instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omapärane olukord on tingitud asjaolust, et Ineos saab ametlikult Briti klubi nimeks 1. maist, kuid reeglite kohaselt ei tohi klubi paralleelselt toimuvatel võistlustel erineva nime all sõita ja nime ei tohi vahetada ka velotuuri ajal, kirjutab Spordipartner.ee.
Keeruline on olukord ka vormidega. Geraint Thomas ja tiimikaaslased sõidavad Romandia tuuril mustas vormis, kus on peal Ineose logo ning see on ainus võidusõit, kus sellist riietust kasutatakse, sest Yorkshire'i tuuril osalevad ratturid tõmbavad selga juba õige ametliku vormi. | Nime vahetava Sky ratturid kasutavad paralleelsetel võidusõitudel erinevat vormi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omapärane olukord on tingitud asjaolust, et Ineos saab ametlikult Briti klubi nimeks 1. maist, kuid reeglite kohaselt ei tohi klubi paralleelselt toimuvatel võistlustel erineva nime all sõita ja nime ei tohi vahetada ka velotuuri ajal, kirjutab Spordipartner.ee.
Keeruline on olukord ka vormidega. Geraint Thomas ja tiimikaaslased sõidavad Romandia tuuril mustas vormis, kus on peal Ineose logo ning see on ainus võidusõit, kus sellist riietust kasutatakse, sest Yorkshire'i tuuril osalevad ratturid tõmbavad selga juba õige ametliku vormi.
### Response:
Nime vahetava Sky ratturid kasutavad paralleelsetel võidusõitudel erinevat vormi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahur Kersna avab reedel uue intervjuusarja kohtumisega aju-uurija Jaan Aruga. Tänavu presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia pälvinud Jaan Aru vestleb Vahur Kersnaga nutisõltuvusest, mis tänapäeva digimaailmas tõusutrende näitab. Kui tervise arengu instituudi hinnangul on Eestis ligi 60 000 inimest alkoholist sõltuvuses, siis nutisõltlasteks leebemas või karmimas vormis hinnatakse 72% eestlastest. Kuhu see viib ja mis meist edasi saab? Neil teemadel saab kaasa mõelda reedel kell 18.45.
Suure reede meeleolus näitab ETV kell 13.30 reisidokumentaali "Via Dolorosa". Reisisaate vormis viiakse vaataja Jeruusalemma unikaalsetesse paikadesse, kus toimus Jeesuse viimane õhtusöök lähedaste ringis, arreteerimine Getsemani aias, teekond hukkamisele, Kolgata ja haud ning teised ülestõusmispühaga seotud kohad. Vaatajate rõõmuks kordab ETV reedel kell 11 ka sooja vastuvõtu pälvinud mängufilmi "Astrid Lindgreni rääkimata lugu", mis avab lastekirjaniku keerulist elukäiku ja keskendub kolmele aastale noore Astrid Lindgreni elust, kuhu kuulus suur armastus, lapseootus ja seejärel pojast loobumine.
Laupäeval kutsub ETV vaatama kaht erilist dokumentaalfilmi. Kell 17.35 viib legendaarne looduse avastaja ja jälgija David Attenborough linnuriigi imelisse maailma. Sir Davidi üks kirgedest on huvi linnumunade vastu – muna kui omamoodi looduseime kaitseb uut elu välismaailma eest, ent laseb sel samal ajal ka hingata. Linnumunad on nii tugevad, et ei purune hauduva vanalinnu raskuse all, kuid samas nii nõrgad, et tibu suudab ennast vabaks murda. Attenborough'le omases stiilis annab film vastused küsimustele nagu kuidas on muna ehitatud, miks on munad just niisuguse kujuga ja peamine, miks üldse muneda?
Loodusdokk "Attenborough' imelised linnumunad" ("Attenborough´s Wonder of Eggs", Inglise 2018) Autor: Pressimaterjalid
Hoopis teistmoodi maailma avab laupäeval kell 22.35 dokumentaalfilm "Armastuse eest punkte ei saa", mis portreteerib karmikäelist tennistreenerit Nick Bollettieri. Tema uuenduslik lähenemine treeningutele ja sportlaste psühholoogiale oli brutaalselt efektiivne. Aga edu hind oli kõrge – purunenud abielud, rahalised raskused ja katkenud koostöö lemmikõpilase Andre Agassiga. Filmirežissöör Jason Kohn uurib intrigeerivas dokumentaalfilmis, kas kõik sillad olid ikka põletamist väärt.
" Armastuse eest punkte ei saa" ("Love Means Zero", USA 2017) Autor: Pressimaterjalid
Traditsiooniliselt kannab ETV ka tänavu üle ülestõumispühade jumalateenistused. Suure reede jumalateenistuse ülekanne Tallinna Metodisti Kirikus algab ETVs kell 14. Jutlustab Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov, liturgidena teenivad kaasa koguduse pastor Joel Aulis ja emeriitpastorid Olav Pärnamets ning Toomas Pajusoo. Muusikaliselt teenib Credo-Allika kammerkoor, dirigent Eivin Toodo, solist Joosep Serva. Ülestõusmispühade jumalateenistuse otseülekande teeb ETV pühapäeval kell 12 Harkujärve kogukonnakirikust - juhtiv liturg on Avo Üprus, kaasa teenivad Ariel Süvari, Hando Laanet ja Kai Laanet. Muusikaliselt teenib Suurupi naiskoor Meretule, dirigent Elen Ilves. | ETV pühadeprogramm: Vahur Kersna ja nutineedus, kirevad dokumentaalfilmid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahur Kersna avab reedel uue intervjuusarja kohtumisega aju-uurija Jaan Aruga. Tänavu presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia pälvinud Jaan Aru vestleb Vahur Kersnaga nutisõltuvusest, mis tänapäeva digimaailmas tõusutrende näitab. Kui tervise arengu instituudi hinnangul on Eestis ligi 60 000 inimest alkoholist sõltuvuses, siis nutisõltlasteks leebemas või karmimas vormis hinnatakse 72% eestlastest. Kuhu see viib ja mis meist edasi saab? Neil teemadel saab kaasa mõelda reedel kell 18.45.
Suure reede meeleolus näitab ETV kell 13.30 reisidokumentaali "Via Dolorosa". Reisisaate vormis viiakse vaataja Jeruusalemma unikaalsetesse paikadesse, kus toimus Jeesuse viimane õhtusöök lähedaste ringis, arreteerimine Getsemani aias, teekond hukkamisele, Kolgata ja haud ning teised ülestõusmispühaga seotud kohad. Vaatajate rõõmuks kordab ETV reedel kell 11 ka sooja vastuvõtu pälvinud mängufilmi "Astrid Lindgreni rääkimata lugu", mis avab lastekirjaniku keerulist elukäiku ja keskendub kolmele aastale noore Astrid Lindgreni elust, kuhu kuulus suur armastus, lapseootus ja seejärel pojast loobumine.
Laupäeval kutsub ETV vaatama kaht erilist dokumentaalfilmi. Kell 17.35 viib legendaarne looduse avastaja ja jälgija David Attenborough linnuriigi imelisse maailma. Sir Davidi üks kirgedest on huvi linnumunade vastu – muna kui omamoodi looduseime kaitseb uut elu välismaailma eest, ent laseb sel samal ajal ka hingata. Linnumunad on nii tugevad, et ei purune hauduva vanalinnu raskuse all, kuid samas nii nõrgad, et tibu suudab ennast vabaks murda. Attenborough'le omases stiilis annab film vastused küsimustele nagu kuidas on muna ehitatud, miks on munad just niisuguse kujuga ja peamine, miks üldse muneda?
Loodusdokk "Attenborough' imelised linnumunad" ("Attenborough´s Wonder of Eggs", Inglise 2018) Autor: Pressimaterjalid
Hoopis teistmoodi maailma avab laupäeval kell 22.35 dokumentaalfilm "Armastuse eest punkte ei saa", mis portreteerib karmikäelist tennistreenerit Nick Bollettieri. Tema uuenduslik lähenemine treeningutele ja sportlaste psühholoogiale oli brutaalselt efektiivne. Aga edu hind oli kõrge – purunenud abielud, rahalised raskused ja katkenud koostöö lemmikõpilase Andre Agassiga. Filmirežissöör Jason Kohn uurib intrigeerivas dokumentaalfilmis, kas kõik sillad olid ikka põletamist väärt.
" Armastuse eest punkte ei saa" ("Love Means Zero", USA 2017) Autor: Pressimaterjalid
Traditsiooniliselt kannab ETV ka tänavu üle ülestõumispühade jumalateenistused. Suure reede jumalateenistuse ülekanne Tallinna Metodisti Kirikus algab ETVs kell 14. Jutlustab Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov, liturgidena teenivad kaasa koguduse pastor Joel Aulis ja emeriitpastorid Olav Pärnamets ning Toomas Pajusoo. Muusikaliselt teenib Credo-Allika kammerkoor, dirigent Eivin Toodo, solist Joosep Serva. Ülestõusmispühade jumalateenistuse otseülekande teeb ETV pühapäeval kell 12 Harkujärve kogukonnakirikust - juhtiv liturg on Avo Üprus, kaasa teenivad Ariel Süvari, Hando Laanet ja Kai Laanet. Muusikaliselt teenib Suurupi naiskoor Meretule, dirigent Elen Ilves.
### Response:
ETV pühadeprogramm: Vahur Kersna ja nutineedus, kirevad dokumentaalfilmid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ratas rääkis neljapäeval, et uus valitsus on tugev, sest sinna kuuluvad ministrid, kellel on pädevus ja töökogemus, vahendasid telekanali ETV+ hommikused uudised.
"Ma loodan väga, et Eestis on möödas need ajad, kus rääkisime, et meil on ainult venekeelsed või ainult eestikeelsed valijad. Keskerakonnale on tähtis, et esindataks eri rahvaste huve, sealhulgas eri emakeelega inimeste huve. Olen rõõmus, et Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart on Tallinna linnapea. Seetõttu pole lähenemine, kus inimesi eristatakse emakeele järgi, kõige õigem. Keskerakonnal on väga tugev parlamendifraktsioon, kus töötab palju venekeelseid inimesi," lausus Ratas.
2016. aasta sügisel kuulus Ratase loodud valitsusse esialgu kolm vene emakeelega ministrit: Martin Repinski, Mihhail Korb ja Jevgeni Ossinovski. Repinski ja Korb olid aga peagi sunnitud skandaalide tõttu tagasi astuma, Ossinovski aga otsustas mullu mais ise ministriametist loobuda. | Ratas kommenteeris vene emakeelega ministrite puudumist uues valitsuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ratas rääkis neljapäeval, et uus valitsus on tugev, sest sinna kuuluvad ministrid, kellel on pädevus ja töökogemus, vahendasid telekanali ETV+ hommikused uudised.
"Ma loodan väga, et Eestis on möödas need ajad, kus rääkisime, et meil on ainult venekeelsed või ainult eestikeelsed valijad. Keskerakonnale on tähtis, et esindataks eri rahvaste huve, sealhulgas eri emakeelega inimeste huve. Olen rõõmus, et Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart on Tallinna linnapea. Seetõttu pole lähenemine, kus inimesi eristatakse emakeele järgi, kõige õigem. Keskerakonnal on väga tugev parlamendifraktsioon, kus töötab palju venekeelseid inimesi," lausus Ratas.
2016. aasta sügisel kuulus Ratase loodud valitsusse esialgu kolm vene emakeelega ministrit: Martin Repinski, Mihhail Korb ja Jevgeni Ossinovski. Repinski ja Korb olid aga peagi sunnitud skandaalide tõttu tagasi astuma, Ossinovski aga otsustas mullu mais ise ministriametist loobuda.
### Response:
Ratas kommenteeris vene emakeelega ministrite puudumist uues valitsuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalev läks võõrsil vastamisi Tartu SK 10 Premiumiga, kes alistati 5:1. Kohtumise esimene värav sündis seitsmendal minutil, kui penaltipunktil oli täpne Jana Pipar. Tänu Emma Treibergi tabamusele mindi vaheajapausile Kalevi 2:0 eduseisus. Teisel poolajal lisas kaks väravat veel Kaili Pertel ja normaalaja viimasel minutil oli täpne Mari Abel. SK 10 poolt oli resultatiivne Renita Roopalu.
FC Flora kohtus Võru Jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul Põlva Lootose naiskonnaga ning võttis kindla 10:0 võidu, lüües avapoolajal neli ning teisel kolmveerandtunnil kuus vastuseta väravat. Kaks tabamust said kirja Mari Liis Lillemäe, Katrin Loo ja Kelly Rosen. Korra olid täpsed Kethy Õunpuu, Valeria Liik, Anastasia Ivanova ja Maarja Saulep.
Varasemalt olid poolfinaalidesse jõudnud Saku Sporting ja Pärnu JK, kes pääsesid nelja parema hulka veerandfinaalmängudeta. Sporting pääses otse edasi tänu eelmise hooaja järel meistri- ja karikavõistlustest loobunud Tallinna FC Levadia naiskonna äralangemise tõttu. Pärnu JK teenis loobumisvõidu Tallinna FC Ajaxilt.
Poolfinaalpaaride loosimine toimub 22. aprillil kell 11.30 Eesti Jalgpalli Liidu ruumides. | Naiste karikavõistlustel selgusid poolfinalistid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalev läks võõrsil vastamisi Tartu SK 10 Premiumiga, kes alistati 5:1. Kohtumise esimene värav sündis seitsmendal minutil, kui penaltipunktil oli täpne Jana Pipar. Tänu Emma Treibergi tabamusele mindi vaheajapausile Kalevi 2:0 eduseisus. Teisel poolajal lisas kaks väravat veel Kaili Pertel ja normaalaja viimasel minutil oli täpne Mari Abel. SK 10 poolt oli resultatiivne Renita Roopalu.
FC Flora kohtus Võru Jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul Põlva Lootose naiskonnaga ning võttis kindla 10:0 võidu, lüües avapoolajal neli ning teisel kolmveerandtunnil kuus vastuseta väravat. Kaks tabamust said kirja Mari Liis Lillemäe, Katrin Loo ja Kelly Rosen. Korra olid täpsed Kethy Õunpuu, Valeria Liik, Anastasia Ivanova ja Maarja Saulep.
Varasemalt olid poolfinaalidesse jõudnud Saku Sporting ja Pärnu JK, kes pääsesid nelja parema hulka veerandfinaalmängudeta. Sporting pääses otse edasi tänu eelmise hooaja järel meistri- ja karikavõistlustest loobunud Tallinna FC Levadia naiskonna äralangemise tõttu. Pärnu JK teenis loobumisvõidu Tallinna FC Ajaxilt.
Poolfinaalpaaride loosimine toimub 22. aprillil kell 11.30 Eesti Jalgpalli Liidu ruumides.
### Response:
Naiste karikavõistlustel selgusid poolfinalistid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis kannatab õietolmuallergia all ligikaudu iga kümnes inimene. Sümptomid võivad ulatuda lihtsast nohust ja vesistest silmadest astmahoogude põhjustamisega. Allergia taga on vead immuunsüsteemi toimimises. Kui see leiab esimesel korral, et õietolmus leiduvad valgud on ohtlikud, asub see võitlema heas usus nende sissetungi vastu ka järgmisel korral.
Allergikute elu kergemaks tegemiseks mõõdavad mitmete riikide ilmateenistused õhus leiduvat õietolmu hulka. Molekulaarökoloogiale keskenduv Bangori Ülikooli järeldoktor Georgina Brennan märkis kolleegidega et kuigi sellest on abi, jääb sellest tervikpildi edasi andmiseks väheks. Senisest rohkem tuleks pöörata tähelepanu selle koostisele.
Samas tõdesid nad, et see ei pruugi olla kuigi lihtne. Mikroskoobi all saab eristada erinevate puude ja õistaimede õietolmu. Mitmete aasataimede nagu kõrreliste õietolm on seevastu äärmiselt sarnane. Ainuüksi Eestis kasvab neid aga üle 150 erineva liigi. Nõnda kasutas Brennani töörühm liikide kiireks määramiseks DNA ribakoode. Lühikesed pärilikkusainejärjestused on igal taimeliigil ja perekonnal veidi erinevad, mistõttu ei pea järjestama selleks nende tervet genoomi.
Molekulaarökoloog ennustas kolleegidega, et igal ajahetkel leidub õietolmu lenduvuse ja eri piirkondade erinevate õitsemisaegadega tõttu väga mitmete taimeliikide tolmu. Inglismaal tehtud mõõtmiste põhjal see paika ei pidanud. Õhus leiduva tolmu koosseis sõltus kerge viivisega sellest, millised taimed parasjagu maapeal tolmlesid. Pärast selle lõppemist kadus nende tolm keskkonnast õige pea.
Brennan järeldas kolleegidega selle põhjal, et heinanohu vastu aitavate ravimite tõhusus on ajas muutuv. Teisisõnu, sama tablett või ninasprei ei pruugi aidata sama hästi terve kevade või suve. Mündi teise küljena võib olla allergiline reaktsioon sõltuvalt tolmlevast kõrrelisest tugev ka juhul, kui selle mõõdetud suhteline sisaldus on madal. Näiteks on täheldatud, et eriti tugeva reaktsiooni kutsub eslle põldtimut.
Töörühm loodab edasise tööga viia rohttaimede õitsemise otseselt kokku inimeste kaebustega. See võimaldaks koostada täpsemaid allergiaohu prognoose. Samuti aitaks andmete vastavusse viimine selgitada välja need kõrreliseliigid, mis põhjustavad kõige tõsisemaid sümptomeid.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution. | DNA uuring: kõigi kõrreliste heinaks tembeldamine teeb allergikutel elu raskeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis kannatab õietolmuallergia all ligikaudu iga kümnes inimene. Sümptomid võivad ulatuda lihtsast nohust ja vesistest silmadest astmahoogude põhjustamisega. Allergia taga on vead immuunsüsteemi toimimises. Kui see leiab esimesel korral, et õietolmus leiduvad valgud on ohtlikud, asub see võitlema heas usus nende sissetungi vastu ka järgmisel korral.
Allergikute elu kergemaks tegemiseks mõõdavad mitmete riikide ilmateenistused õhus leiduvat õietolmu hulka. Molekulaarökoloogiale keskenduv Bangori Ülikooli järeldoktor Georgina Brennan märkis kolleegidega et kuigi sellest on abi, jääb sellest tervikpildi edasi andmiseks väheks. Senisest rohkem tuleks pöörata tähelepanu selle koostisele.
Samas tõdesid nad, et see ei pruugi olla kuigi lihtne. Mikroskoobi all saab eristada erinevate puude ja õistaimede õietolmu. Mitmete aasataimede nagu kõrreliste õietolm on seevastu äärmiselt sarnane. Ainuüksi Eestis kasvab neid aga üle 150 erineva liigi. Nõnda kasutas Brennani töörühm liikide kiireks määramiseks DNA ribakoode. Lühikesed pärilikkusainejärjestused on igal taimeliigil ja perekonnal veidi erinevad, mistõttu ei pea järjestama selleks nende tervet genoomi.
Molekulaarökoloog ennustas kolleegidega, et igal ajahetkel leidub õietolmu lenduvuse ja eri piirkondade erinevate õitsemisaegadega tõttu väga mitmete taimeliikide tolmu. Inglismaal tehtud mõõtmiste põhjal see paika ei pidanud. Õhus leiduva tolmu koosseis sõltus kerge viivisega sellest, millised taimed parasjagu maapeal tolmlesid. Pärast selle lõppemist kadus nende tolm keskkonnast õige pea.
Brennan järeldas kolleegidega selle põhjal, et heinanohu vastu aitavate ravimite tõhusus on ajas muutuv. Teisisõnu, sama tablett või ninasprei ei pruugi aidata sama hästi terve kevade või suve. Mündi teise küljena võib olla allergiline reaktsioon sõltuvalt tolmlevast kõrrelisest tugev ka juhul, kui selle mõõdetud suhteline sisaldus on madal. Näiteks on täheldatud, et eriti tugeva reaktsiooni kutsub eslle põldtimut.
Töörühm loodab edasise tööga viia rohttaimede õitsemise otseselt kokku inimeste kaebustega. See võimaldaks koostada täpsemaid allergiaohu prognoose. Samuti aitaks andmete vastavusse viimine selgitada välja need kõrreliseliigid, mis põhjustavad kõige tõsisemaid sümptomeid.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.
### Response:
DNA uuring: kõigi kõrreliste heinaks tembeldamine teeb allergikutel elu raskeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti suursaadik Venemaal Margus Laidre, kes vastuvõtu võõrustajana kõneles enne riigipead, kinnitas, et meie vanim saatkonnahoone, nüüdseks renoveeritud pärl Moskva kesklinnas, "jääb Eestile, kuni oleme vabad ja iseseisvad, seega loodetavasti igavesti".
Vene poolelt kaks ministrit, Eestist ei ühtegi
Kaljulaid maandus Moskvas täna varahommikul kella 6 paiku, saabudes Venemaa pealinna otse kolmepäevaselt Portugali riigivisiidilt. Pärast mõnetunnist puhkust hotellis sõitis ta Eesti saatkonda, kus kohtus meie diplomaatidega, tutvus renoveeritud saatkonnahoonega ja osales selle taasavamise piduliku vastuvõtu algustunnil.
Kaljulaidi-Putini kohtumine Venemaa olulisimas võimusümbolis Kremlis peaks kestma pool tundi. Ajakirjanikud näevad kohtumise avaminuteid, kuid küsimusi presidentidele esitada ei saa, samuti ei ole kavas Kaljulaidi-Putini pressikonverentsi.
Riigipeade vestluse juures on ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Putini välisnõunik Juri Ušakov. President Kaljulaidi saadavad suursaadik Margus Laidre, keda meie välisteenistuses nimetatakse selle kohtumise üheks arhitektiks, ja presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo. Presidendid räägivad oma emakeeles, neid tõlgib Eesti kultuuriatašee Dimitri Mironov.
Sellele peaks järgnema kuni pooleteisetunnine lõunasöök, kus presidentide ja välisminister Lavroviga ühineb Venemaa majandusarengu minister Maksim Oreškin. 36-aastane Oreškin on Putinile lähedalseisev mõjukas Venemaa noorema põlvkonna poliitik, kes enne ministriks tõusu novembris 2016 töötas poolteist aastat rahandusministri asetäitjana, vastutades rahanduspoliitika, riigieelarve riskide maandamise, tulude prognoosi ja eelarve makromajanduslike küsimuste eest.
Eesti poolelt on sel lõunasöögil president Kaljulaidi kõrval suursaadik Laidre, kantselei direktor Riisalo ja riigipea nõunikud.
Ükski Eesti valitsuse liige kohtumisel Kremlis ei osale.
Samas peab meeles pidama, et Eestis on parlamendivalimiste järgne täitevvõimu vahetuse aeg, kus peaminister Jüri Ratase eelmine valitsus on oma tegevuse samahea kui lõpetanud, aga tema uue valitsuse ministrid ei ole veel ametisse astunud. Järgmisel nädalal lubas president Kaljulaid kohtuda neist mõnedega, kes on talle tundmatud või esinenud riigipeale arusaamatute avaldustega.
Kaljulaid on Moskvas ka homme
Täna varasel õhtupoolikul peaks president Kaljulaid vastama saatkonnas Eesti ajakirjanike küsimustele, siis saab Kremli kohtumiste kohta ka rohkem teavet.
Reede hommikul kohtub ta Venemaa kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia esindajatega ning enne kojulendu Moskvast paneb pärja poliitrepressioonide ohvrite mälestusmärgile Sadovaja ringtee ja akadeemik Sahharovi prospekti nurgal.
Moskvas peatub president Kaljulaid südalinna ajaloolises hotellis National. 1902. aastal Kremli kõrval Maneeži väljakul avatud National on Venemaa pealinna üks kuulsamaid hotelle. Tsaarivõimu viimasel kahel aastakümnel oli see Moskva kõige nooblim ja kaasaegsem öömaja koos restoranide, kondiitriäri ja paari luksuskauplusega. 1918. aasta alguses natsionaliseerisid hotelli bolševikud, kes viisid Venemaa valitsuse Peterburist Moskvasse. Enne kolimist Kremlisse elasid Nationali kolmanda korruse sviidis nr 107 Nõukogude valitsuse juht Vladimir Lenin ja tema naine Nadežda Krupskaja. | Kaljulaid enne kohtumist Putiniga: Eesti on dialoogiks valmis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti suursaadik Venemaal Margus Laidre, kes vastuvõtu võõrustajana kõneles enne riigipead, kinnitas, et meie vanim saatkonnahoone, nüüdseks renoveeritud pärl Moskva kesklinnas, "jääb Eestile, kuni oleme vabad ja iseseisvad, seega loodetavasti igavesti".
Vene poolelt kaks ministrit, Eestist ei ühtegi
Kaljulaid maandus Moskvas täna varahommikul kella 6 paiku, saabudes Venemaa pealinna otse kolmepäevaselt Portugali riigivisiidilt. Pärast mõnetunnist puhkust hotellis sõitis ta Eesti saatkonda, kus kohtus meie diplomaatidega, tutvus renoveeritud saatkonnahoonega ja osales selle taasavamise piduliku vastuvõtu algustunnil.
Kaljulaidi-Putini kohtumine Venemaa olulisimas võimusümbolis Kremlis peaks kestma pool tundi. Ajakirjanikud näevad kohtumise avaminuteid, kuid küsimusi presidentidele esitada ei saa, samuti ei ole kavas Kaljulaidi-Putini pressikonverentsi.
Riigipeade vestluse juures on ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Putini välisnõunik Juri Ušakov. President Kaljulaidi saadavad suursaadik Margus Laidre, keda meie välisteenistuses nimetatakse selle kohtumise üheks arhitektiks, ja presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo. Presidendid räägivad oma emakeeles, neid tõlgib Eesti kultuuriatašee Dimitri Mironov.
Sellele peaks järgnema kuni pooleteisetunnine lõunasöök, kus presidentide ja välisminister Lavroviga ühineb Venemaa majandusarengu minister Maksim Oreškin. 36-aastane Oreškin on Putinile lähedalseisev mõjukas Venemaa noorema põlvkonna poliitik, kes enne ministriks tõusu novembris 2016 töötas poolteist aastat rahandusministri asetäitjana, vastutades rahanduspoliitika, riigieelarve riskide maandamise, tulude prognoosi ja eelarve makromajanduslike küsimuste eest.
Eesti poolelt on sel lõunasöögil president Kaljulaidi kõrval suursaadik Laidre, kantselei direktor Riisalo ja riigipea nõunikud.
Ükski Eesti valitsuse liige kohtumisel Kremlis ei osale.
Samas peab meeles pidama, et Eestis on parlamendivalimiste järgne täitevvõimu vahetuse aeg, kus peaminister Jüri Ratase eelmine valitsus on oma tegevuse samahea kui lõpetanud, aga tema uue valitsuse ministrid ei ole veel ametisse astunud. Järgmisel nädalal lubas president Kaljulaid kohtuda neist mõnedega, kes on talle tundmatud või esinenud riigipeale arusaamatute avaldustega.
Kaljulaid on Moskvas ka homme
Täna varasel õhtupoolikul peaks president Kaljulaid vastama saatkonnas Eesti ajakirjanike küsimustele, siis saab Kremli kohtumiste kohta ka rohkem teavet.
Reede hommikul kohtub ta Venemaa kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia esindajatega ning enne kojulendu Moskvast paneb pärja poliitrepressioonide ohvrite mälestusmärgile Sadovaja ringtee ja akadeemik Sahharovi prospekti nurgal.
Moskvas peatub president Kaljulaid südalinna ajaloolises hotellis National. 1902. aastal Kremli kõrval Maneeži väljakul avatud National on Venemaa pealinna üks kuulsamaid hotelle. Tsaarivõimu viimasel kahel aastakümnel oli see Moskva kõige nooblim ja kaasaegsem öömaja koos restoranide, kondiitriäri ja paari luksuskauplusega. 1918. aasta alguses natsionaliseerisid hotelli bolševikud, kes viisid Venemaa valitsuse Peterburist Moskvasse. Enne kolimist Kremlisse elasid Nationali kolmanda korruse sviidis nr 107 Nõukogude valitsuse juht Vladimir Lenin ja tema naine Nadežda Krupskaja.
### Response:
Kaljulaid enne kohtumist Putiniga: Eesti on dialoogiks valmis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tiits tõusis 14. korrusele ajaga 55,1. Teise koha sai Lauri Ulm (Täppsportlased) 57,8-ga ja kolmanda koha Martin Remmelg 1.03,2-ga. Tiits võttis kolmapäevast jooksu rahulikult. "Karikasarjas oli asi enne viimast etappi selge. Pinget ei olnud, kuid siiski hea meel, et võitsin nii hooaja viimane etapi kui karikasarja. Eile kõik sujus. Tegin täpselt sellise tulemuse nagu vaja. Kuna teadsin eelnevalt Lauri aega, võttis see pinged ka etapivõidu osas maha," rääkis Tiits ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Naistest võitis sprindi Marika Turb (Head Inimesed) ajaga 1.12,2. Tema edu teisena lõpetanud karikasarja üldvõitja Merlyn Valma (Treeningpartner) ees osutus napiks. Valma kaotas vaid viie sajandikuga. Kolmandaks tuli tema klubikaaslane Sigrid Turja ajaga 1.17,9.
Turb läks starti teadmisega, et peab väga hea jooksu tegema, et üldsarjas kolmas koht kindlustada. "Sarja esimesed naised on ikka pikematel treppidel olnud hirmkõvad. Kuna Telias oli "ainult" 14 korrust, siis teadsin, et selline lühike ja kiire distants peaks mulle rohkem sobima – eelmise aasta Telia etapi ma võitsin, seega ootasin head tulemust. Et suutsin Merlyniga joosta pea sama aja, oli pisut mulle üllatus, kuna ta on olnud väga kiire – super hea hooaeg temalt üleüldse," kiitis Turb konkurenti.
Eesti trepijooksu karikasarja võitis naistest Valma 568 punktiga, järgnesid Piret Põldsaar 532 ja Turb 404 punktiga. Meestest võitis sarja suure eduga Tiits, kes kogus 608 punkti. Teise koha sai Lauri Ulm 528 punktiga ja kolmanda koha Marek Karm 370 punktiga. Arvesse läks kuus parimat tulemust kaheksast etapist. | Eesti trepijooksu karikasarja võitsid Rauno Tiits ja Merlyn Valma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tiits tõusis 14. korrusele ajaga 55,1. Teise koha sai Lauri Ulm (Täppsportlased) 57,8-ga ja kolmanda koha Martin Remmelg 1.03,2-ga. Tiits võttis kolmapäevast jooksu rahulikult. "Karikasarjas oli asi enne viimast etappi selge. Pinget ei olnud, kuid siiski hea meel, et võitsin nii hooaja viimane etapi kui karikasarja. Eile kõik sujus. Tegin täpselt sellise tulemuse nagu vaja. Kuna teadsin eelnevalt Lauri aega, võttis see pinged ka etapivõidu osas maha," rääkis Tiits ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.
Naistest võitis sprindi Marika Turb (Head Inimesed) ajaga 1.12,2. Tema edu teisena lõpetanud karikasarja üldvõitja Merlyn Valma (Treeningpartner) ees osutus napiks. Valma kaotas vaid viie sajandikuga. Kolmandaks tuli tema klubikaaslane Sigrid Turja ajaga 1.17,9.
Turb läks starti teadmisega, et peab väga hea jooksu tegema, et üldsarjas kolmas koht kindlustada. "Sarja esimesed naised on ikka pikematel treppidel olnud hirmkõvad. Kuna Telias oli "ainult" 14 korrust, siis teadsin, et selline lühike ja kiire distants peaks mulle rohkem sobima – eelmise aasta Telia etapi ma võitsin, seega ootasin head tulemust. Et suutsin Merlyniga joosta pea sama aja, oli pisut mulle üllatus, kuna ta on olnud väga kiire – super hea hooaeg temalt üleüldse," kiitis Turb konkurenti.
Eesti trepijooksu karikasarja võitis naistest Valma 568 punktiga, järgnesid Piret Põldsaar 532 ja Turb 404 punktiga. Meestest võitis sarja suure eduga Tiits, kes kogus 608 punkti. Teise koha sai Lauri Ulm 528 punktiga ja kolmanda koha Marek Karm 370 punktiga. Arvesse läks kuus parimat tulemust kaheksast etapist.
### Response:
Eesti trepijooksu karikasarja võitsid Rauno Tiits ja Merlyn Valma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus raamat
Frans de Waal
Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?
Tõlkinud Olav Renno ja Tiina Randus
Tänapäev
382 lk
Kirjastus "Tänapäev" alustas 2016. aastal sümpaatse loodusraamatute sarjaga – "Looduse lood". Selle akadeemiline raskusaste kõigub ja teemadering on päris lai. Näiteks Katharina Vestre "Esimene saladus" on tore, sadakonnale leheküljele mahtuv kerge ja ladus ülevaade inimese üsasisesest arengubioloogiast, meie ühe tuntuma folkloristi Marju Kõivupuu "Loomad eestlaste elus ja folklooris" on erinevalt teistest spetsiifiliselt kohaliku ainesega ja läbini humanitaarvaldkonda kuuluv.
Seevastu sarja nimekaimaks autoriks võib pidada Hollandi etoloogi, paljude akadeemiliste tunnustustega pärjatud USA ja Hollandi Teaduste Akadeemia liiget Frans de Waali. Ühtlasi kujutab ta midagi rahvusvahelise Aleksei Turovski taolist – hea sulega ja avarate teadmistega loodusteadusliku taustaga haritlane (YouTube'ist võib leida rea tema loenguid ja TEDx-e).
De Waali teos "Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?" on lasteraamatulikust pealkirjast hoolimata üks viimaste aastate sügavama filosoofilise – ja pole ka liialdus öelda teoloogilise – haardega teos, mis eesti keeles ilmunud.
Marek Tamm alustab selle raamatu tutvustust nõnda: "Võimalik, et kõige olulisem ülesanne, mis inimkonnal ees seisab, on ümber mõtestada enda ja loomade (ehk laiemalt – teiste eluvormide) suhted. Tõepoolest, tänapäeval on raske leida tähtsamat küsimust kui see, kes on loom (ja sellest johtuvalt– kes on inimene?). Ehk nagu Darwin tõdes juba 1838. aastal: "See, kes mõistab paaviani, võib metafüüsikale anda enam kui Locke."" (Postimees 22. II 2019)
Kes ma olen? Kes on inimene? De Waali "Kas oleme küllalt nutikad..." on raamat neile, keda huvitavad sügavamad tasandid neile küsimustele vastuseid otsides. Lähendusastmeid saab olla mitmeid, aga ikka kipuvad peamisteks vastusteks olema päritolu, sugulusuhted ja -laadid. Kujundlikult võib öelda, et de Waal asub ilmaliku ajastu teoloogia eesliinil, ta kuulub paradigmasse, kus mütoloogiline loomislugu on asendunud üha suuremal määral evolutsioonilise kujunemislooga. Ütlen üha suuremal määral, sest see protsess pole ei hüppeline, pole lõpule jõudnud ja ammugi mitte valdav. Isegi paljudes akdameemilisemates ringkondades on valdavaks ikka mingi neokreatsionistlik maailmavaade. Selle peletisliku mõiste loob Frans de Waal selles samas raamatus. Neokreatsionism "seisneb selles, et see tunnistab evolutsiooni, ent ainult poolenisti. Selle keskne tõekspidamine on, et põlvneme ahvidest küll keha, aga mitte mõistuse poolest. Otsesõnu välja ütlemata eeldab see, et evolutsioon seiskus inimpea juures. See idee on jäänud valdavaks paljudes sotsiaalteadustes, filosoofias ja humanitaarteadustes" (lk 146).
Rahvusvahelise aimemenuki autor Yuval Noah Harari kirjutab samast äratundmisest lähtuvalt hittteoses "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu" (Imeline Teadus 2017): "Näib, et inimese käitumise määravad ära pigem hormoonid, geenid ja sünapsid, kui vaba tahe – ehk need samad jõud, mis määravad ära ka šimpanside, huntide ja sipelgate käitumise. Meie õigus- ja poliitilised süsteemid üritavad selliseid ebamugavaid tõdesid üldiselt kalevi alla peita. Siiski oleks aeg otse küsida, kui kaua suudame me hoida püsti seina, mis eraldab bioloogiat õigusest ja politoloogiast" (lk 308). Olgu veel öeldud, et Harari ei tegele siin mingi pimeda determinismi jutlustamise või inimese masinlikustamisega, vaid pigem – ja eriti selge ja metoodiline on ses asjas de Waal – teiste liikide hingestamisega, inimesestamisega.
Viimast ei tasu segi ajada pimeda antropotsentrismiga, see tähendab teatud eeldusliku pimedusega, mille puuduste paljastamisele kulutab de Waal ohtralt energiat. Ta toob ridamisi näited, mis on konstrueeritud teadvustamata eeldusel, et katseloom on nagu inimene (näiteks antakse haaramisvõimet eeldav ülesanne loomale, kel puudub haaramisvõimeline jäsegi, tehakse peegeltesti elevandile nii suure peegliga, mis on paras inimesele jne).
"Keerukas eesmärk on leida katsemoodused, mis sobiksid looma iseloomu, huvide, kehaehituse ja tajuvõimetega. Kui satume silmitsi negatiivsete tulemustega, peame pöörama täit tähelepanu erinevusele motivatsiooni ja tähelepanuvõime vahel. Põrkasime selle probleemi otsa, kui uurisime näotuvastamist šimpansite juures. Tol ajal oli teadus kuulutanud inimese ainulaadseks, kuna olime nägude eristamises hulga osavamad kui mis tahes teised primaadid. Mitte kedagi ei näinud häirivat tõsiasi, et teisi primaate on kontrollitud enamasti pigem inimnägude kui nende liigikaaslaste nägude põhjal". (lk 27).
De Waal ütleb, et antropoeitus (antrophodenial) on samasugune viga nagu antropotsentrismgi ja "meie terminoloogia peaks austama ilmseid evolutsioonilisi seoseid" (lk 36).
De Waal lähtub arusaamast, et inimlikkus – mida iganes selle sisuks me ka ei pea – ei saanud tekkida hüppega ja eikusagilt, meie tunnetus, me psüühika, sotsiaalsed tungid ja kõik muu on sama evolutsiooniline nagu meie väliselt vaadeldav keha. Ning samal moel kannab endas kaasa evolutsioonivanust ülesehituslikku ja funktsionaalset mälu.
Õigupoolest on de Waal päris edukalt juba lammutanud seina, "mis eraldab bioloogiat õigusest ja politoloogiast" ja seda juba aastal 1982 ilmunud raamatuga "Šimpanside poliitika", kus ta kirjeldas šimpanste võimusuhetest ja seksuaalkäitumisest. Talle enesele üllatuslikult osutus raamat väga menukaks ja mitte ainult kaasprimatoloogide hulgas, vaid see tõlgiti paljudesse keeltesse ja näiteks USA esindajatekoja spiiker pani selle värsketele kongresmenidele mõeldud soovitusliku kirjanduse nimistusse. Raamatu sünnilugu väärib siin autori enese sõnadega edasi andmist.
"Kui ma 1975. aastal hakkasin Burgersi loomaaias vaatlema maailma suurimat šimpansikolooniat, polnud mul aimugi, et töötan selle liigiga terve oma elu. Puust taburetil istudes ja metsase saarel umbkaudu 10000 tundi primaate vaadeldes polnud mul ühtlasi aimu, et sellist luksust ei naudi ma enam kunagi. Samuti ei teadnud ma, et mul tekib huvi võimusuhete vastu. Neil päevil olid üliõpilased veendunud riigivastased ja mul olid selle tõendamiseks õlgadeni juuksed. Me pidasime ambitsioonikust naeruväärseks ja võimu kurjuseks. Minu šimpansivaatlused aga pand mind kahtlema idees, et hierarhia on on vaid kultuuriline institutsioon, sotsialiseerumise tagajärg, nähtus, mille saaks iga hetk minema pühkida. Näis, et see on siiski sügavamalt pärit. Mul polnud mingeid raskusi leida samu tendentse ka kõige hipilikumatest organisatsioonidest. Reeglina juhtisid neid noored mehed, kes õrritasid võimu ja jutlustasid võrdsust, kuid neile polnud mingi probleem teisi käsutada ning kamraadide pruute üle lüüa. /.../
Minu täheldatud sotsiaalsete manöövrite mõistmisel bioloogiateemalisest kirjandusest kasu ei olnud, seepärast pöördusin Niccol ò Machiavelli poole."(lk 197-198)
Machiavelli 400 aastat tagasi kirjutatud tähelepanekud võimumängudest inimeste vahel osutusid šimpansite juures väga tabavateks. Machiavelli "Valitseja" osutus ootamatult heaks abimeheks "tõlgendamaks šimpanside metsasaarel nähtut, ehkki olen üsna kindel, et Firenze filosoof ei näinud oma ideedele ette säärast rakendust.
Šimpanside seas on hierarhia kõikjal. Kui toome väljast tuppa kaks emast – nagu katsete puhul ikka tehakse –, on üks valmis ülesandega pihta hakkama, teine aga passib eemal. Teine emane ei kipu preemiat haarama ega puutugi mõistatusekasti, arvutit ega üldse midagi, mida kasutame. Ta võib olla sama agar kui teinegi, kuid ta on "ülema" suhtes aupaklik. Nende vahel eile pinget ega vaenulikkust ning väljas rühmas võivad olla nad parimad sõbrad. Aga üks emane lihtsalt on teisest üle. Isaste seas seevastu käib võim pidevalt käest kätte. Liikumise aluseks ei ole vanus ega ükski muu omadus, vaid selle eest tuleb võidelda ja seda tuleb konkurentide eest kiivalt kaitsta."(lk 198-199).
Loomulikult ei saa me šimpanse jälgides avastada, "milline on inimene tegelikult". Mitte ühegi liigiga võrreldes ei saa (tuvastatud nähtus võib ju olla ka liigispetsiifiline erinevus), küll aga saab tähelepanelikult jälgides ja uurides tuletada üldisemaid seaduspärasusi, mis heidavad valgust ka meie olemusele. Kus juures tegu ei pea sugugi olema evoutsioonilise lähisugulusega, tähendab sellega, et põlvnetakse ühisest eellasest ja ollakse säilitanud eneses mingi sama tunnuse. Analoogiad võivad tekkida kui erinevad loomad arenevad teineteisest sõltumatult samas suunas (seda nimetatakse konvergentseks evolutsiooniks). Näiteks nägude äratundmise võime herilastel ja primaatidel tekkis teineteisest sõltumatult ja põhineb vajadusel tuvastada rühmakaaslasi (lk 92).
De Waali miinimumnõue uurijale on lihtasti sõnastatav, aga sageli raskelt teostatav: "Minu arvates peaks igaüks, kes kavatseb korraldada katseid loomade tunnetuse alal, esmalt veetma paar tuhat tundi jälgides liigi spontaanset käitumist." (lk 74). See on parim vahend igasuguste stereotüüpsete eelarvamuste vastu, millega inimese kujutlus loomadest – eriti tänapäeva linnastunud maailmas – on raskelt üle koormatud. See on see mõtlemisega piirduja laisk sõgedus, mida Uku Masing iseloomustas kui katset kärbse mõistest tuletada selle jalgade arvu.
Kas pole näiteks kurisoosne, et praegugi ülipopulaarne ja laialt tuntud aktiivselt publitseeriv filosoof Peter Singer peab vajalikuks ühes oma tuntumas teoses "Loomade vabastamine" (Animal Liberation, 1975) pikalt tõestada, et ka loomad tunnevad valu ja kannatavad. Muide, eelmisel suvel kohtasin Anne kanali ääres õngitsevaid poisikesi, kellele nende kalastusõpetaja (!) oli öelnud, et kalad ei tunne valu. Miska nad lihtsalt lõbustasid end sellega, et koukisid kalu konksuga veest ja loopsid siis puruks kistud suuga tagasi.
Kui üldised inimõigused on ilmalikustuva kristluse kaunimaid õisi, siis sõna otseses mõttes tööstuslikuks paisutatud sadism teiste liikide suhtes on selle inimerilisuse religiooni üks kõige võikamaid moraalseid tagajärgi.
Milan Kundera lakoonilises sõnastuses: "Inimkonna tõeline moraalne eksam, see kõige põhilisem (mis on paigutatud nii sügavale, et meie nägemisvõime sinna ei ulatu) seisneb tema suhtumises nendesse, kes on antud tema meelevalla alla: loomadesse. Ja siin on inimest tabanud täielik krahh, nii põhjalik, et just sellest tulenevad kõik ülejäänud.
Üks mullikas lähenes Terezale, jäi seisma ja vahtis teda kaua oma pruunide silmadega. Tereza tundis teda. Kutsus teda Marketaks. Meeleldi oleks ta nimed andnud oma kõikidele mullikatele, kuid ei suutnud. Neid oli liiga palju. Kunagi ammu, kindlasti veel enne neljakümnendaid aastaid, olid kõikidel lehmadel selles külas siin nimed olnud. (Ja kuna nimi on hinge tähiseks, siis võin ma ütelda, et Descartes'ist hoolimata oli neil hing.) Aga siis tehti küladest suur kooperatiivne vabrik ja lehmad elasid ära kogu oma elu kahel ruutmeetril lehmalaudas. Sellest ajast peale pole neil enam nimesid ja neist on saanud " machinae animatae." Maailm on andnud õiguse Descartes'ile." (Olemise talumatu kergus, Monokkel 1992, lk 175)
Neis paaris toodud lõigus on ehk kõige paremini välja joonistatud kõnealuse teose teoloogiline aspekt, see, kuidas ilmalik moraal on läinud end ületava kaastunde teed (umbes nõnda nagu seda on kujutanud Dostojevski oma romaanide jeesuslikes protagonistides), samas kui kiriklik fundamentalism üritab tänapäevak üha ägenevas vanatestamentlikkuses kogu pühaduse püksi ära mahutada.
De Waali teose sobivaks täiendajaks on samas sarjas ilmunud Karsten Brensingi "Loomade mõistatus", mis on de Waali teosega üsna kongeniaalne, kuid sõltuvalt erialaspetsiifikast (Brensing on saksa merebioloog) just hästi täiendav. Eriti, mis puudutab näiteid. See on samuti väga hea raamat, mida kindlasti soovitan. Kuna nad mõlemad on teadlased, siis moraalne mõõde on nende teostes siiski kõrvalteemaks (kuid kaheldamatult olemas).
De Waal räägib, et pärast loengut tullakse vahel tema juurde ja küsitakse: "Aga mida siis ikkagi tähendab olla inimene?".
"Lause alustamine aga-ga on kõnekas, kuna lükkab kõrvale kõik sarnasused, et jõuda ülitähtsa küsimuseni ehk mis siis meid eristab. Tavaliselt kasutan vastamiseks jäämäe metafoori, mille kohaselt on meie ja meie primaatidest sugulaste vahel suur hulk tunetuslikke, emotsionaalseid ja käitumuslikke sarnasusi. Ent sel jäämäel on ka tipp, mis hõlmab mitut tosinat erinevust. Loodusteadlased püüavad haarata kogu jäämäge, samas kui ülejäänud akadeemiline ringkond rahuldub tipu vahtimisega.
Läänes ollakse sellest tipust ammuaegu ja lõpatult lummatud. Meie ainulaadsuse tunnuseid peetakse alati positiivseteks, isegi õilsateks, ehkki poleks raske leida nende sest ka mõningaid ebameeldivaid. Me otsime alati ühte suurt erinevust, olgu selleks vastanduvad pöidlad, koostöövõime, huumorimeel, ehe altruism, seksuaalne orgasm, kõne või kõri ehitus." (lk 149-150)
No siin üldistab de Waal muidugi pisut liiga kärsitult. Kardan, et ta peaks seda "ülejäänud akadeemilist ringkonda" enne paar tuhat tundi nende spontaanses käitumises jälgima (seda on teinud näiteks teadmissotsioloogid Bruno Latour ja Steve Woolgar, kes juhtumisi just nimelt sama hoiaku mis de Waal st jälgisid laboris askeldavaid teadlsi nende spontaanses ja loomulikus käitumses. Tulemusid sarnanesid märkimisväärselt de Waali ja Machiavelli omadele, kujundlikult: laboris töötavat teadlasi ja šimpanse eristab omavehelises suhtluses peamiselt kittel.).
Ometi tabab de Waali kärsitu üldistus paljuski märki. Selle on akadeemiliselt korrektseks, tsitaatide ja viidetega varustatuks formuleerinud Tartu Ülikoolis sellesisulise doktoritöö kaitsnud Silver Rattasepp ("The Human Mirror: A Critique of the Philosophical Discourse on Animals from the Position of Multispecies Semiotics" ehk siis maakeeli "Inimese peegel: filosoofilise loomadiskursuse kriitiline analüüs paljuliigilise semiootika positsioonilt", TÜ 2018).
Kui peaksin soovitama raamatuid inimloomuse tundmaõppimiseks, siis viimasel ajal ilmunuist soovitaks just nimelt Frans de Waali, Brensingit ja Harari teost "Homo sapiens. Inimkonna lühiajalugu" (Harari hilisemad teosed on üksjagu nõrgemad, aga seda käitletava ainese tõttu). Inimloomust on aga kasulik tunda. Mitte ainult seetõttu, et "Poliitikas ei tuleks lähtuda mitte inimmõistusest, vaid inimloomusest, millest mõistus moodustab vaid ühe ja kaugeltki mitte suurima osa" (Edmund Burke), vaid ka seetõttu, et oleme ise inimesed ja meie lähedased on inimesed. Näiteks inimbeebil, nagu paljudel teisel imetajabeebidel on kandmisrefleks (Karsten Brensing,"Loomade mõistatus" lk 49): "Refleks vallandub enamikul imetajatest ja võimaldab vanematel pojad kiiresti kindlasse kohta viia. Teadmiseks kõigile isadele ja emadele, kes langevad meeleheitesse, kui nende beebi, kes kätel kandmise ajal on täiesti rahulik, hakkab uuesti nutma, kui ta voodisse panna: see on tal täiesti loomulik, sest kandmisrefleks enam ei vallandu.
Tegelikult võib ka kätel kandmisest loobuda, sest selle probleemi põhjust – nälga, janu või täistehtud mähet – see ei kõrvalda. Oleme ju kõik lihtsalt väikesed loomakesed." | Arvustus. Kuidas šimpansikarja jälgimine tappis noore hipi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus raamat
Frans de Waal
Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?
Tõlkinud Olav Renno ja Tiina Randus
Tänapäev
382 lk
Kirjastus "Tänapäev" alustas 2016. aastal sümpaatse loodusraamatute sarjaga – "Looduse lood". Selle akadeemiline raskusaste kõigub ja teemadering on päris lai. Näiteks Katharina Vestre "Esimene saladus" on tore, sadakonnale leheküljele mahtuv kerge ja ladus ülevaade inimese üsasisesest arengubioloogiast, meie ühe tuntuma folkloristi Marju Kõivupuu "Loomad eestlaste elus ja folklooris" on erinevalt teistest spetsiifiliselt kohaliku ainesega ja läbini humanitaarvaldkonda kuuluv.
Seevastu sarja nimekaimaks autoriks võib pidada Hollandi etoloogi, paljude akadeemiliste tunnustustega pärjatud USA ja Hollandi Teaduste Akadeemia liiget Frans de Waali. Ühtlasi kujutab ta midagi rahvusvahelise Aleksei Turovski taolist – hea sulega ja avarate teadmistega loodusteadusliku taustaga haritlane (YouTube'ist võib leida rea tema loenguid ja TEDx-e).
De Waali teos "Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?" on lasteraamatulikust pealkirjast hoolimata üks viimaste aastate sügavama filosoofilise – ja pole ka liialdus öelda teoloogilise – haardega teos, mis eesti keeles ilmunud.
Marek Tamm alustab selle raamatu tutvustust nõnda: "Võimalik, et kõige olulisem ülesanne, mis inimkonnal ees seisab, on ümber mõtestada enda ja loomade (ehk laiemalt – teiste eluvormide) suhted. Tõepoolest, tänapäeval on raske leida tähtsamat küsimust kui see, kes on loom (ja sellest johtuvalt– kes on inimene?). Ehk nagu Darwin tõdes juba 1838. aastal: "See, kes mõistab paaviani, võib metafüüsikale anda enam kui Locke."" (Postimees 22. II 2019)
Kes ma olen? Kes on inimene? De Waali "Kas oleme küllalt nutikad..." on raamat neile, keda huvitavad sügavamad tasandid neile küsimustele vastuseid otsides. Lähendusastmeid saab olla mitmeid, aga ikka kipuvad peamisteks vastusteks olema päritolu, sugulusuhted ja -laadid. Kujundlikult võib öelda, et de Waal asub ilmaliku ajastu teoloogia eesliinil, ta kuulub paradigmasse, kus mütoloogiline loomislugu on asendunud üha suuremal määral evolutsioonilise kujunemislooga. Ütlen üha suuremal määral, sest see protsess pole ei hüppeline, pole lõpule jõudnud ja ammugi mitte valdav. Isegi paljudes akdameemilisemates ringkondades on valdavaks ikka mingi neokreatsionistlik maailmavaade. Selle peletisliku mõiste loob Frans de Waal selles samas raamatus. Neokreatsionism "seisneb selles, et see tunnistab evolutsiooni, ent ainult poolenisti. Selle keskne tõekspidamine on, et põlvneme ahvidest küll keha, aga mitte mõistuse poolest. Otsesõnu välja ütlemata eeldab see, et evolutsioon seiskus inimpea juures. See idee on jäänud valdavaks paljudes sotsiaalteadustes, filosoofias ja humanitaarteadustes" (lk 146).
Rahvusvahelise aimemenuki autor Yuval Noah Harari kirjutab samast äratundmisest lähtuvalt hittteoses "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu" (Imeline Teadus 2017): "Näib, et inimese käitumise määravad ära pigem hormoonid, geenid ja sünapsid, kui vaba tahe – ehk need samad jõud, mis määravad ära ka šimpanside, huntide ja sipelgate käitumise. Meie õigus- ja poliitilised süsteemid üritavad selliseid ebamugavaid tõdesid üldiselt kalevi alla peita. Siiski oleks aeg otse küsida, kui kaua suudame me hoida püsti seina, mis eraldab bioloogiat õigusest ja politoloogiast" (lk 308). Olgu veel öeldud, et Harari ei tegele siin mingi pimeda determinismi jutlustamise või inimese masinlikustamisega, vaid pigem – ja eriti selge ja metoodiline on ses asjas de Waal – teiste liikide hingestamisega, inimesestamisega.
Viimast ei tasu segi ajada pimeda antropotsentrismiga, see tähendab teatud eeldusliku pimedusega, mille puuduste paljastamisele kulutab de Waal ohtralt energiat. Ta toob ridamisi näited, mis on konstrueeritud teadvustamata eeldusel, et katseloom on nagu inimene (näiteks antakse haaramisvõimet eeldav ülesanne loomale, kel puudub haaramisvõimeline jäsegi, tehakse peegeltesti elevandile nii suure peegliga, mis on paras inimesele jne).
"Keerukas eesmärk on leida katsemoodused, mis sobiksid looma iseloomu, huvide, kehaehituse ja tajuvõimetega. Kui satume silmitsi negatiivsete tulemustega, peame pöörama täit tähelepanu erinevusele motivatsiooni ja tähelepanuvõime vahel. Põrkasime selle probleemi otsa, kui uurisime näotuvastamist šimpansite juures. Tol ajal oli teadus kuulutanud inimese ainulaadseks, kuna olime nägude eristamises hulga osavamad kui mis tahes teised primaadid. Mitte kedagi ei näinud häirivat tõsiasi, et teisi primaate on kontrollitud enamasti pigem inimnägude kui nende liigikaaslaste nägude põhjal". (lk 27).
De Waal ütleb, et antropoeitus (antrophodenial) on samasugune viga nagu antropotsentrismgi ja "meie terminoloogia peaks austama ilmseid evolutsioonilisi seoseid" (lk 36).
De Waal lähtub arusaamast, et inimlikkus – mida iganes selle sisuks me ka ei pea – ei saanud tekkida hüppega ja eikusagilt, meie tunnetus, me psüühika, sotsiaalsed tungid ja kõik muu on sama evolutsiooniline nagu meie väliselt vaadeldav keha. Ning samal moel kannab endas kaasa evolutsioonivanust ülesehituslikku ja funktsionaalset mälu.
Õigupoolest on de Waal päris edukalt juba lammutanud seina, "mis eraldab bioloogiat õigusest ja politoloogiast" ja seda juba aastal 1982 ilmunud raamatuga "Šimpanside poliitika", kus ta kirjeldas šimpanste võimusuhetest ja seksuaalkäitumisest. Talle enesele üllatuslikult osutus raamat väga menukaks ja mitte ainult kaasprimatoloogide hulgas, vaid see tõlgiti paljudesse keeltesse ja näiteks USA esindajatekoja spiiker pani selle värsketele kongresmenidele mõeldud soovitusliku kirjanduse nimistusse. Raamatu sünnilugu väärib siin autori enese sõnadega edasi andmist.
"Kui ma 1975. aastal hakkasin Burgersi loomaaias vaatlema maailma suurimat šimpansikolooniat, polnud mul aimugi, et töötan selle liigiga terve oma elu. Puust taburetil istudes ja metsase saarel umbkaudu 10000 tundi primaate vaadeldes polnud mul ühtlasi aimu, et sellist luksust ei naudi ma enam kunagi. Samuti ei teadnud ma, et mul tekib huvi võimusuhete vastu. Neil päevil olid üliõpilased veendunud riigivastased ja mul olid selle tõendamiseks õlgadeni juuksed. Me pidasime ambitsioonikust naeruväärseks ja võimu kurjuseks. Minu šimpansivaatlused aga pand mind kahtlema idees, et hierarhia on on vaid kultuuriline institutsioon, sotsialiseerumise tagajärg, nähtus, mille saaks iga hetk minema pühkida. Näis, et see on siiski sügavamalt pärit. Mul polnud mingeid raskusi leida samu tendentse ka kõige hipilikumatest organisatsioonidest. Reeglina juhtisid neid noored mehed, kes õrritasid võimu ja jutlustasid võrdsust, kuid neile polnud mingi probleem teisi käsutada ning kamraadide pruute üle lüüa. /.../
Minu täheldatud sotsiaalsete manöövrite mõistmisel bioloogiateemalisest kirjandusest kasu ei olnud, seepärast pöördusin Niccol ò Machiavelli poole."(lk 197-198)
Machiavelli 400 aastat tagasi kirjutatud tähelepanekud võimumängudest inimeste vahel osutusid šimpansite juures väga tabavateks. Machiavelli "Valitseja" osutus ootamatult heaks abimeheks "tõlgendamaks šimpanside metsasaarel nähtut, ehkki olen üsna kindel, et Firenze filosoof ei näinud oma ideedele ette säärast rakendust.
Šimpanside seas on hierarhia kõikjal. Kui toome väljast tuppa kaks emast – nagu katsete puhul ikka tehakse –, on üks valmis ülesandega pihta hakkama, teine aga passib eemal. Teine emane ei kipu preemiat haarama ega puutugi mõistatusekasti, arvutit ega üldse midagi, mida kasutame. Ta võib olla sama agar kui teinegi, kuid ta on "ülema" suhtes aupaklik. Nende vahel eile pinget ega vaenulikkust ning väljas rühmas võivad olla nad parimad sõbrad. Aga üks emane lihtsalt on teisest üle. Isaste seas seevastu käib võim pidevalt käest kätte. Liikumise aluseks ei ole vanus ega ükski muu omadus, vaid selle eest tuleb võidelda ja seda tuleb konkurentide eest kiivalt kaitsta."(lk 198-199).
Loomulikult ei saa me šimpanse jälgides avastada, "milline on inimene tegelikult". Mitte ühegi liigiga võrreldes ei saa (tuvastatud nähtus võib ju olla ka liigispetsiifiline erinevus), küll aga saab tähelepanelikult jälgides ja uurides tuletada üldisemaid seaduspärasusi, mis heidavad valgust ka meie olemusele. Kus juures tegu ei pea sugugi olema evoutsioonilise lähisugulusega, tähendab sellega, et põlvnetakse ühisest eellasest ja ollakse säilitanud eneses mingi sama tunnuse. Analoogiad võivad tekkida kui erinevad loomad arenevad teineteisest sõltumatult samas suunas (seda nimetatakse konvergentseks evolutsiooniks). Näiteks nägude äratundmise võime herilastel ja primaatidel tekkis teineteisest sõltumatult ja põhineb vajadusel tuvastada rühmakaaslasi (lk 92).
De Waali miinimumnõue uurijale on lihtasti sõnastatav, aga sageli raskelt teostatav: "Minu arvates peaks igaüks, kes kavatseb korraldada katseid loomade tunnetuse alal, esmalt veetma paar tuhat tundi jälgides liigi spontaanset käitumist." (lk 74). See on parim vahend igasuguste stereotüüpsete eelarvamuste vastu, millega inimese kujutlus loomadest – eriti tänapäeva linnastunud maailmas – on raskelt üle koormatud. See on see mõtlemisega piirduja laisk sõgedus, mida Uku Masing iseloomustas kui katset kärbse mõistest tuletada selle jalgade arvu.
Kas pole näiteks kurisoosne, et praegugi ülipopulaarne ja laialt tuntud aktiivselt publitseeriv filosoof Peter Singer peab vajalikuks ühes oma tuntumas teoses "Loomade vabastamine" (Animal Liberation, 1975) pikalt tõestada, et ka loomad tunnevad valu ja kannatavad. Muide, eelmisel suvel kohtasin Anne kanali ääres õngitsevaid poisikesi, kellele nende kalastusõpetaja (!) oli öelnud, et kalad ei tunne valu. Miska nad lihtsalt lõbustasid end sellega, et koukisid kalu konksuga veest ja loopsid siis puruks kistud suuga tagasi.
Kui üldised inimõigused on ilmalikustuva kristluse kaunimaid õisi, siis sõna otseses mõttes tööstuslikuks paisutatud sadism teiste liikide suhtes on selle inimerilisuse religiooni üks kõige võikamaid moraalseid tagajärgi.
Milan Kundera lakoonilises sõnastuses: "Inimkonna tõeline moraalne eksam, see kõige põhilisem (mis on paigutatud nii sügavale, et meie nägemisvõime sinna ei ulatu) seisneb tema suhtumises nendesse, kes on antud tema meelevalla alla: loomadesse. Ja siin on inimest tabanud täielik krahh, nii põhjalik, et just sellest tulenevad kõik ülejäänud.
Üks mullikas lähenes Terezale, jäi seisma ja vahtis teda kaua oma pruunide silmadega. Tereza tundis teda. Kutsus teda Marketaks. Meeleldi oleks ta nimed andnud oma kõikidele mullikatele, kuid ei suutnud. Neid oli liiga palju. Kunagi ammu, kindlasti veel enne neljakümnendaid aastaid, olid kõikidel lehmadel selles külas siin nimed olnud. (Ja kuna nimi on hinge tähiseks, siis võin ma ütelda, et Descartes'ist hoolimata oli neil hing.) Aga siis tehti küladest suur kooperatiivne vabrik ja lehmad elasid ära kogu oma elu kahel ruutmeetril lehmalaudas. Sellest ajast peale pole neil enam nimesid ja neist on saanud " machinae animatae." Maailm on andnud õiguse Descartes'ile." (Olemise talumatu kergus, Monokkel 1992, lk 175)
Neis paaris toodud lõigus on ehk kõige paremini välja joonistatud kõnealuse teose teoloogiline aspekt, see, kuidas ilmalik moraal on läinud end ületava kaastunde teed (umbes nõnda nagu seda on kujutanud Dostojevski oma romaanide jeesuslikes protagonistides), samas kui kiriklik fundamentalism üritab tänapäevak üha ägenevas vanatestamentlikkuses kogu pühaduse püksi ära mahutada.
De Waali teose sobivaks täiendajaks on samas sarjas ilmunud Karsten Brensingi "Loomade mõistatus", mis on de Waali teosega üsna kongeniaalne, kuid sõltuvalt erialaspetsiifikast (Brensing on saksa merebioloog) just hästi täiendav. Eriti, mis puudutab näiteid. See on samuti väga hea raamat, mida kindlasti soovitan. Kuna nad mõlemad on teadlased, siis moraalne mõõde on nende teostes siiski kõrvalteemaks (kuid kaheldamatult olemas).
De Waal räägib, et pärast loengut tullakse vahel tema juurde ja küsitakse: "Aga mida siis ikkagi tähendab olla inimene?".
"Lause alustamine aga-ga on kõnekas, kuna lükkab kõrvale kõik sarnasused, et jõuda ülitähtsa küsimuseni ehk mis siis meid eristab. Tavaliselt kasutan vastamiseks jäämäe metafoori, mille kohaselt on meie ja meie primaatidest sugulaste vahel suur hulk tunetuslikke, emotsionaalseid ja käitumuslikke sarnasusi. Ent sel jäämäel on ka tipp, mis hõlmab mitut tosinat erinevust. Loodusteadlased püüavad haarata kogu jäämäge, samas kui ülejäänud akadeemiline ringkond rahuldub tipu vahtimisega.
Läänes ollakse sellest tipust ammuaegu ja lõpatult lummatud. Meie ainulaadsuse tunnuseid peetakse alati positiivseteks, isegi õilsateks, ehkki poleks raske leida nende sest ka mõningaid ebameeldivaid. Me otsime alati ühte suurt erinevust, olgu selleks vastanduvad pöidlad, koostöövõime, huumorimeel, ehe altruism, seksuaalne orgasm, kõne või kõri ehitus." (lk 149-150)
No siin üldistab de Waal muidugi pisut liiga kärsitult. Kardan, et ta peaks seda "ülejäänud akadeemilist ringkonda" enne paar tuhat tundi nende spontaanses käitumises jälgima (seda on teinud näiteks teadmissotsioloogid Bruno Latour ja Steve Woolgar, kes juhtumisi just nimelt sama hoiaku mis de Waal st jälgisid laboris askeldavaid teadlsi nende spontaanses ja loomulikus käitumses. Tulemusid sarnanesid märkimisväärselt de Waali ja Machiavelli omadele, kujundlikult: laboris töötavat teadlasi ja šimpanse eristab omavehelises suhtluses peamiselt kittel.).
Ometi tabab de Waali kärsitu üldistus paljuski märki. Selle on akadeemiliselt korrektseks, tsitaatide ja viidetega varustatuks formuleerinud Tartu Ülikoolis sellesisulise doktoritöö kaitsnud Silver Rattasepp ("The Human Mirror: A Critique of the Philosophical Discourse on Animals from the Position of Multispecies Semiotics" ehk siis maakeeli "Inimese peegel: filosoofilise loomadiskursuse kriitiline analüüs paljuliigilise semiootika positsioonilt", TÜ 2018).
Kui peaksin soovitama raamatuid inimloomuse tundmaõppimiseks, siis viimasel ajal ilmunuist soovitaks just nimelt Frans de Waali, Brensingit ja Harari teost "Homo sapiens. Inimkonna lühiajalugu" (Harari hilisemad teosed on üksjagu nõrgemad, aga seda käitletava ainese tõttu). Inimloomust on aga kasulik tunda. Mitte ainult seetõttu, et "Poliitikas ei tuleks lähtuda mitte inimmõistusest, vaid inimloomusest, millest mõistus moodustab vaid ühe ja kaugeltki mitte suurima osa" (Edmund Burke), vaid ka seetõttu, et oleme ise inimesed ja meie lähedased on inimesed. Näiteks inimbeebil, nagu paljudel teisel imetajabeebidel on kandmisrefleks (Karsten Brensing,"Loomade mõistatus" lk 49): "Refleks vallandub enamikul imetajatest ja võimaldab vanematel pojad kiiresti kindlasse kohta viia. Teadmiseks kõigile isadele ja emadele, kes langevad meeleheitesse, kui nende beebi, kes kätel kandmise ajal on täiesti rahulik, hakkab uuesti nutma, kui ta voodisse panna: see on tal täiesti loomulik, sest kandmisrefleks enam ei vallandu.
Tegelikult võib ka kätel kandmisest loobuda, sest selle probleemi põhjust – nälga, janu või täistehtud mähet – see ei kõrvalda. Oleme ju kõik lihtsalt väikesed loomakesed."
### Response:
Arvustus. Kuidas šimpansikarja jälgimine tappis noore hipi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures läks Suwon kohtumist 81. minutil Cho Yu-Mini väravast juhtima, kui poolkaitsja ennetas vastaste väravavahti ja suunas nurgalöögi eesmise posti juurest peaga väravasse. Ent 90. minutil Kim Dae-Won viigistas ja kolmandal lisaminutil lõi Jung Seung-Won õnnega pooleks külaliste võiduvärava - rikošetist teele läinud pall maandus kõrge kaarega täpselt ristnurgas. Suwon jõudis veel palli keskringist mängu panna, ent kohe kõlas ka kohtuniku lõpuvile, kirjutab Soccernet.ee.
Anier kuulus Suwoni algkoosseisu, kuid vahetati 74. minutil pingile. Karikavõistlustelt välja langenud Suwon kuulub Korea esiliigas praegu tabelikeskmike sekka, olles kuuest mängust kogunud kaks võitu, kaks viiki ja kaks kaotust. See annab kümne meeskonna konkurentsis viienda koha.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Anier ja Suwon mängisid karikasarjas edasipääsu viimaste sekunditega maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures läks Suwon kohtumist 81. minutil Cho Yu-Mini väravast juhtima, kui poolkaitsja ennetas vastaste väravavahti ja suunas nurgalöögi eesmise posti juurest peaga väravasse. Ent 90. minutil Kim Dae-Won viigistas ja kolmandal lisaminutil lõi Jung Seung-Won õnnega pooleks külaliste võiduvärava - rikošetist teele läinud pall maandus kõrge kaarega täpselt ristnurgas. Suwon jõudis veel palli keskringist mängu panna, ent kohe kõlas ka kohtuniku lõpuvile, kirjutab Soccernet.ee.
Anier kuulus Suwoni algkoosseisu, kuid vahetati 74. minutil pingile. Karikavõistlustelt välja langenud Suwon kuulub Korea esiliigas praegu tabelikeskmike sekka, olles kuuest mängust kogunud kaks võitu, kaks viiki ja kaks kaotust. See annab kümne meeskonna konkurentsis viienda koha.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Anier ja Suwon mängisid karikasarjas edasipääsu viimaste sekunditega maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MTÜ Eesti Geograafia Selts vaidlustas Tallinna ringkonnakohtus eelmise aasta 11. detsembril Tallinna halduskohtus rahandusministeeriumi kasuks langetatud otsuse. Selts tahab, et kohus tühistaks rahandusministeeriumi käskkirjad, millega riigihalduse minister kehtestas Harju, Pärnu ja Rapla maakonnaplaneeringu "Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine".
Seltsi hinnangul ei arvestanud riik maakonnaplaneeringute läbiviimisel võrdväärselt kõikide mõistlike alternatiividega ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel jäeti tähelepanuta olulised keskkonda mõjutavad asjaolud.
Halduskohus leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Geograafia selts kaebas otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse.
Kolmapäeval toimunud istungil määras kohus otsuse kuulutamise ajaks 23. mai, ütles ERR-ile kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.
Teise kaebuse Tallinna ringkonnakohtusse on esitanud MTÜ Avalikult Rail Balticust (ARB) ja MTÜ Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), teatas Vilu. Tegu on samuti halduskohtu otsuse edasikaebamisega ning ka sellega nõutakse maakonnaplaneeringute kinnitamise tühistamist. Selles asjas on ringkonnakohus määranud kohtuistungi ajaks 10. juuni.
Rail Baltic Estonia projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles ERR-ile, et maakonnaplaneeringute vastu esitati kohtusse kokku seitse kaebust. "Esimeses kohtuastmes olid kõik otsused Rail Balticu jaoks positiivsed," märkis ta.
Praegu kohtus olevate kaebuste kohta ütles ta, et need on pikad ja põhjalikud ning vaidlustatud on põhimõtteliselt kõik, mis võimalik. | Rail Baltic maadleb Eestis praegu kahe kohtuasjaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MTÜ Eesti Geograafia Selts vaidlustas Tallinna ringkonnakohtus eelmise aasta 11. detsembril Tallinna halduskohtus rahandusministeeriumi kasuks langetatud otsuse. Selts tahab, et kohus tühistaks rahandusministeeriumi käskkirjad, millega riigihalduse minister kehtestas Harju, Pärnu ja Rapla maakonnaplaneeringu "Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine".
Seltsi hinnangul ei arvestanud riik maakonnaplaneeringute läbiviimisel võrdväärselt kõikide mõistlike alternatiividega ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel jäeti tähelepanuta olulised keskkonda mõjutavad asjaolud.
Halduskohus leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Geograafia selts kaebas otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse.
Kolmapäeval toimunud istungil määras kohus otsuse kuulutamise ajaks 23. mai, ütles ERR-ile kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.
Teise kaebuse Tallinna ringkonnakohtusse on esitanud MTÜ Avalikult Rail Balticust (ARB) ja MTÜ Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), teatas Vilu. Tegu on samuti halduskohtu otsuse edasikaebamisega ning ka sellega nõutakse maakonnaplaneeringute kinnitamise tühistamist. Selles asjas on ringkonnakohus määranud kohtuistungi ajaks 10. juuni.
Rail Baltic Estonia projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles ERR-ile, et maakonnaplaneeringute vastu esitati kohtusse kokku seitse kaebust. "Esimeses kohtuastmes olid kõik otsused Rail Balticu jaoks positiivsed," märkis ta.
Praegu kohtus olevate kaebuste kohta ütles ta, et need on pikad ja põhjalikud ning vaidlustatud on põhimõtteliselt kõik, mis võimalik.
### Response:
Rail Baltic maadleb Eestis praegu kahe kohtuasjaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Madame X" on suuresti mõjutatud Lissabonist, kus Madonna on viimase 15 aasta jooksul elanud ja muusikat kirjutanud. Tegu on kogumikuga paladest, mis tähistavad Madonna kestvat armastust Ladina-Ameerika muusika ja kultuuri vastu. Albumil, mis salvestati 18 kuu jooksul Portugalis, New Yorkis, Los Angeleses ja Londonis, laulab Madonna nii portugali, hispaania kui ka inglise keeles.
"Madame X" ilmub nii tavalise kui deluxe -albumina, millel on kaks lisalugu "Extreme Occident" ja "Looking for Mercy".
Kuula uue albumi esimest singlit "Medellin": | Madonna avaldas uue albumi esimese singli "Medellin" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Madame X" on suuresti mõjutatud Lissabonist, kus Madonna on viimase 15 aasta jooksul elanud ja muusikat kirjutanud. Tegu on kogumikuga paladest, mis tähistavad Madonna kestvat armastust Ladina-Ameerika muusika ja kultuuri vastu. Albumil, mis salvestati 18 kuu jooksul Portugalis, New Yorkis, Los Angeleses ja Londonis, laulab Madonna nii portugali, hispaania kui ka inglise keeles.
"Madame X" ilmub nii tavalise kui deluxe -albumina, millel on kaks lisalugu "Extreme Occident" ja "Looking for Mercy".
Kuula uue albumi esimest singlit "Medellin":
### Response:
Madonna avaldas uue albumi esimese singli "Medellin" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viktoria on koalitsioonis ja temaga ei pea me midagi tegema," ütles Reinsalu vastuseks ajakirjaniku küsimusele, millega taheti teada, mida hakkab Isamaa peale Ladõnskaja-Kubitsaga, keda ajakirjanik nimetas "viitsütikuga pommiks".
"Viktoria pole pomm, vaid julge ja selge vaatega naine," ütles Reinsalu ning lisas, et parlamendiliikmed on vabad oma otsustes ja selles ei tasu näha midagi dramaatilist.
Reinsalu sõnu kinnitas ka peaminister Jüri Ratas, kes ütles, et ta on Ladõnskaja-Kubitsaga rääkinud ja talle jäi mulje, et Ladõnskaja-Kubits pole koalitsioonile selga keeranud. | Reinsalu: Ladõnskaja-Kubits on endiselt koalitsioonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viktoria on koalitsioonis ja temaga ei pea me midagi tegema," ütles Reinsalu vastuseks ajakirjaniku küsimusele, millega taheti teada, mida hakkab Isamaa peale Ladõnskaja-Kubitsaga, keda ajakirjanik nimetas "viitsütikuga pommiks".
"Viktoria pole pomm, vaid julge ja selge vaatega naine," ütles Reinsalu ning lisas, et parlamendiliikmed on vabad oma otsustes ja selles ei tasu näha midagi dramaatilist.
Reinsalu sõnu kinnitas ka peaminister Jüri Ratas, kes ütles, et ta on Ladõnskaja-Kubitsaga rääkinud ja talle jäi mulje, et Ladõnskaja-Kubits pole koalitsioonile selga keeranud.
### Response:
Reinsalu: Ladõnskaja-Kubits on endiselt koalitsioonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas teadsid, et:
Eesti keeles kutsutakse taimetoitlasteks nii inimesi, kes ei söö liha, kuid ka neid, kes ei tarbi mitte midagi loomset.
Veganid ei tarbi üldse loomseid tooteid, sealhulgas liha, kala, piimatooteid, mune ja nende saadusi. On nii puhtalt toitumuslikke veganeid kui ka neid, kes väldivad lisaks loomseid materjale nagu (karus)nahk, vill ja siid, loomkatsetatud tooteid ja loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks loomatsirkused.
Vegetaarlased ei tarbi liha, küll aga piimatooteid ja/või muna. Mõned inimesed, kes söövad kala, kuid mitte liha, nimetavad end samuti vegetaarlasteks. Täpsustuseks kasutatakse mõnikord termineid lakto-ovo-vegetaarlus (taimetoitlus koos piima ja munaga) või pesko-vegetaarlus (taimetoitlus koos kalaga).
Eelmisel nädalal vastasid Eesti suurima veganluse huvilisi ühendava Facebooki grupi " Jah, see on vegan!" liikmed, et nemad alustasid veganlusega peamiselt loomade kaitsmise pärast, samuti toodi välja nii tervist kui keskkonda hoidvaid aspekte.
Vegan eluviis tähendas vastajate jaoks eelkõige julmusevaba elustiili, millega ei toetata loomade kasutamist ja tapmist. Kõige kulukamaks pidasid veganid oma elustiili juures loomse päritolu asendustoitude ja jalanõude soetamist.
Artikli lõpust saab lugeda põhjustest, miks inimesed on hakanud veganiks, mida see nende jaoks tähendab ning kui palju kulub selle eluviisi järgimiseks raha toidule ja muudele vegantoodetele.
Ka meik võib olla vegan
Vegan meigikunstnik Sevil Šukjurova on olnud vegan juba viis aastat. Veganikosmeetikat hakkas Šukjurova kasutama, kui ta mõistis, et selline eluviis hõlmab ka tarbetoodete puhul täistaimset valikut.
Meigikunstniku hinnangul on veganikosmeetika nahale tervislikum, sest selle koostisosad on taimsed. Tihti toob inimesi veganikosmeetika juurde teadmine, kuidas paljusid tooteid testitakse loomade peal. See mängib inimeste emotsioonidega ning leitakse, et on olemas ka eetilisemaid variante.
Šukjurova arvates ei ole tavalisel ja vegankosmeetikal hinnavahet. Kallim on hoopis looduskosmeetika, kuna selles sisalduvad koostisosad on väga spetsiifilised, luubi all välja valitud ning neid on suurema hoolitsusega tehtud.
Šukjurova lausus, et inimesed on järjest teadlikumad vegan elustiilist, sealhulgas kosmeetikast. Kui paar aastat tagasi ei pööratud sellele tähelepanu, siis praegu mängib suurt rolli sotsiaalmeedias tehtav reklaam, mille tulemusena on inimesed vegan eluviisi osas vastuvõtlikumad.
Keskkonna vaatenurk: lõunamaine taimetoit vs kohalik liha
Eesti hüdrobioloogi ja keskkonnaeksperdi Kristjan Piirimäe sõnul on liha söömine inimliigile omane nähtus. Kuigi loomset päritolu toit põhjustab üsnagi suurt ökoloogilist jalajälge, on Piirimäe sõnul kohalikul toidul suur väärtus ning seetõttu on kohaliku liha söömine õigustatud.
Täiesti loomulik on tarbida liha nendes piirkondades, kus on raske taimi kasvatada, näiteks mäestikes, kõrbes, polaaraladel ja lähisarktikas. Piirimäe sõnul on see õigustatud ka nendes paikades, kus loomad söövad taimi, mida inimesed ise ei saa tarbida.
Loomsete toitude söömise juures tuleb meeles pidada ka eetilisi aspekte, näiteks loomadele põhjustatud kannatusi. See sõltub omakorda loomakasvatuse tingimustest.
Loomakasvatuste puhul tõi Piirimäe välja, et loomade kannatlikus sõltub paljuski liigist. Näiteks erinevalt lambast või koerast on rebane metsloom, kes ei ole kohastunud eluks karjas või rebasekasvatuses inimese võimu all. Piirimäe sõnul on juba looma pihta kuuli laskmine liigutus, mis ei tasu ennast rahalises mõttes ära.
Foto vegani nädala toidukorvist:
Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni eriala magistrandid tegid küsitluse Facebooki veganite grupis ning alljärgnevalt toome teieni vastused küsimustele, mis puudutasid veganiks hakkamist ning vegantoodete tarbimist.
Mis oli Sinu motivatsioon veganiks hakkamisel? Kas pigem loomad või keskkond? Äkki hoopis tervis?
Esimese ja peamise põhjusena tõid vastanud välja, et hakkasid veganiks ennekõike loomade pärast. Mainiti ka soovi tervislikult toituda ning hoolida keskkonnast.
"Esialgu jõudsin veganluseni tervisliku toitumise kaudu (veganina tervislikult toituda on mu meelest ikka palju lihtsam kui loomset süües), kuid päriselt veganiks hakkasin loomade ja keskkonna pärast."
Kui palju kulub (Sinu peres) raha söögile? Kui lähed veel täna uue nädala toitu ostma, siis ole hea, saada meile pilt ka!
Võiks arvata, et vegan eluviisi järgimine on väga kallis, arvestades, et vegan märgistusega tooted on sageli kallimad kui tavalised. Meie küsitlusele vastanute kalkulatsioonidest selgus aga, et see pole päriselt nii. Nädalas kulub veganil 40-70 eurot. Selle sees on nii toit kui ka näiteks puhastusvahendid jm olmetooted. Vastajad tõid välja, et eelistavad kohalikku toiduainet, mis ei oleks plastpakendis.
"300 € kuus kahe peale. Rohkem kui poole rahast kulutan ökotoidule ja ostan nii palju kui võimalik kohalikku köögivilja. Olen agar korilane. Toidukraami ostmisel jälgin, et saaks osta ilma kile- ja plastikpakendita."
Mida tähendab Sinu jaoks vegan eluviis?
Küsitlusele vastanute jaoks tähendab vegan eluviis julmusevaba eluviisi, mis tähendab, et oma valikutega ei toeta nad loomade kasutamist ega tapmist.
"See tähendab seda, et ma teen kõik selleks, et vähendada enda eksisteerimisega kannatusi teistele elusolenditele."
Kui palju raha kulub kuus vegan eluviisile? Pean siin silmas just elustiili tooteid nagu näiteks kosmeetika.
Vegan elustiili tooted, näiteks kosmeetika võib olla kallim kui tavaline - sellise eelduselga lähtusime seda küsimust küsides, kuid eksisime. Nii küsitlusele vastanute infost kui ka vegan kosmeetiku intervjuust selgus, et kohati on vegan kosmeetika odavam, kuid olulise säästu toob hoopis see, et tervikuna tarbitakse taolisi elustiilitooteid vähem, mistõttu kulub neile ka vähem raha. Samas rohkem võib raha hoopis kuuda näiteks loomaõiguste ja veganluse teemalise kirjanduse peale.
"Ma ei ole arvet pidanud kui palju kosmeetikale kulub, ostan paar korda aastas allahindluse ajal varu ära. Kosmeetiku juures ei käi, ei ole vajadust, näonahk on ilus. Maniküüri teen ise. Kodupuhastusvahendeid on vähe ja need mis on, on kõik looduslikud. WC ning kraanikausside puhastamiseks kasutan juba varsti 10 a soodat ja äädikat."
Mis on veganluse juures kõige kulukam?
Veganluse juures kõige kallimaks peavad küsitlusele vastanud vegan jalatseid ja riideid ning loomsete toodete asendustooteid nagu taimne juust või taimsed lihatooted. Jalanõude osas aga toodi välja, et ostes kalleid ja kvaliteetseid veganjalanõusid, peavad need kauem vastu ning mõnikord saab neid ka taaskasutusest. Kuid veganjalanõude valik on turul üsna piiratud.
"Riided ja jalanõud ilmselt, aga samas olen hakanud tegema rohkem teadlikke valikuid, nii et viimase 5 aasta jooksul olen ostnud vist näiteks 5 paari jalanõusid, millest 3 on taaskasutusest. Nii et ühe paari jalanõude peale läheb korraga rohkem raha, aga neid jalanõusid kasutan pikemat aega (parem kvaliteet)."
Milliseid tooteid või teenuseid on Sul veganina kõige raskem kätte saada?
Vegantoodete tarbimise osas ei tunne küsitlusele vastanud õigupoolest eriti millestki puudust, kui siis vaid selles, et toidukohtades võiks olla rohkem valikut vegantoitude osas. Rohkem tuntakse aga puudust veganluse mõistmisest ühiskonnas. Näiteks ei arvestata veganluse kui maailmavaatega tervishoiusüsteemis ja lasteaedades. Samuti leiavad vastanud, et avalikus inforuumis võiks olla rohkem veganlust selgitavat kajastust, mis aitaks ka veganite lähedastel seda paremini mõista.
"Raske on veel ka pereüritusel omnidega, kes ei oska head taimetoitu teha. Kui sa ei saa, nt sünnipäeval, oma tehtud toitu kaasa võtta, sest sünnipäevalaps solvub, siis on üsna nukker olemine ja nälg.
Raske on ka pilkamisega inimeste poolt, kes ei mõista sinu elustiili nende enda teadmatusest. Kui näidataks rohkem dokumentaalfilme ja loenguid, mis seletaks ja näitaks vegan elustiili põhjustest, oleksid ehk inimesed palju tolerantsemad."
"Meedia poolt võiks olla veganluse kajastus positiivses võtmes suurem, et ei peaks tuttavatele seletama, et ma ei toitu heinast, et osades taimedes on rohkem valku kui lihas, et loomad on tundevõimelised."
Sellel neljapäeval keskendus Vikerraadio "Huvitaja" saade veganlusele ning sellega kaasnevatele aspektidele. Esimeses saateosas rääkisid veganteatri juht Siim Maaten ja vegan elustiilipoodi pidav Helen Puistaja:
Saate teises pooles rääkis keskkonnaekspert Kristjan Piirmäe veganluse ja keskkonnamõju seostest: | Sissevaade veganlusse: tervise, loomade või keskkonna päästmine? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas teadsid, et:
Eesti keeles kutsutakse taimetoitlasteks nii inimesi, kes ei söö liha, kuid ka neid, kes ei tarbi mitte midagi loomset.
Veganid ei tarbi üldse loomseid tooteid, sealhulgas liha, kala, piimatooteid, mune ja nende saadusi. On nii puhtalt toitumuslikke veganeid kui ka neid, kes väldivad lisaks loomseid materjale nagu (karus)nahk, vill ja siid, loomkatsetatud tooteid ja loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks loomatsirkused.
Vegetaarlased ei tarbi liha, küll aga piimatooteid ja/või muna. Mõned inimesed, kes söövad kala, kuid mitte liha, nimetavad end samuti vegetaarlasteks. Täpsustuseks kasutatakse mõnikord termineid lakto-ovo-vegetaarlus (taimetoitlus koos piima ja munaga) või pesko-vegetaarlus (taimetoitlus koos kalaga).
Eelmisel nädalal vastasid Eesti suurima veganluse huvilisi ühendava Facebooki grupi " Jah, see on vegan!" liikmed, et nemad alustasid veganlusega peamiselt loomade kaitsmise pärast, samuti toodi välja nii tervist kui keskkonda hoidvaid aspekte.
Vegan eluviis tähendas vastajate jaoks eelkõige julmusevaba elustiili, millega ei toetata loomade kasutamist ja tapmist. Kõige kulukamaks pidasid veganid oma elustiili juures loomse päritolu asendustoitude ja jalanõude soetamist.
Artikli lõpust saab lugeda põhjustest, miks inimesed on hakanud veganiks, mida see nende jaoks tähendab ning kui palju kulub selle eluviisi järgimiseks raha toidule ja muudele vegantoodetele.
Ka meik võib olla vegan
Vegan meigikunstnik Sevil Šukjurova on olnud vegan juba viis aastat. Veganikosmeetikat hakkas Šukjurova kasutama, kui ta mõistis, et selline eluviis hõlmab ka tarbetoodete puhul täistaimset valikut.
Meigikunstniku hinnangul on veganikosmeetika nahale tervislikum, sest selle koostisosad on taimsed. Tihti toob inimesi veganikosmeetika juurde teadmine, kuidas paljusid tooteid testitakse loomade peal. See mängib inimeste emotsioonidega ning leitakse, et on olemas ka eetilisemaid variante.
Šukjurova arvates ei ole tavalisel ja vegankosmeetikal hinnavahet. Kallim on hoopis looduskosmeetika, kuna selles sisalduvad koostisosad on väga spetsiifilised, luubi all välja valitud ning neid on suurema hoolitsusega tehtud.
Šukjurova lausus, et inimesed on järjest teadlikumad vegan elustiilist, sealhulgas kosmeetikast. Kui paar aastat tagasi ei pööratud sellele tähelepanu, siis praegu mängib suurt rolli sotsiaalmeedias tehtav reklaam, mille tulemusena on inimesed vegan eluviisi osas vastuvõtlikumad.
Keskkonna vaatenurk: lõunamaine taimetoit vs kohalik liha
Eesti hüdrobioloogi ja keskkonnaeksperdi Kristjan Piirimäe sõnul on liha söömine inimliigile omane nähtus. Kuigi loomset päritolu toit põhjustab üsnagi suurt ökoloogilist jalajälge, on Piirimäe sõnul kohalikul toidul suur väärtus ning seetõttu on kohaliku liha söömine õigustatud.
Täiesti loomulik on tarbida liha nendes piirkondades, kus on raske taimi kasvatada, näiteks mäestikes, kõrbes, polaaraladel ja lähisarktikas. Piirimäe sõnul on see õigustatud ka nendes paikades, kus loomad söövad taimi, mida inimesed ise ei saa tarbida.
Loomsete toitude söömise juures tuleb meeles pidada ka eetilisi aspekte, näiteks loomadele põhjustatud kannatusi. See sõltub omakorda loomakasvatuse tingimustest.
Loomakasvatuste puhul tõi Piirimäe välja, et loomade kannatlikus sõltub paljuski liigist. Näiteks erinevalt lambast või koerast on rebane metsloom, kes ei ole kohastunud eluks karjas või rebasekasvatuses inimese võimu all. Piirimäe sõnul on juba looma pihta kuuli laskmine liigutus, mis ei tasu ennast rahalises mõttes ära.
Foto vegani nädala toidukorvist:
Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni eriala magistrandid tegid küsitluse Facebooki veganite grupis ning alljärgnevalt toome teieni vastused küsimustele, mis puudutasid veganiks hakkamist ning vegantoodete tarbimist.
Mis oli Sinu motivatsioon veganiks hakkamisel? Kas pigem loomad või keskkond? Äkki hoopis tervis?
Esimese ja peamise põhjusena tõid vastanud välja, et hakkasid veganiks ennekõike loomade pärast. Mainiti ka soovi tervislikult toituda ning hoolida keskkonnast.
"Esialgu jõudsin veganluseni tervisliku toitumise kaudu (veganina tervislikult toituda on mu meelest ikka palju lihtsam kui loomset süües), kuid päriselt veganiks hakkasin loomade ja keskkonna pärast."
Kui palju kulub (Sinu peres) raha söögile? Kui lähed veel täna uue nädala toitu ostma, siis ole hea, saada meile pilt ka!
Võiks arvata, et vegan eluviisi järgimine on väga kallis, arvestades, et vegan märgistusega tooted on sageli kallimad kui tavalised. Meie küsitlusele vastanute kalkulatsioonidest selgus aga, et see pole päriselt nii. Nädalas kulub veganil 40-70 eurot. Selle sees on nii toit kui ka näiteks puhastusvahendid jm olmetooted. Vastajad tõid välja, et eelistavad kohalikku toiduainet, mis ei oleks plastpakendis.
"300 € kuus kahe peale. Rohkem kui poole rahast kulutan ökotoidule ja ostan nii palju kui võimalik kohalikku köögivilja. Olen agar korilane. Toidukraami ostmisel jälgin, et saaks osta ilma kile- ja plastikpakendita."
Mida tähendab Sinu jaoks vegan eluviis?
Küsitlusele vastanute jaoks tähendab vegan eluviis julmusevaba eluviisi, mis tähendab, et oma valikutega ei toeta nad loomade kasutamist ega tapmist.
"See tähendab seda, et ma teen kõik selleks, et vähendada enda eksisteerimisega kannatusi teistele elusolenditele."
Kui palju raha kulub kuus vegan eluviisile? Pean siin silmas just elustiili tooteid nagu näiteks kosmeetika.
Vegan elustiili tooted, näiteks kosmeetika võib olla kallim kui tavaline - sellise eelduselga lähtusime seda küsimust küsides, kuid eksisime. Nii küsitlusele vastanute infost kui ka vegan kosmeetiku intervjuust selgus, et kohati on vegan kosmeetika odavam, kuid olulise säästu toob hoopis see, et tervikuna tarbitakse taolisi elustiilitooteid vähem, mistõttu kulub neile ka vähem raha. Samas rohkem võib raha hoopis kuuda näiteks loomaõiguste ja veganluse teemalise kirjanduse peale.
"Ma ei ole arvet pidanud kui palju kosmeetikale kulub, ostan paar korda aastas allahindluse ajal varu ära. Kosmeetiku juures ei käi, ei ole vajadust, näonahk on ilus. Maniküüri teen ise. Kodupuhastusvahendeid on vähe ja need mis on, on kõik looduslikud. WC ning kraanikausside puhastamiseks kasutan juba varsti 10 a soodat ja äädikat."
Mis on veganluse juures kõige kulukam?
Veganluse juures kõige kallimaks peavad küsitlusele vastanud vegan jalatseid ja riideid ning loomsete toodete asendustooteid nagu taimne juust või taimsed lihatooted. Jalanõude osas aga toodi välja, et ostes kalleid ja kvaliteetseid veganjalanõusid, peavad need kauem vastu ning mõnikord saab neid ka taaskasutusest. Kuid veganjalanõude valik on turul üsna piiratud.
"Riided ja jalanõud ilmselt, aga samas olen hakanud tegema rohkem teadlikke valikuid, nii et viimase 5 aasta jooksul olen ostnud vist näiteks 5 paari jalanõusid, millest 3 on taaskasutusest. Nii et ühe paari jalanõude peale läheb korraga rohkem raha, aga neid jalanõusid kasutan pikemat aega (parem kvaliteet)."
Milliseid tooteid või teenuseid on Sul veganina kõige raskem kätte saada?
Vegantoodete tarbimise osas ei tunne küsitlusele vastanud õigupoolest eriti millestki puudust, kui siis vaid selles, et toidukohtades võiks olla rohkem valikut vegantoitude osas. Rohkem tuntakse aga puudust veganluse mõistmisest ühiskonnas. Näiteks ei arvestata veganluse kui maailmavaatega tervishoiusüsteemis ja lasteaedades. Samuti leiavad vastanud, et avalikus inforuumis võiks olla rohkem veganlust selgitavat kajastust, mis aitaks ka veganite lähedastel seda paremini mõista.
"Raske on veel ka pereüritusel omnidega, kes ei oska head taimetoitu teha. Kui sa ei saa, nt sünnipäeval, oma tehtud toitu kaasa võtta, sest sünnipäevalaps solvub, siis on üsna nukker olemine ja nälg.
Raske on ka pilkamisega inimeste poolt, kes ei mõista sinu elustiili nende enda teadmatusest. Kui näidataks rohkem dokumentaalfilme ja loenguid, mis seletaks ja näitaks vegan elustiili põhjustest, oleksid ehk inimesed palju tolerantsemad."
"Meedia poolt võiks olla veganluse kajastus positiivses võtmes suurem, et ei peaks tuttavatele seletama, et ma ei toitu heinast, et osades taimedes on rohkem valku kui lihas, et loomad on tundevõimelised."
Sellel neljapäeval keskendus Vikerraadio "Huvitaja" saade veganlusele ning sellega kaasnevatele aspektidele. Esimeses saateosas rääkisid veganteatri juht Siim Maaten ja vegan elustiilipoodi pidav Helen Puistaja:
Saate teises pooles rääkis keskkonnaekspert Kristjan Piirmäe veganluse ja keskkonnamõju seostest:
### Response:
Sissevaade veganlusse: tervise, loomade või keskkonna päästmine? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui uus valitsus alustab, astun Senati väljakule vaba mehena," kirjutas Soini neljapäeval blogis ja lisas, et tema elu muutub.
"Ma lahkun poliitikast. Heatujulisena, rõõmsal meelel."
Soini lisas, et hakkab poliitikast lahkudes unistusi teoks tegema ning kogemused poliitikuna kuluvad sel teekonnal marjaks ära.
"Ma ei ole olnud vangis, olen olnud poliitikas. Aastakümneid jälgitava ja vastutavana. Olen sellele hetkele palju mõelnud."
Soini ütles, et mai algul Rovaniemis peetav Arktika nõukogu välisministrite kohtumine on Soome eesistumisaja tipphetk. Kohtumisele on oodata kõiki Arktika nõukogu liikmesriikide esimehi.
Soini oli üks Põlissoomlaste erakonna asutajaist ja pikka aega selle esimees. Kui Jussi Halla-aho 2017. aasta suvel esimehevalimised võitis, lahkus Soini parteist ja lõi erakonna Sinine Tulevik, mis aga ei pääsenud äsjastel valimistel parlamenti. | Soome välisminister Timo Soini kavatseb poliitikast lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui uus valitsus alustab, astun Senati väljakule vaba mehena," kirjutas Soini neljapäeval blogis ja lisas, et tema elu muutub.
"Ma lahkun poliitikast. Heatujulisena, rõõmsal meelel."
Soini lisas, et hakkab poliitikast lahkudes unistusi teoks tegema ning kogemused poliitikuna kuluvad sel teekonnal marjaks ära.
"Ma ei ole olnud vangis, olen olnud poliitikas. Aastakümneid jälgitava ja vastutavana. Olen sellele hetkele palju mõelnud."
Soini ütles, et mai algul Rovaniemis peetav Arktika nõukogu välisministrite kohtumine on Soome eesistumisaja tipphetk. Kohtumisele on oodata kõiki Arktika nõukogu liikmesriikide esimehi.
Soini oli üks Põlissoomlaste erakonna asutajaist ja pikka aega selle esimees. Kui Jussi Halla-aho 2017. aasta suvel esimehevalimised võitis, lahkus Soini parteist ja lõi erakonna Sinine Tulevik, mis aga ei pääsenud äsjastel valimistel parlamenti.
### Response:
Soome välisminister Timo Soini kavatseb poliitikast lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teade Arvo Risti jäädavast lahkumisest tuli ootamatult, sest Arvo alles tähistas 3.aprillil oma 75. sünnipäeva ning võttis 4.-7. aprillil osa Tartus peetud Eesti meistrivõistlustest vene kabes. 13.-14. aprillil oli Rist treenerina saatjaks oma hiidlastest kabeõpilastele, kes osalesid Tallinnas kuni 16-aastaste noorte Eesti meistrivõistlustel," ütles Kabeliidu president Tarmo Tulva.
Silmapaistva kabetajana on Arvo paljukordne Eesti meister, kes esindanud Eestit rohketel välisvõistlustel ja selle kõrval jaganud kabetarkusi suurele hulgale noormängijatele. Ta on olnud Hiiumaal innukas kabe edendaja, kuid kuulunud Hiiumaa koondisesse ka paljudel muudel spordialadel, nagu näiteks võrkpall, kergejõustik, orienteerumine ja lauatennis.
Lisaks oma isiklikele kiiduväärsetele kabealastele saavutustele on Arvo pälvinud temaga kokku puutunud inimeste erilise austuse ja lugupidamise oma kõrgete eetiliste tõekspidamiste, töökuse, huumorimeele ja loomupärase tagasihoidlikkusega.
Aastatel 1971. ja 1974. tuli Rist kirikabes NSVL-i meistriks. Vene kabes pävis ta Eesti meistri tiitli 11 korda. 1967. aastal teenis Rist meistersportlase tiitli. | Lahkus meistersportlane ja Eesti üks paremaid kabetajaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teade Arvo Risti jäädavast lahkumisest tuli ootamatult, sest Arvo alles tähistas 3.aprillil oma 75. sünnipäeva ning võttis 4.-7. aprillil osa Tartus peetud Eesti meistrivõistlustest vene kabes. 13.-14. aprillil oli Rist treenerina saatjaks oma hiidlastest kabeõpilastele, kes osalesid Tallinnas kuni 16-aastaste noorte Eesti meistrivõistlustel," ütles Kabeliidu president Tarmo Tulva.
Silmapaistva kabetajana on Arvo paljukordne Eesti meister, kes esindanud Eestit rohketel välisvõistlustel ja selle kõrval jaganud kabetarkusi suurele hulgale noormängijatele. Ta on olnud Hiiumaal innukas kabe edendaja, kuid kuulunud Hiiumaa koondisesse ka paljudel muudel spordialadel, nagu näiteks võrkpall, kergejõustik, orienteerumine ja lauatennis.
Lisaks oma isiklikele kiiduväärsetele kabealastele saavutustele on Arvo pälvinud temaga kokku puutunud inimeste erilise austuse ja lugupidamise oma kõrgete eetiliste tõekspidamiste, töökuse, huumorimeele ja loomupärase tagasihoidlikkusega.
Aastatel 1971. ja 1974. tuli Rist kirikabes NSVL-i meistriks. Vene kabes pävis ta Eesti meistri tiitli 11 korda. 1967. aastal teenis Rist meistersportlase tiitli.
### Response:
Lahkus meistersportlane ja Eesti üks paremaid kabetajaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tähtis kohtumine. (...) Juba palju aastaid ei ole Eesti ja Venemaa vahel olnud mingeid tipptasemel kohtumisi," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov neljapäeval ajakirjanikele.
Samas meenutas ta, et "Eestisse kulgevad meie energiakandjad, on majanduskoostöö, vastastikused investeeringud, on mitmesuguseid teineteist puudutavaid muresid ja foobiaid, mida Baltimaades hoolikalt viljeletakse".
"Kohtumine on seepärast tähtis, et seal saab arutada kõiki neid positiivseid ja negatiivseid teemasid," rõhutas Peskov.
Ta ütles, et presidendid suhtlevad algul kitsas ringis, seejärel jätkavad aga töölõuna formaadis laiema seltskonnaga. | Kreml: kohtumisel Eesti presidendiga räägitakse heast ja halvast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tähtis kohtumine. (...) Juba palju aastaid ei ole Eesti ja Venemaa vahel olnud mingeid tipptasemel kohtumisi," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov neljapäeval ajakirjanikele.
Samas meenutas ta, et "Eestisse kulgevad meie energiakandjad, on majanduskoostöö, vastastikused investeeringud, on mitmesuguseid teineteist puudutavaid muresid ja foobiaid, mida Baltimaades hoolikalt viljeletakse".
"Kohtumine on seepärast tähtis, et seal saab arutada kõiki neid positiivseid ja negatiivseid teemasid," rõhutas Peskov.
Ta ütles, et presidendid suhtlevad algul kitsas ringis, seejärel jätkavad aga töölõuna formaadis laiema seltskonnaga.
### Response:
Kreml: kohtumisel Eesti presidendiga räägitakse heast ja halvast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teater. Muusika. Kino aprillinumbris: Tõnn Sarv fraktaalidest ja meditatiivsest teadvusseisundist.
"Ma tunnen, et ma komponeerimisel matemaatikat ei "kasuta", vaid ma tõesti "mängin" matemaatikat, nagu olekski see mu kummaline pill."
Giovanni Albini, helilooja
Indias tähistas tüsedus ja suur kõht elujõudu, rikkust ja õnne, üldse kõike positiivset ja head. On veel mitmeid "suurmehe tunnuseid" (mahāpuru ṣ alak ṣ a ṇ a), mida Buddha kujutistel võib samuti tähele panna, nende hulgas ka u ṣṇ ī ṣ a, see imelik kõrgendik või muna pealael. Ka seda pole osatud õieti seletada. On arvatud, et see on ehk mingi eriline turban või siis sümboliseerib see kõrgemate isikute pea kohal hoitavat vihma- või päikesevarju, või peaks see olema hoopis kujuteldav kroontšakra. Päris kindel ei olda ühegi selgituse puhul. Palju huvitavam oleks aga küsida, miks seesuguseid kujutisi üldse luuakse ja kuidas neid kasutatakse, mis on selle kõige tähendus. Muidugi on see pühadus, millel on väga palju aspekte, aga ühe sõnaga kokku võttes on tegemist ikooni ehk märgiga, mis tegelikult vaid esindab seda pühadust, olles muidugi ka ise püha. Polegi eriti oluline, kui täpselt või tõetruult see ikoon midagi või kedagi kujutab. Olulisem on see, kuidas ikoon mõjub, kuidas ta toimib, kuidas sellega suhestutakse, teisiti öeldes — mida see tähendab.
Ikoonid või mandalad võivad olla iseäraliku struktuuriga, sisaldades märke, sümboleid ja sõnumeid, mis alati ei peagi olema kõigile arusaadavad ega täielikult mõistetavad. Nendega suhestumine on samuti väga eriline. Juba neile lähenemine, nende vaatamine ja nende ees olemine on rituaal, püha toiming. Sellele võivad eelneda mitmesugused tseremooniad, nagu rituaalne puhastumine, riietumine, kummardused vms. Ja kaasneda veel toimingud nagu palvetamine, mediteerimine, laulmine, lugemine, kuulamine jne. Ikoonid ja mandalad, yantra 'd ja thangka 'd, samuti mitmesugused ühtlaselt korduvad sündmused, nt liigutused, helid, mantrad, võivad viia teistsugustesse teadvusseisunditesse. Need on nagu aknad, nagu võimalused tunnetada ja mõista kõike hoopis sügavamalt või üldisemalt kui tavalises teadvusseisundis.
Kui nüüd ringiga Buddha juurde tagasi tulla, siis on ilmne, et kõik tema kujutised ongi ikoonid või mandalad ja nad ei peagi kujutama ajaloolist isikut, olles pigem vahendid pühendumusliku praktika jaoks. Vajrayana –budismis on näiteks olulisel kohal püha või jumaliku olevusega (yidam) samastumise ja seejärel meeletühjuse (sunyata) saavutamise praktika (Anuttarayoga tantra), mille käigus kasutatakse vastava yidam 'i kujutisi. Selle peamine eesmärk on jõuda arusaamisele Buddha-loomusest (tathāgatagarbha, buddhadhātu), mis on omane kõigile olenditele. Nagu ütleb Tema Pühadus dalai-laama: "Buddha-keha on saavutatav selle üle mediteerides."
Aga küsimused jäävad sellegipoolest. Miks teda ikkagi paksuna kujutatakse? Ja mis muna või muhk tal seal pealael on?
Aitab küll, võiks nüüd öelda ja selle kõigega lihtsalt leppida. Ikoonid, mandalad, palved ja mediteerimine, teistsugused teadvusseisundid, traditsioonid, kombed — olgu nad siis pealegi. Aga just siin see lugu alles huvitavaks läheb. Täiesti ootamatult astub sisse matemaatik Benoit Mandelbrot ja teatab, et kõik on palju lihtsam. Korrates üht ja sedasama järgnevust läbi kümnete tuhandete iteratsioonide, jõuamegi Buddhani — jumala ehk kõiksuseni, universumi või tühjuseni, milleni iganes.
Ei maksa muidugi hakata seda kohe tõsiselt võtma. Ikka juhtub, et varjudes, pilvedes või tähistaevas nähakse pühi kujundeid. See on psühholoogias hästi tuntud nähtus, pareidoolia, ja sageli ongi sellisel moel omistatud tähendused religioossed. Juhuslikke objekte või järjestusi on ikka kasutatud ennustamisel või selgeltnägemisel, olgu see siis kaartide panemine, kohvipaksu pealt vaatamine, hiromantia, ornitomantia või mis iganes.
Aga see kujund ei ole juhuslik. See ei ole ülelendava linnu vari ega tiigi pinnale langenud lehe peegeldus. See ei muutu kunagi ega kao kuhugi. See on samasugune püsiv matemaatiline abstraktsioon nagu ring või püramiid, mis on saanud nähtavaks tänu arvutustehnika suuremale jõudlusele. See läheb pidevalt kordudes lõpmatusse, säilitades ometi oma kuju.
Võta suvaline kompleksarv, korruta see tema endaga ja lisa talle veel üks kompleksarv. Z = Z 2 + C. Tulemus märgi koordinaatteljestikule ja tee siis sellega jälle seesama arvutus. Ja kui sa oled seda nii teinud veel umbes viiskümmend tuhat korda — ikka nende kujuteldavate, imaginaarsete arvudega ja ikka nendes mõistetamatutes, irratsionaalsetes mõõtmetes —, siis saadki sellise kujundi.
See pilt 1 on kogu aeg olemas olnud, nagu ka kõik see, mida me näeme mikroskoopide ja teleskoopide abil või mis tahes muude uurimisvahenditega. Samamoodi on olemas ka need kujundid, mis on nüüd saanud nähtavaks tänu võimsamatele protsessoritele, suuremale arvutusjõudlusele. Need vahendid tõstavad meie nägemise, tunnetuse, teadlikkuse või teadvuse taset, lisavad meile uusi võimalusi ja võimeid.
Muide, ka meditatsioonitehnikad kasutavad tuhandeid lihtsaid kordusi, olgu nendeks siis hingetõmbed, mantra või midagi muud. Võimalik, et nõnda saavutatud seisund, samadhi, võimendab ka meie 'protsessorit', võimalik, et selle võimsuse suurendamiseks praktiseeritakse grupimeditatsioone, ühispalvusi jmt. Peale jooga ja meditatsiooni on nende vahendite hulgas ka mõningad taimed, seened ja ained, nagu DMT jt, samuti muusika ja üldse rütmilised helid, piltidest ja kujunditest rääkimata. Neid kujundeid võime näha viljaringides, unenägudes, altaritel, ikoonidel ja mandalatel.
Me ei tea, mis toimub meiega sügavas meditatsioonis, aga elektroentsefalogramm näitab, et aju töötab sel ajal väga tõhusalt, võimsalt, koherentselt. Võib-olla oleme juba lahendanud kõik universumi mõistatused ilma seda ise teadvustamata. Võib-olla saavad kõige aluseks olevad matemaatilised kujundid, fraktaalid, meile ilmseks just nimelt samadhi seisundis, sügavas meditatsioonis.
Kaks tuhat viissada aastat tagasi vist ei teatud eriti midagi fraktaalidest või kompleksarvudest. Polnud ka selliseid arvuteid nagu praegu. Aga ometi hakati Buddhat just niimoodi kujutama. Võimalik, et sügavas meditatsioonis, muutunud teadvusseisundis nähtigi neid kõige aluseks olevaid kujundeid, hakatigi neid kasutama universumi sümbolitena, mandalatena. Selliseid fraktaale esineb looduses, nendega saab kirjeldada paljusid seaduspärasid, need avalduvad muusikas, maalikunstis, arhitektuuris ja isegi börsitehingute dünaamikas. Mandelbrot on näidanud, et universumi fraktaalne struktuur lahendaks ilma Suurt Pauku mängu toomata ka musta taeva mõistatuse ehk Olbersi paradoksi jpm. See on lõpmatus lõplikkuses, arusaamatutes dimensioonides sügavuti minek kuhugi jõudmata. Nagu luuletas "mõtleja ja nägija, poeet igatahes", Artur Alliksaar:
"Sa möödud ja iial ei möödu.
Sa kaod, aga ometi jääd.
Kõik mõõtmed on mõttetuks löödud
ja lummavalt lõõmavad jääd."
Looduses oskame näha geomeetrilisi kujundeid kristallides, kuid mitte pilvedes või mägedes, sest me ei vaata piisavalt sügavale. Meil ei ole piisavalt aega, viitsimist, tahtmist ega vajadustki selleks. Pole ressurssi selle kõige läbiarvutamiseks. Me näeme vaid segadust, kaootilisi kujundeid ja juhuslikke sündmusi. Me ei näe korrapära ega seaduspärasusi, me ei näe harmooniat ega pühadust. Me ei näe tähendust ega otstarvet. Aga nüüd selgub, et nii ongi. Ja et see on väga ilus. Sa lihtsalt kordad seda, mida oled juba teinud. Just nii nagu looduses. Paljune. Paljunda. Lase areneda. Lisa vaid aeg-ajalt väikseid muudatusi, värve. Ja me saame juba üsna lihtsa tarkvara abil, koduse arvutiga, luua ja liigutada universumeid ja neis ise liikuda.
Mandelbroti kujundis sisaldub veel mitmeid põnevaid moodustisi, nagu Julia ja Fatou kujundid jpm. Matemaatikas moodustavad huvitavaid kujundeid ka strange attractor, rule 30, L-system jpt. Paljud neist meenutavad tõepoolest mandalaid ja muid meditatsiooniobjekte. Õigem oleks küll öelda, et paljudel altaritel, ikoonidel, mandalatel ja teistel pühadel objektidel on matemaatiline, loogiline, loomulik ja universaalne algupära. Nende kõigi ühine aspekt on korrapära, kordumine, rütm.
Tegelikult kahtlustasid juba Pythagoras ja Platon, et jumal või keegi pidi tundma geomeetriat. Eukleides ja Archimedes teadsid seda. Leonardo da Vinci oli samuti veendunud, et kõige aluseks peab olema mingi harmoonia, geomeetriline kooskõla. Ja eks neid oli teisigi, kes tunnetasid "püha geomeetriat". Me teame, et tänapäeva lääne muusika lätted on keskaegse koraali sakraalsuses ja afroameerika polürütmia spirituaalsuses. On täiesti võimalik, et ka muusikal on oma sügavam pühadus, mis on meie eest siiani varjatud. Või, noh, miks varjatud?
Juba vana Boethius teadis, et on olemas kolme liiki muusikat — musica mundana ehk sfääride muusika, mida tekitavad taevakehad, musica humana ehk meis endis olev muusika ja musica instrumentalis, mida tekitatakse muusikariistade abil — ja üksnes see viimane on meie kõrvadele kuuldav. Nad kõik on omavahel seotud nii matemaatiliselt, teoloogiliselt kui vaimselt ja mida enam on musica instrumentalis 'kooskõlas' (sõna otseses mõttes!) kuuldamatu muusikaga, seda täiuslikum ta on. Pole eriti tähtis, kas muusika 'meeldib' või 'on ilus'. Tähtis on see, kuidas ta mõjub. Ehk nagu Boethius ütleb: "Muusika on nii loomulikult meiega ühinenud, et me ei saa sellest vabaneda isegi siis, kui tahaksime."
On võimalik näha, kuulda ja mõista palju sügavamalt. On loomulik, et need erinevad võimalused pakuvad meile tihti ikka sedasama, ikka neidsamu pilte ja helisid, ikka neidsamu universaalseid seaduspärasusi.
"Nii nagu all, nii ka üleval."
Muidugi, need kõik on üksnes võimalused ja vahendid ning neil ei ole omaette tähendust ega otstarvet. Nad aitavad meil paremini näha ja seeläbi ka paremini mõista. Kuid selle kõige nägemise ja mõistmiseni, tähenduse ja otstarbeni peaksime juba ise jõudma.
Viide:
1 The Buddhabrot Technique by Melinda Green. — http://superliminal.com/fractals/bbrot/bbrot.htm | Tõnn Sarv. Miks Buddha on paks? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teater. Muusika. Kino aprillinumbris: Tõnn Sarv fraktaalidest ja meditatiivsest teadvusseisundist.
"Ma tunnen, et ma komponeerimisel matemaatikat ei "kasuta", vaid ma tõesti "mängin" matemaatikat, nagu olekski see mu kummaline pill."
Giovanni Albini, helilooja
Indias tähistas tüsedus ja suur kõht elujõudu, rikkust ja õnne, üldse kõike positiivset ja head. On veel mitmeid "suurmehe tunnuseid" (mahāpuru ṣ alak ṣ a ṇ a), mida Buddha kujutistel võib samuti tähele panna, nende hulgas ka u ṣṇ ī ṣ a, see imelik kõrgendik või muna pealael. Ka seda pole osatud õieti seletada. On arvatud, et see on ehk mingi eriline turban või siis sümboliseerib see kõrgemate isikute pea kohal hoitavat vihma- või päikesevarju, või peaks see olema hoopis kujuteldav kroontšakra. Päris kindel ei olda ühegi selgituse puhul. Palju huvitavam oleks aga küsida, miks seesuguseid kujutisi üldse luuakse ja kuidas neid kasutatakse, mis on selle kõige tähendus. Muidugi on see pühadus, millel on väga palju aspekte, aga ühe sõnaga kokku võttes on tegemist ikooni ehk märgiga, mis tegelikult vaid esindab seda pühadust, olles muidugi ka ise püha. Polegi eriti oluline, kui täpselt või tõetruult see ikoon midagi või kedagi kujutab. Olulisem on see, kuidas ikoon mõjub, kuidas ta toimib, kuidas sellega suhestutakse, teisiti öeldes — mida see tähendab.
Ikoonid või mandalad võivad olla iseäraliku struktuuriga, sisaldades märke, sümboleid ja sõnumeid, mis alati ei peagi olema kõigile arusaadavad ega täielikult mõistetavad. Nendega suhestumine on samuti väga eriline. Juba neile lähenemine, nende vaatamine ja nende ees olemine on rituaal, püha toiming. Sellele võivad eelneda mitmesugused tseremooniad, nagu rituaalne puhastumine, riietumine, kummardused vms. Ja kaasneda veel toimingud nagu palvetamine, mediteerimine, laulmine, lugemine, kuulamine jne. Ikoonid ja mandalad, yantra 'd ja thangka 'd, samuti mitmesugused ühtlaselt korduvad sündmused, nt liigutused, helid, mantrad, võivad viia teistsugustesse teadvusseisunditesse. Need on nagu aknad, nagu võimalused tunnetada ja mõista kõike hoopis sügavamalt või üldisemalt kui tavalises teadvusseisundis.
Kui nüüd ringiga Buddha juurde tagasi tulla, siis on ilmne, et kõik tema kujutised ongi ikoonid või mandalad ja nad ei peagi kujutama ajaloolist isikut, olles pigem vahendid pühendumusliku praktika jaoks. Vajrayana –budismis on näiteks olulisel kohal püha või jumaliku olevusega (yidam) samastumise ja seejärel meeletühjuse (sunyata) saavutamise praktika (Anuttarayoga tantra), mille käigus kasutatakse vastava yidam 'i kujutisi. Selle peamine eesmärk on jõuda arusaamisele Buddha-loomusest (tathāgatagarbha, buddhadhātu), mis on omane kõigile olenditele. Nagu ütleb Tema Pühadus dalai-laama: "Buddha-keha on saavutatav selle üle mediteerides."
Aga küsimused jäävad sellegipoolest. Miks teda ikkagi paksuna kujutatakse? Ja mis muna või muhk tal seal pealael on?
Aitab küll, võiks nüüd öelda ja selle kõigega lihtsalt leppida. Ikoonid, mandalad, palved ja mediteerimine, teistsugused teadvusseisundid, traditsioonid, kombed — olgu nad siis pealegi. Aga just siin see lugu alles huvitavaks läheb. Täiesti ootamatult astub sisse matemaatik Benoit Mandelbrot ja teatab, et kõik on palju lihtsam. Korrates üht ja sedasama järgnevust läbi kümnete tuhandete iteratsioonide, jõuamegi Buddhani — jumala ehk kõiksuseni, universumi või tühjuseni, milleni iganes.
Ei maksa muidugi hakata seda kohe tõsiselt võtma. Ikka juhtub, et varjudes, pilvedes või tähistaevas nähakse pühi kujundeid. See on psühholoogias hästi tuntud nähtus, pareidoolia, ja sageli ongi sellisel moel omistatud tähendused religioossed. Juhuslikke objekte või järjestusi on ikka kasutatud ennustamisel või selgeltnägemisel, olgu see siis kaartide panemine, kohvipaksu pealt vaatamine, hiromantia, ornitomantia või mis iganes.
Aga see kujund ei ole juhuslik. See ei ole ülelendava linnu vari ega tiigi pinnale langenud lehe peegeldus. See ei muutu kunagi ega kao kuhugi. See on samasugune püsiv matemaatiline abstraktsioon nagu ring või püramiid, mis on saanud nähtavaks tänu arvutustehnika suuremale jõudlusele. See läheb pidevalt kordudes lõpmatusse, säilitades ometi oma kuju.
Võta suvaline kompleksarv, korruta see tema endaga ja lisa talle veel üks kompleksarv. Z = Z 2 + C. Tulemus märgi koordinaatteljestikule ja tee siis sellega jälle seesama arvutus. Ja kui sa oled seda nii teinud veel umbes viiskümmend tuhat korda — ikka nende kujuteldavate, imaginaarsete arvudega ja ikka nendes mõistetamatutes, irratsionaalsetes mõõtmetes —, siis saadki sellise kujundi.
See pilt 1 on kogu aeg olemas olnud, nagu ka kõik see, mida me näeme mikroskoopide ja teleskoopide abil või mis tahes muude uurimisvahenditega. Samamoodi on olemas ka need kujundid, mis on nüüd saanud nähtavaks tänu võimsamatele protsessoritele, suuremale arvutusjõudlusele. Need vahendid tõstavad meie nägemise, tunnetuse, teadlikkuse või teadvuse taset, lisavad meile uusi võimalusi ja võimeid.
Muide, ka meditatsioonitehnikad kasutavad tuhandeid lihtsaid kordusi, olgu nendeks siis hingetõmbed, mantra või midagi muud. Võimalik, et nõnda saavutatud seisund, samadhi, võimendab ka meie 'protsessorit', võimalik, et selle võimsuse suurendamiseks praktiseeritakse grupimeditatsioone, ühispalvusi jmt. Peale jooga ja meditatsiooni on nende vahendite hulgas ka mõningad taimed, seened ja ained, nagu DMT jt, samuti muusika ja üldse rütmilised helid, piltidest ja kujunditest rääkimata. Neid kujundeid võime näha viljaringides, unenägudes, altaritel, ikoonidel ja mandalatel.
Me ei tea, mis toimub meiega sügavas meditatsioonis, aga elektroentsefalogramm näitab, et aju töötab sel ajal väga tõhusalt, võimsalt, koherentselt. Võib-olla oleme juba lahendanud kõik universumi mõistatused ilma seda ise teadvustamata. Võib-olla saavad kõige aluseks olevad matemaatilised kujundid, fraktaalid, meile ilmseks just nimelt samadhi seisundis, sügavas meditatsioonis.
Kaks tuhat viissada aastat tagasi vist ei teatud eriti midagi fraktaalidest või kompleksarvudest. Polnud ka selliseid arvuteid nagu praegu. Aga ometi hakati Buddhat just niimoodi kujutama. Võimalik, et sügavas meditatsioonis, muutunud teadvusseisundis nähtigi neid kõige aluseks olevaid kujundeid, hakatigi neid kasutama universumi sümbolitena, mandalatena. Selliseid fraktaale esineb looduses, nendega saab kirjeldada paljusid seaduspärasid, need avalduvad muusikas, maalikunstis, arhitektuuris ja isegi börsitehingute dünaamikas. Mandelbrot on näidanud, et universumi fraktaalne struktuur lahendaks ilma Suurt Pauku mängu toomata ka musta taeva mõistatuse ehk Olbersi paradoksi jpm. See on lõpmatus lõplikkuses, arusaamatutes dimensioonides sügavuti minek kuhugi jõudmata. Nagu luuletas "mõtleja ja nägija, poeet igatahes", Artur Alliksaar:
"Sa möödud ja iial ei möödu.
Sa kaod, aga ometi jääd.
Kõik mõõtmed on mõttetuks löödud
ja lummavalt lõõmavad jääd."
Looduses oskame näha geomeetrilisi kujundeid kristallides, kuid mitte pilvedes või mägedes, sest me ei vaata piisavalt sügavale. Meil ei ole piisavalt aega, viitsimist, tahtmist ega vajadustki selleks. Pole ressurssi selle kõige läbiarvutamiseks. Me näeme vaid segadust, kaootilisi kujundeid ja juhuslikke sündmusi. Me ei näe korrapära ega seaduspärasusi, me ei näe harmooniat ega pühadust. Me ei näe tähendust ega otstarvet. Aga nüüd selgub, et nii ongi. Ja et see on väga ilus. Sa lihtsalt kordad seda, mida oled juba teinud. Just nii nagu looduses. Paljune. Paljunda. Lase areneda. Lisa vaid aeg-ajalt väikseid muudatusi, värve. Ja me saame juba üsna lihtsa tarkvara abil, koduse arvutiga, luua ja liigutada universumeid ja neis ise liikuda.
Mandelbroti kujundis sisaldub veel mitmeid põnevaid moodustisi, nagu Julia ja Fatou kujundid jpm. Matemaatikas moodustavad huvitavaid kujundeid ka strange attractor, rule 30, L-system jpt. Paljud neist meenutavad tõepoolest mandalaid ja muid meditatsiooniobjekte. Õigem oleks küll öelda, et paljudel altaritel, ikoonidel, mandalatel ja teistel pühadel objektidel on matemaatiline, loogiline, loomulik ja universaalne algupära. Nende kõigi ühine aspekt on korrapära, kordumine, rütm.
Tegelikult kahtlustasid juba Pythagoras ja Platon, et jumal või keegi pidi tundma geomeetriat. Eukleides ja Archimedes teadsid seda. Leonardo da Vinci oli samuti veendunud, et kõige aluseks peab olema mingi harmoonia, geomeetriline kooskõla. Ja eks neid oli teisigi, kes tunnetasid "püha geomeetriat". Me teame, et tänapäeva lääne muusika lätted on keskaegse koraali sakraalsuses ja afroameerika polürütmia spirituaalsuses. On täiesti võimalik, et ka muusikal on oma sügavam pühadus, mis on meie eest siiani varjatud. Või, noh, miks varjatud?
Juba vana Boethius teadis, et on olemas kolme liiki muusikat — musica mundana ehk sfääride muusika, mida tekitavad taevakehad, musica humana ehk meis endis olev muusika ja musica instrumentalis, mida tekitatakse muusikariistade abil — ja üksnes see viimane on meie kõrvadele kuuldav. Nad kõik on omavahel seotud nii matemaatiliselt, teoloogiliselt kui vaimselt ja mida enam on musica instrumentalis 'kooskõlas' (sõna otseses mõttes!) kuuldamatu muusikaga, seda täiuslikum ta on. Pole eriti tähtis, kas muusika 'meeldib' või 'on ilus'. Tähtis on see, kuidas ta mõjub. Ehk nagu Boethius ütleb: "Muusika on nii loomulikult meiega ühinenud, et me ei saa sellest vabaneda isegi siis, kui tahaksime."
On võimalik näha, kuulda ja mõista palju sügavamalt. On loomulik, et need erinevad võimalused pakuvad meile tihti ikka sedasama, ikka neidsamu pilte ja helisid, ikka neidsamu universaalseid seaduspärasusi.
"Nii nagu all, nii ka üleval."
Muidugi, need kõik on üksnes võimalused ja vahendid ning neil ei ole omaette tähendust ega otstarvet. Nad aitavad meil paremini näha ja seeläbi ka paremini mõista. Kuid selle kõige nägemise ja mõistmiseni, tähenduse ja otstarbeni peaksime juba ise jõudma.
Viide:
1 The Buddhabrot Technique by Melinda Green. — http://superliminal.com/fractals/bbrot/bbrot.htm
### Response:
Tõnn Sarv. Miks Buddha on paks? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | VASTAB KASPAR JANCIS
Üks pilt umbes kümne aasta tagant. Kohtusime Kaspariga juhuslikult ühe seriaali võtetel. Kõrvalosameestena tuli meil mõlemal enamuse päevast oodata (mis on muidugi asjade igati loomulik käik). Oli lõbus. Muu hulgas improviseeris ja esitas Kaspar otsekui möödaminnes loo võtete käigus ära unustatud statistnäitlejatest, kes, kostüümid seljas, grimm näos, kohusetundlikult ja suure elevusega oma järjekorda ootavad. — Kusagil klõpsatab uks, kusagil hüütakse kedagi… Mehed on kohe valmis: "Kas nüüd on meie kord?", "Kas nüüd läheme?". Sedasi saab päev õhtusse, samamoodi mööduvad ka järgmised päevad, nädalad ja kuud. Võtted aina käivad ja unustatud mehed oma kostüümides ikka ootavad, et "Kas nüüd läheme?", "Kas nüüd meid kutsuti?". Vahepeal teevad ka mingeid muid toimetusi, söövad ja tõmbavad suitsu, kannavad hoolt selle eest, et grimm ikka kogu aeg peal oleks, ja on kogu aeg valmis startima. Aga ei midagi, keegi ei kutsu neid. Mööduvad aastad… — See improvisatsioon oli pööraselt naljakas, ja palun väga, siin on ühekorraga Dino Buzzati "Tatarlaste kõrb", Samuel Becketti "Godot'd oodates" ja… komöödia.
Märtsi lõpupoole linastus meie kinodes Kaspar Jancise täispikk nukufilm "Kapten Morten lollide laeval". See on Eesti animavalla läbi aegade ambitsioonikaim ettevõtmine; filmi eelarve oli veidi üle kuue miljoni euro. Enne aga, kui "Kapten Morten…" Eesti kalleimaks filmiks tituleerida, tuleb meenutada, et tegu on koostööfilmiga. Eesti kõrval, kes kattis eelarvest veidi üle kolmandiku (920 000 eurot EFI ja Kultuurkapitali toetust, ülejäänu Nukufilmi stuudio omakulud), on tootjamaad ka Belgia, Suurbritannia ja Iirimaa; viimasele on "Kapten Morten…" ühtlasi esimene täispikk nukufilm. Lisagem veel, et seejuures on "Kapten Morten…" ikka ja eelkõige eesti film sel lihtsal põhjusel, et Eesti-poolne loominguline panus on kõige suurem. Kui režissöör Jancist intervjuuks tabada püüan, selgub, et ta viibib juba mõnda aega Mehhikos. Nõnda siis vestlemegi kirja teel.
Mis asju Mehhikos ajad?
Pole siiani selgusele jõudnud, mida ma siin Mehhikos teen. Aga üldiselt on väga lahe; täna käisin temascal 'is, indiaani saunas. Me peaksime ka oma saunatamise rituaalset, hinge puhastavat dimensiooni endale rohkem teadvustama. Mulle igatahes meeldis saunas trummi taguda. Ja praegu on igati puhas olemine, kuigi vesi, milles end loputasin, oli suht mudane.
Oled Mehhikos puhkamas, rändamas, tööd tegemas…?
Minule ei ole need eraldiseisvad nähtused. Ma üritan elada nii, et mu minapilt oleks terviklik, mitte lõhestunud töö ja eraelu vahel. Nii et rändan, puhkan ja töötan ühtaegu, olenemata kohast ja ajast. Seda võimaldab mu tegevuse (eelistan seda sõnale "töö") iseloom, mis paljuski sõltub mu aju hetkeseisundist. Aju on mul õnneks kaasaskantav, kuigi aeg-ajalt raskevõitu — aga see on mööduv nähtus. Muidu pean ennast maailmakodanikuks ja mulle on kusagil viibimise kriteeriumiks see, et on huvitav. Pean väga lugu Eestist; see tuleb eriti ilmsiks just kaugelt vaadates, et oleme ikka õnnega koos, et meil on selline koht ja keel varrukast võtta.
Jah, mulle ongi sinust jäänud just selline mulje — et sul on säärane artistlik loomus, mis võib sundimatult ühest valdkonnast teise astuda. Ole hea, räägi sissejuhatuseks mõne sõnaga oma kooliteest ja valikute kujunemisest.
Mu koolitee oli suht konarlik. Tartu kunstikoolist heideti mind välja. Kooli psühholoog kirjutas koju kirja, et Kaspar tekitab kaasõpilastes karistamatuse tunnet. Ka suhe direktrissiga polnud just roosiline. Nimelt viskasin ma mingi absurdse tungi ajel, pulli pärast, üht mööduvat autot pooliku hapukurgiga, selgus, et koolijuhi oma. Koolijuht kutsus mind oma kabinetti ja pidas kõne sellest, et kui ma nii jätkan, siis olen ma varsti, silmis tühi helk, prügikastidest tühje pudeleid otsimas. Veel ei ole nii läinud. Aga elu on veel ees, vara ära sõnada. Pärast koolist välja heitmist pidasin mitmeid ameteid, sealhulgas rokkstaari oma. Proovisin ka Nukufilmis nukumeistri ametit, aga sain oma hektilise elustiili tõttu kinga. Tore, et hiljem tagasi võeti. Käisin Joonisfilmis oma töid näitamas, Priit (Pärn — Toim) soovitas Turku pöörduda (Turu Kunsti ja Meedia Kool, Soome — Toim). Sinna oli veel aastake aega, kuna animatsiooniüliõpilasi võeti vastu üle aasta. Läksin siis aastaks pedasse Marani juurde dokumentalistikat tudeerima. Mul erilist dokumentalismitungi polnud; peda ajal tegime Märt Kiviga ühe pisikese lamenuku-filmi "Väike valge helikopter" (Märt Kivi töötas animaatorina ka Jancise nukufilmi "Kapten Morten lollide laeval" juures — Toim). No ja siis tuli Turku. Esimese koolinädala veetsin ehitusplatsidel ja mahajäetud hoonetes ööbides. Hiljem sain ühiselamusse. Soome mõjus väga rahustavalt. Aeg-ajalt mängisin mõttemängu, et olen psühhoneuroloogia kliinikus, kus lühikest kasvu kiilakas doktor mulle küsimusi esitab. Nende lugude põhjal, mis ma räägin, määratakse mulle diagnoos ja ravi ja hiljem selgub, et teraapiaks on pimedas ruumis mingi objekti üliaeglane katkendlik liigutamine. Igatahes olen oma diagnoosiga siiani päris huvitavat elu elanud. Aitäh kõigile toetamast!
Märtsi lõpus linastub su täispikk nukufilm "Kapten Morten lollide laeval". Kapten Mortenil on olnud mitu elu. Oled temast kirjutanud samanimelise raamatu, millest hiljuti ilmus ka uustrükk. Morten on jõudnud tearilavale ("Morten lollide laeval", esietendus 1. VIII 2011 Kuressaare Linnateatris. Lavastaja Aare Toikka) ja nüüd ka filmi, mis on Eesti animatsioonivalla seni kõige mahukam ja ambitsioonikam töö. Kapten Morten, kes nii mitmel viisil välja ilmub, peab seega olema sulle väga lähedane tegelane. Räägi veidi, kuidas Morten ja tema lugu sündis.
See lugu sündis kuidagi ettekavatsematult. Alguses oli soov ühendada mitu toredat asja — teater, muusika ja merereis. Romantiline unelm purjelaeval reisivatest rändveiderdajatest. Aasta 2011, mis oli Tallinna kui kultuuripealinna aasta, andis selleks võimaluse. Selle unistuse teostamiseks oli vaja lugu, oli ju kultuuripealinna teemaks "Mereäärsed lood". Nii ma siis mõtlesingi, et mis on minu jaoks see mereäärne lugu. Kõik lapsepõlve suved veetsin mere ääres Hiiumaal. Sealt hakkas kerima. Lapsepõlvemälestused, unistused ja lood, mis poisikesepõlves huvi pakkusid. Mulle kohutavalt meeldisid lapsena lood, kus tegelane muutub pisikeseks ja maailm tema ümber hiiglaslikuks. Peale selle tundus kapteniamet mulle ihaldusväärne. Meisterdasin suures koguses puukoorest purjelaevu, käisin neid ojas ujutamas. Mäletan lapsepõlvest seika, kui toppisin laeva putukaid täis ja lasin siis allavoolu. Ise olin jube õnnelik. Noh, ja sealt ta tuligi, see mõte ja tegelaskuju. Aga kultuuripealinna taotluse ja muude fondide menetlus võttis nii kaua aega, et jõudsin kirjastaja soovitusel oma raamatu kirjutada ja illustreerida ja sinna ka originaalmuusikaga CD lisada. Ausalt öelda oli mulle tollal asja muusikaline pool tähtsamgi. Pigem nagu Kriminaalse Elevandi CD koos raamatuga. See üllitis sattus Nukufilmi inimeste kätte ja nad otsustasid selle oma uue täispika filmi aluseks võtta. Ma ei hakanud puiklema.
Mitu aastat selle filmi tegemine võttis? Ja triviaalne küsimus siia kõrvale: mida jõudsid selle aja jooksul õppida?
Mõte, et teeks õige filmi, tuli koos raamatuga aastal 2011. Täispika filmi finantseerimine on väga pikk protsess ja ühe riigi toetusest ei piisa. Niisiis oli vaja leida välispartnerid. Sellega tegelesid produtsendid. Mina sõitsin samal ajal Ameerikasse ja hakkasin koos ühe kaasstsenaristiga lugu filmiks voolima. Selle filmi tegemise juures õppisin absoluutselt kõike, kuna ma ei olnud kunagi midagi sellist varem teinud. Aga ma arvan, et sain hakkama ja õppisin kiiresti, kogemused muudes valdkondades tulid paljuski kasuks. Õppisin tundma ka selliseid inimesi, kes peavad kunsti tööstusharuks, see on omamoodi trall, mis selles maailmas käib. Väga imelike takistustega tuleb aeg-ajalt silmitsi seista. Nagu näiteks müügiagendiga, kes arvab, et Morten ei tohiks filmi pealkirjas figureerida, kuna pole sooneutraalne, või prantsuse levitajaga, kes leiab, et kahe sipelga ja skorpioni uputamine on mõrv, mida lapse silmad ei tohi näha, või siis lihtsalt arvamusega, et peategelane võiks rohkem naeratada.
Sinu varasemad tööd on olnud joonisfilmid, "Kapten Morten lollide laeval" on nukufilm. Kui raske oli üle minna joonisfilmi maailmast nukufilmi maailma?
Maailm muutus kolmemõõtmeliseks ja sinna lisandus valgus, nii et midagi rasket polnud, pigem võimaluste lisandumine. Sain üsna kiiresti joone peale juba piltstsenaariumi faasis. Võtete ajaks ei olnud žanrivahetus enam takistus. Nukufilmis tuli muide kasuks mu teatrikogemus, nii kujunduse, kostüümide kui ka animaatoriga suhtlemise vallas.
Päevas filmitakse nukufilmi keskmiselt kuus sekundit. Kui töö käib paralleelselt teise stseeniga, siis saame kaksteist sekundit. Nukufilmi ei saa teha üle interneti, st võtteid saab teha vaid füüsilises ruumis, kohapeal. "Kapten Morten…" on koostööfilm ja siin jagati võtteplatsid Eesti ja Iirimaa vahel — Iirimaal võeti üles putukamaailm, Eestis see, mis filmis on tavamaailm (õu) oma proportsioonidega. Ühesõnaga, sa sõitsid aastaid Eesti ja Iirimaa vahet, päevas saite filmida kuus sekundit… Küsin niimoodi üldiselt, et kuidas sa võtteperioodi aega meenutad ja kokku võtad? Kui pöörane see kõik oli?
Ei oskagi enam öelda, kui pöörane see oli, sest ei tea, millega võrrelda. Pöörasus hakkab vaikselt normaalsuseks muutuma. Tegelikult oli ikka tore ja põnev, iga päevaga muutus asi reaalsemaks. Ja enamasti olid teostajad oma ala asjatundjad. Sai süveneda ja mingeid hinnaalandusi ei teinud. Õppisin enesevalitsemise kunsti ja mingil määral ka diplomaatiat. Kohati oli pingeline, sest Iirimaal oli eesotsas suht ignorantne inimene, kes targemaid eriti ei kuulanud. Aga kui ei ole valikut, siis tuleb hakkama saada. Nui läks vahepeal ikka päris neljaks. See film on läbinud hulganisti kriitilisi hetki. Nende kõigi kirjeldamine võtaks liiga palju leheruumi; eks see ikka oli üks pöörane reis lollide laeval. Aga huumoriga saab igast jamast üle.
Prantsusmaal linastus "Kapten Morten…" 2018. aasta augustis korraga kuuesajas kinos. Linastunud on see ka Poolas ja Sloveenias; Lõuna-Koreas on levisse tulemas. Ameerikas tuleb ta levisse videos (VOD), plaanis on teda müüa ka Lõuna-Aafrika Vabariiki. Kas siia nimistusse on veel midagi lisada? Ja milline on olnud rahvusvaheline vastukaja, vaatajate huvi? ["Kapten Morten…" oli kahes kategoorias nomineeritud ka 2018. aasta Euroopa animatsiooni auhindadele — parim režii (Kaspar Jancis) ja parim animatsioon (Märt Kivi).] Tead sa ka vaatajate arvu kohta juba midagi, nt Prantsusmaal?
Eks tegelikult oodati suuremat pauku, aga ega seegi kehva polnud. Filmi elu on alles ees ja "Kapten Morten…" on väga populaarne ka festivalidel. Aga kuna oleme müügiagendiga selgelt puusse pannud, siis eks paista, kus me veel kinolevisse pääseme. Lõuna-Korea on ka päris suur, ikka viiskümmend miljonit inimest. Prantsuse levi kohta ei oska öelda, nii palju tean, et nad kirjutasid mu nime algustiitritesse kolme kirjaveaga. Minust sai Caspar Janisz. Uskumatu, aga tõsi. Guugeldasin, et äkki on keegi madjar või poolakas, aga ei leidnud kedagist. Nii et Prantsusmaa kuulsus läks selle nahka.
Kuna Eurimage'i toetus jäi "Kapten Mortenil…" saamata, tuli Nukufilmil võtta ka veerand miljonit pangalaenu. See võeti üsna tootmise lõpus, kui oligi põhimõtteliselt kaks valikut: kas tootmine seisma, ootele jätta või lõpule viia. Kui tõsiselt sa tundsid, et Nukufilmi saatus ja toimimine on nüüd korraga suuresti ka sinu õlgadel?
Vahepeal oli küll selline vastutuse tunne, aga eks tegelikult on see ikka väga kollektiivne protsess ja kõik see mees paadis on ühe asja eest väljas. Igatahes, müts maha vapra Nukufilmi kollektiivi ees, kes sellistes tingimustes veel vastu pidada suudab.
Me oleme harjunud, et eesti animat maailmas hinnatakse, iseasi, kui palju me seda endale teadvustame. Nukufilm on maailmas üldse pigem haruldane. Inglismaal on Aardman Animations ("Wallace ja Gromit"), USAs on Laika ("Kubo ja kaks pillikeelt"), veel on mõned väikesed stuudiod Hispaanias, Norras…Meie oma Nukufilm on ses vallas üks tippudest. Aga meie kaasaeg muutub üha arvutikesksemaks, nii ka animatsioonis. Lootes nukufilmi tuleviku suhtes optimismi säilitada, küsin nüüd, miks ikkagi eelistada filmitegemist reaalses ruumis, füüsiliste nukkudega, kogu selle fantaasiamaailma loomisele arvutis?
Tundub, et nukufilm on jätkuvalt hinnas. Oleneb, kelle seas muidugi. Mõni tahab Šveitsi kella, teisele kõlbab ka odav Hiina koopia. Mitu kuulsat mängufilmirežissööri on teinud viimasel ajal nukufilme: Wes Anderson, Tim Burton. Guillermo del Toro hakkab Pinocchiost nukukat väntama. Nukufilm on filmikunsti üks keerukamaid ettevõtmisi, kuid samas juba sada aastat püsinud, nii et ei ta kao kuhugi. Ja Nukufilm on kindlalt oma ala tipus.
Eesti anima on olnud aastakümneid üks meie kultuurilisi visiitkaarte. (Anima)maailmas räägitakse Eesti koolkonnast, meie filmid on olnud teedrajavad. Aga lühianima ei too majanduslikult tagasi, kaupmehele on see kahjulik ettevõtmine. Ka täispika animafilmi puhul, mis on vägagi kulukas, saab majanduslikule tulule meie tingimustes loota vaid väga eduka rahvusvahelise levi korral. Intervjuus Kaspar Viilupile (ERR) ütles Priit Pärn, et see, kas tahame Eestis animatsiooni hoida, on poliitika küsimus ja kui ei taha, siis peaks selle ka valju häälega välja ütlema. 1 Oled sa Pärnaga päri?
Olen Pärnaga päri. Me võiksime meie traditsioonilisi stuudioid hinnata samal skaalal, nagu me hindame näiteks kammerkoori. Kujuta ette pilti, et ühel heal päeval otsustatakse Filharmoonia Kammerkoori finantseerimine lõpetada, kuna tegemist on sotsialismi igandiga, ja anda raha segakoor Pärdikule, kes küll Pärti laulda ei mõista, aga kelle nimi müüb — tõsi küll, ainult meie paljukannatanud kodumaal. Skandaal missugune. Nii et mõelge järele, kodanikud!
Oled viljakas mitmel alal. Mees nagu orkester. Lisaks animafilmide tegemisele oled kirjutanud raamatu ("Morten lollide laeval"), astunud üles näitlejana (nt 2004 VAT-teatris, Aare Toikka lavastatud F. Molnari "Pál-tänava poistes"), teinud teatris helikujundusi ja kunstnikutööd (nt "Pál-tänava poisid"), sealhulgas ka multimeedia vallas (nt aastal 2004 Vanemuises, Mai Murdmaa tantsulavastusele "Alice imedemaal"). Nende tööde eest pälvisid sa 2005. aastal ka Kristallkingakese (auhind noorele teatriinimesele tema esimeste märkimisväärsete lavatööde eest). Ja muidugi muusika — sinu esimene ansambel, mille panid kokku juba Tartu kunstikoolis, peaks saama (Eurovisiooni skaalal) 12 punkti juba ainuüksi oma nime pärast: Veri, Pisarad, Kättemaks ja Veri, hiljem tulid mitte vähem veenvad muusikakollektiivid Aime Sügis ja Lendavad Tropid. Edasi nägi ajalugu juba ansambleid Operatsioon Õ, kus esilauljaks oli Maie Parrik, ja Kriminaalne Elevant. Samuti oled musitseerinud legendaarses Vennaskonnas. Enne, kui küsimiseni jõuan, loodan, et sa ei pane pahaks väikest nalja. Teen selle su (peamise) elukutsevaliku teemal. Sinu ema on ballettmeister Mai Murdmaa, sinu isa on pianist Valdis Jancis, vend Rainer on elukutseline muusik. Kui (kunstilised keeled) muusika ja ballett kokku liita, ongi tulemuseks animatsioon. Ja nüüd küsimused. Kas mõni (kunsti)valdkond on sulle ka loomu poolest sootuks võõras, selline, millega sa suhestuda ei oska? Ja veel, suisa lapse viisil küsides: räägi muusikast. Miks ta sulle oluline on? Kui laial skaalal ise muusikat kuulad, kas sinna mahub ka klassika? Mis on sinu jaoks punk? Kas lähened mõnele teisele valdkonnale ka muusika kaudu? Mis on muusika?
Olen sirgunud loovisikute perekonnas. Ega ma seda teab mis privileegiks pea, aga häda pole ka midagi. Huvitav on olnud. Ma ei oska küll ühtki kunstiharu eraldi välja tuua, mis vastukarva oleks. Asi on ikka isikutes, aga tihtipeale ka enda hingeseisundis. Muusika on mind juba lapsepõlvest peale tihedalt oma embuses hoidnud. Mu isa ehitas Hiiumaale metsa väikese klaveriputka, kus ta küünlavalgel klaverit harjutas. Seal sain tema käest oma esimesed muusikatunnid, seal veetsin palju meeldivaid loomingulisi hetki ka omaette klimberdades. Klaver pundus ajapikku, nii et iga aastaga jäi klahve, mida sai kasutada, vähemaks. Lõpuks vajus pill sootuks kokku. Kasutasin klaveri keeli filmi "Piano" helikujunduses. Ma ei liialda, kui ütlen, et need lapsepõlvehetked, kui üksinda klaveriputkas klimberdasin, panid aluse kogu mu "hilisemale loomingule". Hiljem, kui olin sunnitud muusikakooli astuma, pöördusid mu tunded klaveri vastu. Kool oskas teha selle protsessi äärmiselt hirmutavaks. Sealt vist ka see pungivärk — muusikastiil, mis lubas lihtsalt igal inimesel ennast väljendada, kartmata seejuures kriitikat. Võisid mängida nii, nagu torust tuleb. Ei mingeid arvestusi ega konkursse, ja võisid ka jumala lakku täis olla, ikka tegid ägedat mussi. Ma arvan, et selles oli mingi kiviaja energia, meie neandertali veri kohises kõrvus. Tõsi, nüüd tagantjärele vaadates oleks võinud seda fantaasiat ja vabadust rohkemgi olla. Olime liiga kinni oma eeskujudes. Vaikselt mu muusikalised tajud arenesid ja ma olin võimeline juba sutsu huvitavamalt komponeerima. Sealt ka Kriminaalne Elevant, kus peale minu on juba professionaalsed, valdavalt džässi taustaga inimesed. Mulle näib, et selles bändis on palju klaveriputkas klimberdamise tunnetust. Igatahes mu isale väga meeldis meie muusikaline vitaalsus. Oma esimesed muusikaelamused sain juba imikueas tiibklaveri all Bachi saatel oma tatikuuli mööda klaverijalga rullides. Klassika ongi minu jaoks muusika ekvivalent, kuigi me ei peaks nii järske piire tõmbama. Peamine on see, et muusika väljendab ju mingit sisemist tungi, mis iseenesest ei ole seotud ainult muusika enesega. Minu meelest on paljud klassikalised teosed palju tugevama rokilaksuga kui rokk ise. No ja veel maailmamuusika… Eks nii võikski heietama jääda. Siinkohal tänaks Klassikaraadiot avara programmi eest!
Ütlesid, et kasutasid "Piano" (2015) helikujunduses klaverikeeli. Saan ma õigesti aru, et oma lapsepõlve klaveriputka klaveri omi? Ühesõnaga, see klaver, mida kena naine "Pianos" sammhaaval mööda tänavat lükkab, on suguluses su lapsepõlveklaveriga? Ja "Piano" lõpp, kus tüdruk kõrgustest klaverisse kukub ja klaver siis ise (?) mängima hakkab… Kõik tegelased on selleks ajaks tänavale, klaveri juurde jõudnud, kuulevad selle mängu ja see elustab neid.
Lindistasin "Pianole" venna abiga suure osa helidest otse klaveriputkas. Tahtsin oma vana kaaslast kuidagi väärikalt jäädvustada. Klaver "Pianos" on väljanägemiselt üsna sarnane Hiiumaa omaga. Ma mõtlen, kui meie Krasnyi Oktyabr veel klaveri moodi välja nägi — praegu on ta neljaks tükiks ja ma tegin tema külgseintest endale joonistuslaua. Oli nii, et vajasin õppematerjali selle kohta, kuidas tütarlapsel on võimalik erinevates poosides klaverit lükata. Ehitasin Hiiumaal koduõuel ratastega raami, mille gabariidid vastasid klaveri omadele. Mu tüdruksõber pani selga umbes sellise kleidi nagu filmis ja lükkas "klaverit" sajal erineval moel. Mina tegin telefoniga pilte. Nende fotode ja videote põhjal valmisid "Piano" klaveritõukamise stseenid. Väga lõbus oli. Seal on kaudselt ka Priit Pärna karvane käsi mängus. Nimelt väitis Pärn kunagi ühes intervjuus, et ma tulin kooli mesilasekostüümis, tirides enda taga klaverit. Mulle jäi see nali meelde. Kunagi hiljem käisime Riias mu kadunud vanaonu klaverit minu poja jaoks Tallinna toomas. Leidsin ennast samast situatsioonist, tänaval klaverit lükkamast. Täiesti juhuslikult tuli nurga tagant toonane Nukufilmi juht Andrus Raudsalu ja küsis, et mida mina siin teen. See oli aeg, kui pidin kiiremas korras mingi loo välja mõtlema, et kandideerida sihtasutuse animavoorus. Sealt see tuli. Eelkõige otsisin "Pianos" selliseid situatsioone, kus mingi tunne või asi on ummikus, ei liigu edasi. Klaveri lükkamine tundus piisavalt hea, et selle ümber teised ummikseisud põimida. Lõpplahenduse jaoks sain inspiratsiooni alateadvuses kummitavast Linnateatri "Pianoolast", mille finaalis samuti klaver ise mängib, ilma sinna kukkunud ekvilibristita muidugi. Jah, ka minu näpud pole lühikeste killast.
Kriminaalne Elevant on helindanud üle veerandsaja animafilmi, dokumentaali ja mängufilmi. Üks parimaid iseloomustusi, mida selle ansambli kohta kuulnud olen, on see, et tegu on Emir Kusturica Eesti sugulasega. Ka sinu filmist "Maraton" (2006) leiame "kriminaalse elevandi" — kui politsei ühes episoodis purunenud skulptuuritükkide ümber joone maha märgib, kujutab see elevanti. Ka Vennaskonna logo või lipuvapi, surnupealuu ja ristatud säärekondid, leiab paarist sinu filmist: "Weitzenbergi tänav" (2002), "Maraton". Kui palju sa oma filmide puhul lähtud isiklikust kogemusest ja seda sünteesid ning kui palju "mõtled välja"? Ja veel, milline on olnud Priit Pärna osa su kunstnikuks kujunemisel?
Minu esimeste lühifilmide puhul on Priidu panus päris suur. Õpetajad on selleks, et nende kogemusest võimalikult palju õppida. Priit aitas mu peas valitseva virvarri mingis suunas liikuma panna. Mulle tema meetod väga sobis.
Eks selle isikliku ja fabritseeritu vahel peabki valitsema "habras tasakaal". Minu meelest ei tohi kunstnik muutuda pihtijaks. Ikka vastupidi, kunstnik on terapeut, mitte patsient. Lugude kirjutamisel lähtun palju juhustest ja kokkulangevustest, hämaratest seostest asjade vahel. Olen kulgemise meelelaadi evija. Mul ei ole mingit suuremat agendat, ma näen mingit idu kuskil tärkamas ja hakkan seda vaikselt hooldama. Kunstikoolis oli mul veider hüüdnimi, Mõtteküpsetaja. Kui oleksin indiaanlane, siis kannaksin seda nime uhkusega. Pean tunnistama, et vahel on vaja millegagi lagedale tulla ka krediidipäkapikkude hoolsa piilumise tõttu.
Seda, kuidas reaalsuse kõrvale/kohale vaid kerge nihutuse kaudu tekib kunstiline ruum, ilmestavad mõned su filmide pealkirjadki. Nt "Weitzenbergi tänav" (mitte "Weizenbergi tänav"), aga ka "Villa Antropoff". Villa Andropoff asub Pärnu maakonnas ja reklaamib end nii: "… asub kaunil rohelisel alal otse Pärnu lahe ääres. Rand on vaid 100 meetri kaugusel. Kohapeal on tasuta WiFi-ühendus ja turvaline territoorium koos parklaga." Sellesama mereäärse villaga ka jätkaks. Sinu ja sinu kaasrežissööri Vladimir Leschiovi film "Villa Antropoff" (2012) on ühtlasi terav poliitiline, sotsiaalne ja moraalne kommentaar.
Euroopa on ennastimetlev, naudingutest paistes ja (kokaiinist) õhku täis nagu õhupall. Ta on oma juured unustanud ja kaubaks teinud. Aafrika rannikul (laevade surnuaial) tammub kohalik nooruk, kel on kõigest puudu ja kes seetõttu on ka ablas. Ta leiab maast preservatiivi kui parema elu sümboli ja kroolib siis kohe üle ookeani Euroopasse. Villa Antropoffis leiab ta eest pulmapeo ja eespool kirjeldatud "õnne" valemi. Ja muidugi tahab ta seda kõike, tahab seda õnne endale. Aastal 2012 polnud pagulaste küsimus (meedias) teravalt veel tõusnud, see lahvatas alles mõned aastad hiljem. Niisiis, kui sa kujutaksid elu "Villa Antropoffis" praegu, aastal 2019, milline pilt siis avaneks? ("Villa Antopoff" kandideeris 2012. aastal Euroopa filmiauhinnale parima lühifilmi kategoorias. — Toim.)
"Villa Antropoff" on selles mõttes erandlik film, et suure töö tegija on kaasautor Vladimir Leschiov, aga film tuli ikka rohkem nagu minu oma. Nägin 1998. aasta suvel järgmist animeeritud unenägu. Kõnnib pulmarongkäik, kus kõik räägivad eri Euroopa keeltes. Tee ääres seisavad vihased mustad mehed, taamal langevad puud. Rongkäik siseneb lossi, mille tornis lauldakse "Oodi rõõmule" (Euroopa hümn — Toim). Üldplaanis näeme, et kogu mets mustade meeste ümbert on maha võetud. Mustad mehed otsustavad rünnata. Seda kõike vaatame Nukufilmi stuudios videost. Riho Undil on millegipärast roosa seelik ja mukitud nägu (üldse mitte riholik). Ta ütleb, et see film saab kindlalt Oscari. Selle unenäo baasilt see film valmiski. "Villa Antropoff" on näide juhuse muusikast ja kulgemise kunstist. Kutsusin Vladimiri Ülo Pikkovi pulma kontvõõraks. Vaene mees ja tema abikaasa ei teadnud viimase hetkeni, et seal "mõnusas kohas Pärnu lahe ääres" toimub pulm. Aga Krimivant andis auru ja vein voolas. Seal hakkasime mõtet kerima. Et hakkaks õige koos filmi tegema. Tollase majanduskriisi tingimustes oli koostööfilm muide ainus võimalus krediidipäkapikke mitte pahandada. Ma isiklikult olen siiski suhteliselt apoliitiline, täpsemini väljendudes, arvan, et ei oma piisavalt infot, olemaks poliitiliselt aktiivne. Ma usun, et minu tee on taoistlik toimimata toimimine. Ma ei näe suurt vahet praeguse ja toonase aja vahel. Koloniaalriikidel tuleb oma taaka kanda ja meil, kes me oleme ennast nendega sidunud, tuleb samuti vastutus võtta. Minul pole musta mehe vastu mitte midagi, kui ta tere ütleb.
Meie animafilmi klassikute kõrvale, kes tänini maamärke maha panevad — Pärn, Unt, Kütt jt —, on sujuvalt tulnud nooremad, nagu Tender, Laas, Pikkov, Jancis jt. Nendele omakorda on EKA animatsiooniosakonnast tulnud tõhusat lisa: Anu-Laura Tuttelberg, Mikk Mägi, Kristjan Holm, Chintis Lundgren, Mattias Mälk… Meie animatsiooni on seega järjepidevalt lisandunud omanäolisi kunstnikuisiksusi. Kuidas seletaksid sina "Eesti koolkonna" fenomeni? On selle säsi tuntav ka meie nooremate tegijate töödes?
Kindlasti on säsi tuntav. Ma ei oska ennustada, milliseks see kujuneb kümne aasta pärast, kui nooremate tegijate rada on paika loksunud. Huvitav fenomen on see, et paljud EKA välismaised tudengid on otsustanud Eestisse elama jääda. Nii mõnigi Eestile punkti toonud film ei ole sünnijärgse eestlase tehtud. Nii et eks paista, potentsiaali on.
Majandusilm sunnib ja suunab filmitegijaid üha rohkem kaastöödele teiste riikidega. Muidu ei saa lihtsalt eelarvet kokku. Kas kaastööd võivad (reegliks kujunedes) tuua kaasa ka Eesti animapildi lahustumise?
Kõik oleneb kaastöö iseloomust. "Kapten Morteni…" puhul näiteks oli kaastöö arengumootoriks. Teisalt, kui hakatakse tegema kellelegi teisele alltööd ja film ei kanna endas seda kultuuriajaloolist säsi, siis lähevad asjad hapuks. Eks lõpuks taandu ju kõik sellele, et inimesi on rohkem kui raha. Teha on ju vaja, kui käsi kibeleb ja va krediidipäkapikk jälle piilumas. See traditsiooni ja uuenduse vaheline mäng on päris peenike lugu. Aga nagu hiidlane ütleb — "Juu jääb".
Sinu rahvusvaheliselt hinnatuim film on "Krokodill" (2009), mis tunnistati 2010. aastal Ungaris Cartoon Forumil Euroopa parimaks animafilmiks (auhind Cartoon d'Or). Räägi selle filmi sünniloost.
Jah, juhtus nii, et anti kuldmedal. Eks see ole suuresti siiski loterii. Sõltub sellest, kes parasjagu komisjonis on. Huvitav kogemus oli omal nahal tunda, kuidas mingi sisutu sõna või kollektiivse teadvuse tromb hakkab toimima. Keegi saksa ajakirjanik mainis kuskil, et tegu on animatsiooni Oscariga. Võlusõna mõju pressile oli ehmatav. Päris mitu ajakirjanikku kasutasid sõna "Oscar" mitu korda oma küsimustes ja filmi sisu jäi suht tagaplaanile. Goethe on öelnud, et aurahad säästavad meid nii mõnestki hoobist, mida elu meile muidu anda võib. Sellest võib aru saada. Kuigi Beethoven pidas teda võimu ees lömitajaks. Ma üritan oma sisemist Beethovenit kasvatada ja mitte auraha provokatsioonidega kaasa minna. Auta raha vastu ei ole mul midagi, see aitab elus püsida ja võimaldab loomuliku igavuse teket, mis on hea mõtte kasvulava. "Krokodill" sai alguse Jaapani ajakirjaniku küsimusest "Millest on teie järgmine film?", millele ma vastasin umbropsu, et krokodillist. Pärast hakkasin mõtlema, et miks mitte. Selle filmi stsenaariumi lootefaasis, kus esitatakse küsimusi kes?, kus? ja miks?, jäin ma mingil hetkel jänni ja Pärn aitas mu võsast välja. Pärast hakkas mõte lippama. See kõige esimene, loo viielauseline kokkuvõte on mulle alati kõige raskem. Detaili, rütmi, igasuguste krutskite ja ideede lisamine tuleb mul iseenesest, aga see "Mees läks tikke ostma, aga sattus Kuule" on raske tulema. Samas, kui oma puudustega tööd teha, siis võib ka endine nõrkus tugevuseks pöörduda. Hiljem pole ma enam pidanud Priidu poole pöörduma. "Krokodillist" sai alguse mu koostöö Vladimir Leschioviga. Tema oli ka mu kahe järgmise filmi foonikunstnik. Olen Vovalt palju õppinud. Värvi ja kompa vallas on tal väga hea taju. Vova on vana kooli kunstnik, kes valdab suurepäraselt klassikalist joonistamist. Mina jõin joonistustundide ajal kunstikooli nuka taga õlut.
Sa mainisid taoismi, kulgemist, toimimata toimimist. Mitmed su filmid joonistavad välja ringi motiivi: "Villa Antropoff", "Krokodill", ka "Pianos" on ringkäik — see, kuidas me üksteisele (ka kogemata) impulsse anname — filmi ülesehituses olulisel kohal. Niisamuti ehitab ringkäik etappidena "Maratoni" lugu, olgu või näiteks see, kuidas aferistide plaan avaliku tualeti abil tulu teenida sunnib maratoonareid järjest joogipausilt WCsse suunduma, kus neil jalatsid ära varastatakse, nii et sportlastel tuleb kohe edasi poodi uute botaste järele joosta. "Maratonis" joonistab filmi raamiv ja läbiv "purunematu punane õhupall", mille vastu ka rong võib ennast sodiks sõita — muide, väga ilus kujund — viimaks kogu loost ringi, mis saab täis. "Maratoni" lõpp, kus ema ja tütar (täiskasvanu ja laps) tänu punasele õhupallile taas (läheduses) kokku saavad, toob meelde "Weitzenbergi tänava", kus tähelepanu püüdmiseks trikitav nooruk ja tähelepanu nautiv neid samuti viimaks teineteist taasleiavad. Mõlema filmi puhul saadab leidmist ka sarnane rõõmus žest — nii et neil kahel filmil on ka justkui seesama/sarnane lõpp, aga erinevatel astmetel. Ühesõnaga, ringkäik motiivina, nii korduse kui ka spiraali kujul, paistab su loomingus silma. Seda märgib ka Tõnis Tootsen oma artiklis "Jancise retsept" 2. ("Nii jääb õhku vihje, et kõige kordumine pole mitte ainult võimalik, vaid tõenäoline; et vahest toimuvadki needsamad sündmused juba päris mitmendat korda. Tekib kummaline mängutoositunne: ratas pöörleb muudkui edasi, ilma, et juhtuks midagi pöördumatut. Surmasuhu sattunud siputavad varsti jälle rõõmsalt jalgu või naeratavad õndsalt ning ainsad (inim)tegelased, kellest Jancis raatsib eluvaimu visinal välja lasta, jäävad filmi lõppu arvestades ikkagi tinglikult ellu: sünnivad uuesti, et jälle surra, lõputult…") Kuidas seda nüüd küsidagi… Kas ringkäik on lootusrikas? Mis seal ringkäigus on?
Ringkäik on elus olemise põhimuster. Ma ei usalda lineaarset mõtlemist, selle kompromissitus on hirmutav. Ma arvan, et panid täkkesse — milline iganes lugu ka ei ole, ringikujuline struktuur mõjub lootusrikkalt. Lõpule järgneb algus, see oksüümoron teeb alguse ja lõpu olematuks. Võit ja trofee (või selle kaotamine) tähendavad mängu lõppu, aga minu ainus eesmärk on, et mäng jätkuks. Ma ei pea ennast tõsiselt võetavaks taoistiks, aga kasutan "Muutuste raamatut" päris palju. Minu meelest on see fenomenaalne raamat. Pigem mäng kui raamat tegelikult.
Kes on need autorid animatsioonivallast, aga ka mujalt kunstiilmast, kes sind enim kõnetavad?
Autorid, kes mind kõige rohkem puudutavad, ei tule reeglina animatsioonivallast. Ma kiikan rohkem nn päris kino poole. Loetelu on pikk ja muutlik. Hetkel turgatavad miskipärast Alfred Hitchcock, Jacques Tati, Charlie Chaplin, Federico Fellini, Wes Anderson, Aki Kaurismäki, Jim Jarmusch, Otar Iosseliani, Roy Anderson, Hitoshi Matsumoto — kõik nad on klassikud. Mulle meeldib pigem vana kino, kus ekraani maaliti, kus reaalsus on tõstetud kunstilisse tinglikusse, kogu see Dogma värk ja "näitame sulle elu, nagu ta tegelikult on" ei ole minu rida. Ma ei kannata liigset vägivalda, psühhotraumaga epateerimist, seksuaalse rahuldamatusega seotud temaatikat. Samuti ei kannata silmad pahupidi halamist ambientse helimaastiku taustal. Ei kannata kätteõpitud, "maailma põletavatest probleemidest ausalt rääkimist", mis paraku on aiva süvenev nähtus. Naiivsuse annan andeks, seda isegi soosin.
Esimene mälestus lapsepõlvest?
Esimene lapsepõlvemälestus on mul lõbustuspargi lasterongist, kus kogu rongitäis lapsi röökis nutta. Teine on üks ratastega hobune ja väga sõbralik vana tädi. Ma olen uurinud, et need said olla kaheaastaselt. Mingi rätik ja roosad dressipüksid kumavad ka kuskil…
Millised maastikud sulle meeldivad?
Enim naudin avarat ja tühja. Meri ja kõrb mõjuvad puhastavalt. Tulevikus tahaks Kuu peal ära käia. Samas ei ole mulle võõras ka eestlase tuntud võsalembus. Mul on ka oma sipelgarada, mida mööda olen juba üle neljakümne aasta tammunud. Ka mäed võtavad ahhetama ja ohhetama.
Milline ilm sulle meeldib?
Ilma suhtes olen nagu iga teine. Selline, mis on mugav. Samas pean kõige õnnelikumateks hetkedeks neid, mil olen just äärmisest ebamugavusest pääsenud. Seetõttu panen ennast aeg-ajalt ilmastikus proovile.
Tänan.
Viited:
1 ERR Kultuur. Priit Pärn: kui Eestile pole animafilmi vaja, siis tuleks see valju häälega välja öelda. 1. II 2019.
2 Tõnis Tootsen 2017. Jancise retsept. TMK, nr 10. | Kaspar Jancis: ma ei usalda lineaarset mõtlemist, selle kompromissitus hirmutab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
VASTAB KASPAR JANCIS
Üks pilt umbes kümne aasta tagant. Kohtusime Kaspariga juhuslikult ühe seriaali võtetel. Kõrvalosameestena tuli meil mõlemal enamuse päevast oodata (mis on muidugi asjade igati loomulik käik). Oli lõbus. Muu hulgas improviseeris ja esitas Kaspar otsekui möödaminnes loo võtete käigus ära unustatud statistnäitlejatest, kes, kostüümid seljas, grimm näos, kohusetundlikult ja suure elevusega oma järjekorda ootavad. — Kusagil klõpsatab uks, kusagil hüütakse kedagi… Mehed on kohe valmis: "Kas nüüd on meie kord?", "Kas nüüd läheme?". Sedasi saab päev õhtusse, samamoodi mööduvad ka järgmised päevad, nädalad ja kuud. Võtted aina käivad ja unustatud mehed oma kostüümides ikka ootavad, et "Kas nüüd läheme?", "Kas nüüd meid kutsuti?". Vahepeal teevad ka mingeid muid toimetusi, söövad ja tõmbavad suitsu, kannavad hoolt selle eest, et grimm ikka kogu aeg peal oleks, ja on kogu aeg valmis startima. Aga ei midagi, keegi ei kutsu neid. Mööduvad aastad… — See improvisatsioon oli pööraselt naljakas, ja palun väga, siin on ühekorraga Dino Buzzati "Tatarlaste kõrb", Samuel Becketti "Godot'd oodates" ja… komöödia.
Märtsi lõpupoole linastus meie kinodes Kaspar Jancise täispikk nukufilm "Kapten Morten lollide laeval". See on Eesti animavalla läbi aegade ambitsioonikaim ettevõtmine; filmi eelarve oli veidi üle kuue miljoni euro. Enne aga, kui "Kapten Morten…" Eesti kalleimaks filmiks tituleerida, tuleb meenutada, et tegu on koostööfilmiga. Eesti kõrval, kes kattis eelarvest veidi üle kolmandiku (920 000 eurot EFI ja Kultuurkapitali toetust, ülejäänu Nukufilmi stuudio omakulud), on tootjamaad ka Belgia, Suurbritannia ja Iirimaa; viimasele on "Kapten Morten…" ühtlasi esimene täispikk nukufilm. Lisagem veel, et seejuures on "Kapten Morten…" ikka ja eelkõige eesti film sel lihtsal põhjusel, et Eesti-poolne loominguline panus on kõige suurem. Kui režissöör Jancist intervjuuks tabada püüan, selgub, et ta viibib juba mõnda aega Mehhikos. Nõnda siis vestlemegi kirja teel.
Mis asju Mehhikos ajad?
Pole siiani selgusele jõudnud, mida ma siin Mehhikos teen. Aga üldiselt on väga lahe; täna käisin temascal 'is, indiaani saunas. Me peaksime ka oma saunatamise rituaalset, hinge puhastavat dimensiooni endale rohkem teadvustama. Mulle igatahes meeldis saunas trummi taguda. Ja praegu on igati puhas olemine, kuigi vesi, milles end loputasin, oli suht mudane.
Oled Mehhikos puhkamas, rändamas, tööd tegemas…?
Minule ei ole need eraldiseisvad nähtused. Ma üritan elada nii, et mu minapilt oleks terviklik, mitte lõhestunud töö ja eraelu vahel. Nii et rändan, puhkan ja töötan ühtaegu, olenemata kohast ja ajast. Seda võimaldab mu tegevuse (eelistan seda sõnale "töö") iseloom, mis paljuski sõltub mu aju hetkeseisundist. Aju on mul õnneks kaasaskantav, kuigi aeg-ajalt raskevõitu — aga see on mööduv nähtus. Muidu pean ennast maailmakodanikuks ja mulle on kusagil viibimise kriteeriumiks see, et on huvitav. Pean väga lugu Eestist; see tuleb eriti ilmsiks just kaugelt vaadates, et oleme ikka õnnega koos, et meil on selline koht ja keel varrukast võtta.
Jah, mulle ongi sinust jäänud just selline mulje — et sul on säärane artistlik loomus, mis võib sundimatult ühest valdkonnast teise astuda. Ole hea, räägi sissejuhatuseks mõne sõnaga oma kooliteest ja valikute kujunemisest.
Mu koolitee oli suht konarlik. Tartu kunstikoolist heideti mind välja. Kooli psühholoog kirjutas koju kirja, et Kaspar tekitab kaasõpilastes karistamatuse tunnet. Ka suhe direktrissiga polnud just roosiline. Nimelt viskasin ma mingi absurdse tungi ajel, pulli pärast, üht mööduvat autot pooliku hapukurgiga, selgus, et koolijuhi oma. Koolijuht kutsus mind oma kabinetti ja pidas kõne sellest, et kui ma nii jätkan, siis olen ma varsti, silmis tühi helk, prügikastidest tühje pudeleid otsimas. Veel ei ole nii läinud. Aga elu on veel ees, vara ära sõnada. Pärast koolist välja heitmist pidasin mitmeid ameteid, sealhulgas rokkstaari oma. Proovisin ka Nukufilmis nukumeistri ametit, aga sain oma hektilise elustiili tõttu kinga. Tore, et hiljem tagasi võeti. Käisin Joonisfilmis oma töid näitamas, Priit (Pärn — Toim) soovitas Turku pöörduda (Turu Kunsti ja Meedia Kool, Soome — Toim). Sinna oli veel aastake aega, kuna animatsiooniüliõpilasi võeti vastu üle aasta. Läksin siis aastaks pedasse Marani juurde dokumentalistikat tudeerima. Mul erilist dokumentalismitungi polnud; peda ajal tegime Märt Kiviga ühe pisikese lamenuku-filmi "Väike valge helikopter" (Märt Kivi töötas animaatorina ka Jancise nukufilmi "Kapten Morten lollide laeval" juures — Toim). No ja siis tuli Turku. Esimese koolinädala veetsin ehitusplatsidel ja mahajäetud hoonetes ööbides. Hiljem sain ühiselamusse. Soome mõjus väga rahustavalt. Aeg-ajalt mängisin mõttemängu, et olen psühhoneuroloogia kliinikus, kus lühikest kasvu kiilakas doktor mulle küsimusi esitab. Nende lugude põhjal, mis ma räägin, määratakse mulle diagnoos ja ravi ja hiljem selgub, et teraapiaks on pimedas ruumis mingi objekti üliaeglane katkendlik liigutamine. Igatahes olen oma diagnoosiga siiani päris huvitavat elu elanud. Aitäh kõigile toetamast!
Märtsi lõpus linastub su täispikk nukufilm "Kapten Morten lollide laeval". Kapten Mortenil on olnud mitu elu. Oled temast kirjutanud samanimelise raamatu, millest hiljuti ilmus ka uustrükk. Morten on jõudnud tearilavale ("Morten lollide laeval", esietendus 1. VIII 2011 Kuressaare Linnateatris. Lavastaja Aare Toikka) ja nüüd ka filmi, mis on Eesti animatsioonivalla seni kõige mahukam ja ambitsioonikam töö. Kapten Morten, kes nii mitmel viisil välja ilmub, peab seega olema sulle väga lähedane tegelane. Räägi veidi, kuidas Morten ja tema lugu sündis.
See lugu sündis kuidagi ettekavatsematult. Alguses oli soov ühendada mitu toredat asja — teater, muusika ja merereis. Romantiline unelm purjelaeval reisivatest rändveiderdajatest. Aasta 2011, mis oli Tallinna kui kultuuripealinna aasta, andis selleks võimaluse. Selle unistuse teostamiseks oli vaja lugu, oli ju kultuuripealinna teemaks "Mereäärsed lood". Nii ma siis mõtlesingi, et mis on minu jaoks see mereäärne lugu. Kõik lapsepõlve suved veetsin mere ääres Hiiumaal. Sealt hakkas kerima. Lapsepõlvemälestused, unistused ja lood, mis poisikesepõlves huvi pakkusid. Mulle kohutavalt meeldisid lapsena lood, kus tegelane muutub pisikeseks ja maailm tema ümber hiiglaslikuks. Peale selle tundus kapteniamet mulle ihaldusväärne. Meisterdasin suures koguses puukoorest purjelaevu, käisin neid ojas ujutamas. Mäletan lapsepõlvest seika, kui toppisin laeva putukaid täis ja lasin siis allavoolu. Ise olin jube õnnelik. Noh, ja sealt ta tuligi, see mõte ja tegelaskuju. Aga kultuuripealinna taotluse ja muude fondide menetlus võttis nii kaua aega, et jõudsin kirjastaja soovitusel oma raamatu kirjutada ja illustreerida ja sinna ka originaalmuusikaga CD lisada. Ausalt öelda oli mulle tollal asja muusikaline pool tähtsamgi. Pigem nagu Kriminaalse Elevandi CD koos raamatuga. See üllitis sattus Nukufilmi inimeste kätte ja nad otsustasid selle oma uue täispika filmi aluseks võtta. Ma ei hakanud puiklema.
Mitu aastat selle filmi tegemine võttis? Ja triviaalne küsimus siia kõrvale: mida jõudsid selle aja jooksul õppida?
Mõte, et teeks õige filmi, tuli koos raamatuga aastal 2011. Täispika filmi finantseerimine on väga pikk protsess ja ühe riigi toetusest ei piisa. Niisiis oli vaja leida välispartnerid. Sellega tegelesid produtsendid. Mina sõitsin samal ajal Ameerikasse ja hakkasin koos ühe kaasstsenaristiga lugu filmiks voolima. Selle filmi tegemise juures õppisin absoluutselt kõike, kuna ma ei olnud kunagi midagi sellist varem teinud. Aga ma arvan, et sain hakkama ja õppisin kiiresti, kogemused muudes valdkondades tulid paljuski kasuks. Õppisin tundma ka selliseid inimesi, kes peavad kunsti tööstusharuks, see on omamoodi trall, mis selles maailmas käib. Väga imelike takistustega tuleb aeg-ajalt silmitsi seista. Nagu näiteks müügiagendiga, kes arvab, et Morten ei tohiks filmi pealkirjas figureerida, kuna pole sooneutraalne, või prantsuse levitajaga, kes leiab, et kahe sipelga ja skorpioni uputamine on mõrv, mida lapse silmad ei tohi näha, või siis lihtsalt arvamusega, et peategelane võiks rohkem naeratada.
Sinu varasemad tööd on olnud joonisfilmid, "Kapten Morten lollide laeval" on nukufilm. Kui raske oli üle minna joonisfilmi maailmast nukufilmi maailma?
Maailm muutus kolmemõõtmeliseks ja sinna lisandus valgus, nii et midagi rasket polnud, pigem võimaluste lisandumine. Sain üsna kiiresti joone peale juba piltstsenaariumi faasis. Võtete ajaks ei olnud žanrivahetus enam takistus. Nukufilmis tuli muide kasuks mu teatrikogemus, nii kujunduse, kostüümide kui ka animaatoriga suhtlemise vallas.
Päevas filmitakse nukufilmi keskmiselt kuus sekundit. Kui töö käib paralleelselt teise stseeniga, siis saame kaksteist sekundit. Nukufilmi ei saa teha üle interneti, st võtteid saab teha vaid füüsilises ruumis, kohapeal. "Kapten Morten…" on koostööfilm ja siin jagati võtteplatsid Eesti ja Iirimaa vahel — Iirimaal võeti üles putukamaailm, Eestis see, mis filmis on tavamaailm (õu) oma proportsioonidega. Ühesõnaga, sa sõitsid aastaid Eesti ja Iirimaa vahet, päevas saite filmida kuus sekundit… Küsin niimoodi üldiselt, et kuidas sa võtteperioodi aega meenutad ja kokku võtad? Kui pöörane see kõik oli?
Ei oskagi enam öelda, kui pöörane see oli, sest ei tea, millega võrrelda. Pöörasus hakkab vaikselt normaalsuseks muutuma. Tegelikult oli ikka tore ja põnev, iga päevaga muutus asi reaalsemaks. Ja enamasti olid teostajad oma ala asjatundjad. Sai süveneda ja mingeid hinnaalandusi ei teinud. Õppisin enesevalitsemise kunsti ja mingil määral ka diplomaatiat. Kohati oli pingeline, sest Iirimaal oli eesotsas suht ignorantne inimene, kes targemaid eriti ei kuulanud. Aga kui ei ole valikut, siis tuleb hakkama saada. Nui läks vahepeal ikka päris neljaks. See film on läbinud hulganisti kriitilisi hetki. Nende kõigi kirjeldamine võtaks liiga palju leheruumi; eks see ikka oli üks pöörane reis lollide laeval. Aga huumoriga saab igast jamast üle.
Prantsusmaal linastus "Kapten Morten…" 2018. aasta augustis korraga kuuesajas kinos. Linastunud on see ka Poolas ja Sloveenias; Lõuna-Koreas on levisse tulemas. Ameerikas tuleb ta levisse videos (VOD), plaanis on teda müüa ka Lõuna-Aafrika Vabariiki. Kas siia nimistusse on veel midagi lisada? Ja milline on olnud rahvusvaheline vastukaja, vaatajate huvi? ["Kapten Morten…" oli kahes kategoorias nomineeritud ka 2018. aasta Euroopa animatsiooni auhindadele — parim režii (Kaspar Jancis) ja parim animatsioon (Märt Kivi).] Tead sa ka vaatajate arvu kohta juba midagi, nt Prantsusmaal?
Eks tegelikult oodati suuremat pauku, aga ega seegi kehva polnud. Filmi elu on alles ees ja "Kapten Morten…" on väga populaarne ka festivalidel. Aga kuna oleme müügiagendiga selgelt puusse pannud, siis eks paista, kus me veel kinolevisse pääseme. Lõuna-Korea on ka päris suur, ikka viiskümmend miljonit inimest. Prantsuse levi kohta ei oska öelda, nii palju tean, et nad kirjutasid mu nime algustiitritesse kolme kirjaveaga. Minust sai Caspar Janisz. Uskumatu, aga tõsi. Guugeldasin, et äkki on keegi madjar või poolakas, aga ei leidnud kedagist. Nii et Prantsusmaa kuulsus läks selle nahka.
Kuna Eurimage'i toetus jäi "Kapten Mortenil…" saamata, tuli Nukufilmil võtta ka veerand miljonit pangalaenu. See võeti üsna tootmise lõpus, kui oligi põhimõtteliselt kaks valikut: kas tootmine seisma, ootele jätta või lõpule viia. Kui tõsiselt sa tundsid, et Nukufilmi saatus ja toimimine on nüüd korraga suuresti ka sinu õlgadel?
Vahepeal oli küll selline vastutuse tunne, aga eks tegelikult on see ikka väga kollektiivne protsess ja kõik see mees paadis on ühe asja eest väljas. Igatahes, müts maha vapra Nukufilmi kollektiivi ees, kes sellistes tingimustes veel vastu pidada suudab.
Me oleme harjunud, et eesti animat maailmas hinnatakse, iseasi, kui palju me seda endale teadvustame. Nukufilm on maailmas üldse pigem haruldane. Inglismaal on Aardman Animations ("Wallace ja Gromit"), USAs on Laika ("Kubo ja kaks pillikeelt"), veel on mõned väikesed stuudiod Hispaanias, Norras…Meie oma Nukufilm on ses vallas üks tippudest. Aga meie kaasaeg muutub üha arvutikesksemaks, nii ka animatsioonis. Lootes nukufilmi tuleviku suhtes optimismi säilitada, küsin nüüd, miks ikkagi eelistada filmitegemist reaalses ruumis, füüsiliste nukkudega, kogu selle fantaasiamaailma loomisele arvutis?
Tundub, et nukufilm on jätkuvalt hinnas. Oleneb, kelle seas muidugi. Mõni tahab Šveitsi kella, teisele kõlbab ka odav Hiina koopia. Mitu kuulsat mängufilmirežissööri on teinud viimasel ajal nukufilme: Wes Anderson, Tim Burton. Guillermo del Toro hakkab Pinocchiost nukukat väntama. Nukufilm on filmikunsti üks keerukamaid ettevõtmisi, kuid samas juba sada aastat püsinud, nii et ei ta kao kuhugi. Ja Nukufilm on kindlalt oma ala tipus.
Eesti anima on olnud aastakümneid üks meie kultuurilisi visiitkaarte. (Anima)maailmas räägitakse Eesti koolkonnast, meie filmid on olnud teedrajavad. Aga lühianima ei too majanduslikult tagasi, kaupmehele on see kahjulik ettevõtmine. Ka täispika animafilmi puhul, mis on vägagi kulukas, saab majanduslikule tulule meie tingimustes loota vaid väga eduka rahvusvahelise levi korral. Intervjuus Kaspar Viilupile (ERR) ütles Priit Pärn, et see, kas tahame Eestis animatsiooni hoida, on poliitika küsimus ja kui ei taha, siis peaks selle ka valju häälega välja ütlema. 1 Oled sa Pärnaga päri?
Olen Pärnaga päri. Me võiksime meie traditsioonilisi stuudioid hinnata samal skaalal, nagu me hindame näiteks kammerkoori. Kujuta ette pilti, et ühel heal päeval otsustatakse Filharmoonia Kammerkoori finantseerimine lõpetada, kuna tegemist on sotsialismi igandiga, ja anda raha segakoor Pärdikule, kes küll Pärti laulda ei mõista, aga kelle nimi müüb — tõsi küll, ainult meie paljukannatanud kodumaal. Skandaal missugune. Nii et mõelge järele, kodanikud!
Oled viljakas mitmel alal. Mees nagu orkester. Lisaks animafilmide tegemisele oled kirjutanud raamatu ("Morten lollide laeval"), astunud üles näitlejana (nt 2004 VAT-teatris, Aare Toikka lavastatud F. Molnari "Pál-tänava poistes"), teinud teatris helikujundusi ja kunstnikutööd (nt "Pál-tänava poisid"), sealhulgas ka multimeedia vallas (nt aastal 2004 Vanemuises, Mai Murdmaa tantsulavastusele "Alice imedemaal"). Nende tööde eest pälvisid sa 2005. aastal ka Kristallkingakese (auhind noorele teatriinimesele tema esimeste märkimisväärsete lavatööde eest). Ja muidugi muusika — sinu esimene ansambel, mille panid kokku juba Tartu kunstikoolis, peaks saama (Eurovisiooni skaalal) 12 punkti juba ainuüksi oma nime pärast: Veri, Pisarad, Kättemaks ja Veri, hiljem tulid mitte vähem veenvad muusikakollektiivid Aime Sügis ja Lendavad Tropid. Edasi nägi ajalugu juba ansambleid Operatsioon Õ, kus esilauljaks oli Maie Parrik, ja Kriminaalne Elevant. Samuti oled musitseerinud legendaarses Vennaskonnas. Enne, kui küsimiseni jõuan, loodan, et sa ei pane pahaks väikest nalja. Teen selle su (peamise) elukutsevaliku teemal. Sinu ema on ballettmeister Mai Murdmaa, sinu isa on pianist Valdis Jancis, vend Rainer on elukutseline muusik. Kui (kunstilised keeled) muusika ja ballett kokku liita, ongi tulemuseks animatsioon. Ja nüüd küsimused. Kas mõni (kunsti)valdkond on sulle ka loomu poolest sootuks võõras, selline, millega sa suhestuda ei oska? Ja veel, suisa lapse viisil küsides: räägi muusikast. Miks ta sulle oluline on? Kui laial skaalal ise muusikat kuulad, kas sinna mahub ka klassika? Mis on sinu jaoks punk? Kas lähened mõnele teisele valdkonnale ka muusika kaudu? Mis on muusika?
Olen sirgunud loovisikute perekonnas. Ega ma seda teab mis privileegiks pea, aga häda pole ka midagi. Huvitav on olnud. Ma ei oska küll ühtki kunstiharu eraldi välja tuua, mis vastukarva oleks. Asi on ikka isikutes, aga tihtipeale ka enda hingeseisundis. Muusika on mind juba lapsepõlvest peale tihedalt oma embuses hoidnud. Mu isa ehitas Hiiumaale metsa väikese klaveriputka, kus ta küünlavalgel klaverit harjutas. Seal sain tema käest oma esimesed muusikatunnid, seal veetsin palju meeldivaid loomingulisi hetki ka omaette klimberdades. Klaver pundus ajapikku, nii et iga aastaga jäi klahve, mida sai kasutada, vähemaks. Lõpuks vajus pill sootuks kokku. Kasutasin klaveri keeli filmi "Piano" helikujunduses. Ma ei liialda, kui ütlen, et need lapsepõlvehetked, kui üksinda klaveriputkas klimberdasin, panid aluse kogu mu "hilisemale loomingule". Hiljem, kui olin sunnitud muusikakooli astuma, pöördusid mu tunded klaveri vastu. Kool oskas teha selle protsessi äärmiselt hirmutavaks. Sealt vist ka see pungivärk — muusikastiil, mis lubas lihtsalt igal inimesel ennast väljendada, kartmata seejuures kriitikat. Võisid mängida nii, nagu torust tuleb. Ei mingeid arvestusi ega konkursse, ja võisid ka jumala lakku täis olla, ikka tegid ägedat mussi. Ma arvan, et selles oli mingi kiviaja energia, meie neandertali veri kohises kõrvus. Tõsi, nüüd tagantjärele vaadates oleks võinud seda fantaasiat ja vabadust rohkemgi olla. Olime liiga kinni oma eeskujudes. Vaikselt mu muusikalised tajud arenesid ja ma olin võimeline juba sutsu huvitavamalt komponeerima. Sealt ka Kriminaalne Elevant, kus peale minu on juba professionaalsed, valdavalt džässi taustaga inimesed. Mulle näib, et selles bändis on palju klaveriputkas klimberdamise tunnetust. Igatahes mu isale väga meeldis meie muusikaline vitaalsus. Oma esimesed muusikaelamused sain juba imikueas tiibklaveri all Bachi saatel oma tatikuuli mööda klaverijalga rullides. Klassika ongi minu jaoks muusika ekvivalent, kuigi me ei peaks nii järske piire tõmbama. Peamine on see, et muusika väljendab ju mingit sisemist tungi, mis iseenesest ei ole seotud ainult muusika enesega. Minu meelest on paljud klassikalised teosed palju tugevama rokilaksuga kui rokk ise. No ja veel maailmamuusika… Eks nii võikski heietama jääda. Siinkohal tänaks Klassikaraadiot avara programmi eest!
Ütlesid, et kasutasid "Piano" (2015) helikujunduses klaverikeeli. Saan ma õigesti aru, et oma lapsepõlve klaveriputka klaveri omi? Ühesõnaga, see klaver, mida kena naine "Pianos" sammhaaval mööda tänavat lükkab, on suguluses su lapsepõlveklaveriga? Ja "Piano" lõpp, kus tüdruk kõrgustest klaverisse kukub ja klaver siis ise (?) mängima hakkab… Kõik tegelased on selleks ajaks tänavale, klaveri juurde jõudnud, kuulevad selle mängu ja see elustab neid.
Lindistasin "Pianole" venna abiga suure osa helidest otse klaveriputkas. Tahtsin oma vana kaaslast kuidagi väärikalt jäädvustada. Klaver "Pianos" on väljanägemiselt üsna sarnane Hiiumaa omaga. Ma mõtlen, kui meie Krasnyi Oktyabr veel klaveri moodi välja nägi — praegu on ta neljaks tükiks ja ma tegin tema külgseintest endale joonistuslaua. Oli nii, et vajasin õppematerjali selle kohta, kuidas tütarlapsel on võimalik erinevates poosides klaverit lükata. Ehitasin Hiiumaal koduõuel ratastega raami, mille gabariidid vastasid klaveri omadele. Mu tüdruksõber pani selga umbes sellise kleidi nagu filmis ja lükkas "klaverit" sajal erineval moel. Mina tegin telefoniga pilte. Nende fotode ja videote põhjal valmisid "Piano" klaveritõukamise stseenid. Väga lõbus oli. Seal on kaudselt ka Priit Pärna karvane käsi mängus. Nimelt väitis Pärn kunagi ühes intervjuus, et ma tulin kooli mesilasekostüümis, tirides enda taga klaverit. Mulle jäi see nali meelde. Kunagi hiljem käisime Riias mu kadunud vanaonu klaverit minu poja jaoks Tallinna toomas. Leidsin ennast samast situatsioonist, tänaval klaverit lükkamast. Täiesti juhuslikult tuli nurga tagant toonane Nukufilmi juht Andrus Raudsalu ja küsis, et mida mina siin teen. See oli aeg, kui pidin kiiremas korras mingi loo välja mõtlema, et kandideerida sihtasutuse animavoorus. Sealt see tuli. Eelkõige otsisin "Pianos" selliseid situatsioone, kus mingi tunne või asi on ummikus, ei liigu edasi. Klaveri lükkamine tundus piisavalt hea, et selle ümber teised ummikseisud põimida. Lõpplahenduse jaoks sain inspiratsiooni alateadvuses kummitavast Linnateatri "Pianoolast", mille finaalis samuti klaver ise mängib, ilma sinna kukkunud ekvilibristita muidugi. Jah, ka minu näpud pole lühikeste killast.
Kriminaalne Elevant on helindanud üle veerandsaja animafilmi, dokumentaali ja mängufilmi. Üks parimaid iseloomustusi, mida selle ansambli kohta kuulnud olen, on see, et tegu on Emir Kusturica Eesti sugulasega. Ka sinu filmist "Maraton" (2006) leiame "kriminaalse elevandi" — kui politsei ühes episoodis purunenud skulptuuritükkide ümber joone maha märgib, kujutab see elevanti. Ka Vennaskonna logo või lipuvapi, surnupealuu ja ristatud säärekondid, leiab paarist sinu filmist: "Weitzenbergi tänav" (2002), "Maraton". Kui palju sa oma filmide puhul lähtud isiklikust kogemusest ja seda sünteesid ning kui palju "mõtled välja"? Ja veel, milline on olnud Priit Pärna osa su kunstnikuks kujunemisel?
Minu esimeste lühifilmide puhul on Priidu panus päris suur. Õpetajad on selleks, et nende kogemusest võimalikult palju õppida. Priit aitas mu peas valitseva virvarri mingis suunas liikuma panna. Mulle tema meetod väga sobis.
Eks selle isikliku ja fabritseeritu vahel peabki valitsema "habras tasakaal". Minu meelest ei tohi kunstnik muutuda pihtijaks. Ikka vastupidi, kunstnik on terapeut, mitte patsient. Lugude kirjutamisel lähtun palju juhustest ja kokkulangevustest, hämaratest seostest asjade vahel. Olen kulgemise meelelaadi evija. Mul ei ole mingit suuremat agendat, ma näen mingit idu kuskil tärkamas ja hakkan seda vaikselt hooldama. Kunstikoolis oli mul veider hüüdnimi, Mõtteküpsetaja. Kui oleksin indiaanlane, siis kannaksin seda nime uhkusega. Pean tunnistama, et vahel on vaja millegagi lagedale tulla ka krediidipäkapikkude hoolsa piilumise tõttu.
Seda, kuidas reaalsuse kõrvale/kohale vaid kerge nihutuse kaudu tekib kunstiline ruum, ilmestavad mõned su filmide pealkirjadki. Nt "Weitzenbergi tänav" (mitte "Weizenbergi tänav"), aga ka "Villa Antropoff". Villa Andropoff asub Pärnu maakonnas ja reklaamib end nii: "… asub kaunil rohelisel alal otse Pärnu lahe ääres. Rand on vaid 100 meetri kaugusel. Kohapeal on tasuta WiFi-ühendus ja turvaline territoorium koos parklaga." Sellesama mereäärse villaga ka jätkaks. Sinu ja sinu kaasrežissööri Vladimir Leschiovi film "Villa Antropoff" (2012) on ühtlasi terav poliitiline, sotsiaalne ja moraalne kommentaar.
Euroopa on ennastimetlev, naudingutest paistes ja (kokaiinist) õhku täis nagu õhupall. Ta on oma juured unustanud ja kaubaks teinud. Aafrika rannikul (laevade surnuaial) tammub kohalik nooruk, kel on kõigest puudu ja kes seetõttu on ka ablas. Ta leiab maast preservatiivi kui parema elu sümboli ja kroolib siis kohe üle ookeani Euroopasse. Villa Antropoffis leiab ta eest pulmapeo ja eespool kirjeldatud "õnne" valemi. Ja muidugi tahab ta seda kõike, tahab seda õnne endale. Aastal 2012 polnud pagulaste küsimus (meedias) teravalt veel tõusnud, see lahvatas alles mõned aastad hiljem. Niisiis, kui sa kujutaksid elu "Villa Antropoffis" praegu, aastal 2019, milline pilt siis avaneks? ("Villa Antopoff" kandideeris 2012. aastal Euroopa filmiauhinnale parima lühifilmi kategoorias. — Toim.)
"Villa Antropoff" on selles mõttes erandlik film, et suure töö tegija on kaasautor Vladimir Leschiov, aga film tuli ikka rohkem nagu minu oma. Nägin 1998. aasta suvel järgmist animeeritud unenägu. Kõnnib pulmarongkäik, kus kõik räägivad eri Euroopa keeltes. Tee ääres seisavad vihased mustad mehed, taamal langevad puud. Rongkäik siseneb lossi, mille tornis lauldakse "Oodi rõõmule" (Euroopa hümn — Toim). Üldplaanis näeme, et kogu mets mustade meeste ümbert on maha võetud. Mustad mehed otsustavad rünnata. Seda kõike vaatame Nukufilmi stuudios videost. Riho Undil on millegipärast roosa seelik ja mukitud nägu (üldse mitte riholik). Ta ütleb, et see film saab kindlalt Oscari. Selle unenäo baasilt see film valmiski. "Villa Antropoff" on näide juhuse muusikast ja kulgemise kunstist. Kutsusin Vladimiri Ülo Pikkovi pulma kontvõõraks. Vaene mees ja tema abikaasa ei teadnud viimase hetkeni, et seal "mõnusas kohas Pärnu lahe ääres" toimub pulm. Aga Krimivant andis auru ja vein voolas. Seal hakkasime mõtet kerima. Et hakkaks õige koos filmi tegema. Tollase majanduskriisi tingimustes oli koostööfilm muide ainus võimalus krediidipäkapikke mitte pahandada. Ma isiklikult olen siiski suhteliselt apoliitiline, täpsemini väljendudes, arvan, et ei oma piisavalt infot, olemaks poliitiliselt aktiivne. Ma usun, et minu tee on taoistlik toimimata toimimine. Ma ei näe suurt vahet praeguse ja toonase aja vahel. Koloniaalriikidel tuleb oma taaka kanda ja meil, kes me oleme ennast nendega sidunud, tuleb samuti vastutus võtta. Minul pole musta mehe vastu mitte midagi, kui ta tere ütleb.
Meie animafilmi klassikute kõrvale, kes tänini maamärke maha panevad — Pärn, Unt, Kütt jt —, on sujuvalt tulnud nooremad, nagu Tender, Laas, Pikkov, Jancis jt. Nendele omakorda on EKA animatsiooniosakonnast tulnud tõhusat lisa: Anu-Laura Tuttelberg, Mikk Mägi, Kristjan Holm, Chintis Lundgren, Mattias Mälk… Meie animatsiooni on seega järjepidevalt lisandunud omanäolisi kunstnikuisiksusi. Kuidas seletaksid sina "Eesti koolkonna" fenomeni? On selle säsi tuntav ka meie nooremate tegijate töödes?
Kindlasti on säsi tuntav. Ma ei oska ennustada, milliseks see kujuneb kümne aasta pärast, kui nooremate tegijate rada on paika loksunud. Huvitav fenomen on see, et paljud EKA välismaised tudengid on otsustanud Eestisse elama jääda. Nii mõnigi Eestile punkti toonud film ei ole sünnijärgse eestlase tehtud. Nii et eks paista, potentsiaali on.
Majandusilm sunnib ja suunab filmitegijaid üha rohkem kaastöödele teiste riikidega. Muidu ei saa lihtsalt eelarvet kokku. Kas kaastööd võivad (reegliks kujunedes) tuua kaasa ka Eesti animapildi lahustumise?
Kõik oleneb kaastöö iseloomust. "Kapten Morteni…" puhul näiteks oli kaastöö arengumootoriks. Teisalt, kui hakatakse tegema kellelegi teisele alltööd ja film ei kanna endas seda kultuuriajaloolist säsi, siis lähevad asjad hapuks. Eks lõpuks taandu ju kõik sellele, et inimesi on rohkem kui raha. Teha on ju vaja, kui käsi kibeleb ja va krediidipäkapikk jälle piilumas. See traditsiooni ja uuenduse vaheline mäng on päris peenike lugu. Aga nagu hiidlane ütleb — "Juu jääb".
Sinu rahvusvaheliselt hinnatuim film on "Krokodill" (2009), mis tunnistati 2010. aastal Ungaris Cartoon Forumil Euroopa parimaks animafilmiks (auhind Cartoon d'Or). Räägi selle filmi sünniloost.
Jah, juhtus nii, et anti kuldmedal. Eks see ole suuresti siiski loterii. Sõltub sellest, kes parasjagu komisjonis on. Huvitav kogemus oli omal nahal tunda, kuidas mingi sisutu sõna või kollektiivse teadvuse tromb hakkab toimima. Keegi saksa ajakirjanik mainis kuskil, et tegu on animatsiooni Oscariga. Võlusõna mõju pressile oli ehmatav. Päris mitu ajakirjanikku kasutasid sõna "Oscar" mitu korda oma küsimustes ja filmi sisu jäi suht tagaplaanile. Goethe on öelnud, et aurahad säästavad meid nii mõnestki hoobist, mida elu meile muidu anda võib. Sellest võib aru saada. Kuigi Beethoven pidas teda võimu ees lömitajaks. Ma üritan oma sisemist Beethovenit kasvatada ja mitte auraha provokatsioonidega kaasa minna. Auta raha vastu ei ole mul midagi, see aitab elus püsida ja võimaldab loomuliku igavuse teket, mis on hea mõtte kasvulava. "Krokodill" sai alguse Jaapani ajakirjaniku küsimusest "Millest on teie järgmine film?", millele ma vastasin umbropsu, et krokodillist. Pärast hakkasin mõtlema, et miks mitte. Selle filmi stsenaariumi lootefaasis, kus esitatakse küsimusi kes?, kus? ja miks?, jäin ma mingil hetkel jänni ja Pärn aitas mu võsast välja. Pärast hakkas mõte lippama. See kõige esimene, loo viielauseline kokkuvõte on mulle alati kõige raskem. Detaili, rütmi, igasuguste krutskite ja ideede lisamine tuleb mul iseenesest, aga see "Mees läks tikke ostma, aga sattus Kuule" on raske tulema. Samas, kui oma puudustega tööd teha, siis võib ka endine nõrkus tugevuseks pöörduda. Hiljem pole ma enam pidanud Priidu poole pöörduma. "Krokodillist" sai alguse mu koostöö Vladimir Leschioviga. Tema oli ka mu kahe järgmise filmi foonikunstnik. Olen Vovalt palju õppinud. Värvi ja kompa vallas on tal väga hea taju. Vova on vana kooli kunstnik, kes valdab suurepäraselt klassikalist joonistamist. Mina jõin joonistustundide ajal kunstikooli nuka taga õlut.
Sa mainisid taoismi, kulgemist, toimimata toimimist. Mitmed su filmid joonistavad välja ringi motiivi: "Villa Antropoff", "Krokodill", ka "Pianos" on ringkäik — see, kuidas me üksteisele (ka kogemata) impulsse anname — filmi ülesehituses olulisel kohal. Niisamuti ehitab ringkäik etappidena "Maratoni" lugu, olgu või näiteks see, kuidas aferistide plaan avaliku tualeti abil tulu teenida sunnib maratoonareid järjest joogipausilt WCsse suunduma, kus neil jalatsid ära varastatakse, nii et sportlastel tuleb kohe edasi poodi uute botaste järele joosta. "Maratonis" joonistab filmi raamiv ja läbiv "purunematu punane õhupall", mille vastu ka rong võib ennast sodiks sõita — muide, väga ilus kujund — viimaks kogu loost ringi, mis saab täis. "Maratoni" lõpp, kus ema ja tütar (täiskasvanu ja laps) tänu punasele õhupallile taas (läheduses) kokku saavad, toob meelde "Weitzenbergi tänava", kus tähelepanu püüdmiseks trikitav nooruk ja tähelepanu nautiv neid samuti viimaks teineteist taasleiavad. Mõlema filmi puhul saadab leidmist ka sarnane rõõmus žest — nii et neil kahel filmil on ka justkui seesama/sarnane lõpp, aga erinevatel astmetel. Ühesõnaga, ringkäik motiivina, nii korduse kui ka spiraali kujul, paistab su loomingus silma. Seda märgib ka Tõnis Tootsen oma artiklis "Jancise retsept" 2. ("Nii jääb õhku vihje, et kõige kordumine pole mitte ainult võimalik, vaid tõenäoline; et vahest toimuvadki needsamad sündmused juba päris mitmendat korda. Tekib kummaline mängutoositunne: ratas pöörleb muudkui edasi, ilma, et juhtuks midagi pöördumatut. Surmasuhu sattunud siputavad varsti jälle rõõmsalt jalgu või naeratavad õndsalt ning ainsad (inim)tegelased, kellest Jancis raatsib eluvaimu visinal välja lasta, jäävad filmi lõppu arvestades ikkagi tinglikult ellu: sünnivad uuesti, et jälle surra, lõputult…") Kuidas seda nüüd küsidagi… Kas ringkäik on lootusrikas? Mis seal ringkäigus on?
Ringkäik on elus olemise põhimuster. Ma ei usalda lineaarset mõtlemist, selle kompromissitus on hirmutav. Ma arvan, et panid täkkesse — milline iganes lugu ka ei ole, ringikujuline struktuur mõjub lootusrikkalt. Lõpule järgneb algus, see oksüümoron teeb alguse ja lõpu olematuks. Võit ja trofee (või selle kaotamine) tähendavad mängu lõppu, aga minu ainus eesmärk on, et mäng jätkuks. Ma ei pea ennast tõsiselt võetavaks taoistiks, aga kasutan "Muutuste raamatut" päris palju. Minu meelest on see fenomenaalne raamat. Pigem mäng kui raamat tegelikult.
Kes on need autorid animatsioonivallast, aga ka mujalt kunstiilmast, kes sind enim kõnetavad?
Autorid, kes mind kõige rohkem puudutavad, ei tule reeglina animatsioonivallast. Ma kiikan rohkem nn päris kino poole. Loetelu on pikk ja muutlik. Hetkel turgatavad miskipärast Alfred Hitchcock, Jacques Tati, Charlie Chaplin, Federico Fellini, Wes Anderson, Aki Kaurismäki, Jim Jarmusch, Otar Iosseliani, Roy Anderson, Hitoshi Matsumoto — kõik nad on klassikud. Mulle meeldib pigem vana kino, kus ekraani maaliti, kus reaalsus on tõstetud kunstilisse tinglikusse, kogu see Dogma värk ja "näitame sulle elu, nagu ta tegelikult on" ei ole minu rida. Ma ei kannata liigset vägivalda, psühhotraumaga epateerimist, seksuaalse rahuldamatusega seotud temaatikat. Samuti ei kannata silmad pahupidi halamist ambientse helimaastiku taustal. Ei kannata kätteõpitud, "maailma põletavatest probleemidest ausalt rääkimist", mis paraku on aiva süvenev nähtus. Naiivsuse annan andeks, seda isegi soosin.
Esimene mälestus lapsepõlvest?
Esimene lapsepõlvemälestus on mul lõbustuspargi lasterongist, kus kogu rongitäis lapsi röökis nutta. Teine on üks ratastega hobune ja väga sõbralik vana tädi. Ma olen uurinud, et need said olla kaheaastaselt. Mingi rätik ja roosad dressipüksid kumavad ka kuskil…
Millised maastikud sulle meeldivad?
Enim naudin avarat ja tühja. Meri ja kõrb mõjuvad puhastavalt. Tulevikus tahaks Kuu peal ära käia. Samas ei ole mulle võõras ka eestlase tuntud võsalembus. Mul on ka oma sipelgarada, mida mööda olen juba üle neljakümne aasta tammunud. Ka mäed võtavad ahhetama ja ohhetama.
Milline ilm sulle meeldib?
Ilma suhtes olen nagu iga teine. Selline, mis on mugav. Samas pean kõige õnnelikumateks hetkedeks neid, mil olen just äärmisest ebamugavusest pääsenud. Seetõttu panen ennast aeg-ajalt ilmastikus proovile.
Tänan.
Viited:
1 ERR Kultuur. Priit Pärn: kui Eestile pole animafilmi vaja, siis tuleks see valju häälega välja öelda. 1. II 2019.
2 Tõnis Tootsen 2017. Jancise retsept. TMK, nr 10.
### Response:
Kaspar Jancis: ma ei usalda lineaarset mõtlemist, selle kompromissitus hirmutab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepingu objektiks on Kääriku Spordikeskuses kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni, heitealade väljaku, jõulinnaku ja väliujula väljaehituse, Greeni sauna rekonstrueerimise ning väliskommunikatsioonide ja teede-platside rajamine Kääriku Spordikeskuses.
Ehitustegevused keskuses kestavad 2019. aastal ja 2020. aasta alguses, et 2020. aasta suvehooajaks oleks sportlastel kasutada täielikult renoveeritud kuue rajaga (jooksusirged kaheksa rajaga), hüppekastide ning mattidega treeningtingimustele vastav kergejõustikustaadion koos valgustuse ning abihooneega. Väljaku keskel valmib täismõõtmetes naturaalse muruga jalgpallistaadion. Piirkonda rajatakse ka eraldiseisev heitealade väljak ning välijõulinnak jooksuradade ristumiskohta. Staadioni kõrval asuva Kääriku järve ääres renoveeritakse väliujula koos hüppetorniga ning ehitatakse valmis uus Greeni saun.
Alates 01.05.2012 haldab Tartu Ülikooli omandis olevat Kääriku Spordikeskust SA Tehvandi Spordikeskus eesmärgiga ehitada välja Eesti ja lähi-piirkonna sportlaste saavutusspordi ettevalmistuskeskus. Kääriku Spordikeskuse staadion oli üks esimesi valminud spordiobjekte ajaloolises keskuses kui 1960. aastal sai valmis staadion, mille rajad ja hüppepaik kaeti 1975. aastal tehiskatte sportaaniga.
Väljaehitamise eelnevate etappide jooksul alates 2013. aastast on keskuses valminud välispordiplatsid, sportlasmajutushoone, kunstmurukattega jalgpalliväljak, pallimängude hall ning keskuse tööks vajalikud garaažid, veetöötlusjaam ning reoveepuhastusjaam. | Kääriku Spordikeskus alustab väljaehitamise neljanda etapiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepingu objektiks on Kääriku Spordikeskuses kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni, heitealade väljaku, jõulinnaku ja väliujula väljaehituse, Greeni sauna rekonstrueerimise ning väliskommunikatsioonide ja teede-platside rajamine Kääriku Spordikeskuses.
Ehitustegevused keskuses kestavad 2019. aastal ja 2020. aasta alguses, et 2020. aasta suvehooajaks oleks sportlastel kasutada täielikult renoveeritud kuue rajaga (jooksusirged kaheksa rajaga), hüppekastide ning mattidega treeningtingimustele vastav kergejõustikustaadion koos valgustuse ning abihooneega. Väljaku keskel valmib täismõõtmetes naturaalse muruga jalgpallistaadion. Piirkonda rajatakse ka eraldiseisev heitealade väljak ning välijõulinnak jooksuradade ristumiskohta. Staadioni kõrval asuva Kääriku järve ääres renoveeritakse väliujula koos hüppetorniga ning ehitatakse valmis uus Greeni saun.
Alates 01.05.2012 haldab Tartu Ülikooli omandis olevat Kääriku Spordikeskust SA Tehvandi Spordikeskus eesmärgiga ehitada välja Eesti ja lähi-piirkonna sportlaste saavutusspordi ettevalmistuskeskus. Kääriku Spordikeskuse staadion oli üks esimesi valminud spordiobjekte ajaloolises keskuses kui 1960. aastal sai valmis staadion, mille rajad ja hüppepaik kaeti 1975. aastal tehiskatte sportaaniga.
Väljaehitamise eelnevate etappide jooksul alates 2013. aastast on keskuses valminud välispordiplatsid, sportlasmajutushoone, kunstmurukattega jalgpalliväljak, pallimängude hall ning keskuse tööks vajalikud garaažid, veetöötlusjaam ning reoveepuhastusjaam.
### Response:
Kääriku Spordikeskus alustab väljaehitamise neljanda etapiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõiste "gentrifikatsioon" 1 on kasutusel juba 1860ndatest, mil Ruth Glass juhtis esimest korda tähelepanu Londonis toimuvale endiste töölisklassi linnaosade taasavastamise protsessile. Nimelt hakkasid kõnealused – nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt rohkem maha jäänud – linnaosad, mis olid koduks madalama sissetulekuga inimestele ja töölisklassile, muutuma elukohana üha atraktiivsemaks jõukama keskklassi inimeste jaoks.
Neil Smith on seletanud sama nähtust majanduslikult: kinnisvarahinnad on nendes kesklinna lähedal asuvates (endistes tööstus)linnaosades tunduvalt madalamad kui kesklinnas ja neist kaugemates piirkondades, mistõttu on igati loogiline, et hea asukohaga soodne hoonestus tõmbab ligi uusi elanikke ja kinnisvaraarendajaid, sh jõukamat keskklassi.
Eestis on nähtud gentrifikatsiooni pigem kui erasektori eestvedamisel ellu viidud taaselustamisprotsessi, samal ajal kui selle juured peituvad algselt siiski vägagi kriitilises avaliku sektori lammutame-olemasoleva-ja-ehitame-uue-printsiibil põhineva linnapoliitika kitsaskohtade väljatoomises ja analüüsis. Näiteks sellistes maailmalinnades nagu London ja New York, kus kinnisvaraturg on pöörase kiirusega ülespoole rühkinud, seostatakse gentrifikatsiooni pigem negatiivsete arengutega ning tegemist on suhteliselt poliitiliselt laetud terminiga.
Gentrifikatsiooniprotsess nendes linnades vastab rohkem selle esialgsele definitsioonile, mida iseloomustab pikaajaliste kohalike elanike, näiteks tööstustööliste väljatõrjumine.
Nüüdisaegne laiem käsitlus võimaldab uurida samalaadseid sotsiaalruumilisi protsesse ka juhul, kui kohalike elanike väljatõrjumine ei toimu gentrifikatsiooni tagajärjel kohe. Sellised käsitlused seavad fookusesse pigem jõukama elanikkonna sisserände ning muutuva kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna.
Mõnes mõttes sobib see paremini kirjeldama linnas toimuvaid keskklassistumisprotsesse, mis ei piirdu alati olemasoleva hoonestuse renoveerimisega, vaid võivad piirkonda ka uushoonestusega uusi elanikke ja uut elulaadi juurde tuua.
Samuti on pikaajaliste elanike väljatõrjumist kui gentrifikatsiooni negatiivseimat tagajärge väga keeruline empiiriliselt tõestada, sest näiteks peale otsese surve (seda eriti üüriturul, mis sunnib elukohta vahetama) on gentrifikatsioonil ka kaudsed mõjud elukeskkonna ja kodukoha teisenemise kujul, mis ei pruugi panna inimesi otseselt välja kolima, kuid võib suurendada rahulolematust kohalike arengutega 2.
Kuuekümne aasta jooksul, mil gentrifikatsiooni on uuritud, on jõutud seega tunduvalt laiema käsitluseni. Nii seostatakse gentrifikatsiooni erinevate füüsiliste, sotsiaalsete ja majanduslike muutustega nii linnades, eeslinnades kui ka teoreetiliselt maapiirkondades, rõhutades seejuures, et lisaks kohalike elanike vahetusele ja elamufondi renoveerimisele muutuvad ka piirkonna ettevõtluskeskkond, kohalike elanike vaba aja tegevused ning elukorraldus.
Öko, gurmee ja handmade
Ettevõtluskeskkonna puhul on rõhutatud globaalseid trende ja protsesse – sh tööstussektori kahanemist ning teenindussektori esiletõusu, mille tagajärjel on toimunud endise tööstustaristu kasutusest väljajäämise tõttu ulatuslikud muutused nii tööjõuturul kui ka linnaruumis –, aga ka üleüldist linnastumistrendi. Nii elab juba pool maailma rahvastikust linnades, mis suurendab nõudlust uute ja olemasolevate, samuti ka kesklinna lähedal asuvate elamupiirkondade järele.
Kohaliku ettevõtluskeskkonna muutused hõlmavad tehaste sulgemist, uute ettevõtete avamist, muutuseid ettevõtjate endi seas, aga ka muutuvat kaupade ja teenuste valikut. Samal ajal kasvab loomeettevõtluse osakaal, mis mõjutab omakorda ettevõtete paiknemist linnades. Eestis on hea näide Põhja-Tallinn, kus loomeettevõtete ja boheemlaslike söögikohtade kõrvale on lisandunud IT- ning disainifirmad.
"Liialdades võib öelda, et "sööklatoidust" on saanud gurmeetoit, vormileivast etniliste sugemetega Muhu leib."
Kui manada siinkohal silme ette ühe keskmise Põhja-Tallinna söögikoha näiteks kümne aasta tagune menüü, siis muutused on toimunud nii söögikohtade hinnaklassis kui ka tootevalikus. Liialdades võib öelda, et "sööklatoidust" on saanud gurmeetoit, vormileivast etniliste sugemetega Muhu leib, lisandunud on taimetoit, erinevad mahetooted, sh ökokosmeetika ja uuesti avastatud taaskasutustooteid pakkuvad poekesed.
Erinevad uuringud kinnitavad muutust ka kohalike väikeettevõtjate seas. Nimelt on täheldatud, et kohalikud väikesed rahvusköögid ja -restoranid on asendumas gentrifikatsiooni käigus laiemale klientuurile orienteeritud söögikohtadega, mille omanikud ei ole enam sageli kohalikud elanikud, vaid suuremad restoraniketid 3.
Samuti on märgatud, et traditsioonilised avaturud eraisikutest müüjatega on asendumas turgudega, kus müüjateks on pigem juriidilised isikud 4.
Siinkohal sobib üheks näiteks ka Balti jaama turg. Kuigi kirjeldatud arengud on tugevalt seotud erinevate makromajanduslike trendidega ja võib öelda, et kogu maailmas kasvab nõudlus mahetoodete järele ning avaturud ongi ehk eelmise ajastu jäänuk, siis mingil põhjusel on sellised muutused esinenud eriti kontrastsetena gentrifitseeruvates linnaosades.
Näiteks Ameerika Ühendriikides 2018. aastal tehtud uuringu kohaselt on lõviosa käsitööõlle tootjatest koondunud endistesse (gentrifitseeruvatesse) tööstuslinnaosadesse 5.
Eestit eristab eraomandi osakaal
Eesti kontekstis ei ole gentrifikatsioon kaasa toonud Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide näidetel põhineva käsitluse põhilist tunnusjoont ehk väljatõrjumist. Tõenäoliselt on selle tagajärjel ka üleüldine meelestatus antud protsessi suhtes tunduvalt positiivsem. Siinkohal võib esile tõsta kaks peamist põhjust, miks Eestis erineb gentrifikatsioon klassikalistest väljatõrjumispõhistest käsitlustest: nendeks on suur eraomandi osakaal ja piisava vakantse tööstustaristu olemasolu.
Suur eraomandi osakaal mõjutab otseselt kohalike elanike väljatõrjumist. Nimelt on viimase rahvaloenduse andmetel Tallinnas umbes 87 protsenti kõigist elamispindadest eraisikute omanduses – seda tulenevalt 1990ndatel toimunud erastamistest.
Kui kinnisvaraturu keskmisest tunduvalt kiirem kallinemine, mis on iseloomulik gentrifitseeruvatele piirkondadele, toob reeglina kaasa näiteks üürikorterite hinnatõusu ning ka potentsiaalse surve välja kolida, kuna kohalike pikaajaliste üürnike sissetulekud ei võimalda enam kasvavat üüri maksta, siis Eestis eluaset omav pikaajaline Kalamaja elanik tõenäoliselt pigem rõõmustab, kui tema elamispinna väärtus kasvab.
Ettevõtluskeskkonna gentrifitseerumist mõjutab otseselt vakantse tööstustaristu olemasolu. Ka siin on olnud peamiseks teoreetiliseks alustalaks pikaajaliste kohalike ettevõtjate väljapuksimine.
Kuivõrd nii Tallinnas kui ka Tartus on leidunud kesklinna vahetus läheduses asuvat vakantset tööstustaristut pigem rohkem, kui seda jõutakse kontoripindade või eluruumidena kasutusele võtta, siis surve kohalikele, et nad leiaksid uutele ettevõtlusvormidele tee tegemiseks mõne teise tegevuskoha, on mõnevõrra väiksem.
Sümboolne tõrjumine
Samal ajal ei tohi unustada sümboolset väljatõrjumist, mis juhtub siis, kui "indiviid või sotsiaalne grupp tunnetab, et näiteks uued ökotooteid pakkuvad poekesed, kohvikud, uue kuue saanud kohalik turg või naabruskonna üritused ei ole otseselt talle" 2.
"Nii avaliku ruumi loomet kui ka ettevõtluskeskkonda dikteerib praegu näiteks Põhja-Tallinnas suuresti kinnisvaraarendaja, kes suunab pakutavat toodet neile, kes jõuavad piirkonda korteri osta."
Kindlasti ei ajenda selline võõrandumine kohe välja kolima, kuid võib viia selleni pikemas perspektiivis, kui teatud sotsiaalsed grupid ennast enam muutunud linnaruumis koduselt ei tunne. Nii avaliku ruumi loomet kui ka ettevõtluskeskkonda dikteerib praegu näiteks Põhja-Tallinnas suuresti kinnisvaraarendaja, kes suunab pakutavat toodet neile, kes jõuavad piirkonda korteri osta, ehk tõenäoliselt keskmisest suurema sissetulekuga inimestele.
Paljud Kalamaja tänavakohvikud ja väikesed poekesed panustavad tekkinud mahe- või ökoturule, mille klientuuri moodustavad pigem trenditeadlikud ja suurema sissetulekuga inimesed kui pensionärid või kohaliku tehase töölised.
Pierre Bourdieu on täheldanud, et seesuguste toodete ja teenuste tekkimine on orienteeritud peamiselt sümboolsele ja moraalsele lisandväärtusele (mõelgem näiteks taimetoidule või ökorenoveerimise õpitubadele), mis kõnetab pigem keskklassi 6. Olgugi et klassipõhine lahterdamine ei ole kindlasti eesmärk, annab see seisukoht aimu, et kuigi Põhja-Tallinnas saab täheldada kohaliku väikekaubanduse jõulist arengut, võib osa selle linnajao elanikkonnast mainitud arengutest erinevatel moraalsetel ja majanduslikel põhjustel välja jääda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et gentrifikatsiooni tuleks käsitleda nii positiivsete kui ka negatiivsete mõjudega protsessina, mis muudab linnas tuntaval määral terveid piirkondi.
Mõneti on see linna arengutsükli igati loomulik osa, sest ohjad ja võimalused renoveerimiseks ning uute hoonete ehitamiseks on pigem suurema sissetulekuga elaniku, kinnisvaraarendaja või ettevõtja käes.
Samuti ei saa jätta mainimata, et gentrifikatsioon on linnaruumis füüsilisel kujul eredalt nähtav ja selle tulem on paljudele igati vastuvõetav: tehakse ju korda mahajäetud ja kasutuseta seisvad endised tehasehooned ning elumajad, rääkimata kiirest majandusarengust, eriti väike- ja elustiiliettevõtluse kujul, mille tulemusena on Põhja-Tallinnast saanud üks kõige kiiremini arenev Tallinna linnaosa. Samal ajal ei tohiks jääda tähelepanuta asjaolu, et antud protsess võib suurendada sotsiaalmajanduslikku ning eesti ja vene keelekeskkonnal põhinevat ruumilist eraldumist.
Lõpetuseks üks viide 2017. aasta Eesti inimarengu aruandele, kus on öeldud, et sotsiaalsete gruppide lõimumise edukust mõõdab see, kui eri rahvusest ja erinevate sissetulekutega inimesed soovivad ja saavad elada samades piirkondades. Erinevate linnaruumiliste arengute (sh gentrifikatsiooni) käsitlemine selles valguses on Eestis veel siiski lapsekingades.
1 Gentrifikatsiooni eestikeelse vastena on kasutatud ka mõistet "keskklassistumine", kuid see pole siiski laiemalt kasutusse läinud.
2 Pastak, I. 2017. Arengud Põhja-Tallinnas võivad põhjustada eraldatust. – Novaator, 30.10.
3 Ernst, O.; Doucet, B. 2014. A Window on the (Changing) Neighbourhood: The Role of Pubs in the Contested Spaces of Gentrification. – Tijdschrift voor Economische en Sociale Geografie, nr 105 (2), lk 189–205.
4 Gonzalez, S.; Waley, P. 2013. Traditional retail markets: The new gentrification frontier? – Antipode, nr 45 (4), lk 965–983.
5 Nilsson, I., Reid, N.; Lehnert, M. 2018. Geographic Patterns of Craft Breweries at the Intraurban Scale. – Professional Geographer, nr 70 (1), lk 114–125.
6 Bourdieu, P. 1984. Distinction: a social critique of the judgement of taste. | Ingmar Pastak: sotsiaalse kihistumise ruumiline lahtirullumine Eestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõiste "gentrifikatsioon" 1 on kasutusel juba 1860ndatest, mil Ruth Glass juhtis esimest korda tähelepanu Londonis toimuvale endiste töölisklassi linnaosade taasavastamise protsessile. Nimelt hakkasid kõnealused – nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt rohkem maha jäänud – linnaosad, mis olid koduks madalama sissetulekuga inimestele ja töölisklassile, muutuma elukohana üha atraktiivsemaks jõukama keskklassi inimeste jaoks.
Neil Smith on seletanud sama nähtust majanduslikult: kinnisvarahinnad on nendes kesklinna lähedal asuvates (endistes tööstus)linnaosades tunduvalt madalamad kui kesklinnas ja neist kaugemates piirkondades, mistõttu on igati loogiline, et hea asukohaga soodne hoonestus tõmbab ligi uusi elanikke ja kinnisvaraarendajaid, sh jõukamat keskklassi.
Eestis on nähtud gentrifikatsiooni pigem kui erasektori eestvedamisel ellu viidud taaselustamisprotsessi, samal ajal kui selle juured peituvad algselt siiski vägagi kriitilises avaliku sektori lammutame-olemasoleva-ja-ehitame-uue-printsiibil põhineva linnapoliitika kitsaskohtade väljatoomises ja analüüsis. Näiteks sellistes maailmalinnades nagu London ja New York, kus kinnisvaraturg on pöörase kiirusega ülespoole rühkinud, seostatakse gentrifikatsiooni pigem negatiivsete arengutega ning tegemist on suhteliselt poliitiliselt laetud terminiga.
Gentrifikatsiooniprotsess nendes linnades vastab rohkem selle esialgsele definitsioonile, mida iseloomustab pikaajaliste kohalike elanike, näiteks tööstustööliste väljatõrjumine.
Nüüdisaegne laiem käsitlus võimaldab uurida samalaadseid sotsiaalruumilisi protsesse ka juhul, kui kohalike elanike väljatõrjumine ei toimu gentrifikatsiooni tagajärjel kohe. Sellised käsitlused seavad fookusesse pigem jõukama elanikkonna sisserände ning muutuva kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna.
Mõnes mõttes sobib see paremini kirjeldama linnas toimuvaid keskklassistumisprotsesse, mis ei piirdu alati olemasoleva hoonestuse renoveerimisega, vaid võivad piirkonda ka uushoonestusega uusi elanikke ja uut elulaadi juurde tuua.
Samuti on pikaajaliste elanike väljatõrjumist kui gentrifikatsiooni negatiivseimat tagajärge väga keeruline empiiriliselt tõestada, sest näiteks peale otsese surve (seda eriti üüriturul, mis sunnib elukohta vahetama) on gentrifikatsioonil ka kaudsed mõjud elukeskkonna ja kodukoha teisenemise kujul, mis ei pruugi panna inimesi otseselt välja kolima, kuid võib suurendada rahulolematust kohalike arengutega 2.
Kuuekümne aasta jooksul, mil gentrifikatsiooni on uuritud, on jõutud seega tunduvalt laiema käsitluseni. Nii seostatakse gentrifikatsiooni erinevate füüsiliste, sotsiaalsete ja majanduslike muutustega nii linnades, eeslinnades kui ka teoreetiliselt maapiirkondades, rõhutades seejuures, et lisaks kohalike elanike vahetusele ja elamufondi renoveerimisele muutuvad ka piirkonna ettevõtluskeskkond, kohalike elanike vaba aja tegevused ning elukorraldus.
Öko, gurmee ja handmade
Ettevõtluskeskkonna puhul on rõhutatud globaalseid trende ja protsesse – sh tööstussektori kahanemist ning teenindussektori esiletõusu, mille tagajärjel on toimunud endise tööstustaristu kasutusest väljajäämise tõttu ulatuslikud muutused nii tööjõuturul kui ka linnaruumis –, aga ka üleüldist linnastumistrendi. Nii elab juba pool maailma rahvastikust linnades, mis suurendab nõudlust uute ja olemasolevate, samuti ka kesklinna lähedal asuvate elamupiirkondade järele.
Kohaliku ettevõtluskeskkonna muutused hõlmavad tehaste sulgemist, uute ettevõtete avamist, muutuseid ettevõtjate endi seas, aga ka muutuvat kaupade ja teenuste valikut. Samal ajal kasvab loomeettevõtluse osakaal, mis mõjutab omakorda ettevõtete paiknemist linnades. Eestis on hea näide Põhja-Tallinn, kus loomeettevõtete ja boheemlaslike söögikohtade kõrvale on lisandunud IT- ning disainifirmad.
"Liialdades võib öelda, et "sööklatoidust" on saanud gurmeetoit, vormileivast etniliste sugemetega Muhu leib."
Kui manada siinkohal silme ette ühe keskmise Põhja-Tallinna söögikoha näiteks kümne aasta tagune menüü, siis muutused on toimunud nii söögikohtade hinnaklassis kui ka tootevalikus. Liialdades võib öelda, et "sööklatoidust" on saanud gurmeetoit, vormileivast etniliste sugemetega Muhu leib, lisandunud on taimetoit, erinevad mahetooted, sh ökokosmeetika ja uuesti avastatud taaskasutustooteid pakkuvad poekesed.
Erinevad uuringud kinnitavad muutust ka kohalike väikeettevõtjate seas. Nimelt on täheldatud, et kohalikud väikesed rahvusköögid ja -restoranid on asendumas gentrifikatsiooni käigus laiemale klientuurile orienteeritud söögikohtadega, mille omanikud ei ole enam sageli kohalikud elanikud, vaid suuremad restoraniketid 3.
Samuti on märgatud, et traditsioonilised avaturud eraisikutest müüjatega on asendumas turgudega, kus müüjateks on pigem juriidilised isikud 4.
Siinkohal sobib üheks näiteks ka Balti jaama turg. Kuigi kirjeldatud arengud on tugevalt seotud erinevate makromajanduslike trendidega ja võib öelda, et kogu maailmas kasvab nõudlus mahetoodete järele ning avaturud ongi ehk eelmise ajastu jäänuk, siis mingil põhjusel on sellised muutused esinenud eriti kontrastsetena gentrifitseeruvates linnaosades.
Näiteks Ameerika Ühendriikides 2018. aastal tehtud uuringu kohaselt on lõviosa käsitööõlle tootjatest koondunud endistesse (gentrifitseeruvatesse) tööstuslinnaosadesse 5.
Eestit eristab eraomandi osakaal
Eesti kontekstis ei ole gentrifikatsioon kaasa toonud Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide näidetel põhineva käsitluse põhilist tunnusjoont ehk väljatõrjumist. Tõenäoliselt on selle tagajärjel ka üleüldine meelestatus antud protsessi suhtes tunduvalt positiivsem. Siinkohal võib esile tõsta kaks peamist põhjust, miks Eestis erineb gentrifikatsioon klassikalistest väljatõrjumispõhistest käsitlustest: nendeks on suur eraomandi osakaal ja piisava vakantse tööstustaristu olemasolu.
Suur eraomandi osakaal mõjutab otseselt kohalike elanike väljatõrjumist. Nimelt on viimase rahvaloenduse andmetel Tallinnas umbes 87 protsenti kõigist elamispindadest eraisikute omanduses – seda tulenevalt 1990ndatel toimunud erastamistest.
Kui kinnisvaraturu keskmisest tunduvalt kiirem kallinemine, mis on iseloomulik gentrifitseeruvatele piirkondadele, toob reeglina kaasa näiteks üürikorterite hinnatõusu ning ka potentsiaalse surve välja kolida, kuna kohalike pikaajaliste üürnike sissetulekud ei võimalda enam kasvavat üüri maksta, siis Eestis eluaset omav pikaajaline Kalamaja elanik tõenäoliselt pigem rõõmustab, kui tema elamispinna väärtus kasvab.
Ettevõtluskeskkonna gentrifitseerumist mõjutab otseselt vakantse tööstustaristu olemasolu. Ka siin on olnud peamiseks teoreetiliseks alustalaks pikaajaliste kohalike ettevõtjate väljapuksimine.
Kuivõrd nii Tallinnas kui ka Tartus on leidunud kesklinna vahetus läheduses asuvat vakantset tööstustaristut pigem rohkem, kui seda jõutakse kontoripindade või eluruumidena kasutusele võtta, siis surve kohalikele, et nad leiaksid uutele ettevõtlusvormidele tee tegemiseks mõne teise tegevuskoha, on mõnevõrra väiksem.
Sümboolne tõrjumine
Samal ajal ei tohi unustada sümboolset väljatõrjumist, mis juhtub siis, kui "indiviid või sotsiaalne grupp tunnetab, et näiteks uued ökotooteid pakkuvad poekesed, kohvikud, uue kuue saanud kohalik turg või naabruskonna üritused ei ole otseselt talle" 2.
"Nii avaliku ruumi loomet kui ka ettevõtluskeskkonda dikteerib praegu näiteks Põhja-Tallinnas suuresti kinnisvaraarendaja, kes suunab pakutavat toodet neile, kes jõuavad piirkonda korteri osta."
Kindlasti ei ajenda selline võõrandumine kohe välja kolima, kuid võib viia selleni pikemas perspektiivis, kui teatud sotsiaalsed grupid ennast enam muutunud linnaruumis koduselt ei tunne. Nii avaliku ruumi loomet kui ka ettevõtluskeskkonda dikteerib praegu näiteks Põhja-Tallinnas suuresti kinnisvaraarendaja, kes suunab pakutavat toodet neile, kes jõuavad piirkonda korteri osta, ehk tõenäoliselt keskmisest suurema sissetulekuga inimestele.
Paljud Kalamaja tänavakohvikud ja väikesed poekesed panustavad tekkinud mahe- või ökoturule, mille klientuuri moodustavad pigem trenditeadlikud ja suurema sissetulekuga inimesed kui pensionärid või kohaliku tehase töölised.
Pierre Bourdieu on täheldanud, et seesuguste toodete ja teenuste tekkimine on orienteeritud peamiselt sümboolsele ja moraalsele lisandväärtusele (mõelgem näiteks taimetoidule või ökorenoveerimise õpitubadele), mis kõnetab pigem keskklassi 6. Olgugi et klassipõhine lahterdamine ei ole kindlasti eesmärk, annab see seisukoht aimu, et kuigi Põhja-Tallinnas saab täheldada kohaliku väikekaubanduse jõulist arengut, võib osa selle linnajao elanikkonnast mainitud arengutest erinevatel moraalsetel ja majanduslikel põhjustel välja jääda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et gentrifikatsiooni tuleks käsitleda nii positiivsete kui ka negatiivsete mõjudega protsessina, mis muudab linnas tuntaval määral terveid piirkondi.
Mõneti on see linna arengutsükli igati loomulik osa, sest ohjad ja võimalused renoveerimiseks ning uute hoonete ehitamiseks on pigem suurema sissetulekuga elaniku, kinnisvaraarendaja või ettevõtja käes.
Samuti ei saa jätta mainimata, et gentrifikatsioon on linnaruumis füüsilisel kujul eredalt nähtav ja selle tulem on paljudele igati vastuvõetav: tehakse ju korda mahajäetud ja kasutuseta seisvad endised tehasehooned ning elumajad, rääkimata kiirest majandusarengust, eriti väike- ja elustiiliettevõtluse kujul, mille tulemusena on Põhja-Tallinnast saanud üks kõige kiiremini arenev Tallinna linnaosa. Samal ajal ei tohiks jääda tähelepanuta asjaolu, et antud protsess võib suurendada sotsiaalmajanduslikku ning eesti ja vene keelekeskkonnal põhinevat ruumilist eraldumist.
Lõpetuseks üks viide 2017. aasta Eesti inimarengu aruandele, kus on öeldud, et sotsiaalsete gruppide lõimumise edukust mõõdab see, kui eri rahvusest ja erinevate sissetulekutega inimesed soovivad ja saavad elada samades piirkondades. Erinevate linnaruumiliste arengute (sh gentrifikatsiooni) käsitlemine selles valguses on Eestis veel siiski lapsekingades.
1 Gentrifikatsiooni eestikeelse vastena on kasutatud ka mõistet "keskklassistumine", kuid see pole siiski laiemalt kasutusse läinud.
2 Pastak, I. 2017. Arengud Põhja-Tallinnas võivad põhjustada eraldatust. – Novaator, 30.10.
3 Ernst, O.; Doucet, B. 2014. A Window on the (Changing) Neighbourhood: The Role of Pubs in the Contested Spaces of Gentrification. – Tijdschrift voor Economische en Sociale Geografie, nr 105 (2), lk 189–205.
4 Gonzalez, S.; Waley, P. 2013. Traditional retail markets: The new gentrification frontier? – Antipode, nr 45 (4), lk 965–983.
5 Nilsson, I., Reid, N.; Lehnert, M. 2018. Geographic Patterns of Craft Breweries at the Intraurban Scale. – Professional Geographer, nr 70 (1), lk 114–125.
6 Bourdieu, P. 1984. Distinction: a social critique of the judgement of taste.
### Response:
Ingmar Pastak: sotsiaalse kihistumise ruumiline lahtirullumine Eestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ludvig Holbergi 1722. aastal kirjutatud loo peategelane on lihtne talumats, kes joob täis ja avastab end ärgates mõisast parunihärra voodist. See on vaid üks järskudest pööretest loos, kus lihtsa inimese saatus käib korduvalt ära nii sügaval põhjas kui üleval taevas. Nüüd, kui proovid on alanud, tutvustasid lavastaja (Toompere) ja kunstnik (Jänes) oma nägemust lavakujundusest ja kostüümidest teatri lavastusmeeskonnale, kes järgneval perioodil hakkab lavastusega tööle.
"Miks Jeppe joob?" mängupaigaks saab 7.–29. juunini Kolgaküla rahvamaja Harjumaal, kokku mängitakse 14 etendust.
Nimiosas on Eduard Salmistu, teistes osades Lisete Laisaar (külalisena), Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Sulev Teppart (külalisena) ja Imre Õunapuu. | Rakvere Teater alustab suve lavastusega joomisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ludvig Holbergi 1722. aastal kirjutatud loo peategelane on lihtne talumats, kes joob täis ja avastab end ärgates mõisast parunihärra voodist. See on vaid üks järskudest pööretest loos, kus lihtsa inimese saatus käib korduvalt ära nii sügaval põhjas kui üleval taevas. Nüüd, kui proovid on alanud, tutvustasid lavastaja (Toompere) ja kunstnik (Jänes) oma nägemust lavakujundusest ja kostüümidest teatri lavastusmeeskonnale, kes järgneval perioodil hakkab lavastusega tööle.
"Miks Jeppe joob?" mängupaigaks saab 7.–29. juunini Kolgaküla rahvamaja Harjumaal, kokku mängitakse 14 etendust.
Nimiosas on Eduard Salmistu, teistes osades Lisete Laisaar (külalisena), Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Sulev Teppart (külalisena) ja Imre Õunapuu.
### Response:
Rakvere Teater alustab suve lavastusega joomisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Korea Jalgpalliliit pakkus end turniiri korraldajaks ning väljendas huvi koostöö tegemise vastu Põhja-Koreaga. Iga selline võimalus aitab tugevdada kahe riigi vahelist liitu. Põhja- ja Lõuna-Korea on varasemaltki spordialaselt palju koostööd teinud. Näiteks marssisid nende sportlased PyeongChangi taliolümpiamängude avatseremoonial ühise lipu all, kui suurvõistlusel osaleti ühise jäähoki naiskonnaga.
Lisaks 2023. aasta MM-i korraldamisõigusele loodavad riigid võõrustada 2032. aasta olümpiat ja paralümpiat. Põhja- ja Lõuna-Korea Olümpiakomiteed kohtusid vastava idee tutvustamiseks veebruaris Rahvusvahelise Olümpiakomiteega.
Kokku sai FIFA 2023. naiste jalgpalli MM-i korraldamiseks üheksa taotlust. Teiste hulka kuuluvad Argentina, Austraalia, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Jaapan, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Viimase 28 aasta jooksul ei ole MM-turniiri üheski neis riigis korraldatud. FIFA nõukogu teeb otsuse 2020. aasta märtsis.
Sellel aastal võõrustab naiste jalgpalli MM-i üheksa erinevat Prantsusmaa linna 7. juunist 7. juulini. | Põhja- ja Lõuna-Korea väljendasid soovi korraldada koos naiste jalgpalli MM-i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Korea Jalgpalliliit pakkus end turniiri korraldajaks ning väljendas huvi koostöö tegemise vastu Põhja-Koreaga. Iga selline võimalus aitab tugevdada kahe riigi vahelist liitu. Põhja- ja Lõuna-Korea on varasemaltki spordialaselt palju koostööd teinud. Näiteks marssisid nende sportlased PyeongChangi taliolümpiamängude avatseremoonial ühise lipu all, kui suurvõistlusel osaleti ühise jäähoki naiskonnaga.
Lisaks 2023. aasta MM-i korraldamisõigusele loodavad riigid võõrustada 2032. aasta olümpiat ja paralümpiat. Põhja- ja Lõuna-Korea Olümpiakomiteed kohtusid vastava idee tutvustamiseks veebruaris Rahvusvahelise Olümpiakomiteega.
Kokku sai FIFA 2023. naiste jalgpalli MM-i korraldamiseks üheksa taotlust. Teiste hulka kuuluvad Argentina, Austraalia, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Jaapan, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Viimase 28 aasta jooksul ei ole MM-turniiri üheski neis riigis korraldatud. FIFA nõukogu teeb otsuse 2020. aasta märtsis.
Sellel aastal võõrustab naiste jalgpalli MM-i üheksa erinevat Prantsusmaa linna 7. juunist 7. juulini.
### Response:
Põhja- ja Lõuna-Korea väljendasid soovi korraldada koos naiste jalgpalli MM-i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Izmailova tõi oma otsuse põhjuseks, et ei ole kaugeltki rahul Roheliste tulemusega riigikogu valimiselt ning kavatseb erakonnas olulisi muudatusi teha, et Rohelised edaspidi poliitikamaastikul suuremat jõudu omaksid.
Roheliste juhi Izmailova sõnul ei kao rohelised kuhugi ära, vaid hoiavad jätkuvalt Tallinna linnavalitsuse tegevusel silma peal. "Roheliste eestvedamisel sai lühikese aja jooksul ära tehtud palju. 3 miljonit eurot investeeringuid päikeseparkide rajamiseks eesmärgiga vähendada CO2 emissioone, Tallinna liitumine pestitsiidivabade linnadega võrgustikuga puhtama ja ohutuma keskkonna tagamiseks ning eesrindlik otsus ühekordsetest plastnõudest loobumiseks avalikel üritustel on vaid mõned väga olulised ja laialdase positiivse mõjuga muudatused, mida pooleteise aastaga korda jõudsime saata" kommenteeris Izmailova.
Uut abilinnapead ametisse ei nimetata
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tänas Roheliste erakonda ja abilinnapead Züleyxa Izmailovat töö eest, mis on toonud pealinna rohelisemat maailmavaadet ning mitmed vajalikud ja oodatud projektid. Ta sõnas, et puhas keskkond jääb Tallinna linnavalitsuse jaoks prioriteediks, kuid uut abilinnapead ametisse ei nimetata ning linnavalitsus saab olema taas kuueliikmeline.
"Olen rõhutanud, et linnavalitsuse töö peab olema efektiivne ja täitma pealinna elanike ootused. Samas leian, et valitsemiskulusid saab ja tuleb vähendada tööd ümberstruktureerides, mistõttu ei pea ma täna vajalikuks uue abilinnapea ametisse nimetamist," selgitas Kõlvart, et lahkuva abilinnapea töökohustusi täidavad edaspidi teised linnavalitsuse liikmed.
Ka kinnitas linnapea, et koos algatatud projektidega jätkatakse, sealhulgas kogukonnaaedade ja aiandite rajamisega koolide-lasteaedade juurde, mahetoidu pilootprojektiga ning Harku kaitseala moodustamisega.
Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rohelised sõlmisid 2017. aastal koalitsioonileppe, kus toodi välja, et erakonnad jagavad inimkeskset ja sotsiaalset ilmavaadet, mis tähtsustab tasakaalustatud ja säästlikku arengut. Samuti liitus linnavalitsuse koosseisuga Roheliste juht Züleyxa Izmailova. | Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei jätka Tallinna abilinnapeana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Izmailova tõi oma otsuse põhjuseks, et ei ole kaugeltki rahul Roheliste tulemusega riigikogu valimiselt ning kavatseb erakonnas olulisi muudatusi teha, et Rohelised edaspidi poliitikamaastikul suuremat jõudu omaksid.
Roheliste juhi Izmailova sõnul ei kao rohelised kuhugi ära, vaid hoiavad jätkuvalt Tallinna linnavalitsuse tegevusel silma peal. "Roheliste eestvedamisel sai lühikese aja jooksul ära tehtud palju. 3 miljonit eurot investeeringuid päikeseparkide rajamiseks eesmärgiga vähendada CO2 emissioone, Tallinna liitumine pestitsiidivabade linnadega võrgustikuga puhtama ja ohutuma keskkonna tagamiseks ning eesrindlik otsus ühekordsetest plastnõudest loobumiseks avalikel üritustel on vaid mõned väga olulised ja laialdase positiivse mõjuga muudatused, mida pooleteise aastaga korda jõudsime saata" kommenteeris Izmailova.
Uut abilinnapead ametisse ei nimetata
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tänas Roheliste erakonda ja abilinnapead Züleyxa Izmailovat töö eest, mis on toonud pealinna rohelisemat maailmavaadet ning mitmed vajalikud ja oodatud projektid. Ta sõnas, et puhas keskkond jääb Tallinna linnavalitsuse jaoks prioriteediks, kuid uut abilinnapead ametisse ei nimetata ning linnavalitsus saab olema taas kuueliikmeline.
"Olen rõhutanud, et linnavalitsuse töö peab olema efektiivne ja täitma pealinna elanike ootused. Samas leian, et valitsemiskulusid saab ja tuleb vähendada tööd ümberstruktureerides, mistõttu ei pea ma täna vajalikuks uue abilinnapea ametisse nimetamist," selgitas Kõlvart, et lahkuva abilinnapea töökohustusi täidavad edaspidi teised linnavalitsuse liikmed.
Ka kinnitas linnapea, et koos algatatud projektidega jätkatakse, sealhulgas kogukonnaaedade ja aiandite rajamisega koolide-lasteaedade juurde, mahetoidu pilootprojektiga ning Harku kaitseala moodustamisega.
Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rohelised sõlmisid 2017. aastal koalitsioonileppe, kus toodi välja, et erakonnad jagavad inimkeskset ja sotsiaalset ilmavaadet, mis tähtsustab tasakaalustatud ja säästlikku arengut. Samuti liitus linnavalitsuse koosseisuga Roheliste juht Züleyxa Izmailova.
### Response:
Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei jätka Tallinna abilinnapeana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte teatel on reisijate arvu vähenemine vastavuses lennufirma plaanidega. Reisijate arvu vähenemine on seotud kahjumlike liinide sulgemisega eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses.
Kokku väljus Tallinnast aasta esimesel kolmel kuul üle 2000 Nordica lennu, mida on 22 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Lendude toimumise protsent oli suurem kui 98 ja see näitaja on võrreldes eelmise aastaga paranenud. Märkimisväärselt on paranenud ka lendude väljumise punktuaalsus ehk üle 83 protsendi Nordica lendudest startisid 15-minutilise täpsusega.
Nordic Aviation Group konsolideerituna opereeris selle aasta esimeses kvartalis pea 7500 lendu, mida on ligi kuus protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Grupi ekspordimaht kasvab jätkuvalt. | Nordicaga lendas esimeses kvartalis mullusest 16 protsenti vähem reisijaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte teatel on reisijate arvu vähenemine vastavuses lennufirma plaanidega. Reisijate arvu vähenemine on seotud kahjumlike liinide sulgemisega eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses.
Kokku väljus Tallinnast aasta esimesel kolmel kuul üle 2000 Nordica lennu, mida on 22 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Lendude toimumise protsent oli suurem kui 98 ja see näitaja on võrreldes eelmise aastaga paranenud. Märkimisväärselt on paranenud ka lendude väljumise punktuaalsus ehk üle 83 protsendi Nordica lendudest startisid 15-minutilise täpsusega.
Nordic Aviation Group konsolideerituna opereeris selle aasta esimeses kvartalis pea 7500 lendu, mida on ligi kuus protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Grupi ekspordimaht kasvab jätkuvalt.
### Response:
Nordicaga lendas esimeses kvartalis mullusest 16 protsenti vähem reisijaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chauvet ütles telekanalile CNews: "Me ei tohi öelda, et katedraal on viieks aastaks suletud ja pole midagi parata."
"Kas ei või ma ehitada (Jumalaema kiriku esisele) esplanaadile üürikest katedraali?" lisas ta.
Ülempreestri sõnul toetab ideed ka Pariisi linnapea Anne Hidalgo, kes on lubanud osa esplanaadist ajutisele puust kirikule, kuhu usklikud saaksid koguneda.
Prantsuse president Emmanuel Macron ütles teisipäeval, et tules kannatada saanud Jumalaema kirik taastatakse viie aastaga.
Chauvet' sõnul läheks ajutise katedraali ehitamine ruttu ning võiks alata niipea, kui Notre-Dame'i allesjäänud osa kindlustamise tööd on lõppenud ja esplanaad taas vaba. | Pariisi Jumalaema kiriku ette püstitatakse ajutine puust katedraal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chauvet ütles telekanalile CNews: "Me ei tohi öelda, et katedraal on viieks aastaks suletud ja pole midagi parata."
"Kas ei või ma ehitada (Jumalaema kiriku esisele) esplanaadile üürikest katedraali?" lisas ta.
Ülempreestri sõnul toetab ideed ka Pariisi linnapea Anne Hidalgo, kes on lubanud osa esplanaadist ajutisele puust kirikule, kuhu usklikud saaksid koguneda.
Prantsuse president Emmanuel Macron ütles teisipäeval, et tules kannatada saanud Jumalaema kirik taastatakse viie aastaga.
Chauvet' sõnul läheks ajutise katedraali ehitamine ruttu ning võiks alata niipea, kui Notre-Dame'i allesjäänud osa kindlustamise tööd on lõppenud ja esplanaad taas vaba.
### Response:
Pariisi Jumalaema kiriku ette püstitatakse ajutine puust katedraal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhan Kivirähk ütles, et tendents on selline, et pärast Reformierakonna valimisvõitu on nende toetus veelgi tõusnud, sest Kaja Kallas on saanud märtrioreooli, et neid mängiti läbirääkimistega nurka.
Veebiküsitluste tulemused on hüsteerilisemad kui näost näkku läbi viidud küsitluse tulemused. Kivirähki juhitav küsitlusfirma Turu-uuringute AS viib ERR-i tellitavaid uuringuid läbi näost näkku.
Keskerakonna valijaskond on kontsentreeritult vanemaealine ja venekeelne. Neeid on keeruline veebiküsitlusse kaasata, mistõttu neis osalevad vanainimesed on hoopis teised kui need, kes ei oska isegi raha pangaautomaadist välja võtta, ent nad tõenäoliselt osalevad siiski valimistel. Sellest tuleb metodoloogiast sõltuvalt erinev tulemus reitingutes, mis kõige enam avaldub just Keskerakonna puhul.
Keskerakond on kaotanud toetust eeskätt venekeelse valijaskonna seas. Erakoonna toetajaskond hakkas kahanema juba enne valimisi Kohtla-Järve ja Jõhvi sündmuste valguses. Samas toetus läks pärast valimisi tõusuteele siis, kui Jüri Ratas asus uut valitsust moodustama - see on vene valijale oluline, et Ratas ohjab koalitsiooni EKRE ja Isamaaga.
EKRE kõrge toetus noorte seas on langenud esikohalt kolmandale. Enne valimisi suutsid nende kampaaniad noori köita (nt tõrvikurongkäik), aga kõiki ründav retoorika võis panna noori ümber mõtlema, pakkus Kivirähk.
Anvar Samosti hinnangul just nende retoorika hoiab EKRE valijate toetust, kuivõrd midagi muud erakonnal ette näidata ei ole. Retoorika aitab kompenseerida seda, kui paljudest valimislubadustest nad on pidanud valitsusse minnes loobuma.
Samosti arvates võis osale valijatest kohale jõuda, et EKRE on samasugune erakond nagu ka teised, mis võib selgitada nende toetuse vähenemist. Tuumikvalijad on aga neile truuks jäänud.
Urmet Kook imestas Eesti 200 toetuse kasvu üle, kuivõrd nad pole millegagi silma paistnud. Kivirähki hinnangul soovivad valijad sellega parandada viga, et Eesti 200 nii napilt riigikogust välja jäi. Ka #koigieesti märgi taha on koondunud enamasti Eesti 200 erakond.
Samosti hinnangul võib olla hulk valijaskonda, kes otsivad, kellele oma protestihäält anda - valimistel võis see olla EKRE, nüüdseks aga näiteks Eesti 200 või mõni muu jõud.
Paljud Isamaa valijad tahtnuksid näha erakonda Kaja Kallase valitsuses, kõigile see koalitsioon ei meeldi, millesse Isamaa läks.
Reformierakond on kasvatanud oma toetust suuresti Tallinnas, jõudes Keskerakonna kannule. Reformierakonna toetus on aga kõige ühtlasem kõigis regioonides, väikeste kõrvalekalletega. Vaid Kesk-Eestis on EKRE ning Tallinnas ja Ida-Virumaal on Keskerakond populaarsem kui Reformierakond.
Europarlamendi valimistele tulevad valijad alati vähem välja. Tõenäoliselt jääb see ka seekord aktiivsus kõvasti alla 50 protsendi. Vähesest aktiivsusest võib enim kaotada Keskerakond, võib-olla ka EKRE, hindas Kivirähk.
Marina Kaljurannal (SDE) on presidendivalimistest, mil tal oli kõige suurem rahva toetus, alles kõva kapital, mille ta võib europarlamendi valimistel mandaadiks vormistada, pakkus Kivirähk.
Kook imestas Urmas Paeti suure populaarsuse üle, arvestades, et tal pole sisepoliitikaga mingit puutumust juba pikalt olnud. | Kivirähk, Samost ja Kook selgitasid uuringutulemuste erinevusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhan Kivirähk ütles, et tendents on selline, et pärast Reformierakonna valimisvõitu on nende toetus veelgi tõusnud, sest Kaja Kallas on saanud märtrioreooli, et neid mängiti läbirääkimistega nurka.
Veebiküsitluste tulemused on hüsteerilisemad kui näost näkku läbi viidud küsitluse tulemused. Kivirähki juhitav küsitlusfirma Turu-uuringute AS viib ERR-i tellitavaid uuringuid läbi näost näkku.
Keskerakonna valijaskond on kontsentreeritult vanemaealine ja venekeelne. Neeid on keeruline veebiküsitlusse kaasata, mistõttu neis osalevad vanainimesed on hoopis teised kui need, kes ei oska isegi raha pangaautomaadist välja võtta, ent nad tõenäoliselt osalevad siiski valimistel. Sellest tuleb metodoloogiast sõltuvalt erinev tulemus reitingutes, mis kõige enam avaldub just Keskerakonna puhul.
Keskerakond on kaotanud toetust eeskätt venekeelse valijaskonna seas. Erakoonna toetajaskond hakkas kahanema juba enne valimisi Kohtla-Järve ja Jõhvi sündmuste valguses. Samas toetus läks pärast valimisi tõusuteele siis, kui Jüri Ratas asus uut valitsust moodustama - see on vene valijale oluline, et Ratas ohjab koalitsiooni EKRE ja Isamaaga.
EKRE kõrge toetus noorte seas on langenud esikohalt kolmandale. Enne valimisi suutsid nende kampaaniad noori köita (nt tõrvikurongkäik), aga kõiki ründav retoorika võis panna noori ümber mõtlema, pakkus Kivirähk.
Anvar Samosti hinnangul just nende retoorika hoiab EKRE valijate toetust, kuivõrd midagi muud erakonnal ette näidata ei ole. Retoorika aitab kompenseerida seda, kui paljudest valimislubadustest nad on pidanud valitsusse minnes loobuma.
Samosti arvates võis osale valijatest kohale jõuda, et EKRE on samasugune erakond nagu ka teised, mis võib selgitada nende toetuse vähenemist. Tuumikvalijad on aga neile truuks jäänud.
Urmet Kook imestas Eesti 200 toetuse kasvu üle, kuivõrd nad pole millegagi silma paistnud. Kivirähki hinnangul soovivad valijad sellega parandada viga, et Eesti 200 nii napilt riigikogust välja jäi. Ka #koigieesti märgi taha on koondunud enamasti Eesti 200 erakond.
Samosti hinnangul võib olla hulk valijaskonda, kes otsivad, kellele oma protestihäält anda - valimistel võis see olla EKRE, nüüdseks aga näiteks Eesti 200 või mõni muu jõud.
Paljud Isamaa valijad tahtnuksid näha erakonda Kaja Kallase valitsuses, kõigile see koalitsioon ei meeldi, millesse Isamaa läks.
Reformierakond on kasvatanud oma toetust suuresti Tallinnas, jõudes Keskerakonna kannule. Reformierakonna toetus on aga kõige ühtlasem kõigis regioonides, väikeste kõrvalekalletega. Vaid Kesk-Eestis on EKRE ning Tallinnas ja Ida-Virumaal on Keskerakond populaarsem kui Reformierakond.
Europarlamendi valimistele tulevad valijad alati vähem välja. Tõenäoliselt jääb see ka seekord aktiivsus kõvasti alla 50 protsendi. Vähesest aktiivsusest võib enim kaotada Keskerakond, võib-olla ka EKRE, hindas Kivirähk.
Marina Kaljurannal (SDE) on presidendivalimistest, mil tal oli kõige suurem rahva toetus, alles kõva kapital, mille ta võib europarlamendi valimistel mandaadiks vormistada, pakkus Kivirähk.
Kook imestas Urmas Paeti suure populaarsuse üle, arvestades, et tal pole sisepoliitikaga mingit puutumust juba pikalt olnud.
### Response:
Kivirähk, Samost ja Kook selgitasid uuringutulemuste erinevusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal kinnitas Tallinna volikogu uueks linnapeaks keskerakondlase Mihhail Kõlvarti. Eelmine linnapea Taavi Aas lahkus riigikokku. | Otse kell 15.30: kes saavad Kõlvarti linnavalitsuse abilinnapeadeks? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal kinnitas Tallinna volikogu uueks linnapeaks keskerakondlase Mihhail Kõlvarti. Eelmine linnapea Taavi Aas lahkus riigikokku.
### Response:
Otse kell 15.30: kes saavad Kõlvarti linnavalitsuse abilinnapeadeks? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast Teise maailmasõja lõppu valis Rootsi neutraliteedipoliitika jätkamise, kuna see oli teda nii Esimeses kui Teises maailmasõjas hästi teeninud ja teenis hästi ka külma sõja ajal. Samas on teada fakt, et Rootsi Teises maailmasõjas Saksamaaga koostööd tegi ning tegi koostööd ka NATOga alliansi loomisest peale.
Tänaseks on nii selle koostöö sisu kui ka tähendus muutunud ja saanud määravaks Rootsi julgeoleku tagamisel. Üha enam räägitakse alliansiga liitumisest. Teema, mis on pikka aega olnud tabu, on jõudnud parteide programmidesse.
Kuid olulisem sellest, kas Rootsi kuulub NATOsse või mitte, on pigem see, et Rootsi suudaks vajadusel ennast kaitsta ja NATOga koostööd teha. See eeldab aga väga sihipärast ja pikaajalist planeerimist kaitsevaldkonnas, poliitilist konsensust ning rahalisi vahendeid.
Neutraliteedipoliitika ja alliansivabadus Rootsi moodi
Kuna sel kuul tähistab NATO oma 70. sünnipäeva, on paslik heita pilk tagasi Rootsi ja NATO vaheliste suhete kujunemisele. Rootsi endise peaministri Olof Palme sõnul oli neutraliteedipoliitika Rootsi jaoks ainus viis iseseisvus säilitada ning sellest põhimõttest kujunes aastakümneteks omamoodi ideoloogia.
Samas sai Rootsi jääda neutraalseks vaid tänu talle USA ja NATO poolt antud julgeolekugarantiidele ning tänu sellele, et puhvrina Rootsi ja Nõukogude Liidu vahel asetsenud Soomel oli viimasega allkirjastatud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abiandmise leping 1948. aastast.
Alles viimasel ajal on Rootsi meedias hakatud avalikult rääkima ja kirjutama sellest, kuidas Rootsit juba 1950. aastail alliansi mitteametlikuks liikmeks peeti, sest isegi asjaosaliste ring oli tol ajal väga väike.
Rootsi ajakirjanik Mikael Holmström, kirjeldab oma raamatus "Den Dolda Alliansen – Sveriges Hemliga NATO-förbindelser" ("Nähtamatu allianss – Rootsi salajased NATO-sidemed") väga värvikalt ja ülevaatlikult, kuidas Teise maailmasõja ajal Rootsi Hitleri Saksamaale malmi, kuullaagreid ja muud sõjapidamiseks vajalikku materjali müüs ning sakslastel oma raudteed kasutada lasi.
"Abi saamiseks ja oma kaitseväe moderniseerimiseks pöörduti Londoni ja Washingtoni poole, kuid rootslaste usaldusväärsus Lääne silmis ei olnud just kiita."
Pärast sõja lõppu ja Saksamaa kapituleerumist tuli ka Rootsil silmitsi seista Nõukogude ohuga. Abi saamiseks ja oma kaitseväe moderniseerimiseks pöörduti Londoni ja Washingtoni poole, kuid rootslaste usaldusväärsus Lääne silmis ei olnud just kiita.
Kõigil oli värskelt meeles Rootsi ja Saksamaa vaheline koostöö ja Rootsil tuli usalduse võitmiseks vaeva näha. Stalin ei andnud aga kellelegi armu. Jõuga kukutati Tšehhoslovakkia demokraatlik valitsus, Soome sunniti alla kirjutama paktile Nõukogude Liiduga, järge ootas Norra. Euroopas valitsev ebakindlus sundis Lääne-Euroopa riike kokku hoidma. Allkirjastati nii kahe- kui ka mitmepoolseid sõjalise abi lepinguid, kuid peagi mõisteti, et ilma USAta ei ole võimalik usaldusväärset vastupanu Nõukogu Liidule luua ning 4. aprillil 1949 kirjutati Washingtonis alla Põhja-Atlandi lepingule – loodi NATO.
Nii Norra kui ka Taani ühinesid alliansiga, kuid Rootsi otsustas neutraliteedipoliitikat jätkata. See kõik tekitas palju ärevust ning sõjajärgne USA-meelne peaminister Tage Erlander tegi kõik, et USA ja NATO julgeolekugarantiid ka Rootsile laieneksid. See eeldas, et Rootsi hangiks suures koguses USA sõjatehnikat ning teeks igakülgset koostööd luurealal, kuna Rootsi geograafiline positsioon oli selleks soodne. Ka võisid USA lennukid kasutada Rootsi lennuvälju. Lisaks saavutati kokkulepe, et juhul kui Rootsi suveräänsus satub rünnaku alla, jätkab Rootsi eksiilvalitsus ühes NATO riikidest ning sinna evakueeritakse ka kuninglik perekond.
Kõik see oli rangelt salajane, sest vastasel juhul ei oleks Rootsi saanud end ametlikult neutraalseks pidada. 1
Muutunud julgeolekukeskkond
Rootsi jätkas ametlikult neutraliteedipoliitika kursil ka pärast külma sõja lõppu kuni liitumiseni Euroopa Liiduga 1995. aastal ning alates sellest ajast on Rootsi ametlikuks positsiooniks "alliansivabadus", mis markeerib Rootsi mittekuulumist sõjalisse liitu ehk NATOsse. Samas on Rootsi alates külma sõja lõpust teinud partnerina tihedat koostööd NATOga erinevatel rahutagamise operatsioonidel.
Külma sõja lõpp tähendas Rootsi jaoks algselt ka polariseerunud maailma lõppu ning seoses sellega sõjalise konflikti tõenäosuse langemist miinimumini Läänemere piirkonnas. Välist ohtu Rootsile ei peetud kuigi tõenäoliseks ning 2014. aastaks oli Rootsi kaitsevõime vähenenud 90 protsendi võrra.
Ka kaitsedoktriin, mis kinnitati Riksdagis 2009. aastal pärast Vene-Gruusia konflikti, ei näinud ette suuremat kaitsejõudude ümberstruktureerimist. Rootsi võttis küll ühepoolselt vastu solidaarsusdeklaratsiooni, milles ta tõotas rünnaku puhul naabrite vastu mitte passiivseks jääda, aga kuidas sellist lubadust täita, jäi paljudele ebaselgeks, kuna Rootsi kaitsejõudude seis võimaldas tol hetkel vaid madala intensiivsusega rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist.
2014. aasta sündmused Krimmis ja Ida-Ukrainas muutsid üsna radikaalselt Läänemere julgeolekupilti ning andsid uue hoo NATO idatiiva tugevdamisele. Soome ja Rootsi moodustavad väga olulise komponendi NATO Balti riikide kaitseplaanides ning Walesi tippkohtumisel 2014. aastal said nii Soome kui ka Rootsi NATO eripartneri staatuse (Enhanced Opportunities Partners).
Nii Soome kui Rootsi jaoks tähendab see võimalust osaleda võrdsel tasemel NATO tööprotseduurides. Rootsi osaleb koos Soomega ka kõigil NATO territoriaalkaitse õppustel ning sõjaliste võimete arendus käib käsikäes NATO võimete arendusega, et vajadusel oleks võimalik koos tegutseda.
Soome ja Rootsi sõlmisid NATOga ka vastuvõtva riigi toetuse kokkuleppe, mis võimaldab neil vastu võtta NATO vägesid oma territooriumil, kuid ei kohusta selleks. Samas ei anna eripartneri staatus õigust osaleda NATO otsustusprotsessides ega ühises planeerimises. 2
Segaseks jääb ka vastastikuse abi osutamise protseduur – kas partnerile, olgugi et eristaatuses olevale partnerile, kehtib artikkel 5 samal määral kui liikmele ja kas kõik osapooled saavad sellest ühtemoodi aru. Suures plaanis on see muidugi tehniline ning ületatav probleem. Põhiline on valmisolek ja soov abistada ja abi vastu võtta, kui olukord seda nõudma peaks.
Kuna Rootsi tee NATOsse paistab siiski olema pikem ja keerulisem, on kuningriik lisaks laiaulatuslikule koostööle NATOga astunud ka teisi samme oma julgeoleku kindlustamiseks. 2014. aastal allkirjastasid Rootsi ja Soome kahepoolse sõjalise koostöö lepingu. 2016. aastal allkirjastasid mõlemad riigid kahepoolsed sõjalise koostöö lepingud USAga ja 2018. aastal allkirjastasid USA, Rootsi ja Soome kaitseministrid kolmepoolse tahteavalduse Washingtonis. Aktiivselt osaletakse ka Põhjala kaitsekoostöö formaadis NORDEFCO.
Kuid vaatamata sellele, kas Rootsi otsustab kunagi NATOga täielikult liituda või mitte, lasub Rootsil kohustus oma kaitsevõime taas üles ehitada. See on aga pikaajaline protsess ning nõuab sihipärast kaitseplaneerimist mitmete valimisperioodide jooksul. Selle kohustuse täitmist eeldab nii liitumine NATOga kui ka soov saada USA julgeolekugarantiid. See on tingimus, mida on väga selgelt väljendanud ka USA praegu president.
Rootsi valimised ja valikud
Ärevaks muutunud julgeolekukeskkond nii lähedal kui ka kaugemal lubaks eeldada, et julgeoleku- ja kaitseküsimused mängivad valimistel ka suuremat rolli. Rootsi puhul see paraku paika pole pidanud. Kaitse- ja julgeolekuteema on muidugi tõstatunud, kuid see ei ole kuidagi määranud valimiste kulgu ega tulemust.
Juba eelmistel valimistel 2014. aastal eeldati, et julgeoleku- ja kaitseteema on valimiste kõige olulisem teema ja põhjuseid selleks oli mitu. Venemaa oli annekteerinud Krimmi ning sisenenud Ida-Ukrainasse.
"Valimistel said otsustavaks tavapäraselt maksuteema, haridus, tervishoid ja migratsioon ning valimised võitsid sotsiaaldemokraadid, kes Keskkonnaparteiga ka koalitsiooni moodustasid."
Parempoolne allianss eesotsas moderaatidega lootsid valimisvõitu, sest just liberaalid ja moderaadid rääkisid kõige häälekamalt Venemaast kui ohust ja NATOga liitumisest. Samas jäi nende ellu viidud kaitsepoliitika moderaatide valitsemise ajal tagasihoidlikuks, olles pideva kriitika objektiks. Valimistel said otsustavaks tavapäraselt maksuteema, haridus, tervishoid ja migratsioon ning valimised võitsid sotsiaaldemokraadid, kes Keskkonnaparteiga ka koalitsiooni moodustasid.
Sotsiaaldemokraadid lubasid jätkata Rootsi alliansivaba kurssi, kuid teha võimalikult lähedast koostööd NATO ja teiste partneritega, mis julgeoleku debati kontekstis tähendas keskteed põhimõttel "hundid söönud, lambad terved".
Midagi olulist siiski muutus. Vahetult pärast 2014. aasta sügisel toimunud valimisi sisenesid Vene hävitajad Ölandi kohal Rootsi õhuruumi ning veidi hiljem kahtlustati ka Vene allveelaeva tegutsemist Rootsi vetes. Samuti märgati Vene luureteenistuste aktiveerumist Rootsis. Rootsi ühiskonna jaoks oli see tõsine häirekell.
Sotsiaaldemokraadist Peter Hultqvistist sai kaitseminister, kes kohe tõsiselt kaitsekulude ja kaitseväe reformimisega tegelema hakkas. Ta oli see, kes tajus, kui halvas seisus on Rootsi kaitsevõime ning mõistis, et kauem pead liiva all hoida ei saa. Tema esimeseks ülesandeks sai kaitseväe ja kaitseministeeriumi vaheliste suhete normaliseerimine. Ta palus kaitseväelt realistlikku ilustamata pilti tegelikust olukorrast ja võimetest ning asus oma mandaadi piires suuri ümberkorraldusi tegema. 3
Rootsi riigikaitsestrateegia 2016–2020 nägi esmakordselt pärast 20 aastat ette kaitsekulude tõusu ning vajadust kaitseväge ümber struktureerida, et see vastaks realistlikule ohupildile ning riigi põhilisele ülesandele tagada oma riigi territooriumi kaitse. 2010. aastal kaotas Rootsi kohustusliku ajateenistuse, kuid see otsustati 2017. aastal taastada ning jõustus 2018. aastal.
2017. aasta sügisel korraldas Rootsi külma sõja järgse suurima sõjalise õppuse Aurora, mis keskendus Gotlandi kaitsele ning kus osalesid põhiliselt üksused USAst ja teistest NATO riikidest. 2018. aastal paigutati Gotlandile taas armeerügement.
Väga tugev suunamuutus Rootsi riigikaitses oli toimunud vaatamata sellele, et lubatud eelarvetõusust vaid 1/3 kaitseväeni jõudis.
2018. aasta Riksdagi valimiste eel kardeti kõige enam, et uus valitsus ei pruugi sel suunal jätkata. See hirm osutus asjatuks, kuid ajalooliseks kujunesid viimased valimised ometi. Mitte kunagi varem ei ole koalitsiooni moodustamine võtnud nii kaua aega ja mitte kunagi varem ei ole Rootsi ühiskond ega erakonnad sisemiselt nii lõhestunud olnud.
Valimised toimusid 9. septembril 2018 ning uus valitsus astus ametisse alles 21. jaanuaril 2019. Ajalooline on ka see, et esimest korda positsioneerisid end NATOga liitumise küsimuses positiivselt koguni neli paremerakonda: liberaalid, kristlikud demokraadid, Keskpartei ja moderaadid, kes kokku moodustavad parempoolse alliansi.
Kui allianss oleks valimised võitnud ja võimule pääsenud, oleks kurss NATO suunas ehk mõnevõrra konkreetsemaks muutunud. Nagu teada, nii ei läinud. Allianss lõhenes ja Rootsi uut valitsust juhivad täna sotsiaaldemokraadid. Samas tänu just neile on viimastel aastatel kaitse-eelarvet tõstetud ning kaitsereforme läbi viima hakatud.
Tänu sotsiaaldemokraatide jõulisele tegutsemisele on ka parempoolsed, kuid eelkõige moderaadid kaitseküsimustesse tõsiselt suhtuma hakanud ja NATO küsimuses kindla seisukoha võtnud.
NATOga liitumiseks pelgalt õiges suunas liikumisest ei piisa. Selleks on tarvis ka rahva toetust üle 50 protsendi, Riksdagi enamuse toetust ning kaitsekulude tõstmist kahele protsendile.
Kuigi julgeolekudebatt Rootsi meedias on viimastel aastatel üsnagi elav olnud ning viimane toetus NATOga liitumiseks on koguni 42 protsenti, on sõjalisse allianssi kuulumine rootslase jaoks ikkagi ideoloogiliselt võõras mõte.
Asjale ei aita kaasa ka lõhe sotsiaaldemokraatide eneste leeris, kus kaitseminister püüab teha võimalikult tihedat koostööd NATO ja USAga, samal ajal kui välisminister Margot Wallström ajab olofpalmelikku maailmarahu poliitikat ja püüab leida rahvusvahelist toetust tuumarelvade keelustamise lepingule. Tuumavõimekus on aga üks oluline komponent NATO heidutusest ning sellest loobumine oleks USA jaoks vastuvõetamatu.
Ka kaitsekulutuste tõstmine läheb üle kivide ja kändude. 14. mail 2019 peab kaitsekomisjon esitama valitsusele raporti järgneva viie aasta kaitsepoliitika suundumuste kohta. Kuigi komisjon on ettepanekutes sõltumatu ja eesmärgiks on võetud kaitsekulude tõstmine 1,5 protsendini 2025. aastaks, on kaitseminister Hultqvist andnud ette raamid, mis seda ilmselt siiski ei võimalda. Valitseva koalitsiooni lubadused teistes valdkondades lähevad ilmselt kallimaks kui arvestatud.
Samuti tuleb kaitsevõimete arendamises ja NATOga liitumise küsimuses Soomega sammu pidada ja tegevusi koordineerida, sest ühe kaitstus sõltub teisest.
Koostöö NATOga ning liitlastega eraldi on aidanud Rootsi kaitseväge kaasajastada ning märkimisväärselt tõhustada. Ühes sellega on paranenud nii Rootsi, Soome kui ka Balti riikide julgeolek. Kuid kuni rootslased NATOt päriselt omaks pidama hakkavad, kestab edasi lõputu tants aurukatla ümber.
Autor esitab oma isiklikke vaateid.
1 Mikael Holmström, Den dolda alliansen – Sveriges hemliga NATO-förbindelser, 2011.
2 Anna Wieslander, What Makes an Ally? Sweden and Finland as NATO Partners, 2019.
3 Annika Nordgren Christensen, En betraktelse över den försvarspolitiska mandatperioden 2014-2018: Putin, pengar och personalförsörjning, 2018. | Riina Kaljurand: Rootsi suhted NATOga ehk tants aurukatla ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast Teise maailmasõja lõppu valis Rootsi neutraliteedipoliitika jätkamise, kuna see oli teda nii Esimeses kui Teises maailmasõjas hästi teeninud ja teenis hästi ka külma sõja ajal. Samas on teada fakt, et Rootsi Teises maailmasõjas Saksamaaga koostööd tegi ning tegi koostööd ka NATOga alliansi loomisest peale.
Tänaseks on nii selle koostöö sisu kui ka tähendus muutunud ja saanud määravaks Rootsi julgeoleku tagamisel. Üha enam räägitakse alliansiga liitumisest. Teema, mis on pikka aega olnud tabu, on jõudnud parteide programmidesse.
Kuid olulisem sellest, kas Rootsi kuulub NATOsse või mitte, on pigem see, et Rootsi suudaks vajadusel ennast kaitsta ja NATOga koostööd teha. See eeldab aga väga sihipärast ja pikaajalist planeerimist kaitsevaldkonnas, poliitilist konsensust ning rahalisi vahendeid.
Neutraliteedipoliitika ja alliansivabadus Rootsi moodi
Kuna sel kuul tähistab NATO oma 70. sünnipäeva, on paslik heita pilk tagasi Rootsi ja NATO vaheliste suhete kujunemisele. Rootsi endise peaministri Olof Palme sõnul oli neutraliteedipoliitika Rootsi jaoks ainus viis iseseisvus säilitada ning sellest põhimõttest kujunes aastakümneteks omamoodi ideoloogia.
Samas sai Rootsi jääda neutraalseks vaid tänu talle USA ja NATO poolt antud julgeolekugarantiidele ning tänu sellele, et puhvrina Rootsi ja Nõukogude Liidu vahel asetsenud Soomel oli viimasega allkirjastatud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abiandmise leping 1948. aastast.
Alles viimasel ajal on Rootsi meedias hakatud avalikult rääkima ja kirjutama sellest, kuidas Rootsit juba 1950. aastail alliansi mitteametlikuks liikmeks peeti, sest isegi asjaosaliste ring oli tol ajal väga väike.
Rootsi ajakirjanik Mikael Holmström, kirjeldab oma raamatus "Den Dolda Alliansen – Sveriges Hemliga NATO-förbindelser" ("Nähtamatu allianss – Rootsi salajased NATO-sidemed") väga värvikalt ja ülevaatlikult, kuidas Teise maailmasõja ajal Rootsi Hitleri Saksamaale malmi, kuullaagreid ja muud sõjapidamiseks vajalikku materjali müüs ning sakslastel oma raudteed kasutada lasi.
"Abi saamiseks ja oma kaitseväe moderniseerimiseks pöörduti Londoni ja Washingtoni poole, kuid rootslaste usaldusväärsus Lääne silmis ei olnud just kiita."
Pärast sõja lõppu ja Saksamaa kapituleerumist tuli ka Rootsil silmitsi seista Nõukogude ohuga. Abi saamiseks ja oma kaitseväe moderniseerimiseks pöörduti Londoni ja Washingtoni poole, kuid rootslaste usaldusväärsus Lääne silmis ei olnud just kiita.
Kõigil oli värskelt meeles Rootsi ja Saksamaa vaheline koostöö ja Rootsil tuli usalduse võitmiseks vaeva näha. Stalin ei andnud aga kellelegi armu. Jõuga kukutati Tšehhoslovakkia demokraatlik valitsus, Soome sunniti alla kirjutama paktile Nõukogude Liiduga, järge ootas Norra. Euroopas valitsev ebakindlus sundis Lääne-Euroopa riike kokku hoidma. Allkirjastati nii kahe- kui ka mitmepoolseid sõjalise abi lepinguid, kuid peagi mõisteti, et ilma USAta ei ole võimalik usaldusväärset vastupanu Nõukogu Liidule luua ning 4. aprillil 1949 kirjutati Washingtonis alla Põhja-Atlandi lepingule – loodi NATO.
Nii Norra kui ka Taani ühinesid alliansiga, kuid Rootsi otsustas neutraliteedipoliitikat jätkata. See kõik tekitas palju ärevust ning sõjajärgne USA-meelne peaminister Tage Erlander tegi kõik, et USA ja NATO julgeolekugarantiid ka Rootsile laieneksid. See eeldas, et Rootsi hangiks suures koguses USA sõjatehnikat ning teeks igakülgset koostööd luurealal, kuna Rootsi geograafiline positsioon oli selleks soodne. Ka võisid USA lennukid kasutada Rootsi lennuvälju. Lisaks saavutati kokkulepe, et juhul kui Rootsi suveräänsus satub rünnaku alla, jätkab Rootsi eksiilvalitsus ühes NATO riikidest ning sinna evakueeritakse ka kuninglik perekond.
Kõik see oli rangelt salajane, sest vastasel juhul ei oleks Rootsi saanud end ametlikult neutraalseks pidada. 1
Muutunud julgeolekukeskkond
Rootsi jätkas ametlikult neutraliteedipoliitika kursil ka pärast külma sõja lõppu kuni liitumiseni Euroopa Liiduga 1995. aastal ning alates sellest ajast on Rootsi ametlikuks positsiooniks "alliansivabadus", mis markeerib Rootsi mittekuulumist sõjalisse liitu ehk NATOsse. Samas on Rootsi alates külma sõja lõpust teinud partnerina tihedat koostööd NATOga erinevatel rahutagamise operatsioonidel.
Külma sõja lõpp tähendas Rootsi jaoks algselt ka polariseerunud maailma lõppu ning seoses sellega sõjalise konflikti tõenäosuse langemist miinimumini Läänemere piirkonnas. Välist ohtu Rootsile ei peetud kuigi tõenäoliseks ning 2014. aastaks oli Rootsi kaitsevõime vähenenud 90 protsendi võrra.
Ka kaitsedoktriin, mis kinnitati Riksdagis 2009. aastal pärast Vene-Gruusia konflikti, ei näinud ette suuremat kaitsejõudude ümberstruktureerimist. Rootsi võttis küll ühepoolselt vastu solidaarsusdeklaratsiooni, milles ta tõotas rünnaku puhul naabrite vastu mitte passiivseks jääda, aga kuidas sellist lubadust täita, jäi paljudele ebaselgeks, kuna Rootsi kaitsejõudude seis võimaldas tol hetkel vaid madala intensiivsusega rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist.
2014. aasta sündmused Krimmis ja Ida-Ukrainas muutsid üsna radikaalselt Läänemere julgeolekupilti ning andsid uue hoo NATO idatiiva tugevdamisele. Soome ja Rootsi moodustavad väga olulise komponendi NATO Balti riikide kaitseplaanides ning Walesi tippkohtumisel 2014. aastal said nii Soome kui ka Rootsi NATO eripartneri staatuse (Enhanced Opportunities Partners).
Nii Soome kui Rootsi jaoks tähendab see võimalust osaleda võrdsel tasemel NATO tööprotseduurides. Rootsi osaleb koos Soomega ka kõigil NATO territoriaalkaitse õppustel ning sõjaliste võimete arendus käib käsikäes NATO võimete arendusega, et vajadusel oleks võimalik koos tegutseda.
Soome ja Rootsi sõlmisid NATOga ka vastuvõtva riigi toetuse kokkuleppe, mis võimaldab neil vastu võtta NATO vägesid oma territooriumil, kuid ei kohusta selleks. Samas ei anna eripartneri staatus õigust osaleda NATO otsustusprotsessides ega ühises planeerimises. 2
Segaseks jääb ka vastastikuse abi osutamise protseduur – kas partnerile, olgugi et eristaatuses olevale partnerile, kehtib artikkel 5 samal määral kui liikmele ja kas kõik osapooled saavad sellest ühtemoodi aru. Suures plaanis on see muidugi tehniline ning ületatav probleem. Põhiline on valmisolek ja soov abistada ja abi vastu võtta, kui olukord seda nõudma peaks.
Kuna Rootsi tee NATOsse paistab siiski olema pikem ja keerulisem, on kuningriik lisaks laiaulatuslikule koostööle NATOga astunud ka teisi samme oma julgeoleku kindlustamiseks. 2014. aastal allkirjastasid Rootsi ja Soome kahepoolse sõjalise koostöö lepingu. 2016. aastal allkirjastasid mõlemad riigid kahepoolsed sõjalise koostöö lepingud USAga ja 2018. aastal allkirjastasid USA, Rootsi ja Soome kaitseministrid kolmepoolse tahteavalduse Washingtonis. Aktiivselt osaletakse ka Põhjala kaitsekoostöö formaadis NORDEFCO.
Kuid vaatamata sellele, kas Rootsi otsustab kunagi NATOga täielikult liituda või mitte, lasub Rootsil kohustus oma kaitsevõime taas üles ehitada. See on aga pikaajaline protsess ning nõuab sihipärast kaitseplaneerimist mitmete valimisperioodide jooksul. Selle kohustuse täitmist eeldab nii liitumine NATOga kui ka soov saada USA julgeolekugarantiid. See on tingimus, mida on väga selgelt väljendanud ka USA praegu president.
Rootsi valimised ja valikud
Ärevaks muutunud julgeolekukeskkond nii lähedal kui ka kaugemal lubaks eeldada, et julgeoleku- ja kaitseküsimused mängivad valimistel ka suuremat rolli. Rootsi puhul see paraku paika pole pidanud. Kaitse- ja julgeolekuteema on muidugi tõstatunud, kuid see ei ole kuidagi määranud valimiste kulgu ega tulemust.
Juba eelmistel valimistel 2014. aastal eeldati, et julgeoleku- ja kaitseteema on valimiste kõige olulisem teema ja põhjuseid selleks oli mitu. Venemaa oli annekteerinud Krimmi ning sisenenud Ida-Ukrainasse.
"Valimistel said otsustavaks tavapäraselt maksuteema, haridus, tervishoid ja migratsioon ning valimised võitsid sotsiaaldemokraadid, kes Keskkonnaparteiga ka koalitsiooni moodustasid."
Parempoolne allianss eesotsas moderaatidega lootsid valimisvõitu, sest just liberaalid ja moderaadid rääkisid kõige häälekamalt Venemaast kui ohust ja NATOga liitumisest. Samas jäi nende ellu viidud kaitsepoliitika moderaatide valitsemise ajal tagasihoidlikuks, olles pideva kriitika objektiks. Valimistel said otsustavaks tavapäraselt maksuteema, haridus, tervishoid ja migratsioon ning valimised võitsid sotsiaaldemokraadid, kes Keskkonnaparteiga ka koalitsiooni moodustasid.
Sotsiaaldemokraadid lubasid jätkata Rootsi alliansivaba kurssi, kuid teha võimalikult lähedast koostööd NATO ja teiste partneritega, mis julgeoleku debati kontekstis tähendas keskteed põhimõttel "hundid söönud, lambad terved".
Midagi olulist siiski muutus. Vahetult pärast 2014. aasta sügisel toimunud valimisi sisenesid Vene hävitajad Ölandi kohal Rootsi õhuruumi ning veidi hiljem kahtlustati ka Vene allveelaeva tegutsemist Rootsi vetes. Samuti märgati Vene luureteenistuste aktiveerumist Rootsis. Rootsi ühiskonna jaoks oli see tõsine häirekell.
Sotsiaaldemokraadist Peter Hultqvistist sai kaitseminister, kes kohe tõsiselt kaitsekulude ja kaitseväe reformimisega tegelema hakkas. Ta oli see, kes tajus, kui halvas seisus on Rootsi kaitsevõime ning mõistis, et kauem pead liiva all hoida ei saa. Tema esimeseks ülesandeks sai kaitseväe ja kaitseministeeriumi vaheliste suhete normaliseerimine. Ta palus kaitseväelt realistlikku ilustamata pilti tegelikust olukorrast ja võimetest ning asus oma mandaadi piires suuri ümberkorraldusi tegema. 3
Rootsi riigikaitsestrateegia 2016–2020 nägi esmakordselt pärast 20 aastat ette kaitsekulude tõusu ning vajadust kaitseväge ümber struktureerida, et see vastaks realistlikule ohupildile ning riigi põhilisele ülesandele tagada oma riigi territooriumi kaitse. 2010. aastal kaotas Rootsi kohustusliku ajateenistuse, kuid see otsustati 2017. aastal taastada ning jõustus 2018. aastal.
2017. aasta sügisel korraldas Rootsi külma sõja järgse suurima sõjalise õppuse Aurora, mis keskendus Gotlandi kaitsele ning kus osalesid põhiliselt üksused USAst ja teistest NATO riikidest. 2018. aastal paigutati Gotlandile taas armeerügement.
Väga tugev suunamuutus Rootsi riigikaitses oli toimunud vaatamata sellele, et lubatud eelarvetõusust vaid 1/3 kaitseväeni jõudis.
2018. aasta Riksdagi valimiste eel kardeti kõige enam, et uus valitsus ei pruugi sel suunal jätkata. See hirm osutus asjatuks, kuid ajalooliseks kujunesid viimased valimised ometi. Mitte kunagi varem ei ole koalitsiooni moodustamine võtnud nii kaua aega ja mitte kunagi varem ei ole Rootsi ühiskond ega erakonnad sisemiselt nii lõhestunud olnud.
Valimised toimusid 9. septembril 2018 ning uus valitsus astus ametisse alles 21. jaanuaril 2019. Ajalooline on ka see, et esimest korda positsioneerisid end NATOga liitumise küsimuses positiivselt koguni neli paremerakonda: liberaalid, kristlikud demokraadid, Keskpartei ja moderaadid, kes kokku moodustavad parempoolse alliansi.
Kui allianss oleks valimised võitnud ja võimule pääsenud, oleks kurss NATO suunas ehk mõnevõrra konkreetsemaks muutunud. Nagu teada, nii ei läinud. Allianss lõhenes ja Rootsi uut valitsust juhivad täna sotsiaaldemokraadid. Samas tänu just neile on viimastel aastatel kaitse-eelarvet tõstetud ning kaitsereforme läbi viima hakatud.
Tänu sotsiaaldemokraatide jõulisele tegutsemisele on ka parempoolsed, kuid eelkõige moderaadid kaitseküsimustesse tõsiselt suhtuma hakanud ja NATO küsimuses kindla seisukoha võtnud.
NATOga liitumiseks pelgalt õiges suunas liikumisest ei piisa. Selleks on tarvis ka rahva toetust üle 50 protsendi, Riksdagi enamuse toetust ning kaitsekulude tõstmist kahele protsendile.
Kuigi julgeolekudebatt Rootsi meedias on viimastel aastatel üsnagi elav olnud ning viimane toetus NATOga liitumiseks on koguni 42 protsenti, on sõjalisse allianssi kuulumine rootslase jaoks ikkagi ideoloogiliselt võõras mõte.
Asjale ei aita kaasa ka lõhe sotsiaaldemokraatide eneste leeris, kus kaitseminister püüab teha võimalikult tihedat koostööd NATO ja USAga, samal ajal kui välisminister Margot Wallström ajab olofpalmelikku maailmarahu poliitikat ja püüab leida rahvusvahelist toetust tuumarelvade keelustamise lepingule. Tuumavõimekus on aga üks oluline komponent NATO heidutusest ning sellest loobumine oleks USA jaoks vastuvõetamatu.
Ka kaitsekulutuste tõstmine läheb üle kivide ja kändude. 14. mail 2019 peab kaitsekomisjon esitama valitsusele raporti järgneva viie aasta kaitsepoliitika suundumuste kohta. Kuigi komisjon on ettepanekutes sõltumatu ja eesmärgiks on võetud kaitsekulude tõstmine 1,5 protsendini 2025. aastaks, on kaitseminister Hultqvist andnud ette raamid, mis seda ilmselt siiski ei võimalda. Valitseva koalitsiooni lubadused teistes valdkondades lähevad ilmselt kallimaks kui arvestatud.
Samuti tuleb kaitsevõimete arendamises ja NATOga liitumise küsimuses Soomega sammu pidada ja tegevusi koordineerida, sest ühe kaitstus sõltub teisest.
Koostöö NATOga ning liitlastega eraldi on aidanud Rootsi kaitseväge kaasajastada ning märkimisväärselt tõhustada. Ühes sellega on paranenud nii Rootsi, Soome kui ka Balti riikide julgeolek. Kuid kuni rootslased NATOt päriselt omaks pidama hakkavad, kestab edasi lõputu tants aurukatla ümber.
Autor esitab oma isiklikke vaateid.
1 Mikael Holmström, Den dolda alliansen – Sveriges hemliga NATO-förbindelser, 2011.
2 Anna Wieslander, What Makes an Ally? Sweden and Finland as NATO Partners, 2019.
3 Annika Nordgren Christensen, En betraktelse över den försvarspolitiska mandatperioden 2014-2018: Putin, pengar och personalförsörjning, 2018.
### Response:
Riina Kaljurand: Rootsi suhted NATOga ehk tants aurukatla ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tradehouse tervisejooksu ja -kõnni sari pakub võimaluse kord nädalas sörkjooksu või -kõndi tehes kolleegide ja sõprade seltsis tööst puhata ning oma tervise eest hoolt kanda. Aprillist kuni septembrini toimub 21 kahepäevalist etappi.
"2019. aastal toimuvad etapid rekordiliselt 19 erinevas kohas ja esimest korda sarja ajaloos on võimalik osaluskord kirja saada ka Helsingis" kergitab saladusloori sarja peakorraldaja Stamina Spordiklubi eestvedaja Urmo Raiend ning lisab, et sel aastal on juurde tulnud ka urban ehk linnaetapp, mille raames läbitakse kultuurikilomeeter. Eelmisel aastal hästi vastu võetud vanalinna etapi raames on sel korral kavas korraldada ka karnevalijooks. Paljudes juba tuntud kohtades on uuendatud radasid ning tulemas on erinevaid teemaetappe.
Igal etapil on start avatud kella 16-st ja rajale pääseb kuni kella 20-ni. See annab igale osalejale võimaluse ise valida, millal rajale minna. Finiš suletakse 20.30 ning septembris, kui õhtud muutuvad pimedamaks, suletakse start kell 19 ning finišisse peab jõudma 19.30. Ühe nädala sees on võimalik osalemiskord kirja saada kas kolmapäevasel või neljapäevasel etapipäeval.
Sarjaga liitumiseks on vaja moodustada nelja- või viieliikmeline tiim. Registreerida saab ka üksikosalejana. Kõik osavõtjad saavad isikliku ajavõtukiibi, mis fikseerib nende stardi- ja finišiaja ning osaluskorra. Tervisekilomeetrite kogumise motiveerimiseks on sarja 17. hooajal osalejatele ette nähtud mitmeid väärtuslikke auhindu.
Juhul, kui mõnel etapil jääb osalemata, saab selle tasa teha teistel Stamina korraldatavatel rahvaspordiüritustel, milleks on Sinilille jooksud, Järvejooksude sarja etapid, Suple Sõtku Sörgi rahvatriatlonid ja Icebug Kõva Mehe Jooks.
"Usume, et liikumine teeb head ning tervisespordiga võib tegeleda igaüks. Eesmärk ei ole saavutada parimaid tulemusi, vaid muuta liikumine igapäevaseks osaks oma elust," rääkis Tradehouse Ilukabamaja tegevjuht Laura Kuldkepp.
Eelmisel aastal osales sarjas üle 1500 inimese. Osalejad läksid rajale ühtekokku 21 684 korral, joostes ja kõndides kõikidel etappidel kokkuvõttes 101 628 kilomeetrit ehk 2,5 ringi ümber maakera. Uuel hooajal soovivad sarja korraldajad tuua veel rohkem inimesi joostes ja kõndides oma tervise eest hoolitsema. | Sajad tervisesõbrad alustavad motiveeritult tervisekilomeetrite kogumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tradehouse tervisejooksu ja -kõnni sari pakub võimaluse kord nädalas sörkjooksu või -kõndi tehes kolleegide ja sõprade seltsis tööst puhata ning oma tervise eest hoolt kanda. Aprillist kuni septembrini toimub 21 kahepäevalist etappi.
"2019. aastal toimuvad etapid rekordiliselt 19 erinevas kohas ja esimest korda sarja ajaloos on võimalik osaluskord kirja saada ka Helsingis" kergitab saladusloori sarja peakorraldaja Stamina Spordiklubi eestvedaja Urmo Raiend ning lisab, et sel aastal on juurde tulnud ka urban ehk linnaetapp, mille raames läbitakse kultuurikilomeeter. Eelmisel aastal hästi vastu võetud vanalinna etapi raames on sel korral kavas korraldada ka karnevalijooks. Paljudes juba tuntud kohtades on uuendatud radasid ning tulemas on erinevaid teemaetappe.
Igal etapil on start avatud kella 16-st ja rajale pääseb kuni kella 20-ni. See annab igale osalejale võimaluse ise valida, millal rajale minna. Finiš suletakse 20.30 ning septembris, kui õhtud muutuvad pimedamaks, suletakse start kell 19 ning finišisse peab jõudma 19.30. Ühe nädala sees on võimalik osalemiskord kirja saada kas kolmapäevasel või neljapäevasel etapipäeval.
Sarjaga liitumiseks on vaja moodustada nelja- või viieliikmeline tiim. Registreerida saab ka üksikosalejana. Kõik osavõtjad saavad isikliku ajavõtukiibi, mis fikseerib nende stardi- ja finišiaja ning osaluskorra. Tervisekilomeetrite kogumise motiveerimiseks on sarja 17. hooajal osalejatele ette nähtud mitmeid väärtuslikke auhindu.
Juhul, kui mõnel etapil jääb osalemata, saab selle tasa teha teistel Stamina korraldatavatel rahvaspordiüritustel, milleks on Sinilille jooksud, Järvejooksude sarja etapid, Suple Sõtku Sörgi rahvatriatlonid ja Icebug Kõva Mehe Jooks.
"Usume, et liikumine teeb head ning tervisespordiga võib tegeleda igaüks. Eesmärk ei ole saavutada parimaid tulemusi, vaid muuta liikumine igapäevaseks osaks oma elust," rääkis Tradehouse Ilukabamaja tegevjuht Laura Kuldkepp.
Eelmisel aastal osales sarjas üle 1500 inimese. Osalejad läksid rajale ühtekokku 21 684 korral, joostes ja kõndides kõikidel etappidel kokkuvõttes 101 628 kilomeetrit ehk 2,5 ringi ümber maakera. Uuel hooajal soovivad sarja korraldajad tuua veel rohkem inimesi joostes ja kõndides oma tervise eest hoolitsema.
### Response:
Sajad tervisesõbrad alustavad motiveeritult tervisekilomeetrite kogumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teagi nüüd, kas oleks käes aeg hakata eesti kirjanduse sisemuse allharuna eristama miskit, mida võiks nimetada majanduspagulaskirjanduseks. Kalevipoegade mälestused, eelkõige, sest niikuinii tekkiva või juba tekkinud jama vilhelmiinede kangelaslikest võitlustest Brüsseli jalamil tahaks nagu jätta sinna, kus selle koht.
Need on ju huvitavad lood. Peavad olema. Mis ajendab rahvast, kes enesehaletsejalikult poolevardalipupühadena tähistab pealesunnitud massekskursioone, omal tahtel siit ära minema. Küsimust nii et küllaga.
Roland Tõnisson kirjeldab siin oma seiklusi Helsingi trammijuhina. Hea küll, et justkui literatuur ja peategelane justkui väljamõeldud Rommi, aru on saada, et tegu halvastivarjatud ausa elulooga.
Aijah. Roland on ju isa Romanus. Kuidas sobib vaimuliku isiku kallale minna. Ennast veel ristiinimeseks lugeda arvates.
Ah mis, täpsemalt on ta ju isake Romanus, õigeusklik diakon, papp ja välipreester, nii et hõissa, sobib ikka küll, kui aastatuhandeid on õigeusklikud üksteise kohta rõõmsameelselt igasugust ja segasugust suust ja näpust välja ajanud. Papid oma karjadest, karjad oma pappidest, eriti hästi väljakukkunud seljatagune lugu tuleb kindlasti peategelasele võimalikult kähku ära pajatada.
Soovitavalt, ehk isegi tungivalt, võiks sinane olla veel tõsi ka. Loomulikult lustakas ja sisaldada miskit iva. Ei usu, pole nagu sobilik ka religioonile, milline misjonit ei tunne, et see iva peaks olema õpetlik. Küll aga mõtlik. Miks. Kuidas. Kas tõesti. Miks mitte. Ainet targutusteks, lase õigeusklikud kokku, viie minuti pärast teavad selle muna-kana küsimuse vastust – iiiiiiiiigav – aga, vaat, miks õunakäru just ümber läks ja kust see väljend tuleb, seda annab arutada.
Elanud kord kaks munka. Üks olnud ülimalt vaga. Eesrindlane palvetamises, paastumises, millist ei jätnud märkimata neile munkadele, kes kippusid plaanitäitmises maha jääma. Eriti sellele teisele, kes just eriti vagasid eluviise ei harrastanud, üks käsi oli pudelikaela, teine kaunitütarlapse suvalise ihupiirkonna ümber ja palvustele jäädi hiljaks ilmast ilma. Too muutus alati nukraks, aga eluviise ei muutnud.
Siis suri see ebavaga ära, kuidagi väga proosalisel viisil ka veel. Vaga vend tõhustas pingutusi õigete põhimõtete järgimisel, aga, mis parata, tulid tallegi inglid järele, et käru ees ja ülespoole minek.
Astub siis vaga vend pilvede peale ja kes on esimene, keda tema näeb? Seesama pokane vend, üks käsi jälle, teine jälle, habe tüdrukule kõrva topitud ja läbi selle magusad sõnad minemas.
Vagal vennal karp lahti, et kuda nii ja padavai instantsidesse, kui toibutud. Päris bossini minna ei julenud, küsis siis esimese vastutulnud pühaku käest – ütleme, et püha Jüri oli – et mis värk, igasuguseid sisse lastakse, kui te vaid teaks. Saanud vastuseks:
"Ta ei mõistnud kunagi kedagi hukka."
Vaat väheke sedalaadi lugudega isake Roman pajatabki majanduspagulusest. Mitte mõistes kedagi hukka, mitte kiites kedagi üles. Kahetsedes, kui sinast siiski juhtub. Lood on värvikad, tegelased neis veel värvikamad. Üksi Helsingi parmude, selge see, et varaseimad ja hiliseimad trammikülalised, hüüdnimed on midagi väärt, Toksijast Axl Rose'ini. Need on kõik naljakad jutud, mõni väikese kurvapoolse lisandiga. Kõik mõtlikuks minekut võimaldavad. Näiteks miks olla soome mees eesti mehest parem – talt saab lahutusel rohkem vara kätte, seletab kalevitütar ühes episoodis.
Või siis see kuulus lugu näägutajamutist, punkarist ja piletist. Pilt maailmast missugune – kes siis veel maailma altpoolt näevad kui trammide, busside, taksode juhid. Maailma, mis võib olla masendav, aga ka täiesti ootamatust otsast helge ja armas. Kus lakutud virutavad kõhklematult 20 senti ja rääbakad otsivad eksinutele kojusõiduraha. Mõnusalt ja lõbusalt kirja pandud, selline süllelaskmise raamat - oeh, mis sõnu mõni jälle leiutab – mida ühe jutiga saab läbi lugeda, aga ei taha. Sest tundub õige vahepeal vahtida ei tea kuhu ja mõtiskleda ei tea mida. Anekdoote Caesarea Procopiuse laadis.
Kasvõi seda, mis isake Roman rääkis. Lugu juhtus, kui oli jälle satutud elumere lainetesse, välja tuldud, vesprile mindud, mida tema pidaski. Pärast väike tee ja, nagu enne mainitud, paar õigeusklikku koos. Tjah, võibolla sellepärast see jutt siin nii usuliseks kisubki.
Olnud klooster, kus munkade kollektiiv kõik ebavagasid eluviise harrastanud. Tulnud 1918 ja need leegitseva südamega. Ajanud mungad keldrisse, kiskunud ikoonid igalt poolt maha ja andnud teada: kui te nüüd tulete üle ikoonide tampides kloostrist välja, olete vabad, kui ei, on meil külm pea ja puhtad kuulid.
Tuikunud siis mungad keldrist välja – eks tarvikud smuugeldatud kaasa – ja töllitanud mõnda aega oma ikoone poris. Siis öelnud iguumen: vennad! Elanud oleme nagu sead. Surgem siis, nagu ristiinimesed. Võtnud porist ikooni ja kõmpinud sellega ise seina äärde. Teised teinud järgi. Mis on valm meelekindlusest ja tõsi ka veel.
Lühidalt, leidke see raamat üles, te ei pea kahetsema ühtegi mõtisklemist. | Arvustus. Õigeusu valm majanduspaguluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teagi nüüd, kas oleks käes aeg hakata eesti kirjanduse sisemuse allharuna eristama miskit, mida võiks nimetada majanduspagulaskirjanduseks. Kalevipoegade mälestused, eelkõige, sest niikuinii tekkiva või juba tekkinud jama vilhelmiinede kangelaslikest võitlustest Brüsseli jalamil tahaks nagu jätta sinna, kus selle koht.
Need on ju huvitavad lood. Peavad olema. Mis ajendab rahvast, kes enesehaletsejalikult poolevardalipupühadena tähistab pealesunnitud massekskursioone, omal tahtel siit ära minema. Küsimust nii et küllaga.
Roland Tõnisson kirjeldab siin oma seiklusi Helsingi trammijuhina. Hea küll, et justkui literatuur ja peategelane justkui väljamõeldud Rommi, aru on saada, et tegu halvastivarjatud ausa elulooga.
Aijah. Roland on ju isa Romanus. Kuidas sobib vaimuliku isiku kallale minna. Ennast veel ristiinimeseks lugeda arvates.
Ah mis, täpsemalt on ta ju isake Romanus, õigeusklik diakon, papp ja välipreester, nii et hõissa, sobib ikka küll, kui aastatuhandeid on õigeusklikud üksteise kohta rõõmsameelselt igasugust ja segasugust suust ja näpust välja ajanud. Papid oma karjadest, karjad oma pappidest, eriti hästi väljakukkunud seljatagune lugu tuleb kindlasti peategelasele võimalikult kähku ära pajatada.
Soovitavalt, ehk isegi tungivalt, võiks sinane olla veel tõsi ka. Loomulikult lustakas ja sisaldada miskit iva. Ei usu, pole nagu sobilik ka religioonile, milline misjonit ei tunne, et see iva peaks olema õpetlik. Küll aga mõtlik. Miks. Kuidas. Kas tõesti. Miks mitte. Ainet targutusteks, lase õigeusklikud kokku, viie minuti pärast teavad selle muna-kana küsimuse vastust – iiiiiiiiigav – aga, vaat, miks õunakäru just ümber läks ja kust see väljend tuleb, seda annab arutada.
Elanud kord kaks munka. Üks olnud ülimalt vaga. Eesrindlane palvetamises, paastumises, millist ei jätnud märkimata neile munkadele, kes kippusid plaanitäitmises maha jääma. Eriti sellele teisele, kes just eriti vagasid eluviise ei harrastanud, üks käsi oli pudelikaela, teine kaunitütarlapse suvalise ihupiirkonna ümber ja palvustele jäädi hiljaks ilmast ilma. Too muutus alati nukraks, aga eluviise ei muutnud.
Siis suri see ebavaga ära, kuidagi väga proosalisel viisil ka veel. Vaga vend tõhustas pingutusi õigete põhimõtete järgimisel, aga, mis parata, tulid tallegi inglid järele, et käru ees ja ülespoole minek.
Astub siis vaga vend pilvede peale ja kes on esimene, keda tema näeb? Seesama pokane vend, üks käsi jälle, teine jälle, habe tüdrukule kõrva topitud ja läbi selle magusad sõnad minemas.
Vagal vennal karp lahti, et kuda nii ja padavai instantsidesse, kui toibutud. Päris bossini minna ei julenud, küsis siis esimese vastutulnud pühaku käest – ütleme, et püha Jüri oli – et mis värk, igasuguseid sisse lastakse, kui te vaid teaks. Saanud vastuseks:
"Ta ei mõistnud kunagi kedagi hukka."
Vaat väheke sedalaadi lugudega isake Roman pajatabki majanduspagulusest. Mitte mõistes kedagi hukka, mitte kiites kedagi üles. Kahetsedes, kui sinast siiski juhtub. Lood on värvikad, tegelased neis veel värvikamad. Üksi Helsingi parmude, selge see, et varaseimad ja hiliseimad trammikülalised, hüüdnimed on midagi väärt, Toksijast Axl Rose'ini. Need on kõik naljakad jutud, mõni väikese kurvapoolse lisandiga. Kõik mõtlikuks minekut võimaldavad. Näiteks miks olla soome mees eesti mehest parem – talt saab lahutusel rohkem vara kätte, seletab kalevitütar ühes episoodis.
Või siis see kuulus lugu näägutajamutist, punkarist ja piletist. Pilt maailmast missugune – kes siis veel maailma altpoolt näevad kui trammide, busside, taksode juhid. Maailma, mis võib olla masendav, aga ka täiesti ootamatust otsast helge ja armas. Kus lakutud virutavad kõhklematult 20 senti ja rääbakad otsivad eksinutele kojusõiduraha. Mõnusalt ja lõbusalt kirja pandud, selline süllelaskmise raamat - oeh, mis sõnu mõni jälle leiutab – mida ühe jutiga saab läbi lugeda, aga ei taha. Sest tundub õige vahepeal vahtida ei tea kuhu ja mõtiskleda ei tea mida. Anekdoote Caesarea Procopiuse laadis.
Kasvõi seda, mis isake Roman rääkis. Lugu juhtus, kui oli jälle satutud elumere lainetesse, välja tuldud, vesprile mindud, mida tema pidaski. Pärast väike tee ja, nagu enne mainitud, paar õigeusklikku koos. Tjah, võibolla sellepärast see jutt siin nii usuliseks kisubki.
Olnud klooster, kus munkade kollektiiv kõik ebavagasid eluviise harrastanud. Tulnud 1918 ja need leegitseva südamega. Ajanud mungad keldrisse, kiskunud ikoonid igalt poolt maha ja andnud teada: kui te nüüd tulete üle ikoonide tampides kloostrist välja, olete vabad, kui ei, on meil külm pea ja puhtad kuulid.
Tuikunud siis mungad keldrist välja – eks tarvikud smuugeldatud kaasa – ja töllitanud mõnda aega oma ikoone poris. Siis öelnud iguumen: vennad! Elanud oleme nagu sead. Surgem siis, nagu ristiinimesed. Võtnud porist ikooni ja kõmpinud sellega ise seina äärde. Teised teinud järgi. Mis on valm meelekindlusest ja tõsi ka veel.
Lühidalt, leidke see raamat üles, te ei pea kahetsema ühtegi mõtisklemist.
### Response:
Arvustus. Õigeusu valm majanduspaguluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmikompanii Twentieth Century Fox avaldas enne filmi esilinastust veel viimase, kolmanda treileri, mis näitab peategelase Jean Grey transformeerumist pahalaseks. Filmi peaosalisena särab uues linateoses "Troonide mängu" staar Sophie Turner, vahendas EW.
Filmi produtsent ja stsenarist on Simon Kinberg, kes on ka varasema filmi "X-Men: Days of Future Past" taga. Filmis astuvad lisaks Turnerile üles Jennifer Lawrence (Mystique), Michael Fassbender (Magneto), James McAvoy (Professor X), Nicholas Hoult (Beast), Tye Sheridan (Cyclops), Alexandra Shipp (Storm), Evan Peters (Quicksilver) ja Kodi Smit-McPhee (Nightcrawler).
Uues filmis seisavad X-mehed vastamisi oma kõige võimsama vastasega, kelleks on üks nende endi seast, Jean Grey. Kosmoses asetleidnud päästemissiooni käigus tabas Jeani kosmilise jõu laine, mis oleks ta peaagu tapnud. Plahvatuses omandatud vägi muutis ta palju tugevamaks, aga ka äärmiselt ebastabiilseks. Kontrolli kaotades seab Jean ohtu kõik X-mehed.
Eesti kinodesse jõuab film juuni alguses. | Ilmus "X-Meeste" uue osa viimane treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmikompanii Twentieth Century Fox avaldas enne filmi esilinastust veel viimase, kolmanda treileri, mis näitab peategelase Jean Grey transformeerumist pahalaseks. Filmi peaosalisena särab uues linateoses "Troonide mängu" staar Sophie Turner, vahendas EW.
Filmi produtsent ja stsenarist on Simon Kinberg, kes on ka varasema filmi "X-Men: Days of Future Past" taga. Filmis astuvad lisaks Turnerile üles Jennifer Lawrence (Mystique), Michael Fassbender (Magneto), James McAvoy (Professor X), Nicholas Hoult (Beast), Tye Sheridan (Cyclops), Alexandra Shipp (Storm), Evan Peters (Quicksilver) ja Kodi Smit-McPhee (Nightcrawler).
Uues filmis seisavad X-mehed vastamisi oma kõige võimsama vastasega, kelleks on üks nende endi seast, Jean Grey. Kosmoses asetleidnud päästemissiooni käigus tabas Jeani kosmilise jõu laine, mis oleks ta peaagu tapnud. Plahvatuses omandatud vägi muutis ta palju tugevamaks, aga ka äärmiselt ebastabiilseks. Kontrolli kaotades seab Jean ohtu kõik X-mehed.
Eesti kinodesse jõuab film juuni alguses.
### Response:
Ilmus "X-Meeste" uue osa viimane treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna eeskätt rahvusvaheliste pisipakkide väljastamine ummistab suuremaid postkontoreid, aitab pakiautomaatide kasutuselevõtt vähendada postkontorite ülekoormust eeskätt kõrghooajal ning toimetada pakid klientideni kiiremini.
Kliendid on juba ammu igatsenud võimalust saada ka rahvusvahelised pakid kätte pakiautomaadist.
"Nüüd oleme jõudnud lahenduseni, mille abil saame paljude klientide soove ka täita," ütles Omniva pakiautomaatide võrgu juht Evert Rööpson.
Pakiautomaat on Eestis ülekaalukalt eelistatuim pakiväljastuskanal. Üle 80 protsendi pakisaajaid ning -saatjaid eelistaksid seda teha pakiautomaadist. Seni on olnud võimalik välismaalt kaupa pakiautomaati tellida vaid Aliexpressist. Automaatse suunamise abil hakkavad pakid pakiautomaatidesse jõudma nüüd ka mujalt maailmast.
Praeguseks on Omniva alustanud automaatset pakkide postkontorist pakiautomaati suunamist katsetama asukohtades, kus suured pakimahud koormavad kohalikku postkontorit. Suunamise eesmärk on võimaldada kliendil saada oma pakk kätte talle lähedal asuvast pakiautomaadist kiiresti ja kellaajast sõltumata.
Kui seni siirdusid Tallinnas Kristiine, Õismäe või kesklinna piirkonnas elava kliendi pakid oma elukohajärgsesse postkontorisse, mis on määratud postiindeksi põhiselt, siis nüüdsest liiguvad need kõigi tingimuste sobimisel otse kliendile lähimasse pakiautomaati.
Paki pakiautomaati suunamiseks peab sel olema pakisaaja mobiilinumber, et kliendile oleks võimalik paki saabumisel saata SMS. Teiseks eelduseks on, et pakk pakiautomaadikappi mahub ning et piirkonnas leidub vabade kappidega pakiautomaate. Selle tagamiseks on Omniva järk-järgult oma pakiautomaadivõrgustikku oluliselt suurendanud.
Suvel algab sorteerimisliini arenduse katsetamine, kus liin tuvastab olenemata paki päritolumaast, kas kõik tingimused pakiautomaati saatmiseks on täidetud. Sel juhul tähendab see, et ka Amazonist, Aliexpressist, eBayst või mõnest väiksest välismaisest e-poest tellitud kaup jõuab otse pakiautomaati kõikjal üle Eesti. Vajalik on vaid saaja telefoninumber pakil ning sobivad mõõtmed pakiautomaati ladustamiseks. | Omniva hakkab rahvusvahelisi pakke pakiautomaatidesse suunama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna eeskätt rahvusvaheliste pisipakkide väljastamine ummistab suuremaid postkontoreid, aitab pakiautomaatide kasutuselevõtt vähendada postkontorite ülekoormust eeskätt kõrghooajal ning toimetada pakid klientideni kiiremini.
Kliendid on juba ammu igatsenud võimalust saada ka rahvusvahelised pakid kätte pakiautomaadist.
"Nüüd oleme jõudnud lahenduseni, mille abil saame paljude klientide soove ka täita," ütles Omniva pakiautomaatide võrgu juht Evert Rööpson.
Pakiautomaat on Eestis ülekaalukalt eelistatuim pakiväljastuskanal. Üle 80 protsendi pakisaajaid ning -saatjaid eelistaksid seda teha pakiautomaadist. Seni on olnud võimalik välismaalt kaupa pakiautomaati tellida vaid Aliexpressist. Automaatse suunamise abil hakkavad pakid pakiautomaatidesse jõudma nüüd ka mujalt maailmast.
Praeguseks on Omniva alustanud automaatset pakkide postkontorist pakiautomaati suunamist katsetama asukohtades, kus suured pakimahud koormavad kohalikku postkontorit. Suunamise eesmärk on võimaldada kliendil saada oma pakk kätte talle lähedal asuvast pakiautomaadist kiiresti ja kellaajast sõltumata.
Kui seni siirdusid Tallinnas Kristiine, Õismäe või kesklinna piirkonnas elava kliendi pakid oma elukohajärgsesse postkontorisse, mis on määratud postiindeksi põhiselt, siis nüüdsest liiguvad need kõigi tingimuste sobimisel otse kliendile lähimasse pakiautomaati.
Paki pakiautomaati suunamiseks peab sel olema pakisaaja mobiilinumber, et kliendile oleks võimalik paki saabumisel saata SMS. Teiseks eelduseks on, et pakk pakiautomaadikappi mahub ning et piirkonnas leidub vabade kappidega pakiautomaate. Selle tagamiseks on Omniva järk-järgult oma pakiautomaadivõrgustikku oluliselt suurendanud.
Suvel algab sorteerimisliini arenduse katsetamine, kus liin tuvastab olenemata paki päritolumaast, kas kõik tingimused pakiautomaati saatmiseks on täidetud. Sel juhul tähendab see, et ka Amazonist, Aliexpressist, eBayst või mõnest väiksest välismaisest e-poest tellitud kaup jõuab otse pakiautomaati kõikjal üle Eesti. Vajalik on vaid saaja telefoninumber pakil ning sobivad mõõtmed pakiautomaati ladustamiseks.
### Response:
Omniva hakkab rahvusvahelisi pakke pakiautomaatidesse suunama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Sikkut, Reinsalu ja Simson | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Sikkut, Reinsalu ja Simson | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sigrid Viiri soolonäituse keskmes on hägustunud töö ja puhkuse piirid. Näituse nimi tuleb Roland Barthesi esseest "Kirjanik puhkusel" (1954), kus ta käsitleb kirjanikke kodanluse silmis justkui võltstöötajatena – ja seega saavad nad olla ka ainult võltspuhkajad, keda tähelepanelik pilk tabab raamatut lugemas ka rannas suvitades. Teadmistepõhises majanduses on töö ja vaba aja vaheline piiritõmbamine muutunud üha keerukamaks, loovusest on saanud mitte ainult kultuuritöö lahutamatu osa ning enda töö- või erialasest elust korrakski välja lülitamine nõuab teadlikku pingutust. Piltlikult öeldes ei tihka raamatut käest panna enam mitte keegi.
Kaasaja töökultuur eeldab, et inimesed on pidevalt kättesaadavad ning kui neil ongi vaba aega, siis teevad nad molutamise asemel midagi asjalikku, kasvõi harivad end juurde. Nii kulubki vaba aeg märkamatult tööks valmistumisele, töötamisele, töö otsimisele, töö peale mõtlemisele ja selle üle muretsemisele. Piire puhkuse ja töö vahel hägustavad veel ka kontorite üha hubasemaks muutunud sisekujundused ning kodukontorite levimine. Lahedamat atmosfääri toetavad veelgi uued mängulised ametinimetused, mille väljamõtlemist harjutas ka näituse meeskond, kuid kas selline vabadus on töötegijat jõustav või pigem näiline?
Omaette väljakutse on saanud ka puhkusest – olles enda tööandja, on keeruline eri projektide vahel selleks ruumi tekitada ja tihti pole tööd kellelegi delegeerida. Või tiksub kuklas tunne, et kui pidevalt ei hoita "kätt pulsil", jääb puhkusele läinud inimene üldse kuidagi kõrvale, sest puhkamine on ju nõrkadele. Lisaks on puhkamisest ja vaba aja veetmisest saanud hiiglaslik tööstusharu, mis pakub kiiret leevendust toodete ja teenuste tarbimise näol. Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju ja vähemalt mõni turismimeka külastus ette näidata!
"Võltspuhkaja" on läbi EKKMi kulgev rännak, mille alguspunkt on maja välisfassaadil ning mis liigub edasi kolmel korrusel, esitades küsimusi kaasajal levinud hoiakute, harjumuste ja ebakindluse kohta puhkuse- ja töökultuuris. Lisakihistusena saab vaataja valida, kas ta tuleb näitusele "tööle" või "puhkama" ning vastavalt valitud režiimile saadab teda läbi maja audiogiid, mille tekstid on kirjutanud Laur Kaunissaare. Kusagil EKKMi korrustel kõlab ka "muinasjutt puhkusest", mille on kirjutanud Maarja Kangro. Mis juhtuks, kui esitada väljakutse töö kultusele, kui otsustada töötada vähem? Mida võiks ühiskond võita universaalse baassissetuleku kehtestamisega? Võib-olla on uni ja magamine viimane vastupanu tootmise-tarbimise karusellis osalemisele?
Muuseumiööl, 18. mail esitletakse ka näitusega kaasnevat trükist, milles ilmub "töö-järgse" ühiskonna võimalikkuse üle arutlev intervjuu sotsioloog David Fraynega, raamatu "Refusal to Work" (2015) autoriga.
"Võltspuhkaja" on lahti 16. juunini. | "Võltspuhkaja" osutab, et inimesed peavad olema pidevalt kättesaadavad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sigrid Viiri soolonäituse keskmes on hägustunud töö ja puhkuse piirid. Näituse nimi tuleb Roland Barthesi esseest "Kirjanik puhkusel" (1954), kus ta käsitleb kirjanikke kodanluse silmis justkui võltstöötajatena – ja seega saavad nad olla ka ainult võltspuhkajad, keda tähelepanelik pilk tabab raamatut lugemas ka rannas suvitades. Teadmistepõhises majanduses on töö ja vaba aja vaheline piiritõmbamine muutunud üha keerukamaks, loovusest on saanud mitte ainult kultuuritöö lahutamatu osa ning enda töö- või erialasest elust korrakski välja lülitamine nõuab teadlikku pingutust. Piltlikult öeldes ei tihka raamatut käest panna enam mitte keegi.
Kaasaja töökultuur eeldab, et inimesed on pidevalt kättesaadavad ning kui neil ongi vaba aega, siis teevad nad molutamise asemel midagi asjalikku, kasvõi harivad end juurde. Nii kulubki vaba aeg märkamatult tööks valmistumisele, töötamisele, töö otsimisele, töö peale mõtlemisele ja selle üle muretsemisele. Piire puhkuse ja töö vahel hägustavad veel ka kontorite üha hubasemaks muutunud sisekujundused ning kodukontorite levimine. Lahedamat atmosfääri toetavad veelgi uued mängulised ametinimetused, mille väljamõtlemist harjutas ka näituse meeskond, kuid kas selline vabadus on töötegijat jõustav või pigem näiline?
Omaette väljakutse on saanud ka puhkusest – olles enda tööandja, on keeruline eri projektide vahel selleks ruumi tekitada ja tihti pole tööd kellelegi delegeerida. Või tiksub kuklas tunne, et kui pidevalt ei hoita "kätt pulsil", jääb puhkusele läinud inimene üldse kuidagi kõrvale, sest puhkamine on ju nõrkadele. Lisaks on puhkamisest ja vaba aja veetmisest saanud hiiglaslik tööstusharu, mis pakub kiiret leevendust toodete ja teenuste tarbimise näol. Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju ja vähemalt mõni turismimeka külastus ette näidata!
"Võltspuhkaja" on läbi EKKMi kulgev rännak, mille alguspunkt on maja välisfassaadil ning mis liigub edasi kolmel korrusel, esitades küsimusi kaasajal levinud hoiakute, harjumuste ja ebakindluse kohta puhkuse- ja töökultuuris. Lisakihistusena saab vaataja valida, kas ta tuleb näitusele "tööle" või "puhkama" ning vastavalt valitud režiimile saadab teda läbi maja audiogiid, mille tekstid on kirjutanud Laur Kaunissaare. Kusagil EKKMi korrustel kõlab ka "muinasjutt puhkusest", mille on kirjutanud Maarja Kangro. Mis juhtuks, kui esitada väljakutse töö kultusele, kui otsustada töötada vähem? Mida võiks ühiskond võita universaalse baassissetuleku kehtestamisega? Võib-olla on uni ja magamine viimane vastupanu tootmise-tarbimise karusellis osalemisele?
Muuseumiööl, 18. mail esitletakse ka näitusega kaasnevat trükist, milles ilmub "töö-järgse" ühiskonna võimalikkuse üle arutlev intervjuu sotsioloog David Fraynega, raamatu "Refusal to Work" (2015) autoriga.
"Võltspuhkaja" on lahti 16. juunini.
### Response:
"Võltspuhkaja" osutab, et inimesed peavad olema pidevalt kättesaadavad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehed grillisid mullu 30. detsembril metsas, mis kuulus ühe mehe vanaisale, kui tulekahju alguse sai.
Trahvid arvestati välja kohalike ametnike poolt, kasutades valemit, millega määratakse tulekahju poolt põhjustatud kahju.
Üks üliõpilastest palus andeks, kuid ei nõustunud, et nemad kahekesi olid ainukesed tulekahju põhjustajad, kirjutab BBC.
"Meid peetakse patuoinaks, kuigi keegi ei suuda tegelikult selgitada, mis juhtus. Meie oleme tegelikud ohvrid," ütles ta.
Üliõpilase sõnul helistasid nad kohe tuletõrjujatele ja püüdsid ise meeleheitlikult tuld kustutada.
Süüdistajate sõnul viivad tulekahju jäljed aga just nende kahe grillija juurde ning tulekahju tekkimisele aitas kaasa eriti kuiv ümbruskond.
Tulekahju möllas mitu päeva ning hävis umbes tuhat hektarit metsa.
Itaalia ajaleht La Stampa kirjutab, et seaduste järgi on määratud kahju hinnaks ruutmeetri kohta 118–593 eurot. Metsapõlengu kahju ulatuseks arvutati 6840 ruutmeetrit.
Kahe üliõpilase advokaat ütles, et määratud trahvil pole mingit mõtet, sest kõik saavad aru, et sellist raha pole kahel süüdimõistetul kusagilt võtta. | Metsa süüdanud kahte itaallast trahviti 27 miljoni euroga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehed grillisid mullu 30. detsembril metsas, mis kuulus ühe mehe vanaisale, kui tulekahju alguse sai.
Trahvid arvestati välja kohalike ametnike poolt, kasutades valemit, millega määratakse tulekahju poolt põhjustatud kahju.
Üks üliõpilastest palus andeks, kuid ei nõustunud, et nemad kahekesi olid ainukesed tulekahju põhjustajad, kirjutab BBC.
"Meid peetakse patuoinaks, kuigi keegi ei suuda tegelikult selgitada, mis juhtus. Meie oleme tegelikud ohvrid," ütles ta.
Üliõpilase sõnul helistasid nad kohe tuletõrjujatele ja püüdsid ise meeleheitlikult tuld kustutada.
Süüdistajate sõnul viivad tulekahju jäljed aga just nende kahe grillija juurde ning tulekahju tekkimisele aitas kaasa eriti kuiv ümbruskond.
Tulekahju möllas mitu päeva ning hävis umbes tuhat hektarit metsa.
Itaalia ajaleht La Stampa kirjutab, et seaduste järgi on määratud kahju hinnaks ruutmeetri kohta 118–593 eurot. Metsapõlengu kahju ulatuseks arvutati 6840 ruutmeetrit.
Kahe üliõpilase advokaat ütles, et määratud trahvil pole mingit mõtet, sest kõik saavad aru, et sellist raha pole kahel süüdimõistetul kusagilt võtta.
### Response:
Metsa süüdanud kahte itaallast trahviti 27 miljoni euroga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise nädala lõpuks pani end 1. mail startivale ümber Viljandi järve jooksule kirja üle 3200 jooksja ja kepikõndija. "Jooksjate üldarv teeb meile rõõmu nagu varasematelgi aastatel," kinnitas ümber Viljandi järve jooksu peakorraldaja Mati Jürisson. "Praegune registreerimise tempo annab alust loota, et jooksjad ja kepikõndijaid tuleb nagu mullugi 4000 lähedale."
"Eesti tippjooksjad otsustavad enamasti startimise aprilli viimase nädala jooksul," jätkas Jürisson. Näiteks aasta tagasi registreerisid teise ja kolmandana lõpetanud olümpiakogemusega jooksjad Kaur Kivistik ja Tiidrek Nurme end jooksule aprilli viimastel päevadel.
Esmaspäeval andis korraldajatele oma osalemisest teada aga 14-aastane Luna-Aleksandra Lagoda, kellest sai mullu läbi ajaloo kõige noorem naiste arvestuse võitja. Toona 13-aastane tüdruk sai kokkuvõttes kõrge 52. koha.
Tänavune kevad on kuivatanud jooksutrassil tavaliselt üsna porised olnud kohad ning ilmaprognoosile tuginedes võib arvata, et 1. mail ootab jooksjaid ees kuiv ja kiire rada.
Ümber Viljandi järve jooksu üritused saavad alguse 30. aprillil kell 17 Viljandi staadionil, kui algavad lastejooksud. Samal õhtul peetakse ka teatejooks ümber järve, kus saavad osaleda koolide ja ettevõtete kümneliikmelised võistkonnad.
Suurjooks ümber Viljandi järve stardib tavapäraselt 1. mail kell 12 Viljandi staadionil ning kümme minutit hiljem alustavad ka kepikõndijad. | 14-aastane tüdruk asub Viljandi järvejooksule võitu kaitsma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise nädala lõpuks pani end 1. mail startivale ümber Viljandi järve jooksule kirja üle 3200 jooksja ja kepikõndija. "Jooksjate üldarv teeb meile rõõmu nagu varasematelgi aastatel," kinnitas ümber Viljandi järve jooksu peakorraldaja Mati Jürisson. "Praegune registreerimise tempo annab alust loota, et jooksjad ja kepikõndijaid tuleb nagu mullugi 4000 lähedale."
"Eesti tippjooksjad otsustavad enamasti startimise aprilli viimase nädala jooksul," jätkas Jürisson. Näiteks aasta tagasi registreerisid teise ja kolmandana lõpetanud olümpiakogemusega jooksjad Kaur Kivistik ja Tiidrek Nurme end jooksule aprilli viimastel päevadel.
Esmaspäeval andis korraldajatele oma osalemisest teada aga 14-aastane Luna-Aleksandra Lagoda, kellest sai mullu läbi ajaloo kõige noorem naiste arvestuse võitja. Toona 13-aastane tüdruk sai kokkuvõttes kõrge 52. koha.
Tänavune kevad on kuivatanud jooksutrassil tavaliselt üsna porised olnud kohad ning ilmaprognoosile tuginedes võib arvata, et 1. mail ootab jooksjaid ees kuiv ja kiire rada.
Ümber Viljandi järve jooksu üritused saavad alguse 30. aprillil kell 17 Viljandi staadionil, kui algavad lastejooksud. Samal õhtul peetakse ka teatejooks ümber järve, kus saavad osaleda koolide ja ettevõtete kümneliikmelised võistkonnad.
Suurjooks ümber Viljandi järve stardib tavapäraselt 1. mail kell 12 Viljandi staadionil ning kümme minutit hiljem alustavad ka kepikõndijad.
### Response:
14-aastane tüdruk asub Viljandi järvejooksule võitu kaitsma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lootus, et rahvaalgatus kaotab võimust võõrandumise tunde ja toob rahva otsustama, ei pruugi paraku teoks saada," kirjutas Madise Facebookis.
Madise tõi välja, et mujal riikides, näiteks Šveitsis pole rahvaalgatus ega -hääletus osalusaktiivsust suurendanud ja algatuste ning hääletuste taga on pea alati suur äri- või poliitiline huvi, raha ja kaval kampaania.
Madise palus tema postitusest mitte välja lugeda poolt või vastu seisukohta. "Erapooletu teadlase ja ametniku ülesanne ongi vaimustust faktide ja loogikaga jahutada. Pettumus on pärast väiksem. Ise olen mõistagi suurtes asjades otsedemokraatia poolt, rahvahääletusi võiks sagedamini olla, ja olin ka Euroopa Liiduga ühinemise eel rahvahääletuse eestvedaja," märkis Madise.
Madise viitas veel, et Põhiseadus ei takista ka praegu rahvahääletust. Rahvaalgatust, mis viiks kohustuslikult rahvahääletuseni praegu pole. Selle ettenägemiseks saab Põhiseadust muuta.
Ta rõhutas, et rahvahääletusel tuleb rahvale esitada selge küsimus, mitte tehniline eelnõu.
" Näiteks: Kas pooldate aastase sisserände piirarvu suurendamist x-ni? Ei/Jah. Iga vastus on õige, riigikogu laiali ei lähe. Riigikogu "karistatakse", kui rahva ette pannakse eelnõu, nt "Välismaalaste seaduse § 113 lõikes 2 asendatakse arv 0,1 arvuga x" ja see ei leia toetust," tõi Madise näite. | Õiguskantsler: rahvaalgatus ei pruugi võimust võõrandumise tunnet kaotada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lootus, et rahvaalgatus kaotab võimust võõrandumise tunde ja toob rahva otsustama, ei pruugi paraku teoks saada," kirjutas Madise Facebookis.
Madise tõi välja, et mujal riikides, näiteks Šveitsis pole rahvaalgatus ega -hääletus osalusaktiivsust suurendanud ja algatuste ning hääletuste taga on pea alati suur äri- või poliitiline huvi, raha ja kaval kampaania.
Madise palus tema postitusest mitte välja lugeda poolt või vastu seisukohta. "Erapooletu teadlase ja ametniku ülesanne ongi vaimustust faktide ja loogikaga jahutada. Pettumus on pärast väiksem. Ise olen mõistagi suurtes asjades otsedemokraatia poolt, rahvahääletusi võiks sagedamini olla, ja olin ka Euroopa Liiduga ühinemise eel rahvahääletuse eestvedaja," märkis Madise.
Madise viitas veel, et Põhiseadus ei takista ka praegu rahvahääletust. Rahvaalgatust, mis viiks kohustuslikult rahvahääletuseni praegu pole. Selle ettenägemiseks saab Põhiseadust muuta.
Ta rõhutas, et rahvahääletusel tuleb rahvale esitada selge küsimus, mitte tehniline eelnõu.
" Näiteks: Kas pooldate aastase sisserände piirarvu suurendamist x-ni? Ei/Jah. Iga vastus on õige, riigikogu laiali ei lähe. Riigikogu "karistatakse", kui rahva ette pannakse eelnõu, nt "Välismaalaste seaduse § 113 lõikes 2 asendatakse arv 0,1 arvuga x" ja see ei leia toetust," tõi Madise näite.
### Response:
Õiguskantsler: rahvaalgatus ei pruugi võimust võõrandumise tunnet kaotada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui esimene mänguaeg möödus väravateta, siis teisel avas skoori Calgary. Täpne oli Elias Lindhölm. Viimasel kolmandikul viis meeskonna 2:0 juhtima Derek Ryani täpne vise, kuid seejärel viigistasid J.T. Compher ja Mikko Rantanen seisu ning viisid kohtumise lisaajale, kus Coloradole tõi võidu soomlase teine täpne tabamus 11. minutil.
Tulemus paneb läänekonverentsi põhihooaja võitnud Calgary raskesse olukorda nelja võiduni mängitavas seerias, sest vastane vajab edasipääsemiseks veel vaid ühte võitu.
Tulemused:
Toronto – Boston 4:6
Seeria on 2:2 viigis
Dallas – Nashville 5:1
Seeria on 2:2 viigis
Colorado – Calgary 3:2 (la)
Seeriat juhib Colorado 3:1 | Soomlane aitas Colorado lisaajal tähtsa võiduni Calgary üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui esimene mänguaeg möödus väravateta, siis teisel avas skoori Calgary. Täpne oli Elias Lindhölm. Viimasel kolmandikul viis meeskonna 2:0 juhtima Derek Ryani täpne vise, kuid seejärel viigistasid J.T. Compher ja Mikko Rantanen seisu ning viisid kohtumise lisaajale, kus Coloradole tõi võidu soomlase teine täpne tabamus 11. minutil.
Tulemus paneb läänekonverentsi põhihooaja võitnud Calgary raskesse olukorda nelja võiduni mängitavas seerias, sest vastane vajab edasipääsemiseks veel vaid ühte võitu.
Tulemused:
Toronto – Boston 4:6
Seeria on 2:2 viigis
Dallas – Nashville 5:1
Seeria on 2:2 viigis
Colorado – Calgary 3:2 (la)
Seeriat juhib Colorado 3:1
### Response:
Soomlane aitas Colorado lisaajal tähtsa võiduni Calgary üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Orkla Confectionery & Snacks Latvija ja SIA Merks sõlmisid kolmapäeval lepingu Laima šokolaaditehase ehituseks Lätis Ādaži maakonnas, Birzniekis, teatas Merko börsile.
Tööd hõlmavad uue šokolaaditehase, mõne väiksema tehnilise hoone, parkla ja sissesõiduteede ehitust.
Lepingu maksumus on 8,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad tänavu aprillis ning tööde üleandmine on plaanitud 2020. aasta teise kvartalisse.
SIA Merks on Merko Ehituse kontserni kuuluv Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid. | Merko ehitab 8,9 miljoniga Lätti Laima šokolaaditehase | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Orkla Confectionery & Snacks Latvija ja SIA Merks sõlmisid kolmapäeval lepingu Laima šokolaaditehase ehituseks Lätis Ādaži maakonnas, Birzniekis, teatas Merko börsile.
Tööd hõlmavad uue šokolaaditehase, mõne väiksema tehnilise hoone, parkla ja sissesõiduteede ehitust.
Lepingu maksumus on 8,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad tänavu aprillis ning tööde üleandmine on plaanitud 2020. aasta teise kvartalisse.
SIA Merks on Merko Ehituse kontserni kuuluv Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.
### Response:
Merko ehitab 8,9 miljoniga Lätti Laima šokolaaditehase |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traditsiooniliselt võisteldakse puu langetamises, saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsusaagimises ja okste laasimises.
Esmakordselt on end kirja pannud võistkond nimega "Naiskond", kuhu kuuluvad Karina Riive, Reet Kullerkupp ja Julija Kekiševa. "Nii palju naisvõistlejaid polegi meil varem olnud," kommenteerib võistluste peakorraldaja Mart Kelk. "Kõik need naised võistlevad küll ühe võistkonnana, aga kuna meil on võimalik järgmisel aastal toimuvale MM-ile välja panna vaid üks Eesti naissportlane, siis omavaheline konkurents saab neil kindlasti tihe olema."
Tänavune Kevadkarikas on esmakordselt aluseks võtnud maailmameistrivõistluste mudeli, kus võisteldakse küll individuaalselt, kuid põhiline arvestus käib riikide vahel. Seepärast on ka hooaja esimesel etapil fookuses võistkonnad. "Tase on kindlasti väga tugev, sest kuigi MM toimub järgmisel aastal, lähevad koduses konkurentsis uuendusena arvesse ka selle aasta tulemused," selgitab Kelk. "See tähendab, et kõik etapid on määravad. Samuti on noorte tase väga kõrge. Ma olen üsna kindel, et nii mõnigi neist suudab meie proffidele konkurentsi pakkuda." Nimekamatest võistlejatest on hooaja esimesel etapil stardis valitsev Eesti meister Jarro Mihkelson ja kolmekordne Eesti meister Sulev Tooming.
Lisaks eestlastele on võistlema oodata Läti, Leedu, Soome ja Valgevene koondiseid. "Soomlastel on sel aastal ühtlaselt tugev seltskond, nii et neid tasub kindlasti silmas pidada," toob Kelk põhjanaabreid esile.
Kevadkarika avalöögiks on 3. korda toimuv võsasaagide võistlus, kus võetakse mõõtu võsasae ettevalmistamises, stendivõistluses ja noorendike hooldamises. "Võsasaag on paljude metsameeste jaoks igapäevane töövahend, mistõttu tundus igati loogiline ka selle käsitsemise oskustes võistelda. Tänaseks tunnevad selle ala vastu huvi ka juba rootslased," lisab Kelk.
Veel ühe uuendusena töötab tänavu Maamessil võistluste ajal metsandusstuudio. Reedese päeva jooksul käib stuudiost läbi 15 külalist, kes kõik on tihedalt metsandusega seotud.
Võistluste ajakava:
Neljapäev, 25. aprill – võistlejate saabumine, võsasaagide võistlus
Reede, 26. aprill – võistlused Maamess Show Arena
Kell 9 – võistluste avamine ja tervitussõnad
Kell 9.10 – võistlusnumbrite loosimine, võistlejate esitlus
Kell 9.30 – langetamine
Kell 15.30 – meeskondlik teatevõistlus
Kell 16.30 – I päeva autasustamine
Laupäev, 27. aprill – võistlused Maamess Show Arena
Kell 9 – saeketivahetus, täpsussaagimine,kombineeritud järkamine
Kell 14.30 – laasimine
Kell 15.30 – võistluste autasustamine ja lõpetamine
Raievõistluste sari xCUT CUP koosneb kolmest etapist. Järgmised võistlused toimuvad 18. mail Türi lillelaadal ning hooaja lõpetavad Eesti meistrivõistlused 24. augustil, Rakveres. | Eesti saenaised asuvad võistlema MM-i koha nimel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traditsiooniliselt võisteldakse puu langetamises, saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsusaagimises ja okste laasimises.
Esmakordselt on end kirja pannud võistkond nimega "Naiskond", kuhu kuuluvad Karina Riive, Reet Kullerkupp ja Julija Kekiševa. "Nii palju naisvõistlejaid polegi meil varem olnud," kommenteerib võistluste peakorraldaja Mart Kelk. "Kõik need naised võistlevad küll ühe võistkonnana, aga kuna meil on võimalik järgmisel aastal toimuvale MM-ile välja panna vaid üks Eesti naissportlane, siis omavaheline konkurents saab neil kindlasti tihe olema."
Tänavune Kevadkarikas on esmakordselt aluseks võtnud maailmameistrivõistluste mudeli, kus võisteldakse küll individuaalselt, kuid põhiline arvestus käib riikide vahel. Seepärast on ka hooaja esimesel etapil fookuses võistkonnad. "Tase on kindlasti väga tugev, sest kuigi MM toimub järgmisel aastal, lähevad koduses konkurentsis uuendusena arvesse ka selle aasta tulemused," selgitab Kelk. "See tähendab, et kõik etapid on määravad. Samuti on noorte tase väga kõrge. Ma olen üsna kindel, et nii mõnigi neist suudab meie proffidele konkurentsi pakkuda." Nimekamatest võistlejatest on hooaja esimesel etapil stardis valitsev Eesti meister Jarro Mihkelson ja kolmekordne Eesti meister Sulev Tooming.
Lisaks eestlastele on võistlema oodata Läti, Leedu, Soome ja Valgevene koondiseid. "Soomlastel on sel aastal ühtlaselt tugev seltskond, nii et neid tasub kindlasti silmas pidada," toob Kelk põhjanaabreid esile.
Kevadkarika avalöögiks on 3. korda toimuv võsasaagide võistlus, kus võetakse mõõtu võsasae ettevalmistamises, stendivõistluses ja noorendike hooldamises. "Võsasaag on paljude metsameeste jaoks igapäevane töövahend, mistõttu tundus igati loogiline ka selle käsitsemise oskustes võistelda. Tänaseks tunnevad selle ala vastu huvi ka juba rootslased," lisab Kelk.
Veel ühe uuendusena töötab tänavu Maamessil võistluste ajal metsandusstuudio. Reedese päeva jooksul käib stuudiost läbi 15 külalist, kes kõik on tihedalt metsandusega seotud.
Võistluste ajakava:
Neljapäev, 25. aprill – võistlejate saabumine, võsasaagide võistlus
Reede, 26. aprill – võistlused Maamess Show Arena
Kell 9 – võistluste avamine ja tervitussõnad
Kell 9.10 – võistlusnumbrite loosimine, võistlejate esitlus
Kell 9.30 – langetamine
Kell 15.30 – meeskondlik teatevõistlus
Kell 16.30 – I päeva autasustamine
Laupäev, 27. aprill – võistlused Maamess Show Arena
Kell 9 – saeketivahetus, täpsussaagimine,kombineeritud järkamine
Kell 14.30 – laasimine
Kell 15.30 – võistluste autasustamine ja lõpetamine
Raievõistluste sari xCUT CUP koosneb kolmest etapist. Järgmised võistlused toimuvad 18. mail Türi lillelaadal ning hooaja lõpetavad Eesti meistrivõistlused 24. augustil, Rakveres.
### Response:
Eesti saenaised asuvad võistlema MM-i koha nimel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tsiteeriksin alustuseks Urve Tinnurit, kes võeti sel aastal Kirjanike Liitu vastu: "Nii kõigelt kaetult vargsi langeb sirm / ja alasti jääb alatusehirm".
Mul ei ole midagi selle vastu, kui inimesed kirjutavad raamatuid, kogunevad Kirjanike Liitu ja ajavad eesti kirjanduse asja. Hea plaan. Paraku on kirjanike liidu tegevuses märgata dementsuse tunnuseid: meie eksperdid eksivad liiga sageli; auhindadega läheb halvasti, me oleme abitud nagu lapsed katsetes kontrollida Kultuurkapitali kirjanduse ekspertgrupi tegevust ja Kirjanike Liitu võetakse neljanda loovuskategooria isikuid.
Lisaks on kogu meie ala piinlikult alarahastatud, reaalset plaani olukorra muutmiseks ei ole ja nõnda edasi. Pole mingit põhjust sonkida siinkohal mainitud prügimäe piinlikes detailides. Keskendun ainult olulistele seaduserikkumistele.
Olulisemad seaduserikkumised
Esiteks on mul sügavaid kahtlusi kirjanike liidu liikmete legitiimsuse küsimuses. Vastavalt Loovisikute ja loomeliitude seadusele peavad loomeliidu liikmed olema teovõimelised füüsilised isikud, kes on vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud ja kelle teosed on selles ajavahemikus avaldatud või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse paragrahvide 9 ja 10 tähenduses.
Pealiskaudne uuring annab masendava tulemuse, võtsin koduleheküljelt liidu liikmete nimekirja ja vaatasin e-kataloogist ESTER järgi, millal on ilmunud lugupeetavate viimased teosed: Aimla, Priit - 2009, Anvelt, Andres - 2010, Aule, Andres - 2013, Beekman, Aimée - 2010, Beier, Priidu - 2008 jne.
Hetkel on aasta 2019, nimekirja esimeses kümnendikus näib ebaseaduslikke liikmeid olevat kolmandik. Otsisin ainult viimati ilmunud teoseid, mitte enam kui kolmeaastaseid auke ilmunud teoste vahel, seega on olukord ilmselt veel halvem.
Kirjanike Liidul oleks lihtne mulle vastu vaielda, kui oleks täidetud Eesti Vabariigi seadusi. Kirjanike teovõimelisuse auditit seadus ette ei näe ja seda olekski palju tahta, küll aga peab loomeliidu põhikirjas olema kord, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mis loomeliidu liige on loomeliidu loomealal loonud või esitanud, ja neid registreerida.
"Oletan, et loomingu registreerimisega ei tegeleta just sel põhjusel, et paljudel kirjanike liidu liikmetel pole midagi registreerida ja nad peaksid liidust lahkuma."
Leidsin vastava korra nii kunstnike, heliloojate kui ka interpreetide liidu põhikirjast, kirjanike põhikiri aga ei vasta seadusele, loomingu registreerimise korda ei ole ja ei ole seda ka eraldi dokumendina liidu koduleheküljel. Oletan, et loomingu registreerimisega ei tegeleta just sel põhjusel, et paljudel kirjanike liidu liikmetel pole midagi registreerida ja nad peaksid liidust lahkuma. Oleks võinud lahkuda väärikalt, aga nüüd on juba hilja.
Pornograafia kirjanike liidu asemel, renegaatlus, oleks öelnud meie vasakintelligentsi juht ja õpetaja Vladimir Iljits Lenin. Mina ütlen, et see ei ole Kirjanike Liit, sest liidu liikmed ei vasta Loovisikute ja loomeliitude seaduses kehtestatud nõuetele. Loovisikute ja loomeliitude seadus hakkas kehtima aastal 2005, sellest ajast on liitu valitsenud kolm erinevat esimeest ja neli erinevat eestseisust, täna hakkame valima uusi.
Mis siis, et liikmed on ebaseaduslikud? Siit tuleb teine seaduserikkumiste grupp, millele ma juhin tähelepanu: seadusevastaselt liitu kuuluvate liikmete poolt valitud esimehed ja eestseisused on ebaseaduslikud.
Ebaseaduslike juhtorganite tehtud otsused, nende määratud eksperdid ja stipendiumid on ebaseaduslikud, nii nagu ka nende poolt liitu võetud liikmed ja nende sõlmitud lepingud. Veel üks detail - me saame pearaha vastavalt peade arvule, seega peaks need pead olema seaduslikud, eks ole?
"Üldkoosoleku tarvis serveeritud suupistete manustamist ei saa edasi lükata, need roiskuvad, seega ebaseaduslikult tellitud teenus pistetakse pintslisse, see on mõistlik ja aitab rahuneda."
Ebaseadusliku tegevuse jätkamisel ei näe ma mingit võimalust, põhjust ega õigustust. Pakun olukorra normaliseerimiseks kohtuvälist lahendit: liidu tegevus peatatakse üldkoosolekul, kutsutakse kokku kirjanike liidu saneerimise komitee, valimised lükatakse edasi kuni ebaseaduslikud liikmed on liidust kõrvaldatud, siis toimuvad esimesed legitiimsed valimised pärast 2005. aastat ning tegevus jätkub seaduste raames. Üldkoosoleku tarvis serveeritud suupistete manustamist ei saa edasi lükata, need roiskuvad, seega ebaseaduslikult tellitud teenus pistetakse pintslisse, see on mõistlik ja aitab rahuneda.
Nii hea, et lameda maa natsid ei saanud kultuuriministeeriumisse, mis viga oleks siis olnud ebameeldivaid seisukohti avaldava liidu tunnustamine lihtsalt lõpetada – seadustele sülitades on liidu eksistents pandud suure küsimärgi alla. Kui loomeliitude seadus on tõesti vilets, siis Kirjanike Liit võitleb seaduse täiendamise või tühistamise eest. Võitleb ta sul jee. Ma näen otsest seost nurjunud kirjanike ja libakirjanike suure hulga ja liidu töövõimetuse vahel.
Mittekirjutavad kirjanikud vihkavad tegevkirjanikke
Inimesed, kes ei kirjuta raamatuid, ei saa aru, mis asi on kirjutamine ja kuidas seda tehakse, nad ei oska kirjandust ei hinnata ega kirjanduselu juhtida. Isikliku kogemuse põhjal võin kinnitada, et mittekirjutavad kirjanikud vihkavad tegevkirjanikke.
Nurjunud kirjanikud ei saa hakkama omaenda loominguga, kuidas nad võiksid kirjanduselu õiges suunas lükata, kasvõi ainult lihtsa valijana üldkoosolekul. Ja olemegi olukorras, et tegevkirjanikud tunnevad ennast liidus represseeritud vähemuse seisundis olevat, nende huvid ei huvita kedagi ja ei saagi huvitada.
Kirjandus ja kirjanikud ei huvita Kirjanike Liitu, me ei tee enam ammu iga-aastaseid žanriülevaateid, me ei saa isegi aukohtu vormis kirjandusasju arutada, sest aukohtu kokkukutsumise reglementi pole õnnestunud leida. Kes selle reglemendi oleks pidanud kirjutama, kas Puškin?
Ma loodan väga, et au ja häbitundeta ning loominguliselt frigiidsed isikud kasutavad võimalust ning lahkuvad kirjanike liidust, ise ja vabatahtlikult. Siis on ehk veel mingi võimalus, koos nendega proovisime, ei vedanud välja.
Eesti kirjandus on suurepärane, eesti kirjandus vajab võimalust, kirjanikud vajavad Kirjanike Liitu, kõrvalistel isikutel palutakse saalist lahkuda. | (:)kivisildnik: Eesti Kirjanike Liidu räpased saladused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tsiteeriksin alustuseks Urve Tinnurit, kes võeti sel aastal Kirjanike Liitu vastu: "Nii kõigelt kaetult vargsi langeb sirm / ja alasti jääb alatusehirm".
Mul ei ole midagi selle vastu, kui inimesed kirjutavad raamatuid, kogunevad Kirjanike Liitu ja ajavad eesti kirjanduse asja. Hea plaan. Paraku on kirjanike liidu tegevuses märgata dementsuse tunnuseid: meie eksperdid eksivad liiga sageli; auhindadega läheb halvasti, me oleme abitud nagu lapsed katsetes kontrollida Kultuurkapitali kirjanduse ekspertgrupi tegevust ja Kirjanike Liitu võetakse neljanda loovuskategooria isikuid.
Lisaks on kogu meie ala piinlikult alarahastatud, reaalset plaani olukorra muutmiseks ei ole ja nõnda edasi. Pole mingit põhjust sonkida siinkohal mainitud prügimäe piinlikes detailides. Keskendun ainult olulistele seaduserikkumistele.
Olulisemad seaduserikkumised
Esiteks on mul sügavaid kahtlusi kirjanike liidu liikmete legitiimsuse küsimuses. Vastavalt Loovisikute ja loomeliitude seadusele peavad loomeliidu liikmed olema teovõimelised füüsilised isikud, kes on vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud ja kelle teosed on selles ajavahemikus avaldatud või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse paragrahvide 9 ja 10 tähenduses.
Pealiskaudne uuring annab masendava tulemuse, võtsin koduleheküljelt liidu liikmete nimekirja ja vaatasin e-kataloogist ESTER järgi, millal on ilmunud lugupeetavate viimased teosed: Aimla, Priit - 2009, Anvelt, Andres - 2010, Aule, Andres - 2013, Beekman, Aimée - 2010, Beier, Priidu - 2008 jne.
Hetkel on aasta 2019, nimekirja esimeses kümnendikus näib ebaseaduslikke liikmeid olevat kolmandik. Otsisin ainult viimati ilmunud teoseid, mitte enam kui kolmeaastaseid auke ilmunud teoste vahel, seega on olukord ilmselt veel halvem.
Kirjanike Liidul oleks lihtne mulle vastu vaielda, kui oleks täidetud Eesti Vabariigi seadusi. Kirjanike teovõimelisuse auditit seadus ette ei näe ja seda olekski palju tahta, küll aga peab loomeliidu põhikirjas olema kord, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mis loomeliidu liige on loomeliidu loomealal loonud või esitanud, ja neid registreerida.
"Oletan, et loomingu registreerimisega ei tegeleta just sel põhjusel, et paljudel kirjanike liidu liikmetel pole midagi registreerida ja nad peaksid liidust lahkuma."
Leidsin vastava korra nii kunstnike, heliloojate kui ka interpreetide liidu põhikirjast, kirjanike põhikiri aga ei vasta seadusele, loomingu registreerimise korda ei ole ja ei ole seda ka eraldi dokumendina liidu koduleheküljel. Oletan, et loomingu registreerimisega ei tegeleta just sel põhjusel, et paljudel kirjanike liidu liikmetel pole midagi registreerida ja nad peaksid liidust lahkuma. Oleks võinud lahkuda väärikalt, aga nüüd on juba hilja.
Pornograafia kirjanike liidu asemel, renegaatlus, oleks öelnud meie vasakintelligentsi juht ja õpetaja Vladimir Iljits Lenin. Mina ütlen, et see ei ole Kirjanike Liit, sest liidu liikmed ei vasta Loovisikute ja loomeliitude seaduses kehtestatud nõuetele. Loovisikute ja loomeliitude seadus hakkas kehtima aastal 2005, sellest ajast on liitu valitsenud kolm erinevat esimeest ja neli erinevat eestseisust, täna hakkame valima uusi.
Mis siis, et liikmed on ebaseaduslikud? Siit tuleb teine seaduserikkumiste grupp, millele ma juhin tähelepanu: seadusevastaselt liitu kuuluvate liikmete poolt valitud esimehed ja eestseisused on ebaseaduslikud.
Ebaseaduslike juhtorganite tehtud otsused, nende määratud eksperdid ja stipendiumid on ebaseaduslikud, nii nagu ka nende poolt liitu võetud liikmed ja nende sõlmitud lepingud. Veel üks detail - me saame pearaha vastavalt peade arvule, seega peaks need pead olema seaduslikud, eks ole?
"Üldkoosoleku tarvis serveeritud suupistete manustamist ei saa edasi lükata, need roiskuvad, seega ebaseaduslikult tellitud teenus pistetakse pintslisse, see on mõistlik ja aitab rahuneda."
Ebaseadusliku tegevuse jätkamisel ei näe ma mingit võimalust, põhjust ega õigustust. Pakun olukorra normaliseerimiseks kohtuvälist lahendit: liidu tegevus peatatakse üldkoosolekul, kutsutakse kokku kirjanike liidu saneerimise komitee, valimised lükatakse edasi kuni ebaseaduslikud liikmed on liidust kõrvaldatud, siis toimuvad esimesed legitiimsed valimised pärast 2005. aastat ning tegevus jätkub seaduste raames. Üldkoosoleku tarvis serveeritud suupistete manustamist ei saa edasi lükata, need roiskuvad, seega ebaseaduslikult tellitud teenus pistetakse pintslisse, see on mõistlik ja aitab rahuneda.
Nii hea, et lameda maa natsid ei saanud kultuuriministeeriumisse, mis viga oleks siis olnud ebameeldivaid seisukohti avaldava liidu tunnustamine lihtsalt lõpetada – seadustele sülitades on liidu eksistents pandud suure küsimärgi alla. Kui loomeliitude seadus on tõesti vilets, siis Kirjanike Liit võitleb seaduse täiendamise või tühistamise eest. Võitleb ta sul jee. Ma näen otsest seost nurjunud kirjanike ja libakirjanike suure hulga ja liidu töövõimetuse vahel.
Mittekirjutavad kirjanikud vihkavad tegevkirjanikke
Inimesed, kes ei kirjuta raamatuid, ei saa aru, mis asi on kirjutamine ja kuidas seda tehakse, nad ei oska kirjandust ei hinnata ega kirjanduselu juhtida. Isikliku kogemuse põhjal võin kinnitada, et mittekirjutavad kirjanikud vihkavad tegevkirjanikke.
Nurjunud kirjanikud ei saa hakkama omaenda loominguga, kuidas nad võiksid kirjanduselu õiges suunas lükata, kasvõi ainult lihtsa valijana üldkoosolekul. Ja olemegi olukorras, et tegevkirjanikud tunnevad ennast liidus represseeritud vähemuse seisundis olevat, nende huvid ei huvita kedagi ja ei saagi huvitada.
Kirjandus ja kirjanikud ei huvita Kirjanike Liitu, me ei tee enam ammu iga-aastaseid žanriülevaateid, me ei saa isegi aukohtu vormis kirjandusasju arutada, sest aukohtu kokkukutsumise reglementi pole õnnestunud leida. Kes selle reglemendi oleks pidanud kirjutama, kas Puškin?
Ma loodan väga, et au ja häbitundeta ning loominguliselt frigiidsed isikud kasutavad võimalust ning lahkuvad kirjanike liidust, ise ja vabatahtlikult. Siis on ehk veel mingi võimalus, koos nendega proovisime, ei vedanud välja.
Eesti kirjandus on suurepärane, eesti kirjandus vajab võimalust, kirjanikud vajavad Kirjanike Liitu, kõrvalistel isikutel palutakse saalist lahkuda.
### Response:
(:)kivisildnik: Eesti Kirjanike Liidu räpased saladused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval, 27. aprillil kell 13 toimub Maarjamäe lossis näitusel "Minu vaba riik" ajaloodoktor Peeter Kaasiku (Eesti mälu instituut) juhitud ringkäik. Eesti on olnud esimese maailmasõja, oma enda Vabadussõja ja teise maailmasõja tanner. Suured maailmasõjad on kutsunud Eesti soost sõdureid rindele ja sinna ka neid jätnud. Kaasik räägibki oma ringkäigul sõdadest ja nende põhjustatud inimkadudest.
Näitus "Minu vaba riik" on Eesti Vabariik 100-le pühendatud ülevaatenäitus elust Eestis viimase saja aasta jooksul. Näitus pälvis Muuseumiroti auhinna kui 2018. aasta parim püsinäitus. | Peeter Kaasiku juhtimisel toimub kuraatorituur näitusel "Minu vaba riik" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval, 27. aprillil kell 13 toimub Maarjamäe lossis näitusel "Minu vaba riik" ajaloodoktor Peeter Kaasiku (Eesti mälu instituut) juhitud ringkäik. Eesti on olnud esimese maailmasõja, oma enda Vabadussõja ja teise maailmasõja tanner. Suured maailmasõjad on kutsunud Eesti soost sõdureid rindele ja sinna ka neid jätnud. Kaasik räägibki oma ringkäigul sõdadest ja nende põhjustatud inimkadudest.
Näitus "Minu vaba riik" on Eesti Vabariik 100-le pühendatud ülevaatenäitus elust Eestis viimase saja aasta jooksul. Näitus pälvis Muuseumiroti auhinna kui 2018. aasta parim püsinäitus.
### Response:
Peeter Kaasiku juhtimisel toimub kuraatorituur näitusel "Minu vaba riik" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EKRE toetus oli aprillis 15,4 protsenti ehk võrreldes märtsi teise poolega on see erakond kaotanud populaarsuses ligi kolm protsendipunkti.
Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori uuringu andmeil toetab Reformierakonda aprilli keskpaiga seisuga 32,3 protsenti valijatest, samas kui Keskerakonna toetus on 17 protsenti. Võrreldes märtsiga need numbrid oluliselt ei muutunud.
"Suuri muutusi võrreldes märtsi teise poolega ei ole. Kindel liider on Reformierakond, kelle reiting on peaaegu kaks korda kõrgem kui teisel kohal oleval Keskerakonnal. Mõnevõrra on vähenenud EKRE toetus, kellel nüüd olles koalitsioonis lähima konkurendi Isamaaga on ka oluliselt raskem eristuda," märkis Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog.
Neljas on selle uuringu andmeil 11,4 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Viiendaks on kerkinud Eesti 200, keda Kantar Emori andmetel toetab 10,3 protsenti valijatest. Isamaa on seega kukkunud kuuendale kohale, omades aprilli keskpaiga seisuga 8,5 protsendi valijate toetust.
Kokku küsites Kantar Emor 10.-21. aprillil veebi teel 1211 valimisealist kodanikku vanuses 18-84 aastat | Ka Kantar Emori uuring näitab EKRE toetuse vähenemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EKRE toetus oli aprillis 15,4 protsenti ehk võrreldes märtsi teise poolega on see erakond kaotanud populaarsuses ligi kolm protsendipunkti.
Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori uuringu andmeil toetab Reformierakonda aprilli keskpaiga seisuga 32,3 protsenti valijatest, samas kui Keskerakonna toetus on 17 protsenti. Võrreldes märtsiga need numbrid oluliselt ei muutunud.
"Suuri muutusi võrreldes märtsi teise poolega ei ole. Kindel liider on Reformierakond, kelle reiting on peaaegu kaks korda kõrgem kui teisel kohal oleval Keskerakonnal. Mõnevõrra on vähenenud EKRE toetus, kellel nüüd olles koalitsioonis lähima konkurendi Isamaaga on ka oluliselt raskem eristuda," märkis Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog.
Neljas on selle uuringu andmeil 11,4 protsendiga Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Viiendaks on kerkinud Eesti 200, keda Kantar Emori andmetel toetab 10,3 protsenti valijatest. Isamaa on seega kukkunud kuuendale kohale, omades aprilli keskpaiga seisuga 8,5 protsendi valijate toetust.
Kokku küsites Kantar Emor 10.-21. aprillil veebi teel 1211 valimisealist kodanikku vanuses 18-84 aastat
### Response:
Ka Kantar Emori uuring näitab EKRE toetuse vähenemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kallast näeks peaministrina 32 protsenti küsitlusele vastanutest, mis on oluliselt kõrgem näitaja kui valimiste eel veebruaris tehtud küsitluse 17 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht.
Jüri Ratast peab peaministriametisse sobivaks 31 protsenti, veebruaris oli vastav näitaja 35 protsenti.
Leht märgib, et Kallase toetuse kasvu taga on asjaolu, et noored ja keskealised valijad on läinud tema seljataha.
Teiste erakondade esimehi Eesti elanikud peaministrina väga ei näe - Mart Helmet peab peaministriametisse sobivaks kuus (veebruaris kümme), Helir-Valdor Seederit neli (veebruaris kolm) ning Jevgeni Ossinovskit kaks (veebruaris kolm) protsenti vastanutest. | Kaja Kallase toetus peaministrina möödus Jüri Ratase omast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kallast näeks peaministrina 32 protsenti küsitlusele vastanutest, mis on oluliselt kõrgem näitaja kui valimiste eel veebruaris tehtud küsitluse 17 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht.
Jüri Ratast peab peaministriametisse sobivaks 31 protsenti, veebruaris oli vastav näitaja 35 protsenti.
Leht märgib, et Kallase toetuse kasvu taga on asjaolu, et noored ja keskealised valijad on läinud tema seljataha.
Teiste erakondade esimehi Eesti elanikud peaministrina väga ei näe - Mart Helmet peab peaministriametisse sobivaks kuus (veebruaris kümme), Helir-Valdor Seederit neli (veebruaris kolm) ning Jevgeni Ossinovskit kaks (veebruaris kolm) protsenti vastanutest.
### Response:
Kaja Kallase toetus peaministrina möödus Jüri Ratase omast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurfilmidest "X-Men: First Class" ja "Näljamängud" tuntud Lawrence lööb kaasa filmis, mille lavastab teatrilavastaja Lila Neugebauer. Neugebaueri jaoks on tegemist esimese suure filmiga, vahendas Independent.
Filmi stsenaariumi kirjutab Elizabeth Sanders, kelle jaoks on samuti tegemist esimese katsetusega filmimaailmas.
Lawrence lõi koos Justine Polskyga hiljaaegu produktsioonifirma Excellent Cadaver, mille alt film välja tuleb. Lisaks neile löövad kampa filmi "Ei ole maad vanadele meestele" produtsendid Scott Rudin ja Eli Sanders. Filmi hakkab levitama kompanii A24.
Seni pole veel teada, mis on filmi sisu, selle tootmine algab juuni keskel New Orelansis.
Lawrence teatas näitlemispausist 2018. aasta veebruaris, pärast filmi "Punane varblane" linastumist. Lawrence viitas, et kavatseb selle aja jooksul pühenduda noortele inimestele poliitikas. | Jennifer Lawrence naaseb pärast aastast pausi taas filmimaailma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurfilmidest "X-Men: First Class" ja "Näljamängud" tuntud Lawrence lööb kaasa filmis, mille lavastab teatrilavastaja Lila Neugebauer. Neugebaueri jaoks on tegemist esimese suure filmiga, vahendas Independent.
Filmi stsenaariumi kirjutab Elizabeth Sanders, kelle jaoks on samuti tegemist esimese katsetusega filmimaailmas.
Lawrence lõi koos Justine Polskyga hiljaaegu produktsioonifirma Excellent Cadaver, mille alt film välja tuleb. Lisaks neile löövad kampa filmi "Ei ole maad vanadele meestele" produtsendid Scott Rudin ja Eli Sanders. Filmi hakkab levitama kompanii A24.
Seni pole veel teada, mis on filmi sisu, selle tootmine algab juuni keskel New Orelansis.
Lawrence teatas näitlemispausist 2018. aasta veebruaris, pärast filmi "Punane varblane" linastumist. Lawrence viitas, et kavatseb selle aja jooksul pühenduda noortele inimestele poliitikas.
### Response:
Jennifer Lawrence naaseb pärast aastast pausi taas filmimaailma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Didier Mazel Pariisi Pasteuri Instituudist ja ta kolleegid konstrueerisid rõngakujulise DNA-molekuli ehk plasmiidi. Plasmiide leidub bakterirakkudes ka looduslikult, kuid Mazeli ja ta kaaslaste loodud plasmiid kannab endas juhiseid bakterivastase mürkaine tootmiseks.
Lisaks on ses plasmiidis ka geneetiline lüliti, mis käivitab mürkaine tootmise ainult juhul, kui plasmiid on sattunud antibiootikumiresistentse koolerabakteri sisse.
Nii jääbki üle ainult plasmiid koolerabakterisse viia. Selleks panid teadlased oma katses plasmiidi kõigepealt niiöelda doonorbakteri sisse, mis toimetas selle salarelva siis ise koolerabakterisse.
Katseklaasis suudeti sel moel tappa kõik antibiootikumiresistentsed koolerabakterid. Koorikloomade ja kalade organismis hävitas teadlaste loodud plasmiid samuti koolerabakterid, kuid ei kahjustanud katseloomade mikrobioomi kuuluvaid kasulikke baktereid.
Mazel ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Biotechnology, et plasmiidi geenilülitit saab kohandada mürgitootmist sisse lülitama peale koolerabakteri väga paljudes muudes haigusi tekitavates bakterites.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Geneetiline täppisrelv ründab vaid kahjulikke baktereid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Didier Mazel Pariisi Pasteuri Instituudist ja ta kolleegid konstrueerisid rõngakujulise DNA-molekuli ehk plasmiidi. Plasmiide leidub bakterirakkudes ka looduslikult, kuid Mazeli ja ta kaaslaste loodud plasmiid kannab endas juhiseid bakterivastase mürkaine tootmiseks.
Lisaks on ses plasmiidis ka geneetiline lüliti, mis käivitab mürkaine tootmise ainult juhul, kui plasmiid on sattunud antibiootikumiresistentse koolerabakteri sisse.
Nii jääbki üle ainult plasmiid koolerabakterisse viia. Selleks panid teadlased oma katses plasmiidi kõigepealt niiöelda doonorbakteri sisse, mis toimetas selle salarelva siis ise koolerabakterisse.
Katseklaasis suudeti sel moel tappa kõik antibiootikumiresistentsed koolerabakterid. Koorikloomade ja kalade organismis hävitas teadlaste loodud plasmiid samuti koolerabakterid, kuid ei kahjustanud katseloomade mikrobioomi kuuluvaid kasulikke baktereid.
Mazel ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Biotechnology, et plasmiidi geenilülitit saab kohandada mürgitootmist sisse lülitama peale koolerabakteri väga paljudes muudes haigusi tekitavates bakterites.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
### Response:
Geneetiline täppisrelv ründab vaid kahjulikke baktereid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise ainsa värava lõi viiendal lisaminutil vasturünnakust Lisette Tammik. Kuna esimene mäng Perugia koduväljakul oli lõppenud 1:1 viigiga, pääses Napoli kokkuvõttes tänu 2:1 paremusele finaali, kirjutab Soccernet.ee.
Tammik, Vlada Kubassova ja Kristina Bannikova mängisid kõik Napoli eest 90 minutit, Eneli Kutter seekord naiskonna koosseisu ei kuulunud. Seejuures pidi Napoli viimase veerandtunni platsil vastu pidama kümnekesi, sest 76. minutil sai poolkaitsja Giulia Risina teise kollase ja kokku punase kaardi.
4. mail peetavas karikafinaalis kohtutakse Riozzesega, kes alistas avamängus võõrsil 1:0 Vittorio Veneto naiskonna. Korduskohtumine pidanuks peetama täna, kuid Vittorio Veneto oli sunnitud sellest loobuma, kuna klubi ei saanud mängijate töö- ja koolikohustuste tõttu koosseisu kokku.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Tammiku värav viis Napoli tasavägise heitluse järel karikafinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise ainsa värava lõi viiendal lisaminutil vasturünnakust Lisette Tammik. Kuna esimene mäng Perugia koduväljakul oli lõppenud 1:1 viigiga, pääses Napoli kokkuvõttes tänu 2:1 paremusele finaali, kirjutab Soccernet.ee.
Tammik, Vlada Kubassova ja Kristina Bannikova mängisid kõik Napoli eest 90 minutit, Eneli Kutter seekord naiskonna koosseisu ei kuulunud. Seejuures pidi Napoli viimase veerandtunni platsil vastu pidama kümnekesi, sest 76. minutil sai poolkaitsja Giulia Risina teise kollase ja kokku punase kaardi.
4. mail peetavas karikafinaalis kohtutakse Riozzesega, kes alistas avamängus võõrsil 1:0 Vittorio Veneto naiskonna. Korduskohtumine pidanuks peetama täna, kuid Vittorio Veneto oli sunnitud sellest loobuma, kuna klubi ei saanud mängijate töö- ja koolikohustuste tõttu koosseisu kokku.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Tammiku värav viis Napoli tasavägise heitluse järel karikafinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui veebruarikuises küsitluses oli EKRE 18-24-aastaste seas populaarseim partei 23 protsendiga, siis aprillis olid nad langenud selles segmendis kolmandaks, omades 14 protsenti toetust. Selgelt populaarseimaks tõusis noorimate vastajate seas Reformierakond 35 protsendi suuruse toetusega (veebruaris 20 protsenti).
Reformierakond oli populaarseim ka 25-34-aastaste ning 35-49-aastaste seas. Märkimisväärne muutus on aga toimunud vastajagrupis 50-64 eluaastat - kui varem oli seal selge liider Keskerakond, siis aprillis kogusid Keskerakond ja Reformierakond võrdselt 27 protsenti toetust.
Vanemates vastajagruppides ehk vanuses 65-74 ja 75+ on jätkuvalt populaarseim Keskerakond. Samas on ka neis vastajagruppides toetusnumbrid Keskerakonnal langenud - näiteks üle 75-aastaste seas oli Keskerakonna toetus märtsis 44, aprillis aga 37 protsenti.
Keskerakond on endiselt populaarseim partei vene rahvusest valijate seas, kuid 68 protsenti toetust on endiselt madalam kui valimiste eelne toetus. Teistest parteidest omab suurimat toetust (10 protsenti) venekeelsete valijate seas Reformierakond.
Eestlastest valijatest toetab Keskerakonda 14 protsenti, millega jäädakse alla Reformierakonnale (35 protsenti) ja EKRE-le (19 protsenti).
Keskerakonna edu Reformierakonna ees on sulanud ka Tallinnas. Kui märtsis oli Keskerakonna toetus Tallinnas valimisõiguslike kodanike seas 31 ja Reformierakonnal 22 protsenti, siis aprillis toetas tallinlastest Keskerakonda 32 ja Reformierakonda 29 protsenti. | EKRE kaotas toetust nooremate ja Keskerakond vanemate valijate seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui veebruarikuises küsitluses oli EKRE 18-24-aastaste seas populaarseim partei 23 protsendiga, siis aprillis olid nad langenud selles segmendis kolmandaks, omades 14 protsenti toetust. Selgelt populaarseimaks tõusis noorimate vastajate seas Reformierakond 35 protsendi suuruse toetusega (veebruaris 20 protsenti).
Reformierakond oli populaarseim ka 25-34-aastaste ning 35-49-aastaste seas. Märkimisväärne muutus on aga toimunud vastajagrupis 50-64 eluaastat - kui varem oli seal selge liider Keskerakond, siis aprillis kogusid Keskerakond ja Reformierakond võrdselt 27 protsenti toetust.
Vanemates vastajagruppides ehk vanuses 65-74 ja 75+ on jätkuvalt populaarseim Keskerakond. Samas on ka neis vastajagruppides toetusnumbrid Keskerakonnal langenud - näiteks üle 75-aastaste seas oli Keskerakonna toetus märtsis 44, aprillis aga 37 protsenti.
Keskerakond on endiselt populaarseim partei vene rahvusest valijate seas, kuid 68 protsenti toetust on endiselt madalam kui valimiste eelne toetus. Teistest parteidest omab suurimat toetust (10 protsenti) venekeelsete valijate seas Reformierakond.
Eestlastest valijatest toetab Keskerakonda 14 protsenti, millega jäädakse alla Reformierakonnale (35 protsenti) ja EKRE-le (19 protsenti).
Keskerakonna edu Reformierakonna ees on sulanud ka Tallinnas. Kui märtsis oli Keskerakonna toetus Tallinnas valimisõiguslike kodanike seas 31 ja Reformierakonnal 22 protsenti, siis aprillis toetas tallinlastest Keskerakonda 32 ja Reformierakonda 29 protsenti.
### Response:
EKRE kaotas toetust nooremate ja Keskerakond vanemate valijate seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kono kahepäevane visiit, mis algab 11. mail, on kavandatud lootuses teha edusamme rahuleppe sõlmimise küsimustes enne Vene presidendi Vladimir Putini osalemist G20 tippkohtumisel Jaapanis Osakas.
Arvatakse, et 30. mail peavad Kono ja Lavrov veel ühe kohtumise, mis langeb kokku kahe riigi kaitseministri kõnelustega julgeoleku küsimustes.
Lehe sõnul püüab Jaapani valitsus selliste kohtumistega liikuda läbirääkimistes edasi, et peaminister Shinzo Abe suudaks saavutada G20 kõrvalt Putiniga kõnelusi pidades mingi kokkuleppe.
Jaapan nõudleb 1855. aasta kaubandus- ja piirilepingule viidates endale Kuriilide nelja lõunapoolset saart, milleks on Iturup, Kunashir, Shikotan ja Habomai. Moskva peab Lõuna-Kuriile Teise maailmasõja tagajärjel Nõukogude Liidule ja selle õigusjärglasena Venemaale kuuluvaiks.
1956. aasta deklaratsiooniga taastati Tokyo ja Moskva diplomaatilised sidemed, kuid territoriaalvaidluste tõttu ei jõutud ametliku rahuleppe allkirjastamiseni.
Toona pakkus Nõukogude Liit Jaapanile kaht väiksemat Kuriili saart Shikotani ja Habomaid ning rahulepet, venelastele jäänuks suuremad saared. Jaapan ei olnud tehinguga nõus.
Nõukogude armee hõivas neli Ohhoota mere ja Vaikse ookeani vahel asuvat saart Teise maailmasõja lõpupäevil.
Tokyo keeldumine tunnistamast Moskva suveräänsust nende saarte üle on seitse aastakümmet takistanud rahu sõlmimast. | Leht: Jaapani välisminister arutab mais Moskvas rahuleppe küsimusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kono kahepäevane visiit, mis algab 11. mail, on kavandatud lootuses teha edusamme rahuleppe sõlmimise küsimustes enne Vene presidendi Vladimir Putini osalemist G20 tippkohtumisel Jaapanis Osakas.
Arvatakse, et 30. mail peavad Kono ja Lavrov veel ühe kohtumise, mis langeb kokku kahe riigi kaitseministri kõnelustega julgeoleku küsimustes.
Lehe sõnul püüab Jaapani valitsus selliste kohtumistega liikuda läbirääkimistes edasi, et peaminister Shinzo Abe suudaks saavutada G20 kõrvalt Putiniga kõnelusi pidades mingi kokkuleppe.
Jaapan nõudleb 1855. aasta kaubandus- ja piirilepingule viidates endale Kuriilide nelja lõunapoolset saart, milleks on Iturup, Kunashir, Shikotan ja Habomai. Moskva peab Lõuna-Kuriile Teise maailmasõja tagajärjel Nõukogude Liidule ja selle õigusjärglasena Venemaale kuuluvaiks.
1956. aasta deklaratsiooniga taastati Tokyo ja Moskva diplomaatilised sidemed, kuid territoriaalvaidluste tõttu ei jõutud ametliku rahuleppe allkirjastamiseni.
Toona pakkus Nõukogude Liit Jaapanile kaht väiksemat Kuriili saart Shikotani ja Habomaid ning rahulepet, venelastele jäänuks suuremad saared. Jaapan ei olnud tehinguga nõus.
Nõukogude armee hõivas neli Ohhoota mere ja Vaikse ookeani vahel asuvat saart Teise maailmasõja lõpupäevil.
Tokyo keeldumine tunnistamast Moskva suveräänsust nende saarte üle on seitse aastakümmet takistanud rahu sõlmimast.
### Response:
Leht: Jaapani välisminister arutab mais Moskvas rahuleppe küsimusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | On teil Venemaal juhtunud ka nii, et helistate kellelegi, hakkate end tutvustama "Tere, minu nimi on Dimitri Mironov..." ning vastu küsitakse "Kas tõesti Jaroslavli oblasti kuberner?"?
(Naerab) See oleks hea nali. Aga nii juhtunud ei ole.
On ta teie kõige kuulsam nimekaim Venemaal?
Kui mõelda perekonnanimele, siis näitleja Andrei Mironov on kõige kuulsam. Poliitikutest aga tõesti kuberner Mironov.
Kas Vene juurtega Eesti diplomaadil on Venemaal lihtsam või vastupidi, keerulisem, võrreldes kolleegidega, kes räägivad vene keelt tugeva Balti aktsendiga?
Mul on tõesti teatud eelis, sest oskan vene keelt emakeelena ja keelebarjääri absoluutselt ei ole. Lisaks olen vene filoloog, kasutan keelt professionaalselt. See tuleb kasuks, mul on [Venemaal] inimestega lihtsam läbi rääkida ja kokku leppida.
Kuidas on töötada Eesti diplomaatia eesliinil?
Küsimus on raske, sest pean mõtlema enda viieaastasele kogemusele ja siis selle paari lausega sõnastama...
Siin on keerulisem, kui töötada Euroopas. Venemaal on teatud eripärad. Ma ei räägi poliitilisest olukorrast, vaid sellest, kuidas siin asju aetakse, kuidas siduvaid kokkuleppeid saavutatakse viimasel hetkel ja sellega tuleb oma töös arvestada.
Kui olin esimest aastat Moskvas, siis häiris, et muudkui istud ja ootad, keegi ühendust ei võta, sa ei saa aru, kas midagi toimub ja kas sinu küsimusega tegeletakse või mitte. Ja kui ise helistasin, et kas teeme või ei tee, siis palusid nad väga viisakalt: ärge segage, muidugi me tegeleme teie projektiga, aga oodake, päev enne tähtaega saate kogu info kätte. Ja päev enne oligi kõik korras.
Siis sain aru, et pole vaja muretseda – sina teed, mida sina pead tegema ja partner teeb, mida tema peab ning viimasel hetkel löövad need kaks lainet väga jõudsalt.
Teie kolleegid, kes töötavad Euroopas, ongi imestanud, kuidas saab olla kultuuridiplomaat Venemaa suures määramatuses, mis iseloomustab Venemaa asjaajamist. Kuidas siis saab?
Harjumise küsimus. Minul õnnestus harjuda. Mitte leppida, aga... Kui tead, kuidas siin asju aetakse, siis see aitab. Määramatuse tase on siin tõesti päris kõrge, aga harjuda tuleb.
Väljendiga "tänada meie diplomaatia eesliinil töötavaid inimesi" põhjendas president Kaljulaid alguses, miks ta sõidab Moskvasse, Eesti renoveeritud saatkonna taasavamisele. Mõned aastad tagasi nimetati meie saatkonda allveelaevaks – diplomaadid elavad seal, töötavad seal, peavada sünni- ja tähtpäevi seal ning välja, Moskva tänavatele satuvad harva. Kas allveelaev on jäänud allveelaevaks?
(Naerab)
Mul on seda raske kommenteerida, sest mina ei ela allveelaevas, vaid korteris [Moskva] linnas. Mõnele selline [allveelaeva] elu sobib, et kui on halb ilm, on tore minna 2. korruse elutoast kuiva jalaga tööle 1. korrusele. Mina olen aga väga liikuv inimene ja mulle allveelaev ei sobiks, nii olen õnnelik, et elan omaette.
Mida tähendab meie diplomaatidele riigipea saabumine töövisiidile Moskvasse?
Suurt au. Palju tööd. Aga see on ajalooline hetk ja meie [saatkonna] inimesed mäletavad seda kindlasti väga kaua.
Kuhu te panete foto, millel istute Kremlis Eesti ja Venemaa presidentide vahel, tõlgite nende kohtumist? Laua- või kapiservale, riputate seinale?
Ma ei tea...
Presidentide tõlk – see kõlab uhkelt.
Kui foto on õnnestunud, siis leiab see kindlasti väärika koha.
Pabistate ette?
Jah, muidugi.
Olen poliitikadiplomaatidelt küsinud erinevate lepingute nimetusi, millest võib juttu tulla, et olla valmis neid õigesti kasutama. Teadmatus on see, mis pabinat tekitab. Oleks teada [kohtumise] täpne päevakord, vaataksin teemad üle, käiksin need peas läbi ja oleksingi valmis. Aga kuna on palju teemasid, mis võivad kohtumise ajal otsekui juhuslikult üles kerkida, peab valmis olema kõigeks.
Üks asi, kui juuakse teed ja räägitakse informaalset juttu, hoopis teine asi on aga Eesti ja Venemaa presidentide kohtumine, kus räägitakse poliitikast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, lepingutest. Kõik see terminoloogia peab mul olema peas.
Eestis tunnistavad isegi mitmed välisministeeriumi kõrged ametnikud, et meil jääb järjest vähemaks inimesi, kes tunnevad vahetult Venemaad ja oskavad Venemaaga rääkida. On neil õigus?
Filoloogina ütlen, et kahjuks on meil riigiametites vähe inimesi, kes oskaksid vene keelt kõrgel tasemel. See on lünk, mida mitte võiks, vaid peaks täitma.
Eestil kui Venemaa naabril peaksid olema inimesed, kes on selleks valmis ja suudavad seda teha.
Heast keeleoskusest olulisem on küsimus, kas me saame Venemaast aru.
See ei ole ainult keele küsimus, nõus.
Kas teie saate Venemaast aru?
Mitte alati. Aga ma ei saa ka mõnest Eestis toimuvast asjast aru.
"Умом Россию не понять" – mõistusega ei saa Venemaad mõista, kirjutas 28. Novembril 1866 poeet ja diplomaat Fjodor Tjutšev. Kuidas siis Venemaad mõista?
Tjutšev vastas sellele – "В Россию можно только верить."
Venemaasse saab ainult uskuda.
Selline oli soovitus 19. sajandil. Kui me arutame seda kohalikega või nad ise küsivad, kuidas ma siin ennast tunnen ja kuidas mulle [Venemaa] meeldib, siis küsitakse ka, kas meie saame neist alati aru. Mina küsin siis vastu "Kas teie saate aru?" "Ei, ei saa aru," vastavad nemad.
Kui kohalikud ei saa aru, siis kuidas teised seda mõistaksid? Venemaa on huvitav riik töötamiseks, sest adrenaliin on alati sees ja aitab edasi liikuda.
"В Россию можно только верить." – mida me uskuma peaksime?
Et Venemaaga on võimalik luua ja hoida häid suhteid. Kultuurivallas kindlasti.
Õppisite Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis, mille üks tuntumaid lõpetajaid, aastal 1938, on mullu aprillis meie seast lahkunud Vene õigeusu metropoliit Kornelius. Kuivõrd tuleb usk Venemaa inimeste ellu tagasi?
See on minule võõras teema, millega pole seni eriti kokku puutunud. Aga ma näen... Siinsamas, saatkonna lähedal on Lunastaja katedraal, selle kõrval metroojaam. Kui enne tegi seal ristimärgi vaid mõni vanamemm, kes väljus metroost ja nägi katedraali, siis praegu ma näen, kuidas seda teevad noored inimesed, umbes 20-aastased tüdrukud ja poisid.
See on muutus ühiskonnas, kus noored käivad kirikus ja on tõepoolest usklikumaks muutunud.
Muide, Fjodor Tjutšev kirjutas 19. sajandi keskpaigas artikli "Venemaa ja revolutsioon", kus ta kirjeldas maailma kui revolutsioonilise Euroopa ja konservatiivse Venemaa vastasseisu, kus ei ole võimalikud mingid kokkulepped ja lepingud. Aga praegu, 170 aastat hiljem?
Ma võin olla naiivne, aga võibolla ka mitte, kuid olen kindel, et Venemaaga on võimalik pidada häid suhteid. Vähemalt kultuuri valdkonnas kindlasti.
See, kuidas meie kultuurisuhted arenevad, ongi hea näide, et seda on võimalik teha. Läbi kultuuri kui soft poweri, pehme jõu, võib saavutada midagi ka nn kõvades valdkondades, näiteks majanduses. Kutsutud kultuuriüritusele [kahe riigi] ettevõtjad, kes saavad seal tuttavaks ja hakkavad äri ajama, näiteks. Alustada tuleb lihtsamatest asjadest.
Kultuur ei ole kunagi lihtne.
Kultuur, tõesti, ei ole kunagi lihtne. Niisiis, alustada tuleb mitte lihtsamatest, vaid pehmematest asjadest, nendest, mis meid ühendavad. Mis see veel oleks, kui mitte kultuur. Ja sealt liikuda edasi. Presidentide [Kaljulaidi ja Putini] kohtumine on samuti üks hea ja suur saavutus – riigipead ja riigid räägivad omavahel.
Kui lootusetu tunne teil oli augustis 2014, kui saabusite Moskvasse Eesti kultuuridiplomaadiks? Suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel olid ju mitte madalseisus, vaid jäätunud.
Aeg oli väga keeruline ja mina sukeldusin kiiresti sellesse. Hakkasin kohtuma siinsete kultuuritegelastega, võimalike partneritega ning kohe alguses, kui olime tuttavaks saanud ja kätt surunud, rääkisid nad: "Dimitri, meie jaoks ei muutu midagi, meie oleme teie head sõbrad ja partnerid, tahame koostööd jätkata. Tahame neid Eesti kontserte ja neid Eesti filme..." Keegi ei öelnud, et tahaks küll väga koostööd teha, aga poliitilistel põhjustel ei julge.
Mida see teie arvates näitab, et Eesti saatkonnas Moskvas töötab kultuuriatašee, aga ei ole majandusdiplomaati?
Minul on hea meel, et Eestil on Venemaal kultuuridiplomaat.
Keda te Venemaa kaasaegsest muusikast kuulate?
Minu lemmikraadiojaam on Jazz FM: väga hea kvaliteediga muusika, vähe reklaami, asjalikud uudised, kolm minutit tunnis on mulle piisav, et olla kursis toimuvaga. Ja kui räägime televiisorist, siis see on mul kanali "Kultura" peal, mis ei transleeri poliitilisi uudiseid, vaid ainult kultuuri. Olen kursis toimuvaga, mis on mulle väga tähtis. Ja huvitav samuti.
Kes Eesti lauljatest – peale Anne Veski, muidugi – tooks Venemaal publiku kokku?
Eesti džässimehed. Alles paar päeva tagasi oli Moskva väga heas, Aleksei Kozlovi jazz-klubis Eesti muusikute kontsert, kus kvartetis esinesid Mihkel Mälgand, Tanel Ruben ja Jaak Sooäär ning neljandaks Aleksei Kruglov, nende hea sõber ja partner, saksofonist Moskvast. Kozlovi klubi saal oli täis, aga – pange tähele – see oli esmaspäeva õhtu!
Kolmapäeval esinesid nad Novokuznetski jazz-festivalil ja nad mängivad ka Eesti saatkonna taasavamise vastuvõtul.
Veel üks hea näide on Tõnu Naissoo, kes märtsis esines Moskvas, Jaroslavlis ja Peterburis. Need olid väga õnnestunud kontserdid.
On's Eesti kultuuris midagi, mida pole mõtet Venemaal pakkuda, ükskõik kui hästi see meil kodus ka välja ei tuleks?
Kui meil on mõni huvitav projekt, siis see võiks olla Venemaalgi esindatud. Kõige vähem on mul kahjuks koostööd arhitektuuri ja disaini vallas, hea meelega teeks ka nendega koostööd, aga nad on Venemaa suunal vähe aktiivsed.
Kui palju huvitab Vene publikut Eesti ja Eestiga seonduv?
Meil ei ole kunagi olnud probleemi, et publikuks ei tule ühtegi inimest kohale.
Kultuuridiplomaat istub ikka saalis.
(Naerab)
Mina olen alati kohal, see on tõsi. Kui aga räägime kohalikust publikust, siis suurlinnades, Moskvas ja Peterburis, on meie vastu piisav huvi. Aga regioonides on huvi veelgi suurem, sest konkurents on väiksem, paljud välisriigid ei käi just tihti Jaroslavlis, Permis, Jekaterinburgis, Krasnojarskis. Meie vahel käime ja seal on alati saalid täis.
Kuidas mõistab Vene vaataja näiteks Elmo Nüganeni lavastatud Eesti sõjafilmi "1944"?
Kolm-neli aastat tagasi näitasime seda Baltimaade filmipäevadel Peterburis ja "1944" oli siis avafilm. Teatud mõttes me riskisime, aga tahtsime näha, mida publik ütleb.
Üks noor mees, 30- või 35-aasstane, tunnistas, et selle filmiga hakkas ta aru saama, et ka need [Teise maailmasõja] ajaloolised sündmused ei ole ainult must-valged, kus on ainult hea ja ainult halb pool, et tegelikult on palju erinevaid arvamusi ja lähenemisi. "Nüüd ma tean, milline oli Eesti saatus ja kuidas Eesti inimesed elasid selle üle. Mina hakkasin Eesti inimestest paremini aru saama," ütles see noor mees. See jäi mulle hästi meelde.
Suhtumine filmisse võibki olla erinev, mõtlema panev. Aga inimesed, kes oskavad mõelda, saavad sellest õigesti aru.
"1944" pole ju päris see ajalugu, mida Venemaa koolides õpetatakse ja õpitakse.
Usun, et mitte. Aga mina räägin inimestest, kes oskavad kriitiliselt mõelda, suudavad analüüsida, tahavad arutada ja siis teevad ise järeldused.
Kes teile rohkem meeldib – krokodill Gena ja Potsataja või Sipsik ja Kunksmoor?
(Naerab)
Mulle meeldivad Naksitrallid.
Dimitri Mironov. Autor: Toomas Sildam/ERR
Olete ise end nimetanud "suurte linnade inimeseks". Moskva ongi selline linn. Kuidas tema hinge kirjeldada?
Vene keeles on nimisõna "Moskva" naissoost. Seega – linna hing on naise hing. Temaga tulebki rääkida ja temasse suhtuda kui naisesse, keda sa armastad või kes sulle vähemalt väga meeldib. Ta võib olla kuri, ta võib olla hea, aga ta on alati koos sinuga, kui sa elad ja töötad siin.
Nii suur ja nii võimsa energiaga linn mõjutab ka sind.
Ma ei ole kohanud diplomaati, kes öelnuks ükskõikselt, et jah, töötan siin, aga see linn ei kõneta ja ei mõjuta mind. See on megapolis, väga suur linn ja kui sa oled siin, hakkad niikuinii elama tema rütmis. Hommikust õhtuni ja iga päev toimub midagi, sõltumata kella-, hoo- ja aastaajast. Mulle see siiani meeldib. Sellepärast olengi siin.
Kas erinevate saatkondade kultuuriatašeed suhtlevad omavahel, on teil kombeks mingi klubiline kooskäimine?
See on hea küsimus ja ma ütlen ka, miks. Kõige parem läbikäimine on mul muidugi Läti ja Leedu kolleegidega, sest teeme Baltimaade ühiseid üritusi. Teisel kohal on soome-ugri riigid Ungari ja Soome, samuti Venemaa soome-ugri regioonid.
Aga üldiselt oleme teatud mõttes konkurendid. Kui poliitikadiplomaadid pigem ühendavad oma jõud, et midagi koos saavutada, siis kultuuridiplomaadid võitlevad kõik publiku tähelepanu pärast.
Igaüks omaette?
Veelkord – mõnes mõttes oleme konkurendid. Ma ei taha, et igast minu projektist teaksid kohe kõik teised kolleegid, sest keegi võib mõelda, et oo, see on päris hea mõte, teeme sama moodi. Miks ma peaksin oma ideid ära andma?
Moskvas elavad vist teie sugulased?
Jah.
Istute siis nende või sõpradega Moskva mõne suure kortermaja väikese korteri pisikeses köögis, pirukad on veel soojad, tort juba lahti lõigatud, joote teed, võtate pitsi – millest räägite?
Elust-olust, sugulastest-sõpradest. Täiesti tavalised tavaliste inimeste jutud. Poliitikast me ei räägi, kui te seda tahtsite küsida.
Kui lähedased on Eesti ja Venemaa inimeste mõtetes?
Kui ma ütlen, et lähedased, siis ei vasta see tõele. Kui ütlen, et sada protsenti erinevad, pole see jälle tõsi.
Venemaa on suur riik ja see, mis võib Moskva kohta õige olla, ei kehti Peterburi kohta. Öelda, et kõigi Venemaa inimeste peades on just sellised mõtted, pole võimalik. Mulle ei meeldi üldistada.
Mina olen õnnelik, sest ei pea igal õhtul vaatama [Vene riikliku telekanali] uudisteprogrammi Vremja, nagu meie poliitikadiplomaadid, ja puutun kokku nendega, keda näitab telekanal "Kultura". Seal on andekad ja avatud inimesed, kelle peas keerlevad samasugused mõtted nagu Eesti kultuuritegelastel, et kuidas saaks teha head asja siin maailmas.
Kui palju on Eestil sõpru Venemaal?
Suudaks keegi öelda mingi protsendi või täpse arvu...
Kas meie üritustel käiakse? Käiakse. Kas meie vastu huvi tuntakse? Jah, tuntakse. Kas me saame positiivset tagasisidet? Saame küll. Järelikult, neid inimesi on palju.
Hiljuti tutvustati Peterburis ja Moskvas õppimisvõimalusi Eesti kõrgkoolides. Kuidas julgustaksite teie, Tallinna Ülikooli Katariina kolledži kunagise juhina tulema Vene noori õppima just Eestisse?
Millised on Eesti plussid? Me oleme turvaline riik. Väike, mis on meie eelis. Asume [Venemaa] kõrval ja tudengitel on lihtne kodus käia. Meie õppemaksud ja elamise kulud ei ole nii kõrged nagu Lääne-Euroopas. Keeleoskus – meie riigis räägitakse laialt inglise ja vene keelt, kõigil on võimalus eesti keelt soovi korral õppida. Need ongi eelised, plussid, millest räägime ja loodetavasti siinsed [Vene] noored kuulevad meid.
Kui Estonia balleti ja ooperi trupid annavad Moskva Suures Teatris neli õhtut täissaalile etendusi ning publik iga kord pikalt püsti seistes aplodeerib – mida siis Eesti kultuuridiplomaat tunneb?
Emotsioon oli... pisarateni. Selline triumf minu riigi rahvusooperile ja rahvusballetile Venemaa kõige tähtsamal laval ja muusikamaailma ühel tähtsamatest lavadest! Ma väga tahaksin... et näeksin seda veel. Mul on Facebookis siiani avapildiks Suure Teatri täissaali foto.
Ja kui Tretjakovi galeriis seiavad moskvalased sabas, et pääseda Eesti kunsti suurnäitusele?
Täpselt sama moodi. On uhke tunne ja väga positiivne emotsioon.
Lõpetuseks üks Moskva anekdoot eestlaste kohta, palun!
Stereotüübi järgi oleme ju aeglased. Käisin kord Moskva uues ärikeskuse piirkonnas, mille nimi on Moskva-City. Pidime sõitma pilvelõhkuja 80. korrusele ja liftisaatja ütles, et see võtab ühe minuti. Meid oli liftis kümmekond. Üks siis ütleski, et räägib anekdoodi Eesti liftist. (Hakkab naerma) Venekeelne anekdoot oli lühike, kuid naljakas.
Inimene satub Tallinna kohalikku pisikesse pilvelõhkujasse, tahab sõita üles ja liftisaatja küsib: "Millisele korrusele?"
"Kahekümne viiendale."
"Бельё брать будете?" – "Kas voodipesu võtate?"
(Naerab laginal)
Ah-soo...
(Naerab edasi)
See on rongist. Kui öö läbi sõidad, siis vagunisaatja küsib alguses alati: "Бельё брать будете?" Et kas tahad padjapüüri, voodi- ja tekilina, käterätikut. Pikk sõit ju.
Anekdoot kestis pool minutit ja veel pool minutit me naersime, kuni 80. korrusele jõudsime. | Dimitri Mironov, presidentide tõlk Kremlis: valmis peab olema kõigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
On teil Venemaal juhtunud ka nii, et helistate kellelegi, hakkate end tutvustama "Tere, minu nimi on Dimitri Mironov..." ning vastu küsitakse "Kas tõesti Jaroslavli oblasti kuberner?"?
(Naerab) See oleks hea nali. Aga nii juhtunud ei ole.
On ta teie kõige kuulsam nimekaim Venemaal?
Kui mõelda perekonnanimele, siis näitleja Andrei Mironov on kõige kuulsam. Poliitikutest aga tõesti kuberner Mironov.
Kas Vene juurtega Eesti diplomaadil on Venemaal lihtsam või vastupidi, keerulisem, võrreldes kolleegidega, kes räägivad vene keelt tugeva Balti aktsendiga?
Mul on tõesti teatud eelis, sest oskan vene keelt emakeelena ja keelebarjääri absoluutselt ei ole. Lisaks olen vene filoloog, kasutan keelt professionaalselt. See tuleb kasuks, mul on [Venemaal] inimestega lihtsam läbi rääkida ja kokku leppida.
Kuidas on töötada Eesti diplomaatia eesliinil?
Küsimus on raske, sest pean mõtlema enda viieaastasele kogemusele ja siis selle paari lausega sõnastama...
Siin on keerulisem, kui töötada Euroopas. Venemaal on teatud eripärad. Ma ei räägi poliitilisest olukorrast, vaid sellest, kuidas siin asju aetakse, kuidas siduvaid kokkuleppeid saavutatakse viimasel hetkel ja sellega tuleb oma töös arvestada.
Kui olin esimest aastat Moskvas, siis häiris, et muudkui istud ja ootad, keegi ühendust ei võta, sa ei saa aru, kas midagi toimub ja kas sinu küsimusega tegeletakse või mitte. Ja kui ise helistasin, et kas teeme või ei tee, siis palusid nad väga viisakalt: ärge segage, muidugi me tegeleme teie projektiga, aga oodake, päev enne tähtaega saate kogu info kätte. Ja päev enne oligi kõik korras.
Siis sain aru, et pole vaja muretseda – sina teed, mida sina pead tegema ja partner teeb, mida tema peab ning viimasel hetkel löövad need kaks lainet väga jõudsalt.
Teie kolleegid, kes töötavad Euroopas, ongi imestanud, kuidas saab olla kultuuridiplomaat Venemaa suures määramatuses, mis iseloomustab Venemaa asjaajamist. Kuidas siis saab?
Harjumise küsimus. Minul õnnestus harjuda. Mitte leppida, aga... Kui tead, kuidas siin asju aetakse, siis see aitab. Määramatuse tase on siin tõesti päris kõrge, aga harjuda tuleb.
Väljendiga "tänada meie diplomaatia eesliinil töötavaid inimesi" põhjendas president Kaljulaid alguses, miks ta sõidab Moskvasse, Eesti renoveeritud saatkonna taasavamisele. Mõned aastad tagasi nimetati meie saatkonda allveelaevaks – diplomaadid elavad seal, töötavad seal, peavada sünni- ja tähtpäevi seal ning välja, Moskva tänavatele satuvad harva. Kas allveelaev on jäänud allveelaevaks?
(Naerab)
Mul on seda raske kommenteerida, sest mina ei ela allveelaevas, vaid korteris [Moskva] linnas. Mõnele selline [allveelaeva] elu sobib, et kui on halb ilm, on tore minna 2. korruse elutoast kuiva jalaga tööle 1. korrusele. Mina olen aga väga liikuv inimene ja mulle allveelaev ei sobiks, nii olen õnnelik, et elan omaette.
Mida tähendab meie diplomaatidele riigipea saabumine töövisiidile Moskvasse?
Suurt au. Palju tööd. Aga see on ajalooline hetk ja meie [saatkonna] inimesed mäletavad seda kindlasti väga kaua.
Kuhu te panete foto, millel istute Kremlis Eesti ja Venemaa presidentide vahel, tõlgite nende kohtumist? Laua- või kapiservale, riputate seinale?
Ma ei tea...
Presidentide tõlk – see kõlab uhkelt.
Kui foto on õnnestunud, siis leiab see kindlasti väärika koha.
Pabistate ette?
Jah, muidugi.
Olen poliitikadiplomaatidelt küsinud erinevate lepingute nimetusi, millest võib juttu tulla, et olla valmis neid õigesti kasutama. Teadmatus on see, mis pabinat tekitab. Oleks teada [kohtumise] täpne päevakord, vaataksin teemad üle, käiksin need peas läbi ja oleksingi valmis. Aga kuna on palju teemasid, mis võivad kohtumise ajal otsekui juhuslikult üles kerkida, peab valmis olema kõigeks.
Üks asi, kui juuakse teed ja räägitakse informaalset juttu, hoopis teine asi on aga Eesti ja Venemaa presidentide kohtumine, kus räägitakse poliitikast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, lepingutest. Kõik see terminoloogia peab mul olema peas.
Eestis tunnistavad isegi mitmed välisministeeriumi kõrged ametnikud, et meil jääb järjest vähemaks inimesi, kes tunnevad vahetult Venemaad ja oskavad Venemaaga rääkida. On neil õigus?
Filoloogina ütlen, et kahjuks on meil riigiametites vähe inimesi, kes oskaksid vene keelt kõrgel tasemel. See on lünk, mida mitte võiks, vaid peaks täitma.
Eestil kui Venemaa naabril peaksid olema inimesed, kes on selleks valmis ja suudavad seda teha.
Heast keeleoskusest olulisem on küsimus, kas me saame Venemaast aru.
See ei ole ainult keele küsimus, nõus.
Kas teie saate Venemaast aru?
Mitte alati. Aga ma ei saa ka mõnest Eestis toimuvast asjast aru.
"Умом Россию не понять" – mõistusega ei saa Venemaad mõista, kirjutas 28. Novembril 1866 poeet ja diplomaat Fjodor Tjutšev. Kuidas siis Venemaad mõista?
Tjutšev vastas sellele – "В Россию можно только верить."
Venemaasse saab ainult uskuda.
Selline oli soovitus 19. sajandil. Kui me arutame seda kohalikega või nad ise küsivad, kuidas ma siin ennast tunnen ja kuidas mulle [Venemaa] meeldib, siis küsitakse ka, kas meie saame neist alati aru. Mina küsin siis vastu "Kas teie saate aru?" "Ei, ei saa aru," vastavad nemad.
Kui kohalikud ei saa aru, siis kuidas teised seda mõistaksid? Venemaa on huvitav riik töötamiseks, sest adrenaliin on alati sees ja aitab edasi liikuda.
"В Россию можно только верить." – mida me uskuma peaksime?
Et Venemaaga on võimalik luua ja hoida häid suhteid. Kultuurivallas kindlasti.
Õppisite Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis, mille üks tuntumaid lõpetajaid, aastal 1938, on mullu aprillis meie seast lahkunud Vene õigeusu metropoliit Kornelius. Kuivõrd tuleb usk Venemaa inimeste ellu tagasi?
See on minule võõras teema, millega pole seni eriti kokku puutunud. Aga ma näen... Siinsamas, saatkonna lähedal on Lunastaja katedraal, selle kõrval metroojaam. Kui enne tegi seal ristimärgi vaid mõni vanamemm, kes väljus metroost ja nägi katedraali, siis praegu ma näen, kuidas seda teevad noored inimesed, umbes 20-aastased tüdrukud ja poisid.
See on muutus ühiskonnas, kus noored käivad kirikus ja on tõepoolest usklikumaks muutunud.
Muide, Fjodor Tjutšev kirjutas 19. sajandi keskpaigas artikli "Venemaa ja revolutsioon", kus ta kirjeldas maailma kui revolutsioonilise Euroopa ja konservatiivse Venemaa vastasseisu, kus ei ole võimalikud mingid kokkulepped ja lepingud. Aga praegu, 170 aastat hiljem?
Ma võin olla naiivne, aga võibolla ka mitte, kuid olen kindel, et Venemaaga on võimalik pidada häid suhteid. Vähemalt kultuuri valdkonnas kindlasti.
See, kuidas meie kultuurisuhted arenevad, ongi hea näide, et seda on võimalik teha. Läbi kultuuri kui soft poweri, pehme jõu, võib saavutada midagi ka nn kõvades valdkondades, näiteks majanduses. Kutsutud kultuuriüritusele [kahe riigi] ettevõtjad, kes saavad seal tuttavaks ja hakkavad äri ajama, näiteks. Alustada tuleb lihtsamatest asjadest.
Kultuur ei ole kunagi lihtne.
Kultuur, tõesti, ei ole kunagi lihtne. Niisiis, alustada tuleb mitte lihtsamatest, vaid pehmematest asjadest, nendest, mis meid ühendavad. Mis see veel oleks, kui mitte kultuur. Ja sealt liikuda edasi. Presidentide [Kaljulaidi ja Putini] kohtumine on samuti üks hea ja suur saavutus – riigipead ja riigid räägivad omavahel.
Kui lootusetu tunne teil oli augustis 2014, kui saabusite Moskvasse Eesti kultuuridiplomaadiks? Suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel olid ju mitte madalseisus, vaid jäätunud.
Aeg oli väga keeruline ja mina sukeldusin kiiresti sellesse. Hakkasin kohtuma siinsete kultuuritegelastega, võimalike partneritega ning kohe alguses, kui olime tuttavaks saanud ja kätt surunud, rääkisid nad: "Dimitri, meie jaoks ei muutu midagi, meie oleme teie head sõbrad ja partnerid, tahame koostööd jätkata. Tahame neid Eesti kontserte ja neid Eesti filme..." Keegi ei öelnud, et tahaks küll väga koostööd teha, aga poliitilistel põhjustel ei julge.
Mida see teie arvates näitab, et Eesti saatkonnas Moskvas töötab kultuuriatašee, aga ei ole majandusdiplomaati?
Minul on hea meel, et Eestil on Venemaal kultuuridiplomaat.
Keda te Venemaa kaasaegsest muusikast kuulate?
Minu lemmikraadiojaam on Jazz FM: väga hea kvaliteediga muusika, vähe reklaami, asjalikud uudised, kolm minutit tunnis on mulle piisav, et olla kursis toimuvaga. Ja kui räägime televiisorist, siis see on mul kanali "Kultura" peal, mis ei transleeri poliitilisi uudiseid, vaid ainult kultuuri. Olen kursis toimuvaga, mis on mulle väga tähtis. Ja huvitav samuti.
Kes Eesti lauljatest – peale Anne Veski, muidugi – tooks Venemaal publiku kokku?
Eesti džässimehed. Alles paar päeva tagasi oli Moskva väga heas, Aleksei Kozlovi jazz-klubis Eesti muusikute kontsert, kus kvartetis esinesid Mihkel Mälgand, Tanel Ruben ja Jaak Sooäär ning neljandaks Aleksei Kruglov, nende hea sõber ja partner, saksofonist Moskvast. Kozlovi klubi saal oli täis, aga – pange tähele – see oli esmaspäeva õhtu!
Kolmapäeval esinesid nad Novokuznetski jazz-festivalil ja nad mängivad ka Eesti saatkonna taasavamise vastuvõtul.
Veel üks hea näide on Tõnu Naissoo, kes märtsis esines Moskvas, Jaroslavlis ja Peterburis. Need olid väga õnnestunud kontserdid.
On's Eesti kultuuris midagi, mida pole mõtet Venemaal pakkuda, ükskõik kui hästi see meil kodus ka välja ei tuleks?
Kui meil on mõni huvitav projekt, siis see võiks olla Venemaalgi esindatud. Kõige vähem on mul kahjuks koostööd arhitektuuri ja disaini vallas, hea meelega teeks ka nendega koostööd, aga nad on Venemaa suunal vähe aktiivsed.
Kui palju huvitab Vene publikut Eesti ja Eestiga seonduv?
Meil ei ole kunagi olnud probleemi, et publikuks ei tule ühtegi inimest kohale.
Kultuuridiplomaat istub ikka saalis.
(Naerab)
Mina olen alati kohal, see on tõsi. Kui aga räägime kohalikust publikust, siis suurlinnades, Moskvas ja Peterburis, on meie vastu piisav huvi. Aga regioonides on huvi veelgi suurem, sest konkurents on väiksem, paljud välisriigid ei käi just tihti Jaroslavlis, Permis, Jekaterinburgis, Krasnojarskis. Meie vahel käime ja seal on alati saalid täis.
Kuidas mõistab Vene vaataja näiteks Elmo Nüganeni lavastatud Eesti sõjafilmi "1944"?
Kolm-neli aastat tagasi näitasime seda Baltimaade filmipäevadel Peterburis ja "1944" oli siis avafilm. Teatud mõttes me riskisime, aga tahtsime näha, mida publik ütleb.
Üks noor mees, 30- või 35-aasstane, tunnistas, et selle filmiga hakkas ta aru saama, et ka need [Teise maailmasõja] ajaloolised sündmused ei ole ainult must-valged, kus on ainult hea ja ainult halb pool, et tegelikult on palju erinevaid arvamusi ja lähenemisi. "Nüüd ma tean, milline oli Eesti saatus ja kuidas Eesti inimesed elasid selle üle. Mina hakkasin Eesti inimestest paremini aru saama," ütles see noor mees. See jäi mulle hästi meelde.
Suhtumine filmisse võibki olla erinev, mõtlema panev. Aga inimesed, kes oskavad mõelda, saavad sellest õigesti aru.
"1944" pole ju päris see ajalugu, mida Venemaa koolides õpetatakse ja õpitakse.
Usun, et mitte. Aga mina räägin inimestest, kes oskavad kriitiliselt mõelda, suudavad analüüsida, tahavad arutada ja siis teevad ise järeldused.
Kes teile rohkem meeldib – krokodill Gena ja Potsataja või Sipsik ja Kunksmoor?
(Naerab)
Mulle meeldivad Naksitrallid.
Dimitri Mironov. Autor: Toomas Sildam/ERR
Olete ise end nimetanud "suurte linnade inimeseks". Moskva ongi selline linn. Kuidas tema hinge kirjeldada?
Vene keeles on nimisõna "Moskva" naissoost. Seega – linna hing on naise hing. Temaga tulebki rääkida ja temasse suhtuda kui naisesse, keda sa armastad või kes sulle vähemalt väga meeldib. Ta võib olla kuri, ta võib olla hea, aga ta on alati koos sinuga, kui sa elad ja töötad siin.
Nii suur ja nii võimsa energiaga linn mõjutab ka sind.
Ma ei ole kohanud diplomaati, kes öelnuks ükskõikselt, et jah, töötan siin, aga see linn ei kõneta ja ei mõjuta mind. See on megapolis, väga suur linn ja kui sa oled siin, hakkad niikuinii elama tema rütmis. Hommikust õhtuni ja iga päev toimub midagi, sõltumata kella-, hoo- ja aastaajast. Mulle see siiani meeldib. Sellepärast olengi siin.
Kas erinevate saatkondade kultuuriatašeed suhtlevad omavahel, on teil kombeks mingi klubiline kooskäimine?
See on hea küsimus ja ma ütlen ka, miks. Kõige parem läbikäimine on mul muidugi Läti ja Leedu kolleegidega, sest teeme Baltimaade ühiseid üritusi. Teisel kohal on soome-ugri riigid Ungari ja Soome, samuti Venemaa soome-ugri regioonid.
Aga üldiselt oleme teatud mõttes konkurendid. Kui poliitikadiplomaadid pigem ühendavad oma jõud, et midagi koos saavutada, siis kultuuridiplomaadid võitlevad kõik publiku tähelepanu pärast.
Igaüks omaette?
Veelkord – mõnes mõttes oleme konkurendid. Ma ei taha, et igast minu projektist teaksid kohe kõik teised kolleegid, sest keegi võib mõelda, et oo, see on päris hea mõte, teeme sama moodi. Miks ma peaksin oma ideid ära andma?
Moskvas elavad vist teie sugulased?
Jah.
Istute siis nende või sõpradega Moskva mõne suure kortermaja väikese korteri pisikeses köögis, pirukad on veel soojad, tort juba lahti lõigatud, joote teed, võtate pitsi – millest räägite?
Elust-olust, sugulastest-sõpradest. Täiesti tavalised tavaliste inimeste jutud. Poliitikast me ei räägi, kui te seda tahtsite küsida.
Kui lähedased on Eesti ja Venemaa inimeste mõtetes?
Kui ma ütlen, et lähedased, siis ei vasta see tõele. Kui ütlen, et sada protsenti erinevad, pole see jälle tõsi.
Venemaa on suur riik ja see, mis võib Moskva kohta õige olla, ei kehti Peterburi kohta. Öelda, et kõigi Venemaa inimeste peades on just sellised mõtted, pole võimalik. Mulle ei meeldi üldistada.
Mina olen õnnelik, sest ei pea igal õhtul vaatama [Vene riikliku telekanali] uudisteprogrammi Vremja, nagu meie poliitikadiplomaadid, ja puutun kokku nendega, keda näitab telekanal "Kultura". Seal on andekad ja avatud inimesed, kelle peas keerlevad samasugused mõtted nagu Eesti kultuuritegelastel, et kuidas saaks teha head asja siin maailmas.
Kui palju on Eestil sõpru Venemaal?
Suudaks keegi öelda mingi protsendi või täpse arvu...
Kas meie üritustel käiakse? Käiakse. Kas meie vastu huvi tuntakse? Jah, tuntakse. Kas me saame positiivset tagasisidet? Saame küll. Järelikult, neid inimesi on palju.
Hiljuti tutvustati Peterburis ja Moskvas õppimisvõimalusi Eesti kõrgkoolides. Kuidas julgustaksite teie, Tallinna Ülikooli Katariina kolledži kunagise juhina tulema Vene noori õppima just Eestisse?
Millised on Eesti plussid? Me oleme turvaline riik. Väike, mis on meie eelis. Asume [Venemaa] kõrval ja tudengitel on lihtne kodus käia. Meie õppemaksud ja elamise kulud ei ole nii kõrged nagu Lääne-Euroopas. Keeleoskus – meie riigis räägitakse laialt inglise ja vene keelt, kõigil on võimalus eesti keelt soovi korral õppida. Need ongi eelised, plussid, millest räägime ja loodetavasti siinsed [Vene] noored kuulevad meid.
Kui Estonia balleti ja ooperi trupid annavad Moskva Suures Teatris neli õhtut täissaalile etendusi ning publik iga kord pikalt püsti seistes aplodeerib – mida siis Eesti kultuuridiplomaat tunneb?
Emotsioon oli... pisarateni. Selline triumf minu riigi rahvusooperile ja rahvusballetile Venemaa kõige tähtsamal laval ja muusikamaailma ühel tähtsamatest lavadest! Ma väga tahaksin... et näeksin seda veel. Mul on Facebookis siiani avapildiks Suure Teatri täissaali foto.
Ja kui Tretjakovi galeriis seiavad moskvalased sabas, et pääseda Eesti kunsti suurnäitusele?
Täpselt sama moodi. On uhke tunne ja väga positiivne emotsioon.
Lõpetuseks üks Moskva anekdoot eestlaste kohta, palun!
Stereotüübi järgi oleme ju aeglased. Käisin kord Moskva uues ärikeskuse piirkonnas, mille nimi on Moskva-City. Pidime sõitma pilvelõhkuja 80. korrusele ja liftisaatja ütles, et see võtab ühe minuti. Meid oli liftis kümmekond. Üks siis ütleski, et räägib anekdoodi Eesti liftist. (Hakkab naerma) Venekeelne anekdoot oli lühike, kuid naljakas.
Inimene satub Tallinna kohalikku pisikesse pilvelõhkujasse, tahab sõita üles ja liftisaatja küsib: "Millisele korrusele?"
"Kahekümne viiendale."
"Бельё брать будете?" – "Kas voodipesu võtate?"
(Naerab laginal)
Ah-soo...
(Naerab edasi)
See on rongist. Kui öö läbi sõidad, siis vagunisaatja küsib alguses alati: "Бельё брать будете?" Et kas tahad padjapüüri, voodi- ja tekilina, käterätikut. Pikk sõit ju.
Anekdoot kestis pool minutit ja veel pool minutit me naersime, kuni 80. korrusele jõudsime.
### Response:
Dimitri Mironov, presidentide tõlk Kremlis: valmis peab olema kõigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti ID-kaarti tootnud Trüb Baltic AS teavitas politsei- ja piirivalveametit, et lõpetab tänavu kevadel Eestis tegevuse. Selle tõttu võib katkeda digi-ID kehtivusaja pikendamise teenus, mis praegu lubab kolmeaastase kehtivusajaga kaarti kahe aasta võrra kaugteel pikendada.
Teenuse katkemine puudutab inimesi, kellel on kehtiv digi-ID, mis anti välja enne 2018. aasta 1. maid. Selle kaardi kehtivusaega saab praegu pikendada kahe aasta võrra kasutades DigiDoc4 haldusvahendit.
Alates 1. maist 2018 välja antud kaartide kehtivusaeg on viis aastat ning nende kaartide kasutajaid muudatus ei puuduta. Samuti ei mõjuta teenuse katkemine muid ID-kaardiga seotud tegevusi.
PPA identiteedi ja staatuste büroo juhi Margit Ratniku sõnul on Trüb Baltic AS lepingujärgselt kohustatud digi-ID kehtivuse pikendamisega jätkama kuni kaartide aegumiseni.
"Jätkame dokumenditootjaga läbirääkimisi, et kaugteel dokumendi kehtivuse pikendamine oleks võimalik ka edaspidi. Siiski soovitame inimestel, kes digi-IDd pikendada soovivad, teha see ära enne 30. aprilli," ütles Ratnik.
Kolmeaastase kehtivusajaga digi-ID kasutajaid on Eestis ja e-residentide seas praegu umbes 15 000. Kehtivusaega saab kaugteel pikendada alates 2018. aasta 1. novembrist.
Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on ID-kaardiga sarnane kiipkaart, millega elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja digitaalset allkirja anda. Kaardil ei ole kasutaja fotot ning see ei saa kasutada isikut tõendava dokumendina füüsilises maailmas.
Täpsema info dokumendi kehtivuse pikendamise kohta leiab aadressil https://www.id.ee/index.php?id=38744. | Politsei soovitab pikendada kolmeaastase digi-ID kehtivust enne 30. aprilli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti ID-kaarti tootnud Trüb Baltic AS teavitas politsei- ja piirivalveametit, et lõpetab tänavu kevadel Eestis tegevuse. Selle tõttu võib katkeda digi-ID kehtivusaja pikendamise teenus, mis praegu lubab kolmeaastase kehtivusajaga kaarti kahe aasta võrra kaugteel pikendada.
Teenuse katkemine puudutab inimesi, kellel on kehtiv digi-ID, mis anti välja enne 2018. aasta 1. maid. Selle kaardi kehtivusaega saab praegu pikendada kahe aasta võrra kasutades DigiDoc4 haldusvahendit.
Alates 1. maist 2018 välja antud kaartide kehtivusaeg on viis aastat ning nende kaartide kasutajaid muudatus ei puuduta. Samuti ei mõjuta teenuse katkemine muid ID-kaardiga seotud tegevusi.
PPA identiteedi ja staatuste büroo juhi Margit Ratniku sõnul on Trüb Baltic AS lepingujärgselt kohustatud digi-ID kehtivuse pikendamisega jätkama kuni kaartide aegumiseni.
"Jätkame dokumenditootjaga läbirääkimisi, et kaugteel dokumendi kehtivuse pikendamine oleks võimalik ka edaspidi. Siiski soovitame inimestel, kes digi-IDd pikendada soovivad, teha see ära enne 30. aprilli," ütles Ratnik.
Kolmeaastase kehtivusajaga digi-ID kasutajaid on Eestis ja e-residentide seas praegu umbes 15 000. Kehtivusaega saab kaugteel pikendada alates 2018. aasta 1. novembrist.
Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on ID-kaardiga sarnane kiipkaart, millega elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja digitaalset allkirja anda. Kaardil ei ole kasutaja fotot ning see ei saa kasutada isikut tõendava dokumendina füüsilises maailmas.
Täpsema info dokumendi kehtivuse pikendamise kohta leiab aadressil https://www.id.ee/index.php?id=38744.
### Response:
Politsei soovitab pikendada kolmeaastase digi-ID kehtivust enne 30. aprilli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ta tegutses huvide konfliktis ja ei täitnud oma kohustusi korrektselt," ütles ajalehele vandeadvokaat Jaanus Tehver, tuginedes siseuurimise praegusele staadiumile.
Tehver esindab tervisetehnoloogiaettevõtet Viveo Health, mille juhiks sai Aaviksoo eelmise aasta 2. aprillil ja lahkus sealt juba detsembris, kirjutab ajaleht.
Viimased kolm aastat enne seda juhtis Aaviksoo asekantslerina sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengut ja innovatsiooni, kuid lahkus sellelt kohalt kokkuleppel kantsler Marika Priskega pärast seda, kui vaatamata viie miljoni euro kulutamisele ei saanud asja sotsiaalkaitse infosüsteemi uue versiooni SKAIS2 arendamisest.
Aaviksoo jäi endise tööandja kahtlustusi kommenteerides napisõnaliseks: "Kirjeldatud kahtlustus on nii udune, et ma ei oska seda kuidagi kommenteerida." | Endine tööandja kahtlustab Ain Aaviksood kahju tekitamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ta tegutses huvide konfliktis ja ei täitnud oma kohustusi korrektselt," ütles ajalehele vandeadvokaat Jaanus Tehver, tuginedes siseuurimise praegusele staadiumile.
Tehver esindab tervisetehnoloogiaettevõtet Viveo Health, mille juhiks sai Aaviksoo eelmise aasta 2. aprillil ja lahkus sealt juba detsembris, kirjutab ajaleht.
Viimased kolm aastat enne seda juhtis Aaviksoo asekantslerina sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengut ja innovatsiooni, kuid lahkus sellelt kohalt kokkuleppel kantsler Marika Priskega pärast seda, kui vaatamata viie miljoni euro kulutamisele ei saanud asja sotsiaalkaitse infosüsteemi uue versiooni SKAIS2 arendamisest.
Aaviksoo jäi endise tööandja kahtlustusi kommenteerides napisõnaliseks: "Kirjeldatud kahtlustus on nii udune, et ma ei oska seda kuidagi kommenteerida."
### Response:
Endine tööandja kahtlustab Ain Aaviksood kahju tekitamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2018. aastal moodustatud töörühma saatis ekslinnapea Tarmo Tammiste märtsis enne talle umbusalduse avaldamist laiali.
Vastmoodustatud toimkonda "Narva − Euroopa kultuuripealinn 2024" asus juhtima värske linnapea Aleksei Jevgrafov, märgib ajaleht. Peale tema kuuluvad sinna veel kolm ametnikku: Viktoria Lutus ja Dmitri Vergun kultuuriosakonnast ning Anton Võlitok arenduse ja ökonoomika ametist.
Põhjaranniku andmeil kuuluvad lisaks neile toimkonda Narva ooperipäevade korraldaja Julia Savitskaja, Geneva kontserdimaja kunstiline juht ja ürituste korraldaja Grigori Malõškin, nutikate ideede ja projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova ning Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.
Toimkonda ei kutsutud Narva peaarhitekti Ivan Sergejevit. 2018. aastal oli Sergejev aktiivne kultuuripealinna idee edendaja, ent pärast 2019. aasta alguses lahvatanud skandaali teatas avalikult, et seatud tähtajaks − 1. augustiks − ei jõua enam koostada korralikku taotlust, mis Narvale ihaldatud kultuuripealinna tiitli tooks.
Uue toimkonna esimene istung on kavas esmaspäeval, 22. aprillil ning see toimub Rakvere linnas, mis on Narva ametlik partner teel kultuuripealinna tiitli poole.
Probleemid Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna konkursi lõpptaotlusega tekkisid Narval siis, kui linnavalitsus eesotsas toonase meeri Tammistega küsis möödunud aasta lõpus kultuuripealinna taotluse koostamiseks 210 000 eurot, linnavolikogu aga kärpis seda summat 75 000 euroni, kritiseerides seejuures, kuidas asju aetakse − täpsemini seda, et midagi ei tehta.
Narva linna endised partnerid pealinnast keeldusid puuduliku finantseerimise tõttu piirilinnaga koostööd jätkamast.
Narvale pakub võitluses kultuuripealinna tiitli nimel konkurentsi praegu edukalt oma lõpptaotluse kallal töötav Tartu. Konkursi lõpptaotlused ühes ürituste kavadega tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta augustiks. | Narva asub taas Euroopa kultuuripealinna tiitlit püüdma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2018. aastal moodustatud töörühma saatis ekslinnapea Tarmo Tammiste märtsis enne talle umbusalduse avaldamist laiali.
Vastmoodustatud toimkonda "Narva − Euroopa kultuuripealinn 2024" asus juhtima värske linnapea Aleksei Jevgrafov, märgib ajaleht. Peale tema kuuluvad sinna veel kolm ametnikku: Viktoria Lutus ja Dmitri Vergun kultuuriosakonnast ning Anton Võlitok arenduse ja ökonoomika ametist.
Põhjaranniku andmeil kuuluvad lisaks neile toimkonda Narva ooperipäevade korraldaja Julia Savitskaja, Geneva kontserdimaja kunstiline juht ja ürituste korraldaja Grigori Malõškin, nutikate ideede ja projektide rahastu Prototron tegevjuht Jana Pavlenkova ning Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.
Toimkonda ei kutsutud Narva peaarhitekti Ivan Sergejevit. 2018. aastal oli Sergejev aktiivne kultuuripealinna idee edendaja, ent pärast 2019. aasta alguses lahvatanud skandaali teatas avalikult, et seatud tähtajaks − 1. augustiks − ei jõua enam koostada korralikku taotlust, mis Narvale ihaldatud kultuuripealinna tiitli tooks.
Uue toimkonna esimene istung on kavas esmaspäeval, 22. aprillil ning see toimub Rakvere linnas, mis on Narva ametlik partner teel kultuuripealinna tiitli poole.
Probleemid Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna konkursi lõpptaotlusega tekkisid Narval siis, kui linnavalitsus eesotsas toonase meeri Tammistega küsis möödunud aasta lõpus kultuuripealinna taotluse koostamiseks 210 000 eurot, linnavolikogu aga kärpis seda summat 75 000 euroni, kritiseerides seejuures, kuidas asju aetakse − täpsemini seda, et midagi ei tehta.
Narva linna endised partnerid pealinnast keeldusid puuduliku finantseerimise tõttu piirilinnaga koostööd jätkamast.
Narvale pakub võitluses kultuuripealinna tiitli nimel konkurentsi praegu edukalt oma lõpptaotluse kallal töötav Tartu. Konkursi lõpptaotlused ühes ürituste kavadega tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta augustiks.
### Response:
Narva asub taas Euroopa kultuuripealinna tiitlit püüdma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olukorras, kus üha enam avaliku- ja erasektori teenuseid digitaliseerub, muutuvad ka digitaalse tuvastamise ja autentimise võimalused kodanike jaoks järjest olulisemaks. Üks digiautentimise vorme on e-residentsus, millega antakse juurdepääs digitaalsetele teenustele ilma vajaduseta otseselt riigis resideerumiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professori Anu Masso e-residentsuse uurimisrühm avaldas hiljuti artikli, kus analüüsitakse e-residentsuse digitaalsete võimaluste ja digitaalse ebavõrdsusega seotud aspekte ning seoseid taotlejate motivatsioonide ja nende päritoluriikide e-valitsuste arengutasemete vahel.
Uurimisrühma liige ja artikli esimene autor, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Piia Tammpuu selgitas, et nad kasutasid analüüsis Eesti e-residentsuse 2014–2017 aasta taotlusandmeid ning need näitavad, et ehkki e-residentsuse programm saavutas üleilmse haarde juba esimeste aastate jooksul, on taotlejate taust kodakondsusjärgse päritoluriigi osas geograafiliselt väga ebaühtlane.
Uuringus kasutati mitmetasandilist analüüsimeetodit, et selgitada taotlejate motivatsioone e-residentsuse taotlemisel. Analüüs võttis arvesse nii nende sotsiaal-demograafilist tausta, näiteks kodakondsust, kui ka nende päritoluriikide digitaalseid ja majanduslikke erinevusi.
"Digitaalselt enam arenenud riikide kodanikud taotlevad e-residentsust tõenäolisemalt üldise huvi tõttu, määratledes end kui "e-residentsuse fänne"."
Analüüs näitaski, et e-residentsuse taotlemise motivatsioone eristas selgelt Euroopa Liidu kodanikuks olemine või mitte-olemine ja päritoluriigi e-valitsuse arengutase.
Digitaalselt enam arenenud riikide kodanikud taotlevad e-residentsust tõenäolisemalt üldise huvi tõttu, määratledes end kui "e-residentsuse fänne". See-eest digitaalselt suhteliselt vähem arenenud riikide kodanikud soovivad programmiga liituda sagedamini instrumentaalsetel ehk e-residentsuse kasutusvõimalustega seotud põhjustel, näiteks soovisid nad juurdepääsu Eesti e-teenustele.
Uuringust selgus, et 90 protsendi taotlejate puhul oli tegemist selliste riikide kodanikega, kelle e-valitsuse arengutase ÜRO e-valitsuse arengutaseme indeksi järgi kas väga kõrge või kõrge.
"Vaid kümnendik e-residentsuse taotlejaid oli pärit riikidest, mille e-valitsuse arengutase on indeksi järgi keskmine või madal."
Vaid kümnendik e-residentsuse taotlejaid oli pärit riikidest, mille e-valitsuse arengutase on indeksi järgi keskmine või madal.
Nii saavad e-residentsuse programmist potentsiaalselt kasu valdavalt nende riikide kodanikud, kes üleilmses mõttes on oma riigi pakutavate digitaalsete võimaluste poolest juba suhteliselt heas seisus. Teisisõnu suurendab Eesti e-residentsuse programm üleilmselt riikide- ja regioonidevahelisi digitaalseid lõhesid, sest kasu saavad nende riikide kodanikud, mis juba on digitaalselt võimekamad.
Piia Tammpuu selgitas, et Eesti e-residentsuse kui riiklikult toetatud ja üleilmselt kasutatava digitaalse identiteedi puhul rõhutatakse selle eelist nende riikide kodanike jaoks, kelle riikide e-areng on madalam. Seetõttu soovisid teadlased analüüsida, kas ja kuidas aitab e-residentsuse programm kompenseerida teatud digivõimaluste puudumist just digitaalselt vähem arenenud riikide kodanike puhul.
Analüüs aga näitas pigem vastupidist, kuna põhiosa taotlejatest on digitaalselt kõrgelt arenenud riikidest. Samas, digitaalselt vähem arenenud riikidest taotleti e-residentsust eelkõige tulenevalt praktiliselt huvist kasutada teatud e-teenuseid ja digitaalseid lahendusi. Ehk siis sellist kompensatsiooni-efekti on siiski kaudselt näha.
"Tõstatame küsimuse, kuivõrd e-residentsuse taoline algatus aitab pikemas perspektiivis vähendada või pigem taasluua globaalset digitaalset ebavõrdsust erinevate riikide kodanike vahel?"
Kokkuvõttes juhivad teadlased oma analüüsiga tähelepanu digitaalse ebavõrdsusega seotud aspektidele. "Tõstatame küsimuse, kuivõrd e-residentsuse taoline algatus aitab pikemas perspektiivis vähendada või pigem taasluua globaalset digitaalset ebavõrdsust erinevate riikide kodanike vahel?" küsis Anu Masso.
Masso sõnul võib sellele uuringule tuginedes eeldada, et nimetatud ebavõrdsused võivad avalduda ka konkreetsetes viisides, kuidas e-residendi ID kaarti kasutatakse:
kuivõrd on tagatud juurdepääs erinevatele teenustele,
milline on teadlikkus võimalikest e-residentsuse käigus loodud andmetest,
arvamused seoses võimalike riskide ja võimalustega.
Need teemad vajavad aga täiendavat kvalitatiivset uuringut, et leida parimad viisid digitaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.
Professor Masso uurimisrühm teeb praegu täiendavaid süvaintervjuusid e-residentidega, et selgitada lähemalt nende arusaamu enda kui üleilmsete digitaalsete kodanike õigustest ja kohustustest ning oma digitaalsete jalajälgedega seotud võimalustest ja riskidest.
Uuring ilmus ajakirjas Information Systems Frontiers. | Professor Anu Masso: e-residentsus taastoodab digitaalset ebavõrdsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olukorras, kus üha enam avaliku- ja erasektori teenuseid digitaliseerub, muutuvad ka digitaalse tuvastamise ja autentimise võimalused kodanike jaoks järjest olulisemaks. Üks digiautentimise vorme on e-residentsus, millega antakse juurdepääs digitaalsetele teenustele ilma vajaduseta otseselt riigis resideerumiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professori Anu Masso e-residentsuse uurimisrühm avaldas hiljuti artikli, kus analüüsitakse e-residentsuse digitaalsete võimaluste ja digitaalse ebavõrdsusega seotud aspekte ning seoseid taotlejate motivatsioonide ja nende päritoluriikide e-valitsuste arengutasemete vahel.
Uurimisrühma liige ja artikli esimene autor, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Piia Tammpuu selgitas, et nad kasutasid analüüsis Eesti e-residentsuse 2014–2017 aasta taotlusandmeid ning need näitavad, et ehkki e-residentsuse programm saavutas üleilmse haarde juba esimeste aastate jooksul, on taotlejate taust kodakondsusjärgse päritoluriigi osas geograafiliselt väga ebaühtlane.
Uuringus kasutati mitmetasandilist analüüsimeetodit, et selgitada taotlejate motivatsioone e-residentsuse taotlemisel. Analüüs võttis arvesse nii nende sotsiaal-demograafilist tausta, näiteks kodakondsust, kui ka nende päritoluriikide digitaalseid ja majanduslikke erinevusi.
"Digitaalselt enam arenenud riikide kodanikud taotlevad e-residentsust tõenäolisemalt üldise huvi tõttu, määratledes end kui "e-residentsuse fänne"."
Analüüs näitaski, et e-residentsuse taotlemise motivatsioone eristas selgelt Euroopa Liidu kodanikuks olemine või mitte-olemine ja päritoluriigi e-valitsuse arengutase.
Digitaalselt enam arenenud riikide kodanikud taotlevad e-residentsust tõenäolisemalt üldise huvi tõttu, määratledes end kui "e-residentsuse fänne". See-eest digitaalselt suhteliselt vähem arenenud riikide kodanikud soovivad programmiga liituda sagedamini instrumentaalsetel ehk e-residentsuse kasutusvõimalustega seotud põhjustel, näiteks soovisid nad juurdepääsu Eesti e-teenustele.
Uuringust selgus, et 90 protsendi taotlejate puhul oli tegemist selliste riikide kodanikega, kelle e-valitsuse arengutase ÜRO e-valitsuse arengutaseme indeksi järgi kas väga kõrge või kõrge.
"Vaid kümnendik e-residentsuse taotlejaid oli pärit riikidest, mille e-valitsuse arengutase on indeksi järgi keskmine või madal."
Vaid kümnendik e-residentsuse taotlejaid oli pärit riikidest, mille e-valitsuse arengutase on indeksi järgi keskmine või madal.
Nii saavad e-residentsuse programmist potentsiaalselt kasu valdavalt nende riikide kodanikud, kes üleilmses mõttes on oma riigi pakutavate digitaalsete võimaluste poolest juba suhteliselt heas seisus. Teisisõnu suurendab Eesti e-residentsuse programm üleilmselt riikide- ja regioonidevahelisi digitaalseid lõhesid, sest kasu saavad nende riikide kodanikud, mis juba on digitaalselt võimekamad.
Piia Tammpuu selgitas, et Eesti e-residentsuse kui riiklikult toetatud ja üleilmselt kasutatava digitaalse identiteedi puhul rõhutatakse selle eelist nende riikide kodanike jaoks, kelle riikide e-areng on madalam. Seetõttu soovisid teadlased analüüsida, kas ja kuidas aitab e-residentsuse programm kompenseerida teatud digivõimaluste puudumist just digitaalselt vähem arenenud riikide kodanike puhul.
Analüüs aga näitas pigem vastupidist, kuna põhiosa taotlejatest on digitaalselt kõrgelt arenenud riikidest. Samas, digitaalselt vähem arenenud riikidest taotleti e-residentsust eelkõige tulenevalt praktiliselt huvist kasutada teatud e-teenuseid ja digitaalseid lahendusi. Ehk siis sellist kompensatsiooni-efekti on siiski kaudselt näha.
"Tõstatame küsimuse, kuivõrd e-residentsuse taoline algatus aitab pikemas perspektiivis vähendada või pigem taasluua globaalset digitaalset ebavõrdsust erinevate riikide kodanike vahel?"
Kokkuvõttes juhivad teadlased oma analüüsiga tähelepanu digitaalse ebavõrdsusega seotud aspektidele. "Tõstatame küsimuse, kuivõrd e-residentsuse taoline algatus aitab pikemas perspektiivis vähendada või pigem taasluua globaalset digitaalset ebavõrdsust erinevate riikide kodanike vahel?" küsis Anu Masso.
Masso sõnul võib sellele uuringule tuginedes eeldada, et nimetatud ebavõrdsused võivad avalduda ka konkreetsetes viisides, kuidas e-residendi ID kaarti kasutatakse:
kuivõrd on tagatud juurdepääs erinevatele teenustele,
milline on teadlikkus võimalikest e-residentsuse käigus loodud andmetest,
arvamused seoses võimalike riskide ja võimalustega.
Need teemad vajavad aga täiendavat kvalitatiivset uuringut, et leida parimad viisid digitaalse ebavõrdsuse vähendamiseks.
Professor Masso uurimisrühm teeb praegu täiendavaid süvaintervjuusid e-residentidega, et selgitada lähemalt nende arusaamu enda kui üleilmsete digitaalsete kodanike õigustest ja kohustustest ning oma digitaalsete jalajälgedega seotud võimalustest ja riskidest.
Uuring ilmus ajakirjas Information Systems Frontiers.
### Response:
Professor Anu Masso: e-residentsus taastoodab digitaalset ebavõrdsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Need uued meetmed aitavad hoida Ameerika dollareid eemal Kuuba režiimist," ütles Miamis peetud kõnes riikliku julgeoleku nõunik John Bolton.
Pöördudes 1961. aasta Sigade lahe nurjunud dessandi veteranide poole, märkis Bolton, et USA hakkab piirama inimeste külaskäike oma sugulaste juurde Kuubale. Ta lausus, et Ühendriigid kehtestavad ka piirangud rahale, mida pered saavad saareriiki saata.
Mõni tund varem oli välisminister Mike Pompeo teatanud, et USA lubab oma kohtutel menetleda hagisid seoses varade võõrandamisega Kuubal pärast Fidel Castro 1959. aasta kommunistlikku revolutsiooni.
Seadus, mis võimaldab kaevata kohtusse võõrandatud kinnisvaral tegutsevaid välisfirmasid, jõustub 2. mail.
"Kõik isikud või ettevõtted, mis teevad äri Kuubas, peaksid selle teadaande meelde jätma," ütles Pompeo ajakirjanikele.
1996. aastal vastu võetud seadusega lubatakse eksiilis elavatel kuubalastel esitada USA kohtutesse hagisid nii erafirmade kui ka Havanna keskvõimu vastu riigistatud varalt kasu saamise eest.
Ühendriikide järjestikused valitsused on seni seaduse jõustumist edasi lükanud.
Kanada ja Euroopa mõistsid USA sammu hukka ning lubavad oma firmasid hagide eest kaitsta. | USA piirab reisimist ja rahaülekandeid Kuubale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Need uued meetmed aitavad hoida Ameerika dollareid eemal Kuuba režiimist," ütles Miamis peetud kõnes riikliku julgeoleku nõunik John Bolton.
Pöördudes 1961. aasta Sigade lahe nurjunud dessandi veteranide poole, märkis Bolton, et USA hakkab piirama inimeste külaskäike oma sugulaste juurde Kuubale. Ta lausus, et Ühendriigid kehtestavad ka piirangud rahale, mida pered saavad saareriiki saata.
Mõni tund varem oli välisminister Mike Pompeo teatanud, et USA lubab oma kohtutel menetleda hagisid seoses varade võõrandamisega Kuubal pärast Fidel Castro 1959. aasta kommunistlikku revolutsiooni.
Seadus, mis võimaldab kaevata kohtusse võõrandatud kinnisvaral tegutsevaid välisfirmasid, jõustub 2. mail.
"Kõik isikud või ettevõtted, mis teevad äri Kuubas, peaksid selle teadaande meelde jätma," ütles Pompeo ajakirjanikele.
1996. aastal vastu võetud seadusega lubatakse eksiilis elavatel kuubalastel esitada USA kohtutesse hagisid nii erafirmade kui ka Havanna keskvõimu vastu riigistatud varalt kasu saamise eest.
Ühendriikide järjestikused valitsused on seni seaduse jõustumist edasi lükanud.
Kanada ja Euroopa mõistsid USA sammu hukka ning lubavad oma firmasid hagide eest kaitsta.
### Response:
USA piirab reisimist ja rahaülekandeid Kuubale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tema koduklubi läks lähima jälitaja MTK vastu juba 20. minutiks 3:0 juhtima ja võitis lõpuks 4:1, kirjutab Soccernet.ee.
Kaotuseta Ferencvaros on põhihooaja teise faasi esikoha kindlustanud. Enne finaalseeriat on vaja ära pidada veel kolm vooru. | Zlidnis jäi esmakordselt terveks mänguks pingile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema koduklubi läks lähima jälitaja MTK vastu juba 20. minutiks 3:0 juhtima ja võitis lõpuks 4:1, kirjutab Soccernet.ee.
Kaotuseta Ferencvaros on põhihooaja teise faasi esikoha kindlustanud. Enne finaalseeriat on vaja ära pidada veel kolm vooru.
### Response:
Zlidnis jäi esmakordselt terveks mänguks pingile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses poolfinaalis võõrustab FC Kuressaare/Tartu SK 10 Premium kohtumise võitja Tallinna FC Flora II naiskonda. Teises poolfinaalis on vastamisi ka hooaja algul Superkarika saatuse otsustanud Tallinna FC Flora ja Pärnu JK.
FC Kuressaare – Tartu SK 10 Premium veerandfinaalkohtumine peetakse kolmapäeval, 25. aprillil Kuressaare kunstmurustaadionil algusega kell 17.00.
Poolfinaalid peetakse 1., 2., 8. või 9. mail. Kohtumiste täpsemad toimumisajad on selgumisel.
Naiste karikavõistluste finaal toimub klubijalgpalli pidupäeva raames A. Le Coq Arenal laupäeval, 19. mail algusega kell 13.00. | Karikavõistluste poolfinaalis kohtuvad Flora ja Pärnu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses poolfinaalis võõrustab FC Kuressaare/Tartu SK 10 Premium kohtumise võitja Tallinna FC Flora II naiskonda. Teises poolfinaalis on vastamisi ka hooaja algul Superkarika saatuse otsustanud Tallinna FC Flora ja Pärnu JK.
FC Kuressaare – Tartu SK 10 Premium veerandfinaalkohtumine peetakse kolmapäeval, 25. aprillil Kuressaare kunstmurustaadionil algusega kell 17.00.
Poolfinaalid peetakse 1., 2., 8. või 9. mail. Kohtumiste täpsemad toimumisajad on selgumisel.
Naiste karikavõistluste finaal toimub klubijalgpalli pidupäeva raames A. Le Coq Arenal laupäeval, 19. mail algusega kell 13.00.
### Response:
Karikavõistluste poolfinaalis kohtuvad Flora ja Pärnu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine BC Kalev/Cramo peatreener sai mulluse Leedu kaheksanda Dzukija etteotsa selle aasta 25. jaanuaril. Tema käe all koguti kohalikus meistriliigas kolm võitu ja 14 kaotust, mille seas ka 98:73 võit EuroCupi tiimi Panevežyse Lietkabelise üle. Lisaks sellele jõuti Leedu karikasarjas poolfinaal, kus alistati muuhulgas Klaipeda Neptunas, vahendab Korvpall24.ee.
Viimased seitse liigamängu kaotanud Dzukijal seisab ees raske hooaja lõpp, sest tabelis on neil Prienai Vytautasest küll üks võit rohkem, aga viimastel on mäng ka varuks. Hooaja lõpuni on minna veel kolm vooru. Koduväljakul minnakse vastamisi Pasvalyse Pieno žvaigždesiga ning Utena Juventusega, võõrsil Klaipeda Neptunasega. | Leedu klubi Dzukija lõpetab hooaja peatreener Alar Varrakuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine BC Kalev/Cramo peatreener sai mulluse Leedu kaheksanda Dzukija etteotsa selle aasta 25. jaanuaril. Tema käe all koguti kohalikus meistriliigas kolm võitu ja 14 kaotust, mille seas ka 98:73 võit EuroCupi tiimi Panevežyse Lietkabelise üle. Lisaks sellele jõuti Leedu karikasarjas poolfinaal, kus alistati muuhulgas Klaipeda Neptunas, vahendab Korvpall24.ee.
Viimased seitse liigamängu kaotanud Dzukijal seisab ees raske hooaja lõpp, sest tabelis on neil Prienai Vytautasest küll üks võit rohkem, aga viimastel on mäng ka varuks. Hooaja lõpuni on minna veel kolm vooru. Koduväljakul minnakse vastamisi Pasvalyse Pieno žvaigždesiga ning Utena Juventusega, võõrsil Klaipeda Neptunasega.
### Response:
Leedu klubi Dzukija lõpetab hooaja peatreener Alar Varrakuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei teatel tabati 29-aastane Travis Reinking ühest metsatukast, vahendas BBC.
Nashville'i politsei postitas Twitterisse fotod Reinkingist, kellel on seljas purunenud T-särk ja kehal kriimustused.
BREAKING: Travis Reinking apprehended moments ago in a wooded area near Old Hickory Blvd & Hobson Pk. pic.twitter.com/00ukga37s6
— Metro Nashville PD (@MNPDNashville) April 23, 2018
Reinkingil oli rünnaku ajal seljas vaid roheline jakk, mille enne alasti põgenemist seljast heitis. Ta kasutas tulistamiseks poolautomaatrelva. Võimude hinnangul võib mehel olla vaimseid probleeme, vahendas Fox News.
Reinking sõitis pühapäeva hommikul Waffle House'i söögikohta ning tappis selle juures olevas parklas kaks inimest. Seejärel sisenes ta restorani ja jätkas tulistamist, kus tappis veel kaks inimest. Hukkusid üks restorani töötaja ja kolm klienti.Neli inimest sai ka vigastada. Kui tema relv AR-15 kas kinni kiilus või tühjaks sai, võttis üks külastaja temalt relva ära.
Nashville'i politseiülem Steve Anderson ütles, et Reinkingile kuulub ka püstol, mida pole leitud.
Reinkingi otsivad lisaks 80 Nashville'i politseinikule ka Tennessee maanteepolitseinikud, FBI ja ATF-i ametnikud. Reinking lisati ka Tennessee uurimisbüroo kümne enim tagaotsitud kurjategija nimekirja.
"Ta liigub jalgsi. Kui just keegi pole teda auto peale võtnud, peaks ta olema üsna lähedal. Me ei taha inimesi hirmutada, kuid kindlasti peaksid kõik olema ettevaatlikud. Ta võib olla mahajäetud majas. Kõik peaksid olema mures. Naabrid peaksid teineteise järgi vaatama," rääkis Anderson.
Politsei usub, et pärast tulistamist läks Reinking koju ja võttis sealt püksid jalga.
Viimati nähti teda pühapäeval tema korteri lähistel asuva metsa-ala juures.
Nashville'i politsei teatas esmaspäeva varahommikul, et meest otsitakse Antiochi piirkonnast, kuid teda pole nähtud.
Politsei kinnitusel on kõik ümbruskonna koolid kinni pandud.
Eelmisel aastal arreteeriti Reinking, kuna ta sisenes Valge Maja juures keelatud alale. Toona võeti Reinkingilt ta relvad ära ning anti hoiule tema isale, kelle kaudu need tagasi Reinkingi kätte jõudsid. | Nashville'is tabati söögikohas nelja inimese tapmises kahtlustatav | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei teatel tabati 29-aastane Travis Reinking ühest metsatukast, vahendas BBC.
Nashville'i politsei postitas Twitterisse fotod Reinkingist, kellel on seljas purunenud T-särk ja kehal kriimustused.
BREAKING: Travis Reinking apprehended moments ago in a wooded area near Old Hickory Blvd & Hobson Pk. pic.twitter.com/00ukga37s6
— Metro Nashville PD (@MNPDNashville) April 23, 2018
Reinkingil oli rünnaku ajal seljas vaid roheline jakk, mille enne alasti põgenemist seljast heitis. Ta kasutas tulistamiseks poolautomaatrelva. Võimude hinnangul võib mehel olla vaimseid probleeme, vahendas Fox News.
Reinking sõitis pühapäeva hommikul Waffle House'i söögikohta ning tappis selle juures olevas parklas kaks inimest. Seejärel sisenes ta restorani ja jätkas tulistamist, kus tappis veel kaks inimest. Hukkusid üks restorani töötaja ja kolm klienti.Neli inimest sai ka vigastada. Kui tema relv AR-15 kas kinni kiilus või tühjaks sai, võttis üks külastaja temalt relva ära.
Nashville'i politseiülem Steve Anderson ütles, et Reinkingile kuulub ka püstol, mida pole leitud.
Reinkingi otsivad lisaks 80 Nashville'i politseinikule ka Tennessee maanteepolitseinikud, FBI ja ATF-i ametnikud. Reinking lisati ka Tennessee uurimisbüroo kümne enim tagaotsitud kurjategija nimekirja.
"Ta liigub jalgsi. Kui just keegi pole teda auto peale võtnud, peaks ta olema üsna lähedal. Me ei taha inimesi hirmutada, kuid kindlasti peaksid kõik olema ettevaatlikud. Ta võib olla mahajäetud majas. Kõik peaksid olema mures. Naabrid peaksid teineteise järgi vaatama," rääkis Anderson.
Politsei usub, et pärast tulistamist läks Reinking koju ja võttis sealt püksid jalga.
Viimati nähti teda pühapäeval tema korteri lähistel asuva metsa-ala juures.
Nashville'i politsei teatas esmaspäeva varahommikul, et meest otsitakse Antiochi piirkonnast, kuid teda pole nähtud.
Politsei kinnitusel on kõik ümbruskonna koolid kinni pandud.
Eelmisel aastal arreteeriti Reinking, kuna ta sisenes Valge Maja juures keelatud alale. Toona võeti Reinkingilt ta relvad ära ning anti hoiule tema isale, kelle kaudu need tagasi Reinkingi kätte jõudsid.
### Response:
Nashville'is tabati söögikohas nelja inimese tapmises kahtlustatav |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädal varem kohtusid samad mehed 208 osalejaga Austria Euro-Tour osavõistluse finaalis, kus Grabe pidi tunnistama kreeklase 9:5 paremust. Nüüd aga tegi Grabe vigadeparanduse ning dikteeris kogu finaali täielikult.
Turniiri võiduks tuli Grabel pidada kaheksa kohtumist, millest seitsmest tuli ta võitjana välja.
Veerandfinaalis purustas Grabe paarismängu maailmameistri soomlase Petri Makkoneni seisuga 13:3 ning poolfinaalis Filipiinide legend Dennis Orcullo-t seisuga 13:8.
Turniiri väga kõrgest tasemest kõneleb asjaolu, et turniiril osalesid vaid 32 maailma absoluutsesse tippu kuuluvat piljardisportlast. | Eesti piljardi ajalugu teinud Grabe võitis USA-s kõrgetasemelise turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädal varem kohtusid samad mehed 208 osalejaga Austria Euro-Tour osavõistluse finaalis, kus Grabe pidi tunnistama kreeklase 9:5 paremust. Nüüd aga tegi Grabe vigadeparanduse ning dikteeris kogu finaali täielikult.
Turniiri võiduks tuli Grabel pidada kaheksa kohtumist, millest seitsmest tuli ta võitjana välja.
Veerandfinaalis purustas Grabe paarismängu maailmameistri soomlase Petri Makkoneni seisuga 13:3 ning poolfinaalis Filipiinide legend Dennis Orcullo-t seisuga 13:8.
Turniiri väga kõrgest tasemest kõneleb asjaolu, et turniiril osalesid vaid 32 maailma absoluutsesse tippu kuuluvat piljardisportlast.
### Response:
Eesti piljardi ajalugu teinud Grabe võitis USA-s kõrgetasemelise turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohe punkt-punktis mängimist alustanud meeskondadest rebis lõpuks Valga-Valka hetkeks seitsme punktiga ette, ent edu sulas lõpuvileks kahele punktile (19:17). Jätkunud tasavägise kohtumise esimese poolaja lõpus tegi otsustava spurdi Pärnu, kes juhtis kaks minutit ja 41 sekundit enne teise neljandiku lõppu Valga-Valkat juba kaheksa punktiga. Viimasele poolajale vastu minnes olid tablool numbrid 36:31 Pärnu kasuks. Kolmanda neljandiku keskel Valga-Valka kosus ja läks mängu taas juhtima. Viimasele veerandile mindi vastu 48:45 eduseisust. Pärnu olukorraga ei leppinud ning rebis end viis minutit enne lõpuvile taas ette ja hoidis juhtpositsiooni lõpuni. Seisuga 64:61 võetigi teine veerandfinaalseeria võit.
Pärnu resultatiivseim mängija oli 15 punktiga, kolme lauapalli ja nelja resultatiivse sööduga Rannar Raap. Vastate poolel viskas samuti 15 punkti Maris Ziedins.
Kõik kolm kohtumist on võitnud võõrsil mänginud meeskonnad. Esimese veerandfinaalkohtumise võitis Valga-Valka seisuga 93:85 ja teise Pärnu Sadam seisuga 89:85. | Pärnu võitis võõrsil Valga-Valkat ja läks veerandfinaalseeriat juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohe punkt-punktis mängimist alustanud meeskondadest rebis lõpuks Valga-Valka hetkeks seitsme punktiga ette, ent edu sulas lõpuvileks kahele punktile (19:17). Jätkunud tasavägise kohtumise esimese poolaja lõpus tegi otsustava spurdi Pärnu, kes juhtis kaks minutit ja 41 sekundit enne teise neljandiku lõppu Valga-Valkat juba kaheksa punktiga. Viimasele poolajale vastu minnes olid tablool numbrid 36:31 Pärnu kasuks. Kolmanda neljandiku keskel Valga-Valka kosus ja läks mängu taas juhtima. Viimasele veerandile mindi vastu 48:45 eduseisust. Pärnu olukorraga ei leppinud ning rebis end viis minutit enne lõpuvile taas ette ja hoidis juhtpositsiooni lõpuni. Seisuga 64:61 võetigi teine veerandfinaalseeria võit.
Pärnu resultatiivseim mängija oli 15 punktiga, kolme lauapalli ja nelja resultatiivse sööduga Rannar Raap. Vastate poolel viskas samuti 15 punkti Maris Ziedins.
Kõik kolm kohtumist on võitnud võõrsil mänginud meeskonnad. Esimese veerandfinaalkohtumise võitis Valga-Valka seisuga 93:85 ja teise Pärnu Sadam seisuga 89:85.
### Response:
Pärnu võitis võõrsil Valga-Valkat ja läks veerandfinaalseeriat juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.
"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," ütles folklorist Marju Kõivupuu.
"Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike," lisas ta.
Rahvuslooma valimises osalenud seltside ühispöördumine:
Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.
Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet. Ta on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid. Samavõrra oluliseks on hunt tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Kui tekitada pingerida, millised metsloomad on rahvapärimuses esiplaanil, siis hõivab ülekaalukalt esikoha hunt.
Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid hindavad privaatsust ‒ tahavad, et neid rahule jäetaks. Hundid austavad oma vanemaid ja armastavad oma peret. Hunt on karismaatiline. Need kõik on põhjused, miks hunt sobib rahvusloomana Eestit ja eestlasi sümboliseerima.
Hundi kui rahvuslooma poolt räägib ka tõsiasi, et siiani ei ole meie rahvusmärkide hulka arvatud ühtegi metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, rukkilill ja pääsusaba seostuvad eeskätt põllundusliku talupojakultuuriga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks valitud paekivi merega. Nii oleks hundi rolliks rahvusliku sümbolina tasakaalu loomine põllu- ja metsaelu vahel, mis on kujundanud eesti kultuuri olemusliku palge pikkade sajandite vältel.
Hunt on universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui peegeldab eestlaste arusaama looduse terviklikkusest. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist.
Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Eesti Geograafia Selts, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, "Osoon", ajakiri "Eesti Loodus", MTÜ Loodusajakiri, Looduskalender, MTÜ Aasta Loom, Eesti Loodusturismi Ühing, Looduse Omnibuss, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Folkloorinõukogu, Hiite Maja, Vereta jaht, Eesti Siberi Husky Ühing, MTÜ Organic Estonia, MTÜ Roheliste Rattaretk, Alaska Malamuutide Liit, Kelgukoerte Klubi Baltosport | Eesti rahvusloomaks kuulutati hunt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.
"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," ütles folklorist Marju Kõivupuu.
"Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike," lisas ta.
Rahvuslooma valimises osalenud seltside ühispöördumine:
Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.
Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet. Ta on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid. Samavõrra oluliseks on hunt tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Kui tekitada pingerida, millised metsloomad on rahvapärimuses esiplaanil, siis hõivab ülekaalukalt esikoha hunt.
Hunt on väga hea vastupidavusega, sitke ja äärmiselt nutikas. Hunt on ellujääja. Ta on julge oma pere ja territooriumi kaitsmisel teiste huntide eest. Hundid hindavad privaatsust ‒ tahavad, et neid rahule jäetaks. Hundid austavad oma vanemaid ja armastavad oma peret. Hunt on karismaatiline. Need kõik on põhjused, miks hunt sobib rahvusloomana Eestit ja eestlasi sümboliseerima.
Hundi kui rahvuslooma poolt räägib ka tõsiasi, et siiani ei ole meie rahvusmärkide hulka arvatud ühtegi metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, rukkilill ja pääsusaba seostuvad eeskätt põllundusliku talupojakultuuriga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks valitud paekivi merega. Nii oleks hundi rolliks rahvusliku sümbolina tasakaalu loomine põllu- ja metsaelu vahel, mis on kujundanud eesti kultuuri olemusliku palge pikkade sajandite vältel.
Hunt on universaalne indikaatorliik: ta mõõdab nii metsa tervist kui peegeldab eestlaste arusaama looduse terviklikkusest. Kui mõistame hundi kohta metsas, mõistame ka looduse toimimist.
Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Eesti Geograafia Selts, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, "Osoon", ajakiri "Eesti Loodus", MTÜ Loodusajakiri, Looduskalender, MTÜ Aasta Loom, Eesti Loodusturismi Ühing, Looduse Omnibuss, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Folkloorinõukogu, Hiite Maja, Vereta jaht, Eesti Siberi Husky Ühing, MTÜ Organic Estonia, MTÜ Roheliste Rattaretk, Alaska Malamuutide Liit, Kelgukoerte Klubi Baltosport
### Response:
Eesti rahvusloomaks kuulutati hunt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tusk andis tunnistusi seoses 2010. aasta lennukatastroofiga Venemaal, milles hukkus Poola tollane president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest.
Mitme ohvri omaksed kaebasid tollase valitsuse, teiste seas Tuski kabinetiülema kohtusse, väites, et valitsus ei suutnud tagada lennu turvalisust.
Tusk oli kohtus tunnistaja, mitte kohtualusena. Osa istungist kuulutati kinniseks.
Tusk kinnitas, et tal ei olnud enda ega presidendi lendude ettevalmistamisel mingit rolli ega mõju, ning tunnustas kõrgelt oma endise kabinetiülema tööd.
"Pole presidendi ega peaministri asi mõjutada otsuseid, mis puudutavads maandumispaika, aega, sihtkohta ega lennuki valikut," ütles Tusk kohtus. "Minu vaatevinklist oli selge, et ma ei tohi lende mõjutada."
2010. aasta 10. aprilli lennuõnnetuses Smolenski lähistel hukkusid lisaks presidendipaarile paljud riigiametnikud ja sõjaväejuhid. | Tusk andis seoses Poola lennukatastroofiga tunnistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tusk andis tunnistusi seoses 2010. aasta lennukatastroofiga Venemaal, milles hukkus Poola tollane president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest.
Mitme ohvri omaksed kaebasid tollase valitsuse, teiste seas Tuski kabinetiülema kohtusse, väites, et valitsus ei suutnud tagada lennu turvalisust.
Tusk oli kohtus tunnistaja, mitte kohtualusena. Osa istungist kuulutati kinniseks.
Tusk kinnitas, et tal ei olnud enda ega presidendi lendude ettevalmistamisel mingit rolli ega mõju, ning tunnustas kõrgelt oma endise kabinetiülema tööd.
"Pole presidendi ega peaministri asi mõjutada otsuseid, mis puudutavads maandumispaika, aega, sihtkohta ega lennuki valikut," ütles Tusk kohtus. "Minu vaatevinklist oli selge, et ma ei tohi lende mõjutada."
2010. aasta 10. aprilli lennuõnnetuses Smolenski lähistel hukkusid lisaks presidendipaarile paljud riigiametnikud ja sõjaväejuhid.
### Response:
Tusk andis seoses Poola lennukatastroofiga tunnistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna mõni minut enne kella 14 tuli ärev teade Tallinnas Puhangu tänaval asuva lasteaia personalilt. Lasteaia töötajad nägid, et vastasmaja aknal on mehed, kel on käes relvataolised esemed ning võimalik, et tulistatakse. Sündmusele reageeris viis patrullekipaaži ja kiirreageerijad. Politseinikud pidasid kinni kortermajast väljunud kaks 34-aastast meest. Kontrollimisel selgus, et mehed olid alkoholijoobes," teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.
Sama elamu korterist leiti veel üks seltskonnas viibinud 40-aastane mees. Mehed viidi asjaolude selgitamiseks ja menetlustoiminguteks politseijaoskonda. Vahejuhtumis keegi viga ei saanud ning relvataolised esemed osutusid õhkrelvadeks.
„Tegemist oli äreva teatega, millele reageerisime kõrgeima prioriteedi alusel ning kaasasime koheselt sündmust lahendama suured politseijõud. Kahjuks on viimasel ajal sagenenud väljakutsed, kus keegi relvataolise esemega vehib ja nii ümberkaudsetes inimestes hirmu tekitab. Sellistele teadetele reageerivad operatiivteenistused täie tõsidusega, sest mitte kunagi ei või teada, kas välimuselt tulirelvale väga sarnane ese on mängu-, gaasi või õhkrelv. Sel hetkel on politseinike esmaülesanne tagada ümberkaudsete inimeste turvalisus, mistõttu võib taoline olukord eskaleeruda ning seada lõpuks ohtu relvaga vehkija enda,“ kommenteeris sündmust operatiivjuht Urmas Krull.
„Kõik relva, aga ka relvataolist eset omavad inimesed peavad seda enesega kaasas kandma varjatult ning käituma teistes inimestes hirmu tekitamata. Avalikus ruumis põhjuseta relvaga vehkimisele ei ole mingit õigustust. See on vastutustundetu ning lugupidamatu kaaskodanike turvatunde seisukohalt,“ lisas ta.
Täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluse raames. | Tallinnas peeti kinni kolm õhkrelvadega vehkinud meest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna mõni minut enne kella 14 tuli ärev teade Tallinnas Puhangu tänaval asuva lasteaia personalilt. Lasteaia töötajad nägid, et vastasmaja aknal on mehed, kel on käes relvataolised esemed ning võimalik, et tulistatakse. Sündmusele reageeris viis patrullekipaaži ja kiirreageerijad. Politseinikud pidasid kinni kortermajast väljunud kaks 34-aastast meest. Kontrollimisel selgus, et mehed olid alkoholijoobes," teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.
Sama elamu korterist leiti veel üks seltskonnas viibinud 40-aastane mees. Mehed viidi asjaolude selgitamiseks ja menetlustoiminguteks politseijaoskonda. Vahejuhtumis keegi viga ei saanud ning relvataolised esemed osutusid õhkrelvadeks.
„Tegemist oli äreva teatega, millele reageerisime kõrgeima prioriteedi alusel ning kaasasime koheselt sündmust lahendama suured politseijõud. Kahjuks on viimasel ajal sagenenud väljakutsed, kus keegi relvataolise esemega vehib ja nii ümberkaudsetes inimestes hirmu tekitab. Sellistele teadetele reageerivad operatiivteenistused täie tõsidusega, sest mitte kunagi ei või teada, kas välimuselt tulirelvale väga sarnane ese on mängu-, gaasi või õhkrelv. Sel hetkel on politseinike esmaülesanne tagada ümberkaudsete inimeste turvalisus, mistõttu võib taoline olukord eskaleeruda ning seada lõpuks ohtu relvaga vehkija enda,“ kommenteeris sündmust operatiivjuht Urmas Krull.
„Kõik relva, aga ka relvataolist eset omavad inimesed peavad seda enesega kaasas kandma varjatult ning käituma teistes inimestes hirmu tekitamata. Avalikus ruumis põhjuseta relvaga vehkimisele ei ole mingit õigustust. See on vastutustundetu ning lugupidamatu kaaskodanike turvatunde seisukohalt,“ lisas ta.
Täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluse raames.
### Response:
Tallinnas peeti kinni kolm õhkrelvadega vehkinud meest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vosi operatsioon läks edukalt, ent järgmised neli nädalat peab Euroopa meister treenima sisetingimustes. "See tähendab, et ma pean vahele jätma GP Elsy Jacobsi, Trofee Maarteen Wijnantsi ja Wielerfestival Aalburgi," ütles Vos Cyclingnewsile. "Lisaks pean ära jätma ka mai lõppu planeeritud mäestikulaagri. See on masendav, kui asjad ei lähe nii nagu planeeritud, aga õnneks on hooaeg veel pikk."
Vos sattus kukkumisse, mis toimus 20 km enne finišit. "Tulemas oli Roche-Aux-Fauconsi tõus, kus kõik tahtsid ees olla," rääkis Waowdealsi klubi liider. "Ma nägin kukkumist vasakul pool teed ja seejärel rullusin ise üle ratturite ning maandusin paremale käele."
Vos sõitis varurattaga võistluse lõpuni ja saavutas 56. koha, kaotades võitjale Anna van der Breggenile (Boels Dolmans) kuus minutit ja 24 sekundit.
"Ma tundsin sõitmise ajal, et midagi on valesti ja läksin peale võistlust kohe haiglasse kontrolli. Sain kinnitust, et rangluu on katki ning pääsesin samal õhtul operatsioonile, mis läks edukalt. Sõltuvalt valust saan alustada sisetingimustes treenimist," ütles Vos. | Rangluu murdnud Vos peab pidama kuuajase võistluspausi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vosi operatsioon läks edukalt, ent järgmised neli nädalat peab Euroopa meister treenima sisetingimustes. "See tähendab, et ma pean vahele jätma GP Elsy Jacobsi, Trofee Maarteen Wijnantsi ja Wielerfestival Aalburgi," ütles Vos Cyclingnewsile. "Lisaks pean ära jätma ka mai lõppu planeeritud mäestikulaagri. See on masendav, kui asjad ei lähe nii nagu planeeritud, aga õnneks on hooaeg veel pikk."
Vos sattus kukkumisse, mis toimus 20 km enne finišit. "Tulemas oli Roche-Aux-Fauconsi tõus, kus kõik tahtsid ees olla," rääkis Waowdealsi klubi liider. "Ma nägin kukkumist vasakul pool teed ja seejärel rullusin ise üle ratturite ning maandusin paremale käele."
Vos sõitis varurattaga võistluse lõpuni ja saavutas 56. koha, kaotades võitjale Anna van der Breggenile (Boels Dolmans) kuus minutit ja 24 sekundit.
"Ma tundsin sõitmise ajal, et midagi on valesti ja läksin peale võistlust kohe haiglasse kontrolli. Sain kinnitust, et rangluu on katki ning pääsesin samal õhtul operatsioonile, mis läks edukalt. Sõltuvalt valust saan alustada sisetingimustes treenimist," ütles Vos.
### Response:
Rangluu murdnud Vos peab pidama kuuajase võistluspausi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sisuliselt on tegemist määrusega, millega pannakse paika maakondlike bussiliinide piletihind. Täpsematest tingimustest saab rääkida pärast määruse allkirjastamist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kadri Tonka Lääne Elule.
Tonka ütles, et tänavu kuueks kuuks on kogu Eestis tasuta sõidu piletitulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku ligi kuus miljonit eurot. | Leht: Simson allkirjastab bussipiletihindade määruse lähiajal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sisuliselt on tegemist määrusega, millega pannakse paika maakondlike bussiliinide piletihind. Täpsematest tingimustest saab rääkida pärast määruse allkirjastamist," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kadri Tonka Lääne Elule.
Tonka ütles, et tänavu kuueks kuuks on kogu Eestis tasuta sõidu piletitulu kompenseerimiseks ette nähtud kokku ligi kuus miljonit eurot.
### Response:
Leht: Simson allkirjastab bussipiletihindade määruse lähiajal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt kõikidele varasematele mängudele oli Saag ka pühapäeva õhtul oma koduklubi algkoosseisus. 55. minutil läks AB küll juhtima, aga 68. minutiks oli B36 juba ees. Saag vahetati puhkama 78. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Tabelis püsib Saag tipu lähedal. Liigat juhib seitsmest mängust 19 punktiga Klaksvik, HB Torshavn on kolme punkti kaugusel ning siis tuleb Saagi grupp. Kohad kolmandast viiendani on kõik 13 punkti peal. | Saag püsib Fääridel medalimängus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt kõikidele varasematele mängudele oli Saag ka pühapäeva õhtul oma koduklubi algkoosseisus. 55. minutil läks AB küll juhtima, aga 68. minutiks oli B36 juba ees. Saag vahetati puhkama 78. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Tabelis püsib Saag tipu lähedal. Liigat juhib seitsmest mängust 19 punktiga Klaksvik, HB Torshavn on kolme punkti kaugusel ning siis tuleb Saagi grupp. Kohad kolmandast viiendani on kõik 13 punkti peal.
### Response:
Saag püsib Fääridel medalimängus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme klubi alustaladega alates eilsest õhtust arutanud eileõhtusel liigamängul aset leidnud kahetsusväärset vahejuhtumist ja kuidas selle valguses meeskonnana edasi minna," kirjutas klubi oma sotsiaalmeedia kontol. "Otsustasime, et peame õigeks reegleid rikkunud mängija meeskonna nimekirjast välja arvata, sest säärane teguviis on lubamatu ning ta on sellega oluliselt kahjustanud klubi mainet." | Klubi arvas rusikaga kohtunikku näkku löönud mängija meeskonnast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme klubi alustaladega alates eilsest õhtust arutanud eileõhtusel liigamängul aset leidnud kahetsusväärset vahejuhtumist ja kuidas selle valguses meeskonnana edasi minna," kirjutas klubi oma sotsiaalmeedia kontol. "Otsustasime, et peame õigeks reegleid rikkunud mängija meeskonna nimekirjast välja arvata, sest säärane teguviis on lubamatu ning ta on sellega oluliselt kahjustanud klubi mainet."
### Response:
Klubi arvas rusikaga kohtunikku näkku löönud mängija meeskonnast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesest etapist võttis osa neli meeskonda: Lasnamäe Ajax, Trummi SK, La Strada ja Kohtla-Järve. Esmalt mängisid kõik meeskonnad korra omavahel läbi ning seejärel peeti ka kohamänge. Ajax kogus alagrupis enim punkte, teenides kaks võitu ja viigi. Neile järgnes viie punktiga Kohtla-Järve, nelja punktiga La Strada ning Trummi SK, kes pidi kõigis kohtumistes tunnistama kaotust.
3.-4. koha mängus suutis La Strada alistada 1:0 Trummi. Tasavägises esikohamängus läksid vastamisi Ajax ja Kohtla-Järve ning võitja välja selgitamiseks läks vaja penaltiseeriat, mille võitis 4:3 Ajax. Lõplikus paremusjärjestuses teenis Kohtla-Järve neljanda koha, sest meeskonna koosseisu kuulus sel korral kolm mängijat sünniaastatega 1974 - 1978 ning see tähendas, et esimesel etapil tehti kaasa väljaspool arvestust.
Lasnamäe Ajaxi võidukas koosseisus mängisid Boriss Dugan, Juri Grabtšuk, Sergei Žakin, Mihhail Pustõnski, Vadim Dolinin, Aleksandr Ištšenko, Igor Bratšuk, Vladislav Ivanov, Peeter Gross, Dmitri Pastuhov, Dmitri Skiperski, Anatoli Orlov ja Aleksandr Zavjalov.
Turniiril on lubatud osaleda mängijatel, kes on sündinud 1973. aastal või varem. Lisaks võib võistkonda registreerida kaks mängijat, kes on sündinud 1974-1978. aastatel. | Seenioride jalgpalli karikavõistluste avaetapi võitis Ajax | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesest etapist võttis osa neli meeskonda: Lasnamäe Ajax, Trummi SK, La Strada ja Kohtla-Järve. Esmalt mängisid kõik meeskonnad korra omavahel läbi ning seejärel peeti ka kohamänge. Ajax kogus alagrupis enim punkte, teenides kaks võitu ja viigi. Neile järgnes viie punktiga Kohtla-Järve, nelja punktiga La Strada ning Trummi SK, kes pidi kõigis kohtumistes tunnistama kaotust.
3.-4. koha mängus suutis La Strada alistada 1:0 Trummi. Tasavägises esikohamängus läksid vastamisi Ajax ja Kohtla-Järve ning võitja välja selgitamiseks läks vaja penaltiseeriat, mille võitis 4:3 Ajax. Lõplikus paremusjärjestuses teenis Kohtla-Järve neljanda koha, sest meeskonna koosseisu kuulus sel korral kolm mängijat sünniaastatega 1974 - 1978 ning see tähendas, et esimesel etapil tehti kaasa väljaspool arvestust.
Lasnamäe Ajaxi võidukas koosseisus mängisid Boriss Dugan, Juri Grabtšuk, Sergei Žakin, Mihhail Pustõnski, Vadim Dolinin, Aleksandr Ištšenko, Igor Bratšuk, Vladislav Ivanov, Peeter Gross, Dmitri Pastuhov, Dmitri Skiperski, Anatoli Orlov ja Aleksandr Zavjalov.
Turniiril on lubatud osaleda mängijatel, kes on sündinud 1973. aastal või varem. Lisaks võib võistkonda registreerida kaks mängijat, kes on sündinud 1974-1978. aastatel.
### Response:
Seenioride jalgpalli karikavõistluste avaetapi võitis Ajax |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 14.47 teate, et Saaremaa vallas Vanamõisa külas on Vaivere-Vätta tee 6,5. kilomeetril mootorrattas teelt välja sõitnud.
Esialgsetel andmetel kaldus Vätta poolt Vaivere suunas liikunud mootorrattur lauges vasakkurvis paremale teelt välja. 51-aastane mootorrattur suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Sündmuskohal töötanud politseinikud tuvastasid, et mootorrattur omas vastava kategooria juhtimisõigust ja kandis peas kaitsekiivrit. Mehe kainus on selgitamisel.
Teelõigul, kus õnnetus juhtus, on lubatud sõidukiirus 90 km/h. Tee oli kuiv ja nähtavus hea.
Kuressaare politseijaoskonna välijuhi Tambet Olli sõnul on õnnetuse asjaolud selgitamisel.
"Head tee- ja ilmastikuolud vähendavad juhi ohutunnet ning kiirused tõusevad, kuid juhin kõikide liiklejate tähelepanu sellele, et elu võib päästa just nimelt õigesti valitud sõidukiirus ja tähelepanelikkus," lisas välijuht. | Saaremaal hukkus mootorrattaga teelt välja sõitnud mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 14.47 teate, et Saaremaa vallas Vanamõisa külas on Vaivere-Vätta tee 6,5. kilomeetril mootorrattas teelt välja sõitnud.
Esialgsetel andmetel kaldus Vätta poolt Vaivere suunas liikunud mootorrattur lauges vasakkurvis paremale teelt välja. 51-aastane mootorrattur suri saadud vigastustesse sündmuskohal.
Sündmuskohal töötanud politseinikud tuvastasid, et mootorrattur omas vastava kategooria juhtimisõigust ja kandis peas kaitsekiivrit. Mehe kainus on selgitamisel.
Teelõigul, kus õnnetus juhtus, on lubatud sõidukiirus 90 km/h. Tee oli kuiv ja nähtavus hea.
Kuressaare politseijaoskonna välijuhi Tambet Olli sõnul on õnnetuse asjaolud selgitamisel.
"Head tee- ja ilmastikuolud vähendavad juhi ohutunnet ning kiirused tõusevad, kuid juhin kõikide liiklejate tähelepanu sellele, et elu võib päästa just nimelt õigesti valitud sõidukiirus ja tähelepanelikkus," lisas välijuht.
### Response:
Saaremaal hukkus mootorrattaga teelt välja sõitnud mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlastest asuvad esimesena võistlustulle EM-i avamängus tiitlivõistluste debüüti tegevad Kati-Kreet Marran ja Sander Mertis segapaarismängus. Loosi tahtel tulid nende vastasteks maailma edetabeli 32 paar Niclas Nohr ja Sara Thygesen. Esimesel võistluspäeval alustab mängimist veel Kristin Kuuba (BWF 113), kes mängib Portugali esindaja Sonia Goncalvese vastu (BWF 142). Kuuba, kes osaleb Helina Rüüteliga ka paarismängus, arvas võistluse eel, et üksikmängus on eesmärk võtta üks mäng korraga. "Usun, et Portugali mängijat peaksin olema suuteline võitma. Paarismängus on meil vastas kohe avaringis tugev kolmanda asetusega Taani paar Maiken Fruergaard ja Sara Thygesen, seega favoriidid on täielikult nemad. Kuid ka eelmine aasta suutsime lõpuks hõbeda võitnud Bulgaaria paarile tugeva lahingu anda. Karta ei ole midagi ja lähme võitlema", lisas Kuuba.
Meeste üksikmängus on maailma edetabelis 80. kohal asuv Raul Must loosi tahtel esimeses ringis vaba ja ootab oma vastast Luksemburgi esindaja Robert Mann ja Türgi mängija Emre Lale vastasseisust. "Tervislikel põhjustel on seekord ettevalmistus jäänud poolikuks. Võistlustabel on minu jaoks normaalne ja annan endast parima, et teha siiski hea tulemus", hindas EM-i väljavaateid Eesti esireket.
Meeste paarismängus mängivad kolmapäeval Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner noore Iiri paari Nhat Nguyen ja Paul Reynolds vastu. Getter Saar alustab samuti teisel võistluspäeval. Saar sai loosiga otse teise ringi ja ootab kolmekümne kahe parima seas vastast sakslanna Yvonne Li ja Küprose mängija Eleni Christodoulou mängust. | Hispaanias algavad sulgpalli Euroopa meistrivõistlused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlastest asuvad esimesena võistlustulle EM-i avamängus tiitlivõistluste debüüti tegevad Kati-Kreet Marran ja Sander Mertis segapaarismängus. Loosi tahtel tulid nende vastasteks maailma edetabeli 32 paar Niclas Nohr ja Sara Thygesen. Esimesel võistluspäeval alustab mängimist veel Kristin Kuuba (BWF 113), kes mängib Portugali esindaja Sonia Goncalvese vastu (BWF 142). Kuuba, kes osaleb Helina Rüüteliga ka paarismängus, arvas võistluse eel, et üksikmängus on eesmärk võtta üks mäng korraga. "Usun, et Portugali mängijat peaksin olema suuteline võitma. Paarismängus on meil vastas kohe avaringis tugev kolmanda asetusega Taani paar Maiken Fruergaard ja Sara Thygesen, seega favoriidid on täielikult nemad. Kuid ka eelmine aasta suutsime lõpuks hõbeda võitnud Bulgaaria paarile tugeva lahingu anda. Karta ei ole midagi ja lähme võitlema", lisas Kuuba.
Meeste üksikmängus on maailma edetabelis 80. kohal asuv Raul Must loosi tahtel esimeses ringis vaba ja ootab oma vastast Luksemburgi esindaja Robert Mann ja Türgi mängija Emre Lale vastasseisust. "Tervislikel põhjustel on seekord ettevalmistus jäänud poolikuks. Võistlustabel on minu jaoks normaalne ja annan endast parima, et teha siiski hea tulemus", hindas EM-i väljavaateid Eesti esireket.
Meeste paarismängus mängivad kolmapäeval Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner noore Iiri paari Nhat Nguyen ja Paul Reynolds vastu. Getter Saar alustab samuti teisel võistluspäeval. Saar sai loosiga otse teise ringi ja ootab kolmekümne kahe parima seas vastast sakslanna Yvonne Li ja Küprose mängija Eleni Christodoulou mängust.
### Response:
Hispaanias algavad sulgpalli Euroopa meistrivõistlused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei taha, et mind peetaks sellele tähelepanu juhtides rüütliks valgel hobusel. Seda ebavõrdsust on isikliku kogemuse põhjal tajunud ilmselt väga paljud. Meil on nüüd lihtsalt järjekordselt konkreetsed tõendid, mis neid tähelepanekuid kinnitavad," märkis uurimuse juhtivautor Luke Holman ERR Novaatorile antud intervjuus.
Holmani ja tema Melbourne'i ülikooli kolleegide töö põhineb ligikaudu 9,65 miljonil teadusartiklil, mis lisati viimase 15 aasta jooksul andmebaasidesse PubMed ja ArXiv. Töörühm uuris seda, millisest riigist autorid pärinevad, mis soost autorid olid, kas ja millises teadusajakirjas tulemused avaldati ning mis eriala uurimus puudutab. Kõigele lisaks ennustasid nad minevikutrendide põhjal, kuidas muutub olukord tulevikus.
Kõiki erialasid koos vaadates avaldavad naised sama palju teadustöid kui mehed 16 aasta pärast. Avanev pilt oli aga sõltuvalt valdkonnast äärmiselt erinev. Eelnevate suundmuste alusel võtab füüsikas enam kui kuuekordse vahe tasa tegemine kuni 258 aastat. Praegu avaldavad naised meestest rohkem teadustöid uuritud 115 erialast vaid viiel, sh näiteks õenduse ja ämmaemanduse vallas. Enam-vähem võrdne on olukord 23 valdkonnas nagu psühholoogia ja rahvatervis.
"Vimase paarikümne aastaga on selles mõttes kõvasti paremaks läinud. See paistab välja kasvõi ülikoolis füüsikat ja teisi täppisteadusi õppivate naiste arvus. Mõnede erialade puhul on samas natukene naljakas oodata enam kui 200 aastat, kuni see hakkab paistma välja teaduskirjanduses," nentis Holman.
Bioloog rõhutas, et mõni eriala ei pruugigi hakata kunagi meelitama täpselt sama palju naisi kui mehi. Praegu pole enamiku uuringusse kaasatud valdkondade puhul tema hinnangul veel kaugeltki saavutatud.
Holman tõdes seejuures, et standardseid ja igale poole sobivaid lahendusi ilmselt pole. Riikide lõikes leiab naisautorite osakaalu poolest tabeli tagaotsast nii näiteks Šveitsi kui ka Saksamaa. Need maad on tuntud pigem naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumise poolest.
Tabeli esirinnas on seevastu Balkanimaad nagu Serbia, Rumeenia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Järjestuse tagaotsas paiknevat Eestit edestavad samas riigid nagu Leedu, Tuneesia ja Maroko.
Eelneva ühte võimalikku põhjust lahkas ERR Novaator veebruari lõpus ilmunud artiklis. Arengumaades pakub loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste või matemaatika eriala valimine tihti naistele suuremat finantsjulgeolekut ja stabiilsemat karjääri. Balkanimaades on nähtud aga teadlaskarjääri pigem naiselikuma ametina. Leedus moodustavad naised kõigist teadlastest hiljutise uuringu kohaselt 58 protsenti.
Eesti autoritega töödest moodustasid naisautorid viimasel kolmel aastal kõigist autoritest ligikaudu 40 protsenti. Samas on nende osakaal langenud võrreldes sellele eelnenud perioodiga viiendiku võrra. Osaliselt võib süüdistada märkimisväärses kõikumises statistikat. 2016. aastal jõudis valimisse vaid umbes 225 tööd. Seega on igal uurimusel ja autoril suurem tähtsus kui näiteks USA-s või Suurbritannias, kus avaldatakse tervikuna rohkem teadustöid. Teiste võimalike põhjuste üle Holman kohalikke olusid teadmata ei tahtnud.
Teisalt viitab analüüs, et teadus pole sool põhinevatest eelarvamustest vabanenud. Maailma tippajakirjades nagu Nature või The New England Journal of Medicine ilmuvate tööde autorite seast leiab naisi kuni paari protsendi võrra vähem, kui võiks oodata samas valdkonnas töötavate teadlaste üldarvu põhjal. "See vihjab, et naised teevad kehvemat teadust, millesse ma eriti uskuda ei taha, või mängivad rollid mõned teised... asjaolud," märkis Holman. See on üks põhjusi, miks pooldab ta topelt-pimedat või vastupidi – täielikult avatud eelretsenseerimise protsessi.
Esimesel juhul ei tea uurimust enne selle avaldamist arvustav teadlane, kes täpselt selle avaldamiseks saatis. Teisel juhul teab teadustööd avaldav inimene, kes tema tööd üle vaatab. "Mõlemal juhul on märgatud, et võrreldes traditsioonilise lahendusega pääseb sõelast läbi rohkem naisautoreid," sõnas Holman.
Laias plaanis on pilt tema sõnul siiski julgustav. Enamikel loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste või matemaatikaga seotud erialadel saabub võrdsusele lähenev tasakaalupunkt 5–30 aasta pärast. "Väikesi samme selle kiirendamiseks saab teha aga igaüks, kasvõi konverentsil ettekande pidamisest keeldumine, kui meeste-naiste osakaal pole tasakaalus," lisas bioloog.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. Klõpsa siia, et teha tutvust tulemuste esitamiseks loodud interaktiivse tööriistaga. | Inimene jõuab enne Marsile, kui täppisteadustest kaob sooline lõhe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei taha, et mind peetaks sellele tähelepanu juhtides rüütliks valgel hobusel. Seda ebavõrdsust on isikliku kogemuse põhjal tajunud ilmselt väga paljud. Meil on nüüd lihtsalt järjekordselt konkreetsed tõendid, mis neid tähelepanekuid kinnitavad," märkis uurimuse juhtivautor Luke Holman ERR Novaatorile antud intervjuus.
Holmani ja tema Melbourne'i ülikooli kolleegide töö põhineb ligikaudu 9,65 miljonil teadusartiklil, mis lisati viimase 15 aasta jooksul andmebaasidesse PubMed ja ArXiv. Töörühm uuris seda, millisest riigist autorid pärinevad, mis soost autorid olid, kas ja millises teadusajakirjas tulemused avaldati ning mis eriala uurimus puudutab. Kõigele lisaks ennustasid nad minevikutrendide põhjal, kuidas muutub olukord tulevikus.
Kõiki erialasid koos vaadates avaldavad naised sama palju teadustöid kui mehed 16 aasta pärast. Avanev pilt oli aga sõltuvalt valdkonnast äärmiselt erinev. Eelnevate suundmuste alusel võtab füüsikas enam kui kuuekordse vahe tasa tegemine kuni 258 aastat. Praegu avaldavad naised meestest rohkem teadustöid uuritud 115 erialast vaid viiel, sh näiteks õenduse ja ämmaemanduse vallas. Enam-vähem võrdne on olukord 23 valdkonnas nagu psühholoogia ja rahvatervis.
"Vimase paarikümne aastaga on selles mõttes kõvasti paremaks läinud. See paistab välja kasvõi ülikoolis füüsikat ja teisi täppisteadusi õppivate naiste arvus. Mõnede erialade puhul on samas natukene naljakas oodata enam kui 200 aastat, kuni see hakkab paistma välja teaduskirjanduses," nentis Holman.
Bioloog rõhutas, et mõni eriala ei pruugigi hakata kunagi meelitama täpselt sama palju naisi kui mehi. Praegu pole enamiku uuringusse kaasatud valdkondade puhul tema hinnangul veel kaugeltki saavutatud.
Holman tõdes seejuures, et standardseid ja igale poole sobivaid lahendusi ilmselt pole. Riikide lõikes leiab naisautorite osakaalu poolest tabeli tagaotsast nii näiteks Šveitsi kui ka Saksamaa. Need maad on tuntud pigem naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumise poolest.
Tabeli esirinnas on seevastu Balkanimaad nagu Serbia, Rumeenia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Järjestuse tagaotsas paiknevat Eestit edestavad samas riigid nagu Leedu, Tuneesia ja Maroko.
Eelneva ühte võimalikku põhjust lahkas ERR Novaator veebruari lõpus ilmunud artiklis. Arengumaades pakub loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste või matemaatika eriala valimine tihti naistele suuremat finantsjulgeolekut ja stabiilsemat karjääri. Balkanimaades on nähtud aga teadlaskarjääri pigem naiselikuma ametina. Leedus moodustavad naised kõigist teadlastest hiljutise uuringu kohaselt 58 protsenti.
Eesti autoritega töödest moodustasid naisautorid viimasel kolmel aastal kõigist autoritest ligikaudu 40 protsenti. Samas on nende osakaal langenud võrreldes sellele eelnenud perioodiga viiendiku võrra. Osaliselt võib süüdistada märkimisväärses kõikumises statistikat. 2016. aastal jõudis valimisse vaid umbes 225 tööd. Seega on igal uurimusel ja autoril suurem tähtsus kui näiteks USA-s või Suurbritannias, kus avaldatakse tervikuna rohkem teadustöid. Teiste võimalike põhjuste üle Holman kohalikke olusid teadmata ei tahtnud.
Teisalt viitab analüüs, et teadus pole sool põhinevatest eelarvamustest vabanenud. Maailma tippajakirjades nagu Nature või The New England Journal of Medicine ilmuvate tööde autorite seast leiab naisi kuni paari protsendi võrra vähem, kui võiks oodata samas valdkonnas töötavate teadlaste üldarvu põhjal. "See vihjab, et naised teevad kehvemat teadust, millesse ma eriti uskuda ei taha, või mängivad rollid mõned teised... asjaolud," märkis Holman. See on üks põhjusi, miks pooldab ta topelt-pimedat või vastupidi – täielikult avatud eelretsenseerimise protsessi.
Esimesel juhul ei tea uurimust enne selle avaldamist arvustav teadlane, kes täpselt selle avaldamiseks saatis. Teisel juhul teab teadustööd avaldav inimene, kes tema tööd üle vaatab. "Mõlemal juhul on märgatud, et võrreldes traditsioonilise lahendusega pääseb sõelast läbi rohkem naisautoreid," sõnas Holman.
Laias plaanis on pilt tema sõnul siiski julgustav. Enamikel loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste või matemaatikaga seotud erialadel saabub võrdsusele lähenev tasakaalupunkt 5–30 aasta pärast. "Väikesi samme selle kiirendamiseks saab teha aga igaüks, kasvõi konverentsil ettekande pidamisest keeldumine, kui meeste-naiste osakaal pole tasakaalus," lisas bioloog.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE. Klõpsa siia, et teha tutvust tulemuste esitamiseks loodud interaktiivse tööriistaga.
### Response:
Inimene jõuab enne Marsile, kui täppisteadustest kaob sooline lõhe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegin vea... lahkun riigijuhi ametist" ütles Sargsjan oma pressiteenistuse avalduse kohaselt, mida vahendas riiklik uudisteagentuur Armenpress.
"Nikol Pašinjanil oli õigus... Mina eksisin," lausus Sargsjan, viidates tema vastaste protestide liidrile.
Politsei pidas parlamendiliikme Pašinjani kinni pühapäeval, kuid esmaspäeval vabastas ta.
"Kas kõik on nüüd aru saanud, et me võitsime?" küsis Pašinjan oma toetajatelt peatselt pärast vabanemist ning enne Sargsjani tagasiastumist.
Armeenia valitsus määras peaministri kohusetäitjaks esimese asepeaministri Karen Karapetjani.
Parlament nimetas Sargsjani peaministriks osana üleminekust uuele valitsussüsteemile, mis vähendas presidendi võimu ja suurendas peaministri volitusi. Kriitikute hinnangul üritas Sargsjan seeläbi võimule jääda. Ta oli president 2008. aastast tänavu 9. aprillini.
Tänavaprotestid Sargsjani vangerduse vastu algasid 11 päeva eest ning nädalavahetusel avaldasid tema vastu meelt kümned tuhanded inimesed.
Esmaspäeval tõkestasid protestijad Jerevanis tänavaliiklust. Nendega liitus ka grupp sõjaväelasi, keda kaitseministeerium ähvardas hiljem karistada, sest sõjavägi peab ameti sõnul jääma poliitikast väljapoole.
Juurdluskomitee ütles varem esmaspäeval, et politsei on kinni pidanud 26 meeleavaldajat, keda kahtlustatakse "huligaansuses" ning vägivallas politsei vastu.
Pašinjani vabastamist sai näha ka otsepildis
Televisioon aga edastas otsepilti Pašinjanist Armeenia lippe lehvitavate toetajate keskel Jerevanis.
Otseülekanne Jerevanist:
Pašinjan peeti kinni pärast nurjunud kõnelusi peaminister Serž Sargsjaniga, kelle nimetamine valitsusjuhiks meeleavaldused vallandas.
Vabastati ka parlamendiliikmed Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan.
"Kõik kinnipeetud tuleb vabastada. Langetatakse edaspidised otsused. Õhtul esinen meeleavaldusel," ütles Pašinjan ajakirjanikele.
Läbi Jerevani liigub praegu mitmetuhandepealine rongkäik, mis tervitab seadusandjate vabastamist. Inimesed kostitavad üksteist vahuveiniga karjudes "Võit, Nikol!"
Ajakirjanike küsimusele, kas peaministri tagandamise nõue jääb jõusse, vastas Pašinjan: "Teen praegu ettepaneku võtta kahetunnine vaheaeg, vaadata, kuidas sündmused arenevad. Kutsun kõiki Vabaduse väljakule. Seal vastan küsimustele."
Armeenia meeleavaldustega liitus ka hulk sõdureid
Esmaspäeval liitus Jerevanis jätkuvate meeleavaldustega ka hulk Armeenia sõdureid. Pühapäeval kinni peetud opositsiooniliste rahvasaadikute asukoht pole teada ning eelduste kohaselt toimub õhtul kesklinnas ulatuslik massimeeleavaldus.
Armeenia kaitseministeerium tegi avalduse, mille kohaselt saavad ebaseaduslike protestiaktsioonidega liitunud sõdurid karmi karistuse osaliseks, vahendasid Reuters ja Raadio Vaba Euroopa.
Uudisteagentuuride fotodel ja videotes on olnud näha sadu relvajõudude vormiriietust kandvaid meeleavaldajaid.
Jerevanis jätkuvad juba 11. päeva meeleavaldused, mis algselt puhkesid seoses süüdistustega ekspresident Serž Sargsjani vastu.
Pühapäeva õhtul kogunes Jerevani kesklinna Vabariigi väljakule kümneid tuhandeid inimesi ja seda hoolimata politsei hoiatustest.
Meeleavaldajad leppisid muuhulgas ka kokku "detsentraliseeritud" rongkäikude ja väikestes gruppides meeleavalduste korraldamises ning muudes kodanikuallumatuse vormides, sealhulgas teede ja ühistranspordi tõkestamises.
Kohaliku aja järgi kell 19 peaks aga toimuma Vabariigi väljakul uus massimeeleavaldus.
Meeleavaldajad on lubanud, et protestiaktsioone jätkatakse seni, kuni ekspresidendist peaminister Sargsjan ja tema valitsus tagasi astuvad.
Opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan peeti Jerevani kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal kinni pärast seda, kui läbirääkimised Sargjsaniga läbi rääkisid. Viimane lahkus kõnelustelt pärast seda, kui Pašinjan oli öelnud, et ainus asi, mille üle läbi rääkida saab, on Sargsjani tagasiastumine.
Meeleavalduste kümnendal päeval peeti kinni veel kaks opositsioonilist rahvasaadikut - Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan ja rohkem kui 230 meeleavaldajat. Mitmel pool linnas puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitsei vahel. Tervishoiuministeeriumi andmetel toodi kokkupõrgetega seoses haiglatesse seitse inimest.
Siseministeerium aga teatas pühapäeva õhtul, et nad võtsid vastu otsuse meeleavaldajad laiali ajada ning et politseil on täielik õigus jõudu kasutada ja vahistamisi korraldada.
Peaprokuratuuri teatasid varem, et Pašinjan, Mirzojan ja Mikaeljan esialgu 72 tunniks vahi alla võetud. Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kolm poliitikut seotud ebaseaduslike kogunemiste korraldamise ja ässitamisega - täpsemalt üleskutsetega tänavaid ja riigiasutusi blokeerida. Samas ei selgu avaldusest, kas neile mingeid süüdistusi esitatakse - juriidiliselt kaitseb neid endiselt parlamendisaadiku puutumatus.
Varem mainitud ja lühikeseks jäänud kohtumisel märkis Sargsjan, et tegu pole mitte dialoogiga, vaid väljapressimisega ning tuletas meelde, et Pašinjani liikumine kogus valimistel vaid kuus kuni seitse protsenti häältest ja viimane ei tohiks endale seetõttu lubada kogu rahva nimel ultimaatumite esitamist.
Pašinjan omakorda süüdistas ekspresidenti reaalsustaju kaotamises. Samuti kutsus ta inimesi üles meeleavaldustele, kuid rõhutas, et tegu on rahumeelse protestilainega, mida politsei ei peaks jõuga maha suruma.
Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.
Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.
Meeleavaldajad on Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitavad praegused arengud, et 63-aastasest Sargsjanist on saamas sisuliselt eluaegne riigijuht. | Otse: Armeenia peaminister Sargsjan astus tagasi, protestijuht sai vabaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegin vea... lahkun riigijuhi ametist" ütles Sargsjan oma pressiteenistuse avalduse kohaselt, mida vahendas riiklik uudisteagentuur Armenpress.
"Nikol Pašinjanil oli õigus... Mina eksisin," lausus Sargsjan, viidates tema vastaste protestide liidrile.
Politsei pidas parlamendiliikme Pašinjani kinni pühapäeval, kuid esmaspäeval vabastas ta.
"Kas kõik on nüüd aru saanud, et me võitsime?" küsis Pašinjan oma toetajatelt peatselt pärast vabanemist ning enne Sargsjani tagasiastumist.
Armeenia valitsus määras peaministri kohusetäitjaks esimese asepeaministri Karen Karapetjani.
Parlament nimetas Sargsjani peaministriks osana üleminekust uuele valitsussüsteemile, mis vähendas presidendi võimu ja suurendas peaministri volitusi. Kriitikute hinnangul üritas Sargsjan seeläbi võimule jääda. Ta oli president 2008. aastast tänavu 9. aprillini.
Tänavaprotestid Sargsjani vangerduse vastu algasid 11 päeva eest ning nädalavahetusel avaldasid tema vastu meelt kümned tuhanded inimesed.
Esmaspäeval tõkestasid protestijad Jerevanis tänavaliiklust. Nendega liitus ka grupp sõjaväelasi, keda kaitseministeerium ähvardas hiljem karistada, sest sõjavägi peab ameti sõnul jääma poliitikast väljapoole.
Juurdluskomitee ütles varem esmaspäeval, et politsei on kinni pidanud 26 meeleavaldajat, keda kahtlustatakse "huligaansuses" ning vägivallas politsei vastu.
Pašinjani vabastamist sai näha ka otsepildis
Televisioon aga edastas otsepilti Pašinjanist Armeenia lippe lehvitavate toetajate keskel Jerevanis.
Otseülekanne Jerevanist:
Pašinjan peeti kinni pärast nurjunud kõnelusi peaminister Serž Sargsjaniga, kelle nimetamine valitsusjuhiks meeleavaldused vallandas.
Vabastati ka parlamendiliikmed Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan.
"Kõik kinnipeetud tuleb vabastada. Langetatakse edaspidised otsused. Õhtul esinen meeleavaldusel," ütles Pašinjan ajakirjanikele.
Läbi Jerevani liigub praegu mitmetuhandepealine rongkäik, mis tervitab seadusandjate vabastamist. Inimesed kostitavad üksteist vahuveiniga karjudes "Võit, Nikol!"
Ajakirjanike küsimusele, kas peaministri tagandamise nõue jääb jõusse, vastas Pašinjan: "Teen praegu ettepaneku võtta kahetunnine vaheaeg, vaadata, kuidas sündmused arenevad. Kutsun kõiki Vabaduse väljakule. Seal vastan küsimustele."
Armeenia meeleavaldustega liitus ka hulk sõdureid
Esmaspäeval liitus Jerevanis jätkuvate meeleavaldustega ka hulk Armeenia sõdureid. Pühapäeval kinni peetud opositsiooniliste rahvasaadikute asukoht pole teada ning eelduste kohaselt toimub õhtul kesklinnas ulatuslik massimeeleavaldus.
Armeenia kaitseministeerium tegi avalduse, mille kohaselt saavad ebaseaduslike protestiaktsioonidega liitunud sõdurid karmi karistuse osaliseks, vahendasid Reuters ja Raadio Vaba Euroopa.
Uudisteagentuuride fotodel ja videotes on olnud näha sadu relvajõudude vormiriietust kandvaid meeleavaldajaid.
Jerevanis jätkuvad juba 11. päeva meeleavaldused, mis algselt puhkesid seoses süüdistustega ekspresident Serž Sargsjani vastu.
Pühapäeva õhtul kogunes Jerevani kesklinna Vabariigi väljakule kümneid tuhandeid inimesi ja seda hoolimata politsei hoiatustest.
Meeleavaldajad leppisid muuhulgas ka kokku "detsentraliseeritud" rongkäikude ja väikestes gruppides meeleavalduste korraldamises ning muudes kodanikuallumatuse vormides, sealhulgas teede ja ühistranspordi tõkestamises.
Kohaliku aja järgi kell 19 peaks aga toimuma Vabariigi väljakul uus massimeeleavaldus.
Meeleavaldajad on lubanud, et protestiaktsioone jätkatakse seni, kuni ekspresidendist peaminister Sargsjan ja tema valitsus tagasi astuvad.
Opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan peeti Jerevani kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal kinni pärast seda, kui läbirääkimised Sargjsaniga läbi rääkisid. Viimane lahkus kõnelustelt pärast seda, kui Pašinjan oli öelnud, et ainus asi, mille üle läbi rääkida saab, on Sargsjani tagasiastumine.
Meeleavalduste kümnendal päeval peeti kinni veel kaks opositsioonilist rahvasaadikut - Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan ja rohkem kui 230 meeleavaldajat. Mitmel pool linnas puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitsei vahel. Tervishoiuministeeriumi andmetel toodi kokkupõrgetega seoses haiglatesse seitse inimest.
Siseministeerium aga teatas pühapäeva õhtul, et nad võtsid vastu otsuse meeleavaldajad laiali ajada ning et politseil on täielik õigus jõudu kasutada ja vahistamisi korraldada.
Peaprokuratuuri teatasid varem, et Pašinjan, Mirzojan ja Mikaeljan esialgu 72 tunniks vahi alla võetud. Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kolm poliitikut seotud ebaseaduslike kogunemiste korraldamise ja ässitamisega - täpsemalt üleskutsetega tänavaid ja riigiasutusi blokeerida. Samas ei selgu avaldusest, kas neile mingeid süüdistusi esitatakse - juriidiliselt kaitseb neid endiselt parlamendisaadiku puutumatus.
Varem mainitud ja lühikeseks jäänud kohtumisel märkis Sargsjan, et tegu pole mitte dialoogiga, vaid väljapressimisega ning tuletas meelde, et Pašinjani liikumine kogus valimistel vaid kuus kuni seitse protsenti häältest ja viimane ei tohiks endale seetõttu lubada kogu rahva nimel ultimaatumite esitamist.
Pašinjan omakorda süüdistas ekspresidenti reaalsustaju kaotamises. Samuti kutsus ta inimesi üles meeleavaldustele, kuid rõhutas, et tegu on rahumeelse protestilainega, mida politsei ei peaks jõuga maha suruma.
Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.
Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.
Meeleavaldajad on Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitavad praegused arengud, et 63-aastasest Sargsjanist on saamas sisuliselt eluaegne riigijuht.
### Response:
Otse: Armeenia peaminister Sargsjan astus tagasi, protestijuht sai vabaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klopp vihjab aprilli alguses toimunud intsidendile, mil Liverpooli fännid loopisid Meistrite liiga mängu eel Manchester City bussi pihta pürotehnikat, pudeleid, purke ja muid objekte. Klopp lisas, et ta tahab näha samasugust fännide toetust staadionil, aga paremat käitumist tänavatel.
"See, mis staadionil veerandfinaali ajal toimus, tehke seda uuesti, aga väljaspool näidake vastaste vastu austust," ütles Klopp. "Me oleme rivaalid ainult väljakul. Kõik teavad, kui fantastiline klubi on Roma ja kui ilus paik on maailmas Itaalia pealinn. Aga kõik inimesed ei tea, kui imeline koht on Liverpool, seega näitame seda neile," lisas ta.
Klopp usub, et ta ei pea klubi fännidele seletama, kui tähtis on meeskonnale hea atmosfäär. "Meie fännid loovad meis erilise tunde. Ma ei tea, kas me suudame paremini mängida kui Manchester City vastu, aga me üritame," ütles Klopp. | Klopp kutsub Liverpooli fänne üles näitama austust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klopp vihjab aprilli alguses toimunud intsidendile, mil Liverpooli fännid loopisid Meistrite liiga mängu eel Manchester City bussi pihta pürotehnikat, pudeleid, purke ja muid objekte. Klopp lisas, et ta tahab näha samasugust fännide toetust staadionil, aga paremat käitumist tänavatel.
"See, mis staadionil veerandfinaali ajal toimus, tehke seda uuesti, aga väljaspool näidake vastaste vastu austust," ütles Klopp. "Me oleme rivaalid ainult väljakul. Kõik teavad, kui fantastiline klubi on Roma ja kui ilus paik on maailmas Itaalia pealinn. Aga kõik inimesed ei tea, kui imeline koht on Liverpool, seega näitame seda neile," lisas ta.
Klopp usub, et ta ei pea klubi fännidele seletama, kui tähtis on meeskonnale hea atmosfäär. "Meie fännid loovad meis erilise tunde. Ma ei tea, kas me suudame paremini mängida kui Manchester City vastu, aga me üritame," ütles Klopp.
### Response:
Klopp kutsub Liverpooli fänne üles näitama austust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülevaade: Eesti veteranid ja nende missioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Ülevaade: Eesti veteranid ja nende missioonid | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarassovi võiduajaks oli 1:30,37. Pjedestaali madalamad astmed hõivasid Armin Pilv (Haanja Rattaklubi; 1:31.25) ja soomlane Jere Hara (Motion Finland; 1:34.21).
"Alguses pani konkurent Armin Pilv kõva tempo peale ja siis ma tundsin, et kõigil on raske ning panin tõusude peal juurde ning sain üksi minema, päris raske oli," rääkis Tarassov peale võistlust. "Rada ei olnud ulmeliselt raske, aga kerge ka ei olnud, täpselt paras minu jaoks."
Takeli järel pälvis naiste klassis teise koha Mairis Õispuu (KJK) ja kolmanda Merili Sirvel (KJK). "Raja teine pool oli tehniline, aga esimene pigem selline mõnus sõitmine singlitel, mis ei olnud eriti keeruline," rääkis Takel peale sõitu. "Rada võiks olla natukene tehnilisem, aga mitte väga palju, sest siis ei saa enam nautida. Aga Pirita oligi üks lihtsamaid etappe."
Päeva esimene start anti noorratturitele, kus M-14 klassis näitas kiireimat aega CFC rattur Romet Pajur. Talle järgnesid soomlane Veeti Jalonen ja Martin Krusemann (KJK). N-14 klassis ei olnud vastast Elisabeth Ebrasele (KJK), kes oli kiirem Annabrit Prantsist (KJK) ja Karolin Survast (SMA).
Teises stardis võistlesid naisteklassi ratturid. Kuigi ühtegi naisjuuniorit seekord stardis ei olnud, siis nooremad neiud panid ennast eliitklassiga siiski proovile. N-16 klassis võitis Mailis Salla (PKA) Anet Sirveli (KJK) ja Silvia Türksoni (POR) ees.
Kõige rohkem startijaid oli päeva viimases stardis, kus rajale tuiskasid mehed vanuses 16 ja vanemad. Noormeeste arvestuses võitis Robert Johanson (CFC), teise koha sai Madis Mihkels (TYS) ja kolmanda Oskar Kontus (SMA).
Meesjuuniorite klassis näitas oma võimu Räit Ärm (POR). Teise ja kolmanda koha jagasid omavahel Elvis Leon Laanjõe (KJK) ja Rando Marten Evendi (POR). Sport klassi esikolmiku moodustasid Ivar Vaab, Kalle Takel ja Raiko Kaldoja, seenior-1 klassi kiireimad olid Daniil Härginen, Margus Malva ja Imre Ojavere. Seenior-2 klassis ei olnud vastast Eero Kiskonenile, kes jättis teiseks ja kolmandaks Tarmo Mõttuse ja Juri Molevi. Vanimas, seenior-3 klassis riputati kuldmedal kaela Tarmo Neemelale. Pjedestaalile mahtusid veel Alari Kannel ja Alar Reiska.
Karikasarja järgmine etapp peetakse 26. mail Rakveres. | Uuel olümpiakrossi karikasarja avaetapil võidutsesid Takel ja Tarassov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarassovi võiduajaks oli 1:30,37. Pjedestaali madalamad astmed hõivasid Armin Pilv (Haanja Rattaklubi; 1:31.25) ja soomlane Jere Hara (Motion Finland; 1:34.21).
"Alguses pani konkurent Armin Pilv kõva tempo peale ja siis ma tundsin, et kõigil on raske ning panin tõusude peal juurde ning sain üksi minema, päris raske oli," rääkis Tarassov peale võistlust. "Rada ei olnud ulmeliselt raske, aga kerge ka ei olnud, täpselt paras minu jaoks."
Takeli järel pälvis naiste klassis teise koha Mairis Õispuu (KJK) ja kolmanda Merili Sirvel (KJK). "Raja teine pool oli tehniline, aga esimene pigem selline mõnus sõitmine singlitel, mis ei olnud eriti keeruline," rääkis Takel peale sõitu. "Rada võiks olla natukene tehnilisem, aga mitte väga palju, sest siis ei saa enam nautida. Aga Pirita oligi üks lihtsamaid etappe."
Päeva esimene start anti noorratturitele, kus M-14 klassis näitas kiireimat aega CFC rattur Romet Pajur. Talle järgnesid soomlane Veeti Jalonen ja Martin Krusemann (KJK). N-14 klassis ei olnud vastast Elisabeth Ebrasele (KJK), kes oli kiirem Annabrit Prantsist (KJK) ja Karolin Survast (SMA).
Teises stardis võistlesid naisteklassi ratturid. Kuigi ühtegi naisjuuniorit seekord stardis ei olnud, siis nooremad neiud panid ennast eliitklassiga siiski proovile. N-16 klassis võitis Mailis Salla (PKA) Anet Sirveli (KJK) ja Silvia Türksoni (POR) ees.
Kõige rohkem startijaid oli päeva viimases stardis, kus rajale tuiskasid mehed vanuses 16 ja vanemad. Noormeeste arvestuses võitis Robert Johanson (CFC), teise koha sai Madis Mihkels (TYS) ja kolmanda Oskar Kontus (SMA).
Meesjuuniorite klassis näitas oma võimu Räit Ärm (POR). Teise ja kolmanda koha jagasid omavahel Elvis Leon Laanjõe (KJK) ja Rando Marten Evendi (POR). Sport klassi esikolmiku moodustasid Ivar Vaab, Kalle Takel ja Raiko Kaldoja, seenior-1 klassi kiireimad olid Daniil Härginen, Margus Malva ja Imre Ojavere. Seenior-2 klassis ei olnud vastast Eero Kiskonenile, kes jättis teiseks ja kolmandaks Tarmo Mõttuse ja Juri Molevi. Vanimas, seenior-3 klassis riputati kuldmedal kaela Tarmo Neemelale. Pjedestaalile mahtusid veel Alari Kannel ja Alar Reiska.
Karikasarja järgmine etapp peetakse 26. mail Rakveres.
### Response:
Uuel olümpiakrossi karikasarja avaetapil võidutsesid Takel ja Tarassov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on hea meel tervitada oma tugevat NATO liitlast Portugali keskusega ühinemisel," ütles keskuse direktor Merle Maigre pressiteate vahendusel.
Portugali ühinemist küberkaitsekeskusega tähistatakse teisipäeval keskuse ees lipuheiskamise tseremooniaga.
"CCDCOE pakub kõigile NATO liitlastele võimalust harjutada uusi interdistsiplinaarseid lähenemisi küberkaitses," märkis Maigre.
Portugali peatsest liitumisest Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega andis teada märtsis Portugalis oma kolleegiga kohtunud kaitseminister Jüri Luik.
Austraalia teatas oma otsusest Eesti pop-up saatkonna avamisel. "Austraalia lisandumine laiendab küberkaitses sarnaselt mõtlevate riikide ulatust ja koostööd Euro-Atlandi piirkonnast kaugemale, muutes meie küberkaitsevõrgustiku tõeliselt globaalseks,” ütles Maigre Austraalia liitumisotsust tervitades.
CCDCOE on NATO tunnustuse saanud oivakeskus, mis tegeleb peamiselt küberkaitse-teemaliste uuringute, õppuste ja treeningutega tehnoloogia, strateegia, operatsioonide ja õiguse valdkonnas. Keskusega on ühinenud 20 riiki.
Keskuses on koostatud ka Tallinn Manual 2.0, mis on kõige hõlmavam teatmik selle kohta, kuidas rakendub rahvusvaheline õigus kübervaldkonnas. Keskus korraldab ka maailma suurimat ja kõige komplekssemat rahvusvahelist reaalajas küberkaitseõppust Locked Shields. Üks keskuse väljapaistvamaid tegevusi on ka rahvusvahelise küberkonfliktide teemalise konverentsi CyCon korraldamine, mis toob iga kevad Tallinnasse selle valdkonna eksperdid ja otsustajad kogu maailmast.
Keskuse tegevust rahastavad ja finantseerivad sellega ühinenud riigid. Praeguseks on CCDCOE-ga liitunud Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Türgi, Ühendkuningriik ja USA. Lisaks teatasid hiljuti Jaapan ja Norra, et plaanivad keskusega liituda. | Portugal ja Austraalia ühinevad NATO küberkaitsekeskusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on hea meel tervitada oma tugevat NATO liitlast Portugali keskusega ühinemisel," ütles keskuse direktor Merle Maigre pressiteate vahendusel.
Portugali ühinemist küberkaitsekeskusega tähistatakse teisipäeval keskuse ees lipuheiskamise tseremooniaga.
"CCDCOE pakub kõigile NATO liitlastele võimalust harjutada uusi interdistsiplinaarseid lähenemisi küberkaitses," märkis Maigre.
Portugali peatsest liitumisest Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega andis teada märtsis Portugalis oma kolleegiga kohtunud kaitseminister Jüri Luik.
Austraalia teatas oma otsusest Eesti pop-up saatkonna avamisel. "Austraalia lisandumine laiendab küberkaitses sarnaselt mõtlevate riikide ulatust ja koostööd Euro-Atlandi piirkonnast kaugemale, muutes meie küberkaitsevõrgustiku tõeliselt globaalseks,” ütles Maigre Austraalia liitumisotsust tervitades.
CCDCOE on NATO tunnustuse saanud oivakeskus, mis tegeleb peamiselt küberkaitse-teemaliste uuringute, õppuste ja treeningutega tehnoloogia, strateegia, operatsioonide ja õiguse valdkonnas. Keskusega on ühinenud 20 riiki.
Keskuses on koostatud ka Tallinn Manual 2.0, mis on kõige hõlmavam teatmik selle kohta, kuidas rakendub rahvusvaheline õigus kübervaldkonnas. Keskus korraldab ka maailma suurimat ja kõige komplekssemat rahvusvahelist reaalajas küberkaitseõppust Locked Shields. Üks keskuse väljapaistvamaid tegevusi on ka rahvusvahelise küberkonfliktide teemalise konverentsi CyCon korraldamine, mis toob iga kevad Tallinnasse selle valdkonna eksperdid ja otsustajad kogu maailmast.
Keskuse tegevust rahastavad ja finantseerivad sellega ühinenud riigid. Praeguseks on CCDCOE-ga liitunud Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Türgi, Ühendkuningriik ja USA. Lisaks teatasid hiljuti Jaapan ja Norra, et plaanivad keskusega liituda.
### Response:
Portugal ja Austraalia ühinevad NATO küberkaitsekeskusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese seti 4:6 kaotanud Kanepile sai saatuslikuks mängu algus, kus ta lasi oma kaks esimest servigeimi murda. Tasavägiselt alanud teise seti suutis Kanepi võita seisuga 6:4. Otsustava, kolmanda seti alguses kaotas Kanepi kohe kaks geimi, ent seejärel 4:1 kaotusseisu jäänud Kanepi võitis järgmised kolm geimi ja viigistas seisu 4:4-le. Sellega püsis Kanepil veel lootus jõuda põhiturniirile, ent kaks tundi ja 19 minutit kestnud mängus pani oma paremuse lõpuks siiski maksma maailma 52. reket seisuga 6:4.
Stuttgardi turniiril teeb kaasa ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.), kes pääses otse põhitabelisse. Kontaveit kohtub esimeses ringis maailma 20. reketi, prantslanna Kristina Mladenoviciga. | Stuttgardis napilt kaotanud Kanepi jääb põhiturniirilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese seti 4:6 kaotanud Kanepile sai saatuslikuks mängu algus, kus ta lasi oma kaks esimest servigeimi murda. Tasavägiselt alanud teise seti suutis Kanepi võita seisuga 6:4. Otsustava, kolmanda seti alguses kaotas Kanepi kohe kaks geimi, ent seejärel 4:1 kaotusseisu jäänud Kanepi võitis järgmised kolm geimi ja viigistas seisu 4:4-le. Sellega püsis Kanepil veel lootus jõuda põhiturniirile, ent kaks tundi ja 19 minutit kestnud mängus pani oma paremuse lõpuks siiski maksma maailma 52. reket seisuga 6:4.
Stuttgardi turniiril teeb kaasa ka Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 31.), kes pääses otse põhitabelisse. Kontaveit kohtub esimeses ringis maailma 20. reketi, prantslanna Kristina Mladenoviciga.
### Response:
Stuttgardis napilt kaotanud Kanepi jääb põhiturniirilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poetessi juubeliaasta puhul eksponeeritud näitusel saab näha Johannes ja Peeter Parikase, Woldemar Markuse, Max Meixneri ja Woldemar von Ditmari tehtud fotosid.
Marie Under on eesti kõigi aegade väljapaistvamaid luuletajaid. Ta jõudis esimese luulekoguni küllalt hilja, 37-aastasena, esinedes skandaalse rühmituse "Siuru" printsessina. Oma esimesed luuletused oli ta kirjutanud saksa keeles, kuid need jäid käsikirja. Eestikeelsed luuletused viis trükki perekonnasõber Ants Laikmaa 1904. aastal.
Marie Underi luuletusi on avaldatud ka "Noor-Eesti" albumites. Edasine avaldamine (kuigi 1913 oli esimene luulekogu avaldamiseks valmis) takerdus maailmasõja ajal, et plahvatuslikult vallanduda 1917. aastal. 1920. aastatel avaldas Under intensiivselt ka esseid ja muid lehekirjutisi ning tõlkeid saksa keelest.
Näituse kuraator ja kujundaja on Tio Tepandi. | Tammsaare muuseumis avatakse Marie Underi fotonäitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poetessi juubeliaasta puhul eksponeeritud näitusel saab näha Johannes ja Peeter Parikase, Woldemar Markuse, Max Meixneri ja Woldemar von Ditmari tehtud fotosid.
Marie Under on eesti kõigi aegade väljapaistvamaid luuletajaid. Ta jõudis esimese luulekoguni küllalt hilja, 37-aastasena, esinedes skandaalse rühmituse "Siuru" printsessina. Oma esimesed luuletused oli ta kirjutanud saksa keeles, kuid need jäid käsikirja. Eestikeelsed luuletused viis trükki perekonnasõber Ants Laikmaa 1904. aastal.
Marie Underi luuletusi on avaldatud ka "Noor-Eesti" albumites. Edasine avaldamine (kuigi 1913 oli esimene luulekogu avaldamiseks valmis) takerdus maailmasõja ajal, et plahvatuslikult vallanduda 1917. aastal. 1920. aastatel avaldas Under intensiivselt ka esseid ja muid lehekirjutisi ning tõlkeid saksa keelest.
Näituse kuraator ja kujundaja on Tio Tepandi.
### Response:
Tammsaare muuseumis avatakse Marie Underi fotonäitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaasaegse teatri ja etenduskunstide pidu sisaldab lisaks teatriprogrammile kontserte, vestlusi, kunstisündmusi, traditsioonilist jalgpallimatši ning ööelu.
Baltoscandali osalejad ja lavastused:
Jerome Bel: Gala
Forced Entertainment: Real Magic
Marie-Caroline Hominal / Markus Öhrn: Hominal/Öhrn
Encyclopédie De La Parole / Joris Lacoste & Pierre-Yves Macé: Suite N°3
Teater NO99 / Juhan Ulfsak: NO36. Unistajad
Teatr Powszechny / Oliver Frljič: Klątwa
Deborah Pearson: History, History, History
Mart Kangro / Juhan Ulfsak / Eero Epner: Workshop
Ensemble U: Raba
W A U H A U S: Flashdance
Ivo Dimchev: Concert
Henri Hütt / Mihkel Ilus: Kapriisid 3.5 | Baltoscandal avaldas esinejad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaasaegse teatri ja etenduskunstide pidu sisaldab lisaks teatriprogrammile kontserte, vestlusi, kunstisündmusi, traditsioonilist jalgpallimatši ning ööelu.
Baltoscandali osalejad ja lavastused:
Jerome Bel: Gala
Forced Entertainment: Real Magic
Marie-Caroline Hominal / Markus Öhrn: Hominal/Öhrn
Encyclopédie De La Parole / Joris Lacoste & Pierre-Yves Macé: Suite N°3
Teater NO99 / Juhan Ulfsak: NO36. Unistajad
Teatr Powszechny / Oliver Frljič: Klątwa
Deborah Pearson: History, History, History
Mart Kangro / Juhan Ulfsak / Eero Epner: Workshop
Ensemble U: Raba
W A U H A U S: Flashdance
Ivo Dimchev: Concert
Henri Hütt / Mihkel Ilus: Kapriisid 3.5
### Response:
Baltoscandal avaldas esinejad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa valmistatud sidesatelliidil Angosat-1 tekkisid probleemid peatselt pärast õhkutõusu Bajkongõri kosmodroomilt. Õhkutõusu järel kadus satelliidiga kontakt ning seda ei õnnestunud taastada.
"Satelliit püsis orbiidil 26.-30. detsembrini. Pärast seda oli meil probleem," lausus satelliidi valmistanud firma Energia RSC esindaja Igor Frolov.
Angola telekomiminister José Carvalho da Rocha ütles, et Venemaa ehitab uue sidesatelliidi Angosat-2.
"Ehitus algab homme ja Angolale ei maksa see midagi... See saab olema eelkäijast võimekam ja mitmekülgsem," lausus da Rocha. Tema sõnul ehitatakse satelliiti 18 kuud.
Venemaa ja Angola projekt Angosat algas 2009. aastal. Osana projektist asub üks satelliidi kontrollkeskustest Angola pealinna Luanda ühes eeslinnas.
Angosat-1 toel pidi üle Aafrika paranema satelliitside, ligipääs internetile ning raadio- ja telepildi edastus. Satelliit pidi olema töös 15 aastat. | Angola kandis maha oma esimese satelliidi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa valmistatud sidesatelliidil Angosat-1 tekkisid probleemid peatselt pärast õhkutõusu Bajkongõri kosmodroomilt. Õhkutõusu järel kadus satelliidiga kontakt ning seda ei õnnestunud taastada.
"Satelliit püsis orbiidil 26.-30. detsembrini. Pärast seda oli meil probleem," lausus satelliidi valmistanud firma Energia RSC esindaja Igor Frolov.
Angola telekomiminister José Carvalho da Rocha ütles, et Venemaa ehitab uue sidesatelliidi Angosat-2.
"Ehitus algab homme ja Angolale ei maksa see midagi... See saab olema eelkäijast võimekam ja mitmekülgsem," lausus da Rocha. Tema sõnul ehitatakse satelliiti 18 kuud.
Venemaa ja Angola projekt Angosat algas 2009. aastal. Osana projektist asub üks satelliidi kontrollkeskustest Angola pealinna Luanda ühes eeslinnas.
Angosat-1 toel pidi üle Aafrika paranema satelliitside, ligipääs internetile ning raadio- ja telepildi edastus. Satelliit pidi olema töös 15 aastat.
### Response:
Angola kandis maha oma esimese satelliidi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reklaamiärimees Paavo Pettai on teie nime oma juhtumis esile toonud, väites, et teiega oli tal kokkulepe 2009. aastal, mis puudutas Keskerakonna kampaaniate rahastamist laenu andmiseks. Kuidas te kommenteerite neid väiteid?
Ja mis on teie küsimus?
Et kuidas te kommenteerite Pettai väidet, et tal oli teiega tehtud kokkulepe?
Aga miks ma peaks seda kommenteerima? Sellepärast et mul ei ole seal midagi kommenteerida. Pettai on oma tegevustega juba siin tõestanud ju... ütleme, minu silmis on tegu ikka natuke kelmiliku inimesega. Mina ei pea üldse vajalikuks siukseid asju kommenteerida.
Kas te väidate, et tema väide on vale?
Ma isegi ei väida mitte midagi, ma lihtsalt ei kommenteeri neid küsimusi, ma ütlen. Minu jaoks ei ole tegu adekvaatse inimesega üldse.
On teil temaga lähemat kokkupuudet ka kunagi olnud?
Ma tunnen Eestist peaaegu kõiki inimesi. Minu meelest eelmisel suvelgi nägin teda, siinsamas Rotermannis.
Kas see, et te ütlete, et ta on ebaadekvaatne, on viimase aja tunnus või on...?
On osad tegevused, mida inimene teeb, ja minu silmis tunduvad need kelmilikud, siis ju kogu tema elu on ju natuke olnud kergelt öeldes selline lippadi-lappadi. Aga siinkohas minu jutt ka lõppeb. Te lihtsalt imete neid lauseid mult veel välja ma ei tea, kui palju.
No kuivõrd ta on selline tuntud nimi, kes teie nimega opereerib, mis on ka tuntud ja samas olete ka EOK juht, siis on ju arusaadav, et...
Mitte tema ei opereeri, vaid teiesugused opereerivad! Nemad tahavad oma klikke saada ja kirjutage sinna igasugu muid nimesid ka, ikka panete minu nime sinna. Küll räägitakse siin igasugu koolidest või millestki muust, ikka pannakse minu nimi, kuigi, ütleme, ei ole mina üldse kõige kõvem tegija, ka koolide rendi osas Eestis. Aga aitab küll nendest lausete väljaimemisest. Nüüd on nagu kõik, aitäh. | Sõõrumaa: kogu Pettai elu on olnud kergelt öeldes lippadi-lappadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reklaamiärimees Paavo Pettai on teie nime oma juhtumis esile toonud, väites, et teiega oli tal kokkulepe 2009. aastal, mis puudutas Keskerakonna kampaaniate rahastamist laenu andmiseks. Kuidas te kommenteerite neid väiteid?
Ja mis on teie küsimus?
Et kuidas te kommenteerite Pettai väidet, et tal oli teiega tehtud kokkulepe?
Aga miks ma peaks seda kommenteerima? Sellepärast et mul ei ole seal midagi kommenteerida. Pettai on oma tegevustega juba siin tõestanud ju... ütleme, minu silmis on tegu ikka natuke kelmiliku inimesega. Mina ei pea üldse vajalikuks siukseid asju kommenteerida.
Kas te väidate, et tema väide on vale?
Ma isegi ei väida mitte midagi, ma lihtsalt ei kommenteeri neid küsimusi, ma ütlen. Minu jaoks ei ole tegu adekvaatse inimesega üldse.
On teil temaga lähemat kokkupuudet ka kunagi olnud?
Ma tunnen Eestist peaaegu kõiki inimesi. Minu meelest eelmisel suvelgi nägin teda, siinsamas Rotermannis.
Kas see, et te ütlete, et ta on ebaadekvaatne, on viimase aja tunnus või on...?
On osad tegevused, mida inimene teeb, ja minu silmis tunduvad need kelmilikud, siis ju kogu tema elu on ju natuke olnud kergelt öeldes selline lippadi-lappadi. Aga siinkohas minu jutt ka lõppeb. Te lihtsalt imete neid lauseid mult veel välja ma ei tea, kui palju.
No kuivõrd ta on selline tuntud nimi, kes teie nimega opereerib, mis on ka tuntud ja samas olete ka EOK juht, siis on ju arusaadav, et...
Mitte tema ei opereeri, vaid teiesugused opereerivad! Nemad tahavad oma klikke saada ja kirjutage sinna igasugu muid nimesid ka, ikka panete minu nime sinna. Küll räägitakse siin igasugu koolidest või millestki muust, ikka pannakse minu nimi, kuigi, ütleme, ei ole mina üldse kõige kõvem tegija, ka koolide rendi osas Eestis. Aga aitab küll nendest lausete väljaimemisest. Nüüd on nagu kõik, aitäh.
### Response:
Sõõrumaa: kogu Pettai elu on olnud kergelt öeldes lippadi-lappadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on esimese korraga Trumpi ametiaja jooksul, kui ta Washingtonis riigivisiidi võõrustajaks on, vahendas Reuters.
Esmaspäeval kohtuvad riigipead õhtusöögil Mount Vernonis, mis oli USA esimese presidendi George Washingtoni kodu.
Suurem töö on planeeritud teisipäevaks Valges Majas toimuvateks kohtumisteks ning kolmapäeval peab Macron kõne kongressis. Samal päeval tähistatakse Prantsuse kindrali Charles de Gaulle'i esinemise aastapäeva kongressis 1960. aastal.
Trumpi ja Macroni sõprus sai alguse aasta tagasi Belgias. Samal ajal kui teised Euroopa liidrid on hoidnud Trumpiga kindlat distantsi, siis Macron on püüdnud säilitada USA presidendiga tihedaid sidemeid ning kaks liidrit räägivad sageli telefoni teel.
Macron on asunud päästma 2015. aasta Iraani tuumalepet (JCPOA), millest Trump on lubanud loobuda, kui Euroopa liitlased seda mai keskpaigaks tugevamaks ei muuda.
Iraani, USA ja veel viie maailma suurriigi sõlmitud lepe piirab Iraani tuumaprogrammi ning vastutasuks leevendati Iraanile kehtestatud sanktsioone.
Pühapäeval ütles Macron Fox Newsile, et parem oleks Iraani lepet kaitsta, mitte sellest loobuda. Tema sõnul ei ole leppe asendamiseks plaan B-d.
Samuti tahab Macron veenda Trumpi tegema Euroopa riikidele terasetariifides erandeid.
Prantsusmaa presidendi kantselei ametnik ütles, et Pariis ja teised Euroopa riigid teevad ühiseid jõupingutusi selleks, et veenda Trumpi leevendama Venemaale kehtestatud sanktsioone, nende hulgas Venemaa alumiiniumitootjate vastu kehtestatud meetmeid. "Me töötame Euroopa partneritega selle nimel," ütles allikas.
Trump ja Macron arutavad eelduste kohaselt ka Süüria üle. Vähem kui kaks nädalat tagasi andsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia õhulööke Süürias vastuseks väidetavale keemiarünnakule Douma linnas.
Macron ütles eelmisel nädalal, et tema hinnangul on ta suutnud Trumpi veenda hoidma USA sõjaväelasi Süürias. Trump on aga rõhutanud, et kavatseb sõjaväelased koju tuua, kuigi ta ei ole avalikustanud selleks kindlat ajakava.
Kas aga neil ja muudel teemadel võib tulla edusamme, on ebaselge. "Kas me ka tegelikult lahendame või jõuame lõpule või täieliku kokkuleppeni mõnes teemas, mida oleme puudutanud, on keeruline öelda," ütles USA valitsusametnik reedel ajakirjanikele. | Macroni ja Trumpi kohtumist saadavad erimeelsused Iraani ja kaubanduse üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on esimese korraga Trumpi ametiaja jooksul, kui ta Washingtonis riigivisiidi võõrustajaks on, vahendas Reuters.
Esmaspäeval kohtuvad riigipead õhtusöögil Mount Vernonis, mis oli USA esimese presidendi George Washingtoni kodu.
Suurem töö on planeeritud teisipäevaks Valges Majas toimuvateks kohtumisteks ning kolmapäeval peab Macron kõne kongressis. Samal päeval tähistatakse Prantsuse kindrali Charles de Gaulle'i esinemise aastapäeva kongressis 1960. aastal.
Trumpi ja Macroni sõprus sai alguse aasta tagasi Belgias. Samal ajal kui teised Euroopa liidrid on hoidnud Trumpiga kindlat distantsi, siis Macron on püüdnud säilitada USA presidendiga tihedaid sidemeid ning kaks liidrit räägivad sageli telefoni teel.
Macron on asunud päästma 2015. aasta Iraani tuumalepet (JCPOA), millest Trump on lubanud loobuda, kui Euroopa liitlased seda mai keskpaigaks tugevamaks ei muuda.
Iraani, USA ja veel viie maailma suurriigi sõlmitud lepe piirab Iraani tuumaprogrammi ning vastutasuks leevendati Iraanile kehtestatud sanktsioone.
Pühapäeval ütles Macron Fox Newsile, et parem oleks Iraani lepet kaitsta, mitte sellest loobuda. Tema sõnul ei ole leppe asendamiseks plaan B-d.
Samuti tahab Macron veenda Trumpi tegema Euroopa riikidele terasetariifides erandeid.
Prantsusmaa presidendi kantselei ametnik ütles, et Pariis ja teised Euroopa riigid teevad ühiseid jõupingutusi selleks, et veenda Trumpi leevendama Venemaale kehtestatud sanktsioone, nende hulgas Venemaa alumiiniumitootjate vastu kehtestatud meetmeid. "Me töötame Euroopa partneritega selle nimel," ütles allikas.
Trump ja Macron arutavad eelduste kohaselt ka Süüria üle. Vähem kui kaks nädalat tagasi andsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia õhulööke Süürias vastuseks väidetavale keemiarünnakule Douma linnas.
Macron ütles eelmisel nädalal, et tema hinnangul on ta suutnud Trumpi veenda hoidma USA sõjaväelasi Süürias. Trump on aga rõhutanud, et kavatseb sõjaväelased koju tuua, kuigi ta ei ole avalikustanud selleks kindlat ajakava.
Kas aga neil ja muudel teemadel võib tulla edusamme, on ebaselge. "Kas me ka tegelikult lahendame või jõuame lõpule või täieliku kokkuleppeni mõnes teemas, mida oleme puudutanud, on keeruline öelda," ütles USA valitsusametnik reedel ajakirjanikele.
### Response:
Macroni ja Trumpi kohtumist saadavad erimeelsused Iraani ja kaubanduse üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on väga hea meel, et uus mees tuli absoluudis esikohale, see toob natukene värsket verd alasse ja teistele võitlejatele ärevust hinge," ütles Eesti Jõutõsteliidu president Kaido Leesmann, kelle sõnul polnud tulemused ootuspärased ja pakkusid seega meeldivat üllatust. "Meestel on võib-olla kergem nüüd trenni minna ja on uus eesmärk, mille nimel treenida. Mul on hea meel, et sirgub tugev tippklass, kust tuleb kindlasti mehi ka tulevasteks aastateks. See on väga hea tendents."
Siim Rasti võistlustulemusi kommenteerides ütles Leesmann, et Rast on hooaja põhieesmärgiks seadnud kevadise MM-i Calgarys ja Eesti meistrivõistlused polnud seega eesmärk omaette, vaid pigem tugevat treening.
Meeste absoluudi võitja Mihkel Raadik kogus 546,49 Wilksi punkti tulemusega 945 kg kolme tõste kogusummas. Teise koha sai Elar Kraav Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist (TÜSK) tulemusega 917,5 kg kolme tõste kogusummas, kogudes 530,13 Wilksi punkti. Kolmanda koha saavutas Olak Harri samuti TÜSK-ist tulemusega 770 kg kolme tõste kogusummas, kogudes 517,74 Wilksi punkti.
Naiste absoluudi võitis Marianna Bogdanova TÜSK-ist tulemusega 405 kg kolme tõste kogusummas, kogudes 461,74 Wilksi punkti. Teiseks jäi Anne Laidla TÜSK-ist tulemusega 380 kg, kogudes 415,68 Wilksi punkti. Kolmanda koha saavutas Karin Mikk Sparta spordiklubist tulemusega 385 kg ja 384,92 Wilksi punktiga.
Võistlusel osales kaheksa naist ja 39 meest. | Üllatusmees võitis Eesti meistrivõistlused jõutõstmises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on väga hea meel, et uus mees tuli absoluudis esikohale, see toob natukene värsket verd alasse ja teistele võitlejatele ärevust hinge," ütles Eesti Jõutõsteliidu president Kaido Leesmann, kelle sõnul polnud tulemused ootuspärased ja pakkusid seega meeldivat üllatust. "Meestel on võib-olla kergem nüüd trenni minna ja on uus eesmärk, mille nimel treenida. Mul on hea meel, et sirgub tugev tippklass, kust tuleb kindlasti mehi ka tulevasteks aastateks. See on väga hea tendents."
Siim Rasti võistlustulemusi kommenteerides ütles Leesmann, et Rast on hooaja põhieesmärgiks seadnud kevadise MM-i Calgarys ja Eesti meistrivõistlused polnud seega eesmärk omaette, vaid pigem tugevat treening.
Meeste absoluudi võitja Mihkel Raadik kogus 546,49 Wilksi punkti tulemusega 945 kg kolme tõste kogusummas. Teise koha sai Elar Kraav Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist (TÜSK) tulemusega 917,5 kg kolme tõste kogusummas, kogudes 530,13 Wilksi punkti. Kolmanda koha saavutas Olak Harri samuti TÜSK-ist tulemusega 770 kg kolme tõste kogusummas, kogudes 517,74 Wilksi punkti.
Naiste absoluudi võitis Marianna Bogdanova TÜSK-ist tulemusega 405 kg kolme tõste kogusummas, kogudes 461,74 Wilksi punkti. Teiseks jäi Anne Laidla TÜSK-ist tulemusega 380 kg, kogudes 415,68 Wilksi punkti. Kolmanda koha saavutas Karin Mikk Sparta spordiklubist tulemusega 385 kg ja 384,92 Wilksi punktiga.
Võistlusel osales kaheksa naist ja 39 meest.
### Response:
Üllatusmees võitis Eesti meistrivõistlused jõutõstmises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval õnnestus Colorado osariigist pärit Dylan McWilliamsil kohtuda Hawaii saarestikus Kauai saare juures haiga, vahendas BBC.
"See on päris hullumeelne. Tundub, et mul väga palju õnne pole, kuid mõnes mõttes nagu on ka, kui ma õnnetustesse satun," nentis McWilliams BBC intervjuus.
Ta meenutas, et oli hommikul Vaikses ookeani lainetes ujumas, kui tundis, et miski lõi tema jala pihta. "Seejärel nägin enda all haid. Ma hakkasin teda jalgadega taguma - ma tean, et vähemalt ühe korra ma tabasin ka - ning ujusin randa nii kiiresti kui suutsin."
Randa jõudes jättis ta endast maha verised jäljed ja noormees tunnistas, et sellel hetkel polnud ta isegi kindel, kas ta on jala kaotanud või mitte.
Jalg jäi talle õnneks alles, kuid haav vajas seitset õmblust ning hai hammastest tekkinud armid jäävad talle ilmselt elu lõpuni. Ekspertide hinnangul oli tegu umbes kahe meetri pikkuse tiigerhaiga.
McWilliams on sotsiaalmeedias tundud matkaentusiast, kes näiteks viimased kaks aastat on rännanud seljakott seljas mööda USA-d ja Kanadat. Oma reisimist rahastab ta teekonna ajal juhutöid tehes - ta on töötanud nii põllutöölise kui ka metsikus looduses ellu jäämise instruktorina.
Oma eeskujuks peab ta oma vanaisa, kes õpetas talle juba lapsepõlves looduses rändamise kunsti.
Neid oskusi on tal ka varem tarvis läinud.
Eelmise aasta juulis oma koduosariigis telkides ärkas ta öösel üles selle peale, et tema pea oli sisuliselt karu lõugade vahel. Tookord päästis mehe kiire reaktsioon ja karu silma torgatud sõrm. Karu hammastest jäänud armid teevad talle katsudes endiselt valu.
Kolm aasta eest Utah' osariigis aga hammustas McWilliamsit lõgismadu. Siis otsustas ta isegi kiirabi poole mitte pöörduda ja matka jätkata, sest arvas, et tegu oli ainult nö kuiva hammustusega. Natuke mürki oli ta siiski maolt saanud ja seetõttu oli ta enda sõnul paar päeva haige.
Praegu on aga McWilliams kärsitu ja ootab jala paranemist, et saaks uuesti surfima minna. Hoolimata endaga juhtunud vahejuhtumitest, kutsub ta kõiki inimesi üles looduses matkamist kogema. | USA noormehel on õnnestunud üle elada nii lõgismao, karu kui ka hai rünnak | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval õnnestus Colorado osariigist pärit Dylan McWilliamsil kohtuda Hawaii saarestikus Kauai saare juures haiga, vahendas BBC.
"See on päris hullumeelne. Tundub, et mul väga palju õnne pole, kuid mõnes mõttes nagu on ka, kui ma õnnetustesse satun," nentis McWilliams BBC intervjuus.
Ta meenutas, et oli hommikul Vaikses ookeani lainetes ujumas, kui tundis, et miski lõi tema jala pihta. "Seejärel nägin enda all haid. Ma hakkasin teda jalgadega taguma - ma tean, et vähemalt ühe korra ma tabasin ka - ning ujusin randa nii kiiresti kui suutsin."
Randa jõudes jättis ta endast maha verised jäljed ja noormees tunnistas, et sellel hetkel polnud ta isegi kindel, kas ta on jala kaotanud või mitte.
Jalg jäi talle õnneks alles, kuid haav vajas seitset õmblust ning hai hammastest tekkinud armid jäävad talle ilmselt elu lõpuni. Ekspertide hinnangul oli tegu umbes kahe meetri pikkuse tiigerhaiga.
McWilliams on sotsiaalmeedias tundud matkaentusiast, kes näiteks viimased kaks aastat on rännanud seljakott seljas mööda USA-d ja Kanadat. Oma reisimist rahastab ta teekonna ajal juhutöid tehes - ta on töötanud nii põllutöölise kui ka metsikus looduses ellu jäämise instruktorina.
Oma eeskujuks peab ta oma vanaisa, kes õpetas talle juba lapsepõlves looduses rändamise kunsti.
Neid oskusi on tal ka varem tarvis läinud.
Eelmise aasta juulis oma koduosariigis telkides ärkas ta öösel üles selle peale, et tema pea oli sisuliselt karu lõugade vahel. Tookord päästis mehe kiire reaktsioon ja karu silma torgatud sõrm. Karu hammastest jäänud armid teevad talle katsudes endiselt valu.
Kolm aasta eest Utah' osariigis aga hammustas McWilliamsit lõgismadu. Siis otsustas ta isegi kiirabi poole mitte pöörduda ja matka jätkata, sest arvas, et tegu oli ainult nö kuiva hammustusega. Natuke mürki oli ta siiski maolt saanud ja seetõttu oli ta enda sõnul paar päeva haige.
Praegu on aga McWilliams kärsitu ja ootab jala paranemist, et saaks uuesti surfima minna. Hoolimata endaga juhtunud vahejuhtumitest, kutsub ta kõiki inimesi üles looduses matkamist kogema.
### Response:
USA noormehel on õnnestunud üle elada nii lõgismao, karu kui ka hai rünnak |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformiplaan on üks kõige enam vaidlusi tekitavaid teemasid mais avalikustatavast Euroopa Komisjoni eelarveprojektist aastateks 2021-2027 ning selle eesmärk on kujundada põhjalikult ümber 350 miljardi euro suurust sidususpoliitikat, vahendas Financial Times.
Brüssel tahab muuta senist praktikat, kus seda raha jagatakse peaaegu eranditult ainult sisemajanduse kogutoodangu järgi ühe inimese kohta. Põhimõte tahetakse välja vahetada palju põhjalikumate kriteeriumide vastu, mis hõlmaksid noorte töötust, haridust, keskkonda, migratsiooni ja innovatsiooni.
Lisaks soovitakse kehtestada EL-i raha kasutamisele rohkem piiranguid.
Muudatus teeb muret Varssavile ja Budapestile, kes on ühtekuuluvusfondidest palju toetusi saanud, kuid murravad Brüsseliga piike demokraatlike standardite ja õigusriigi küsimustes. Poola on hoiatanud, et kui EL seab rahastamisele karmimad tingimused, tekitab see väga suuri probleeme.
Muudatuste üksikasjade üle veel vaieldakse, kuid diplomaadid ja ametnikud usuvad, et tulemuseks on rahastuse suunamine Poola, Tšehhi ja Balti riikide asemel Itaaliasse, Hispaaniasse, Kreekasse ja isegi mõnedesse Prantsusmaa regioonidesse.
Sellised muudatused ei tähenda üksnes liidu rahastamisgeograafia ümber mängimist, vaid loovad kogu bloki rikkuse ümberjagamispoliitikale uued aluspõhimõtted.
Pärast EL-i laienemist 2004. aastal suunati tõukefondide raha hoogsalt uutesse liikmesriikidesse, et vähendada majanduslikku lõhet vanade ja uute liikmete vahel. Näiteks Poola saab aastate 2014-2020 eelarveperioodil tõukefondidest 77 miljardit, Ungari 22 miljardit ja Slovakkia 14 miljardit eurot.
Vaidlusi eelarvereformide üle raskendavad kavandatavad kulude kärped, et aidata täita Brexitist tekkivat eelarveauku. EL-i eelarvevolinik Günther Oettinger on öelnud, et kärbete maht peaks olema vahemikus viiest kümne protsendini.
Strathclyde'i ülikooli sidususpoliitika ekspert John Bachtler ütles, et eelarveläbirääkimised võivad kujuneda 30 aasta keerulisimaiks, sest rahastus väheneb kõigil riikidel, kuid peaküsimus on see, kui suureks kujuneb iga riigi ja regiooni kaotus. | EL-i eelarve mustand suunab Ida-Euroopa toetusraha Itaaliasse ja Kreekasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformiplaan on üks kõige enam vaidlusi tekitavaid teemasid mais avalikustatavast Euroopa Komisjoni eelarveprojektist aastateks 2021-2027 ning selle eesmärk on kujundada põhjalikult ümber 350 miljardi euro suurust sidususpoliitikat, vahendas Financial Times.
Brüssel tahab muuta senist praktikat, kus seda raha jagatakse peaaegu eranditult ainult sisemajanduse kogutoodangu järgi ühe inimese kohta. Põhimõte tahetakse välja vahetada palju põhjalikumate kriteeriumide vastu, mis hõlmaksid noorte töötust, haridust, keskkonda, migratsiooni ja innovatsiooni.
Lisaks soovitakse kehtestada EL-i raha kasutamisele rohkem piiranguid.
Muudatus teeb muret Varssavile ja Budapestile, kes on ühtekuuluvusfondidest palju toetusi saanud, kuid murravad Brüsseliga piike demokraatlike standardite ja õigusriigi küsimustes. Poola on hoiatanud, et kui EL seab rahastamisele karmimad tingimused, tekitab see väga suuri probleeme.
Muudatuste üksikasjade üle veel vaieldakse, kuid diplomaadid ja ametnikud usuvad, et tulemuseks on rahastuse suunamine Poola, Tšehhi ja Balti riikide asemel Itaaliasse, Hispaaniasse, Kreekasse ja isegi mõnedesse Prantsusmaa regioonidesse.
Sellised muudatused ei tähenda üksnes liidu rahastamisgeograafia ümber mängimist, vaid loovad kogu bloki rikkuse ümberjagamispoliitikale uued aluspõhimõtted.
Pärast EL-i laienemist 2004. aastal suunati tõukefondide raha hoogsalt uutesse liikmesriikidesse, et vähendada majanduslikku lõhet vanade ja uute liikmete vahel. Näiteks Poola saab aastate 2014-2020 eelarveperioodil tõukefondidest 77 miljardit, Ungari 22 miljardit ja Slovakkia 14 miljardit eurot.
Vaidlusi eelarvereformide üle raskendavad kavandatavad kulude kärped, et aidata täita Brexitist tekkivat eelarveauku. EL-i eelarvevolinik Günther Oettinger on öelnud, et kärbete maht peaks olema vahemikus viiest kümne protsendini.
Strathclyde'i ülikooli sidususpoliitika ekspert John Bachtler ütles, et eelarveläbirääkimised võivad kujuneda 30 aasta keerulisimaiks, sest rahastus väheneb kõigil riikidel, kuid peaküsimus on see, kui suureks kujuneb iga riigi ja regiooni kaotus.
### Response:
EL-i eelarve mustand suunab Ida-Euroopa toetusraha Itaaliasse ja Kreekasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seda, mis asi e-ehitus on ja milleks seda tarvis läheb, püüab selgitada Madis Hindre. Kujutage ette e-tervist, aga veel hulga laiema haardega. Umbes nii võiks kokku võtta idee e-ehitusest, millest juba mitu aastat räägitakse ja mille tarbeks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium visiooni hangib. Lisaks laiale haardele on sarnased ka märksõnad, ehk täpsemalt loodab ministeerium, et 2030. aastaks kerkib meie ehitusturu tootlikkus kaks korda ja selleni võiksid aidata digitaliseerimine, standardiseerimine, automatiseerimine ja robotiseerimine. E-ehituse vundament peidab ennast võõramaise lühendi BIM taga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass kirjeldas seda kui mõttemuutust projekteerimises.
"Vähemalt minu tutvusringkonnas kõik tegelesid sellega juba aastaid. Aga kui ma lähen näiteks Tartusse või Põlvasse, ma ei leia mitte ühtegi niisugust. Põhimõtteliselt sa mitte ei tee jooniseid ja projekte, vaid ehitad üles digitaalset hoonet," rääkis Rass, kelle sõnul on tegemist suure andmebaasiga, mida saab hiljem kasutada igasugusteks järgnevateks tegevusteks. "Kas trükkida sealt välja jooniseid, vaadata asja kolmemõõtmeliselt, teha eelarveid, teha ehituskontrolli, ehk ta on põhimõtteliselt hüpe digitaalsuse suunas."
BIM kontseptsiooni teeb eriliseks see, et rajatava hoone kohta kogutud andmehulka saaks mugavalt kasutada alates projekteerimisest kuni hoone lammutamiseni. Viimased paar aastat on Eestis seda mõttemuutust vedanud digitaalehituse klaster, mis koondab nii projekteerijaid, ehitajaid kui kinnisvara haldajaid. Klastri juhatuse liige Merylin Rüütli rääkis, et esimene suurem samm, mille poole liigutakse , on andmete ühtlustamine.
"Ja see on ka see, miks me peame tegelema baasjuhendite ja klassifikatsioonisüsteemidega. Ehk BIMi kasu tulebki sellest, kui sinna on andmeid korrektselt sisestatud," ütles Rüütli.
Samas ei tähendaks ka põhimõtteline muutus projekteerimises oodatud e-ehitust. Platvorm, kus BIM mudelid kättesaadavad võiksid olla, on juba tuttav ehitisregister, ehk sama koht, kuhu täna laetakse kahemõõtmelisi projekte ja kus tavainimesel on üsna võimatu orienteeruda. Jüri Rass kinnitas, et ehitisregister ongi tarvis ümber ehitada, misjärel saab sellega siduda kõik ülejäänud ehitusega seotud andmebaasid alate katastriandmetest kuni kinnisvararegistrini.
"Ja niisugune ülim idee ongi, et kui me lõpuks jõuame, et see sama BIM mudel tõstetakse ehitisregistrisse, kui ta vastab täpselt normidele. Ja läbi BIMi toimib siis automaatne ehituslubade saamine ja automaatne kasutuslubade saamine. See ei ole üldse mingisugune ulme," kinnitas Rass.
Aga nagu öeldud, ei oodata e-ehitusest kasu ainult ehitus-, vaid ka hilisemas kasutusetapis. „Eramaja omanik, kui tema info on kõik digitaalselt olemas, saab näiteks endale teavituse, et vot sellel aastal pead kutsuma korstnapühkija,” tõi Rüütli näite.
Ent kui tõmmata uuesti paralleel e-tervisega, siis mitmed projektid on takerdunud selle taha, et huvigruppe on palju ja kõik näevad pigem enda kasu või kahju kui ühtset toimivat tervikut. E-ehitusega on neid huvilisi ja osapooli veel palju rohkem ja siin seisavad ka kõik suuremad karid. Aga idee elab ettevõtjate seas ja ministeeriumis edasi ning novembri lõpuks peaks valmima ka e-ehituse visioonidokument. | Eesti on võtnud suuna e-ehitusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda, mis asi e-ehitus on ja milleks seda tarvis läheb, püüab selgitada Madis Hindre. Kujutage ette e-tervist, aga veel hulga laiema haardega. Umbes nii võiks kokku võtta idee e-ehitusest, millest juba mitu aastat räägitakse ja mille tarbeks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium visiooni hangib. Lisaks laiale haardele on sarnased ka märksõnad, ehk täpsemalt loodab ministeerium, et 2030. aastaks kerkib meie ehitusturu tootlikkus kaks korda ja selleni võiksid aidata digitaliseerimine, standardiseerimine, automatiseerimine ja robotiseerimine. E-ehituse vundament peidab ennast võõramaise lühendi BIM taga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass kirjeldas seda kui mõttemuutust projekteerimises.
"Vähemalt minu tutvusringkonnas kõik tegelesid sellega juba aastaid. Aga kui ma lähen näiteks Tartusse või Põlvasse, ma ei leia mitte ühtegi niisugust. Põhimõtteliselt sa mitte ei tee jooniseid ja projekte, vaid ehitad üles digitaalset hoonet," rääkis Rass, kelle sõnul on tegemist suure andmebaasiga, mida saab hiljem kasutada igasugusteks järgnevateks tegevusteks. "Kas trükkida sealt välja jooniseid, vaadata asja kolmemõõtmeliselt, teha eelarveid, teha ehituskontrolli, ehk ta on põhimõtteliselt hüpe digitaalsuse suunas."
BIM kontseptsiooni teeb eriliseks see, et rajatava hoone kohta kogutud andmehulka saaks mugavalt kasutada alates projekteerimisest kuni hoone lammutamiseni. Viimased paar aastat on Eestis seda mõttemuutust vedanud digitaalehituse klaster, mis koondab nii projekteerijaid, ehitajaid kui kinnisvara haldajaid. Klastri juhatuse liige Merylin Rüütli rääkis, et esimene suurem samm, mille poole liigutakse , on andmete ühtlustamine.
"Ja see on ka see, miks me peame tegelema baasjuhendite ja klassifikatsioonisüsteemidega. Ehk BIMi kasu tulebki sellest, kui sinna on andmeid korrektselt sisestatud," ütles Rüütli.
Samas ei tähendaks ka põhimõtteline muutus projekteerimises oodatud e-ehitust. Platvorm, kus BIM mudelid kättesaadavad võiksid olla, on juba tuttav ehitisregister, ehk sama koht, kuhu täna laetakse kahemõõtmelisi projekte ja kus tavainimesel on üsna võimatu orienteeruda. Jüri Rass kinnitas, et ehitisregister ongi tarvis ümber ehitada, misjärel saab sellega siduda kõik ülejäänud ehitusega seotud andmebaasid alate katastriandmetest kuni kinnisvararegistrini.
"Ja niisugune ülim idee ongi, et kui me lõpuks jõuame, et see sama BIM mudel tõstetakse ehitisregistrisse, kui ta vastab täpselt normidele. Ja läbi BIMi toimib siis automaatne ehituslubade saamine ja automaatne kasutuslubade saamine. See ei ole üldse mingisugune ulme," kinnitas Rass.
Aga nagu öeldud, ei oodata e-ehitusest kasu ainult ehitus-, vaid ka hilisemas kasutusetapis. „Eramaja omanik, kui tema info on kõik digitaalselt olemas, saab näiteks endale teavituse, et vot sellel aastal pead kutsuma korstnapühkija,” tõi Rüütli näite.
Ent kui tõmmata uuesti paralleel e-tervisega, siis mitmed projektid on takerdunud selle taha, et huvigruppe on palju ja kõik näevad pigem enda kasu või kahju kui ühtset toimivat tervikut. E-ehitusega on neid huvilisi ja osapooli veel palju rohkem ja siin seisavad ka kõik suuremad karid. Aga idee elab ettevõtjate seas ja ministeeriumis edasi ning novembri lõpuks peaks valmima ka e-ehituse visioonidokument.
### Response:
Eesti on võtnud suuna e-ehitusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ohtlik ema" räägib 50-aastasest koduperenaisest Mananast, kes peab valima oma pere ja allasurutud kire, kirjutamise, vahel. Naine otsustab viskuda oma unistuse teostamisele, ohverdades end nii vaimselt kui füüsiliselt.
Film on erinevatel festivalidel võitnud juba 24 auhinda, nende hulka kuuluvad Grand Prix´d Locarno ja Sarajevo filmifestivalidel, samuti on film võitnud Aasia ja Vaikse ookeani filmiakadeemia aasta auhinna.
"Ohtlik ema“ on 2017. aasta maailma filmifestivalide üks lemmikutest, filmi on saatnud märkimisväärne edu väga erinevates maailmanurkades. Eesti kinodesse jõuame järgmisel nädalal, aga üksikutel ekraanidel ja kohtades. Loodetavasti leiab Eesti kinopublik need seansid siiski üles – seda filmi tasub kindlasti vaadata," märkis filmi üks produtsentidest Ivo Felt.
Film linastub järgmisel nädalal Eestis Artises, Elektriteatris, Märjamaa kinos Helk, Vastseliina rahvamajas ja Tapa Kultuurikojas. | Eesti-Gruusia koostööfilm "Ohtlik ema" võitis Ameerikas ja Hiinas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ohtlik ema" räägib 50-aastasest koduperenaisest Mananast, kes peab valima oma pere ja allasurutud kire, kirjutamise, vahel. Naine otsustab viskuda oma unistuse teostamisele, ohverdades end nii vaimselt kui füüsiliselt.
Film on erinevatel festivalidel võitnud juba 24 auhinda, nende hulka kuuluvad Grand Prix´d Locarno ja Sarajevo filmifestivalidel, samuti on film võitnud Aasia ja Vaikse ookeani filmiakadeemia aasta auhinna.
"Ohtlik ema“ on 2017. aasta maailma filmifestivalide üks lemmikutest, filmi on saatnud märkimisväärne edu väga erinevates maailmanurkades. Eesti kinodesse jõuame järgmisel nädalal, aga üksikutel ekraanidel ja kohtades. Loodetavasti leiab Eesti kinopublik need seansid siiski üles – seda filmi tasub kindlasti vaadata," märkis filmi üks produtsentidest Ivo Felt.
Film linastub järgmisel nädalal Eestis Artises, Elektriteatris, Märjamaa kinos Helk, Vastseliina rahvamajas ja Tapa Kultuurikojas.
### Response:
Eesti-Gruusia koostööfilm "Ohtlik ema" võitis Ameerikas ja Hiinas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bundesligas pidid eestlaste tiimid kaotustega leppima. Põlvevigastust raviva Mait Patrailita kaotas TSV Hannover-Burgdorf liider Rhein-Neckar Löwenile 23:26 (13:14) ning pudenes kuuendaks. Valusa 28:29 (12:13) kaotuse said Dener Jaanimaa ja TuS N-Lübbecke, jäädes alla tabeli viimasele Ludwigshafeni Die Eulenile. Lõpukolmik, kust kaks langeb välja, on nüüd järgmine: N-Lübbecke ja TV 05/07 Hüttenberg 12 ning Die Eulen 11 punkti.
Pärast kuut võiduta mängu tegi suure sammu 2. Bundesligasse püsimajäämise nimel EHV Aue, saades nädalaga kaks võitu. Rhein Vikings alistati 24:21 (10:9) ja HBW Balingen-Weilstetten 28:21 (13:11). Janar Mägi oli suures rollis pühapäevases kohtumises, kui pommitas avapoolajal eksimatult – kuuest viskest kuus leidsid tee väravasse. Neljapäevases võidus Vikingsite üle jäi eestlase arvele kaks tabamust ja üks resultatiivne sööt.
"Pühapäeval kukkusin 28. minutil õnnetult haigele seljale ja ei julgenud edasi mängida," selgitas Mägi piirdumist avapoolajaga. "Taheti küll süsti teha, aga ma ei soovinud riskida – kui disk uuesti välja tuleks, oleks pahasti. Kahju muidugi, et nii läks, olin heas hoos. Usutavasti oleks kümme või enamgi ära visanud, aga tähtsam oli, et meeskond võitis."
Aue paikneb 22 punktiga 16. kohal, vahe esimesena joone all oleva Jaanimaa endise koduklubi ThSV Eisenachiga rebenes kolmele punktile, ent mängida on kuus vooru. "Selle nädala neli punkti tulid puhtalt kaitse pealt, tiim oli nii hea! Peame viimasest kuuest mängust veel kuus punkti võtma, sellest peaks piisama," uskus hiljuti 31-aastaseks saanud Mägi.
HC Kehra kasvandikust vasaksisemine mängib Aue särgis juba kaheksandat aastat, ent tunnistas: "Tegu on mu viimase hooajaga Saksamaal, ehkki mul oli endapoolne optsioon lepingut pikendada ning klubi seda sooviski. Tunnen siiski, et pean edasi liikuma – pikemas plaanis mu tervis sellise liiga koormusele vastu ei pea. Loodan, et selg laseb viimased kuus mängu lammutada, siis saaks hea tundega lahkuda."
Martin Johannson jõudis Steauaga poolfinaali
Karl Roosna ja Esseni TUSEM alistasid esmalt vahetu konkurendi TV Emsdetteni 26:24 (14:9) ja tegid pühapäeval raske 27:27 (15:13) viigi HSG Nordhorn-Lingeniga. Roosna jäi mõlemas kohtumises nullile ning Essen jätkab 10. tabeliastmel. Järgmisel nädalal võtavad Mägi ja Roosna klubid mõõtu Essenis.
Saksamaa kolmandas liigas jäi vigastatud Karl Toomita esinev TV 1893 Neuhausen 26:35 alla TSB Heilbronn-Horkheimile. Armi Pärt aga viskas neli väravat ja aitas Mecklenburger Stiere 28:24 võidule TSV Burgdorf II üle. Schwerini tiim on kaks vooru enne lõppu põhjatsoonis kolmandal kohal, Neuhausenit päästaks lõunatsoonist väljalangemisest väike ime.
Rumeenia kõrgliiga play-offis kindlustas pääsu nelja hulka Bukaresti Steaua, alistades veerandfinaalseeria teises kohtumises Baia Mare CS Minauri 23:21. Eesti koondise kapten Martin Johannson viskas kaks väravat ja jääb nüüd ootama vastast paarist Bukaresti CSM – Timisoara SCM Politehnica, kus mängude seis on 1:1.
Jesper Bruno Bramanis kätt valgeks ei saanud ja pidi Hollandi meistriliigas vastu võtma valusa kaotuse, kui HV Kras/Volendam andis käest viieväravalise eduseisu ja jäi kodus alla Herpertz Bevo HC-le 30:31. Viie punktiga kolmandal astmel oleva Volendami võimalused kahe finalisti hulka jõuda said löögi, sest Tilburgi OCI-LIONS-il on kümme ja Aalsmeeri FIQAS-il kuus silma ning viimases kahes voorus tuleb just liiderduoga kohtuda.
Väravakuningas Rooba lõpetas hooaja esiliigakoha kindlustamisega
Rootsis pääses puhkusele tänavuse hooaja eestlaste väravakuningas Jürgen Rooba. Paremäär tabas viis korda ja aitas Amo HK 39:31 võiduni Kärra HF-i üle ning nii kindlustati koht esiliigas ka tulevaks hooajaks. Rooba viskas 28 mänguga 159 väravat ja edestas "leegionäride" pingereas Ott Varikut (Siuntio, 150) ning Alina Molkovat (Vikingur, 138).
"Hooaeg oli täis tõuse ja mõõnasid. Lisaks mitmetele mängijate vigastustele, vahetus ka peatreener ja meeskonna juhtimine oli pikalt problemaatiline. Uus treener tõi uue energia ja kõik hakkas jaanuarist alates sujuma. Muidugi olen tulemuslikku poole pealt pettunud, aga ei saa siinkohal kurta enda arengu, kogemuste ja soorituste pealt! Soovisin näha Skandinaavia pallimist, aga mis uus hooaeg toob, on veel lahtine, tõmbas Rooba hooaja kokku.
Soomes jätkub poolfinaalseeria kahe eestlase osavõtul. Helsingi Dicken läks mängudega 2:0 ette kui alistas Valdar Noodla viie värava abil Karjaa BK-46 34:22, kuid kaotas siis kolmanda mängu 19:28. Janis Selge viskas karjaalaste kasuks ühe värava, kuid Noodla jäi üle pika aja nullile. Seeria jätkub kolmapäeval Helsingis. | Janar Mägi: loodan, et saan enne Saksamaalt lahkumist veel lammutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bundesligas pidid eestlaste tiimid kaotustega leppima. Põlvevigastust raviva Mait Patrailita kaotas TSV Hannover-Burgdorf liider Rhein-Neckar Löwenile 23:26 (13:14) ning pudenes kuuendaks. Valusa 28:29 (12:13) kaotuse said Dener Jaanimaa ja TuS N-Lübbecke, jäädes alla tabeli viimasele Ludwigshafeni Die Eulenile. Lõpukolmik, kust kaks langeb välja, on nüüd järgmine: N-Lübbecke ja TV 05/07 Hüttenberg 12 ning Die Eulen 11 punkti.
Pärast kuut võiduta mängu tegi suure sammu 2. Bundesligasse püsimajäämise nimel EHV Aue, saades nädalaga kaks võitu. Rhein Vikings alistati 24:21 (10:9) ja HBW Balingen-Weilstetten 28:21 (13:11). Janar Mägi oli suures rollis pühapäevases kohtumises, kui pommitas avapoolajal eksimatult – kuuest viskest kuus leidsid tee väravasse. Neljapäevases võidus Vikingsite üle jäi eestlase arvele kaks tabamust ja üks resultatiivne sööt.
"Pühapäeval kukkusin 28. minutil õnnetult haigele seljale ja ei julgenud edasi mängida," selgitas Mägi piirdumist avapoolajaga. "Taheti küll süsti teha, aga ma ei soovinud riskida – kui disk uuesti välja tuleks, oleks pahasti. Kahju muidugi, et nii läks, olin heas hoos. Usutavasti oleks kümme või enamgi ära visanud, aga tähtsam oli, et meeskond võitis."
Aue paikneb 22 punktiga 16. kohal, vahe esimesena joone all oleva Jaanimaa endise koduklubi ThSV Eisenachiga rebenes kolmele punktile, ent mängida on kuus vooru. "Selle nädala neli punkti tulid puhtalt kaitse pealt, tiim oli nii hea! Peame viimasest kuuest mängust veel kuus punkti võtma, sellest peaks piisama," uskus hiljuti 31-aastaseks saanud Mägi.
HC Kehra kasvandikust vasaksisemine mängib Aue särgis juba kaheksandat aastat, ent tunnistas: "Tegu on mu viimase hooajaga Saksamaal, ehkki mul oli endapoolne optsioon lepingut pikendada ning klubi seda sooviski. Tunnen siiski, et pean edasi liikuma – pikemas plaanis mu tervis sellise liiga koormusele vastu ei pea. Loodan, et selg laseb viimased kuus mängu lammutada, siis saaks hea tundega lahkuda."
Martin Johannson jõudis Steauaga poolfinaali
Karl Roosna ja Esseni TUSEM alistasid esmalt vahetu konkurendi TV Emsdetteni 26:24 (14:9) ja tegid pühapäeval raske 27:27 (15:13) viigi HSG Nordhorn-Lingeniga. Roosna jäi mõlemas kohtumises nullile ning Essen jätkab 10. tabeliastmel. Järgmisel nädalal võtavad Mägi ja Roosna klubid mõõtu Essenis.
Saksamaa kolmandas liigas jäi vigastatud Karl Toomita esinev TV 1893 Neuhausen 26:35 alla TSB Heilbronn-Horkheimile. Armi Pärt aga viskas neli väravat ja aitas Mecklenburger Stiere 28:24 võidule TSV Burgdorf II üle. Schwerini tiim on kaks vooru enne lõppu põhjatsoonis kolmandal kohal, Neuhausenit päästaks lõunatsoonist väljalangemisest väike ime.
Rumeenia kõrgliiga play-offis kindlustas pääsu nelja hulka Bukaresti Steaua, alistades veerandfinaalseeria teises kohtumises Baia Mare CS Minauri 23:21. Eesti koondise kapten Martin Johannson viskas kaks väravat ja jääb nüüd ootama vastast paarist Bukaresti CSM – Timisoara SCM Politehnica, kus mängude seis on 1:1.
Jesper Bruno Bramanis kätt valgeks ei saanud ja pidi Hollandi meistriliigas vastu võtma valusa kaotuse, kui HV Kras/Volendam andis käest viieväravalise eduseisu ja jäi kodus alla Herpertz Bevo HC-le 30:31. Viie punktiga kolmandal astmel oleva Volendami võimalused kahe finalisti hulka jõuda said löögi, sest Tilburgi OCI-LIONS-il on kümme ja Aalsmeeri FIQAS-il kuus silma ning viimases kahes voorus tuleb just liiderduoga kohtuda.
Väravakuningas Rooba lõpetas hooaja esiliigakoha kindlustamisega
Rootsis pääses puhkusele tänavuse hooaja eestlaste väravakuningas Jürgen Rooba. Paremäär tabas viis korda ja aitas Amo HK 39:31 võiduni Kärra HF-i üle ning nii kindlustati koht esiliigas ka tulevaks hooajaks. Rooba viskas 28 mänguga 159 väravat ja edestas "leegionäride" pingereas Ott Varikut (Siuntio, 150) ning Alina Molkovat (Vikingur, 138).
"Hooaeg oli täis tõuse ja mõõnasid. Lisaks mitmetele mängijate vigastustele, vahetus ka peatreener ja meeskonna juhtimine oli pikalt problemaatiline. Uus treener tõi uue energia ja kõik hakkas jaanuarist alates sujuma. Muidugi olen tulemuslikku poole pealt pettunud, aga ei saa siinkohal kurta enda arengu, kogemuste ja soorituste pealt! Soovisin näha Skandinaavia pallimist, aga mis uus hooaeg toob, on veel lahtine, tõmbas Rooba hooaja kokku.
Soomes jätkub poolfinaalseeria kahe eestlase osavõtul. Helsingi Dicken läks mängudega 2:0 ette kui alistas Valdar Noodla viie värava abil Karjaa BK-46 34:22, kuid kaotas siis kolmanda mängu 19:28. Janis Selge viskas karjaalaste kasuks ühe värava, kuid Noodla jäi üle pika aja nullile. Seeria jätkub kolmapäeval Helsingis.
### Response:
Janar Mägi: loodan, et saan enne Saksamaalt lahkumist veel lammutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Puuluup koosneb kahest muusikust: Ramo Teder, kes on sooloartistina tuntud kui Pastacas, ja Marko Veisson, kes on ka antropoloog ja õppejõud. Stuudios plaati salvestama hakkasid nad alles eelmisel aastal, aga kontserte on andnud juba üle 4 aasta. Lisaks arvukatele esinemistele Eestis on nad üles astunud Saksamaal, Soomes, Tšehhis (Euroradio Folk Festival), Ungaris, Leedus ja Lätis.
Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja uute muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, underground 'i ja popiga. Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi.
Albumil on 12 lugu, milles kuuleb eesti, soome, vene, inglise ja erinevates dialektides esitatud atozoe keelt. Oti-Volta keelerühma kuuluv atozoe keelt kõneldakse Kollase Volta ülemjooksul. Oma dialektide mitmekesisuses meenutab ta kohati ka lääneslaavi keeli, ehkki pole nendega otseses suguluses.
Plaadi kujunduses on kasutatud Ramo Tederi joonistusi, disain Valter Jakovskilt. Ümbrise vahelehelt leiab atozoe-keelse "Martafana" sõnade mustandi koos autorite märkmetega.
Plaadi Eesti esitlustuur toimub koos ansambliga Tintura, kes esitleb samuti oma esimest kauamängivat "Ebaõiglase uni". Kontserdid toimuvad 4. mail Tartus Genialistide klubis, 5. mail Tallinnas Von Krahlis ja 10. mail Viljandis jazziklubis Jasm. Plaate keerutavad Frotee DJd Erki Pruul ja Martin Jõela. Puuluubi esitlustuur jätkub 12. mail Moostes festivalil Elohelü. 27. juulil Viljandis Pärimusmuusika festivali ajaks peaks valmis saama ka vinüül. | Puuluup avaldab mai algul esimese albumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Puuluup koosneb kahest muusikust: Ramo Teder, kes on sooloartistina tuntud kui Pastacas, ja Marko Veisson, kes on ka antropoloog ja õppejõud. Stuudios plaati salvestama hakkasid nad alles eelmisel aastal, aga kontserte on andnud juba üle 4 aasta. Lisaks arvukatele esinemistele Eestis on nad üles astunud Saksamaal, Soomes, Tšehhis (Euroradio Folk Festival), Ungaris, Leedus ja Lätis.
Hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja uute muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, underground 'i ja popiga. Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi.
Albumil on 12 lugu, milles kuuleb eesti, soome, vene, inglise ja erinevates dialektides esitatud atozoe keelt. Oti-Volta keelerühma kuuluv atozoe keelt kõneldakse Kollase Volta ülemjooksul. Oma dialektide mitmekesisuses meenutab ta kohati ka lääneslaavi keeli, ehkki pole nendega otseses suguluses.
Plaadi kujunduses on kasutatud Ramo Tederi joonistusi, disain Valter Jakovskilt. Ümbrise vahelehelt leiab atozoe-keelse "Martafana" sõnade mustandi koos autorite märkmetega.
Plaadi Eesti esitlustuur toimub koos ansambliga Tintura, kes esitleb samuti oma esimest kauamängivat "Ebaõiglase uni". Kontserdid toimuvad 4. mail Tartus Genialistide klubis, 5. mail Tallinnas Von Krahlis ja 10. mail Viljandis jazziklubis Jasm. Plaate keerutavad Frotee DJd Erki Pruul ja Martin Jõela. Puuluubi esitlustuur jätkub 12. mail Moostes festivalil Elohelü. 27. juulil Viljandis Pärimusmuusika festivali ajaks peaks valmis saama ka vinüül.
### Response:
Puuluup avaldab mai algul esimese albumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu on valminud koostöös Meelis Meriga.
"Lugu räägib sõltuvuslikust, lausa painavast tõmbest kellegi vastu," sõnas Eliis ja lisas, et ilmselt on enamikel meist selline inimene olemas, kes tekitab magus-mõru sõltuvust..
Õige pea on ilmumas ka "Addiction'i" muusikavideo, mis filmiti sel kevadel.
Tänavusel Eesti Laulul esines Pärna koos Gerli Padariga, koos lauldi Imre Sooääre pala "Sky". Finaalis jäid Pärna ja Padar kümnendale kohale. | Eesti Laulu finalist Eliis Pärna avaldas uue singli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu on valminud koostöös Meelis Meriga.
"Lugu räägib sõltuvuslikust, lausa painavast tõmbest kellegi vastu," sõnas Eliis ja lisas, et ilmselt on enamikel meist selline inimene olemas, kes tekitab magus-mõru sõltuvust..
Õige pea on ilmumas ka "Addiction'i" muusikavideo, mis filmiti sel kevadel.
Tänavusel Eesti Laulul esines Pärna koos Gerli Padariga, koos lauldi Imre Sooääre pala "Sky". Finaalis jäid Pärna ja Padar kümnendale kohale.
### Response:
Eesti Laulu finalist Eliis Pärna avaldas uue singli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maksim Gorki "Väikekodanlased"
Lavastaja Kertu Moppel (külalisena)
Kunstnik Arthur Arula (külalisena)
Videokunstnik Emer Värk (külalisena)
Valguskunstnik Triin Suvi
Muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja (külalisena)
Tõlkinud Sven Karja, Ernst Raudsepp ja trupp
Osades Indrek Sammul, Kaie Mihkelson, Liisa Saaremäel, Robert Annus, Hendrik Toompere jr, Ivo Uukkivi, Liisa Pulk (külalisena), Marta Laan, Lauri Kaldoja (külalisena), Jüri Tiidus, Liis Haab (külalisena)
Esietendus 16. märtsil 2018
Draamateater näitab taas, et neile sobib vene klassika ehk draama parimas mõttes. Sügavad eksistentsialistlikud tekstid, mis kisuvad alasti inimloomuse argielus varjatud kihid ja mille käigus saab palju nalja, sest inimesed omas mahlas, ilma paraadpoosideta, on ju totrad.
Viimastest hooaegadest ei Dostojevski "Vennad Karamazovid", Tšehhovi "Ivanov" ega Gorki "Väikekodanlased" ole muidugi komöödiad ja ka autorid ning näidendid erinevad täiesti, nagu ka Hendrik Toompere, Uku Uusbergi ja Kertu Moppeli lavastused.
Grotesksed olukorrad, tegelaste jaburus, sähviv, vaimukas dialoog, põlvkondade ja seisuste konfliktid, inimlike pürgimuste äng ja põgenemine alkoholi on mõned ühendavad märksõnad.
Kertu Moppel ja trupp on 1901. aastal kirjutatud ühiskonnakriitilise näidendi lasknud ajaliselt vabaks ja Gorkit on kohati kohendatud. Tegelased kannavad osalt tänapäevaseid (või nõukogudeaegseid, või näidendi kaasaegseid, või määratlematuid) riideid ning väljenduvad meie päevade kõnekeeles, aga õnneks ei ole see meie aega toodud tükk. Puuduvad maitsevääratused, tühjalt kõlisevad anakronismid, digitaalmaailm, isegi teler. Ka viited meie päevade popkultuurile osutuksid koormavaks. Lauri Kaldoja muusikaline kujundus on moodne, ent tõeliselt moodne muusika ongi alati ajatu.
Mitte mingeid tehnilisi seadmeid pole mängus. Sest see ei ole tähtis, oluline on inimloomus, mis oli läinud sajandi alul sama nagu nüüd.
Majaomaniku Vassili Bessemjanovi jaoks on mure selles, et järeltulev põlv on liiga tark, aga ometi luuserid. Ei jõua nad elus edasi, ei too leiba lauale ega oska sündsalt käituda. Kirev tegelastegalerii pakub lisaks Bessemjanovi lastele (Tatjana - Liisa Saaremäel ja Pjotr - Robert Annus ning kasupoeg Nil - Hendrik Toompere jr) mõned üürilised, elukunstnikud ja -heidikud.
Indrek Sammul Bessemjanovina täidab lava ning särab, aga mitte staarina, vaid laseb ka teistel särada. Eriti tahaks kiita tema antipoodi Pertšihhinit kehastavat Ivo Uukkivi. Kui Sammul on hullumiseni impulsiivne ja tegelikult on tema Bessemjanov surmtõsine (ülimalt naljakad on seejuures tema võitlused lilledega laual või ilma mingi põhjuseta lavale taritud tualettpaberirullidega), siis Uukkivi lahendab oma karakteri mõnuga ja sobivalt koomilises võtmes ja efektne on klaveri taga üüratud rõõmubluus oma tütre Polja (Liisa Pulk) mehelesaamisest Nilile (riimid Niilu, kleidisiilu, saiaviilu jne).
Kuna näitlejad on ise oma tekstiosade loomises kaasa löönud, on tekst neile omasem, kui see oleks alg-Gorki puhul ning sellega käiakse ümber vabalt ja teinekord lähevad repliigid (eriti Sammulil) üle artikuleerimatuteks jadadeks, mis iseloomustab tegelaste meeleseisundeid paremini kui korrektsem dialoog suudaks.
Gorki ühiskonnakriitika on alles, ja see saeb hoiakute tasandil: alpus, kitsas maailmavaade, ainult ühe, oma tõe tunnistamine, suutmatus sisuliseks dialoogiks. Olmefilosoofia ja käibetõdede kuulutamine tõmbab kindlasti paralleele ka praeguse netikommentaatorite ja sotsiaalmeedia "arvamusliidrite" plõksimisega. Aga: kriitika all on inimene, kõik inimtüübid, mitte mingi kitsas ajavöönd või riigikord.
Lavastaja Kertu Moppel hoidub minemast ideoloogiliseks või didaktiliseks või pateetiliseks. Kui Lauri Kaldoja ägedalt sooritatud Teterev räägib sellest, et kõik kannatavad, ütleb Marta Laane Jelena Krivtsova (või on see siiski Marta Laan) publiku poole osutades: "ja kannatavad veel tund aega". Võiks olla odav nali, aga ei, töötab. Sest ei elu ega kunst ole pühad ja klaaskastis, vaid elu ja kunsti essents on täis absurdi ja vastuolusid.
Laval on särtsu ja trupp töötab nagu ühtne, tihe, kokkumänginud bänd. Nüansirohket psühholoogilist draamat on vaja, "Väikekodanlased" pakub seda värskelt ja vaimukalt. | Soovitus. Naljakad ja väiklased pisikesed loomakesed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maksim Gorki "Väikekodanlased"
Lavastaja Kertu Moppel (külalisena)
Kunstnik Arthur Arula (külalisena)
Videokunstnik Emer Värk (külalisena)
Valguskunstnik Triin Suvi
Muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja (külalisena)
Tõlkinud Sven Karja, Ernst Raudsepp ja trupp
Osades Indrek Sammul, Kaie Mihkelson, Liisa Saaremäel, Robert Annus, Hendrik Toompere jr, Ivo Uukkivi, Liisa Pulk (külalisena), Marta Laan, Lauri Kaldoja (külalisena), Jüri Tiidus, Liis Haab (külalisena)
Esietendus 16. märtsil 2018
Draamateater näitab taas, et neile sobib vene klassika ehk draama parimas mõttes. Sügavad eksistentsialistlikud tekstid, mis kisuvad alasti inimloomuse argielus varjatud kihid ja mille käigus saab palju nalja, sest inimesed omas mahlas, ilma paraadpoosideta, on ju totrad.
Viimastest hooaegadest ei Dostojevski "Vennad Karamazovid", Tšehhovi "Ivanov" ega Gorki "Väikekodanlased" ole muidugi komöödiad ja ka autorid ning näidendid erinevad täiesti, nagu ka Hendrik Toompere, Uku Uusbergi ja Kertu Moppeli lavastused.
Grotesksed olukorrad, tegelaste jaburus, sähviv, vaimukas dialoog, põlvkondade ja seisuste konfliktid, inimlike pürgimuste äng ja põgenemine alkoholi on mõned ühendavad märksõnad.
Kertu Moppel ja trupp on 1901. aastal kirjutatud ühiskonnakriitilise näidendi lasknud ajaliselt vabaks ja Gorkit on kohati kohendatud. Tegelased kannavad osalt tänapäevaseid (või nõukogudeaegseid, või näidendi kaasaegseid, või määratlematuid) riideid ning väljenduvad meie päevade kõnekeeles, aga õnneks ei ole see meie aega toodud tükk. Puuduvad maitsevääratused, tühjalt kõlisevad anakronismid, digitaalmaailm, isegi teler. Ka viited meie päevade popkultuurile osutuksid koormavaks. Lauri Kaldoja muusikaline kujundus on moodne, ent tõeliselt moodne muusika ongi alati ajatu.
Mitte mingeid tehnilisi seadmeid pole mängus. Sest see ei ole tähtis, oluline on inimloomus, mis oli läinud sajandi alul sama nagu nüüd.
Majaomaniku Vassili Bessemjanovi jaoks on mure selles, et järeltulev põlv on liiga tark, aga ometi luuserid. Ei jõua nad elus edasi, ei too leiba lauale ega oska sündsalt käituda. Kirev tegelastegalerii pakub lisaks Bessemjanovi lastele (Tatjana - Liisa Saaremäel ja Pjotr - Robert Annus ning kasupoeg Nil - Hendrik Toompere jr) mõned üürilised, elukunstnikud ja -heidikud.
Indrek Sammul Bessemjanovina täidab lava ning särab, aga mitte staarina, vaid laseb ka teistel särada. Eriti tahaks kiita tema antipoodi Pertšihhinit kehastavat Ivo Uukkivi. Kui Sammul on hullumiseni impulsiivne ja tegelikult on tema Bessemjanov surmtõsine (ülimalt naljakad on seejuures tema võitlused lilledega laual või ilma mingi põhjuseta lavale taritud tualettpaberirullidega), siis Uukkivi lahendab oma karakteri mõnuga ja sobivalt koomilises võtmes ja efektne on klaveri taga üüratud rõõmubluus oma tütre Polja (Liisa Pulk) mehelesaamisest Nilile (riimid Niilu, kleidisiilu, saiaviilu jne).
Kuna näitlejad on ise oma tekstiosade loomises kaasa löönud, on tekst neile omasem, kui see oleks alg-Gorki puhul ning sellega käiakse ümber vabalt ja teinekord lähevad repliigid (eriti Sammulil) üle artikuleerimatuteks jadadeks, mis iseloomustab tegelaste meeleseisundeid paremini kui korrektsem dialoog suudaks.
Gorki ühiskonnakriitika on alles, ja see saeb hoiakute tasandil: alpus, kitsas maailmavaade, ainult ühe, oma tõe tunnistamine, suutmatus sisuliseks dialoogiks. Olmefilosoofia ja käibetõdede kuulutamine tõmbab kindlasti paralleele ka praeguse netikommentaatorite ja sotsiaalmeedia "arvamusliidrite" plõksimisega. Aga: kriitika all on inimene, kõik inimtüübid, mitte mingi kitsas ajavöönd või riigikord.
Lavastaja Kertu Moppel hoidub minemast ideoloogiliseks või didaktiliseks või pateetiliseks. Kui Lauri Kaldoja ägedalt sooritatud Teterev räägib sellest, et kõik kannatavad, ütleb Marta Laane Jelena Krivtsova (või on see siiski Marta Laan) publiku poole osutades: "ja kannatavad veel tund aega". Võiks olla odav nali, aga ei, töötab. Sest ei elu ega kunst ole pühad ja klaaskastis, vaid elu ja kunsti essents on täis absurdi ja vastuolusid.
Laval on särtsu ja trupp töötab nagu ühtne, tihe, kokkumänginud bänd. Nüansirohket psühholoogilist draamat on vaja, "Väikekodanlased" pakub seda värskelt ja vaimukalt.
### Response:
Soovitus. Naljakad ja väiklased pisikesed loomakesed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks neist puudutavad riigi eriplaneeringu algatamise vormilist poolt, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Kõigepealt on võimalik, et kohus ütleb üleüldse, et tegemist on mitte haldusaktiga vaid menetlustoiminguga ja et seda saaks vaidlustada alles siis, kui lõplik haldusakt olemas on, millega siis kas on eriplaneering kehtestatud või on jäetud eriplaneering kehtestamata. Teine võimalus on, et kui kohus on nõus, et ikkagi seda akti saab eraldi vaidlustada, siis üks võimalus on, et kohus võib nõusse jääda," rääkis Ginter ERR-i raadiouudistele.
Kui kohus otsustab, et vormiline probleem on olemas, siis valitsuse korraldus tühistatakse, aga samas saab valitsus eriplaneeringu uuesti algatada. Võimalik on aga ka sisuline lähenemine - kas vabariigi valitsus tegi sisuliselt põhjendatud otsuse.
"Kas need põhjendused, nii nagu nad seal seletuskirjas olemas on, on vettpidavad. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseks on planeerimisseaduses selged tingimused. Ja juures on, et kui on olemas suur riiklik või rahvusvaheline huvi, siis võib riik põhjendada, et teha üks erand sinna juurde. Ja praegu ongi tegemist sellega, et riik on ütelnud, et on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Küsitav on selles, et kas on olemas suur riiklik või rahvusvaheline huvi, et kindlasti peab olema puidurafineerimistehas," lausus Ginter.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder kinnitas, et linn on erinevate stsenaariumite ja riskidega kursis, aga see ei tähenda, et ei peaks proovima protsessi kohtu kaudu peatada.
"Me leiame, et täna Tartu linna argumendid, millega me kohtusse pöördume, on piisavalt täpsed, on täielikumad, kui need, mida kasutasid MTÜ Eesti Metsa Kaitseks ja MTÜ Emajõe Kaitseks. Me leiame, et vabariigi valitsuse ja asjaomaste ministeeriumide tegevus eriplaneeringu algatamisel ja selle asukoha valiku sisulisel ära tegemisel on olnud juba nii olulised menetlusvead, et see protsess tuleb juba algusest peale tagasi pöörata," rääkis Mölder.
Isegi kui kohus Tartu kaebuse praegu tagasi lükkab, on Jüri Mölderi hinnangul protsessist siiski kasu.
"Me oleme saanud võimaluse laiemale avalikkusele täpsemalt tutvustada Tartu linna seisukohti, sest kummalisel kombel on täna jäänud kõlama valdavalt selline arusaam, et tartlased lihtsalt ei taha midagi. Aga niimoodi see ju tegelikult ei ole. Meie taotlus vabariigi valitsusele ja meie tänased seisukohad põhinevad ikkagi väga selgetel arusaamadel ja väga selgel informatsioonil, et see protsess, mis on valitsuse poolt algatatult ei ole toimunud õiguslikult korrektselt," lisas Mölder.
Tartu linn plaanib mai esimeses pooles esitada kohtule kaebus, et vaidlustada riigi eriplaneeringu algatamisotsus puidurafineerimistehase rajamiseks. Põhilisteks argumentideks on eriplaneeringu algatamiseks vajalike kriteeriumite valikuline täitmine ja küsimus riikliku huvi kohta. | Õigusteadlane: Tartu kohtuasjas tselluloositehase vastu on kolm varianti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks neist puudutavad riigi eriplaneeringu algatamise vormilist poolt, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Kõigepealt on võimalik, et kohus ütleb üleüldse, et tegemist on mitte haldusaktiga vaid menetlustoiminguga ja et seda saaks vaidlustada alles siis, kui lõplik haldusakt olemas on, millega siis kas on eriplaneering kehtestatud või on jäetud eriplaneering kehtestamata. Teine võimalus on, et kui kohus on nõus, et ikkagi seda akti saab eraldi vaidlustada, siis üks võimalus on, et kohus võib nõusse jääda," rääkis Ginter ERR-i raadiouudistele.
Kui kohus otsustab, et vormiline probleem on olemas, siis valitsuse korraldus tühistatakse, aga samas saab valitsus eriplaneeringu uuesti algatada. Võimalik on aga ka sisuline lähenemine - kas vabariigi valitsus tegi sisuliselt põhjendatud otsuse.
"Kas need põhjendused, nii nagu nad seal seletuskirjas olemas on, on vettpidavad. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseks on planeerimisseaduses selged tingimused. Ja juures on, et kui on olemas suur riiklik või rahvusvaheline huvi, siis võib riik põhjendada, et teha üks erand sinna juurde. Ja praegu ongi tegemist sellega, et riik on ütelnud, et on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Küsitav on selles, et kas on olemas suur riiklik või rahvusvaheline huvi, et kindlasti peab olema puidurafineerimistehas," lausus Ginter.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder kinnitas, et linn on erinevate stsenaariumite ja riskidega kursis, aga see ei tähenda, et ei peaks proovima protsessi kohtu kaudu peatada.
"Me leiame, et täna Tartu linna argumendid, millega me kohtusse pöördume, on piisavalt täpsed, on täielikumad, kui need, mida kasutasid MTÜ Eesti Metsa Kaitseks ja MTÜ Emajõe Kaitseks. Me leiame, et vabariigi valitsuse ja asjaomaste ministeeriumide tegevus eriplaneeringu algatamisel ja selle asukoha valiku sisulisel ära tegemisel on olnud juba nii olulised menetlusvead, et see protsess tuleb juba algusest peale tagasi pöörata," rääkis Mölder.
Isegi kui kohus Tartu kaebuse praegu tagasi lükkab, on Jüri Mölderi hinnangul protsessist siiski kasu.
"Me oleme saanud võimaluse laiemale avalikkusele täpsemalt tutvustada Tartu linna seisukohti, sest kummalisel kombel on täna jäänud kõlama valdavalt selline arusaam, et tartlased lihtsalt ei taha midagi. Aga niimoodi see ju tegelikult ei ole. Meie taotlus vabariigi valitsusele ja meie tänased seisukohad põhinevad ikkagi väga selgetel arusaamadel ja väga selgel informatsioonil, et see protsess, mis on valitsuse poolt algatatult ei ole toimunud õiguslikult korrektselt," lisas Mölder.
Tartu linn plaanib mai esimeses pooles esitada kohtule kaebus, et vaidlustada riigi eriplaneeringu algatamisotsus puidurafineerimistehase rajamiseks. Põhilisteks argumentideks on eriplaneeringu algatamiseks vajalike kriteeriumite valikuline täitmine ja küsimus riikliku huvi kohta.
### Response:
Õigusteadlane: Tartu kohtuasjas tselluloositehase vastu on kolm varianti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10 kuud kestnud analüüsi tulemusi kajastava raporti kohaselt on Aserbaidžaani puudutava korruptsiooniga seotud mitmed endised ja praegused ENPA liikmed, vahendasid Politico ja EUobserver.
219-leheküljelise raporti hinnangul leidis aset tegevusi, mis olid kallutatud Aserbaidžaani huvides. Esialgne juurdlus kutsuti samuti ellu just nimelt uurimaks seda, kas korruptiivse tegevusega üritati pehmendada Euroopa Nõukogu kriitikat Aserbaidžaani valitsuse aadressil.
Üheks näiteks on tugev korruptsioonikahtlus, mis puudutab ENPA kunagise hispaanlasest presidendi Pedro Agramunti ametisse määramist. Nimelt olevat sellega seotud ka "rahalise iseloomuga toetus" Aserbaidžaanilt.
Agramunt pidi 2017. aastal umbusaldushääletuse järel ametist tagasi astuma. Umbusaldushääletus puudutas nii korruptsioonikahtlusi kui ka samal aastal toimunud kohtumist Süüria presidendi Bashar al-Assadiga.
Samuti on raportis äramärkimist leidnud Itaalia poliitik ja ENPA endine liige Luca Volonté, kes on praeguseks Milanos juba uurimise all seoses kahtlustustega korruptsioonis ja rahapesus. Politico kirjutas eelmisel aastal väidetest, mille kohaselt sai Volonté Aserbaidžaani ametnikelt 2,4 miljonit eurot Bakuu seisukohtade toetamise eest Euroopa Nõukogus.
Juhtumil on otsene side Eestiga, sest süüdistuse järgi tehti Volontéga seotud fondi Novae Terra arvetele Eestist neli ülekannet kokku summas 2,17 miljonit eurot, mis tulid Danske Panga Eesti filiaalis registreeritud pangakontodelt, vahendas meedia aasta tagasi.
Samas on raport toonud välja ka teisi endisi ja praegusi ENPA liikmeid, kelle puhul on märgata huvide konflikti ja reeglite eiramist. Kuigi juurdlus keskendus just Aserbaidžaani korruptiivsele mõjutustegevusele, pälvis tähelepanu ka sarnane tegevus seoses Venemaa, Ukraina ja Türgiga.
Eelpool mainitud Agramunt näiteks kuulus nende - peamiselt Kremli-sõbralike - poliitikute hulka, keda Venemaa võimud kaasasid märtsikuistel valimistel rahvusvaheliste vaatlejatena.
Euroopa Nõukogu (EN) alalise asukoha Strasbourg'is on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) on üks Euroopa Nõukogu kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest.
Euroopa Nõukogu (Council of Europe) ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Ülemkogu (European Council) või Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union), mis võivad mõnes keeles või mõnedes dokumentides sarnased olla. | Raport: ENPA töös on märgata Aserbaidžaaniga seotud korruptsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10 kuud kestnud analüüsi tulemusi kajastava raporti kohaselt on Aserbaidžaani puudutava korruptsiooniga seotud mitmed endised ja praegused ENPA liikmed, vahendasid Politico ja EUobserver.
219-leheküljelise raporti hinnangul leidis aset tegevusi, mis olid kallutatud Aserbaidžaani huvides. Esialgne juurdlus kutsuti samuti ellu just nimelt uurimaks seda, kas korruptiivse tegevusega üritati pehmendada Euroopa Nõukogu kriitikat Aserbaidžaani valitsuse aadressil.
Üheks näiteks on tugev korruptsioonikahtlus, mis puudutab ENPA kunagise hispaanlasest presidendi Pedro Agramunti ametisse määramist. Nimelt olevat sellega seotud ka "rahalise iseloomuga toetus" Aserbaidžaanilt.
Agramunt pidi 2017. aastal umbusaldushääletuse järel ametist tagasi astuma. Umbusaldushääletus puudutas nii korruptsioonikahtlusi kui ka samal aastal toimunud kohtumist Süüria presidendi Bashar al-Assadiga.
Samuti on raportis äramärkimist leidnud Itaalia poliitik ja ENPA endine liige Luca Volonté, kes on praeguseks Milanos juba uurimise all seoses kahtlustustega korruptsioonis ja rahapesus. Politico kirjutas eelmisel aastal väidetest, mille kohaselt sai Volonté Aserbaidžaani ametnikelt 2,4 miljonit eurot Bakuu seisukohtade toetamise eest Euroopa Nõukogus.
Juhtumil on otsene side Eestiga, sest süüdistuse järgi tehti Volontéga seotud fondi Novae Terra arvetele Eestist neli ülekannet kokku summas 2,17 miljonit eurot, mis tulid Danske Panga Eesti filiaalis registreeritud pangakontodelt, vahendas meedia aasta tagasi.
Samas on raport toonud välja ka teisi endisi ja praegusi ENPA liikmeid, kelle puhul on märgata huvide konflikti ja reeglite eiramist. Kuigi juurdlus keskendus just Aserbaidžaani korruptiivsele mõjutustegevusele, pälvis tähelepanu ka sarnane tegevus seoses Venemaa, Ukraina ja Türgiga.
Eelpool mainitud Agramunt näiteks kuulus nende - peamiselt Kremli-sõbralike - poliitikute hulka, keda Venemaa võimud kaasasid märtsikuistel valimistel rahvusvaheliste vaatlejatena.
Euroopa Nõukogu (EN) alalise asukoha Strasbourg'is on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) on üks Euroopa Nõukogu kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest.
Euroopa Nõukogu (Council of Europe) ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Ülemkogu (European Council) või Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union), mis võivad mõnes keeles või mõnedes dokumentides sarnased olla.
### Response:
Raport: ENPA töös on märgata Aserbaidžaaniga seotud korruptsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Treial kuulus tavapäraselt Karlovarsko algkoosseisu ning viibis väljakul kogu mängu. Temporündaja tegi taas resultatiivse esituse, tuues 15 punkti (+10), vahendab volley.ee.
Ka avamängu võitis Karlovarsko 3:2 (25:18, 26:28, 25:21, 23:25, 15:10). Kolmas ja Karlovarsko võidu puhul ka viimaseks jääv mäng peetakse 26. aprillil.
Nurgaründaja Kristo Kollo ja peatreener Rainer Vassiljev lõpetasid hooaja Šveitsi meistriliigas 6. kohaga. Viimases 5.-6. koha mängus jäi eestlaste koduklubi Schönenwerdi Volley 1:3 (21:25, 25:18, 25:27, 15:25) alla Luzernile. Kollo oli oma meeskonna resultatiivseim, tuues 21 punkti (+10). Ka avamäng kaotati sama skooriga.
Belgias alustasid Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko finaalseeriat Roeselare Knacki vastu 3:0 (25:22, 25:22, 25:19) võiduga. Seeria teine mäng toimub 25. aprillil.
Prantsusmaa naiste meistriliigas pidas Kristiine Miileni koduklubi St-Rapahel esimese poolfinaali mängu Beziersi vastu ja pidi vastu võtma 0:3 (22:25, 18:25, 24:26) kaotuse. Miilen tõi 4 punkti (+2). Teine mäng peetakse 25. aprillil.
Prantsusmaa meeste meistriliigas kaotas Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley samuti poolfinaali avamängu, kui Chaumont’ile jäädi alla 2:3 (19:25, 22:25, 25:14, 28:26, 11:15). Kreek tõi Pariisi kasuks 8 punkti (+2). Teine mäng toimub 25. aprillil. Prantsusmaal jätkub ka meie rahvusmeeskonna kapteni Kert Toobali hooaeg. Rennes’i Volley peab üleminekumänge esiliigaklubidega ja nüüdseks on jõutud poolfinaali, kus avakohtumises saadi Saint-Nazaire üle 3:0 (25:21, 25:19, 25:16) võit. Toobal sai kirja täismängu ja tõi ka ühe punkti. Teine mäng toimub 25. aprillil.
Poola meistriliigas said Robert Täht ja Keith Pupart Lubini Cuprumi ridades põhiturniiril 8. koha ja võitlevad nüüd 7.-8. koha eest Varssavi Onicoga. Avamängu kaotas Lubin 1:3 (18:25, 25:22, 17:25, 23:25). Mõlemad eestlased tegid kaasa kogu kohtumise, Pupart tõi seitse punkti (-1), Täht 15 punkti (+5). Järgmine mäng peetakse 23. aprillil. | Treialit lahutab Tšehhi meistritiitlist üks võit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treial kuulus tavapäraselt Karlovarsko algkoosseisu ning viibis väljakul kogu mängu. Temporündaja tegi taas resultatiivse esituse, tuues 15 punkti (+10), vahendab volley.ee.
Ka avamängu võitis Karlovarsko 3:2 (25:18, 26:28, 25:21, 23:25, 15:10). Kolmas ja Karlovarsko võidu puhul ka viimaseks jääv mäng peetakse 26. aprillil.
Nurgaründaja Kristo Kollo ja peatreener Rainer Vassiljev lõpetasid hooaja Šveitsi meistriliigas 6. kohaga. Viimases 5.-6. koha mängus jäi eestlaste koduklubi Schönenwerdi Volley 1:3 (21:25, 25:18, 25:27, 15:25) alla Luzernile. Kollo oli oma meeskonna resultatiivseim, tuues 21 punkti (+10). Ka avamäng kaotati sama skooriga.
Belgias alustasid Timo Tammemaa ja Maaseiki Noliko finaalseeriat Roeselare Knacki vastu 3:0 (25:22, 25:22, 25:19) võiduga. Seeria teine mäng toimub 25. aprillil.
Prantsusmaa naiste meistriliigas pidas Kristiine Miileni koduklubi St-Rapahel esimese poolfinaali mängu Beziersi vastu ja pidi vastu võtma 0:3 (22:25, 18:25, 24:26) kaotuse. Miilen tõi 4 punkti (+2). Teine mäng peetakse 25. aprillil.
Prantsusmaa meeste meistriliigas kaotas Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley samuti poolfinaali avamängu, kui Chaumont’ile jäädi alla 2:3 (19:25, 22:25, 25:14, 28:26, 11:15). Kreek tõi Pariisi kasuks 8 punkti (+2). Teine mäng toimub 25. aprillil. Prantsusmaal jätkub ka meie rahvusmeeskonna kapteni Kert Toobali hooaeg. Rennes’i Volley peab üleminekumänge esiliigaklubidega ja nüüdseks on jõutud poolfinaali, kus avakohtumises saadi Saint-Nazaire üle 3:0 (25:21, 25:19, 25:16) võit. Toobal sai kirja täismängu ja tõi ka ühe punkti. Teine mäng toimub 25. aprillil.
Poola meistriliigas said Robert Täht ja Keith Pupart Lubini Cuprumi ridades põhiturniiril 8. koha ja võitlevad nüüd 7.-8. koha eest Varssavi Onicoga. Avamängu kaotas Lubin 1:3 (18:25, 25:22, 17:25, 23:25). Mõlemad eestlased tegid kaasa kogu kohtumise, Pupart tõi seitse punkti (-1), Täht 15 punkti (+5). Järgmine mäng peetakse 23. aprillil.
### Response:
Treialit lahutab Tšehhi meistritiitlist üks võit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peame sellistele otsustele lähenema väga kaalutletult, sest astudes USA või Euroopa eraäri vastu karistame sageli ennast. Venemaa sõltub praegu paljudes tööstusharudes kolmandiku kuni poole ulatuses imporditavatest kvaliteetsetest osadest. Ja nii areneb kogu maailm. Sellised piirangud võivad anda meile tugevama löögi," ütles Kudrin esmaspäeval teleusutluses.
Ta märkis, et on saanud Vene ettevõtetelt kümneid pöördumisi, kus "nähakse Vene vastusanktsioonide projektis ohtu oma ärile".
"Kui me mõõdame, peame jälgima, mõtlema oma ettevõtetest, et see ei tabaks neid bumerangina. Kui see kahjustab meie ettevõtteid ja kaotab Venemaal töökohti, siis ei tohi seda teha. (...) Isegi kui väga tahaks millegagi vastata," selgitas Kudrin.
Tema arvates tuleb otsida "samme, mis on kas tuntavad või poliitiliselt tähtsad, kuid ei puuduta Vene ettevõtteid".
"Selliseid võimalusi on paraku vähe. USA erasektor, kui ebameeldivad ka ei oleks löögid Vene erasektorile, ei ole selles süüdi ja tahab Venemaaga koostööd teha ning panustab siia raha. Suhtuksin väga ettevaatlikult eraettevõtete karistamisse," rõhutas Kudrin.
"Vaat mispärast tuleb seitse korda mõõta ja see, et praegu sisseantud vastusanktsioonide eelnõu menetlemine lükati edasi, et selle üle mõelda ja ärimeestega arutada, on väga mõistlik samm," märkis majandusstrateeg.
Ta täpsustas, et Venemaal on "väga raske leida kohaseid lahendusi USA ettevõtete suhtes".
"Otsiksin lahendust siiski poliitilisel tasapinnal. Kokkulepetes, läbirääkimistes, vastusammudes," ütles Kudrin.
Vene duumasaadikud on välja tulnud ulatusliku eelnõuga, millega võidakse külmutada eksport Ühendriikidesse.
Eelnõu, mille koostasid riigiduuma spiiker ja fraktsioonijuhid, on vastus USA sanktsioonidele. Ettepaneku kohaselt kehtestataks ulatuslikud piirangud Ühendriikide ettevõtete tegevusele Venemaal, piirates samal ajal koostööd USA-ga. Muuhulgas plaanitakse keelata või piirata titaani eksporti, mis on hädavajalik USA lennukitootjale Boeing. | Kudrin: lähenegem vastusanktsioonidele tasakaalukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peame sellistele otsustele lähenema väga kaalutletult, sest astudes USA või Euroopa eraäri vastu karistame sageli ennast. Venemaa sõltub praegu paljudes tööstusharudes kolmandiku kuni poole ulatuses imporditavatest kvaliteetsetest osadest. Ja nii areneb kogu maailm. Sellised piirangud võivad anda meile tugevama löögi," ütles Kudrin esmaspäeval teleusutluses.
Ta märkis, et on saanud Vene ettevõtetelt kümneid pöördumisi, kus "nähakse Vene vastusanktsioonide projektis ohtu oma ärile".
"Kui me mõõdame, peame jälgima, mõtlema oma ettevõtetest, et see ei tabaks neid bumerangina. Kui see kahjustab meie ettevõtteid ja kaotab Venemaal töökohti, siis ei tohi seda teha. (...) Isegi kui väga tahaks millegagi vastata," selgitas Kudrin.
Tema arvates tuleb otsida "samme, mis on kas tuntavad või poliitiliselt tähtsad, kuid ei puuduta Vene ettevõtteid".
"Selliseid võimalusi on paraku vähe. USA erasektor, kui ebameeldivad ka ei oleks löögid Vene erasektorile, ei ole selles süüdi ja tahab Venemaaga koostööd teha ning panustab siia raha. Suhtuksin väga ettevaatlikult eraettevõtete karistamisse," rõhutas Kudrin.
"Vaat mispärast tuleb seitse korda mõõta ja see, et praegu sisseantud vastusanktsioonide eelnõu menetlemine lükati edasi, et selle üle mõelda ja ärimeestega arutada, on väga mõistlik samm," märkis majandusstrateeg.
Ta täpsustas, et Venemaal on "väga raske leida kohaseid lahendusi USA ettevõtete suhtes".
"Otsiksin lahendust siiski poliitilisel tasapinnal. Kokkulepetes, läbirääkimistes, vastusammudes," ütles Kudrin.
Vene duumasaadikud on välja tulnud ulatusliku eelnõuga, millega võidakse külmutada eksport Ühendriikidesse.
Eelnõu, mille koostasid riigiduuma spiiker ja fraktsioonijuhid, on vastus USA sanktsioonidele. Ettepaneku kohaselt kehtestataks ulatuslikud piirangud Ühendriikide ettevõtete tegevusele Venemaal, piirates samal ajal koostööd USA-ga. Muuhulgas plaanitakse keelata või piirata titaani eksporti, mis on hädavajalik USA lennukitootjale Boeing.
### Response:
Kudrin: lähenegem vastusanktsioonidele tasakaalukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhtunust teatasid Hiina ametnikud ning Hiina meedias näidati ka videot katuse peale paiskunud ja purunenud sinist värvi bussist, vahendas BBC.
Ametlikku statistikat Põhja-Koread külastavate turistide kohta ei ole, kuid väidetavalt külastab eraklikku diktatuuririiki igal aastal umbes 100 000 välismaalast.
Turistide liikumisele tehakse rangeid piiranguid ning külalisi saadavad väljaspool hotelle kogu aeg riigi palgal olevad giidid.
Hiina Rahvavabariik on Põhja-Korea peamine liitlane ja kaubanduspartner ning hiinlased moodustavad Põhja-Koread külastavatest välisturistidest umbes 80 protsenti. | Põhja-Korea bussiõnnetuses hukkus rohkem kui 30 hiinlast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhtunust teatasid Hiina ametnikud ning Hiina meedias näidati ka videot katuse peale paiskunud ja purunenud sinist värvi bussist, vahendas BBC.
Ametlikku statistikat Põhja-Koread külastavate turistide kohta ei ole, kuid väidetavalt külastab eraklikku diktatuuririiki igal aastal umbes 100 000 välismaalast.
Turistide liikumisele tehakse rangeid piiranguid ning külalisi saadavad väljaspool hotelle kogu aeg riigi palgal olevad giidid.
Hiina Rahvavabariik on Põhja-Korea peamine liitlane ja kaubanduspartner ning hiinlased moodustavad Põhja-Koread külastavatest välisturistidest umbes 80 protsenti.
### Response:
Põhja-Korea bussiõnnetuses hukkus rohkem kui 30 hiinlast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna-Korea on piiri äärde paigaldanud kümneid valjuhääldeid, mis edastavad Põhja-Koreasse kõikvõimalikku infot alates uudistest kuni popmuusikani. Saateid kuulevad nii Põhja-Korea piirivalvurid kui piirialade elanikud, vahendas BBC.
Põhja-Koreal on enda pool piiri samuti valjuhääldid, mis omakorda edastavad Souli ja nende liitlaste suhtes kriitilisi uudiseid.
Soul põhjendas valjuhääldite välja lülitamist sellega, et see aitab reedese kohtumise eel pingeid leevendada ja luua rahuliku meeleolu. Põhja-Korea riigipea Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in kohtuvad sel kuul esimesel Koreade tippkohtumisel enam kui kümne aasta jooksul.
"Loodame, et selle otsuse mõjul lõpeb kahe Korea vastastikune kriitika ja propaganda ning ühtlasi annab see panuse rahu ja uue alguse saavutamiseks," ütles Lõuna-Korea võimude pressiesindaja Choi Hoi-hyun.
Pole veel teada, kas Põhja-Korea vastab lõunanaabri algatusele ka oma valjuhääldite välja lülitamisega. Nädalavahetusel teatas Põhja-Korea ootamatult, et peatab tuuma- ja raketikatsetused ning sulgeb tuumakatsetuste polügooni.
Lõuna-Korea president nimetas seda märkimisväärseks sammuks Korea poolsaare täieliku tuumavabaks muutmise suunas.
Kahe riigi juhid kohtuvad reedel Panmunjomi külas. Juunis kohtub Kim ka USA presidendi Donald Trumpiga ning see on üldse ajaloo esimene Põhja-Korea ja USA ametisoleva riigipea kohtumine. | Lõuna-Korea lõpetas Põhja-Koreasse propaganda edastamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna-Korea on piiri äärde paigaldanud kümneid valjuhääldeid, mis edastavad Põhja-Koreasse kõikvõimalikku infot alates uudistest kuni popmuusikani. Saateid kuulevad nii Põhja-Korea piirivalvurid kui piirialade elanikud, vahendas BBC.
Põhja-Koreal on enda pool piiri samuti valjuhääldid, mis omakorda edastavad Souli ja nende liitlaste suhtes kriitilisi uudiseid.
Soul põhjendas valjuhääldite välja lülitamist sellega, et see aitab reedese kohtumise eel pingeid leevendada ja luua rahuliku meeleolu. Põhja-Korea riigipea Kim Jong-un ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in kohtuvad sel kuul esimesel Koreade tippkohtumisel enam kui kümne aasta jooksul.
"Loodame, et selle otsuse mõjul lõpeb kahe Korea vastastikune kriitika ja propaganda ning ühtlasi annab see panuse rahu ja uue alguse saavutamiseks," ütles Lõuna-Korea võimude pressiesindaja Choi Hoi-hyun.
Pole veel teada, kas Põhja-Korea vastab lõunanaabri algatusele ka oma valjuhääldite välja lülitamisega. Nädalavahetusel teatas Põhja-Korea ootamatult, et peatab tuuma- ja raketikatsetused ning sulgeb tuumakatsetuste polügooni.
Lõuna-Korea president nimetas seda märkimisväärseks sammuks Korea poolsaare täieliku tuumavabaks muutmise suunas.
Kahe riigi juhid kohtuvad reedel Panmunjomi külas. Juunis kohtub Kim ka USA presidendi Donald Trumpiga ning see on üldse ajaloo esimene Põhja-Korea ja USA ametisoleva riigipea kohtumine.
### Response:
Lõuna-Korea lõpetas Põhja-Koreasse propaganda edastamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kantar Emori I kvartali raadiouuringu andmetel on Vikerraadio suurima päevase kuulajaskonnaga raadiojaam. Päevas kuulab Vikerraadiot 139 000 inimest vanuses 16-74 (14,4%). Nädalas on kuulajaid 272 000 (28,3% kõigist 16-74-aastastest Eesti elanikest) ning sellega on Vikerraadio kuulatavuselt teisel kohal. Suurim osa eestlaste raadiokuulamisajast pühendatakse Vikerraadiole (21,4%)
Raadio 4 on suurima päevase auditooriumiga venekeelne jaam (päevas keskmiselt 43 000 kuulajat). Nädalas kuulab Raadio Nelja 106 000 inimest vanuses 16-74. Sarnaselt Vikerraadiole pühendavad muust rahvusest inimesed suurim osa raadiokuulamisajast Raadio 4-le (15,8%).
Raadio 2 kuulab päevas keskmiselt 43 000 ja nädalas 162 000 inimest. Klassikaraadiol on kuulajaid päevas 17 000 ning nädalas 86 000. Raadio Tallinna kuulab päevas 8000 ning nädalas 33 000 inimest.
"Vikerraadiol on endiselt kõige suurem lojaalne kuulajaskond ja endiselt näitab uuring, et kõige rohkem aega pühendatakse just Vikerraadio kuulamisele. Just turuosa suurus näitab programmi kvaliteeti - kui kuulaja on sellele jaamale sattunud, siis kuulab ta ka tavaliselt pikemat aega," selgitas Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek.
Tema sõnul tuleb uue metoodikaga selgemini välja erinevate muusikajaamade kuulamine. See käib ka ERR-i jaamade kohta, suurenenud on nende kuulajate hulk, kes vähemalt kord nädalas on kuulanud Raadio 2 või Klassikaraadiot.
"Klassikaraadio programmis on lisaks klassikalisele muusikale koos kirju spekter kultuurisaateid ja muusikat. Näiteks dzässi, folki ja maailmamuusikat ei vahenda regulaarselt ja nii mahukalt ükski teine raadiojaam Eestis," kommenteeris Klassikaraadio kuulatavuse tõusu raadiojaama peatoimetaja Tiia Teder. "Mul on väga hea meel, et on korda läinud inimestele mitmesugust väärtmuusikat pakkuda. Arvata võib, et homogeenset ainult popmuusikale orienteeritud publiku massi on praegusel ajal järjest vähem ja spetsiifilise muusikamaitsega kuulajaid üha enam," lisas ta.
Kantar Emori raadiouuring viidi läbi 16-74-aastaste Eesti elanike hulgas kaardistamaks nende raadio- ja muusikakuulamise tendentse. Uuringu läbiviimise meetodiks on Day After Recall (DAR), mis kaardistab vastaja raadiojaamade kuulatavust eilse päeva kohta. | Vikerraadiot kuulab iga päev kõige rohkem inimesi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kantar Emori I kvartali raadiouuringu andmetel on Vikerraadio suurima päevase kuulajaskonnaga raadiojaam. Päevas kuulab Vikerraadiot 139 000 inimest vanuses 16-74 (14,4%). Nädalas on kuulajaid 272 000 (28,3% kõigist 16-74-aastastest Eesti elanikest) ning sellega on Vikerraadio kuulatavuselt teisel kohal. Suurim osa eestlaste raadiokuulamisajast pühendatakse Vikerraadiole (21,4%)
Raadio 4 on suurima päevase auditooriumiga venekeelne jaam (päevas keskmiselt 43 000 kuulajat). Nädalas kuulab Raadio Nelja 106 000 inimest vanuses 16-74. Sarnaselt Vikerraadiole pühendavad muust rahvusest inimesed suurim osa raadiokuulamisajast Raadio 4-le (15,8%).
Raadio 2 kuulab päevas keskmiselt 43 000 ja nädalas 162 000 inimest. Klassikaraadiol on kuulajaid päevas 17 000 ning nädalas 86 000. Raadio Tallinna kuulab päevas 8000 ning nädalas 33 000 inimest.
"Vikerraadiol on endiselt kõige suurem lojaalne kuulajaskond ja endiselt näitab uuring, et kõige rohkem aega pühendatakse just Vikerraadio kuulamisele. Just turuosa suurus näitab programmi kvaliteeti - kui kuulaja on sellele jaamale sattunud, siis kuulab ta ka tavaliselt pikemat aega," selgitas Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek.
Tema sõnul tuleb uue metoodikaga selgemini välja erinevate muusikajaamade kuulamine. See käib ka ERR-i jaamade kohta, suurenenud on nende kuulajate hulk, kes vähemalt kord nädalas on kuulanud Raadio 2 või Klassikaraadiot.
"Klassikaraadio programmis on lisaks klassikalisele muusikale koos kirju spekter kultuurisaateid ja muusikat. Näiteks dzässi, folki ja maailmamuusikat ei vahenda regulaarselt ja nii mahukalt ükski teine raadiojaam Eestis," kommenteeris Klassikaraadio kuulatavuse tõusu raadiojaama peatoimetaja Tiia Teder. "Mul on väga hea meel, et on korda läinud inimestele mitmesugust väärtmuusikat pakkuda. Arvata võib, et homogeenset ainult popmuusikale orienteeritud publiku massi on praegusel ajal järjest vähem ja spetsiifilise muusikamaitsega kuulajaid üha enam," lisas ta.
Kantar Emori raadiouuring viidi läbi 16-74-aastaste Eesti elanike hulgas kaardistamaks nende raadio- ja muusikakuulamise tendentse. Uuringu läbiviimise meetodiks on Day After Recall (DAR), mis kaardistab vastaja raadiojaamade kuulatavust eilse päeva kohta.
### Response:
Vikerraadiot kuulab iga päev kõige rohkem inimesi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iganädalases üritustesarjas "Tagasivaate neljapäev" on seekord külas ka sportlane, kelle eduloost väljapanek tehakse ja lugusid räägitakse. Jaak Uudmäe on endine Eesti kergejõustiklane ja olümpiavõitja. Tema 1980. aastal Moskva olümpial püstitatud Eesti kolmikhüpperekord 17.35 püsib tänaseni ning sellesama tulemusega võitis ta toona ka kuldmedali.
Moskva olümpiamängude kolmikhüppevõistlus on üks neid märgilisi jõuproove, mille lahendus kütab aastakümneid hiljemgi kirgi paljudes maailma paigus: Eestis, Gruusias, Venemaal, Austraalias, Brasiilias jne. Koos Jaak Uudmäega meenutatakse Moskva mängudele eelnenut ja erakordse lõpplahendusega olümpiavõistluse kulgu. Vastus püütakse leida ka küsimusele, miks pole ühe lihtsa medalijagamise järelkajad vaibunud hulga aastaid hiljemgi.
Muuseum ja selle kogud on suured, mistõttu erinevatel teemadel on lugusid ja põnevat avastamist palju. Eksklusiivseks ja eriliseks teebki ürituse see, et muuseumi ajaloolased toovad külastajate ette esemeid, mis igapäevaselt väljapanekutel pole ja tavakülastaja ei näe, seda koos erinevate lugudega isikutest ja ajastutest.
"Tagasivaate neljapäev" koos Jaak Uudmäega algab kell 17.15 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis (Rüütli 15, Tartu). Üritusel kehtib eripilet 2€. | Olümpiavõitja Jaak Uudmäe avab Moskva olümpia telgitagused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iganädalases üritustesarjas "Tagasivaate neljapäev" on seekord külas ka sportlane, kelle eduloost väljapanek tehakse ja lugusid räägitakse. Jaak Uudmäe on endine Eesti kergejõustiklane ja olümpiavõitja. Tema 1980. aastal Moskva olümpial püstitatud Eesti kolmikhüpperekord 17.35 püsib tänaseni ning sellesama tulemusega võitis ta toona ka kuldmedali.
Moskva olümpiamängude kolmikhüppevõistlus on üks neid märgilisi jõuproove, mille lahendus kütab aastakümneid hiljemgi kirgi paljudes maailma paigus: Eestis, Gruusias, Venemaal, Austraalias, Brasiilias jne. Koos Jaak Uudmäega meenutatakse Moskva mängudele eelnenut ja erakordse lõpplahendusega olümpiavõistluse kulgu. Vastus püütakse leida ka küsimusele, miks pole ühe lihtsa medalijagamise järelkajad vaibunud hulga aastaid hiljemgi.
Muuseum ja selle kogud on suured, mistõttu erinevatel teemadel on lugusid ja põnevat avastamist palju. Eksklusiivseks ja eriliseks teebki ürituse see, et muuseumi ajaloolased toovad külastajate ette esemeid, mis igapäevaselt väljapanekutel pole ja tavakülastaja ei näe, seda koos erinevate lugudega isikutest ja ajastutest.
"Tagasivaate neljapäev" koos Jaak Uudmäega algab kell 17.15 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis (Rüütli 15, Tartu). Üritusel kehtib eripilet 2€.
### Response:
Olümpiavõitja Jaak Uudmäe avab Moskva olümpia telgitagused |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.