instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikohal püsis juba neljandat korda järjest liigutav, humoorikas ja südamlik "Seltsimees laps", mis loovutab trooni järgmisel nädalavahetusel ilmselt superkangelasfilmile "Tasujad: Igaviku sõda". | Eesti kino top 7. "Seltsimees laps" neljandat korda esikohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikohal püsis juba neljandat korda järjest liigutav, humoorikas ja südamlik "Seltsimees laps", mis loovutab trooni järgmisel nädalavahetusel ilmselt superkangelasfilmile "Tasujad: Igaviku sõda".
### Response:
Eesti kino top 7. "Seltsimees laps" neljandat korda esikohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Amsterdami politsei pressiesindaja Rob van der Veen kinnitas esmaspäeval, et rahvusvaheliselt taga otsitav Stefansson tabati pühapäeva õhtul kesklinnas. Täpsemaid detaile ta kinnipidamise kohta ei jaganud, vahendas Associated Press.
Nüüd tegeleb tagaotsitava väljaandmist puudutavate küsimustega juba Hollandi prokuratuur.
Stefansson võeti koos kümne väidetava kaasosalisega vahi alla veebruaris ning põhjuseks oli suur vargus, mille käigus viisid kurjategijad minema 600 arvutit, mida kasutati krüptoraha kaevandamiseks.
Arvutid, mille väärtuseks on umbes kaks miljoni USA dollarit, on endiselt kadunud ning võimude hinnangul oli just Stefansson suurvarguse eestvedajaks.
Stefansson, keda võimud ei pidanud ohtlikuks, toodi kümme päeva enne põgenemist üle Sogni avavanglasse, mis asub umbes 95 kilomeetri kaugusel Keflaviki rahvusvahelisest lennujaamast. Vangla ei ole taraga piiratud ning vangidel on ligipääs telefonile ja internetile.
Eelmise nädala teisipäeval põgenes Stefansson vanglast akna kaudu ning jõudis Rootsi suunduvasse reisilennukile. Lennureisi jaoks kasutas ta valenime - passikontrolli ei pidanud ta tõenäoliselt läbima, lennupilet oli aga ostetud teise isiku nimele. Stefanssoni isik tehti kindlaks alles hiljem valvekaamera salvestisi uurides. Kusjuures vanglaametnikud teatasid mehe kadumisest alles siis, kui ta oli juba lennuki pardal.
Muuhulgas on ka teada, et Stefanssoniga samas reisilennukis oli ka Islandi peaminister Katrin Jakobsdottir, kes läks Rootsi, et osaleda seal Põhjala riikide peaministrite ja India peaministri Narendra Modi kohtumisel. | Hollandi politsei tabas kurikuulsa islandlasest tagaotsitava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Amsterdami politsei pressiesindaja Rob van der Veen kinnitas esmaspäeval, et rahvusvaheliselt taga otsitav Stefansson tabati pühapäeva õhtul kesklinnas. Täpsemaid detaile ta kinnipidamise kohta ei jaganud, vahendas Associated Press.
Nüüd tegeleb tagaotsitava väljaandmist puudutavate küsimustega juba Hollandi prokuratuur.
Stefansson võeti koos kümne väidetava kaasosalisega vahi alla veebruaris ning põhjuseks oli suur vargus, mille käigus viisid kurjategijad minema 600 arvutit, mida kasutati krüptoraha kaevandamiseks.
Arvutid, mille väärtuseks on umbes kaks miljoni USA dollarit, on endiselt kadunud ning võimude hinnangul oli just Stefansson suurvarguse eestvedajaks.
Stefansson, keda võimud ei pidanud ohtlikuks, toodi kümme päeva enne põgenemist üle Sogni avavanglasse, mis asub umbes 95 kilomeetri kaugusel Keflaviki rahvusvahelisest lennujaamast. Vangla ei ole taraga piiratud ning vangidel on ligipääs telefonile ja internetile.
Eelmise nädala teisipäeval põgenes Stefansson vanglast akna kaudu ning jõudis Rootsi suunduvasse reisilennukile. Lennureisi jaoks kasutas ta valenime - passikontrolli ei pidanud ta tõenäoliselt läbima, lennupilet oli aga ostetud teise isiku nimele. Stefanssoni isik tehti kindlaks alles hiljem valvekaamera salvestisi uurides. Kusjuures vanglaametnikud teatasid mehe kadumisest alles siis, kui ta oli juba lennuki pardal.
Muuhulgas on ka teada, et Stefanssoniga samas reisilennukis oli ka Islandi peaminister Katrin Jakobsdottir, kes läks Rootsi, et osaleda seal Põhjala riikide peaministrite ja India peaministri Narendra Modi kohtumisel.
### Response:
Hollandi politsei tabas kurikuulsa islandlasest tagaotsitava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Schwerin oli avapoolajal tagaajajarollis, kuid tegi 10:12 kaotusseisus 8:0 vahespurdi ning võttis lõpuks neljaväravalise võidu. Pärdi arvele kogunes Schwerinis toimunud kohtumises neli tabamust, millest ühe viskas eestlane seitsmemeetrijoonelt. Lisaks sellele teenis Pärt ühe kaheminutilise karistuse, vahendab Käsipall24.
Schwerin hoiab 26 mängust teenitud 36 punktiga kolmandat kohta. Burgdorf on 28 silmaga viies. | Pärt ja Schwerin alistasid Saksamaal lähikonkurendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Schwerin oli avapoolajal tagaajajarollis, kuid tegi 10:12 kaotusseisus 8:0 vahespurdi ning võttis lõpuks neljaväravalise võidu. Pärdi arvele kogunes Schwerinis toimunud kohtumises neli tabamust, millest ühe viskas eestlane seitsmemeetrijoonelt. Lisaks sellele teenis Pärt ühe kaheminutilise karistuse, vahendab Käsipall24.
Schwerin hoiab 26 mängust teenitud 36 punktiga kolmandat kohta. Burgdorf on 28 silmaga viies.
### Response:
Pärt ja Schwerin alistasid Saksamaal lähikonkurendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks kinnitati esinejate hulka ka Zhu, Andy C, Brennan Heart, Malaa, Lemon Fight, Madison Mars, Syn Cole, Lemaitre, Púr Múdd, Rämmar DJ, Andres Puusepp & Andres Aljaste ning Relanex
The Prodigy on olnud juba pea kolm aastakümmet maailma tantsumuusika teerajaja ja kultusbänd. 1990. aastate alguses Essexis alguse saanud grupi edu tuli kohe esimese albumiga "Experience", mis müüs end kiiresti täis plaatinanormi. Albumilt pärinevad singlid "Charly", "Everybody in the Place", "Fire" / "Jericho", "Out of Space" tõusid kõik Briti singlitabeli 12 parema hulka. Albumi "Music for the Jilted Generation" võtsid kriitikud vastu suhteliselt leigelt, kuid müügiedu oli suurepärane - album kerkis Briti tabelis kõrgeimale positsioonile ning esikümnesse paljudes riikides, muuhulgas Austraalias ja Uus-Meremaal.
Suurim läbilöök saabus The Prodigy jaoks albumiga "The Fat of the Land", mis vallutas müügitabelite esikohad nii Suurbritannias kui ka USA-s. Albumi hittsinglid "Firestarter", "Breathe", "Smack My Bitch Up" mõjusid toona kui sõõm värsket õhku ja mõjuvad väga aktuaalsetena ka täna.
Prodigyt on tituleeritud kui rave muusika ristiisa. Koos ansamblitega the Chemical Brothers ja Fatboy Slim loetakse Prodigyt ka big beat žanri pioneerideks. The Prodigy on võitnud hulgaliselt auhindu, muuhulgas kaks Brit Awardsi, kolm MTV Video Music Awardsi, kaks Kerrang! Awardsi, viis MTV Europe Music Awardsi.
Eelnevalt on festival 16.-18. augustiks kinnitanud järgnevad artistid: 5miinust, A boogie wit da hoodie, AC Slater, Afrojack, Alan Walker, Arop, Axwell/\Ingrosso, Big Shaq, Bombossa Brothers, Brooks, David Guetta, Desiigner, Don Diablo, Galantis, Hardwell, Headhunterz, Kert Klaus, Kygo, Martin Jensen, Martin Solveig, Moksi, Netsky, Oliver Heldens, Post Malone, Proteus, R3hab, Sigma, Slushii, $uicideboy$, Swanky Tunes, The Second Level, Tujamo, Tungevaag & Raaban ja Ynb Nahmir.
Uued esinejad tehakse teatavaks juba 30. aprillil. | Weekend festivali viimane peaesineja on The Prodigy | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks kinnitati esinejate hulka ka Zhu, Andy C, Brennan Heart, Malaa, Lemon Fight, Madison Mars, Syn Cole, Lemaitre, Púr Múdd, Rämmar DJ, Andres Puusepp & Andres Aljaste ning Relanex
The Prodigy on olnud juba pea kolm aastakümmet maailma tantsumuusika teerajaja ja kultusbänd. 1990. aastate alguses Essexis alguse saanud grupi edu tuli kohe esimese albumiga "Experience", mis müüs end kiiresti täis plaatinanormi. Albumilt pärinevad singlid "Charly", "Everybody in the Place", "Fire" / "Jericho", "Out of Space" tõusid kõik Briti singlitabeli 12 parema hulka. Albumi "Music for the Jilted Generation" võtsid kriitikud vastu suhteliselt leigelt, kuid müügiedu oli suurepärane - album kerkis Briti tabelis kõrgeimale positsioonile ning esikümnesse paljudes riikides, muuhulgas Austraalias ja Uus-Meremaal.
Suurim läbilöök saabus The Prodigy jaoks albumiga "The Fat of the Land", mis vallutas müügitabelite esikohad nii Suurbritannias kui ka USA-s. Albumi hittsinglid "Firestarter", "Breathe", "Smack My Bitch Up" mõjusid toona kui sõõm värsket õhku ja mõjuvad väga aktuaalsetena ka täna.
Prodigyt on tituleeritud kui rave muusika ristiisa. Koos ansamblitega the Chemical Brothers ja Fatboy Slim loetakse Prodigyt ka big beat žanri pioneerideks. The Prodigy on võitnud hulgaliselt auhindu, muuhulgas kaks Brit Awardsi, kolm MTV Video Music Awardsi, kaks Kerrang! Awardsi, viis MTV Europe Music Awardsi.
Eelnevalt on festival 16.-18. augustiks kinnitanud järgnevad artistid: 5miinust, A boogie wit da hoodie, AC Slater, Afrojack, Alan Walker, Arop, Axwell/\Ingrosso, Big Shaq, Bombossa Brothers, Brooks, David Guetta, Desiigner, Don Diablo, Galantis, Hardwell, Headhunterz, Kert Klaus, Kygo, Martin Jensen, Martin Solveig, Moksi, Netsky, Oliver Heldens, Post Malone, Proteus, R3hab, Sigma, Slushii, $uicideboy$, Swanky Tunes, The Second Level, Tujamo, Tungevaag & Raaban ja Ynb Nahmir.
Uued esinejad tehakse teatavaks juba 30. aprillil.
### Response:
Weekend festivali viimane peaesineja on The Prodigy |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunagi värske, siis üldkäibes, siis äraleierdatud „teine Eesti” paistab olevat kuskile ära kadunud. Isegi läheb keeruliseks meenutada, mida see tähendas. Selleks peaks välja mõtlema, mis see „esimene Eesti” siis tähendada võis, aga läheb ka keeruliseks. Teine Eestis vist elas maal või alevis, oli vananenev, vähese haridusega, halbade hammastega, töötu või pensionär, vaene, sõitis veel vana „Moskvitšiga”. Kes ei tea, see oli nõukaaegne automark.
Esimene Eesti oli täitnud kõik talle esitatud ootused, elas-töötas Tallinnas, oli noor, haritud, aga jätkas õpinguid magistriõppes, käis kuskil soojal maal puhkamas, rääkis võõrkeeli. Oeh, no ei saa ilkumata jätta et kõrini võlgades siiamaani ja tegelikult oskas siis ja siiamaani natuke tarbeinglise keelt, ainult vanemaks on saanud.
Tegelikult pole see üldse teema. Vähemalt siin ja praegu mitte. Eks see mingi ogar vastandamine oli, milliseid siin maal ikka üles või teatud kohast välja kistakse. Umbes, et elu on Kilulinnas, ülejäänud kasvagu ümber või leppigu darvinismusega. Mis on muidugi paha-paha. Praegu. Tollal, aastat 15 või nii tagasi, olid veel pead pilvedes.
Selle noortekaks määratletud raamatu tegevus pannakse toime kuskil, mida võiks nimetada „teiseks Rootsiks”. Kuskil laevatehase kandis on mingi lootusetu maine ja hõnguga kinnisvaraarendus, kus elavad vastavad inimesed. Teevad lihtsaid töid, isegi ei jaksa enam valitsust kiruda, retsid on hiljemalt kolmandas majas või haagissuvilas, aga vahepeal rikutakse kah kuninga seadusi, kuis saadakse. Kui ei muidu, siis puskariajamisega. Inimsuhteid ei ole vaja sõnadega väljendadagi, piisab suule või nimmetele näitamisest.
Ole siis sellises kandis 16aastane, plika pealekauba ja raamatu peategelane. Niigi iga raske, ükspäev on politsei ukse taga, otsib su venda taga. Ihus vemmeldab, ainult poisid peas, teadagi. Emast pole abi, see on pea samasugune. Ilged kärakahaisused vanamehed teevad lolle märkusi. Õnneks lüüakse mõni maha, aga õnnetuseks on asja segatud vend, tema sõbrad, ise kah ja muidugi ühiskonna mõistmatus.
Mis on kokku päris lõbus, ehkki vist ise ei ole sihtgrupp. Aga ei imestaks, kui seda lugenud neiud selle peal kunagi pühalikke vandeid annaks. | Arvustus. Teateid teisest Rootsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunagi värske, siis üldkäibes, siis äraleierdatud „teine Eesti” paistab olevat kuskile ära kadunud. Isegi läheb keeruliseks meenutada, mida see tähendas. Selleks peaks välja mõtlema, mis see „esimene Eesti” siis tähendada võis, aga läheb ka keeruliseks. Teine Eestis vist elas maal või alevis, oli vananenev, vähese haridusega, halbade hammastega, töötu või pensionär, vaene, sõitis veel vana „Moskvitšiga”. Kes ei tea, see oli nõukaaegne automark.
Esimene Eesti oli täitnud kõik talle esitatud ootused, elas-töötas Tallinnas, oli noor, haritud, aga jätkas õpinguid magistriõppes, käis kuskil soojal maal puhkamas, rääkis võõrkeeli. Oeh, no ei saa ilkumata jätta et kõrini võlgades siiamaani ja tegelikult oskas siis ja siiamaani natuke tarbeinglise keelt, ainult vanemaks on saanud.
Tegelikult pole see üldse teema. Vähemalt siin ja praegu mitte. Eks see mingi ogar vastandamine oli, milliseid siin maal ikka üles või teatud kohast välja kistakse. Umbes, et elu on Kilulinnas, ülejäänud kasvagu ümber või leppigu darvinismusega. Mis on muidugi paha-paha. Praegu. Tollal, aastat 15 või nii tagasi, olid veel pead pilvedes.
Selle noortekaks määratletud raamatu tegevus pannakse toime kuskil, mida võiks nimetada „teiseks Rootsiks”. Kuskil laevatehase kandis on mingi lootusetu maine ja hõnguga kinnisvaraarendus, kus elavad vastavad inimesed. Teevad lihtsaid töid, isegi ei jaksa enam valitsust kiruda, retsid on hiljemalt kolmandas majas või haagissuvilas, aga vahepeal rikutakse kah kuninga seadusi, kuis saadakse. Kui ei muidu, siis puskariajamisega. Inimsuhteid ei ole vaja sõnadega väljendadagi, piisab suule või nimmetele näitamisest.
Ole siis sellises kandis 16aastane, plika pealekauba ja raamatu peategelane. Niigi iga raske, ükspäev on politsei ukse taga, otsib su venda taga. Ihus vemmeldab, ainult poisid peas, teadagi. Emast pole abi, see on pea samasugune. Ilged kärakahaisused vanamehed teevad lolle märkusi. Õnneks lüüakse mõni maha, aga õnnetuseks on asja segatud vend, tema sõbrad, ise kah ja muidugi ühiskonna mõistmatus.
Mis on kokku päris lõbus, ehkki vist ise ei ole sihtgrupp. Aga ei imestaks, kui seda lugenud neiud selle peal kunagi pühalikke vandeid annaks.
### Response:
Arvustus. Teateid teisest Rootsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala eest avalikuks tulnud lugu sellest, kuidas Jaak Aab jääknähtudega roolist tabati lõpetab tema ministritöö. Jüri Ratase valitsuses on Aab juba teine riigihalduse minister, olles ameti üle võtnud samuti skandaalselt lahkunud parteikaaslaselt Mihhail Korbilt.
Viidates nii Ida-Viru kui Kagu-Eesti programmidele ütles Aab, et riigi eesmärk peab olema elamisväärse elu toetamine ka väljaspool pealinnapiirkonda. Intervjuus Indrek Lepikule rääkis Aab, mida ta veidi enam kui 300 päevaga teha jõudis ja mis saab riigihalduse ministri portfellist edasipidi.
Küsimusele, kauaks jagub riigihalduse ministrile tööd, vastas Aab: "Ma ei tea, eks see on poliitilise valiku küsimus. Alati võib ju valdkondi olemasolevate ministrite vahel laiali jagada, aga seda, et nüüd tööd ei oleks selles haldusalas, ei saa öelda."
Senise aja olulisemateks töödeks peab Aab kaht regionaalprogrammi: Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti. Programmid hõlmavad kõikvõimalikke arengukavasid ja eri kaugastest pärit miljoneid. Aabi sõnul on ehk olulisim aga see, et neid piirkondi edaspidi ka tõesti eraldi käsitletaks.
"Tihtipeale on see kaardistus selline, et kui üle Eesti tõstetakse õpetajate palka, siis tõstetakse Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ka. Aga see ei ole kuidagi piirkonna prioriteediga seotud," märkis ta.
Selgelt nähtavaim või siis kõmulisim on olnud riigitöökohtade pealinnast välja viimise kava, mis ametkonna seas just populaarsust pälvinud pole. Ometi ütles Aab, et oluline on ka see, mida tunnevad inimesed kohapeal, seal, kuhu need töökohad viiakse.
"Kui ajakirjanikud räägivad, et see on mõttetu, siis minge kohtuge maapiirkonnas omavalitsustegelaste ja inimestega," soovitas Aab, lisades, et sealsetele inimestele on väga oluline, et riik püsib kohapeal, et seal on riigipalgalised töökohad olemas.
"Eks ta on ka sõnum tulevikku, ta on ka regionaalpoliitiline tugev sõnum: noortel on tööd, kes ülikoolid läbi käivad ja seovad oma tööelu-karjääri riigiasutusega, neil on töökohti ka väljaspool Tallinna." Aabi sõnul oli jaanuari seisuga välja viidud üle 400 töökoha otsuses fikseeritud enam kui 1100-st.
Aab ütles, et ka haridusministeeriumi töökohtade salamisi Tallinnasse tagasikolimine on toimunud osalt struktuurimuudatuste tõttu, ehkki ta tunnistab, et tingimata kõik tema plaanist vaimustuses tõesti pole olnud. Samas rõhutas ta, et ka paljud praegused ametnikud käivad tööle Tallinnasse kuskilt mujalt.
Töökohtade mehaaniline tõstmine pole siiski Aabi kinnitusel ei ainus ega ka lõplik plaan.
"Me tahaksime ikkagi, et see areng ühtlustuks, et need teised piirkonnad jõuaksid Tallinnale järele. Riigi vastutus on see, et need inimesed, kes seal piirkondades elavad, neil peab olema samaväärne elu, neil peavad olema samaväärsed ühendused, tänapäeva internetiühendus, teeühendused, elukeskkond. Me peame andma selle valiku ja hea oleks, kui seal maapiirkonnas ikkagi see areng toimuks ja meil ei oleks niisuguseid kääre ja ebavõrdsust nende piirkondade vahel." | Aab näeb vajadust töökohtade pealinnast välja viimisega edasi minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala eest avalikuks tulnud lugu sellest, kuidas Jaak Aab jääknähtudega roolist tabati lõpetab tema ministritöö. Jüri Ratase valitsuses on Aab juba teine riigihalduse minister, olles ameti üle võtnud samuti skandaalselt lahkunud parteikaaslaselt Mihhail Korbilt.
Viidates nii Ida-Viru kui Kagu-Eesti programmidele ütles Aab, et riigi eesmärk peab olema elamisväärse elu toetamine ka väljaspool pealinnapiirkonda. Intervjuus Indrek Lepikule rääkis Aab, mida ta veidi enam kui 300 päevaga teha jõudis ja mis saab riigihalduse ministri portfellist edasipidi.
Küsimusele, kauaks jagub riigihalduse ministrile tööd, vastas Aab: "Ma ei tea, eks see on poliitilise valiku küsimus. Alati võib ju valdkondi olemasolevate ministrite vahel laiali jagada, aga seda, et nüüd tööd ei oleks selles haldusalas, ei saa öelda."
Senise aja olulisemateks töödeks peab Aab kaht regionaalprogrammi: Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti. Programmid hõlmavad kõikvõimalikke arengukavasid ja eri kaugastest pärit miljoneid. Aabi sõnul on ehk olulisim aga see, et neid piirkondi edaspidi ka tõesti eraldi käsitletaks.
"Tihtipeale on see kaardistus selline, et kui üle Eesti tõstetakse õpetajate palka, siis tõstetakse Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis ka. Aga see ei ole kuidagi piirkonna prioriteediga seotud," märkis ta.
Selgelt nähtavaim või siis kõmulisim on olnud riigitöökohtade pealinnast välja viimise kava, mis ametkonna seas just populaarsust pälvinud pole. Ometi ütles Aab, et oluline on ka see, mida tunnevad inimesed kohapeal, seal, kuhu need töökohad viiakse.
"Kui ajakirjanikud räägivad, et see on mõttetu, siis minge kohtuge maapiirkonnas omavalitsustegelaste ja inimestega," soovitas Aab, lisades, et sealsetele inimestele on väga oluline, et riik püsib kohapeal, et seal on riigipalgalised töökohad olemas.
"Eks ta on ka sõnum tulevikku, ta on ka regionaalpoliitiline tugev sõnum: noortel on tööd, kes ülikoolid läbi käivad ja seovad oma tööelu-karjääri riigiasutusega, neil on töökohti ka väljaspool Tallinna." Aabi sõnul oli jaanuari seisuga välja viidud üle 400 töökoha otsuses fikseeritud enam kui 1100-st.
Aab ütles, et ka haridusministeeriumi töökohtade salamisi Tallinnasse tagasikolimine on toimunud osalt struktuurimuudatuste tõttu, ehkki ta tunnistab, et tingimata kõik tema plaanist vaimustuses tõesti pole olnud. Samas rõhutas ta, et ka paljud praegused ametnikud käivad tööle Tallinnasse kuskilt mujalt.
Töökohtade mehaaniline tõstmine pole siiski Aabi kinnitusel ei ainus ega ka lõplik plaan.
"Me tahaksime ikkagi, et see areng ühtlustuks, et need teised piirkonnad jõuaksid Tallinnale järele. Riigi vastutus on see, et need inimesed, kes seal piirkondades elavad, neil peab olema samaväärne elu, neil peavad olema samaväärsed ühendused, tänapäeva internetiühendus, teeühendused, elukeskkond. Me peame andma selle valiku ja hea oleks, kui seal maapiirkonnas ikkagi see areng toimuks ja meil ei oleks niisuguseid kääre ja ebavõrdsust nende piirkondade vahel."
### Response:
Aab näeb vajadust töökohtade pealinnast välja viimisega edasi minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Armeenia kaitseministeerium tegi avalduse, mille kohaselt saavad ebaseaduslike protestiaktsioonidega liitunud sõdurid karmi karistuse osaliseks, vahendasid Reuters ja Raadio Vaba Euroopa.
Uudisteagentuuride fotodel ja videotes on olnud näha sadu relvajõudude vormiriietust kandvaid meeleavaldajaid.
Otseülekanne Jerevanist:
Jerevanis jätkuvad juba 11. päeva meeleavaldused, mis järgnevad kolme opositsioonilise rahvasaadiku vahistamisele (kes on vahepeal küll vabastatud - Toim.) ning mis algselt puhkesid seoses süüdistustega ekspresident Serž Sargsjani vastu.
Pühapäeva õhtul kogunes Jerevani kesklinna Vabariigi väljakule kümneid tuhandeid inimesi ja seda hoolimata politsei hoiatustest.
Meeleavaldajad leppisid muuhulgas ka kokku "detsentraliseeritud" rongkäikude ja väikestes gruppides meeleavalduste korraldamises ning muudes kodanikuallumatuse vormides, sealhulgas teede ja ühistranspordi tõkestamises.
Kohaliku aha järgi kell 19 peaks aga toimuma Vabariigi väljakul uus massimeeleavaldus.
Meeleavaldajad on lubanud, et protestiaktsioone jätkatakse seni, kuni ekspresidendist peaminister Sargsjan ja tema valitsus tagasi astuvad.
Opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan peeti Jerevani kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal kinni pärast seda, kui läbirääkimised Sargjsaniga läbi rääkisid. Viimane lahkus kõnelustelt pärast seda, kui Pašinjan oli öelnud, et ainus asi, mille üle läbi rääkida saab, on Sargsjani tagasiastumine.
Meeleavalduste kümnendal päeval peeti kinni veel kaks opositsioonilist rahvasaadikut - Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan ja rohkem kui 230 meeleavaldajat. Mitmel pool linnas puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitsei vahel. Tervishoiuministeeriumi andmetel toodi kokkupõrgetega seoses haiglatesse seitse inimest.
Siseministeerium aga teatas pühapäeva õhtul, et nad võtsid vastu otsuse meeleavaldajad laiali ajada ning et politseil on täielik õigus jõudu kasutada ja vahistamisi korraldada.
Peaprokuratuuri kinnitusel on Pašinjan, Mirzojan ja Mikaeljan esialgu 72 tunniks vahi alla võetud. Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kolm poliitikut seotud ebaseaduslike kogunemiste korraldamise ja ässitamisega - täpsemalt üleskutsetega tänavaid ja riigiasutusi blokeerida. Samas ei selgu avaldusest, kas neile mingied süüdistusi esitatakse - juriidiliselt kaitseb neid endiselt parlamendisaadiku puutumatus.
Varem mainitud ja lühikeseks jäänud kohtumisel märkis Sargsjan, et tegu pole mitte dialoogiga, vaid väljapressimisega ning tuletas meelde, et Pašinjani liikumine kogus valimistel vaid kuus kuni seitse protsenti häältest ja viimane ei tohiks endale seetõttu lubada kogu rahva nimel ultimaatumite esitamist.
Pašinjan omakorda süüdistas ekspresidenti reaalsustaju kaotamises. Samuti kutsus ta inimesi üles meeleavaldustele, kuid rõhutas, et tegu on rahumeelse protestilainega, mida politsei ei peaks jõuga maha suruma.
Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.
Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.
Meeleavaldajad on Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitavad praegused arengud, et 63-aastasest Sargsjanist on saamas sisuliselt eluaegne riigijuht. | Armeenia meeleavaldustega on liitunud ka hulk sõdureid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armeenia kaitseministeerium tegi avalduse, mille kohaselt saavad ebaseaduslike protestiaktsioonidega liitunud sõdurid karmi karistuse osaliseks, vahendasid Reuters ja Raadio Vaba Euroopa.
Uudisteagentuuride fotodel ja videotes on olnud näha sadu relvajõudude vormiriietust kandvaid meeleavaldajaid.
Otseülekanne Jerevanist:
Jerevanis jätkuvad juba 11. päeva meeleavaldused, mis järgnevad kolme opositsioonilise rahvasaadiku vahistamisele (kes on vahepeal küll vabastatud - Toim.) ning mis algselt puhkesid seoses süüdistustega ekspresident Serž Sargsjani vastu.
Pühapäeva õhtul kogunes Jerevani kesklinna Vabariigi väljakule kümneid tuhandeid inimesi ja seda hoolimata politsei hoiatustest.
Meeleavaldajad leppisid muuhulgas ka kokku "detsentraliseeritud" rongkäikude ja väikestes gruppides meeleavalduste korraldamises ning muudes kodanikuallumatuse vormides, sealhulgas teede ja ühistranspordi tõkestamises.
Kohaliku aha järgi kell 19 peaks aga toimuma Vabariigi väljakul uus massimeeleavaldus.
Meeleavaldajad on lubanud, et protestiaktsioone jätkatakse seni, kuni ekspresidendist peaminister Sargsjan ja tema valitsus tagasi astuvad.
Opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan peeti Jerevani kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal kinni pärast seda, kui läbirääkimised Sargjsaniga läbi rääkisid. Viimane lahkus kõnelustelt pärast seda, kui Pašinjan oli öelnud, et ainus asi, mille üle läbi rääkida saab, on Sargsjani tagasiastumine.
Meeleavalduste kümnendal päeval peeti kinni veel kaks opositsioonilist rahvasaadikut - Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan ja rohkem kui 230 meeleavaldajat. Mitmel pool linnas puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitsei vahel. Tervishoiuministeeriumi andmetel toodi kokkupõrgetega seoses haiglatesse seitse inimest.
Siseministeerium aga teatas pühapäeva õhtul, et nad võtsid vastu otsuse meeleavaldajad laiali ajada ning et politseil on täielik õigus jõudu kasutada ja vahistamisi korraldada.
Peaprokuratuuri kinnitusel on Pašinjan, Mirzojan ja Mikaeljan esialgu 72 tunniks vahi alla võetud. Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kolm poliitikut seotud ebaseaduslike kogunemiste korraldamise ja ässitamisega - täpsemalt üleskutsetega tänavaid ja riigiasutusi blokeerida. Samas ei selgu avaldusest, kas neile mingied süüdistusi esitatakse - juriidiliselt kaitseb neid endiselt parlamendisaadiku puutumatus.
Varem mainitud ja lühikeseks jäänud kohtumisel märkis Sargsjan, et tegu pole mitte dialoogiga, vaid väljapressimisega ning tuletas meelde, et Pašinjani liikumine kogus valimistel vaid kuus kuni seitse protsenti häältest ja viimane ei tohiks endale seetõttu lubada kogu rahva nimel ultimaatumite esitamist.
Pašinjan omakorda süüdistas ekspresidenti reaalsustaju kaotamises. Samuti kutsus ta inimesi üles meeleavaldustele, kuid rõhutas, et tegu on rahumeelse protestilainega, mida politsei ei peaks jõuga maha suruma.
Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.
Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.
Meeleavaldajad on Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitavad praegused arengud, et 63-aastasest Sargsjanist on saamas sisuliselt eluaegne riigijuht.
### Response:
Armeenia meeleavaldustega on liitunud ka hulk sõdureid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Penguins alistas võõrsil Philadelphia Flyersi 8:5 ja võitis seeria mängudega 4:2. Viimaseks jäänud kohtumises viskas võitjate eest pooled väravad 23-aastane Jake Guentzel, lisaks tegid skoori Sidney Crosby, Carl Hagelin, Patric Hornqvist ja Bryan Rust.
Idakonverentsi teises ringis läheb Penguins vastamisi Washington Capitalsi ja Columbus Blue Jacketsi vahelise võitjaga, Capitals juhib nelja võiduni peetavat seeriat 3:2.
Nashville Predators oli samuti võõral jääl 5:0 Colorado Avalanche’ist parem ja võitis seeria 4:2. Värava said kirja Viktor Arvidsson, Nick Bonino, Filip Forsberg, Austin Watson ja Mattias Ekholm.
Predators kohtub läänekonverentsi teises ringis Winnipeg Jetsiga, kes alistas mängudega 4:1 Minnesota Wildi.
Tulemused:
Philadelphia – Pittsburgh 5:8
Pittsburgh võitis seeria 4:2.
Colorado – Nashville 0:5
Nashville võitis seeria 4:2. | Guentzeli neli väravat viisid Penguinsi teise ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Penguins alistas võõrsil Philadelphia Flyersi 8:5 ja võitis seeria mängudega 4:2. Viimaseks jäänud kohtumises viskas võitjate eest pooled väravad 23-aastane Jake Guentzel, lisaks tegid skoori Sidney Crosby, Carl Hagelin, Patric Hornqvist ja Bryan Rust.
Idakonverentsi teises ringis läheb Penguins vastamisi Washington Capitalsi ja Columbus Blue Jacketsi vahelise võitjaga, Capitals juhib nelja võiduni peetavat seeriat 3:2.
Nashville Predators oli samuti võõral jääl 5:0 Colorado Avalanche’ist parem ja võitis seeria 4:2. Värava said kirja Viktor Arvidsson, Nick Bonino, Filip Forsberg, Austin Watson ja Mattias Ekholm.
Predators kohtub läänekonverentsi teises ringis Winnipeg Jetsiga, kes alistas mängudega 4:1 Minnesota Wildi.
Tulemused:
Philadelphia – Pittsburgh 5:8
Pittsburgh võitis seeria 4:2.
Colorado – Nashville 0:5
Nashville võitis seeria 4:2.
### Response:
Guentzeli neli väravat viisid Penguinsi teise ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kruiisiturismi hooaja Helsingis avab viie tärni kruiisilaev MS Hanseatic, mis saabub Lõunasadamasse teisipäeval, vahendas Yle.
Suve kõige aktiivsemaks kruiisipäevaks kujuneb ilmselt 2. juuli, kui Helsingisse saabub kuus kruiisilaeva kokku ligi 10 000 reisijaga.
Ka eelmise aasta suvel saabus Helsingisse rekordiliselt palju kruiisilaevu - 266 laeva ja 478 000 kruiisituristi.
Helsinki Marketingi tegevjuhi Laura Aalto sõnul kasvab turismuisektor Helsingis kiires tempos.
"Sellel on suur tähendus, et kruiisiturismi populaarsus kasvab. See on märk sellest, et ka ülejäänud turismi populaarsus on tõusuteel. Meil on olnud eelmisel aastal tohutu kasv välismaalt saabunud ööbijate arvestuses. Kruiisiturismi kasv räägib sellest, et Helsingil on rahvusvaheliste reisijate silmis külgetõmbejõudu.
Kruiisiturist kulutab keskmiselt 64 eurot päevas
Kui kõik hetkel kokku lepitud kruiisilaevad saabuvad, oleks Aalto hinnangul tegu ligi 13-protsendilise kasvuga eelmise suvega võrreldes.
Eelmisel aastal läbi viidud uuringu kohaselt kulutab üks kruiisiturist viietunnise Helsingi külastuse ajal keskmiselt 63,7 eurot. Kokku jätsid kruiisituristid eelmisel aastal Helsingisse umbes 32 miljonit eurot.
Läänemere kruiisiturismiga tegelevate linnade võrgustiku Cruise Baltic uuringu kohaselt oli möödunud suvi edukas ka teistes sadamalinnades - kokku külastas Läänemere sadamalinnu rohkem kui viis miljonit kruiisituristi. See oli kõigi aegade rekord ning eelnenud aastaga võrreldes oli kasvu 16,6 protsenti.
Jahedama kliimaga piirkondade populaarsus on tõusuteel
Üle kogu maailma reisib aastas umbes 27 miljonit kruiisituristi ja prognooside kohaselt kasvab nende arv kümne aastaga 40 miljonini.
Cruise Baltic usub, et üha rohkem hakatakse huvi tundma just Läänemere sarnaste, varem jahedaks peetud piirkondade vastu. Seda trendi kinnitavad ka rahvusvahelise kruiisilaevanduse assotsiatsiooni CLIA (Cruise Lines International Association).
"Käesoleval aastal saabub Läänemerele esimene kruiisilaev MSC Orchestra, kus on ainult hiinlastest turistid. Suures plaanis tähendab see seda, et Läänemere populaarsus on jõudsalt kasvamas," nentis Aalto. | Helsingi valmistub rekordiliseks kruiisiturismi suveks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kruiisiturismi hooaja Helsingis avab viie tärni kruiisilaev MS Hanseatic, mis saabub Lõunasadamasse teisipäeval, vahendas Yle.
Suve kõige aktiivsemaks kruiisipäevaks kujuneb ilmselt 2. juuli, kui Helsingisse saabub kuus kruiisilaeva kokku ligi 10 000 reisijaga.
Ka eelmise aasta suvel saabus Helsingisse rekordiliselt palju kruiisilaevu - 266 laeva ja 478 000 kruiisituristi.
Helsinki Marketingi tegevjuhi Laura Aalto sõnul kasvab turismuisektor Helsingis kiires tempos.
"Sellel on suur tähendus, et kruiisiturismi populaarsus kasvab. See on märk sellest, et ka ülejäänud turismi populaarsus on tõusuteel. Meil on olnud eelmisel aastal tohutu kasv välismaalt saabunud ööbijate arvestuses. Kruiisiturismi kasv räägib sellest, et Helsingil on rahvusvaheliste reisijate silmis külgetõmbejõudu.
Kruiisiturist kulutab keskmiselt 64 eurot päevas
Kui kõik hetkel kokku lepitud kruiisilaevad saabuvad, oleks Aalto hinnangul tegu ligi 13-protsendilise kasvuga eelmise suvega võrreldes.
Eelmisel aastal läbi viidud uuringu kohaselt kulutab üks kruiisiturist viietunnise Helsingi külastuse ajal keskmiselt 63,7 eurot. Kokku jätsid kruiisituristid eelmisel aastal Helsingisse umbes 32 miljonit eurot.
Läänemere kruiisiturismiga tegelevate linnade võrgustiku Cruise Baltic uuringu kohaselt oli möödunud suvi edukas ka teistes sadamalinnades - kokku külastas Läänemere sadamalinnu rohkem kui viis miljonit kruiisituristi. See oli kõigi aegade rekord ning eelnenud aastaga võrreldes oli kasvu 16,6 protsenti.
Jahedama kliimaga piirkondade populaarsus on tõusuteel
Üle kogu maailma reisib aastas umbes 27 miljonit kruiisituristi ja prognooside kohaselt kasvab nende arv kümne aastaga 40 miljonini.
Cruise Baltic usub, et üha rohkem hakatakse huvi tundma just Läänemere sarnaste, varem jahedaks peetud piirkondade vastu. Seda trendi kinnitavad ka rahvusvahelise kruiisilaevanduse assotsiatsiooni CLIA (Cruise Lines International Association).
"Käesoleval aastal saabub Läänemerele esimene kruiisilaev MSC Orchestra, kus on ainult hiinlastest turistid. Suures plaanis tähendab see seda, et Läänemere populaarsus on jõudsalt kasvamas," nentis Aalto.
### Response:
Helsingi valmistub rekordiliseks kruiisiturismi suveks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Udine oli koduväljakul 85:71 parem Imola Basketist ning parimaks kerkis 18 punktiga Kyndall Dykes. Francesco Pellegrino kogus 14 silma ja 11 lauapalli ning Veidemani asemele palgatud Troy Caupain 14 punkti ja üheksa lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Montegranaro lõpetas põhiturniiri koduplatsil 72:81 kaotusega Trieste vastu. Eestlasest ääremängija sai platsil viibida 16 minutit, kuid skoori selle ajaga ei avanud (kolmesed 0/1).
Udine (18-12) lõpetas oma regioonis 4. kohaga ning Montegranaro (18-12) sai play-off’ideks 5. positsiooni.
Veerandfinaalis saavad mõlemad eestlaste klubid vastased teisest regioonist, kui Udine mängib Tortonaga (17-13) ja Montegranaro Biella (18-12) meeskonnaga. | Udine läheb veerandfinaali Veidemanita saadud võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Udine oli koduväljakul 85:71 parem Imola Basketist ning parimaks kerkis 18 punktiga Kyndall Dykes. Francesco Pellegrino kogus 14 silma ja 11 lauapalli ning Veidemani asemele palgatud Troy Caupain 14 punkti ja üheksa lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Montegranaro lõpetas põhiturniiri koduplatsil 72:81 kaotusega Trieste vastu. Eestlasest ääremängija sai platsil viibida 16 minutit, kuid skoori selle ajaga ei avanud (kolmesed 0/1).
Udine (18-12) lõpetas oma regioonis 4. kohaga ning Montegranaro (18-12) sai play-off’ideks 5. positsiooni.
Veerandfinaalis saavad mõlemad eestlaste klubid vastased teisest regioonist, kui Udine mängib Tortonaga (17-13) ja Montegranaro Biella (18-12) meeskonnaga.
### Response:
Udine läheb veerandfinaali Veidemanita saadud võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teater vabandab ootamatu muudatuse ja sellest tulenevate ebamugavuste pärast.
Soovi korral ostetakse piletid enne etendust tagasi. | Tänane "Tramm nimega Iha" etendus Vanemuises asendatakse komöödiaga "Peaaegu armastus" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teater vabandab ootamatu muudatuse ja sellest tulenevate ebamugavuste pärast.
Soovi korral ostetakse piletid enne etendust tagasi.
### Response:
Tänane "Tramm nimega Iha" etendus Vanemuises asendatakse komöödiaga "Peaaegu armastus" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal AS Romast Liverpooli siirdunud Salah on tänavu löönud 41 väravat, aidates Liverpooli Meistrite liigas poolfinaali, tõenäoliselt lõpetatakse esinelikus ka Premier League’is.
Salah on esimene Egiptuse jalgpallur, kes valitud Inglismaal aasta mängijaks. Viimati pälvis Liverpooli mängija selle auhinna neli aastat tagasi, kui parimaks nimetati Luis Suarez.
Parimaks noormängijaks valiti Manchester City mängija Leroy Sane, aasta naismängijaks nimetati Fran Kirby Chelsea Ladies’i naiskonnast. | Klavani klubikaaslane Salah valiti Inglismaal aasta mängijaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal AS Romast Liverpooli siirdunud Salah on tänavu löönud 41 väravat, aidates Liverpooli Meistrite liigas poolfinaali, tõenäoliselt lõpetatakse esinelikus ka Premier League’is.
Salah on esimene Egiptuse jalgpallur, kes valitud Inglismaal aasta mängijaks. Viimati pälvis Liverpooli mängija selle auhinna neli aastat tagasi, kui parimaks nimetati Luis Suarez.
Parimaks noormängijaks valiti Manchester City mängija Leroy Sane, aasta naismängijaks nimetati Fran Kirby Chelsea Ladies’i naiskonnast.
### Response:
Klavani klubikaaslane Salah valiti Inglismaal aasta mängijaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Christian Veske-McMahon: Nüüdisaegsetes läänelikes käsitlustes peetakse ehteid ja ehtimist tavaliselt pigem naiselikuks. Ajaloos aga on ehted olnud just meeste võimu näitamise vahend. Kuidas sa seda vastuolu seletad?
Timothy Veske-McMahon: Nii nagu sa seda meeste ehtimistava võimusuhete kehtestamise vahendina kirjeldad, on ehted kogu teadaoleva ajaloo vältel olnud seotud raha või muude käibevahenditega. Nimelt on ehtekunstil mitmekesine tehnikaajalugu, kuhu kuuluvad nikerdajad, helmevalmistajad, rahavermijad ja mündimeistrid, kelle töö on lähedalt seotud rikkuse, võimu ja staatusega. Ja sõltumata sellest, kas ehe on või ei ole kinnitatud kehale, peidetud põrandalaudade alla või riietele, nagu nõelapiste, mis hoiab riietuseset koos või on riietusse pistetud — igal juhul on ehted alati mänginud olulist rolli ühiskondliku staatuse põlistamisel, oma rikkuse eksponeerimise kaudu. Näiteks kasvõi kroonijuveelid, teenetemärgid, kraed, medaljonid, vennaskonnad ja seltsid, kellel on alati oma sümboolikaga ehted, kas siis rinnamärgid või medalid, mündid, märgid, — kõik need asjad, kehal kantavad väärtesemed, märgivad meestevahelisi hierarhiaid.
Moodsal ajal pole meeste kehal kantavad ehted enam kuigi levinud ja meeste keha ehtimine on üpris piiratud. Meil on mansetinööbid, lipsunõelad, rinnamärgid, ja sõltuvalt põlvkonnast või päritolust, kannavad mõned mehed ka kõrvarõngaid, mõni kannab sõrmust või lausa väikese sõrme sõrmused. USA ehteid kandvate meeste või nende meeste puhul, kes on viimase saja aasta jooksul selle poolest silma paistnud, märgivad ehted nende kuuluvust mõnda religiooni, seltsi, ametisse, kultuurilisse identiteeti, või kriminaalset tausta. Seega ei pruugi ehted märkida ainult rikkust, vaid ka teisi staatuseid traditsiooniliselt homosotsiaalsetes võimusuhetes.
CV: Maskuliinsuseuuringute üks populaarsemaid termineid “hegemooniline maskuliinsus" viitab domineerivale maskuliinsusele, mille saavutamine on eesmärk iseeneses. Selle mõiste üks alusepanijaid Raewyn Connell jõudis selleni, kui hakkas märkama korporatiivse maskuliinsuse või ärimehelikkuse valdavust. Selline ärimaailma maskuliinsus jätab väga vähe ruumi ehtimiseks ja isikupäraseks väljenduseks, sest ollakse kinni reeglites, kus ehted ja ehtimine on lubatud ainult võimusuhete piires. Samas mõned subkultuurid põhinevad võimalusel, et võid end ehetega visuaalselt positsioneerida, kutsuda esile viisi, kuidas inimesed sind vaatavad või sinuga räägivad.
Jätkates veel USA võimusuhetega, mida ehtimine subkultuurides tähendab?
TM: Eks see sõltub. Kindlasti kannavad mehed lääne subkultuurides ehteid, millega tihtipeale märgitakse popkultuurilist kuuluvust, mis põhineb muusikamaitsel, riietumisstiilil jne. Või näiteks identiteedi kujunemise perioodil on eriti oluline väljendada, mida tahetakse ja kuidas end teistest gruppidest ja vanematest põlvkondadest eristada. Vaadates näiteks hip-hopi- või pungikultuuri, kus piercing’ute asukohad ja tätoveeringud mehe kehal on kui tähendust kandvad ehted ja vastupanukultuurilised õõnestusvahendid. Läänemaailma enamus peab meeste rõngastamist ja ehtimist siiski pigem tabuteemaks. Nii et kui ärimees läheb rinnamärgi, mansetinööpide, lipsunõela ja abielusõrmuse tavakohaste kandmisviiside piirest välja ja tuleb tööle silmapaistva kaelakeega või kõrvarõngastega, mitte niisama neediga või teemandist kraenööbiga, aga rippuvate kõrvarõngastega ja pärlkaelakeega, siis saab ehete kandmisest vastupanuakt. Samas moe- ja loovtööstuses, kus hinnatakse idiosünkraatilisi žeste, millega näidatakse, et erined normatiivsetest mõttemallidest, millega sa ei sobitu ja sa oled tabude purustaja, ei pandaks pärlkaelakeega ärimehe juures midagi imelikku tähele.
CV: Kas sel hetkel muutuvad ehted queer ’iks?
TM: Võib olla tõesti! Ma ütleks, et objekt ise ei ole queer, aga see sõltub ühiskondlikust ökosüsteemist — ja see huvitabki mind loominguliselt kõige rohkem! — kust jookseb piir, kus näeme ehteid sotsioloogiliste nähtustena ja kus me vaatame ehteid, eriti kaasaegset ehtekunsti kui ökoloogilise nähtust. Minu arvates on huvitav märgata, et pärlkaelakee on päris hetero. Kui ärimees kannab pärlkaelakeed juhatuse koosolekul, siis ta ei queer ’i seda kaelakeed kuidagi, st ta ei muuda oluliselt selle pärlkaelakee heteronormatiivset konnotatsiooni ega mõtestamise viisi.
CV: Aga ehitud inimene on siis queer ’itud?
TM: Jah, mehe keha ja isiku identiteet on selle kaelakee kandmise läbi queer ’itud, eriti sellises selgelt reglementeeritud kommetega keskkonnas nagu ärivaldkond. Mida ehted ühiskonnateaduslikust ja ökoloogilisest perspektiivist vaadates pakuvad või lihtsalt, mida toovad ehted inimeste, objektide ja keskkonna vahele? Selle küsimuse taustal tulebki välja, et see, mis on ehtimine ja mis muudab ehte queer ’iks, sõltub keskkonnast.
Timothy Veske-McMahon. Teem VI
See, mida peetakse traditsiooniliseks ehtekunstiks, vääriskividest ja -metallidest ehted, on sisuliselt kaasaegsest ehtekunstist väga erinev. Kaasaegne ehtekunst on üks väga väike nišš kunsti, disaini ja tarbekunsti vahel. See on pigem akadeemiline töö, kuigi on galeriid, kogujad ja inimesed, kes neid armastavad ja kannavad. Ja üldiselt on kogujad kunstnikele mingil viisil lähedal seisvad isikud. Nii et kaasaegne ehtekunst on niikuinii argipäeva kontekstis nii pretensioonikas, et muutub oma ekstravagantsuses queer ’iks. Võrreldes tavaliste ehetega on kaasaegse ehtekunsti objektid normatiive nihestavad ja queer ’ivad, et mitte öelda perversioonid tavalisest. Queer ei tähenda siinkohal tingimata orientatsiooni, vaid kummalist vormi, liikumist, struktuuri, mahtu, paigutust, kogemust jms.
CV: Michael Kimmel on meeste keskel valitsevat maskuliinsuse pinget sõnastades viidanud maskuliinsuse, meeste sotsialiseerumise ja homofoobia vahelistele keerukatele suhetele. Ta ütleb, et tänapäeva USAs tähendab meestele meheks olemine “mitte naiseks olemist". Minu arvates viitab see meeste internaliseeritud misogüüniale. Peavoolu geikultuur on tihti võtnud omaks väga heteronormatiivsed arusaamad soost. Heteroseksuaalne mehe keha on unistuste ideaal, mille kõrval naiselikkust tajutakse ebaihaldusväärsena. Kas geikogukond on kaotanud oma võime tõusta elus normatiivsusest kõrgemale? Kas ehted on nüüdisajal kaotanud oma potentsiaali geikultuuri edendada?
TM: Mind ajab see meestevahelistele pingetele mõtlemine natuke naerma. Ma pole kindel, et see on ainult USA-le omane asi, aga kui ma olin noorem, siis polnud meestel kõrvarõngad üldse tavalised, või kui olid, siis subkultuurist sõltuvalt, oli vahel ühes kõrvas auk ja siis oli väga oluline, et kummas. Nii et see pingespektrum ei ole vaid teooria, vaid tõesti eksisteerib ka ehtimise reeglites.
CV: Ma mäletan, et lugesin 15-aastasena, kuidas kõrvarõngastega saab teiste geimeestega kommunikeerida. Kas see oli üksteise ära tundmise vahend?
TM: Jah, aga selliselt märgistamisel olid ka aspektid, mis ei puutunud ehtimisse. Minu arvates lõi selle müüdi normatiivse kultuuri paranoia, mis ei lase inimestel spektrumi peale juhuslikult sättuda, vaid vajab pidevat fikseerivat sildistamist ja identifitseerimist.
CV: Me oleme nüüd päris pikalt rääkinud kantavatest ehetest. Aga tegelikult oled sa tuntud just kaasaegse ehtekunstnikuna ja selle mõtestajana. Sa oled mulle mitut põnevat kaasaegset ehtekunstnikku soovitanud, kelle looming käsitleb maskuliinsusega seonduvaid pingeid, nagu näiteks Andrew Kuebeck või Keith Lewis, kes murravad tabusid varjamatu fallotsentrismiga. Minu silmis käsitled sina oma teostes maskuliinsust veel teistmoodi. Maskuliinsete väljendusviiside mõistmiseks tuleb näha nende kompleksseid kihistusi. Mis sa arvad, miks jätavad kaasaegsed ehtekunstnikud mehelikkust käsitledes tõlgendustele nii vähe ruumi?
Andrew Kuebeck. Sailor
TM: Hea küsimus! Mehelikkust võib käsitleda obstsöönsena, tabuteemana, madalalaubalisena või sardoonilise kättemaksuna, aga seegi looks kategooriad, kuidas mehe keha nendes keskkondades kujutatakse. Selles mõttes, et tegelikult pole mehe kehas midagi jubedat, aga ühiskond on selle lihtsalt ära peitnud. Mõne kunstniku looming, nt nende, keda mainisid, on otseses dialoogis temaatilise kultuuriga. Alasti mehe keha on lisaks tabule, liigsele haavatavusele meeste mehelikkuse kuvandis, veel ka hirmutav objekt – paljas mees kui vägivalla subjekt. Ma arvan, see on teema, mida pole kuskil arutatud. Vägivalla all kannatav mehe keha on jällegi olnud päris populaarne vanas kunstis. Nende teoste teemaks on binaarsuste tajumisviisid heteroseksuaalse ja queer ’i mehe kehade, riietatud ja alasti kehadega, pilguheitja ja vaadatu vahel. Nende teoste puhul võib rääkida õnnestumisest näiteks siis, kui see šokeerib või on silmapaistvalt vaatemänguline ja muudab tõrjutud perspektiivid nähtavaks ning paljastab midagi piisavalt, et vaatajal tekiks objektiga selgelt isiklik suhe.
Oma loomingus katsun ma selgepiiriliselt ettekujutatud identiteete vältida. Mu loominguliseks impulsiks on soov uurida identiteedi väljendumise mitmepalgelisust. Samas ei ole mulle tingimata oluline ühiskondlikke tavasid või kehale pandud ootuseid väljendada läbi ehtimise akti. Inimene tajub vaimselt ja kehaliselt, et see objekt võib potentsiaalselt olla kantav ehe ja mis tähendust ta sel juhul kannaks, aga ta ei pea tingimata seda selleks ise kandma. Igat sorti töödega suhestumine sõltub sellest, missugune keha seda tööd kannab, missugune identiteet seda ehet omab, ja kellega need kokku puutuvad. Näiteks Kuebecki teoseid võib kandmas kujutada ka täiesti tavalist naist, kui talle näiteks meeldib teoses peituv tunnetus või väärtushinnang või see tundub niisama ilus, eks. Samas võib ette kujutada queer ’i meest seda juhatusekoosolekul kandmas või hoopis nädalvahetusel, kui ta pole ümbritsetud rangetest reeglitest ja korportatiivse kontori piirangutest. Me ei tea.
CV: See viib meid vältimatult teemani – sugu kui kestev performatiivne esitus. Maskuliinsus kui etteastete esitus.
TM: Kas ehtimist on üldse võimalik kirjeldada mitte-performatiivsena?
CV: See on minu küsimus sulle.
TM: Ma ei kujuta tegelikult ette ehtimist, mis poleks kuidagi demonstratiivne. Ehtimine eeldab teatavat ebapraktilisust, see pole nagu riietumine, et külmas ellu jääda või end päikse eest kaitsta.
CV: Aga kui sa mõtled Tobias Almi loomingu ja tööriistavööd käsitleva artikli peale? Ta ütleb, et tööriistavöö on korraga nii kaunistus kui ka funktsionaalselt vajalik. Nii et ehtel ikkagi on lisaks kaunistamisele veel funktsioone.
TM: Tööriistavöö on tõesti, nagu paljud teisedki asjad, n-ö funktsionaalsuse ja ilu piiriala. Väljaspool ehitustöökeskkonda kaotab see oma funktsionaalsuse ja muutub ta ikkagi ehteks — peaaegu drag ’iks, kas sa ei leia? Või on see pigem heteroseksualiseeriv vahend? Almi asjad on minu silmis nagu trans-objektid, mitte soolisuse mõttes, vaid dekoratiivsuse ja funktsionaalsuse binaarsuse vahel liikuvad ja üleminekute piire kompavad.
Minu kui ehtekunstniku jaoks on põnev mõelda erisustest stiili, moe, popkultuuri ja riietumistrendide, keha riietega ja ehetega ehtimise vahel ja siis veel ehetest kui aksessuaaridest, kus küsimuse all on see, kas ehitakse riideid või isiksust.
Timothy Veske-McMahon. Borne XIII
CV: Suur osa su loomingust käsitleb kodu ja igatsuse teemat, mis annab kaasaegse ehtekunsti kontekstis maskuliinsusele omakorda teistsuguse perspektiivi. Kust see tuleb?
TM: Ma arvan, et mu teoste mõte liigub nüüdiskultuuri seatud ootuste ja tegelike identiteetide, ajaloo ja soovide vahel. See tekib siis, kui proovid kultuuriviidete vahel orienteeruda ja end neis paigutada, kui püüad korraga vastata välistele ja sisemistele ootustele.
Aga paljud asjad tulenevad minu ehtekunstniku ametipieteedist, mitte kandja ega omaniku perspektiivist. Ma näen end ehtekunstnikuna kellenagi, kes on dialoogis inimesega, kes seda ehet lõpuks kanda otsustab. See ehtimine on meie vahelises koostöös sündiv performatiivne, subversiivne, queer akt. Nii et see eksisteerib olukorras, mis on avatud võimalusele, et keegi saab seda kanda, keegi saab seda omada ja anda kellelegi teisele.
CV: Kui nüüd võtta sinu ehtesarjad “Kantud" (Borne) ja “Kihav" (Teem), siis mulle tuleb kohe meelde see melu, mis tekkis ühel sinu näituse avamisel, kui inimesed aru said, et see leiba meenutav pross on tehtud su rinnakarvadest. Mis sa arvad, mis selle sagina tookord esile kutsus?
TM: See tekkis, sest inimesed olid natukene üllatunud ja samas pidid otsustama, kas nad on päri mõttega, et need on päriselt kellegi keha karvad, täpsemalt rinnakarvad. Näiteks, kui pildi peal oleks olnud minu pealae karvad või habemekarvad, oleks reaktsioon olnud teistsugune. Käekarvadest isegi mõeldakse teistmoodi kui rinnakarvadest. Sest kuidas rinnakarvu tavaliselt kogetakse? Pigem intiimses olukorras. Nii et kui keegi on avalikus ruumis rinnakarvadega silmitsi, siis nad juba esitavad selle teose sisu omal viisil, oma pilguga, lähedale tulemisega, uudishimuga ja sellega, kuidas nad käituvad, kui kogemata satuvad intiimsesse kontakti kehaga, millega nad muidu kokku ei puutu. Peale selle, need polnud mingid suvalised rinnakarvad, vaid minu, identifitseeritava inimesed omad. Nii et selles esines ka teatavat enesepaljastust, vaataja vaimusilmas – isegi kui see on keegi kunstihuviline inimene – avanes pilt, kuidas ma olen särgita teises toas, võib-olla vannitoas või magamistoas või elutoas, aga kindlasti mitte galeriiruumis ega üldjuhul isegi mitte võõraga tänaval.
Timothy Veske-McMahon. Teem-III
CV: Sa ise ei kanna eriti ehteid?
TM: Ma kannan kahte asja peaaegu iga päev.
CV: Ja need on väga tagasihoidlikud!
TM: Ja mõlemad on väga normatiivsetes kohtades! Vasaku käe sõrmuse sõrmes, nagu sa tead, on mu abielusõrmus ja parema käe sõrmuse sõrmes on tavaline pitsatsõrmus, mis on tegelikult pärit ühe teise ehtekunstniku kontseptuaalsest projektist, aga see sobib mulle väga hästi. Mu abielusõrmus isegi ei pruugi nii silmatorkamatu olla, sest see on natukene ebakonventsionaalne, aga pitsatsõrmus on täiesti tavaline. Samas, kui see oleks mu väikses sõrmes, võiks see viidata see poliitilisele kuuluvusele.
CV: Aga miks sa kannad normatiivseid ehteid?
TM: No tead, ma olen omaette mõelnud, kas mulle sobiks kõrvaaugud. Küsimus on peamiselt selles, kas sa oled esineja tüüp või mitte, sest ehted on väga performatiivsed ja mitte kõik ei taha pidevalt laval olla. Mõned meist on hoopis pühendunud rekvisiitide tegemisele ja tänavapildi lavastamisele. Teised mängivad oma unelmad välja akadeemilistes kirjutistest või kasvõi Vogue’is. Aga ma mõtlen, et ma ise ei ole eriline performance’i-kunstnik.
CV: Butler arvaks siinkohal teisiti! Soo esitamine on järjepidev protsess.
TM: Noh, minu pealava on mu tööpink.
Tõlkinud Rebekka Põldsam
Intervjuu ilmus algselt Feministeeriumis. | Timothy Veske-McMahon: pärlkaelakee on päris hetero | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Christian Veske-McMahon: Nüüdisaegsetes läänelikes käsitlustes peetakse ehteid ja ehtimist tavaliselt pigem naiselikuks. Ajaloos aga on ehted olnud just meeste võimu näitamise vahend. Kuidas sa seda vastuolu seletad?
Timothy Veske-McMahon: Nii nagu sa seda meeste ehtimistava võimusuhete kehtestamise vahendina kirjeldad, on ehted kogu teadaoleva ajaloo vältel olnud seotud raha või muude käibevahenditega. Nimelt on ehtekunstil mitmekesine tehnikaajalugu, kuhu kuuluvad nikerdajad, helmevalmistajad, rahavermijad ja mündimeistrid, kelle töö on lähedalt seotud rikkuse, võimu ja staatusega. Ja sõltumata sellest, kas ehe on või ei ole kinnitatud kehale, peidetud põrandalaudade alla või riietele, nagu nõelapiste, mis hoiab riietuseset koos või on riietusse pistetud — igal juhul on ehted alati mänginud olulist rolli ühiskondliku staatuse põlistamisel, oma rikkuse eksponeerimise kaudu. Näiteks kasvõi kroonijuveelid, teenetemärgid, kraed, medaljonid, vennaskonnad ja seltsid, kellel on alati oma sümboolikaga ehted, kas siis rinnamärgid või medalid, mündid, märgid, — kõik need asjad, kehal kantavad väärtesemed, märgivad meestevahelisi hierarhiaid.
Moodsal ajal pole meeste kehal kantavad ehted enam kuigi levinud ja meeste keha ehtimine on üpris piiratud. Meil on mansetinööbid, lipsunõelad, rinnamärgid, ja sõltuvalt põlvkonnast või päritolust, kannavad mõned mehed ka kõrvarõngaid, mõni kannab sõrmust või lausa väikese sõrme sõrmused. USA ehteid kandvate meeste või nende meeste puhul, kes on viimase saja aasta jooksul selle poolest silma paistnud, märgivad ehted nende kuuluvust mõnda religiooni, seltsi, ametisse, kultuurilisse identiteeti, või kriminaalset tausta. Seega ei pruugi ehted märkida ainult rikkust, vaid ka teisi staatuseid traditsiooniliselt homosotsiaalsetes võimusuhetes.
CV: Maskuliinsuseuuringute üks populaarsemaid termineid “hegemooniline maskuliinsus" viitab domineerivale maskuliinsusele, mille saavutamine on eesmärk iseeneses. Selle mõiste üks alusepanijaid Raewyn Connell jõudis selleni, kui hakkas märkama korporatiivse maskuliinsuse või ärimehelikkuse valdavust. Selline ärimaailma maskuliinsus jätab väga vähe ruumi ehtimiseks ja isikupäraseks väljenduseks, sest ollakse kinni reeglites, kus ehted ja ehtimine on lubatud ainult võimusuhete piires. Samas mõned subkultuurid põhinevad võimalusel, et võid end ehetega visuaalselt positsioneerida, kutsuda esile viisi, kuidas inimesed sind vaatavad või sinuga räägivad.
Jätkates veel USA võimusuhetega, mida ehtimine subkultuurides tähendab?
TM: Eks see sõltub. Kindlasti kannavad mehed lääne subkultuurides ehteid, millega tihtipeale märgitakse popkultuurilist kuuluvust, mis põhineb muusikamaitsel, riietumisstiilil jne. Või näiteks identiteedi kujunemise perioodil on eriti oluline väljendada, mida tahetakse ja kuidas end teistest gruppidest ja vanematest põlvkondadest eristada. Vaadates näiteks hip-hopi- või pungikultuuri, kus piercing’ute asukohad ja tätoveeringud mehe kehal on kui tähendust kandvad ehted ja vastupanukultuurilised õõnestusvahendid. Läänemaailma enamus peab meeste rõngastamist ja ehtimist siiski pigem tabuteemaks. Nii et kui ärimees läheb rinnamärgi, mansetinööpide, lipsunõela ja abielusõrmuse tavakohaste kandmisviiside piirest välja ja tuleb tööle silmapaistva kaelakeega või kõrvarõngastega, mitte niisama neediga või teemandist kraenööbiga, aga rippuvate kõrvarõngastega ja pärlkaelakeega, siis saab ehete kandmisest vastupanuakt. Samas moe- ja loovtööstuses, kus hinnatakse idiosünkraatilisi žeste, millega näidatakse, et erined normatiivsetest mõttemallidest, millega sa ei sobitu ja sa oled tabude purustaja, ei pandaks pärlkaelakeega ärimehe juures midagi imelikku tähele.
CV: Kas sel hetkel muutuvad ehted queer ’iks?
TM: Võib olla tõesti! Ma ütleks, et objekt ise ei ole queer, aga see sõltub ühiskondlikust ökosüsteemist — ja see huvitabki mind loominguliselt kõige rohkem! — kust jookseb piir, kus näeme ehteid sotsioloogiliste nähtustena ja kus me vaatame ehteid, eriti kaasaegset ehtekunsti kui ökoloogilise nähtust. Minu arvates on huvitav märgata, et pärlkaelakee on päris hetero. Kui ärimees kannab pärlkaelakeed juhatuse koosolekul, siis ta ei queer ’i seda kaelakeed kuidagi, st ta ei muuda oluliselt selle pärlkaelakee heteronormatiivset konnotatsiooni ega mõtestamise viisi.
CV: Aga ehitud inimene on siis queer ’itud?
TM: Jah, mehe keha ja isiku identiteet on selle kaelakee kandmise läbi queer ’itud, eriti sellises selgelt reglementeeritud kommetega keskkonnas nagu ärivaldkond. Mida ehted ühiskonnateaduslikust ja ökoloogilisest perspektiivist vaadates pakuvad või lihtsalt, mida toovad ehted inimeste, objektide ja keskkonna vahele? Selle küsimuse taustal tulebki välja, et see, mis on ehtimine ja mis muudab ehte queer ’iks, sõltub keskkonnast.
Timothy Veske-McMahon. Teem VI
See, mida peetakse traditsiooniliseks ehtekunstiks, vääriskividest ja -metallidest ehted, on sisuliselt kaasaegsest ehtekunstist väga erinev. Kaasaegne ehtekunst on üks väga väike nišš kunsti, disaini ja tarbekunsti vahel. See on pigem akadeemiline töö, kuigi on galeriid, kogujad ja inimesed, kes neid armastavad ja kannavad. Ja üldiselt on kogujad kunstnikele mingil viisil lähedal seisvad isikud. Nii et kaasaegne ehtekunst on niikuinii argipäeva kontekstis nii pretensioonikas, et muutub oma ekstravagantsuses queer ’iks. Võrreldes tavaliste ehetega on kaasaegse ehtekunsti objektid normatiive nihestavad ja queer ’ivad, et mitte öelda perversioonid tavalisest. Queer ei tähenda siinkohal tingimata orientatsiooni, vaid kummalist vormi, liikumist, struktuuri, mahtu, paigutust, kogemust jms.
CV: Michael Kimmel on meeste keskel valitsevat maskuliinsuse pinget sõnastades viidanud maskuliinsuse, meeste sotsialiseerumise ja homofoobia vahelistele keerukatele suhetele. Ta ütleb, et tänapäeva USAs tähendab meestele meheks olemine “mitte naiseks olemist". Minu arvates viitab see meeste internaliseeritud misogüüniale. Peavoolu geikultuur on tihti võtnud omaks väga heteronormatiivsed arusaamad soost. Heteroseksuaalne mehe keha on unistuste ideaal, mille kõrval naiselikkust tajutakse ebaihaldusväärsena. Kas geikogukond on kaotanud oma võime tõusta elus normatiivsusest kõrgemale? Kas ehted on nüüdisajal kaotanud oma potentsiaali geikultuuri edendada?
TM: Mind ajab see meestevahelistele pingetele mõtlemine natuke naerma. Ma pole kindel, et see on ainult USA-le omane asi, aga kui ma olin noorem, siis polnud meestel kõrvarõngad üldse tavalised, või kui olid, siis subkultuurist sõltuvalt, oli vahel ühes kõrvas auk ja siis oli väga oluline, et kummas. Nii et see pingespektrum ei ole vaid teooria, vaid tõesti eksisteerib ka ehtimise reeglites.
CV: Ma mäletan, et lugesin 15-aastasena, kuidas kõrvarõngastega saab teiste geimeestega kommunikeerida. Kas see oli üksteise ära tundmise vahend?
TM: Jah, aga selliselt märgistamisel olid ka aspektid, mis ei puutunud ehtimisse. Minu arvates lõi selle müüdi normatiivse kultuuri paranoia, mis ei lase inimestel spektrumi peale juhuslikult sättuda, vaid vajab pidevat fikseerivat sildistamist ja identifitseerimist.
CV: Me oleme nüüd päris pikalt rääkinud kantavatest ehetest. Aga tegelikult oled sa tuntud just kaasaegse ehtekunstnikuna ja selle mõtestajana. Sa oled mulle mitut põnevat kaasaegset ehtekunstnikku soovitanud, kelle looming käsitleb maskuliinsusega seonduvaid pingeid, nagu näiteks Andrew Kuebeck või Keith Lewis, kes murravad tabusid varjamatu fallotsentrismiga. Minu silmis käsitled sina oma teostes maskuliinsust veel teistmoodi. Maskuliinsete väljendusviiside mõistmiseks tuleb näha nende kompleksseid kihistusi. Mis sa arvad, miks jätavad kaasaegsed ehtekunstnikud mehelikkust käsitledes tõlgendustele nii vähe ruumi?
Andrew Kuebeck. Sailor
TM: Hea küsimus! Mehelikkust võib käsitleda obstsöönsena, tabuteemana, madalalaubalisena või sardoonilise kättemaksuna, aga seegi looks kategooriad, kuidas mehe keha nendes keskkondades kujutatakse. Selles mõttes, et tegelikult pole mehe kehas midagi jubedat, aga ühiskond on selle lihtsalt ära peitnud. Mõne kunstniku looming, nt nende, keda mainisid, on otseses dialoogis temaatilise kultuuriga. Alasti mehe keha on lisaks tabule, liigsele haavatavusele meeste mehelikkuse kuvandis, veel ka hirmutav objekt – paljas mees kui vägivalla subjekt. Ma arvan, see on teema, mida pole kuskil arutatud. Vägivalla all kannatav mehe keha on jällegi olnud päris populaarne vanas kunstis. Nende teoste teemaks on binaarsuste tajumisviisid heteroseksuaalse ja queer ’i mehe kehade, riietatud ja alasti kehadega, pilguheitja ja vaadatu vahel. Nende teoste puhul võib rääkida õnnestumisest näiteks siis, kui see šokeerib või on silmapaistvalt vaatemänguline ja muudab tõrjutud perspektiivid nähtavaks ning paljastab midagi piisavalt, et vaatajal tekiks objektiga selgelt isiklik suhe.
Oma loomingus katsun ma selgepiiriliselt ettekujutatud identiteete vältida. Mu loominguliseks impulsiks on soov uurida identiteedi väljendumise mitmepalgelisust. Samas ei ole mulle tingimata oluline ühiskondlikke tavasid või kehale pandud ootuseid väljendada läbi ehtimise akti. Inimene tajub vaimselt ja kehaliselt, et see objekt võib potentsiaalselt olla kantav ehe ja mis tähendust ta sel juhul kannaks, aga ta ei pea tingimata seda selleks ise kandma. Igat sorti töödega suhestumine sõltub sellest, missugune keha seda tööd kannab, missugune identiteet seda ehet omab, ja kellega need kokku puutuvad. Näiteks Kuebecki teoseid võib kandmas kujutada ka täiesti tavalist naist, kui talle näiteks meeldib teoses peituv tunnetus või väärtushinnang või see tundub niisama ilus, eks. Samas võib ette kujutada queer ’i meest seda juhatusekoosolekul kandmas või hoopis nädalvahetusel, kui ta pole ümbritsetud rangetest reeglitest ja korportatiivse kontori piirangutest. Me ei tea.
CV: See viib meid vältimatult teemani – sugu kui kestev performatiivne esitus. Maskuliinsus kui etteastete esitus.
TM: Kas ehtimist on üldse võimalik kirjeldada mitte-performatiivsena?
CV: See on minu küsimus sulle.
TM: Ma ei kujuta tegelikult ette ehtimist, mis poleks kuidagi demonstratiivne. Ehtimine eeldab teatavat ebapraktilisust, see pole nagu riietumine, et külmas ellu jääda või end päikse eest kaitsta.
CV: Aga kui sa mõtled Tobias Almi loomingu ja tööriistavööd käsitleva artikli peale? Ta ütleb, et tööriistavöö on korraga nii kaunistus kui ka funktsionaalselt vajalik. Nii et ehtel ikkagi on lisaks kaunistamisele veel funktsioone.
TM: Tööriistavöö on tõesti, nagu paljud teisedki asjad, n-ö funktsionaalsuse ja ilu piiriala. Väljaspool ehitustöökeskkonda kaotab see oma funktsionaalsuse ja muutub ta ikkagi ehteks — peaaegu drag ’iks, kas sa ei leia? Või on see pigem heteroseksualiseeriv vahend? Almi asjad on minu silmis nagu trans-objektid, mitte soolisuse mõttes, vaid dekoratiivsuse ja funktsionaalsuse binaarsuse vahel liikuvad ja üleminekute piire kompavad.
Minu kui ehtekunstniku jaoks on põnev mõelda erisustest stiili, moe, popkultuuri ja riietumistrendide, keha riietega ja ehetega ehtimise vahel ja siis veel ehetest kui aksessuaaridest, kus küsimuse all on see, kas ehitakse riideid või isiksust.
Timothy Veske-McMahon. Borne XIII
CV: Suur osa su loomingust käsitleb kodu ja igatsuse teemat, mis annab kaasaegse ehtekunsti kontekstis maskuliinsusele omakorda teistsuguse perspektiivi. Kust see tuleb?
TM: Ma arvan, et mu teoste mõte liigub nüüdiskultuuri seatud ootuste ja tegelike identiteetide, ajaloo ja soovide vahel. See tekib siis, kui proovid kultuuriviidete vahel orienteeruda ja end neis paigutada, kui püüad korraga vastata välistele ja sisemistele ootustele.
Aga paljud asjad tulenevad minu ehtekunstniku ametipieteedist, mitte kandja ega omaniku perspektiivist. Ma näen end ehtekunstnikuna kellenagi, kes on dialoogis inimesega, kes seda ehet lõpuks kanda otsustab. See ehtimine on meie vahelises koostöös sündiv performatiivne, subversiivne, queer akt. Nii et see eksisteerib olukorras, mis on avatud võimalusele, et keegi saab seda kanda, keegi saab seda omada ja anda kellelegi teisele.
CV: Kui nüüd võtta sinu ehtesarjad “Kantud" (Borne) ja “Kihav" (Teem), siis mulle tuleb kohe meelde see melu, mis tekkis ühel sinu näituse avamisel, kui inimesed aru said, et see leiba meenutav pross on tehtud su rinnakarvadest. Mis sa arvad, mis selle sagina tookord esile kutsus?
TM: See tekkis, sest inimesed olid natukene üllatunud ja samas pidid otsustama, kas nad on päri mõttega, et need on päriselt kellegi keha karvad, täpsemalt rinnakarvad. Näiteks, kui pildi peal oleks olnud minu pealae karvad või habemekarvad, oleks reaktsioon olnud teistsugune. Käekarvadest isegi mõeldakse teistmoodi kui rinnakarvadest. Sest kuidas rinnakarvu tavaliselt kogetakse? Pigem intiimses olukorras. Nii et kui keegi on avalikus ruumis rinnakarvadega silmitsi, siis nad juba esitavad selle teose sisu omal viisil, oma pilguga, lähedale tulemisega, uudishimuga ja sellega, kuidas nad käituvad, kui kogemata satuvad intiimsesse kontakti kehaga, millega nad muidu kokku ei puutu. Peale selle, need polnud mingid suvalised rinnakarvad, vaid minu, identifitseeritava inimesed omad. Nii et selles esines ka teatavat enesepaljastust, vaataja vaimusilmas – isegi kui see on keegi kunstihuviline inimene – avanes pilt, kuidas ma olen särgita teises toas, võib-olla vannitoas või magamistoas või elutoas, aga kindlasti mitte galeriiruumis ega üldjuhul isegi mitte võõraga tänaval.
Timothy Veske-McMahon. Teem-III
CV: Sa ise ei kanna eriti ehteid?
TM: Ma kannan kahte asja peaaegu iga päev.
CV: Ja need on väga tagasihoidlikud!
TM: Ja mõlemad on väga normatiivsetes kohtades! Vasaku käe sõrmuse sõrmes, nagu sa tead, on mu abielusõrmus ja parema käe sõrmuse sõrmes on tavaline pitsatsõrmus, mis on tegelikult pärit ühe teise ehtekunstniku kontseptuaalsest projektist, aga see sobib mulle väga hästi. Mu abielusõrmus isegi ei pruugi nii silmatorkamatu olla, sest see on natukene ebakonventsionaalne, aga pitsatsõrmus on täiesti tavaline. Samas, kui see oleks mu väikses sõrmes, võiks see viidata see poliitilisele kuuluvusele.
CV: Aga miks sa kannad normatiivseid ehteid?
TM: No tead, ma olen omaette mõelnud, kas mulle sobiks kõrvaaugud. Küsimus on peamiselt selles, kas sa oled esineja tüüp või mitte, sest ehted on väga performatiivsed ja mitte kõik ei taha pidevalt laval olla. Mõned meist on hoopis pühendunud rekvisiitide tegemisele ja tänavapildi lavastamisele. Teised mängivad oma unelmad välja akadeemilistes kirjutistest või kasvõi Vogue’is. Aga ma mõtlen, et ma ise ei ole eriline performance’i-kunstnik.
CV: Butler arvaks siinkohal teisiti! Soo esitamine on järjepidev protsess.
TM: Noh, minu pealava on mu tööpink.
Tõlkinud Rebekka Põldsam
Intervjuu ilmus algselt Feministeeriumis.
### Response:
Timothy Veske-McMahon: pärlkaelakee on päris hetero |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurostat registreeris suurima ülejäägi Maltal (+3,9 protsenti SKP-st), järgnesid Küpros (+1,8), Tšehhi (+1,6), Luksemburg (1,5), Rootsi ja Saksamaa (mõlemad +1,3), Holland (+1,1), Taani (+1,0), Bulgaaria (+0,9), Kreeka ja Horvaatia (+0,8) ja Leedu (+0,5). Sloveenia eelarve jäi täpselt tasakaalu.
Kõige väiksemas defitsiidis olid Iirimaa ja Eesti (mõlemad -0,3 protsenti SKP-st), edestades Lätit (-0,5) ja Soomet (-0,6). Kolme või enama protsendiga jäid miinusesse Hispaania (-3,1) ja Portugal (-3,0).
Keskmiselt oli euroala riikide eelarvedefitsiit 2017. aastal 0,9 protsenti ja Euroopa Liidus 1 protsenti.
Eesti riigivõlg kõige väiksem
Eesti valitsussektori võlg suhtena SKP-sse oli 2017. aastal 9 protsenti, mis on jäktkuvalt Euroopa Liidu väiksem näitaja.
Väiksem kui 60 protsenti SKP-st oli võlakoorem veel Luksemburgis (23 protsenti), Bulgaarias (25,4), Tsehhis (34,6), Rumeenias (35) ja Taanis (36,4).
Üle 60 protsenti oli valitsussektori võlg 15 EL-i liikmesriigis. Võlaedetabeli tipus on Kreeka (178,6 protsenti SKP-st), Itaalia (131,8), Portugal (125,7), Belgia (103,1) ja Hispaania (98,3). | Tosina EL-i riigi eelarve jäi mullu ülejääki, Eesti väikeses defitsiidis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurostat registreeris suurima ülejäägi Maltal (+3,9 protsenti SKP-st), järgnesid Küpros (+1,8), Tšehhi (+1,6), Luksemburg (1,5), Rootsi ja Saksamaa (mõlemad +1,3), Holland (+1,1), Taani (+1,0), Bulgaaria (+0,9), Kreeka ja Horvaatia (+0,8) ja Leedu (+0,5). Sloveenia eelarve jäi täpselt tasakaalu.
Kõige väiksemas defitsiidis olid Iirimaa ja Eesti (mõlemad -0,3 protsenti SKP-st), edestades Lätit (-0,5) ja Soomet (-0,6). Kolme või enama protsendiga jäid miinusesse Hispaania (-3,1) ja Portugal (-3,0).
Keskmiselt oli euroala riikide eelarvedefitsiit 2017. aastal 0,9 protsenti ja Euroopa Liidus 1 protsenti.
Eesti riigivõlg kõige väiksem
Eesti valitsussektori võlg suhtena SKP-sse oli 2017. aastal 9 protsenti, mis on jäktkuvalt Euroopa Liidu väiksem näitaja.
Väiksem kui 60 protsenti SKP-st oli võlakoorem veel Luksemburgis (23 protsenti), Bulgaarias (25,4), Tsehhis (34,6), Rumeenias (35) ja Taanis (36,4).
Üle 60 protsenti oli valitsussektori võlg 15 EL-i liikmesriigis. Võlaedetabeli tipus on Kreeka (178,6 protsenti SKP-st), Itaalia (131,8), Portugal (125,7), Belgia (103,1) ja Hispaania (98,3).
### Response:
Tosina EL-i riigi eelarve jäi mullu ülejääki, Eesti väikeses defitsiidis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raske õnnetus juhtus laupäeval kella 16.30 ajal Raplamaal Vaimõisa külas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 59. kilomeetril, kus Pärnu poolt tulnud sõiduauto sõitis otsa kahele teeäärsel haljasalal seisnud noormehele. Auto lahkus sündmuskohalt suunaga Tallinna poole. 20-aastased mehed said viga ja nad toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kaitseväe pressiesindaja nooremleitnant Taavi Laasiku sõnul olid noormehed ajateenijad, kes täitsid väliharjutusel teenistusülesannet. "Kaitsejõud soovivad noormeestele kiiret paranemist," lisas Laasik BNS-ile.
Esmaspäeval teatas PPA pressiesindaja, et sündmuskohalt lahkunud sõiduautot Audi A6 juhtinud 21-aastane mees pöördus ise politseisse ja peeti pühapäeva õhtul kahtlustatavana kinni. Juhtunu täpsete asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist ettevaatamatusest ja praegu tehakse menetlustoiminguid.
Politsei palub kõigil, kes juhtusid liiklusõnnetust pealt nägema, võtta ühendust Rapla politseijaoskonnaga telefonil 5345 0510 või helistades 112. | Liiklusõnnetuses raskelt viga saanud mehed olid väliharjutusel ajateenijad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raske õnnetus juhtus laupäeval kella 16.30 ajal Raplamaal Vaimõisa külas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 59. kilomeetril, kus Pärnu poolt tulnud sõiduauto sõitis otsa kahele teeäärsel haljasalal seisnud noormehele. Auto lahkus sündmuskohalt suunaga Tallinna poole. 20-aastased mehed said viga ja nad toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Kaitseväe pressiesindaja nooremleitnant Taavi Laasiku sõnul olid noormehed ajateenijad, kes täitsid väliharjutusel teenistusülesannet. "Kaitsejõud soovivad noormeestele kiiret paranemist," lisas Laasik BNS-ile.
Esmaspäeval teatas PPA pressiesindaja, et sündmuskohalt lahkunud sõiduautot Audi A6 juhtinud 21-aastane mees pöördus ise politseisse ja peeti pühapäeva õhtul kahtlustatavana kinni. Juhtunu täpsete asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist ettevaatamatusest ja praegu tehakse menetlustoiminguid.
Politsei palub kõigil, kes juhtusid liiklusõnnetust pealt nägema, võtta ühendust Rapla politseijaoskonnaga telefonil 5345 0510 või helistades 112.
### Response:
Liiklusõnnetuses raskelt viga saanud mehed olid väliharjutusel ajateenijad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varsti oli raha otsas, ei olnud ka tööd ega elamist. Tuli paluda abi ja see tuli, aga siit edasi ma aru ei saanudki. Tekstis öeldi, et appi tuli kontvõõras bulgaarlane, kelle juures mõnda aega elati. Mina olen kogu aeg teadnud, et kontvõõras on see, kes kutsumata külla tükib, mitte see, kes abi pakub.
Äkki taheti öelda, et abi pakkus võhivõõras bulgaarlane, siis oleks asi selge olnud. Eesti keele rikast sõnavara kasutada on väga kiiduväärt, aga siis peab ka teadma, mida mingi sõna tähendab. Targem on enne tarvitamist järele vaadata.
Kuulake varasemaid säutse siit. | Keelesäuts. Võhivõõras tuli kontvõõraks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varsti oli raha otsas, ei olnud ka tööd ega elamist. Tuli paluda abi ja see tuli, aga siit edasi ma aru ei saanudki. Tekstis öeldi, et appi tuli kontvõõras bulgaarlane, kelle juures mõnda aega elati. Mina olen kogu aeg teadnud, et kontvõõras on see, kes kutsumata külla tükib, mitte see, kes abi pakub.
Äkki taheti öelda, et abi pakkus võhivõõras bulgaarlane, siis oleks asi selge olnud. Eesti keele rikast sõnavara kasutada on väga kiiduväärt, aga siis peab ka teadma, mida mingi sõna tähendab. Targem on enne tarvitamist järele vaadata.
Kuulake varasemaid säutse siit.
### Response:
Keelesäuts. Võhivõõras tuli kontvõõraks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumises Pakri SK Alexela vastu teenis Alvin Kuuskmäe esimese kollase kaardi sõnelemise eest ning kümmekond minutit hiljem vastase kiirrünnaku peatamise eest. Pärast seda lõigi ta kohtunikku rusikaga näkku, vahendab Soccernet.ee. Kohtunik keeldus mängu edasi vilistamast ja lõpetas mängu. Kohale kutsuti ka politsei.
"Sattusin afektiseisundisse ja lõin kahjuks kohtunikku, mis oli minu poolt väga vale käitumine. Palusin peale mängu kohtunikult vabandust. Ma ei ürita oma tegu õigustada, tunnistan end süüdi. Seejärel lahkusin pingi poole, kuid pealtvaatajad tormasid platsile ja osa neist tahtis mind rünnata. Vaid meeskonnakaaslased ning vastaste treener hoidsid tulisemad pead eemale," kirjeldas Kuuskmäe Soccernet.ee -le. "Tulgu, mis tuleb. Olen valmis ka eluaegseks keeluks. Minu vanuses peaks leidma juba vaiksema spordiala, näiteks lauatennise. Seni on jalgpallipisik mind trennis hoidnud."
Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete spetsialist Sander Jürjens kinnitas Soccernet.ee -le, et eile neljanda liiga kohtumises rusikahoobi näkku saanud kohtuniku tervislik seisund on hea, kuid nägu on löögist veidi paistes. "Kui distsiplinaarkomisjonini jõuab mängu kohtuniku raport, algatatakse distsiplinaaruurimine. Uurimise käigus kogutakse asjaosalistelt nende ütlused ja võimalusel hangitakse video- ja pildimaterjal. Seejärel saab distsiplinaarkomisjon teha oma otsuse. Enne raporti laekumist karistuse üle ei spekuleeriks," selgitas Jürjens.
Kohtumise võitis Pakri SK Alexela lõpuks seisuga 2:1. | Neljandas liigas punase teeninud mängija lõi kohtunikku rusikaga näkku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumises Pakri SK Alexela vastu teenis Alvin Kuuskmäe esimese kollase kaardi sõnelemise eest ning kümmekond minutit hiljem vastase kiirrünnaku peatamise eest. Pärast seda lõigi ta kohtunikku rusikaga näkku, vahendab Soccernet.ee. Kohtunik keeldus mängu edasi vilistamast ja lõpetas mängu. Kohale kutsuti ka politsei.
"Sattusin afektiseisundisse ja lõin kahjuks kohtunikku, mis oli minu poolt väga vale käitumine. Palusin peale mängu kohtunikult vabandust. Ma ei ürita oma tegu õigustada, tunnistan end süüdi. Seejärel lahkusin pingi poole, kuid pealtvaatajad tormasid platsile ja osa neist tahtis mind rünnata. Vaid meeskonnakaaslased ning vastaste treener hoidsid tulisemad pead eemale," kirjeldas Kuuskmäe Soccernet.ee -le. "Tulgu, mis tuleb. Olen valmis ka eluaegseks keeluks. Minu vanuses peaks leidma juba vaiksema spordiala, näiteks lauatennise. Seni on jalgpallipisik mind trennis hoidnud."
Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete spetsialist Sander Jürjens kinnitas Soccernet.ee -le, et eile neljanda liiga kohtumises rusikahoobi näkku saanud kohtuniku tervislik seisund on hea, kuid nägu on löögist veidi paistes. "Kui distsiplinaarkomisjonini jõuab mängu kohtuniku raport, algatatakse distsiplinaaruurimine. Uurimise käigus kogutakse asjaosalistelt nende ütlused ja võimalusel hangitakse video- ja pildimaterjal. Seejärel saab distsiplinaarkomisjon teha oma otsuse. Enne raporti laekumist karistuse üle ei spekuleeriks," selgitas Jürjens.
Kohtumise võitis Pakri SK Alexela lõpuks seisuga 2:1.
### Response:
Neljandas liigas punase teeninud mängija lõi kohtunikku rusikaga näkku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaringis sai Ivanov ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 7:6 (3), 6:1 jagu vabapääsmega põhitabelisse saanud usbekist Pavel Tsoist (ATP 1065.).
Avasetis jäi Ivanov 2:5 kaotusseisu, kuid võitis siis neli geimi järjest ja asus 6:5 juhtima. Setivõitja selgitati kiires lõppmängus, kus Ivanov jäi 7:3 peale. Teine sett kuulus juba kindlalt Ivanovile.
Ivanov servis mängu jooksul 15 ässa ja tegi kaks topeltviga, Tsoi sai kirja kaks ässa ja viis topeltviga. Üheksast murdevõimalusest realiseeris Ivanov neli, Tsoi kasutas neljast murdepallist ära kaks. Mängitud punktidest võitis Ivanov 72 ja Tsoi 55.
Teises ringis läheb Ivanov vastamisi hindu Saketh Myneni (ATP 530.) ja 6. asetatud venelase Roman Safiullini (ATP 381.) vahelise kohtumise võitjaga.
Ivanov osaleb koos venelase Mihhail Fufõginiga ka paarismängus. | 15 ässa servinud Ivanov jõudis Usbekistanis teise ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaringis sai Ivanov ligi poolteist tundi kestnud kohtumises 7:6 (3), 6:1 jagu vabapääsmega põhitabelisse saanud usbekist Pavel Tsoist (ATP 1065.).
Avasetis jäi Ivanov 2:5 kaotusseisu, kuid võitis siis neli geimi järjest ja asus 6:5 juhtima. Setivõitja selgitati kiires lõppmängus, kus Ivanov jäi 7:3 peale. Teine sett kuulus juba kindlalt Ivanovile.
Ivanov servis mängu jooksul 15 ässa ja tegi kaks topeltviga, Tsoi sai kirja kaks ässa ja viis topeltviga. Üheksast murdevõimalusest realiseeris Ivanov neli, Tsoi kasutas neljast murdepallist ära kaks. Mängitud punktidest võitis Ivanov 72 ja Tsoi 55.
Teises ringis läheb Ivanov vastamisi hindu Saketh Myneni (ATP 530.) ja 6. asetatud venelase Roman Safiullini (ATP 381.) vahelise kohtumise võitjaga.
Ivanov osaleb koos venelase Mihhail Fufõginiga ka paarismängus.
### Response:
15 ässa servinud Ivanov jõudis Usbekistanis teise ringi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsi korraldaja, EMTA lavakunstikooli doktoriõppe koordinaatori Madli Pesti sõnul on ruum üks määravamaid aspekte etenduskunstide loomisel. "Ruum on selline teatri osa, millele saab läheneda hästi mitmekesiselt. Konverentsi esinejad tutvustavadki väga eripalgelisi võimalusi ruumi kasutamiseks, mis võiks olla inspireeriv ka eesti teatritegijaile ja -uurijaile," ütles Pesti.
Pesti sõnul toob konverents kokku säravad etenduskunstide praktikud. "Konverentsi peaesinejad on skandaalsed teatritegijad Signa Köstler ja Arthur Köstler Taanist ning lavastaja ja kunstnik Teemu Mäki Soomest. Nende lavastused pälvivad sageli suurt tähelepanu ja pakuvad publikule raputavaid elamusi," sõnas Pesti.
Köstlerite trupp SIGNA ja Teemu Mäki on loonud kumbki sensatsiooni tekitanud lavastuse ka Tallinnas.
Eesti esinejatest toob Pesti välja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhi Hannes Praksi, kes lisavad konverentsile elu- ja eksimisruumi mõõtme.
Rahvusvaheliste külalistena astuvad üles ka Tšehhi teatriuurija Radka Kunderová ning Läti teatri- ja filmilavastaja Krista Burāne. Eestist esinevad veel teatriuurija Eva-Liisa Linder, näitleja Kersti Heinloo, lavastuskunstnik Kristjan Suits, näitleja Maarja Mitt, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, koreograafid Raho Aadla, Jaanika Tammaru ja Renee Nõmmik ning dramaturg Marion Jõepera.
Konverentsi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga. Üritus toimub EMTA lavakunstikooli doktoriõppes algatatud loomingulise uurimisprojekti "Ruumi loomise strateegiad kaasaegses teatris" raames.
Konverentsil osalemine on tasuta. Huvilised saavad end registreerida ning uurida lisainfot ja ajakava. | Etenduskunsti teerajajad räägivad ruumi loomingulisest kasutamisest teatris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsi korraldaja, EMTA lavakunstikooli doktoriõppe koordinaatori Madli Pesti sõnul on ruum üks määravamaid aspekte etenduskunstide loomisel. "Ruum on selline teatri osa, millele saab läheneda hästi mitmekesiselt. Konverentsi esinejad tutvustavadki väga eripalgelisi võimalusi ruumi kasutamiseks, mis võiks olla inspireeriv ka eesti teatritegijaile ja -uurijaile," ütles Pesti.
Pesti sõnul toob konverents kokku säravad etenduskunstide praktikud. "Konverentsi peaesinejad on skandaalsed teatritegijad Signa Köstler ja Arthur Köstler Taanist ning lavastaja ja kunstnik Teemu Mäki Soomest. Nende lavastused pälvivad sageli suurt tähelepanu ja pakuvad publikule raputavaid elamusi," sõnas Pesti.
Köstlerite trupp SIGNA ja Teemu Mäki on loonud kumbki sensatsiooni tekitanud lavastuse ka Tallinnas.
Eesti esinejatest toob Pesti välja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhi Hannes Praksi, kes lisavad konverentsile elu- ja eksimisruumi mõõtme.
Rahvusvaheliste külalistena astuvad üles ka Tšehhi teatriuurija Radka Kunderová ning Läti teatri- ja filmilavastaja Krista Burāne. Eestist esinevad veel teatriuurija Eva-Liisa Linder, näitleja Kersti Heinloo, lavastuskunstnik Kristjan Suits, näitleja Maarja Mitt, helikunstnik Hendrik Kaljujärv, koreograafid Raho Aadla, Jaanika Tammaru ja Renee Nõmmik ning dramaturg Marion Jõepera.
Konverentsi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga. Üritus toimub EMTA lavakunstikooli doktoriõppes algatatud loomingulise uurimisprojekti "Ruumi loomise strateegiad kaasaegses teatris" raames.
Konverentsil osalemine on tasuta. Huvilised saavad end registreerida ning uurida lisainfot ja ajakava.
### Response:
Etenduskunsti teerajajad räägivad ruumi loomingulisest kasutamisest teatris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Noorema publiku teatrisse saamine on üks teatri prioriteet ja mul on võimalik iseenda kaudu mõtestada, kuidas seda teha," ütles Hendrik Toompere jr Eesti Päevalehele antud intervjuus ja lisas, et ideaalis võiksid Draamateatris käia nii tema sõbrad, tema lapsed kui ka tema vanaema. "Kavatsen näha vaeva selle nimel, et saada teatrisse rohkem põlvkonnakaaslasi."
See aga ei tähenda Toompere jr-i sõnul laamendamist. "Lõhkuda ja jalaga panna ei ole minu asi, Draamateatri süsteem toimib, vaja on lihtsalt värskenduskuuri," sõnas ta ja kinnitas, et ideaalne tasakaal on siis, kui pool repertuaari on n-ö kindla peale minek, ent ülejäänu peaks jääma kunstilisteks otsinguteks, uue proovimiseks.
"Kogu see skrollimise kultuur, mille käigus tead kõigest kohe, aga peamiselt pealkirjade või lihtsustatud uudiste kaudu, tekitab ilmselt küll vastureaktsiooni," nentis Toompere jr, lisades, et tahaks midagi igavikulisemat ja midagi inimhingest. "Lavastusi, kus öeldakse, et olgu aeg milline tahes, inimene on ikka samasugune!" | Hendrik Toompere jr: Draamateatri süsteem toimib, on vaja vaid värskenduskuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Noorema publiku teatrisse saamine on üks teatri prioriteet ja mul on võimalik iseenda kaudu mõtestada, kuidas seda teha," ütles Hendrik Toompere jr Eesti Päevalehele antud intervjuus ja lisas, et ideaalis võiksid Draamateatris käia nii tema sõbrad, tema lapsed kui ka tema vanaema. "Kavatsen näha vaeva selle nimel, et saada teatrisse rohkem põlvkonnakaaslasi."
See aga ei tähenda Toompere jr-i sõnul laamendamist. "Lõhkuda ja jalaga panna ei ole minu asi, Draamateatri süsteem toimib, vaja on lihtsalt värskenduskuuri," sõnas ta ja kinnitas, et ideaalne tasakaal on siis, kui pool repertuaari on n-ö kindla peale minek, ent ülejäänu peaks jääma kunstilisteks otsinguteks, uue proovimiseks.
"Kogu see skrollimise kultuur, mille käigus tead kõigest kohe, aga peamiselt pealkirjade või lihtsustatud uudiste kaudu, tekitab ilmselt küll vastureaktsiooni," nentis Toompere jr, lisades, et tahaks midagi igavikulisemat ja midagi inimhingest. "Lavastusi, kus öeldakse, et olgu aeg milline tahes, inimene on ikka samasugune!"
### Response:
Hendrik Toompere jr: Draamateatri süsteem toimib, on vaja vaid värskenduskuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võit võistluse tugevamate võistkondade hulka kuuluva Venemaa koondise üle oli Eesti curlingupaari jaoks kolmas. Turmann ja Lill mängisid Venemaa vastu kindlalt ja juba poolajaks juhiti 5:2. Pärast poolaja pausi suudeti veel kahes voorus vastaselt üks punkt röövida ning pärast kuut vooru oligi eestlaste edu juba 7:2.
Täna õhtul kell 22 kohtuvad Turmann-Lill Soome esindusega. Eestlaste vastaseks on PyeongChangi olümpiamängudel käinud ja seitsmenda koha saanud soomlased Oona Kauste ja Tomi Rantamäki, keda tuntakse hästi, kellega on korduvalt ka kohtutud ja keda on suudetud omavahelistes viimastes kohtumistes ka võita. Nii nagu eestlastel, on ka soomlastel kirjas ainult võidud. Seega saab üks kahest võistkonnast jätkata tänase päeva lõpus alagrupis ainuliidrina.
Segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused toimuvad Rootsis, Östersundis ning tänavu võistleb MM-il 40 võistkonda, kes on jagatud viide alagruppi. Eesti segapaar mängib C-alagrupis ja kohtub Soome, Jaapani, Kasahstani, Leedu, Uus-Meremaa, Poola ja Venemaa koondistega. | Eesti curlingupaar alistas MM-il Venemaa võistkonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võit võistluse tugevamate võistkondade hulka kuuluva Venemaa koondise üle oli Eesti curlingupaari jaoks kolmas. Turmann ja Lill mängisid Venemaa vastu kindlalt ja juba poolajaks juhiti 5:2. Pärast poolaja pausi suudeti veel kahes voorus vastaselt üks punkt röövida ning pärast kuut vooru oligi eestlaste edu juba 7:2.
Täna õhtul kell 22 kohtuvad Turmann-Lill Soome esindusega. Eestlaste vastaseks on PyeongChangi olümpiamängudel käinud ja seitsmenda koha saanud soomlased Oona Kauste ja Tomi Rantamäki, keda tuntakse hästi, kellega on korduvalt ka kohtutud ja keda on suudetud omavahelistes viimastes kohtumistes ka võita. Nii nagu eestlastel, on ka soomlastel kirjas ainult võidud. Seega saab üks kahest võistkonnast jätkata tänase päeva lõpus alagrupis ainuliidrina.
Segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused toimuvad Rootsis, Östersundis ning tänavu võistleb MM-il 40 võistkonda, kes on jagatud viide alagruppi. Eesti segapaar mängib C-alagrupis ja kohtub Soome, Jaapani, Kasahstani, Leedu, Uus-Meremaa, Poola ja Venemaa koondistega.
### Response:
Eesti curlingupaar alistas MM-il Venemaa võistkonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeva õhtul kogunes Jerevani kesklinna Vabariigi väljakule kümneid tuhandeid inimesi ja seda hoolimata politsei hoiatustest, vahendasid Raadio Vaba Euroopa ja Reuters.
Meeleavaldajad leppisid muuhulgas ka kokku "detsentraliseeritud" rongkäikude ja väikestes gruppides meeleavalduste korraldamises ning muudes kodanikuallumatuse vormides, sealhulgas teede ja ühistranspordi tõkestamises.
Kohaliku aha järgi kell 19 peaks aga toimuma Vabariigi väljakul uus massimeeleavaldus.
Meeleavaldajad on lubanud, et protestiaktsioone jätkatakse seni, kuni ekspresidendist peaminister Sargsjan ja tema valitsus tagasi astuvad.
Opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan peeti Jerevani kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal kinni pärast seda, kui läbirääkimised Sargjsaniga läbi rääkisid. Viimane lahkus kõnelustelt pärast seda, kui Pašinjan oli öelnud, et ainus asi, mille üle läbi rääkida saab, on Sargsjani tagasiastumine.
Meeleavalduste kümnendal päeval peeti kinni veel kaks opositsioonilist rahvasaadikut - Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan ja rohkem kui 230 meeleavaldajat. Mitmel pool linnas puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitsei vahel. Tervishoiuministeeriumi andmetel toodi kokkupõrgetega seoses haiglatesse seitse inimest.
Siseministeerium aga teatas pühapäeva õhtul, et nad võtsid vastu otsuse meeleavaldajad laiali ajada ning et politseil on täielik õigus jõudu kasutada ja vahistamisi korraldada.
Peaprokuratuuri kinnitusel on Pašinjan, Mirzojan ja Mikaeljan esialgu 72 tunniks vahi alla võetud. Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kolm poliitikut seotud ebaseaduslike kogunemiste korraldamise ja ässitamisega - täpsemalt üleskutsetega tänavaid ja riigiasutusi blokeerida. Samas ei selgu avaldusest, kas neile mingied süüdistusi esitatakse - juriidiliselt kaitseb neid endiselt parlamendisaadiku puutumatus.
Varem mainitud ja lühikeseks jäänud kohtumisel märkis Sargsjan, et tegu pole mitte dialoogiga, vaid väljapressimisega ning tuletas meelde, et Pašinjani liikumine kogus valimistel vaid kuus kuni seitse protsenti häältest ja viimane ei tohiks endale seetõttu lubada kogu rahva nimel ultimaatumite esitamist.
Pašinjan omakorda süüdistas ekspresidenti reaalsustaju kaotamises. Samuti kutsus ta inimesi üles meeleavaldustele, kuid rõhutas, et tegu on rahumeelse protestilainega, mida politsei ei peaks jõuga maha suruma.
Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.
Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.
Meeleavaldajad on Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitavad praegused arengud, et 63-aastasest Sargsjanist on saamas sisuliselt eluaegne riigijuht. | Jerevanis valmistuvad protestijad uueks suureks meeleavalduseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeva õhtul kogunes Jerevani kesklinna Vabariigi väljakule kümneid tuhandeid inimesi ja seda hoolimata politsei hoiatustest, vahendasid Raadio Vaba Euroopa ja Reuters.
Meeleavaldajad leppisid muuhulgas ka kokku "detsentraliseeritud" rongkäikude ja väikestes gruppides meeleavalduste korraldamises ning muudes kodanikuallumatuse vormides, sealhulgas teede ja ühistranspordi tõkestamises.
Kohaliku aha järgi kell 19 peaks aga toimuma Vabariigi väljakul uus massimeeleavaldus.
Meeleavaldajad on lubanud, et protestiaktsioone jätkatakse seni, kuni ekspresidendist peaminister Sargsjan ja tema valitsus tagasi astuvad.
Opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan peeti Jerevani kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal kinni pärast seda, kui läbirääkimised Sargjsaniga läbi rääkisid. Viimane lahkus kõnelustelt pärast seda, kui Pašinjan oli öelnud, et ainus asi, mille üle läbi rääkida saab, on Sargsjani tagasiastumine.
Meeleavalduste kümnendal päeval peeti kinni veel kaks opositsioonilist rahvasaadikut - Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan ja rohkem kui 230 meeleavaldajat. Mitmel pool linnas puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitsei vahel. Tervishoiuministeeriumi andmetel toodi kokkupõrgetega seoses haiglatesse seitse inimest.
Siseministeerium aga teatas pühapäeva õhtul, et nad võtsid vastu otsuse meeleavaldajad laiali ajada ning et politseil on täielik õigus jõudu kasutada ja vahistamisi korraldada.
Peaprokuratuuri kinnitusel on Pašinjan, Mirzojan ja Mikaeljan esialgu 72 tunniks vahi alla võetud. Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kolm poliitikut seotud ebaseaduslike kogunemiste korraldamise ja ässitamisega - täpsemalt üleskutsetega tänavaid ja riigiasutusi blokeerida. Samas ei selgu avaldusest, kas neile mingied süüdistusi esitatakse - juriidiliselt kaitseb neid endiselt parlamendisaadiku puutumatus.
Varem mainitud ja lühikeseks jäänud kohtumisel märkis Sargsjan, et tegu pole mitte dialoogiga, vaid väljapressimisega ning tuletas meelde, et Pašinjani liikumine kogus valimistel vaid kuus kuni seitse protsenti häältest ja viimane ei tohiks endale seetõttu lubada kogu rahva nimel ultimaatumite esitamist.
Pašinjan omakorda süüdistas ekspresidenti reaalsustaju kaotamises. Samuti kutsus ta inimesi üles meeleavaldustele, kuid rõhutas, et tegu on rahumeelse protestilainega, mida politsei ei peaks jõuga maha suruma.
Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.
Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.
Meeleavaldajad on Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitavad praegused arengud, et 63-aastasest Sargsjanist on saamas sisuliselt eluaegne riigijuht.
### Response:
Jerevanis valmistuvad protestijad uueks suureks meeleavalduseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetusest sekkunud Anderson teenis mänguaega 11 minutit ja tõi koduklubile seitse punkti, lisaks võttis ta kolm lauapalli. Castors Braine’i resultatiivseim oli Britney Jones 15 punktiga, Manon Grzesinski lisas 14 punkti ja võttis kuus lauapalli. Seitse punkti visanud Celeste Trahan-Davis võttis koguni 22 lauapalli.
Antwerpeni klubi parim oli Marie Vervaet 17 punktiga.
Teine finaalmäng, mis võib seerias ka viimaseks jääda, toimub 25. aprilli õhtul Castors Braine’i kodusaalis.
Anderson pole naiskonnaga kaotanud Belgia meistrivõistlustel veel ühtegi mängu viie aasta jooksul. | Andersoni koduklubi on järjekordsest Belgia meistritiitlist võidu kaugusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetusest sekkunud Anderson teenis mänguaega 11 minutit ja tõi koduklubile seitse punkti, lisaks võttis ta kolm lauapalli. Castors Braine’i resultatiivseim oli Britney Jones 15 punktiga, Manon Grzesinski lisas 14 punkti ja võttis kuus lauapalli. Seitse punkti visanud Celeste Trahan-Davis võttis koguni 22 lauapalli.
Antwerpeni klubi parim oli Marie Vervaet 17 punktiga.
Teine finaalmäng, mis võib seerias ka viimaseks jääda, toimub 25. aprilli õhtul Castors Braine’i kodusaalis.
Anderson pole naiskonnaga kaotanud Belgia meistrivõistlustel veel ühtegi mängu viie aasta jooksul.
### Response:
Andersoni koduklubi on järjekordsest Belgia meistritiitlist võidu kaugusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ja oraw oli olnud wirk ja teised metsaloomad olid tal aidanud puutüwe sisse palju pähkleid koguda.
2. Sa waata, kui palju pähkleid mul on, ütles oraw iseendale, kui ajas peegli ees uhket ülikonda selga.
3. Ning oraw tundis end oma ülikonnas hästi ja enesekindlalt.
4. Waatame, mis metsas ka toimub, arutles oraw oma uhkes ülikonnas.
5. Ja oraw läks metsa kõndima ja nägi taamal karuotti.
6. Ning oraw läks karuoti juurde ja tõmbas tal trussikud üle pea ja naeris.
7. Mon diöö, nii pole ilus, arwas mesikäpp orawa teost; Ja mina weel aitasin sul pähkleid koguda.
8. Oraw kõndis enesekindlalt oma uhkes ülikonnas edasi ning kohtus hundiga.
9. Waata mu toredat ülikonda, ütles oraw ning tõmbas hundil trussikud üle pea ning naeris hundi üle: Waata, sul on trussikud üle pea ja mina olen uhkes ülikonnas.
10. Sa oled päris kreftine oraw, arwas hunt; Ja mina weel aitasin sul pähkleid koguda, ütles halliwatimees ja lonkis minema.
11. Ja oraw kohtus metsas weel jänese ja rebasega, kellel tõmbas samuti trussikud üle pea.
12. Ning jänes ja rebane ei arwanud sellest hästi.
13. Oraw aga oli endaga wäga rahul.
14. See oli küll üks kordaläinud päew, arutles oraw õhtul: Ma tõmbasin palju trussikuid üle pea; Ja oraw heitis ülikonna ült ja imetles, kui palju pähkleid tal on.
2. peatükk. Inimesed tulewad saagide ja kirwestega.
Inimesed tulewad saagide ja kirwestega, kõlas hommikuwalges hüüd üle kogu metsa.
2. Ja oraw tõmbas oma uhke ülikonna selga ja mõtles – ma pean kõik oma pähklid ära wiima, enne kui inimesed tulewad saagide ja kirwestega.
3. Ja oraw hakkas oma pähkleid ära wiima, ent leidis, et see on üksinda liiga suur töö ja pealegi määrib see tema uhket ülikonda.
4. Ma tean, teised metsaloomad tulewad mulle appi nagu nad aitasid mul ka pähkleid koguda, arwas oraw.
5. Oraw läks metsa ja kohtus seal hundiga ja arwas, et hunt wõiks aidata tal pähkleid liigutada, sest muidu määrib oraw oma ülikonna ära.
6. Sa oled kreftine oraw; Sa tõmbasid mul trussikud üle pea, kuigi mina aitasin sul pähkleid koguda, ütles wõsawillem; Ei mina sind aita.
7. Ja oraw liikus taamale ja nägi seal karuotti ning arwas, et ehk karuott aitab tal pähkleid liigutada, et oraw ei määriks ülikonda ära.
8. Sakre plöö, ütles karuott; Sa tõmbasid mul trussikud üle pea; Ei mina sind aita.
9. Ja oraw ei saanud ka jäneselt ja rebaselt abi, sest oli neil trussikud üle pea tõmmand.
10. Mida ma nüüd teen, ahastas oraw oma uhkes ülikonnas.
11. Ning oraw oli õnnetu, sest tal polnud enam sõpru, kes aitaks tal pähkleid liigutada.
12. Ja inimesed saagide ja kirwestega tuliwad üha lähemale.
3. peatükk. Orawa pääsemine.
Ma tean, mida ma teen, leidis oraw.
2. Ja oraw heitis ülikonna ült ja tõmbas selga kleidi.
3. Ja waata, see oli kõige uhkem kleit maailmas.
4. Ning sellele kleidile kulus 52 ruutmeetrit riiet ja sellel kleidil olid wilkuwad LED-tuled ja 3D projektsioon.
5. Waata seda uhket kleiti, ütles oraw endale peegli ees.
6. Ja oraw läks metsa sõpru otsima, kes aitaks tal pähkleid liigutada, enne kui inimesed tulewad saagide ja kirwestega.
7. Waata seda uhket kleiti, ütles oraw hundile.
8. Ning hunt ütles: Wau, sa pole üldse see kreftine oraw, kes tõmbas mul trussikud üle pea; Muidugi ma aitan sind.
9. Oraw kõmpis edasi ning kohtas seal karuotti ja ütles: Waata mu uhket kleiti ja tule aita mul pähkleid tassida.
10. Ja karuott ütles: Wulewuukušeeawemuaa, sa oled hoopis teine oraw, mitte see, kes mul trussikud üle pea tõmbas; Muidugi ma aitan sind.
11. Ja ka rebane ja jänes tulid orawale appi, sest orawal oli uhke kleit, millel olid wilkuwad LED-tuled ja 3D projektsioon; Ja ta polnud ju seesama oraw, kes tõmbas kõigil trussikud üle pea. •
Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga. | Följeton | Ja oraw otsib sõpra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ja oraw oli olnud wirk ja teised metsaloomad olid tal aidanud puutüwe sisse palju pähkleid koguda.
2. Sa waata, kui palju pähkleid mul on, ütles oraw iseendale, kui ajas peegli ees uhket ülikonda selga.
3. Ning oraw tundis end oma ülikonnas hästi ja enesekindlalt.
4. Waatame, mis metsas ka toimub, arutles oraw oma uhkes ülikonnas.
5. Ja oraw läks metsa kõndima ja nägi taamal karuotti.
6. Ning oraw läks karuoti juurde ja tõmbas tal trussikud üle pea ja naeris.
7. Mon diöö, nii pole ilus, arwas mesikäpp orawa teost; Ja mina weel aitasin sul pähkleid koguda.
8. Oraw kõndis enesekindlalt oma uhkes ülikonnas edasi ning kohtus hundiga.
9. Waata mu toredat ülikonda, ütles oraw ning tõmbas hundil trussikud üle pea ning naeris hundi üle: Waata, sul on trussikud üle pea ja mina olen uhkes ülikonnas.
10. Sa oled päris kreftine oraw, arwas hunt; Ja mina weel aitasin sul pähkleid koguda, ütles halliwatimees ja lonkis minema.
11. Ja oraw kohtus metsas weel jänese ja rebasega, kellel tõmbas samuti trussikud üle pea.
12. Ning jänes ja rebane ei arwanud sellest hästi.
13. Oraw aga oli endaga wäga rahul.
14. See oli küll üks kordaläinud päew, arutles oraw õhtul: Ma tõmbasin palju trussikuid üle pea; Ja oraw heitis ülikonna ült ja imetles, kui palju pähkleid tal on.
2. peatükk. Inimesed tulewad saagide ja kirwestega.
Inimesed tulewad saagide ja kirwestega, kõlas hommikuwalges hüüd üle kogu metsa.
2. Ja oraw tõmbas oma uhke ülikonna selga ja mõtles – ma pean kõik oma pähklid ära wiima, enne kui inimesed tulewad saagide ja kirwestega.
3. Ja oraw hakkas oma pähkleid ära wiima, ent leidis, et see on üksinda liiga suur töö ja pealegi määrib see tema uhket ülikonda.
4. Ma tean, teised metsaloomad tulewad mulle appi nagu nad aitasid mul ka pähkleid koguda, arwas oraw.
5. Oraw läks metsa ja kohtus seal hundiga ja arwas, et hunt wõiks aidata tal pähkleid liigutada, sest muidu määrib oraw oma ülikonna ära.
6. Sa oled kreftine oraw; Sa tõmbasid mul trussikud üle pea, kuigi mina aitasin sul pähkleid koguda, ütles wõsawillem; Ei mina sind aita.
7. Ja oraw liikus taamale ja nägi seal karuotti ning arwas, et ehk karuott aitab tal pähkleid liigutada, et oraw ei määriks ülikonda ära.
8. Sakre plöö, ütles karuott; Sa tõmbasid mul trussikud üle pea; Ei mina sind aita.
9. Ja oraw ei saanud ka jäneselt ja rebaselt abi, sest oli neil trussikud üle pea tõmmand.
10. Mida ma nüüd teen, ahastas oraw oma uhkes ülikonnas.
11. Ning oraw oli õnnetu, sest tal polnud enam sõpru, kes aitaks tal pähkleid liigutada.
12. Ja inimesed saagide ja kirwestega tuliwad üha lähemale.
3. peatükk. Orawa pääsemine.
Ma tean, mida ma teen, leidis oraw.
2. Ja oraw heitis ülikonna ült ja tõmbas selga kleidi.
3. Ja waata, see oli kõige uhkem kleit maailmas.
4. Ning sellele kleidile kulus 52 ruutmeetrit riiet ja sellel kleidil olid wilkuwad LED-tuled ja 3D projektsioon.
5. Waata seda uhket kleiti, ütles oraw endale peegli ees.
6. Ja oraw läks metsa sõpru otsima, kes aitaks tal pähkleid liigutada, enne kui inimesed tulewad saagide ja kirwestega.
7. Waata seda uhket kleiti, ütles oraw hundile.
8. Ning hunt ütles: Wau, sa pole üldse see kreftine oraw, kes tõmbas mul trussikud üle pea; Muidugi ma aitan sind.
9. Oraw kõmpis edasi ning kohtas seal karuotti ja ütles: Waata mu uhket kleiti ja tule aita mul pähkleid tassida.
10. Ja karuott ütles: Wulewuukušeeawemuaa, sa oled hoopis teine oraw, mitte see, kes mul trussikud üle pea tõmbas; Muidugi ma aitan sind.
11. Ja ka rebane ja jänes tulid orawale appi, sest orawal oli uhke kleit, millel olid wilkuwad LED-tuled ja 3D projektsioon; Ja ta polnud ju seesama oraw, kes tõmbas kõigil trussikud üle pea. •
Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga.
### Response:
Följeton | Ja oraw otsib sõpra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kuna enamik Regati liikmetest on aktiivsed tervisesportlased, siis mõtlesime koos, et oleks väga tore, kui sportliku pingutuse toetamiseks kostaks mõni motiveeriv laul. Kuna sellist laulu me ei leidnud, siis võtsime asja ise ette," rääkis bändi solist ja aktiivne sulgpallur Marek Jürgenson.
Regati üllitatud spordilaul on cover The Killersi laulust "Human", eestikeelsed sõnad on loole teinud Leelo Tungal.
Loo produtseeris ja miksis Kaarel Tamra. | Retroansambel Regatt tegi spordisõpradele loo "Enne võitu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kuna enamik Regati liikmetest on aktiivsed tervisesportlased, siis mõtlesime koos, et oleks väga tore, kui sportliku pingutuse toetamiseks kostaks mõni motiveeriv laul. Kuna sellist laulu me ei leidnud, siis võtsime asja ise ette," rääkis bändi solist ja aktiivne sulgpallur Marek Jürgenson.
Regati üllitatud spordilaul on cover The Killersi laulust "Human", eestikeelsed sõnad on loole teinud Leelo Tungal.
Loo produtseeris ja miksis Kaarel Tamra.
### Response:
Retroansambel Regatt tegi spordisõpradele loo "Enne võitu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Chaumont võitis pisut enam kui 900 pealtvaataja ees kodusaalis esimesed kaks geimi 25:19 ja 25:22, kuid järgmised kaks kuulusid 25:14 ja 28:26 Pariisi klubile. Otsustavas viiendas geimis jäi 15:11 peale siiski Chaumont.
Pariisi parim oli Wouter Ter Maat 20 punktiga, Kreek panustas kaheksa punktiga. Võitjatele tõi Pierre Jean Stephen Boyer 23 punkti.
Poolfinaalseeria mängitakse kahe võiduni, teine kohtumine peetakse 25. aprillil Pariisi koduväljakul.
Teises poolfinaalis alistas Tours kodusaalis samuti 3:2 Ajaccio. | Kreegi koduklubi sai poolfinaalseeria avamängus valusa kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Chaumont võitis pisut enam kui 900 pealtvaataja ees kodusaalis esimesed kaks geimi 25:19 ja 25:22, kuid järgmised kaks kuulusid 25:14 ja 28:26 Pariisi klubile. Otsustavas viiendas geimis jäi 15:11 peale siiski Chaumont.
Pariisi parim oli Wouter Ter Maat 20 punktiga, Kreek panustas kaheksa punktiga. Võitjatele tõi Pierre Jean Stephen Boyer 23 punkti.
Poolfinaalseeria mängitakse kahe võiduni, teine kohtumine peetakse 25. aprillil Pariisi koduväljakul.
Teises poolfinaalis alistas Tours kodusaalis samuti 3:2 Ajaccio.
### Response:
Kreegi koduklubi sai poolfinaalseeria avamängus valusa kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-minutilises lühifilmis, mis valmib vahetult enne festivali, kohtuvad tormisel ööl ühes kõrvalises hotellis inimesed, kelle saatus näib olevat seotud juba kaugest minevikust. Ühine klaas veini vallandab aga muudki kui mälestusi.
Filmis mängivad Jekaterina Novosjolova, Toomas Kolk ja Andrus Vaarik.
Tegu on Sanderi uue telesarja, sügistalvel ekraanile jõudva õuduslugude antoloogia "Lood kõverpeeglis" avaosaga..
"Tegelikult" linastub Haapsalu kultuurikeskuses laupäeval kell 19.45 filmi "Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke" ees.
2017. aastal esilinastus HÕFFil ka Sanderi pikk õudusfilm "Juhuslik nimetaja". | HÕFFil esilinastub Mart Sanderi uus õudusfilm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-minutilises lühifilmis, mis valmib vahetult enne festivali, kohtuvad tormisel ööl ühes kõrvalises hotellis inimesed, kelle saatus näib olevat seotud juba kaugest minevikust. Ühine klaas veini vallandab aga muudki kui mälestusi.
Filmis mängivad Jekaterina Novosjolova, Toomas Kolk ja Andrus Vaarik.
Tegu on Sanderi uue telesarja, sügistalvel ekraanile jõudva õuduslugude antoloogia "Lood kõverpeeglis" avaosaga..
"Tegelikult" linastub Haapsalu kultuurikeskuses laupäeval kell 19.45 filmi "Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke" ees.
2017. aastal esilinastus HÕFFil ka Sanderi pikk õudusfilm "Juhuslik nimetaja".
### Response:
HÕFFil esilinastub Mart Sanderi uus õudusfilm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | LOOMINGU PREEMIAD
2017. aastal avaldatud tööde eest:
Triin Soomets, luuletused (nr 4 ja nr 8)
Andrus Kivirähk, "Vaimude tund Koidula tänavas" (nr 3)
Vaapo Vaher, artikkel "Asta Willmann ja tema hiiumaisus" (nr 1)
Kairi Look, "Relaps" (nr 12)
Alvar Loog, arvustused (nr 2 ja nr 9)
LOOMINGU RAAMATUKOGU PREEMIA
Katrin Kaugver, Ernst Jünger "Marmorkaljudel" (LR 21–22) | Selgusid Loomingu aastapreemia laureaadid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
LOOMINGU PREEMIAD
2017. aastal avaldatud tööde eest:
Triin Soomets, luuletused (nr 4 ja nr 8)
Andrus Kivirähk, "Vaimude tund Koidula tänavas" (nr 3)
Vaapo Vaher, artikkel "Asta Willmann ja tema hiiumaisus" (nr 1)
Kairi Look, "Relaps" (nr 12)
Alvar Loog, arvustused (nr 2 ja nr 9)
LOOMINGU RAAMATUKOGU PREEMIA
Katrin Kaugver, Ernst Jünger "Marmorkaljudel" (LR 21–22)
### Response:
Selgusid Loomingu aastapreemia laureaadid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA etappi on Austinis peetud alates 2013. aastast ja kõik senised kuus etappi on võitnud 25-aastane Marquez.
Tänavust etappi pidi Marquez alustama neljandalt kohalt, kuna sai kvalifikatsioonis karistada – hispaanlasele määrati Maverick Vinalesi (Yamaha) blokeerimise eest kolmekohaline karistus, mis langetaski ta parimalt stardipositsioonilt neljandaks.
See aga neljakordset maailmameistrit ei takistanud ja ta tõusis juba avaringil liidriks ning domineeris kogu sõitu. Teisena lõpetas Vinales (+3,560) ja kolmas oli Andrea Iannone (Suzuki, +6,704). Esimesena jäi pjedestaalilt välja Yamaha vanameister Valentino Rossi (+9,587).
Kolme etapi järel on MM-sarja liider itaallane Andrea Dovizioso (Ducati) 46 punktiga, edestades Marquezi vaid ühe punktiga. Kolmas on Vinales 41 punktiga. | Kuuendat aastat järjest USA-s triumfeerinud Marquez avas hooaja võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA etappi on Austinis peetud alates 2013. aastast ja kõik senised kuus etappi on võitnud 25-aastane Marquez.
Tänavust etappi pidi Marquez alustama neljandalt kohalt, kuna sai kvalifikatsioonis karistada – hispaanlasele määrati Maverick Vinalesi (Yamaha) blokeerimise eest kolmekohaline karistus, mis langetaski ta parimalt stardipositsioonilt neljandaks.
See aga neljakordset maailmameistrit ei takistanud ja ta tõusis juba avaringil liidriks ning domineeris kogu sõitu. Teisena lõpetas Vinales (+3,560) ja kolmas oli Andrea Iannone (Suzuki, +6,704). Esimesena jäi pjedestaalilt välja Yamaha vanameister Valentino Rossi (+9,587).
Kolme etapi järel on MM-sarja liider itaallane Andrea Dovizioso (Ducati) 46 punktiga, edestades Marquezi vaid ühe punktiga. Kolmas on Vinales 41 punktiga.
### Response:
Kuuendat aastat järjest USA-s triumfeerinud Marquez avas hooaja võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa meistriks krooniti 35-aastane venelane Aleksei Medvedev. 104 kilomeetri pikkuse 3200 tõusumeetriga raja läbimiseks kulus võitjal aega 4:19.59. Teise ja kolmanda koha jätsid Itaaliasse Samuele Porro ja Fabian Rabensteiner. Pruusi ajaks märgiti lõpuprotokolli 4:28.22 ja Tarvisele 4:52.56.
"Võistlusnärv oli tugev, mis ei lasknud tähtsa võistluse eel hästi magadagi," rääkis Pruus. "Vaatamata vähestele unetundidele oli võistluse esimesel poolel tunne okei, mitte üleliia hea, aga okei ning suutsin püsida esimestel kannul. Sõidu vältel läks enesetunne järjest paremaks ning esimese järsema tõusu peal olin viiendal positsioonil. Pärast laskumist olid kolm-neli meest eest ära sõitnud ning ma jätkasin viienda-kuuenda koha piirimail. Ühel laskumisel panin viimasel kilomeetril külje nii korralikult maha, et hinge võttis kinni ja sõidurütm kadus. Õnneks kõik jäi ikka terveks ja lühikese pausi järel sain sõitmist jätkata. Järgmised 15 kilomeetrit sõitsin üksinda ning seejärel tuli selja tagant üks mees järele. Tegu oli üpris pisikese ratturiga ja kuna lõpp oli sile, siis kütsin üksinda ees ja võtsin lõpus 11. koha."
Pruus tunnistas, et maastikusõidule keskendumine on muutnud teda enesekindlamaks ja ta tunneb, et muutub iga võistlusega järjest paremaks. "Alati tahaks paremat tulemust, aga ma ei eeldanud, et ma nii hästi hakkama saan. Tipptulemuste jaoks pean koguma veel rohkem enesekindlust ja otsustusvõimekust," ütles ta.
Tarvis tegi Euroopa meistrivõistlustel selle hooaja esimese stardi ning usub, et selle nahka läks päris mitu kohta. "Võistlesin viimati üle poole aasta tagasi ja jalas ei olnud veel piisavalt võistluskiirust. Seetõttu ei suutnud ma grupis liikuda ettepoole ja kitsaste kohtade peal pidin lihtsalt seisma üle minuti," rääkis Tarvis. "Hiljem küll parandasin vaikselt kohti, aga rahuldavat tulemust ei suutnud ikkagi teha."
Naiste eliitklassis pani oma paremuse maksma kogenud 45-aastane norralanna Gunn-Rita Dahlee Flesjaa ajaga 5:06.16. Vaid 23 sekundi kaugusele jäi temast poolatar Maja Wloszczowska ning kümme ja pool minutit kaotas võitjale šveitslanna Ariane Luethi. Steinburg jõudis finišisse ajaga 5:44.42 ja sai kirja 14. koha.
"Ma olen õnnelik, et see tehtud sai," olid Steinburgi esmamuljed pärast finišit. | Eestlased lõpetasid maratoni Euroopa meistrivõistlustel teises kümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa meistriks krooniti 35-aastane venelane Aleksei Medvedev. 104 kilomeetri pikkuse 3200 tõusumeetriga raja läbimiseks kulus võitjal aega 4:19.59. Teise ja kolmanda koha jätsid Itaaliasse Samuele Porro ja Fabian Rabensteiner. Pruusi ajaks märgiti lõpuprotokolli 4:28.22 ja Tarvisele 4:52.56.
"Võistlusnärv oli tugev, mis ei lasknud tähtsa võistluse eel hästi magadagi," rääkis Pruus. "Vaatamata vähestele unetundidele oli võistluse esimesel poolel tunne okei, mitte üleliia hea, aga okei ning suutsin püsida esimestel kannul. Sõidu vältel läks enesetunne järjest paremaks ning esimese järsema tõusu peal olin viiendal positsioonil. Pärast laskumist olid kolm-neli meest eest ära sõitnud ning ma jätkasin viienda-kuuenda koha piirimail. Ühel laskumisel panin viimasel kilomeetril külje nii korralikult maha, et hinge võttis kinni ja sõidurütm kadus. Õnneks kõik jäi ikka terveks ja lühikese pausi järel sain sõitmist jätkata. Järgmised 15 kilomeetrit sõitsin üksinda ning seejärel tuli selja tagant üks mees järele. Tegu oli üpris pisikese ratturiga ja kuna lõpp oli sile, siis kütsin üksinda ees ja võtsin lõpus 11. koha."
Pruus tunnistas, et maastikusõidule keskendumine on muutnud teda enesekindlamaks ja ta tunneb, et muutub iga võistlusega järjest paremaks. "Alati tahaks paremat tulemust, aga ma ei eeldanud, et ma nii hästi hakkama saan. Tipptulemuste jaoks pean koguma veel rohkem enesekindlust ja otsustusvõimekust," ütles ta.
Tarvis tegi Euroopa meistrivõistlustel selle hooaja esimese stardi ning usub, et selle nahka läks päris mitu kohta. "Võistlesin viimati üle poole aasta tagasi ja jalas ei olnud veel piisavalt võistluskiirust. Seetõttu ei suutnud ma grupis liikuda ettepoole ja kitsaste kohtade peal pidin lihtsalt seisma üle minuti," rääkis Tarvis. "Hiljem küll parandasin vaikselt kohti, aga rahuldavat tulemust ei suutnud ikkagi teha."
Naiste eliitklassis pani oma paremuse maksma kogenud 45-aastane norralanna Gunn-Rita Dahlee Flesjaa ajaga 5:06.16. Vaid 23 sekundi kaugusele jäi temast poolatar Maja Wloszczowska ning kümme ja pool minutit kaotas võitjale šveitslanna Ariane Luethi. Steinburg jõudis finišisse ajaga 5:44.42 ja sai kirja 14. koha.
"Ma olen õnnelik, et see tehtud sai," olid Steinburgi esmamuljed pärast finišit.
### Response:
Eestlased lõpetasid maratoni Euroopa meistrivõistlustel teises kümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pimeduses peituvast kõnelev lavastus inspireerib nii väikelast kui ka täiskasvanut. Mängu oluliseks osaks on erinevas mõõdus pappkastid. Publikul on võimalik samastuda tegelastega, kes kogevad sama tunnet, mida nii mõnigi meist on tundnud pimeduses, öösel üksi olles või tundmatu ees julgust kogudes. Loo autor ja dramaturg Andri Luup (Theatrum) on kirjutanud lavastusele unejututekstid, mida näitlejad loo käigus jutustavad ja lahti mängivad.
Lavastaja Tiina Möldri sõnul räägib lavastupaljust muustki kui hirmust pimeduse ees. "Selles on ööd ja öö hääli, fantaasiat, mängu, möllu, sõpradega koos olemist, oma loo loomist ning julguse ehitamist," kommenteeris ta.
Lavastajate sõnul on näitlejatega väga hea koostöö, nende mäng ja proovides tekkinud mõtted on ideid rikastanud ning detaile lisanud. "Nende panus on fantaasiarikas, mänguline, detaile lisav ja inspireeriv," kommenteerivad lavastajad senist prooviperioodi näitlejate Kaisa Selde, Katri Pekri, Jevgeni Moissejenko ja Taavi Tõnissoniga.
Kogu "(p)ÖÖ" loomemeeskond töötab NUKU teatris külalistena. Lavastuse kunstnik on Keili Retter, heliloojad ja -kujundajad on Ülo Krigul ning Lauri-Dag Tüür. Pimedusest kõnelevale lavastusele loob sobiva valguskujunduse Oliver Kulpsoo, kes on NUKU teatriga tihedalt seotud olnud ka varem. | NUKU teatris esietendub lavastus pimedusest ja öös olemisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pimeduses peituvast kõnelev lavastus inspireerib nii väikelast kui ka täiskasvanut. Mängu oluliseks osaks on erinevas mõõdus pappkastid. Publikul on võimalik samastuda tegelastega, kes kogevad sama tunnet, mida nii mõnigi meist on tundnud pimeduses, öösel üksi olles või tundmatu ees julgust kogudes. Loo autor ja dramaturg Andri Luup (Theatrum) on kirjutanud lavastusele unejututekstid, mida näitlejad loo käigus jutustavad ja lahti mängivad.
Lavastaja Tiina Möldri sõnul räägib lavastupaljust muustki kui hirmust pimeduse ees. "Selles on ööd ja öö hääli, fantaasiat, mängu, möllu, sõpradega koos olemist, oma loo loomist ning julguse ehitamist," kommenteeris ta.
Lavastajate sõnul on näitlejatega väga hea koostöö, nende mäng ja proovides tekkinud mõtted on ideid rikastanud ning detaile lisanud. "Nende panus on fantaasiarikas, mänguline, detaile lisav ja inspireeriv," kommenteerivad lavastajad senist prooviperioodi näitlejate Kaisa Selde, Katri Pekri, Jevgeni Moissejenko ja Taavi Tõnissoniga.
Kogu "(p)ÖÖ" loomemeeskond töötab NUKU teatris külalistena. Lavastuse kunstnik on Keili Retter, heliloojad ja -kujundajad on Ülo Krigul ning Lauri-Dag Tüür. Pimedusest kõnelevale lavastusele loob sobiva valguskujunduse Oliver Kulpsoo, kes on NUKU teatriga tihedalt seotud olnud ka varem.
### Response:
NUKU teatris esietendub lavastus pimedusest ja öös olemisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu on viiendat korda toimuva Ungari teatrifestivali MITEM programmis Eesti esmakordselt esindatud ning seda kahe teatriga. Kolmapäeval, 26.aprillil saab näha teatri R.A.A.A.M. lavastust "Libahunt". Etendus toimub Ungari rahvusteatri suurel laval, kuhu mahub üle 600 vaataja.
Läinud nädalal mängis Tallinna Linnateater Hilda Gobbi nimelises saalis Elmo Nüganeni lavastust "Igatsus".
Teatrile R.A.A.A.M. on MITEM juba üheksas festival, kuhu jakuut Sergei Potapovi lavastus "Libahunt" on kutsutud. Varem on osaletud teiste seas Tšiili "Santiago MIL", Serbia "SLAVIJA", Peterburi "Balti maja", Novosibirski "Trans-Siberian Express" ja Kaasani "Naurus" festivaliprogrammides. Tänu mitmetele välisreisidele on August Kitzbergi näidendit "Libahunt" tõlgitud juba viite keelde, peatselt lisandub ka poolakeelne tõlge.
Järgmisena saab etendust näha Eesti kultuuri päevadel Krasnojarskis, Moliere’i teatris Brüsselis, Moksva teatris "Na Strastnom" ja Eesti kultuuri päevadel Gdanskis.
Etenduse kohta saab lisateavet festivali veebist. | Ungari teatrifestival MITEM tähistab Eesti 100. sünnipäeva R.A.A.A.Mi "Libahundiga" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu on viiendat korda toimuva Ungari teatrifestivali MITEM programmis Eesti esmakordselt esindatud ning seda kahe teatriga. Kolmapäeval, 26.aprillil saab näha teatri R.A.A.A.M. lavastust "Libahunt". Etendus toimub Ungari rahvusteatri suurel laval, kuhu mahub üle 600 vaataja.
Läinud nädalal mängis Tallinna Linnateater Hilda Gobbi nimelises saalis Elmo Nüganeni lavastust "Igatsus".
Teatrile R.A.A.A.M. on MITEM juba üheksas festival, kuhu jakuut Sergei Potapovi lavastus "Libahunt" on kutsutud. Varem on osaletud teiste seas Tšiili "Santiago MIL", Serbia "SLAVIJA", Peterburi "Balti maja", Novosibirski "Trans-Siberian Express" ja Kaasani "Naurus" festivaliprogrammides. Tänu mitmetele välisreisidele on August Kitzbergi näidendit "Libahunt" tõlgitud juba viite keelde, peatselt lisandub ka poolakeelne tõlge.
Järgmisena saab etendust näha Eesti kultuuri päevadel Krasnojarskis, Moliere’i teatris Brüsselis, Moksva teatris "Na Strastnom" ja Eesti kultuuri päevadel Gdanskis.
Etenduse kohta saab lisateavet festivali veebist.
### Response:
Ungari teatrifestival MITEM tähistab Eesti 100. sünnipäeva R.A.A.A.Mi "Libahundiga" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuttgardi turniiril pääsu põhitabelisse püüdev Kanepi parandas positsiooni koha võrra, paiknedes nüüd 61. real.
Eesti esireket Anett Kontaveit säilitas 31. koha, kuid sel nädalal peetaval Stuttgardi turniiril on tal mullusest kaitsta 250 punkti. Mäletatavasti läbis Kontaveit aasta tagasi esmalt edukalt kvalifikatsiooni ning seejärel jõudis põhitabelis veerandfinaali, kus jäi alla võistluskeelu alt vabanenud venelanna Maria Šarapovale. Tänavuse turniiri aavaringis kohtub Kontaveit prantslanna Kristina Mladenoviciga (WTA 20.), kes sarnaselt eestlannale on viimastel kuudel olnud pisut mõõnaseisus.
Edetabeli esiotsas muutusi ei toimunud – maailma esinumbrina jätkab rumeenlanna Simona Halep, talle järgnevad taanlanna Caroline Wozniacki, hispaanlanna Garbine Muguruza, ukrainlanna Elina Svitolina ja lätlanna Jelena Ostapenko.
Meeste edetabelis tõusis äsja Budapesti ATP turniiril kvalifikatsioonist põhitabelisse jõudnud Zopp neli kohta ja paikneb nüüd 133. real.
Vladimir Ivanov on 651. (eelmise nädalaga võrreldes +2) ja Kenneth Raisma 849. kohal (+1).
Esikohal püsib Monte Carlos rekordilise 11. karika võitnud hispaanlane Rafael Nadal ja teine on šveitslane Roger Federer, kolmandaks tõusis aga taas sakslane Alexander Zverev, kellele see on karjääri parim koht. Horvaat Marin Cilic langes neljandaks, viies on jätkuvalt bulgaarlane Grigor Dimitrov. | Kanepi ja Zopp tõusid maailma edetabelis, Kontaveit säilitas koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuttgardi turniiril pääsu põhitabelisse püüdev Kanepi parandas positsiooni koha võrra, paiknedes nüüd 61. real.
Eesti esireket Anett Kontaveit säilitas 31. koha, kuid sel nädalal peetaval Stuttgardi turniiril on tal mullusest kaitsta 250 punkti. Mäletatavasti läbis Kontaveit aasta tagasi esmalt edukalt kvalifikatsiooni ning seejärel jõudis põhitabelis veerandfinaali, kus jäi alla võistluskeelu alt vabanenud venelanna Maria Šarapovale. Tänavuse turniiri aavaringis kohtub Kontaveit prantslanna Kristina Mladenoviciga (WTA 20.), kes sarnaselt eestlannale on viimastel kuudel olnud pisut mõõnaseisus.
Edetabeli esiotsas muutusi ei toimunud – maailma esinumbrina jätkab rumeenlanna Simona Halep, talle järgnevad taanlanna Caroline Wozniacki, hispaanlanna Garbine Muguruza, ukrainlanna Elina Svitolina ja lätlanna Jelena Ostapenko.
Meeste edetabelis tõusis äsja Budapesti ATP turniiril kvalifikatsioonist põhitabelisse jõudnud Zopp neli kohta ja paikneb nüüd 133. real.
Vladimir Ivanov on 651. (eelmise nädalaga võrreldes +2) ja Kenneth Raisma 849. kohal (+1).
Esikohal püsib Monte Carlos rekordilise 11. karika võitnud hispaanlane Rafael Nadal ja teine on šveitslane Roger Federer, kolmandaks tõusis aga taas sakslane Alexander Zverev, kellele see on karjääri parim koht. Horvaat Marin Cilic langes neljandaks, viies on jätkuvalt bulgaarlane Grigor Dimitrov.
### Response:
Kanepi ja Zopp tõusid maailma edetabelis, Kontaveit säilitas koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cavaliers sai võõrsil Pacersist jagu 104:100, võitjate ridades tõi LeBron James 32 punkti ja võttis 13 lauapalli. Kyle Korver lisas 18 ning JR Smith ja Jordan Clarkson kumbki 12 punkti. Pacersi resultatiivseim oli Domantas Sabonis 19 punktiga.
Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd 2:2 viigis, viies kohtumine peetakse Cavaliersi koduväljakul.
Warriors sai tänavuse play-off ’i esimese kaotuse jäädes San Antonio Spursile võõrsil alla 90:103. Spursi parim oli LaMarcus Aldridge 22 punkti ja kümne lauapalliga, Warriorsi mänguvankrit vedas34 punkti visanud ja 13 lauapalli võtnud Kevin Durant.
Järgmine kohtumine peetakse Warriorsi kodusaalis, kus neil on uus võimalus seeria lõpetada.
Tulemused:
Milwaukee – Boston 104:102
Seeria on 2:2 viigis.
San Antonio – Golden State 103:90
Golden State juhib seeriat 3:1.
Washington – Toronto 106:98
Seeria on 2:2 viigis.
Indiana – Cleveland 100:104
Seeria on 2:2 viigis. | Cavaliers viigistas seeria, Warriors sai esimese kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cavaliers sai võõrsil Pacersist jagu 104:100, võitjate ridades tõi LeBron James 32 punkti ja võttis 13 lauapalli. Kyle Korver lisas 18 ning JR Smith ja Jordan Clarkson kumbki 12 punkti. Pacersi resultatiivseim oli Domantas Sabonis 19 punktiga.
Nelja võiduni mängitav seeria on nüüd 2:2 viigis, viies kohtumine peetakse Cavaliersi koduväljakul.
Warriors sai tänavuse play-off ’i esimese kaotuse jäädes San Antonio Spursile võõrsil alla 90:103. Spursi parim oli LaMarcus Aldridge 22 punkti ja kümne lauapalliga, Warriorsi mänguvankrit vedas34 punkti visanud ja 13 lauapalli võtnud Kevin Durant.
Järgmine kohtumine peetakse Warriorsi kodusaalis, kus neil on uus võimalus seeria lõpetada.
Tulemused:
Milwaukee – Boston 104:102
Seeria on 2:2 viigis.
San Antonio – Golden State 103:90
Golden State juhib seeriat 3:1.
Washington – Toronto 106:98
Seeria on 2:2 viigis.
Indiana – Cleveland 100:104
Seeria on 2:2 viigis.
### Response:
Cavaliers viigistas seeria, Warriors sai esimese kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul peab Tallinn nii Vivatex Holding OÜ kui ka BCA Center OÜ-ga läbirääkimisi 10 koolimaja hoonestusõiguse omandamiseks ja läbirääkimised algasid juba sügisel, kirjutab Õhtuleht.
"Tundub, et jutt käib lepingu väljaostust või hinna alandamisest," ütles Vivatexi omanik Urmas Sõõrumaa ja lisas, et praegu toimuvad töökohtumised ning kaalutakse kõiki juriidilisi ja finantsilisi variante.
Leht märkis, et ilmselt ei kulge läbirääkimised erilise edu ja hooga ning näiteks kahe koolimaju haldava firmaga – Kooliarenduse OÜ ja K&L Arendusega – pole lepingute lõpetamise läbirääkimisi veel alustatudki.
Linnavalitsuse nõuniku Priit Simsoni sõnul on need teist laadi lepingud, mille ülesütlemine linna algatusel on lihtsam, kui vajadus peaks tekkima.
Tallinnale kuulub 53 üldhariduskooli, neist 16 ehk veerand koolimajadest on antud nelja erafirma hallata, lisaks ka kaks lasteaiahoonet.
"Lepingud Vivatexi ja BCA Centeriga olid oma aja lapsed, praegu on olud teised. Riigi Kinnisvara ASi hallatavad koolid ostis Tallinn tagasi juba eelmisel suvel, sarnane kurss jätkub," ütles Belobrovtsev. | Tallinn pole poole aastaga koolide haldamislepingute lõpetamiseni jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul peab Tallinn nii Vivatex Holding OÜ kui ka BCA Center OÜ-ga läbirääkimisi 10 koolimaja hoonestusõiguse omandamiseks ja läbirääkimised algasid juba sügisel, kirjutab Õhtuleht.
"Tundub, et jutt käib lepingu väljaostust või hinna alandamisest," ütles Vivatexi omanik Urmas Sõõrumaa ja lisas, et praegu toimuvad töökohtumised ning kaalutakse kõiki juriidilisi ja finantsilisi variante.
Leht märkis, et ilmselt ei kulge läbirääkimised erilise edu ja hooga ning näiteks kahe koolimaju haldava firmaga – Kooliarenduse OÜ ja K&L Arendusega – pole lepingute lõpetamise läbirääkimisi veel alustatudki.
Linnavalitsuse nõuniku Priit Simsoni sõnul on need teist laadi lepingud, mille ülesütlemine linna algatusel on lihtsam, kui vajadus peaks tekkima.
Tallinnale kuulub 53 üldhariduskooli, neist 16 ehk veerand koolimajadest on antud nelja erafirma hallata, lisaks ka kaks lasteaiahoonet.
"Lepingud Vivatexi ja BCA Centeriga olid oma aja lapsed, praegu on olud teised. Riigi Kinnisvara ASi hallatavad koolid ostis Tallinn tagasi juba eelmisel suvel, sarnane kurss jätkub," ütles Belobrovtsev.
### Response:
Tallinn pole poole aastaga koolide haldamislepingute lõpetamiseni jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo järel lõpetas teisel kohal Gioele Bertolini (Focus Italia) ajaga 1:34.09 ja kolmandaks tuli Andrea Tiberi (Focus Italia) 1:35.54.
"Pool sõidust näitas Tiber võimu ja oli selgelt kõige tugevam, aga kolmandal ringil kõige järsema tõusu lõpus ründas Braidot ja Tiberi ei jaksanud temaga kaasa minna. Esimesel võimalusel üritasin ise temaga kaasa minna ja jõudsingi talle järele. Järgmisel tõusul ründasin ise ja saingi eest minema. Ülejäänud võistluse sõitsin üksinda ja üritasin konkurente endale mitte enam järgi lasta," rääkis Loo sõidujärgselt. | Martin Loo võidutses Itaalias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo järel lõpetas teisel kohal Gioele Bertolini (Focus Italia) ajaga 1:34.09 ja kolmandaks tuli Andrea Tiberi (Focus Italia) 1:35.54.
"Pool sõidust näitas Tiber võimu ja oli selgelt kõige tugevam, aga kolmandal ringil kõige järsema tõusu lõpus ründas Braidot ja Tiberi ei jaksanud temaga kaasa minna. Esimesel võimalusel üritasin ise temaga kaasa minna ja jõudsingi talle järele. Järgmisel tõusul ründasin ise ja saingi eest minema. Ülejäänud võistluse sõitsin üksinda ja üritasin konkurente endale mitte enam järgi lasta," rääkis Loo sõidujärgselt.
### Response:
Martin Loo võidutses Itaalias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veteranipäeva hommikul heisatie veteranide poolt päikesetõusul Narva kindluses riigilipp.
Kell 9 mälestatakse Paldiski Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures langenud kaitseväelasi.
Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi.
Kell 17–22 on kõigil huvilistel Tallinnas Vabaduse väljakul võimalik külastada militaarmessi, kus osalevad Eesti kaitsetööstuse liidu ettevõtted, mittetulundusühingud ja Kaitseliidu, kaitseressursside ameti ning kaitseväe üksused.
Kell 19 algab heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Karl-Erik Taukar Band, Liis Lemsalu, Ott Lepland ja Ivo Linna koos bändiga Revals ning Kaitseliidu Tallinna maleva rockansambel Mustad Kolonelid. Kontserdist teeb otseülekande ETV2.
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 2800 inimest.
Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis. | Veteranipäeval tänatakse kaitseväelasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veteranipäeva hommikul heisatie veteranide poolt päikesetõusul Narva kindluses riigilipp.
Kell 9 mälestatakse Paldiski Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures langenud kaitseväelasi.
Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi.
Kell 17–22 on kõigil huvilistel Tallinnas Vabaduse väljakul võimalik külastada militaarmessi, kus osalevad Eesti kaitsetööstuse liidu ettevõtted, mittetulundusühingud ja Kaitseliidu, kaitseressursside ameti ning kaitseväe üksused.
Kell 19 algab heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Karl-Erik Taukar Band, Liis Lemsalu, Ott Lepland ja Ivo Linna koos bändiga Revals ning Kaitseliidu Tallinna maleva rockansambel Mustad Kolonelid. Kontserdist teeb otseülekande ETV2.
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 2800 inimest.
Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.
### Response:
Veteranipäeval tänatakse kaitseväelasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paraguay endise dikaatori Alfredo Stroessneri isikliku sekretäri poeg, USA-s hariduse saanud Abdo Benítez kogus veidi üle 46 protsendi häältest, tema tsentristlikku vastast Efrain Alegret toetas ligi 43 protsenti valijaist.
Abdo Benítez lubas võidukõnes pälvida ka nende usalduse, kes tema poolt ei hääletanud. | Paraguay presidendiks valiti Mario Abdo Benitez | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paraguay endise dikaatori Alfredo Stroessneri isikliku sekretäri poeg, USA-s hariduse saanud Abdo Benítez kogus veidi üle 46 protsendi häältest, tema tsentristlikku vastast Efrain Alegret toetas ligi 43 protsenti valijaist.
Abdo Benítez lubas võidukõnes pälvida ka nende usalduse, kes tema poolt ei hääletanud.
### Response:
Paraguay presidendiks valiti Mario Abdo Benitez |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CUDAN ehk Cultural Data Analytics ehk “Kultuuriandmete analüüs” toob esimest korda Eesti humanitaarteadlastele teadusraha Euroopa Komisjoni ERA Chair programmist. Mida selle uurimisprojekti raames tegema hakatakse, selgitas ERR Novaatorile Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm, üks uurimisprojekti algatajaid ja osalisi.
Projektis tegelete digitaalsete kultuuriandmete analüüsiga. Tooge mõni näide, mis need kultuuriandmed on.
Nii nagu tänapäeva kultuuriteadustes üldiselt, nii mõistame ka selle projekti raames kultuuri väga avaralt – kui kõikvõimalikke tähendusloome praktikaid. Piltlikult, kõik, mida inimene vaatab või puutub, muutub kultuuriks. Selles mõttes on kultuur nii see, kuidas me sööme, kuidas oma vaba aega veedame, mil moel meediat tarbime, kuidas käime teatris, kinos või muusikasaalis. Aga ka see, milliseid kirjandusteoseid me kirjutame, milliseid heliteoseid loome või milliseid filme väntame.
Kultuuriandmed on kõik need andmed, mis sünnivad nende tähendusloome praktikate käigus ja tulemusel.
Projektis keskendume kindlasti rohkem mingitele konkreetsetele kultuuriandmete kogudele, ent põhimõtteliselt on meie huvi süstematiseerida ja analüüsida kõiki Eesti inimeste kultuurilise tegevusega seotud digitaalseid andmeid.
Projekt sündis vajaduse ja võimaluse kohtumisest. Vajadus seisneb selles, et kultuur meie ümber üha enam digiteerub nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Seda nii reaalajas kui tagasiulatuvalt. Reaalajas selles mõttes, et me jätame endast erinevate tähendusloome praktikate käigus pidevalt maha andmeid, näiteks veebis kultuuritooteid tarbides. Seega kasvab reaalajas digitaalsete kultuuriandmete hulk.
Selle projekti vaatenurgast on eriti oluline, et kultuuri digiteeritakse ka tagantjärele. Eesti riik digiteerib erinevate programmide kaudu meie kultuuripärandit.
Mitte väga kauges tulevikus saabub hetk, kus kogu meie kultuur on digitaalsete andmetena olemas. On selge, et kogu see digitaalne kultuuriandmete kogu on kasutu, kui see ei ole süstematiseeritud, kirjeldatud ega tõlgendatud.
Tallinna Ülikoolis on selle projekti jaoks jõud ühendanud Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM) meediainnovatsiooni professori Indrek Ibruse eestvedamisel, kes on ühtlasi projekti üldjuht, humanitaarteaduste instituut Marek Tamme osalusel, ning digitehnoloogiate instituut, kust osaleb TLÜ interaktsioonidisaini professor David Lamas. BFM valdab hästi meedia- ja kultuuritööstuse valdkonda. Humanitarinistuudi teadlased on aastaid uurinud teoreetiliselt seda, mis on kultuur. Digitehnoloogiate instituudil on tugev digitehnoloogiate ja andmeanalüüsi oskus.
Mida te selle projektiga saavutada soovite?
Sellel projektil on kolm peamist eesmärki.
Esimene on akadeemiline. Kultuuriandmete digitaalne uurimine on maailmas alles lapsekingades ja me usume, et Eesti võiks olla selles valdkonnas huvitav laboratoorium. Eesti on üks esimesi riike, kus juba lähitulevikus peaks põhiosa kultuuriandmetest saama digitaalselt kättesaadavaks ja nende põhjal saab kindlasti teha väga põnevaid teaduslikke analüüse kultuuri toimimisest, uutest tähendusloome praktikatest, erinevatest põimingutest kultuuris eri meediumite vahel jne.
Teine eesmärk on praktiline ehk rakenduslik. Meile tundub, et on Eesti riigi huvides see, kui suudame kogutud kultuuriandmeid rakendada näiteks erinevate pedagoogiliste vahendite valmistamiseks, erinevate kultuuriteenuste väljatöötamiseks, erinevate loominguliste projektide arendamiseks, erinevate kultuuripoliitikate toetamiseks. See on ka põhjus, miks me soovime selle projekti raames teha tihedat koostööd nii avaliku, era- kui kolmanda sektoriga.
"Meile tundub, et Eesti riigi huvides on see, kui suudame kogutud andmeid rakendada näiteks erinevate pedagoogiliste vahendite tegemiseks, erinevate loominguliste projektide tekitamiseks, erinevate kultuuripoliitiliste otsuste sisendiks."
Kolmas eesmärk on institutsionaalne, mis on ka selle projekti – ERA Chair – iseloom. Me tahaksime, et erinevad pädevused, mis siin ülikoolis on, panna koos tööle ja tekitada sünergia. Selleks on plaanis käivitada platvorm, mida nimetame avatud platvormiks ehk O pen Lab iks.
Ma tulen tagasi selle rakenduse osa juurde. Milles see täpselt võiks väljenduda?
Kui me vaatame, kuidas Eesti kultuuripoliitikas digiajastu võimalustest räägitakse, siis enamasti piirdub jutt kultuuripärandi digiteerimiskavadega. See on küll väga oluline teema ja vajab endiselt suuremat toetust ja hoogu, ent järgmine ja isegi olulisem samm seisneb nende digitaalsete kultuuriandmete kirjeldamises, analüüsis ja rakenduses.
See loob eelduse, et paremini mõista, milline on inimeste kultuuriline käitumine, nende kultuuritarbimise viisid, kultuurilised eelistused ja harjumused. Millal ja kuidas vaadatakse filme, kuulatakse muusikat, tarbitakse meediat ja käiakse muuseumis.
Kõike seda on põhimõtteliselt võimalik andmete põhjal analüüsida ja selline analüüs lubaks muuta meie kultuuripoliitika senisest enam teadmispõhiseks.
Selline analüüs lubab märgata muutusi tähendusloome praktikates, toetada esiletõusvaid valdkondi, mis ei mahu traditsioonilise kultuuripoliitika lahtritesse ja mõista võimalikke kultuurikonfliktide lätteid.
Selle projektil on niisiis tugev potentsiaal viia Eesti kultuuripoliitika uuele tasemele.
Teaduskultuuri areng: kirjad, trükimasin, Google Drive
Marek Tamm toob võrdluse Voltaire’iga, kes oma eluea jooksul kirjutas pea 20 000 kirja, mille kaudu oli ühenduses haritlastega üle maailma. Sisuliselt oli tema suhtlus samasugune nagu praegu, lihtsalt käsitsi kirjutatud kirjade teel.
Selle Tallinna Ülikooli ERA Chairi teadusprojekti taotluse panid kokku kolme erineva uurimissuuna teadlased. Maht oli 80 lehekülge teksti, mida teadlased, tänapäevasele digiühiskonnale omaselt, kirjutasid Google Drive’i abil. Eks ole see omamoodi tänapäevase teadus(digi)kultuuri ilming.
Marek Tamm: "Ma küsisin kord Boriss Uspenski käest, kes on Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks tähtsamaid esindajaid, ühtlasi Tallinna Ülikooli audoktor, et kuidas ta Lotmaniga ühisartikleid kirjutas. Ta vastas, et sõitis Moskvast Tartusse ja siis arutasid koos artikli sisu, misjärel Juri Mihhailovitš istus trükimasina taha ja pani Uspenski pilgu all esimese versiooni kirja. Pärast arutati, vajadusel lõigati ja kleebiti teksti ümber. Naljaga pooleks võib öelda, et nad oleks kirjutanud ilmselt kolm korda rohkem artikleid, kui neil oleks olnud kasutada Google Drive.
Tulles nüüd selle O pen Lab i juurde, siis mida need osapooled võiksid sellest ühisplatvormist saada?
Open Lab on uus koostööformaat, mida maailmas on alles viimastel aastatel asutud katsetama. Eestis oleme üks esimesi, kes seda formaati püüavad ellu viia ja tuleb mõistagi on sel omad riskid. Sest tuua ühe koostöö- ja arendusplatvormi raames kokku teadlased, üliõpilased, ettevõtjad, avaliku sektori esindajad, loomeinimesed ja teised võimalikud osapooled on väga erandlik, Eestis kindlasti.
See koostöö peaks toimuma mingite konkreetsete projektide raames. Kui näeme, et ühel partneril on mingi unikaalne kultuuriandmete kogu, näiteks rahvusringhääling, kirjandusmuuseum või rahvusraamatukogu, siis on oluline kokku leppida ühistes eesmärkides, andmete kasutamise reeglites ja võimalikes avalikke huve teenivates rakendustes
Koostöö seisneb regulaarsetes kohtumistes, et arutada ja testida, kuidas andmeid koondada, milliseid analüütilisi rakendusi on võimalik nende peal kasutada, milliseid eesmärke võiks see analüüs saavutada, millist lisaväärtust pakkuda.
Kui räägime eraettevõtlusest, siis näiteks filmi-, muusika- ja meediatööstus toodab igapäevaselt andmeid, aga neil enamasti puudub võimekus neid analüüsida. Seega loob see hea tahte korral võimaluse koostööks, millel võib olla väljund nii teaduslike artiklite kui ka ärilise iseloomuga rakendusteks.
Mil määral selline digitaalne vaade kultuurile võib hakata muutma seda, kuidas me ennast Eestis kultuuriliselt määrame?
See on huvitav teema. Kui loeme Eesti põhiseadust, kus on kirjas, et Eesti riigi põhieesmärk on eesti kultuuri säilitamine, siis saame instinktiivselt aru, et seal räägitakse eesti kultuurist väga avaras mõttes. Seal ei räägita kunsti, kirjanduse või arhitektuuri säilitamisest, vaid ikka mingisuguse eestlastele iseomase mõtte- ja käitumisviisi säilitamisest.
Kui aga vaatame meie ametlikku kultuuripoliitikat, siis enamasti piirdub see professionaalse kultuuriga, lisaks näpuotsaga rahvakultuuri. Aga kultuur laiemas tähenduses – see, kuidas me eestlastena käitume, mõtleme ja tegutseme – paraku kultuuripoliitika dokumentidesse ei mahu. Minu arvates on see veidi vildakas.
"Iga ühiskond on tahes-tahtmata mitmekultuuriline, isegi kui ta seda endale ei tunnista, Eesti riik ei ole siin erand."
Võiks ju eeldada, et põhiseaduslik kultuurimõiste peaks olema lähtekohaks ka riiklikule kultuuripoliitikale. Põhiseadus ei räägi kultuurist selle kitsas, kutselise eliitkultuuri mõttes.
Meie projekt püüab mõista kultuuri avaralt, analüüsides ka neid andmeid, mida inimesed jätavad endast maha ka sotsiaalmeediasse ja mis on mõnel juhul ka analüüsitavad. Selline avar kultuurikäsitlus võiks lõpuks hakata mõjutama ka seda, kuidas kultuuriministeerium ja riiklikud kultuuripoliitika dokumendid kultuuri mõistavad.
Üks teie uurimisvaldkondadest on ka kultuuridevahelised uuringud. Kui me võtame Eesti kultuuri analüüsimisel arvesse ka vene emakeelega inimesi, siis kuidas võiks nende mõtestamine meie kultuuri osana muutuda?
Iga ühiskond on tänapäeval tahes-tahtmata mitmekultuuriline, isegi kui ta seda endale ei tunnista, Eesti riik ei ole siin erand. Meie riigi piires elavad erinevad kultuurilised kogukonnad, mis on tihti omavahel põimunud ja suure ühisosaga, aga siiski mingi tunnuste alusel, näiteks keele alusel erinevad.
Mingis mõttes võiks olla riigi eesmärk tagada erinevatele kultuurilistele kogukondadele arengutingimused, aga eeldusel, et riigi aluseks olev eestikeelne kultuur püsiks ja õitseks.
Meie projektis ei hakka me kultuuri loomist ja tarbimist eristama etnilisel alusel. Meie eesmärk on kogu Eesti piires ja väljaspool Eestit hargmaiste eestlaste loodud, tarbitud ja kasutatud kultuuri.
Kõik need, kes on välismaal või pendeldavad – mis nende kohta võiks selle uuringu raames välja tulla?
Seda on praegu veel raske öelda, ent kindlasti on see väga oluline teema. Eesti riigi suur võimalus digiajastul on säilitada suhteid hargmaiste ehk väljaspool Eestit elavate eestlastega ühise virtuaalse kultuuri- ja inforuumi kaudu.
Paraku ei ole seda, kuidas väljaspool Eestit elavad inimesed tarbivad eesti meediat, suhtlevad erinevates veebikogukondades, tarbivad eesti kultuuri digitaalseid lahendusi jne pea üldse uuritud. Mulle näib, et kui me ei tunne hargmaiste eestlaste digitaalset kultuurikäitumist, siis me ei oska teha adekvaatset kultuuripoliitikat nende inimeste eesti kultuuri juures hoidmiseks.
Tänapäeva rändeajastul on aga väikeriigile eluliselt oluline suuta hoida oma kaasmaalastega digitaalset osadust, sõltumata nende geograafilisest paiknemisest.
Konkreetne näide on see, kuidas teha võimalikult lihtsalt ja taaskasutusele avatuna kättesaadavaks digiteeritud eesti kultuuripärand nendele eestlastele, kes elavad Eestist väljaspool. Eriti oluline on see hariduse kontekstis.
Kuidas hoida eestlust n-ö teise põlvkonna hargmaiste eestlaste keskel?
Kui tagada digitaalne ligipääs kogu eesti kultuurile sõltumata kasutaja elukohast ja luua selle põhjal erinevaid digitaalseid õpiobjekte ning lubada selle digitaalse kultuuripärandi loovat taaskasutamist, siis loob see suurepärased eeldused kasvatada välismaal sirguvatest Eesti päritolu lastest ja noortest kultuurilised eestlased isegi siis, kui nad Eestis ei ela.
See projekt tagab siis eesti kultuuri säilimise maailmas?
Jah, võiks öelda, et me tahame aidata kaasa eesti kultuuri õitsemisele ja arengule digiajastul. Kuna digiajastu eripära on see, et ta ei tunne piire, võiks eesti digikultuuri teadlik arendamine aidata ka üleilmset eestlust eesti kultuuri küljes hoida, säilitada ja tugevdada virtuaalset sidet kodumaaga.
Seda saab teha analüüsides, kuidas nad reaalses elus digitaalsesse Eesti ühiskonda, meediasse ja kultuuri suhestuvad.
Kas midagi nendest tulevastest analüüsidest ja rakendustest annaks üle kanda ka mõnele teisele kultuurile?
Ei salga, et meie projektil on päris tugev rahvusvaheline ambitsioon. Seda tüüpi kultuuriandmete analüüsi on tehtud ka mujal maailmas suhteliselt vähe.
Siin on Eestil omad eelised. Esiteks me oleme väikesed, mis tähendab, et meie andmete hulk on hoomatav. Teiseks teame, et me oleme digilahendustes edumeelsed, meil on väga tugev digitaalne taristu, meil on riiklik avaandmete andmebaas ja poliitikate tasandil toetame väga ühiskonna ja kultuuri digiteerumist.
See loob unikaalse olukorra, võiks öelda et Eesti on omaette laboratoorium, kus vaadata, mida üldse on võimalik nende kultuuriandmete analüüsiga saavutada.
Meie lootus on, et need kogemused ja õppetunnid, mida saab eesti kultuuriandmete analüüsist, võiksid pakkuda päris palju ka teistele riikidele nii akadeemilisel kui praktilisel tasandil.
Mingis mõttes oleme pioneerid ka rahvusvahelisel tasandil.
Rahvusvahelist huvi selle projekti vastu kinnitab see, et kui asusime koostama projekti rahvusvahelist akadeemilist nõukogu, siis olid sellega nõus liituma sisuliselt kõik valdkonna kõige suuremad autoriteedid, kelle poole me pöördusime, nagu näiteks New Yorgi Linnaülikooli professor Lev Manovich, Londoni Majandusülikooli (LSE) professor Robin Mansell, Microsofti uurimisinstituudi juhtivteadur Nancy Baym, Utrecthi ülikooli professor ja Hollandi Teaduste Akadeemia president José van Dijck jt.
Võib oletada, et neid paelus selle projekti puhul nimelt võimalus vaadata, mis tulemusi on võimalik saavutada ühe väikese kultuuri võimalikult ammendava digitaalse andmeanalüüsi käigus; suured kultuurid võivad sellise haardega kultuuriandmete analüüsist esialgu veel vaid unistada.
Kas see kõik ei irdu väga palju humanitaaria valdkonnast?
Kõige avaramas mõttes on see digihumanitaaria. Aga kui räägime kultuuriandmete analüüsist, siis me ei peaks silmas pidama ainult kvantitatiivsetet analüüsi.
Tõsi, ka selle projekti raames soovime me tegeleda kultuuri suurandmetega. Ent selle kõrval peame väga oluliseks ka kvalitatiivset analüüsi, tavapärast humanitaarset "lähilugemise" ja tõlgendamise oskust. Näiteks loodame analüüsida süvitsi konkreetseid ja kitsapiirilisi andmekogusid, kus rõhk on ennekõike erinevate kultuurimeediumite võrdleval analüüsil ja tulemuste visualiseerimisel.
"Ei saa olla naiivne ja lihtsameelne, ega arvata, et andmetega võib käia ringi ükskõik kuidas ja ükskõik mis huvides. "
Meil on väga palju on juttu olnud andmetest, mis tänapäeval paljusid erutab – kuidas neid andmeid saadakse ja kas see ikka tagab inimese privaatsuse. Mis on sellise analüüsi puhul ohud ja mõttekohad, mis vajavad lahendamist?
See on meie projektis üks väga tähtis aspekt. Üks meie eesmärk on panustada andmete, kitsamalt kultuuriandmete vastutustundlikku kasutamisse.
Me näeme tänapäeval esimesi mastaapsemaid juhtumeid, kus digitaalseid isikuandmeid on kurjalt ära kasutatud. Seega ei saa olla naiivne ega hoolimatu ja arvata, et digiandmetega võib käia ringi ükskõik kuidas ja ükskõik mis huvides. Me tahame loota, et meie projekt aitab vähemalt Eestis kaasa kultuuriandmete avalikkuse huvides kasutamisele ja kasvatab teadlikkust eetilise andmehalduse tähtsusest. | Tallinna Ülikooli teadlased muudavad Eesti digitaalkultuuri laboriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CUDAN ehk Cultural Data Analytics ehk “Kultuuriandmete analüüs” toob esimest korda Eesti humanitaarteadlastele teadusraha Euroopa Komisjoni ERA Chair programmist. Mida selle uurimisprojekti raames tegema hakatakse, selgitas ERR Novaatorile Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm, üks uurimisprojekti algatajaid ja osalisi.
Projektis tegelete digitaalsete kultuuriandmete analüüsiga. Tooge mõni näide, mis need kultuuriandmed on.
Nii nagu tänapäeva kultuuriteadustes üldiselt, nii mõistame ka selle projekti raames kultuuri väga avaralt – kui kõikvõimalikke tähendusloome praktikaid. Piltlikult, kõik, mida inimene vaatab või puutub, muutub kultuuriks. Selles mõttes on kultuur nii see, kuidas me sööme, kuidas oma vaba aega veedame, mil moel meediat tarbime, kuidas käime teatris, kinos või muusikasaalis. Aga ka see, milliseid kirjandusteoseid me kirjutame, milliseid heliteoseid loome või milliseid filme väntame.
Kultuuriandmed on kõik need andmed, mis sünnivad nende tähendusloome praktikate käigus ja tulemusel.
Projektis keskendume kindlasti rohkem mingitele konkreetsetele kultuuriandmete kogudele, ent põhimõtteliselt on meie huvi süstematiseerida ja analüüsida kõiki Eesti inimeste kultuurilise tegevusega seotud digitaalseid andmeid.
Projekt sündis vajaduse ja võimaluse kohtumisest. Vajadus seisneb selles, et kultuur meie ümber üha enam digiteerub nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Seda nii reaalajas kui tagasiulatuvalt. Reaalajas selles mõttes, et me jätame endast erinevate tähendusloome praktikate käigus pidevalt maha andmeid, näiteks veebis kultuuritooteid tarbides. Seega kasvab reaalajas digitaalsete kultuuriandmete hulk.
Selle projekti vaatenurgast on eriti oluline, et kultuuri digiteeritakse ka tagantjärele. Eesti riik digiteerib erinevate programmide kaudu meie kultuuripärandit.
Mitte väga kauges tulevikus saabub hetk, kus kogu meie kultuur on digitaalsete andmetena olemas. On selge, et kogu see digitaalne kultuuriandmete kogu on kasutu, kui see ei ole süstematiseeritud, kirjeldatud ega tõlgendatud.
Tallinna Ülikoolis on selle projekti jaoks jõud ühendanud Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM) meediainnovatsiooni professori Indrek Ibruse eestvedamisel, kes on ühtlasi projekti üldjuht, humanitaarteaduste instituut Marek Tamme osalusel, ning digitehnoloogiate instituut, kust osaleb TLÜ interaktsioonidisaini professor David Lamas. BFM valdab hästi meedia- ja kultuuritööstuse valdkonda. Humanitarinistuudi teadlased on aastaid uurinud teoreetiliselt seda, mis on kultuur. Digitehnoloogiate instituudil on tugev digitehnoloogiate ja andmeanalüüsi oskus.
Mida te selle projektiga saavutada soovite?
Sellel projektil on kolm peamist eesmärki.
Esimene on akadeemiline. Kultuuriandmete digitaalne uurimine on maailmas alles lapsekingades ja me usume, et Eesti võiks olla selles valdkonnas huvitav laboratoorium. Eesti on üks esimesi riike, kus juba lähitulevikus peaks põhiosa kultuuriandmetest saama digitaalselt kättesaadavaks ja nende põhjal saab kindlasti teha väga põnevaid teaduslikke analüüse kultuuri toimimisest, uutest tähendusloome praktikatest, erinevatest põimingutest kultuuris eri meediumite vahel jne.
Teine eesmärk on praktiline ehk rakenduslik. Meile tundub, et on Eesti riigi huvides see, kui suudame kogutud kultuuriandmeid rakendada näiteks erinevate pedagoogiliste vahendite valmistamiseks, erinevate kultuuriteenuste väljatöötamiseks, erinevate loominguliste projektide arendamiseks, erinevate kultuuripoliitikate toetamiseks. See on ka põhjus, miks me soovime selle projekti raames teha tihedat koostööd nii avaliku, era- kui kolmanda sektoriga.
"Meile tundub, et Eesti riigi huvides on see, kui suudame kogutud andmeid rakendada näiteks erinevate pedagoogiliste vahendite tegemiseks, erinevate loominguliste projektide tekitamiseks, erinevate kultuuripoliitiliste otsuste sisendiks."
Kolmas eesmärk on institutsionaalne, mis on ka selle projekti – ERA Chair – iseloom. Me tahaksime, et erinevad pädevused, mis siin ülikoolis on, panna koos tööle ja tekitada sünergia. Selleks on plaanis käivitada platvorm, mida nimetame avatud platvormiks ehk O pen Lab iks.
Ma tulen tagasi selle rakenduse osa juurde. Milles see täpselt võiks väljenduda?
Kui me vaatame, kuidas Eesti kultuuripoliitikas digiajastu võimalustest räägitakse, siis enamasti piirdub jutt kultuuripärandi digiteerimiskavadega. See on küll väga oluline teema ja vajab endiselt suuremat toetust ja hoogu, ent järgmine ja isegi olulisem samm seisneb nende digitaalsete kultuuriandmete kirjeldamises, analüüsis ja rakenduses.
See loob eelduse, et paremini mõista, milline on inimeste kultuuriline käitumine, nende kultuuritarbimise viisid, kultuurilised eelistused ja harjumused. Millal ja kuidas vaadatakse filme, kuulatakse muusikat, tarbitakse meediat ja käiakse muuseumis.
Kõike seda on põhimõtteliselt võimalik andmete põhjal analüüsida ja selline analüüs lubaks muuta meie kultuuripoliitika senisest enam teadmispõhiseks.
Selline analüüs lubab märgata muutusi tähendusloome praktikates, toetada esiletõusvaid valdkondi, mis ei mahu traditsioonilise kultuuripoliitika lahtritesse ja mõista võimalikke kultuurikonfliktide lätteid.
Selle projektil on niisiis tugev potentsiaal viia Eesti kultuuripoliitika uuele tasemele.
Teaduskultuuri areng: kirjad, trükimasin, Google Drive
Marek Tamm toob võrdluse Voltaire’iga, kes oma eluea jooksul kirjutas pea 20 000 kirja, mille kaudu oli ühenduses haritlastega üle maailma. Sisuliselt oli tema suhtlus samasugune nagu praegu, lihtsalt käsitsi kirjutatud kirjade teel.
Selle Tallinna Ülikooli ERA Chairi teadusprojekti taotluse panid kokku kolme erineva uurimissuuna teadlased. Maht oli 80 lehekülge teksti, mida teadlased, tänapäevasele digiühiskonnale omaselt, kirjutasid Google Drive’i abil. Eks ole see omamoodi tänapäevase teadus(digi)kultuuri ilming.
Marek Tamm: "Ma küsisin kord Boriss Uspenski käest, kes on Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks tähtsamaid esindajaid, ühtlasi Tallinna Ülikooli audoktor, et kuidas ta Lotmaniga ühisartikleid kirjutas. Ta vastas, et sõitis Moskvast Tartusse ja siis arutasid koos artikli sisu, misjärel Juri Mihhailovitš istus trükimasina taha ja pani Uspenski pilgu all esimese versiooni kirja. Pärast arutati, vajadusel lõigati ja kleebiti teksti ümber. Naljaga pooleks võib öelda, et nad oleks kirjutanud ilmselt kolm korda rohkem artikleid, kui neil oleks olnud kasutada Google Drive.
Tulles nüüd selle O pen Lab i juurde, siis mida need osapooled võiksid sellest ühisplatvormist saada?
Open Lab on uus koostööformaat, mida maailmas on alles viimastel aastatel asutud katsetama. Eestis oleme üks esimesi, kes seda formaati püüavad ellu viia ja tuleb mõistagi on sel omad riskid. Sest tuua ühe koostöö- ja arendusplatvormi raames kokku teadlased, üliõpilased, ettevõtjad, avaliku sektori esindajad, loomeinimesed ja teised võimalikud osapooled on väga erandlik, Eestis kindlasti.
See koostöö peaks toimuma mingite konkreetsete projektide raames. Kui näeme, et ühel partneril on mingi unikaalne kultuuriandmete kogu, näiteks rahvusringhääling, kirjandusmuuseum või rahvusraamatukogu, siis on oluline kokku leppida ühistes eesmärkides, andmete kasutamise reeglites ja võimalikes avalikke huve teenivates rakendustes
Koostöö seisneb regulaarsetes kohtumistes, et arutada ja testida, kuidas andmeid koondada, milliseid analüütilisi rakendusi on võimalik nende peal kasutada, milliseid eesmärke võiks see analüüs saavutada, millist lisaväärtust pakkuda.
Kui räägime eraettevõtlusest, siis näiteks filmi-, muusika- ja meediatööstus toodab igapäevaselt andmeid, aga neil enamasti puudub võimekus neid analüüsida. Seega loob see hea tahte korral võimaluse koostööks, millel võib olla väljund nii teaduslike artiklite kui ka ärilise iseloomuga rakendusteks.
Mil määral selline digitaalne vaade kultuurile võib hakata muutma seda, kuidas me ennast Eestis kultuuriliselt määrame?
See on huvitav teema. Kui loeme Eesti põhiseadust, kus on kirjas, et Eesti riigi põhieesmärk on eesti kultuuri säilitamine, siis saame instinktiivselt aru, et seal räägitakse eesti kultuurist väga avaras mõttes. Seal ei räägita kunsti, kirjanduse või arhitektuuri säilitamisest, vaid ikka mingisuguse eestlastele iseomase mõtte- ja käitumisviisi säilitamisest.
Kui aga vaatame meie ametlikku kultuuripoliitikat, siis enamasti piirdub see professionaalse kultuuriga, lisaks näpuotsaga rahvakultuuri. Aga kultuur laiemas tähenduses – see, kuidas me eestlastena käitume, mõtleme ja tegutseme – paraku kultuuripoliitika dokumentidesse ei mahu. Minu arvates on see veidi vildakas.
"Iga ühiskond on tahes-tahtmata mitmekultuuriline, isegi kui ta seda endale ei tunnista, Eesti riik ei ole siin erand."
Võiks ju eeldada, et põhiseaduslik kultuurimõiste peaks olema lähtekohaks ka riiklikule kultuuripoliitikale. Põhiseadus ei räägi kultuurist selle kitsas, kutselise eliitkultuuri mõttes.
Meie projekt püüab mõista kultuuri avaralt, analüüsides ka neid andmeid, mida inimesed jätavad endast maha ka sotsiaalmeediasse ja mis on mõnel juhul ka analüüsitavad. Selline avar kultuurikäsitlus võiks lõpuks hakata mõjutama ka seda, kuidas kultuuriministeerium ja riiklikud kultuuripoliitika dokumendid kultuuri mõistavad.
Üks teie uurimisvaldkondadest on ka kultuuridevahelised uuringud. Kui me võtame Eesti kultuuri analüüsimisel arvesse ka vene emakeelega inimesi, siis kuidas võiks nende mõtestamine meie kultuuri osana muutuda?
Iga ühiskond on tänapäeval tahes-tahtmata mitmekultuuriline, isegi kui ta seda endale ei tunnista, Eesti riik ei ole siin erand. Meie riigi piires elavad erinevad kultuurilised kogukonnad, mis on tihti omavahel põimunud ja suure ühisosaga, aga siiski mingi tunnuste alusel, näiteks keele alusel erinevad.
Mingis mõttes võiks olla riigi eesmärk tagada erinevatele kultuurilistele kogukondadele arengutingimused, aga eeldusel, et riigi aluseks olev eestikeelne kultuur püsiks ja õitseks.
Meie projektis ei hakka me kultuuri loomist ja tarbimist eristama etnilisel alusel. Meie eesmärk on kogu Eesti piires ja väljaspool Eestit hargmaiste eestlaste loodud, tarbitud ja kasutatud kultuuri.
Kõik need, kes on välismaal või pendeldavad – mis nende kohta võiks selle uuringu raames välja tulla?
Seda on praegu veel raske öelda, ent kindlasti on see väga oluline teema. Eesti riigi suur võimalus digiajastul on säilitada suhteid hargmaiste ehk väljaspool Eestit elavate eestlastega ühise virtuaalse kultuuri- ja inforuumi kaudu.
Paraku ei ole seda, kuidas väljaspool Eestit elavad inimesed tarbivad eesti meediat, suhtlevad erinevates veebikogukondades, tarbivad eesti kultuuri digitaalseid lahendusi jne pea üldse uuritud. Mulle näib, et kui me ei tunne hargmaiste eestlaste digitaalset kultuurikäitumist, siis me ei oska teha adekvaatset kultuuripoliitikat nende inimeste eesti kultuuri juures hoidmiseks.
Tänapäeva rändeajastul on aga väikeriigile eluliselt oluline suuta hoida oma kaasmaalastega digitaalset osadust, sõltumata nende geograafilisest paiknemisest.
Konkreetne näide on see, kuidas teha võimalikult lihtsalt ja taaskasutusele avatuna kättesaadavaks digiteeritud eesti kultuuripärand nendele eestlastele, kes elavad Eestist väljaspool. Eriti oluline on see hariduse kontekstis.
Kuidas hoida eestlust n-ö teise põlvkonna hargmaiste eestlaste keskel?
Kui tagada digitaalne ligipääs kogu eesti kultuurile sõltumata kasutaja elukohast ja luua selle põhjal erinevaid digitaalseid õpiobjekte ning lubada selle digitaalse kultuuripärandi loovat taaskasutamist, siis loob see suurepärased eeldused kasvatada välismaal sirguvatest Eesti päritolu lastest ja noortest kultuurilised eestlased isegi siis, kui nad Eestis ei ela.
See projekt tagab siis eesti kultuuri säilimise maailmas?
Jah, võiks öelda, et me tahame aidata kaasa eesti kultuuri õitsemisele ja arengule digiajastul. Kuna digiajastu eripära on see, et ta ei tunne piire, võiks eesti digikultuuri teadlik arendamine aidata ka üleilmset eestlust eesti kultuuri küljes hoida, säilitada ja tugevdada virtuaalset sidet kodumaaga.
Seda saab teha analüüsides, kuidas nad reaalses elus digitaalsesse Eesti ühiskonda, meediasse ja kultuuri suhestuvad.
Kas midagi nendest tulevastest analüüsidest ja rakendustest annaks üle kanda ka mõnele teisele kultuurile?
Ei salga, et meie projektil on päris tugev rahvusvaheline ambitsioon. Seda tüüpi kultuuriandmete analüüsi on tehtud ka mujal maailmas suhteliselt vähe.
Siin on Eestil omad eelised. Esiteks me oleme väikesed, mis tähendab, et meie andmete hulk on hoomatav. Teiseks teame, et me oleme digilahendustes edumeelsed, meil on väga tugev digitaalne taristu, meil on riiklik avaandmete andmebaas ja poliitikate tasandil toetame väga ühiskonna ja kultuuri digiteerumist.
See loob unikaalse olukorra, võiks öelda et Eesti on omaette laboratoorium, kus vaadata, mida üldse on võimalik nende kultuuriandmete analüüsiga saavutada.
Meie lootus on, et need kogemused ja õppetunnid, mida saab eesti kultuuriandmete analüüsist, võiksid pakkuda päris palju ka teistele riikidele nii akadeemilisel kui praktilisel tasandil.
Mingis mõttes oleme pioneerid ka rahvusvahelisel tasandil.
Rahvusvahelist huvi selle projekti vastu kinnitab see, et kui asusime koostama projekti rahvusvahelist akadeemilist nõukogu, siis olid sellega nõus liituma sisuliselt kõik valdkonna kõige suuremad autoriteedid, kelle poole me pöördusime, nagu näiteks New Yorgi Linnaülikooli professor Lev Manovich, Londoni Majandusülikooli (LSE) professor Robin Mansell, Microsofti uurimisinstituudi juhtivteadur Nancy Baym, Utrecthi ülikooli professor ja Hollandi Teaduste Akadeemia president José van Dijck jt.
Võib oletada, et neid paelus selle projekti puhul nimelt võimalus vaadata, mis tulemusi on võimalik saavutada ühe väikese kultuuri võimalikult ammendava digitaalse andmeanalüüsi käigus; suured kultuurid võivad sellise haardega kultuuriandmete analüüsist esialgu veel vaid unistada.
Kas see kõik ei irdu väga palju humanitaaria valdkonnast?
Kõige avaramas mõttes on see digihumanitaaria. Aga kui räägime kultuuriandmete analüüsist, siis me ei peaks silmas pidama ainult kvantitatiivsetet analüüsi.
Tõsi, ka selle projekti raames soovime me tegeleda kultuuri suurandmetega. Ent selle kõrval peame väga oluliseks ka kvalitatiivset analüüsi, tavapärast humanitaarset "lähilugemise" ja tõlgendamise oskust. Näiteks loodame analüüsida süvitsi konkreetseid ja kitsapiirilisi andmekogusid, kus rõhk on ennekõike erinevate kultuurimeediumite võrdleval analüüsil ja tulemuste visualiseerimisel.
"Ei saa olla naiivne ja lihtsameelne, ega arvata, et andmetega võib käia ringi ükskõik kuidas ja ükskõik mis huvides. "
Meil on väga palju on juttu olnud andmetest, mis tänapäeval paljusid erutab – kuidas neid andmeid saadakse ja kas see ikka tagab inimese privaatsuse. Mis on sellise analüüsi puhul ohud ja mõttekohad, mis vajavad lahendamist?
See on meie projektis üks väga tähtis aspekt. Üks meie eesmärk on panustada andmete, kitsamalt kultuuriandmete vastutustundlikku kasutamisse.
Me näeme tänapäeval esimesi mastaapsemaid juhtumeid, kus digitaalseid isikuandmeid on kurjalt ära kasutatud. Seega ei saa olla naiivne ega hoolimatu ja arvata, et digiandmetega võib käia ringi ükskõik kuidas ja ükskõik mis huvides. Me tahame loota, et meie projekt aitab vähemalt Eestis kaasa kultuuriandmete avalikkuse huvides kasutamisele ja kasvatab teadlikkust eetilise andmehalduse tähtsusest.
### Response:
Tallinna Ülikooli teadlased muudavad Eesti digitaalkultuuri laboriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 17.15 Laagna teel, kui 36-aastase naise juhitud Mercedes-Benzile jooksis ette 81-aastane naine.
Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta hiljem suri.
Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected] | Auto alla jäänud eakas naine hukkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 17.15 Laagna teel, kui 36-aastase naise juhitud Mercedes-Benzile jooksis ette 81-aastane naine.
Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta hiljem suri.
Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected]
### Response:
Auto alla jäänud eakas naine hukkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reformierakonda toetas aprilli keskel läbiviidud küsituse kohaselt 30 protsenti vastanutest, kellel oli kindel eelistus. Keskerakonda toetas 21,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 19,1 ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 10,6 protsenti vastanutest.
Eestimaa Roheliste toetus oli kasvanud aprillis 6,1 protsendini, Vabaerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL) toetus oli võrdselt 5,8 protsenti.
"Juhib kindlalt Reformierakond 30 protsendiga, kuid nende toetus on mõnevõrra langenud, nähtavasti juhuslikuma eelistusega valijate arvelt, sotsiaal-demograafilistes lõikeid vaadates on langus peamiselt toimunud meeste ja alla 35-aastaste hulgas," ütles küsitluse tulemusi kommenteerinud Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog.
"Teisel kohal olevale Keskerakonnale on lähenemas EKRE, kes on nüüd esmakordselt ületanud 19 protsendi taseme. Neid toetavad põhiliselt väikelinnade ja maa-asulate elanikud," lisas Voog.
"Erandlik on roheliste sattumine kuue protsendi tasemele, viimati olid nad sel tasemel üle seitsme aasta tagasi. Eks järgmised kuud näitavad, kas tegemist on tegemist juhusliku võnkega või millegi pikemaajalisega. Roheliste reiting on keskmisest kõrgem eestlaste, tallinlaste, jõukamate ja ka õpilaste ning tudengite hulgas," märkis Kantar Emori uuringujuht.
Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Aprillis oli "ei oska öelda" osakaal 27 protsenti. Maksimaalne statistiline viga ±3,1 protsenti.
Kokku küsitles Kantar Emor 12. - 18. aprillini veebiintervjuude meetodiga 908 kodanikku vanuses 18-74 aastat. | Kantar Emori uuring: Reformierakonna edu püsib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reformierakonda toetas aprilli keskel läbiviidud küsituse kohaselt 30 protsenti vastanutest, kellel oli kindel eelistus. Keskerakonda toetas 21,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 19,1 ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 10,6 protsenti vastanutest.
Eestimaa Roheliste toetus oli kasvanud aprillis 6,1 protsendini, Vabaerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL) toetus oli võrdselt 5,8 protsenti.
"Juhib kindlalt Reformierakond 30 protsendiga, kuid nende toetus on mõnevõrra langenud, nähtavasti juhuslikuma eelistusega valijate arvelt, sotsiaal-demograafilistes lõikeid vaadates on langus peamiselt toimunud meeste ja alla 35-aastaste hulgas," ütles küsitluse tulemusi kommenteerinud Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog.
"Teisel kohal olevale Keskerakonnale on lähenemas EKRE, kes on nüüd esmakordselt ületanud 19 protsendi taseme. Neid toetavad põhiliselt väikelinnade ja maa-asulate elanikud," lisas Voog.
"Erandlik on roheliste sattumine kuue protsendi tasemele, viimati olid nad sel tasemel üle seitsme aasta tagasi. Eks järgmised kuud näitavad, kas tegemist on tegemist juhusliku võnkega või millegi pikemaajalisega. Roheliste reiting on keskmisest kõrgem eestlaste, tallinlaste, jõukamate ja ka õpilaste ning tudengite hulgas," märkis Kantar Emori uuringujuht.
Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Aprillis oli "ei oska öelda" osakaal 27 protsenti. Maksimaalne statistiline viga ±3,1 protsenti.
Kokku küsitles Kantar Emor 12. - 18. aprillini veebiintervjuude meetodiga 908 kodanikku vanuses 18-74 aastat.
### Response:
Kantar Emori uuring: Reformierakonna edu püsib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et Ukraina eriteenistus SBU tabas tagaotsitava oligarhi Medvetšuki. Zelenski postitas Telegramis ka pildi käeraudades Medvetšukist.
Käeraudades oligarhist postitas pildi ka SBU, kelle sõnul oli Medvetšuk end maskeerinud Ukraina armee vormiga.
"Sa võid olla Vene-meelne poliitik ja töötada aastaid agressorriigi heaks. Sa võid end peita õiguse eest. Sa võid isegi kanda Ukraina armee vormi, et end varjata. Kuid kas see aitab sind karistuse eest põgeneda? Üldsegi mitte! Käerauad ootavad sind," kirjutas SBU oma sotsiaalmeedia kontol.
Ти можеш бути проросійським політиком і роками працювати на державу-агресора. Ти можеш ховатися від правосуддя останнім часом. Можеш навіть одягнути українську військову форму для маскування… Але чи допоможе тобі це втекти від покарання? Аж ніяк! Кайдани чекають на тебе.
1/4 pic.twitter.com/MmCNLVXiAJ
— СБ України (@ServiceSsu) April 12, 2022
Medvetšuk on ülemraada erakonna Opositsioonilise Platvormi Eluks juht ning Moskva-meelne oligarh, kellel on lähedased sidemed Venemaa president Vladimir Putiniga, kes arvatakse olevat Medvetšuki tütre ristiisa.
Ukraina võimud süüdistasid mullu Medvetšukki riigireetmises ning ta paigutati koduaresti. Võimude teatel põgenes Medvetšuk kolm päeva pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ning ta oli sellest saadik Ukrainas tagaotsitav.
Zelensky's official telegram account announces that SBU caught the fugitive oligarch and Putin's close friend Viktor Medvedchuk. Camouflage and all. pic.twitter.com/DkWa5xlOEq
— Christo Grozev (@christogrozev) April 12, 2022 | Zelenski teatas Putini liitlase Medvetšuki arreteerimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et Ukraina eriteenistus SBU tabas tagaotsitava oligarhi Medvetšuki. Zelenski postitas Telegramis ka pildi käeraudades Medvetšukist.
Käeraudades oligarhist postitas pildi ka SBU, kelle sõnul oli Medvetšuk end maskeerinud Ukraina armee vormiga.
"Sa võid olla Vene-meelne poliitik ja töötada aastaid agressorriigi heaks. Sa võid end peita õiguse eest. Sa võid isegi kanda Ukraina armee vormi, et end varjata. Kuid kas see aitab sind karistuse eest põgeneda? Üldsegi mitte! Käerauad ootavad sind," kirjutas SBU oma sotsiaalmeedia kontol.
Ти можеш бути проросійським політиком і роками працювати на державу-агресора. Ти можеш ховатися від правосуддя останнім часом. Можеш навіть одягнути українську військову форму для маскування… Але чи допоможе тобі це втекти від покарання? Аж ніяк! Кайдани чекають на тебе.
1/4 pic.twitter.com/MmCNLVXiAJ
— СБ України (@ServiceSsu) April 12, 2022
Medvetšuk on ülemraada erakonna Opositsioonilise Platvormi Eluks juht ning Moskva-meelne oligarh, kellel on lähedased sidemed Venemaa president Vladimir Putiniga, kes arvatakse olevat Medvetšuki tütre ristiisa.
Ukraina võimud süüdistasid mullu Medvetšukki riigireetmises ning ta paigutati koduaresti. Võimude teatel põgenes Medvetšuk kolm päeva pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ning ta oli sellest saadik Ukrainas tagaotsitav.
Zelensky's official telegram account announces that SBU caught the fugitive oligarch and Putin's close friend Viktor Medvedchuk. Camouflage and all. pic.twitter.com/DkWa5xlOEq
— Christo Grozev (@christogrozev) April 12, 2022
### Response:
Zelenski teatas Putini liitlase Medvetšuki arreteerimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oluline 12. aprillil kell 22.33:
- Briti ja USA valitsuse esindajad teatasid, et uurivad kuuldusi, nagu oleks Vene üksused kasutanud Mariupoli kaitsjate alistamiseks keemiarelva;
- Venemaa saavutab kindlasti oma eesmärgid Ukraina sõjas, ütles Vene president Vladimir Putin teisipäeval ja nimetas eesmärke üllasteks;
- Venemaal levivad kuuldused, et president Vladimir Putini endine nõunik ja üks Vene ekspansiooni ideolooge Vladislav Surkov on vahistatud;
- Butšast on teisipäeva seisuga leitud 403 tsiviilisiku surnukeha;
- Briti kaitseministeeriumi teisipäeval avaldatud lühihinnangu kohaselt on Venemaa suuremat pealetungi Ukraina idaosas oodata kahe kuni kolme nädala jooksul, kuna Venemaa praegu alles koondab sinna oma vägesid;
- Ukraina relvajõudude juhataja Valeti Salužnõi kinnitas esmaspäeval, et Vene vägede poolt ümber piiratud Mariupoli kaitsmine jätkub. Avaldus oli vastuseks samal päeval levitatud väidetele, et linna kaitsjatel on laskemoon otsa lõppemas ning lähiajal on oodata nende alistumist;
- Mariupoli linnapea teatel on nädalaid Vene vägede piiramisrõngas linnas sõja algusest alates hukkunud üle 10 000 elaniku;
- Ukraina kaitseväe teatel on teisipäevaks sõja algusest saadik hukkunud 19 600 Vene sõjaväelast;
- Ukraina peaprokurör teatas esmaspäeval, et tema büroo uurib 5800 võimalikku sõjakuritegude juhtumit, mille Vene väed on toime pannud ning teateid uutest kuritegudest lisandub iga päevaga.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson ja USA president Joe Biden pidasid telefonikõne, kus arutasid Vene gaasi ja nafta sõltuvuse lõpetamist ja Venemaale majandusliku surve suurendamist.
"Liidrid arutasid vajadust suurendada abi Ukrainale, sealhulgas sõjalise ja majandusabi suurendamist," ütles Johnsoni esindaja.
Mariupoli linnapea: linnas on hukkunud umbes 21 000 tsiviilisikut
Venemaa vägede poolt ümberpiiratud Mariupoli linnapea viimase hinnangu kohaselt on alates sissetungi algusest hukkunud linnas umbes umbes 21 000 tsiviilelanikku.
Linnapea sõnul on tänavalahingute tõttu siiski väga raske hinnata, kui palju inimesi on täpselt surma saanud.
Kiiev: teisipäeval evakueeriti umbes kolm tuhat tsiviilisikut
Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk teatas, et teisipäeval evakueeriti Ida- ja Lõuna-Ukrainas umbes kolm tuhat inimest.
Vereštšuki sõnul suutis Mariupoli linnast lahkuda ainult 208 inimest. Luganski piirkonnast evakueeriti 328 inimest.
Rusude alla jäänud inimeste otsing Borodjanka linnas. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Podoljak: läbirääkimised on keerulised, kuid need jätkuvad
Ukraina delegatsiooni liige Mõhhailo Podoljak ütles teisipäeval, et läbirääkimised Venemaaga olid väga keerulised, kuid need jätkuvad. Podoljaki sõnul jätkuvad läbirääkimised töörühmade tasemel.
Vladimir Putin ütles varem, et rahukõnelused Ukrainaga on ummikus.
Butšas on teisipäeva seisuga leitud üle 400 tsiviilisiku surnukeha
Butša linnapea Anatoli Fedoruki sõnul on peale Vene vägede linnast lahkumist leitud 403 tsiviilisiku surnukeha. Kõik usutakse olevat tapetud Vene vägede linnas viibimise ajal.
Fedoruki sõnul on see arv pidevalt kasvamas, sest paljud linnaelanikud on siiani teadmata kadunud.
Venemaal Belgorodis sai kahjustada võtmetähtsusega raudteesild
Ukraina piiri lähedal Belgorodi oblastis sai kahjustada oluline raudteesild. Venemaa sõltub vägede transpordil raudteedest ja Moskva valmistub praegu Ida-Ukrainas suureks pealetungiks.
Fotod näitavad, et sild on saanud tõsiselt kahjustada. Silla kahjustusest teatas teisipäeval kõigepealt kohalik kuberner. "Ohvreid pole. Ainult raudtee on hävinud. Põhjustest teatan hiljem," ütles kuberner.
Ukraina võimud pole kinnitanud, et vastutavad silla ründamise eest. Ukraina luure on varem hoiatanud, et Moskva võib ette valmistada provokatsioone, et õigustada oma jätkuvat sõjategevust Ukrainas, vahendas The Guardian.
870 000 ukrainlast on riiki naasnud
Ukraina piirivalve teatel on rohkem kui 870 000 inimest, kes sõja jalust Ukrainast pages, riiki naasnud, tagasitulijate hulgas on aina rohkem naisi ja lapsi, vahendas AFP.
Keskmiselt tuleb päevas tagasi 25 000 kuni 30 000 ukrainlast, ütles piirivalve kõneisik Andri Demtšenko.
"Nad ütlevad, et olukord on muutunud rahulikumaks, eriti riigi lääneosas ja nad ei taha enam välisriigis olla. Nad on valmis Ukrainasse naasma ja siia jääma," ütles Demtšenko.
Pentagon: Ukrainlased jätkavad ümberpiiratud Mariupolis võitlust
Pentagoni pressisekretär John Kirby ütles teisipäeval, et Venemaa armee ei kontrolli endiselt Mariupolit täielikult ja jätkab linna pommitamist.
"Meie tänane hinnang on, et ukrainlased võitlevad endiselt Mariupoli eest ja Venemaa proovib linna vallutada," teatas Kirby.
Briti ja USA valitsuse esindajad teatasid, et uurivad kuuldusi, nagu oleks Vene üksused kasutanud Mariupoli kaitsjate alistamiseks keemiarelva
Briti välisminister Liz Truss teatas kuuldustest, et Vene üksused on Mariupolis kasutanud keemiarelva.
"Me töötame koos partneritega, et selle kohta kinnitus saada. Igasugune selliste relvade kasutamine oleks konflikti jõhker eskaleerimine ja paneme selle eest vastutuse [Vene presidendile Vladimir] Putinile," ütles Truss.
Reports that Russian forces may have used chemical agents in an attack on the people of Mariupol. We are working urgently with partners to verify details.
Any use of such weapons would be a callous escalation in this conflict and we will hold Putin and his regime to account.
— Liz Truss (@trussliz) April 11, 2022
Ühendkuningriigi valitsusliikme sõnad järgnesid Mariupoli kaitsva Aasovi pataljoni esmaspäevasele teatele, et Vene üksused kasutasid tundmatut mürki Ukraina üksuste ja tsiviilelanike vastu. Nad ei esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid.
Mariupoli linnapea abi Petro Andrjušenko kirjutas oma sotsiaalmeediakontol, et teated keemiarelva kasutamisest ei ole saanud kinnitust ja ta püüab selle kohta täpsemat infot saada.
Ka USA kaitseministeerium teatas, et on teadlik "sotsiaalmeedias levinud teadetest", nagu oleks Vene väed kasutanud Mariupolis keemiarelvaga täidetud laskemoona, kuid rõhutas samuti, et need on kinnitamata väited.
"Me ei saa seda praegu kinnitada ning jälgime olukorda," ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby.
Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja rääkis meediale, et USA on Ukrainat hoiatanud Venemaa plaanist kasutada Mariupolis keemiarelva, kuid ei saa selle rakendamist linnas kinnitada.
"Enne tänast oli meil usaldusväärset infot, et venelased võivad valmistuda keemiliste ainete, võimalik, et pisargaasi, mis on segatud teiste ainetega, kasutamiseks, et nõrgestada kuni selleni, et muuta teovõimetuks linnas paiknevad Ukraina sõjaväelased ja tsiviilisikud," rääkis Ned Price uudistekanalile CNN.
"Me jagasime seda infot oma Ukraina partneritega. Me oleme nendega tihedas kontaktis ja püüame välja selgitada, mis seal täpselt juhtus. Niipea, kui saame täiendavat kinnitust, võime täpsemalt öelda, mis see oli või võis olla," ütles Price.
U.S. Secretary of State Antony Blinken says he is "not in a position to confirm" unverified reports of Russia using chemical weapons in Mariupol, Ukraine, but calls it a "real concern."
"I pointed to the possibility that these kinds of weapons would be used," Blinken says. pic.twitter.com/Hb3ALBA6eW
— CBS News (@CBSNews) April 12, 2022
Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski puudutas teemat oma öösel avaldatud videopöördumises: "Üks [Vene] okupantide suuvooder teatas, et nad võivad Mariupoli kaitsjate vastu keemiarelva kasutada. Me võtame seda teadet väga tõsiselt," ütles Zelenski, kuid ei täpsustanud seda.
Venemaa ei ole teemat avalikult kommenteerinud.
Lääneriikide ja Ukraina esindajad on Venemaad süüdistanud plaanis kasutada Ukrainas keemiarelva juba peaaegu sõja algusest saadik, kuid seni ei ole sellist rünnakut fikseeritud.
Mõttekoda: Venemaa koondab vägesid kolmes kohas Ukraina piiril
Satelliidipildid näitavad, et Venemaa koondab vägesid vähemalt kolmes kohas Ukraina piiril: Belgorodi ja Voroneži oblastis ja lõunas Kurgani linna juures, teatas teisipäeval USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
Mõttekoja andmetel valmistub Venemaa armee selleks, et vallutada Slovjanski linn. Sealt saavad Venemaa väed edasi liikuda itta, et piirata ümber Ukraina väed, vahendas BBC.
Idarindel tegutsevad Ukraina kõige kogenumad ja paremini varustatud üksused.
Putin: Venemaa saavutab Ukrainas oma üllad eesmärgid
Venemaa saavutab kindlasti oma eesmärgid Ukraina sõjas, ütles Vene president Vladimir Putin teisipäeval ja nimetas eesmärke üllasteks.
Putini kinnitusel ei jäänud Venemaale enda kaitsmiseks muud võimalust kui alustada rünnakut Ukrainas. Vene liidri väitel oli kokkupõrge Ukraina tema sõnul Vene-vastaste jõududega vältimatu.
"Selle (sõja – toim.) eesmärgid absoluutselt selged ja üllad," rääkis Putin Kaug-Idas Vostotšnõi kosmodroomil, mida ta külastas.
Vene presidendi väitel olevat Vene agressiooni eesmärk inimelude päästmine Donbassis, kus Venemaa toetatud separatistid võitlevad Ukraina üksustega juba alates 2014. aastast saadik.
"Ühest küljest me aitame ja päästame inimesi, teisest küljest astume lihtsalt samme Venemaa enda julgeoleku tagamiseks," rääkis Putin. "On selge, et meil ei olnud teist võimalust. See oli õige otsust," kinnitas Putin.
Kiievi äärelinnas kokku kogutud lahingutes hävinud sõidukid. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Levivad kuuldused Putini endise nõuniku Surkovi vahistamisest
Venemaal levivad kuuldused, et president Vladimir Putini endine nõunik ja üks Vene ekspansiooni ideolooge Vladislav Surkov on vahistatud.
Surkovi kinnipidamisest teatas endine riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov, kes väitis viidates oma allikatele Vene eriteenistustes, et Surkov on koduarestis. Tema suhtes algatatud uurimise aluseks on kahtlustus omastamises, mis olevat toimunud juba 2014. aastast saadik, vahendas väljaanne UkraineToday.
Briti kaitseministeerium eeldab Vene rünnakut 2–3 nädala jooksul
Briti kaitseministeeriumi teisipäeval avaldatud lühihinnangu kohaselt on Venemaa suuremat pealetungi Ukraina idaosas oodata kahe kuni kolme nädala jooksul, kuna Venemaa praegu alles koondab sinna oma vägesid.
Venemaa rünnakute raskuskese jääb praegu Donetski ja Luhanski oblastisse. Samuti jätkuvad lahingud ka Hersoni ja Mõkolajivi linna ümber ning uuesti on Vene üksused tugevdanud survet Kramatorski suunal.
Vene üksuste väljaviimine Valgevenest jätkub ning need saadetakse tugevdama rünnakuid Ida-Ukrainas.
Kiiev: Vene häkkerid proovisid eelmisel nädalal lüüa rivist välja Ukraina elektrivõrku
Ukraina ametnikud ütlesid esmaspäeval, et Venemaa häkkerid korraldasid eelmisel nädalal rünnaku Ukraina elektrivõrgu vastu. Rünnak polnud aga edukas, vahendas The Guardian.
Venemaa häkkereid on varem korduvalt seostatud Ukraina vastaste küberrünnakute korraldamises.
Ukraina armeejuht: Mariupoli kaitsmine jätkub
Ukraina relvajõudude juhataja, kindral Valeti Salužnõi kinnitas esmaspäeval, et Vene vägede poolt ümber piiratud Mariupoli kaitsmine jätkub. Avaldus oli vastuseks samal päeval levitatud väidetele, et linna kaitsjatel on laskemoon otsa lõppemas ning lähiajal on oodata nende alistumist.
"Ühendus linna kangelaslikult kaitsvate üksustega on stabiilne ja püsib," ütles Zalužnõi. "Ma rõhutan, et kaitseoperatsiooni korraldust ei arutata avalikult. Me teeme kõik võimaliku ja võimatu, et võita ja säästa sõjaväelaste ja tsiviilisikute elusid," lisas ta.
Venemaa toetatud separatistliku Donetski rahvavabariigi juht Denis Pušilin teatas esmaspäeval, et Mariupoli sadam on langenud Vene vägede kätte, kuid seda väidet ei ole seni olnud võimalik kontrollida.
Ukraina tankid 11. aprillil Kiievist põhjas Irpinis. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 19 600;
- tankid 732;
- jalaväe lahingumasinad 1946;
- lennukid 157;
- kopterid 140;
- suurtükisüsteemid – 349;
- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 111;
- õhutõrjesüsteemid – 63;
- autod ja muud sõidukid – umbes 1406;
- kütuseveokid – 76;
- operatiiv-taktikalised droonid - 124;
- laevad / paadid – 7;
- eritehnika – 25.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina peaprokurör uurib 5800 sõjakuritegude juhtumit
Ukraina peaprokurör teatas esmaspäeval, et tema büroo uurib 5800 võimalikku sõjakuritegude juhtumit, mille Vene väed on toime pannud ning teateid uutest kuritegudest lisandub iga päevaga.
Peaprokurör Irõna Venediktova rääkis CNN-ile, et Ukraina on identifitseerinud rohkem kui 500 kahtlusalust, sealhulgas Venemaa poliitikuid, sõjaväelasi ja propagandiste, "kes tahtsid seda sõda, kes alustasid seda sõda ja kes jätkavad seda sõda".
"Me tahame nende sõjakurjategijate üle kohut mõista meie Ukriana kohtutes," lisas Venediktova, kuid möönis ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli.
Mariupoli elanike hauad elamukvartali haljasalal. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS | Sõja 48.päev: Putini sõnul on läbirääkimised ummikus, lubas sõda jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oluline 12. aprillil kell 22.33:
- Briti ja USA valitsuse esindajad teatasid, et uurivad kuuldusi, nagu oleks Vene üksused kasutanud Mariupoli kaitsjate alistamiseks keemiarelva;
- Venemaa saavutab kindlasti oma eesmärgid Ukraina sõjas, ütles Vene president Vladimir Putin teisipäeval ja nimetas eesmärke üllasteks;
- Venemaal levivad kuuldused, et president Vladimir Putini endine nõunik ja üks Vene ekspansiooni ideolooge Vladislav Surkov on vahistatud;
- Butšast on teisipäeva seisuga leitud 403 tsiviilisiku surnukeha;
- Briti kaitseministeeriumi teisipäeval avaldatud lühihinnangu kohaselt on Venemaa suuremat pealetungi Ukraina idaosas oodata kahe kuni kolme nädala jooksul, kuna Venemaa praegu alles koondab sinna oma vägesid;
- Ukraina relvajõudude juhataja Valeti Salužnõi kinnitas esmaspäeval, et Vene vägede poolt ümber piiratud Mariupoli kaitsmine jätkub. Avaldus oli vastuseks samal päeval levitatud väidetele, et linna kaitsjatel on laskemoon otsa lõppemas ning lähiajal on oodata nende alistumist;
- Mariupoli linnapea teatel on nädalaid Vene vägede piiramisrõngas linnas sõja algusest alates hukkunud üle 10 000 elaniku;
- Ukraina kaitseväe teatel on teisipäevaks sõja algusest saadik hukkunud 19 600 Vene sõjaväelast;
- Ukraina peaprokurör teatas esmaspäeval, et tema büroo uurib 5800 võimalikku sõjakuritegude juhtumit, mille Vene väed on toime pannud ning teateid uutest kuritegudest lisandub iga päevaga.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson ja USA president Joe Biden pidasid telefonikõne, kus arutasid Vene gaasi ja nafta sõltuvuse lõpetamist ja Venemaale majandusliku surve suurendamist.
"Liidrid arutasid vajadust suurendada abi Ukrainale, sealhulgas sõjalise ja majandusabi suurendamist," ütles Johnsoni esindaja.
Mariupoli linnapea: linnas on hukkunud umbes 21 000 tsiviilisikut
Venemaa vägede poolt ümberpiiratud Mariupoli linnapea viimase hinnangu kohaselt on alates sissetungi algusest hukkunud linnas umbes umbes 21 000 tsiviilelanikku.
Linnapea sõnul on tänavalahingute tõttu siiski väga raske hinnata, kui palju inimesi on täpselt surma saanud.
Kiiev: teisipäeval evakueeriti umbes kolm tuhat tsiviilisikut
Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk teatas, et teisipäeval evakueeriti Ida- ja Lõuna-Ukrainas umbes kolm tuhat inimest.
Vereštšuki sõnul suutis Mariupoli linnast lahkuda ainult 208 inimest. Luganski piirkonnast evakueeriti 328 inimest.
Rusude alla jäänud inimeste otsing Borodjanka linnas. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters
Podoljak: läbirääkimised on keerulised, kuid need jätkuvad
Ukraina delegatsiooni liige Mõhhailo Podoljak ütles teisipäeval, et läbirääkimised Venemaaga olid väga keerulised, kuid need jätkuvad. Podoljaki sõnul jätkuvad läbirääkimised töörühmade tasemel.
Vladimir Putin ütles varem, et rahukõnelused Ukrainaga on ummikus.
Butšas on teisipäeva seisuga leitud üle 400 tsiviilisiku surnukeha
Butša linnapea Anatoli Fedoruki sõnul on peale Vene vägede linnast lahkumist leitud 403 tsiviilisiku surnukeha. Kõik usutakse olevat tapetud Vene vägede linnas viibimise ajal.
Fedoruki sõnul on see arv pidevalt kasvamas, sest paljud linnaelanikud on siiani teadmata kadunud.
Venemaal Belgorodis sai kahjustada võtmetähtsusega raudteesild
Ukraina piiri lähedal Belgorodi oblastis sai kahjustada oluline raudteesild. Venemaa sõltub vägede transpordil raudteedest ja Moskva valmistub praegu Ida-Ukrainas suureks pealetungiks.
Fotod näitavad, et sild on saanud tõsiselt kahjustada. Silla kahjustusest teatas teisipäeval kõigepealt kohalik kuberner. "Ohvreid pole. Ainult raudtee on hävinud. Põhjustest teatan hiljem," ütles kuberner.
Ukraina võimud pole kinnitanud, et vastutavad silla ründamise eest. Ukraina luure on varem hoiatanud, et Moskva võib ette valmistada provokatsioone, et õigustada oma jätkuvat sõjategevust Ukrainas, vahendas The Guardian.
870 000 ukrainlast on riiki naasnud
Ukraina piirivalve teatel on rohkem kui 870 000 inimest, kes sõja jalust Ukrainast pages, riiki naasnud, tagasitulijate hulgas on aina rohkem naisi ja lapsi, vahendas AFP.
Keskmiselt tuleb päevas tagasi 25 000 kuni 30 000 ukrainlast, ütles piirivalve kõneisik Andri Demtšenko.
"Nad ütlevad, et olukord on muutunud rahulikumaks, eriti riigi lääneosas ja nad ei taha enam välisriigis olla. Nad on valmis Ukrainasse naasma ja siia jääma," ütles Demtšenko.
Pentagon: Ukrainlased jätkavad ümberpiiratud Mariupolis võitlust
Pentagoni pressisekretär John Kirby ütles teisipäeval, et Venemaa armee ei kontrolli endiselt Mariupolit täielikult ja jätkab linna pommitamist.
"Meie tänane hinnang on, et ukrainlased võitlevad endiselt Mariupoli eest ja Venemaa proovib linna vallutada," teatas Kirby.
Briti ja USA valitsuse esindajad teatasid, et uurivad kuuldusi, nagu oleks Vene üksused kasutanud Mariupoli kaitsjate alistamiseks keemiarelva
Briti välisminister Liz Truss teatas kuuldustest, et Vene üksused on Mariupolis kasutanud keemiarelva.
"Me töötame koos partneritega, et selle kohta kinnitus saada. Igasugune selliste relvade kasutamine oleks konflikti jõhker eskaleerimine ja paneme selle eest vastutuse [Vene presidendile Vladimir] Putinile," ütles Truss.
Reports that Russian forces may have used chemical agents in an attack on the people of Mariupol. We are working urgently with partners to verify details.
Any use of such weapons would be a callous escalation in this conflict and we will hold Putin and his regime to account.
— Liz Truss (@trussliz) April 11, 2022
Ühendkuningriigi valitsusliikme sõnad järgnesid Mariupoli kaitsva Aasovi pataljoni esmaspäevasele teatele, et Vene üksused kasutasid tundmatut mürki Ukraina üksuste ja tsiviilelanike vastu. Nad ei esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid.
Mariupoli linnapea abi Petro Andrjušenko kirjutas oma sotsiaalmeediakontol, et teated keemiarelva kasutamisest ei ole saanud kinnitust ja ta püüab selle kohta täpsemat infot saada.
Ka USA kaitseministeerium teatas, et on teadlik "sotsiaalmeedias levinud teadetest", nagu oleks Vene väed kasutanud Mariupolis keemiarelvaga täidetud laskemoona, kuid rõhutas samuti, et need on kinnitamata väited.
"Me ei saa seda praegu kinnitada ning jälgime olukorda," ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby.
Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindaja rääkis meediale, et USA on Ukrainat hoiatanud Venemaa plaanist kasutada Mariupolis keemiarelva, kuid ei saa selle rakendamist linnas kinnitada.
"Enne tänast oli meil usaldusväärset infot, et venelased võivad valmistuda keemiliste ainete, võimalik, et pisargaasi, mis on segatud teiste ainetega, kasutamiseks, et nõrgestada kuni selleni, et muuta teovõimetuks linnas paiknevad Ukraina sõjaväelased ja tsiviilisikud," rääkis Ned Price uudistekanalile CNN.
"Me jagasime seda infot oma Ukraina partneritega. Me oleme nendega tihedas kontaktis ja püüame välja selgitada, mis seal täpselt juhtus. Niipea, kui saame täiendavat kinnitust, võime täpsemalt öelda, mis see oli või võis olla," ütles Price.
U.S. Secretary of State Antony Blinken says he is "not in a position to confirm" unverified reports of Russia using chemical weapons in Mariupol, Ukraine, but calls it a "real concern."
"I pointed to the possibility that these kinds of weapons would be used," Blinken says. pic.twitter.com/Hb3ALBA6eW
— CBS News (@CBSNews) April 12, 2022
Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski puudutas teemat oma öösel avaldatud videopöördumises: "Üks [Vene] okupantide suuvooder teatas, et nad võivad Mariupoli kaitsjate vastu keemiarelva kasutada. Me võtame seda teadet väga tõsiselt," ütles Zelenski, kuid ei täpsustanud seda.
Venemaa ei ole teemat avalikult kommenteerinud.
Lääneriikide ja Ukraina esindajad on Venemaad süüdistanud plaanis kasutada Ukrainas keemiarelva juba peaaegu sõja algusest saadik, kuid seni ei ole sellist rünnakut fikseeritud.
Mõttekoda: Venemaa koondab vägesid kolmes kohas Ukraina piiril
Satelliidipildid näitavad, et Venemaa koondab vägesid vähemalt kolmes kohas Ukraina piiril: Belgorodi ja Voroneži oblastis ja lõunas Kurgani linna juures, teatas teisipäeval USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
Mõttekoja andmetel valmistub Venemaa armee selleks, et vallutada Slovjanski linn. Sealt saavad Venemaa väed edasi liikuda itta, et piirata ümber Ukraina väed, vahendas BBC.
Idarindel tegutsevad Ukraina kõige kogenumad ja paremini varustatud üksused.
Putin: Venemaa saavutab Ukrainas oma üllad eesmärgid
Venemaa saavutab kindlasti oma eesmärgid Ukraina sõjas, ütles Vene president Vladimir Putin teisipäeval ja nimetas eesmärke üllasteks.
Putini kinnitusel ei jäänud Venemaale enda kaitsmiseks muud võimalust kui alustada rünnakut Ukrainas. Vene liidri väitel oli kokkupõrge Ukraina tema sõnul Vene-vastaste jõududega vältimatu.
"Selle (sõja – toim.) eesmärgid absoluutselt selged ja üllad," rääkis Putin Kaug-Idas Vostotšnõi kosmodroomil, mida ta külastas.
Vene presidendi väitel olevat Vene agressiooni eesmärk inimelude päästmine Donbassis, kus Venemaa toetatud separatistid võitlevad Ukraina üksustega juba alates 2014. aastast saadik.
"Ühest küljest me aitame ja päästame inimesi, teisest küljest astume lihtsalt samme Venemaa enda julgeoleku tagamiseks," rääkis Putin. "On selge, et meil ei olnud teist võimalust. See oli õige otsust," kinnitas Putin.
Kiievi äärelinnas kokku kogutud lahingutes hävinud sõidukid. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Levivad kuuldused Putini endise nõuniku Surkovi vahistamisest
Venemaal levivad kuuldused, et president Vladimir Putini endine nõunik ja üks Vene ekspansiooni ideolooge Vladislav Surkov on vahistatud.
Surkovi kinnipidamisest teatas endine riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov, kes väitis viidates oma allikatele Vene eriteenistustes, et Surkov on koduarestis. Tema suhtes algatatud uurimise aluseks on kahtlustus omastamises, mis olevat toimunud juba 2014. aastast saadik, vahendas väljaanne UkraineToday.
Briti kaitseministeerium eeldab Vene rünnakut 2–3 nädala jooksul
Briti kaitseministeeriumi teisipäeval avaldatud lühihinnangu kohaselt on Venemaa suuremat pealetungi Ukraina idaosas oodata kahe kuni kolme nädala jooksul, kuna Venemaa praegu alles koondab sinna oma vägesid.
Venemaa rünnakute raskuskese jääb praegu Donetski ja Luhanski oblastisse. Samuti jätkuvad lahingud ka Hersoni ja Mõkolajivi linna ümber ning uuesti on Vene üksused tugevdanud survet Kramatorski suunal.
Vene üksuste väljaviimine Valgevenest jätkub ning need saadetakse tugevdama rünnakuid Ida-Ukrainas.
Kiiev: Vene häkkerid proovisid eelmisel nädalal lüüa rivist välja Ukraina elektrivõrku
Ukraina ametnikud ütlesid esmaspäeval, et Venemaa häkkerid korraldasid eelmisel nädalal rünnaku Ukraina elektrivõrgu vastu. Rünnak polnud aga edukas, vahendas The Guardian.
Venemaa häkkereid on varem korduvalt seostatud Ukraina vastaste küberrünnakute korraldamises.
Ukraina armeejuht: Mariupoli kaitsmine jätkub
Ukraina relvajõudude juhataja, kindral Valeti Salužnõi kinnitas esmaspäeval, et Vene vägede poolt ümber piiratud Mariupoli kaitsmine jätkub. Avaldus oli vastuseks samal päeval levitatud väidetele, et linna kaitsjatel on laskemoon otsa lõppemas ning lähiajal on oodata nende alistumist.
"Ühendus linna kangelaslikult kaitsvate üksustega on stabiilne ja püsib," ütles Zalužnõi. "Ma rõhutan, et kaitseoperatsiooni korraldust ei arutata avalikult. Me teeme kõik võimaliku ja võimatu, et võita ja säästa sõjaväelaste ja tsiviilisikute elusid," lisas ta.
Venemaa toetatud separatistliku Donetski rahvavabariigi juht Denis Pušilin teatas esmaspäeval, et Mariupoli sadam on langenud Vene vägede kätte, kuid seda väidet ei ole seni olnud võimalik kontrollida.
Ukraina tankid 11. aprillil Kiievist põhjas Irpinis. Autor/allikas: SCANPIX / AP
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 19 600;
- tankid 732;
- jalaväe lahingumasinad 1946;
- lennukid 157;
- kopterid 140;
- suurtükisüsteemid – 349;
- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) – 111;
- õhutõrjesüsteemid – 63;
- autod ja muud sõidukid – umbes 1406;
- kütuseveokid – 76;
- operatiiv-taktikalised droonid - 124;
- laevad / paadid – 7;
- eritehnika – 25.
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Ukraina peaprokurör uurib 5800 sõjakuritegude juhtumit
Ukraina peaprokurör teatas esmaspäeval, et tema büroo uurib 5800 võimalikku sõjakuritegude juhtumit, mille Vene väed on toime pannud ning teateid uutest kuritegudest lisandub iga päevaga.
Peaprokurör Irõna Venediktova rääkis CNN-ile, et Ukraina on identifitseerinud rohkem kui 500 kahtlusalust, sealhulgas Venemaa poliitikuid, sõjaväelasi ja propagandiste, "kes tahtsid seda sõda, kes alustasid seda sõda ja kes jätkavad seda sõda".
"Me tahame nende sõjakurjategijate üle kohut mõista meie Ukriana kohtutes," lisas Venediktova, kuid möönis ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli.
Mariupoli elanike hauad elamukvartali haljasalal. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS
### Response:
Sõja 48.päev: Putini sõnul on läbirääkimised ummikus, lubas sõda jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie jaoks on tegemist juba traditsiooniks kujunenud taotlusvooruga, millega tahame rohkem lapsi ja noori liikuma innustada ning parandada nende sportimistingimusi. Praegusel hapral ajal on eriti oluline regulaarselt õues liikuda ja seeläbi ka oma vaimset tervist hoida," rääkis Swedbanki toetustegevuste juht Merje Klopets.
Rahastusele on oodatud kandideerima Eesti laste ning noorte liikumisharjumuste ja spordi edendamisega tegelevad organisatsioonid ja nende juba toimivad või uued programmid ja algatused. Rahastust taotleval projektil peaks olema selge eesmärk, sihtgrupp, oodatav mõju ja ajaline raam (elluviimine peaks toimuma kuni aasta jooksul rahastuse saamisest). Võimalusel võiksid olla kaasatud erinevad regioonid. Taotlusvoorus ei jagata üldist tegevustoetust.
Toetust võib taotleda konkreetsele programmile täies mahus või osaliselt (s.t et rahastus tuleb mitmest allikast). Seejuures on oluline, et eelarve oleks kulude lõikes lahti kirjutatud. Komisjoni liikmed jälgivad otsustamisel, et programm oleks selgelt lastele ja noortele suunatud, sisuliselt lahti kirjutatud ning eelarveline jaotus välja toodud, samuti et toetuse jagamisel oleksid esindatud erinevad spordialad ja regioonid. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on kuni 8000 eurot.
Möödunud aastal said taotlusvoorust rahastuse Eesti Veespordialade kool, Laskesuusatamise föderatsioon, Eesti paraolümpiakomitee, Toila valla spordi- ja kultuurikeskus, Eesti aerutamisföderatsioon ja Eesti võrkpalli liit. Näiteks korraldati kaheksast etapist koosnev laskesuusatamise sari, töötati erivajadustega laste ja noorte üldhariduskoolide juhendajatele ja treeneritele välja koolitusprogramm ja soetati Veespordialade koolile uued veepalliväravad. | Swedbank jagab laste ja noorte liikumist edendavatele projektidele 30 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie jaoks on tegemist juba traditsiooniks kujunenud taotlusvooruga, millega tahame rohkem lapsi ja noori liikuma innustada ning parandada nende sportimistingimusi. Praegusel hapral ajal on eriti oluline regulaarselt õues liikuda ja seeläbi ka oma vaimset tervist hoida," rääkis Swedbanki toetustegevuste juht Merje Klopets.
Rahastusele on oodatud kandideerima Eesti laste ning noorte liikumisharjumuste ja spordi edendamisega tegelevad organisatsioonid ja nende juba toimivad või uued programmid ja algatused. Rahastust taotleval projektil peaks olema selge eesmärk, sihtgrupp, oodatav mõju ja ajaline raam (elluviimine peaks toimuma kuni aasta jooksul rahastuse saamisest). Võimalusel võiksid olla kaasatud erinevad regioonid. Taotlusvoorus ei jagata üldist tegevustoetust.
Toetust võib taotleda konkreetsele programmile täies mahus või osaliselt (s.t et rahastus tuleb mitmest allikast). Seejuures on oluline, et eelarve oleks kulude lõikes lahti kirjutatud. Komisjoni liikmed jälgivad otsustamisel, et programm oleks selgelt lastele ja noortele suunatud, sisuliselt lahti kirjutatud ning eelarveline jaotus välja toodud, samuti et toetuse jagamisel oleksid esindatud erinevad spordialad ja regioonid. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on kuni 8000 eurot.
Möödunud aastal said taotlusvoorust rahastuse Eesti Veespordialade kool, Laskesuusatamise föderatsioon, Eesti paraolümpiakomitee, Toila valla spordi- ja kultuurikeskus, Eesti aerutamisföderatsioon ja Eesti võrkpalli liit. Näiteks korraldati kaheksast etapist koosnev laskesuusatamise sari, töötati erivajadustega laste ja noorte üldhariduskoolide juhendajatele ja treeneritele välja koolitusprogramm ja soetati Veespordialade koolile uued veepalliväravad.
### Response:
Swedbank jagab laste ja noorte liikumist edendavatele projektidele 30 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Philipsen edestas lõpujoonel Kaden Grovesi (Team BikeExchange - Jayco) ja Miguel Angel Fernandezi (Global 6 Cycling). Ühtlasi kerkis Philipsen etapivõiduga velotuuri liidriks. Groves (+0.02) langes teisele kohale ja kolmandal positsioonil jätkab Caleb Ewan (+0.12). Etapilt kuuenda koha pälvinud Räim on kokkuvõttes 113. kohal, kaotades liidrile kümne minuti ja 45 sekundiga.
"Lühike ja kiire päev ning tuult ka veidi vähem, aga seevastu üsna ebameeldivalt suunalt. Terve päev oli kerge küljekas - midagi ohtlikku polnud, aga venitas grupi pikaks ja pidi valvel olema," kirjeldas Räim võistlust.
"Pidin täna tulemuse tegemise enda peale võtma. Sain tiimilt kenasti tuge ja olin üksi ainult viimased kaks kilomeetrit. Eks ideaalis peaksid mehed minuga lõpuni olema, aga seitsmest mehest on alles viis ning kolm nendest väga nina finiširongi ei taha pista," lisas ta.
"Kaks kilomeetrit enne lõppu oli 180-kraadine tagasipööre ning seal üritasin end (Daniel) Mclay taha hoida, sest ka tema oli üksi (Mclay sai neljanda koha). Suuremad tiimid tegid enda rongi ja me püüdsime kuidagi hakkama saada," jätkas Räim. "Saimegi üsna kenasti hakkama, aga lõpuks sõitsin tuultele avatud küljest ja seega raiskasin rohkem energiat. Teisalt, kui oleks läinud paremalt poolt, siis oleks olnud suur oht, et mu tee oleks ära blokeeritud. Igatahes tasuks kuues koht, mis sellises seltskonnas pole ilma lahtivedajata paha."
Mitmepäevasõidu neljas etapp, millel pikkust 146,2 kilomeetrit, lõpeb 13-kilomeetrise tõusu otsas. Räime eesmärk on aidata meeskonda ning pääseda ajalimiiti, et jalgu säästa tulevasteks etappideks.
Prantsusmaal sõidetud ühepäevasõidul Paris - Camembert (UCI 1.1; 213,8 km) pälvis esikoha kodupubliku rõõmuks Anthony Delaplace (Team Arkea Samsic; 5:12.01). Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid samuti prantslased Valentin Ferron (TotalEnergies; +0.04) ja Thibault Ferasse (B&B Hotels – KTM; +0.14).
Eestlased Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB; +9.06) ja Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole; +14.36) said vastavalt 64. ja 77. koha. | Mihkel Räim pääses Türgi velotuuril esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Philipsen edestas lõpujoonel Kaden Grovesi (Team BikeExchange - Jayco) ja Miguel Angel Fernandezi (Global 6 Cycling). Ühtlasi kerkis Philipsen etapivõiduga velotuuri liidriks. Groves (+0.02) langes teisele kohale ja kolmandal positsioonil jätkab Caleb Ewan (+0.12). Etapilt kuuenda koha pälvinud Räim on kokkuvõttes 113. kohal, kaotades liidrile kümne minuti ja 45 sekundiga.
"Lühike ja kiire päev ning tuult ka veidi vähem, aga seevastu üsna ebameeldivalt suunalt. Terve päev oli kerge küljekas - midagi ohtlikku polnud, aga venitas grupi pikaks ja pidi valvel olema," kirjeldas Räim võistlust.
"Pidin täna tulemuse tegemise enda peale võtma. Sain tiimilt kenasti tuge ja olin üksi ainult viimased kaks kilomeetrit. Eks ideaalis peaksid mehed minuga lõpuni olema, aga seitsmest mehest on alles viis ning kolm nendest väga nina finiširongi ei taha pista," lisas ta.
"Kaks kilomeetrit enne lõppu oli 180-kraadine tagasipööre ning seal üritasin end (Daniel) Mclay taha hoida, sest ka tema oli üksi (Mclay sai neljanda koha). Suuremad tiimid tegid enda rongi ja me püüdsime kuidagi hakkama saada," jätkas Räim. "Saimegi üsna kenasti hakkama, aga lõpuks sõitsin tuultele avatud küljest ja seega raiskasin rohkem energiat. Teisalt, kui oleks läinud paremalt poolt, siis oleks olnud suur oht, et mu tee oleks ära blokeeritud. Igatahes tasuks kuues koht, mis sellises seltskonnas pole ilma lahtivedajata paha."
Mitmepäevasõidu neljas etapp, millel pikkust 146,2 kilomeetrit, lõpeb 13-kilomeetrise tõusu otsas. Räime eesmärk on aidata meeskonda ning pääseda ajalimiiti, et jalgu säästa tulevasteks etappideks.
Prantsusmaal sõidetud ühepäevasõidul Paris - Camembert (UCI 1.1; 213,8 km) pälvis esikoha kodupubliku rõõmuks Anthony Delaplace (Team Arkea Samsic; 5:12.01). Pjedestaali madalamatele astmetele pääsesid samuti prantslased Valentin Ferron (TotalEnergies; +0.04) ja Thibault Ferasse (B&B Hotels – KTM; +0.14).
Eestlased Karl Patrick Lauk (Bingoal Pauwels Sauces WB; +9.06) ja Norman Vahtra (Go Sport – Roubaix Lille Metropole; +14.36) said vastavalt 64. ja 77. koha.
### Response:
Mihkel Räim pääses Türgi velotuuril esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Musk keeldus laupäeval liitumast Twitteri nõukoguga. Esmaspäeval märkis Musk regulatiivses dokumendis, et võib endiselt Twitteri tegevust kritiseerida. "Tesla tegevjuht võib avaldada oma seisukohti Twitteri kohta sotsiaalmeedias või rääkida otse ettevõtte juhtidega," seisab dokumendis.
Ajalehe The Wall Street Journaliga vestelnud Twitteri töötajad märkisid, et Muski uus positsioon tekitab firma töötajates ebakindlust. Mõned töötajad muretsevad, kuidas Muski tegevus võib muuta firma poliitikat.
Muski esmaspäevases avalduses märgitakse, et ta ei plaani oma osalust ettevõttes suurendada. Siiski märgitakse dokumendis, et Musk jätab endale õiguse oma plaane igal ajal muuta.
"On tõenäoline, et Musk võtab Twitteri suhtes veelgi vaenulikuma hoiaku ja suurendab oma osalust ettevõttes," ütles finantsfirma Wedbush Securities juht Dan Ives.
Musk on tuntud oma ettearvamatu käitumise ja äristrateegia poolest. Finantsfirma Morningstar analüütiku Ali Mogharabi hinnangul võib seetõttu Twitteril tekkida suuri probleeme.
Musk on aktiivne Twitteri kasutaja. Tal on platvormil rohkem kui 81 miljonit jälgijat.
Eelmise kuu lõpus uuris Musk oma jälgijatelt, kas nende arvates Twitter soodustab sõnavabadust. "Sõnavabadus on toimiva demokraatia jaoks hädavajalik. Kas usute, et Twitter järgib seda põhimõtete? Kas uut platvormi on vaja?" uuris Musk. | WSJ: Twitter töötajad kardavad, et Musk jätkab firma kritiseerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Musk keeldus laupäeval liitumast Twitteri nõukoguga. Esmaspäeval märkis Musk regulatiivses dokumendis, et võib endiselt Twitteri tegevust kritiseerida. "Tesla tegevjuht võib avaldada oma seisukohti Twitteri kohta sotsiaalmeedias või rääkida otse ettevõtte juhtidega," seisab dokumendis.
Ajalehe The Wall Street Journaliga vestelnud Twitteri töötajad märkisid, et Muski uus positsioon tekitab firma töötajates ebakindlust. Mõned töötajad muretsevad, kuidas Muski tegevus võib muuta firma poliitikat.
Muski esmaspäevases avalduses märgitakse, et ta ei plaani oma osalust ettevõttes suurendada. Siiski märgitakse dokumendis, et Musk jätab endale õiguse oma plaane igal ajal muuta.
"On tõenäoline, et Musk võtab Twitteri suhtes veelgi vaenulikuma hoiaku ja suurendab oma osalust ettevõttes," ütles finantsfirma Wedbush Securities juht Dan Ives.
Musk on tuntud oma ettearvamatu käitumise ja äristrateegia poolest. Finantsfirma Morningstar analüütiku Ali Mogharabi hinnangul võib seetõttu Twitteril tekkida suuri probleeme.
Musk on aktiivne Twitteri kasutaja. Tal on platvormil rohkem kui 81 miljonit jälgijat.
Eelmise kuu lõpus uuris Musk oma jälgijatelt, kas nende arvates Twitter soodustab sõnavabadust. "Sõnavabadus on toimiva demokraatia jaoks hädavajalik. Kas usute, et Twitter järgib seda põhimõtete? Kas uut platvormi on vaja?" uuris Musk.
### Response:
WSJ: Twitter töötajad kardavad, et Musk jätkab firma kritiseerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skoori avas 31. minutil Sergei Zenjov, kes realiseeris Rauno Tutki käega mängu eest määratud penalti. Teisel poolajal sai värava kirja Joonas Tamm, 80. minutil vormistas lõppseisu kauglöögist väravaga ristnurka Henrik Ojamaa.
Kuressaarel on viimased mängud olnud suured mured koosseisuga, traumadega on väljas Mairo Miil, Märten Pajunurm, Ralf-Sander Suvinõmm, Rasmus Saar, Michael Schjönning-Larsen, Daniel Tuhkanen ja Aleksander Iljin. Mängukeelu tõttu jäi eemale ka Silver Alex Kelder.
Seitsme mängu järel on tabeliliidril Floral maksimaalsed 21 punkti. Kuressaare leiab seisme punktiga tabeli seitsmendalt realt. | Flora alistas Kuressaare ning jätkab täiseduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skoori avas 31. minutil Sergei Zenjov, kes realiseeris Rauno Tutki käega mängu eest määratud penalti. Teisel poolajal sai värava kirja Joonas Tamm, 80. minutil vormistas lõppseisu kauglöögist väravaga ristnurka Henrik Ojamaa.
Kuressaarel on viimased mängud olnud suured mured koosseisuga, traumadega on väljas Mairo Miil, Märten Pajunurm, Ralf-Sander Suvinõmm, Rasmus Saar, Michael Schjönning-Larsen, Daniel Tuhkanen ja Aleksander Iljin. Mängukeelu tõttu jäi eemale ka Silver Alex Kelder.
Seitsme mängu järel on tabeliliidril Floral maksimaalsed 21 punkti. Kuressaare leiab seisme punktiga tabeli seitsmendalt realt.
### Response:
Flora alistas Kuressaare ning jätkab täiseduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaanlane lõi palli jõuliselt ja täpselt kogu kohtumise vältel, toibudes ka pettumusest, kui kaotas pingelise teise seti.
Djokovicile oli see esimene matš pärast veebruaris Dubai Duty Free tennise meistrivõistlustel veerandfinaalis lüüasaamist.
Esireket võitis hispaanlast 2021. aastal Rooma turniiril ning Tokyo olümpiamängudel, kuid Davidovich Fokina on Monte Carlo Mastersil tuntud kui üks raskemaid konkurente. Eelmisel aastal jõudis ta sama turniiri debüüdil ka veerandfinaali.
UPSET ALERT Alejandro Davidovich Fokina gets the biggest win of his career! @alexdavidovich1 takes out No. 1 Novak Djokovic 6-3, 6-7(5), 6-1 to reach the 3rd round in Monte-Carlo! @ROLEXMCMASTERS | #RolexMCMasters pic.twitter.com/jooXoYtv0x
— ATP Tour (@atptour) April 12, 2022 | Maailma esireket Djokovic piirdus Monte Carlo Mastersil ühe mänguga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaanlane lõi palli jõuliselt ja täpselt kogu kohtumise vältel, toibudes ka pettumusest, kui kaotas pingelise teise seti.
Djokovicile oli see esimene matš pärast veebruaris Dubai Duty Free tennise meistrivõistlustel veerandfinaalis lüüasaamist.
Esireket võitis hispaanlast 2021. aastal Rooma turniiril ning Tokyo olümpiamängudel, kuid Davidovich Fokina on Monte Carlo Mastersil tuntud kui üks raskemaid konkurente. Eelmisel aastal jõudis ta sama turniiri debüüdil ka veerandfinaali.
UPSET ALERT Alejandro Davidovich Fokina gets the biggest win of his career! @alexdavidovich1 takes out No. 1 Novak Djokovic 6-3, 6-7(5), 6-1 to reach the 3rd round in Monte-Carlo! @ROLEXMCMASTERS | #RolexMCMasters pic.twitter.com/jooXoYtv0x
— ATP Tour (@atptour) April 12, 2022
### Response:
Maailma esireket Djokovic piirdus Monte Carlo Mastersil ühe mänguga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiruse eelsel perioodil nautis Luitejooksu distantse ligemale 1500 eri vanuses huvilist. Tänavugi tõotab liikumishooaja kevadekuulutajana tuntud rahvajooks rohket osavõttu, stardiprotokolli on praeguseks kantud enam kui pool tuhat inimest.
Meestest on favoriit Tartu SS Kalevi esindaja Olavi Allase, kellele pakuvad konkurentsi Pärnumaa parimad ja omaaegne maratonimeister, paljudel rahvajooksudel võidutsenud Viljar Vallimäe (SK Prorunner). Naistest läheb võitu püüdma hiljuti neli järjestikust Sinilillejooksu võitnud Kadiliis Kuiv (SK Prorunner).
8,3 km pikale jooksule lisaks on kavas pikk käimine, mida on võimalik läbida nii ajavõtuga kui ilma. Stardikoridori lõpust pääsevad pikale rajale lemmikloomaga spordisõbrad. Päeva esimeses pooles on kavas 5,4 km koertekross ehk canicross, mis viib võistluspaarid rajale kümnesekundliste vahedega.
Luitejooksu rajad pakuvad kauneid loodusvaateid ja mõõdukat sportlikku väljakutset - valdavalt pehmel metsaalusel pinnasel kulgev distants läbib Luitemaa looduskaitseala. Seal asuvad luited Torni- ja Tõotusemägi on Eesti kõrgeimad. Just sel põhjusel liigitub jooks elamusspordi kategooriasse.
Pere noorimaid rõõmustavad kell 11.30 algavad lastejooksud, millest saavad osa võtta kuni 11-aastased spordisõbard. Kõiki lõpetajaid premeeritakse jooksu teemalise medali ja partnerite boonustega.
"Seoses koroonapiirangute kadumisega on taas võimalik vabalt korraldada ja osaleda. Ehkki praegu ei küüni registreerimise aktiivsus mõne aasta tagusele ligilähedalegi, on päev-päevalt märgata huviliste lisandumist," rääkis ürituse peakorraldaja Vahur Mäe, kelle hinnangul pingutab Pärnu Kahe Silla klubi inimeste rajale tagasi meelitamisega kõvasti.
"See võib veidi aega võtta, ent mul on usku, et tänavu saame teha täishooaja ning liikumishuvilised leiavad taas tee liikumisüritustele," arvas Mäe.
24. aprillini saab üritusest osa võtta ka virtuaalselt, võimaldades osalejal liikuda endale sobival ajal ja kohas. Tänutäheks saab iga lõpetaja Luitejooksu kujundusega medali. Igalt starditasult annetatakse osa Kaitseliidu Pärnumaa maleva noorkotkaste ja kodutütarde isamaalise kasvatuse programmi tegevuste kaasfinantseerimiseks.
Luitejooks on Pärnu Kahe Silla Klubi kolmikürituse sarja avaetapp. Sarja kuuluvad veel Jüri Jaansoni Kahe Silla ja Pärnu Rannajooks. Erinevad spordiüritused koondati sarjaks eesmärgiga pakkuda osalejatele hooajaringset harjutamismotivatsiooni. Sarja läbijaid ootab sügisel Rannajooksu finišis vääriline medal. Sarja arvestuses osalevad kõik, kes on vastavad distantsid läbinud, vaatamata sellele, kas registreeriti sarjale ühiselt või igale etapile eraldi.
Luitejooks kuulub muu hulgas Pärnumaa Liigub sarja, mis algas varakevadel ja lõpeb hilissügisel. Sarja eesmärk on pakkuda pärnumaalastele eri spordiala üritustel liikumiseks võimalusi ja harjutamislusti. | Kaheaastase pausi järel toimub piirangutest vaba Luitejooks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiruse eelsel perioodil nautis Luitejooksu distantse ligemale 1500 eri vanuses huvilist. Tänavugi tõotab liikumishooaja kevadekuulutajana tuntud rahvajooks rohket osavõttu, stardiprotokolli on praeguseks kantud enam kui pool tuhat inimest.
Meestest on favoriit Tartu SS Kalevi esindaja Olavi Allase, kellele pakuvad konkurentsi Pärnumaa parimad ja omaaegne maratonimeister, paljudel rahvajooksudel võidutsenud Viljar Vallimäe (SK Prorunner). Naistest läheb võitu püüdma hiljuti neli järjestikust Sinilillejooksu võitnud Kadiliis Kuiv (SK Prorunner).
8,3 km pikale jooksule lisaks on kavas pikk käimine, mida on võimalik läbida nii ajavõtuga kui ilma. Stardikoridori lõpust pääsevad pikale rajale lemmikloomaga spordisõbrad. Päeva esimeses pooles on kavas 5,4 km koertekross ehk canicross, mis viib võistluspaarid rajale kümnesekundliste vahedega.
Luitejooksu rajad pakuvad kauneid loodusvaateid ja mõõdukat sportlikku väljakutset - valdavalt pehmel metsaalusel pinnasel kulgev distants läbib Luitemaa looduskaitseala. Seal asuvad luited Torni- ja Tõotusemägi on Eesti kõrgeimad. Just sel põhjusel liigitub jooks elamusspordi kategooriasse.
Pere noorimaid rõõmustavad kell 11.30 algavad lastejooksud, millest saavad osa võtta kuni 11-aastased spordisõbard. Kõiki lõpetajaid premeeritakse jooksu teemalise medali ja partnerite boonustega.
"Seoses koroonapiirangute kadumisega on taas võimalik vabalt korraldada ja osaleda. Ehkki praegu ei küüni registreerimise aktiivsus mõne aasta tagusele ligilähedalegi, on päev-päevalt märgata huviliste lisandumist," rääkis ürituse peakorraldaja Vahur Mäe, kelle hinnangul pingutab Pärnu Kahe Silla klubi inimeste rajale tagasi meelitamisega kõvasti.
"See võib veidi aega võtta, ent mul on usku, et tänavu saame teha täishooaja ning liikumishuvilised leiavad taas tee liikumisüritustele," arvas Mäe.
24. aprillini saab üritusest osa võtta ka virtuaalselt, võimaldades osalejal liikuda endale sobival ajal ja kohas. Tänutäheks saab iga lõpetaja Luitejooksu kujundusega medali. Igalt starditasult annetatakse osa Kaitseliidu Pärnumaa maleva noorkotkaste ja kodutütarde isamaalise kasvatuse programmi tegevuste kaasfinantseerimiseks.
Luitejooks on Pärnu Kahe Silla Klubi kolmikürituse sarja avaetapp. Sarja kuuluvad veel Jüri Jaansoni Kahe Silla ja Pärnu Rannajooks. Erinevad spordiüritused koondati sarjaks eesmärgiga pakkuda osalejatele hooajaringset harjutamismotivatsiooni. Sarja läbijaid ootab sügisel Rannajooksu finišis vääriline medal. Sarja arvestuses osalevad kõik, kes on vastavad distantsid läbinud, vaatamata sellele, kas registreeriti sarjale ühiselt või igale etapile eraldi.
Luitejooks kuulub muu hulgas Pärnumaa Liigub sarja, mis algas varakevadel ja lõpeb hilissügisel. Sarja eesmärk on pakkuda pärnumaalastele eri spordiala üritustel liikumiseks võimalusi ja harjutamislusti.
### Response:
Kaheaastase pausi järel toimub piirangutest vaba Luitejooks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulistamine toimus Brooklyni metroojaamas.
Politsei teatel toimus tulistamine kohaliku aja järgi kell 8.30. Võimud avastasid ka mitu lõhkemata lõhkekeha meenutavat seadet, vahendas New York Post.
Sündmuskohal tegutsevad ka Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Büroo (ATF) töötajad, vahendas BBC.
Politsei teatel aktiivseid lõhkekehi jaamas pole. Ajalehe New York Times allikate teatel otsib politsei gaasimaskiga meest, kes kannab oranži ehitusvesti.
"Toimus mitu lasku, ma ei suutnud neid kokku loendada. Ma ei teagi palju neid oli," ütles ajalehele New York Post sündmuskohal olnud kohalik elanik.
Valge Maja teatas, et president Joe Bidenit on teavitatud olukorrast New Yorgis. | New Yorgi tulistamises sai vigastada vähemalt 16 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulistamine toimus Brooklyni metroojaamas.
Politsei teatel toimus tulistamine kohaliku aja järgi kell 8.30. Võimud avastasid ka mitu lõhkemata lõhkekeha meenutavat seadet, vahendas New York Post.
Sündmuskohal tegutsevad ka Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Büroo (ATF) töötajad, vahendas BBC.
Politsei teatel aktiivseid lõhkekehi jaamas pole. Ajalehe New York Times allikate teatel otsib politsei gaasimaskiga meest, kes kannab oranži ehitusvesti.
"Toimus mitu lasku, ma ei suutnud neid kokku loendada. Ma ei teagi palju neid oli," ütles ajalehele New York Post sündmuskohal olnud kohalik elanik.
Valge Maja teatas, et president Joe Bidenit on teavitatud olukorrast New Yorgis.
### Response:
New Yorgi tulistamises sai vigastada vähemalt 16 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Steinmeier külastas teisipäeval Varssavit, kus ta kohtus oma Poola kolleegi Andrzej Dudaga. Steinmeieri sõnul soovitas Duda tal koos Balti riikide riigipeadega sõita Ukraina pealinna.
"Ma ütlesin, et olen valmis Kiievit külastama. Kuid ilmselt ei tahetud seda Kiievis, et ma sinna sõidaks," ütles Steinmeier.
Steinmeier oli endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi lähedane liitlane. Steinmeier oli Saksamaa välisminister, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare.
Steinmeierit on viimastel nädalatel Saksamaal teravalt kritiseeritud, et ta on vaikinud, mis roll temal on olnud Saksamaa valikutes, eriti perioodil, kui ta oli pikalt välisminister. | Ukraina keeldus võõrustamast Saksamaa presidenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Steinmeier külastas teisipäeval Varssavit, kus ta kohtus oma Poola kolleegi Andrzej Dudaga. Steinmeieri sõnul soovitas Duda tal koos Balti riikide riigipeadega sõita Ukraina pealinna.
"Ma ütlesin, et olen valmis Kiievit külastama. Kuid ilmselt ei tahetud seda Kiievis, et ma sinna sõidaks," ütles Steinmeier.
Steinmeier oli endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi lähedane liitlane. Steinmeier oli Saksamaa välisminister, kui Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare.
Steinmeierit on viimastel nädalatel Saksamaal teravalt kritiseeritud, et ta on vaikinud, mis roll temal on olnud Saksamaa valikutes, eriti perioodil, kui ta oli pikalt välisminister.
### Response:
Ukraina keeldus võõrustamast Saksamaa presidenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastane Clijsters naasis väljakule 2020. aasta veebruaris pärast kaheksa-aastast eemalolekut, kuid koroonapandeemia ja vigastuste tõttu sai ta mängida vaid viis matši. Neist ei võitnud ta ühtegi.
Neljakordne suure slämmi meister loobus esimest korda tennisest 23-aastasena 2007. aastal, kuid naasis 2009. aastal pärast tütre sündi ning võitis nii US Openi kui ka Austraalia lahtised.
Teist korda lõpetas Clijsters pärast 2012. aasta US Openit ning platsile tuli ta tagasi alles 2020. aasta veebruaris. Tema viimane kohtumine oli oktoobris Indian Wellsil.
"Tahan teiega jagada, et otsustasin enam ametlikel turniiridel mitte mängida. Ma ei jõua ära oodata, et näha, millised uued seiklused mu teele satuvad. Tänan kõiki, kes on mind viimase kahe aasta jooksul toetanud," kirjutas Clijsters Instagramis.
View this post on Instagram
A post shared by Kim Clijsters (@clijsterskim)
Clijsters võitis karjääri jooksul kokku 41 tiitlit ning oli neljal korral maailma edetabelis esikohal.
"Olen alati teinud karjääriotsuseid selle järgi, kuidas ma sel ajal tundsin, mitte selle põhjal, mis oli minu karjäärile pikas perspektiivis hea. Olen õnnelik, kuidas kõik välja töötas," vastas Clijsters küsimusele, kas ta midagi kahetseb. | Endine esireket Clijsters lõpetas kolmandat korda sportlaskarjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastane Clijsters naasis väljakule 2020. aasta veebruaris pärast kaheksa-aastast eemalolekut, kuid koroonapandeemia ja vigastuste tõttu sai ta mängida vaid viis matši. Neist ei võitnud ta ühtegi.
Neljakordne suure slämmi meister loobus esimest korda tennisest 23-aastasena 2007. aastal, kuid naasis 2009. aastal pärast tütre sündi ning võitis nii US Openi kui ka Austraalia lahtised.
Teist korda lõpetas Clijsters pärast 2012. aasta US Openit ning platsile tuli ta tagasi alles 2020. aasta veebruaris. Tema viimane kohtumine oli oktoobris Indian Wellsil.
"Tahan teiega jagada, et otsustasin enam ametlikel turniiridel mitte mängida. Ma ei jõua ära oodata, et näha, millised uued seiklused mu teele satuvad. Tänan kõiki, kes on mind viimase kahe aasta jooksul toetanud," kirjutas Clijsters Instagramis.
View this post on Instagram
A post shared by Kim Clijsters (@clijsterskim)
Clijsters võitis karjääri jooksul kokku 41 tiitlit ning oli neljal korral maailma edetabelis esikohal.
"Olen alati teinud karjääriotsuseid selle järgi, kuidas ma sel ajal tundsin, mitte selle põhjal, mis oli minu karjäärile pikas perspektiivis hea. Olen õnnelik, kuidas kõik välja töötas," vastas Clijsters küsimusele, kas ta midagi kahetseb.
### Response:
Endine esireket Clijsters lõpetas kolmandat korda sportlaskarjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvelaagritesse on oodatud osalema 2010.-2015. aastal sündinud poisid ja tüdrukud, mõnedes laagrites on poiste sünniaastateks 2011-2015. Eelnev jalgpalli mängimise kogemus ei ole laagris osalemiseks vajalik.
Laagri osavõtutasu on 100 eurot ning hinna sisse kuuluvad joogipudel, puuviljad, soe lõunasöök (v.a viimasel päeval), lühikeste varrukatega ning osaleja eesnimega särk, lühikesed püksid ja sokid firmalt Nike ja erinevaid meeneid.
Kui lapsevanem soovib lapse registreerida lisaks juunile ka augusti laagrisse, siis teine laager maksab 85 eurot ja augusti laagrisse registreerimisel tuleb sellisel juhul kasutada juuni laagri kinnituskirjas olevat sooduslinki.
Suvelaagrite eesmärgiks on tuua rohkem noori spordi ja jalgpalli juurde, tugevdades samal ajal ka laste tervist ning arendada nende kehalisi ja vaimseid võimeid. Võit ja võidu saavutamine tähtsust ei oma. Kõikides laagrites on juhendajateks EJL-i poolt valitud ning koolitatud noortetreenerid, kelle eesmärgiks on tagada kvaliteetse treeningu ühildamine laste mängulõbuga.
Rohkem infot laagrikohtade, registreerimise ja toimumise tingimuste kohta leiab jalgpalliliidu kodulehelt. | Algas registreerimine jalgpalli suvelaagritesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvelaagritesse on oodatud osalema 2010.-2015. aastal sündinud poisid ja tüdrukud, mõnedes laagrites on poiste sünniaastateks 2011-2015. Eelnev jalgpalli mängimise kogemus ei ole laagris osalemiseks vajalik.
Laagri osavõtutasu on 100 eurot ning hinna sisse kuuluvad joogipudel, puuviljad, soe lõunasöök (v.a viimasel päeval), lühikeste varrukatega ning osaleja eesnimega särk, lühikesed püksid ja sokid firmalt Nike ja erinevaid meeneid.
Kui lapsevanem soovib lapse registreerida lisaks juunile ka augusti laagrisse, siis teine laager maksab 85 eurot ja augusti laagrisse registreerimisel tuleb sellisel juhul kasutada juuni laagri kinnituskirjas olevat sooduslinki.
Suvelaagrite eesmärgiks on tuua rohkem noori spordi ja jalgpalli juurde, tugevdades samal ajal ka laste tervist ning arendada nende kehalisi ja vaimseid võimeid. Võit ja võidu saavutamine tähtsust ei oma. Kõikides laagrites on juhendajateks EJL-i poolt valitud ning koolitatud noortetreenerid, kelle eesmärgiks on tagada kvaliteetse treeningu ühildamine laste mängulõbuga.
Rohkem infot laagrikohtade, registreerimise ja toimumise tingimuste kohta leiab jalgpalliliidu kodulehelt.
### Response:
Algas registreerimine jalgpalli suvelaagritesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peaminister ja rahandusminister said täna teate, et politsei kavatseb neile saata teated trahvi saamise kohta. Meil pole täpsemat informatsiooni, teavitame sellest, kui saame," ütles teisipäeval Downing Streeti pressiesindaja.
Scotland Yard teatas teisipäeva hommikul, et määrab piirangute rikkumiste eest järjekordsed trahvid. Johnsoni poliitilised vastased leiavad, et peaminister peab tagasi astuma.
"Boris Johnson ja Rishi Sunak on rikkunud seadust ja valetanud korduvalt Briti avalikkusele. Mõlemad peavad tagasi astuma. Konservatiivid ei sobi riiki juhtima. Suurbritannia väärib paremat," väitis teisipäeval leiboristide juht Keir Starmer. | Boris Johnson saab karantiini ajal peetud pidude tõttu trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peaminister ja rahandusminister said täna teate, et politsei kavatseb neile saata teated trahvi saamise kohta. Meil pole täpsemat informatsiooni, teavitame sellest, kui saame," ütles teisipäeval Downing Streeti pressiesindaja.
Scotland Yard teatas teisipäeva hommikul, et määrab piirangute rikkumiste eest järjekordsed trahvid. Johnsoni poliitilised vastased leiavad, et peaminister peab tagasi astuma.
"Boris Johnson ja Rishi Sunak on rikkunud seadust ja valetanud korduvalt Briti avalikkusele. Mõlemad peavad tagasi astuma. Konservatiivid ei sobi riiki juhtima. Suurbritannia väärib paremat," väitis teisipäeval leiboristide juht Keir Starmer.
### Response:
Boris Johnson saab karantiini ajal peetud pidude tõttu trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastane Ramos siirdus PSG ridadesse eelmise aasta juulis pärast 16 aastat Madridi Realis, kuid on vigastuste tõttu uues klubis mänginud vaid seitse korda.
Hispaania koondislane mängis PSG eest täismängu alles kolmandat korda eelmisel nädalal toimunud 6:1 võidumängus Clermonti vastu.
"Tahaksin veel neli kuni viis aastat tipptasemel mängida ja siis saada uue kogemuse," ütles Ramos esmaspäeval Prime Videole.
"Siin Pariisis on mul leping kaks aastat, proovime teha kolm. Ühe aasta veel ja siis vaatame edasi," sõnas Ramos.
Prantsusmaa kõrgliigas on PSG 31 kohtumise järel 71 punktiga liider, edestades Marseille'd 12 punktiga. | Ramos plaanib tipptasemel jalgpalli mängida veel vähemalt neli aastat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane Ramos siirdus PSG ridadesse eelmise aasta juulis pärast 16 aastat Madridi Realis, kuid on vigastuste tõttu uues klubis mänginud vaid seitse korda.
Hispaania koondislane mängis PSG eest täismängu alles kolmandat korda eelmisel nädalal toimunud 6:1 võidumängus Clermonti vastu.
"Tahaksin veel neli kuni viis aastat tipptasemel mängida ja siis saada uue kogemuse," ütles Ramos esmaspäeval Prime Videole.
"Siin Pariisis on mul leping kaks aastat, proovime teha kolm. Ühe aasta veel ja siis vaatame edasi," sõnas Ramos.
Prantsusmaa kõrgliigas on PSG 31 kohtumise järel 71 punktiga liider, edestades Marseille'd 12 punktiga.
### Response:
Ramos plaanib tipptasemel jalgpalli mängida veel vähemalt neli aastat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 1,2 protsenti. See on kiireim ühekuuline tõus alates 2005. aastast.
USA-s tõusevad kiiresti toiduhinnad. Toornafta kõrge hind tõstab ka autokütuse hinda.
"Me näeme hinnatõusu kõikjal, nii kaupade kui teenuste osas. Venemaa sissetung Ukrainasse ja koroonaviiruse levik kujutavad endast ohtu, et tarneahelate normaliseerumine võtab aega kauem," ütles ajalehele The Wall Street Journal USA majandusteadlane Blerina Uruci.
Iowa osariigis elava aerofotograafi Ron Maylandi sõnul on viimaste kuude jooksul tema kulutused kolmekordistunud.
"Kui arvate, et auto tankimine on kallis, siis proovige lennukit. Seadmeid pole, nende hankimine võtab aega nüüd palju kauem. Kõik seadmed maksavad kaks korda rohkem," ütles Mayland.
USA föderaalreserv karmistab riigis rahapoliitikat, et pidurdada hinnatõusu. USA majandus aga jätkab taastumist. Märtsis loodi 431 000 töökohta. USA majandus kasvas eelmisel aastal 5,5 protsendi võrra. | USA tarbijahinnaindeks tõusis märtsis 8,5 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Igakuiselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul 1,2 protsenti. See on kiireim ühekuuline tõus alates 2005. aastast.
USA-s tõusevad kiiresti toiduhinnad. Toornafta kõrge hind tõstab ka autokütuse hinda.
"Me näeme hinnatõusu kõikjal, nii kaupade kui teenuste osas. Venemaa sissetung Ukrainasse ja koroonaviiruse levik kujutavad endast ohtu, et tarneahelate normaliseerumine võtab aega kauem," ütles ajalehele The Wall Street Journal USA majandusteadlane Blerina Uruci.
Iowa osariigis elava aerofotograafi Ron Maylandi sõnul on viimaste kuude jooksul tema kulutused kolmekordistunud.
"Kui arvate, et auto tankimine on kallis, siis proovige lennukit. Seadmeid pole, nende hankimine võtab aega nüüd palju kauem. Kõik seadmed maksavad kaks korda rohkem," ütles Mayland.
USA föderaalreserv karmistab riigis rahapoliitikat, et pidurdada hinnatõusu. USA majandus aga jätkab taastumist. Märtsis loodi 431 000 töökohta. USA majandus kasvas eelmisel aastal 5,5 protsendi võrra.
### Response:
USA tarbijahinnaindeks tõusis märtsis 8,5 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti on aegade jooksul Leeduga kohtunud 15 korda, võitnud neljal ja kaotanud kümnel juhul. Viimati mängiti 2015. aasta juunis Dobeles 26:26 viiki. Tihti on kahe koondise mängud kulgenud põnevalt ning viiel korral on võitja selgunud minimaalse paremusega.
Treenerid Sivertsson ja Savukynas kohtusid 25 aastat tagasi MM-il mängijatena
"Leedu osales jaanuaris EM-finaalturniiril, mis on iseenesest juba kvaliteedimärk. Vaatasin ka märtsikuiseid mänge Iisraeli vastu ja kuigi Leedu kaotas, siis kohati mängiti väga head käsipalli," tunnistas Eesti koondise peatreener Thomas Sivertsson.
25 aastat tagasi MM-finaalturniiril koos Rootsiga hõbedat võites aitas Sivertsson rootslastel teekonnal finaali konkurentsist lülitada ka Leedu, kelle koosseisus tegutses mängujuhina koondise praegune peatreener Gintaras Savukynas.
Leedu käsipall oli väga tugev juba Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, mil Kaunase Granitas võitis medaleid suurriigi meistrivõistlustel ning 1987. aastal ka Euroopa karikasarja. Tuntuima mängijana saavutas tänavu jaanuaris meie seast lahkunud Valdemaras Novickis N. Liidu koondises olümpiakulla ja -hõbeda.
Koondise peatreeneriks palgati pärast jaanuarikuist EM-finaalturniiri kogenud ja Eesti käsipallipublikule hästi tuttav Savukynas. 51-aastane tipptreener viis Riihimäe Cocksi kolmel korral järjest Balti liiga võitjaks, sealjuures alistati 2018. aastal Põlvas toimunud finaalturniiril kullamängus Serviti.
Rahvusmeeskonda ka aastatel 2009–2014 juhendanud Savukynas siirdus kaks aastat tagasi Euroopa Meistrite liigas mängiva Zaporožje Motori etteotsa. "Lendasime just tagasi Meistrite liiga mängult, kui sõda algas. Nüüd olen Leedus ja loodan, et see õudus lõpeb varsti," sõnas Savukynas.
Gintaras Savukynas: püüame MM-mängude järel muutusi teha
"Meie koondisel ebaõnnestusid märtsikuised MM-valikmängud Iisraeli vastu ja nüüd püüame värsketel jälgedel veidi muutusi tuua. Lähme mängudele Eesti vastu küllalt eksperimentaalse koosseisuga ning tahame näha, kas ja kuidas Balti või koduliigas tõestanud mängumehed koondisse sulanduvad," selgitas Savukynas.
Leedu tuntuimad käsipallurid praegusel hetkel on kahtlemata Savukynase käe all Motorisse kuulunud Aidenas Malašinskas ja Prantsusmaa klubi Montpellier HB koosseisus esimese leedulasena Meistrite liiga võitnud Jonas Truchanovičius. Kumbki tippmeestest siiski Eesti vastu platsile ei tule.
"Aidenas liitus hooaja lõpuni Hispaania klubiga CB Ademar Leon ning palus end sel korral mitte kutsuda, et uues meeskonnas paremini sisse elada. Jonas on vigastatud, ta ei saanud meid ka Iisraeli vastu aidata ning enne suve lõppu teda platsile pole oodata," sõnas Savukynas.
Siiski on leedukate ridades mitu välisklubide pallurit. Prantsusmaa kõrgliigast tulevad koondisse Gerdas Babarskas (Chambery) ja Lukas Simenas (Istres). Islandi FH Hafnarfjördurist liitub vasakukäeline Gytis Šmantauskas ja Austria tippklubis Alpla HC Hard mängib varasem Balti liiga parim snaiper Karolis Antanavičius. | EM-finaalturniiril mänginud Leedu võõrustab Eesti käsipallikoondist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti on aegade jooksul Leeduga kohtunud 15 korda, võitnud neljal ja kaotanud kümnel juhul. Viimati mängiti 2015. aasta juunis Dobeles 26:26 viiki. Tihti on kahe koondise mängud kulgenud põnevalt ning viiel korral on võitja selgunud minimaalse paremusega.
Treenerid Sivertsson ja Savukynas kohtusid 25 aastat tagasi MM-il mängijatena
"Leedu osales jaanuaris EM-finaalturniiril, mis on iseenesest juba kvaliteedimärk. Vaatasin ka märtsikuiseid mänge Iisraeli vastu ja kuigi Leedu kaotas, siis kohati mängiti väga head käsipalli," tunnistas Eesti koondise peatreener Thomas Sivertsson.
25 aastat tagasi MM-finaalturniiril koos Rootsiga hõbedat võites aitas Sivertsson rootslastel teekonnal finaali konkurentsist lülitada ka Leedu, kelle koosseisus tegutses mängujuhina koondise praegune peatreener Gintaras Savukynas.
Leedu käsipall oli väga tugev juba Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, mil Kaunase Granitas võitis medaleid suurriigi meistrivõistlustel ning 1987. aastal ka Euroopa karikasarja. Tuntuima mängijana saavutas tänavu jaanuaris meie seast lahkunud Valdemaras Novickis N. Liidu koondises olümpiakulla ja -hõbeda.
Koondise peatreeneriks palgati pärast jaanuarikuist EM-finaalturniiri kogenud ja Eesti käsipallipublikule hästi tuttav Savukynas. 51-aastane tipptreener viis Riihimäe Cocksi kolmel korral järjest Balti liiga võitjaks, sealjuures alistati 2018. aastal Põlvas toimunud finaalturniiril kullamängus Serviti.
Rahvusmeeskonda ka aastatel 2009–2014 juhendanud Savukynas siirdus kaks aastat tagasi Euroopa Meistrite liigas mängiva Zaporožje Motori etteotsa. "Lendasime just tagasi Meistrite liiga mängult, kui sõda algas. Nüüd olen Leedus ja loodan, et see õudus lõpeb varsti," sõnas Savukynas.
Gintaras Savukynas: püüame MM-mängude järel muutusi teha
"Meie koondisel ebaõnnestusid märtsikuised MM-valikmängud Iisraeli vastu ja nüüd püüame värsketel jälgedel veidi muutusi tuua. Lähme mängudele Eesti vastu küllalt eksperimentaalse koosseisuga ning tahame näha, kas ja kuidas Balti või koduliigas tõestanud mängumehed koondisse sulanduvad," selgitas Savukynas.
Leedu tuntuimad käsipallurid praegusel hetkel on kahtlemata Savukynase käe all Motorisse kuulunud Aidenas Malašinskas ja Prantsusmaa klubi Montpellier HB koosseisus esimese leedulasena Meistrite liiga võitnud Jonas Truchanovičius. Kumbki tippmeestest siiski Eesti vastu platsile ei tule.
"Aidenas liitus hooaja lõpuni Hispaania klubiga CB Ademar Leon ning palus end sel korral mitte kutsuda, et uues meeskonnas paremini sisse elada. Jonas on vigastatud, ta ei saanud meid ka Iisraeli vastu aidata ning enne suve lõppu teda platsile pole oodata," sõnas Savukynas.
Siiski on leedukate ridades mitu välisklubide pallurit. Prantsusmaa kõrgliigast tulevad koondisse Gerdas Babarskas (Chambery) ja Lukas Simenas (Istres). Islandi FH Hafnarfjördurist liitub vasakukäeline Gytis Šmantauskas ja Austria tippklubis Alpla HC Hard mängib varasem Balti liiga parim snaiper Karolis Antanavičius.
### Response:
EM-finaalturniiril mänginud Leedu võõrustab Eesti käsipallikoondist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Julgeolekuolukord Euroopas on tekitanud ka Eestis arutelu, kuhu võimaliku ohuolukorra ajal elanikele kõrval paigutada ka siinsed asendamatud kultuuriväärtused. Eesti muuseumid on selle teemaga intensiivselt tegelenud juba mitu aastat.
"Eestis on toimunud mitmeid arutelusid kultuuriväärtuste evakueerimisest ja see on iga muuseumi enda otsustada, kuhu ja millega ta teosed viib. Eesti kõige olulisemad muuseumid on juba oma otsused teinud," rääkis Reimaa.
Millisteks need otsused kujunesid, on Reimaa sõnul aga väga kitsa ringi küsimus. "Me ju ei tea, kuidas olukord kujuneb: kas me saame üldse viia väärtusi välismaale," arutles Reimaa.
Kuhu täpselt muuseumid oma varad viivad, on riigisaladus, rõhutas ta. "Miks peaks ma ütlema, kuhu viiakse "Surmatants" või mõni teine kallis maal? Siis saavad ju kõik sellest teada. See on meie identiteet, meie kultuurimälu, mida tuleb väga hoolega hoida. Kas öeldi kunagi avalikult välja, kuhu peideti esimene sinimustvalge lipp? Ei öeldud, sest see info pole avalik, see on sõjasaladus, mida ei räägita välja," rääkis Reimaa.
Tema hinnangul ei saa kultuuriväärtuste päästmise kontekstis rääkida ainult ainelistest väärtustest, vaid näiteks ka registritest, millega kindlaks teha sõjas varastatud ja hävinenud varade Eesti päritolu.
Muuseumidele on koolitusi teinud päästeamet. "Seal on eraldi osakond, mis koolitab kõiki asutusi, kes seda vähegi soovivad. Muinsuskaitseamet on teinud nn lauaõppusi, et kõik asjaga seotud inimesed teaks, mida kriisiolukorras teha. Põhiline, et ei tekiks paanikat," ütles Reimaa. | Eesti kultuurivarad viiakse ohu korral peitu salajastesse varjenditesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Julgeolekuolukord Euroopas on tekitanud ka Eestis arutelu, kuhu võimaliku ohuolukorra ajal elanikele kõrval paigutada ka siinsed asendamatud kultuuriväärtused. Eesti muuseumid on selle teemaga intensiivselt tegelenud juba mitu aastat.
"Eestis on toimunud mitmeid arutelusid kultuuriväärtuste evakueerimisest ja see on iga muuseumi enda otsustada, kuhu ja millega ta teosed viib. Eesti kõige olulisemad muuseumid on juba oma otsused teinud," rääkis Reimaa.
Millisteks need otsused kujunesid, on Reimaa sõnul aga väga kitsa ringi küsimus. "Me ju ei tea, kuidas olukord kujuneb: kas me saame üldse viia väärtusi välismaale," arutles Reimaa.
Kuhu täpselt muuseumid oma varad viivad, on riigisaladus, rõhutas ta. "Miks peaks ma ütlema, kuhu viiakse "Surmatants" või mõni teine kallis maal? Siis saavad ju kõik sellest teada. See on meie identiteet, meie kultuurimälu, mida tuleb väga hoolega hoida. Kas öeldi kunagi avalikult välja, kuhu peideti esimene sinimustvalge lipp? Ei öeldud, sest see info pole avalik, see on sõjasaladus, mida ei räägita välja," rääkis Reimaa.
Tema hinnangul ei saa kultuuriväärtuste päästmise kontekstis rääkida ainult ainelistest väärtustest, vaid näiteks ka registritest, millega kindlaks teha sõjas varastatud ja hävinenud varade Eesti päritolu.
Muuseumidele on koolitusi teinud päästeamet. "Seal on eraldi osakond, mis koolitab kõiki asutusi, kes seda vähegi soovivad. Muinsuskaitseamet on teinud nn lauaõppusi, et kõik asjaga seotud inimesed teaks, mida kriisiolukorras teha. Põhiline, et ei tekiks paanikat," ütles Reimaa.
### Response:
Eesti kultuurivarad viiakse ohu korral peitu salajastesse varjenditesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on aasta kahel esimesel kuul olnud ülejäägis, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.
Jaanuaris oli valitsussektoris eelarveülejääk kaheksa miljoni eurot. Keskvalitsuses oli ka jaanuaris eelarvepuudujääk.
Küti sõnul oli kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem veebruari lõpus, peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli veebruari lõpus esialgsetel andmetel 207 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis on 61 miljoni võrra vähem kui aasta varem.
Kütt märkis, et kulude kasv oli veebruaris ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kahe kuuga kasvanud tulumaksu laekumine, mis kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 21 protsenti. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kahe kuuga 16 protsenti enam kui aasta varem. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud.
Haigekassa ja töötukassa positsioon oli veebruari lõpu seisuga positiivne, 43,5 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 15 miljoni euro võrra 44 miljoni euroni.
Töötukassa eelarvepuudujääk oli veebruaris 0,5 miljonit eurot, mis on 30 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Veebruaris oli registreeritud töötus 6,9 protsenti, mis on suurem kui 2019. ja 2020. aasta alguses, mil see oli 5 kuni 5,5 protsenti.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 21 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 16 miljoni euro võrra rohkem.
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta veebruaris eelneva aasta veebruariga võrreldes 106,3 miljonit eurot ehk 11,6 protsenti. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2022. aasta veebruaris 640 miljonilt eurolt 703,6 miljoni euroni ehk 63,6 miljonit eurot eelneva aasta veebruariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 9,9 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid veebruaris enamjaolt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 56,7 miljoni euro võrra: sotsiaaltoetused 6,7 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 49,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 0,6 miljonit eurot.
Kodumaised investeeringutoetused vähenesid veebruaris 0,5 miljonit eurot.
Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid veebruaris üheksa miljoni euro ulatuses CO2 kvoodituludest rahastatud energiahinna tõusu leevendusmeede kohalikele omavalitsustele, 34,2 miljoni euro eest elektri ja gaasi võrgutasude kompenseerimine ning haigekassale toetuste eraldamine haiguspäevade hüvitamiseks seoses koroonaviiruse levikuga.
Majandamiskulud suurenesid veebruaris 6,1 protsenti, peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud PCR testimise kulutuste tõttu.
Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide elektri-, kütte- ja soojusenergiakulud veebruaris 1,3 miljoni euro võrra ehk 41,4 protsenti eelneva aasta veebruariga võrreldes.
Tööjõukulud suurenesid veebruaris 7,2 miljoni euro võrra, kasvades aastas üheksa protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus, märkis Kütt.
Investeeringud kasvasid veebruaris 13,4 protsenti ehk 2,8 miljoni euro võrra. Veebruaris suurenesid eelneva aasta veebruariga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks. Õppehoonetest olid veebruaris suurima mahuga investeeringuteks muusika- ja balletikooli, Laagri riigigümnaasiumi ning spordihoone ehitustööd. | Eelarvepuudujääk oli veebruaris 142 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on aasta kahel esimesel kuul olnud ülejäägis, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.
Jaanuaris oli valitsussektoris eelarveülejääk kaheksa miljoni eurot. Keskvalitsuses oli ka jaanuaris eelarvepuudujääk.
Küti sõnul oli kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem veebruari lõpus, peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli veebruari lõpus esialgsetel andmetel 207 miljoni euro suuruses puudujäägis, mis on 61 miljoni võrra vähem kui aasta varem.
Kütt märkis, et kulude kasv oli veebruaris ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kahe kuuga kasvanud tulumaksu laekumine, mis kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 21 protsenti. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kahe kuuga 16 protsenti enam kui aasta varem. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud.
Haigekassa ja töötukassa positsioon oli veebruari lõpu seisuga positiivne, 43,5 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 15 miljoni euro võrra 44 miljoni euroni.
Töötukassa eelarvepuudujääk oli veebruaris 0,5 miljonit eurot, mis on 30 miljoni euro võrra parem seis kui aasta varem. Veebruaris oli registreeritud töötus 6,9 protsenti, mis on suurem kui 2019. ja 2020. aasta alguses, mil see oli 5 kuni 5,5 protsenti.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 21 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 16 miljoni euro võrra rohkem.
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta veebruaris eelneva aasta veebruariga võrreldes 106,3 miljonit eurot ehk 11,6 protsenti. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2022. aasta veebruaris 640 miljonilt eurolt 703,6 miljoni euroni ehk 63,6 miljonit eurot eelneva aasta veebruariga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 9,9 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid veebruaris enamjaolt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 56,7 miljoni euro võrra: sotsiaaltoetused 6,7 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 49,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 0,6 miljonit eurot.
Kodumaised investeeringutoetused vähenesid veebruaris 0,5 miljonit eurot.
Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid veebruaris üheksa miljoni euro ulatuses CO2 kvoodituludest rahastatud energiahinna tõusu leevendusmeede kohalikele omavalitsustele, 34,2 miljoni euro eest elektri ja gaasi võrgutasude kompenseerimine ning haigekassale toetuste eraldamine haiguspäevade hüvitamiseks seoses koroonaviiruse levikuga.
Majandamiskulud suurenesid veebruaris 6,1 protsenti, peamiselt koroonaviiruse leviku peatamiseks tehtud PCR testimise kulutuste tõttu.
Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide elektri-, kütte- ja soojusenergiakulud veebruaris 1,3 miljoni euro võrra ehk 41,4 protsenti eelneva aasta veebruariga võrreldes.
Tööjõukulud suurenesid veebruaris 7,2 miljoni euro võrra, kasvades aastas üheksa protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud, koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ja hariduse ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus, märkis Kütt.
Investeeringud kasvasid veebruaris 13,4 protsenti ehk 2,8 miljoni euro võrra. Veebruaris suurenesid eelneva aasta veebruariga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja õppehoonete ehitamiseks. Õppehoonetest olid veebruaris suurima mahuga investeeringuteks muusika- ja balletikooli, Laagri riigigümnaasiumi ning spordihoone ehitustööd.
### Response:
Eelarvepuudujääk oli veebruaris 142 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ringidel sõidetud 22-kilomeetrise võistlusmaa läbis Uibokand ajaga üks tund ja üheksa minutit, vahendas Eesti jalgratturite liit.
"Võistlejad olid jagatud kahte starti ja mina alustasin esimeses. Esmalt lasti rajale M-16 klassi võistlejad, seejärel seeniorid ja lõpuks naised. Alustasin pigem rahulikult, sest ma ei jõudnud ajakava muutumise tõttu rajal piisavalt soojaks sõita, kuid õnneks polnud trass väga tehniline. Üsna pea hakkasin enda ees startinud mehi kinni püüdma. Sõidu eesmärk oli saada kirja korralik treeningvõistlus ja see sai kuhjaga täidetud," rääkis Uibokand. | Janelle Uibokand saavutas Portugalis esikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ringidel sõidetud 22-kilomeetrise võistlusmaa läbis Uibokand ajaga üks tund ja üheksa minutit, vahendas Eesti jalgratturite liit.
"Võistlejad olid jagatud kahte starti ja mina alustasin esimeses. Esmalt lasti rajale M-16 klassi võistlejad, seejärel seeniorid ja lõpuks naised. Alustasin pigem rahulikult, sest ma ei jõudnud ajakava muutumise tõttu rajal piisavalt soojaks sõita, kuid õnneks polnud trass väga tehniline. Üsna pea hakkasin enda ees startinud mehi kinni püüdma. Sõidu eesmärk oli saada kirja korralik treeningvõistlus ja see sai kuhjaga täidetud," rääkis Uibokand.
### Response:
Janelle Uibokand saavutas Portugalis esikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääneriigid kehtestasid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Venemaa sõltub relvade hankimisel nüüd salakaubavedajatest ja Iraanist.
Iraagist on Venemaale saadetud granaadiheitjaid ja tankitõrjerakette, samuti Brasiilias toodetud raketiheitjaid. Teheran saatis Moskvale veel Iraanis toodetud õhutõrjesüsteemi Bavar-373, teatas The Guardian.
Iraagis tegutsesid mitu aastat USA väed. USA koolitas ja varustas Iraagi sõjaväge. Seetõttu on riigis hulgaliselt lääneriikide sõjatehnikat. USA sõjatehnikat kasutavad ka Iraani toetatud šiiitide rühmitused.
Šiiitide suurima rühmituse Hashd al-Shaabi valduses olnud granaadiheitjad ja tankitõrjeraketid transporditi salaja Iraani. Seejärel viis Iraani sõjavägi relvad meritsi Venemaale.
"Meid ei huvita, kuhu need relvad lähevad. Me ei vaja neid praegu. Kõik, mida kasutab USA-vastane, teeb meid õnnelikuks," ütles üks Hashd al-Shaabi allikas ajalehele The Guardian.
"Venelased vajavad praegu Ukrainas rakette. Nende transport nõuab oskusteavet, kuid see on võimalik. Sellist tegevust ei tuvasta ka satelliidipildid, kuna neid saab transportida tavalistes konteinerites," ütles Istanbulis töötav merendusekspert Yörük Isik.
Mõttekoja Carnegie Center teaduri Mohaned Hage Ali sõnul proovib Iraan tagada, et Venemaa ei kaotaks sõda Ukrainas.
"Teised riigid, nagu Hiina, peavad olema väga ettevaatlikud. Iraan proovib aga tagada, et Venemaa ei kaotaks sõda. Kui Putini võim väheneb, siis oleks sellel tohutu mõju Iraanile, mis sõltub Lähis-Idas Venemaa õhutoetusest," ütles Mohaned Hage Ali. | Allikad: Moskva ostab salaja Teherani kaudu Iraagist pärit relvastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääneriigid kehtestasid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse karmid Moskva-vastased sanktsioonid. Venemaa sõltub relvade hankimisel nüüd salakaubavedajatest ja Iraanist.
Iraagist on Venemaale saadetud granaadiheitjaid ja tankitõrjerakette, samuti Brasiilias toodetud raketiheitjaid. Teheran saatis Moskvale veel Iraanis toodetud õhutõrjesüsteemi Bavar-373, teatas The Guardian.
Iraagis tegutsesid mitu aastat USA väed. USA koolitas ja varustas Iraagi sõjaväge. Seetõttu on riigis hulgaliselt lääneriikide sõjatehnikat. USA sõjatehnikat kasutavad ka Iraani toetatud šiiitide rühmitused.
Šiiitide suurima rühmituse Hashd al-Shaabi valduses olnud granaadiheitjad ja tankitõrjeraketid transporditi salaja Iraani. Seejärel viis Iraani sõjavägi relvad meritsi Venemaale.
"Meid ei huvita, kuhu need relvad lähevad. Me ei vaja neid praegu. Kõik, mida kasutab USA-vastane, teeb meid õnnelikuks," ütles üks Hashd al-Shaabi allikas ajalehele The Guardian.
"Venelased vajavad praegu Ukrainas rakette. Nende transport nõuab oskusteavet, kuid see on võimalik. Sellist tegevust ei tuvasta ka satelliidipildid, kuna neid saab transportida tavalistes konteinerites," ütles Istanbulis töötav merendusekspert Yörük Isik.
Mõttekoja Carnegie Center teaduri Mohaned Hage Ali sõnul proovib Iraan tagada, et Venemaa ei kaotaks sõda Ukrainas.
"Teised riigid, nagu Hiina, peavad olema väga ettevaatlikud. Iraan proovib aga tagada, et Venemaa ei kaotaks sõda. Kui Putini võim väheneb, siis oleks sellel tohutu mõju Iraanile, mis sõltub Lähis-Idas Venemaa õhutoetusest," ütles Mohaned Hage Ali.
### Response:
Allikad: Moskva ostab salaja Teherani kaudu Iraagist pärit relvastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2013. aastal ilmunud Sveta Grigorjeva debüütkogu "Kes kardab Sveta Grigorjevat?" oli ootamatu menuraamat, mis müüdi kiirelt läbi ning mille tagasiside oli küllalt keevaline. Oli neid, kellele läks Grigorjeva looming väga korda, teised samas vihkasid seda samuti kirglikult. "Kultuuristuudio. Looming" üritab muukida lahti, miks on saanud sellest luulekogust omamoodi ajastu märk.
Saatejuht Kaspar Viilup uurib Grigorjeva loomingut ja kunsti rolli sõja ajal koos muusiku ja kirjandusajakirjaniku Kaisa Linguga. Lisaks vaatleb lähemalt Sveta Grigorjeva luulet kirjandusteadlane Joosep Susi.
Kaspar Viilupi sõnul on Sveta Grigorjeva üks neid autoreid, kellest pidevalt räägitakse, kuid keda enamik inimesed tegelikult lugenud pole. "Sveta nime seostavad paljud ilmselt aastaid tagasi presidendi roosiaias peetud kõnega, mis ajas suurt hulka inimesi tõsiselt vihale, kuid tegelikult on ta kirjutanud ka mitu luulekogu, mis ajaksid neid samu inimesi ilmselt veel kümme korda vihasemaks."
Saates üritavad nad mõista, mis tiivustab Grigorjevat looma ning milliseks luuletajaks ta end ise peab. Samuti proovitakse leida vastust küsimusele, kui erinevad persoonid on Sveta Grigorjeva inimesena ning Sveta Grigorjeva luuletajana.
Sarja "Kultuuristuudio. Looming" iga osa vaatleb ühe looja ühte või kahte märgilist teost, mida avatakse koos tegija enda ja tema looming mõtestajaga. Saate finaalis üllatab külaline vaatajaid ühe teda ennast mõjutanud teose looga.
Saatejuhid on Ave Häkli, Kaspar Viilup ja Meelis Oidsalu. "Kultuuristuudio. Looming" on eetris teisipäeva õhtuti kl 21.30 ETV2s. | Saates "Kultuuristuudio. Looming" on külas luuletaja Sveta Grigorjeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2013. aastal ilmunud Sveta Grigorjeva debüütkogu "Kes kardab Sveta Grigorjevat?" oli ootamatu menuraamat, mis müüdi kiirelt läbi ning mille tagasiside oli küllalt keevaline. Oli neid, kellele läks Grigorjeva looming väga korda, teised samas vihkasid seda samuti kirglikult. "Kultuuristuudio. Looming" üritab muukida lahti, miks on saanud sellest luulekogust omamoodi ajastu märk.
Saatejuht Kaspar Viilup uurib Grigorjeva loomingut ja kunsti rolli sõja ajal koos muusiku ja kirjandusajakirjaniku Kaisa Linguga. Lisaks vaatleb lähemalt Sveta Grigorjeva luulet kirjandusteadlane Joosep Susi.
Kaspar Viilupi sõnul on Sveta Grigorjeva üks neid autoreid, kellest pidevalt räägitakse, kuid keda enamik inimesed tegelikult lugenud pole. "Sveta nime seostavad paljud ilmselt aastaid tagasi presidendi roosiaias peetud kõnega, mis ajas suurt hulka inimesi tõsiselt vihale, kuid tegelikult on ta kirjutanud ka mitu luulekogu, mis ajaksid neid samu inimesi ilmselt veel kümme korda vihasemaks."
Saates üritavad nad mõista, mis tiivustab Grigorjevat looma ning milliseks luuletajaks ta end ise peab. Samuti proovitakse leida vastust küsimusele, kui erinevad persoonid on Sveta Grigorjeva inimesena ning Sveta Grigorjeva luuletajana.
Sarja "Kultuuristuudio. Looming" iga osa vaatleb ühe looja ühte või kahte märgilist teost, mida avatakse koos tegija enda ja tema looming mõtestajaga. Saate finaalis üllatab külaline vaatajaid ühe teda ennast mõjutanud teose looga.
Saatejuhid on Ave Häkli, Kaspar Viilup ja Meelis Oidsalu. "Kultuuristuudio. Looming" on eetris teisipäeva õhtuti kl 21.30 ETV2s.
### Response:
Saates "Kultuuristuudio. Looming" on külas luuletaja Sveta Grigorjeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastail 1978–1987 käisid Kama ja Leibak manside juures ekspeditsioonidel lindistamas ja kogumas nende pärimust. Mansid muutusid neile nii lähedasteks, et nad said eesti keeles välja anda mansi muinasjutuvalimiku.
Mansidest ja Mansimaa endistest aegadest, sealsetest oludest, tulevikulootus(etus)est seekord juttu tulebki. Aprilli teisel laupäeval on manside ja hantide kevadpüha – varesepäev – ja ka varestest tuleb juttu.
Esinejatest
Eerik Leibak on tunnustatud bioloog ja looduskaitsja. Ta on Soomaa rahvuspargi moodustamise üks algatajaid, Eesti Ornitoloogiaühingu taasasutaja ning 2018. aastal ilmunud koguteose "Linnuatlas" üks autoritest. Leibak on tegelenud linnunimetuste uurimisega ja olnud ka mitme loodusfilmi konsultant.
Kaido Kama on laiemalt tuntud kui poliitik ja endine minister, kelle hoida olid nii justiits- kui ka siseministri portfell. Aastail 1997–2004 töötas ta Võru Instituudi direktorina. Suur huvi soome-ugri rahvaste vastu on viinud Kama arvukatele ekspeditsioonidele ja reisidele meie hõimurahvaste juurde. Aastail 1996–1998 oli ta Fenno-Ugria Asutuse juhatuse esimees. | Kolmapäeval kell 17 Hõimuklubis: Kama ja Leibak mansidest ja Mansimaast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastail 1978–1987 käisid Kama ja Leibak manside juures ekspeditsioonidel lindistamas ja kogumas nende pärimust. Mansid muutusid neile nii lähedasteks, et nad said eesti keeles välja anda mansi muinasjutuvalimiku.
Mansidest ja Mansimaa endistest aegadest, sealsetest oludest, tulevikulootus(etus)est seekord juttu tulebki. Aprilli teisel laupäeval on manside ja hantide kevadpüha – varesepäev – ja ka varestest tuleb juttu.
Esinejatest
Eerik Leibak on tunnustatud bioloog ja looduskaitsja. Ta on Soomaa rahvuspargi moodustamise üks algatajaid, Eesti Ornitoloogiaühingu taasasutaja ning 2018. aastal ilmunud koguteose "Linnuatlas" üks autoritest. Leibak on tegelenud linnunimetuste uurimisega ja olnud ka mitme loodusfilmi konsultant.
Kaido Kama on laiemalt tuntud kui poliitik ja endine minister, kelle hoida olid nii justiits- kui ka siseministri portfell. Aastail 1997–2004 töötas ta Võru Instituudi direktorina. Suur huvi soome-ugri rahvaste vastu on viinud Kama arvukatele ekspeditsioonidele ja reisidele meie hõimurahvaste juurde. Aastail 1996–1998 oli ta Fenno-Ugria Asutuse juhatuse esimees.
### Response:
Kolmapäeval kell 17 Hõimuklubis: Kama ja Leibak mansidest ja Mansimaast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna 100 aastat tagasi asutati Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija, Hobuseasjanduse ja Arendamise Armastajate Ühing. Ehkki ratsaspordi harrastajateks olid toona eeskätt kaitsevägi, kaitseliit ja politsei, tegutses nende kõrval Tallinnas ka üksikuid ratsaklubisid, mis olid koondunud Gonsiori tänaval asunud maneeži ümber. Gonsiori maneež, mõõtmetega 20x30m, jäi aga pealinlastele peagi väikseks, mispärast otsustas Tallinna Ratsasõidu Edendamise Selts tellida arhitekt Eugen Habermannilt uue maneeži. 1939. aasta sügisel valmiski Tondi maneež, mis oli riigi moodsaim, varustatud pealtvaatajate tribüüni, riietusruumide ja kõige muu vajalikuga.
Ratsaliidu sünnipäeva-aasta avab pidulik gala, mis peetakse eeloleval laupäeval Tallinnas Kultuurikatlas. Külalisi saabub üle 300 ning sündmuse käigus tunnustatakse nii eelmise aasta parimaid kui ka aastakümnete jooksul ratsaspordi arengusse panustanud inimesi.
Lisaks toimub ratsaliidu juubeliaasta jooksul veel mitmeid sündmusi, mis tutvustavad ratsasporti kõigile huvilistele ning annavad võimaluse ka praegustele ratsutajatele aimu saada eelneva saja aasta jooksul toimunust. Samuti valmivad käesoleval aastal Eesti ratsasporti käsitlev mahukas raamat ja dokumentaalfilm, mille esilinastust on oodata eeloleval sügisel. Filmi autoriks on Steiv Silm. | Ratsaliit avab 100. juubeliaasta piduliku auhinnagalaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna 100 aastat tagasi asutati Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija, Hobuseasjanduse ja Arendamise Armastajate Ühing. Ehkki ratsaspordi harrastajateks olid toona eeskätt kaitsevägi, kaitseliit ja politsei, tegutses nende kõrval Tallinnas ka üksikuid ratsaklubisid, mis olid koondunud Gonsiori tänaval asunud maneeži ümber. Gonsiori maneež, mõõtmetega 20x30m, jäi aga pealinlastele peagi väikseks, mispärast otsustas Tallinna Ratsasõidu Edendamise Selts tellida arhitekt Eugen Habermannilt uue maneeži. 1939. aasta sügisel valmiski Tondi maneež, mis oli riigi moodsaim, varustatud pealtvaatajate tribüüni, riietusruumide ja kõige muu vajalikuga.
Ratsaliidu sünnipäeva-aasta avab pidulik gala, mis peetakse eeloleval laupäeval Tallinnas Kultuurikatlas. Külalisi saabub üle 300 ning sündmuse käigus tunnustatakse nii eelmise aasta parimaid kui ka aastakümnete jooksul ratsaspordi arengusse panustanud inimesi.
Lisaks toimub ratsaliidu juubeliaasta jooksul veel mitmeid sündmusi, mis tutvustavad ratsasporti kõigile huvilistele ning annavad võimaluse ka praegustele ratsutajatele aimu saada eelneva saja aasta jooksul toimunust. Samuti valmivad käesoleval aastal Eesti ratsasporti käsitlev mahukas raamat ja dokumentaalfilm, mille esilinastust on oodata eeloleval sügisel. Filmi autoriks on Steiv Silm.
### Response:
Ratsaliit avab 100. juubeliaasta piduliku auhinnagalaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastane Kodaira tuli 2018. aastal PyeongChangis 500 meetri olümpiavõitjaks ja tuli 1000 meetris hõbedale. Oma viimase võistluse teeb Kodaira kodulinnas Naganos.
"Kui ma mõtlen, kui pikk on elu, siis ma ei taha seda täita vaid kiiruisutamisega. Tundsin, et nüüd on õige aeg," sõnas Kodaira pressikonverentsil.
"Põhjuseid on mitmeid, aga ma tahtsin teha viimase võistluse siis, kui olen selleks füüsiliselt võimeline. Ma tahtsin, et viimane võistlus toimuks kodus."
Kui PyeongChangi olümpia oli Kodaira jaoks suurepärane, siis Pekingist tal häid mälestusi pole - 500 meetris tuli 17. ja 1000 meetris kümnes koht.
500 meetris on ta kahel korral (2017, 2020) tulnud ka maailmemeistriks, lisaks on Kodairal kaks sprindi mitmevõistluse MM-kulda (2017, 2019). | Kiiruisu olümpiavõitja paneb karjäärile punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane Kodaira tuli 2018. aastal PyeongChangis 500 meetri olümpiavõitjaks ja tuli 1000 meetris hõbedale. Oma viimase võistluse teeb Kodaira kodulinnas Naganos.
"Kui ma mõtlen, kui pikk on elu, siis ma ei taha seda täita vaid kiiruisutamisega. Tundsin, et nüüd on õige aeg," sõnas Kodaira pressikonverentsil.
"Põhjuseid on mitmeid, aga ma tahtsin teha viimase võistluse siis, kui olen selleks füüsiliselt võimeline. Ma tahtsin, et viimane võistlus toimuks kodus."
Kui PyeongChangi olümpia oli Kodaira jaoks suurepärane, siis Pekingist tal häid mälestusi pole - 500 meetris tuli 17. ja 1000 meetris kümnes koht.
500 meetris on ta kahel korral (2017, 2020) tulnud ka maailmemeistriks, lisaks on Kodairal kaks sprindi mitmevõistluse MM-kulda (2017, 2019).
### Response:
Kiiruisu olümpiavõitja paneb karjäärile punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sinisalu rääkis kaitsepolitsei aastaraamatut tutvustades, et Seredenko kohtuprotsess liigub lõpu poole.
"Täpset kuupäeva ma ei mäleta. Kohtupidamise ajaks on ta vangistatud," märkis ta. Hiljem täpsustas Sinisalu, et otsust on oodata sügisel või talve poole.
Sinisalu sõnul ei saa kaitsepolitsei varem selle kaasuse kohta avaldatu kohta palju lisada. See on tema sõnul näide, kus inimene valmistab ette Kremlile vajalikke jutupunkte, millele Kreml ja Venemaa välisministeeriumi hiljem viitavad ja mis lähtub loogikast, et tuleb oma kasulike agentide kaudu luua konteksti, et vajadusel õigustada sekkumist.
"Ise küsin ja ise vastan, see on sellisest sarjast," tõdes ta.
Seredenkot kahtlustatakse koostöös Vene eriteenistustega ja tema tegevus oli Sinisalu sõnul laiaulatuslik ja aastatepikkune.
"Lõplik kohtuotsus ütleb, mis on kohtu poolt loetud tõendatuks ja mis mitte. Meie arvates on ta piisavalt tegusid toime pannud, et ta kahtlustatavana kinni pidada ja kohtu alla anda," lausus Sinisalu.
Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp lisas, et Seredenko viibib vanglas ja Eesti vanglad vastavad kõige kõrgematele standarditele, seega pole alust süüdistustel, mida Vene propaganda on üritanud selles valdkonnas luua.
"Teame, et ka rahvusvaheliselt püütakse selle teemaga Eestit rünnata, aga meil pole siin midagi häbeneda, me oleme õigusriik," ütles ta. "Kohus teeb oma otsuse ja siis saame teada, mis on kohtu hinnang selles osas".
Kaitsepolitsei vahistas Seredenko eelmise aasta märtsis kahtlustatuna Eesti vabariigi vastu tegutsemises. Mullu augustis saatis prokuratuur kriminaalasja kohtusse.
Viimastel aastatel töötas Seredenko Maardu gümnaasiumis majahoidjana. | Riigivastasuses süüdistatava Seredenko kohtuasjas on otsust oodata tänavu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sinisalu rääkis kaitsepolitsei aastaraamatut tutvustades, et Seredenko kohtuprotsess liigub lõpu poole.
"Täpset kuupäeva ma ei mäleta. Kohtupidamise ajaks on ta vangistatud," märkis ta. Hiljem täpsustas Sinisalu, et otsust on oodata sügisel või talve poole.
Sinisalu sõnul ei saa kaitsepolitsei varem selle kaasuse kohta avaldatu kohta palju lisada. See on tema sõnul näide, kus inimene valmistab ette Kremlile vajalikke jutupunkte, millele Kreml ja Venemaa välisministeeriumi hiljem viitavad ja mis lähtub loogikast, et tuleb oma kasulike agentide kaudu luua konteksti, et vajadusel õigustada sekkumist.
"Ise küsin ja ise vastan, see on sellisest sarjast," tõdes ta.
Seredenkot kahtlustatakse koostöös Vene eriteenistustega ja tema tegevus oli Sinisalu sõnul laiaulatuslik ja aastatepikkune.
"Lõplik kohtuotsus ütleb, mis on kohtu poolt loetud tõendatuks ja mis mitte. Meie arvates on ta piisavalt tegusid toime pannud, et ta kahtlustatavana kinni pidada ja kohtu alla anda," lausus Sinisalu.
Kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp lisas, et Seredenko viibib vanglas ja Eesti vanglad vastavad kõige kõrgematele standarditele, seega pole alust süüdistustel, mida Vene propaganda on üritanud selles valdkonnas luua.
"Teame, et ka rahvusvaheliselt püütakse selle teemaga Eestit rünnata, aga meil pole siin midagi häbeneda, me oleme õigusriik," ütles ta. "Kohus teeb oma otsuse ja siis saame teada, mis on kohtu hinnang selles osas".
Kaitsepolitsei vahistas Seredenko eelmise aasta märtsis kahtlustatuna Eesti vabariigi vastu tegutsemises. Mullu augustis saatis prokuratuur kriminaalasja kohtusse.
Viimastel aastatel töötas Seredenko Maardu gümnaasiumis majahoidjana.
### Response:
Riigivastasuses süüdistatava Seredenko kohtuasjas on otsust oodata tänavu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See on lugu kolmest boheemlaslikust sellist, kes armastavad ringi rännata ja teel olla. Nende kohtumisel tekib sõpruskond, kellest saavad omamoodi kangelased," ütles Vahur Keller. Lavastaja käe all valmiv ooper on sisult ka päevakajaline, kajastades loodusest võtmise ja tasakaalu kadumise probleemi.
Helilooja Tõnis Kaumann sõnas, et looduse hoidmine on ooperi üheks olulisemaks sõnumiks. "Teine oluline teema on sõprus ja ühtehoidmine, sest ainult ühte hoides ja üksteist aidates suudame edasi kesta," jagas helilooja mõtet.
Tänaseks pea 30 aastat heliloomingut viljelenud Tõnis Kaumanni oopereid on Estonias mängitud varemgi. Viimati jõudis Estonia lavale aastal 2005 esietendunud "Mina – Napoleon". Kaumanni sõnul on aastakümnete pikkune interpreedikogemus teda õpetanud looma selget ja üheselt mõistetavat noodimaterjali. ""Naksitrallides" on kolm suurt rolli. Kuigi vokaalpartiid tehniliselt võetuna pole just väga keerukad, on kolm peategelast pidevalt laval ja see teeb need rollid väga nõudlikuks," sõnas Kaumann.
Kolme naksitrallina astuvad alates 27. maist publiku ette Rene Soom ja Rauno Elp (Sammalhabeme rollis), Reigo Tamm ja Mart Madiste (Kingpoolina), Juuli Lill ja Aule Urb (Muhvina).
"Naksitrallide" muusikajuht on Kaspar Mänd, dirigentideks Lauri Sirp ja Jaan Ots.
Esinejatena teevad ooperis kaasa Janne Ševtšenko, Kadri Nirgi, Tamar Nugis, Jassi Zahharov, Mart Laur, Tambet Kikas, Yixuan Wang, Rafael Dicenta, Rein Saar, Aare Kodasma ning rahvusooperi koor ja orkester.
Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, kostüümikunstnik Gerly Tinn, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Rene Topolev, koreograaf Märt Agu. | Vahur Keller toob Estonia lavale ooperi "Naksitrallid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See on lugu kolmest boheemlaslikust sellist, kes armastavad ringi rännata ja teel olla. Nende kohtumisel tekib sõpruskond, kellest saavad omamoodi kangelased," ütles Vahur Keller. Lavastaja käe all valmiv ooper on sisult ka päevakajaline, kajastades loodusest võtmise ja tasakaalu kadumise probleemi.
Helilooja Tõnis Kaumann sõnas, et looduse hoidmine on ooperi üheks olulisemaks sõnumiks. "Teine oluline teema on sõprus ja ühtehoidmine, sest ainult ühte hoides ja üksteist aidates suudame edasi kesta," jagas helilooja mõtet.
Tänaseks pea 30 aastat heliloomingut viljelenud Tõnis Kaumanni oopereid on Estonias mängitud varemgi. Viimati jõudis Estonia lavale aastal 2005 esietendunud "Mina – Napoleon". Kaumanni sõnul on aastakümnete pikkune interpreedikogemus teda õpetanud looma selget ja üheselt mõistetavat noodimaterjali. ""Naksitrallides" on kolm suurt rolli. Kuigi vokaalpartiid tehniliselt võetuna pole just väga keerukad, on kolm peategelast pidevalt laval ja see teeb need rollid väga nõudlikuks," sõnas Kaumann.
Kolme naksitrallina astuvad alates 27. maist publiku ette Rene Soom ja Rauno Elp (Sammalhabeme rollis), Reigo Tamm ja Mart Madiste (Kingpoolina), Juuli Lill ja Aule Urb (Muhvina).
"Naksitrallide" muusikajuht on Kaspar Mänd, dirigentideks Lauri Sirp ja Jaan Ots.
Esinejatena teevad ooperis kaasa Janne Ševtšenko, Kadri Nirgi, Tamar Nugis, Jassi Zahharov, Mart Laur, Tambet Kikas, Yixuan Wang, Rafael Dicenta, Rein Saar, Aare Kodasma ning rahvusooperi koor ja orkester.
Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, kostüümikunstnik Gerly Tinn, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Rene Topolev, koreograaf Märt Agu.
### Response:
Vahur Keller toob Estonia lavale ooperi "Naksitrallid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkursile laekus 106 tööd kaheksas kategoorias. Saadetud töid hindas žürii koosseisus Kristi Kirsberg, Rasmus Kagge, Holger Roonemaa, Kaspar Taimsoo ja Signe Ivask (TÜ), kirjutava pressi kategooriates oli lisahindaja Risto Berendson ning fotokategoorias Joosep Martinson. Iga žüriiliige valis igas kategoorias kolm paremat, parim teenis viis, teine kolm ja kolmas ühe punkti.
Nii Õhtuleht, ERR kui ka Delfi/Eesti Päevaleht pälvisid kaks esikohta, esimest korda võttis uudise kategoorias võidu Soccernet.ee. Parima maakondliku spordiloo kirjutasid Lenel Karu ja Henn Uuetoa Tartu Postimehest. "Äärmiselt hea meel on näha, et sel korral on igas kategoorias erinevad võitjad ja veel toredam on see, et ilmselt kõige tõsisema kategooria – uudise – võitjate ridadesse lisandus uus väljaanne ehk Soccernet.ee," ütles ESAS-i esimees Maarja Värv. "Loodetavasti on see nii neile endile kui ka teistele portaalidele innustuseks!"
Soccernet.ee-le tõi esikoha Rasmus Voolaidi uudis "Eestit vapustanud jalgpallitreener on Fredo Getulio Aurelio. Oma loo räägib veel üks kannatanu". "Tugev originaaluudis, mis sellest, et algab teiste refereerimisega. Väga oluline teemaarendus," hindas Roonemaa.
Kõige tasavägisemaks osutus kirjutava pressi publitsistika kategooria, kuhu esitati 19 tööd. Tihedas konkurentsis jäi peale Deivil Tserp (Õhtuleht), kelle retrosari "Unustusehõlmas minevikutähed" teenis žüriilt 17 punkti, edestades vaid punktiga Eesti Ekspressi ajakirjaniku Matthias Kalevi lugu "Olümpiaedu tagamaa: vehklemisliidu uskumatud intriigid ja kahtlased rahatšekid". Seejuures teenis Tserp esikohapunktid ühelt, Kalev aga kolmelt žüriiliikmelt.
"Raske on seda seeriat kokku võtta lühidalt. Hea ajakirjandus, mis seal muud. Lood, mis on kastist väljas ja annavad ilmestatud ülevaate "vanadest aegadest"," kommenteeris Taimsoo.
Kirjutava pressi võistlusülevaates oli tihe rebimine Ott Järvela (Olümpiakohvik) ja Jaan Martinsoni (Delfi/Eesti Päevaleht) vahel, mõlemad kirjutasid Eesti epeenaiskonna kullavõidust Tokyo olümpial. Martinson sai esikohapunkte kolmelt ja Järvela kahelt žüriiliikmelt ja nii jäi lõpuks 15 punktiga peale Martinson, edestades nooremat kolleegi kahe punktiga.
"Keeruline valik kolme kandideerinud olümpiakulda kajastanud võistlusülevaate vahel," tunnistas Roonemaa. "Võrdlesin neid kolme pikalt ja seekord jättis Jaani oma kokkuvõttes ja tagantjärgi kõige komplekssema mulje."
ERR võttis võidu mõlemad audiovisuaalse pressi kategoorias. Ülekannetest asetas viiest žüriiliikmest neli esikohale ERR-i jalgpalli EM-i kajastuse, publitsistikas teenis esikoha Kristjan Kalkuni ja Ülle Õuna saatesari "Võidu nimel", mis teenis samuti viiest nelja žüriiliikme käest esikoha.
"Mulle meeldib Kristjani filosoofiline lähenemine spordile. See on mitme tema esitatud loo alguspunkt. Saade ise jääb aga mõnevõrra aeglaseks ja valgel taustal rääkivad suured pead üksluiseks. Valu, rõõmu jne oleks saanud väga hästi ka mõtestada eriala ekspertide, mitte ainult sportlaste kaudu," ütles Roonemaa, kes ainsana andis saatesarjale teise koha punktid.
Taimsoo oli aga teist meelt: "Väga põnev, sisukas ja personaalne vaade sportlaste sees toimuvale."
Kommentaari kategoorias läksid žürii arvamused lahku, esikohapunkte jagus koguni kuuele arvamusloole. Võidu võttis Õhtulehe ajakirjaniku Kaspar Koorti kommentaar "Jalgpalliliidu juudaseeklid ehk Mõnus preemia vaktsiinipõlgurile". "Julgelt kirjutatud, näitab jalgpalliliidu silmakirjalikkust ja jokitamist," sõnas Roonemaa.
Parima spordifoto arvestuses võttis võidu Tiit Blaat (Ekspress Meedia) enda pildiga maadleja Heiki Nabist Saksamaal B-proovi avamisel. "Ma arvan, et küllaltki harukordne kaader spordimaailmas. B-proovi avamine nii, et jääb ka kaamerasilma ette," kommenteeris Taimsoo. "Foto, mille saamiseks tuli palju vaeva näha, kus on sees uudis ja emotsioon," lisas Roonemaa.
Blaat teenis neli esikohta ja sai 20 punktiga kindla esikoha, edestades epeenaiskonna võitu pildistanud Tairo Lutterit (Postimees) üheksa punktiga.
Auhindadega abistasid sel aastal Eesti Olümpiakomitee, Nike, Tere, Hawaii Express, moomoo, Red Bull ja Tridens.
Eesti spordiajakirjanduse 2021. aasta parimate tööde konkursi esikolmikud:
Spordiuudis:
1. Rasmus Voolaid (Soccernet.ee) – "Eestit vapustanud jalgpallitreener on Fredo Getulio Aurelio. Oma loo räägib veel üks kannatanu" 18 punkti
2. Jaan Martinson (Delfi/Eesti Päevaleht) – artikliseeria Heiki Nabi dopingusaagast 15 punkti
3. Mart Treial (Õhtuleht) – "KOHTUOTSUS PALJASTAB: Alaver kasutas Veerpalu dopingukullerina" 7 punkti
Kirjutava pressi publitsistika:
1. Deivil Tserp (Õhtuleht) – retrosari "Unustusehõlmas minevikutähed" 17 punkti
2. Matthias Kalev (Eesti Ekspress) – "Olümpiaedu tagamaa: vehklemisliidu uskumatud intriigid ja kahtlased rahatšekid" 16 punkti
3. Priit Pullerits (Postimees) – "Saskia Alusalu räägib hingelt ära, mida tippsport inimesega teeb" 11 punkti
Esikohapunkte teenis ka Kaarel Tälli (Õhtuleht) lugu "INTERVJUU | Konstantin Vassiljev: riik ei saa sundida mind loobuma mu emakeelest. Kuidas ma pärast seda emale silma vaataksin?"
Elektroonilise pressi publitsistika:
1. Kristjan Kalkun ja Ülle Õun (ERR) – saatesari "Võidu nimel" 23 punkti
2. Johannes Vedru ja Juhan Kilumets (ERR) – "Eesti kiiruisutamise taassündi vedanud Treiman: tagantjärele mõeldes oli hull aeg" 9 punkti
3. Steiv Silm ja Rasmus Raidla – "COOLBET DOKUMENTAALSARI "VÕIDU NIMEL: PÄRNU VAPRUS" 5 punkti
Kirjutava pressi võistlusülevaade:
1. Jaan Martinson (Delfi/Eesti Päevaleht) – "Vaim, klass ja ühtne hing tõid kulla. Lehis: ma ei usu, et olen olümpiavõitja" 15 punkti
2. Ott Järvela (Olümpiakohvik) – "Eestile on kombeks neli olümpiavõitjat korraga ehk kuldsed killud Makuharist" 13 punkti
3.-4. Peep Pahv (Delfi/Eesti Päevaleht) – "Emotsioonid valla päästnud Eva-Lotta Kiibus: murdsin läbi tugeva seina" 6 punkti
3.-4. Märt Roosna (Delfi/Eesti Päevaleht) – "Tokyo olümpia kõige liigutavam lugu. Miks jäi kõrgushüppes parim selgumata ja välja anti kaks kuldmedalit?" 6 punkti
Esikohapunktid teenis ka Viljar Voogi ja Mart Treiali (Õhtuleht) lugu "NELI UUT OLÜMPIAVÕITJAT! Ideaalse klapiga epeenaiskond murdis 13aastase kullapõua".
Elektroonilise pressi ülekanne:
1. ERR (Kristjan Kalkun, Tarmo Tiisler, Alvar Tiisler, Aet Süvari; režissöörid Eva-Katariina Taimre, Tõnis Terve, Margit Rand, Sebastian Koljak; juhtoperaator Andrus Rebane; stuudiokujundus Marit Kutser; produtsendid Rivo Saarna, Tiina Koljak) – Jalgpalli EM-i ülekanded 23 punkti
2. Kalev Kruus – TV3 Grupi jalgpalli Meistrite liiga ülekanded 13 punkti
3. ERR (Kristjan Kalkun, Villem-Henrik Koitmaa) – Jäähoki MM-i ülekanded 9 punkti
Kommentaar/kolumn:
1. Kaspar Koort (Õhtuleht) – "Jalgpalliliidu juudaseeklid ehk Mõnus preemia vaktsiinipõlgurile" 11 punkti
2. Kristjan Kalkun (ERR) – "Kristjan Kalkun: kas täna mängime või mitte?" 9 punkti
3.-4. Peep Pahv (Delfi/Eesti Päevaleht) – "PEEP PAHV | Ilus lugu ei loe. Spordi mõte on selgitada välja võitja, mitte kokkulepete põhjal kulda laiali jagada" 6 punkti
3.-4. Priit Pullerits (Postimees/Jooksja) – "Eesti sportlaste ebavõrdne võitlus" 6 punkti
Esikohapunkte teenisid veel ka Deivil Tserp (Õhtuleht) kommentaariga "Olümpiakoondis lõi kiibitsejad korralike tulemustega nokauti" ja Elina Kivinukk arvamuslooga "Elina Kivinukk: tugitoolispordipoliitiku kommentaare spordistrateegiale".
Parim maakondlik lugu:
1. Lenel Karu ja Henn Uuetoa (Tartu Postimees) – "Tammeka hoiab jalga meistriliiga ukse vahel, kuid vilets hooaeg sunnib peeglisse vaatama" 23 punkti
2. Aivar Ojaperv (Virumaa Teataja) – "Käsipall. Raudteelinna jõuline rahvussport" 12 punkti
3. Maarius Suviste (Lõuna-Eesti Postimees) – "Rekordeid püüdev pereema: kui rammu on, tuleb seda kasutada" 10 punkti
Esikohapunktid teenis ka Märt Pilme (Pärnu Postimees) lugu "Ööpäevaga 164 kilomeetrit jooksnu: Olen nõrk ja pettunud!".
Spordifoto:
1. Tiit Blaat (Ekspress Meedia) – "Maadleja Heiki Nabi Saksamaal Kreicha dopingulaboris B-dopinguproovi avamisel" 20 punkti
2. Tairo Lutter (Postimees) – "See on võit, olümpiavõit! Eesti epeenaiskonna(vasakult Erika Kirpu, Irina Embrich, Julia Beljajeva, Katrina Lehis) esimesed emotsioonipursked olümpiavõitjatena Tokyo 2020 olümpiamängudel aastal 2021" 11 punkti
3. Andres Putting (Ekspress Meedia) – "Lubaduse koht" ehk Anett Kontaveit Tokyo olümpial 7 punkti
Esikohapunktid teenis veel ka Puttingu foto epeenaiskonna võiduhetkest. | ERR pälvis spordiajakirjanike preemiatel kaks esikohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkursile laekus 106 tööd kaheksas kategoorias. Saadetud töid hindas žürii koosseisus Kristi Kirsberg, Rasmus Kagge, Holger Roonemaa, Kaspar Taimsoo ja Signe Ivask (TÜ), kirjutava pressi kategooriates oli lisahindaja Risto Berendson ning fotokategoorias Joosep Martinson. Iga žüriiliige valis igas kategoorias kolm paremat, parim teenis viis, teine kolm ja kolmas ühe punkti.
Nii Õhtuleht, ERR kui ka Delfi/Eesti Päevaleht pälvisid kaks esikohta, esimest korda võttis uudise kategoorias võidu Soccernet.ee. Parima maakondliku spordiloo kirjutasid Lenel Karu ja Henn Uuetoa Tartu Postimehest. "Äärmiselt hea meel on näha, et sel korral on igas kategoorias erinevad võitjad ja veel toredam on see, et ilmselt kõige tõsisema kategooria – uudise – võitjate ridadesse lisandus uus väljaanne ehk Soccernet.ee," ütles ESAS-i esimees Maarja Värv. "Loodetavasti on see nii neile endile kui ka teistele portaalidele innustuseks!"
Soccernet.ee-le tõi esikoha Rasmus Voolaidi uudis "Eestit vapustanud jalgpallitreener on Fredo Getulio Aurelio. Oma loo räägib veel üks kannatanu". "Tugev originaaluudis, mis sellest, et algab teiste refereerimisega. Väga oluline teemaarendus," hindas Roonemaa.
Kõige tasavägisemaks osutus kirjutava pressi publitsistika kategooria, kuhu esitati 19 tööd. Tihedas konkurentsis jäi peale Deivil Tserp (Õhtuleht), kelle retrosari "Unustusehõlmas minevikutähed" teenis žüriilt 17 punkti, edestades vaid punktiga Eesti Ekspressi ajakirjaniku Matthias Kalevi lugu "Olümpiaedu tagamaa: vehklemisliidu uskumatud intriigid ja kahtlased rahatšekid". Seejuures teenis Tserp esikohapunktid ühelt, Kalev aga kolmelt žüriiliikmelt.
"Raske on seda seeriat kokku võtta lühidalt. Hea ajakirjandus, mis seal muud. Lood, mis on kastist väljas ja annavad ilmestatud ülevaate "vanadest aegadest"," kommenteeris Taimsoo.
Kirjutava pressi võistlusülevaates oli tihe rebimine Ott Järvela (Olümpiakohvik) ja Jaan Martinsoni (Delfi/Eesti Päevaleht) vahel, mõlemad kirjutasid Eesti epeenaiskonna kullavõidust Tokyo olümpial. Martinson sai esikohapunkte kolmelt ja Järvela kahelt žüriiliikmelt ja nii jäi lõpuks 15 punktiga peale Martinson, edestades nooremat kolleegi kahe punktiga.
"Keeruline valik kolme kandideerinud olümpiakulda kajastanud võistlusülevaate vahel," tunnistas Roonemaa. "Võrdlesin neid kolme pikalt ja seekord jättis Jaani oma kokkuvõttes ja tagantjärgi kõige komplekssema mulje."
ERR võttis võidu mõlemad audiovisuaalse pressi kategoorias. Ülekannetest asetas viiest žüriiliikmest neli esikohale ERR-i jalgpalli EM-i kajastuse, publitsistikas teenis esikoha Kristjan Kalkuni ja Ülle Õuna saatesari "Võidu nimel", mis teenis samuti viiest nelja žüriiliikme käest esikoha.
"Mulle meeldib Kristjani filosoofiline lähenemine spordile. See on mitme tema esitatud loo alguspunkt. Saade ise jääb aga mõnevõrra aeglaseks ja valgel taustal rääkivad suured pead üksluiseks. Valu, rõõmu jne oleks saanud väga hästi ka mõtestada eriala ekspertide, mitte ainult sportlaste kaudu," ütles Roonemaa, kes ainsana andis saatesarjale teise koha punktid.
Taimsoo oli aga teist meelt: "Väga põnev, sisukas ja personaalne vaade sportlaste sees toimuvale."
Kommentaari kategoorias läksid žürii arvamused lahku, esikohapunkte jagus koguni kuuele arvamusloole. Võidu võttis Õhtulehe ajakirjaniku Kaspar Koorti kommentaar "Jalgpalliliidu juudaseeklid ehk Mõnus preemia vaktsiinipõlgurile". "Julgelt kirjutatud, näitab jalgpalliliidu silmakirjalikkust ja jokitamist," sõnas Roonemaa.
Parima spordifoto arvestuses võttis võidu Tiit Blaat (Ekspress Meedia) enda pildiga maadleja Heiki Nabist Saksamaal B-proovi avamisel. "Ma arvan, et küllaltki harukordne kaader spordimaailmas. B-proovi avamine nii, et jääb ka kaamerasilma ette," kommenteeris Taimsoo. "Foto, mille saamiseks tuli palju vaeva näha, kus on sees uudis ja emotsioon," lisas Roonemaa.
Blaat teenis neli esikohta ja sai 20 punktiga kindla esikoha, edestades epeenaiskonna võitu pildistanud Tairo Lutterit (Postimees) üheksa punktiga.
Auhindadega abistasid sel aastal Eesti Olümpiakomitee, Nike, Tere, Hawaii Express, moomoo, Red Bull ja Tridens.
Eesti spordiajakirjanduse 2021. aasta parimate tööde konkursi esikolmikud:
Spordiuudis:
1. Rasmus Voolaid (Soccernet.ee) – "Eestit vapustanud jalgpallitreener on Fredo Getulio Aurelio. Oma loo räägib veel üks kannatanu" 18 punkti
2. Jaan Martinson (Delfi/Eesti Päevaleht) – artikliseeria Heiki Nabi dopingusaagast 15 punkti
3. Mart Treial (Õhtuleht) – "KOHTUOTSUS PALJASTAB: Alaver kasutas Veerpalu dopingukullerina" 7 punkti
Kirjutava pressi publitsistika:
1. Deivil Tserp (Õhtuleht) – retrosari "Unustusehõlmas minevikutähed" 17 punkti
2. Matthias Kalev (Eesti Ekspress) – "Olümpiaedu tagamaa: vehklemisliidu uskumatud intriigid ja kahtlased rahatšekid" 16 punkti
3. Priit Pullerits (Postimees) – "Saskia Alusalu räägib hingelt ära, mida tippsport inimesega teeb" 11 punkti
Esikohapunkte teenis ka Kaarel Tälli (Õhtuleht) lugu "INTERVJUU | Konstantin Vassiljev: riik ei saa sundida mind loobuma mu emakeelest. Kuidas ma pärast seda emale silma vaataksin?"
Elektroonilise pressi publitsistika:
1. Kristjan Kalkun ja Ülle Õun (ERR) – saatesari "Võidu nimel" 23 punkti
2. Johannes Vedru ja Juhan Kilumets (ERR) – "Eesti kiiruisutamise taassündi vedanud Treiman: tagantjärele mõeldes oli hull aeg" 9 punkti
3. Steiv Silm ja Rasmus Raidla – "COOLBET DOKUMENTAALSARI "VÕIDU NIMEL: PÄRNU VAPRUS" 5 punkti
Kirjutava pressi võistlusülevaade:
1. Jaan Martinson (Delfi/Eesti Päevaleht) – "Vaim, klass ja ühtne hing tõid kulla. Lehis: ma ei usu, et olen olümpiavõitja" 15 punkti
2. Ott Järvela (Olümpiakohvik) – "Eestile on kombeks neli olümpiavõitjat korraga ehk kuldsed killud Makuharist" 13 punkti
3.-4. Peep Pahv (Delfi/Eesti Päevaleht) – "Emotsioonid valla päästnud Eva-Lotta Kiibus: murdsin läbi tugeva seina" 6 punkti
3.-4. Märt Roosna (Delfi/Eesti Päevaleht) – "Tokyo olümpia kõige liigutavam lugu. Miks jäi kõrgushüppes parim selgumata ja välja anti kaks kuldmedalit?" 6 punkti
Esikohapunktid teenis ka Viljar Voogi ja Mart Treiali (Õhtuleht) lugu "NELI UUT OLÜMPIAVÕITJAT! Ideaalse klapiga epeenaiskond murdis 13aastase kullapõua".
Elektroonilise pressi ülekanne:
1. ERR (Kristjan Kalkun, Tarmo Tiisler, Alvar Tiisler, Aet Süvari; režissöörid Eva-Katariina Taimre, Tõnis Terve, Margit Rand, Sebastian Koljak; juhtoperaator Andrus Rebane; stuudiokujundus Marit Kutser; produtsendid Rivo Saarna, Tiina Koljak) – Jalgpalli EM-i ülekanded 23 punkti
2. Kalev Kruus – TV3 Grupi jalgpalli Meistrite liiga ülekanded 13 punkti
3. ERR (Kristjan Kalkun, Villem-Henrik Koitmaa) – Jäähoki MM-i ülekanded 9 punkti
Kommentaar/kolumn:
1. Kaspar Koort (Õhtuleht) – "Jalgpalliliidu juudaseeklid ehk Mõnus preemia vaktsiinipõlgurile" 11 punkti
2. Kristjan Kalkun (ERR) – "Kristjan Kalkun: kas täna mängime või mitte?" 9 punkti
3.-4. Peep Pahv (Delfi/Eesti Päevaleht) – "PEEP PAHV | Ilus lugu ei loe. Spordi mõte on selgitada välja võitja, mitte kokkulepete põhjal kulda laiali jagada" 6 punkti
3.-4. Priit Pullerits (Postimees/Jooksja) – "Eesti sportlaste ebavõrdne võitlus" 6 punkti
Esikohapunkte teenisid veel ka Deivil Tserp (Õhtuleht) kommentaariga "Olümpiakoondis lõi kiibitsejad korralike tulemustega nokauti" ja Elina Kivinukk arvamuslooga "Elina Kivinukk: tugitoolispordipoliitiku kommentaare spordistrateegiale".
Parim maakondlik lugu:
1. Lenel Karu ja Henn Uuetoa (Tartu Postimees) – "Tammeka hoiab jalga meistriliiga ukse vahel, kuid vilets hooaeg sunnib peeglisse vaatama" 23 punkti
2. Aivar Ojaperv (Virumaa Teataja) – "Käsipall. Raudteelinna jõuline rahvussport" 12 punkti
3. Maarius Suviste (Lõuna-Eesti Postimees) – "Rekordeid püüdev pereema: kui rammu on, tuleb seda kasutada" 10 punkti
Esikohapunktid teenis ka Märt Pilme (Pärnu Postimees) lugu "Ööpäevaga 164 kilomeetrit jooksnu: Olen nõrk ja pettunud!".
Spordifoto:
1. Tiit Blaat (Ekspress Meedia) – "Maadleja Heiki Nabi Saksamaal Kreicha dopingulaboris B-dopinguproovi avamisel" 20 punkti
2. Tairo Lutter (Postimees) – "See on võit, olümpiavõit! Eesti epeenaiskonna(vasakult Erika Kirpu, Irina Embrich, Julia Beljajeva, Katrina Lehis) esimesed emotsioonipursked olümpiavõitjatena Tokyo 2020 olümpiamängudel aastal 2021" 11 punkti
3. Andres Putting (Ekspress Meedia) – "Lubaduse koht" ehk Anett Kontaveit Tokyo olümpial 7 punkti
Esikohapunktid teenis veel ka Puttingu foto epeenaiskonna võiduhetkest.
### Response:
ERR pälvis spordiajakirjanike preemiatel kaks esikohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimaste aastate kontrollide põhjal tuleb nentida, et julgeolekualaseid ohte ei teadvustata piisavalt, samuti on riigisaladuseks tunnistatud teabe kaitsmiseks ning füüsilise turvalisuse tagamiseks eraldatud ressursid ebapiisavad," öeldakse teisipäeval avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatus.
Kapo meenutab, et tema tegevuse üks fookus on ka riigisaladuse kaitsmine, seda nii pahatahtlikkuse kui ka hooletuse eest.
"Hooletuse vältimiseks ja seeläbi riigisaladuse avalikuks tuleku ärahoidmiseks võetavad meetmed peavad olema piisavad ja ajakohased," rõhutab kaitsepolitsei.
"Tihti näeme, et kehtivaid õigusakte ei järgita vajaliku hoolsusega. Peame taas üle kordama, et riigisaladusi töötlevates asutustes tuleb rikkumistest teatada kohe, mitte teha seda nädalaid või kuid hiljem," lisatakse aastaraamatus.
Kapo tõdeb, et tihti tegutsetakse riigisaladuse kaitse korraldamisel mugavustsoonis. "Riigisaladuse kaitse tagamisel tuleb pidevalt analüüsida ümbritsevat julgeolekuolukorda ning füüsilist keskkonda ja sellest tulenevalt tõhustada ka riigisaladuse kaitse meetmeid," seisab aastaraamatus.
Kapo toob välja, et riigisaladuse kaitset korraldaval isikul peavad ülesande täitmiseks olema laialdased erialased teadmised, kuid sageli teevad nad seda oma põhitöö või muude tööülesannete kõrvalt, mistõttu ei pühendata sellele valdkonnale pahatihti piisavalt tööjõudu, -aega ega tehnilist ressurssi.
Aastaraamatus esitatud info kohaselt hõlmab riigisaladuste kaitse tehnoloogiat, füüsilise turvet ning koolitust. Tehnoloogia aspekt eeldab, et tuleb olla kursis tänapäevaste lahendustega IT-valdkonnas, kuna riigisaladuse töötlemine käib enamasti digitaalselt. Füüsiline turve tähendab, et kuna IT-süsteemid peavad asuma turvalisel alal, peab riigisaladuse kaitset korraldav isik olema kursis nii füüsilise turvalisuse põhimõtetega kui ka häire- ja valvesüsteemidega. Koolituse aspekt tähendab, et riigisaladuse kaitset korraldav isik peab suutma teha teistele töötajatele riigisaladuse kaitse ja elektroonilise teabeturbe koolitusi.
Probleeme on ka IT-turvalisusega
Kapo kirjeldab oma aastaraamatus mullu aset leidnud küberrünnakuid ja nende tagajärgi ning tõdeb, et mitu Eestis toimunud rünnakut oleksid olnud õige tegutsemise korral ära hoitavad.
"Eelmisel aastal Eestis laiemat kõlapinda leidnud kübervahejuhtumid – ettevõtete andmete leke ja 290 000 dokumendifoto vargus – said võimalikuks riiklike süsteemide turvanõrkuste ja aegunud tarkvara tõttu. Need vead olnuks kergesti välditavad," rõhutab kaitsepolitsei.
"Nagu Riigi Infosüsteemide Amet tõdeb, ei reageeri Eesti asutused tõsistele turvaohtudele piisavalt kiiresti," märgib kapo oma aastaraamatus ning küsib: "Kui me ei ole harjunud teadaolevaid turvanõrkusi piisavalt tõsiselt võtma, kas suudame siis tuvastada seni märkamatuks jäänud ohukohti?"
Kaitsepolitsei hinnangul ei puuduta see ainult tark- ja riistvaralisi aspekte, vaid ka inimesi. Küberjulgeoleku ohustamine ei käi üksnes võrgu ja arvutite kaudu, vaid vaenulikule luuretegevusele omaselt üritatakse n-ö õige koha peale paigutada inimesi, keda on koostööle värvatud.
Kapo viitab ka Ukraina sõja kontekstis toimunud Venemaa toetatud küberrünnakutele lääneriikide, sealhulgas ka Eesti vastu: "Praegu vajame rohkem kui kunagi varem vastutustundlikku küberkäitumist, oma süsteemides võimalike turvahaavatavuste väljaselgitamist ja eemaldamist ning head koostööd nii riigi sees kui ka riikide vahel selleks, et Eesti oleks kaitstud ka küberruumis." | Kapo: julgeolekuohte alahinnatakse, riigisaladuse kaitseks napib ressursse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimaste aastate kontrollide põhjal tuleb nentida, et julgeolekualaseid ohte ei teadvustata piisavalt, samuti on riigisaladuseks tunnistatud teabe kaitsmiseks ning füüsilise turvalisuse tagamiseks eraldatud ressursid ebapiisavad," öeldakse teisipäeval avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatus.
Kapo meenutab, et tema tegevuse üks fookus on ka riigisaladuse kaitsmine, seda nii pahatahtlikkuse kui ka hooletuse eest.
"Hooletuse vältimiseks ja seeläbi riigisaladuse avalikuks tuleku ärahoidmiseks võetavad meetmed peavad olema piisavad ja ajakohased," rõhutab kaitsepolitsei.
"Tihti näeme, et kehtivaid õigusakte ei järgita vajaliku hoolsusega. Peame taas üle kordama, et riigisaladusi töötlevates asutustes tuleb rikkumistest teatada kohe, mitte teha seda nädalaid või kuid hiljem," lisatakse aastaraamatus.
Kapo tõdeb, et tihti tegutsetakse riigisaladuse kaitse korraldamisel mugavustsoonis. "Riigisaladuse kaitse tagamisel tuleb pidevalt analüüsida ümbritsevat julgeolekuolukorda ning füüsilist keskkonda ja sellest tulenevalt tõhustada ka riigisaladuse kaitse meetmeid," seisab aastaraamatus.
Kapo toob välja, et riigisaladuse kaitset korraldaval isikul peavad ülesande täitmiseks olema laialdased erialased teadmised, kuid sageli teevad nad seda oma põhitöö või muude tööülesannete kõrvalt, mistõttu ei pühendata sellele valdkonnale pahatihti piisavalt tööjõudu, -aega ega tehnilist ressurssi.
Aastaraamatus esitatud info kohaselt hõlmab riigisaladuste kaitse tehnoloogiat, füüsilise turvet ning koolitust. Tehnoloogia aspekt eeldab, et tuleb olla kursis tänapäevaste lahendustega IT-valdkonnas, kuna riigisaladuse töötlemine käib enamasti digitaalselt. Füüsiline turve tähendab, et kuna IT-süsteemid peavad asuma turvalisel alal, peab riigisaladuse kaitset korraldav isik olema kursis nii füüsilise turvalisuse põhimõtetega kui ka häire- ja valvesüsteemidega. Koolituse aspekt tähendab, et riigisaladuse kaitset korraldav isik peab suutma teha teistele töötajatele riigisaladuse kaitse ja elektroonilise teabeturbe koolitusi.
Probleeme on ka IT-turvalisusega
Kapo kirjeldab oma aastaraamatus mullu aset leidnud küberrünnakuid ja nende tagajärgi ning tõdeb, et mitu Eestis toimunud rünnakut oleksid olnud õige tegutsemise korral ära hoitavad.
"Eelmisel aastal Eestis laiemat kõlapinda leidnud kübervahejuhtumid – ettevõtete andmete leke ja 290 000 dokumendifoto vargus – said võimalikuks riiklike süsteemide turvanõrkuste ja aegunud tarkvara tõttu. Need vead olnuks kergesti välditavad," rõhutab kaitsepolitsei.
"Nagu Riigi Infosüsteemide Amet tõdeb, ei reageeri Eesti asutused tõsistele turvaohtudele piisavalt kiiresti," märgib kapo oma aastaraamatus ning küsib: "Kui me ei ole harjunud teadaolevaid turvanõrkusi piisavalt tõsiselt võtma, kas suudame siis tuvastada seni märkamatuks jäänud ohukohti?"
Kaitsepolitsei hinnangul ei puuduta see ainult tark- ja riistvaralisi aspekte, vaid ka inimesi. Küberjulgeoleku ohustamine ei käi üksnes võrgu ja arvutite kaudu, vaid vaenulikule luuretegevusele omaselt üritatakse n-ö õige koha peale paigutada inimesi, keda on koostööle värvatud.
Kapo viitab ka Ukraina sõja kontekstis toimunud Venemaa toetatud küberrünnakutele lääneriikide, sealhulgas ka Eesti vastu: "Praegu vajame rohkem kui kunagi varem vastutustundlikku küberkäitumist, oma süsteemides võimalike turvahaavatavuste väljaselgitamist ja eemaldamist ning head koostööd nii riigi sees kui ka riikide vahel selleks, et Eesti oleks kaitstud ka küberruumis."
### Response:
Kapo: julgeolekuohte alahinnatakse, riigisaladuse kaitseks napib ressursse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nadal mängis viimati märtsis Indiana Wellsi turniiril, kus kaotas finaalis ameeriklasele Taylor Fritzile. Seal tunnistas ta probleeme rindkeres ja uuringud näitasid roide väsimusmurdu. Seetõttu peab Nadal loobuma järgmisel nädalal Barcelonas algavast turniirist (ATP 500).
"Rafa on Barcelona osavõtunimekirjast eemaldatud," teatas tema taustameeskond uudisteagentuurile Reuters. "Me ei tea, millal tuleb tema aasta esimene saviväljakuturniir. Loodetavasti peagi."
Kevadine saviväljakuhooaeg on käima läinud, mille lõpetavad mai teises pooles algavad Prantsusmaa lahtised. Eelnevalt toimuvad aga Masters-taseme turniirid Madridis ja Roomas ning neiks võistlusteks loodab Nadal kindlasti terveneda.
Tänavu Austraalia lahtised võitnud Nadalil on kirjas 21 suure slämmi üksikmängutiitlit, neist 13 Prantsusmaa lahtistelt. | Nadal jääb trauma tõttu Barcelona turniirilt eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nadal mängis viimati märtsis Indiana Wellsi turniiril, kus kaotas finaalis ameeriklasele Taylor Fritzile. Seal tunnistas ta probleeme rindkeres ja uuringud näitasid roide väsimusmurdu. Seetõttu peab Nadal loobuma järgmisel nädalal Barcelonas algavast turniirist (ATP 500).
"Rafa on Barcelona osavõtunimekirjast eemaldatud," teatas tema taustameeskond uudisteagentuurile Reuters. "Me ei tea, millal tuleb tema aasta esimene saviväljakuturniir. Loodetavasti peagi."
Kevadine saviväljakuhooaeg on käima läinud, mille lõpetavad mai teises pooles algavad Prantsusmaa lahtised. Eelnevalt toimuvad aga Masters-taseme turniirid Madridis ja Roomas ning neiks võistlusteks loodab Nadal kindlasti terveneda.
Tänavu Austraalia lahtised võitnud Nadalil on kirjas 21 suure slämmi üksikmängutiitlit, neist 13 Prantsusmaa lahtistelt.
### Response:
Nadal jääb trauma tõttu Barcelona turniirilt eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kompartei väitis kõigepealt, et piirangud kestavad neli päeva. Shanghai võimud lubasid karistada kõiki inimesi, kes levitavad kuulujutte, et piirangud kestavad kauem. Piirangud on aga kestnud juba mitu nädalat. Sotsiaalmeedias levivad videod, kus inimesed kurdavad toidupuuduse üle.
"Ma suren piirangute, mitte viiruse tõttu," kirjutas üks kasutaja Hiina Twitteri versioonis Weibo.
"Shanghai elanik Nicole Tsai ostis omale toiduvarud neljaks päevaks. Oleme väga mures. Rääkisin sõpradega, paljud neist ei saa enam öösel magada," ütles Tsai.
Tsai sõnul kulutab ta kullerfirmade veebirakendustele üle nelja tunni päevas.
Valitsus korraldab toidutarnimist nüüd vabatahtlike kaudu. Elanike sõnul sellest ei piisa. Sotsiaalmeedias levivad videod, kus inimesed kaklevad toidujagamise punktides toidupakkide pärast.
Esmaspäeval teatas kompartei, et leevendab mõnes Shanghai piirkonnas piiranguid.
Ametnikud aga ütlesid, et jagavad linnaosad kolme riskikategooriasse. Piirangud leevenevad nendes linnaosades, kus kahe nädala jooksul pole positiivseid juhtumeid esinenud.
Paljud Shanghai elanikud pole tsoonidesse jagamisega siiski rahul. "Tsoonid on jagatud riigiametnike tsooniks, rikaste tsooniks ja vaeste tsooniks," kirjutas üks Weibo kasutaja. | Suletud Shanghai linnas kaklevad inimesed toidu pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kompartei väitis kõigepealt, et piirangud kestavad neli päeva. Shanghai võimud lubasid karistada kõiki inimesi, kes levitavad kuulujutte, et piirangud kestavad kauem. Piirangud on aga kestnud juba mitu nädalat. Sotsiaalmeedias levivad videod, kus inimesed kurdavad toidupuuduse üle.
"Ma suren piirangute, mitte viiruse tõttu," kirjutas üks kasutaja Hiina Twitteri versioonis Weibo.
"Shanghai elanik Nicole Tsai ostis omale toiduvarud neljaks päevaks. Oleme väga mures. Rääkisin sõpradega, paljud neist ei saa enam öösel magada," ütles Tsai.
Tsai sõnul kulutab ta kullerfirmade veebirakendustele üle nelja tunni päevas.
Valitsus korraldab toidutarnimist nüüd vabatahtlike kaudu. Elanike sõnul sellest ei piisa. Sotsiaalmeedias levivad videod, kus inimesed kaklevad toidujagamise punktides toidupakkide pärast.
Esmaspäeval teatas kompartei, et leevendab mõnes Shanghai piirkonnas piiranguid.
Ametnikud aga ütlesid, et jagavad linnaosad kolme riskikategooriasse. Piirangud leevenevad nendes linnaosades, kus kahe nädala jooksul pole positiivseid juhtumeid esinenud.
Paljud Shanghai elanikud pole tsoonidesse jagamisega siiski rahul. "Tsoonid on jagatud riigiametnike tsooniks, rikaste tsooniks ja vaeste tsooniks," kirjutas üks Weibo kasutaja.
### Response:
Suletud Shanghai linnas kaklevad inimesed toidu pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval toimus riigikogu saalis Ukraina abistamise teemaline eriistung. Sel riiklikult olulise tähtsa küsimusena käsitletud istungil osutus tähtsündmuseks MTÜ Slava Ukraini juhi Johanna-Maria Lehtme ettekanne. Istung katkestati, sest Lehtme ei suutnud isiklike läbielamiste tõttu (sõbranna ja tema lapse surm eelneval ööl) küsimustele vastamist jätkata enne riigikogu kodukorra järgi ette nähtud kümneminutilist pausi.
Veelgi kõnekam oli aga Lehtme ettekandele eelnenud välisministri Eva-Maria Liimetsa sõnavõtt, milles keskenduti toiduabi edastamise logistilistele probleemidele. Mokaotsast nimetas välisminister Ukraina Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi. NATO-ga liitumise võimalusest ei tehtud ka küsimuste-vastuste voorus juttu, seda hoolimata asjaolust, et Soome ilmselt otsustab lähiajal liituda NATO-ga ja sellega kaasneb sõjalise konflikti oht Venemaaga ka Balti riikidele.
Küsimuste-vastuste voorus keskenduti sellele, kas välisminister nimetas õigesti Ukraina kütusevajadust, sest Liimets, kes ettekande ajal korduvalt puterdas, ajas segi suurusjärgud.
"Genotsiidi mainimine oleks liiga kompleksne. Lihtsam on rääkida kaisukarudest ja kütusest."
Mitte kordagi ei nimetanud välisminister sõna "genotsiid" või isegi "genotsiidikahtlus". Räägiti sõjakuritegudest ja Ukraina rahvale õiglase kohtupidamise tagamise vajadusest. Genotsiidi mainimine oleks liiga kompleksne. Lihtsam on rääkida kaisukarudest ja kütusest.
Ma ei taha rääkida sellest, millele Lehtme oma ettekande avasõnades viitas: et ta oli tulnud eelmisel õhtul Ukrainast, et esineda riigikogu ees, aga riigikogu saalis valitses tema ettekande ajal tühjus.
Samuti ei vääriks nii raskel ajal kajastamist fakt, et Peeter Ernits suutis teha ka nii tõsisel teemal peetava arutelu käigus EKRE-le omaseks saanud labase trolliva märkuse selle kohta, kuidas üks riigikogu liikmetest kuulis seljataga hääli ja vajanuks seetõttu (vihjamisi järeldan) arstlikku ravi. Ja et Ukraina lipuvärvid on pooles ulatuses ka Reformierakonna värvid.
Loomulikult ei jätnud Ernits, kel ilmselgelt on juba küdemas mingi eriti toksiline ja pikaks veninud keskeakriis, mainimata Ukrainast lähtuvat laastavat põgenikeohtu Eesti ühiskondlikule sidususele.
Riigikogu istung veikles praegusele riigikogule tavapäraselt halva teatrietenduse ja tõsise, emotsionaalse arutelu piiril. Vabandust väljenduse eest, aga teisipäevane istung oli üks täielik klounaad.
Mis riigikogu arutelust tervikuna kõlama jäi, oli nii moraalse kui ka füüsilise abituse tunne. Ja see on lääne abitus, mis meie riigikogu liikmete suu läbi saalis kõlas. Sest meie olemegi lääs. Eestil (loe: läänel) puudub Ukraina sõja suhtes strateegia, puudub ka paljuräägitud "ühtsus". Selle asemel on "ühtsuse" egiidi all viljeldav abitus.
Jens Stoltenberg kuulutas enne viimast NATO tippkohtumist, et keemiarelva kasutamine muudab konflikti olemust ka NATO jaoks. Ootame nüüd NATO järgmisi samme selle olemuslikult muutunud konflikti lahendamisel. Mida võtab NATO või lääs (tahtekoalitsioonina) ette juhul, kui info Mariupolis läbi viidud keemiarünnaku osutub tõeks?
Johanna-Mari Lehtme ettekande põhiteema oli tegelikult võrgustumisvõime, mis on MTÜ-de maailma vaste kollektiivkaitsele. MTÜ-d on hetkel maailmasõjas Vladimir Putiniga, samal ajal, kui meile seni arusaamatutel põhjustel Ukrainat piisavalt ei aidata ka relvastusabiga.
Üks asi sai riigikogu arutelust selgeks. Käsitleme Ukraina sõda kui mittetulundussektori teemat, päästesündmust (riigikogus räägiti pikalt Ukraina metsapõlengutest). Ometi käib Euroopas teise maailmasõja järgselt faktiliselt kõige suurem sõda.
Mis on pildil valesti?
Esiteks, Eestil ja ka teistel NATO liitlastel puudub Euroopa kaitse strateegia. Ainsana paistab see olevat Ukrainal.
Teiseks, MTÜ-d vajavad otserahastust lisaeelarvest, sest Eesti riik ja lääs tervikuna on suutmatud olukorra leevendusse midagi panustama. Upume protseduurilistesse täpsustustesse ja selle agressiooni alguspunktis häälekalt väljendatud abitusse, mida miskipärast nimetame "ühtsuseks".
Kolmandaks, kolmapäeval esineb riigikogu ees Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Ja mul on juba ette häbi selle pärast. Sest Zelenski raiskab kolmapäeval oma väärtuslikku aega. Ja riigikogul pole talle tegelikult midagi sisukat vastu öelda. Meie vastusest aga sõltub kõik: mh Eesti tulevik.
Neljandaks on meil on tegelikult häbi ja me ei suuda seda isegi tunnistada. | Meelis Oidsalu: ükski MTÜ ei saa olla Ukraina sõja "pudelikael" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval toimus riigikogu saalis Ukraina abistamise teemaline eriistung. Sel riiklikult olulise tähtsa küsimusena käsitletud istungil osutus tähtsündmuseks MTÜ Slava Ukraini juhi Johanna-Maria Lehtme ettekanne. Istung katkestati, sest Lehtme ei suutnud isiklike läbielamiste tõttu (sõbranna ja tema lapse surm eelneval ööl) küsimustele vastamist jätkata enne riigikogu kodukorra järgi ette nähtud kümneminutilist pausi.
Veelgi kõnekam oli aga Lehtme ettekandele eelnenud välisministri Eva-Maria Liimetsa sõnavõtt, milles keskenduti toiduabi edastamise logistilistele probleemidele. Mokaotsast nimetas välisminister Ukraina Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi. NATO-ga liitumise võimalusest ei tehtud ka küsimuste-vastuste voorus juttu, seda hoolimata asjaolust, et Soome ilmselt otsustab lähiajal liituda NATO-ga ja sellega kaasneb sõjalise konflikti oht Venemaaga ka Balti riikidele.
Küsimuste-vastuste voorus keskenduti sellele, kas välisminister nimetas õigesti Ukraina kütusevajadust, sest Liimets, kes ettekande ajal korduvalt puterdas, ajas segi suurusjärgud.
"Genotsiidi mainimine oleks liiga kompleksne. Lihtsam on rääkida kaisukarudest ja kütusest."
Mitte kordagi ei nimetanud välisminister sõna "genotsiid" või isegi "genotsiidikahtlus". Räägiti sõjakuritegudest ja Ukraina rahvale õiglase kohtupidamise tagamise vajadusest. Genotsiidi mainimine oleks liiga kompleksne. Lihtsam on rääkida kaisukarudest ja kütusest.
Ma ei taha rääkida sellest, millele Lehtme oma ettekande avasõnades viitas: et ta oli tulnud eelmisel õhtul Ukrainast, et esineda riigikogu ees, aga riigikogu saalis valitses tema ettekande ajal tühjus.
Samuti ei vääriks nii raskel ajal kajastamist fakt, et Peeter Ernits suutis teha ka nii tõsisel teemal peetava arutelu käigus EKRE-le omaseks saanud labase trolliva märkuse selle kohta, kuidas üks riigikogu liikmetest kuulis seljataga hääli ja vajanuks seetõttu (vihjamisi järeldan) arstlikku ravi. Ja et Ukraina lipuvärvid on pooles ulatuses ka Reformierakonna värvid.
Loomulikult ei jätnud Ernits, kel ilmselgelt on juba küdemas mingi eriti toksiline ja pikaks veninud keskeakriis, mainimata Ukrainast lähtuvat laastavat põgenikeohtu Eesti ühiskondlikule sidususele.
Riigikogu istung veikles praegusele riigikogule tavapäraselt halva teatrietenduse ja tõsise, emotsionaalse arutelu piiril. Vabandust väljenduse eest, aga teisipäevane istung oli üks täielik klounaad.
Mis riigikogu arutelust tervikuna kõlama jäi, oli nii moraalse kui ka füüsilise abituse tunne. Ja see on lääne abitus, mis meie riigikogu liikmete suu läbi saalis kõlas. Sest meie olemegi lääs. Eestil (loe: läänel) puudub Ukraina sõja suhtes strateegia, puudub ka paljuräägitud "ühtsus". Selle asemel on "ühtsuse" egiidi all viljeldav abitus.
Jens Stoltenberg kuulutas enne viimast NATO tippkohtumist, et keemiarelva kasutamine muudab konflikti olemust ka NATO jaoks. Ootame nüüd NATO järgmisi samme selle olemuslikult muutunud konflikti lahendamisel. Mida võtab NATO või lääs (tahtekoalitsioonina) ette juhul, kui info Mariupolis läbi viidud keemiarünnaku osutub tõeks?
Johanna-Mari Lehtme ettekande põhiteema oli tegelikult võrgustumisvõime, mis on MTÜ-de maailma vaste kollektiivkaitsele. MTÜ-d on hetkel maailmasõjas Vladimir Putiniga, samal ajal, kui meile seni arusaamatutel põhjustel Ukrainat piisavalt ei aidata ka relvastusabiga.
Üks asi sai riigikogu arutelust selgeks. Käsitleme Ukraina sõda kui mittetulundussektori teemat, päästesündmust (riigikogus räägiti pikalt Ukraina metsapõlengutest). Ometi käib Euroopas teise maailmasõja järgselt faktiliselt kõige suurem sõda.
Mis on pildil valesti?
Esiteks, Eestil ja ka teistel NATO liitlastel puudub Euroopa kaitse strateegia. Ainsana paistab see olevat Ukrainal.
Teiseks, MTÜ-d vajavad otserahastust lisaeelarvest, sest Eesti riik ja lääs tervikuna on suutmatud olukorra leevendusse midagi panustama. Upume protseduurilistesse täpsustustesse ja selle agressiooni alguspunktis häälekalt väljendatud abitusse, mida miskipärast nimetame "ühtsuseks".
Kolmandaks, kolmapäeval esineb riigikogu ees Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Ja mul on juba ette häbi selle pärast. Sest Zelenski raiskab kolmapäeval oma väärtuslikku aega. Ja riigikogul pole talle tegelikult midagi sisukat vastu öelda. Meie vastusest aga sõltub kõik: mh Eesti tulevik.
Neljandaks on meil on tegelikult häbi ja me ei suuda seda isegi tunnistada.
### Response:
Meelis Oidsalu: ükski MTÜ ei saa olla Ukraina sõja "pudelikael" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Deppi uue kohtuhagi eesmärk on tõestada, et Heard on laimanud teda pahatahtlikult. 2020. aastal lõppenud kohtuprotsessi käigus mõisteti Depp süüdi eksnaise Heardi ründamises ja füüsilises vägivallas, vahendas Deadline.
Depp on varasemalt süüdistusi jõuliselt ümber lükanud ja nüüd esitas staar eksnaisele vastusüüdistuse. Deppi advokaadid väidavad, et Heard korraldas keeruka skeemi ning pettis seeläbi Deppilt raha välja. Uue kohtuprotessi pikkuseks on hetkel määratud kuus nädalat ning osaosalised kohtuvad esmaspäevast neljapäevani igal nädalal.
Johnny Depp (58) sai tuntuks peaosadega filmides "Kariibi mere piraadid" ja "Edward Käärkäsi" ning oli üks maailma kõige kõrgemini tasustatud näitlejaid kuni kohtuprotsessid tema karjääri sügavalt kahjustasid. | Johnny Depp esitas 50 miljoni dollari suuruse hagi eksnaise vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Deppi uue kohtuhagi eesmärk on tõestada, et Heard on laimanud teda pahatahtlikult. 2020. aastal lõppenud kohtuprotsessi käigus mõisteti Depp süüdi eksnaise Heardi ründamises ja füüsilises vägivallas, vahendas Deadline.
Depp on varasemalt süüdistusi jõuliselt ümber lükanud ja nüüd esitas staar eksnaisele vastusüüdistuse. Deppi advokaadid väidavad, et Heard korraldas keeruka skeemi ning pettis seeläbi Deppilt raha välja. Uue kohtuprotessi pikkuseks on hetkel määratud kuus nädalat ning osaosalised kohtuvad esmaspäevast neljapäevani igal nädalal.
Johnny Depp (58) sai tuntuks peaosadega filmides "Kariibi mere piraadid" ja "Edward Käärkäsi" ning oli üks maailma kõige kõrgemini tasustatud näitlejaid kuni kohtuprotsessid tema karjääri sügavalt kahjustasid.
### Response:
Johnny Depp esitas 50 miljoni dollari suuruse hagi eksnaise vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MTÜ Eesti Ujumisliidu ja Spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse uuringust tuli välja, et ujumisoskuse on omandanud pooled viiendate klasside õpilastest. Sealhulgas on nii need, kes õppinud ujuma ujumise algõpetuse tundides kui ka need, kes oskasid ujuda juba enne kooliujumise tunde.
Uuringust selgub, et lisaks ujumisoskuse omandanud õpilastele on 29 protsenti õpilastest sooritanud 25 meetri ujumise kompleksharjutuse.
"Võrreldes neid tulemusi 2015. aasta andmetega võib järeldada, et õpilaste ujumisoskuse tase on riikliku õppekava muudatuse tulemusel ja ujumise algõpetuse uue korraldusega paranenud," teatas uuringu koostaja.
Uuringust selgub ka, et ujumisoskuseta õpilaste osakaal on vähenenud: vaid 4,1 protsenti õpilastest ei oska üldse ujuda või ei ole õpilane tundides osalenud.
"Ehkki koolidest esitatud andmete põhjal oskavad pooled viiendate klasside õpilastest ujuda, ei ole saavutatud eesmärk, et kõik õpilased omandaksid esimese kooliastme lõpuks ujumisoskuse," järeldatakse uuringus.
Ujumisoskuse tase on maakonniti erinev: viie maakonna õpilased paistavad silma õpilaste hea ujumisoskuse poolest ja mõni maakond eristub teistest selle poolest, et suur osa õpilastest on sooritanud 25 meetri kompleksharjutuse. "See näitab, et õpilased ei ole küll saavutanud täielikku ujumisoskust, kuid on omandanud sellele eelneva oskuse, mis viib neid ujumisoskuse täielikule omandamisele lähemale," teatasid erialaliitude esindajad. Analüüsis koolide kaupa andmeid ei esitata ja koolide pingeridu õpilaste ujumisoskuse alusel ei koostata.
Ujumistreeneri kutsega on vähem kui viiendik ujumistundide juhendajatest ja nad on hõivatud suure hulga õpilaste juhendamisega. "Ujumise algõpetuse juhendajaid on kokku 460, neist ujumistreeneri kutsega on 66 ja nad on kaasatud tundide läbiviimisse 236 ehk enam kui pooltes koolides," kirjutatakse uuringus.
Üle pooltel juhendajatest on ujumise algõpetuse tundide läbiviimiseks vajalik ettevalmistus, kuid igas maakonnas on juhendajaid, kellel ei ole ujumistreeneri kutset või kes ei ole läbinud "Õpime ujuma" koolitust. "Õpime ujuma" koolituse on läbinud 259 juhendajat, sealhulgas kümnes kohalikus omavalitsuses kõik juhendajad. Enam kui kolmandik juhendajatest töötab mitmes maakonnas ja mitme kohaliku omavalitsuse koolide õpilastega.
Ujuma õpivad lapsed liiga suurtes gruppides: 71 protsenti õpilastest osaleb ujumistundides enam kui 12 õpilasega gruppides, mis ei ole kooskõlas uue õppekava soovitusega, mille järgi ühe juhendaja kohta on ette nähtud maksimaalselt 12 õpilast.
Uuringu koostajad tegid järeldusi Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) sisestatud andmete põhjal, samal ajal möönsid koostajad, et andmete sisestus EHIS-esse võiks olla korrektsem.
Kooliujumise tunnid on osa riiklikust õppekavast, mis näeb ette kohustuslikud ujumistunnid kõigile Eesti koolide viiendate klasside õpilastele. 2017. aastal suurendati tundide mahtu poole võrra ja vähendati laste arvu gruppides. | Vaid pooled Eesti algkoolilastest oskavad hästi ujuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MTÜ Eesti Ujumisliidu ja Spordikoolituse ja -teabe sihtasutuse uuringust tuli välja, et ujumisoskuse on omandanud pooled viiendate klasside õpilastest. Sealhulgas on nii need, kes õppinud ujuma ujumise algõpetuse tundides kui ka need, kes oskasid ujuda juba enne kooliujumise tunde.
Uuringust selgub, et lisaks ujumisoskuse omandanud õpilastele on 29 protsenti õpilastest sooritanud 25 meetri ujumise kompleksharjutuse.
"Võrreldes neid tulemusi 2015. aasta andmetega võib järeldada, et õpilaste ujumisoskuse tase on riikliku õppekava muudatuse tulemusel ja ujumise algõpetuse uue korraldusega paranenud," teatas uuringu koostaja.
Uuringust selgub ka, et ujumisoskuseta õpilaste osakaal on vähenenud: vaid 4,1 protsenti õpilastest ei oska üldse ujuda või ei ole õpilane tundides osalenud.
"Ehkki koolidest esitatud andmete põhjal oskavad pooled viiendate klasside õpilastest ujuda, ei ole saavutatud eesmärk, et kõik õpilased omandaksid esimese kooliastme lõpuks ujumisoskuse," järeldatakse uuringus.
Ujumisoskuse tase on maakonniti erinev: viie maakonna õpilased paistavad silma õpilaste hea ujumisoskuse poolest ja mõni maakond eristub teistest selle poolest, et suur osa õpilastest on sooritanud 25 meetri kompleksharjutuse. "See näitab, et õpilased ei ole küll saavutanud täielikku ujumisoskust, kuid on omandanud sellele eelneva oskuse, mis viib neid ujumisoskuse täielikule omandamisele lähemale," teatasid erialaliitude esindajad. Analüüsis koolide kaupa andmeid ei esitata ja koolide pingeridu õpilaste ujumisoskuse alusel ei koostata.
Ujumistreeneri kutsega on vähem kui viiendik ujumistundide juhendajatest ja nad on hõivatud suure hulga õpilaste juhendamisega. "Ujumise algõpetuse juhendajaid on kokku 460, neist ujumistreeneri kutsega on 66 ja nad on kaasatud tundide läbiviimisse 236 ehk enam kui pooltes koolides," kirjutatakse uuringus.
Üle pooltel juhendajatest on ujumise algõpetuse tundide läbiviimiseks vajalik ettevalmistus, kuid igas maakonnas on juhendajaid, kellel ei ole ujumistreeneri kutset või kes ei ole läbinud "Õpime ujuma" koolitust. "Õpime ujuma" koolituse on läbinud 259 juhendajat, sealhulgas kümnes kohalikus omavalitsuses kõik juhendajad. Enam kui kolmandik juhendajatest töötab mitmes maakonnas ja mitme kohaliku omavalitsuse koolide õpilastega.
Ujuma õpivad lapsed liiga suurtes gruppides: 71 protsenti õpilastest osaleb ujumistundides enam kui 12 õpilasega gruppides, mis ei ole kooskõlas uue õppekava soovitusega, mille järgi ühe juhendaja kohta on ette nähtud maksimaalselt 12 õpilast.
Uuringu koostajad tegid järeldusi Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) sisestatud andmete põhjal, samal ajal möönsid koostajad, et andmete sisestus EHIS-esse võiks olla korrektsem.
Kooliujumise tunnid on osa riiklikust õppekavast, mis näeb ette kohustuslikud ujumistunnid kõigile Eesti koolide viiendate klasside õpilastele. 2017. aastal suurendati tundide mahtu poole võrra ja vähendati laste arvu gruppides.
### Response:
Vaid pooled Eesti algkoolilastest oskavad hästi ujuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mida mõjusamaid majandussanktsioone Venemaale kehtestatakse ja mida isoleeritum on Venemaa majandus rahvusvahelisest majandusest, seda väiksem on Venemaa suutlikkus külvata tegelikku sõjaohtu ning viia ellu agressiooni ja sõjategevust," öeldakse teisipäeval avaldatud kapo aastaraamatus. "Mida vähem on Eestil majanduslikke seoseid Venemaaga, seda tugevam on Eesti julgeolek," lisatakse samas.
Kapo toob esile, et sanktsioonid mõjuvad kahes suunas, puudutades ühelt poolt ärihuve ning teisalt inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi.
"Kui ajada äri vaenuliku võõrriigi kaasajooksikute või riigiettevõtetega, ei pruugi tavapärane äritegevus ühel hetkel enam võimalik olla. Sanktsioonide kehtestamine kui mõjutusvahend on nii regionaalselt kui ka globaalselt aina rohkem kasutust leidnud. Ka Eesti ettevõtjad peaksid targu läbi mõtlema, kellega nad äri ajavad," märgib kaitsepolitsei.
Kapo toob näite anonüümseks jäetud ettevõttest, mille edu põhines sanktsioonide alla pandud riigist toodud toormel. Kui aga ühel hetkel sealt enam tooret tuua ei saanud, kadus ka firma äriline eelis ning ta pidi loobuma senistest lepingutest.
"Ettevõtjad sõltuvad välispartneritest ja teatud ärimudelite puhul sanktsioneeritud piirkondade partneritest. Seal, kus poliitika kujundab, suunab ja kontrollib majandust, kaob majanduslik loogika. Ettevõtjad peavad mõistma, et äri ajamine sanktsioneeritud riikidega vähendab Eesti ja tema liitlaste julgeolekut ning selline ärisuund kahjustab ettevõtjat," rõhutab kaitsepolitseiamet.
"Eesti ettevõtjaid võidakse rakendada ka poliitilise mõjutusvankri ette, pannes neid lobitegevuse kaudu survestama valitsust või avalikkust näiteks Venemaa Föderatsiooni huvides," märgib kapo ning soovitab hoidud sellisest partnerlusest. | Kapo: majandussuhted Venemaaga kahjustavad Eesti julgeolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mida mõjusamaid majandussanktsioone Venemaale kehtestatakse ja mida isoleeritum on Venemaa majandus rahvusvahelisest majandusest, seda väiksem on Venemaa suutlikkus külvata tegelikku sõjaohtu ning viia ellu agressiooni ja sõjategevust," öeldakse teisipäeval avaldatud kapo aastaraamatus. "Mida vähem on Eestil majanduslikke seoseid Venemaaga, seda tugevam on Eesti julgeolek," lisatakse samas.
Kapo toob esile, et sanktsioonid mõjuvad kahes suunas, puudutades ühelt poolt ärihuve ning teisalt inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi.
"Kui ajada äri vaenuliku võõrriigi kaasajooksikute või riigiettevõtetega, ei pruugi tavapärane äritegevus ühel hetkel enam võimalik olla. Sanktsioonide kehtestamine kui mõjutusvahend on nii regionaalselt kui ka globaalselt aina rohkem kasutust leidnud. Ka Eesti ettevõtjad peaksid targu läbi mõtlema, kellega nad äri ajavad," märgib kaitsepolitsei.
Kapo toob näite anonüümseks jäetud ettevõttest, mille edu põhines sanktsioonide alla pandud riigist toodud toormel. Kui aga ühel hetkel sealt enam tooret tuua ei saanud, kadus ka firma äriline eelis ning ta pidi loobuma senistest lepingutest.
"Ettevõtjad sõltuvad välispartneritest ja teatud ärimudelite puhul sanktsioneeritud piirkondade partneritest. Seal, kus poliitika kujundab, suunab ja kontrollib majandust, kaob majanduslik loogika. Ettevõtjad peavad mõistma, et äri ajamine sanktsioneeritud riikidega vähendab Eesti ja tema liitlaste julgeolekut ning selline ärisuund kahjustab ettevõtjat," rõhutab kaitsepolitseiamet.
"Eesti ettevõtjaid võidakse rakendada ka poliitilise mõjutusvankri ette, pannes neid lobitegevuse kaudu survestama valitsust või avalikkust näiteks Venemaa Föderatsiooni huvides," märgib kapo ning soovitab hoidud sellisest partnerlusest.
### Response:
Kapo: majandussuhted Venemaaga kahjustavad Eesti julgeolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kahjuks tuleb meil rohkesti tähelepanu pöörata paremäärmuslastele, kelle tegevus on rohkem küll sümboolne ja sotsiaalvõrgustikes aktiivne, kuid halbade tegurite koosmõju korral võib tuua kaasa rünnakud inimeste elu, tervise ja vara vastu – siin me räägime potentsiaalsest paremäärmuslikust terrorismist," kirjutab kapo peadirektor Arnold Sinisalu aastaraamatu sissejuhatuses.
"Ohu ennetamise kontekstis ongi viimaste aastate ohtlikem areng /---/ terrorismi õhutava nn Siege'i kultuuri jõudmine Eestisse," seisab teisipäeval avalikustatud raamatu põhiseaduslikku korra kaitset käsitlevas osas.
Seal selgitatakse, et Siege'i liikumine on saanud nime USA paremäärmuslase James Masoni 1980. aastatel avaldatud artiklisarja järgi, mille põhitees on terrorirünnakute kaudu ühiskonna kokkuvarisemise kiirendamine ja sellele järgnev rassisõda. Teooriat, mida paremäärmuslased algul liiga äärmuslikuks pidasid, asusid levitama noorema põlvkonna paremäärmuslased aastatel 2011–2017 tegutsenud rahvusvahelises internetifoorumis Iron March.
"Sealt said alguse mitmed vägivalda propageerivad rühmitused, mille liikmeid on süüdi mõistetud nii mõrvade kui ka terrorikuritegude eest. Foorumi looja ja eestvedaja oli Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (MGIMO) õppinud Vene kodanik Ališer Muhhitdinov. Tema kirjutatud raamatut, mis õigustab ja ülistab vägivalda, on leitud ka Eesti paremäärmuslaste valdusest," tõdeb kapo.
Kaitsepolitsei selgitab, et erinevate äärmuste ärakasutamine on kooskõlas Vene sõjalise doktriiniga, mis näeb ette sõjaliste, poliitiliste, majanduslike, informatsiooniliste ja teiste mittesõjaliste meetodeite rakendamise konfliktides, kasutades selleks ära elanikkonna protestipotentsiaali.
Ühe näitena, kuidas Venemaa võib paremäärmuslasi kasutada Eesti julgeoleku kahjustamiseks, toob kaitsepolitsei välja juhtumi 2015. aastast, kui Sinimägede lahingus langenute mälestusüritusel proovis osaleda provokatiivselt tätoveeritud
Peterburi paremäärmuslane, et siis hiljem Eestit avalikult natsismi toetamises süüdistada. 2021. aasta veebruaris võis aga Tallinna vanalinnas koos "Surematu polguga" näha venekeelseid Eestist pärit skinhead 'e, kes osalesid Vene opositsionääri Aleksei Navalnõid laimaval meeleavaldusel Venemaa saatkonna ees.
Siege'i ideoloogia on viinud massimõrvadeni
Kapo toob ka esile, et Iron Marchi netifoorumis levitatud Siege'i ideoloogia ohtlikkust näitab ka see, et seda järgisid terrorirünnakute korraldamisel massimõrvarid 2019. aastal nii Uus-Meremaal kui ka USA-s.
"Viimaseid omakorda seavad endale eeskujuks Siege'i kultuuri pooldajad üle maailma, sh Eestis," lisatakse aastaraamatus.
Kapo ülevaate kohaselt on Siege'i ideoloogia suunatud tõrjutud noortele, kes on oma muredega üksi jäänud. Neis õhutatakse viha teatud ühiskonnagruppide vastu ning lubatakse natsistliku tegevusega kaasnevat kangelase staatust.
"Gruppide liikmed ei pruugi päriselus kohtuda ja virtuaalmaailmas tekkinud väärkujutelmade mõjul võib mõni liige asuda plaanima rünnakut päriselus. Ohtlikum on see noorte ja vaimselt ebastabiilsete isikute puhul, kel võib lisaks olla huvi või ligipääs (oma vanemate) seaduslikele relvadele," tõdeb kapo.
Kaitsepolitsei rõhutab, et sellistes jututubades osalevad ka Eesti noored, kes on seal levitanud vägivaldset propagandat ja värvanud uusi liikmeid.
Ohtude ennetamiseks pidas kaitsepolitsei 2021. aasta oktoobris kinni kaks noormeest, kes olid seotud Ühendkuningriigis terroristlikuks kuulutatud organisatsiooniga Feuerkrieg Division ja kellele on esitatud kahtlustus terrorikuritegude toimepanemisele üleskutsumises ja ähvardamises. | Kapo: uus võimalik oht on paremäärmuslik terrorism | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kahjuks tuleb meil rohkesti tähelepanu pöörata paremäärmuslastele, kelle tegevus on rohkem küll sümboolne ja sotsiaalvõrgustikes aktiivne, kuid halbade tegurite koosmõju korral võib tuua kaasa rünnakud inimeste elu, tervise ja vara vastu – siin me räägime potentsiaalsest paremäärmuslikust terrorismist," kirjutab kapo peadirektor Arnold Sinisalu aastaraamatu sissejuhatuses.
"Ohu ennetamise kontekstis ongi viimaste aastate ohtlikem areng /---/ terrorismi õhutava nn Siege'i kultuuri jõudmine Eestisse," seisab teisipäeval avalikustatud raamatu põhiseaduslikku korra kaitset käsitlevas osas.
Seal selgitatakse, et Siege'i liikumine on saanud nime USA paremäärmuslase James Masoni 1980. aastatel avaldatud artiklisarja järgi, mille põhitees on terrorirünnakute kaudu ühiskonna kokkuvarisemise kiirendamine ja sellele järgnev rassisõda. Teooriat, mida paremäärmuslased algul liiga äärmuslikuks pidasid, asusid levitama noorema põlvkonna paremäärmuslased aastatel 2011–2017 tegutsenud rahvusvahelises internetifoorumis Iron March.
"Sealt said alguse mitmed vägivalda propageerivad rühmitused, mille liikmeid on süüdi mõistetud nii mõrvade kui ka terrorikuritegude eest. Foorumi looja ja eestvedaja oli Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (MGIMO) õppinud Vene kodanik Ališer Muhhitdinov. Tema kirjutatud raamatut, mis õigustab ja ülistab vägivalda, on leitud ka Eesti paremäärmuslaste valdusest," tõdeb kapo.
Kaitsepolitsei selgitab, et erinevate äärmuste ärakasutamine on kooskõlas Vene sõjalise doktriiniga, mis näeb ette sõjaliste, poliitiliste, majanduslike, informatsiooniliste ja teiste mittesõjaliste meetodeite rakendamise konfliktides, kasutades selleks ära elanikkonna protestipotentsiaali.
Ühe näitena, kuidas Venemaa võib paremäärmuslasi kasutada Eesti julgeoleku kahjustamiseks, toob kaitsepolitsei välja juhtumi 2015. aastast, kui Sinimägede lahingus langenute mälestusüritusel proovis osaleda provokatiivselt tätoveeritud
Peterburi paremäärmuslane, et siis hiljem Eestit avalikult natsismi toetamises süüdistada. 2021. aasta veebruaris võis aga Tallinna vanalinnas koos "Surematu polguga" näha venekeelseid Eestist pärit skinhead 'e, kes osalesid Vene opositsionääri Aleksei Navalnõid laimaval meeleavaldusel Venemaa saatkonna ees.
Siege'i ideoloogia on viinud massimõrvadeni
Kapo toob ka esile, et Iron Marchi netifoorumis levitatud Siege'i ideoloogia ohtlikkust näitab ka see, et seda järgisid terrorirünnakute korraldamisel massimõrvarid 2019. aastal nii Uus-Meremaal kui ka USA-s.
"Viimaseid omakorda seavad endale eeskujuks Siege'i kultuuri pooldajad üle maailma, sh Eestis," lisatakse aastaraamatus.
Kapo ülevaate kohaselt on Siege'i ideoloogia suunatud tõrjutud noortele, kes on oma muredega üksi jäänud. Neis õhutatakse viha teatud ühiskonnagruppide vastu ning lubatakse natsistliku tegevusega kaasnevat kangelase staatust.
"Gruppide liikmed ei pruugi päriselus kohtuda ja virtuaalmaailmas tekkinud väärkujutelmade mõjul võib mõni liige asuda plaanima rünnakut päriselus. Ohtlikum on see noorte ja vaimselt ebastabiilsete isikute puhul, kel võib lisaks olla huvi või ligipääs (oma vanemate) seaduslikele relvadele," tõdeb kapo.
Kaitsepolitsei rõhutab, et sellistes jututubades osalevad ka Eesti noored, kes on seal levitanud vägivaldset propagandat ja värvanud uusi liikmeid.
Ohtude ennetamiseks pidas kaitsepolitsei 2021. aasta oktoobris kinni kaks noormeest, kes olid seotud Ühendkuningriigis terroristlikuks kuulutatud organisatsiooniga Feuerkrieg Division ja kellele on esitatud kahtlustus terrorikuritegude toimepanemisele üleskutsumises ja ähvardamises.
### Response:
Kapo: uus võimalik oht on paremäärmuslik terrorism |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaasik vahetab juhatuse esimehe kohal välja Ants Nooda, kes juhtis Eesti Gaasi viimased kaks juhatuse liikme perioodi alates ettevõtte omandamisest investeerimisettevõtte Infortar poolt 2016. aasta alguses.
"Ettevõtte senise juhatuse esimehe Ants Nooda vedamisel on Eesti Gaas kasvanud rahvusvaheliseks energiafirmaks – Eesti Gaas pole ammu enam ainult "Eesti" ja ainult "gaas". Enda eesmärgina näen edasist kasvu välisturgudel, uute pikaajaliste gaasi tarneahelate loomist ning taastuvenergeetika osakaalu suurendamist meie portfellis," märkis Margus Kaasik.
"Viimase kuue aasta jooksul on Eesti Gaas muutunud monopoolsest kohalikust gaasiettevõttest kaasaegseks energiaettevõtteks, mis tegutseb viiel turul Soomest Poolani. Täna on väga õige aeg anda teatepulk üle inimesele, kes saab Eesti Gaasi grupi viia järgmistele arengutasemetele," lisas Ants Noot pressiteate vahendusel.
Eesti Gaas tarnib klientidele maagaasi nii torugaasi, surumaagaasi (CNG) kui veeldatud maagaasi (LNG) kujul ning haldab riigi suurimat gaasivõrku. Kontsernil on kokku 50 000 klienti ja 240 töötajat. | Eesti Gaasi juhiks saab Margus Kaasik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaasik vahetab juhatuse esimehe kohal välja Ants Nooda, kes juhtis Eesti Gaasi viimased kaks juhatuse liikme perioodi alates ettevõtte omandamisest investeerimisettevõtte Infortar poolt 2016. aasta alguses.
"Ettevõtte senise juhatuse esimehe Ants Nooda vedamisel on Eesti Gaas kasvanud rahvusvaheliseks energiafirmaks – Eesti Gaas pole ammu enam ainult "Eesti" ja ainult "gaas". Enda eesmärgina näen edasist kasvu välisturgudel, uute pikaajaliste gaasi tarneahelate loomist ning taastuvenergeetika osakaalu suurendamist meie portfellis," märkis Margus Kaasik.
"Viimase kuue aasta jooksul on Eesti Gaas muutunud monopoolsest kohalikust gaasiettevõttest kaasaegseks energiaettevõtteks, mis tegutseb viiel turul Soomest Poolani. Täna on väga õige aeg anda teatepulk üle inimesele, kes saab Eesti Gaasi grupi viia järgmistele arengutasemetele," lisas Ants Noot pressiteate vahendusel.
Eesti Gaas tarnib klientidele maagaasi nii torugaasi, surumaagaasi (CNG) kui veeldatud maagaasi (LNG) kujul ning haldab riigi suurimat gaasivõrku. Kontsernil on kokku 50 000 klienti ja 240 töötajat.
### Response:
Eesti Gaasi juhiks saab Margus Kaasik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia saab praegu Venemaalt 40 protsenti oma maagaasi vajadusest. Rooma püüab nüüd Venemaa sõjalise tegevuse tõttu seda sõltuvust vähendada.
Itaalia peaminister Mario Draghi kohtus esmaspäeval Alžeeria presidendi Abdelmadjid Tebboune'iga.
"Kohe pärast sissetungi teatasin, et Itaalia tegutseb kiiresti, et vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. See leping on oluline vastus sellele strateegilisele eesmärgile," ütles Draghi
Sonatrachi ja Itaalia energiafirma Eni vahelise kokkuleppe kohaselt tarnib Alžeeria järgmisel aastal Itaaliale täiendavalt üheksa miljardit kuupmeetrit gaasi. 2021. aastal tarnis Itaalia Venemaalt umbes 29 miljardit kuupmeetrit gaasi ja Alžeeriast 22,5 miljardit kuupmeetrit. Uue lepingu kohaselt saab Alžeeriast järgmisel aastal Itaalia suurim gaasiallikas.
"Kahjuks oleme hiljaks jäänud, oleksime pidanud varem alustama, et tarneid mitmekesistada. Kuid meil on palju partnereid ja sõpru üle maailma," ütles Itaalia välisminister Luigi Di Maio.
Di Maio ja Eni juht Claudio Descalzi on viimase kuu jooksul külastanud gaasitootjaid Aserbaidžaanis, Mosambiigis, Kongo Vabariigis, Kataris, Angolas ja Alžeerias.
Ametnike sõnul külastab Draghi lähinädalate jooksul Mosambiiki, Angolat ja Kongot.
Eelmisel kuul teatasid Eni ja Sonatrach, et leidsid Alžeeria kõrbes olulise nafta- ja gaasivälja, mida hakkavad ka koos ühiselt arendama, vahendas Politico.
Alžeeriat ja Itaaliat ühendav Transmedi torujuhe ei tööta praegu täisvõimsusel, kuna Alžeerial pole selle täitmiseks piisavalt gaasi.
Itaalia konsultatsioonifirma Nomisma analüütiku Davide Tabarelli sõnul vajab Alžeeria nüüd investeeringuid, et suurendada oma gaasitootmise suutlikkust. | Itaalia hakkab Alžeerialt rohkem gaasi ostma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia saab praegu Venemaalt 40 protsenti oma maagaasi vajadusest. Rooma püüab nüüd Venemaa sõjalise tegevuse tõttu seda sõltuvust vähendada.
Itaalia peaminister Mario Draghi kohtus esmaspäeval Alžeeria presidendi Abdelmadjid Tebboune'iga.
"Kohe pärast sissetungi teatasin, et Itaalia tegutseb kiiresti, et vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. See leping on oluline vastus sellele strateegilisele eesmärgile," ütles Draghi
Sonatrachi ja Itaalia energiafirma Eni vahelise kokkuleppe kohaselt tarnib Alžeeria järgmisel aastal Itaaliale täiendavalt üheksa miljardit kuupmeetrit gaasi. 2021. aastal tarnis Itaalia Venemaalt umbes 29 miljardit kuupmeetrit gaasi ja Alžeeriast 22,5 miljardit kuupmeetrit. Uue lepingu kohaselt saab Alžeeriast järgmisel aastal Itaalia suurim gaasiallikas.
"Kahjuks oleme hiljaks jäänud, oleksime pidanud varem alustama, et tarneid mitmekesistada. Kuid meil on palju partnereid ja sõpru üle maailma," ütles Itaalia välisminister Luigi Di Maio.
Di Maio ja Eni juht Claudio Descalzi on viimase kuu jooksul külastanud gaasitootjaid Aserbaidžaanis, Mosambiigis, Kongo Vabariigis, Kataris, Angolas ja Alžeerias.
Ametnike sõnul külastab Draghi lähinädalate jooksul Mosambiiki, Angolat ja Kongot.
Eelmisel kuul teatasid Eni ja Sonatrach, et leidsid Alžeeria kõrbes olulise nafta- ja gaasivälja, mida hakkavad ka koos ühiselt arendama, vahendas Politico.
Alžeeriat ja Itaaliat ühendav Transmedi torujuhe ei tööta praegu täisvõimsusel, kuna Alžeerial pole selle täitmiseks piisavalt gaasi.
Itaalia konsultatsioonifirma Nomisma analüütiku Davide Tabarelli sõnul vajab Alžeeria nüüd investeeringuid, et suurendada oma gaasitootmise suutlikkust.
### Response:
Itaalia hakkab Alžeerialt rohkem gaasi ostma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arheoloogid leiavad väljakaevamistelt tavaliselt ka loomaluid. Enamik nendest on tihti just toidujäätmed. Vanade toidujäätmete hulgas leidub aeg-ajalt ka metskurvitsate luid. Kirjalike allikate ja linnuluude kõrvutamisel selgub, miks nad inimeste toidulauale sattusid.
Kuna enamasti on zooarheoloogilise materjali puhul tegemist toidujäätmetega, siis tavaliselt leiab zooarheoloog linnuluude hulgast peamiselt kodulinde nagu kanad, haned ja pardid. Siiski leidub nende kõrval teisi liike, kelle määramine võib olla üsna keeruline. Nimelt võivad ühte sugukonda kuuluvate liikide luud väga sarnased olla. Nii on ka kurvitslastel, kelle hulka kuulub metskurvits.
Selliste sugukondade puhul aitab võrdluskogu määrata, kelle luudega on tegu. Võrdluskogus on erinevate liikide luid, millega on võimalik arheoloogilist leidu võrrelda. Nii ongi zooarheoloog leidnud ka mõned keskaegsed metskurvitsa luud. Kuna metskurvitsad inimasulatesse ei tüki, tekib küsimus, mida selle liigi luud inimeste toidujäätmete hulgas teevad?
Keskajal ja varauusajal oli üks oma seisuse näitamise vahend toidulaud. Uhkete toitude hulgas oli oma koht erilistel linnuliikidel. Tänu kirjalikele allikatele teame, et pidulaudadelt võis leida näiteks luiki, sookurgesid ja metsiseid.
Kui keskaja jooksul oli ulukiliha tarbimine aadlike eelis ja ulukite küttimine nende privileeg, siis alates 16. sajandi keskpaigast jõudsid need liigid kaupmeestegi eliidi lauale. Selleks ajaks polnud uhke toidulaud enam seotud seisusega, vaid näitas pigem rikkust.
Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna võrdluskogus olev terve metskurvitsa luu ja arheoloogiline metskurvitsa õlavarreluu fragment. Autor/allikas: Freydis Ehrlich
Siiski erinesid ka sel perioodil kaupmeeste jootude ja kõrgete külaliste auks korraldatud pidustuste menüüd. Viimase puhul oli toidulaud mitmekesisem ja rikkalikum, sisaldades lindudest näiteks ka põldpüüsid ja vähemalt ühel juhul paabulindugi. Lindude valimisel polnud esmatähtis nende maitse, vaid just eriline välimus või raskesti kättesaadavus.
Arheoloogia abil saadud andmed kinnitavad ja täiendavad kirjalikes allikates leiduvat. Näiteks on arheoloogid nii Viljandi kui ka Kastre linnustest leidnud mõned metskurvitsa luud. Viljandi linnuses, mille linnuluid on põhjalikumalt uuritud, on metskurvitsaid vaid keskaegsetes kihtides. Metskurvitsad pole sattunud sinna juhuslikult ja tegemist on kõrgema klassi toiduga. Sellele viitab ainuüksi asjaolu, et luud leiti linnuse materjali hulgast. Näiteks linnuse ümber olnud linna materjalis metskurvitsa luid ei olnud.
Seegi, et metskurvitsate luid esineb arheoloogiliste luude hulgas vähe – Viljandis viis ja Kastres üks – viitab, et tegemist pole igapäevase toiduga. Kastre linnuse sama ajavahemiku luude hulgas leidus teisigi jahitavaid liike, nagu sookurg, teder ja merikotkas. Keskaegsest Viljandi linnusest on uurija avastanud lisaks veel tedre, metsise ja erinevate haugaslaste luid ja linna alalt metsise ja sookure luid. Kõik need liigid on omased tolleaegse eliidi pidusöökidele.
Metskurvits mängis minevikus inimeste omavahelises suhtluses olulist rolli. Selliste metslindude esinemine toidulaual oli üks viis näidata enda heaolu – olenevalt perioodist kõrgemat staatust või paremat rahalist järge. Arheoloogiliste linnuluude uurimine aitab täiendada kirjalikes allikates peituvat. Nii saame teada, milline mitmekesine valik metslinde inimeste toidulauale jõudis.
Artikkel põhineb varem avaldatud teadustööl. | Aasta lind metskurvits näitas keskaegsel toidulaual pererahva jõukust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arheoloogid leiavad väljakaevamistelt tavaliselt ka loomaluid. Enamik nendest on tihti just toidujäätmed. Vanade toidujäätmete hulgas leidub aeg-ajalt ka metskurvitsate luid. Kirjalike allikate ja linnuluude kõrvutamisel selgub, miks nad inimeste toidulauale sattusid.
Kuna enamasti on zooarheoloogilise materjali puhul tegemist toidujäätmetega, siis tavaliselt leiab zooarheoloog linnuluude hulgast peamiselt kodulinde nagu kanad, haned ja pardid. Siiski leidub nende kõrval teisi liike, kelle määramine võib olla üsna keeruline. Nimelt võivad ühte sugukonda kuuluvate liikide luud väga sarnased olla. Nii on ka kurvitslastel, kelle hulka kuulub metskurvits.
Selliste sugukondade puhul aitab võrdluskogu määrata, kelle luudega on tegu. Võrdluskogus on erinevate liikide luid, millega on võimalik arheoloogilist leidu võrrelda. Nii ongi zooarheoloog leidnud ka mõned keskaegsed metskurvitsa luud. Kuna metskurvitsad inimasulatesse ei tüki, tekib küsimus, mida selle liigi luud inimeste toidujäätmete hulgas teevad?
Keskajal ja varauusajal oli üks oma seisuse näitamise vahend toidulaud. Uhkete toitude hulgas oli oma koht erilistel linnuliikidel. Tänu kirjalikele allikatele teame, et pidulaudadelt võis leida näiteks luiki, sookurgesid ja metsiseid.
Kui keskaja jooksul oli ulukiliha tarbimine aadlike eelis ja ulukite küttimine nende privileeg, siis alates 16. sajandi keskpaigast jõudsid need liigid kaupmeestegi eliidi lauale. Selleks ajaks polnud uhke toidulaud enam seotud seisusega, vaid näitas pigem rikkust.
Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna võrdluskogus olev terve metskurvitsa luu ja arheoloogiline metskurvitsa õlavarreluu fragment. Autor/allikas: Freydis Ehrlich
Siiski erinesid ka sel perioodil kaupmeeste jootude ja kõrgete külaliste auks korraldatud pidustuste menüüd. Viimase puhul oli toidulaud mitmekesisem ja rikkalikum, sisaldades lindudest näiteks ka põldpüüsid ja vähemalt ühel juhul paabulindugi. Lindude valimisel polnud esmatähtis nende maitse, vaid just eriline välimus või raskesti kättesaadavus.
Arheoloogia abil saadud andmed kinnitavad ja täiendavad kirjalikes allikates leiduvat. Näiteks on arheoloogid nii Viljandi kui ka Kastre linnustest leidnud mõned metskurvitsa luud. Viljandi linnuses, mille linnuluid on põhjalikumalt uuritud, on metskurvitsaid vaid keskaegsetes kihtides. Metskurvitsad pole sattunud sinna juhuslikult ja tegemist on kõrgema klassi toiduga. Sellele viitab ainuüksi asjaolu, et luud leiti linnuse materjali hulgast. Näiteks linnuse ümber olnud linna materjalis metskurvitsa luid ei olnud.
Seegi, et metskurvitsate luid esineb arheoloogiliste luude hulgas vähe – Viljandis viis ja Kastres üks – viitab, et tegemist pole igapäevase toiduga. Kastre linnuse sama ajavahemiku luude hulgas leidus teisigi jahitavaid liike, nagu sookurg, teder ja merikotkas. Keskaegsest Viljandi linnusest on uurija avastanud lisaks veel tedre, metsise ja erinevate haugaslaste luid ja linna alalt metsise ja sookure luid. Kõik need liigid on omased tolleaegse eliidi pidusöökidele.
Metskurvits mängis minevikus inimeste omavahelises suhtluses olulist rolli. Selliste metslindude esinemine toidulaual oli üks viis näidata enda heaolu – olenevalt perioodist kõrgemat staatust või paremat rahalist järge. Arheoloogiliste linnuluude uurimine aitab täiendada kirjalikes allikates peituvat. Nii saame teada, milline mitmekesine valik metslinde inimeste toidulauale jõudis.
Artikkel põhineb varem avaldatud teadustööl.
### Response:
Aasta lind metskurvits näitas keskaegsel toidulaual pererahva jõukust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie Maa tegevjuht Priit Rauniste ei olnud nõus teemat telefonitsi kommenteerima ning palus saata küsimused kirjalikult, kirjutab Maaleht.
Meie Maa on ajaleht, mis on pausidega ilmunud 1919. aastast alates Kuressaares. Lehel on muudetud nii nimesid kui ka ilmumistihedust.
Meie Maa väljaandja on Saaremaa Raadio OÜ, mille suuromanik on väliseestlane Arne Pagil (81). Saaremaa Raadio OÜ annab välja ka ajalehte Hiiu Leht.
Saaremaa on ainus maakond, kus ilmub kaks maakonnalehte. Teine on Vjatšeslav Leedole kuuluv Saarte Hääl. | Maaleht: Saaremaa ajalehte Meie Maa ootab ees sulgemine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie Maa tegevjuht Priit Rauniste ei olnud nõus teemat telefonitsi kommenteerima ning palus saata küsimused kirjalikult, kirjutab Maaleht.
Meie Maa on ajaleht, mis on pausidega ilmunud 1919. aastast alates Kuressaares. Lehel on muudetud nii nimesid kui ka ilmumistihedust.
Meie Maa väljaandja on Saaremaa Raadio OÜ, mille suuromanik on väliseestlane Arne Pagil (81). Saaremaa Raadio OÜ annab välja ka ajalehte Hiiu Leht.
Saaremaa on ainus maakond, kus ilmub kaks maakonnalehte. Teine on Vjatšeslav Leedole kuuluv Saarte Hääl.
### Response:
Maaleht: Saaremaa ajalehte Meie Maa ootab ees sulgemine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari lõpus toetas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 77 protsenti, märtsi keskel 79 protsenti ja märtsi lõpus 80 protsenti kõigist Eesti elanikest.
Eestlaste seas püsib toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele stabiilselt suur (kasvas 91 protsendilt 92-le), muudest rahvustest elanike seas on toetus Ukraina põgenike vastuvõtmisele väiksem, kuid võrreldes veebruari lõpuga siiski pisut kasvanud (48 protsendilt 54-le).
Peamisteks vastuargumentideks põgenike vastuvõtmisele on kartus, et põgenikke tuleb liiga suurel arvul, et Eesti nendega toime tuleks (see on eestlaste peamine kartus), et nende saabumine võib provotseerida rahvuskonflikte Eestis (mis on muudest rahvustest elanike peamine kartus) ning et põgenike ülalpidamine on kallis.
Ukraina sõjapõgenike või Ukraina toetamisse on panustanud 55 protsenti Eesti elanikest, sealjuures 38 protsenti on teinud rahalise annetuse ning 18 protsenti annetanud asju/toitu.
Tajutud turvalisus
Võrreldes veebruari lõpuga elanike turvatunne selgesuunaliselt muutunud pole. Eesti elanikest 56 protsenti (märtsi keskel ja veebruari lõpus 54 protsenti) hinnangul võib Eesti riik ennast praegusel ajal tunda turvaliselt ning 70 protsenti (märtsi keskel 67 protsenti ja veebruari lõpus 70 protsenti) tunneb ennast Eestis elades turvaliselt.
Rahvusvahelise julgeoleku (kui turvaliselt võib Eesti riik end tunda) osas on eestlaste ja muudest rahvustest elanike turvatunne samal tasemel, kuid isiklik turvatunne on muudest rahvustest elanikel väiksem kui eestlastel: Eestis riigis elades tunneb end turvaliselt 62 protsenti muudest rahvustest elanikest ja 74 protsenti eestlastest.
Kasvas tolerantsus muu päritoluga inimeste suhtes
Eesti elanikest 93–94 protsenti suhtub tolerantselt (st positiivselt või ükskõikselt) olukorda, kus tema naabruskonnas või tööl/koolis oleksid mõned temast erineva rahvuse ja päritoluga inimesed (märtsi keskel vastavalt 89–90 protsenti).
Olukorda, kus selliseid inimesi oleks naabruskonnas/tööl/koolis palju, suhtub tolerantselt 69–71 protsenti Eesti elanikest (märtsi keskel vastavalt 64–67 protsenti).
Olukorda, kus naabruskonnas/tööl/koolis oleks palju teistest rahvustest/päritoluga inimesi, suhtuvad muudest rahvustest inimesed tolerantsemalt kui eestlased.
Turu-uuringute AS tegi riigikantselei tellimusel veebi- ja telefoniküsitluse 25.–29. märtsil ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti. | Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsib suur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari lõpus toetas Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 77 protsenti, märtsi keskel 79 protsenti ja märtsi lõpus 80 protsenti kõigist Eesti elanikest.
Eestlaste seas püsib toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele stabiilselt suur (kasvas 91 protsendilt 92-le), muudest rahvustest elanike seas on toetus Ukraina põgenike vastuvõtmisele väiksem, kuid võrreldes veebruari lõpuga siiski pisut kasvanud (48 protsendilt 54-le).
Peamisteks vastuargumentideks põgenike vastuvõtmisele on kartus, et põgenikke tuleb liiga suurel arvul, et Eesti nendega toime tuleks (see on eestlaste peamine kartus), et nende saabumine võib provotseerida rahvuskonflikte Eestis (mis on muudest rahvustest elanike peamine kartus) ning et põgenike ülalpidamine on kallis.
Ukraina sõjapõgenike või Ukraina toetamisse on panustanud 55 protsenti Eesti elanikest, sealjuures 38 protsenti on teinud rahalise annetuse ning 18 protsenti annetanud asju/toitu.
Tajutud turvalisus
Võrreldes veebruari lõpuga elanike turvatunne selgesuunaliselt muutunud pole. Eesti elanikest 56 protsenti (märtsi keskel ja veebruari lõpus 54 protsenti) hinnangul võib Eesti riik ennast praegusel ajal tunda turvaliselt ning 70 protsenti (märtsi keskel 67 protsenti ja veebruari lõpus 70 protsenti) tunneb ennast Eestis elades turvaliselt.
Rahvusvahelise julgeoleku (kui turvaliselt võib Eesti riik end tunda) osas on eestlaste ja muudest rahvustest elanike turvatunne samal tasemel, kuid isiklik turvatunne on muudest rahvustest elanikel väiksem kui eestlastel: Eestis riigis elades tunneb end turvaliselt 62 protsenti muudest rahvustest elanikest ja 74 protsenti eestlastest.
Kasvas tolerantsus muu päritoluga inimeste suhtes
Eesti elanikest 93–94 protsenti suhtub tolerantselt (st positiivselt või ükskõikselt) olukorda, kus tema naabruskonnas või tööl/koolis oleksid mõned temast erineva rahvuse ja päritoluga inimesed (märtsi keskel vastavalt 89–90 protsenti).
Olukorda, kus selliseid inimesi oleks naabruskonnas/tööl/koolis palju, suhtub tolerantselt 69–71 protsenti Eesti elanikest (märtsi keskel vastavalt 64–67 protsenti).
Olukorda, kus naabruskonnas/tööl/koolis oleks palju teistest rahvustest/päritoluga inimesi, suhtuvad muudest rahvustest inimesed tolerantsemalt kui eestlased.
Turu-uuringute AS tegi riigikantselei tellimusel veebi- ja telefoniküsitluse 25.–29. märtsil ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.
### Response:
Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele püsib suur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruari lõpus nimetas Venemaa telekanaleid kolme olulisema infokanali seas 37 protsenti, märtsi keskpaigas 32 protsenti ning märtsi lõpus vaid 19 protsenti muudest rahvustest elanikest.
Märtsi teises pooles toimunud järsk langus võib mõnevõrra olla mõjutatud ka sellest, et viimases seires eristati küsitlusankeedis infoallikate loetelus esmakordselt eraldi vastusevariandina Venemaal tegutsevaid uudisteportaale. Ning tõenäoliselt paigutusid Venemaa meediat tarbivate inimeste vastused sellest tingituna pisut ümber.
Siiski kinnitab Venemaa telekanalite kahanevat mõju ka ankeedis küsitud küsimus meediakanalite usaldusväärsuse kohta – kui veebruari lõpus pidas Eestis elavatest muudest rahvustest inimestest Venemaa telekanaleid usaldusväärseks 36 protsenti, siis märtsi keskel oli vastav näitaja 29 protsenti ja märtsi lõpus 25 protsenti.
Arvates siia juurde ka need muudest rahvustest inimesed, kes usaldavad Venemaa uudisteportaale, on Venemaa meediat (kas telekanaleid või uudisteportaale) usaldavate inimeste osakaal võrreldes veebruari lõpuga kahanenud 40 protsendilt 30 protsendile.
Venemaa-Ukraina konflikti teemal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 89 protsenti).
Muudest rahvustest elanikest usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 36 protsenti, Venemaa uudistekanaleid 26 protsenti, Lääne uudistekanaleid 24 protsenti ja Ukraina uudistekanaleid 15 protsenti.
Muudest rahvustest elanike usaldus Venemaa uudistekanalite vastu Venemaa-Ukraina konflikti kajastamisel vähenes märtsi esimeses pooles (34 protsendilt 27 protsendile), kuid märtsi teises pooles märkimisväärseid muutusi uudistekanalite usalduses (antud teema kajastamisel) enam toimunud pole.
Turu-uuringute AS küsitles riigikantselei tellimusel 25.–29. märtsini veebis ja telefonis 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti. | Vene telekanalid on minetamas tähtsust Eesti muust rahvusest elanike jaoks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruari lõpus nimetas Venemaa telekanaleid kolme olulisema infokanali seas 37 protsenti, märtsi keskpaigas 32 protsenti ning märtsi lõpus vaid 19 protsenti muudest rahvustest elanikest.
Märtsi teises pooles toimunud järsk langus võib mõnevõrra olla mõjutatud ka sellest, et viimases seires eristati küsitlusankeedis infoallikate loetelus esmakordselt eraldi vastusevariandina Venemaal tegutsevaid uudisteportaale. Ning tõenäoliselt paigutusid Venemaa meediat tarbivate inimeste vastused sellest tingituna pisut ümber.
Siiski kinnitab Venemaa telekanalite kahanevat mõju ka ankeedis küsitud küsimus meediakanalite usaldusväärsuse kohta – kui veebruari lõpus pidas Eestis elavatest muudest rahvustest inimestest Venemaa telekanaleid usaldusväärseks 36 protsenti, siis märtsi keskel oli vastav näitaja 29 protsenti ja märtsi lõpus 25 protsenti.
Arvates siia juurde ka need muudest rahvustest inimesed, kes usaldavad Venemaa uudisteportaale, on Venemaa meediat (kas telekanaleid või uudisteportaale) usaldavate inimeste osakaal võrreldes veebruari lõpuga kahanenud 40 protsendilt 30 protsendile.
Venemaa-Ukraina konflikti teemal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 89 protsenti).
Muudest rahvustest elanikest usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 36 protsenti, Venemaa uudistekanaleid 26 protsenti, Lääne uudistekanaleid 24 protsenti ja Ukraina uudistekanaleid 15 protsenti.
Muudest rahvustest elanike usaldus Venemaa uudistekanalite vastu Venemaa-Ukraina konflikti kajastamisel vähenes märtsi esimeses pooles (34 protsendilt 27 protsendile), kuid märtsi teises pooles märkimisväärseid muutusi uudistekanalite usalduses (antud teema kajastamisel) enam toimunud pole.
Turu-uuringute AS küsitles riigikantselei tellimusel 25.–29. märtsini veebis ja telefonis 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.
### Response:
Vene telekanalid on minetamas tähtsust Eesti muust rahvusest elanike jaoks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes märtsi keskpaigaga on valitsust usaldavate elanike osakaal tõusnud 58 protsendilt 61-le. Riigikogu usaldajate osakaal 55 protsendilt 58 protsendile.
Valitsuse tööga rahul olevate elanike osakaal suurenes 50 protsendilt 55 protsendile.
Samuti on pisut suurenenud rahulolu kohalike omavalitsuste (KOV) juhtimisega - 67 protsendilt 70 protsendile. Samas usaldus KOV-ide vastu pole oluliselt muutunud - 70 protsendilt 71-le.
Ka usaldus presidendi vastu pole võrreldes märtsi keskpaigaga muutunud: usaldajate osakaal püsib 74 protsendi juures.
Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel veebi- ja telefoniküsitluse läbi 25.-29. märtsil ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti. | Usaldus riigiinstitutsioonide vastu kasvas veelgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes märtsi keskpaigaga on valitsust usaldavate elanike osakaal tõusnud 58 protsendilt 61-le. Riigikogu usaldajate osakaal 55 protsendilt 58 protsendile.
Valitsuse tööga rahul olevate elanike osakaal suurenes 50 protsendilt 55 protsendile.
Samuti on pisut suurenenud rahulolu kohalike omavalitsuste (KOV) juhtimisega - 67 protsendilt 70 protsendile. Samas usaldus KOV-ide vastu pole oluliselt muutunud - 70 protsendilt 71-le.
Ka usaldus presidendi vastu pole võrreldes märtsi keskpaigaga muutunud: usaldajate osakaal püsib 74 protsendi juures.
Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel veebi- ja telefoniküsitluse läbi 25.-29. märtsil ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.
### Response:
Usaldus riigiinstitutsioonide vastu kasvas veelgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On au astuda selliste meeste jälgedes: Andrei Ojamets, Pasi Rautio, Urmas Tali ja Avo Keel," lausus esmakordselt kõrgliigas peatreeneriks asuv Jasmin klubi pressiteate vahendusel.
"Annan endast parima, et Pärnu head tulemused rõõmustaksid ka tulevikus poolehoidjaid. Mul on suur soov järgmisel hooajal näha esindusvõistkonnas mitmeid oma endisi õpilasi, võistkonna komplekteerimine käib, sihiks on kokku saada noor ja ambitsioonikas koosseis, kellega on võimalik võidelda medalite eest."
Klubi tegevjuht Reio Tilk lisas: "Toomas on noori võrkpallureid edukalt kasvatanud 12 aastat Pärnus, enne seda neli aastat Saaremaa spordikoolis. Nii mõnigi tema kasvandik on esindanud Eesti rahvuskoondist."
"Pisikestest poistest, kelle treenimisega ta 2010. aastal Pärnu spordikoolis alustas, on parimad täna jõudnud ka Pärnu ja teiste Eesti klubide esindusvõistkonda, noorteklasside liider Märt Tammearu ka välisklubisse," jätkas Tilk.
"Jasmini hea töö noortega väärib tunnustamist ja see on klubi poolt loogiline jätk, et pärast Urmas Tali ja Avo Keele abistamist ta edutada peatreeneriks." | Selgus Avo Keele järglane Pärnu peatreeneri toolil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On au astuda selliste meeste jälgedes: Andrei Ojamets, Pasi Rautio, Urmas Tali ja Avo Keel," lausus esmakordselt kõrgliigas peatreeneriks asuv Jasmin klubi pressiteate vahendusel.
"Annan endast parima, et Pärnu head tulemused rõõmustaksid ka tulevikus poolehoidjaid. Mul on suur soov järgmisel hooajal näha esindusvõistkonnas mitmeid oma endisi õpilasi, võistkonna komplekteerimine käib, sihiks on kokku saada noor ja ambitsioonikas koosseis, kellega on võimalik võidelda medalite eest."
Klubi tegevjuht Reio Tilk lisas: "Toomas on noori võrkpallureid edukalt kasvatanud 12 aastat Pärnus, enne seda neli aastat Saaremaa spordikoolis. Nii mõnigi tema kasvandik on esindanud Eesti rahvuskoondist."
"Pisikestest poistest, kelle treenimisega ta 2010. aastal Pärnu spordikoolis alustas, on parimad täna jõudnud ka Pärnu ja teiste Eesti klubide esindusvõistkonda, noorteklasside liider Märt Tammearu ka välisklubisse," jätkas Tilk.
"Jasmini hea töö noortega väärib tunnustamist ja see on klubi poolt loogiline jätk, et pärast Urmas Tali ja Avo Keele abistamist ta edutada peatreeneriks."
### Response:
Selgus Avo Keele järglane Pärnu peatreeneri toolil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stalinistliku Nõukogude Liidu aegu meenutava aktsiooniga on töölt vabastatud üles saja julgeolekutöötaja, lisaks on mõned ka vangi saadetud, teiste hulgas ka Ukraina eest vastutava osakonna juht, vahendas The Times teisipäeval.
Kõik vallandatud on FSB viienda osakonna töötajad. See moodustati 1998. aastal, kui Putin oli FSB direktor ning uus osakond pidi hakkama tegelema endiste liiduvabariikidega, et neid Venemaa mõjusfääris hoida.
Osakonna endine juht Sergei Beseda (68) pandi märtsis koduaresti, kuid nüüdseks on ta saadetud Moskva Lefortovo vanglasse. Sama vanglat kasutas Nõukogude julgeolekuteenistus NKVD Stalini repressioonide ajal 1930ndatel aastatel vangide ülekuulamiseks ja piinamiseks, märkis väljaanne.
The Timesi info pärineb Venemaa võimude tegevust paljastava rühmituse Bellingcat tegevjuhilt Christo Grozevilt, kes paljastas ka Salisbury mürgitamise taga olnud kaks Vene agenti 2018. aastal. Grozev ei avaldanud oma allikat.
FSB töötajad vabastati ametist seetõttu, et nad olevat andnud Kremlile valeinfot Ukraina siseolukorrast enne Venemaa rünnaku algust, ütles Grozev. "Ma võin öelda, et ehkki märgatav hulk neist pääses vahistamisest, ei tööta nad enam FSB-s," rääkis Grozev YouTube'i kanalis, mis kajastab Venemaal toimuvat.
The Times märkis ka, et märtsis otsisid FSB töötajad läbi rohkem kui 20 oma kolleegi korterid, keda kahtlustatakse kontaktides ajakirjanikega.
Beseda on ametlikult vahistatud omastamise kahtlusega, kuid tegelikult on tema kinnipidamise põhjus Vene vägede takerdumine Ukrainas, milles Venemaa võimud süüdistavad viletsaid luureandmeid Ukraina sisepoliitika kohta.
Vene julgeolekuteenistusi tundev Andrei Soldatov ütles The Timesile, et Beseda saatmine Lefortovosse on väga jõuline signaal Vene eliidile. "Ma olen sellest üllatunud. Putin oleks võinud ta lihtsalt vallandada või saata kuskile regiooni tööle Siberis. Lefortovo ei ole tore koht ja tema sinna saatmine on signaal sellest, kui tõsiselt Putin asjasse suhtub," rääkis Soldatov.
Venemaal levivad kuuldused Putini endise nõuniku Surkovi vahistamisest
Venemaal levivad kuuldused, et president Vladimir Putini endine nõunik ja üks Vene ekspansiooni ideolooge Vladislav Surkov on vahistatud.
Surkovi kinnipidamisest teatas endine riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov, kes väitis viidates oma allikatele Vene eriteenistustes, et Surkov on koduarestis. Tema suhtes algatatud uurimise aluseks on kahtlustus omastamises, mis olevat toimunud juba 2014. aastast saadik, vahendas väljaanne UkraineToday.
Ponomarjovi sõnul teab Surkov väga hästi, milline olukord valitseb Ukrainast eraldumisest teatanud Donbassi ja Luhanski niinimetatud rahvavabariikides. Ka olevat tal palju sidemeid niinimetatud Donbassi sõja veteranide hulgas.
Samuti olevat Surkovil lähedased suhted Venemaa Tšetšeenia vabariigi liidri Ramzan Kadõroviga. | Putini puhastus viis FSB-st ligi 150 töötajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stalinistliku Nõukogude Liidu aegu meenutava aktsiooniga on töölt vabastatud üles saja julgeolekutöötaja, lisaks on mõned ka vangi saadetud, teiste hulgas ka Ukraina eest vastutava osakonna juht, vahendas The Times teisipäeval.
Kõik vallandatud on FSB viienda osakonna töötajad. See moodustati 1998. aastal, kui Putin oli FSB direktor ning uus osakond pidi hakkama tegelema endiste liiduvabariikidega, et neid Venemaa mõjusfääris hoida.
Osakonna endine juht Sergei Beseda (68) pandi märtsis koduaresti, kuid nüüdseks on ta saadetud Moskva Lefortovo vanglasse. Sama vanglat kasutas Nõukogude julgeolekuteenistus NKVD Stalini repressioonide ajal 1930ndatel aastatel vangide ülekuulamiseks ja piinamiseks, märkis väljaanne.
The Timesi info pärineb Venemaa võimude tegevust paljastava rühmituse Bellingcat tegevjuhilt Christo Grozevilt, kes paljastas ka Salisbury mürgitamise taga olnud kaks Vene agenti 2018. aastal. Grozev ei avaldanud oma allikat.
FSB töötajad vabastati ametist seetõttu, et nad olevat andnud Kremlile valeinfot Ukraina siseolukorrast enne Venemaa rünnaku algust, ütles Grozev. "Ma võin öelda, et ehkki märgatav hulk neist pääses vahistamisest, ei tööta nad enam FSB-s," rääkis Grozev YouTube'i kanalis, mis kajastab Venemaal toimuvat.
The Times märkis ka, et märtsis otsisid FSB töötajad läbi rohkem kui 20 oma kolleegi korterid, keda kahtlustatakse kontaktides ajakirjanikega.
Beseda on ametlikult vahistatud omastamise kahtlusega, kuid tegelikult on tema kinnipidamise põhjus Vene vägede takerdumine Ukrainas, milles Venemaa võimud süüdistavad viletsaid luureandmeid Ukraina sisepoliitika kohta.
Vene julgeolekuteenistusi tundev Andrei Soldatov ütles The Timesile, et Beseda saatmine Lefortovosse on väga jõuline signaal Vene eliidile. "Ma olen sellest üllatunud. Putin oleks võinud ta lihtsalt vallandada või saata kuskile regiooni tööle Siberis. Lefortovo ei ole tore koht ja tema sinna saatmine on signaal sellest, kui tõsiselt Putin asjasse suhtub," rääkis Soldatov.
Venemaal levivad kuuldused Putini endise nõuniku Surkovi vahistamisest
Venemaal levivad kuuldused, et president Vladimir Putini endine nõunik ja üks Vene ekspansiooni ideolooge Vladislav Surkov on vahistatud.
Surkovi kinnipidamisest teatas endine riigiduuma saadik Ilja Ponomarjov, kes väitis viidates oma allikatele Vene eriteenistustes, et Surkov on koduarestis. Tema suhtes algatatud uurimise aluseks on kahtlustus omastamises, mis olevat toimunud juba 2014. aastast saadik, vahendas väljaanne UkraineToday.
Ponomarjovi sõnul teab Surkov väga hästi, milline olukord valitseb Ukrainast eraldumisest teatanud Donbassi ja Luhanski niinimetatud rahvavabariikides. Ka olevat tal palju sidemeid niinimetatud Donbassi sõja veteranide hulgas.
Samuti olevat Surkovil lähedased suhted Venemaa Tšetšeenia vabariigi liidri Ramzan Kadõroviga.
### Response:
Putini puhastus viis FSB-st ligi 150 töötajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hooaja esimesel kahel etapil istus kolmanda Hyundai roolis tulevikulootus Oliver Solberg, kes stardib ka järgmisel nädalal peetaval Horvaatia asfadirallil. Sellele 19.-22. mail järgneval Portugali rallil usaldatakse auto aga kogenud Sordo kätte.
Alates 2014. aastast Hyundai ridadesse kuulunud Sordo võitis 2019. ja 2020. aastal Sardiinia ralli. Mullu jõudis ta kolmel korral pjedestaalile, kusjuures parim tulemus - teine koht - pärineb just Portugali rallilt.
Autoralli MM-sarja järgmine etapp peetakse 21.-24. aprillil Horvaatia teedel. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis otseblogi vahendusel. | Sordo teeb hooaja avastardi Portugalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hooaja esimesel kahel etapil istus kolmanda Hyundai roolis tulevikulootus Oliver Solberg, kes stardib ka järgmisel nädalal peetaval Horvaatia asfadirallil. Sellele 19.-22. mail järgneval Portugali rallil usaldatakse auto aga kogenud Sordo kätte.
Alates 2014. aastast Hyundai ridadesse kuulunud Sordo võitis 2019. ja 2020. aastal Sardiinia ralli. Mullu jõudis ta kolmel korral pjedestaalile, kusjuures parim tulemus - teine koht - pärineb just Portugali rallilt.
Autoralli MM-sarja järgmine etapp peetakse 21.-24. aprillil Horvaatia teedel. ERR-i spordiportaal hoiab lugejaid sündmuste käiguga kursis otseblogi vahendusel.
### Response:
Sordo teeb hooaja avastardi Portugalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bänd tutvustab tuuriga oma värskeimat, möödunud aastal ilmunud albumit "Human". Nüüd otsib OneRepublic endale Baltikumi kontsertide soojendajat ja seda just kohalike artistide seast.
Kandideerimiseks on vaja:
Laadida üles live -video
Panna kirja lühike biograafia
Lisada promofoto
Lisada mõned audio/video lingid
Kandideerimise tähtaeg on 14. aprill. Võitja selgub 30. aprillil. | OneRepublic otsib Baltikumi artistide seast soojendajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bänd tutvustab tuuriga oma värskeimat, möödunud aastal ilmunud albumit "Human". Nüüd otsib OneRepublic endale Baltikumi kontsertide soojendajat ja seda just kohalike artistide seast.
Kandideerimiseks on vaja:
Laadida üles live -video
Panna kirja lühike biograafia
Lisada promofoto
Lisada mõned audio/video lingid
Kandideerimise tähtaeg on 14. aprill. Võitja selgub 30. aprillil.
### Response:
OneRepublic otsib Baltikumi artistide seast soojendajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukraina väljaanne Ukrainska Pravda vahendas, et Hesburger olevat saatnud tema kaubamärgi all tegutsevatele ettevõtetele korralduse lõpetada aprilli jooksul töö. Samas lisati, et juriidilised probleemid ning personali turvalisusega seotud küsimused on sööklate sulgemist pidurdanud.
Teisipäeval teatas ka Nokia Vene turult lahkumisest. Nokia avaldatud pressiteate kohaselt mõistis ettevõte juba esimestel päevadel pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, et ei saa jätkata Venemaal tööd. Sellele järgnenud nädalate jooksul on Nokia peatanud oma tarned Venemaale, katkestanud uued projektid ja alustanud riigis toimunud arendusprojektide väljaviimist.
"Nüüd saame teatada Vene turult lahkumisest. Meie prioriteediks jääb siinkohal oma töötajate ohutus ja heaolu," teatas Nokia.
Ettevõtte lisas, et humanitaarsetel kaalutlustel ei ole Venemaale sanktsioonid kehtestanud lääneriigid astunud samme Vene sidevõrkude katkestamiseks, kuna Vene kodanikele on oluline tagada ligipääs internetile ja välisinfole. Samuti jätkab Nokia oma võrkude käigushoidmist ka Vene turult lahkudes nii kaua, kuni see on sanktsioonirežiimiga kooskõlas.
Vene turu osakaal moodustas eelmisel aastal Nokia tuludest kaks protsenti, mistõttu ettevõtte hinnangul ei kahjusta sealt lahkumine tema majandustulemusi.
Meedia andmeil on Venemaalt pärast sõja algust lahkunud juba üle 600 lääneriikide suurfirma. | Hesburger ja Nokia lahkuvad Vene turult | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukraina väljaanne Ukrainska Pravda vahendas, et Hesburger olevat saatnud tema kaubamärgi all tegutsevatele ettevõtetele korralduse lõpetada aprilli jooksul töö. Samas lisati, et juriidilised probleemid ning personali turvalisusega seotud küsimused on sööklate sulgemist pidurdanud.
Teisipäeval teatas ka Nokia Vene turult lahkumisest. Nokia avaldatud pressiteate kohaselt mõistis ettevõte juba esimestel päevadel pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, et ei saa jätkata Venemaal tööd. Sellele järgnenud nädalate jooksul on Nokia peatanud oma tarned Venemaale, katkestanud uued projektid ja alustanud riigis toimunud arendusprojektide väljaviimist.
"Nüüd saame teatada Vene turult lahkumisest. Meie prioriteediks jääb siinkohal oma töötajate ohutus ja heaolu," teatas Nokia.
Ettevõtte lisas, et humanitaarsetel kaalutlustel ei ole Venemaale sanktsioonid kehtestanud lääneriigid astunud samme Vene sidevõrkude katkestamiseks, kuna Vene kodanikele on oluline tagada ligipääs internetile ja välisinfole. Samuti jätkab Nokia oma võrkude käigushoidmist ka Vene turult lahkudes nii kaua, kuni see on sanktsioonirežiimiga kooskõlas.
Vene turu osakaal moodustas eelmisel aastal Nokia tuludest kaks protsenti, mistõttu ettevõtte hinnangul ei kahjusta sealt lahkumine tema majandustulemusi.
Meedia andmeil on Venemaalt pärast sõja algust lahkunud juba üle 600 lääneriikide suurfirma.
### Response:
Hesburger ja Nokia lahkuvad Vene turult |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuritutest ligi 90 protsendil olid antikehad olemas. Üle 65-aastaste seas oli antikehade hulk suurim – 94 protsenti. Kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis läbipõdenutest 80 protsendil. Viiendikul nendest, kes on haiguse läbi põdenud, kuid vaktsineerimata, pole antikehi.
Küsitlusuuring, mis käsitles koroona varasemat läbipõdemist, näitas, et haiguse on läbi põdenud neljandik neist, kes on saanud tõhustusdoosi, aga lausa 60 protsenti neist, kes on piirdunud üksnes tavapärase vaktsineerimiskuuriga.
Seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda ütles ERR-ile, et nakatutakse korduvalt, kuid vähem nakatuvad nii korduvalt kui ka esimest korda need, kes on saanud ka tõhustusdoosi.
Seekordses uuringus testiti ligi 2300 täisealist inimest. Neist 7,6 protsenti andis positiivse proovi, nakatunutest 40 protsenti olid veel nakkusohtlikud.
Kui see kanda üle absoluutarvudele, võiks Kalda sõnul öelda, et Eestis on positiivse PCR-testiga inimesi umbes 80 000 ehk pisut enam kui on Narva linnas elanikke. Neist ligi pooled on nakkusohtlikud. Potentsiaalselt nakkusohtlike osakaal on märtsiga võrreldes kahanenud kolmandiku võrra.
"Näeme, et epideemia on tasapisi vaibumas, kuid nakkusoht püsib ikka veel suur. Kui märtsis oli nakatunud iga üheksas täisealine, siis praegu iga kolmeteistkümnes," selgitas Kalda.
Testitulemustest selgub, et jätkuvalt on kõige vähem nakatumist nende seas, kes on haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud. Tõhustusdoosi saanute seas on nakatumine 60 protsenti väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritute hulgas. Kalda sõnul kinnitab see, et vaktsineerimine vähendab ka viiruse levikut.
Seireuuringu juht tõi välja, et nende hulgas, kes on olnud nakatunud, kuid ei ole vaktsineeritud, langeb antikehade tase ehk on risk uuesti nakatuda. Antikehad on olemas peaaegu kõigil, kes on vaktsineeritud, kuid vaktsineerimata läbipõdenutel hakkab antikehade hulk järjest langema. Ehkki ka vaktsineeritutel tekib tõenäosus nakatuda mingi aja pärast tagasi, on nende suremuse tõenäosus ikkagi langenud.
Edasine langus sõltub sellest, kas tekib uusi viirusetüve variante. Suvel Kalda hinnangul ilmselt sellist langust ei tule nagu 2020. aastal, mil suvel haigestumisi peaaegu polnudki. Praegu on valdav Omicron 2 tüvi, aga kui sügisel peaks tulema selline tüvi, mis on sama raske nagu Delta, kuid nakkab nagu Omicron, siis on asi halb.
Koos piirangute kadumisega on kahanemas ka inimeste ohutunne. Seire käitumisuuring näitas, et järjekindlalt suureneb nende inimeste hulk, kes nakkuse leviku tõkestamiseks midagi ette ei võta.
"Praegune nakatumistase on ikka veel palju kõrgem kui sügisese nakkuslaine tipus, mistõttu võiks vaktsineerimata inimesed ja riskirühmadesse kuulujad rahvarohketes kohtades siiski maski kanda, hoolimata sellest, et see enam kohustus pole," ütles seireuuringu tegevjuht, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.
Seireuuringut teeb Tartu Ülikool koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Seire jätkub Kalda sõnul ka edaspidi, sest on näha, et PCR-testide osakaalu üldises rutiinis vähendatakse, kuid seire võimaldab viirust sekveneerida ja olla valmis uuteks tüvedeks. | Koroonauuring: antikehad on enamikul üle 65-aastastest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuritutest ligi 90 protsendil olid antikehad olemas. Üle 65-aastaste seas oli antikehade hulk suurim – 94 protsenti. Kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis läbipõdenutest 80 protsendil. Viiendikul nendest, kes on haiguse läbi põdenud, kuid vaktsineerimata, pole antikehi.
Küsitlusuuring, mis käsitles koroona varasemat läbipõdemist, näitas, et haiguse on läbi põdenud neljandik neist, kes on saanud tõhustusdoosi, aga lausa 60 protsenti neist, kes on piirdunud üksnes tavapärase vaktsineerimiskuuriga.
Seireuuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda ütles ERR-ile, et nakatutakse korduvalt, kuid vähem nakatuvad nii korduvalt kui ka esimest korda need, kes on saanud ka tõhustusdoosi.
Seekordses uuringus testiti ligi 2300 täisealist inimest. Neist 7,6 protsenti andis positiivse proovi, nakatunutest 40 protsenti olid veel nakkusohtlikud.
Kui see kanda üle absoluutarvudele, võiks Kalda sõnul öelda, et Eestis on positiivse PCR-testiga inimesi umbes 80 000 ehk pisut enam kui on Narva linnas elanikke. Neist ligi pooled on nakkusohtlikud. Potentsiaalselt nakkusohtlike osakaal on märtsiga võrreldes kahanenud kolmandiku võrra.
"Näeme, et epideemia on tasapisi vaibumas, kuid nakkusoht püsib ikka veel suur. Kui märtsis oli nakatunud iga üheksas täisealine, siis praegu iga kolmeteistkümnes," selgitas Kalda.
Testitulemustest selgub, et jätkuvalt on kõige vähem nakatumist nende seas, kes on haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud. Tõhustusdoosi saanute seas on nakatumine 60 protsenti väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritute hulgas. Kalda sõnul kinnitab see, et vaktsineerimine vähendab ka viiruse levikut.
Seireuuringu juht tõi välja, et nende hulgas, kes on olnud nakatunud, kuid ei ole vaktsineeritud, langeb antikehade tase ehk on risk uuesti nakatuda. Antikehad on olemas peaaegu kõigil, kes on vaktsineeritud, kuid vaktsineerimata läbipõdenutel hakkab antikehade hulk järjest langema. Ehkki ka vaktsineeritutel tekib tõenäosus nakatuda mingi aja pärast tagasi, on nende suremuse tõenäosus ikkagi langenud.
Edasine langus sõltub sellest, kas tekib uusi viirusetüve variante. Suvel Kalda hinnangul ilmselt sellist langust ei tule nagu 2020. aastal, mil suvel haigestumisi peaaegu polnudki. Praegu on valdav Omicron 2 tüvi, aga kui sügisel peaks tulema selline tüvi, mis on sama raske nagu Delta, kuid nakkab nagu Omicron, siis on asi halb.
Koos piirangute kadumisega on kahanemas ka inimeste ohutunne. Seire käitumisuuring näitas, et järjekindlalt suureneb nende inimeste hulk, kes nakkuse leviku tõkestamiseks midagi ette ei võta.
"Praegune nakatumistase on ikka veel palju kõrgem kui sügisese nakkuslaine tipus, mistõttu võiks vaktsineerimata inimesed ja riskirühmadesse kuulujad rahvarohketes kohtades siiski maski kanda, hoolimata sellest, et see enam kohustus pole," ütles seireuuringu tegevjuht, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.
Seireuuringut teeb Tartu Ülikool koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga. Seire jätkub Kalda sõnul ka edaspidi, sest on näha, et PCR-testide osakaalu üldises rutiinis vähendatakse, kuid seire võimaldab viirust sekveneerida ja olla valmis uuteks tüvedeks.
### Response:
Koroonauuring: antikehad on enamikul üle 65-aastastest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 55-aastase Rinconi juhitud auto põrkas Calis kokku bussiga. Lisaks Rinconile said viga ka tema neli kaassõitjat ja bussijuht. Imbanaco haigla teatel on kolumblasel ajutrauma. "Arvestades operatsiooni jooksul leitut on tema olukord väga tõsine," sõnas haigla juht Laureano Quintero.
Freddy Rinconi auto pärast avariid Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Rincon esindas Kolumbia jalgpallikoondist 84 korda ja lõi 17 väravat. Ta kuulus meeskonna koosseisu ka 1990., 1994. ja 1998. aasta MM-finaalturniiridel.
Suurema osa karjäärist veetis Rincon Lõuna-Ameerikas, aga mängis mõne hooaja ka Euroopas, esindades Itaalia klubi Napolit ja Hispaania suurklubi Madridi Reali. Brasiilia meeskonna Corinthiansiga tuli Rincon aga 2000. aasta klubide maailmameistriks. | Endine Reali mängija on avarii järel kriitilises seisus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
55-aastase Rinconi juhitud auto põrkas Calis kokku bussiga. Lisaks Rinconile said viga ka tema neli kaassõitjat ja bussijuht. Imbanaco haigla teatel on kolumblasel ajutrauma. "Arvestades operatsiooni jooksul leitut on tema olukord väga tõsine," sõnas haigla juht Laureano Quintero.
Freddy Rinconi auto pärast avariid Autor/allikas: SCANPIX / AFP
Rincon esindas Kolumbia jalgpallikoondist 84 korda ja lõi 17 väravat. Ta kuulus meeskonna koosseisu ka 1990., 1994. ja 1998. aasta MM-finaalturniiridel.
Suurema osa karjäärist veetis Rincon Lõuna-Ameerikas, aga mängis mõne hooaja ka Euroopas, esindades Itaalia klubi Napolit ja Hispaania suurklubi Madridi Reali. Brasiilia meeskonna Corinthiansiga tuli Rincon aga 2000. aasta klubide maailmameistriks.
### Response:
Endine Reali mängija on avarii järel kriitilises seisus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Stardist sain hästi minema ja esimesel ringil juhtisin," rääkis Triisa. "Siis läks Meico Vettik mööda, tema oli nii kiire, et tema tempot ma hoida ei suutnud. Sõitsin rahulikult, kuna sel aastal ei ole veel väga palju sõidutunde all."
Vettik oli sunnitud sõidu siiski tehniliste probleemide tõttu katkestama ning seejärel jätkas Triisa liidrikohal kuni lõpuni. Üldarvestuses tuli E-2 klassi võitnud Triisa järel teiseks Enduro klassi võitja Elary Talu (KTM) ja kolmas oli Mati Nuut (Husqvarna, Pärnu Motoclub), kes ühtlasi võitis Eesti karikavõistluste avaetapi Hobi B klassi. E-1 klassis võitis Jarkko Juhani Tyni (TM, Soome), kes üldarvestuses oli neljas.
Ilm näitas osalejatele oma sellekevadiselt heitlikku palet juba enne võistlust. Metsaalused olid jääs, seepärast oli korraldaja sunnitud oluliselt lühendama võistlustrassi. Uue võistlusraja pikkus (3,1 km) oli lühem kui võistlustingimustes ettenähtud alampiir (5 km), millest tulenevalt ei toimunud antud võistluse raames Eesti meistrivõistluste (EMV) arvestust masinaklassidele E-1, E-2, Enduro, Veteran 40+ ja Quad. Antud klassid võistlesid korraldaja karikale.
Ka võistluse ajal kogesid sõitjad korraga nelja aastaaega: kui stardis paistis päike, siis peagi hakkas sadama vihma, hiljem ka rahet ja lund ning finišiks tuli päike taas välja. "Raske ja külm," võttis Triisa võistluse kokku.
Samas stardis rajale läinud, kuid ajaliselt poole lühema võistlusmaa läbinud EKV arvestuses osalenud Hobi C klassi võitis Kert Kikkas (Husqvarna,) ja Veteran 40+ klassis oli esimene Eerik Hein (KTM, mõlemad Sõmerpalu MK).
Hommikupoolikul toimusid veel EKV arvestuses 65cc ja 85cc klasside võistlussõit ja teine täiskasvanute soolode sõit. 85cc klassis jäi tulises lahingus Travis Leokiga (Husqvarna, Sõmerpalu MK) 1,28 sekundiga peale Jan-Marten Paju (Husqvarna, RedMoto Racing). 65cc klassis võitis kindlalt Lucas Leok (Husqvarna, Sõmerpalu MK), kes viis koju ka traditsioonilise Jüri Raudsiku karika.
Seenior 50+ klassis võitis Aivo Rabbi (KTM, Paikuse MK), Hobi D klassi Marko Tori (Husqvarna, Pärnu Motoclub) ja Naiste klassis võidutses 10 kuud tagasi saadud vigastusest taastunud Kadri Ehamäe (Yamaha, SK Yamaha Keskus).
Neljarattaliste ühisstardis said EKV arvestuses osalenud klassides esikohad Taivo Kaarna (ATV), Meelis Kuhi (ATV 750+, Can-Am) ja Rainer Palu (Quad Veteran 40+, Honda, Pärnu Motoclub). Kardo Saarmann (Honda, Paikuse MK) võitis Quadi klassi.
Kestvuskrossi Eesti meistrivõistluste ava- ja EKV teine etapp toimub 30. aprillil Sakus. | Vilaski kestvuskrossi üldvõitjaks tuli Jüri Triisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Stardist sain hästi minema ja esimesel ringil juhtisin," rääkis Triisa. "Siis läks Meico Vettik mööda, tema oli nii kiire, et tema tempot ma hoida ei suutnud. Sõitsin rahulikult, kuna sel aastal ei ole veel väga palju sõidutunde all."
Vettik oli sunnitud sõidu siiski tehniliste probleemide tõttu katkestama ning seejärel jätkas Triisa liidrikohal kuni lõpuni. Üldarvestuses tuli E-2 klassi võitnud Triisa järel teiseks Enduro klassi võitja Elary Talu (KTM) ja kolmas oli Mati Nuut (Husqvarna, Pärnu Motoclub), kes ühtlasi võitis Eesti karikavõistluste avaetapi Hobi B klassi. E-1 klassis võitis Jarkko Juhani Tyni (TM, Soome), kes üldarvestuses oli neljas.
Ilm näitas osalejatele oma sellekevadiselt heitlikku palet juba enne võistlust. Metsaalused olid jääs, seepärast oli korraldaja sunnitud oluliselt lühendama võistlustrassi. Uue võistlusraja pikkus (3,1 km) oli lühem kui võistlustingimustes ettenähtud alampiir (5 km), millest tulenevalt ei toimunud antud võistluse raames Eesti meistrivõistluste (EMV) arvestust masinaklassidele E-1, E-2, Enduro, Veteran 40+ ja Quad. Antud klassid võistlesid korraldaja karikale.
Ka võistluse ajal kogesid sõitjad korraga nelja aastaaega: kui stardis paistis päike, siis peagi hakkas sadama vihma, hiljem ka rahet ja lund ning finišiks tuli päike taas välja. "Raske ja külm," võttis Triisa võistluse kokku.
Samas stardis rajale läinud, kuid ajaliselt poole lühema võistlusmaa läbinud EKV arvestuses osalenud Hobi C klassi võitis Kert Kikkas (Husqvarna,) ja Veteran 40+ klassis oli esimene Eerik Hein (KTM, mõlemad Sõmerpalu MK).
Hommikupoolikul toimusid veel EKV arvestuses 65cc ja 85cc klasside võistlussõit ja teine täiskasvanute soolode sõit. 85cc klassis jäi tulises lahingus Travis Leokiga (Husqvarna, Sõmerpalu MK) 1,28 sekundiga peale Jan-Marten Paju (Husqvarna, RedMoto Racing). 65cc klassis võitis kindlalt Lucas Leok (Husqvarna, Sõmerpalu MK), kes viis koju ka traditsioonilise Jüri Raudsiku karika.
Seenior 50+ klassis võitis Aivo Rabbi (KTM, Paikuse MK), Hobi D klassi Marko Tori (Husqvarna, Pärnu Motoclub) ja Naiste klassis võidutses 10 kuud tagasi saadud vigastusest taastunud Kadri Ehamäe (Yamaha, SK Yamaha Keskus).
Neljarattaliste ühisstardis said EKV arvestuses osalenud klassides esikohad Taivo Kaarna (ATV), Meelis Kuhi (ATV 750+, Can-Am) ja Rainer Palu (Quad Veteran 40+, Honda, Pärnu Motoclub). Kardo Saarmann (Honda, Paikuse MK) võitis Quadi klassi.
Kestvuskrossi Eesti meistrivõistluste ava- ja EKV teine etapp toimub 30. aprillil Sakus.
### Response:
Vilaski kestvuskrossi üldvõitjaks tuli Jüri Triisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Diana Tamane tutvustab oma suguvõsa naisi nende portreede ja isiklike lugude kaudu. Luues arusaama igaühe saatusest ja sisemisest tugevusest, moodustab "Puudutuse tüpoloogia" ka ühe perekonna koondportree. Tegemist on kunstniku esimese isikunäitusega Tallinnas.
Tamane on Lätis sündinud, kuid Eestis hariduse saanud ning siin elav ja töötav kunstnik. Tema teosed räägivad sageli isiklikel teemadel ja põhinevad kunstniku enda perekonnalool. Nende sisu on aga üldinimlik ja tänu jagatud ajaloole kõigile ka ära tuntav. Tulenevalt erialasest huvist, vaatleb kunstnik portreteeritavaid eelkõige läbi fotomeediumi, kasutades teostes sageli nende endi loodud materjali.
Diana Tamane (1986) resideerub Tartus ja Riias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA), LUCA Kunstikooli Bürsselis (MA) ning HISKi postakadeemilisi residentuuriprogrammi Gentis. Peamiselt kasutab ta fotograafiat, kuid teostes sisalduvad ka videod, helid, tekst ja leidobjektid. Peale Eesti on tema isikunäitused toimunud Belgias, Hiinas, Lätis, Prantsusmaal ja Saksamaal. 2020. aastal avaldas kirjastus APE Tamane esimese raamatu "Flower Smuggler", mis võitis Recontres d'Arles raamatuauhinna ning oli nomineeritud Paris-Photo Aperture Foundation'i fotoraamatu auhinnale.
Näituse kuraator Peeter Talvistu on varasemaltki kunstniku Diana Tamane isikunäitust kureerinud, seda 2015. aastal Tartu Kunstimajas.
EKKM-i uue näituse tuurid toimuvad nii eesti, vene, inglise kui ukraina keeles. Avamise päeval 13. aprillil kell 17 toimub näitusel tuur kuraatori ja kunstnikuga. 27. aprillil kell 18 viib Martin Germann läbi ingliskeelse vestluse kunstniku endaga. | EKKM-is avaneb Diana Tamane näitus oma esiemade tugevusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Diana Tamane tutvustab oma suguvõsa naisi nende portreede ja isiklike lugude kaudu. Luues arusaama igaühe saatusest ja sisemisest tugevusest, moodustab "Puudutuse tüpoloogia" ka ühe perekonna koondportree. Tegemist on kunstniku esimese isikunäitusega Tallinnas.
Tamane on Lätis sündinud, kuid Eestis hariduse saanud ning siin elav ja töötav kunstnik. Tema teosed räägivad sageli isiklikel teemadel ja põhinevad kunstniku enda perekonnalool. Nende sisu on aga üldinimlik ja tänu jagatud ajaloole kõigile ka ära tuntav. Tulenevalt erialasest huvist, vaatleb kunstnik portreteeritavaid eelkõige läbi fotomeediumi, kasutades teostes sageli nende endi loodud materjali.
Diana Tamane (1986) resideerub Tartus ja Riias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA), LUCA Kunstikooli Bürsselis (MA) ning HISKi postakadeemilisi residentuuriprogrammi Gentis. Peamiselt kasutab ta fotograafiat, kuid teostes sisalduvad ka videod, helid, tekst ja leidobjektid. Peale Eesti on tema isikunäitused toimunud Belgias, Hiinas, Lätis, Prantsusmaal ja Saksamaal. 2020. aastal avaldas kirjastus APE Tamane esimese raamatu "Flower Smuggler", mis võitis Recontres d'Arles raamatuauhinna ning oli nomineeritud Paris-Photo Aperture Foundation'i fotoraamatu auhinnale.
Näituse kuraator Peeter Talvistu on varasemaltki kunstniku Diana Tamane isikunäitust kureerinud, seda 2015. aastal Tartu Kunstimajas.
EKKM-i uue näituse tuurid toimuvad nii eesti, vene, inglise kui ukraina keeles. Avamise päeval 13. aprillil kell 17 toimub näitusel tuur kuraatori ja kunstnikuga. 27. aprillil kell 18 viib Martin Germann läbi ingliskeelse vestluse kunstniku endaga.
### Response:
EKKM-is avaneb Diana Tamane näitus oma esiemade tugevusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pjunik asus matši 12. minutil juhtima, aga Ararat lõi teise poolaja alguses viigivärava. Pjuniku võiduvärav sündis 74. minutil. Eesti keskkaitsja kuulus Pjuniku algkoosseisu ja mängis kõik minutid, vahendab Soccernet.ee.
Kuna Ararat-Armenia on viimases kahes mängus jäänud võiduta, siis haaras liidrikoha endale Pjunik. Mõlemad meeskonnad on kogunud 54 punkti, aga omavahelised mängud on võitnud Pjunik.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Baranov tegi täismängu ja Pjunik tõusis liigaliidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pjunik asus matši 12. minutil juhtima, aga Ararat lõi teise poolaja alguses viigivärava. Pjuniku võiduvärav sündis 74. minutil. Eesti keskkaitsja kuulus Pjuniku algkoosseisu ja mängis kõik minutid, vahendab Soccernet.ee.
Kuna Ararat-Armenia on viimases kahes mängus jäänud võiduta, siis haaras liidrikoha endale Pjunik. Mõlemad meeskonnad on kogunud 54 punkti, aga omavahelised mängud on võitnud Pjunik.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Baranov tegi täismängu ja Pjunik tõusis liigaliidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei alustas uurimist riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni laekunud kuriteoteate alusel. Avalduses paluti kontrollida Repinski kuluhüvitiste kasutamist kütuse ja eluasemekulude kompenseerimiseks.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul otsustas politsei pärast avalduse läbi vaatamist asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks alustada kriminaalmenetlust. "Riigikogu liikmetele on ette nähtud kulude kompenseerimine vastavalt seadusele ning kuluhüvitiste korrale. Praegusel juhul peame vajalikuks alustada uurimist, et välja selgitada, kas Repinski on hüvitiste küsimisel toiminud seaduspäraselt ja esitanud õigeid andmeid. Ei saa välistada, et reeglid hüvitiste osas võivad olla kohati puudulikud ja võimaldada pahatahtlikku ära kasutamist, kuid ka sellisel juhul ei ole taoline käitumine avaliku rahaga eetiline ega vastutustundlik," sõnas Kübarsepp.
Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist. | Politsei algatas Martin Repinski suhtes kriminaalmenetluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei alustas uurimist riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni laekunud kuriteoteate alusel. Avalduses paluti kontrollida Repinski kuluhüvitiste kasutamist kütuse ja eluasemekulude kompenseerimiseks.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul otsustas politsei pärast avalduse läbi vaatamist asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks alustada kriminaalmenetlust. "Riigikogu liikmetele on ette nähtud kulude kompenseerimine vastavalt seadusele ning kuluhüvitiste korrale. Praegusel juhul peame vajalikuks alustada uurimist, et välja selgitada, kas Repinski on hüvitiste küsimisel toiminud seaduspäraselt ja esitanud õigeid andmeid. Ei saa välistada, et reeglid hüvitiste osas võivad olla kohati puudulikud ja võimaldada pahatahtlikku ära kasutamist, kuid ka sellisel juhul ei ole taoline käitumine avaliku rahaga eetiline ega vastutustundlik," sõnas Kübarsepp.
Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb omastamist.
### Response:
Politsei algatas Martin Repinski suhtes kriminaalmenetluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avasõidus teenisid Varik ja Kunnas üsna kindla esikoha. Teiseks jäänud sakslased Weiss ja Schneider kaotasid võitjatele üheksa sekundiga. Kolmanda koha võtsid sõidus Saksamaa/Belgia korvipaar Peter ja Debruyne. Kehvasti algas sõit Gordejevil ja Stupelisel, kes päris viimaseks jäid, kuid lõpuks ikkagi viiendaks suutsid tõusta, vahendab Msport.ee.
Ka teises sõidus jätkus Variku ja Kunnase hea hoog. Taas võeti kindel esikoht. Gordejevil ja Stupelisel õnnestus seekord sõidu algus paremini ja vaatamata väikestele tsikliprobleemidele suudeti sõit teisena lõpetada. Kolmandana lõpetasid sõidu Weiss ja Schneider.
50 punktiga teenisid päeva kokkuvõttes esikoha Varik ja Kunnas. Teise koha said 42 punktiga Weiss ja Schneider ja kolmanda koha 38 punktiga Gordejev koos Stupelisega. | Varik ja Kunnas võitsid Saksamaa meistrivõistluste etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avasõidus teenisid Varik ja Kunnas üsna kindla esikoha. Teiseks jäänud sakslased Weiss ja Schneider kaotasid võitjatele üheksa sekundiga. Kolmanda koha võtsid sõidus Saksamaa/Belgia korvipaar Peter ja Debruyne. Kehvasti algas sõit Gordejevil ja Stupelisel, kes päris viimaseks jäid, kuid lõpuks ikkagi viiendaks suutsid tõusta, vahendab Msport.ee.
Ka teises sõidus jätkus Variku ja Kunnase hea hoog. Taas võeti kindel esikoht. Gordejevil ja Stupelisel õnnestus seekord sõidu algus paremini ja vaatamata väikestele tsikliprobleemidele suudeti sõit teisena lõpetada. Kolmandana lõpetasid sõidu Weiss ja Schneider.
50 punktiga teenisid päeva kokkuvõttes esikoha Varik ja Kunnas. Teise koha said 42 punktiga Weiss ja Schneider ja kolmanda koha 38 punktiga Gordejev koos Stupelisega.
### Response:
Varik ja Kunnas võitsid Saksamaa meistrivõistluste etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Piret Laurimaa senine rolliteekond Raadioteatris on järjepidev tööprotsess hääle kui hinge peegliga, oskus leida ja hoida hääles tundlikkuse ja huumori elutervet tasakaalu.
Raadioteater tõstab näitlejapreemiaga esile Piret Laurimaa värvikat ja mitmehäälset rolligaleriid kuuldemängus "Lõvi". Martin Alguse novellil põhineva ja Andres Noormetsa lavastatud kuuldemängus andis Piret Laurimaa hääle paljudele tegelastele: konstaabel Pärlini naine, politseidispetšer, sekretär Helvi, mustlastüdruk, mutike tänavalt, linnapea Sirje Haan, ökonomist Saarniidu naine.
Piret Laurimaa on Raadioteatriga koostööd teinud alates 1994. aastast, preemia on tunnustus ka tema varasematele töödele: osatäitmistele kuuldemängudes "Mitte minu eluajal", "Valejänes", "Toomas Nipernaadi talv", "Palju õnne argipäevaks!", "Rudolf Allaberdi testament" ja "Klarissa kirjad". Piret Laurimaa on isikupäraseid monolooge ja mõttemaailma jaganud ka saates "Sõna on laval".
Raadioteatri näitlejapreemia anti esmakordselt välja 1998. aastal, mil esimene laureaat oli Aarne Üksküla. Möödunud aastal tunnustati tiitliga Ursula Rataseppa ja Märt Avandit. Aastate jooksul on näitlejapreemia pälvinud Kalju Orro, Helene Vannari, Liina Olmaru, Tarmo Tagamets, Üllar Saaremäe, Arvo Kukumägi, Anu Lamp, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik, Kaie Mihkelson, Hans Kaldoja, Liivika Hanstin, Tambet Tuisk, Andres Raag. Kaks korda on Raadioteatri näitlejapreemia pälvinud Ines Aru, Jan Uuspõld, Rein Oja, Tõnu Oja.
Preemia eesmärk on jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios. Traditsiooniliselt avalikustatakse näitlejapreemia laureaat Raadioteatri rajaja Felix Moori (1903-1955) sünniaastapäeval 12. aprillil.
Piret Laurimaa Raadioteatri rollidega saab tutvuda Raadioteatri lehel. | Raadioteatri näitlejapreemia laureaat on Piret Laurimaa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Piret Laurimaa senine rolliteekond Raadioteatris on järjepidev tööprotsess hääle kui hinge peegliga, oskus leida ja hoida hääles tundlikkuse ja huumori elutervet tasakaalu.
Raadioteater tõstab näitlejapreemiaga esile Piret Laurimaa värvikat ja mitmehäälset rolligaleriid kuuldemängus "Lõvi". Martin Alguse novellil põhineva ja Andres Noormetsa lavastatud kuuldemängus andis Piret Laurimaa hääle paljudele tegelastele: konstaabel Pärlini naine, politseidispetšer, sekretär Helvi, mustlastüdruk, mutike tänavalt, linnapea Sirje Haan, ökonomist Saarniidu naine.
Piret Laurimaa on Raadioteatriga koostööd teinud alates 1994. aastast, preemia on tunnustus ka tema varasematele töödele: osatäitmistele kuuldemängudes "Mitte minu eluajal", "Valejänes", "Toomas Nipernaadi talv", "Palju õnne argipäevaks!", "Rudolf Allaberdi testament" ja "Klarissa kirjad". Piret Laurimaa on isikupäraseid monolooge ja mõttemaailma jaganud ka saates "Sõna on laval".
Raadioteatri näitlejapreemia anti esmakordselt välja 1998. aastal, mil esimene laureaat oli Aarne Üksküla. Möödunud aastal tunnustati tiitliga Ursula Rataseppa ja Märt Avandit. Aastate jooksul on näitlejapreemia pälvinud Kalju Orro, Helene Vannari, Liina Olmaru, Tarmo Tagamets, Üllar Saaremäe, Arvo Kukumägi, Anu Lamp, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik, Kaie Mihkelson, Hans Kaldoja, Liivika Hanstin, Tambet Tuisk, Andres Raag. Kaks korda on Raadioteatri näitlejapreemia pälvinud Ines Aru, Jan Uuspõld, Rein Oja, Tõnu Oja.
Preemia eesmärk on jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios. Traditsiooniliselt avalikustatakse näitlejapreemia laureaat Raadioteatri rajaja Felix Moori (1903-1955) sünniaastapäeval 12. aprillil.
Piret Laurimaa Raadioteatri rollidega saab tutvuda Raadioteatri lehel.
### Response:
Raadioteatri näitlejapreemia laureaat on Piret Laurimaa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastane Wawrinka osales paari nädala eest ka madalama taseme turniiril Marbellas, kus jäi esimeses mängus alla maailma 131. reketile Elias Ymerile 2:6, 4:6 ehk pole pärast naasmist veel võidurõõmu tundnud.
Eelmise aasta alguses jalga vigastanud ja operatsioonil käinud šveitslane võitis 2014. aastal Austraalia lahtised, 2015. aastal Prantsusmaa lahtised ja 2016. aastal USA lahtised. | Wawrinka võitis pärast naasmist esimese seti, aga mitte veel mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastane Wawrinka osales paari nädala eest ka madalama taseme turniiril Marbellas, kus jäi esimeses mängus alla maailma 131. reketile Elias Ymerile 2:6, 4:6 ehk pole pärast naasmist veel võidurõõmu tundnud.
Eelmise aasta alguses jalga vigastanud ja operatsioonil käinud šveitslane võitis 2014. aastal Austraalia lahtised, 2015. aastal Prantsusmaa lahtised ja 2016. aastal USA lahtised.
### Response:
Wawrinka võitis pärast naasmist esimese seti, aga mitte veel mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa algatatud sõja tõttu Ukrainas on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke. Siia saabunud ja saabuvad tuhanded lapsed peavad saama jätkata oma haridusteed, kuid nii nagu me arvestame hariduslikke erivajadusi Eesti laste puhul, peame seda proovima arvestada ka nende puhul, kes elavad siin ajutiselt.
Ühelt poolt on kindlasti õige, et esimene eelistus lapse kooli valiku puhul oleks, et tegemist oleks eestimeelse ja eestikeelse kooliga. Sellegipoolest, nagu me ei tea, kui kaua kestab sõda Ukrainas, ei saa me prognoosida ka ajutise olukorra kestvust.
Teame oma ajaloost, et toonane ajutine olukord kestis paraku umbkaudu 50 aastat. Kõige tähtsam seejuures on mitte kaotada oma keelt ja kultuuri ning usku, et see kõik on ajutine.
Oluline on vältida olukorda, kus siia saabuvad ukrainlased "satuvad" venekeelsesse keskkonda, taastootes niiviisi keelelist segregatsiooni, mis riigi pikemas perspektiivis halvab. Näeme ju, et integratsioonipüüdlused pole Eestis loodetud tulemusi andnud ning siinne venekeelne kogukond suuresti ei ole meie ühiskonda siiski sulandunud. Küll on senine süsteem soosinud venekeelse elanikkonna omavahelist lävimist, sõltumata nende rahvuslikust taustast.
"Samal ajal peame arvestama, et sõjaolukord Ukrainas siiski raugeb ja põgenikel on veel alles kodumaa, kuhu naasta."
Rääkides sõjapõgenikest on oluline arvestada, et keeleoskuse puudumine on hariduslik erivajadus, üleöö uude keelekeskkonda sattumine teeb ukraina laste jaoks hariduse omandamise keeruliseks. Samal ajal peame arvestama, et sõjaolukord Ukrainas siiski raugeb ja põgenikel on veel alles kodumaa, kuhu naasta.
On mõistetav, et neil, kel kodud alles, soovivad olla seal, et oma elu ja riiki taas üles ehitama asuda. Seepärast on vaja Eestis luua kompetentsikeskus-kool, mis oleks ukrainakeelne ja eestimeelne. Eesmärk on tagada lastele haridus, mis oleks lõimitud Ukraina haridussüsteemi ning sobiks meie õigusesse.
Samaaegselt säilitataks lastele emakeelne õpe ja kultuurikeskkond ning siinseks edasiseks hakkamasaamiseks ka heal tasemel eesti keele õpe, mis võimaldab olla osa meie kultuurikeskkonnast.
Eestile on jõukohane asutada esialgu üks selline kool-kompetentsikeskus Tallinnas. Loodud kompetentsikeskuse peamiseks ülesandeks on korraldada ja nõustada ka teiste omavalitsuste munitsipaalkoolides õppivate Ukrainast pärit laste aitamist.
Siia saabuvate Ukraina sõjapõgenike aitamiseks on vaja mitmekülgset lähenemist. Sõjas kannatab terve ühiskond, kuid korvamatu tragöödia on laste kannatused. Peame võimaldama kõigile lastele võimalikult kvaliteetse haridustee, mis arvestaks nende eripärade ja päritoluga.
Ajaloost teame, et meie põgenikud lõid pärast teist maailmasõda paguluses Eesti koole, millest kasvasid välja eestlaste kogukonnad ja see teenis eelkõige kultuuri säilimise aspektist märksa laiemat eesmärki, kui vaid konkreetsete õpilaste hariduse omandamine. | Priit Sibul: loome sõjapõgenikele ukrainakeelse ja eestimeelse kooli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa algatatud sõja tõttu Ukrainas on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke. Siia saabunud ja saabuvad tuhanded lapsed peavad saama jätkata oma haridusteed, kuid nii nagu me arvestame hariduslikke erivajadusi Eesti laste puhul, peame seda proovima arvestada ka nende puhul, kes elavad siin ajutiselt.
Ühelt poolt on kindlasti õige, et esimene eelistus lapse kooli valiku puhul oleks, et tegemist oleks eestimeelse ja eestikeelse kooliga. Sellegipoolest, nagu me ei tea, kui kaua kestab sõda Ukrainas, ei saa me prognoosida ka ajutise olukorra kestvust.
Teame oma ajaloost, et toonane ajutine olukord kestis paraku umbkaudu 50 aastat. Kõige tähtsam seejuures on mitte kaotada oma keelt ja kultuuri ning usku, et see kõik on ajutine.
Oluline on vältida olukorda, kus siia saabuvad ukrainlased "satuvad" venekeelsesse keskkonda, taastootes niiviisi keelelist segregatsiooni, mis riigi pikemas perspektiivis halvab. Näeme ju, et integratsioonipüüdlused pole Eestis loodetud tulemusi andnud ning siinne venekeelne kogukond suuresti ei ole meie ühiskonda siiski sulandunud. Küll on senine süsteem soosinud venekeelse elanikkonna omavahelist lävimist, sõltumata nende rahvuslikust taustast.
"Samal ajal peame arvestama, et sõjaolukord Ukrainas siiski raugeb ja põgenikel on veel alles kodumaa, kuhu naasta."
Rääkides sõjapõgenikest on oluline arvestada, et keeleoskuse puudumine on hariduslik erivajadus, üleöö uude keelekeskkonda sattumine teeb ukraina laste jaoks hariduse omandamise keeruliseks. Samal ajal peame arvestama, et sõjaolukord Ukrainas siiski raugeb ja põgenikel on veel alles kodumaa, kuhu naasta.
On mõistetav, et neil, kel kodud alles, soovivad olla seal, et oma elu ja riiki taas üles ehitama asuda. Seepärast on vaja Eestis luua kompetentsikeskus-kool, mis oleks ukrainakeelne ja eestimeelne. Eesmärk on tagada lastele haridus, mis oleks lõimitud Ukraina haridussüsteemi ning sobiks meie õigusesse.
Samaaegselt säilitataks lastele emakeelne õpe ja kultuurikeskkond ning siinseks edasiseks hakkamasaamiseks ka heal tasemel eesti keele õpe, mis võimaldab olla osa meie kultuurikeskkonnast.
Eestile on jõukohane asutada esialgu üks selline kool-kompetentsikeskus Tallinnas. Loodud kompetentsikeskuse peamiseks ülesandeks on korraldada ja nõustada ka teiste omavalitsuste munitsipaalkoolides õppivate Ukrainast pärit laste aitamist.
Siia saabuvate Ukraina sõjapõgenike aitamiseks on vaja mitmekülgset lähenemist. Sõjas kannatab terve ühiskond, kuid korvamatu tragöödia on laste kannatused. Peame võimaldama kõigile lastele võimalikult kvaliteetse haridustee, mis arvestaks nende eripärade ja päritoluga.
Ajaloost teame, et meie põgenikud lõid pärast teist maailmasõda paguluses Eesti koole, millest kasvasid välja eestlaste kogukonnad ja see teenis eelkõige kultuuri säilimise aspektist märksa laiemat eesmärki, kui vaid konkreetsete õpilaste hariduse omandamine.
### Response:
Priit Sibul: loome sõjapõgenikele ukrainakeelse ja eestimeelse kooli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väiksemaid teetähiseid tuleb Eesti filmis igal aastal ette, aga "Apteeker Melchioriga" liigub kodumaine kinokunst selgelt uude ajajärku. Meil on tekkinud esimene frantsiis – on kindlasti neid, kes kutsuvad ka "Lottet" frantsiisiks, mina nii kaugele ei läheks –, mis jõudis juba enne kodumaist esilinastust kindlustada endale rahvusvahelise levi Amazoni voogedastuses. Kolm filmi on korraga valmis toodetud ja ega järgmist peagi enam pikalt ootama, sest lähema poole aasta jooksul saame kogu triloogia ära vaadata. Esmamulje põhjal julgen arvata, et neljanda, viienda ja ka kuuenda filmi võib juba tootmisse lükata, kuna tegijad on tabanud hästi nišši, mida annab vabalt müüa nii Eestis kui ka laias maailmas.
"Apteeker Melchior" on selgelt peenhäälestatud selleks, et tabada võimalikult laia publikusegmenti, aga tulemuseks pole mitte lahja kommertsrosolje, vaid häbitult suurejooneline žanrifilm. Võinuks ju arvata, et jäädakse pidama kitsasse ajaloolise krimifilmi (kui levinud selline mudel üldse on?) piiridesse, aga tegelikult liigub Nüganen julgelt tumeda trilleri, vaat et isegi õudusfilmi äärealadele. Päriselt ei saa "Apteeker Melchiorit" nimetada küll kummakski, kuid tegijad pole kartnud filmi pisut ootamatut särtsu juurde anda.
See aga asetabki linateose küllalt laiale platvormile. Ühest küljest sobib see hästi kergeks n-ö argiõhtuseks meelelahutuseks, kuna teravamad nurgad on targu maha lihvitud ja film võtab vaataja avasüli vastu, kuid teisalt on seal siiski piisavalt mahla, et pakkuda turgutav kõhutäis ka nõudlikumatele žanrifännidele üle maailma. Ehk tulekski "Apteeker Melchiorit" nimetada heas mõttes kassahitiks: tegijad on väga teadlikult lähenenud algmaterjalile nurga alt, et anda sellele universaalne kommertsfilmilik mõõde, hoides alles siiski ka piisavalt omapära, et paista muust massist välja.
Suure töö teeb ära atmosfäär
Eesti vaataja on viimaste aastatega juba vähehaaval "Melchiori" maailma sisse juhatatud, eellood võtteperioodist on andnud sissevaate sellesse detailsesse ja ülipõhjalikku maailma, mille tegijad loonud on. Võime ju küsida, et Tallinna vanalinnas oleme kõik jalutanud ja mis seal siis ikka nii väga üllatada saab, aga võti peitub antud juhul elutruuduses. "Apteeker Melchiori" linnaruum ei ole mingi tühi ja staatiline hallide seinte labürint, vaid elav ja hingav ruum kümnete taustanäitlejate, sigina ja sagina, loomade ja lindudega ning kõige laiemas mõttes eluoluga.
"Apteeker Melchior" Autor/allikas: Robert Lang
Lihtne olnuks seda sama lugu jutustada kammerlikumalt, lihtsalt vanade müüride vahel ringi joostes, aga Nüganeni tõlgendus on parimas mõttes suurejooneline, miski pole juhuse hooleks jäetud, vaid iga kaader on dünaamiline ja liikuv. Produktsiooni mõttes on "Apteeker Melchior" kindlasti üks viimistletumaid kodumaiseid filme üldse: suur eelarve on andnud võimaluse teha asju nii, nagu algmaterjal päriselt nõuab, mitte püüdes igal sammul oma kiirelt tühjenevat kukrut odavate vahenditega peita. Olgem ausad, Nüganen on pidanud seda nn peitusemängu oma eelmiste suurfilmide puhul mängima, "1944" koosnes suures osas ikkagi vaid kaevikutes jooksmisest. Nüüd pole ta aga pidanud end tagasi hoidma.
Ilmselt ka just seetõttu on "Apteeker Melchioriga" lihtsam Eestist välja murda, kuna tehnilise taseme poolest ei pea seda filmi küll absoluutselt häbenema. Tallinna vanalinn – mille ilmestamiseks on ülikavalalt kasutatud ka kaadreid Kuressaare linnusest – näeb imeline välja ja võib olla enam kui kindel, et lähiaastatel tuleb nii mõnigi inimene otsima just neid võttekohti, mida filmist näha sai. Mõningad paigad on küll äratuntavad, kuid suure töö teeb ikkagi ära filmimaagia, sulatades selle kõik kokku üheks keskaegseks imedemaaks, mis reaalsuses siiski päris sellisel kujul ei eksisteeri.
Mõneti üllatavaks pinnuks silmis oli ebavajalik ja kuidagi toorena mõjunud arvutigraafika, mida kasutati enamasti just vanalinna üldplaanide puhul. Muidugi, terviklikule atmosfäärile võisid need ju midagi juurde anda, ent kui tänavapilt oli elav ja hingav, siis need postkaardilikud kaadrid mõjusid otse vastupidiselt. Tõsiseltvõetav triller kaldus neil hetkedel pigem mõne turundusliku reklaamfilmi poole, ning see pole kindlasti mulje, mida tegijad soovisid jätta.
Stsenaarium vajanuks pisut rohkem õhku
Viimase kümmekonna aastaga on ilmselt suurem osa eestlasi vähemalt üht Indrek Hargla Melchiori-raamatut lugenud, kuid tegelikult ei mängi see kogemus värske ekraniseeringu puhul vähimatki rolli. "Apteeker Melchiori" filmiversioon küll kasutab n-ö ankrupunktidena raamatutest tuttavaid elemente, ent juba esimese filmi puhul on näha, et tegijaid huvitab ühest kesksest müsteeriumist rohkem terviklik pseudoajalooline maailm. Just seetõttu on ka nimitegelasest, kes raamatutes on keskealine pereisa, saanud filmis apteekrina alles esimesi samme tegev kahekümnendates nooruk, kelle arenemist saab mugavalt kinolinal näidata. Rõhuasetused on ümber mängitud, selgelt hakatakse jutustama lugu, mis areneb filmist filmi.
"Apteeker Melchior" Autor/allikas: Robert Lang
Selles valguses on pisut üllatav, kui vähe aega antakse vaatajale tegelastega tutvumiseks. Algustiitrid jõuavad napilt lõppeda, kui juba lüüakse peategelasele jalaga tagumikku ja kupatatakse ta mõrvalugu lahendama. Kuigi see annab linateosele kohe hea hoo sisse, ei jäta see ruumi karakterite arendamiseks: Melchiori tegelaskuju raamid joonistatakse filmi jooksul õrnalt paika, aga ega suuremat sisu talle päriselt antagi. Laias laastus jääb ta avafilmis vaid üheks tõhusaks keskaegseks detektiiviks, ei midagi enamat, temast ei taheta leida keerukamaid inimlikke külgi.
Ühest žanrifilmist sügavat karakteriarengut oodata on ehk isegi ebaratsionaalne, kuid "Apteeker Melchiori" stsenaarium vajanuks kahtlemata rohkem õhku. Film on tihedalt viimse kui sekundini täis kirjutatud, uusi episoodilisi tegelasi heidetakse vaataja teele kümnete viisi, osad neist lihtsalt jälgede segamiseks, teised pildi rikastamiseks, kuid selle tuhatnelja kihutava hoo tõttu ei jõuagi saalisistuja päriselt toimuvasse sisse elada. Ehk hindasid tegijad vaatajate kannatamatust pisut üle? Vabalt võinuks tulevast frantsiisi arvestades jätta avafilmis mõrvaloo pigem kõrvale ja keskenduda hoopis vajaliku tegelaskonna väljaarendamisele, et siis juba tuttavate karakterite abil vaatajad ikka ja jälle saali meelitada.
Noored näitlejad hoiavad filmi käimas
Vaatamata sellele, et mitmed tegelaskujud jäävad esimese filmi lõpuks veel üsna skemaatilisteks, on rõõm vaadata seda kirge, millega noored näitlejad üles astuvad. Nimitegelast kehastav Märten Metsaviir mängib otsekui mängimata: kui mitmed tema vanemad kolleegid vajutavad kohati gaasi liiga põhja ja muutuvad oma ülemängimise tõttu karikatuurseteks, siis tema on oma karakteri väga täpselt läbi tunnetanud. Ei ole vaja suuri žeste ja ülemäärast miimikat, pigem on ta stoiline ja cool tüüp, kes võlub oma šarmiga. Kohati hakkab ka müstika tema heaks tööle, vaatajale ei avata ehk nimme seda, kes tegelikult Melchiori tasase pealispinna all peitub. Võib arvata, et neid kaarte hakatakse tasahilju avama järgmistes filmides.
"Apteeker Melchior" Autor/allikas: Robert Lang
Temast vaat et veel võluvama rolli teeb Maarja Johanna Mägi, kes kehastab Melchiori õpipoissi ja abilist Gerket. Kui Metsaviiri apteeker on sissepoole pööratud, siis Gerke on tema vastand, keevaline ja särtsakas, kohati isegi ettearvamatu. Ta on otsekui viirastus selles robustsete ja rämedate meeste maailmas, tundeline, aga samas tugevalt eneseteadlik naine, kes ei lase end toimuvast mõrvaloost üldse segada. Võib isegi tunduda, et tema roll on ülejäänud sündmustikku arvestades ebaoluline, kuid ta annab juurde värskendava doosi inimlikkust. Neil hetkedel, kui tundus, et krimiloo pöörded-käänded muutuvad juba peadpööritavaks, aitas Maarja Johanna Mägi oma muretu ja otsekui lapseliku olekuga seda tasakaalustada.
Noori ja alles alustavaid näitlejaid oli ekraanil veel ning suuresti lõidki selle filmi just nemad: "Apteeker Melchiorit" kannab nooruslik energia, ekraanil ei näe ülemäära rauget uimerdamist, vaid kõik on kuidagi kepsakas ja hoogne. Uute nägude sissetoomine on frantsiisi seisukohalt julge otsus, sest tegijad pidid olema kindlad, et suudavad oma linateose vaatajatele maha müüa ka ilma staarnäitlejateta. Plakatilt näiteks ei vaata vastu ükski neist kümnetest tuntud ja tunnustatud kõrvalosatäitjatest, kes enamasti kodumaiste filmide peaosi täidavad, samas ongi just tänu sellele saanud "Apteeker Melchior" endale oma näo.
Uue aja "Viimne reliikvia"
Esmapilgul võib tunduda "Melchiori" võrdlemine kodumaise kultusfilmiga "Viimne reliikvia" meelevaldne, kuid mõtteline sild nende kahe teose vahel on kaugelt näha: ajaloolist seiklusfilmi pole Eestis viimase 50 aasta jooksul tehtud (kui jätame "Maleva" kõrvale, haa!) ning ka oma ambitsioonikuses astuvad filmid igati ühte sammu. Kohati isegi tundub, et tegijad on targu peitnud filmi väikeseid elemente, et "Reliikviale" omamoodi tänukummardus teha. On see siis Henessi Schmidti kehastatud Hedwigi peagi saabuv kihluspidu – Agnes von Mönnikhuseni kihluspidu Hans von Risbieteriga oli üks "Viimse reliikvia" võtmestseene – või kirikurahva pidev malemäng, mis oli keskne motiiv ka "Reliikvias", suuremaid või väiksemaid viiteid võib leida palju.
"Apteeker Melchior" Autor/allikas: Robert Lang
Kuigi "Apteeker Melchiori" saaga alles otsib oma kohta, mõningad elemendid pole veel päriselt paika loksunud ning seda maailma ei suudeta ilmselt kõigile vaatajatele lõplikult maha ärida, siis suur samm eduka frantsiisi suunas on tehtud. Üht suutsid tegijad küll saavutada: mina tundsin end selle filmiga väga hästi, ekraanil toimuv ei mõjunud kuidagi punnitatult, vaid saavutatud on parimatele kassahittidele omane tunne, kus vaatajal on filmiga mõnus koos aega veeta. Võiksin vabalt nüüd päev hiljem seda filmi uuesti vaadata ning see ei oleks mitte tüütu kohustus, vaid endiselt meeldiv ajaviide. Just selle tunde pinnalt meelitataksegi vaataja ka teist, kolmandat või kümnendat "Melchiori" filmi vaatama.
Isegi kui "Apteeker Melchior" ei hakka päriselt asendama Eesti inimeste filmimälus seda kohta, kus on end turvaliselt sisse seadnud "Viimne reliikvia", siis tugev konkurent on Elmo Nüganeni värske ekraniseering kindlasti. Kui Tanel Toomi "Tõde ja õigus" on selline suurfilm, millest inimestele meeldib küll palju rääkida, aga vaevalt inimesed seda kuigivõrd üle vaadata viitsivad, siis "Melchior" on loodud korduvaks ja korduvaks vaatamiseks. Oleme saanud endale rahvafilmi, mis erinevalt viimaste aastate kommertskomöödiatest ei pea oma vaatajat täielikuks idioodiks, vaid peab temast hoopis lugu. Jääb üle vaid loota, et sel aastal linastuv teine ja kolmas film jätkavad sama suunda. | Arvustus. "Apteeker Melchiorist" võib vabalt saada uue aja "Viimne reliikvia" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väiksemaid teetähiseid tuleb Eesti filmis igal aastal ette, aga "Apteeker Melchioriga" liigub kodumaine kinokunst selgelt uude ajajärku. Meil on tekkinud esimene frantsiis – on kindlasti neid, kes kutsuvad ka "Lottet" frantsiisiks, mina nii kaugele ei läheks –, mis jõudis juba enne kodumaist esilinastust kindlustada endale rahvusvahelise levi Amazoni voogedastuses. Kolm filmi on korraga valmis toodetud ja ega järgmist peagi enam pikalt ootama, sest lähema poole aasta jooksul saame kogu triloogia ära vaadata. Esmamulje põhjal julgen arvata, et neljanda, viienda ja ka kuuenda filmi võib juba tootmisse lükata, kuna tegijad on tabanud hästi nišši, mida annab vabalt müüa nii Eestis kui ka laias maailmas.
"Apteeker Melchior" on selgelt peenhäälestatud selleks, et tabada võimalikult laia publikusegmenti, aga tulemuseks pole mitte lahja kommertsrosolje, vaid häbitult suurejooneline žanrifilm. Võinuks ju arvata, et jäädakse pidama kitsasse ajaloolise krimifilmi (kui levinud selline mudel üldse on?) piiridesse, aga tegelikult liigub Nüganen julgelt tumeda trilleri, vaat et isegi õudusfilmi äärealadele. Päriselt ei saa "Apteeker Melchiorit" nimetada küll kummakski, kuid tegijad pole kartnud filmi pisut ootamatut särtsu juurde anda.
See aga asetabki linateose küllalt laiale platvormile. Ühest küljest sobib see hästi kergeks n-ö argiõhtuseks meelelahutuseks, kuna teravamad nurgad on targu maha lihvitud ja film võtab vaataja avasüli vastu, kuid teisalt on seal siiski piisavalt mahla, et pakkuda turgutav kõhutäis ka nõudlikumatele žanrifännidele üle maailma. Ehk tulekski "Apteeker Melchiorit" nimetada heas mõttes kassahitiks: tegijad on väga teadlikult lähenenud algmaterjalile nurga alt, et anda sellele universaalne kommertsfilmilik mõõde, hoides alles siiski ka piisavalt omapära, et paista muust massist välja.
Suure töö teeb ära atmosfäär
Eesti vaataja on viimaste aastatega juba vähehaaval "Melchiori" maailma sisse juhatatud, eellood võtteperioodist on andnud sissevaate sellesse detailsesse ja ülipõhjalikku maailma, mille tegijad loonud on. Võime ju küsida, et Tallinna vanalinnas oleme kõik jalutanud ja mis seal siis ikka nii väga üllatada saab, aga võti peitub antud juhul elutruuduses. "Apteeker Melchiori" linnaruum ei ole mingi tühi ja staatiline hallide seinte labürint, vaid elav ja hingav ruum kümnete taustanäitlejate, sigina ja sagina, loomade ja lindudega ning kõige laiemas mõttes eluoluga.
"Apteeker Melchior" Autor/allikas: Robert Lang
Lihtne olnuks seda sama lugu jutustada kammerlikumalt, lihtsalt vanade müüride vahel ringi joostes, aga Nüganeni tõlgendus on parimas mõttes suurejooneline, miski pole juhuse hooleks jäetud, vaid iga kaader on dünaamiline ja liikuv. Produktsiooni mõttes on "Apteeker Melchior" kindlasti üks viimistletumaid kodumaiseid filme üldse: suur eelarve on andnud võimaluse teha asju nii, nagu algmaterjal päriselt nõuab, mitte püüdes igal sammul oma kiirelt tühjenevat kukrut odavate vahenditega peita. Olgem ausad, Nüganen on pidanud seda nn peitusemängu oma eelmiste suurfilmide puhul mängima, "1944" koosnes suures osas ikkagi vaid kaevikutes jooksmisest. Nüüd pole ta aga pidanud end tagasi hoidma.
Ilmselt ka just seetõttu on "Apteeker Melchioriga" lihtsam Eestist välja murda, kuna tehnilise taseme poolest ei pea seda filmi küll absoluutselt häbenema. Tallinna vanalinn – mille ilmestamiseks on ülikavalalt kasutatud ka kaadreid Kuressaare linnusest – näeb imeline välja ja võib olla enam kui kindel, et lähiaastatel tuleb nii mõnigi inimene otsima just neid võttekohti, mida filmist näha sai. Mõningad paigad on küll äratuntavad, kuid suure töö teeb ikkagi ära filmimaagia, sulatades selle kõik kokku üheks keskaegseks imedemaaks, mis reaalsuses siiski päris sellisel kujul ei eksisteeri.
Mõneti üllatavaks pinnuks silmis oli ebavajalik ja kuidagi toorena mõjunud arvutigraafika, mida kasutati enamasti just vanalinna üldplaanide puhul. Muidugi, terviklikule atmosfäärile võisid need ju midagi juurde anda, ent kui tänavapilt oli elav ja hingav, siis need postkaardilikud kaadrid mõjusid otse vastupidiselt. Tõsiseltvõetav triller kaldus neil hetkedel pigem mõne turundusliku reklaamfilmi poole, ning see pole kindlasti mulje, mida tegijad soovisid jätta.
Stsenaarium vajanuks pisut rohkem õhku
Viimase kümmekonna aastaga on ilmselt suurem osa eestlasi vähemalt üht Indrek Hargla Melchiori-raamatut lugenud, kuid tegelikult ei mängi see kogemus värske ekraniseeringu puhul vähimatki rolli. "Apteeker Melchiori" filmiversioon küll kasutab n-ö ankrupunktidena raamatutest tuttavaid elemente, ent juba esimese filmi puhul on näha, et tegijaid huvitab ühest kesksest müsteeriumist rohkem terviklik pseudoajalooline maailm. Just seetõttu on ka nimitegelasest, kes raamatutes on keskealine pereisa, saanud filmis apteekrina alles esimesi samme tegev kahekümnendates nooruk, kelle arenemist saab mugavalt kinolinal näidata. Rõhuasetused on ümber mängitud, selgelt hakatakse jutustama lugu, mis areneb filmist filmi.
"Apteeker Melchior" Autor/allikas: Robert Lang
Selles valguses on pisut üllatav, kui vähe aega antakse vaatajale tegelastega tutvumiseks. Algustiitrid jõuavad napilt lõppeda, kui juba lüüakse peategelasele jalaga tagumikku ja kupatatakse ta mõrvalugu lahendama. Kuigi see annab linateosele kohe hea hoo sisse, ei jäta see ruumi karakterite arendamiseks: Melchiori tegelaskuju raamid joonistatakse filmi jooksul õrnalt paika, aga ega suuremat sisu talle päriselt antagi. Laias laastus jääb ta avafilmis vaid üheks tõhusaks keskaegseks detektiiviks, ei midagi enamat, temast ei taheta leida keerukamaid inimlikke külgi.
Ühest žanrifilmist sügavat karakteriarengut oodata on ehk isegi ebaratsionaalne, kuid "Apteeker Melchiori" stsenaarium vajanuks kahtlemata rohkem õhku. Film on tihedalt viimse kui sekundini täis kirjutatud, uusi episoodilisi tegelasi heidetakse vaataja teele kümnete viisi, osad neist lihtsalt jälgede segamiseks, teised pildi rikastamiseks, kuid selle tuhatnelja kihutava hoo tõttu ei jõuagi saalisistuja päriselt toimuvasse sisse elada. Ehk hindasid tegijad vaatajate kannatamatust pisut üle? Vabalt võinuks tulevast frantsiisi arvestades jätta avafilmis mõrvaloo pigem kõrvale ja keskenduda hoopis vajaliku tegelaskonna väljaarendamisele, et siis juba tuttavate karakterite abil vaatajad ikka ja jälle saali meelitada.
Noored näitlejad hoiavad filmi käimas
Vaatamata sellele, et mitmed tegelaskujud jäävad esimese filmi lõpuks veel üsna skemaatilisteks, on rõõm vaadata seda kirge, millega noored näitlejad üles astuvad. Nimitegelast kehastav Märten Metsaviir mängib otsekui mängimata: kui mitmed tema vanemad kolleegid vajutavad kohati gaasi liiga põhja ja muutuvad oma ülemängimise tõttu karikatuurseteks, siis tema on oma karakteri väga täpselt läbi tunnetanud. Ei ole vaja suuri žeste ja ülemäärast miimikat, pigem on ta stoiline ja cool tüüp, kes võlub oma šarmiga. Kohati hakkab ka müstika tema heaks tööle, vaatajale ei avata ehk nimme seda, kes tegelikult Melchiori tasase pealispinna all peitub. Võib arvata, et neid kaarte hakatakse tasahilju avama järgmistes filmides.
"Apteeker Melchior" Autor/allikas: Robert Lang
Temast vaat et veel võluvama rolli teeb Maarja Johanna Mägi, kes kehastab Melchiori õpipoissi ja abilist Gerket. Kui Metsaviiri apteeker on sissepoole pööratud, siis Gerke on tema vastand, keevaline ja särtsakas, kohati isegi ettearvamatu. Ta on otsekui viirastus selles robustsete ja rämedate meeste maailmas, tundeline, aga samas tugevalt eneseteadlik naine, kes ei lase end toimuvast mõrvaloost üldse segada. Võib isegi tunduda, et tema roll on ülejäänud sündmustikku arvestades ebaoluline, kuid ta annab juurde värskendava doosi inimlikkust. Neil hetkedel, kui tundus, et krimiloo pöörded-käänded muutuvad juba peadpööritavaks, aitas Maarja Johanna Mägi oma muretu ja otsekui lapseliku olekuga seda tasakaalustada.
Noori ja alles alustavaid näitlejaid oli ekraanil veel ning suuresti lõidki selle filmi just nemad: "Apteeker Melchiorit" kannab nooruslik energia, ekraanil ei näe ülemäära rauget uimerdamist, vaid kõik on kuidagi kepsakas ja hoogne. Uute nägude sissetoomine on frantsiisi seisukohalt julge otsus, sest tegijad pidid olema kindlad, et suudavad oma linateose vaatajatele maha müüa ka ilma staarnäitlejateta. Plakatilt näiteks ei vaata vastu ükski neist kümnetest tuntud ja tunnustatud kõrvalosatäitjatest, kes enamasti kodumaiste filmide peaosi täidavad, samas ongi just tänu sellele saanud "Apteeker Melchior" endale oma näo.
Uue aja "Viimne reliikvia"
Esmapilgul võib tunduda "Melchiori" võrdlemine kodumaise kultusfilmiga "Viimne reliikvia" meelevaldne, kuid mõtteline sild nende kahe teose vahel on kaugelt näha: ajaloolist seiklusfilmi pole Eestis viimase 50 aasta jooksul tehtud (kui jätame "Maleva" kõrvale, haa!) ning ka oma ambitsioonikuses astuvad filmid igati ühte sammu. Kohati isegi tundub, et tegijad on targu peitnud filmi väikeseid elemente, et "Reliikviale" omamoodi tänukummardus teha. On see siis Henessi Schmidti kehastatud Hedwigi peagi saabuv kihluspidu – Agnes von Mönnikhuseni kihluspidu Hans von Risbieteriga oli üks "Viimse reliikvia" võtmestseene – või kirikurahva pidev malemäng, mis oli keskne motiiv ka "Reliikvias", suuremaid või väiksemaid viiteid võib leida palju.
"Apteeker Melchior" Autor/allikas: Robert Lang
Kuigi "Apteeker Melchiori" saaga alles otsib oma kohta, mõningad elemendid pole veel päriselt paika loksunud ning seda maailma ei suudeta ilmselt kõigile vaatajatele lõplikult maha ärida, siis suur samm eduka frantsiisi suunas on tehtud. Üht suutsid tegijad küll saavutada: mina tundsin end selle filmiga väga hästi, ekraanil toimuv ei mõjunud kuidagi punnitatult, vaid saavutatud on parimatele kassahittidele omane tunne, kus vaatajal on filmiga mõnus koos aega veeta. Võiksin vabalt nüüd päev hiljem seda filmi uuesti vaadata ning see ei oleks mitte tüütu kohustus, vaid endiselt meeldiv ajaviide. Just selle tunde pinnalt meelitataksegi vaataja ka teist, kolmandat või kümnendat "Melchiori" filmi vaatama.
Isegi kui "Apteeker Melchior" ei hakka päriselt asendama Eesti inimeste filmimälus seda kohta, kus on end turvaliselt sisse seadnud "Viimne reliikvia", siis tugev konkurent on Elmo Nüganeni värske ekraniseering kindlasti. Kui Tanel Toomi "Tõde ja õigus" on selline suurfilm, millest inimestele meeldib küll palju rääkida, aga vaevalt inimesed seda kuigivõrd üle vaadata viitsivad, siis "Melchior" on loodud korduvaks ja korduvaks vaatamiseks. Oleme saanud endale rahvafilmi, mis erinevalt viimaste aastate kommertskomöödiatest ei pea oma vaatajat täielikuks idioodiks, vaid peab temast hoopis lugu. Jääb üle vaid loota, et sel aastal linastuv teine ja kolmas film jätkavad sama suunda.
### Response:
Arvustus. "Apteeker Melchiorist" võib vabalt saada uue aja "Viimne reliikvia" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõjalennukite andmisel Ukrainale vajab Slovakkia liitlastelt garantiid, et tema õhuruumi kaitse on tagatud, ütles peaminister Eduard Heger esmaspäeval.
Heger rääkis väljaandele Politico, et Slovakkialt on palutud hävitajate MiG-29 ja haubitsate Zuzana tarnimist Ukrainale, mille valitsus on lääneriikidelt pidevalt küsinud relvastusabi Vene agressiooni tõrjumiseks.
Hegeri sõnul soovib Slovakkia igal juhul vabaneda Nõukogude Liidus välja töötatud MiG-idest, kuna nende kasutamine ei ole võimalik ilma Venemaaga suhtlemata.
"See on relvastus, mille kasutamisest me nagunii soovime loobuda, kuna ootame hävitajaid F-16," ütles peaminister viitega USA sõjalennukitele, mis peaks Slovakkiasse jõudma 2024. aastal.
Heger rääkis, et Slovakkia on "väga intensiivsetes kõnelustes oma partneritega" selle üle, kes hakkaks tema õhuruumi kaitsma. "Pärast seda saame rääkida sellest varustusest Ukrainale andmise kontekstis," ütles valitsusjuht.
Heger ei öelnud, kui mitu hävitajat võiks Slovakkia Ukrainale anda, kuid riigi relvastuses on kümmekond seda tüüpi lennukit.
Slovakkia on juba korraldanud ühe sarnase relvastusvahetuse, kui andis Ukrainale Nõukogude päritolu õhukaitsekompleksi S-300 ning saab nüüd vastu Ameerika Ühendriikide raketisüsteemi Patriot.
Nõukogude ja Vene päritolu relvade tarnimine Ukrainale on oluline, kuna Ukraina sõjaväelased on õppinud neid kasutama ning seetõttu ei vajaks pikemat väljaannet erinevalt sellest, kui nad peaksid kasutusele võtma lääne relvad. | Slovakkia peab kõnelusi oma hävitajate saatmiseks Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõjalennukite andmisel Ukrainale vajab Slovakkia liitlastelt garantiid, et tema õhuruumi kaitse on tagatud, ütles peaminister Eduard Heger esmaspäeval.
Heger rääkis väljaandele Politico, et Slovakkialt on palutud hävitajate MiG-29 ja haubitsate Zuzana tarnimist Ukrainale, mille valitsus on lääneriikidelt pidevalt küsinud relvastusabi Vene agressiooni tõrjumiseks.
Hegeri sõnul soovib Slovakkia igal juhul vabaneda Nõukogude Liidus välja töötatud MiG-idest, kuna nende kasutamine ei ole võimalik ilma Venemaaga suhtlemata.
"See on relvastus, mille kasutamisest me nagunii soovime loobuda, kuna ootame hävitajaid F-16," ütles peaminister viitega USA sõjalennukitele, mis peaks Slovakkiasse jõudma 2024. aastal.
Heger rääkis, et Slovakkia on "väga intensiivsetes kõnelustes oma partneritega" selle üle, kes hakkaks tema õhuruumi kaitsma. "Pärast seda saame rääkida sellest varustusest Ukrainale andmise kontekstis," ütles valitsusjuht.
Heger ei öelnud, kui mitu hävitajat võiks Slovakkia Ukrainale anda, kuid riigi relvastuses on kümmekond seda tüüpi lennukit.
Slovakkia on juba korraldanud ühe sarnase relvastusvahetuse, kui andis Ukrainale Nõukogude päritolu õhukaitsekompleksi S-300 ning saab nüüd vastu Ameerika Ühendriikide raketisüsteemi Patriot.
Nõukogude ja Vene päritolu relvade tarnimine Ukrainale on oluline, kuna Ukraina sõjaväelased on õppinud neid kasutama ning seetõttu ei vajaks pikemat väljaannet erinevalt sellest, kui nad peaksid kasutusele võtma lääne relvad.
### Response:
Slovakkia peab kõnelusi oma hävitajate saatmiseks Ukrainale |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.