autot; ta istus vaid kõrval. Või siiski — siin on üks väga mitmeti tõlgendatav väljend: "…ta polnud veel valmis…" (vt lk 74). Poiss oli kodunt põgenenud — suveks —, aga tagasi tulnud, sest ta polnud veel valmis… Milleks? Ja mis mõttes valmis? Kas hingeliselt või asjastatud mõttes?
Sest kui ta oleks tõesti otsustanud lahkuda niisugusest elust, mida elas nüüd tema isa, siis oleks ju selleks materiaalses mõttes küll võimalust olnud — tollal mitte vähem kui praegu. Oleks olnud võimalus kummardamise ja kuuletumise ühiskonnast välja astuda — mitte tingimata üle riigipiiri põgenedes, oli ka teisi võimalusi — kas või hakata ehitajaks… õppida hambaarstiks? Tartus — siis oleks pääsenud vanemate korterist ära ühiselamusse, võinud tööle minna ja selle kõrvalt õhtusesse õppesse. Hambaarstiks selle mõttega, et see oli vist tõesti üks apoliitilisemaid ameteid… Hambaarst, keevitaja, bussijuht… Eriti keevitaja: kui sul selleks kätt on, siis on see väga kaval amet — ühelt poolt nõuab ilusa sirge õmbluse tegemine kindlat osavat kätt; teiselt poolt jääd sa ikka tööliste "nomenklatuuri"; keegi ei julge sulle Nõukogudemaal peale hüpata, sest valitseb proletariaadi diktatuur; keegi ei julge sulle poole sõnagagi midagi öelda, mingit ideoloogiat peale suruda, "elad nagu Miška"! — nagu siis öeldi... Kes oli Nõukogudemaa haiglas "kõige kõvem kutt", keda kartsid nii õed kui ka arstid; kes võis näiteks üle astuda arsti ettekirjutusest ja kamandada voodihaige inimese palatipõrandat pesema? See oli sanitar.
Nii et elada äärealal seda ühiskonda vaid kergelt riivates oleks olnud võimalusi küll. Tähendab "polnud valmis…" oli siin öeldud ehk muus mõttes — et poiss oli tunnetanud: hambaarst või munk kloostris või keevitaja… et need ei olnud tema teed. Aga mina arvan, et ta aimas juba oma teed, tundis kuidagi intuitiivselt, et kõik need teised ametid, millega oleks võimalik vaikselt, varjus, ühiskonda vältides ära elada, pole tema jaoks, ja seepärast ta istuski nüüd isa kõrval valges Volgas, mis veel ei kuulunud talle… aga ometi oli nagu kokkulepe, ühendus nende vahel, kuigi habras…
Kolmandaks ajajärgu sümboliks, mis minule — kes niisamuti tolleaegse, Vene-Nõukogude okupatsiooni aegse elu läbi on teinud — näitab, et poiss on oma tee valinud ja seda ka sihikindlalt teostab, selleks kolmandaks sümboliks on korter paneelmaja kaheksandal korrusel.
Paneelmajad, mida hakati ehitama Hruštšovi ajal — umbes 1960-ndate keskel —, olid vist küll kõigi meelest väga koledad. Just väljastpoolt: igavad hallid karbid. Algul ehitati neid viiekorruselisi; hiljem tulid üheksakorruselised; liftidega, mis haisesid — sest majade välisustel polnud lukku; see tähendas, et igal hetkel võis tulla keegi ja kasutada lifti väljakäiguna, või selle nurka magama heita. Algul ehitati paneelmaju täis Mustamäe, siis Õismäe, siis Lasnamäe lagedad väljad. Ehitasid neid peamiselt Venemaalt sisse toodud ehitustöölised, kes siis sinna ka esimeses järjekorras korteri said. Niimoodi põlistati okupatsiooni.
Kui Eesti jälle iseseisvaks sai, hüüdis Leo Lapin, et paneelmajad tuleb lihtsalt õhku lasta. Seda pole küll siiani juhtunud — me oleme selleks ikka veel liiga vaesed. Nüüd me oleme need hoopis ära remontinud: torud vahetanud, sooja, mahedavärvilise voodri ümber pannud, rõdud korda teinud ja klaasinud. Nad näevad nüüd välja päris kenad, eriti kui nende vahel on kõrgeid mände, kaski, kastaneid… Tol ajal olid nad hirmsad, kuid ihaldusväärsed, sest hirmsad olid nad väljast, aga sees oli neil keskküte, vannitoad sooja ja külma veega, gaasi- ja hiljem elektripliidid. Ja korterid neis olid mõeldud ühele perekonnale! See oli suur vahe äsja lõppenud Stalini ajaga, kui elamuid ehitati vähe ja ideoloogiaks oli, et kõik inimesed tuleb suurtesse ühiskorteritesse mahutada — perekonnale tuba. Eestlastele see ühiselu sugugi ei sobinud ja nüüd, kui Hruštšov oli püstitanud uue loosungi — igale perekonnale oma korter! —, lootsid eestlased, et nii ka läheb, majad kerkisid ju kiiresti.
Aga tegelikult oli tavalisel inimesel, n-ö nomenklatuuri mittekuuluval, enam-vähem võimatu korterit saada, palju-palju võimatum kui autot osta: korterit ju osta ei saanudki, sest korterid kuulusid ja jäidki kuuluma riigile — sa said korterisse sissekirjutuse, aga korter oli siiski riigi oma. Sellesse nomenklatuuri, kellele kortereid jaotati, kel oli suhteliselt kerge oma tilluke korter kätte saada, kuulusid lisaks Venemaalt tulnud ehitajatele sõjatehaste töölised ja veel "keegid taolised", aga mitte mingil juhul kooliõpetajad, humanitaaralade teadlased, ülikoolide õppejõud, arstid — üldse intelligents, kui ta just ei kuulunud "funktsionääride" hulka, "nomenklatuuri". Nii et poiss pidi olema osanud sellesse nomenklatuuri sisse saada, mitte ainult leppima isa valitud teega, vaid võtma omaks kummardamise selle võimu ees, mille kuritegelikkus oli vist meile kõigile tolle aja eestlastele silmaga näha.
Kas mina mõistan seda hukka? Mitte sugugi. Nii nagu eespool ütlesin Pätsi ja Laidoneri otsuse kohta, mõtlen siingi, et kui kõik inimesed oleksid olnud nagu Enn Tarto või Lagle Parek, kes polnud nõus painduma ja pigem istusid vangis, aastate kaupa ja korduvalt, ei oleks olnud ka seda Ülemnõukogu, kes ühel hetkel — sobival hetkel — ajas selja sirgu ja hääletas Eesti taasiseseisvumise poolt. Iseseisvuse igatsuse oma hinges hoidmiseks oli vaja mõlemat sorti inimesi.
Aga vahel ma mõttes tollal muretsesin, et kui tuleb madalast ukseavast sisse astuda, siis inimene kummardub, ja juba sees, ajab selja jälle sirgu. Ent kui ukseava asemel on pikk tunnel, kus tuleb kummargil edasi pugeda, siis kui pikk see tunnel peaks olema, et inimene enam selga sirgu ajada ei suudakski? Ma arvestasin enam-vähem nii, et kui läheb aega üle viiekümne aasta, kui surevad need viimased, kes on endist iseseisvust oma silmaga näinud, siis ehk ongi liiga hilja… Õnneks ei läinud rohkem aega. Aga too poiss seda siis veel ei teadnud: Ungari mäss — 1956 — oli maha surutud; veel hullemini läks tšehhidel; ikka rohkem hakkasid inimesed arvestama sellega, et neil tulebki elu lõpuni elada Venemaa rahvaste vanglas; tuleb ennast sellises elus võimalikult mugavalt sisse seada; alluda paratamatusele… Ja niimoodi, seal, selle paneelmaja korteri juures, ja nende kolme sümboolse asja kaudu avanes Eesti inimese tragöödia. See korter, see oli see viimane, kolmas aste…
Teisest küljest väljendavad need kolm sümboolset asja ka seda, kuidas nende abi aitas toda ängistavat aega taluda: paneelmaja väikesesse korterisse, kaheksandale korrusele, sai sõita liftiga, kitsa haisva puuriga, kuhu sa end vabatahtlikult sulgesid. Ja siis, kui jõudsid oma kodu uksest sisse, ukse enda järel sulgesid, olid sa viimaks ometi jälle üheks õhtuks, ööks ja hommikuks vaba. Võisid vaadata aknast välja, otse ääretusse sinisesse taevasse, kus sõuab üksik valge pilv, täiesti ignorantne riigipiiride ja õhuruumide jaotuse suhtes; lendab kajakas, niisama vaba… Ja kui heidad pilgu selja taha, näed seal väikest elegantset lauakest; sealt peegeldub sulle vastu vanaisa pilk, ja kui sa teda puudutad, tunned sõrmede all vanaisa pihku… Jah, seal on pesa, kus saad mõneks ajaks selja sirgeks nõksatada — nii nagu isa oma valge Volgaga kihutades võis mõneks hetkeks jahutada oma vabaduseiha.
Need on siis need kolm asja, mis mulle avavad ühe inimese kujunemise loo, kurbloo — sest siis, sel hetkel seal paneelmaja ees isaga kohtudes ei tea poiss veel uskuda, et saabub õnnelik lahendus, et tunnelist avaneb väljapääs ja selja saab sirgu ajada. Tõesti, inimesed, kes pole sel ajal elanud või küllalt palju tollest elust lugenud ja kuulnud, neile jääb nonde asjade tähendus suletuks. Autor oleks saanud selle muidugi avada sõnadega, vihjetega, aga siis poleks see enam olnud novell — siis oleks ta võtnud romaani mõõtmed, ja ühtlasi oleks kadunud salapära, mõistulugemine, mis mind, lugejat, justkui autori kaasteadjaks, kaasosaliseks teeb.
Ütlen veel, et muidugi on selles loos ka teisi liine ja teisi sümboleid, nagu seitse paabulindu või pentagramm või unenägu, mis teevad loo lõpu eriti kauniks, lisavad sellele avarust ja salapära, ja mida saaks isegi seostada nende kolme sümboliga — sest ka paabulindude juures vilksatab mõte diktaator Stalinist… Autorile võivad ju pentagramm ja paabulinnud olulisemadki olla? Ent kui alluksin ahvatlusele neid siin analüüsima hakata, upuksin ikkagi ära arvustusse. See pole minu eesmärk. Mina tahtsin kirjutada asjade väest ja vallast ja seepärast siinkohal nüüd lõpetan.
### Response:
Mari Saat. Asjade vald |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Originaalne medal läks kaotsi lennureisil Ameerika Ühendriikidest Eestisse. Judoreisil käinud Budõlinil olid medalid kaasas, et neid noortele judokatele näidata. Tagasi lendama hakates pani sportlane medalid ülekaalu tõttu sõbra äraantavasse pagasisse, paraku läks aga pagas ja seega ka medalid kaduma.
Rahvusvahelisel olümpiakomiteel on aga kadunud medalite asendamise kohta oma reeglistik ja Budõlini puhul sai suurimaks takistuseks asjaolu, et intsidendi kohta puudus politseiraport. Nüüd aga jõuti nii kaugele, et uus auraha on siiski olemas.
"Kui olümpiamedal läheb õnnetul kombel kaduma, võib kuluda isegi terve kümnend selle asendamiseks. Sydney 2000 OM-ilt pronksi võitnud judoka Aleksei Budõlini medaliga just nii läks," kirjutas EOK lehekülg "Olen Olümpiafänn" Facebookis.
"Täna sai Malena Budõlin EOK spordidirektor Martti Rajult kätte oma isa asendusmedali, et viia see endaga kaasa Šveitsi, kus Aleksei Budõlin töötab koondise treenerina."
Budõlin võitis Sydneys medali kuni 81 kg kaaluvate meeste seas. Ta alistas selleks šveitslase Sergei Aschwandeni, ungarlase Krisztian Tölgyesi, kaotas korealasele Cho In-Chulile, aga alistas lohutusringis sakslase Florian Wanneri, iraanlase Kazem Sarikhani ja prantslase Djamel Bouras'. | Üheksa aastat pronksita olnud Aleksei Budõlin saab taas olümpiamedali kaela panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Originaalne medal läks kaotsi lennureisil Ameerika Ühendriikidest Eestisse. Judoreisil käinud Budõlinil olid medalid kaasas, et neid noortele judokatele näidata. Tagasi lendama hakates pani sportlane medalid ülekaalu tõttu sõbra äraantavasse pagasisse, paraku läks aga pagas ja seega ka medalid kaduma.
Rahvusvahelisel olümpiakomiteel on aga kadunud medalite asendamise kohta oma reeglistik ja Budõlini puhul sai suurimaks takistuseks asjaolu, et intsidendi kohta puudus politseiraport. Nüüd aga jõuti nii kaugele, et uus auraha on siiski olemas.
"Kui olümpiamedal läheb õnnetul kombel kaduma, võib kuluda isegi terve kümnend selle asendamiseks. Sydney 2000 OM-ilt pronksi võitnud judoka Aleksei Budõlini medaliga just nii läks," kirjutas EOK lehekülg "Olen Olümpiafänn" Facebookis.
"Täna sai Malena Budõlin EOK spordidirektor Martti Rajult kätte oma isa asendusmedali, et viia see endaga kaasa Šveitsi, kus Aleksei Budõlin töötab koondise treenerina."
Budõlin võitis Sydneys medali kuni 81 kg kaaluvate meeste seas. Ta alistas selleks šveitslase Sergei Aschwandeni, ungarlase Krisztian Tölgyesi, kaotas korealasele Cho In-Chulile, aga alistas lohutusringis sakslase Florian Wanneri, iraanlase Kazem Sarikhani ja prantslase Djamel Bouras'.
### Response:
Üheksa aastat pronksita olnud Aleksei Budõlin saab taas olümpiamedali kaela panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PrivatBank riigistati pärast seda, kui võimud avastasid, et panga kapitali puudujääk oli üle viie miljardi dollari. Panka omas oligarh Igor Kolomoiski, kelle president Petro Porošenko ühe piirkonna kuberneriks määras, kuid kellega ta hiljem raksu läks.
Kiievi kohus pidas neljapäeval Kolomoiski hagi keskpanga ja finantsvõimude vastu põhjendatuks ning otsustas, et riigistamine oli seadusvastane. Esialgu pole selge, kuidas ja millal Kolomoiski panga tagasi saab.
Kolomoiski on viimastel nädalatel saanud Ukraina avalikkuselt palju tähelepanu ajal, mil riik valib pühapäeval presidenti. Kolomoiski on Porošenko vihavaenlane ning arvatakse, et tal on sidemeid riigipea vastu kandideeriva koomiku ja valimiste favoriidi Volodõmõr Zelenskõiga.
Rahandusministeerium teatas, et pole kohtu otsusega nõus. Amet rõhutas, et PrivatBanki riigistamise otsuse eesmärk oli "tagada rahanduslik stabiilsus ning kodanike säästude turvalisus".
Porošenko: PrivatBanki tagastamisel ähvardab Ukrainat maksujõuetus
Ukraina president Petro Porošenko hoiatas neljapäeval, et Ukrainat ähvardab maksujõuetus ja uus majanduskriis, kui riigi suurim laenuandja PrivatBank antakse vastuolulisele oligarhile tagasi.
"Niivõrd hoolimatu samm... ähvardab maksujõuetuse ja uue majanduskriisiga," ütles Porošenko videopöördumises kolm päeva enne presidendivalimisi, kus talle ennustatakse kaotust. | Ukraina kohus kuulutas PrivatBanki riigistamise seadusvastaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PrivatBank riigistati pärast seda, kui võimud avastasid, et panga kapitali puudujääk oli üle viie miljardi dollari. Panka omas oligarh Igor Kolomoiski, kelle president Petro Porošenko ühe piirkonna kuberneriks määras, kuid kellega ta hiljem raksu läks.
Kiievi kohus pidas neljapäeval Kolomoiski hagi keskpanga ja finantsvõimude vastu põhjendatuks ning otsustas, et riigistamine oli seadusvastane. Esialgu pole selge, kuidas ja millal Kolomoiski panga tagasi saab.
Kolomoiski on viimastel nädalatel saanud Ukraina avalikkuselt palju tähelepanu ajal, mil riik valib pühapäeval presidenti. Kolomoiski on Porošenko vihavaenlane ning arvatakse, et tal on sidemeid riigipea vastu kandideeriva koomiku ja valimiste favoriidi Volodõmõr Zelenskõiga.
Rahandusministeerium teatas, et pole kohtu otsusega nõus. Amet rõhutas, et PrivatBanki riigistamise otsuse eesmärk oli "tagada rahanduslik stabiilsus ning kodanike säästude turvalisus".
Porošenko: PrivatBanki tagastamisel ähvardab Ukrainat maksujõuetus
Ukraina president Petro Porošenko hoiatas neljapäeval, et Ukrainat ähvardab maksujõuetus ja uus majanduskriis, kui riigi suurim laenuandja PrivatBank antakse vastuolulisele oligarhile tagasi.
"Niivõrd hoolimatu samm... ähvardab maksujõuetuse ja uue majanduskriisiga," ütles Porošenko videopöördumises kolm päeva enne presidendivalimisi, kus talle ennustatakse kaotust.
### Response:
Ukraina kohus kuulutas PrivatBanki riigistamise seadusvastaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CSKA sai 42 000 eurot trahvi, kuna ei ajanud oma paberimajandust liigaga õigeks ajaks korda.
Samal põhjusel määrati Olympiakosele 14 000 eurot trahvi, kuid veel lisaks koguni 70 000 eurot selle eest, et mängijate palgad ületasid klubi sissetulekutest 65 protsendi piiri.
CSKA lõpetas tänavuse põhiturniiri teise kohaga, Olympiakos jäi aga esimesena play-off 'i joone alla ehk üheksandaks. | Euroliiga trahvis CSKA-d ja Olympiakost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CSKA sai 42 000 eurot trahvi, kuna ei ajanud oma paberimajandust liigaga õigeks ajaks korda.
Samal põhjusel määrati Olympiakosele 14 000 eurot trahvi, kuid veel lisaks koguni 70 000 eurot selle eest, et mängijate palgad ületasid klubi sissetulekutest 65 protsendi piiri.
CSKA lõpetas tänavuse põhiturniiri teise kohaga, Olympiakos jäi aga esimesena play-off 'i joone alla ehk üheksandaks.
### Response:
Euroliiga trahvis CSKA-d ja Olympiakost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtlasi langes ka kontserni aasta esimese kolme kuu müügitulu. Käive vähenes aastavõrdluses 10 protsenti 9,27 miljonile eurole. Seejuures vähenes ettevõtte jaemüük 2 protsenti 7,97 miljonile eurole. Müügitulu vähenes 5 protsenti nii Eesti kui ka Läti turul, kuid kasvas Leedus 6 protsenti.
Mitmendat kvartalit järjest on langustrendis formaalsete rõivaste ning meeste segmendi müük, samas on kasvanud nõudlus kleitide ja üleriiete järele, teatas Baltika börsile.
Hulgi-, frantsiisi- ja konsignatsiooniklientide müügitulu oli esimeses kvartalis 708 000 eurot, vähenedes aastatagusega võrreldes 58 protsenti. Müügitulu pea miljoni eurone vähenemine on seotud Valgevene ja Ukraina frantsiisipartneritega lõpetatud lepingutest ning Venemaa frantsiisimahtude vähenemisest.
"Kui vaadata moeäri laiemalt, siis ei ole Baltika ainsana surve all: moeäri muutub kogu Euroopas, kust tuleb juba pikemat aega uudiseid tublide brändide raskustest," ütles Baltika juht Meelis Milder pressiteate vahendusel.
"2019 on minu nägemuse kohaselt vajalike muutuste ehk strateegilise pöörde elluviimise aasta, 2020. aastal oleme loodetavasti jõudnud uues ärimudelis tulude ja kulude tasakaalu ning alates aastast 2021 suudaksime kasumlikult kasvada," lisas ta.
Esimese kvartali lõpu seisuga on Baltika Grupi omakapital negatiivne. Omakapitali taastamiseks ja äriseaduse nõudega vastavusse viimiseks otsustasid rõivatootja aktsionärid möödunud nädala reedel suurendada aktsia nimiväärtust 1 euroni ja vahetada praegu olemasolevad aktsiad selliselt, et iga 10 aktsia eest saab vastu ühe uue aktsia ning seejärel vähendada aktsia nimiväärtust 0,1 eurole ning vähendada kogu aktsiakapital 4 miljonilt eurolt 400 000 eurole.
Lisaks võtsid aktsionärid vastu otsuse suurendada ettevõtte ümberkujundamiseks aktsiakapitali 5 miljoni euro võrra avaliku pakkumise teel. Baltika suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF, kellele kuulub 38,9 protsenti aktsiatest, on juba kinnitanud valmisolekut märkida uusi aktsiaid proportsionaalselt oma osalusele ning emissiooni tingimustes määratud korrale kuni 5 miljoni euro ulatuses, sõltuvalt teiste osalejate märkimisõiguste kasutamisest.
Märtsis teavitas Baltika börsi lähiaastate tegevus- ja finantseerimisplaanist, mis on ettevõtte juhi Meelis Milderi sõnul Baltika ajaloo kõige radikaalsem samm. Rahvusvahelise kasvu asemel keskendub Baltika edaspidi müügile Balti riikides, äriprotsesside lihtsustamisele ning tegevuskulude vähendamisele.
Kulude kokkuhoid tuleb tootmise lõpetamisest Eesti tootmisüksustes, brändide ühendamisest ja mitmete kahjumlike tegevuste lõpetamisest, mis tähendab ka koostöö mitte jätkamist Venemaa frantsiisipartneriga. Kokku koondab Baltika Lasnamäel ja Kohtla-Järvel umbes 340 töötajat.
Baltika jäi möödunud aastal 3,1 miljoni euroga kahjumisse, millele lisandus 2 miljonit eurot ettevõtte ümberkujundamiseks. Seega kujunes majandusaasta lõplikuks puhaskahjumiks 5,1 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes vähenes rõivatootja müügitulu kokku 6 protsenti ja oli 44,7 miljonit eurot.
Rõivatootja esimese kvartali puhaskahjum sisaldab ka uue raamatupidamisstandardi negatiivset mõju. Raamatupidamisstandardi IFRS 16 kasutuselevõtt alates tänavu jaanuarist mõjutab oluliselt ettevõtte bilansilisi varasid ja kohustusi esimese kvartali aruandes: uus standard muudab rendilepingute kajastamist selliselt, et kogu järelejäänud rendilepingute kehtivuse perioodi rendimaksed kajastatakse finantsseisundi aruandes nüüdisväärtuses nii varade kui ka kohustustena ning kasumiaruandes ei kajastata enam perioodi rendimakseid, vaid amortisatsiooni ja intressikulu.
Sellest tulenevalt kasvavad uute arvestuspõhimõtetega finantsseisundi aruandes põhivara ja lühiajalised ning pikaajalised rendimaksete kohustused, kasumiaruandes vähenevad aga turustuskulud. | Baltika kahjum süvenes esimeses kvartalis 1,4 miljoni euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtlasi langes ka kontserni aasta esimese kolme kuu müügitulu. Käive vähenes aastavõrdluses 10 protsenti 9,27 miljonile eurole. Seejuures vähenes ettevõtte jaemüük 2 protsenti 7,97 miljonile eurole. Müügitulu vähenes 5 protsenti nii Eesti kui ka Läti turul, kuid kasvas Leedus 6 protsenti.
Mitmendat kvartalit järjest on langustrendis formaalsete rõivaste ning meeste segmendi müük, samas on kasvanud nõudlus kleitide ja üleriiete järele, teatas Baltika börsile.
Hulgi-, frantsiisi- ja konsignatsiooniklientide müügitulu oli esimeses kvartalis 708 000 eurot, vähenedes aastatagusega võrreldes 58 protsenti. Müügitulu pea miljoni eurone vähenemine on seotud Valgevene ja Ukraina frantsiisipartneritega lõpetatud lepingutest ning Venemaa frantsiisimahtude vähenemisest.
"Kui vaadata moeäri laiemalt, siis ei ole Baltika ainsana surve all: moeäri muutub kogu Euroopas, kust tuleb juba pikemat aega uudiseid tublide brändide raskustest," ütles Baltika juht Meelis Milder pressiteate vahendusel.
"2019 on minu nägemuse kohaselt vajalike muutuste ehk strateegilise pöörde elluviimise aasta, 2020. aastal oleme loodetavasti jõudnud uues ärimudelis tulude ja kulude tasakaalu ning alates aastast 2021 suudaksime kasumlikult kasvada," lisas ta.
Esimese kvartali lõpu seisuga on Baltika Grupi omakapital negatiivne. Omakapitali taastamiseks ja äriseaduse nõudega vastavusse viimiseks otsustasid rõivatootja aktsionärid möödunud nädala reedel suurendada aktsia nimiväärtust 1 euroni ja vahetada praegu olemasolevad aktsiad selliselt, et iga 10 aktsia eest saab vastu ühe uue aktsia ning seejärel vähendada aktsia nimiväärtust 0,1 eurole ning vähendada kogu aktsiakapital 4 miljonilt eurolt 400 000 eurole.
Lisaks võtsid aktsionärid vastu otsuse suurendada ettevõtte ümberkujundamiseks aktsiakapitali 5 miljoni euro võrra avaliku pakkumise teel. Baltika suuraktsionär KJK Fund Sicav-SIF, kellele kuulub 38,9 protsenti aktsiatest, on juba kinnitanud valmisolekut märkida uusi aktsiaid proportsionaalselt oma osalusele ning emissiooni tingimustes määratud korrale kuni 5 miljoni euro ulatuses, sõltuvalt teiste osalejate märkimisõiguste kasutamisest.
Märtsis teavitas Baltika börsi lähiaastate tegevus- ja finantseerimisplaanist, mis on ettevõtte juhi Meelis Milderi sõnul Baltika ajaloo kõige radikaalsem samm. Rahvusvahelise kasvu asemel keskendub Baltika edaspidi müügile Balti riikides, äriprotsesside lihtsustamisele ning tegevuskulude vähendamisele.
Kulude kokkuhoid tuleb tootmise lõpetamisest Eesti tootmisüksustes, brändide ühendamisest ja mitmete kahjumlike tegevuste lõpetamisest, mis tähendab ka koostöö mitte jätkamist Venemaa frantsiisipartneriga. Kokku koondab Baltika Lasnamäel ja Kohtla-Järvel umbes 340 töötajat.
Baltika jäi möödunud aastal 3,1 miljoni euroga kahjumisse, millele lisandus 2 miljonit eurot ettevõtte ümberkujundamiseks. Seega kujunes majandusaasta lõplikuks puhaskahjumiks 5,1 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes vähenes rõivatootja müügitulu kokku 6 protsenti ja oli 44,7 miljonit eurot.
Rõivatootja esimese kvartali puhaskahjum sisaldab ka uue raamatupidamisstandardi negatiivset mõju. Raamatupidamisstandardi IFRS 16 kasutuselevõtt alates tänavu jaanuarist mõjutab oluliselt ettevõtte bilansilisi varasid ja kohustusi esimese kvartali aruandes: uus standard muudab rendilepingute kajastamist selliselt, et kogu järelejäänud rendilepingute kehtivuse perioodi rendimaksed kajastatakse finantsseisundi aruandes nüüdisväärtuses nii varade kui ka kohustustena ning kasumiaruandes ei kajastata enam perioodi rendimakseid, vaid amortisatsiooni ja intressikulu.
Sellest tulenevalt kasvavad uute arvestuspõhimõtetega finantsseisundi aruandes põhivara ja lühiajalised ning pikaajalised rendimaksete kohustused, kasumiaruandes vähenevad aga turustuskulud.
### Response:
Baltika kahjum süvenes esimeses kvartalis 1,4 miljoni euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnavolikogu eelmine esimees Mihhail Kõlvart valiti nädala eest Tallinna linnapeaks.
Keskerakond otsustas Kõlvartist vabaks jäävale kohale Teriku esitada aprilli alguses. Kõlvart sai linnapeaks pärast senise meeri Taavi Aasa otsust minna uude valitsusse majandusministriks.
Terik sai 79-liikmelises linnavolikogus peetud hääletusel 41 poolthäält, teatas linnavolikogu pressiesindaja
Terik oli Riigikogu XII koosseisu liige, aastatel 2007-2013 oli ta Pirita linnaosavanem ja aastatel 2013-2016 Nõmme linnaosavanem, Tallinna linnavolikokku on Tiit Terik on olnud valitud kolmel korral.
"Tänan volikogu liikmeid usalduse eest, kahtlemata seisab mul ees suur ja vastutusrikas töö," ütles värske linnavolikogu esimees Terik, kes lubas anda endast kõik, et Tallinn oleks parim kodukoht, atraktiivseim turismisihtkoht ja loomulikult ka kutsuv ärikeskkond.
"Tallinna põhimääruse kohaselt on linnavolikogu kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel – ma täiendaksin seda veidi – mitte ainult linnaelanike huvides ja nimel, vaid nendega koos," ütles Terik. "Me ühiskond liigub bürokraatia ajastust uude, võrgustikupõhisesse ajastusse ning see seab ka linnaelu juhtimisele uued raamid," lisas ta.
Terikul on magistrikraad, ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö ja noorsootöö alal ning läbinud Kõrgemad Riigikaitsekursused, ta kuulub Kaitseliitu. Terik on abielus ja kahe poja isa. | Tallinna linnavolikogu valis uueks esimeheks Tiit Teriku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnavolikogu eelmine esimees Mihhail Kõlvart valiti nädala eest Tallinna linnapeaks.
Keskerakond otsustas Kõlvartist vabaks jäävale kohale Teriku esitada aprilli alguses. Kõlvart sai linnapeaks pärast senise meeri Taavi Aasa otsust minna uude valitsusse majandusministriks.
Terik sai 79-liikmelises linnavolikogus peetud hääletusel 41 poolthäält, teatas linnavolikogu pressiesindaja
Terik oli Riigikogu XII koosseisu liige, aastatel 2007-2013 oli ta Pirita linnaosavanem ja aastatel 2013-2016 Nõmme linnaosavanem, Tallinna linnavolikokku on Tiit Terik on olnud valitud kolmel korral.
"Tänan volikogu liikmeid usalduse eest, kahtlemata seisab mul ees suur ja vastutusrikas töö," ütles värske linnavolikogu esimees Terik, kes lubas anda endast kõik, et Tallinn oleks parim kodukoht, atraktiivseim turismisihtkoht ja loomulikult ka kutsuv ärikeskkond.
"Tallinna põhimääruse kohaselt on linnavolikogu kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel – ma täiendaksin seda veidi – mitte ainult linnaelanike huvides ja nimel, vaid nendega koos," ütles Terik. "Me ühiskond liigub bürokraatia ajastust uude, võrgustikupõhisesse ajastusse ning see seab ka linnaelu juhtimisele uued raamid," lisas ta.
Terikul on magistrikraad, ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö ja noorsootöö alal ning läbinud Kõrgemad Riigikaitsekursused, ta kuulub Kaitseliitu. Terik on abielus ja kahe poja isa.
### Response:
Tallinna linnavolikogu valis uueks esimeheks Tiit Teriku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tamm kaotas avaringis neljanda asetusega sloveen Nik Razborsekile 4:6, 5:7. Seejuures kvalifikatsioonis oli eestlane saanud jagu šveitslasest Maximilian Gatevist 6:4, 6:4 ja austerlasest Neil Oberleitnerist 6:0, 6:3.
Paarismängus kaotas Tamm koos bulgaarlase Alexander Donskiga argentiinlasele Franco Emanuel Egeale ja marokolasele Anas Fattarile samuti avaringis 4:6, 4:6.
Eelmisel nädalal tegi Tamm samas kohas palju parema turniiri, kui jõudis üksikmängus veerandfinaali. | Kristjan Tamm sel nädalal avaringist edasi ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tamm kaotas avaringis neljanda asetusega sloveen Nik Razborsekile 4:6, 5:7. Seejuures kvalifikatsioonis oli eestlane saanud jagu šveitslasest Maximilian Gatevist 6:4, 6:4 ja austerlasest Neil Oberleitnerist 6:0, 6:3.
Paarismängus kaotas Tamm koos bulgaarlase Alexander Donskiga argentiinlasele Franco Emanuel Egeale ja marokolasele Anas Fattarile samuti avaringis 4:6, 4:6.
Eelmisel nädalal tegi Tamm samas kohas palju parema turniiri, kui jõudis üksikmängus veerandfinaali.
### Response:
Kristjan Tamm sel nädalal avaringist edasi ei jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 1095–1291 korraldati katoliku usu kaitseks kokku üheksa ristiretke. Mõne aasta leidsid Liibanonis Sidoni linnas väljakaevamisi teinud arheoloogid samast ajastust pärit massihauast 25 mehe säilmed. Koljudel ja teistel luudel nähtud vigastuste põhjal olid surnud neist kõik vägivaldselt. Säilmete paigutuse alusel visati nad tapatalgu järel ühte auku ja põletati. Haua lähedalt leiti lisaks üksik kolju. Töörühm eesotsas väljakaevamisi juhtinud Claude Doumet-Serhaliga spekuleeris, et seda kasutati vastast demoraliseeriva heitemoonana.
Karmile kohtlemisele vaatamata õnnestus eraldada rahvusvahelisel töörühmal mõnedest koljudest piisavas koguses pärilikkusainet, et öelda midagi toona surnud inimeste põlvnemise kohta. Varem pole ristisõdijate säilmete puhul midagi taolist proovitud. Autorid lootsid, et see heidab vahelduseks valgust sõjakäikudes osalenud lihtinimestele. Tänaseni säilinud ürikud keskenduvad eeskätt aadlikele ettevõtmistele.
Tulemuste põhjal meenutasid kolm inimest toona Hispaanias ja Sardiinias elanud rahvaid. Neli sõdalast olid pärit kohapealt ja ülejäänud kaks sarnanesid geneetiliselt sarnasel määral mõlemale populatsioonile. Teisisõnu olid nad Lähis-Itta rännanud eurooplaste ja kohalike ühised järeltulijad.
"Genoomika näitab meile, et ristisõdijad tulid Lääna-Euroopast ja värbasid lahinguteks kohalikke Lähis-Idas elavaid inimesi. Ristisõdijad ja lähis-idalased elasid, võitlesid ja surid külg-külje kõrval," märkis Wellcome Sangeri instituudi evolutsioonigeneetik Chris Tyler-Smith tööd kirjeldavas pressiteates.
Varasemad geeniuuringud on näidanud, et ristisõdalaste pärand ei jäänud kohalikku elanikkonda püsimaks väga kauaks. Tänapäeval Liibanonis elavate inimeste DNA-st ei leidu sellest peaaegu ühtegi jälge. Teadlaste kinnitusel on jäänud samal ajal piirkonnas elava rahvastiku koosseis pea muutumatuks, meenutades geneetiliselt samu inimesi, kes elasid Liibanonis 2000 aasta eest.
Töörühm järeldas tulemuste põhjal, et ristisõdijad lõid kohalikega suhteid ja ristisõdijate eest võitlesid vähemalt mõned nende järeltulijatest. Ristisõdijate Lähis-Idast väljatõrjumise järel abiellusid nad aga tõenäoliselt kohalikega, mitte omavahel, mistõttu muutusid eurooplaste jäljed nende genoomis juba õige pea vaevumärgatavaks.
Uurimus ilmus ajakirjas American Journal of Human Genetics. | Ristisõdijad võitlesid Lähis-Idas kohalikega külg-külje kõrval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 1095–1291 korraldati katoliku usu kaitseks kokku üheksa ristiretke. Mõne aasta leidsid Liibanonis Sidoni linnas väljakaevamisi teinud arheoloogid samast ajastust pärit massihauast 25 mehe säilmed. Koljudel ja teistel luudel nähtud vigastuste põhjal olid surnud neist kõik vägivaldselt. Säilmete paigutuse alusel visati nad tapatalgu järel ühte auku ja põletati. Haua lähedalt leiti lisaks üksik kolju. Töörühm eesotsas väljakaevamisi juhtinud Claude Doumet-Serhaliga spekuleeris, et seda kasutati vastast demoraliseeriva heitemoonana.
Karmile kohtlemisele vaatamata õnnestus eraldada rahvusvahelisel töörühmal mõnedest koljudest piisavas koguses pärilikkusainet, et öelda midagi toona surnud inimeste põlvnemise kohta. Varem pole ristisõdijate säilmete puhul midagi taolist proovitud. Autorid lootsid, et see heidab vahelduseks valgust sõjakäikudes osalenud lihtinimestele. Tänaseni säilinud ürikud keskenduvad eeskätt aadlikele ettevõtmistele.
Tulemuste põhjal meenutasid kolm inimest toona Hispaanias ja Sardiinias elanud rahvaid. Neli sõdalast olid pärit kohapealt ja ülejäänud kaks sarnanesid geneetiliselt sarnasel määral mõlemale populatsioonile. Teisisõnu olid nad Lähis-Itta rännanud eurooplaste ja kohalike ühised järeltulijad.
"Genoomika näitab meile, et ristisõdijad tulid Lääna-Euroopast ja värbasid lahinguteks kohalikke Lähis-Idas elavaid inimesi. Ristisõdijad ja lähis-idalased elasid, võitlesid ja surid külg-külje kõrval," märkis Wellcome Sangeri instituudi evolutsioonigeneetik Chris Tyler-Smith tööd kirjeldavas pressiteates.
Varasemad geeniuuringud on näidanud, et ristisõdalaste pärand ei jäänud kohalikku elanikkonda püsimaks väga kauaks. Tänapäeval Liibanonis elavate inimeste DNA-st ei leidu sellest peaaegu ühtegi jälge. Teadlaste kinnitusel on jäänud samal ajal piirkonnas elava rahvastiku koosseis pea muutumatuks, meenutades geneetiliselt samu inimesi, kes elasid Liibanonis 2000 aasta eest.
Töörühm järeldas tulemuste põhjal, et ristisõdijad lõid kohalikega suhteid ja ristisõdijate eest võitlesid vähemalt mõned nende järeltulijatest. Ristisõdijate Lähis-Idast väljatõrjumise järel abiellusid nad aga tõenäoliselt kohalikega, mitte omavahel, mistõttu muutusid eurooplaste jäljed nende genoomis juba õige pea vaevumärgatavaks.
Uurimus ilmus ajakirjas American Journal of Human Genetics.
### Response:
Ristisõdijad võitlesid Lähis-Idas kohalikega külg-külje kõrval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pärast Vladimir Putinilt kutse saamist... külastab Kim Jong-un Venemaad aprilli teises pooles," teatas Kreml oma veebilehel.
Kreml ei avaldanud kohtumise täpset aega ega kohta, kuid Vene, Lõuna-Korea ja Jaapani meedia andmetel kohtutakse Kaug-Idas.
Putin on väljendanud ammu valmidust Kimiga kohtuda.
Põhja-Korea teatas hiljuti "võimsa lõhkepeaga" uue taktikalise relva katsetamisest ning tema tuumadesarmeerimiskõnelused Washingtoniga näivad olevat takerdunud.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeval, et USA president Donald Trumpi nõunik Fiona Hill külastas Moskvat ja kohtus oma Vene kolleegi Juri Ušakoviga.
USA välisministeeriumi teatel käis Moskvas ka Ühendriikide Põhja-Korea erisaadik Stephen Biegun.
Kimi kantseleiülem saabus Vladivostokki
Neljapäeval teatas meedia anonüümsetele allikatele viidates, et Kim Jong-uni kantseleiülem Kim Chang-son saabus Vladivostokki, mis andvat kinnitust selle kohta, et Kim kavatseb sõita sinna kohtuma Vene presidendiga.
"Jah, Kim Chang-son on Vladivostokis. Täpsustame tema visiidi eesmärki. Tõenäoliselt saabus ta kohtumise korraldamise küsimuste lahendamiseks," ütles asja tundev allikas Interfaxile.
Kolmapäeval näitas Jaapani telejaam Fuji TV fotot, millel on oletatavasti Kim Chang-son, kes vastutab Kim Jong-uni visiitide logistika ettevalmistamise eest, uurimas Vladivostoki raudteejaama ala.
Vene valitsusallikale viidates edastas Jaapani agentuur Kyodo News, et Põhja-Korea kõrge ametnik käis Vladivostokis ja Venemaa on valmis Põhja-Korea juhti võõrustama 24.-25. aprillil.
Agentuuri andmeil olla Kim Chang-son märtsis käinud Moskvas ja Vladivostokis.
Vene ja Põhja-Korea juht peaksid kohtuma enne, kui Vene president Vladimr Putin 26.-27. aprilliks Hiinasse Siiditee konverentsile lendab, kirjutas ajaleht Izvestija Vene välisministeeriumi allikale viidates.
Venemaa presidendi abi Juri Ušakov ütles: "Võin kinnitada, et käib võimaliku kohtumise hoogne ettevalmistustöö. See võib toimuda ükskõik kus."
Äsja leidis Vladivostoki lennujaama reisikavas muudatus ja sinna ilmus järgmisel nädalal plaaniväline reis Pyongyangist. AirKoryo ja lennujaama pressiteenistus ütlesid, et tegu ei ole erireisiga.
Meedia oletab, et riigijuhtide kohtumine võib toimuda Kaug-Ida föderaalülikooli linnakus Ruski saarel. Tudengitele saadatud teates on öeldud, et 24.-25. aprilli loengud on seoses ametliku delegatsiooni saabumisega edasi lükatud. | Kreml: Kim külastab aprilli teises pooles Venemaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pärast Vladimir Putinilt kutse saamist... külastab Kim Jong-un Venemaad aprilli teises pooles," teatas Kreml oma veebilehel.
Kreml ei avaldanud kohtumise täpset aega ega kohta, kuid Vene, Lõuna-Korea ja Jaapani meedia andmetel kohtutakse Kaug-Idas.
Putin on väljendanud ammu valmidust Kimiga kohtuda.
Põhja-Korea teatas hiljuti "võimsa lõhkepeaga" uue taktikalise relva katsetamisest ning tema tuumadesarmeerimiskõnelused Washingtoniga näivad olevat takerdunud.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeval, et USA president Donald Trumpi nõunik Fiona Hill külastas Moskvat ja kohtus oma Vene kolleegi Juri Ušakoviga.
USA välisministeeriumi teatel käis Moskvas ka Ühendriikide Põhja-Korea erisaadik Stephen Biegun.
Kimi kantseleiülem saabus Vladivostokki
Neljapäeval teatas meedia anonüümsetele allikatele viidates, et Kim Jong-uni kantseleiülem Kim Chang-son saabus Vladivostokki, mis andvat kinnitust selle kohta, et Kim kavatseb sõita sinna kohtuma Vene presidendiga.
"Jah, Kim Chang-son on Vladivostokis. Täpsustame tema visiidi eesmärki. Tõenäoliselt saabus ta kohtumise korraldamise küsimuste lahendamiseks," ütles asja tundev allikas Interfaxile.
Kolmapäeval näitas Jaapani telejaam Fuji TV fotot, millel on oletatavasti Kim Chang-son, kes vastutab Kim Jong-uni visiitide logistika ettevalmistamise eest, uurimas Vladivostoki raudteejaama ala.
Vene valitsusallikale viidates edastas Jaapani agentuur Kyodo News, et Põhja-Korea kõrge ametnik käis Vladivostokis ja Venemaa on valmis Põhja-Korea juhti võõrustama 24.-25. aprillil.
Agentuuri andmeil olla Kim Chang-son märtsis käinud Moskvas ja Vladivostokis.
Vene ja Põhja-Korea juht peaksid kohtuma enne, kui Vene president Vladimr Putin 26.-27. aprilliks Hiinasse Siiditee konverentsile lendab, kirjutas ajaleht Izvestija Vene välisministeeriumi allikale viidates.
Venemaa presidendi abi Juri Ušakov ütles: "Võin kinnitada, et käib võimaliku kohtumise hoogne ettevalmistustöö. See võib toimuda ükskõik kus."
Äsja leidis Vladivostoki lennujaama reisikavas muudatus ja sinna ilmus järgmisel nädalal plaaniväline reis Pyongyangist. AirKoryo ja lennujaama pressiteenistus ütlesid, et tegu ei ole erireisiga.
Meedia oletab, et riigijuhtide kohtumine võib toimuda Kaug-Ida föderaalülikooli linnakus Ruski saarel. Tudengitele saadatud teates on öeldud, et 24.-25. aprilli loengud on seoses ametliku delegatsiooni saabumisega edasi lükatud.
### Response:
Kreml: Kim külastab aprilli teises pooles Venemaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toyota bossi Tommi Mäkineni sõnul pole nad seni R5 masinaga turule tulnud seetõttu, et Toyota tänavaautode seas pole olnud sobivat 1600-se mootoriga tänavaautot.
"Hetkel uurime asju ja see on plaanis," lausus soomlane väljaandele Autosport. "Lähiajal peaks turule saabuma uus auto uue mootoriga ja just seda me vajamegi."
Mäkineni sõnul on tegemist huvitava projektiga. "Me oleme FIA-lt kuulnud, et selles masinaklassis muudatusi ei tule, mis on hea uudis, sest see on hea klass."
R5 disaini- ja arendustööga hakatakse tegelema rallivõistkonna keskustes Puuppollas ja Tallinnas. Autosporti andmetel saab vastav Yarise mudel valmis 2021. aastaks.
Tänavu on WRC2 arvestuses eraldi nii Pro-kategooria tehasevõistkondadele kui ka tavaline arvestuses ülejäänud sõitjatele. Neist esimest juhib hetkel poolakas Lukasz Pieniazek ja teist norralane Ole Christian Veiby. | Toyota WRC meeskond plaanib ampluaad laiendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toyota bossi Tommi Mäkineni sõnul pole nad seni R5 masinaga turule tulnud seetõttu, et Toyota tänavaautode seas pole olnud sobivat 1600-se mootoriga tänavaautot.
"Hetkel uurime asju ja see on plaanis," lausus soomlane väljaandele Autosport. "Lähiajal peaks turule saabuma uus auto uue mootoriga ja just seda me vajamegi."
Mäkineni sõnul on tegemist huvitava projektiga. "Me oleme FIA-lt kuulnud, et selles masinaklassis muudatusi ei tule, mis on hea uudis, sest see on hea klass."
R5 disaini- ja arendustööga hakatakse tegelema rallivõistkonna keskustes Puuppollas ja Tallinnas. Autosporti andmetel saab vastav Yarise mudel valmis 2021. aastaks.
Tänavu on WRC2 arvestuses eraldi nii Pro-kategooria tehasevõistkondadele kui ka tavaline arvestuses ülejäänud sõitjatele. Neist esimest juhib hetkel poolakas Lukasz Pieniazek ja teist norralane Ole Christian Veiby.
### Response:
Toyota WRC meeskond plaanib ampluaad laiendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TTJA nõudis teisipäeval, et Aidu tuulepargis peatataks ehitustegevus. Sama on nõudnud ka keskkonnaminister Siim Kiisler ning kaitse- ja justiitsministeerium.
TTJA peadirektor Kaur Kajak ütles ERR-ile, et kolmapäeval tegi amet Eleon Green OÜ-le sunnirahahoiatuse summas 17 000 eurot. Ka hoiab TTJA Kajaki kinnitusel Aidu tuulepargis toimuval silma peal.
"Lisaks oleme teinud politsei poole ametiabi pöördumise ehitustegevuse reaalseks peatamiseks. Kui järgmisel nädalal ehitustegevus jätkub, siis rakendub meie poolt tehtud sunnirahahoiatus. Ühtlasi valib politsei meetme, kuidas ehitustegevust peatada," selgitas ta.
Kajak rõhutas, et ameti hinnangul on ehitustegevus ebaseaduslik ning ehitustegevuse jätkumisel võib katkeda riigi julgeoleku toimimiseks vajaliku süsteemi normaalne toimimine.
Oleg Sõnajalg ütles ERR-ile, et hoolimata keelust jätkatakse Aidus montaažiga.
"Aidu tuulepargis alustati montaažitöödega kehtivate ehituslubade alusel. Vastavaid ehituslube ei ole kohtus vaidlustatud ning nende kehtivust pole peatatud. Ehitusload on väljastanud kohalik omavalitsus, kes enne montaažitööde algust kinnitas, et ehitusload kehtivad ning vastavast on ka tööde teostamisel juhindutud," põhjendas Sõnajalg.
Ta lisas, et hetkel pole objektiivselt võimalust montaaži pooleli jätta, sest see tooks kaasa miljoneid eurosid kahju kui ka ohuolukorra.
Sõnajala sõnul on Aidu 5. tuulik püstitatud ja tiivik lukustatud, kuid tuuliku torni poldid, igaüks umbes kümne kilo raskune, ei ole pingutatud ja rootorit ei tohi enne seda lahti lasta.
"Torni poltide pingutamine on neli-viis päeva. Rootor ei tohi olla lukus rohkem kui üks nädal. Vastasel juhul saab tuuliku pealaager pöördumatuid muljumiskahjustusi ning vastava kahju suurusjärk on üks miljon eurot," lausus Sõnajalg.
Aidu 4. tuulikul on tema sõnul generaator tõsteasendis, kus ei tohi seda hoida rohkem kui kolm-neli päeva, vastasel juhul saab pöördumatuid kahjustusi tuuliku pealaager ja kahjusumma on samuti miljon eurot. Lisaks on tuuliku tiivik kokku pandud ja tõstesendis. Labad ei tohi selles asendis olla üle nädala, muidu tekivad neilegi pöördumatud kahjustused ja kahjusumma on üle poole miljoni euro. Lisaks võivad poolelioleva montaaži tõttu tugeva tuulega tuuliku kandekonstruktsioonid puruneda, sõnas Eleoni esindaja.
Tema hinnangul pole TTJA-l pädevust hinnata, kas kohaliku omavalitsuse väljastatud ehitusluba on õiguspärane või mitte ning ameti algatatud järelevalvemenetluse aluseks on kaitseministeeriumi väide, et Aidu tuulepargi rajamisega olevat riigi julgeolek ohus, mida Sõnajalg ei pea tõeseks.
"Me vaidlustame antud ettekirjutise kindlasti kohtus. Samuti oleme TTJA-d teavitanud, et montaaži ei ole võimalik vastavas staadiumis pooleli jätta ainuüksi ohutuse kaalutlusel. Vastavatele põhjendustele ei ole TTJA sisuliselt vastanud," ütles Sõnajalg.
Ehitusload Aidu tuulepargi ehitamiseks andis 2013. aastal Maidla vallavalitsus, millest haldusreformi käigus sai Lüganuse valla osa. Lüganuse abivallavanem Krisli Kaldaru ütles, et valla seisukoht Aidu tuulepargi vaidluses selgub teisipäevasel vallavalitsuse istungil, kus see teema arutlusele tuleb.
"Enne ma seda ei kommenteeriks," sõnas ta.
Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Aidu Tuulepark OÜ sai 2012. aastal kaitseministeeriumilt kooskõlastuse 185 meetri kõrguste tuulikute ehitamiseks, kuid tegelikkuses asuti püstitama sellest kõrgemaid tuulikuid ning rajama neile ka suuri taldmikke, mida kooskõlastuses polnud. Liiga kõrged tuulikud ohustavad kaitseministeeriumi hinnangul Eesti riigikaitset, sest segavad raadioluuresüsteemide tööd.
Kaitseministeerium on Sõnajalgadega pikalt tuulikute ehituslubade üle vaielnud, mullu suvel andis aga keskkonnaminister Siim Kiisler kaitseministeeriumile volituse Aidu Tuulepargi hoonestusõiguse lepingud lõpetada.
Kaitseminister Jüri Luik ütles mullu septembris, et valitsuse nõusolek riigimaa hoonestada ei hõlma ebaseaduslikku tegevust, kuid hoonestaja on korduvalt hoonestusõiguse tingimusi rikkunud.
Lüganuse vallavanem Andrea Eiche on varem ERR-ile öelnud, et kui hoonestusõigus peaks lõpetatama, ähvardab valda hagi. | Aidu tuulepargis ehituse keelanud amet palus abi politseilt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TTJA nõudis teisipäeval, et Aidu tuulepargis peatataks ehitustegevus. Sama on nõudnud ka keskkonnaminister Siim Kiisler ning kaitse- ja justiitsministeerium.
TTJA peadirektor Kaur Kajak ütles ERR-ile, et kolmapäeval tegi amet Eleon Green OÜ-le sunnirahahoiatuse summas 17 000 eurot. Ka hoiab TTJA Kajaki kinnitusel Aidu tuulepargis toimuval silma peal.
"Lisaks oleme teinud politsei poole ametiabi pöördumise ehitustegevuse reaalseks peatamiseks. Kui järgmisel nädalal ehitustegevus jätkub, siis rakendub meie poolt tehtud sunnirahahoiatus. Ühtlasi valib politsei meetme, kuidas ehitustegevust peatada," selgitas ta.
Kajak rõhutas, et ameti hinnangul on ehitustegevus ebaseaduslik ning ehitustegevuse jätkumisel võib katkeda riigi julgeoleku toimimiseks vajaliku süsteemi normaalne toimimine.
Oleg Sõnajalg ütles ERR-ile, et hoolimata keelust jätkatakse Aidus montaažiga.
"Aidu tuulepargis alustati montaažitöödega kehtivate ehituslubade alusel. Vastavaid ehituslube ei ole kohtus vaidlustatud ning nende kehtivust pole peatatud. Ehitusload on väljastanud kohalik omavalitsus, kes enne montaažitööde algust kinnitas, et ehitusload kehtivad ning vastavast on ka tööde teostamisel juhindutud," põhjendas Sõnajalg.
Ta lisas, et hetkel pole objektiivselt võimalust montaaži pooleli jätta, sest see tooks kaasa miljoneid eurosid kahju kui ka ohuolukorra.
Sõnajala sõnul on Aidu 5. tuulik püstitatud ja tiivik lukustatud, kuid tuuliku torni poldid, igaüks umbes kümne kilo raskune, ei ole pingutatud ja rootorit ei tohi enne seda lahti lasta.
"Torni poltide pingutamine on neli-viis päeva. Rootor ei tohi olla lukus rohkem kui üks nädal. Vastasel juhul saab tuuliku pealaager pöördumatuid muljumiskahjustusi ning vastava kahju suurusjärk on üks miljon eurot," lausus Sõnajalg.
Aidu 4. tuulikul on tema sõnul generaator tõsteasendis, kus ei tohi seda hoida rohkem kui kolm-neli päeva, vastasel juhul saab pöördumatuid kahjustusi tuuliku pealaager ja kahjusumma on samuti miljon eurot. Lisaks on tuuliku tiivik kokku pandud ja tõstesendis. Labad ei tohi selles asendis olla üle nädala, muidu tekivad neilegi pöördumatud kahjustused ja kahjusumma on üle poole miljoni euro. Lisaks võivad poolelioleva montaaži tõttu tugeva tuulega tuuliku kandekonstruktsioonid puruneda, sõnas Eleoni esindaja.
Tema hinnangul pole TTJA-l pädevust hinnata, kas kohaliku omavalitsuse väljastatud ehitusluba on õiguspärane või mitte ning ameti algatatud järelevalvemenetluse aluseks on kaitseministeeriumi väide, et Aidu tuulepargi rajamisega olevat riigi julgeolek ohus, mida Sõnajalg ei pea tõeseks.
"Me vaidlustame antud ettekirjutise kindlasti kohtus. Samuti oleme TTJA-d teavitanud, et montaaži ei ole võimalik vastavas staadiumis pooleli jätta ainuüksi ohutuse kaalutlusel. Vastavatele põhjendustele ei ole TTJA sisuliselt vastanud," ütles Sõnajalg.
Ehitusload Aidu tuulepargi ehitamiseks andis 2013. aastal Maidla vallavalitsus, millest haldusreformi käigus sai Lüganuse valla osa. Lüganuse abivallavanem Krisli Kaldaru ütles, et valla seisukoht Aidu tuulepargi vaidluses selgub teisipäevasel vallavalitsuse istungil, kus see teema arutlusele tuleb.
"Enne ma seda ei kommenteeriks," sõnas ta.
Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Aidu Tuulepark OÜ sai 2012. aastal kaitseministeeriumilt kooskõlastuse 185 meetri kõrguste tuulikute ehitamiseks, kuid tegelikkuses asuti püstitama sellest kõrgemaid tuulikuid ning rajama neile ka suuri taldmikke, mida kooskõlastuses polnud. Liiga kõrged tuulikud ohustavad kaitseministeeriumi hinnangul Eesti riigikaitset, sest segavad raadioluuresüsteemide tööd.
Kaitseministeerium on Sõnajalgadega pikalt tuulikute ehituslubade üle vaielnud, mullu suvel andis aga keskkonnaminister Siim Kiisler kaitseministeeriumile volituse Aidu Tuulepargi hoonestusõiguse lepingud lõpetada.
Kaitseminister Jüri Luik ütles mullu septembris, et valitsuse nõusolek riigimaa hoonestada ei hõlma ebaseaduslikku tegevust, kuid hoonestaja on korduvalt hoonestusõiguse tingimusi rikkunud.
Lüganuse vallavanem Andrea Eiche on varem ERR-ile öelnud, et kui hoonestusõigus peaks lõpetatama, ähvardab valda hagi.
### Response:
Aidu tuulepargis ehituse keelanud amet palus abi politseilt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaid tosin mängu ametis olnud McLeishi juhendamisel kaotas Šotimaa I-grupis võõrsil Kasahstanile 0:3 ja alistas seejärel samuti võõrsil kääbusriik San Marino 2:0.
McLeishi jaoks oli see teist korda Šotimaa peatreener olla. Ta juhendas koondist kümnes mängus ka 2007. aastal. | Šotimaa peab otsima uue juhendaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaid tosin mängu ametis olnud McLeishi juhendamisel kaotas Šotimaa I-grupis võõrsil Kasahstanile 0:3 ja alistas seejärel samuti võõrsil kääbusriik San Marino 2:0.
McLeishi jaoks oli see teist korda Šotimaa peatreener olla. Ta juhendas koondist kümnes mängus ka 2007. aastal.
### Response:
Šotimaa peab otsima uue juhendaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks kõrvitsatele võib loomaaialoomadele kasvatada teisi hästisäilivaid köögivilju: patissone, kaalikaid, peete.
Kampaaniast osavõtt on iga aastaga suurenenud nii eraisikute, lasteaedade ja koolide kui ka seltside seas. Sügisel transpordi pärast muretsema ei pea, saagi veab loomaaeda kullerfirma DPD Eesti.
Suurele kõrvitsa kasvatamisele ja kogumisele järgneb kõrvitsapidu, mis sel aastal toimub 26. oktoobril. Kõrvitsapidu on loomaaia iga-aastane traditsioon. Päev rikastab loomaaialoomade toidulauda ja keskkonda ning pakub neile huvitava ja maitsva köögivilja näol põnevat uudistamist ja mängulist tegevust. Kõrvitsapeol serveeritakse loomadele toitu tavapärasest teistmoodi ning loomade reaktsioonid aedikusse pandud uue vilja osas pakuvad külastajatele põnevat vaatepilti. Loomade toitmist saadavad loomaaia töötajate kommentaarid.
2018. aastal aitasid kullerid loomaaeda transportida 19 tonni kõrvitsaid. | Tallinna loomaaed kutsub loomaialoomadele kõrvitsaid kasvatama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks kõrvitsatele võib loomaaialoomadele kasvatada teisi hästisäilivaid köögivilju: patissone, kaalikaid, peete.
Kampaaniast osavõtt on iga aastaga suurenenud nii eraisikute, lasteaedade ja koolide kui ka seltside seas. Sügisel transpordi pärast muretsema ei pea, saagi veab loomaaeda kullerfirma DPD Eesti.
Suurele kõrvitsa kasvatamisele ja kogumisele järgneb kõrvitsapidu, mis sel aastal toimub 26. oktoobril. Kõrvitsapidu on loomaaia iga-aastane traditsioon. Päev rikastab loomaaialoomade toidulauda ja keskkonda ning pakub neile huvitava ja maitsva köögivilja näol põnevat uudistamist ja mängulist tegevust. Kõrvitsapeol serveeritakse loomadele toitu tavapärasest teistmoodi ning loomade reaktsioonid aedikusse pandud uue vilja osas pakuvad külastajatele põnevat vaatepilti. Loomade toitmist saadavad loomaaia töötajate kommentaarid.
2018. aastal aitasid kullerid loomaaeda transportida 19 tonni kõrvitsaid.
### Response:
Tallinna loomaaed kutsub loomaialoomadele kõrvitsaid kasvatama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal küsiti USA senati komitee istungil Pompeolt, kas ta nõustub kirjeldustega, mille kohaselt on Kim türann, vahendas BBC. "Muidugi, ma olen kindel, et ma olen seda öelnud," vastas Pompeo.
Põhja-Korea välisministeeriumi ametnik Kwon Jong-gun vastas sellele kriitikaga. Ta ütles, et Pompeo ütleb välja hoolimatusi, tehes Põhja-Korea juhtidele haiget.
Kwon süüdistas ka, et Pompeo süül lõppes Hanoi tippkohtumine väga järsult.
Ametnik ütles, et edasised tuumakõnelused oleksid halvad, kui Pompeo neis osaleb. Tema sõnul soovib Põhja-Korea, et Pompeo asendataks kellegagi, kes on hoolikam. Tema sõnul räägib Pompeo jama ja on hoolimatu.
"Isegi kui dialoog USA-ga jätkub, ma soovin, et meie dialoogipartner ei oleks Pompeo, vaid inimene, kes oleks meiega suhtlemisel hoolikam ja täiskasvanulikum," ütles Kwon uudisteagentuuri KCNA andmetel.
Põhja-Korea teatas, et testis hiljuti uut taktikalist relva. Tegemist oli esimese katsetusega pärast veebruaris Hanois toimunud Donald Trumpi ja Kim Jong-uni tippkohtumist, mis lõppes kokkuleppeta.
Pompeo külastas eelmisel aastal Põhja-Koread neli korda, muu hulgas kohtus ta Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga. | Põhja-Korea tahab Pompeo kõrvaldamist tuumakõnelustelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal küsiti USA senati komitee istungil Pompeolt, kas ta nõustub kirjeldustega, mille kohaselt on Kim türann, vahendas BBC. "Muidugi, ma olen kindel, et ma olen seda öelnud," vastas Pompeo.
Põhja-Korea välisministeeriumi ametnik Kwon Jong-gun vastas sellele kriitikaga. Ta ütles, et Pompeo ütleb välja hoolimatusi, tehes Põhja-Korea juhtidele haiget.
Kwon süüdistas ka, et Pompeo süül lõppes Hanoi tippkohtumine väga järsult.
Ametnik ütles, et edasised tuumakõnelused oleksid halvad, kui Pompeo neis osaleb. Tema sõnul soovib Põhja-Korea, et Pompeo asendataks kellegagi, kes on hoolikam. Tema sõnul räägib Pompeo jama ja on hoolimatu.
"Isegi kui dialoog USA-ga jätkub, ma soovin, et meie dialoogipartner ei oleks Pompeo, vaid inimene, kes oleks meiega suhtlemisel hoolikam ja täiskasvanulikum," ütles Kwon uudisteagentuuri KCNA andmetel.
Põhja-Korea teatas, et testis hiljuti uut taktikalist relva. Tegemist oli esimese katsetusega pärast veebruaris Hanois toimunud Donald Trumpi ja Kim Jong-uni tippkohtumist, mis lõppes kokkuleppeta.
Pompeo külastas eelmisel aastal Põhja-Koread neli korda, muu hulgas kohtus ta Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga.
### Response:
Põhja-Korea tahab Pompeo kõrvaldamist tuumakõnelustelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maijooksul saavad naised ja tütarlapsed kaasa lüüa kõigile jõukohasel seitsmekilomeetrisel rajal joostes, käies või kepikõndi tehes. Valida saab ajavõtuga ning ilma ajavõtuta distantside vahel. Finišis ootab kõiki lõpetajaid unikaalne Maijooksu medal ja arvukate koostööpartnerite poolt kokku pandud väärtuslik kingikott.
Maijooksule saab ennast kirja panna nii üksikult, sõpruskondade kui kollektiividena.
Just ettevõtete ja asutuste seas on registreerimine väga populaarne ning sportlike kollektiividena tullakse starti kümnete ja isegi sadade kaupa. Töökollektiivide arvukus on Maijooksul aastatega jõudsalt kasvanud, sest suurim naistele mõeldud liikumissündmus on hea põhjus korraldada oma naistöötajatele motivatsioonipäev või lihtsalt koos kolleegidega sportlikult aega veeta.
Kuu aja pärast tasub Tallinna Lauluväljakule tulla terve perega, et veeta tore ja sportlik päev. Kui emad saavad minna jooksu- ja käimisrajale, siis lapsed võivad lustida Mesikäpa lastejooksudel ning kogu päeva on avatud tervisemess ning meestehoid. Päeva lõpetab traditsiooniline kevadkontsert, mille peaesineja on seekord Ott Lepland.
Maijooks on Eesti ja kogu Baltikumi suurim ja kõige pikema traditsiooniga naiste tervisespordi- ja liikumissündmus. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal. Eelmisest aastast alates Maijooksu nime kandev suursündmus toimub tänavu 18. mail 2019. | Maijooksuni jääb kuu aega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maijooksul saavad naised ja tütarlapsed kaasa lüüa kõigile jõukohasel seitsmekilomeetrisel rajal joostes, käies või kepikõndi tehes. Valida saab ajavõtuga ning ilma ajavõtuta distantside vahel. Finišis ootab kõiki lõpetajaid unikaalne Maijooksu medal ja arvukate koostööpartnerite poolt kokku pandud väärtuslik kingikott.
Maijooksule saab ennast kirja panna nii üksikult, sõpruskondade kui kollektiividena.
Just ettevõtete ja asutuste seas on registreerimine väga populaarne ning sportlike kollektiividena tullakse starti kümnete ja isegi sadade kaupa. Töökollektiivide arvukus on Maijooksul aastatega jõudsalt kasvanud, sest suurim naistele mõeldud liikumissündmus on hea põhjus korraldada oma naistöötajatele motivatsioonipäev või lihtsalt koos kolleegidega sportlikult aega veeta.
Kuu aja pärast tasub Tallinna Lauluväljakule tulla terve perega, et veeta tore ja sportlik päev. Kui emad saavad minna jooksu- ja käimisrajale, siis lapsed võivad lustida Mesikäpa lastejooksudel ning kogu päeva on avatud tervisemess ning meestehoid. Päeva lõpetab traditsiooniline kevadkontsert, mille peaesineja on seekord Ott Lepland.
Maijooks on Eesti ja kogu Baltikumi suurim ja kõige pikema traditsiooniga naiste tervisespordi- ja liikumissündmus. Esimene Maijooks toimus juba 1988. aastal. Eelmisest aastast alates Maijooksu nime kandev suursündmus toimub tänavu 18. mail 2019.
### Response:
Maijooksuni jääb kuu aega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ferrari uue pealiku Mattia Binotto käe all on paika pandud selge meeskonnapoliitika, mis näeb ette, et 50:50 olukordades eelistatakse neljakordset maailmameistrit noorele Charles Leclercile, sest tal on suuremad võimalused tiitli võitmiseks.
Küsimusele, kas Hiinas jagatud meeskonnakorraldused on parim strateegia tiitli võitmiseks, vastas Vettel: "Ma ei tea, küsige Lewiselt (Hamiltonilt – toim.). Mercedes on olnud paljudes erinevates olukordades. See ei ole esimene kord, kui midagi sellist nähakse. Nagu Mattiagi on öelnud, siis me üritame teha kõike ühtse meeskonnana."
Vettel lisas: "Mina tahan olla Charlesi ees ja tema tahab edestada mind. Ma ei tahaks kaugemale siit minna, sest see on keeruline ja seda enam, et te rebite vastuseid kontekstist välja." Küsimusele, kas Vettelil on rääkida siinkohal kindel lugu, vastas piloot: "Ei ole, see on lihtsalt minu vaatepunktist halb ajakirjandus. Aga ma ei ole ajakirjanik, et kohut mõista, seepärast ei peaks te seda isiklikult võtma."
Ferrari sõitjad on pidanud sarnastele küsimustele vastama kogu hooaja alguse vältel. Vettel lisas, et arutlus selle üle, kes on number üks piloot ja kes kaks, ei ole pettumust valmistav, vaid teda häirib pigem see, et sama küsimusi esitatakse uuesti ja uuesti. "Me püüame alati teha parimat. Ma tean, et see ei pruugi olla seotud isikute jaoks kerge, aga sellised on meeskonna prioriteedid."
Vormel-1 MM-sarja neljas etapp sõidetakse 26.-28. aprillil Aserbaidžaanis. | Vettel kritiseeris ajakirjandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ferrari uue pealiku Mattia Binotto käe all on paika pandud selge meeskonnapoliitika, mis näeb ette, et 50:50 olukordades eelistatakse neljakordset maailmameistrit noorele Charles Leclercile, sest tal on suuremad võimalused tiitli võitmiseks.
Küsimusele, kas Hiinas jagatud meeskonnakorraldused on parim strateegia tiitli võitmiseks, vastas Vettel: "Ma ei tea, küsige Lewiselt (Hamiltonilt – toim.). Mercedes on olnud paljudes erinevates olukordades. See ei ole esimene kord, kui midagi sellist nähakse. Nagu Mattiagi on öelnud, siis me üritame teha kõike ühtse meeskonnana."
Vettel lisas: "Mina tahan olla Charlesi ees ja tema tahab edestada mind. Ma ei tahaks kaugemale siit minna, sest see on keeruline ja seda enam, et te rebite vastuseid kontekstist välja." Küsimusele, kas Vettelil on rääkida siinkohal kindel lugu, vastas piloot: "Ei ole, see on lihtsalt minu vaatepunktist halb ajakirjandus. Aga ma ei ole ajakirjanik, et kohut mõista, seepärast ei peaks te seda isiklikult võtma."
Ferrari sõitjad on pidanud sarnastele küsimustele vastama kogu hooaja alguse vältel. Vettel lisas, et arutlus selle üle, kes on number üks piloot ja kes kaks, ei ole pettumust valmistav, vaid teda häirib pigem see, et sama küsimusi esitatakse uuesti ja uuesti. "Me püüame alati teha parimat. Ma tean, et see ei pruugi olla seotud isikute jaoks kerge, aga sellised on meeskonna prioriteedid."
Vormel-1 MM-sarja neljas etapp sõidetakse 26.-28. aprillil Aserbaidžaanis.
### Response:
Vettel kritiseeris ajakirjandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Narva linnavalitsus juhtis ühistranspordikeskuse tähelepanu sellele, et kõnealused liinid on pühade ajal ülekoormatud, vahendas ERR-i venekeelne portaal.
Ida-Viru ühistranspordikeskuse juht Heiki Luts ütles, et probleemi lahendamisega tegeletakse. Tema sõnul on kaalumisel mitu võimalust ning praegu ei soovinud ta neid kommenteerida.
"Mai keskpaigaks mõtleme midagi välja," lubas Luts.
Tema sõnul ei ole probleem selles, et Narva või Narva-Jõesuu elanikud oleksid hakanud sagedamini ühistransporti kasutama. Tegelikult on piirkonda tulnud hoopis rohkem Vene turismigruppe, kes kasutavad tasuta bussisõiduvõimalust ning kohalikele enam kohti ei jätku.
Seadus ei luba piirata tasuta sõidu õigust kohaliku elanikkonnaga, seepärast üritatakse murele lahendus leida koostöös Meresuu ja Nooruse spaahotellide esindajatega.
Narva-Jõesuu linnapea Maksim Ilin kahtles selles, et suvel õnnestuks bussiliini number 31 väljumiste arvu Narva ja Narva-Jõesuu vahel suurendada. Ta loodab, et turistide vooluga aitavad toime tulla taksod.
Ilin lisas, et lähiajal läheb liinile buss number 33, mis sõidab Narva-Jõesuu ja Sillamäe vahel viis korda päevas. | Narva ja Narva-Jõesuu liinil ei mahu kohalikud turiste täis tasuta bussidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Narva linnavalitsus juhtis ühistranspordikeskuse tähelepanu sellele, et kõnealused liinid on pühade ajal ülekoormatud, vahendas ERR-i venekeelne portaal.
Ida-Viru ühistranspordikeskuse juht Heiki Luts ütles, et probleemi lahendamisega tegeletakse. Tema sõnul on kaalumisel mitu võimalust ning praegu ei soovinud ta neid kommenteerida.
"Mai keskpaigaks mõtleme midagi välja," lubas Luts.
Tema sõnul ei ole probleem selles, et Narva või Narva-Jõesuu elanikud oleksid hakanud sagedamini ühistransporti kasutama. Tegelikult on piirkonda tulnud hoopis rohkem Vene turismigruppe, kes kasutavad tasuta bussisõiduvõimalust ning kohalikele enam kohti ei jätku.
Seadus ei luba piirata tasuta sõidu õigust kohaliku elanikkonnaga, seepärast üritatakse murele lahendus leida koostöös Meresuu ja Nooruse spaahotellide esindajatega.
Narva-Jõesuu linnapea Maksim Ilin kahtles selles, et suvel õnnestuks bussiliini number 31 väljumiste arvu Narva ja Narva-Jõesuu vahel suurendada. Ta loodab, et turistide vooluga aitavad toime tulla taksod.
Ilin lisas, et lähiajal läheb liinile buss number 33, mis sõidab Narva-Jõesuu ja Sillamäe vahel viis korda päevas.
### Response:
Narva ja Narva-Jõesuu liinil ei mahu kohalikud turiste täis tasuta bussidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu politseijaoskonna avariipolitseinik Aivo Lünekundi sõnul juhtus õnnetus, kui veoauto Scania jäi ootama möödasõidu võimalust tee ääres seisvast sõiduautost, kui talle sõitis tagant sisse puksiirauto Volvo. Puksiirautole sõitis omakorda tagant sisse haagisega puiduveok Volvo.
Puksiirautot juhtinud 61-aastane mees sai vigastada ja toimetati haiglasse. Kõikide autode juhid olid kained.
"Tuletan autojuhtidele meelde, et piisava pikivahe hoidmine on päriselt oluline selleks, et ära hoida õnnetust, kui on vaja ootamatu takistuse korral reageerida." ütles Lünekünd
Häirekeskus sai teate liiklusõnnetusest Pärnumaal Soeva külas kella 11.57 ajal Pärnumaal Soeva külas.
Õnnetus Pärnu-Lihula maanteel. Autor: PPA Õnnetus Pärnu-Lihula maanteel. Autor: PPA Õnnetus Pärnu-Lihula maanteel. Autor: PPA | Pärnumaal sai kolme veoki kokkupõrkes üks juht viga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu politseijaoskonna avariipolitseinik Aivo Lünekundi sõnul juhtus õnnetus, kui veoauto Scania jäi ootama möödasõidu võimalust tee ääres seisvast sõiduautost, kui talle sõitis tagant sisse puksiirauto Volvo. Puksiirautole sõitis omakorda tagant sisse haagisega puiduveok Volvo.
Puksiirautot juhtinud 61-aastane mees sai vigastada ja toimetati haiglasse. Kõikide autode juhid olid kained.
"Tuletan autojuhtidele meelde, et piisava pikivahe hoidmine on päriselt oluline selleks, et ära hoida õnnetust, kui on vaja ootamatu takistuse korral reageerida." ütles Lünekünd
Häirekeskus sai teate liiklusõnnetusest Pärnumaal Soeva külas kella 11.57 ajal Pärnumaal Soeva külas.
Õnnetus Pärnu-Lihula maanteel. Autor: PPA Õnnetus Pärnu-Lihula maanteel. Autor: PPA Õnnetus Pärnu-Lihula maanteel. Autor: PPA
### Response:
Pärnumaal sai kolme veoki kokkupõrkes üks juht viga |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.