instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurentsiamet on seisukohal, et kui tarbijad ei otsi aktiivselt paremaid pakkumisi, siis ei anna see iseenesest alust sekkuda turutingimustel tegutseva ettevõtte hinnakujundusse, kirjutab Postimees.
"Kui ka Eesti Energia AS-il on olnud võimalik osa tarbijatelt kõrgemat marginaali küsida, siis on see osutunud võimalikuks üksnes tänu nende tarbijate endi tahtmatusele soodsamaid pakkumisi otsida ja elektrimüüjat vahetada," märkis amet.
Nelja Energia pöördus ameti poole, kuna nende hinnangul ei käitu Eesti Energia tavatarbijatega õiglaselt, kuna küsib kõrgemat turumarginaali, on hinnakujunduses läbipaistmatu ja rakendab sarnase tarbimismahuga klientidele diskrimineerivaid tingimusi.
Konkurentsiamet leidis, et Eesti Energia ei riku konkurentsiseadust ning ei pidanud järelevalve alustamist vajalikuks.
Ühtlasi leiab amet, et olukorras, kus turul tegutseb elektrimüüjaid, kelle pakkumised on küll soodsad, kuid kelle võimalusi tarbijad aktiivselt ei kasuta, oleks tarbijate kaitsmine põhjendamatu. | Konkurentsiseadus ei kaitse tarbijat passiivsuse eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurentsiamet on seisukohal, et kui tarbijad ei otsi aktiivselt paremaid pakkumisi, siis ei anna see iseenesest alust sekkuda turutingimustel tegutseva ettevõtte hinnakujundusse, kirjutab Postimees.
"Kui ka Eesti Energia AS-il on olnud võimalik osa tarbijatelt kõrgemat marginaali küsida, siis on see osutunud võimalikuks üksnes tänu nende tarbijate endi tahtmatusele soodsamaid pakkumisi otsida ja elektrimüüjat vahetada," märkis amet.
Nelja Energia pöördus ameti poole, kuna nende hinnangul ei käitu Eesti Energia tavatarbijatega õiglaselt, kuna küsib kõrgemat turumarginaali, on hinnakujunduses läbipaistmatu ja rakendab sarnase tarbimismahuga klientidele diskrimineerivaid tingimusi.
Konkurentsiamet leidis, et Eesti Energia ei riku konkurentsiseadust ning ei pidanud järelevalve alustamist vajalikuks.
Ühtlasi leiab amet, et olukorras, kus turul tegutseb elektrimüüjaid, kelle pakkumised on küll soodsad, kuid kelle võimalusi tarbijad aktiivselt ei kasuta, oleks tarbijate kaitsmine põhjendamatu.
### Response:
Konkurentsiseadus ei kaitse tarbijat passiivsuse eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalministeerium on palunud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlastel uurida, miks inimesed ennast tapavad ning kuidas teha nii, et nad seda ei teeks.
Selleks, et teadlased saaksid kirja panna soovitused enesetappude ennetamiseks, tahavad nad rääkida inimestega, kes 2016. aastal kaotasid enesetapu tõttu oma lähedase: pereliikme või sõbra.
2016. aastal võttis endalt Eestis elu 183 inimest.
Selliseid inimesi on üksjagu. Statistika ütleb, et 2016. aastal võttis endalt Eestis elu 183 inimest.
Teadlased soovivad just tol aastal enesetapu läbi hukkunute lähedastega vestelda. Vestlusel uurib intervjueerija inimese mõtteid ja tähelepanekuid seoses kaotatud lähedase elu ja enesetapuga. Uuringuga selgitatakse välja, mida tuleks teisiti teha, et Eestis vähem suitsiide oleks.
Uuringu projektijuht Liis Rooväli, mis saab siis kui inimene tahab teid aidata, kuid ei suuda veel enesetapu teinud lähedasest ja sündmusest rääkida, mis siis kui see osutub liiga valusaks?
Selgitame kõigile uuritavatele enne intervjuud, et kui kõlab küsimus, millele ta ei soovi vastata, siis võib ta selle vahele jätta.
Samuti võib uuritav igal ajal intervjuu täielikult katkestada ja öelda, et ta ei taha rohkem rääkida. See tähendab, et kui inimene on avaldanud soovi uuringus osaleda, ei võta ta sellega endale ühtegi kohustust ja võib igal hetkel ümber mõelda.
Miks suitsiididest rääkimine nii raske on?
Me peame mõistma, et inimene on kaotanud oma lähedase ja sellisel juhul on kaotus olnud väga ootamatu ja väga ebaloomulik.
Kas enesetapu teinud inimese leinamine on kuidagi teistmoodi kui näiteks raskesse haigusesse või loomulikku surma surnud inimese leinamine?
Kindlasti on see mõnevõrra raskem. Kui inimene sureb haiguse tagajärjel, on tema lähedased sellega üldjuhul kursis ja igale haigusele on bioloogiline seletus. See aitab olukorraga leppida.
Enesetapu puhul jäävad lähedasi sageli painama mõtted, kas seda oleks saanud ära hoida ja kui, siis kuidas.
Valdavalt kipuvad enesetappe tegema just nooremad inimesed [ statistika järgi esineb Eestis suitsiide kõige enam alla 65-aastaste meeste seas – toim.], mis teeb samuti kaotuse valusamaks.
Kas ühiskond võiks või peaks suitsiididest rohkem rääkima?
Kuni viimase ajani oleme vaimsest tervisest avalikult üldse väga vähe rääkinud.
Ka suitsiiditemaatikast tuleks kindlasti rääkida, aga me ei tohi teha seda nii, et keegi sellest innustust või julgust juurde saaks. Samas me peame teadvustama põhjuseid, miks inimesed selliste mõtete ja tegudeni jõuavad – depressioon on Eestis väga suur probleem ja selle lahendamisega tuleb tegeleda.
Me loodame nii teada saada, mida Eestis tuleks teisiti teha, et meil oleks tulevikus vähem enesetappe.
Antud uuringu ja intervjuudega tahamegi minna väga sügavale nende inimeste lugude sisse ja saada aru, mis enne enesetappu nende elus toimus: mis läks valesti ja mis olid need asjaolud, mis teda sellise sammuni tõukasid.
Muidugi on iga inimese lugu erinev. Kuid kui me oleme kuulanud ja analüüsinud piisavalt palju lugusid, leiame sealt üles ka sarnase mustriga tegurid, mis võivad tüüpiliselt enesetappudele eelneda. Viimaks kõrvutame analüüsi tulemusi ka teaduskirjanduses ilmunuga.
Me loodame nii teada saada, mida Eestis tuleks teisiti teha, et meil oleks tulevikus vähem enesetappe.
Eesmärk on väga üllas, kuid te uurite ikkagi väga isiklikku ja väga valusat teemat. Sellest rääkimine nõuab sageli suurt eneseületust. Mis kasu suitsiidi teinud inimese lähedasel teie uuringus osalemisest olla võib?
Uuringus osaleja võiks tunda, et teeb sellega teistele suure teene. Oma lugu rääkides võib ta aidata kellegi teise enesetapu ära hoida.
Kellegi lähedast see loomulikult tagasi ei too, aga uuringus osaleja võiks tunda, et teeb sellega teistele suure teene. Oma lugu rääkides võib ta aidata kellegi teise enesetapu ära hoida.
Sellised süvaintervjuud on rääkija jaoks teatud määral ka teraapilise iseloomuga. Seda on näidanud mitmed teadusuuringud. Intervjueerija on professionaalne kuulaja, kes pühendub tund aega või veelgi kauem väga konkreetselt intervjueeritava probleemidele ja tema peas keerlevatele mõtetele.
Me uurime ka seda, kuidas lähedane leinaga toime tuli ning kas ja kust ta abi sai, millest ta sel perioodil puudust tundis.
Selle kõige põhjal saame Sotsiaalministeeriumile teha väga konkreetsed ettepanekud, kuidas tulevikus enesetappa ära hoida ja kuidas aidata nende lähedastel olukorraga paremini toime tulla.
Kui inimene on otsustanud teie uuringus osaleda, siis mis edasi saab?
Kui inimene meie poole pöördub, siis esmalt seletame talle, mida see uuring endast kujutab: kui kaua intervjuu kestab, millistel teemadel me intervjuul räägime.
Koht, kus intervjuu toimub, sõltub sellest, kus inimene elab. Meil on professionaalsed intervjueerijad nii Tallinnas kui Tartus ning vajadusel sõidame intervjuusid tegema ka teistesse kohtadesse üle Eesti. Kohavalik sõltub intervjueeritava eelistustest. Samas, kui intervjueeritav ei ela Eestis või ei soovi meiega näost näkku kohtuda, saame intervjuu teha ka Skype’i või telefoni vahendusel.
Intervjueerijad on arsti ja sotsioloogia taustaga Tartu Ülikooli teadlased, kes on saanud antud teema käsitlemiseks vastava väljaõppe. Jagame uuringus osalejale teavet ka selle kohta, millistelt psühholoogidelt, arstidelt või usaldustelefonidelt ta vajadusel täiendavat abi võiks küsida.
Pärast vestlust kirjutame intervjuu salvestuse ümber ja analüüsime selle sisu põhjalikult. Juhul kui intervjueeritav on nõus uuringus osalema, kuid ei soovi, et tema vestlus salvestatakse, kirjutab intervjueerija vestluse sisu üles. Uuringu tulemused avaldame ainult üldistatud kujul, lahkunu ega tema lähedane ei ole kuidagi tuvastatavad.
Uuringu järgselt hävitame kõik salvestused ja üleskirjutised. Tagame kõigile uuringus osalejatele täieliku anonüümsuse.
Kui inimene pole ikka veel kindel, kas ta tahab teie uuringus osaleda ja kurba sündmust meenutada, siis kui kaua tal otsustamiseks aega on?
Intervjuud toimuvad aprillis ja mais. Kui keegi kõhkleb, võib ta loomulikult enne otsuse langetamist rahulikult selle peale mõelda. Kuid ta võib meiega ka kohe ühendust võtta ja alles seejärel osalemise või mitteosalemise üle otsustada.
Uuring “Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade”
Vestlus-intervjuus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne.
Intervjuusid viivad läbi kogenud Tartu Ülikooli teadlased.
Uuring kestab käesoleva aasta märtsikuust maikuuni.
Osalemise soovi ja tekkinud küsimuste korral palun kontakteeruda e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 4200 tööpäeviti kl 9–16. | Riik tahab elusid päästa ja tellis uuringu. Nüüd vajavad teadlased sinu abi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalministeerium on palunud Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlastel uurida, miks inimesed ennast tapavad ning kuidas teha nii, et nad seda ei teeks.
Selleks, et teadlased saaksid kirja panna soovitused enesetappude ennetamiseks, tahavad nad rääkida inimestega, kes 2016. aastal kaotasid enesetapu tõttu oma lähedase: pereliikme või sõbra.
2016. aastal võttis endalt Eestis elu 183 inimest.
Selliseid inimesi on üksjagu. Statistika ütleb, et 2016. aastal võttis endalt Eestis elu 183 inimest.
Teadlased soovivad just tol aastal enesetapu läbi hukkunute lähedastega vestelda. Vestlusel uurib intervjueerija inimese mõtteid ja tähelepanekuid seoses kaotatud lähedase elu ja enesetapuga. Uuringuga selgitatakse välja, mida tuleks teisiti teha, et Eestis vähem suitsiide oleks.
Uuringu projektijuht Liis Rooväli, mis saab siis kui inimene tahab teid aidata, kuid ei suuda veel enesetapu teinud lähedasest ja sündmusest rääkida, mis siis kui see osutub liiga valusaks?
Selgitame kõigile uuritavatele enne intervjuud, et kui kõlab küsimus, millele ta ei soovi vastata, siis võib ta selle vahele jätta.
Samuti võib uuritav igal ajal intervjuu täielikult katkestada ja öelda, et ta ei taha rohkem rääkida. See tähendab, et kui inimene on avaldanud soovi uuringus osaleda, ei võta ta sellega endale ühtegi kohustust ja võib igal hetkel ümber mõelda.
Miks suitsiididest rääkimine nii raske on?
Me peame mõistma, et inimene on kaotanud oma lähedase ja sellisel juhul on kaotus olnud väga ootamatu ja väga ebaloomulik.
Kas enesetapu teinud inimese leinamine on kuidagi teistmoodi kui näiteks raskesse haigusesse või loomulikku surma surnud inimese leinamine?
Kindlasti on see mõnevõrra raskem. Kui inimene sureb haiguse tagajärjel, on tema lähedased sellega üldjuhul kursis ja igale haigusele on bioloogiline seletus. See aitab olukorraga leppida.
Enesetapu puhul jäävad lähedasi sageli painama mõtted, kas seda oleks saanud ära hoida ja kui, siis kuidas.
Valdavalt kipuvad enesetappe tegema just nooremad inimesed [ statistika järgi esineb Eestis suitsiide kõige enam alla 65-aastaste meeste seas – toim.], mis teeb samuti kaotuse valusamaks.
Kas ühiskond võiks või peaks suitsiididest rohkem rääkima?
Kuni viimase ajani oleme vaimsest tervisest avalikult üldse väga vähe rääkinud.
Ka suitsiiditemaatikast tuleks kindlasti rääkida, aga me ei tohi teha seda nii, et keegi sellest innustust või julgust juurde saaks. Samas me peame teadvustama põhjuseid, miks inimesed selliste mõtete ja tegudeni jõuavad – depressioon on Eestis väga suur probleem ja selle lahendamisega tuleb tegeleda.
Me loodame nii teada saada, mida Eestis tuleks teisiti teha, et meil oleks tulevikus vähem enesetappe.
Antud uuringu ja intervjuudega tahamegi minna väga sügavale nende inimeste lugude sisse ja saada aru, mis enne enesetappu nende elus toimus: mis läks valesti ja mis olid need asjaolud, mis teda sellise sammuni tõukasid.
Muidugi on iga inimese lugu erinev. Kuid kui me oleme kuulanud ja analüüsinud piisavalt palju lugusid, leiame sealt üles ka sarnase mustriga tegurid, mis võivad tüüpiliselt enesetappudele eelneda. Viimaks kõrvutame analüüsi tulemusi ka teaduskirjanduses ilmunuga.
Me loodame nii teada saada, mida Eestis tuleks teisiti teha, et meil oleks tulevikus vähem enesetappe.
Eesmärk on väga üllas, kuid te uurite ikkagi väga isiklikku ja väga valusat teemat. Sellest rääkimine nõuab sageli suurt eneseületust. Mis kasu suitsiidi teinud inimese lähedasel teie uuringus osalemisest olla võib?
Uuringus osaleja võiks tunda, et teeb sellega teistele suure teene. Oma lugu rääkides võib ta aidata kellegi teise enesetapu ära hoida.
Kellegi lähedast see loomulikult tagasi ei too, aga uuringus osaleja võiks tunda, et teeb sellega teistele suure teene. Oma lugu rääkides võib ta aidata kellegi teise enesetapu ära hoida.
Sellised süvaintervjuud on rääkija jaoks teatud määral ka teraapilise iseloomuga. Seda on näidanud mitmed teadusuuringud. Intervjueerija on professionaalne kuulaja, kes pühendub tund aega või veelgi kauem väga konkreetselt intervjueeritava probleemidele ja tema peas keerlevatele mõtetele.
Me uurime ka seda, kuidas lähedane leinaga toime tuli ning kas ja kust ta abi sai, millest ta sel perioodil puudust tundis.
Selle kõige põhjal saame Sotsiaalministeeriumile teha väga konkreetsed ettepanekud, kuidas tulevikus enesetappa ära hoida ja kuidas aidata nende lähedastel olukorraga paremini toime tulla.
Kui inimene on otsustanud teie uuringus osaleda, siis mis edasi saab?
Kui inimene meie poole pöördub, siis esmalt seletame talle, mida see uuring endast kujutab: kui kaua intervjuu kestab, millistel teemadel me intervjuul räägime.
Koht, kus intervjuu toimub, sõltub sellest, kus inimene elab. Meil on professionaalsed intervjueerijad nii Tallinnas kui Tartus ning vajadusel sõidame intervjuusid tegema ka teistesse kohtadesse üle Eesti. Kohavalik sõltub intervjueeritava eelistustest. Samas, kui intervjueeritav ei ela Eestis või ei soovi meiega näost näkku kohtuda, saame intervjuu teha ka Skype’i või telefoni vahendusel.
Intervjueerijad on arsti ja sotsioloogia taustaga Tartu Ülikooli teadlased, kes on saanud antud teema käsitlemiseks vastava väljaõppe. Jagame uuringus osalejale teavet ka selle kohta, millistelt psühholoogidelt, arstidelt või usaldustelefonidelt ta vajadusel täiendavat abi võiks küsida.
Pärast vestlust kirjutame intervjuu salvestuse ümber ja analüüsime selle sisu põhjalikult. Juhul kui intervjueeritav on nõus uuringus osalema, kuid ei soovi, et tema vestlus salvestatakse, kirjutab intervjueerija vestluse sisu üles. Uuringu tulemused avaldame ainult üldistatud kujul, lahkunu ega tema lähedane ei ole kuidagi tuvastatavad.
Uuringu järgselt hävitame kõik salvestused ja üleskirjutised. Tagame kõigile uuringus osalejatele täieliku anonüümsuse.
Kui inimene pole ikka veel kindel, kas ta tahab teie uuringus osaleda ja kurba sündmust meenutada, siis kui kaua tal otsustamiseks aega on?
Intervjuud toimuvad aprillis ja mais. Kui keegi kõhkleb, võib ta loomulikult enne otsuse langetamist rahulikult selle peale mõelda. Kuid ta võib meiega ka kohe ühendust võtta ja alles seejärel osalemise või mitteosalemise üle otsustada.
Uuring “Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade”
Vestlus-intervjuus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne.
Intervjuusid viivad läbi kogenud Tartu Ülikooli teadlased.
Uuring kestab käesoleva aasta märtsikuust maikuuni.
Osalemise soovi ja tekkinud küsimuste korral palun kontakteeruda e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 4200 tööpäeviti kl 9–16.
### Response:
Riik tahab elusid päästa ja tellis uuringu. Nüüd vajavad teadlased sinu abi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 8.13 juhtus liiklusõnnetus Tartus Võru tänava ja Väike-Tähe tänava ristmikul, kus 57-aastase mehe juhitud liinibussile sõitis reguleerimata ülekäigurajal tõukerattaga ette laps, mistõttu tegi buss äkkpidurduse ning kolm reisijat kukkus. Reisija, 60-aastane naine, toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 9.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Järveotsa ja Akadeemia tee ristmikul, kus 33-aastane naine ei andnud Subaru Foresteriga vasakpööret tehes teed otse liikunud Hyundai Getzile, mida juhtis 78-aastane mees. Subaru juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.14 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi teel, kus fooridega reguleeritud ülekäigurajal jäi keelava tulega teed ületanud 23-aastane mees Renault Clio alla, mida juhtis 82-aastane mees. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 18.54 juhtus liiklusõnnetus Tartus Kreutzwaldi tänaval, kus 24-aastase mehe juhitud Lexusele jooksis ette 15-aastane neiu, kes paiskus saadud löögist haljasalale. Jalakäija toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli. | Liikluses sai viga neli inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 8.13 juhtus liiklusõnnetus Tartus Võru tänava ja Väike-Tähe tänava ristmikul, kus 57-aastase mehe juhitud liinibussile sõitis reguleerimata ülekäigurajal tõukerattaga ette laps, mistõttu tegi buss äkkpidurduse ning kolm reisijat kukkus. Reisija, 60-aastane naine, toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
Kell 9.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Järveotsa ja Akadeemia tee ristmikul, kus 33-aastane naine ei andnud Subaru Foresteriga vasakpööret tehes teed otse liikunud Hyundai Getzile, mida juhtis 78-aastane mees. Subaru juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 16.14 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi teel, kus fooridega reguleeritud ülekäigurajal jäi keelava tulega teed ületanud 23-aastane mees Renault Clio alla, mida juhtis 82-aastane mees. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 18.54 juhtus liiklusõnnetus Tartus Kreutzwaldi tänaval, kus 24-aastase mehe juhitud Lexusele jooksis ette 15-aastane neiu, kes paiskus saadud löögist haljasalale. Jalakäija toimetati Tartu ülikooli kliinikumi kontrolli.
### Response:
Liikluses sai viga neli inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Millise ärevusega ootavad rahandusministeeriumi ametnikud riigi eelarvestrateegia aruelu, mida Keskerakonna, sotside ja IRL-i ministrid peavad neljapäeval-reedel Sagadi mõisas?
Ma ei ole inimene, kes väga palju muretseb, sest muretsemine siin ei aita. Aga meie eelarveinimesed on praegu väga suure töökoormuse all ning timmivad numbreid, vaatavad komakohti ja vaidlevad.
Eesti Panga president Ardo Hansson peab otstarbekaks plaanida lähiaastateks eelarve ülejääki, et kaugemas tulevikus saaks vajadusel majandust toetada. Olete temaga nõus?
Jah – kui majandusel läheb hästi või ülihästi, siis reeglid, mida me peame järgima, tähendavad valitsusele hoopis keerulisemat eelarve koostamist. Sest kui majandus on üle oma potentsiaalse taseme, ei saa lisanduvat raha paremale ja vasakule laristada, vaid seda ongi vaja kõrvale panna. Nii et härra Hanssonil on täiesti õigus.
Kas järgmisel aastal jõuab riigieelarve struktuurse tasakaaluni?
Seda küsimust peab küsima küll poliitikutelt.
Milline oleks teie soovitus?
Kipun jääma tavaliselt enda liistude juurde, milleks on maksupoliitika. Minu soovitus oleks kindlasti maksupoliitika pikaajalisem planeerimine ja vähem kiireid otsuseid, mis paratamatult ei jäta aega piisavalt sügavaks analüüsiks. Pealegi, meil on heal tasemel maksupoliitika ning välisekspertide hinnangul lihtne ja efektiivne maksusüsteem.
Ütlesite kord irooniliselt, et enne igat eelarve või selle strateegia arutelu näeme fenomeni „jälle on täielikust õnnest 135 miljonit puudu“. Kas ka seekord?
Ma ei ole näinud veel lõplikke numbreid ja seda, kas poliitikud jäävad tasakaalus eelarve juurde või mitte. Küll oleme kuulnud rahandusministri soovi, et võiks selle poole pürgida. Aga tsitaat on minu healt kolleegilt [maksupoliitika osakonna juhatajalt] Lemmi Orolt ja seda ma paraku jagan. Nii räägingi, et pikaajaline maksupoliitika planeerimine oleks igal juhul kasulik.
Mida mõtlesite, kui lugesite seitse päeva enne ministrite arutelu Sagadis meediast, et politseinikel on vaja palgatõusuks mitukümmend miljonit eurot ja samuti päästjatel?
Kui teete aastatepikkuse andmerea artiklitest ja nende ilmumissagedusest enne ja pärast riigieelarve arutamist, siis näete, et need sõnumid on igal aastal täpselt sellised.
Aga kui te küsite, millele ma mõtlen, siis jätkuvalt sellele, mida olen väljendanud ka ühes Äripäeva artiklis – meil on vaja aegajalt nullbaasi eelarvet.
Restarti, taaskäivitust?
Jah, rahanduse restart, just nii.
Praegu ei vaata mitte keegi lumepalli sisse, vaid oluline on, kui palju on järgmise aasta juurdekasv. Ja siis me näeme vaidlusi, et kes saab sellest juurdekasvust rohkem ja kes vähem. Otsustama peab prioriteetide alusel. Aga võibolla istub lumepalli sees – juba aastatega juurdunult – midagi sellist, mis on vähem prioriteetne ja lisanduvad prioriteedid on kõik hulga olulisemad.
Võibolla nullbaasi eelarve, millega võtaksime lahti kogu riigi rahanduse ja vaataksime tervikuna kõiki prioriteete, võimaldab leida lisaraha ka politseinike, õpetajate, päästjate jne palkade tõusuks ilma, et peaksime jälle otsima 135 miljonit eurot täieliku õnne saavutamiseks ning aegajalt selleks makse tõstma.
Asekantsler Jegorov, te ikka teate, et järgmisel aastal on parlamendivalimised?
(Naerab)
Olen sellega vägagi kursis. See teeb muidugi keeruliseks.... Olen realpolitik-põhimõtetega vägagi kursis – selleks, et teha mingeid strateegilisi asju, on vaja lubada ka pisikesi meeldivaid asju, et üldse pukki saada. Vastasel juhul jäädki strateegiast rääkima, ainult et väljaspool riigikogu seinu. Mis ei tähenda, et – ütlen kui valija – ainult nendest pisikestest asjadest võikski koosneda [poliitikute] lubaduste pakett.
Minu kui maksupoliitika eest vastutava ametniku mure on, et kas saaksime reeglina makse tõstvate maksumuudatuste asemel vaadata: äkki meil on riigis juba piisavalt raha, mida saaks suunata mujale.
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Sagadis lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021. Aga märtsis-aprillis 2019, pärast parlamendivalimisi, võib koalitsioon muutuda ja kordub sügis 2016, kui Reformierakond langes ja Keskerakond tuli. Te ikka mäletate seda aega?
Mäletan seda väga hästi.
Kui 2015 saime [parlamendivalimiste järel] kuu aega, et kõik maksumuudatused ette valmistada, siis 2016 oli meil selleks 10 tööpäeva. Seda on vähe. See oli paratamatus, kuna koalitsioon vahetus riigieelarve koostamise lõpusirgel ja mõistan täiesti, et uus koalitsioon ei taha töötada terve aasta vana [valitsuse] kokkulepete alusel. Nii et, mida ma mäletan – meil oli väga vähe aega analüüsiks üsna oluliste ja suurte maksumuudatuste tegemisel.
Kui palju andsite toona nõu midagi teistmoodi teha?
Andsime väga palju nõu. See ongi meie töö.
Kui palju teid kuulda võeti?
Nii ja naa. Mul on olnud au töötada juba nelja rahandusministriga. Kuulatakse küll... Kuulamine ei tähenda, et kõike võetakse arvesse.
Poliitikud teevad oma tööd, ametnikud oma tööd. Meie eesmärk on anda igakülgset nõu, aga otsus jääb ikkagi poliitiku teha. Ametnikud ei lähe valimistele, poliitikud aga vastutavad oma valuutaga ehk rahva häältega.
Ühele ametist lahkuvale rahandusministrile kinkisite kandilise vaasi, millele panite nimeks "käkk kuubis". Mis see oli?
See oli mõeldud naljana ja õnneks käkki kuubis ei tulnudki. Me räägime nn automaksust, mis kandis nime mootorsõiduki keskkonna lõiv.
Nagu ütlesin, meil oli muudatusteks aega 10 tööpäeva, saime kokku panna hea paketi, aga pikas perspektiivis poleks see olnud maks, mida Eesti maksumaastikul üldse näha. Olen tänulik [eelmisele rahandusministrile] Sven Sesterile, et ta võttis meid kuulda ja teema võeti maha.
Järgmisel kevadel võib see korduda, kui Reformierakond peaks tagasi võimule saama, kõik tehakse ümber.
Meie teeme oma tööd vastavalt sellele, millised on poliitilised prioriteedid ja milliseid valikuid rahvas valimistel teeb.
Vaat selle kohta te kirjutasitegi, et poliitik ei tegele niivõrd Eesti elu paremaks tegemisega kui lubaduse täitmisega ja talle vastu antavad hääled on sellel turul kehtiv valuuta.
Tõdesime hiljutisel Praxise mõttehommikul, et meil on tõesti probleem või kindlasti väljakutse, et koalitsioonileppe kohta ei tehta väljatöötamise kavatsust ja see ei käi kahel kooskõlastusringil, kus oleks võimalik anda tagasisidet – too [punkt] on probleem ja too teine ei ole...
Olete nimetanud seda Eesti poliitika hädaks ja viletsuseks.
Aga koalitsioonivalitsuses peavadki tavaliselt olema kompromissid. Paraku on Eesti poliitiline maastik selline, et ükski erakond ei saa juhtida riiki üksinda...
Jumal tänatud!
(Paus)
Nii ja naa. Kui näen selles midagi negatiivset, siis muidugi ainult oma mätta otsast, nii et, ilmselt on teil õigus. Tsiteerin ühte oma väga head kolleegi: „Pliit on üks, pott on üks, aga üks tahab borši, teine seljankat, kolmas leivasuppi. Paneme kõik potti, lisame vett ja miks me siis pärast imestame, et keegi seda suppi süüa ei taha?“
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Kas maksupoliitika on poliitika?
Eesti keeles on sellest väga keeruline rääkida. Inglise keeles on kaks sõna – politics ja policy. Seega tax-policy ehk maksussüsteemi kujundamine.
Maksupoliitika peab minu veendumuse järgi olema alati teisejärguline muude poliitikate suhtes. Kõigepealt peame otsustama, kuhu tahame kõik koos liikuda, milline on meie haridus-, sotsiaal-, majanduspoliitika jne ning alles siis vaatame, kas maksupoliitika on kõige parem vahend, et neid eesmärke saavutada. Kui ei, peab maksupoliitika olema neutraalne, et see ei mõjutaks inimeste otsuseid suunas, mida me ei pea õigeks. Tahame, et inimesed jooksid vähem alkoholi, ehk suunata neid väiksema tarbimise poole, aga seejuures peame arvestama, et osa inimesi suundub selle suunamise tulemusel Lätti. Nii et neutraalsus maksupoliitikas on väga oluline ning maksupoliitika on ja jääb teisejärguliseks.
Tuleb uus valitsus, kellel on uued lubadused ja siis vaadatakse taas aktsiiside poole...
Ma mõistan seda. Poliitik näeb alati laiemalt ja selleks, et teha strateegilisi valikuid, on tal vaja lubada midagi, mis inimestele meeldib, vastasel juhul ei saa ta Tallinna kõige kuulsama künka otsa, et neid valikuid ellu viia.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu hoida on nutikas kalkulaator, mis näitab, kuidas mõjutaks suurt pilti mõne aktsiisi ja maksu tõstmine või langetamine. Tehke see avalikuks, siis oleks kõigil näha, mis hind on poliitikute soovidel.
See, muide, on avalik. Kui võetakse vastu maksumuudatused, siis on seletuskirjas kohustuslik ära tuua muudatuse mõjud. Kui need on aga seotud maksumaksja käitumise muutumisega, siis inimpsühholoogia ennustamine on äärmiselt keeruline.
Teiseks, kui vaatate alkoholiaktsiisi statistikat, siis meil ei ole olnud juba pikemat aega standardaastat, et näha, kuidas maksumäärade muutus mõjutab turgu. Kogu aeg on käinud [seaduste] vastuvõtmine, ümber muutmine, [varude] varumine, nihutamine ühest aastast teise.
Sellistes tingimustes on Svenil ja tema meeskonnal keeruline töötada. Nad on väga head professionaalid, rahandusministeeriumi prognoosid riigieelarve täitmise kohta või meie majandusprognoosid on kõikidest konkurentidest ühed kõige täpsemad. Jah, see on tuleviku ennustamine: nad ütlevad oma parima teadmise juures, mis võib juhtuda, ent paraku, kui aega on vähe ja otsused on varasematest kardinaalselt erinevad on ka usalduspiirid väga laiad ja ennustus võib erineda tegelikust olukorrast 10, 20, isegi 30 protsenti.
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Miks algas alkoralli Lätti? Kas ainult meie aktsiisipoliitika tõttu?
Üldiselt on selline kaubandusturism vägagi levinud, eriti Euroopa Liidus. Miks alkoholiralli siin algas? See on pikem protsess ja loomulikult on mitu tegurit. Ma ei süüdista meediat, vaid lihtsalt nendin: lai kajastus viib massidesse teadmise, et kui inimesed käivad, ju siis on põhjus olemas ja ehk peaks seal samuti ära käima.
Peab arvestama, et inimene teeb mõnda asja ka trotsist. Nii puudub igasugune ratsionaalne põhjendus, miks pidi tähistama 24. veebruari alko-kolonniga, aga ju siis oli vajadus anda sõnum. Mul on hea meel, et elame riigis, kus sellist sõnumit võib anda, kartmata tagajärgede pärast.
Teie olete selles süüdi, sest prognoosite aktsiisimuudatusi valesti.
Nii ja naa. Valesti ei olnud prognoositud, aga olukorras, kus väga ulatuslikke otsuseid tehakse väga lühikese aja jooksul, siis ongi prognooside usalduspiirid laiad ja lõpptulemus võibki kukkuda väga erinev loodetust. Seda ei anna ette ennustada koma koha täpsusega.
Samas on päris palju sõnumeid olnud, et riik kaotas 55 miljonit või isegi rohkem eurot. Kaotas millest? Riik kaotab ainult selle võrra, mis Lätti läheb. Ja kui vaatame, kui palju on Lätil [meie arvelt] kasvu juurde tulnud, siis need on oluliselt tagasihoidlikumad miljonid.
Jah, olukord on keeruline, aga veel keerulisem on see kütuse aktsiisiga.
Alkoholiaktsiis on tarbimismaks, aga kütuseaktsiis on tööstusele sisend. Ja diislikütuse liitrihinna vahe Lätiga on meil 10, Leeduga umbes 30 senti... Oleme üsna keerulises olukorras ja otsused, sh need, mida poliitikud peavad riigi eelarvestrateegia raames tegema, on üsna keerulised. Juba mõne päeva pärast me kuuleme seda.
Kütuseaktsiisi tuleks Eestis langetada?
Ma ei oska öelda, millise otsuse poliitikud teevad. Aga kindlasti oskan öelda, et otsuseid tuleb analüüsida märksa pikemalt kui meil oli selleks aega eelmiste [2016. aasta] otsuste juures.
Võibolla veel üks asi, millest peame rääkima, on stabiilsus. Ma ei räägi, kas tulumaks on 15, 30 või 50 protsenti – need on äärmused. Aga kas tulumaks on 20 või 21 protsenti, selle küsimuse taustal hindaksid ettevõtjad pigem stabiilsust, kus tulumaksumäär on otsustatud ja selliseks see jääb. Et saaks stabiilselt planeerida oma tegevust. Muidugi, mida madalamad maksud, seda parem majandusele.
Millise emotsiooniga loete sotside süüdistusi rahandusministeeriumi ametnike ebaõigete prognooside asjus?
Seda tuleb küsida Sven Kirsipuult. Aga mina arvan, et tal on neid valus lugeda.
Prognoos anti hoiatusega, et selle usalduspiirid on väga laiad. Pole ju võimalik kokku panna infot, mille alusel öelda, et x tänava Peeter läheb Lätti, aga y tänava Milvi ei lähe.
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Kas 500-eurone tulumaksuvabastus on õige ja õiglane?
Maksutehniliselt on meile väga pikka aega ette heidetud, et madalapalgaliste maksukoormus Eestis on Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem. Nii, et see adresseerib õiget probleemi, sest madalapalgalised maksidki seni protsentuaalselt rohkem maksu kui kõrgemapalgalised. Tehniliselt saab seda mitmel erineval moel lahendada.
Olete hiljem öelnud, et teile oleks 500-eurose maksuvabastuse korral meeldinud hoopis teine variant. Milline?
Üks variant on olnud arutamisel ja oli isegi Praxise analüütikute poolt analüüsitud, kui tellisime neilt valimislubaduste maksuarvutusi. See oli 24 protsenti tulumaksumäära ja 500 eurot maksuvaba tulu kõigile.
Mõistan, et 24 protsenti oleks vastuvõetamatu ilmselt Reformierakonnale ja IRL-ile, sest tegemist on maksumäära tõstmisega. Aga, see võimaldaks lubada kõigile 500 eurot maksuvaba tulu ja maksutehniliselt oleks märksa lihtsam lahendus.
Sain ma õigesti aru, et jälgite erakondade valimislubadusi ja üritate arvutada, milline oleks nende võimalik hind?
Me ei saaks muidu oma tööd teha. Valimised on märtsi esimesel pühapäeval ja maksuseaduste muutmiseks – eelnõu ja seletuskirjade koostamine, kooskõlastamine, arutelu valitsuses ja riigikogus, Riigi Teatajas avaldamine – on aega 30. juunini, kui tahame, et need jõustuksid 1. jaanuarist. Me ei saaks tõesti oma tööd teisiti teha, kui ei jälgiks tähelepanelikult, mida lubatakse ja juba ette ei mõtleks, et kui see või too läheb läbi, kuidas me seda realiseerime.
Aga 500-eurost ülespoole tulude arvestamine, kui palju seda peaks muutma?
Poliitiliselt praegu väga laetud küsimus. Seda saaks kõige paremini küsida raamatupidajatelt, kui palju see neile pärast üleminekuperioodi lisatööd põhjustab. Meie – sh maksu- ja tolliamet – teeme maksimaalselt hästi oma tööd, et pehmendada võimalikke negatiivseid tagajärgi.
Näiteks maksuamet, ennekuulmatu, võtab aasta jooksul ühendust inimestega: olge head, tehke midagi, et te järgmisel aastal ei peaks juurde maksma. Vanas süsteemis me midagi sellist ei pidanud tegema. Maksusüsteemi lihtne administreerimine on samuti väärtus omaette.
Euroopa Liidu toetusrahad kuivavad peagi kokku. Ehk peaks enne suurte taristuprojektide jaoks laenu võtma ning ehitaks näiteks Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva korralikud maanteed, mis ühendaksid paremini Eestit?
Siin on mitu aspekti. Kas toome juurde teedeehitajaid, kes selle raha eest need teed valmis ehitavad? Või peame arvestama, et ehitushinnad mujal Eestis ronivad lakke? Ei ole võimalik rahaga teed ehitada, on vaja materjale ja on vaja inimesi. Sellele tuleb kindlasti mõelda.
Näeme seda paraku maksuametis, kes on just 2016. aasta maksusüsteemi muudatuste järel öelnud: te võite meile raha juurde anda, aga Eesti IT-turul ei ole vaba ressurssi, see raha ei too meile suuremahulisi IT arendusi, infosüsteeme, sest mitte keegi ei võta seda teha.
Samas, ühte aastasse suurt summat laenuraha võttes saame endale suurema tõenäosusega inflatsiooni kui valmistehtud asju.
Aga Euroopa Liidu toetuste oluline vähenemine?
Täismahus seda asendada ei olegi vaja. EL-i raha oli mõeldud selleks, et viia meid teatud tasemele, kindlasti aga mitte selleks, et viia meid üle [EL-i] keskmise. Teist ja kolmandat Mäo liiklussõlme ei ole vaja, ühest täiesti piisab ja võibolla enda rahaga me nii suuri objekte igale poole ei ehitaks.
Selge, et EL-i ärajääv raha vajab mingil moel kompenseerimist, asendamist ja peame mõtlema, kust see raha tuleb.
Peame olema siin väga tähelepanelikud, mis on meie maksukoormus. Kunagi oli see 32-33 protsenti SKP-st, praegu on nihkumas juba 35 protsendi kanti. Kui keegi arvab, et mis see kolm protsenti ka on, siis – kui meie SKP jääb 20 miljardi euro kanti, on kolm protsenti sellest 600 miljonit. Mis tähendab, et 600 miljonit eurot tuleb iga-aastaselt rohkem maksu koguda ja seda me praegu juba teeme.
Kui jääb ära Euroopa raha, kuhu me siis nihkume? 37? 38? 39 protsenti? See on liiga suur maksukoormus... Vähemalt ei ole see maksukoormus, millega oleme harjunud. Maksukoormus üldiselt mõjutab majanduskasvu.
Riik peab enda piire tunnetama?
Me ei ela isoleeritud maailmas. Lätis-Leedus on maksukoormus 27-28, meil nihkumas 35 protsendi kanti.
See pole seotud sellega, nagu Lätis-Leedus oleksid maksud madalad, ei ole. Kui tahate ausalt tegutseda Lätis, siis vähemalt palgamaksud on seal kõrgemad, küsimus, kas nad suudavad makse sama efektiivselt kokku koguda kui meie maksuamet, kes on efektiivuselt – sõltudes indikaatorist – Euroopas kas 1. või 3. kohal.
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Tänavu 5. aprillil kell 22.35 tegite sotsiaalmeedias postituse: "Täna kiitis VV (Vabariigi Valitsus, toim) heaks pensionireformi. Mina ja minu maksuinimesed on RMs (rahandusministeeriumis, toim) selges opositsioonis. /---/ Reformi mõju motivatsioonile ametlikku palka saada on hävitav. Oleme 19 aastat rääkinud inimestele, et mõtle enne kui ümbrikut vastu võtad. Nüüd ütleme, et tühja sellest? Võta 500 kontole ja ülejäänud ümbrikus? Ka [kogumispensioni] II sammas on niigi ju lammutamisel. Ma olen lihtsalt sõnatu."
Te ei arvanud, et selline vastuhakk rahandusministri kodupartei joonele võiks jääda teie viimaseks tööpäevaks asekantslerina?
Olen seda küsimust saanud päris palju. Ja mul on kurb, et me esitame seda küsimust korduvalt ja korduvalt.
Mulle tundub, et me elame üpris tugevas demokraatlikus riigis. Meil on apoliitiline ametnikkond, kes teenindab ja nõustab valitsust ja ministreid, mis aga ei tähenda, et peab vait olema, kui sulle tundub, et rahvas võiks võita sellest teadmisest, mida otsustatakse ja parem informeeritus oleks kasulik.
Ma ei taha sekkuda poliitikute otsustuspädevusse, poliitikud teevad neid otsuseid, sest nemad on poliitikud, aga väga suur kasu on juba sellest tõusetunud, et inimesed mõtlevad ja tunnevad huvi: mida selle pensionireformiga nüüd otsustatakse, räägi täpsemalt.
Kasutate ametniku eetikakoodeksi sätet, et ametnik võib tööalastes küsimustes avaldada isiklikku arvamust, tehes seda vastutustundlikult, argumenteeritult?
Ja kindlasti peab kõigepealt proovima oma majas vaielda, argumenteerida, arutada. Seda me oleme teinud, nii ametnike tasemel kui ka poliitikutega.
Kuigi meie riigikogu on sageli nimetatud kummitempliks, olen absoluutselt veendunud, et pensionireform ei ole kindlasti teema, kus ilma aruteludeta lüüakse tempel peale, see teema satub kindlasti ägedate arutelude keskmesse.
Mis teil selle vastu on, kui riikliku vanaduspensioni ehk I samba puhul on tööstaažil senisest suurem ja töötasul väiksem roll?
Üldse ei ole selle vastu, kui on suurem roll. Meil ongi vaja suuremat solidaarsust, sest kusagilt ei ole tulemas lisanduvaid töökäsi, aga ainult tööl käijad maksavad meile kõigile pensioni. Pensionireformi on tõesti vaja, sest kui riskidega ei tegeleta, siis need aina süvenevad. Aga, ma ei leia, et viskumine teise äärmusesse on kasulik. Äärmuseks pean ma ainult staaži arvestamist.
Maksupoliitika eest vastutajana vastutan ma selle eest, et inimestel ei oleks täiendavat motivatsiooni ümbrikupalka saada. Ümbrikupalga motivatsioon sõltub väga palju müütidest ja emotsioonidest sageli rohkem kui faktidest.
Teie oponendid ütlevad vastu, et 18- või 28-aastane inimene ei mõtle pensionisammastele, tema mõtleb sellele, kui palju raha kätte saab, ükskõik kuidas.
Kindlasti on neidki, kes ei mõtle pensionile ka üks aasta enne pensioniiga. Aga on kindlasti neidki, kes mõtlevad oma tulevikule enne, kui nad tööjõuturule sisenevad.
Oluline on, millise signaali me inimesele saadame. Kas te arvate, et inimesed ostavad endale kodu, sest meil on maksusoodustus kodulaenu intressidele või lähevad tasulisse ülikooli, sest saavad maksusoodustust või muretsevad lapsi, kuna meil on täiendav maksuvaba tulu laste pealt? Inimesed teevad otsuseid hoopis teistel põhjustel, aga ometi on need soodustused olemas, sest saadavad teatud signaali, mida riik väärtustab.
Mullu detsembris tegite postituse "Ma kordan: "Teie pensioni rünnatakse!"". Kas see oli pärast IRL-i esimehe Helir-Valdor Seederi üleskutset kaotada kohustuslik II pensionisammas, peatada sinna riigipoolsed sissemaksed ja muuta see vabatahtlikuks?
Arvan, ja ma ei ole üksik selles arvamises, sest seda on kinnitanud ka mõned minu analüütikutest kolleegid, et juhul kui pensionisammas ei ole selline nagu täna, võime kogu arutatud pensionireformi korstnasse kirjutada. Selle reformi nurgakiviks on olemasolev II pensionisammas.
Keskerakonna Raimond Kaljulaid kirjutas nüüd, et Dmitri Jegorovi kriitika pensionireformi vastu on maailmavaateline. Milline on teie maailmavaade?
Minu maailmavaade ütleb, et ümbrikupalk sööb kõigi inimeste pensione, sh praeguste pensionäride sissetulekuid. Oma ametikohal pean mõtlema, kuidas meie otsused mõjutavad ümbrikupalga ulatust. Olen mures, et see võib olla negatiivne. Võin ka eksida, võibolla tõesti kõik meie 18-aastased ütlevad kohe tööandjale, ei nad ei taha ümbrikupalka. Eesti inimesed on üldiselt väga hästi informeeritud, millest nad ilma jäävad, kui ümbrikupalgaga nõustuvad.
Aga mõned ometi nõustuvad?
80 protsenti inimestest seavad esikohale ravi- ja pensionikindlustuse puudumise kui ümbrikupalga tagajärje. Meil on ümbrikupalgaga märksa parem kui Lätis ja Leedus, kuid muidugi mitte samal tasemel Põhjala riikidega. MTA-ga oleme ligi 20 aastat tööd teinud, et veenda Eesti inimesi mitte nõustuma ümbrikupalgaga...
Miks nad nõustuvad?
Näiteks kui vanasti oli levinud nn "täissumma ümbrikus", siis nüüd makstakse – seal, kus seda juhtub – ametlikult miinimumpalka või natuke rohkem, et maksuamet rahule jätaks ja ülejäänud on ümbrikus. Mõni inimene tunneb, et nii on tal võimalik suuremat palka saada, aga see on müüt, sest võidab hoopis tööandja.
Raimond Kaljulaid ei välista, et teil võiks olla huvi minna poliitikasse ja meenutab, et olite 2005-2015 Reformierakonna liige. Mida talle vastate?
Vastan väga otseselt – ma ei lähe poliitikasse. Järgmise aasta märtsikuus lähen ma valimistele valijana.
Ma olen poliitikat üsna lähedalt näinud, sest pean poliitikutega suhtlema. Ja ma arvan, et minust on suurem kasu siin, kus ma olen.
"Kõike võib teha. Alati. Heameelega kuulaks aga Eestis debatte, mida on vaja teha, mitte mida võib teha. Kas Tallinnas võib loobuda tasuta (teiste poolt kinni makstud) ühistranspordist ja sulgeda Tallinna TV? On seda vaja teha? Nii ühte kui teist? Ei kumbagi?" Need on teie sõnad. Aga teie vastus?
Ma ei tea, kas see on küsimus, mis ilmtingimata nõuab vastust. Laenasin selle ütluse ühelt kolleegilt, IT-inimeselt, kes küsimuse "Kas infotehnoloogiliselt saab nii teha?" peale vastabki, et infotehnoloogiliselt saab kõike, aga kas kõike on vaja...
Kas me oleme otsustanud ja välja valinud probleemid, mida lahendada ning alles siis otsime, milline on kõige parem lahendus, või oleme otsustanud kõlavate ideedena mingi lahenduse kasuks ja alles siis hakkame otsima, millist probleemi see lahendus lahendaks. Selles on küsimus.
See ongi nii, nagu olete tsiteerinud Vene näitlejat ja satiirikut Mihhail Žvanetskit: "Ärge võidelge hallitusega, võidelge niiskusega!"
Põhimõtteliselt jah. Kui ütleme, et maksusüsteemis on vaja midagi muuta ja minult küsitakse, kas meil on vaja kinnisvaramaksu, siis ma ei oska sellele küsimusele vastata. Küsige, millist probleemi me tahame lahendada, siis oskan öelda, kas seda lahendab kinnisvaramaks või äkki miski muu.
Teile öeldakse lihtsalt: meil on vaja tõsta mõne valdkonna töötajate palka.
Meile on ette heidetud, et Eestis on varamaksude osakaal liiga väike ja tõepoolest, EL-is oleme sellega 28 liikmesriigi seas viimasel kohal. Varamaksude puudumine ei ole probleem, see muutub probleemiks, kui ütleme, et tahame teisi makse langetada, aga varamaksu ei puutu. Järelikult peame kusagilt mujalt võtma.
Te küsite, miks neid aktsiise on tõstetud? Aga varamakse me ju ei puutu! Mida siis veel? Üldine käibemaks? On erakondi, kellele see on punaseks jooneks. Teised erakonnad ütlevad, et tulumaksu ei tohi puutuda...
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Kui hea on Eestis olla ettevõtja?
Sellele küsimusele peavad vastuse andma ettevõtjad ise. Minu arvates oleme kohati üle pingutanud sisendite maksustamisega, kasvõi kütuseaktsiisiga. Meil on energiamahukaid ettevõtteid, kes on teinud otsuse siia tulla ja kes võibolla juba kahetsevad seda või hakkavad kahetsema. Kindlasti teevad sageli muutuvad maksupoliitilised otsused ettevõtjatele majanduskeskkonna vähem ette ennustatavaks, mis on investeeringutele üsna negatiivne. Need üksikud asjad on tõesti probleemsed. Laias laastus arvan, et olukord ei ole nii hull kui saame ajakirjandusest lugeda.
Mida arvata Eesti e-residentide pangakontode sulgemisest ja uute mitte avamisest?
Pankadel on õigus valida oma kliente. Nad ei ole riigistruktuur, kellele võiks seadusega ette kirjutada, kes on nende klient ja kes ei ole. Üldiselt olen ettevaatlik suhtumise osas, et kord on kõik teretulnud ja mõnda aega hiljem paneme kõik [kontod] kinni. Aga mul on hea meel ja olen tänulik pankadele, et nad astusid iseseisvalt dialoogi ning teevad konkreetseid ettepanekuid, mida peaks e-residentide kontode puhul ära korraldama...
See on suhteliselt detailne kontroll nende majandustegevuse üle.
Aga rahapesu on ka suhteliselt oluline teema. Oleme viimasel ajal näinud paljusid rahapesu skandaale, mis ei ole ainult Eesti teema, vaid globaalselt ülioluline teema. Nii et, jah, piltlikult öeldes pead panga ees end lahti riietama, aluspesuni välja. Pank ju riskib oma tegevusega.
Kuidas see mõjutab Eesti e-residentsuse programmi?
Elame-näeme. Arvan, et hirmud ja probleemid saavad maha võetud, sest pangad on positiivselt meelestatud ja teevad konkreetseid ettepanekuid koostöö arendamiseks, et e-residendid saaksid jätkata.
Kas te pole mõelnud enda konsultatsioonifirma asutamisele?
Olen päris palju erinevaid asju mõelnud, aga seni on minu töö rahandusministeeriumi asekantsler ja üritan olla kasulik siin.
Teil oleks esimene maailmamastaabiga klient olemas. 6. jaanuaril kirjutasite Facebookis oma unenäost: "Kohtusin Putiniga. Arutasime maksureformi Venemaal. Paluti seni saladuses hoida." Millist nõu te president Putinile andsite?
Saate ju aru – see oli nali. Viimasel ajal pole ma Venemaa maksu-uuendustega isegi kursis püsinud.
Kahjuks pole Eestil nendega topeltmaksustamise vältimise lepingut, mis on aastaid olnud "riiulis". Seda lepingut oleks vaja, sest majandussuhted on meil täiesti olemas. | Asekantsler Jegorov: "Ärge võidelge hallitusega, võidelge niiskusega!" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Millise ärevusega ootavad rahandusministeeriumi ametnikud riigi eelarvestrateegia aruelu, mida Keskerakonna, sotside ja IRL-i ministrid peavad neljapäeval-reedel Sagadi mõisas?
Ma ei ole inimene, kes väga palju muretseb, sest muretsemine siin ei aita. Aga meie eelarveinimesed on praegu väga suure töökoormuse all ning timmivad numbreid, vaatavad komakohti ja vaidlevad.
Eesti Panga president Ardo Hansson peab otstarbekaks plaanida lähiaastateks eelarve ülejääki, et kaugemas tulevikus saaks vajadusel majandust toetada. Olete temaga nõus?
Jah – kui majandusel läheb hästi või ülihästi, siis reeglid, mida me peame järgima, tähendavad valitsusele hoopis keerulisemat eelarve koostamist. Sest kui majandus on üle oma potentsiaalse taseme, ei saa lisanduvat raha paremale ja vasakule laristada, vaid seda ongi vaja kõrvale panna. Nii et härra Hanssonil on täiesti õigus.
Kas järgmisel aastal jõuab riigieelarve struktuurse tasakaaluni?
Seda küsimust peab küsima küll poliitikutelt.
Milline oleks teie soovitus?
Kipun jääma tavaliselt enda liistude juurde, milleks on maksupoliitika. Minu soovitus oleks kindlasti maksupoliitika pikaajalisem planeerimine ja vähem kiireid otsuseid, mis paratamatult ei jäta aega piisavalt sügavaks analüüsiks. Pealegi, meil on heal tasemel maksupoliitika ning välisekspertide hinnangul lihtne ja efektiivne maksusüsteem.
Ütlesite kord irooniliselt, et enne igat eelarve või selle strateegia arutelu näeme fenomeni „jälle on täielikust õnnest 135 miljonit puudu“. Kas ka seekord?
Ma ei ole näinud veel lõplikke numbreid ja seda, kas poliitikud jäävad tasakaalus eelarve juurde või mitte. Küll oleme kuulnud rahandusministri soovi, et võiks selle poole pürgida. Aga tsitaat on minu healt kolleegilt [maksupoliitika osakonna juhatajalt] Lemmi Orolt ja seda ma paraku jagan. Nii räägingi, et pikaajaline maksupoliitika planeerimine oleks igal juhul kasulik.
Mida mõtlesite, kui lugesite seitse päeva enne ministrite arutelu Sagadis meediast, et politseinikel on vaja palgatõusuks mitukümmend miljonit eurot ja samuti päästjatel?
Kui teete aastatepikkuse andmerea artiklitest ja nende ilmumissagedusest enne ja pärast riigieelarve arutamist, siis näete, et need sõnumid on igal aastal täpselt sellised.
Aga kui te küsite, millele ma mõtlen, siis jätkuvalt sellele, mida olen väljendanud ka ühes Äripäeva artiklis – meil on vaja aegajalt nullbaasi eelarvet.
Restarti, taaskäivitust?
Jah, rahanduse restart, just nii.
Praegu ei vaata mitte keegi lumepalli sisse, vaid oluline on, kui palju on järgmise aasta juurdekasv. Ja siis me näeme vaidlusi, et kes saab sellest juurdekasvust rohkem ja kes vähem. Otsustama peab prioriteetide alusel. Aga võibolla istub lumepalli sees – juba aastatega juurdunult – midagi sellist, mis on vähem prioriteetne ja lisanduvad prioriteedid on kõik hulga olulisemad.
Võibolla nullbaasi eelarve, millega võtaksime lahti kogu riigi rahanduse ja vaataksime tervikuna kõiki prioriteete, võimaldab leida lisaraha ka politseinike, õpetajate, päästjate jne palkade tõusuks ilma, et peaksime jälle otsima 135 miljonit eurot täieliku õnne saavutamiseks ning aegajalt selleks makse tõstma.
Asekantsler Jegorov, te ikka teate, et järgmisel aastal on parlamendivalimised?
(Naerab)
Olen sellega vägagi kursis. See teeb muidugi keeruliseks.... Olen realpolitik-põhimõtetega vägagi kursis – selleks, et teha mingeid strateegilisi asju, on vaja lubada ka pisikesi meeldivaid asju, et üldse pukki saada. Vastasel juhul jäädki strateegiast rääkima, ainult et väljaspool riigikogu seinu. Mis ei tähenda, et – ütlen kui valija – ainult nendest pisikestest asjadest võikski koosneda [poliitikute] lubaduste pakett.
Minu kui maksupoliitika eest vastutava ametniku mure on, et kas saaksime reeglina makse tõstvate maksumuudatuste asemel vaadata: äkki meil on riigis juba piisavalt raha, mida saaks suunata mujale.
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Sagadis lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021. Aga märtsis-aprillis 2019, pärast parlamendivalimisi, võib koalitsioon muutuda ja kordub sügis 2016, kui Reformierakond langes ja Keskerakond tuli. Te ikka mäletate seda aega?
Mäletan seda väga hästi.
Kui 2015 saime [parlamendivalimiste järel] kuu aega, et kõik maksumuudatused ette valmistada, siis 2016 oli meil selleks 10 tööpäeva. Seda on vähe. See oli paratamatus, kuna koalitsioon vahetus riigieelarve koostamise lõpusirgel ja mõistan täiesti, et uus koalitsioon ei taha töötada terve aasta vana [valitsuse] kokkulepete alusel. Nii et, mida ma mäletan – meil oli väga vähe aega analüüsiks üsna oluliste ja suurte maksumuudatuste tegemisel.
Kui palju andsite toona nõu midagi teistmoodi teha?
Andsime väga palju nõu. See ongi meie töö.
Kui palju teid kuulda võeti?
Nii ja naa. Mul on olnud au töötada juba nelja rahandusministriga. Kuulatakse küll... Kuulamine ei tähenda, et kõike võetakse arvesse.
Poliitikud teevad oma tööd, ametnikud oma tööd. Meie eesmärk on anda igakülgset nõu, aga otsus jääb ikkagi poliitiku teha. Ametnikud ei lähe valimistele, poliitikud aga vastutavad oma valuutaga ehk rahva häältega.
Ühele ametist lahkuvale rahandusministrile kinkisite kandilise vaasi, millele panite nimeks "käkk kuubis". Mis see oli?
See oli mõeldud naljana ja õnneks käkki kuubis ei tulnudki. Me räägime nn automaksust, mis kandis nime mootorsõiduki keskkonna lõiv.
Nagu ütlesin, meil oli muudatusteks aega 10 tööpäeva, saime kokku panna hea paketi, aga pikas perspektiivis poleks see olnud maks, mida Eesti maksumaastikul üldse näha. Olen tänulik [eelmisele rahandusministrile] Sven Sesterile, et ta võttis meid kuulda ja teema võeti maha.
Järgmisel kevadel võib see korduda, kui Reformierakond peaks tagasi võimule saama, kõik tehakse ümber.
Meie teeme oma tööd vastavalt sellele, millised on poliitilised prioriteedid ja milliseid valikuid rahvas valimistel teeb.
Vaat selle kohta te kirjutasitegi, et poliitik ei tegele niivõrd Eesti elu paremaks tegemisega kui lubaduse täitmisega ja talle vastu antavad hääled on sellel turul kehtiv valuuta.
Tõdesime hiljutisel Praxise mõttehommikul, et meil on tõesti probleem või kindlasti väljakutse, et koalitsioonileppe kohta ei tehta väljatöötamise kavatsust ja see ei käi kahel kooskõlastusringil, kus oleks võimalik anda tagasisidet – too [punkt] on probleem ja too teine ei ole...
Olete nimetanud seda Eesti poliitika hädaks ja viletsuseks.
Aga koalitsioonivalitsuses peavadki tavaliselt olema kompromissid. Paraku on Eesti poliitiline maastik selline, et ükski erakond ei saa juhtida riiki üksinda...
Jumal tänatud!
(Paus)
Nii ja naa. Kui näen selles midagi negatiivset, siis muidugi ainult oma mätta otsast, nii et, ilmselt on teil õigus. Tsiteerin ühte oma väga head kolleegi: „Pliit on üks, pott on üks, aga üks tahab borši, teine seljankat, kolmas leivasuppi. Paneme kõik potti, lisame vett ja miks me siis pärast imestame, et keegi seda suppi süüa ei taha?“
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Kas maksupoliitika on poliitika?
Eesti keeles on sellest väga keeruline rääkida. Inglise keeles on kaks sõna – politics ja policy. Seega tax-policy ehk maksussüsteemi kujundamine.
Maksupoliitika peab minu veendumuse järgi olema alati teisejärguline muude poliitikate suhtes. Kõigepealt peame otsustama, kuhu tahame kõik koos liikuda, milline on meie haridus-, sotsiaal-, majanduspoliitika jne ning alles siis vaatame, kas maksupoliitika on kõige parem vahend, et neid eesmärke saavutada. Kui ei, peab maksupoliitika olema neutraalne, et see ei mõjutaks inimeste otsuseid suunas, mida me ei pea õigeks. Tahame, et inimesed jooksid vähem alkoholi, ehk suunata neid väiksema tarbimise poole, aga seejuures peame arvestama, et osa inimesi suundub selle suunamise tulemusel Lätti. Nii et neutraalsus maksupoliitikas on väga oluline ning maksupoliitika on ja jääb teisejärguliseks.
Tuleb uus valitsus, kellel on uued lubadused ja siis vaadatakse taas aktsiiside poole...
Ma mõistan seda. Poliitik näeb alati laiemalt ja selleks, et teha strateegilisi valikuid, on tal vaja lubada midagi, mis inimestele meeldib, vastasel juhul ei saa ta Tallinna kõige kuulsama künka otsa, et neid valikuid ellu viia.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu hoida on nutikas kalkulaator, mis näitab, kuidas mõjutaks suurt pilti mõne aktsiisi ja maksu tõstmine või langetamine. Tehke see avalikuks, siis oleks kõigil näha, mis hind on poliitikute soovidel.
See, muide, on avalik. Kui võetakse vastu maksumuudatused, siis on seletuskirjas kohustuslik ära tuua muudatuse mõjud. Kui need on aga seotud maksumaksja käitumise muutumisega, siis inimpsühholoogia ennustamine on äärmiselt keeruline.
Teiseks, kui vaatate alkoholiaktsiisi statistikat, siis meil ei ole olnud juba pikemat aega standardaastat, et näha, kuidas maksumäärade muutus mõjutab turgu. Kogu aeg on käinud [seaduste] vastuvõtmine, ümber muutmine, [varude] varumine, nihutamine ühest aastast teise.
Sellistes tingimustes on Svenil ja tema meeskonnal keeruline töötada. Nad on väga head professionaalid, rahandusministeeriumi prognoosid riigieelarve täitmise kohta või meie majandusprognoosid on kõikidest konkurentidest ühed kõige täpsemad. Jah, see on tuleviku ennustamine: nad ütlevad oma parima teadmise juures, mis võib juhtuda, ent paraku, kui aega on vähe ja otsused on varasematest kardinaalselt erinevad on ka usalduspiirid väga laiad ja ennustus võib erineda tegelikust olukorrast 10, 20, isegi 30 protsenti.
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Miks algas alkoralli Lätti? Kas ainult meie aktsiisipoliitika tõttu?
Üldiselt on selline kaubandusturism vägagi levinud, eriti Euroopa Liidus. Miks alkoholiralli siin algas? See on pikem protsess ja loomulikult on mitu tegurit. Ma ei süüdista meediat, vaid lihtsalt nendin: lai kajastus viib massidesse teadmise, et kui inimesed käivad, ju siis on põhjus olemas ja ehk peaks seal samuti ära käima.
Peab arvestama, et inimene teeb mõnda asja ka trotsist. Nii puudub igasugune ratsionaalne põhjendus, miks pidi tähistama 24. veebruari alko-kolonniga, aga ju siis oli vajadus anda sõnum. Mul on hea meel, et elame riigis, kus sellist sõnumit võib anda, kartmata tagajärgede pärast.
Teie olete selles süüdi, sest prognoosite aktsiisimuudatusi valesti.
Nii ja naa. Valesti ei olnud prognoositud, aga olukorras, kus väga ulatuslikke otsuseid tehakse väga lühikese aja jooksul, siis ongi prognooside usalduspiirid laiad ja lõpptulemus võibki kukkuda väga erinev loodetust. Seda ei anna ette ennustada koma koha täpsusega.
Samas on päris palju sõnumeid olnud, et riik kaotas 55 miljonit või isegi rohkem eurot. Kaotas millest? Riik kaotab ainult selle võrra, mis Lätti läheb. Ja kui vaatame, kui palju on Lätil [meie arvelt] kasvu juurde tulnud, siis need on oluliselt tagasihoidlikumad miljonid.
Jah, olukord on keeruline, aga veel keerulisem on see kütuse aktsiisiga.
Alkoholiaktsiis on tarbimismaks, aga kütuseaktsiis on tööstusele sisend. Ja diislikütuse liitrihinna vahe Lätiga on meil 10, Leeduga umbes 30 senti... Oleme üsna keerulises olukorras ja otsused, sh need, mida poliitikud peavad riigi eelarvestrateegia raames tegema, on üsna keerulised. Juba mõne päeva pärast me kuuleme seda.
Kütuseaktsiisi tuleks Eestis langetada?
Ma ei oska öelda, millise otsuse poliitikud teevad. Aga kindlasti oskan öelda, et otsuseid tuleb analüüsida märksa pikemalt kui meil oli selleks aega eelmiste [2016. aasta] otsuste juures.
Võibolla veel üks asi, millest peame rääkima, on stabiilsus. Ma ei räägi, kas tulumaks on 15, 30 või 50 protsenti – need on äärmused. Aga kas tulumaks on 20 või 21 protsenti, selle küsimuse taustal hindaksid ettevõtjad pigem stabiilsust, kus tulumaksumäär on otsustatud ja selliseks see jääb. Et saaks stabiilselt planeerida oma tegevust. Muidugi, mida madalamad maksud, seda parem majandusele.
Millise emotsiooniga loete sotside süüdistusi rahandusministeeriumi ametnike ebaõigete prognooside asjus?
Seda tuleb küsida Sven Kirsipuult. Aga mina arvan, et tal on neid valus lugeda.
Prognoos anti hoiatusega, et selle usalduspiirid on väga laiad. Pole ju võimalik kokku panna infot, mille alusel öelda, et x tänava Peeter läheb Lätti, aga y tänava Milvi ei lähe.
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Kas 500-eurone tulumaksuvabastus on õige ja õiglane?
Maksutehniliselt on meile väga pikka aega ette heidetud, et madalapalgaliste maksukoormus Eestis on Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem. Nii, et see adresseerib õiget probleemi, sest madalapalgalised maksidki seni protsentuaalselt rohkem maksu kui kõrgemapalgalised. Tehniliselt saab seda mitmel erineval moel lahendada.
Olete hiljem öelnud, et teile oleks 500-eurose maksuvabastuse korral meeldinud hoopis teine variant. Milline?
Üks variant on olnud arutamisel ja oli isegi Praxise analüütikute poolt analüüsitud, kui tellisime neilt valimislubaduste maksuarvutusi. See oli 24 protsenti tulumaksumäära ja 500 eurot maksuvaba tulu kõigile.
Mõistan, et 24 protsenti oleks vastuvõetamatu ilmselt Reformierakonnale ja IRL-ile, sest tegemist on maksumäära tõstmisega. Aga, see võimaldaks lubada kõigile 500 eurot maksuvaba tulu ja maksutehniliselt oleks märksa lihtsam lahendus.
Sain ma õigesti aru, et jälgite erakondade valimislubadusi ja üritate arvutada, milline oleks nende võimalik hind?
Me ei saaks muidu oma tööd teha. Valimised on märtsi esimesel pühapäeval ja maksuseaduste muutmiseks – eelnõu ja seletuskirjade koostamine, kooskõlastamine, arutelu valitsuses ja riigikogus, Riigi Teatajas avaldamine – on aega 30. juunini, kui tahame, et need jõustuksid 1. jaanuarist. Me ei saaks tõesti oma tööd teisiti teha, kui ei jälgiks tähelepanelikult, mida lubatakse ja juba ette ei mõtleks, et kui see või too läheb läbi, kuidas me seda realiseerime.
Aga 500-eurost ülespoole tulude arvestamine, kui palju seda peaks muutma?
Poliitiliselt praegu väga laetud küsimus. Seda saaks kõige paremini küsida raamatupidajatelt, kui palju see neile pärast üleminekuperioodi lisatööd põhjustab. Meie – sh maksu- ja tolliamet – teeme maksimaalselt hästi oma tööd, et pehmendada võimalikke negatiivseid tagajärgi.
Näiteks maksuamet, ennekuulmatu, võtab aasta jooksul ühendust inimestega: olge head, tehke midagi, et te järgmisel aastal ei peaks juurde maksma. Vanas süsteemis me midagi sellist ei pidanud tegema. Maksusüsteemi lihtne administreerimine on samuti väärtus omaette.
Euroopa Liidu toetusrahad kuivavad peagi kokku. Ehk peaks enne suurte taristuprojektide jaoks laenu võtma ning ehitaks näiteks Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva korralikud maanteed, mis ühendaksid paremini Eestit?
Siin on mitu aspekti. Kas toome juurde teedeehitajaid, kes selle raha eest need teed valmis ehitavad? Või peame arvestama, et ehitushinnad mujal Eestis ronivad lakke? Ei ole võimalik rahaga teed ehitada, on vaja materjale ja on vaja inimesi. Sellele tuleb kindlasti mõelda.
Näeme seda paraku maksuametis, kes on just 2016. aasta maksusüsteemi muudatuste järel öelnud: te võite meile raha juurde anda, aga Eesti IT-turul ei ole vaba ressurssi, see raha ei too meile suuremahulisi IT arendusi, infosüsteeme, sest mitte keegi ei võta seda teha.
Samas, ühte aastasse suurt summat laenuraha võttes saame endale suurema tõenäosusega inflatsiooni kui valmistehtud asju.
Aga Euroopa Liidu toetuste oluline vähenemine?
Täismahus seda asendada ei olegi vaja. EL-i raha oli mõeldud selleks, et viia meid teatud tasemele, kindlasti aga mitte selleks, et viia meid üle [EL-i] keskmise. Teist ja kolmandat Mäo liiklussõlme ei ole vaja, ühest täiesti piisab ja võibolla enda rahaga me nii suuri objekte igale poole ei ehitaks.
Selge, et EL-i ärajääv raha vajab mingil moel kompenseerimist, asendamist ja peame mõtlema, kust see raha tuleb.
Peame olema siin väga tähelepanelikud, mis on meie maksukoormus. Kunagi oli see 32-33 protsenti SKP-st, praegu on nihkumas juba 35 protsendi kanti. Kui keegi arvab, et mis see kolm protsenti ka on, siis – kui meie SKP jääb 20 miljardi euro kanti, on kolm protsenti sellest 600 miljonit. Mis tähendab, et 600 miljonit eurot tuleb iga-aastaselt rohkem maksu koguda ja seda me praegu juba teeme.
Kui jääb ära Euroopa raha, kuhu me siis nihkume? 37? 38? 39 protsenti? See on liiga suur maksukoormus... Vähemalt ei ole see maksukoormus, millega oleme harjunud. Maksukoormus üldiselt mõjutab majanduskasvu.
Riik peab enda piire tunnetama?
Me ei ela isoleeritud maailmas. Lätis-Leedus on maksukoormus 27-28, meil nihkumas 35 protsendi kanti.
See pole seotud sellega, nagu Lätis-Leedus oleksid maksud madalad, ei ole. Kui tahate ausalt tegutseda Lätis, siis vähemalt palgamaksud on seal kõrgemad, küsimus, kas nad suudavad makse sama efektiivselt kokku koguda kui meie maksuamet, kes on efektiivuselt – sõltudes indikaatorist – Euroopas kas 1. või 3. kohal.
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Tänavu 5. aprillil kell 22.35 tegite sotsiaalmeedias postituse: "Täna kiitis VV (Vabariigi Valitsus, toim) heaks pensionireformi. Mina ja minu maksuinimesed on RMs (rahandusministeeriumis, toim) selges opositsioonis. /---/ Reformi mõju motivatsioonile ametlikku palka saada on hävitav. Oleme 19 aastat rääkinud inimestele, et mõtle enne kui ümbrikut vastu võtad. Nüüd ütleme, et tühja sellest? Võta 500 kontole ja ülejäänud ümbrikus? Ka [kogumispensioni] II sammas on niigi ju lammutamisel. Ma olen lihtsalt sõnatu."
Te ei arvanud, et selline vastuhakk rahandusministri kodupartei joonele võiks jääda teie viimaseks tööpäevaks asekantslerina?
Olen seda küsimust saanud päris palju. Ja mul on kurb, et me esitame seda küsimust korduvalt ja korduvalt.
Mulle tundub, et me elame üpris tugevas demokraatlikus riigis. Meil on apoliitiline ametnikkond, kes teenindab ja nõustab valitsust ja ministreid, mis aga ei tähenda, et peab vait olema, kui sulle tundub, et rahvas võiks võita sellest teadmisest, mida otsustatakse ja parem informeeritus oleks kasulik.
Ma ei taha sekkuda poliitikute otsustuspädevusse, poliitikud teevad neid otsuseid, sest nemad on poliitikud, aga väga suur kasu on juba sellest tõusetunud, et inimesed mõtlevad ja tunnevad huvi: mida selle pensionireformiga nüüd otsustatakse, räägi täpsemalt.
Kasutate ametniku eetikakoodeksi sätet, et ametnik võib tööalastes küsimustes avaldada isiklikku arvamust, tehes seda vastutustundlikult, argumenteeritult?
Ja kindlasti peab kõigepealt proovima oma majas vaielda, argumenteerida, arutada. Seda me oleme teinud, nii ametnike tasemel kui ka poliitikutega.
Kuigi meie riigikogu on sageli nimetatud kummitempliks, olen absoluutselt veendunud, et pensionireform ei ole kindlasti teema, kus ilma aruteludeta lüüakse tempel peale, see teema satub kindlasti ägedate arutelude keskmesse.
Mis teil selle vastu on, kui riikliku vanaduspensioni ehk I samba puhul on tööstaažil senisest suurem ja töötasul väiksem roll?
Üldse ei ole selle vastu, kui on suurem roll. Meil ongi vaja suuremat solidaarsust, sest kusagilt ei ole tulemas lisanduvaid töökäsi, aga ainult tööl käijad maksavad meile kõigile pensioni. Pensionireformi on tõesti vaja, sest kui riskidega ei tegeleta, siis need aina süvenevad. Aga, ma ei leia, et viskumine teise äärmusesse on kasulik. Äärmuseks pean ma ainult staaži arvestamist.
Maksupoliitika eest vastutajana vastutan ma selle eest, et inimestel ei oleks täiendavat motivatsiooni ümbrikupalka saada. Ümbrikupalga motivatsioon sõltub väga palju müütidest ja emotsioonidest sageli rohkem kui faktidest.
Teie oponendid ütlevad vastu, et 18- või 28-aastane inimene ei mõtle pensionisammastele, tema mõtleb sellele, kui palju raha kätte saab, ükskõik kuidas.
Kindlasti on neidki, kes ei mõtle pensionile ka üks aasta enne pensioniiga. Aga on kindlasti neidki, kes mõtlevad oma tulevikule enne, kui nad tööjõuturule sisenevad.
Oluline on, millise signaali me inimesele saadame. Kas te arvate, et inimesed ostavad endale kodu, sest meil on maksusoodustus kodulaenu intressidele või lähevad tasulisse ülikooli, sest saavad maksusoodustust või muretsevad lapsi, kuna meil on täiendav maksuvaba tulu laste pealt? Inimesed teevad otsuseid hoopis teistel põhjustel, aga ometi on need soodustused olemas, sest saadavad teatud signaali, mida riik väärtustab.
Mullu detsembris tegite postituse "Ma kordan: "Teie pensioni rünnatakse!"". Kas see oli pärast IRL-i esimehe Helir-Valdor Seederi üleskutset kaotada kohustuslik II pensionisammas, peatada sinna riigipoolsed sissemaksed ja muuta see vabatahtlikuks?
Arvan, ja ma ei ole üksik selles arvamises, sest seda on kinnitanud ka mõned minu analüütikutest kolleegid, et juhul kui pensionisammas ei ole selline nagu täna, võime kogu arutatud pensionireformi korstnasse kirjutada. Selle reformi nurgakiviks on olemasolev II pensionisammas.
Keskerakonna Raimond Kaljulaid kirjutas nüüd, et Dmitri Jegorovi kriitika pensionireformi vastu on maailmavaateline. Milline on teie maailmavaade?
Minu maailmavaade ütleb, et ümbrikupalk sööb kõigi inimeste pensione, sh praeguste pensionäride sissetulekuid. Oma ametikohal pean mõtlema, kuidas meie otsused mõjutavad ümbrikupalga ulatust. Olen mures, et see võib olla negatiivne. Võin ka eksida, võibolla tõesti kõik meie 18-aastased ütlevad kohe tööandjale, ei nad ei taha ümbrikupalka. Eesti inimesed on üldiselt väga hästi informeeritud, millest nad ilma jäävad, kui ümbrikupalgaga nõustuvad.
Aga mõned ometi nõustuvad?
80 protsenti inimestest seavad esikohale ravi- ja pensionikindlustuse puudumise kui ümbrikupalga tagajärje. Meil on ümbrikupalgaga märksa parem kui Lätis ja Leedus, kuid muidugi mitte samal tasemel Põhjala riikidega. MTA-ga oleme ligi 20 aastat tööd teinud, et veenda Eesti inimesi mitte nõustuma ümbrikupalgaga...
Miks nad nõustuvad?
Näiteks kui vanasti oli levinud nn "täissumma ümbrikus", siis nüüd makstakse – seal, kus seda juhtub – ametlikult miinimumpalka või natuke rohkem, et maksuamet rahule jätaks ja ülejäänud on ümbrikus. Mõni inimene tunneb, et nii on tal võimalik suuremat palka saada, aga see on müüt, sest võidab hoopis tööandja.
Raimond Kaljulaid ei välista, et teil võiks olla huvi minna poliitikasse ja meenutab, et olite 2005-2015 Reformierakonna liige. Mida talle vastate?
Vastan väga otseselt – ma ei lähe poliitikasse. Järgmise aasta märtsikuus lähen ma valimistele valijana.
Ma olen poliitikat üsna lähedalt näinud, sest pean poliitikutega suhtlema. Ja ma arvan, et minust on suurem kasu siin, kus ma olen.
"Kõike võib teha. Alati. Heameelega kuulaks aga Eestis debatte, mida on vaja teha, mitte mida võib teha. Kas Tallinnas võib loobuda tasuta (teiste poolt kinni makstud) ühistranspordist ja sulgeda Tallinna TV? On seda vaja teha? Nii ühte kui teist? Ei kumbagi?" Need on teie sõnad. Aga teie vastus?
Ma ei tea, kas see on küsimus, mis ilmtingimata nõuab vastust. Laenasin selle ütluse ühelt kolleegilt, IT-inimeselt, kes küsimuse "Kas infotehnoloogiliselt saab nii teha?" peale vastabki, et infotehnoloogiliselt saab kõike, aga kas kõike on vaja...
Kas me oleme otsustanud ja välja valinud probleemid, mida lahendada ning alles siis otsime, milline on kõige parem lahendus, või oleme otsustanud kõlavate ideedena mingi lahenduse kasuks ja alles siis hakkame otsima, millist probleemi see lahendus lahendaks. Selles on küsimus.
See ongi nii, nagu olete tsiteerinud Vene näitlejat ja satiirikut Mihhail Žvanetskit: "Ärge võidelge hallitusega, võidelge niiskusega!"
Põhimõtteliselt jah. Kui ütleme, et maksusüsteemis on vaja midagi muuta ja minult küsitakse, kas meil on vaja kinnisvaramaksu, siis ma ei oska sellele küsimusele vastata. Küsige, millist probleemi me tahame lahendada, siis oskan öelda, kas seda lahendab kinnisvaramaks või äkki miski muu.
Teile öeldakse lihtsalt: meil on vaja tõsta mõne valdkonna töötajate palka.
Meile on ette heidetud, et Eestis on varamaksude osakaal liiga väike ja tõepoolest, EL-is oleme sellega 28 liikmesriigi seas viimasel kohal. Varamaksude puudumine ei ole probleem, see muutub probleemiks, kui ütleme, et tahame teisi makse langetada, aga varamaksu ei puutu. Järelikult peame kusagilt mujalt võtma.
Te küsite, miks neid aktsiise on tõstetud? Aga varamakse me ju ei puutu! Mida siis veel? Üldine käibemaks? On erakondi, kellele see on punaseks jooneks. Teised erakonnad ütlevad, et tulumaksu ei tohi puutuda...
Dmitri Jegorov Autor: Siim Lõvi /ERR
Kui hea on Eestis olla ettevõtja?
Sellele küsimusele peavad vastuse andma ettevõtjad ise. Minu arvates oleme kohati üle pingutanud sisendite maksustamisega, kasvõi kütuseaktsiisiga. Meil on energiamahukaid ettevõtteid, kes on teinud otsuse siia tulla ja kes võibolla juba kahetsevad seda või hakkavad kahetsema. Kindlasti teevad sageli muutuvad maksupoliitilised otsused ettevõtjatele majanduskeskkonna vähem ette ennustatavaks, mis on investeeringutele üsna negatiivne. Need üksikud asjad on tõesti probleemsed. Laias laastus arvan, et olukord ei ole nii hull kui saame ajakirjandusest lugeda.
Mida arvata Eesti e-residentide pangakontode sulgemisest ja uute mitte avamisest?
Pankadel on õigus valida oma kliente. Nad ei ole riigistruktuur, kellele võiks seadusega ette kirjutada, kes on nende klient ja kes ei ole. Üldiselt olen ettevaatlik suhtumise osas, et kord on kõik teretulnud ja mõnda aega hiljem paneme kõik [kontod] kinni. Aga mul on hea meel ja olen tänulik pankadele, et nad astusid iseseisvalt dialoogi ning teevad konkreetseid ettepanekuid, mida peaks e-residentide kontode puhul ära korraldama...
See on suhteliselt detailne kontroll nende majandustegevuse üle.
Aga rahapesu on ka suhteliselt oluline teema. Oleme viimasel ajal näinud paljusid rahapesu skandaale, mis ei ole ainult Eesti teema, vaid globaalselt ülioluline teema. Nii et, jah, piltlikult öeldes pead panga ees end lahti riietama, aluspesuni välja. Pank ju riskib oma tegevusega.
Kuidas see mõjutab Eesti e-residentsuse programmi?
Elame-näeme. Arvan, et hirmud ja probleemid saavad maha võetud, sest pangad on positiivselt meelestatud ja teevad konkreetseid ettepanekuid koostöö arendamiseks, et e-residendid saaksid jätkata.
Kas te pole mõelnud enda konsultatsioonifirma asutamisele?
Olen päris palju erinevaid asju mõelnud, aga seni on minu töö rahandusministeeriumi asekantsler ja üritan olla kasulik siin.
Teil oleks esimene maailmamastaabiga klient olemas. 6. jaanuaril kirjutasite Facebookis oma unenäost: "Kohtusin Putiniga. Arutasime maksureformi Venemaal. Paluti seni saladuses hoida." Millist nõu te president Putinile andsite?
Saate ju aru – see oli nali. Viimasel ajal pole ma Venemaa maksu-uuendustega isegi kursis püsinud.
Kahjuks pole Eestil nendega topeltmaksustamise vältimise lepingut, mis on aastaid olnud "riiulis". Seda lepingut oleks vaja, sest majandussuhted on meil täiesti olemas.
### Response:
Asekantsler Jegorov: "Ärge võidelge hallitusega, võidelge niiskusega!" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skripal kinnitas, et sai Venemaa sõbralikust abipakkumisest teada ja ühtlasi nende isikute nimed, kellega ta suursaatkonnas saab soovi korral ühendust võtta.
Skripali sõnul ei soovi ta hetkel Venemaa abi, kuid teab nüüd, kuidas ja kellega ühendust võtta, kui ta meelt peaks muutma.
Skripal teatas ühtlasi politsei vahendusel, et tema ja tema isa eest ei räägi mitte keegi peale nendi endi.
Viimasel ajal on juhtunuga seoses ütlusi andnud Skripali Venemaal elav nõbu. Rahvusringhäälingu BBC andmetel oli nõbu väitnud, et Julia Skripal kavatseb Suurbritannias poliitilist varjupaika taotleda.
"Kõige tähtsam on see, et ma pole ohus ja tunnen end aja möödudes aina paremini," ütles Skripal.
Tütre sõnul on isa endiselt raskelt haige.
Ajaleht Sun kirjutas varem päeval oma allikatele viidates, et Salisbury haiglast välja kirjutatud Julia Skripal toimetati ühe Suurbritannia sõjaväebaasi hospidali.
Suni teatel turvab Juliat "relvastatud valve, et vältida uut tapmiskatset".
"Ta on sõjaväehospidalis, et teda kaitsta ja tervisel silm peal hoida," ütles allikas.
Venemaa suursaatkond teatas teisipäeval, et taotles Suurbritannialt uuesti konsulaarligipääsu andmist Julia Skripalile. | Julia Skripal tõrjus esialgu Venemaa saatkonna abipakkumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skripal kinnitas, et sai Venemaa sõbralikust abipakkumisest teada ja ühtlasi nende isikute nimed, kellega ta suursaatkonnas saab soovi korral ühendust võtta.
Skripali sõnul ei soovi ta hetkel Venemaa abi, kuid teab nüüd, kuidas ja kellega ühendust võtta, kui ta meelt peaks muutma.
Skripal teatas ühtlasi politsei vahendusel, et tema ja tema isa eest ei räägi mitte keegi peale nendi endi.
Viimasel ajal on juhtunuga seoses ütlusi andnud Skripali Venemaal elav nõbu. Rahvusringhäälingu BBC andmetel oli nõbu väitnud, et Julia Skripal kavatseb Suurbritannias poliitilist varjupaika taotleda.
"Kõige tähtsam on see, et ma pole ohus ja tunnen end aja möödudes aina paremini," ütles Skripal.
Tütre sõnul on isa endiselt raskelt haige.
Ajaleht Sun kirjutas varem päeval oma allikatele viidates, et Salisbury haiglast välja kirjutatud Julia Skripal toimetati ühe Suurbritannia sõjaväebaasi hospidali.
Suni teatel turvab Juliat "relvastatud valve, et vältida uut tapmiskatset".
"Ta on sõjaväehospidalis, et teda kaitsta ja tervisel silm peal hoida," ütles allikas.
Venemaa suursaatkond teatas teisipäeval, et taotles Suurbritannialt uuesti konsulaarligipääsu andmist Julia Skripalile.
### Response:
Julia Skripal tõrjus esialgu Venemaa saatkonna abipakkumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala eest Torinos peetud avamängu 3:0 võitnud Madridi Real jäi juba teisel minutil külaliste vastu kaotusseisu, kui Sami Khedira tsenderduse tahaposti vormistas peaga väravaks Mario Mandžukic. Horvaat oli õige mees õige kohas ka 35 minutit hiljem, kui kasutas ära Stephan Lichtsteineri antud tsenderduse, ning lõi seisuks 2:0. Itaalia meistrid lõpetasid märkimisväärse tagasituleku 61. minutil, mil Keylor Navase jämeda eksimuse kasutas ära Blaise Matuidi, kes viis külalised 3:0 ette.
Tõelisele šokk-tulemusele lähedale olnud Juventus näis tüürivat mängu lisaajale, kuid üleajal eksis Juventuse karistusalas määruste vastu keskkaitsja Medhi Benatia, tehes vea Madridi poolkaitsja Lucas Vazqueze vastu. Kohtunik Michael Oliver määras võõrustajatele penalti, mille peale läks endast täielikult välja Juventuse vanameistrist väravavaht Gianluigi Buffon. Kohtunikuga agressiivselt sõnelema läinud Buffon teenis käitumise eest punase kaardi, mis tähendab, et hooaja lõpus karjääri lõpetaval 40-aastasel itaallasel jääbki Meistrite liiga võitmata.
Teisel üleminutil antud penaltit sai enda 150. Meistrite liiga kohtumist mänginud Cristiano Ronaldo lööma minna alles kaheksandal üleminutil, ning üliolulisel hetkel Portugali ründaja ei eksinud. Ronaldo saatis palli paremasse ristnurka, kust Juventuse varuväravavaht Wojciech Szczesny seda püüda ei suutnud.
Kahe mängu kokkuvõttes Juventuse 4:3 alistanud Madridi Realist sai selle tulemusega käesoleva hooaja neljas Meistrite liiga poolfinalist. Viimased kaks hooaega Euroopa kõige prestiižsema karikasarja võitnud Real võib reedel loositavates poolfinaalpaarides vastamisi minna kas Liverpooli, Roma või Müncheni Bayerniga. | Buffoni punane ja üleaja penalti aitasid Madridi Reali poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala eest Torinos peetud avamängu 3:0 võitnud Madridi Real jäi juba teisel minutil külaliste vastu kaotusseisu, kui Sami Khedira tsenderduse tahaposti vormistas peaga väravaks Mario Mandžukic. Horvaat oli õige mees õige kohas ka 35 minutit hiljem, kui kasutas ära Stephan Lichtsteineri antud tsenderduse, ning lõi seisuks 2:0. Itaalia meistrid lõpetasid märkimisväärse tagasituleku 61. minutil, mil Keylor Navase jämeda eksimuse kasutas ära Blaise Matuidi, kes viis külalised 3:0 ette.
Tõelisele šokk-tulemusele lähedale olnud Juventus näis tüürivat mängu lisaajale, kuid üleajal eksis Juventuse karistusalas määruste vastu keskkaitsja Medhi Benatia, tehes vea Madridi poolkaitsja Lucas Vazqueze vastu. Kohtunik Michael Oliver määras võõrustajatele penalti, mille peale läks endast täielikult välja Juventuse vanameistrist väravavaht Gianluigi Buffon. Kohtunikuga agressiivselt sõnelema läinud Buffon teenis käitumise eest punase kaardi, mis tähendab, et hooaja lõpus karjääri lõpetaval 40-aastasel itaallasel jääbki Meistrite liiga võitmata.
Teisel üleminutil antud penaltit sai enda 150. Meistrite liiga kohtumist mänginud Cristiano Ronaldo lööma minna alles kaheksandal üleminutil, ning üliolulisel hetkel Portugali ründaja ei eksinud. Ronaldo saatis palli paremasse ristnurka, kust Juventuse varuväravavaht Wojciech Szczesny seda püüda ei suutnud.
Kahe mängu kokkuvõttes Juventuse 4:3 alistanud Madridi Realist sai selle tulemusega käesoleva hooaja neljas Meistrite liiga poolfinalist. Viimased kaks hooaega Euroopa kõige prestiižsema karikasarja võitnud Real võib reedel loositavates poolfinaalpaarides vastamisi minna kas Liverpooli, Roma või Müncheni Bayerniga.
### Response:
Buffoni punane ja üleaja penalti aitasid Madridi Reali poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullu pälvisid Jüris kolmikvõidu Cycling Tartu ratturid eesotsas Norman Vahtraga, kes püstitas rajarekordi 19.22,1. Martma oli neljas ja teda võib favoriidiks pidada ka tänavu. Suur ütles, et võtab pingutust kui head ettevalmistust triatlonivõistlusteks. Tema peaeesmärk on teha hea tulemus juuni keskel toimuval Ironman 70.3 Otepääl.
Võib juhtuda, et nimetatud võistlus jääb töö kõrvalt profisportlase kombel treeninud Suurele viimaseks jõuprooviks kõrgemal tasemel. "Tahaksin sporti vabamalt võtta. Elus on ka palju muud huvitavat teha. Jätkan treenimist väiksemate koormustega ja käin võistlustel õhkkonda nautimas ega mõtle nii palju tulemusele. Plaanis on ka rohkem reisida," rääkis Suur.
Kolmapäeva õhtuks lubatakse Jürisse 15 soojakraadi ja nõrka edelatuult. Rattadistantsi start on avatud kell 17.15-19.30. Jooksurajale pääseb kell 19.35-19.50. | Filter Temposarja avaetapil tuleb tuline legendide duell | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullu pälvisid Jüris kolmikvõidu Cycling Tartu ratturid eesotsas Norman Vahtraga, kes püstitas rajarekordi 19.22,1. Martma oli neljas ja teda võib favoriidiks pidada ka tänavu. Suur ütles, et võtab pingutust kui head ettevalmistust triatlonivõistlusteks. Tema peaeesmärk on teha hea tulemus juuni keskel toimuval Ironman 70.3 Otepääl.
Võib juhtuda, et nimetatud võistlus jääb töö kõrvalt profisportlase kombel treeninud Suurele viimaseks jõuprooviks kõrgemal tasemel. "Tahaksin sporti vabamalt võtta. Elus on ka palju muud huvitavat teha. Jätkan treenimist väiksemate koormustega ja käin võistlustel õhkkonda nautimas ega mõtle nii palju tulemusele. Plaanis on ka rohkem reisida," rääkis Suur.
Kolmapäeva õhtuks lubatakse Jürisse 15 soojakraadi ja nõrka edelatuult. Rattadistantsi start on avatud kell 17.15-19.30. Jooksurajale pääseb kell 19.35-19.50.
### Response:
Filter Temposarja avaetapil tuleb tuline legendide duell |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna toimusid suurepärased läbirääkimised Rootsi välisministri M. Wallströmiga transatlantilise ja globaalse julgeoleku, Arktika ja telekommunikatsiooni julgeoleku teemadel," kirjutas Bolton oma Twitteri kontol.
"Rõõm omada sellist tugevat partnerit Rootsis," rõhutas ta.
Excellent discussion with Sweden's Foreign Minister Margot Wallstrom today on transatlantic and global security, the Arctic, and telecommunications security. Glad to have such a strong partner in Sweden. pic.twitter.com/nuu1UAcwYt
— John Bolton (@AmbJohnBolton) April 29, 2019 | Bolton arutas Rootsi välisministriga transatlantilist julgeolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna toimusid suurepärased läbirääkimised Rootsi välisministri M. Wallströmiga transatlantilise ja globaalse julgeoleku, Arktika ja telekommunikatsiooni julgeoleku teemadel," kirjutas Bolton oma Twitteri kontol.
"Rõõm omada sellist tugevat partnerit Rootsis," rõhutas ta.
Excellent discussion with Sweden's Foreign Minister Margot Wallstrom today on transatlantic and global security, the Arctic, and telecommunications security. Glad to have such a strong partner in Sweden. pic.twitter.com/nuu1UAcwYt
— John Bolton (@AmbJohnBolton) April 29, 2019
### Response:
Bolton arutas Rootsi välisministriga transatlantilist julgeolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erakond Koos Kataloonia Eest (Junts per Catalunya) süüdistas valimiskomisjoni katses Puigdemonti "vaigistada ja kõrvale lükata, et ta ei saaks selgitada, mida ta Euroopa institutsioonide südames esindab".
Komisjon keelas valimistel osalemise ka Kataloonia regionaalvalitsuse endisel liikmel Toni Comínil, kes on praegu vabatahtlikus eksiilis Belgias, ning teisel Hispaaniast pagenud eksministril Clara Ponsatil.
Uudisteagentuur AFP võttis komisjoniga ühendust, kuid selle liikmetelt kommentaari ei saanud.
Puigdemont, Comin ja Ponsati olid seotud püüdlustega korraldada 2017. aasta oktoobril toimunud iseseisvusreferendum, mille kohus oli ära keelanud.
Referendum läitis Hispaania viimaste aastakümnete sügavaima kriisi.
Rahvahääletusele järgnes üürikeseks jäänud iseseisvusdeklaratsioon. Seejärel võttis tollane peaminister Mariano Rajoy Kataloonia keskvõimu kontrolli alla ja korraldas ennetähtaegsed valimised.
Nende sammude tõttu otsustasid Puigdemont ja mitmed teised katalaani poliitikud Hispaaniast põgeneda.
Hispaaniasse jäänud Kataloonia iseseisvuslastest liidrid on nüüd Madridis kohtu all rolli eest, mis nad riigist lahkulöömise katses etendasid. | Puigdemont ei saa eurovalimistel osaleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erakond Koos Kataloonia Eest (Junts per Catalunya) süüdistas valimiskomisjoni katses Puigdemonti "vaigistada ja kõrvale lükata, et ta ei saaks selgitada, mida ta Euroopa institutsioonide südames esindab".
Komisjon keelas valimistel osalemise ka Kataloonia regionaalvalitsuse endisel liikmel Toni Comínil, kes on praegu vabatahtlikus eksiilis Belgias, ning teisel Hispaaniast pagenud eksministril Clara Ponsatil.
Uudisteagentuur AFP võttis komisjoniga ühendust, kuid selle liikmetelt kommentaari ei saanud.
Puigdemont, Comin ja Ponsati olid seotud püüdlustega korraldada 2017. aasta oktoobril toimunud iseseisvusreferendum, mille kohus oli ära keelanud.
Referendum läitis Hispaania viimaste aastakümnete sügavaima kriisi.
Rahvahääletusele järgnes üürikeseks jäänud iseseisvusdeklaratsioon. Seejärel võttis tollane peaminister Mariano Rajoy Kataloonia keskvõimu kontrolli alla ja korraldas ennetähtaegsed valimised.
Nende sammude tõttu otsustasid Puigdemont ja mitmed teised katalaani poliitikud Hispaaniast põgeneda.
Hispaaniasse jäänud Kataloonia iseseisvuslastest liidrid on nüüd Madridis kohtu all rolli eest, mis nad riigist lahkulöömise katses etendasid.
### Response:
Puigdemont ei saa eurovalimistel osaleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaprokurör Avichai Mandelblit märkis pühapäeval avalikustatud kirjas Netanyahu kaitsjatele, et kui peaminister soovib kasutada õigust ennast enne süüdistuse esitamist kaitsta, peab ta teavitama sellest võime 10. maiks. Istung toimuks sellisel juhul mitte hiljem kui 10. juulil.
Netanyahu advokaadid on teatanud, et ei tegele asjaga enne, kui nende arved on tasutud. Iisraeli ajakirjanduse teatel loodab peaminister saada advokaatidele tasumiseks kahelt Ameerika ärimehelt, oma nõolt Nathan Milikowskylt ja sõbralt Spencer Partrichilt kaks miljonit dollarit, kuid valitsuskomisjon, mis tegeleb valitsusametnike taotlustega välisallikatest raha saamiseks, on tema taotluse kaks korda tagasi lükanud.
Veebruaris teatas Mandelblit kavatsusest esitada Netanyahule politsei soovitusel süüdistus pettuses, usalduse rikkumises ja pistisevõtmises. | Iisraeli peaprokurör esitas Netanyahule ultimaatumi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaprokurör Avichai Mandelblit märkis pühapäeval avalikustatud kirjas Netanyahu kaitsjatele, et kui peaminister soovib kasutada õigust ennast enne süüdistuse esitamist kaitsta, peab ta teavitama sellest võime 10. maiks. Istung toimuks sellisel juhul mitte hiljem kui 10. juulil.
Netanyahu advokaadid on teatanud, et ei tegele asjaga enne, kui nende arved on tasutud. Iisraeli ajakirjanduse teatel loodab peaminister saada advokaatidele tasumiseks kahelt Ameerika ärimehelt, oma nõolt Nathan Milikowskylt ja sõbralt Spencer Partrichilt kaks miljonit dollarit, kuid valitsuskomisjon, mis tegeleb valitsusametnike taotlustega välisallikatest raha saamiseks, on tema taotluse kaks korda tagasi lükanud.
Veebruaris teatas Mandelblit kavatsusest esitada Netanyahule politsei soovitusel süüdistus pettuses, usalduse rikkumises ja pistisevõtmises.
### Response:
Iisraeli peaprokurör esitas Netanyahule ultimaatumi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mnuchin ja USA kaubandusvolinik Robert Lighthizer sõidavad sel nädalal Pekingisse osalema kaubanduskõneluste järjekordses voorus. Järgmisel nädalal peetakse läbirääkimisi Washingtonis.
"Arvan, et mõlemal poolel on suur tahe näha, kas me saame selle lõpuni viia või edasi liikuda," ütles Mnuchin usutluses Fox Business Networkile.
"Me loodame kahe järgmise vooruga, Hiinas ja DC-s, jõuda punktini, kus me kas soovitame presidendil sõlmida lepe või soovitame seda mitte teha," ütles ta.
Trump tõstis mullu tariife 250 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele, millele Peking vastas tariifidega 110 miljardi väärtuses Ameerika kaupadele.
USA ettevõtted kurdavad, et tariifid on tõstnud tootmiskulusid ja selgusetus tuleviku osas viivitab investeeringuid ja värbamist.
Mnuchin kaitses aga Trumpi agressiivset kaubanduspoliitikat ja ütles, et tariifid on olulised inimeste läbirääkimislaua taha toomiseks.
Washington nõuab, et kaubanduslepe oleks jõustatav ja sellel oleks karmid kontrollmehhanismid. Mnuchini sõnul ollakse selles osas leppele lähedal ja see vajab vaid peenhäälestamist.
Leppega tahetakse paremini kaitsta ka USA tehnoloogiat ja ärisaladusi ning avada Hiina turgu välisinvesteeringutele, ütles Mnuchin.
"Kõige olulisem on see, et meil oleks tasakaalus majandussuhe. USA on nende investeeringutele ja kaupadele avatud olnud. Me tahame vastastikust kaubandussuhet," lisas ta. | Mnuchin: USA-Hiina kaubanduskõnelused on otsustavas faasis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mnuchin ja USA kaubandusvolinik Robert Lighthizer sõidavad sel nädalal Pekingisse osalema kaubanduskõneluste järjekordses voorus. Järgmisel nädalal peetakse läbirääkimisi Washingtonis.
"Arvan, et mõlemal poolel on suur tahe näha, kas me saame selle lõpuni viia või edasi liikuda," ütles Mnuchin usutluses Fox Business Networkile.
"Me loodame kahe järgmise vooruga, Hiinas ja DC-s, jõuda punktini, kus me kas soovitame presidendil sõlmida lepe või soovitame seda mitte teha," ütles ta.
Trump tõstis mullu tariife 250 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele, millele Peking vastas tariifidega 110 miljardi väärtuses Ameerika kaupadele.
USA ettevõtted kurdavad, et tariifid on tõstnud tootmiskulusid ja selgusetus tuleviku osas viivitab investeeringuid ja värbamist.
Mnuchin kaitses aga Trumpi agressiivset kaubanduspoliitikat ja ütles, et tariifid on olulised inimeste läbirääkimislaua taha toomiseks.
Washington nõuab, et kaubanduslepe oleks jõustatav ja sellel oleks karmid kontrollmehhanismid. Mnuchini sõnul ollakse selles osas leppele lähedal ja see vajab vaid peenhäälestamist.
Leppega tahetakse paremini kaitsta ka USA tehnoloogiat ja ärisaladusi ning avada Hiina turgu välisinvesteeringutele, ütles Mnuchin.
"Kõige olulisem on see, et meil oleks tasakaalus majandussuhe. USA on nende investeeringutele ja kaupadele avatud olnud. Me tahame vastastikust kaubandussuhet," lisas ta.
### Response:
Mnuchin: USA-Hiina kaubanduskõnelused on otsustavas faasis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahest mängust koosnenud finaalseerias Jindrichuv Hradeci Basket Fio Banka vastu sai GBA Europe kodumängus 86:79 võiduga seitsmepunktilise edu, mida võõrsil suudeti ülinapilt hoida – 76:80 kaotusest piisas sel korral tiitlivõiduks, kirjutab Korvpall24.ee.
Eesti poisid olid taas oma tiimi eest olulises rollis, kui mai alguses 19-aastaseks saav Konontšuk kogus 29,5 minutiga 11 punkti (kahesed 10/4, kolmesed 2/0, vabavisked 6/3), kaheksa lauapalli, kaks vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga ning 19-aastane Jaakson sai 17 minutiga kirja kümme silma (kahesed 2/1, kolmesed 3/2, vabavisked 2/2) ja ühe lauapalli.
Tšehhis esiliiga võitja otse kõrgliigakohta ei teeni, vaid peab meistriliigas viimaseks jäänud meeskonnaga pidama üleminekumänge.
Artur Konontšuk kogus 18 mänguga tänavu keskmiselt 18 minutit, 8,7 punkti, 2,5 lauapalli ja 0,7 korvisöötu. noormehe visketabavused olid üsna muljetavaldavad – kahestel 63,9%, kolmestel 43,3% ja vabavisetel 76,5%.
Mark Andreas Jaakson sai kirja 26 kohtumist ning nendes keskmiselt 22,7 minutit, 8,6 punkti, 2,6 lauapalli ja 1,3 söötu. Visketabavused olid tal kahestel 50,9%, kolmestel 33,3% ja vabavisetel 81,3%.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist. | Jaakson ja Konontšuk võitsid Tšehhi esiliiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahest mängust koosnenud finaalseerias Jindrichuv Hradeci Basket Fio Banka vastu sai GBA Europe kodumängus 86:79 võiduga seitsmepunktilise edu, mida võõrsil suudeti ülinapilt hoida – 76:80 kaotusest piisas sel korral tiitlivõiduks, kirjutab Korvpall24.ee.
Eesti poisid olid taas oma tiimi eest olulises rollis, kui mai alguses 19-aastaseks saav Konontšuk kogus 29,5 minutiga 11 punkti (kahesed 10/4, kolmesed 2/0, vabavisked 6/3), kaheksa lauapalli, kaks vaheltlõiget, kaks pallikaotust ja neli isiklikku viga ning 19-aastane Jaakson sai 17 minutiga kirja kümme silma (kahesed 2/1, kolmesed 3/2, vabavisked 2/2) ja ühe lauapalli.
Tšehhis esiliiga võitja otse kõrgliigakohta ei teeni, vaid peab meistriliigas viimaseks jäänud meeskonnaga pidama üleminekumänge.
Artur Konontšuk kogus 18 mänguga tänavu keskmiselt 18 minutit, 8,7 punkti, 2,5 lauapalli ja 0,7 korvisöötu. noormehe visketabavused olid üsna muljetavaldavad – kahestel 63,9%, kolmestel 43,3% ja vabavisetel 76,5%.
Mark Andreas Jaakson sai kirja 26 kohtumist ning nendes keskmiselt 22,7 minutit, 8,6 punkti, 2,6 lauapalli ja 1,3 söötu. Visketabavused olid tal kahestel 50,9%, kolmestel 33,3% ja vabavisetel 81,3%.
Loe rohkem Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Jaakson ja Konontšuk võitsid Tšehhi esiliiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis kohtusid kaks meeskonda, kes põhiturniirigi kahel kõrgemal astmel lõpetasid. Omavahelistes mängudes oli hooaja jooksul mõlemal korral peale jäänud Põlva/Arcwood, võõrsil 31:24 ja kodus 29:25. Otsustava kohtumise algus näitas, kui tähtis võib olla puurivahtide ja kaitseliini tegevus.
Põlvalased murdsid mulgid juba avapoolajal
Kui finaalist oli kulunud tosin minutit, oli mänguseis vaid 3:2 Viljandi Spordikooli kasuks. Suurepäraste tõrjetega hiilgasid nii Kristjan Kukk kui Marten Tamme. Lisaks tugevale kaitsele hakkas aga just noorte mulkide mängu kodupubliku silme all lisanduma närvilisus ja viimasest tulenevad pallikaotused.
14. minutil viis Aleksander Pertelson võõrustajad veel 4:3 juhtima, ent siis jooksis rünnakumootor täielikult kokku. Järgmise 11 minutit ei saadud palli kordagi Kuke selja taha! Eesti ekskoondislane Raido Peedomaa viis Põlva/Arcwoodi 15. minutil esmakordselt juhtima ning edu hakkas meeletu kiirusega suurenema.
Eriti heas hoos olid kogenud Peedomaa ja Margo Piksööt, aga tabamusi said kirja teisedki. 24. minutil tegi Janno Kuus 10:4 ja ehkki Martin Braun kasvatas lõpuks ka Viljandi meeskonna skoori, siis peatreener Marko Koksi otsus väravavaht seitsmenda platsimängijaga asendada tulu ei toonud.
Mitu tühja väravasse saadetud palli kasvatasid külaliste edu parimal juhul üheksale väravale ja vaheajale mindi Põlva/Arcwoodi 16:8 juhtimisel. Oluliselt ei muutunud midagi ka peale puhkepausi. Paremäär Kuus viskas kolm väravat järjest ja kasvatas 35. minutil põlvalaste edunumbrid 20:9 peale.
Koks kasutas oma viimase minutilise mõttepausi ära juba 37. minutil, ent abi polnud sellestki, rünnakul ei õnnestunud Põlva/Arcwoodi tugeva kaitse vastu miski. Piksööt ja Kuus lustisid tabamustega, pinge hakkas mängust kaduma ning 43. minutil juhtis viimati 2016. aastal esiliiga võitnud Põlva tiim 25:10.
Viljandi oli hoolimata lojaalse kodupubliku "võitle, võitle" hüüetest jälle 11 minutit väravata. Põlva/Arcwood sai lõpuks kindla 31:20 võidu ning tähistas esiliigatiitlit! Võitjate kasuks viskasid Piksööt ja Kuus kaheksa väravat, Peedomaa lisas neli. Kaotajate poolel tabasid Kevin Hunt ja Hendrik Koks neli ning Mihkel Lõpp kolm korda.
"Pole küsimustki – kaitse tõi meile täna võidu," kinnitas Põlva/Arcwoodi peatreener Romet Oone. "Seda ei pidanud enne mängu isegi rõhutama. Mehed teadsid ise, et kui kaitse toimib, siis küll me rünnakul hakkama saame. Saime hooaja eel Tartust lisajõudu, olime hästi komplekteeritud, eriti just suurte kogemustega palluritega. Mängime küll enda lõbuks, aga samas tõsiselt!"
Pronksmedalid rändasid Tartusse
Põhiturniiril Tartu Ülikoolile avamängu 15 väravaga kaotanud ja teise ühega võitnud HC Tallas alustas pronksimängu tormiliselt – päev varem poolfinaalis Põlva/Arcwoodile kaheksa väravat visanud Martti Viitkar avas skoori, järgnes kaks kiirrünnakut ning Tallas juhtis kahe ja poole minutiga 3:0.
Seitse minutit hiljem oli tablool aga viik 3:3 ning kohe viis Rando Sein TÜ juhtima. Kevin Klimov pani tartlaste värava pea täielikult lukku ja Tallas sai 14-minutilise perioodi jooksul vaid ühe värava. Ülikool läks pärast kaht Siim Markus Saarendi tabamust ja Raiko Roosna täpset karistusviset juba kolmega ette.
Tallase poolel oli heas hoos Viitkar, kelle päeva viies värav tõi 24. minutil uuesti viigi, 9:9. Juhtima pealinlased ei saanud, aga vastaseid kaugele eest ka ei lubanud ning vaheajaks juhtis TÜ 13:12. Tallas alustas teistki pooltundi hästi ning Markus Oliver Mädo viis meeskonna jälle juhtima 15:14.
Ülikoolimehed jäid veel vähemusse, ent just siis tabas Klaus Peeter Rüütli kaks korda järjest, seisuks 16:15. Tallase mängu lõhkusid omakorda järjest tulnud eemaldamised ning tartlased libisesid eest. Vahe hakkas vaikselt, aga kindlalt kasvama ja Tartu Ülikool võitis pronksmedalid tulemusega 29:22.
Viitkar viskas pooled Tallase väravatest, tartlased skoorisid ühtlasemalt – Sein tabas kuus, Rüütli viis, Saarend, Roosna ja Mihkel Keldoja neli korda. Sein lõpetas esiliiga ülekaalukalt parima snaiprina, visates hooaja jooksul 158 väravat. Esiliiga parimaks mängijaks valiti Aleksander Pertelson Viljandi Spordikoolist. | Käsipalli meeste esiliiga võitis Põlva/Arcwood | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis kohtusid kaks meeskonda, kes põhiturniirigi kahel kõrgemal astmel lõpetasid. Omavahelistes mängudes oli hooaja jooksul mõlemal korral peale jäänud Põlva/Arcwood, võõrsil 31:24 ja kodus 29:25. Otsustava kohtumise algus näitas, kui tähtis võib olla puurivahtide ja kaitseliini tegevus.
Põlvalased murdsid mulgid juba avapoolajal
Kui finaalist oli kulunud tosin minutit, oli mänguseis vaid 3:2 Viljandi Spordikooli kasuks. Suurepäraste tõrjetega hiilgasid nii Kristjan Kukk kui Marten Tamme. Lisaks tugevale kaitsele hakkas aga just noorte mulkide mängu kodupubliku silme all lisanduma närvilisus ja viimasest tulenevad pallikaotused.
14. minutil viis Aleksander Pertelson võõrustajad veel 4:3 juhtima, ent siis jooksis rünnakumootor täielikult kokku. Järgmise 11 minutit ei saadud palli kordagi Kuke selja taha! Eesti ekskoondislane Raido Peedomaa viis Põlva/Arcwoodi 15. minutil esmakordselt juhtima ning edu hakkas meeletu kiirusega suurenema.
Eriti heas hoos olid kogenud Peedomaa ja Margo Piksööt, aga tabamusi said kirja teisedki. 24. minutil tegi Janno Kuus 10:4 ja ehkki Martin Braun kasvatas lõpuks ka Viljandi meeskonna skoori, siis peatreener Marko Koksi otsus väravavaht seitsmenda platsimängijaga asendada tulu ei toonud.
Mitu tühja väravasse saadetud palli kasvatasid külaliste edu parimal juhul üheksale väravale ja vaheajale mindi Põlva/Arcwoodi 16:8 juhtimisel. Oluliselt ei muutunud midagi ka peale puhkepausi. Paremäär Kuus viskas kolm väravat järjest ja kasvatas 35. minutil põlvalaste edunumbrid 20:9 peale.
Koks kasutas oma viimase minutilise mõttepausi ära juba 37. minutil, ent abi polnud sellestki, rünnakul ei õnnestunud Põlva/Arcwoodi tugeva kaitse vastu miski. Piksööt ja Kuus lustisid tabamustega, pinge hakkas mängust kaduma ning 43. minutil juhtis viimati 2016. aastal esiliiga võitnud Põlva tiim 25:10.
Viljandi oli hoolimata lojaalse kodupubliku "võitle, võitle" hüüetest jälle 11 minutit väravata. Põlva/Arcwood sai lõpuks kindla 31:20 võidu ning tähistas esiliigatiitlit! Võitjate kasuks viskasid Piksööt ja Kuus kaheksa väravat, Peedomaa lisas neli. Kaotajate poolel tabasid Kevin Hunt ja Hendrik Koks neli ning Mihkel Lõpp kolm korda.
"Pole küsimustki – kaitse tõi meile täna võidu," kinnitas Põlva/Arcwoodi peatreener Romet Oone. "Seda ei pidanud enne mängu isegi rõhutama. Mehed teadsid ise, et kui kaitse toimib, siis küll me rünnakul hakkama saame. Saime hooaja eel Tartust lisajõudu, olime hästi komplekteeritud, eriti just suurte kogemustega palluritega. Mängime küll enda lõbuks, aga samas tõsiselt!"
Pronksmedalid rändasid Tartusse
Põhiturniiril Tartu Ülikoolile avamängu 15 väravaga kaotanud ja teise ühega võitnud HC Tallas alustas pronksimängu tormiliselt – päev varem poolfinaalis Põlva/Arcwoodile kaheksa väravat visanud Martti Viitkar avas skoori, järgnes kaks kiirrünnakut ning Tallas juhtis kahe ja poole minutiga 3:0.
Seitse minutit hiljem oli tablool aga viik 3:3 ning kohe viis Rando Sein TÜ juhtima. Kevin Klimov pani tartlaste värava pea täielikult lukku ja Tallas sai 14-minutilise perioodi jooksul vaid ühe värava. Ülikool läks pärast kaht Siim Markus Saarendi tabamust ja Raiko Roosna täpset karistusviset juba kolmega ette.
Tallase poolel oli heas hoos Viitkar, kelle päeva viies värav tõi 24. minutil uuesti viigi, 9:9. Juhtima pealinlased ei saanud, aga vastaseid kaugele eest ka ei lubanud ning vaheajaks juhtis TÜ 13:12. Tallas alustas teistki pooltundi hästi ning Markus Oliver Mädo viis meeskonna jälle juhtima 15:14.
Ülikoolimehed jäid veel vähemusse, ent just siis tabas Klaus Peeter Rüütli kaks korda järjest, seisuks 16:15. Tallase mängu lõhkusid omakorda järjest tulnud eemaldamised ning tartlased libisesid eest. Vahe hakkas vaikselt, aga kindlalt kasvama ja Tartu Ülikool võitis pronksmedalid tulemusega 29:22.
Viitkar viskas pooled Tallase väravatest, tartlased skoorisid ühtlasemalt – Sein tabas kuus, Rüütli viis, Saarend, Roosna ja Mihkel Keldoja neli korda. Sein lõpetas esiliiga ülekaalukalt parima snaiprina, visates hooaja jooksul 158 väravat. Esiliiga parimaks mängijaks valiti Aleksander Pertelson Viljandi Spordikoolist.
### Response:
Käsipalli meeste esiliiga võitis Põlva/Arcwood |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova kinnitas ERR-ile, et nimetatud teema puhul on faktide kontrollimiseks alustatud kriminaalmenetlust lähtudes karistusseadustiku sättest, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.
"Kinnitame, et täna õhtul alustasid politsei ja prokuratuur Eesti Ekspressi perevägivalla loo ja meedias avaldatu kontrollimiseks kriminaalmenetluse kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel," teatas Filippova.
Menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur ja viib läbi Ida prefektuur.
Justiitsminister Raivo Aeg teatas enne "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Kuusiku suhtes on kriminaalmenetlus alustatud.
"Kuna tegemist on avalikest allikatest ikkagi niivõrd tõsise ja ränga süüdistusega, siis minule teadaolevalt on praeguseks hetkeks ka kriminaalmenetlus alustatud, et neid fakte kontrollida ja kas nad siis peavad paika või ei pea. Viru ringkonnaprokuratuur seda menetlust juhib ja Ida prefektuur viib läbi," ütles Aeg.
Karin Kuusik: Marti ei ole minu vastu mingit vägivalda tarvitanud
Esmaspäeva õhtul saabus ERR-ile Karin Kuusiku e-kiri. Kirja saatja ütleb, et tema eksabikaasa Marti Kuusiku ja tema pere vastu on algatatud laimukampaania.
"Olen äärmiselt häiritud minu ja minu eksabikaasa vastu algatatud laimukampaaniast. Eriti alatu on, et tahes rünnata Martit, rünnatakse kogu meie perekonda, kaasa arvatud meie kaht alaealist last, kes on räigest rünnakust oma isa vastu endast väljas," seisab kirjas.
"Olen ajakirjanikele varem kinnitanud ja kinnitan ka nüüd, et Marti ei ole minu vastu mingit vägivalda tarvitanud. Minu kaks käeluumurdu on olnud õnnetusjuhtumid, milles Martil puudub vähimgi roll. Lisaks anonüümsele laimule on Eesti Ekspressi artiklis mitmeid valeväiteid, näiteks ei vasta tõele nende kirjeldus meie kinnisvaratehingutest."
Kirjas rõhutatakse, et kuigi Karin ja Marti Kuusiku abieludes on olnud keerulisi aegu, ei ole viimane olnud vägivaldne.
"Ajakirjanikud, jätke meie pere rahule ja lõpetage laimu levitamine, vastasel juhul kaalume Martiga pöördumist kohtu poole enda ja oma pere kaitseks," seisab kirjas. | Minister Marti Kuusikuga seoses alustati kriminaalmenetlust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova kinnitas ERR-ile, et nimetatud teema puhul on faktide kontrollimiseks alustatud kriminaalmenetlust lähtudes karistusseadustiku sättest, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.
"Kinnitame, et täna õhtul alustasid politsei ja prokuratuur Eesti Ekspressi perevägivalla loo ja meedias avaldatu kontrollimiseks kriminaalmenetluse kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel," teatas Filippova.
Menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur ja viib läbi Ida prefektuur.
Justiitsminister Raivo Aeg teatas enne "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Kuusiku suhtes on kriminaalmenetlus alustatud.
"Kuna tegemist on avalikest allikatest ikkagi niivõrd tõsise ja ränga süüdistusega, siis minule teadaolevalt on praeguseks hetkeks ka kriminaalmenetlus alustatud, et neid fakte kontrollida ja kas nad siis peavad paika või ei pea. Viru ringkonnaprokuratuur seda menetlust juhib ja Ida prefektuur viib läbi," ütles Aeg.
Karin Kuusik: Marti ei ole minu vastu mingit vägivalda tarvitanud
Esmaspäeva õhtul saabus ERR-ile Karin Kuusiku e-kiri. Kirja saatja ütleb, et tema eksabikaasa Marti Kuusiku ja tema pere vastu on algatatud laimukampaania.
"Olen äärmiselt häiritud minu ja minu eksabikaasa vastu algatatud laimukampaaniast. Eriti alatu on, et tahes rünnata Martit, rünnatakse kogu meie perekonda, kaasa arvatud meie kaht alaealist last, kes on räigest rünnakust oma isa vastu endast väljas," seisab kirjas.
"Olen ajakirjanikele varem kinnitanud ja kinnitan ka nüüd, et Marti ei ole minu vastu mingit vägivalda tarvitanud. Minu kaks käeluumurdu on olnud õnnetusjuhtumid, milles Martil puudub vähimgi roll. Lisaks anonüümsele laimule on Eesti Ekspressi artiklis mitmeid valeväiteid, näiteks ei vasta tõele nende kirjeldus meie kinnisvaratehingutest."
Kirjas rõhutatakse, et kuigi Karin ja Marti Kuusiku abieludes on olnud keerulisi aegu, ei ole viimane olnud vägivaldne.
"Ajakirjanikud, jätke meie pere rahule ja lõpetage laimu levitamine, vastasel juhul kaalume Martiga pöördumist kohtu poole enda ja oma pere kaitseks," seisab kirjas.
### Response:
Minister Marti Kuusikuga seoses alustati kriminaalmenetlust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lignanos 45. korda toimunud regatil "Regata dei Due Golfi" sai tunda nelja aastaaja formaati, hõlmates kõiki Lignano rannikule iseloomulikke tuuli ja ilmastikutingimusi. Kolmapäeval toimus regati avapäeva 31-miiline rannikusõit, mis oli tugeva tuule ja sirocco-laine tõttu asenduseks 90-miilisele avameresõidule, kus purjetati tõsiselt sügiseste oludega. Reedel ja laupäeval muutus ilm ja tuuleolud juba kevad-suviseks, kuid pühapäev tõi Lignanosse kohale talve ja tüüpilise kirdetuule Bora koos 8-9 soojakraadiga, kirjutab Eesti Jahtklubide Liidu kodulehekülg.
Tehnilise poole pealt oli see täiuslik regatt, kuna purjetajate oskused ja võimed pandi proovile kõikvõimalikes oludes ning kõik viis kavasolnud lühirajasõitu saadi ka peetud. Regati võitjad on kahtlemata kõige parema võimekusega paadid ja meeskonnad, kes suutsid oma oskused maksma panna nii vaiksetes oludes kui ka 22-sõlme puhunud tuulega külmas ilmas.
Aivar Tuulbergi Katariina II EST949 (One Off by Cossutti), kes avapäeva 31-miilisest rannikusõidust Eesti jahtidest ainsana võistles, võttis klassis B divisjonis Racer ka selle sõidu võidu. Itaalias on arvestus jahtide kohta jagatud meeskonnaliikmete järgi vastavalt kas Cruiser või Racer divisjonideks. Kuna Katariina II pardal purjetavad ka itaallastest kunagised olümpiapurjetajad Tornaadol ja tänased profipurjetajad vennad Lorenzo ja Marco Bodini, kvalifitseerub Katariina II Racer divisjoni. Sama kehtib ka Ott Kikkase Sugar 3 (Italia 11.98) kohta, kelle jahi pardal purjetasid lõppenud regatil samuti itaallastest meeskonnaliikmed – uue jahi Italia 11.98 disainer Matteo Polli, vennad Montefuscod ja Paolo Bucciarelli.
Reedest pühapäevani peetud tehnilistel lühirajasõitudel oli Katariina II ülekaal konkurentide ees märgatav. Kolm esikohta ja kaks teist kohta ning kokkuvõttes viis punkti andsid Katariina II meeskonnale lõhirajasõitudes kindla võidu nii B klassis kui ka kogu regati 37 osaleja kokkuvõttes. Katariina II meeskonnas võistlesid Aivar Tuulberg, Karl-Hannes Tagu, Peter Šaraškin, Lorenzo Bodini, Marco Bodini, Jaan Akermann, August Luure, Kevin Grass, Henri Lepik.
Aivar Tuulbergi sõnul oli see põnev ja konkurentsitihe võistlus. "Eriti huvitavaks ja ka keerukaks tegi võistlemise, taktikad ja strateegiad asjaolu, et lühirajasõitudele startisid kõik 37 osalevat jahti koos – nii A kui ka B klassi jahid. Saime nendel päevadel tunda tõepoolest kõikvõimalikke ilmaolusid ja ilmselt karmimaid, kui praegu Eestis. Saime ka enne võistlust kohapeal veidi trenni teha ning meeskonna koostöö sujus regati ajal laitmatult. Kiidan väga oma meeskonda ja eriti taktik Lorenzo Bodinit, kelle panus meie tulemuste saavutamisel on kahtlemata äärmiselt oluline. Valmistume hoolega juuni alguses toimuvaks ORC MMiks ja selle tulemusega siin itaallastega konkureerides oleme väga rahul."
Ott Kikkase Sugar 3 EST792 skooriks lühirajasõitudest oli 2, 21DNF, 3, 5, 1 ja kokku 11 punkti, millega saadi Katariina II järel B klassi teine koht Racer divisjonis ning üldkokkuvõttes viies koht.
Kolmas Eesti jaht Technonicol EST615 (X-41 mod) Mati Sepaga roolis võistles A klassis. Ka Technonicol näitas itaallastele purjetamise kõrget taset ja kõva konkurentsi ning sai lühirajasõitudes kirja kohad 2, 3, 6, 3, 13, saades kokkuvõttes A klassi teise koha, kaotades võitjale Sideracordis (X-41) kokkuvõttes vaid ühe punktiga. Kolmanda koha jaht jäi Technonicolist maha juba 12,5 puntkiga.
Nii Eesti kui ka teiste osalenud jahtide jaoks oli see üks viimaseid proovivõistlusi Aadria mere vetes, kus Šibenikis Horvaatias toimuvad juuni alguses ORC klassi maailmameistrivõistlused. | Katariina II võitis Itaalias kõrgetasemelise avamereregati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lignanos 45. korda toimunud regatil "Regata dei Due Golfi" sai tunda nelja aastaaja formaati, hõlmates kõiki Lignano rannikule iseloomulikke tuuli ja ilmastikutingimusi. Kolmapäeval toimus regati avapäeva 31-miiline rannikusõit, mis oli tugeva tuule ja sirocco-laine tõttu asenduseks 90-miilisele avameresõidule, kus purjetati tõsiselt sügiseste oludega. Reedel ja laupäeval muutus ilm ja tuuleolud juba kevad-suviseks, kuid pühapäev tõi Lignanosse kohale talve ja tüüpilise kirdetuule Bora koos 8-9 soojakraadiga, kirjutab Eesti Jahtklubide Liidu kodulehekülg.
Tehnilise poole pealt oli see täiuslik regatt, kuna purjetajate oskused ja võimed pandi proovile kõikvõimalikes oludes ning kõik viis kavasolnud lühirajasõitu saadi ka peetud. Regati võitjad on kahtlemata kõige parema võimekusega paadid ja meeskonnad, kes suutsid oma oskused maksma panna nii vaiksetes oludes kui ka 22-sõlme puhunud tuulega külmas ilmas.
Aivar Tuulbergi Katariina II EST949 (One Off by Cossutti), kes avapäeva 31-miilisest rannikusõidust Eesti jahtidest ainsana võistles, võttis klassis B divisjonis Racer ka selle sõidu võidu. Itaalias on arvestus jahtide kohta jagatud meeskonnaliikmete järgi vastavalt kas Cruiser või Racer divisjonideks. Kuna Katariina II pardal purjetavad ka itaallastest kunagised olümpiapurjetajad Tornaadol ja tänased profipurjetajad vennad Lorenzo ja Marco Bodini, kvalifitseerub Katariina II Racer divisjoni. Sama kehtib ka Ott Kikkase Sugar 3 (Italia 11.98) kohta, kelle jahi pardal purjetasid lõppenud regatil samuti itaallastest meeskonnaliikmed – uue jahi Italia 11.98 disainer Matteo Polli, vennad Montefuscod ja Paolo Bucciarelli.
Reedest pühapäevani peetud tehnilistel lühirajasõitudel oli Katariina II ülekaal konkurentide ees märgatav. Kolm esikohta ja kaks teist kohta ning kokkuvõttes viis punkti andsid Katariina II meeskonnale lõhirajasõitudes kindla võidu nii B klassis kui ka kogu regati 37 osaleja kokkuvõttes. Katariina II meeskonnas võistlesid Aivar Tuulberg, Karl-Hannes Tagu, Peter Šaraškin, Lorenzo Bodini, Marco Bodini, Jaan Akermann, August Luure, Kevin Grass, Henri Lepik.
Aivar Tuulbergi sõnul oli see põnev ja konkurentsitihe võistlus. "Eriti huvitavaks ja ka keerukaks tegi võistlemise, taktikad ja strateegiad asjaolu, et lühirajasõitudele startisid kõik 37 osalevat jahti koos – nii A kui ka B klassi jahid. Saime nendel päevadel tunda tõepoolest kõikvõimalikke ilmaolusid ja ilmselt karmimaid, kui praegu Eestis. Saime ka enne võistlust kohapeal veidi trenni teha ning meeskonna koostöö sujus regati ajal laitmatult. Kiidan väga oma meeskonda ja eriti taktik Lorenzo Bodinit, kelle panus meie tulemuste saavutamisel on kahtlemata äärmiselt oluline. Valmistume hoolega juuni alguses toimuvaks ORC MMiks ja selle tulemusega siin itaallastega konkureerides oleme väga rahul."
Ott Kikkase Sugar 3 EST792 skooriks lühirajasõitudest oli 2, 21DNF, 3, 5, 1 ja kokku 11 punkti, millega saadi Katariina II järel B klassi teine koht Racer divisjonis ning üldkokkuvõttes viies koht.
Kolmas Eesti jaht Technonicol EST615 (X-41 mod) Mati Sepaga roolis võistles A klassis. Ka Technonicol näitas itaallastele purjetamise kõrget taset ja kõva konkurentsi ning sai lühirajasõitudes kirja kohad 2, 3, 6, 3, 13, saades kokkuvõttes A klassi teise koha, kaotades võitjale Sideracordis (X-41) kokkuvõttes vaid ühe punktiga. Kolmanda koha jaht jäi Technonicolist maha juba 12,5 puntkiga.
Nii Eesti kui ka teiste osalenud jahtide jaoks oli see üks viimaseid proovivõistlusi Aadria mere vetes, kus Šibenikis Horvaatias toimuvad juuni alguses ORC klassi maailmameistrivõistlused.
### Response:
Katariina II võitis Itaalias kõrgetasemelise avamereregati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 122 sportlase seas võitis pro klassi etapi Ao Vaida, teise koha sai Mihkel Norman Tults ja kolmandaks jäi Oliver Randalu. Lätis ühe kohtuniku rollis olnud Eesti Autospordiliidu drifti alaliidu esimees Kristjan Salmre tunnistab, et Tults tegi selgelt päeva kõige paremad sõidud, kuid liigne enesekindlus maksis finaalis kätte.
"Esimest aastat pro klassis sõitnud Vaida sõidud ei olnud kaugeltki täiuslikud ja eessõidus oli Tults kindel liider. Paraku ei osanud Tults oodata uustulnuka küllaltki hästi õnnestunud eessõitu ja selle eest saadud null maksis talle esikoha," räägib Salmre.
Kvalifikatsioonis esikoha saanud ja favoriidiks peetud Mihkel Normal Tults ei ole teise kohaga rahul. "Kuna tegin päeval pea kõik sõidud täispunktidele, siis tundsin ennast finaali minnes väga kindlalt ja läksin võidu peale välja. Hetkel on pettumus suur, aga tegemist on ilmselgelt õppimise kohaga, et vastast ei tohi kunagi alahinnata," räägib Tults, kes valmistub mai alguses Kehalas toimuvaks Põhja-Euroopa etapiks.
Esimene Põhja-Euroopa etapp Rollercoaster from Hell peetakse 10-11. mail Kehalas, kus on sõitjate hinnangul Euroopa kõige ohtlikum rada. Keerukas hüppega rada on saanud maailmakuulsaks Top Gearist ja videot on jaganud driftistaarid nagu Mad Mike jt. | Eesti driftijad tõid Lätist kolmikvõidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
122 sportlase seas võitis pro klassi etapi Ao Vaida, teise koha sai Mihkel Norman Tults ja kolmandaks jäi Oliver Randalu. Lätis ühe kohtuniku rollis olnud Eesti Autospordiliidu drifti alaliidu esimees Kristjan Salmre tunnistab, et Tults tegi selgelt päeva kõige paremad sõidud, kuid liigne enesekindlus maksis finaalis kätte.
"Esimest aastat pro klassis sõitnud Vaida sõidud ei olnud kaugeltki täiuslikud ja eessõidus oli Tults kindel liider. Paraku ei osanud Tults oodata uustulnuka küllaltki hästi õnnestunud eessõitu ja selle eest saadud null maksis talle esikoha," räägib Salmre.
Kvalifikatsioonis esikoha saanud ja favoriidiks peetud Mihkel Normal Tults ei ole teise kohaga rahul. "Kuna tegin päeval pea kõik sõidud täispunktidele, siis tundsin ennast finaali minnes väga kindlalt ja läksin võidu peale välja. Hetkel on pettumus suur, aga tegemist on ilmselgelt õppimise kohaga, et vastast ei tohi kunagi alahinnata," räägib Tults, kes valmistub mai alguses Kehalas toimuvaks Põhja-Euroopa etapiks.
Esimene Põhja-Euroopa etapp Rollercoaster from Hell peetakse 10-11. mail Kehalas, kus on sõitjate hinnangul Euroopa kõige ohtlikum rada. Keerukas hüppega rada on saanud maailmakuulsaks Top Gearist ja videot on jaganud driftistaarid nagu Mad Mike jt.
### Response:
Eesti driftijad tõid Lätist kolmikvõidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Forsteri võiduajaks oli viieringilisel võidusõidul tund aega, 20 minutit ja 51 sekundit. Teise koha pälvis šveitslase järel kodupubliku rõõmuks Nadir Colledani ja kolmanda valitsev maailmameister Nino Schurter. Kaotust teenisid ratturid vastavalt 52 sekundit ning üks minut ja 25 sekundit. Loo kaotas võitjale kaheksa minutit ja 24 sekundit ning sai 13. koha.
"Jahedaks muutunud ilm tegi sõidu raskeks," rääkis Loo peale võistlust. "Sõidu algus oli keeruline. Kaotasin aega, sest lihaste uuesti soojaks saamine võttis aega. Positiivse poole pealt töötas tehnika mudastes oludes kenasti algusest lõpuni."
Kolme etapi järel juhib Itaalia karikasarja 86 punktiga Stephane Tempier. Teisel kohal on Gerhard Kerschbaumer (70 p) ja kolmandal Nadir Colledani (63 p). Loo on 31 punktiga 13. kohal. Sarja lõpuni jääb veel kaks etappi. Mullu pälvis Loo kokkuvõttes teise koha. | Martin Loo sai Itaalia karikasarja kolmandal etapil 13. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Forsteri võiduajaks oli viieringilisel võidusõidul tund aega, 20 minutit ja 51 sekundit. Teise koha pälvis šveitslase järel kodupubliku rõõmuks Nadir Colledani ja kolmanda valitsev maailmameister Nino Schurter. Kaotust teenisid ratturid vastavalt 52 sekundit ning üks minut ja 25 sekundit. Loo kaotas võitjale kaheksa minutit ja 24 sekundit ning sai 13. koha.
"Jahedaks muutunud ilm tegi sõidu raskeks," rääkis Loo peale võistlust. "Sõidu algus oli keeruline. Kaotasin aega, sest lihaste uuesti soojaks saamine võttis aega. Positiivse poole pealt töötas tehnika mudastes oludes kenasti algusest lõpuni."
Kolme etapi järel juhib Itaalia karikasarja 86 punktiga Stephane Tempier. Teisel kohal on Gerhard Kerschbaumer (70 p) ja kolmandal Nadir Colledani (63 p). Loo on 31 punktiga 13. kohal. Sarja lõpuni jääb veel kaks etappi. Mullu pälvis Loo kokkuvõttes teise koha.
### Response:
Martin Loo sai Itaalia karikasarja kolmandal etapil 13. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loomulikult moodustasid olulise osa just Soomes kirja saadud tabamused, sest nädala sisse mahtus mõlemal Eesti pallurite klubil kolm veerandfinaalmängu. Põhjanaabrite meistriliiga poolfinaalides kohtuvad nüüd Riihimäe Cocks – HIFK ja Helsingi Dicken – Siuntio IF, mis tähendab, et Eestisse tuleb täiskomplekt medaleid, kuna Cocksi ja Dickeni treeneripingil istuvad vastavalt Paavo Nelke ja Valdar Noodla.
Jürgen Rooba: jaanuaris antud uue võimaluse kasutasin ära
Siuntio IF alustas nädalat 28:21 (17:11) võiduga Grankulla IFK üle, Ott Varik viskas seitse ja Sten Maasalu kaks väravat. Mängude seis viigistus 2:2-le kui kaks päeva hiljem kaotati 25:28 (13:13). Nii Maasalu kui Variku arvele jäi kaks tabamust. Reedel aga sai Siuntio eriti tänu mängu parimaks valitud Maasalu teise poolaja show'le 33:28 võidu. Maasalu viskas kümme ja Varik viis väravat.
HIFK jäi Karjaa BK-46 vastu mängudega 1:2 taha pärast 21:28 (15:15) kaotust, mil Ardo Puna tabas kaheksa ja Sten Toomla kaks korda. Siis viigistati seis 29:23 (14:12) võiduga, Punalt selles kohtumises kümme ja Toomlalt kaks tabamust ning poolfinaali jõuti 22:18 (9:8) võiduga, kui üleplatsimees Puna tabas tosin korda ja Toomla lisas ühe värava.
Naaberriigis Rootsis Jürgen Rooba käsi sama hästi ei käinud. Eesti koondise paremäär ei mänginud, kui HIF Karlskrona lasi püsimajäämismängude seerias seisu 2:2 viiki pärast 27:28 (12:13) kaotust IF Hallby HK-le. Pühapäeval tabas Rooba viiest viskest kolm, ent HIF kaotas lisaajal 24:30 (13:11, 22:22) ning pudenes meistriiigast.
"Oli tunda, et mõlemad tiimid soovivad kõrgliigas olla. Kui mängida vastasega, kes harjunud oma liigas võitma, samas kui meil oli pigem harjumuseks kaotada, oli väga raske ja seda näitasid tulemusedki. Kuigi ligi kümme mängijat lahkuvad klubist, tahtsid kõik väga jätta HIF-i meistrisarja. Neil valmis just uus saal ning plaanid on suured, mis tegi väljalangemise veel kibedamaks," kirjeldas Rooba.
"Muidu oli hooaeg tõusude ja mõõnadega. Saavutasime poole hooajaga sama punktisumma, mis eelmisel kokku, aga kahjuks polnud sellest kasu. Enda hooaeg oli üsna tagasihoidlik. Kuni jaanuarini võitlesin positsiooni pärast, siis sain uued võimalused, mis ära kasutasin. Ka play-off 'ides mängisin pea 60 minutit ja viskasin hea protsendiga. Uue hooaja plaanid selguvad lähiajal, ent Karlskrona ridades mind mängimas ei näe," lisas Rooba.
Saksamaalt kamaluga viike ja kaotusi
Saksamaal oli eestlaste klubidel viikide ning nappide kaotuste nädal. Eestlastele tööd andvad klubid pidasid erinevates sarjades 11 mängu ning neist neli lõppes viigiga ja neli kas ühe- või kaheväravalise kaotusega. Bundesligas Eesti mehed platsil ei käinud, TSV Hannover-Burgdorf tegi ilma Mait Patrailita 27:27 (13:13) viigi TBV Lemgo Lippega.
Lisaks pudenes Hannover eurosarjast, kaotades EHF Cupi veerandfinaali kordusmängus 28:30 (11:18) Berliini Füchsele. Rasmus Otsa koduklubi Bergischer HC jäi kõrgliigas 24:32 (11:17) alla THW Kielile ja duubelmeeskonna eest mängides kaotas Otsa tiim viiendas liigas SG Überruhrile 22:25 (10:14).
Kahes viigimängus osales nädala jooksul Dener Jaanimaa, jäädes reedel resultatiivsuspunktideta 24:24 (12:15) mängus ASV Hamm-Westfaleni vastu ning visates kaks väravat ja andes ühe söödu 26:26 (11:13) viigis Dessau-Rosslauer HV 06 vastu.
Veelgi tõsisem töönädal oli samas sarjas ehk 2. Bundesligas Karl Toomil ja TV Emsdettenil. Kolm mängu andsid 25:25 (13:14) viigi Hageni VfL Eintrachtiga ning kaks kaotust, 26:27 (8:12) ja 24:29 (13:12) vastavalt HSV Hamburgi ja Esseni TUSEM-i käest. Viimases kohtumises viskas Toom ühe värava ja eemaldati platsilt punase kaardi tõttu.
Bramanisele tähtis võit, Pinnoneni ootab hullumeelne nädal
Saksamaa kolmanda liiga läänetsooni võidu juba kindlustanud HSG Krefeld kaotas SGSH Dragonsile 28:29 (15:13), Karl Roosna viskas kaotajate kasuks viis väravat. Astme võrra allpool jäi TSG Söflingen Kristo Voika neljast tabamusest hoolimata sama napilt, 32:33 (17:16) alla HSG Konstanz II-le.
Rumeenia kõrgliigas ei saanud Martin Johannson kätt valgeks, kui Bukaresti Steaua alistus kohalikus derbis CS Dinamole 24:28 (10:14). Sloveenias pidid Andris Celminš ja RK Maribor Branik 27:32 (12:16) alla vanduma Ribnica RD Rikole. Eesti koondise paremsisemine tabas kolm korda.
Hollandi kõrgliiga jätkumängudel sai magusa võidu HV KRAS/Volendam, alistades Beeki SMEZO/BFC 29:22. Jesper Bruno Bramanis, kes enda hinnangul tegi hooaja ühe parema esituse, viskas kaks väravat. Võit oli oluline, sest avakohtumine kaotati kuue väravaga ja nüüd jätkub hooaeg mängudega 7.-8. koha.
Alanud nädalale ette vaadates ja kaaludes, et mõned Eesti pallurid pidasid eelmisel nädalal kolm kohtumist, ei saa keegi vastu Mikk Pinnonenile. Eesti rahvuskoondise endist mängujuhti ootab Itaalia esiliiga ehk Serie A2 finaalturniir, kus edu korral tuleb mängida viiel päeval järjest. Esmalt nelja meeskonnaga alagrupiturniir ning edu korral poolfinaal ja finaal. | Käsipallileegion: Soomes üliedukas, Rootsis vastupidine nädal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loomulikult moodustasid olulise osa just Soomes kirja saadud tabamused, sest nädala sisse mahtus mõlemal Eesti pallurite klubil kolm veerandfinaalmängu. Põhjanaabrite meistriliiga poolfinaalides kohtuvad nüüd Riihimäe Cocks – HIFK ja Helsingi Dicken – Siuntio IF, mis tähendab, et Eestisse tuleb täiskomplekt medaleid, kuna Cocksi ja Dickeni treeneripingil istuvad vastavalt Paavo Nelke ja Valdar Noodla.
Jürgen Rooba: jaanuaris antud uue võimaluse kasutasin ära
Siuntio IF alustas nädalat 28:21 (17:11) võiduga Grankulla IFK üle, Ott Varik viskas seitse ja Sten Maasalu kaks väravat. Mängude seis viigistus 2:2-le kui kaks päeva hiljem kaotati 25:28 (13:13). Nii Maasalu kui Variku arvele jäi kaks tabamust. Reedel aga sai Siuntio eriti tänu mängu parimaks valitud Maasalu teise poolaja show'le 33:28 võidu. Maasalu viskas kümme ja Varik viis väravat.
HIFK jäi Karjaa BK-46 vastu mängudega 1:2 taha pärast 21:28 (15:15) kaotust, mil Ardo Puna tabas kaheksa ja Sten Toomla kaks korda. Siis viigistati seis 29:23 (14:12) võiduga, Punalt selles kohtumises kümme ja Toomlalt kaks tabamust ning poolfinaali jõuti 22:18 (9:8) võiduga, kui üleplatsimees Puna tabas tosin korda ja Toomla lisas ühe värava.
Naaberriigis Rootsis Jürgen Rooba käsi sama hästi ei käinud. Eesti koondise paremäär ei mänginud, kui HIF Karlskrona lasi püsimajäämismängude seerias seisu 2:2 viiki pärast 27:28 (12:13) kaotust IF Hallby HK-le. Pühapäeval tabas Rooba viiest viskest kolm, ent HIF kaotas lisaajal 24:30 (13:11, 22:22) ning pudenes meistriiigast.
"Oli tunda, et mõlemad tiimid soovivad kõrgliigas olla. Kui mängida vastasega, kes harjunud oma liigas võitma, samas kui meil oli pigem harjumuseks kaotada, oli väga raske ja seda näitasid tulemusedki. Kuigi ligi kümme mängijat lahkuvad klubist, tahtsid kõik väga jätta HIF-i meistrisarja. Neil valmis just uus saal ning plaanid on suured, mis tegi väljalangemise veel kibedamaks," kirjeldas Rooba.
"Muidu oli hooaeg tõusude ja mõõnadega. Saavutasime poole hooajaga sama punktisumma, mis eelmisel kokku, aga kahjuks polnud sellest kasu. Enda hooaeg oli üsna tagasihoidlik. Kuni jaanuarini võitlesin positsiooni pärast, siis sain uued võimalused, mis ära kasutasin. Ka play-off 'ides mängisin pea 60 minutit ja viskasin hea protsendiga. Uue hooaja plaanid selguvad lähiajal, ent Karlskrona ridades mind mängimas ei näe," lisas Rooba.
Saksamaalt kamaluga viike ja kaotusi
Saksamaal oli eestlaste klubidel viikide ning nappide kaotuste nädal. Eestlastele tööd andvad klubid pidasid erinevates sarjades 11 mängu ning neist neli lõppes viigiga ja neli kas ühe- või kaheväravalise kaotusega. Bundesligas Eesti mehed platsil ei käinud, TSV Hannover-Burgdorf tegi ilma Mait Patrailita 27:27 (13:13) viigi TBV Lemgo Lippega.
Lisaks pudenes Hannover eurosarjast, kaotades EHF Cupi veerandfinaali kordusmängus 28:30 (11:18) Berliini Füchsele. Rasmus Otsa koduklubi Bergischer HC jäi kõrgliigas 24:32 (11:17) alla THW Kielile ja duubelmeeskonna eest mängides kaotas Otsa tiim viiendas liigas SG Überruhrile 22:25 (10:14).
Kahes viigimängus osales nädala jooksul Dener Jaanimaa, jäädes reedel resultatiivsuspunktideta 24:24 (12:15) mängus ASV Hamm-Westfaleni vastu ning visates kaks väravat ja andes ühe söödu 26:26 (11:13) viigis Dessau-Rosslauer HV 06 vastu.
Veelgi tõsisem töönädal oli samas sarjas ehk 2. Bundesligas Karl Toomil ja TV Emsdettenil. Kolm mängu andsid 25:25 (13:14) viigi Hageni VfL Eintrachtiga ning kaks kaotust, 26:27 (8:12) ja 24:29 (13:12) vastavalt HSV Hamburgi ja Esseni TUSEM-i käest. Viimases kohtumises viskas Toom ühe värava ja eemaldati platsilt punase kaardi tõttu.
Bramanisele tähtis võit, Pinnoneni ootab hullumeelne nädal
Saksamaa kolmanda liiga läänetsooni võidu juba kindlustanud HSG Krefeld kaotas SGSH Dragonsile 28:29 (15:13), Karl Roosna viskas kaotajate kasuks viis väravat. Astme võrra allpool jäi TSG Söflingen Kristo Voika neljast tabamusest hoolimata sama napilt, 32:33 (17:16) alla HSG Konstanz II-le.
Rumeenia kõrgliigas ei saanud Martin Johannson kätt valgeks, kui Bukaresti Steaua alistus kohalikus derbis CS Dinamole 24:28 (10:14). Sloveenias pidid Andris Celminš ja RK Maribor Branik 27:32 (12:16) alla vanduma Ribnica RD Rikole. Eesti koondise paremsisemine tabas kolm korda.
Hollandi kõrgliiga jätkumängudel sai magusa võidu HV KRAS/Volendam, alistades Beeki SMEZO/BFC 29:22. Jesper Bruno Bramanis, kes enda hinnangul tegi hooaja ühe parema esituse, viskas kaks väravat. Võit oli oluline, sest avakohtumine kaotati kuue väravaga ja nüüd jätkub hooaeg mängudega 7.-8. koha.
Alanud nädalale ette vaadates ja kaaludes, et mõned Eesti pallurid pidasid eelmisel nädalal kolm kohtumist, ei saa keegi vastu Mikk Pinnonenile. Eesti rahvuskoondise endist mängujuhti ootab Itaalia esiliiga ehk Serie A2 finaalturniir, kus edu korral tuleb mängida viiel päeval järjest. Esmalt nelja meeskonnaga alagrupiturniir ning edu korral poolfinaal ja finaal.
### Response:
Käsipallileegion: Soomes üliedukas, Rootsis vastupidine nädal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjaks tuli Valgevene esindaja Vladislav Tsirikov, kes alistas finaalis seisuga 8:1 Leedu esindaja Vilius Varanka. Kolmanda koha saavutas lisaks Saiovile ka Poola esindajale Kamil Szasorile. Kokku osales absoluutarvestuses 74 piljardisportlast.
Lisaks absoluutarvestusele toimus turniir ka U-15 vanuseklassis, kus nii Illimar Ventsel kui ka Sander Kont saavutasid kolmanda koha, kui kaotasid mõlemad poolfinaalis Valgevene noortele piljardisportlastele. Finaal oli seega Valgevene noorte omavaheline mõõduvõtt, milles seisuga 4:2 jäi peale Nikita Polujan. Teise koha saavutas Andrei Adziarõha.
Järgmine etapp peetakse juba maikuu lõpus Venemaal Sankt-Peterburgis. | Eestlased võitsid piljardi Balti liiga etapil kolm medalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjaks tuli Valgevene esindaja Vladislav Tsirikov, kes alistas finaalis seisuga 8:1 Leedu esindaja Vilius Varanka. Kolmanda koha saavutas lisaks Saiovile ka Poola esindajale Kamil Szasorile. Kokku osales absoluutarvestuses 74 piljardisportlast.
Lisaks absoluutarvestusele toimus turniir ka U-15 vanuseklassis, kus nii Illimar Ventsel kui ka Sander Kont saavutasid kolmanda koha, kui kaotasid mõlemad poolfinaalis Valgevene noortele piljardisportlastele. Finaal oli seega Valgevene noorte omavaheline mõõduvõtt, milles seisuga 4:2 jäi peale Nikita Polujan. Teise koha saavutas Andrei Adziarõha.
Järgmine etapp peetakse juba maikuu lõpus Venemaal Sankt-Peterburgis.
### Response:
Eestlased võitsid piljardi Balti liiga etapil kolm medalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse kinnisel istungil oli väidetavalt arutlusel kolm varianti ning need esitati presidendile. Üks variant on praegusesse pealinna Jakartasse valitsusametitele eraldi tsooni rajamine, teine variant on pealinna kolimine Jakarta lähistele, kolmas variant, mida eelistab president, on ehitada täiesti uus pealinn teisele saarele, vahendas BBC.
Planeerimisminister Bambang Brodjonegoro ütles, et president Joko Widodo tahab pealinna välja vahetada.
Võimalik uus pealinn ei ole veel teada. Riigimeedia andmetel eelistatakse enim aga Borneo saarel asuvat Palangkarayat.
Pealinna väljavahetamise ideed on riigis arutatud mitmel korral pärast iseseisvumist 1945. aastal.
2016. aasta uuring leidis, et Jakartas on maailma suurimad liiklusummikud. Näiteks liiguvad ministrid kohtumistele politseieskordi saatel, et nad õigeks ajaks kohale jõuaksid. Planeerimisminister ütles, et Jakarta ummikud lähevad riigi majandusele igal aastal maksma 100 triljonit ruupiat (6,3 miljardit eurot).
Jakarta on ka maailma üks kiiremini vajuvatest linnadest. Teadlaste sõnul võib suur osa linnast 2050. aastaks vee all ola. Jakarta põhjaosa on viimase kümne aasta jooksul vajunud 2,5 meetrit ning vajub jätkuvalt keskmiselt kuni 15 sentimeetrit aastas.
Jakarta asub rannikul soisel maal ning seda läbivad 13 jõge. Pool Jakartast on allpool merepinda.
Jakartas elab kümme miljonit inimest. | Indoneesia kaalub pealinna väljavahetamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse kinnisel istungil oli väidetavalt arutlusel kolm varianti ning need esitati presidendile. Üks variant on praegusesse pealinna Jakartasse valitsusametitele eraldi tsooni rajamine, teine variant on pealinna kolimine Jakarta lähistele, kolmas variant, mida eelistab president, on ehitada täiesti uus pealinn teisele saarele, vahendas BBC.
Planeerimisminister Bambang Brodjonegoro ütles, et president Joko Widodo tahab pealinna välja vahetada.
Võimalik uus pealinn ei ole veel teada. Riigimeedia andmetel eelistatakse enim aga Borneo saarel asuvat Palangkarayat.
Pealinna väljavahetamise ideed on riigis arutatud mitmel korral pärast iseseisvumist 1945. aastal.
2016. aasta uuring leidis, et Jakartas on maailma suurimad liiklusummikud. Näiteks liiguvad ministrid kohtumistele politseieskordi saatel, et nad õigeks ajaks kohale jõuaksid. Planeerimisminister ütles, et Jakarta ummikud lähevad riigi majandusele igal aastal maksma 100 triljonit ruupiat (6,3 miljardit eurot).
Jakarta on ka maailma üks kiiremini vajuvatest linnadest. Teadlaste sõnul võib suur osa linnast 2050. aastaks vee all ola. Jakarta põhjaosa on viimase kümne aasta jooksul vajunud 2,5 meetrit ning vajub jätkuvalt keskmiselt kuni 15 sentimeetrit aastas.
Jakarta asub rannikul soisel maal ning seda läbivad 13 jõge. Pool Jakartast on allpool merepinda.
Jakartas elab kümme miljonit inimest.
### Response:
Indoneesia kaalub pealinna väljavahetamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui nad annavad Ukrainas venemaalastele kodakondsuse, meie aga Venemaal ukrainlastele, jõuame üsna kiiresti ühisnimetaja ja soovitud tulemuseni. Meil tuleb ühiskodakondsus," kommenteeris Putin Zelenskõi avaldust Vene kodanikele Ukraina passide andmise kohta.
Ta pakkus, et selle tulemusena muutuvad ukrainlased ja venelased tugevamaks ja edukamaks. "Meil on palju ühist. Kui meil tuleb ühine kodakondsus, siis venelased ja ukrainlased sellest ainult võidavad," rõhutas ta.
27. aprillil ütles Putin olevat võimalik anda Vene kodakondsus lihtsustatud korras mitte ainult Luganski ja Donetski oblasti mässulise ala asukatele, vaid kõigile Ukraina kodanikele.
"Mõtleme lihtsustatud kodakondsuse andmisest kõigile Ukraina kodanikele, mitte ainult Donetski ja Luganski vabariikide elanikele," ütles Pekingis visiidil viibiv Putin laupäeval ajakirjanikele, viidates tunnustamata Donbassi separatistlikele moodustistele.
Presidendi sõnul täidab Moskva kõik sotsiaalsed kohustused Venemaa uute kodanike ees.
Ida-Ukraina kodanikel tekib pärast Vene passi saamist õigus "sotsiaaltoetuste väljamaksetele, pensionidele ja nende tõusule," ütles Putin.
Vene riigipea kinnitas ka, et sellised maksed ei aseta Vene riigieelarvele talumatut koormat, lisades, et otsus on "läbimõeldud".
Putin allkirjastas sel nädalal määruse, mis kiirendab Ukraina nn separatistlikel aladel elavate inimeste Vene kodakondsuse taotluste läbivaatamist ja sätestab selle maksimumtärminiks kolm kuud.
Ukraina ja lääneriigid on Venemaa sammu hukka mõistnud.
Zelenski vastas Putini kodakondsuse-avaldusele 27. aprillil, et Ukraina ei loobu oma missioonist olla Nõukogude-järgsetele demokraatiatele eeskujuks.
"Osa sellest missioonist on kaitse, varjupaiga ja Ukraina kodakondsuse pakkumine kõigile, kes on valmis võitlema vabaduse eest. Me anname varjupaika ja abi kõigile - kõigile, kes on valmis õlg õla kõrval võitlema meie ja teie vabaduse eest," kuulutas Zelenski.
Zelenski avaldas ühtlasi kahtlust, kas Ukraina kodanikud laseksid end ära meelitada võimalusest saada Vene pass.
"Ma ei soovita Vene võimudel raisata aega, et Ukraina kodanikke Vene passiga ahvatleda. Kahtlemata on inimesi, kes on endiselt propaganda mõju all. Võime isegi anda Vladimir Putinile nimekirja Ukraina kodanikest, kes hakkavad end kodumaal, mida nad on oma ametikohti kuritarvitades röövinud, peagi väga ebamugavalt tundma," ütles Zelenski avalduses.
"Ukraina rahvas on vaba rahvas vabal maal, Ukraina kodakondsus on vabadus, au ja väärikus ning ukrainlased teavad Vene passi hinda," ütles Zelenski.
Putin: Saakašvilile peab Ukraina passi tagasi andma
Putin peab vajalikuks tagastada Ukraina kodakondsus Gruusia endisele presidendile ja Odessa endisele kubernerile nagu ka teistele ukrainlastele, kes on "sealse režiimi eest põgenenud".
"Näiteks oleks kohane tagastada Ukraina kodakondsus isikule, kes varem oli grusiin, aga nüüd peab end ukrainlaseks. Pean silmas Saakašvili, Mihhaili," ütles Putin ajakirjanikele, selgitades, et "Saakašvili jäeti kodakondsusest ilma ja pagendati riigist ebaseaduslikult".
"Ta tuleks tagasi tuua ja taastada õigustes nagu ka paljud teised Ukraina kodanikud, kes olid sunnitud põgenema riigist ja sõitma tõotatud maale, pagedes praeguse Ukraina režiimi tagakiusamise eest," ütles Putin.
Mäletatavasti jättis ametist lahkuv Ukraina president Petro Porošenko 2017. aastal parasjagu USA-s viibinud Saakašvili kodakondsusest ilma, millele järgnes hulk tüli ja pahandust. | Putin loodab Venemaa ja Ukraina ühiskodakondsust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui nad annavad Ukrainas venemaalastele kodakondsuse, meie aga Venemaal ukrainlastele, jõuame üsna kiiresti ühisnimetaja ja soovitud tulemuseni. Meil tuleb ühiskodakondsus," kommenteeris Putin Zelenskõi avaldust Vene kodanikele Ukraina passide andmise kohta.
Ta pakkus, et selle tulemusena muutuvad ukrainlased ja venelased tugevamaks ja edukamaks. "Meil on palju ühist. Kui meil tuleb ühine kodakondsus, siis venelased ja ukrainlased sellest ainult võidavad," rõhutas ta.
27. aprillil ütles Putin olevat võimalik anda Vene kodakondsus lihtsustatud korras mitte ainult Luganski ja Donetski oblasti mässulise ala asukatele, vaid kõigile Ukraina kodanikele.
"Mõtleme lihtsustatud kodakondsuse andmisest kõigile Ukraina kodanikele, mitte ainult Donetski ja Luganski vabariikide elanikele," ütles Pekingis visiidil viibiv Putin laupäeval ajakirjanikele, viidates tunnustamata Donbassi separatistlikele moodustistele.
Presidendi sõnul täidab Moskva kõik sotsiaalsed kohustused Venemaa uute kodanike ees.
Ida-Ukraina kodanikel tekib pärast Vene passi saamist õigus "sotsiaaltoetuste väljamaksetele, pensionidele ja nende tõusule," ütles Putin.
Vene riigipea kinnitas ka, et sellised maksed ei aseta Vene riigieelarvele talumatut koormat, lisades, et otsus on "läbimõeldud".
Putin allkirjastas sel nädalal määruse, mis kiirendab Ukraina nn separatistlikel aladel elavate inimeste Vene kodakondsuse taotluste läbivaatamist ja sätestab selle maksimumtärminiks kolm kuud.
Ukraina ja lääneriigid on Venemaa sammu hukka mõistnud.
Zelenski vastas Putini kodakondsuse-avaldusele 27. aprillil, et Ukraina ei loobu oma missioonist olla Nõukogude-järgsetele demokraatiatele eeskujuks.
"Osa sellest missioonist on kaitse, varjupaiga ja Ukraina kodakondsuse pakkumine kõigile, kes on valmis võitlema vabaduse eest. Me anname varjupaika ja abi kõigile - kõigile, kes on valmis õlg õla kõrval võitlema meie ja teie vabaduse eest," kuulutas Zelenski.
Zelenski avaldas ühtlasi kahtlust, kas Ukraina kodanikud laseksid end ära meelitada võimalusest saada Vene pass.
"Ma ei soovita Vene võimudel raisata aega, et Ukraina kodanikke Vene passiga ahvatleda. Kahtlemata on inimesi, kes on endiselt propaganda mõju all. Võime isegi anda Vladimir Putinile nimekirja Ukraina kodanikest, kes hakkavad end kodumaal, mida nad on oma ametikohti kuritarvitades röövinud, peagi väga ebamugavalt tundma," ütles Zelenski avalduses.
"Ukraina rahvas on vaba rahvas vabal maal, Ukraina kodakondsus on vabadus, au ja väärikus ning ukrainlased teavad Vene passi hinda," ütles Zelenski.
Putin: Saakašvilile peab Ukraina passi tagasi andma
Putin peab vajalikuks tagastada Ukraina kodakondsus Gruusia endisele presidendile ja Odessa endisele kubernerile nagu ka teistele ukrainlastele, kes on "sealse režiimi eest põgenenud".
"Näiteks oleks kohane tagastada Ukraina kodakondsus isikule, kes varem oli grusiin, aga nüüd peab end ukrainlaseks. Pean silmas Saakašvili, Mihhaili," ütles Putin ajakirjanikele, selgitades, et "Saakašvili jäeti kodakondsusest ilma ja pagendati riigist ebaseaduslikult".
"Ta tuleks tagasi tuua ja taastada õigustes nagu ka paljud teised Ukraina kodanikud, kes olid sunnitud põgenema riigist ja sõitma tõotatud maale, pagedes praeguse Ukraina režiimi tagakiusamise eest," ütles Putin.
Mäletatavasti jättis ametist lahkuv Ukraina president Petro Porošenko 2017. aastal parasjagu USA-s viibinud Saakašvili kodakondsusest ilma, millele järgnes hulk tüli ja pahandust.
### Response:
Putin loodab Venemaa ja Ukraina ühiskodakondsust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väike muutus toimus ka esikümnes, kui Kreeka 20-aastane tulevikutäht Stefanos Tsitsipas langes kaks kohta ning asub nüüd kümnendal real. Esikohal jätkab serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad hispaanlane Rafael Nadal, sakslane Alexander Zverev, šveitslane Roger Federer, austerlane Dominic Thiem, lõuna-aafriklane Kevin Anderson ja jaapanlane Kei Nishikori. Kaheksandale positsioonile tõusis argentiinlane Juan Martin del Potro ja üheksandale ameeriklane John Isner.
Naiste maailma edetabelis jätkab 15. kohal Eesti esinumber Anett Kontaveit ja 79. positsioonil Kaia Kanepi. Maailma esinumbrina jätkab Stuttgardis poolfinaalis Kontaveidile loobumisvõidu andnud jaapanlanna Naomi Osaka. Kõrgetasemelise turniiri võitnud tšehhitar Petra Kvitova tõusis teisele reale, lükates kolmandaks rumeenlanna Simona Halepi. Neljandale kohale tõusis sakslanna Angelique Kerber, kes langetas viiendaks tšehhitar Karolina Pliskova. Esikümnesse mahuvad veel ukrainlanna Elina Svitolina, hollandlanna Kiki Bertens, ameeriklanna Sloane Stephens, austraallanna Ashleigh Barty ja valgevenelanna Arina Sabalenka. | Zopp langes edetablis kolm kohta, Kontaveit ja Kanepi säilitasid positsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väike muutus toimus ka esikümnes, kui Kreeka 20-aastane tulevikutäht Stefanos Tsitsipas langes kaks kohta ning asub nüüd kümnendal real. Esikohal jätkab serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad hispaanlane Rafael Nadal, sakslane Alexander Zverev, šveitslane Roger Federer, austerlane Dominic Thiem, lõuna-aafriklane Kevin Anderson ja jaapanlane Kei Nishikori. Kaheksandale positsioonile tõusis argentiinlane Juan Martin del Potro ja üheksandale ameeriklane John Isner.
Naiste maailma edetabelis jätkab 15. kohal Eesti esinumber Anett Kontaveit ja 79. positsioonil Kaia Kanepi. Maailma esinumbrina jätkab Stuttgardis poolfinaalis Kontaveidile loobumisvõidu andnud jaapanlanna Naomi Osaka. Kõrgetasemelise turniiri võitnud tšehhitar Petra Kvitova tõusis teisele reale, lükates kolmandaks rumeenlanna Simona Halepi. Neljandale kohale tõusis sakslanna Angelique Kerber, kes langetas viiendaks tšehhitar Karolina Pliskova. Esikümnesse mahuvad veel ukrainlanna Elina Svitolina, hollandlanna Kiki Bertens, ameeriklanna Sloane Stephens, austraallanna Ashleigh Barty ja valgevenelanna Arina Sabalenka.
### Response:
Zopp langes edetablis kolm kohta, Kontaveit ja Kanepi säilitasid positsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas avastasite enda jaoks Vaskjala ja milline on esmamulje Eestist?
Hugo: Otsisin residentuuri, kus oleks võimalus töötada filmi ilmutamisega ja katsetada erinevaid filmi manipuleerimise protsesse. Internetis kolades sattusin Vaskjala residentuuri avatud kooli peale ja see tundus kohana, kus tahaksin oma ideid keskendunult teostada. Eesti loodus on ikka väga teistmoodi, samuti maastik!
Valentina: Otsisin kohta, kus töötada oma filmikatsetustega ja kus oleks võimalik teha teistmoodi fototööd. Mu õpetaja peatus Tallinnas paar aastat tagasi ja tema juhatas mu internetis Vaskjala avatud kooli kuulutuseni. Siin on superhea pimik ja ma saan katsetada erinevate kemikaalidega. Lisaks saan teha oma Antioquia ülikooli õpingutega seotud uurimustööd. Eesti on väga erinev, kodumaal elan mägises ja üsna metsiku alaga piirkonnas. Siin on teistmoodi maastik, aastaajad, valguse mäng ja loomulikult lumi!
Kes on teie suurimad eeskujud või mõjutajad fotokunstis?
Valentina: Mu peamine õpetaja ja mentor oli Roberto Montoya, kes õpetas mulle palju nii foto tehnilisest poolest kui ka sellest, et fotograafia on sild eneseväljenduse ja valgusemängu jäädvustamise vahel. Fotograafia on võimalus leida uusi viise kuidas anda edasi reaalsust, mängides ja väänates seda täpselt nii, kuidas mõte tekib. Ideede teostamiseks tuleb küll palju eksperimenteerida, aga see ongi see põnevus ja rõõm, mis annab indu järjest uusi nõkse leiutada ja avastada.
Hugo: Robert Frank, Ameerika-Šveitsi fotograaf, kes pole küll otseselt iidol, aga on teinud sarnastel viisidel oma tööd. Ta joonistas negatiividele ja kasutas tekste negatiividel, samuti eksperimenteeris keemilise töötlusega. See huvitab ka mind väga. Fuente Coberta on samuti üks samasugust eksperimenteerivat lähenemist kasutav Hispaania kunstnik.
Meie ajal on iga nutitelefoni omanik fotograaf, mis arvate sellest "arengust" ja mis teeb fotograafia teie jaoks eriliseks?
Hugo: Alfred Stieglitz ütles kunagi, et fotolabor on nagu kunstniku ateljee. See oli enne, kui fotost sai kunstivorm. Fotograafia on tehnika, tehnoloogia, mille abil kunstnik saab luua narratiive, kõnesid, lugusid. See on nii paljude tehniliste ja loominguliste elementidega mänguväljak, kus teadus ja loovus saavad kokku. Nutitelefonid on tegelikult hea ja odav viis, kuidas noored saaksid oma loomingulisi ideid teostada foto või ka video abil. Nutitelefonidega pildistamine võib olla paljudele sügavama huvi alguseks ja väravaks n-ö päris fotograafia juurde.
Valentina: Ei, kindlasti mitte. Kuigi nutitelefoni abil on võimalik teha ka pilte, millel on suurem ideeline või kunstiline väärtus, ei tee kellestki automaatseadetega pildistamine veel fotograafi. Fotograafia algab sealt, kui oled kõik kaamera sisseehitatud seaded ja võimalused endale selgeks teinud ja hakkad otsima viise, kuidas neid oma ideede teostamiseks teistmoodi sättida, lisaks veel teadmised valguse-varju osas. Ma alustasin vana filmikaameraga, alguses oli see mu jaoks nagu sõber või kaaslane, ma tegin lihtsalt pilte ja vaatasin, mis välja tuleb, see oli selline instinktiivne aeg. Hiljem õppisin ja õpin siiani erinevaid olemasolevaid tehnikaid ja katsetan hästi palju. Fotograafia on nagu lõputu avastamist täis universum ja see kõidab mind väga.
Kas kunst ja selle erinevad vormide õppimine on populaarne teie kodumaal, kuidas toimivad/ei toimi kunstiõpingute rahastamine? On akadeemilise kunstihariduse omandamine lihtne?
Hugo: Brasiilias on erinevaid fonde ja ühinguid, kes sellega tegelevad. Sao Paolos toimub iga kahe aasta tagant suur üleriigiline näitus, kus eksponeeritakse kohalikku kunsti ja noori kunstnike. Aastatel 2002 kuni 2015 oli väga suur toetus riigi poolt, võim vahetus ja toetused vähenesid. Kunstnikuks olemine annab vaimse iseseisvuse ja see paelub noori, siiski on üpris raske ennast elatada, kui valida elukutselise kunstniku tee, ja enamus kunstnike tegeleb lisaks kunstile ka näiteks õpetamise või muu taolisega.
Valentina: Kunstnikke ja huvilisi on Kolumbias väga-väga palju, rahastust mitte. Riigi prioriteedid on mujal, palju raha kulutatakse sõjaväele, politseile ja muule sellisele. Stipendiume ja toetusi on väga palju kärbitud. Tänu vabatahtlikele õpetajatele on riiklik kunstiharidus siiski olemas, samuti on olemas päris mitmeid eraülikoole, akadeemiaid ja tavalisi kunstikoole. Siiski, kogukondlik kunst on muutunud järjest tähtsamaks ja sellele pööratakse üha rohkem tähelepanu.
Valentina, kas on kerge olla naiskunstnik sinu kodumaal Kolumbias?
Valentina: Päris raske ja keeruline on olla elukutseline naiskunstnik, kuna meie ühiskond on väga patriarhaalne. Naiste püüdlused, väljaütlemised ja seisukohad sumbuvad. Patriarhaalsus domineerib kõikjal oma must-valgete reeglite ja jõulise kehtestamistega. Kuigi meil on näiteks riigi asepresident naine, on mu kodumaal siiski veel pikk tee minna naiste-meeste võrdsuse ja arvamuste tasakaalustatuse suunas.
Valentina eriliseks huviks on pinhole-fotograafia (pinhole-kaamera ehk nõelaaugukaamera on kõige lihtsam objektiivita fotokaamera) ja Hugo eksperimenteerib erinevate kohalike looduslike ainetega fotode ilmutamisel, näiteks peedimahl, männiokka ekstrakt ja muu taoline. 28. aprillil tähistati Vaskjala loomeresidentuuris ülemaailmset pinhole-fotograafia päeva. | Kolumbia kunstnik Valentina González Henao: fotograafia on lõputu avastamist täis universum | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas avastasite enda jaoks Vaskjala ja milline on esmamulje Eestist?
Hugo: Otsisin residentuuri, kus oleks võimalus töötada filmi ilmutamisega ja katsetada erinevaid filmi manipuleerimise protsesse. Internetis kolades sattusin Vaskjala residentuuri avatud kooli peale ja see tundus kohana, kus tahaksin oma ideid keskendunult teostada. Eesti loodus on ikka väga teistmoodi, samuti maastik!
Valentina: Otsisin kohta, kus töötada oma filmikatsetustega ja kus oleks võimalik teha teistmoodi fototööd. Mu õpetaja peatus Tallinnas paar aastat tagasi ja tema juhatas mu internetis Vaskjala avatud kooli kuulutuseni. Siin on superhea pimik ja ma saan katsetada erinevate kemikaalidega. Lisaks saan teha oma Antioquia ülikooli õpingutega seotud uurimustööd. Eesti on väga erinev, kodumaal elan mägises ja üsna metsiku alaga piirkonnas. Siin on teistmoodi maastik, aastaajad, valguse mäng ja loomulikult lumi!
Kes on teie suurimad eeskujud või mõjutajad fotokunstis?
Valentina: Mu peamine õpetaja ja mentor oli Roberto Montoya, kes õpetas mulle palju nii foto tehnilisest poolest kui ka sellest, et fotograafia on sild eneseväljenduse ja valgusemängu jäädvustamise vahel. Fotograafia on võimalus leida uusi viise kuidas anda edasi reaalsust, mängides ja väänates seda täpselt nii, kuidas mõte tekib. Ideede teostamiseks tuleb küll palju eksperimenteerida, aga see ongi see põnevus ja rõõm, mis annab indu järjest uusi nõkse leiutada ja avastada.
Hugo: Robert Frank, Ameerika-Šveitsi fotograaf, kes pole küll otseselt iidol, aga on teinud sarnastel viisidel oma tööd. Ta joonistas negatiividele ja kasutas tekste negatiividel, samuti eksperimenteeris keemilise töötlusega. See huvitab ka mind väga. Fuente Coberta on samuti üks samasugust eksperimenteerivat lähenemist kasutav Hispaania kunstnik.
Meie ajal on iga nutitelefoni omanik fotograaf, mis arvate sellest "arengust" ja mis teeb fotograafia teie jaoks eriliseks?
Hugo: Alfred Stieglitz ütles kunagi, et fotolabor on nagu kunstniku ateljee. See oli enne, kui fotost sai kunstivorm. Fotograafia on tehnika, tehnoloogia, mille abil kunstnik saab luua narratiive, kõnesid, lugusid. See on nii paljude tehniliste ja loominguliste elementidega mänguväljak, kus teadus ja loovus saavad kokku. Nutitelefonid on tegelikult hea ja odav viis, kuidas noored saaksid oma loomingulisi ideid teostada foto või ka video abil. Nutitelefonidega pildistamine võib olla paljudele sügavama huvi alguseks ja väravaks n-ö päris fotograafia juurde.
Valentina: Ei, kindlasti mitte. Kuigi nutitelefoni abil on võimalik teha ka pilte, millel on suurem ideeline või kunstiline väärtus, ei tee kellestki automaatseadetega pildistamine veel fotograafi. Fotograafia algab sealt, kui oled kõik kaamera sisseehitatud seaded ja võimalused endale selgeks teinud ja hakkad otsima viise, kuidas neid oma ideede teostamiseks teistmoodi sättida, lisaks veel teadmised valguse-varju osas. Ma alustasin vana filmikaameraga, alguses oli see mu jaoks nagu sõber või kaaslane, ma tegin lihtsalt pilte ja vaatasin, mis välja tuleb, see oli selline instinktiivne aeg. Hiljem õppisin ja õpin siiani erinevaid olemasolevaid tehnikaid ja katsetan hästi palju. Fotograafia on nagu lõputu avastamist täis universum ja see kõidab mind väga.
Kas kunst ja selle erinevad vormide õppimine on populaarne teie kodumaal, kuidas toimivad/ei toimi kunstiõpingute rahastamine? On akadeemilise kunstihariduse omandamine lihtne?
Hugo: Brasiilias on erinevaid fonde ja ühinguid, kes sellega tegelevad. Sao Paolos toimub iga kahe aasta tagant suur üleriigiline näitus, kus eksponeeritakse kohalikku kunsti ja noori kunstnike. Aastatel 2002 kuni 2015 oli väga suur toetus riigi poolt, võim vahetus ja toetused vähenesid. Kunstnikuks olemine annab vaimse iseseisvuse ja see paelub noori, siiski on üpris raske ennast elatada, kui valida elukutselise kunstniku tee, ja enamus kunstnike tegeleb lisaks kunstile ka näiteks õpetamise või muu taolisega.
Valentina: Kunstnikke ja huvilisi on Kolumbias väga-väga palju, rahastust mitte. Riigi prioriteedid on mujal, palju raha kulutatakse sõjaväele, politseile ja muule sellisele. Stipendiume ja toetusi on väga palju kärbitud. Tänu vabatahtlikele õpetajatele on riiklik kunstiharidus siiski olemas, samuti on olemas päris mitmeid eraülikoole, akadeemiaid ja tavalisi kunstikoole. Siiski, kogukondlik kunst on muutunud järjest tähtsamaks ja sellele pööratakse üha rohkem tähelepanu.
Valentina, kas on kerge olla naiskunstnik sinu kodumaal Kolumbias?
Valentina: Päris raske ja keeruline on olla elukutseline naiskunstnik, kuna meie ühiskond on väga patriarhaalne. Naiste püüdlused, väljaütlemised ja seisukohad sumbuvad. Patriarhaalsus domineerib kõikjal oma must-valgete reeglite ja jõulise kehtestamistega. Kuigi meil on näiteks riigi asepresident naine, on mu kodumaal siiski veel pikk tee minna naiste-meeste võrdsuse ja arvamuste tasakaalustatuse suunas.
Valentina eriliseks huviks on pinhole-fotograafia (pinhole-kaamera ehk nõelaaugukaamera on kõige lihtsam objektiivita fotokaamera) ja Hugo eksperimenteerib erinevate kohalike looduslike ainetega fotode ilmutamisel, näiteks peedimahl, männiokka ekstrakt ja muu taoline. 28. aprillil tähistati Vaskjala loomeresidentuuris ülemaailmset pinhole-fotograafia päeva.
### Response:
Kolumbia kunstnik Valentina González Henao: fotograafia on lõputu avastamist täis universum |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkureerivate ettevõtete võitlus näitab teed uutele väljakutsetele – automaatide ja tankitõrjerelvade hanked on kinnituseks, et vajadus lobitööd puudutava seadusandluse järele on taas päevakorral, kirjutab kaitseinvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling esmaspäeval ilmunud aastaraamatus.
Eestis ei reguleeri seadus praegu, kes ja millistel tingimustel võib näiteks poliitilistes ringkondades lobi teha ning kas ka kuidas peab sellest end identifitseerima.
Paljudes riikides ei luba seadus kaitseväelastel teatud aja vältel pärast kaitseväeteenistuse lõpetamist relvafirmadesse tööle asuda. Mühlingi sõnul ei pruugi selline keeld olla Eestis üks-ühele rakendatav.
"Kuid kindlasti on taunitav, kui konkureerivate relvatootjate esindajad astuvad oma toodangut kiites avalikkuses või kuluaarivestlustes üles kaitseliitlastes või endiste kaitseväelastena ning jätavad oma tegeliku tööandja mainimata. Väikeses ühiskonnas, kus inimesed on omavahel tihedalt seotud, on oluline selgus ning arusaam, kes lugupeetud isikutele parajasti palka maksab," kirjutab ta.
Mühlingi hinnangul aitaks vastavad seadused olukorda kindlasti konkreetsemaks ja täpsemaks muuta, samuti ootab ta kriitilist meelt poliitikutelt ja meedialt.
Mühling nendib, et vabaturupõhiste hangetega peab Eestis nüüdsest harjuma, sest need annavad Eesti kaitsetööstusele enam võimalusi konkurentsis osaleda ning suurendavad väljavaateid hankida kaitseväele parimad relvad ja relvasüsteemid.
2018. aastal tunnistas hankekomisjon automaatide hanke edukaks pakkujaks USA relvatootja Lewis Machine and Tool Company ning tankitõrjerelvade hankele esitas ainsana pakkumise EuroSpike GmbH. Automaatide ja tankitõrjerelvade puhul kasutati avatud hankemenetlust, kus kõigil huvitatud pooltel oli võimalik pakkumisi esitada.
Arvud näitavad, et erimeelsusi pakkujate ja hankijate vahel on vähe. 2017. a vaidlustati kaitseinvesteeringute keskuse 698 hankest kaheksa, neist vaid kahel korral pidi keskus oma otsuse ümber vaatama. 2018. aastal vaidlustati enam kui tuhandest hankeprojektist üheksa, neist seitsmel korral jäi õigus keskusele. | Kaitseväe aastaraamat: Eesti vajab lobitööd puudutavat seadust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkureerivate ettevõtete võitlus näitab teed uutele väljakutsetele – automaatide ja tankitõrjerelvade hanked on kinnituseks, et vajadus lobitööd puudutava seadusandluse järele on taas päevakorral, kirjutab kaitseinvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Ingrid Mühling esmaspäeval ilmunud aastaraamatus.
Eestis ei reguleeri seadus praegu, kes ja millistel tingimustel võib näiteks poliitilistes ringkondades lobi teha ning kas ka kuidas peab sellest end identifitseerima.
Paljudes riikides ei luba seadus kaitseväelastel teatud aja vältel pärast kaitseväeteenistuse lõpetamist relvafirmadesse tööle asuda. Mühlingi sõnul ei pruugi selline keeld olla Eestis üks-ühele rakendatav.
"Kuid kindlasti on taunitav, kui konkureerivate relvatootjate esindajad astuvad oma toodangut kiites avalikkuses või kuluaarivestlustes üles kaitseliitlastes või endiste kaitseväelastena ning jätavad oma tegeliku tööandja mainimata. Väikeses ühiskonnas, kus inimesed on omavahel tihedalt seotud, on oluline selgus ning arusaam, kes lugupeetud isikutele parajasti palka maksab," kirjutab ta.
Mühlingi hinnangul aitaks vastavad seadused olukorda kindlasti konkreetsemaks ja täpsemaks muuta, samuti ootab ta kriitilist meelt poliitikutelt ja meedialt.
Mühling nendib, et vabaturupõhiste hangetega peab Eestis nüüdsest harjuma, sest need annavad Eesti kaitsetööstusele enam võimalusi konkurentsis osaleda ning suurendavad väljavaateid hankida kaitseväele parimad relvad ja relvasüsteemid.
2018. aastal tunnistas hankekomisjon automaatide hanke edukaks pakkujaks USA relvatootja Lewis Machine and Tool Company ning tankitõrjerelvade hankele esitas ainsana pakkumise EuroSpike GmbH. Automaatide ja tankitõrjerelvade puhul kasutati avatud hankemenetlust, kus kõigil huvitatud pooltel oli võimalik pakkumisi esitada.
Arvud näitavad, et erimeelsusi pakkujate ja hankijate vahel on vähe. 2017. a vaidlustati kaitseinvesteeringute keskuse 698 hankest kaheksa, neist vaid kahel korral pidi keskus oma otsuse ümber vaatama. 2018. aastal vaidlustati enam kui tuhandest hankeprojektist üheksa, neist seitsmel korral jäi õigus keskusele.
### Response:
Kaitseväe aastaraamat: Eesti vajab lobitööd puudutavat seadust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robert Täht ja Izmiri Arkas Spor tulid Türgi liiga finaalseerias Istanbuli Fenerbahce vastu välja 0:2 kaotusseisust ja teenisid seerias esimese võidu. Seejuures pidi meeskond pärast teist geimi hakkama saama ilma peatreeneri Glenn Hoagita, kelle närvid vastu ei pidanud ja ta kohtunikega ebaviisakalt käitumise tõttu eemaldati. Arkas teenis 3:2 (23:25, 16:25, 25:22, 25:20, 19:17) võidu, Tähe arvele kogunes 18 punkti (+7). Arkas on kolme võiduni peetavas finaalseerias 1:2 kaotusseisus, järgmine mäng peetakse 30. aprillil, kirjutab Volley.ee.
Belgias algas kolme võiduni peetav finaalseeria Timo Tammemaa ja Keith Puparti koduklubi Maaseiki Greenyardi ning Roeselare Knacki vahel. Seeria avamängu võitis 3:2 (21:25, 25:21, 25:21, 21:25, 20:18) Maaseik. Tammemaa tegi hea esituse, tuues 13 punkti (+8), Pupart ei mänginud. Belgia naiste meistriliigas sai Kaisa Bahmatševi ja Hanna Pajula tööandja Farciennes väljalangemismängus Jaraco vastu 2:3 kaotuse, kaotas seeria mängudega 0:3 ning sai liigas viimase koha.
Hooaeg lõppes ka Renee Teppani ja tema koduklubi Belchatowi Skra jaoks, kes kaotas Poola meistriliigas 5.-6. kohale mängides seeria kolmanda kohtumise Radomi Cerrad Czarnile 0:3 (19:25, 24:26, 18:25), Teppan sekkus episoodiliselt ja skoori ei teinud. Seeria kaotas Belchatow 1:2.
Prantsusmaa naiste esiliiga play-off' is sai väga olulise võidu lähikonkurendi vastu Kristiine Miileni, Kristel Moori, Eliise Hollase ja Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville´i Florange, kui 3:1 (25:18, 25:27, 25:16, 26:24) alistati Istres. Miilen tõi 17 punkti (+12), Moorilt 12 (+6), Bratuhhina-Pitoult 11 (+0) ja Hollaselt kuus (+6) punkti. Tabelis on eestlannade koduklubil 19 punkti ja sellega ollakse esimesed. Meeste esiliigas mängivad finaalis Ardo Kreek ja Pariisi Volley, seeria avakohtumine Saint-Nazaire vastu kaotati 1:3 (25:27, 22:25, 25:20, 22:25). Kreek tõi 14 punkti (+8).
Markkus Keel ja tema koduklubi SK Posojilnica Aich/Dob alistasid Austria liiga finaalseeria viiendas kohtumises SG Union Raiffeisen Waldvierteli 3:0 (29:27, 25:21, 25:20) ning võitsid seeria 4:1. Keel sai kirja täismängu ning tõi lisaks mängu juhtimisele ka kolm punkti. See oli Keele jaoks esimene välishooaeg.
Oliver Venno tööandja Istanbuli Galatasaray sai Türgi meistriliiga pronksiseeria teises mängus Ankara Halkbanki vastu 3:0 (25:20, 25:17, 26:24) võidu, Venno oli 22 punktiga (+9) kohtumise resultatiivseim. Ta realiseeris 37 tõstest 18 (49%), kolm punkti tuli blokiga ja üks serviga. Galatasaray võitis seeria mängudega 2:0, ka avakohtumises jäi eestlase tööandja peale tulemusega 3:0. | Nädal piiri taga: Täht ja Tammemaa aitasid koduklubid finaalseeriates võitudeni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robert Täht ja Izmiri Arkas Spor tulid Türgi liiga finaalseerias Istanbuli Fenerbahce vastu välja 0:2 kaotusseisust ja teenisid seerias esimese võidu. Seejuures pidi meeskond pärast teist geimi hakkama saama ilma peatreeneri Glenn Hoagita, kelle närvid vastu ei pidanud ja ta kohtunikega ebaviisakalt käitumise tõttu eemaldati. Arkas teenis 3:2 (23:25, 16:25, 25:22, 25:20, 19:17) võidu, Tähe arvele kogunes 18 punkti (+7). Arkas on kolme võiduni peetavas finaalseerias 1:2 kaotusseisus, järgmine mäng peetakse 30. aprillil, kirjutab Volley.ee.
Belgias algas kolme võiduni peetav finaalseeria Timo Tammemaa ja Keith Puparti koduklubi Maaseiki Greenyardi ning Roeselare Knacki vahel. Seeria avamängu võitis 3:2 (21:25, 25:21, 25:21, 21:25, 20:18) Maaseik. Tammemaa tegi hea esituse, tuues 13 punkti (+8), Pupart ei mänginud. Belgia naiste meistriliigas sai Kaisa Bahmatševi ja Hanna Pajula tööandja Farciennes väljalangemismängus Jaraco vastu 2:3 kaotuse, kaotas seeria mängudega 0:3 ning sai liigas viimase koha.
Hooaeg lõppes ka Renee Teppani ja tema koduklubi Belchatowi Skra jaoks, kes kaotas Poola meistriliigas 5.-6. kohale mängides seeria kolmanda kohtumise Radomi Cerrad Czarnile 0:3 (19:25, 24:26, 18:25), Teppan sekkus episoodiliselt ja skoori ei teinud. Seeria kaotas Belchatow 1:2.
Prantsusmaa naiste esiliiga play-off' is sai väga olulise võidu lähikonkurendi vastu Kristiine Miileni, Kristel Moori, Eliise Hollase ja Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville´i Florange, kui 3:1 (25:18, 25:27, 25:16, 26:24) alistati Istres. Miilen tõi 17 punkti (+12), Moorilt 12 (+6), Bratuhhina-Pitoult 11 (+0) ja Hollaselt kuus (+6) punkti. Tabelis on eestlannade koduklubil 19 punkti ja sellega ollakse esimesed. Meeste esiliigas mängivad finaalis Ardo Kreek ja Pariisi Volley, seeria avakohtumine Saint-Nazaire vastu kaotati 1:3 (25:27, 22:25, 25:20, 22:25). Kreek tõi 14 punkti (+8).
Markkus Keel ja tema koduklubi SK Posojilnica Aich/Dob alistasid Austria liiga finaalseeria viiendas kohtumises SG Union Raiffeisen Waldvierteli 3:0 (29:27, 25:21, 25:20) ning võitsid seeria 4:1. Keel sai kirja täismängu ning tõi lisaks mängu juhtimisele ka kolm punkti. See oli Keele jaoks esimene välishooaeg.
Oliver Venno tööandja Istanbuli Galatasaray sai Türgi meistriliiga pronksiseeria teises mängus Ankara Halkbanki vastu 3:0 (25:20, 25:17, 26:24) võidu, Venno oli 22 punktiga (+9) kohtumise resultatiivseim. Ta realiseeris 37 tõstest 18 (49%), kolm punkti tuli blokiga ja üks serviga. Galatasaray võitis seeria mängudega 2:0, ka avakohtumises jäi eestlase tööandja peale tulemusega 3:0.
### Response:
Nädal piiri taga: Täht ja Tammemaa aitasid koduklubid finaalseeriates võitudeni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hobuste gripp on diagnoositud kahes tallis, millele on tänaseks kehtestatud kitsendused," ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian pressiteates.
"Kitsenduste korral on keelatud talli sisse tuua ja välja viia hobuseid ning teisi loomi. Samuti on piiratud inimeste ja transpordivahendite liikumine farmi territooriumile."
Hobuste gripp on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, hingamisteede põletik, kuiv köha, üldine kurnatus ja raskematel juhtudel kopsupõletik. Tiinetel loomadel võivad tekkida abordid.
Tänapäeval on haigus levinud pea kõikides riikides, kus kasvatatakse hobuseid. Haigust on varasemalt diagnoositud ka Eestis.
Sagedamini haigestuvad hobuste grippi kuni kahe-aastased noorloomad. Haiged loomad eritavad viirust hingamisteede eritistega ning viirus levib piisknakkusena, mistõttu haigus levib kiiresti hobuselt hobusele. Haiguse peiteaeg on 1-3 päeva, aga hobused võivad olla viiruse kandjad veel 21 päeva peale nakatumist.
Kuigi hetkel on tegu üksikjuhtumitega tuletab veterinaar- ja toiduamet meelde, et haiguse ennetamiseks on väga oluline järgida kõiki bioohutuse meetmeid. Haiguskahtlased või juba haigestunud loomad tuleb eraldada tervetest, registreerida hobuste farmi ja farmist välja liikumine, kontrollida inimeste ja transpordivahendite liikumist farmi territooriumil.
Hobuste gripi kahtluse korral tuleb koheselt informeerida talli teenindavat loomaarsti. Kuna on tegemist teavitamiskohustusliku loomataudiga, siis tuleb hobuste haigestumisest teavitada ka kohalikku veterinaar- ja toiduameti keskust. Kliiniliste haigustunnustega hobustelt võetakse täiendavaid proove, mis saadetakse diagnoosi kinnitamiseks laborisse.
Haiguse ennetamiseks tuleb loomi vaktsineerida. Hobused peavad nõuete kohaselt olema vaktsineeritud kord aastas, võistlustel osalevad hobused kaks korda aastas. Võõrsilt tulnud hobuseid tuleks hoida teistest hobustest vähemalt nädal aega eraldi.
Nakkus ei levi teistele loomadele ega inimestele. | Eestis levib hobuste gripp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hobuste gripp on diagnoositud kahes tallis, millele on tänaseks kehtestatud kitsendused," ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian pressiteates.
"Kitsenduste korral on keelatud talli sisse tuua ja välja viia hobuseid ning teisi loomi. Samuti on piiratud inimeste ja transpordivahendite liikumine farmi territooriumile."
Hobuste gripp on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, hingamisteede põletik, kuiv köha, üldine kurnatus ja raskematel juhtudel kopsupõletik. Tiinetel loomadel võivad tekkida abordid.
Tänapäeval on haigus levinud pea kõikides riikides, kus kasvatatakse hobuseid. Haigust on varasemalt diagnoositud ka Eestis.
Sagedamini haigestuvad hobuste grippi kuni kahe-aastased noorloomad. Haiged loomad eritavad viirust hingamisteede eritistega ning viirus levib piisknakkusena, mistõttu haigus levib kiiresti hobuselt hobusele. Haiguse peiteaeg on 1-3 päeva, aga hobused võivad olla viiruse kandjad veel 21 päeva peale nakatumist.
Kuigi hetkel on tegu üksikjuhtumitega tuletab veterinaar- ja toiduamet meelde, et haiguse ennetamiseks on väga oluline järgida kõiki bioohutuse meetmeid. Haiguskahtlased või juba haigestunud loomad tuleb eraldada tervetest, registreerida hobuste farmi ja farmist välja liikumine, kontrollida inimeste ja transpordivahendite liikumist farmi territooriumil.
Hobuste gripi kahtluse korral tuleb koheselt informeerida talli teenindavat loomaarsti. Kuna on tegemist teavitamiskohustusliku loomataudiga, siis tuleb hobuste haigestumisest teavitada ka kohalikku veterinaar- ja toiduameti keskust. Kliiniliste haigustunnustega hobustelt võetakse täiendavaid proove, mis saadetakse diagnoosi kinnitamiseks laborisse.
Haiguse ennetamiseks tuleb loomi vaktsineerida. Hobused peavad nõuete kohaselt olema vaktsineeritud kord aastas, võistlustel osalevad hobused kaks korda aastas. Võõrsilt tulnud hobuseid tuleks hoida teistest hobustest vähemalt nädal aega eraldi.
Nakkus ei levi teistele loomadele ega inimestele.
### Response:
Eestis levib hobuste gripp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli minu korraldus Euroopa Liidu lipud Valgest saalist, mis on riigikogu tseremoniaalne esindussaal, ära võtta ja asendada need Eesti riigilippudega," ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Põlluaas esmaspäeval ERR-i ja teiste väljaannete ajakirjanikele.
Põlluaasa sõnul paigutati Euroopa Liidu lipud Valgesse saalis Eesti eesistumise ajaks Euroopa Liidus 2017. aasta teisel poolel. Euroopa lipud eemaldati sealt eelmisel nädalal, kui riigikogu tähistas Eesti parlamendi sajandat aastapäeva.
"Riigikogu esimehel Henn Põlluaasal ei jätkunud täna julgust täiskogule tunnistada, et andis ainuisikuliselt eelmisel nädalal korralduse kõrvaldada Euroopa Liidu lipud Riigikogu Valgest saalist. Need on seal kõrvuti kahe Eesti rahvuslipuga olnud viimased aastad. Kas see ongi demokraatia EKRE moodi? Kena "kingitus" riigi teiselt persoonilt Eesti Euroopa Liiduga ühinemise 15. aastapäeva eelõhtul," kirjutas opositsioonilise Reformierakonna saadik riigikogus Marko Mihkelson sotsiaalmeedias.
Põlluaas lubas esmaspäeval EKRE pressiesindaja teatel, et kui riigikokku tulevad visiidile kõrged välisriikide esindajad, siis tuuakse Euroopa lipud taas välja. "Vahepealsel ajal lehvivad Valges saalis ainult Eesti rahvuslipud, mis on märk meie suveräänsusest," lisas Põlluaas.
Euroopa lipul on kujutatud kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnevat ringi sinisel taustal.
Lipu ajalugu ulatub 1955. aastasse, kui inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuuri edendamisega tegelev Euroopa Nõukogu hakkas siis kasutama lipu praegust kujundust. Seejärel soovitas ta ka loodavatel Euroopa institutsioonidel võtta kasutusele sama lipp. Euroopa Parlament otsustas 1983. aastal, et Euroopa ühenduste lipuks saab lipp, mida seni kasutas Euroopa Nõukogu. 1985. aastal otsustasid kõik EL-i juhid võtta lipp Euroopa ühenduste - hilisema Euroopa Liidu - sümbolina kasutusele. Tähtede arv lipul ei ole seotud liikmesriikide arvuga, kuigi ring sümboliseerib ühtsust. | Põlluaasa korraldusel eemaldati riigikogu Valgest saalist Euroopa lipud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli minu korraldus Euroopa Liidu lipud Valgest saalist, mis on riigikogu tseremoniaalne esindussaal, ära võtta ja asendada need Eesti riigilippudega," ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Põlluaas esmaspäeval ERR-i ja teiste väljaannete ajakirjanikele.
Põlluaasa sõnul paigutati Euroopa Liidu lipud Valgesse saalis Eesti eesistumise ajaks Euroopa Liidus 2017. aasta teisel poolel. Euroopa lipud eemaldati sealt eelmisel nädalal, kui riigikogu tähistas Eesti parlamendi sajandat aastapäeva.
"Riigikogu esimehel Henn Põlluaasal ei jätkunud täna julgust täiskogule tunnistada, et andis ainuisikuliselt eelmisel nädalal korralduse kõrvaldada Euroopa Liidu lipud Riigikogu Valgest saalist. Need on seal kõrvuti kahe Eesti rahvuslipuga olnud viimased aastad. Kas see ongi demokraatia EKRE moodi? Kena "kingitus" riigi teiselt persoonilt Eesti Euroopa Liiduga ühinemise 15. aastapäeva eelõhtul," kirjutas opositsioonilise Reformierakonna saadik riigikogus Marko Mihkelson sotsiaalmeedias.
Põlluaas lubas esmaspäeval EKRE pressiesindaja teatel, et kui riigikokku tulevad visiidile kõrged välisriikide esindajad, siis tuuakse Euroopa lipud taas välja. "Vahepealsel ajal lehvivad Valges saalis ainult Eesti rahvuslipud, mis on märk meie suveräänsusest," lisas Põlluaas.
Euroopa lipul on kujutatud kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnevat ringi sinisel taustal.
Lipu ajalugu ulatub 1955. aastasse, kui inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuuri edendamisega tegelev Euroopa Nõukogu hakkas siis kasutama lipu praegust kujundust. Seejärel soovitas ta ka loodavatel Euroopa institutsioonidel võtta kasutusele sama lipp. Euroopa Parlament otsustas 1983. aastal, et Euroopa ühenduste lipuks saab lipp, mida seni kasutas Euroopa Nõukogu. 1985. aastal otsustasid kõik EL-i juhid võtta lipp Euroopa ühenduste - hilisema Euroopa Liidu - sümbolina kasutusele. Tähtede arv lipul ei ole seotud liikmesriikide arvuga, kuigi ring sümboliseerib ühtsust.
### Response:
Põlluaasa korraldusel eemaldati riigikogu Valgest saalist Euroopa lipud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liksor ujus 100 m rinnuli eelujumises ajaks 1.18,21 ning finaalis parandas veel oma aega ujudes tulemuseks 1.18,00. Liksor ujus paralümpiamängude A-normatiivi välja juba 2018. aasta EM-il, kuid see ei mahtunud veel Tokyo kvalifikatsiooni perioodi. Eelnevalt on pääsme Tokyo paraolümpiamängudele kindlustanud ka Matz Topkin.
Enne Tokyo 2020. aasta paralümpiamänge toimub veel selle aasta sügisel 9.-15.septembrini Londonis paraujumise MM, kus on samuti võimalik täita paralümpiamängude normatiive. MM-i pääsme on tänaseks lunastanud peale Robin Liksori veel Matz Topkin ja Susannah Kaul. Viimane võimalus MM-i normatiive täita on Eesti ujujatel 6.-9.juunini, kui toimub selle aasta viimane MK-etapp Berliinis. | Juba teine Eesti ujuja täitis Tokyo 2020 paralümpiamängude A-normatiivi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liksor ujus 100 m rinnuli eelujumises ajaks 1.18,21 ning finaalis parandas veel oma aega ujudes tulemuseks 1.18,00. Liksor ujus paralümpiamängude A-normatiivi välja juba 2018. aasta EM-il, kuid see ei mahtunud veel Tokyo kvalifikatsiooni perioodi. Eelnevalt on pääsme Tokyo paraolümpiamängudele kindlustanud ka Matz Topkin.
Enne Tokyo 2020. aasta paralümpiamänge toimub veel selle aasta sügisel 9.-15.septembrini Londonis paraujumise MM, kus on samuti võimalik täita paralümpiamängude normatiive. MM-i pääsme on tänaseks lunastanud peale Robin Liksori veel Matz Topkin ja Susannah Kaul. Viimane võimalus MM-i normatiive täita on Eesti ujujatel 6.-9.juunini, kui toimub selle aasta viimane MK-etapp Berliinis.
### Response:
Juba teine Eesti ujuja täitis Tokyo 2020 paralümpiamängude A-normatiivi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pruusi võiduajaks oli neli tundi, 25 minutit ja 18 sekundit. Teise koha sai sakslane Sascha Weber (4:26.47) ja kolmas koht läks samuti Saksamaale, kui pronksmedali sai kaela Simon Schneller (4:28.39).
Vihmasajus peetud võistluse rada lühendati 103 kilomeetrilt veidi lühemaks, kuna temperatuur oli stardis alla kümne kraadi ning raja kõrgeimas kohas (1300 m üle merepinna) sadas lund. Tänu külmale ilmale algas sõit aktiivselt ning väike grupp eraldus sõidu algfaasis. Seda lõbu ei jätkunud kauaks, kuna üsna pea jätkas esiots ligi kolmekümnekesi. Alles esimesel pikemal tõusul eraldus peagrupist kaks meest, keda Pruus hakkas kolme kaaslasega jälitama.
"Lisaks vihmale oli rajal mega tuul," rääkis Pruus peale võistlust. "Terve päev sõitsin pikkades riietes ning isegi tõusudel hakkas jahe, sest kõrgemates kohtades sadas vihma ja lume segu."
Kui võistluse lõpuni oli jäänud 30 kilomeetrit oli Pruus tõusnud neljandale positsioonile ning vahe esimestega oli ligi kaks minutit. Eestlase soov oli kätte saada kolmanda koha mees, et pjedestaalil lõpetada ning võitmisesse Pruus esialgu ei uskunudki. "Kui olin kolmandaks tõusnud, siis jätkasin tugeva tempoga sõitmist ja ühtäkki nägin enda ees kahte ratturit ja mõtlesin ohoo! Kui nad kätte sain, siis vaatasin, et nad ei olnud väga värsked, aga mul oli tunne hea."
Võistluse lõpuosa kulges alla tuules siledal trassil. Pruus jätkas tempo tegemist, et tagant keegi neid kätte ei saaks. "Järsku ühes kurvis vaatasin, et vahe on sees ja panin gaasi põhja," jätkas Pruus. "Ma ei uskunud, et ma suudan võita, aga hea tunne oli esimesena üle finišijoone tulla."
Naiste klassis võitis võistluse itaallanna Gaia Ravaioli ajaga 6:07.18. | Pruus võidutses karmides tingimustes peetud UCI maratonide seeria etapil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pruusi võiduajaks oli neli tundi, 25 minutit ja 18 sekundit. Teise koha sai sakslane Sascha Weber (4:26.47) ja kolmas koht läks samuti Saksamaale, kui pronksmedali sai kaela Simon Schneller (4:28.39).
Vihmasajus peetud võistluse rada lühendati 103 kilomeetrilt veidi lühemaks, kuna temperatuur oli stardis alla kümne kraadi ning raja kõrgeimas kohas (1300 m üle merepinna) sadas lund. Tänu külmale ilmale algas sõit aktiivselt ning väike grupp eraldus sõidu algfaasis. Seda lõbu ei jätkunud kauaks, kuna üsna pea jätkas esiots ligi kolmekümnekesi. Alles esimesel pikemal tõusul eraldus peagrupist kaks meest, keda Pruus hakkas kolme kaaslasega jälitama.
"Lisaks vihmale oli rajal mega tuul," rääkis Pruus peale võistlust. "Terve päev sõitsin pikkades riietes ning isegi tõusudel hakkas jahe, sest kõrgemates kohtades sadas vihma ja lume segu."
Kui võistluse lõpuni oli jäänud 30 kilomeetrit oli Pruus tõusnud neljandale positsioonile ning vahe esimestega oli ligi kaks minutit. Eestlase soov oli kätte saada kolmanda koha mees, et pjedestaalil lõpetada ning võitmisesse Pruus esialgu ei uskunudki. "Kui olin kolmandaks tõusnud, siis jätkasin tugeva tempoga sõitmist ja ühtäkki nägin enda ees kahte ratturit ja mõtlesin ohoo! Kui nad kätte sain, siis vaatasin, et nad ei olnud väga värsked, aga mul oli tunne hea."
Võistluse lõpuosa kulges alla tuules siledal trassil. Pruus jätkas tempo tegemist, et tagant keegi neid kätte ei saaks. "Järsku ühes kurvis vaatasin, et vahe on sees ja panin gaasi põhja," jätkas Pruus. "Ma ei uskunud, et ma suudan võita, aga hea tunne oli esimesena üle finišijoone tulla."
Naiste klassis võitis võistluse itaallanna Gaia Ravaioli ajaga 6:07.18.
### Response:
Pruus võidutses karmides tingimustes peetud UCI maratonide seeria etapil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robert Turin on 45aastane mees, kes põeb raskekujulist hulgiskleroosi ning mägede kuningannaks nimetab ta oma tõbe. Endine IT-firma omanik ja naistemees elab juba aastaid hooldekodus, liigub ratastoolis, sõltudes hooldusõdede abist. Ta trimpab veini ja viskit, teab täpselt, mis teda ees ootab ning otsib inimest (soovitatavalt naissoost), kes saadaks teda Šveitsi abistatud enesetappu tegema. "Mägede kuninganna" on inimlik, mõtlemapanev ja ohtra musta huumoriga romaan ootamatul teemal.
Daniel Wisser (sündinud 1971 Klagenfurtis) on austria kirjanik ja muusik. Ta õppis Viini Ülikoolis germanistikat ning on kirjutanud lühijutte, luulet, laulusõnu ning romaane. "Mägede kuninganna" pälvis 2018. aastal riigi tähtsaima kirjanduspreemia.
Wisser on Prima Vista kirjandusfestivali külaline ning teda saab kuulata 8. mail kell 22 Tartu vinoteegis Vein ja Vine ning 9. mail kell 16.30 Tartu Linnaraamatukogus.
Raamatu tõlkis eesti keelde Piret Pääsuke ja avaldas kirjastus Tänapäev "Punase raamatu" sarjas. | Ilmus romaan aidatud enesetapust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robert Turin on 45aastane mees, kes põeb raskekujulist hulgiskleroosi ning mägede kuningannaks nimetab ta oma tõbe. Endine IT-firma omanik ja naistemees elab juba aastaid hooldekodus, liigub ratastoolis, sõltudes hooldusõdede abist. Ta trimpab veini ja viskit, teab täpselt, mis teda ees ootab ning otsib inimest (soovitatavalt naissoost), kes saadaks teda Šveitsi abistatud enesetappu tegema. "Mägede kuninganna" on inimlik, mõtlemapanev ja ohtra musta huumoriga romaan ootamatul teemal.
Daniel Wisser (sündinud 1971 Klagenfurtis) on austria kirjanik ja muusik. Ta õppis Viini Ülikoolis germanistikat ning on kirjutanud lühijutte, luulet, laulusõnu ning romaane. "Mägede kuninganna" pälvis 2018. aastal riigi tähtsaima kirjanduspreemia.
Wisser on Prima Vista kirjandusfestivali külaline ning teda saab kuulata 8. mail kell 22 Tartu vinoteegis Vein ja Vine ning 9. mail kell 16.30 Tartu Linnaraamatukogus.
Raamatu tõlkis eesti keelde Piret Pääsuke ja avaldas kirjastus Tänapäev "Punase raamatu" sarjas.
### Response:
Ilmus romaan aidatud enesetapust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alain Mabanckou on 1966. aastal Kongo Vabariigis sündinud prosaist ja luuletaja, kelle looming on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Loomingu Raamatukogus ilmunud romaani peategelane on Katkine Klaas, kes armastab väga punast veini ja baari Tuulest Viidud Krediit. Ühel päeval saab ta aga baari peremehelt Kangekaelselt Teolt ülesande kirjutada raamat sellest ainulaadsest paigast ja tema värvikatest kundedest. Sünnib tragikoomiline kroonika, millest ei puudu ka avaram vaade tänapäeva Aafrikale ja aafriklastele ning inimolule laiemas plaanis.
Katkend:
lugu oli nii, et Tuulest Viidud Krediidi baari peremees andis mulle vihiku, mille ma pean täis kirjutama, ta on nimelt pähe võtnud, et mina, Katkine Klaas, suudan raamatuga maha saada, sest ma olin talle kord naljaviluks rääkinud ühest kuulsast kirjanikust, kes jõi nagu hobune, kirjanikust, keda tuli mõndapuhku isegi rentslist üles korjata, kui ta oli lakku täis, peremehega ei tasu nalja visata, sest tema võtab kõike tõe pähe, ja kui ta mulle selle vihiku andis, täpsustas ta kohe, et see on mõeldud talle, üksnes talle, keegi teine seda ei näe, ja mina tahtsin siis teada, miks see vihik talle nii tähtis on, tema vastas, et ei taha, et Tuulest Viidud Krediit ühel päeval lihtsalt niisama kaoks, ja lisas, et siin maal ei mõista inimesed mälestusi hoida, et möödas on need ajad, kui sängi veerel vanaema jutuvestmist kuulati, et nüüd on tulnud kirja tund, sest käsikirjad ei põle, samas kui jutt on puha must suits, metskassi kusi, Tuulest Viidud Krediidi peremehele ei meeldi kulunud ütlemised, nagu "kui Aafrikas mõni vanainimene sureb, põleb maha terve raamatukogu", ja kui ta seda laialt levinud klišeed kuuleb, läheb ta marru ja lajatab "sõltub sellest, mihuke vanainimene, nii et ärge jahvatage, mina usaldan ainult seda, mis seisab kirjas", nii ma siis aeg-ajalt kriban miskit üles, rohkem tema meeleheaks, aga ega ma ise ka alati ei tea, mis ma siia kokku keeran, ausalt öelda on kirjutamine mulle täitsa meeldima hakanud, aga talle ma seda ei tunnista, muidu mõtleb veel teab mida ja hakkab mind rohkem tagant utsitama, aga mina tahan, et mulle jääks vabadus kirjutada, kunas saan ja tahan, pole midagi hullemat kui sunnitöö, ma pole tema neeger, ma kirjutan ikkagist ka enda jaoks, ja sellepärast ma ei tahaks olla tema nahas, kui ta vihikut lehitsema asub, ma ei anna seal kellelegi armu, aga siis, kui tema seda loeb, pole mina enam selle baari kunde, ma vean oma luud-kondid kuhugi mujale, kui olen oma kõrvalseisja vaatlused vargsi üle andnud ja lausunud "missioon täidetud"
alustuseks pean ma rääkima, mis mäsu siin lahti läks, kui baar uksed avas, pean rääkima kolgatateest, mis omanikul tuli läbi käia, eks nad tahtsidki ta hauda viia, tahtsid, et ta paneks kirja oma Juuda testamendi, kõik sai alguse kirikumeestest, kes märkasid, et neil jääb pühapäeviti kirikulisi vähemaks, ja päästsid valla tõelise püha sõja, igaüks neist viskas oma Jeruusalemma piibli Tuulest Viidud Krediidi ette maha, nad ähvardasid, et kui asi samamoodi jätkub, ei tule siin kandis enam ühtki missat, ei tule ühtki transsi laulude saatel, ei tule Püha Vaimu, kes Trois-Cents'i linnaosa peale laskuks, ei tule musta krõbedat armulaualeiba, ei tule magusat veini, Kristuse verd, ei tule kooripoisse, ei tule vagasid õdesid, ei tule küünlaid, ei tule almust, ei tule esimest armulauda, ei tule teist armulauda, ei tule katekismust, ei tule ristimist, ei tule mitte kui midagi, ja kõik lähevad siis otse põrgu, ja seejärel asus rünnakule puhkepäevadel ja riigipühadel kogunev sarvekandjate sündikaat, nemad väitsid, et kui naised neile enam hästi süüa ei anna, et kui naised neid enam ei austa nagu mineviku naised, siis on see suures osas Tuulest Viidud Krediidi süü, nad ütlesid, et austus on tähtis, et kui keegi, siis just naised on loodud selleks, et mehi austada, sest nii on see olnud aegade algusest peale, Aadamast ja Eevast saati, ja need tublid pereisad ei leidnud põhjust, miks peaks asjad äkki muutuma, ühesõnaga, naised aga roomaku, täitku meeste käske, nii nad ütlesid, aga samuti asjata, ja järgmiseks tuli rusikaid viibutama endiste alkohoolikute ühing, mille liikmed on teise usku pööranud, lürbivad nüüd hoopis vett, Fantat, Pulpi apelsinilimonaadi, granadillisiirupit, Senegali hibiskijooki, greibimahla või Nigeeriast koos India kanepi lehtedega sisse smugeldatud Coca-Cola light'i, nood dogmaatikud piirasid baari sisse neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, aga samuti asjata, ja järgmiseks korraldasid müstilise aktsiooni hõimupealikud, moraalitraditsioonide vardjad, kaasas amuletid, mille nad baarilävele lennutasid, kaasas sajatused, mille nad Tuulest Viidud Krediidi peremehe pihta saatsid, kaasas surnud hinged, kelle nad kõnelema äratasid, ja pealikud kuulutasid, et küll ta veel praeb tasasel tulel, et lõpuks sõidab ta vabatahtlikult liftiga tapalavale, aga see oli kah asjata, ja viimaks lendas peale märatsejate bande, kelle olid kinni maksnud paar siinse kandi vana sitapead, kes igatsesid taga de Gaulle'i kunagist residentsi, jooksupoisi muretut elu valgete teenistuses, neegri raugapõlve ja teenetemedaljoni, koloniaalnäituste aega ja neegripidusid, kus Joséphine Baker, banaanid vööl, puusi hööritas, ja nii need laitmatu nimega härrad peremehele väljapääsmatu lõksu üles seadsidki, abiks mustade maskidega märatsejad, kes saabusid keset ööd, pimeduse südames, neil olid kaasas Sansibari raudtoikad, kristliku keskaja kaikad ja nuiad, suulu Tšaka aegsed mürgiodad, kommunistlikud sirbid ja vasarad, Saja-aastase sõja katapuldid, Gallia sõjakirved, pügmeede kõplad, 1968. aasta maikuu Molotovi kokteilid, Rwanda matšeetehooaja laiad noad, Taaveti-Koljati kuulsa kahevõitluse ling, nad tulid tükkis kõige selle muljet avaldava arsenaliga, aga ikkagist asjata, siiski suutsid nad ühe osa lokaalist maha lammutada, ja sellest hakkas rääkima kogu linn, ja sellest hakkas rääkima kogu ajakirjandus, Surnud Tänav, Aafrika Nädal, Mwinda, Mouyondzi Tribune, leidus isegi turiste, kes tulid naaberriikidest kohale, et paika oma silmaga näha, nagu palverändurid käivad Nutumüüri ääres, ja nood turistid klõpsutasid hunnikute viisi pilte, ma küll ei tea, misjaoks, aga sellegipoolest tegid nad pilti, leidus isegi kohalikke, kes polnud kunagi varem jalga Trois-Cents'i kvartalisse tõstnud ja kes nüüd hämmingus ringi uudistasid, nad mõtlesid endamisi, kuidas küll inimesed suudavad elada täiuslikus sümbioosis prügihunnikute, veelompide, kodulooma raibete, põlenud sõidukite, muda, lehmakookide, peatänaval haigutavate aukude ja kokkuvarisemise äärel majadega, ja meie baarimees jagas intervjuusid paremale ja vasakule, ja meie baarimehest sai üleöö märter, ja meie baarimeest näidati üleöö kõikides saadetes, ta kõneles põhjaosa lingala keeles, Mayombe metsa monokutuba keeles, bembe keeles nagu Moukoukoulou silla elanikud, kel on kombeks erimeelsusi nugade abil lahendada, ja nüüd teadsid teda kõik, ta sai kuulsaks, ta äratas kaastunnet, teda taheti aidata, kirjutati isegi toetuskirju, petitsioone tolle vapra mehe kaitseks, kes sai hüüdnimeks Kangekaelne Tigu, aga ennekõike võis loota joodikutele, kes hoiavad ikka ja alati ühte, kuni viimse veinitilgani, ja kes asusid nüüd tegutsema, nad käärisid käised üles, et teha heaks kahjud, mille olid tekitanud koloniaalnäitust, de Gaulle'i residentsi, Joséphine Bakeri neegripidusid taga nutvad inimesed, ja mõne arust tühisest vahejuhtumist sai lõpuks riikliku tähtsusega küsimus, räägiti "Tuulest Viidud Krediidi afäärist", valitsus tõstatas teema ministrite nõukogus, ja osa valitsusest nõudis lokaali kohest tingimusteta sulgemist, teised aga hakkasid vastu mitte just palju veenvamate argumentidega, väike sisalikevaheline kähmlus oli seega riigi kaheks lõhestanud, ja siis, autoriteedi ja tarkusega, mille poolest ta sestpeale kuulsaks sai, tõstis häält põllukultuuri-, kaubandus- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete minister Albert Zou Loukia, ta pidas maha mälestusväärse kõne, kõne, mis on jäänud üheks kauneimaks poliitiliseks sõnavõtuks siinmail üldse, minister Zou Loukia ütles mitu korda "ma süüdistan", ja see oli niivõrd mõjuv, et mis ka tänaval ei juhtunud, olgu kerge sõnelus või pisike ülekohus, müristasid kõik "ma süüdistan" | Loe katkendit Alain Mabanckou teosest "Katkine Klaas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alain Mabanckou on 1966. aastal Kongo Vabariigis sündinud prosaist ja luuletaja, kelle looming on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Loomingu Raamatukogus ilmunud romaani peategelane on Katkine Klaas, kes armastab väga punast veini ja baari Tuulest Viidud Krediit. Ühel päeval saab ta aga baari peremehelt Kangekaelselt Teolt ülesande kirjutada raamat sellest ainulaadsest paigast ja tema värvikatest kundedest. Sünnib tragikoomiline kroonika, millest ei puudu ka avaram vaade tänapäeva Aafrikale ja aafriklastele ning inimolule laiemas plaanis.
Katkend:
lugu oli nii, et Tuulest Viidud Krediidi baari peremees andis mulle vihiku, mille ma pean täis kirjutama, ta on nimelt pähe võtnud, et mina, Katkine Klaas, suudan raamatuga maha saada, sest ma olin talle kord naljaviluks rääkinud ühest kuulsast kirjanikust, kes jõi nagu hobune, kirjanikust, keda tuli mõndapuhku isegi rentslist üles korjata, kui ta oli lakku täis, peremehega ei tasu nalja visata, sest tema võtab kõike tõe pähe, ja kui ta mulle selle vihiku andis, täpsustas ta kohe, et see on mõeldud talle, üksnes talle, keegi teine seda ei näe, ja mina tahtsin siis teada, miks see vihik talle nii tähtis on, tema vastas, et ei taha, et Tuulest Viidud Krediit ühel päeval lihtsalt niisama kaoks, ja lisas, et siin maal ei mõista inimesed mälestusi hoida, et möödas on need ajad, kui sängi veerel vanaema jutuvestmist kuulati, et nüüd on tulnud kirja tund, sest käsikirjad ei põle, samas kui jutt on puha must suits, metskassi kusi, Tuulest Viidud Krediidi peremehele ei meeldi kulunud ütlemised, nagu "kui Aafrikas mõni vanainimene sureb, põleb maha terve raamatukogu", ja kui ta seda laialt levinud klišeed kuuleb, läheb ta marru ja lajatab "sõltub sellest, mihuke vanainimene, nii et ärge jahvatage, mina usaldan ainult seda, mis seisab kirjas", nii ma siis aeg-ajalt kriban miskit üles, rohkem tema meeleheaks, aga ega ma ise ka alati ei tea, mis ma siia kokku keeran, ausalt öelda on kirjutamine mulle täitsa meeldima hakanud, aga talle ma seda ei tunnista, muidu mõtleb veel teab mida ja hakkab mind rohkem tagant utsitama, aga mina tahan, et mulle jääks vabadus kirjutada, kunas saan ja tahan, pole midagi hullemat kui sunnitöö, ma pole tema neeger, ma kirjutan ikkagist ka enda jaoks, ja sellepärast ma ei tahaks olla tema nahas, kui ta vihikut lehitsema asub, ma ei anna seal kellelegi armu, aga siis, kui tema seda loeb, pole mina enam selle baari kunde, ma vean oma luud-kondid kuhugi mujale, kui olen oma kõrvalseisja vaatlused vargsi üle andnud ja lausunud "missioon täidetud"
alustuseks pean ma rääkima, mis mäsu siin lahti läks, kui baar uksed avas, pean rääkima kolgatateest, mis omanikul tuli läbi käia, eks nad tahtsidki ta hauda viia, tahtsid, et ta paneks kirja oma Juuda testamendi, kõik sai alguse kirikumeestest, kes märkasid, et neil jääb pühapäeviti kirikulisi vähemaks, ja päästsid valla tõelise püha sõja, igaüks neist viskas oma Jeruusalemma piibli Tuulest Viidud Krediidi ette maha, nad ähvardasid, et kui asi samamoodi jätkub, ei tule siin kandis enam ühtki missat, ei tule ühtki transsi laulude saatel, ei tule Püha Vaimu, kes Trois-Cents'i linnaosa peale laskuks, ei tule musta krõbedat armulaualeiba, ei tule magusat veini, Kristuse verd, ei tule kooripoisse, ei tule vagasid õdesid, ei tule küünlaid, ei tule almust, ei tule esimest armulauda, ei tule teist armulauda, ei tule katekismust, ei tule ristimist, ei tule mitte kui midagi, ja kõik lähevad siis otse põrgu, ja seejärel asus rünnakule puhkepäevadel ja riigipühadel kogunev sarvekandjate sündikaat, nemad väitsid, et kui naised neile enam hästi süüa ei anna, et kui naised neid enam ei austa nagu mineviku naised, siis on see suures osas Tuulest Viidud Krediidi süü, nad ütlesid, et austus on tähtis, et kui keegi, siis just naised on loodud selleks, et mehi austada, sest nii on see olnud aegade algusest peale, Aadamast ja Eevast saati, ja need tublid pereisad ei leidnud põhjust, miks peaks asjad äkki muutuma, ühesõnaga, naised aga roomaku, täitku meeste käske, nii nad ütlesid, aga samuti asjata, ja järgmiseks tuli rusikaid viibutama endiste alkohoolikute ühing, mille liikmed on teise usku pööranud, lürbivad nüüd hoopis vett, Fantat, Pulpi apelsinilimonaadi, granadillisiirupit, Senegali hibiskijooki, greibimahla või Nigeeriast koos India kanepi lehtedega sisse smugeldatud Coca-Cola light'i, nood dogmaatikud piirasid baari sisse neljakümneks päevaks ja neljakümneks ööks, aga samuti asjata, ja järgmiseks korraldasid müstilise aktsiooni hõimupealikud, moraalitraditsioonide vardjad, kaasas amuletid, mille nad baarilävele lennutasid, kaasas sajatused, mille nad Tuulest Viidud Krediidi peremehe pihta saatsid, kaasas surnud hinged, kelle nad kõnelema äratasid, ja pealikud kuulutasid, et küll ta veel praeb tasasel tulel, et lõpuks sõidab ta vabatahtlikult liftiga tapalavale, aga see oli kah asjata, ja viimaks lendas peale märatsejate bande, kelle olid kinni maksnud paar siinse kandi vana sitapead, kes igatsesid taga de Gaulle'i kunagist residentsi, jooksupoisi muretut elu valgete teenistuses, neegri raugapõlve ja teenetemedaljoni, koloniaalnäituste aega ja neegripidusid, kus Joséphine Baker, banaanid vööl, puusi hööritas, ja nii need laitmatu nimega härrad peremehele väljapääsmatu lõksu üles seadsidki, abiks mustade maskidega märatsejad, kes saabusid keset ööd, pimeduse südames, neil olid kaasas Sansibari raudtoikad, kristliku keskaja kaikad ja nuiad, suulu Tšaka aegsed mürgiodad, kommunistlikud sirbid ja vasarad, Saja-aastase sõja katapuldid, Gallia sõjakirved, pügmeede kõplad, 1968. aasta maikuu Molotovi kokteilid, Rwanda matšeetehooaja laiad noad, Taaveti-Koljati kuulsa kahevõitluse ling, nad tulid tükkis kõige selle muljet avaldava arsenaliga, aga ikkagist asjata, siiski suutsid nad ühe osa lokaalist maha lammutada, ja sellest hakkas rääkima kogu linn, ja sellest hakkas rääkima kogu ajakirjandus, Surnud Tänav, Aafrika Nädal, Mwinda, Mouyondzi Tribune, leidus isegi turiste, kes tulid naaberriikidest kohale, et paika oma silmaga näha, nagu palverändurid käivad Nutumüüri ääres, ja nood turistid klõpsutasid hunnikute viisi pilte, ma küll ei tea, misjaoks, aga sellegipoolest tegid nad pilti, leidus isegi kohalikke, kes polnud kunagi varem jalga Trois-Cents'i kvartalisse tõstnud ja kes nüüd hämmingus ringi uudistasid, nad mõtlesid endamisi, kuidas küll inimesed suudavad elada täiuslikus sümbioosis prügihunnikute, veelompide, kodulooma raibete, põlenud sõidukite, muda, lehmakookide, peatänaval haigutavate aukude ja kokkuvarisemise äärel majadega, ja meie baarimees jagas intervjuusid paremale ja vasakule, ja meie baarimehest sai üleöö märter, ja meie baarimeest näidati üleöö kõikides saadetes, ta kõneles põhjaosa lingala keeles, Mayombe metsa monokutuba keeles, bembe keeles nagu Moukoukoulou silla elanikud, kel on kombeks erimeelsusi nugade abil lahendada, ja nüüd teadsid teda kõik, ta sai kuulsaks, ta äratas kaastunnet, teda taheti aidata, kirjutati isegi toetuskirju, petitsioone tolle vapra mehe kaitseks, kes sai hüüdnimeks Kangekaelne Tigu, aga ennekõike võis loota joodikutele, kes hoiavad ikka ja alati ühte, kuni viimse veinitilgani, ja kes asusid nüüd tegutsema, nad käärisid käised üles, et teha heaks kahjud, mille olid tekitanud koloniaalnäitust, de Gaulle'i residentsi, Joséphine Bakeri neegripidusid taga nutvad inimesed, ja mõne arust tühisest vahejuhtumist sai lõpuks riikliku tähtsusega küsimus, räägiti "Tuulest Viidud Krediidi afäärist", valitsus tõstatas teema ministrite nõukogus, ja osa valitsusest nõudis lokaali kohest tingimusteta sulgemist, teised aga hakkasid vastu mitte just palju veenvamate argumentidega, väike sisalikevaheline kähmlus oli seega riigi kaheks lõhestanud, ja siis, autoriteedi ja tarkusega, mille poolest ta sestpeale kuulsaks sai, tõstis häält põllukultuuri-, kaubandus- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete minister Albert Zou Loukia, ta pidas maha mälestusväärse kõne, kõne, mis on jäänud üheks kauneimaks poliitiliseks sõnavõtuks siinmail üldse, minister Zou Loukia ütles mitu korda "ma süüdistan", ja see oli niivõrd mõjuv, et mis ka tänaval ei juhtunud, olgu kerge sõnelus või pisike ülekohus, müristasid kõik "ma süüdistan"
### Response:
Loe katkendit Alain Mabanckou teosest "Katkine Klaas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21-kilomeetrise sõidu võitis napilt Rebecca McConnell, kes edestas finišispurdiga klubikaaslast Githa Michielsi. Mõlema ratturi ajaks märgiti lõpuprotokolli üks tund, 11 minutit ja 30 sekundit. Lõiv lõpetas kolmandal kohal, kaotades esimestele kahe minuti ja 31 sekundiga.
"Start anti seekord 1,7 km pikkuse tõusu jalamilt, seetõttu võeti algus veidi rahulikumalt," rääkis Lõiv võistlusjärgses intervjuus. "Stardist sain hästi minema ja pika tõusu tippu jõudsin koos Austraalia ja Belgia meistriga. Pikal laskumisel libisesid esimesed kaks aga natuke eest, sest mul oli täna raske head rütmi leida. Kuigi tõusud surusin täiega, siis laskumistel kippusin seekord liiga palju ära andma."
Järgmise stardi teeb Lõiv laupäeval Barcelonas 1. kategooriaga võistlusel. | Janika Lõiv jõudis Hispaanias taas pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21-kilomeetrise sõidu võitis napilt Rebecca McConnell, kes edestas finišispurdiga klubikaaslast Githa Michielsi. Mõlema ratturi ajaks märgiti lõpuprotokolli üks tund, 11 minutit ja 30 sekundit. Lõiv lõpetas kolmandal kohal, kaotades esimestele kahe minuti ja 31 sekundiga.
"Start anti seekord 1,7 km pikkuse tõusu jalamilt, seetõttu võeti algus veidi rahulikumalt," rääkis Lõiv võistlusjärgses intervjuus. "Stardist sain hästi minema ja pika tõusu tippu jõudsin koos Austraalia ja Belgia meistriga. Pikal laskumisel libisesid esimesed kaks aga natuke eest, sest mul oli täna raske head rütmi leida. Kuigi tõusud surusin täiega, siis laskumistel kippusin seekord liiga palju ära andma."
Järgmise stardi teeb Lõiv laupäeval Barcelonas 1. kategooriaga võistlusel.
### Response:
Janika Lõiv jõudis Hispaanias taas pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo lüürika on inspireeritud kroonimata jäänud ponnistustest murda kellegi ümbert kaitsevall, kel isiklikud deemonid käsi murravad. Muusikamõjutusi sai laulja vanakooli soulist, diskost ja r'n'b-st.
Signe esineb endanimelise bändiga Signe Hansen & Bänd, milles teevad kaasa Vilho Meier kitarril, Taaniel Pogga klahvpillil, Madis Fuchs basskitarril ning Ilja Sharapov trummidel. "Tolmunud süda" on salvestatud Slim Music Studios ja selle on masterdanud Janek Kivi (Heliala). | Laulja Signe Hansen avaldas singli "Tolmunud süda" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo lüürika on inspireeritud kroonimata jäänud ponnistustest murda kellegi ümbert kaitsevall, kel isiklikud deemonid käsi murravad. Muusikamõjutusi sai laulja vanakooli soulist, diskost ja r'n'b-st.
Signe esineb endanimelise bändiga Signe Hansen & Bänd, milles teevad kaasa Vilho Meier kitarril, Taaniel Pogga klahvpillil, Madis Fuchs basskitarril ning Ilja Sharapov trummidel. "Tolmunud süda" on salvestatud Slim Music Studios ja selle on masterdanud Janek Kivi (Heliala).
### Response:
Laulja Signe Hansen avaldas singli "Tolmunud süda" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka võistkondlikult saavutasid kaevikrajal esikoha Eesti haavlilaskurid koosseisus Andres Kull, Erki Schotter ja Heikki Jaansalu.
Kaarrajal oli eestlastest parim kolmanda koha saavutanud Tõnu Tammist tulemusega 43 tabamust. Kaarraja võistkond koosseisus Tõnu Tammist,
Andrei Inešin ja Alar Lehtsaar saavutas teise koha.
Baltimaade meistrivõistluste järgmine etapp toimub juunis Lätis. | Andres Kull võitis Balti meistrivõistluste avaetapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka võistkondlikult saavutasid kaevikrajal esikoha Eesti haavlilaskurid koosseisus Andres Kull, Erki Schotter ja Heikki Jaansalu.
Kaarrajal oli eestlastest parim kolmanda koha saavutanud Tõnu Tammist tulemusega 43 tabamust. Kaarraja võistkond koosseisus Tõnu Tammist,
Andrei Inešin ja Alar Lehtsaar saavutas teise koha.
Baltimaade meistrivõistluste järgmine etapp toimub juunis Lätis.
### Response:
Andres Kull võitis Balti meistrivõistluste avaetapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendi rinnal ilutses sõnum: "Sõna on vaba".
Ent president astus uute ministrite ametivande andmise ajal veel ühe tavatu sammu. Nimelt, kui järg oli jõudnud IT- ja väliskaubanduse ministri Marti Kuusiku vande andmiseni, oli Kaljulaid riigikogu presidendi loožist ootamatult lahkunud ning Kuusikul tuli pärast vande andmist kummardada tühjale loožile. Riigipea naases järgmise ministri, välisminister Urmas Reinalu vande ajaks oma kohale.
Marti Kuusik pärast ametivande andmist Autor: Aurelia Minev/ERR
Esmaspäeval, veidi enne uue valitsuse ametisse astumist sai avalikuks, et peaminister Jüri Ratas oli Kuusiku ja EKRE juhid välja kutsunud ja ministrikandidaadilt perevägivalla kohta aru pärinud. Ratas põhjendas seda asjaoluga, et sellekohane info on juba alates eelmisest neljapäevast Eesti meediaväljaannete toimetustes ringelnud.
"Ma küsisin temalt, kas tema peres on olnud perevägivalda ja ta vastas, et ei ole olnud," rääkis Ratas ERR-ile.
President Kersti Kaljulaid valitsuse ametivande andmisel Autor: Aurelia Minev/ERR | Piltuudis: president kandis valitsuse vande andmisel sõnumiga dressipluusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendi rinnal ilutses sõnum: "Sõna on vaba".
Ent president astus uute ministrite ametivande andmise ajal veel ühe tavatu sammu. Nimelt, kui järg oli jõudnud IT- ja väliskaubanduse ministri Marti Kuusiku vande andmiseni, oli Kaljulaid riigikogu presidendi loožist ootamatult lahkunud ning Kuusikul tuli pärast vande andmist kummardada tühjale loožile. Riigipea naases järgmise ministri, välisminister Urmas Reinalu vande ajaks oma kohale.
Marti Kuusik pärast ametivande andmist Autor: Aurelia Minev/ERR
Esmaspäeval, veidi enne uue valitsuse ametisse astumist sai avalikuks, et peaminister Jüri Ratas oli Kuusiku ja EKRE juhid välja kutsunud ja ministrikandidaadilt perevägivalla kohta aru pärinud. Ratas põhjendas seda asjaoluga, et sellekohane info on juba alates eelmisest neljapäevast Eesti meediaväljaannete toimetustes ringelnud.
"Ma küsisin temalt, kas tema peres on olnud perevägivalda ja ta vastas, et ei ole olnud," rääkis Ratas ERR-ile.
President Kersti Kaljulaid valitsuse ametivande andmisel Autor: Aurelia Minev/ERR
### Response:
Piltuudis: president kandis valitsuse vande andmisel sõnumiga dressipluusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reinsalu lõpetas võistluse üldarvestuses 61. kohal. Oma vanuseklassis (M40-44) sai Reinsalu viienda koha, vahendab Marathon100.com.
Maratoonari isiklik rekord pärineb samuti Hamburgist (2:28.05; 2013).
Märkimist väärib, et 41-aastastest Eesti jooksjatest on maratoni Reinsalust kiiremini läbinud vaid üks sportlane, Andrus Lein.
Hamburgi maratoni võitis Tadu Abate (Etioopia, 2:08.26). Naistest oli kiireim Dibabe Kuma (Etioopia, 2:24.42). | Kristo Reinsalult Hamburgi maratonilt hooaja edetabeli teine tulemus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reinsalu lõpetas võistluse üldarvestuses 61. kohal. Oma vanuseklassis (M40-44) sai Reinsalu viienda koha, vahendab Marathon100.com.
Maratoonari isiklik rekord pärineb samuti Hamburgist (2:28.05; 2013).
Märkimist väärib, et 41-aastastest Eesti jooksjatest on maratoni Reinsalust kiiremini läbinud vaid üks sportlane, Andrus Lein.
Hamburgi maratoni võitis Tadu Abate (Etioopia, 2:08.26). Naistest oli kiireim Dibabe Kuma (Etioopia, 2:24.42).
### Response:
Kristo Reinsalult Hamburgi maratonilt hooaja edetabeli teine tulemus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Advokatuuri aukohus leidis Harju maakohtu määrusele tuginedes, et Sven Sillar rikkus oma advokaadibüroos kaitsealusele, vahistatud kahtlustatavale Hubert Hirvele tema lähedaste kirju vahendades suhtlemiskeeldu, mis kvalifitseerub distsiplinaarsüüteoks.
Keskkriminaalpolitsei leidis möödunud aasta aprillis riigiprokuratuuri taotlusel kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatava Hubert Hirve kodus tehtud läbiotsimise käigus tema abikaasa käekotist kirjad oma vahi all viibivalt mehelt, milles Hirv andis naisele juhiseid ettevõtete juhtimiseks ja tehinguteks varaga.
Prokuratuuri hinnangul oli kirja vahendajaks Sven Sillari advokaadibüroo, mis Hirve esindas. Seetõttu korraldas keskkriminaalpolitsei mullu juulis uue läbiotsimise juba Sillari advokaadibüroos, mille käigus viis kaasa büroo kliendi, eeluurimisvangistuses viibiva Hirvega seotud dokumentatsiooni. Selle käigus leiti ka kirjad, mis olid adresseeritud nii kahtlustatava poolt oma lähedastele kui ka lähedaste vastustega neile.
Aukohus tõdeb, et kirjade olemasolu on kinnitanud ka Sillar ise, kuid tema väide, et tegemist oli advokaadile saadetud kriminaalasja materjalidega, mida ei ole advokaat kellelegi üle andnud, ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Kohtumäärusest nähtuvalt viitasid kirjade pealkirjad, et need on adresseeritud lähedastele, lisaks nähtub kohtu kinnitusel ka kirjade sisust, et need on adresseeritud lähedastele, mitte advokaadile. Kohtumääruse kohaselt on kirjade hulgast leitud ka vastuskirju ning tuvastatud, et kahtlustatavate lähedased on käinud advokaadibüroos kirjadega tutvumas, tõdeb aukohus, mis seejärel tutvus ka kirjade sisuga ja sai oma kahtlustele kinnituse.
Aukohus tuvastas, et tegemist on kliendi isikliku kirjavahetusega, mis on antud advokaadi kätte adressaatidele edastamiseks.
Aukohus peab seda taunitavaks, sest advokaat peab oma tegevuses juhinduma seadusest ja kutse-eetika nõuetest. Kriminaalmenetluses osaledes tuleb advokaadil juhinduda kriminaalmenetluse seadustikust, nii et kui advokaadi kliendi suhtes on kohaldatud suhtlemiskeeld, kohustub ka advokaat seda piirangut järgima.
"Suhtlemiskeeld tähendab, et isikul, kelle suhtes see piirang on kehtestatud, on keelatud suhelda ükskõik mis teemadel ja ükskõik kellega peale advokaadi. Advokaat ei tohi sellise keelu korral olla kirjavahetusel vahendajaks, s.o isikuks, kes toimetab kinnipeetu kirjad vanglast välja ja võimaldab adressaadil nendega tutvuda. Käesoleval juhul advokaat suhtluspiirangut järginud ei ole, vaid on oma kutsealast positsiooni ära kasutades asunud vahendama kliendi ja tema lähedaste vahelist suhtlust, hoolimata kehtestatud piirangust. Asjaolu, et advokaadiga suhtlemisele suhtlemiskeeld ei laiene, ei tähenda, et advokaat võib asuda kliendi kirjavahetust vahendama. Käesoleva juhul ei ole kahtlust, et advokaat on seda teinud, pannes sellega toime distsiplinaarsüüteo. Advokaadi väited, et kirjad olid adresseeritud temale, ei ole kooskõlas kirjade pealkirjadega ja kirja sisuga, millest nähtuvalt on kirjad adresseeritud klientide lähedastele," teatab aukohtu otsus.
"Samuti ei ole asjakohane advokaadi poolt aukohtu istungil väidetu, et kliendilt saadud suulise info edastamine ei ole keelatud, kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist advokaadi poolt kliendilt saadud suulise teabega, vaid kirjadega, mida advokaat on ise või läbi advokaadibüroo suhtlemispiiranguga klientide lähedastele vahendanud. Selliste kirjade vanglast välja toomine ja mistahes viisil vahendamine, ei ole lubatud. Eeltoodust tulenevalt rikkus advokaat prokuratuuri kehtestatud suhtlemiskeeldu ja seadis oma ebaseadusliku tegevusega seeläbi ohtu efektiivse kaitse teostamise ning lõi võimaluse advokaadibüroo, kus asuvad ka teiste klientide materjalid, läbiotsimiseks," leiab aukohus.
Aukohus leidis ka, et selline tegevus kahjustab kogenud kriminaalõiguse advokaadi poolt nii advokaadi kutsenimetust kui ka advokatuuri mainet tervikuna. Aukohtu hinnangul on tegemist raske rikkumisega, mille eest väärib advokaat karistamist.
Lisaks heidab aukohus Sillarile ette seda, et ta jättis neile esitamata advokaadibüroo läbiotsimise käigus koostatud läbiotsimisprotokolli ja kirjavahetuse, mida Sillar oma selgituste kohaselt ei pidanud tõenditeks. Need esitas ta alles aukohtu istungil.
"Aukohus on seisukohal, et vandeadvokaadi näol on tegemist kogenud kriminaalõiguse advokaadiga, kes pidi mõistma oma teo lubamatust, kuid sellele vaatamata asus rikkuma seadust, tekitades vahistatutele võimaluse nende suhtes kehtestatud piirangute eiramiseks," leidis aukohus.
Seetõttu määras aukohus Sillarile karistuseks rahatrahvi summas 3500 eurot.
Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ütles, et ta ise aukohtu koosseisus, mis asja arutas, ei osalenud, kuid nentis, et kui aukohus sellise rahatrahvi määras, oli nende hinnangul järelikult tegemist tõsise hinnanguga Sillari tegevusele.
"Aukohtu karistuse mõte on, et advokaat teeks omad järeldused ja käituks edaspidi vastavalt," ütles Tehver.
Advokatuuri aukohtu esimees Andres Aavik kommenteeris ERR-ile, et Sven Sillar on vaidlustanud otsuse halduskohtus, mistõttu ta otsust sisuliselt kommenteerida ei saa.
Aaviku selgitusel toimub halduskohtu menetlus kirjalikult, mistõttu pole teada, millal otsus tuleb. Aavikul pole kahtlust, et juhul, kui halduskohus peaks langetama otsuse Sillari kahjuks, kaebab ta otsuse edasi.
"Ega Sillar ei jäta seda, juhul kui otsus peaks tulema talle negatiivne," ütles Aavik.
Samas ei osanud Aavik öelda ka, mis peaks saama siis, kui halduskohus peaks Sillarile õiguse andma.
Aaviku sõnul on viimasel ajal saanud üsna tavaliseks, et kõik, kes aukohtu otsusega rahul ei ole, kaebavad selle kohtusse edasi: "Aga see on ka nende põhiseaduslik õigus vaielda."
Enim pöörduvad kohtusse kinnipeetavad, kes esitavad aukohtule kaebusi oma kaitsjate kohta, ent tendents on levinud ka advokaatide endi seas.
"Viimasel ajal on neid juhuseid ikka rohkem kui ühe käe või kahe käe näppudel suudaks üles lugeda," tõdes Aavik.
Sillar: aukohtu otsus on üdini vale
Sven Sillar kommenteeris ERR-ile, et ta kaebas otsuse edasi, sest ei pea trahvi põhjendatuks: "See aukohtu otsus on üdini vale."
Sillari selgitusel tunnistas advokatuuri aukohus tema advokaadibüroos tehtud läbiotsimise seaduslikuks ja kehtivaks, kuigi see olevat otseses vastuolus korduvate kohtuotsustega, millega kliendisuhte pinnalt ei tohi advokatuuribürood läbi otsida, mistõttu ongi ta trahviotsuse kohtus vaidlustanud.
Sillari sõnul tuvastas prokuratuur kliendi ja tema lähedaste väidetava kirjavahetuse, kui kuulas pealt advokaadi ja kliendi telefonikõnet, milleks neil õigus puudus ja selle olevat ebaseaduslikuks tunnistanud ka advokatuuri aukohus. Seetõttu oli läbiotsimise aluseks ebaseaduslikult pealt kuulatud kõne, mis teeb ka läbiotsimise tulemuse ebaseaduslikuks. "Läbiotsimisel leitud materjalid ei ole kohtukõlblikud," teatas Sillar.
Advokatuuri aukohus märkis oma otsuses, et Sillar ei ole neile teadaolevalt vaidlustanud advokaadibüroos toimunud läbiotsimise seaduslikkust uurimiskaebemenetluses ja seega väited nimetatud toimingu õigusvastasusest võivad olla õiged, kuid seda ei ole käesoleva ajani seaduses ettenähtud korras kontrollitud. Nimelt on advokaadil kui menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
"Seega ei saa advokaat olukorras, kus ta ei ole oma õigusi ise kaitsma asunud ja tema hinnangul tema õigusi rikkuvat menetlustoimingut seaduses sätestatud korras vaidlustanud, tugineda väitele, et tegemist on ebaseadusliku toiminguga kogutud teabega. Aukohtu otsuse tegemise ajaks on tegemist advokaadi paljasõnalise, kogutud tõenditele mittevastava seisukohaga. Aukohus jätab lahendi tegemisel arvestamata jälitustoimingutega kogutud teabe, sest aukohtul puudub käesoleval ajal võimalus läbiviidud jälitustoimingute seaduslikkuse hindamiseks. Samas läbiotsimise käigus kogutud ja asitõendiprotokollis fikseeritud teave on piisav, et lugeda distsiplinaarsüüteo toimepanemine advokaadi poolt tuvastatuks," leidis aukohus.
Sillari sõnul peab advokatuuri aukohus edastama kohtule oma seisukoha maikuus, misjärel saab kohus asuda otsust tegema. Kas ta selle endale ebasobivaks osutumise korral edasi kaebab, ta praegu ei mõtle: "Mina austan Eesti Vabariigi kohtuotsust. Enne ei oska ma seda ütleda, kui see otsus on käes." | Advokatuuri aukohus trahvis Sven Sillarit suhtluskeelu rikkumise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Advokatuuri aukohus leidis Harju maakohtu määrusele tuginedes, et Sven Sillar rikkus oma advokaadibüroos kaitsealusele, vahistatud kahtlustatavale Hubert Hirvele tema lähedaste kirju vahendades suhtlemiskeeldu, mis kvalifitseerub distsiplinaarsüüteoks.
Keskkriminaalpolitsei leidis möödunud aasta aprillis riigiprokuratuuri taotlusel kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatava Hubert Hirve kodus tehtud läbiotsimise käigus tema abikaasa käekotist kirjad oma vahi all viibivalt mehelt, milles Hirv andis naisele juhiseid ettevõtete juhtimiseks ja tehinguteks varaga.
Prokuratuuri hinnangul oli kirja vahendajaks Sven Sillari advokaadibüroo, mis Hirve esindas. Seetõttu korraldas keskkriminaalpolitsei mullu juulis uue läbiotsimise juba Sillari advokaadibüroos, mille käigus viis kaasa büroo kliendi, eeluurimisvangistuses viibiva Hirvega seotud dokumentatsiooni. Selle käigus leiti ka kirjad, mis olid adresseeritud nii kahtlustatava poolt oma lähedastele kui ka lähedaste vastustega neile.
Aukohus tõdeb, et kirjade olemasolu on kinnitanud ka Sillar ise, kuid tema väide, et tegemist oli advokaadile saadetud kriminaalasja materjalidega, mida ei ole advokaat kellelegi üle andnud, ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Kohtumäärusest nähtuvalt viitasid kirjade pealkirjad, et need on adresseeritud lähedastele, lisaks nähtub kohtu kinnitusel ka kirjade sisust, et need on adresseeritud lähedastele, mitte advokaadile. Kohtumääruse kohaselt on kirjade hulgast leitud ka vastuskirju ning tuvastatud, et kahtlustatavate lähedased on käinud advokaadibüroos kirjadega tutvumas, tõdeb aukohus, mis seejärel tutvus ka kirjade sisuga ja sai oma kahtlustele kinnituse.
Aukohus tuvastas, et tegemist on kliendi isikliku kirjavahetusega, mis on antud advokaadi kätte adressaatidele edastamiseks.
Aukohus peab seda taunitavaks, sest advokaat peab oma tegevuses juhinduma seadusest ja kutse-eetika nõuetest. Kriminaalmenetluses osaledes tuleb advokaadil juhinduda kriminaalmenetluse seadustikust, nii et kui advokaadi kliendi suhtes on kohaldatud suhtlemiskeeld, kohustub ka advokaat seda piirangut järgima.
"Suhtlemiskeeld tähendab, et isikul, kelle suhtes see piirang on kehtestatud, on keelatud suhelda ükskõik mis teemadel ja ükskõik kellega peale advokaadi. Advokaat ei tohi sellise keelu korral olla kirjavahetusel vahendajaks, s.o isikuks, kes toimetab kinnipeetu kirjad vanglast välja ja võimaldab adressaadil nendega tutvuda. Käesoleval juhul advokaat suhtluspiirangut järginud ei ole, vaid on oma kutsealast positsiooni ära kasutades asunud vahendama kliendi ja tema lähedaste vahelist suhtlust, hoolimata kehtestatud piirangust. Asjaolu, et advokaadiga suhtlemisele suhtlemiskeeld ei laiene, ei tähenda, et advokaat võib asuda kliendi kirjavahetust vahendama. Käesoleva juhul ei ole kahtlust, et advokaat on seda teinud, pannes sellega toime distsiplinaarsüüteo. Advokaadi väited, et kirjad olid adresseeritud temale, ei ole kooskõlas kirjade pealkirjadega ja kirja sisuga, millest nähtuvalt on kirjad adresseeritud klientide lähedastele," teatab aukohtu otsus.
"Samuti ei ole asjakohane advokaadi poolt aukohtu istungil väidetu, et kliendilt saadud suulise info edastamine ei ole keelatud, kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist advokaadi poolt kliendilt saadud suulise teabega, vaid kirjadega, mida advokaat on ise või läbi advokaadibüroo suhtlemispiiranguga klientide lähedastele vahendanud. Selliste kirjade vanglast välja toomine ja mistahes viisil vahendamine, ei ole lubatud. Eeltoodust tulenevalt rikkus advokaat prokuratuuri kehtestatud suhtlemiskeeldu ja seadis oma ebaseadusliku tegevusega seeläbi ohtu efektiivse kaitse teostamise ning lõi võimaluse advokaadibüroo, kus asuvad ka teiste klientide materjalid, läbiotsimiseks," leiab aukohus.
Aukohus leidis ka, et selline tegevus kahjustab kogenud kriminaalõiguse advokaadi poolt nii advokaadi kutsenimetust kui ka advokatuuri mainet tervikuna. Aukohtu hinnangul on tegemist raske rikkumisega, mille eest väärib advokaat karistamist.
Lisaks heidab aukohus Sillarile ette seda, et ta jättis neile esitamata advokaadibüroo läbiotsimise käigus koostatud läbiotsimisprotokolli ja kirjavahetuse, mida Sillar oma selgituste kohaselt ei pidanud tõenditeks. Need esitas ta alles aukohtu istungil.
"Aukohus on seisukohal, et vandeadvokaadi näol on tegemist kogenud kriminaalõiguse advokaadiga, kes pidi mõistma oma teo lubamatust, kuid sellele vaatamata asus rikkuma seadust, tekitades vahistatutele võimaluse nende suhtes kehtestatud piirangute eiramiseks," leidis aukohus.
Seetõttu määras aukohus Sillarile karistuseks rahatrahvi summas 3500 eurot.
Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ütles, et ta ise aukohtu koosseisus, mis asja arutas, ei osalenud, kuid nentis, et kui aukohus sellise rahatrahvi määras, oli nende hinnangul järelikult tegemist tõsise hinnanguga Sillari tegevusele.
"Aukohtu karistuse mõte on, et advokaat teeks omad järeldused ja käituks edaspidi vastavalt," ütles Tehver.
Advokatuuri aukohtu esimees Andres Aavik kommenteeris ERR-ile, et Sven Sillar on vaidlustanud otsuse halduskohtus, mistõttu ta otsust sisuliselt kommenteerida ei saa.
Aaviku selgitusel toimub halduskohtu menetlus kirjalikult, mistõttu pole teada, millal otsus tuleb. Aavikul pole kahtlust, et juhul, kui halduskohus peaks langetama otsuse Sillari kahjuks, kaebab ta otsuse edasi.
"Ega Sillar ei jäta seda, juhul kui otsus peaks tulema talle negatiivne," ütles Aavik.
Samas ei osanud Aavik öelda ka, mis peaks saama siis, kui halduskohus peaks Sillarile õiguse andma.
Aaviku sõnul on viimasel ajal saanud üsna tavaliseks, et kõik, kes aukohtu otsusega rahul ei ole, kaebavad selle kohtusse edasi: "Aga see on ka nende põhiseaduslik õigus vaielda."
Enim pöörduvad kohtusse kinnipeetavad, kes esitavad aukohtule kaebusi oma kaitsjate kohta, ent tendents on levinud ka advokaatide endi seas.
"Viimasel ajal on neid juhuseid ikka rohkem kui ühe käe või kahe käe näppudel suudaks üles lugeda," tõdes Aavik.
Sillar: aukohtu otsus on üdini vale
Sven Sillar kommenteeris ERR-ile, et ta kaebas otsuse edasi, sest ei pea trahvi põhjendatuks: "See aukohtu otsus on üdini vale."
Sillari selgitusel tunnistas advokatuuri aukohus tema advokaadibüroos tehtud läbiotsimise seaduslikuks ja kehtivaks, kuigi see olevat otseses vastuolus korduvate kohtuotsustega, millega kliendisuhte pinnalt ei tohi advokatuuribürood läbi otsida, mistõttu ongi ta trahviotsuse kohtus vaidlustanud.
Sillari sõnul tuvastas prokuratuur kliendi ja tema lähedaste väidetava kirjavahetuse, kui kuulas pealt advokaadi ja kliendi telefonikõnet, milleks neil õigus puudus ja selle olevat ebaseaduslikuks tunnistanud ka advokatuuri aukohus. Seetõttu oli läbiotsimise aluseks ebaseaduslikult pealt kuulatud kõne, mis teeb ka läbiotsimise tulemuse ebaseaduslikuks. "Läbiotsimisel leitud materjalid ei ole kohtukõlblikud," teatas Sillar.
Advokatuuri aukohus märkis oma otsuses, et Sillar ei ole neile teadaolevalt vaidlustanud advokaadibüroos toimunud läbiotsimise seaduslikkust uurimiskaebemenetluses ja seega väited nimetatud toimingu õigusvastasusest võivad olla õiged, kuid seda ei ole käesoleva ajani seaduses ettenähtud korras kontrollitud. Nimelt on advokaadil kui menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
"Seega ei saa advokaat olukorras, kus ta ei ole oma õigusi ise kaitsma asunud ja tema hinnangul tema õigusi rikkuvat menetlustoimingut seaduses sätestatud korras vaidlustanud, tugineda väitele, et tegemist on ebaseadusliku toiminguga kogutud teabega. Aukohtu otsuse tegemise ajaks on tegemist advokaadi paljasõnalise, kogutud tõenditele mittevastava seisukohaga. Aukohus jätab lahendi tegemisel arvestamata jälitustoimingutega kogutud teabe, sest aukohtul puudub käesoleval ajal võimalus läbiviidud jälitustoimingute seaduslikkuse hindamiseks. Samas läbiotsimise käigus kogutud ja asitõendiprotokollis fikseeritud teave on piisav, et lugeda distsiplinaarsüüteo toimepanemine advokaadi poolt tuvastatuks," leidis aukohus.
Sillari sõnul peab advokatuuri aukohus edastama kohtule oma seisukoha maikuus, misjärel saab kohus asuda otsust tegema. Kas ta selle endale ebasobivaks osutumise korral edasi kaebab, ta praegu ei mõtle: "Mina austan Eesti Vabariigi kohtuotsust. Enne ei oska ma seda ütleda, kui see otsus on käes."
### Response:
Advokatuuri aukohus trahvis Sven Sillarit suhtluskeelu rikkumise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kes on rahvusringhäälingu järgmine saatejuht, kellele antakse valida enesetsensuuri ja lahkumise vahel?
Loodetavasti on vastus 0 ja keegi ei lahku. ERR-is on head saatejuhid.
Millal said sina teada, et Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks vedaja Ahto Lobjakas lõpetab saate juhtimise?
Kui ma ei eksi, oli see reede [26. aprilli] hommikul.
Kui palju on sellega seotud ERR-i juhatuse esimees, juhatuse liige või eetikanõunik?
Eetikanõunik [Tarmu Tammerk] on seotud, sest tema tegeleb kõikide saadete, saate- ja programmijuhtide kohta tulnud arvamuste vahendamisega. Tema roll seal kindlasti on, teiste puhul ma rolli eriti ei näe.
Kas tema roll on ka öelda saatejuhile, et võtku too sõnastust tagasihoidlikumaks või olgu üldse vaoshoitum?
Kui tal tekib professionaalne küsimus, kas mingi saade või kajastus vastab rahvusringhäälingu seadusele, ajakirjanduseetika koodeksile või meie maja heale tavale, siis on tema töö sellekohane markeering teha. Millises vormis, kus ja kuidas ta seda teeb – siin jään vastuse võlgu, sest pole ühegi sellise vestluse juures olnud.
Kui palju on ERR-i eetikanõunik vahendanud sulle kui juhatuse esimehele saabunud kaebusi, pöördumisi, arvamusi...
Ta räägib sellest kord kuus meie juhtkonna koosolekul. Kuigi viimasel ajal on [kaebuste] maht meeletu ja kvaliteetse osakaal on kõvasti langenud, siis osa arvamusavaldusi on ka konstruktiivsed ja viisakad. Neid ta vahendabki.
Oli Lobjaka minek sulle üllatus?
Selles mõttes oli, et tema saadete stiil oli põhimõtteline, enesekindel ja minule ei paistnud kordagi, et tal põlv nõtkub.
Saan ma õigesti aru, et pärast 3. märtsi parlamendivalimisi ja EKRE kaasamist valitsuskõnelustele on suurenenud surve ERR-ile, et hoidke oma ajakirjanikud vaos?
Jah, see vastab tõele. Aga see ei tule poliitikutelt, vaid tuleb kõrvalt, põllult, kust kriitiliste arvamuste hulk meie e-posti või sotsiaalmeediasse on eeskätt poliitika teemade suhtes plahvatuslikult kasvanud. Paljude nende kõrval on ka meie kõige värvikamate poliitikute sõnakasutus sile nagu soolajärv.
Kuidas seda survet kirjeldada?
Juhatuse liikmete palga sees on selle survega toime tulek ja sellele vastu seismine, et müra ei hakkaks segama ajakirjanike, üldse rahvusringhäälingu tööd. Sisepoliitikat kajastavad ajakirjanikud ja toimetuste juhid on isiklikult või läbi sotsiaalmeedia kindlasti suurema ja reljeefsema surve all.
Kuidas ERR-i juhatus sellises olukorras oma ajakirjanike eest seisab?
Meie asi on öelda, et teeme oma tööd südamega ja korralikult, siis elame selle aja koos üle. Kui on ülekohtune rünnak ja meilt palutakse abi, siis – selge see – abi me ka anname. Õnneks pole asi veel nii hulluks läinud, et peaksime pöörduma õiguskaitse poole. Kui vaja, siis teeme ka seda.
Miks ERR vaikis 26. aprilli õhtul – kui sai avalikuks Ahto Lobjaka lahkumine "Olukorrast riigis" saatejuhi kohalt – viis tundi ega andnud ühtegi selgitust?
Mina seda aega ei dramatiseeri. Kui sotsiaalmeedias ilmub reedel pärast tööpäeva lõppu mingi teade ja inimesed, kes on sellega otseselt seotud, on kas spordivõistlusel või teatris, siis mis siin valesti on... Ilmus ju [Raadio 2 peatoimetaja] Kristo Rajasaare kui tööandja esindaja vastus, täpne ja ammendav. Mina siin tuha raputamise kohta küll ei näe.
Sa ei arva, et kui jama on ventilaatoris, tuleb kiiresti tegutseda, avalikkusele selgitada?
Siis on võibolla tõesti variant sõita ERR-i autoga teatrisse, katkestada teatrietendus ja Kristo [Rajasaare] sealt välja rebida. Nii või?
Vastuseid tahtsid ERR-i inimesed, peaminister, kultuuriminister, välisminister, opositsioonipoliitikud ja kõik nad kirjutasid sotsiaalmeedias või ütlesid intervjuudes, et ERR-i juhatus peab selgitama. Lugesid neid arvamusi?
Lugesin. Suhtun neisse kahetise tundega. Esiteks, vastuse nad said, kuigi mõni kodanik leiab, et see ei ole piisav. Teiseks, arvamust võib avaldada, see on okay, kuid täitevvõimu positsioonilt nõuda selgitust ringhäälingu juhilt – no ma ei tea. See ei tähenda, et me ei kommunikeeri või ei selgita oma tegevust, kuid võimude lahususele mõeldes tuldi siin veidike piire kompama. Päris nii need asjad ei saa käia, et minister teatab: nüüd ilmugu ringhäälingust keegi kohale ja vaibale.
Vastuolulise KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni – võimule tulemise ajal mõjus Lobjaka lahkumine ERR-ist nagu must-valge kinnitus, et nüüd hakataksegi ajakirjandusvabadust EKRE kruustangide vahele keerama. Mõistad sa ajalist konteksti?
Absoluutselt. Kui Ahto Lobjakas oleks jäänud oma esialgse plaani juurde, teinuks ta oma kolleegidele teene.
Saatuse irooniana, nagu Lobjakas tõesti märgib, oli temas endas mitu kuud süvenenud tüdimus ja väsimus järjest agressiivsemast päevapoliitikast: "Neli aastat on pikk aeg, et sellist saadet värskelt teha ja mul oligi plaan lahkuda juuni alguses. Aga enne kui ma jõudsin seda öelda, jõuti saatesse jäämine mulle võimatuks teha."
Ma ei tea muidugi, kas ja mida see nädal oleks muutnud.
EKRE uudisteportaal teabki, et Lobjaka lahkumise kui "ajastatud vandenõu traagelniidid paistavad hästi läbi".
Ikka on kellelgi mõnus vandenõuteooriaid punuda. Saan aru, et ka peatoimetaja Kristo Rajasaarele kui Raadio 2 saatejuhtide otsesele tööle kutsujale oli üllatuseks Ahto otsus [lahkuda].
Kas sa ei jäta seda juhtumit liigselt Raadio 2 peatoimetaja ja Ahto Lobjaka omavaheliseks asjaks, otsekui teisi mõjutajaid polekski seal olnud?
Kindlasti on kõrval mingid mõjutajad, millest enne rääkisime. Kas mina peaksin hakkama raadiokolumniste tööle võtma ja neid ära saatma? See ei ole minu töö ja kui seda teeksin, siis ilmselt see kõigile ei sobiks. Saatejuhtide valik, nendega lepingute sõlmimine ja neilt lahkumisteadete vastuvõtmine oli, on ja jääb peatoimetaja pärusmaaks. Mingit varianti, et mina võtan mingi hoiaku, seda pole olemas.
Seega ei ole ERR-i juhatuse ega eetikanõuniku poolt Kristo Rajasaarele öeldud, et võiks Lobjakaga rääkida ühes või teises stiilis?
Veelkord, mida eetikanõunik rääkis Kristo või Ahtoga, seda peab temalt küsima. Olen aru saanud, et neid jutuajamisi oli, aga mitte sellises võtmes, nagu sina küsid.
Siis millises võtmes?
Võti on see, millest on räägitud, et kaks nädalat tagasi – kui ma ei eksi – oli konkreetne sõnakasutus, mille kohta eetikanõunik leidis, et peaks õienduse andma ja seda ka tehti.
See oli siis, kui mõnede inimeste kohta kõlas sõna "saast", mille eest Ahto Lobjakas ka vabandas?
Jah, aga see vabandus tuligi põhjusel, nagu olen aru saanud, et eetikanõunik juhtis tähelepanu.
Ahto Lobjakas kirjeldas, kuidas parlamendivalimiste järel ERR-is "midagi muutus": "Hakkasid tulema signaalid, et kriitika loodava koalitsiooni aadressil on liiga terav ja püüab lubamatult mõjutada poliitikat. Kritiseeriti sõnavalikut, soovitati intelligentseid eufemisme ja ümbernurga ütlemisi. Nõuti vähem võitluslikku kajastust, suuremat tähelepanu vääritute isikute ja ideede asemel uue valitsuse programmile. Rõhutati "tasakaalustatuse" tähtsust." Päris õõvastav kirjeldus ajakirjanikule, oled nõus?
Nõus... Aga nende väidete palett on umbisikuline, mul on keeruline seda kommenteerida, sest taolist nimekirja nägin esimest korda Ahto postituses.
Oled sa kuulnud mõtet: ma ei ole nõus sellega, mida sa ütlesid, aga ma olen valmis surema sinu õiguse eest seda öelda?
Olen küll. Surma ei paista õnneks kuskilt ega kellelegi. Arvamusvabadus on ERR-is absoluutselt olemas. Seda arvab ERR-i juhatus ja arvab ka ringhäälingu nõukogu, kes alles lükkas tagasi ettepaneku arutada arvamusvabadust kasutavate ajakirjanike personaalküsimust...
Ettepaneku tegi Martin Helme (EKRE)?
Jah. Aga kõik ülejäänud nõukogu liikmed sellega ei nõustunud.
Kas sa kuulad raadiosaadet "Olukorrast riigis"?
Üritan ikka kuulata.
See saade on ju igati tasakaalus – ühel pool Ahto Lobjakas ja teisel pool Andrus Karnau, kes väga hästi tasakaalustavad teineteist.
Kas kõik arvamussaated Eesti Vabariigis on tasakaalus? Kõikides raadiojaamades? Kas näiteks üks väike kommertsjaam, peakorteriga Raplas, on tasakaalus? Mulle tundub, et ei ole ja võrreldes nendega on kõik meie programmid tuhat korda tasakaalus, pole küsimustki.
Jah, aga Eestis puudub seni propagandaministri ametikoht, kellele oleks allutatud riigi kogu meedia, seega räägime praegu ERR-i juhatuse esimehega ERR-ist.
Mis toobki meid siia, et ERR-is on teised kvaliteedistandardid, mida peame ise jälgima. Seda jälgib ka meie eetikanõunik, kelle sõnul ei ole ühegi saate, ühegi programmiga tasakaalustamatuse probleeme.
Järelikult ei ole ERR-i juhatusel ja eetikanõunikul etteheiteid raadiosaatele "Olukorrast riigis"?
Meil ei saagi olla etteheiteid konkreetsele saatele. Need saavad olla ainult konkreetsel peatoimetajal.
Mul on tunne, et ERR-i juhatus tõstab ennast täiesti kõrvale – siin majas toimuvad sündmused, mis raputavad kogu ühiskonda, aga juhatuse esimees ütleb, et juhatus on kusagil eemal.
Kas ma saan õigesti aru, et sinu ettepaneku järgi peaks ERR-i juhatus andma igapäevaselt, -nädalaselt või -kuiselt hinnanguid konkreetse saate või programmi kvaliteedile ja tasakaalustatusele?
Ei, aga mulle meenus meie üks põnevamaid riigiametnikke, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, kes kirjutas Lobjaka juhtumi järel: "Ümaraks jutuks on aeg ümber."
Ma ei tunne teda ja ei tea, mida ta silmas pidas.
Jätkan: "Roose jättis kasutamata võimaluse tuua tekkinud olukorda ühemõtteline selgus. Et kas meil on olukord riigis või olukord Lobjaka peas, parafraseerides ühte poliitikust Lobjaka kriitikut. Ümar vastus mittemillestki viitab sellele, et Lobjaka peaga on kõik OK."
Ja ta viitab, et kellegi teise peaga on midagi valesti?
Mina olen meie vestluse ajal korduvalt mõelnud, kuidas ma sinu vastustest võiksin aru saada.
Vastus on see, et juhatus ei tegele konkreetse saatejuhi ja saate sisu analüüsiga. See ei ole meie töö. Veelkord: mitte ühegi konkreetse saatega – ükskõik millisega – ei ole asi sellises faasis, et juhatus peaks vaatama ERR-i tasakaalustatust nõudvat punkti.
Ja sa paned käe südamele ja oled valmis kolleeg Andres Kuuse kombel kinnitama: "Mingit tsensuuri Eestis ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema. Unustage ära!"
Jah, kui räägime ERR-ist. Mingit tsensuuri rahvusringhäälingus ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema. Sellel ei lase juhtuda ajakirjanikud, kes ERR-is töötavad ja sel ei lase juhtuda ERR-i juhatus. Lisaks lugege Eesti põhiseadust: "Tsensuuri ei ole." Mina ohtu põhiseadusele praegu ei näe.
Aga enesetsensuur?
Mis sellega on?
See käib nii, et ajakirjanik, kes kajastab EKRE poliitikat või EKRE juhtide reljeefseid ütlemisi, loeb enda kohta lahmivat lugu EKRE uudisteportaalist või nagu orkestreeritud kommentaare sotsiaalmeediast ja võib hakata mõtlema, et kas järgmine kord tasub ikka olla otsekohene, ehk saab ka ümbernurga öelda ning meediajuhid, kes on samasuguse surve all, võivad mõelda, et ajakirjanikud võiksid "neid" teemasid veidi rahulikumalt kajastada.
No ma ei tea... Oleme ennegi näinud kurioosumeid ja kahtlustan, et näeme ka tulevikus.
Oli see vastus küsimusele?
Ja küsimus oli?
Kas sa mõistad enesetsensuuri ohtlikust, nii meediajuhtidel kui ka ajakirjanikel?
Muidugi mõistan. Enesetsensuuri ei ole kindlasti vaja, see oleks kohatu ja kahjulik. Enesekriitikat, faktidepõhist analüüsi, erinevate arvamuste täpsest markeerimist – seda läheb küll tarvis.
Sisepoliitikat kajastav ajakirjandus ei ole Eesti iseseisvuse taastamise järel olnud enne praegusega võrreldava surve all.
Võibolla on sul õigus. Kust see surve tekkis, on minu küsimus. See probleem, sa ju möönad, ei asu nende [ERR-i] müüride vahel ja seda ei ole tekitanud avalik-õiguslik meedia.
Täiesti päri. Küsimus on, milline kaitsevall nende probleemi ees asub nende müüride vahel.
Kaitsevall on rahvusringhäälingu seadus, ajakirjanduseetika koodeks, ERR-i hea tava. Kuni me neid täidame, siis see meid kaitsebki.
Kas kaitsevall on paber või kaitsevall on inimesed?
Kindlasti inimesed.
Saad sa ikka aru, millise igapäevase surve all on ERR-i paljud ajakirjanikud, sinu kolleegid?
Muidugi. Surve on kogu majale.
Kas sulle ei tundu, et EKRE suhtumises ERR-i on üks põhimõtteline viga see, et nad peavad rahvusringhäälingut riiklikuks meediaks?
Jah...
Rahvuskonservatiivide parlamendipoliitik Jaak Madison kirjutas alles hiljuti sotsiaalmeedias, kuidas riiklikus meedias levitatakse lamedat laimu, pidades silmas ERR-i.
Ma ei suuda uskuda, et Jaak Madison ei suuda vahet teha Riigi Teatajal ja avalik-õiguslikul meedial. Mulle tundub, et see eksitus on tahtlik. Oleksin rõõmus, kui eksiksin. Muide, osa poliitikuid ütleb, et ajakirjandus sekkub lubamatult poliitikasse. Samas ei sega see mõningaid poliitikuid, ka kahte uut ministrit, kord nädalas tegelemast enda sõnul ajakirjandusega.
Veiko Vihuri, väljaande Meie Kirik peatoimetaja, esines hiljuti üleskutsega "Rahvusringhäälingu kallutatus peab lõppema!", mida jagas Facebookis näiteks riigikogu liige Monika Helme. Lugesid seda?
Veel mitte.
Tsiteerin: "Paraku on ERR teatud toimetuste ja saadete tasandil kujunenud suuresti globalistlik-vasakliberaalse ilmavaatelise hoiaku hääletoruks ning minetanud nõutava neutraalsuse ja tasakaalustatuse. /---/ Miks ei näe me ERR-is konservatiivseid saatejuhte ja kommentaatoreid? Kus on konservatiivses võtmes tehtud jutusaated?" Millal tulevad ERR-i sellised saatejuhid ja sellised saated?
Minu vastus saab olla ainult üks: juhul, kui see väide on tõene, siis järelikult pole peatoimetajad neid sinna valinud. Ent pigem ma ei nõustuks sellega, sest ERR-is töötab väga erineva maailmavaatega ajakirjanikke.
Üritad sa Ahto Lobjakat ümber veenda, et ta jätkaks koostööd ERR-iga?
See on huvitav mõte, aga see oleks siis esimene kord, kui mina sekkuksin mõne ajakirjaniku tööle võtmisse, tööle jätmisse või töölt minekusse. Niisuguste pretsedentide loomise osas olen kõhklev.
ERR-i juhatuse esimehena ja ka lihtsalt kodanikuna, kas tahaksid, et Ahto Lobjakas teeks ERR-is saadet?
(Paus) Jah. Näiteks tema välisteemalist saadet esmaspäevast neljapäevani, ja välisküsimustes on ta vaieldamatu korüfee, tahaksin ma küll, et ta edasi teeks. Esialgu ei soovi ta ka seda kahjuks jätkata.
Millise soovituse annad – kui juhatus seda üldse tohib – peatoimetajale, kas ta võiks veelkord Ahto Lobjakaga koostöö võimalikkusest rääkida?
Kogu lugupidamise juures, mina seda soovitust anda ei saa. Seda saab tõlgendada ülaltpoolt tuleva personalialase survena, mida ma ei soovi osutada.
Suur tänu. Väga mugav amet, mis ma muud oskan öelda.
Mis ma oskan siis vastata, härra Sildam. Juba kolme aasta pärast on uued [ERR-i juhatuse esimehe] valimised. Soovite kandideerida, kui tundub nii põnev, mõnus, hea, kerge? Võibolla ei olegi siis nii mugav.
Suur tänu.
Palun. Kõike head. Oli tore.
Erik Roose ja Toomas Sildam tunnevad teineteist üle 20 aasta, sel põhjusel on intervjuu sina-vormis. | Erik Roose: mingit tsensuuri rahvusringhäälingus ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kes on rahvusringhäälingu järgmine saatejuht, kellele antakse valida enesetsensuuri ja lahkumise vahel?
Loodetavasti on vastus 0 ja keegi ei lahku. ERR-is on head saatejuhid.
Millal said sina teada, et Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks vedaja Ahto Lobjakas lõpetab saate juhtimise?
Kui ma ei eksi, oli see reede [26. aprilli] hommikul.
Kui palju on sellega seotud ERR-i juhatuse esimees, juhatuse liige või eetikanõunik?
Eetikanõunik [Tarmu Tammerk] on seotud, sest tema tegeleb kõikide saadete, saate- ja programmijuhtide kohta tulnud arvamuste vahendamisega. Tema roll seal kindlasti on, teiste puhul ma rolli eriti ei näe.
Kas tema roll on ka öelda saatejuhile, et võtku too sõnastust tagasihoidlikumaks või olgu üldse vaoshoitum?
Kui tal tekib professionaalne küsimus, kas mingi saade või kajastus vastab rahvusringhäälingu seadusele, ajakirjanduseetika koodeksile või meie maja heale tavale, siis on tema töö sellekohane markeering teha. Millises vormis, kus ja kuidas ta seda teeb – siin jään vastuse võlgu, sest pole ühegi sellise vestluse juures olnud.
Kui palju on ERR-i eetikanõunik vahendanud sulle kui juhatuse esimehele saabunud kaebusi, pöördumisi, arvamusi...
Ta räägib sellest kord kuus meie juhtkonna koosolekul. Kuigi viimasel ajal on [kaebuste] maht meeletu ja kvaliteetse osakaal on kõvasti langenud, siis osa arvamusavaldusi on ka konstruktiivsed ja viisakad. Neid ta vahendabki.
Oli Lobjaka minek sulle üllatus?
Selles mõttes oli, et tema saadete stiil oli põhimõtteline, enesekindel ja minule ei paistnud kordagi, et tal põlv nõtkub.
Saan ma õigesti aru, et pärast 3. märtsi parlamendivalimisi ja EKRE kaasamist valitsuskõnelustele on suurenenud surve ERR-ile, et hoidke oma ajakirjanikud vaos?
Jah, see vastab tõele. Aga see ei tule poliitikutelt, vaid tuleb kõrvalt, põllult, kust kriitiliste arvamuste hulk meie e-posti või sotsiaalmeediasse on eeskätt poliitika teemade suhtes plahvatuslikult kasvanud. Paljude nende kõrval on ka meie kõige värvikamate poliitikute sõnakasutus sile nagu soolajärv.
Kuidas seda survet kirjeldada?
Juhatuse liikmete palga sees on selle survega toime tulek ja sellele vastu seismine, et müra ei hakkaks segama ajakirjanike, üldse rahvusringhäälingu tööd. Sisepoliitikat kajastavad ajakirjanikud ja toimetuste juhid on isiklikult või läbi sotsiaalmeedia kindlasti suurema ja reljeefsema surve all.
Kuidas ERR-i juhatus sellises olukorras oma ajakirjanike eest seisab?
Meie asi on öelda, et teeme oma tööd südamega ja korralikult, siis elame selle aja koos üle. Kui on ülekohtune rünnak ja meilt palutakse abi, siis – selge see – abi me ka anname. Õnneks pole asi veel nii hulluks läinud, et peaksime pöörduma õiguskaitse poole. Kui vaja, siis teeme ka seda.
Miks ERR vaikis 26. aprilli õhtul – kui sai avalikuks Ahto Lobjaka lahkumine "Olukorrast riigis" saatejuhi kohalt – viis tundi ega andnud ühtegi selgitust?
Mina seda aega ei dramatiseeri. Kui sotsiaalmeedias ilmub reedel pärast tööpäeva lõppu mingi teade ja inimesed, kes on sellega otseselt seotud, on kas spordivõistlusel või teatris, siis mis siin valesti on... Ilmus ju [Raadio 2 peatoimetaja] Kristo Rajasaare kui tööandja esindaja vastus, täpne ja ammendav. Mina siin tuha raputamise kohta küll ei näe.
Sa ei arva, et kui jama on ventilaatoris, tuleb kiiresti tegutseda, avalikkusele selgitada?
Siis on võibolla tõesti variant sõita ERR-i autoga teatrisse, katkestada teatrietendus ja Kristo [Rajasaare] sealt välja rebida. Nii või?
Vastuseid tahtsid ERR-i inimesed, peaminister, kultuuriminister, välisminister, opositsioonipoliitikud ja kõik nad kirjutasid sotsiaalmeedias või ütlesid intervjuudes, et ERR-i juhatus peab selgitama. Lugesid neid arvamusi?
Lugesin. Suhtun neisse kahetise tundega. Esiteks, vastuse nad said, kuigi mõni kodanik leiab, et see ei ole piisav. Teiseks, arvamust võib avaldada, see on okay, kuid täitevvõimu positsioonilt nõuda selgitust ringhäälingu juhilt – no ma ei tea. See ei tähenda, et me ei kommunikeeri või ei selgita oma tegevust, kuid võimude lahususele mõeldes tuldi siin veidike piire kompama. Päris nii need asjad ei saa käia, et minister teatab: nüüd ilmugu ringhäälingust keegi kohale ja vaibale.
Vastuolulise KEI valitsuse – Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni – võimule tulemise ajal mõjus Lobjaka lahkumine ERR-ist nagu must-valge kinnitus, et nüüd hakataksegi ajakirjandusvabadust EKRE kruustangide vahele keerama. Mõistad sa ajalist konteksti?
Absoluutselt. Kui Ahto Lobjakas oleks jäänud oma esialgse plaani juurde, teinuks ta oma kolleegidele teene.
Saatuse irooniana, nagu Lobjakas tõesti märgib, oli temas endas mitu kuud süvenenud tüdimus ja väsimus järjest agressiivsemast päevapoliitikast: "Neli aastat on pikk aeg, et sellist saadet värskelt teha ja mul oligi plaan lahkuda juuni alguses. Aga enne kui ma jõudsin seda öelda, jõuti saatesse jäämine mulle võimatuks teha."
Ma ei tea muidugi, kas ja mida see nädal oleks muutnud.
EKRE uudisteportaal teabki, et Lobjaka lahkumise kui "ajastatud vandenõu traagelniidid paistavad hästi läbi".
Ikka on kellelgi mõnus vandenõuteooriaid punuda. Saan aru, et ka peatoimetaja Kristo Rajasaarele kui Raadio 2 saatejuhtide otsesele tööle kutsujale oli üllatuseks Ahto otsus [lahkuda].
Kas sa ei jäta seda juhtumit liigselt Raadio 2 peatoimetaja ja Ahto Lobjaka omavaheliseks asjaks, otsekui teisi mõjutajaid polekski seal olnud?
Kindlasti on kõrval mingid mõjutajad, millest enne rääkisime. Kas mina peaksin hakkama raadiokolumniste tööle võtma ja neid ära saatma? See ei ole minu töö ja kui seda teeksin, siis ilmselt see kõigile ei sobiks. Saatejuhtide valik, nendega lepingute sõlmimine ja neilt lahkumisteadete vastuvõtmine oli, on ja jääb peatoimetaja pärusmaaks. Mingit varianti, et mina võtan mingi hoiaku, seda pole olemas.
Seega ei ole ERR-i juhatuse ega eetikanõuniku poolt Kristo Rajasaarele öeldud, et võiks Lobjakaga rääkida ühes või teises stiilis?
Veelkord, mida eetikanõunik rääkis Kristo või Ahtoga, seda peab temalt küsima. Olen aru saanud, et neid jutuajamisi oli, aga mitte sellises võtmes, nagu sina küsid.
Siis millises võtmes?
Võti on see, millest on räägitud, et kaks nädalat tagasi – kui ma ei eksi – oli konkreetne sõnakasutus, mille kohta eetikanõunik leidis, et peaks õienduse andma ja seda ka tehti.
See oli siis, kui mõnede inimeste kohta kõlas sõna "saast", mille eest Ahto Lobjakas ka vabandas?
Jah, aga see vabandus tuligi põhjusel, nagu olen aru saanud, et eetikanõunik juhtis tähelepanu.
Ahto Lobjakas kirjeldas, kuidas parlamendivalimiste järel ERR-is "midagi muutus": "Hakkasid tulema signaalid, et kriitika loodava koalitsiooni aadressil on liiga terav ja püüab lubamatult mõjutada poliitikat. Kritiseeriti sõnavalikut, soovitati intelligentseid eufemisme ja ümbernurga ütlemisi. Nõuti vähem võitluslikku kajastust, suuremat tähelepanu vääritute isikute ja ideede asemel uue valitsuse programmile. Rõhutati "tasakaalustatuse" tähtsust." Päris õõvastav kirjeldus ajakirjanikule, oled nõus?
Nõus... Aga nende väidete palett on umbisikuline, mul on keeruline seda kommenteerida, sest taolist nimekirja nägin esimest korda Ahto postituses.
Oled sa kuulnud mõtet: ma ei ole nõus sellega, mida sa ütlesid, aga ma olen valmis surema sinu õiguse eest seda öelda?
Olen küll. Surma ei paista õnneks kuskilt ega kellelegi. Arvamusvabadus on ERR-is absoluutselt olemas. Seda arvab ERR-i juhatus ja arvab ka ringhäälingu nõukogu, kes alles lükkas tagasi ettepaneku arutada arvamusvabadust kasutavate ajakirjanike personaalküsimust...
Ettepaneku tegi Martin Helme (EKRE)?
Jah. Aga kõik ülejäänud nõukogu liikmed sellega ei nõustunud.
Kas sa kuulad raadiosaadet "Olukorrast riigis"?
Üritan ikka kuulata.
See saade on ju igati tasakaalus – ühel pool Ahto Lobjakas ja teisel pool Andrus Karnau, kes väga hästi tasakaalustavad teineteist.
Kas kõik arvamussaated Eesti Vabariigis on tasakaalus? Kõikides raadiojaamades? Kas näiteks üks väike kommertsjaam, peakorteriga Raplas, on tasakaalus? Mulle tundub, et ei ole ja võrreldes nendega on kõik meie programmid tuhat korda tasakaalus, pole küsimustki.
Jah, aga Eestis puudub seni propagandaministri ametikoht, kellele oleks allutatud riigi kogu meedia, seega räägime praegu ERR-i juhatuse esimehega ERR-ist.
Mis toobki meid siia, et ERR-is on teised kvaliteedistandardid, mida peame ise jälgima. Seda jälgib ka meie eetikanõunik, kelle sõnul ei ole ühegi saate, ühegi programmiga tasakaalustamatuse probleeme.
Järelikult ei ole ERR-i juhatusel ja eetikanõunikul etteheiteid raadiosaatele "Olukorrast riigis"?
Meil ei saagi olla etteheiteid konkreetsele saatele. Need saavad olla ainult konkreetsel peatoimetajal.
Mul on tunne, et ERR-i juhatus tõstab ennast täiesti kõrvale – siin majas toimuvad sündmused, mis raputavad kogu ühiskonda, aga juhatuse esimees ütleb, et juhatus on kusagil eemal.
Kas ma saan õigesti aru, et sinu ettepaneku järgi peaks ERR-i juhatus andma igapäevaselt, -nädalaselt või -kuiselt hinnanguid konkreetse saate või programmi kvaliteedile ja tasakaalustatusele?
Ei, aga mulle meenus meie üks põnevamaid riigiametnikke, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, kes kirjutas Lobjaka juhtumi järel: "Ümaraks jutuks on aeg ümber."
Ma ei tunne teda ja ei tea, mida ta silmas pidas.
Jätkan: "Roose jättis kasutamata võimaluse tuua tekkinud olukorda ühemõtteline selgus. Et kas meil on olukord riigis või olukord Lobjaka peas, parafraseerides ühte poliitikust Lobjaka kriitikut. Ümar vastus mittemillestki viitab sellele, et Lobjaka peaga on kõik OK."
Ja ta viitab, et kellegi teise peaga on midagi valesti?
Mina olen meie vestluse ajal korduvalt mõelnud, kuidas ma sinu vastustest võiksin aru saada.
Vastus on see, et juhatus ei tegele konkreetse saatejuhi ja saate sisu analüüsiga. See ei ole meie töö. Veelkord: mitte ühegi konkreetse saatega – ükskõik millisega – ei ole asi sellises faasis, et juhatus peaks vaatama ERR-i tasakaalustatust nõudvat punkti.
Ja sa paned käe südamele ja oled valmis kolleeg Andres Kuuse kombel kinnitama: "Mingit tsensuuri Eestis ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema. Unustage ära!"
Jah, kui räägime ERR-ist. Mingit tsensuuri rahvusringhäälingus ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema. Sellel ei lase juhtuda ajakirjanikud, kes ERR-is töötavad ja sel ei lase juhtuda ERR-i juhatus. Lisaks lugege Eesti põhiseadust: "Tsensuuri ei ole." Mina ohtu põhiseadusele praegu ei näe.
Aga enesetsensuur?
Mis sellega on?
See käib nii, et ajakirjanik, kes kajastab EKRE poliitikat või EKRE juhtide reljeefseid ütlemisi, loeb enda kohta lahmivat lugu EKRE uudisteportaalist või nagu orkestreeritud kommentaare sotsiaalmeediast ja võib hakata mõtlema, et kas järgmine kord tasub ikka olla otsekohene, ehk saab ka ümbernurga öelda ning meediajuhid, kes on samasuguse surve all, võivad mõelda, et ajakirjanikud võiksid "neid" teemasid veidi rahulikumalt kajastada.
No ma ei tea... Oleme ennegi näinud kurioosumeid ja kahtlustan, et näeme ka tulevikus.
Oli see vastus küsimusele?
Ja küsimus oli?
Kas sa mõistad enesetsensuuri ohtlikust, nii meediajuhtidel kui ka ajakirjanikel?
Muidugi mõistan. Enesetsensuuri ei ole kindlasti vaja, see oleks kohatu ja kahjulik. Enesekriitikat, faktidepõhist analüüsi, erinevate arvamuste täpsest markeerimist – seda läheb küll tarvis.
Sisepoliitikat kajastav ajakirjandus ei ole Eesti iseseisvuse taastamise järel olnud enne praegusega võrreldava surve all.
Võibolla on sul õigus. Kust see surve tekkis, on minu küsimus. See probleem, sa ju möönad, ei asu nende [ERR-i] müüride vahel ja seda ei ole tekitanud avalik-õiguslik meedia.
Täiesti päri. Küsimus on, milline kaitsevall nende probleemi ees asub nende müüride vahel.
Kaitsevall on rahvusringhäälingu seadus, ajakirjanduseetika koodeks, ERR-i hea tava. Kuni me neid täidame, siis see meid kaitsebki.
Kas kaitsevall on paber või kaitsevall on inimesed?
Kindlasti inimesed.
Saad sa ikka aru, millise igapäevase surve all on ERR-i paljud ajakirjanikud, sinu kolleegid?
Muidugi. Surve on kogu majale.
Kas sulle ei tundu, et EKRE suhtumises ERR-i on üks põhimõtteline viga see, et nad peavad rahvusringhäälingut riiklikuks meediaks?
Jah...
Rahvuskonservatiivide parlamendipoliitik Jaak Madison kirjutas alles hiljuti sotsiaalmeedias, kuidas riiklikus meedias levitatakse lamedat laimu, pidades silmas ERR-i.
Ma ei suuda uskuda, et Jaak Madison ei suuda vahet teha Riigi Teatajal ja avalik-õiguslikul meedial. Mulle tundub, et see eksitus on tahtlik. Oleksin rõõmus, kui eksiksin. Muide, osa poliitikuid ütleb, et ajakirjandus sekkub lubamatult poliitikasse. Samas ei sega see mõningaid poliitikuid, ka kahte uut ministrit, kord nädalas tegelemast enda sõnul ajakirjandusega.
Veiko Vihuri, väljaande Meie Kirik peatoimetaja, esines hiljuti üleskutsega "Rahvusringhäälingu kallutatus peab lõppema!", mida jagas Facebookis näiteks riigikogu liige Monika Helme. Lugesid seda?
Veel mitte.
Tsiteerin: "Paraku on ERR teatud toimetuste ja saadete tasandil kujunenud suuresti globalistlik-vasakliberaalse ilmavaatelise hoiaku hääletoruks ning minetanud nõutava neutraalsuse ja tasakaalustatuse. /---/ Miks ei näe me ERR-is konservatiivseid saatejuhte ja kommentaatoreid? Kus on konservatiivses võtmes tehtud jutusaated?" Millal tulevad ERR-i sellised saatejuhid ja sellised saated?
Minu vastus saab olla ainult üks: juhul, kui see väide on tõene, siis järelikult pole peatoimetajad neid sinna valinud. Ent pigem ma ei nõustuks sellega, sest ERR-is töötab väga erineva maailmavaatega ajakirjanikke.
Üritad sa Ahto Lobjakat ümber veenda, et ta jätkaks koostööd ERR-iga?
See on huvitav mõte, aga see oleks siis esimene kord, kui mina sekkuksin mõne ajakirjaniku tööle võtmisse, tööle jätmisse või töölt minekusse. Niisuguste pretsedentide loomise osas olen kõhklev.
ERR-i juhatuse esimehena ja ka lihtsalt kodanikuna, kas tahaksid, et Ahto Lobjakas teeks ERR-is saadet?
(Paus) Jah. Näiteks tema välisteemalist saadet esmaspäevast neljapäevani, ja välisküsimustes on ta vaieldamatu korüfee, tahaksin ma küll, et ta edasi teeks. Esialgu ei soovi ta ka seda kahjuks jätkata.
Millise soovituse annad – kui juhatus seda üldse tohib – peatoimetajale, kas ta võiks veelkord Ahto Lobjakaga koostöö võimalikkusest rääkida?
Kogu lugupidamise juures, mina seda soovitust anda ei saa. Seda saab tõlgendada ülaltpoolt tuleva personalialase survena, mida ma ei soovi osutada.
Suur tänu. Väga mugav amet, mis ma muud oskan öelda.
Mis ma oskan siis vastata, härra Sildam. Juba kolme aasta pärast on uued [ERR-i juhatuse esimehe] valimised. Soovite kandideerida, kui tundub nii põnev, mõnus, hea, kerge? Võibolla ei olegi siis nii mugav.
Suur tänu.
Palun. Kõike head. Oli tore.
Erik Roose ja Toomas Sildam tunnevad teineteist üle 20 aasta, sel põhjusel on intervjuu sina-vormis.
### Response:
Erik Roose: mingit tsensuuri rahvusringhäälingus ei ole, ei tule ega hakka kunagi tulema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. "Jane"
Auhinnatud režissöör Brett Morgeni liigutav portreefilm silmapaistvast Jane Goodallist, kelle avastused šimpanside uurimisel muutsid maailma. Filmi aluseks on üle 100 tunni filmimaterjali, mis seisis enam kui 50 aastat National Geographicu arhiivis ja räägib Jane'i varasest tööst Aafrikas. Muusika on Philip Glassilt.
Eetris 02.05 kell 20.00 ETV2-s.
2. "Metsade aeg" ("The Time of Forests")
Prantsuse režissööri François-Xavier Drouet' dokumentaalfilmis lahatakse liialt kasumile ja tööstuslikule tootmisele orienteeritud kaasaegse metsamajanduse pahupooli: monokultuuride teget, mürgiste väetiste ja tõrjevahendite kasutamist, liikide väljasuremist. Otsitakse võimalusi kannapöörde tegemiseks, et tulevikus ei laiuks metsade asemel elutu ahermaa. Sõna saavad metsavahid ja teadlased, metsaomanikud ja langetustraktorite juhid.
Eetris 06.05 kell 21.30 ETV2-s.
LE TEMPS DES FORETS - Film annonce from Andanafilms on Vimeo.
3. "Orkaan" ("Hurricane: A Wind Odyssey")
Kuidas tekib orkaan? Mis toimub orkaani sisemuses ja milleks see troopiline tsüklon suuteline on? Hulljulged dokumentalistid ja NASA eksperdid jälgisid 1000 võttepäeva vältel laastava ilmastikunähtuse teekonda Aafrikast kuni Ameerika rannikuni. Tänu nende ennastsalgavale tööle valmis unikaalne ja tõetruu linateos.
Eetris 09.05 kell 20.00 ETV2-s
4. "Maa" ("Earth")
Igal aastal tõstavad inimesed labidate, ekskavaatorite ja dünamiidiga mitu miljardit tonni maakera pinnast ühest paigast teise. Nikolaus Geyrhalter vaatleb inimesi kaevandustes, kivimurdudes ja suurtel ehitusplatsidel nende lõpututes püüdlustes planeedi kohandada.
Eetris 13.05 kell 21.30 ETV2-s
5. "Toidu evolutsioon" ("Food Evolution")
Oscariga pärjatud Scott Hamilton Kennedy dokumentaalfilm võtab vaatluse alla GMO-de ehk geenmuundatud organismide ümber keerleva ägeda debati. Kuigi nii GMO-de pooldajad kui ka vastased on ühel meelel, et maakera rahvastiku toitmiseks on vaja toota turvalist, täisväärtuslikku ja jätkusuutlikku toitu, lähevad nende seisukohad lahku selles osas, mis on tõde, ja see muudab toiduteema ideoloogiliseks võitlusväljaks.
Eetris 16.05 kell 20.00 ETV2-s
6. "Spioonid planeedi tuleviku nimel" ("The Warning: How US and Russian Secret Services Collaborated on Climate Change")
Film USA ja Vene salateenistuste koostööst kliimamuutuste uurimisel.
Režissöör Paul Jenkins kirjeldab USA ja Venemaa luureagentuuride külma sõja järgset varjatud koostööd kliimamuutuste uurimisel. Selgub, et vanad vihavaenlased on murest planeedi tuleviku pärast järjepidevalt vahetanud omavahel nii sõjalist kui ka teaduslikku salainformatsiooni. Režisööri uurimus võiks loodetavasti raputada nn reaalpoliitika alusmüüre.
Eetris 20.05 kell 21.30 ETV2-s.
Vaata treilerit.
7. "Meelekindlus" ("Grit")
Kui Dian oli kuueaastane, hävitas kobrutav mudalaviin tema Indoneesia koduküla ning 60 000 Ida-Jaava elanikku oli sunnitud ümber asuma. Teadlaste hinnangul oli lähiaja suurimas keskkonnakatastroofis süüdi hargmaine maagaasikompanii Lapido, mis sattus puurides mudavulkaanile ja vallandas maakera sügavusest kuuma muda talitsematu voo. Film jälgib Diani kujunemist poliitiliselt aktiivseks teismeliseks, kes pühendab end võitlusele suurkompaniide ja raha võimu vastu.
Eetris 23.05 kell 20.00 ETV2-s
8. "Sojalism"
Järk-järgult on toidu tootmisest saanud vähestele suurkorporatsioonidele märkimisväärne tuluallikas. Filmis "Sojalism" jälgitakse sealiha ja sojaoa monokultuuride tööstuslikku tootmist Hiinast USA, Mosambiigi Brasiiliani. Tõetruu pilk sellele, milline võim on lääne ja Hiina suurfirmadel ning kuidas nad mõjutavad meie tarbitavat toitu. Sajad tuhanded väikeettevõtjad on pankrotistunud, suured põllumaad on tundmatu seni muutunud ja see toimub kõikjal maailmas. Kas nõudlus sojaoa järele ohustab meie planeedi elukeskkonda?
Eetris 27.05 kell 21.30 ETV2-s.
9. "Kliima termostaat" ("Global Thermostat")
Maakera kliima mõjutamine pole enam ulmekirjanduse teema, sellest on saanud teaduse uurimisvaldkond. Atmosfäärist süsinikdioksiidi kinnipüüdmine kunstpuudest metsa abil, päikesevalguse tagasipeegeldamine stratosfääris loodud osakestekilbiga... Teadlased otsivad lahendusi, kuidas kliimasoojenemist vähendada või isegi meie planeeti jahutada. Kuidas teoreetilisi lahendusi testitakse? Kas laboris tehtud avastused kehtivad ka reaalses maailmas? Filmis räägitakse kõige usaldusväärsemate lahenduste teostamisvõimalusest ja nende võimalikust mõjust majandusele ning keskkonnale.
Eetris 30.05 kell 20.00 ETV2-s. | Keskkonnakuu ERR-is toob ETV2 eetrisse suurepärased dokfilmid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. "Jane"
Auhinnatud režissöör Brett Morgeni liigutav portreefilm silmapaistvast Jane Goodallist, kelle avastused šimpanside uurimisel muutsid maailma. Filmi aluseks on üle 100 tunni filmimaterjali, mis seisis enam kui 50 aastat National Geographicu arhiivis ja räägib Jane'i varasest tööst Aafrikas. Muusika on Philip Glassilt.
Eetris 02.05 kell 20.00 ETV2-s.
2. "Metsade aeg" ("The Time of Forests")
Prantsuse režissööri François-Xavier Drouet' dokumentaalfilmis lahatakse liialt kasumile ja tööstuslikule tootmisele orienteeritud kaasaegse metsamajanduse pahupooli: monokultuuride teget, mürgiste väetiste ja tõrjevahendite kasutamist, liikide väljasuremist. Otsitakse võimalusi kannapöörde tegemiseks, et tulevikus ei laiuks metsade asemel elutu ahermaa. Sõna saavad metsavahid ja teadlased, metsaomanikud ja langetustraktorite juhid.
Eetris 06.05 kell 21.30 ETV2-s.
LE TEMPS DES FORETS - Film annonce from Andanafilms on Vimeo.
3. "Orkaan" ("Hurricane: A Wind Odyssey")
Kuidas tekib orkaan? Mis toimub orkaani sisemuses ja milleks see troopiline tsüklon suuteline on? Hulljulged dokumentalistid ja NASA eksperdid jälgisid 1000 võttepäeva vältel laastava ilmastikunähtuse teekonda Aafrikast kuni Ameerika rannikuni. Tänu nende ennastsalgavale tööle valmis unikaalne ja tõetruu linateos.
Eetris 09.05 kell 20.00 ETV2-s
4. "Maa" ("Earth")
Igal aastal tõstavad inimesed labidate, ekskavaatorite ja dünamiidiga mitu miljardit tonni maakera pinnast ühest paigast teise. Nikolaus Geyrhalter vaatleb inimesi kaevandustes, kivimurdudes ja suurtel ehitusplatsidel nende lõpututes püüdlustes planeedi kohandada.
Eetris 13.05 kell 21.30 ETV2-s
5. "Toidu evolutsioon" ("Food Evolution")
Oscariga pärjatud Scott Hamilton Kennedy dokumentaalfilm võtab vaatluse alla GMO-de ehk geenmuundatud organismide ümber keerleva ägeda debati. Kuigi nii GMO-de pooldajad kui ka vastased on ühel meelel, et maakera rahvastiku toitmiseks on vaja toota turvalist, täisväärtuslikku ja jätkusuutlikku toitu, lähevad nende seisukohad lahku selles osas, mis on tõde, ja see muudab toiduteema ideoloogiliseks võitlusväljaks.
Eetris 16.05 kell 20.00 ETV2-s
6. "Spioonid planeedi tuleviku nimel" ("The Warning: How US and Russian Secret Services Collaborated on Climate Change")
Film USA ja Vene salateenistuste koostööst kliimamuutuste uurimisel.
Režissöör Paul Jenkins kirjeldab USA ja Venemaa luureagentuuride külma sõja järgset varjatud koostööd kliimamuutuste uurimisel. Selgub, et vanad vihavaenlased on murest planeedi tuleviku pärast järjepidevalt vahetanud omavahel nii sõjalist kui ka teaduslikku salainformatsiooni. Režisööri uurimus võiks loodetavasti raputada nn reaalpoliitika alusmüüre.
Eetris 20.05 kell 21.30 ETV2-s.
Vaata treilerit.
7. "Meelekindlus" ("Grit")
Kui Dian oli kuueaastane, hävitas kobrutav mudalaviin tema Indoneesia koduküla ning 60 000 Ida-Jaava elanikku oli sunnitud ümber asuma. Teadlaste hinnangul oli lähiaja suurimas keskkonnakatastroofis süüdi hargmaine maagaasikompanii Lapido, mis sattus puurides mudavulkaanile ja vallandas maakera sügavusest kuuma muda talitsematu voo. Film jälgib Diani kujunemist poliitiliselt aktiivseks teismeliseks, kes pühendab end võitlusele suurkompaniide ja raha võimu vastu.
Eetris 23.05 kell 20.00 ETV2-s
8. "Sojalism"
Järk-järgult on toidu tootmisest saanud vähestele suurkorporatsioonidele märkimisväärne tuluallikas. Filmis "Sojalism" jälgitakse sealiha ja sojaoa monokultuuride tööstuslikku tootmist Hiinast USA, Mosambiigi Brasiiliani. Tõetruu pilk sellele, milline võim on lääne ja Hiina suurfirmadel ning kuidas nad mõjutavad meie tarbitavat toitu. Sajad tuhanded väikeettevõtjad on pankrotistunud, suured põllumaad on tundmatu seni muutunud ja see toimub kõikjal maailmas. Kas nõudlus sojaoa järele ohustab meie planeedi elukeskkonda?
Eetris 27.05 kell 21.30 ETV2-s.
9. "Kliima termostaat" ("Global Thermostat")
Maakera kliima mõjutamine pole enam ulmekirjanduse teema, sellest on saanud teaduse uurimisvaldkond. Atmosfäärist süsinikdioksiidi kinnipüüdmine kunstpuudest metsa abil, päikesevalguse tagasipeegeldamine stratosfääris loodud osakestekilbiga... Teadlased otsivad lahendusi, kuidas kliimasoojenemist vähendada või isegi meie planeeti jahutada. Kuidas teoreetilisi lahendusi testitakse? Kas laboris tehtud avastused kehtivad ka reaalses maailmas? Filmis räägitakse kõige usaldusväärsemate lahenduste teostamisvõimalusest ja nende võimalikust mõjust majandusele ning keskkonnale.
Eetris 30.05 kell 20.00 ETV2-s.
### Response:
Keskkonnakuu ERR-is toob ETV2 eetrisse suurepärased dokfilmid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Shanghai eeslinn, kiirustav naine läheb vales kohas üle tee. Foori külge kinnitatud näotuvastustarkvaraga liikluskaamera teeb kindlaks tema rikkumise ning võrdluses andmebaasiga ka tema isiku ja valjuhääldi käsib tal kohe tagasi pöörata. Kuid on juba hilja – avaliku häbimärgistamisena kuvatakse naise nägu suurel tänavaekraanil koos tema nime ja rikkumise pildiga. Samal ajal on näotuvastuskaamerad üles seatud ka ülikooli tualettruumis, kus need täidavad vähemalt kaht ülesannet. Et paberit liiga palju ei võetaks, tuleb iga WC-paberi tüki saamiseks kolm sekundit järjest kaamerasse vaadata. Kui aga pärast tualetist väljumist käsi ei pese, võib saada samasuguse avaliku häbistamise ohvriks nagu punasega üle tee minekul. Iga rikkumise eest on soolas trahvipunktid, mille kindla koguse korral rakendatakse sanktsioone, näiteks keelatakse reisimine või teatud hotellides peatumine, rikkuja lastel ei ole lootust pääseda paremasse kooli ning loomulikult tekib küsimus, kuidas kontrollitakse poliitilisi teisitimõtlejaid. Kuidas see süsteem toimib ning kuidas selleni on jõutud?
Hiina kodanikupunktisüsteem näitab, kuivõrd lähedale on jõudnud suurte andmemahtude piiritu kasutamine inimeste igapäevase elu jälgimisel ja profileerimisel.
YouTube
Toimikupidamise traditsioon
Hiina on ka ajalooliselt üritanud inimeste elu ja meelsust kontrollida raamatupidajaliku põhjalikkusega. Hiina Rahvavabariigi kaks keskset mõistet oma kodanike üle arveldamisel ja nende juhtimisel on hukou ja dangan (dang'an). Hukou on midagi väga sarnast kunagise sissekirjutuse nõudega ning see süsteem loodigi NSV Liidu eeskujul. Dangan on kodaniku isiklik toimik ning nende täpne arve pole teada, kuid kindlasti ulatub see sadade miljoniteni, sest üldjuhul ei avatud neid üksnes talupoegade kohta. Toimik avatakse juba kooliminekuga ning pikkamööda kantakse sinna sisse kõik kesksed sündmused hinnetest kuni käitumise ja meelsuseni, rääkimata iseloomustustest ja võimalikest karistustest. Selline toimik käib inimesega kaasas igas töökohas. Kuigi toimiku tähtsus ei ole enam sama suur kui paarikümne aasta eest, võib see ka praegu saada otsustavaks, kas pääsetakse soovitud kohta õppima, tööle või reisima. Dangan 'id on endiselt alles, paljudes asutustes on nendega tegelemiseks eraldi kinnine osakond ja inimene oma toimikut näha ei tohi, kuigi tänu tutvusele tehtud muudatused võivad karjääri tublisti edendada. Viimasel kümnendil on Hiinas digiteeritud sadu miljoneid selliseid toimikuid.
Kodanike hindamise süsteem
Üks tuntumaid varajasi lahterdamiskatseid toimus 2010. aastal Shanghai lähedal Suiningis, kus kõigile kodanikele anti alustuseks 1000 virtuaalset punkti, mida seejärel hakati vastavalt käitumisele kahandama või suurendama. Inimesed jagati punktiskoori järgi A-, B-, C- ja D-kategooria kodanikeks, kuid süsteemi kohmakus tekitas nii suurt segadust ja pahameelt, et arendus jäi tollal toppama. Praegust Hiina kodanikupunktisüsteemi (shèhuì xìnyòng tǐxì, ingl social credit system) tutvustati esimest korda riiklikult 2014. aastal. Kõigile kodanikele antakse alguses võrdne tinglik arv punkte, nt 1000 punkti, rikkumiste eest hakatakse punkte maha võtma ja heade tegude eest punkte lisama. Kui kodaniku punktid langevad teatud tasemest allapoole, kaasnevad sellega sanktsioonid, kuigi ametlikult ei ole süsteem veel kohustuslik. Punktiseisu on inimesel võimalik näha oma nutitelefonis vastava rakenduse abil ning esialgsete plaanide kohaselt rakendatakse praegu katsetamisel olev süsteem üle Hiina kõigile kohustuslikuna juba 2020. aastal.
See on teooria, kuid nagu Hiina puhul ikka, on tegelikkus mõnevõrra keerulisem. Praegu veel ühtset üle Hiina kehtivat punktisüsteemi ei ole, kuid linnades on juba kasutusel analoogse sisuga süsteeme, mis ühel hetkel võivad ühineda või vähemasti kasvada kiirelt praegusest mõjuvõimsamaks. Tuleb silmas pidada riigi suurust, sest üksnes miljonilinnu leidub Hiinas üle 150. Katseperioodiks valiti välja 12 peamiselt rannikupiirkonnas asuvat linna, millest suurimad on Hangzhou, Wenzhou, Suzhou, Weifang ja Nanjing, kokku umbes 80 miljoni elanikuga ehk ühes mastaabis Saksamaa rahvaarvuga.
Riigi ja erafirmade liit
Teatud punktisüsteemi osad kehtivad ka laiemalt, sest need on seotud kindlate firmade toodete ja mobiilirakendustega. See on üks nähtuse huvitavamaid külgi, sest enamik rakendustest toimib just erafirmade kaudu. Hiina IT-hiiud, nagu Alibaba, Tencent ja WeChat, teevad riigiga koostööd ja võimaldavad juurdepääsu oma andmebaasidele ning eri hinnangutel on kodanikupunktisüsteemiga liitunud juba kaugelt üle saja suure andmebaasi. Üks levinumaid süsteemi kasutavaid rakendusi on Eestiski populaarsele Alibabale kuuluv 2015. aastal turule toodud rakendus Sesame Credit, millel on firma teatel ligi 600 miljonit registreeritud kasutajat. Sesame Credit arvestab kasutajakontode alusel mitmesuguseid näitajaid ning kasutaja võib oma reitinguks saada maksimaalselt 950 punkti, mille puhul üle 700 punkti peetakse heaks skooriks ning alla 600 nõrgaks. Sesame Credit ei avalda oma hinde kujunemise kindlat valemit, kuid arvatakse, et üle poole skoorist saab kontoseisu ja varasema finantskäitumise (nt arvete õigeaegne tasumine, võlad) eest, ülejäänud punktid tulevad hariduse, ostukäitumise, ühiskondliku tegevuse ja sotsiaalsete kontaktide arvu eest. Sesame Crediti tehnikadirektor on intervjuus tunnistanud, et näiteks mähkmete ostmise eest saab plusspunkte, aga hulk aega telefonis mängude mängimise eest miinuspunkte. Niisiis on selge, et kodanikupunktisüsteem ei ole kaugeltki üksnes krediidireiting – punktisüsteem on selgelt seotud ka kõlbeliste hinnangutega ja seega on poliitiline külg täiesti ilmne. Selliste miinuspunkte jagavate tegude hulka kuulub ka laimu või terroristlikeks lahterdatud seisukohtade levitamine internetis või liiga kaua välismaa veebikülgedel viibimine, aga ka argisemad küsimused, nt ühissõidukis piletita sõitmine või koera rihmata jalutamine. Eri rakendustes on punktilised karistused erineva kaaluga, näiteks Jiangsu provintsis on laimu levitamise eest trahv 100 punkti, aga piraattoodete eest 35 punkti tuhandest.
Karistused nii vaba liikumise puhul kui ka kohtingurakendustes
Mis karistused kaasnevad kodanikupunktisüsteemiga või sellega vastuollu minekuga? Alipay internetimakseteenuste arendaja on intervjuus Austraalia televisioonile öelnud, et "lubadusi pidavad inimesed võivad minna kõikjale, kuid lubaduste rikkujad ei saa liikuda sentimeetritki". Liikumine on Hiinas tähtis märksõna, sest teatud punktiskoorist allapoole kukkudes pannakse kodanik musta nimekirja ning sellesse sattununa kaob hulk õigusi. Automaatselt blokeeritakse sellega õigus osta lennuki- ja kiirrongipileteid ning mullu oli Hiina riigikohtu pressiteate andmetel selliseid juhtumeid juba üle kümne miljoni (!), kuigi tegu on alles programmi katsetamisega. Need kümme miljonit ei saanud reisikeeldu samadel põhjustel: nende seas on võlglasi, kohtulikult karistatuid, kuid ka dissidente, kellel on karistuseks punkte nii palju maha võetud, et nad elavad õigupoolest avavanglas. On sagenenud juhtumid, kus paremaks peetud koolid või ülikoolid ei võta vastu madalama kodanikupunktiskooriga vanemate lapsi – kõlab mõnevõrra tuttavalt kunagi meie ülikoolideski rakendatud praktikaga nn rahvavaenlaste järeltulijate puhul. Nii on küllaltki tavalised juhtumid, kus inimene ei saa osta piletit paar tundi kestvale rongisõidule, vaid peab sinna sõitma bussiga üle kümne tunni, kuid riigist lahkumine on veelgi raskem. Selliste juhtumite seas on ka koomilisi lugusid ja märkimisväärseid veidrusi, nagu näiteks meesterahvas, kelle kodanikupunkte vähendati karistuseks selle eest, et ta pargitiigist kahvaga parte püüdis, kuid paljud on märksa suurema moraalse kandepinnaga. Näiteks tänavu jaanuaris tõi populaarne vestlusrakendus WeChat välja uue laienduse, mis näitab linnakaardil iga kasutaja läheduses asuvaid võlgnikke koos nende täisnimega. Mõnes linnas on katsetatud süsteemi, kus inimesele helistades võidakse enne ühendamist lasta salvestust, et helistada soovitakse võlgnikule. Punktisüsteemiga on liitunud ka Hiina Tinder nimega Baihe ja mitu teist kohtingurakendust, mis tõstavad esile parema kodanikuskooriga kasutajaid ega luba kehvema skooriga kasutajatel populaarsemaid profiile nii lihtsalt näha, ühtlasi võidakse karistuseks aeglustada madalama skooriga kasutajate internetikiirust.
Hiina linnad, kus käivitati kodanikupunktisüsteemi pilootprojekt.
Süsteemil on hulk toetajaid
Kuidas suhtuvad sellesse kõigesse hiinlased ise? Kuna paralleelid George Orwelli "1984" maailmaga ning telesarjaga "Black Mirror" on ilmsed, on kodanikupunktisüsteem saanud palju tähelepanu, peamiselt negatiivset. Hiina kesktelevisiooni CGTN reporter räägib YouTube'i üles laaditud reklaamis kodanikpunktisüsteemi vastu suunatud laimukampaaniast ja kinnitab, et süsteem teeb tema ja teiste hiinlaste elu paremaks. "Kui pole midagi varjata, pole ka midagi karta," kõlab korduv loosung. Ilmselgest propagandast hoolimata on selles mingil määral tõde, sest ka sõltumatute ajakirjanike ees väidab arvestatav osa hiinlasi, et süsteemil on häid külgi, näiteks ei pea parema skooriga kodanikud maksma deposiiti või broneerimistasu autorendi või hotellitoa eest ning saavad eelisõiguse söögikohtadesse laua broneerimisel, teatud tehingute puhul suurendab kõrgem hinne teise osapoole usaldusväärsust – on ju süsteemi nimetuselgi teine tõlgendus: usalduspunktide süsteem. Selgitus võib peituda sageli mainitud asjaolus, et Hiina konkurentsirohkes ühiskonnas on sotsiaalne usaldus võrdlemisi harv nähtus ning peale ajaloo on umbusku suurendanud ka erafirmade skandaalid, näiteks ebakvaliteetse piimapulbri ja praakvaktsiinide müümisel. Kui usaldus on nii madalal, siis võidakse seda otsida ka nii drastiliste meetmete abil ja ära kasutada märksa enamaks, kui alguses oli väidetud.
Muidugi ei ole süsteemiga rahul kõik. Internetifoorumites ja -artiklites leidub näiteid sellest, kuidas mõjuvõimsamad või rikkamad inimesed on seadnud eesmärgiks kodanikuskoori, mis ulatub tuhandete punktideni, kuigi jääb segaseks, milliste nippide abil nad selle saavutavad. Parema kodanikuskooriga inimestele on ka laenud odavamad ja see teeb pettuse ahvatlevaks, mõned koguvad punkte, nagu kunagi koguti Facebookis jälgijaid. Populaarsemad söögikohad ja hotellid muutuvad siseringiklubideks, kuhu madalama skooriga on raske sisse pääseda. Tõsi, on ka seaduslikke viise oma punktiseisu parandamiseks, eri linnades ja rakendustes võib skoori tõsta erinevalt, näiteks Rongchengi linnas ühiskondlikult kasuliku töö abil, doonorlusega või ka otsejoones raha annetamise teel, kuigi pole selge, milleks ja kellele see raha läheb. Seejuures on arvutamise aluseks väidetavalt lausa 600 näitajat, mida peale mobiilirakenduste arvestatakse ka vastavate ametnike arvutites.
Muud moodsad võimalused kodanike kontrollimiseks
Rakendused ja punktiskoor ei ole ainus kontrollimehhanism. Hiina on tõeline valvekaamerate riik, sest nende koguarvuks hinnatakse 150–200 miljonit ning arv võib mitmekordistuda juba lähiaastatel. Kuna üks kaamerate eesmärke on hirmu tekitamine, on peale tõeliste kaamerate levinud ka kaameramulaažide müümine, mis on tegelikult tühjad plastkarbid – umbes nagu Eestis oli vahepeal moes kleepida uksele turvafirma kleepse ning nagu praegu ei ole maantee ääres teada, millises kiiruskaamera kestas on töötav kaamera ja millises mitte. Hiina maanteede ääres on välgu ja näotuvastusega kaameraid mõnel lõigul nii tihedalt, et seal sõitmine on (videote põhjal otsustades) kohati nagu paparatsode kokkutulek pideva sähvimisega. Reisiterminalides on peale dokumendikontrolli saanud tavaks ka keha biomeetriliste andmete kogumine kaameraid täis tuubitud kabiinide abil, mis toimuvat protsessi täpsemalt ei kirjelda ning sealsed politseinikud katsetavad nutiprille, mis on ühendatud näotuvastustarkvara ja andmebaasidega, nii et vähemalt teoreetiliselt on võimalik läbi nende vaadates tuvastada ümber liikuvad inimesed, kuigi selle avalik demonstreerimine on ilmselt ka osa oma võimu ja võimete kuulutamisest. 2017. aasta lõpus demonstreeris Hiina politsei Guiyangi linnas uhkusega, kuidas näotuvastustarkvaraga kaamerad suutsid viie miljoni elanikuga linnas liikuva BBC ajakirjaniku leida kõigest seitsme minutiga. Uue süsteemi loomisel üritatakse õpetada kaameratega seotud tarkvara eristama kahtlast käitumist, nt närvilisuse, pidevalt ringivaatamise, kehatemperatuuri jm näitajate alusel. Poliitilistel põhjustel musta nimekirja kantud isikutelt (nt Uiguurias) on hakatud koguma peale muude andmete ka DNA- ja kõnenäidiseid.
Mida võtavad ette teised riigid?
Hiina ametlik seisukoht on, et punktisüsteem märkimisväärseid probleeme kaasa ei too ega ole kahtlust, et selle arendamine edeneb kiires tempos. Kuigi riigi täieliku kontrolli jõustumine järgmisel aastal ei ole realistlik, hakkab see igasuguse kahtluseta hõlmama sadu miljoneid inimesi ja saab ilmselt eeskujuks teistele riikidelegi. Üks Hiina peamisi kommentaare on, et selles kõiges ei ole midagi uut ja nii Euroopas kui ka USAs on analoogseid süsteeme kasutatud juba ammu. Või kui palju erineb keeldude poolest kuulus Singapur, kus liftid annavad neisse urineerimise korral häire ja süüdlane pannakse avalikku häbiposti? Osaliselt vastab hiinlaste väide tõele, sest on ju ka meil pankades laenukomiteed, liikluskindlustuse puhul arvutatakse klientide riskikoefitsienti, taksorakendustes antakse hindeid nii juhtidele kui ka sõitjatele või kui olete toidupoe automaatkassas puudujäägiga vahele jäänud, siis edaspidi kontrollitakse teid rohkem. Kuigi Eestis selget analoogi veel ei ole, siis näiteks Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides on enamikul inimestel krediidikõlblikkuse reiting (SCHUFA ja FICO), ilma milleta on peaaegu võimatu võtta kodulaenu. Ka nende näitajate puhul piirab kehv reiting/skoor inimese võimalusi, kuid selle praegused võimalikud tagajärjed ei ole kaugeltki sama ulatuslikud. Kodanikupunktide süsteem on järjekordne idee, mis on Aasia kastmes võtnud märksa karmima väljenduse kui algupäraselt. Kindlasti kuuleme sellest veel väga palju, sest ahvatlus niisuguste süsteemide kasutuselevõtuks on kõigis autoritaarsemates riikides ning hiilivamal kujul ka traditsioonilistes demokraatiates. Kõige selle valguses on enam kui imelik kuulda hääli, mis kirjeldavad meie praegust elu politseiriigina.
Kolm soovituslikku videot Hiina kodanikupunktisüsteemi kohta:
BBC:
In Your Face: China's all-seeing state
HBO klipp
ABC News Australia | Inimeste profileerimise uus tase: ülehomme teame sinust kõike | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Shanghai eeslinn, kiirustav naine läheb vales kohas üle tee. Foori külge kinnitatud näotuvastustarkvaraga liikluskaamera teeb kindlaks tema rikkumise ning võrdluses andmebaasiga ka tema isiku ja valjuhääldi käsib tal kohe tagasi pöörata. Kuid on juba hilja – avaliku häbimärgistamisena kuvatakse naise nägu suurel tänavaekraanil koos tema nime ja rikkumise pildiga. Samal ajal on näotuvastuskaamerad üles seatud ka ülikooli tualettruumis, kus need täidavad vähemalt kaht ülesannet. Et paberit liiga palju ei võetaks, tuleb iga WC-paberi tüki saamiseks kolm sekundit järjest kaamerasse vaadata. Kui aga pärast tualetist väljumist käsi ei pese, võib saada samasuguse avaliku häbistamise ohvriks nagu punasega üle tee minekul. Iga rikkumise eest on soolas trahvipunktid, mille kindla koguse korral rakendatakse sanktsioone, näiteks keelatakse reisimine või teatud hotellides peatumine, rikkuja lastel ei ole lootust pääseda paremasse kooli ning loomulikult tekib küsimus, kuidas kontrollitakse poliitilisi teisitimõtlejaid. Kuidas see süsteem toimib ning kuidas selleni on jõutud?
Hiina kodanikupunktisüsteem näitab, kuivõrd lähedale on jõudnud suurte andmemahtude piiritu kasutamine inimeste igapäevase elu jälgimisel ja profileerimisel.
YouTube
Toimikupidamise traditsioon
Hiina on ka ajalooliselt üritanud inimeste elu ja meelsust kontrollida raamatupidajaliku põhjalikkusega. Hiina Rahvavabariigi kaks keskset mõistet oma kodanike üle arveldamisel ja nende juhtimisel on hukou ja dangan (dang'an). Hukou on midagi väga sarnast kunagise sissekirjutuse nõudega ning see süsteem loodigi NSV Liidu eeskujul. Dangan on kodaniku isiklik toimik ning nende täpne arve pole teada, kuid kindlasti ulatub see sadade miljoniteni, sest üldjuhul ei avatud neid üksnes talupoegade kohta. Toimik avatakse juba kooliminekuga ning pikkamööda kantakse sinna sisse kõik kesksed sündmused hinnetest kuni käitumise ja meelsuseni, rääkimata iseloomustustest ja võimalikest karistustest. Selline toimik käib inimesega kaasas igas töökohas. Kuigi toimiku tähtsus ei ole enam sama suur kui paarikümne aasta eest, võib see ka praegu saada otsustavaks, kas pääsetakse soovitud kohta õppima, tööle või reisima. Dangan 'id on endiselt alles, paljudes asutustes on nendega tegelemiseks eraldi kinnine osakond ja inimene oma toimikut näha ei tohi, kuigi tänu tutvusele tehtud muudatused võivad karjääri tublisti edendada. Viimasel kümnendil on Hiinas digiteeritud sadu miljoneid selliseid toimikuid.
Kodanike hindamise süsteem
Üks tuntumaid varajasi lahterdamiskatseid toimus 2010. aastal Shanghai lähedal Suiningis, kus kõigile kodanikele anti alustuseks 1000 virtuaalset punkti, mida seejärel hakati vastavalt käitumisele kahandama või suurendama. Inimesed jagati punktiskoori järgi A-, B-, C- ja D-kategooria kodanikeks, kuid süsteemi kohmakus tekitas nii suurt segadust ja pahameelt, et arendus jäi tollal toppama. Praegust Hiina kodanikupunktisüsteemi (shèhuì xìnyòng tǐxì, ingl social credit system) tutvustati esimest korda riiklikult 2014. aastal. Kõigile kodanikele antakse alguses võrdne tinglik arv punkte, nt 1000 punkti, rikkumiste eest hakatakse punkte maha võtma ja heade tegude eest punkte lisama. Kui kodaniku punktid langevad teatud tasemest allapoole, kaasnevad sellega sanktsioonid, kuigi ametlikult ei ole süsteem veel kohustuslik. Punktiseisu on inimesel võimalik näha oma nutitelefonis vastava rakenduse abil ning esialgsete plaanide kohaselt rakendatakse praegu katsetamisel olev süsteem üle Hiina kõigile kohustuslikuna juba 2020. aastal.
See on teooria, kuid nagu Hiina puhul ikka, on tegelikkus mõnevõrra keerulisem. Praegu veel ühtset üle Hiina kehtivat punktisüsteemi ei ole, kuid linnades on juba kasutusel analoogse sisuga süsteeme, mis ühel hetkel võivad ühineda või vähemasti kasvada kiirelt praegusest mõjuvõimsamaks. Tuleb silmas pidada riigi suurust, sest üksnes miljonilinnu leidub Hiinas üle 150. Katseperioodiks valiti välja 12 peamiselt rannikupiirkonnas asuvat linna, millest suurimad on Hangzhou, Wenzhou, Suzhou, Weifang ja Nanjing, kokku umbes 80 miljoni elanikuga ehk ühes mastaabis Saksamaa rahvaarvuga.
Riigi ja erafirmade liit
Teatud punktisüsteemi osad kehtivad ka laiemalt, sest need on seotud kindlate firmade toodete ja mobiilirakendustega. See on üks nähtuse huvitavamaid külgi, sest enamik rakendustest toimib just erafirmade kaudu. Hiina IT-hiiud, nagu Alibaba, Tencent ja WeChat, teevad riigiga koostööd ja võimaldavad juurdepääsu oma andmebaasidele ning eri hinnangutel on kodanikupunktisüsteemiga liitunud juba kaugelt üle saja suure andmebaasi. Üks levinumaid süsteemi kasutavaid rakendusi on Eestiski populaarsele Alibabale kuuluv 2015. aastal turule toodud rakendus Sesame Credit, millel on firma teatel ligi 600 miljonit registreeritud kasutajat. Sesame Credit arvestab kasutajakontode alusel mitmesuguseid näitajaid ning kasutaja võib oma reitinguks saada maksimaalselt 950 punkti, mille puhul üle 700 punkti peetakse heaks skooriks ning alla 600 nõrgaks. Sesame Credit ei avalda oma hinde kujunemise kindlat valemit, kuid arvatakse, et üle poole skoorist saab kontoseisu ja varasema finantskäitumise (nt arvete õigeaegne tasumine, võlad) eest, ülejäänud punktid tulevad hariduse, ostukäitumise, ühiskondliku tegevuse ja sotsiaalsete kontaktide arvu eest. Sesame Crediti tehnikadirektor on intervjuus tunnistanud, et näiteks mähkmete ostmise eest saab plusspunkte, aga hulk aega telefonis mängude mängimise eest miinuspunkte. Niisiis on selge, et kodanikupunktisüsteem ei ole kaugeltki üksnes krediidireiting – punktisüsteem on selgelt seotud ka kõlbeliste hinnangutega ja seega on poliitiline külg täiesti ilmne. Selliste miinuspunkte jagavate tegude hulka kuulub ka laimu või terroristlikeks lahterdatud seisukohtade levitamine internetis või liiga kaua välismaa veebikülgedel viibimine, aga ka argisemad küsimused, nt ühissõidukis piletita sõitmine või koera rihmata jalutamine. Eri rakendustes on punktilised karistused erineva kaaluga, näiteks Jiangsu provintsis on laimu levitamise eest trahv 100 punkti, aga piraattoodete eest 35 punkti tuhandest.
Karistused nii vaba liikumise puhul kui ka kohtingurakendustes
Mis karistused kaasnevad kodanikupunktisüsteemiga või sellega vastuollu minekuga? Alipay internetimakseteenuste arendaja on intervjuus Austraalia televisioonile öelnud, et "lubadusi pidavad inimesed võivad minna kõikjale, kuid lubaduste rikkujad ei saa liikuda sentimeetritki". Liikumine on Hiinas tähtis märksõna, sest teatud punktiskoorist allapoole kukkudes pannakse kodanik musta nimekirja ning sellesse sattununa kaob hulk õigusi. Automaatselt blokeeritakse sellega õigus osta lennuki- ja kiirrongipileteid ning mullu oli Hiina riigikohtu pressiteate andmetel selliseid juhtumeid juba üle kümne miljoni (!), kuigi tegu on alles programmi katsetamisega. Need kümme miljonit ei saanud reisikeeldu samadel põhjustel: nende seas on võlglasi, kohtulikult karistatuid, kuid ka dissidente, kellel on karistuseks punkte nii palju maha võetud, et nad elavad õigupoolest avavanglas. On sagenenud juhtumid, kus paremaks peetud koolid või ülikoolid ei võta vastu madalama kodanikupunktiskooriga vanemate lapsi – kõlab mõnevõrra tuttavalt kunagi meie ülikoolideski rakendatud praktikaga nn rahvavaenlaste järeltulijate puhul. Nii on küllaltki tavalised juhtumid, kus inimene ei saa osta piletit paar tundi kestvale rongisõidule, vaid peab sinna sõitma bussiga üle kümne tunni, kuid riigist lahkumine on veelgi raskem. Selliste juhtumite seas on ka koomilisi lugusid ja märkimisväärseid veidrusi, nagu näiteks meesterahvas, kelle kodanikupunkte vähendati karistuseks selle eest, et ta pargitiigist kahvaga parte püüdis, kuid paljud on märksa suurema moraalse kandepinnaga. Näiteks tänavu jaanuaris tõi populaarne vestlusrakendus WeChat välja uue laienduse, mis näitab linnakaardil iga kasutaja läheduses asuvaid võlgnikke koos nende täisnimega. Mõnes linnas on katsetatud süsteemi, kus inimesele helistades võidakse enne ühendamist lasta salvestust, et helistada soovitakse võlgnikule. Punktisüsteemiga on liitunud ka Hiina Tinder nimega Baihe ja mitu teist kohtingurakendust, mis tõstavad esile parema kodanikuskooriga kasutajaid ega luba kehvema skooriga kasutajatel populaarsemaid profiile nii lihtsalt näha, ühtlasi võidakse karistuseks aeglustada madalama skooriga kasutajate internetikiirust.
Hiina linnad, kus käivitati kodanikupunktisüsteemi pilootprojekt.
Süsteemil on hulk toetajaid
Kuidas suhtuvad sellesse kõigesse hiinlased ise? Kuna paralleelid George Orwelli "1984" maailmaga ning telesarjaga "Black Mirror" on ilmsed, on kodanikupunktisüsteem saanud palju tähelepanu, peamiselt negatiivset. Hiina kesktelevisiooni CGTN reporter räägib YouTube'i üles laaditud reklaamis kodanikpunktisüsteemi vastu suunatud laimukampaaniast ja kinnitab, et süsteem teeb tema ja teiste hiinlaste elu paremaks. "Kui pole midagi varjata, pole ka midagi karta," kõlab korduv loosung. Ilmselgest propagandast hoolimata on selles mingil määral tõde, sest ka sõltumatute ajakirjanike ees väidab arvestatav osa hiinlasi, et süsteemil on häid külgi, näiteks ei pea parema skooriga kodanikud maksma deposiiti või broneerimistasu autorendi või hotellitoa eest ning saavad eelisõiguse söögikohtadesse laua broneerimisel, teatud tehingute puhul suurendab kõrgem hinne teise osapoole usaldusväärsust – on ju süsteemi nimetuselgi teine tõlgendus: usalduspunktide süsteem. Selgitus võib peituda sageli mainitud asjaolus, et Hiina konkurentsirohkes ühiskonnas on sotsiaalne usaldus võrdlemisi harv nähtus ning peale ajaloo on umbusku suurendanud ka erafirmade skandaalid, näiteks ebakvaliteetse piimapulbri ja praakvaktsiinide müümisel. Kui usaldus on nii madalal, siis võidakse seda otsida ka nii drastiliste meetmete abil ja ära kasutada märksa enamaks, kui alguses oli väidetud.
Muidugi ei ole süsteemiga rahul kõik. Internetifoorumites ja -artiklites leidub näiteid sellest, kuidas mõjuvõimsamad või rikkamad inimesed on seadnud eesmärgiks kodanikuskoori, mis ulatub tuhandete punktideni, kuigi jääb segaseks, milliste nippide abil nad selle saavutavad. Parema kodanikuskooriga inimestele on ka laenud odavamad ja see teeb pettuse ahvatlevaks, mõned koguvad punkte, nagu kunagi koguti Facebookis jälgijaid. Populaarsemad söögikohad ja hotellid muutuvad siseringiklubideks, kuhu madalama skooriga on raske sisse pääseda. Tõsi, on ka seaduslikke viise oma punktiseisu parandamiseks, eri linnades ja rakendustes võib skoori tõsta erinevalt, näiteks Rongchengi linnas ühiskondlikult kasuliku töö abil, doonorlusega või ka otsejoones raha annetamise teel, kuigi pole selge, milleks ja kellele see raha läheb. Seejuures on arvutamise aluseks väidetavalt lausa 600 näitajat, mida peale mobiilirakenduste arvestatakse ka vastavate ametnike arvutites.
Muud moodsad võimalused kodanike kontrollimiseks
Rakendused ja punktiskoor ei ole ainus kontrollimehhanism. Hiina on tõeline valvekaamerate riik, sest nende koguarvuks hinnatakse 150–200 miljonit ning arv võib mitmekordistuda juba lähiaastatel. Kuna üks kaamerate eesmärke on hirmu tekitamine, on peale tõeliste kaamerate levinud ka kaameramulaažide müümine, mis on tegelikult tühjad plastkarbid – umbes nagu Eestis oli vahepeal moes kleepida uksele turvafirma kleepse ning nagu praegu ei ole maantee ääres teada, millises kiiruskaamera kestas on töötav kaamera ja millises mitte. Hiina maanteede ääres on välgu ja näotuvastusega kaameraid mõnel lõigul nii tihedalt, et seal sõitmine on (videote põhjal otsustades) kohati nagu paparatsode kokkutulek pideva sähvimisega. Reisiterminalides on peale dokumendikontrolli saanud tavaks ka keha biomeetriliste andmete kogumine kaameraid täis tuubitud kabiinide abil, mis toimuvat protsessi täpsemalt ei kirjelda ning sealsed politseinikud katsetavad nutiprille, mis on ühendatud näotuvastustarkvara ja andmebaasidega, nii et vähemalt teoreetiliselt on võimalik läbi nende vaadates tuvastada ümber liikuvad inimesed, kuigi selle avalik demonstreerimine on ilmselt ka osa oma võimu ja võimete kuulutamisest. 2017. aasta lõpus demonstreeris Hiina politsei Guiyangi linnas uhkusega, kuidas näotuvastustarkvaraga kaamerad suutsid viie miljoni elanikuga linnas liikuva BBC ajakirjaniku leida kõigest seitsme minutiga. Uue süsteemi loomisel üritatakse õpetada kaameratega seotud tarkvara eristama kahtlast käitumist, nt närvilisuse, pidevalt ringivaatamise, kehatemperatuuri jm näitajate alusel. Poliitilistel põhjustel musta nimekirja kantud isikutelt (nt Uiguurias) on hakatud koguma peale muude andmete ka DNA- ja kõnenäidiseid.
Mida võtavad ette teised riigid?
Hiina ametlik seisukoht on, et punktisüsteem märkimisväärseid probleeme kaasa ei too ega ole kahtlust, et selle arendamine edeneb kiires tempos. Kuigi riigi täieliku kontrolli jõustumine järgmisel aastal ei ole realistlik, hakkab see igasuguse kahtluseta hõlmama sadu miljoneid inimesi ja saab ilmselt eeskujuks teistele riikidelegi. Üks Hiina peamisi kommentaare on, et selles kõiges ei ole midagi uut ja nii Euroopas kui ka USAs on analoogseid süsteeme kasutatud juba ammu. Või kui palju erineb keeldude poolest kuulus Singapur, kus liftid annavad neisse urineerimise korral häire ja süüdlane pannakse avalikku häbiposti? Osaliselt vastab hiinlaste väide tõele, sest on ju ka meil pankades laenukomiteed, liikluskindlustuse puhul arvutatakse klientide riskikoefitsienti, taksorakendustes antakse hindeid nii juhtidele kui ka sõitjatele või kui olete toidupoe automaatkassas puudujäägiga vahele jäänud, siis edaspidi kontrollitakse teid rohkem. Kuigi Eestis selget analoogi veel ei ole, siis näiteks Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides on enamikul inimestel krediidikõlblikkuse reiting (SCHUFA ja FICO), ilma milleta on peaaegu võimatu võtta kodulaenu. Ka nende näitajate puhul piirab kehv reiting/skoor inimese võimalusi, kuid selle praegused võimalikud tagajärjed ei ole kaugeltki sama ulatuslikud. Kodanikupunktide süsteem on järjekordne idee, mis on Aasia kastmes võtnud märksa karmima väljenduse kui algupäraselt. Kindlasti kuuleme sellest veel väga palju, sest ahvatlus niisuguste süsteemide kasutuselevõtuks on kõigis autoritaarsemates riikides ning hiilivamal kujul ka traditsioonilistes demokraatiates. Kõige selle valguses on enam kui imelik kuulda hääli, mis kirjeldavad meie praegust elu politseiriigina.
Kolm soovituslikku videot Hiina kodanikupunktisüsteemi kohta:
BBC:
In Your Face: China's all-seeing state
HBO klipp
ABC News Australia
### Response:
Inimeste profileerimise uus tase: ülehomme teame sinust kõike |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimases kohtumises mindi vastamisi Prantsusmaa koondisega ning vastasseisust väljus 3:0 (25:22, 25:21, 25:21) võiduga Prantsusmaa. Eesti koondise resultatiivseim oli 11 punktiga (+6) Salme Adeele Hollas, Sonja Siimson lisas 8 punkti (+2) ja Elina Lebedeva 7 punkti (+1), vahendab Volley.ee.
Meie naiskonna vastuvõtt oli 28%, rünnak 27%, blokipunkte teeniti 5, servipunkte 4 (eksiti 12 pallingul). Prantslannade poolel tõi Vaiteani Vaki 15 silma (+9), Prantsusmaa vastuvõtt oli 36%, rünnakuid lahendati 29-protsendiliselt, sulustamisega teeniti 5 ja serviga 7 punkti (servivigu tehti 11).
Eesti teenis alagrupis kolm punkti, Prantsusmaa võitis grupi täisedu üheksa punktiga ja tagas koha finaalturniirile. Austria alistas viimases voorus Ukraina 3:2 ja kõik ülejäänud tiimid jäid kolme punkti peale. Muude näitajate põhjal kujunes järjestuseks Austria, Ukraina, Eesti.
Turniiri teisel päeval olid vastaseks Austria eakaaslased. Eestlannad ei saanud algul kuidagi oma mängu käima ning kaotasid kaks esimest geimi kindlalt, jäädes seega 0:2 kaotusseisu. Kolm järgnevat vaatust keerati aga enda kasuks ja teeniti 3:2 (19:25, 13:25, 25:17, 31:29, 15:13) võit. Kolmandas geimis tegutses otsustavalt Sonja Siimson, neljandas vedasid koondise kaheksapunktilisest kaotusseisust välja Lisandra Pekkeneni head servid ja Salme Adeele Hollase rünnakud. Viies geim kulges punkt-punktis ja erinevalt eilsest viiegeimilisest lahingust Ukrainaga suutsid seekord kindlamini tegutseda eestlannad.
Eesti edukaim oli 24 punkti (+14) toonud Salme Adeele Hollas, Sonja Siimson lisas 12 punkti (+1) ja Elina Lebedeva 8 (+2) silma. Eesti vastuvõtt oli 36%, rünnakuid lahendati 38-protsendiliselt, blokiga saadi 7 ja serviga 5 punkti ning eksiti 12 pallingul. Austria poolel oli edukaim 27 punkti (+22) toonud Marie-Kristin Bruckner. Austria vastuvõtt oli samuti 36% ja rünnakuprotsent oli samuti sama - 38. Blokist saadi 3 punkti ja servil löödi 16 ässa (eksiti 15 servil).
Avapäeval oli meie koondise vastaseks Ukraina ja võitja selgitamiseks läks tarvis viit geimi. Esimene vaatus lõppes Ukraina 25:21 võiduga, teise geimi võitis Eesti 25:19 ja kolmanda 25:21. Neljandas jäi 25:16 peale Ukraina ja otsustavas vaatuses olid tulemusega 15:13 paremad ukrainlannad. Peatreener Anatoli Kuprijanovitš tõdes, et kätte maksid enda valed otsused. "Otsustavatel hetkedel tegime ise halbu lahendusi ja võtsime vastu valesid otsuseid. Põrusime närvidega," kommenteeris juhendaja.
Eesti resultatiivseimana kogus Salme Adeele Hollas 22 punkti (+13), Elina Lebedeva ja Lisandra Pekkenen lisasid kumbki 12 punkti (efektiivsus vastavalt +7 ja +11) ning 11 punkti (-5) tõi Sonja Siimson. Eesti vastuvõtt oli 38%, rünnak 36%, blokipunkte saadi 10 (4 sulustamist sai kirja Pekkenen) ja servil löödi 10 ässa (4 ässa lõi Hollas, Maria Saaron lisas 3 ässa) ja eksiti 16 pallingul. Ukraina poolel tõi Anastasiia Nikolnikova 17 punkti (+14). Ukrainlannade vastuvõtt oli 28%, rünnakuid lahendati 39-protsendiliselt, blokipunkte kogunes 3, servipunkte 9 (5 viga). | U-16 koondis lõpetas EM-valiksarja kaotusega Prantsusmaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimases kohtumises mindi vastamisi Prantsusmaa koondisega ning vastasseisust väljus 3:0 (25:22, 25:21, 25:21) võiduga Prantsusmaa. Eesti koondise resultatiivseim oli 11 punktiga (+6) Salme Adeele Hollas, Sonja Siimson lisas 8 punkti (+2) ja Elina Lebedeva 7 punkti (+1), vahendab Volley.ee.
Meie naiskonna vastuvõtt oli 28%, rünnak 27%, blokipunkte teeniti 5, servipunkte 4 (eksiti 12 pallingul). Prantslannade poolel tõi Vaiteani Vaki 15 silma (+9), Prantsusmaa vastuvõtt oli 36%, rünnakuid lahendati 29-protsendiliselt, sulustamisega teeniti 5 ja serviga 7 punkti (servivigu tehti 11).
Eesti teenis alagrupis kolm punkti, Prantsusmaa võitis grupi täisedu üheksa punktiga ja tagas koha finaalturniirile. Austria alistas viimases voorus Ukraina 3:2 ja kõik ülejäänud tiimid jäid kolme punkti peale. Muude näitajate põhjal kujunes järjestuseks Austria, Ukraina, Eesti.
Turniiri teisel päeval olid vastaseks Austria eakaaslased. Eestlannad ei saanud algul kuidagi oma mängu käima ning kaotasid kaks esimest geimi kindlalt, jäädes seega 0:2 kaotusseisu. Kolm järgnevat vaatust keerati aga enda kasuks ja teeniti 3:2 (19:25, 13:25, 25:17, 31:29, 15:13) võit. Kolmandas geimis tegutses otsustavalt Sonja Siimson, neljandas vedasid koondise kaheksapunktilisest kaotusseisust välja Lisandra Pekkeneni head servid ja Salme Adeele Hollase rünnakud. Viies geim kulges punkt-punktis ja erinevalt eilsest viiegeimilisest lahingust Ukrainaga suutsid seekord kindlamini tegutseda eestlannad.
Eesti edukaim oli 24 punkti (+14) toonud Salme Adeele Hollas, Sonja Siimson lisas 12 punkti (+1) ja Elina Lebedeva 8 (+2) silma. Eesti vastuvõtt oli 36%, rünnakuid lahendati 38-protsendiliselt, blokiga saadi 7 ja serviga 5 punkti ning eksiti 12 pallingul. Austria poolel oli edukaim 27 punkti (+22) toonud Marie-Kristin Bruckner. Austria vastuvõtt oli samuti 36% ja rünnakuprotsent oli samuti sama - 38. Blokist saadi 3 punkti ja servil löödi 16 ässa (eksiti 15 servil).
Avapäeval oli meie koondise vastaseks Ukraina ja võitja selgitamiseks läks tarvis viit geimi. Esimene vaatus lõppes Ukraina 25:21 võiduga, teise geimi võitis Eesti 25:19 ja kolmanda 25:21. Neljandas jäi 25:16 peale Ukraina ja otsustavas vaatuses olid tulemusega 15:13 paremad ukrainlannad. Peatreener Anatoli Kuprijanovitš tõdes, et kätte maksid enda valed otsused. "Otsustavatel hetkedel tegime ise halbu lahendusi ja võtsime vastu valesid otsuseid. Põrusime närvidega," kommenteeris juhendaja.
Eesti resultatiivseimana kogus Salme Adeele Hollas 22 punkti (+13), Elina Lebedeva ja Lisandra Pekkenen lisasid kumbki 12 punkti (efektiivsus vastavalt +7 ja +11) ning 11 punkti (-5) tõi Sonja Siimson. Eesti vastuvõtt oli 38%, rünnak 36%, blokipunkte saadi 10 (4 sulustamist sai kirja Pekkenen) ja servil löödi 10 ässa (4 ässa lõi Hollas, Maria Saaron lisas 3 ässa) ja eksiti 16 pallingul. Ukraina poolel tõi Anastasiia Nikolnikova 17 punkti (+14). Ukrainlannade vastuvõtt oli 28%, rünnakuid lahendati 39-protsendiliselt, blokipunkte kogunes 3, servipunkte 9 (5 viga).
### Response:
U-16 koondis lõpetas EM-valiksarja kaotusega Prantsusmaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muusikavideo, kus lööb kaasa Panic! at the Disco's laulja Brendon Urie, tehti avalikuks 26. aprillil, vahendas Billboard.
"ME!" kogus 24 tunni jooksul Vevo videokeskkonnas 64 miljonit vaatamist, mis on senine rekord. Vevo teatas uuest rekordist pühapäeval.
Seni hoidis esikohta Ariana Grande oma muusikavideoga "Thank U, Next", mis kogus ööpäeva jooksul 59 miljonit vaatamist.
Esmaspäevase seisuga on Swifti videol 99 miljonit vaatamist. Youtube'i teatel lõi "ME!" ka nende kanalil uue rekordi, sest videot vaadati 24 tunni jooksul 65,2 miljonit korda. | Taylor Swifti uus muusikavideo purustas videokanali 24 tunni rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muusikavideo, kus lööb kaasa Panic! at the Disco's laulja Brendon Urie, tehti avalikuks 26. aprillil, vahendas Billboard.
"ME!" kogus 24 tunni jooksul Vevo videokeskkonnas 64 miljonit vaatamist, mis on senine rekord. Vevo teatas uuest rekordist pühapäeval.
Seni hoidis esikohta Ariana Grande oma muusikavideoga "Thank U, Next", mis kogus ööpäeva jooksul 59 miljonit vaatamist.
Esmaspäevase seisuga on Swifti videol 99 miljonit vaatamist. Youtube'i teatel lõi "ME!" ka nende kanalil uue rekordi, sest videot vaadati 24 tunni jooksul 65,2 miljonit korda.
### Response:
Taylor Swifti uus muusikavideo purustas videokanali 24 tunni rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Transi president Nikolai Burdakovi sõnul polnud juhtkond rahul jalgpallialaste arengutega klubis. Otsingud uue juhendaja leidmiseks juba käivad.
Kalašnikovs sõnas klubi kodulehekülje vahendusel: "Selline on jalgpall. Tänusoovid fännidele ja kõigile, kes on meeskonda teatanud. Arvan, et jätan klubi heasse seisu nii meistriliigas kui ka karikasarjas."
"Ma arvan, et olen saanud oma tööga hakkama, aga jalgpall ja elu - selliseid asju juhtub," lisas lätlane. "Las fännid jätkavad meeskonna toetamist. Treenerid-mängijad tulevad ja lähevad, aga klubi jääb."
35-aastane Kalašnikovs asus Narva peatreeneriks tänavu jaanuaris, kui türklasest juhendaja Cenk Özcan oli perekondlikel põhjustel lahkunud.
Narva on hooaja esimese kaheksa vooruga kogunud 12 punkti ja asub tabelis neljandal kohal. Seejuures endile on lastud lüüa vaid neli tabamust, millest vähem on kirjas üksnes liider Floral (2). | Narva Trans loobus lätlasest peatreeneri teenetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Transi president Nikolai Burdakovi sõnul polnud juhtkond rahul jalgpallialaste arengutega klubis. Otsingud uue juhendaja leidmiseks juba käivad.
Kalašnikovs sõnas klubi kodulehekülje vahendusel: "Selline on jalgpall. Tänusoovid fännidele ja kõigile, kes on meeskonda teatanud. Arvan, et jätan klubi heasse seisu nii meistriliigas kui ka karikasarjas."
"Ma arvan, et olen saanud oma tööga hakkama, aga jalgpall ja elu - selliseid asju juhtub," lisas lätlane. "Las fännid jätkavad meeskonna toetamist. Treenerid-mängijad tulevad ja lähevad, aga klubi jääb."
35-aastane Kalašnikovs asus Narva peatreeneriks tänavu jaanuaris, kui türklasest juhendaja Cenk Özcan oli perekondlikel põhjustel lahkunud.
Narva on hooaja esimese kaheksa vooruga kogunud 12 punkti ja asub tabelis neljandal kohal. Seejuures endile on lastud lüüa vaid neli tabamust, millest vähem on kirjas üksnes liider Floral (2).
### Response:
Narva Trans loobus lätlasest peatreeneri teenetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Veel üks mõte personalist, mida olen ise pikalt mõlgutanud, aga mis ei pruugi olla eriti populaarne: rahvakohtunikud tsiviilasjades. Eelkõige pean siin silmas tsiviilasju, kus kohtunikul on suur kaalutlusõigus, näiteks laste ja perekonnaga seotud vaidlused," kirjutas Kõve värskes "Kohtute aastaraamatus".
"Ehk oleks sellistes kohtuasjades tehtud kohtulahendite usaldatavus ja avalik aktsepteeritavus suurem, kui otsuse tegemisse oleks kaasatud ka rahvakohtunikud? Minu hinnangul võiks selle peale vähemalt mõelda," märkis riigikohtu esimees.
Praegu on rahvakohtunik kaasatud ainult maakohtutes esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Kohtu koosseisu kuulub sellistel protsessidel lisaks eesistujast kohtunikule kaks rahvakohtunikku. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Seejuures ei pea rahvakohtunikul olema juriidilist haridust. Rahvakohtunikuks võib kohtus käia ka oma põhitöö kõrvalt.
Kohtunikke ootab põlvkonnavahetus
Kõve puudutas ka kohtunike põlvkonnavahetuse temaatikat, sest eeloleval viiel aastal tekib pensioneerumisõigus lisaks olemasolevale 18 kohtunikule veel 56 kohtunikul.
"See on suur arv, mis tähendab ka suurt vastutust kohtunike korpuse kujundamisel – me peame leidma üles säravaimad juristid, kes võiksid võtta enda kanda õigusemõistmise järgmisteks aastakümneteks. "
Kõve märgib, et kuigi kohtute seadus kohustab lahkuvat kohtunikku teavitama lahkumise soovist vähemalt kuus kuud ette, võiks seda võimalusel teha varem.
"See võimaldaks kohtade täitmist paremini planeerida ning tagaks sujuvama asjaajamise ja selle, et kohtunikukohad ei jää ka lühikeseks ajaks täitmata. Kuivõrd seadus näeb ette kuuekuulise tähtaja, siis ei ole muidugi võimalik kelleltki varasemat teavitamist nõuda, kuid võiksime kujundada hea tava, et oma lahkumissoovist antakse teada aasta jagu ette."
Kohtunike motiveerimine
Kõve kirjutab, et kui kohtunike ja kohtujuristide palgaga võib praegu kui mitte rahul olla, siis vähemasti leppida, siis jätkuvalt on muret tekitav ülejäänud kohtuametnike madal palk.
"Palgauuringute kohaselt on mitme kohtuametnike grupi keskmise palga mahajäämus turu keskmisest samaväärsel tööl umbes 20–40 protsenti."
Lisaks palkadele tuleks Kõve sõnul rääkida ka kohtunike pensionist.
"Kohtunike eripensionil on nii poliitikute kui ka üldsuse jaoks halb maik juures, kuid minu arvates võiks kohtunikele rakenduda mingil kujul pensionifondi sissemaksete süsteem. Leian, et see muudaks kohtunikuameti märksa atraktiivsemaks."
Kuigi kohtuniku amet on eluaegne, peaks Kõve sõnul mõtlema ka sellele, kuidas tagada, et süsteemist lahkuvad õigel ajal need, kes seda tööd enam teha ei jaksa.
"Peaksime vältima laulusalmis kirjeldatud olukorda, kus "kohtusaksaks oli vana hall karu, kellel kõik läks meelest, kes ei saanud aru", ja tagama, et inimesed saavad väärikalt pensionile jääda ja nende asemele tulevad uued."
Esmaspäeval ilmunud kohtute aastaraamat on järjekorras üheteistkümnes ja selle fookuses on kohtusüsteemi sõltumatus. Lisaks Villu kõvele kirjutavad aastaraamatus Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas, Harju maakohtu kohtunik Anu Uritam, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque, aga ka kirjastaja Hans H. Luik jpt. | Riigikohtu esimees kaasaks rahvakohtunikud ka tsiviilasjade arutamisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Veel üks mõte personalist, mida olen ise pikalt mõlgutanud, aga mis ei pruugi olla eriti populaarne: rahvakohtunikud tsiviilasjades. Eelkõige pean siin silmas tsiviilasju, kus kohtunikul on suur kaalutlusõigus, näiteks laste ja perekonnaga seotud vaidlused," kirjutas Kõve värskes "Kohtute aastaraamatus".
"Ehk oleks sellistes kohtuasjades tehtud kohtulahendite usaldatavus ja avalik aktsepteeritavus suurem, kui otsuse tegemisse oleks kaasatud ka rahvakohtunikud? Minu hinnangul võiks selle peale vähemalt mõelda," märkis riigikohtu esimees.
Praegu on rahvakohtunik kaasatud ainult maakohtutes esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Kohtu koosseisu kuulub sellistel protsessidel lisaks eesistujast kohtunikule kaks rahvakohtunikku. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Seejuures ei pea rahvakohtunikul olema juriidilist haridust. Rahvakohtunikuks võib kohtus käia ka oma põhitöö kõrvalt.
Kohtunikke ootab põlvkonnavahetus
Kõve puudutas ka kohtunike põlvkonnavahetuse temaatikat, sest eeloleval viiel aastal tekib pensioneerumisõigus lisaks olemasolevale 18 kohtunikule veel 56 kohtunikul.
"See on suur arv, mis tähendab ka suurt vastutust kohtunike korpuse kujundamisel – me peame leidma üles säravaimad juristid, kes võiksid võtta enda kanda õigusemõistmise järgmisteks aastakümneteks. "
Kõve märgib, et kuigi kohtute seadus kohustab lahkuvat kohtunikku teavitama lahkumise soovist vähemalt kuus kuud ette, võiks seda võimalusel teha varem.
"See võimaldaks kohtade täitmist paremini planeerida ning tagaks sujuvama asjaajamise ja selle, et kohtunikukohad ei jää ka lühikeseks ajaks täitmata. Kuivõrd seadus näeb ette kuuekuulise tähtaja, siis ei ole muidugi võimalik kelleltki varasemat teavitamist nõuda, kuid võiksime kujundada hea tava, et oma lahkumissoovist antakse teada aasta jagu ette."
Kohtunike motiveerimine
Kõve kirjutab, et kui kohtunike ja kohtujuristide palgaga võib praegu kui mitte rahul olla, siis vähemasti leppida, siis jätkuvalt on muret tekitav ülejäänud kohtuametnike madal palk.
"Palgauuringute kohaselt on mitme kohtuametnike grupi keskmise palga mahajäämus turu keskmisest samaväärsel tööl umbes 20–40 protsenti."
Lisaks palkadele tuleks Kõve sõnul rääkida ka kohtunike pensionist.
"Kohtunike eripensionil on nii poliitikute kui ka üldsuse jaoks halb maik juures, kuid minu arvates võiks kohtunikele rakenduda mingil kujul pensionifondi sissemaksete süsteem. Leian, et see muudaks kohtunikuameti märksa atraktiivsemaks."
Kuigi kohtuniku amet on eluaegne, peaks Kõve sõnul mõtlema ka sellele, kuidas tagada, et süsteemist lahkuvad õigel ajal need, kes seda tööd enam teha ei jaksa.
"Peaksime vältima laulusalmis kirjeldatud olukorda, kus "kohtusaksaks oli vana hall karu, kellel kõik läks meelest, kes ei saanud aru", ja tagama, et inimesed saavad väärikalt pensionile jääda ja nende asemele tulevad uued."
Esmaspäeval ilmunud kohtute aastaraamat on järjekorras üheteistkümnes ja selle fookuses on kohtusüsteemi sõltumatus. Lisaks Villu kõvele kirjutavad aastaraamatus Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas, Harju maakohtu kohtunik Anu Uritam, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque, aga ka kirjastaja Hans H. Luik jpt.
### Response:
Riigikohtu esimees kaasaks rahvakohtunikud ka tsiviilasjade arutamisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna linnapea ametipalk oli eelmise aasta aprilli lõpu seisuga 5288,4 eurot, mis tähendab, et Aasale makstav kolme kuupalga mahus hüvitise suurus on 15 865,2 eurot. Izmailovale ja Mölderile makstakse kahe kuupalga mahus hüvitist ehk 8441,1 eurot kummalegi.
Hüvitiste maksmise peab kinnitama linnavolikogu, mille järgmine istung on neljapäeval, 2. mail.
Hüvitiste maskmise otsusega kaasnenud seletuskirjas öeldakse, et lahkumispreemiat makstakse poliitikutele tööülesannete eduka täitmise eest.
Esmaspäeval majandus- ja taristuministrina ametisse astuv Aas ja riigikogu saadik Mölder on Keskerakona liikmed, Izmailova on Eestimaa Roheliste erakonna esimees. | Tallinn maksab Taavi Aasale ligi 16 000 eurot lahkumispreemiat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna linnapea ametipalk oli eelmise aasta aprilli lõpu seisuga 5288,4 eurot, mis tähendab, et Aasale makstav kolme kuupalga mahus hüvitise suurus on 15 865,2 eurot. Izmailovale ja Mölderile makstakse kahe kuupalga mahus hüvitist ehk 8441,1 eurot kummalegi.
Hüvitiste maksmise peab kinnitama linnavolikogu, mille järgmine istung on neljapäeval, 2. mail.
Hüvitiste maskmise otsusega kaasnenud seletuskirjas öeldakse, et lahkumispreemiat makstakse poliitikutele tööülesannete eduka täitmise eest.
Esmaspäeval majandus- ja taristuministrina ametisse astuv Aas ja riigikogu saadik Mölder on Keskerakona liikmed, Izmailova on Eestimaa Roheliste erakonna esimees.
### Response:
Tallinn maksab Taavi Aasale ligi 16 000 eurot lahkumispreemiat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti alustas oma esimest mängu turniiril hästi, kui avapoolaja viimasel minutil mindi Kärt Hüdsi tabamusest juhtima. Eduseisu hoiti 71. minutini, kui vastaste kapten Fiona Batliner kasutas ära Eesti kaitsjate eksimuse ning suutis rahulikult lahendada üks ühele olukorra väravavahiga, vahendab Jalgpall.ee.
Kuna kohtumise normaalaeg lõppes viigilise tulemusega, nägi UEFA Sõprusturniiri juhend ette, et võitja selgitatakse penaltite abil. Tasavägises seerias näitas kindlamat jalga Eesti, alistades vastased 5:4. Eesti sai penaltiseeria võidu eest tabelisse kirja kaks punkti, Liechtenstein kaotuse eest ühe.
Päeva esimeses mängus läksid Sportland Arenal omavahel vastamisi Kosovo ja Läti noortekoondised ning sellest kohtumisest väljus 2:0 võiduga Kosovo, lüües mõlemal poolajal ühe värava.
Turniir jätkub teisipäeval, 30. aprillil, kui kell 12.00 on vastamisi Liechtenstein – Läti. Eesti kohtub Kosovoga samal päeval kell 17.00. Mõlemad mängud peetakse Sportland Arenal. | Neidude U-17 vutikoondis alistas penaltiseerias Liechtensteini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti alustas oma esimest mängu turniiril hästi, kui avapoolaja viimasel minutil mindi Kärt Hüdsi tabamusest juhtima. Eduseisu hoiti 71. minutini, kui vastaste kapten Fiona Batliner kasutas ära Eesti kaitsjate eksimuse ning suutis rahulikult lahendada üks ühele olukorra väravavahiga, vahendab Jalgpall.ee.
Kuna kohtumise normaalaeg lõppes viigilise tulemusega, nägi UEFA Sõprusturniiri juhend ette, et võitja selgitatakse penaltite abil. Tasavägises seerias näitas kindlamat jalga Eesti, alistades vastased 5:4. Eesti sai penaltiseeria võidu eest tabelisse kirja kaks punkti, Liechtenstein kaotuse eest ühe.
Päeva esimeses mängus läksid Sportland Arenal omavahel vastamisi Kosovo ja Läti noortekoondised ning sellest kohtumisest väljus 2:0 võiduga Kosovo, lüües mõlemal poolajal ühe värava.
Turniir jätkub teisipäeval, 30. aprillil, kui kell 12.00 on vastamisi Liechtenstein – Läti. Eesti kohtub Kosovoga samal päeval kell 17.00. Mõlemad mängud peetakse Sportland Arenal.
### Response:
Neidude U-17 vutikoondis alistas penaltiseerias Liechtensteini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks inimese suuremaid hirme on seotud oma kehaga – mitte ainult surmahirm või hirm füüsiliste kannatuste või piinade ees, neist isegi võikam on hirm enesekontrolli kadumise üle, selle üle, et mingil viisil võetakse sult õigus otsustada oma keha üle ja see muudetakse kellegi teise tööriistaks. Teatud määral oleme nõus seda otsustusõigust ja -vabadust ka loovutama, alates töölepingutest lõpetades armeeteenistuseni. Siit edasi saab aga mõelda ainult kui teatud piiri ületamisest.
Claire Denis' uue filmi "Elu tähtede keskel" tegelased ongi viidud teisele poole seda inimlikku piiri – filmi tegevus toimub kosmoselaevas, kuhu on saadetud kummalisele ja segasele kestvusmissioonile seltskond kurjategijaid, seaduse silmis ühiskonda sobimatuid, keda ähvardab surmanuhtlus. Kosmosemissioon, kust ilmselt tagasi pöörduda ei saa, on neile ainuke viis vangistusest pääseda. Klausel, mida nad ei tea, on vabatahtlik loobumine oma kehadest, suuremas plaanis eksistentsist, väiksemas plaanis aga eelkõige sigivusfunktsioonist, mida laeval hoiab range kontrolli all keskealine vampdoktor Dibs (Juliette Binoche).
"Elu tähtede keskel" tegelaste kolmnurga moodustavadki dr Dibs, tema kiindumuseks kujunev Monte (Robert Pattinson) ja Monte tütar, pettusega soetatud Willow (Scarlett Lindsay, Jessie Ross). Selle kolmnurga läbi uuribki Denis üht inimese põhiõigustest - enesemääramisõigust, vabadust teha ise enda kohta käivaid otsuseid.
Denis film ei näita, kuidas dr Dibs oma katsealuseid ohjes hoiab ning millised on need meetmed, mis suudavad taltsutada kriminaalkorras karistatuid, kuid siin võib peituda hoopis teine konks, millega vaataja filmi külge haagitakse. See on kaastunde kaudu tekkiv samastumine, empaatia. Me näeme kosmosesse saadetud kurjategijaid üpris inimlike, ühtehoidvate ja abivalmitena, vaid mõnel korral pääseb esile taltsutamatu animaalne loomus.
Tegelaste taustu avab Denis vaid vihjamisi, pöörates rohkem tähelepanu argipäevale kosmoselaevas ja tegelaste vahel kujunevatele suhetele. Nii võibki arvata, et kontrollmeetmete puudumine ja nn kurjategijate humaansus võivad tähendada hoopis seda, et ühiskond, mis nad süüdi mõistis, on veel hullem kui see, kuhu nad sattunud on. Maale maha jäänud ühiskonda näeme läbi vilksatavate mälupiltide ja lühikese episoodi, kus mingis rongis avaldab keegi teadlane protesti käimasoleva inimkatse vastu. Eriti see episood loo raamistuse mõistmisele kaasa ei aita, nii jääbki kogu missiooni olemus segaseks, ent selle seletamine polegi Denis' eesmärk, missioon on vaid raamistus, vorm raputavale sõnumile.
Segadusse ajavat on filmis veelgi - lineaarne aeg on filmis segi paisatud, toimuva põhjus ja tagajärg vahetavad kohti, andes vaataja ette pusle, mida seansi jooksul ja ka pärast seda kokku panna. Justkui abiks annab Monte ja Boyse'i (Mia Goth) tütre Willow nimi filmile intertekstuaalse telje. Stuart Staplesi (Tindersticks) kirjutatud õrn ja ühtaegu ähvardavalt traagilise alatooniga "Willow" on filmi muusikaline teemalugu – Staples'ile juba kaheksas koostöö Claire Denis'ga –, sama nime kannab aga ka inglise folk-horror klassiku "The Wicker Man" (Robin Hardy, 1973) üks kõrvaltegelasi, kohaliku kõrtsmiku tütar, kelle noor keha kuulub kohalikule libertiinsele režiimile. Kumbki Willow pole iseenda peremees, nad on sündinud mingisugusesse totalitaarsesse korraldusse, mis neid ära kasutab.
Denis' esimene ingliskeelne täispikk mängufilm maalib pildi repressiivsest suletud korrast, vanglale sarnanevast ühiskonnamudelist, millest ainuke väljapääs on surm. "Elu tähtede keskel" võib metafoorina võtta ka kui kohtuotsust oma hukule vastu sööstvale inimkonnale, kes on ammendamas planeedi varusid. Vägivald enese ja teiste kallal, mille taustaks on intiimsfääri allutamine süsteemile, teeb filmis peituva hoiatuse eriti päevakohaseks, eriti siis, kui mõelda vaidlustele naiste õiguste ja abordi üle.
"Elu tähtede keskel" pole Denis' kõige õnnestunum film, nii näiteks käsitles seksvampiirišokker "Trouble Every Day" (2001) hoopis meeldejäävamalt hävitava iha ja seletamatu kurjuse temaatikat, samas on maailmaruumi viidud tegevustik Denis'le ka esimene sedalaadi žanriline katsetus. Ta on intervjuudes oma viimast tööd nimetanud pigem vanglafilmiks kui ulmekaks, kusjuures üksinduse, kaotuse ja äärmuslikes olukordades inimeseks jäämise temaatika on ta loomingus läbiv.
Filmi võtmesõnaks on "tabu" - see võimaldab filmi lugemist võtmes, mis on samuti seotud kehalisuse ja individuaalsusega. Tabu seob seksuaalsuse konventsionaalse eetika ja moraaliga ning see on ka esimene sõna, mida Denis filmi peategelane Monte oma lapsele õpetab.
"Elu tähtede keskel" ongi linatöö, millele ei pea lähenema romantilise või seiklusfilmi mõõdupuuga – nii ei pea ka kosmoses kehtima põhjuse ja põhjendatuse reeglid, millega tavapäraselt harjunud oleme. Denis' värske linatöö võib seda arvesse võttes ka mitte meeldida, kuid filmile kulutatud aeg tasub end ära, kui vaataja on valmis kaasa mõtlema. | Tõnu Karjatse filmikomm. Eneseks jäämisest tähtede keskel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks inimese suuremaid hirme on seotud oma kehaga – mitte ainult surmahirm või hirm füüsiliste kannatuste või piinade ees, neist isegi võikam on hirm enesekontrolli kadumise üle, selle üle, et mingil viisil võetakse sult õigus otsustada oma keha üle ja see muudetakse kellegi teise tööriistaks. Teatud määral oleme nõus seda otsustusõigust ja -vabadust ka loovutama, alates töölepingutest lõpetades armeeteenistuseni. Siit edasi saab aga mõelda ainult kui teatud piiri ületamisest.
Claire Denis' uue filmi "Elu tähtede keskel" tegelased ongi viidud teisele poole seda inimlikku piiri – filmi tegevus toimub kosmoselaevas, kuhu on saadetud kummalisele ja segasele kestvusmissioonile seltskond kurjategijaid, seaduse silmis ühiskonda sobimatuid, keda ähvardab surmanuhtlus. Kosmosemissioon, kust ilmselt tagasi pöörduda ei saa, on neile ainuke viis vangistusest pääseda. Klausel, mida nad ei tea, on vabatahtlik loobumine oma kehadest, suuremas plaanis eksistentsist, väiksemas plaanis aga eelkõige sigivusfunktsioonist, mida laeval hoiab range kontrolli all keskealine vampdoktor Dibs (Juliette Binoche).
"Elu tähtede keskel" tegelaste kolmnurga moodustavadki dr Dibs, tema kiindumuseks kujunev Monte (Robert Pattinson) ja Monte tütar, pettusega soetatud Willow (Scarlett Lindsay, Jessie Ross). Selle kolmnurga läbi uuribki Denis üht inimese põhiõigustest - enesemääramisõigust, vabadust teha ise enda kohta käivaid otsuseid.
Denis film ei näita, kuidas dr Dibs oma katsealuseid ohjes hoiab ning millised on need meetmed, mis suudavad taltsutada kriminaalkorras karistatuid, kuid siin võib peituda hoopis teine konks, millega vaataja filmi külge haagitakse. See on kaastunde kaudu tekkiv samastumine, empaatia. Me näeme kosmosesse saadetud kurjategijaid üpris inimlike, ühtehoidvate ja abivalmitena, vaid mõnel korral pääseb esile taltsutamatu animaalne loomus.
Tegelaste taustu avab Denis vaid vihjamisi, pöörates rohkem tähelepanu argipäevale kosmoselaevas ja tegelaste vahel kujunevatele suhetele. Nii võibki arvata, et kontrollmeetmete puudumine ja nn kurjategijate humaansus võivad tähendada hoopis seda, et ühiskond, mis nad süüdi mõistis, on veel hullem kui see, kuhu nad sattunud on. Maale maha jäänud ühiskonda näeme läbi vilksatavate mälupiltide ja lühikese episoodi, kus mingis rongis avaldab keegi teadlane protesti käimasoleva inimkatse vastu. Eriti see episood loo raamistuse mõistmisele kaasa ei aita, nii jääbki kogu missiooni olemus segaseks, ent selle seletamine polegi Denis' eesmärk, missioon on vaid raamistus, vorm raputavale sõnumile.
Segadusse ajavat on filmis veelgi - lineaarne aeg on filmis segi paisatud, toimuva põhjus ja tagajärg vahetavad kohti, andes vaataja ette pusle, mida seansi jooksul ja ka pärast seda kokku panna. Justkui abiks annab Monte ja Boyse'i (Mia Goth) tütre Willow nimi filmile intertekstuaalse telje. Stuart Staplesi (Tindersticks) kirjutatud õrn ja ühtaegu ähvardavalt traagilise alatooniga "Willow" on filmi muusikaline teemalugu – Staples'ile juba kaheksas koostöö Claire Denis'ga –, sama nime kannab aga ka inglise folk-horror klassiku "The Wicker Man" (Robin Hardy, 1973) üks kõrvaltegelasi, kohaliku kõrtsmiku tütar, kelle noor keha kuulub kohalikule libertiinsele režiimile. Kumbki Willow pole iseenda peremees, nad on sündinud mingisugusesse totalitaarsesse korraldusse, mis neid ära kasutab.
Denis' esimene ingliskeelne täispikk mängufilm maalib pildi repressiivsest suletud korrast, vanglale sarnanevast ühiskonnamudelist, millest ainuke väljapääs on surm. "Elu tähtede keskel" võib metafoorina võtta ka kui kohtuotsust oma hukule vastu sööstvale inimkonnale, kes on ammendamas planeedi varusid. Vägivald enese ja teiste kallal, mille taustaks on intiimsfääri allutamine süsteemile, teeb filmis peituva hoiatuse eriti päevakohaseks, eriti siis, kui mõelda vaidlustele naiste õiguste ja abordi üle.
"Elu tähtede keskel" pole Denis' kõige õnnestunum film, nii näiteks käsitles seksvampiirišokker "Trouble Every Day" (2001) hoopis meeldejäävamalt hävitava iha ja seletamatu kurjuse temaatikat, samas on maailmaruumi viidud tegevustik Denis'le ka esimene sedalaadi žanriline katsetus. Ta on intervjuudes oma viimast tööd nimetanud pigem vanglafilmiks kui ulmekaks, kusjuures üksinduse, kaotuse ja äärmuslikes olukordades inimeseks jäämise temaatika on ta loomingus läbiv.
Filmi võtmesõnaks on "tabu" - see võimaldab filmi lugemist võtmes, mis on samuti seotud kehalisuse ja individuaalsusega. Tabu seob seksuaalsuse konventsionaalse eetika ja moraaliga ning see on ka esimene sõna, mida Denis filmi peategelane Monte oma lapsele õpetab.
"Elu tähtede keskel" ongi linatöö, millele ei pea lähenema romantilise või seiklusfilmi mõõdupuuga – nii ei pea ka kosmoses kehtima põhjuse ja põhjendatuse reeglid, millega tavapäraselt harjunud oleme. Denis' värske linatöö võib seda arvesse võttes ka mitte meeldida, kuid filmile kulutatud aeg tasub end ära, kui vaataja on valmis kaasa mõtlema.
### Response:
Tõnu Karjatse filmikomm. Eneseks jäämisest tähtede keskel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väravateta avapoolaega viis Matheus Pereira kodumeeskonna 48. minutil juhtima, aga veerand tundi enne lõpuvilet õnnestus Serge Gnabryl viigistada. Siiski tekkis Nürnbergil uus šanss kolm punkti võtta, aga Tim Leiboldi esimese üleminuti penalti tabas posti.
Kolm vooru enne hooaja lõppu on Bayernil 71 ja Borussial 69 punkti. Bayernil on pidada veel mängud kodus Hannoveri ja Frankfurdi Eintrachtiga ning võõrsil RB Leipzigiga. Borussial seisavad ees kohtumised võõrsil Bremeni Werderi ja Mönchengladbachiga ning kodus Düsseldorfiga.
Teoreetilised tiitlivõimalused on veel ka RB Leipzigil, kes on 64 punktiga kolmas. | Bayern ja Borussia pakuvad üksteisele võimalusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väravateta avapoolaega viis Matheus Pereira kodumeeskonna 48. minutil juhtima, aga veerand tundi enne lõpuvilet õnnestus Serge Gnabryl viigistada. Siiski tekkis Nürnbergil uus šanss kolm punkti võtta, aga Tim Leiboldi esimese üleminuti penalti tabas posti.
Kolm vooru enne hooaja lõppu on Bayernil 71 ja Borussial 69 punkti. Bayernil on pidada veel mängud kodus Hannoveri ja Frankfurdi Eintrachtiga ning võõrsil RB Leipzigiga. Borussial seisavad ees kohtumised võõrsil Bremeni Werderi ja Mönchengladbachiga ning kodus Düsseldorfiga.
Teoreetilised tiitlivõimalused on veel ka RB Leipzigil, kes on 64 punktiga kolmas.
### Response:
Bayern ja Borussia pakuvad üksteisele võimalusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2018. aastal kahanesid seal sõjalised kulutused 3,5 protsendi võrra 61,4 miljardi USA dollarini, millega Venemaa hoidis kuuendat kohta.
Maailmas tervikuna kasvasid kulutused riigikaitsele aastaga 2,6 protsendi võrra 1,822 triljoni dollarini, mis teeb 239 dollarit inimese kohta. Pingerea esiotsa 15 riiki kulutas 1,47 triljonit dollarit, mis on 81 protsenti maailma kaitsekulutustest.
Enim kerkisid sõjalised kulutused Ühendriikides ja Hiinas. "2018. aastal langes USA ja Hiina arvele pool kogu maailma sõjalistest kulutustest," ütles SIPRI teadur Nan Tian.
Ühendriikides kasvasid kulutused esmakordselt pärast 2010. aastat, kerkides 4,6 protsendi võrra 649 miljardi dollarini. Ühendriigid eraldasid oma sõjaväele mullu pea sama palju, kui kaheksa järgmist kulutajat kokku.
Hiina kulutas 2018. aastal sõjalisel otstarbel 250 miljardit, Saudi Araabia 67,6 miljardit, India 66,5 miljardit ja Prantsusmaa 63,8 miljardit dollarit.
Märkimisväärselt tõusid sõjalised kulutused mitmetes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Näiteks Poolas kerkis see näitaja 8,9 protsendi võrra 11,6 miljardi dollarini ja Ukrainas 21 protsenti 4,8 miljardi dollarini.
Bulgaarias, Lätis, Leedus ja Rumeenias jäi kasv 2018. aastal vahemikku 18-24 protsenti.
2017. aastal vähenes Venemaa sõjaline eelarve korraga tervelt 20 protsenti (13,9 miljardit dollarit), 66,3 miljardini. Seega langes kaitsekulutuste osakaal riigi SKP-st 5,5 protsenilt 4,3 protsendile. | SIPRI: Venemaa kukkus välja sõjaliste kulutuste esiviisikust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2018. aastal kahanesid seal sõjalised kulutused 3,5 protsendi võrra 61,4 miljardi USA dollarini, millega Venemaa hoidis kuuendat kohta.
Maailmas tervikuna kasvasid kulutused riigikaitsele aastaga 2,6 protsendi võrra 1,822 triljoni dollarini, mis teeb 239 dollarit inimese kohta. Pingerea esiotsa 15 riiki kulutas 1,47 triljonit dollarit, mis on 81 protsenti maailma kaitsekulutustest.
Enim kerkisid sõjalised kulutused Ühendriikides ja Hiinas. "2018. aastal langes USA ja Hiina arvele pool kogu maailma sõjalistest kulutustest," ütles SIPRI teadur Nan Tian.
Ühendriikides kasvasid kulutused esmakordselt pärast 2010. aastat, kerkides 4,6 protsendi võrra 649 miljardi dollarini. Ühendriigid eraldasid oma sõjaväele mullu pea sama palju, kui kaheksa järgmist kulutajat kokku.
Hiina kulutas 2018. aastal sõjalisel otstarbel 250 miljardit, Saudi Araabia 67,6 miljardit, India 66,5 miljardit ja Prantsusmaa 63,8 miljardit dollarit.
Märkimisväärselt tõusid sõjalised kulutused mitmetes Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Näiteks Poolas kerkis see näitaja 8,9 protsendi võrra 11,6 miljardi dollarini ja Ukrainas 21 protsenti 4,8 miljardi dollarini.
Bulgaarias, Lätis, Leedus ja Rumeenias jäi kasv 2018. aastal vahemikku 18-24 protsenti.
2017. aastal vähenes Venemaa sõjaline eelarve korraga tervelt 20 protsenti (13,9 miljardit dollarit), 66,3 miljardini. Seega langes kaitsekulutuste osakaal riigi SKP-st 5,5 protsenilt 4,3 protsendile.
### Response:
SIPRI: Venemaa kukkus välja sõjaliste kulutuste esiviisikust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sotsiaalteadused annavad meile teadmise, kuidas erinevad ühiskonnad töötavad ja miks meie elus teatud protsessid toimuvad. "Me oleme kõik pärinud valgustusajastu ratsionaalsuse, kuid mõnikord esineb konflikte, lahendamatuid probleeme või arutust," märgib György Schöpflin, kes täna kaitseb Tallinna Ülikoolis sel teemal doktoritöö.
Schöpflini väitekiri aitab eelmainitud probleeme lahendada ja selgitada. György Schöpflini üks põhiline eeldus on, et poliitikat puudutavaid nähtusi on väga raske mõista, kui eirame nende aluseks olevaid sotsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad inimeste käitumist üksikisiku ning veelgi rohkem kollektiivsel tasandil.
Ta leiab, et Läänemaailma usk, et teatud valitsemisvormid on juba iseenesest paremad ja eelistatavamad kui teised. Ja see tuleneb just sellest, et ei pöörata tähelepanu konkreetse ühiskonna sotsioloogilistele eripäradele ja seega pruugita võtta neid poliitiliste otsuste tegemisel arvesse.
Näiteks hõimlus ja laiendatud perekond on väljaspool Euroopat väga oluline sotsioloogiline mõjutegur ning Lähis-Idas keskne lojaalsuse ja motivatsiooni allikas.
Schöpflini väitekiri käsitleb tervet rida erinevaid fenomene, mis võivad esmapilgul näida täiesti isenäolised ja üksteisega mitte seotud. Näiteks hõimlus ja laiendatud perekond, mis on väljaspool Euroopat väga oluline sotsioloogiline mõjutegur ning Lähis-Idas keskne lojaalsuse ja motivatsiooni allikas.
Onupoja- ja semupoliitika, millest Läänes räägitakse negatiivselt, võib olla aga kuskil mujal moraalselt väärtustatud ja kiiduväärne perekondlik lojaalsus. Ta lisab, et doktoritöö keskendub suures osas võimu ülesehitamisele ja selle säilitamise rollile.
Doktoritöö keskendub suures osas võimu ülesehitamisele ja selle säilitamise rollile ning tema lähenemine on rangelt multidistsiplinaarne. Väitekirja keskne metodoloogiline tees ongi see, et ühiskonnateadustes on ülioluline tähelepanu pöörata topelthermeneutikale ehk suhete dünaamilisusele ja vastastikkusele mõjule, ning vastastikusele võimendamisele.
Topelthermeneutika eiramine ühiskonnateadustes põhjustab ettekavatsematuid tagajärgi ja lahendamatuid probleeme.
Seda aga eiratakse järjepidevalt, mis põhjustab omakorda ettekavatsematuid tagajärgi ja lahendamatuid probleeme.
Doktoritööl on kaks osa. Esimeseks on väitekirjaga samanimeline monograafia "Politics, Illusions, Fallacies" (2012), kus autor vaatleb poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi nähtusi, et aru saada, kuidas inimesed tajuvad vääriti poliitilisi protsesse ja seetõttu teevad nende kohta ekslikke järeldusi. Need nimelt võivad avaldada mõju poliitikas toimuvale ja selle lõpptulemustele.
Teine osa algab kahe teoreetilise teesiga: erinevat tüüpi sotsiaalsed ja kultuurilised "lõksud" (nurjatud probleemid, tupikud, apooriad, Zugzwang) ning kultuurilised traumad.
György András Schöpflin on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant, sotsiaalteadlane ja Euroopa Parlamendi Ungari saadik ning tema doktoritööd " Poliitika, illusioonid, eksijäreldused" juhendas Tallinna Ülikooli professor Peeter Selg. Oponendid on TLÜ professor Liisi Keedus ning Kenti Ülikooli emeriitprofessor Frank Furedi. | Võimu saamise meetodid võivad tihti olla enesestmõistetavad ja varjatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sotsiaalteadused annavad meile teadmise, kuidas erinevad ühiskonnad töötavad ja miks meie elus teatud protsessid toimuvad. "Me oleme kõik pärinud valgustusajastu ratsionaalsuse, kuid mõnikord esineb konflikte, lahendamatuid probleeme või arutust," märgib György Schöpflin, kes täna kaitseb Tallinna Ülikoolis sel teemal doktoritöö.
Schöpflini väitekiri aitab eelmainitud probleeme lahendada ja selgitada. György Schöpflini üks põhiline eeldus on, et poliitikat puudutavaid nähtusi on väga raske mõista, kui eirame nende aluseks olevaid sotsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad inimeste käitumist üksikisiku ning veelgi rohkem kollektiivsel tasandil.
Ta leiab, et Läänemaailma usk, et teatud valitsemisvormid on juba iseenesest paremad ja eelistatavamad kui teised. Ja see tuleneb just sellest, et ei pöörata tähelepanu konkreetse ühiskonna sotsioloogilistele eripäradele ja seega pruugita võtta neid poliitiliste otsuste tegemisel arvesse.
Näiteks hõimlus ja laiendatud perekond on väljaspool Euroopat väga oluline sotsioloogiline mõjutegur ning Lähis-Idas keskne lojaalsuse ja motivatsiooni allikas.
Schöpflini väitekiri käsitleb tervet rida erinevaid fenomene, mis võivad esmapilgul näida täiesti isenäolised ja üksteisega mitte seotud. Näiteks hõimlus ja laiendatud perekond, mis on väljaspool Euroopat väga oluline sotsioloogiline mõjutegur ning Lähis-Idas keskne lojaalsuse ja motivatsiooni allikas.
Onupoja- ja semupoliitika, millest Läänes räägitakse negatiivselt, võib olla aga kuskil mujal moraalselt väärtustatud ja kiiduväärne perekondlik lojaalsus. Ta lisab, et doktoritöö keskendub suures osas võimu ülesehitamisele ja selle säilitamise rollile.
Doktoritöö keskendub suures osas võimu ülesehitamisele ja selle säilitamise rollile ning tema lähenemine on rangelt multidistsiplinaarne. Väitekirja keskne metodoloogiline tees ongi see, et ühiskonnateadustes on ülioluline tähelepanu pöörata topelthermeneutikale ehk suhete dünaamilisusele ja vastastikkusele mõjule, ning vastastikusele võimendamisele.
Topelthermeneutika eiramine ühiskonnateadustes põhjustab ettekavatsematuid tagajärgi ja lahendamatuid probleeme.
Seda aga eiratakse järjepidevalt, mis põhjustab omakorda ettekavatsematuid tagajärgi ja lahendamatuid probleeme.
Doktoritööl on kaks osa. Esimeseks on väitekirjaga samanimeline monograafia "Politics, Illusions, Fallacies" (2012), kus autor vaatleb poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi nähtusi, et aru saada, kuidas inimesed tajuvad vääriti poliitilisi protsesse ja seetõttu teevad nende kohta ekslikke järeldusi. Need nimelt võivad avaldada mõju poliitikas toimuvale ja selle lõpptulemustele.
Teine osa algab kahe teoreetilise teesiga: erinevat tüüpi sotsiaalsed ja kultuurilised "lõksud" (nurjatud probleemid, tupikud, apooriad, Zugzwang) ning kultuurilised traumad.
György András Schöpflin on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant, sotsiaalteadlane ja Euroopa Parlamendi Ungari saadik ning tema doktoritööd " Poliitika, illusioonid, eksijäreldused" juhendas Tallinna Ülikooli professor Peeter Selg. Oponendid on TLÜ professor Liisi Keedus ning Kenti Ülikooli emeriitprofessor Frank Furedi.
### Response:
Võimu saamise meetodid võivad tihti olla enesestmõistetavad ja varjatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamatši kodus 26:34 kaotanud Hannover pidi teises vaatuses võõrsil tunnistama karikakaitsja 30:28 (18:11) paremust, vahendab Käsipall24.ee.
Kohtumist algusest lõpuni domineerinud ja teisel poolajal juba üheksa väravaga juhtinud Füchse resultatiivseimad mängijad olid Hans Lindberg kaheksa ja Jacob Tandrup Holm kuue tabamusega.
Hannoveri suurimateks skooritegijateks osutusid Timo Kastening üheksa ning Kai Häfner, Evgeni Pevnov ja Cristian Ugalde Garcia nelja väravaga.
17.-18. mail Kielis toimuval finaalturniiril osalevad lisaks korraldajale ning Füchsele TTH Holstebro ja Porto Sofarma. Poolfinaalpaarid loositakse 30. aprillil.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Patraili koduklubi euroteekond sai läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamatši kodus 26:34 kaotanud Hannover pidi teises vaatuses võõrsil tunnistama karikakaitsja 30:28 (18:11) paremust, vahendab Käsipall24.ee.
Kohtumist algusest lõpuni domineerinud ja teisel poolajal juba üheksa väravaga juhtinud Füchse resultatiivseimad mängijad olid Hans Lindberg kaheksa ja Jacob Tandrup Holm kuue tabamusega.
Hannoveri suurimateks skooritegijateks osutusid Timo Kastening üheksa ning Kai Häfner, Evgeni Pevnov ja Cristian Ugalde Garcia nelja väravaga.
17.-18. mail Kielis toimuval finaalturniiril osalevad lisaks korraldajale ning Füchsele TTH Holstebro ja Porto Sofarma. Poolfinaalpaarid loositakse 30. aprillil.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Patraili koduklubi euroteekond sai läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinn-Kaliningradi buss ületab ühe öö jooksul kolm piiri: Eesti-Läti, Läti-Leedu ja Leedu-Vene. Reisijatel on vaja kasutada nelja erinevat valuutat (kroonid, latid, litid ja rublad), et tasuda tualettruumide eest, osta reisi ajal võileibu või külastada piiripoode. Buss sõidab nelja riigi territooriumil.
Filmi tegemise põhjuseks oli tekkinud olukorra eripära. Nõukogude ajal ei olnud sellel marsruudil piire. Pärast kolme Balti riigi ühinemist Euroopa Liiduga muutus ajalugu taas. Filmi buss alustab teed Eesti Euroopa Liiduga ühinemise referendumi päeval 14. septembril 2003.
"Aga buss ei ole pelgalt ruum, mis liigub läbi teise ruumi, vaid buss on lühiajaline kodu erinevate rahvaste ja erinevate sotsiaalsete kihtide esindajatele," ütles lavastaja Laila Pakalnina, Cannes'is 1996. aastal dokfilmidega "Praam" ja "Post" FIPRESCI auhinna laureaat.
Filmi üks operaator oli Veneetsia filmifestivali võitja Ališer Hamidhožajev ("Pabersõdur", "Anna sõda", "Arütmia" ), kes on oma panuse eest maailma filmikunsti arengusse saanud president Putinilt Venemaa kodakondsuse. Filmi teine operaator oli stuudio Acuba Film asutaja ning mängufilmide "Tulivesi" ja "Sigade revolutsioon" operaator ja mängufilmi "Ristumine peateega" režissöör Arko Okk. Filmi helipildi lõid Saulius Urbanavicius, Olger Bernadt, Horret Kuus, Mart Otsa, Martti Turunen.
Filmi "Buss" kolorist oli Greg Fisher ("Sigade revolutsioon", "Rogue Nation", "Bohemian Rapsody" jt). Kaameraassistent Meelis Veeremets, tegevprodutsent Kaupo Kruusiauk.
"Buss" jäädvustati Kodaki filmilindile kahe 16mm kaameraga. Filmi 35mm koopiaid hoitakse Eesti Filmiarhiivis. Pariisis esitletakse filmi 35mm filmikoopialt, Dolby Digital Surround EX formaadis. Film linastub Laila Pakalnina Pariisi retrospektiivi (3.-17.05.2019) raames.
"Buss" valmis Yle Teema (Soome), DRTV (Taani), ERR (Eesti), LTV (Läti) ja LRT (Leedu) koostöös. Filmi toetasid Elokuvasäätio, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuuriministeerium. Filmi peatootja oli Acuba Film (Eesti), kaastootjad Kompānija Hargla (Läti), Era Film (Leedu), Illume (Soome). | Eesti dokfilm "Buss" linastub Pompidou keskuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinn-Kaliningradi buss ületab ühe öö jooksul kolm piiri: Eesti-Läti, Läti-Leedu ja Leedu-Vene. Reisijatel on vaja kasutada nelja erinevat valuutat (kroonid, latid, litid ja rublad), et tasuda tualettruumide eest, osta reisi ajal võileibu või külastada piiripoode. Buss sõidab nelja riigi territooriumil.
Filmi tegemise põhjuseks oli tekkinud olukorra eripära. Nõukogude ajal ei olnud sellel marsruudil piire. Pärast kolme Balti riigi ühinemist Euroopa Liiduga muutus ajalugu taas. Filmi buss alustab teed Eesti Euroopa Liiduga ühinemise referendumi päeval 14. septembril 2003.
"Aga buss ei ole pelgalt ruum, mis liigub läbi teise ruumi, vaid buss on lühiajaline kodu erinevate rahvaste ja erinevate sotsiaalsete kihtide esindajatele," ütles lavastaja Laila Pakalnina, Cannes'is 1996. aastal dokfilmidega "Praam" ja "Post" FIPRESCI auhinna laureaat.
Filmi üks operaator oli Veneetsia filmifestivali võitja Ališer Hamidhožajev ("Pabersõdur", "Anna sõda", "Arütmia" ), kes on oma panuse eest maailma filmikunsti arengusse saanud president Putinilt Venemaa kodakondsuse. Filmi teine operaator oli stuudio Acuba Film asutaja ning mängufilmide "Tulivesi" ja "Sigade revolutsioon" operaator ja mängufilmi "Ristumine peateega" režissöör Arko Okk. Filmi helipildi lõid Saulius Urbanavicius, Olger Bernadt, Horret Kuus, Mart Otsa, Martti Turunen.
Filmi "Buss" kolorist oli Greg Fisher ("Sigade revolutsioon", "Rogue Nation", "Bohemian Rapsody" jt). Kaameraassistent Meelis Veeremets, tegevprodutsent Kaupo Kruusiauk.
"Buss" jäädvustati Kodaki filmilindile kahe 16mm kaameraga. Filmi 35mm koopiaid hoitakse Eesti Filmiarhiivis. Pariisis esitletakse filmi 35mm filmikoopialt, Dolby Digital Surround EX formaadis. Film linastub Laila Pakalnina Pariisi retrospektiivi (3.-17.05.2019) raames.
"Buss" valmis Yle Teema (Soome), DRTV (Taani), ERR (Eesti), LTV (Läti) ja LRT (Leedu) koostöös. Filmi toetasid Elokuvasäätio, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuuriministeerium. Filmi peatootja oli Acuba Film (Eesti), kaastootjad Kompānija Hargla (Läti), Era Film (Leedu), Illume (Soome).
### Response:
Eesti dokfilm "Buss" linastub Pompidou keskuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Royal Blood on Brightonist pärit rokkduo, mis alustas tegevust 2013. aastal ning on tänaseks välja andnud kaks täispikka albumit – "Royal Blood" (2014) ning "How Did We Get So Dark?" (2017). Bändi kuuluvad bassist/vokalist Mike Kerr ning trummar Ben Thatcher.
2014. aastal võitis bänd maineka muusikaajakirja NME parima live -bändi ning parima uue bändi auhinnad, samuti auhindasid bändi ka Brit Awards, Kerrang! Awards, Q Awards, GMA Awards ning aasta albumi kategoorias oli Royal Blood nomineeritud ka Mercury auhindade jagamisel. Oluline toetus tuli BBC-lt kui bänd lisati Sound of 2014 nimekirja ja ansambli Arctic Monkeys trummarilt Matt Heldersilt, kes kandis Royal Bloodi t-särki Glastonbury festivalil esinedes ning kutsus bändi hiljem ka nende kontserdi külalisesinejaks. Royal Blood on tuuritanud ka selliste elevate legendidega nagu Iggy Pop ja Foo Fighters.
Sel aastal esinevad Positivusel The 1975, Royal Blood, Disclosure (DJ set), Underworld, Cut Copy, Elderbrook, Superorganism, Ivan Dorn, Daddy Was A Milkman, Ewert and The Two Dragons, Ansis, Adam Naas, Husky Loops, Emma Jean Thackray, Very Cool People, Funk Therapy Collective ja paljud teised.
Positivus Festival toimub 26. ja 27. juulil Salacgrivas, Lätis. | Royal Blood lisandus Positivuse esinejatenimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Royal Blood on Brightonist pärit rokkduo, mis alustas tegevust 2013. aastal ning on tänaseks välja andnud kaks täispikka albumit – "Royal Blood" (2014) ning "How Did We Get So Dark?" (2017). Bändi kuuluvad bassist/vokalist Mike Kerr ning trummar Ben Thatcher.
2014. aastal võitis bänd maineka muusikaajakirja NME parima live -bändi ning parima uue bändi auhinnad, samuti auhindasid bändi ka Brit Awards, Kerrang! Awards, Q Awards, GMA Awards ning aasta albumi kategoorias oli Royal Blood nomineeritud ka Mercury auhindade jagamisel. Oluline toetus tuli BBC-lt kui bänd lisati Sound of 2014 nimekirja ja ansambli Arctic Monkeys trummarilt Matt Heldersilt, kes kandis Royal Bloodi t-särki Glastonbury festivalil esinedes ning kutsus bändi hiljem ka nende kontserdi külalisesinejaks. Royal Blood on tuuritanud ka selliste elevate legendidega nagu Iggy Pop ja Foo Fighters.
Sel aastal esinevad Positivusel The 1975, Royal Blood, Disclosure (DJ set), Underworld, Cut Copy, Elderbrook, Superorganism, Ivan Dorn, Daddy Was A Milkman, Ewert and The Two Dragons, Ansis, Adam Naas, Husky Loops, Emma Jean Thackray, Very Cool People, Funk Therapy Collective ja paljud teised.
Positivus Festival toimub 26. ja 27. juulil Salacgrivas, Lätis.
### Response:
Royal Blood lisandus Positivuse esinejatenimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Realil sel hooajal enam kuhugi tõusta ega langeda pole, siis tegi peatreener Zinedine Zidane koosseisus võrreldes eelmise kohtumisega (0:0 viik Getafega) kaheksa muudatust, aga tulu see ei toonud.
Mängu ainsa värava lõi hoopis kodumeeskonna Adri Embarba, kes realiseeris 23. minutil penalti. Ühtlasi kaotas Real esimest korda pärast 2004. aastat tabeli punasele laternale.
Madridi Real on kaotanud sel hooajal Hispaania kõrgliigas kümme kohtumist ja viimati oldi nii kehvad hooajal 2008/2009. Kõigi sarjade peale on kaotatud 16 korda ja viimati näidati samu numbreid ka hooajal 2008/2009.
Reali tähtründaja Karim Benzema jäi sellest kohtumisest eemale, aga aprillikuu jooksul lõigi meeskonna eest väravaid üksnes tema. Prantslane on Reali viimase kaheksa tabamuse autor.
Tulemused: Valencia - Eibar 0:1, Girona - Sevilla 1:0, Real Sociedad - Getafe 2:1, Villarreal - Huesca 1:1, Rayo Vallecano - Madridi Real 1:0.
Tabelitipp 35. vooru järel: 1. Barcelona 83 punkti (35 mängust), 2. Madridi Atletico 74 (35), 3. Madridi Real 65 (35), 4. Getafe 55 (35), 5. Sevilla 55 (35), 6. Valencia 52 (35), 7. Bilbao Athletic 50 (35), 8. Alaves 47 (35). | Kümnendi halvimat hooaega tegev Madridi Real kaotas tabeli viimasele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Realil sel hooajal enam kuhugi tõusta ega langeda pole, siis tegi peatreener Zinedine Zidane koosseisus võrreldes eelmise kohtumisega (0:0 viik Getafega) kaheksa muudatust, aga tulu see ei toonud.
Mängu ainsa värava lõi hoopis kodumeeskonna Adri Embarba, kes realiseeris 23. minutil penalti. Ühtlasi kaotas Real esimest korda pärast 2004. aastat tabeli punasele laternale.
Madridi Real on kaotanud sel hooajal Hispaania kõrgliigas kümme kohtumist ja viimati oldi nii kehvad hooajal 2008/2009. Kõigi sarjade peale on kaotatud 16 korda ja viimati näidati samu numbreid ka hooajal 2008/2009.
Reali tähtründaja Karim Benzema jäi sellest kohtumisest eemale, aga aprillikuu jooksul lõigi meeskonna eest väravaid üksnes tema. Prantslane on Reali viimase kaheksa tabamuse autor.
Tulemused: Valencia - Eibar 0:1, Girona - Sevilla 1:0, Real Sociedad - Getafe 2:1, Villarreal - Huesca 1:1, Rayo Vallecano - Madridi Real 1:0.
Tabelitipp 35. vooru järel: 1. Barcelona 83 punkti (35 mängust), 2. Madridi Atletico 74 (35), 3. Madridi Real 65 (35), 4. Getafe 55 (35), 5. Sevilla 55 (35), 6. Valencia 52 (35), 7. Bilbao Athletic 50 (35), 8. Alaves 47 (35).
### Response:
Kümnendi halvimat hooaega tegev Madridi Real kaotas tabeli viimasele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastane suusataja sõnas oma kodulehekülje vahendusel, et koondisest lahkumine nõuab vaprust, kuid on selle üle mõelnud juba pikka aega. "Muutus on alati suur risk, aga riskeerida tuleb," sõnas soomlanna oma kodulehekülje vahendusel. "Ma usun, et leian endiselt arengukohti."
Pärmäkoski plaanib järgmiseks hooajaks valmistuda koos oma eratreener Matti Haavistoga, kes on ühtlasi Soome murdmaasuusatamise koondise peatreener, aga Soomes on veel spetsiaalsed juhendajad nii meeste- kui ka naistekoondisel eraldi.
"Olen seda muutust koos Mattiga juba pikka aega kaalunud," jätkas Pärmäkoski. "Laagriplaanid hakkavad selguma ja eesmärk on kasutada ära Kesk-Euroopa tingimuse ja treenida seal kõrgmäestikus. Minevikus on see mulle hästi mõjunud."
Mullu võitis Pärmäkoski PyeongChangi olümpiamängudel kolm individuaalset medalit (ühe hõbeda ja kaks pronksi), kuid tänavu Seefeldi MM-ilt lisa ei tulnud. Küll lõpetas ta Tour de Ski üldarvestuses kolmandana.
Pärmäkoski on viimaste aastate Soome edukaim naissuusataja, kes on nüüd neli hooaega järjest lõpetanud MK-sarja üldarvestuses nelja parema hulgas ja saanud karjääri jooksul ka viis etapivõitu. | Krista Pärmäkoski otsustas Soome koondisest eemalduda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastane suusataja sõnas oma kodulehekülje vahendusel, et koondisest lahkumine nõuab vaprust, kuid on selle üle mõelnud juba pikka aega. "Muutus on alati suur risk, aga riskeerida tuleb," sõnas soomlanna oma kodulehekülje vahendusel. "Ma usun, et leian endiselt arengukohti."
Pärmäkoski plaanib järgmiseks hooajaks valmistuda koos oma eratreener Matti Haavistoga, kes on ühtlasi Soome murdmaasuusatamise koondise peatreener, aga Soomes on veel spetsiaalsed juhendajad nii meeste- kui ka naistekoondisel eraldi.
"Olen seda muutust koos Mattiga juba pikka aega kaalunud," jätkas Pärmäkoski. "Laagriplaanid hakkavad selguma ja eesmärk on kasutada ära Kesk-Euroopa tingimuse ja treenida seal kõrgmäestikus. Minevikus on see mulle hästi mõjunud."
Mullu võitis Pärmäkoski PyeongChangi olümpiamängudel kolm individuaalset medalit (ühe hõbeda ja kaks pronksi), kuid tänavu Seefeldi MM-ilt lisa ei tulnud. Küll lõpetas ta Tour de Ski üldarvestuses kolmandana.
Pärmäkoski on viimaste aastate Soome edukaim naissuusataja, kes on nüüd neli hooaega järjest lõpetanud MK-sarja üldarvestuses nelja parema hulgas ja saanud karjääri jooksul ka viis etapivõitu.
### Response:
Krista Pärmäkoski otsustas Soome koondisest eemalduda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõned aastad tagasi tuli ühe prantsuse prouaga vesteldes jutuks, et nii nagu ilmad soojemaks pööravad, sõidavad paljud eestlased linnadest laiali oma suvekoju. Olgu et esialgu vaid nädalavahetuseks, ent kaugel see suvesoe ja puhkuseaegki on, kui saab jääda juba kauemaks.
Nimetatud proua, kellel on pirakas maja Loode-Prantsusmaal ja garaažis mitu Mercedest, oli üllatunud, et paljud eestlased peavad ülal kaht kodu, ja tegi sellest eksliku järelduse, nagu näitaks see meie jõukat elujärge. Eks tuli seletada, et sellel eripäral on peamiselt siiski ajaloolised ja klimaatilised põhjused.
Klimaatilistest põhjustest alustades ei saa kuidagi vaadata mööda asjaolust, et paremal juhul pakub meie kliimavööde vaid kolmandiku aastast elamisväärset ilma, ülejäänud aja valitseb vaev ja viletsus.
Pole siis imestada, et põhjamaalasele, kelleks eestlased ennast peavad, meeldib vähemalt sel soojal ja mõnusal ajal istuda kuskil sauna taga tiigi ääres või paitava briisiga mererannikul ning nautida enda ümber looduse rahustavat hingust. "Mis seal ikka, elu nagu hernes," kui tsiteerida üht ministrikandidaati, kellel tuli hiljuti politseiga kohtudes põsed puhumiseks punni ajada.
"Kui veel vaadata harrastusajaloolase pilguga kirjeldatavale nähtusele, siis hakkab silma õige mitu lainet, mis on kujundanud eestlaste suvekodulembust."
Eestlaste tõmme maale on kindlasti tingitud ka sellest, et veel sajand või natuke rohkem tagasi olime ju maarahvas, linnastumine alles hakkas tuure koguma. Ega rahvuse hinge ladestunud harjumustest nii ruttu lahti saa. Kui veel vaadata harrastusajaloolase pilguga kirjeldatavale nähtusele, siis hakkab silma õige mitu lainet, mis on kujundanud eestlaste suvekodulembust.
Üks neist rullus üle maa nõukogude ajal, kui punavõimud võtsid nõuks jagada töörahvale (enamasti linna lähistele) aiandus- ja suvilakooperatiividesse koondatult imepisikesi suvilakrunte.
Sealseid mitte just kõige kaunima arhitektuuriga moodustisi seedib Eesti veel aastakümneid. Paljudest veneaegsetest suvilatest on nende linnaläheduse tõttu saanud nüüdseks küll inimeste alalised eluasemed – linnas müüdi korter maha ja selle eest saadud rahaga vuntsiti vana suvila aasta ringi tarvitatavaks elumajaks –, kuid osa kunagiste suvilakooperatiivide hoonetest on jäänud ka suvekoduks.
Hulk suvemaju on saadud päranduseks maal elanud vanematelt ja vanavanematelt, eriti sai see hoo sisse omandireformiga õigusjärgsetele omanikele maade-majade tagastamise käigus. Pärijad pole küll nõus jätkama maal esivanemate viljeldud agraarset elutööd, ent suvitamiseks sobivad vanad talukohad oivaliselt, ehkki ka selle tegevusega käib kaasas paras ports mullas tuhnimist ning higi ja vaeva.
Ning siis on veel muidugi need uhkemat sorti suvekodud, mis on kerkinud juba vaba Eesti tingimustes Läänemere rannikule ja saartele, Lõuna-Eesti kuppelmaastikule ja mujale, kus loodus kaunis.
Mõistagi ei ole eestlaste suvekodurohkuses midagi ainukordset. Kui võtta võrdluseks kõrvale meie põhjapoolsed naabrid, kes kannatavad samasuguse kliima käes, siis soomlastel on üle 500 000 suveonni-maja ja rootslastel ligi 600 000, ent eks nende rahvaarv ja jõukus ole meie omast ka tublisti suurem. Eesti elanike kaugelt üle 100 000 suvekodu on igati tubli tulemus, mida tasub hoida ja kasvatada.
Kui jätta kõrvale see arutu kogus bensiini, mida maale ja sealt tagasi sõites kulutatakse, siis on kahe kodu pidamisest ikka kasu ja rõõm. Looduses viibides ja aiatöid tehes püsib nii vaimne kui ka füüsiline tervis paremas korras, samuti toob suvine rahvaste ränne elu ja saginat paikadesse, mis külmadel aastaaegadel kipuvad jääma hõredalt asustatuks. Regionaalpoliitiliselt abiks seegi.
Ja kunagi ei tea, millal suvekodust saab inimese päriskodu. Mõelgem kas või endisele riigikogu esimehele Eiki Nestorile, kes kavatseb valimiste järel ootamatult sülle langenud pensionipõlve veeta Hiiumaal. | Tambet Kaugema: kahe kodu ballaad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõned aastad tagasi tuli ühe prantsuse prouaga vesteldes jutuks, et nii nagu ilmad soojemaks pööravad, sõidavad paljud eestlased linnadest laiali oma suvekoju. Olgu et esialgu vaid nädalavahetuseks, ent kaugel see suvesoe ja puhkuseaegki on, kui saab jääda juba kauemaks.
Nimetatud proua, kellel on pirakas maja Loode-Prantsusmaal ja garaažis mitu Mercedest, oli üllatunud, et paljud eestlased peavad ülal kaht kodu, ja tegi sellest eksliku järelduse, nagu näitaks see meie jõukat elujärge. Eks tuli seletada, et sellel eripäral on peamiselt siiski ajaloolised ja klimaatilised põhjused.
Klimaatilistest põhjustest alustades ei saa kuidagi vaadata mööda asjaolust, et paremal juhul pakub meie kliimavööde vaid kolmandiku aastast elamisväärset ilma, ülejäänud aja valitseb vaev ja viletsus.
Pole siis imestada, et põhjamaalasele, kelleks eestlased ennast peavad, meeldib vähemalt sel soojal ja mõnusal ajal istuda kuskil sauna taga tiigi ääres või paitava briisiga mererannikul ning nautida enda ümber looduse rahustavat hingust. "Mis seal ikka, elu nagu hernes," kui tsiteerida üht ministrikandidaati, kellel tuli hiljuti politseiga kohtudes põsed puhumiseks punni ajada.
"Kui veel vaadata harrastusajaloolase pilguga kirjeldatavale nähtusele, siis hakkab silma õige mitu lainet, mis on kujundanud eestlaste suvekodulembust."
Eestlaste tõmme maale on kindlasti tingitud ka sellest, et veel sajand või natuke rohkem tagasi olime ju maarahvas, linnastumine alles hakkas tuure koguma. Ega rahvuse hinge ladestunud harjumustest nii ruttu lahti saa. Kui veel vaadata harrastusajaloolase pilguga kirjeldatavale nähtusele, siis hakkab silma õige mitu lainet, mis on kujundanud eestlaste suvekodulembust.
Üks neist rullus üle maa nõukogude ajal, kui punavõimud võtsid nõuks jagada töörahvale (enamasti linna lähistele) aiandus- ja suvilakooperatiividesse koondatult imepisikesi suvilakrunte.
Sealseid mitte just kõige kaunima arhitektuuriga moodustisi seedib Eesti veel aastakümneid. Paljudest veneaegsetest suvilatest on nende linnaläheduse tõttu saanud nüüdseks küll inimeste alalised eluasemed – linnas müüdi korter maha ja selle eest saadud rahaga vuntsiti vana suvila aasta ringi tarvitatavaks elumajaks –, kuid osa kunagiste suvilakooperatiivide hoonetest on jäänud ka suvekoduks.
Hulk suvemaju on saadud päranduseks maal elanud vanematelt ja vanavanematelt, eriti sai see hoo sisse omandireformiga õigusjärgsetele omanikele maade-majade tagastamise käigus. Pärijad pole küll nõus jätkama maal esivanemate viljeldud agraarset elutööd, ent suvitamiseks sobivad vanad talukohad oivaliselt, ehkki ka selle tegevusega käib kaasas paras ports mullas tuhnimist ning higi ja vaeva.
Ning siis on veel muidugi need uhkemat sorti suvekodud, mis on kerkinud juba vaba Eesti tingimustes Läänemere rannikule ja saartele, Lõuna-Eesti kuppelmaastikule ja mujale, kus loodus kaunis.
Mõistagi ei ole eestlaste suvekodurohkuses midagi ainukordset. Kui võtta võrdluseks kõrvale meie põhjapoolsed naabrid, kes kannatavad samasuguse kliima käes, siis soomlastel on üle 500 000 suveonni-maja ja rootslastel ligi 600 000, ent eks nende rahvaarv ja jõukus ole meie omast ka tublisti suurem. Eesti elanike kaugelt üle 100 000 suvekodu on igati tubli tulemus, mida tasub hoida ja kasvatada.
Kui jätta kõrvale see arutu kogus bensiini, mida maale ja sealt tagasi sõites kulutatakse, siis on kahe kodu pidamisest ikka kasu ja rõõm. Looduses viibides ja aiatöid tehes püsib nii vaimne kui ka füüsiline tervis paremas korras, samuti toob suvine rahvaste ränne elu ja saginat paikadesse, mis külmadel aastaaegadel kipuvad jääma hõredalt asustatuks. Regionaalpoliitiliselt abiks seegi.
Ja kunagi ei tea, millal suvekodust saab inimese päriskodu. Mõelgem kas või endisele riigikogu esimehele Eiki Nestorile, kes kavatseb valimiste järel ootamatult sülle langenud pensionipõlve veeta Hiiumaal.
### Response:
Tambet Kaugema: kahe kodu ballaad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui ei ole eestikeelset kõrgharidust, siis ei ole eestikeelset moodsat teadmist, kui ei ole moodsat eestikeelset teadmist, siis me ei saa anda välja moodsaid üldhariduskooli õpikuid. Kui haridus ei ole moodne, siis ei tasu eestikeelses koolis käia ja vanemad saadavad siis lapsed mujale õppima," ütles Krista Kerge.
See on Kerge sõnul tohutu mõjuga protesess, mistõttu kõrgharidus peab olema eesti keeles. Krista Kerge hinnangul on vaja riiklikku keele arengukava, sest niivõrd väike keel arvuti- ja inglise keele ajastul ilma riiklike meetmeteta ei säili.
"Riigina peame oma riigikeelega tegelema, see tähendab, et poliitiline tahe ametliku keele kaitsedokumendi näol peab olemas olema. Kui arengukava ütleb, et eestikeelseid õppekavu rahvusliku kõrghariduse nime all toetatakse, siis tekib kohe ülikoolide huvi eestikeelse hariduse vastu. Praegu on vastupidi, toetatakse mobiilsuse nime all ülikoolide ingliskeelestumist," rääkis Krista Kerge.
Samas võimaldaksid meie seadused Krista Kerge hinnangul ka praegu õppida välistundengil aasta eesti keelt ja siis lülituda eestikeelsetele õppekavadele. Kaudselt on tema hinnangul selle nullinud Jaak Aaviksoo ministriaegne eestikeelse kõrghariduse loosung, mis välistas tasulised eestikeelsed õppekavad.
Krista Kerge rõhutab "Keelesaates" Martin Ehala uurimuste tähtsust. Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on koos keeleteadlase Anni Tammemäega uurinud noorte valmisolekut minna üle inglise keelele. Nende uurimusest selgus, et "mida lähemal pealinnale ja mida domineerivam ehk naissugu, seda enam on inimesed valmis keelt vahetama ehk inglise keelele üle minema, teiste sõnadega Tallinna ja Tartu eliitkoolide tüdrukud teeksid seda kohe, mehed on konservatiivsemad. Lapsed õpivad ema keelehoiakuid, kui ema on valmis keelt vahetama, siis on see hästi ohtlik hoiak."
Ühtsele Eesti koolile üleminek on Kerge hinnangul äärmiselt oluline ja hoiakud on pärast pronksiööd soodsad, eestikeelne haridus tuleks muuta loomulikuks ja ainsaks valikuks.
Krista Kerge hinnangul on kirjakeel vältimatu töö ja hariduse vahend: "Me ei saa seadusi kirjutada ei murdes ega slängis, seadustele toetub töö, töö on kollektiivne väljund mistõttu on korrastatud kirjakeele õpetamine äärmiselt tähtis."
"Oluline on keel kollektiivse atribuudina. Ei tule kõne allagi, et me oma murdes või slängis ajame tööasju. Koolis tuleb hakata õpetama ka suulist keelt. Vanemad põlved räägivad kirjakeelt, aga noored kõnelevad üksteisega mobiiltelefone klõbistades. Kirjakeele õpetamine on riigi kohustus. Seda tuleb teha ja põhikoolis eriti, sest see on ainus kohustuslik kooliharidusaste. Emakeele tund peaks olema koolis väikestes rühmades, nii et inimene saab kogu aeg tagasisidet oma tekstidele, oma suulistele esinemistele, oma slaidiesitlustele ja nende seostamisele suulise ettekandega. Emakeele tunnid rühmades oleks äärmiselt oluline, kuid siin on probleemid õpetajate puuduses ja pearahas."
Krista Kerge rõhutas saates poliitikute rolli eesti keele säilimisel: "Parteid, kel ei ole keele propagandat valimisplatvormi kõrval ka koalitsioonilepingus, need töötavad tegelikult Eesti riigi põhiseaduse vastu, mis ütleb, et riigi ülesanne on eesti keele kestlikkuse tagamine."
Valitsus otsustas tänavu määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professorile Krista Kergele pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.
Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2005. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht.
Teadlase ja õppejõu ametiga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige.
Wiedemanni keeleauhinna keelepäeval, reedel, 3. mail istutab professor Krista Kerge Väike-Maarjas tamme keeletammikusse ja kõneleb teemal "Keel kui kogemus". | Krista Kerge: keel vajab riiklikku toetust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui ei ole eestikeelset kõrgharidust, siis ei ole eestikeelset moodsat teadmist, kui ei ole moodsat eestikeelset teadmist, siis me ei saa anda välja moodsaid üldhariduskooli õpikuid. Kui haridus ei ole moodne, siis ei tasu eestikeelses koolis käia ja vanemad saadavad siis lapsed mujale õppima," ütles Krista Kerge.
See on Kerge sõnul tohutu mõjuga protesess, mistõttu kõrgharidus peab olema eesti keeles. Krista Kerge hinnangul on vaja riiklikku keele arengukava, sest niivõrd väike keel arvuti- ja inglise keele ajastul ilma riiklike meetmeteta ei säili.
"Riigina peame oma riigikeelega tegelema, see tähendab, et poliitiline tahe ametliku keele kaitsedokumendi näol peab olemas olema. Kui arengukava ütleb, et eestikeelseid õppekavu rahvusliku kõrghariduse nime all toetatakse, siis tekib kohe ülikoolide huvi eestikeelse hariduse vastu. Praegu on vastupidi, toetatakse mobiilsuse nime all ülikoolide ingliskeelestumist," rääkis Krista Kerge.
Samas võimaldaksid meie seadused Krista Kerge hinnangul ka praegu õppida välistundengil aasta eesti keelt ja siis lülituda eestikeelsetele õppekavadele. Kaudselt on tema hinnangul selle nullinud Jaak Aaviksoo ministriaegne eestikeelse kõrghariduse loosung, mis välistas tasulised eestikeelsed õppekavad.
Krista Kerge rõhutab "Keelesaates" Martin Ehala uurimuste tähtsust. Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on koos keeleteadlase Anni Tammemäega uurinud noorte valmisolekut minna üle inglise keelele. Nende uurimusest selgus, et "mida lähemal pealinnale ja mida domineerivam ehk naissugu, seda enam on inimesed valmis keelt vahetama ehk inglise keelele üle minema, teiste sõnadega Tallinna ja Tartu eliitkoolide tüdrukud teeksid seda kohe, mehed on konservatiivsemad. Lapsed õpivad ema keelehoiakuid, kui ema on valmis keelt vahetama, siis on see hästi ohtlik hoiak."
Ühtsele Eesti koolile üleminek on Kerge hinnangul äärmiselt oluline ja hoiakud on pärast pronksiööd soodsad, eestikeelne haridus tuleks muuta loomulikuks ja ainsaks valikuks.
Krista Kerge hinnangul on kirjakeel vältimatu töö ja hariduse vahend: "Me ei saa seadusi kirjutada ei murdes ega slängis, seadustele toetub töö, töö on kollektiivne väljund mistõttu on korrastatud kirjakeele õpetamine äärmiselt tähtis."
"Oluline on keel kollektiivse atribuudina. Ei tule kõne allagi, et me oma murdes või slängis ajame tööasju. Koolis tuleb hakata õpetama ka suulist keelt. Vanemad põlved räägivad kirjakeelt, aga noored kõnelevad üksteisega mobiiltelefone klõbistades. Kirjakeele õpetamine on riigi kohustus. Seda tuleb teha ja põhikoolis eriti, sest see on ainus kohustuslik kooliharidusaste. Emakeele tund peaks olema koolis väikestes rühmades, nii et inimene saab kogu aeg tagasisidet oma tekstidele, oma suulistele esinemistele, oma slaidiesitlustele ja nende seostamisele suulise ettekandega. Emakeele tunnid rühmades oleks äärmiselt oluline, kuid siin on probleemid õpetajate puuduses ja pearahas."
Krista Kerge rõhutas saates poliitikute rolli eesti keele säilimisel: "Parteid, kel ei ole keele propagandat valimisplatvormi kõrval ka koalitsioonilepingus, need töötavad tegelikult Eesti riigi põhiseaduse vastu, mis ütleb, et riigi ülesanne on eesti keele kestlikkuse tagamine."
Valitsus otsustas tänavu määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professorile Krista Kergele pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel.
Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2005. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht.
Teadlase ja õppejõu ametiga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige.
Wiedemanni keeleauhinna keelepäeval, reedel, 3. mail istutab professor Krista Kerge Väike-Maarjas tamme keeletammikusse ja kõneleb teemal "Keel kui kogemus".
### Response:
Krista Kerge: keel vajab riiklikku toetust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Projekteerijat otsib RKAS riigihankega. Hoone rekonstrueeritakse täielikult ning uuendatud hoonesse kolivad lisaks rahvusraamatukogule ka rahvusarhiivi Tallinna osakonnad, selgub hanketeatest.
Projekteerimisperiood on 18 kuud alates hankelepingu sõlmimisest. Pakkumusi saab esitada 30. maini.
Jaanuari lõpus allkirjastasid Rahvusraamatukogu, RKAS ning haridus- ja teadusministeerium lepingu Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimiseks. Toona teatas raamatukogu, et hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot.
"Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol ja kultuuripärand on üheks meie rikkuseks, aga selleks, et saaksime seda väärikalt edasi kanda ja jagada järgnevate põlvedega, vajab meie hoone investeeringuid. Rõõmustame selle üle, et pärast rekonstrueerimist kolib meie juurde ka Rahvusarhiiv, kellega üheskoos saame külastajatele pakkuda veelgi mitmekesisemaid teenuseid ja sündmusi," ütles Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo jaanuaris.
Tunamullu läbi viidud tehnilise auditi tulemustest selgus kapitaalremondi vajadus 32,6 miljoni ja maja fassaadi soojustamise-renoveerimise vajadus 21,6 miljoni euro suuruses.
Tallinnas Tõnismäel asuv Eesti Rahvusraamatukogu kümnekorruseline hoone on ehitatud 1993. aastal. | Rahvusraamatukogu remont läheb maksma 65 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Projekteerijat otsib RKAS riigihankega. Hoone rekonstrueeritakse täielikult ning uuendatud hoonesse kolivad lisaks rahvusraamatukogule ka rahvusarhiivi Tallinna osakonnad, selgub hanketeatest.
Projekteerimisperiood on 18 kuud alates hankelepingu sõlmimisest. Pakkumusi saab esitada 30. maini.
Jaanuari lõpus allkirjastasid Rahvusraamatukogu, RKAS ning haridus- ja teadusministeerium lepingu Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimiseks. Toona teatas raamatukogu, et hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot.
"Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol ja kultuuripärand on üheks meie rikkuseks, aga selleks, et saaksime seda väärikalt edasi kanda ja jagada järgnevate põlvedega, vajab meie hoone investeeringuid. Rõõmustame selle üle, et pärast rekonstrueerimist kolib meie juurde ka Rahvusarhiiv, kellega üheskoos saame külastajatele pakkuda veelgi mitmekesisemaid teenuseid ja sündmusi," ütles Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo jaanuaris.
Tunamullu läbi viidud tehnilise auditi tulemustest selgus kapitaalremondi vajadus 32,6 miljoni ja maja fassaadi soojustamise-renoveerimise vajadus 21,6 miljoni euro suuruses.
Tallinnas Tõnismäel asuv Eesti Rahvusraamatukogu kümnekorruseline hoone on ehitatud 1993. aastal.
### Response:
Rahvusraamatukogu remont läheb maksma 65 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtutäitur Kristiina Feinman pani enampakkumisele Rahumaale kuuluva kuuetoalise korteri pindalaga 218 ruutmeetrit Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 15, alghinnaks on määratud 795 000 eurot, kirjutas Äripäev.
Kohtutäitur arestis korteri võlgade katteks tänavu märtsis Kentex Finance Eesti avalduse ja Harju maakohtu otsuse alusel.
"Hiljuti avaldati kohtutäituri kuulutus minule kuuluva Tallinna korteri müügiks. Selle aluseks oli umbes 20 000 tuhande euro suurune nõue, mille tasusin eelmisel nädalal. Tänaseks on täitemenetlus lõppenud ning müügikuulutused tühistatud," teatas Rahumaa esindaja esmaspäeval ajakirjandusele edastatud teates.
Kentex Finance Eesti kaudu tulnud Kremmi Holding nõude ajalugu ulatub Rahumaa sõnul 2009. aastasse ja põhineb võltsitud dokumentidel. "Minu avalduse alusel algatati ka kriminaalmenetlus, mis kestis mitu aastat, kuid paraku ei olnud võimalik käsitsi allkirjastatud ja sisse skaneeritud dokumendi võltsitust lõpuni tõendada," selgitas ettevõtja.
Rahumaa lisas, et kuigi ta ei nõustunud ega nõustu tänaseni Kremmi Holding nõudega, siis sai suurem osa nõudest sai tasutud juba eelmisel aastal. "Viimane paarkümmend tuhat läks kohtutäituri kätte ainult seetõttu, et viibin enamuse ajast välismaal ning ei saanud dokumente õigel ajal kätte," tähendas Rahumaa.
Rahumaa suurosalusega ettevõtte emafirma European Lingerie Group AB eelmise aasta üheksa kuu puhaskasum oli 1,6 miljonit eurot märkis Äripäev. | Kohtutäitur pani müüki ettevõtja Indrek Rahumaa korteri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtutäitur Kristiina Feinman pani enampakkumisele Rahumaale kuuluva kuuetoalise korteri pindalaga 218 ruutmeetrit Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 15, alghinnaks on määratud 795 000 eurot, kirjutas Äripäev.
Kohtutäitur arestis korteri võlgade katteks tänavu märtsis Kentex Finance Eesti avalduse ja Harju maakohtu otsuse alusel.
"Hiljuti avaldati kohtutäituri kuulutus minule kuuluva Tallinna korteri müügiks. Selle aluseks oli umbes 20 000 tuhande euro suurune nõue, mille tasusin eelmisel nädalal. Tänaseks on täitemenetlus lõppenud ning müügikuulutused tühistatud," teatas Rahumaa esindaja esmaspäeval ajakirjandusele edastatud teates.
Kentex Finance Eesti kaudu tulnud Kremmi Holding nõude ajalugu ulatub Rahumaa sõnul 2009. aastasse ja põhineb võltsitud dokumentidel. "Minu avalduse alusel algatati ka kriminaalmenetlus, mis kestis mitu aastat, kuid paraku ei olnud võimalik käsitsi allkirjastatud ja sisse skaneeritud dokumendi võltsitust lõpuni tõendada," selgitas ettevõtja.
Rahumaa lisas, et kuigi ta ei nõustunud ega nõustu tänaseni Kremmi Holding nõudega, siis sai suurem osa nõudest sai tasutud juba eelmisel aastal. "Viimane paarkümmend tuhat läks kohtutäituri kätte ainult seetõttu, et viibin enamuse ajast välismaal ning ei saanud dokumente õigel ajal kätte," tähendas Rahumaa.
Rahumaa suurosalusega ettevõtte emafirma European Lingerie Group AB eelmise aasta üheksa kuu puhaskasum oli 1,6 miljonit eurot märkis Äripäev.
### Response:
Kohtutäitur pani müüki ettevõtja Indrek Rahumaa korteri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Uni peaks olema aeg, mil keha taastub, rahuneb ja taastab energiataseme. Kui teil on tööl palju stressi, aitab just uni sellega toime tulla. Paraku kesine uni ja tööstress käivad käsikäes ning kui teil on ka veel kõrge vererõhk on mõju veelgi ohtlikum," selgitas Müncheni Tehnikaülikooli professor ja värske uuringu autor Karl-Heinz Ladwig.
Kolmandikul tööealisest elanikkonnast on kõrge vererõhk. Varasemad uuringud on näidanud et hüpertensioon ehk püsivalt normaalsest kõrgem vererõhk soodustab südame ja veresoonkonna haiguste teket inimestel, kellel on selleks eelsoodumus. Samuti ilmneb varasematest uuringutest, et psühhosotsiaalsed tegurid, näiteks tööstress soodustavad samuti südame ja veresoonkonna haiguste teket.
Müncheni Tehnikaülikooli teadlaste uuring aga vaatleb neid kolme tegurit kombinatsioonis ning tulemused on mõtlemapanevad.
Uuringus analüüsiti pikaaegselt 1959 töötaja andmeid vanuses 25-65. Kõiki neid ühendas see, et neil on normaalsest kõrgem vererõhk, kuid kellelgi neil polnud südame ja veresoonkonna haigusi ega diabeeti. Uuringu tulemustest selgus, et võrreldes nendega, kellel polnud tööstressi ega unehäireid, oli tööstressi all kannatavatel kõrgvererõhktõbistel kolm korda suurem oht surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse.
Muidu tervetel, kuid tööstressi all kannatavatel inimestel oli see risk 1,6 korda suurem ning kombinatsioonis unehäiretega oli see näitaja 1,8 korda suurem.
Tööstressi võib erinevatel töökohtadel tekitada enam kui 120 erinevat tegurit. Selles on ERR Novaator kirjutanud varasemalt põhjalikult Eesti kontekstis.
Lugemissoovitus: Tööstressi tekitab 120 tegurit, teiste hulgas suhted tööl ja kehv juhtimine
Faktid tööstressi kohta:
Tööstress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Seda võivad põhjustada töö eripärad, kuid ka näiteks liigne kiirus, suur töökoormus, kehv juhtimine, suhted kolleegidega jpm.
Statistika kohaselt on 80 protsenti Eesti inimestest rahul oma tööga. Uuringute järgi ei olda aga rahul töö organiseerimisega.
Brittide uuringu kohaselt läheb tööstressi tõttu kaduma umbes 10 protsenti SKTst. See suurusjärk on ilmselt sarnane ka Eestis.
Tööstressi all kannatavad inimesed võtavad sagedamini haiguspäevi ning on oma töös vähem tõhusad. See peegeldub lõpuks kõik ettevõtte kasuminumbrites ja tulemustes.
Tööstressi vähenemisega väheneb ka vigastuste arv, haigena töölkäimine ning kaadrivoolavus.
Üks tööstressi põhjus võib olla ka töökorralduslik, kus inimesel ei ole võimalust oma töö juhtimise ja korralduse üle kaasa rääkida. Samuti on tööstressoriks liigne töökoormus või mitte võimetekohased tööülesanded. Just neid viimasena mainitud tööstressoreid võtsid arvesse ka Müncheni Tehnikaülikooli teadlased.
"Kui sul töö on väga nõudlik, kuid sul on oma töö üle ka piisavalt vabadust seda kontrollida ja selle üle otsuseid langetada võib sellega kaasneda ka positiivne stress ja positiivne mõju tervisele," selgitas professor Ladwig ja lisas: "Kuid olukord, kus sul pole võimu oma töökorralduse üle paneb sind pigem "lõksu" ja see on tervisele kahjulik."
Mis on ohumärgid?
Kuna unehäired tekivad sageli just kasvanud tööstressi tõttu, tasub olla tähelepanelik näiteks selliste situatsioonide suhtes, kus ärkate varahommikul, et käia WCs, kuid ei suuda pärast seda enam magama jääda ning mõtlete pidevalt tööle, kirjeldas Ladwig.
Kui sellist asja juhtub kord või paar, ei pruugi olukord olla kriitiline. Kuid kui seda juhtub pidevalt ja juba näiteks paari nädala vältel, tasub hakata kriitliselt üle vaatama oma tööstressi taset ning analüüsima seda põhjustavaid tegureid.
Oma uuringu valguses toonitas professor, et unehäired suurendavad stressitaset, mis omakorda suurendab kõrgevererõhutõve riski. Seega on need kolm tegurit omavahel tihedalt seotud ning võimendavad üksteist südame ja veresoonkonna haiguste väljakujunemisel.
Professor Ladwig toob välja soovitused tööandjatele, kuidas oma töötajaskonna hulgas tööstressi vähendada. Neid kuut soovitus tasub järgida koos kollektiiviga:
5-10-minutilised ühised rahunemis- ja lõdvestumispausid, näiteks vaikuseminutid.
Koolitused tervislikust eluviisist.
Toetav hoiak ja töökeskkond, kus ei suitsetata ning kus saab tegeleda liikumise ning miks mitte ka kollektiivse kaalukaotamisega.
Stressi ja ärevusega toimetuleku praktikad ning töö ja koduse elu tasakaalus hoidmise nõuanded.
Stressiga toimetulekut tuleks eesmärgistada ning mõõta ka selle tulemusi.
Toetada ja parandada inimestevahelisi suhteid ning pakkuda selleks seltskondlikku tuge näiteks mitteformaalsete tegevuste kaudu. | Tööstress koos unetusega on seniarvatust tõsisem probleem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Uni peaks olema aeg, mil keha taastub, rahuneb ja taastab energiataseme. Kui teil on tööl palju stressi, aitab just uni sellega toime tulla. Paraku kesine uni ja tööstress käivad käsikäes ning kui teil on ka veel kõrge vererõhk on mõju veelgi ohtlikum," selgitas Müncheni Tehnikaülikooli professor ja värske uuringu autor Karl-Heinz Ladwig.
Kolmandikul tööealisest elanikkonnast on kõrge vererõhk. Varasemad uuringud on näidanud et hüpertensioon ehk püsivalt normaalsest kõrgem vererõhk soodustab südame ja veresoonkonna haiguste teket inimestel, kellel on selleks eelsoodumus. Samuti ilmneb varasematest uuringutest, et psühhosotsiaalsed tegurid, näiteks tööstress soodustavad samuti südame ja veresoonkonna haiguste teket.
Müncheni Tehnikaülikooli teadlaste uuring aga vaatleb neid kolme tegurit kombinatsioonis ning tulemused on mõtlemapanevad.
Uuringus analüüsiti pikaaegselt 1959 töötaja andmeid vanuses 25-65. Kõiki neid ühendas see, et neil on normaalsest kõrgem vererõhk, kuid kellelgi neil polnud südame ja veresoonkonna haigusi ega diabeeti. Uuringu tulemustest selgus, et võrreldes nendega, kellel polnud tööstressi ega unehäireid, oli tööstressi all kannatavatel kõrgvererõhktõbistel kolm korda suurem oht surra enneaegselt südame ja veresoonkonna haigustesse.
Muidu tervetel, kuid tööstressi all kannatavatel inimestel oli see risk 1,6 korda suurem ning kombinatsioonis unehäiretega oli see näitaja 1,8 korda suurem.
Tööstressi võib erinevatel töökohtadel tekitada enam kui 120 erinevat tegurit. Selles on ERR Novaator kirjutanud varasemalt põhjalikult Eesti kontekstis.
Lugemissoovitus: Tööstressi tekitab 120 tegurit, teiste hulgas suhted tööl ja kehv juhtimine
Faktid tööstressi kohta:
Tööstress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Seda võivad põhjustada töö eripärad, kuid ka näiteks liigne kiirus, suur töökoormus, kehv juhtimine, suhted kolleegidega jpm.
Statistika kohaselt on 80 protsenti Eesti inimestest rahul oma tööga. Uuringute järgi ei olda aga rahul töö organiseerimisega.
Brittide uuringu kohaselt läheb tööstressi tõttu kaduma umbes 10 protsenti SKTst. See suurusjärk on ilmselt sarnane ka Eestis.
Tööstressi all kannatavad inimesed võtavad sagedamini haiguspäevi ning on oma töös vähem tõhusad. See peegeldub lõpuks kõik ettevõtte kasuminumbrites ja tulemustes.
Tööstressi vähenemisega väheneb ka vigastuste arv, haigena töölkäimine ning kaadrivoolavus.
Üks tööstressi põhjus võib olla ka töökorralduslik, kus inimesel ei ole võimalust oma töö juhtimise ja korralduse üle kaasa rääkida. Samuti on tööstressoriks liigne töökoormus või mitte võimetekohased tööülesanded. Just neid viimasena mainitud tööstressoreid võtsid arvesse ka Müncheni Tehnikaülikooli teadlased.
"Kui sul töö on väga nõudlik, kuid sul on oma töö üle ka piisavalt vabadust seda kontrollida ja selle üle otsuseid langetada võib sellega kaasneda ka positiivne stress ja positiivne mõju tervisele," selgitas professor Ladwig ja lisas: "Kuid olukord, kus sul pole võimu oma töökorralduse üle paneb sind pigem "lõksu" ja see on tervisele kahjulik."
Mis on ohumärgid?
Kuna unehäired tekivad sageli just kasvanud tööstressi tõttu, tasub olla tähelepanelik näiteks selliste situatsioonide suhtes, kus ärkate varahommikul, et käia WCs, kuid ei suuda pärast seda enam magama jääda ning mõtlete pidevalt tööle, kirjeldas Ladwig.
Kui sellist asja juhtub kord või paar, ei pruugi olukord olla kriitiline. Kuid kui seda juhtub pidevalt ja juba näiteks paari nädala vältel, tasub hakata kriitliselt üle vaatama oma tööstressi taset ning analüüsima seda põhjustavaid tegureid.
Oma uuringu valguses toonitas professor, et unehäired suurendavad stressitaset, mis omakorda suurendab kõrgevererõhutõve riski. Seega on need kolm tegurit omavahel tihedalt seotud ning võimendavad üksteist südame ja veresoonkonna haiguste väljakujunemisel.
Professor Ladwig toob välja soovitused tööandjatele, kuidas oma töötajaskonna hulgas tööstressi vähendada. Neid kuut soovitus tasub järgida koos kollektiiviga:
5-10-minutilised ühised rahunemis- ja lõdvestumispausid, näiteks vaikuseminutid.
Koolitused tervislikust eluviisist.
Toetav hoiak ja töökeskkond, kus ei suitsetata ning kus saab tegeleda liikumise ning miks mitte ka kollektiivse kaalukaotamisega.
Stressi ja ärevusega toimetuleku praktikad ning töö ja koduse elu tasakaalus hoidmise nõuanded.
Stressiga toimetulekut tuleks eesmärgistada ning mõõta ka selle tulemusi.
Toetada ja parandada inimestevahelisi suhteid ning pakkuda selleks seltskondlikku tuge näiteks mitteformaalsete tegevuste kaudu.
### Response:
Tööstress koos unetusega on seniarvatust tõsisem probleem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi külalised läksid juhtima 4:1, pääsesid võõrustajad ette 6:5 ja tasavägiselt kulgenud poolaja lõpuks võitlesid väljakuperemehed välja kaheväravalise edu. Teise poolaja alguses läks Karlskrona ette 15:12, kuid jäi siis taha 15:16, vahendab Käsipall24.ee.
Edasi ühe tabamusega ees olnud Hallby suurendas edu 21:19-le, aga võõrustajad suutsid viigistada. Seejuures sepistas otsustava 22:22 tabamuse kolm sekundit enne normaalaja lõppu Rooba.
Lisaaja esimese värava viskasid võõrustajad, kuid see oli ka kõik. Rooba arvele kogunes kolm tabamust.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist. | Rooba koduklubi langes dramaatilisel moel esiliigasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi külalised läksid juhtima 4:1, pääsesid võõrustajad ette 6:5 ja tasavägiselt kulgenud poolaja lõpuks võitlesid väljakuperemehed välja kaheväravalise edu. Teise poolaja alguses läks Karlskrona ette 15:12, kuid jäi siis taha 15:16, vahendab Käsipall24.ee.
Edasi ühe tabamusega ees olnud Hallby suurendas edu 21:19-le, aga võõrustajad suutsid viigistada. Seejuures sepistas otsustava 22:22 tabamuse kolm sekundit enne normaalaja lõppu Rooba.
Lisaaja esimese värava viskasid võõrustajad, kuid see oli ka kõik. Rooba arvele kogunes kolm tabamust.
Loe edasi Käsipall24.ee portaalist.
### Response:
Rooba koduklubi langes dramaatilisel moel esiliigasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituseala koosneb hoovis säilinud vangide jalutusboksidest, üksikkambrite majast, peamaja kambritest, kuhu suruti kümneid inimesi, pesuruumist ja koridoridest, haldusruumidest, sealhulgas ruumid vangide fotografeerimiseks, ülevaatamiseks ja vanglapersonali jaoks, mahalaskmiskambrist koos eesruumiga, kus ohvrile loeti ette surmaotsus, ning teistest ruumidest, tutvustab instituut näituseala.
Avamisel peab avakõne õiguskantsler Ülle Madise, näitusealast ja tulevasest muuseumist räägivad Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikmed Meelis Maripuu ja Sandra Vokk.
Näitleja Jaak Prints loeb ette Nõukogude okupatsiooni ajal poliitilistel põhjustel Patareis vangistatud Eesti inimeste mälestusi. Loominguline kollektiiv "Eeter" esitab heliteose "Siberi lapsed". Esineb Tallinna Kammerkoor.
Kõigile külalistele on näituseala avatud pärast avatseremooniat, orienteeruvalt kell 16.15. Näitusealale pääsemiseks tuleb kohapeal osta pilet. | Patarei merekindluses avatakse kommunismiteemaline näituseala | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituseala koosneb hoovis säilinud vangide jalutusboksidest, üksikkambrite majast, peamaja kambritest, kuhu suruti kümneid inimesi, pesuruumist ja koridoridest, haldusruumidest, sealhulgas ruumid vangide fotografeerimiseks, ülevaatamiseks ja vanglapersonali jaoks, mahalaskmiskambrist koos eesruumiga, kus ohvrile loeti ette surmaotsus, ning teistest ruumidest, tutvustab instituut näituseala.
Avamisel peab avakõne õiguskantsler Ülle Madise, näitusealast ja tulevasest muuseumist räägivad Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikmed Meelis Maripuu ja Sandra Vokk.
Näitleja Jaak Prints loeb ette Nõukogude okupatsiooni ajal poliitilistel põhjustel Patareis vangistatud Eesti inimeste mälestusi. Loominguline kollektiiv "Eeter" esitab heliteose "Siberi lapsed". Esineb Tallinna Kammerkoor.
Kõigile külalistele on näituseala avatud pärast avatseremooniat, orienteeruvalt kell 16.15. Näitusealale pääsemiseks tuleb kohapeal osta pilet.
### Response:
Patarei merekindluses avatakse kommunismiteemaline näituseala |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühtlasi nimetas Tammist Höövelsoni asemel EAS-i nõukogu liikmeks kolmeks aastaks ettevõtja Kersti Männiku.
Höövelson on riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige. Ka Kersti Männik on Keskerakonna liige.
Lisaks kuuluvad EAS-i nõukogusse Erki Mölder, Viljar Lubi, Anto Liivat, Kaia Sarnet ja Kristel Voltenberg. | Tammist kutsus Kaido Höövelsoni EAS-i nõukogust tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühtlasi nimetas Tammist Höövelsoni asemel EAS-i nõukogu liikmeks kolmeks aastaks ettevõtja Kersti Männiku.
Höövelson on riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige. Ka Kersti Männik on Keskerakonna liige.
Lisaks kuuluvad EAS-i nõukogusse Erki Mölder, Viljar Lubi, Anto Liivat, Kaia Sarnet ja Kristel Voltenberg.
### Response:
Tammist kutsus Kaido Höövelsoni EAS-i nõukogust tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalma kuulus Eesti maadlusliidu juhatusse aastatel 1996-2004, olles 2002-2004 alaliidu asepresident.
Valdeko Kalma oli mitmete traditsiooniliste vabamaadluse turniiride peaorganisaaator Viljandis.
Tema ärasaatmine toimub reedel, 3. mail kell 16.00 Viljandi Spordihoonest Viljandi Metsakalmistule.
Eesti maadlusliit jääb mälestama head maadluskaaslast ja avaldab sügavat kaastunnet omastele.
Valdeko Kalma kohta lähemalt. | Suri teenekas maadlustegelane Valdeko Kalma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalma kuulus Eesti maadlusliidu juhatusse aastatel 1996-2004, olles 2002-2004 alaliidu asepresident.
Valdeko Kalma oli mitmete traditsiooniliste vabamaadluse turniiride peaorganisaaator Viljandis.
Tema ärasaatmine toimub reedel, 3. mail kell 16.00 Viljandi Spordihoonest Viljandi Metsakalmistule.
Eesti maadlusliit jääb mälestama head maadluskaaslast ja avaldab sügavat kaastunnet omastele.
Valdeko Kalma kohta lähemalt.
### Response:
Suri teenekas maadlustegelane Valdeko Kalma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ühel peol tuli meie juurde üks tüdruk, kes soovitas meil kuulata ühte toredat laulu 1980datest. See tundus meile kohe kaasahaarava meloodiaga. Proovisime seda publiku peal paaril kontserdil ning selgus, et rahvas teab seda lugu väga hästi ning see osutus väga menukaks tantsulooks", rääkis bändi solist Marek Jürgenson.
Nii saigi bändiga otsustatud, et võiks salvestada vanast Fiordalisio ja Monitori hitist uue Regati stiilis versiooni. "Meile meeldisid väga ka loo sõnad, mis tundusid tänapäeva Eestis väga ajakohased. Täname oma fänne heade soovide eest ning ootame ka edaspidi häid soovitusi," lisas Jürgenson.
Regatt on live tantsubänd mis on tegutsenud järjepidevalt aastast 2004. | Regatt salvestas uue singli fännide soovitusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ühel peol tuli meie juurde üks tüdruk, kes soovitas meil kuulata ühte toredat laulu 1980datest. See tundus meile kohe kaasahaarava meloodiaga. Proovisime seda publiku peal paaril kontserdil ning selgus, et rahvas teab seda lugu väga hästi ning see osutus väga menukaks tantsulooks", rääkis bändi solist Marek Jürgenson.
Nii saigi bändiga otsustatud, et võiks salvestada vanast Fiordalisio ja Monitori hitist uue Regati stiilis versiooni. "Meile meeldisid väga ka loo sõnad, mis tundusid tänapäeva Eestis väga ajakohased. Täname oma fänne heade soovide eest ning ootame ka edaspidi häid soovitusi," lisas Jürgenson.
Regatt on live tantsubänd mis on tegutsenud järjepidevalt aastast 2004.
### Response:
Regatt salvestas uue singli fännide soovitusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali viimane päev algas jazzijuttudega, kus vestlesid bassist Peedu Kass ning John Scofield. Legendaarne kitarrist avas oma mõtteid muusikast, elust ja loomingust. Muuhulgas ütles Scofield, et jazzmuusikutel ongi keeruline läbi lüüa, sest samal ajal, kui tuleb pidevalt harjutada, peab tegelema ka enda reklaamimisega.
Päeva esimene kontsert vaatas tagasi tollastele Tallinna Jazzi & Bluusi Päevadele. Raivo Tafenau festivaliansambliga olid solistidena laval Ain Agan, Liisi Koikson, Lauri Kadalipp, Raul Vaigla ja Marianne Leibur. Raivo Tafenau meenutas, et 30 aastat tagasi toimunud esimesel Jazzkaare kontserdil ei osanud ta tegelikult üldse mängida, ning tagasi mõeldes oli üllatunud, miks Anne Erm ta üldse esinema kutsus.
Teisel kontserdil pakkus muusikat The Swingin' Sisters, taaselustades eesti svingmuusika klassikat. Kontserdil esitleti ansambli debüütalbumit "Õnnele vastu".
Festivali lõpetas kolme Grammy auhinnaga pärjatud kitarrist John Scofield, kelle muusika on inspireerinud muusikasõpru juba kümnendeid ja kes esines festivali lõpukontserdil oma ansambliga Combo 66. Ka tänasel kontserdil sai kuulda Scofieldi külluslikku stiilipaletti, mida kannavad tugevad funky, soul'i, bluusi, etno, post-bopi ja rocki mõjud. John Scofieldiga olid koos laval Vicente Archer bassil ja Bill Stewart trummidel.
19. – 28. aprillil peetud Jazzkaar põhikavas oli üle 80 kontserdi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Kuressaares, Narvas, Haapsalus, Raplas, Rakveres ja Murastes. Lisaks kontserdisaalidele jõudis Jazzkaar ka muusikasõprade kodudesse. Jazzmuusika kõlas tänu ulatuslikule linnaruumiprojektile veel kohvikutes, haiglates, rongides, trammides ning erinevates ootamatutes kohtades.
Jazzkaar 2019 peaesinejad olid Bobby McFerrin, John Scofield, Joshua Redman ja Judith Hill. Mitte ühelgi varasemal aastal pole Eesti artistid esitlenud festivalil nii arvukalt oma värsket loomingut – jazzisõpradeni jõudis üheksa uut albumit. Festivali koduks on juba viiendat aastat Telliskivi Loomelinnak. Sel aastal ootas publikult värskelt renoveeritud Punane Maja ning festivali Jazzkaar juubelipidustused jätkuvad Telliskivi Loomelinnaku 10. sünnipäeva peonädalaga. | Jazzkaar lõpetas John Scofieldiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali viimane päev algas jazzijuttudega, kus vestlesid bassist Peedu Kass ning John Scofield. Legendaarne kitarrist avas oma mõtteid muusikast, elust ja loomingust. Muuhulgas ütles Scofield, et jazzmuusikutel ongi keeruline läbi lüüa, sest samal ajal, kui tuleb pidevalt harjutada, peab tegelema ka enda reklaamimisega.
Päeva esimene kontsert vaatas tagasi tollastele Tallinna Jazzi & Bluusi Päevadele. Raivo Tafenau festivaliansambliga olid solistidena laval Ain Agan, Liisi Koikson, Lauri Kadalipp, Raul Vaigla ja Marianne Leibur. Raivo Tafenau meenutas, et 30 aastat tagasi toimunud esimesel Jazzkaare kontserdil ei osanud ta tegelikult üldse mängida, ning tagasi mõeldes oli üllatunud, miks Anne Erm ta üldse esinema kutsus.
Teisel kontserdil pakkus muusikat The Swingin' Sisters, taaselustades eesti svingmuusika klassikat. Kontserdil esitleti ansambli debüütalbumit "Õnnele vastu".
Festivali lõpetas kolme Grammy auhinnaga pärjatud kitarrist John Scofield, kelle muusika on inspireerinud muusikasõpru juba kümnendeid ja kes esines festivali lõpukontserdil oma ansambliga Combo 66. Ka tänasel kontserdil sai kuulda Scofieldi külluslikku stiilipaletti, mida kannavad tugevad funky, soul'i, bluusi, etno, post-bopi ja rocki mõjud. John Scofieldiga olid koos laval Vicente Archer bassil ja Bill Stewart trummidel.
19. – 28. aprillil peetud Jazzkaar põhikavas oli üle 80 kontserdi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Kuressaares, Narvas, Haapsalus, Raplas, Rakveres ja Murastes. Lisaks kontserdisaalidele jõudis Jazzkaar ka muusikasõprade kodudesse. Jazzmuusika kõlas tänu ulatuslikule linnaruumiprojektile veel kohvikutes, haiglates, rongides, trammides ning erinevates ootamatutes kohtades.
Jazzkaar 2019 peaesinejad olid Bobby McFerrin, John Scofield, Joshua Redman ja Judith Hill. Mitte ühelgi varasemal aastal pole Eesti artistid esitlenud festivalil nii arvukalt oma värsket loomingut – jazzisõpradeni jõudis üheksa uut albumit. Festivali koduks on juba viiendat aastat Telliskivi Loomelinnak. Sel aastal ootas publikult värskelt renoveeritud Punane Maja ning festivali Jazzkaar juubelipidustused jätkuvad Telliskivi Loomelinnaku 10. sünnipäeva peonädalaga.
### Response:
Jazzkaar lõpetas John Scofieldiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaan Tõnissoni instituudi (JTI) kodanikuhariduse keskus on alates instituudi loomisaegadest tegelnud üldhariduskooli ühiskonnaõpetuse õppeaine esmalt ellujäämisele kaasa aitamisega ja seejärel arendamisega. Küllap kolleegid, kes õpetasid ajalugu ja ühiskonnaõpetust 1990-ndail ja pärast sajandivahetust, mäletavad oma koostööd JTI-ga.
Praeguse üldhariduskoolis õpetatava ühiskonnaõpetuse aine alused, õpetuse eesmärgid, sisuvalikud ja metoodilised soovitused pärinevadki veerand sajandi tagant. Ühiskond, milles elame, on teinud selle aja jooksul läbi tohutu arengu, ning muutused üha kiirenevad. Seejuures satub muutustesse üha uusi eluvaldkondi. Ka niisuguseid, mis on pikemat aega püsinud stabiilsena.
"Pole usutav, et praegust ühiskonda ongi parim õpilastele õpetada praegu kehtiva õppekava alusel sisuliselt 1990. aastatesse ulatuvat kehtivat ainekava järgides."
Jaan Tõnissoni instituut tunneb muret ja vastutust ning soovib ühiskonnaõpetusele esitatavad uued väljakutsed välja selgitada, neid hinnata, tuvastada, kas ja mida peaks selle õppeaine õpetamisel muutma. Muutmise vajadus on ilmne. Pole usutav, et praegust ühiskonda ongi parim õpilastele õpetada praegu kehtiva õppekava alusel sisuliselt 1990. aastatesse ulatuvat kehtivat ainekava järgides.
Kampaanialik tegevus
Eesti hariduses on möödunud aastakümnete jooksul tehtud mitmeid järelemõtlematuid otsuseid ning sunnitud koole neid täitma. Üheks reljeefsemaks, kas just kraavist kraavi, kuid ühest teeservast teise vonklemise näiteks on riigieksamite sisseviimise, sellele järgnenud eksamiainete nimekirja laiendamise, sellele järgnenud eksamiainete nimekirja lühendamise ja nüüd siis ka peaaegu et riigieksamitest loobumise lugu.
Selle ning teiste samalaadsete "arengute" üks tõenäoline põhjus on, et meie koolides toimuva õppe sisul ei ole nii-öelda peremeest, kes asjadel silma peal hoiaks ja vajaduse ilmnemisel ratsionaalseid muutusi teeks.
Seni on asjad toimunud laias laastus kampaanialikult. Kahjuks tuleb tõdeda, et vähemalt ajaloo ja ühiskonnaõpetuse vajadusi pole ka meie paarikümneaastane aineõpetajate massiorganisatsioon suutnud ja võib-olla tahtnudki arvestada ega neile reageerida.
JTI soovib käesoleval aastal saada ühiskonnaõpetuse seisust mitmetahulise ülevaate. Soovime kogutavaid andmeid analüüsida ning seejärel pakkuda välja ettepanekud ühiskonnaõpetuse nüüdisajastamiseks. Asi on lihtsalt sedavõrd meie enda ajaloo, kultuuritausta ja praeguste vajadustega seotud.
Siiski, hiljaaegu külastas Eestit ja ka teisi Balti riike meie kauaaegne kolleeg USA-st Indiana ülikoolist. Indiana ülikooliga koostöös on JTI pakkunud õpetajatele enesearenduse võimalusi õppevara luues, oleme andnud välja sotsiaalainetes kasutatavaid aktiivõppe meetodite käsiraamatuid, päris mitmed Eesti õpetajad on saanud külastada USA-d, 1990. aastatel toimusid õpetajate massitäiendkoolitused.
Professor Mason külastas Eestis viibides ühiskonnaõpetuse tunde ja vestles inimestega, kellel eeldatavalt on puutumus ühiskonnaõpetusse. Tema vaatlus ja järeldused siinnähtu kohta saavad olla lähtekohaks JTI selle aasta projektile. Mason saab nimelt võrrelda siin kümme aastat tagasi tehtut ja kogetut nüüd nähtuga ning otsustada, mis on läinud ootuspäraselt, mis mitte.
Mõtlemapanevad vastused
Kui professor Masoni muljed on praeguse seisuga nii-öelda abistava tähtsusega, siis tõsisema sisendi ühiskonnaõpetuse nüüdisajastamiseks annavad meie koolide õpetajad ja õpilased. Umbes kuu aega tagasi saatis allakirjutanu välja e-kirjad kümmekonna lihtsa küsimusega aine kohta pea kõikidele ühiskonnaõpetuse õpetajatele kõikides koolitüüpides ja -astmetes.
Mitmesajale väljasaadetud kirjale saabus mõnikümmend vastust. Oleks eeldanud rohkem tagasisidet, kuid ka see on piisav. Tendentsid ilmnevad sellestki materjalist.
Mõtlema pani, et päris suure hulga koolide kodulehtedelt ei leiagi ühiskonnaõpetuse õpetaja kontakte. Kas seda õppeainet siis ei õpetatagi? Või peetakse seda nii marginaalseks, et aine ei vääri esiletõstmist? Mõtlema pani ka see, et vastuseid ei saabunud õpetajatelt, kes peaksid eelduste kohaselt oma positsioonilt olema ainearenduse asjadega riigi tasandil seotud.
Praegu saabuvad hinnangud ühiskonnaõpetusele õpilastelt. Järgmised sammud on kavandatud. Õpetajatelt ja õpilastelt saadavad hinnangud on arusaadavalt üks segment lähteandmetest, mille alusel aine uuendusettepanekuid välja töötatakse. Arusaadavalt ei saa koolirahvas selles üliolulises valdkonnas olla aga ainus või peamine suunaandja. Arendustöösse kaasatakse ka teiste eluvaldkondade esindajaid.
Käesoleva loo eesmärk on anda lugejatele teada, et Jaan Tõnissoni instituut töötab 2019. aastal välja ühiskonnaõpetuse aine nüüdisajastamisettepanekuid. Esitame käesolevaga üleskutse kõikidele, kes soovivad selles asjas kaasa rääkida, anda oma soovist teada aadressil [email protected]. | Sulev Valdmaa: muutuva ühiskonna käsitlemine koolis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaan Tõnissoni instituudi (JTI) kodanikuhariduse keskus on alates instituudi loomisaegadest tegelnud üldhariduskooli ühiskonnaõpetuse õppeaine esmalt ellujäämisele kaasa aitamisega ja seejärel arendamisega. Küllap kolleegid, kes õpetasid ajalugu ja ühiskonnaõpetust 1990-ndail ja pärast sajandivahetust, mäletavad oma koostööd JTI-ga.
Praeguse üldhariduskoolis õpetatava ühiskonnaõpetuse aine alused, õpetuse eesmärgid, sisuvalikud ja metoodilised soovitused pärinevadki veerand sajandi tagant. Ühiskond, milles elame, on teinud selle aja jooksul läbi tohutu arengu, ning muutused üha kiirenevad. Seejuures satub muutustesse üha uusi eluvaldkondi. Ka niisuguseid, mis on pikemat aega püsinud stabiilsena.
"Pole usutav, et praegust ühiskonda ongi parim õpilastele õpetada praegu kehtiva õppekava alusel sisuliselt 1990. aastatesse ulatuvat kehtivat ainekava järgides."
Jaan Tõnissoni instituut tunneb muret ja vastutust ning soovib ühiskonnaõpetusele esitatavad uued väljakutsed välja selgitada, neid hinnata, tuvastada, kas ja mida peaks selle õppeaine õpetamisel muutma. Muutmise vajadus on ilmne. Pole usutav, et praegust ühiskonda ongi parim õpilastele õpetada praegu kehtiva õppekava alusel sisuliselt 1990. aastatesse ulatuvat kehtivat ainekava järgides.
Kampaanialik tegevus
Eesti hariduses on möödunud aastakümnete jooksul tehtud mitmeid järelemõtlematuid otsuseid ning sunnitud koole neid täitma. Üheks reljeefsemaks, kas just kraavist kraavi, kuid ühest teeservast teise vonklemise näiteks on riigieksamite sisseviimise, sellele järgnenud eksamiainete nimekirja laiendamise, sellele järgnenud eksamiainete nimekirja lühendamise ja nüüd siis ka peaaegu et riigieksamitest loobumise lugu.
Selle ning teiste samalaadsete "arengute" üks tõenäoline põhjus on, et meie koolides toimuva õppe sisul ei ole nii-öelda peremeest, kes asjadel silma peal hoiaks ja vajaduse ilmnemisel ratsionaalseid muutusi teeks.
Seni on asjad toimunud laias laastus kampaanialikult. Kahjuks tuleb tõdeda, et vähemalt ajaloo ja ühiskonnaõpetuse vajadusi pole ka meie paarikümneaastane aineõpetajate massiorganisatsioon suutnud ja võib-olla tahtnudki arvestada ega neile reageerida.
JTI soovib käesoleval aastal saada ühiskonnaõpetuse seisust mitmetahulise ülevaate. Soovime kogutavaid andmeid analüüsida ning seejärel pakkuda välja ettepanekud ühiskonnaõpetuse nüüdisajastamiseks. Asi on lihtsalt sedavõrd meie enda ajaloo, kultuuritausta ja praeguste vajadustega seotud.
Siiski, hiljaaegu külastas Eestit ja ka teisi Balti riike meie kauaaegne kolleeg USA-st Indiana ülikoolist. Indiana ülikooliga koostöös on JTI pakkunud õpetajatele enesearenduse võimalusi õppevara luues, oleme andnud välja sotsiaalainetes kasutatavaid aktiivõppe meetodite käsiraamatuid, päris mitmed Eesti õpetajad on saanud külastada USA-d, 1990. aastatel toimusid õpetajate massitäiendkoolitused.
Professor Mason külastas Eestis viibides ühiskonnaõpetuse tunde ja vestles inimestega, kellel eeldatavalt on puutumus ühiskonnaõpetusse. Tema vaatlus ja järeldused siinnähtu kohta saavad olla lähtekohaks JTI selle aasta projektile. Mason saab nimelt võrrelda siin kümme aastat tagasi tehtut ja kogetut nüüd nähtuga ning otsustada, mis on läinud ootuspäraselt, mis mitte.
Mõtlemapanevad vastused
Kui professor Masoni muljed on praeguse seisuga nii-öelda abistava tähtsusega, siis tõsisema sisendi ühiskonnaõpetuse nüüdisajastamiseks annavad meie koolide õpetajad ja õpilased. Umbes kuu aega tagasi saatis allakirjutanu välja e-kirjad kümmekonna lihtsa küsimusega aine kohta pea kõikidele ühiskonnaõpetuse õpetajatele kõikides koolitüüpides ja -astmetes.
Mitmesajale väljasaadetud kirjale saabus mõnikümmend vastust. Oleks eeldanud rohkem tagasisidet, kuid ka see on piisav. Tendentsid ilmnevad sellestki materjalist.
Mõtlema pani, et päris suure hulga koolide kodulehtedelt ei leiagi ühiskonnaõpetuse õpetaja kontakte. Kas seda õppeainet siis ei õpetatagi? Või peetakse seda nii marginaalseks, et aine ei vääri esiletõstmist? Mõtlema pani ka see, et vastuseid ei saabunud õpetajatelt, kes peaksid eelduste kohaselt oma positsioonilt olema ainearenduse asjadega riigi tasandil seotud.
Praegu saabuvad hinnangud ühiskonnaõpetusele õpilastelt. Järgmised sammud on kavandatud. Õpetajatelt ja õpilastelt saadavad hinnangud on arusaadavalt üks segment lähteandmetest, mille alusel aine uuendusettepanekuid välja töötatakse. Arusaadavalt ei saa koolirahvas selles üliolulises valdkonnas olla aga ainus või peamine suunaandja. Arendustöösse kaasatakse ka teiste eluvaldkondade esindajaid.
Käesoleva loo eesmärk on anda lugejatele teada, et Jaan Tõnissoni instituut töötab 2019. aastal välja ühiskonnaõpetuse aine nüüdisajastamisettepanekuid. Esitame käesolevaga üleskutse kõikidele, kes soovivad selles asjas kaasa rääkida, anda oma soovist teada aadressil [email protected].
### Response:
Sulev Valdmaa: muutuva ühiskonna käsitlemine koolis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokuratuuri pressiesindaja ütles ERR-ile, et taotlus esitati 23. aprillil.
Põhiseadus sätestab, et riigikogu liige on puutumatu, teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Kui riigikogu peaks otsustama immuniteeti mitte ära võtta, siis kriminaalmenetlus peatatakse ning on võimalus, et see jätkub peale riigikogu liikme volituste lõppemist.
Prokuratuur süüdistab Kalev Kallot kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
Märtsis toimunud riigikogu valimistel kogus Kallo 289 häält. | Prokuratuur taotleb Kalev Kallolt saadikupuutumatuse äravõtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokuratuuri pressiesindaja ütles ERR-ile, et taotlus esitati 23. aprillil.
Põhiseadus sätestab, et riigikogu liige on puutumatu, teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Kui riigikogu peaks otsustama immuniteeti mitte ära võtta, siis kriminaalmenetlus peatatakse ning on võimalus, et see jätkub peale riigikogu liikme volituste lõppemist.
Prokuratuur süüdistab Kalev Kallot kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.
Märtsis toimunud riigikogu valimistel kogus Kallo 289 häält.
### Response:
Prokuratuur taotleb Kalev Kallolt saadikupuutumatuse äravõtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul on ettevalmistused üle-eestiliseks talgupäevaks sujunud hästi. "Head vastukaja on saanud nii laulu- kui ka tantsupeo juubeliaastaga seotud talgud, õueraamatukogude meisterdamine kui ka nurmenukutalgud, millele me tänavu üle Eesti rohkem tähelepanu pöörame," rääkis Tüür. "Samas on sadades paikades üle Eesti kavas traditsioonilisemad kevadised talgutööd ning praegu käivad usinad ettevalmistused ühiseks talgupäevaks eeloleval laupäeval," lisas ta.
Töökäsi oodatakse igal pool, kuid enda kirjapanek Teeme Ära kodulehel on oluline just seetõttu, et talgujuhid saaksid paremini valmistuda nii tööde, töövahendite kui ka talgusupi varumiseks.
Veel pole hilja ka talguid kirja panna, inimesi kaasa kutsuda ning oma kogukonna või kodukandi jaoks vajalikud tööd ühiselt plaani võtta. Hiljemalt 30. aprillil Teeme Ära kodulehel registreeritud talgupaikadesse jõutakse kätte toimetada ka talgute stardipakett, mis sisaldab praktilisi nõuandeid ja valiku abivahendeid talgupäeva paremaks ettevalmistamiseks.
Tänavune talgukevad kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail peetava üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga, võttes fookusesse erinevad talguteemad. Koostöös Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku. Samuti kutsutakse eestimaalasi kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses ning osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Kuid nagu ikka, on Teeme Ära talgupäeval teretulnud ka kõik muud tööd ja tegemised, mis kodukandis vajavad ühist ärategemist.
Teeme Ära talgupäev on kümnete tuhandete eestimaalaste igakevadine suursündmus, et tulla kokku ja teha üheskoos ära kodupaiga kõige vajalikumad tööd. Talgute registreerimine talguveebis algas märtsis, stardipakettide laialisaatmine ja talguliste kirjapanek saavad hoo sisse aprillist ning ühine üle-eestiline talgupäev toimub traditsiooniliselt maikuu esimesel laupäeval. 2018. aastal korraldati üle Eesti kokku 2177 talgut, millest võttis osa 53 128 inimest ehk neli protsenti eestimaalastest. | Laupäevasele talgupäevale on end registreerinud 18 000 osalejat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul on ettevalmistused üle-eestiliseks talgupäevaks sujunud hästi. "Head vastukaja on saanud nii laulu- kui ka tantsupeo juubeliaastaga seotud talgud, õueraamatukogude meisterdamine kui ka nurmenukutalgud, millele me tänavu üle Eesti rohkem tähelepanu pöörame," rääkis Tüür. "Samas on sadades paikades üle Eesti kavas traditsioonilisemad kevadised talgutööd ning praegu käivad usinad ettevalmistused ühiseks talgupäevaks eeloleval laupäeval," lisas ta.
Töökäsi oodatakse igal pool, kuid enda kirjapanek Teeme Ära kodulehel on oluline just seetõttu, et talgujuhid saaksid paremini valmistuda nii tööde, töövahendite kui ka talgusupi varumiseks.
Veel pole hilja ka talguid kirja panna, inimesi kaasa kutsuda ning oma kogukonna või kodukandi jaoks vajalikud tööd ühiselt plaani võtta. Hiljemalt 30. aprillil Teeme Ära kodulehel registreeritud talgupaikadesse jõutakse kätte toimetada ka talgute stardipakett, mis sisaldab praktilisi nõuandeid ja valiku abivahendeid talgupäeva paremaks ettevalmistamiseks.
Tänavune talgukevad kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail peetava üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga, võttes fookusesse erinevad talguteemad. Koostöös Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku. Samuti kutsutakse eestimaalasi kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses ning osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Kuid nagu ikka, on Teeme Ära talgupäeval teretulnud ka kõik muud tööd ja tegemised, mis kodukandis vajavad ühist ärategemist.
Teeme Ära talgupäev on kümnete tuhandete eestimaalaste igakevadine suursündmus, et tulla kokku ja teha üheskoos ära kodupaiga kõige vajalikumad tööd. Talgute registreerimine talguveebis algas märtsis, stardipakettide laialisaatmine ja talguliste kirjapanek saavad hoo sisse aprillist ning ühine üle-eestiline talgupäev toimub traditsiooniliselt maikuu esimesel laupäeval. 2018. aastal korraldati üle Eesti kokku 2177 talgut, millest võttis osa 53 128 inimest ehk neli protsenti eestimaalastest.
### Response:
Laupäevasele talgupäevale on end registreerinud 18 000 osalejat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu Ahto Lobjakas on end ise tituleerinud, on ta eelkõige filosoof. Seega oleks ajakirjaniku või arvamusliidri rolli omistamine temale selle klassikalises tähenduses meelevaldne. Lobjakas esindab nišiideoloogiat (enesekonstrueeritud äärmusvasakliberalism), mis pole isegi mujal Euroopas nii laialt levinud, et sellest peaks igapäevaselt diskuteerima meie nn peavoolumeedias.
Kui Lobjaka filosoofiline doktriin rajaneb väljaütlemisel Postimehes, et "iga Pariisi moslem on rohkem eurooplane – k.a mõrvarid – kui nahavärvile või seedimata kristlusele toetuv poolharitlane Eestis", siis sellist maailmavaadet võib ju korra meedias avaldada, kuid sellele filosoofiale ei saa rajada pidevalt tiražeeritavat arvamusplatvormi.
Mis on toimunud, see on neli aastat Ahto Lobjaka kajastatud olukorda riigis ja läbi sellesama filosoofilise ideoloogia prisma. Võrdluseks – oleks ju kentsakas lasta pidevalt eetrisse mõne sotsialismiaegse funktsionäri analüüse, mis on esitatud läbi autori kommunistliku maailmavaate.
Raadiosaated "Olukorrast riigis" ja "Rahva teenrid" on minu arvamust mööda poliitikasaated, milles peaks neutraalselt ja tasakaalustatult analüüsima riigis ja mujal toimuvat ning viimane on sellega ka kenasti toime tulnud. Saates "Olukorrast riigis" toimub aga üks lõputu vaidlus saatejuhtide Ahto Lobjaka ja Andrus Karnau endi maailmavaateliste seisukohtade ümber, mis on enamasti kiskunud inetuks kraaklemiseks, selmet analüüsida sündmusi ideoloogiliste prillideta.
Kas tõesti pole kellelegi pähe tulnud, et meie ühiskonna polariseerumise ja lõhestamise üks põhjusi peitub just siinsamas? Selle tunnistuseks on sajad ja sajad negatiivsed kommentaarid, rõhutan - ainult negatiivsed, Ahto Lobjaka artiklite sabas.
Asi pole mitte Lobjaka poolt viljeldavas EKRE kriitikas, vaid Lobjaka monoideoloogias, mis on looritatud müstiliste uus-euroopalike väärtustega, mis omakorda kipuvad sageli olema vastuolus meie riigi põhiseaduslike arusaamadega. Olgu nii, aga seda pole mõistlik pealetükkivalt pakkuda kogu meie rahvale ja kui pakkumine rahvale ei sobi, siis pannakse tööle sildistamis- ja süüdistusmasinad.
"Kui keegi arvab, et Ahto Lobjakas sai endale pähe märtrioreooli provokatiivselt kirsadega uue valitsuse "kapsaaeda" astudes, siis aidakem üheskoos tal sellest oreoolist vabaneda."
Usun, et peale enesetsensuuri nõude (välist tsensuuri Lobjaka suhtes ei rakendata) tuleks samapalju, kui avaldatakse Lobjakat avaldada vastukaaluks Hardo Pajula, Kaupo Vippi või kellegi kolmanda nišiideoloogiat. Ja seda tuleks teha temaatilistes ideoloogia-alastes saadetes, mitte esitleda seguna päevauudistest ja filosoofilistest analüüsidest. Kui keegi arvab, et Ahto Lobjakas sai endale pähe märtrioreooli provokatiivselt kirsadega uue valitsuse "kapsaaeda" astudes, siis aidakem üheskoos tal sellest oreoolist vabaneda.
Ja lõpumärkusena. Olles kuulanud läbi aegade umbes 99 protsenti kõigist kolmest ERR-i nädalalõpu poliitsaadetest, olen arvamusel, et kahest sellisest peaks piisama ja sellega paraneks ka saadete kvaliteet. Kolmanda asemel võiks aga olla areen erinevate ideoloogiate dispuudiks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Tarmo Pikner: ajakirjandusvabadus pole Ahto Lobjaka puhul teemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu Ahto Lobjakas on end ise tituleerinud, on ta eelkõige filosoof. Seega oleks ajakirjaniku või arvamusliidri rolli omistamine temale selle klassikalises tähenduses meelevaldne. Lobjakas esindab nišiideoloogiat (enesekonstrueeritud äärmusvasakliberalism), mis pole isegi mujal Euroopas nii laialt levinud, et sellest peaks igapäevaselt diskuteerima meie nn peavoolumeedias.
Kui Lobjaka filosoofiline doktriin rajaneb väljaütlemisel Postimehes, et "iga Pariisi moslem on rohkem eurooplane – k.a mõrvarid – kui nahavärvile või seedimata kristlusele toetuv poolharitlane Eestis", siis sellist maailmavaadet võib ju korra meedias avaldada, kuid sellele filosoofiale ei saa rajada pidevalt tiražeeritavat arvamusplatvormi.
Mis on toimunud, see on neli aastat Ahto Lobjaka kajastatud olukorda riigis ja läbi sellesama filosoofilise ideoloogia prisma. Võrdluseks – oleks ju kentsakas lasta pidevalt eetrisse mõne sotsialismiaegse funktsionäri analüüse, mis on esitatud läbi autori kommunistliku maailmavaate.
Raadiosaated "Olukorrast riigis" ja "Rahva teenrid" on minu arvamust mööda poliitikasaated, milles peaks neutraalselt ja tasakaalustatult analüüsima riigis ja mujal toimuvat ning viimane on sellega ka kenasti toime tulnud. Saates "Olukorrast riigis" toimub aga üks lõputu vaidlus saatejuhtide Ahto Lobjaka ja Andrus Karnau endi maailmavaateliste seisukohtade ümber, mis on enamasti kiskunud inetuks kraaklemiseks, selmet analüüsida sündmusi ideoloogiliste prillideta.
Kas tõesti pole kellelegi pähe tulnud, et meie ühiskonna polariseerumise ja lõhestamise üks põhjusi peitub just siinsamas? Selle tunnistuseks on sajad ja sajad negatiivsed kommentaarid, rõhutan - ainult negatiivsed, Ahto Lobjaka artiklite sabas.
Asi pole mitte Lobjaka poolt viljeldavas EKRE kriitikas, vaid Lobjaka monoideoloogias, mis on looritatud müstiliste uus-euroopalike väärtustega, mis omakorda kipuvad sageli olema vastuolus meie riigi põhiseaduslike arusaamadega. Olgu nii, aga seda pole mõistlik pealetükkivalt pakkuda kogu meie rahvale ja kui pakkumine rahvale ei sobi, siis pannakse tööle sildistamis- ja süüdistusmasinad.
"Kui keegi arvab, et Ahto Lobjakas sai endale pähe märtrioreooli provokatiivselt kirsadega uue valitsuse "kapsaaeda" astudes, siis aidakem üheskoos tal sellest oreoolist vabaneda."
Usun, et peale enesetsensuuri nõude (välist tsensuuri Lobjaka suhtes ei rakendata) tuleks samapalju, kui avaldatakse Lobjakat avaldada vastukaaluks Hardo Pajula, Kaupo Vippi või kellegi kolmanda nišiideoloogiat. Ja seda tuleks teha temaatilistes ideoloogia-alastes saadetes, mitte esitleda seguna päevauudistest ja filosoofilistest analüüsidest. Kui keegi arvab, et Ahto Lobjakas sai endale pähe märtrioreooli provokatiivselt kirsadega uue valitsuse "kapsaaeda" astudes, siis aidakem üheskoos tal sellest oreoolist vabaneda.
Ja lõpumärkusena. Olles kuulanud läbi aegade umbes 99 protsenti kõigist kolmest ERR-i nädalalõpu poliitsaadetest, olen arvamusel, et kahest sellisest peaks piisama ja sellega paraneks ka saadete kvaliteet. Kolmanda asemel võiks aga olla areen erinevate ideoloogiate dispuudiks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Tarmo Pikner: ajakirjandusvabadus pole Ahto Lobjaka puhul teemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mathew Barzal oli esimesel kolmandikul arvulisest ülekaalust Islandersi juhtima viinud, kuid Hurricanes otsustas mängu saatuse viimase kolmandiku alguses 48 sekundi jooksul.
Kõigepealt viigistas Warren Foegele ja mõned hetked hiljem viskas Nino Niederreiter külaliste võidutabamuse.
Colorado Avalanche alistas läänekonverentsi poolfinaalis samuti võõrsil San Jose Sharksi 4:3 (0:1, 2:0, 2:2) ja viigistas seeria üks-ühele.
Värava ja kaks resultatiivset söötu sai kirja Colorado kaitsemängija Tyson Barrie. San Josele ei piisanud ka samuti kaitsja Brent Burnsi kahest väravat ja ühest tulemuslikust söödust. | Hurricanes haaras Islandersi vastu ka teise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mathew Barzal oli esimesel kolmandikul arvulisest ülekaalust Islandersi juhtima viinud, kuid Hurricanes otsustas mängu saatuse viimase kolmandiku alguses 48 sekundi jooksul.
Kõigepealt viigistas Warren Foegele ja mõned hetked hiljem viskas Nino Niederreiter külaliste võidutabamuse.
Colorado Avalanche alistas läänekonverentsi poolfinaalis samuti võõrsil San Jose Sharksi 4:3 (0:1, 2:0, 2:2) ja viigistas seeria üks-ühele.
Värava ja kaks resultatiivset söötu sai kirja Colorado kaitsemängija Tyson Barrie. San Josele ei piisanud ka samuti kaitsja Brent Burnsi kahest väravat ja ühest tulemuslikust söödust.
### Response:
Hurricanes haaras Islandersi vastu ka teise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie jaoks oli tegemist hea ja õpetliku kogemusega," rääkis bändi multiinstrumentalist Hando Jaksi. "Spordis ja muusikas on palju sarnaseid jooni, mõlemad nõuavad väga tugevat meelekindlust, vankumatut tahet ja palju tööd. Filmi treileri lugu "Legends Are Made" põhimõtteliselt sellest räägibki. Were you born to greatness? No, legends are made. It's hard and pays less, now get out of the way. Is there life so painless? No, lessons prevail," selgitas Jaksi.
Nagu suur osa eestlastest, elavad ka I Wear* Experimenti liikmed Oti ja Martini sõitudele kaasa.
Muusikat saab kuulata erinevatelt digiplatvormidelt nagu näiteks Spotify ja Deezer.
I Wear* Experimenti näeb lavalaudadel 9. mail Von Krahlis koos ansambliga Catapulta ning 11. mail Helsingis, klubis On The Rocks koos ansambliga Ideomotor (FI). | I Wear* Experiment andis välja EP Ott Tänaku filmi muusikaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie jaoks oli tegemist hea ja õpetliku kogemusega," rääkis bändi multiinstrumentalist Hando Jaksi. "Spordis ja muusikas on palju sarnaseid jooni, mõlemad nõuavad väga tugevat meelekindlust, vankumatut tahet ja palju tööd. Filmi treileri lugu "Legends Are Made" põhimõtteliselt sellest räägibki. Were you born to greatness? No, legends are made. It's hard and pays less, now get out of the way. Is there life so painless? No, lessons prevail," selgitas Jaksi.
Nagu suur osa eestlastest, elavad ka I Wear* Experimenti liikmed Oti ja Martini sõitudele kaasa.
Muusikat saab kuulata erinevatelt digiplatvormidelt nagu näiteks Spotify ja Deezer.
I Wear* Experimenti näeb lavalaudadel 9. mail Von Krahlis koos ansambliga Catapulta ning 11. mail Helsingis, klubis On The Rocks koos ansambliga Ideomotor (FI).
### Response:
I Wear* Experiment andis välja EP Ott Tänaku filmi muusikaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Boston haaras ohjad avaveerandil ja läks teisel perioodil korraks ka 15 punktiga juhtima (40:25), aga siis murdis Milwaukee järele ja poolajaks juhtis Boston vaid kahe silmaga 52:50.
Kolmandal veerandil asusid külalised aga taas jõudsalt vahet kasvatama, viies selle esialgu kümnele (66:56) ja seejärel lausa 21 punktile (86:65).
Viimasel perioodil ei suutnud Milwaukee järele tulla ja vahepeal tosinale silmale (92:80) vähenenud vahe suurenes peagi jälle enam kui paarikümnele punktile.
Bostonit vedasid mängujuht Kyrie Irving 26 punkti ja 11 resultatiivse sööduga ning keskmängija Al Horford 20 punkti ja 11 lauapalliga. Milwaukee täht Giannis Antetokounmpo korjas 22 silma.
Tasavägisemaks osutus läänekonverentsi poolfinaali avamäng, kus Golden State Warriors sai kodus jagu Houston Rocketsist 104:100 (28:19, 25:34, 30:23, 21:24).
Warriors haaras avaveerandi lõpuks üheksapunktise eduseisu ja väikest edu hoiti ka pea avapoolaja lõpuni, kuid Eric Gordoni kolmene viigistas vaheajaks siiski seisu 53:53.
Tasavägiselt jätkati ka pärast vaheaega, kuigi veerandi lõpupoole hakkas Golden State vaikselt taas eest ära nihkuma. Viimasel veerandil jõudis Houston korraks viigini 89:89, kuid sealtmaalt hoidis Warriors mõnepunktist edu lõpuni.
Warriorsi eest on nendes play-off 'ides heas hoos Kevin Durant, kelle arvele kogunes pühapäeval 35 punkti. Täpselt sama skoorini jõudis kaotajate poolelt James Harden. | NBA: Boston jättis Milwaukee koduväljakueelisest kohe ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Boston haaras ohjad avaveerandil ja läks teisel perioodil korraks ka 15 punktiga juhtima (40:25), aga siis murdis Milwaukee järele ja poolajaks juhtis Boston vaid kahe silmaga 52:50.
Kolmandal veerandil asusid külalised aga taas jõudsalt vahet kasvatama, viies selle esialgu kümnele (66:56) ja seejärel lausa 21 punktile (86:65).
Viimasel perioodil ei suutnud Milwaukee järele tulla ja vahepeal tosinale silmale (92:80) vähenenud vahe suurenes peagi jälle enam kui paarikümnele punktile.
Bostonit vedasid mängujuht Kyrie Irving 26 punkti ja 11 resultatiivse sööduga ning keskmängija Al Horford 20 punkti ja 11 lauapalliga. Milwaukee täht Giannis Antetokounmpo korjas 22 silma.
Tasavägisemaks osutus läänekonverentsi poolfinaali avamäng, kus Golden State Warriors sai kodus jagu Houston Rocketsist 104:100 (28:19, 25:34, 30:23, 21:24).
Warriors haaras avaveerandi lõpuks üheksapunktise eduseisu ja väikest edu hoiti ka pea avapoolaja lõpuni, kuid Eric Gordoni kolmene viigistas vaheajaks siiski seisu 53:53.
Tasavägiselt jätkati ka pärast vaheaega, kuigi veerandi lõpupoole hakkas Golden State vaikselt taas eest ära nihkuma. Viimasel veerandil jõudis Houston korraks viigini 89:89, kuid sealtmaalt hoidis Warriors mõnepunktist edu lõpuni.
Warriorsi eest on nendes play-off 'ides heas hoos Kevin Durant, kelle arvele kogunes pühapäeval 35 punkti. Täpselt sama skoorini jõudis kaotajate poolelt James Harden.
### Response:
NBA: Boston jättis Milwaukee koduväljakueelisest kohe ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kohtumistel publikuga on meilt väga palju küsitud, kas filmi muusika antakse välja ka eraldi kogumikuna - nüüd on võimalik huvilistel seda veebiplatvormidel tasuta kuulata," ütles filmi produtsent Ivo Felt.
Filmi originaalmuusika autor Mihkel Zilmer on sündinud Tartus, kus õppis klaverit, klassikalist kitarri ja klassikalist laulmist. Õpinguid jätkas ta Šotimaal Glasgow ülikoolis kompositsiooni ja klassikalise laulmise erialal, mille käigus hakkas keskenduma komponeerimisele filmide jaoks. Magistrikraadi sai ta Amsterdami konservatooriumis, mille lõpetas filmiheliloojana 2011. aastal. Ta on kirjutanud muusikat Taani, Inglise, Iiri, Soome ja Eesti filmidele, kokku üle 60 projektile.
Helilooja Pärt Uusberg on õppinud Georg Otsa nimelises muusikakoolis koorijuhtimist ja heliloomingut. Edasi jätkas ta õpinguid Eesti muusikaakadeemias heliloomingu ja kompositsiooni erialal. Hetkel omandab Uusberg teist magistrikraadi orkestridirigeerimise alal.
Mängufilmi "Tõde ja õigus" on praeguseks käinud kinodes vaatamas pea 260 000 kinokülastajat, mis on taasiseseisvunud Eesti ajaloo rekord. Filmi on võimalik kinos näha veel viimaseid nädalaid.
Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord. | "Tõe ja õiguse" muusikast ilmus album | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohtumistel publikuga on meilt väga palju küsitud, kas filmi muusika antakse välja ka eraldi kogumikuna - nüüd on võimalik huvilistel seda veebiplatvormidel tasuta kuulata," ütles filmi produtsent Ivo Felt.
Filmi originaalmuusika autor Mihkel Zilmer on sündinud Tartus, kus õppis klaverit, klassikalist kitarri ja klassikalist laulmist. Õpinguid jätkas ta Šotimaal Glasgow ülikoolis kompositsiooni ja klassikalise laulmise erialal, mille käigus hakkas keskenduma komponeerimisele filmide jaoks. Magistrikraadi sai ta Amsterdami konservatooriumis, mille lõpetas filmiheliloojana 2011. aastal. Ta on kirjutanud muusikat Taani, Inglise, Iiri, Soome ja Eesti filmidele, kokku üle 60 projektile.
Helilooja Pärt Uusberg on õppinud Georg Otsa nimelises muusikakoolis koorijuhtimist ja heliloomingut. Edasi jätkas ta õpinguid Eesti muusikaakadeemias heliloomingu ja kompositsiooni erialal. Hetkel omandab Uusberg teist magistrikraadi orkestridirigeerimise alal.
Mängufilmi "Tõde ja õigus" on praeguseks käinud kinodes vaatamas pea 260 000 kinokülastajat, mis on taasiseseisvunud Eesti ajaloo rekord. Filmi on võimalik kinos näha veel viimaseid nädalaid.
Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord.
### Response:
"Tõe ja õiguse" muusikast ilmus album |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegu on esimese tehasemeeskonnaga, kes on andnud teada oma osalemisest tänavu esimest korda korraldataval WRC promotsioonirallil. Lappi ja Ferm on kindlasti Soome MM-ralli oludele sarnastes tingimustes kiired ja Citroën C3 WRC võistlusauto näitas juba eelmisel aastal Lõuna-Eestis sõidetud katsetel head kiirust.
Rally Estonia ja selle katsed on Lappile ja Fermile tuttavad, kuna nad startisid Rally Estonial 2014. aastal S2000 autoga ja saavutasid viienda koha. Alates sellest hooajast sõidavad nad WRC sarjas Citroën Total WRT meeskonnas ja hetkel on nad autoralli maailmameistrivõistlustel kaheksandal kohal. Selle aasta parim tulemus on Rootsi MM-ralli teine koht.
Esapekka Lappi: "Ettevalmistus Soome MM-ralli jaoks on meile oluline ja osalemine Rally Estonial annab sellele tublisti lisaväärtust. Rally Estonia katsed on kohati sarnased Jyväskylä ümbruse teedele ja Eesti rallifännid on meid alati soojalt vastu võtnud, seega ootame juba suure huviga starti Rally Estonial."
Pierre Budar, Citroën Racing juht: "Eelmisel aastal saime Eestis väga sooja vastuvõtu ja usun, et Soome MM-rallil saadud teine koht oli suuresti tänu osalemisele Rally Estonial, kus saime autot väga sarnastes oludes testida. Sel aastal on Esapekka osas samad eesmärgid, et ta saaks enne oma kodurallit hea tunde ja samuti on meie eesmärk koguda vajaliku infot ka Sebastieni (Ogier') auto ettevalmistamiseks Soome MM-rallil."
Esapekka Lappi ja Janne Fermi ning Citroën Total WRT meeskonna startimine Shell Helix Rally Estonial on oluline ka Citroëni Baltikumi maaletooja, Veho Eesti AS jaoks.
Mihkel Vaks, Citroëni Baltikumi maaletooja Veho Eesti AS juhatuse liige: "Meil on taaskord hea meel tervitada Citroëni tehasetiimi Eesti ralliradadel. Koostöös ralli korraldustiimi ja teiste sõiduautode maaletoojatega panustame kõik ühiselt sellesse, et Eesti oleks soositud sihtkoht WRC promotsiooniralli läbiviimiseks. Tehasetiimide jätkuv entusiasm on aga märk sellest, et võime kunagi saada au osaliseks võõrustada juba päris WRC maailmameistrivõistluste etappi."
Shell Helix Rally Estonia direktori, Urmo Aava sõnul on neil Citroëni meeskonnaga pikem koostöö ja see, et Prantsuse meeskond on taas stardis, on märk usaldusest.
Urmo Aava, Shell Helix Rally Estonia direktor: "Citroën on Rally Estonial kolmandat korda ja nende senine tagasiside on olnud edasiviiv. Esapekka Lappi ja Janne Ferm on Eesti rallifännide seas väga populaarsed ja usun, et neile tuleb kaasaelajaid ka Soomest. Nii nagu koostöö Citroëni meeskonnaga on ka koostöö Citroëni maaletooja Veho Eesti AS-iga olnud meil väga hea ja ka sellel korral on nende roll meeskonna stardi juures suur."
Rally Estonia 2019 sõidetakse 12.-14. juulil Tartu, Otepää, Elva, Kanepi ja Kambja teedel ning see on Eesti ja Läti meistrivõistluste, FIA European Rally Cup etapp ja WRC ametlik promotsiooniralli. | Esapekka Lappi stardib Rally Estonial | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegu on esimese tehasemeeskonnaga, kes on andnud teada oma osalemisest tänavu esimest korda korraldataval WRC promotsioonirallil. Lappi ja Ferm on kindlasti Soome MM-ralli oludele sarnastes tingimustes kiired ja Citroën C3 WRC võistlusauto näitas juba eelmisel aastal Lõuna-Eestis sõidetud katsetel head kiirust.
Rally Estonia ja selle katsed on Lappile ja Fermile tuttavad, kuna nad startisid Rally Estonial 2014. aastal S2000 autoga ja saavutasid viienda koha. Alates sellest hooajast sõidavad nad WRC sarjas Citroën Total WRT meeskonnas ja hetkel on nad autoralli maailmameistrivõistlustel kaheksandal kohal. Selle aasta parim tulemus on Rootsi MM-ralli teine koht.
Esapekka Lappi: "Ettevalmistus Soome MM-ralli jaoks on meile oluline ja osalemine Rally Estonial annab sellele tublisti lisaväärtust. Rally Estonia katsed on kohati sarnased Jyväskylä ümbruse teedele ja Eesti rallifännid on meid alati soojalt vastu võtnud, seega ootame juba suure huviga starti Rally Estonial."
Pierre Budar, Citroën Racing juht: "Eelmisel aastal saime Eestis väga sooja vastuvõtu ja usun, et Soome MM-rallil saadud teine koht oli suuresti tänu osalemisele Rally Estonial, kus saime autot väga sarnastes oludes testida. Sel aastal on Esapekka osas samad eesmärgid, et ta saaks enne oma kodurallit hea tunde ja samuti on meie eesmärk koguda vajaliku infot ka Sebastieni (Ogier') auto ettevalmistamiseks Soome MM-rallil."
Esapekka Lappi ja Janne Fermi ning Citroën Total WRT meeskonna startimine Shell Helix Rally Estonial on oluline ka Citroëni Baltikumi maaletooja, Veho Eesti AS jaoks.
Mihkel Vaks, Citroëni Baltikumi maaletooja Veho Eesti AS juhatuse liige: "Meil on taaskord hea meel tervitada Citroëni tehasetiimi Eesti ralliradadel. Koostöös ralli korraldustiimi ja teiste sõiduautode maaletoojatega panustame kõik ühiselt sellesse, et Eesti oleks soositud sihtkoht WRC promotsiooniralli läbiviimiseks. Tehasetiimide jätkuv entusiasm on aga märk sellest, et võime kunagi saada au osaliseks võõrustada juba päris WRC maailmameistrivõistluste etappi."
Shell Helix Rally Estonia direktori, Urmo Aava sõnul on neil Citroëni meeskonnaga pikem koostöö ja see, et Prantsuse meeskond on taas stardis, on märk usaldusest.
Urmo Aava, Shell Helix Rally Estonia direktor: "Citroën on Rally Estonial kolmandat korda ja nende senine tagasiside on olnud edasiviiv. Esapekka Lappi ja Janne Ferm on Eesti rallifännide seas väga populaarsed ja usun, et neile tuleb kaasaelajaid ka Soomest. Nii nagu koostöö Citroëni meeskonnaga on ka koostöö Citroëni maaletooja Veho Eesti AS-iga olnud meil väga hea ja ka sellel korral on nende roll meeskonna stardi juures suur."
Rally Estonia 2019 sõidetakse 12.-14. juulil Tartu, Otepää, Elva, Kanepi ja Kambja teedel ning see on Eesti ja Läti meistrivõistluste, FIA European Rally Cup etapp ja WRC ametlik promotsiooniralli.
### Response:
Esapekka Lappi stardib Rally Estonial |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimees kirjutas, et see muudatus kergitab ka volikogu esimehe Irina Janovitši palka. Palgatõus rakendub tagasiulatuvalt 1. aprillist. Jevgrafov on linnapea ametis 8. aprillist, kuid täidab linnapea kohuseid märtsi keskpaigast, mil umbusaldati tema eelkäijat Tarmo Tammistet.
Narva linnapea palgaga on võrdne linnavolikogu esimehele makstav töötasu. Volikogu praegusele esimehele Irina Janovitšile aga makstakse sellest vaid pool, kuna Janovitš töötab põhikohaga Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktorina.
Ida-Virumaa kõige paremini tasustatavad juhid on endiselt Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ja sealse volikogu esimees Riina Ivanova − mõlemad saavad 4320 eurot kuus. Kõikide ülejäänud Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide töötasu jääb alla Aleksei Jevgrafovile määratud 4000 euro. | Narva linnajuhid said korraliku palgatõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees kirjutas, et see muudatus kergitab ka volikogu esimehe Irina Janovitši palka. Palgatõus rakendub tagasiulatuvalt 1. aprillist. Jevgrafov on linnapea ametis 8. aprillist, kuid täidab linnapea kohuseid märtsi keskpaigast, mil umbusaldati tema eelkäijat Tarmo Tammistet.
Narva linnapea palgaga on võrdne linnavolikogu esimehele makstav töötasu. Volikogu praegusele esimehele Irina Janovitšile aga makstakse sellest vaid pool, kuna Janovitš töötab põhikohaga Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktorina.
Ida-Virumaa kõige paremini tasustatavad juhid on endiselt Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ja sealse volikogu esimees Riina Ivanova − mõlemad saavad 4320 eurot kuus. Kõikide ülejäänud Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide töötasu jääb alla Aleksei Jevgrafovile määratud 4000 euro.
### Response:
Narva linnajuhid said korraliku palgatõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Suur Pauk oli ära käinud, aga tähti veel tekkinud ei olnud, oli universumis ainult kõige kergemaid keemilisi elemente, peamiselt vesinikku ja heeliumi.
Umbes 400 000 aastat hiljem, kui tähti ikka veel ei olnud, aga algne kuumus oli juba mõnevõrra järele andnud, võisid elemendid teooria järgi ühineda juba esimesteks molekulideks – heeliumhüdriidiks, mis koosneb heeliumi aatomist ja vesiniku ioonist.
Astronoomid on selle molekuli märke kaua otsinud, aga alles nüüd teatavad Rolf Güsten Saksamaalt Bonnist Max Plancki Raadioastronoomia Instituudist ja ta kolleegid, et neil ongi korda läinud ilmaruumist heeliumhüdriidi leida.
Nad avastasid selle molekuli spektrijooni ühest planetaarsest udukogust pärit infrapunakiirgusest, mida oli mõõdetud kõrgel stratosfääris lennanud lennuki pardalt. Kõrgelt oli mõõta vaja seepärast, et vaatevälja ei jääks liiga palju veeauru, mis kosmiliste ioonide infrapunakiirgust võib neelata.
Planetaarsed udukogud on kuumad gaasi- ja plasmatupsud, mis ümbritsevad mõnesid vanemaid tähti ja mis teleskoobis paistavad natuke planeetide moodi.
Meist umbes 3000 valgusaasta kaugusel Luige tähtkujus asuv planetaarudu NGC 7027 on alles väga noor, vaid umbes 600 aastat.
Heeliumhüdriid ei pärine tas mõistagi Suure Paugu aegadest, vaid on tekkinud udus endas, kuid tingimustes, mis võisid olla üsna sarnased nendega, milles meie ilmaruumi esimest molekuli omal ajal tekkis.
Güsten ja kaasautorid kirjutavad avastusest ajakirjas Nature.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Astronoomid avastasid algelisima molekuli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Suur Pauk oli ära käinud, aga tähti veel tekkinud ei olnud, oli universumis ainult kõige kergemaid keemilisi elemente, peamiselt vesinikku ja heeliumi.
Umbes 400 000 aastat hiljem, kui tähti ikka veel ei olnud, aga algne kuumus oli juba mõnevõrra järele andnud, võisid elemendid teooria järgi ühineda juba esimesteks molekulideks – heeliumhüdriidiks, mis koosneb heeliumi aatomist ja vesiniku ioonist.
Astronoomid on selle molekuli märke kaua otsinud, aga alles nüüd teatavad Rolf Güsten Saksamaalt Bonnist Max Plancki Raadioastronoomia Instituudist ja ta kolleegid, et neil ongi korda läinud ilmaruumist heeliumhüdriidi leida.
Nad avastasid selle molekuli spektrijooni ühest planetaarsest udukogust pärit infrapunakiirgusest, mida oli mõõdetud kõrgel stratosfääris lennanud lennuki pardalt. Kõrgelt oli mõõta vaja seepärast, et vaatevälja ei jääks liiga palju veeauru, mis kosmiliste ioonide infrapunakiirgust võib neelata.
Planetaarsed udukogud on kuumad gaasi- ja plasmatupsud, mis ümbritsevad mõnesid vanemaid tähti ja mis teleskoobis paistavad natuke planeetide moodi.
Meist umbes 3000 valgusaasta kaugusel Luige tähtkujus asuv planetaarudu NGC 7027 on alles väga noor, vaid umbes 600 aastat.
Heeliumhüdriid ei pärine tas mõistagi Suure Paugu aegadest, vaid on tekkinud udus endas, kuid tingimustes, mis võisid olla üsna sarnased nendega, milles meie ilmaruumi esimest molekuli omal ajal tekkis.
Güsten ja kaasautorid kirjutavad avastusest ajakirjas Nature.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
### Response:
Astronoomid avastasid algelisima molekuli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politseiameti eestkõneleja Chakia Fennoy täpsustuse kohaselt saabus hädakõne juhtunu kohta kella viis õhtul kohaliku aja järgi.
Fennoy kinnitusel üks vigastatutest suri. Seitse haavatut toimetati haiglasse.
Viimastel andmetel toimus samal tänaval kaks erinevat grillipidu. Neist ühele lähenes mustanahaline mees, kes hakkas ootamatult tulistama.
"Väga traagiline, väga argpükslik tulistamine," ütles politseiülem Michael Harrison. Politseiniku sõnul leiti padrunikesti kahest erinevast kohast, mis viitab sellele, et tulistas veel teinegi relvastatud isik või seda, et keegi avas vastutule.
"Sellel polnud midagi tegemist usu või kirikuga. Seda ma tahan väga selgeks teha," ütles linnapea Jack Young.
Harrison ja Young kutsusid linnaelanikke üles tegema uurijatega igakülgset koostööd, et selgitada kuriteo motiive ja tagamaid.
"Keegi teab kindlasti midagi. Sellised asjad ei juhtu niisama. Inimesed teavad, kes selle taga seisab," lisas Young. | USA-s Baltimore linnas sai tulistamises surma üks ja viga seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politseiameti eestkõneleja Chakia Fennoy täpsustuse kohaselt saabus hädakõne juhtunu kohta kella viis õhtul kohaliku aja järgi.
Fennoy kinnitusel üks vigastatutest suri. Seitse haavatut toimetati haiglasse.
Viimastel andmetel toimus samal tänaval kaks erinevat grillipidu. Neist ühele lähenes mustanahaline mees, kes hakkas ootamatult tulistama.
"Väga traagiline, väga argpükslik tulistamine," ütles politseiülem Michael Harrison. Politseiniku sõnul leiti padrunikesti kahest erinevast kohast, mis viitab sellele, et tulistas veel teinegi relvastatud isik või seda, et keegi avas vastutule.
"Sellel polnud midagi tegemist usu või kirikuga. Seda ma tahan väga selgeks teha," ütles linnapea Jack Young.
Harrison ja Young kutsusid linnaelanikke üles tegema uurijatega igakülgset koostööd, et selgitada kuriteo motiive ja tagamaid.
"Keegi teab kindlasti midagi. Sellised asjad ei juhtu niisama. Inimesed teavad, kes selle taga seisab," lisas Young.
### Response:
USA-s Baltimore linnas sai tulistamises surma üks ja viga seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu istung algab kell 15. Uue valitsuse ministrid on keskerakondlased peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, regionaalminister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik, Isamaasse kuuluvad kaitseminister Jüri Luik, justiitsminister Raivo Aeg, välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja kultuuriminister Tõnis Lukas ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindajad siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, keskkonnaminister Rene Kokk, maaeluminister Mart Järvik ning väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik.
President Kersti Kaljulaid kinnitas uue valitsuse ministrid ametisse 24. aprillil.
Jüri Ratas märkis enne valitsuse ametisse nimetamist peetud kõnes, et valitsuskoalitsioonile langeb suur vastutus Eesti rahva ees.
"Eesti Keskerakond, EKRE ja Isamaa on rõhutanud, et uus valitsus seisab tugeva, demokraatliku ja kaitstud Eesti ning kõigi inimeste eest. Soovime ehitada jõukamat, tervemat ja sidusamat riiki, kus meie ühiskonnale olulised väärtused ja vabadused oleksid hoitud; kus iga inimene, sõltumata tema soost, vanusest ja rahvusest tunneb end turvaliselt, vajalikuna ja hoituna. Tänan kõiki, kes meid nende eesmärkide täitmisel usaldavad," lausus Ratas muu hulgas.
Peaminister märkis, et kolmikliit jätkab kindlalt senisel välispoliitilisel kursil ja soovib kaasa rääkida maailmale olulistes küsimustes Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmena. "Samuti kandideerime ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, et tuua julgeolekuküsimustesse enam väikeriikide vaatenurka," sõnas ta. | Uue valitsuse liikmed annavad riigikogu ees ametivande | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu istung algab kell 15. Uue valitsuse ministrid on keskerakondlased peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, regionaalminister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik, Isamaasse kuuluvad kaitseminister Jüri Luik, justiitsminister Raivo Aeg, välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja kultuuriminister Tõnis Lukas ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindajad siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, keskkonnaminister Rene Kokk, maaeluminister Mart Järvik ning väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik.
President Kersti Kaljulaid kinnitas uue valitsuse ministrid ametisse 24. aprillil.
Jüri Ratas märkis enne valitsuse ametisse nimetamist peetud kõnes, et valitsuskoalitsioonile langeb suur vastutus Eesti rahva ees.
"Eesti Keskerakond, EKRE ja Isamaa on rõhutanud, et uus valitsus seisab tugeva, demokraatliku ja kaitstud Eesti ning kõigi inimeste eest. Soovime ehitada jõukamat, tervemat ja sidusamat riiki, kus meie ühiskonnale olulised väärtused ja vabadused oleksid hoitud; kus iga inimene, sõltumata tema soost, vanusest ja rahvusest tunneb end turvaliselt, vajalikuna ja hoituna. Tänan kõiki, kes meid nende eesmärkide täitmisel usaldavad," lausus Ratas muu hulgas.
Peaminister märkis, et kolmikliit jätkab kindlalt senisel välispoliitilisel kursil ja soovib kaasa rääkida maailmale olulistes küsimustes Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmena. "Samuti kandideerime ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, et tuua julgeolekuküsimustesse enam väikeriikide vaatenurka," sõnas ta.
### Response:
Uue valitsuse liikmed annavad riigikogu ees ametivande |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sri Lanka president Maithripala Sirisena kehtestas keelu seoses äsjaste terrorirünnakutega, milles sai surma rohkem kui 250 ja viga üle 500 inimese.
"Džihaaditerrorism on vaja viivitamatult lõpetada. Selle tõttu kavatseme rakendada uusi ja karmimaid seadusi. Meie riigis viibib näiteks ilma loata hulgaliselt mitmesuguseid usujuhte, kes välja saadetakse," ütles varem peaminister Ranil Wickremesinghe.
Peaministri kinnitusel on Sri Lanka julgeolekujõud tapnud või kinni võtnud enamiku islamiäärmuslastest, kes olid seotud ülestõusmispühade ajal korraldatud enesetapurünnakutega ning riik on valmis naasma normaalse elu juurde.
Wickremesinghe ütles avalduses, et esimesel lihavõttepühal aset leidnud rünnakud kolmele kirikule ja kolmele hotellile, milles hukkus 253 inimest, korraldas "väike, kuid hästi organiseeritud grupp".
Rünnakute järel on kinni võetud üle saja inimese. Võimude teatel on Sri Lankas umbes 140 äärmusrühmituse Islamiriik poolehoidjat. | Sri Lanka keelustas seoses terroriohuga burka kandmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sri Lanka president Maithripala Sirisena kehtestas keelu seoses äsjaste terrorirünnakutega, milles sai surma rohkem kui 250 ja viga üle 500 inimese.
"Džihaaditerrorism on vaja viivitamatult lõpetada. Selle tõttu kavatseme rakendada uusi ja karmimaid seadusi. Meie riigis viibib näiteks ilma loata hulgaliselt mitmesuguseid usujuhte, kes välja saadetakse," ütles varem peaminister Ranil Wickremesinghe.
Peaministri kinnitusel on Sri Lanka julgeolekujõud tapnud või kinni võtnud enamiku islamiäärmuslastest, kes olid seotud ülestõusmispühade ajal korraldatud enesetapurünnakutega ning riik on valmis naasma normaalse elu juurde.
Wickremesinghe ütles avalduses, et esimesel lihavõttepühal aset leidnud rünnakud kolmele kirikule ja kolmele hotellile, milles hukkus 253 inimest, korraldas "väike, kuid hästi organiseeritud grupp".
Rünnakute järel on kinni võetud üle saja inimese. Võimude teatel on Sri Lankas umbes 140 äärmusrühmituse Islamiriik poolehoidjat.
### Response:
Sri Lanka keelustas seoses terroriohuga burka kandmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Immuunsüsteemi mõjutavad ravimid on viimaste aastate jooksul muutnud vähkkasvajate ravi sedavõrd, et neid on hakatud nägema kui võimalikku lahendust selle raske haiguse lõplikuks seljatamiseks.
Kas aastaks 2050 on enamik vähivorme ravitavad immunoloogiliste ravimite abil?
Nii avaldas eelmise aasta lõpul Nobeli preemia laureaat Tasuku Honjo visiooni, et aastaks 2050 on enamik vähivorme ravitavad immunoloogiliste ravimite abil. Vahel nimetatakse neid ka terapeutilisteks antikehadeks või ka lihtsalt bioloogiliseks raviks. Sellise ravi arendamise eest pälvisid eelmise aasta Nobeli meditsiinipreemia kaks selle valdkonna suurteadlast, eelmainitud Tasuku Honjo Kyoto Ülikoolist ja tema kolleeg Jim Allisonile Texase Ülikoolist.
Immuunrakke, peamiselt T-rakke aktiveerivad terapeutilised antikehad on toiminud erakordselt hästi nahakasvaja melanoomi korral. Nad aktiveerivad patsiendi immuunsüsteemi mõjutades T-rakkude pinnal olevaid spetsiifilisi lüliteid – valguretseptoreid, mis tavaliselt toimivad kui immuunsüsteemi aeglustajad. Pannes kinni T-rakkude pinnal olevad immuunsüsteemi tööd aeglustavad lülitid, tõmbavad nad käima immuunreaktsiooni, mille tagajärjel vähihaige immuunsüsteem justkui ärkab unest ja asub ründama vähirakke.
Inimese T-rakk skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates Autor: Wikimedia Commons
Immuunravi edukus kerkis suurema avalikkuse tähelepanu alla kui USA endine president Jimmy Carter haigestus 2013.
Immuunravi edukus kerkis suurema avalikkuse tähelepanu alla kui USA endine president Jimmy Carter haigestus 2013. aastal melanoomi. Nüüdseks on ta oma 94 eluaastaga pikima elueaga president.
Melanoom on üks ohtlikumaid nahavähi vorme, ja nagu tavaliselt sellistel juhtumitel, kasutati Carteri raviks esmalt kiiritust. Tavaravile lisaks anti Carterile ka tol hetkel veel äsja kliinilisi katseid läbinud immuunsüsteemi aktiveerivaid terapeutilisi antikehasid. Neli kuud hiljem üllatas USA endine president avalikkust, kui teatas, et melanoomi siirded tema ajus on taandunud ja ta on vabanenud kasvajast.
Jimmy Carteri ja teiste melanoomi haigete raviks kasutatavad uudsed ravimid mõjutavad immuunsüsteemi enda regulaatoreid. Kuna immuunsüsteem vajab oma sujuvaks toimimiseks aeg-ajalt nii aktivatsiooni kui ka alla surumist, siis on T-rakkudel pinnal nii positiivse kui ka negatiivse mõjuga lüliteid. Need on lülitid, mis võivad immuunsüsteemi käivitada või immuunreaktsiooni alla suruda. Oluline on nende lülitite omavaheline tasakaal immuunrakkude pinnal ja see sõltub paljuski sellest, milline ülesanne on immuunsüsteemile parasjagu ette antud.
Teada on ka vanuselised iseärasused. Näiteks on vanematel inimestel alla suruvaid lüliteid rohkem ja see võib olla üheks põhjuseks, miks vanematel inimestel on kasvajate esinemine sagedasem. Teaduskeeles on sellistele lülititele antud eraldi nimi. Neid nimetatakse kontrollpunktideks, sest nad reguleerivad immuunsüsteemi talitust toimekamaks või laisemaks.
Ühte sellist kontrollpunkti, nö immuunsüsteemi alla suruvat lülitit, tuntakse tema valgumolekuli nime järgi – PD-1. Blokeerides ravimitega alla suruva PD-1 lüliti, mõjub see immuunsüsteemile stimuleerivalt ja võimaldab immuunrakkudel märgatavalt lihtsama vaevaga vähirakke ära tunda ning hävitada.
Lisaks PD-1-le on veel teisi sarnaseid lüliteid, mille maha surumine ehk inhibeerimine aktiveerib immuunsüsteemi. Seetõttu nimetatakse neid ravimeid sageli kontrollpunkti inhibiitoriteks. Antud juhul inhibeerivad ravimid neid looduslikke lüliteid, mis hoiavad immuunsüsteemi tagasi ja tagajärjeks on immuunsüsteemi aktivatsioon.
Vasakul melanoomile omaste tunnustega sünnimärgid, paremal terved. Autor: Wikimedia Commons
Esimest korda läbisid kontrollpunktide inhibiitorid kliinilisi katseid viis-kuus aastat tagasi, kuid juba siis olid nendega saadud tulemused paljulubavad. Praegu on need ravimid kliinilistes uuringutes paljude eri vähivormide puhul. Näiteks on lisaks melanoomile hakatud sarnast ravi üha rohkem kasutama ka kopsu, neeru ja kusepõie kasvajate korral.
Riikide terviseametitele, nii Eestis kui ka teistes riikides, on siinkohal suurimaks probleemiks nende ravimite kõrge hind, mida mõõdetakse nelja- ja viiekohaliste numbritega. Õnneks on lähiaastatel tulemas kasutusele sarnaseid ravimeid mitmelt farmaatsiafirmalt, mis annab lootust, et tulevikus hakkavad ka ravihinnad langema.
Uute vähiravimite juures on märkimisväärne, et ei Honjo, Allison ega teised selle valdkonna teadlased võtnud 1990-ndate aasta keskel oma algsetes katsetes eesmärgiks välja töötada vähiravimeid. Nad tahtsid lihtsalt teada, kuidas immuunsüsteem töötab ja kuidas erinevad immuunrakud omavahel suhtlevad.
Ükski ühiskonnale kasutoov uus lähenemine ei teki iseenesest, vaid kasvab välja uudishimust ja motiveeritud alusteadusest, mis esmapilgul ei pruugigi tunduda rakendusliku väärtusega.
Honjo tegi katseid hiirtega, mis mõneks ajaks laboris lihtsalt "ära unustati", sest käsil oli nii palju muid teemasid. Alles siis kui PD-1 geenimutatsiooniga hiired olid juba vanaks saanud ja neid põhjalikumalt analüüsiti, leiti, et selle geeni puuduse korral on immuunsüsteem tugevalt aktiveerunud. Seejärel nähti, et kui nendele hiirtele siirdati kasvajarakke, siis hiired ei haigestunud.
See läbimurre teaduses näitab veel kord, kuidas mistahes ühiskonnale kasutoov uus lähenemine ei teki iseenesest, vaid kasvab välja uudishimust ja motiveeritud alusteadusest, mis esmapilgul ei pruugigi tunduda rakendusliku väärtusega.
Laborihiired. Autor: Wikimedia Commons
Kuigi immuunsüsteemi aktiveerivad ravimid on tõestanud oma tõhusust paljudes vähivormides, ei aita need kõiki. Immunoloogid koos onkoloogidega alles otsivad põhjusi, miks osad haiged reageerivad kontrollpunkti inhibiitorite ravile paremini kui teised.
Ravi toimib melanoomi korral ligi kolmandikul haigetest ja neil, kellel ravivastus on väga hea, on haigus sageli täielikult taandunud. Järjest paremaid tulemusi saadakse ka ühe kõige levinuma vähivormi, kopsuvähi korral.
Arvestama peab ka, et kontrollpunkti inhibiitorite kasutuselevõtust meditsiinis ei ole veel möödunud palju aastaid. Kuna esimesed load on mitme vähivormi puhul saadud alles mõned aastad tagasi, siis sageli puudub ka pikemaaegne teave ravi tõhususe kohta. Kuid olemasolevate tulemuste valguses võib öelda, et järjest enam on haigeid, kelle kasvajast ei ole jäänud mingeid märke. See annab lootust, et haigus ei tulegi tagasi.
Tundub, et immuunsüsteemi aktiveerimine ei õnnestu kõigi vähivormide korral ja lisaks arvatakse, et kasvajal on võime tekitada enda läheduses keskkond, mis surub immuunsüsteemi alla.
Teadlased alles otsivad lahendusi, kuidas ravi toimiks kõigis või vähemalt enamikes haigetes. Tundub, et immuunsüsteemi aktiveerimine ei õnnestu kõigi vähivormide korral ja lisaks arvatakse, et kasvajal on võime tekitada enda läheduses keskkond, mis surub immuunsüsteemi alla. Lisaküsimusi tekitab ka olukord, et kuigi immuunsüsteemi aktivatsioon võib isegi õnnestuda, siis kuidas saavutada, et immuunsüsteemi võitlus vähirakkudega jääks püsima ja mõne aja pärast uuesti ei väsiks. See, kuidas laiendada haigete arvu, kes ravist kasu saaksid, on praegu nii paljude teadlaste kui ka suurte farmaatsiafirmade tähelepanu all.
Paradoksaalselt on paremaid immuunravi tulemusi saadud just kaugele arenenud kasvajate korral. Põhjuseks arvatakse olevat see, et kui kasvaja on rohkem muutunud, siis on tema rakkude DNA-s tekkinud rohkem mutatsioone. See teeb vähiraku immuunsüsteemi jaoks "võõramaks" ja võimaldab immuunsüsteemil ohtlikke vähirakke paremini ära tunda. Immuunsüsteem jälgib pidevalt meie organismi, püüdes tuvastada võõraid rakke ja organismi väljastpoolt tunginud viiruseid ja baktereid, et neid hävitada. Mida erinevam on vähirakk inimese enda rakkudest, seda lihtsam on immuunrakkudel seda võõraks pidada.
Ent immuunsüsteemi üleaktiveerimine toob kaasa teised riskid – immuunsüsteem võib ravi tagajärjel pöörduda omaenda organismi vastu. Nimelt on kontrollpunkti inhibiitoreid saanud haigetel risk haigestuda autoimmuunhaigustesse. Tekib olukord, kus immuunsüsteem hakkab ründama haige enda kudesid. See tõendab veel kord, et terve immuunsüsteemi toimimise tagab tasakaal ja kaldumine äärmustesse võib viia ohutsooni.
Järgnev aastakümme toob selgust, kas Tasuku Honjo visioon selle raske haigusega võitlusel võib täide minna ja inimkonnal on põhjust optimismiks. Kuid juba praegu on kindel, et lähiaastatel muudavad immunoloogilised ravimid kasvajate ravi ja selle edukust suurel määral. | Immuunrakkude aktiveerimine on vähkkasvajate ravis erakordselt tõhus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Immuunsüsteemi mõjutavad ravimid on viimaste aastate jooksul muutnud vähkkasvajate ravi sedavõrd, et neid on hakatud nägema kui võimalikku lahendust selle raske haiguse lõplikuks seljatamiseks.
Kas aastaks 2050 on enamik vähivorme ravitavad immunoloogiliste ravimite abil?
Nii avaldas eelmise aasta lõpul Nobeli preemia laureaat Tasuku Honjo visiooni, et aastaks 2050 on enamik vähivorme ravitavad immunoloogiliste ravimite abil. Vahel nimetatakse neid ka terapeutilisteks antikehadeks või ka lihtsalt bioloogiliseks raviks. Sellise ravi arendamise eest pälvisid eelmise aasta Nobeli meditsiinipreemia kaks selle valdkonna suurteadlast, eelmainitud Tasuku Honjo Kyoto Ülikoolist ja tema kolleeg Jim Allisonile Texase Ülikoolist.
Immuunrakke, peamiselt T-rakke aktiveerivad terapeutilised antikehad on toiminud erakordselt hästi nahakasvaja melanoomi korral. Nad aktiveerivad patsiendi immuunsüsteemi mõjutades T-rakkude pinnal olevaid spetsiifilisi lüliteid – valguretseptoreid, mis tavaliselt toimivad kui immuunsüsteemi aeglustajad. Pannes kinni T-rakkude pinnal olevad immuunsüsteemi tööd aeglustavad lülitid, tõmbavad nad käima immuunreaktsiooni, mille tagajärjel vähihaige immuunsüsteem justkui ärkab unest ja asub ründama vähirakke.
Inimese T-rakk skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates Autor: Wikimedia Commons
Immuunravi edukus kerkis suurema avalikkuse tähelepanu alla kui USA endine president Jimmy Carter haigestus 2013.
Immuunravi edukus kerkis suurema avalikkuse tähelepanu alla kui USA endine president Jimmy Carter haigestus 2013. aastal melanoomi. Nüüdseks on ta oma 94 eluaastaga pikima elueaga president.
Melanoom on üks ohtlikumaid nahavähi vorme, ja nagu tavaliselt sellistel juhtumitel, kasutati Carteri raviks esmalt kiiritust. Tavaravile lisaks anti Carterile ka tol hetkel veel äsja kliinilisi katseid läbinud immuunsüsteemi aktiveerivaid terapeutilisi antikehasid. Neli kuud hiljem üllatas USA endine president avalikkust, kui teatas, et melanoomi siirded tema ajus on taandunud ja ta on vabanenud kasvajast.
Jimmy Carteri ja teiste melanoomi haigete raviks kasutatavad uudsed ravimid mõjutavad immuunsüsteemi enda regulaatoreid. Kuna immuunsüsteem vajab oma sujuvaks toimimiseks aeg-ajalt nii aktivatsiooni kui ka alla surumist, siis on T-rakkudel pinnal nii positiivse kui ka negatiivse mõjuga lüliteid. Need on lülitid, mis võivad immuunsüsteemi käivitada või immuunreaktsiooni alla suruda. Oluline on nende lülitite omavaheline tasakaal immuunrakkude pinnal ja see sõltub paljuski sellest, milline ülesanne on immuunsüsteemile parasjagu ette antud.
Teada on ka vanuselised iseärasused. Näiteks on vanematel inimestel alla suruvaid lüliteid rohkem ja see võib olla üheks põhjuseks, miks vanematel inimestel on kasvajate esinemine sagedasem. Teaduskeeles on sellistele lülititele antud eraldi nimi. Neid nimetatakse kontrollpunktideks, sest nad reguleerivad immuunsüsteemi talitust toimekamaks või laisemaks.
Ühte sellist kontrollpunkti, nö immuunsüsteemi alla suruvat lülitit, tuntakse tema valgumolekuli nime järgi – PD-1. Blokeerides ravimitega alla suruva PD-1 lüliti, mõjub see immuunsüsteemile stimuleerivalt ja võimaldab immuunrakkudel märgatavalt lihtsama vaevaga vähirakke ära tunda ning hävitada.
Lisaks PD-1-le on veel teisi sarnaseid lüliteid, mille maha surumine ehk inhibeerimine aktiveerib immuunsüsteemi. Seetõttu nimetatakse neid ravimeid sageli kontrollpunkti inhibiitoriteks. Antud juhul inhibeerivad ravimid neid looduslikke lüliteid, mis hoiavad immuunsüsteemi tagasi ja tagajärjeks on immuunsüsteemi aktivatsioon.
Vasakul melanoomile omaste tunnustega sünnimärgid, paremal terved. Autor: Wikimedia Commons
Esimest korda läbisid kontrollpunktide inhibiitorid kliinilisi katseid viis-kuus aastat tagasi, kuid juba siis olid nendega saadud tulemused paljulubavad. Praegu on need ravimid kliinilistes uuringutes paljude eri vähivormide puhul. Näiteks on lisaks melanoomile hakatud sarnast ravi üha rohkem kasutama ka kopsu, neeru ja kusepõie kasvajate korral.
Riikide terviseametitele, nii Eestis kui ka teistes riikides, on siinkohal suurimaks probleemiks nende ravimite kõrge hind, mida mõõdetakse nelja- ja viiekohaliste numbritega. Õnneks on lähiaastatel tulemas kasutusele sarnaseid ravimeid mitmelt farmaatsiafirmalt, mis annab lootust, et tulevikus hakkavad ka ravihinnad langema.
Uute vähiravimite juures on märkimisväärne, et ei Honjo, Allison ega teised selle valdkonna teadlased võtnud 1990-ndate aasta keskel oma algsetes katsetes eesmärgiks välja töötada vähiravimeid. Nad tahtsid lihtsalt teada, kuidas immuunsüsteem töötab ja kuidas erinevad immuunrakud omavahel suhtlevad.
Ükski ühiskonnale kasutoov uus lähenemine ei teki iseenesest, vaid kasvab välja uudishimust ja motiveeritud alusteadusest, mis esmapilgul ei pruugigi tunduda rakendusliku väärtusega.
Honjo tegi katseid hiirtega, mis mõneks ajaks laboris lihtsalt "ära unustati", sest käsil oli nii palju muid teemasid. Alles siis kui PD-1 geenimutatsiooniga hiired olid juba vanaks saanud ja neid põhjalikumalt analüüsiti, leiti, et selle geeni puuduse korral on immuunsüsteem tugevalt aktiveerunud. Seejärel nähti, et kui nendele hiirtele siirdati kasvajarakke, siis hiired ei haigestunud.
See läbimurre teaduses näitab veel kord, kuidas mistahes ühiskonnale kasutoov uus lähenemine ei teki iseenesest, vaid kasvab välja uudishimust ja motiveeritud alusteadusest, mis esmapilgul ei pruugigi tunduda rakendusliku väärtusega.
Laborihiired. Autor: Wikimedia Commons
Kuigi immuunsüsteemi aktiveerivad ravimid on tõestanud oma tõhusust paljudes vähivormides, ei aita need kõiki. Immunoloogid koos onkoloogidega alles otsivad põhjusi, miks osad haiged reageerivad kontrollpunkti inhibiitorite ravile paremini kui teised.
Ravi toimib melanoomi korral ligi kolmandikul haigetest ja neil, kellel ravivastus on väga hea, on haigus sageli täielikult taandunud. Järjest paremaid tulemusi saadakse ka ühe kõige levinuma vähivormi, kopsuvähi korral.
Arvestama peab ka, et kontrollpunkti inhibiitorite kasutuselevõtust meditsiinis ei ole veel möödunud palju aastaid. Kuna esimesed load on mitme vähivormi puhul saadud alles mõned aastad tagasi, siis sageli puudub ka pikemaaegne teave ravi tõhususe kohta. Kuid olemasolevate tulemuste valguses võib öelda, et järjest enam on haigeid, kelle kasvajast ei ole jäänud mingeid märke. See annab lootust, et haigus ei tulegi tagasi.
Tundub, et immuunsüsteemi aktiveerimine ei õnnestu kõigi vähivormide korral ja lisaks arvatakse, et kasvajal on võime tekitada enda läheduses keskkond, mis surub immuunsüsteemi alla.
Teadlased alles otsivad lahendusi, kuidas ravi toimiks kõigis või vähemalt enamikes haigetes. Tundub, et immuunsüsteemi aktiveerimine ei õnnestu kõigi vähivormide korral ja lisaks arvatakse, et kasvajal on võime tekitada enda läheduses keskkond, mis surub immuunsüsteemi alla. Lisaküsimusi tekitab ka olukord, et kuigi immuunsüsteemi aktivatsioon võib isegi õnnestuda, siis kuidas saavutada, et immuunsüsteemi võitlus vähirakkudega jääks püsima ja mõne aja pärast uuesti ei väsiks. See, kuidas laiendada haigete arvu, kes ravist kasu saaksid, on praegu nii paljude teadlaste kui ka suurte farmaatsiafirmade tähelepanu all.
Paradoksaalselt on paremaid immuunravi tulemusi saadud just kaugele arenenud kasvajate korral. Põhjuseks arvatakse olevat see, et kui kasvaja on rohkem muutunud, siis on tema rakkude DNA-s tekkinud rohkem mutatsioone. See teeb vähiraku immuunsüsteemi jaoks "võõramaks" ja võimaldab immuunsüsteemil ohtlikke vähirakke paremini ära tunda. Immuunsüsteem jälgib pidevalt meie organismi, püüdes tuvastada võõraid rakke ja organismi väljastpoolt tunginud viiruseid ja baktereid, et neid hävitada. Mida erinevam on vähirakk inimese enda rakkudest, seda lihtsam on immuunrakkudel seda võõraks pidada.
Ent immuunsüsteemi üleaktiveerimine toob kaasa teised riskid – immuunsüsteem võib ravi tagajärjel pöörduda omaenda organismi vastu. Nimelt on kontrollpunkti inhibiitoreid saanud haigetel risk haigestuda autoimmuunhaigustesse. Tekib olukord, kus immuunsüsteem hakkab ründama haige enda kudesid. See tõendab veel kord, et terve immuunsüsteemi toimimise tagab tasakaal ja kaldumine äärmustesse võib viia ohutsooni.
Järgnev aastakümme toob selgust, kas Tasuku Honjo visioon selle raske haigusega võitlusel võib täide minna ja inimkonnal on põhjust optimismiks. Kuid juba praegu on kindel, et lähiaastatel muudavad immunoloogilised ravimid kasvajate ravi ja selle edukust suurel määral.
### Response:
Immuunrakkude aktiveerimine on vähkkasvajate ravis erakordselt tõhus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lasnamäel jagasid diplomeid endised kümnevõistlejad Andres Raja ja Indrek Kaseorg. "Meie treeningrühmadel on number üks õppimine," sõnas Raja. "Kui õppimine korras ei ole, siis trenni ma neid ei luba!"
Vanema vanusegrupi 60 meetri tõkkejooksu võitis 13-aastane Romet Kivi, viies sarja rekordi 8,76 sekundini. Tõrva gümnaasiumis saab ta treeningutel joosta vaid paari tõket. "Tartaani meil ei olegi, vaid treenime saalis," sõnas Kivi. "See, mis siin on, on päris jube!"
TV 10 Olümpiastarti teise osavõistluse kokkuvõtvat saadet näeb ETV2 ekraanil pühapäeval kell 19.30. | Andres Raja TV 10 etapil: kui õppimine korras ei ole, trenni ei luba! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lasnamäel jagasid diplomeid endised kümnevõistlejad Andres Raja ja Indrek Kaseorg. "Meie treeningrühmadel on number üks õppimine," sõnas Raja. "Kui õppimine korras ei ole, siis trenni ma neid ei luba!"
Vanema vanusegrupi 60 meetri tõkkejooksu võitis 13-aastane Romet Kivi, viies sarja rekordi 8,76 sekundini. Tõrva gümnaasiumis saab ta treeningutel joosta vaid paari tõket. "Tartaani meil ei olegi, vaid treenime saalis," sõnas Kivi. "See, mis siin on, on päris jube!"
TV 10 Olümpiastarti teise osavõistluse kokkuvõtvat saadet näeb ETV2 ekraanil pühapäeval kell 19.30.
### Response:
Andres Raja TV 10 etapil: kui õppimine korras ei ole, trenni ei luba! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kümmekond sekundit enne lõppu, 73:75 kaotusseisul, lasid õigusemõistjad läbi tõenäoliselt prohmaka," kirjutab Eesti klubi oma kodulehel. "Nimelt videokordusest jäi mulje, et Lewise ja Anton Ponkrašovi võitluses läks pall auti Unicsi mängijast, kuid kohtunikud, kes käisid videot vaatamas, jätsid palli ikkagi suurklubile."
"Otsustavatel hetkedel tekkis Kalevil siiski võimalus mäng enda kasuks pöörata ja klubi ajaloos esmakordselt võõrsil Uniksit võita, ent Martin Dorbek eksis mängu viimasel sekundil raskel kaugviskel." | Kalev/Cramo mängu lõpust: tõenäoliselt kohtunikud eksisid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kümmekond sekundit enne lõppu, 73:75 kaotusseisul, lasid õigusemõistjad läbi tõenäoliselt prohmaka," kirjutab Eesti klubi oma kodulehel. "Nimelt videokordusest jäi mulje, et Lewise ja Anton Ponkrašovi võitluses läks pall auti Unicsi mängijast, kuid kohtunikud, kes käisid videot vaatamas, jätsid palli ikkagi suurklubile."
"Otsustavatel hetkedel tekkis Kalevil siiski võimalus mäng enda kasuks pöörata ja klubi ajaloos esmakordselt võõrsil Uniksit võita, ent Martin Dorbek eksis mängu viimasel sekundil raskel kaugviskel."
### Response:
Kalev/Cramo mängu lõpust: tõenäoliselt kohtunikud eksisid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rumeenia asus kohtumist varakult juhtima, aga seejärel viskas Eesti üheksa vastuseta jäänud väravat. Ainsana jõudis kahe tabamuseni Kirill Lodeikov, ühe värava lisasid Hendrik Paul Laosma, Nikita Puzakovi, Saveli Novikov, Fabian Hast, Dmitri Kuznetsov, Morten Arantez Jürgens ja Kristofer Jõgi.
Eesti oli turniirivõidu ja edasipääsu kõrgemasse divisjoni kindlustanud juba enne kohtumise algust. Teise koha saavutas võõrustajate järel Leedu, kolmas oli Suurbritannia. | Eesti hokinoored lõpetasid koduse MM-turniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rumeenia asus kohtumist varakult juhtima, aga seejärel viskas Eesti üheksa vastuseta jäänud väravat. Ainsana jõudis kahe tabamuseni Kirill Lodeikov, ühe värava lisasid Hendrik Paul Laosma, Nikita Puzakovi, Saveli Novikov, Fabian Hast, Dmitri Kuznetsov, Morten Arantez Jürgens ja Kristofer Jõgi.
Eesti oli turniirivõidu ja edasipääsu kõrgemasse divisjoni kindlustanud juba enne kohtumise algust. Teise koha saavutas võõrustajate järel Leedu, kolmas oli Suurbritannia.
### Response:
Eesti hokinoored lõpetasid koduse MM-turniiri võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 19.41 helistas Pirita jõe ääres aega veetnud seltskond häirekeskusesse ja teatas, et Hooldekodu teel on jäänud jões kadunuks 36-aastane mees.
Päästjad otsingute käigus jää alt meest ei leidnud ning praeguseks on otsingud ka lõpetatud.
Õigeusklikud, kes tähistavad kirikupühi vana kalendri järgi, pühitsevad sel nädalavahetusel kolmekuningapäeva sukeldumisega jääauku, et end pühaks päevaks puhastada.
Talisuplust tegi ka seltskond, kelle üks liige jää all kadunuks jäi. "Traditsioonid jäävad traditsioonideks, siiski ei ole selline tegevus turvaline pimedas ja kindlasti ei käi ujumise ega ka lihtsalt jääkülma vette kastmise juurde alkohol," teatas päästeamet.
Jääaluse vee temperatuur on paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab tavaline täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Loodusliku veekogu jääl tasub olla ettevaatlik. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel ning tulemusi saab vaadata kaardirakenduselt. | Pirita jões jäi kadunuks talisuplust teinud mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 19.41 helistas Pirita jõe ääres aega veetnud seltskond häirekeskusesse ja teatas, et Hooldekodu teel on jäänud jões kadunuks 36-aastane mees.
Päästjad otsingute käigus jää alt meest ei leidnud ning praeguseks on otsingud ka lõpetatud.
Õigeusklikud, kes tähistavad kirikupühi vana kalendri järgi, pühitsevad sel nädalavahetusel kolmekuningapäeva sukeldumisega jääauku, et end pühaks päevaks puhastada.
Talisuplust tegi ka seltskond, kelle üks liige jää all kadunuks jäi. "Traditsioonid jäävad traditsioonideks, siiski ei ole selline tegevus turvaline pimedas ja kindlasti ei käi ujumise ega ka lihtsalt jääkülma vette kastmise juurde alkohol," teatas päästeamet.
Jääaluse vee temperatuur on paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab tavaline täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Loodusliku veekogu jääl tasub olla ettevaatlik. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel ning tulemusi saab vaadata kaardirakenduselt.
### Response:
Pirita jões jäi kadunuks talisuplust teinud mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast Gert Kullamäe klubist lahkumist tegi laupäeval peatreeneridebüüdi Martin Müürsepp, kuid Läti klubi võitis viimase veerandaja kuue punktiga ning kogu kohtumise nelja silmaga.
Kalev/TLÜ parimatena viskasid Ronald McGhee 14 ja Taylor Stafford ning DaMarcus Harrison 12 punkti. Külalistele tõi võidu Renars Birkansi suurepärane esitus: tagamängija viskas 31 punkti ja jagas 11 resultatiivset söötu. Kaotus oli Kalev/TLÜ-le üheksa võidu kõrval kaheksandaks.
Päeva kahes esimeses mängus teenis BC Valga-Valka/Maks&Moorits hooaja neljanda võidu, kui võõrsil oldi paremad turniiritabeli seitsmendast Betsafe Jurmalast. TalTech naaseb Ventspilsist aga kindla kaotusega.
BC Valga-Valka/Maks&Moorits - Betsafe Jurmala 66:85 (23.22, 21:16, 15:18, 7:29)
Mäng algas punkt-punkti heitlusega, aga seisult 19:16 tegi Valga-Valka Martin Jurtomi ja Kristen Meisteri kaugvisetest 6:0 spurdi. Avaveerand siiski punktiga kaotati, kuid Clayton Wilson realiseeris seejärel vabaviske ja viigistas seisu 23:23. Liidriroll vahetus endiselt ühele ja teisele poole, ent 29:31 seisult sai Jurmala omakorda 8:0 spurdi tehtud Kristaps Medissi ja Karlis Lasmanise korvidest. Külalised vahel suureks paisuda ei lasknud ja poolajale siirduti kodumeeskonna kuuepunktilises eduseisus.
Valga-Valka tuli järgmisele kümnele minutile vastu parema häälestatusega ning 6,5 minutiga pääseti ise ka 53:52 ette. Medissi ja Lauris Blausi punktidest sai Jurmala küll 59:56 edu, kuid viimasel veerandajal ei jätnud külalised Jurmalale mingit sõnaõigust. Stephen Browni juhtimisel haarati viie minuti möödudes kümnepunktiline eduseis ja Martin Jurtomi ülikaugest kolmepunktiviskest oli loetud hetked hiljem vahe 12 punkti. Browni lauapõrkest korvirõnga läbinud kaugviskest ning Sipolinši abiga suurendati vahe 2.13 enne lõppu juba 17 punktile ja võitjas nii enam kahtlust polnud.
Martin Jurtom kerkis Valga-Valka parimaks 15 punktiga. Võrdselt 14 silma lisasid Stephen Brown (lisaks 5 korvisöötu) ja Guntis Sipolinš (lisaks ka 6 lauapalli). Kristaps Miglinieks tõi 10 punkti ja 5 lauapalli ning sama palju punkte sai enda nimele Timo Eichfuss.
Jurmala eest viskas Kristaps Mediss 20 punkti. Lauris Blaus tegi kaksikduubli 12 punkti ja 11 lauapalliga, 10 silma lisasid Karlis Lasmanis (samuti 7 lauapalli) ja Kristaps Plavnieks.
BK Ventspils - TalTech 88:67 (28:17, 15:15, 24:20, 21:15)
Esimesed kolm minutit möödusid tasavägiselt, misjärel seisult 7:7 tegi TalTech 8:0 spurdi. Kahe minutiga oli Ventspils omakorda 16:15 ette läinud. Vastastele armu ei antud ning visati 12 puntki külaliste kahe vastu, millega kuulus avaveerandi võit Ventspilsile 28:17. Teise veerandaja alustuseks tabas TalTechi eest kaugviske Levi Martin Giese. Kahel korral pääseti veel kaheksa punkti kaugusele, aga 3.41 enne poolajale minekut juhtis kodumeeskond juba 19 punktiga. TalTechil õnnestus siiski 12:2 spurdiga vastata ja avaveerandist jäänud vahe tagasi võidelda.
Kolmas veerandaeg algas TalTechi poolelt hästi ning Jaan Puideti lähiviskest vähenes kaotusseis 51 sekundi möödudes seitsmele punktile. Taas võttis Ventspils end kokku, suurendades eduseisu 11 punktile ja viimasele neljandikule mindi vastu seisult 67:52. Järgmise kümne minuti jooksul jõudis TalTech 15 punkti kaugusele, ent põnevamaks mäng enam ei läinud.
Rihards Lomažs viskas Ventspilsi kasuks 19 punkti. Jonathan Arledge lisas 15 silma ja 6 lauapalli, Janis Beržinsi nimele jäi 13 punkti ja 8 lauapalli ning Maris Gulbis tõi 10 punkti.
TalTechi resultatiivseim oli Toomas Raadik 13 punktiga. Jaan Puidet lisas 12 silma ja 5 lauapalli, Norman Käbin tõi 10 punkti ning jagas 6 korvisöötu. | Müürsepa debüüt peatreenerina lõppes Kalev/TLÜ kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast Gert Kullamäe klubist lahkumist tegi laupäeval peatreeneridebüüdi Martin Müürsepp, kuid Läti klubi võitis viimase veerandaja kuue punktiga ning kogu kohtumise nelja silmaga.
Kalev/TLÜ parimatena viskasid Ronald McGhee 14 ja Taylor Stafford ning DaMarcus Harrison 12 punkti. Külalistele tõi võidu Renars Birkansi suurepärane esitus: tagamängija viskas 31 punkti ja jagas 11 resultatiivset söötu. Kaotus oli Kalev/TLÜ-le üheksa võidu kõrval kaheksandaks.
Päeva kahes esimeses mängus teenis BC Valga-Valka/Maks&Moorits hooaja neljanda võidu, kui võõrsil oldi paremad turniiritabeli seitsmendast Betsafe Jurmalast. TalTech naaseb Ventspilsist aga kindla kaotusega.
BC Valga-Valka/Maks&Moorits - Betsafe Jurmala 66:85 (23.22, 21:16, 15:18, 7:29)
Mäng algas punkt-punkti heitlusega, aga seisult 19:16 tegi Valga-Valka Martin Jurtomi ja Kristen Meisteri kaugvisetest 6:0 spurdi. Avaveerand siiski punktiga kaotati, kuid Clayton Wilson realiseeris seejärel vabaviske ja viigistas seisu 23:23. Liidriroll vahetus endiselt ühele ja teisele poole, ent 29:31 seisult sai Jurmala omakorda 8:0 spurdi tehtud Kristaps Medissi ja Karlis Lasmanise korvidest. Külalised vahel suureks paisuda ei lasknud ja poolajale siirduti kodumeeskonna kuuepunktilises eduseisus.
Valga-Valka tuli järgmisele kümnele minutile vastu parema häälestatusega ning 6,5 minutiga pääseti ise ka 53:52 ette. Medissi ja Lauris Blausi punktidest sai Jurmala küll 59:56 edu, kuid viimasel veerandajal ei jätnud külalised Jurmalale mingit sõnaõigust. Stephen Browni juhtimisel haarati viie minuti möödudes kümnepunktiline eduseis ja Martin Jurtomi ülikaugest kolmepunktiviskest oli loetud hetked hiljem vahe 12 punkti. Browni lauapõrkest korvirõnga läbinud kaugviskest ning Sipolinši abiga suurendati vahe 2.13 enne lõppu juba 17 punktile ja võitjas nii enam kahtlust polnud.
Martin Jurtom kerkis Valga-Valka parimaks 15 punktiga. Võrdselt 14 silma lisasid Stephen Brown (lisaks 5 korvisöötu) ja Guntis Sipolinš (lisaks ka 6 lauapalli). Kristaps Miglinieks tõi 10 punkti ja 5 lauapalli ning sama palju punkte sai enda nimele Timo Eichfuss.
Jurmala eest viskas Kristaps Mediss 20 punkti. Lauris Blaus tegi kaksikduubli 12 punkti ja 11 lauapalliga, 10 silma lisasid Karlis Lasmanis (samuti 7 lauapalli) ja Kristaps Plavnieks.
BK Ventspils - TalTech 88:67 (28:17, 15:15, 24:20, 21:15)
Esimesed kolm minutit möödusid tasavägiselt, misjärel seisult 7:7 tegi TalTech 8:0 spurdi. Kahe minutiga oli Ventspils omakorda 16:15 ette läinud. Vastastele armu ei antud ning visati 12 puntki külaliste kahe vastu, millega kuulus avaveerandi võit Ventspilsile 28:17. Teise veerandaja alustuseks tabas TalTechi eest kaugviske Levi Martin Giese. Kahel korral pääseti veel kaheksa punkti kaugusele, aga 3.41 enne poolajale minekut juhtis kodumeeskond juba 19 punktiga. TalTechil õnnestus siiski 12:2 spurdiga vastata ja avaveerandist jäänud vahe tagasi võidelda.
Kolmas veerandaeg algas TalTechi poolelt hästi ning Jaan Puideti lähiviskest vähenes kaotusseis 51 sekundi möödudes seitsmele punktile. Taas võttis Ventspils end kokku, suurendades eduseisu 11 punktile ja viimasele neljandikule mindi vastu seisult 67:52. Järgmise kümne minuti jooksul jõudis TalTech 15 punkti kaugusele, ent põnevamaks mäng enam ei läinud.
Rihards Lomažs viskas Ventspilsi kasuks 19 punkti. Jonathan Arledge lisas 15 silma ja 6 lauapalli, Janis Beržinsi nimele jäi 13 punkti ja 8 lauapalli ning Maris Gulbis tõi 10 punkti.
TalTechi resultatiivseim oli Toomas Raadik 13 punktiga. Jaan Puidet lisas 12 silma ja 5 lauapalli, Norman Käbin tõi 10 punkti ning jagas 6 korvisöötu.
### Response:
Müürsepa debüüt peatreenerina lõppes Kalev/TLÜ kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liverpool jäi kodusel Anfieldil Crystal Palace'i vastu poolajavileks kaotusseisu, kui 34. minutil sahistas Alissoni võrku Andros Townsend. Tabeliliider naasis pausilt hästi: 46. minutil viigistas seisu Mohamed Salah ning seitse minutit hiljem viis Roberto Firmino tabamus nad 2:1 juhtima.
Palace viigistas James Tomkinsi 65. minuti värava läbi veel ühe korra, kuid Salahi teine ja Sadio Mane värav 90+3. minutil kindlustasid Liverpoolile kolm rasket punkti. Paarkümmend sekundit enne lõpuvilet vähendas Max Meyeri kauglöök külaliste kaotusseisu minimaalseks, enamaks ei jätkunud Palace'il lihtsalt aega.
Seitse väravat löödi ka Molineux'l, kui Wolverhampton Wanderers alistas Jota kübaratriki toel Leicester City 4:3. Manchester United sai Ole Gunnar Solskjaeri käe all juba seitsmenda järjestikuse võidu, kui Paul Pogba ja Marcus Rashfordi väravatest alistati Brighton 2:1. Õhtu viimases mängus tõid Alexandre Lacazette ja Laurent Koscielny Arsenalile 2:0 võidu Chelsea üle.
Liverpooli võit tähendab, et enne Manchester City pühapäevast mängu Huddersfieldi vastu lahutab kahte klubi taas seitse punkti.
Teised tulemused:
Bournemouth - West Ham 2:0
Newcastle - Cardiff 3:0
Southampton - Everton 2:1
Watford - Burnley 0:0 | Liverpool lubas endale lüüa kolm väravat, aga pääses kolme punktiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liverpool jäi kodusel Anfieldil Crystal Palace'i vastu poolajavileks kaotusseisu, kui 34. minutil sahistas Alissoni võrku Andros Townsend. Tabeliliider naasis pausilt hästi: 46. minutil viigistas seisu Mohamed Salah ning seitse minutit hiljem viis Roberto Firmino tabamus nad 2:1 juhtima.
Palace viigistas James Tomkinsi 65. minuti värava läbi veel ühe korra, kuid Salahi teine ja Sadio Mane värav 90+3. minutil kindlustasid Liverpoolile kolm rasket punkti. Paarkümmend sekundit enne lõpuvilet vähendas Max Meyeri kauglöök külaliste kaotusseisu minimaalseks, enamaks ei jätkunud Palace'il lihtsalt aega.
Seitse väravat löödi ka Molineux'l, kui Wolverhampton Wanderers alistas Jota kübaratriki toel Leicester City 4:3. Manchester United sai Ole Gunnar Solskjaeri käe all juba seitsmenda järjestikuse võidu, kui Paul Pogba ja Marcus Rashfordi väravatest alistati Brighton 2:1. Õhtu viimases mängus tõid Alexandre Lacazette ja Laurent Koscielny Arsenalile 2:0 võidu Chelsea üle.
Liverpooli võit tähendab, et enne Manchester City pühapäevast mängu Huddersfieldi vastu lahutab kahte klubi taas seitse punkti.
Teised tulemused:
Bournemouth - West Ham 2:0
Newcastle - Cardiff 3:0
Southampton - Everton 2:1
Watford - Burnley 0:0
### Response:
Liverpool lubas endale lüüa kolm väravat, aga pääses kolme punktiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miedz teenis oma talve esimeses treeningkohtumises 2:1 võidu. Nii Ojamaa kui ka tema tiimikaaslane Artur Pikk tegid kaasa teise poolaja, kirjutab Soccernet.ee.
Avapoolaja järel juhtis Miedz 1:0. Ojamaa penalti kasvatas 50. minutil poolakate eduseisu, hiljem jõudsid bulgaarlased auväravani.
Talvepausi ajal paikneb Miedz Poola kõrgliigas 12. kohal ja Slavia Bulgaaria kõrgliigas 10. kohal. | Ojamaa realiseeris bulgaarlaste vastu penalti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miedz teenis oma talve esimeses treeningkohtumises 2:1 võidu. Nii Ojamaa kui ka tema tiimikaaslane Artur Pikk tegid kaasa teise poolaja, kirjutab Soccernet.ee.
Avapoolaja järel juhtis Miedz 1:0. Ojamaa penalti kasvatas 50. minutil poolakate eduseisu, hiljem jõudsid bulgaarlased auväravani.
Talvepausi ajal paikneb Miedz Poola kõrgliigas 12. kohal ja Slavia Bulgaaria kõrgliigas 10. kohal.
### Response:
Ojamaa realiseeris bulgaarlaste vastu penalti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne laupäeva kuuendal kohal paiknenud Tallinna Ülikoolil oli senini kaheksast mängust kirjas vaid võit Kohila Võrkpalliklubi/E-Service'i ja Audentese SG/Noortekoondise vastu, kirjutab volley.ee. Kolmandal kohal asuv Saaremaa oli aga võitnud kuus mängu, millest üks tuli esimeses omavahelises kohtumises, kui kodusaalis võeti Tallinna Ülikooli üle 3:0 võit.
Tundus, et ka täna ei suuda pealinna esindus Saaremaad üllatada, jäädes esimeses geimis alla 14:25 ja teises 21:25. Seejärel tõi kodusaalis mänginud TLÜ vastasseisu pöörde, sest nii kolmas kui neljas geim võideti 25:22. Kodupubliku rõõmuks jätkus võõrustajate hea hoog ka otsustavas geimis, kus tasavägise alguse järel asuti 10:7 ja 13:8 juhtima ning lõpuks jõuti 15:13 paremusega magusa 3:2 (-14, -21, 22, 22, 13) võiduni.
Enda hooaja punktirekordi püstitanud Marily Lass kogus võitjate poolel 29 silma, millest koguni kümme tuli kolmandas geimis. Ave Kuusk ja Eva Liisa Kuivonen assisteerisid 16 punktiga. Janne Järvalt tõi Saaremaale 19, Kaisa Õunpuu 17, Dorit Heinastu 15 ja Raili Sepp 10 puntki.
Koha võrra viiendaks tõusnud Tallinna Ülikoolil on üheksast mängust kirjas kolm ja kolmandal kohal jätkaval Saaremaal kuus võitu. Pühapäeval läheb Saaremaa võõrsil vastamisi seitsmendal kohal paikneva Kohila VK/E-Service'iga. | Raskest seisust välja tulnud Tallinna Ülikool saavutas hooaja parima võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne laupäeva kuuendal kohal paiknenud Tallinna Ülikoolil oli senini kaheksast mängust kirjas vaid võit Kohila Võrkpalliklubi/E-Service'i ja Audentese SG/Noortekoondise vastu, kirjutab volley.ee. Kolmandal kohal asuv Saaremaa oli aga võitnud kuus mängu, millest üks tuli esimeses omavahelises kohtumises, kui kodusaalis võeti Tallinna Ülikooli üle 3:0 võit.
Tundus, et ka täna ei suuda pealinna esindus Saaremaad üllatada, jäädes esimeses geimis alla 14:25 ja teises 21:25. Seejärel tõi kodusaalis mänginud TLÜ vastasseisu pöörde, sest nii kolmas kui neljas geim võideti 25:22. Kodupubliku rõõmuks jätkus võõrustajate hea hoog ka otsustavas geimis, kus tasavägise alguse järel asuti 10:7 ja 13:8 juhtima ning lõpuks jõuti 15:13 paremusega magusa 3:2 (-14, -21, 22, 22, 13) võiduni.
Enda hooaja punktirekordi püstitanud Marily Lass kogus võitjate poolel 29 silma, millest koguni kümme tuli kolmandas geimis. Ave Kuusk ja Eva Liisa Kuivonen assisteerisid 16 punktiga. Janne Järvalt tõi Saaremaale 19, Kaisa Õunpuu 17, Dorit Heinastu 15 ja Raili Sepp 10 puntki.
Koha võrra viiendaks tõusnud Tallinna Ülikoolil on üheksast mängust kirjas kolm ja kolmandal kohal jätkaval Saaremaal kuus võitu. Pühapäeval läheb Saaremaa võõrsil vastamisi seitsmendal kohal paikneva Kohila VK/E-Service'iga.
### Response:
Raskest seisust välja tulnud Tallinna Ülikool saavutas hooaja parima võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on olnud väga erakordne arv kohtumisi ning lepe Hiinaga võib tõepoolest tulla," lausus Trump ajakirjanikele.
Oodatakse, et USA kaubandusesindaja Robert Lighthizer ja Hiina asepeaminister Liu He jätkavad kõnelusi jaanuari lõpus.
Trump ja Hiina president Xi Jinping otsustasid 1. detsembril, et peatavad tariifide vastastikuse kehtestamise 90 päevaks ja peavad sel ajal majanduslike erimeelsuste lahendamiseks kõnelusi.
Trumpi nõunik eitab läbimurret USA-Hiina kaubanduskõnelustel
Valge Maja majandusnõunik Larry Kudlow lükkas tagasi jutud USA-Hiina kaubanduskõneluste läbimurdest, kuid ütles, et asjad edenevad.
"Oleme saavutanud mõningast edu Hiinaga asevoliniku kohtumistel Pekingis," ütles riikliku majandusnõukogu direktor Larry Kudlow Fox Businessile.
"Mitte midagi ei ole lahendatud, midagi ei ole paberil, mingeid kokkuleppeid ei ole," lisas ta.
Viimastel päevadel avalikkuse ette jõudnud teated, et riigid on kohe-kohe kokkuleppele jõudmas, ei vasta Kudlow' sõnul tõele.
Agentuur Bloomberg teatas reedel, et Peking tegi ettepaneku likvideerida kaubandusülejääk Ühendriikidega viie aasta jooksul.
USA saatis jaanuari algul Pekingisse delegatsiooni eesotsas asekaubandusvoliniku Jeffrey Gerrishiga, kes pidas Hiina välisministeeriumis kõnelusi kaubandusvaidluste lahendamiseks.
Jaanuari lõpus on Washingtoni oodata Hiina pealäbirääkijat, asepeaministrit Lui Hed. | Trump: kaubanduslepe Hiinaga võib tulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on olnud väga erakordne arv kohtumisi ning lepe Hiinaga võib tõepoolest tulla," lausus Trump ajakirjanikele.
Oodatakse, et USA kaubandusesindaja Robert Lighthizer ja Hiina asepeaminister Liu He jätkavad kõnelusi jaanuari lõpus.
Trump ja Hiina president Xi Jinping otsustasid 1. detsembril, et peatavad tariifide vastastikuse kehtestamise 90 päevaks ja peavad sel ajal majanduslike erimeelsuste lahendamiseks kõnelusi.
Trumpi nõunik eitab läbimurret USA-Hiina kaubanduskõnelustel
Valge Maja majandusnõunik Larry Kudlow lükkas tagasi jutud USA-Hiina kaubanduskõneluste läbimurdest, kuid ütles, et asjad edenevad.
"Oleme saavutanud mõningast edu Hiinaga asevoliniku kohtumistel Pekingis," ütles riikliku majandusnõukogu direktor Larry Kudlow Fox Businessile.
"Mitte midagi ei ole lahendatud, midagi ei ole paberil, mingeid kokkuleppeid ei ole," lisas ta.
Viimastel päevadel avalikkuse ette jõudnud teated, et riigid on kohe-kohe kokkuleppele jõudmas, ei vasta Kudlow' sõnul tõele.
Agentuur Bloomberg teatas reedel, et Peking tegi ettepaneku likvideerida kaubandusülejääk Ühendriikidega viie aasta jooksul.
USA saatis jaanuari algul Pekingisse delegatsiooni eesotsas asekaubandusvoliniku Jeffrey Gerrishiga, kes pidas Hiina välisministeeriumis kõnelusi kaubandusvaidluste lahendamiseks.
Jaanuari lõpus on Washingtoni oodata Hiina pealäbirääkijat, asepeaministrit Lui Hed.
### Response:
Trump: kaubanduslepe Hiinaga võib tulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raha lisatakse kulutuste paketti, mille üle peavad läbirääkimisi esindajatekoda ja senat.
Ettepanek lisada kuue eelnõuga paketti rohkem piiriga seotud kulutusi peaks esindajatekojas hääletusele tulema järgmisel nädalal, ütlesid kaks kõrget demokraadist ametnikku Timesile.
Demokraadid tahavad eraldada 563 miljonit dollarit 75 uue immigratsioonikohtuniku palkamiseks, sest kohtutes on suur hulk lahendamata kaasusi.
Lisaks tahavad demokraadid eraldada 524 miljonit dollarit Californias Calexicos ja Arizonas San Luisis olevate piiriületuspunktide paremaks tegemiseks, ütles üks esindajate demokraatide nõunik.
Demokraadid mõtlevad ka anda rohkem raha piirijulgeolekut tagavatele töötajatele ning tehnoloogia ostmiseks eelnõus, millega rahastatakse sisejulgeolekuministeeriumi. Lisaraha pole mõeldud ühegi müüri ega füüsilise barjääri tarbeks, lisas nõunik.
Tema sõnul on võimalik, et demokraadid avaldavad meetmed ametlikult järgmisel nädalal ning ehitavad nende ümber alternatiivi USA presidendi Donald Trumpi müüriettepanekule.
Plaan peegeldab muutust kongressi demokraatide strateegias. Seni on nad öelnud, et ei tee presidendile vastuettepanekut, kuni ta loobub oma müürinõudest ning allkirjastab tööseisaku lõpetamiseks vajalikud eelnõud.
Trump üritab pidevalt näidata demokraate kui piirijulgeoleku vastaseid ning nende vastuväiteid tema müürile kui heakskiitu avatud piirile. Demokraadid üritavad oma piirikulutuste plaaniga mõlemat väidet kummutada, kirjutas Times. | Leht: USA demokraadid lisasid kulutustepaketis piirile üle miljardi dollari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raha lisatakse kulutuste paketti, mille üle peavad läbirääkimisi esindajatekoda ja senat.
Ettepanek lisada kuue eelnõuga paketti rohkem piiriga seotud kulutusi peaks esindajatekojas hääletusele tulema järgmisel nädalal, ütlesid kaks kõrget demokraadist ametnikku Timesile.
Demokraadid tahavad eraldada 563 miljonit dollarit 75 uue immigratsioonikohtuniku palkamiseks, sest kohtutes on suur hulk lahendamata kaasusi.
Lisaks tahavad demokraadid eraldada 524 miljonit dollarit Californias Calexicos ja Arizonas San Luisis olevate piiriületuspunktide paremaks tegemiseks, ütles üks esindajate demokraatide nõunik.
Demokraadid mõtlevad ka anda rohkem raha piirijulgeolekut tagavatele töötajatele ning tehnoloogia ostmiseks eelnõus, millega rahastatakse sisejulgeolekuministeeriumi. Lisaraha pole mõeldud ühegi müüri ega füüsilise barjääri tarbeks, lisas nõunik.
Tema sõnul on võimalik, et demokraadid avaldavad meetmed ametlikult järgmisel nädalal ning ehitavad nende ümber alternatiivi USA presidendi Donald Trumpi müüriettepanekule.
Plaan peegeldab muutust kongressi demokraatide strateegias. Seni on nad öelnud, et ei tee presidendile vastuettepanekut, kuni ta loobub oma müürinõudest ning allkirjastab tööseisaku lõpetamiseks vajalikud eelnõud.
Trump üritab pidevalt näidata demokraate kui piirijulgeoleku vastaseid ning nende vastuväiteid tema müürile kui heakskiitu avatud piirile. Demokraadid üritavad oma piirikulutuste plaaniga mõlemat väidet kummutada, kirjutas Times.
### Response:
Leht: USA demokraadid lisasid kulutustepaketis piirile üle miljardi dollari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolaja võitis kodumeeskond 3:0, ühel korral oli täpne Neymar (11. minutil) ning kaks väravat lisas Kylian Mbappe (37., 45.). Ülejäänud kuus väravat sündisid 24 minuti jooksul, kui esmalt sahistas külaliste võrku kahel korral Edinson Cavani (59., 66.), seejärel lõi Neymar oma teise (68.) ja Cavani kolmanda (75.), viis minutit hiljem jõudis kübaratrikini ka Mbappe. Väravatesaju lõpetas Thomas Meunieri tabamus 83. minutil.
Alles kümme päeva varem võitis Guingamp PSG-d liigakarika raames 2:1. Parc des Princes'il ei ole PSG ühtegi mängu varem nii suurelt võitnud, senine suurim hävitustöö pärines eelmisest hooajast, kui Dijon alistati kodus 8:0.
PSG on lähimast jälitajast Lille'ist mänginud kaks kohtumist vähem, kuid sellele vaatamata edestab neid liigatabelis 13 punktiga. 19 mänguga on Pariisi suurklubi kogunud 53 punkti ja löönud neis 62 väravat. Lille, PSG järel Prantsusmaa resultatiivsuselt teine meeskond, on liigas löönud 34 väravat. | PSG kostitas koduliigas vastaseid koguni üheksa väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolaja võitis kodumeeskond 3:0, ühel korral oli täpne Neymar (11. minutil) ning kaks väravat lisas Kylian Mbappe (37., 45.). Ülejäänud kuus väravat sündisid 24 minuti jooksul, kui esmalt sahistas külaliste võrku kahel korral Edinson Cavani (59., 66.), seejärel lõi Neymar oma teise (68.) ja Cavani kolmanda (75.), viis minutit hiljem jõudis kübaratrikini ka Mbappe. Väravatesaju lõpetas Thomas Meunieri tabamus 83. minutil.
Alles kümme päeva varem võitis Guingamp PSG-d liigakarika raames 2:1. Parc des Princes'il ei ole PSG ühtegi mängu varem nii suurelt võitnud, senine suurim hävitustöö pärines eelmisest hooajast, kui Dijon alistati kodus 8:0.
PSG on lähimast jälitajast Lille'ist mänginud kaks kohtumist vähem, kuid sellele vaatamata edestab neid liigatabelis 13 punktiga. 19 mänguga on Pariisi suurklubi kogunud 53 punkti ja löönud neis 62 väravat. Lille, PSG järel Prantsusmaa resultatiivsuselt teine meeskond, on liigas löönud 34 väravat.
### Response:
PSG kostitas koduliigas vastaseid koguni üheksa väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolajaks kaheksapunktilisse kaotusseisu jäänud Kalev/Cramo tuli mängu tagasi kolmandal veerandajal, mis võideti 24:17. Otsustaval neljandikul mitmel korral juhtinud Eesti klubi jäi neli sekundit enne lõppu kolmepunktilisse kaotusseisu, Uniks tegi lauapalli hankinud Branko Mirkovicile vea. Kalev/Cramo tagamängija tabas esimese ning viskas teise mööda, Tony Wroten jõudis ründelaua sööta välja Martin Dorbekule, aga tema kaugvise ei tabanud.
Chavaughn Lewis tõi Eesti klubi parimana 18 punkti, noppis kuus lauapalli ja jagas viis korvisöötu. Janari Jõesaare arvele jäi 13 silma, kõigil viiel kaugviskel eksinud Branko Mirkovici arvele jäi üheksa punkti.
Kalev/Cramo on 14 mänguga kogunud kuus võitu ja kaheksa kaotust, millega ollakse Ühisliiga tabelis üheksandal kohal. | Kolmandal veerandil mängu tagasi tulnud Kalev/Cramo sai napi kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolajaks kaheksapunktilisse kaotusseisu jäänud Kalev/Cramo tuli mängu tagasi kolmandal veerandajal, mis võideti 24:17. Otsustaval neljandikul mitmel korral juhtinud Eesti klubi jäi neli sekundit enne lõppu kolmepunktilisse kaotusseisu, Uniks tegi lauapalli hankinud Branko Mirkovicile vea. Kalev/Cramo tagamängija tabas esimese ning viskas teise mööda, Tony Wroten jõudis ründelaua sööta välja Martin Dorbekule, aga tema kaugvise ei tabanud.
Chavaughn Lewis tõi Eesti klubi parimana 18 punkti, noppis kuus lauapalli ja jagas viis korvisöötu. Janari Jõesaare arvele jäi 13 silma, kõigil viiel kaugviskel eksinud Branko Mirkovici arvele jäi üheksa punkti.
Kalev/Cramo on 14 mänguga kogunud kuus võitu ja kaheksa kaotust, millega ollakse Ühisliiga tabelis üheksandal kohal.
### Response:
Kolmandal veerandil mängu tagasi tulnud Kalev/Cramo sai napi kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selver oli enne laupäeva kaks viimast kohtumist kaotanud 2:3, mistõttu oli tänane võit meeskonnale ka emotsionaalselt ülimalt tähtis, kirjutab volley.ee. Selverile tõi Oliver Orav 24 punkti (+13), 23 punkti (+13) lisas Albert Hurt. Timo Lõhmuse arvele kogunes 15 punkti (+11). Selveri vastuvõtt oli 65%, rünnakuid realiseeriti 60-protsendiliselt, blokiga saadi 11 punkti (neli sulustamist sai kirja Hurt), servil löödi kuus ässa ja eksiti 11 pallingul. Jelgava edukaimad olid Aivis Abolins ja Maris Lancmanis võrdselt 17 punktiga. Läti klubi vastuvõtt oli 66%, rünnak 51%, blokipunkte saadi üheksa ja servipunkte kaheksa (eksiti 13 pallingul).
Liigatabelis hoiab Selver 28 punktiga neljandat kohta. Pühapäeval kell 14.00 kohtutakse RTU/Robežsardzega.
Pärnu Võrkpalliklubi oli samuti võidukas, kui kodusaalis saadi kindel 3:0 (25:14, 25:13, 25:18) võit Daugvpilsi Ülikooli üle ja Avo Keel jagas mänguaega ka vahetusmeestele. Atvars Ozolins oli Pärnu resultatiivseim 12 punktiga (+9), Chizoba Neves Atu lisas üheksa punkti (+6). Pärnu vastuvõtt oli 57%, rünnak 46%, blokipunkte kogunes 15 (neli blokki pani Edgar Maier), servil löödi 3 ässa ja eksiti ühel pallingul. Läti klubi parimana tõi Zigmars Keišs seitse punkti (+2). Daugavpilsi vastuvõtt oli 52%, rünnak 35%, blokiga punkte ei lisandunud, servil löödi üks äss ja tehti 11 viga.
Pärnu hoiab liigatabelis 27 punktiga viiendat kohta. Pühapäeval võtab Pärnu mõõtu Jekabpilsi Lušilt, kohtumine Pärnu spordihoones algab kell 17.00.
Rakvere Võrkpalliklubi kohtub laupäeval Riias sealse RTU-ga, mäng algab kell 19.00. Pühapäeval kell 16.00 ootab Rakveret ees võõrsilmäng Jelgavaga. Liigatabelis hoiab Rakvere meeskond enne nädalavahetust 22 punktiga kuuendat positsiooni. | Selver ja Pärnu teenisid Eesti-Läti liigas võidulisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selver oli enne laupäeva kaks viimast kohtumist kaotanud 2:3, mistõttu oli tänane võit meeskonnale ka emotsionaalselt ülimalt tähtis, kirjutab volley.ee. Selverile tõi Oliver Orav 24 punkti (+13), 23 punkti (+13) lisas Albert Hurt. Timo Lõhmuse arvele kogunes 15 punkti (+11). Selveri vastuvõtt oli 65%, rünnakuid realiseeriti 60-protsendiliselt, blokiga saadi 11 punkti (neli sulustamist sai kirja Hurt), servil löödi kuus ässa ja eksiti 11 pallingul. Jelgava edukaimad olid Aivis Abolins ja Maris Lancmanis võrdselt 17 punktiga. Läti klubi vastuvõtt oli 66%, rünnak 51%, blokipunkte saadi üheksa ja servipunkte kaheksa (eksiti 13 pallingul).
Liigatabelis hoiab Selver 28 punktiga neljandat kohta. Pühapäeval kell 14.00 kohtutakse RTU/Robežsardzega.
Pärnu Võrkpalliklubi oli samuti võidukas, kui kodusaalis saadi kindel 3:0 (25:14, 25:13, 25:18) võit Daugvpilsi Ülikooli üle ja Avo Keel jagas mänguaega ka vahetusmeestele. Atvars Ozolins oli Pärnu resultatiivseim 12 punktiga (+9), Chizoba Neves Atu lisas üheksa punkti (+6). Pärnu vastuvõtt oli 57%, rünnak 46%, blokipunkte kogunes 15 (neli blokki pani Edgar Maier), servil löödi 3 ässa ja eksiti ühel pallingul. Läti klubi parimana tõi Zigmars Keišs seitse punkti (+2). Daugavpilsi vastuvõtt oli 52%, rünnak 35%, blokiga punkte ei lisandunud, servil löödi üks äss ja tehti 11 viga.
Pärnu hoiab liigatabelis 27 punktiga viiendat kohta. Pühapäeval võtab Pärnu mõõtu Jekabpilsi Lušilt, kohtumine Pärnu spordihoones algab kell 17.00.
Rakvere Võrkpalliklubi kohtub laupäeval Riias sealse RTU-ga, mäng algab kell 19.00. Pühapäeval kell 16.00 ootab Rakveret ees võõrsilmäng Jelgavaga. Liigatabelis hoiab Rakvere meeskond enne nädalavahetust 22 punktiga kuuendat positsiooni.
### Response:
Selver ja Pärnu teenisid Eesti-Läti liigas võidulisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmandas vahetuses rajale läinud Johanna Talihärm näitas suusarajal head minekut ja andis viimase vahetuse üle kõrgel seitsmendal positsioonil. "Ruhpoldingu võistlusrada on väga kiire, mistõttu on ülimalt oluline, et esimesel ringil endale liiga ei teeks. See on paras täppisteadus," vahendab laskesuusatamise föderatsiooni koduleht Talihärma sõnu.
"Rajal oli toetust tunda aga igal hetkel, viimasel ringil jooksis Marek Sander minuga pool tõusu kaasa," muheles Talihärm ja kiitis hooldetiimi head tööd. "Kohal oli ka väga palju Eesti fänne ja kokku üle 22 000 pealtvaataja, seega ei teki hetkekski tunnet, et oled rajal üksi," lisas ta.
Kokkuvõttes jääb Talihärm aga Eesti naiskonna esitusega igati rahule. "Ma arvan, et kolmanda vahetuse lõpus seitsmendal positsioonil olla on päris hea tulemus. Ei olnud küll täiesti ideaalne päev, kuid positiivne emotsioon igati," lisas ta. | Talihärm: rajal oli toetust tunda igal hetkel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmandas vahetuses rajale läinud Johanna Talihärm näitas suusarajal head minekut ja andis viimase vahetuse üle kõrgel seitsmendal positsioonil. "Ruhpoldingu võistlusrada on väga kiire, mistõttu on ülimalt oluline, et esimesel ringil endale liiga ei teeks. See on paras täppisteadus," vahendab laskesuusatamise föderatsiooni koduleht Talihärma sõnu.
"Rajal oli toetust tunda aga igal hetkel, viimasel ringil jooksis Marek Sander minuga pool tõusu kaasa," muheles Talihärm ja kiitis hooldetiimi head tööd. "Kohal oli ka väga palju Eesti fänne ja kokku üle 22 000 pealtvaataja, seega ei teki hetkekski tunnet, et oled rajal üksi," lisas ta.
Kokkuvõttes jääb Talihärm aga Eesti naiskonna esitusega igati rahule. "Ma arvan, et kolmanda vahetuse lõpus seitsmendal positsioonil olla on päris hea tulemus. Ei olnud küll täiesti ideaalne päev, kuid positiivne emotsioon igati," lisas ta.
### Response:
Talihärm: rajal oli toetust tunda igal hetkel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks olulist istungit Briti alamkojas täismahus - Brexiti-plaani tagasilükkamine ja May umbusaldamise läbikukkumine.
May umbusaldushääletuse ajal Briti parlamendis pälvisid oma sõnavõttudega tähelepanu Michael Gove ja Tom Watson. Paljude arvates sobiksid nad kahe suurpartei juhiks palju paremini kui praegused May ja Corbyn.
Spectator: kumb partei enne laguneb - konservatiivid või leiboristid?
Guardian: Jacob Rees-Moggile tuletatakse meelde kunagist lubadust korraldada teine referendum.
Spectator: Leaver 'id tapsid just parima võimaluse Brexitiks.
Daily Telegraph ja Guardian: Novitšokiga kokku puutunud politseinik naaseb tööle.
Guardian: mis juhtub, kui Banksy sinu maja seina sodib?
BBC ja Guardian naabrimeeste - Robbie Williamsi ja Jimmy Page'i - tülist.
Scotsman: leiboristid kasutasid Šotimaa tulevikuvisiooni tutvustavas videos Walesi mägesid.
Andy Serkis iseloomustas taas Therea Mayna Brexitit.
Bloomberg: Kreeka ja Makedoonia näitavad, miks esindusdemokraatia on parem kui referendumid. Tasub ka Brexiti asjus meeles pidada.
Local: mida Macron oma kirjas prantslastele ütles.
EUobserver: Macron ja Le Pen kollavestide häälte pärast heitlemas.
Reuters: kollavestide protestid näitasid kätte Prantsuse heaoluriigi piirid.
BBC: Alexandre Benalla peeti diplomaatiliste passide kasutamise asjus kinni.
Politico: kohus mõistis Sarkozy kunagise kabinetiülema aastaks vangi.
Politico: Manfred Weberi heitlused.
Reuters: Saksamaa julgeolekuteenistus võtab AfD tegevuse suurema luubi alla.
Politico: mida Saksamaa peaks Euroopa asjus ette võtma.
Die Welt: Nord Stream 2 on Euroopa-vastane.
Politico: ärge jätke migratsiooniteemat populistide pärusmaaks.
Bloomberg: Rootsi valitsus on hirmutav näide uuet trendist.
Helsingin Sanomat: Nokia koondab Soomes 350, Prantsusmaal 460 ja Saksamaal 520 töötajat.
Yle: Soome, Rootsi ja Norra maavägi võivad hakata regulaarselt ühisõppusi korraldama.
Yle: 9 asja seoses Oulu ja Helsingi välismaalaste seksuaalkuritegudega.
Soome keskkriminaalpolitsei hinnangul on vaja netis tegutsevatest lasteahistajatest paremt ülevaadet.
Elamisloa saanud seksuaalkurjategija väljasaatmist puudutav algatus kogus piisavalt hääli, et parlament seda menetleks.
Yle: Soomes välismaalaste poolt seksuaalkuritegude poolest on Eesti kodanikud Iraagi ja Afganistani kodanike järel kolmandal kohal. Uusi Suomi samal teemal.
Helsingin Sanomat: Oulu juhtumid räägivad Soomest, mis on elanud kolm aastat maha vaikitud eriolukorra all.
Yle nähtusest nimega " grooming".
Ilta-Sanomat: Iraagi juurtega naised nendivad seksuaalkuritegude teemal, et soomlased on olnud sinisilmsed.
Helsingin Sanomat: Oulu ja Helsingi juhtumid äratasid poliitikud ning nüüd pakutakse üksteise võidu lahendusi seksuaalkuritegude ja migratsiooni teemal. Yle otseblogi samal teemal.
Iltalehti: Soome maksab kallist hinda oma sinisilmsuse eest, varjupaigataotlejad on oht riiklikule julgeolekule.
Yle: seitse asja, mida tuleb hetkel riigist välja saatmise teemal teada.
Yle: laiemalt võttes on Soome võimud juba 2017. aastast välismaalasi varasemast palju rangemalt jälginud.
Yle: Soomes kaalutakse seksuaalkuritegusid puudutavate seadusätete karmistamist. Kuidas see Rootsis läks?
Soome valitsus otsustas pärast aruannet tõhustada tagasisaatmisi Iraaki ja vaadata üle rahvusvahelised lepped.
Yle: konkreetseid juhtumeid kõrvale jättes ei erine Oulu seksuaalkuritegude poolest teistest Soome linnadest.
Iltalehti: seksuaalkuritegusid hakati tõsiselt võtma alles siis, kui tegijateks olid välismaalased. Miks?
Yle: aastal 2018 tuli Soome 2400 varjupaigataotlejat, umbes 1000 suhtes tehti tagasisaatmisotsus.
Bloombergi analüütik on skeptiline EL-i plaani suhtes Ungarit ja Poolat karistada.
Politico: Euroopa Parlament toetas plaani siduda eurotoetused õigusriigiga.
Ilta-Sanomat: Jyrki Katainen Junckeri väidetavast alkoholiprobleemist: "Ta on alati mu juukseid sasinud ja prillid kuhugi ära peitnud".
Atlantic: 50 hetke, mis iseloomustavad Trumpi senist ametiaega.
Washington Post: 18 põhjust, miks arvata, et Trump on Venemaale kasu toonud. Anne Applebaum, Strobe Talbott ja Tom Nichols samal teemal.
Hill: endise FBi ametniku sõnul näitab NYT artikkel, et FBI ametnikud tegutsesid Trumpi puhul justiitsministeeriumi reegleid eirates.
Daily Beasti teatel on Mueller tundnud huvi ka Nunesiga seotud küsimuste vastu.
Hill: Rasmusseni uuring näitab Trumpile tavalisest madalat toetust.
Washington Post: demokraatide soov Trumpi-Putini kohtumise tõlk tunnistusi andma kutsuda tekitab laiemaid eetilisi küsimusi.
Rudy Giuliani väitis CNN-ile, et mõni Trumpi meeskonnast võis "kokkumängus" osaleda, kuid Trump ise mitte. Politico samal teemal.
Axios ja Guardian: Chris Christie annab mälestustes Jared Kushneri pihta tuld.
New Yorker: maapiirkondades jääb puudu inimestest, kes kiirabiautosid juhiksid.
EKRE juht Mart Helme rääkis Bloombergile, kuidas Trump võiks Eesti kaitseks miljardi eraldada.
Hill: viis olulisemat hetke justiitsministri kandidaadi Barri kuulamiselt.
Axios: Barri kuulamisel oli teemaks ka monopolid ja tehnoloogiahiiud.
Yle: Trump ei rääkinud Soome metsanduspoliitikast niisama, nüüd astutakse esimesi samme.
Rolling Stone: Texase vabariiklasest kongresmen võttis piirimüüri vastu sõna.
BuzzFeedi allikate väitel olevat Trump lasknud Cohenil kongressile valetada. Trump omakorda nimetas Cohenit valetajaks, kes oma vanglakaristust kärpida üritas. Vox samal teemal.
Hiljem aga eitasid BuzzFeedi väiteid ametlikult nii Trumpi advokaat Giuliani kui ka - harukordselt - Muelleri meeskond ise. Axios leiab, et BuzzFeedi lugu on hoiatuseks kõigile, kes kiirkorras poliitilist ajakirjandust viljeleda üritavad.
Axios: Microsoft lubab ehitada Seattle'i piirkonda taskukohaseid kodusid.
Hill: esindajatekoda tõkestas Trumpi administratsiooni plaani Deripaska sanktsioone leevendada.
Missile Defence Review - Pentagoni dokument, mi käsitleb USA poliitikat raketi- ja tuumarelvavaldkonnas.
Atlantic Council: Trump ei pea NATO-st lahkuma, et seda juba kahjustada.
USA Today: Netflixi kinnitusel on Fortnite suurem konkurent kui HBO.
National Review: Trumpi ja Brexiti hääled näitavad, kui suur on lõhestumine. Ja kuidas eliit kulutab aega tõestamaks, et rahvas eksib.
Window on Eurasia: Brexit annab Venemaale tagasilöögi nii nagu ka Trumpi toetamine.
Novaja Gazeta Tšetšeenia ja Gazpromi teemal.
Meduza: Habarovski blogija vahistati, kui oli jaganud videot, kus oli näha politseinikke allilmaliidri matustel.
Yle: kuidas Venemaa oma kodanikke Kaug-Idasse elama meelitab.
McFaul Washington Postis: vabandust, aga Trump ei ole " tough on Russia".
Meduza: Smolenski oblastis üritati ka Groznõi eeskujul "gaasiarvete amnestiat" teha.
Insider: kuidas Vene Posti juht endale miljardi rubla eest uhke korteri ostis.
Uus Vene film räägib pool aastat palgata olnud töölistest, kes tehase omanikust oligarhi pantvangi võtavad.
Dožd: milles siis Paul Whelanit süüdistatakse.
Meduza: video Nastja Rõbka vahistamisest.
RBK: patriarh Kirill ja Matvijenko said Venemaa teaduste akadeemia professoriteks.
BBC: Kanadasse saabunud saudi neiu rääkis, kuidas tema kodumaal naisi koheldakse.
BBC: Afganistani pulmalaulik on hämmastavalt sarnane Kanada peaministriga.
Bloomberg: Lõuna-Korea kaitsepoliitika raport ei nimeta põhjanaabrit enam vaenlaseks.
BBC: Saksamaa kaalub samuti Huawei tõrjumist.
AFP: Jaapan saatis orbiidile satelliidi, et korraldada kunstlikke tähesadusid.
Independent ja Daily Telegraph: Keenias instruktorina viibinud Briti eriüksuslane aitas kohalikel kolleegidel Nairobis terroristidega võidelda.
Reuters: Zimbabwes taas tõsine protestilaine, internet lülitati välja.
BBC: Taiwani viimane sõber Aafrikas.
Quartz: kuidas kiire veebiühendus Madagaskari majandust toetab.
BBC: ÜRO andmetel tapeti kuuga Kongo DV etnilistes kokkupõrgetes umbes 900 inimest.
BBC: Elevandiluuranniku ekspresident jääb siiski veel vahi alla.
Guardian: kunstiprojekt - keset Namiibia kõrbe kõlab pidevalt Toto laul "Africa".
AFP: USA võimud uurivad Ecuadori Londoni saatkonna töötajatelt, kes on Assange'il külas käinud.
Guardian: kuidas Austraalia politsei võimatute eesmärkide täitmiseks alkoteste võltsis.
WHO hinnangul on suuremate ülemaailmset tervishoidu ohustavate tegurite seas ka vaktsiinivastased. | Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (83) | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks olulist istungit Briti alamkojas täismahus - Brexiti-plaani tagasilükkamine ja May umbusaldamise läbikukkumine.
May umbusaldushääletuse ajal Briti parlamendis pälvisid oma sõnavõttudega tähelepanu Michael Gove ja Tom Watson. Paljude arvates sobiksid nad kahe suurpartei juhiks palju paremini kui praegused May ja Corbyn.
Spectator: kumb partei enne laguneb - konservatiivid või leiboristid?
Guardian: Jacob Rees-Moggile tuletatakse meelde kunagist lubadust korraldada teine referendum.
Spectator: Leaver 'id tapsid just parima võimaluse Brexitiks.
Daily Telegraph ja Guardian: Novitšokiga kokku puutunud politseinik naaseb tööle.
Guardian: mis juhtub, kui Banksy sinu maja seina sodib?
BBC ja Guardian naabrimeeste - Robbie Williamsi ja Jimmy Page'i - tülist.
Scotsman: leiboristid kasutasid Šotimaa tulevikuvisiooni tutvustavas videos Walesi mägesid.
Andy Serkis iseloomustas taas Therea Mayna Brexitit.
Bloomberg: Kreeka ja Makedoonia näitavad, miks esindusdemokraatia on parem kui referendumid. Tasub ka Brexiti asjus meeles pidada.
Local: mida Macron oma kirjas prantslastele ütles.
EUobserver: Macron ja Le Pen kollavestide häälte pärast heitlemas.
Reuters: kollavestide protestid näitasid kätte Prantsuse heaoluriigi piirid.
BBC: Alexandre Benalla peeti diplomaatiliste passide kasutamise asjus kinni.
Politico: kohus mõistis Sarkozy kunagise kabinetiülema aastaks vangi.
Politico: Manfred Weberi heitlused.
Reuters: Saksamaa julgeolekuteenistus võtab AfD tegevuse suurema luubi alla.
Politico: mida Saksamaa peaks Euroopa asjus ette võtma.
Die Welt: Nord Stream 2 on Euroopa-vastane.
Politico: ärge jätke migratsiooniteemat populistide pärusmaaks.
Bloomberg: Rootsi valitsus on hirmutav näide uuet trendist.
Helsingin Sanomat: Nokia koondab Soomes 350, Prantsusmaal 460 ja Saksamaal 520 töötajat.
Yle: Soome, Rootsi ja Norra maavägi võivad hakata regulaarselt ühisõppusi korraldama.
Yle: 9 asja seoses Oulu ja Helsingi välismaalaste seksuaalkuritegudega.
Soome keskkriminaalpolitsei hinnangul on vaja netis tegutsevatest lasteahistajatest paremt ülevaadet.
Elamisloa saanud seksuaalkurjategija väljasaatmist puudutav algatus kogus piisavalt hääli, et parlament seda menetleks.
Yle: Soomes välismaalaste poolt seksuaalkuritegude poolest on Eesti kodanikud Iraagi ja Afganistani kodanike järel kolmandal kohal. Uusi Suomi samal teemal.
Helsingin Sanomat: Oulu juhtumid räägivad Soomest, mis on elanud kolm aastat maha vaikitud eriolukorra all.
Yle nähtusest nimega " grooming".
Ilta-Sanomat: Iraagi juurtega naised nendivad seksuaalkuritegude teemal, et soomlased on olnud sinisilmsed.
Helsingin Sanomat: Oulu ja Helsingi juhtumid äratasid poliitikud ning nüüd pakutakse üksteise võidu lahendusi seksuaalkuritegude ja migratsiooni teemal. Yle otseblogi samal teemal.
Iltalehti: Soome maksab kallist hinda oma sinisilmsuse eest, varjupaigataotlejad on oht riiklikule julgeolekule.
Yle: seitse asja, mida tuleb hetkel riigist välja saatmise teemal teada.
Yle: laiemalt võttes on Soome võimud juba 2017. aastast välismaalasi varasemast palju rangemalt jälginud.
Yle: Soomes kaalutakse seksuaalkuritegusid puudutavate seadusätete karmistamist. Kuidas see Rootsis läks?
Soome valitsus otsustas pärast aruannet tõhustada tagasisaatmisi Iraaki ja vaadata üle rahvusvahelised lepped.
Yle: konkreetseid juhtumeid kõrvale jättes ei erine Oulu seksuaalkuritegude poolest teistest Soome linnadest.
Iltalehti: seksuaalkuritegusid hakati tõsiselt võtma alles siis, kui tegijateks olid välismaalased. Miks?
Yle: aastal 2018 tuli Soome 2400 varjupaigataotlejat, umbes 1000 suhtes tehti tagasisaatmisotsus.
Bloombergi analüütik on skeptiline EL-i plaani suhtes Ungarit ja Poolat karistada.
Politico: Euroopa Parlament toetas plaani siduda eurotoetused õigusriigiga.
Ilta-Sanomat: Jyrki Katainen Junckeri väidetavast alkoholiprobleemist: "Ta on alati mu juukseid sasinud ja prillid kuhugi ära peitnud".
Atlantic: 50 hetke, mis iseloomustavad Trumpi senist ametiaega.
Washington Post: 18 põhjust, miks arvata, et Trump on Venemaale kasu toonud. Anne Applebaum, Strobe Talbott ja Tom Nichols samal teemal.
Hill: endise FBi ametniku sõnul näitab NYT artikkel, et FBI ametnikud tegutsesid Trumpi puhul justiitsministeeriumi reegleid eirates.
Daily Beasti teatel on Mueller tundnud huvi ka Nunesiga seotud küsimuste vastu.
Hill: Rasmusseni uuring näitab Trumpile tavalisest madalat toetust.
Washington Post: demokraatide soov Trumpi-Putini kohtumise tõlk tunnistusi andma kutsuda tekitab laiemaid eetilisi küsimusi.
Rudy Giuliani väitis CNN-ile, et mõni Trumpi meeskonnast võis "kokkumängus" osaleda, kuid Trump ise mitte. Politico samal teemal.
Axios ja Guardian: Chris Christie annab mälestustes Jared Kushneri pihta tuld.
New Yorker: maapiirkondades jääb puudu inimestest, kes kiirabiautosid juhiksid.
EKRE juht Mart Helme rääkis Bloombergile, kuidas Trump võiks Eesti kaitseks miljardi eraldada.
Hill: viis olulisemat hetke justiitsministri kandidaadi Barri kuulamiselt.
Axios: Barri kuulamisel oli teemaks ka monopolid ja tehnoloogiahiiud.
Yle: Trump ei rääkinud Soome metsanduspoliitikast niisama, nüüd astutakse esimesi samme.
Rolling Stone: Texase vabariiklasest kongresmen võttis piirimüüri vastu sõna.
BuzzFeedi allikate väitel olevat Trump lasknud Cohenil kongressile valetada. Trump omakorda nimetas Cohenit valetajaks, kes oma vanglakaristust kärpida üritas. Vox samal teemal.
Hiljem aga eitasid BuzzFeedi väiteid ametlikult nii Trumpi advokaat Giuliani kui ka - harukordselt - Muelleri meeskond ise. Axios leiab, et BuzzFeedi lugu on hoiatuseks kõigile, kes kiirkorras poliitilist ajakirjandust viljeleda üritavad.
Axios: Microsoft lubab ehitada Seattle'i piirkonda taskukohaseid kodusid.
Hill: esindajatekoda tõkestas Trumpi administratsiooni plaani Deripaska sanktsioone leevendada.
Missile Defence Review - Pentagoni dokument, mi käsitleb USA poliitikat raketi- ja tuumarelvavaldkonnas.
Atlantic Council: Trump ei pea NATO-st lahkuma, et seda juba kahjustada.
USA Today: Netflixi kinnitusel on Fortnite suurem konkurent kui HBO.
National Review: Trumpi ja Brexiti hääled näitavad, kui suur on lõhestumine. Ja kuidas eliit kulutab aega tõestamaks, et rahvas eksib.
Window on Eurasia: Brexit annab Venemaale tagasilöögi nii nagu ka Trumpi toetamine.
Novaja Gazeta Tšetšeenia ja Gazpromi teemal.
Meduza: Habarovski blogija vahistati, kui oli jaganud videot, kus oli näha politseinikke allilmaliidri matustel.
Yle: kuidas Venemaa oma kodanikke Kaug-Idasse elama meelitab.
McFaul Washington Postis: vabandust, aga Trump ei ole " tough on Russia".
Meduza: Smolenski oblastis üritati ka Groznõi eeskujul "gaasiarvete amnestiat" teha.
Insider: kuidas Vene Posti juht endale miljardi rubla eest uhke korteri ostis.
Uus Vene film räägib pool aastat palgata olnud töölistest, kes tehase omanikust oligarhi pantvangi võtavad.
Dožd: milles siis Paul Whelanit süüdistatakse.
Meduza: video Nastja Rõbka vahistamisest.
RBK: patriarh Kirill ja Matvijenko said Venemaa teaduste akadeemia professoriteks.
BBC: Kanadasse saabunud saudi neiu rääkis, kuidas tema kodumaal naisi koheldakse.
BBC: Afganistani pulmalaulik on hämmastavalt sarnane Kanada peaministriga.
Bloomberg: Lõuna-Korea kaitsepoliitika raport ei nimeta põhjanaabrit enam vaenlaseks.
BBC: Saksamaa kaalub samuti Huawei tõrjumist.
AFP: Jaapan saatis orbiidile satelliidi, et korraldada kunstlikke tähesadusid.
Independent ja Daily Telegraph: Keenias instruktorina viibinud Briti eriüksuslane aitas kohalikel kolleegidel Nairobis terroristidega võidelda.
Reuters: Zimbabwes taas tõsine protestilaine, internet lülitati välja.
BBC: Taiwani viimane sõber Aafrikas.
Quartz: kuidas kiire veebiühendus Madagaskari majandust toetab.
BBC: ÜRO andmetel tapeti kuuga Kongo DV etnilistes kokkupõrgetes umbes 900 inimest.
BBC: Elevandiluuranniku ekspresident jääb siiski veel vahi alla.
Guardian: kunstiprojekt - keset Namiibia kõrbe kõlab pidevalt Toto laul "Africa".
AFP: USA võimud uurivad Ecuadori Londoni saatkonna töötajatelt, kes on Assange'il külas käinud.
Guardian: kuidas Austraalia politsei võimatute eesmärkide täitmiseks alkoteste võltsis.
WHO hinnangul on suuremate ülemaailmset tervishoidu ohustavate tegurite seas ka vaktsiinivastased.
### Response:
Välisuudiste lugemissoovitus nädalavahetuseks (83) |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves hüppas täpselt 109 meetrit ja teenis 105,6 punkti. 10 km murdmaarajale pääses ta liidrist 2.41 hiljem.
Esimesena läks suusarajale reedel Chaux-Neuve'is võidu võtnud austerlane Franz-Josef Rehrl, kes tegi 117,5-meetrise õhulennu, kogudes 145,8 punkti. Rehrlist 45 sekundit hiljem stardis jaapanlane Yoshito Watabe (113,5 m, 134,6 punkti), kellest omakorda kaheksa sekundit hiljem pääses rajale tema vanem vend Akito Watabe (112 m, 132,6 punkti).
Suusarajal näitas Ilves head minekut ja püsis tema ees startinud norralase Einar Luras Oftebro tempos. Koos püüti kinni Antoine Gerard ning Bernhard Gruber, poolel maal oli Ilves liidriga vahet vähendanud 13 sekundi võrra. Enne finišit möödusid eestlasest küll soomlane Ilkka Herola, norralane Magnus Krog ja itaallane Alessandro Pittin, jättes Ilvese 28., kuid vahe võitja Rehrliga jäi samaks, mis stardideski - 2.41,0. Teise koha saavutas Akito Watabe (+24,3), tema vend Yoshito langes lõpuks 14. kohale. | Hea sõidu teinud Ilves sai MK-etapil 28. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves hüppas täpselt 109 meetrit ja teenis 105,6 punkti. 10 km murdmaarajale pääses ta liidrist 2.41 hiljem.
Esimesena läks suusarajale reedel Chaux-Neuve'is võidu võtnud austerlane Franz-Josef Rehrl, kes tegi 117,5-meetrise õhulennu, kogudes 145,8 punkti. Rehrlist 45 sekundit hiljem stardis jaapanlane Yoshito Watabe (113,5 m, 134,6 punkti), kellest omakorda kaheksa sekundit hiljem pääses rajale tema vanem vend Akito Watabe (112 m, 132,6 punkti).
Suusarajal näitas Ilves head minekut ja püsis tema ees startinud norralase Einar Luras Oftebro tempos. Koos püüti kinni Antoine Gerard ning Bernhard Gruber, poolel maal oli Ilves liidriga vahet vähendanud 13 sekundi võrra. Enne finišit möödusid eestlasest küll soomlane Ilkka Herola, norralane Magnus Krog ja itaallane Alessandro Pittin, jättes Ilvese 28., kuid vahe võitja Rehrliga jäi samaks, mis stardideski - 2.41,0. Teise koha saavutas Akito Watabe (+24,3), tema vend Yoshito langes lõpuks 14. kohale.
### Response:
Hea sõidu teinud Ilves sai MK-etapil 28. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kella 15.20 ajal põrkasid Harjumaal Lokuti külas kokku sõiduautod Ford ja Audi.
Õnnetuse tagajärjel hukkus Fordi juhtinud 64-aastane mees, kiirabi viis haiglasse Audit juhtinud 55-aastase mehe ja tema kõrval istunud 46-aastase naise.
"Selgitame, miks õnnetus juhtus ja kumb autodest vastassuunavööndisse kaldus. Seni kogutud info viitab sellele, et Fordi juhil võis olla turvavöö kinnitamata, Audis sõitnud mehel ja naisel oli turvavöö kinnitatud. Kindlasti selgitame välja ka selle, kas autojuhid olid kained," selgitas Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Maksim Pekarski.
Politsei välijuhi sõnul tuleb praeguste heitlike ja kiiresti muutuvate ilmaolude puhul olla liikluses äärmiselt tähelepanelik ja ettevaatlik, varuda sõitu alustades tavapärasest rohkem aega ning arvestada teiste liiklejatega.
Tänavu on liikluses elu kaotanud seitse inimesest. | Harjumaal hukkus kahe auto laupkokkupõrkes mees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kella 15.20 ajal põrkasid Harjumaal Lokuti külas kokku sõiduautod Ford ja Audi.
Õnnetuse tagajärjel hukkus Fordi juhtinud 64-aastane mees, kiirabi viis haiglasse Audit juhtinud 55-aastase mehe ja tema kõrval istunud 46-aastase naise.
"Selgitame, miks õnnetus juhtus ja kumb autodest vastassuunavööndisse kaldus. Seni kogutud info viitab sellele, et Fordi juhil võis olla turvavöö kinnitamata, Audis sõitnud mehel ja naisel oli turvavöö kinnitatud. Kindlasti selgitame välja ka selle, kas autojuhid olid kained," selgitas Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Maksim Pekarski.
Politsei välijuhi sõnul tuleb praeguste heitlike ja kiiresti muutuvate ilmaolude puhul olla liikluses äärmiselt tähelepanelik ja ettevaatlik, varuda sõitu alustades tavapärasest rohkem aega ning arvestada teiste liiklejatega.
Tänavu on liikluses elu kaotanud seitse inimesest.
### Response:
Harjumaal hukkus kahe auto laupkokkupõrkes mees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne juubeligalat avatakse pidulikult Rahvusooper Estonia I rõdu galeriis Toomas Eduri büst, mille on valmistanud skulpturist Tauno Kangro. Lisaks Edurile on galeriis Anu Kaalu, Tiiu Randviiru, Georg Otsa ja Tiit Härmi büstid.
Galal esinevad ja jagavad sünnipäevatervitusi Eesti Rahvusballeti tantsijad ning mitmed külalised välismaalt. Solistidena löövad kaasa Vladislav Kalys (Tallinna Balletikool), Blythe Newman (Badisches Staatsballett), Pablo Octavio (Badisches Staatsballett), Evgenia Obraztsova (Moskva Suur Teater), Artem Ovtcharenko(Moskva Suur Teater), Yolanda Correa Frias (Berliini Riigiballett), Marian Walter (Berliini Riigiballett) ning Alena Shkatula, Kealan McLaughlin, Anatoli Arhangelski, Sergei Upkin, Patrick Foster, Iago Bresciani, Laura Maya, Oksana Saar ja Lola Howard (Eesti Rahvusballett).
Vaata ka "Pealtnägija" portreelugu Toomas Edurist, kus tuli lugu nii tema karjäärist Inglismaal, isiklikust elust kui ka põhjusest, miks ta tuleval aastal enam Eesti Rahvusballeti kunstilise juhina ei jätka. | Eesti Rahvusballett tähistab Toomas Eduri 50. sünnipäeva galaetendusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne juubeligalat avatakse pidulikult Rahvusooper Estonia I rõdu galeriis Toomas Eduri büst, mille on valmistanud skulpturist Tauno Kangro. Lisaks Edurile on galeriis Anu Kaalu, Tiiu Randviiru, Georg Otsa ja Tiit Härmi büstid.
Galal esinevad ja jagavad sünnipäevatervitusi Eesti Rahvusballeti tantsijad ning mitmed külalised välismaalt. Solistidena löövad kaasa Vladislav Kalys (Tallinna Balletikool), Blythe Newman (Badisches Staatsballett), Pablo Octavio (Badisches Staatsballett), Evgenia Obraztsova (Moskva Suur Teater), Artem Ovtcharenko(Moskva Suur Teater), Yolanda Correa Frias (Berliini Riigiballett), Marian Walter (Berliini Riigiballett) ning Alena Shkatula, Kealan McLaughlin, Anatoli Arhangelski, Sergei Upkin, Patrick Foster, Iago Bresciani, Laura Maya, Oksana Saar ja Lola Howard (Eesti Rahvusballett).
Vaata ka "Pealtnägija" portreelugu Toomas Edurist, kus tuli lugu nii tema karjäärist Inglismaal, isiklikust elust kui ka põhjusest, miks ta tuleval aastal enam Eesti Rahvusballeti kunstilise juhina ei jätka.
### Response:
Eesti Rahvusballett tähistab Toomas Eduri 50. sünnipäeva galaetendusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeskonna juures juba aasta algusest saadik treeninud saarlane taastub seljavigastusest, mis ei luba mehel veel kaks nädalat hüpata, kirjutab Saaremaa klubi Facebooki lehel. Kõike muud saab Allik treeningutel kaasa teha ja peagi võib teda ka palliplatsil näha. Seniks saab mees aga farmklubi lepingu järgselt aidata libero positsioonil Saaremaa I liiga meeskonda.
Alliku sõnul on treeningute ja ka treeningkaaslaste tase parem, kui seda oli Rumeenias. "Esmatähtis on end täielikult terveks saada ja suur soov on Saaremaa meeskonnaga kaitsta kahte järelejäänud tiitlit sel hooajal," sõnas saarlane ise.
Nurgaründajate positsioonil mängib meeskonnas veel Eddie Rivera, Rauno Tamme, Helar Jalg, Mart Toom ja kuni I liiga play-off 'ideni ka Robin Alba. | Saaremaa VK-ga liitus Eesti koondise nurgaründaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeskonna juures juba aasta algusest saadik treeninud saarlane taastub seljavigastusest, mis ei luba mehel veel kaks nädalat hüpata, kirjutab Saaremaa klubi Facebooki lehel. Kõike muud saab Allik treeningutel kaasa teha ja peagi võib teda ka palliplatsil näha. Seniks saab mees aga farmklubi lepingu järgselt aidata libero positsioonil Saaremaa I liiga meeskonda.
Alliku sõnul on treeningute ja ka treeningkaaslaste tase parem, kui seda oli Rumeenias. "Esmatähtis on end täielikult terveks saada ja suur soov on Saaremaa meeskonnaga kaitsta kahte järelejäänud tiitlit sel hooajal," sõnas saarlane ise.
Nurgaründajate positsioonil mängib meeskonnas veel Eddie Rivera, Rauno Tamme, Helar Jalg, Mart Toom ja kuni I liiga play-off 'ideni ka Robin Alba.
### Response:
Saaremaa VK-ga liitus Eesti koondise nurgaründaja |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.