instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real teatas reedel, et portugallane tõmbas ära parema reielihase ja kohtumine Manchester Cityga sattus kahtluse alla. Hispaania väljaande Marca teatel ei osale Ronaldo kindlasti pühapäevases Hispaania liiga mängus Rayo Vallecanoga.
31 tabamusega liiga parim väravakütt lonkas kolmapäeval 3:0 võidumängus Villarrealiga kohtumise lõppedes väljakult ära, hoides käega reielihasest kinni. | Cristiano Ronaldo ei pruugi kohtumiseks Man Cityga terveneda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real teatas reedel, et portugallane tõmbas ära parema reielihase ja kohtumine Manchester Cityga sattus kahtluse alla. Hispaania väljaande Marca teatel ei osale Ronaldo kindlasti pühapäevases Hispaania liiga mängus Rayo Vallecanoga.
31 tabamusega liiga parim väravakütt lonkas kolmapäeval 3:0 võidumängus Villarrealiga kohtumise lõppedes väljakult ära, hoides käega reielihasest kinni.
### Response:
Cristiano Ronaldo ei pruugi kohtumiseks Man Cityga terveneda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks sellele, et tippkorvpall on jõudnud üle mitme aasta Haapsallu, on mäng oluline kuna kohapeal lüüakse käed korvpalli arendamiseks Haapsalus ja Läänemaa valdades – kokku viies omavalitsuses. Hea tahte lepingule kirjutavad alla Korvpalliliit, Haapsalu linn, Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala ja Lihula vald, samuti Läänemaa Spordikool.
Leping tähendab, et neis paikades on olemas ja on leitud noortetreenerid, kes ühendatud jõududega saavad hakata pühendunumalt tööd tegema, et Läänemaa ja Haapsalu tugevamalt korvpallimaastikule tagasi tuua.
"Eesti korvpallikaardil on kohti, mille pärast oleme alaliidus muret tundunud, Haapsalu on üks neist. On väga hea meel Haapsalus ja Läänemaal on jää liikuma hakanud. On treenerid, kes tahavad siin tööd teha. Loodame lähitulevikus rõõmuga selle töö vilju näha," märkis EKLi president Jüri Ratas pressiteate vahendusel.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles omalt poolt lisas: "Haapsalu korvpalli hiilgeaeg oli hooajal 1992/93, mil me meistriliigas tegusid tegime ja peale medalimeeskondade kõiki võitsime. Loodame, et nende noorte baasil, kes nüüd süsteemselt siin treeningutele on saanud, tekib aastatega võistkond, kes võiks meie saavutust vähemalt korrata." | Kalev/Cramo peab veerandfinaalmängu Haapsalus, kus sõlmitakse ka hea tahte leping | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks sellele, et tippkorvpall on jõudnud üle mitme aasta Haapsallu, on mäng oluline kuna kohapeal lüüakse käed korvpalli arendamiseks Haapsalus ja Läänemaa valdades – kokku viies omavalitsuses. Hea tahte lepingule kirjutavad alla Korvpalliliit, Haapsalu linn, Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala ja Lihula vald, samuti Läänemaa Spordikool.
Leping tähendab, et neis paikades on olemas ja on leitud noortetreenerid, kes ühendatud jõududega saavad hakata pühendunumalt tööd tegema, et Läänemaa ja Haapsalu tugevamalt korvpallimaastikule tagasi tuua.
"Eesti korvpallikaardil on kohti, mille pärast oleme alaliidus muret tundunud, Haapsalu on üks neist. On väga hea meel Haapsalus ja Läänemaal on jää liikuma hakanud. On treenerid, kes tahavad siin tööd teha. Loodame lähitulevikus rõõmuga selle töö vilju näha," märkis EKLi president Jüri Ratas pressiteate vahendusel.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles omalt poolt lisas: "Haapsalu korvpalli hiilgeaeg oli hooajal 1992/93, mil me meistriliigas tegusid tegime ja peale medalimeeskondade kõiki võitsime. Loodame, et nende noorte baasil, kes nüüd süsteemselt siin treeningutele on saanud, tekib aastatega võistkond, kes võiks meie saavutust vähemalt korrata."
### Response:
Kalev/Cramo peab veerandfinaalmängu Haapsalus, kus sõlmitakse ka hea tahte leping |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võimude sõnul tapeti seitse inimest, sealhulgas kaks last, autotee kõrval asunud kolmes elamus "hukkamist meenutaval viisil".
Kedagi vahistatud ei ole ja on ebaselge, kas hukkunute seas on ka tapja või tapjad, ütlesid võimud. Ühtegi tulistajat pole kinni võetud.
Kaheksanda ohvri surma üksikasjad ei ole teada, ent surnukeha leiti neljandast kuritööpaigast, ütles Ohio kriminaaljuurdlusbüroo pressiesindaja Jill Del Greco.
Ohio justiitsminister Mike DeWine ja Pike'i maakonna šerif Charles Reader ütlesid varem, et võimude hinnangul võisid seitse ohvrit kuuluda samasse perekonda ja kõik tulistati surnuks.
Võimud üritavad välja selgitada, kas tapja või tapjad on ohvrite seas või jooksus. | USA-s Ohio osariigis leiti kaheksa surnukeha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võimude sõnul tapeti seitse inimest, sealhulgas kaks last, autotee kõrval asunud kolmes elamus "hukkamist meenutaval viisil".
Kedagi vahistatud ei ole ja on ebaselge, kas hukkunute seas on ka tapja või tapjad, ütlesid võimud. Ühtegi tulistajat pole kinni võetud.
Kaheksanda ohvri surma üksikasjad ei ole teada, ent surnukeha leiti neljandast kuritööpaigast, ütles Ohio kriminaaljuurdlusbüroo pressiesindaja Jill Del Greco.
Ohio justiitsminister Mike DeWine ja Pike'i maakonna šerif Charles Reader ütlesid varem, et võimude hinnangul võisid seitse ohvrit kuuluda samasse perekonda ja kõik tulistati surnuks.
Võimud üritavad välja selgitada, kas tapja või tapjad on ohvrite seas või jooksus.
### Response:
USA-s Ohio osariigis leiti kaheksa surnukeha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Relvarahu "on ikka veel jõus, kuid suurtes raskustes, kui me kiiresti ei tegutse", ütles Staffan de Mistura ajakirjanikele, lisades, et rahukõnelused Genfis jätkuvad kolmapäevani.
ÜRO eriesindaja kutsus korraldama relvarahu tugevdamiseks 17-liikmelise rahvusvahelise Süüria toetusrühma (ISSG) ministrite taseme kohtumise. "Vajame ohutaseme tõttu kindlasti uut ISSG ministrite taseme kohtumist."
27. veebruaril jõustunud relvarahu, mis ei laiene äärmusrühmitusele Islamiriik (IS) ja Al-Qaeda Süüria harule Al-Nusra Rinne, on viimastel nädalatel koost lagunemas hoogustunud sõjategevuse tõttu Aleppo provintsis.
Süüria opositsiooni Läbirääkimiste Ülemkomitee (HNC) peatas varem sel nädalal ametliku osalemise Genfis jätkuvatel rahukõnelustel.
De Mistura ütles reedel, et tema meeskonna liikmed jätkasid tehnilisel tasemel "väga viljakaid" kõnelusi Genfi jäänud HNC liikmetega.
"Me peame üritama jõuda enne kolmapäeva nii sügavale kui võimalik valdkondades, mida me oleme hakanud arutama. Me saame seda teha ametlikult, mitteametlikult, tehniliselt, praktiliselt, ent me peame seda tegema," lausus ÜRO diplomaat.
USA president Barack Obama väljendas reedel Süüria olukorra üle muret. "Vaenutegevuse peatumine pidas tegelikult vastu kauem kui ma lootsin ning seitse nädalat oleme näinud vägivalla märkimisväärset vähenemist selle riigi sees ning see andis teatud kergendust inimestele," ütles Obama Londonis ühisel pressikonverentsil Briti peaministri David Cameroniga. | ÜRO saadik: Süüria relvarahu on habras | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Relvarahu "on ikka veel jõus, kuid suurtes raskustes, kui me kiiresti ei tegutse", ütles Staffan de Mistura ajakirjanikele, lisades, et rahukõnelused Genfis jätkuvad kolmapäevani.
ÜRO eriesindaja kutsus korraldama relvarahu tugevdamiseks 17-liikmelise rahvusvahelise Süüria toetusrühma (ISSG) ministrite taseme kohtumise. "Vajame ohutaseme tõttu kindlasti uut ISSG ministrite taseme kohtumist."
27. veebruaril jõustunud relvarahu, mis ei laiene äärmusrühmitusele Islamiriik (IS) ja Al-Qaeda Süüria harule Al-Nusra Rinne, on viimastel nädalatel koost lagunemas hoogustunud sõjategevuse tõttu Aleppo provintsis.
Süüria opositsiooni Läbirääkimiste Ülemkomitee (HNC) peatas varem sel nädalal ametliku osalemise Genfis jätkuvatel rahukõnelustel.
De Mistura ütles reedel, et tema meeskonna liikmed jätkasid tehnilisel tasemel "väga viljakaid" kõnelusi Genfi jäänud HNC liikmetega.
"Me peame üritama jõuda enne kolmapäeva nii sügavale kui võimalik valdkondades, mida me oleme hakanud arutama. Me saame seda teha ametlikult, mitteametlikult, tehniliselt, praktiliselt, ent me peame seda tegema," lausus ÜRO diplomaat.
USA president Barack Obama väljendas reedel Süüria olukorra üle muret. "Vaenutegevuse peatumine pidas tegelikult vastu kauem kui ma lootsin ning seitse nädalat oleme näinud vägivalla märkimisväärset vähenemist selle riigi sees ning see andis teatud kergendust inimestele," ütles Obama Londonis ühisel pressikonverentsil Briti peaministri David Cameroniga.
### Response:
ÜRO saadik: Süüria relvarahu on habras |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimest, selilivahetust ujunud Kätlin Sepp sõnas pärast võitu, et Eesti rekordi üle on hea meel ja et tulemuse tõi hea meeskonnatöö. "Kõik ujusid oma ära, kindlasti olen võistkonnaga rahul. Küll aga ei ole ma päris rahul oma ajaga, võiksin ikka poolteist sekundit kiiremini ujuda," sõnas Sepp ujumisliidu pressiteate vahendusel, kuid möönis, et kuna praegu on treeningkoormused olnud väga suured ja spetsiaalset ettevalmistust tänaseks võistluseks ei tehtud, siis võib võistluse siiski pigem positiivseks lugeda. Kuidas aga EM-ini jäänud aega maksimaalselt ära kasutada? "Nüüd veel poolteist nädalat on raske, siis võtame koormused alla," sõnas Sepp.
Meeste 4x100m kombineeritud teateujumise võit läks ajaga 3.46,85 Leetu.
Meeste 200 m kompleksujumises näitas end parimast küljest Martin Liivamägi, kes ajaga 2.05,19 sai kaela kuldmedali. Millega jäi Liivamägi eriti rahule? "Mul on hea meel, et sain üle pika aja taas võistlusstardi teha. See on väga vajalik, et oskaksid end paremini hinnata," rääkis Liivamägi. "Konkreetselt selleks võistluseks ma valmistunud pole, sihin ikka EM-i. Nüüd ongi vaja koormused alla võtta ja kehale enne suurt pingutust veidi puhkust anda," sõnas Liivamägi.
Naiste 200 m kompleksujumise esikoht jäi samuti koju, ajaga 2.19,76 võttis võidu Margaret Markvardt.
Esimese päeva lõpuks juhib riikide edetabelit Eesti. Võistluste viimane osa algab homme kell 10.00. | Teateujumises püstitati uus Eesti rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimest, selilivahetust ujunud Kätlin Sepp sõnas pärast võitu, et Eesti rekordi üle on hea meel ja et tulemuse tõi hea meeskonnatöö. "Kõik ujusid oma ära, kindlasti olen võistkonnaga rahul. Küll aga ei ole ma päris rahul oma ajaga, võiksin ikka poolteist sekundit kiiremini ujuda," sõnas Sepp ujumisliidu pressiteate vahendusel, kuid möönis, et kuna praegu on treeningkoormused olnud väga suured ja spetsiaalset ettevalmistust tänaseks võistluseks ei tehtud, siis võib võistluse siiski pigem positiivseks lugeda. Kuidas aga EM-ini jäänud aega maksimaalselt ära kasutada? "Nüüd veel poolteist nädalat on raske, siis võtame koormused alla," sõnas Sepp.
Meeste 4x100m kombineeritud teateujumise võit läks ajaga 3.46,85 Leetu.
Meeste 200 m kompleksujumises näitas end parimast küljest Martin Liivamägi, kes ajaga 2.05,19 sai kaela kuldmedali. Millega jäi Liivamägi eriti rahule? "Mul on hea meel, et sain üle pika aja taas võistlusstardi teha. See on väga vajalik, et oskaksid end paremini hinnata," rääkis Liivamägi. "Konkreetselt selleks võistluseks ma valmistunud pole, sihin ikka EM-i. Nüüd ongi vaja koormused alla võtta ja kehale enne suurt pingutust veidi puhkust anda," sõnas Liivamägi.
Naiste 200 m kompleksujumise esikoht jäi samuti koju, ajaga 2.19,76 võttis võidu Margaret Markvardt.
Esimese päeva lõpuks juhib riikide edetabelit Eesti. Võistluste viimane osa algab homme kell 10.00.
### Response:
Teateujumises püstitati uus Eesti rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus Pärnule kindlalt 0:3 alla jäänud Selver kaotas ka kodusaalis kaks esimest geimi küllalt selgelt 20:25, 20:25.
Kolmandas geimis suutis Selver aga seeria esimese geimi võita ja seda kindlalt 25:17. Neljandas geimis aga jäid pärnakad taas 25:23 peale.
Hindrek Pulk oli Pärnu parim 21 punktiga. Andrus Raadik toetas omasid 16 punktiga. Selveri eest tõi Lincoln Williams lausa 22 punkti.
Nelja võiduni peetava seeria järgmine kohtumine leiab aset juba kahe päeva pärast ehk pühapäeval uuesti Pärnus. See matš algab kell 16.00. | Pärnu loovutas geimi, aga asus finaalseerias kaks-null ette | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus Pärnule kindlalt 0:3 alla jäänud Selver kaotas ka kodusaalis kaks esimest geimi küllalt selgelt 20:25, 20:25.
Kolmandas geimis suutis Selver aga seeria esimese geimi võita ja seda kindlalt 25:17. Neljandas geimis aga jäid pärnakad taas 25:23 peale.
Hindrek Pulk oli Pärnu parim 21 punktiga. Andrus Raadik toetas omasid 16 punktiga. Selveri eest tõi Lincoln Williams lausa 22 punkti.
Nelja võiduni peetava seeria järgmine kohtumine leiab aset juba kahe päeva pärast ehk pühapäeval uuesti Pärnus. See matš algab kell 16.00.
### Response:
Pärnu loovutas geimi, aga asus finaalseerias kaks-null ette |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See tehing varustab USA tööstust hädavajaliku tootega ning võimaldab samas Iraanil osa oma ülearusest raskest veest maha müüa," ütles ministeeriumi pressiesindaja John Kirby.
Iraani kõrge ametnik Hamid Baidinejad kinnitas 32 tonni raske vee müümist USA-le.
"Iraani aatomienergia organisatsioon allkirjastas Ameerika ettevõtetega lepingu 32 tonni raske vee müümiseks," ütles Baidinejad.
Iraan andis suurriikidega sõlmitud kokkuleppes lubaduse tuumaprogrammi koomale tõmmata ja selle rahvusvahelisele inspektsioonile allutada.
Vastutasuks lubasid suurriigid tühistada Iraanile kehtestatud sanktsioonid, kuid välisriikide pankades on endiselt kümnete miljardite dollarite väärtuses külmutatud Iraani raha.
USA välisminister John Kerry kohtub reedel New Yorgis Iraani ametivenna Mohammad Javad Zarifiga, et arutada, kuidas edasi talitada.
Välisministeerium ei osanud öelda, kui palju on Washington valmis Iraanile tuumaenergiaprotsessi jaoks toodetava raske vee eest maksma. [Rasket vett kasutatakse muu hulgas tuumareaktorites uraani aatomite lõhustumisel vabanevate neutronite aeglustamiseks -toim].
Kirby kinnitas, et ostu eesmärk on aidata Iraanil täita oma kohustused tuumaleppe jõustamise protsessis, mida tähistatakse akronüümiga JCPOA.
Kirby sõnul tähendab JCPOA täitmine seda, et tuumaained tuleb Iraanist välja viia, nii et neid ei saaks kasutada tuumarelva väljatöötamiseks.
"Kui meie rasket vett ostame, tähendab see, et seda kasutatakse oluliseks uurimistööks ja tuumaenergeetikaga mitteseotud tööstuses."
Raske vesi peaks jõudma Ühendriikidesse lähinädalatel. | Välisministeerium: USA ostab Iraanilt 32 tonni tuumareaktorites kasutatavat rasket vett | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See tehing varustab USA tööstust hädavajaliku tootega ning võimaldab samas Iraanil osa oma ülearusest raskest veest maha müüa," ütles ministeeriumi pressiesindaja John Kirby.
Iraani kõrge ametnik Hamid Baidinejad kinnitas 32 tonni raske vee müümist USA-le.
"Iraani aatomienergia organisatsioon allkirjastas Ameerika ettevõtetega lepingu 32 tonni raske vee müümiseks," ütles Baidinejad.
Iraan andis suurriikidega sõlmitud kokkuleppes lubaduse tuumaprogrammi koomale tõmmata ja selle rahvusvahelisele inspektsioonile allutada.
Vastutasuks lubasid suurriigid tühistada Iraanile kehtestatud sanktsioonid, kuid välisriikide pankades on endiselt kümnete miljardite dollarite väärtuses külmutatud Iraani raha.
USA välisminister John Kerry kohtub reedel New Yorgis Iraani ametivenna Mohammad Javad Zarifiga, et arutada, kuidas edasi talitada.
Välisministeerium ei osanud öelda, kui palju on Washington valmis Iraanile tuumaenergiaprotsessi jaoks toodetava raske vee eest maksma. [Rasket vett kasutatakse muu hulgas tuumareaktorites uraani aatomite lõhustumisel vabanevate neutronite aeglustamiseks -toim].
Kirby kinnitas, et ostu eesmärk on aidata Iraanil täita oma kohustused tuumaleppe jõustamise protsessis, mida tähistatakse akronüümiga JCPOA.
Kirby sõnul tähendab JCPOA täitmine seda, et tuumaained tuleb Iraanist välja viia, nii et neid ei saaks kasutada tuumarelva väljatöötamiseks.
"Kui meie rasket vett ostame, tähendab see, et seda kasutatakse oluliseks uurimistööks ja tuumaenergeetikaga mitteseotud tööstuses."
Raske vesi peaks jõudma Ühendriikidesse lähinädalatel.
### Response:
Välisministeerium: USA ostab Iraanilt 32 tonni tuumareaktorites kasutatavat rasket vett |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepe jõustub hiljemalt 2020. aastal. Jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 55 allakirjutanud riiki, kelle osa maailma kasvuhoonegaasiheitest moodustab vähemalt 55 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eestit esindas allkirjastamisel keskkonnaminister Marko Pomerants.
Möödunud aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet.
Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et olukorras, kus maakera keskmise temperatuuri uued kuumarekordid sünnivad juba iga kuu, nagu ka selle aasta märtsis, on selge, et vanamoodi saastava majandusega edasi minna ei saa ja tuleb hakata tegutsema.
Globaalse temperatuuri tõus puudutab meid kõiki – ekstreemsed ilmaolud, sagenenud tormid, põud, kuumalained, joogivee puudus. Eestit ootavad ees peamiselt niiskem kliima, ekstreemsemad ilmastikuolud, meretaseme tõus ja pea lumevabad talved.
"Väikese ökoloogilise jalajäljega majanduse suunas liikumine on Eestile võimalus valida arengusuund, mis võimaldab järk-järgult ümber kujundada riigi majandus ja energiasüsteem üha ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Ka meil on tarvis teha olulisi investeeringuid ja liikuda näiteks vähem saastavate kütuste ja energia tootmisviiside kasutamise ning energiatõhususe suunas,“ lisas Pomerants.
Kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.
ÜRO Pariisi kliimakokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga tunduvalt alla 2 kraadi ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.
Euroopa Liit on püstitanud ambitsioonika ja kõiki majandussektoreid hõlmava eesmärgi, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Aastaks 2050 on võetud siht kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vähemalt 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heite tasemega. | 165 riigi esindajad kirjutasid New Yorgis alla kliimaleppele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepe jõustub hiljemalt 2020. aastal. Jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 55 allakirjutanud riiki, kelle osa maailma kasvuhoonegaasiheitest moodustab vähemalt 55 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eestit esindas allkirjastamisel keskkonnaminister Marko Pomerants.
Möödunud aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet.
Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et olukorras, kus maakera keskmise temperatuuri uued kuumarekordid sünnivad juba iga kuu, nagu ka selle aasta märtsis, on selge, et vanamoodi saastava majandusega edasi minna ei saa ja tuleb hakata tegutsema.
Globaalse temperatuuri tõus puudutab meid kõiki – ekstreemsed ilmaolud, sagenenud tormid, põud, kuumalained, joogivee puudus. Eestit ootavad ees peamiselt niiskem kliima, ekstreemsemad ilmastikuolud, meretaseme tõus ja pea lumevabad talved.
"Väikese ökoloogilise jalajäljega majanduse suunas liikumine on Eestile võimalus valida arengusuund, mis võimaldab järk-järgult ümber kujundada riigi majandus ja energiasüsteem üha ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Ka meil on tarvis teha olulisi investeeringuid ja liikuda näiteks vähem saastavate kütuste ja energia tootmisviiside kasutamise ning energiatõhususe suunas,“ lisas Pomerants.
Kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.
ÜRO Pariisi kliimakokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga tunduvalt alla 2 kraadi ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.
Euroopa Liit on püstitanud ambitsioonika ja kõiki majandussektoreid hõlmava eesmärgi, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Aastaks 2050 on võetud siht kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vähemalt 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heite tasemega.
### Response:
165 riigi esindajad kirjutasid New Yorgis alla kliimaleppele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viljandi edukaim oli 6 väravat visanud Karl Toom. Ott Varik ja Karl Roosna lisasid 5 väravat. Kehra kasuks viskas Kaspar Lees 5 väravat. Uku-Tanel Laast, Dmõtro Jankovski ja Jorma Käsper lisasid 3 tabamust.
Viljandi peatreeneril Marko Koksil oli hea meel, et tema mängijad olid neid esimeses mängus halvanud krambist üle saanud. "Meie häälestatus on täna tunduvalt parem. Alustasime tunduvalt teravamalt ning kindlasti oli üksteise mõistmist rohkem kui seeria avakohtumises," ütles Koks pressiteate vahendusel. "Kaitses mängisime ka tunduvalt paremini: saime paljudele visetele käed ette, mille pealt saime kiirrünnakuid, mida meil esimeses mängus sisuliselt ei õnnestunudki saada."
Kehra loots Indrek Lillsoo oli arvamusel, et esimese mängu võit uinutas tema hoolealuseid. "Meil oli küll enne kohtumist juttu, et teises mängus tuleb kõvasti võidelda, kuid me ei olnud selleks võitluseks ikka päris valmis. Näiteks ei teeninud me karistusminuteid, mis näitab, et olime kaitses küllaltki pehmed, mis omakorda andis võimaluse Viljandi noorematel mängumeestel enesekindlus leida."
Koduväljakueelis läks seerias seega tagasi Viljandile. "Lihtsamaks ei ole midagi läinud. Usun, et suudame veel natuke juurde panna," sõnas Koks.
"Nüüd läheb seeria eriti huvitavaks," lisas Lillsoo. "Nüüd hakkavad mängima meeskondade vastupidavus ja iga õige otsus, mida üks või teine teeb."
Poolfinaalseeria Viljandi ja Kehra vahel jätkub teisipäeval kell 19:00 Viljandi Spordihoones. Esmaspäeval peavad oma kolmanda poolfinaalkohtumise Põlva Serviti ja Viimsi/Tööriistamarket. Kodumeeskond Serviti võib kell 19:00 algavas kohtumises kindlustada finaalikoha. | Viljandi viigistas poolfinaalseeria Kehraga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viljandi edukaim oli 6 väravat visanud Karl Toom. Ott Varik ja Karl Roosna lisasid 5 väravat. Kehra kasuks viskas Kaspar Lees 5 väravat. Uku-Tanel Laast, Dmõtro Jankovski ja Jorma Käsper lisasid 3 tabamust.
Viljandi peatreeneril Marko Koksil oli hea meel, et tema mängijad olid neid esimeses mängus halvanud krambist üle saanud. "Meie häälestatus on täna tunduvalt parem. Alustasime tunduvalt teravamalt ning kindlasti oli üksteise mõistmist rohkem kui seeria avakohtumises," ütles Koks pressiteate vahendusel. "Kaitses mängisime ka tunduvalt paremini: saime paljudele visetele käed ette, mille pealt saime kiirrünnakuid, mida meil esimeses mängus sisuliselt ei õnnestunudki saada."
Kehra loots Indrek Lillsoo oli arvamusel, et esimese mängu võit uinutas tema hoolealuseid. "Meil oli küll enne kohtumist juttu, et teises mängus tuleb kõvasti võidelda, kuid me ei olnud selleks võitluseks ikka päris valmis. Näiteks ei teeninud me karistusminuteid, mis näitab, et olime kaitses küllaltki pehmed, mis omakorda andis võimaluse Viljandi noorematel mängumeestel enesekindlus leida."
Koduväljakueelis läks seerias seega tagasi Viljandile. "Lihtsamaks ei ole midagi läinud. Usun, et suudame veel natuke juurde panna," sõnas Koks.
"Nüüd läheb seeria eriti huvitavaks," lisas Lillsoo. "Nüüd hakkavad mängima meeskondade vastupidavus ja iga õige otsus, mida üks või teine teeb."
Poolfinaalseeria Viljandi ja Kehra vahel jätkub teisipäeval kell 19:00 Viljandi Spordihoones. Esmaspäeval peavad oma kolmanda poolfinaalkohtumise Põlva Serviti ja Viimsi/Tööriistamarket. Kodumeeskond Serviti võib kell 19:00 algavas kohtumises kindlustada finaalikoha.
### Response:
Viljandi viigistas poolfinaalseeria Kehraga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Unikaalne ja võimas võistluspark, mida on tänaseks ette valmistatud juba nädalaid, ühendab Simple Sessioni võistlusalade väga erinevad ning keerukad nüansid geniaalselt üheks vingeks vaatemänguplatsiks. Lisaks saavad Simple Sessioni platsil sel aastal esmakordselt oma oskusi demonstreerida ka tõukeratturid, kelle päralt on väljak pühapäeval pooleks tunniks enne rulafinaale.
Pargi autoriks on kümnendat aastat X Gamesi, Red Bull Skylinesi, Nike Pro ja teiste maailma tippvõistluste number üks pargidisainer Nate Wessel, kelle käe all on valminud ka Peetri külas veebruari alguses uksed avava Spot of Tallinn elamusspordikeskuse kogu kujundus.
Võistlused lööb lahti laupäev, 30. aprill, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMXi kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sõitjaid. Pühapäeval, 1. mail vallutavad pargi juba sõelale jäänud rulatajad ja trikiratturid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia.
Võistlustele eelneb treeningpäev (29. aprillil), mil kõik võistlema saabunud osalised saavad võistluspargis oma sõiduliinid paika panna ning trikke harjutada. Võistlusest võtab sel aastal osa 140 oma ala tippu umbes 30 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action-spordi sündmuse maailmas.
Vaata võistlusväljaku animatsiooni!
Veel vaid kaks päeva ehk kuni 24. aprillini saab Simple Sessioni passi soetada eelmüügihinnaga 29 eurot. Võistluse nädalal alates 25. aprillist maksab kahe päeva pilet 35 eurot. Saadaval on ka päevapiletid ning piiratud kogus VIP-pääsmeid, mille komplekti kuulub lisaks eksklusiivsele ligipääsule võistlejate alale ka piiramatu peopakett. Piletid on saadaval Piletilevis. | VIDEO | Vaata, milline hiiglaslik võistluspark kerkib Simple Sessioni ajaks Saku Suurhalli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Unikaalne ja võimas võistluspark, mida on tänaseks ette valmistatud juba nädalaid, ühendab Simple Sessioni võistlusalade väga erinevad ning keerukad nüansid geniaalselt üheks vingeks vaatemänguplatsiks. Lisaks saavad Simple Sessioni platsil sel aastal esmakordselt oma oskusi demonstreerida ka tõukeratturid, kelle päralt on väljak pühapäeval pooleks tunniks enne rulafinaale.
Pargi autoriks on kümnendat aastat X Gamesi, Red Bull Skylinesi, Nike Pro ja teiste maailma tippvõistluste number üks pargidisainer Nate Wessel, kelle käe all on valminud ka Peetri külas veebruari alguses uksed avava Spot of Tallinn elamusspordikeskuse kogu kujundus.
Võistlused lööb lahti laupäev, 30. aprill, mil terve päeva jooksul toimuvad Saku Suurhallis nii rula- kui ka BMXi kvalifikatsioonid ning sõitmas näeb kõiki võistlusele pääsenud Eesti sõitjaid. Pühapäeval, 1. mail vallutavad pargi juba sõelale jäänud rulatajad ja trikiratturid, kelle osalusel kulmineerub Simple Session võimsate finaalidega, millele paneb punkti auhinnatseremoonia.
Võistlustele eelneb treeningpäev (29. aprillil), mil kõik võistlema saabunud osalised saavad võistluspargis oma sõiduliinid paika panna ning trikke harjutada. Võistlusest võtab sel aastal osa 140 oma ala tippu umbes 30 riigist, tehes sellest kõige rahvusvahelisema action-spordi sündmuse maailmas.
Vaata võistlusväljaku animatsiooni!
Veel vaid kaks päeva ehk kuni 24. aprillini saab Simple Sessioni passi soetada eelmüügihinnaga 29 eurot. Võistluse nädalal alates 25. aprillist maksab kahe päeva pilet 35 eurot. Saadaval on ka päevapiletid ning piiratud kogus VIP-pääsmeid, mille komplekti kuulub lisaks eksklusiivsele ligipääsule võistlejate alale ka piiramatu peopakett. Piletid on saadaval Piletilevis.
### Response:
VIDEO | Vaata, milline hiiglaslik võistluspark kerkib Simple Sessioni ajaks Saku Suurhalli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul oli eilsest veel hea emotsioon. Magasin öösel väga hästi. Ei muretsenud üldse, kas suudan säilitada oma teise koha või kerkida esimeseks. Alustasin etappi hea enesetundega ja näitasin, et mul on head jalad," kommenteeris Kangert intervjuus korraldajatele.
Eestlane lisas, et teine koht talle pettumust ei valmista, kuigi velotuuri võitja Mikel Landa (Sky) jäi vaid paari sekundi kaugusele. "Isegi teine koht on väga hea tulemus, kuna ma ei tulnud siia üldarvestuse peale sõitma ning arvan, et Landa vääris võitu. Teisel etapil, kui ta võitis, oli ta meist kõigist tugevam. Ta oli supertugev ka teine ja on suurepärane võitja."
Kangert tänas ka meeskonnakaaslasi, tuues välja Michele Scarponi ja Vincenzo Nibali esitused. Viimane oli pikalt ka peagrupi eest jooksus. "Tema oli tänase edu võti, sest ta tegi sõidu väga-väga raskeks. Sky pidi kogu energia tema püüdmisele kulutama ja see mängis minu kasuks, sest lõpus olid kõik väsinud."
Vaata intervjuud (inglise keeles): | Kangert: mul oli eilsest hea emotsioon ja magasin öösel väga hästi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul oli eilsest veel hea emotsioon. Magasin öösel väga hästi. Ei muretsenud üldse, kas suudan säilitada oma teise koha või kerkida esimeseks. Alustasin etappi hea enesetundega ja näitasin, et mul on head jalad," kommenteeris Kangert intervjuus korraldajatele.
Eestlane lisas, et teine koht talle pettumust ei valmista, kuigi velotuuri võitja Mikel Landa (Sky) jäi vaid paari sekundi kaugusele. "Isegi teine koht on väga hea tulemus, kuna ma ei tulnud siia üldarvestuse peale sõitma ning arvan, et Landa vääris võitu. Teisel etapil, kui ta võitis, oli ta meist kõigist tugevam. Ta oli supertugev ka teine ja on suurepärane võitja."
Kangert tänas ka meeskonnakaaslasi, tuues välja Michele Scarponi ja Vincenzo Nibali esitused. Viimane oli pikalt ka peagrupi eest jooksus. "Tema oli tänase edu võti, sest ta tegi sõidu väga-väga raskeks. Sky pidi kogu energia tema püüdmisele kulutama ja see mängis minu kasuks, sest lõpus olid kõik väsinud."
Vaata intervjuud (inglise keeles):
### Response:
Kangert: mul oli eilsest hea emotsioon ja magasin öösel väga hästi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Naiste karikavõistluste eelmises ja järgmises juhendis on sarnaselt meeste karikajuhendiga sätestatud, et 1/8- ja 1/4-finaali vahel võib mängija klubi vahetada," selgitas Uiboleht Soccernet.ee -le.
"Meie vea tõttu jäi see igati loogiline punkt välja käimasolevast naiste karikavõistluste juhendist. Osad klubid eeldasid, et taoline punkt on sees ja seda ei saa neile kuidagi ette heita, teised aga lugesid juhendi läbi ja teadsid, et seda punkti ei ole. Suhtlesime tänase päeva jooksul kõigi asjasse puutunud klubidega, selgitasime olukorda ja arutasime võimalike lahenduste üle."
Pärnu JK, Tallinna Flora ja Tallinna Kalevi õnnetuseks leidis EJL, et 2015. aasta märtsis ehk üle aasta tagasi kinnitatud kehtivat juhendit ei saa muuta. Uibolehe sõnul olnuks ainus võimalus, kui nüüd edasi pääsenud klubid loobunuks vabatahtlikult edasipääsust, kuid sellist varianti reaalselt üles ei kerkinud. "Vabandame kõikide klubide ees, sest kuigi võiks öelda, et klubi ülesanne on juhend läbi töötada, algab viga ikkagi juhendi koostamisel tehtud apsust. Lisan, et olukord oli emotsionaalselt keeruline ja enamik klubisid mõistsid nii olukorra keerukust kui ka otsust."
"Arutasime ka klubide poolt välja pakutud olukorda, mille kohaselt tehnilise võidu saanud klubid võiksid sportlikku printsiipi arvestades anda edasipääsu ikkagi vastasele, kuid leidsime, et see saab olla võimalik vaid siis, kui seda teeksid kõik kolm võistkonda, aga sellist konsensust pole. Samuti arutasime ühe variandina kordusmängude pidamist, aga ka see eeldaks klubide konsensust, mida pole. Seetõttu tuleb lähtuda juhendist."
"Tegelesime täna terve päeva teemaga, aga taolises situatsioonis on võimalik lähtuda kas juhendist või saavutada osalejate konsensus." | EJL tunnistas viga naiste karikavõistlustel: olukord on emotsionaalselt keeruline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Naiste karikavõistluste eelmises ja järgmises juhendis on sarnaselt meeste karikajuhendiga sätestatud, et 1/8- ja 1/4-finaali vahel võib mängija klubi vahetada," selgitas Uiboleht Soccernet.ee -le.
"Meie vea tõttu jäi see igati loogiline punkt välja käimasolevast naiste karikavõistluste juhendist. Osad klubid eeldasid, et taoline punkt on sees ja seda ei saa neile kuidagi ette heita, teised aga lugesid juhendi läbi ja teadsid, et seda punkti ei ole. Suhtlesime tänase päeva jooksul kõigi asjasse puutunud klubidega, selgitasime olukorda ja arutasime võimalike lahenduste üle."
Pärnu JK, Tallinna Flora ja Tallinna Kalevi õnnetuseks leidis EJL, et 2015. aasta märtsis ehk üle aasta tagasi kinnitatud kehtivat juhendit ei saa muuta. Uibolehe sõnul olnuks ainus võimalus, kui nüüd edasi pääsenud klubid loobunuks vabatahtlikult edasipääsust, kuid sellist varianti reaalselt üles ei kerkinud. "Vabandame kõikide klubide ees, sest kuigi võiks öelda, et klubi ülesanne on juhend läbi töötada, algab viga ikkagi juhendi koostamisel tehtud apsust. Lisan, et olukord oli emotsionaalselt keeruline ja enamik klubisid mõistsid nii olukorra keerukust kui ka otsust."
"Arutasime ka klubide poolt välja pakutud olukorda, mille kohaselt tehnilise võidu saanud klubid võiksid sportlikku printsiipi arvestades anda edasipääsu ikkagi vastasele, kuid leidsime, et see saab olla võimalik vaid siis, kui seda teeksid kõik kolm võistkonda, aga sellist konsensust pole. Samuti arutasime ühe variandina kordusmängude pidamist, aga ka see eeldaks klubide konsensust, mida pole. Seetõttu tuleb lähtuda juhendist."
"Tegelesime täna terve päeva teemaga, aga taolises situatsioonis on võimalik lähtuda kas juhendist või saavutada osalejate konsensus."
### Response:
EJL tunnistas viga naiste karikavõistlustel: olukord on emotsionaalselt keeruline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üheteistkümne Euroopa Liidu riigi ja Islandi välisministrid ja kõrged ametnikud kogunesid Läti kuurortlinna Euroopa suurimat sõjajärgset rändekriisi arutama.
Paljud Euroopasse saabunud põgenikud pagevad Lähis-Ida sõdade eest, kuid on ka majandusmigrante, keda Ungari välisminister Péter Szijjártó teravalt kritiseeris.
"Andestage mulle, aga ma ei ole päris kindel, kas saab pidada põgenikuks inimest, kes läbib kusagile jõudmiseks kuus või seitse turvalist riiki," ütles Szijjártó ajakirjanikele.
"Ohutu elu on fundamentaalne inimõigus, aga fundamentaalne inimõigus ei ole valida riiki, kus elada."
"Kahjuks rikkusid need migrandid, kes läbi meie riigi marssisid, meie reegleid, mitte ainult riiklikke, vaid ka Euroopa omi," lisas ta.
Ungarist rändas 2015. aastal läbi umbes 400 000 migranti ja põgenikku, enne kui parempoolne valitsus sügisel lõunapiiri okastraataiaga sulges.
Budapest kaebas EL-i kohustuslikud põgenike ümberjagamise kvoodid eelmisel aastal Euroopa Kohtusse ning võttis vastu seadused, mis karistavad illegaalselt riiki sisenemise ja piiritarade lõhkumise eest.
Uute seaduste alusel on süüdistus esitatud 2200 inimesele ja suurem osa neist kohtuotsusega välja saadetud.
Jūrmala kohtumisest võtavad osa veel Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Norra, Poola, Slovakkia ja Rootsi. | Ungari taunib paremat sihtriiki valivaid põgenikke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üheteistkümne Euroopa Liidu riigi ja Islandi välisministrid ja kõrged ametnikud kogunesid Läti kuurortlinna Euroopa suurimat sõjajärgset rändekriisi arutama.
Paljud Euroopasse saabunud põgenikud pagevad Lähis-Ida sõdade eest, kuid on ka majandusmigrante, keda Ungari välisminister Péter Szijjártó teravalt kritiseeris.
"Andestage mulle, aga ma ei ole päris kindel, kas saab pidada põgenikuks inimest, kes läbib kusagile jõudmiseks kuus või seitse turvalist riiki," ütles Szijjártó ajakirjanikele.
"Ohutu elu on fundamentaalne inimõigus, aga fundamentaalne inimõigus ei ole valida riiki, kus elada."
"Kahjuks rikkusid need migrandid, kes läbi meie riigi marssisid, meie reegleid, mitte ainult riiklikke, vaid ka Euroopa omi," lisas ta.
Ungarist rändas 2015. aastal läbi umbes 400 000 migranti ja põgenikku, enne kui parempoolne valitsus sügisel lõunapiiri okastraataiaga sulges.
Budapest kaebas EL-i kohustuslikud põgenike ümberjagamise kvoodid eelmisel aastal Euroopa Kohtusse ning võttis vastu seadused, mis karistavad illegaalselt riiki sisenemise ja piiritarade lõhkumise eest.
Uute seaduste alusel on süüdistus esitatud 2200 inimesele ja suurem osa neist kohtuotsusega välja saadetud.
Jūrmala kohtumisest võtavad osa veel Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Norra, Poola, Slovakkia ja Rootsi.
### Response:
Ungari taunib paremat sihtriiki valivaid põgenikke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks praktilisi probleeme, millega pea igal kevadel kas juhendaja või lihtsalt õppejõuna kokku puutun, on viitamine. Kuigi kõik teavad, et teiste autorite töödele tuleb viidata ning sageli käib ka meeleheitlik viidatud allikate kokkulugemine (et kas töö viitetaust näitab ikka piisavalt rikkalikku lugemust), on mitmeid, kellel on endiselt raskusi viitamise korrektsusega.
Tsitaat või parafraas?
Väga sageli läheb isegi püüdlikel viitajatel segamini, mis on tsitaat ja mis parafraas. Kordame siis veel korra üle. Parafraas on mõne teise autori mõtte ümberjutustus oma sõnadega. Tsitaat aga teise autori mõtte kirjapanek algses sõnastuses ehk kasutades tolle autori sõnu.
Tsitaadi autor on alati keegi teine kui tsiteerija. Akadeemilises maailmas me eeldame, et viidatud saavad mõlemad – parafraaside puhul tuleks ikka märkida, milliselt autorilt mõte algselt pärineb või kes sama mõtet veel väljendanud on, tsitaatide puhul kehtivad aga samad reeglid nagu ka näiteks ajakirjanduses – lisaks ütleja nimetamisele tuleks tsitaat markeerida ka jutumärkidega.
Just nende tsitaatidega ongi rohkelt probleeme – sageli leiab tudengitöödest lõikude kaupa mõne teise autori teksti, mille puhul on küll viidatud algsele allikale, kuid seda on tehtud nii nagu eeldaks parafraasi puhul. Jutumärgid on puudu jäänud. Või siis on puudu jäänud hoopis viitsimisest mõtteid oma sõnadega väljendada. Teise autori loomingu kasutamine enda oma pähe (autorit ja tsiteerijat pole võimalik eristada) kannab aga hoopis kurjakuulutavamat nime - plagiaat.
Kust see praktika külge on jäänud?
Kuna ma ise püüan rakendada nulltolerantsi ka osalise plagieerimise suhtes – hindan plagiaaditunnustega töid ka oma ainetes null punktiga –, siis olen saanud lugeda päris paljusid vabandavaid või ka õigustavaid kirju. Küll vabandatakse end sellega, et keskkooli ajal said kõik uurimistööd nii kirjutatud ja keegi ei öelnud midagi, on ette tulnud selliseidki väiteid, et teistes ainetes on sellist praktikat võimaldatud. Mis on osalt ehk isegi tõsi – kindlasti jääb minulgi mõni patune kahe silma vahele, sest mu tööülesanne on ikkagi hinnata tudengi teadmiste väljenduse sisulist aspekti, mitte tegeleda detektiivindusega.
Kaugem mõju sellele, kuidas loeme, kirjutame, ning ka autorsust hindame, johtub aga ilmselt internetist. Isegi mõiste, mida plagiaadi kohta mõnikord kasutame, pärineb arvutisõnavarast – copy-paste.
Ning eks selline tehnika on kolinud paljudesse eluvaldkondadesse. Kõige selgemalt ehk online -meediasse, kus pressiteadete kopeerimisest ning ajakirjaniku või väljaande nime all avaldamisest on saanud igati aktsepteeritud praktika. Autorsus on veebimeedia ajastul selgelt devalveerunud nähtus.
Plagiaat poliitikas
Kuid kuidas on lood poliitikaga? Postimees avaldas loo sellest, kuidas riigikogu liige Erki Savisaar luges riigikogu puldist ilma igasuguse viiteta ette Postimehe kolumnisti Avo-Rein Terepingi arvamusartikli. Kuigi nii markantsed näited on ehk haruldased, on ebaselget autorsust poliitikas siiski palju. Meenub Vilja Kiisleri kunagine kolumn Äripäevas mõjukamatest Eesti suhtekorraldajatest, kes kirjutavad nii sageli poliitikute eest arvamusartikleid, et kogenud toimetaja tunneb lugude originaalautoreid juba sõnakasutusest.
Osalt on mõtete kopeerimisest saanud isegi tunnustatud praktika. Üha rohkem eestkostet ja lobitööd seondub sellega, et kohaldada oma sõnumit poliitikule võimalikult suupäraseks. Ehk võtab mõne ülla eesmärgi eest seisev vabaühendus oma teksti copy-paste ’i pigem kui hea töö tulemust ega käsitle intellektuaalse vargusena.
Põhimõtteliselt võiks ka Avo-Rein Terepingile soovitada, et tunne heameelt, et arvamusartikkel on jõudnud sammu võrra lähemale probleemi poliitilisel tasandil lahendamisele. On ju poliitikas eesmärk pigem idee elluviimine kui autorsuse tunnustamine.
Ent ühe kriisini kipub selline praktika meid ikka viima. Autorsuse kriisini. Originaalsete mõtete kriisini. Kui poliitika muutub lihtsalt anonüümsete mõttekäikude kordamiseks või suhtekorraldajate valmis kirjutatud artiklite tiražeerimiseks, siis kannatab kogu mõtteprotsess probleemi formuleerimisest lahenduse leidmiseni.
Tervikkäsitluste asemel saame kokku kopeeritud rosolje, oma sõnade ja tegude eest vastutava poliitiku ideede asemel ilusas sõnastuses tapeedi. Ja ka oskused, mida väärtustame poliitikute puhul, ei pruugi sel juhul enam seonduda originaalsete ideede ja nende väljendamisoskusega, visioonikusega, vaid millegi muuga.
Rääkimata eeskujust, mida see annab homsetele Eesti elu suunajatele.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Mari-Liis Jakobson: autorsuse kriis annab meile oma sõnade ja tegude eest vastutava poliitiku ideede asemel kopeeritud rosolje | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks praktilisi probleeme, millega pea igal kevadel kas juhendaja või lihtsalt õppejõuna kokku puutun, on viitamine. Kuigi kõik teavad, et teiste autorite töödele tuleb viidata ning sageli käib ka meeleheitlik viidatud allikate kokkulugemine (et kas töö viitetaust näitab ikka piisavalt rikkalikku lugemust), on mitmeid, kellel on endiselt raskusi viitamise korrektsusega.
Tsitaat või parafraas?
Väga sageli läheb isegi püüdlikel viitajatel segamini, mis on tsitaat ja mis parafraas. Kordame siis veel korra üle. Parafraas on mõne teise autori mõtte ümberjutustus oma sõnadega. Tsitaat aga teise autori mõtte kirjapanek algses sõnastuses ehk kasutades tolle autori sõnu.
Tsitaadi autor on alati keegi teine kui tsiteerija. Akadeemilises maailmas me eeldame, et viidatud saavad mõlemad – parafraaside puhul tuleks ikka märkida, milliselt autorilt mõte algselt pärineb või kes sama mõtet veel väljendanud on, tsitaatide puhul kehtivad aga samad reeglid nagu ka näiteks ajakirjanduses – lisaks ütleja nimetamisele tuleks tsitaat markeerida ka jutumärkidega.
Just nende tsitaatidega ongi rohkelt probleeme – sageli leiab tudengitöödest lõikude kaupa mõne teise autori teksti, mille puhul on küll viidatud algsele allikale, kuid seda on tehtud nii nagu eeldaks parafraasi puhul. Jutumärgid on puudu jäänud. Või siis on puudu jäänud hoopis viitsimisest mõtteid oma sõnadega väljendada. Teise autori loomingu kasutamine enda oma pähe (autorit ja tsiteerijat pole võimalik eristada) kannab aga hoopis kurjakuulutavamat nime - plagiaat.
Kust see praktika külge on jäänud?
Kuna ma ise püüan rakendada nulltolerantsi ka osalise plagieerimise suhtes – hindan plagiaaditunnustega töid ka oma ainetes null punktiga –, siis olen saanud lugeda päris paljusid vabandavaid või ka õigustavaid kirju. Küll vabandatakse end sellega, et keskkooli ajal said kõik uurimistööd nii kirjutatud ja keegi ei öelnud midagi, on ette tulnud selliseidki väiteid, et teistes ainetes on sellist praktikat võimaldatud. Mis on osalt ehk isegi tõsi – kindlasti jääb minulgi mõni patune kahe silma vahele, sest mu tööülesanne on ikkagi hinnata tudengi teadmiste väljenduse sisulist aspekti, mitte tegeleda detektiivindusega.
Kaugem mõju sellele, kuidas loeme, kirjutame, ning ka autorsust hindame, johtub aga ilmselt internetist. Isegi mõiste, mida plagiaadi kohta mõnikord kasutame, pärineb arvutisõnavarast – copy-paste.
Ning eks selline tehnika on kolinud paljudesse eluvaldkondadesse. Kõige selgemalt ehk online -meediasse, kus pressiteadete kopeerimisest ning ajakirjaniku või väljaande nime all avaldamisest on saanud igati aktsepteeritud praktika. Autorsus on veebimeedia ajastul selgelt devalveerunud nähtus.
Plagiaat poliitikas
Kuid kuidas on lood poliitikaga? Postimees avaldas loo sellest, kuidas riigikogu liige Erki Savisaar luges riigikogu puldist ilma igasuguse viiteta ette Postimehe kolumnisti Avo-Rein Terepingi arvamusartikli. Kuigi nii markantsed näited on ehk haruldased, on ebaselget autorsust poliitikas siiski palju. Meenub Vilja Kiisleri kunagine kolumn Äripäevas mõjukamatest Eesti suhtekorraldajatest, kes kirjutavad nii sageli poliitikute eest arvamusartikleid, et kogenud toimetaja tunneb lugude originaalautoreid juba sõnakasutusest.
Osalt on mõtete kopeerimisest saanud isegi tunnustatud praktika. Üha rohkem eestkostet ja lobitööd seondub sellega, et kohaldada oma sõnumit poliitikule võimalikult suupäraseks. Ehk võtab mõne ülla eesmärgi eest seisev vabaühendus oma teksti copy-paste ’i pigem kui hea töö tulemust ega käsitle intellektuaalse vargusena.
Põhimõtteliselt võiks ka Avo-Rein Terepingile soovitada, et tunne heameelt, et arvamusartikkel on jõudnud sammu võrra lähemale probleemi poliitilisel tasandil lahendamisele. On ju poliitikas eesmärk pigem idee elluviimine kui autorsuse tunnustamine.
Ent ühe kriisini kipub selline praktika meid ikka viima. Autorsuse kriisini. Originaalsete mõtete kriisini. Kui poliitika muutub lihtsalt anonüümsete mõttekäikude kordamiseks või suhtekorraldajate valmis kirjutatud artiklite tiražeerimiseks, siis kannatab kogu mõtteprotsess probleemi formuleerimisest lahenduse leidmiseni.
Tervikkäsitluste asemel saame kokku kopeeritud rosolje, oma sõnade ja tegude eest vastutava poliitiku ideede asemel ilusas sõnastuses tapeedi. Ja ka oskused, mida väärtustame poliitikute puhul, ei pruugi sel juhul enam seonduda originaalsete ideede ja nende väljendamisoskusega, visioonikusega, vaid millegi muuga.
Rääkimata eeskujust, mida see annab homsetele Eesti elu suunajatele.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Mari-Liis Jakobson: autorsuse kriis annab meile oma sõnade ja tegude eest vastutava poliitiku ideede asemel kopeeritud rosolje |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal teatas ettevõte aktsionäridele, et eraldas reservi 6,7 miljardit eurot, et katta võimalikke kulusid, vahendas BBC.
Nüüd tõstis Volkswagen summa 16,2 miljardi euroni.
Eraldatud summa kulutatakse heitgaasi standardeid rikkunud autode parandamiseks, sõidukite tagasi ostmiseks ja õiguskuludeks.
Volkswageni tegevjuht Matthias Müller ütles, et skandaaliga seotud kogu kulu ei ole selge enne, kui ettevõte sõlmib viimase leppe USA võimudega. Volkswagen seisab silmitsi USA justiitsministeeriumi trahvidega kokkuleppemenetluses, samuti võimalik kriminaalsüüdistustega. | Volkswagen enam kui kahekordistas summat skandaaliga seotud kulude katmiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal teatas ettevõte aktsionäridele, et eraldas reservi 6,7 miljardit eurot, et katta võimalikke kulusid, vahendas BBC.
Nüüd tõstis Volkswagen summa 16,2 miljardi euroni.
Eraldatud summa kulutatakse heitgaasi standardeid rikkunud autode parandamiseks, sõidukite tagasi ostmiseks ja õiguskuludeks.
Volkswageni tegevjuht Matthias Müller ütles, et skandaaliga seotud kogu kulu ei ole selge enne, kui ettevõte sõlmib viimase leppe USA võimudega. Volkswagen seisab silmitsi USA justiitsministeeriumi trahvidega kokkuleppemenetluses, samuti võimalik kriminaalsüüdistustega.
### Response:
Volkswagen enam kui kahekordistas summat skandaaliga seotud kulude katmiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raid põgenes 122 kilomeetri pikkuse etapi viimastel kilomeetritel koos viie kaaslasega peagrupist ning jooksikutel õnnestus finišis viie sekundiga peagruppi edestada. Võidu võttis leedulane Zydrunas Savickas (Bourg-en-Bresse Ain Cyclisme). Raid sai kirja võitjaga sama aja. Kolmas oli Sylvain Georges (Team Pro Immo Nicolas Roux), vahendab Rattauudised.ee.
Homme on tuuril kavas kaks etappi, velotuur lõpeb pühapäeval. | Raid alustas tuuri Prantsusmaal teise kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raid põgenes 122 kilomeetri pikkuse etapi viimastel kilomeetritel koos viie kaaslasega peagrupist ning jooksikutel õnnestus finišis viie sekundiga peagruppi edestada. Võidu võttis leedulane Zydrunas Savickas (Bourg-en-Bresse Ain Cyclisme). Raid sai kirja võitjaga sama aja. Kolmas oli Sylvain Georges (Team Pro Immo Nicolas Roux), vahendab Rattauudised.ee.
Homme on tuuril kavas kaks etappi, velotuur lõpeb pühapäeval.
### Response:
Raid alustas tuuri Prantsusmaal teise kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõik see andis põhjust peoks eestlase meeskonna Astana leeris. Viimati võitis Kangert sel tasemel võistluse 2012. aastal, kui triumfeeris ühel Šveitsi velotuuri etapil.
Ohhhh! Ohhhhh! Tanel Kangert's double victory pic.twitter.com/JGfjKkv3mj
— Astana Pro Team (@AstanaTeam) April 22, 2016 | VIDEO | Klaasid kokku! Astana tähistab Kangerti suurepärast duublit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõik see andis põhjust peoks eestlase meeskonna Astana leeris. Viimati võitis Kangert sel tasemel võistluse 2012. aastal, kui triumfeeris ühel Šveitsi velotuuri etapil.
Ohhhh! Ohhhhh! Tanel Kangert's double victory pic.twitter.com/JGfjKkv3mj
— Astana Pro Team (@AstanaTeam) April 22, 2016
### Response:
VIDEO | Klaasid kokku! Astana tähistab Kangerti suurepärast duublit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis sai Tolmoff jagu taanlannast Iben Bergsteinist 21:17, 21:7. Kuueteistkümne parima hulgas võitis eestlanna Brid Stepperi Saksamaalt 21:6, 21:10.
Veerandfinaalis on Tolmoffi vastane noor ja andekas taanlanna Julie Dawall Jakobsen. Jakobsen tuli eelmisel aastal Euroopa juunioride meistrivõistlustel üksikmängus hõbemedalile ja võitis paarismängus kulla.
Hollandi turniir on eelviimane võistlus, kus Kati Tolmoffil on võimalik olümpiapunkte koguda. Tolmoffil aitaks maailma edetabelis olulist punktilisa saada Hollandis vähemalt poolfinaali pääs.
Olümpiapiletid jagatakse 1. mai maailma edetabeli alusel, kuhu lähevad arvesse veel järgmisel nädalal toimuvad Euroopa meistrivõistlused. | Olümpiapiletit jahtiv Tolmoff jõudis Hollandis kaheksa hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis sai Tolmoff jagu taanlannast Iben Bergsteinist 21:17, 21:7. Kuueteistkümne parima hulgas võitis eestlanna Brid Stepperi Saksamaalt 21:6, 21:10.
Veerandfinaalis on Tolmoffi vastane noor ja andekas taanlanna Julie Dawall Jakobsen. Jakobsen tuli eelmisel aastal Euroopa juunioride meistrivõistlustel üksikmängus hõbemedalile ja võitis paarismängus kulla.
Hollandi turniir on eelviimane võistlus, kus Kati Tolmoffil on võimalik olümpiapunkte koguda. Tolmoffil aitaks maailma edetabelis olulist punktilisa saada Hollandis vähemalt poolfinaali pääs.
Olümpiapiletid jagatakse 1. mai maailma edetabeli alusel, kuhu lähevad arvesse veel järgmisel nädalal toimuvad Euroopa meistrivõistlused.
### Response:
Olümpiapiletit jahtiv Tolmoff jõudis Hollandis kaheksa hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mitte keegi ei hakka meie eest meie piire kaitsma. Me ei saa oma territooriumi võtmeid lihtsalt üle anda," ütleb ta.
"See käib nii Türgi kui Põhja-Aafrika riikide kohta. Meie jõuetus võib tuua kaasa kiusatuse Euroopat šantažeerida."
Tusk ja Saksa kantsler Angela Merkel külastavad laupäeval Gaziantepi linna Türgi kaguosas Süüria piiril ning kontrollivad, kuidas on Ankara täitnud märtsis Euroopa Liiduga sõlmitud rändevoo peatamise kokkulepet. EL on andnud Türgile lubaduse, et kokkuleppe täitmise eest ootab teda viisavabadus Schengeni tsoonis ja liikmesuskõneluste hoogustamine.
Tuski sõnul näitab see kokkulepe, et Euroopa peab seadma järeleandmistele selged piirid. "Me võime kaubelda raha, aga mitte kunagi väärtuste üle." | Tusk: Euroopa peab oma piire rändetulva eest kaitsma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mitte keegi ei hakka meie eest meie piire kaitsma. Me ei saa oma territooriumi võtmeid lihtsalt üle anda," ütleb ta.
"See käib nii Türgi kui Põhja-Aafrika riikide kohta. Meie jõuetus võib tuua kaasa kiusatuse Euroopat šantažeerida."
Tusk ja Saksa kantsler Angela Merkel külastavad laupäeval Gaziantepi linna Türgi kaguosas Süüria piiril ning kontrollivad, kuidas on Ankara täitnud märtsis Euroopa Liiduga sõlmitud rändevoo peatamise kokkulepet. EL on andnud Türgile lubaduse, et kokkuleppe täitmise eest ootab teda viisavabadus Schengeni tsoonis ja liikmesuskõneluste hoogustamine.
Tuski sõnul näitab see kokkulepe, et Euroopa peab seadma järeleandmistele selged piirid. "Me võime kaubelda raha, aga mitte kunagi väärtuste üle."
### Response:
Tusk: Euroopa peab oma piire rändetulva eest kaitsma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teed karikafinaali poole jätkavad neli naiskonda - Tallinna FC Levadia, Põlva FC Lootos, Tartu SK 10 Premium ja Tartu JK Tammeka, kirjutab Jalgpall.ee.
Veerandfinaalidega tehti algust 19. aprillil, kui Tallinna FC Levadia võõrustas Tallinna Flora duubelnaiskonda. Mäng lõppes Levadia 5:1 võiduga. Kaks väravat lõi Levadia eest Vlada Kubassova, jala said valgeks veel Helis Rõuk, Anastasia Dodeltseva ja Naida Imanova. Flora värava lõi Inger Fridolin.
Kolmapäeval peeti veerandfinaalide raames kolm kohtumist. Päeva esimeses mängus sõitis eelmise aasta karikavõitja Pärnu JK külla Põlva FC Lootosele. Kuigi Pärnu oli platsil Lootosest parem tulemusega 6:1, määrati neile -:1 kaotus, sest suvepealinna naiskond kasutas oma koosseisus Maarja Virulat, kes vastavalt juhendile ei tohtinud Pärnut esindada, kuna oli juba käimasolevas karikasarjas mänginud Nõmme Kalju eest.
Teises kohtumises alistas Tallinna FC Flora kodus Tartu SK 10 Premiumi 7:0, kuid neile määrati -:0 kaotus, sest Flora kasutas Annaliis Striginit ja Sandra Paulbergi, kes olid juba käimasolevas karikasarjas esindanud teist klubi.
Tehnilise kaotuse sai viimases paaris JK Tallinna Kalev, kes alistas küll Tartu JK Tammeka 5:0, ent kasutas samuti mängijat (Sabina Ahmedova), kes oli juba käimasolevas karikasarjas esindanud teist klubi.
Karikavõistluste poolfinaalpaaride loos toimub uuel nädalal Eesti Jalgpalli Liidu ruumides. Täpne aeg antakse täiendavalt teada.
Suur klubijalgpallipäev, mille raames toimuvad ka meeste ja naiste karikafinaalid, toimub A. Le Coq Arenal 21. mail. | Uskumatu lugu: naiste karikasarja neljast veerandfinaalist kolme tulemus tühistati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teed karikafinaali poole jätkavad neli naiskonda - Tallinna FC Levadia, Põlva FC Lootos, Tartu SK 10 Premium ja Tartu JK Tammeka, kirjutab Jalgpall.ee.
Veerandfinaalidega tehti algust 19. aprillil, kui Tallinna FC Levadia võõrustas Tallinna Flora duubelnaiskonda. Mäng lõppes Levadia 5:1 võiduga. Kaks väravat lõi Levadia eest Vlada Kubassova, jala said valgeks veel Helis Rõuk, Anastasia Dodeltseva ja Naida Imanova. Flora värava lõi Inger Fridolin.
Kolmapäeval peeti veerandfinaalide raames kolm kohtumist. Päeva esimeses mängus sõitis eelmise aasta karikavõitja Pärnu JK külla Põlva FC Lootosele. Kuigi Pärnu oli platsil Lootosest parem tulemusega 6:1, määrati neile -:1 kaotus, sest suvepealinna naiskond kasutas oma koosseisus Maarja Virulat, kes vastavalt juhendile ei tohtinud Pärnut esindada, kuna oli juba käimasolevas karikasarjas mänginud Nõmme Kalju eest.
Teises kohtumises alistas Tallinna FC Flora kodus Tartu SK 10 Premiumi 7:0, kuid neile määrati -:0 kaotus, sest Flora kasutas Annaliis Striginit ja Sandra Paulbergi, kes olid juba käimasolevas karikasarjas esindanud teist klubi.
Tehnilise kaotuse sai viimases paaris JK Tallinna Kalev, kes alistas küll Tartu JK Tammeka 5:0, ent kasutas samuti mängijat (Sabina Ahmedova), kes oli juba käimasolevas karikasarjas esindanud teist klubi.
Karikavõistluste poolfinaalpaaride loos toimub uuel nädalal Eesti Jalgpalli Liidu ruumides. Täpne aeg antakse täiendavalt teada.
Suur klubijalgpallipäev, mille raames toimuvad ka meeste ja naiste karikafinaalid, toimub A. Le Coq Arenal 21. mail.
### Response:
Uskumatu lugu: naiste karikasarja neljast veerandfinaalist kolme tulemus tühistati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbkaudne hind arvutati välja, tuginedes FBI direktori James Comey kommentaarile, milles ta ütles, et agentuur maksis telefoni lahtimuukimise eest rohkem kui ta teenib järelejäänud seitsme aasta jooksul oma ametikohal, vahendas BBC.
Comey sõnul oli raha maksmine seda väärt.
Comey aastapalk 2015. aasta jaanuari seisuga on 183 300 dollarit. See summa korrutati seitsme aasta ja nelja kuuga, mis Comeyl oma ametis järele on jäänud. Arvutustes ei arvestada aga võimalike palgatõusude ja preemiatega.
Tegemist on ilmselt suurima tasuga, mis on häkkimise eest makstud.
FBI ei ole kunagi nimetanud ettevõtet või häkkerite grupeeringut, kes aitasid telefoni lahti muukida. Kes seda aga tegi, pakkus ilmselt tarkvara või riistvara, mis aitas ära arvata neljakohalise parooli ilma, et see oleks käivitanud turvarakenduse, mis oleks kümne vale parooli sisestamise järel kustutanud telefonist kõik andmed.
Comey ütles, et sama meetodit võib kasutada teiste 5C iPhone'ide peal, mis töötavad IOS 9 tarkvaral.
Syed Rizwan Farook ja tema naine tapsid mullu detsembris California osariigis San Bernardinos 14 inimest. Politsei lasi mõlemad ründajad maha. | FBI võis maksta ründaja telefoni lahtimuukimise eest enam kui miljon dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbkaudne hind arvutati välja, tuginedes FBI direktori James Comey kommentaarile, milles ta ütles, et agentuur maksis telefoni lahtimuukimise eest rohkem kui ta teenib järelejäänud seitsme aasta jooksul oma ametikohal, vahendas BBC.
Comey sõnul oli raha maksmine seda väärt.
Comey aastapalk 2015. aasta jaanuari seisuga on 183 300 dollarit. See summa korrutati seitsme aasta ja nelja kuuga, mis Comeyl oma ametis järele on jäänud. Arvutustes ei arvestada aga võimalike palgatõusude ja preemiatega.
Tegemist on ilmselt suurima tasuga, mis on häkkimise eest makstud.
FBI ei ole kunagi nimetanud ettevõtet või häkkerite grupeeringut, kes aitasid telefoni lahti muukida. Kes seda aga tegi, pakkus ilmselt tarkvara või riistvara, mis aitas ära arvata neljakohalise parooli ilma, et see oleks käivitanud turvarakenduse, mis oleks kümne vale parooli sisestamise järel kustutanud telefonist kõik andmed.
Comey ütles, et sama meetodit võib kasutada teiste 5C iPhone'ide peal, mis töötavad IOS 9 tarkvaral.
Syed Rizwan Farook ja tema naine tapsid mullu detsembris California osariigis San Bernardinos 14 inimest. Politsei lasi mõlemad ründajad maha.
### Response:
FBI võis maksta ründaja telefoni lahtimuukimise eest enam kui miljon dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti jõudis Rootsis toimuval MM-il kaheksa tugevama hulka ning loosi tulemusena sai Eesti curlingupaar Marie Turmann-Harri Lill vastaseks Hiina võistkonna. Mäng toimub täna Eesti aja järgi kell 20.30. Veerandfinaalides kohtuvad samuti Venemaa ja Soome, Šotimaa ja Kanada ning USA ja Inglismaa.
Eesti võistkonna treeneri Brian Gray sõnul tuleb eesti curlingupaaril näidata oma parimat mängu. "Oluline on jääda rahulikuks ja valmistuda mänguks ette. Selleks, et võistlusel jätkata peame näitama oma parimat esitlust," lisas ta pressiteate vahendusel.
Üheksandad segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused kestavad 23. aprillini, Eestit esindavad võistlusel Marie Turmann ja Harri Lill. Eesti võistkonna treeneriks on tunnustatud šotlasest treener Brian Gray. Eestlaste seni parim saavutus pärineb 2015. aastast, mil jõuti segapaaris-curlingu MM-i veerandfinaali ja saavutati 5. koht. Toona esindasid Eestit tiitlivõistlustel Maile Mölder ja Erkki Lill.
Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Curlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega töölt. Eestis saab curlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. Curlingu hooaeg kestab Eestis aprilli lõpuni. | Eesti kohtub curlingu MM-i veerandfinaalis Hiinaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti jõudis Rootsis toimuval MM-il kaheksa tugevama hulka ning loosi tulemusena sai Eesti curlingupaar Marie Turmann-Harri Lill vastaseks Hiina võistkonna. Mäng toimub täna Eesti aja järgi kell 20.30. Veerandfinaalides kohtuvad samuti Venemaa ja Soome, Šotimaa ja Kanada ning USA ja Inglismaa.
Eesti võistkonna treeneri Brian Gray sõnul tuleb eesti curlingupaaril näidata oma parimat mängu. "Oluline on jääda rahulikuks ja valmistuda mänguks ette. Selleks, et võistlusel jätkata peame näitama oma parimat esitlust," lisas ta pressiteate vahendusel.
Üheksandad segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused kestavad 23. aprillini, Eestit esindavad võistlusel Marie Turmann ja Harri Lill. Eesti võistkonna treeneriks on tunnustatud šotlasest treener Brian Gray. Eestlaste seni parim saavutus pärineb 2015. aastast, mil jõuti segapaaris-curlingu MM-i veerandfinaali ja saavutati 5. koht. Toona esindasid Eestit tiitlivõistlustel Maile Mölder ja Erkki Lill.
Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Curlingut on võimalik harrastada nii perekeskselt, kui ka kolleegidega töölt. Eestis saab curlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. Curlingu hooaeg kestab Eestis aprilli lõpuni.
### Response:
Eesti kohtub curlingu MM-i veerandfinaalis Hiinaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimane nn DOS-rünnak häiris eile seimi ning rahandus-, kaitse-, põllumajandus- ja teiste ministeeriumite veebilehti umbes poole tunni jooksul, vahendas ABC News.
Politsei algatas uurimise, kuid ei tea esialgu, kes rünnakute taga on.
Kõige tugevam rünnak toimus 11. aprillil Leedu krimmitatarlaste kohtumise ajal.
Infobalti kühberjulgeoleku komisjoni juht Arvydas Zvirblis ütles, et sellised koordineeritud rünnakud on ootamatud ja võivad põhjustada tõsist kahju.
Ta ütles, et Leedu peab uuendama oma küberkaitse võimekust. | Leedu valitsuse veebilehti on aprillis kolm korda rünnatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimane nn DOS-rünnak häiris eile seimi ning rahandus-, kaitse-, põllumajandus- ja teiste ministeeriumite veebilehti umbes poole tunni jooksul, vahendas ABC News.
Politsei algatas uurimise, kuid ei tea esialgu, kes rünnakute taga on.
Kõige tugevam rünnak toimus 11. aprillil Leedu krimmitatarlaste kohtumise ajal.
Infobalti kühberjulgeoleku komisjoni juht Arvydas Zvirblis ütles, et sellised koordineeritud rünnakud on ootamatud ja võivad põhjustada tõsist kahju.
Ta ütles, et Leedu peab uuendama oma küberkaitse võimekust.
### Response:
Leedu valitsuse veebilehti on aprillis kolm korda rünnatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie seast lahkunud poppstaari Prince fännid on pidanud spontaanseid mälestustalitusi mitmel pool maailmas. Prince'i kodulinnas Minneapolises on toodud lilli ja mitmesuguseid mälestusesemeid nii Prince'i kodu kui ka tema koduklubi First Avenue juurde. Lillede ja suveniiride hulgas domineerib lillakas värv vihjena Prince'i ühele kuulsamale loole Purple Rain. Lillakasse valgusesse on superstaari mälestuseks rüütatud ka mitmeid avalikke hooneid.
Ööklubi First Avenue, kus Prince lauljakarjääri alustas:
Reuters/Scanpix
Los Angelese linnavalitsus:
Reuters/Scanpix
Prince'i kodulinna Minnesota pesapalliväljak:
Fitting that it's raining in Minneapolis today. pic.twitter.com/s5KFurDhHi
— Minnesota Twins (@Twins) April 21, 2016
The New Yorker:
In honor of Prince, an early look at next week's cover, "Purple Rain": https://t.co/lF0Nwyd7q8 pic.twitter.com/myN15OxsCO
— The New Yorker (@NewYorker) April 21, 2016
WCCO:
We are all purple today. pic.twitter.com/dqSvdemryI
— Jason DeRusha (@DeRushaJ) April 21, 2016
Chicago:
Chicago skyline lights up in purple tonight to honor the memory of Prince. pic.twitter.com/Xc8lPlXSfW
— WGN TV News (@WGNNews) April 22, 2016
San Francisco linnavalitsus:
San Francisco City Hall turns purple for #PrinceRIP @CBSSF pic.twitter.com/BLMPzsBf4b
— Joe Vazquez (@joenewsman) April 22, 2016
Orlando vaateratas:
In honor of legendary music icon Prince, The Orlando Eye will be lit in purple this evening. pic.twitter.com/yMpG3bXabv
— The Orlando Eye (@theorlandoeye) April 21, 2016
Cleveland:
@morningmoneyben @EmpireStateBldg @joanwalsh meanwhile, in Cleveland: pic.twitter.com/L8du8HjysV
— Brian Johnson (@milojbloom) April 22, 2016
Niagara juga:
Niagara Falls will be illuminated in purple today for the 90th birthday of Queen Elizabeth. Photo via @NiagaraParks. pic.twitter.com/UeXOH6Yd5w
— Canoe Travel (@canoetravel) April 21, 2016 | Maailm muutus Prince'i leinas lillaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie seast lahkunud poppstaari Prince fännid on pidanud spontaanseid mälestustalitusi mitmel pool maailmas. Prince'i kodulinnas Minneapolises on toodud lilli ja mitmesuguseid mälestusesemeid nii Prince'i kodu kui ka tema koduklubi First Avenue juurde. Lillede ja suveniiride hulgas domineerib lillakas värv vihjena Prince'i ühele kuulsamale loole Purple Rain. Lillakasse valgusesse on superstaari mälestuseks rüütatud ka mitmeid avalikke hooneid.
Ööklubi First Avenue, kus Prince lauljakarjääri alustas:
Reuters/Scanpix
Los Angelese linnavalitsus:
Reuters/Scanpix
Prince'i kodulinna Minnesota pesapalliväljak:
Fitting that it's raining in Minneapolis today. pic.twitter.com/s5KFurDhHi
— Minnesota Twins (@Twins) April 21, 2016
The New Yorker:
In honor of Prince, an early look at next week's cover, "Purple Rain": https://t.co/lF0Nwyd7q8 pic.twitter.com/myN15OxsCO
— The New Yorker (@NewYorker) April 21, 2016
WCCO:
We are all purple today. pic.twitter.com/dqSvdemryI
— Jason DeRusha (@DeRushaJ) April 21, 2016
Chicago:
Chicago skyline lights up in purple tonight to honor the memory of Prince. pic.twitter.com/Xc8lPlXSfW
— WGN TV News (@WGNNews) April 22, 2016
San Francisco linnavalitsus:
San Francisco City Hall turns purple for #PrinceRIP @CBSSF pic.twitter.com/BLMPzsBf4b
— Joe Vazquez (@joenewsman) April 22, 2016
Orlando vaateratas:
In honor of legendary music icon Prince, The Orlando Eye will be lit in purple this evening. pic.twitter.com/yMpG3bXabv
— The Orlando Eye (@theorlandoeye) April 21, 2016
Cleveland:
@morningmoneyben @EmpireStateBldg @joanwalsh meanwhile, in Cleveland: pic.twitter.com/L8du8HjysV
— Brian Johnson (@milojbloom) April 22, 2016
Niagara juga:
Niagara Falls will be illuminated in purple today for the 90th birthday of Queen Elizabeth. Photo via @NiagaraParks. pic.twitter.com/UeXOH6Yd5w
— Canoe Travel (@canoetravel) April 21, 2016
### Response:
Maailm muutus Prince'i leinas lillaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimõiguste kaitse nimel töötava organisatsiooni Amnesty Internationali hiljutisest raportist selgus, et eelkõige Nepaalist ja Indiast pärit ehitajatelt nõuti värbamistasu ja neile pakuti viletsaid majutusvõimalusi.
"FIFA teeb jõupingutusi, et töötajate õigused MM-finaalturniiri objektide ehitusplatsidel oleks tagatud," lubas Infantino. | FIFA loob ehitajate õiguste kaitseks erikomisjoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimõiguste kaitse nimel töötava organisatsiooni Amnesty Internationali hiljutisest raportist selgus, et eelkõige Nepaalist ja Indiast pärit ehitajatelt nõuti värbamistasu ja neile pakuti viletsaid majutusvõimalusi.
"FIFA teeb jõupingutusi, et töötajate õigused MM-finaalturniiri objektide ehitusplatsidel oleks tagatud," lubas Infantino.
### Response:
FIFA loob ehitajate õiguste kaitseks erikomisjoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NATO on viinud laevad Egeuse põhjaossa ja püüab seal Türgist Kreekasse suunduvat inimsmugeldamist peatada, mere lõunaossa ei ole aga laevad seni jõudnud. Kreeka väitel on süüdi Türgi, kes peab seda demilitariseeritud alaks.
Tsiprase sõnul on sagenenud Türgi hävitajate õhuruumirikkumised Egeuse kohal. Kreeka sellega ei nõustu ega kavatse sallida tegevust, mis rikub või vaidlustab meie suveräänseid õigusi, rõhutas ta NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga kohtudes. | Tsipras: Türgi ei lase NATO vägedel Egeusel tegevust laiendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NATO on viinud laevad Egeuse põhjaossa ja püüab seal Türgist Kreekasse suunduvat inimsmugeldamist peatada, mere lõunaossa ei ole aga laevad seni jõudnud. Kreeka väitel on süüdi Türgi, kes peab seda demilitariseeritud alaks.
Tsiprase sõnul on sagenenud Türgi hävitajate õhuruumirikkumised Egeuse kohal. Kreeka sellega ei nõustu ega kavatse sallida tegevust, mis rikub või vaidlustab meie suveräänseid õigusi, rõhutas ta NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga kohtudes.
### Response:
Tsipras: Türgi ei lase NATO vägedel Egeusel tegevust laiendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rihanna viimase, üsna hea ja üsna hedonistliku albumi "ANTI“ järjekordse singliloo on pildiga varustanud kultustüüp Harmony Korine, multifunktsionaalne mees subkultuuri pimedamatest nurkadest. Tema on mees, kes seisis kummaliste ja legendaarsete filmide "Kids" ja "Gummo" taga, kuid muusikamaailm pole talle üldse võõras. Videoid on ta teinud näiteks sellistele artistidele nagu Sonic Youth, Cat Power ja Will Oldham. Lisaks on ta ka kirjutanud palasid, mida on esitanud nii Björk kui Lana Del Ray.
Korine'i viimased filmid ehk ei ole eriti tähelepanuväärsed, tegelikult ei olegi ta aastaid ühtegi filmi enam teinud, kuid varasemad tööd see-eest lähevad ajaga järjest paremaks. Mingis mõttes on alati huvitav vaadata, kui kohtuvad subkultuurne lavastaja ja kommertsmaailma üks tippe. Ühisosa on võimalik leida ilmselt kergemini kui arvata võiks. | Päeva video: Rihanna - "Needed Me" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rihanna viimase, üsna hea ja üsna hedonistliku albumi "ANTI“ järjekordse singliloo on pildiga varustanud kultustüüp Harmony Korine, multifunktsionaalne mees subkultuuri pimedamatest nurkadest. Tema on mees, kes seisis kummaliste ja legendaarsete filmide "Kids" ja "Gummo" taga, kuid muusikamaailm pole talle üldse võõras. Videoid on ta teinud näiteks sellistele artistidele nagu Sonic Youth, Cat Power ja Will Oldham. Lisaks on ta ka kirjutanud palasid, mida on esitanud nii Björk kui Lana Del Ray.
Korine'i viimased filmid ehk ei ole eriti tähelepanuväärsed, tegelikult ei olegi ta aastaid ühtegi filmi enam teinud, kuid varasemad tööd see-eest lähevad ajaga järjest paremaks. Mingis mõttes on alati huvitav vaadata, kui kohtuvad subkultuurne lavastaja ja kommertsmaailma üks tippe. Ühisosa on võimalik leida ilmselt kergemini kui arvata võiks.
### Response:
Päeva video: Rihanna - "Needed Me" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Te kannate tiitlit Rootsi digitšempion. Kui palju eristub see lihtsalt selle kaitseadvokaadiks olemisest ning kas näete ühiskonna digitaliseerumist ise ainult positiivse protsessina?
Otsustasin, et tahan anda sellest väga positiivse pildi, seda igas mõttes. Kuid see ei tähenda, et sellega ei seondu teatavaid probleeme, alustades privaatsusest, turvalisusest, lõpetades tehnoloogia väärkasutusega väga erinevatel viisidel. Siiski usun, et selle positiivsed kasutusalad kaaluvad negatiivse üle. Kujuta kasvõi ette, kui paljudel inimestel on olnud võimalus selle kaudu haridus omandada või sõlmida sotsiaalsidemeid. Olen positivist ja igal viisil digitaliseerumise eestkõneleja.
Millist rolli valitsusorganisatsioonid digitaliseerumise juures mängima peaksid? Tõite ise loengus välja, et tüüpiliselt on nende tegevus hõlmanud mahukate raportite koostamist, mille sisu on iganenud juba ajaks, mil see avaldatakse...
Valitsus peab võtma arendusprotsessi juures juhtrolli, näiteks avaldas Rootsi IT-minister hiljuti strateegia ''Digitaalsus ennekõige'', ja seejuures näitama, et nad on tehnoloogia kasutamises ja digitaliseerumise juures kõige vilunumad. Teisisõnu, olema selles osas teistele eeskujuks. Samuti tuleb valitsustasandil kindlustada, et digitaliseerumist ei pidurda mingid seadused või ei tööta selle vastu mõned avaliku sektori organisatsioonid.
Kas Teil on välja pakkuda mõned konkreetsed strateegiad või mudelid, millega suuremat paindlikkust tagada?
Esiteks peab see toimuma selge egiidi või juhtimise all, olgu nendeks ettevõtete tegevjuhid või avaliku sektori juhid. Nad peavad võtma selle eest isikliku vastutuse. Selle eest peab võtma vastutuse peaminister, et seda läbi suruda ning see peab olema juhtide laual strateegilise küsimusena.
Tõite näite Taanist, kus digitaliseerumist riiklikult jõustama asuti. See on liiga kaugele minek või pigem positiivne nähe?
See on huvitav näide, kuna see on viis, kuidas minevikus asjad positiivselt tehtud said, ilma seejuures liiga paljusid inimesi välja vihastamata. Rootsis poleks selline asi aga võimalik, kuna läheks põhiseadusega vastuollu. See näitlikustab, et erinevates riikides töötavad erinevad asjad. Rootsi on muidugi alati olnud koht, kus sa inimestelt kõigepealt viisakalt küsima pead, kas nad tahavad millegagi ühineda, selle asemel, et öelda, kuidas sa midagi tegema pead. See pidurdab muidugi arengute kiirust, kuid seda enam tuleb teha paremat promo.
Olete eelnevalt rõhutanud, et lapsed on tehnoloogiast küllastunud rohkem kui kunagi varem. Ometigi ei näe me näiteks hordide viisi õpilasi, kes tahaksid minna IT-d õppima. Miks me nende tehnoloogialembust ära kasutada ei suuda? Meelelahutus on liiga peibutav?
Tegelikult on ilmunud uuringuid, mis näitavad, et meil on ses osas eelarvamused. Nad ei kasuta arvutit ainult mängude mängimiseks või videode vaatamiseks. Tuleb välja, et juba 9—10 aastased kasutavad seda sagedamini faktide otsimiseks ja otsinguteks. See tähendab, et arvutid on juba nii varajases eas nende jaoks tähtsaks tööriistaks.
Kuid meil on hetkel koolisüsteem, kus õpetajad ja direktorid pelgavad natukene IT-d ja tehnoloogiat ning ei tunne end olevat selles vallas väga kodus. Seega arvavad nad, et ohutum on öelda selle kasutamisele lihtsalt ''Ei!'' ja õpetada lapsi viisil, nagu nad seda minevikus tegid. Selle asemel, et uue tehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi avasüli tervitada.
Rootsi digitaalstrateegia loomisel kaasasite ekspertidena ka lapsed. Millise läbilõike see nende meelelaadist andis?
Nendega töötamine on väga huvitav. Viisime nad selle käigus erinevatesse loovust ergutavatesse paikadesse nagu tehnoloogiamuuseumisse jne ja üritasime seejärel välja selgitada, millisena nad tulevikku kujutavad. Võisid selle käigus selgelt näha, et nende vaade tehnoloogia kasutamisele erineb meie omast kardinaalselt. Nad ei kasuta e-posti ega Facebooki, vaid teisi uuemaid rakendusi ja on uutes olukordades tunduvalt kohanemisvõimelisemad ja loovamad. Neid on juba varakult treenitud olema innovaatilised ja looma uusi asju. See on tugevus, mille baasilt edasi minna.
Kasvav digitaliseerumine viib ka teadmiste demokratiseerumiseni ja informatsioon muutub ligipääsetavaks kõigile. Kuhu jätab see spetsialistid, kellel peaks olema oma valdkonnas süvateadmised? Olete ise kasutanud näidet patsiendist, kes teab arsti juurde minnes oma seisundist tänu internetile rohkem kui arst ise.
Ma olen seda näidet ise näinud ja kogenud ka enda puhul ülikooli arvutiteaduse õppejõuna. Nägin teatud hetkest alates, kuidas sisemine professor ütles mulle, et pean rohkem õppima ja teadma oma erialast rohkem kui mu õpilased. See on parim viis, kuidas hea õpetaja olla, kuid see ei pea enam paika. Ma tean, et minu õpilastel on palju laiemad kogemused arvutimängudest, erinevatest tehnoloogiatest jne. Neil on teadmisi, mida mul eales olla ei saa.
Kuid samas peaksid nad usaldama seda, millest mina ilmselt midagi tean ehk protsessist, kuidas uusi asju luua.
Usun, et sama peab paika ka arstide puhul. Kui nad teavad, et patsient on internetis surfanud ja näinud sadu lehti, mis inimeste isiklikke kogemusi kirjeldavad, ei tohiks arst patsienti pikalt saata, vaid temaga läbi arutama, mida selle alusel tegema peaks või kuidas seda tõlgendada. Laiemas plaanis pole me muudatustest sageli väga huvitatud ja hoime vanast kinni, selle asemel, et uuega kohaneda.
Seda võib pidada ka teie hinnangul üheks põhjuseks, miks ülikoolid sageli traditsioonidest kinni hoiavad. Mida siis teha tuleb? Peame lihtsalt ootama, kuni vanem põlvkond ära sureb, et paradigma muutuda saaks?
Muidugi ei peaks me ootama, kuni vanem põlvkond hinge heidab. Kui küsimus puudutab ülikoole ja nende himu muutuda, siis peame mõtlema uutele juhtimisvormidele ja liikuma kollegiaalsest kontrollist edasi, säilitades samas selle head omadused, kuid pakkudes samal ajal võimalust reageerida muutustele kiiremalt. Näiteks kui tahad praegu uut eriala õpetama hakata, pead seda sellega seonduva bürokraatia tõttu ette planeerima kaks aastat.
Nagu tänases loengus välja tõin, me ei pea ootama vanainimeste surma. Küsimus on neile lihtsalt uute võimaluste pakkumises, et nad tehnoloogia vahendusel oma pere, sõprade ja muu maailmaga tihedamalt läbi käia saaks. Neid rühmi tuleb ja saab kaasata, uurides esmal, kuidas nad sellest kasu lõigata saaks. Ent austada seejuures fakti, et nad võivad olla ses osas alguses ebakindlad.
Informatsiooni demokratiseerumisprotsessi juurde tagasi pöördudes, tõite näite Stockholmist, kus andsite kodututele nutitelefonid ja võimaluse WiFi-t kasutada. Kas ja milliseid tulemusi see teistes riikides annaks?
Seda saab mujal kindlasti rakendada. Maailmast võib tuua näiteid mitmelt poolt, kuidas ühiskonnast saab väga hästi välja lülitada inimesi, kes ühiskonnastandarditega hästi ei sobitu. Me suudame hästi ''normaalsete'' inimestega suhelda, kuid kui sul erilised võimed – ma ei nimeta seda puudeks – võid olla samuti väga hästi funktsioneeriv ja lahendada suurepäraselt ülesandeid, mis sinu võimetega hästi kokku lähevad.
Olen näinud mitmeid olukordi, kus inimestel pole enam võimalust ühiskonnas kaasa lüüa, kuid on suutnud sobivatel tingimustel taas ühiskonnaga lõimuda, asutanud oma ettevõtte ja hakanud ise endale elatist teenima. See on universaalne ja võib juhtuda kõikjal maailmas. Tehnoloogia aitab seda võimalikuks muuta.
Olete kõrgelt rääkinud ka tehnoloogia, eriti digitehnoloogia kasutamisest hariduses. Veebiajakirjanikuna töötades võin aga ikka ja jälle märgata, kus teatud hetkest alates muutuvad uued kellad ja viled ning digitehnoloogia võlud lihtsaks müraks. Kus läheb tasakaalupiir info uuel viisil edasi andmise ja õpetamise ning traditsioonilisemate viiside vahel?
Küsimus on päris kompleksne ja puudutab mitmeid valdkondi. Ent üks vastus oleks vaid psühholoogilisest vaatenurgast. Selle kohaselt on ajul tohutu võime informatsiooni töödelda, eriti kui seda kogutakse teatud mustrite alusel või visualiseeritakse seda kindlatel viisidel. Nii suudame läbi seedida päris palju teavet. Ent info töötlemine, mida tuleb läbi lugeda, mõista, peas arvutada jne, on inimeste jaoks väga kallis tegevus.
Nii ei usu ma, et peaksime infohulka, millega inimesed kokku puutuvad, kuidagi piirama, vaid hoolikalt läbi mõtlema, kuidas seda esitada viisil, et see säästaks nende kõrgemaid kognitiivseid ressursse, mida läheb vaja lugemiseks, otsuste langetamiseks jne ja mitte uputada neid kohmakate ja halvasti disainitud arvutiliideste kaudu mürasse. Teine vaade küsimusele seostub muidugi sellega, mis juhtub tulevikus ajakirjanduse ja ajakirjanikega.
Kas ma võin loota, et mul on aasta lõpus veel töökoht alles?
Me näeme, et trükikujul ilmuv ajakirjandus kiratseb ja inimesed kasutavad info hankimiseks teisi meediaväljundeid. Kuid usun, et vajadus ajakirjanike järele, kes infot erineval viisil pakendavad, jääb tulevikus samaks või isegi kasvab, kuid platvormid selle esitamiseks on täelikult teistsugused.
Ma ei usu, et loeme kohvi kõrval tulevikus ajalehti nagu varem. Kirjas olev sõna on üks, kõneldud sõna teine. Viimase osakaal hakkab kasvama, kirjasõna hulk sellisena ei vähene, kuid modaalsused, kuidas teavet omandatakse, mitmekesistuvad. Seega arvan, et ajakirjaniku elukutse ei sure kindlasti tulevikus välja.
Ja viimaks, nimetage kolm oskust, mille abil digitaaliseeruvas maailmas ellu jääda?
Esimene on loovus ja kujutlusvõime kasutamine. Arvan, et kõik on äärmiselt loovad ja loovad lapseeas, kuid oleme selle rutiinsete ülesannete alla peitnud, mis vähendab tõsiselt innovaatilise lahenduste hulka.
Teiseks on tähtis olla allikakriitiline. Internetis leidub sedavõrd palju informatsiooni, et pead seda pidevalt filtreerima, hindama selle usaldusväärsust, langetades selle põhjal häid valikuid. Eriti arvestades, et internet kannab sind kohtadesse, millel on kahtlane maine. Pead lihvima informatsiooni hindamise oskust veendumaks, et loetu on tõene.
Kolmas oskus põhineb mu enda minevikukogemusel. Ma tahtsin alguses näitlejaks saada ja näidelda! Sellel oskusel on tegelikult määratu mõju sellele, kuidas sa maailma tõlgendad, uusi maailmu leiutad ning oled iga tegevuse juures ilmekas ja elav.
Võid tähele panna, et välja toodud tipposkuste seast ei leia programmeerimist või arvuti kasutamise oskust, vaid need oskused, mis sind selle kõige juures aitavad. | Rootsi digitšempion: me ei pea ootama vanainimeste surma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Te kannate tiitlit Rootsi digitšempion. Kui palju eristub see lihtsalt selle kaitseadvokaadiks olemisest ning kas näete ühiskonna digitaliseerumist ise ainult positiivse protsessina?
Otsustasin, et tahan anda sellest väga positiivse pildi, seda igas mõttes. Kuid see ei tähenda, et sellega ei seondu teatavaid probleeme, alustades privaatsusest, turvalisusest, lõpetades tehnoloogia väärkasutusega väga erinevatel viisidel. Siiski usun, et selle positiivsed kasutusalad kaaluvad negatiivse üle. Kujuta kasvõi ette, kui paljudel inimestel on olnud võimalus selle kaudu haridus omandada või sõlmida sotsiaalsidemeid. Olen positivist ja igal viisil digitaliseerumise eestkõneleja.
Millist rolli valitsusorganisatsioonid digitaliseerumise juures mängima peaksid? Tõite ise loengus välja, et tüüpiliselt on nende tegevus hõlmanud mahukate raportite koostamist, mille sisu on iganenud juba ajaks, mil see avaldatakse...
Valitsus peab võtma arendusprotsessi juures juhtrolli, näiteks avaldas Rootsi IT-minister hiljuti strateegia ''Digitaalsus ennekõige'', ja seejuures näitama, et nad on tehnoloogia kasutamises ja digitaliseerumise juures kõige vilunumad. Teisisõnu, olema selles osas teistele eeskujuks. Samuti tuleb valitsustasandil kindlustada, et digitaliseerumist ei pidurda mingid seadused või ei tööta selle vastu mõned avaliku sektori organisatsioonid.
Kas Teil on välja pakkuda mõned konkreetsed strateegiad või mudelid, millega suuremat paindlikkust tagada?
Esiteks peab see toimuma selge egiidi või juhtimise all, olgu nendeks ettevõtete tegevjuhid või avaliku sektori juhid. Nad peavad võtma selle eest isikliku vastutuse. Selle eest peab võtma vastutuse peaminister, et seda läbi suruda ning see peab olema juhtide laual strateegilise küsimusena.
Tõite näite Taanist, kus digitaliseerumist riiklikult jõustama asuti. See on liiga kaugele minek või pigem positiivne nähe?
See on huvitav näide, kuna see on viis, kuidas minevikus asjad positiivselt tehtud said, ilma seejuures liiga paljusid inimesi välja vihastamata. Rootsis poleks selline asi aga võimalik, kuna läheks põhiseadusega vastuollu. See näitlikustab, et erinevates riikides töötavad erinevad asjad. Rootsi on muidugi alati olnud koht, kus sa inimestelt kõigepealt viisakalt küsima pead, kas nad tahavad millegagi ühineda, selle asemel, et öelda, kuidas sa midagi tegema pead. See pidurdab muidugi arengute kiirust, kuid seda enam tuleb teha paremat promo.
Olete eelnevalt rõhutanud, et lapsed on tehnoloogiast küllastunud rohkem kui kunagi varem. Ometigi ei näe me näiteks hordide viisi õpilasi, kes tahaksid minna IT-d õppima. Miks me nende tehnoloogialembust ära kasutada ei suuda? Meelelahutus on liiga peibutav?
Tegelikult on ilmunud uuringuid, mis näitavad, et meil on ses osas eelarvamused. Nad ei kasuta arvutit ainult mängude mängimiseks või videode vaatamiseks. Tuleb välja, et juba 9—10 aastased kasutavad seda sagedamini faktide otsimiseks ja otsinguteks. See tähendab, et arvutid on juba nii varajases eas nende jaoks tähtsaks tööriistaks.
Kuid meil on hetkel koolisüsteem, kus õpetajad ja direktorid pelgavad natukene IT-d ja tehnoloogiat ning ei tunne end olevat selles vallas väga kodus. Seega arvavad nad, et ohutum on öelda selle kasutamisele lihtsalt ''Ei!'' ja õpetada lapsi viisil, nagu nad seda minevikus tegid. Selle asemel, et uue tehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi avasüli tervitada.
Rootsi digitaalstrateegia loomisel kaasasite ekspertidena ka lapsed. Millise läbilõike see nende meelelaadist andis?
Nendega töötamine on väga huvitav. Viisime nad selle käigus erinevatesse loovust ergutavatesse paikadesse nagu tehnoloogiamuuseumisse jne ja üritasime seejärel välja selgitada, millisena nad tulevikku kujutavad. Võisid selle käigus selgelt näha, et nende vaade tehnoloogia kasutamisele erineb meie omast kardinaalselt. Nad ei kasuta e-posti ega Facebooki, vaid teisi uuemaid rakendusi ja on uutes olukordades tunduvalt kohanemisvõimelisemad ja loovamad. Neid on juba varakult treenitud olema innovaatilised ja looma uusi asju. See on tugevus, mille baasilt edasi minna.
Kasvav digitaliseerumine viib ka teadmiste demokratiseerumiseni ja informatsioon muutub ligipääsetavaks kõigile. Kuhu jätab see spetsialistid, kellel peaks olema oma valdkonnas süvateadmised? Olete ise kasutanud näidet patsiendist, kes teab arsti juurde minnes oma seisundist tänu internetile rohkem kui arst ise.
Ma olen seda näidet ise näinud ja kogenud ka enda puhul ülikooli arvutiteaduse õppejõuna. Nägin teatud hetkest alates, kuidas sisemine professor ütles mulle, et pean rohkem õppima ja teadma oma erialast rohkem kui mu õpilased. See on parim viis, kuidas hea õpetaja olla, kuid see ei pea enam paika. Ma tean, et minu õpilastel on palju laiemad kogemused arvutimängudest, erinevatest tehnoloogiatest jne. Neil on teadmisi, mida mul eales olla ei saa.
Kuid samas peaksid nad usaldama seda, millest mina ilmselt midagi tean ehk protsessist, kuidas uusi asju luua.
Usun, et sama peab paika ka arstide puhul. Kui nad teavad, et patsient on internetis surfanud ja näinud sadu lehti, mis inimeste isiklikke kogemusi kirjeldavad, ei tohiks arst patsienti pikalt saata, vaid temaga läbi arutama, mida selle alusel tegema peaks või kuidas seda tõlgendada. Laiemas plaanis pole me muudatustest sageli väga huvitatud ja hoime vanast kinni, selle asemel, et uuega kohaneda.
Seda võib pidada ka teie hinnangul üheks põhjuseks, miks ülikoolid sageli traditsioonidest kinni hoiavad. Mida siis teha tuleb? Peame lihtsalt ootama, kuni vanem põlvkond ära sureb, et paradigma muutuda saaks?
Muidugi ei peaks me ootama, kuni vanem põlvkond hinge heidab. Kui küsimus puudutab ülikoole ja nende himu muutuda, siis peame mõtlema uutele juhtimisvormidele ja liikuma kollegiaalsest kontrollist edasi, säilitades samas selle head omadused, kuid pakkudes samal ajal võimalust reageerida muutustele kiiremalt. Näiteks kui tahad praegu uut eriala õpetama hakata, pead seda sellega seonduva bürokraatia tõttu ette planeerima kaks aastat.
Nagu tänases loengus välja tõin, me ei pea ootama vanainimeste surma. Küsimus on neile lihtsalt uute võimaluste pakkumises, et nad tehnoloogia vahendusel oma pere, sõprade ja muu maailmaga tihedamalt läbi käia saaks. Neid rühmi tuleb ja saab kaasata, uurides esmal, kuidas nad sellest kasu lõigata saaks. Ent austada seejuures fakti, et nad võivad olla ses osas alguses ebakindlad.
Informatsiooni demokratiseerumisprotsessi juurde tagasi pöördudes, tõite näite Stockholmist, kus andsite kodututele nutitelefonid ja võimaluse WiFi-t kasutada. Kas ja milliseid tulemusi see teistes riikides annaks?
Seda saab mujal kindlasti rakendada. Maailmast võib tuua näiteid mitmelt poolt, kuidas ühiskonnast saab väga hästi välja lülitada inimesi, kes ühiskonnastandarditega hästi ei sobitu. Me suudame hästi ''normaalsete'' inimestega suhelda, kuid kui sul erilised võimed – ma ei nimeta seda puudeks – võid olla samuti väga hästi funktsioneeriv ja lahendada suurepäraselt ülesandeid, mis sinu võimetega hästi kokku lähevad.
Olen näinud mitmeid olukordi, kus inimestel pole enam võimalust ühiskonnas kaasa lüüa, kuid on suutnud sobivatel tingimustel taas ühiskonnaga lõimuda, asutanud oma ettevõtte ja hakanud ise endale elatist teenima. See on universaalne ja võib juhtuda kõikjal maailmas. Tehnoloogia aitab seda võimalikuks muuta.
Olete kõrgelt rääkinud ka tehnoloogia, eriti digitehnoloogia kasutamisest hariduses. Veebiajakirjanikuna töötades võin aga ikka ja jälle märgata, kus teatud hetkest alates muutuvad uued kellad ja viled ning digitehnoloogia võlud lihtsaks müraks. Kus läheb tasakaalupiir info uuel viisil edasi andmise ja õpetamise ning traditsioonilisemate viiside vahel?
Küsimus on päris kompleksne ja puudutab mitmeid valdkondi. Ent üks vastus oleks vaid psühholoogilisest vaatenurgast. Selle kohaselt on ajul tohutu võime informatsiooni töödelda, eriti kui seda kogutakse teatud mustrite alusel või visualiseeritakse seda kindlatel viisidel. Nii suudame läbi seedida päris palju teavet. Ent info töötlemine, mida tuleb läbi lugeda, mõista, peas arvutada jne, on inimeste jaoks väga kallis tegevus.
Nii ei usu ma, et peaksime infohulka, millega inimesed kokku puutuvad, kuidagi piirama, vaid hoolikalt läbi mõtlema, kuidas seda esitada viisil, et see säästaks nende kõrgemaid kognitiivseid ressursse, mida läheb vaja lugemiseks, otsuste langetamiseks jne ja mitte uputada neid kohmakate ja halvasti disainitud arvutiliideste kaudu mürasse. Teine vaade küsimusele seostub muidugi sellega, mis juhtub tulevikus ajakirjanduse ja ajakirjanikega.
Kas ma võin loota, et mul on aasta lõpus veel töökoht alles?
Me näeme, et trükikujul ilmuv ajakirjandus kiratseb ja inimesed kasutavad info hankimiseks teisi meediaväljundeid. Kuid usun, et vajadus ajakirjanike järele, kes infot erineval viisil pakendavad, jääb tulevikus samaks või isegi kasvab, kuid platvormid selle esitamiseks on täelikult teistsugused.
Ma ei usu, et loeme kohvi kõrval tulevikus ajalehti nagu varem. Kirjas olev sõna on üks, kõneldud sõna teine. Viimase osakaal hakkab kasvama, kirjasõna hulk sellisena ei vähene, kuid modaalsused, kuidas teavet omandatakse, mitmekesistuvad. Seega arvan, et ajakirjaniku elukutse ei sure kindlasti tulevikus välja.
Ja viimaks, nimetage kolm oskust, mille abil digitaaliseeruvas maailmas ellu jääda?
Esimene on loovus ja kujutlusvõime kasutamine. Arvan, et kõik on äärmiselt loovad ja loovad lapseeas, kuid oleme selle rutiinsete ülesannete alla peitnud, mis vähendab tõsiselt innovaatilise lahenduste hulka.
Teiseks on tähtis olla allikakriitiline. Internetis leidub sedavõrd palju informatsiooni, et pead seda pidevalt filtreerima, hindama selle usaldusväärsust, langetades selle põhjal häid valikuid. Eriti arvestades, et internet kannab sind kohtadesse, millel on kahtlane maine. Pead lihvima informatsiooni hindamise oskust veendumaks, et loetu on tõene.
Kolmas oskus põhineb mu enda minevikukogemusel. Ma tahtsin alguses näitlejaks saada ja näidelda! Sellel oskusel on tegelikult määratu mõju sellele, kuidas sa maailma tõlgendad, uusi maailmu leiutad ning oled iga tegevuse juures ilmekas ja elav.
Võid tähele panna, et välja toodud tipposkuste seast ei leia programmeerimist või arvuti kasutamise oskust, vaid need oskused, mis sind selle kõige juures aitavad.
### Response:
Rootsi digitšempion: me ei pea ootama vanainimeste surma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ecclestone sattus sel nädalal skandaali, kui seadis küsimuse alla naiste võimekuse vormel-1 masinat kiiresti juhtida. Hiljem täpsustas 85-aastane britt, et tema sõnad rebiti kontekstist välja.
Ecclestone lisas väljaandele Autosport, et on valmis igati aitama endise Williamsi testisõitja Susie Wolffi ja tema programmi "Dare To Be Different", mis aitab naistel mootorite maailmas edu saavutada.
"Mida iganes ta soovib - ma püüan teda aidata ja toetada," lubas Ecclestone. "Lubage mul väljendada end selgelt - mulle meeldiks näha vormel-ühes naissõitjat. Absoluutselt. Sada protsenti."
Ecclestone kirjeldas ka konverentsil öeldut. Seal küsiti temalt, kuidas ta käituks, kui sponsor paneks tiimi alla 100 miljonit ja nõuaks mõlemasse võistlusautosse naispilooti. "Ma ütlesin, et oleksin väga õnnelik ja annaksin veel 20 miljonit, et see juhtuks. Aga inimesed unustavad sellised asjad ära trükkida."
Ecclestone lisas veel, et tema panus naiste abistamisse motospordis on jäänud varju. "Ma olen pakkunud naistele rohkem abi vormel-ühes kui keegi teine ja teen seda jätkuvalt. Teised ainult räägivad ega tee midagi," oli ta otsekohene. "Iga naise puhul, kes tahab olla vormel-ühes ja kel on talenti, räägin ma tiimidega ja proovin leida sõiduvõimalust." | Ecclestone: mulle meeldiks naispiloot F1 sarjas - sada protsenti! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ecclestone sattus sel nädalal skandaali, kui seadis küsimuse alla naiste võimekuse vormel-1 masinat kiiresti juhtida. Hiljem täpsustas 85-aastane britt, et tema sõnad rebiti kontekstist välja.
Ecclestone lisas väljaandele Autosport, et on valmis igati aitama endise Williamsi testisõitja Susie Wolffi ja tema programmi "Dare To Be Different", mis aitab naistel mootorite maailmas edu saavutada.
"Mida iganes ta soovib - ma püüan teda aidata ja toetada," lubas Ecclestone. "Lubage mul väljendada end selgelt - mulle meeldiks näha vormel-ühes naissõitjat. Absoluutselt. Sada protsenti."
Ecclestone kirjeldas ka konverentsil öeldut. Seal küsiti temalt, kuidas ta käituks, kui sponsor paneks tiimi alla 100 miljonit ja nõuaks mõlemasse võistlusautosse naispilooti. "Ma ütlesin, et oleksin väga õnnelik ja annaksin veel 20 miljonit, et see juhtuks. Aga inimesed unustavad sellised asjad ära trükkida."
Ecclestone lisas veel, et tema panus naiste abistamisse motospordis on jäänud varju. "Ma olen pakkunud naistele rohkem abi vormel-ühes kui keegi teine ja teen seda jätkuvalt. Teised ainult räägivad ega tee midagi," oli ta otsekohene. "Iga naise puhul, kes tahab olla vormel-ühes ja kel on talenti, räägin ma tiimidega ja proovin leida sõiduvõimalust."
### Response:
Ecclestone: mulle meeldiks naispiloot F1 sarjas - sada protsenti! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Netanyahu sõnul on olnud "probleeme seoses Iisraeli sõjaväe tegutsemisvabadusega Süürias", vahendas Reuters.
Ta ei täpsustanud, kuid ütles: "Kui sa selle vastuoluga ei tegele, võib see areneda millekski palju tõsisemaks."
Ajaleht Yedioth Ahronoth ei maininud väidetavate intsidentide kuupäevi või asukohti, samtui ei viidatud sellele, kas Iisraeli lennukid said pihta või mitte.
Kui Moskvalt küsiti kommentaari väidetavate tulistamiste kohta, ütles Kremli pressiesindaja Dmitry Peskov, et "Iisraeli meedia teated ei vasta tegelikkusele". | Leht: Vene väed Süürias tulistasid Iisraeli sõjalennukit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Netanyahu sõnul on olnud "probleeme seoses Iisraeli sõjaväe tegutsemisvabadusega Süürias", vahendas Reuters.
Ta ei täpsustanud, kuid ütles: "Kui sa selle vastuoluga ei tegele, võib see areneda millekski palju tõsisemaks."
Ajaleht Yedioth Ahronoth ei maininud väidetavate intsidentide kuupäevi või asukohti, samtui ei viidatud sellele, kas Iisraeli lennukid said pihta või mitte.
Kui Moskvalt küsiti kommentaari väidetavate tulistamiste kohta, ütles Kremli pressiesindaja Dmitry Peskov, et "Iisraeli meedia teated ei vasta tegelikkusele".
### Response:
Leht: Vene väed Süürias tulistasid Iisraeli sõjalennukit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saku Suurhallis esineti 6000 inimese ees. "See oli suurepärane ja ebarealistlik kogemus. Me oleme väga tänulikud kõikidele inimestele, kes meid ja meie suurepärast meeskonda vaatama tulid," kommenteerisid bändiliikmed video juures. | Ewert and The Two Dragons avaldas Saku Suurhalli kontsertvideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saku Suurhallis esineti 6000 inimese ees. "See oli suurepärane ja ebarealistlik kogemus. Me oleme väga tänulikud kõikidele inimestele, kes meid ja meie suurepärast meeskonda vaatama tulid," kommenteerisid bändiliikmed video juures.
### Response:
Ewert and The Two Dragons avaldas Saku Suurhalli kontsertvideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22.- 28. aprillini antakse nii Gruusias kui ka Armeenias hulgaliselt kontserte. Teiste seas väärivad eraldi äramärkimist soolokontserdid Tbilisi Konservatooriumi suures saalis ning Jerevani Aram Hatšaturjani nimelises kontserdisaalis rahvusvahelise muusikafestivali "Yerevan perspectives" raames.
2000. aastal alustatud Armeenia esindusfestivalil on aastate jooksul esinenud enamik klassikalise muusikamaailma tippudest: Viini Filharmoonikud, Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester, Iisraeli Filharmoonikud, Berliini Staatskapelle, Royal Philharmonic Orchestra, Lorin Maazel, Valery Gergiev, Zubin Mehta, Daniel Barenboim, Evgeny Kissin, Pinchas Zukerman, Maxim Vengerov, Joshua Bell, Placido Domingo, Dmitry Hvorostovsky ja paljud teised. Tänavu on Eesti Rahvusmeeskoor festivali peakülaliseks.
Viimati käis Rahvusmeeskoor Armeenias ja Gruusias 2013. aasta juunis, mil kontserdid said mõlema riigi kultuurimaastikul harvaesinevalt positiivse vastukaja. Seekord esitatakse Eesti koorimuusika klassikat (Saar, Läte, Türnpu) ning koori viimaste aastate lemmikheliloojate Grigorjeva, Bryarsi, Bonato ning Ødegaardi loomingut. | Eesti Rahvusmeeskoor alustas turneed Gruusias ja Armeenias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22.- 28. aprillini antakse nii Gruusias kui ka Armeenias hulgaliselt kontserte. Teiste seas väärivad eraldi äramärkimist soolokontserdid Tbilisi Konservatooriumi suures saalis ning Jerevani Aram Hatšaturjani nimelises kontserdisaalis rahvusvahelise muusikafestivali "Yerevan perspectives" raames.
2000. aastal alustatud Armeenia esindusfestivalil on aastate jooksul esinenud enamik klassikalise muusikamaailma tippudest: Viini Filharmoonikud, Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester, Iisraeli Filharmoonikud, Berliini Staatskapelle, Royal Philharmonic Orchestra, Lorin Maazel, Valery Gergiev, Zubin Mehta, Daniel Barenboim, Evgeny Kissin, Pinchas Zukerman, Maxim Vengerov, Joshua Bell, Placido Domingo, Dmitry Hvorostovsky ja paljud teised. Tänavu on Eesti Rahvusmeeskoor festivali peakülaliseks.
Viimati käis Rahvusmeeskoor Armeenias ja Gruusias 2013. aasta juunis, mil kontserdid said mõlema riigi kultuurimaastikul harvaesinevalt positiivse vastukaja. Seekord esitatakse Eesti koorimuusika klassikat (Saar, Läte, Türnpu) ning koori viimaste aastate lemmikheliloojate Grigorjeva, Bryarsi, Bonato ning Ødegaardi loomingut.
### Response:
Eesti Rahvusmeeskoor alustas turneed Gruusias ja Armeenias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ööl vastu laupäeva sajab kohati lörtsi ning laupäeval jääb madalrõhuala servaga Eestit katma.
Päeval on sajuhooge laialdasemalt ning sajab enamasti vihma, sekka võib ka lörtsi tulla. Tuul on sisemaal nõrk, rannikul mõõduka tulemusega ja valdavalt läänekaarest. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +3, Kirde-Eestis võib langeda veel paar kraadi madalamale, päeval ulatub temperatuur 5 kuni 10 soojakraadini.
Pühapäeva öösel on Eesti kohal üürikeseks kõrgrõhkkond ning ilm suurema sajuta ja rahulik.
Hommikul läheneb lõuna poolt uus madalrõhkkond ja jõuab õhtu poole Eesti kohale. Alates Lõuna-Eestist hakkab sadama ja päeva jooksul laieneb vihma- ja lörtsisadu üle Eesti. Idakaare tuul tugevneb puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +3, aga kui taevas kogu ööks selgeks jääb, siis võib veel paar-kolm kraadi madalamalegi langeda. Päeval on sooja 4 kuni 8 kraadi, Kagu-Eestis kuni 10 kraadi. | Nädalavahetus toob vihma ja lörtsi, jahedus püsib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ööl vastu laupäeva sajab kohati lörtsi ning laupäeval jääb madalrõhuala servaga Eestit katma.
Päeval on sajuhooge laialdasemalt ning sajab enamasti vihma, sekka võib ka lörtsi tulla. Tuul on sisemaal nõrk, rannikul mõõduka tulemusega ja valdavalt läänekaarest. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +3, Kirde-Eestis võib langeda veel paar kraadi madalamale, päeval ulatub temperatuur 5 kuni 10 soojakraadini.
Pühapäeva öösel on Eesti kohal üürikeseks kõrgrõhkkond ning ilm suurema sajuta ja rahulik.
Hommikul läheneb lõuna poolt uus madalrõhkkond ja jõuab õhtu poole Eesti kohale. Alates Lõuna-Eestist hakkab sadama ja päeva jooksul laieneb vihma- ja lörtsisadu üle Eesti. Idakaare tuul tugevneb puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +3, aga kui taevas kogu ööks selgeks jääb, siis võib veel paar-kolm kraadi madalamalegi langeda. Päeval on sooja 4 kuni 8 kraadi, Kagu-Eestis kuni 10 kraadi.
### Response:
Nädalavahetus toob vihma ja lörtsi, jahedus püsib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimase kahe kuu jooksul on kümned tuhanded kodudest lahkuma pidanud inimesed läinud tagasi Anbari provintsi pealinna Ramadisse, vaatamata hoiatustele, et suur osa linnast on jätkuvalt ohtlik, vahendas Reuters.
Ramadi linn võideti mässulistelt tagasi ligi neli kuud tagasi.
Kuna puudus on ekspertidest, kellel on lõhkekehade kahjutuks tegemise väljaõpe, on julgeoleku taastamine linnas olnud aeglane. See ei ole aga takistanud inimestel reageerimast kohalike usu- ja valitsusjuhtide üleskutsetele, et koju tagasi minna.
ÜRO teatas, et sai kohalikelt võimudelt informatsiooni selle kohta, et Ramadis on alates veebruari algusest saanud surma 49 ja vigastada 79 inimest. ÜRO hinnangul on need arvud aga selgelt alahinnatud.
"ÜRO on sügavalt mures Ramadisse naasevate perekondade turvalisuse pärast ja selle pärast, et paljudes linnaosades on lõhkemata lõhkeseadeldisi ja miine," ütles ÜRO humanitaarvaldkonna koordinaator Iraagis Lise Grande.
"Vastutustundlik tegu on puhastada need alad nii kiiresti kui võimalik, kasutades kõige kaasaegsemaid ja professionaalsemaid meetodeid. Kõik muu on liiga riskantne," lisas ta. | ISIS-e miinide tõttu on hukkunud kümneid Ramadisse naasvaid iraaklasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimase kahe kuu jooksul on kümned tuhanded kodudest lahkuma pidanud inimesed läinud tagasi Anbari provintsi pealinna Ramadisse, vaatamata hoiatustele, et suur osa linnast on jätkuvalt ohtlik, vahendas Reuters.
Ramadi linn võideti mässulistelt tagasi ligi neli kuud tagasi.
Kuna puudus on ekspertidest, kellel on lõhkekehade kahjutuks tegemise väljaõpe, on julgeoleku taastamine linnas olnud aeglane. See ei ole aga takistanud inimestel reageerimast kohalike usu- ja valitsusjuhtide üleskutsetele, et koju tagasi minna.
ÜRO teatas, et sai kohalikelt võimudelt informatsiooni selle kohta, et Ramadis on alates veebruari algusest saanud surma 49 ja vigastada 79 inimest. ÜRO hinnangul on need arvud aga selgelt alahinnatud.
"ÜRO on sügavalt mures Ramadisse naasevate perekondade turvalisuse pärast ja selle pärast, et paljudes linnaosades on lõhkemata lõhkeseadeldisi ja miine," ütles ÜRO humanitaarvaldkonna koordinaator Iraagis Lise Grande.
"Vastutustundlik tegu on puhastada need alad nii kiiresti kui võimalik, kasutades kõige kaasaegsemaid ja professionaalsemaid meetodeid. Kõik muu on liiga riskantne," lisas ta.
### Response:
ISIS-e miinide tõttu on hukkunud kümneid Ramadisse naasvaid iraaklasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Invasprodi Liidu presidendi Rainer Vakra sõnul on ratastoolicurlingu rahvusvahelistel võistlustel osalemine Eesti invaspordi jaoks oluline märk. "Tegemist on Eesti ratastoolisportlaste jaoks uue spordialaga, millega oleme tegelenud vaid natuke üle aasta. Selle aja jooksul on meie värsked sportlased näidanud väga head taset ja kiiret arengut ning esindanud Eestit juba mitmel rahvusvahelisel võistlusel," rääkis Rainer Vakra invaspordi liidu pressiteate vahendusel.
Baltimaade ratastoolicurlingu meistrivõistlustel astuvad võistlustulle viis võistkonda, nendest üks Eestist, üks Leedust ning kolm Lätist. Võistlused toimuvad 22.-24. aprillil Riia curlingu hallis “Kērlinga halle”.
Ratastoolicurlingut mängitakse segavõistkondades ning mängus on ülioluline viske täpsus, sest erinevalt tavacurlingust ei harja sportlased jääd kivi teekonna pikendamiseks ja suunamiseks. Eesti viieliikmelisse võistkonda kuulub neli meest ja üks naine, võistkonna kapteniks on Viljar Villiste. Eesti võistkond treenib Erkki Lille juhendamise all, kellel on treenerikogemus ka 2014. aasta taliolümpiamängudelt.
"Kuigi meie ratastoolicurlingu mängijate pink on curlinguriikidega võrreldes veel lühike, usun et sel spordialal on Eestis suur tulevik. Tänu Tondiraba jäähalli maailmatasemel tingimustele on meil treeninguteks super head võimalused ning huvi uue spordiala vastu on kasvamas. Curlingu hooajal, mis kestab Eestis aprilli lõpuni, toimuvad meil igal laupäeval ratastoolicurlingu avatud treeningud, et pakkuda uutele mängijatele võimalust spordialaga tuttavaks saada," kirjeldas Vakra ratastoolicurlingu tuleviku heaks tehtavat.
Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Eestis saab curlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis. | Eesti ratastoolicurlingu võistkond pürgib Baltimaade tippu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Invasprodi Liidu presidendi Rainer Vakra sõnul on ratastoolicurlingu rahvusvahelistel võistlustel osalemine Eesti invaspordi jaoks oluline märk. "Tegemist on Eesti ratastoolisportlaste jaoks uue spordialaga, millega oleme tegelenud vaid natuke üle aasta. Selle aja jooksul on meie värsked sportlased näidanud väga head taset ja kiiret arengut ning esindanud Eestit juba mitmel rahvusvahelisel võistlusel," rääkis Rainer Vakra invaspordi liidu pressiteate vahendusel.
Baltimaade ratastoolicurlingu meistrivõistlustel astuvad võistlustulle viis võistkonda, nendest üks Eestist, üks Leedust ning kolm Lätist. Võistlused toimuvad 22.-24. aprillil Riia curlingu hallis “Kērlinga halle”.
Ratastoolicurlingut mängitakse segavõistkondades ning mängus on ülioluline viske täpsus, sest erinevalt tavacurlingust ei harja sportlased jääd kivi teekonna pikendamiseks ja suunamiseks. Eesti viieliikmelisse võistkonda kuulub neli meest ja üks naine, võistkonna kapteniks on Viljar Villiste. Eesti võistkond treenib Erkki Lille juhendamise all, kellel on treenerikogemus ka 2014. aasta taliolümpiamängudelt.
"Kuigi meie ratastoolicurlingu mängijate pink on curlinguriikidega võrreldes veel lühike, usun et sel spordialal on Eestis suur tulevik. Tänu Tondiraba jäähalli maailmatasemel tingimustele on meil treeninguteks super head võimalused ning huvi uue spordiala vastu on kasvamas. Curlingu hooajal, mis kestab Eestis aprilli lõpuni, toimuvad meil igal laupäeval ratastoolicurlingu avatud treeningud, et pakkuda uutele mängijatele võimalust spordialaga tuttavaks saada," kirjeldas Vakra ratastoolicurlingu tuleviku heaks tehtavat.
Curling on rahvusvaheliselt üks kõige kiiremini kasvavaid talispordialasid. Tegemist on olümpiaalaga, mida saavad harrastada väga erineva vanuse ja füüsilise ettevalmistusega inimesed. Mängu saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed. Eestis saab curlingut mängida regiooni parimaid tingimusi pakkuvas Tondiraba jäähallis.
### Response:
Eesti ratastoolicurlingu võistkond pürgib Baltimaade tippu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsus andis eelmisel nädalal põhimõttelise heakskiidu plaanile, et lisalaev sõidaks Muhu ja mandri vahel jaanipäevast kuni augusti teise pooleni.
Alust rendiks selleks ajaks praegune vedaja Väinamere Liinid ning riik maksaks selle eest vedajale lisaks 0,9 miljonit eurot. Umbes pool sellest rahast tuleb valitsuse reservist ja pool majandusministeeriumi eelarvest.
Majandusministeeriumist öeldi ERR.ee'le, et summa, mida küsitakse valitsuse reservist, ei ole veel paigas. "Loodetavasti järgmisel nädalal valitsuskabinet arutab ja otsustab lõplikult," täpsustas pressiesindaja.
Ligipääs rahandusministeeriumile esitatud taotlusele ja selle seletuskirjale puudub, sest see on kuni otsustamiseni ametkondlikuks kasutamiseks. | Ministeerium taotleb praamiühenduseks lisaraha valitsuse reservist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsus andis eelmisel nädalal põhimõttelise heakskiidu plaanile, et lisalaev sõidaks Muhu ja mandri vahel jaanipäevast kuni augusti teise pooleni.
Alust rendiks selleks ajaks praegune vedaja Väinamere Liinid ning riik maksaks selle eest vedajale lisaks 0,9 miljonit eurot. Umbes pool sellest rahast tuleb valitsuse reservist ja pool majandusministeeriumi eelarvest.
Majandusministeeriumist öeldi ERR.ee'le, et summa, mida küsitakse valitsuse reservist, ei ole veel paigas. "Loodetavasti järgmisel nädalal valitsuskabinet arutab ja otsustab lõplikult," täpsustas pressiesindaja.
Ligipääs rahandusministeeriumile esitatud taotlusele ja selle seletuskirjale puudub, sest see on kuni otsustamiseni ametkondlikuks kasutamiseks.
### Response:
Ministeerium taotleb praamiühenduseks lisaraha valitsuse reservist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadupärast on Solberg norralane, aga Oliveri ema Pernilla on rootslanna, seega on noormehel võimalik valida, kumma riigi lipu all ta sõidab.
„Kuna mina olen norralane, tahaksin mõistagi, et ta sõidaks Norra eest,” ütles Solberg NRK-le.
Praegu võistleb Oliver Solberg Rootsis bagide võistlussarjas ja tal on Rootsi sõidulitsents. Nädala alguses kutsus Set Promotions noormehe rallikrossiautot testima ning ta sai sõita Super1600 klassi masinaga. „See oli väga vinge, nad ütlesid, et olin päeva üks kiiremaid,” rõõmustas Oliver Solberg. | Solbergi poeg on dilemma ees: esindada Norrat või Rootsit? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadupärast on Solberg norralane, aga Oliveri ema Pernilla on rootslanna, seega on noormehel võimalik valida, kumma riigi lipu all ta sõidab.
„Kuna mina olen norralane, tahaksin mõistagi, et ta sõidaks Norra eest,” ütles Solberg NRK-le.
Praegu võistleb Oliver Solberg Rootsis bagide võistlussarjas ja tal on Rootsi sõidulitsents. Nädala alguses kutsus Set Promotions noormehe rallikrossiautot testima ning ta sai sõita Super1600 klassi masinaga. „See oli väga vinge, nad ütlesid, et olin päeva üks kiiremaid,” rõõmustas Oliver Solberg.
### Response:
Solbergi poeg on dilemma ees: esindada Norrat või Rootsit? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühe allika andmeil rööviti prantslased Süürias 2013. ja 2014. aastal. Pantvangis olnud isikute sõnul kasutas Laachraoui nime Abou Idriss.
Üks röövitud ajakirjanikest tuvastas Abou Idrissi kui Najim Laachrauoui, sõnas tema advokaat Marie-Laure Ingouf.
Laacharoui reisis Süüriasse 2013. aasta veebruaris, mil liitus IS-iga.
Kuni 2015. aasta septembrini polnud belglasest teateid, kuni ta registreeriti valenime all Austria ning Ungari piiril.
Laachraoui (24) oli üks enesetaputerroristidest, kes õhkis ennast Brüsseli lennujaamas 22. märtsil. Kokku hukkus terrorirünnakutes sel päeval 31 inimest.
Samuti on uurijad väidetavalt leidnud asitõendeid, mis seovad teda Pariisi terrorirünnakutega novembris. Teadete kohaselt vastutas Laachraoui Belgias ning Prantsusmaal kasutatud lõhkekehade valmistamise eest.
Pantvangid on tuvastanud ka teise valvuri, Mehdi Nemmouche, kes viibib vanglas juudimuuseumi ründamise eest 2014. aastal.
Kolmas valvur Salim Benghalem on mõistetud Prantsusmaal süüdi IS-i heaks värbamises. Ka USA võimude poolt tagaotsitav Benghalem vangistuses ei viibi. | Allikas: Brüsseli ründaja hoidis kinni ISIS-e pantvange | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühe allika andmeil rööviti prantslased Süürias 2013. ja 2014. aastal. Pantvangis olnud isikute sõnul kasutas Laachraoui nime Abou Idriss.
Üks röövitud ajakirjanikest tuvastas Abou Idrissi kui Najim Laachrauoui, sõnas tema advokaat Marie-Laure Ingouf.
Laacharoui reisis Süüriasse 2013. aasta veebruaris, mil liitus IS-iga.
Kuni 2015. aasta septembrini polnud belglasest teateid, kuni ta registreeriti valenime all Austria ning Ungari piiril.
Laachraoui (24) oli üks enesetaputerroristidest, kes õhkis ennast Brüsseli lennujaamas 22. märtsil. Kokku hukkus terrorirünnakutes sel päeval 31 inimest.
Samuti on uurijad väidetavalt leidnud asitõendeid, mis seovad teda Pariisi terrorirünnakutega novembris. Teadete kohaselt vastutas Laachraoui Belgias ning Prantsusmaal kasutatud lõhkekehade valmistamise eest.
Pantvangid on tuvastanud ka teise valvuri, Mehdi Nemmouche, kes viibib vanglas juudimuuseumi ründamise eest 2014. aastal.
Kolmas valvur Salim Benghalem on mõistetud Prantsusmaal süüdi IS-i heaks värbamises. Ka USA võimude poolt tagaotsitav Benghalem vangistuses ei viibi.
### Response:
Allikas: Brüsseli ründaja hoidis kinni ISIS-e pantvange |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leping näeb ette, et uue kujundusega dokumente hakatakse välja andma hiljemalt 2018. aasta alguses. Riigihanke võitja hakkab tootma ID-kaarte, digitaalseid isikutunnistusi ja elamisloakaarte. Oma pakkumise esitas kokku kolm Euroopa tunnustatud dokumenditootjat.
PPA identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik märkis, et riigihanke võitja valimisel võeti arvesse pakkumuse maksumust, kavandatavate turvaelementide valikut ja toimet ning dokumentide tootmise, sertifitseerimise ja isikustamise plaanitavat protsessi ning ettevalmistuste ajakava.
„Eesti hangib kaardi vormis dokumentide tootmist ja väljastamiseks ettevalmistamist tervikliku paketina. On tähtis, et selles protsessis oleks riigil üks kindel partner, kes vastutab kaardi kvaliteedi, isikuandmetega sidumise ja kaardi toimimise eest,“ ütles Ratnik. | ID-kaardi kujundus vahetub hiljemalt 2018. aastast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leping näeb ette, et uue kujundusega dokumente hakatakse välja andma hiljemalt 2018. aasta alguses. Riigihanke võitja hakkab tootma ID-kaarte, digitaalseid isikutunnistusi ja elamisloakaarte. Oma pakkumise esitas kokku kolm Euroopa tunnustatud dokumenditootjat.
PPA identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik märkis, et riigihanke võitja valimisel võeti arvesse pakkumuse maksumust, kavandatavate turvaelementide valikut ja toimet ning dokumentide tootmise, sertifitseerimise ja isikustamise plaanitavat protsessi ning ettevalmistuste ajakava.
„Eesti hangib kaardi vormis dokumentide tootmist ja väljastamiseks ettevalmistamist tervikliku paketina. On tähtis, et selles protsessis oleks riigil üks kindel partner, kes vastutab kaardi kvaliteedi, isikuandmetega sidumise ja kaardi toimimise eest,“ ütles Ratnik.
### Response:
ID-kaardi kujundus vahetub hiljemalt 2018. aastast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tunnistas Sergei Kabilovi (69) süüdi raske tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest inimese surma põhjustamises ning karistas teda nelja-aastase vangistusega, mida ta peab asuma kandma kohtuotsuse jõustumisel, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lõi Kabilov mullu 2. aprillil kell 21.30 Kohtla-Järvel Altserva tänaval asuva maja korteri köögis ühise joomingu käigus tekkinud tülis 31-aastast Vitalit noaga kaela noaga, mistõttu too kohapeal suri.
Politsei pidas Kabilovi kinni, kuid tema vahistamist ei peetud vajalikuks. | Joomakaaslase surnuks pussitanud mees pandi neljaks aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tunnistas Sergei Kabilovi (69) süüdi raske tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest inimese surma põhjustamises ning karistas teda nelja-aastase vangistusega, mida ta peab asuma kandma kohtuotsuse jõustumisel, ütles kohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lõi Kabilov mullu 2. aprillil kell 21.30 Kohtla-Järvel Altserva tänaval asuva maja korteri köögis ühise joomingu käigus tekkinud tülis 31-aastast Vitalit noaga kaela noaga, mistõttu too kohapeal suri.
Politsei pidas Kabilovi kinni, kuid tema vahistamist ei peetud vajalikuks.
### Response:
Joomakaaslase surnuks pussitanud mees pandi neljaks aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei pressiesindaja Seiko Kuik ütles ERR.ee-le, et politsei tabas ka kaks alkoholi tarvitanud sõidukijuhti, kaheksa juhtimisõiguseta sõidukijuhti ning ühe juhi, kellel oli autos keelatud radariavastaja.
Kuik märkis, et 220-st kiiruseületajast vaid kaheksa olid sellised, kes ületasid lubatud sõidukiirust rohkem, kui 41 km/h.
"Kuni 20 km/h ja 21-40 km/h kiiruseületajaid oli peaaegu pooleks," ütles Kuik.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul oli liiklustalgute eesmärk olla seal, kuhu politseid inimeste endi soovidele vastu tulles oodati.
"Politsei selgitas kiirust ületavatele juhtidele, miks on piirkiirused vajalikud ja kuidas need muudavad liiklemise turvalisemaks," ütles Loigo ja lisas, et kokku vestles politsei ligi pooletuhande sõidukijuhiga.
"Politseinike esimene eesmärk oli kiirust ületanud juhtidele teada anda, et nende käitumine ohustab ja häirib teisi liiklejaid. Rikkumine vormistati tõsisemate eksimuste korral, näiteks kui piirkiirust ei järgita lasteaia lähedal," rääkis Loigo.
Loigo sõnul ei taju juhid sageli, et kiirustamisega on õnnetused kergemad juhtuma, kuid nende tagajärjed on sedavõrd raskemad. "Juht, kes piirkiirust ületab, ei mõtle enamasti oma käitumise tagajärjele. 1200 inimese ettepanekud liiklustalgutele näitavad aga selgelt, et kiiruseületamisega seotud ohud lähevad paljudele korda," märkis ta.
"Paikades, kus piirkiirust kontrolliti, oli talgupäeval rikkumisi vähem ning see oli ka eesmärk. Paljud talgupäeval korrakaitsjatega vestelnud liiklejad rõõmustasid, et politseinikud just nende kodukandis tegutsevad. Turvalisust väärtustavad inimesed järgivad reegleid ka politseinikke nägemata ning tänu neile on liiklus ohutum," ütles Loigo.
Lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut, 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks ning 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni aastaks.
Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis näeb seadus ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheks aastaks. | Politsei tuvastas liiklustalgutel üle Eesti 263 rikkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei pressiesindaja Seiko Kuik ütles ERR.ee-le, et politsei tabas ka kaks alkoholi tarvitanud sõidukijuhti, kaheksa juhtimisõiguseta sõidukijuhti ning ühe juhi, kellel oli autos keelatud radariavastaja.
Kuik märkis, et 220-st kiiruseületajast vaid kaheksa olid sellised, kes ületasid lubatud sõidukiirust rohkem, kui 41 km/h.
"Kuni 20 km/h ja 21-40 km/h kiiruseületajaid oli peaaegu pooleks," ütles Kuik.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul oli liiklustalgute eesmärk olla seal, kuhu politseid inimeste endi soovidele vastu tulles oodati.
"Politsei selgitas kiirust ületavatele juhtidele, miks on piirkiirused vajalikud ja kuidas need muudavad liiklemise turvalisemaks," ütles Loigo ja lisas, et kokku vestles politsei ligi pooletuhande sõidukijuhiga.
"Politseinike esimene eesmärk oli kiirust ületanud juhtidele teada anda, et nende käitumine ohustab ja häirib teisi liiklejaid. Rikkumine vormistati tõsisemate eksimuste korral, näiteks kui piirkiirust ei järgita lasteaia lähedal," rääkis Loigo.
Loigo sõnul ei taju juhid sageli, et kiirustamisega on õnnetused kergemad juhtuma, kuid nende tagajärjed on sedavõrd raskemad. "Juht, kes piirkiirust ületab, ei mõtle enamasti oma käitumise tagajärjele. 1200 inimese ettepanekud liiklustalgutele näitavad aga selgelt, et kiiruseületamisega seotud ohud lähevad paljudele korda," märkis ta.
"Paikades, kus piirkiirust kontrolliti, oli talgupäeval rikkumisi vähem ning see oli ka eesmärk. Paljud talgupäeval korrakaitsjatega vestelnud liiklejad rõõmustasid, et politseinikud just nende kodukandis tegutsevad. Turvalisust väärtustavad inimesed järgivad reegleid ka politseinikke nägemata ning tänu neile on liiklus ohutum," ütles Loigo.
Lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut, 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks ning 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni aastaks.
Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis näeb seadus ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheks aastaks.
### Response:
Politsei tuvastas liiklustalgutel üle Eesti 263 rikkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus tunnistas 26-aastase Andrei süüdi lapsporno omamises ja karistas teda tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning määras talle pooleaastase katseaja, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohus mõistis Barsukilt riigituludesse menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 645 eurot, infotehnoloogiaekspertiisi eest 451 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 120 eurot. Menetluskulud peab mees tasuma ositi 12 kuu jooksul.
Süüdistuse järgi hoidis Andreid oma elukohas Maardus arvuti kõvakettal ning ühel DVD-l kokku ligi 2500 foto- ja videofaili, millel olid kujutatud alaealised erootilistes või pornograafilistes situatsioonides.
Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses. | Lapspornot kogunud mees sai tingimisi vangistuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus tunnistas 26-aastase Andrei süüdi lapsporno omamises ja karistas teda tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega ning määras talle pooleaastase katseaja, ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.
Kohus mõistis Barsukilt riigituludesse menetluskuluna sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 645 eurot, infotehnoloogiaekspertiisi eest 451 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 120 eurot. Menetluskulud peab mees tasuma ositi 12 kuu jooksul.
Süüdistuse järgi hoidis Andreid oma elukohas Maardus arvuti kõvakettal ning ühel DVD-l kokku ligi 2500 foto- ja videofaili, millel olid kujutatud alaealised erootilistes või pornograafilistes situatsioonides.
Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses.
### Response:
Lapspornot kogunud mees sai tingimisi vangistuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lute väitel seisab NATO ristteel, kus tuleb langetada otsuseid, mis on sarnased neile otsustele, mida langetati külma sõja lõppedes 1990-ndate aastate alul. USA saadiku sõnul ei soovi allianss süvendada Venemaa sisemisi probleeme, mis võiks viia suhete halvenemiseni, vahendas Reuters.
"NATO-s pole lähiaastail ruumi uutele liikmetele. Laienemisprotsess võib jääda seisma ka pikemaks perioodiks," ütles Lute kõneldes Londonis toimunud julgeolekufoorumil. "Usun, et Venemaa mängib strateegilises julgeolekukeskkonnas tähtsat rolli ning see paneb NATO laienemisele piiri,"
Lute hinnangul ei tuleb arvestada kasvava ebastabiilsusega Venemaal ja seetõttu pole USA esindaja sõnul otstarbekas suruda Moskvat veelgi rohkem nurka uue laienemisringiga, sest see võib kiirendada Kremli režiimi lagunemist ja süvendada sellest tulenevat ebastabiilsust.
Eelmise aasta lõpus kutsus NATO Montenegro liitumiskõnelustele. Kutse ärritas aga Kremlit, mis seisab vastu NATO laienemisele endise Nõukogude Liidu territooriumile või mõjusfääri jäävatesse riikidesse Ida- ja Kagu-Euroopas.
NATO andis 2008. aasta aprillis ka Gruusiale tähtajatu lubaduse ja teised Balkani riigid nagu Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina on samuti huvitatud alliansi liikmelisusest. Ühtlasi loodab liitlaste kasvavale toetusele Ukraina, mille relvajõud on alates 2014. aastas Ida-Ukrainas võidelnud venemeelsete separatistidega.
Lute ütles, et sisuliselt liitumiskõnelused jätkuvad, kuid uute liikmesriikide vastuvõtmise peavad kiitma heaks kõik 28 liikmesriiki. "Ma ei usu, et selline konsensus lähiajal saavutatakse. Seda eriti Gruusia ja Ukraina küsimuses," lisas Lute. | USA saadik NATO juures: Ukraina ja Gruusia lähiaastail NATO-ga ei liitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lute väitel seisab NATO ristteel, kus tuleb langetada otsuseid, mis on sarnased neile otsustele, mida langetati külma sõja lõppedes 1990-ndate aastate alul. USA saadiku sõnul ei soovi allianss süvendada Venemaa sisemisi probleeme, mis võiks viia suhete halvenemiseni, vahendas Reuters.
"NATO-s pole lähiaastail ruumi uutele liikmetele. Laienemisprotsess võib jääda seisma ka pikemaks perioodiks," ütles Lute kõneldes Londonis toimunud julgeolekufoorumil. "Usun, et Venemaa mängib strateegilises julgeolekukeskkonnas tähtsat rolli ning see paneb NATO laienemisele piiri,"
Lute hinnangul ei tuleb arvestada kasvava ebastabiilsusega Venemaal ja seetõttu pole USA esindaja sõnul otstarbekas suruda Moskvat veelgi rohkem nurka uue laienemisringiga, sest see võib kiirendada Kremli režiimi lagunemist ja süvendada sellest tulenevat ebastabiilsust.
Eelmise aasta lõpus kutsus NATO Montenegro liitumiskõnelustele. Kutse ärritas aga Kremlit, mis seisab vastu NATO laienemisele endise Nõukogude Liidu territooriumile või mõjusfääri jäävatesse riikidesse Ida- ja Kagu-Euroopas.
NATO andis 2008. aasta aprillis ka Gruusiale tähtajatu lubaduse ja teised Balkani riigid nagu Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina on samuti huvitatud alliansi liikmelisusest. Ühtlasi loodab liitlaste kasvavale toetusele Ukraina, mille relvajõud on alates 2014. aastas Ida-Ukrainas võidelnud venemeelsete separatistidega.
Lute ütles, et sisuliselt liitumiskõnelused jätkuvad, kuid uute liikmesriikide vastuvõtmise peavad kiitma heaks kõik 28 liikmesriiki. "Ma ei usu, et selline konsensus lähiajal saavutatakse. Seda eriti Gruusia ja Ukraina küsimuses," lisas Lute.
### Response:
USA saadik NATO juures: Ukraina ja Gruusia lähiaastail NATO-ga ei liitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Raske on harjutada, kui asjatundjad tulevad appi vaid üheks hooajaks. Ei usu, et mu tulemused paremaks muutuksid. Aga olen juba nii vana – 24aastane –, et võiks midagi näidata,” sõnas Jurlova Õhtulehele.
„Mul on kaks gruppi, kus kokku harjutab kakskümmend last,” ütles Jurlova, et jätkab treenerina.
Jurlova jõudis karjääri jooksul MK-sarjas korra punktikohale, saades Prantsusmaal sprindis 39. koha. Sotši olümpial jäi tema parimaks tulemuseks sprindi 67. koht, maailmameistrivõistluste parima koha sõitis ta välja 2012. aastal Ruhpoldingus, kui sai sprindis 44. koha.
Mullu Otepääl peetud Euroopa meistrivõistlustel sai Jurlova tavadistantsil 12., sprindis 19. ja jälitussõidus 14. koha.
Juunioride maailmameistrivõistlustelt on tal ette näidata 2013. aasta jälitussõidu kuues koht. | Darja Jurlova tippsporti ei naase ja jätkab treenerina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Raske on harjutada, kui asjatundjad tulevad appi vaid üheks hooajaks. Ei usu, et mu tulemused paremaks muutuksid. Aga olen juba nii vana – 24aastane –, et võiks midagi näidata,” sõnas Jurlova Õhtulehele.
„Mul on kaks gruppi, kus kokku harjutab kakskümmend last,” ütles Jurlova, et jätkab treenerina.
Jurlova jõudis karjääri jooksul MK-sarjas korra punktikohale, saades Prantsusmaal sprindis 39. koha. Sotši olümpial jäi tema parimaks tulemuseks sprindi 67. koht, maailmameistrivõistluste parima koha sõitis ta välja 2012. aastal Ruhpoldingus, kui sai sprindis 44. koha.
Mullu Otepääl peetud Euroopa meistrivõistlustel sai Jurlova tavadistantsil 12., sprindis 19. ja jälitussõidus 14. koha.
Juunioride maailmameistrivõistlustelt on tal ette näidata 2013. aasta jälitussõidu kuues koht.
### Response:
Darja Jurlova tippsporti ei naase ja jätkab treenerina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirja teeb 36 aastat ajakirjanikuna töötanud Vahur Kalmre, kes kirjutas oma esimese jalgrattaloo ajalehes Edasi juba 1980. aastal ning kelle kirjutatud jalgrattaraamat "Kolm Kirsipuud" võitis 2012. aastal parimale spordiraamatule mõeldud Georg Hackenschmidti auhinna.
Samaaegselt ajakirjaga ilmub Kalmrelt ka uus spordiraamat – Tartu Rocki korvpallimeeskonnast rääkiv "Tartu Rock! Tartu Rock! Ühe korvpallimeeskonna lugu".
Ma Olen Jalgrattur on mõeldud kõigile, kes naudivad rattasõitu. Ajakiri räägib lugusid rattamaratonidel ja rattarallidel sõitjatest, linnades tööle ja koju sõitmisest, rattaharrastusest, rattamatkamisest, proffide ja amatööride võidusõitudest, rattadisainist, noortest rattasportlastest, rattasõidu ajaloost, aga ka BMX-i ja rulamaailmast.
Ajakirja esimeses numbris tulevad lood Rootsis peetavast 20 000 osavõtjaga rattasõidust Vätternrundan, maailma praegustest supersõitjatest eesotsas Alberto Contadoriga, rattamatkamisest Gruusias ja Hiinas, BMX-krossi arengutest Eestis loomulikult lätlaste toel ning Eesti kunagisest tippsõitjast Kalju Kochist. Usutluste osas saab tutvuda Rein Taaramäe rattaga, rattaentusiast Elisa-Johanna Uddega ja noore rattasportlase Peeter Pungaga. Ajakirjas saab ka viimaseid näpunäiteid enne kevadisi rattarallisid.
Ajakiri ilmub üle kahe kuu. | Jalgratturid saavad oma ajakirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirja teeb 36 aastat ajakirjanikuna töötanud Vahur Kalmre, kes kirjutas oma esimese jalgrattaloo ajalehes Edasi juba 1980. aastal ning kelle kirjutatud jalgrattaraamat "Kolm Kirsipuud" võitis 2012. aastal parimale spordiraamatule mõeldud Georg Hackenschmidti auhinna.
Samaaegselt ajakirjaga ilmub Kalmrelt ka uus spordiraamat – Tartu Rocki korvpallimeeskonnast rääkiv "Tartu Rock! Tartu Rock! Ühe korvpallimeeskonna lugu".
Ma Olen Jalgrattur on mõeldud kõigile, kes naudivad rattasõitu. Ajakiri räägib lugusid rattamaratonidel ja rattarallidel sõitjatest, linnades tööle ja koju sõitmisest, rattaharrastusest, rattamatkamisest, proffide ja amatööride võidusõitudest, rattadisainist, noortest rattasportlastest, rattasõidu ajaloost, aga ka BMX-i ja rulamaailmast.
Ajakirja esimeses numbris tulevad lood Rootsis peetavast 20 000 osavõtjaga rattasõidust Vätternrundan, maailma praegustest supersõitjatest eesotsas Alberto Contadoriga, rattamatkamisest Gruusias ja Hiinas, BMX-krossi arengutest Eestis loomulikult lätlaste toel ning Eesti kunagisest tippsõitjast Kalju Kochist. Usutluste osas saab tutvuda Rein Taaramäe rattaga, rattaentusiast Elisa-Johanna Uddega ja noore rattasportlase Peeter Pungaga. Ajakirjas saab ka viimaseid näpunäiteid enne kevadisi rattarallisid.
Ajakiri ilmub üle kahe kuu.
### Response:
Jalgratturid saavad oma ajakirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Festivali korraldajad teevad korralikku eeltööd, et valida Eestis näitamiseks parimatest parimad uudisteosed. See annab Eesti vaatajatele tihti võimaluse näha esimesena väljaspool Moskvat uusi nominente, kes on võimalikud Venemaa kutselise preemia "Kuldne Mask" tulevased laureaadid.
Sellel aastal naaseb Festival "Kuldne Mask Eestis" traditsiooni juurde, mille kohaselt antakse etendusi ka väljaspool pealinna. Sillamäel mängitakse programmi "Laste Weekend" raames Boris Šergini arhangelski muinasjuttude järgi valminud Peterburi Noorsooteatri lavastust "Ujus valge purjega laevuke", lavastus on mõeldud lastele alates kuuendast eluaastast.
Programmi "Laste Weekend" mahub ka Tallinnas mängitav lavastus "Oma sõnadega. A. Puškin "Jevgeni Onegin", mida soovitatakse koguperelavastusena. Eestis ja eriti eestlaste seas hästi tuntud Dmitri Krõmovi lavastus sukeldub Puškini maailma ja üritab "lasteteatri" võtmes avada ukse segasesse täiskasvanute maailma. Puškini "Onegini" ümberjutustamisega tegelevad neli naljakat tegelast: soomlane, tšehh, prantslanna ja venelanna.
Festivalil näeb ka teist selle lavastaja lavastust - "Vene blues. Seenelkäik". Vene mentaliteet suhtub seenelkäiku kui väga erilisse, peaaegu rituaalsesse ettevõtmisesse. Krõmov on aga selles käigus leidnud mooduse, kuidas näidata ühe põlvkonna saatust.
Eelmisel laupäeval toimus Moskvas Preemia "Kuldne Mask" laureaatide väljakuulutamise tseremoonia. Parimaks lavastajaks tunnistati Andrei Mogutši, kes leidis preemiaga "Kuldne Mask 2016" äramärkimist Ivan Võrõpajevi näidendi "Joobnud" lavale toomise eest (Suur Draamateater, Sankt-Peterburg). See lavastus on ka Tallinna festivali avalavastus.
Tõelise vene psühholoogilise teatri traditsiooni jätkajaks võib pidada noore lavastaja Jegor Peregudovi tööd "Inimene restoranist" teatrilt Satirikon, peaosas Konstantin Raikin.
Festivaliprogrammile paneb punkti ameerika muusikal "Jekyll & Hyde", eelmisel aastal Tallinna publiku südamed lavastusega "Chaplin" võitnud Sankt-Peterburi Muusikalise Komöödiateatri esituses. Juba teist aastat järjest saab see teater "Kuldse Maski" preemia nominatsioonis "Parim operett/muusikal". Vene lavastuse tegelased paistavad silma laitmatu vokaalmeisterlikkuse ja selle sidumise läbi tõsiste kangelaste kehastamisel. Muusikal "Jekyll & Hyde" avaldab muljet oma visuaalse jõulisuse poolest, selle lavastuse Tallinnas esitamiseks saabuvad siia kohale 150 osalejat – tohutu tehniline meeskond, orkester, koor, balletitrupp ja solistid.
Festival toimub Tallinnas ja Sillamäel 8.-18. oktoobril. Piletid tulevad müüki alates 2. maist.
Rohkem infot leiab festivali kodulehelt või Facebookist. | Selgus festivali Kuldne Mask Eestis 2016 programm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Festivali korraldajad teevad korralikku eeltööd, et valida Eestis näitamiseks parimatest parimad uudisteosed. See annab Eesti vaatajatele tihti võimaluse näha esimesena väljaspool Moskvat uusi nominente, kes on võimalikud Venemaa kutselise preemia "Kuldne Mask" tulevased laureaadid.
Sellel aastal naaseb Festival "Kuldne Mask Eestis" traditsiooni juurde, mille kohaselt antakse etendusi ka väljaspool pealinna. Sillamäel mängitakse programmi "Laste Weekend" raames Boris Šergini arhangelski muinasjuttude järgi valminud Peterburi Noorsooteatri lavastust "Ujus valge purjega laevuke", lavastus on mõeldud lastele alates kuuendast eluaastast.
Programmi "Laste Weekend" mahub ka Tallinnas mängitav lavastus "Oma sõnadega. A. Puškin "Jevgeni Onegin", mida soovitatakse koguperelavastusena. Eestis ja eriti eestlaste seas hästi tuntud Dmitri Krõmovi lavastus sukeldub Puškini maailma ja üritab "lasteteatri" võtmes avada ukse segasesse täiskasvanute maailma. Puškini "Onegini" ümberjutustamisega tegelevad neli naljakat tegelast: soomlane, tšehh, prantslanna ja venelanna.
Festivalil näeb ka teist selle lavastaja lavastust - "Vene blues. Seenelkäik". Vene mentaliteet suhtub seenelkäiku kui väga erilisse, peaaegu rituaalsesse ettevõtmisesse. Krõmov on aga selles käigus leidnud mooduse, kuidas näidata ühe põlvkonna saatust.
Eelmisel laupäeval toimus Moskvas Preemia "Kuldne Mask" laureaatide väljakuulutamise tseremoonia. Parimaks lavastajaks tunnistati Andrei Mogutši, kes leidis preemiaga "Kuldne Mask 2016" äramärkimist Ivan Võrõpajevi näidendi "Joobnud" lavale toomise eest (Suur Draamateater, Sankt-Peterburg). See lavastus on ka Tallinna festivali avalavastus.
Tõelise vene psühholoogilise teatri traditsiooni jätkajaks võib pidada noore lavastaja Jegor Peregudovi tööd "Inimene restoranist" teatrilt Satirikon, peaosas Konstantin Raikin.
Festivaliprogrammile paneb punkti ameerika muusikal "Jekyll & Hyde", eelmisel aastal Tallinna publiku südamed lavastusega "Chaplin" võitnud Sankt-Peterburi Muusikalise Komöödiateatri esituses. Juba teist aastat järjest saab see teater "Kuldse Maski" preemia nominatsioonis "Parim operett/muusikal". Vene lavastuse tegelased paistavad silma laitmatu vokaalmeisterlikkuse ja selle sidumise läbi tõsiste kangelaste kehastamisel. Muusikal "Jekyll & Hyde" avaldab muljet oma visuaalse jõulisuse poolest, selle lavastuse Tallinnas esitamiseks saabuvad siia kohale 150 osalejat – tohutu tehniline meeskond, orkester, koor, balletitrupp ja solistid.
Festival toimub Tallinnas ja Sillamäel 8.-18. oktoobril. Piletid tulevad müüki alates 2. maist.
Rohkem infot leiab festivali kodulehelt või Facebookist.
### Response:
Selgus festivali Kuldne Mask Eestis 2016 programm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pühapäeval, 24. aprillil toimuvale RMK Kõrvemaa nelikürituse teisele osavõistlusele, kevadjooksule, on oodata paari tuhandet jooksusõpra. Peamise esikohapretendendina stardib 16 km jooksurajale äsja treeninglaagrist naasnud ja Kopenhaageni maratoniks valmistuv Kaupo Sasmin spordiseltsist Sparta. Naiste seas on üheks eeldatavaks võitjasoosikuks Moonika Pilli klubist Jooksupartner. Kiiret aega ja kõrget kohta asuvad püüdma ka mulluse nelikürituse võitjad Allar Soo ja Tea Pärnik.
Kõrvemaa kaunil ja mitmekülgsel maastikul toimuva kevadjooksu rajale on minemas Eesti jalgpallikoondise raudvara Joel Lindpere, laskesuusakoondislane Kauri Kõiv, ultrajooksja Rait Ratasepp, Eesti paremikku kuuluvad triatleedid Kairi Schmidt ja Priit Ailt, hobimaratoonar Meelis Atonen, TV3 avalike suhete juht Kertu Jukkum ja arvukalt teisi looduses liikumist nautivaid harrastajaid.
Sportlik pühapäev algab kell 11.30 RMK lastejooksudega, millest osavõtt on tasuta. Kell 12.15 antakse start RMK Kõrvemaa kevadjooksu 16 km pikkusele põhidistantsile. Kell 13 stardivad tervisesportlased 6 km pikkusele rajale.
RMK Kõrvemaa kevadjooksule saab veel registreerida laupäeva õhtul kella 17-ni internetiaadressil www.jooks.ee või kohapeal pühapäeva hommikul võistluskeskuse sekretariaadis. Registreerida on võimalik nii 16 km kui 6 km rajale, mida saab läbida kas joostes, käies või keppidega kõndides. | Pühapäeval toimub Kõrvemaa kevadjooks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pühapäeval, 24. aprillil toimuvale RMK Kõrvemaa nelikürituse teisele osavõistlusele, kevadjooksule, on oodata paari tuhandet jooksusõpra. Peamise esikohapretendendina stardib 16 km jooksurajale äsja treeninglaagrist naasnud ja Kopenhaageni maratoniks valmistuv Kaupo Sasmin spordiseltsist Sparta. Naiste seas on üheks eeldatavaks võitjasoosikuks Moonika Pilli klubist Jooksupartner. Kiiret aega ja kõrget kohta asuvad püüdma ka mulluse nelikürituse võitjad Allar Soo ja Tea Pärnik.
Kõrvemaa kaunil ja mitmekülgsel maastikul toimuva kevadjooksu rajale on minemas Eesti jalgpallikoondise raudvara Joel Lindpere, laskesuusakoondislane Kauri Kõiv, ultrajooksja Rait Ratasepp, Eesti paremikku kuuluvad triatleedid Kairi Schmidt ja Priit Ailt, hobimaratoonar Meelis Atonen, TV3 avalike suhete juht Kertu Jukkum ja arvukalt teisi looduses liikumist nautivaid harrastajaid.
Sportlik pühapäev algab kell 11.30 RMK lastejooksudega, millest osavõtt on tasuta. Kell 12.15 antakse start RMK Kõrvemaa kevadjooksu 16 km pikkusele põhidistantsile. Kell 13 stardivad tervisesportlased 6 km pikkusele rajale.
RMK Kõrvemaa kevadjooksule saab veel registreerida laupäeva õhtul kella 17-ni internetiaadressil www.jooks.ee või kohapeal pühapäeva hommikul võistluskeskuse sekretariaadis. Registreerida on võimalik nii 16 km kui 6 km rajale, mida saab läbida kas joostes, käies või keppidega kõndides.
### Response:
Pühapäeval toimub Kõrvemaa kevadjooks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rünnakus pidi osalema teinegi pommivesti kandnud terrorist, kuidas tema lasti julgeolekuteenistuse poolt maha enne, kui ta lõhkekeha kasutada jõudis, vahendas Reuters Bagdadi politsei allikaid.
Eelmisel reedel toimus enesetapurünnak ka Lääne-Bagdadi Abu Ghraibi linnaosas. Selle terroriakti tulemusena hukkus kaks ja sai vigastada üheksa inimest. Kummagi rünnaku ees pole veel vastutust võetud, kuid ISIS-e võitlejad on ka varasemalt võtnud sihtmärgiks Põhja- ja Lääne-Iraagi šiiitlikke pühamuid.
Iraagi valitsusväed on viimase aasta jooksul taastanud kontrolli mitmes ISIS-e poolt vallutatud linnas ja lükanud äärmusrühmituse tagasi Süüria piiri poole. Võimude sõnul soovivad nad vallutada terrorigrupi kontrolli all oleva Mosuli linna käesoleva aasta jooksul, kuid Iraagi ametnikud on eravestlustes olnud skeptilised. | Bagdadi mošeele korraldatud enesetapurünnakus hukkus üheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rünnakus pidi osalema teinegi pommivesti kandnud terrorist, kuidas tema lasti julgeolekuteenistuse poolt maha enne, kui ta lõhkekeha kasutada jõudis, vahendas Reuters Bagdadi politsei allikaid.
Eelmisel reedel toimus enesetapurünnak ka Lääne-Bagdadi Abu Ghraibi linnaosas. Selle terroriakti tulemusena hukkus kaks ja sai vigastada üheksa inimest. Kummagi rünnaku ees pole veel vastutust võetud, kuid ISIS-e võitlejad on ka varasemalt võtnud sihtmärgiks Põhja- ja Lääne-Iraagi šiiitlikke pühamuid.
Iraagi valitsusväed on viimase aasta jooksul taastanud kontrolli mitmes ISIS-e poolt vallutatud linnas ja lükanud äärmusrühmituse tagasi Süüria piiri poole. Võimude sõnul soovivad nad vallutada terrorigrupi kontrolli all oleva Mosuli linna käesoleva aasta jooksul, kuid Iraagi ametnikud on eravestlustes olnud skeptilised.
### Response:
Bagdadi mošeele korraldatud enesetapurünnakus hukkus üheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 50 m vabalt juunioride rekordi püstitas ajaga 26,31 Kertu Ly Alnek, 100 m liblikujumises seadis Margaret Markvardt uueks juunioride tippmargiks 1.02,23.
16-aastane Kertu Ly Alnek oli loomulikult oma tulemusega rahul. „Baltimaade meistritiitel, Eesti juunioride rekord ning isiklik rekord. Olen väga rahul ja õnnelik,” sõnas Alnek vahetult pärast rekordi püstitamist. „Tehniliselt õnnestus mul tänane hästi, olen selle kallal viimasel ajal ka palju tööd teinud,” rääkis Alnek.
50 m vabalt meeste võit jäi samuti Eestisse, esikoha võttis ajaga 23,29 Daniel Zaitsev.
100 m liblikujumises uue juunioride rekordi püstitanud Margaret Markvardt sõnas pärast võistlust, et on tulemusega väga rahul, kuigi tehniliselt jäi veel parandusruumi. „Väsisin lõpus ära, tehnika hakkas ära vajuma,” sõnas Markvardt. „Tänase eesmärgi aga täitsin. Tulingi uue juunioride rekordi järele ja olen selle üle väga rõõmus.”
Meeste 100 m liblikujumises võttis ajaga 53,94 võidu leedulane Deividas Margevicius.
Naiste 200 m seliliujumises võttis võidu ajaga 2.17,95 Kätlin Sepp. Meestest viis esikoha koju lätlane Girts Feldbergs, aeg 2.05,31.
100 m rinnuli naiste arvestuses võttis napi võidu Maria Romanjuki ees lätlanna Alona Ribakova ajaga 1.10,98. Romanjuk ujus distantsi ajaga 1.11,09. Meeste arvestuses oli 100 m rinnuliujumise päeva parim aeg 1.01,52, mille ujus leedulane Andrius Sidlauskas.
400 m vabaltujumises tagas aeg 4.42,54 naiste arvestuse esikoha leedulanna Greta Gataveckaitele. Meeste arvestuses võitis kuldmedali Eesti ujuja Mihhail Stseglov ajaga 4.10,43.
Kell 17 algab Baltimaade meistrivõistluste II osa. | Alnek ja Markvardt ujusid Baltimaade meistrivõistlustel juunioride rekordid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
50 m vabalt juunioride rekordi püstitas ajaga 26,31 Kertu Ly Alnek, 100 m liblikujumises seadis Margaret Markvardt uueks juunioride tippmargiks 1.02,23.
16-aastane Kertu Ly Alnek oli loomulikult oma tulemusega rahul. „Baltimaade meistritiitel, Eesti juunioride rekord ning isiklik rekord. Olen väga rahul ja õnnelik,” sõnas Alnek vahetult pärast rekordi püstitamist. „Tehniliselt õnnestus mul tänane hästi, olen selle kallal viimasel ajal ka palju tööd teinud,” rääkis Alnek.
50 m vabalt meeste võit jäi samuti Eestisse, esikoha võttis ajaga 23,29 Daniel Zaitsev.
100 m liblikujumises uue juunioride rekordi püstitanud Margaret Markvardt sõnas pärast võistlust, et on tulemusega väga rahul, kuigi tehniliselt jäi veel parandusruumi. „Väsisin lõpus ära, tehnika hakkas ära vajuma,” sõnas Markvardt. „Tänase eesmärgi aga täitsin. Tulingi uue juunioride rekordi järele ja olen selle üle väga rõõmus.”
Meeste 100 m liblikujumises võttis ajaga 53,94 võidu leedulane Deividas Margevicius.
Naiste 200 m seliliujumises võttis võidu ajaga 2.17,95 Kätlin Sepp. Meestest viis esikoha koju lätlane Girts Feldbergs, aeg 2.05,31.
100 m rinnuli naiste arvestuses võttis napi võidu Maria Romanjuki ees lätlanna Alona Ribakova ajaga 1.10,98. Romanjuk ujus distantsi ajaga 1.11,09. Meeste arvestuses oli 100 m rinnuliujumise päeva parim aeg 1.01,52, mille ujus leedulane Andrius Sidlauskas.
400 m vabaltujumises tagas aeg 4.42,54 naiste arvestuse esikoha leedulanna Greta Gataveckaitele. Meeste arvestuses võitis kuldmedali Eesti ujuja Mihhail Stseglov ajaga 4.10,43.
Kell 17 algab Baltimaade meistrivõistluste II osa.
### Response:
Alnek ja Markvardt ujusid Baltimaade meistrivõistlustel juunioride rekordid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahjumi kohta märgitakse majandusaasta aruandest, et seda põhjustas peamiselt Euroopa Liidust saadud sihtfinantseeringuga soetatud põhivara amortiseerumine.
Riigiettevõte tõstis möödunud aasta kõige olulisemate saavutustena esile erivajadustega inimeste kõrge tööhõive, kvaliteetse teenusepakkumise ning töökorraldust lihtsustavate uudsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise.
2016. aastal on ettevõtte suurimaks eesmärgiks alustada kaheksa suure ühiselamu tüüpi hooldekodu reorganiseerimisega. Aastaks 2023 plaanitakse kogukonda hajutatult luua privaatsed ja erivajadustele vastavad kodud, kus elukorraldus hakkab olema samaväärne nö tavainimese eluga. | Riigiettevõte Hoolekandeteenused jäi 2,1 miljoni euroga kahjumisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahjumi kohta märgitakse majandusaasta aruandest, et seda põhjustas peamiselt Euroopa Liidust saadud sihtfinantseeringuga soetatud põhivara amortiseerumine.
Riigiettevõte tõstis möödunud aasta kõige olulisemate saavutustena esile erivajadustega inimeste kõrge tööhõive, kvaliteetse teenusepakkumise ning töökorraldust lihtsustavate uudsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise.
2016. aastal on ettevõtte suurimaks eesmärgiks alustada kaheksa suure ühiselamu tüüpi hooldekodu reorganiseerimisega. Aastaks 2023 plaanitakse kogukonda hajutatult luua privaatsed ja erivajadustele vastavad kodud, kus elukorraldus hakkab olema samaväärne nö tavainimese eluga.
### Response:
Riigiettevõte Hoolekandeteenused jäi 2,1 miljoni euroga kahjumisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühest küljest leidub töökohti, mis diplomeeritud inimesi vajavad, teisest küljest on olemas ka teadmistega noored, ent need kaks lüli ei saa omavahel kokku.
Jane Väli toob ühe põhjusena välja asjaolu, et kõrgkoolides pole tudengitel piisavalt võimalusi oma teadmisi praktikas rakendada, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Mulle on jäänud mulje, et noortel on ülikooli ajal vähe praktikat või on vaatluspraktika osakaal nii suur, et nad saavad küll vaadelda ja saavad kogemuse kõrvaltvaatajana, aga vähem ise kaasa lüüa. Väga olulisena toon välja ka selle, et suurenenud on nende kõrgharidusega noorte hulk, kes on omandanud ja lõpuni teinud küll oma haridustee, saanud ka kõrgharidust tõendava dokumendi kätte, aga siia tulles nad ütlevad, et nad ei taha kindlasti selles valdkonnas tööle hakata," rääkis Väli.
Põhjuste nimekirja lisab Väli veel haritud noorte oskamatuse ennast tööturul turundada ning ühe enam mõjutab sobiva töökoha leidmist uue põlvkonna mentaliteet, millega ettevõtted tihtipeale kaasa ei tule.
"Noored on töö otsimisega rohkem hädas seetõttu, et meie turg on täis selliseid üsna lihtsaid tööpakkumisi ja nad (kõrgharidusega noored) otsivad keerulisemaid töökohti. Nad on näinud, et kaheksast viieni ema või isa silmad ei ole see, mida nad taga ajavad. Nende jaoks töötamine on hoopis nauding. See on midagi ägedat. Nad otsivad tööandjat, kes nendega "kaasa tuleb". Nad on valmis panustama väga palju ja andma ettevõttele suurt väärtust," sõnas Väli.
Ta lisas, et noored ootavad ettevõtetelt rohkem paindlikust, et teha tööd näiteks soovi korral suvilast või töötama paindlikuma töögraafikuga.
Eile toimunud Tartu kõrgkoolide karjääripäeva korraldajate kogemuste põhjal alahindavad üliõpilased ka laia silmaringi. Oskused, mida saab üks tudeng kõrgkoolist, saavad veel sajad samasugused noored, küsimus on just selles, millega eristuda.
"Ilmselt peabki järjest rohkem harjutama ennast n-ö uue maailma korraga. Sa ei saa olla ainult ühe eriala omandanud. /.../ Sa pead rohkem laveerima ja aru saama, mis toimub igal erialal," ütles Laura Johanna Tuisk. | Töötus kõrgharitud noorte seas on kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühest küljest leidub töökohti, mis diplomeeritud inimesi vajavad, teisest küljest on olemas ka teadmistega noored, ent need kaks lüli ei saa omavahel kokku.
Jane Väli toob ühe põhjusena välja asjaolu, et kõrgkoolides pole tudengitel piisavalt võimalusi oma teadmisi praktikas rakendada, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Mulle on jäänud mulje, et noortel on ülikooli ajal vähe praktikat või on vaatluspraktika osakaal nii suur, et nad saavad küll vaadelda ja saavad kogemuse kõrvaltvaatajana, aga vähem ise kaasa lüüa. Väga olulisena toon välja ka selle, et suurenenud on nende kõrgharidusega noorte hulk, kes on omandanud ja lõpuni teinud küll oma haridustee, saanud ka kõrgharidust tõendava dokumendi kätte, aga siia tulles nad ütlevad, et nad ei taha kindlasti selles valdkonnas tööle hakata," rääkis Väli.
Põhjuste nimekirja lisab Väli veel haritud noorte oskamatuse ennast tööturul turundada ning ühe enam mõjutab sobiva töökoha leidmist uue põlvkonna mentaliteet, millega ettevõtted tihtipeale kaasa ei tule.
"Noored on töö otsimisega rohkem hädas seetõttu, et meie turg on täis selliseid üsna lihtsaid tööpakkumisi ja nad (kõrgharidusega noored) otsivad keerulisemaid töökohti. Nad on näinud, et kaheksast viieni ema või isa silmad ei ole see, mida nad taga ajavad. Nende jaoks töötamine on hoopis nauding. See on midagi ägedat. Nad otsivad tööandjat, kes nendega "kaasa tuleb". Nad on valmis panustama väga palju ja andma ettevõttele suurt väärtust," sõnas Väli.
Ta lisas, et noored ootavad ettevõtetelt rohkem paindlikust, et teha tööd näiteks soovi korral suvilast või töötama paindlikuma töögraafikuga.
Eile toimunud Tartu kõrgkoolide karjääripäeva korraldajate kogemuste põhjal alahindavad üliõpilased ka laia silmaringi. Oskused, mida saab üks tudeng kõrgkoolist, saavad veel sajad samasugused noored, küsimus on just selles, millega eristuda.
"Ilmselt peabki järjest rohkem harjutama ennast n-ö uue maailma korraga. Sa ei saa olla ainult ühe eriala omandanud. /.../ Sa pead rohkem laveerima ja aru saama, mis toimub igal erialal," ütles Laura Johanna Tuisk.
### Response:
Töötus kõrgharitud noorte seas on kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Septembri lõpust alates pole kodusigade hulgas uusi taudijuhtumeid olnud, kuid peame arvestama selle haiguse hooajalise iseloomuga. See tähendab, et tänavu suvel on oht uuteks puhanguteks sama suur kui aasta tagasi,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste. „Teeme suveks valmistumisel teavituskampaaniat nii jahimeeste, seakasvatajate kui ka elanikkonna seas, et tõsta teadlikkust seakatkuga seotud riskidest. Samuti oleme tõhustanud järelevalvet ja plaanime veel enne suve seakasvatajaid kontrollida, et veenduda rakendatavate bioohutusmeetmete asjakohasuses,“ ütles Halliste maaeluministeeriumi pressiteates.
Halliste sõnul sõltub seakatku farmidest eemalhoidmine ennekõike seakasvatajatest. „Igast üksikust seakasvatajast ja tema hoolsusest sõltub, kas suudame katku sel suvel farmidest eemal hoida. Sellest sõltub omakorda, kui kiiresti saame hakata taotlema Euroopa Komisjoni poolt seakatku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoonide kaotamist, et seakasvatajad saaksid hakata taas oma toodangut eksportima.“
Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 2014. aastal pärast sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi, politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. | Riiklik loomatauditõrje komisjon: tänavu suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Septembri lõpust alates pole kodusigade hulgas uusi taudijuhtumeid olnud, kuid peame arvestama selle haiguse hooajalise iseloomuga. See tähendab, et tänavu suvel on oht uuteks puhanguteks sama suur kui aasta tagasi,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste. „Teeme suveks valmistumisel teavituskampaaniat nii jahimeeste, seakasvatajate kui ka elanikkonna seas, et tõsta teadlikkust seakatkuga seotud riskidest. Samuti oleme tõhustanud järelevalvet ja plaanime veel enne suve seakasvatajaid kontrollida, et veenduda rakendatavate bioohutusmeetmete asjakohasuses,“ ütles Halliste maaeluministeeriumi pressiteates.
Halliste sõnul sõltub seakatku farmidest eemalhoidmine ennekõike seakasvatajatest. „Igast üksikust seakasvatajast ja tema hoolsusest sõltub, kas suudame katku sel suvel farmidest eemal hoida. Sellest sõltub omakorda, kui kiiresti saame hakata taotlema Euroopa Komisjoni poolt seakatku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoonide kaotamist, et seakasvatajad saaksid hakata taas oma toodangut eksportima.“
Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 2014. aastal pärast sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi, politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.
### Response:
Riiklik loomatauditõrje komisjon: tänavu suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Norra võistkond avas mänguseisu esimeses voorus ühe punktiga, järgmises voorus võtsid aga Eesti mängijad kolm punkti ja asusid mängu juhtima. Eesti võistkonna viga 6. voorus tõi Norra võistkonnale kolm punkti ja mängu seis pöördus vastaste kasuks. Vaatamata sellele jätkas Eesti curlingupaar oma mängu enesekindlalt ning juba järgmises voorus võeti samuti kolm punkti ja mänguseis viigistati. Viimase otsustava vooru lõpetas Eesti curlingupaar punktiga vaatamata vastase viimase kivi eelisele.
Eesti Curlingu Liidu president Fred Randver sõnas, et tegemist on väga olulise võiduga, mis tõi Eesti võistkonnale ka esimesed olümpiamängude kvalifikatsioonipunktid. „Norra võistkond on väga tugev ja asub maailma edetabelis 4. positsioonil. Tänane mäng näitas, et meie noori sportlasi ei tohi alahinnata ükski vastane,” ütles Randver.
Esmakordselt Eesti curlingu ajaloos avanes Eesti sportlastel võimalus teenida kvalifikatsioonipunkte taliolümpiamängudel osalemiseks. Segapaaris-curling kuulub alates 2018. aastast taliolümpiamängude programmi ning tänavused maailmameistrivõistlused on esimene 2018. aasta taliolümpiamängude kvalifikatsiooniturniir. Olümpiamängudele pääseb kaheksa tiimi, sealhulgas ka olümpiamängude võõrustajana Korea. Esmakordselt saab segapaaris-curlingut näha Pyeongchangi olümpial.
Üheksandad segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused kestavad 23. aprillini, Eestit esindavad võistlusel Marie Turmann ja Harri Lill. Eesti võistkonna treeneriks on tunnustatud šotlasest treener Brian Gray. Eestlaste seni parim saavutus pärineb 2015. aastast, mil jõuti segapaaris-curlingu MM-i veerandfinaali ja saavutati 5. koht. Toona esindasid Eestit tiitlivõistlustel Maile Mölder ja Erkki Lill. | Eesti curlinguvõistkond pääses MM-il veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Norra võistkond avas mänguseisu esimeses voorus ühe punktiga, järgmises voorus võtsid aga Eesti mängijad kolm punkti ja asusid mängu juhtima. Eesti võistkonna viga 6. voorus tõi Norra võistkonnale kolm punkti ja mängu seis pöördus vastaste kasuks. Vaatamata sellele jätkas Eesti curlingupaar oma mängu enesekindlalt ning juba järgmises voorus võeti samuti kolm punkti ja mänguseis viigistati. Viimase otsustava vooru lõpetas Eesti curlingupaar punktiga vaatamata vastase viimase kivi eelisele.
Eesti Curlingu Liidu president Fred Randver sõnas, et tegemist on väga olulise võiduga, mis tõi Eesti võistkonnale ka esimesed olümpiamängude kvalifikatsioonipunktid. „Norra võistkond on väga tugev ja asub maailma edetabelis 4. positsioonil. Tänane mäng näitas, et meie noori sportlasi ei tohi alahinnata ükski vastane,” ütles Randver.
Esmakordselt Eesti curlingu ajaloos avanes Eesti sportlastel võimalus teenida kvalifikatsioonipunkte taliolümpiamängudel osalemiseks. Segapaaris-curling kuulub alates 2018. aastast taliolümpiamängude programmi ning tänavused maailmameistrivõistlused on esimene 2018. aasta taliolümpiamängude kvalifikatsiooniturniir. Olümpiamängudele pääseb kaheksa tiimi, sealhulgas ka olümpiamängude võõrustajana Korea. Esmakordselt saab segapaaris-curlingut näha Pyeongchangi olümpial.
Üheksandad segapaaride curlingu maailmameistrivõistlused kestavad 23. aprillini, Eestit esindavad võistlusel Marie Turmann ja Harri Lill. Eesti võistkonna treeneriks on tunnustatud šotlasest treener Brian Gray. Eestlaste seni parim saavutus pärineb 2015. aastast, mil jõuti segapaaris-curlingu MM-i veerandfinaali ja saavutati 5. koht. Toona esindasid Eestit tiitlivõistlustel Maile Mölder ja Erkki Lill.
### Response:
Eesti curlinguvõistkond pääses MM-il veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm aastat pärast oma naise, tunnustatud fotograaf Isabelle Reedi surma, jätkab Gene igapäevaelu koos oma noorema poja, enesessetõmbunud Conradiga. Peatne Isabelle'i fotonäituse avamine toob koju tagasi vanema poja Jonah ja nii on leinava perekonna riismed sunnitud taas ühe katuse all elama. Vaatamata isa ja poegade pealtnäha soojadele suhetele ei ole perekond enam endine, sest Isabelle'i kaotusest üle saamine võtab aega. Kõigil kolmel on sellest erakordsest naisest erinevad mälestused, justkui polekski tegu sama inimesega. Tekib kahtlus, kas Gene, Jonah ja Conrad üldse tundsid Isabelle'i tõelist olemust.
"Pommidest valjem" aitab otsida selle purunenud perekonna teed paranemiseni. Vaatamata kõikehõlmavale leinale ei puudu meeste elust ka huumor.
Mullu Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud "Pommidest valjem" (Louder than Bombs) on noore Norra filmilooja Joachim Trieri kolmas täispikk mängufilm. Tema 2006. aastal esilinastunud debüüt "Kordus" (Reprise) võitis auhindu seitsmel filmifestivalil, tunnistati aasta parimaks Norra filmiks ja jõudis ka Eesti kinodesse. Joachim Trieri nimetati toona "Norra filmi tulevikuks". Suured ootused said õigustatud 2011. aastal Trieri teise filmiga "Oslo, 31. august", mis jätkas oma eelkäija edu festivalidel, esilinastudes Cannes'i filmifestivali kõrvalprogrammis Un certain regard ning jõudes Pimedate Ööde Filmifestivalil ka Eesti vaatajate ette.
Norra, Prantsusmaa ja Taani koostöös valminud draama "Pommidest valjem" on Trieri esimene ingliskeelne film, mis kinnitab, et Trier on nüüd "Norra filmi olevik".
USA-s aset leidvas loos kehastab pereisa iiri näitleja Gabriel Byrne ja poegi Devin Druid ning end ka näitekirjanikuna tõestanud Jesse Eisenberg. Väga huvitava rolli loob prantslanna Isabelle Huppert hukkunud emana, kes ilmub ekraanile teiste tegelaste mõtetes ja mälestustes, kuid tema puudumine on sama mõjuv kui ekraanil olek. Tööka näitlejanna loomingut saab Eesti ekraanidel vaadata regulaarselt. Praegugi on kinodes mullu Cannes'is esilinastunud prantsuse humoorikas draama "Macadami lood" (Asphalte), milles Huppert'i kehastada on kuulsuse minetanud näitlejanna roll. | Kinodesse jõudis auhinnatud draama "Pommidest valjem" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm aastat pärast oma naise, tunnustatud fotograaf Isabelle Reedi surma, jätkab Gene igapäevaelu koos oma noorema poja, enesessetõmbunud Conradiga. Peatne Isabelle'i fotonäituse avamine toob koju tagasi vanema poja Jonah ja nii on leinava perekonna riismed sunnitud taas ühe katuse all elama. Vaatamata isa ja poegade pealtnäha soojadele suhetele ei ole perekond enam endine, sest Isabelle'i kaotusest üle saamine võtab aega. Kõigil kolmel on sellest erakordsest naisest erinevad mälestused, justkui polekski tegu sama inimesega. Tekib kahtlus, kas Gene, Jonah ja Conrad üldse tundsid Isabelle'i tõelist olemust.
"Pommidest valjem" aitab otsida selle purunenud perekonna teed paranemiseni. Vaatamata kõikehõlmavale leinale ei puudu meeste elust ka huumor.
Mullu Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud "Pommidest valjem" (Louder than Bombs) on noore Norra filmilooja Joachim Trieri kolmas täispikk mängufilm. Tema 2006. aastal esilinastunud debüüt "Kordus" (Reprise) võitis auhindu seitsmel filmifestivalil, tunnistati aasta parimaks Norra filmiks ja jõudis ka Eesti kinodesse. Joachim Trieri nimetati toona "Norra filmi tulevikuks". Suured ootused said õigustatud 2011. aastal Trieri teise filmiga "Oslo, 31. august", mis jätkas oma eelkäija edu festivalidel, esilinastudes Cannes'i filmifestivali kõrvalprogrammis Un certain regard ning jõudes Pimedate Ööde Filmifestivalil ka Eesti vaatajate ette.
Norra, Prantsusmaa ja Taani koostöös valminud draama "Pommidest valjem" on Trieri esimene ingliskeelne film, mis kinnitab, et Trier on nüüd "Norra filmi olevik".
USA-s aset leidvas loos kehastab pereisa iiri näitleja Gabriel Byrne ja poegi Devin Druid ning end ka näitekirjanikuna tõestanud Jesse Eisenberg. Väga huvitava rolli loob prantslanna Isabelle Huppert hukkunud emana, kes ilmub ekraanile teiste tegelaste mõtetes ja mälestustes, kuid tema puudumine on sama mõjuv kui ekraanil olek. Tööka näitlejanna loomingut saab Eesti ekraanidel vaadata regulaarselt. Praegugi on kinodes mullu Cannes'is esilinastunud prantsuse humoorikas draama "Macadami lood" (Asphalte), milles Huppert'i kehastada on kuulsuse minetanud näitlejanna roll.
### Response:
Kinodesse jõudis auhinnatud draama "Pommidest valjem" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võiduvärava viskas Patrick Kane, kui teist lisaaega oli mängitud 3.07.
Blues juhib nelja võiduni mängitavat seeriat 3:2, kuues mäng peetakse laupäeval Chicago kodujääl.
Teistes mängudes alistas Tampa Bay Lightning kodus 1:0 Detroit Red Wingsi ning võitis seeria 4:1 ja tagas esimesena koha konverentsi poolfinaalis.
Pittsburgh Penguins oli koguni 5:0 parem NY Rangersist ning Nashville Predators kaotas 1:4 Anaheim Ducksile.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:2
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 3:1
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 3:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 3:1
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 3:2
Anaheim Ducks – Nashville Predators 2:2
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:3 | NHL: Teisel lisaajal võidu võtnud Blackhawks pikendas seeriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võiduvärava viskas Patrick Kane, kui teist lisaaega oli mängitud 3.07.
Blues juhib nelja võiduni mängitavat seeriat 3:2, kuues mäng peetakse laupäeval Chicago kodujääl.
Teistes mängudes alistas Tampa Bay Lightning kodus 1:0 Detroit Red Wingsi ning võitis seeria 4:1 ja tagas esimesena koha konverentsi poolfinaalis.
Pittsburgh Penguins oli koguni 5:0 parem NY Rangersist ning Nashville Predators kaotas 1:4 Anaheim Ducksile.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:2
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 3:1
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 3:1
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 3:1
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 3:2
Anaheim Ducks – Nashville Predators 2:2
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:3
### Response:
NHL: Teisel lisaajal võidu võtnud Blackhawks pikendas seeriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna õhtul astuvad Rock Café lavale kaks legendaarset kohalikku bändi – Ultima Thule ning Jäääär. Ligi 30 aastat tegutsenud Ultima Thule on üks olulisemaid rokkbände Eestis ning bändi muusika on käinud käsikäes laulva revolutsiooniga. Seetõttu on nii mõnestki loost, näiteks "Liivimaa Pastoraal", saanud lausa mitteametlik hümn.
Jääääre kaubamärgiks on saanud lood elust enesest, saateks virtuooslik kitarrimäng ning lugude vahele maitsekas nali. Ansambli tuntuimad lood nagu näiteks "Vala veini", "Jäljed" ja "Viimane tramm" tulevad kindlasti esitamisele ka täna õhtul Rock Cafes. | Ultima Thule ja Jäääär kohtuvad täna ühisel laval | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna õhtul astuvad Rock Café lavale kaks legendaarset kohalikku bändi – Ultima Thule ning Jäääär. Ligi 30 aastat tegutsenud Ultima Thule on üks olulisemaid rokkbände Eestis ning bändi muusika on käinud käsikäes laulva revolutsiooniga. Seetõttu on nii mõnestki loost, näiteks "Liivimaa Pastoraal", saanud lausa mitteametlik hümn.
Jääääre kaubamärgiks on saanud lood elust enesest, saateks virtuooslik kitarrimäng ning lugude vahele maitsekas nali. Ansambli tuntuimad lood nagu näiteks "Vala veini", "Jäljed" ja "Viimane tramm" tulevad kindlasti esitamisele ka täna õhtul Rock Cafes.
### Response:
Ultima Thule ja Jäääär kohtuvad täna ühisel laval |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste epees teevad kaasa Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Nelli Paju. Meestest Nikolai Novosjolov ja Sten Priinits.
Täna Eesti aja järgi kell 16 tehakse algust naiste epee alagrupiturniiriga. Eesti vehklejatest kuuluvad maailma edetabelis TOP 16 hulka nii Irina Embrich ja Katrina Lehis ning tänu sellele nemad eelringides vehklema ei pea. Kokku on Rios võistlemas 93 epeenaist.
Eesti aja järgi kell 20 alustavad alagrupiturniiri nii Nikolai Novosjolov kui ka Sten Priinits. Mehi astub Rios rajale 128. | Eesti vehklejad osalevad Rios olümpia testvõistlusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste epees teevad kaasa Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Nelli Paju. Meestest Nikolai Novosjolov ja Sten Priinits.
Täna Eesti aja järgi kell 16 tehakse algust naiste epee alagrupiturniiriga. Eesti vehklejatest kuuluvad maailma edetabelis TOP 16 hulka nii Irina Embrich ja Katrina Lehis ning tänu sellele nemad eelringides vehklema ei pea. Kokku on Rios võistlemas 93 epeenaist.
Eesti aja järgi kell 20 alustavad alagrupiturniiri nii Nikolai Novosjolov kui ka Sten Priinits. Mehi astub Rios rajale 128.
### Response:
Eesti vehklejad osalevad Rios olümpia testvõistlusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlustulle astutakse kaheksal erineval spordialal – kulturismis, klassikalises kulturismis, rannafitnessis, bodyfitnessis, bikiinifitnessis, fitmodellis ja laste fitnessis.
Eesti koondisesse kuulub ka kaheksa-aastane Emilia Kiivikas, kes ema ja isa – Natalia Nazarenko-Kiivikase ja Ott Kiivikase – jälgedes astub üles oma esimesel võistlusel laste fitnessis.
Kulturismis võistleb Raigo Kuusnõmm, kes on viimastel aastatel Eestis alla jäänud ainult oma treenerile, Ott Kiivikasele. Klassikalises kulturismis võib parimaid tulemusi oodata Euroopa meistrivõistluste medalistidelt Rain Kuusnõmmelt ja Peep Reinartilt.
Rannafitnessi säravaimateks võistlejateks on Eesti absoluutne meister Kert Kaljula ning eelmisel nädalavahetusel põhjamaade tippvõistluselt Sweden Grand Prix’lt finaalikoha toonud Kuido Jõgisalu. Bodyfitnessis võistlevad lisaks teistele Tatijana Pudovkina ja Gea Taalvelt, kes viimastel hooaegadel on toonud mitmeid finaalikohti ja medaleid. Bikiinifitnessis esindab Eestit lausa 15 sportlast, kellest suurimad ootused on seatud mitmete võistluste finalistile Agne Kiviselgile.
Kohtunikena saadab Eesti välja Natalja Nazarenko-Kiivikase ja Eleri Õisma.
Juba järgmise nädala laupäeval, 30.aprillil toimuvad Salme Kultuurikeskuses Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis, kus osaleb Eesti kulturismiajaloo rekordarv sportlaseid. Kohal on ka Eesti tipud, kelle jaoks on tegemist kontrollvõistlusega enne mai alguses toimuvaid Euroopa meistrivõistluseid. Lisaks toimub ka Balti matš, mille raames viiakse esmakordselt läbi uue võistlusala, fitmodelli, demovõistlus. | Kiivikase kaheksa-aastane tütar teeb debüüdi laste fitnessis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlustulle astutakse kaheksal erineval spordialal – kulturismis, klassikalises kulturismis, rannafitnessis, bodyfitnessis, bikiinifitnessis, fitmodellis ja laste fitnessis.
Eesti koondisesse kuulub ka kaheksa-aastane Emilia Kiivikas, kes ema ja isa – Natalia Nazarenko-Kiivikase ja Ott Kiivikase – jälgedes astub üles oma esimesel võistlusel laste fitnessis.
Kulturismis võistleb Raigo Kuusnõmm, kes on viimastel aastatel Eestis alla jäänud ainult oma treenerile, Ott Kiivikasele. Klassikalises kulturismis võib parimaid tulemusi oodata Euroopa meistrivõistluste medalistidelt Rain Kuusnõmmelt ja Peep Reinartilt.
Rannafitnessi säravaimateks võistlejateks on Eesti absoluutne meister Kert Kaljula ning eelmisel nädalavahetusel põhjamaade tippvõistluselt Sweden Grand Prix’lt finaalikoha toonud Kuido Jõgisalu. Bodyfitnessis võistlevad lisaks teistele Tatijana Pudovkina ja Gea Taalvelt, kes viimastel hooaegadel on toonud mitmeid finaalikohti ja medaleid. Bikiinifitnessis esindab Eestit lausa 15 sportlast, kellest suurimad ootused on seatud mitmete võistluste finalistile Agne Kiviselgile.
Kohtunikena saadab Eesti välja Natalja Nazarenko-Kiivikase ja Eleri Õisma.
Juba järgmise nädala laupäeval, 30.aprillil toimuvad Salme Kultuurikeskuses Eesti karikavõistlused kulturismis ja fitnessis, kus osaleb Eesti kulturismiajaloo rekordarv sportlaseid. Kohal on ka Eesti tipud, kelle jaoks on tegemist kontrollvõistlusega enne mai alguses toimuvaid Euroopa meistrivõistluseid. Lisaks toimub ka Balti matš, mille raames viiakse esmakordselt läbi uue võistlusala, fitmodelli, demovõistlus.
### Response:
Kiivikase kaheksa-aastane tütar teeb debüüdi laste fitnessis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | THW Kiel võõrustab veerandfinaalseeria avamängus tiitlikaitsjat Barcelona Lassat. Korduskohtumine Barcelonas peetakse 30. aprillil.
Kolmapäeval viigistas Kiel Bundesligas Balingeniga 22:22. Jaanimaa viskas kolm väravat. „Praegu on stressi palju. See viik Balingeni vastu oli meile järjekordne tagasilöök, sest tiitli võitmine läheb aina keerulisemaks,” rääkis Jaanimaa.
Viimati 2011. aastal Saksamaa meistritiitlita jäänud THW Kiel hoiab seitse vooru enne meistrivõistluste lõppu 42 punktiga 3. kohta. Juhib 44 punkti kogunud Rhein-Neckar Löwen. Mait Patraili tööandja Hannover-Burgdorf on konkurentidest pidanud üks-kaks kohtumist enam ning on hetkel 31 punktiga kaheksas.
Enda mänguvormiga on Jaanimaa hooaja ühe kulminatsiooni eel rahul. „Olen oma mänguminutid suutnud hästi ära kasutada,” ütles ta. „Barcelona on meie paaris muidugi favoriit, kuid loodame kodusaali toetusele. Saal on välja müüdud ja publik annab meile kodumängudes alati kõvasti energiat juurde. Loodame kaitse pidama saada ja kiiret mängu mängida.”
Jaanimaa rääkis, et viimati 2012. aastal Meistrite liiga võitjaks kroonitud Kiel on kimpus vigastustega, kuid meeskonna selge eesmärk on viiendat hooaega järjest Euroopa tippsarjas nelja parema hulka jõuda.
Saksamaa tugevuselt teises liigas pidas kolmapäeval 33. vooru kohtumise Jürgen Rooba koduklubi HSG Nordhorn-Lingen, kes jäi võõrsil 20:28 alla TSG Lu-Friesenheimile. Rooba viskas ühe värava. Nordhorn-Lingen on tabelis kuuendal kohal, kohe Janar Mägi klubi EHV Aue ees.
Soome meistrivõistluste poolfinaalis HC West Sten Toomla hiilgemängu toel kolme mänguni peetavat seeriat Valdar Noodla koduklubi Helsingi Dickeni vastu 1:0 juhtima. West võitis võõrsil lisaajal 26:25. Toomla viskas 10 väravat, Noodla kontole jäi kuus tabamust.
Hispaania kõrgliigas võitis Armi Pärdi tööandja Villa de Aranda Ademar Leon Abancat 34:30. Uuest hooajast Prantsusmaa esiliigaklubisse Massy Essonne Handballi siirduv Pärt skoori ei avanud. Liigatabelis on Villa de Aranda 27 punktiga 5. kohal. Veenev liider on Barcelona Lassa. | Jaanimaa koduklubi asub püüdma Meistrite liiga finaalturniiri pääset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
THW Kiel võõrustab veerandfinaalseeria avamängus tiitlikaitsjat Barcelona Lassat. Korduskohtumine Barcelonas peetakse 30. aprillil.
Kolmapäeval viigistas Kiel Bundesligas Balingeniga 22:22. Jaanimaa viskas kolm väravat. „Praegu on stressi palju. See viik Balingeni vastu oli meile järjekordne tagasilöök, sest tiitli võitmine läheb aina keerulisemaks,” rääkis Jaanimaa.
Viimati 2011. aastal Saksamaa meistritiitlita jäänud THW Kiel hoiab seitse vooru enne meistrivõistluste lõppu 42 punktiga 3. kohta. Juhib 44 punkti kogunud Rhein-Neckar Löwen. Mait Patraili tööandja Hannover-Burgdorf on konkurentidest pidanud üks-kaks kohtumist enam ning on hetkel 31 punktiga kaheksas.
Enda mänguvormiga on Jaanimaa hooaja ühe kulminatsiooni eel rahul. „Olen oma mänguminutid suutnud hästi ära kasutada,” ütles ta. „Barcelona on meie paaris muidugi favoriit, kuid loodame kodusaali toetusele. Saal on välja müüdud ja publik annab meile kodumängudes alati kõvasti energiat juurde. Loodame kaitse pidama saada ja kiiret mängu mängida.”
Jaanimaa rääkis, et viimati 2012. aastal Meistrite liiga võitjaks kroonitud Kiel on kimpus vigastustega, kuid meeskonna selge eesmärk on viiendat hooaega järjest Euroopa tippsarjas nelja parema hulka jõuda.
Saksamaa tugevuselt teises liigas pidas kolmapäeval 33. vooru kohtumise Jürgen Rooba koduklubi HSG Nordhorn-Lingen, kes jäi võõrsil 20:28 alla TSG Lu-Friesenheimile. Rooba viskas ühe värava. Nordhorn-Lingen on tabelis kuuendal kohal, kohe Janar Mägi klubi EHV Aue ees.
Soome meistrivõistluste poolfinaalis HC West Sten Toomla hiilgemängu toel kolme mänguni peetavat seeriat Valdar Noodla koduklubi Helsingi Dickeni vastu 1:0 juhtima. West võitis võõrsil lisaajal 26:25. Toomla viskas 10 väravat, Noodla kontole jäi kuus tabamust.
Hispaania kõrgliigas võitis Armi Pärdi tööandja Villa de Aranda Ademar Leon Abancat 34:30. Uuest hooajast Prantsusmaa esiliigaklubisse Massy Essonne Handballi siirduv Pärt skoori ei avanud. Liigatabelis on Villa de Aranda 27 punktiga 5. kohal. Veenev liider on Barcelona Lassa.
### Response:
Jaanimaa koduklubi asub püüdma Meistrite liiga finaalturniiri pääset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rassismil ei ole Eestis selget nägu, sest sellised arusaamad on levinud väga erineva hariduse, soo ja vanusega inimese seas.
Eesti on üks rassistlikumaid riike Euroopas. Rassism sünnib üldisest harimatusest, kuid inimeste kooliharidus Eestis tulemust oluliselt ei mõjuta.
Ainuke selge joon on, et pensioniealised on suuremate eelarvamustega teise nahavärviga inimeste suhtes kui nooremad inimesed, kuid ka 15–30aastastest noortest usub 25%, et mõne rassi või rahvuse esindajad on intelligentsemad kui teised.
Eesti on riik, kus tehakse ka kõige suuremat vahet erinevast rassist sisserändajate saabumise osas.
Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda aprilli lõpus ilmuvast Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“. | Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eestis ei ole rassismil nägu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rassismil ei ole Eestis selget nägu, sest sellised arusaamad on levinud väga erineva hariduse, soo ja vanusega inimese seas.
Eesti on üks rassistlikumaid riike Euroopas. Rassism sünnib üldisest harimatusest, kuid inimeste kooliharidus Eestis tulemust oluliselt ei mõjuta.
Ainuke selge joon on, et pensioniealised on suuremate eelarvamustega teise nahavärviga inimeste suhtes kui nooremad inimesed, kuid ka 15–30aastastest noortest usub 25%, et mõne rassi või rahvuse esindajad on intelligentsemad kui teised.
Eesti on riik, kus tehakse ka kõige suuremat vahet erinevast rassist sisserändajate saabumise osas.
Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda aprilli lõpus ilmuvast Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“.
### Response:
Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eestis ei ole rassismil nägu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaatamata sellele kasvasid majapidamiste sissetulekud ja säästud kiiremini kui laenukohustused, märkis keskpank ülevaates.
Tänu suhteliselt kiirele sissetulekute kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht aastaga 9% ehk 6,7 miljardi euroni.
Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.
Kuna investeerimisaktiivsus püsib väike, kasvasid 2015. aastal ka majanduses tervikuna säästud kiiremini kui võlakohustused: välismaale paigutati ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati.
Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor säästsid eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes rohkem kui investeerisid. See tähendab, et Eesti majandus oli välismaa suhtes netolaenuandja.
2015. aastal suurenesid nii Eestis tegutsevates pankades kui ka välismaal hoitavad hoiused ligikaudu 12%.
Majapidamiste võlakohustused ja säästud: | Eestlastel on võlakohustusi kaelas ühe aasta riigieelarve jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaatamata sellele kasvasid majapidamiste sissetulekud ja säästud kiiremini kui laenukohustused, märkis keskpank ülevaates.
Tänu suhteliselt kiirele sissetulekute kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht aastaga 9% ehk 6,7 miljardi euroni.
Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.
Kuna investeerimisaktiivsus püsib väike, kasvasid 2015. aastal ka majanduses tervikuna säästud kiiremini kui võlakohustused: välismaale paigutati ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati.
Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor säästsid eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes rohkem kui investeerisid. See tähendab, et Eesti majandus oli välismaa suhtes netolaenuandja.
2015. aastal suurenesid nii Eestis tegutsevates pankades kui ka välismaal hoitavad hoiused ligikaudu 12%.
Majapidamiste võlakohustused ja säästud:
### Response:
Eestlastel on võlakohustusi kaelas ühe aasta riigieelarve jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui algselt pidi president DJ-na üles astuma Helsingis asuvas Siltaneni klubis, siis nüüd saab Ilvest plaadimasina taga näha hoopis naabruses asuvas klubis Kaiku, vahendas nyt.fi.
Kontsert toimub 28. aprillil esitusele tulevad presidendi lemmikhitid aastatest 1963-1978. Koos Ilvesega esineb Soome rokklegend Sami Yaffa.
Pileteid kontserdile saab osta tänasest kell 15.00.
Kontserdiga toetatakse heategevusprojekti Minu Unistuste Päev, mis viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi. | Toomas Hendrik Ilvese ülesastumine Soomes koliti suurematesse ruumidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui algselt pidi president DJ-na üles astuma Helsingis asuvas Siltaneni klubis, siis nüüd saab Ilvest plaadimasina taga näha hoopis naabruses asuvas klubis Kaiku, vahendas nyt.fi.
Kontsert toimub 28. aprillil esitusele tulevad presidendi lemmikhitid aastatest 1963-1978. Koos Ilvesega esineb Soome rokklegend Sami Yaffa.
Pileteid kontserdile saab osta tänasest kell 15.00.
Kontserdiga toetatakse heategevusprojekti Minu Unistuste Päev, mis viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi.
### Response:
Toomas Hendrik Ilvese ülesastumine Soomes koliti suurematesse ruumidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitusel osaleb 13 rahvusvahelist kirjastust, kellest igaüks esitleb ühele raamatule keskenduvat ekspositsiooni. Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga esitleb Lugemik näitusel Ott Metusala koostatud ja kujundatud raamatut "Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It". Trükis dokumenteerib autori vanaema, Kirsti Metusala, disainitööd Estoplasti tehases, kus ta töötas disainerina kokku 28 aastat (1964–1992). Raamat sisaldab ajaloolist fotodokumentatsiooni Estoplasti lampidest. Seda saadab intervjuu Kirsti Metusalaga, mis toob välja tema tööülesanded, kirjeldab detaile erinevate lampide disainiprotsessist ning räägib disaineri ametist Nõukogude Eestis.
Raamatusse on ETDMi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas kirjutanud essee, milles arutleb Nõukogude Eesti disaini ja Estoplasti tehase toodangu tähtsuse üle laiemas kontekstis.
Näitusel "Manifolds" saadab raamatut Estoplasti lampidest ning filmist "Tuled süttivad" koosnev ekspositsioon. Ekspositsiooni tarbeks vahetavad Lugemik ja Ott Metusala spetsiaalselt Kunsthal Charlottenborg’i jaoks disainitud Poul Henningseni kaheksa lampi institutsiooni fuajees Kirsti Metusala kujundatud Estoplasti lampide vastu. Näituseruumis annab raamatule konteksti Jaak Mamersi dokumentaalfilm "Tuled süttivad" (1967, Eesti Telefilm), mis näitab lavastatud vormis Estoplasti tehase toodangu loomisprotsessi.
Festivali "One Thousand Books" korraldab 2013. aastast Taani kirjastus Lodret Vandret.
Ott Metusala (s. 1988, Tallinn) on Amsterdamis, Hollandis resideeruv graafiline disainer, kes on lõpetanud graafilise disaini eriala Eesti Kunstiakadeemias ja Gerrit Rietveldi Akadeemias. Ta töötab peamiselt koos kunstnike ja institutsioonidega ning on õpetanud ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees. | Taanis näidatakse Nõukogude Eesti disaini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitusel osaleb 13 rahvusvahelist kirjastust, kellest igaüks esitleb ühele raamatule keskenduvat ekspositsiooni. Koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga esitleb Lugemik näitusel Ott Metusala koostatud ja kujundatud raamatut "Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It". Trükis dokumenteerib autori vanaema, Kirsti Metusala, disainitööd Estoplasti tehases, kus ta töötas disainerina kokku 28 aastat (1964–1992). Raamat sisaldab ajaloolist fotodokumentatsiooni Estoplasti lampidest. Seda saadab intervjuu Kirsti Metusalaga, mis toob välja tema tööülesanded, kirjeldab detaile erinevate lampide disainiprotsessist ning räägib disaineri ametist Nõukogude Eestis.
Raamatusse on ETDMi direktor ja disainikogu kuraator Kai Lobjakas kirjutanud essee, milles arutleb Nõukogude Eesti disaini ja Estoplasti tehase toodangu tähtsuse üle laiemas kontekstis.
Näitusel "Manifolds" saadab raamatut Estoplasti lampidest ning filmist "Tuled süttivad" koosnev ekspositsioon. Ekspositsiooni tarbeks vahetavad Lugemik ja Ott Metusala spetsiaalselt Kunsthal Charlottenborg’i jaoks disainitud Poul Henningseni kaheksa lampi institutsiooni fuajees Kirsti Metusala kujundatud Estoplasti lampide vastu. Näituseruumis annab raamatule konteksti Jaak Mamersi dokumentaalfilm "Tuled süttivad" (1967, Eesti Telefilm), mis näitab lavastatud vormis Estoplasti tehase toodangu loomisprotsessi.
Festivali "One Thousand Books" korraldab 2013. aastast Taani kirjastus Lodret Vandret.
Ott Metusala (s. 1988, Tallinn) on Amsterdamis, Hollandis resideeruv graafiline disainer, kes on lõpetanud graafilise disaini eriala Eesti Kunstiakadeemias ja Gerrit Rietveldi Akadeemias. Ta töötab peamiselt koos kunstnike ja institutsioonidega ning on õpetanud ka Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik ja fotograaf Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel 2010–2016 välja andnud 49 trükist. 2015. aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi territooriumil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid. 2016. aasta sügisel avab Lugemik koostöös Tallinna Kunstihoonega teise raamatupoe Kunstihoone fuajees.
### Response:
Taanis näidatakse Nõukogude Eesti disaini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõnealused sportlased on viiekordne kiiruisutamise maailmameister Pavel Kuližnikov, lühirajauisutamise olümpiavõitja Semjon Jelistratov ning 2015. aasta lühirajauisutamise Euroopa meister Jekaterina Konstantinov. Kõigile määratud ajutine võistluskeeld tühistati.
„ISU tühistas ajutise võistluskeelu ja sportlased tohivad jälle treenida ning võistelda,” ütles Venemaa uisuliidu juht Aleksei Kravtsov uudisteagentuurile R-Sport. „Küll aga on ISU-l õigus juhtumid uuesti avada, kui leitakse uusi asitõendeid, et sportlased võisid ainet tarvitada pärast seda, kui see 1. jaanuarist keelatud ainete nimekirja lisati.”
Meldoonium lisati keelatud ainete nimekirja 1. jaanuarist ning teadaolevalt on sellega põrunud 172 sportlast, neist kuulsaim viiekordne suure slämmi võitja, endine maailma esireket Maria Šarapova.
Eelmisel nädalal aga teatas WADA, et osade sportlaste võistluskeelud võidakse tühistada, kui tehakse kindlaks, et sportlane tarvitas meldooniumi enne selle 1. jaanuaril keelatud ainete nimekirja lülitamist. | Kolm meldooniumiga vahele jäänud Venemaa sportlast pääsesid võistluskeelust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõnealused sportlased on viiekordne kiiruisutamise maailmameister Pavel Kuližnikov, lühirajauisutamise olümpiavõitja Semjon Jelistratov ning 2015. aasta lühirajauisutamise Euroopa meister Jekaterina Konstantinov. Kõigile määratud ajutine võistluskeeld tühistati.
„ISU tühistas ajutise võistluskeelu ja sportlased tohivad jälle treenida ning võistelda,” ütles Venemaa uisuliidu juht Aleksei Kravtsov uudisteagentuurile R-Sport. „Küll aga on ISU-l õigus juhtumid uuesti avada, kui leitakse uusi asitõendeid, et sportlased võisid ainet tarvitada pärast seda, kui see 1. jaanuarist keelatud ainete nimekirja lisati.”
Meldoonium lisati keelatud ainete nimekirja 1. jaanuarist ning teadaolevalt on sellega põrunud 172 sportlast, neist kuulsaim viiekordne suure slämmi võitja, endine maailma esireket Maria Šarapova.
Eelmisel nädalal aga teatas WADA, et osade sportlaste võistluskeelud võidakse tühistada, kui tehakse kindlaks, et sportlane tarvitas meldooniumi enne selle 1. jaanuaril keelatud ainete nimekirja lülitamist.
### Response:
Kolm meldooniumiga vahele jäänud Venemaa sportlast pääsesid võistluskeelust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väidetavalt saatis kinnisvaramagnaat Donald Trump "rahusõnumi" kasutades selleks oma kampaaniajuhti Paul Manaforti. Trumpi edu eelvalimistel on ära hirmutanud paljud vabariikliku partei ladviku liikmed, kelle hinnangul võib kandidaadid äärmuslik tonaalsus ja poliitiline agenda vähendada valimisaktiivsust vabariiklaste hulgas, vahendas BBC.
Taolistele hirmudele lisab hoogu ka fakt, et järgmisel teisipäeval annavad oma hääled viie osariigi registreeritud valijad. Trump on selgelt kõige populaarseim kandidaat, kuid tal võib jääda puudu delegaatide arvust, mis tagaks talle automaatse nominatsiooni presidendivalimiste lõppvoorus.
Juhul, kui Trump 1237 delegaadi häält kokku ei kogu, siis otsustavad presidendikandidaadi tõenäoliselt vabariikliku partei liidrid, kes aga praegu suhtuvad Trumpi kandidatuuri skeptiliselt.
AP poolt hangitud kohtumise helisalvestisest on kuulda, kuidas Trumpi kampaaniajuht Manafort ütles, et Trump on loonud endale imago ja rolli, mida ta kampaania käigus on mänginud, kuid nüüd hakkab see "arenema".
Manafort lisas, et Trumpil on võtnud endale kaks rolli. "Kui ta on laval ja räägib oma vastuolulistest jutupunktidest, siis ta projetseerib teatud kuvandit endast, mis on loodud just kampaania jaoks," selgitas Manafort, kes lisas, et tal on ka privaatsed vaated.
Kampaaniajuhi sõnul teab Trump, et peab oma vaateid ja imagot muutma neutraalsemaks. "Tema negatiivsed reitingud kaovad ja tema imago muutub," kinnitas Manafort. Trump on eriti ebapopulaarne naisvalijate seas, kuna kinnisvaramagnaat on teinud mitmeid vastuolulisi avaldusi naiste, abordi ja rivaali Ted Cruzi abikaasa kohta.
Analüütikute sõnul aga näitab Trumpi kindel võit New Yorgi osariigis ja pärast seda peetud võidukõne Trumpi "soojemat" poolt. "Mingi moment olen ma nii presidentaalne, et teil hakkab igav," sõnas Trump Pennsylvania osariigis peetud kõnes.
Trump on süüdistanud vabariiklaste partei juhatust ebaausate võtete kasutamises ja delegaatide mõjutamises nii, et viimased ei hääletaks Trumpi poolt. | Trumpi kampaaniajuht: Trumpi kampaaniaroll on muutumas pehmemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väidetavalt saatis kinnisvaramagnaat Donald Trump "rahusõnumi" kasutades selleks oma kampaaniajuhti Paul Manaforti. Trumpi edu eelvalimistel on ära hirmutanud paljud vabariikliku partei ladviku liikmed, kelle hinnangul võib kandidaadid äärmuslik tonaalsus ja poliitiline agenda vähendada valimisaktiivsust vabariiklaste hulgas, vahendas BBC.
Taolistele hirmudele lisab hoogu ka fakt, et järgmisel teisipäeval annavad oma hääled viie osariigi registreeritud valijad. Trump on selgelt kõige populaarseim kandidaat, kuid tal võib jääda puudu delegaatide arvust, mis tagaks talle automaatse nominatsiooni presidendivalimiste lõppvoorus.
Juhul, kui Trump 1237 delegaadi häält kokku ei kogu, siis otsustavad presidendikandidaadi tõenäoliselt vabariikliku partei liidrid, kes aga praegu suhtuvad Trumpi kandidatuuri skeptiliselt.
AP poolt hangitud kohtumise helisalvestisest on kuulda, kuidas Trumpi kampaaniajuht Manafort ütles, et Trump on loonud endale imago ja rolli, mida ta kampaania käigus on mänginud, kuid nüüd hakkab see "arenema".
Manafort lisas, et Trumpil on võtnud endale kaks rolli. "Kui ta on laval ja räägib oma vastuolulistest jutupunktidest, siis ta projetseerib teatud kuvandit endast, mis on loodud just kampaania jaoks," selgitas Manafort, kes lisas, et tal on ka privaatsed vaated.
Kampaaniajuhi sõnul teab Trump, et peab oma vaateid ja imagot muutma neutraalsemaks. "Tema negatiivsed reitingud kaovad ja tema imago muutub," kinnitas Manafort. Trump on eriti ebapopulaarne naisvalijate seas, kuna kinnisvaramagnaat on teinud mitmeid vastuolulisi avaldusi naiste, abordi ja rivaali Ted Cruzi abikaasa kohta.
Analüütikute sõnul aga näitab Trumpi kindel võit New Yorgi osariigis ja pärast seda peetud võidukõne Trumpi "soojemat" poolt. "Mingi moment olen ma nii presidentaalne, et teil hakkab igav," sõnas Trump Pennsylvania osariigis peetud kõnes.
Trump on süüdistanud vabariiklaste partei juhatust ebaausate võtete kasutamises ja delegaatide mõjutamises nii, et viimased ei hääletaks Trumpi poolt.
### Response:
Trumpi kampaaniajuht: Trumpi kampaaniaroll on muutumas pehmemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kavas on Tauno Aintsi, René Eespere, Olav Ehala, Kadri Hundi, Märt Hundi, Tõnis Kaumanni, Tiit Kikase, Cyrillus Kreegi, Margo Kõlari, Boris Kõrveri, Tõnis Kõrvitsa, Riho Esko Maimetsa, Arne Oidi, Priit Pajusaare, Arvo Pärdi, Rein Rannapi, Piret Rips-Laulu, Mart Siimeri ja Veljo Tormise laulud.
Raadio laululaste tegevus algas 1955. aastal, mil ETV ja Eesti Raadio segakoori asutaja Jüri Variste kutsus raadiomajja tööle Eda Neideri, kes lõi mudilasansambli. Laste kasvades tulid juurde lasteansambel ja noorteansambel. Praegu on stuudios ettevalmistuskoor, mudilaskoor ja tütarlastekoor ning kunstilise juhina suunab nende tööd alates 1998. aastast Kadri Hunt.
Eda Neideri ajal esinesid raadio lasteansambli lapsed lauluõpetamise saadetes, praeguse laulustuudio põhiülesanne on Eesti heliloojate lastemuusika plaadistamine. Välja on antud juba 15 plaati, neist viimane, Arvo Pärdi "Lapsepõlve lood", sai tänavu Kuldse Plaadi aasta albumi tiitli ning Laseringi eriauhinna "Südamest südamesse". Viimase nelja plaadiga on kaasas käinud ka noodid - Eda Neideri algatatud muusikahariduse joon jätkub tänapäevaste vahenditega.
Raadio Laulustuudio koorid annavad muusika salvestamise kõrval ka kontserte, koostööd on tehtud Eesti Kontserdi, Jazzkaare ja Viru Folgiga. Käiakse konkurssidel ja festivalidel raja taga, tehakse kaasa laulupidudel.
Lisaks plaadiauhindadele on hiljutiste suuremate saavutuste hulgas neli kontserti sarjas "Muusika Eestimaale" koostöös Eesti Kontserdiga möödunud aasta lõpus; "Lapsepõlve lugude" esitluskontsert oktoobris koostöös Jazzkaarega; tütarlastekoori esikoht rahvusvahelisel koorifestivalil Sitsiilias ja mudilaskoori II/III koht Tampere rahvusvahelisel koorifestivalil (mõlemad auhinnad suvel 2015). | Raadio Laste Laulustuudio tähistab juubelit kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kavas on Tauno Aintsi, René Eespere, Olav Ehala, Kadri Hundi, Märt Hundi, Tõnis Kaumanni, Tiit Kikase, Cyrillus Kreegi, Margo Kõlari, Boris Kõrveri, Tõnis Kõrvitsa, Riho Esko Maimetsa, Arne Oidi, Priit Pajusaare, Arvo Pärdi, Rein Rannapi, Piret Rips-Laulu, Mart Siimeri ja Veljo Tormise laulud.
Raadio laululaste tegevus algas 1955. aastal, mil ETV ja Eesti Raadio segakoori asutaja Jüri Variste kutsus raadiomajja tööle Eda Neideri, kes lõi mudilasansambli. Laste kasvades tulid juurde lasteansambel ja noorteansambel. Praegu on stuudios ettevalmistuskoor, mudilaskoor ja tütarlastekoor ning kunstilise juhina suunab nende tööd alates 1998. aastast Kadri Hunt.
Eda Neideri ajal esinesid raadio lasteansambli lapsed lauluõpetamise saadetes, praeguse laulustuudio põhiülesanne on Eesti heliloojate lastemuusika plaadistamine. Välja on antud juba 15 plaati, neist viimane, Arvo Pärdi "Lapsepõlve lood", sai tänavu Kuldse Plaadi aasta albumi tiitli ning Laseringi eriauhinna "Südamest südamesse". Viimase nelja plaadiga on kaasas käinud ka noodid - Eda Neideri algatatud muusikahariduse joon jätkub tänapäevaste vahenditega.
Raadio Laulustuudio koorid annavad muusika salvestamise kõrval ka kontserte, koostööd on tehtud Eesti Kontserdi, Jazzkaare ja Viru Folgiga. Käiakse konkurssidel ja festivalidel raja taga, tehakse kaasa laulupidudel.
Lisaks plaadiauhindadele on hiljutiste suuremate saavutuste hulgas neli kontserti sarjas "Muusika Eestimaale" koostöös Eesti Kontserdiga möödunud aasta lõpus; "Lapsepõlve lugude" esitluskontsert oktoobris koostöös Jazzkaarega; tütarlastekoori esikoht rahvusvahelisel koorifestivalil Sitsiilias ja mudilaskoori II/III koht Tampere rahvusvahelisel koorifestivalil (mõlemad auhinnad suvel 2015).
### Response:
Raadio Laste Laulustuudio tähistab juubelit kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raplamaa omavalitsuste liit arvutas kokku, et üheksa omavalitsuse saamata jäänud maamaksu kogusumma on tänavu veidi enam kui 182 000 eurot.
Maamaksuseaduse kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja seaduse kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. Sellest tulenevalt jääb omavalitsustel saamata suur osa tulust, mis vähendab omavalitsuse eelarvet.
Raplamaa omavalitsuste juhid taotlevad, et keskvalitsuse poolt õigusaktidega kehtestatud maamaksuvabastused hüvitataks riigieelarvest.
Nende teine ettepanek on muuta haldusreformi protsessi käigus omavalitsuste tulubaasi puutuvaid õigusakte ja määrata maamaks kohalikuks maksuks.
Tänavu märtsis teatas ka riigikogu keskkonnakomisjon, et taotleb rahandusministeeriumilt meetmete väljatöötamist, et kompenseerida omavalitsustele saamata jäänud tulu, mis on seotud riiklikult kehtestatud piirangutega looduskaitsealustele maadele.
Aprilli lõpuks ootab keskkonnakomisjon konkreetseid ettepanekuid lisaks rahandusministeeriumile ka keskkonnaministeeriumilt, kuidas antud küsimusi ja tekkinud probleeme võimalikult kiiresti lahendada. | Omavalitsused taotlevad saamata jäänud maamaksu hüvitamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raplamaa omavalitsuste liit arvutas kokku, et üheksa omavalitsuse saamata jäänud maamaksu kogusumma on tänavu veidi enam kui 182 000 eurot.
Maamaksuseaduse kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja seaduse kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. Sellest tulenevalt jääb omavalitsustel saamata suur osa tulust, mis vähendab omavalitsuse eelarvet.
Raplamaa omavalitsuste juhid taotlevad, et keskvalitsuse poolt õigusaktidega kehtestatud maamaksuvabastused hüvitataks riigieelarvest.
Nende teine ettepanek on muuta haldusreformi protsessi käigus omavalitsuste tulubaasi puutuvaid õigusakte ja määrata maamaks kohalikuks maksuks.
Tänavu märtsis teatas ka riigikogu keskkonnakomisjon, et taotleb rahandusministeeriumilt meetmete väljatöötamist, et kompenseerida omavalitsustele saamata jäänud tulu, mis on seotud riiklikult kehtestatud piirangutega looduskaitsealustele maadele.
Aprilli lõpuks ootab keskkonnakomisjon konkreetseid ettepanekuid lisaks rahandusministeeriumile ka keskkonnaministeeriumilt, kuidas antud küsimusi ja tekkinud probleeme võimalikult kiiresti lahendada.
### Response:
Omavalitsused taotlevad saamata jäänud maamaksu hüvitamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soleerib II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitja, pianist Kristi Kapten ning orkestrit juhatab Paul Mägi. Ettekandele tulevad Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 2 g-moll ja Eduard Tubina teine sümfoonia "Legendaarne".
Dirigent Paul Mägi avas kontserdi eel repertuaarivaliku tagamaid: "EMTA sümfooniaorkestri selle hooaja solistid valiti välja juba eelmise hooaja lõpus pinevatel konkurssidel. Sel nädalal on orkestri ees pianist Kristi Kapten ja tema soovil kõlab Prokofjevi II klaverikontsert – tegemist on väga nõudliku teosega." Mägi sõnul on Kapten, kellega ta on ka varem koos musitseerinud, väga tugev solist ja kindel partner, kes oskab hästi orkestrit kuulata. Dirigent lisas: "Tubina teine sümfoonia on võetud kavasse seepärast, et augustis läheme orkestriga taas Berliini festivalile Young Euro Classic. Viimati käisime seal 2005. aastal, mil suurepärase vastuvõtu osaliseks sai Tubina viies sümfoonia."
Praegu EMTA doktorantuuris õppiv Kristi Kapten on sihikindel virtuoos, kes on tuntud nii solisti kui kammermuusikuna. Tema seniste saavutuste seas märkimisväärseim on II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võit 2011. aastal. Eesti dirigentide raudvara hulka kuuluv Paul Mägi on tegev Uppsala Kammerorkestri ning Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina. EMTA SO on traditsiooniline tudengiorkester, kes toob erinevate dirigentide käe all kuulajateni keskmiselt seitse kava aastas. | EMTA sümfooniaorkester toob kuulajateni noorusliku bravuuri ja kangelaslegendid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soleerib II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitja, pianist Kristi Kapten ning orkestrit juhatab Paul Mägi. Ettekandele tulevad Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 2 g-moll ja Eduard Tubina teine sümfoonia "Legendaarne".
Dirigent Paul Mägi avas kontserdi eel repertuaarivaliku tagamaid: "EMTA sümfooniaorkestri selle hooaja solistid valiti välja juba eelmise hooaja lõpus pinevatel konkurssidel. Sel nädalal on orkestri ees pianist Kristi Kapten ja tema soovil kõlab Prokofjevi II klaverikontsert – tegemist on väga nõudliku teosega." Mägi sõnul on Kapten, kellega ta on ka varem koos musitseerinud, väga tugev solist ja kindel partner, kes oskab hästi orkestrit kuulata. Dirigent lisas: "Tubina teine sümfoonia on võetud kavasse seepärast, et augustis läheme orkestriga taas Berliini festivalile Young Euro Classic. Viimati käisime seal 2005. aastal, mil suurepärase vastuvõtu osaliseks sai Tubina viies sümfoonia."
Praegu EMTA doktorantuuris õppiv Kristi Kapten on sihikindel virtuoos, kes on tuntud nii solisti kui kammermuusikuna. Tema seniste saavutuste seas märkimisväärseim on II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võit 2011. aastal. Eesti dirigentide raudvara hulka kuuluv Paul Mägi on tegev Uppsala Kammerorkestri ning Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina. EMTA SO on traditsiooniline tudengiorkester, kes toob erinevate dirigentide käe all kuulajateni keskmiselt seitse kava aastas.
### Response:
EMTA sümfooniaorkester toob kuulajateni noorusliku bravuuri ja kangelaslegendid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aps kaotas kreeka-rooma maadluse kaalukategoorias -85 kg kaheksandikfinaalis 2:4 Valgevene maadlejale Javid Hamzataule, kuid kuna Hamzatau jõudis finaali, pääses Aps lohutusringi.
Lohutusringis jäi Aps 0:2 alla rootslasele Kristoffer Zakarias Bergile ning sellega sai tema jaoks turniir läbi.
Mongoolias teenivad olümpiapileti kreeka-rooma maadluse ja vabamaadluse kolm paremat ning naistemaadluse kaks paremat.
Viimane võimalus olümpiakohta püüda on Apsil mai alguses Türgis peetaval 2. maailma kvalifikatsiooniturniiril, kust pääsevad Riosse iga kaalukategooria kaks paremat. | Apsil ei õnnestunud olümpiapiletit saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aps kaotas kreeka-rooma maadluse kaalukategoorias -85 kg kaheksandikfinaalis 2:4 Valgevene maadlejale Javid Hamzataule, kuid kuna Hamzatau jõudis finaali, pääses Aps lohutusringi.
Lohutusringis jäi Aps 0:2 alla rootslasele Kristoffer Zakarias Bergile ning sellega sai tema jaoks turniir läbi.
Mongoolias teenivad olümpiapileti kreeka-rooma maadluse ja vabamaadluse kolm paremat ning naistemaadluse kaks paremat.
Viimane võimalus olümpiakohta püüda on Apsil mai alguses Türgis peetaval 2. maailma kvalifikatsiooniturniiril, kust pääsevad Riosse iga kaalukategooria kaks paremat.
### Response:
Apsil ei õnnestunud olümpiapiletit saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaliku konkursi võitnud Parrestist saab riigikohtu liige 2. maist. Enne seda töötas ta õiguskantsleri kantseleis asetäitja-nõunikuna.
Parrest lõpetas 2001. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja omandas 2005. aastal sealsamas magistrikraadi. 2009. aastal alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli doktoriõppes.
Parresti tööalane tegevus on järjepidevalt olnud seotud avaliku õiguse ja põhiseaduslikkuse järelevalve küsimustega. 2001. aastal alustas ta tööd justiitsministeeriumi õigusloome osakonna avaliku õiguse talituse nõunikuna, kust liikus 2004. aastal õiguskantsleri nõunikuks.
Aastatel 2005–2008 oli Parrest õiguskantsleri kantseleis osakonnajuhataja, mille pädevusse kuulub sise-, kaitse-, välis- ja justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamine.
Alates 2008. aastast oli Parrest õiguskantsleri asetäitja-nõunik, mis hõlmab mh õiguskantsleri asendamist, ombudsmani valdkonna juhtimist ja õiguskantsleri seisukohtade ettevalmistamist kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise asjades ja põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. | Nele Parrest vannutati riigikohtunikuna ametisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaliku konkursi võitnud Parrestist saab riigikohtu liige 2. maist. Enne seda töötas ta õiguskantsleri kantseleis asetäitja-nõunikuna.
Parrest lõpetas 2001. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja omandas 2005. aastal sealsamas magistrikraadi. 2009. aastal alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli doktoriõppes.
Parresti tööalane tegevus on järjepidevalt olnud seotud avaliku õiguse ja põhiseaduslikkuse järelevalve küsimustega. 2001. aastal alustas ta tööd justiitsministeeriumi õigusloome osakonna avaliku õiguse talituse nõunikuna, kust liikus 2004. aastal õiguskantsleri nõunikuks.
Aastatel 2005–2008 oli Parrest õiguskantsleri kantseleis osakonnajuhataja, mille pädevusse kuulub sise-, kaitse-, välis- ja justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamine.
Alates 2008. aastast oli Parrest õiguskantsleri asetäitja-nõunik, mis hõlmab mh õiguskantsleri asendamist, ombudsmani valdkonna juhtimist ja õiguskantsleri seisukohtade ettevalmistamist kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise asjades ja põhiseaduslikkuse järelevalve asjades.
### Response:
Nele Parrest vannutati riigikohtunikuna ametisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa ajalehele Handelsblatt antud intervjuus ütles Michael Froman, et Suurbritannial on "kõlavam hääl" Euroopa Liidu sees. Samuti lisas ta, et USA ei soovi luua kahepoolset kaubanduslepet Londoniga, vahendas Foreign Policy.
Froman andis oma kommentaarid Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubandusleppe kõneluste valguses. Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelisele leppe peaks olema mõlemale osapoolele väga kasumlik. Londonis asuva majanduspoliitika uurimiskeskuse hinnangul peaks vabakaubanduslepe tooma USA-le sisse 134 miljardit ja Euroopa Liidule 107 miljardit dollarit aastas.
"Me leiame, et praegu oleks ideaalne aeg vabakaubanduslepe allkirjastada, kuna me soovime, et globaalne kaubavahetus oleks võimalikult efektiivne ja tugev," sõnas Froman. Ta lisas, et kui lepet lähitulevikus ei sõlmita, siis ei pruugi see mitte kunagi teostuda.
Froman on selliseid väiteid Brexiti valguses ka varem teinud. Samas eile avaldatud intervjuu ajastatud ajaks, mil kõnelused osapoolte vahel jätkuvad ja 23. juunil toimuv Briti referendum terendab juba silmapiiril.
Endise Euroopa Komisjoni kõrge ametniku ja tänase Saksa Marshalli Fondi vanemnõuniku Michael Leighi sõnul võib vabakaubandusleppe sõlmimise Brexiti korral ära unustada. "USA peaks välja töötama uue välispoliitilise lähenemise suhtele EL-i võtmeriikidega ja seetõttu väheneks ka Ühendkuningriigi roll kaubavahetuses," rääkis Leigh.
Võimalik Brexit on eriti murelikuks teinud Berliini. Saksa parlamendi saadik Gunther Krichbaum, kes on kantsler Angela Merkeli lähiliitlane, ütles veebruaris, et kui Suurbritannia otsustab majandusliidust lahkuda, siis ootab Euroopat ees kaubandussõda, mille käigus kehtestatakse Saksamaale imporditavatele Suurbritannia eksportkaupadele kõrged tollitasud. | USA kaubandusesindaja: Washington ei loo kahepoolseid kaubandussuhteid Londoniga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa ajalehele Handelsblatt antud intervjuus ütles Michael Froman, et Suurbritannial on "kõlavam hääl" Euroopa Liidu sees. Samuti lisas ta, et USA ei soovi luua kahepoolset kaubanduslepet Londoniga, vahendas Foreign Policy.
Froman andis oma kommentaarid Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubandusleppe kõneluste valguses. Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelisele leppe peaks olema mõlemale osapoolele väga kasumlik. Londonis asuva majanduspoliitika uurimiskeskuse hinnangul peaks vabakaubanduslepe tooma USA-le sisse 134 miljardit ja Euroopa Liidule 107 miljardit dollarit aastas.
"Me leiame, et praegu oleks ideaalne aeg vabakaubanduslepe allkirjastada, kuna me soovime, et globaalne kaubavahetus oleks võimalikult efektiivne ja tugev," sõnas Froman. Ta lisas, et kui lepet lähitulevikus ei sõlmita, siis ei pruugi see mitte kunagi teostuda.
Froman on selliseid väiteid Brexiti valguses ka varem teinud. Samas eile avaldatud intervjuu ajastatud ajaks, mil kõnelused osapoolte vahel jätkuvad ja 23. juunil toimuv Briti referendum terendab juba silmapiiril.
Endise Euroopa Komisjoni kõrge ametniku ja tänase Saksa Marshalli Fondi vanemnõuniku Michael Leighi sõnul võib vabakaubandusleppe sõlmimise Brexiti korral ära unustada. "USA peaks välja töötama uue välispoliitilise lähenemise suhtele EL-i võtmeriikidega ja seetõttu väheneks ka Ühendkuningriigi roll kaubavahetuses," rääkis Leigh.
Võimalik Brexit on eriti murelikuks teinud Berliini. Saksa parlamendi saadik Gunther Krichbaum, kes on kantsler Angela Merkeli lähiliitlane, ütles veebruaris, et kui Suurbritannia otsustab majandusliidust lahkuda, siis ootab Euroopat ees kaubandussõda, mille käigus kehtestatakse Saksamaale imporditavatele Suurbritannia eksportkaupadele kõrged tollitasud.
### Response:
USA kaubandusesindaja: Washington ei loo kahepoolseid kaubandussuhteid Londoniga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | IRL-i fraktsiooni esimees Madis Kübar ütles ERR-i uudisteportaalile, et Nool saab kindlasti tööga hakkama, aga see, kuidas ta valiti ei olnud korrektne. "Keskerakond lubas, et komisjoni esimehe koht on opositsiooni mehitada, aga et nad nüüd valisid välja selle inimese ise justkui mitte koalitsiooni seest, see kindlasti ilus ei ole," ütles Kübar.
Kübar loodab, et endine parteikaaslane säilitab komisjoni esimehena objektiivsuse. "Ma loodan, et ta suudab teha seda tööd korrektselt ja mitte lasta ennast mõjutada koalitsioonil. Aga muidugi seda välistada ei saa, sest Erki tegevus on seotud spordikooliga ja me teame, et linna toetus on huviala arendamise oluline abi," kommenteeris Kübar ja lisas, et täit usaldust Noolele IRL-il ei ole.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Anto Liivat rääkis, et volikogu esimees Kalev Kallo (KE) leidis oma sahtlist Erki Noole isikliku sooviavalduse. Lõpuks aga esitas Noole kandidatuuri keskfraktsiooni liige Lauri Laats.
"See kõik jättis üsna halva mulje. Küllap need asjad ikka sedapidi käisid, et kas Erki Nool ise palus end revisjonikomisjoni juhiks määrata või palus Keskerakond tal sinna asuda. Seal suurt vahet ei ole," arvas Liivat.
"Ma pigem olen mõnevõrra skeptiline selles osas, kas ja kuivõrd revisjonikomisjon Erki Noole juhtimisel on valmis ja suuteline täitma neid ülesandeid, mida revisjonikomisjon Tallinna linnavolikogu juures täitma peab," sõnas sotsiaaldemokraat.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Ants Leemets märkis eilses pressiteates, et sisuliselt valis Keskerakond endale meelepärase esimehe.
"Keskerakond näitab sellega, et on hakatud üle ostma opositsioonisaadikuid. Erki Nool on opositsiooniga hüvasti jätnud. Võime ainult ennustada, kes on järgmine," sõnas Leemets.
Revisjonikomisjoni esimehe puhul on ametikohaga, mis peaks kuuluma opositsiooni liikmele. Erki Nool oli kuni eelmise aasta lõpuni IRL-i liige. Praegu on ta volikogus endiselt IRL-i fraktsiooni liige.
ERR-i uudisteportaal küsis kommentaari ka Erki Noolelt. Lisame selle esimesel võimalusel. | Tallinna volikogu opositsioon ei usalda Erki Noolt revisjonikomisjoni esimehena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
IRL-i fraktsiooni esimees Madis Kübar ütles ERR-i uudisteportaalile, et Nool saab kindlasti tööga hakkama, aga see, kuidas ta valiti ei olnud korrektne. "Keskerakond lubas, et komisjoni esimehe koht on opositsiooni mehitada, aga et nad nüüd valisid välja selle inimese ise justkui mitte koalitsiooni seest, see kindlasti ilus ei ole," ütles Kübar.
Kübar loodab, et endine parteikaaslane säilitab komisjoni esimehena objektiivsuse. "Ma loodan, et ta suudab teha seda tööd korrektselt ja mitte lasta ennast mõjutada koalitsioonil. Aga muidugi seda välistada ei saa, sest Erki tegevus on seotud spordikooliga ja me teame, et linna toetus on huviala arendamise oluline abi," kommenteeris Kübar ja lisas, et täit usaldust Noolele IRL-il ei ole.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Anto Liivat rääkis, et volikogu esimees Kalev Kallo (KE) leidis oma sahtlist Erki Noole isikliku sooviavalduse. Lõpuks aga esitas Noole kandidatuuri keskfraktsiooni liige Lauri Laats.
"See kõik jättis üsna halva mulje. Küllap need asjad ikka sedapidi käisid, et kas Erki Nool ise palus end revisjonikomisjoni juhiks määrata või palus Keskerakond tal sinna asuda. Seal suurt vahet ei ole," arvas Liivat.
"Ma pigem olen mõnevõrra skeptiline selles osas, kas ja kuivõrd revisjonikomisjon Erki Noole juhtimisel on valmis ja suuteline täitma neid ülesandeid, mida revisjonikomisjon Tallinna linnavolikogu juures täitma peab," sõnas sotsiaaldemokraat.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Ants Leemets märkis eilses pressiteates, et sisuliselt valis Keskerakond endale meelepärase esimehe.
"Keskerakond näitab sellega, et on hakatud üle ostma opositsioonisaadikuid. Erki Nool on opositsiooniga hüvasti jätnud. Võime ainult ennustada, kes on järgmine," sõnas Leemets.
Revisjonikomisjoni esimehe puhul on ametikohaga, mis peaks kuuluma opositsiooni liikmele. Erki Nool oli kuni eelmise aasta lõpuni IRL-i liige. Praegu on ta volikogus endiselt IRL-i fraktsiooni liige.
ERR-i uudisteportaal küsis kommentaari ka Erki Noolelt. Lisame selle esimesel võimalusel.
### Response:
Tallinna volikogu opositsioon ei usalda Erki Noolt revisjonikomisjoni esimehena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainulaadse aktiivsusjälje koostamiseks näitas Sarah Laszio kaaslastega poolesajale täisealisele katseisikule 500 pilti, mis kujutasid kuulsusi nagu Anna Hathaway, elutuid objekte, näiteks pitsalõiku, ning sõnu nagu ''mõistatus''. Samal ajal jälgis töörühm 30 elektroodiga täiendatud elektroentsegfalograafiga, kuidas muutus seepeale nende aju elektriline aktiivsus esimeste millisekundite vältel. Uurimisalustel endil puudus ajavahemiku lühiduse tõttu võimalus seda teadlikult mõjutada.
Kogutud andmete täiendaval töötlemisel lahutati registreeritud aktiivsusest taustamüra ja destilleeriti sellest uurimisalusepõhiselt pildi põhituum. Täiendaval analüüsil leidis Laszio, et unikaalse biomeetrilise signaali koostamiseks piisas ka 27 pildist ja viiest sensorist. Viitekümment uurimisalust oli võimalik üksteisest eristada 100protsendilise täpsusega ka kümme kuud hiljem. Eelnevalt oli sama töörühm leidnud, et vaid tekstipõhise lähenemisega sai katsealustel vahet teha 97protsendilise täpsusega.
Laszio töörühm pole ainus, kes on üritanud rakendada isikutuvastuseks aju elektrilist aktiivsust. Muu hulgas on varem proovitud kõrgtehnoloogilise salasõnana kasutada konkreetse mälestuse või objekti meenutamisel nähtavat aktiivsust. Samas sai nende käigus selgeks, et aktiivsusmustrid moonduvad teistsuguse tuju või pelga hajali oleku mõjul selleks liiga palju.
Ajuteadlane nendib, et kasutatud meetodit ei hakata ilmselt kunagi rakendama väga laialdaselt. Samas märgib Laszio, et see oleks siiski turvalisem, kui isikutuvastuseks näiteks sõrmejälgede või võrkkesta kasutamine. Esimese saab rekonstrueerida juba näiteks piisava lahutusvõimega foto põhjal. Võrkkestajäljendit saab kasutada aga elus vaid ühe korra kuni selle varguseni.
Uurimus ilmus ajakirjas IEEE Transactions on Information Forensics and Security. | Sõrmejälgi võiks asendada ajujälg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainulaadse aktiivsusjälje koostamiseks näitas Sarah Laszio kaaslastega poolesajale täisealisele katseisikule 500 pilti, mis kujutasid kuulsusi nagu Anna Hathaway, elutuid objekte, näiteks pitsalõiku, ning sõnu nagu ''mõistatus''. Samal ajal jälgis töörühm 30 elektroodiga täiendatud elektroentsegfalograafiga, kuidas muutus seepeale nende aju elektriline aktiivsus esimeste millisekundite vältel. Uurimisalustel endil puudus ajavahemiku lühiduse tõttu võimalus seda teadlikult mõjutada.
Kogutud andmete täiendaval töötlemisel lahutati registreeritud aktiivsusest taustamüra ja destilleeriti sellest uurimisalusepõhiselt pildi põhituum. Täiendaval analüüsil leidis Laszio, et unikaalse biomeetrilise signaali koostamiseks piisas ka 27 pildist ja viiest sensorist. Viitekümment uurimisalust oli võimalik üksteisest eristada 100protsendilise täpsusega ka kümme kuud hiljem. Eelnevalt oli sama töörühm leidnud, et vaid tekstipõhise lähenemisega sai katsealustel vahet teha 97protsendilise täpsusega.
Laszio töörühm pole ainus, kes on üritanud rakendada isikutuvastuseks aju elektrilist aktiivsust. Muu hulgas on varem proovitud kõrgtehnoloogilise salasõnana kasutada konkreetse mälestuse või objekti meenutamisel nähtavat aktiivsust. Samas sai nende käigus selgeks, et aktiivsusmustrid moonduvad teistsuguse tuju või pelga hajali oleku mõjul selleks liiga palju.
Ajuteadlane nendib, et kasutatud meetodit ei hakata ilmselt kunagi rakendama väga laialdaselt. Samas märgib Laszio, et see oleks siiski turvalisem, kui isikutuvastuseks näiteks sõrmejälgede või võrkkesta kasutamine. Esimese saab rekonstrueerida juba näiteks piisava lahutusvõimega foto põhjal. Võrkkestajäljendit saab kasutada aga elus vaid ühe korra kuni selle varguseni.
Uurimus ilmus ajakirjas IEEE Transactions on Information Forensics and Security.
### Response:
Sõrmejälgi võiks asendada ajujälg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Getafel on pärast 34. vooru mängu tähistamiseks põhjust enam kui küll. Viimati liigas 17. jaanuaril võidurõõmu tunda saanud Madridi klubi suutis võõral väljakul üle mängida Real Sociedadi 2:1, vahendab Soccernet.ee. Endine Londoni Arsenali mängumees Carlos Vela viis võõrustajad 19. minutil juhtima, kuid poolajaks olid tablool Pablo Sarabia väravast 1:1 viiginumbrid. Mängusaatuse otsustas Alvaro Vazquez, kes realiseeris enda teenitud penalti kindlalt väravaks.
Teises kohtumises alistas Granada liiga punase laterna Levante koguni 5:1. Kübaratriki sai kirja Maroko mängija Youseff El Arabi. Granada tõusis võiduga neli vooru enne hooaja lõppu 17. kohale, mille säilitamisel jätkatakse kõrgseltskonnas ka järgmisel hooajal. | Getafe lõpetas kolmekuulise võiduta seeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Getafel on pärast 34. vooru mängu tähistamiseks põhjust enam kui küll. Viimati liigas 17. jaanuaril võidurõõmu tunda saanud Madridi klubi suutis võõral väljakul üle mängida Real Sociedadi 2:1, vahendab Soccernet.ee. Endine Londoni Arsenali mängumees Carlos Vela viis võõrustajad 19. minutil juhtima, kuid poolajaks olid tablool Pablo Sarabia väravast 1:1 viiginumbrid. Mängusaatuse otsustas Alvaro Vazquez, kes realiseeris enda teenitud penalti kindlalt väravaks.
Teises kohtumises alistas Granada liiga punase laterna Levante koguni 5:1. Kübaratriki sai kirja Maroko mängija Youseff El Arabi. Granada tõusis võiduga neli vooru enne hooaja lõppu 17. kohale, mille säilitamisel jätkatakse kõrgseltskonnas ka järgmisel hooajal.
### Response:
Getafe lõpetas kolmekuulise võiduta seeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Menuka seriaali kuues hooaeg linastub rohkem kui 170 riigis ning Eestisse jõuab see vähem kui 24 tundi pärast maailma esilinastust. Sarja tegijad on vihjanud, et sellel hooajal saab näha sarja seni suurimat ja võimsaimat võitlusstseeni, mille valmistamiseks kasutati rohkelt CGI tehnoloogiat.
Fakte "Troonide mängust":
1. "Troonide mängu" näol on tegemist maailma ühe kallima telesarjaga – ühe episoodi tootmine maksab keskmiselt kuus miljon dollarit. Sarja kalleim episood ("The Battle of Blackwater" – teise hooaja üheksas episood) maksis lausa kaheksa miljonit dollarit.
2. Sarja kuues hooaeg on filmitud Põhja-Iirimaal, Hispaanis, Horvaatias ja Islandil.
3. "Troonide mäng" on oluliselt tõstnud Põhja-Iirimaa külastatavust, tuues piirkonnale sisse hinnanguliselt sada miljonit dollarit. Piirkonna turismikeskused pakuvad ekskursioone enamikesse võttepaikadesse.
4. Sarjas Jon Snowd kehastava inglise näitleja Kit Haringtoni vanavanaisa leiutas väidetavalt veekloseti.
5. Rahvusvaheline meedia on ennustanud kuuendas hooajas 13 tegelase võimalikku surma. Sarja tegijad nimetavad algavat hooaega ka sarja kõige verisemaks.
6. Hodorit kehastav näitleja Kristian Nairn on üle kahe meetri pikk, olles sellega meeskonna pikim. Nairn oli enne sarja täiskohaga DJ.
7. Spetsiaalselt sarja jaoks loodud dothraki keele õppimiseks on tehtud mitmeid veebilehti ja raamatuid.
8. Sari võitis 2015. aastal 12 Emmy auhinda, lüües sellega auhinnagala senised rekordid. Kokku on sari viie aasta jooksul võitnud 190 erinevat auhinda, neist 26 Emmyd.
9. Sarja jaoks võidukaim 67. Emmy auhinnagala toimus samal päeval sarja autori George R. R. Martini 67. sünnipäevaga.
10. Sarja tegijate David Benioffi ja D. B. Weissi sõnul toodetakse sarja ühte hooaega kogu aasta. Nt viiendat hooaega filmiti viies riigis ja 240 päeva. Võttemeeskonda kuulus üle 1000 inimese, 166 osatäitja ning 5000 ekstra.
Eestis linastub maailma kõige oodatuma telesarja "Troonide mäng" ("Game of Thrones") kuues hooaeg 25. aprillil FOX kanalil algusega kell 22.00. | Vaata värskeid kaadreid "Troonide mängu" peagi algavast hooajast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Menuka seriaali kuues hooaeg linastub rohkem kui 170 riigis ning Eestisse jõuab see vähem kui 24 tundi pärast maailma esilinastust. Sarja tegijad on vihjanud, et sellel hooajal saab näha sarja seni suurimat ja võimsaimat võitlusstseeni, mille valmistamiseks kasutati rohkelt CGI tehnoloogiat.
Fakte "Troonide mängust":
1. "Troonide mängu" näol on tegemist maailma ühe kallima telesarjaga – ühe episoodi tootmine maksab keskmiselt kuus miljon dollarit. Sarja kalleim episood ("The Battle of Blackwater" – teise hooaja üheksas episood) maksis lausa kaheksa miljonit dollarit.
2. Sarja kuues hooaeg on filmitud Põhja-Iirimaal, Hispaanis, Horvaatias ja Islandil.
3. "Troonide mäng" on oluliselt tõstnud Põhja-Iirimaa külastatavust, tuues piirkonnale sisse hinnanguliselt sada miljonit dollarit. Piirkonna turismikeskused pakuvad ekskursioone enamikesse võttepaikadesse.
4. Sarjas Jon Snowd kehastava inglise näitleja Kit Haringtoni vanavanaisa leiutas väidetavalt veekloseti.
5. Rahvusvaheline meedia on ennustanud kuuendas hooajas 13 tegelase võimalikku surma. Sarja tegijad nimetavad algavat hooaega ka sarja kõige verisemaks.
6. Hodorit kehastav näitleja Kristian Nairn on üle kahe meetri pikk, olles sellega meeskonna pikim. Nairn oli enne sarja täiskohaga DJ.
7. Spetsiaalselt sarja jaoks loodud dothraki keele õppimiseks on tehtud mitmeid veebilehti ja raamatuid.
8. Sari võitis 2015. aastal 12 Emmy auhinda, lüües sellega auhinnagala senised rekordid. Kokku on sari viie aasta jooksul võitnud 190 erinevat auhinda, neist 26 Emmyd.
9. Sarja jaoks võidukaim 67. Emmy auhinnagala toimus samal päeval sarja autori George R. R. Martini 67. sünnipäevaga.
10. Sarja tegijate David Benioffi ja D. B. Weissi sõnul toodetakse sarja ühte hooaega kogu aasta. Nt viiendat hooaega filmiti viies riigis ja 240 päeva. Võttemeeskonda kuulus üle 1000 inimese, 166 osatäitja ning 5000 ekstra.
Eestis linastub maailma kõige oodatuma telesarja "Troonide mäng" ("Game of Thrones") kuues hooaeg 25. aprillil FOX kanalil algusega kell 22.00.
### Response:
Vaata värskeid kaadreid "Troonide mängu" peagi algavast hooajast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pane tuli põlema.
Teooriad on ehitised ja vahel need logisevad täiega,
mõtted on taimed ja kannavad vilja,
mägi on inimene ja teda saab vallutada,
kurb on kitsas ja õnnelik lai,
mõistmine on nägemine, nägemine on puudutamine,
probleemid on tahked objektid, mis lahustuvad,
tundmatu on ülal, miskit on õhus,
aeg on raha ja tähtis on suur.
Näed nüüd kuidas ma seda mõtlesin.*
*koostatud George Lakoff’i ja Mark Johnson’i raamatu "Metafoorid, mille järgi me elame" ainetel
Näituse "Hirmus ilus torukael" keskmes on katakreesi mõiste rakendamine visuaalse materjali teenistusse. Katakrees on kahe metafoori kokkupõrge, taotuslik apsakas millegi rõhutamiseks, kus sobimatud mõisted ühendatakse sõna tavapärast kasutust eirates. Kummaline, ebatavaline, võõramaine võrdlus või assotsatsioon kahe täiesti erineva asja vahel.
Metafoorid mängivad olulist rolli selles, mis on meie jaoks reaalne. Tegemist pole pelgalt retoorilise võttega vaid reaalsust vormiva ja argikäitumist mõjutava troobiga.
Sõnade tähendus ei tulene nende sarnasusest maailmaga. Fotot peaks pigem vaatma kui iseseisevat objekti ja vähem kui taasesitust. "Hirmus ilus torukael"on uudishimulik meelevaldne võte peaaegu poolikute lugude rääkimiseks, valmis objektide suuna muutmiseks sõltuvalt sellest kes asetseb kelle kõrval ja millised silmad seda vaatavad.
Sigrid Viir on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna ja tegutseb lisaks sooloprojektidele aktiivselt ka kunstnike rühmituse Visible Solutions OÜ liikmena, millega osales 9. Manifesta nüüdiskunsti biennaalil Genkis. Kunstnikuna huvitavad teda sotsiaalsed kokkulepped, moraalinormid ja reeglid, mis on vaikimisi "igapäevasteks tööriistadeks", mida ühiskonnas toimimiseks tarbitakse, kuid mille kasutamine jääb tihtilugu märkamatuks, sest need on liialt omaks võetud. Viir kasutab loomingus fotograafia, installatsiooni ja video elemente. 2011. aastal oli ta nomineeritud kunstipreemiale Köler Prize, 2013. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali kunstivaldkonna aastapreemia.
Näitus jääb avatuks 14. maini 2016. | Sigrid Viiri isikunäitus visualiseerib metafooride põrkumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pane tuli põlema.
Teooriad on ehitised ja vahel need logisevad täiega,
mõtted on taimed ja kannavad vilja,
mägi on inimene ja teda saab vallutada,
kurb on kitsas ja õnnelik lai,
mõistmine on nägemine, nägemine on puudutamine,
probleemid on tahked objektid, mis lahustuvad,
tundmatu on ülal, miskit on õhus,
aeg on raha ja tähtis on suur.
Näed nüüd kuidas ma seda mõtlesin.*
*koostatud George Lakoff’i ja Mark Johnson’i raamatu "Metafoorid, mille järgi me elame" ainetel
Näituse "Hirmus ilus torukael" keskmes on katakreesi mõiste rakendamine visuaalse materjali teenistusse. Katakrees on kahe metafoori kokkupõrge, taotuslik apsakas millegi rõhutamiseks, kus sobimatud mõisted ühendatakse sõna tavapärast kasutust eirates. Kummaline, ebatavaline, võõramaine võrdlus või assotsatsioon kahe täiesti erineva asja vahel.
Metafoorid mängivad olulist rolli selles, mis on meie jaoks reaalne. Tegemist pole pelgalt retoorilise võttega vaid reaalsust vormiva ja argikäitumist mõjutava troobiga.
Sõnade tähendus ei tulene nende sarnasusest maailmaga. Fotot peaks pigem vaatma kui iseseisevat objekti ja vähem kui taasesitust. "Hirmus ilus torukael"on uudishimulik meelevaldne võte peaaegu poolikute lugude rääkimiseks, valmis objektide suuna muutmiseks sõltuvalt sellest kes asetseb kelle kõrval ja millised silmad seda vaatavad.
Sigrid Viir on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna ja tegutseb lisaks sooloprojektidele aktiivselt ka kunstnike rühmituse Visible Solutions OÜ liikmena, millega osales 9. Manifesta nüüdiskunsti biennaalil Genkis. Kunstnikuna huvitavad teda sotsiaalsed kokkulepped, moraalinormid ja reeglid, mis on vaikimisi "igapäevasteks tööriistadeks", mida ühiskonnas toimimiseks tarbitakse, kuid mille kasutamine jääb tihtilugu märkamatuks, sest need on liialt omaks võetud. Viir kasutab loomingus fotograafia, installatsiooni ja video elemente. 2011. aastal oli ta nomineeritud kunstipreemiale Köler Prize, 2013. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali kunstivaldkonna aastapreemia.
Näitus jääb avatuks 14. maini 2016.
### Response:
Sigrid Viiri isikunäitus visualiseerib metafooride põrkumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pensionifondides asuvad miljardid eurod oleks hea kapitaliallikas, millega suunata Eesti üldist majandusarengut, kuid Eesti pensionifondid seda rolli praktiliselt ei täida, seisab kaubanduskoja kirjas rahandusministeeriumile.
Eesti siseriiklik õigus pensionifondide jaoks välisinvesteeringute tegemisel piiranguid ei sea, ehkki vajadust suurendada kohalikke investeeringuid rõhutati ka mullu juulis vastu võetud investeerimisfondide seaduse eelnõu seletuskirjas.
Seadusega viidi sisse küll mitmeid meetmeid, mille abil loodetakse investeerimist muuta tõhusamaks ja lihtsamaks, kuid kaubanduskoja hinnangul ei saavuta tehtud muudatused oma peamist eesmärki, suurendada kohalikke investeeringuid, ilma täiendavate meetmeteta.
Seevastu Euroopa Liidu direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse piirata pensionifondide välisinvesteeringuid, nähes ette, et EL liikmesriigid võivad siseriiklikult seada piirangu, millega takistatakse vastavatel asutustel investeerida sellistesse varadesse enam kui 30%.
Mitmed EL-i riigid piiravad
2015. aastal avaldatud uurimus tõi välja, et Euroopas on pensionifondidel madalaim välisinvesteeringute tase Poolas (1%), järgnevad Saksamaa (12%), Tšehhi (12%), Rootsi (17%) ja Hispaania (17%).
Saksamaa on kehtestanud seadusega reegli, mille kohaselt peavad nende pensionifondide poolt tehtud välisinvesteeringud olema mõistlikul tasemel ning seda hinnatakse jooksvalt. Näiteks Poolas kehtib pensionifondide välisinvesteeringute maksimaalse mahu piirang 30%.
Seega on EL õiguse kohaselt piirangud pensionifondidest tehtavatele välisinvesteeringutele teatud tingimustel lubatud ning liikmesriigid on seda erineval moel ka rakendanud.
Kaubanduskoda on seisukohal, et ka Eestis tuleks kaaluda kohustuslike pensionifondide varadest tehtavatele välisinvesteeringutele teatud piirangute seadmist või tuleks leida muid lahendusi kodumaiste investeeringute osakaalu tõstmiseks.
2014. aasta kohta välja toodud statistika kohaselt on pensionifondide varadest Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritud 3,1%. Ülejäänud osa Eesti investeeringutest moodustavad erinevad Eestis registreeritud fondid, millest suurema osa moodustavad kinnisvarafondid.
Seega on kokku investeeritud Eestisse umbes 5,4% II samba pensionifondide varadest (hoiuseid arvesse võtmata).
Eesti majandusse investeeritu võiks tõusta 45%-ni
Kaubanduskoda pakub, et siseriiklike investeeringute taset võiks meetmete abil tõsta sujuvalt, pidades silmas eesmärki, et pensionifondide investeeringute osakaal Eesti majandusse oleks tänase 5,4% asemel 2017. aasta lõpuks vähemalt 15%, 2018. aastaks vähemalt 25%, 2019. aastaks vähemalt 35% ning 2020 aastaks vähemalt 45%.
"Loodame, et peate võimalikuks meie tähelepanekuid arvesse võtta ning kaalute vastavate muudatuste rakendamist esimesel võimalusel, eesmärgiga töötada alternatiivsed lahendused välja lähikuudel," kirjutas kaubanduskoja juht Toomas Luman rahandusministrile. | Pensionifondide raha väljavool Eestist vajaks kaubanduskoja arvates piirangut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pensionifondides asuvad miljardid eurod oleks hea kapitaliallikas, millega suunata Eesti üldist majandusarengut, kuid Eesti pensionifondid seda rolli praktiliselt ei täida, seisab kaubanduskoja kirjas rahandusministeeriumile.
Eesti siseriiklik õigus pensionifondide jaoks välisinvesteeringute tegemisel piiranguid ei sea, ehkki vajadust suurendada kohalikke investeeringuid rõhutati ka mullu juulis vastu võetud investeerimisfondide seaduse eelnõu seletuskirjas.
Seadusega viidi sisse küll mitmeid meetmeid, mille abil loodetakse investeerimist muuta tõhusamaks ja lihtsamaks, kuid kaubanduskoja hinnangul ei saavuta tehtud muudatused oma peamist eesmärki, suurendada kohalikke investeeringuid, ilma täiendavate meetmeteta.
Seevastu Euroopa Liidu direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse piirata pensionifondide välisinvesteeringuid, nähes ette, et EL liikmesriigid võivad siseriiklikult seada piirangu, millega takistatakse vastavatel asutustel investeerida sellistesse varadesse enam kui 30%.
Mitmed EL-i riigid piiravad
2015. aastal avaldatud uurimus tõi välja, et Euroopas on pensionifondidel madalaim välisinvesteeringute tase Poolas (1%), järgnevad Saksamaa (12%), Tšehhi (12%), Rootsi (17%) ja Hispaania (17%).
Saksamaa on kehtestanud seadusega reegli, mille kohaselt peavad nende pensionifondide poolt tehtud välisinvesteeringud olema mõistlikul tasemel ning seda hinnatakse jooksvalt. Näiteks Poolas kehtib pensionifondide välisinvesteeringute maksimaalse mahu piirang 30%.
Seega on EL õiguse kohaselt piirangud pensionifondidest tehtavatele välisinvesteeringutele teatud tingimustel lubatud ning liikmesriigid on seda erineval moel ka rakendanud.
Kaubanduskoda on seisukohal, et ka Eestis tuleks kaaluda kohustuslike pensionifondide varadest tehtavatele välisinvesteeringutele teatud piirangute seadmist või tuleks leida muid lahendusi kodumaiste investeeringute osakaalu tõstmiseks.
2014. aasta kohta välja toodud statistika kohaselt on pensionifondide varadest Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritud 3,1%. Ülejäänud osa Eesti investeeringutest moodustavad erinevad Eestis registreeritud fondid, millest suurema osa moodustavad kinnisvarafondid.
Seega on kokku investeeritud Eestisse umbes 5,4% II samba pensionifondide varadest (hoiuseid arvesse võtmata).
Eesti majandusse investeeritu võiks tõusta 45%-ni
Kaubanduskoda pakub, et siseriiklike investeeringute taset võiks meetmete abil tõsta sujuvalt, pidades silmas eesmärki, et pensionifondide investeeringute osakaal Eesti majandusse oleks tänase 5,4% asemel 2017. aasta lõpuks vähemalt 15%, 2018. aastaks vähemalt 25%, 2019. aastaks vähemalt 35% ning 2020 aastaks vähemalt 45%.
"Loodame, et peate võimalikuks meie tähelepanekuid arvesse võtta ning kaalute vastavate muudatuste rakendamist esimesel võimalusel, eesmärgiga töötada alternatiivsed lahendused välja lähikuudel," kirjutas kaubanduskoja juht Toomas Luman rahandusministrile.
### Response:
Pensionifondide raha väljavool Eestist vajaks kaubanduskoja arvates piirangut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha sai belglane Timothy Dupont (Verandas Willems) ning kolmas oli itaallane Metteo Pelucchi (IAM). Kolmapäeval etapi võitnud Mark Cavendish (Dimension Data) pidi leppima 4. kohaga, vahendab Rattauudised.ee.
Kokkuvõttes tõusis Nizzolo taas liidriks. Cavendish on teisel kohal ning Dupont tõusis kolmandaks. Räim asub 133. kohal, liidrist maas 8.24. | Horvaatias etapivõit taas Nizzolole, Räim 138. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha sai belglane Timothy Dupont (Verandas Willems) ning kolmas oli itaallane Metteo Pelucchi (IAM). Kolmapäeval etapi võitnud Mark Cavendish (Dimension Data) pidi leppima 4. kohaga, vahendab Rattauudised.ee.
Kokkuvõttes tõusis Nizzolo taas liidriks. Cavendish on teisel kohal ning Dupont tõusis kolmandaks. Räim asub 133. kohal, liidrist maas 8.24.
### Response:
Horvaatias etapivõit taas Nizzolole, Räim 138. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kangert võttis otsustava rünnaku ette umbes kaks kilomeetrit enne lõppu ja finišeeris uhkes üksinduses, edestades jälitajaid kümne sekundiga.
„See oli sõidus surnud hetk, sain aru, et see on õige aeg ründamiseks ja mul oli õigus,” kommenteeris Kangert Astana kodulehekülje vahendusel. „Tahan tänada enda tiimikaaslast Jakob Fuglsangi, kes proovis rünnakut enne mind ja sellega sundis ta konkurente pingutama. Vaatasin nende nägusid ja sain aru, et nad on nii väsinud, seega, kui oli jäänud kaks kilomeetrit, otsustasin minna.”
„Ma pole 2012. aastast alates suurt võitu saanud – siis võitsin Šveitsi velotuuril etapi – ja pean tänama meeskonda ning Aleksandr Vinokurovit, et nad on mind alati usaldanud,” lisas Kangert.
Kangert kaotab velotuuri üldliidrile, hispaanlasele Mikel Landale kaheksa sekundiga, Fuglsang on üldarvestuses kolmas, kaotades kümne sekundiga.
Trentino velotuur lõpeb täna 160,9 km pikkuse mägise etapiga. | Kangert lõpurünnakust: see oli sõidus surnud hetk, konkurendid olid väsinud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kangert võttis otsustava rünnaku ette umbes kaks kilomeetrit enne lõppu ja finišeeris uhkes üksinduses, edestades jälitajaid kümne sekundiga.
„See oli sõidus surnud hetk, sain aru, et see on õige aeg ründamiseks ja mul oli õigus,” kommenteeris Kangert Astana kodulehekülje vahendusel. „Tahan tänada enda tiimikaaslast Jakob Fuglsangi, kes proovis rünnakut enne mind ja sellega sundis ta konkurente pingutama. Vaatasin nende nägusid ja sain aru, et nad on nii väsinud, seega, kui oli jäänud kaks kilomeetrit, otsustasin minna.”
„Ma pole 2012. aastast alates suurt võitu saanud – siis võitsin Šveitsi velotuuril etapi – ja pean tänama meeskonda ning Aleksandr Vinokurovit, et nad on mind alati usaldanud,” lisas Kangert.
Kangert kaotab velotuuri üldliidrile, hispaanlasele Mikel Landale kaheksa sekundiga, Fuglsang on üldarvestuses kolmas, kaotades kümne sekundiga.
Trentino velotuur lõpeb täna 160,9 km pikkuse mägise etapiga.
### Response:
Kangert lõpurünnakust: see oli sõidus surnud hetk, konkurendid olid väsinud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarbimist mõjutas keskmine õhutemperatuur, mis oli märtsis kahe kraadi võrra jahedam kui aasta tagasi, ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster ERR.ee-le.
Sisemaine elektritoodang oli märtsis kokku 672 gigavatt-tundi. Eesti elektribilanss oli 98 gigavatt-tunni ulatuses defitsiidis ja märtsikuu tundidest 75 protsendil toimus elektrienergia import. Eesti elektritootjad katsid sisemaisest elektritarbimisest 87 protsenti. Elektrisüsteemi läbinud transiitvood kasvasid aastases võrdluses 14 protsenti 455 gigavatt-tunnini.
Taastuvatest allikatest toodetud 107 gigavatt-tundi elektrienergiat oli möödunud aasta sama ajaga võrreldes 28 protsenti vähem. Enim ehk 52 protsenti langes kehvemate tuuleolude tõttu tuuleelektrijaamade toodang. Märtsikuu sisemaisest elektritarbimisest moodustas taastuvenergia 13 protsenti.
Baltikumis vähenes elektritootmine märtsis kokku kümnendiku võrra ning tarbimine ühe protsendi. Summaarne defitsiit Balti riikides süvenes 23 protsenti 796 gigavatt-tunnini, mis moodustas kolme riigi tarbimisest 36 protsenti.
Läti elektritoodang kahanes eelmise aasta märtsiga võrreldes viis protsenti, moodustades kokku 578 gigavatt-tundi. Elektritarbimine kerkis Lätis kaks protsenti 640 gigavatt-tunnini ning kuu elektribilansi defitsiidiks kujunes 62 gigavatt-tundi. Läti elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli 90 protsenti.
NordBalt ühenduse lisandumisega vähenes elektritoodang Leedus enam kui neljandiku võrra 181 gigavatt-tunnini, elektritarbimine langes kuus protsenti 816 gigavatt-tunnini. Leedu elektribilansi defitsiit kasvas kaks protsenti 635 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus sisemaise tarbimise katmisel oli 22 protsenti.
Põhjamaade summaarne elektritoodang kasvas märtsis aastases arvestuses neli protsenti ja kogutarbimine kaks protsenti. Märtsikuu elektribilanss oli Põhjamaades 1494 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis. Rootsi ja Norra olid tavapäraselt elektrit eksportivad ning Taani ja Soome elektrit importivad süsteemid. | Elektritarbimine kasvas märtsis kolm protsenti, tootmine langes kümnendiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarbimist mõjutas keskmine õhutemperatuur, mis oli märtsis kahe kraadi võrra jahedam kui aasta tagasi, ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster ERR.ee-le.
Sisemaine elektritoodang oli märtsis kokku 672 gigavatt-tundi. Eesti elektribilanss oli 98 gigavatt-tunni ulatuses defitsiidis ja märtsikuu tundidest 75 protsendil toimus elektrienergia import. Eesti elektritootjad katsid sisemaisest elektritarbimisest 87 protsenti. Elektrisüsteemi läbinud transiitvood kasvasid aastases võrdluses 14 protsenti 455 gigavatt-tunnini.
Taastuvatest allikatest toodetud 107 gigavatt-tundi elektrienergiat oli möödunud aasta sama ajaga võrreldes 28 protsenti vähem. Enim ehk 52 protsenti langes kehvemate tuuleolude tõttu tuuleelektrijaamade toodang. Märtsikuu sisemaisest elektritarbimisest moodustas taastuvenergia 13 protsenti.
Baltikumis vähenes elektritootmine märtsis kokku kümnendiku võrra ning tarbimine ühe protsendi. Summaarne defitsiit Balti riikides süvenes 23 protsenti 796 gigavatt-tunnini, mis moodustas kolme riigi tarbimisest 36 protsenti.
Läti elektritoodang kahanes eelmise aasta märtsiga võrreldes viis protsenti, moodustades kokku 578 gigavatt-tundi. Elektritarbimine kerkis Lätis kaks protsenti 640 gigavatt-tunnini ning kuu elektribilansi defitsiidiks kujunes 62 gigavatt-tundi. Läti elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli 90 protsenti.
NordBalt ühenduse lisandumisega vähenes elektritoodang Leedus enam kui neljandiku võrra 181 gigavatt-tunnini, elektritarbimine langes kuus protsenti 816 gigavatt-tunnini. Leedu elektribilansi defitsiit kasvas kaks protsenti 635 gigavatt-tunnini. Kohalike elektrijaamade osalus sisemaise tarbimise katmisel oli 22 protsenti.
Põhjamaade summaarne elektritoodang kasvas märtsis aastases arvestuses neli protsenti ja kogutarbimine kaks protsenti. Märtsikuu elektribilanss oli Põhjamaades 1494 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis. Rootsi ja Norra olid tavapäraselt elektrit eksportivad ning Taani ja Soome elektrit importivad süsteemid.
### Response:
Elektritarbimine kasvas märtsis kolm protsenti, tootmine langes kümnendiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Album "Patience" on pikaajalise töö ja kannatlikkuse vili. Koostöös produtsent Martin Kuudiga valminud plaat koosneb kaheksast loost, mis viivad kuulaja teekonnale eepilistest staadionihümnidest kõige underground ’imate reivipidudeni.
Bändi poolt signeeritud albumeid ning esitluskontserdi pileteid saab osta eelmüügist.
Rohkem infot leiab ürituse lehelt. | I Wear* Experiment esitleb oma debüütalbumit suurejoonelise kontserdiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Album "Patience" on pikaajalise töö ja kannatlikkuse vili. Koostöös produtsent Martin Kuudiga valminud plaat koosneb kaheksast loost, mis viivad kuulaja teekonnale eepilistest staadionihümnidest kõige underground ’imate reivipidudeni.
Bändi poolt signeeritud albumeid ning esitluskontserdi pileteid saab osta eelmüügist.
Rohkem infot leiab ürituse lehelt.
### Response:
I Wear* Experiment esitleb oma debüütalbumit suurejoonelise kontserdiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalseeria viiendas mängus koduliiga suurimat konkurenti Bleiburgi SK Posojilnica Aich/Dobi võõrustanud Tirol pidi avageimi võitmiseks tõsiselt pingutama, kui 25:25 viigiseisult nopiti siiski kaks järjestikust punkti. Mängu lõpuks särasid tablool kodupubliku lemmiku 3:0 (25, 18, 19) võidunumbrid, millega asuti seeriat taaskord juhtima, kirjutab volley.ee.
Rünnakul harvanähtava 70-protsendilise (33-st 23) efektiivsusega tegutsenud Renee Teppan kogus üleplatsimängijana 23 (+20) punkti. Seejuures ei eksinud Eesti koondislane rünnakul kordagi, vaid pallingul kogunes kolm viga.
Teppani sõnul parandas Tirol võrreldes eelmise vastasseisuga oluliselt pallingu vastuvõttu: „Mäng algas nii, nagu oli oodata, et vastane alustab eelmise mängu võidu pealt enesekindlalt. Esimeses geimis tuli lihtsalt tegeleda kannatamisega, kuna Aich/Dobil õnnestusid kõik elemendid. Nende kahjuks ei olnud ka meil kehv päev. Kahes järgnevas geimis pudenesid nad juba geimi keskpaigas. Selgelt paranes meie meeskonna pallingu vastuvõtt, mis eelnevas kohtumises oli lubamatult madal, kõigest 30 protsenti. Üsna kiirelt sai selgeks ka see, et rünnak jääb selles mängus puhtalt minu peale ning nurgaründajad annavad oma parima vastuvõtul. Tavaliselt sellise ühemehe-show’ga kaugele ei purjeta, kuid eile ei suutnud Aich/Dob mind lõpuni pidurdada.”
„Raskem ülesanne ootab meid ees laupäeval võõrsil, kui on esimene reaalne võimalus seeria ära lõpetada. Tuleb kolmas väga pikk reis lühikese aja jooksul vastase karukoopasse, mis on kindlasti puupüsti vastasmeeskonna fänne täis. Tähtis on see, et viimase võidu järel oli meeste silmis jälle rõõm ning usun, et kõik on valmis minema seeriat lõpetama. Olin mänguks hästi häälestatud. Esimeses geimis hoidsin tegelikult isegi natukene tagasi kerge õlahäda tõttu, kuid õnneks adrenaliin on valu rohi ja see toimis. Ka sidemängijaga mõistsime teineteist keskmisest paremini. Pilvedesse ma aga kindlasti hõljuma ei jää, sest järgmises mängus võõrsil ei ole lihtsat jalutuskäiku oodata,” lisas eestlane.
Nelja võiduni peetava finaalseeria kuues vaatus on kavas laupäeval Bleiburgis. | Rünnakul pidurdamatu olnud Teppan vedas Tiroli finaalseeriat juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalseeria viiendas mängus koduliiga suurimat konkurenti Bleiburgi SK Posojilnica Aich/Dobi võõrustanud Tirol pidi avageimi võitmiseks tõsiselt pingutama, kui 25:25 viigiseisult nopiti siiski kaks järjestikust punkti. Mängu lõpuks särasid tablool kodupubliku lemmiku 3:0 (25, 18, 19) võidunumbrid, millega asuti seeriat taaskord juhtima, kirjutab volley.ee.
Rünnakul harvanähtava 70-protsendilise (33-st 23) efektiivsusega tegutsenud Renee Teppan kogus üleplatsimängijana 23 (+20) punkti. Seejuures ei eksinud Eesti koondislane rünnakul kordagi, vaid pallingul kogunes kolm viga.
Teppani sõnul parandas Tirol võrreldes eelmise vastasseisuga oluliselt pallingu vastuvõttu: „Mäng algas nii, nagu oli oodata, et vastane alustab eelmise mängu võidu pealt enesekindlalt. Esimeses geimis tuli lihtsalt tegeleda kannatamisega, kuna Aich/Dobil õnnestusid kõik elemendid. Nende kahjuks ei olnud ka meil kehv päev. Kahes järgnevas geimis pudenesid nad juba geimi keskpaigas. Selgelt paranes meie meeskonna pallingu vastuvõtt, mis eelnevas kohtumises oli lubamatult madal, kõigest 30 protsenti. Üsna kiirelt sai selgeks ka see, et rünnak jääb selles mängus puhtalt minu peale ning nurgaründajad annavad oma parima vastuvõtul. Tavaliselt sellise ühemehe-show’ga kaugele ei purjeta, kuid eile ei suutnud Aich/Dob mind lõpuni pidurdada.”
„Raskem ülesanne ootab meid ees laupäeval võõrsil, kui on esimene reaalne võimalus seeria ära lõpetada. Tuleb kolmas väga pikk reis lühikese aja jooksul vastase karukoopasse, mis on kindlasti puupüsti vastasmeeskonna fänne täis. Tähtis on see, et viimase võidu järel oli meeste silmis jälle rõõm ning usun, et kõik on valmis minema seeriat lõpetama. Olin mänguks hästi häälestatud. Esimeses geimis hoidsin tegelikult isegi natukene tagasi kerge õlahäda tõttu, kuid õnneks adrenaliin on valu rohi ja see toimis. Ka sidemängijaga mõistsime teineteist keskmisest paremini. Pilvedesse ma aga kindlasti hõljuma ei jää, sest järgmises mängus võõrsil ei ole lihtsat jalutuskäiku oodata,” lisas eestlane.
Nelja võiduni peetava finaalseeria kuues vaatus on kavas laupäeval Bleiburgis.
### Response:
Rünnakul pidurdamatu olnud Teppan vedas Tiroli finaalseeriat juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti näitlejad Piret Krumm ja Katariina Tamm liiguvad, nagu paljud teised, tööotsingul põhja poole. Täpsemalt jõuavad nad Naissaarele, kus kohtuvad ootamatult Nargen Opera instrumentaalansambliga. Katariinale meeldib muusika väga ja Piret oskab natuke laulda ka.
"Tüdrukud ei nuta" on Kinoteatri algupärane klassikaline muusikaline komöödia, mida mängitakse vaid suvel ja Naissaarel. Pühendatud kõigile, kes tahaksid pidevalt olla kusagil mujal. Enese eest põgenemine ei ole kunagi olnud nii lihtne.
Piletid on müügil alates 2. maist Piletilevi müügikohtades. Naissaarele viib publiku Tallinnast Lennusadamast väljuv aurik "Katharina". Ka sellel aastal on võimalus osta piletid nii transpordiga kui ilma.
Laval: Piret Krumm (Eesti Draamateater), Katariina Tamm (Nukuteater) ja Nargen Opera instrumentaalansambel
Lava taga: Paavo Piik, Paul Piik, Rasmus Puur, Jarek Kasar, Tõnu Kaljuste.
Nargen Opera instrumentaalansambli koosseisus saab näha ka saate "Klassikatähed" 2016 hooaja võitjat Sten Heinoja. | "Tüdrukud ei nuta" tuleb ka sel aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti näitlejad Piret Krumm ja Katariina Tamm liiguvad, nagu paljud teised, tööotsingul põhja poole. Täpsemalt jõuavad nad Naissaarele, kus kohtuvad ootamatult Nargen Opera instrumentaalansambliga. Katariinale meeldib muusika väga ja Piret oskab natuke laulda ka.
"Tüdrukud ei nuta" on Kinoteatri algupärane klassikaline muusikaline komöödia, mida mängitakse vaid suvel ja Naissaarel. Pühendatud kõigile, kes tahaksid pidevalt olla kusagil mujal. Enese eest põgenemine ei ole kunagi olnud nii lihtne.
Piletid on müügil alates 2. maist Piletilevi müügikohtades. Naissaarele viib publiku Tallinnast Lennusadamast väljuv aurik "Katharina". Ka sellel aastal on võimalus osta piletid nii transpordiga kui ilma.
Laval: Piret Krumm (Eesti Draamateater), Katariina Tamm (Nukuteater) ja Nargen Opera instrumentaalansambel
Lava taga: Paavo Piik, Paul Piik, Rasmus Puur, Jarek Kasar, Tõnu Kaljuste.
Nargen Opera instrumentaalansambli koosseisus saab näha ka saate "Klassikatähed" 2016 hooaja võitjat Sten Heinoja.
### Response:
"Tüdrukud ei nuta" tuleb ka sel aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjas Science avaldatud uurimus osutab, et niisuguseid andmeid pole meil kaugeltki piisavalt. Meil puudub tähtsat informatsiooni selliste elurikkuse ohutegurite kohta nagu võõrliigid, metsaraie, salaküttimine ja salakaubandus.
Viimased kaks aastat on püüdnud sedalaadi andmete kvaliteeti ühistöös hinnata 18 tuntud keskkonnaorganisatsiooni. Ligi 300 vaadeldud andmebaasist vastas ainult viis protsenti kriteeriumile olla ühekorraga nii vabalt kätte saadav, ajakohane, piisavalt üksikasjalik kui ka usaldusväärne.
Uuringu põhiautor, tarkvarafirma Microsoft keskkonnauuringute juht Lucas Joppa ütles, et kuigi elame suurte andmehulkade ajastul, on meil üllatavalt vähe teadmisi maailma elurikkust ähvardavate ohtude kohta.
Autorid avaldavad aga lootust, et nende uuring, mille on avaldanud tuntud teadusajakiri Science, aitab nüüd andmekehvust teadvustada ja kehutab asjaomaseid isikuid leidma senisest paremaid viise, kuidas liikide ja ökosüsteemide ohutegurite andmestikku koguda ja käidelda. | Paremad andmed aitaksid liigikadu peatada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjas Science avaldatud uurimus osutab, et niisuguseid andmeid pole meil kaugeltki piisavalt. Meil puudub tähtsat informatsiooni selliste elurikkuse ohutegurite kohta nagu võõrliigid, metsaraie, salaküttimine ja salakaubandus.
Viimased kaks aastat on püüdnud sedalaadi andmete kvaliteeti ühistöös hinnata 18 tuntud keskkonnaorganisatsiooni. Ligi 300 vaadeldud andmebaasist vastas ainult viis protsenti kriteeriumile olla ühekorraga nii vabalt kätte saadav, ajakohane, piisavalt üksikasjalik kui ka usaldusväärne.
Uuringu põhiautor, tarkvarafirma Microsoft keskkonnauuringute juht Lucas Joppa ütles, et kuigi elame suurte andmehulkade ajastul, on meil üllatavalt vähe teadmisi maailma elurikkust ähvardavate ohtude kohta.
Autorid avaldavad aga lootust, et nende uuring, mille on avaldanud tuntud teadusajakiri Science, aitab nüüd andmekehvust teadvustada ja kehutab asjaomaseid isikuid leidma senisest paremaid viise, kuidas liikide ja ökosüsteemide ohutegurite andmestikku koguda ja käidelda.
### Response:
Paremad andmed aitaksid liigikadu peatada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ennekõike on meil heameel, et veteranide toetamine ja tunnustamine läheb nii paljudele Eesti inimestele korda. Veel võib sinilillekandja heameelt tunda selle üle, et iga lillemärgi ostuga aitate Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingul abistada nii vigastatud veterane ja nende lähedasi kui teisi abivajajaid ühiskonnas. Siiras tänu kõigile, kes on oma panuse andnud ja veterane sinilillega tunnustavad," ütles tänavu aasta allohvitseri tiitli pälvinud vanemveebel ja veteran Rando Randveer Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingust.
Ühing toetab saadud annetustest veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas.
Näiteks on sel aastal plaanis soetada Pärnu haigla taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade, toetada mittetulundusühingut Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega ning Eesti Füsioterapeutide Liitu vigastatud veteranide abistamise koolituste läbiviimisel.
"Esmakordselt langeb 23. aprillil tähistatav veteranipäev nädalavahetuse päevale, loodame, et see võimaldab veel enamatel inimestel tulla homme koos veteranidega rokkima Vabaduse väljakul toimuvale kontserdile Veteranirock. Sinililled on ka kohal," lisas Randveer.
Lisaks sinilillemärgi ja teiste toodete soetamisele saab heategevuskampaania eesmärgi heaks teha annetuse ka veebis ja helistades annetusnumbril 900 23 04. Täpsem info www.annameau.ee
Sel kevadel saab sinilillemärke ja -käepaelu osta kuni 1. maini Selveri ja Rahva Raamatu kauplustes, T-pileti kassades, Nordica lendudel, Olerex teenindusjaamades, R-kioskites ja Tallinna lennujaamas. | Sinilillekampaaniaga on kogutud annetusi üle 40 000 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ennekõike on meil heameel, et veteranide toetamine ja tunnustamine läheb nii paljudele Eesti inimestele korda. Veel võib sinilillekandja heameelt tunda selle üle, et iga lillemärgi ostuga aitate Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingul abistada nii vigastatud veterane ja nende lähedasi kui teisi abivajajaid ühiskonnas. Siiras tänu kõigile, kes on oma panuse andnud ja veterane sinilillega tunnustavad," ütles tänavu aasta allohvitseri tiitli pälvinud vanemveebel ja veteran Rando Randveer Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingust.
Ühing toetab saadud annetustest veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas.
Näiteks on sel aastal plaanis soetada Pärnu haigla taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade, toetada mittetulundusühingut Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega ning Eesti Füsioterapeutide Liitu vigastatud veteranide abistamise koolituste läbiviimisel.
"Esmakordselt langeb 23. aprillil tähistatav veteranipäev nädalavahetuse päevale, loodame, et see võimaldab veel enamatel inimestel tulla homme koos veteranidega rokkima Vabaduse väljakul toimuvale kontserdile Veteranirock. Sinililled on ka kohal," lisas Randveer.
Lisaks sinilillemärgi ja teiste toodete soetamisele saab heategevuskampaania eesmärgi heaks teha annetuse ka veebis ja helistades annetusnumbril 900 23 04. Täpsem info www.annameau.ee
Sel kevadel saab sinilillemärke ja -käepaelu osta kuni 1. maini Selveri ja Rahva Raamatu kauplustes, T-pileti kassades, Nordica lendudel, Olerex teenindusjaamades, R-kioskites ja Tallinna lennujaamas.
### Response:
Sinilillekampaaniaga on kogutud annetusi üle 40 000 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et rahandusminister Sven Sesteril on eelarve tasakaalu ajamiseks kesksel kohal kärpe-ettepanekud, mis puudutavad riigiasutuste palgafondi külmutamist ning majanduskulude kokkutõmbamist.
Riigiasutused peaksid majandus- ja tegevuskuludelt kokku hoidma umbes ühe protsendi.
Riigiasutuste töötajate palka saaks aga tõsta ainult juhul, kui asutus suudab selleks raha leida maja seest.
Kulude kärpimisest ei pruugi siiski piisata. | Leht: tuleva aasta riigieelarves on 60 miljoni euro suurune puudujääk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et rahandusminister Sven Sesteril on eelarve tasakaalu ajamiseks kesksel kohal kärpe-ettepanekud, mis puudutavad riigiasutuste palgafondi külmutamist ning majanduskulude kokkutõmbamist.
Riigiasutused peaksid majandus- ja tegevuskuludelt kokku hoidma umbes ühe protsendi.
Riigiasutuste töötajate palka saaks aga tõsta ainult juhul, kui asutus suudab selleks raha leida maja seest.
Kulude kärpimisest ei pruugi siiski piisata.
### Response:
Leht: tuleva aasta riigieelarves on 60 miljoni euro suurune puudujääk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Di Luca pidi tippspordist lõplikult taanduma enne 2013. aasta Girot, kui tema võistlusvälisest proovist leiti EPO jälgi, vahendab Spordipartner.ee. „Dopinguta poleks ma kunagi võitnud,” räägib Di Luca oma raamatus.
Di Luca ütles, et hakkas dopingut pruukima 2001. aastal pärast seda, kui jäi ühel võidusõidul alla mehele, keda ta amatöörina võitnud oli. Itaallane manustas enda sõnul testosterooni, EPO-t ja kortisooni. | Endine Giro võitja: dopinguta poleks ma kunagi võitnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Di Luca pidi tippspordist lõplikult taanduma enne 2013. aasta Girot, kui tema võistlusvälisest proovist leiti EPO jälgi, vahendab Spordipartner.ee. „Dopinguta poleks ma kunagi võitnud,” räägib Di Luca oma raamatus.
Di Luca ütles, et hakkas dopingut pruukima 2001. aastal pärast seda, kui jäi ühel võidusõidul alla mehele, keda ta amatöörina võitnud oli. Itaallane manustas enda sõnul testosterooni, EPO-t ja kortisooni.
### Response:
Endine Giro võitja: dopinguta poleks ma kunagi võitnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi.
Täna hommikul algusega 11.00 mälestatakse langenud kaitseväelasi Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures Paldiskis. Kell 13.00 algab Tartu Lõunakeskuses kaitseväelaste hokikohtumine, milles võtavad mõõtu Põhja- ja Lõuna-Eesti kaitseväelased.
Veteranipäeval, 23. aprillil kell 11.00 avab Eesti sõjamuuseum Viimsis külastajatele suurtükkide, soomukite ja sõidukite angaari, kus asub ka kaitseväe Afganistani operatsiooni ajaloole pühendatud väljapanek. Tasuta ekskursioonid algavad kell 12, 14 ja 16 sõjamuuseumi giidide juhtimisel, uksed suletakse kell 18. Kohapeal saab kätt proovida automaadimudelist laskmises.
Muuseumis on avatud Afganistani-teemaline fotonäitus, muuseumi peahoones on kella kaheteistkümnest kolmeni lastele avatud töötoad. Keskpäeval saab jälgida nukuteatri etendust "Lutsukomm ja 200 vanaisa", kus oma lemmiklugusid jutustab näitleja Tarmo Männard. Muuseumihoone ees on huvilistele avatud Kaitseliidu relvade ja varustuse näitus. Laupäeval algusega kell 12.00 peetakse Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistust, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi.
Veteranipäevaga seotud üritused algasid juba eelmisel nädalal, kui 16. ja 17. aprillil peeti Tartus ja Tallinnas heategevuslikku sinilillejooksu.
Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis. | Kaitsevägi kutsub üles veteranipäeval riigilippe heiskama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veteranipäevaga tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi.
Täna hommikul algusega 11.00 mälestatakse langenud kaitseväelasi Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures Paldiskis. Kell 13.00 algab Tartu Lõunakeskuses kaitseväelaste hokikohtumine, milles võtavad mõõtu Põhja- ja Lõuna-Eesti kaitseväelased.
Veteranipäeval, 23. aprillil kell 11.00 avab Eesti sõjamuuseum Viimsis külastajatele suurtükkide, soomukite ja sõidukite angaari, kus asub ka kaitseväe Afganistani operatsiooni ajaloole pühendatud väljapanek. Tasuta ekskursioonid algavad kell 12, 14 ja 16 sõjamuuseumi giidide juhtimisel, uksed suletakse kell 18. Kohapeal saab kätt proovida automaadimudelist laskmises.
Muuseumis on avatud Afganistani-teemaline fotonäitus, muuseumi peahoones on kella kaheteistkümnest kolmeni lastele avatud töötoad. Keskpäeval saab jälgida nukuteatri etendust "Lutsukomm ja 200 vanaisa", kus oma lemmiklugusid jutustab näitleja Tarmo Männard. Muuseumihoone ees on huvilistele avatud Kaitseliidu relvade ja varustuse näitus. Laupäeval algusega kell 12.00 peetakse Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistust, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi.
Veteranipäevaga seotud üritused algasid juba eelmisel nädalal, kui 16. ja 17. aprillil peeti Tartus ja Tallinnas heategevuslikku sinilillejooksu.
Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.
### Response:
Kaitsevägi kutsub üles veteranipäeval riigilippe heiskama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimehe andmetel koondatakse ühise haldusfirma alla Eesti Raudtee, EVR Cargo, Tallinna Sadam, Eesti Loots, Saarte Liinid ja Tallinna Lennujaam.
Haldusfirma võtaks enda kanda kõik nende ettevõtete tugiteenused, nagu IT, kinnisvarahaldus, finantsjuhtimine, juriidiline nõustamine ja siseaudit.
Kui kava leiab valitsusliidu heakskiidu, jääb majandusministeeriumi haldusalasse senise paarikümne äriühingu asemel alles poole vähem ettevõtteid. | Ministeeriumi kava liidab riigile kuuluvad transpordifirmad üheks konsortsiumiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimehe andmetel koondatakse ühise haldusfirma alla Eesti Raudtee, EVR Cargo, Tallinna Sadam, Eesti Loots, Saarte Liinid ja Tallinna Lennujaam.
Haldusfirma võtaks enda kanda kõik nende ettevõtete tugiteenused, nagu IT, kinnisvarahaldus, finantsjuhtimine, juriidiline nõustamine ja siseaudit.
Kui kava leiab valitsusliidu heakskiidu, jääb majandusministeeriumi haldusalasse senise paarikümne äriühingu asemel alles poole vähem ettevõtteid.
### Response:
Ministeeriumi kava liidab riigile kuuluvad transpordifirmad üheks konsortsiumiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajad on aasta eest esitanud oma seisukoha NATO vägede ülemjuhatjale - minimaalselt üks pataljoni lahingugrupp igasse Balti riiki - ja see peaks olema ka Varssavi tippkohtumise tulem," ütles Terras usutluses Postimehele.
Terrase sõnul peaks olemasolev õhuturbemissioon muutuma õhukaitsemissiooniks ning oluline on see, et riigid oleksid suutelised kiirest sellise suurenduse vastu võtta ja paigas peab olema detailne plaan, kuidas toimub vägede suurendamine juhul, kui tekib kriis.
"Praegu on konflikt Eestis siiski vähetõenäoline, kuna me oleme NATO liige. Ent me peame omalt poolt tegema kõik, et see ka jääks vähetõenäoliseks," kinnitas Terras. | Terras: Varssavi tippkohtumisel otsustatakse suurendada NATO kohalolekut Baltimaades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajad on aasta eest esitanud oma seisukoha NATO vägede ülemjuhatjale - minimaalselt üks pataljoni lahingugrupp igasse Balti riiki - ja see peaks olema ka Varssavi tippkohtumise tulem," ütles Terras usutluses Postimehele.
Terrase sõnul peaks olemasolev õhuturbemissioon muutuma õhukaitsemissiooniks ning oluline on see, et riigid oleksid suutelised kiirest sellise suurenduse vastu võtta ja paigas peab olema detailne plaan, kuidas toimub vägede suurendamine juhul, kui tekib kriis.
"Praegu on konflikt Eestis siiski vähetõenäoline, kuna me oleme NATO liige. Ent me peame omalt poolt tegema kõik, et see ka jääks vähetõenäoliseks," kinnitas Terras.
### Response:
Terras: Varssavi tippkohtumisel otsustatakse suurendada NATO kohalolekut Baltimaades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidukorvi viskas 2,7 sekundit enne normaalaja lõppu James Harden, kes tõi mängu jooksul Rocketsile 35 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis üheksa korvisöötu. Warriorsi resultatiivseim oli Marreese Speights 22 punktiga.
Avamängus hüppeliigest vigastanud Curry vaatas teist kohtumist Warriorsi pingilt, kuid seekordse mängu ajal teda tiimi juures polnud ja pole teada, kas ta pühapäevases neljandas mängus saab kaasa teha.
Teistes läinudöistes kohtumistes kaotas Dallas Mavericks kodus suurelt 102:131 Oklahoma City Thunderile ja Indiana Pacers jäi samuti kodusaalis 85:101 alla Toronto Raptorsile. Nii Thunder kui Raptors juhivad seeriaid 2:1.
NBA play-off’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 2:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 2:1
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 2:0
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 2:0
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 2:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 2:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 2:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:0 | Hardeni lõpuvise tõi Rocketsile ühepunktilise võidu Warriorsi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidukorvi viskas 2,7 sekundit enne normaalaja lõppu James Harden, kes tõi mängu jooksul Rocketsile 35 punkti, võttis kaheksa lauapalli ja andis üheksa korvisöötu. Warriorsi resultatiivseim oli Marreese Speights 22 punktiga.
Avamängus hüppeliigest vigastanud Curry vaatas teist kohtumist Warriorsi pingilt, kuid seekordse mängu ajal teda tiimi juures polnud ja pole teada, kas ta pühapäevases neljandas mängus saab kaasa teha.
Teistes läinudöistes kohtumistes kaotas Dallas Mavericks kodus suurelt 102:131 Oklahoma City Thunderile ja Indiana Pacers jäi samuti kodusaalis 85:101 alla Toronto Raptorsile. Nii Thunder kui Raptors juhivad seeriaid 2:1.
NBA play-off’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 2:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 2:1
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 2:0
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 2:0
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 2:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 2:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 2:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:0
### Response:
Hardeni lõpuvise tõi Rocketsile ühepunktilise võidu Warriorsi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsi lõpus jõudsid Eestisse esimesed seitse pagulast, kes osalesid Euroopa Liidu põgenike ümberjagamisprogammis. Üks neist seitsmest on Jeemenist pärit ajakirjanik Abdulrahman, kes pages oma koduriigist, kuna tema elu oli ebastabiilseks muutunud riigis ohus.
Kuigi mehe sõnul pole olukord Jeemenis nii kriitiline nagu Süürias, on see tema hinnangul halvem kui Iraagis või Afganistanis. "Kuid Jeemen on jäänud maailma meedia silma alt välja ja seda paljuski Saudi Araabia tõttu, sest viimane proovib näidata kogu maailmale, et asjad Jeemenis on korras ja kontrolli all," selgitab Abdulrahman.
Reaalsuses on olukord sootuks teine.
"ÜRO statistikast on näha, et umbes 82 protsenti jeemenlastest vajavad praegu hädasti toitu ja tuge, kuna riigis käib sõda," rääkis Abdulrahman. Seejuures pole hädas mitte ainult teatud Jeemeni piirkonnad, vaid kogu riigi elanikkond.
"Maavägede vahel toimub kokkupõrkeid vaid ainult teatud piirkondades, kuid õhurünnakud leiavad aset kõigis Jeemeni linnades," kirjeldas Abdulrahman.
Ta tunnistas, et sõjategevusest hoolimata on Jeemenis võimalik inimestel karjääri teha. Ka Abdulrahmanil polnud probleeme ajakirjanikuna koduriigis tööd leida. "Aga teatud situatsioonid sunnivad jeemenlasi, kellest enamik ei soovi koduriigist lahkuda, võtma ette ekstreemse teekonna, mida on pea võimatu ette planeerida."
Jeemeni isolatsioon
Võtnud vastu otsuse, et peab riigist lahkuma, hakkas Abdulrahman otsima viisi, kuidas seda teha. Paljud Lähis-Ida riigid on sarnaselt Euroopa Liidule hakanud kehtestama karmimaid piirikontrolle ja viisarežiime, mille abil proovitakse kontrollida põgenikevooge.
See on aga jätnud Jeemeni-taolised riigid teatud mõttes isolatsiooni, kus inimesed, kel oleks vaja riigist lahkuda, ei saa seda teha. Kui süürlaste ja iraaklaste jaoks on kerge leida tee, kuidas kasvõi illegaalselt Türki jõuda, siis jeemenlased, kes ei ole niigi kuigi jõukad, peavad kulutama suure hulga raha ainuüksi riigist lahkumiseks. Kuid isegi siis ei pruugi nad saada näiteks Türgi viisat.
Ajal, mil Abdulrahman Jeemenist lahkus, oli ainus pääsetee lennata Jordaaniasse. "See oli peamine tee enne seda, kui Jordaania kehtestas viisarežiimi, mille kohaselt peab riiki siseneja taotlema enne oma koduriigist lahkumist sissepääsuluba," räägib Abdulrahman.
Enne Jeemenis alanud konflikti võisid jeemenlased reisida ilma viisata Liibanoni, Malaisiasse, Sudaani või Jordaaniasse. "Nüüd on Saudi Araabia aga tekitanud blokaadi Jeemenis, mistõttu ei saa inimesed riigist lahkuda. Lendudel, mis teevad vahemaandumise Saudi Araabias, kontrollitakse kolme tunni jooksul reisijate passe ja need, kes on seotud huthide liikumisega, peetakse kinni," kirjeldab jeemenlane.
Jordaaniast otsustas Abdulrahman lennata Alžeeriasse. "Elu Alžeerias on võrreldes Jordaaniaga väga odav. Ma proovisin sealt pääseda ka Itaaliasse, kuid kuna tollal oli meri karm, lained kõrged ja palju inimesi hukkus, siis ei soovinud ma seda riski."
Filoloogiharidusega Abdulrahman proovis jääda elama ka Alžeeriasse, aga ta ei leidnud seal tööd. Lisaks ei saanud Jeemeni põgenik pikendada viisat, mille alusel ta riigis viibis. "Mulle anti kolmekuuline elamisluba. Käisin immigratsiooniametnike juures, kuid nemad andsid mulle eitava vastuse, sest nad ei soovinud ühtegi pagulast enda riiki," meenutab Abdulrahman.
Araabia riigid ei tervita põgenikke
Ta nentis, et paradoksaalselt ei ole araabia riikidest pärit inimestel võimalik saada asüüli riigist, mis asub nende kultuuriruumis, kuid see on palju kergem Euroopas. "Araabia riikidel pole varjupaigaseadusi ja nad ei hooli humanitaarküsimustest. Neil riikidel on tugev poliitiline agenda ja korrumpeerunud valitsused," möönis jeemenlane.
Kuna Alžeeria Abdulrahmani vastu ei võtnud, vormistas jeemenlane endale viisa Türki ja lendas sinna. Türgis, mis peab samuti EL-i ja Ankara vahelise põgenike tagasisaatmisleppe kohaselt viisarežiimi karmistama, on pagulaspoliitika araabia riikidele sarnane.
"Jeemenlased ei saa Türgis töötada ja kui sa isegi varjupaika taotled, pead jääma samasse linna. See on tekitanud olukorra, kus isegi süürlased, kellele on antud luba töötada, asuvad tööle illegaalselt. Kui sind aga tabatakse illegaalselt töötamas, saadetakse sind hoolimata olukorrast koduriigis lihtsalt Türgist välja," selgitas Abdulrahman.
Türgi võimud pigistavad silma põgenike kavatsuste ees kinni
Sestap polnud Türki jäämine Jeemeni põgeniku jaoks võimalik ja Abdulrahman pöördus Euroopa Liitu pääsemiseks sotsiaalmeedia poole.
"Facebookist on võimalik leida inimesi, kes värbavad reisijaid. Inimsmugeldajad on türklased, kuid inimesi leiavad enamasti kas süürlased või sudaanlased," selgitab Abdulrahman.
Suurem osa põgenikke, kes jõuavad Kreekasse Lesbose saarele, alustavad oma teekonda Türgi linna Izmiri lähistelt.
"Sa pead minema Izmiris väljakule, kus on tavaliselt palju süürlasi oma kottide ja eluks vajalike asjadega. Türgi võimud teavad, miks need inimesed seal on, kuid nad pigistavad silma kinni," märgib Abdulrahman.
Jeemeni põgenikul läks illegaalse piiriületuse korraldamiseks kuni neli päeva. "Sa pead minema valuutavahetuspunkti, andma oma raha, mille vastu antakse sulle paberil kood. Selle koodi abil luuakse läbi WhatsAppi mobiilirakenduse ühendus inimsmugeldajaga, kes läheb pärast valuutavahetuspunkti ja võtab raha ära," kirjeldas Abdulrahman.
62 inimest laua suuruses paadis
Paat, millega Jeemeni põgenik Lesbose saarel randus, polnud suurem kui mõni kogukam koosolekulaud. Paadis oli kokku 62 inimest koos asjadega, kuid õnneks oli meri detsembrikuus veel üsna rahulik.
"Mingil hetkel hakkas paati vesi sisse tulema ja siis oli küll tunne, et see siin ongi lõpp. Kuid mul ei olnud valikut – pidin olema vihma käes või sattuma räästa alla," kirjeldab Abdulrahman.
Inimsmugeldajad ei anna reisijatele mingit informatsiooni selle kohta, mis neid merel või Kreekas ees ootab. "Smugeldajad annavad palju lubadusi, aga lõpuks peab ikkagi igaüks ise minema internetti ja otsima teavet merel oleva ilma kohta."
Lesbose saare rannikul võtsid Abdulrahmani paadi vastu Punase Risti arstid, kes ujusid paadile vastu ja võtsid esimestena ära paadis olnud lapsed.
"Kõige enam häiris mind, et paadis oli nii palju nutvaid lapsi. Kui sa oled selles paadis, siis ei mõtle enam ainult enda peale, vaid tajud kogu situatsiooni reaalsust. Mul ei oleks kunagi südant panna ühtegi last sellisesse olukorda," meenutab Abdulrahman.
Lesbosele jõudes suunati põgenikud saarel asuvasse Mytilini linna, kus põgenikud pidid ostma piletid praamile, mis viis nad Ateenasse. "Nüüd pole see enam nii, sest inimesed peavad jääma Lesbosele ning põgenikud on hakanud maksma saarel tegutsevatele smugeldajatele rasket raha, et viimased toimetaksid nad Ateenasse," lisas jeemenlane.
"Ateenasse jõudes öeldi mulle, et ma ei saa edasi liikuda, kuna üle Makedoonia piiri lubatakse ainult süürlasi, iraaklasi ja afgaane. Ma proovisin neile seletada olukorda Jeemenis, aga Kreeka julgeolekutöötajad vastasid, et nad pole poliitikud ega saa teha otsuseid, vaid ainult turvatöötajad, kes täidavad seadusest tulenevaid käske," räägib Abdulrahman.
Ateenast liikus ta edasi Makedoonia piiri äärde, et proovida selgitada sealsetele ametnikele oma olukorda lootuses, et need ta üle piiri laseksid. Kreeka põhjapiiril kohtus ta UNHCR-i [ÜRO pagulasorganisatsiooni] esindajatega. "Nad vastasid, et olen õnnega koos, kuna Jeemen on lisatud riikide nimistusse, mille kodanikud võivad osaleda Euroopa Liidu pagulaste ümberjagamisprogrammis," märgib Abdulrahman.
Jeemenlased ei ole mõelnud Euroopa Liidu programmide peale, sest on mõistnud, et neis osaleb palju süürlasi, iraaklasi ja afgaane, kellele oli antud kõrgem staatus. "Kuigi Jeemenis käivad praegu intensiivsemad lahingud kui Afganistanis või Iraagis, ei soovi jeemenlased lahkuda, sest nad näevad uudistes Süüria ja Iraagi põgenikke ning mõistavad, et inimesi on juba niigi palju liikumas," selgitas Abdulrahman.
100 päeva ootamist
Abdulrahman liitus ümberjagamisprogrammiga eelmise aasta detsembri keskpaigas. "UNHCR-i esindajad selgitasid, et ümberjagamisprogramm on legaalne viis, kuidas leida varjupaika Euroopas, kuid nad ütlesid, et see võtab maksimaalselt aega kaks kuud," seletab Abdulrahman.
Seejuures ei soovinud ta minna mõnda teatud kindlasse riiki. Kuigi ta oli kuulnud Rootsist, kus lubatavat põgenikele vabadusi, oli Abdulrahmani jaoks tähtis, et ta saaks elu jätkata ükskõik millises stabiilses Euroopa riigis.
"Kui nad tuvustasid seda programmi, siis see meeldis mulle ja minu jaoks ei olnud see valik, kas Rootsi või maailma lõpp," toonitas Abdulrahman.
Ooteajal peavad põgenikud käima ise kohaliku pagulasorganisatsiooni PRAKSIS büroos ja uurima võimalusi, millal neil oleks võimalik saada varjupaigaintervjuule. "Kreekas on väga palju põgenikke ja inimene võib jääda lihtsalt [süsteemi jaoks] kadunuks, kui ta ise ennast näitamas ei käi," möönab jeemenlane.
Kaks tundi aega Eesti kohta guugeldada
Lõpuks sai Abdulrahman võimaluse teha varjupaigaintervjuu Kreekas viibivate Eesti ametnikega. Tema sõnul olid Eesti esindajad tema vastu ülimalt viisakad ja toredad. Kaks tundi väldanud intervjuu jagunes kahte plokki – esimeses analüüsiti Jeemeni põgeniku varjupaigakaasust ja teises tutvustati Eestit.
"Kui esimest korda Eestist kuulsin, olin hämmastunud, sest ei teadnud, et selline riik olemaski on. Seetõttu keeldusin allkirjastamast paberit, mille alusel oleks mind Eestisse saadetud. Soovisin riigist rohkem teada saada," meenutas Abdulrahman.
Mehele anti kaks tundi, et teha taustauuringut Eesti kohta. Abdulrahman kasutas telefoni ja guugeldas teavet Eesti kohta. "Lugesin, et Eestis on võimekas e-riik, internet ja vabadus ning seetõttu mulle see riik meeldis," meenutab Abdulrahman. Ta allkirjastas varjupaigataotluse järgmisel päeval.
"Olin õnnelik, kui sain Eestisse, sest ma ei tahtnud minna Saksamaale, kuna seal oleks minust saanud vaid number statistikas. Saksamaal on üle miljoni põgeniku ja ma ei tea, kuidas nad selle survega hakkama saavad."
Tööd ja võimalust õppida
Samas ei teavitanud Eesti esindajad Abdulrahmani sellest, kuidas osa Eesti elanikest rändekriisi suhtub. "Lugesin artiklitest, et Eestis on toimunud pagulasvastaseid meeleavaldusi, kuid osa minu tuttavatest on oodanud Kreekas juba neli kuud ja nemad said enda riigiks Poola. Kui võrrelda Eestit Poolaga, siis Poola inimesed ning poliitikud tõesti ei salli pagulasi," kirjeldab Abdulrahman.
Seetõttu on jäänud Poolasse ümberpaigutatavad ja pagulasstaatuse saanud inimesed õiguslikku vaakumisse, sest Poola poliitikud keelduvad pagulasi vastu võtmast, kuid nad ei ole seda ametlikult välja öelnud.
Praeguseks on Abdulrahman Eestis elanud kolm nädalat. Ta on siinse eluga rahul. "Ma olen endiselt nii-öelda pime, kuna ei ole suutnud luua veel enda suhtlusringkonda. Ma näen asju läbi tugiisikute ja mul puuduvad suuresti teadmised riigi kohta," tunnistab ta.
Päev pärast Eestisse jõudmist liitus Abdulrahman kohanemisprogrammiga, mis algab 23. aprillil.
"Järgmise asjana soovin leida endale töö ja astuda ka magistriõppesse," räägib Abdulrahman. Ta märgib lõpetuseks, et kuigi sooviks väga ühel päeval oma koduriiki naasta, on tal keeruline ette kujutada, et lähitulevikus probleemid Jeemenis laheneksid.
Eesti Rahvusringhääling ja Abdulrahman peavad praegu läbirääkimisi praktikakoha üle ERR-i ingliskeelses portaalis news.err.ee. | PAGULASENA EESTIS: Abdulrahmani lugu ehk WhatsAppiga Euroopasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsi lõpus jõudsid Eestisse esimesed seitse pagulast, kes osalesid Euroopa Liidu põgenike ümberjagamisprogammis. Üks neist seitsmest on Jeemenist pärit ajakirjanik Abdulrahman, kes pages oma koduriigist, kuna tema elu oli ebastabiilseks muutunud riigis ohus.
Kuigi mehe sõnul pole olukord Jeemenis nii kriitiline nagu Süürias, on see tema hinnangul halvem kui Iraagis või Afganistanis. "Kuid Jeemen on jäänud maailma meedia silma alt välja ja seda paljuski Saudi Araabia tõttu, sest viimane proovib näidata kogu maailmale, et asjad Jeemenis on korras ja kontrolli all," selgitab Abdulrahman.
Reaalsuses on olukord sootuks teine.
"ÜRO statistikast on näha, et umbes 82 protsenti jeemenlastest vajavad praegu hädasti toitu ja tuge, kuna riigis käib sõda," rääkis Abdulrahman. Seejuures pole hädas mitte ainult teatud Jeemeni piirkonnad, vaid kogu riigi elanikkond.
"Maavägede vahel toimub kokkupõrkeid vaid ainult teatud piirkondades, kuid õhurünnakud leiavad aset kõigis Jeemeni linnades," kirjeldas Abdulrahman.
Ta tunnistas, et sõjategevusest hoolimata on Jeemenis võimalik inimestel karjääri teha. Ka Abdulrahmanil polnud probleeme ajakirjanikuna koduriigis tööd leida. "Aga teatud situatsioonid sunnivad jeemenlasi, kellest enamik ei soovi koduriigist lahkuda, võtma ette ekstreemse teekonna, mida on pea võimatu ette planeerida."
Jeemeni isolatsioon
Võtnud vastu otsuse, et peab riigist lahkuma, hakkas Abdulrahman otsima viisi, kuidas seda teha. Paljud Lähis-Ida riigid on sarnaselt Euroopa Liidule hakanud kehtestama karmimaid piirikontrolle ja viisarežiime, mille abil proovitakse kontrollida põgenikevooge.
See on aga jätnud Jeemeni-taolised riigid teatud mõttes isolatsiooni, kus inimesed, kel oleks vaja riigist lahkuda, ei saa seda teha. Kui süürlaste ja iraaklaste jaoks on kerge leida tee, kuidas kasvõi illegaalselt Türki jõuda, siis jeemenlased, kes ei ole niigi kuigi jõukad, peavad kulutama suure hulga raha ainuüksi riigist lahkumiseks. Kuid isegi siis ei pruugi nad saada näiteks Türgi viisat.
Ajal, mil Abdulrahman Jeemenist lahkus, oli ainus pääsetee lennata Jordaaniasse. "See oli peamine tee enne seda, kui Jordaania kehtestas viisarežiimi, mille kohaselt peab riiki siseneja taotlema enne oma koduriigist lahkumist sissepääsuluba," räägib Abdulrahman.
Enne Jeemenis alanud konflikti võisid jeemenlased reisida ilma viisata Liibanoni, Malaisiasse, Sudaani või Jordaaniasse. "Nüüd on Saudi Araabia aga tekitanud blokaadi Jeemenis, mistõttu ei saa inimesed riigist lahkuda. Lendudel, mis teevad vahemaandumise Saudi Araabias, kontrollitakse kolme tunni jooksul reisijate passe ja need, kes on seotud huthide liikumisega, peetakse kinni," kirjeldab jeemenlane.
Jordaaniast otsustas Abdulrahman lennata Alžeeriasse. "Elu Alžeerias on võrreldes Jordaaniaga väga odav. Ma proovisin sealt pääseda ka Itaaliasse, kuid kuna tollal oli meri karm, lained kõrged ja palju inimesi hukkus, siis ei soovinud ma seda riski."
Filoloogiharidusega Abdulrahman proovis jääda elama ka Alžeeriasse, aga ta ei leidnud seal tööd. Lisaks ei saanud Jeemeni põgenik pikendada viisat, mille alusel ta riigis viibis. "Mulle anti kolmekuuline elamisluba. Käisin immigratsiooniametnike juures, kuid nemad andsid mulle eitava vastuse, sest nad ei soovinud ühtegi pagulast enda riiki," meenutab Abdulrahman.
Araabia riigid ei tervita põgenikke
Ta nentis, et paradoksaalselt ei ole araabia riikidest pärit inimestel võimalik saada asüüli riigist, mis asub nende kultuuriruumis, kuid see on palju kergem Euroopas. "Araabia riikidel pole varjupaigaseadusi ja nad ei hooli humanitaarküsimustest. Neil riikidel on tugev poliitiline agenda ja korrumpeerunud valitsused," möönis jeemenlane.
Kuna Alžeeria Abdulrahmani vastu ei võtnud, vormistas jeemenlane endale viisa Türki ja lendas sinna. Türgis, mis peab samuti EL-i ja Ankara vahelise põgenike tagasisaatmisleppe kohaselt viisarežiimi karmistama, on pagulaspoliitika araabia riikidele sarnane.
"Jeemenlased ei saa Türgis töötada ja kui sa isegi varjupaika taotled, pead jääma samasse linna. See on tekitanud olukorra, kus isegi süürlased, kellele on antud luba töötada, asuvad tööle illegaalselt. Kui sind aga tabatakse illegaalselt töötamas, saadetakse sind hoolimata olukorrast koduriigis lihtsalt Türgist välja," selgitas Abdulrahman.
Türgi võimud pigistavad silma põgenike kavatsuste ees kinni
Sestap polnud Türki jäämine Jeemeni põgeniku jaoks võimalik ja Abdulrahman pöördus Euroopa Liitu pääsemiseks sotsiaalmeedia poole.
"Facebookist on võimalik leida inimesi, kes värbavad reisijaid. Inimsmugeldajad on türklased, kuid inimesi leiavad enamasti kas süürlased või sudaanlased," selgitab Abdulrahman.
Suurem osa põgenikke, kes jõuavad Kreekasse Lesbose saarele, alustavad oma teekonda Türgi linna Izmiri lähistelt.
"Sa pead minema Izmiris väljakule, kus on tavaliselt palju süürlasi oma kottide ja eluks vajalike asjadega. Türgi võimud teavad, miks need inimesed seal on, kuid nad pigistavad silma kinni," märgib Abdulrahman.
Jeemeni põgenikul läks illegaalse piiriületuse korraldamiseks kuni neli päeva. "Sa pead minema valuutavahetuspunkti, andma oma raha, mille vastu antakse sulle paberil kood. Selle koodi abil luuakse läbi WhatsAppi mobiilirakenduse ühendus inimsmugeldajaga, kes läheb pärast valuutavahetuspunkti ja võtab raha ära," kirjeldas Abdulrahman.
62 inimest laua suuruses paadis
Paat, millega Jeemeni põgenik Lesbose saarel randus, polnud suurem kui mõni kogukam koosolekulaud. Paadis oli kokku 62 inimest koos asjadega, kuid õnneks oli meri detsembrikuus veel üsna rahulik.
"Mingil hetkel hakkas paati vesi sisse tulema ja siis oli küll tunne, et see siin ongi lõpp. Kuid mul ei olnud valikut – pidin olema vihma käes või sattuma räästa alla," kirjeldab Abdulrahman.
Inimsmugeldajad ei anna reisijatele mingit informatsiooni selle kohta, mis neid merel või Kreekas ees ootab. "Smugeldajad annavad palju lubadusi, aga lõpuks peab ikkagi igaüks ise minema internetti ja otsima teavet merel oleva ilma kohta."
Lesbose saare rannikul võtsid Abdulrahmani paadi vastu Punase Risti arstid, kes ujusid paadile vastu ja võtsid esimestena ära paadis olnud lapsed.
"Kõige enam häiris mind, et paadis oli nii palju nutvaid lapsi. Kui sa oled selles paadis, siis ei mõtle enam ainult enda peale, vaid tajud kogu situatsiooni reaalsust. Mul ei oleks kunagi südant panna ühtegi last sellisesse olukorda," meenutab Abdulrahman.
Lesbosele jõudes suunati põgenikud saarel asuvasse Mytilini linna, kus põgenikud pidid ostma piletid praamile, mis viis nad Ateenasse. "Nüüd pole see enam nii, sest inimesed peavad jääma Lesbosele ning põgenikud on hakanud maksma saarel tegutsevatele smugeldajatele rasket raha, et viimased toimetaksid nad Ateenasse," lisas jeemenlane.
"Ateenasse jõudes öeldi mulle, et ma ei saa edasi liikuda, kuna üle Makedoonia piiri lubatakse ainult süürlasi, iraaklasi ja afgaane. Ma proovisin neile seletada olukorda Jeemenis, aga Kreeka julgeolekutöötajad vastasid, et nad pole poliitikud ega saa teha otsuseid, vaid ainult turvatöötajad, kes täidavad seadusest tulenevaid käske," räägib Abdulrahman.
Ateenast liikus ta edasi Makedoonia piiri äärde, et proovida selgitada sealsetele ametnikele oma olukorda lootuses, et need ta üle piiri laseksid. Kreeka põhjapiiril kohtus ta UNHCR-i [ÜRO pagulasorganisatsiooni] esindajatega. "Nad vastasid, et olen õnnega koos, kuna Jeemen on lisatud riikide nimistusse, mille kodanikud võivad osaleda Euroopa Liidu pagulaste ümberjagamisprogrammis," märgib Abdulrahman.
Jeemenlased ei ole mõelnud Euroopa Liidu programmide peale, sest on mõistnud, et neis osaleb palju süürlasi, iraaklasi ja afgaane, kellele oli antud kõrgem staatus. "Kuigi Jeemenis käivad praegu intensiivsemad lahingud kui Afganistanis või Iraagis, ei soovi jeemenlased lahkuda, sest nad näevad uudistes Süüria ja Iraagi põgenikke ning mõistavad, et inimesi on juba niigi palju liikumas," selgitas Abdulrahman.
100 päeva ootamist
Abdulrahman liitus ümberjagamisprogrammiga eelmise aasta detsembri keskpaigas. "UNHCR-i esindajad selgitasid, et ümberjagamisprogramm on legaalne viis, kuidas leida varjupaika Euroopas, kuid nad ütlesid, et see võtab maksimaalselt aega kaks kuud," seletab Abdulrahman.
Seejuures ei soovinud ta minna mõnda teatud kindlasse riiki. Kuigi ta oli kuulnud Rootsist, kus lubatavat põgenikele vabadusi, oli Abdulrahmani jaoks tähtis, et ta saaks elu jätkata ükskõik millises stabiilses Euroopa riigis.
"Kui nad tuvustasid seda programmi, siis see meeldis mulle ja minu jaoks ei olnud see valik, kas Rootsi või maailma lõpp," toonitas Abdulrahman.
Ooteajal peavad põgenikud käima ise kohaliku pagulasorganisatsiooni PRAKSIS büroos ja uurima võimalusi, millal neil oleks võimalik saada varjupaigaintervjuule. "Kreekas on väga palju põgenikke ja inimene võib jääda lihtsalt [süsteemi jaoks] kadunuks, kui ta ise ennast näitamas ei käi," möönab jeemenlane.
Kaks tundi aega Eesti kohta guugeldada
Lõpuks sai Abdulrahman võimaluse teha varjupaigaintervjuu Kreekas viibivate Eesti ametnikega. Tema sõnul olid Eesti esindajad tema vastu ülimalt viisakad ja toredad. Kaks tundi väldanud intervjuu jagunes kahte plokki – esimeses analüüsiti Jeemeni põgeniku varjupaigakaasust ja teises tutvustati Eestit.
"Kui esimest korda Eestist kuulsin, olin hämmastunud, sest ei teadnud, et selline riik olemaski on. Seetõttu keeldusin allkirjastamast paberit, mille alusel oleks mind Eestisse saadetud. Soovisin riigist rohkem teada saada," meenutas Abdulrahman.
Mehele anti kaks tundi, et teha taustauuringut Eesti kohta. Abdulrahman kasutas telefoni ja guugeldas teavet Eesti kohta. "Lugesin, et Eestis on võimekas e-riik, internet ja vabadus ning seetõttu mulle see riik meeldis," meenutab Abdulrahman. Ta allkirjastas varjupaigataotluse järgmisel päeval.
"Olin õnnelik, kui sain Eestisse, sest ma ei tahtnud minna Saksamaale, kuna seal oleks minust saanud vaid number statistikas. Saksamaal on üle miljoni põgeniku ja ma ei tea, kuidas nad selle survega hakkama saavad."
Tööd ja võimalust õppida
Samas ei teavitanud Eesti esindajad Abdulrahmani sellest, kuidas osa Eesti elanikest rändekriisi suhtub. "Lugesin artiklitest, et Eestis on toimunud pagulasvastaseid meeleavaldusi, kuid osa minu tuttavatest on oodanud Kreekas juba neli kuud ja nemad said enda riigiks Poola. Kui võrrelda Eestit Poolaga, siis Poola inimesed ning poliitikud tõesti ei salli pagulasi," kirjeldab Abdulrahman.
Seetõttu on jäänud Poolasse ümberpaigutatavad ja pagulasstaatuse saanud inimesed õiguslikku vaakumisse, sest Poola poliitikud keelduvad pagulasi vastu võtmast, kuid nad ei ole seda ametlikult välja öelnud.
Praeguseks on Abdulrahman Eestis elanud kolm nädalat. Ta on siinse eluga rahul. "Ma olen endiselt nii-öelda pime, kuna ei ole suutnud luua veel enda suhtlusringkonda. Ma näen asju läbi tugiisikute ja mul puuduvad suuresti teadmised riigi kohta," tunnistab ta.
Päev pärast Eestisse jõudmist liitus Abdulrahman kohanemisprogrammiga, mis algab 23. aprillil.
"Järgmise asjana soovin leida endale töö ja astuda ka magistriõppesse," räägib Abdulrahman. Ta märgib lõpetuseks, et kuigi sooviks väga ühel päeval oma koduriiki naasta, on tal keeruline ette kujutada, et lähitulevikus probleemid Jeemenis laheneksid.
Eesti Rahvusringhääling ja Abdulrahman peavad praegu läbirääkimisi praktikakoha üle ERR-i ingliskeelses portaalis news.err.ee.
### Response:
PAGULASENA EESTIS: Abdulrahmani lugu ehk WhatsAppiga Euroopasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tantsulise loo biidi looja DJ Masta Robusta pole elektroonilisema räpi skenes uus tulija, selle nime taha peitub mees, kes seni tuntud kui räpigrupi Öökülm vokalist MC Lord.Tema sõnul pole suurte kõllide välja toomiseks paremat aega, kui praegu. "Seni veel laiema tuntuse eest varjus püsinud Daf näitab oma skilli kiire biidi peal ja tulemus kõlab ühtmoodi hästi nii Ibiza klubikõlarist kui Viljandi rullnoka pagassis mürtsuvast subwooferis t! Mulle on mainitud, et loo toores minek meenutab üle-eelmise kümnendi kodumaist otse näkku tümakaräppi ning hetkel 90ndate vaimustuses eesti peorahval just sellist lugu vaja ongi!"
Video autoriks on Kuva Meedia meeskond. Sõgedat videot, milles teevad muuseas kaasa teletupsud, banaanikostüümis mees ning Adidase burkaga reivija, saab eksklusiivselt näha 23. aprillil Tallinnas, kultuuriklubis Kelm toimuval esitluspeol Suured Kõllid! | Viljandi räppar Daf ja DJ Masta Robusta esitlevad uut muusikavideot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tantsulise loo biidi looja DJ Masta Robusta pole elektroonilisema räpi skenes uus tulija, selle nime taha peitub mees, kes seni tuntud kui räpigrupi Öökülm vokalist MC Lord.Tema sõnul pole suurte kõllide välja toomiseks paremat aega, kui praegu. "Seni veel laiema tuntuse eest varjus püsinud Daf näitab oma skilli kiire biidi peal ja tulemus kõlab ühtmoodi hästi nii Ibiza klubikõlarist kui Viljandi rullnoka pagassis mürtsuvast subwooferis t! Mulle on mainitud, et loo toores minek meenutab üle-eelmise kümnendi kodumaist otse näkku tümakaräppi ning hetkel 90ndate vaimustuses eesti peorahval just sellist lugu vaja ongi!"
Video autoriks on Kuva Meedia meeskond. Sõgedat videot, milles teevad muuseas kaasa teletupsud, banaanikostüümis mees ning Adidase burkaga reivija, saab eksklusiivselt näha 23. aprillil Tallinnas, kultuuriklubis Kelm toimuval esitluspeol Suured Kõllid!
### Response:
Viljandi räppar Daf ja DJ Masta Robusta esitlevad uut muusikavideot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas te tunneksite ennast, kui saaksite teada, et isa on teinud teie lapsepõlvest teadusliku eksperimendi? Rosemary ei ole kuigi jutukas ja on asju, mida ta on otsustanud üldse saladuses hoida. Kunagi oli tal õde, Fern, tema tuulepeast teine pool. Fern kadus tema elust asjaoludel, mida ta on püüdnud pingsalt unustada. Ja juba kümme aastat ei ole ta näinud oma armastatud vanemat venda Lowelli. Nüüd, kui Rosemary käib juba ülikoolis, saab ta järsku aru, et ilma tagasi vaatamata ei ole tal võimalik ka edasi minna. Tal tuleb pöörduda aega, kui ta oli veel viieaastane ja saadeti nädalateks kodust eemale vanavanemate juurde. Kui ta koju tagasi tuli, avastas ta, et Fern on kadunud.
Proloog
Need, kes mind praegu tunnevad, on kindlasti üllatunud kuuldes, et ma olin lapsena väga jutukas. Meil on alles üks vana koduvideo ajast, kui ma olin veel kaheaastane, ja ehkki see on vanaaegne helitu film, mille värvidki on nüüdseks ära pleekinud – taevas on valge, minu punased tennised kahvaturoosad –, on sealt ometi näha, kuidas minu suu vahetpidamata käib.
Kujundan parajasti ümber meie õueala, korjan kruusatatud sissesõiduteelt kivisid ja tassin neid ükshaaval suurde plekkvanni. Rassin tööd teha ja samas eputan. Pööritan silmi nagu mõni tummfilmistaar. Tõstan üles läikiva kvartsitüki, et kõik saaksid seda imetleda, ja pistan endale põske.
Ilmub minu ema ja võtab kivi välja. Ta kaob kohe kaadrist, aga mina hakkan jonnima – seda on näha minu liigutustest –, ta tuleb tagasi ja viskab kivi vanni. Video on umbes viis minutit pikk ja ma räägin terve selle aja.
Mõni aasta hiljem luges ema meile ette seda vana muinasjuttu, kus ühe (vanema) õe sõnadest saavad nälkjad ja maod ning teise (noorema) omadest lilled ja kalliskivid, ning see muinasjutt tuleb mulle alati meelde, kui ma seda koduvideot näen, stseeni, kus ema pistab sõrme mulle suhu ja tõmbab välja teemandi.
Mul olid siis heledad juuksed – olin üldse lapsena palju ilusam kui praegu – ja mind on filmimise jaoks kenasti riidesse sätitud. Minu lendlevad kiharad on märja kammiga ära silutud ja ühelt küljelt võltsteemantidega kaetud juukseklambriga üles tõstetud. Kui ma pead pööran, helgib klamber päikesekiirtes. Minu väike käsi paitab vanni kuhjatud kivihunnikut. Võib-olla ütlen ma, et see kõik on kord teie oma.
Või midagi sootuks muud. Seda videot ei tehtud selleks, et jäädvustada minu sõnu. See, mida minu vanemad hindasid, oli nende tavatu tulv, nende väsimatu voolamine.
Mõnikord tuli aga mindki vaikima sundida. Kui sa tahad öelda kahte asja, siis vali neist välja üks, mis sulle rohkem meeldib, ja ütle vaid seda, andis ema mulle ükskord nõu, kuidas seltskonnas viisakalt käituda, ja ei läinud kaua, kui seda valikut suurendati ühele asjale kolmest. Igal õhtul tuli isa minu toauksele, et mulle head und soovida, ja mina rääkisin meeleheitlikult, nii palju kui vähegi jaksasin, et teda jutuga oma toas kinni hoida. Nägin, kuidas tema käsi tõusis ukselingile, kuidas uks hakkas vaikselt sulguma. Ma tahan sulle midagi öelda, hüüdsin ma talle ja uks peatus poolel teel.
Alusta siis keskelt, vastas ta mulle, nähes koridorist paistva valguse taustal välja kui vari, hääl kõlamas väsinult nagu täiskasvanutel õhtuti ikka. Valgus kumas minu toaaknal kui täht, mida nähes saab midagi soovida.
Jäta algus vahele. Alusta keskelt.
1
Niisiis, minu lugu jõudis keskpaika 1996. aasta talvel. Meie pere oli selleks ajaks märgatavalt kokku kuivanud, samasuguseks nagu sellel ammusel koduvideol – alles olime mina, ema ja isa, kes jäi küll kaamera varju, aga oli ometi selgelt aimatav. Kümme aastat oli möödunud ajast, kui ma nägin viimati oma venda, ja seitseteist päevast, kui ma jäin ootamatult ilma oma õest. Minu loo keskpaik ei räägi millestki muust kui nende puudumisest, aga kui ma seda teile praegu ei ütleks, ei saaks te ise sellest tõenäoliselt arugi. 1996. aastal ei mõelnud ma nende peale juba tervete päevade kaupa.
1996. aasta. Liigaasta. Tuleroti aasta. Clinton oli just tagasi valitud. Kabul oli langenud Talibani kätte. Sarajevo oli vabanenud piiramisrõngast. Charles oli just läinud lahku Dianast.
Meie taevasse ilmus hele sabatäht Hale-Bopp. Novembris hakkasid levima kuuldused, nagu järgneks komeedile Saturni-kujuline objekt. Ülemaailmseteks staarideks said kloonitud lammas Dolly ja malet mängiv superarvuti Deep Blue. Teadlased avastasid muistse elu jälgi Marsil. Oli neid, kes uskusid, et Hale-Boppi sabas sõidab tulnukate õhulaev. Selle pardale pääsemiseks võttis kolmkümmend üheksa inimest 1997. aasta maikuus endalt elu.
Ja kui tavalisena mina ise selle kõige taustal paistan. 1996. aastal olin ma kahekümne kahe aastane, käisin viiendat aastat California Davise ülikoolis ja olin ikka veel eelviimase, või vahest siiski juba viimase kursuse tudeng, kuid sedavõrd ükskõikne loengute, eksaminõuete ja hinnetega seotud peensuste vastu, et minu lõpetamisest ei saanud niipea veel juttugi olla. Nagu tavatses öelda minu isa, oli minu teadmistel haaret rohkem kui sügavust. Ta ütles seda tihti.
Ma ei näinud põhjust kiirustamiseks. Mul ei olnud erilisi ambitsioone peale soovi pälvida üldist tunnustust või salajast mõjuvõimu – ma ei teadnud isegi, kumba ma eelistan. Ja tegelikult ei olnudki sel tähtsust, sest mõlema saavutamiseks puudusid mul igasugused eeldused.
Ärritasin oma vanemaid, kes mind ikka veel üleval pidasid. Neil päevil oli ema tihtipeale ärritunud. Ergutavad doosid õiglast ärritust – see oli tema jaoks midagi uut. See mõjus talle noorendavalt. Ta oli hiljuti teatanud, et ei kavatse enam mind ja isa vahendada. Sellest ajast peale me isaga ei suhelnud. Ei mäleta, et see oleks mind kurvastanud. Minu isa oli ülikooliprofessor ja täielik tähenärija. Iga mõttevahetus temaga kätkes õppetundi nagu kirss kivi. Tänapäevani tekitab sokraatiline meetod minus soovi kedagi hammustada. | Loe katkendit: Karen Joy Fowleri teosest "Me oleme kõik täiesti endast väljas" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas te tunneksite ennast, kui saaksite teada, et isa on teinud teie lapsepõlvest teadusliku eksperimendi? Rosemary ei ole kuigi jutukas ja on asju, mida ta on otsustanud üldse saladuses hoida. Kunagi oli tal õde, Fern, tema tuulepeast teine pool. Fern kadus tema elust asjaoludel, mida ta on püüdnud pingsalt unustada. Ja juba kümme aastat ei ole ta näinud oma armastatud vanemat venda Lowelli. Nüüd, kui Rosemary käib juba ülikoolis, saab ta järsku aru, et ilma tagasi vaatamata ei ole tal võimalik ka edasi minna. Tal tuleb pöörduda aega, kui ta oli veel viieaastane ja saadeti nädalateks kodust eemale vanavanemate juurde. Kui ta koju tagasi tuli, avastas ta, et Fern on kadunud.
Proloog
Need, kes mind praegu tunnevad, on kindlasti üllatunud kuuldes, et ma olin lapsena väga jutukas. Meil on alles üks vana koduvideo ajast, kui ma olin veel kaheaastane, ja ehkki see on vanaaegne helitu film, mille värvidki on nüüdseks ära pleekinud – taevas on valge, minu punased tennised kahvaturoosad –, on sealt ometi näha, kuidas minu suu vahetpidamata käib.
Kujundan parajasti ümber meie õueala, korjan kruusatatud sissesõiduteelt kivisid ja tassin neid ükshaaval suurde plekkvanni. Rassin tööd teha ja samas eputan. Pööritan silmi nagu mõni tummfilmistaar. Tõstan üles läikiva kvartsitüki, et kõik saaksid seda imetleda, ja pistan endale põske.
Ilmub minu ema ja võtab kivi välja. Ta kaob kohe kaadrist, aga mina hakkan jonnima – seda on näha minu liigutustest –, ta tuleb tagasi ja viskab kivi vanni. Video on umbes viis minutit pikk ja ma räägin terve selle aja.
Mõni aasta hiljem luges ema meile ette seda vana muinasjuttu, kus ühe (vanema) õe sõnadest saavad nälkjad ja maod ning teise (noorema) omadest lilled ja kalliskivid, ning see muinasjutt tuleb mulle alati meelde, kui ma seda koduvideot näen, stseeni, kus ema pistab sõrme mulle suhu ja tõmbab välja teemandi.
Mul olid siis heledad juuksed – olin üldse lapsena palju ilusam kui praegu – ja mind on filmimise jaoks kenasti riidesse sätitud. Minu lendlevad kiharad on märja kammiga ära silutud ja ühelt küljelt võltsteemantidega kaetud juukseklambriga üles tõstetud. Kui ma pead pööran, helgib klamber päikesekiirtes. Minu väike käsi paitab vanni kuhjatud kivihunnikut. Võib-olla ütlen ma, et see kõik on kord teie oma.
Või midagi sootuks muud. Seda videot ei tehtud selleks, et jäädvustada minu sõnu. See, mida minu vanemad hindasid, oli nende tavatu tulv, nende väsimatu voolamine.
Mõnikord tuli aga mindki vaikima sundida. Kui sa tahad öelda kahte asja, siis vali neist välja üks, mis sulle rohkem meeldib, ja ütle vaid seda, andis ema mulle ükskord nõu, kuidas seltskonnas viisakalt käituda, ja ei läinud kaua, kui seda valikut suurendati ühele asjale kolmest. Igal õhtul tuli isa minu toauksele, et mulle head und soovida, ja mina rääkisin meeleheitlikult, nii palju kui vähegi jaksasin, et teda jutuga oma toas kinni hoida. Nägin, kuidas tema käsi tõusis ukselingile, kuidas uks hakkas vaikselt sulguma. Ma tahan sulle midagi öelda, hüüdsin ma talle ja uks peatus poolel teel.
Alusta siis keskelt, vastas ta mulle, nähes koridorist paistva valguse taustal välja kui vari, hääl kõlamas väsinult nagu täiskasvanutel õhtuti ikka. Valgus kumas minu toaaknal kui täht, mida nähes saab midagi soovida.
Jäta algus vahele. Alusta keskelt.
1
Niisiis, minu lugu jõudis keskpaika 1996. aasta talvel. Meie pere oli selleks ajaks märgatavalt kokku kuivanud, samasuguseks nagu sellel ammusel koduvideol – alles olime mina, ema ja isa, kes jäi küll kaamera varju, aga oli ometi selgelt aimatav. Kümme aastat oli möödunud ajast, kui ma nägin viimati oma venda, ja seitseteist päevast, kui ma jäin ootamatult ilma oma õest. Minu loo keskpaik ei räägi millestki muust kui nende puudumisest, aga kui ma seda teile praegu ei ütleks, ei saaks te ise sellest tõenäoliselt arugi. 1996. aastal ei mõelnud ma nende peale juba tervete päevade kaupa.
1996. aasta. Liigaasta. Tuleroti aasta. Clinton oli just tagasi valitud. Kabul oli langenud Talibani kätte. Sarajevo oli vabanenud piiramisrõngast. Charles oli just läinud lahku Dianast.
Meie taevasse ilmus hele sabatäht Hale-Bopp. Novembris hakkasid levima kuuldused, nagu järgneks komeedile Saturni-kujuline objekt. Ülemaailmseteks staarideks said kloonitud lammas Dolly ja malet mängiv superarvuti Deep Blue. Teadlased avastasid muistse elu jälgi Marsil. Oli neid, kes uskusid, et Hale-Boppi sabas sõidab tulnukate õhulaev. Selle pardale pääsemiseks võttis kolmkümmend üheksa inimest 1997. aasta maikuus endalt elu.
Ja kui tavalisena mina ise selle kõige taustal paistan. 1996. aastal olin ma kahekümne kahe aastane, käisin viiendat aastat California Davise ülikoolis ja olin ikka veel eelviimase, või vahest siiski juba viimase kursuse tudeng, kuid sedavõrd ükskõikne loengute, eksaminõuete ja hinnetega seotud peensuste vastu, et minu lõpetamisest ei saanud niipea veel juttugi olla. Nagu tavatses öelda minu isa, oli minu teadmistel haaret rohkem kui sügavust. Ta ütles seda tihti.
Ma ei näinud põhjust kiirustamiseks. Mul ei olnud erilisi ambitsioone peale soovi pälvida üldist tunnustust või salajast mõjuvõimu – ma ei teadnud isegi, kumba ma eelistan. Ja tegelikult ei olnudki sel tähtsust, sest mõlema saavutamiseks puudusid mul igasugused eeldused.
Ärritasin oma vanemaid, kes mind ikka veel üleval pidasid. Neil päevil oli ema tihtipeale ärritunud. Ergutavad doosid õiglast ärritust – see oli tema jaoks midagi uut. See mõjus talle noorendavalt. Ta oli hiljuti teatanud, et ei kavatse enam mind ja isa vahendada. Sellest ajast peale me isaga ei suhelnud. Ei mäleta, et see oleks mind kurvastanud. Minu isa oli ülikooliprofessor ja täielik tähenärija. Iga mõttevahetus temaga kätkes õppetundi nagu kirss kivi. Tänapäevani tekitab sokraatiline meetod minus soovi kedagi hammustada.
### Response:
Loe katkendit: Karen Joy Fowleri teosest "Me oleme kõik täiesti endast väljas" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmises voorus Tromsö 4:0 alistanud Enar Jääger ja Valerenga sõitsid külla eelmisel hooajal kuuenda kohaga lõpetanud Moldele ning koju naastakse 0:4 kaotusega. See oli Valerengale sellel hooajal juba viiendaks. Kolm punkti kogunud Valerenga asub tabelis eelviimasel, 15. kohal. Keskkaitses mänginud Jääger sai kirja kõik 90. minutit., vahendab Soccernet.ee.
Teine Eesti koondislane Pavel Londak oma koduklubi eest väljakule ei saanud, kui Rosenborg alistas võõral väljakul Tromsö 2:1.
Rosenborg hoiab liigatabelis esimest kohta, olles kuue mänguga kogunud 15 punkti. Lähimad jälitajad Molde ja Odd kaotavad kõigest ühe punktiga. | Jäägeri koduklubi sai hooaja viienda kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmises voorus Tromsö 4:0 alistanud Enar Jääger ja Valerenga sõitsid külla eelmisel hooajal kuuenda kohaga lõpetanud Moldele ning koju naastakse 0:4 kaotusega. See oli Valerengale sellel hooajal juba viiendaks. Kolm punkti kogunud Valerenga asub tabelis eelviimasel, 15. kohal. Keskkaitses mänginud Jääger sai kirja kõik 90. minutit., vahendab Soccernet.ee.
Teine Eesti koondislane Pavel Londak oma koduklubi eest väljakule ei saanud, kui Rosenborg alistas võõral väljakul Tromsö 2:1.
Rosenborg hoiab liigatabelis esimest kohta, olles kuue mänguga kogunud 15 punkti. Lähimad jälitajad Molde ja Odd kaotavad kõigest ühe punktiga.
### Response:
Jäägeri koduklubi sai hooaja viienda kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PPA Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul saab politsei iga päev keskmiselt kolm teadet kelmuste kohta ning petturite poolt tekitatud kahju on kokku ligi kolm miljonit eurot aastas.
"Kelmus on elatusallikaks kurjategijatele, kes otsivad ohvriteks ennekõike kergeusklikke ja vähem informeeritud inimesi. Sageli tunnevad kelmile raha maksnud ohvrid ka valehäbi ega taha juhtunust politseile ega lähedastele teada anda. Kelmustele aitab piiri panna just see, kui inimesed teavad levinud skeeme ja tunnevad pettuseohud ära," ütles ta.
Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on märkimisväärne osa kauplemisest kolinud internetti ning paraku on selle avastanud ka kõlvatu konkurents. Petta saavad heausksed tarbijad, kes tihti ei oska ohumärke ära tunda.
"Facebookis, foorumites ja ostu-müügi portaalides on müüjad ja ostjad tihti anonüümsed, mistõttu on ebaausate kavatsustega inimestel seal paratamatult lihtsam tegutseda. Ka portaalide omanikel tuleks võtta rohkem vastutust, muutes müügikeskkonda turvalisemaks näiteks läbi kasutajate tuvastamisvõimaluste loomise ja kontrollides oma koostööpartnereid. Iga petujuhtum jätab kahtlemata jälje ka portaali enda mainele ja mõjub kogu kaubandusele pärssivalt," rääkis Sooniste.
Näiteks võib tuua erinevaid juhtumeid, kus vautšeriportaalist ostetud elamuskingitust ei olnud tarbijal võimalik realiseerida, sest teenusepakkujale ei ole makset laekunud või on teenusepakkuja lõpetanud majandustegevuse, aga teenuse vautšerid olid portaalis müügil.
Jaani selgitas, et oht pettuse ohvriks langeda on nii ostes kui ka müües. Kelmid müüvad olematuid tooteid, ei pane ostetud kaupa teele või müüvad kirjeldusele mitte vastavaid tooteid või teenuseid. Leidub ka selliseid kelme, kes jätavad müüjale kauba eest tasumata või võltsivad müüjate veenmiseks pankade maksekorraldusi.
Inimestel tasub olla ettevaatlik tagant kiirustavate ja enda andmeid varjavate müüjatega nii internetis kui ka mujal, et mitte petta saada.
Väljaspool internetti tegutsevad agressiivse müügitaktikaga kauplejad, näiteks nn poti-panni müüjad tänavail ja kaubanduskeskuste parklates, kelle kaup on teadmata päritolu ja kvaliteediga ning müüja oma andmeid ei esita.
Samuti võib rahvarohketes paikades kohata valedel alustel annetuste korjajaid, kes heatahtlikke inimesi ära kasutavad. Levivad ka pettused telefoni teel, kus eakatelt inimestelt petetakse välja tuhandeid eurosid, rääkides väljamõeldud lugusid hättasattunud lähedastest.
Täna algav kampaania kuu aega ning sellega antakse head nõu turvaliseks ostlemiseks internetis ning infot levinumate petuskeemide kohta, et vältida nende ohvriks langemist.
Kampaania veebilehele www.ostatargalt.ee on koondatud ülevaate erinevatest levinud petuskeemidest ja teave, kuidas end kaitsta. | Politsei ja tarbijakaitseamet käivitavad ühise teavituskampaania internetipettustest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PPA Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul saab politsei iga päev keskmiselt kolm teadet kelmuste kohta ning petturite poolt tekitatud kahju on kokku ligi kolm miljonit eurot aastas.
"Kelmus on elatusallikaks kurjategijatele, kes otsivad ohvriteks ennekõike kergeusklikke ja vähem informeeritud inimesi. Sageli tunnevad kelmile raha maksnud ohvrid ka valehäbi ega taha juhtunust politseile ega lähedastele teada anda. Kelmustele aitab piiri panna just see, kui inimesed teavad levinud skeeme ja tunnevad pettuseohud ära," ütles ta.
Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on märkimisväärne osa kauplemisest kolinud internetti ning paraku on selle avastanud ka kõlvatu konkurents. Petta saavad heausksed tarbijad, kes tihti ei oska ohumärke ära tunda.
"Facebookis, foorumites ja ostu-müügi portaalides on müüjad ja ostjad tihti anonüümsed, mistõttu on ebaausate kavatsustega inimestel seal paratamatult lihtsam tegutseda. Ka portaalide omanikel tuleks võtta rohkem vastutust, muutes müügikeskkonda turvalisemaks näiteks läbi kasutajate tuvastamisvõimaluste loomise ja kontrollides oma koostööpartnereid. Iga petujuhtum jätab kahtlemata jälje ka portaali enda mainele ja mõjub kogu kaubandusele pärssivalt," rääkis Sooniste.
Näiteks võib tuua erinevaid juhtumeid, kus vautšeriportaalist ostetud elamuskingitust ei olnud tarbijal võimalik realiseerida, sest teenusepakkujale ei ole makset laekunud või on teenusepakkuja lõpetanud majandustegevuse, aga teenuse vautšerid olid portaalis müügil.
Jaani selgitas, et oht pettuse ohvriks langeda on nii ostes kui ka müües. Kelmid müüvad olematuid tooteid, ei pane ostetud kaupa teele või müüvad kirjeldusele mitte vastavaid tooteid või teenuseid. Leidub ka selliseid kelme, kes jätavad müüjale kauba eest tasumata või võltsivad müüjate veenmiseks pankade maksekorraldusi.
Inimestel tasub olla ettevaatlik tagant kiirustavate ja enda andmeid varjavate müüjatega nii internetis kui ka mujal, et mitte petta saada.
Väljaspool internetti tegutsevad agressiivse müügitaktikaga kauplejad, näiteks nn poti-panni müüjad tänavail ja kaubanduskeskuste parklates, kelle kaup on teadmata päritolu ja kvaliteediga ning müüja oma andmeid ei esita.
Samuti võib rahvarohketes paikades kohata valedel alustel annetuste korjajaid, kes heatahtlikke inimesi ära kasutavad. Levivad ka pettused telefoni teel, kus eakatelt inimestelt petetakse välja tuhandeid eurosid, rääkides väljamõeldud lugusid hättasattunud lähedastest.
Täna algav kampaania kuu aega ning sellega antakse head nõu turvaliseks ostlemiseks internetis ning infot levinumate petuskeemide kohta, et vältida nende ohvriks langemist.
Kampaania veebilehele www.ostatargalt.ee on koondatud ülevaate erinevatest levinud petuskeemidest ja teave, kuidas end kaitsta.
### Response:
Politsei ja tarbijakaitseamet käivitavad ühise teavituskampaania internetipettustest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja prefektuuri kriisireguleerija Rainer Koori sõnul mängitakse ühisõppusel Paldiskis läbi riiklikult tähtsa objekti tugevdatud kaitse alla võtmine ja seda koos vastutegevusega.
"Samuti harjutame maastikuotsingu korraldamist ja relvastatud kurjategijate kinnipidamist koostöös teiste ametkondadega ülimalt ajakriitilises olukorras, kus võib tekkida ka pantvangikriis," ütles Koor.
Õppuse Kährik stsenaarium haakub laupäeval samuti Paldiskis toimuva Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna õppusega Hunt 2016. Siis harjutavad Kaitseliidu sisekaitse- ja lahingkompaniid kaitse-ja viivituslahingut pataljoni raamistikus.
Täna kell 11.30-17 suletakse õppuse tõttu liikluseks Pakri põhjatippu viiv teelõik ning politsei palub inimestel vältida kogu Parki tuletorni ümbrust.
Õppuse ajal kasutatakse lõhkekehade imitatsioone ja paukpadruneid ning piirkonnas liigub tavapärasest enam kaitseliitlasi ja politseinikke. Seetõttu palub politsei harjutuspaiga läheduses liikuvatelt inimestelt ja kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist.
Õppusel osalevad Põhja prefektuuri kiirreageerimistalitus, vanglateenistuse relvastatud üksus ning Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Rapla maleva liikmed. Kaitseliit ja PPA korraldavad analoogseid õppusi igal aastal, et tugevdada asutuste koostöövõimet ja infoliikumist kriisiolukorras. | PPA ja Kaitseliit harjutavad ühisõppusel objektikaitset relvastatud rünnaku korral | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja prefektuuri kriisireguleerija Rainer Koori sõnul mängitakse ühisõppusel Paldiskis läbi riiklikult tähtsa objekti tugevdatud kaitse alla võtmine ja seda koos vastutegevusega.
"Samuti harjutame maastikuotsingu korraldamist ja relvastatud kurjategijate kinnipidamist koostöös teiste ametkondadega ülimalt ajakriitilises olukorras, kus võib tekkida ka pantvangikriis," ütles Koor.
Õppuse Kährik stsenaarium haakub laupäeval samuti Paldiskis toimuva Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna õppusega Hunt 2016. Siis harjutavad Kaitseliidu sisekaitse- ja lahingkompaniid kaitse-ja viivituslahingut pataljoni raamistikus.
Täna kell 11.30-17 suletakse õppuse tõttu liikluseks Pakri põhjatippu viiv teelõik ning politsei palub inimestel vältida kogu Parki tuletorni ümbrust.
Õppuse ajal kasutatakse lõhkekehade imitatsioone ja paukpadruneid ning piirkonnas liigub tavapärasest enam kaitseliitlasi ja politseinikke. Seetõttu palub politsei harjutuspaiga läheduses liikuvatelt inimestelt ja kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist.
Õppusel osalevad Põhja prefektuuri kiirreageerimistalitus, vanglateenistuse relvastatud üksus ning Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Rapla maleva liikmed. Kaitseliit ja PPA korraldavad analoogseid õppusi igal aastal, et tugevdada asutuste koostöövõimet ja infoliikumist kriisiolukorras.
### Response:
PPA ja Kaitseliit harjutavad ühisõppusel objektikaitset relvastatud rünnaku korral |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | De Kerchove on korduvalt ärgitanud Euroopa Liidu liidreid suuremale koostööle Süüriast ja Iraagist naasvate pühasõdalastega tegelemisel ning kordas seda üleskutset ka neljapäeval toimunud ühenduse siseministrite kohtumisel.
"Praeguseks on ikka veel märkimisväärseid lünki Europoli" andmete sisestamisega nn välisvõitlejatest, kes reisivad välismaale ning ähvardavad naasta rünnakute korraldamiseks oma koduriiki, öeldi de Kerchove juhtimisel koostatud raportis, mille koopia jõudis AFP valdusesse.
Europoli andmebaasis on 2956 välisvõitleja nimi hoolimata ametlikest hinnangutest, et ISISe ridadesse on läinud võitlema umbes 5000 EL-i kodanikku.
Rohkem kui 90 protsenti nimedest sisestati 2015. aastal ja seda tegi vaid viis ühenduse 28 liikmesriigist, lisas de Kerchove.
"Pariisi ja Brüsseli rünnakud tunduvad näitavat, et mõned, kui mitte kõik, ründajad olid politseile teada ... Lisaks tundub olevat sidemeid mitmes teises liikmesriigis," lisati dokumendis. See ilmestab "andmete sisestamise olulisust".
Euroopa allikas ütles AFP-le, et "teatud riigid ei sisesta andmeid kõikidesse andmebaasidesse" ning lisas, et "seetõttu saavad ohtlikud üksikisikud naasta ja neid ei märgata".
EL-i siseministrid kutsusid Luxembourgis üles muutma "suhtumist" vastuterrorismivastase võitluse parendamiseks. EL-i rändevoliniku Dimitris Avramopoulose sõnul peaksid liikmesriikide andmebaasid olema "üksteisega ühenduses ainsa nupuvajutusega". | EL hoiatab "märkimisväärsete lünkade" eest luureandmete jagamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
De Kerchove on korduvalt ärgitanud Euroopa Liidu liidreid suuremale koostööle Süüriast ja Iraagist naasvate pühasõdalastega tegelemisel ning kordas seda üleskutset ka neljapäeval toimunud ühenduse siseministrite kohtumisel.
"Praeguseks on ikka veel märkimisväärseid lünki Europoli" andmete sisestamisega nn välisvõitlejatest, kes reisivad välismaale ning ähvardavad naasta rünnakute korraldamiseks oma koduriiki, öeldi de Kerchove juhtimisel koostatud raportis, mille koopia jõudis AFP valdusesse.
Europoli andmebaasis on 2956 välisvõitleja nimi hoolimata ametlikest hinnangutest, et ISISe ridadesse on läinud võitlema umbes 5000 EL-i kodanikku.
Rohkem kui 90 protsenti nimedest sisestati 2015. aastal ja seda tegi vaid viis ühenduse 28 liikmesriigist, lisas de Kerchove.
"Pariisi ja Brüsseli rünnakud tunduvad näitavat, et mõned, kui mitte kõik, ründajad olid politseile teada ... Lisaks tundub olevat sidemeid mitmes teises liikmesriigis," lisati dokumendis. See ilmestab "andmete sisestamise olulisust".
Euroopa allikas ütles AFP-le, et "teatud riigid ei sisesta andmeid kõikidesse andmebaasidesse" ning lisas, et "seetõttu saavad ohtlikud üksikisikud naasta ja neid ei märgata".
EL-i siseministrid kutsusid Luxembourgis üles muutma "suhtumist" vastuterrorismivastase võitluse parendamiseks. EL-i rändevoliniku Dimitris Avramopoulose sõnul peaksid liikmesriikide andmebaasid olema "üksteisega ühenduses ainsa nupuvajutusega".
### Response:
EL hoiatab "märkimisväärsete lünkade" eest luureandmete jagamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrustajate väravad lõid Georginio Wijnaldum 42., Aleksandar Mitrovic penaltist 67. ja Paul Dummett 90. ning külalistel Wayne Rooney penaltist 9. ja 79. ning Jesse Lingard 38. minutil.
Hooaja teise võidu teeninud Aston Villa oli kodus Joleon Lescotti 58. minuti tabamusest 1:0 üle Crystal Palace'ist. Mängupäeva kolmandas kohtumises sai West Ham United võõrsil 3:1 (67. Dimitri Payet, 75., 84. Enner Valencia - 17. Harry Arter) jagu AFC Bournemouthist.
Tabeliseis:
1. Arsenal 20 13 3 4 34:18 42
2. Leicester City 20 11 7 2 37:25 40
3. Manchester City 20 12 3 5 39:21 39
4. Tottenham Hotspur 20 9 9 2 34:16 36
5. West Ham United 21 9 8 4 33:24 35
6. Manchester United 21 9 7 5 27:20 34
7. Crystal Palace 21 9 4 8 23:20 31
8. Liverpool 20 8 6 6 22:24 30
9. Watford 20 8 5 7 25:22 29
10. Stoke City 20 8 5 7 21:21 29
11. Everton 20 6 9 5 36:29 27
12. West Bromwich Albion 20 7 5 8 20:25 26
13. Southampton 20 6 6 8 26:24 24
14. Chelsea 20 6 5 9 26:29 23
15. Norwich City 20 6 5 9 23:32 23
16. AFC Bournemouth 21 5 6 10 23:37 21
17. Swansea City 20 4 7 9 17:26 19
-----------------------------------------------
18. Newcastle United 21 4 6 11 22:38 18
19. Sunderland 20 4 3 13 22:39 15
20. Aston Villa 21 2 5 14 17:37 11 | Manchester United mängis viimasel minutil edu maha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrustajate väravad lõid Georginio Wijnaldum 42., Aleksandar Mitrovic penaltist 67. ja Paul Dummett 90. ning külalistel Wayne Rooney penaltist 9. ja 79. ning Jesse Lingard 38. minutil.
Hooaja teise võidu teeninud Aston Villa oli kodus Joleon Lescotti 58. minuti tabamusest 1:0 üle Crystal Palace'ist. Mängupäeva kolmandas kohtumises sai West Ham United võõrsil 3:1 (67. Dimitri Payet, 75., 84. Enner Valencia - 17. Harry Arter) jagu AFC Bournemouthist.
Tabeliseis:
1. Arsenal 20 13 3 4 34:18 42
2. Leicester City 20 11 7 2 37:25 40
3. Manchester City 20 12 3 5 39:21 39
4. Tottenham Hotspur 20 9 9 2 34:16 36
5. West Ham United 21 9 8 4 33:24 35
6. Manchester United 21 9 7 5 27:20 34
7. Crystal Palace 21 9 4 8 23:20 31
8. Liverpool 20 8 6 6 22:24 30
9. Watford 20 8 5 7 25:22 29
10. Stoke City 20 8 5 7 21:21 29
11. Everton 20 6 9 5 36:29 27
12. West Bromwich Albion 20 7 5 8 20:25 26
13. Southampton 20 6 6 8 26:24 24
14. Chelsea 20 6 5 9 26:29 23
15. Norwich City 20 6 5 9 23:32 23
16. AFC Bournemouth 21 5 6 10 23:37 21
17. Swansea City 20 4 7 9 17:26 19
-----------------------------------------------
18. Newcastle United 21 4 6 11 22:38 18
19. Sunderland 20 4 3 13 22:39 15
20. Aston Villa 21 2 5 14 17:37 11
### Response:
Manchester United mängis viimasel minutil edu maha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rakvere Tarva ja BC Kalev/Cramo vahelise kohtumise esimene poolaeg lõppes viigiseisul 42:42. Kindlasti oli roll Cramo senise hooaja parima mängija Josh Boone'i puudumine, kes on siirdumas Moskva Himkisse. Samas oli Rakvere Tarval rivis kõigest seitse mängumeest, aga ometigi püsis Tarvas esimene poolaeg mängus sees.
Murdemomendiks oli neljanda veerandi algus. Enne viimast perioodi oli Cramo edunumbrid 68:60, kuid napilt nelja minutiga tehti vahespurt 15-2, minnes juba 21 silmaga juhtima. Sellega oli mäng ka tehtud, lõpuskoor 90:77.
Nii lühikese pingiga nagu Tarval täna kasutada oli, on ükskõik kelle vastu väga raske vastu saada. Ometigi püsiti mängus sisuliselt kolm veerandit ning mängiti nii hästi, et Alar Varrak pidi poolajal väga kurja häält tegema.
Rolands Freimanis ja Gregor Arbet näitasid väga head mängu. Freimanise näitajad: 31 min, 26 punkti, 4 lauapalli, 2p visked 12/14. Gregor Arbeti lisas 23 minutiga 23p + 5lp.
Tarva poolt viskas enim David Haughton, kes tänu Boone’i puudumisele viskas 21 punkti ning sai 8 lauapalli.
BC Kalev/Cramol viskas igast positsioonist palju täpsemini. 2p visked 63,2% vs 38,5%, 3p visked 36% vs 33,3%, vv 75% vs 66,7%.
Lauapallide võitluse võitis Tarvas 40 vs 35, sh ründelauad 20 vs 11. Resultatiivseid sööte jagas Cramo kaks korda rohkem 18 vs 9. Pallikaotusi tegi Tarvas oluliselt vähem kui eelmine kohtumine, 17, mida oli ikkagi rohkem kui Cramo 15.
BC Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak Delfi TV-le: „Eesti liigas saame hakkama, aga need ei tule ka möödaminnes, raske tööga. VTB-s ei tule isegi raske tööga. Ei ole sellist minekut nagu vahepeal eelmine hooaeg või siis isegi vahepeal see hooaeg. Praegu meil on see mängukõver veits mitte seal, kus me tahaks, et oleks. Pahandamise põhjus oli praegu pigem keskendumise või siis moraalsete tahtmistes pingutamisega. Ja teine poolaeg paar pisi asja maksab juba ja tuli juba kindlamalt ära.
Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber Delfi TV-le: „Vastane ei olnud nii terav, kui esimeses omavahelises mängus. Siis nad olid jõudu täis ja nüüd on neil VTB mängud, mis on neid kõvasti söönud. Täna oleks olnud hea võimalus, poolaeg oli viigis, aga paraku ka meie polnud valmis, olid nii mõnedki süüdlased. Meeskond on nüüd selgelt parem, siin pole küsimustki, aga meie poolt paar asja ei olnud nii, nagu vaja.
BC Kalev/Cramo jätkab koduses liigas kaotuseta 17 võiduga. Rakvere Tarvas sai täna üheksanda kaotuse viie võidu kõrvale, asudes tabelis viiendal kohal.
BC Kalev/Cramo kohtub pühapäeval VTB Ühisliigas kodusaalis Nymburkiga, ning siis peaks platsile jooksma ka nende uus lisandus Sharaud Curry. Rakvere Tarvas peab järgmise mängu neljapäeval, kui võõrustatakse Pärnu Sadamat.
Audentese SG/Noortekoondis võitles koduväljakul küllaltki edukalt Pärnu Sadamaga, kuid lõpuks jäädi alla 63:77. Mäng oli tasavägine kuni teise veerandi alguseni, mille pärnakad võitsid 20:9. Poolajaks olid Pärnu edunumbrid 36:23.
Kolmandal veerandil püsis vahe umbes sama ning neljandal veerandil kärises vahe vahepeal 19 punktiliseks, kuid Audentese noored võitlesid visalt ning püssi puusse ei visanud. 3 minutit enne lõppu vähendati kaotusseisu üheksale punktile, kuid lähemale Pärnu neid ei lasknud.
Pärnu poolt tegi hea mängu Joonas Järvelainen, visates 19 punkti ja saades 3 lauapalli. Audentese SG/Noortekoondise särgis hiilgasRon-Arnar Pehka, kes viskas 19 punkti.
Turniiritabelis püsib Audentese SG/Noortekoondis üheksandal kohal 15 kaotusega. Pärnu Sadam tõusis tänase võiduga ning tänu Valga-Valka kaotusele kuuendaks 5 võidu ja 9 kaotusega.
Audentese SG/Noortekoondise peatreener Indrek Visnapuu: „Nad tõenäoliselt tundsid teise veerandi alguses, et liiga pingeline on, et selles tempos ja rütmis ei saa. Meie kooslus ka ei toimunud nii õlitatult. Meil oli raske seda rütmi kogu mäng hoida. Mingil hetkel pani Pärnu oma paremuse maksma. Seda ma võin kindlasti selle hooaja kohta selgelt positiivsena välja tuua, et meil ei ole kunagi seda momenti olnud, et oleks püssi põõsasse visanud või siis, et oleks loobunud võitlusest. Oleme selgelt näidanud, et kui vastased liiga julgelt hakkavad vahetusi tegema või toovad vahetusmehed sisse, siis me suudame omapoolset pööret mängu tuua. Väga julged ja väga riskida vastased ei saa.“
TLÜ/Kalev alistas samal ajal võõral väljakul BC Valga-Valka/Maks&Mooritsa 108:100 selle hooaja kõige suureskoorilisemas mängus. Uut aastanumbrit nüüd juba kolme järjestikuse võiduga alustanud TLÜ/Kalev pööras mängu enda kasuks kolmanda veerandajaga, mis võideti 32:24, poolajaks oli skoor 48:47 Kalevile.
TLÜ/Kalevi särgis jätkab suurepäraseid esitusi uuel aastal võistkonnaga liitunud Dominykas Milka, kes tõi võitjatele 33 punkti ning 9 lauapalli. 33 minutit väljakul olnud leedukas tabas mängust viskeid 11/15 ning vabaviskejoonelt 11/11. BC Valga-Valka/Maks&Mooritsa eest tegi hea mängu Jurijs Aleksejevs, kes viskas 25 punkti ja võttis maha 13 lauapalli.
„Väiksele Kalevile“ oli see meistriliiga seitsmes võit kuue kaotuse kõrvale ning sellega hoitakse neljandat kohta. BC Valga-Valka/Maks&Moorits langes 5 võidu ja 10 kaotusega kaheksandaks. | Kalev/Cramo alistas Eesti liigas Rakvere Tarva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rakvere Tarva ja BC Kalev/Cramo vahelise kohtumise esimene poolaeg lõppes viigiseisul 42:42. Kindlasti oli roll Cramo senise hooaja parima mängija Josh Boone'i puudumine, kes on siirdumas Moskva Himkisse. Samas oli Rakvere Tarval rivis kõigest seitse mängumeest, aga ometigi püsis Tarvas esimene poolaeg mängus sees.
Murdemomendiks oli neljanda veerandi algus. Enne viimast perioodi oli Cramo edunumbrid 68:60, kuid napilt nelja minutiga tehti vahespurt 15-2, minnes juba 21 silmaga juhtima. Sellega oli mäng ka tehtud, lõpuskoor 90:77.
Nii lühikese pingiga nagu Tarval täna kasutada oli, on ükskõik kelle vastu väga raske vastu saada. Ometigi püsiti mängus sisuliselt kolm veerandit ning mängiti nii hästi, et Alar Varrak pidi poolajal väga kurja häält tegema.
Rolands Freimanis ja Gregor Arbet näitasid väga head mängu. Freimanise näitajad: 31 min, 26 punkti, 4 lauapalli, 2p visked 12/14. Gregor Arbeti lisas 23 minutiga 23p + 5lp.
Tarva poolt viskas enim David Haughton, kes tänu Boone’i puudumisele viskas 21 punkti ning sai 8 lauapalli.
BC Kalev/Cramol viskas igast positsioonist palju täpsemini. 2p visked 63,2% vs 38,5%, 3p visked 36% vs 33,3%, vv 75% vs 66,7%.
Lauapallide võitluse võitis Tarvas 40 vs 35, sh ründelauad 20 vs 11. Resultatiivseid sööte jagas Cramo kaks korda rohkem 18 vs 9. Pallikaotusi tegi Tarvas oluliselt vähem kui eelmine kohtumine, 17, mida oli ikkagi rohkem kui Cramo 15.
BC Kalev/Cramo peatreener Alar Varrak Delfi TV-le: „Eesti liigas saame hakkama, aga need ei tule ka möödaminnes, raske tööga. VTB-s ei tule isegi raske tööga. Ei ole sellist minekut nagu vahepeal eelmine hooaeg või siis isegi vahepeal see hooaeg. Praegu meil on see mängukõver veits mitte seal, kus me tahaks, et oleks. Pahandamise põhjus oli praegu pigem keskendumise või siis moraalsete tahtmistes pingutamisega. Ja teine poolaeg paar pisi asja maksab juba ja tuli juba kindlamalt ära.
Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber Delfi TV-le: „Vastane ei olnud nii terav, kui esimeses omavahelises mängus. Siis nad olid jõudu täis ja nüüd on neil VTB mängud, mis on neid kõvasti söönud. Täna oleks olnud hea võimalus, poolaeg oli viigis, aga paraku ka meie polnud valmis, olid nii mõnedki süüdlased. Meeskond on nüüd selgelt parem, siin pole küsimustki, aga meie poolt paar asja ei olnud nii, nagu vaja.
BC Kalev/Cramo jätkab koduses liigas kaotuseta 17 võiduga. Rakvere Tarvas sai täna üheksanda kaotuse viie võidu kõrvale, asudes tabelis viiendal kohal.
BC Kalev/Cramo kohtub pühapäeval VTB Ühisliigas kodusaalis Nymburkiga, ning siis peaks platsile jooksma ka nende uus lisandus Sharaud Curry. Rakvere Tarvas peab järgmise mängu neljapäeval, kui võõrustatakse Pärnu Sadamat.
Audentese SG/Noortekoondis võitles koduväljakul küllaltki edukalt Pärnu Sadamaga, kuid lõpuks jäädi alla 63:77. Mäng oli tasavägine kuni teise veerandi alguseni, mille pärnakad võitsid 20:9. Poolajaks olid Pärnu edunumbrid 36:23.
Kolmandal veerandil püsis vahe umbes sama ning neljandal veerandil kärises vahe vahepeal 19 punktiliseks, kuid Audentese noored võitlesid visalt ning püssi puusse ei visanud. 3 minutit enne lõppu vähendati kaotusseisu üheksale punktile, kuid lähemale Pärnu neid ei lasknud.
Pärnu poolt tegi hea mängu Joonas Järvelainen, visates 19 punkti ja saades 3 lauapalli. Audentese SG/Noortekoondise särgis hiilgasRon-Arnar Pehka, kes viskas 19 punkti.
Turniiritabelis püsib Audentese SG/Noortekoondis üheksandal kohal 15 kaotusega. Pärnu Sadam tõusis tänase võiduga ning tänu Valga-Valka kaotusele kuuendaks 5 võidu ja 9 kaotusega.
Audentese SG/Noortekoondise peatreener Indrek Visnapuu: „Nad tõenäoliselt tundsid teise veerandi alguses, et liiga pingeline on, et selles tempos ja rütmis ei saa. Meie kooslus ka ei toimunud nii õlitatult. Meil oli raske seda rütmi kogu mäng hoida. Mingil hetkel pani Pärnu oma paremuse maksma. Seda ma võin kindlasti selle hooaja kohta selgelt positiivsena välja tuua, et meil ei ole kunagi seda momenti olnud, et oleks püssi põõsasse visanud või siis, et oleks loobunud võitlusest. Oleme selgelt näidanud, et kui vastased liiga julgelt hakkavad vahetusi tegema või toovad vahetusmehed sisse, siis me suudame omapoolset pööret mängu tuua. Väga julged ja väga riskida vastased ei saa.“
TLÜ/Kalev alistas samal ajal võõral väljakul BC Valga-Valka/Maks&Mooritsa 108:100 selle hooaja kõige suureskoorilisemas mängus. Uut aastanumbrit nüüd juba kolme järjestikuse võiduga alustanud TLÜ/Kalev pööras mängu enda kasuks kolmanda veerandajaga, mis võideti 32:24, poolajaks oli skoor 48:47 Kalevile.
TLÜ/Kalevi särgis jätkab suurepäraseid esitusi uuel aastal võistkonnaga liitunud Dominykas Milka, kes tõi võitjatele 33 punkti ning 9 lauapalli. 33 minutit väljakul olnud leedukas tabas mängust viskeid 11/15 ning vabaviskejoonelt 11/11. BC Valga-Valka/Maks&Mooritsa eest tegi hea mängu Jurijs Aleksejevs, kes viskas 25 punkti ja võttis maha 13 lauapalli.
„Väiksele Kalevile“ oli see meistriliiga seitsmes võit kuue kaotuse kõrvale ning sellega hoitakse neljandat kohta. BC Valga-Valka/Maks&Moorits langes 5 võidu ja 10 kaotusega kaheksandaks.
### Response:
Kalev/Cramo alistas Eesti liigas Rakvere Tarva |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.