instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus karistas 32-aastast Arturit mõrva ja veel mitmete raskete kuritegude eest 13-aastase vangistusega ning 40-aastast Dmitrit mõrva ja muude kuritegude eest üheksa aasta, kolme kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, ütles maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ERR-ile.
Süüdistuse järgi mõrvasid Artur ja Dmitri 2016. aasta jaanuaris oma tuttava mehe narkoüledoosiga, et tema auto röövida.
Süüdistuse kohaselt hankis Artur ühiseks tarvitamiseks amfetamiini ja valmistas ohvri jaoks tavapärasest kangema lahuse. Nii Artur kui Dmitri teadsid, et sellises kontsentratsioonis narkoaine tarvitamise järel peab üledoosi tagajärjel saabuma tarvitaja surm.
Pärast narkootikumi manustamist ja ohvri seisundi silmnähtavat halvenemist ja teadvuse kaotamist viisid nad ta Harjumaal Kiili vallas asuvale metsavaheteele ja jätsid sinna lebama.
Mehed arvestasid, et ohver sureb inimtühjas kohas igaljuhul alajahtumise tõttu ja isegi siis, kui üledoos ei olnuks piisav.
Ohvri surnukeha leiti alles 2016. aasta kevadel.
Kurjategijad müüsid ohvri auto maha võltsides sõiduki dokumente. | Mehed mõrvasid auto röövimiseks ohvri üledoosiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus karistas 32-aastast Arturit mõrva ja veel mitmete raskete kuritegude eest 13-aastase vangistusega ning 40-aastast Dmitrit mõrva ja muude kuritegude eest üheksa aasta, kolme kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, ütles maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ERR-ile.
Süüdistuse järgi mõrvasid Artur ja Dmitri 2016. aasta jaanuaris oma tuttava mehe narkoüledoosiga, et tema auto röövida.
Süüdistuse kohaselt hankis Artur ühiseks tarvitamiseks amfetamiini ja valmistas ohvri jaoks tavapärasest kangema lahuse. Nii Artur kui Dmitri teadsid, et sellises kontsentratsioonis narkoaine tarvitamise järel peab üledoosi tagajärjel saabuma tarvitaja surm.
Pärast narkootikumi manustamist ja ohvri seisundi silmnähtavat halvenemist ja teadvuse kaotamist viisid nad ta Harjumaal Kiili vallas asuvale metsavaheteele ja jätsid sinna lebama.
Mehed arvestasid, et ohver sureb inimtühjas kohas igaljuhul alajahtumise tõttu ja isegi siis, kui üledoos ei olnuks piisav.
Ohvri surnukeha leiti alles 2016. aasta kevadel.
Kurjategijad müüsid ohvri auto maha võltsides sõiduki dokumente.
### Response:
Mehed mõrvasid auto röövimiseks ohvri üledoosiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on hea meel, et osavõtt oli nii aktiivne. Praegu käib meile saadetud materjalide läbitöötamine, aga esimese mulje põhjal võib öelda, et valikut on. Loodame sobiliku kandidaadi leida kahe nädala jooksul," ütles ERR-ile linnavalitsuse nõunik Priit Simson.
Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova on öelnud, et kaasamisnõuniku ülesandeks on muuhulgas linnas olemasolevate andmete kättesaadavuse parandamine ning eriti planeeringutega tegelemine.
Eelmise aasta detsembri seisuga on linnavalitsuse liikmete büroodes kokku kolm linnavalitsuse nõuniku, neli linnapea nõuniku ja seitse abilinnapea nõuniku töökohta. Raepressi info kohaselt ei ole kõik teenistuskohad veel mehitatud.
Seitsmel Tallinna abilinnapeal ja linnapea Taavi Aasal on kokku 30 abilist - 13 nõunikku, kaheksa abi, kuus referenti, kaks konsultanti ja üks autojuht. Kõige vähem abilisi - kaks - on abilinnapea Aivar Riisalul ja kõige rohkem linnapea Taavi Aasal - üheksa. | Tallinna linnavalitsuse kaasamisnõunikuks pürgis 36 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on hea meel, et osavõtt oli nii aktiivne. Praegu käib meile saadetud materjalide läbitöötamine, aga esimese mulje põhjal võib öelda, et valikut on. Loodame sobiliku kandidaadi leida kahe nädala jooksul," ütles ERR-ile linnavalitsuse nõunik Priit Simson.
Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova on öelnud, et kaasamisnõuniku ülesandeks on muuhulgas linnas olemasolevate andmete kättesaadavuse parandamine ning eriti planeeringutega tegelemine.
Eelmise aasta detsembri seisuga on linnavalitsuse liikmete büroodes kokku kolm linnavalitsuse nõuniku, neli linnapea nõuniku ja seitse abilinnapea nõuniku töökohta. Raepressi info kohaselt ei ole kõik teenistuskohad veel mehitatud.
Seitsmel Tallinna abilinnapeal ja linnapea Taavi Aasal on kokku 30 abilist - 13 nõunikku, kaheksa abi, kuus referenti, kaks konsultanti ja üks autojuht. Kõige vähem abilisi - kaks - on abilinnapea Aivar Riisalul ja kõige rohkem linnapea Taavi Aasal - üheksa.
### Response:
Tallinna linnavalitsuse kaasamisnõunikuks pürgis 36 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teises ringis 2014. aasta Austraalia lahtiste võitja, tänavu 9. asetatud šveitslase Stanislas Wawrinka konkurentsist välja lülitanud Sandgren sai kaheksandikfinaalis ligi neli tundi kestnud kohtumises Thiemist jagu 6:2, 4:6, 7:6 (4), 6:7 )7), 6:3.
Sandgren teenis esimese matšpalli neljanda seti kiires lõppmängus, kuid Thiem suutis selle päästa. Otsustavas setis jõudis Sandgren 3:2 seisul esimesena servimurdeni ja seda edu käest ei andnud.
26-aastase Sandgreni saavutuse teeb veelgi märkimisväärseks see, et kunagi varem pole ta mitte ühelgi slämmiturniiril avaringist kaugemale jõudnud, Austraalias pole ta üldse varem põhiturniirile pääsenud.
Sandgren läheb veerandfinaalis vastamisi tõusva tähe, maailma edetabelis 58. real paikneva lõunakorealase Hyeon Chungiga, kes sai kolmes setis jagu hiljuti pikalt vigastuspausilt naasnud kuuekordsest Austraalia lahtiste võitjast Novak Djokovicist. | Suurepärast mängu näidanud maailma 97. reket jõudis veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teises ringis 2014. aasta Austraalia lahtiste võitja, tänavu 9. asetatud šveitslase Stanislas Wawrinka konkurentsist välja lülitanud Sandgren sai kaheksandikfinaalis ligi neli tundi kestnud kohtumises Thiemist jagu 6:2, 4:6, 7:6 (4), 6:7 )7), 6:3.
Sandgren teenis esimese matšpalli neljanda seti kiires lõppmängus, kuid Thiem suutis selle päästa. Otsustavas setis jõudis Sandgren 3:2 seisul esimesena servimurdeni ja seda edu käest ei andnud.
26-aastase Sandgreni saavutuse teeb veelgi märkimisväärseks see, et kunagi varem pole ta mitte ühelgi slämmiturniiril avaringist kaugemale jõudnud, Austraalias pole ta üldse varem põhiturniirile pääsenud.
Sandgren läheb veerandfinaalis vastamisi tõusva tähe, maailma edetabelis 58. real paikneva lõunakorealase Hyeon Chungiga, kes sai kolmes setis jagu hiljuti pikalt vigastuspausilt naasnud kuuekordsest Austraalia lahtiste võitjast Novak Djokovicist.
### Response:
Suurepärast mängu näidanud maailma 97. reket jõudis veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne etenduse algust jään uurima napi lavakujunduse detaile: gaasipliit, peegel, kapp, vann, vetsupott, nõuka-aegne transistorraadio… Huvitav, vann oli viimati ka Linnateatri "Kirsiaias", kes siis täna märjaks tehakse? Sõel on? On, aga ei saa aru, kas on ühendatud. Oleks NO99, võiks kahtlustada, et äkki hakkavad dušist rooja ja verd laskma, aga sellise portsu otsa täna vast sattunud ei ole.
Poola näitekirjaniku lavastus pakub kõigile äratuntavaid tegelasi ja lugusid, kuid see on ühtlasi ka tüki suurim nõrkus.
Etenduse lõpuks saab kinnitust, et kõik lavalolevad püssid pauku ka teevad, aga loo seisukohalt need määravad ei ole. Kui vaadata, et tegelased on kolm naist, siis võib tekkida kahtlus, kas tegu on kergemat sorti naistekaga, mida sõbrannad õhtul kinos jooksva SM-armuloo või puhkuseromansi asemel vaatama lähevad. Kui see on nii mõeldud, siis on küll pealkiri "Itk" üsna eemalepeletav, kuna kõlab lõputu hädaoruna. Kumbki teooria ei vasta täielikult tõele. Autor on viidanud itkule kui folkloorivormile, millega on ajalooliselt väljendatud kurbust või leina. Niisiis, meil on siin kolm naist, vanaema, tütar ja tütretütar. Kolmel erineva põlvkonna esindajal on jutustada oma lugu, antud juhul siis itkulugu.
Liigselt detailidesse minemata võib öelda, et ühe itkuloo keskmes on peamiselt töötuks jäämisest saadud trauma ja selle järelmid, teises lihtsalt suureks kasvamine ja õnnetu lõpuga õnnelik lõpp, kolmandal abikaasa matmisest jäänud täitmatu auk ja tühja elamise tunne. Autor ning lavastaja kasutavad teatud elementide korduvuse motiivi, näiteks kõigil on hädade kõrval oma tants, aga samas ka teatud valus saladus või trauma.
Need kolm lugu on esitatud kordamööda monoloogidena, tegelased kohtuvad laval ainult publiku tervitamiseks ja hüvastijätuks, lugusid seovad üksikud detailid. Kohati mõjuvad need omamoodi püstijalakomöödiana või peaks antud juhul ütlema – püstijalaitkemisena. Komöödiaga siiski ei ole tegemist, kuigi ühe peategelase arsti soovituse peale võtta depressiooni peletamiseks kass, naeris üks kuuendas reas istuv mees. Teise ja kolmanda loo puhul oli kerget koomilist elementi või kurbnaljakust rohkem.
Üldtoonilt tundub, et ühe elu on läbi, teine kardab, et tema elu on saamas läbi ja kolmas tunneb, et tema elu ei ole üldse veel alanud. Lood kulgevad nagu jõgi, näe – siin kaldal on Sarapikud õunapuid tagasi lõiganud, näe - seal pereelu eest põgenevad kalamehed võtavad vaikselt viina, aeg-ajalt teeb jõgi väikse looga, tuul kergelt puhub, aga kübarad jäävad pähe ja paati nii kõvasti ei loksuta, et hirmus oleks või merehaigeks jääks. Ühesõnaga, see lugu ei ole Amazonas, ei ole Zambezi, rohkem nagu Pirita või Reiu.
Küllap on sarnaseid lugusid kuulnud enamik inimesi suguvõsakokkutulekutel, perekondlikel lõunasöökidel ja oma tuttavate käest. Need lood on usutavad väikesed argitragöödiad, aga mul on tunne, et lihtsalt äratundmine võib olla küll loo jutustamise eesmärk, aga teatrisseminekul võiks olla mõni täiendav tagajärg, vähemalt mõni uus mõte, olgu see või ebamugav.
Ülesehitusest on tunda, et autori ambitsioon on olnud enamat kui lihtsalt meelelahutus, kuid mitu korda tekkis ootamatu paralleel. Kui need siin laval on "meie elu lood" ja praegu on laupäeva õhtu ja kell hakkab saama pool üheksa, siis need on ju Alma ja Mare ja see keegi kolmas, kelle rollinime ma küll ei oska öelda, aga ilmselt on seal sarjas esindatud ka mõni hilisteismeline. Ema ja vanaema lood tundusid täiesti usutavad ülekantuna armastatud telesarja tegelaste repliikideks, ainult lapselapse puhul tundus see kahtlane, sest minu teada Õnne tänaval suhuvõtmisest pikemalt ei räägita.
Muidugi oli see võrdlus pisut utreeritud, kuid üldjoontes on küsimus sama: kas teater peaks olema üksnes äratundmine? Kui meetodiks on jutustada lugu, siis võiks see lugu olla erakordsem, teravam. Ema, tütre ja vanaema kordamööda esitatud monoloogidest tõusis parimana esile viimane, vanaema oma. Vanaema, kes oli peksa saanud, aga muretses kohe hoopis selle pärast, et nähakse tema kaelal olevaid sinikaid ja mis siis teised mõtlevad. Seegi oli äratuntav moment - "mis siis teised mõtlevad" on ka eht-eestilik, nagu midagi "Eesti matusest". Aga selle võrdluse puhul tuleb igasuguse trikoloorilehvitamiseta tunnistada kodumaise tüki paremust, ka see on etendus peaaegu eimillestki. Paremus ei tule komöödia vaatenurgast, vaid Poola analoogil jääb midagi puudu. Kui teile meeldivad rahulikumalt kulgevad lood elust enesest, siis võib seda soovitada küll.
See lugu ei ole Amazonas, ei ole Zambezi, rohkem nagu Pirita või Reiu.
Krzysztof Bizio on sündinud 1970. aastal ja hariduselt ning põhitöölt hoopis arhitekt. Kuigi teda Poolas rohkelt lavastatakse, siis rahvusvaheliselt ei ole ta siiski sellise kategooria autor nagu näiteks hiljuti Linnateatris lavale jõudnud "Kahe vaese rumeenlase" autor Dorota Masłowska või viimastel aastatel palju vastukaja tekitanud Tadeusz Słobodzianek, kes on oma töödes sisse toonud ühiskondlikult ja ajalooliselt valusamad teemad, neis on mingi lisatasand.
Kas “Itku” puhul on tekstist üldse aru saada, et tegu on Poolas toimuva tükiga? Tegelastel on küll Poola nimed, aga õigupoolest võiks väga väikeste mugandustega selle paigutada ka Mehhikosse, Vietnami või Eestisse. Mõnes mõttes võib see ju olla ka pluss, aga tugevama iseloomu puudumine on tüki läbiv probleem. Kui tahad meeldida kõigile, siis kaotad näo.
Poola päritolu tüki puhul üllatas mind pisut see, et ei puudutatud peaaegu üldse usu ja jumala küsimust, kuigi see tundus sellise teema puhul väga tõenäoline. Mul ei ole põhjust kahelda, et probleem on poola kirjanduse väsimatu eestkõneleja Hendrik Lindepuu tõlkes, ilmselt tuleks kõik nurinad saata ikkagi autori poole.
Karin Tammaru kehastatud Justyna on allaheitlik, elu tagasilöökidest muserdatud hallivõitu endine kontorirott. Saara Nüganeni Anna on tema vastand, mäslev hilisteismeline ja Lii Tedre Zofia on vaikselt targutav, aga teatud asjades endale kindlaks jääv vanaema. Saara Nüganeni roll eristub selle energilisuse tõttu, kuigi temale ette nähtud tekst on ülejäänud kahest nõrgema sisuga. Ema ja vanaema lood on sisuliselt pisut tugevamad, kuid nendeski võiks lisahoogu olla.
Lavastus on ühes vaatuses ja kompaktne, aga oleksin antud juhul jätnud püssi finaalis paugutamata. Vesi kui kujund puhastumisele ja lootusele vähemalt ühelegi tegelasele on mõistetav, kuid ka korduv ja natuke liiga rasvaselt allajooniv.
Kui pärast etendust valgus rahvas õue, seisis paar maja edasi tänaval suurem murelik noortesumm. Templis pidi algama Lääne-Viru räpparite 5MIINUST kontsert, kuid vanusepiirang U16 ähvardas olulise osa Eesti laste ühe suurima lemmiku ootajaid ukse taha jätta (tunnistan ausalt, et ma julgesin nende plaadi läbi kuulata alles siis, kui laps oli magama läinud).
Mõtlesin, milline etendus tooks samad noored teatrisse? Samal õhtul pidid linna peal vanainimestele esinema ka Sulo, Koit, MR. Happyman, ja Sirje ning Rein Kurg. Ei saa siis öelda, et talvel Pärnus midagi ei toimu. | Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne etenduse algust jään uurima napi lavakujunduse detaile: gaasipliit, peegel, kapp, vann, vetsupott, nõuka-aegne transistorraadio… Huvitav, vann oli viimati ka Linnateatri "Kirsiaias", kes siis täna märjaks tehakse? Sõel on? On, aga ei saa aru, kas on ühendatud. Oleks NO99, võiks kahtlustada, et äkki hakkavad dušist rooja ja verd laskma, aga sellise portsu otsa täna vast sattunud ei ole.
Poola näitekirjaniku lavastus pakub kõigile äratuntavaid tegelasi ja lugusid, kuid see on ühtlasi ka tüki suurim nõrkus.
Etenduse lõpuks saab kinnitust, et kõik lavalolevad püssid pauku ka teevad, aga loo seisukohalt need määravad ei ole. Kui vaadata, et tegelased on kolm naist, siis võib tekkida kahtlus, kas tegu on kergemat sorti naistekaga, mida sõbrannad õhtul kinos jooksva SM-armuloo või puhkuseromansi asemel vaatama lähevad. Kui see on nii mõeldud, siis on küll pealkiri "Itk" üsna eemalepeletav, kuna kõlab lõputu hädaoruna. Kumbki teooria ei vasta täielikult tõele. Autor on viidanud itkule kui folkloorivormile, millega on ajalooliselt väljendatud kurbust või leina. Niisiis, meil on siin kolm naist, vanaema, tütar ja tütretütar. Kolmel erineva põlvkonna esindajal on jutustada oma lugu, antud juhul siis itkulugu.
Liigselt detailidesse minemata võib öelda, et ühe itkuloo keskmes on peamiselt töötuks jäämisest saadud trauma ja selle järelmid, teises lihtsalt suureks kasvamine ja õnnetu lõpuga õnnelik lõpp, kolmandal abikaasa matmisest jäänud täitmatu auk ja tühja elamise tunne. Autor ning lavastaja kasutavad teatud elementide korduvuse motiivi, näiteks kõigil on hädade kõrval oma tants, aga samas ka teatud valus saladus või trauma.
Need kolm lugu on esitatud kordamööda monoloogidena, tegelased kohtuvad laval ainult publiku tervitamiseks ja hüvastijätuks, lugusid seovad üksikud detailid. Kohati mõjuvad need omamoodi püstijalakomöödiana või peaks antud juhul ütlema – püstijalaitkemisena. Komöödiaga siiski ei ole tegemist, kuigi ühe peategelase arsti soovituse peale võtta depressiooni peletamiseks kass, naeris üks kuuendas reas istuv mees. Teise ja kolmanda loo puhul oli kerget koomilist elementi või kurbnaljakust rohkem.
Üldtoonilt tundub, et ühe elu on läbi, teine kardab, et tema elu on saamas läbi ja kolmas tunneb, et tema elu ei ole üldse veel alanud. Lood kulgevad nagu jõgi, näe – siin kaldal on Sarapikud õunapuid tagasi lõiganud, näe - seal pereelu eest põgenevad kalamehed võtavad vaikselt viina, aeg-ajalt teeb jõgi väikse looga, tuul kergelt puhub, aga kübarad jäävad pähe ja paati nii kõvasti ei loksuta, et hirmus oleks või merehaigeks jääks. Ühesõnaga, see lugu ei ole Amazonas, ei ole Zambezi, rohkem nagu Pirita või Reiu.
Küllap on sarnaseid lugusid kuulnud enamik inimesi suguvõsakokkutulekutel, perekondlikel lõunasöökidel ja oma tuttavate käest. Need lood on usutavad väikesed argitragöödiad, aga mul on tunne, et lihtsalt äratundmine võib olla küll loo jutustamise eesmärk, aga teatrisseminekul võiks olla mõni täiendav tagajärg, vähemalt mõni uus mõte, olgu see või ebamugav.
Ülesehitusest on tunda, et autori ambitsioon on olnud enamat kui lihtsalt meelelahutus, kuid mitu korda tekkis ootamatu paralleel. Kui need siin laval on "meie elu lood" ja praegu on laupäeva õhtu ja kell hakkab saama pool üheksa, siis need on ju Alma ja Mare ja see keegi kolmas, kelle rollinime ma küll ei oska öelda, aga ilmselt on seal sarjas esindatud ka mõni hilisteismeline. Ema ja vanaema lood tundusid täiesti usutavad ülekantuna armastatud telesarja tegelaste repliikideks, ainult lapselapse puhul tundus see kahtlane, sest minu teada Õnne tänaval suhuvõtmisest pikemalt ei räägita.
Muidugi oli see võrdlus pisut utreeritud, kuid üldjoontes on küsimus sama: kas teater peaks olema üksnes äratundmine? Kui meetodiks on jutustada lugu, siis võiks see lugu olla erakordsem, teravam. Ema, tütre ja vanaema kordamööda esitatud monoloogidest tõusis parimana esile viimane, vanaema oma. Vanaema, kes oli peksa saanud, aga muretses kohe hoopis selle pärast, et nähakse tema kaelal olevaid sinikaid ja mis siis teised mõtlevad. Seegi oli äratuntav moment - "mis siis teised mõtlevad" on ka eht-eestilik, nagu midagi "Eesti matusest". Aga selle võrdluse puhul tuleb igasuguse trikoloorilehvitamiseta tunnistada kodumaise tüki paremust, ka see on etendus peaaegu eimillestki. Paremus ei tule komöödia vaatenurgast, vaid Poola analoogil jääb midagi puudu. Kui teile meeldivad rahulikumalt kulgevad lood elust enesest, siis võib seda soovitada küll.
See lugu ei ole Amazonas, ei ole Zambezi, rohkem nagu Pirita või Reiu.
Krzysztof Bizio on sündinud 1970. aastal ja hariduselt ning põhitöölt hoopis arhitekt. Kuigi teda Poolas rohkelt lavastatakse, siis rahvusvaheliselt ei ole ta siiski sellise kategooria autor nagu näiteks hiljuti Linnateatris lavale jõudnud "Kahe vaese rumeenlase" autor Dorota Masłowska või viimastel aastatel palju vastukaja tekitanud Tadeusz Słobodzianek, kes on oma töödes sisse toonud ühiskondlikult ja ajalooliselt valusamad teemad, neis on mingi lisatasand.
Kas “Itku” puhul on tekstist üldse aru saada, et tegu on Poolas toimuva tükiga? Tegelastel on küll Poola nimed, aga õigupoolest võiks väga väikeste mugandustega selle paigutada ka Mehhikosse, Vietnami või Eestisse. Mõnes mõttes võib see ju olla ka pluss, aga tugevama iseloomu puudumine on tüki läbiv probleem. Kui tahad meeldida kõigile, siis kaotad näo.
Poola päritolu tüki puhul üllatas mind pisut see, et ei puudutatud peaaegu üldse usu ja jumala küsimust, kuigi see tundus sellise teema puhul väga tõenäoline. Mul ei ole põhjust kahelda, et probleem on poola kirjanduse väsimatu eestkõneleja Hendrik Lindepuu tõlkes, ilmselt tuleks kõik nurinad saata ikkagi autori poole.
Karin Tammaru kehastatud Justyna on allaheitlik, elu tagasilöökidest muserdatud hallivõitu endine kontorirott. Saara Nüganeni Anna on tema vastand, mäslev hilisteismeline ja Lii Tedre Zofia on vaikselt targutav, aga teatud asjades endale kindlaks jääv vanaema. Saara Nüganeni roll eristub selle energilisuse tõttu, kuigi temale ette nähtud tekst on ülejäänud kahest nõrgema sisuga. Ema ja vanaema lood on sisuliselt pisut tugevamad, kuid nendeski võiks lisahoogu olla.
Lavastus on ühes vaatuses ja kompaktne, aga oleksin antud juhul jätnud püssi finaalis paugutamata. Vesi kui kujund puhastumisele ja lootusele vähemalt ühelegi tegelasele on mõistetav, kuid ka korduv ja natuke liiga rasvaselt allajooniv.
Kui pärast etendust valgus rahvas õue, seisis paar maja edasi tänaval suurem murelik noortesumm. Templis pidi algama Lääne-Viru räpparite 5MIINUST kontsert, kuid vanusepiirang U16 ähvardas olulise osa Eesti laste ühe suurima lemmiku ootajaid ukse taha jätta (tunnistan ausalt, et ma julgesin nende plaadi läbi kuulata alles siis, kui laps oli magama läinud).
Mõtlesin, milline etendus tooks samad noored teatrisse? Samal õhtul pidid linna peal vanainimestele esinema ka Sulo, Koit, MR. Happyman, ja Sirje ning Rein Kurg. Ei saa siis öelda, et talvel Pärnus midagi ei toimu.
### Response:
Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagrupis sai Kiiroja viis võitu ja ühe kaotuse, millega tagas endale otsepääsu 64 hulka. Seejärel pidi Kiirojale alistuma tema kaasmaalane Demis Teral seisuga 15:10. Teel 16 parema sekka võitis Kiiroja Hiina vehklejat Jiacheng Hu’d 15:8. Seejärel läks ta kokku järjekordse kaasmaalase Kasper Tafenauga, kellest sai jagu 15:12. Järgmistena alistusid Eesti vehklejale Suurbritannia esindaja Joshua Willcox seisuga 15:12 ja võistlusel esimesena asetatud August Lindström Jensen seisuga 15:7. Poolfinaalis pidi Kiiroja leppima 7:15 kaotusega itaallasele Pietro Rinaldile.
Peale alagruppe sai Kärol-Liina Glinkin viienda asetuse, võites kuuest kohtumisest viis. Teel 32 hulka alistas Glinkin oma kaasmaalase Iris Maria Matskevitsi seisuga 15:6. Järgmistena pidid tunnistama Eesti neiu paremust sakslannad Rachael Lever ja Anna Zens vastavalt seisuga 15:14 ja 15:13. Poolfinaalis alistas Glinkin Itaalia vehkleja Arianna Buschini, kuid seejärel pidi tunnistama rumeenlanna Cristina Constantinescu 15:13 paremust.
Head vehklemist näitasid ka Sandra Skoblov ja Carmen Targamaa, kes jõudsid 16 parema hulka: Skoblov lõpetas 9. ja Targamaa 10. kohaga.
Noormeestest jõudsid 16 hulka Leon Gedzo, kes sai 11. koha ja Kasper Tafenau, kes oli 16.
Võistkondlikus arvestuses saavutasid Eesti neiud (Targramaa, Skoblov, Palk, Glinkin) teise koha ja noormehed (Kiiroja, Priimägi, Simin, Gedzo) said viienda koha, kaotades veerandfinaalis otsustava torkega 40:41 Egiptuse võistkonnale. | Eesti vehklejad jõudsid kadettide Euroopa karikaetapil pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagrupis sai Kiiroja viis võitu ja ühe kaotuse, millega tagas endale otsepääsu 64 hulka. Seejärel pidi Kiirojale alistuma tema kaasmaalane Demis Teral seisuga 15:10. Teel 16 parema sekka võitis Kiiroja Hiina vehklejat Jiacheng Hu’d 15:8. Seejärel läks ta kokku järjekordse kaasmaalase Kasper Tafenauga, kellest sai jagu 15:12. Järgmistena alistusid Eesti vehklejale Suurbritannia esindaja Joshua Willcox seisuga 15:12 ja võistlusel esimesena asetatud August Lindström Jensen seisuga 15:7. Poolfinaalis pidi Kiiroja leppima 7:15 kaotusega itaallasele Pietro Rinaldile.
Peale alagruppe sai Kärol-Liina Glinkin viienda asetuse, võites kuuest kohtumisest viis. Teel 32 hulka alistas Glinkin oma kaasmaalase Iris Maria Matskevitsi seisuga 15:6. Järgmistena pidid tunnistama Eesti neiu paremust sakslannad Rachael Lever ja Anna Zens vastavalt seisuga 15:14 ja 15:13. Poolfinaalis alistas Glinkin Itaalia vehkleja Arianna Buschini, kuid seejärel pidi tunnistama rumeenlanna Cristina Constantinescu 15:13 paremust.
Head vehklemist näitasid ka Sandra Skoblov ja Carmen Targamaa, kes jõudsid 16 parema hulka: Skoblov lõpetas 9. ja Targamaa 10. kohaga.
Noormeestest jõudsid 16 hulka Leon Gedzo, kes sai 11. koha ja Kasper Tafenau, kes oli 16.
Võistkondlikus arvestuses saavutasid Eesti neiud (Targramaa, Skoblov, Palk, Glinkin) teise koha ja noormehed (Kiiroja, Priimägi, Simin, Gedzo) said viienda koha, kaotades veerandfinaalis otsustava torkega 40:41 Egiptuse võistkonnale.
### Response:
Eesti vehklejad jõudsid kadettide Euroopa karikaetapil pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oxfam avaldas värsked andmed traditsiooniliselt enne Davosi majandusfoorumit, kuhu koguneb osa maailma rikkaimatest inimestest.
Aruande järgi on viimasel aastal tekkinud rekordkiirusel miljardäre – üks iga kahe päeva jooksul. Samal ajal pole vaesema 50 protsendi jõukus kasvanud. 82 protsenti 2017. aastal loodud ülemaailmsest jõukusest läks rikkaimale ühele protsendile.
Abiorganisatsiooni sõnul on "vastuvõetamatu ja jätkusuutmatu", et väike vähemus kogub nii palju rikkust, samal ajal kui sajad miljonid inimesed virelevad vaesuses. Organisatsioon kutsus poliitikuid asendama kõlavaid ebavõrdsuse loosungeid poliitikatega, mis võitlevad maksudest kõrvalehoidmisega ja tõstavad töötajate palku.
Aktsiaturgude õitseng on olnud peamine põhjus, miks niigi rikaste varandus mullu veelgi kasvas. Amazoni asutaja Jeff Bezose vara väärtus tõusis eelmise aasta kümnel esimesel päeval aktsiatõusu tulemusel kuue miljardi dollari võrra, mis tegi temast maailma rikkaima inimese.
Oxfam ütles, et muutis oma jõukuse arvutusi, kuna sai pangalt Credit Suisse uusi andmeid. Kui mullu avaldatud raporti järgi kuulus kaheksale mehele sama palju vara kui vaeseimale 3,6 miljardile, siis uute andmete järgi jagunes rikkus toona hoopis 61 inimese vahel. Aastal 2009 oli vastav näitaja 380.
Aastatel 2006-2015 kasvas miljardäride jõukus keskmiselt 13 protsenti aastas. Mullu kasvas miljardäride jõukus 762 miljardi dollari võrra, millega võiks kaotada maailmast äärmise vaesuse seitse korda. Üheksa kümnest maailma 2043 dollarimiljardärist on mehed. | Ebavõrdsus kasvab: 42 inimesel on sama palju vara kui 3,7 miljardil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oxfam avaldas värsked andmed traditsiooniliselt enne Davosi majandusfoorumit, kuhu koguneb osa maailma rikkaimatest inimestest.
Aruande järgi on viimasel aastal tekkinud rekordkiirusel miljardäre – üks iga kahe päeva jooksul. Samal ajal pole vaesema 50 protsendi jõukus kasvanud. 82 protsenti 2017. aastal loodud ülemaailmsest jõukusest läks rikkaimale ühele protsendile.
Abiorganisatsiooni sõnul on "vastuvõetamatu ja jätkusuutmatu", et väike vähemus kogub nii palju rikkust, samal ajal kui sajad miljonid inimesed virelevad vaesuses. Organisatsioon kutsus poliitikuid asendama kõlavaid ebavõrdsuse loosungeid poliitikatega, mis võitlevad maksudest kõrvalehoidmisega ja tõstavad töötajate palku.
Aktsiaturgude õitseng on olnud peamine põhjus, miks niigi rikaste varandus mullu veelgi kasvas. Amazoni asutaja Jeff Bezose vara väärtus tõusis eelmise aasta kümnel esimesel päeval aktsiatõusu tulemusel kuue miljardi dollari võrra, mis tegi temast maailma rikkaima inimese.
Oxfam ütles, et muutis oma jõukuse arvutusi, kuna sai pangalt Credit Suisse uusi andmeid. Kui mullu avaldatud raporti järgi kuulus kaheksale mehele sama palju vara kui vaeseimale 3,6 miljardile, siis uute andmete järgi jagunes rikkus toona hoopis 61 inimese vahel. Aastal 2009 oli vastav näitaja 380.
Aastatel 2006-2015 kasvas miljardäride jõukus keskmiselt 13 protsenti aastas. Mullu kasvas miljardäride jõukus 762 miljardi dollari võrra, millega võiks kaotada maailmast äärmise vaesuse seitse korda. Üheksa kümnest maailma 2043 dollarimiljardärist on mehed.
### Response:
Ebavõrdsus kasvab: 42 inimesel on sama palju vara kui 3,7 miljardil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kohtuekspertiisi instituudist öeldi ERR-ile, et nn puhtaid fentanüüli üledoosi surmasid oli 2017. aastal 117.
"Narkosurmasid kokku aga rohkem, kuna sellele lisanduvad veel kombineeritud juhud ning joobes olekus hingamisteedesse aspireerimised, millele järgneb hingamisseiskus," ütles instituudi juht Üllar Lanno.
"Nende viimaste osas on vaja ekspertidega kõik juhud eraldi läbi rääkida ja vaadata kui suure surma tekke mõjuga oli narkootilise aine osa," selgitas ta. Täpseid andmeid on oodata veebruaris.
Siiski on juba kindel see, et narkosurmade arv on ainuüksi üledoose arvesse võttes viimase viie aasta kõrgeimal tasemel.
PPA peadirektor Elmar Vaher ütles reedel, et fentanüüli oli Eesti turul vahepeal tunduvalt vähem, aga hea aeg haigusega laiemalt võitlemiseks asendusravi ja muude sotsiaalsete meetmetega magati maha.
Ta selgitas, et politseil on narkosurmadega võitluses vaid kitsas roll - aine tänavatelt ära võtta, panna kinni ühendusi. | Narkosurmade arv oli mullu viie aasta kõrgeimal tasemel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kohtuekspertiisi instituudist öeldi ERR-ile, et nn puhtaid fentanüüli üledoosi surmasid oli 2017. aastal 117.
"Narkosurmasid kokku aga rohkem, kuna sellele lisanduvad veel kombineeritud juhud ning joobes olekus hingamisteedesse aspireerimised, millele järgneb hingamisseiskus," ütles instituudi juht Üllar Lanno.
"Nende viimaste osas on vaja ekspertidega kõik juhud eraldi läbi rääkida ja vaadata kui suure surma tekke mõjuga oli narkootilise aine osa," selgitas ta. Täpseid andmeid on oodata veebruaris.
Siiski on juba kindel see, et narkosurmade arv on ainuüksi üledoose arvesse võttes viimase viie aasta kõrgeimal tasemel.
PPA peadirektor Elmar Vaher ütles reedel, et fentanüüli oli Eesti turul vahepeal tunduvalt vähem, aga hea aeg haigusega laiemalt võitlemiseks asendusravi ja muude sotsiaalsete meetmetega magati maha.
Ta selgitas, et politseil on narkosurmadega võitluses vaid kitsas roll - aine tänavatelt ära võtta, panna kinni ühendusi.
### Response:
Narkosurmade arv oli mullu viie aasta kõrgeimal tasemel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta jaanuaris sattus tunnistaja Ida-Tiroolis pealt nägema, kuidas ühest väikebussist väljunud inimesed viskasid bensiinijaama valdustel ära suure pappkasti. Kast sisaldas hulgaliselt kasutatud süstlaid, ampulle ja käsikirjas märkmeid, mis viitasid dopingu tarvitamisele. Kastist leitud dokumentide ja märkmete põhjal leidsid nii Austria Antidoping kui Austria kriminaalpolitsei, et kast ja selle sisu kuulusid Kasahstani laskesuusakoondisele.
Seetõttu korraldati Hochfilzenis peetud MM-i ajal Kasahstani koondise eluruumid läbi ning reidi käigus leiti erinevaid ravimeid ja muid meditsiinilisi vahendeid. Koondislastelt võetud vere- ja uriiniproovid osutusid aga toona puhtaks ja kasahhidele mingeid karistusi ei järgnenud.
Nüüd teatas Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU), et seoses mulluse juhtumiga korraldas Itaalia politsei Austria kriminaalpolitsei palvel Anterselvas Kasahstani koondise juures järjekordse läbiotsimise. Kas ja mida sel korral leiti, pole veel teada.
IBU teatel alustavad nad nüüd ka omapoolset uurimist, et selgitada, kas dopingureegleid on rikutud.
Kasahstani koondise peatreeneri Valeri Polhovski sõnul politseil ühegi koondislase osas konkreetseid etteheiteid pole. "Laupäeva hommikul äratas mind politsei, mulle näidati läbiotsimisluba ja selgitati, et nendeni on jõudnud info, et keegi meie koondisest võib olla seotud keelatud ainete vahendamisega," selgitas Polhovski R-Spordile. "Kui hotellifuajeesse läksin, oli seal ootel paarkümmend Itaalia politseinikku. Palusin, et nad laseksid sportlastel veel natuke magada. Minu palvele vastu tulles alustasid politseinikud tubade läbiotsimisega kell seitse. Kui nad lõpetasid, palusin neil sportlasi mitte kinni hoida, kuna ees ootasid võistlused. Jäin ise pabereid täitma ja minu käes on nüüd dokumendid, kus seisab, et Itaalia politseil pole meie sportlaste suhtes ühtegi etteheidet." | Kasahstani laskesuusakoondis sattus taas politsei huviorbiiti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta jaanuaris sattus tunnistaja Ida-Tiroolis pealt nägema, kuidas ühest väikebussist väljunud inimesed viskasid bensiinijaama valdustel ära suure pappkasti. Kast sisaldas hulgaliselt kasutatud süstlaid, ampulle ja käsikirjas märkmeid, mis viitasid dopingu tarvitamisele. Kastist leitud dokumentide ja märkmete põhjal leidsid nii Austria Antidoping kui Austria kriminaalpolitsei, et kast ja selle sisu kuulusid Kasahstani laskesuusakoondisele.
Seetõttu korraldati Hochfilzenis peetud MM-i ajal Kasahstani koondise eluruumid läbi ning reidi käigus leiti erinevaid ravimeid ja muid meditsiinilisi vahendeid. Koondislastelt võetud vere- ja uriiniproovid osutusid aga toona puhtaks ja kasahhidele mingeid karistusi ei järgnenud.
Nüüd teatas Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU), et seoses mulluse juhtumiga korraldas Itaalia politsei Austria kriminaalpolitsei palvel Anterselvas Kasahstani koondise juures järjekordse läbiotsimise. Kas ja mida sel korral leiti, pole veel teada.
IBU teatel alustavad nad nüüd ka omapoolset uurimist, et selgitada, kas dopingureegleid on rikutud.
Kasahstani koondise peatreeneri Valeri Polhovski sõnul politseil ühegi koondislase osas konkreetseid etteheiteid pole. "Laupäeva hommikul äratas mind politsei, mulle näidati läbiotsimisluba ja selgitati, et nendeni on jõudnud info, et keegi meie koondisest võib olla seotud keelatud ainete vahendamisega," selgitas Polhovski R-Spordile. "Kui hotellifuajeesse läksin, oli seal ootel paarkümmend Itaalia politseinikku. Palusin, et nad laseksid sportlastel veel natuke magada. Minu palvele vastu tulles alustasid politseinikud tubade läbiotsimisega kell seitse. Kui nad lõpetasid, palusin neil sportlasi mitte kinni hoida, kuna ees ootasid võistlused. Jäin ise pabereid täitma ja minu käes on nüüd dokumendid, kus seisab, et Itaalia politseil pole meie sportlaste suhtes ühtegi etteheidet."
### Response:
Kasahstani laskesuusakoondis sattus taas politsei huviorbiiti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näiteks „maaklerid näevad hinnatõusu üürituru osas“ ja „valitsus arutab võimalusi alkoholiaktsiisi osas“.
Sõna „osas“ vohamist on keeleuurijad juba mõnda aega jälginud, alguses huviga ja mida aeg sedasi, seda suurema hämminguga. Naljaga pooleks öeldes pole ilmselt kaugel aeg, kui soovime üksteisele „palju õnne sünnipäeva osas“, „kõike head uue aasta osas“ ning altari ees kõlab jah-sõna asemel „olen nõus abiellumise osas“.
Järele mõeldes võime avastada, et eesti keeles me arutleme millegi üle, meil on arvamus millegi kohta, hirm millegi pärast ja huvi millegi vastu, me avaldame tänu millegi eest ja tunneme vajadust millegi järele. Üsna kohmakas on eesti keeles öelda „soovin head algava päeva osas“ ja kui selgelt ja arusaadavalt kõlab, kui lihtsalt öelda „kena päeva“!
Kuulake varasemaid säutse siit. | Keelesäuts. Palju õnne sünnipäeva osas! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näiteks „maaklerid näevad hinnatõusu üürituru osas“ ja „valitsus arutab võimalusi alkoholiaktsiisi osas“.
Sõna „osas“ vohamist on keeleuurijad juba mõnda aega jälginud, alguses huviga ja mida aeg sedasi, seda suurema hämminguga. Naljaga pooleks öeldes pole ilmselt kaugel aeg, kui soovime üksteisele „palju õnne sünnipäeva osas“, „kõike head uue aasta osas“ ning altari ees kõlab jah-sõna asemel „olen nõus abiellumise osas“.
Järele mõeldes võime avastada, et eesti keeles me arutleme millegi üle, meil on arvamus millegi kohta, hirm millegi pärast ja huvi millegi vastu, me avaldame tänu millegi eest ja tunneme vajadust millegi järele. Üsna kohmakas on eesti keeles öelda „soovin head algava päeva osas“ ja kui selgelt ja arusaadavalt kõlab, kui lihtsalt öelda „kena päeva“!
Kuulake varasemaid säutse siit.
### Response:
Keelesäuts. Palju õnne sünnipäeva osas! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogu avaldatud esinejate nimekiri on:
Kendrick Lamar, Patti Smith, St. Vincent, Grizzly Bear, Bonobo, mura masa, ALMA, Sigrid, BROCKHAMPTON, Helena Hauff, Moodymann, Kube x Eevil Stöö, Vesta, 3TM in 3D ja Onni Boi
Möödunud aastal esinesid Flow festivalil teiste seas The xx, Lana Del Rey, Frank Ocean, Vince Staples, Flume, Aphex Twin, Ryan Adams jpt.
Sel aastal toimub Flow festival Helsingis 10. kuni 12. augustini. | Flow festivalil esinevad Kendrick Lamar, Bonobo ja Patti Smith | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogu avaldatud esinejate nimekiri on:
Kendrick Lamar, Patti Smith, St. Vincent, Grizzly Bear, Bonobo, mura masa, ALMA, Sigrid, BROCKHAMPTON, Helena Hauff, Moodymann, Kube x Eevil Stöö, Vesta, 3TM in 3D ja Onni Boi
Möödunud aastal esinesid Flow festivalil teiste seas The xx, Lana Del Rey, Frank Ocean, Vince Staples, Flume, Aphex Twin, Ryan Adams jpt.
Sel aastal toimub Flow festival Helsingis 10. kuni 12. augustini.
### Response:
Flow festivalil esinevad Kendrick Lamar, Bonobo ja Patti Smith |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "2017. aasta jooksul kasutas peaminister Ratas tellimuslende kümnel korral. Enamik lende olid seotud Euroopa Liidu eesistumise ja Euroopa Ülemkogul osalemisega," ütles valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver BNS-ile.
"Tellimuslende kasutatakse alati erandkorras, kui töögraafik ei võimalda liinilendudega kõigile vajalikele kohtumistele õigeaegselt jõuda. Tellimuslennud moodustavad selgelt väiksema osa kõikidest peaministri välisvisiitidest, reeglina kasutab peaminister liinilendusid," märkis Seaver.
Peaministri ja tema meeskonna tellimuslendudele kulus eelmisel aastal 273 100 eurot.
Eelmisel peaministril Taavi Rõivasel kulus tellimuslendudele 2016. aastal 85 845 eurot ja ta kasutas eralennukit nelja korral ning 2015. aastal viie lennu kuludeks 96 600 eurot.
Kui Rõivase lennud olid kõik seotud Brüsselis käimisega, siis Ratase kümnest tellimuslendudega tehtud reisist ainult kolm on tehtud Brüsselisse, mistõttu oli ka Ratase lendude keskmine kulu kõrgem kui Rõivasel, selgitas Seaver.
"Ratase lennud olid keskmiselt kallimad, sest lennud olid kaugemad ja pikemad, mitme lennu puhul oli sihtkohti mitu, käidi mitmes riigis," ütles peaministri esindaja.
Ratase 2017. aastal eralennukiga tehtud reisid jäävad ajavahemikku maist detsembrini ja valdav osa neist viis Lõuna-Euroopasse - Kreekasse, Maltale, Portugali ja Hispaaniasse, Türgisse ning ühe, Ida-Euroopa riike hõlmanud reisi käigus, tehti viis vahemaandumist, et kohtuda Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Rumeenia peaministriga.
"Kõige suurema panuse tellimuslendude arvu andis mullu see, et seoses eesistumisega kohtus peaminister aasta jooksul kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhtidega. Liikmesriikide aktiivne külastamine on hea tava, mis on vajalik eesistumise ettevalmistamiseks ning edukaks läbiviimiseks. See andis peaministrile võimaluse tutvustada oma ametikaaslastele Eesti eesistumise prioriteete ning kuulata teiste riikide ootusi ning mõtteid eelseisvaks poolaastaks," selgitas Seaver.
"Peaminister külastas oma lähetustel neid riike, kelle juhtidega ei olnud eesistumise eel eraldi kohtumisi Eestis või Brüsselis," ütles Ratase pressiesindaja.
Ratase tellimuslendude kulud kaeti Eesti eelarvest, 236 100 eurot tuli Eesti eesistumise ja 37 000 eurot peaministri büroo eelarvest. | Ratas kasutas mullu eraelennukit kümnel korral | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"2017. aasta jooksul kasutas peaminister Ratas tellimuslende kümnel korral. Enamik lende olid seotud Euroopa Liidu eesistumise ja Euroopa Ülemkogul osalemisega," ütles valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver BNS-ile.
"Tellimuslende kasutatakse alati erandkorras, kui töögraafik ei võimalda liinilendudega kõigile vajalikele kohtumistele õigeaegselt jõuda. Tellimuslennud moodustavad selgelt väiksema osa kõikidest peaministri välisvisiitidest, reeglina kasutab peaminister liinilendusid," märkis Seaver.
Peaministri ja tema meeskonna tellimuslendudele kulus eelmisel aastal 273 100 eurot.
Eelmisel peaministril Taavi Rõivasel kulus tellimuslendudele 2016. aastal 85 845 eurot ja ta kasutas eralennukit nelja korral ning 2015. aastal viie lennu kuludeks 96 600 eurot.
Kui Rõivase lennud olid kõik seotud Brüsselis käimisega, siis Ratase kümnest tellimuslendudega tehtud reisist ainult kolm on tehtud Brüsselisse, mistõttu oli ka Ratase lendude keskmine kulu kõrgem kui Rõivasel, selgitas Seaver.
"Ratase lennud olid keskmiselt kallimad, sest lennud olid kaugemad ja pikemad, mitme lennu puhul oli sihtkohti mitu, käidi mitmes riigis," ütles peaministri esindaja.
Ratase 2017. aastal eralennukiga tehtud reisid jäävad ajavahemikku maist detsembrini ja valdav osa neist viis Lõuna-Euroopasse - Kreekasse, Maltale, Portugali ja Hispaaniasse, Türgisse ning ühe, Ida-Euroopa riike hõlmanud reisi käigus, tehti viis vahemaandumist, et kohtuda Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Rumeenia peaministriga.
"Kõige suurema panuse tellimuslendude arvu andis mullu see, et seoses eesistumisega kohtus peaminister aasta jooksul kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhtidega. Liikmesriikide aktiivne külastamine on hea tava, mis on vajalik eesistumise ettevalmistamiseks ning edukaks läbiviimiseks. See andis peaministrile võimaluse tutvustada oma ametikaaslastele Eesti eesistumise prioriteete ning kuulata teiste riikide ootusi ning mõtteid eelseisvaks poolaastaks," selgitas Seaver.
"Peaminister külastas oma lähetustel neid riike, kelle juhtidega ei olnud eesistumise eel eraldi kohtumisi Eestis või Brüsselis," ütles Ratase pressiesindaja.
Ratase tellimuslendude kulud kaeti Eesti eelarvest, 236 100 eurot tuli Eesti eesistumise ja 37 000 eurot peaministri büroo eelarvest.
### Response:
Ratas kasutas mullu eraelennukit kümnel korral |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vene teenis võitjate ridades mänguaega 23 minutit ning viskas selle ajaga kuus punkti. Lisaks jäi Vene arvele kolm lauapalli ja viis resultatiivset söötu, vahendab Delfi.
Võitjate resultatiivsemad olid Matteo Tambone ja Tyler Cain 17 punktiga. Kaotajatele tõi Michael Bramos 14 silma.
Varese on turniiritabelis viie võidu ja 11 kaotusega 16 meeskonna konkurentsis 14. kohal. Veneetsia paikneb 11 võidu ja viie kaotusega neljandal positsioonil. | Siim-Sander Vene hea esitus aitas Varese Itaalias võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vene teenis võitjate ridades mänguaega 23 minutit ning viskas selle ajaga kuus punkti. Lisaks jäi Vene arvele kolm lauapalli ja viis resultatiivset söötu, vahendab Delfi.
Võitjate resultatiivsemad olid Matteo Tambone ja Tyler Cain 17 punktiga. Kaotajatele tõi Michael Bramos 14 silma.
Varese on turniiritabelis viie võidu ja 11 kaotusega 16 meeskonna konkurentsis 14. kohal. Veneetsia paikneb 11 võidu ja viie kaotusega neljandal positsioonil.
### Response:
Siim-Sander Vene hea esitus aitas Varese Itaalias võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jüri Pihel tõdes "Vikerhommikus", et talle "Pilvede all. Neljas õde" meeldis. "Ma läksin sinna üsna segaste ootustega või isegi ootusteta, ja selle taustal oli mul väga palju mõtlemisainet," ütles ta ja kinnitas, et ta mõtles terve filmi aja, et mis asi see siis on. "Ta on üks nendest ägedast asjadest, mille kohta öeldakse, et maailma ei pea mingi žanri- ja vormipiiridesse mahtuma, mõned asjad lihtsalt on sellised, nagu nad on, ning neid tuleb sellisena aktsepteerida," nentis Pihel ja tõi välja, et omasuguse nähtusena teeb film vägevat tööd.
"Peab ütlema, et seitse aastat tagasi, kui see sari pihta hakkas, siis mul oli küllaltki keeruline aru saada, mida inimesed seal vaatavad," sõnas televisiooniekspert ja lisas, et seal on sündmuseid võib-olla vähe, aga tema sõnul rahvas saalis õhkas, plaksutas ja naeris. "Oma aeglase kulgemise juures oli sarja sihtrühma jaoks ilmselt sisemisi käänakuid ikkagi piisavalt."
"Ma usun, et televisioon on üks hästi lihtne asi, kõik, kes üritavad televisioonile omistada edasiviivaid ja maailmamuutmaid omadusi, siis neid juhtub ka, aga harva," rõhutas ta, leides, et väga edukad ja suurtele rahvahulkadele korda minevad asjad on sageli lihtsad. "Nii lihtsad, et mõni arvab ehk isegi, et need on primitiivselt lihtsad, ning selles on kindlasti ka oma saladus."
Piheli sõnul vaadatakse televisiooni muude asjade kõrvalt. "Kui sa lähed kinosaali, siis seal on ekraan sinu pärast ja sina ekraani päralt, saal on pime ja kõik inimesed hingavad sinuga samas rütmis," selgitas ta ja tõi välja, et telesaate ajal teeb pliit prõks-prõks, keegi on ukse taga ja lapsed kisavad teises toas. "Sa vaatad teda, jagades tähelepanu mitme asja vahel, see on ka põhjus, mis annab telesarjale aegluse ja pikaldase jutustuse andeks."
"Ega inimene võib-olla ei ootagi, et seal peaks koguaeg midagi juhtuma, lihtsalt tore on nende inimestega kokku saada, keda sa oled õhtust-õhtusse näinud ja kelle elu sa oled saanud aastaid kaasa elada," sõnas Pihel ja lisas, et kui seal midagigi juhtub, siis see jääb ikka vaatajale meelde. "Polegi rohkem vaja, see on üsna žanrispetsiifiline küsimus ning seda aeglust inimene ootabki."
"Seep on see, mis algab ja ei lõpe mitte kunagi," selgitas ta, arvates, et "Pilvede all. Neljas õde" on kassa mõttes väga edukas ja ka sarjafännid ei pea pettuma. "Ma küll ei tea, kas "Pilvede all. Neljas õde" on žanripuhas film, see on iseasi, aga see on võimalus sarja tegelasi näha teises kontekstis."
Eesti seriaalmaastik saab Jüri Piheli sõnul liikuda selles suunas, et tehakse sarju, mis on head ja kvaliteetsed nii teostuse kui loojutustuse mõttes, aga mitte mõeldud kitsale sihtrühmale. "Mina küll tervitan, et meil on palju huvitavaid mõtteid, aga ma ei näe, et need spetsiifilised sarjad oleksid väga kõrgelt lennanud." | Jüri Pihel filmist "Pilvede all. Neljas õde": omasuguse nähtusena teeb ta vägevat tööd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jüri Pihel tõdes "Vikerhommikus", et talle "Pilvede all. Neljas õde" meeldis. "Ma läksin sinna üsna segaste ootustega või isegi ootusteta, ja selle taustal oli mul väga palju mõtlemisainet," ütles ta ja kinnitas, et ta mõtles terve filmi aja, et mis asi see siis on. "Ta on üks nendest ägedast asjadest, mille kohta öeldakse, et maailma ei pea mingi žanri- ja vormipiiridesse mahtuma, mõned asjad lihtsalt on sellised, nagu nad on, ning neid tuleb sellisena aktsepteerida," nentis Pihel ja tõi välja, et omasuguse nähtusena teeb film vägevat tööd.
"Peab ütlema, et seitse aastat tagasi, kui see sari pihta hakkas, siis mul oli küllaltki keeruline aru saada, mida inimesed seal vaatavad," sõnas televisiooniekspert ja lisas, et seal on sündmuseid võib-olla vähe, aga tema sõnul rahvas saalis õhkas, plaksutas ja naeris. "Oma aeglase kulgemise juures oli sarja sihtrühma jaoks ilmselt sisemisi käänakuid ikkagi piisavalt."
"Ma usun, et televisioon on üks hästi lihtne asi, kõik, kes üritavad televisioonile omistada edasiviivaid ja maailmamuutmaid omadusi, siis neid juhtub ka, aga harva," rõhutas ta, leides, et väga edukad ja suurtele rahvahulkadele korda minevad asjad on sageli lihtsad. "Nii lihtsad, et mõni arvab ehk isegi, et need on primitiivselt lihtsad, ning selles on kindlasti ka oma saladus."
Piheli sõnul vaadatakse televisiooni muude asjade kõrvalt. "Kui sa lähed kinosaali, siis seal on ekraan sinu pärast ja sina ekraani päralt, saal on pime ja kõik inimesed hingavad sinuga samas rütmis," selgitas ta ja tõi välja, et telesaate ajal teeb pliit prõks-prõks, keegi on ukse taga ja lapsed kisavad teises toas. "Sa vaatad teda, jagades tähelepanu mitme asja vahel, see on ka põhjus, mis annab telesarjale aegluse ja pikaldase jutustuse andeks."
"Ega inimene võib-olla ei ootagi, et seal peaks koguaeg midagi juhtuma, lihtsalt tore on nende inimestega kokku saada, keda sa oled õhtust-õhtusse näinud ja kelle elu sa oled saanud aastaid kaasa elada," sõnas Pihel ja lisas, et kui seal midagigi juhtub, siis see jääb ikka vaatajale meelde. "Polegi rohkem vaja, see on üsna žanrispetsiifiline küsimus ning seda aeglust inimene ootabki."
"Seep on see, mis algab ja ei lõpe mitte kunagi," selgitas ta, arvates, et "Pilvede all. Neljas õde" on kassa mõttes väga edukas ja ka sarjafännid ei pea pettuma. "Ma küll ei tea, kas "Pilvede all. Neljas õde" on žanripuhas film, see on iseasi, aga see on võimalus sarja tegelasi näha teises kontekstis."
Eesti seriaalmaastik saab Jüri Piheli sõnul liikuda selles suunas, et tehakse sarju, mis on head ja kvaliteetsed nii teostuse kui loojutustuse mõttes, aga mitte mõeldud kitsale sihtrühmale. "Mina küll tervitan, et meil on palju huvitavaid mõtteid, aga ma ei näe, et need spetsiifilised sarjad oleksid väga kõrgelt lennanud."
### Response:
Jüri Pihel filmist "Pilvede all. Neljas õde": omasuguse nähtusena teeb ta vägevat tööd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal on sotsiaalmeedias levima hakanud videod, kus teismelised filmivad ennast pesugeelikapsleid suhu panemas ja kapsli sisu seejärel välja oksendamas või sülitamas.
Terviseameti mürgistusteabekeskusele teadaolevalt see trend veel Eestis ei levi, mistõttu on ameti hinnangul praegu õige aeg rääkida lastega selliste tegudega kaasneda võivatest ohtudest.
Pesugeelikapsel sisaldab kontsentreeritud pesuainet, mis on inimorganismile mürgine. Allaneelatuna põhjustab see tugevat oksendamist, söögitoru ja mao limaskesta kahjustusi ning kõripealise põletuse.
Ärritava aine väljaoksendamisel võib see kergesti sattuda hingamisteedesse, põhjustades hingetoru põletust ja keemilist kopsude kahjustust. Tulemuseks võib-olla raske tervisekahjustus koos pika haiglaraviga. Pesugeelikapsli sisu võib tundlikumal nahal põhjustada ärritust, silma sattudes võivad silmade punetus, valu ja nägemishäired kesta mitu päeva.
Kui siiski on juhtunud, et laps hammustas pesugeelikapslit ja neelas selle sisu alla, siis tuleb kohe tema suu ja nägu loputada, talle paar lonksu juua anda ning eemaldada pesugeeliga kokku puutunud riided. Oksendamist esile kutsuda ega maoloputust teha ei tohi.
Kõik pesugeelikapsli sisu neelanud väikelapsed peaks viima jälgimiseks haiglasse, teismelistega peaks aga pöörduma haiglasse juhul, kui esineb tugev oksendamine, hingamisraskus, neelamisraskus või valu rinnaku taga, mis annab märku söögitoru kahjustusest. Nõu antakse ka mürgistuste infoliinilt numbril 16 662. | Terviseamet hoiatab pesugeelikapslite ohtlikkuse eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal on sotsiaalmeedias levima hakanud videod, kus teismelised filmivad ennast pesugeelikapsleid suhu panemas ja kapsli sisu seejärel välja oksendamas või sülitamas.
Terviseameti mürgistusteabekeskusele teadaolevalt see trend veel Eestis ei levi, mistõttu on ameti hinnangul praegu õige aeg rääkida lastega selliste tegudega kaasneda võivatest ohtudest.
Pesugeelikapsel sisaldab kontsentreeritud pesuainet, mis on inimorganismile mürgine. Allaneelatuna põhjustab see tugevat oksendamist, söögitoru ja mao limaskesta kahjustusi ning kõripealise põletuse.
Ärritava aine väljaoksendamisel võib see kergesti sattuda hingamisteedesse, põhjustades hingetoru põletust ja keemilist kopsude kahjustust. Tulemuseks võib-olla raske tervisekahjustus koos pika haiglaraviga. Pesugeelikapsli sisu võib tundlikumal nahal põhjustada ärritust, silma sattudes võivad silmade punetus, valu ja nägemishäired kesta mitu päeva.
Kui siiski on juhtunud, et laps hammustas pesugeelikapslit ja neelas selle sisu alla, siis tuleb kohe tema suu ja nägu loputada, talle paar lonksu juua anda ning eemaldada pesugeeliga kokku puutunud riided. Oksendamist esile kutsuda ega maoloputust teha ei tohi.
Kõik pesugeelikapsli sisu neelanud väikelapsed peaks viima jälgimiseks haiglasse, teismelistega peaks aga pöörduma haiglasse juhul, kui esineb tugev oksendamine, hingamisraskus, neelamisraskus või valu rinnaku taga, mis annab märku söögitoru kahjustusest. Nõu antakse ka mürgistuste infoliinilt numbril 16 662.
### Response:
Terviseamet hoiatab pesugeelikapslite ohtlikkuse eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Southampton, kes pole liigas võitnud alates 26. novembrist, mil alistati 4:1 Everton, asus 15. minutil kohtumist Davinson Sancheze omaväravast juhtima, kuid liiga parim väravakütt Harry Kane viigistas juba kolm minutit hiljem.
Liigas 11 mängu võiduta oleval Southamptonil oli ka võimalus enne poolaega uuesti juhtima minna, kuid Jack Stephens ei suutnud enda väravavõimalust realiseerida. Mängu lõpus oli suurepärane võimalus ka Tottenhami mängumehel Eric Lamelal, kuid tema löögi Stephens blokeeris.
24 vooru järel paikneb Tottenham viiendal tabelireal, kahe punkti kaugusel Liverpoolist ja Meistrite liiga kohast. Esmaspäeva õhtul Brightoniga mängival Liverpoolil on võites võimalik vahe Tottenhamiga suurendada viiele punktile. | Tottenham leppis Southamptoniga 1:1 viiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Southampton, kes pole liigas võitnud alates 26. novembrist, mil alistati 4:1 Everton, asus 15. minutil kohtumist Davinson Sancheze omaväravast juhtima, kuid liiga parim väravakütt Harry Kane viigistas juba kolm minutit hiljem.
Liigas 11 mängu võiduta oleval Southamptonil oli ka võimalus enne poolaega uuesti juhtima minna, kuid Jack Stephens ei suutnud enda väravavõimalust realiseerida. Mängu lõpus oli suurepärane võimalus ka Tottenhami mängumehel Eric Lamelal, kuid tema löögi Stephens blokeeris.
24 vooru järel paikneb Tottenham viiendal tabelireal, kahe punkti kaugusel Liverpoolist ja Meistrite liiga kohast. Esmaspäeva õhtul Brightoniga mängival Liverpoolil on võites võimalik vahe Tottenhamiga suurendada viiele punktile.
### Response:
Tottenham leppis Southamptoniga 1:1 viiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seattle'is asuv Amazon Go pood töötab lagedesse paigutatud kaamerate abiga, mis tuvastavad iga kliendi ja jälgivad, milliseid tooteid ostleja valib.
Enne poodi sisenemist peab klient skannima Amazon Go nutirakenduse. Riiulitel on sensorid, mis registreerivad toote automaatselt kliendi arvele, kui ta selle riiulilt haarab, ja kustutavad toote, kui klient paneb selle riiulile tagasi.
Selle asemel, et minna hiljem kaubaga kassast läbi, võetakse ostu summa maha kliendi krediitkaardilt, kui ta poest lahkub.
Töötajad on Amazon Go-d testinud juba aasta aega. Amazon soovis poe avada varem, kuid testperioodil ilmnes probleeme, näiteks oli keeruline tuvastada sarnase kehatüübiga kliente ning segadust tekitasid lapsed, kes tõstsid asju valedele riiulitele. | Amazon avab esimese kassadeta kaupluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seattle'is asuv Amazon Go pood töötab lagedesse paigutatud kaamerate abiga, mis tuvastavad iga kliendi ja jälgivad, milliseid tooteid ostleja valib.
Enne poodi sisenemist peab klient skannima Amazon Go nutirakenduse. Riiulitel on sensorid, mis registreerivad toote automaatselt kliendi arvele, kui ta selle riiulilt haarab, ja kustutavad toote, kui klient paneb selle riiulile tagasi.
Selle asemel, et minna hiljem kaubaga kassast läbi, võetakse ostu summa maha kliendi krediitkaardilt, kui ta poest lahkub.
Töötajad on Amazon Go-d testinud juba aasta aega. Amazon soovis poe avada varem, kuid testperioodil ilmnes probleeme, näiteks oli keeruline tuvastada sarnase kehatüübiga kliente ning segadust tekitasid lapsed, kes tõstsid asju valedele riiulitele.
### Response:
Amazon avab esimese kassadeta kaupluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elu näitab midagi muud. Oliver tsiteerib saatelõigus 2009. aasta USA teadusuuringute nõukogu (National Research Council) väidet, et mitmed kohtuteaduse valdkonnad ei vasta teadustöö põhilistele kriteeriumidele. Samuti viitab Oliver 2016. aasta USA presidendi teadusnõukogu kohtuteaduse raportile, milles sedastatakse, et „kohtueksperdid on tihti tõendite väärtusega liialdanud ning läinud palju kaugemale sellest, mis on asjakohase teaduse poolt õigustatav.“
Nii selgub, et 1980ndate aastate lõpust USAs kohtuteaduslikult läbiviidud DNA testidest sisaldab ligi 45% uurimisvigu. Probleeme on täheldatud ka vereanalüüside, hambajäljendite võrdluse, ballistiliste jmt uuringute puhul. Osadel juhtudel on see viinud süütute inimeste süüdimõistmiseni. Eriti kahtlustäratavana toob USA presidendi teadusnõukogu välja hambajäljendite analüüsi, mis ei vasta teadusstandardite valiidsuskriteeriumidele.
Neist markantseima juhtumina esitleb koomik Oliver „võileiva juhtumit“, kus hambajälgi uurinud dr Michael West jõudis järeldusele, et võileival olevad jäljendid kattuvad kahtlustatava hambumusega. Kohtuotsus kaevati aga edasi ning täiendaval lahangul selgus, et võileivast oli puuduoleva tüki hammustanud mitte kahtlusalune, vaid hoopis kuriteo ohver.
Viimaks kerkib küsimus kohtuekspertide erapooletusest suhtluses uurijate ja ühe või teise osapoole juriidilise esindajaga. Pole võimatu, et eksperdiks määratud isik hakkab end alateadlikult tundma osana „meeskonnast“, mis omakorda põhjustab analüüsi kallutatust.
Eeltoodud kriitika on tänuväärne ja aitab võrdlemisi uuel valdkonnal areneda. Siiski soovin kohtusemiootikuna lugejaid veidi rahustada. Olukord ei ole läbinisti lootusetu.
Kriitikale vastamisel peaks esiteks selgitama, mis üldse kuulub kohtusemiootika uurimisvaldkonda. Ameerika semiootikateoreetik Charles Sanders Peirce (1839–1914) on tõdenud, et „miski pole märk, kui seda ei tõlgendata märgina“. Selle järgi oleks põhjendatud arvata kohtusemiootika uurimispädevusse ennekõike kaubamärgid, tööstusdisaini lahendused ja reklaamid, mida tarbijad tajuvad alateadlikult märkidena. Sellele tõsiasjale viitavad mitmed disainiõpikud, mis oma sissejuhatustes määratlevad disaini märgilise nähtusena ja selgitavad disaineritele, kuidas kasutada oma töös semiootikast tuntud Saussure'i ja Peirce'i märgidefinitsioone (vt nt Ian Noble, Russell Bestley „Rescherche visuelle“, 2013). Märksa keerulisem oleks kohtusemiootika valiidse uurimisobjektina näha juuksekarva analüüsi, sest see eeldaks teadmisi ja metoodikaid, mis puudutavad juuste koostise määratlemist jms, mida semiootika sellisena kindlasti pakkuda ei või ega saa.
Kohtusemiootika valiidsuse spetsiifilisemate aspektide käsitlus (sisemine valiidsus, konstruktivaliidsus jms) ületab selle postituse mahulised piirid. Mis puudutab mõõtmistäpsust, mõõtmise järjekindlust, üldisemalt selle korratavust, siis teoreetiliselt eksisteerib teadlaste seas üldiselt aktsepteeritud ideaal: teadustöö nime väärib teatud standardile vastav meetodipõhine uurimistöö. Selle kontrollimiseks loevad töö üle teised sama valdkonna eksperdid (nn peer review).
Praktilisel tasandil võib eristada kaht vastuolulist kriteeriumi:
õigusvaidlustega kaasnevad erinevad konfidentsiaalsusega seotud nõuded, mis ei võimalda ekspertarvamusi publitseerida sarnaselt tavaliste teadusartiklitega ega kaasata kriminaalkaasustes töösse vannutamata teadlasi,
kohtuvälises kontekstis on tavaks, et teadustöö peab kvaliteedi tagamiseks vähemalt osaliselt olema avalik ja kollektiivne.
Kuivõrd nimetatud vastuolu lähiajal lõplikku lahendust ilmselt ei näe, tuleb leppida kohtusüsteemi iseloomust kerkiva kontrolliga: juhul, kui tegemist on ühe poole eksperdiga, siis on vastaspoole ülesandeks tuvastada tõestusmaterjali puudujäägid ning kohtusemiootiline ekspertarvamus ei ole erand. Juhul, kui töös või probleemipüstituses esineb puudujääke, saab vastaspool need välja tuua, sealjuures tohib appi võtta teise kohtusemiootiku. Kui tegemist on vaidluspoolte ühise eksperdiga, jääb mõlemale poolele võimalus ekspertarvamuse tulemusi kohtus omalt poolt kommenteerida.
Samuti aitab usaldusväärsust tõsta riikliku sertifitseerimise võimalus, mis on Eestis korraldatud riiklikult tunnustatud ekspertide staatuse andmisena. Riiklikult tunnustatud eksperdiks saamiseks tuleb esitada hulk uurija töö kvaliteeti kirjeldavaid dokumente, mis kombinatsioonis peaksid tagama selle, et riikliku eksperdi poole pöörduv isik või institutsioon ei peaks uurimistöö kvaliteedis kahtlema.
Tiit Kuuskmäe on semiootik ja partner ettevõttes, mis tegeleb kohtusemiootika kaasustega. | Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elu näitab midagi muud. Oliver tsiteerib saatelõigus 2009. aasta USA teadusuuringute nõukogu (National Research Council) väidet, et mitmed kohtuteaduse valdkonnad ei vasta teadustöö põhilistele kriteeriumidele. Samuti viitab Oliver 2016. aasta USA presidendi teadusnõukogu kohtuteaduse raportile, milles sedastatakse, et „kohtueksperdid on tihti tõendite väärtusega liialdanud ning läinud palju kaugemale sellest, mis on asjakohase teaduse poolt õigustatav.“
Nii selgub, et 1980ndate aastate lõpust USAs kohtuteaduslikult läbiviidud DNA testidest sisaldab ligi 45% uurimisvigu. Probleeme on täheldatud ka vereanalüüside, hambajäljendite võrdluse, ballistiliste jmt uuringute puhul. Osadel juhtudel on see viinud süütute inimeste süüdimõistmiseni. Eriti kahtlustäratavana toob USA presidendi teadusnõukogu välja hambajäljendite analüüsi, mis ei vasta teadusstandardite valiidsuskriteeriumidele.
Neist markantseima juhtumina esitleb koomik Oliver „võileiva juhtumit“, kus hambajälgi uurinud dr Michael West jõudis järeldusele, et võileival olevad jäljendid kattuvad kahtlustatava hambumusega. Kohtuotsus kaevati aga edasi ning täiendaval lahangul selgus, et võileivast oli puuduoleva tüki hammustanud mitte kahtlusalune, vaid hoopis kuriteo ohver.
Viimaks kerkib küsimus kohtuekspertide erapooletusest suhtluses uurijate ja ühe või teise osapoole juriidilise esindajaga. Pole võimatu, et eksperdiks määratud isik hakkab end alateadlikult tundma osana „meeskonnast“, mis omakorda põhjustab analüüsi kallutatust.
Eeltoodud kriitika on tänuväärne ja aitab võrdlemisi uuel valdkonnal areneda. Siiski soovin kohtusemiootikuna lugejaid veidi rahustada. Olukord ei ole läbinisti lootusetu.
Kriitikale vastamisel peaks esiteks selgitama, mis üldse kuulub kohtusemiootika uurimisvaldkonda. Ameerika semiootikateoreetik Charles Sanders Peirce (1839–1914) on tõdenud, et „miski pole märk, kui seda ei tõlgendata märgina“. Selle järgi oleks põhjendatud arvata kohtusemiootika uurimispädevusse ennekõike kaubamärgid, tööstusdisaini lahendused ja reklaamid, mida tarbijad tajuvad alateadlikult märkidena. Sellele tõsiasjale viitavad mitmed disainiõpikud, mis oma sissejuhatustes määratlevad disaini märgilise nähtusena ja selgitavad disaineritele, kuidas kasutada oma töös semiootikast tuntud Saussure'i ja Peirce'i märgidefinitsioone (vt nt Ian Noble, Russell Bestley „Rescherche visuelle“, 2013). Märksa keerulisem oleks kohtusemiootika valiidse uurimisobjektina näha juuksekarva analüüsi, sest see eeldaks teadmisi ja metoodikaid, mis puudutavad juuste koostise määratlemist jms, mida semiootika sellisena kindlasti pakkuda ei või ega saa.
Kohtusemiootika valiidsuse spetsiifilisemate aspektide käsitlus (sisemine valiidsus, konstruktivaliidsus jms) ületab selle postituse mahulised piirid. Mis puudutab mõõtmistäpsust, mõõtmise järjekindlust, üldisemalt selle korratavust, siis teoreetiliselt eksisteerib teadlaste seas üldiselt aktsepteeritud ideaal: teadustöö nime väärib teatud standardile vastav meetodipõhine uurimistöö. Selle kontrollimiseks loevad töö üle teised sama valdkonna eksperdid (nn peer review).
Praktilisel tasandil võib eristada kaht vastuolulist kriteeriumi:
õigusvaidlustega kaasnevad erinevad konfidentsiaalsusega seotud nõuded, mis ei võimalda ekspertarvamusi publitseerida sarnaselt tavaliste teadusartiklitega ega kaasata kriminaalkaasustes töösse vannutamata teadlasi,
kohtuvälises kontekstis on tavaks, et teadustöö peab kvaliteedi tagamiseks vähemalt osaliselt olema avalik ja kollektiivne.
Kuivõrd nimetatud vastuolu lähiajal lõplikku lahendust ilmselt ei näe, tuleb leppida kohtusüsteemi iseloomust kerkiva kontrolliga: juhul, kui tegemist on ühe poole eksperdiga, siis on vastaspoole ülesandeks tuvastada tõestusmaterjali puudujäägid ning kohtusemiootiline ekspertarvamus ei ole erand. Juhul, kui töös või probleemipüstituses esineb puudujääke, saab vastaspool need välja tuua, sealjuures tohib appi võtta teise kohtusemiootiku. Kui tegemist on vaidluspoolte ühise eksperdiga, jääb mõlemale poolele võimalus ekspertarvamuse tulemusi kohtus omalt poolt kommenteerida.
Samuti aitab usaldusväärsust tõsta riikliku sertifitseerimise võimalus, mis on Eestis korraldatud riiklikult tunnustatud ekspertide staatuse andmisena. Riiklikult tunnustatud eksperdiks saamiseks tuleb esitada hulk uurija töö kvaliteeti kirjeldavaid dokumente, mis kombinatsioonis peaksid tagama selle, et riikliku eksperdi poole pöörduv isik või institutsioon ei peaks uurimistöö kvaliteedis kahtlema.
Tiit Kuuskmäe on semiootik ja partner ettevõttes, mis tegeleb kohtusemiootika kaasustega.
### Response:
Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-ile teadaolevalt on Savisaar jätkuvalt haige, mistõttu tema kohtuistungile tulla ei saa.
Sellele vaatamata toimub teisipäeval kohtuistung, kus otsutatakse ära protsessi edasine käik.
Riigiprokuratuur süüdistab Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, ametiisikuna ja grupis, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani, samuti on omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana kohtu all Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus mullu 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi.
Vaid ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses. | Savisaare kohtuprotsessi edasine kulgemine selgub teisipäeval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-ile teadaolevalt on Savisaar jätkuvalt haige, mistõttu tema kohtuistungile tulla ei saa.
Sellele vaatamata toimub teisipäeval kohtuistung, kus otsutatakse ära protsessi edasine käik.
Riigiprokuratuur süüdistab Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, ametiisikuna ja grupis, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna.
Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit.
Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani, samuti on omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana kohtu all Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser.
Kohtuprotsess algas Harju maakohtus mullu 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi.
Vaid ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.
### Response:
Savisaare kohtuprotsessi edasine kulgemine selgub teisipäeval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalised asusid kohtumist juhtima 59. minutil Ivan Rakitici väravast. Mängu teise (64.) ja neljanda (80.) värava lõi Lionel Messi, kaks tabamust sai kirja ka uruguailane Luis Suarez (69., 89.).
Lionel Messi on 19 väravaga 20 mängust käesoleva hooaja parim väravakütt. Kaotusteta seeriat pikendanud liiga liider Barcelona on nüüdseks 20 mängust kogunud 54 punkti. | Barcelona jätkas võidukat seeriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised asusid kohtumist juhtima 59. minutil Ivan Rakitici väravast. Mängu teise (64.) ja neljanda (80.) värava lõi Lionel Messi, kaks tabamust sai kirja ka uruguailane Luis Suarez (69., 89.).
Lionel Messi on 19 väravaga 20 mängust käesoleva hooaja parim väravakütt. Kaotusteta seeriat pikendanud liiga liider Barcelona on nüüdseks 20 mängust kogunud 54 punkti.
### Response:
Barcelona jätkas võidukat seeriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karjääri jooksul esimest korda slämmiturniiril avaringist edasi pääsenud Fucsovics näitas Federeri vastu südi mängu, turniiril teisena asetatud šveitslane jäi kaks tundi kestnud kohtumises lõpuks peale 6:4, 7:6 (3), 6:2.
"Ta mängis minu arvates väga hästi, sellistes tingimustes tuleb kiiresti mõelda ja tegutseda ja ta sai sellega suurepäraselt hakkama," kiitis Federer. "Alles siis, kui olin võitnud kaks setti ja kolmandas murdega peal, tundsin, et liigun võidu poole."
36-aastane Federer jõudis Austraalia lahtistel veerandfinaali juba 14. korda. Ta on viimase 41 aasta vanim mees, kes Austraalias kaheksa parema sekka jõudnud. Federer on Austraalia lahtistel triumfeerinud viiel korral, viimati eelmisel aastal, kui alistas finaalis Rafael Nadali.
Seekordses veerandfinaalis läheb Federer vastamisi 19. paigutatud tšehhi Tomaš Berdychiga, kes oli 6:1, 6:4, 6:4 parem 25. paigutatud itaallasest Fabio Fogninist.
Federer ja Berdych on omavahel mänginud koguni 25 korral, neist 19 juhul on peale jäänud Federer. Viimati olid nad vastamisi mulluse Wimbledoni poolfinaalis, siis võitis Federer 7:6 (4), 7:6 (4), 6:4. | Federer jõudis Austraalias 14. korda veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karjääri jooksul esimest korda slämmiturniiril avaringist edasi pääsenud Fucsovics näitas Federeri vastu südi mängu, turniiril teisena asetatud šveitslane jäi kaks tundi kestnud kohtumises lõpuks peale 6:4, 7:6 (3), 6:2.
"Ta mängis minu arvates väga hästi, sellistes tingimustes tuleb kiiresti mõelda ja tegutseda ja ta sai sellega suurepäraselt hakkama," kiitis Federer. "Alles siis, kui olin võitnud kaks setti ja kolmandas murdega peal, tundsin, et liigun võidu poole."
36-aastane Federer jõudis Austraalia lahtistel veerandfinaali juba 14. korda. Ta on viimase 41 aasta vanim mees, kes Austraalias kaheksa parema sekka jõudnud. Federer on Austraalia lahtistel triumfeerinud viiel korral, viimati eelmisel aastal, kui alistas finaalis Rafael Nadali.
Seekordses veerandfinaalis läheb Federer vastamisi 19. paigutatud tšehhi Tomaš Berdychiga, kes oli 6:1, 6:4, 6:4 parem 25. paigutatud itaallasest Fabio Fogninist.
Federer ja Berdych on omavahel mänginud koguni 25 korral, neist 19 juhul on peale jäänud Federer. Viimati olid nad vastamisi mulluse Wimbledoni poolfinaalis, siis võitis Federer 7:6 (4), 7:6 (4), 6:4.
### Response:
Federer jõudis Austraalias 14. korda veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jossif Stalini poliitilist elu on viimastel kümnenditel põhjalikult lahatud. Eesti teatrilavadel on Stalinit mänginud Tõnu Kark ja Guido Kangur. Pariisi kooliga maalikunstnik Alfred Kongo rääkis möödunud sajandi kuuekümnendatel Tartu Kunstikooli õppuritele õõvastavaid lugusid "Pallase" avangardkunstnikele peetud nõiajahist.
Kui 1950. aasta aprillis toimunud Eesti NSV loominguliste liitude pleenumil nimetati Anton Starkopfi fašistide käsilaseks ja vabadussõjalaste liikumise propageerijaks, põgenes skulptor Moskvasse Merkulovi ateljeesse. Kujurid tutvusid 1912–1913 aastal, kui Starkopf õppis Pariisis Académie Russe'is skulptuuri ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist. Starkopf esines Académie Russe näitusel skulptuuri ja joonistustega, suhtles selle asutuse juurde koondunud vene kunsti ja kirjanduse avangardistidega.
Merkulov oli kolmekümnendatel Nõukogude Liidus ainus kujur, kes lõi esindusskulptuure, milleks Jossif Vissarionovitš poseeris talle isiklikult. Filmis "Stalini surm" ongi kujunduse läbiva elemendina eksponeeritud Merkulovi kuulsaid skulptuure. Sünnipäevaks tegi Merkulov Stalinile kingituseks skulptuurigrupi "Juhi surm" (neli meest kannavad õlgadel kirstu), pannes naljana sellele ka hinnasildi juurde. Stalin vastanud kujurile naljana, et kahjuks ei ole tal sellist summat välja käia. Merkulov suri südamerabandusse. Hirmust.
1953. aasta 28. veebruari õhtu algas tavapäraselt. Stalin vaatas oma lähemate abiliste Lavrenti Beria, Nikita Hruštšovi, Nikolai Bulganini ja Georgi Malenkoviga Kremlis filmi, misjärel sõideti pidu pidama Stalini residentsi Moskva külje all. 1. märts võttis juba tuure, kui külalised naasid oma Moskva kodudesse. Järgnenud tundidel juhtunu oli oma julgeolekule äärmist tähelepanu pööranud riigipea kohta ebatavaline — ta andis oma ihukaitsjatele korralduse magama minna ning teda mitte häirida.
"Stalini surm" ("The Death of Stalin") Autor: Kaader filmist
Ka eestlastele tuttav, kirjandusfestivalil Head Read esinenud vene ajaloolane Eduard Radzinski otsis üles ühe tol ööl teenistuses olnud ihukaitsja Pjotr Lozgatšovi. Ihukaitsja kinnitas kahtlusi, et turvameeskonna postilt lahkumise käsku ei andnud mitte Stalin, vaid kaitsemeeskonna juht Hrustaljov. Järgmisel päeval polnud Jossif Vissarionovitšist mingit märki. Stalini ruumidesse ei julgenud aga ihukaitsjad astuda — riigipea isikliku kutseta oli see rangelt keelatud. Ajaks, mil kell lõi juba kümnendat õhtutundi, saadeti Lozgatšov asja uurima. Endise turvamehe sõnul oli Stalin lamades end märjaks teinud ning häälitses arusaamatult.
Radzinski on veendunud, et kui ihukaitsjad helistasid kohe Stalini joomakaaslastele Poliitbüroost, siis nad olid juba toimuvaga kursis ega pidanud seega vajalikuks kohale kiirustada. Ajaloolase kinnitusel süstis Stalinile mürki ihukaitsja Hrustaljov, täites oma ülemuse, KGB juhi Lavrenti Beria korraldust. Mõrva põhjuseks peab Radzinski Stalini soovi vallandada kolmas maailmasõda ning valmistada Nõukogude Liit selleks ette.
Stalin olnud kindel, et kiire tegutsemise korral on auhinnaks kommunistlik Lääne-Euroopa. "Beria, Hruštšov, Malenkov ja teised Stalini lähikondlased mõistsid, et sõda USAga on olematu majandusega riigile hävitav," kinnitas Radzinski. NSVL-i ainsaks ressursiks oli tuumarelv. Ajaloolase väitel kavandas Stalin ka uusi juutidevastaseid repressioone, provotseerimaks Ameerika Ühendriike. Ning Beria olevat teadnud, et 5. märtsil 1953. kavatses Stalin alustada Moskva juutide küüditamist. Jossif Stalin suri 5. märtsi õhtul, kümme minutit enne kümmet.
Absurdivõtmes lavastatud Prantsusmaa, Suurbritannia ja Belgia koostööfilm "Stalini surm" annab Euroopa idaruumile diktatuurisüsteemi painetest vabastava kõrvalpilgu. Kui mina tunnetasin taustana Stalini ajastu Hirmu reaalsust, siis noor põlvkond oli sellest vaba ja osales häälekalt absurdile ehitatud tervendaval naeruseansil täiega. Erinevad põlvkonnad vaatavad filmi oma elukogemusest ja teadmistest lähtuvalt. Kui Stalin suri, läksin mina samal sügisel esimesse klassi. Teatriteadlane Lea Tormis on vist ainus elav kultuuriinimene, kes oli Moskva teatrikooli tudengina koos Eesti Televisiooni omaaegse ühe tähtsaima tegija, paljude telelavastuste looja Virve Koppeliga Kremli sammassaalis oma silmaga Stalini sarka kaemas. Televisiooni kolleeg Mati Eliste, kellega paarkümmend aastat koos tegime Reklaamiklubi, nägi Stalinit mausoleumis 1956. aastal.
28. novembril 1963 aastal Glasgow`s sündinud Armando Giovanni Iannucci on šoti kirjanik, raadiomees, tele- ja filmilavastaja. Iannuccil on kaks venda ja õde. Filmi režissöör on ka üks stsenaristidest. Ta õppis kirjandust Glasgow ülikoolis, millele järgnes Oxfordi ülikool. Master of Arts kraadi sai 1986 aastal. 90ndatel töötas Briti televisiooniprogrammis, milles osalesid esmakordselt Briti kuulsad koomikuid Chris Morris, Richard Herring, Stewart Lee, Peter Baynham ja Steve Coogan. Filmi raamkompositsioonis ja miljöö detailitäpsuses oli tajutav režissööri raadiotöö kogemuse loovuse inspiratsioon.
Operaator Zac Nicholson sündis 1971. aastal Londonis ja õppis Central St Martinsi kunstikoolis. Ta alustas möödunud sajandi üheksakümnendate lõpus. Töötanud maailma juhtivate režissööridega. Saanud rahvusvahelisi auhindu. "Stalini surma" dramaturgia rajaneb situatsioonikoomikal. Geniaalsed dialoogid viivad tempokalt ja hüperpööretes edasi lugu, panevad paika ergastavad tempod, avades Võimu ja Hirmu absurdini viivat alasti tõde, mis kokku on jube naljakas.
Stsenaariumi on kirjutanud neli andekat ja koostöös kogenud professionaali. Lisaks režissöörile osalesid stsenaariumi stamm-meeskonnas David Schneider, Ian Martin ja Peter Fellows. 54-aastane Schneider sündis Londonis, õppis Oxfordi Exeteri kolledžis kaasaegseid keeli ja Oxfordi Ülikoolis komöödiafilmi saladusi. 1980. aastatel kohtus ta Armando Iannucciga, kes värvas teda raadiotööle. Stalini surmaastal sündinud Ian Martin oli BAFTA võitnud BBC seeria "Thick Of It" autor. 2005. aastal võttis Armando Iannucci Iani oma stsenaristide meeskonda. Peter Fellows kohtus esmakordselt Iannucciga 18. Wokinghami pubis, kus režissöör kaasas Fellowsi oma mängufilmide "Veep" ja "Stalini surm" stsenaristide meeskonda.
Osatäitjad Steve Buscemi, Simon Russell Beale, Paddy Considine, Rupert Friend, Jason Isaacs, Olga Kurylenko, Michael Palin on komöödiageeniused, kes naudivad vastastikku art-house filmile omast intellektuaalse vaimuka teksti dramaturgiat. Kõik karakterid serveeritakse publikule inimlike kirgede ja ihade peente nüanside täielikus absurdisäras. Tänulik vaataja väärtustab näitlejate kõrgetesemelist mängu hääleka kaasaelamisega, unustades vahel isegi popkornituutu või kallima käesilituse.
Helilooja Christopher Willise mitmekihiline muusika rõhutab vaatajale sündmuste olulisi detaile. Samas on muusika kaudu pidevalt tunda ühe aistingulise peategelase - Hirmu - füüsilist kohalolekut. Pidevad püssilasud muusikasse mõjuvad lugu ergastavate hookidena.
Montaažirežissöör Lamberti dialoogist lähtuv rütmitunnetus annab stiilsele ajaloopildile tänapäevase vormi - kiiruse rõhutamisega vaimuka loojutustamise temporütmi. Montaaž rõhutab absurdikoomika elegantset dramaturgiat. Peter Lambert alustas 2003 aastal lühifilmide monteerijana. Filmograafias on ka üks dokumentaal ja teleseriaal. Viimased kaheksa aastat on ta igal aastal monteerinud ühe mängufilmi. Praegu on montaažirežissööril käsil "Mamma Mia! Here We Go Again" järeltootmine.
Lokatsioonide Moskva, Sankt-Peterburi ja Kiievi stalinistlik arhitektuur peegeldab ideoloogiamustrit, andes filmile usutava visuaalse ajalooetappi üldistava meeleolu.
Lääne-Euroopa kultuuriajalooga maades kunstiks muudetud Lenini-Stalini laboratooriumirottide lugu käsitleva filmi kaudu tajume, et ühiskonnas on vahel praegugi tunda kokkuvarisenud impeeriumi maaaluseid värinaid, olgu siis poliitikute sõnapruugis, ainuotsustamiste ihalustes, tsensuuri kehtestamiskatsetes või telefoniõiguse kasutamises. Norra dramaturg Hendrik Ibsen ütleb oma näidendis "Kummitused", et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Filmi "Stalini surm" puhul on tegemist komöödiažanris hoiatusfilmiga. | Arvustus. Võimu ja Hirmu dialoogide tervendav naeruseanss | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jossif Stalini poliitilist elu on viimastel kümnenditel põhjalikult lahatud. Eesti teatrilavadel on Stalinit mänginud Tõnu Kark ja Guido Kangur. Pariisi kooliga maalikunstnik Alfred Kongo rääkis möödunud sajandi kuuekümnendatel Tartu Kunstikooli õppuritele õõvastavaid lugusid "Pallase" avangardkunstnikele peetud nõiajahist.
Kui 1950. aasta aprillis toimunud Eesti NSV loominguliste liitude pleenumil nimetati Anton Starkopfi fašistide käsilaseks ja vabadussõjalaste liikumise propageerijaks, põgenes skulptor Moskvasse Merkulovi ateljeesse. Kujurid tutvusid 1912–1913 aastal, kui Starkopf õppis Pariisis Académie Russe'is skulptuuri ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist. Starkopf esines Académie Russe näitusel skulptuuri ja joonistustega, suhtles selle asutuse juurde koondunud vene kunsti ja kirjanduse avangardistidega.
Merkulov oli kolmekümnendatel Nõukogude Liidus ainus kujur, kes lõi esindusskulptuure, milleks Jossif Vissarionovitš poseeris talle isiklikult. Filmis "Stalini surm" ongi kujunduse läbiva elemendina eksponeeritud Merkulovi kuulsaid skulptuure. Sünnipäevaks tegi Merkulov Stalinile kingituseks skulptuurigrupi "Juhi surm" (neli meest kannavad õlgadel kirstu), pannes naljana sellele ka hinnasildi juurde. Stalin vastanud kujurile naljana, et kahjuks ei ole tal sellist summat välja käia. Merkulov suri südamerabandusse. Hirmust.
1953. aasta 28. veebruari õhtu algas tavapäraselt. Stalin vaatas oma lähemate abiliste Lavrenti Beria, Nikita Hruštšovi, Nikolai Bulganini ja Georgi Malenkoviga Kremlis filmi, misjärel sõideti pidu pidama Stalini residentsi Moskva külje all. 1. märts võttis juba tuure, kui külalised naasid oma Moskva kodudesse. Järgnenud tundidel juhtunu oli oma julgeolekule äärmist tähelepanu pööranud riigipea kohta ebatavaline — ta andis oma ihukaitsjatele korralduse magama minna ning teda mitte häirida.
"Stalini surm" ("The Death of Stalin") Autor: Kaader filmist
Ka eestlastele tuttav, kirjandusfestivalil Head Read esinenud vene ajaloolane Eduard Radzinski otsis üles ühe tol ööl teenistuses olnud ihukaitsja Pjotr Lozgatšovi. Ihukaitsja kinnitas kahtlusi, et turvameeskonna postilt lahkumise käsku ei andnud mitte Stalin, vaid kaitsemeeskonna juht Hrustaljov. Järgmisel päeval polnud Jossif Vissarionovitšist mingit märki. Stalini ruumidesse ei julgenud aga ihukaitsjad astuda — riigipea isikliku kutseta oli see rangelt keelatud. Ajaks, mil kell lõi juba kümnendat õhtutundi, saadeti Lozgatšov asja uurima. Endise turvamehe sõnul oli Stalin lamades end märjaks teinud ning häälitses arusaamatult.
Radzinski on veendunud, et kui ihukaitsjad helistasid kohe Stalini joomakaaslastele Poliitbüroost, siis nad olid juba toimuvaga kursis ega pidanud seega vajalikuks kohale kiirustada. Ajaloolase kinnitusel süstis Stalinile mürki ihukaitsja Hrustaljov, täites oma ülemuse, KGB juhi Lavrenti Beria korraldust. Mõrva põhjuseks peab Radzinski Stalini soovi vallandada kolmas maailmasõda ning valmistada Nõukogude Liit selleks ette.
Stalin olnud kindel, et kiire tegutsemise korral on auhinnaks kommunistlik Lääne-Euroopa. "Beria, Hruštšov, Malenkov ja teised Stalini lähikondlased mõistsid, et sõda USAga on olematu majandusega riigile hävitav," kinnitas Radzinski. NSVL-i ainsaks ressursiks oli tuumarelv. Ajaloolase väitel kavandas Stalin ka uusi juutidevastaseid repressioone, provotseerimaks Ameerika Ühendriike. Ning Beria olevat teadnud, et 5. märtsil 1953. kavatses Stalin alustada Moskva juutide küüditamist. Jossif Stalin suri 5. märtsi õhtul, kümme minutit enne kümmet.
Absurdivõtmes lavastatud Prantsusmaa, Suurbritannia ja Belgia koostööfilm "Stalini surm" annab Euroopa idaruumile diktatuurisüsteemi painetest vabastava kõrvalpilgu. Kui mina tunnetasin taustana Stalini ajastu Hirmu reaalsust, siis noor põlvkond oli sellest vaba ja osales häälekalt absurdile ehitatud tervendaval naeruseansil täiega. Erinevad põlvkonnad vaatavad filmi oma elukogemusest ja teadmistest lähtuvalt. Kui Stalin suri, läksin mina samal sügisel esimesse klassi. Teatriteadlane Lea Tormis on vist ainus elav kultuuriinimene, kes oli Moskva teatrikooli tudengina koos Eesti Televisiooni omaaegse ühe tähtsaima tegija, paljude telelavastuste looja Virve Koppeliga Kremli sammassaalis oma silmaga Stalini sarka kaemas. Televisiooni kolleeg Mati Eliste, kellega paarkümmend aastat koos tegime Reklaamiklubi, nägi Stalinit mausoleumis 1956. aastal.
28. novembril 1963 aastal Glasgow`s sündinud Armando Giovanni Iannucci on šoti kirjanik, raadiomees, tele- ja filmilavastaja. Iannuccil on kaks venda ja õde. Filmi režissöör on ka üks stsenaristidest. Ta õppis kirjandust Glasgow ülikoolis, millele järgnes Oxfordi ülikool. Master of Arts kraadi sai 1986 aastal. 90ndatel töötas Briti televisiooniprogrammis, milles osalesid esmakordselt Briti kuulsad koomikuid Chris Morris, Richard Herring, Stewart Lee, Peter Baynham ja Steve Coogan. Filmi raamkompositsioonis ja miljöö detailitäpsuses oli tajutav režissööri raadiotöö kogemuse loovuse inspiratsioon.
Operaator Zac Nicholson sündis 1971. aastal Londonis ja õppis Central St Martinsi kunstikoolis. Ta alustas möödunud sajandi üheksakümnendate lõpus. Töötanud maailma juhtivate režissööridega. Saanud rahvusvahelisi auhindu. "Stalini surma" dramaturgia rajaneb situatsioonikoomikal. Geniaalsed dialoogid viivad tempokalt ja hüperpööretes edasi lugu, panevad paika ergastavad tempod, avades Võimu ja Hirmu absurdini viivat alasti tõde, mis kokku on jube naljakas.
Stsenaariumi on kirjutanud neli andekat ja koostöös kogenud professionaali. Lisaks režissöörile osalesid stsenaariumi stamm-meeskonnas David Schneider, Ian Martin ja Peter Fellows. 54-aastane Schneider sündis Londonis, õppis Oxfordi Exeteri kolledžis kaasaegseid keeli ja Oxfordi Ülikoolis komöödiafilmi saladusi. 1980. aastatel kohtus ta Armando Iannucciga, kes värvas teda raadiotööle. Stalini surmaastal sündinud Ian Martin oli BAFTA võitnud BBC seeria "Thick Of It" autor. 2005. aastal võttis Armando Iannucci Iani oma stsenaristide meeskonda. Peter Fellows kohtus esmakordselt Iannucciga 18. Wokinghami pubis, kus režissöör kaasas Fellowsi oma mängufilmide "Veep" ja "Stalini surm" stsenaristide meeskonda.
Osatäitjad Steve Buscemi, Simon Russell Beale, Paddy Considine, Rupert Friend, Jason Isaacs, Olga Kurylenko, Michael Palin on komöödiageeniused, kes naudivad vastastikku art-house filmile omast intellektuaalse vaimuka teksti dramaturgiat. Kõik karakterid serveeritakse publikule inimlike kirgede ja ihade peente nüanside täielikus absurdisäras. Tänulik vaataja väärtustab näitlejate kõrgetesemelist mängu hääleka kaasaelamisega, unustades vahel isegi popkornituutu või kallima käesilituse.
Helilooja Christopher Willise mitmekihiline muusika rõhutab vaatajale sündmuste olulisi detaile. Samas on muusika kaudu pidevalt tunda ühe aistingulise peategelase - Hirmu - füüsilist kohalolekut. Pidevad püssilasud muusikasse mõjuvad lugu ergastavate hookidena.
Montaažirežissöör Lamberti dialoogist lähtuv rütmitunnetus annab stiilsele ajaloopildile tänapäevase vormi - kiiruse rõhutamisega vaimuka loojutustamise temporütmi. Montaaž rõhutab absurdikoomika elegantset dramaturgiat. Peter Lambert alustas 2003 aastal lühifilmide monteerijana. Filmograafias on ka üks dokumentaal ja teleseriaal. Viimased kaheksa aastat on ta igal aastal monteerinud ühe mängufilmi. Praegu on montaažirežissööril käsil "Mamma Mia! Here We Go Again" järeltootmine.
Lokatsioonide Moskva, Sankt-Peterburi ja Kiievi stalinistlik arhitektuur peegeldab ideoloogiamustrit, andes filmile usutava visuaalse ajalooetappi üldistava meeleolu.
Lääne-Euroopa kultuuriajalooga maades kunstiks muudetud Lenini-Stalini laboratooriumirottide lugu käsitleva filmi kaudu tajume, et ühiskonnas on vahel praegugi tunda kokkuvarisenud impeeriumi maaaluseid värinaid, olgu siis poliitikute sõnapruugis, ainuotsustamiste ihalustes, tsensuuri kehtestamiskatsetes või telefoniõiguse kasutamises. Norra dramaturg Hendrik Ibsen ütleb oma näidendis "Kummitused", et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Filmi "Stalini surm" puhul on tegemist komöödiažanris hoiatusfilmiga.
### Response:
Arvustus. Võimu ja Hirmu dialoogide tervendav naeruseanss |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Plekktrummil" on külas japanoloog Alari Allik.
Saade on eetris esmaspäeval kell 21.35 ETV2s.
Saatejuht muidugi Joonas Hellerma. | "Plekktrummis" arutatakse, kuidas on kiirusest saanud väärtus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Plekktrummil" on külas japanoloog Alari Allik.
Saade on eetris esmaspäeval kell 21.35 ETV2s.
Saatejuht muidugi Joonas Hellerma.
### Response:
"Plekktrummis" arutatakse, kuidas on kiirusest saanud väärtus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hololei ütles ERR-ile, et kahlemata on Tallinn-Helsingi tunneli idee huvitav ja tal ei ole kindlasti midagi selle vastu, kui üks ilus tunnel Eestit ja Soomet ühendaks.
"Euroopa Komisjoni seisukohalt on kõik uued ja täiendavad transpordiühendused teretulnud, aga kogemused Eurotunneliga näitavad, et sellised projektid on uskumatult komplekssed ning lähevad oluliselt kallimaks kui algselt on kavandatud, aga tehnoloogia muidugi areneb pidevalt," rääkis ta.
Tunnelit kavandav Peter Vesterbacka ütles möödunud nädalal Tallinnas esinedes, et 70 protsenti rahast tuleb Hiina investoritelt ning ülejäänu Skandinaavia ja Baltimaade pensionifondidest. Kokku läheb tunnel hinnanguliselt maksma 15 miljardit eurot.
Hololei tunnistas, et ta on ja jääb skeptiliseks kolmandatest riikidest pärineva raha pikaaegsete eesmärkide suhtes.
"Tuletan meelde, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Pean vajalikuks ka rõhutada, et kõik suured Euroopa taristuprojektid peavad lähtuma Euroopa Liidu reeglitest ja olema kõigile avatud," sõnas Hololei.
Euroopa Liidu kaasfinantseerimise seisukohast on prioriteediks nn pudelikaelad ja praegu puuduvad piiriülesed transpordiühendused, nagu näiteks rongiühendus Euroopasse (Rail Baltic).
"Helsingi ja Tallinna vahel on täna hästi toimiv laevaühendus ning tunnel oleks pigem tore lisaväärtus kui hädavajalik ühendus. Oluline oleks, et võimaliku tunneli planeerimisel oleks mõeldud nii reisijate- kui kaubavedudele, ning ühendataks omavahel pealennujaamad," tutvustas Hololei komisjoni vaadet.
Raivo Heina ideed rajada mandri ja Muhu vahele sild peab Hololei tingimuslikult teostatavaks.
"Kui Eesti riik seab selle prioriteediks, siis peaks olema võimalik ka osaline kaasfinantseerimine Euroopa Liidu vahenditest," ütles Hololei. | Hololei Tallinna-Helsingi tunnelist: tasuta lõunaid pole olemas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hololei ütles ERR-ile, et kahlemata on Tallinn-Helsingi tunneli idee huvitav ja tal ei ole kindlasti midagi selle vastu, kui üks ilus tunnel Eestit ja Soomet ühendaks.
"Euroopa Komisjoni seisukohalt on kõik uued ja täiendavad transpordiühendused teretulnud, aga kogemused Eurotunneliga näitavad, et sellised projektid on uskumatult komplekssed ning lähevad oluliselt kallimaks kui algselt on kavandatud, aga tehnoloogia muidugi areneb pidevalt," rääkis ta.
Tunnelit kavandav Peter Vesterbacka ütles möödunud nädalal Tallinnas esinedes, et 70 protsenti rahast tuleb Hiina investoritelt ning ülejäänu Skandinaavia ja Baltimaade pensionifondidest. Kokku läheb tunnel hinnanguliselt maksma 15 miljardit eurot.
Hololei tunnistas, et ta on ja jääb skeptiliseks kolmandatest riikidest pärineva raha pikaaegsete eesmärkide suhtes.
"Tuletan meelde, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Pean vajalikuks ka rõhutada, et kõik suured Euroopa taristuprojektid peavad lähtuma Euroopa Liidu reeglitest ja olema kõigile avatud," sõnas Hololei.
Euroopa Liidu kaasfinantseerimise seisukohast on prioriteediks nn pudelikaelad ja praegu puuduvad piiriülesed transpordiühendused, nagu näiteks rongiühendus Euroopasse (Rail Baltic).
"Helsingi ja Tallinna vahel on täna hästi toimiv laevaühendus ning tunnel oleks pigem tore lisaväärtus kui hädavajalik ühendus. Oluline oleks, et võimaliku tunneli planeerimisel oleks mõeldud nii reisijate- kui kaubavedudele, ning ühendataks omavahel pealennujaamad," tutvustas Hololei komisjoni vaadet.
Raivo Heina ideed rajada mandri ja Muhu vahele sild peab Hololei tingimuslikult teostatavaks.
"Kui Eesti riik seab selle prioriteediks, siis peaks olema võimalik ka osaline kaasfinantseerimine Euroopa Liidu vahenditest," ütles Hololei.
### Response:
Hololei Tallinna-Helsingi tunnelist: tasuta lõunaid pole olemas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõne inimese elu kvintessents koondub vaid mõnda hetke, mõnda sõnakesse. Ilma äsjakuuldud lauseta, mis kõlasid Tallinna lauluväljakul 11. septembril 1988 toimunud suurüritusel "Eestimaa laul", oleks 1936. aastal Gattšinas sündinud raamatuillustraator ja karikaturist, üks Rahvarinde asutajaliikmeid Heinz Valk lihtsalt üks väärikas Eesti kultuurilooja, ei enamat.
Kuid sõnade vägi on võimas. Mõnede sõnade oma kohe eriti. Eesti ajaloos pole selliseid hetki, selliseid sõnu just palju. Ega peagi olema. Vaja ongi vähe, aga hästi. Ja Heinz Valk mõistis seda suurepäraselt. | Sada Eesti mõtet. Heinz Valk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõne inimese elu kvintessents koondub vaid mõnda hetke, mõnda sõnakesse. Ilma äsjakuuldud lauseta, mis kõlasid Tallinna lauluväljakul 11. septembril 1988 toimunud suurüritusel "Eestimaa laul", oleks 1936. aastal Gattšinas sündinud raamatuillustraator ja karikaturist, üks Rahvarinde asutajaliikmeid Heinz Valk lihtsalt üks väärikas Eesti kultuurilooja, ei enamat.
Kuid sõnade vägi on võimas. Mõnede sõnade oma kohe eriti. Eesti ajaloos pole selliseid hetki, selliseid sõnu just palju. Ega peagi olema. Vaja ongi vähe, aga hästi. Ja Heinz Valk mõistis seda suurepäraselt.
### Response:
Sada Eesti mõtet. Heinz Valk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-14 vanuseklassi tüdrukute paremusjärjestus selgus ainsana laupäeval. 4160 punktiga võitis viie ala järel esikoha Miia Kaare (Audentese SK, treener Heiko Väät). Teiseks tuli 4084 punkti kogunud Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK) ning kolmandaks 3935 punktiga Anna Maria Raspel (Audentese SK).
Teistes klassides lõppes võistlus pühapäeval. Poiste U-14 meistriks krooniti Harri Richard Jääger (SK Elite Sport, treener Mairo Tänav(Tänak)), kes kogus seitsme alaga 5644 punkti. Hõbemedal riputati kaela Aivar Ellamile (KJK Vike), kelle punktiarvuks kogunes 5223 ning pronksile võitles end Karl Berens (KJK Saare) 4875 punktiga.
U-16 vanuseklassi noormeestest kogus suurima punktisumma 4307 Hanno Tamm (SK Altius, treener Romet Mihkels). Gregor Pilt (KJK Vike) platseerus 3914 punktiga teiseks ning Kaspar Henriksen (Audentese SK) tuli 3840 punktiga kolmandaks.
U-16 neidudest sai meistrimedali kaela 3373 punkti kogunud Liisa-Maria Lusti (Audentese SK, treener Heiko Väät), hõbeda teenis Anna Maria Millend (Audentese SK) 3059 punktiga ning pronksi Johanna Elisabeth Ader (SK Elite Sport) 3016 punktiga.
U-18 neidude arvestuses võitis Eesti meistritiitli uut siserekordit tähistava 3760 punktiga Lilian Turban (Nõmme KJK, treener Epp Maasik), teiseks tuli Emely Karhu (Niidupargi KJK) 3631 punktiga ning kolmandaks 3201 punkti kogunud Liis Grete Atonen (Audentese SK). Eelmine U-18 viievõistluse rekord 3665 punkti kuulus Margit Kalgile.
Kõige vanema vanuseklassi noormeestest võitis meistrikulla Eerik Haamer (TÜ/ASK, treener Jarko Koort), kes suutis seitsme alaga koguda 4800 punkti. Teiseks tuli 4732 punktiga Igor Andrejev (Audentese SK) ning kolmandaks Taavi Verbo (SK Fortis), kes kogus 4606 punkti.
Stardis oli kolme vanuseklassi peale kokku 137 võistlejat, esindatud oli 30 klubi.
Eesti Kergejõustikuliidu noortespordi juht ja nädalavahetuse võistlusel mitut sportlast treenerina juhendanud Heiko Väät tõdes, et erilist heameelt teeb nii suur osalejate arv ja ühtlane tase. "See, et mitmevõistluses oli nii palju võistlejaid, oli üllatav. Ja näiteks tüdrukute U-16 klassis oli isegi rohkem osalejaid kui U14 klassis, mis on samuti huvitav tendents. Üldine tase on väga ühtlane ja konkurents korralik. Kui vaadata tulemusi, siis vaid vanuseklasside võitjad olid teistest üle, aga alates teistest kohtadest edasi oli väga kõva rebimine. Meie mitmevõistluse tulevik tundub selles valguses üsna helge," võttis Väät võistluse kokku.
Kõikide vanuseklasside esikolmik sai kaela ka esimesed EV 100 erikujundusega kergejõustiku Eesti meistrivõistluste medalid, sest EV 100 Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja kuuluvad 2018. aasta EV 100 spordiprogrammi. | Selgusid U-14, U-16 ja U-18 vanuse Eesti meistrid mitmevõistluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-14 vanuseklassi tüdrukute paremusjärjestus selgus ainsana laupäeval. 4160 punktiga võitis viie ala järel esikoha Miia Kaare (Audentese SK, treener Heiko Väät). Teiseks tuli 4084 punkti kogunud Emma Kathrina Hein (Haapsalu KJK) ning kolmandaks 3935 punktiga Anna Maria Raspel (Audentese SK).
Teistes klassides lõppes võistlus pühapäeval. Poiste U-14 meistriks krooniti Harri Richard Jääger (SK Elite Sport, treener Mairo Tänav(Tänak)), kes kogus seitsme alaga 5644 punkti. Hõbemedal riputati kaela Aivar Ellamile (KJK Vike), kelle punktiarvuks kogunes 5223 ning pronksile võitles end Karl Berens (KJK Saare) 4875 punktiga.
U-16 vanuseklassi noormeestest kogus suurima punktisumma 4307 Hanno Tamm (SK Altius, treener Romet Mihkels). Gregor Pilt (KJK Vike) platseerus 3914 punktiga teiseks ning Kaspar Henriksen (Audentese SK) tuli 3840 punktiga kolmandaks.
U-16 neidudest sai meistrimedali kaela 3373 punkti kogunud Liisa-Maria Lusti (Audentese SK, treener Heiko Väät), hõbeda teenis Anna Maria Millend (Audentese SK) 3059 punktiga ning pronksi Johanna Elisabeth Ader (SK Elite Sport) 3016 punktiga.
U-18 neidude arvestuses võitis Eesti meistritiitli uut siserekordit tähistava 3760 punktiga Lilian Turban (Nõmme KJK, treener Epp Maasik), teiseks tuli Emely Karhu (Niidupargi KJK) 3631 punktiga ning kolmandaks 3201 punkti kogunud Liis Grete Atonen (Audentese SK). Eelmine U-18 viievõistluse rekord 3665 punkti kuulus Margit Kalgile.
Kõige vanema vanuseklassi noormeestest võitis meistrikulla Eerik Haamer (TÜ/ASK, treener Jarko Koort), kes suutis seitsme alaga koguda 4800 punkti. Teiseks tuli 4732 punktiga Igor Andrejev (Audentese SK) ning kolmandaks Taavi Verbo (SK Fortis), kes kogus 4606 punkti.
Stardis oli kolme vanuseklassi peale kokku 137 võistlejat, esindatud oli 30 klubi.
Eesti Kergejõustikuliidu noortespordi juht ja nädalavahetuse võistlusel mitut sportlast treenerina juhendanud Heiko Väät tõdes, et erilist heameelt teeb nii suur osalejate arv ja ühtlane tase. "See, et mitmevõistluses oli nii palju võistlejaid, oli üllatav. Ja näiteks tüdrukute U-16 klassis oli isegi rohkem osalejaid kui U14 klassis, mis on samuti huvitav tendents. Üldine tase on väga ühtlane ja konkurents korralik. Kui vaadata tulemusi, siis vaid vanuseklasside võitjad olid teistest üle, aga alates teistest kohtadest edasi oli väga kõva rebimine. Meie mitmevõistluse tulevik tundub selles valguses üsna helge," võttis Väät võistluse kokku.
Kõikide vanuseklasside esikolmik sai kaela ka esimesed EV 100 erikujundusega kergejõustiku Eesti meistrivõistluste medalid, sest EV 100 Eesti meistrivõistlused on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja kuuluvad 2018. aasta EV 100 spordiprogrammi.
### Response:
Selgusid U-14, U-16 ja U-18 vanuse Eesti meistrid mitmevõistluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi esimeses ringis alistas turniiril kõrgeimat paigutust omanud Saar venelanna Maria Dzemeškevitši kindlalt 6:1, 6:0, siis ülejäänud neli kohtumist kujunesid väga pingeliseks.
Teises ringis alistus hollandlanna Babette Burgersdijk pärast avaseti kaotust 2:6, 6:2, 6:0. Veelgi tasavägisem oli veerandfinaal portugallanna Maria Ines Fonte vastu, mis lõppes tulemusega 6:7, 6:3, 7:5 eestlanna kasuks.
Poolfinaalis napilt otsustavat setti vaja ei läinud, sest võit Suurbritannia tüdruku Amarni Banksi üle tuli tulemusega 6:2, 7:6 (9).
Finaalis venelanna Daria Repina vastu läks jälle vaja kolme setti ja turniiri jooksul kolmandat korda tuli Saar edukalt välja avaseti kaotusest, võites kohtumise 4:6, 6:2, 6:3. | 15-aastane Eesti tennisist võitis Poolas turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi esimeses ringis alistas turniiril kõrgeimat paigutust omanud Saar venelanna Maria Dzemeškevitši kindlalt 6:1, 6:0, siis ülejäänud neli kohtumist kujunesid väga pingeliseks.
Teises ringis alistus hollandlanna Babette Burgersdijk pärast avaseti kaotust 2:6, 6:2, 6:0. Veelgi tasavägisem oli veerandfinaal portugallanna Maria Ines Fonte vastu, mis lõppes tulemusega 6:7, 6:3, 7:5 eestlanna kasuks.
Poolfinaalis napilt otsustavat setti vaja ei läinud, sest võit Suurbritannia tüdruku Amarni Banksi üle tuli tulemusega 6:2, 7:6 (9).
Finaalis venelanna Daria Repina vastu läks jälle vaja kolme setti ja turniiri jooksul kolmandat korda tuli Saar edukalt välja avaseti kaotusest, võites kohtumise 4:6, 6:2, 6:3.
### Response:
15-aastane Eesti tennisist võitis Poolas turniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Magic juhtis vahepeal juba 19 punktiga, aga neljandat veerandaega alustati väga kehvalt ja Celtics vähendas vahe kaheksale punktile. Seda edu suutis Magic siiski lõpuni hoida. Viimati võitis Magic Bostonis põhihooaja kohtumise 2010. aasta 7. veebruaril.
"Oleme siin paaril korral päris häbisse jäänud, tore, et lõpuks võitsime," rõõmustas võitjatele 19 punkti toonud Evan Fournier. "Aga see on imelik tunne."
Magicu resultatiivseim oli Elfrid Payton 22 punktiga. Üleplatsimees oli Celticsile 40 punkti toonud Kyrie Irving.
Tulemused:
Boston – Orlando 95:103
LA Lakers – New York 127:107
Detroit – Brooklyn 100:101
San Antonio – Indiana 86:94 | Magic lõpetas Bostonis 14-mängulise kaotusteseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Magic juhtis vahepeal juba 19 punktiga, aga neljandat veerandaega alustati väga kehvalt ja Celtics vähendas vahe kaheksale punktile. Seda edu suutis Magic siiski lõpuni hoida. Viimati võitis Magic Bostonis põhihooaja kohtumise 2010. aasta 7. veebruaril.
"Oleme siin paaril korral päris häbisse jäänud, tore, et lõpuks võitsime," rõõmustas võitjatele 19 punkti toonud Evan Fournier. "Aga see on imelik tunne."
Magicu resultatiivseim oli Elfrid Payton 22 punktiga. Üleplatsimees oli Celticsile 40 punkti toonud Kyrie Irving.
Tulemused:
Boston – Orlando 95:103
LA Lakers – New York 127:107
Detroit – Brooklyn 100:101
San Antonio – Indiana 86:94
### Response:
Magic lõpetas Bostonis 14-mängulise kaotusteseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tootjahindu mõjutas detsembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hinnatõus puidutöötlemises ja kütteõlide tootmises, teatas statistikaamet.
2016. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja piimatoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
Ekspordihinnad langesid 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,9 protsenti, kuid tõusid võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,9 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam ravimpreparaatide, turbatoodete ja elektroonikaseadmete hind, samal ajal tõusis toormetsa ja metallide hind.
Impordihinnad jäid 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga samaks, kuid kasvasid võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,7 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam elektrienergia, jalatsite ja nahktoodete, toiduainete ning metallide hind, samas tõusis toormetsa ja põllumajandussaaduste hind. | Tööstustoodangu tootjahinnad tõusid mullu aastaga 2,7 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tootjahindu mõjutas detsembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hinnatõus puidutöötlemises ja kütteõlide tootmises, teatas statistikaamet.
2016. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja piimatoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
Ekspordihinnad langesid 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,9 protsenti, kuid tõusid võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,9 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam ravimpreparaatide, turbatoodete ja elektroonikaseadmete hind, samal ajal tõusis toormetsa ja metallide hind.
Impordihinnad jäid 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga samaks, kuid kasvasid võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,7 protsenti.
Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam elektrienergia, jalatsite ja nahktoodete, toiduainete ning metallide hind, samas tõusis toormetsa ja põllumajandussaaduste hind.
### Response:
Tööstustoodangu tootjahinnad tõusid mullu aastaga 2,7 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööjõud kallines 2016. aastaga võrreldes 2,4 protsenti, masinate kasutamine kallines 1,4 protsenti ja materjalide hinnad üks protsenti, teatas statistikaamet.
2017. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti ja 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,1 protsenti.
2017. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam tööjõu kallinemine, mis andis 96 protsenti kvartalimuutusest. 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust üle kolmveerandi.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnad tõusid 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes samuti 1,5 protsenti, sealhulgas kallines tööjõud 1,7 protsenti, masinate kasutamine kallines samuti 1,7 protsenti ja materjalide hinnad tõusid 1,3 protsenti.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnad muutusid 2017. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,4 protsenti ja 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti. | Ehitushinnad tõusid mullu aastaga 1,5 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööjõud kallines 2016. aastaga võrreldes 2,4 protsenti, masinate kasutamine kallines 1,4 protsenti ja materjalide hinnad üks protsenti, teatas statistikaamet.
2017. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti ja 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,1 protsenti.
2017. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam tööjõu kallinemine, mis andis 96 protsenti kvartalimuutusest. 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust üle kolmveerandi.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnad tõusid 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes samuti 1,5 protsenti, sealhulgas kallines tööjõud 1,7 protsenti, masinate kasutamine kallines samuti 1,7 protsenti ja materjalide hinnad tõusid 1,3 protsenti.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnad muutusid 2017. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,4 protsenti ja 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,7 protsenti.
### Response:
Ehitushinnad tõusid mullu aastaga 1,5 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teenekas teatri- ja filmilavastaja Tony Richardson (1928-1991) kuulub möödunud sajandi briti filmi uue laine põlvkonda, keda tuntakse kui noorte ja vihaste meestena, ning kelle hulka kuuluvad teiste hulgas ka Karel Reisz, John Schlesinger, Lindsay Anderson jt. Teatrilavastajana karjääri alustanud Richardson sai kuulsaks filmidega "Vaata raevus tagasi" (1959) ja "Pikamaajooksja üksildus" (1962), mis sarnaselt prantsuse uue laine filmidega käsitlesid üksikindiviidi mässu sumbunud ühiskonna vastu.
Suurima tunnustuse pälvis Richardson filmiga "Tom Jones" (1963), mis sai nii parima filmi kui ka režissööri Oscari. 1969. aastal valminud "Hamlet" põhineb Richardsoni enda poolt lavastatud näidendil Londoni Roundhouse’i teatris. Filmis taani printsi kehastanud Nicol Williamsoni on sageli koos Richard Burtoniga peetud kõigi aegade parimaks Hamleti kehastajaks kinoekraanil, teose ühe tähelepanuväärsema rollisoorituse teeb kindlasti ka Anthony Hopkins, kes 31-aastasena mängib Claudiust.
Filmis näeb ka skandaalse kuulsusega lauljat ja näitlejatari Marianne Faithfulli, kes sattus kõmu-uudistesse tänu narkosõltuvusest tekkinud skandaalidele ning armusuhtele Mick Jaggeriga. Näitlemisega on tihedalt seotud olnud ka Richardsoni abikaasa ja Oscari võitja Vanessa Redgrave ("Julia", "Foxcatcher"), kes mängib filmides tänini. Tuntud näitleja oli ka Richardsoni ja Redgrave’i tütar Natasha ("Asylum"), kes 45-aastasena suri mägedes suusatamisel kukkumisest saadud vigastustesse. | Kultuuriportaal soovitab: "Hamlet" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teenekas teatri- ja filmilavastaja Tony Richardson (1928-1991) kuulub möödunud sajandi briti filmi uue laine põlvkonda, keda tuntakse kui noorte ja vihaste meestena, ning kelle hulka kuuluvad teiste hulgas ka Karel Reisz, John Schlesinger, Lindsay Anderson jt. Teatrilavastajana karjääri alustanud Richardson sai kuulsaks filmidega "Vaata raevus tagasi" (1959) ja "Pikamaajooksja üksildus" (1962), mis sarnaselt prantsuse uue laine filmidega käsitlesid üksikindiviidi mässu sumbunud ühiskonna vastu.
Suurima tunnustuse pälvis Richardson filmiga "Tom Jones" (1963), mis sai nii parima filmi kui ka režissööri Oscari. 1969. aastal valminud "Hamlet" põhineb Richardsoni enda poolt lavastatud näidendil Londoni Roundhouse’i teatris. Filmis taani printsi kehastanud Nicol Williamsoni on sageli koos Richard Burtoniga peetud kõigi aegade parimaks Hamleti kehastajaks kinoekraanil, teose ühe tähelepanuväärsema rollisoorituse teeb kindlasti ka Anthony Hopkins, kes 31-aastasena mängib Claudiust.
Filmis näeb ka skandaalse kuulsusega lauljat ja näitlejatari Marianne Faithfulli, kes sattus kõmu-uudistesse tänu narkosõltuvusest tekkinud skandaalidele ning armusuhtele Mick Jaggeriga. Näitlemisega on tihedalt seotud olnud ka Richardsoni abikaasa ja Oscari võitja Vanessa Redgrave ("Julia", "Foxcatcher"), kes mängib filmides tänini. Tuntud näitleja oli ka Richardsoni ja Redgrave’i tütar Natasha ("Asylum"), kes 45-aastasena suri mägedes suusatamisel kukkumisest saadud vigastustesse.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Hamlet" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teenistuse juhi leidmiseks korraldas amet avaliku konkurssi eelmise aasta oktoobris ning ametikohale kandideeris kümmekond inimest. Valiku tegi RIA juht detsembri alguses.
„Uku tugevuseks on kindlasti riigi siseturvalisuse küsimusi puudutav tervikpilt, mis toetab RIA-t oluliste otsuste tegemisel ja prioriteetide seadmisel. Usun, et ta toob meeskonda küll värsket mõtlemist, kuid ka stabiilsust, töörahu ja motivatsiooni, et tagada kõige paremal moel küberturvalisust,“ selgitas RIA juht Taimar Peterkop.
„Küberturvalisus algab igast arvuti ja nutiseadme kasutajast, tema teadlikkusest ning tahtest oma lähedasi, vara ja andmeid kaitsta. Riigi asi on olla selles protsessis suunajaks ning partneriks, pakkuda tuge kõikidele, kes internetis asju ajavad,“ ütles Särekanno.
Tema sõnul kannab RIA lipulaeva rolli Eesti küberturvalisuse eestseisjana, ent selge on ka see, et turvalisust luuakse üksnes tihedas koostöös erasektori, kodanike ja välispartneritega. „Tänane RIA omab selleks väga häid eeldusi, tugevat tehnilist võimekust ning analüütilist suutlikkust. Minu asi on saavutatut hoida ja edasi arendada, tagada töö tegemiseks vajalik tehniline võimekus, ressursid ja selged eesmärgid,“ märkis Särekanno.
Uku Särekanno on töötanud varasemalt erinevatel ametikohtadel Euroopa Komisjonis, riigikantseleis ja väliministeeriumis, juhtinud korrakaitse ning kriminaalpoliitika osakonda siseministeeriumis ning esindanud Eesti riiki Brüsselis migratsiooni ja politseikoostöö küsimustes.
RIA küberturvalisuse teeninus on üksus, mis arendab küberturbe strateegiaid ja poliitikat, teeb järelevalvet elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavate IT-süsteemide turvameetmete rakendamise üle ning koordineerib infoturbe standardite rakendamist nii avalikus sektoris kui ka avalikke ülesandeid täitvate eraettevõtete juures.
Teenistus korraldab kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitset ja koostab riskianalüüse. Teenistusse kuuluv oepratiivüksus CERT-EE käsitleb turvaintsidente, annab hoiatusi turvaintsidentide ennetamiseks ning koostab raporteid Eesti arvutivõrkudes toimunud intsidentide ja pahavara leviku kohta. | RIA peadirektori asetäitjaks sai Uku Särekanno | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teenistuse juhi leidmiseks korraldas amet avaliku konkurssi eelmise aasta oktoobris ning ametikohale kandideeris kümmekond inimest. Valiku tegi RIA juht detsembri alguses.
„Uku tugevuseks on kindlasti riigi siseturvalisuse küsimusi puudutav tervikpilt, mis toetab RIA-t oluliste otsuste tegemisel ja prioriteetide seadmisel. Usun, et ta toob meeskonda küll värsket mõtlemist, kuid ka stabiilsust, töörahu ja motivatsiooni, et tagada kõige paremal moel küberturvalisust,“ selgitas RIA juht Taimar Peterkop.
„Küberturvalisus algab igast arvuti ja nutiseadme kasutajast, tema teadlikkusest ning tahtest oma lähedasi, vara ja andmeid kaitsta. Riigi asi on olla selles protsessis suunajaks ning partneriks, pakkuda tuge kõikidele, kes internetis asju ajavad,“ ütles Särekanno.
Tema sõnul kannab RIA lipulaeva rolli Eesti küberturvalisuse eestseisjana, ent selge on ka see, et turvalisust luuakse üksnes tihedas koostöös erasektori, kodanike ja välispartneritega. „Tänane RIA omab selleks väga häid eeldusi, tugevat tehnilist võimekust ning analüütilist suutlikkust. Minu asi on saavutatut hoida ja edasi arendada, tagada töö tegemiseks vajalik tehniline võimekus, ressursid ja selged eesmärgid,“ märkis Särekanno.
Uku Särekanno on töötanud varasemalt erinevatel ametikohtadel Euroopa Komisjonis, riigikantseleis ja väliministeeriumis, juhtinud korrakaitse ning kriminaalpoliitika osakonda siseministeeriumis ning esindanud Eesti riiki Brüsselis migratsiooni ja politseikoostöö küsimustes.
RIA küberturvalisuse teeninus on üksus, mis arendab küberturbe strateegiaid ja poliitikat, teeb järelevalvet elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavate IT-süsteemide turvameetmete rakendamise üle ning koordineerib infoturbe standardite rakendamist nii avalikus sektoris kui ka avalikke ülesandeid täitvate eraettevõtete juures.
Teenistus korraldab kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitset ja koostab riskianalüüse. Teenistusse kuuluv oepratiivüksus CERT-EE käsitleb turvaintsidente, annab hoiatusi turvaintsidentide ennetamiseks ning koostab raporteid Eesti arvutivõrkudes toimunud intsidentide ja pahavara leviku kohta.
### Response:
RIA peadirektori asetäitjaks sai Uku Särekanno |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksandikfinaalis sai 17. asetatud Keys pisut üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:3, 6:2 jagu maailma edetabelis kaheksandal real paiknevast prantslannast Caroline Garciast.
Veerandfinaalis läheb Keys vastamisi endise esireketi, turniiril 21. asetatud sakslanna Angelique Kerberiga (WTA 16.), kes sai veidi üle kahe tunni kestnud mängus 4:6, 7:5, 6:2 jagu Taivani tennisistist Su-Wei Hsiehist (WTA 88.).
Mäletatavasti lülitas Hsieh teises ringis konkurentsist välja mulluse Wimbledoni võitja, kolmandana asetatud hispaanlanna Garbine Muguruza ning oli kolmandas ringis kahes setis parem 26. paigutatud poolatarist Agnieszka Radwanskast.
Keys ja Kerber on varem omavahel mänginud seitsmel korral ja Keysil on siiani ette näidata vaid üks võit – 2014. aasta Eastbourne’i muruturniiril jäi ta peale kolmes setis. Viimati olid nad vastamisi 2016. aasta WTA finaalturniiril, siis jäi toonane esireket Kerber peale 6:3, 6:3.
Kerber on kahe aasta tagune Austraalia lahtiste võitja, Keysi senine parim tulemus Melbourne’is on kolm aastat tagasi finaali jõudmine. | Maailma kaheksas reket langes Austraalias konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksandikfinaalis sai 17. asetatud Keys pisut üle tunni kestnud kohtumises kindlalt 6:3, 6:2 jagu maailma edetabelis kaheksandal real paiknevast prantslannast Caroline Garciast.
Veerandfinaalis läheb Keys vastamisi endise esireketi, turniiril 21. asetatud sakslanna Angelique Kerberiga (WTA 16.), kes sai veidi üle kahe tunni kestnud mängus 4:6, 7:5, 6:2 jagu Taivani tennisistist Su-Wei Hsiehist (WTA 88.).
Mäletatavasti lülitas Hsieh teises ringis konkurentsist välja mulluse Wimbledoni võitja, kolmandana asetatud hispaanlanna Garbine Muguruza ning oli kolmandas ringis kahes setis parem 26. paigutatud poolatarist Agnieszka Radwanskast.
Keys ja Kerber on varem omavahel mänginud seitsmel korral ja Keysil on siiani ette näidata vaid üks võit – 2014. aasta Eastbourne’i muruturniiril jäi ta peale kolmes setis. Viimati olid nad vastamisi 2016. aasta WTA finaalturniiril, siis jäi toonane esireket Kerber peale 6:3, 6:3.
Kerber on kahe aasta tagune Austraalia lahtiste võitja, Keysi senine parim tulemus Melbourne’is on kolm aastat tagasi finaali jõudmine.
### Response:
Maailma kaheksas reket langes Austraalias konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaadi lõpulugu on ühtlasi ka viimane Taipei Kipatauw stuudios salvestatud seeriast, mis tegeleb klassikalise kompositsiooni ja klubilise elektroonika sulatamisega audiovisuaalses vormis. "Kuigi tegemist on võrdlemisi abstraktse materjaliga, võib lugu "SOL" kirjeldada kui liikumist avaruumilisest pimedusest millegi helgema poole, mis aga lähemale jõudes miraažiks osutub,” kommenteeris Saarmets.
Salapärasest Formosa saarest, selle öistest linnamaastikest ja massiivsetest loodusjõududest inspireeritud esikalbum "V4R1" ilmus 2017. aastal Eesti butiikplaadifirma Grainy Records alt. | V4R1 avaldas kosmilise videosingli "SOL" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaadi lõpulugu on ühtlasi ka viimane Taipei Kipatauw stuudios salvestatud seeriast, mis tegeleb klassikalise kompositsiooni ja klubilise elektroonika sulatamisega audiovisuaalses vormis. "Kuigi tegemist on võrdlemisi abstraktse materjaliga, võib lugu "SOL" kirjeldada kui liikumist avaruumilisest pimedusest millegi helgema poole, mis aga lähemale jõudes miraažiks osutub,” kommenteeris Saarmets.
Salapärasest Formosa saarest, selle öistest linnamaastikest ja massiivsetest loodusjõududest inspireeritud esikalbum "V4R1" ilmus 2017. aastal Eesti butiikplaadifirma Grainy Records alt.
### Response:
V4R1 avaldas kosmilise videosingli "SOL" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SJK oli Soome karikavõistluste esimeses alagrupivoorus 4:0 parem PKKU-st, kes paikneb kahe liigataseme võrra allpool. Aksalu kaitses väravat kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Valletta alistas Malta karikasarja neljandas ringis esiliigaklubi Pieta Hotspursi 1:0, värava lõi Ryan Camilleri juba teisel minutil. Prosa sekkus vahetusest 77. minutil. | Aksalu ja Prosa olid karikamängudes võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SJK oli Soome karikavõistluste esimeses alagrupivoorus 4:0 parem PKKU-st, kes paikneb kahe liigataseme võrra allpool. Aksalu kaitses väravat kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Valletta alistas Malta karikasarja neljandas ringis esiliigaklubi Pieta Hotspursi 1:0, värava lõi Ryan Camilleri juba teisel minutil. Prosa sekkus vahetusest 77. minutil.
### Response:
Aksalu ja Prosa olid karikamängudes võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna saab selgeks, missuguste riiklikult oluliste uurimisteemade jaoks jagatakse laiali ligi kümme miljonit eurot teadusraha. Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees Rainer Kattel kardab, et palgalõhe uurimine jääb rahast ilma ning usub, et TAN-is peaks kehtestama sookvoodid.
Kattel saatis peaministrile kirja, milles ütleb, et TAN-i koosseis peaks olema rohkem tasakaalus. Ühelt poolt heidab ta ette, et nõukogus on üleliia loodus- ja täppisteaduste esindajad ning humanitaar- ja sotsiaalvaldkond jääb tahaplaanile. Teisalt valmistab talle muret nõukoguliikmete sooline jaotus. Ta juhib tähelepanu, et 12-liikmelises nõukogus on vaid kaks naist.
"Arvestades Eesti ühiskonna väljapaistmist soolise kihistatuse poolest, tuleks riiklikes otsustusprotsessides kaalukate otsuste tegemisel arvestada ka sooaspektiga," kirjutab Kattel ning lisab, et TAN oma töökorralduses ega tegevuses seda ei järgi. Katteli mure põhineb nõukogu läinudaastasel otsusel, millega määrati, missugused uurimisvaldkonnad on riigi seisukohalt prioriteetsemad. Jutt käib RITA nimelisest programmist, millega rahastatakse ministeeriumidele oluliste teemade uurimist.
" Arvestades Eesti ühiskonna väljapaistmist soolise kihistatuse poolest, tuleks riiklikes otsustusprotsessides kaalukate otsuste tegemisel arvestada ka sooaspektiga."
RITA programmi juht Liina Eek ütles, et projektide väljavalimine toimub viisil, et kõigepealt pakuvad ministeeriumid välja teemad, mida riigil tuleks uurida. "Seda me tegime eelmisel aastal, panime kokku nimekirja. Seal oli paarkümmend teemat ja siis me konsulteerisime Teadus- ja Arendusnõukoguga."
Kuna palgalõhe küsimuse seadis nõukogu nende teemade hulka, mida peaks rahastama kui eelarve võimaldab, tekkis oht, et see jääbki toetuseta.
TAN-i nõukogu liige, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et TAN lähtus uurimisteemasid lahterdades programmide teaduslikust kvaliteedist.
"Ei saa üle ega ümber nende programmide teaduslikust kvaliteedist. Kvaliteet tuleb välja juba suht lühikestest tekstidest. On aru saada, kas teksti kirjutaja saab aru, mida ta teha tahab või on ta lihtsalt pannud ilusad sõnad järjestikku. Taotluste tasemed olid äärmiselt erinevad. Nii erinevat taotluste paketti oleme me harva näinud. Esimene ja viimane ots joonistusid äärmiselt selgesti välja."
Seda, miks palgalõhe uurimine kraadi võrra nõrgema hinnangu sai, kui näiteks tehisintellekti või küberkaitse teemad, Soomere ei täpsusta. Katteli mõttega, otsekui toetaks nõukogu rohkem loodus- ja täppisteaduste valdkondi, Soomere ei nõustu. Küll aga tõdeb ta, et humanitaar- ja sotsiaalteadused on Eestis vähem arenenud.
"Ajaloolistel põhjustel on meil tipptasemel naiseksperte Eestis vähe ning nad on rängalt üle koormatud."
"Pigem seda seisu teades, reaalteaduste inimesed püüavad alati mingit lisakoefitsienti juurde panna humaniora ja socialia taotlustele, sest Eesti teadus peaks olema võrdselt maailmateaduse esirinnas igas valdkonnas."
Mis aga puudutab Katteli ideed arvestada teadus- ja arendusnõukogu koostades sootunnuseid, ütleb Soomere, et suur osa nõukogust pannakse kokku ametikohtade järgi. Ning kahe suurema ülikooli rektorid, samuti näiteks tööandjate esindajad on meil mehed.
"Ja kui küsida, miks näiteks Teaduste Akadeemia ei anna peaministrile nõu nimetada Teadus- ja Arendusnõukogusse rohkem naiseksperte, siis ajaloolistel põhjustel on meil tipptasemel naiseksperte Eestis vähe. Nad on rängalt üle koormatud. Ja me peame natukene vaatama, et me neid läbi ei põletaks."
RITA programmi juht Liina Eek ütleb, et kuigi palgalõhe uurimist nõukogu kõige prioriteetsemate teemade hulka ei valinud, siis tõenäoliselt jätkub jagamisele minevast üheksast ja poolest miljonist eurost raha ka selle tarbeks.
"Lõpliku otsuse teevad ministeeriumid koos Teadusagentuuriga. Otsus selle soolise palgalõhe projekti osas tuleb esmaspäeval. Aga väga suure tõenäosusega ta vähemalt mingis mahus meile sisse jääb." | Professor tahab teadus- ja arendusnõukogusse sookvoote | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna saab selgeks, missuguste riiklikult oluliste uurimisteemade jaoks jagatakse laiali ligi kümme miljonit eurot teadusraha. Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees Rainer Kattel kardab, et palgalõhe uurimine jääb rahast ilma ning usub, et TAN-is peaks kehtestama sookvoodid.
Kattel saatis peaministrile kirja, milles ütleb, et TAN-i koosseis peaks olema rohkem tasakaalus. Ühelt poolt heidab ta ette, et nõukogus on üleliia loodus- ja täppisteaduste esindajad ning humanitaar- ja sotsiaalvaldkond jääb tahaplaanile. Teisalt valmistab talle muret nõukoguliikmete sooline jaotus. Ta juhib tähelepanu, et 12-liikmelises nõukogus on vaid kaks naist.
"Arvestades Eesti ühiskonna väljapaistmist soolise kihistatuse poolest, tuleks riiklikes otsustusprotsessides kaalukate otsuste tegemisel arvestada ka sooaspektiga," kirjutab Kattel ning lisab, et TAN oma töökorralduses ega tegevuses seda ei järgi. Katteli mure põhineb nõukogu läinudaastasel otsusel, millega määrati, missugused uurimisvaldkonnad on riigi seisukohalt prioriteetsemad. Jutt käib RITA nimelisest programmist, millega rahastatakse ministeeriumidele oluliste teemade uurimist.
" Arvestades Eesti ühiskonna väljapaistmist soolise kihistatuse poolest, tuleks riiklikes otsustusprotsessides kaalukate otsuste tegemisel arvestada ka sooaspektiga."
RITA programmi juht Liina Eek ütles, et projektide väljavalimine toimub viisil, et kõigepealt pakuvad ministeeriumid välja teemad, mida riigil tuleks uurida. "Seda me tegime eelmisel aastal, panime kokku nimekirja. Seal oli paarkümmend teemat ja siis me konsulteerisime Teadus- ja Arendusnõukoguga."
Kuna palgalõhe küsimuse seadis nõukogu nende teemade hulka, mida peaks rahastama kui eelarve võimaldab, tekkis oht, et see jääbki toetuseta.
TAN-i nõukogu liige, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et TAN lähtus uurimisteemasid lahterdades programmide teaduslikust kvaliteedist.
"Ei saa üle ega ümber nende programmide teaduslikust kvaliteedist. Kvaliteet tuleb välja juba suht lühikestest tekstidest. On aru saada, kas teksti kirjutaja saab aru, mida ta teha tahab või on ta lihtsalt pannud ilusad sõnad järjestikku. Taotluste tasemed olid äärmiselt erinevad. Nii erinevat taotluste paketti oleme me harva näinud. Esimene ja viimane ots joonistusid äärmiselt selgesti välja."
Seda, miks palgalõhe uurimine kraadi võrra nõrgema hinnangu sai, kui näiteks tehisintellekti või küberkaitse teemad, Soomere ei täpsusta. Katteli mõttega, otsekui toetaks nõukogu rohkem loodus- ja täppisteaduste valdkondi, Soomere ei nõustu. Küll aga tõdeb ta, et humanitaar- ja sotsiaalteadused on Eestis vähem arenenud.
"Ajaloolistel põhjustel on meil tipptasemel naiseksperte Eestis vähe ning nad on rängalt üle koormatud."
"Pigem seda seisu teades, reaalteaduste inimesed püüavad alati mingit lisakoefitsienti juurde panna humaniora ja socialia taotlustele, sest Eesti teadus peaks olema võrdselt maailmateaduse esirinnas igas valdkonnas."
Mis aga puudutab Katteli ideed arvestada teadus- ja arendusnõukogu koostades sootunnuseid, ütleb Soomere, et suur osa nõukogust pannakse kokku ametikohtade järgi. Ning kahe suurema ülikooli rektorid, samuti näiteks tööandjate esindajad on meil mehed.
"Ja kui küsida, miks näiteks Teaduste Akadeemia ei anna peaministrile nõu nimetada Teadus- ja Arendusnõukogusse rohkem naiseksperte, siis ajaloolistel põhjustel on meil tipptasemel naiseksperte Eestis vähe. Nad on rängalt üle koormatud. Ja me peame natukene vaatama, et me neid läbi ei põletaks."
RITA programmi juht Liina Eek ütleb, et kuigi palgalõhe uurimist nõukogu kõige prioriteetsemate teemade hulka ei valinud, siis tõenäoliselt jätkub jagamisele minevast üheksast ja poolest miljonist eurost raha ka selle tarbeks.
"Lõpliku otsuse teevad ministeeriumid koos Teadusagentuuriga. Otsus selle soolise palgalõhe projekti osas tuleb esmaspäeval. Aga väga suure tõenäosusega ta vähemalt mingis mahus meile sisse jääb."
### Response:
Professor tahab teadus- ja arendusnõukogusse sookvoote |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Automüüjate sõnul ostetakse firmaautosid nüüd kilovatte kalkuleerides, maksuametile jääb aga ümberregistreerimise maania arusaamatuks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Juriidiliselt isikult vormistati detsembris eraisikule ümber üle 4000 sõiduauto, tavapärasega võrreldes üle nelja korra rohkem ning kuigi maanteeamet jooksvalt jaanuari arve ei avalda, käib ümberregistreerimine nii suure hooga, et suuremad liisinguandjad ägavad töökoorma all.
Näiteks Luminori panga liisinguosakond hoiatab kliente, kes tahavad liisinguvõtjat muuta, et muudatuse tegemine võib taotluste hulga tõttu venida kuni kolme kuu pikkuseks ooteajaks.
Swedbank tõdeb samuti, et enne võttis taotluse läbivaatamine kaks-kolm päeva, ent praeguses olukorras on järjekord nädalapikkune.
Luminori panga pressiesindaja Hedwig Meidra kinnitab, et aasta alguses jõustunud firmaautode muudatus mõjutab liisinguvõtja muutmise protsessi kiirust ja taotluste massilisus tuli pangale ootamatult.
"Arvestades olukorra tõsidust, tegeleme juba aktiivselt lisajõu värbamisega ja loodame järjekorrad peagi lühemaks saada," märkis ta ja lisas, et liisinguandja seisukohast ei ole tegu pelgalt ümbervormistamise kandega, vaid uue lepingu sõlmimisega.
"Ümbervormistamisega kaasneb üksjagu toiminguid alates taotluse esitamisest ja krediidivõime hindamisest ning lõpetades uue lepingu sõlmimisega," ütles Meidra.
Seni oli firmaauto fikseeritud erisoodustuse summa ülempiir 256 eurot kuus ja nüüd, kilovatipõhiselt, läheb summa kuni 130-kilovatiste autode puhul isegi soodsamaks ehk uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja üle viie aasta vanusel autol 1,47 eurot kW, peale selle tulu- ja sotsiaalmaks vastavalt 1,3 ja 1,0 eurot.
Võib oletada, et ümberregistreerijad on tõenäoliselt näiteks väikefirmad, kes varem erisoodustust ei maksnudki, kuid nüüd enam sõidukit niisama ristkasutada ei julge ning teine variant on, et firma deklareeris varem erisoodustusena nii palju väiksema summa, et valitsuse maksumuudatus suurendaks nüüd kulu märgatavalt.
Maksuamet märkis, et kui ettevõte võõrandab sõiduauto eraisikule, on oluline, et müügiga seotud maksukohustus saaks õiges suuruses tasutud ehk see tähendab, et müük toimub turuhinnas, müügilt tekkiv käibemaksukohustus tasutakse ja ettevõte saab reaalsest müügist ka raha.
Ettevõtte jaoks tekib maksurisk siis, kui müügitehing toimub alla turuhinna ja/või ei saa ettevõte reaalselt auto müügist raha.
Tihti esinevad sellised maksuriskid just seotud isikute vahelistes tehingutes, kus ettevõttele kuuluv sõiduauto müüakse juhatuse liikmele, temaga seotud isikule või töötajale ning seda tehakse alla turuhinna ja tegelikult ettevõttele auto eest ei tasuta.
Sellises olukorras tekib käibemaksu ja ka erisoodustusmaksude tasumise kohustus, millele maksuhalduripoolsel tagantjärele määramisel lisandub ka intressikohustus ehk umbes 22 protsenti aastas.
Maksuamet toonitab, et ei ole mõtet luua konstruktsioone, kus esialgu soetatakse sõiduauto ettevõtluse tarbeks ja küsitakse tagasi soetades tasutud käibemaks ning hiljem müüakse auto edasi eraisikule, et pääseda erisoodustusmaksust. | Firmaautode ümberregistreerimine tekitas pikad järjekorrad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Automüüjate sõnul ostetakse firmaautosid nüüd kilovatte kalkuleerides, maksuametile jääb aga ümberregistreerimise maania arusaamatuks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Juriidiliselt isikult vormistati detsembris eraisikule ümber üle 4000 sõiduauto, tavapärasega võrreldes üle nelja korra rohkem ning kuigi maanteeamet jooksvalt jaanuari arve ei avalda, käib ümberregistreerimine nii suure hooga, et suuremad liisinguandjad ägavad töökoorma all.
Näiteks Luminori panga liisinguosakond hoiatab kliente, kes tahavad liisinguvõtjat muuta, et muudatuse tegemine võib taotluste hulga tõttu venida kuni kolme kuu pikkuseks ooteajaks.
Swedbank tõdeb samuti, et enne võttis taotluse läbivaatamine kaks-kolm päeva, ent praeguses olukorras on järjekord nädalapikkune.
Luminori panga pressiesindaja Hedwig Meidra kinnitab, et aasta alguses jõustunud firmaautode muudatus mõjutab liisinguvõtja muutmise protsessi kiirust ja taotluste massilisus tuli pangale ootamatult.
"Arvestades olukorra tõsidust, tegeleme juba aktiivselt lisajõu värbamisega ja loodame järjekorrad peagi lühemaks saada," märkis ta ja lisas, et liisinguandja seisukohast ei ole tegu pelgalt ümbervormistamise kandega, vaid uue lepingu sõlmimisega.
"Ümbervormistamisega kaasneb üksjagu toiminguid alates taotluse esitamisest ja krediidivõime hindamisest ning lõpetades uue lepingu sõlmimisega," ütles Meidra.
Seni oli firmaauto fikseeritud erisoodustuse summa ülempiir 256 eurot kuus ja nüüd, kilovatipõhiselt, läheb summa kuni 130-kilovatiste autode puhul isegi soodsamaks ehk uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja üle viie aasta vanusel autol 1,47 eurot kW, peale selle tulu- ja sotsiaalmaks vastavalt 1,3 ja 1,0 eurot.
Võib oletada, et ümberregistreerijad on tõenäoliselt näiteks väikefirmad, kes varem erisoodustust ei maksnudki, kuid nüüd enam sõidukit niisama ristkasutada ei julge ning teine variant on, et firma deklareeris varem erisoodustusena nii palju väiksema summa, et valitsuse maksumuudatus suurendaks nüüd kulu märgatavalt.
Maksuamet märkis, et kui ettevõte võõrandab sõiduauto eraisikule, on oluline, et müügiga seotud maksukohustus saaks õiges suuruses tasutud ehk see tähendab, et müük toimub turuhinnas, müügilt tekkiv käibemaksukohustus tasutakse ja ettevõte saab reaalsest müügist ka raha.
Ettevõtte jaoks tekib maksurisk siis, kui müügitehing toimub alla turuhinna ja/või ei saa ettevõte reaalselt auto müügist raha.
Tihti esinevad sellised maksuriskid just seotud isikute vahelistes tehingutes, kus ettevõttele kuuluv sõiduauto müüakse juhatuse liikmele, temaga seotud isikule või töötajale ning seda tehakse alla turuhinna ja tegelikult ettevõttele auto eest ei tasuta.
Sellises olukorras tekib käibemaksu ja ka erisoodustusmaksude tasumise kohustus, millele maksuhalduripoolsel tagantjärele määramisel lisandub ka intressikohustus ehk umbes 22 protsenti aastas.
Maksuamet toonitab, et ei ole mõtet luua konstruktsioone, kus esialgu soetatakse sõiduauto ettevõtluse tarbeks ja küsitakse tagasi soetades tasutud käibemaks ning hiljem müüakse auto edasi eraisikule, et pääseda erisoodustusmaksust.
### Response:
Firmaautode ümberregistreerimine tekitas pikad järjekorrad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurbritannia arendab Eestis läbipaistmatut strateegilist kommunikatsiooni ning on tellinud uuringu Riias asuvalt Balti meedia oivakeskuselt (Baltic Centre for Media Excellence), kirjutab Eesti Päevaleht.
Keskuse direktori Rita Ruduša kinnitusel on tõesti olemas Balti auditooriumite analüüs (Baltic Audience Analysis) ning seda aitasid teha tunnustatud Briti küsitlusfirma YouGov ja meediakeskus IWPR (Institute for War and Peace Reporting).
"Uuringu tellis Briti valitsus. Kahjuks ei ole mul voli jagada uuringu andmeid," nentis Ruduša.
Kuna uuriti ikkagi Eesti venekeelset elanikkonda, pöördus leht palvega uuringuga lähemalt tutvuda Tallinnas asuva Briti saatkonna poole.
"Briti välisministeerium tellib rutiinselt sihtrühmade uuringuid ja muid analüüse, mis toetavad ministeeriumi tööd strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas,” on kõik, mis seisab saatkonna pressiesindaja Julia Amori kirjas.
Küsimusele, kas Eesti avalikkusega saaks midagigi jagada, tuleb kategooriline vastus: "Uuring on tellitud vaid organisatsioonisiseseks kasutuseks."
Möödunud sügisel avaldas Briti ajaleht The Guardian esimesena fakti, et Briti valitsus on tellinud uuringu Balti riikide vene vähemuste vaadete kohta.
Väljaandele lekkisid andmed paari projekti kohta, mida rahastab Suurbritannia valitsuse 2015. aastal asutatud paljuski salajase sisuga rahastu.
Konflikti, Stabiilsuse ja Julgeoleku Fondiks (CSSF) tituleeritud rahastu eraldab igal aastal kuni miljard naela Briti luure- ja vastuluureteenistuse, armee ja välisministeeriumi ühisprojektideks, mille ülesanne on edendada maailmas riigi julgeolekuhuvisid.
CSSF-i tegevus on kõrgel tasemel salastatud. Valitsus on keeldunud Briti parlamendi liikmetele andmast isegi täisloetelu riikidest, kus CSSF-i rahastatud projekte ellu viiakse.
Guardiani andmeil olevat mullu Balti riikide venekeelsete vähemuste sihtrühma analüüsideks kulutatud CSSF-ist ligi miljon naela ehk 1,13 miljonit eurot. | Britid rahastavad Eesti venelaste meelsusuuringuid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurbritannia arendab Eestis läbipaistmatut strateegilist kommunikatsiooni ning on tellinud uuringu Riias asuvalt Balti meedia oivakeskuselt (Baltic Centre for Media Excellence), kirjutab Eesti Päevaleht.
Keskuse direktori Rita Ruduša kinnitusel on tõesti olemas Balti auditooriumite analüüs (Baltic Audience Analysis) ning seda aitasid teha tunnustatud Briti küsitlusfirma YouGov ja meediakeskus IWPR (Institute for War and Peace Reporting).
"Uuringu tellis Briti valitsus. Kahjuks ei ole mul voli jagada uuringu andmeid," nentis Ruduša.
Kuna uuriti ikkagi Eesti venekeelset elanikkonda, pöördus leht palvega uuringuga lähemalt tutvuda Tallinnas asuva Briti saatkonna poole.
"Briti välisministeerium tellib rutiinselt sihtrühmade uuringuid ja muid analüüse, mis toetavad ministeeriumi tööd strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas,” on kõik, mis seisab saatkonna pressiesindaja Julia Amori kirjas.
Küsimusele, kas Eesti avalikkusega saaks midagigi jagada, tuleb kategooriline vastus: "Uuring on tellitud vaid organisatsioonisiseseks kasutuseks."
Möödunud sügisel avaldas Briti ajaleht The Guardian esimesena fakti, et Briti valitsus on tellinud uuringu Balti riikide vene vähemuste vaadete kohta.
Väljaandele lekkisid andmed paari projekti kohta, mida rahastab Suurbritannia valitsuse 2015. aastal asutatud paljuski salajase sisuga rahastu.
Konflikti, Stabiilsuse ja Julgeoleku Fondiks (CSSF) tituleeritud rahastu eraldab igal aastal kuni miljard naela Briti luure- ja vastuluureteenistuse, armee ja välisministeeriumi ühisprojektideks, mille ülesanne on edendada maailmas riigi julgeolekuhuvisid.
CSSF-i tegevus on kõrgel tasemel salastatud. Valitsus on keeldunud Briti parlamendi liikmetele andmast isegi täisloetelu riikidest, kus CSSF-i rahastatud projekte ellu viiakse.
Guardiani andmeil olevat mullu Balti riikide venekeelsete vähemuste sihtrühma analüüsideks kulutatud CSSF-ist ligi miljon naela ehk 1,13 miljonit eurot.
### Response:
Britid rahastavad Eesti venelaste meelsusuuringuid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu meelest pole praegu kogu segadust arvestades kohane uute maksudega välja tulla," ütles Kaja Kallas usutluses Eesti Päevalehele.
Kallase sõnul peaks seda teemat samas siiski arutama.
"Tegelikult oli kogu arutelu selles võtmes, et kohalikul omavalitsusel on palju ülesandeid, aga väike tulubaas ja nad ei ole seetõttu iseseisvad," selgitas ta.
Tema sõnul ei oleks kinnisvaramsksu midagi halba, kuid üle tuleks vaadata ka kõik muud võimalused.
"Enne valimisi ei ole võib-olla kõige parem uute maksude ideedega tulla. Makse tõsta kindlasti ei tohiks," leidis ta.
"Kui vaatame maailmas hästi toime tulevaid riike, kus inimeste heaolu on heal tasemel, siis üldiselt on neis riikides maksud pigem väikesed ja riik pigem õhuke. Küsimus on, kes teab paremini, mida rahaga teha," märkis Kallas.
Kallase sõnul praegusel valitsusel majanduspoliitika sisuliselt puudub, kuid tekitatud maksusegadus annab hea võimaluse suurt pilti arutada.
"Kui mõtleme majanduspoliitikale, siis üldine reegel on mitte maksustada seda, mida tahad arenemas näha. Praegu on meil kõrged tööjõumaksud, aga ometi tahame just töötamist soodustada. Sellisel kujul üht maksuprotsenti siin-seal muutes ei muuda me suurt pilti ega saavuta olukorda, kus meil on rohkem ettevõtlikkust ja pealehakkamist ehk rohkem inimesi, kes saavad iseendaga hakkama. Samuti ei saa Eestisse rohkem kõrgema palgaga ja suuremat lisandväärtust pakkuvaid töökohti," nentis Kallas. | Kaja Kallas ei pea kinnisvaramaksu praegu vajalikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu meelest pole praegu kogu segadust arvestades kohane uute maksudega välja tulla," ütles Kaja Kallas usutluses Eesti Päevalehele.
Kallase sõnul peaks seda teemat samas siiski arutama.
"Tegelikult oli kogu arutelu selles võtmes, et kohalikul omavalitsusel on palju ülesandeid, aga väike tulubaas ja nad ei ole seetõttu iseseisvad," selgitas ta.
Tema sõnul ei oleks kinnisvaramsksu midagi halba, kuid üle tuleks vaadata ka kõik muud võimalused.
"Enne valimisi ei ole võib-olla kõige parem uute maksude ideedega tulla. Makse tõsta kindlasti ei tohiks," leidis ta.
"Kui vaatame maailmas hästi toime tulevaid riike, kus inimeste heaolu on heal tasemel, siis üldiselt on neis riikides maksud pigem väikesed ja riik pigem õhuke. Küsimus on, kes teab paremini, mida rahaga teha," märkis Kallas.
Kallase sõnul praegusel valitsusel majanduspoliitika sisuliselt puudub, kuid tekitatud maksusegadus annab hea võimaluse suurt pilti arutada.
"Kui mõtleme majanduspoliitikale, siis üldine reegel on mitte maksustada seda, mida tahad arenemas näha. Praegu on meil kõrged tööjõumaksud, aga ometi tahame just töötamist soodustada. Sellisel kujul üht maksuprotsenti siin-seal muutes ei muuda me suurt pilti ega saavuta olukorda, kus meil on rohkem ettevõtlikkust ja pealehakkamist ehk rohkem inimesi, kes saavad iseendaga hakkama. Samuti ei saa Eestisse rohkem kõrgema palgaga ja suuremat lisandväärtust pakkuvaid töökohti," nentis Kallas.
### Response:
Kaja Kallas ei pea kinnisvaramaksu praegu vajalikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 00.19 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kiili Vallas Kurna-Tuhala tee 1. kilomeetril, kus 26-aastane mees sõitis Volvo S80-ga paremale teelt välja vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 13.11 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola tee 28. kilomeetril, kus 50-aastane naine sõitis Honda Civicuga kraavi. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 13.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sütiste tee 35 juures, kus 24-aastane mees ei andnud Volkswageniga teed sõidueesõigust omanud Ford Mondeole, mida juhtis 30-aastane naine. Volkswageni juht ja selles autos olnud 32-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.13 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 246. kilomeetril, kus 46-aastane mees sõitis Fiat Ducatoga otsa kõrvalteele tagurdada püüdnud Audi A6-le, mida juhtis 40-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Fiat kraavi. Audi juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.
Kell 18.25 juhtus liiklusõnnetus Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Kuijõe tee 4. kilomeetril, kus alkoholijoobes 49-aastase mehe Volkswagen Passat kaldus kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud Nissan Navaraga, mida juhtis 24-aastane mees. Nissani ja Volkswageni juhid ning Volkswagenis olnud 49-aastane naine toimetati Läänemaa haiglasse kontrolli. | Liikluses sai viga kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 00.19 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Kiili Vallas Kurna-Tuhala tee 1. kilomeetril, kus 26-aastane mees sõitis Volvo S80-ga paremale teelt välja vastu puud. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 13.11 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola tee 28. kilomeetril, kus 50-aastane naine sõitis Honda Civicuga kraavi. Juht toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 13.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sütiste tee 35 juures, kus 24-aastane mees ei andnud Volkswageniga teed sõidueesõigust omanud Ford Mondeole, mida juhtis 30-aastane naine. Volkswageni juht ja selles autos olnud 32-aastane naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 17.13 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Võru vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 246. kilomeetril, kus 46-aastane mees sõitis Fiat Ducatoga otsa kõrvalteele tagurdada püüdnud Audi A6-le, mida juhtis 40-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Fiat kraavi. Audi juht toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.
Kell 18.25 juhtus liiklusõnnetus Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Kuijõe tee 4. kilomeetril, kus alkoholijoobes 49-aastase mehe Volkswagen Passat kaldus kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud Nissan Navaraga, mida juhtis 24-aastane mees. Nissani ja Volkswageni juhid ning Volkswagenis olnud 49-aastane naine toimetati Läänemaa haiglasse kontrolli.
### Response:
Liikluses sai viga kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plahvatus leidis aset kella 21 paiku Rosengårdi linnaosas.
Politsei teatel inimesed kannatada ei saanud.
Sündmuskohale kutsuti pommirühm ja tehnilised uurijad. Politsei sulges uurimise ajaks piirkonna.
Eelmine plahvatus Malmö Rosengårdi linnaosas leidis aset kolmapäeval. Siis said kannatada politseijaoskond ja mitu autot. Politsei pidas kinni kaks meest kahtlustatuna seotuses plahvatusega, kuid lasi nad hiljem vabaks. | Malmös kärgatas taas plahvatus, kannatada sai büroohoone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plahvatus leidis aset kella 21 paiku Rosengårdi linnaosas.
Politsei teatel inimesed kannatada ei saanud.
Sündmuskohale kutsuti pommirühm ja tehnilised uurijad. Politsei sulges uurimise ajaks piirkonna.
Eelmine plahvatus Malmö Rosengårdi linnaosas leidis aset kolmapäeval. Siis said kannatada politseijaoskond ja mitu autot. Politsei pidas kinni kaks meest kahtlustatuna seotuses plahvatusega, kuid lasi nad hiljem vabaks.
### Response:
Malmös kärgatas taas plahvatus, kannatada sai büroohoone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otsusest andis pühapäeval teada ajaleht Journal du Dimanche. Peaminister Edouard Philippe teatas sellest reedel organiseerijatele saadetud kirjas.
Philippe ütles, et Prantsusmaa taotlus võeti tagasi riigi rahanduse kohandamise tõttu ajal, mil püütakse vähendada eelarvepuudujääki.
Prantsusmaa ei ole korraldanud maailmanäitust alates 1900. aastast.
President Emmanuel Macron oli varem andnud plaanile toetuse, öeldes, et see annab Prantsusmaale võimaluse panustada uutesse globaalsetesse ambitsioonidesse.
2025. aasta maailmanäituse korraldajaks kandideerivad veel Venemaa (Jekaterinburg), Jaapan (Osaka) ja Aserbaidžaan (Bakuu).
Võitja kuulutatakse välja 15. novembril.
Pariisi regionaaljuht Valerie Pecresse taunis otsust, öeldes, et see langetati kiirustades. Ta märkis, et peaminister oli "ühepoolselt otsustanud, et majandusmudel seda ei võimalda".
Philippe märkis oma kirjas, et plaanid ei sisaldanud adekvaatset tegevuskava juhuks, kui külastajate hulk oleks kavandatust madalam.
Prantsusmaa juba valmistub korraldama kaht tähtsat rahvusvahelist spordisündmust - ragbi maailmakarikavõistlusi 2023. aastal ja suveolümpiamänge aasta hiljem. | Prantsusmaa loobus püüdlemast 2025. aasta maailmanäituse korraldajaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Otsusest andis pühapäeval teada ajaleht Journal du Dimanche. Peaminister Edouard Philippe teatas sellest reedel organiseerijatele saadetud kirjas.
Philippe ütles, et Prantsusmaa taotlus võeti tagasi riigi rahanduse kohandamise tõttu ajal, mil püütakse vähendada eelarvepuudujääki.
Prantsusmaa ei ole korraldanud maailmanäitust alates 1900. aastast.
President Emmanuel Macron oli varem andnud plaanile toetuse, öeldes, et see annab Prantsusmaale võimaluse panustada uutesse globaalsetesse ambitsioonidesse.
2025. aasta maailmanäituse korraldajaks kandideerivad veel Venemaa (Jekaterinburg), Jaapan (Osaka) ja Aserbaidžaan (Bakuu).
Võitja kuulutatakse välja 15. novembril.
Pariisi regionaaljuht Valerie Pecresse taunis otsust, öeldes, et see langetati kiirustades. Ta märkis, et peaminister oli "ühepoolselt otsustanud, et majandusmudel seda ei võimalda".
Philippe märkis oma kirjas, et plaanid ei sisaldanud adekvaatset tegevuskava juhuks, kui külastajate hulk oleks kavandatust madalam.
Prantsusmaa juba valmistub korraldama kaht tähtsat rahvusvahelist spordisündmust - ragbi maailmakarikavõistlusi 2023. aastal ja suveolümpiamänge aasta hiljem.
### Response:
Prantsusmaa loobus püüdlemast 2025. aasta maailmanäituse korraldajaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meesjuunioride 10 kilomeetri sprindisõidus saavutas Tuudor Palm 18. koha. 19-aastane Palm eksis lasketiirus kokku ühel korral ja kaotas finišis võitjale ühe minuti ja 49,9 sekundiga.
Kuni viis aastat vanemate sportlastega võistelnud 16-aastane Jakob Kulbin läbis lasketiirud puhtalt ja saavutas 28. koha (+2:14.1). Mark-Markos Kehva sai 56. koha (2+1; +4:08.6) ja Ivar Všivtsev 59. koha (2+2; +4:26.1).
Võistluse võitis tšehh Jonas Marecek (0+1; 26.25,5), kelle järgnesid venelane Aleksandr Kornev (1+1; +21,7) ja itaallane Michele Molinari (0+0; +33,5).
Naisjuunioride 7,5 kilomeetri sprindisõidus tuli Lisbeth Liiv 23. kohale (0+1; +2.55,3). Violetta Konopljova sai 47. (0+1; +5:15.6) ja Mirtel Kärsna 52. koha (0+0; +5:38.1).
Naiste sprindisõitu domineerisid sakslannad. Võitjale Hanna-Michele Hermannile (1+0; 22.41,3) järgnesid kaasmaalased Selina Grotian (0+0; +0,8) ja Luise Müller (1+1; 1.13,5). | Noored Eesti laskesuusatajad tegid juunioride karikasarjas hea esituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meesjuunioride 10 kilomeetri sprindisõidus saavutas Tuudor Palm 18. koha. 19-aastane Palm eksis lasketiirus kokku ühel korral ja kaotas finišis võitjale ühe minuti ja 49,9 sekundiga.
Kuni viis aastat vanemate sportlastega võistelnud 16-aastane Jakob Kulbin läbis lasketiirud puhtalt ja saavutas 28. koha (+2:14.1). Mark-Markos Kehva sai 56. koha (2+1; +4:08.6) ja Ivar Všivtsev 59. koha (2+2; +4:26.1).
Võistluse võitis tšehh Jonas Marecek (0+1; 26.25,5), kelle järgnesid venelane Aleksandr Kornev (1+1; +21,7) ja itaallane Michele Molinari (0+0; +33,5).
Naisjuunioride 7,5 kilomeetri sprindisõidus tuli Lisbeth Liiv 23. kohale (0+1; +2.55,3). Violetta Konopljova sai 47. (0+1; +5:15.6) ja Mirtel Kärsna 52. koha (0+0; +5:38.1).
Naiste sprindisõitu domineerisid sakslannad. Võitjale Hanna-Michele Hermannile (1+0; 22.41,3) järgnesid kaasmaalased Selina Grotian (0+0; +0,8) ja Luise Müller (1+1; 1.13,5).
### Response:
Noored Eesti laskesuusatajad tegid juunioride karikasarjas hea esituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dawa Hotessa värav viis Etioopia 4. minutil juhtima, kuid neli minutit hiljem viigistas seisu igapäevaselt Lyonis palliv Karl Toko Ekambi. Teise poolaja alguses lõi kaks väravat Vincent Aboubakar ning 67. minutil vormistas lõpptulemuse Ekambi teine tabamus.
Avamängus Burkina Faso 2:1 alistanud Kamerun pääses esimese meeskonnana 16 parema sekka. Kamerun võitis Aafrika rahvaste karikaturniiri viimati 2017. aastal.
Road to the 1⃣6⃣: #TeamCameroon ✅
The hosts are the first team to qualify for the next stage with their 2nd win in the tournament, will they keep the trophy home? #TotalEnergiesAFCON2021 | #AFCON2021 pic.twitter.com/larREbWLYr
— #TotalEnergiesAFCON2021 (@CAF_Online) January 13, 2022 | Kamerun kindlustas edasipääsu 16 parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dawa Hotessa värav viis Etioopia 4. minutil juhtima, kuid neli minutit hiljem viigistas seisu igapäevaselt Lyonis palliv Karl Toko Ekambi. Teise poolaja alguses lõi kaks väravat Vincent Aboubakar ning 67. minutil vormistas lõpptulemuse Ekambi teine tabamus.
Avamängus Burkina Faso 2:1 alistanud Kamerun pääses esimese meeskonnana 16 parema sekka. Kamerun võitis Aafrika rahvaste karikaturniiri viimati 2017. aastal.
Road to the 1⃣6⃣: #TeamCameroon ✅
The hosts are the first team to qualify for the next stage with their 2nd win in the tournament, will they keep the trophy home? #TotalEnergiesAFCON2021 | #AFCON2021 pic.twitter.com/larREbWLYr
— #TotalEnergiesAFCON2021 (@CAF_Online) January 13, 2022
### Response:
Kamerun kindlustas edasipääsu 16 parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaperioodil viisid Stanislav Botšarovi ja Shane Prince'i väravad kodumeeskonna 2:0 juhtima. Teise perioodil alguses Severstal viigistas, kui resultatiivsed olid Daniil Vovtšenko ja Ivan Yemets.
Viigiseis püsis tablool ainult viis minutit, kui Shane Prince viskas oma teise värava. Kolm minutit hiljem suurendas kodumeeskonna eduseisu Macek Brooksi tabamus. Lõpptulemuse vormistas viimasel perioodil Stanislav Botšarovi teine värav.
Robert Rooba sai veidi üle üheksa minuti mänguaega ja tegi kolm pealelööki, kuid resultatiivsuspunkte ei teeninud.
Severstal hoiab KHL-i läänekonverentsis 63 punktiga viiendat kohta, Avtomobilist paikneb idakonverentsis 42 punktiga 10. kohal. | Severstal pidi võõrsil tunnistama vastaste paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaperioodil viisid Stanislav Botšarovi ja Shane Prince'i väravad kodumeeskonna 2:0 juhtima. Teise perioodil alguses Severstal viigistas, kui resultatiivsed olid Daniil Vovtšenko ja Ivan Yemets.
Viigiseis püsis tablool ainult viis minutit, kui Shane Prince viskas oma teise värava. Kolm minutit hiljem suurendas kodumeeskonna eduseisu Macek Brooksi tabamus. Lõpptulemuse vormistas viimasel perioodil Stanislav Botšarovi teine värav.
Robert Rooba sai veidi üle üheksa minuti mänguaega ja tegi kolm pealelööki, kuid resultatiivsuspunkte ei teeninud.
Severstal hoiab KHL-i läänekonverentsis 63 punktiga viiendat kohta, Avtomobilist paikneb idakonverentsis 42 punktiga 10. kohal.
### Response:
Severstal pidi võõrsil tunnistama vastaste paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavusel rallil teise katsevõidu teeninud Sainz edestas teisena lõpetanud Lucio Alvarezit (Overdrive Toyota) kolme minuti ja kümne sekundiga. Kolmanda koha sai rootslane Mattias Ekström (Audi; +3.53).
Ralli üldliider Nasser Al-Attiyah (+6.42) lõpetas katse seitsmendal kohal, kuid edestas 39 sekundiga üldarvestuses teisel kohal olevat Sebastien Loebi (BRX).
"Meil läheb hästi. Peame samas tempos jätkama. Dakari rallil esikohta hoida pole lihtne, aga ma usun, et mul on nüüdseks piisavalt kogemusi, et sellega hakkama saada. Üldvõiduks pole igat katset vaja võita," ütles Al-Attiyah.
Viimase etapi eel on Al-Attiyahi edu Loebi ees 33 minutit ja 19 sekundit. Kolmandal kohal olev Yazeed Al Rahji (Overdrive Toyota) kaotab Al-Attiyahile ühe tunni ja kolme minutiga. | Dakari ralli eelviimase katse võitis Sainz | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavusel rallil teise katsevõidu teeninud Sainz edestas teisena lõpetanud Lucio Alvarezit (Overdrive Toyota) kolme minuti ja kümne sekundiga. Kolmanda koha sai rootslane Mattias Ekström (Audi; +3.53).
Ralli üldliider Nasser Al-Attiyah (+6.42) lõpetas katse seitsmendal kohal, kuid edestas 39 sekundiga üldarvestuses teisel kohal olevat Sebastien Loebi (BRX).
"Meil läheb hästi. Peame samas tempos jätkama. Dakari rallil esikohta hoida pole lihtne, aga ma usun, et mul on nüüdseks piisavalt kogemusi, et sellega hakkama saada. Üldvõiduks pole igat katset vaja võita," ütles Al-Attiyah.
Viimase etapi eel on Al-Attiyahi edu Loebi ees 33 minutit ja 19 sekundit. Kolmandal kohal olev Yazeed Al Rahji (Overdrive Toyota) kaotab Al-Attiyahile ühe tunni ja kolme minutiga.
### Response:
Dakari ralli eelviimase katse võitis Sainz |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prints jääb ilma ka tiitlist Tema Kuninglik Kõrgus.
"Kuninganna nõusolekul ja heakskiidul on Yorgi hertsogi sõjaväelised tiitlid ja kuninglikud patronaažid kuningannale tagastatud. Yorgi hertsog ei täida avalikke kohustusi ning kaitseb enda juhtumit tavakodanikuna," seisab palee teates.
Tema kuninglikud rollid jaotatakse teiste kuningliku pere liikmete vahel.
Prints Andrew seisab USA-s silmitsi tsiviilasjaga seoses väidetega, et ta seksuaalselt ründas naist, kui viimane oli 17-aastane. Mees on neid väiteid järjepidevalt eitanud. | Prints Andrew kaotas oma sõjaväelised tiitlid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prints jääb ilma ka tiitlist Tema Kuninglik Kõrgus.
"Kuninganna nõusolekul ja heakskiidul on Yorgi hertsogi sõjaväelised tiitlid ja kuninglikud patronaažid kuningannale tagastatud. Yorgi hertsog ei täida avalikke kohustusi ning kaitseb enda juhtumit tavakodanikuna," seisab palee teates.
Tema kuninglikud rollid jaotatakse teiste kuningliku pere liikmete vahel.
Prints Andrew seisab USA-s silmitsi tsiviilasjaga seoses väidetega, et ta seksuaalselt ründas naist, kui viimane oli 17-aastane. Mees on neid väiteid järjepidevalt eitanud.
### Response:
Prints Andrew kaotas oma sõjaväelised tiitlid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala jooksul teist korda kodupubliku ees võidutsenud Odermatt edestas teisena lõpetanud Aleksander Aamodt Kildet 0,23 sekundiga. Pjedestaali viimase koha teenis austerlane Matthias Mayer, kes kaotas Odermattile 0,58 sekundiga.
Esiviisikusse pääsesid veel sakslane Romed Baumann (+0,61) ja kanadalane James Crawford (+0,77).
Pekingi taliolümpiamängude eel hoiab MK-sarja üldarvestuses esikohta Marco Odermatt, kes on kogunud 945 punkti. Teisel kohal on norralane Aleksander Aamodt Kildet 549 punktiga ja kolmandal kohal paikneb Matthias Mayer 507 punktiga.
Odermatt's Super-G victory today at the @WeltcupWengen makes him the 4th Swiss male to win at least 6 World Cup races in a single season along with Zurbriggen (1987/87), Accola (1991/92) and Janka (2009/10). #fisalpine pic.twitter.com/p0QUgYSJZw
— FIS Alpine (@fisalpine) January 13, 2022 | Odermatt võitis viimase olümpia eelse võistluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala jooksul teist korda kodupubliku ees võidutsenud Odermatt edestas teisena lõpetanud Aleksander Aamodt Kildet 0,23 sekundiga. Pjedestaali viimase koha teenis austerlane Matthias Mayer, kes kaotas Odermattile 0,58 sekundiga.
Esiviisikusse pääsesid veel sakslane Romed Baumann (+0,61) ja kanadalane James Crawford (+0,77).
Pekingi taliolümpiamängude eel hoiab MK-sarja üldarvestuses esikohta Marco Odermatt, kes on kogunud 945 punkti. Teisel kohal on norralane Aleksander Aamodt Kildet 549 punktiga ja kolmandal kohal paikneb Matthias Mayer 507 punktiga.
Odermatt's Super-G victory today at the @WeltcupWengen makes him the 4th Swiss male to win at least 6 World Cup races in a single season along with Zurbriggen (1987/87), Accola (1991/92) and Janka (2009/10). #fisalpine pic.twitter.com/p0QUgYSJZw
— FIS Alpine (@fisalpine) January 13, 2022
### Response:
Odermatt võitis viimase olümpia eelse võistluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue rallihooaja esimese etapini Monte Carlos on jäänud nädal. Ott Tänaku sõnul tuleb uus hooaeg seekord eriti kiiresti peale ning kuigi ajapuudus oli juba pool aastat tagasi, siis praegu on küsimus veelgi rohkem päevakorral. "Tuleb teha nii palju kui suudame, aasta jooksul läheb arendustegevus veel edasi," sõnas Tänak uues Betsafe'i taskuhäälingu episoodis.
Kuigi aasta algab WRC läbi aegade suurima muudatusega, mille peamine poolehoidja Tänak avalikult olnud ei ole, siis on tal hea meel ebaõnnestunud eelmine hooaeg Hyundais selja taha jätta.
"Sisutihe aasta oli erinevate lugudega. Üldiselt need kaks aastat Hyundais on olnud natuke petlikud, sest maailmas on olnud omamoodi kriis. Koostöö hakkas pigem mõistlikult, aga kogu see koroona. Meeskonda otseselt ei näinud ja keeruline oli uute inimestega tuttavaks saada. Hyundail oli ilmselgelt vaja areneda, et tasemele jõuda ja midagi jõudsime kahe aastaga ka ära teha," ütles Tänak.
Asfaldi peal oli enesetunne eelmises Hyundai WRC autos alati keeruline ja koduselt Tänak seal enda sõnul tunda ei saanud. Erinevad piirangud panid käe ette ka korralikule arendusele.
"Esimesed mägirallid oli auto päris kiire, aga disaini poolest liiga õrn. Kõik tugevdused tehti kiiruse arvelt. Meeskond töötas tegelikult kõvasti ja kunagi ei löödud käega, aga auto oli disainitud nende poolt, kes enam meeskonnas pole ja süsteem on ajaga kõvasti muutunud," rääkis Tänak.
Viimase etapi eel ja uue hübriidauto simulatsiooniralliks oli Tänakule selge, et tema mitte osalemine enam hooaja lõpptulemust ei muudaks, aga kodus päästaks mõne inimese elu. Seetõttu võttiski ta viimase kuu vabaks ja proovis oma perekonnale olemas olla.
Aga miks sõlmis ta Hyundaiga uue lepingu erakordselt vara, juba maikuus? "Põhjus on lihtne – uued autod hakkasid rattaid alla saama ja oli võimalus arendustegevuses osaleda. Ilma allkirjata ei olnud keegi nõus näitama, mida plaanitakse, aga minu jaoks oli kriitiline, et saaksin uue auto sünni juures olla," kommenteeris Tänak taskuhäälingus.
Üsna varsti pärast seda teatas Hyundai tiimijuht Andrea Adamo lahkumisest. Tänaku sõnul tuli see meeskonnale sama ootamatult nagu avalikkusele. Ta kinnitab, et otsus ei puudutanud Adamo töist elu, vaid oli isiklikel põhjustel tehtud. Kuni selle hetkeni tegi tiimijuht Tänaku sõnul roppu tööd ja kogu meeskonnaga anti maksimum uue aasta nimel.
Uue hübriidautoga on Tänak saanud testida nädalapäevade jagu, kuid üllatuslikult ei ole sõidukit veel kordagi kruusateedele viidud. Rally1 autod on 1260 kilogrammiga sarja ajaloo raskeimad, mistõttu on täiesti reaalne, et mingitel katsetel hakkavad ka R5 autod mängima esiviisiku kohtade nimel.
"Oht on seal, kus võimsus ei määra ja kaal on oluline – aeglased ja kitsad teed. Üldiselt suurtel teedel kaal ei määra ja kui head pidamist ning elektri lisavõimsust arvestada, siis võiks Rally1 kiirem olla," ütles Tänak.
Tänak võrdleb autosid Dakaril sõitvate bagidega. "Ümber on komposiit ja jämedalt kapott, esiklaas, katus ja tagaluuk peavad olema originaalauto küljest. Suures pildis ei ole ka aerot palju vähem kui eelmises autos. See näeb küll siledam välja, aga kuna auto põhi on kinni ehitatud, siis tekib F1 efekt, kus põrand töötab palju kaasa."
WRC autoga võrreldes on Rally1 sõidukid pisut kohmakamad, mistõttu on aeglaste ja keeruliste teede peal kiiruse vahe suurem. Autol on Tänaku sõnul käike ja amordikäike vähem ja see on raskem. "Eelmine auto oli samamoodi võimas, aga seda oli raske hallata. Küll me uue ka paika saame – tuleb leida aken, kus ta toimib. Ralliautosid on varem ehitatud teisel eesmärgil, aga uued piirangud muudavad oluliselt üldist süsteemi," ütles Tänak interjuus.
Küsimusele, mis hetkedel elektrit kasutada on tema sõnul Rahvusvahelisel autospordi liidul (FIA) keeruline seletus. Iga meeskonna enda otsustada on strateegia, aga energia regenereerimine toimub Tänaku sõnul ainult teatud jõuga pidurdamisel ja energiat saab ära kasutada ainult järgmisel kiirendusel.
"See peab tulema instinktist ja tunnetusega, sest me peame sõitmisega ka tegelema ja muu asi ei tohi unarusse jääda. Eks oleme targemad kui paar rallit on ära sõidetud. Elektri kasutamise hetk oleneb strateegiast ja katse iseloomust. Kõige rohkem tööd saab olema inseneridel," ütles Tänak. Ralliäss on siiski arvamusel, et õige rallisõit tahab sisepõlemismootorit, sest enamik emotsioonist tuleb häälest, mitte auto vaatamisest.
Samuti kinnitab Tänak, et vastupidiselt eesmärgile on hübriidtehnoloogia teinud tiimide jaoks asja kulukamaks. Lisaks ei mõista ta täielikult ka käigukangi tagasitoomise otsust. "Eks see on jälle kokkuhoiu strateegia. Teiselt pool vaadates teeb kangiga sõitmine võistluse väljakutsuvamaks. Üks asi on käigukastide vastupidavus, mis on inseneride jaoks keeruline, teine on rasketes oludes sõitmine. Kui on vaja käiku vahetada, aga kätt roolilt ära võtta ei tahaks."
Kalendrivälistel Eesti rallidel Tänakut uue Hyundaiga tõenäoliselt näha ei saa. "Eks mõtteid on olnud, aga auto areng on jäänud väga viimasele hetkele. Esimesed pool aastat kuni aasta on ikkagi piiratud – täna me väga planeerime, kuhu läheme ja lisasõite pole lihtne võtta," ütles Tänak.
Ühtegi hooajal eesootavat rallit ta eraldi välja tuua ei tahaks, vaid loodab jooksvalt näha, kus ollakse tugevad ja kus nõrgad. "Esimesel aastal on võtmekoht see, kes suudab kõige paremini reageerida oma nõrkadele kohtadele."
Kuula täispikka Betsafe'i taskuhäälingut siin. | Tänak: hübriidi eripärad peavad saama sõidustiili osaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue rallihooaja esimese etapini Monte Carlos on jäänud nädal. Ott Tänaku sõnul tuleb uus hooaeg seekord eriti kiiresti peale ning kuigi ajapuudus oli juba pool aastat tagasi, siis praegu on küsimus veelgi rohkem päevakorral. "Tuleb teha nii palju kui suudame, aasta jooksul läheb arendustegevus veel edasi," sõnas Tänak uues Betsafe'i taskuhäälingu episoodis.
Kuigi aasta algab WRC läbi aegade suurima muudatusega, mille peamine poolehoidja Tänak avalikult olnud ei ole, siis on tal hea meel ebaõnnestunud eelmine hooaeg Hyundais selja taha jätta.
"Sisutihe aasta oli erinevate lugudega. Üldiselt need kaks aastat Hyundais on olnud natuke petlikud, sest maailmas on olnud omamoodi kriis. Koostöö hakkas pigem mõistlikult, aga kogu see koroona. Meeskonda otseselt ei näinud ja keeruline oli uute inimestega tuttavaks saada. Hyundail oli ilmselgelt vaja areneda, et tasemele jõuda ja midagi jõudsime kahe aastaga ka ära teha," ütles Tänak.
Asfaldi peal oli enesetunne eelmises Hyundai WRC autos alati keeruline ja koduselt Tänak seal enda sõnul tunda ei saanud. Erinevad piirangud panid käe ette ka korralikule arendusele.
"Esimesed mägirallid oli auto päris kiire, aga disaini poolest liiga õrn. Kõik tugevdused tehti kiiruse arvelt. Meeskond töötas tegelikult kõvasti ja kunagi ei löödud käega, aga auto oli disainitud nende poolt, kes enam meeskonnas pole ja süsteem on ajaga kõvasti muutunud," rääkis Tänak.
Viimase etapi eel ja uue hübriidauto simulatsiooniralliks oli Tänakule selge, et tema mitte osalemine enam hooaja lõpptulemust ei muudaks, aga kodus päästaks mõne inimese elu. Seetõttu võttiski ta viimase kuu vabaks ja proovis oma perekonnale olemas olla.
Aga miks sõlmis ta Hyundaiga uue lepingu erakordselt vara, juba maikuus? "Põhjus on lihtne – uued autod hakkasid rattaid alla saama ja oli võimalus arendustegevuses osaleda. Ilma allkirjata ei olnud keegi nõus näitama, mida plaanitakse, aga minu jaoks oli kriitiline, et saaksin uue auto sünni juures olla," kommenteeris Tänak taskuhäälingus.
Üsna varsti pärast seda teatas Hyundai tiimijuht Andrea Adamo lahkumisest. Tänaku sõnul tuli see meeskonnale sama ootamatult nagu avalikkusele. Ta kinnitab, et otsus ei puudutanud Adamo töist elu, vaid oli isiklikel põhjustel tehtud. Kuni selle hetkeni tegi tiimijuht Tänaku sõnul roppu tööd ja kogu meeskonnaga anti maksimum uue aasta nimel.
Uue hübriidautoga on Tänak saanud testida nädalapäevade jagu, kuid üllatuslikult ei ole sõidukit veel kordagi kruusateedele viidud. Rally1 autod on 1260 kilogrammiga sarja ajaloo raskeimad, mistõttu on täiesti reaalne, et mingitel katsetel hakkavad ka R5 autod mängima esiviisiku kohtade nimel.
"Oht on seal, kus võimsus ei määra ja kaal on oluline – aeglased ja kitsad teed. Üldiselt suurtel teedel kaal ei määra ja kui head pidamist ning elektri lisavõimsust arvestada, siis võiks Rally1 kiirem olla," ütles Tänak.
Tänak võrdleb autosid Dakaril sõitvate bagidega. "Ümber on komposiit ja jämedalt kapott, esiklaas, katus ja tagaluuk peavad olema originaalauto küljest. Suures pildis ei ole ka aerot palju vähem kui eelmises autos. See näeb küll siledam välja, aga kuna auto põhi on kinni ehitatud, siis tekib F1 efekt, kus põrand töötab palju kaasa."
WRC autoga võrreldes on Rally1 sõidukid pisut kohmakamad, mistõttu on aeglaste ja keeruliste teede peal kiiruse vahe suurem. Autol on Tänaku sõnul käike ja amordikäike vähem ja see on raskem. "Eelmine auto oli samamoodi võimas, aga seda oli raske hallata. Küll me uue ka paika saame – tuleb leida aken, kus ta toimib. Ralliautosid on varem ehitatud teisel eesmärgil, aga uued piirangud muudavad oluliselt üldist süsteemi," ütles Tänak interjuus.
Küsimusele, mis hetkedel elektrit kasutada on tema sõnul Rahvusvahelisel autospordi liidul (FIA) keeruline seletus. Iga meeskonna enda otsustada on strateegia, aga energia regenereerimine toimub Tänaku sõnul ainult teatud jõuga pidurdamisel ja energiat saab ära kasutada ainult järgmisel kiirendusel.
"See peab tulema instinktist ja tunnetusega, sest me peame sõitmisega ka tegelema ja muu asi ei tohi unarusse jääda. Eks oleme targemad kui paar rallit on ära sõidetud. Elektri kasutamise hetk oleneb strateegiast ja katse iseloomust. Kõige rohkem tööd saab olema inseneridel," ütles Tänak. Ralliäss on siiski arvamusel, et õige rallisõit tahab sisepõlemismootorit, sest enamik emotsioonist tuleb häälest, mitte auto vaatamisest.
Samuti kinnitab Tänak, et vastupidiselt eesmärgile on hübriidtehnoloogia teinud tiimide jaoks asja kulukamaks. Lisaks ei mõista ta täielikult ka käigukangi tagasitoomise otsust. "Eks see on jälle kokkuhoiu strateegia. Teiselt pool vaadates teeb kangiga sõitmine võistluse väljakutsuvamaks. Üks asi on käigukastide vastupidavus, mis on inseneride jaoks keeruline, teine on rasketes oludes sõitmine. Kui on vaja käiku vahetada, aga kätt roolilt ära võtta ei tahaks."
Kalendrivälistel Eesti rallidel Tänakut uue Hyundaiga tõenäoliselt näha ei saa. "Eks mõtteid on olnud, aga auto areng on jäänud väga viimasele hetkele. Esimesed pool aastat kuni aasta on ikkagi piiratud – täna me väga planeerime, kuhu läheme ja lisasõite pole lihtne võtta," ütles Tänak.
Ühtegi hooajal eesootavat rallit ta eraldi välja tuua ei tahaks, vaid loodab jooksvalt näha, kus ollakse tugevad ja kus nõrgad. "Esimesel aastal on võtmekoht see, kes suudab kõige paremini reageerida oma nõrkadele kohtadele."
Kuula täispikka Betsafe'i taskuhäälingut siin.
### Response:
Tänak: hübriidi eripärad peavad saama sõidustiili osaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaja Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et ta hea meelega arutab energiahindade hüvitamise ettepanekuid, aga kõigepealt tuleb ära oodata, kuidas läheb tööle praegune meede ja mis tulemusi või andmeid sealt saab. Kas see, et Kallas põhimõtteliselt on nõus arutama ka Keskerakonna mõtteid, pakub nüüd hingerahu?
Me vajame täna kiiret arutelu ja kiireid lahendusi. Oodata ära analüüsid, mida tänased meetmed teevad, mõned polegi veel rakendunud, selleks ei ole aega.
Selge on see, et inimesed ja ettevõtted vajavad täna palju kiiremaid lahendusi, vajavad selliseid universaalseid lahendusi. Ja neid lahendusi Keskerakonna fraktsioon pakkus välja teisipäeva õhtul.
See on meie selge sõnum Eesti inimestele. See on selge sõnum ka koalitsioonipartnerile. Kas nad siis soovivad arutada või ei soovi, ma ei ole sellest lõpuni aru saanud.
Lahendusi on vaja selgeid, universaalseid, kus peab olema null bürokraatiat, et inimesed ja ettevõtted saavad ruttu abi kätte.
Aga mis saab siis, kui Reformierakond või õigemini Kaja Kallas ei ole valmis veel arutama ja selliseid universaalseid meetmeid toetama?
Ma arvan seda, et see on tegelikult mitte enam nii ideoloogiline küsimus. See on küsimus, et kas inimesed tulevad toime, kas ettevõtetel on usku ka homse päeva ees või on pankrottide laine, inimesed hakkavad võtma kiirlaenusid ja see ei ole mitte mingil juhul ja kuidagi õige ega jätkusuutlik.
Me näeme täna omal kõrget majanduskasvu ja siis inimesed keeravad oma radikaid nulli peale ja ei kasuta elektrit, et kuidagi ellu jääda. Sellega kindlasti Keskerakond nõustuda ei saa.
Keskerakonna valijad tahavad ikkagi teada, et mida te teete siis, kui ei tule seda kiiret ja universaalset lahendust.
Minu meelest on nendeks lahendusteks aega väga vähe ja seda aega jääb iga tunniga vähemaks. Seetõttu Keskerakond väga loodab, et selles koalitsioonis me tegelikult suudame leida lahenduse.
See arutelu peaks veel sel nädalal tulema?
Ma arvan, et see arutelu peaks toimuma lähipäevadel.
EKRE lubas peaministri pihta umbusaldust avaldada. EKRE teatas ka, et Keskerakonnal oleks väga kasulik ühineda selle umbusaldusega.
Ei, EKRE ei ütle, mida Keskerakond teeb. Keskerakond ikka oma samme seab ise, seab läbi arutelud erakonnas sees. Aga loomulikult, Keskerakond seab ka neid samme poliitikas läbi selle, et kaitsta oma valijaid, oma toetajaid, Eesti inimesi.
Selgitage see viimane mõte lahti.
See viimane mõte on see, et me näeme täna selles energiakriisis, et me vajame selgeid, kiireid, universaalseid lahendusi, et me ei saa enam siin peenhäälestusega edasi. | Ratas koalitsioonipartnerile: aega lahendusteks jääb iga tunniga vähemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaja Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et ta hea meelega arutab energiahindade hüvitamise ettepanekuid, aga kõigepealt tuleb ära oodata, kuidas läheb tööle praegune meede ja mis tulemusi või andmeid sealt saab. Kas see, et Kallas põhimõtteliselt on nõus arutama ka Keskerakonna mõtteid, pakub nüüd hingerahu?
Me vajame täna kiiret arutelu ja kiireid lahendusi. Oodata ära analüüsid, mida tänased meetmed teevad, mõned polegi veel rakendunud, selleks ei ole aega.
Selge on see, et inimesed ja ettevõtted vajavad täna palju kiiremaid lahendusi, vajavad selliseid universaalseid lahendusi. Ja neid lahendusi Keskerakonna fraktsioon pakkus välja teisipäeva õhtul.
See on meie selge sõnum Eesti inimestele. See on selge sõnum ka koalitsioonipartnerile. Kas nad siis soovivad arutada või ei soovi, ma ei ole sellest lõpuni aru saanud.
Lahendusi on vaja selgeid, universaalseid, kus peab olema null bürokraatiat, et inimesed ja ettevõtted saavad ruttu abi kätte.
Aga mis saab siis, kui Reformierakond või õigemini Kaja Kallas ei ole valmis veel arutama ja selliseid universaalseid meetmeid toetama?
Ma arvan seda, et see on tegelikult mitte enam nii ideoloogiline küsimus. See on küsimus, et kas inimesed tulevad toime, kas ettevõtetel on usku ka homse päeva ees või on pankrottide laine, inimesed hakkavad võtma kiirlaenusid ja see ei ole mitte mingil juhul ja kuidagi õige ega jätkusuutlik.
Me näeme täna omal kõrget majanduskasvu ja siis inimesed keeravad oma radikaid nulli peale ja ei kasuta elektrit, et kuidagi ellu jääda. Sellega kindlasti Keskerakond nõustuda ei saa.
Keskerakonna valijad tahavad ikkagi teada, et mida te teete siis, kui ei tule seda kiiret ja universaalset lahendust.
Minu meelest on nendeks lahendusteks aega väga vähe ja seda aega jääb iga tunniga vähemaks. Seetõttu Keskerakond väga loodab, et selles koalitsioonis me tegelikult suudame leida lahenduse.
See arutelu peaks veel sel nädalal tulema?
Ma arvan, et see arutelu peaks toimuma lähipäevadel.
EKRE lubas peaministri pihta umbusaldust avaldada. EKRE teatas ka, et Keskerakonnal oleks väga kasulik ühineda selle umbusaldusega.
Ei, EKRE ei ütle, mida Keskerakond teeb. Keskerakond ikka oma samme seab ise, seab läbi arutelud erakonnas sees. Aga loomulikult, Keskerakond seab ka neid samme poliitikas läbi selle, et kaitsta oma valijaid, oma toetajaid, Eesti inimesi.
Selgitage see viimane mõte lahti.
See viimane mõte on see, et me näeme täna selles energiakriisis, et me vajame selgeid, kiireid, universaalseid lahendusi, et me ei saa enam siin peenhäälestusega edasi.
### Response:
Ratas koalitsioonipartnerile: aega lahendusteks jääb iga tunniga vähemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ainuüksi detsembris lükati tagasi üle 100 miljoni doosi," ütles UNICEF-i tarneharu direktor Etleva Kadilli Euroopa Parlamendi liikmetele. Tema sõnul on peamine tagasilükkamise põhjus dooside lühike aegumistähtaeg, vahendas Reuters.
Kadilli ütles, et kehvemal järjel riigid on olnud sunnitud tarneid edasi lükkama ka sellepärast, et neil pole piisavalt hoiustamisruume, sealhulgas külmkappe vaktsiinide jaoks.
UNICEF ei ole täpsustanud seni, kui palju doose kokku tagasi lükatud on. Lisaks on riikidel hoiuruumides palju siiani kasutamata doose.
COVAX on kokku annetanud ligi miljard koroonavaktsiini doosi ligi 150 riigile.
UNICEF-i andmed tarnete ja tarnitud vaktsiinide kasutamise kohta näitavad, et praegu on umbes 90 vaesemas riigis kasutamata 681 miljonit doosi. Heategevusorganisatsiooni CARE andmeil on rohkem kui 30 riiki, nende seas näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik ja Nigeeria, kasutanud siiani ära vähem kui pool saadud doosidest. | Arengumaad lükkavad tagasi miljoneid lühikese aegumistähtajaga vaktsiine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ainuüksi detsembris lükati tagasi üle 100 miljoni doosi," ütles UNICEF-i tarneharu direktor Etleva Kadilli Euroopa Parlamendi liikmetele. Tema sõnul on peamine tagasilükkamise põhjus dooside lühike aegumistähtaeg, vahendas Reuters.
Kadilli ütles, et kehvemal järjel riigid on olnud sunnitud tarneid edasi lükkama ka sellepärast, et neil pole piisavalt hoiustamisruume, sealhulgas külmkappe vaktsiinide jaoks.
UNICEF ei ole täpsustanud seni, kui palju doose kokku tagasi lükatud on. Lisaks on riikidel hoiuruumides palju siiani kasutamata doose.
COVAX on kokku annetanud ligi miljard koroonavaktsiini doosi ligi 150 riigile.
UNICEF-i andmed tarnete ja tarnitud vaktsiinide kasutamise kohta näitavad, et praegu on umbes 90 vaesemas riigis kasutamata 681 miljonit doosi. Heategevusorganisatsiooni CARE andmeil on rohkem kui 30 riiki, nende seas näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik ja Nigeeria, kasutanud siiani ära vähem kui pool saadud doosidest.
### Response:
Arengumaad lükkavad tagasi miljoneid lühikese aegumistähtajaga vaktsiine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Helme sõnul on kavandatav umbusaldusavaldus tõsisem kui ükski teine viimastel aastatel.
"Kui me mõtleme sellele, et tavaliselt umbusaldusi tehakse poliitilise positsiooni näitamiseks või poliitilise seisukoha võimendamiseks, siis seekord me räägime täiesti reaalselt võimalusest, et valitsus ikkagi laguneb. Ja põhjus ei ole muidugi mitte selles, et opositsioonile on hääli juurde tulnud, vaid põhjus on selles, et tänane valitsus on töövõimetuks osutunud ja see töövõimetus paistab igast otsast välja," rääkis ta.
"Ja kui me nüüd mõtleme selle peale, millises positsioonis on näiteks Keskerakond, siis nendel enam ei ole võimalik jätkata sellises valitsuses, kui nad just ei lepi sellega, et neil järgmises riigikogu koosseisus on võib-olla 15 kohta. Seal on nõrkus sees," lisas Helme.
Opositsioonijuhi sõnul on ka Reformierakonnas sees Kaja Kallasele selge vastasleer, kes on mõelnud peaministri väljavahetamisele ilma, et erakond kaotaks koha valitsuses.
"Kui nüüd selle umbusaldamise käigus on neil võimalik seda saavutada, siis ma ütleksin, et kõige esimeses järjekorras peab Kaja Kallas muretsema omaenda erakonna joonel püsimise pärast, siis peab ta muretsema muidugi koalitsioonikaaslase häälte pärast ja loomulikult opositsioonist ei saa ta ühtegi häält toetuseks."
Helme sõnul on teised opositsioonierakonnad temaga sama meelt. "Nii Indrek Saare (SDE) kui ka Helir-Valdor Seedriga (I) ma olen täna rääkinud ja põhimõtteliselt mõlema seisukoht on selline, et tänane valitsus on katastroof, tänane valitsus ei ole teovõimeline ja vähemalt pool valitsusest ei saa aru, kui tõsine olukord, milline kriis tegelikult Eestis on energiakriisi või hinnatõusukriisi mõistes. Ega ei ole ju tegelikult hakkama saadud ka koroonakriisiga."
Helme hinnangul aga uue koalitsiooni kokkulepet praegu pole. "Nagu me kõik teame, siis umbusaldustel on tavaliselt kombeks läbi minna siis, kui teisel pool seda umbusaldust on juba vähemalt tekkinud mingi põhimõtteline koalitsioonikokkulepe. Ma ei näe praegu, et seda oleks. Ma olen nädal aega riigikogu tööst eemal olnud ja vahepeal oli jõulupuhkus riigikogul, võib-olla ma ei ole viimase sõrmeotsatunnetusega kursis, aga ma ei näe, et praegu oleks sellist uut koalitsiooni vormumas. Küll aga ma näen seda, et on selline klassikaline revolutsiooniline situatsioon, et ülemklassid ei saa enam ja alamklassid ei taha enam. See tänane koalitsioon ei pruugi lihtsalt koos püsida," rääkis ta.
Umbusaldusavaldusega hakatakse tegelema järgmise nädala alguses. Samas võiks Helme sõnul anda valitsusele veel võimalus esitada kriisi lahendamiseks uus pakett.
"Ajastus on kahtlemata väga oluline siin. Kindlasti järgmise nädala alguses tuleb seda paika panema hakata. Minu ettepanek oleks, et me anname valitsusele aega, et nad järgmisel nädalal ikkagi mingisuguse paketi välja pakuvad," ütles Helme, lisades, et kahtleb samas uue paketi adekvaatsuses.
"On minu meelest väga selgelt näha, et need arutelud, mis praegu valitsuses toimuvad, saavad parimal juhul lõppeda umbes samasuguste lahendustega, et liiga vähe, liiga hilja ja arusaamatult ja üldse mitte sihitult ja kõik need asjad, mis seal valesti saavad minna, lähevad valesti," rääkis ta.
"Aga peab ära ootama. Tegelikult ikkagi vastutus selle eest, et energiakriisi ja inimeste toimetulekukriisi lahendada, on ju valitsusel. Nad peavad midagi välja pakkuma. Kui nad ei paku midagi välja, siis nad peavad kõrvale astuma. Ja kui nad kõrvale ei astu, siis nad tuleb tagasi kutsuda. See on asjade loogiline kulg," lisas Helme.
EKRE juht: Reformierakonnas on pikka aega olnud tõsine lõhe
Helme ei öelnud, kui palju võiks Reformierakonnas olla neid inimesi, kes Kallast peaministrina näha ei soovi. Ta märkis aga, et Reformierakonnas on olnud pikka aega tõsine sisemine lõhe.
"Neid lõhesid on rohkem kui üks, aga laias laastus, kui tänase päeva poliitilist situatsiooni hinnata, siis on need, kes leiavad, et Kaja Kallas peab jätkama, ja on need, kes leiavad, et Kaja Kallas on katastroof mitte ainult nende erakonnale, vaid laias laastus kogu Eestile," ütles Helme.
"Ja kuna nad on väga kogenud poliitikud ja väga pikaajalise poliitilise tegevuse pagasiga, siis nad väga hästi oskavad varjata seda, nad kõik saavad suurepäraselt aru, et seda nõrkust ja sisemist lahkheli ei tohi välja näidata. Nii pea, kui nad selle välja näitavad, siis muutub neil palju keerulisemaks kuidagi suunata või ohjeldada poliitilisi protsesse," lisas ta. | Helme: opositsioon kaalub valitsuse umbusaldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Helme sõnul on kavandatav umbusaldusavaldus tõsisem kui ükski teine viimastel aastatel.
"Kui me mõtleme sellele, et tavaliselt umbusaldusi tehakse poliitilise positsiooni näitamiseks või poliitilise seisukoha võimendamiseks, siis seekord me räägime täiesti reaalselt võimalusest, et valitsus ikkagi laguneb. Ja põhjus ei ole muidugi mitte selles, et opositsioonile on hääli juurde tulnud, vaid põhjus on selles, et tänane valitsus on töövõimetuks osutunud ja see töövõimetus paistab igast otsast välja," rääkis ta.
"Ja kui me nüüd mõtleme selle peale, millises positsioonis on näiteks Keskerakond, siis nendel enam ei ole võimalik jätkata sellises valitsuses, kui nad just ei lepi sellega, et neil järgmises riigikogu koosseisus on võib-olla 15 kohta. Seal on nõrkus sees," lisas Helme.
Opositsioonijuhi sõnul on ka Reformierakonnas sees Kaja Kallasele selge vastasleer, kes on mõelnud peaministri väljavahetamisele ilma, et erakond kaotaks koha valitsuses.
"Kui nüüd selle umbusaldamise käigus on neil võimalik seda saavutada, siis ma ütleksin, et kõige esimeses järjekorras peab Kaja Kallas muretsema omaenda erakonna joonel püsimise pärast, siis peab ta muretsema muidugi koalitsioonikaaslase häälte pärast ja loomulikult opositsioonist ei saa ta ühtegi häält toetuseks."
Helme sõnul on teised opositsioonierakonnad temaga sama meelt. "Nii Indrek Saare (SDE) kui ka Helir-Valdor Seedriga (I) ma olen täna rääkinud ja põhimõtteliselt mõlema seisukoht on selline, et tänane valitsus on katastroof, tänane valitsus ei ole teovõimeline ja vähemalt pool valitsusest ei saa aru, kui tõsine olukord, milline kriis tegelikult Eestis on energiakriisi või hinnatõusukriisi mõistes. Ega ei ole ju tegelikult hakkama saadud ka koroonakriisiga."
Helme hinnangul aga uue koalitsiooni kokkulepet praegu pole. "Nagu me kõik teame, siis umbusaldustel on tavaliselt kombeks läbi minna siis, kui teisel pool seda umbusaldust on juba vähemalt tekkinud mingi põhimõtteline koalitsioonikokkulepe. Ma ei näe praegu, et seda oleks. Ma olen nädal aega riigikogu tööst eemal olnud ja vahepeal oli jõulupuhkus riigikogul, võib-olla ma ei ole viimase sõrmeotsatunnetusega kursis, aga ma ei näe, et praegu oleks sellist uut koalitsiooni vormumas. Küll aga ma näen seda, et on selline klassikaline revolutsiooniline situatsioon, et ülemklassid ei saa enam ja alamklassid ei taha enam. See tänane koalitsioon ei pruugi lihtsalt koos püsida," rääkis ta.
Umbusaldusavaldusega hakatakse tegelema järgmise nädala alguses. Samas võiks Helme sõnul anda valitsusele veel võimalus esitada kriisi lahendamiseks uus pakett.
"Ajastus on kahtlemata väga oluline siin. Kindlasti järgmise nädala alguses tuleb seda paika panema hakata. Minu ettepanek oleks, et me anname valitsusele aega, et nad järgmisel nädalal ikkagi mingisuguse paketi välja pakuvad," ütles Helme, lisades, et kahtleb samas uue paketi adekvaatsuses.
"On minu meelest väga selgelt näha, et need arutelud, mis praegu valitsuses toimuvad, saavad parimal juhul lõppeda umbes samasuguste lahendustega, et liiga vähe, liiga hilja ja arusaamatult ja üldse mitte sihitult ja kõik need asjad, mis seal valesti saavad minna, lähevad valesti," rääkis ta.
"Aga peab ära ootama. Tegelikult ikkagi vastutus selle eest, et energiakriisi ja inimeste toimetulekukriisi lahendada, on ju valitsusel. Nad peavad midagi välja pakkuma. Kui nad ei paku midagi välja, siis nad peavad kõrvale astuma. Ja kui nad kõrvale ei astu, siis nad tuleb tagasi kutsuda. See on asjade loogiline kulg," lisas Helme.
EKRE juht: Reformierakonnas on pikka aega olnud tõsine lõhe
Helme ei öelnud, kui palju võiks Reformierakonnas olla neid inimesi, kes Kallast peaministrina näha ei soovi. Ta märkis aga, et Reformierakonnas on olnud pikka aega tõsine sisemine lõhe.
"Neid lõhesid on rohkem kui üks, aga laias laastus, kui tänase päeva poliitilist situatsiooni hinnata, siis on need, kes leiavad, et Kaja Kallas peab jätkama, ja on need, kes leiavad, et Kaja Kallas on katastroof mitte ainult nende erakonnale, vaid laias laastus kogu Eestile," ütles Helme.
"Ja kuna nad on väga kogenud poliitikud ja väga pikaajalise poliitilise tegevuse pagasiga, siis nad väga hästi oskavad varjata seda, nad kõik saavad suurepäraselt aru, et seda nõrkust ja sisemist lahkheli ei tohi välja näidata. Nii pea, kui nad selle välja näitavad, siis muutub neil palju keerulisemaks kuidagi suunata või ohjeldada poliitilisi protsesse," lisas ta.
### Response:
Helme: opositsioon kaalub valitsuse umbusaldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa agressiivse ja eskaleeriva käitumise osas ollakse ka Euroopa Liidus üksmeelsed ning on selge, et me ei pea läbirääkimisi transatlantilise julgeolekuarhitektuuri üle. Sama tugev on toetus Ukraina toetamisele nii poliitiliselt kui ka praktilise abi näol," ütles Laanet.
"Konsultatsioonid liitlaste vahel nii NATOs kui Euroopa Liidus on olnud väga head ja kindlasti jätkuvad. Midagi ei otsustata Eestita," kinnitas kaitseminister Laanet.
Minister lisas, et liitlased on valmis kõnelusi Venemaaga jätkama NATO-Vene nõukogus ja OSCE-s, aga Venemaa peab selleks koheselt vähendama sõjalisi pingeid Ukraina piiril.
"Dialoog ei tähenda läbirääkimisi, vaid kõnelusi läbipaistvuse suurendamiseks ning valearvestuse riski vähendamiseks. Venemaal puudub aga tegelik tahe oma ründava sõjalise hoiaku muutmiseks," lausus Laanet.
Kaitse- ja välisministrite ühisistungi fookuses oli strateegiline kompass, mille vastuvõtmist on oodata Prantsuse Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal märtsis.
2020. a juunis algatatud Euroopa Liidu strateegiline kompass on mahukas julgeolekualgatus, mille koostamisega soovitakse ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arusaama julgeolekuväljakutsetest ja rollist nendele vastamisel.
Kalle Laanet kohtus ka Läti ja Taani kaitseministriga, et arutada piirkondlikku julgeolekuolukorda. Eesti kaitseminister tänas Taanit panuse eest Läänemere julgeolekukorda, sh otsust saata piirkonda fregatt ja hävitajad ning peatse panuse eest taas NATO lahingugruppi Tapal.
Samuti kohtusid Eesti ja teised regiooni kaitseministrid Prantsuse kaitseministriga.
Kaitseministrite, NATO ja ÜRO esindajate kohtumise peateemad olid Euroopa Liidu sõjalised missioonid, sh Wagneri tegevus Malis, Vene vägede koondumine Ukraina piiril ja Euroopa Liidu kosmosepoliitika kaitsealgatuste vaatenurgast. | Euroopa Liidu kaitseministrid mõistsid Venemaa nõudmised hukka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa agressiivse ja eskaleeriva käitumise osas ollakse ka Euroopa Liidus üksmeelsed ning on selge, et me ei pea läbirääkimisi transatlantilise julgeolekuarhitektuuri üle. Sama tugev on toetus Ukraina toetamisele nii poliitiliselt kui ka praktilise abi näol," ütles Laanet.
"Konsultatsioonid liitlaste vahel nii NATOs kui Euroopa Liidus on olnud väga head ja kindlasti jätkuvad. Midagi ei otsustata Eestita," kinnitas kaitseminister Laanet.
Minister lisas, et liitlased on valmis kõnelusi Venemaaga jätkama NATO-Vene nõukogus ja OSCE-s, aga Venemaa peab selleks koheselt vähendama sõjalisi pingeid Ukraina piiril.
"Dialoog ei tähenda läbirääkimisi, vaid kõnelusi läbipaistvuse suurendamiseks ning valearvestuse riski vähendamiseks. Venemaal puudub aga tegelik tahe oma ründava sõjalise hoiaku muutmiseks," lausus Laanet.
Kaitse- ja välisministrite ühisistungi fookuses oli strateegiline kompass, mille vastuvõtmist on oodata Prantsuse Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal märtsis.
2020. a juunis algatatud Euroopa Liidu strateegiline kompass on mahukas julgeolekualgatus, mille koostamisega soovitakse ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arusaama julgeolekuväljakutsetest ja rollist nendele vastamisel.
Kalle Laanet kohtus ka Läti ja Taani kaitseministriga, et arutada piirkondlikku julgeolekuolukorda. Eesti kaitseminister tänas Taanit panuse eest Läänemere julgeolekukorda, sh otsust saata piirkonda fregatt ja hävitajad ning peatse panuse eest taas NATO lahingugruppi Tapal.
Samuti kohtusid Eesti ja teised regiooni kaitseministrid Prantsuse kaitseministriga.
Kaitseministrite, NATO ja ÜRO esindajate kohtumise peateemad olid Euroopa Liidu sõjalised missioonid, sh Wagneri tegevus Malis, Vene vägede koondumine Ukraina piiril ja Euroopa Liidu kosmosepoliitika kaitsealgatuste vaatenurgast.
### Response:
Euroopa Liidu kaitseministrid mõistsid Venemaa nõudmised hukka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristen Michal, te kurtsite neljapäevase Eesti Päevalehe arvamusloos, et energiahindade kompenseerimise süsteem, mille valitsus kokku leppis, on kohmakas.
No sisuline probleem on ikkagi hinnašokk ja selle leevendamine. Et kui vaadata inimeste ootusi ja hoiakuid, siis ootus on, et valitsus ja riik teeks oma sammud võib-olla natuke kiiremas tempos.
Selline üleüldine ettekujutus, et kõik peavad nüüd avaldusi minema esitama, neid menetletakse seaduses ettenähtud korras jne, ega see ei ole väga sujuv mehhanism ja ei ole isegi Eestile loomuomane.
Emotsionaalselt on see ka olukord, kus Eesti inimesed, kes on püüdnud terve elu ise hakkama saada, peavad nüüd ühtäkki tundma, et nad on toetusetaotlejad. Ma ikkagi üritaks sellises olukorras leida universaalset lahendust.
Minu ettepanek lähtub pigem sellest, et hoida inimeste aega kokku, hoida ka avaliku võimu haldusaega kokku, et pigem kahele kõige suuremas riskis olevale sihtrühmale ehk pensionäridele ja lastega peredele teha ühekordne hinnatoetus ja siis on võimalik juba edasi minna selle juurde, et need, kes vajavad abi läbi toimetulekumehhanismi, saavad seda siis toimetulekumehhanismi kaudu.
Aga see toetussüsteem, mis praegu on, see ju lepiti kokku juba novembrikuus Reformierakonna ja Keskerakonna ühisel juhtimisel. Kuidas nüüd kõik korraga avastavad, et see on ebamugav?
Täna on näha, et see probleem ei ole ju ajutine. Kui vaadata näiteks hinnatõusunumbreid, siis eelmisel aastal oli see pisut alla viie protsendi ja järgmiseks aastaks on hinnatõusunumber tõenäoliselt juba suurem. See hinnašokk tegelikult jätkub, see kolib elektriarvest toidukaupadesse ja muudesse teenustesse.
Sellises olukorras tegelikult tuleks ikkagi leida viis, kuidas kiiresti anda sõnum ja need sammud ära astuda ilma selle suure paberimäärimiseta. Mitte miski ei takista riigil, valitsusel ega riigikogul öelda, et meil on parem lahendus, kui see eelmine on olnud. Ma pigem eeldaks, et rahva poolt see pigem võiks leida positiivset vastukaja.
Olete te erakonnast saanud tagasisidet oma ettepanekule?
Ma rääkisin sellest fraktsioonis. Mõnele see meeldib, mõned pakuvad teisi lahendusi. Üks lahendus, mida ma ise ka tegelikult kaaluks, on hinnalae kehtestamine teatud energiakogusele. Sellele on nii-öelda Norra mudelina viidatud. Minu meelest on seegi üks variant, olen selle kohta küsinud MKM-ist arvutusi ja ma loodan, et ka valitsus sellega tegeleb.
Kindlasti on ka neid, kes ütlevad, et tänane mehhanism on suurepärane, aga mina siiski olen lähtunud sellest, et oleks vaja märksa konkreetsemaid samme astuda.
Ega need lahendused mõlemad on võimalikud, peaasi, et inimesed tajuks, et riik ja riigijuhid tegelevad selle õige suunaga ja need lahendused ka neid aitavad. Vastasel korral me tõmbame jälle inimesi riigi küljest lahti ja eriti sellel ajal, kus maailm on ka selline liigestest lahti, ei ole see hea olukord.
Aga teie ettepanek jätab ju ühe olulise sihtrühma välja. Need, kes ei ole pensionärid ja kes ei ole lastega pered, aga kellel on sellegipoolest näiteks elektriküttega maja.
Ma soovitan revideerida ka toimetulekumehhanismi, nii selle korraldamist kui seda, et toimetulekumäärad arvestaks hinnatõusu.
Kuidas te Keskerakonna ettepanekusse suhtute?
Mina vähemalt võtaks seda arutada. Aga ma julgen öelda, et minu kirjeldatud kaks ettepanekut on selle võrra paremad, et need adresseerivad rohkem riskirühmi ehk siis pensionäre ja lastega peresid.
Seesama hinnapiir, kui tarbimise mahule, sellele, mis siis kompenseeritakse, panna ülempiir ette, siis ka see tegelikult ikkagi sõelub ära selle osa, kes vajavad rohkem abi ja need, kes võib-olla kulutavad oluliselt rohkem kui keskmine pere peaks kulutama.
Aga eraisikutele lisaks tuleb rääkida ka ettevõtlusest, sest ega ettevõtluse valud ja tulevikuvalikud tulevad meile kõigile tarbijahindadesse sisse. Ka sellega tuleb tegeleda.
Kaja Kallas ütles, et meil juba on toetusmeetmed olemas.
Ma ikkagi olen optimist ja püüan anda oma parima. Selleks ma oma mandaadi olen saanud, et peaga kaasa mõelda ja ma olen tänulik, kui valitsus leiab mistahes head lahendused, mis inimesi aitavad. Ma arvan, et minu ideed leiavad toetust tänagi riigikogu saalis, need leidsid tsiteerimist, nii et küllap need vaikselt levivad.
Keegi ei saa peaministrile ette kirjutada, kuidas tema asju teeb, võib-olla parlament küll pisut saab, aga ütleme nii, et me oleme andnud oma sisendi.
Teistpidi, kas energiakriisist väljatulemise küsimus viib valitsuskriisini?
No ma tahan loota, et mitte, sest ütleme nii, et hinnakriis on ikkagi laiem ja reaalne, see ei ole kaabust tõmmatud poliitiline kriis ja mõneti on loomulik, et sellel hetkel on debatte, aga need debatid peaksid ühel hetkel jõudma lahendusteni, mille pealt inimesed tunnevad ära, et jah, see valitsus, need erakonnad, kes on valitsuses, või need, kellele me oleme oma hääled andnud, esindavad meid. | Michal: inimesed ootavad valitsuselt kiiremaid lahendusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristen Michal, te kurtsite neljapäevase Eesti Päevalehe arvamusloos, et energiahindade kompenseerimise süsteem, mille valitsus kokku leppis, on kohmakas.
No sisuline probleem on ikkagi hinnašokk ja selle leevendamine. Et kui vaadata inimeste ootusi ja hoiakuid, siis ootus on, et valitsus ja riik teeks oma sammud võib-olla natuke kiiremas tempos.
Selline üleüldine ettekujutus, et kõik peavad nüüd avaldusi minema esitama, neid menetletakse seaduses ettenähtud korras jne, ega see ei ole väga sujuv mehhanism ja ei ole isegi Eestile loomuomane.
Emotsionaalselt on see ka olukord, kus Eesti inimesed, kes on püüdnud terve elu ise hakkama saada, peavad nüüd ühtäkki tundma, et nad on toetusetaotlejad. Ma ikkagi üritaks sellises olukorras leida universaalset lahendust.
Minu ettepanek lähtub pigem sellest, et hoida inimeste aega kokku, hoida ka avaliku võimu haldusaega kokku, et pigem kahele kõige suuremas riskis olevale sihtrühmale ehk pensionäridele ja lastega peredele teha ühekordne hinnatoetus ja siis on võimalik juba edasi minna selle juurde, et need, kes vajavad abi läbi toimetulekumehhanismi, saavad seda siis toimetulekumehhanismi kaudu.
Aga see toetussüsteem, mis praegu on, see ju lepiti kokku juba novembrikuus Reformierakonna ja Keskerakonna ühisel juhtimisel. Kuidas nüüd kõik korraga avastavad, et see on ebamugav?
Täna on näha, et see probleem ei ole ju ajutine. Kui vaadata näiteks hinnatõusunumbreid, siis eelmisel aastal oli see pisut alla viie protsendi ja järgmiseks aastaks on hinnatõusunumber tõenäoliselt juba suurem. See hinnašokk tegelikult jätkub, see kolib elektriarvest toidukaupadesse ja muudesse teenustesse.
Sellises olukorras tegelikult tuleks ikkagi leida viis, kuidas kiiresti anda sõnum ja need sammud ära astuda ilma selle suure paberimäärimiseta. Mitte miski ei takista riigil, valitsusel ega riigikogul öelda, et meil on parem lahendus, kui see eelmine on olnud. Ma pigem eeldaks, et rahva poolt see pigem võiks leida positiivset vastukaja.
Olete te erakonnast saanud tagasisidet oma ettepanekule?
Ma rääkisin sellest fraktsioonis. Mõnele see meeldib, mõned pakuvad teisi lahendusi. Üks lahendus, mida ma ise ka tegelikult kaaluks, on hinnalae kehtestamine teatud energiakogusele. Sellele on nii-öelda Norra mudelina viidatud. Minu meelest on seegi üks variant, olen selle kohta küsinud MKM-ist arvutusi ja ma loodan, et ka valitsus sellega tegeleb.
Kindlasti on ka neid, kes ütlevad, et tänane mehhanism on suurepärane, aga mina siiski olen lähtunud sellest, et oleks vaja märksa konkreetsemaid samme astuda.
Ega need lahendused mõlemad on võimalikud, peaasi, et inimesed tajuks, et riik ja riigijuhid tegelevad selle õige suunaga ja need lahendused ka neid aitavad. Vastasel korral me tõmbame jälle inimesi riigi küljest lahti ja eriti sellel ajal, kus maailm on ka selline liigestest lahti, ei ole see hea olukord.
Aga teie ettepanek jätab ju ühe olulise sihtrühma välja. Need, kes ei ole pensionärid ja kes ei ole lastega pered, aga kellel on sellegipoolest näiteks elektriküttega maja.
Ma soovitan revideerida ka toimetulekumehhanismi, nii selle korraldamist kui seda, et toimetulekumäärad arvestaks hinnatõusu.
Kuidas te Keskerakonna ettepanekusse suhtute?
Mina vähemalt võtaks seda arutada. Aga ma julgen öelda, et minu kirjeldatud kaks ettepanekut on selle võrra paremad, et need adresseerivad rohkem riskirühmi ehk siis pensionäre ja lastega peresid.
Seesama hinnapiir, kui tarbimise mahule, sellele, mis siis kompenseeritakse, panna ülempiir ette, siis ka see tegelikult ikkagi sõelub ära selle osa, kes vajavad rohkem abi ja need, kes võib-olla kulutavad oluliselt rohkem kui keskmine pere peaks kulutama.
Aga eraisikutele lisaks tuleb rääkida ka ettevõtlusest, sest ega ettevõtluse valud ja tulevikuvalikud tulevad meile kõigile tarbijahindadesse sisse. Ka sellega tuleb tegeleda.
Kaja Kallas ütles, et meil juba on toetusmeetmed olemas.
Ma ikkagi olen optimist ja püüan anda oma parima. Selleks ma oma mandaadi olen saanud, et peaga kaasa mõelda ja ma olen tänulik, kui valitsus leiab mistahes head lahendused, mis inimesi aitavad. Ma arvan, et minu ideed leiavad toetust tänagi riigikogu saalis, need leidsid tsiteerimist, nii et küllap need vaikselt levivad.
Keegi ei saa peaministrile ette kirjutada, kuidas tema asju teeb, võib-olla parlament küll pisut saab, aga ütleme nii, et me oleme andnud oma sisendi.
Teistpidi, kas energiakriisist väljatulemise küsimus viib valitsuskriisini?
No ma tahan loota, et mitte, sest ütleme nii, et hinnakriis on ikkagi laiem ja reaalne, see ei ole kaabust tõmmatud poliitiline kriis ja mõneti on loomulik, et sellel hetkel on debatte, aga need debatid peaksid ühel hetkel jõudma lahendusteni, mille pealt inimesed tunnevad ära, et jah, see valitsus, need erakonnad, kes on valitsuses, või need, kellele me oleme oma hääled andnud, esindavad meid.
### Response:
Michal: inimesed ootavad valitsuselt kiiremaid lahendusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raul Vaiksoo on andekas ja mitmekülgsete huvidega mees, mis on olnud ka ajendiks luua temast portreelugu. Filmi režissöör ja operaator Mattias Veermets on jälginud arhitekti tegemisi kahe aasta jooksul, saades osa paljudest üritustest, kuhu toimekas ja seiklusrikas arhitekt on jõudnud ning filmitegijad kaasa usaldanud.
"Mul on hea meel, et saame filmiga välja tulla just praegu, pilkases kaamoses. Loodan, et Rauli kirglik iseloom ja eluterve meel kandub läbi ekraani ka vaatajateni ning annab mõnusa energialaengu," ütleb produtsent Karolina Veetamm.
Filmi režissöör ja operaator on Mattias Veermets, montaažirežissöör Mirjam Jegorov, helirežissöör Kauri Lemberg, helilooja Markus Robam, produtsent Karolina Veetamm ja tootja Kafka Films. | Kinodesse jõuab portreefilm Raul Vaiksoost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raul Vaiksoo on andekas ja mitmekülgsete huvidega mees, mis on olnud ka ajendiks luua temast portreelugu. Filmi režissöör ja operaator Mattias Veermets on jälginud arhitekti tegemisi kahe aasta jooksul, saades osa paljudest üritustest, kuhu toimekas ja seiklusrikas arhitekt on jõudnud ning filmitegijad kaasa usaldanud.
"Mul on hea meel, et saame filmiga välja tulla just praegu, pilkases kaamoses. Loodan, et Rauli kirglik iseloom ja eluterve meel kandub läbi ekraani ka vaatajateni ning annab mõnusa energialaengu," ütleb produtsent Karolina Veetamm.
Filmi režissöör ja operaator on Mattias Veermets, montaažirežissöör Mirjam Jegorov, helirežissöör Kauri Lemberg, helilooja Markus Robam, produtsent Karolina Veetamm ja tootja Kafka Films.
### Response:
Kinodesse jõuab portreefilm Raul Vaiksoost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kogumiku pealkirjaks valitud tsitaat on pärit Gillian Duce'i raamatust "The Winning Game. Magic and Mayhem", ka kõik sisu pildid ja jutud on inspireeritud rahvatarkusest või kuulsate inimeste mõtteteradest.
Raamatusse on valitud 21 populaarse Lucky Laika vanasõnasarja postkaarti. Olivia Lipartia piltide juurde on ivaga lood kirjutanud Kadri Hinrikus, kujunduse eest on hea seisnud Endla Toots.
Samade autorite koostöös on varem ilmunud "Sõna vägi on suurem kui sõjavägi". Ka selle raamatu avaldas Koolibri.
Katkendid:
Alati on keegi võitja, isegi ahvide iludusvõistlusel (Aafrika)
Vanasõnapostkaart raamatust "Võta aega olla liblikas". Autor/allikas: pressimaterjalid
Täna ei olnud tõesti just kõige kergem päev.
Laulmistundi ma ei jõudnud, sest hommikul kooli minnes jalutas mulle vastu Valter oma koeraga. Tal on jube lahe labrador, kellele on jube lahe pulka visata. Meid huvitas, kas ta toob pulga välja ka naaberõue tiigist, kui talle jalgvärav lahti teha. Tõsi küll, ainult et naabrite rotveilerile ei meeldinud see sugugi ja me pidime kiirelt jalga laskma.
Ma jõudsin kooli just mata tunni alguseks ja kohe kihutas Saskia õpetajale kaebama, et ma olin tema vihiku aknast välja visanud. Tegelikult ma ei visanud. Ma viskasin Saskia vihiku ainult üle tema pea Tambetile, aga Tambet ei püüdnud seda kinni ja aken Tambeti selja taga oli lahti, sest õpetajad käsivad klasse tuulutada. Tambeti peale ei saa kunagi loota.
Loodusõpetus mulle täitsa meeldib, nagu meeldib ka akvaarium, mis loodusõpetuse klassis seisab. Seisis. Ma näitasin Pärdile, mismoodi näeb tennises välja õige tagantkäelöök. Ta ise küsis. Mul ei õnnestunud löök just kõige paremini, mistõttu lendas pall vastu akvaariumit. Aga teate, need on klaasist.
Joonistamistunnis läks mul sinise värvi purk laual ümber. Tõesti ei tea, kuidas see juhtus, sest ma püüdsin samal ajal pinginaabri joonistusele hoopis natuke punast lisada. Ta puikles vastu, aga ma olen kindel, et punane päike oleks efektsem kui kollane.
Rohkem tunde sel päeval ei olnud, aga klassijuhataja tuli garderoobis minu juurde ja ütles, et ma olen tema murelaste hulgas number 1.
Mulle meeldib meie klassijuhataja väga.
Õhtul kodus ütlesin isale, et olen klassi esimene.
"Tubli poiss!" kiitis paps ja vaatas telekast korvpalli edasi.
*****
Nägu on mask, vaata selle taha (Ameerika)
Vanasõnapostkaart raamatust "Võta aega olla liblikas". Autor/allikas: pressimaterjalid
Suure kuningriigi võimsas kuningalossis käib iga päev varavalgest hilisõhtuni tihe sebimine. Õukonna kõik 333 liiget ruttavad toimikute, aruannete, seletus- ja kiituskirjadega mööda treppe ja koridore. Nad kummardavad ja patsutavad, poevad, kuhu vaja, lakuvad taldu või tallavad tuult täpselt nii, nagu olukord nõuab. Hetkekski ei kao nägudelt ei naeratused ega higipiisad.
Ühel hommikul on lossi seinad kleebitud täis plakateid, kust võib lugeda: "Pühapäeval suur maskiball! Kõik on lahkesti palutud. See on valitseja kingitus truudele alamatele. Maskid jagab välja nõunik kabinetis 101."
Uhketes pidurõivastes truud alamad moodustavad nõuniku ukse taha pika järjekorra juba pühapäeva hommikul. Nõunik kutsub oma alamaid tuppa ükshaaval. Ta vestleb nendega, uurib nende käekäigu, maailmavaate, silmaringi ja elujärje kohta ning püüab välja selgitada, milline mask kedagi kõige paremini iseloomustaks. Maske on tal terve virn.
Kuigi nõunikuga on vestlemas käinud juba 50 alamat, on maskide virn täpselt sama kõrge kui alguses. Virn ei kahane ka pärast sajandat ega saja viiekümnendat inimest. Kui kabinetist lahkub 278. alam, tunneb nõunik küll suurt väsimust, ent maskikuhi on endine. Ükski alam ei luba omaenda maskil silmapilgukski langeda.
Viimasena siseneb nõuniku kabinetti kuningas ise ja temalegi ei oska nõunik midagi pakkuda. Kuningal püsib raudkindlana ees särav ja sädelev kõige õilsama valitseja mask.
Nüüd küsid sa kindlasti, kas siis maskiball toimus või mitte. Toimus ikka. Ja kestab siiamaani. Ainult nõunikku pole keegi enam näinud.
*****
Pimedus ei hammusta, ainult nuusutab pisut (Soome)
Vanasõnapostkaart raamatust "Võta aega olla liblikas". Autor/allikas: pressimaterjalid
Ema on ikka väsimatu.
"Rasmus, viimane aeg on magama minna! Kell on ammu kümme läbi!" ütleb ta juba mitmendat korda, mis tähendab, et kell peab juba väga palju kümme läbi olema. Aga mulle ei meeldi see magama minemise jutt.
Varem oli nii, et kui jäime perega onu Juhani poole ööseks, magasin alati ema-isaga ühes toas. See oli tore. Aga nüüd, kus mul on õde, me sinna enam kõik ei mahu ja mulle tehakse voodi ülemise korruse väikesesse kambrisse, kus kunagi oli pööning ja kus kummitab. Seda ütleb onupoeg Kristjan.
Onu ütleb muidugi, et kummitused on tühi lori ja Kristjan vaadaku parem, kuidas ta oma füüsika kahe saab ära parandatud. Kristjan näitab siis mulle, kuidas ta hästi osavalt kahe üle maalib ja kolmeks parandab. See saab täitsa kolmeks küll, ent magama minemisest ma ei pääse.
Kui vanemad on mulle head ööd soovinud ja ma pimedasse tuppa üksi jään, vean teki üle pea, pigistan silmad tugevasti kinni ja jään kummitusi ootama. Aga see on nii hirmus, et ajan end padja najale istuma ja otsustan, et hoian silmad pärani lahti senikaua, kuni valgeks läheb. Igaks juhuks võtan oma kingad ka voodissekaasa – et kui kummitus tuleb, siis ma viskan teda kingadega. Ja põgenen pärast seda.
Tasapisi hakkavad silmad pimedusega harjuma. Ma näen ähmaselt akent ja isegi lillepotti aknalaual, sest õuelatern saadab oma valgust ka tuppa. Näen madalat kummutit ja raamaturiiulit. Kõik paistab väga harilik ja ohutu. Kõige kummituslikum tundub suur tugitool ukse kõrval, aga ma saan aru, et ta on ikkagi tool mitte tont. Korraga kuulen vaikset krabinat. Surun sõrmed tugevasti kingade ümber ja hoian hinge kinni. Valmistun viskeks. Kuid kedagi ei tule, krabistab ainult vihm. Laterna kollakas valgus on mahe.
Ärkan selle peale, et päike paistab näkku ja palav on. Avastan imestusega oma voodist kingad. Kui mulle meenub eelmine õhtu, kiirustan Kristjanit otsima. Kavatsen talle öelda, et ta on täitsa lollakas. | Loe katkendeid Kadri Hinrikuse ja Olivia Lipartia raamatust "Võta aega olla liblikas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kogumiku pealkirjaks valitud tsitaat on pärit Gillian Duce'i raamatust "The Winning Game. Magic and Mayhem", ka kõik sisu pildid ja jutud on inspireeritud rahvatarkusest või kuulsate inimeste mõtteteradest.
Raamatusse on valitud 21 populaarse Lucky Laika vanasõnasarja postkaarti. Olivia Lipartia piltide juurde on ivaga lood kirjutanud Kadri Hinrikus, kujunduse eest on hea seisnud Endla Toots.
Samade autorite koostöös on varem ilmunud "Sõna vägi on suurem kui sõjavägi". Ka selle raamatu avaldas Koolibri.
Katkendid:
Alati on keegi võitja, isegi ahvide iludusvõistlusel (Aafrika)
Vanasõnapostkaart raamatust "Võta aega olla liblikas". Autor/allikas: pressimaterjalid
Täna ei olnud tõesti just kõige kergem päev.
Laulmistundi ma ei jõudnud, sest hommikul kooli minnes jalutas mulle vastu Valter oma koeraga. Tal on jube lahe labrador, kellele on jube lahe pulka visata. Meid huvitas, kas ta toob pulga välja ka naaberõue tiigist, kui talle jalgvärav lahti teha. Tõsi küll, ainult et naabrite rotveilerile ei meeldinud see sugugi ja me pidime kiirelt jalga laskma.
Ma jõudsin kooli just mata tunni alguseks ja kohe kihutas Saskia õpetajale kaebama, et ma olin tema vihiku aknast välja visanud. Tegelikult ma ei visanud. Ma viskasin Saskia vihiku ainult üle tema pea Tambetile, aga Tambet ei püüdnud seda kinni ja aken Tambeti selja taga oli lahti, sest õpetajad käsivad klasse tuulutada. Tambeti peale ei saa kunagi loota.
Loodusõpetus mulle täitsa meeldib, nagu meeldib ka akvaarium, mis loodusõpetuse klassis seisab. Seisis. Ma näitasin Pärdile, mismoodi näeb tennises välja õige tagantkäelöök. Ta ise küsis. Mul ei õnnestunud löök just kõige paremini, mistõttu lendas pall vastu akvaariumit. Aga teate, need on klaasist.
Joonistamistunnis läks mul sinise värvi purk laual ümber. Tõesti ei tea, kuidas see juhtus, sest ma püüdsin samal ajal pinginaabri joonistusele hoopis natuke punast lisada. Ta puikles vastu, aga ma olen kindel, et punane päike oleks efektsem kui kollane.
Rohkem tunde sel päeval ei olnud, aga klassijuhataja tuli garderoobis minu juurde ja ütles, et ma olen tema murelaste hulgas number 1.
Mulle meeldib meie klassijuhataja väga.
Õhtul kodus ütlesin isale, et olen klassi esimene.
"Tubli poiss!" kiitis paps ja vaatas telekast korvpalli edasi.
*****
Nägu on mask, vaata selle taha (Ameerika)
Vanasõnapostkaart raamatust "Võta aega olla liblikas". Autor/allikas: pressimaterjalid
Suure kuningriigi võimsas kuningalossis käib iga päev varavalgest hilisõhtuni tihe sebimine. Õukonna kõik 333 liiget ruttavad toimikute, aruannete, seletus- ja kiituskirjadega mööda treppe ja koridore. Nad kummardavad ja patsutavad, poevad, kuhu vaja, lakuvad taldu või tallavad tuult täpselt nii, nagu olukord nõuab. Hetkekski ei kao nägudelt ei naeratused ega higipiisad.
Ühel hommikul on lossi seinad kleebitud täis plakateid, kust võib lugeda: "Pühapäeval suur maskiball! Kõik on lahkesti palutud. See on valitseja kingitus truudele alamatele. Maskid jagab välja nõunik kabinetis 101."
Uhketes pidurõivastes truud alamad moodustavad nõuniku ukse taha pika järjekorra juba pühapäeva hommikul. Nõunik kutsub oma alamaid tuppa ükshaaval. Ta vestleb nendega, uurib nende käekäigu, maailmavaate, silmaringi ja elujärje kohta ning püüab välja selgitada, milline mask kedagi kõige paremini iseloomustaks. Maske on tal terve virn.
Kuigi nõunikuga on vestlemas käinud juba 50 alamat, on maskide virn täpselt sama kõrge kui alguses. Virn ei kahane ka pärast sajandat ega saja viiekümnendat inimest. Kui kabinetist lahkub 278. alam, tunneb nõunik küll suurt väsimust, ent maskikuhi on endine. Ükski alam ei luba omaenda maskil silmapilgukski langeda.
Viimasena siseneb nõuniku kabinetti kuningas ise ja temalegi ei oska nõunik midagi pakkuda. Kuningal püsib raudkindlana ees särav ja sädelev kõige õilsama valitseja mask.
Nüüd küsid sa kindlasti, kas siis maskiball toimus või mitte. Toimus ikka. Ja kestab siiamaani. Ainult nõunikku pole keegi enam näinud.
*****
Pimedus ei hammusta, ainult nuusutab pisut (Soome)
Vanasõnapostkaart raamatust "Võta aega olla liblikas". Autor/allikas: pressimaterjalid
Ema on ikka väsimatu.
"Rasmus, viimane aeg on magama minna! Kell on ammu kümme läbi!" ütleb ta juba mitmendat korda, mis tähendab, et kell peab juba väga palju kümme läbi olema. Aga mulle ei meeldi see magama minemise jutt.
Varem oli nii, et kui jäime perega onu Juhani poole ööseks, magasin alati ema-isaga ühes toas. See oli tore. Aga nüüd, kus mul on õde, me sinna enam kõik ei mahu ja mulle tehakse voodi ülemise korruse väikesesse kambrisse, kus kunagi oli pööning ja kus kummitab. Seda ütleb onupoeg Kristjan.
Onu ütleb muidugi, et kummitused on tühi lori ja Kristjan vaadaku parem, kuidas ta oma füüsika kahe saab ära parandatud. Kristjan näitab siis mulle, kuidas ta hästi osavalt kahe üle maalib ja kolmeks parandab. See saab täitsa kolmeks küll, ent magama minemisest ma ei pääse.
Kui vanemad on mulle head ööd soovinud ja ma pimedasse tuppa üksi jään, vean teki üle pea, pigistan silmad tugevasti kinni ja jään kummitusi ootama. Aga see on nii hirmus, et ajan end padja najale istuma ja otsustan, et hoian silmad pärani lahti senikaua, kuni valgeks läheb. Igaks juhuks võtan oma kingad ka voodissekaasa – et kui kummitus tuleb, siis ma viskan teda kingadega. Ja põgenen pärast seda.
Tasapisi hakkavad silmad pimedusega harjuma. Ma näen ähmaselt akent ja isegi lillepotti aknalaual, sest õuelatern saadab oma valgust ka tuppa. Näen madalat kummutit ja raamaturiiulit. Kõik paistab väga harilik ja ohutu. Kõige kummituslikum tundub suur tugitool ukse kõrval, aga ma saan aru, et ta on ikkagi tool mitte tont. Korraga kuulen vaikset krabinat. Surun sõrmed tugevasti kingade ümber ja hoian hinge kinni. Valmistun viskeks. Kuid kedagi ei tule, krabistab ainult vihm. Laterna kollakas valgus on mahe.
Ärkan selle peale, et päike paistab näkku ja palav on. Avastan imestusega oma voodist kingad. Kui mulle meenub eelmine õhtu, kiirustan Kristjanit otsima. Kavatsen talle öelda, et ta on täitsa lollakas.
### Response:
Loe katkendeid Kadri Hinrikuse ja Olivia Lipartia raamatust "Võta aega olla liblikas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastane Digne tegi Villa särgis kaasa 127 kohtumist, lüües kuus väravat ja andes 20 resultatiivset söötu. Viimati sai Digne mänguaega 1. detsembril, kui Evertron kaotas 1:4 Liverpoolile.
"Kui Lucas oli saadaval, siis kasutasime kohe võimalust, et ta klubisse tuua," ütles Villa peatreener Steven Gerrard.
"Sellise kvaliteediga mängijaga lepingu sõlmimine on meie meeskonda suurepärane täiendus ja tema tuleku üle on kõik, kes on Aston Villaga seotud, väga elevil," lisas ta.
Eelmisel nädalal liitus Aston Villaga laenulepingu alusel Barcelonast ka Brasiilia koondislane Philippe Coutinho.
Villa on Premier League'i liigatabelis 19 mängu järel 22 punktiga 14. kohal. Laupäeval kohtutakse seitsmendat positsiooni hoidva Manchester Unitediga. | Digne siirdus ühest Inglismaa kõrgliigaklubist teise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastane Digne tegi Villa särgis kaasa 127 kohtumist, lüües kuus väravat ja andes 20 resultatiivset söötu. Viimati sai Digne mänguaega 1. detsembril, kui Evertron kaotas 1:4 Liverpoolile.
"Kui Lucas oli saadaval, siis kasutasime kohe võimalust, et ta klubisse tuua," ütles Villa peatreener Steven Gerrard.
"Sellise kvaliteediga mängijaga lepingu sõlmimine on meie meeskonda suurepärane täiendus ja tema tuleku üle on kõik, kes on Aston Villaga seotud, väga elevil," lisas ta.
Eelmisel nädalal liitus Aston Villaga laenulepingu alusel Barcelonast ka Brasiilia koondislane Philippe Coutinho.
Villa on Premier League'i liigatabelis 19 mängu järel 22 punktiga 14. kohal. Laupäeval kohtutakse seitsmendat positsiooni hoidva Manchester Unitediga.
### Response:
Digne siirdus ühest Inglismaa kõrgliigaklubist teise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uue juhi otsingul seatakse sihiks leida juhatuse esimees, kes asub valitsuse möödunud aasta novembris heaks kiidetud uue lennunduskontserni etteotsa, mis ühendab Nordica, Regional Jet-i (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla, teatas ettevõte.
Valitsus soovib viia riikliku lennundusäri ühe valdusettevõtte alla ning säilitada kasumlikkus kogu grupi tasandil.
"Arvestades lennundusturul toimunud suuremaid muutusi COVID pandeemia mõjul, on näha, et ühendused Tallinnast on tagatud lisaks kodumaisele ettevõttele ka väliste lennuettevõtjatega. See sunnib üle vaatama, kas riigi oma lennundusäri on strateegilise tähtsusega või võiks tulevikus selle erastamist kaaluda. Valdusettevõtte loomine on esimene samm selles suunas," lisas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. | Nordica nõukogu kutsus Erki Urva ametist tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uue juhi otsingul seatakse sihiks leida juhatuse esimees, kes asub valitsuse möödunud aasta novembris heaks kiidetud uue lennunduskontserni etteotsa, mis ühendab Nordica, Regional Jet-i (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla, teatas ettevõte.
Valitsus soovib viia riikliku lennundusäri ühe valdusettevõtte alla ning säilitada kasumlikkus kogu grupi tasandil.
"Arvestades lennundusturul toimunud suuremaid muutusi COVID pandeemia mõjul, on näha, et ühendused Tallinnast on tagatud lisaks kodumaisele ettevõttele ka väliste lennuettevõtjatega. See sunnib üle vaatama, kas riigi oma lennundusäri on strateegilise tähtsusega või võiks tulevikus selle erastamist kaaluda. Valdusettevõtte loomine on esimene samm selles suunas," lisas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
### Response:
Nordica nõukogu kutsus Erki Urva ametist tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2020. aastal oli Eesti kogutarbimine 8,44 teravatt-tundi, 2021. aastal jaanuarist novembrini oli see 8,05 teravatt-tundi.
Novembris kerkis eraklientide tarbimine 2020. aastaga võrreldes 23 protsenti 237,7 gigavatt-tunnini.
Samal ajal kerkis novembri keskmine elektri börsihind 116,78 euroni megavatt-tunnist, 2020. aastal oli see 40,99 eurot megavatt tunni eest.
Detsembrikuus kasvas Eleringi andmetel eraklientide elektritarbimine 10 protsenti, 261,3 gigavatt-tunnini. Kasvu saab põhjendada külmema ilmaga, kuna lõppenud detsembri keskmine temperatuur oli 2020. aastast madalam, mingil määral mõjutas seda ka koroonast tingitud langusest majanduse taastumine.
Kui 2020. aasta detsembris oli elektribörsil kuu keskmine hind 45,49 eurot megavatt-tunnist, siis 2021. aasta detsembris kerkis see 202,65 euroni. | Eraklientide elektritarbimine kasvas detsembris 10 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2020. aastal oli Eesti kogutarbimine 8,44 teravatt-tundi, 2021. aastal jaanuarist novembrini oli see 8,05 teravatt-tundi.
Novembris kerkis eraklientide tarbimine 2020. aastaga võrreldes 23 protsenti 237,7 gigavatt-tunnini.
Samal ajal kerkis novembri keskmine elektri börsihind 116,78 euroni megavatt-tunnist, 2020. aastal oli see 40,99 eurot megavatt tunni eest.
Detsembrikuus kasvas Eleringi andmetel eraklientide elektritarbimine 10 protsenti, 261,3 gigavatt-tunnini. Kasvu saab põhjendada külmema ilmaga, kuna lõppenud detsembri keskmine temperatuur oli 2020. aastast madalam, mingil määral mõjutas seda ka koroonast tingitud langusest majanduse taastumine.
Kui 2020. aasta detsembris oli elektribörsil kuu keskmine hind 45,49 eurot megavatt-tunnist, siis 2021. aasta detsembris kerkis see 202,65 euroni.
### Response:
Eraklientide elektritarbimine kasvas detsembris 10 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvatavatest rünnakutest neis kahes linnas teenivate USA diplomaatide vastu teatati eelmisel suvel, vahendas leht. Sellega kasvas veelgi seni umbes 200-le hinnatud niinimetatud Havanna sündroomi ohvrite arv Hiinas, Lõuna-Ameerikas ja erinevates Euroopa riikides töötanud USA diplomaatide hulgas.
Havanna sündroomiks on hakatud nimetama USA diplomaatidel teadmata põhjustel tekkivaid füüsilisi kahjustusi, mille sümptomiteks on peavalu, peapööritus, kognitiivsed probleemid, tinnitus, ning nägemis-, kuulmis- ja tasakaaluhäired. Paljudel ametnikel on aastaid pärast juhtumist teatamist ilmnenud sümptomid, mõnel on diagnoositud ka traumaatilised ajukahjustused. Esimest korda teatasid sellistest probleemidest rohkem kui viis aastat tagasi USA saatkonnas Havannas töötanud diplomaadid.
Genfi ja Pariisi juhtumid on viimased Euroopas, aga juhtumeid on registreeritud ka Austrias, Serbias ja Saksamaal. Ajaleht Wall Street Journal teatas ka ligi pooleteistkümnest hiljutisest juhtumist Ameerika Ühendriikide suursaatkonna kompleksis Colombia pealinnas Bogotas. Kahtlaseid juhtumeid on olnud ka Hiinas asuvates USA konsulaatides.
Ametnike sõnul on ohvrite täpset arvu raske kindlaks teha, kuna iga juhtum peab olema meditsiiniliselt kontrollitud ja mõnel inimesel on sümptomitele muud selgitused.
USA ei ole seni veel suutnud kindlaks teha, kes on rünnakute taga ja millist mehhanismi selleks kasutatakse.
USA välisministeerium on määranud ametisse eraldi inimesed, kes probleemiga tegelevad. | USA diplomaate Genfis ja Pariisis tabas arvatav Havanna sündroom | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvatavatest rünnakutest neis kahes linnas teenivate USA diplomaatide vastu teatati eelmisel suvel, vahendas leht. Sellega kasvas veelgi seni umbes 200-le hinnatud niinimetatud Havanna sündroomi ohvrite arv Hiinas, Lõuna-Ameerikas ja erinevates Euroopa riikides töötanud USA diplomaatide hulgas.
Havanna sündroomiks on hakatud nimetama USA diplomaatidel teadmata põhjustel tekkivaid füüsilisi kahjustusi, mille sümptomiteks on peavalu, peapööritus, kognitiivsed probleemid, tinnitus, ning nägemis-, kuulmis- ja tasakaaluhäired. Paljudel ametnikel on aastaid pärast juhtumist teatamist ilmnenud sümptomid, mõnel on diagnoositud ka traumaatilised ajukahjustused. Esimest korda teatasid sellistest probleemidest rohkem kui viis aastat tagasi USA saatkonnas Havannas töötanud diplomaadid.
Genfi ja Pariisi juhtumid on viimased Euroopas, aga juhtumeid on registreeritud ka Austrias, Serbias ja Saksamaal. Ajaleht Wall Street Journal teatas ka ligi pooleteistkümnest hiljutisest juhtumist Ameerika Ühendriikide suursaatkonna kompleksis Colombia pealinnas Bogotas. Kahtlaseid juhtumeid on olnud ka Hiinas asuvates USA konsulaatides.
Ametnike sõnul on ohvrite täpset arvu raske kindlaks teha, kuna iga juhtum peab olema meditsiiniliselt kontrollitud ja mõnel inimesel on sümptomitele muud selgitused.
USA ei ole seni veel suutnud kindlaks teha, kes on rünnakute taga ja millist mehhanismi selleks kasutatakse.
USA välisministeerium on määranud ametisse eraldi inimesed, kes probleemiga tegelevad.
### Response:
USA diplomaate Genfis ja Pariisis tabas arvatav Havanna sündroom |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessor Tiit Tederi sõnul on Eestis tosin liiki kiilassilmasid. Enamik talvitub vastsena, harilik kiilassilm aga valmikuna, kellele meeldib end peita näiteks puukoore alla või vanade lehtede vahele. Ta ei põlga ära ka inimese rajatud kuure, kasvuhooneid ja elumaju.
Mõned külma ilma, lume ja lindude eest tuppa peitu pugenud kiilassilmad võivad kütteperioodi tulles avastada end väga suvistest oludest ning rahuliku talvitumise asemel asuvad hoopis ringi lendama.
Just siis jäävad nad ka inimesele silma ja võivad tekitada hirmu, nagu oleks majja mingid kahjurid elama asunud. Tegelikult on kiilassilm hoopis kahjurite hävitaja ja seetõttu iga aiapidaja suur sõber.
Putukamaailma dinosaurusel on omad veidrused
Tederi sõnul on kiilassilmad üsna arhailised olendid, kelle juured ulatuvad ligi 250 miljoni aasta taha. Pika evolutsiooni jooksul on neil välja kujunenud mitu põnevat omapära.
Näiteks pistavad kiilassilmad oma munad peaaegu sentimeetri pikkuse peenikese varre otsa seisma. Munad on küll harjumuspärase ovaalse kujuga, aga selline arhitektuuriline lähenemine nende paigutamisel on putukate puhul üsna erandlik.
Tederi sõnul võib olla tegemist kohanemisega, mis aitab ära hoida kannibalismi. Ühele lehele muneb emane mitukümmend muna ja varajasemad koorujad võivad nälja kustutamiseks õdesid-vendi einena kasutada. Kui munad pole lehe peal puntras koos, vaid igaüks oma ridva küljes, on väiksem tõenäosus, et uus põlvkond end aplusega tasalülitaks. Ka sipelgatel ja teistel tillukestel kiskjatel on neid sealt raskem kätte saada.
Kiilassilmal on kehaväline seedimine nagu ämblikulgi. See tähendab, et kui kiilassilma vastne oma õõnsad lõuad lehetäile või liblikaröövikule sisse lööb, juhib ta ohvri kehasse kõigepealt seedeensüüme, mis saagi organid mõne minutiga ära lagundavad. Seejärel imeb ta poolseeditud vedeliku ohvri seest oma kõhtu.
Tühjaks imetud lehetäisid aga niisama kõrvale ei heideta. Täide kestad ja ka muu lähiümbruses oleva sodi kleebib vastne maskeeringuna selja peale. "Olen korduvalt saanud inimestelt fotosid ja küsimusi, et mis see tillukene liikuv sodihunnik või prügitomp küll on," muigab Teder.
Pole just tavaline, et putukad on võimelised valmikuna värvi muutma, talvituvad kiilassilmad aga just nii talitavad. "On arvatud, et see aitab neil paremini ümbruskonda sulanduda ja seeläbi vaenlastele märkamatuks jääda," selgitab Teder. Kevadel ja suvel, kui nende elukeskkond on roheline, on ka kiilassilmad rohelised, sügisel muutuvad aga beežikas-roosakaks.
Putukad üldiselt vanadusse ei sure
Talvine diapaus, mil putukas on justkui tardunud, pikendab tema eluiga. Kiilassilma arenguetappide pikkus sõltub ilmaoludest, aga meie laiuskraadidel on tavapärane, et muna areng kestab ligi nädala ning vastse- ja nukujärk umbes paar nädalat.
"Kiilassilma vastsed söövad kõike, millest jõud üle käib ning just sel põhjusel kasvatatakse kiilassilmasid lausa tööstuslikult ning lastakse kasvuhoonetesse biotõrje eesmärgil laiali," toob Teder välja.
Suve hakul ringi lendama asuvad valmikud alustavad munemist umbes nädal pärast nukust koorumist. Need, kes alles sügiseks tiivad selga saavad, võivadki tänu heale talvitumiskohale elada veel pool aastat ja uuel kevadel järglaste saamiseni jõuda.
"Siiski tuleb silmas pidada, et vanadusse putukad üldiselt ei sure – enamasti pistab keegi nad enne nahka," tõdeb Teder ning toob välja, et ka tuppa talvituma tulnud kiilassilmad on üsna suures ohus.
Sügise hakul toas ringi lendavaid kiilassilmasid saaks tema sõnul veel aidata: "Parim, mis nendega teha, on nad ettevaatlikult kas karbis või tiibadest kinni võttes õue tagasi aidata ja kui läheb hästi, siis leiavad nad endale seal uue koha, kus talv mööda saata." Südatalvised virgujad, keda näiteks küttepuudega tuppa tuuakse, ei jõua aga uut kevadet ära oodata ja saavad tõenäoliselt hukka. | Lugeja küsib: kes on talviti toas ringi lendavad pikkade tiibadega putukad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessor Tiit Tederi sõnul on Eestis tosin liiki kiilassilmasid. Enamik talvitub vastsena, harilik kiilassilm aga valmikuna, kellele meeldib end peita näiteks puukoore alla või vanade lehtede vahele. Ta ei põlga ära ka inimese rajatud kuure, kasvuhooneid ja elumaju.
Mõned külma ilma, lume ja lindude eest tuppa peitu pugenud kiilassilmad võivad kütteperioodi tulles avastada end väga suvistest oludest ning rahuliku talvitumise asemel asuvad hoopis ringi lendama.
Just siis jäävad nad ka inimesele silma ja võivad tekitada hirmu, nagu oleks majja mingid kahjurid elama asunud. Tegelikult on kiilassilm hoopis kahjurite hävitaja ja seetõttu iga aiapidaja suur sõber.
Putukamaailma dinosaurusel on omad veidrused
Tederi sõnul on kiilassilmad üsna arhailised olendid, kelle juured ulatuvad ligi 250 miljoni aasta taha. Pika evolutsiooni jooksul on neil välja kujunenud mitu põnevat omapära.
Näiteks pistavad kiilassilmad oma munad peaaegu sentimeetri pikkuse peenikese varre otsa seisma. Munad on küll harjumuspärase ovaalse kujuga, aga selline arhitektuuriline lähenemine nende paigutamisel on putukate puhul üsna erandlik.
Tederi sõnul võib olla tegemist kohanemisega, mis aitab ära hoida kannibalismi. Ühele lehele muneb emane mitukümmend muna ja varajasemad koorujad võivad nälja kustutamiseks õdesid-vendi einena kasutada. Kui munad pole lehe peal puntras koos, vaid igaüks oma ridva küljes, on väiksem tõenäosus, et uus põlvkond end aplusega tasalülitaks. Ka sipelgatel ja teistel tillukestel kiskjatel on neid sealt raskem kätte saada.
Kiilassilmal on kehaväline seedimine nagu ämblikulgi. See tähendab, et kui kiilassilma vastne oma õõnsad lõuad lehetäile või liblikaröövikule sisse lööb, juhib ta ohvri kehasse kõigepealt seedeensüüme, mis saagi organid mõne minutiga ära lagundavad. Seejärel imeb ta poolseeditud vedeliku ohvri seest oma kõhtu.
Tühjaks imetud lehetäisid aga niisama kõrvale ei heideta. Täide kestad ja ka muu lähiümbruses oleva sodi kleebib vastne maskeeringuna selja peale. "Olen korduvalt saanud inimestelt fotosid ja küsimusi, et mis see tillukene liikuv sodihunnik või prügitomp küll on," muigab Teder.
Pole just tavaline, et putukad on võimelised valmikuna värvi muutma, talvituvad kiilassilmad aga just nii talitavad. "On arvatud, et see aitab neil paremini ümbruskonda sulanduda ja seeläbi vaenlastele märkamatuks jääda," selgitab Teder. Kevadel ja suvel, kui nende elukeskkond on roheline, on ka kiilassilmad rohelised, sügisel muutuvad aga beežikas-roosakaks.
Putukad üldiselt vanadusse ei sure
Talvine diapaus, mil putukas on justkui tardunud, pikendab tema eluiga. Kiilassilma arenguetappide pikkus sõltub ilmaoludest, aga meie laiuskraadidel on tavapärane, et muna areng kestab ligi nädala ning vastse- ja nukujärk umbes paar nädalat.
"Kiilassilma vastsed söövad kõike, millest jõud üle käib ning just sel põhjusel kasvatatakse kiilassilmasid lausa tööstuslikult ning lastakse kasvuhoonetesse biotõrje eesmärgil laiali," toob Teder välja.
Suve hakul ringi lendama asuvad valmikud alustavad munemist umbes nädal pärast nukust koorumist. Need, kes alles sügiseks tiivad selga saavad, võivadki tänu heale talvitumiskohale elada veel pool aastat ja uuel kevadel järglaste saamiseni jõuda.
"Siiski tuleb silmas pidada, et vanadusse putukad üldiselt ei sure – enamasti pistab keegi nad enne nahka," tõdeb Teder ning toob välja, et ka tuppa talvituma tulnud kiilassilmad on üsna suures ohus.
Sügise hakul toas ringi lendavaid kiilassilmasid saaks tema sõnul veel aidata: "Parim, mis nendega teha, on nad ettevaatlikult kas karbis või tiibadest kinni võttes õue tagasi aidata ja kui läheb hästi, siis leiavad nad endale seal uue koha, kus talv mööda saata." Südatalvised virgujad, keda näiteks küttepuudega tuppa tuuakse, ei jõua aga uut kevadet ära oodata ja saavad tõenäoliselt hukka.
### Response:
Lugeja küsib: kes on talviti toas ringi lendavad pikkade tiibadega putukad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peatreener Marko Pärnpuu käe all osaleb treeninglaagris 22 mängijat. Kogunemisest ei saa erinevatel põhjustel osa võtta Alex Boronilštšikov, Välek Altnurme, Egert Õunapuu, Dimitri Jepihhin, Tristan Vendelin, Tristan Pajo, Emir Dikajev ja Oliver Nikola Cekredzi. Koondis treenib äsja avatud Uuemõisa jalgpallihallis, mis valmis kultuuriministeeriumi, Eesti Jalgpalli Liidu ja Haapsalu linna koostöös.
U-17 koondis valmistub märtsis toimuvaks EM-valikturniiri eliitringiks. Mullu oktoobris peetud valiktsükli esimeses ringis õnnestus alagrupis Gruusia, Ungari ja Islandi ees kirja saada esikoht ja teenida edasipääs eliitringi. Bosnia ja Hertsegoviinas toimuval turniiril minnakse lisaks võõrustajatele vastamisi ka Belgia ja Hispaania eakaaslastega. Finaalturniirile, mis toimub 2022. aasta 16. maist kuni 1. juunini Iisraelis, pääsevad lisaks võõrustajale eliitringi alagruppide võitjad ja seitse paremat teise koha omanikku.
U-17 noormeeste jalgpallikoondis:
Väravavahid
Daniil Pareiko (11.03.2005) – Tallinna FCI Levadia
Gregor Pürg (07.12.2005) – FC Nõmme United
Nikita Kanev (25.03.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Kaitsjad
Ramaz Kardava (03.09.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Aleksandr Alteberg (02.06.2005) – FC Nõmme United
Herman Pedmanson (12.08.2005) – Tartu JK Tammeka
Mihkel Sepp (17.02.2005) – Tartu JK Tammeka
Laurits Õunpuu (10.08.2005) – Tartu JK Tammeka
Mihhail Kolobov (02.03.2005) – Tallinna JK Legion
Grigori Mitsuk (09.04.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Martin Tomberg (05.03.2006) – JK Tallinna Kalev
Sigvard Suppi (13.01.2006) – Tabasalu JK
Poolkaitsjad ja ründajad
Sander Soo (14.01.2005) – Paide Linnameeskond
Anton Volossatov (11.03.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Oskar Hõim (01.07.2005) – JK Tabasalu
Kristjan Kriis (16.03.2005) – Harju JK Laagri
Kristofer Käit (04.04.2005) – JK Tallinna Kalev
Karl Oskar Korjus (01.08.2005) – FC Nõmme United
Art Albert Anepaio (11.04.2005) – JK Tabasalu
Gregor Sandre (16.02.2005) – Tallinna FC Flora
Oskar Mägi (20.06.2005) – Viimsi JK
Mark William Mugra (28.01.2005) – Tartu JK Welco
Peatreener: Marko Pärnpuu
Abitreenerid: Alex Sander Sepp, Andres Oper
Väravavahtide treener: Ats Kutter
Füsioterapeut: Raiko Karpov
Kehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Mänedžer: Even Laanemaa | Eliitringiks valmistuv U-17 jalgpallikoondis koguneb treeninglaagriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peatreener Marko Pärnpuu käe all osaleb treeninglaagris 22 mängijat. Kogunemisest ei saa erinevatel põhjustel osa võtta Alex Boronilštšikov, Välek Altnurme, Egert Õunapuu, Dimitri Jepihhin, Tristan Vendelin, Tristan Pajo, Emir Dikajev ja Oliver Nikola Cekredzi. Koondis treenib äsja avatud Uuemõisa jalgpallihallis, mis valmis kultuuriministeeriumi, Eesti Jalgpalli Liidu ja Haapsalu linna koostöös.
U-17 koondis valmistub märtsis toimuvaks EM-valikturniiri eliitringiks. Mullu oktoobris peetud valiktsükli esimeses ringis õnnestus alagrupis Gruusia, Ungari ja Islandi ees kirja saada esikoht ja teenida edasipääs eliitringi. Bosnia ja Hertsegoviinas toimuval turniiril minnakse lisaks võõrustajatele vastamisi ka Belgia ja Hispaania eakaaslastega. Finaalturniirile, mis toimub 2022. aasta 16. maist kuni 1. juunini Iisraelis, pääsevad lisaks võõrustajale eliitringi alagruppide võitjad ja seitse paremat teise koha omanikku.
U-17 noormeeste jalgpallikoondis:
Väravavahid
Daniil Pareiko (11.03.2005) – Tallinna FCI Levadia
Gregor Pürg (07.12.2005) – FC Nõmme United
Nikita Kanev (25.03.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Kaitsjad
Ramaz Kardava (03.09.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Aleksandr Alteberg (02.06.2005) – FC Nõmme United
Herman Pedmanson (12.08.2005) – Tartu JK Tammeka
Mihkel Sepp (17.02.2005) – Tartu JK Tammeka
Laurits Õunpuu (10.08.2005) – Tartu JK Tammeka
Mihhail Kolobov (02.03.2005) – Tallinna JK Legion
Grigori Mitsuk (09.04.2005) - Ida-Virumaa FC Alliance
Martin Tomberg (05.03.2006) – JK Tallinna Kalev
Sigvard Suppi (13.01.2006) – Tabasalu JK
Poolkaitsjad ja ründajad
Sander Soo (14.01.2005) – Paide Linnameeskond
Anton Volossatov (11.03.2005) – Ida-Virumaa FC Alliance
Oskar Hõim (01.07.2005) – JK Tabasalu
Kristjan Kriis (16.03.2005) – Harju JK Laagri
Kristofer Käit (04.04.2005) – JK Tallinna Kalev
Karl Oskar Korjus (01.08.2005) – FC Nõmme United
Art Albert Anepaio (11.04.2005) – JK Tabasalu
Gregor Sandre (16.02.2005) – Tallinna FC Flora
Oskar Mägi (20.06.2005) – Viimsi JK
Mark William Mugra (28.01.2005) – Tartu JK Welco
Peatreener: Marko Pärnpuu
Abitreenerid: Alex Sander Sepp, Andres Oper
Väravavahtide treener: Ats Kutter
Füsioterapeut: Raiko Karpov
Kehalise ettevalmistuse treener: Hendrik Nälk
Mänedžer: Even Laanemaa
### Response:
Eliitringiks valmistuv U-17 jalgpallikoondis koguneb treeninglaagriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüdisinimese ehk Homo sapiensi kõige varasemate esindajate luid tuleb välja äärmiselt harva. Praeguseks on anatoomilises mõttes moodsa nüüdisinimese säilmeid leitud Aafrikas vaid kaheksast kohast. Sealjuures tuntakse vanimat säärast leidu Kibish Omo nime all. Nüüd hindas Cambridge'i Ülikooli teadlase Clive Oppenheimeri juhtud töörühm Omo seniarvatust vanemaks, vahendab Gizmodo.
Uuringut vedasid arheoloogide ja antropoloogide asemel geograafid, sest inimjäänuste vanuse hindamiseks oli vaja teadmisi ka neid ümbritseva pinnase kohta. Kuna Omo luustik leiti vahetult vulkaanituha kihi alt, kulusid uuringus marjaks ära vulkanoloogide teadmised.
Inimluid ümbritseva tuha vanust ja erinevust muudest pinnasekihtidest on teadlased püüdnud kindlaks teha varemgi. Nende uuringute tulemusel hakkasid teadlased paarikümne aasta eest Omo vanuses kahtlema. Nüüd oletavad uue töö autorid, et tabasid lõpuks naelapea pihta ja pakuvad Omo vanuseks vähemalt 233 000 aastat varem pakutud 197 000 asemel.
Uuringu autori ja vulkanoloogi Céline Vidali sõnul klapib uus hinnang enamiku uuemate inimese evolutsiooni mudelitega. Viimaste järgi kujunes Homo sapiensi liik välja kusagil 200 000–350 000 eest.
Kõnekas tuhk
Omo luustik tuli välja 1967. aastal Omo Kibsihi kivimikompleksist Edela-Etioopias. Leiukoht jääb Ida-Aafrika rifitvööndi orgu, mis on vulkaanilise aktiivsuse poolest tuntud piirkond. Céline Vidal osaleb aga uurimisprojektis, mille eesmärk on mõista just Etioopa riftipiirkonna ülisuurte vulkaanipursete toimumisaega ja ajalugu 300 000–60 000 aasta eest.
Ta lisab, et töörühm püüab muistsete pursete aegu tekkinud vulkaaniliste kivimite analüüsil välja selgitada, millal need aset leidsid ja millise keemilise jälje endast maha jätsid. Kuna iga vulkaanipurske jälg on Vidali sõnul ainulaadne, kaardistavad teadlased purske käigus lendunud tolmu teekonda kilomeetrite jagu vulkaanist eemal. Etioopias jäävad tolmukihtide piirkonda ka arheoloogilised leiukohad.
Tolmu vanuse määramisel jääb traditsioonilistest radiosüsiniku meetoditest väheks. Uurides aga vulkaanisetetest võetud pimsskivi-proovide keemilist koostist, suutis töörühm ajateljel paika panna kõik suuremad vulkaanipursked hilisesse kesk-pleistotseeni. Samas ajavahemikus kujunes välja nüüdisinimene.
Ei üllatust?
Omo luustik leiti omal ajal ligi kahemeetrise vulkaanituha kihi all asuvatest setetest. Tuha vanust ei saa otseselt kindlaks teha, kuna see on liialt peeneteraline. Vidali sõnul kõneleb Omo vanusest kõige selgemalt vahetult luustiku kohal paiknev tuhakiht.
Ühes kolleegidega analüüsis ta sealset tolmu ja võrdles kihi keemilist jälge teiste Etioopia riftipiirkonna purskejälgedega. Nii viisid nad vulkaanisetted kokku leiukohast 400 kilomeetri kaugusel asuva Shala vulkaani suure purskega. Kuna Shala purse leidis aset umbes 233 000 aasta eest, peab Omo olema Vidali sõnul vähemalt 230 000 aasta vanune.
Uue hinnangu veapiir on samas märkimisväärsed 22 000 aastat siia-sinna. Töörühm loodab edasiste uuringutega seda piiri koomale tõmmata. Ühtlasi ei suutnud uurijad kindlaks teha kivistise kõrgeimat võimalikku vanust. Edasistes uuringutes loodavad nad selle siiski kindlaks teha, seostades vahetult kivistise alla jäävat tuhakihti teiste tuhasetetega.
Ehkki uuring annab uut teadmist, pole tegu enneolematu läbimurdega. Vanima teadaoleva nüüdisinimese kivistise sedavõrd kõrge vanus pole teadlastele kuidagi üllatav, sest geeniandmete järgi kujunesid mitmed Homo sapiensile iseloomulikud tunnused välja ehk juba 600 000 aasta eest. Samas on mõned Marokos asuva Jebel Irhoudi leiukoha kivistised umbes 300 000 aasta vanused, kuid need ei kuulu tänapäevasele, vaid arhailisele Homo sapiensile.
Vidali sõnul on Jebel Irhoudi luustikel küll mõningad Homo sapiensi tunnused, kuid neid ei loeta täielikult nüüdisinimesteks. Omol on samas olemas kõik moodsa nüüdisinimese tunnused, nagu pikk ja ümar pealagi ja alalaõualuul hästi eristatav lõug.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Nature. | Vanim inimeste esiisa osutus arvatust veelgi vanemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüdisinimese ehk Homo sapiensi kõige varasemate esindajate luid tuleb välja äärmiselt harva. Praeguseks on anatoomilises mõttes moodsa nüüdisinimese säilmeid leitud Aafrikas vaid kaheksast kohast. Sealjuures tuntakse vanimat säärast leidu Kibish Omo nime all. Nüüd hindas Cambridge'i Ülikooli teadlase Clive Oppenheimeri juhtud töörühm Omo seniarvatust vanemaks, vahendab Gizmodo.
Uuringut vedasid arheoloogide ja antropoloogide asemel geograafid, sest inimjäänuste vanuse hindamiseks oli vaja teadmisi ka neid ümbritseva pinnase kohta. Kuna Omo luustik leiti vahetult vulkaanituha kihi alt, kulusid uuringus marjaks ära vulkanoloogide teadmised.
Inimluid ümbritseva tuha vanust ja erinevust muudest pinnasekihtidest on teadlased püüdnud kindlaks teha varemgi. Nende uuringute tulemusel hakkasid teadlased paarikümne aasta eest Omo vanuses kahtlema. Nüüd oletavad uue töö autorid, et tabasid lõpuks naelapea pihta ja pakuvad Omo vanuseks vähemalt 233 000 aastat varem pakutud 197 000 asemel.
Uuringu autori ja vulkanoloogi Céline Vidali sõnul klapib uus hinnang enamiku uuemate inimese evolutsiooni mudelitega. Viimaste järgi kujunes Homo sapiensi liik välja kusagil 200 000–350 000 eest.
Kõnekas tuhk
Omo luustik tuli välja 1967. aastal Omo Kibsihi kivimikompleksist Edela-Etioopias. Leiukoht jääb Ida-Aafrika rifitvööndi orgu, mis on vulkaanilise aktiivsuse poolest tuntud piirkond. Céline Vidal osaleb aga uurimisprojektis, mille eesmärk on mõista just Etioopa riftipiirkonna ülisuurte vulkaanipursete toimumisaega ja ajalugu 300 000–60 000 aasta eest.
Ta lisab, et töörühm püüab muistsete pursete aegu tekkinud vulkaaniliste kivimite analüüsil välja selgitada, millal need aset leidsid ja millise keemilise jälje endast maha jätsid. Kuna iga vulkaanipurske jälg on Vidali sõnul ainulaadne, kaardistavad teadlased purske käigus lendunud tolmu teekonda kilomeetrite jagu vulkaanist eemal. Etioopias jäävad tolmukihtide piirkonda ka arheoloogilised leiukohad.
Tolmu vanuse määramisel jääb traditsioonilistest radiosüsiniku meetoditest väheks. Uurides aga vulkaanisetetest võetud pimsskivi-proovide keemilist koostist, suutis töörühm ajateljel paika panna kõik suuremad vulkaanipursked hilisesse kesk-pleistotseeni. Samas ajavahemikus kujunes välja nüüdisinimene.
Ei üllatust?
Omo luustik leiti omal ajal ligi kahemeetrise vulkaanituha kihi all asuvatest setetest. Tuha vanust ei saa otseselt kindlaks teha, kuna see on liialt peeneteraline. Vidali sõnul kõneleb Omo vanusest kõige selgemalt vahetult luustiku kohal paiknev tuhakiht.
Ühes kolleegidega analüüsis ta sealset tolmu ja võrdles kihi keemilist jälge teiste Etioopia riftipiirkonna purskejälgedega. Nii viisid nad vulkaanisetted kokku leiukohast 400 kilomeetri kaugusel asuva Shala vulkaani suure purskega. Kuna Shala purse leidis aset umbes 233 000 aasta eest, peab Omo olema Vidali sõnul vähemalt 230 000 aasta vanune.
Uue hinnangu veapiir on samas märkimisväärsed 22 000 aastat siia-sinna. Töörühm loodab edasiste uuringutega seda piiri koomale tõmmata. Ühtlasi ei suutnud uurijad kindlaks teha kivistise kõrgeimat võimalikku vanust. Edasistes uuringutes loodavad nad selle siiski kindlaks teha, seostades vahetult kivistise alla jäävat tuhakihti teiste tuhasetetega.
Ehkki uuring annab uut teadmist, pole tegu enneolematu läbimurdega. Vanima teadaoleva nüüdisinimese kivistise sedavõrd kõrge vanus pole teadlastele kuidagi üllatav, sest geeniandmete järgi kujunesid mitmed Homo sapiensile iseloomulikud tunnused välja ehk juba 600 000 aasta eest. Samas on mõned Marokos asuva Jebel Irhoudi leiukoha kivistised umbes 300 000 aasta vanused, kuid need ei kuulu tänapäevasele, vaid arhailisele Homo sapiensile.
Vidali sõnul on Jebel Irhoudi luustikel küll mõningad Homo sapiensi tunnused, kuid neid ei loeta täielikult nüüdisinimesteks. Omol on samas olemas kõik moodsa nüüdisinimese tunnused, nagu pikk ja ümar pealagi ja alalaõualuul hästi eristatav lõug.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Nature.
### Response:
Vanim inimeste esiisa osutus arvatust veelgi vanemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäeval oli päeva keskmine hind 153,61 eurot megavatt tunni kohta. Viimati oli hind alla 100 euro 3. jaanuaril.
Kõige odavam on reedel elekter öösel kella neljast viieni, kui megavatt-tunni hind on 11,42 eurot. Kella kuuest hommikul hakkab hind tõusma ning kell 10-11 on päeva tipuhind 189,31 eurot megavatt-tunnist.
Kui viimastel päevadel on Eestis hind jäänud Lätile ja Leedule alla, siis reedel hinnatase ühtlustub ja ka ülejäänud Baltikumis on päeva keskmine 99,75 euro tasemel. Soomes kerkib hind neljapäeva 18,76-euroselt tasemelt reedel 60,49 euroni.
Lääne-Euroopas püsib hind endiselt kõrgemal tasemel, Saksamaal on päeva keskmine 178,76 ning Prantsusmaal 233,58 eurot megavatt-tunnist. | Reedene elektri börsihind langeb 99,75 eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäeval oli päeva keskmine hind 153,61 eurot megavatt tunni kohta. Viimati oli hind alla 100 euro 3. jaanuaril.
Kõige odavam on reedel elekter öösel kella neljast viieni, kui megavatt-tunni hind on 11,42 eurot. Kella kuuest hommikul hakkab hind tõusma ning kell 10-11 on päeva tipuhind 189,31 eurot megavatt-tunnist.
Kui viimastel päevadel on Eestis hind jäänud Lätile ja Leedule alla, siis reedel hinnatase ühtlustub ja ka ülejäänud Baltikumis on päeva keskmine 99,75 euro tasemel. Soomes kerkib hind neljapäeva 18,76-euroselt tasemelt reedel 60,49 euroni.
Lääne-Euroopas püsib hind endiselt kõrgemal tasemel, Saksamaal on päeva keskmine 178,76 ning Prantsusmaal 233,58 eurot megavatt-tunnist.
### Response:
Reedene elektri börsihind langeb 99,75 eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Joe Pavelski viskas Dallas Starsi eest kaks väravat ja andis kolm resultatiivset söötu. Viimasest kuuest mängust viienda võidu saanud Starsi poolelt said värava kirja ka Roope Hintz, Jason Robertson ja Jani Hakanpaa. Väravavaht Jake Oettinger tegi 23 tõrjet.
Krakeni väravad lõid Jared McCanni ja Calle Jarnkrok. Kraken on kaotanud seitse mängu järjest.
Ryan Dzingel viskas Arizona Coyotesi eest mõlemad väravad, sealhulgas kolmandal perioodil võiduvärava. Väravavaht Karel Vejmelka tegi 45 tõrjet. Maple Leafsi värava viskas Auston Matthews.
Boston Bruinsi Brad Marchand tegi oma karjääri viienda kübaratriki, kui lõi kaks väravat esimesel perioodil ning ühe teisel perioodil. Marchandil on viimase nelja mänguga kirjas kaheksa väravat. Kaks väravat lisas ka Curtis Lazar. Canadiensi eest, kes on viimasest 12 mängust kaotanud 11, viskas ainsa värava Michael Pezzetta.
Tulemused:
Boston – Montreal 5:1
Dallas – Seattle 5:2
Arizona – Toronto 2:1 | NHL: Pavelski viis Dallas Starsi võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Joe Pavelski viskas Dallas Starsi eest kaks väravat ja andis kolm resultatiivset söötu. Viimasest kuuest mängust viienda võidu saanud Starsi poolelt said värava kirja ka Roope Hintz, Jason Robertson ja Jani Hakanpaa. Väravavaht Jake Oettinger tegi 23 tõrjet.
Krakeni väravad lõid Jared McCanni ja Calle Jarnkrok. Kraken on kaotanud seitse mängu järjest.
Ryan Dzingel viskas Arizona Coyotesi eest mõlemad väravad, sealhulgas kolmandal perioodil võiduvärava. Väravavaht Karel Vejmelka tegi 45 tõrjet. Maple Leafsi värava viskas Auston Matthews.
Boston Bruinsi Brad Marchand tegi oma karjääri viienda kübaratriki, kui lõi kaks väravat esimesel perioodil ning ühe teisel perioodil. Marchandil on viimase nelja mänguga kirjas kaheksa väravat. Kaks väravat lisas ka Curtis Lazar. Canadiensi eest, kes on viimasest 12 mängust kaotanud 11, viskas ainsa värava Michael Pezzetta.
Tulemused:
Boston – Montreal 5:1
Dallas – Seattle 5:2
Arizona – Toronto 2:1
### Response:
NHL: Pavelski viis Dallas Starsi võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rjabkovi sõnul ei näe Venemaa põhjust korraldada uusi kõnelusi oma julgeolekunõudmiste teemal nagu NATO kolmapäeval Brüsselis peetud kohtumisel Venemaa esindajatega välja pakkus.
Samas lisas aseminister, et sõjanduseksperdid esitavad president Vladimir Putinile ettepanekuid käitumiseks juhul, kui olukord Ukrainas peaks halvenema, kuid võimalus tuleb anda ka diplomaatiale.
Ameerika Ühendriikide keeldumine arutada Venemaa keskseid nõudmisi julgeolekugarantiide saamiseks viib olukorra ummikusse, tõdes aseminister.
Venemaa esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) Aleksandr Lukaševitš ütles neljapäeval Twitteris, et kui Moskva ei saa mõistliku aja jooksul oma ettepanekutele konstruktiivset vastust ning "agressiivne käitumine Venemaa suhtes jätkub", peab Venemaa tegutsema, et kõrvaldada ohud oma julgeolekule.
Sel nädalal toimub rida kohtumisi Venemaa ning USA ja teiste NATO liitlaste vahel. Esmaspäeval pidasid USA ja Venemaa läbirääkimisi tuumarelvastuse kontrolli ja Ukraina ümber valitsevate pingete üle, kolmapäeval kohtusid Brüsselis Moskva ja NATO riikide esindajad NATO-Vene Nõukogu raames. Venemaa tõstatatud teemasid arutatakse ka neljapäeval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kohtumisel, mille liige on ka USA. | Venemaa survestab Läänt oma nõudmistele vastama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rjabkovi sõnul ei näe Venemaa põhjust korraldada uusi kõnelusi oma julgeolekunõudmiste teemal nagu NATO kolmapäeval Brüsselis peetud kohtumisel Venemaa esindajatega välja pakkus.
Samas lisas aseminister, et sõjanduseksperdid esitavad president Vladimir Putinile ettepanekuid käitumiseks juhul, kui olukord Ukrainas peaks halvenema, kuid võimalus tuleb anda ka diplomaatiale.
Ameerika Ühendriikide keeldumine arutada Venemaa keskseid nõudmisi julgeolekugarantiide saamiseks viib olukorra ummikusse, tõdes aseminister.
Venemaa esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) Aleksandr Lukaševitš ütles neljapäeval Twitteris, et kui Moskva ei saa mõistliku aja jooksul oma ettepanekutele konstruktiivset vastust ning "agressiivne käitumine Venemaa suhtes jätkub", peab Venemaa tegutsema, et kõrvaldada ohud oma julgeolekule.
Sel nädalal toimub rida kohtumisi Venemaa ning USA ja teiste NATO liitlaste vahel. Esmaspäeval pidasid USA ja Venemaa läbirääkimisi tuumarelvastuse kontrolli ja Ukraina ümber valitsevate pingete üle, kolmapäeval kohtusid Brüsselis Moskva ja NATO riikide esindajad NATO-Vene Nõukogu raames. Venemaa tõstatatud teemasid arutatakse ka neljapäeval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kohtumisel, mille liige on ka USA.
### Response:
Venemaa survestab Läänt oma nõudmistele vastama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23-aastane ja 204 cm pikkune Treier kogus 11 mänguminutiga kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/1), kaks lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Võitjate parimatena viskasid Christian Mekowulu ja Gerald Robinson mõlemad 20 punkti ning hankisid vastavalt ka kaheksa ja viis lauapalli. Eimantas Bendžius tõi 18 silma ja üheksa lauapalli ning David Logan kogus samuti 18 punkti.
Pühapäeval 101:94 Siim-Sander Vene tänavuses Itaalia kõrgliiga debüütmängus Varesest jagu saanud Fortitudo edukaimana viskas Leonardo Tote 17 punkti ning Pietro Aradori ja Branden Frazier lisasid kumbki 15 silma.
Sassari on nüüd kuue võidu ja seitsme kaotusega tabelis üks viiest võistkonnast, kellel selline saldo ette näidata. Võiduprotsenti arvestades jagab see seltskond kohti 8.-12. Bologna Fortitudo (3-10) jagab koos Vanoliga eelviimast ja viimast positsiooni. | Treier ja Sassari võitsid kindlalt liigatabeli viimast meeskonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23-aastane ja 204 cm pikkune Treier kogus 11 mänguminutiga kaks punkti (kahesed 1/2, kolmesed 0/1), kaks lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe pallikaotuse ja ühe isikliku vea, vahendab Korvpall24.geenius.ee.
Võitjate parimatena viskasid Christian Mekowulu ja Gerald Robinson mõlemad 20 punkti ning hankisid vastavalt ka kaheksa ja viis lauapalli. Eimantas Bendžius tõi 18 silma ja üheksa lauapalli ning David Logan kogus samuti 18 punkti.
Pühapäeval 101:94 Siim-Sander Vene tänavuses Itaalia kõrgliiga debüütmängus Varesest jagu saanud Fortitudo edukaimana viskas Leonardo Tote 17 punkti ning Pietro Aradori ja Branden Frazier lisasid kumbki 15 silma.
Sassari on nüüd kuue võidu ja seitsme kaotusega tabelis üks viiest võistkonnast, kellel selline saldo ette näidata. Võiduprotsenti arvestades jagab see seltskond kohti 8.-12. Bologna Fortitudo (3-10) jagab koos Vanoliga eelviimast ja viimast positsiooni.
### Response:
Treier ja Sassari võitsid kindlalt liigatabeli viimast meeskonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Esiteks rääkisime pikalt just sellest, kus on kitsaskohad, et meil oleks rohkem tootmisvõimsusi turul ja ei tekiks selliseid hinnatippe, kus me takerdume ja kus vajame abi taastuvenergiaga edasi liikumisel," ütles peaminister Kaja Kallas.
Peaministri sõnul on kitsaskohad erinevad, kuid peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas.
Valitsus kaardistab ka olukorda, kuidas energiahüvitiste taotluste menetlustega läheb. Tartu maksab esimesed toetussummad välja juba neljapäeval, märkis Kallas.
"Me võtame väga tõsiselt seda tagasisidet ja kriitikat toetusmeetmete kitsaskohtade kohta ja oleme valmis neid muutma, et inimesed saaksid abi," sõnas ta, lisades, et meetmete muutmist arutatakse uuel nädalal.
Julgeolek pole peaministri sõnul teiste teemade kõrval saanud Eestis piisavalt tähelepanu, kuigi see riiki otseselt puudutab.
"Eile oli mul telefonikõne ka Norra peaministriga, kellega jagame seda julgeolekuolukorra pilti ja tunnetust täpselt samamoodi. Sai räägitud ka elektritoetustest, Norra toetustest on Eesti ajakirjanduses juttu olnud ja sain otseallikast küsida. Täpselt samamoodi ollakse Norras mures, aga nende olukord on natuke teistsugune," ütles ta.
Koroonaviirusega nakatumine on tõusuteel
Koroonaviirusega nakatumine on Eestis kasvuteel. "Hinnangud on, et tipupäevadel võib nakatumine tõusta 6000–7000 nakatununi päevas," rääkis ta. "Tahaksin panna inimestele südamele, et omikronist on räägitud justkui ta oleks leebe, meil on liikumas ka delta variant, mis ei ole leebe. Inimesed, kes on vaktsineerimata, saavad kõige rohkem pihta," rääkis ta.
Teistes riikides on tekkinud probleeme testimisvõimekusega, kuid Kallase sõnul Eestis sellega probleeme ei ole ja mahud peavad sellele vähemalt esialgu vastu.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on energiakriisis oluline toetada nii eraisikuid kui ka ettevõtteid.
Kulud energiale on ka avalikes asutustes tõusmas, seda ka tervishoiuvaldkonnas ja haiglates. "Maht on kasvanud pea kahekordseks võrreldes varasemaga, räägime miljonitest eurodest kogukuludest selle kütteperioodi jooksul," sõnas Kiik.
Hinnatõusu kaudsed mõjud jõuavad ka nendeni, kelle enda elektriarved ei suurene, märkis Kiik.
Arvamus, et omikron on kerge tüvi, ei tohiks kedagi kõigutada, märkis Kiik. Haiglates on patsientide arv stabiilne, kuid haiglatesse satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed ning selle arvelt on kinni ka voodikohad, mille tõttu ei pääse teiste muredega inimesed haiglasse.
Valitsus kiitis neljapäeval heaks ka patsiendikindlustuse eelnõu. "Eesmärk on alates maikuust jõustada vaktsiinikindlustuse süsteem, millega on võimalik Covid-19 vaktsiinide puhul ka varasemate aastate tõsiste kõrvaltoimete eest hüvitist taotleda," sõnas ta. 2023. aastast lisanduvad mehhanismi ka teised vaktsiinid.
"Mis tahes vaktsiinid, mida Eesti riigis pakutakse, on kõrgelt testitud, kontrollitud ja uuritud, nende manustamine on alati ohutum kui haigestumine. Aga me teame, et igal ravimil on kõrvaltoimed, ka vaktsiinil," sõnas ta.
CO2 kvoodimüügi tulu oli 42 miljonit plaanitust suurem
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul maksutulu kiire kasv eelmise aasta viimases kvartalis jätkus, ka novembris tasuti üle 750 miljoni euro, mida on varasema aastaga võrreldes 13 protsenti rohkem.
"Sageli käibemaksu üldist laekumist vaadates on tekkinud kujutelm, et energeetika tegevusalalt laekub käibemaksu sadade miljonite võrra rohkem. Kui võrdleme aasta varasemaga, laekus novembris seda 41 miljonit rohkem. See hinnanguline enamlaekumine jääb 19 miljoni euro kanti. Võrdluseks – praegune leevenduspakett on üle 200 miljoni euro," sõnas ta.
Värskelt vaadati üle ka eelarve üldine seis, 11 kuu põhjal on eelarvepuudujääk novembri lõpu seisuga 562 miljonit eurot. "See number tasub meeles pidada, kui räägitakse ülelaekumisest, paraku klassikalisest ülelaekumisest oleme kaugel," sõnas rahandusminister.
Käesoleva aasta prognoosi kohaselt peaks käibemaksu täiendavalt laekuma suurusjärgus 70 miljonit eurot. CO2 kvoodi kasv on olnud 42 miljonit eurot. "Kõik see kokku tähendab, kui räägime CO2 kvoodi arvelt rahastatavatest meetmetest, siis selle maht on praegu hinnanguliselt 79 miljonit eurot. Täiendav CO2 laekumine seda tervikuna ei kata," sõnas ta.
"Mis puudutab näiteks CO2 saastekvoodi müügist riigile laekuvat tulu, siis seda prognoosime mõne aja pärast üle, suvine prognoos pole tõenäoliselt enam vettpidav," rääkis rahandusminister. | Kallas: oleme valmis toetusmeetmete murekohti muutma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Esiteks rääkisime pikalt just sellest, kus on kitsaskohad, et meil oleks rohkem tootmisvõimsusi turul ja ei tekiks selliseid hinnatippe, kus me takerdume ja kus vajame abi taastuvenergiaga edasi liikumisel," ütles peaminister Kaja Kallas.
Peaministri sõnul on kitsaskohad erinevad, kuid peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas.
Valitsus kaardistab ka olukorda, kuidas energiahüvitiste taotluste menetlustega läheb. Tartu maksab esimesed toetussummad välja juba neljapäeval, märkis Kallas.
"Me võtame väga tõsiselt seda tagasisidet ja kriitikat toetusmeetmete kitsaskohtade kohta ja oleme valmis neid muutma, et inimesed saaksid abi," sõnas ta, lisades, et meetmete muutmist arutatakse uuel nädalal.
Julgeolek pole peaministri sõnul teiste teemade kõrval saanud Eestis piisavalt tähelepanu, kuigi see riiki otseselt puudutab.
"Eile oli mul telefonikõne ka Norra peaministriga, kellega jagame seda julgeolekuolukorra pilti ja tunnetust täpselt samamoodi. Sai räägitud ka elektritoetustest, Norra toetustest on Eesti ajakirjanduses juttu olnud ja sain otseallikast küsida. Täpselt samamoodi ollakse Norras mures, aga nende olukord on natuke teistsugune," ütles ta.
Koroonaviirusega nakatumine on tõusuteel
Koroonaviirusega nakatumine on Eestis kasvuteel. "Hinnangud on, et tipupäevadel võib nakatumine tõusta 6000–7000 nakatununi päevas," rääkis ta. "Tahaksin panna inimestele südamele, et omikronist on räägitud justkui ta oleks leebe, meil on liikumas ka delta variant, mis ei ole leebe. Inimesed, kes on vaktsineerimata, saavad kõige rohkem pihta," rääkis ta.
Teistes riikides on tekkinud probleeme testimisvõimekusega, kuid Kallase sõnul Eestis sellega probleeme ei ole ja mahud peavad sellele vähemalt esialgu vastu.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on energiakriisis oluline toetada nii eraisikuid kui ka ettevõtteid.
Kulud energiale on ka avalikes asutustes tõusmas, seda ka tervishoiuvaldkonnas ja haiglates. "Maht on kasvanud pea kahekordseks võrreldes varasemaga, räägime miljonitest eurodest kogukuludest selle kütteperioodi jooksul," sõnas Kiik.
Hinnatõusu kaudsed mõjud jõuavad ka nendeni, kelle enda elektriarved ei suurene, märkis Kiik.
Arvamus, et omikron on kerge tüvi, ei tohiks kedagi kõigutada, märkis Kiik. Haiglates on patsientide arv stabiilne, kuid haiglatesse satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed ning selle arvelt on kinni ka voodikohad, mille tõttu ei pääse teiste muredega inimesed haiglasse.
Valitsus kiitis neljapäeval heaks ka patsiendikindlustuse eelnõu. "Eesmärk on alates maikuust jõustada vaktsiinikindlustuse süsteem, millega on võimalik Covid-19 vaktsiinide puhul ka varasemate aastate tõsiste kõrvaltoimete eest hüvitist taotleda," sõnas ta. 2023. aastast lisanduvad mehhanismi ka teised vaktsiinid.
"Mis tahes vaktsiinid, mida Eesti riigis pakutakse, on kõrgelt testitud, kontrollitud ja uuritud, nende manustamine on alati ohutum kui haigestumine. Aga me teame, et igal ravimil on kõrvaltoimed, ka vaktsiinil," sõnas ta.
CO2 kvoodimüügi tulu oli 42 miljonit plaanitust suurem
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul maksutulu kiire kasv eelmise aasta viimases kvartalis jätkus, ka novembris tasuti üle 750 miljoni euro, mida on varasema aastaga võrreldes 13 protsenti rohkem.
"Sageli käibemaksu üldist laekumist vaadates on tekkinud kujutelm, et energeetika tegevusalalt laekub käibemaksu sadade miljonite võrra rohkem. Kui võrdleme aasta varasemaga, laekus novembris seda 41 miljonit rohkem. See hinnanguline enamlaekumine jääb 19 miljoni euro kanti. Võrdluseks – praegune leevenduspakett on üle 200 miljoni euro," sõnas ta.
Värskelt vaadati üle ka eelarve üldine seis, 11 kuu põhjal on eelarvepuudujääk novembri lõpu seisuga 562 miljonit eurot. "See number tasub meeles pidada, kui räägitakse ülelaekumisest, paraku klassikalisest ülelaekumisest oleme kaugel," sõnas rahandusminister.
Käesoleva aasta prognoosi kohaselt peaks käibemaksu täiendavalt laekuma suurusjärgus 70 miljonit eurot. CO2 kvoodi kasv on olnud 42 miljonit eurot. "Kõik see kokku tähendab, kui räägime CO2 kvoodi arvelt rahastatavatest meetmetest, siis selle maht on praegu hinnanguliselt 79 miljonit eurot. Täiendav CO2 laekumine seda tervikuna ei kata," sõnas ta.
"Mis puudutab näiteks CO2 saastekvoodi müügist riigile laekuvat tulu, siis seda prognoosime mõne aja pärast üle, suvine prognoos pole tõenäoliselt enam vettpidav," rääkis rahandusminister.
### Response:
Kallas: oleme valmis toetusmeetmete murekohti muutma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ehkki pealkiri "355" on lugejale eimidagiütlev, peitub selle taga tüüpilise spiooni koodnimi – just nagu James Bondi 007. Küll aga ei räägi film spioonist, kes kannab nime "355", vaid neljast naisagendist. Õigemini võib öelda pigem kolmest, sest ühe näol on tegemist terapeudiga, kes tegeleb spioonide vaimse tervise hoidmisega.
"355" pöörab tähelepanu salajasele kiibile, mis suudab kahjutuks teha kogu maailma. Ühe mälupulgaga saab kontrollida lennuliiklust, teha kahjutuks tuumajaam või võtta suurlinnalt elekter. Küll aga läheb mälupulk kaduma ning käib vaheldumisi pahade ja heade inimeste kätte, kellest kumbki seda osavalt hoida ei oska.
Korraga jahivad kiipi neli naist – sakslane Marie (Diane Kruger), ameeriklane Mace (Jessica Chastain), britt Khadijah'(Lupita Nyong'o) ja kolumbialane Graciela (Penelope Cruz). Kõlab justkui anekdoot, ent huvitaval kombel polnudki tüüpilisse spioonifilmi rakendatud mõnd halva vene aktsendiga idaeurooplast. Ilmselt oli selleks asendatud oma ladinaameerikaliku olemusega Penelope Cruz.
Kuigi naised töötavad erinevate riikide ja agentuuride all, jõuavad nad viimaks lahenduseni, et üksteise vastu sõdimine pole arukas ning ühendada tuleks naiselik vägi ning astuda koos ühise vaenlase vastu.
"355" ("The 355") Autor/allikas: Universal Pictures
Filmi peategelased üritavad jätta mulje endast kui erinevatest inimestest, keda seob ainult sugu ja ühine elukutse. Penelope Cruzi terapeudist osatäitja peab mängima vagusat ja habrast naisterahvast, kes hoolimata oma psühholoogiaalasest elukutsest näib hirmunud ja soovib minna tagasi koju oma perekonna juurde.
Marie ja Mace on agendid, kellest üks töötab Saksamaa ja teine Ameerika eriteenistuses ning Khadijah on Mace'i endine tuttav, kes võlub oma suurepäraste IT-teadmistega. Kuigi tundub, et erinevusi naistel jagub, ei tule nende karakterid linateoses välja. Enim erineb teistest tsiviilisikuna keeristesse segatud Penelope Cruz, kes näitab ennast mõned üksikud korrad haprana.
"355" ("The 355") Autor/allikas: Universal Pictures
Hoolimata tõsiasjast, et peategelasteks on kavalad naised, ei paku film sellegipoolest niivõrd palju elamust. Üldjoones on tegu toreda vaatamisega ning midagi halba ette heita ei ole. Samas olen kindel, et isegi, kui inimene ei ole enda elus just väga palju märulifilme vaadanud, tunneb ta filmis ära midagi tuttavlikku. Filmi tegevusliin üsnagi etteaimatav ning nagu ikka saab headus kurjusest alati võitu – just nagu muinasjuttudes.
Ilmselt üritati tegelaste näol muuta ka üleüldist arusaama naistesse ning ka sellest, et nii-öelda nõrgem sugu võiks vastu astuda sõjakatele ja maskuliinsetele meesterahvastele.
Kohati tundus, et "355" ei leidnud oma nüanssi – isegi naiste kasutamine spioonidena pole midagi uueväärset, samuti ei ole seda maailma hävitav kiip või kolumbialasest narkoparun. Kiibijaht mööda maailma, alustades Kolumbiast, suundudes edasi Pariisi, Londonisse, Marokosse ning Hiina ei too ka endas midagi üllatavat. Jääb mulje, et omavahel on üritatud sobitada mitmesuguseid filme – alustades James Bondist (mida isegi peategelased omavahel filmis arutavad) ning lõpetades Pablo Escobarilike viidetega.
Hoolimata kriitikast jooksis film üllatavalt hästi, kindlasti oleks saanud vahel ära jätta mõned täiesti sisutühjad hetked, kuid kokkuvõtlikult võin öelda, et tegemist oli spioonipõnevikust naistekaga, millesse oli põimitud tibatilluke osa ka romantikat. Samuti näitab film hästi, et raske võib olla leida enda kõrvale inimesi, keda saab sajaprotsendiliselt usaldada ning korrumpeerunud maailmas võidab esialgu ikka see, kes peab ennast teistest paremaks ning nutikamaks. | Arvustus. Spioonisugemetega naistekas "355" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ehkki pealkiri "355" on lugejale eimidagiütlev, peitub selle taga tüüpilise spiooni koodnimi – just nagu James Bondi 007. Küll aga ei räägi film spioonist, kes kannab nime "355", vaid neljast naisagendist. Õigemini võib öelda pigem kolmest, sest ühe näol on tegemist terapeudiga, kes tegeleb spioonide vaimse tervise hoidmisega.
"355" pöörab tähelepanu salajasele kiibile, mis suudab kahjutuks teha kogu maailma. Ühe mälupulgaga saab kontrollida lennuliiklust, teha kahjutuks tuumajaam või võtta suurlinnalt elekter. Küll aga läheb mälupulk kaduma ning käib vaheldumisi pahade ja heade inimeste kätte, kellest kumbki seda osavalt hoida ei oska.
Korraga jahivad kiipi neli naist – sakslane Marie (Diane Kruger), ameeriklane Mace (Jessica Chastain), britt Khadijah'(Lupita Nyong'o) ja kolumbialane Graciela (Penelope Cruz). Kõlab justkui anekdoot, ent huvitaval kombel polnudki tüüpilisse spioonifilmi rakendatud mõnd halva vene aktsendiga idaeurooplast. Ilmselt oli selleks asendatud oma ladinaameerikaliku olemusega Penelope Cruz.
Kuigi naised töötavad erinevate riikide ja agentuuride all, jõuavad nad viimaks lahenduseni, et üksteise vastu sõdimine pole arukas ning ühendada tuleks naiselik vägi ning astuda koos ühise vaenlase vastu.
"355" ("The 355") Autor/allikas: Universal Pictures
Filmi peategelased üritavad jätta mulje endast kui erinevatest inimestest, keda seob ainult sugu ja ühine elukutse. Penelope Cruzi terapeudist osatäitja peab mängima vagusat ja habrast naisterahvast, kes hoolimata oma psühholoogiaalasest elukutsest näib hirmunud ja soovib minna tagasi koju oma perekonna juurde.
Marie ja Mace on agendid, kellest üks töötab Saksamaa ja teine Ameerika eriteenistuses ning Khadijah on Mace'i endine tuttav, kes võlub oma suurepäraste IT-teadmistega. Kuigi tundub, et erinevusi naistel jagub, ei tule nende karakterid linateoses välja. Enim erineb teistest tsiviilisikuna keeristesse segatud Penelope Cruz, kes näitab ennast mõned üksikud korrad haprana.
"355" ("The 355") Autor/allikas: Universal Pictures
Hoolimata tõsiasjast, et peategelasteks on kavalad naised, ei paku film sellegipoolest niivõrd palju elamust. Üldjoones on tegu toreda vaatamisega ning midagi halba ette heita ei ole. Samas olen kindel, et isegi, kui inimene ei ole enda elus just väga palju märulifilme vaadanud, tunneb ta filmis ära midagi tuttavlikku. Filmi tegevusliin üsnagi etteaimatav ning nagu ikka saab headus kurjusest alati võitu – just nagu muinasjuttudes.
Ilmselt üritati tegelaste näol muuta ka üleüldist arusaama naistesse ning ka sellest, et nii-öelda nõrgem sugu võiks vastu astuda sõjakatele ja maskuliinsetele meesterahvastele.
Kohati tundus, et "355" ei leidnud oma nüanssi – isegi naiste kasutamine spioonidena pole midagi uueväärset, samuti ei ole seda maailma hävitav kiip või kolumbialasest narkoparun. Kiibijaht mööda maailma, alustades Kolumbiast, suundudes edasi Pariisi, Londonisse, Marokosse ning Hiina ei too ka endas midagi üllatavat. Jääb mulje, et omavahel on üritatud sobitada mitmesuguseid filme – alustades James Bondist (mida isegi peategelased omavahel filmis arutavad) ning lõpetades Pablo Escobarilike viidetega.
Hoolimata kriitikast jooksis film üllatavalt hästi, kindlasti oleks saanud vahel ära jätta mõned täiesti sisutühjad hetked, kuid kokkuvõtlikult võin öelda, et tegemist oli spioonipõnevikust naistekaga, millesse oli põimitud tibatilluke osa ka romantikat. Samuti näitab film hästi, et raske võib olla leida enda kõrvale inimesi, keda saab sajaprotsendiliselt usaldada ning korrumpeerunud maailmas võidab esialgu ikka see, kes peab ennast teistest paremaks ning nutikamaks.
### Response:
Arvustus. Spioonisugemetega naistekas "355" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juventus läks 25. minutil Weston McKennie väravast juhtima, kuid kümme minutit hiljem viigistas Lautaro Martinez penaltist kohtumise. Teisel poolajal ei suutnud kumbki meeskond väravat lüüa ning mäng läks lisaajale.
Lisaaja viimasel 120. minutil tõi Interile võidu Tšiili jalgpallikoondislane Alexis Sanchez. Interi jaoks oli see kuues kord superkarikas võita, kuid esimene pärast 2010. aastat.
"Mida rohkem tšempion mängib, seda parem ta on ja ta teeb asju, mida keegi teine teha ei suuda," ütles Sanchez pärast mängu. "Tundsin, et olen täna oma parimas vormis ja olin võidu järgi väga näljane."
Interi peatreenerist Simone Inzaghist sai esimene peatreener, kes on suutnud kolmes karikafinaalis Juventust võita. 2017. aastal alistas tema juhitud Lazio superkarikafinaalis Juventuse 3:2 ning kaks aastat hiljem 3:1 .
| TROPHY
Here it is: Now the #SupercoppaFrecciarossa IS OURS! #IMWinner pic.twitter.com/prOHEcx0Tv
— Inter (@Inter_en) January 12, 2022 | Itaalia superkarika võitis lisaajal löödud väravast Milano Inter | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juventus läks 25. minutil Weston McKennie väravast juhtima, kuid kümme minutit hiljem viigistas Lautaro Martinez penaltist kohtumise. Teisel poolajal ei suutnud kumbki meeskond väravat lüüa ning mäng läks lisaajale.
Lisaaja viimasel 120. minutil tõi Interile võidu Tšiili jalgpallikoondislane Alexis Sanchez. Interi jaoks oli see kuues kord superkarikas võita, kuid esimene pärast 2010. aastat.
"Mida rohkem tšempion mängib, seda parem ta on ja ta teeb asju, mida keegi teine teha ei suuda," ütles Sanchez pärast mängu. "Tundsin, et olen täna oma parimas vormis ja olin võidu järgi väga näljane."
Interi peatreenerist Simone Inzaghist sai esimene peatreener, kes on suutnud kolmes karikafinaalis Juventust võita. 2017. aastal alistas tema juhitud Lazio superkarikafinaalis Juventuse 3:2 ning kaks aastat hiljem 3:1 .
| TROPHY
Here it is: Now the #SupercoppaFrecciarossa IS OURS! #IMWinner pic.twitter.com/prOHEcx0Tv
— Inter (@Inter_en) January 12, 2022
### Response:
Itaalia superkarika võitis lisaajal löödud väravast Milano Inter |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtualust Anwar Raslani süüdistati 58 tapmise, vägistamise ja seksuaalse rünnaku juhtumis Damaskuses asuvas vanglas, mida valvas tema juhitud üksus. Mees on kõik süüdistused tagasi lükanud.
Neljapäeval väljakuulutatud otsus on teine samas kohtuasjas määratud karistus. Eelmisel aastal määras Koblenzi kohus nelja- ja poole aastase karistuse Süüria luureteenistuse endisele töötajale Eyad Al-Gharibile tsiviilisikute piinamisele õhutamise eest. Tegemist on maailmas esimese kriminaalkohtu menetlusega Süüria režiimi korraldatud piinamiste üle 2011. aastal alanud kodusõja käigus.
"Kohtuprotsess näitab, et süüdlaste vastutusele võtmine Assadi režiimi kohutavate julmuste eest on võimalik – et tõendid on ülekaalukad ja kohtud aktsepteerivad neid –, kui prokurörid ja kohtunikud otsustavad tegutseda," ütles inimõigusorganisatsiooni Open Society Justice Initiative esindaja Eric Witte. Organisatsioon aitas kohtuprotsessi käigus toetada mitut tunnistajat. "Nii väga kui me selle kohtuprotsessi tulemust tervitame, ei tohi me unustada, et kohtus tõestatud kuritegude julmus jätkub Süürias tänaseni," lisas ta.
Assadi valitsus eitab vangide piinamist.
Kohtuotsus annab lootust paljudele Saksamaal viibivatest 800 000 süürlasest pärast seda, kui katsed luua Süüria üle rahvusvaheline tribunal ebaõnnestusid.
Kohtupidamine sai Saksamaal võimalikuks, kuna seal kehtivad universaalsed jurisdiktsiooni sätted inimsusevastaste kuritegude kohta, olgu need toime pandud ükskõik millises maailma riigis.
Järgmisel nädalal algab Frakfurdis teine Süürias toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid puudutav kohtuasi, kus süüdistatakse süürlasest arsti Homsi linna haiglas aastatel 2011–2012 vangide piinamises ning ka ühe vangi tapmises mürgisüstiga.
Venemaa ja Hiina on blokeerinud ÜRO Julgeolekunõukogus lääneriikide katsed viia Süürias toimunud kuritegude käsitlemine rahvusvahelisse kriminaalkohtusse, mis jätab piinamiste ning keemiarünnakute ohvritele vähe võimalusi õiguse otsimisel kohtutes. | Saksa kohus mõistis süürlase inimsusevastaste kuritegude eest eluks ajaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtualust Anwar Raslani süüdistati 58 tapmise, vägistamise ja seksuaalse rünnaku juhtumis Damaskuses asuvas vanglas, mida valvas tema juhitud üksus. Mees on kõik süüdistused tagasi lükanud.
Neljapäeval väljakuulutatud otsus on teine samas kohtuasjas määratud karistus. Eelmisel aastal määras Koblenzi kohus nelja- ja poole aastase karistuse Süüria luureteenistuse endisele töötajale Eyad Al-Gharibile tsiviilisikute piinamisele õhutamise eest. Tegemist on maailmas esimese kriminaalkohtu menetlusega Süüria režiimi korraldatud piinamiste üle 2011. aastal alanud kodusõja käigus.
"Kohtuprotsess näitab, et süüdlaste vastutusele võtmine Assadi režiimi kohutavate julmuste eest on võimalik – et tõendid on ülekaalukad ja kohtud aktsepteerivad neid –, kui prokurörid ja kohtunikud otsustavad tegutseda," ütles inimõigusorganisatsiooni Open Society Justice Initiative esindaja Eric Witte. Organisatsioon aitas kohtuprotsessi käigus toetada mitut tunnistajat. "Nii väga kui me selle kohtuprotsessi tulemust tervitame, ei tohi me unustada, et kohtus tõestatud kuritegude julmus jätkub Süürias tänaseni," lisas ta.
Assadi valitsus eitab vangide piinamist.
Kohtuotsus annab lootust paljudele Saksamaal viibivatest 800 000 süürlasest pärast seda, kui katsed luua Süüria üle rahvusvaheline tribunal ebaõnnestusid.
Kohtupidamine sai Saksamaal võimalikuks, kuna seal kehtivad universaalsed jurisdiktsiooni sätted inimsusevastaste kuritegude kohta, olgu need toime pandud ükskõik millises maailma riigis.
Järgmisel nädalal algab Frakfurdis teine Süürias toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid puudutav kohtuasi, kus süüdistatakse süürlasest arsti Homsi linna haiglas aastatel 2011–2012 vangide piinamises ning ka ühe vangi tapmises mürgisüstiga.
Venemaa ja Hiina on blokeerinud ÜRO Julgeolekunõukogus lääneriikide katsed viia Süürias toimunud kuritegude käsitlemine rahvusvahelisse kriminaalkohtusse, mis jätab piinamiste ning keemiarünnakute ohvritele vähe võimalusi õiguse otsimisel kohtutes.
### Response:
Saksa kohus mõistis süürlase inimsusevastaste kuritegude eest eluks ajaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Midagi senistest asjadest ma kõrvale ei jäta," kinnitas Riisalo ERR-ile, et tema poliitikasse minek tähendab panustamist erakonna Eesti 200 tegevusse vabatahtlikuna. Seejuures jätkab ta oma igapäevast tööd ka välisministeeriumis.
Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles kolmapäeval ERR-ile, et Riisalol nähakse kandvat rolli erakonna riigikogu valimiste kampaania vedamisel.
Riisalo ise leidis, et erakonda astumine ei tähenda veel, et seal peaks palgalisele tööle asuma ning näeb enda rolli pigem vabatahtlikus tegevuses, mida ta elu jooksul ka teistes valdkondades on teinud.
Ta lisas, et erakond hakkab alles arutama, kuidas järgmistele valimistele vastu minna ning milline tema roll selles olema saab.
"Pigem vist jah," vastas Riisalo küsimusele, et juhul, kui ta erakonnas ametlikult tööle asub ja palka saama hakkab, siis kas ta peaks loobuma oma senisest tööst välisministeeriumis.
Riisalo on Kolme mere algatuse investeerimisfondi nõukogu liige.
Kolme mere algatus on regionaalne koostööformaat, mis ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki, nende hulka kuulub ka Eesti. Algatuse eesmärk on muuta ühiselt majandusse, taristusse ja energiajulgeolekusse panustades Euroopa ühtsemaks.
Investeerimisfond on poliitilise algatuse majanduslik tugi. Kolme mere riikide ühiseks kavatsuseks on arendada regiooni taristut, mis omakorda vajab mahukaid investeeringuid. Fond toetab ambitsioonikate infrastruktuuri projektide, näiteks Rail Balticu või Paldiski LNG terminali elluviimist. | Riisalo asub Eesti 200-s tööle vabatahtlikuna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Midagi senistest asjadest ma kõrvale ei jäta," kinnitas Riisalo ERR-ile, et tema poliitikasse minek tähendab panustamist erakonna Eesti 200 tegevusse vabatahtlikuna. Seejuures jätkab ta oma igapäevast tööd ka välisministeeriumis.
Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles kolmapäeval ERR-ile, et Riisalol nähakse kandvat rolli erakonna riigikogu valimiste kampaania vedamisel.
Riisalo ise leidis, et erakonda astumine ei tähenda veel, et seal peaks palgalisele tööle asuma ning näeb enda rolli pigem vabatahtlikus tegevuses, mida ta elu jooksul ka teistes valdkondades on teinud.
Ta lisas, et erakond hakkab alles arutama, kuidas järgmistele valimistele vastu minna ning milline tema roll selles olema saab.
"Pigem vist jah," vastas Riisalo küsimusele, et juhul, kui ta erakonnas ametlikult tööle asub ja palka saama hakkab, siis kas ta peaks loobuma oma senisest tööst välisministeeriumis.
Riisalo on Kolme mere algatuse investeerimisfondi nõukogu liige.
Kolme mere algatus on regionaalne koostööformaat, mis ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki, nende hulka kuulub ka Eesti. Algatuse eesmärk on muuta ühiselt majandusse, taristusse ja energiajulgeolekusse panustades Euroopa ühtsemaks.
Investeerimisfond on poliitilise algatuse majanduslik tugi. Kolme mere riikide ühiseks kavatsuseks on arendada regiooni taristut, mis omakorda vajab mahukaid investeeringuid. Fond toetab ambitsioonikate infrastruktuuri projektide, näiteks Rail Balticu või Paldiski LNG terminali elluviimist.
### Response:
Riisalo asub Eesti 200-s tööle vabatahtlikuna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olen üle 15 aasta uurinud vepslasi ja nende rahvakultuuri. See ei ole olnud pelgalt kameraalne töö arhiivisalvestiste, kirjanduse ja internetimaterjalidega, vaid ennekõike regulaarne välitöine kohalolu vepslaste endi keskel. Vaid viimased kaks koroona-aastat on antropoloogilisse uurimistegevusse katkestuse teinud. Pole teada, kas ja millal see jätkuda saab.
Tunnen seega nii vepslaste traditsioonilist elukeskkonda Loode-Venemaa kolkakülades kui ka tarmuka, kuid siiski väikesearvulise rahvusintelligentsi ponnistusi Petroskoi (vene keeles Petrozavodsk) linnas Karjala Vabariigis vepsa keelt ja kultuuri arendada ning edasi kanda.
Mõtisklen artiklis vepslaseks olemise ja vepslaseks jäämise üle nüüdsel Venemaal, tegelikult aga väikerahvaste osast kaasaegses üleilmastumises.
Vaid miljonilise arvukusega eestlastel võib olla enam silma ja empaatiat väikese ja tuge vajava suhtes kui mõne suurrahva esindajal. Vähemalt osa meist on endiselt suutelised teadvustama, kui lähedal võib ebasoodsates oludes olla rahvusliku kestmise surmaohtu sattumine, keele ja kultuuri kadu suurriikliku surve poliitika või omaenda pealiskaudsuse ja rumaluse tõttu.
Teisest küljest on eesti kultuuril läinud viimastel aegadel suhteliselt hästi. Pärast Nõukogude aja lõppu oleme demograafilisele langusele vaatamata suutnud tehnoloogiliselt, õiguslikult, kaitsestrateegiliselt ja muude võtetega oma kultuuri kestmist ja iseolemist kindlustada. Väiksusele vaatamata läheb meil stabiilselt, võrreldes ka paljude arvult suuremate rahvastega.
Venemaa rahvad on erinevad, nii meist kui ka üksteisest
Sealsamas oleme piisavalt suured ja pigem endast suuremate poole vahtivad, et mitte tajuda tunduvalt väiksemana olemise täit reaalsust. Meie kõige lähemad hõimlased, Venemaal elavad läänemeresoome rahvad pole meist hulgalt aga mitte kümneid, vaid sadu kordi vähemad. Vepslaste arvukus on vähenenud 3000 piirimaile. Millised on põhilised stereotüübid ja väärettekujutused, mis eestlasi, kes Venemaal käies on ehk vaid suurlinnu külastanud, valdama kipuvad?
Küllap on kõige keerulisem ette kujutada juba rahvuslikku väiksust ja killustatust ennast. Vepslaste asuala pole kompaktne. Nad on alles jäänud külarühmadena Leningradi ja Vologda oblasti ning lõunapoolse Karjala eri piirkondades. Külarühmi lahutavad venestunud, parema infrastruktuuriga ja geopoliitiliselt olulisemad paigad, metsad ja sood, samuti oblastipiirid, mis tähendab omavaheliste otseteede puudumist. Kujuteldav sidusala, millel vepslased tuhatkond aastat tagasi, enne slaavi invasiooni algust asuda võisid, oli vähemalt Eesti-suurune. Tänapäeval sellel aga rahvuslikku asustusühtlust ei ole. Saareline hajaasustus iseloomustab praegusajal Venemaa soome-ugri rahvaid üldse.
Teine oluline asi, mis vepslaste nagu ka muude idapoolsemate väikerahvaste puhul võib jääda meile arusaamatuks, on hoopis erinev riigiidentiteet ja vastav ajalooline kogemus. Pole midagi naiivsemat kui arvata, et venelaste naabruses asumine või pool sajandit elu Nõukogude Liidus annab meile adekvaatse ettekujutuse sugulasrahvaste olukorrast tänasel Venemaal. Eestlastel on olnud ajaloolisi kogemusi eri vallutajate ja valitsejatega. Oma identiteedilt pole me end kunagi sidunud Venemaa ja venemaisega. Erinevad on usk- ja kultuurkonnad. Arvame, et teame Venemaast kõike, kuid loomulikult sõidame vaid teatud stereotüüpide kukil.
Vepslased pole kunagi olnud ühegi muu riigi kui Venemaa alluvuses. Kui see tänapäeval midagi loeks, siis saab vepslasi kroonikate põhjal pidada Vene riikluse ühtedeks rajajateks 9. sajandi keskpaigas – ajal, mil nende Euroopa suurimate järvede vaheline kodumaa võis veeteede tõttu olla märksa tsiviliseeritum ja "kuumem" piirkond kui toonane Läänemere idakallas. Seega on kogu "vene värk" olnud vepslastele kogu aeg ainus "oma". Kui oma riik peab sind aga väikerahvana alaväärseks, on see palju traagilisem kui sama mistahes võõrvõimu poolt. Sellist rahvusliku kogemuslikkuse erinevust on üpris raske kultuuridevaheliselt kommunikeerida, see eeldab tegelikke teadmisi, tegelikku kogemust.
Kultuuriruumide erinevuse tõttu on eesti maarahva stardipositsioon olnud rahvuslikul moderniseerumisel tunduvalt soodsam ja õigeaegsem. 19. sajandil, mil herderlik rahvusromantika ning uute natsioonide teke olid jõudnud ka Ida-Euroopasse, ei vaevanud eestlasi demograafiline langus ning rahvusliku intelligentsi laiemaks tärkamiseks olid tingimused soodsad. Olid juba olemas omakeelne kirjakultuur ja alam koolisüsteem. Vohas küll kadakasakslus, kuid ka seda suudeti ohjeldada.
Vepslaste ja teiste Venemaa väikerahvaste ärkamisaega pole sellisena aga kunagi olnudki. Tinglikult võiks selleks pidada noores Nõukogude riigis kümmekonna aasta vältel juurutatud korenizatsija-poliitikat, mille kestel asus keskvõim looma kirjakeelteta ja haritlaskonnata rahvastele oma haridussüsteemi, pedagoogide kaadrit ja kooliõpikuid, et nõukogulikud tõed seni suhtelises isolatsioonis elanud mittevene hulkadeni jõuaksid. See lootusrikas start rahvuslikuks emantsipeerumiseks lõpetati 1930. aastate teisel poolel, mil stalinistlik rahvuspoliitika võttis sootuks uue suuna, asudes väikerahvaid venestama ja nende etnilist teistsugusust alavääristama.
Kui ongi juba hilja, tuleb tegutseda lootes
Nii on vepslaste rahvuslik eneseuhkus eriti sõjajärgsetel aastakümnetel olnud mutta tambitud. See on viinud enesesalgamisteni, venelaseks olla tahtmiseni, põlvkondade venestumiseni. Siin on kaasa aidanud ühiskondlik surve, venekeelne haridussüsteem, venelastega sarnane argikultuur, ka antropoloogiline lähedus, mis pole takistanud sulandumist. Selline olukord ei ole midagi vepslastele unikaalset, paraku kordub see muster igal pool maailmas.
Rahvuslik eneseksolemine taandub nii paremal juhul madalkultuuriks või tänapäeval omalaadseks hobitegevuseks. Külad ja piirkonnad, kus elavat vepsa keelt ja meelt on veel nüüdki võimalik uurida ja kogeda, asuvad äärealadel, kuhu veneluse teerull veel täie auruga kohale jõudnud pole.
Ometigi ei jää see nii. Küsimus on viimastes vepsakeelsetes rühmades.
Seda imepärasem on hoog ja pingutus, mis oma rahvuse päästmisel perestroikaaja saabudes iseloo- mustab vepsa haritlaskonda. Taastati kirjakeel, valmistati ette dokumentatsiooni ja seadusandlust omakeelse haridussüsteemi ning rahvuslike administratiivpiirkondade loomiseks. Vepslaste tarmukust toonase Venemaa väikerahvaste kontekstis võiks võrrelda eestlaste usinusega muutuste käivitamisel idablokis. See ei olnud tühi töö, ometi pole kaugeltki kõik nüüd 30 aasta pärast nii, nagu loodeti.
Kivimite poolest rikkas Põhja-Vepsas ning metsasel keskvepslaste asualal loeb enam raha, tegelikku elu määravad riigilt suurkorporatsioonidele ja oligarhidele antud eelisvõimalused põlisrahva rikkuste enda kasuks kapitaliseerimisel, ja ka siin pole globaalselt midagi eriskummalist. Tehnoloogiate ja meediavahendite arenedes on lõpptulemusena eelisolukorras ikkagi venekeelne massikultuur ja meelsus nagu mujal angloameerika või mõni muu kood.
Traditsiooniline vepsa elu metsastes maapiirkondades hääbub vaikselt nagu traditsiooniline maaelu Eestimaal. Väikerahvaste ja -keelte tegelikku kadumisprotsessi Venemaal võikski arusaadavuse huvides võrrelda meie keelemurrete ja kohalike identiteetide sulandumisega suhteliselt näotuks riigirahvaks paaris suuremas tõmbekeskuses Eestis. Olla vepslane tähendab tulevikus minu hinnangutel mingi vepsamaigulise kõrg- või subkultuuri viljelemist venekeelses linnakeskkonnas (Peterburis, Petroskois).
Õnneks on 20. sajandi vältel väikerahvaste keele- ja kultuuripärandit ka Venemaal piisavalt talletada suudetud. Ometigi on meie ees edasi kestev fragmenteerumine ja muteerumine. See on globaalseid arenguid arvestades paratamatu, meie hõimlaste puhul aga kurvaks tegev.
Nüüdseks peab tunnistama, et sellist olukorda ei ole kuigivõrd võimalik arstida poliitilise vehklemisega, mis tegelikult nagunii käib üle väikerahvaste peade. Vastupidi, väikerahvaste regionaalsetes poliitilistes kemplustes peenrahaks tegemine on vastutustundetu. Iga kergelt väljahõigatava deklaratsiooni tegeliku mõju üle tuleb siin tõsiselt järele mõelda. Saame oma idapoolsetele hõimlastele tegelikult kasulikud olla partneritena tavainimlikult, ka rohujuuretasandil.
Maailma rahvastel on vaja omavahel tegelikult suhelda, mitte lasta oma aju ära tuulutada mõnel järjekordsel juhil ja õpetajal. Inimlik kontaktsus, mida hõimuliikumine on algusest peale oluliseks pidanud, õpetab sageli kõige rohkem. Nii liiguvad kogemused ja teadmised, nii tekib teoreetilise ettekujutuse asemele tegelik hõimutunne.
Kommentaar ilmus algselt Fenno-Ugria Asutuse koduleheküljel. | Madis Arukask: väikerahva püsimajäämisest tänapäeva maailmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olen üle 15 aasta uurinud vepslasi ja nende rahvakultuuri. See ei ole olnud pelgalt kameraalne töö arhiivisalvestiste, kirjanduse ja internetimaterjalidega, vaid ennekõike regulaarne välitöine kohalolu vepslaste endi keskel. Vaid viimased kaks koroona-aastat on antropoloogilisse uurimistegevusse katkestuse teinud. Pole teada, kas ja millal see jätkuda saab.
Tunnen seega nii vepslaste traditsioonilist elukeskkonda Loode-Venemaa kolkakülades kui ka tarmuka, kuid siiski väikesearvulise rahvusintelligentsi ponnistusi Petroskoi (vene keeles Petrozavodsk) linnas Karjala Vabariigis vepsa keelt ja kultuuri arendada ning edasi kanda.
Mõtisklen artiklis vepslaseks olemise ja vepslaseks jäämise üle nüüdsel Venemaal, tegelikult aga väikerahvaste osast kaasaegses üleilmastumises.
Vaid miljonilise arvukusega eestlastel võib olla enam silma ja empaatiat väikese ja tuge vajava suhtes kui mõne suurrahva esindajal. Vähemalt osa meist on endiselt suutelised teadvustama, kui lähedal võib ebasoodsates oludes olla rahvusliku kestmise surmaohtu sattumine, keele ja kultuuri kadu suurriikliku surve poliitika või omaenda pealiskaudsuse ja rumaluse tõttu.
Teisest küljest on eesti kultuuril läinud viimastel aegadel suhteliselt hästi. Pärast Nõukogude aja lõppu oleme demograafilisele langusele vaatamata suutnud tehnoloogiliselt, õiguslikult, kaitsestrateegiliselt ja muude võtetega oma kultuuri kestmist ja iseolemist kindlustada. Väiksusele vaatamata läheb meil stabiilselt, võrreldes ka paljude arvult suuremate rahvastega.
Venemaa rahvad on erinevad, nii meist kui ka üksteisest
Sealsamas oleme piisavalt suured ja pigem endast suuremate poole vahtivad, et mitte tajuda tunduvalt väiksemana olemise täit reaalsust. Meie kõige lähemad hõimlased, Venemaal elavad läänemeresoome rahvad pole meist hulgalt aga mitte kümneid, vaid sadu kordi vähemad. Vepslaste arvukus on vähenenud 3000 piirimaile. Millised on põhilised stereotüübid ja väärettekujutused, mis eestlasi, kes Venemaal käies on ehk vaid suurlinnu külastanud, valdama kipuvad?
Küllap on kõige keerulisem ette kujutada juba rahvuslikku väiksust ja killustatust ennast. Vepslaste asuala pole kompaktne. Nad on alles jäänud külarühmadena Leningradi ja Vologda oblasti ning lõunapoolse Karjala eri piirkondades. Külarühmi lahutavad venestunud, parema infrastruktuuriga ja geopoliitiliselt olulisemad paigad, metsad ja sood, samuti oblastipiirid, mis tähendab omavaheliste otseteede puudumist. Kujuteldav sidusala, millel vepslased tuhatkond aastat tagasi, enne slaavi invasiooni algust asuda võisid, oli vähemalt Eesti-suurune. Tänapäeval sellel aga rahvuslikku asustusühtlust ei ole. Saareline hajaasustus iseloomustab praegusajal Venemaa soome-ugri rahvaid üldse.
Teine oluline asi, mis vepslaste nagu ka muude idapoolsemate väikerahvaste puhul võib jääda meile arusaamatuks, on hoopis erinev riigiidentiteet ja vastav ajalooline kogemus. Pole midagi naiivsemat kui arvata, et venelaste naabruses asumine või pool sajandit elu Nõukogude Liidus annab meile adekvaatse ettekujutuse sugulasrahvaste olukorrast tänasel Venemaal. Eestlastel on olnud ajaloolisi kogemusi eri vallutajate ja valitsejatega. Oma identiteedilt pole me end kunagi sidunud Venemaa ja venemaisega. Erinevad on usk- ja kultuurkonnad. Arvame, et teame Venemaast kõike, kuid loomulikult sõidame vaid teatud stereotüüpide kukil.
Vepslased pole kunagi olnud ühegi muu riigi kui Venemaa alluvuses. Kui see tänapäeval midagi loeks, siis saab vepslasi kroonikate põhjal pidada Vene riikluse ühtedeks rajajateks 9. sajandi keskpaigas – ajal, mil nende Euroopa suurimate järvede vaheline kodumaa võis veeteede tõttu olla märksa tsiviliseeritum ja "kuumem" piirkond kui toonane Läänemere idakallas. Seega on kogu "vene värk" olnud vepslastele kogu aeg ainus "oma". Kui oma riik peab sind aga väikerahvana alaväärseks, on see palju traagilisem kui sama mistahes võõrvõimu poolt. Sellist rahvusliku kogemuslikkuse erinevust on üpris raske kultuuridevaheliselt kommunikeerida, see eeldab tegelikke teadmisi, tegelikku kogemust.
Kultuuriruumide erinevuse tõttu on eesti maarahva stardipositsioon olnud rahvuslikul moderniseerumisel tunduvalt soodsam ja õigeaegsem. 19. sajandil, mil herderlik rahvusromantika ning uute natsioonide teke olid jõudnud ka Ida-Euroopasse, ei vaevanud eestlasi demograafiline langus ning rahvusliku intelligentsi laiemaks tärkamiseks olid tingimused soodsad. Olid juba olemas omakeelne kirjakultuur ja alam koolisüsteem. Vohas küll kadakasakslus, kuid ka seda suudeti ohjeldada.
Vepslaste ja teiste Venemaa väikerahvaste ärkamisaega pole sellisena aga kunagi olnudki. Tinglikult võiks selleks pidada noores Nõukogude riigis kümmekonna aasta vältel juurutatud korenizatsija-poliitikat, mille kestel asus keskvõim looma kirjakeelteta ja haritlaskonnata rahvastele oma haridussüsteemi, pedagoogide kaadrit ja kooliõpikuid, et nõukogulikud tõed seni suhtelises isolatsioonis elanud mittevene hulkadeni jõuaksid. See lootusrikas start rahvuslikuks emantsipeerumiseks lõpetati 1930. aastate teisel poolel, mil stalinistlik rahvuspoliitika võttis sootuks uue suuna, asudes väikerahvaid venestama ja nende etnilist teistsugusust alavääristama.
Kui ongi juba hilja, tuleb tegutseda lootes
Nii on vepslaste rahvuslik eneseuhkus eriti sõjajärgsetel aastakümnetel olnud mutta tambitud. See on viinud enesesalgamisteni, venelaseks olla tahtmiseni, põlvkondade venestumiseni. Siin on kaasa aidanud ühiskondlik surve, venekeelne haridussüsteem, venelastega sarnane argikultuur, ka antropoloogiline lähedus, mis pole takistanud sulandumist. Selline olukord ei ole midagi vepslastele unikaalset, paraku kordub see muster igal pool maailmas.
Rahvuslik eneseksolemine taandub nii paremal juhul madalkultuuriks või tänapäeval omalaadseks hobitegevuseks. Külad ja piirkonnad, kus elavat vepsa keelt ja meelt on veel nüüdki võimalik uurida ja kogeda, asuvad äärealadel, kuhu veneluse teerull veel täie auruga kohale jõudnud pole.
Ometigi ei jää see nii. Küsimus on viimastes vepsakeelsetes rühmades.
Seda imepärasem on hoog ja pingutus, mis oma rahvuse päästmisel perestroikaaja saabudes iseloo- mustab vepsa haritlaskonda. Taastati kirjakeel, valmistati ette dokumentatsiooni ja seadusandlust omakeelse haridussüsteemi ning rahvuslike administratiivpiirkondade loomiseks. Vepslaste tarmukust toonase Venemaa väikerahvaste kontekstis võiks võrrelda eestlaste usinusega muutuste käivitamisel idablokis. See ei olnud tühi töö, ometi pole kaugeltki kõik nüüd 30 aasta pärast nii, nagu loodeti.
Kivimite poolest rikkas Põhja-Vepsas ning metsasel keskvepslaste asualal loeb enam raha, tegelikku elu määravad riigilt suurkorporatsioonidele ja oligarhidele antud eelisvõimalused põlisrahva rikkuste enda kasuks kapitaliseerimisel, ja ka siin pole globaalselt midagi eriskummalist. Tehnoloogiate ja meediavahendite arenedes on lõpptulemusena eelisolukorras ikkagi venekeelne massikultuur ja meelsus nagu mujal angloameerika või mõni muu kood.
Traditsiooniline vepsa elu metsastes maapiirkondades hääbub vaikselt nagu traditsiooniline maaelu Eestimaal. Väikerahvaste ja -keelte tegelikku kadumisprotsessi Venemaal võikski arusaadavuse huvides võrrelda meie keelemurrete ja kohalike identiteetide sulandumisega suhteliselt näotuks riigirahvaks paaris suuremas tõmbekeskuses Eestis. Olla vepslane tähendab tulevikus minu hinnangutel mingi vepsamaigulise kõrg- või subkultuuri viljelemist venekeelses linnakeskkonnas (Peterburis, Petroskois).
Õnneks on 20. sajandi vältel väikerahvaste keele- ja kultuuripärandit ka Venemaal piisavalt talletada suudetud. Ometigi on meie ees edasi kestev fragmenteerumine ja muteerumine. See on globaalseid arenguid arvestades paratamatu, meie hõimlaste puhul aga kurvaks tegev.
Nüüdseks peab tunnistama, et sellist olukorda ei ole kuigivõrd võimalik arstida poliitilise vehklemisega, mis tegelikult nagunii käib üle väikerahvaste peade. Vastupidi, väikerahvaste regionaalsetes poliitilistes kemplustes peenrahaks tegemine on vastutustundetu. Iga kergelt väljahõigatava deklaratsiooni tegeliku mõju üle tuleb siin tõsiselt järele mõelda. Saame oma idapoolsetele hõimlastele tegelikult kasulikud olla partneritena tavainimlikult, ka rohujuuretasandil.
Maailma rahvastel on vaja omavahel tegelikult suhelda, mitte lasta oma aju ära tuulutada mõnel järjekordsel juhil ja õpetajal. Inimlik kontaktsus, mida hõimuliikumine on algusest peale oluliseks pidanud, õpetab sageli kõige rohkem. Nii liiguvad kogemused ja teadmised, nii tekib teoreetilise ettekujutuse asemele tegelik hõimutunne.
Kommentaar ilmus algselt Fenno-Ugria Asutuse koduleheküljel.
### Response:
Madis Arukask: väikerahva püsimajäämisest tänapäeva maailmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna ja Helsingi vahet sõitvat Tallinki süstiklaeva Megastar tabas 17. detsembril tehniline rike, mispeale oli laevafirma sunnitud muist väljumisi tühistama ja erakorralise graafiku alusel teiste laevadega asendama.
Ohutusjuurdluse keskus viis esmalt läbi esialgse hindamise ja algatas juhtunu kohta juurdluse. Millest rike täpsemalt tingitud oli, pole veel selge.
"Ohutusjuurdluse algatamise eesmärk ongi välja selgitada, mis juhtus. Peamine põhjus on see, et rikke tõttu seiskus ainus töös olnud peamasin. Laev kaotas juhitavuse, jäi ankrusse ja toodi pukserite abiga kai äärde tagasi. Reisijad ja kaup olid samal ajal peal. Vastavalt seadusele on sel juhul tegemist raske õnnetusjuhtumiga," selgitas ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas.
Juurdluse pidamine ei takista laeva liinil edasi kasutada.
"Need omavahel otseselt seotud ei ole. Kui laeval on kehtivad dokumendid, saab ta ka sõita, meie juurdlus laeva seisma ei pane. Viime läbi juurdluse, et aru saada, mis läks valesti ja mida teha tulevikus, et see ei korduks. Meile teadaolevalt on laev rivis tagasi, küsimus on, mis on tegelik põhjus, mis juhtus. Eesmärk on vältida samasuguste juhtumite kordumist," ütles Arikas.
Juurdluse jaoks kogutakse kokku dokumendid, aruanded, analüüsid ja raportid ning tehakse intervjuud, mille põhjal valmib ohutusjuurdluskeskuse aruanne.
Seaduse järgi on juurdluse valmimise tähtajaks aasta, kuid keskus loodab sellega võimalikult ruttu valmis saada.
Ka Tõllu õnnetus on uurimise all
Megastariga juhtunu uurimise üks eesmärk on välja selgitada, kas ka varem on mõne laevaga analoogset õnnetust juhtunud. Arikase sõnul on suures plaanis analoogia suvise Tõllu õnnetusega siiski juba olemas.
Mäletatavasti sõitis parvlaev Tõll, mh president Kersti Kaljulaid pardal, 21. juulil Kuivastu sadama kaisse sisse ja sai viga.
Kui esialgu ohutusjuurdluse keskus selle juhtumi kohta juurdlust ei algatanud, siis lõpuks see ikkagi algatati. Ka selle õnnetuse asjaolud pole veel lõpuni selged.
"Tõll kaotas kai äärde silduma hakates samuti juhitavuse. Tekkis rike, esinesid käitusprobleemid, reisijad ja kaup olid laeval. See oli samaliigiline õnnetus," ütles Arikas. "Osa infot on jätkuvalt puudu, kui selle kätte saame, siis loodame lähiajal Tõllu ohutusjuurdluse lõpetada. Hetkel vara öelda, mis juhtus. Kui aruanne valmis, saab lähemalt rääkida." | Megastariga juhtunut käsitletakse raske laevaõnnetusena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna ja Helsingi vahet sõitvat Tallinki süstiklaeva Megastar tabas 17. detsembril tehniline rike, mispeale oli laevafirma sunnitud muist väljumisi tühistama ja erakorralise graafiku alusel teiste laevadega asendama.
Ohutusjuurdluse keskus viis esmalt läbi esialgse hindamise ja algatas juhtunu kohta juurdluse. Millest rike täpsemalt tingitud oli, pole veel selge.
"Ohutusjuurdluse algatamise eesmärk ongi välja selgitada, mis juhtus. Peamine põhjus on see, et rikke tõttu seiskus ainus töös olnud peamasin. Laev kaotas juhitavuse, jäi ankrusse ja toodi pukserite abiga kai äärde tagasi. Reisijad ja kaup olid samal ajal peal. Vastavalt seadusele on sel juhul tegemist raske õnnetusjuhtumiga," selgitas ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas.
Juurdluse pidamine ei takista laeva liinil edasi kasutada.
"Need omavahel otseselt seotud ei ole. Kui laeval on kehtivad dokumendid, saab ta ka sõita, meie juurdlus laeva seisma ei pane. Viime läbi juurdluse, et aru saada, mis läks valesti ja mida teha tulevikus, et see ei korduks. Meile teadaolevalt on laev rivis tagasi, küsimus on, mis on tegelik põhjus, mis juhtus. Eesmärk on vältida samasuguste juhtumite kordumist," ütles Arikas.
Juurdluse jaoks kogutakse kokku dokumendid, aruanded, analüüsid ja raportid ning tehakse intervjuud, mille põhjal valmib ohutusjuurdluskeskuse aruanne.
Seaduse järgi on juurdluse valmimise tähtajaks aasta, kuid keskus loodab sellega võimalikult ruttu valmis saada.
Ka Tõllu õnnetus on uurimise all
Megastariga juhtunu uurimise üks eesmärk on välja selgitada, kas ka varem on mõne laevaga analoogset õnnetust juhtunud. Arikase sõnul on suures plaanis analoogia suvise Tõllu õnnetusega siiski juba olemas.
Mäletatavasti sõitis parvlaev Tõll, mh president Kersti Kaljulaid pardal, 21. juulil Kuivastu sadama kaisse sisse ja sai viga.
Kui esialgu ohutusjuurdluse keskus selle juhtumi kohta juurdlust ei algatanud, siis lõpuks see ikkagi algatati. Ka selle õnnetuse asjaolud pole veel lõpuni selged.
"Tõll kaotas kai äärde silduma hakates samuti juhitavuse. Tekkis rike, esinesid käitusprobleemid, reisijad ja kaup olid laeval. See oli samaliigiline õnnetus," ütles Arikas. "Osa infot on jätkuvalt puudu, kui selle kätte saame, siis loodame lähiajal Tõllu ohutusjuurdluse lõpetada. Hetkel vara öelda, mis juhtus. Kui aruanne valmis, saab lähemalt rääkida."
### Response:
Megastariga juhtunut käsitletakse raske laevaõnnetusena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paistab, et sõjaoht OSCE hõlmatud piirkonnas on praegu suurem kui iial varem viimase 30 aasta jooksul," ütles Rau 57 riigi esindajate ees peetud kõnes. "Juba mitu nädalat oleme silmitsi võimalusega suureks sõjaliseks eskalatsiooniks Ida-Euroopas," lisas ta.
Nimetamata otsesõnu Venemaad rääkis Rau pingetest Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Moldova ümber, millel kõigil on aktiivseid või niinimetatud külmutatud konflikte, mille üks osapool on ka Venemaa.
OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) järglasorganisatsioon, mille liikmeteks on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku küsimustega.
OSCE kohtumine on kolmas sel nädalal Venemaa ja lääneriikide osalusel peetav julgeolekuteemaline kohtumine, millel loodetakse pingete vähendamist, mis on kasvanud seoses Vene vägede massiivse koondamisega Ukraina piiridele. | Poola: sõja puhkemise oht Euroopas on viimase 30 aasta suurim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paistab, et sõjaoht OSCE hõlmatud piirkonnas on praegu suurem kui iial varem viimase 30 aasta jooksul," ütles Rau 57 riigi esindajate ees peetud kõnes. "Juba mitu nädalat oleme silmitsi võimalusega suureks sõjaliseks eskalatsiooniks Ida-Euroopas," lisas ta.
Nimetamata otsesõnu Venemaad rääkis Rau pingetest Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Moldova ümber, millel kõigil on aktiivseid või niinimetatud külmutatud konflikte, mille üks osapool on ka Venemaa.
OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) järglasorganisatsioon, mille liikmeteks on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku küsimustega.
OSCE kohtumine on kolmas sel nädalal Venemaa ja lääneriikide osalusel peetav julgeolekuteemaline kohtumine, millel loodetakse pingete vähendamist, mis on kasvanud seoses Vene vägede massiivse koondamisega Ukraina piiridele.
### Response:
Poola: sõja puhkemise oht Euroopas on viimase 30 aasta suurim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lugu "The Kids Are All Dying" pärineb muusiku debüütalbumilt "Optimist", mis nägi ilmavalgust möödunud aasta oktoobris.
"The Kids Are All Dying" muusikavideos kehastab Finneas juveelivarast, kes murrab sisse kauplusesse. Video lõpus on taustal on kuulda ka alarmsõidukeid.
Hiljuti võitis Finneas koos oma õe Billie Eilishiga Kuldgloobuse laulu "No Time To Die" eest, mis kõlas filmis "007: Surm peab ootama". | Finneas kehastab uues muusikavideos juveelivarast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lugu "The Kids Are All Dying" pärineb muusiku debüütalbumilt "Optimist", mis nägi ilmavalgust möödunud aasta oktoobris.
"The Kids Are All Dying" muusikavideos kehastab Finneas juveelivarast, kes murrab sisse kauplusesse. Video lõpus on taustal on kuulda ka alarmsõidukeid.
Hiljuti võitis Finneas koos oma õe Billie Eilishiga Kuldgloobuse laulu "No Time To Die" eest, mis kõlas filmis "007: Surm peab ootama".
### Response:
Finneas kehastab uues muusikavideos juveelivarast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägises kohtumises läks Real juba 25. minutil Vinicius Juniori väravast juhtima. Enne esimese poolaja lõppu 41. minutil suutis Barcelona aga Luuk de Jongi värvast viigistada.
Teisel poolajal läks Real Karim Benzema 71. minutil löödud väravast taas juhtima, kuid 83. minutil tabas väravavõrku ka Barcelona mängija Ansu Fati.
Reali võidu otsustas lisaaja 98. minutil Federico Valverde, kes tagas meeskonnale koha ka finaalis.
Reali vastane finaalis selgitatakse välja neljapäevases teises poolfinaalis, kui Madridi Atletico kohtub Bilbao Athleticiga.
&
@FCBarcelona 2-3 @realmadriden
⏩ TO THE FINAL! #Supercopa | #ElClásico pic.twitter.com/sPuVetaj3E
— Real Madrid C.F. (@realmadriden) January 12, 2022 | Madridi Real alistas Barcelona ja pääses superkarika finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägises kohtumises läks Real juba 25. minutil Vinicius Juniori väravast juhtima. Enne esimese poolaja lõppu 41. minutil suutis Barcelona aga Luuk de Jongi värvast viigistada.
Teisel poolajal läks Real Karim Benzema 71. minutil löödud väravast taas juhtima, kuid 83. minutil tabas väravavõrku ka Barcelona mängija Ansu Fati.
Reali võidu otsustas lisaaja 98. minutil Federico Valverde, kes tagas meeskonnale koha ka finaalis.
Reali vastane finaalis selgitatakse välja neljapäevases teises poolfinaalis, kui Madridi Atletico kohtub Bilbao Athleticiga.
&
@FCBarcelona 2-3 @realmadriden
⏩ TO THE FINAL! #Supercopa | #ElClásico pic.twitter.com/sPuVetaj3E
— Real Madrid C.F. (@realmadriden) January 12, 2022
### Response:
Madridi Real alistas Barcelona ja pääses superkarika finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aroga võiks teha intervjuu põhimõtteliselt ükskõik millest. Parasjagu tegeleb ta näiteks Eesti e-riigi varajase ajaloo dokumenteerimisega, kuid digiteemasid me ei puuduta üldse. Me ei vestle ka Ameerika poliitikast, kuigi Californias elades on Aro näinud vahetult pealt sealse ühiskonna polariseerumist. Isegi EKRE-t ei maini me kordagi, kuigi elu on õpetanud, et see tooks lugejaid.
Ei, seekord tuleb juttu hoopis sellest, mida Aro valdab teadusajaloolasena kõige paremini. Räägime nimelt teaduse tegemise osalt mahavaikitud köögipoolest: geeniuste fetišeerimisest, bürokraatia alla mattunud teadlaskarjääridest, turuloogika hammasrataste vahele jäänud teadussaavutustest, vabadusest ja vastutusest.
Taustal kõlab pidevalt Aro värskelt eesti keeles ilmunud raamat "Pasteuri impeerium", mida võiks soovitada kohustusliku lugemisena kõigile endistele ja tulevastele teadusnõukoja ja valitsuskabineti liikmetele. Selle kandev sõnum on lihtne: teaduse ja poliitika vahele selge eraldusjoone tõmbamine on võimatu.
Sulle võib soovida õnne kui värskele Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) liikmele. Mida noore akadeemiku staatus sinu enda jaoks tähendab?
ENTA eesmärk on olla eestkosteorganisatsioon, mis selgitab ja suurendab teaduse tähtsust ühiskonnas ja panustab teaduspõhiste otsuste tegemisse. Sellega peaksidki teadlased tegelema. See, nagu arvab mõni endine haridusminister, et teadus ei tohiks poliitikaga kuidagi kokku puutuda, pole minu arust ei realistlik ega ka õigustatud lähenemine sellele, kuidas teadus tegelikult maailmas toimib. Teadust peab lõimima ühiskondlike protsessidega. See oli ka põhjus, miks ma ENTA-sse kandideerisin.
Kas praegu seisab teaduste akadeemia siis muust ühiskonnast eraldi?
Koroonakriisi vältel on ENTA teinud terve hulga videoid, mis üritavad selgitada eri nurkade alt vaktsineerimisega seonduvat. Need läksid väga laialt levima. ENTA on tegelenud aktiivselt ka soolise võrdõiguslikkuse ja naiste teaduses esindatusega. Minu meelest teevad nad väga head tööd.
Kas paremat kui Eesti Teaduste Akadeemia?
Teaduste akadeemia on natuke teistsuguse profiiliga. Nõukogude ajal oli teaduste akadeemia uurimisasutuste kompleks, mille alla kuulusid mh küberneetika instituut, majanduse instituut, loomakasvatuse ja veterinaaria instituut – seal tehti väga palju tõsist teadustööd. Nüüd on see rohkem esindusorganisatsioon, eriti nimekate teadlaste kokkusaamiskoht, millel pole enam varasemat teaduslikku funktsiooni.
Kas siin on tunda ka põlvkondlikku lõhet, et nooremad teadlased mõtestavad teadust ühiskondlikele protsessidele lähedasemana kui professorid Teaduste Akadeemias?
Ma ei tea, kas see on põlvkondlik lõhe. Aastatel 1960–1990 olid eesti teadlased siinses poliitilises elus väga aktiivsed. Näiteks füüsik Liia Hänni osales põhiseaduse kirjutamises, Marju Lauristin oli sotsiaalminister, või võtame Edgar Savisaare, kes oli ajalookandidaat. Teadlaste poliitilises elus osalemisel on Eestis väga pikk traditsioon.
Aga millest see tuleneb, et ka teadustaustaga inimesed, nagu Jaak Aaviksoo, soovivad poliitika ja teaduse vahele selge eraldusjoone tõmmata?
See eristus on mugav mõlemale poolele. Poliitikutel on lihtsam, kui nende otsused ei ole kammitsetud ebamugavatest faktidest ja stsenaariumitest, aga ka teadlastel on lihtsam tegutseda, kui nende hinnanguid võetakse väärtustevaba tõena, mida poliitika ei ole kuidagi "räpaseks" muutnud. Aga kumbki arusaam pole kuigivõrd täpne.
Sinu uurimisteema on teadusajalugu. Mis üldse määrab, kas ja kui palju mingis ühiskonnas või ajalooetapis teadust väärtustatakse?
Teadust väärtustatakse alati. Õigem oleks küsida, mida teaduseks loetakse, kes seda väärtustab ja mida sellega peale hakatakse. Seda võib küll öelda, et Lääne teadus muutus 20. sajandil mitmes mõttes tunduvalt rakenduslikumaks ja tööstuslikumaks. Eri teadusvaldkondade edu sõltub suuresti sellest, kui hästi nad suudavad siduda ennast parajasti oluliste majandusvaldkondadega. Näiteks 20. sajandi keskpaigas oli väga hea olla füüsik, sest füüsikud, eriti tuumafüüsikud, olid Lääne sõjatööstuses kõrges hinnas. USA kaitsedepartemang rahastas tuumafüüsikas nii rakenduslikke kui ka alusuuringuid. Suuresti tänu sellele on meil praegu pooljuhid, mikrokiibid, internet, mobiiltelefonid ja terve hunnik meeldivaid moodsa elu abivahendeid. 20. sajandi lõpust kuni tänapäevani on osutunud populaarseks ja kasumlikuks teadusvaldkonnaks aga bioteadused. Sellised muutused sõltuvad ajastu vaimust. Samas tasub alati küsida, et kui ühiskondlike muutuste tulemusel üks valdkond võidab, siis mis valdkonnad sellest kaotavad. Näiteks 30 aastat tagasi pidid teadlased, kes mRNA-vaktsiiniga tegelesid, nägema kurja vaeva, et keegi üldse nende uurimistööd rahastaks, sest seda nähti surnud valdkonnana. Kui seda tööd poleks toona alusteaduse vallas ära tehtud, siis ma ei tea, kui kaugel me koroonavaktsiinidega praegu üldse oleksime.
Sinu teos "Pasteuri impeerium" keskendub ajale 100–150 aastat tagasi. Sa kirjeldad seal, et toonased teadlased, kes Pasteuri instituudis töötasid, on Prantsusmaal siiani tuntud.
Prantsusmaal ei ole vist ühtegi linna, kus ei oleks Pasteuri-nimelist tänavat.
Just, Pasteuri nimi kõnetab ilmselt ka eestlasi. Viimaste aastate Nobeli teadusauhinna võitjaid teavad samas ilmselt vähesed. Kas sellest võib järeldada, et teadlased olid siis rohkem rokkstaari staatusega?
Eks inimesi ja teadusinstitutsioone on ka lihtsalt rohkem. Teadus on muutunud koostööpõhisemaks, kui see oli 19. sajandil. See pole enam üht hindamatut geeniust esiplaanile tõstev tegevus, mis on iseenesest positiivne areng. Geeniuse fetišeerimisel on juures hüpermaskuliinsuse maik. Ka Pasteuri elu uurinud ajaloolased on rõhutanud seda, kui hea teatrilavastaja ta oli. Ta esitles end väga sihilikult üleelusuuruse isiksusena, korraldas suurejoonelisi etendusi, mille käigus ta demonstreeris oma vaktsiinide efektiivsust, ja toetus samas väga teadlikult oma kolleegide ja isegi rivaalide töödele, jättes selle kriitilistel hetkedel sujuvalt mainimata.
Aga ühiskond oli sellele vastuvõtlik.
Oli muidugi. Eks me tahame ka praegu teadlastest kangelaslikke lugusid jutustada. Ma andsin pandeemia alguses Los Angeles Timesile ühe intervjuu, kus küsiti sarnaseid asju, ja iga natukese aja tagant tuli ajakirjanik tagasi küsimuse juurde: "Aga ikkagi, mis tunne on olla see teadlane, kes avastab vaktsiini?" Ma üritasin talle selgitada, et ükski teadlane ei avasta vaktsiini. See töötatakse välja suurtes laborites, kus tegutseb kümneid inimesi. Lugu ühest teadlasest, kelle peas läheb lambike põlema, ei vasta enam ammu sellele, kuidas teadust tegelikult tehakse. 19. sajandi lõpp oli Euroopa progressiusu kõrghetk. Sellesse ajastusse sobituvad sellised kangelaslikud figuurid nagu Pasteur väga hästi.
Kuivõrd andis see, et teadlased olid toona üleelusuurused, neile vabaduse teha asju, mida tänapäeva teadlased enam teha ei saa?
Kogu vastutuse ja tagasiside mehhanism, mille nüüdisaegsed teadusinstitutsioonid on välja töötanud, tekkis oma vigadest õppimise käigus. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses küll räägiti teaduseetika teemadel, aga tegemist oli suuresti teadlaste enda südametunnistuse küsimustega. Polnud eetikanõukogusid ega Euroopa Ravimiametit, kes hoiavad teadlastel silma peal ja veenduvad selles, et nad ei teeks suures avastamise tuhinas inimestele rohkem kahju kui kasu. Maailm oli ka teistsugune, sest Euroopa suurriikidel olid suured koloniaalimpeeriumid, kus õigusriik ei toiminud päris nende põhimõtete järgi kui praegu. Teadlastel oli lihtne kolida inimkatsed, mille tegemist peeti Prantsusmaal liiga ohtlikuks, Tuneesiasse või Senegali. Sealsed ametnikud olid väga varmad andma teaduse nimel uuringutele rohelist tuld ja leidma selleks ka "vabatahtlikke". Päris niimoodi 21. sajandil enam käituda ei saa. Samas tehakse jätkuvalt suur osa kliinilistest katsetest globaalses lõunas, sest sealsetel elanikel puudub ligipääs juba ennast tõestanud ravimitele.
Me teame, et koroona värske omikroni tüvi sai alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist (LAV) ja Aafrika mandril on üldiselt vaktsineerimisega kehvasti. Kas ka selle võib kirjutada Pasteuri impeeriumi pärandi arvele?
Üks hüpotees, miks omikron just LAV-ist alguse sai, rõhutab, et nii paljude mutatsioonidega viirus pidi tõenäoliselt arenema pikalt ühe immuunpuudulikkusega patsiendi sees ning sai seejärel vähe vaktsineeritud populatsiooni hulgas levima hakata. Miks olid just LAV-is immuunkompromiteeritud patsiendid? Sest seal on palju HI-viiruse kandjaid. Suuresti põhjusel, et lääne ravimifirmad ei ole aastakümneid suvatsenud müüa Aafrikasse aktsepteeritava hinnaga HIV-ravimeid. Miks ei ole Aafrika riikides piisavalt vaktsineeritud? Sest Pfizer ja teised ravimitootjad keeldusid vaktsiinide patente vabaks andmast, lääneriigid aga keeldusid investeerimast mikroskoopilist rahahulka, et vaktsineerida kogu maailm – tõsiselt, see on umbes sama kallis kui Pentagoni aastased kulutused ventilatsioonile. Nüüd me lõikame seda, mida oleme külvanud.
Lisaks, vähemalt nii palju, kui mina olen lugenud, on Aafrikas nüüdseks juba piisavalt vaktsiine, kuid pole taristut, et neid välja jagada.
See oli esimene asi, mida ma mõtlesin, kui kuulsin, et Pfizeri ja Moderna vaktsiine tuleb säilitada ülikülmal temperatuuril. Need jäävadki rikaste riikide vaktsiinideks. Siia võib lisada ka üleüldise usaldamatuse lääne meditsiini vastu. Seda kontinenti on kasutatud viimase sajandi jooksul nii palju elava laboratooriumina, pööramata tähelepanu eetilistele kaalutlustele, et kohalike skeptitsism on minu meelest täiesti mõistetav.
Aafrikasse voolab ju endiselt humanitaarabina miljoneid dollareid, seal on eri heategevusorganisatsioonidel oma harud tervishoiuprogrammidega. Kas praegused "misjonärid" on oma jõupingutustes kuidagi eetilisemad kui pastöörlased?
Pasteuri instituut on seal endiselt kohal ja ka mitmed teised organisatsioonid, kes seal tänapäeval tegutsevad, nimetavad pastöörlasi oma kuulsateks eelkäijateks. Pastöörlased ise polnud halvad inimesed. Neil olid suured humanitaarsed ideaalid. Nad olid oma vaadetelt seoses rassiküsimustega palju progressiivsemad kui paljud nende kaasaegsed prantslased või asumaade asevalitsejad. Määrav on kontekst, millesse sa satud. Ka praegused humanitaarorganisatsioonid satuvad väga taristuvaesesse keskkonda. Selles situatsioonis on ainus, mida nad teha saavad, plaastrite panemine suuremate saehaavade peale. Nad tegelevad kas vähest taristut nõudvate igapäevaprobleemide lahendamisega, nagu malaariaennetus, või teisel juhul katastroofimeditsiiniga. Uuritakse palju huvitavaid haigusi, mis toovad Lääne teadusmaailmas rohkelt kuulsust, kuid need pole reeglina haigused, mis Aafrika riikides kõige rohkem kahju põhjustavad. Nendel riikidel oleks vaja toimivat perearstisüsteemi ja ligipääsu puhtale veele. See tõstaks mõne lõuna-aafriklase elukvaliteeti ilmselt palju rohkem kui järjekordne HIV-ravim, mida sa uurid Aafrikas, kuid turustad tegelikult Läänes.
Räägime korra mõistest "neoliberaalne ülikool". Kas see on tont, millega avalikkust vahel niisama hirmutatakse või see eksisteerib päriselt? Ja kui see eksisteerib, siis kuidas sina seda teadlasena isiklikult tajud?
Neoliberalismi on defineeritud kui eri ühiskondlike protsesside turumehhanismidele allutamist sõltumata sellest, kas need on orgaaniliselt turulaadsed või mitte. Eestis näitab seda näiteks see, kui suur hulk teadlaste tööst keerleb grandirahastuse ja projektirahade taotlemise ümber. Sa pead demonstreerima konkurentsitingimustes oma paremust, aga pole selge, kas konkureerimise tingimused on üldse mõistlikud. Kui taotlesin Euroopa Komisjonilt järeldoktorantuuri jaoks raha, pidin kirjutama taotlusesse, kuidas mu töö tõstab ELi majanduslikku konkurentsivõimet. See töö päris kindlasti ei tõsta mingil üheselt tõestataval viisil ELi majanduslikku konkurentsivõimet, aga ma ei arva, et selles käsitletavad ajaloolised, poliitilised ja meditsiinieetilised küsimused oleksid kuidagi mõttetud või et see töö oleks pidanud seepärast rahastuseta jääma.
See tundub pisut jabur, et rahastuse saamiseks peab sellistele küsimustele vastama.
Põhimõtteline küsimus on selles, miks me üldse baasteadustega tegeleme. Need täidavad funktsioone, millega turupõhine teadus ei saa hakkama, sest turul pole mingit huvi rahastada uuringuid, mida ei saa homme kasumiks teisendada, kuid millel võib olla meeletu kasu 30–50 aasta pärast. Turg ei hakka iial rahastama süsteemi, mis on ehitatud üles sellele, et 100 projektist 90 kukub läbi või ei vii kuskile. Teadus on paratamatult selline. Me ei tea kunagi ette, milline teadustöö osutub lõpuks kasulikuks.
Kuivõrd kammitseb turupõhine kõrgharidus sinu kui teadlase tegutsemisvabadust?
See sööb ära palju inimtöötunde, mida võiks kasutada päriselt teaduse tegemiseks. Administratiivsete toimingute peale kuluvad töötunnid peaksid lepingu järgi moodustama 20% minu tööajast, kuid praktikas veedan ma kindlasti rohkem mingite aruannete, granditaotluste ja muude eneseõigustuste tootmiseks. Antropoloog David Graeber nimetas seda mõttetuks tööks. Praktikas ei muuda selline aruandlus ülikoolide toimimist tegelikult efektiivsemaks, vaid tekitab lihtsalt palju tööd bürokraatidele, kes saavad neid taotlusi lugeda ja nende põhjal mingeid raporteid kirjutada. Minu elukaaslane, kes on arengubioloog, ei soovi endale teadlaskarjääri, sest sel hetkel, kui sinust saab oma labori juhataja, lõpetad sa tegelikult teaduse tegemise ära. Sinust saab täiskohaga administraator, kelle ülesanne on tuua sisse raha, et labor saaks tööd. Ehk rügad aastaid suhteliselt nigela palga eest tuimalt selle nimel, et jõuda ametikohale, kus sa ei saa enam teha seda, mille pärast sa üldse teadlaseks hakkasid. Mis karjäärimudel see selline on?
Eestis väljendasid ülikoolide töötajad hiljuti pahameelt, sest nende palgad on jäänud juba jalgu õpetajate palkadele. Kui palju mängib selles, et sina välismaal teadust teed, rolli Eesti madal palgatase?
Kõrghariduse neoliberaliseerumine mängib kindlasti mingit rolli, sest mul on Ameerikas töötades stabiilsem töökeskkond. Olen olnud Eesti teadussüsteemis piisavalt kaua, et teada, kui sõltuv see on iga-aastasest granditaotlemisest. See on stress, mida ma ei tahaks oma ellu lisada. Samas olen ma ka USA kontekstis privilegeeritud seisus, sest selliseid ülikoole, kus eksisteerib tenuurisüsteem, on aina vähem. Sealgi on üha rohkem lepingupõhiseid, grandipõhiseid või isegi tunnitasupõhiseid töökohti.
Üks inimene, kes Eestis turupõhist kõrgharidust ihaleb, on Jaak Nigul. Tema on rääkinud sellest, et iga teadlane peab tootma lisandväärtust. Mida sa talle vastaksid? Mis lisandväärtust sina teadusajaloolasena Eesti ühiskonnale toodad?
Jaak Nigul tahaks teadlasi, kes aitaksid tal paremini mööblit müüa. Teadus üritab aru saada, kuidas üldse tekib selline ühiskond, mis tahab mööblit osta. Need on erineva kaliibriga küsimused. Üks võimalus on mõelda kõrgharidusest kui ühiskondlikust hüvest, mis peaks seetõttu olema avalikult rahastatud, sest ühiskonna huvides on omada ekspertiisi võimalikult paljudes valdkondades, mis ei pruugi olla alati turukonjunktuuriga kooskõlas.
Aga mida sa arvad üleskutsest, et teadlased peaksid tegema rohkem koostööd ettevõtjatega ja ettevõtluse osa teadusrahastusest võiks olla suurem? Kas teadus peaks võtma suuna ettevõtlusega sümbioosis arenemise poole?
Kurat on alati detailides. Kui teadlastel on võimalik panustada mingite praktiliste probleemide lahendamisse, siis loomulikult tuleks seda teha. Alati tuleb aga küsida, millele see koostöö tugineb. Tehnosiire toimub tänapäeval tingimustel, mis pole kuigi head ülikoolide enda töötajatele. Ettevõtted, kellel on koostöölepingud ühe või teise ülikooliga, võtavad välja suurema osa kasumist nendest vähestest uurimisprojektidest, mis tõesti jõuavad mingisuguse praktilise väljundini, kuid samas ei võta nad peaaegu mingeid riske seoses nende paljude uurimisprojektidega, mis selle väljundini ei jõua. Kusjuures, need projektid, millega me ühiskonnana tegeleda tahaksime, on sageli just riskantsemad ja pikemaajalisi investeeringuid nõudvad, näiteks kliimamuutustele või rasketele haigustele lahendusi otsivad projektid. See paneb ülikoolid väga keerulisse positsiooni, sest selleks et jõuda ühe maailma muutva tooteni, on sul vaja 99 korda läbi kukkuda. Need ebaõnnestumised jäävad ülikoolide kanda, kuid õnnestumistest saavad nad endale ainult marginaalse osa, kuna neile rakenduvad juba patendilepingud ja nende tulemusi on keeruline muu teadlaskonnaga jagada. See pole väga jätkusuutlik mudel.
Miks on see niimoodi välja kujunenud?
Üks põhjus on seesama avaliku raha kitsikus. Kui sul on häda käes, siis sellised pakkumised tunduvad ülikoolidele isuäratavad, sest see on ikka parem kui mitte midagi. Investeeringud, mida Pfizer või AstraZeneca kõrgkoolidesse teevad, on ikkagi päris suured – eriti kui samal ajal riigi rahastus muudkui väheneb. Hiljem riskide ja kasumi jaotusele otsa vaadates tekib aga küsimus, kas need jagunevad poolte vahel õiglaselt.
Räägime koroonast ka. Kas tänu koroonale on teadlaste sõnal ühiskondlikes debattides senisest suurem kaal? Irja Lutsar on meil ju põhimõtteliselt iga päev telekas.
Koroona on kiirendanud mingeid trende, mis eksisteerisid ühiskonnas juba palju varem. Ka pseudoteadlastel on nüüd rohkem kandepinda, kui neil oli varem. Teadusajaloolase jaoks pole koroonaperiood erilisi üllatusi pakkunud.
Sina siis ei ole üllatunud, et Eestis on vaktsineeritud aastaga napilt üle 60 protsendi elanikkonnast?
Mitte eriti. Ma olin üllatunud selle üle, kuidas kogu maailm 2020. aasta märtsis viirusele reageeris ja kui intensiivselt me tõmbasime pidurit globaalsele majandustegevusele rahvatervise nimel: saatsime inimesed mitmeks kuuks kodukontorisse, maksime kinni nende palga. Tundus üsna ootuspärane, et sellele järgnes pikk poliitiliste konfliktide periood, kus võimendati hirme ja politiseeriti kõiki rahvatervisega seotud meetmeid.
Kui sa väidad, et koroona on võimendanud mingeid trende, mis eksisteerisid juba varem, siis mis trendist see 60 protsendi vaktsineerituse tase märku annab?
Need riigid, kus vaktsineerimismäärad on kõrgemad, on kas poliitiliselt stabiilsemad, st neist pole üle käinud tugevat populismilainet, või siis sotsiaalselt võrdsemad. Kõige toksilisem on aga selline kombinatsioon, kus sul on ühelt poolt suur rahulolematus riigi institutsioonide suhtes ja samal ajal eksisteerivad poliitilised jõud, kes soovivad kasutada seda rahulolematust ära oma eesmärkide saavutamiseks.
Neid näitajaid võiks ju seletada ka üldisema teadusskepsisega.
Uuringud on näidanud, et meie inimesed tunnevad väga suurt usaldust teadlaste ja teadusinstitutsioonide vastu. Need näitajad on stabiilselt väga kõrged. Üks asi on abstraktselt öelda, et ma usaldan teadust, kuid teine on astuda vajalik samm ja minna vaktsineerimiskeskusesse, et see süst ära teha. Eriti olukorras, kus sulle tuleb päevast päeva eri allikatest infot, et on ebaselge, mida vaktsiin võib sinuga teha. Info on nii vastukäiv, et sa võid leida sealt täpselt selle, mis toidab natuke sinu sisemist ärevust. Sinust ei saa seepärast veel antivakserit, kuid sellest piisab, et võtta aega ja oodata lootuses, et asi saab selgemaks. Seda hoolimata sellest, et teadlaste kogukonnas on asi juba väga pikka aega ühemõtteliselt selge olnud.
Kas ikka on? Koroonapandeemia tekitas ju olukorra, kus saime jälgida teaduse toimimist reaalajas. Vaidlused, mis käisid teadlaskonna sees, jõudsid ilma filtrita meedia vahendusel avalikkuse ette. Nii võiski tekkida segadus seoses sellega, kas maskid on ohutud või mitte, ja jäi mulje, et teadlased ise ka ei tea sellele vastust.
Meedia on selles viimase pooleteise-kahe aastaga palju paremaks saanud. Suuri apsakaid tehakse palju vähem. Valmidus hallidest aladest üle libiseda ja clickbait 'i-laadseid pealkirju tiražeerida on palju väiksem, kui see oli aasta tagasi. Kui pool Eesti ajakirjanikkonnast pidi end kiiresti teadusajakirjanikeks ümber profileerima, siis see ei saanud eriti hästi lõppeda. Teadusajakirjanikele ei tohiks olla mingisugune uudis, et teadus ei anna lõplikku tõde, vaid parima võimaliku arusaama olemasolevaid sisendeid arvestades. Kui sa aga satud elus esimest korda keset kriisi teadusartikleid lugema, siis see võib pea segi ajada küll. Kui pead destilleerima paljude kvalifikatsioonide ja täpsustustega artiklist mingisuguse ühe pealkirja, siis selle tulemuseks ongi see, et maskid kas töötavad või ei tööta.
Kuidas sa suhtud Kaja Kallase otsusesse teadusnõukoja praegune koosseis välja vahetada? Kas teadusnõukoda tegi siis oma avalike sõnavõttudega poliitikute eest otsuseid juba ette ära?
Raske on meediakajastuse põhjal hinnata, mis kaalutlustel see otsus tehti. Ilmselt ei tule senist juttu arvestades üllatusena, et minu meelest on läbipaistvus teadusnõukojas esinevate erimeelsuste puhul pigem hea asi. Muidugi teeb see poliitikute elu keerulisemaks, sest nad peavad põhjendama, miks nende otsused nõukoja soovitustest erinevad, aga selles kogu teadusnõukoja olemasolu mõte ju seisnebki.
Kui teadusnõukoda tekkis, algasid ka arutelud selle üle, kuidas see peaks üldse poliitikaloomes osalema. Milline peaks olema ideaalmudel kriisiolukorras teaduspõhiste otsuste tegemiseks?
Ideaalmudel peaks olema selline, kus nende küsimustega ei tegeleta kriisiolukorras, vaid ammu enne seda, kui tekib kriis. Kriisi ajal on pea võimatu ühtäkki mingisugust organisatsioonilist võimekust kasvatada. See on olnud globaalselt selle kriisi suurim õppetund. Meil olid need mehhanismid tegelikult olemas, kuid me lämmatasime need 10–15 aasta jooksul süstemaatiliselt ära. Nullindate alguses oli kogu maailmas väga suur ärevus bioterrorismiohu pärast, millele järgnesid SARSi ja MERSi epideemiad. Need epideemiad tekitasid põhjendatud hirmu pandeemiliste sündmuste ees. Seetõttu investeeriti päris korralikult mitmesugustesse pandeemia haldamise meetmetesse: paremad jälgimissüsteemid, kohalike kriisistsenaariumite väljatöötamine ja läbimängimine, kuhu kutsuti kohale hulk otsustajaid.
Kas ka mitte Eestis ei tehtud vahetult enne koroonat ühe Aasiast pärit viiruse läbimängu?
Ehk just seepärast jõudis Arkadi Popov, kes selles läbimängus osales, ka hilisemas kriisihalduses nii kõrgele kohale.
Kuna Arkadi Popovi nimi tuli jutuks, siis ma pean eraldi küsima, miks täitus su Facebooki sein sünnipäeval Popovi piltidega?
Kui tulla tagasi varasema küsimuse juurde teadlaste karisma ja müüdiloome kohta, siis mulle lihtsalt meeldis Popov väga hea argumenteerija ja suhtlejana. Ta on eestivene päritolu, selge ja tõsise jutuga meesisik, kes mõjub sümboolselt hästi. Tal olid seisukohad, mis olid konkreetsed, aga ei olnud liialt lihtsustavad. Oleks meil ainult rohkem selliseid kriisijuhte!
Aga kui nende kriisiplaanide juurde tagasi tulla…
Kui saabus 2008. aasta finantskriis, hakati rahvatervisega seotud eelarveid kärpima. Kaitsevahendite varusid ei täiendatud, mingeid rahvatervise ametikohti ei täidetud ja kui kriis kätte jõudis, siis ilmnes, et suur osa kogutud ekspertiisist oli sellega kaduma läinud. Meil on viimased 20 aastat liiga hästi läinud. Meil on olnud liiga palju nappe pääsemisi, millest kipub tekkima põhjendamatu enesekindlus. Omaette küsimus on see, et need organisatsioonid peaksid olema laiapõhjalised ja oma olemuselt interdistsiplinaarsed. Pandeemia ei tunne teadusdistsipliinide piire. Kriis mõjutab nii tervist, majanduslikku toimetulekut, haridust kui ka poliitikat. Oleks loogiline, et sinna kuuluvad teadlased, kes oskavad neil teemadel ekspertiisi pakkuda.
Kas see on Eestis ka kuidagi tajutav, et meie nõukoda on koosnenud seni peamiselt reaalteadlastest?
Sageli ei sõltu otsused mitte sellest, milline on teadusnõukoja isikuline koosseis, vaid sellest, millised otsused on poliitilisele eliidile vastuvõetavamad.
Ma olen isegi kuulnud sellist mõtet, et koroonakriisi juhtimine tuleks delegeerida kogu täiega mõnele võimupoliitikavälisele struktuurile, kas või Teaduste Akadeemiale; et seda kriisi ei lahendaks ei Tanel Kiik ega ka Kaja Kallas, vaid näiteks Arkadi Popov isiklikult, mis tähendab, et kriisist väljumise kavale ei saaks panna templit, et see on näiteks Reformierakonna oma. Teisalt väheneks vajadus poliitilisest loogikast lähtudes mingeid otsuseid ajastada. Mida sa sellisest lähenemisest arvad?
Selle idee eeldus on, et me saaksime kuidagi poliitika ja ekspertiisi valdkonnad üksteisest kenasti lahutada. Tegelikkuses see ei tööta. Pole vahet, mida see ekspertgrupp otsustaks, ka nemad peaksid müüma selle pärast maha eri huvigruppidele – restoraniomanikele, kes ei taha kliente kaotada, või õpetajatele, kes ei taha ilma maskita tööle minna. Kui USA eri osariikides kehtestati koolides maskikandmise kohustus, siis seda ei tehtud põhjusel, et sealse terviseameti sõna oleks nii kõvasti maksnud. Seda tehti seepärast, et õpetajate ametiühingud tulid välja ja ütlesid, et nemad enam kooli ei lähe, kui koolide turvalisust ei võeta tõsiselt. Lõpuks taandub see ühiskondlikule survele ja konfliktidele, mis tuleb läbi mängida, olgu siis nimeliselt teadusnõukojas või nimeliselt poliitikavaldkonnas.
Sinu teadustöö keskendub poliitika ja teaduse ristumispunktidele. Selgita natuke, kuidas need kaks valdkonda omavahel seostuvad. Ma kujutan ette, et nii mõnigi teadlane arvab, et tema tegeleb oma laboris puhta teadusega ja tema tegevust pole kuidagi võimalik poliitikaga seostada. Mida sa sellisele teadlasele vastuseks kostaksid? Mis hetkel muutub teadus poliitiliseks?
See muutus poliitiliseks juba enne seda, kui ta laborisse astus. See muutus poliitiliseks, kui see labor asutati, kui see otsis endale rahastust, kui teadlane sõnastas oma uurimisküsimused, mille puhul tuli eelistada ühtesid teistele ehk teha väärtuspõhine otsus. Ja kas poliitika polegi mitte väärtuspõhiste otsuste tegemine? Teaduses tehakse selliseid valikuid suuremal või vähemal määral kogu aeg. Kui sa langetad otsuse, kas lugeda mitmeti tõlgendatav uurimus publitseerimisvääriliseks või mitte. Või kui tulemusi saab tõlgendada kolmel-neljal eri viisil, kuid me tõlgendame seda just ühel kindlal moel, siis see on samuti väärtuspõhine otsus. Mingi hetkeni saad sa usaldada andmeid, mis sul on, kuid mingist hetkest alates pead sa tegelema andmete tõlgendamisega. Teaduse üks eripära on see, et sellised väärtuspõhised ja ühiskondlikud kaalutlused jäetakse lõppraportitest või artiklitest sageli välja või need vajuvad aja jooksul mineviku varju.
See kõlab isegi kuidagi vandenõuteoreetiliselt, et on mingid kaalutlused, mille jälgi me lõppraportitest ei leia, kuid mis on mõjutanud järelduste tegemist. Kas me kõik peaksime olema seetõttu teadustulemuste suhtes umbusklikumad või suisa paranoilised?
Iga raport on ju lõpuks mudel mingist laboris loodud olukorrast, mis on omakorda mudel reaalses elus toimuvast. Mudelid ongi lihtsustused ja mõnikord jääb neist välja ka olulist infot. See ei peaks muutma meid teadustulemuste suhtes paranoilisemaks, küll aga võiks see panna meid huvituma rohkem sellest, kuidas töö laborites ja ülikoolides tegelikult käib. Sellised valdkonnad nagu teadus- ja tehnoloogiauuringud (Science and Technology Studies) tegelevadki just sellise enesevaatlusega ja suurendavad ehk sellega ka teaduse usaldusväärsust.
Olen kuulnud inimesi rääkimas teaduse poliitilisusest olukordades, kus ilmub mingi uuring, millega ei taheta nõustuda. Siis hakatakse lähemalt vaatama, kes on selle kinni maksnud, mis on autori varasem taust, milline on metodoloogia. Hakatakse otsima mingisuguseid niite, mille kaudu seda kallutatuses või poliitilisuses süüdistada. Tekib arusaam, et on kaht tüüpi uuringuid: ühed on objektiivsed, teised aga ärihuvidest kantud ja kallutatud. Kas see on liiga lihtsustatud lähenemine teaduse poliitilisusele?
See ei ole iseenesest vale. See on ühe laiema probleemi sümptom – teadus on ehitanud väga pikalt oma autoriteeti üles neutraalsele, muust ühiskonnast irdunud vaatlejapositsioonile. Erinevalt kallutatud poliitikutest, ettevõtetest ja ametiühingutest oleme meie teadlastena neutraalsed, kuigi enamik teadusajaloolasi ütleb selle peale, et selline nägemus pole kunagi tõele vastanud. Tänu sellele reputatsioonile lõi kuskil alates 60ndatest tubakatööstus ja veidi hiljem fossiilkütuste tööstus teadlikult omaenese teadusinstitutsioone, et need toodaksid neile sobilikku teadust, millel on küljes objektiivsuse ja neutraalsuse aura, kuid mis on sisuliselt tööstuse PR-masinad. Minu kui uurija jaoks ei ole see nii huvitav probleem, sest seda on lihtsam lahti häkkida. Mind köidab, kuidas teadus, mida ongi päriselt tehtud nii hästi, kui teadust on võimalik teha, on sellest hoolimata poliitiline. Teadus võib olla suurepärane ja tuua samal ajal endaga kaasa poliitilisi tagajärgi: muuta ühiskondlikku olukorda, võimestada mingeid inimesi ja marginaliseerida teisi.
Sa mainisid, et teadusel on tekkinud neutraalsuse aura, mida kasutatakse mõnikord teadlikult ära, nii et kui ilmub teadustöö, mis tõepoolest ongi hästi tehtud, kuid seal on näiteks 1–2 argumenti, mis võivad sobida mõnele saastavale suurfirmale, siis need ettevõtted rakendavad selle varmalt oma PR-vankri ette, kuna see info on justkui neutraalne. Kuidas teadlased ennast sellistes olukordades kaitsta saaksid?
Ma läheks isegi sammukese kaugemale ja ütleks, et teadlastel peaks olema eetiline vastutus katsuda selliseid olukordasid ette näha ja ennetada. Suhtumine, et mina nokitsen laboris mingisuguse asja kallal ja mind ei huvita, kas keegi teeb sellest uue kütuseallika või uue relva, on ääretult vastutustundetu. Teadlased kaasvastutavad alati selle eest, kuidas nende uurimistööd hiljem kasutatakse.
See võib ju viia olukorrani, kus teadlased ei julge mingite uurimisteemadega tegeleda, sest tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Kas teadlane tõesti peab kõik riskid oma peas läbi kalkuleerima?
Eks see olegi põhjus, miks interdistsiplinaarsust tuleks rohkem soosida. Bioeetikute, sotsioloogide, ajaloolaste jt kaasamine näiteks bioteadustesse on aina tavapärasem just seepärast, et nad aitavad mõtestada neid ühiskondlikke riske ja võimalusi, mis võivad näiteks ühe või teise uue ravimi või vaktsiini valmimisega kaasas käia. Kas näiteks mingi ravim võib muutuda mõnele marginaliseeritud grupile kättesaamatuks ja suurendada sellega ebavõrdsust. Samamoodi on ka keskkonnakriisi ajastul loodusteadlased aina vajalikumad partnerid ühiskonnauurijatele.
Oma raamatus vastandasid sa tehnoloogilisi lahendusi tihti sotsiaalsetele, ühiskondlikele ja keskkondlikele, mis siis Prantsuse koloniaalajaloo kontekstis tähendas ühelt poolt vaktsiine ja teisalt hügieeni või infrastruktuuri arendamist. Need argumendid on hästi ülekantavad praegusesse kliimadebatti, kus räägitakse samuti paljudest tehnoloogilistest hõbekuulidest, nagu neljanda põlvkonna tuumareaktor, süsiniku püüdmine või vesinik. Samal ajal ei taheta sotsiaalset innovatsiooni eriti puudutada. Mis põhjustab seda, et mingid argumendid kõlavad paremini?
Tehnoloogilise hõbekuuli võlu peitub selles, et sa ei pea midagi oma harjumuspärases ühiskondlikus hierarhias muutma. Sa lahendad probleemi mingi tehnoloogilise vidinaga ära ja inimesed, kes on rikkad, on jätkuvalt rikkad. Seetõttu ei soovinud ka prantslased oma kolooniates linnaehitusega tegeleda ega tööaega lühendada – see oleks sundinud prantslasi päriselt oma võimustruktuure muutma, vaktsiinide abiga sai aga vanaviisi jätkata. Kliima puhul on needsamad küsimused lihtsalt täiesti teises mõõtkavas. Reaalne sotsiaalne innovatsioon tähendaks, et inimesed peavad hakkama oma tarbimisharjumusi muutma. Huvigruppide hulk, kes peaksid oma äriplaanid ja käitumisharjumused ümber vaatama, on mõõtmatult suur. Palju lihtsam oleks see neetud süsinik kuidagi maapõue tagasi pumbata.
Kas see on mingi kuldreegel, et selliste kriiside puhul eelistatakse tehnoloogilisi lahendusi sotsiaalsetele?
Ei, sest suurem osa 19. sajandist oli ühiskondliku hügieeni ajastu. Osaliselt põhjusel, et seda oli vaja tööstusliku kodanluse jaoks. Linnas, kus oli iga kahe aasta tagant kooleraepideemia, ei saanud väga edukalt tööstust käivitada. Sul peavad olema ühiskonnas mingisugused liitlased. Sa pead leidma huvigrupid, kes tulevad muutuste taha.
Aga kes võiksid olla kliimamuutuste puhul need liitlased, kes aitaksid sotsiaalse innovatsiooni häälel valjemini kõlada?
Esiteks on rohepööre praeguseks juba väga kasumlik äri, nii et roheliselt mõtlevate energia- ja transpordiettevõtetega koostöö tegemine oleks kindlasti mõistlik. Üks võtmeküsimus on paremini näidata, kuidas on kliimamuutused seotud igapäevaste eluolu, tervise ja sotsiaalsete teemadega. Kliimamuutuste keskmes pole lihtsalt küsimus, kas mu elekter tuleb Auvere jaamast või kuskilt Hiiumaa tuulikust, vaid ka see, kas mu lapsel on 8-aastaselt astma või kas mu vanavanemad surevad 75-aastaselt kuumarabandusse, sest meil on 40-kraadised suved ja terve linn on kuumasaari täis. Kui me suudame siduda selle suure abstraktse kliimaküsimuse mingite praktiliste elukvaliteedi teemadega, siis ma arvan, et sellel oleks juba päris suur mõju.
Aro Velmeti teos "Pasteuri impeerium. Epideemiad, vaktsiinid ja poliitika Prantsuse asumaades" ilmus möödunud aastal Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Acta humaniora". | Aro Velmet: teadusajaloolase jaoks pole koroonaperiood erilisi üllatusi pakkunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aroga võiks teha intervjuu põhimõtteliselt ükskõik millest. Parasjagu tegeleb ta näiteks Eesti e-riigi varajase ajaloo dokumenteerimisega, kuid digiteemasid me ei puuduta üldse. Me ei vestle ka Ameerika poliitikast, kuigi Californias elades on Aro näinud vahetult pealt sealse ühiskonna polariseerumist. Isegi EKRE-t ei maini me kordagi, kuigi elu on õpetanud, et see tooks lugejaid.
Ei, seekord tuleb juttu hoopis sellest, mida Aro valdab teadusajaloolasena kõige paremini. Räägime nimelt teaduse tegemise osalt mahavaikitud köögipoolest: geeniuste fetišeerimisest, bürokraatia alla mattunud teadlaskarjääridest, turuloogika hammasrataste vahele jäänud teadussaavutustest, vabadusest ja vastutusest.
Taustal kõlab pidevalt Aro värskelt eesti keeles ilmunud raamat "Pasteuri impeerium", mida võiks soovitada kohustusliku lugemisena kõigile endistele ja tulevastele teadusnõukoja ja valitsuskabineti liikmetele. Selle kandev sõnum on lihtne: teaduse ja poliitika vahele selge eraldusjoone tõmbamine on võimatu.
Sulle võib soovida õnne kui värskele Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) liikmele. Mida noore akadeemiku staatus sinu enda jaoks tähendab?
ENTA eesmärk on olla eestkosteorganisatsioon, mis selgitab ja suurendab teaduse tähtsust ühiskonnas ja panustab teaduspõhiste otsuste tegemisse. Sellega peaksidki teadlased tegelema. See, nagu arvab mõni endine haridusminister, et teadus ei tohiks poliitikaga kuidagi kokku puutuda, pole minu arust ei realistlik ega ka õigustatud lähenemine sellele, kuidas teadus tegelikult maailmas toimib. Teadust peab lõimima ühiskondlike protsessidega. See oli ka põhjus, miks ma ENTA-sse kandideerisin.
Kas praegu seisab teaduste akadeemia siis muust ühiskonnast eraldi?
Koroonakriisi vältel on ENTA teinud terve hulga videoid, mis üritavad selgitada eri nurkade alt vaktsineerimisega seonduvat. Need läksid väga laialt levima. ENTA on tegelenud aktiivselt ka soolise võrdõiguslikkuse ja naiste teaduses esindatusega. Minu meelest teevad nad väga head tööd.
Kas paremat kui Eesti Teaduste Akadeemia?
Teaduste akadeemia on natuke teistsuguse profiiliga. Nõukogude ajal oli teaduste akadeemia uurimisasutuste kompleks, mille alla kuulusid mh küberneetika instituut, majanduse instituut, loomakasvatuse ja veterinaaria instituut – seal tehti väga palju tõsist teadustööd. Nüüd on see rohkem esindusorganisatsioon, eriti nimekate teadlaste kokkusaamiskoht, millel pole enam varasemat teaduslikku funktsiooni.
Kas siin on tunda ka põlvkondlikku lõhet, et nooremad teadlased mõtestavad teadust ühiskondlikele protsessidele lähedasemana kui professorid Teaduste Akadeemias?
Ma ei tea, kas see on põlvkondlik lõhe. Aastatel 1960–1990 olid eesti teadlased siinses poliitilises elus väga aktiivsed. Näiteks füüsik Liia Hänni osales põhiseaduse kirjutamises, Marju Lauristin oli sotsiaalminister, või võtame Edgar Savisaare, kes oli ajalookandidaat. Teadlaste poliitilises elus osalemisel on Eestis väga pikk traditsioon.
Aga millest see tuleneb, et ka teadustaustaga inimesed, nagu Jaak Aaviksoo, soovivad poliitika ja teaduse vahele selge eraldusjoone tõmmata?
See eristus on mugav mõlemale poolele. Poliitikutel on lihtsam, kui nende otsused ei ole kammitsetud ebamugavatest faktidest ja stsenaariumitest, aga ka teadlastel on lihtsam tegutseda, kui nende hinnanguid võetakse väärtustevaba tõena, mida poliitika ei ole kuidagi "räpaseks" muutnud. Aga kumbki arusaam pole kuigivõrd täpne.
Sinu uurimisteema on teadusajalugu. Mis üldse määrab, kas ja kui palju mingis ühiskonnas või ajalooetapis teadust väärtustatakse?
Teadust väärtustatakse alati. Õigem oleks küsida, mida teaduseks loetakse, kes seda väärtustab ja mida sellega peale hakatakse. Seda võib küll öelda, et Lääne teadus muutus 20. sajandil mitmes mõttes tunduvalt rakenduslikumaks ja tööstuslikumaks. Eri teadusvaldkondade edu sõltub suuresti sellest, kui hästi nad suudavad siduda ennast parajasti oluliste majandusvaldkondadega. Näiteks 20. sajandi keskpaigas oli väga hea olla füüsik, sest füüsikud, eriti tuumafüüsikud, olid Lääne sõjatööstuses kõrges hinnas. USA kaitsedepartemang rahastas tuumafüüsikas nii rakenduslikke kui ka alusuuringuid. Suuresti tänu sellele on meil praegu pooljuhid, mikrokiibid, internet, mobiiltelefonid ja terve hunnik meeldivaid moodsa elu abivahendeid. 20. sajandi lõpust kuni tänapäevani on osutunud populaarseks ja kasumlikuks teadusvaldkonnaks aga bioteadused. Sellised muutused sõltuvad ajastu vaimust. Samas tasub alati küsida, et kui ühiskondlike muutuste tulemusel üks valdkond võidab, siis mis valdkonnad sellest kaotavad. Näiteks 30 aastat tagasi pidid teadlased, kes mRNA-vaktsiiniga tegelesid, nägema kurja vaeva, et keegi üldse nende uurimistööd rahastaks, sest seda nähti surnud valdkonnana. Kui seda tööd poleks toona alusteaduse vallas ära tehtud, siis ma ei tea, kui kaugel me koroonavaktsiinidega praegu üldse oleksime.
Sinu teos "Pasteuri impeerium" keskendub ajale 100–150 aastat tagasi. Sa kirjeldad seal, et toonased teadlased, kes Pasteuri instituudis töötasid, on Prantsusmaal siiani tuntud.
Prantsusmaal ei ole vist ühtegi linna, kus ei oleks Pasteuri-nimelist tänavat.
Just, Pasteuri nimi kõnetab ilmselt ka eestlasi. Viimaste aastate Nobeli teadusauhinna võitjaid teavad samas ilmselt vähesed. Kas sellest võib järeldada, et teadlased olid siis rohkem rokkstaari staatusega?
Eks inimesi ja teadusinstitutsioone on ka lihtsalt rohkem. Teadus on muutunud koostööpõhisemaks, kui see oli 19. sajandil. See pole enam üht hindamatut geeniust esiplaanile tõstev tegevus, mis on iseenesest positiivne areng. Geeniuse fetišeerimisel on juures hüpermaskuliinsuse maik. Ka Pasteuri elu uurinud ajaloolased on rõhutanud seda, kui hea teatrilavastaja ta oli. Ta esitles end väga sihilikult üleelusuuruse isiksusena, korraldas suurejoonelisi etendusi, mille käigus ta demonstreeris oma vaktsiinide efektiivsust, ja toetus samas väga teadlikult oma kolleegide ja isegi rivaalide töödele, jättes selle kriitilistel hetkedel sujuvalt mainimata.
Aga ühiskond oli sellele vastuvõtlik.
Oli muidugi. Eks me tahame ka praegu teadlastest kangelaslikke lugusid jutustada. Ma andsin pandeemia alguses Los Angeles Timesile ühe intervjuu, kus küsiti sarnaseid asju, ja iga natukese aja tagant tuli ajakirjanik tagasi küsimuse juurde: "Aga ikkagi, mis tunne on olla see teadlane, kes avastab vaktsiini?" Ma üritasin talle selgitada, et ükski teadlane ei avasta vaktsiini. See töötatakse välja suurtes laborites, kus tegutseb kümneid inimesi. Lugu ühest teadlasest, kelle peas läheb lambike põlema, ei vasta enam ammu sellele, kuidas teadust tegelikult tehakse. 19. sajandi lõpp oli Euroopa progressiusu kõrghetk. Sellesse ajastusse sobituvad sellised kangelaslikud figuurid nagu Pasteur väga hästi.
Kuivõrd andis see, et teadlased olid toona üleelusuurused, neile vabaduse teha asju, mida tänapäeva teadlased enam teha ei saa?
Kogu vastutuse ja tagasiside mehhanism, mille nüüdisaegsed teadusinstitutsioonid on välja töötanud, tekkis oma vigadest õppimise käigus. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses küll räägiti teaduseetika teemadel, aga tegemist oli suuresti teadlaste enda südametunnistuse küsimustega. Polnud eetikanõukogusid ega Euroopa Ravimiametit, kes hoiavad teadlastel silma peal ja veenduvad selles, et nad ei teeks suures avastamise tuhinas inimestele rohkem kahju kui kasu. Maailm oli ka teistsugune, sest Euroopa suurriikidel olid suured koloniaalimpeeriumid, kus õigusriik ei toiminud päris nende põhimõtete järgi kui praegu. Teadlastel oli lihtne kolida inimkatsed, mille tegemist peeti Prantsusmaal liiga ohtlikuks, Tuneesiasse või Senegali. Sealsed ametnikud olid väga varmad andma teaduse nimel uuringutele rohelist tuld ja leidma selleks ka "vabatahtlikke". Päris niimoodi 21. sajandil enam käituda ei saa. Samas tehakse jätkuvalt suur osa kliinilistest katsetest globaalses lõunas, sest sealsetel elanikel puudub ligipääs juba ennast tõestanud ravimitele.
Me teame, et koroona värske omikroni tüvi sai alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist (LAV) ja Aafrika mandril on üldiselt vaktsineerimisega kehvasti. Kas ka selle võib kirjutada Pasteuri impeeriumi pärandi arvele?
Üks hüpotees, miks omikron just LAV-ist alguse sai, rõhutab, et nii paljude mutatsioonidega viirus pidi tõenäoliselt arenema pikalt ühe immuunpuudulikkusega patsiendi sees ning sai seejärel vähe vaktsineeritud populatsiooni hulgas levima hakata. Miks olid just LAV-is immuunkompromiteeritud patsiendid? Sest seal on palju HI-viiruse kandjaid. Suuresti põhjusel, et lääne ravimifirmad ei ole aastakümneid suvatsenud müüa Aafrikasse aktsepteeritava hinnaga HIV-ravimeid. Miks ei ole Aafrika riikides piisavalt vaktsineeritud? Sest Pfizer ja teised ravimitootjad keeldusid vaktsiinide patente vabaks andmast, lääneriigid aga keeldusid investeerimast mikroskoopilist rahahulka, et vaktsineerida kogu maailm – tõsiselt, see on umbes sama kallis kui Pentagoni aastased kulutused ventilatsioonile. Nüüd me lõikame seda, mida oleme külvanud.
Lisaks, vähemalt nii palju, kui mina olen lugenud, on Aafrikas nüüdseks juba piisavalt vaktsiine, kuid pole taristut, et neid välja jagada.
See oli esimene asi, mida ma mõtlesin, kui kuulsin, et Pfizeri ja Moderna vaktsiine tuleb säilitada ülikülmal temperatuuril. Need jäävadki rikaste riikide vaktsiinideks. Siia võib lisada ka üleüldise usaldamatuse lääne meditsiini vastu. Seda kontinenti on kasutatud viimase sajandi jooksul nii palju elava laboratooriumina, pööramata tähelepanu eetilistele kaalutlustele, et kohalike skeptitsism on minu meelest täiesti mõistetav.
Aafrikasse voolab ju endiselt humanitaarabina miljoneid dollareid, seal on eri heategevusorganisatsioonidel oma harud tervishoiuprogrammidega. Kas praegused "misjonärid" on oma jõupingutustes kuidagi eetilisemad kui pastöörlased?
Pasteuri instituut on seal endiselt kohal ja ka mitmed teised organisatsioonid, kes seal tänapäeval tegutsevad, nimetavad pastöörlasi oma kuulsateks eelkäijateks. Pastöörlased ise polnud halvad inimesed. Neil olid suured humanitaarsed ideaalid. Nad olid oma vaadetelt seoses rassiküsimustega palju progressiivsemad kui paljud nende kaasaegsed prantslased või asumaade asevalitsejad. Määrav on kontekst, millesse sa satud. Ka praegused humanitaarorganisatsioonid satuvad väga taristuvaesesse keskkonda. Selles situatsioonis on ainus, mida nad teha saavad, plaastrite panemine suuremate saehaavade peale. Nad tegelevad kas vähest taristut nõudvate igapäevaprobleemide lahendamisega, nagu malaariaennetus, või teisel juhul katastroofimeditsiiniga. Uuritakse palju huvitavaid haigusi, mis toovad Lääne teadusmaailmas rohkelt kuulsust, kuid need pole reeglina haigused, mis Aafrika riikides kõige rohkem kahju põhjustavad. Nendel riikidel oleks vaja toimivat perearstisüsteemi ja ligipääsu puhtale veele. See tõstaks mõne lõuna-aafriklase elukvaliteeti ilmselt palju rohkem kui järjekordne HIV-ravim, mida sa uurid Aafrikas, kuid turustad tegelikult Läänes.
Räägime korra mõistest "neoliberaalne ülikool". Kas see on tont, millega avalikkust vahel niisama hirmutatakse või see eksisteerib päriselt? Ja kui see eksisteerib, siis kuidas sina seda teadlasena isiklikult tajud?
Neoliberalismi on defineeritud kui eri ühiskondlike protsesside turumehhanismidele allutamist sõltumata sellest, kas need on orgaaniliselt turulaadsed või mitte. Eestis näitab seda näiteks see, kui suur hulk teadlaste tööst keerleb grandirahastuse ja projektirahade taotlemise ümber. Sa pead demonstreerima konkurentsitingimustes oma paremust, aga pole selge, kas konkureerimise tingimused on üldse mõistlikud. Kui taotlesin Euroopa Komisjonilt järeldoktorantuuri jaoks raha, pidin kirjutama taotlusesse, kuidas mu töö tõstab ELi majanduslikku konkurentsivõimet. See töö päris kindlasti ei tõsta mingil üheselt tõestataval viisil ELi majanduslikku konkurentsivõimet, aga ma ei arva, et selles käsitletavad ajaloolised, poliitilised ja meditsiinieetilised küsimused oleksid kuidagi mõttetud või et see töö oleks pidanud seepärast rahastuseta jääma.
See tundub pisut jabur, et rahastuse saamiseks peab sellistele küsimustele vastama.
Põhimõtteline küsimus on selles, miks me üldse baasteadustega tegeleme. Need täidavad funktsioone, millega turupõhine teadus ei saa hakkama, sest turul pole mingit huvi rahastada uuringuid, mida ei saa homme kasumiks teisendada, kuid millel võib olla meeletu kasu 30–50 aasta pärast. Turg ei hakka iial rahastama süsteemi, mis on ehitatud üles sellele, et 100 projektist 90 kukub läbi või ei vii kuskile. Teadus on paratamatult selline. Me ei tea kunagi ette, milline teadustöö osutub lõpuks kasulikuks.
Kuivõrd kammitseb turupõhine kõrgharidus sinu kui teadlase tegutsemisvabadust?
See sööb ära palju inimtöötunde, mida võiks kasutada päriselt teaduse tegemiseks. Administratiivsete toimingute peale kuluvad töötunnid peaksid lepingu järgi moodustama 20% minu tööajast, kuid praktikas veedan ma kindlasti rohkem mingite aruannete, granditaotluste ja muude eneseõigustuste tootmiseks. Antropoloog David Graeber nimetas seda mõttetuks tööks. Praktikas ei muuda selline aruandlus ülikoolide toimimist tegelikult efektiivsemaks, vaid tekitab lihtsalt palju tööd bürokraatidele, kes saavad neid taotlusi lugeda ja nende põhjal mingeid raporteid kirjutada. Minu elukaaslane, kes on arengubioloog, ei soovi endale teadlaskarjääri, sest sel hetkel, kui sinust saab oma labori juhataja, lõpetad sa tegelikult teaduse tegemise ära. Sinust saab täiskohaga administraator, kelle ülesanne on tuua sisse raha, et labor saaks tööd. Ehk rügad aastaid suhteliselt nigela palga eest tuimalt selle nimel, et jõuda ametikohale, kus sa ei saa enam teha seda, mille pärast sa üldse teadlaseks hakkasid. Mis karjäärimudel see selline on?
Eestis väljendasid ülikoolide töötajad hiljuti pahameelt, sest nende palgad on jäänud juba jalgu õpetajate palkadele. Kui palju mängib selles, et sina välismaal teadust teed, rolli Eesti madal palgatase?
Kõrghariduse neoliberaliseerumine mängib kindlasti mingit rolli, sest mul on Ameerikas töötades stabiilsem töökeskkond. Olen olnud Eesti teadussüsteemis piisavalt kaua, et teada, kui sõltuv see on iga-aastasest granditaotlemisest. See on stress, mida ma ei tahaks oma ellu lisada. Samas olen ma ka USA kontekstis privilegeeritud seisus, sest selliseid ülikoole, kus eksisteerib tenuurisüsteem, on aina vähem. Sealgi on üha rohkem lepingupõhiseid, grandipõhiseid või isegi tunnitasupõhiseid töökohti.
Üks inimene, kes Eestis turupõhist kõrgharidust ihaleb, on Jaak Nigul. Tema on rääkinud sellest, et iga teadlane peab tootma lisandväärtust. Mida sa talle vastaksid? Mis lisandväärtust sina teadusajaloolasena Eesti ühiskonnale toodad?
Jaak Nigul tahaks teadlasi, kes aitaksid tal paremini mööblit müüa. Teadus üritab aru saada, kuidas üldse tekib selline ühiskond, mis tahab mööblit osta. Need on erineva kaliibriga küsimused. Üks võimalus on mõelda kõrgharidusest kui ühiskondlikust hüvest, mis peaks seetõttu olema avalikult rahastatud, sest ühiskonna huvides on omada ekspertiisi võimalikult paljudes valdkondades, mis ei pruugi olla alati turukonjunktuuriga kooskõlas.
Aga mida sa arvad üleskutsest, et teadlased peaksid tegema rohkem koostööd ettevõtjatega ja ettevõtluse osa teadusrahastusest võiks olla suurem? Kas teadus peaks võtma suuna ettevõtlusega sümbioosis arenemise poole?
Kurat on alati detailides. Kui teadlastel on võimalik panustada mingite praktiliste probleemide lahendamisse, siis loomulikult tuleks seda teha. Alati tuleb aga küsida, millele see koostöö tugineb. Tehnosiire toimub tänapäeval tingimustel, mis pole kuigi head ülikoolide enda töötajatele. Ettevõtted, kellel on koostöölepingud ühe või teise ülikooliga, võtavad välja suurema osa kasumist nendest vähestest uurimisprojektidest, mis tõesti jõuavad mingisuguse praktilise väljundini, kuid samas ei võta nad peaaegu mingeid riske seoses nende paljude uurimisprojektidega, mis selle väljundini ei jõua. Kusjuures, need projektid, millega me ühiskonnana tegeleda tahaksime, on sageli just riskantsemad ja pikemaajalisi investeeringuid nõudvad, näiteks kliimamuutustele või rasketele haigustele lahendusi otsivad projektid. See paneb ülikoolid väga keerulisse positsiooni, sest selleks et jõuda ühe maailma muutva tooteni, on sul vaja 99 korda läbi kukkuda. Need ebaõnnestumised jäävad ülikoolide kanda, kuid õnnestumistest saavad nad endale ainult marginaalse osa, kuna neile rakenduvad juba patendilepingud ja nende tulemusi on keeruline muu teadlaskonnaga jagada. See pole väga jätkusuutlik mudel.
Miks on see niimoodi välja kujunenud?
Üks põhjus on seesama avaliku raha kitsikus. Kui sul on häda käes, siis sellised pakkumised tunduvad ülikoolidele isuäratavad, sest see on ikka parem kui mitte midagi. Investeeringud, mida Pfizer või AstraZeneca kõrgkoolidesse teevad, on ikkagi päris suured – eriti kui samal ajal riigi rahastus muudkui väheneb. Hiljem riskide ja kasumi jaotusele otsa vaadates tekib aga küsimus, kas need jagunevad poolte vahel õiglaselt.
Räägime koroonast ka. Kas tänu koroonale on teadlaste sõnal ühiskondlikes debattides senisest suurem kaal? Irja Lutsar on meil ju põhimõtteliselt iga päev telekas.
Koroona on kiirendanud mingeid trende, mis eksisteerisid ühiskonnas juba palju varem. Ka pseudoteadlastel on nüüd rohkem kandepinda, kui neil oli varem. Teadusajaloolase jaoks pole koroonaperiood erilisi üllatusi pakkunud.
Sina siis ei ole üllatunud, et Eestis on vaktsineeritud aastaga napilt üle 60 protsendi elanikkonnast?
Mitte eriti. Ma olin üllatunud selle üle, kuidas kogu maailm 2020. aasta märtsis viirusele reageeris ja kui intensiivselt me tõmbasime pidurit globaalsele majandustegevusele rahvatervise nimel: saatsime inimesed mitmeks kuuks kodukontorisse, maksime kinni nende palga. Tundus üsna ootuspärane, et sellele järgnes pikk poliitiliste konfliktide periood, kus võimendati hirme ja politiseeriti kõiki rahvatervisega seotud meetmeid.
Kui sa väidad, et koroona on võimendanud mingeid trende, mis eksisteerisid juba varem, siis mis trendist see 60 protsendi vaktsineerituse tase märku annab?
Need riigid, kus vaktsineerimismäärad on kõrgemad, on kas poliitiliselt stabiilsemad, st neist pole üle käinud tugevat populismilainet, või siis sotsiaalselt võrdsemad. Kõige toksilisem on aga selline kombinatsioon, kus sul on ühelt poolt suur rahulolematus riigi institutsioonide suhtes ja samal ajal eksisteerivad poliitilised jõud, kes soovivad kasutada seda rahulolematust ära oma eesmärkide saavutamiseks.
Neid näitajaid võiks ju seletada ka üldisema teadusskepsisega.
Uuringud on näidanud, et meie inimesed tunnevad väga suurt usaldust teadlaste ja teadusinstitutsioonide vastu. Need näitajad on stabiilselt väga kõrged. Üks asi on abstraktselt öelda, et ma usaldan teadust, kuid teine on astuda vajalik samm ja minna vaktsineerimiskeskusesse, et see süst ära teha. Eriti olukorras, kus sulle tuleb päevast päeva eri allikatest infot, et on ebaselge, mida vaktsiin võib sinuga teha. Info on nii vastukäiv, et sa võid leida sealt täpselt selle, mis toidab natuke sinu sisemist ärevust. Sinust ei saa seepärast veel antivakserit, kuid sellest piisab, et võtta aega ja oodata lootuses, et asi saab selgemaks. Seda hoolimata sellest, et teadlaste kogukonnas on asi juba väga pikka aega ühemõtteliselt selge olnud.
Kas ikka on? Koroonapandeemia tekitas ju olukorra, kus saime jälgida teaduse toimimist reaalajas. Vaidlused, mis käisid teadlaskonna sees, jõudsid ilma filtrita meedia vahendusel avalikkuse ette. Nii võiski tekkida segadus seoses sellega, kas maskid on ohutud või mitte, ja jäi mulje, et teadlased ise ka ei tea sellele vastust.
Meedia on selles viimase pooleteise-kahe aastaga palju paremaks saanud. Suuri apsakaid tehakse palju vähem. Valmidus hallidest aladest üle libiseda ja clickbait 'i-laadseid pealkirju tiražeerida on palju väiksem, kui see oli aasta tagasi. Kui pool Eesti ajakirjanikkonnast pidi end kiiresti teadusajakirjanikeks ümber profileerima, siis see ei saanud eriti hästi lõppeda. Teadusajakirjanikele ei tohiks olla mingisugune uudis, et teadus ei anna lõplikku tõde, vaid parima võimaliku arusaama olemasolevaid sisendeid arvestades. Kui sa aga satud elus esimest korda keset kriisi teadusartikleid lugema, siis see võib pea segi ajada küll. Kui pead destilleerima paljude kvalifikatsioonide ja täpsustustega artiklist mingisuguse ühe pealkirja, siis selle tulemuseks ongi see, et maskid kas töötavad või ei tööta.
Kuidas sa suhtud Kaja Kallase otsusesse teadusnõukoja praegune koosseis välja vahetada? Kas teadusnõukoda tegi siis oma avalike sõnavõttudega poliitikute eest otsuseid juba ette ära?
Raske on meediakajastuse põhjal hinnata, mis kaalutlustel see otsus tehti. Ilmselt ei tule senist juttu arvestades üllatusena, et minu meelest on läbipaistvus teadusnõukojas esinevate erimeelsuste puhul pigem hea asi. Muidugi teeb see poliitikute elu keerulisemaks, sest nad peavad põhjendama, miks nende otsused nõukoja soovitustest erinevad, aga selles kogu teadusnõukoja olemasolu mõte ju seisnebki.
Kui teadusnõukoda tekkis, algasid ka arutelud selle üle, kuidas see peaks üldse poliitikaloomes osalema. Milline peaks olema ideaalmudel kriisiolukorras teaduspõhiste otsuste tegemiseks?
Ideaalmudel peaks olema selline, kus nende küsimustega ei tegeleta kriisiolukorras, vaid ammu enne seda, kui tekib kriis. Kriisi ajal on pea võimatu ühtäkki mingisugust organisatsioonilist võimekust kasvatada. See on olnud globaalselt selle kriisi suurim õppetund. Meil olid need mehhanismid tegelikult olemas, kuid me lämmatasime need 10–15 aasta jooksul süstemaatiliselt ära. Nullindate alguses oli kogu maailmas väga suur ärevus bioterrorismiohu pärast, millele järgnesid SARSi ja MERSi epideemiad. Need epideemiad tekitasid põhjendatud hirmu pandeemiliste sündmuste ees. Seetõttu investeeriti päris korralikult mitmesugustesse pandeemia haldamise meetmetesse: paremad jälgimissüsteemid, kohalike kriisistsenaariumite väljatöötamine ja läbimängimine, kuhu kutsuti kohale hulk otsustajaid.
Kas ka mitte Eestis ei tehtud vahetult enne koroonat ühe Aasiast pärit viiruse läbimängu?
Ehk just seepärast jõudis Arkadi Popov, kes selles läbimängus osales, ka hilisemas kriisihalduses nii kõrgele kohale.
Kuna Arkadi Popovi nimi tuli jutuks, siis ma pean eraldi küsima, miks täitus su Facebooki sein sünnipäeval Popovi piltidega?
Kui tulla tagasi varasema küsimuse juurde teadlaste karisma ja müüdiloome kohta, siis mulle lihtsalt meeldis Popov väga hea argumenteerija ja suhtlejana. Ta on eestivene päritolu, selge ja tõsise jutuga meesisik, kes mõjub sümboolselt hästi. Tal olid seisukohad, mis olid konkreetsed, aga ei olnud liialt lihtsustavad. Oleks meil ainult rohkem selliseid kriisijuhte!
Aga kui nende kriisiplaanide juurde tagasi tulla…
Kui saabus 2008. aasta finantskriis, hakati rahvatervisega seotud eelarveid kärpima. Kaitsevahendite varusid ei täiendatud, mingeid rahvatervise ametikohti ei täidetud ja kui kriis kätte jõudis, siis ilmnes, et suur osa kogutud ekspertiisist oli sellega kaduma läinud. Meil on viimased 20 aastat liiga hästi läinud. Meil on olnud liiga palju nappe pääsemisi, millest kipub tekkima põhjendamatu enesekindlus. Omaette küsimus on see, et need organisatsioonid peaksid olema laiapõhjalised ja oma olemuselt interdistsiplinaarsed. Pandeemia ei tunne teadusdistsipliinide piire. Kriis mõjutab nii tervist, majanduslikku toimetulekut, haridust kui ka poliitikat. Oleks loogiline, et sinna kuuluvad teadlased, kes oskavad neil teemadel ekspertiisi pakkuda.
Kas see on Eestis ka kuidagi tajutav, et meie nõukoda on koosnenud seni peamiselt reaalteadlastest?
Sageli ei sõltu otsused mitte sellest, milline on teadusnõukoja isikuline koosseis, vaid sellest, millised otsused on poliitilisele eliidile vastuvõetavamad.
Ma olen isegi kuulnud sellist mõtet, et koroonakriisi juhtimine tuleks delegeerida kogu täiega mõnele võimupoliitikavälisele struktuurile, kas või Teaduste Akadeemiale; et seda kriisi ei lahendaks ei Tanel Kiik ega ka Kaja Kallas, vaid näiteks Arkadi Popov isiklikult, mis tähendab, et kriisist väljumise kavale ei saaks panna templit, et see on näiteks Reformierakonna oma. Teisalt väheneks vajadus poliitilisest loogikast lähtudes mingeid otsuseid ajastada. Mida sa sellisest lähenemisest arvad?
Selle idee eeldus on, et me saaksime kuidagi poliitika ja ekspertiisi valdkonnad üksteisest kenasti lahutada. Tegelikkuses see ei tööta. Pole vahet, mida see ekspertgrupp otsustaks, ka nemad peaksid müüma selle pärast maha eri huvigruppidele – restoraniomanikele, kes ei taha kliente kaotada, või õpetajatele, kes ei taha ilma maskita tööle minna. Kui USA eri osariikides kehtestati koolides maskikandmise kohustus, siis seda ei tehtud põhjusel, et sealse terviseameti sõna oleks nii kõvasti maksnud. Seda tehti seepärast, et õpetajate ametiühingud tulid välja ja ütlesid, et nemad enam kooli ei lähe, kui koolide turvalisust ei võeta tõsiselt. Lõpuks taandub see ühiskondlikule survele ja konfliktidele, mis tuleb läbi mängida, olgu siis nimeliselt teadusnõukojas või nimeliselt poliitikavaldkonnas.
Sinu teadustöö keskendub poliitika ja teaduse ristumispunktidele. Selgita natuke, kuidas need kaks valdkonda omavahel seostuvad. Ma kujutan ette, et nii mõnigi teadlane arvab, et tema tegeleb oma laboris puhta teadusega ja tema tegevust pole kuidagi võimalik poliitikaga seostada. Mida sa sellisele teadlasele vastuseks kostaksid? Mis hetkel muutub teadus poliitiliseks?
See muutus poliitiliseks juba enne seda, kui ta laborisse astus. See muutus poliitiliseks, kui see labor asutati, kui see otsis endale rahastust, kui teadlane sõnastas oma uurimisküsimused, mille puhul tuli eelistada ühtesid teistele ehk teha väärtuspõhine otsus. Ja kas poliitika polegi mitte väärtuspõhiste otsuste tegemine? Teaduses tehakse selliseid valikuid suuremal või vähemal määral kogu aeg. Kui sa langetad otsuse, kas lugeda mitmeti tõlgendatav uurimus publitseerimisvääriliseks või mitte. Või kui tulemusi saab tõlgendada kolmel-neljal eri viisil, kuid me tõlgendame seda just ühel kindlal moel, siis see on samuti väärtuspõhine otsus. Mingi hetkeni saad sa usaldada andmeid, mis sul on, kuid mingist hetkest alates pead sa tegelema andmete tõlgendamisega. Teaduse üks eripära on see, et sellised väärtuspõhised ja ühiskondlikud kaalutlused jäetakse lõppraportitest või artiklitest sageli välja või need vajuvad aja jooksul mineviku varju.
See kõlab isegi kuidagi vandenõuteoreetiliselt, et on mingid kaalutlused, mille jälgi me lõppraportitest ei leia, kuid mis on mõjutanud järelduste tegemist. Kas me kõik peaksime olema seetõttu teadustulemuste suhtes umbusklikumad või suisa paranoilised?
Iga raport on ju lõpuks mudel mingist laboris loodud olukorrast, mis on omakorda mudel reaalses elus toimuvast. Mudelid ongi lihtsustused ja mõnikord jääb neist välja ka olulist infot. See ei peaks muutma meid teadustulemuste suhtes paranoilisemaks, küll aga võiks see panna meid huvituma rohkem sellest, kuidas töö laborites ja ülikoolides tegelikult käib. Sellised valdkonnad nagu teadus- ja tehnoloogiauuringud (Science and Technology Studies) tegelevadki just sellise enesevaatlusega ja suurendavad ehk sellega ka teaduse usaldusväärsust.
Olen kuulnud inimesi rääkimas teaduse poliitilisusest olukordades, kus ilmub mingi uuring, millega ei taheta nõustuda. Siis hakatakse lähemalt vaatama, kes on selle kinni maksnud, mis on autori varasem taust, milline on metodoloogia. Hakatakse otsima mingisuguseid niite, mille kaudu seda kallutatuses või poliitilisuses süüdistada. Tekib arusaam, et on kaht tüüpi uuringuid: ühed on objektiivsed, teised aga ärihuvidest kantud ja kallutatud. Kas see on liiga lihtsustatud lähenemine teaduse poliitilisusele?
See ei ole iseenesest vale. See on ühe laiema probleemi sümptom – teadus on ehitanud väga pikalt oma autoriteeti üles neutraalsele, muust ühiskonnast irdunud vaatlejapositsioonile. Erinevalt kallutatud poliitikutest, ettevõtetest ja ametiühingutest oleme meie teadlastena neutraalsed, kuigi enamik teadusajaloolasi ütleb selle peale, et selline nägemus pole kunagi tõele vastanud. Tänu sellele reputatsioonile lõi kuskil alates 60ndatest tubakatööstus ja veidi hiljem fossiilkütuste tööstus teadlikult omaenese teadusinstitutsioone, et need toodaksid neile sobilikku teadust, millel on küljes objektiivsuse ja neutraalsuse aura, kuid mis on sisuliselt tööstuse PR-masinad. Minu kui uurija jaoks ei ole see nii huvitav probleem, sest seda on lihtsam lahti häkkida. Mind köidab, kuidas teadus, mida ongi päriselt tehtud nii hästi, kui teadust on võimalik teha, on sellest hoolimata poliitiline. Teadus võib olla suurepärane ja tuua samal ajal endaga kaasa poliitilisi tagajärgi: muuta ühiskondlikku olukorda, võimestada mingeid inimesi ja marginaliseerida teisi.
Sa mainisid, et teadusel on tekkinud neutraalsuse aura, mida kasutatakse mõnikord teadlikult ära, nii et kui ilmub teadustöö, mis tõepoolest ongi hästi tehtud, kuid seal on näiteks 1–2 argumenti, mis võivad sobida mõnele saastavale suurfirmale, siis need ettevõtted rakendavad selle varmalt oma PR-vankri ette, kuna see info on justkui neutraalne. Kuidas teadlased ennast sellistes olukordades kaitsta saaksid?
Ma läheks isegi sammukese kaugemale ja ütleks, et teadlastel peaks olema eetiline vastutus katsuda selliseid olukordasid ette näha ja ennetada. Suhtumine, et mina nokitsen laboris mingisuguse asja kallal ja mind ei huvita, kas keegi teeb sellest uue kütuseallika või uue relva, on ääretult vastutustundetu. Teadlased kaasvastutavad alati selle eest, kuidas nende uurimistööd hiljem kasutatakse.
See võib ju viia olukorrani, kus teadlased ei julge mingite uurimisteemadega tegeleda, sest tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Kas teadlane tõesti peab kõik riskid oma peas läbi kalkuleerima?
Eks see olegi põhjus, miks interdistsiplinaarsust tuleks rohkem soosida. Bioeetikute, sotsioloogide, ajaloolaste jt kaasamine näiteks bioteadustesse on aina tavapärasem just seepärast, et nad aitavad mõtestada neid ühiskondlikke riske ja võimalusi, mis võivad näiteks ühe või teise uue ravimi või vaktsiini valmimisega kaasas käia. Kas näiteks mingi ravim võib muutuda mõnele marginaliseeritud grupile kättesaamatuks ja suurendada sellega ebavõrdsust. Samamoodi on ka keskkonnakriisi ajastul loodusteadlased aina vajalikumad partnerid ühiskonnauurijatele.
Oma raamatus vastandasid sa tehnoloogilisi lahendusi tihti sotsiaalsetele, ühiskondlikele ja keskkondlikele, mis siis Prantsuse koloniaalajaloo kontekstis tähendas ühelt poolt vaktsiine ja teisalt hügieeni või infrastruktuuri arendamist. Need argumendid on hästi ülekantavad praegusesse kliimadebatti, kus räägitakse samuti paljudest tehnoloogilistest hõbekuulidest, nagu neljanda põlvkonna tuumareaktor, süsiniku püüdmine või vesinik. Samal ajal ei taheta sotsiaalset innovatsiooni eriti puudutada. Mis põhjustab seda, et mingid argumendid kõlavad paremini?
Tehnoloogilise hõbekuuli võlu peitub selles, et sa ei pea midagi oma harjumuspärases ühiskondlikus hierarhias muutma. Sa lahendad probleemi mingi tehnoloogilise vidinaga ära ja inimesed, kes on rikkad, on jätkuvalt rikkad. Seetõttu ei soovinud ka prantslased oma kolooniates linnaehitusega tegeleda ega tööaega lühendada – see oleks sundinud prantslasi päriselt oma võimustruktuure muutma, vaktsiinide abiga sai aga vanaviisi jätkata. Kliima puhul on needsamad küsimused lihtsalt täiesti teises mõõtkavas. Reaalne sotsiaalne innovatsioon tähendaks, et inimesed peavad hakkama oma tarbimisharjumusi muutma. Huvigruppide hulk, kes peaksid oma äriplaanid ja käitumisharjumused ümber vaatama, on mõõtmatult suur. Palju lihtsam oleks see neetud süsinik kuidagi maapõue tagasi pumbata.
Kas see on mingi kuldreegel, et selliste kriiside puhul eelistatakse tehnoloogilisi lahendusi sotsiaalsetele?
Ei, sest suurem osa 19. sajandist oli ühiskondliku hügieeni ajastu. Osaliselt põhjusel, et seda oli vaja tööstusliku kodanluse jaoks. Linnas, kus oli iga kahe aasta tagant kooleraepideemia, ei saanud väga edukalt tööstust käivitada. Sul peavad olema ühiskonnas mingisugused liitlased. Sa pead leidma huvigrupid, kes tulevad muutuste taha.
Aga kes võiksid olla kliimamuutuste puhul need liitlased, kes aitaksid sotsiaalse innovatsiooni häälel valjemini kõlada?
Esiteks on rohepööre praeguseks juba väga kasumlik äri, nii et roheliselt mõtlevate energia- ja transpordiettevõtetega koostöö tegemine oleks kindlasti mõistlik. Üks võtmeküsimus on paremini näidata, kuidas on kliimamuutused seotud igapäevaste eluolu, tervise ja sotsiaalsete teemadega. Kliimamuutuste keskmes pole lihtsalt küsimus, kas mu elekter tuleb Auvere jaamast või kuskilt Hiiumaa tuulikust, vaid ka see, kas mu lapsel on 8-aastaselt astma või kas mu vanavanemad surevad 75-aastaselt kuumarabandusse, sest meil on 40-kraadised suved ja terve linn on kuumasaari täis. Kui me suudame siduda selle suure abstraktse kliimaküsimuse mingite praktiliste elukvaliteedi teemadega, siis ma arvan, et sellel oleks juba päris suur mõju.
Aro Velmeti teos "Pasteuri impeerium. Epideemiad, vaktsiinid ja poliitika Prantsuse asumaades" ilmus möödunud aastal Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas "Acta humaniora".
### Response:
Aro Velmet: teadusajaloolase jaoks pole koroonaperiood erilisi üllatusi pakkunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi suur hulk inimkonna tarkust peitub endiselt raamatutes, vähendab digimaailm selles osas päev-päevalt vahet. Miks me vajame klassikalist raamatukogu?
Äsja alanud raamatukogude aasta puhul on "Plekktrummi" külaline Tartu Ülikooli raamatukogu juht Krista Aru.
"Plekktrumm" on eetris 17. jaanuaril kell 21.30 ETV2-s. Saatejuht on Joonas Hellerma. | Aasta esimeses "Plekktrummis" on külas Krista Aru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi suur hulk inimkonna tarkust peitub endiselt raamatutes, vähendab digimaailm selles osas päev-päevalt vahet. Miks me vajame klassikalist raamatukogu?
Äsja alanud raamatukogude aasta puhul on "Plekktrummi" külaline Tartu Ülikooli raamatukogu juht Krista Aru.
"Plekktrumm" on eetris 17. jaanuaril kell 21.30 ETV2-s. Saatejuht on Joonas Hellerma.
### Response:
Aasta esimeses "Plekktrummis" on külas Krista Aru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isiksuseomadusi on alates 1990. aastatest jaotatud Suure Viisiku alusel neurootilisuseks ehk ärevuseks, ekstravertsuseks ehk positiivsete emotsioonide otsimiseks, avatuseks uutele kogemustele, sotsiaalsuseks ning meelekindluseks, kirjutavad Tartu Ülikooli psühholoogid Katarina Kliit ja Rene Mõttus.
Kui ekstravertsus-introvertsus ning neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus võivad olla mõnevõrra tuttavamad isiksusejooned, siis meelekindlus, sotsiaalsus ja avatus uutele kogemustele nõnda iseenesest mõistetavad ei pruugi olla. Sotsiaalsus seisneb leplikkuses, usalduses ja hoolimises teiste inimeste vastu ning meelekindlus hoolikuses, töökuses ja heas enesekontrollis.
Avatus uutele kogemustele võtab aga kokku kujutlusvõime, huvi uudsete põnevate elamuste ja teadmiste vastu ning ilumeele. Igal Suure Viisiku isiksusejoonel on aga rida alatahke, mis keskenduvad kitsamatele isiksuseomadustele.
Suur Viisik.
Mis on sellel aga pistmist keskkonnasõbraliku käitumisega?
Isiksusomadused avalduvad pea igas eluvaldkonnas, sealhulgas on oma roll isiksusel ka keskkonnasõbralike hoiakute ja käitumise kujunemisel. Selles vallas siiani tehtud tööd võttis kokku Alistair Soutteri juhtimisel hiljuti valminud teadustöö. Selgus, et ennekõike käivad keskkonnasõbralikud hoiakud ja käitumine koos kõrgema avatusega kogemusele ja sotsiaalsusega ning vähesel määral ka kõrgema meelekindlusega.
Lähemalt uurides on nende isiksusejoonte alatahkudest kõige enam keskkonnasõbralike hoiakute ning käitumisega seotud ümbritseva ilu väärtustamine, intellektuaalne huvi, kaastundlikkus ja koostöövalmidus, töökus ning kohusetundlikkus.
Seega käituvad suurema tõenäosusega keskkonnasõbralikult inimesed, keda iseloomustavad:
suur huvi uute teadmiste ja kogemuste vastu
kõrge ilumeel
hoolimine ning teiste inimestega arvestamine
oma käitumise parem juhtimine ehk suurem enesekontroll
Teadmiste rakendamine
Keskkonnasõbraliku käitumise ja isiksuse alased teadmised tulevad kasuks mõnevõrra ootamatutes kohtades. Näiteks aitavad need paremini valida keskkonnalaste kampaaniate sihtgruppe ja sobivat eestkõnelejat.
Kui teada, et kõrge ilumeelega, uutest teadmistest ja kogemustest huvituvad ning empaatilised inimesed käituvad juba suurema tõenäosusega keskkonnasõbralikult niikunii, oleks mõistlik kampaaniad suunata enam teistlaadi ehk omakasu otsivatele ning madalama empaatiatasemega inimestele. Ka võiks kampaania sisu sel juhul seisneda rohepöördest tulenevas kasus inimesele endale või rohepöördesse panustamata jätmisest tulenevas pikaajalises isiklikus kahjus.
Paljud siiani tehtud rohekampaaniad apelleerivad inimeste sotsiaalsele närvile ja looduse ilule. Kui aga sellistele kampaaniatele vastuvõtlikud inimesed käituvad soovitud moel, pole see kõige otstarbekam.
Suur Viisik ja nendega seostuvad isikuomadused.
Samuti reklaamitakse keskkonnasõbralikke tooteid ja lahendusi tihti uuenduslikuna, aga üldiselt uuendusmeelsed inimesed võivad need lahendused leida kampaaniatetagi. Võib-olla oleks seega mõistlikum selliste toodete ja lahenduste juures esile tõsta just nende traditsioonilisi aspekte, sest vähem uuendustele avatud inimesed – kes praegu veel väikesema tõenäosusega keskkonnateadlikult käituvad – võivad just sellistele sõnumitele vastuvõtlikumad olla.
Lisaks võib keskkonnasõbralikkuse ja isiksuse seoste tundmine aidata kodanikuna meil valida sobiv poliitik, kellele oma hääl valimistel anda. Sobiva kandidaadi välja sõelumisel võiks kaaluda lisaks kandidaadi keskkonnaalastele teadmisele, eesmärkidele, juhtimisoskustele ja järjepidevusele ka tema empaatilisust ning oskust looduskeskkonna ilu hinnata.
Sama tasuks arvestada tööandjatel organisatsiooni uue töötaja leidmisel, kelle tööülesanded nõuavad keskkonnasõbraliku mõtteviisi pooldamist – näiteks rohepöörde läbiviimist juhtiva töötaja värbamisel. Suur huvi uute teadmiste ja kogemuste omandamiseks, ilu hindamine ja kõrge empaatiavõime kandidaadi puhul on suurem tõenäosus, et inimene soovib kliimamuutuste vastu võitlevaid otsuseid päriselt vastu võtta ning muutuseid läbi viia.
Eesti-keskseid andmeid napib
Samas on oluline öelda, et kõik siiani tehtud tööd on tehtud väljaspool Eestit – valdavalt Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Austraalias – ning paljud neist on tehtud aastaid tagasi. Seega vajab alles põhjalikku uurimist, kuidas on eestlaste keskkonnateadlikud hoiakud ja käitumine seotud nende loomuomadustega laiemalt ning kuidas need seosed sõltuvad näiteks soost, vanusest ja elukohast.
Muu hulgas käsitleb seda novembris alanud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu isiksuseuuring, kus on võimalik osaleda kõikidel geenidoonoritel. Üle 55 000 geenidoonori on juba isiksusetesti täitnud ja uuringusse saab endiselt panustada. Umbes 20–25 minutit aega võtva küsimustiku järel saavad vastajad tagasisidet enda isiksuse kohta ja tahtmise korral võrrelda enda tulemusi Oskar Lutsu Kevade tegelastega. | Keskkonnasõbralik käitumine seostub avatuse ja kõrgema ilumeelega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isiksuseomadusi on alates 1990. aastatest jaotatud Suure Viisiku alusel neurootilisuseks ehk ärevuseks, ekstravertsuseks ehk positiivsete emotsioonide otsimiseks, avatuseks uutele kogemustele, sotsiaalsuseks ning meelekindluseks, kirjutavad Tartu Ülikooli psühholoogid Katarina Kliit ja Rene Mõttus.
Kui ekstravertsus-introvertsus ning neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus võivad olla mõnevõrra tuttavamad isiksusejooned, siis meelekindlus, sotsiaalsus ja avatus uutele kogemustele nõnda iseenesest mõistetavad ei pruugi olla. Sotsiaalsus seisneb leplikkuses, usalduses ja hoolimises teiste inimeste vastu ning meelekindlus hoolikuses, töökuses ja heas enesekontrollis.
Avatus uutele kogemustele võtab aga kokku kujutlusvõime, huvi uudsete põnevate elamuste ja teadmiste vastu ning ilumeele. Igal Suure Viisiku isiksusejoonel on aga rida alatahke, mis keskenduvad kitsamatele isiksuseomadustele.
Suur Viisik.
Mis on sellel aga pistmist keskkonnasõbraliku käitumisega?
Isiksusomadused avalduvad pea igas eluvaldkonnas, sealhulgas on oma roll isiksusel ka keskkonnasõbralike hoiakute ja käitumise kujunemisel. Selles vallas siiani tehtud tööd võttis kokku Alistair Soutteri juhtimisel hiljuti valminud teadustöö. Selgus, et ennekõike käivad keskkonnasõbralikud hoiakud ja käitumine koos kõrgema avatusega kogemusele ja sotsiaalsusega ning vähesel määral ka kõrgema meelekindlusega.
Lähemalt uurides on nende isiksusejoonte alatahkudest kõige enam keskkonnasõbralike hoiakute ning käitumisega seotud ümbritseva ilu väärtustamine, intellektuaalne huvi, kaastundlikkus ja koostöövalmidus, töökus ning kohusetundlikkus.
Seega käituvad suurema tõenäosusega keskkonnasõbralikult inimesed, keda iseloomustavad:
suur huvi uute teadmiste ja kogemuste vastu
kõrge ilumeel
hoolimine ning teiste inimestega arvestamine
oma käitumise parem juhtimine ehk suurem enesekontroll
Teadmiste rakendamine
Keskkonnasõbraliku käitumise ja isiksuse alased teadmised tulevad kasuks mõnevõrra ootamatutes kohtades. Näiteks aitavad need paremini valida keskkonnalaste kampaaniate sihtgruppe ja sobivat eestkõnelejat.
Kui teada, et kõrge ilumeelega, uutest teadmistest ja kogemustest huvituvad ning empaatilised inimesed käituvad juba suurema tõenäosusega keskkonnasõbralikult niikunii, oleks mõistlik kampaaniad suunata enam teistlaadi ehk omakasu otsivatele ning madalama empaatiatasemega inimestele. Ka võiks kampaania sisu sel juhul seisneda rohepöördest tulenevas kasus inimesele endale või rohepöördesse panustamata jätmisest tulenevas pikaajalises isiklikus kahjus.
Paljud siiani tehtud rohekampaaniad apelleerivad inimeste sotsiaalsele närvile ja looduse ilule. Kui aga sellistele kampaaniatele vastuvõtlikud inimesed käituvad soovitud moel, pole see kõige otstarbekam.
Suur Viisik ja nendega seostuvad isikuomadused.
Samuti reklaamitakse keskkonnasõbralikke tooteid ja lahendusi tihti uuenduslikuna, aga üldiselt uuendusmeelsed inimesed võivad need lahendused leida kampaaniatetagi. Võib-olla oleks seega mõistlikum selliste toodete ja lahenduste juures esile tõsta just nende traditsioonilisi aspekte, sest vähem uuendustele avatud inimesed – kes praegu veel väikesema tõenäosusega keskkonnateadlikult käituvad – võivad just sellistele sõnumitele vastuvõtlikumad olla.
Lisaks võib keskkonnasõbralikkuse ja isiksuse seoste tundmine aidata kodanikuna meil valida sobiv poliitik, kellele oma hääl valimistel anda. Sobiva kandidaadi välja sõelumisel võiks kaaluda lisaks kandidaadi keskkonnaalastele teadmisele, eesmärkidele, juhtimisoskustele ja järjepidevusele ka tema empaatilisust ning oskust looduskeskkonna ilu hinnata.
Sama tasuks arvestada tööandjatel organisatsiooni uue töötaja leidmisel, kelle tööülesanded nõuavad keskkonnasõbraliku mõtteviisi pooldamist – näiteks rohepöörde läbiviimist juhtiva töötaja värbamisel. Suur huvi uute teadmiste ja kogemuste omandamiseks, ilu hindamine ja kõrge empaatiavõime kandidaadi puhul on suurem tõenäosus, et inimene soovib kliimamuutuste vastu võitlevaid otsuseid päriselt vastu võtta ning muutuseid läbi viia.
Eesti-keskseid andmeid napib
Samas on oluline öelda, et kõik siiani tehtud tööd on tehtud väljaspool Eestit – valdavalt Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Austraalias – ning paljud neist on tehtud aastaid tagasi. Seega vajab alles põhjalikku uurimist, kuidas on eestlaste keskkonnateadlikud hoiakud ja käitumine seotud nende loomuomadustega laiemalt ning kuidas need seosed sõltuvad näiteks soost, vanusest ja elukohast.
Muu hulgas käsitleb seda novembris alanud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu isiksuseuuring, kus on võimalik osaleda kõikidel geenidoonoritel. Üle 55 000 geenidoonori on juba isiksusetesti täitnud ja uuringusse saab endiselt panustada. Umbes 20–25 minutit aega võtva küsimustiku järel saavad vastajad tagasisidet enda isiksuse kohta ja tahtmise korral võrrelda enda tulemusi Oskar Lutsu Kevade tegelastega.
### Response:
Keskkonnasõbralik käitumine seostub avatuse ja kõrgema ilumeelega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kevin Durant viskas Netsi eest 27 punkti ning James Harden lisas 25 punkti ja 16 korvisöötu. Bullsi poolelt viskas Zach LaVine 22 ning DeMar DeRozan 19 punkti.
The @BrooklynNets take home the big W behind @JHarden13 's HUGE night!
25 PTS, 7 REB and a season-high 16 AST pic.twitter.com/z5num2I4N0
— NBA (@NBA) January 13, 2022
Neljanda järjestikuse kaotuse teenis Utah Jazz, kes jäi 91:111 alla Cleveland Cavaliersile. Cavaliersi eest viskas karjääri parima tulemuse 23 punkti Lamar Stevens. Soomlane Lauri Markkanen lisas 20 punkti. Jazzi poolelt viskas Jordan Clarkson 22 punkti. Jazz mängis ilma kaheksa põhimängijata, nende hulgas Rudy Goberti ja Hassan Whiteside'ita.
Sacramento Kings võitis 125:116 Los Angeles Lakersit. Võiduga lõpetas Kings oma viiemängulise kaotusteseeria. De'Aaron Fox viskas Kingsi poolelt 29 ning Harrison Barnes 23 punkti. Lakersi parim oli LeBron James 34 punktiga.
Tulemused:
Washington – Orlando 112:106
Indiana – Boston 100:119
Philadelphia – Charlotte 98:109
Atlanta – Miami 91:115
New York – Dallas 108:85
San Antonio – Houston 124:128
Utah – Cleveland 91:111
Chicago – Brooklyn 112:138
Sacramento – LA Lakers 125:116 | Durant ja Harden aitasid Netsi Bullsi vastu võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kevin Durant viskas Netsi eest 27 punkti ning James Harden lisas 25 punkti ja 16 korvisöötu. Bullsi poolelt viskas Zach LaVine 22 ning DeMar DeRozan 19 punkti.
The @BrooklynNets take home the big W behind @JHarden13 's HUGE night!
25 PTS, 7 REB and a season-high 16 AST pic.twitter.com/z5num2I4N0
— NBA (@NBA) January 13, 2022
Neljanda järjestikuse kaotuse teenis Utah Jazz, kes jäi 91:111 alla Cleveland Cavaliersile. Cavaliersi eest viskas karjääri parima tulemuse 23 punkti Lamar Stevens. Soomlane Lauri Markkanen lisas 20 punkti. Jazzi poolelt viskas Jordan Clarkson 22 punkti. Jazz mängis ilma kaheksa põhimängijata, nende hulgas Rudy Goberti ja Hassan Whiteside'ita.
Sacramento Kings võitis 125:116 Los Angeles Lakersit. Võiduga lõpetas Kings oma viiemängulise kaotusteseeria. De'Aaron Fox viskas Kingsi poolelt 29 ning Harrison Barnes 23 punkti. Lakersi parim oli LeBron James 34 punktiga.
Tulemused:
Washington – Orlando 112:106
Indiana – Boston 100:119
Philadelphia – Charlotte 98:109
Atlanta – Miami 91:115
New York – Dallas 108:85
San Antonio – Houston 124:128
Utah – Cleveland 91:111
Chicago – Brooklyn 112:138
Sacramento – LA Lakers 125:116
### Response:
Durant ja Harden aitasid Netsi Bullsi vastu võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi julgeolekunõunik Liis Mure rõhutas, et president Karise kohtumise fookus NATO peasekretäri Stoltenbergiga on Euroopa teraval julgeolekuolukorral, Venemaa sõjalisel tegevusel Ukraina piiridel ning NATO-Vene suhtlusel.
"Eesti riigipea kohtumine praegu NATO peasekretäriga kannab sõnumit, et nähtavalt tugev, ühtne ja usutav NATO on Euroopa julgeolekule ja oma liitlastele ülioluline. Väljast tulnud sekkumine alliansi tegevusse ja otsustesse on vastuvõetamatu," sõnas Liis Mure.
"NATO ei lase Euroopat lõhestada uuesti raudse eesriidega, mille ühele poole jäävad riigid, kes saavad oma saatuse ja valikute üle ise otsustada ning teisele poole need, kellelt see vabadus on võetud. See on üks president Karise sõnumeid Brüsselis ja samal arvamusel on kogu NATO." | Otse kell 11.15: Karise ja Stoltenbergi pressikonverents | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi julgeolekunõunik Liis Mure rõhutas, et president Karise kohtumise fookus NATO peasekretäri Stoltenbergiga on Euroopa teraval julgeolekuolukorral, Venemaa sõjalisel tegevusel Ukraina piiridel ning NATO-Vene suhtlusel.
"Eesti riigipea kohtumine praegu NATO peasekretäriga kannab sõnumit, et nähtavalt tugev, ühtne ja usutav NATO on Euroopa julgeolekule ja oma liitlastele ülioluline. Väljast tulnud sekkumine alliansi tegevusse ja otsustesse on vastuvõetamatu," sõnas Liis Mure.
"NATO ei lase Euroopat lõhestada uuesti raudse eesriidega, mille ühele poole jäävad riigid, kes saavad oma saatuse ja valikute üle ise otsustada ning teisele poole need, kellelt see vabadus on võetud. See on üks president Karise sõnumeid Brüsselis ja samal arvamusel on kogu NATO."
### Response:
Otse kell 11.15: Karise ja Stoltenbergi pressikonverents |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mulle on see lugu lapsepõlvest saati Rock Hoteli esituses igasse rakku talletatud. Kui "Spordiaasta tähed" gala produtsent Alo Puustak tegi ettepaneku teha üks eriprojekt spetsiaalselt gala jaoks, oli suhteliselt selge, mis lugu see olla võiks," rääkis Tanel Padar ja lisas, et loo sõnum ei puuduta ainult muusikuid, vaid ka kõiki teisi inimesi, kes on saanud nautida areeni kuulsust.
"Mõelda vaid, et see laul on praktiliselt sama vana, kui ma ise. Vaatamata sellele on loo sõnum ja meloodia ajatud. Eks iga uusversiooni tegemine on delikaatne väljakutse, sest Rock Hoteli ja hiljem ka Ivo Linna, Tõnis Mäe ja Jaak Joala poolt esitatud versioonid on laiemalt melomaanide poolt hästi vastu võetud," rääkis muusik.
Kuna lugu võeti "Spordiaasta tähed" auhinnagalal hästi vastu, soovisid muusikud, et uusversioon oleks lihtsasti kättesaadav ka teistele. "Ja kui rahvas nõuab, saab minu kontsertidel seda samuti edaspidi kuulda," lisas Padar. | Tanel Padar avaldas uusversiooni Rock Hoteli hitist "Tähti üheks õhtuks" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mulle on see lugu lapsepõlvest saati Rock Hoteli esituses igasse rakku talletatud. Kui "Spordiaasta tähed" gala produtsent Alo Puustak tegi ettepaneku teha üks eriprojekt spetsiaalselt gala jaoks, oli suhteliselt selge, mis lugu see olla võiks," rääkis Tanel Padar ja lisas, et loo sõnum ei puuduta ainult muusikuid, vaid ka kõiki teisi inimesi, kes on saanud nautida areeni kuulsust.
"Mõelda vaid, et see laul on praktiliselt sama vana, kui ma ise. Vaatamata sellele on loo sõnum ja meloodia ajatud. Eks iga uusversiooni tegemine on delikaatne väljakutse, sest Rock Hoteli ja hiljem ka Ivo Linna, Tõnis Mäe ja Jaak Joala poolt esitatud versioonid on laiemalt melomaanide poolt hästi vastu võetud," rääkis muusik.
Kuna lugu võeti "Spordiaasta tähed" auhinnagalal hästi vastu, soovisid muusikud, et uusversioon oleks lihtsasti kättesaadav ka teistele. "Ja kui rahvas nõuab, saab minu kontsertidel seda samuti edaspidi kuulda," lisas Padar.
### Response:
Tanel Padar avaldas uusversiooni Rock Hoteli hitist "Tähti üheks õhtuks" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Usume, et Venemaa käitumise tõttu on Euroopa gaasiturul tugevaid pingeelemente," vahendas ajaleht Financial Times Biroli sõnu. "Märgin, et Venemaa praegused madalad gaasivood Euroopasse langevad kokku kõrgendatud geopoliitiliste pingetega Ukraina üle," lisas ta.
Birol ütles kolmapäeval, et IEA hinnangul hoiab Venemaa tagasi vähemalt kolmandiku gaasist, mida ta võiks Euroopasse saata, ammendades samal ajal Venemaa kontrolli all olevate hoidlate varusid Euroopas, et sellega tugevdada muljet, et tarned on ebapiisavad.
"Venemaa saaks suurendada tarneid Euroopasse vähemalt ühe kolmandiku võrra – see on võtmesõnum," rõhutas Birol.
IEA juhi kommentaarid on seni kõige teravamad, mida ta Venemaa rolli kohta energiakriisis on öelnud.
Samas on Venemaa erinevalt oma käitumisest Euroopas suurendanud gaasitarneid Hiinale üle lepingutega sätestatud piiri, lisas Birol.
Euroopas on oodata energiaarvete järsku suurenemist pärast seda, kui gaasi ja elektri hulgihinnad on jõudnud rekordtasemele.
Venemaa on rõhutanud, et on täitnud oma pikaajalised gaasitarnelepingud Euroopasse, kuid poliitikakujundajad ja analüütikud on teda süüdistanud tarnete pidurdamises hetkemüüki piirates.
Birol ütles, et Venemaa gaasieksport Euroopasse vähenes 2021. aasta viimase kolme kuuga eelmise aastas sama perioodiga võrreldes 25 protsenti.
Kremli ametnik Dmitri Peskov lükkas IEA väited tagasi ja süüdistas Biroli katses küsimust politiseerida. "Venemaa täidab rangelt oma kohustusi. Venemaa on valmis tarnima nii palju gaasi, kui inimesed on nõus ostma, kuid mitte rohkem," ütles ta Financial Timesile.
Birol ütles, et Euroopa riigid, sealhulgas Ühendkuningriik, peavad valmistuma tulevasteks kriisideks, tagades täiendavaid gaasihoiustamise võimalusi, et aidata leevendada üksikute riikide mõju turule pingelistel aegadel. Ta tõi esile Venemaa gaasiettevõtte Gazprom rolli Euroopa Liidus hoitava gaasi mahu vähendamisel. "Praegune hoidlate defitsiit EL-is on suuresti tingitud Gazpromist," ütles Birol, viidates, et gaasihoidlad on täidetud umbes 50 protsenti ulatuses, võrreldes tavapärase 70 protsendiga jaanuaris.
"Ettevõtte EL-is asuvate rajatiste madal täitumine moodustavad poole EL-i puudujäägist, kuigi Gazpromi hoiustamismaht moodustab vaid 10 protsenti ELi kogu ladustamisvõimsusest," lisas ta.
IEA, mida rahastab maailma rikkaid demokraatlikke riike ühendav Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), loodi energiajulgeoleku tugevdamiseks pärast 1970. aastate araabia naftaembargot. | IEA juht süüdistas Venemaad Euroopa gaasikriisi süvendamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Usume, et Venemaa käitumise tõttu on Euroopa gaasiturul tugevaid pingeelemente," vahendas ajaleht Financial Times Biroli sõnu. "Märgin, et Venemaa praegused madalad gaasivood Euroopasse langevad kokku kõrgendatud geopoliitiliste pingetega Ukraina üle," lisas ta.
Birol ütles kolmapäeval, et IEA hinnangul hoiab Venemaa tagasi vähemalt kolmandiku gaasist, mida ta võiks Euroopasse saata, ammendades samal ajal Venemaa kontrolli all olevate hoidlate varusid Euroopas, et sellega tugevdada muljet, et tarned on ebapiisavad.
"Venemaa saaks suurendada tarneid Euroopasse vähemalt ühe kolmandiku võrra – see on võtmesõnum," rõhutas Birol.
IEA juhi kommentaarid on seni kõige teravamad, mida ta Venemaa rolli kohta energiakriisis on öelnud.
Samas on Venemaa erinevalt oma käitumisest Euroopas suurendanud gaasitarneid Hiinale üle lepingutega sätestatud piiri, lisas Birol.
Euroopas on oodata energiaarvete järsku suurenemist pärast seda, kui gaasi ja elektri hulgihinnad on jõudnud rekordtasemele.
Venemaa on rõhutanud, et on täitnud oma pikaajalised gaasitarnelepingud Euroopasse, kuid poliitikakujundajad ja analüütikud on teda süüdistanud tarnete pidurdamises hetkemüüki piirates.
Birol ütles, et Venemaa gaasieksport Euroopasse vähenes 2021. aasta viimase kolme kuuga eelmise aastas sama perioodiga võrreldes 25 protsenti.
Kremli ametnik Dmitri Peskov lükkas IEA väited tagasi ja süüdistas Biroli katses küsimust politiseerida. "Venemaa täidab rangelt oma kohustusi. Venemaa on valmis tarnima nii palju gaasi, kui inimesed on nõus ostma, kuid mitte rohkem," ütles ta Financial Timesile.
Birol ütles, et Euroopa riigid, sealhulgas Ühendkuningriik, peavad valmistuma tulevasteks kriisideks, tagades täiendavaid gaasihoiustamise võimalusi, et aidata leevendada üksikute riikide mõju turule pingelistel aegadel. Ta tõi esile Venemaa gaasiettevõtte Gazprom rolli Euroopa Liidus hoitava gaasi mahu vähendamisel. "Praegune hoidlate defitsiit EL-is on suuresti tingitud Gazpromist," ütles Birol, viidates, et gaasihoidlad on täidetud umbes 50 protsenti ulatuses, võrreldes tavapärase 70 protsendiga jaanuaris.
"Ettevõtte EL-is asuvate rajatiste madal täitumine moodustavad poole EL-i puudujäägist, kuigi Gazpromi hoiustamismaht moodustab vaid 10 protsenti ELi kogu ladustamisvõimsusest," lisas ta.
IEA, mida rahastab maailma rikkaid demokraatlikke riike ühendav Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), loodi energiajulgeoleku tugevdamiseks pärast 1970. aastate araabia naftaembargot.
### Response:
IEA juht süüdistas Venemaad Euroopa gaasikriisi süvendamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Heljo Pikhof (SDE) andis erakonna nimel üle eelnõu nädalavahetusele langeva riigipüha asemel anda inimestele lisaks ühe puhkepäeva.
Sellele järgnevalt istungi rakendamisel esitasid opositisoonipoliitikud küsimuse, miks energiakriisi ajal riigikogu päevakord tühi on, samuti heitsid nad ette, et peaminister ei tulnud parlamendi ette teemat arutama.
Samal ajal toimus ka valitsuse istung, kus kriisi ja selle lahendusi arutatakse. Riigikogu esimehe Jüri Ratase sõnul on kutse peaministrile edastatud ja ta on sellele korrektselt vastanud, et neljapäeval riigikogu ette ei tule.
Kohal oli 57 parlamendisaadikut, puudus 44. | Riigikogu päevakorrata istung kestis 39 minutit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Heljo Pikhof (SDE) andis erakonna nimel üle eelnõu nädalavahetusele langeva riigipüha asemel anda inimestele lisaks ühe puhkepäeva.
Sellele järgnevalt istungi rakendamisel esitasid opositisoonipoliitikud küsimuse, miks energiakriisi ajal riigikogu päevakord tühi on, samuti heitsid nad ette, et peaminister ei tulnud parlamendi ette teemat arutama.
Samal ajal toimus ka valitsuse istung, kus kriisi ja selle lahendusi arutatakse. Riigikogu esimehe Jüri Ratase sõnul on kutse peaministrile edastatud ja ta on sellele korrektselt vastanud, et neljapäeval riigikogu ette ei tule.
Kohal oli 57 parlamendisaadikut, puudus 44.
### Response:
Riigikogu päevakorrata istung kestis 39 minutit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Apteeker Melchiori produtsendi Esko Ripsi sõnul on mängufilmi tootjad esilinastust kaks korda edasi lükanud, kuna filmi pole praegu kehtivate koroonapiirangute tõttu võimalik kõikidele sihtrühmadele näidata.
"Apteeker Melchior on viimaste aastate suurim Eestis toodetud filmiprojekt. See on suure kinoekraani jaoks tehtud film, mis on toodetud kõikide Eesti inimeste jaoks. Kuna hetkel kehtivate viiruse leviku tõkestamiseks mõeldud piirangute tõttu pole kõigil inimestel võimalik kinos käia, siis oleme sunnitud filmi edasi lükkama ja loodame, et aprillis saavad kinno minna kõik, kes seda soovivad," ütles Rips.
Algul pidi "Apteeker Melchior" esilinastuma 2021. aasta oktoobris, seejärel 2022. aasta veebruaris ning uueks esilinastusajaks on määratud 15. aprill 2022.
"Apteeker Melchiori" teise ja kolmanda mängufilmi esilinastused on planeeritud 2022. a teiseks poolaastaks.
Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud romaanisarjal. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid esimeses filmis raamatust "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute, filmi jaoks loodud keerdkäikudega.
Nii jälgib film kuulsa ordurüütli Clingensteini tapmist Tallinnas. Mõrva hakkavad uurima kohtuhärra Wenzel Dorn, kes võtab mõrvapaigale kaasa noore apteekri Melchior Wakenstede. Melchiori nutikus ja Dorni oskamatus viivad aga selleni, et kogu mõrvaloo lahendamine jääb apteekri õlule.
Filmi lavastab Elmo Nüganen ning see valmib Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös.
Apteeker Melchiori rollis teeb kinodebüüdi Märten Metsaviir. Lisaks astuvad üles Maarja Johanna Mägi, Marko Matvere, Henessi Schmidt, Franz Malmsten, Mait Malmsten, Andero Ermel, Alo Kõrve, Ken Rüütel, Hendrik Toompere ja paljud teised.
Vaata ka filmi treilerit: | "Apteeker Melchiori" esilinastus lükkus kevadesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Apteeker Melchiori produtsendi Esko Ripsi sõnul on mängufilmi tootjad esilinastust kaks korda edasi lükanud, kuna filmi pole praegu kehtivate koroonapiirangute tõttu võimalik kõikidele sihtrühmadele näidata.
"Apteeker Melchior on viimaste aastate suurim Eestis toodetud filmiprojekt. See on suure kinoekraani jaoks tehtud film, mis on toodetud kõikide Eesti inimeste jaoks. Kuna hetkel kehtivate viiruse leviku tõkestamiseks mõeldud piirangute tõttu pole kõigil inimestel võimalik kinos käia, siis oleme sunnitud filmi edasi lükkama ja loodame, et aprillis saavad kinno minna kõik, kes seda soovivad," ütles Rips.
Algul pidi "Apteeker Melchior" esilinastuma 2021. aasta oktoobris, seejärel 2022. aasta veebruaris ning uueks esilinastusajaks on määratud 15. aprill 2022.
"Apteeker Melchiori" teise ja kolmanda mängufilmi esilinastused on planeeritud 2022. a teiseks poolaastaks.
Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud romaanisarjal. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid esimeses filmis raamatust "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute, filmi jaoks loodud keerdkäikudega.
Nii jälgib film kuulsa ordurüütli Clingensteini tapmist Tallinnas. Mõrva hakkavad uurima kohtuhärra Wenzel Dorn, kes võtab mõrvapaigale kaasa noore apteekri Melchior Wakenstede. Melchiori nutikus ja Dorni oskamatus viivad aga selleni, et kogu mõrvaloo lahendamine jääb apteekri õlule.
Filmi lavastab Elmo Nüganen ning see valmib Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös.
Apteeker Melchiori rollis teeb kinodebüüdi Märten Metsaviir. Lisaks astuvad üles Maarja Johanna Mägi, Marko Matvere, Henessi Schmidt, Franz Malmsten, Mait Malmsten, Andero Ermel, Alo Kõrve, Ken Rüütel, Hendrik Toompere ja paljud teised.
Vaata ka filmi treilerit:
### Response:
"Apteeker Melchiori" esilinastus lükkus kevadesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 181 (päev varem 183) inimest. Nendest 143 ehk 79 protsenti on vaktsineerimata ja 38 ehk 21 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 18 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.
Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kolm olid vaktsineerimata: 75-aastane mees. 84-aastane naine ja 85-aastased mees ja naine.
Kokku on Eestis surnud 1967 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 9215 testitulemust, millest 2438 osutus positiivseks. Nii palju nakatunuid ühe päeva jooksul ei ole Eestis varem tuvastatud.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 120,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 144,1 vaktsineerimata inimest päevas.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1509,81.
Ööpäeva jooksul manustati 5800 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 578. Neljapäeva hommikuks on lisa- või tõhustusdoosi saanud 329 507 inimest.
Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 61,8 protsenti. | Koroonaviirusega on haiglates 241 nakatunut, ööpäevaga suri neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raskeloomulise koroonaviiruse tõttu vajab haiglaravi 181 (päev varem 183) inimest. Nendest 143 ehk 79 protsenti on vaktsineerimata ja 38 ehk 21 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 18 patsienti, neist juhitaval hingamisel 14.
Suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kolm olid vaktsineerimata: 75-aastane mees. 84-aastane naine ja 85-aastased mees ja naine.
Kokku on Eestis surnud 1967 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 9215 testitulemust, millest 2438 osutus positiivseks. Nii palju nakatunuid ühe päeva jooksul ei ole Eestis varem tuvastatud.
Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 120,9 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 144,1 vaktsineerimata inimest päevas.
Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 1509,81.
Ööpäeva jooksul manustati 5800 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 578. Neljapäeva hommikuks on lisa- või tõhustusdoosi saanud 329 507 inimest.
Kogu elanikkonna hõlmatus kahe doosiga on 61,8 protsenti.
### Response:
Koroonaviirusega on haiglates 241 nakatunut, ööpäevaga suri neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laskesuusatamise olümpiakvalifikatsioon algas eelmise hooaja esimese etapiga Kontiolahtis ja lõpeb selle nädalalõpuga Ruhpoldingis. Kokku läheb kvalifikatsiooni kirja 37 võistlust, millest omakorda läheb võistkondlikult arvesse kuus parimat sprindivõistlust, üks tavadistants, kolm teatesõitu, üks segateatesõit ja üks paarissegateatesõit.
Pärast 35 sõitu juhib olümpiakvalifikatsiooni arvestust Norra meeste koondis, kes on kokku kogunud 4832 punkti. Olümpial saab teatevõistkonna kokku välja panna 20 riiki ja selles arvestuses on hetkel 20. kohal Jaapan, kes on meeskondlikult oma parimatel võistlustel kokku kogunud 2181 punkti, mis on 22 võrra rohkem kui Eesti koondisel. Veel omakorda Jaapani ees on 2248 punktiga ka Slovakkia.
Olümpiakvalifkatsioonis võisteldakse kogu aeg selle nimel, et parandada enda senist kõige kehvemat arvesse minevat tulemust. Eesti koondisel läheb sprindidistantsil hetkel kõige kehvema sõiduna arvesse Le Grand Bornandi MK-etapi sprindivõistlus, kus tiimina teeniti kokku 155 rahvuste karika punkti. Individuaalselt tähendas see Rene Zahkna 62., Kalev Ermitsa 72. ja Raido Ränkeli 107. kohta. Jaapan teenib omakorda punktilisa, kui nad ületavad tänavuse Östersundi sprindivõistluse, kus nad teenisid kokku 175 punkti (Tsukasa Kobonoki 76., Kosuke Ozaki 82. ja Mikito Tachizaki 84. koht).
MK-sarjas teenitakse rahvuste karika arvestuses punkte vastavalt lõppjärjestusele ja igale riigile teenib punkte kolm parimat laskesuusatajat. Võitja toob riigile 160 punkti ja näiteks 85. koht 50 punkti. See tähendab, et kui näiteks Eesti koondis sõidaks tänasel Ruhpoldingi sprindivõistlusel end kolme mehega 85 parema hulka, teeniksime me juba oma senise kõige kehvema sõiduga plusspunkte. Samal ajal peame me ka lootma, et Jaapan ei suuda ületada oma senist kõige kehvemat arvesse minevat sõitu, kus nad teenisid kolme sõitja peale 175 punkti.
Kui tänase sõiduga Eesti koondis Jaapanist ei möödu, jääb viimane variant veel ka laupäevases meeste teatesõidus. Kuna nii Eestil kui Jaapanil on seni kõige kehvemaks arvesse minevaks tulemuseks seni 17. koht, siis plusspunkte toob tulemus, mis on parem 17. kohast. See loob ka olukorra, kus enam-vähem võrdsete punktide puhul selgitatakse olümpiale pääseja mees-mehe duellis, sest teatesõitudes jagatakse punkte lõppjärjestuses kümne punkti kaupa (15. koht saab 170 punkti ja 16. koht 160 punkti).
Tänase meeste sprindivõistluse otseülekanne algab Ruhpoldingist kell 15:15. Otseülekannet saab vaadata ERR-i spordiportaalist ja ETV2-st. | Millised on Eesti meeslaskesuusatajate võimalused olümpiale pääsemiseks? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laskesuusatamise olümpiakvalifikatsioon algas eelmise hooaja esimese etapiga Kontiolahtis ja lõpeb selle nädalalõpuga Ruhpoldingis. Kokku läheb kvalifikatsiooni kirja 37 võistlust, millest omakorda läheb võistkondlikult arvesse kuus parimat sprindivõistlust, üks tavadistants, kolm teatesõitu, üks segateatesõit ja üks paarissegateatesõit.
Pärast 35 sõitu juhib olümpiakvalifikatsiooni arvestust Norra meeste koondis, kes on kokku kogunud 4832 punkti. Olümpial saab teatevõistkonna kokku välja panna 20 riiki ja selles arvestuses on hetkel 20. kohal Jaapan, kes on meeskondlikult oma parimatel võistlustel kokku kogunud 2181 punkti, mis on 22 võrra rohkem kui Eesti koondisel. Veel omakorda Jaapani ees on 2248 punktiga ka Slovakkia.
Olümpiakvalifkatsioonis võisteldakse kogu aeg selle nimel, et parandada enda senist kõige kehvemat arvesse minevat tulemust. Eesti koondisel läheb sprindidistantsil hetkel kõige kehvema sõiduna arvesse Le Grand Bornandi MK-etapi sprindivõistlus, kus tiimina teeniti kokku 155 rahvuste karika punkti. Individuaalselt tähendas see Rene Zahkna 62., Kalev Ermitsa 72. ja Raido Ränkeli 107. kohta. Jaapan teenib omakorda punktilisa, kui nad ületavad tänavuse Östersundi sprindivõistluse, kus nad teenisid kokku 175 punkti (Tsukasa Kobonoki 76., Kosuke Ozaki 82. ja Mikito Tachizaki 84. koht).
MK-sarjas teenitakse rahvuste karika arvestuses punkte vastavalt lõppjärjestusele ja igale riigile teenib punkte kolm parimat laskesuusatajat. Võitja toob riigile 160 punkti ja näiteks 85. koht 50 punkti. See tähendab, et kui näiteks Eesti koondis sõidaks tänasel Ruhpoldingi sprindivõistlusel end kolme mehega 85 parema hulka, teeniksime me juba oma senise kõige kehvema sõiduga plusspunkte. Samal ajal peame me ka lootma, et Jaapan ei suuda ületada oma senist kõige kehvemat arvesse minevat sõitu, kus nad teenisid kolme sõitja peale 175 punkti.
Kui tänase sõiduga Eesti koondis Jaapanist ei möödu, jääb viimane variant veel ka laupäevases meeste teatesõidus. Kuna nii Eestil kui Jaapanil on seni kõige kehvemaks arvesse minevaks tulemuseks seni 17. koht, siis plusspunkte toob tulemus, mis on parem 17. kohast. See loob ka olukorra, kus enam-vähem võrdsete punktide puhul selgitatakse olümpiale pääseja mees-mehe duellis, sest teatesõitudes jagatakse punkte lõppjärjestuses kümne punkti kaupa (15. koht saab 170 punkti ja 16. koht 160 punkti).
Tänase meeste sprindivõistluse otseülekanne algab Ruhpoldingist kell 15:15. Otseülekannet saab vaadata ERR-i spordiportaalist ja ETV2-st.
### Response:
Millised on Eesti meeslaskesuusatajate võimalused olümpiale pääsemiseks? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | SRÜ riikidega koostöö edendamise Venemaa föderaalagentuuri (Rossotrudnitšestvo) juht Jevgeni Primakov teatas, et keeldub kategooriliselt koostööst Umaroviga ning nimetas teda "russofoobseks rämpsuks", vahendas Deutsche Welle.
Primakov avaldas teisipäeval oma sotsiaalmeedia kontol Umarovi venekriitilisi väljaütlemisi ning kommenteeris neid avaldusega: "Rossotrudnitšestvo ei pea sidet ega ei tee koostööd russofoobse rämpsuga, mis välistab täielikult igasuguse koostöö ülalmainitud ministriga ja tema juhitud ministeeriumiga."
Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev kinnitas teisipäeval riigi uue valitsuse koosseisu, määrates selle infoministriks Umarovi. Venemaa on juba varem kehtestanud Umarovile sissesõidukeelu tema väidetavate Vene-vastaste väljaütlemiste eest.
Primakovi hinnangul näitab Umarovi määramine kabineti liikmeks, et äsja ohvriterohked rahutused üle elanud ja Venemaa juhitud Kollektiivse Julgeoleku Organisatsiooni (ODKB) riikide väed appi kutsunud Tokajevil on vaja teha "raskeid ja teadlikke kompromisse". "Need on ilmselt põhjalikult läbi mõeldud ja ette planeeritud kompromissid, mis ei suuda lõhkuda meie rahvaste vahelist vennalikku sõprust, eriti, kui härra Umarov võtab avalikult tagasi oma natsistlikud ja šovinistlikud sõnad venelaste kohta Kasahstanis," lisas Primakov.
Umarovit tabas ka Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos juhi Dmitri Rogozini kriitika, kes teatas oma sotsiaalmeediakanalil, et ei sooviks uut ministrit näha Kasahstanis asuvas, kuid Venemaa kontrolli all oleval Baikonuri kosmodroomil. "Me ei oleks Baikonuril rõõmsad minister Umarovi üle. Me ei oota teda sinna," kirjutas Rogozin.
Umarov ise teatas vastuseks teda tabanud kriitikale, et teda püütakse demoniseerida. "Soovin veel kord kinnitada oma pühendumist rahvastevahelise sõpruse ja tolerantsuse põhimõtetele, Kasahstani rahva ja vennalike naaberrahvaste ühtsusele, kellega me saame korraldada kasulikku kogemuste vahetamist," ütles Umarov. Samas ta ei eitanud, et Primakovi tsiteeritud avaldused tegi just tema.
Tokajev tegi muudatusi Kasahstani valitsuse koosseisus pärast seda, kui aasta alguses puhkesid riigis energiahindade järsust tõusust tingitud rahutused ja välja kuulutati eriolukord. Tokajevi kutsel saabusid Kasahstani ODKB riikide, peamiselt Venemaa sõjaväeüksused. Tokajevi korraldusel peaks neljapäeval algama nende väljaviimine Kasahstanist. | Moskva ja Astana vahel puhkes tüli Kasahstani infoministri üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
SRÜ riikidega koostöö edendamise Venemaa föderaalagentuuri (Rossotrudnitšestvo) juht Jevgeni Primakov teatas, et keeldub kategooriliselt koostööst Umaroviga ning nimetas teda "russofoobseks rämpsuks", vahendas Deutsche Welle.
Primakov avaldas teisipäeval oma sotsiaalmeedia kontol Umarovi venekriitilisi väljaütlemisi ning kommenteeris neid avaldusega: "Rossotrudnitšestvo ei pea sidet ega ei tee koostööd russofoobse rämpsuga, mis välistab täielikult igasuguse koostöö ülalmainitud ministriga ja tema juhitud ministeeriumiga."
Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev kinnitas teisipäeval riigi uue valitsuse koosseisu, määrates selle infoministriks Umarovi. Venemaa on juba varem kehtestanud Umarovile sissesõidukeelu tema väidetavate Vene-vastaste väljaütlemiste eest.
Primakovi hinnangul näitab Umarovi määramine kabineti liikmeks, et äsja ohvriterohked rahutused üle elanud ja Venemaa juhitud Kollektiivse Julgeoleku Organisatsiooni (ODKB) riikide väed appi kutsunud Tokajevil on vaja teha "raskeid ja teadlikke kompromisse". "Need on ilmselt põhjalikult läbi mõeldud ja ette planeeritud kompromissid, mis ei suuda lõhkuda meie rahvaste vahelist vennalikku sõprust, eriti, kui härra Umarov võtab avalikult tagasi oma natsistlikud ja šovinistlikud sõnad venelaste kohta Kasahstanis," lisas Primakov.
Umarovit tabas ka Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos juhi Dmitri Rogozini kriitika, kes teatas oma sotsiaalmeediakanalil, et ei sooviks uut ministrit näha Kasahstanis asuvas, kuid Venemaa kontrolli all oleval Baikonuri kosmodroomil. "Me ei oleks Baikonuril rõõmsad minister Umarovi üle. Me ei oota teda sinna," kirjutas Rogozin.
Umarov ise teatas vastuseks teda tabanud kriitikale, et teda püütakse demoniseerida. "Soovin veel kord kinnitada oma pühendumist rahvastevahelise sõpruse ja tolerantsuse põhimõtetele, Kasahstani rahva ja vennalike naaberrahvaste ühtsusele, kellega me saame korraldada kasulikku kogemuste vahetamist," ütles Umarov. Samas ta ei eitanud, et Primakovi tsiteeritud avaldused tegi just tema.
Tokajev tegi muudatusi Kasahstani valitsuse koosseisus pärast seda, kui aasta alguses puhkesid riigis energiahindade järsust tõusust tingitud rahutused ja välja kuulutati eriolukord. Tokajevi kutsel saabusid Kasahstani ODKB riikide, peamiselt Venemaa sõjaväeüksused. Tokajevi korraldusel peaks neljapäeval algama nende väljaviimine Kasahstanist.
### Response:
Moskva ja Astana vahel puhkes tüli Kasahstani infoministri üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mets sõlmis FC Zürichiga kahe ja poole aastase lepingu. Meeskonna aasta esimene matš toimub 29. jaanuaril, kui külla sõidab Servette, vahendab Soccernet.ee.
"Ma ütleksin, et ma olen hästi sisse elanud. Treeninglaager on minu jaoks väga oluline: ma olen väga õnnelik, et sõlmisin lepingu enne seda, sest tänu sellele saan ma tutvuda mängijate ja meeskonnaga," selgitas Mets klubi sotsiaalmeedia vahendusel.
"Ma olen alati võitlushimuline ja agressiivne mängija. Mulle meeldib duellidesse minna," nimetas keskkaitsja oma tugevusi. "Palliga olles suudan leida liinide vahelt meeskonnakaaslasi."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Uue koduklubiga treeninglaagris viibiv Mets: olen hästi sisse elanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mets sõlmis FC Zürichiga kahe ja poole aastase lepingu. Meeskonna aasta esimene matš toimub 29. jaanuaril, kui külla sõidab Servette, vahendab Soccernet.ee.
"Ma ütleksin, et ma olen hästi sisse elanud. Treeninglaager on minu jaoks väga oluline: ma olen väga õnnelik, et sõlmisin lepingu enne seda, sest tänu sellele saan ma tutvuda mängijate ja meeskonnaga," selgitas Mets klubi sotsiaalmeedia vahendusel.
"Ma olen alati võitlushimuline ja agressiivne mängija. Mulle meeldib duellidesse minna," nimetas keskkaitsja oma tugevusi. "Palliga olles suudan leida liinide vahelt meeskonnakaaslasi."
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Uue koduklubiga treeninglaagris viibiv Mets: olen hästi sisse elanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koostööd Eesti rahvusringhäälinguga.
Saksamaal elaval Jüri Reinverel oli 2021 erakordselt viljakas loominguaasta. Mitu ulatuslikku sümfoonilist teost sai esiettekande nimekatelt Saksa orkestritelt, nende hulgas Euroopa muusikaelu absoluutsesse tippu kuuluvad Berliini Filharmoonikud, Gewandhaus-orkester, Baieri Raadio sümfooniaorkester jt.
10. novembril oli eesti publik stuudiokontserdi "Klassikaraadio – 25" vahendusel tunnistajaks teose "Kaks Klara käevõru" maailmaesiettekandele Tallinna kammerorkestri esituses ja Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. Teos on pühendatud Klassikaraadiole pika ja sisuka koostöö tähistamiseks.
Lisaks heliloomingule on Jüri Reinvere viljakas esseist ja raadiosaadete autor. Esimesed raadiosaated tegi ta Klassikaraadios juba tudengipõlves, 1990. aastatel. Reinvere esseistika peateema on kultuuri ja ühiskonna suhted, vaim ja võim. Samadel teemadel tegi ta Klassikaraadiole 2019. aastal saatesarja "Kord, akord, ja vaikus".
Aasta muusiku tiitel antakse Jüri Reinverele üle stuudiokontserdil 29. jaanuaril kell 16. Kontserti vahendavad Klassikaraadio, Raadio 4 ja ERR-i kultuuriportaal, kontserti saab järele vaadata veebikanalist Jupiterist.
"Aasta muusik 2021" kontserdil esinevad Maria Luisk (flööt), Robert Traksmann (viiul), Mart Kuusma (vioola), Marcel Johannes Kits (tšello) ja Rasmus Andreas Raide (klaver). Lisaks Reinvere teostele kõlavad Robert Schumanni "Fantaasiapalad", mis on Jüri Reinveret inspireerinud mitme teose loomisel.
Eesti rahvusringhääling on aasta muusiku tiitlit andnud välja juba 1982. aastast, esimeseks tiitlikandjaks pianist Kalle Randalu. Aasta muusikuks on valitud veel teiste hulgas Paavo Järvi (2012), Ivo Linna (2009), Alo Mattiisen (1988), Valter Ojakäär (1993), mullu pälvis aasta muusiku tiitli folkartist Mari Kalkun. | Aasta muusik 2021 on helilooja Jüri Reinvere | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koostööd Eesti rahvusringhäälinguga.
Saksamaal elaval Jüri Reinverel oli 2021 erakordselt viljakas loominguaasta. Mitu ulatuslikku sümfoonilist teost sai esiettekande nimekatelt Saksa orkestritelt, nende hulgas Euroopa muusikaelu absoluutsesse tippu kuuluvad Berliini Filharmoonikud, Gewandhaus-orkester, Baieri Raadio sümfooniaorkester jt.
10. novembril oli eesti publik stuudiokontserdi "Klassikaraadio – 25" vahendusel tunnistajaks teose "Kaks Klara käevõru" maailmaesiettekandele Tallinna kammerorkestri esituses ja Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. Teos on pühendatud Klassikaraadiole pika ja sisuka koostöö tähistamiseks.
Lisaks heliloomingule on Jüri Reinvere viljakas esseist ja raadiosaadete autor. Esimesed raadiosaated tegi ta Klassikaraadios juba tudengipõlves, 1990. aastatel. Reinvere esseistika peateema on kultuuri ja ühiskonna suhted, vaim ja võim. Samadel teemadel tegi ta Klassikaraadiole 2019. aastal saatesarja "Kord, akord, ja vaikus".
Aasta muusiku tiitel antakse Jüri Reinverele üle stuudiokontserdil 29. jaanuaril kell 16. Kontserti vahendavad Klassikaraadio, Raadio 4 ja ERR-i kultuuriportaal, kontserti saab järele vaadata veebikanalist Jupiterist.
"Aasta muusik 2021" kontserdil esinevad Maria Luisk (flööt), Robert Traksmann (viiul), Mart Kuusma (vioola), Marcel Johannes Kits (tšello) ja Rasmus Andreas Raide (klaver). Lisaks Reinvere teostele kõlavad Robert Schumanni "Fantaasiapalad", mis on Jüri Reinveret inspireerinud mitme teose loomisel.
Eesti rahvusringhääling on aasta muusiku tiitlit andnud välja juba 1982. aastast, esimeseks tiitlikandjaks pianist Kalle Randalu. Aasta muusikuks on valitud veel teiste hulgas Paavo Järvi (2012), Ivo Linna (2009), Alo Mattiisen (1988), Valter Ojakäär (1993), mullu pälvis aasta muusiku tiitli folkartist Mari Kalkun.
### Response:
Aasta muusik 2021 on helilooja Jüri Reinvere |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepasaar avaldas artikleid Eesti Looduses, Noorte Hääles, Rahva Hääles ja rajoonilehtedes. Lisaks sellele kirjutas ta mitmeid looduteemalisi raamatuid, nende hulgas "Laaneteedel" (1989), "Laanetagused. Alutaguse muistsest elust-olust" (1996), "Sooradadel. Matkamuljeid Alutaguselt" (1997), "Kevadest kevadesse" (2003), "Metsakandle keeltehelin" (2011).
1949. aastal arreteeriti ta NKVD poolt ning saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal. Selle põhjal kirjutas Lepasaar ka raamatu "Liivatuisus", mis ilmus 1998. aastal.
Lepasaart on korduvalt tunnustatud erinevate preemiatega, 1997. aastal pälvis ta Eerik Kumari looduskaitsepreemia, 2001. aastal Kotkaristi raudristi ja 2019. aastal valiti ta Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks. 1994. aastal tegi Rein Maran temast ka portreefilmi "Kandlekuusk". | Suri looduskirjanik Juhan Lepasaar | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepasaar avaldas artikleid Eesti Looduses, Noorte Hääles, Rahva Hääles ja rajoonilehtedes. Lisaks sellele kirjutas ta mitmeid looduteemalisi raamatuid, nende hulgas "Laaneteedel" (1989), "Laanetagused. Alutaguse muistsest elust-olust" (1996), "Sooradadel. Matkamuljeid Alutaguselt" (1997), "Kevadest kevadesse" (2003), "Metsakandle keeltehelin" (2011).
1949. aastal arreteeriti ta NKVD poolt ning saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal. Selle põhjal kirjutas Lepasaar ka raamatu "Liivatuisus", mis ilmus 1998. aastal.
Lepasaart on korduvalt tunnustatud erinevate preemiatega, 1997. aastal pälvis ta Eerik Kumari looduskaitsepreemia, 2001. aastal Kotkaristi raudristi ja 2019. aastal valiti ta Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks. 1994. aastal tegi Rein Maran temast ka portreefilmi "Kandlekuusk".
### Response:
Suri looduskirjanik Juhan Lepasaar |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klipp esilinastus 10. jaanuari õhtul Alabama ja Georgia kolledži jalgpallivõistluste poolajal. Tegemist oli esimese korraga, kui Ameerika telekanal ESPN esitles otseülekande ajal muusikavideot.
"Mis puutub minu muusikavideotesse, siis me kõik teame, et mulle meeldib nihutada piire ja iseennast ning luua oma fännidele ainulaadseid võimalusi neid näha," ütles Perry ja lisas, et jalgpall omab tal südames alati erilist kohta. Samuti oli ta rõõmus, et sai teha koostööd Alessoga.
"When I'm Gone" on Perry ja Alesso esimene koostöö. | Katy Perry ja Alesso avaldasid futuristliku video loole "When I'm Gone" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klipp esilinastus 10. jaanuari õhtul Alabama ja Georgia kolledži jalgpallivõistluste poolajal. Tegemist oli esimese korraga, kui Ameerika telekanal ESPN esitles otseülekande ajal muusikavideot.
"Mis puutub minu muusikavideotesse, siis me kõik teame, et mulle meeldib nihutada piire ja iseennast ning luua oma fännidele ainulaadseid võimalusi neid näha," ütles Perry ja lisas, et jalgpall omab tal südames alati erilist kohta. Samuti oli ta rõõmus, et sai teha koostööd Alessoga.
"When I'm Gone" on Perry ja Alesso esimene koostöö.
### Response:
Katy Perry ja Alesso avaldasid futuristliku video loole "When I'm Gone" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Usun, et paljud on tähele pannud last, kes ei ulatu toidupoes riiulil oleva kaubani või olukorda, kus puudega inimene ei pääse näiteks kohaliku omavalitsuse hoonesse. Kahjuks tunnevad siiani paljud end tõrjutuna ka oma maailmavaadete, usu või sättumuse tõttu. Kui tihti üldse mõtleme ühiskonna üldisele vastuvõtlikkusele n-ö normist erineva suhtes?
Vaatame otsa mõnele elulisele näitele meie ümbert, mille on kokku kogunud võrdse kohtlemise võrgustik:
Esimene näide. Õpetaja ei soovinud ratastoolis last tavakooli esimesse klassi vastu võtta, tuues põhjenduseks, et see raskendaks kaasõpilastel keskendumist ja segaks tavapärast töörütmi. Ratastoolis lapse vanemad lubasid seepeale meedia poole pöörduda ja laps võeti siiski vastu.
Teine näide. Samasooline paar soovis üürida korterit. Kui hakati lepingut sõlmima ning kirja oli vaja panna elukaaslase andmed, kirjutas üürile soovija endaga samast soost inimese nime. Selle peale teatas korteriomanik, et tegelikult ta on juba teise üürilise leidnud ega soovi enam lepingut sõlmida.
Kolmas näide. Kindlustusselts keeldus autismidiagnoosiga noorele inimesele õnnetusjuhtumikindlustust sõlmimast. Põhjenduseks toodi, et puuetega inimestele nad õnnetusjuhtumikindlustust ei tee.
Need on kahjuks vaid väike osa takistustest, millega Eesti inimesed oma igapäevaelus kokku puutuvad ja seda üksnes põhjusel, et nad on teatavas vanuses, neil on erivajadus, nad on geid, lesbid või esindavad mõnd kindlat usku või veendumust. Seni kehtiva võrdse kohtlemise seaduse alusel ei ole neil diskrimineeriva kogemuse kahtluse korral võimalik soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduda ega volinikult juhtumi kohta arvamust taotleda. Praeguseks on sotsiaalministeerium aga välja töötanud võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu, mis seda olukorda parandaks ja annaks enamatele inimestele parema ligipääsu oma õiguste kaitseks.
Mida on plaanis muuta?
Praegu sõltub volinikult tasuta hinnangu saamine sellest, millise tunnuse alusel ja millises valdkonnas diskrimineerimist kahtlustatakse. Rahvuse, rassi ja nahavärvuse puhul on kaitse laiem, teiste seaduses nimetatud tunnuste puhul kitsam. Plaanitav seadusemuudatus lubab voliniku poole pöörduda edaspidi ka siis, kui rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine leiab aset näiteks sotsiaaltoetuste- ja teenuste saamisel, hariduses, tervishoius või avalikult pakutavate kaupade ja teenuste osutamisel.
Volinikult saab sellisel juhul tasuta õigusnõu selle kohta, kas diskrimineerimine on toimunud või mitte, ja kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. Volinik ei saa inimesi esindada kohtus, kuid selle hinnangu põhjal on inimesel kergem otsustada, kas ta soovib edasi kohtusse pöörduda või mitte. Väga paljud juhtumid võivad voliniku abil saada lahendatud ka kohtueelselt ja kokkuleppeliselt.
Eestis on praegu kaks seadust, mis teineteist täiendavad – soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus. Hiljuti tegi volinik ministeeriumile ettepaneku nende seaduste võimalikuks liitmiseks.
Seetõttu oleme huvirühmadega ka selle teema arutluse alla võtnud ning hakanud kaaluma, kas nende ühte liitmine võiks luua juurde veelgi suuremat selgust ning paremat kasutatavust. Sel juhul võib seaduste ühendamisel olla perspektiivi, kuid kindlasti ei saa seda teha kiirustades. Nii kutsume sel aastal sotsiaalministeeriumisse kokku huvirühmad, keda need seadused enim puudutavad ning püüame koostöös leida parima ning mõistlikuma viisi, et Eesti seadusandlus siinelavate inimeste põhiõiguste kaitseks veelgi paremaks muuta. | Signe Riisalo: ratastoolis laps peab saama kooli ja samasooline paar korteri üürida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Usun, et paljud on tähele pannud last, kes ei ulatu toidupoes riiulil oleva kaubani või olukorda, kus puudega inimene ei pääse näiteks kohaliku omavalitsuse hoonesse. Kahjuks tunnevad siiani paljud end tõrjutuna ka oma maailmavaadete, usu või sättumuse tõttu. Kui tihti üldse mõtleme ühiskonna üldisele vastuvõtlikkusele n-ö normist erineva suhtes?
Vaatame otsa mõnele elulisele näitele meie ümbert, mille on kokku kogunud võrdse kohtlemise võrgustik:
Esimene näide. Õpetaja ei soovinud ratastoolis last tavakooli esimesse klassi vastu võtta, tuues põhjenduseks, et see raskendaks kaasõpilastel keskendumist ja segaks tavapärast töörütmi. Ratastoolis lapse vanemad lubasid seepeale meedia poole pöörduda ja laps võeti siiski vastu.
Teine näide. Samasooline paar soovis üürida korterit. Kui hakati lepingut sõlmima ning kirja oli vaja panna elukaaslase andmed, kirjutas üürile soovija endaga samast soost inimese nime. Selle peale teatas korteriomanik, et tegelikult ta on juba teise üürilise leidnud ega soovi enam lepingut sõlmida.
Kolmas näide. Kindlustusselts keeldus autismidiagnoosiga noorele inimesele õnnetusjuhtumikindlustust sõlmimast. Põhjenduseks toodi, et puuetega inimestele nad õnnetusjuhtumikindlustust ei tee.
Need on kahjuks vaid väike osa takistustest, millega Eesti inimesed oma igapäevaelus kokku puutuvad ja seda üksnes põhjusel, et nad on teatavas vanuses, neil on erivajadus, nad on geid, lesbid või esindavad mõnd kindlat usku või veendumust. Seni kehtiva võrdse kohtlemise seaduse alusel ei ole neil diskrimineeriva kogemuse kahtluse korral võimalik soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduda ega volinikult juhtumi kohta arvamust taotleda. Praeguseks on sotsiaalministeerium aga välja töötanud võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu, mis seda olukorda parandaks ja annaks enamatele inimestele parema ligipääsu oma õiguste kaitseks.
Mida on plaanis muuta?
Praegu sõltub volinikult tasuta hinnangu saamine sellest, millise tunnuse alusel ja millises valdkonnas diskrimineerimist kahtlustatakse. Rahvuse, rassi ja nahavärvuse puhul on kaitse laiem, teiste seaduses nimetatud tunnuste puhul kitsam. Plaanitav seadusemuudatus lubab voliniku poole pöörduda edaspidi ka siis, kui rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine leiab aset näiteks sotsiaaltoetuste- ja teenuste saamisel, hariduses, tervishoius või avalikult pakutavate kaupade ja teenuste osutamisel.
Volinikult saab sellisel juhul tasuta õigusnõu selle kohta, kas diskrimineerimine on toimunud või mitte, ja kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. Volinik ei saa inimesi esindada kohtus, kuid selle hinnangu põhjal on inimesel kergem otsustada, kas ta soovib edasi kohtusse pöörduda või mitte. Väga paljud juhtumid võivad voliniku abil saada lahendatud ka kohtueelselt ja kokkuleppeliselt.
Eestis on praegu kaks seadust, mis teineteist täiendavad – soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus. Hiljuti tegi volinik ministeeriumile ettepaneku nende seaduste võimalikuks liitmiseks.
Seetõttu oleme huvirühmadega ka selle teema arutluse alla võtnud ning hakanud kaaluma, kas nende ühte liitmine võiks luua juurde veelgi suuremat selgust ning paremat kasutatavust. Sel juhul võib seaduste ühendamisel olla perspektiivi, kuid kindlasti ei saa seda teha kiirustades. Nii kutsume sel aastal sotsiaalministeeriumisse kokku huvirühmad, keda need seadused enim puudutavad ning püüame koostöös leida parima ning mõistlikuma viisi, et Eesti seadusandlus siinelavate inimeste põhiõiguste kaitseks veelgi paremaks muuta.
### Response:
Signe Riisalo: ratastoolis laps peab saama kooli ja samasooline paar korteri üürida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovic loositi avaringis kokku kaasmaalase Miomir Kecmanoviciga (ATP 78.). Mõni minut enne loosimist ütles Austraalia peaminister Scott Morrison ajakirjanikele, et Djokovici viisa üle otsustamine on veel pooleli.
Austraalia immigratsiooniminister Alex Hawke on asjaga tegelenud alates esmaspäevast, kui Austraalia kohus tühistas varasema otsuse Djokovici viisa tagasi lükata. Kohtuniku sõnul ei antud mängijale piisavalt aega, et vastata piiriametnikele, kes keelasid tal eelmisel nädalal riiki siseneda.
Djokovic tunnistas kolmapäeval sotsiaalmeediasse postitatud avalduses, et osales koroonapositiivsena ajaleheintervjuul ja pildistamisel ning ütles, et tema Austraaliasse sisenemise deklaratsioonis tehti inimlik viga, kui öeldi, et ta ei ole 14 päeva jooksul üheski teises riigis viibinud.
Austraalia lahtised algavad 17. jaanuaril.
Top seed and nine-time #AusOpen champion @DjokerNole begins his title defence against Miomir Kecmanovic. #AO2022 pic.twitter.com/96MAlHNElG
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 13, 2022 | Djokovic kaasati vaatamata viisaprobleemidele Austraalia lahtistel loosimisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovic loositi avaringis kokku kaasmaalase Miomir Kecmanoviciga (ATP 78.). Mõni minut enne loosimist ütles Austraalia peaminister Scott Morrison ajakirjanikele, et Djokovici viisa üle otsustamine on veel pooleli.
Austraalia immigratsiooniminister Alex Hawke on asjaga tegelenud alates esmaspäevast, kui Austraalia kohus tühistas varasema otsuse Djokovici viisa tagasi lükata. Kohtuniku sõnul ei antud mängijale piisavalt aega, et vastata piiriametnikele, kes keelasid tal eelmisel nädalal riiki siseneda.
Djokovic tunnistas kolmapäeval sotsiaalmeediasse postitatud avalduses, et osales koroonapositiivsena ajaleheintervjuul ja pildistamisel ning ütles, et tema Austraaliasse sisenemise deklaratsioonis tehti inimlik viga, kui öeldi, et ta ei ole 14 päeva jooksul üheski teises riigis viibinud.
Austraalia lahtised algavad 17. jaanuaril.
Top seed and nine-time #AusOpen champion @DjokerNole begins his title defence against Miomir Kecmanovic. #AO2022 pic.twitter.com/96MAlHNElG
— #AusOpen (@AustralianOpen) January 13, 2022
### Response:
Djokovic kaasati vaatamata viisaprobleemidele Austraalia lahtistel loosimisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Colombo teatas Twitteris, et suutis lahti teha ukselukke ja avada aknaid, käivitada autosid ilma võtmekaardita, maha võtta turvasüsteemid, vilgutada autotulesid. Ta sai ka eemalt kindlaks teha, kas juht viibib sõidukis.
Majandusväljaandele Bloomberg antud intervjuus näitas Colombo ekraanitõmmiseid ja fotosid, ta tegi teatavaks ka tarkvaratootjad ja tutvustas nende tarkvaras esinevaid vigu, mis sissemurdmise võimalikuks tegid.
Noormees palus siiski Teslaga koostööd teinud tarkvaratootjate nimesid mitte avalikustada, kuna tarkvaravead ei ole veel parandatud.
Saksamaal elav Colombo nimetab ent IT-asjatundjaks, kes on südameasjaks võtnud küberturvalisuse. "Minu firma eesmärk on pakkuda kõikidele ettevõtetele kaitset mistahes küberruumi ohtude eest," kirjutas ta sotsiaalvõrgustikus LinkedIn.
Colombo sõnul on ta nii Teslaga kui ka tarkvaratootjatega ühenduses ja probleemidele otsitakse lahendusi.
Tesla tegevjuht Elon Musk lubas eelmisel sügisel seadusandjatega igati koostööd teha, tagamaks et Tesla elektriautode juhtide andmed oleksid kaitstud. | Teismeline häkkis sisse Tesla autode tarkvarasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Colombo teatas Twitteris, et suutis lahti teha ukselukke ja avada aknaid, käivitada autosid ilma võtmekaardita, maha võtta turvasüsteemid, vilgutada autotulesid. Ta sai ka eemalt kindlaks teha, kas juht viibib sõidukis.
Majandusväljaandele Bloomberg antud intervjuus näitas Colombo ekraanitõmmiseid ja fotosid, ta tegi teatavaks ka tarkvaratootjad ja tutvustas nende tarkvaras esinevaid vigu, mis sissemurdmise võimalikuks tegid.
Noormees palus siiski Teslaga koostööd teinud tarkvaratootjate nimesid mitte avalikustada, kuna tarkvaravead ei ole veel parandatud.
Saksamaal elav Colombo nimetab ent IT-asjatundjaks, kes on südameasjaks võtnud küberturvalisuse. "Minu firma eesmärk on pakkuda kõikidele ettevõtetele kaitset mistahes küberruumi ohtude eest," kirjutas ta sotsiaalvõrgustikus LinkedIn.
Colombo sõnul on ta nii Teslaga kui ka tarkvaratootjatega ühenduses ja probleemidele otsitakse lahendusi.
Tesla tegevjuht Elon Musk lubas eelmisel sügisel seadusandjatega igati koostööd teha, tagamaks et Tesla elektriautode juhtide andmed oleksid kaitstud.
### Response:
Teismeline häkkis sisse Tesla autode tarkvarasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi ja Kerber on omavahel varem kohtunud neli korda ning mõlemad on teeninud kaks võitu. Viimati kohtuti 2014. aastal Sydney turniiri teises ringis, kus Kanepi jäi alla 3:6, 4:6. Matši võitja läheb järgmises ringis vastamisi tšehhitari Marie Bouzkovaga (WTA 80.) või läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile jõudva mängijaga.
Kontaveit ja Siniakova on varem omavahel kohtunud viiel korral, neist neljal korral on võitnud eestlanna. Viimati mängisid nad eelmisel hooajal Moskva turniiril, kus Kontaveit võttis 6:3, 6:3 võidu. Kohtumise võitja läheb järgmises ringis vastamisi Austraalia tennisisti Astra Sharma (WTA 101.) ja taanlanna Clara Tausoni (WTA 41.) matši võitjaga.
Austraalia lahtised algavad 17. jaanuaril.
#AusOpen Singles Draw. pic.twitter.com/gyBZigu8LV
— WTA Insider (@WTA_insider) January 13, 2022 | Kanepi loositi Austraalia lahtistel vastamisi endise esireketiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi ja Kerber on omavahel varem kohtunud neli korda ning mõlemad on teeninud kaks võitu. Viimati kohtuti 2014. aastal Sydney turniiri teises ringis, kus Kanepi jäi alla 3:6, 4:6. Matši võitja läheb järgmises ringis vastamisi tšehhitari Marie Bouzkovaga (WTA 80.) või läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile jõudva mängijaga.
Kontaveit ja Siniakova on varem omavahel kohtunud viiel korral, neist neljal korral on võitnud eestlanna. Viimati mängisid nad eelmisel hooajal Moskva turniiril, kus Kontaveit võttis 6:3, 6:3 võidu. Kohtumise võitja läheb järgmises ringis vastamisi Austraalia tennisisti Astra Sharma (WTA 101.) ja taanlanna Clara Tausoni (WTA 41.) matši võitjaga.
Austraalia lahtised algavad 17. jaanuaril.
#AusOpen Singles Draw. pic.twitter.com/gyBZigu8LV
— WTA Insider (@WTA_insider) January 13, 2022
### Response:
Kanepi loositi Austraalia lahtistel vastamisi endise esireketiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mustvalges muusikavideos ümbritsevad Adele'i mitmed esinejad, kes tantsivad tema ümber. Ühel hetkel ilmub lauljanna kõrvale tema teisik.
Muusikavideo režissöör on Sam Brown. Browniga on Adele ka varem koostööd teinud. 2010. aastal oli režissöör abiks lauljanna "Rolling In The Deep" video loomisel.
Vaata "Oh My God" muusikavideot siit: | Adele avaldas singlile "Oh My God" muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mustvalges muusikavideos ümbritsevad Adele'i mitmed esinejad, kes tantsivad tema ümber. Ühel hetkel ilmub lauljanna kõrvale tema teisik.
Muusikavideo režissöör on Sam Brown. Browniga on Adele ka varem koostööd teinud. 2010. aastal oli režissöör abiks lauljanna "Rolling In The Deep" video loomisel.
Vaata "Oh My God" muusikavideot siit:
### Response:
Adele avaldas singlile "Oh My God" muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestis kehtestatud aktsiisimäärad on jätkuvalt kordades kõrgemad nii meie konkurentidest kui ka ELi miinimumtasemetest," ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Ehkki Lindsaare sõnul on tunnustust vääriv valitsuse otsus energiakandjate planeeritud aktsiisimäärade tõus edasi lükata ning alandada elektri- ja gaasihindade võrgutasusid, ei ole need tema hinnangul piisavad.
Põllumajandus-kaubanduskoja ettepaneku kohaselt tuleks ajutise meetmena kehtestada elektrile piirhind 80 eurot megavatt-tunnist ja langetada gaasi aktsiisimäär Euroopa Liidu poolt kehtestatud miinimumini.
Koja hinnangul tuleks meetmeid rakendada tagasiulatuvalt eelmise aasta neljandast kvartalist.
Kõrge inflatsioon ning tootmise kallinemine on Eesti toidusektori ettevõtted pannud keerulisse olukorda ja see soosib impordi suurenemist. Lindsaar selgitas, et seeläbi väheneks Eesti tootjate konkrentsivõime.
Põllumajandus-kaubanduskoda tõi välja, et 2020. aasta detsembris oli ühe toidutööstuse elektriarve 15 000 eurot, siis aasta hiljem oli see 150 000 eurot. Seejuures on energiatarbimine olnud sama.
Fikseeritud lepinguga ettevõtjate sõnul on ka neil arved eelmise aasta sama ajaga kasvanud kaks korda ning edaspidi sõlmitavate pikaajaliste lepingute puhul räägitakse hinna kehtestamisest alates 80 eurot megavatt-tunnist.
Sellise piirhinna kehtestamist plaanivad näiteks Holland ja Leedu. Maagaasi aktsiisimäär on Eestis võrreldes Läti ja Leeduga seitse korda kõrgem ning seetõttu tuleks seda põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul alandada, et Eesti ettevõtete konkurentsivõimet säilitada.
Lisaks elektri, maagaasi ja mootorikütuste hinnatõusule on kallinenud ka tooraine, pakendid ning jäätmekäitlus, millele lisanduvad tööjõupuudus ja palgakulude kasv. Toidusektori konkurentsivõimet halvendab koja sõnul tõsiasi, et Eesti naaberriigid toetavad oma ettevõtteid oluliselt suuremas mahus.
Energiakriis tähendab omakorda kiiret toiduainete hinnatõusu. | Toidutootjad ootavad valitsuselt energiakriisi leevendamiseks uusi meetmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestis kehtestatud aktsiisimäärad on jätkuvalt kordades kõrgemad nii meie konkurentidest kui ka ELi miinimumtasemetest," ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Ehkki Lindsaare sõnul on tunnustust vääriv valitsuse otsus energiakandjate planeeritud aktsiisimäärade tõus edasi lükata ning alandada elektri- ja gaasihindade võrgutasusid, ei ole need tema hinnangul piisavad.
Põllumajandus-kaubanduskoja ettepaneku kohaselt tuleks ajutise meetmena kehtestada elektrile piirhind 80 eurot megavatt-tunnist ja langetada gaasi aktsiisimäär Euroopa Liidu poolt kehtestatud miinimumini.
Koja hinnangul tuleks meetmeid rakendada tagasiulatuvalt eelmise aasta neljandast kvartalist.
Kõrge inflatsioon ning tootmise kallinemine on Eesti toidusektori ettevõtted pannud keerulisse olukorda ja see soosib impordi suurenemist. Lindsaar selgitas, et seeläbi väheneks Eesti tootjate konkrentsivõime.
Põllumajandus-kaubanduskoda tõi välja, et 2020. aasta detsembris oli ühe toidutööstuse elektriarve 15 000 eurot, siis aasta hiljem oli see 150 000 eurot. Seejuures on energiatarbimine olnud sama.
Fikseeritud lepinguga ettevõtjate sõnul on ka neil arved eelmise aasta sama ajaga kasvanud kaks korda ning edaspidi sõlmitavate pikaajaliste lepingute puhul räägitakse hinna kehtestamisest alates 80 eurot megavatt-tunnist.
Sellise piirhinna kehtestamist plaanivad näiteks Holland ja Leedu. Maagaasi aktsiisimäär on Eestis võrreldes Läti ja Leeduga seitse korda kõrgem ning seetõttu tuleks seda põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul alandada, et Eesti ettevõtete konkurentsivõimet säilitada.
Lisaks elektri, maagaasi ja mootorikütuste hinnatõusule on kallinenud ka tooraine, pakendid ning jäätmekäitlus, millele lisanduvad tööjõupuudus ja palgakulude kasv. Toidusektori konkurentsivõimet halvendab koja sõnul tõsiasi, et Eesti naaberriigid toetavad oma ettevõtteid oluliselt suuremas mahus.
Energiakriis tähendab omakorda kiiret toiduainete hinnatõusu.
### Response:
Toidutootjad ootavad valitsuselt energiakriisi leevendamiseks uusi meetmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MAARIN EKTERMANN, AIRI TRIISBERG: Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!
Õiglaste tasumäärade kujundamisel tuleb arvestada töömahuga. Kõige täpsema tulemuse saab, kui projektiga seotud arutavad üksikasjalikult läbi töö teostamiseks vajaliku tegevusmahu ja ajakulu.
2018. aastal algatasime ürituste sarja "Räägime kunstipoliitikast!" eesmärgiga sõnastada kunstielu kitsaskohad. Kaks sarja raames toimunud mõttevahetuste kokkuvõtet on Sirbis juba ilmunud: "Kust king pigistab?" ja "Näitusetasud – kolm näidet mujalt" (14. XII 2018 ja 6. II 2019).
Kuna arutelu käigus nimetati pakilise probleemina alatasustatud tööd, sündis mõte töötada välja õiglasemate tasumäärade kehtestamise mudel. Selle kujundamises osales kahe aasta jooksul ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut. Omaalgatuslikus korras sündinud tasumäärade ettepaneku leiab elektroonilise väljaande kujul, vt http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid.
GRETE ELIISE KASK: Muusika Nõukogude poliitikas ja majanduses
Nõukogude-aegne aktiivne kunstielu pidi tõestama, et sotsialistlikus ühiskonnas hoolitsetakse kultuuri eest.
Muusikaga saab mõjutada inimesi nii teadlikult kui ka alateadlikult, selle mõju inimese ajule ja tunnetele on teaduslikult uuritud XIX sajandi lõpust. Muusikal oli kunagi oma osa igapäevas nii töö- ja söögitegemise, lapse uinutamise kui ka rituaalide juures.
Kontserttegevuse välja kujunedes kasutasid heliloojad kaasahaaravaid rütme ja hingeminevaid meloodiaid, et pälvida kuulajaskonna tähelepanu. See oli oluline eriti itaalia ooperi ajastul, kui publikust olenes, mitu korda ooperit mängiti ning kui suureks kujunes helilooja honorar. Muusikat saab kasutada nii majanduslikel kui ka poliitilistel eesmärkidel, näiteks riigihümn on mõeldud kandma rahva ühtsustunnet.
KARL LEMBIT LAANE: Sotside imagoloogiline lõks II. Mõtestamata revolutsioon
Eesti sotsid peavad õppima Portugali parempoolsete kogemusest, kohanema ning esitama oma sisu vastuvõetavamate siltide alt.
Paar aastat tagasi kirjutasin sotside imagoloogilisest lõksust, kuvandilisest pärilusliinist Nõukogude Liiduga, mida Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) taastoodab ise või teevad seda kas tahtmatult või tahtlikult teised (vt Sirp 12. I 2018). Kuna selle aja jooksul on erakonna käekäik pigem halvenenud kui paranenud, tasub ehk uuesti arutleda selle olukorra lätete üle ja mõelda, mida erakond teha saaks.
Park pealinna paepealsel. Merle Karro-Kalberg intervjueeris Eva-Maria Aitsamit
Põhja-Eesti pankranniku märkimisväärseid loodusobjekte on paljanduv paeplatoo. Türisalu panka teavad paljud, kuid pealinnas asuvat suurejoonelist Lasnamäe klindiplatood, mis linna ära tükeldab, justkui polegi tallinlaste psühhogeograafilisel kaardil.
Plaanil asetseb Lasnamäe üsna Pirita ja Kadrioru külje all, kuid ühest linnaosast teise minekuks tuleb klindi tõttu teha pikk ring. Unustatud ja suuresti ligipääsmatust klindist on aastakümnetega arenenud linnalooduse oaas. Nüüd kavandatakse sellest kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa piiril kulgevat ligi üheksa kilomeetri pikkust klindiparki.
Kuni 22. I käib klindipargi veebisaidil ideekorje, mille käigus tahetakse teada, kuidas linlased klinti ja sealset keskkonda praegu tunnevad ja saab teha ettepanekuid kavandatava pargi osas.
Pargist ja ideekorjest räägib alljärgnevalt lähemalt Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse linnaplaneerija Eva-Maria Aitsam.
Peenetundelised ruumiloojad. Anna-Liiza Izbaš vestles Karisma arhitektidega
2008. aastal loodud büroo Karisma Arhitektid on ruumiloomega tegelenud pigem vaikselt, kuid see-eest kindlalt. Nende viimaste aastate loomingus tõusevad kirkalt esile riigigümnaasiumide ja teiste haridusasutuste projektid: 2020. aastal avati Türi põhikool ja spordihoone, 2021. aasta sügisel Saaremaa gümnaasiumi hoone. Arhitektid on nutikalt ja mänguliselt loonud inspireeriva õpperuumi, kus on hea ja mugav olla.
Arhitektuurist, ruumist ja oma loomingust räägivad lähemalt büroo Karisma ühed asutajad Kai Süda ja Risto Parve.
MARGUS OTT: Argidialektika 3. Mina ja sina
Mina olen mina. Selge see. Mul on need-ja-need omadused, tunnused, iseloom, keha. Ma olen sellest-ja-sellest rahvusest, soost, eagrupist, ajastust, ühiskonnagrupist. Mul on need-ja-need vanemad. Mul on need-ja-need mälestused, unistused, tajud, mõtted. Ma olen paigas. Mul on see kõik – teisisõnu, ma oman end.
RAGNE KÕUTS-KLEMM: ERR läks valeinfo liimile
Tavapärane valeuudise legitimeerimise juhtum – professionaalne ajakirjandus korjab marginaalsest kanalist vale üles ja vajutab sellele infot kontrollimata tõepärase uudise pitseri.
ERR avaldas 7. jaanuari hilisõhtul oma veebis uudislaadse teate pealkirjaga "Allikad: USA on valmis arutama vägede kohaloleku vähendamist Ida-Euroopas".*
Lugu tugineb varem samal päeval veebikanalil NBC News avaldatud pikemale tekstile, milles samuti tehakse uudis sündmusest, mida ei ole toimunud. Esmalt tsiteeritakse anonüümseid allikaid, kellest üks kuulub väidetavalt president Bideni administratsiooni ja kaks pidavat olema riikliku julgeoleku endised ametnikud. Väidetavalt on need allikad USA ametlikule infole väga lähedal ja edastavad selle kuuldusena meediale. Samas loos lükkavad ametlikud allikad kõik esitatud kuuldused kui valeväited ümber.
LAURI LAANISTO: Head, halvad ja inetud taskukesed
Millistest teostest on teadlased ammutanud inspiratsiooni teadusartiklite pealkirjastamisel?
Säutsuversumis kogus aastaid tagasi tuure selline "teenus", kus teatud spetsiifiliste kontode alt (nt @SavedYouAClick) või ka mittespetsiifiliste kontode alt nii-öelda vabakutselise vormis säutsutakse klikke püüdvate pealkirjade taga olevate uudiste sisu minimalistliku elegantsiga.
Näiteks, kui on põhjalik artikkel pealkirjaga "Üks lause, mis teeb sinust parema avaliku esineja", siis mahub kenasti säutsuga öelda, et püüa oma jutt ühe lausega kokku võtta ja see ongi see lause. Ja kuna see ongi see lause, siis pole ju enam mõtet lugeda artiklit, millest saab lõpuks ikka ainult sedasama järeldada. Rääkimata siis kõiksugu tabloidsetest clickbait 'idest, et kes nüüd jälle kellega käib, ja et sa ei arva iial ära, kui vana see naine pildil on, sest ta sööb iga päev seda üht asja. Kui neile tulevad voost kiired ammendavad vastused – uuesti ekspeikaga, 51 ja avokaadod –, siis on mingigi võimalus, et jätad pealkirjale vajutamata ja sel viisil prokrastineerimist tõhustades jõuad selle kõrvalt veidi ikka ka käsikirja kallal nokitseda.
Arvustamisel
Tarmo Vahteri "Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood"
Tim Marshalli "Geograafia vangid"
Kristina Sabaliauskaite "Peetri keisrinna"
Loone Otsa "Armastus"
Juta Kivimäe "Suur tuba"
Viktor Gurovi näitus "Aeglased sammud – kõndija maastikus"
kontserdid "Uuestisünd" ja "Maestra Ester Mägi 100"
Endla teatri "Kolm õde", Vene teatri "Delhi tants" ja Maria Metsalu "The Well" ("Kaev")
mängufilmid "Hukkunud alpinisti hotell" ja "Prantsuse lähetus"
lühidokumentaalfilm "Eesti lood. Uue aja kunstnik" | Reedel Sirbis kunstivaldkonna õiglased tasud, pankrannik, ruumiloojad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MAARIN EKTERMANN, AIRI TRIISBERG: Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!
Õiglaste tasumäärade kujundamisel tuleb arvestada töömahuga. Kõige täpsema tulemuse saab, kui projektiga seotud arutavad üksikasjalikult läbi töö teostamiseks vajaliku tegevusmahu ja ajakulu.
2018. aastal algatasime ürituste sarja "Räägime kunstipoliitikast!" eesmärgiga sõnastada kunstielu kitsaskohad. Kaks sarja raames toimunud mõttevahetuste kokkuvõtet on Sirbis juba ilmunud: "Kust king pigistab?" ja "Näitusetasud – kolm näidet mujalt" (14. XII 2018 ja 6. II 2019).
Kuna arutelu käigus nimetati pakilise probleemina alatasustatud tööd, sündis mõte töötada välja õiglasemate tasumäärade kehtestamise mudel. Selle kujundamises osales kahe aasta jooksul ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut. Omaalgatuslikus korras sündinud tasumäärade ettepaneku leiab elektroonilise väljaande kujul, vt http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid.
GRETE ELIISE KASK: Muusika Nõukogude poliitikas ja majanduses
Nõukogude-aegne aktiivne kunstielu pidi tõestama, et sotsialistlikus ühiskonnas hoolitsetakse kultuuri eest.
Muusikaga saab mõjutada inimesi nii teadlikult kui ka alateadlikult, selle mõju inimese ajule ja tunnetele on teaduslikult uuritud XIX sajandi lõpust. Muusikal oli kunagi oma osa igapäevas nii töö- ja söögitegemise, lapse uinutamise kui ka rituaalide juures.
Kontserttegevuse välja kujunedes kasutasid heliloojad kaasahaaravaid rütme ja hingeminevaid meloodiaid, et pälvida kuulajaskonna tähelepanu. See oli oluline eriti itaalia ooperi ajastul, kui publikust olenes, mitu korda ooperit mängiti ning kui suureks kujunes helilooja honorar. Muusikat saab kasutada nii majanduslikel kui ka poliitilistel eesmärkidel, näiteks riigihümn on mõeldud kandma rahva ühtsustunnet.
KARL LEMBIT LAANE: Sotside imagoloogiline lõks II. Mõtestamata revolutsioon
Eesti sotsid peavad õppima Portugali parempoolsete kogemusest, kohanema ning esitama oma sisu vastuvõetavamate siltide alt.
Paar aastat tagasi kirjutasin sotside imagoloogilisest lõksust, kuvandilisest pärilusliinist Nõukogude Liiduga, mida Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) taastoodab ise või teevad seda kas tahtmatult või tahtlikult teised (vt Sirp 12. I 2018). Kuna selle aja jooksul on erakonna käekäik pigem halvenenud kui paranenud, tasub ehk uuesti arutleda selle olukorra lätete üle ja mõelda, mida erakond teha saaks.
Park pealinna paepealsel. Merle Karro-Kalberg intervjueeris Eva-Maria Aitsamit
Põhja-Eesti pankranniku märkimisväärseid loodusobjekte on paljanduv paeplatoo. Türisalu panka teavad paljud, kuid pealinnas asuvat suurejoonelist Lasnamäe klindiplatood, mis linna ära tükeldab, justkui polegi tallinlaste psühhogeograafilisel kaardil.
Plaanil asetseb Lasnamäe üsna Pirita ja Kadrioru külje all, kuid ühest linnaosast teise minekuks tuleb klindi tõttu teha pikk ring. Unustatud ja suuresti ligipääsmatust klindist on aastakümnetega arenenud linnalooduse oaas. Nüüd kavandatakse sellest kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa piiril kulgevat ligi üheksa kilomeetri pikkust klindiparki.
Kuni 22. I käib klindipargi veebisaidil ideekorje, mille käigus tahetakse teada, kuidas linlased klinti ja sealset keskkonda praegu tunnevad ja saab teha ettepanekuid kavandatava pargi osas.
Pargist ja ideekorjest räägib alljärgnevalt lähemalt Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse linnaplaneerija Eva-Maria Aitsam.
Peenetundelised ruumiloojad. Anna-Liiza Izbaš vestles Karisma arhitektidega
2008. aastal loodud büroo Karisma Arhitektid on ruumiloomega tegelenud pigem vaikselt, kuid see-eest kindlalt. Nende viimaste aastate loomingus tõusevad kirkalt esile riigigümnaasiumide ja teiste haridusasutuste projektid: 2020. aastal avati Türi põhikool ja spordihoone, 2021. aasta sügisel Saaremaa gümnaasiumi hoone. Arhitektid on nutikalt ja mänguliselt loonud inspireeriva õpperuumi, kus on hea ja mugav olla.
Arhitektuurist, ruumist ja oma loomingust räägivad lähemalt büroo Karisma ühed asutajad Kai Süda ja Risto Parve.
MARGUS OTT: Argidialektika 3. Mina ja sina
Mina olen mina. Selge see. Mul on need-ja-need omadused, tunnused, iseloom, keha. Ma olen sellest-ja-sellest rahvusest, soost, eagrupist, ajastust, ühiskonnagrupist. Mul on need-ja-need vanemad. Mul on need-ja-need mälestused, unistused, tajud, mõtted. Ma olen paigas. Mul on see kõik – teisisõnu, ma oman end.
RAGNE KÕUTS-KLEMM: ERR läks valeinfo liimile
Tavapärane valeuudise legitimeerimise juhtum – professionaalne ajakirjandus korjab marginaalsest kanalist vale üles ja vajutab sellele infot kontrollimata tõepärase uudise pitseri.
ERR avaldas 7. jaanuari hilisõhtul oma veebis uudislaadse teate pealkirjaga "Allikad: USA on valmis arutama vägede kohaloleku vähendamist Ida-Euroopas".*
Lugu tugineb varem samal päeval veebikanalil NBC News avaldatud pikemale tekstile, milles samuti tehakse uudis sündmusest, mida ei ole toimunud. Esmalt tsiteeritakse anonüümseid allikaid, kellest üks kuulub väidetavalt president Bideni administratsiooni ja kaks pidavat olema riikliku julgeoleku endised ametnikud. Väidetavalt on need allikad USA ametlikule infole väga lähedal ja edastavad selle kuuldusena meediale. Samas loos lükkavad ametlikud allikad kõik esitatud kuuldused kui valeväited ümber.
LAURI LAANISTO: Head, halvad ja inetud taskukesed
Millistest teostest on teadlased ammutanud inspiratsiooni teadusartiklite pealkirjastamisel?
Säutsuversumis kogus aastaid tagasi tuure selline "teenus", kus teatud spetsiifiliste kontode alt (nt @SavedYouAClick) või ka mittespetsiifiliste kontode alt nii-öelda vabakutselise vormis säutsutakse klikke püüdvate pealkirjade taga olevate uudiste sisu minimalistliku elegantsiga.
Näiteks, kui on põhjalik artikkel pealkirjaga "Üks lause, mis teeb sinust parema avaliku esineja", siis mahub kenasti säutsuga öelda, et püüa oma jutt ühe lausega kokku võtta ja see ongi see lause. Ja kuna see ongi see lause, siis pole ju enam mõtet lugeda artiklit, millest saab lõpuks ikka ainult sedasama järeldada. Rääkimata siis kõiksugu tabloidsetest clickbait 'idest, et kes nüüd jälle kellega käib, ja et sa ei arva iial ära, kui vana see naine pildil on, sest ta sööb iga päev seda üht asja. Kui neile tulevad voost kiired ammendavad vastused – uuesti ekspeikaga, 51 ja avokaadod –, siis on mingigi võimalus, et jätad pealkirjale vajutamata ja sel viisil prokrastineerimist tõhustades jõuad selle kõrvalt veidi ikka ka käsikirja kallal nokitseda.
Arvustamisel
Tarmo Vahteri "Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood"
Tim Marshalli "Geograafia vangid"
Kristina Sabaliauskaite "Peetri keisrinna"
Loone Otsa "Armastus"
Juta Kivimäe "Suur tuba"
Viktor Gurovi näitus "Aeglased sammud – kõndija maastikus"
kontserdid "Uuestisünd" ja "Maestra Ester Mägi 100"
Endla teatri "Kolm õde", Vene teatri "Delhi tants" ja Maria Metsalu "The Well" ("Kaev")
mängufilmid "Hukkunud alpinisti hotell" ja "Prantsuse lähetus"
lühidokumentaalfilm "Eesti lood. Uue aja kunstnik"
### Response:
Reedel Sirbis kunstivaldkonna õiglased tasud, pankrannik, ruumiloojad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Spector kogus kuulsust hittidega "Be My Baby", "Baby I Love You" ja "Walking in the Rain".
Rikkalike juuksepahmakate ja julge meigiga tüdrukutest koosnev Ronettes äratas muusikaprodutsentide tähelepanu New Yorgi klubides esinedes. Bändi paha tüdruku imidž mõjus sel ajal värskelt ja sillutas teed ka hilisematele naislauljatele.
Ronettes osales mitme kuulsa ansambli kontsertidel soojendusbändina. Nad on esinenud Rolling Stonesi ja Yardbirdsi kontserdil. 1966. aastal kutsus ansambel Beatles nad osalema oma ringsõidul USA-s. | Suri poplaulja Ronnie Spector | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Spector kogus kuulsust hittidega "Be My Baby", "Baby I Love You" ja "Walking in the Rain".
Rikkalike juuksepahmakate ja julge meigiga tüdrukutest koosnev Ronettes äratas muusikaprodutsentide tähelepanu New Yorgi klubides esinedes. Bändi paha tüdruku imidž mõjus sel ajal värskelt ja sillutas teed ka hilisematele naislauljatele.
Ronettes osales mitme kuulsa ansambli kontsertidel soojendusbändina. Nad on esinenud Rolling Stonesi ja Yardbirdsi kontserdil. 1966. aastal kutsus ansambel Beatles nad osalema oma ringsõidul USA-s.
### Response:
Suri poplaulja Ronnie Spector |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.