instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi kinnitas oma alleshoitud mängijate nimekirja, mille sisse Can ega Flanagan ei mahtunud. Poolkaitsja Emre Can mängis Liverpooli eest kokku 167 mängu, nende seas ka äsja toimunud Meistrite liiga finaal Real Madridi vastu. Äärekaitsja Jon Flanagan liitus klubiga 2011. aastal ning mängis kokku 51 mängu, aga viimastel aastatel ei mahtunud inglane peatreener Jürgen Kloppi plaanidesse, kirjutab Soccernet.ee.
Lisaks Canile ja Flanaganile lahkuvad Liverpoolist veel noored mängijad Toni Gomes, Paulo Alves, Mich'el Parker, Jordan Williams, Anthony Glennon, Jordan Hunter ja Harvey Whyte.
Emre Cani on pikalt seostatud Juventusega, ning viimaste andmete kohaselt liitub ta Juventusega kohe kui tema leping Liverpooliga lõppeb. Tema arstlik läbivaatus toimub väidetavalt järgmisel nädalal ning Juventusega peaks Can liituma juuni lõpus, kui tema leping ametlikult aegub. | Can ja Flanagan lahkuvad Liverpoolist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi kinnitas oma alleshoitud mängijate nimekirja, mille sisse Can ega Flanagan ei mahtunud. Poolkaitsja Emre Can mängis Liverpooli eest kokku 167 mängu, nende seas ka äsja toimunud Meistrite liiga finaal Real Madridi vastu. Äärekaitsja Jon Flanagan liitus klubiga 2011. aastal ning mängis kokku 51 mängu, aga viimastel aastatel ei mahtunud inglane peatreener Jürgen Kloppi plaanidesse, kirjutab Soccernet.ee.
Lisaks Canile ja Flanaganile lahkuvad Liverpoolist veel noored mängijad Toni Gomes, Paulo Alves, Mich'el Parker, Jordan Williams, Anthony Glennon, Jordan Hunter ja Harvey Whyte.
Emre Cani on pikalt seostatud Juventusega, ning viimaste andmete kohaselt liitub ta Juventusega kohe kui tema leping Liverpooliga lõppeb. Tema arstlik läbivaatus toimub väidetavalt järgmisel nädalal ning Juventusega peaks Can liituma juuni lõpus, kui tema leping ametlikult aegub.
### Response:
Can ja Flanagan lahkuvad Liverpoolist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ÜRO humanitaarabijuhid Tšaadi järvega piirnevates riikides Nigeerias, Nigeris, Tšaadis ja Kamerunis ütlesid Genfis ajakirjanikele, et neisse riikidesse humanitaarabi toimetamiseks on hädasti vaja raha.
Ligi kümme aastat tagasi vallandasid Boko Harami džihadistid kaose esmalt Nigeerias ja seejärel naaberriikides. Julgeoleku- ja humanitaarkriis on endiselt terav, ütles Nigeri humanitaarabikoordinaator Bintou Djibo.
Teravas toidupuuduses on umbes viis miljonit inimest, tõsise alatoitluse all kannatab 490 000 alla viieaastast last.
"Arstiabita võivad nad surra," ütles Djibo.
Konflikti ja näljahäda tõttu on umbes 2,4 miljonit inimest sunnitud kodukohast lahkuma.
Nigeerias on alates 2009. aastast, mil Boko Haram rünnakuid alustas, tapetud vähemalt 20 000 inimest. Ehkki sõjavägi on džihadistide vastu edu saavutanud, on Boko Haram endiselt tõsine oht, hoiatas Nigeeria abikoordinaator Edward Kallon. | ÜRO: Tšaadi järve piirkonnas ähvardab pea 500 000 last näljasurm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ÜRO humanitaarabijuhid Tšaadi järvega piirnevates riikides Nigeerias, Nigeris, Tšaadis ja Kamerunis ütlesid Genfis ajakirjanikele, et neisse riikidesse humanitaarabi toimetamiseks on hädasti vaja raha.
Ligi kümme aastat tagasi vallandasid Boko Harami džihadistid kaose esmalt Nigeerias ja seejärel naaberriikides. Julgeoleku- ja humanitaarkriis on endiselt terav, ütles Nigeri humanitaarabikoordinaator Bintou Djibo.
Teravas toidupuuduses on umbes viis miljonit inimest, tõsise alatoitluse all kannatab 490 000 alla viieaastast last.
"Arstiabita võivad nad surra," ütles Djibo.
Konflikti ja näljahäda tõttu on umbes 2,4 miljonit inimest sunnitud kodukohast lahkuma.
Nigeerias on alates 2009. aastast, mil Boko Haram rünnakuid alustas, tapetud vähemalt 20 000 inimest. Ehkki sõjavägi on džihadistide vastu edu saavutanud, on Boko Haram endiselt tõsine oht, hoiatas Nigeeria abikoordinaator Edward Kallon.
### Response:
ÜRO: Tšaadi järve piirkonnas ähvardab pea 500 000 last näljasurm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise algkoosseisu kuulusid Markus Uuskari, Mart Naaber, Dimitri Korotkov, Kevin Soo, Stefan Kaibald ja Robert Viiber.
Veel teevad turniiril kaasa Venemaa ja Itaalia järelkasvukoondised, kellest viimasega kohtutakse laupäeval kell 20.20. Itaalia B-koondis alistas reedeses mängus Venemaa B-koondise seisuga 3:1. | Eesti B-koondis alustas võrkpalliturniiri Tallinnas võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise algkoosseisu kuulusid Markus Uuskari, Mart Naaber, Dimitri Korotkov, Kevin Soo, Stefan Kaibald ja Robert Viiber.
Veel teevad turniiril kaasa Venemaa ja Itaalia järelkasvukoondised, kellest viimasega kohtutakse laupäeval kell 20.20. Itaalia B-koondis alistas reedeses mängus Venemaa B-koondise seisuga 3:1.
### Response:
Eesti B-koondis alustas võrkpalliturniiri Tallinnas võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusminister ja valitsuse kõneisik Isabel Celaá ütles, et pangad saavad korralduse lasta Kataloonia valitsusel teha makseid ilma Hispaania rahandusministeeriumi järelevalveta.
Finantskontrolli kehtestas eelmine, Mariano Rajoy konservatiivne valitsus 2017. aasta septembris, et takistada regionaalvalitsust 1. oktoobri iseseisvusreferendumit rahastamast.
Edaspidi tuleb Kataloonia valitsusel lihtsalt iga kuu keskvalitsusele kulutuste kohta aru anda.
Celaá ütles uue valitsuse esimese kabinetiistungi järgel ajakirjanikele, et peaminister Pedro Sanchez kohtub kõigi 19 regionaalvalitsuse juhiga, teiste hulgas ka Kataloonia uue iseseisvuslasest presidendi Quim Torraga.
Kataloonia iseseisvuslased on nende väikeparteide hulgas, kes toetasid Rajoy kukutanud umbusaldusavaldust.
Celaá vastas eitavalt küsimusele, kas valitsus on valmis arutama uut Kataloonia iseseisvusreferendumit, kui katalaanid seda nõuavad. "See on välistatud," kinnitas ta. | Hispaania keskvõim loobub finantskontrollist Kataloonia üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusminister ja valitsuse kõneisik Isabel Celaá ütles, et pangad saavad korralduse lasta Kataloonia valitsusel teha makseid ilma Hispaania rahandusministeeriumi järelevalveta.
Finantskontrolli kehtestas eelmine, Mariano Rajoy konservatiivne valitsus 2017. aasta septembris, et takistada regionaalvalitsust 1. oktoobri iseseisvusreferendumit rahastamast.
Edaspidi tuleb Kataloonia valitsusel lihtsalt iga kuu keskvalitsusele kulutuste kohta aru anda.
Celaá ütles uue valitsuse esimese kabinetiistungi järgel ajakirjanikele, et peaminister Pedro Sanchez kohtub kõigi 19 regionaalvalitsuse juhiga, teiste hulgas ka Kataloonia uue iseseisvuslasest presidendi Quim Torraga.
Kataloonia iseseisvuslased on nende väikeparteide hulgas, kes toetasid Rajoy kukutanud umbusaldusavaldust.
Celaá vastas eitavalt küsimusele, kas valitsus on valmis arutama uut Kataloonia iseseisvusreferendumit, kui katalaanid seda nõuavad. "See on välistatud," kinnitas ta.
### Response:
Hispaania keskvõim loobub finantskontrollist Kataloonia üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On ilmne, et Ameerika president ja ülejäänud grupp on kaubanduse, kliimamuutuse ja Iraani tuumaleppe asjus jätkuvalt eriarvamusel," ütles Tusk enne G7 tippkohtumist Kanadas Quebecis.
"Mis mulle kõige rohkem muret teeb, on asjaolu, et reeglitepõhine maailmakord on proovile pandud ning üsna üllatavalt ei ole seda teinud tavalised kahtlusalused, vaid selle peamine arhitekt ja garant USA," lisas ta.
Trump süvendas enne Quebeci tippkohtumist lõhet teiste G7 riikidega veelgi, tehes ettepaneku Venemaa Krimmi annekteerimisest hoolimata endi sekka tagasi võtta.
Tippkohtumisele saabunud Euroopa ametnike sõnul on idee šokeeriv ja seda ei saa toetada. Tusk tunnistas, et Trumpi avaldused ei üllata enam.
"Las G7 olla, nagu ta on," lisas ta. "Loomulikult ei saa me sundida USA-d meelt muutma. Samas ei lakka me püüdmast veenda oma Ameerika sõpru ja president Trumpi, et selle korra õõnestamisel ei ole mõtet, sest see tuleb kasuks ainult neile, kes soovivad uut Lääne-järgset korda, milles liberaaldemokraatia ja põhivabadused enam ei eksisteeri."
Pariis: Euroopa riigid on üksmeelselt Venemaa G7-sse naasmise vastu
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kantselei teatas reedel, et juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 Euroopa liikmed tõrjusid reedel üksmeelselt USA presidendi Donald Trumpi üleskutse Venemaa klubisse tagasi võtta.
Macron, Saksa liidukantsler Angela Merkel, Briti peaminister Theresa May ja Itaalia uus peaminister Giuseppe Conte leppisid Kanadas peetava G7 tippkohtumise kõrvalt kokku ühtses seisukohas Venemaa suhtes.
"Euroopa ühtne positsioon on Venemaa naasmise vastu," lausus ajakirjanikele Macroni kõrge nõunik, kuigi liidrid jätsid avatuks võimaluse dialoogi loomiseks Venemaaga.
Esimest korda tippkohtumisel osalev Conte oli varem vihjanud, et toetab Trumpi ettepanekut võtta Venemaa tagasi organisatsiooni, kust ta jäeti välja pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. | Tusk: USA esitab väljakutse reeglipõhisele maailmakorrale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On ilmne, et Ameerika president ja ülejäänud grupp on kaubanduse, kliimamuutuse ja Iraani tuumaleppe asjus jätkuvalt eriarvamusel," ütles Tusk enne G7 tippkohtumist Kanadas Quebecis.
"Mis mulle kõige rohkem muret teeb, on asjaolu, et reeglitepõhine maailmakord on proovile pandud ning üsna üllatavalt ei ole seda teinud tavalised kahtlusalused, vaid selle peamine arhitekt ja garant USA," lisas ta.
Trump süvendas enne Quebeci tippkohtumist lõhet teiste G7 riikidega veelgi, tehes ettepaneku Venemaa Krimmi annekteerimisest hoolimata endi sekka tagasi võtta.
Tippkohtumisele saabunud Euroopa ametnike sõnul on idee šokeeriv ja seda ei saa toetada. Tusk tunnistas, et Trumpi avaldused ei üllata enam.
"Las G7 olla, nagu ta on," lisas ta. "Loomulikult ei saa me sundida USA-d meelt muutma. Samas ei lakka me püüdmast veenda oma Ameerika sõpru ja president Trumpi, et selle korra õõnestamisel ei ole mõtet, sest see tuleb kasuks ainult neile, kes soovivad uut Lääne-järgset korda, milles liberaaldemokraatia ja põhivabadused enam ei eksisteeri."
Pariis: Euroopa riigid on üksmeelselt Venemaa G7-sse naasmise vastu
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kantselei teatas reedel, et juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 Euroopa liikmed tõrjusid reedel üksmeelselt USA presidendi Donald Trumpi üleskutse Venemaa klubisse tagasi võtta.
Macron, Saksa liidukantsler Angela Merkel, Briti peaminister Theresa May ja Itaalia uus peaminister Giuseppe Conte leppisid Kanadas peetava G7 tippkohtumise kõrvalt kokku ühtses seisukohas Venemaa suhtes.
"Euroopa ühtne positsioon on Venemaa naasmise vastu," lausus ajakirjanikele Macroni kõrge nõunik, kuigi liidrid jätsid avatuks võimaluse dialoogi loomiseks Venemaaga.
Esimest korda tippkohtumisel osalev Conte oli varem vihjanud, et toetab Trumpi ettepanekut võtta Venemaa tagasi organisatsiooni, kust ta jäeti välja pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.
### Response:
Tusk: USA esitab väljakutse reeglipõhisele maailmakorrale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laser Standard klassis asus kahe sõiduvõidu ja ühe teise kohaga liidriks Karl-Martin Rammo. Teisel real on esimese võistluspäeva järel Georg Haud ja kolmandal kohal Tavo Annus.
Laser Radial klassis viis avapäev juhtima Anna Pohlaku. Temast ühe punkti kaugusel on teisena Keith Luur ning kolmandal positsioonil paikneb lätlanna Anna Vernere.
Katamaraaniklassis F-18 olid kindlalt konkurentidest üle Uku Kuusk ja Aivar Soo. Teisel kohal asuvad Andres Laul ja Ain Roosma, järgnemas Mihkel Kosk ja Markko-Rollin Põdra.
Võistlusformaat koosneb reedest pühapäeva lõunani merel purjetatavatest fliidisõitudest ja pühapäeval alates kella 14-st jahtklubi ees jõel toimuvatest poolfinaalist ja finaalist. Fliidisõitude tulemuste põhjal pääsevad kolm paremat otse finaalsõitu. Poolfinaalis purjetavad fliidisõitude 4.-10. paat ja selle sõidu võitja pääseb samuti finaali. Finaalsõidus selgitatakse regati esikolmik. | Pärnu Purjetamisnädal seilati vaikses tuules avatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laser Standard klassis asus kahe sõiduvõidu ja ühe teise kohaga liidriks Karl-Martin Rammo. Teisel real on esimese võistluspäeva järel Georg Haud ja kolmandal kohal Tavo Annus.
Laser Radial klassis viis avapäev juhtima Anna Pohlaku. Temast ühe punkti kaugusel on teisena Keith Luur ning kolmandal positsioonil paikneb lätlanna Anna Vernere.
Katamaraaniklassis F-18 olid kindlalt konkurentidest üle Uku Kuusk ja Aivar Soo. Teisel kohal asuvad Andres Laul ja Ain Roosma, järgnemas Mihkel Kosk ja Markko-Rollin Põdra.
Võistlusformaat koosneb reedest pühapäeva lõunani merel purjetatavatest fliidisõitudest ja pühapäeval alates kella 14-st jahtklubi ees jõel toimuvatest poolfinaalist ja finaalist. Fliidisõitude tulemuste põhjal pääsevad kolm paremat otse finaalsõitu. Poolfinaalis purjetavad fliidisõitude 4.-10. paat ja selle sõidu võitja pääseb samuti finaali. Finaalsõidus selgitatakse regati esikolmik.
### Response:
Pärnu Purjetamisnädal seilati vaikses tuules avatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma hooaja kolmandal võistlusel heitis Kanter ketast 60.83 meetrit. Möödunud nädalavahetusel lendas Kanteri ketas Gustav Sule mälestusvõistlustel 61 meetrit ja kaks nädalat tagasi Poolas jäi tulemus alla 60 meetri.
Võistluse võitis maailma hooaja tippmargi ja isikliku rekordiga leedukas Andrius Gudzius (69.30 meetrit). Teise koha sai 66.68 meetriga Iraani kettaheitja Ehsan Hadadi ja kolmanda koha pälvis oma hooaja tippmargi heitnud sakslane Robert Harting (65.13). | Gerd Kanter pälvis Poolas kuuenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma hooaja kolmandal võistlusel heitis Kanter ketast 60.83 meetrit. Möödunud nädalavahetusel lendas Kanteri ketas Gustav Sule mälestusvõistlustel 61 meetrit ja kaks nädalat tagasi Poolas jäi tulemus alla 60 meetri.
Võistluse võitis maailma hooaja tippmargi ja isikliku rekordiga leedukas Andrius Gudzius (69.30 meetrit). Teise koha sai 66.68 meetriga Iraani kettaheitja Ehsan Hadadi ja kolmanda koha pälvis oma hooaja tippmargi heitnud sakslane Robert Harting (65.13).
### Response:
Gerd Kanter pälvis Poolas kuuenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäevasel Oslo Teemantliiga võistluse 3000 m takistusjooksus oli rajal kogu maailma paremik alustades maailmameister Emma Coburnist ja lõpetades tugevate Keenia jooksjateni. Ent suur oli jooksjate üllatus, kui stardipaugu kõlades mõisteti, et kõik pole päris nii nagu peab. Nimelt oli üks takistus seatud liiga kõrgele, vahendab Marathon100.com.
Kui tavaliselt paiknevad naiste takistusjooksus takistused 76,2 cm kõrgusel, siis Oslos oli üks neist seatud meeste kõrgusele. Meeste takistusjooksus on takistuste kõrguseks 91,4 cm ehk naisjooksjad pidid ületama 15 sentimeetrit kõrgemaid takistusi.
"Jooksjad andsid korraldajatele kätega märku: liiga kõrge, liiga kõrge," kommenteeris takistusjooksu maailmameister Coburn võistlust Norra ringhäälingule NRK. Võistlejad ületasid valele kõrgusele asetatud takistuse kolm korda enne kui viga lõpuks parandati.
Võistluse võitis Keenia jooksja Hyvin Kiyeng tulemusega 9.09,63. | Korraldajad seadsid Oslo Teemantliiga etapil lati liiga kõrgele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäevasel Oslo Teemantliiga võistluse 3000 m takistusjooksus oli rajal kogu maailma paremik alustades maailmameister Emma Coburnist ja lõpetades tugevate Keenia jooksjateni. Ent suur oli jooksjate üllatus, kui stardipaugu kõlades mõisteti, et kõik pole päris nii nagu peab. Nimelt oli üks takistus seatud liiga kõrgele, vahendab Marathon100.com.
Kui tavaliselt paiknevad naiste takistusjooksus takistused 76,2 cm kõrgusel, siis Oslos oli üks neist seatud meeste kõrgusele. Meeste takistusjooksus on takistuste kõrguseks 91,4 cm ehk naisjooksjad pidid ületama 15 sentimeetrit kõrgemaid takistusi.
"Jooksjad andsid korraldajatele kätega märku: liiga kõrge, liiga kõrge," kommenteeris takistusjooksu maailmameister Coburn võistlust Norra ringhäälingule NRK. Võistlejad ületasid valele kõrgusele asetatud takistuse kolm korda enne kui viga lõpuks parandati.
Võistluse võitis Keenia jooksja Hyvin Kiyeng tulemusega 9.09,63.
### Response:
Korraldajad seadsid Oslo Teemantliiga etapil lati liiga kõrgele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti kaitseminister Gavin Williamson ütles NATO kaitseministrite kohtumisel, et Suurbritannia osaleb 2019. aastal NATO Balti õhuturbemissioonis. Selleks saadab Ühendkuningriik Eestisse 2019. aastal neli hävituslennukit Typhoon, teatas valitsus avalduses.
Hiljem samal aastal hakkavad Briti hävitajad patrullima ka Islandi õhuruumi, lisati teates.
"See lubab Ühendkuningriigil teha tihedamat koostööd liitlasriikidega, et heidutada õhuohte Euro-Atlandi julgeolekule. Missioon annab kuninglikule õhuväele ainulaadseid võimalusi proovida oma oskusi erinevates keskkondades."
Praegu on Ühendkuningriik paigutanud neli Typhooni Rumeenias asuvasse Mihail Kogălniceanu nimelisse õhuväebaasi, kust toetatakse NATO lõunatiiva ja Musta mere piirkonna julgeolekut.
Britid osalesid Balti õhuturbes ka 2016. aastal. | Britid saadavad järgmisel aastal Eestisse NATO õhuturbesse neli hävitajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti kaitseminister Gavin Williamson ütles NATO kaitseministrite kohtumisel, et Suurbritannia osaleb 2019. aastal NATO Balti õhuturbemissioonis. Selleks saadab Ühendkuningriik Eestisse 2019. aastal neli hävituslennukit Typhoon, teatas valitsus avalduses.
Hiljem samal aastal hakkavad Briti hävitajad patrullima ka Islandi õhuruumi, lisati teates.
"See lubab Ühendkuningriigil teha tihedamat koostööd liitlasriikidega, et heidutada õhuohte Euro-Atlandi julgeolekule. Missioon annab kuninglikule õhuväele ainulaadseid võimalusi proovida oma oskusi erinevates keskkondades."
Praegu on Ühendkuningriik paigutanud neli Typhooni Rumeenias asuvasse Mihail Kogălniceanu nimelisse õhuväebaasi, kust toetatakse NATO lõunatiiva ja Musta mere piirkonna julgeolekut.
Britid osalesid Balti õhuturbes ka 2016. aastal.
### Response:
Britid saadavad järgmisel aastal Eestisse NATO õhuturbesse neli hävitajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väravahtideks on ühistreengule kutsutud Reti Talts (07.05.2000; Tartu JK Tammeka (laenul Suure-Jaani Unitedist)) ja Darja Somova (05.05.2001; FCI Tallinn (laenul TJK Legionist)).
Ühistreengiule kutsutud kaitsjad on:
Inga Kaup (07.12.2001) – JK Tallinna Kalev
Karolin Kormik (01.05.2001) – Nõmme Kalju FC
Luisa Klaar (25.06.2001) – Tallinna FC Flora
Alika Malešina (12.08.2001) – Pärnu JK (laenul Puuma JK-st)
Kristiina Mihhailova (11.05.2000) – Saku Sporting
Anabell Sarv (03.09.2001) – FCI Tallinn (laenul JK Puumast)
Egle Tohver (08.06.2000) – FC Elva
Katariina Vardja (27.09.2000) – Saku Sporting
Kreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka
Poolkaitsjad ja ründajad on:
Anett Aedla (25.09.2001) – Saku Sporting
Annika Eek (11.07.2000) – FC Elva
Elizabeth Elštein (03.09.2001) – Nõmme Kalju FC
Uljana Filippova (26.06.2001) – Tallinna FC Ajax
Grete Jõgi (11.05.2001) – FC Kuressaare
Heli Hansen (07.08.2001) – Nõmme Kalju FC
Daniela Jesin (02.03.2001) – FC Elva
Elisabeth Järva (23.11.2001) – Nõmme Kalju FC
Kätlin Karjus (29.11.2000) – FC Elva
Carmen Kärg (08.02.2000) – JK Tallinna Kalev
Terke Kram (01.08.2001) – Tallinna FC Flora
Linette Listmann (18.09.2001) – Saku Sporting
Paula Maria Mengel (12.04.2001) – Saku Sporting
Liisa Mägi (24.02.2000) – FC Elva
Jaanika Piibar (26.02.2001) – Tartu JK Tammeka
Kristina Prokofjeva (10.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve (laenul Maardu FC-st)
Kerlin Rassadkin (11.10.2000) – Tallinna FC Flora
Anna Sudakova (14.05.2001) – Tallinna FC Ajax
Agnes Sireli (17.11.2000) – TJK Legion
Liisa Usta (11.12.2001) – Pärnu JK | Neidude U-18 koondis koguneb ühistreeninguks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väravahtideks on ühistreengule kutsutud Reti Talts (07.05.2000; Tartu JK Tammeka (laenul Suure-Jaani Unitedist)) ja Darja Somova (05.05.2001; FCI Tallinn (laenul TJK Legionist)).
Ühistreengiule kutsutud kaitsjad on:
Inga Kaup (07.12.2001) – JK Tallinna Kalev
Karolin Kormik (01.05.2001) – Nõmme Kalju FC
Luisa Klaar (25.06.2001) – Tallinna FC Flora
Alika Malešina (12.08.2001) – Pärnu JK (laenul Puuma JK-st)
Kristiina Mihhailova (11.05.2000) – Saku Sporting
Anabell Sarv (03.09.2001) – FCI Tallinn (laenul JK Puumast)
Egle Tohver (08.06.2000) – FC Elva
Katariina Vardja (27.09.2000) – Saku Sporting
Kreete Õun (25.05.2001) – Tartu JK Tammeka
Poolkaitsjad ja ründajad on:
Anett Aedla (25.09.2001) – Saku Sporting
Annika Eek (11.07.2000) – FC Elva
Elizabeth Elštein (03.09.2001) – Nõmme Kalju FC
Uljana Filippova (26.06.2001) – Tallinna FC Ajax
Grete Jõgi (11.05.2001) – FC Kuressaare
Heli Hansen (07.08.2001) – Nõmme Kalju FC
Daniela Jesin (02.03.2001) – FC Elva
Elisabeth Järva (23.11.2001) – Nõmme Kalju FC
Kätlin Karjus (29.11.2000) – FC Elva
Carmen Kärg (08.02.2000) – JK Tallinna Kalev
Terke Kram (01.08.2001) – Tallinna FC Flora
Linette Listmann (18.09.2001) – Saku Sporting
Paula Maria Mengel (12.04.2001) – Saku Sporting
Liisa Mägi (24.02.2000) – FC Elva
Jaanika Piibar (26.02.2001) – Tartu JK Tammeka
Kristina Prokofjeva (10.08.2001) – Kohtla-Järve JK Järve (laenul Maardu FC-st)
Kerlin Rassadkin (11.10.2000) – Tallinna FC Flora
Anna Sudakova (14.05.2001) – Tallinna FC Ajax
Agnes Sireli (17.11.2000) – TJK Legion
Liisa Usta (11.12.2001) – Pärnu JK
### Response:
Neidude U-18 koondis koguneb ühistreeninguks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedest võistluspäeva kümnendana alustanud Tänak oli stardijärjekorras kolmas mees, kuid vihmane ilm ei osutunud tagantpoolt startijatele eeliseks. Võimsa alguse tegi Andreas Mikkelsen, kes haaras teise kiiruskatse järel üldarvestuses esikoha, neljanda katse võitnud Tänak tõusis tema järel teiseks. Hoolduspausile läks eestlane kolmandana, kaotades norralasele 16,4 sekundit.
Mudasel ja keerulisel viiendal katsel hakkas Mikkelseni õnn aga pöörduma ning ta pidi järgmisel katsel ralli pooleli jätma, uueks liidriks kerkis Ogier, kellele järgnesid Neuville ja Tänak. Päeva viimasel, üheksandal katsel maandusid Tänak ja Järveoja hüppe järel aga nii, et midagi läks kapoti all katki ja eestlased pidid rallipäeva lõppenuks kuulutama.
Ralli ajakava:
Neljapäev:
SS1 Ittiri Arena Show (2,00 km) - kell 19.00
Reede:
SS2 Tula 1 (22,12 km) - kell 9.33
SS3 Castelsardo 1 (14,37 km) - kell 10.49
SS4 Tergu - Osilo 1 (14,14 km) - kell 11.38
SS5 Monte Baranta 1 (11,46 km) - kell 12.48
Hoolduspaus
SS6 Tula 2 (22,12 km) - kell 16.01
SS7 Castelsardo 2 (14,37 km) - kell 17.17
SS8 Tergu - Osilo 2 (14,14 km) - kell 18.06
SS9 Monte Baranta 2 (11,46 km) - kell 19.25
Laupäev:
SS10 Coiluna - Loelle 1 (14,95 km) - kell 9.38
SS11 Monti di Alà 1 (28,52 km) - kell 10.32
SS12 Monte Lerno 1 (28,89 km) - kell 11.11
Hoolduspaus
SS13 Citta di Ittiri - Coros (1,42 km) - kell 15.10
SS10 Coiluna - Loelle 2 (14,95 km) - kell 17.08
SS11 Monti di Alà 2 (28,52 km) - kell 18.02
SS12 Monte Lerno 2 (28,89 km) - kell 18.41
Pühapäev:
SS17 Cala Flumini 1 (14,06 km) - kell 9.45
SS18 Sassari - Argentiera 1 (6,96 km) - kell 10.38
SS19 Cala Flumini 2 (14,06 km) - kell 12.12
SS20 Sassari - Argentiera 2 (punktikatse) (6,96 km) - kell 13.18 (OTSE ETV-s) | Ott Tänak pidi Sardiinia ralli pooleli jätma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedest võistluspäeva kümnendana alustanud Tänak oli stardijärjekorras kolmas mees, kuid vihmane ilm ei osutunud tagantpoolt startijatele eeliseks. Võimsa alguse tegi Andreas Mikkelsen, kes haaras teise kiiruskatse järel üldarvestuses esikoha, neljanda katse võitnud Tänak tõusis tema järel teiseks. Hoolduspausile läks eestlane kolmandana, kaotades norralasele 16,4 sekundit.
Mudasel ja keerulisel viiendal katsel hakkas Mikkelseni õnn aga pöörduma ning ta pidi järgmisel katsel ralli pooleli jätma, uueks liidriks kerkis Ogier, kellele järgnesid Neuville ja Tänak. Päeva viimasel, üheksandal katsel maandusid Tänak ja Järveoja hüppe järel aga nii, et midagi läks kapoti all katki ja eestlased pidid rallipäeva lõppenuks kuulutama.
Ralli ajakava:
Neljapäev:
SS1 Ittiri Arena Show (2,00 km) - kell 19.00
Reede:
SS2 Tula 1 (22,12 km) - kell 9.33
SS3 Castelsardo 1 (14,37 km) - kell 10.49
SS4 Tergu - Osilo 1 (14,14 km) - kell 11.38
SS5 Monte Baranta 1 (11,46 km) - kell 12.48
Hoolduspaus
SS6 Tula 2 (22,12 km) - kell 16.01
SS7 Castelsardo 2 (14,37 km) - kell 17.17
SS8 Tergu - Osilo 2 (14,14 km) - kell 18.06
SS9 Monte Baranta 2 (11,46 km) - kell 19.25
Laupäev:
SS10 Coiluna - Loelle 1 (14,95 km) - kell 9.38
SS11 Monti di Alà 1 (28,52 km) - kell 10.32
SS12 Monte Lerno 1 (28,89 km) - kell 11.11
Hoolduspaus
SS13 Citta di Ittiri - Coros (1,42 km) - kell 15.10
SS10 Coiluna - Loelle 2 (14,95 km) - kell 17.08
SS11 Monti di Alà 2 (28,52 km) - kell 18.02
SS12 Monte Lerno 2 (28,89 km) - kell 18.41
Pühapäev:
SS17 Cala Flumini 1 (14,06 km) - kell 9.45
SS18 Sassari - Argentiera 1 (6,96 km) - kell 10.38
SS19 Cala Flumini 2 (14,06 km) - kell 12.12
SS20 Sassari - Argentiera 2 (punktikatse) (6,96 km) - kell 13.18 (OTSE ETV-s)
### Response:
Ott Tänak pidi Sardiinia ralli pooleli jätma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ali Bashar (20), keda kahtlustatakse 14-aastase Susanna Maria Feldmani vägistamises ja surnuks kägistamises, põgenes Saksamaalt Iraaki, kus ta kätte saadi.
"Kurdi võimud vahistasid ta Põhja-Iraagis Saksa föderaalpolitsei taotluse alusel," ütles Seehofer.
Saksa meedias põhjustas ühe tüdruku vägistamises ja tapmises kahtlustatud iraaklasest asüülitaotleja põgenemine riigist reedel laialdast pahameelt. Politsei asus Bashari taga otsima pärast Feldmani surnukeha leidmist sel nädalal raudtee lähistelt. Uurimise käigus selgus, et ta on põgenenud koos oma perekonnaga Iraaki.
Bashar oli varasemate rikkumiste tõttu Saksa politseile teada. Mees saabus riiki 2015. aastal koos oma vanemate ning viie õe ja vennaga.
Saksa päevaleht Bild kirjutas intsidendi kohta, et valitsus peaks paluma andestust Susanna vanematelt.
AFP teatel oleks kahtlusalune pidanud riigist lahkuma juba pärast asüülitaotluse tagasilükkamist 2016. aasta detsembris, kuid talle anti pärast otsuse edasikaebamist ajutine elamisluba.
Bashari süüdistati hiljem veel röövis, lisaks sattus ta politsei huviorbiiti ebaseadusliku vedrunoa omamise ja kakluste eest. Ta oli veel kahtlusalune ühe 11-aastase tüdruku vägistamises, kellega ta elas samas põgenike varjupaigas.
Päevaleht Tagesspiegel kirjutas reedel avaldatud loos ka varasematest juhtumitest, kus riiki saabunud migrandid on tapnud mõne Saksa kodaniku. Ajalehe reedese juhtkirja pealkirjaks oli "Mürk ühiskonnale". | Saksamaal tagaotsitav vägistaja peeti Iraagis kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ali Bashar (20), keda kahtlustatakse 14-aastase Susanna Maria Feldmani vägistamises ja surnuks kägistamises, põgenes Saksamaalt Iraaki, kus ta kätte saadi.
"Kurdi võimud vahistasid ta Põhja-Iraagis Saksa föderaalpolitsei taotluse alusel," ütles Seehofer.
Saksa meedias põhjustas ühe tüdruku vägistamises ja tapmises kahtlustatud iraaklasest asüülitaotleja põgenemine riigist reedel laialdast pahameelt. Politsei asus Bashari taga otsima pärast Feldmani surnukeha leidmist sel nädalal raudtee lähistelt. Uurimise käigus selgus, et ta on põgenenud koos oma perekonnaga Iraaki.
Bashar oli varasemate rikkumiste tõttu Saksa politseile teada. Mees saabus riiki 2015. aastal koos oma vanemate ning viie õe ja vennaga.
Saksa päevaleht Bild kirjutas intsidendi kohta, et valitsus peaks paluma andestust Susanna vanematelt.
AFP teatel oleks kahtlusalune pidanud riigist lahkuma juba pärast asüülitaotluse tagasilükkamist 2016. aasta detsembris, kuid talle anti pärast otsuse edasikaebamist ajutine elamisluba.
Bashari süüdistati hiljem veel röövis, lisaks sattus ta politsei huviorbiiti ebaseadusliku vedrunoa omamise ja kakluste eest. Ta oli veel kahtlusalune ühe 11-aastase tüdruku vägistamises, kellega ta elas samas põgenike varjupaigas.
Päevaleht Tagesspiegel kirjutas reedel avaldatud loos ka varasematest juhtumitest, kus riiki saabunud migrandid on tapnud mõne Saksa kodaniku. Ajalehe reedese juhtkirja pealkirjaks oli "Mürk ühiskonnale".
### Response:
Saksamaal tagaotsitav vägistaja peeti Iraagis kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis alistas maailma esireket kaks tundi ja 13 minutit kestnud matšis hispaanlase Juan Martin Del Potro seisuga 6:4, 6:1, 6:2.
Thiem võitis kaks tundi ja 17 minutit kestnud poolfinaalis aga suurüllatajat Marco Cecchinatot seisuga 7:5, 7:6 (10), 6:1 ja pääses esmakordselt Suure slämmi turniiril finaali.
Nadal ei ole seni Prantsusmaa lahtistel ühtegi finaali kaotanud. | 11. võitu jahtiv Nadal kohtub Prantsusmaa lahtiste finaalis Thiemiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis alistas maailma esireket kaks tundi ja 13 minutit kestnud matšis hispaanlase Juan Martin Del Potro seisuga 6:4, 6:1, 6:2.
Thiem võitis kaks tundi ja 17 minutit kestnud poolfinaalis aga suurüllatajat Marco Cecchinatot seisuga 7:5, 7:6 (10), 6:1 ja pääses esmakordselt Suure slämmi turniiril finaali.
Nadal ei ole seni Prantsusmaa lahtistel ühtegi finaali kaotanud.
### Response:
11. võitu jahtiv Nadal kohtub Prantsusmaa lahtiste finaalis Thiemiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistlusel Kasemäe Karikas teeb kaasa suur osa Eesti takistussõitjate koorekihist eesotsas Urmas Raagi ja Rein Pilliga.
"Kasemäe on uus võistluskoht, huvitav on sealsed takistused ja võimalused ära proovida," rääkisid mõlemad ratsasportlased. Neile pakuvad konkurentsi Gunnar ja Kertu Klettenberg, Maarja Martinson, Paul Argus, Hanno Ellermann, Tiit Kivisild ja teised.
Luunja Ratsakooli treener ja ratsanik Raag sai aprillis maailma karikasarja finaalis Pariisis hobusel Ibelle van de Grote Haart 15. koha. Praegu võistleb rahvusvahelises konkurentsis läbi löönud Ibelle juba mujal maailmas.
Raag toob Kasemäele kogenud hobuse Carlose ja kaks nooremat ratsut. "Carlos on põhihobuse koha Ibellelt ilusti üle võtnud ja juba ka maailma karika etapi võitnud," osutas Raag maikuisele võistlusele Leedus, kus Kullo Kender hobusel Artas ja Pill hobusel Alfons Ra tagasid Eestile kolmikvõidu.
Kahel eelmisel hooajal Eesti parimaks takistussõitjaks valitud Pill tuleb oma Ruila tallist samuti mitme hobusega võistlema. "Kaalun veel, kas kõige nooremaid hobuseid kaasa võtan, aga oma viieaastase hobuse panin avatud võistlusele kirja," rääkis ta.
Kasemäe Karikas on hooaja esimese poole suurim ratsaspordivõistlus Eestis. Kokku osaleb ligi 250 ratsasportlast ja 300 hobust.
Võistlus kestab mõlemal päeval varahommikust peaaegu päikeseloojanguni (kell 7.30–22.00). Kavas on parkuurid kõrgusega 80–140 cm (laupäevane põhiparkuur 130 cm algab orienteeruvalt kell 18–19 ja pühapäevane põhiparkuur 135–140 cm orienteeruvalt kell 20–21).
Üks kaasakiskuvamaid alasid on takistussõit kiirusele (speed–music võistlus algab laupäeval orienteeruvalt kell 20), kus iga mahaaetud takistuse eest antakse neli trahvisekundit, mitte neli karistuspunkti, seega ei pea võitmiseks parkuuri puhtalt läbima. | Kasemäe Karikal stardib Eesti ratsanike paremik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistlusel Kasemäe Karikas teeb kaasa suur osa Eesti takistussõitjate koorekihist eesotsas Urmas Raagi ja Rein Pilliga.
"Kasemäe on uus võistluskoht, huvitav on sealsed takistused ja võimalused ära proovida," rääkisid mõlemad ratsasportlased. Neile pakuvad konkurentsi Gunnar ja Kertu Klettenberg, Maarja Martinson, Paul Argus, Hanno Ellermann, Tiit Kivisild ja teised.
Luunja Ratsakooli treener ja ratsanik Raag sai aprillis maailma karikasarja finaalis Pariisis hobusel Ibelle van de Grote Haart 15. koha. Praegu võistleb rahvusvahelises konkurentsis läbi löönud Ibelle juba mujal maailmas.
Raag toob Kasemäele kogenud hobuse Carlose ja kaks nooremat ratsut. "Carlos on põhihobuse koha Ibellelt ilusti üle võtnud ja juba ka maailma karika etapi võitnud," osutas Raag maikuisele võistlusele Leedus, kus Kullo Kender hobusel Artas ja Pill hobusel Alfons Ra tagasid Eestile kolmikvõidu.
Kahel eelmisel hooajal Eesti parimaks takistussõitjaks valitud Pill tuleb oma Ruila tallist samuti mitme hobusega võistlema. "Kaalun veel, kas kõige nooremaid hobuseid kaasa võtan, aga oma viieaastase hobuse panin avatud võistlusele kirja," rääkis ta.
Kasemäe Karikas on hooaja esimese poole suurim ratsaspordivõistlus Eestis. Kokku osaleb ligi 250 ratsasportlast ja 300 hobust.
Võistlus kestab mõlemal päeval varahommikust peaaegu päikeseloojanguni (kell 7.30–22.00). Kavas on parkuurid kõrgusega 80–140 cm (laupäevane põhiparkuur 130 cm algab orienteeruvalt kell 18–19 ja pühapäevane põhiparkuur 135–140 cm orienteeruvalt kell 20–21).
Üks kaasakiskuvamaid alasid on takistussõit kiirusele (speed–music võistlus algab laupäeval orienteeruvalt kell 20), kus iga mahaaetud takistuse eest antakse neli trahvisekundit, mitte neli karistuspunkti, seega ei pea võitmiseks parkuuri puhtalt läbima.
### Response:
Kasemäe Karikal stardib Eesti ratsanike paremik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Verstappenile 0,088 sekundiga kaotanud Lewis Hamilton (Mercedes) sai kirja teise ja Daniel Ricciardo (Red Bull Racing; +0,216) kolmanda tulemuse.
Esikümnesse mahtusid veel Sebastian Vettel (Ferrari), Valtteri Bottas (Mercedes), Kimi Räikkönen (Ferrari), Fernando Alonso (McLaren), Carlos Sainz (Renault), Stoffel Vandoorne (McLaren) ja Pierre Gasly (Toro Rosso).
Kanada GP-le läheb üldliidrina vastu 110 punkti kogunud Lewis Hamilton, kellest 14 silmaga jääb maha Vettel. Kolmandal kohal on Monaco GP-l võidutsenud Ricciardo.
Red Bull and Mercedes lead the way in our first session of the weekend #F1???????? #CanadianGP pic.twitter.com/U6F80kci0s
— Formula 1 (@F1) June 8, 2018 | Kanada GP esimese vabatreeningu kiireim oli Verstappen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Verstappenile 0,088 sekundiga kaotanud Lewis Hamilton (Mercedes) sai kirja teise ja Daniel Ricciardo (Red Bull Racing; +0,216) kolmanda tulemuse.
Esikümnesse mahtusid veel Sebastian Vettel (Ferrari), Valtteri Bottas (Mercedes), Kimi Räikkönen (Ferrari), Fernando Alonso (McLaren), Carlos Sainz (Renault), Stoffel Vandoorne (McLaren) ja Pierre Gasly (Toro Rosso).
Kanada GP-le läheb üldliidrina vastu 110 punkti kogunud Lewis Hamilton, kellest 14 silmaga jääb maha Vettel. Kolmandal kohal on Monaco GP-l võidutsenud Ricciardo.
Red Bull and Mercedes lead the way in our first session of the weekend #F1???????? #CanadianGP pic.twitter.com/U6F80kci0s
— Formula 1 (@F1) June 8, 2018
### Response:
Kanada GP esimese vabatreeningu kiireim oli Verstappen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Los Angeleses filmitud muusikavideole otsustati läheneda veidi teises võtmes kui seni avaldatud NOËPi videotele. Andres Kõpper viibis MUSEXPO muusikafestivalil, kui avastas, et vana sõber ja andekas videograaf parasjagu linnas peatub. Video sündis spontaanselt, olles inspireeritud suurlinna filmi- ja muusikakultuurist.
"Üritasime teha selle loo nii räpiliku kui võimalik. Kuna "TV" lugu arutleb ülima kuulsusjanu teemadel, siis mis oleks parem koht selle filmimiseks kui kurikuulus inglite linn," selgitas Kõpper. | NOËP avaldas muusikavideo loole "TV" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Los Angeleses filmitud muusikavideole otsustati läheneda veidi teises võtmes kui seni avaldatud NOËPi videotele. Andres Kõpper viibis MUSEXPO muusikafestivalil, kui avastas, et vana sõber ja andekas videograaf parasjagu linnas peatub. Video sündis spontaanselt, olles inspireeritud suurlinna filmi- ja muusikakultuurist.
"Üritasime teha selle loo nii räpiliku kui võimalik. Kuna "TV" lugu arutleb ülima kuulsusjanu teemadel, siis mis oleks parem koht selle filmimiseks kui kurikuulus inglite linn," selgitas Kõpper.
### Response:
NOËP avaldas muusikavideo loole "TV" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mai alguses peetud avaetapil tegi Leedu tiimi GSR Motorsport värve kaitsev Maaten kiireima ringi nii kvalifikatsioonis kui ka võistlussõidus, kuid võimetekohane tulemus jäi saamata. Maateni ja leedulanna Ernesta Globytė tõusid neljatunnise võistluse keskel küll sõitu juhtima, kuid pentsiku tehnilise rikke tõttu kaotatud üheksa ringi kukutasid nad paremusjärjestuses alles viiendaks.
BEC teise etapi kvalifikatsioon sõidetakse Riias Bikernieki rajal laupäeval algusega kell 12.15 ja neljatunnise võistlussõidu start antakse samas kell 16. Üles on antud 19 autot.
"Kindel plaan on esikoht võtta ja kvalifikatsioonis tahaks samuti kiireim olla," rääkis Maaten. "Ma arvan, et selle autoga saab veel kiiremini sõita, sest esimene hirm on nüüd üle läinud. Vaatasin telemeetriaandmed põhjalikult üle, seal paistsid veel mõned väikesed vead, mida ma teen. Iste oli mulle ka natuke suur, seda oleme kohendanud ja nüüd peaks sõit vähem väsitama. Loodan, et enam tehnilisi probleeme ei tule. Iseenesest võiks vihma ka tulla, siis peaks selle auto kiirus veel muljetavaldavam olema." | Mikk Maaten läheb autoringrajasarja teisele etapile võiduplaanidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mai alguses peetud avaetapil tegi Leedu tiimi GSR Motorsport värve kaitsev Maaten kiireima ringi nii kvalifikatsioonis kui ka võistlussõidus, kuid võimetekohane tulemus jäi saamata. Maateni ja leedulanna Ernesta Globytė tõusid neljatunnise võistluse keskel küll sõitu juhtima, kuid pentsiku tehnilise rikke tõttu kaotatud üheksa ringi kukutasid nad paremusjärjestuses alles viiendaks.
BEC teise etapi kvalifikatsioon sõidetakse Riias Bikernieki rajal laupäeval algusega kell 12.15 ja neljatunnise võistlussõidu start antakse samas kell 16. Üles on antud 19 autot.
"Kindel plaan on esikoht võtta ja kvalifikatsioonis tahaks samuti kiireim olla," rääkis Maaten. "Ma arvan, et selle autoga saab veel kiiremini sõita, sest esimene hirm on nüüd üle läinud. Vaatasin telemeetriaandmed põhjalikult üle, seal paistsid veel mõned väikesed vead, mida ma teen. Iste oli mulle ka natuke suur, seda oleme kohendanud ja nüüd peaks sõit vähem väsitama. Loodan, et enam tehnilisi probleeme ei tule. Iseenesest võiks vihma ka tulla, siis peaks selle auto kiirus veel muljetavaldavam olema."
### Response:
Mikk Maaten läheb autoringrajasarja teisele etapile võiduplaanidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Alustasin selgelt kiiremini kui Roomas ja eks olukord sundis ka seda, kuna Karsten Warholm (lõpetas jooksu teisel kohal ajaga 48,22 - toim.) oli sisemisel rajal ja ühtlasi oli see ka võimalus ennast alguses rohkem käima saada," kirjeldas Mägi ERR-ile jooksu kulgu. "Teisest küljest maksis see natukene kätte. Tingimuste poolest, siis võib-olla ei olnud need nii soodsad kui Roomas. Eilse jooksu põhjal tundub, et Abderrahman Sambal ja Yasmani Copellol on selline kõige kindlam rütm, mis sõltumata tingimustest väga ei kannata, aga teiste puhul mõjutab see natukene rohkem."
Mägi jäi rahule eelkõige jooksu esimese poolega. "Usun, et sellise paari jooksuga on võimalik jupid kokku panna," jätkas Mägi "Iga jooksuga saab erinevat infot ja hooaja esimeses pooles on see kindlasti väga oluline ja iseenesest võimalus joosta sellises tugevas konkurentsis on hea. See tõmbab ennast käima ja annab aimu samuti teiste jooksust. See kõik on positiivne ja tuleb kasuks. Stockholmi Teemantliiga etapini on vähe jäänud. Täna-homme tuleb ära taastuda ja siis Stockholmis uuesti üritada."
Oma vormi hindab Mägi heaks. "Teemantliiga etapid on nii erilised, et tunne ei saagi seal kehva olla ja treeningute põhjal ei ole põhjust olnud seda karta ka. Tunnen ennast tavapäraselt ja motiveeritult. Esmalt võtan ühe jooksu korraga. Kui Stockholm on möödas, siis saab laiemalt tagasi vaadata viimasele kuuajalisele võistlusperioodile ja natukene ka edasi mõelda, mis võistlustest saab. Suurema tõenäosusega peale Stockholmi saab kaks kuni kaks ja pool nädalat treenida ning siis edasi vaadata, mis võistlusvariandid juuni lõpus või juuli alguses on," rääkis Mägi tulevikuplaanidest. | Rasmus Mägi: tugevas konkurentsis jooksmine tõmbab mind käima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Alustasin selgelt kiiremini kui Roomas ja eks olukord sundis ka seda, kuna Karsten Warholm (lõpetas jooksu teisel kohal ajaga 48,22 - toim.) oli sisemisel rajal ja ühtlasi oli see ka võimalus ennast alguses rohkem käima saada," kirjeldas Mägi ERR-ile jooksu kulgu. "Teisest küljest maksis see natukene kätte. Tingimuste poolest, siis võib-olla ei olnud need nii soodsad kui Roomas. Eilse jooksu põhjal tundub, et Abderrahman Sambal ja Yasmani Copellol on selline kõige kindlam rütm, mis sõltumata tingimustest väga ei kannata, aga teiste puhul mõjutab see natukene rohkem."
Mägi jäi rahule eelkõige jooksu esimese poolega. "Usun, et sellise paari jooksuga on võimalik jupid kokku panna," jätkas Mägi "Iga jooksuga saab erinevat infot ja hooaja esimeses pooles on see kindlasti väga oluline ja iseenesest võimalus joosta sellises tugevas konkurentsis on hea. See tõmbab ennast käima ja annab aimu samuti teiste jooksust. See kõik on positiivne ja tuleb kasuks. Stockholmi Teemantliiga etapini on vähe jäänud. Täna-homme tuleb ära taastuda ja siis Stockholmis uuesti üritada."
Oma vormi hindab Mägi heaks. "Teemantliiga etapid on nii erilised, et tunne ei saagi seal kehva olla ja treeningute põhjal ei ole põhjust olnud seda karta ka. Tunnen ennast tavapäraselt ja motiveeritult. Esmalt võtan ühe jooksu korraga. Kui Stockholm on möödas, siis saab laiemalt tagasi vaadata viimasele kuuajalisele võistlusperioodile ja natukene ka edasi mõelda, mis võistlustest saab. Suurema tõenäosusega peale Stockholmi saab kaks kuni kaks ja pool nädalat treenida ning siis edasi vaadata, mis võistlusvariandid juuni lõpus või juuli alguses on," rääkis Mägi tulevikuplaanidest.
### Response:
Rasmus Mägi: tugevas konkurentsis jooksmine tõmbab mind käima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barnier vastas reedel Briti valitsuse ja parlamendi Brexiti pooldajate leerile, kes süüdistavad EL-i jäiga positsiooniga läbirääkimiste pidurdamises. Kõnelustega tuleks lõpule jõuda 2019. aasta märtsi lõpuks.
"Me ei lase sellistel süüdistustel end heidutada," ütles Barnier ajakirjanikele.
Suurbritannia peab 2016. aasta EL-ist lahkumise referendumi tagajärgi aktsepteerima," lisas ta ja rõhutas, et britid ei saa ühendusest lahkudes kasutada samu reegleid kui liikmena.
"Kui me tahame luua uusi suhteid, peab olema rohkem usaldust, aga ka rohkem realistlikku arusaamist, mis on võimalik ja mis mitte," lausus Barnier. "Täna on tulnud aeg langetada otsused ja teha valikud." | Barnier: EL ei lase end Suurbritannial heidutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barnier vastas reedel Briti valitsuse ja parlamendi Brexiti pooldajate leerile, kes süüdistavad EL-i jäiga positsiooniga läbirääkimiste pidurdamises. Kõnelustega tuleks lõpule jõuda 2019. aasta märtsi lõpuks.
"Me ei lase sellistel süüdistustel end heidutada," ütles Barnier ajakirjanikele.
Suurbritannia peab 2016. aasta EL-ist lahkumise referendumi tagajärgi aktsepteerima," lisas ta ja rõhutas, et britid ei saa ühendusest lahkudes kasutada samu reegleid kui liikmena.
"Kui me tahame luua uusi suhteid, peab olema rohkem usaldust, aga ka rohkem realistlikku arusaamist, mis on võimalik ja mis mitte," lausus Barnier. "Täna on tulnud aeg langetada otsused ja teha valikud."
### Response:
Barnier: EL ei lase end Suurbritannial heidutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleva aasta märtsis süüdistasid kolm naisajakirjanikku Liberaaldemokraatlikku Parteisse kuuluvat Slutskit seksuaalses ahistamises, kusjuures ühel juhul lisati süüdistuse juurde ka helisalvestis Slutski jutuga.
Riigiduuma eetikakomitee kuulas hiljem ka kahe naise tunnistusi, kuid otsustas siiski riigiduuma välisasjade komitee juhi Slutski igasugusest süüst vabastada. Selle otsuse peale otsustasid mitmed väljaanded kas kutsuda tagasi oma riigiduuma korrespondendid või loobuda täielikult Slutski tegemiste kajastamisest. Riigiduuma aga vastas selle otsusega nendelt väljaannetelt parlamendiakrediteering üldse ära võtta.
Teema leidis Venemaa meedias laialdast kajastamist ning osaliselt jõudis see ka opositsiooniliste väljaannete ringist kaugemale. Ometi teatas Putin neljapäeval küsimusele vastates, et pole Slutski vastu esitatud süüdistustest kuulnud.
Samas teatas Venemaa president, et laiemalt on tal teema kohta arvamus olemas küll, ja märkis, et nn MeToo kampaania näol on tegu liikumisega, mida esineb mõnedes lääneriikides ja Hollywoodis ning mis puudutab aastakümnete taguseid intsidente. Putin leidis, et nende küsimustega peaksid tegelema kohtud ja korrakaitseametnikud.
Samal ajal, kui saade "Otseliin Vladimir Putiniga" oli lõppemas, avaldas Navalnõi korruptsioonivastase võitluse fond (FBK) järjekordse ja traditsiooniliselt teravas toonis video, kus räägiti Slutski elujärjest. Slutski on ka varem Navalnõi videotes "kangelaseks" olnud.
Video juhatas seekord sisse Georgi Alburov, sest Navalnõi ise kannab 30 päeva pikkust karistust sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamise eest, mille Moskva kohus talle 15. mail määras.
Ülevaatest tuleb välja, et Slutskile kuulub 600-ruutmeetrine luksuskorter, mis on küll kirjutatud tema abikaasa nimele. Navalnõi meeskonna väitel sai Slutski selle 2017. aastal altkäemaksuna ärimees Sergei Polonskilt.
Käesoleva aasta märtsis aga teatas Navalnõi meeskond Slutskile kuuluvast deklareerimata kinnisvarast ja luksusautodest Bentley. Samuti toodi esile Slutski pidevad liiklusrikkumised. Tookord nentis Navalnõi, et "liikluspsühhopaat" Slutski saaks neid Bentley autosid endale oma ametliku sissetuleku kohaselt lubada vaid siis, kui ta oleks viimased kuus aastat sõna otseses mõttes nälginud. | Navalnõi meeskond tegi ahistamises süüdistatud poliitikust veel ühe video | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleva aasta märtsis süüdistasid kolm naisajakirjanikku Liberaaldemokraatlikku Parteisse kuuluvat Slutskit seksuaalses ahistamises, kusjuures ühel juhul lisati süüdistuse juurde ka helisalvestis Slutski jutuga.
Riigiduuma eetikakomitee kuulas hiljem ka kahe naise tunnistusi, kuid otsustas siiski riigiduuma välisasjade komitee juhi Slutski igasugusest süüst vabastada. Selle otsuse peale otsustasid mitmed väljaanded kas kutsuda tagasi oma riigiduuma korrespondendid või loobuda täielikult Slutski tegemiste kajastamisest. Riigiduuma aga vastas selle otsusega nendelt väljaannetelt parlamendiakrediteering üldse ära võtta.
Teema leidis Venemaa meedias laialdast kajastamist ning osaliselt jõudis see ka opositsiooniliste väljaannete ringist kaugemale. Ometi teatas Putin neljapäeval küsimusele vastates, et pole Slutski vastu esitatud süüdistustest kuulnud.
Samas teatas Venemaa president, et laiemalt on tal teema kohta arvamus olemas küll, ja märkis, et nn MeToo kampaania näol on tegu liikumisega, mida esineb mõnedes lääneriikides ja Hollywoodis ning mis puudutab aastakümnete taguseid intsidente. Putin leidis, et nende küsimustega peaksid tegelema kohtud ja korrakaitseametnikud.
Samal ajal, kui saade "Otseliin Vladimir Putiniga" oli lõppemas, avaldas Navalnõi korruptsioonivastase võitluse fond (FBK) järjekordse ja traditsiooniliselt teravas toonis video, kus räägiti Slutski elujärjest. Slutski on ka varem Navalnõi videotes "kangelaseks" olnud.
Video juhatas seekord sisse Georgi Alburov, sest Navalnõi ise kannab 30 päeva pikkust karistust sanktsioneerimata meeleavalduse korraldamise eest, mille Moskva kohus talle 15. mail määras.
Ülevaatest tuleb välja, et Slutskile kuulub 600-ruutmeetrine luksuskorter, mis on küll kirjutatud tema abikaasa nimele. Navalnõi meeskonna väitel sai Slutski selle 2017. aastal altkäemaksuna ärimees Sergei Polonskilt.
Käesoleva aasta märtsis aga teatas Navalnõi meeskond Slutskile kuuluvast deklareerimata kinnisvarast ja luksusautodest Bentley. Samuti toodi esile Slutski pidevad liiklusrikkumised. Tookord nentis Navalnõi, et "liikluspsühhopaat" Slutski saaks neid Bentley autosid endale oma ametliku sissetuleku kohaselt lubada vaid siis, kui ta oleks viimased kuus aastat sõna otseses mõttes nälginud.
### Response:
Navalnõi meeskond tegi ahistamises süüdistatud poliitikust veel ühe video |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tean teie kaptenit, sest ta mängis Meistrite liiga finaalis. Meil ei olnud kahjuks sellist mängijat. Seega palju õnne talle, kuigi nad kaotasid selle mängu," vahendab Soccernet.ee Renardi sõnu mängueelselt pressikonverentsilt. "Nägin ka teie alagrupiturniiri tulemusi. Ei olnud lihtne grupp Belgia, Kreeka ja Bosnia vastu."
Renard tõdes, et Eestiga mängimine ei olnud tegelikult nende esimene valik. "Tahtsime enne turniiri ühe mängu pidada Venemaal, et minna Šveitsist otse sinna, aga oli raske leida vastast. Siis tuli see variant ja ütlesin, et see jääb tee peale. Teadsime, et staadion on väga hea, et pidada siin oma viimane ettevalmistusmäng. Pärast homset mängu lendame otse oma baasi Venemaal," ütles ta.
Mida kogenud Prantsuse treener homselt mängult ootab? "Arvan, et kõik treenerid mängivad viimase mängu samade tunnetega. Tead, milline jalgpall võib olla ja seega peame austama vastast ja mängima väga hea mängu. Peame olema valmis oma peas nii tehniliselt kui ka füüsiliselt. See on minu jaoks kõige tähtsam. Kahes viimases mängus Ukraina ja Slovakkiaga (vastavalt 0:0 viik ja 2:1 võit - toim.) ei olnud tulemus kõige tähtsam, aga muidugi on parem, kui sa võidad, isegi kui see on ettevalmistusmäng," lausus Renard.
Eesti - Maroko kohtumisele saab kaasa elada laupäeval alates kella 18.50-st ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. | Maroko peatreener: tean teie kaptenit, sest ta oli Meistrite liiga finaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tean teie kaptenit, sest ta mängis Meistrite liiga finaalis. Meil ei olnud kahjuks sellist mängijat. Seega palju õnne talle, kuigi nad kaotasid selle mängu," vahendab Soccernet.ee Renardi sõnu mängueelselt pressikonverentsilt. "Nägin ka teie alagrupiturniiri tulemusi. Ei olnud lihtne grupp Belgia, Kreeka ja Bosnia vastu."
Renard tõdes, et Eestiga mängimine ei olnud tegelikult nende esimene valik. "Tahtsime enne turniiri ühe mängu pidada Venemaal, et minna Šveitsist otse sinna, aga oli raske leida vastast. Siis tuli see variant ja ütlesin, et see jääb tee peale. Teadsime, et staadion on väga hea, et pidada siin oma viimane ettevalmistusmäng. Pärast homset mängu lendame otse oma baasi Venemaal," ütles ta.
Mida kogenud Prantsuse treener homselt mängult ootab? "Arvan, et kõik treenerid mängivad viimase mängu samade tunnetega. Tead, milline jalgpall võib olla ja seega peame austama vastast ja mängima väga hea mängu. Peame olema valmis oma peas nii tehniliselt kui ka füüsiliselt. See on minu jaoks kõige tähtsam. Kahes viimases mängus Ukraina ja Slovakkiaga (vastavalt 0:0 viik ja 2:1 võit - toim.) ei olnud tulemus kõige tähtsam, aga muidugi on parem, kui sa võidad, isegi kui see on ettevalmistusmäng," lausus Renard.
Eesti - Maroko kohtumisele saab kaasa elada laupäeval alates kella 18.50-st ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Maroko peatreener: tean teie kaptenit, sest ta oli Meistrite liiga finaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel aastatel on tehisintellekti ehitamisel saavutatud üksjagu. Nimelt suudeti hiljuti viia tehisintellekti piltide kategoriseerimise võime paremaks kui inimese oma. Veel ilmekam on, et mõne aastaga on tehisintellektil tekkinud oskus luua sünteetilisi pilte, mis on fotodest peaaegu eristamatud.
Peale selle on tehisintellekti süsteemid saavutanud hiljuti muljetavaldavaid tulemusi sellistes mängudes nagu male, Atari, Go ja Dota 2 suutes professionaalseid mängijaid võita. Suuri saavutusi on ka kõnetuvastuse, keele mõistmise ja sõiduki juhtimise valdkondades.
Need saavutused võivad kasude kõrval juba iseenesest ohtusid kujutada, aga samuti võib neid näha arenguna üldintellekti loomise poole. Üldintellekt on selline tehisintellekt, mis on suuteline sooritama paljusid või kõiki ülesandeid inimesega sama hästi või isegi paremini. Selle üle aga kas üldintellekti on võimalik luua ja kui on, millal see juhtub, ei ole teadlaste seas üksmeelt.
Australian National University ülikooli teadlased Tom Everitt, Gary Lea ja Marcus Hutter toovad enda ülevaateartiklis välja, et on neid, kes arvavad, et see saavutatakse juba aastaks 2029, aga ka neid, kes prognoosivad, et see juhtub selle sajandi jooksul.
Nad lisavad ülevaates, et erinevate tehisintellekti ekspertide küsitlused pakuvad keskmiselt selle saavutuse ajaks 2045. aasta, vahemiku 2040 kuni 2050 või 2061. aasta. Vastused aga erinevad tublisti, mõned prognoosivad, et seda ei juhtu kunagi, teised aga, et juba lähiaastatel.
Joonisel on kujutatud ühe uuringu ekspertide prognoosid. Eksperdid hindasid, mis ajal saavutatakse inimtasemel tehisintellekt 10%, 50% ja 90% tõenäosusega. Näiteks on jooniselt näha, et 67% ekspertidest arvavad, et on 10% tõenäosus, et selline tehisintellekt saavutatakse juba aastaks 2025.
Probleemiga tegelemise poolt ja vastu
Tehisintellekti tehnoloogial on potentsiaali teha väga palju head, näiteks ravida haigusi ja teha inimeste eest tööd, aga ka potentsiaali negatiivseks mõjuks, nagu näiteks jätta massiliselt inimesi tööta. Võib-olla on aga kõige suurem oht, et selline tehisintellekt hakkab tegutsema vastuolus sellega, mida me inimkonnana kõige enam soovime.
Tehnoloogia areng on raskesti prognoositav, näiteks arvati, et hiina mängus Go ei suuda tehisintellekt veel nii pea parimaid mängijaid edastada, aga osutus, et tehisintellekti süsteem AlphaGo suutis seda juba hiljuti ja seega palju kiiremini kui eksperdid prognoosisid.
Kõik eksperdid ei arva, et tehisintellekt võiks inimkonnale ohtlikuks muutuda ja enamik on ebakindlad, millal üldintellekt saabub ja mõned, kas see üldse saabub. On ka neid, kes arvavad, et areng ei ole nii kaugel, et saaks inimkonnale ohtu kujutada.
Võimalik, et üldintellekt saabub alles 100 aasta pärast ja praegune uurimistöö on tühi vaev ja ressursside raiskamine. Samas on võimalik, et üldintellekt tuleb varem või et sellega seotud probleemide lahendamine võtabki kaua aega, sest see on keeruline probleem, mida lahendada nii tehnilisel, eetilisel kui ka ühiskondlikult tasandil.
Kindlasti on neid, kellele ei sobi selle valdkonnaga tegeleda. Suur osa tööst on seotud tehniliste oskustega, mida neil pole ja mida ei suuda enamik arendada, aga ka poliitilised oskused võivad olla raskesti õpitavad või ei pruugi olla inimestel vastavat huvi.
Praegu tegeleb veel selle probleemiga vähe inimesi ja sellele kulutatakse vähe raha. 2017. aastal kulutati tehisintellekti ohtude uurimisele kõigest 9 miljonit dollarit võrreldes tehisintellekti arendamisele kulutatud 12 miljardi dollariga.
Võimalikud probleemid
Üldintellekti arendamine võib viia välja lausa inimkonna väljasuremiseni, kui tehnoloogia areneb kogu aeg järjest kiiremini sinnamaani, et seda ei suudeta enam kontrollida ning selle väärtused ei ole kooskõlas inimeste omadega.
Everitt ja kolleegid kategoriseerivad üldintellekti arendamisega seotud probleeme järgmiselt:
Väärtused – kuidas tagada, et üldintellekt proovib saavutada õigeid eesmärke?
Usaldusväärsus – kuidas tagada, et üldintellekt tegutseb nende eesmärkide suunas, mille me sellele oleme andnud?
Parandamine – kui juhtub, et teeme üldintellekti loomisel vigu, siis kas saame selle koostööd tegema, et neid vigu parandada?
Turvalisus – kuidas kujundada sellist üldintellekti, mis tuleb hästi toime vaenlaste ja vaenulike keskkondadega?
Ohutu õppimine – kuidas tagada, et tehisintellekti õppimise faasis ei juhtuks surmaga lõppevaid õnnetusi?
Arusaadavus – kuidas saame luua üldintellekti, kelle otsustest saame aru?
Ühiskondlikud tagajärjed – kuidas teha nii, et üldintellekti tegevusel oleks head õiguslikud, majanduslikud, poliitilised ja sõjalised tagajärjed.
Lihtne on mõelda, et näiteks väärtustega ühildumise probleem ei ole tõsiseltvõetav, sest küllap meist võimekam masin on ka väärtuste poolest võimekam. Sellele on vastu vaielnud Oxfordi ülikooli filosoof Nick Bostrom, kes ütleb, et intelligentsus ja eesmärgid on erinevatel telgedel ning igat intelligentsuse taset saab siduda põhimõtteliselt ükskõik millise eesmärgiga.
Aga selleks, et tehisintellekti arendamisega tekiks ohtusid, ei pea üldintellekti üldse tulema. Näiteks Yale'i ülikooli politoloogia professor Allan Dafoe ütleb, et isegi kui praegune tehisintellekti areng seisma jääks, võiks palju probleeme tekkida lihtsalt sellest, et kogume rohkem andmeid, ehitame sensoreid juurde ja suurendame arvutusvõimsust.
Mõned ohud, mida tema näiteks sellisel juhul näeb, on suur tööjõupuudus ja ebavõrdsus, eemaldumine liberaalsest majanduslikust maailmakorrast oligopoolsele, inimeste universaalne jälgimine ning lihtsam kodanike vägivaldne allasurumine autoritaarsete režiimide poolt.
Võimalikud lahendused
Paljud tegevustest, et tehisintellekti ohtusid vähendada, on tehnilist laadi informaatika, masinõppe, loogika ja filosoofia valdkondades. On vaja välja mõelda, kuidas panna masin tegema seda, mida saavutada soovime.
Teised olulised tegevused on seotud tehisintellekti alase poliitikaga. Näiteks kuidas vältida sellist "relvade võidujooksu", kus riigid või organisatsioonid püüavad võidu paremat tehisintellekti luua. Olulised on ka erinevad toetavad tegevused ja rollid, nagu projektijuhid, ürituste korraldajad, meedia ja kommunikatsiooni töötajad ning rahastajad ja annetajad.
Everitt ja kolleegid väidavad, et üks peamisi väljakutseid on välja mõelda, kuidas tehniliselt tagada, et masin teeb seda, mida soovitakse. Nad toovad oma artiklis näite, kus teadlaste arendatud paat eelistas ringjalt liikuda ja takistustele sisse sõita selle asemel, et võidusõitu võita. Üldintellekti korral oleks sellise eksimuse tagajärg potentsiaalselt katastroofiline. Selleks, et selliseid tagajärgi vältida, arutavad nad erinevate masinõppe lahendusvõimaluste üle.
Oluline töö tehisintellekti ohtude valdkonnas on välja mõelda, kuidas otsustada, milliseid eesmärke tahame inimkonnana saavutada ja milliseid väärtusi oluliseks peame. Selles ei ole näiteks filosoofide seas üksmeelt. Ühes uuringus leiti, et poolehoid erinevate moraaliteooriate suhtes on jagatud kolme populaarsema osas üpris võrdselt. Nende traditsiooniliste moraalilähenemiste kõrval proovitakse nüüd ka teisi võimalusi, nagu näiteks kuidas otsuseid langetada siis, kui ollakse ebakindlad õige moraaliteooria osas.
Arvutiteadlased Kaj Sotala ja Roman Yampolskiy pakuvad oma ülevaateuurimuses välja turvalisema üldintellekti loomiseks palju erinevaid lahendusi. Esmase lahendusena näevad nad aga suuremat rahastust tehisintellekti ohtude teadustööks, et probleemidele paremaid lahendusi välja mõelda. | Ülevaade: tehisintellekti ohtude uurimiseks kulutatakse liiga vähe raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel aastatel on tehisintellekti ehitamisel saavutatud üksjagu. Nimelt suudeti hiljuti viia tehisintellekti piltide kategoriseerimise võime paremaks kui inimese oma. Veel ilmekam on, et mõne aastaga on tehisintellektil tekkinud oskus luua sünteetilisi pilte, mis on fotodest peaaegu eristamatud.
Peale selle on tehisintellekti süsteemid saavutanud hiljuti muljetavaldavaid tulemusi sellistes mängudes nagu male, Atari, Go ja Dota 2 suutes professionaalseid mängijaid võita. Suuri saavutusi on ka kõnetuvastuse, keele mõistmise ja sõiduki juhtimise valdkondades.
Need saavutused võivad kasude kõrval juba iseenesest ohtusid kujutada, aga samuti võib neid näha arenguna üldintellekti loomise poole. Üldintellekt on selline tehisintellekt, mis on suuteline sooritama paljusid või kõiki ülesandeid inimesega sama hästi või isegi paremini. Selle üle aga kas üldintellekti on võimalik luua ja kui on, millal see juhtub, ei ole teadlaste seas üksmeelt.
Australian National University ülikooli teadlased Tom Everitt, Gary Lea ja Marcus Hutter toovad enda ülevaateartiklis välja, et on neid, kes arvavad, et see saavutatakse juba aastaks 2029, aga ka neid, kes prognoosivad, et see juhtub selle sajandi jooksul.
Nad lisavad ülevaates, et erinevate tehisintellekti ekspertide küsitlused pakuvad keskmiselt selle saavutuse ajaks 2045. aasta, vahemiku 2040 kuni 2050 või 2061. aasta. Vastused aga erinevad tublisti, mõned prognoosivad, et seda ei juhtu kunagi, teised aga, et juba lähiaastatel.
Joonisel on kujutatud ühe uuringu ekspertide prognoosid. Eksperdid hindasid, mis ajal saavutatakse inimtasemel tehisintellekt 10%, 50% ja 90% tõenäosusega. Näiteks on jooniselt näha, et 67% ekspertidest arvavad, et on 10% tõenäosus, et selline tehisintellekt saavutatakse juba aastaks 2025.
Probleemiga tegelemise poolt ja vastu
Tehisintellekti tehnoloogial on potentsiaali teha väga palju head, näiteks ravida haigusi ja teha inimeste eest tööd, aga ka potentsiaali negatiivseks mõjuks, nagu näiteks jätta massiliselt inimesi tööta. Võib-olla on aga kõige suurem oht, et selline tehisintellekt hakkab tegutsema vastuolus sellega, mida me inimkonnana kõige enam soovime.
Tehnoloogia areng on raskesti prognoositav, näiteks arvati, et hiina mängus Go ei suuda tehisintellekt veel nii pea parimaid mängijaid edastada, aga osutus, et tehisintellekti süsteem AlphaGo suutis seda juba hiljuti ja seega palju kiiremini kui eksperdid prognoosisid.
Kõik eksperdid ei arva, et tehisintellekt võiks inimkonnale ohtlikuks muutuda ja enamik on ebakindlad, millal üldintellekt saabub ja mõned, kas see üldse saabub. On ka neid, kes arvavad, et areng ei ole nii kaugel, et saaks inimkonnale ohtu kujutada.
Võimalik, et üldintellekt saabub alles 100 aasta pärast ja praegune uurimistöö on tühi vaev ja ressursside raiskamine. Samas on võimalik, et üldintellekt tuleb varem või et sellega seotud probleemide lahendamine võtabki kaua aega, sest see on keeruline probleem, mida lahendada nii tehnilisel, eetilisel kui ka ühiskondlikult tasandil.
Kindlasti on neid, kellele ei sobi selle valdkonnaga tegeleda. Suur osa tööst on seotud tehniliste oskustega, mida neil pole ja mida ei suuda enamik arendada, aga ka poliitilised oskused võivad olla raskesti õpitavad või ei pruugi olla inimestel vastavat huvi.
Praegu tegeleb veel selle probleemiga vähe inimesi ja sellele kulutatakse vähe raha. 2017. aastal kulutati tehisintellekti ohtude uurimisele kõigest 9 miljonit dollarit võrreldes tehisintellekti arendamisele kulutatud 12 miljardi dollariga.
Võimalikud probleemid
Üldintellekti arendamine võib viia välja lausa inimkonna väljasuremiseni, kui tehnoloogia areneb kogu aeg järjest kiiremini sinnamaani, et seda ei suudeta enam kontrollida ning selle väärtused ei ole kooskõlas inimeste omadega.
Everitt ja kolleegid kategoriseerivad üldintellekti arendamisega seotud probleeme järgmiselt:
Väärtused – kuidas tagada, et üldintellekt proovib saavutada õigeid eesmärke?
Usaldusväärsus – kuidas tagada, et üldintellekt tegutseb nende eesmärkide suunas, mille me sellele oleme andnud?
Parandamine – kui juhtub, et teeme üldintellekti loomisel vigu, siis kas saame selle koostööd tegema, et neid vigu parandada?
Turvalisus – kuidas kujundada sellist üldintellekti, mis tuleb hästi toime vaenlaste ja vaenulike keskkondadega?
Ohutu õppimine – kuidas tagada, et tehisintellekti õppimise faasis ei juhtuks surmaga lõppevaid õnnetusi?
Arusaadavus – kuidas saame luua üldintellekti, kelle otsustest saame aru?
Ühiskondlikud tagajärjed – kuidas teha nii, et üldintellekti tegevusel oleks head õiguslikud, majanduslikud, poliitilised ja sõjalised tagajärjed.
Lihtne on mõelda, et näiteks väärtustega ühildumise probleem ei ole tõsiseltvõetav, sest küllap meist võimekam masin on ka väärtuste poolest võimekam. Sellele on vastu vaielnud Oxfordi ülikooli filosoof Nick Bostrom, kes ütleb, et intelligentsus ja eesmärgid on erinevatel telgedel ning igat intelligentsuse taset saab siduda põhimõtteliselt ükskõik millise eesmärgiga.
Aga selleks, et tehisintellekti arendamisega tekiks ohtusid, ei pea üldintellekti üldse tulema. Näiteks Yale'i ülikooli politoloogia professor Allan Dafoe ütleb, et isegi kui praegune tehisintellekti areng seisma jääks, võiks palju probleeme tekkida lihtsalt sellest, et kogume rohkem andmeid, ehitame sensoreid juurde ja suurendame arvutusvõimsust.
Mõned ohud, mida tema näiteks sellisel juhul näeb, on suur tööjõupuudus ja ebavõrdsus, eemaldumine liberaalsest majanduslikust maailmakorrast oligopoolsele, inimeste universaalne jälgimine ning lihtsam kodanike vägivaldne allasurumine autoritaarsete režiimide poolt.
Võimalikud lahendused
Paljud tegevustest, et tehisintellekti ohtusid vähendada, on tehnilist laadi informaatika, masinõppe, loogika ja filosoofia valdkondades. On vaja välja mõelda, kuidas panna masin tegema seda, mida saavutada soovime.
Teised olulised tegevused on seotud tehisintellekti alase poliitikaga. Näiteks kuidas vältida sellist "relvade võidujooksu", kus riigid või organisatsioonid püüavad võidu paremat tehisintellekti luua. Olulised on ka erinevad toetavad tegevused ja rollid, nagu projektijuhid, ürituste korraldajad, meedia ja kommunikatsiooni töötajad ning rahastajad ja annetajad.
Everitt ja kolleegid väidavad, et üks peamisi väljakutseid on välja mõelda, kuidas tehniliselt tagada, et masin teeb seda, mida soovitakse. Nad toovad oma artiklis näite, kus teadlaste arendatud paat eelistas ringjalt liikuda ja takistustele sisse sõita selle asemel, et võidusõitu võita. Üldintellekti korral oleks sellise eksimuse tagajärg potentsiaalselt katastroofiline. Selleks, et selliseid tagajärgi vältida, arutavad nad erinevate masinõppe lahendusvõimaluste üle.
Oluline töö tehisintellekti ohtude valdkonnas on välja mõelda, kuidas otsustada, milliseid eesmärke tahame inimkonnana saavutada ja milliseid väärtusi oluliseks peame. Selles ei ole näiteks filosoofide seas üksmeelt. Ühes uuringus leiti, et poolehoid erinevate moraaliteooriate suhtes on jagatud kolme populaarsema osas üpris võrdselt. Nende traditsiooniliste moraalilähenemiste kõrval proovitakse nüüd ka teisi võimalusi, nagu näiteks kuidas otsuseid langetada siis, kui ollakse ebakindlad õige moraaliteooria osas.
Arvutiteadlased Kaj Sotala ja Roman Yampolskiy pakuvad oma ülevaateuurimuses välja turvalisema üldintellekti loomiseks palju erinevaid lahendusi. Esmase lahendusena näevad nad aga suuremat rahastust tehisintellekti ohtude teadustööks, et probleemidele paremaid lahendusi välja mõelda.
### Response:
Ülevaade: tehisintellekti ohtude uurimiseks kulutatakse liiga vähe raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestist lendab Gruusiasse lisaks ligi sadakond inimest, teiste seas kultuuriminister Indrek Saar, Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, mitmeid ettevõtjaid, ajakirjanikke jpt.
ERSO esimene kontsert, mida juhatab Neeme Järvi ja klaveril soleerib Mihkel Poll, toimub Jerevani Aram Hatšaturjani nimelises esindussaalis. Samal päeval toimub Jerevanis ka Peeter Volkonski tõlketöö, Grigor Narekatsi "Nutulaulude" esitlus.
Jerevanist suundub ERSO 12. juuni õhtuks Gruusia pealinna Tbilisisse, kus orkester esines viimati 1985. aastal. Seekordne Tbilisi kontsert toimub 13. juuni õhtul linna esindussaalis Kahhidze Muusikakeskuses. Kontserti juhatab maestro Neeme Järvi, solistidena esinevad Mihkel Poll klaveril ja sopran Elina Nechayeva.
ERSO kolmas kontsert toimub Batumis festivalil Odessa Classics Batumi Weekend. Batumis on ERSO külalisdirigendiks Tbilisi Sümfooniaorkestri juht Nikolaz Rachveli ja solistideks viiulivirtuoos Giorgi Zagreli ning Odessa Classics festivali asutaja, Ukraina pianist Aleksei Botvinov. Kahepäevase Batumi muusikasündmuse korraldajaks on kogu kultuuridiplomaatia projekti "Kõik armastavad Gruusiat" initsiaator Meelis Kubits. | ERSO läheb Gruusia ja Armeenia turneele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestist lendab Gruusiasse lisaks ligi sadakond inimest, teiste seas kultuuriminister Indrek Saar, Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, mitmeid ettevõtjaid, ajakirjanikke jpt.
ERSO esimene kontsert, mida juhatab Neeme Järvi ja klaveril soleerib Mihkel Poll, toimub Jerevani Aram Hatšaturjani nimelises esindussaalis. Samal päeval toimub Jerevanis ka Peeter Volkonski tõlketöö, Grigor Narekatsi "Nutulaulude" esitlus.
Jerevanist suundub ERSO 12. juuni õhtuks Gruusia pealinna Tbilisisse, kus orkester esines viimati 1985. aastal. Seekordne Tbilisi kontsert toimub 13. juuni õhtul linna esindussaalis Kahhidze Muusikakeskuses. Kontserti juhatab maestro Neeme Järvi, solistidena esinevad Mihkel Poll klaveril ja sopran Elina Nechayeva.
ERSO kolmas kontsert toimub Batumis festivalil Odessa Classics Batumi Weekend. Batumis on ERSO külalisdirigendiks Tbilisi Sümfooniaorkestri juht Nikolaz Rachveli ja solistideks viiulivirtuoos Giorgi Zagreli ning Odessa Classics festivali asutaja, Ukraina pianist Aleksei Botvinov. Kahepäevase Batumi muusikasündmuse korraldajaks on kogu kultuuridiplomaatia projekti "Kõik armastavad Gruusiat" initsiaator Meelis Kubits.
### Response:
ERSO läheb Gruusia ja Armeenia turneele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | West Hami ründaja oli end kehtestanud Argentina algkoosseisus ning oli valmis alustama mängus Islandi vastu. Reedehommikusel treeningul vigastas Lanzini aga oma parema põlve sidemeid, vahendab Soccernet.ee.
Argentina koondise Twitter kinnitas, et Lanzini ei reisi koos meeskonnaga Venemaale, vaid pöördus Londonisse põlvesidemete ravimiseks. Tõenäoliselt ei parane Lanzini veel järgmise hooaja alguseks, kuna vigastust on hinnatud suhteliselt tõsiseks.
Hetkel ei ole Argentina kinnitanud, kes Lanzinit asendama hakkab. Välja on pakutud Milano Interi ründajat Mauro Icardit, kelle eemalejätmine koondise algsest nimekirjast pakkus palju kõneainet. Icardi lõi sel hooajal Serie A-s 29 väravat, aga Argentina treener Jorge Sampaoli ei ole leidnud meetodit, kuidas sobitada teda koos meeskonna staaride Lionel Messi ja Paulo Dybalaga ühte koosseisu. | Lanzini vigastas põlvesidemeid, jääb MM-ist eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
West Hami ründaja oli end kehtestanud Argentina algkoosseisus ning oli valmis alustama mängus Islandi vastu. Reedehommikusel treeningul vigastas Lanzini aga oma parema põlve sidemeid, vahendab Soccernet.ee.
Argentina koondise Twitter kinnitas, et Lanzini ei reisi koos meeskonnaga Venemaale, vaid pöördus Londonisse põlvesidemete ravimiseks. Tõenäoliselt ei parane Lanzini veel järgmise hooaja alguseks, kuna vigastust on hinnatud suhteliselt tõsiseks.
Hetkel ei ole Argentina kinnitanud, kes Lanzinit asendama hakkab. Välja on pakutud Milano Interi ründajat Mauro Icardit, kelle eemalejätmine koondise algsest nimekirjast pakkus palju kõneainet. Icardi lõi sel hooajal Serie A-s 29 väravat, aga Argentina treener Jorge Sampaoli ei ole leidnud meetodit, kuidas sobitada teda koos meeskonna staaride Lionel Messi ja Paulo Dybalaga ühte koosseisu.
### Response:
Lanzini vigastas põlvesidemeid, jääb MM-ist eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 5. juunil leiti Kohtla-Järvel Uuel tänaval asuva maja korteris 36-aastane raskes seisundis mees, kes toimetati haiglasse. Sama päeva õhtul pidasid Ida prefektuuri politseinikud kuriteos kahtlustatavana kinni 44-aastase mehe.
Kahtlustuse kohaselt peksis purjus 44-aastane mees oma tuttavat ning tekitas talle raske ja eluohtliku tervisekahjustuse.
Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga sõnul on kahtlustatav varaem korduvalt kriminaalkorras karistatud.
"Kuna mehele on esitatud kahtlustus ka teises kuriteos - oma elukaaslase kehalises väärkohtlemises, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda kohtult mehe vahistamist, mille kohus ka rahuldas," lisas Luga. | Rängas peksmises kahtlustatav vahistati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
5. juunil leiti Kohtla-Järvel Uuel tänaval asuva maja korteris 36-aastane raskes seisundis mees, kes toimetati haiglasse. Sama päeva õhtul pidasid Ida prefektuuri politseinikud kuriteos kahtlustatavana kinni 44-aastase mehe.
Kahtlustuse kohaselt peksis purjus 44-aastane mees oma tuttavat ning tekitas talle raske ja eluohtliku tervisekahjustuse.
Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga sõnul on kahtlustatav varaem korduvalt kriminaalkorras karistatud.
"Kuna mehele on esitatud kahtlustus ka teises kuriteos - oma elukaaslase kehalises väärkohtlemises, pidas prokuratuur vajalikuks taotleda kohtult mehe vahistamist, mille kohus ka rahuldas," lisas Luga.
### Response:
Rängas peksmises kahtlustatav vahistati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiroshima animafestivali võistlusprogrammi pääsemist taotles 2842 filmi 88 riigist, mille seast osutus valituks 75 linateost 35 riigist, nende hulgas ka Priit Tenderi "Kalapüüdja naine ja karu. Saami lugu".
Sünopsis:
Saami naine püüdis jääaugust kala. Kui naine kalu keetis, astus kotta külmetav karu. Eit sai aru, et see on karuks muutunud saam. Hommikul läks eit karu tulekujälgi pidi ja leidis teise, surnuks külmunud karu. Mehed nülgisid karu naha ja leidsid rahakoti kuldrahaga. Suvel kohtas eit laadal tema kojas karuna käinud meest, kes rääkis, et surnud karu oli tema vend. Kuldraha käskis mees eidel endale jätta.
17. Hiroshima animfestival toimub 23. kuni 27. augustini. | Priit Tenderi "Kalapüüdja naine ja karu" valiti Hiroshima animafestivali võistlusprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiroshima animafestivali võistlusprogrammi pääsemist taotles 2842 filmi 88 riigist, mille seast osutus valituks 75 linateost 35 riigist, nende hulgas ka Priit Tenderi "Kalapüüdja naine ja karu. Saami lugu".
Sünopsis:
Saami naine püüdis jääaugust kala. Kui naine kalu keetis, astus kotta külmetav karu. Eit sai aru, et see on karuks muutunud saam. Hommikul läks eit karu tulekujälgi pidi ja leidis teise, surnuks külmunud karu. Mehed nülgisid karu naha ja leidsid rahakoti kuldrahaga. Suvel kohtas eit laadal tema kojas karuna käinud meest, kes rääkis, et surnud karu oli tema vend. Kuldraha käskis mees eidel endale jätta.
17. Hiroshima animfestival toimub 23. kuni 27. augustini.
### Response:
Priit Tenderi "Kalapüüdja naine ja karu" valiti Hiroshima animafestivali võistlusprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootan pikisilmi ebaausate kaubandustehingute lahendamist G7 riikidega. Kui seda ei juhtu, läheb meil veelgi paremini!" säutsus Trump Twitteris.
Looking forward to straightening out unfair Trade Deals with the G-7 countries. If it doesn't happen, we come out even better!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 8, 2018
I am heading for Canada and the G-7 for talks that will mostly center on the long time unfair trade practiced against the United States. From there I go to Singapore and talks with North Korea on Denuclearization. Won't be talking about the Russian Witch Hunt Hoax for a while!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 8, 2018
Reedel ja laupäeval toimub Kanadas juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrite tippkohtumine. Kohtumisel osalevad lisaks Trumpile ka Prantsuse president Emmanuel Macron, Kanada peaminister Justin Trudeau, Saksa kantsler Angela Merkel, Briti peaminister Theresa May, Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Itaalia uus peaminister Giuseppe Conte.
Valge Maja teate kohaselt on Trumpil kavas G7 tippkohtumiselt lahkuda teistest varem ehk laupäeva hommikul kohaliku aja järgi kell 10.30.
Sisuliselt tähendab see, et Trump ei ole kohal, kui teised riigijuhid arutavad kliimamuutust, rohelist energiat ja keskkonnakaitset puudutavaid küsimusi. Samuti ei ole Trumpi ka grupifotol, mis tehakse tippkohtumise lõpus.
Põhjalikumad eellood G7 tippkohtumise teemal on teinud näiteks Politico, BBC ja Vox.
Trudeau: USA õigustus imporditollidele on naeruväärne
Trudeau kutsus neljapäeval naeruväärseks USA presidendi Donald Trumpi õigustust, et liitlastele kehtestati terase imporditollid julgeoleku kaalutlustel.
Neljapäeval kohtus Trudeau Quebecis toimuva G7 tippkohtumise eel Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, kohtumise peateemaks oli USA terase- ja alumiiniumi imporditariifid
"Naeruväärne on väita, et Kanada ja Prantsusmaa kujutavad endast ohtu Ameerika julgeolekule, kuna me oleme olnud parimad USA pikaajalised liitlased," ütles Trudeau pressikonverentsil Macroniga.
Varasemalt on Trudeau imporditollide õigustust kutsunud ka solvavaks, kuna Kanada on kõrvuti USA-ga võidelnud mitmetes sõdades.
Märtsis kiitis Ühendriikide president Donald Trump heaks 25-protsendilise imporditolli terasele ja 10-protsendilise alumiiniumile, mis hakkasid möödunud nädalal kehtima ka esialgu ajutise erandi saanud Kanadale, Mehhikole ja Euroopa Liidule. Lisaks neile kehtivad imporditollid veel ka USA pikaajalisele liitlasele Jaapanile.
Nii Mehhiko, Kanada, Euroopa Liit kui ka Jaapan on püüdnud Trumpi tariifide kehtestamise osas edutult ümber veenda ning lubanud kehtestada vastutollid.
Macron: G7 liidrid ei tohi karta kokkuleppeid ilma Trumpita
Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid ei tohi karta eelseisval tippkohtumisel sõlmida kokkuleppeid ilma USA presidendi Donald Trumpiga, ütles omakorda Macron samal pressikonverentsil.
Macron märkis, et "G7 on meie jaoks võimalus saada kokku ja pidada avameelseid ja otsekoheseid arutelusid riikide vahel, kes on kaua olnud liitlased ja sõbrad".
"Arutame teemasid, kus USA president ei ole teistega täielikult samal lainel. Pean mõistagi silmas kliimamuutusi ja kaubandust," sõnas Prantsuse riigipea.
Ehkki Macron ja Trudeau on loonud Trumpiga südamlikud suhted, on nad teinud selgeks, et ei lase end Ühendriikide presidendil hirmutada ja seda eriti Washingtoni eelmise nädala otsuse valguses kehtestada Kanadale, Euroopa Liidule, Jaapanile ja Mehhikole terase ja alumiiniumi imporditollid.
Macroni sõnul on Prantsusmaa ja Kanada ühine eesmärk jõuda kokkuleppele tippkohtumise tekstis, mille kõigi seitsme riigi liidrid saaksid allkirjastada. "Olen nõus sellega, mida Justin on palju kordi öelnud - soov allkirjastada ühist G7 deklaratsiooni ei tohi üles kaaluda vajadust selle" sisusse kriitiliselt suhtuda," lausus ta.
"Meie, eurooplased ja jaapanlased, ei ole valmis loobuma kõigest" Trumpi allkirja nimel, lausus Macron, lisades, et see oleks viga.
Trudeau ja Macroni ning Trumpi sõnasõda kolis pärast pressikonverentsi riigijuhtide Twitteri-kontodele, nentis Axios.
Merkel: G7 tippkohtumisel on oodata raskeid kõnelusi
G7 tippkohtumisel on oodata raskeid kõnelusi, ütles Saksa kantsler Angela Merkel parlamendis küsimustele vastates.
Saksamaa püüab kindlustada, et tippkohtumise kommünikee ei jää alla eelmise aasta G7 ja G20 tippkohtumise kokkulepetele.
Vahepealsel ajal on USA astunud välja Pariisi kliimaleppest ja Iraani tuumaleppest ning kehtestanud alumiiniumi ja terase imporditariifid, märkis Merkel. See osutab "tõsisele probleemile mitmepoolsete lepetega".
Trump: Venemaa väljaarvamine G8-st tuleks tagasi pöörata
Otsus arvata Venemaa G8-st välja ja luua temata riikide blokk G7 tuleks tagasi pöörata, teatas USA president Donald Trump reedel.
Trump ütles G7 tippkohtumisele teele asudes, et otsus arvata Venemaa välja arenenud majandustega riikide blokist Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimise tõttu tuleks tagasi pöörata.
"Mina olen olnud Venemaa suurim luupainaja..., kuid Venemaa peaks olema sellel kohtumisel," ütles Trump.
G7-sse kuuluvad Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA. | G7 tippkohtumisele eelnes terav sõnasõda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootan pikisilmi ebaausate kaubandustehingute lahendamist G7 riikidega. Kui seda ei juhtu, läheb meil veelgi paremini!" säutsus Trump Twitteris.
Looking forward to straightening out unfair Trade Deals with the G-7 countries. If it doesn't happen, we come out even better!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 8, 2018
I am heading for Canada and the G-7 for talks that will mostly center on the long time unfair trade practiced against the United States. From there I go to Singapore and talks with North Korea on Denuclearization. Won't be talking about the Russian Witch Hunt Hoax for a while!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 8, 2018
Reedel ja laupäeval toimub Kanadas juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrite tippkohtumine. Kohtumisel osalevad lisaks Trumpile ka Prantsuse president Emmanuel Macron, Kanada peaminister Justin Trudeau, Saksa kantsler Angela Merkel, Briti peaminister Theresa May, Jaapani peaminister Shinzo Abe ja Itaalia uus peaminister Giuseppe Conte.
Valge Maja teate kohaselt on Trumpil kavas G7 tippkohtumiselt lahkuda teistest varem ehk laupäeva hommikul kohaliku aja järgi kell 10.30.
Sisuliselt tähendab see, et Trump ei ole kohal, kui teised riigijuhid arutavad kliimamuutust, rohelist energiat ja keskkonnakaitset puudutavaid küsimusi. Samuti ei ole Trumpi ka grupifotol, mis tehakse tippkohtumise lõpus.
Põhjalikumad eellood G7 tippkohtumise teemal on teinud näiteks Politico, BBC ja Vox.
Trudeau: USA õigustus imporditollidele on naeruväärne
Trudeau kutsus neljapäeval naeruväärseks USA presidendi Donald Trumpi õigustust, et liitlastele kehtestati terase imporditollid julgeoleku kaalutlustel.
Neljapäeval kohtus Trudeau Quebecis toimuva G7 tippkohtumise eel Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga, kohtumise peateemaks oli USA terase- ja alumiiniumi imporditariifid
"Naeruväärne on väita, et Kanada ja Prantsusmaa kujutavad endast ohtu Ameerika julgeolekule, kuna me oleme olnud parimad USA pikaajalised liitlased," ütles Trudeau pressikonverentsil Macroniga.
Varasemalt on Trudeau imporditollide õigustust kutsunud ka solvavaks, kuna Kanada on kõrvuti USA-ga võidelnud mitmetes sõdades.
Märtsis kiitis Ühendriikide president Donald Trump heaks 25-protsendilise imporditolli terasele ja 10-protsendilise alumiiniumile, mis hakkasid möödunud nädalal kehtima ka esialgu ajutise erandi saanud Kanadale, Mehhikole ja Euroopa Liidule. Lisaks neile kehtivad imporditollid veel ka USA pikaajalisele liitlasele Jaapanile.
Nii Mehhiko, Kanada, Euroopa Liit kui ka Jaapan on püüdnud Trumpi tariifide kehtestamise osas edutult ümber veenda ning lubanud kehtestada vastutollid.
Macron: G7 liidrid ei tohi karta kokkuleppeid ilma Trumpita
Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 liidrid ei tohi karta eelseisval tippkohtumisel sõlmida kokkuleppeid ilma USA presidendi Donald Trumpiga, ütles omakorda Macron samal pressikonverentsil.
Macron märkis, et "G7 on meie jaoks võimalus saada kokku ja pidada avameelseid ja otsekoheseid arutelusid riikide vahel, kes on kaua olnud liitlased ja sõbrad".
"Arutame teemasid, kus USA president ei ole teistega täielikult samal lainel. Pean mõistagi silmas kliimamuutusi ja kaubandust," sõnas Prantsuse riigipea.
Ehkki Macron ja Trudeau on loonud Trumpiga südamlikud suhted, on nad teinud selgeks, et ei lase end Ühendriikide presidendil hirmutada ja seda eriti Washingtoni eelmise nädala otsuse valguses kehtestada Kanadale, Euroopa Liidule, Jaapanile ja Mehhikole terase ja alumiiniumi imporditollid.
Macroni sõnul on Prantsusmaa ja Kanada ühine eesmärk jõuda kokkuleppele tippkohtumise tekstis, mille kõigi seitsme riigi liidrid saaksid allkirjastada. "Olen nõus sellega, mida Justin on palju kordi öelnud - soov allkirjastada ühist G7 deklaratsiooni ei tohi üles kaaluda vajadust selle" sisusse kriitiliselt suhtuda," lausus ta.
"Meie, eurooplased ja jaapanlased, ei ole valmis loobuma kõigest" Trumpi allkirja nimel, lausus Macron, lisades, et see oleks viga.
Trudeau ja Macroni ning Trumpi sõnasõda kolis pärast pressikonverentsi riigijuhtide Twitteri-kontodele, nentis Axios.
Merkel: G7 tippkohtumisel on oodata raskeid kõnelusi
G7 tippkohtumisel on oodata raskeid kõnelusi, ütles Saksa kantsler Angela Merkel parlamendis küsimustele vastates.
Saksamaa püüab kindlustada, et tippkohtumise kommünikee ei jää alla eelmise aasta G7 ja G20 tippkohtumise kokkulepetele.
Vahepealsel ajal on USA astunud välja Pariisi kliimaleppest ja Iraani tuumaleppest ning kehtestanud alumiiniumi ja terase imporditariifid, märkis Merkel. See osutab "tõsisele probleemile mitmepoolsete lepetega".
Trump: Venemaa väljaarvamine G8-st tuleks tagasi pöörata
Otsus arvata Venemaa G8-st välja ja luua temata riikide blokk G7 tuleks tagasi pöörata, teatas USA president Donald Trump reedel.
Trump ütles G7 tippkohtumisele teele asudes, et otsus arvata Venemaa välja arenenud majandustega riikide blokist Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimise tõttu tuleks tagasi pöörata.
"Mina olen olnud Venemaa suurim luupainaja..., kuid Venemaa peaks olema sellel kohtumisel," ütles Trump.
G7-sse kuuluvad Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA.
### Response:
G7 tippkohtumisele eelnes terav sõnasõda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samas peab Iraani koondis oma esimese mängu Venemaal toimuval MM-il pidama juba 15. juunil ning Queiroz peab sellist olukorda lubamatuks, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Iraani meedia toob välja, et isegi Rootsi topeltkodakondsust omav koondislane Saman Ghoddos, kellele Nike on seni olnud lausa isiklikuks sponsoriks, on sunnitud peagi väljakule minema mingi teise firma jalanõusid kandes.
"Mängijad on harjunud oma spordivarustusega ning ei ole õige, et nad peavad neid vahetama nädal aega enne niivõrd olulisi mänge," selgitas Queiroz teema olulisust.
"Me kutsume FIFA-t üles selles küsimuses appi tulema," lisas ta Moskvas toimunud treeningsessiooni ajal.
Sanktsioonide taaskehtestamine on osa president Donald Trumpi administratsiooni otsusest öelda lahti 2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppest. | Iraani vutikoondis võib jääda USA sanktsioonide tõttu õigete jalanõudeta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samas peab Iraani koondis oma esimese mängu Venemaal toimuval MM-il pidama juba 15. juunil ning Queiroz peab sellist olukorda lubamatuks, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Iraani meedia toob välja, et isegi Rootsi topeltkodakondsust omav koondislane Saman Ghoddos, kellele Nike on seni olnud lausa isiklikuks sponsoriks, on sunnitud peagi väljakule minema mingi teise firma jalanõusid kandes.
"Mängijad on harjunud oma spordivarustusega ning ei ole õige, et nad peavad neid vahetama nädal aega enne niivõrd olulisi mänge," selgitas Queiroz teema olulisust.
"Me kutsume FIFA-t üles selles küsimuses appi tulema," lisas ta Moskvas toimunud treeningsessiooni ajal.
Sanktsioonide taaskehtestamine on osa president Donald Trumpi administratsiooni otsusest öelda lahti 2015. aastal sõlmitud Iraani tuumaleppest.
### Response:
Iraani vutikoondis võib jääda USA sanktsioonide tõttu õigete jalanõudeta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabapääsmega turniirile saanud ja esimese asetuse teeninud Kanepi (WTA 52.) pääses poolfinaali 53 minutit kestnud matši järel. Kanepi servis kolm ässa ja tegi ühe topeltvea, grusiinlanna sai kirja kaks ässa ja neli topeltviga.
Poolfinaalis kohtub Kanepi itaallase Anastasia Grymalskaga (WTA 259.). Varem pole nad omavahel mänginud. | Kaia Kanepi pääses Itaalias poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabapääsmega turniirile saanud ja esimese asetuse teeninud Kanepi (WTA 52.) pääses poolfinaali 53 minutit kestnud matši järel. Kanepi servis kolm ässa ja tegi ühe topeltvea, grusiinlanna sai kirja kaks ässa ja neli topeltviga.
Poolfinaalis kohtub Kanepi itaallase Anastasia Grymalskaga (WTA 259.). Varem pole nad omavahel mänginud.
### Response:
Kaia Kanepi pääses Itaalias poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühe Teherani peamise rivaalina on Riyadh olnud ammusest ajast Washingtoni lähedane liitlane, kuid otsene surve OPEC-i liikmelt naftapoliitika asjus on harv. Viimati survestas Washington Saudi Araabiat toodangut suurendama 2012. aastal, vahendas Reuters.
Riyadh teatas varem, et ehkki hinnad on tõusnud üle 80 dollari barrelist ehk kõrgeimaks pärast 2014. aastat, peab turg endiselt taastuma pikaaegsest langusest. Kuni telefonikõneni olid Saudi ametnikud väitnud, et praegu on veel liiga vara toodangut suurendada.
Üllatuseks paljudele teistele OPEC-i liikmetele tegi aga Saudi Araabia paar tundi pärast seda, kui Washington oli Teheranile uued sanktsioonid kehtestanud, toetusavalduse, kus teatas, et on valmis tarne puudujääkide tasakaalustamiseks toodangut suurendama.
Kolm teemat hästi tundvat allikat kinnitasid, et USA administratsiooni ametnik oli helistanud enne Trumpi teadet Saudi kroonprintsile Mohammed bin Salmanile, tagamaks, et Washington saab loota Riyadhile, kes on faktiliselt OPEC-i juht.
Üks allikatest ütles, et telefonikõne toimus 7. mail. Teised kaks kuupäeva ei täpsustanud.
Washington kartis allikate sõnul, et sanktsioonide tagajärjel väheneb naftatarne Iraanist ja see tõstab nafta hinnad lakke.
Valge Maja pressiesindaja keeldus kommenteerimast, kas kõne toimus. Saudi kõrge ametnik ei kinnitanud seda samuti, kuid ütles, et neid teavitati Iraani tuumalepet puudutavast otsusest enne selle avalikuks tegemist. "Me vestleme USA-ga pidevalt naftaturu stabiilsuse teemal," lausus ta.
Saudi maikuine teade ähvardas kahjustada lepet OPEC-i ja Venemaa juhitavate liitlaste vahel, et vähendada toodangut umbes 1,8 miljoni barrelini päevas. Mullu jaanuarist kehtiv lepe aegub selle aasta lõpus.
OPEC-i kohtumine toimub 22. juunil ja toodangupoliitika muutmiseks on vaja kõiki liikmete heakskiitu. | Allikad: Trump küsis enne Iraani tuumaleppest taganemist saudidelt tuge | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühe Teherani peamise rivaalina on Riyadh olnud ammusest ajast Washingtoni lähedane liitlane, kuid otsene surve OPEC-i liikmelt naftapoliitika asjus on harv. Viimati survestas Washington Saudi Araabiat toodangut suurendama 2012. aastal, vahendas Reuters.
Riyadh teatas varem, et ehkki hinnad on tõusnud üle 80 dollari barrelist ehk kõrgeimaks pärast 2014. aastat, peab turg endiselt taastuma pikaaegsest langusest. Kuni telefonikõneni olid Saudi ametnikud väitnud, et praegu on veel liiga vara toodangut suurendada.
Üllatuseks paljudele teistele OPEC-i liikmetele tegi aga Saudi Araabia paar tundi pärast seda, kui Washington oli Teheranile uued sanktsioonid kehtestanud, toetusavalduse, kus teatas, et on valmis tarne puudujääkide tasakaalustamiseks toodangut suurendama.
Kolm teemat hästi tundvat allikat kinnitasid, et USA administratsiooni ametnik oli helistanud enne Trumpi teadet Saudi kroonprintsile Mohammed bin Salmanile, tagamaks, et Washington saab loota Riyadhile, kes on faktiliselt OPEC-i juht.
Üks allikatest ütles, et telefonikõne toimus 7. mail. Teised kaks kuupäeva ei täpsustanud.
Washington kartis allikate sõnul, et sanktsioonide tagajärjel väheneb naftatarne Iraanist ja see tõstab nafta hinnad lakke.
Valge Maja pressiesindaja keeldus kommenteerimast, kas kõne toimus. Saudi kõrge ametnik ei kinnitanud seda samuti, kuid ütles, et neid teavitati Iraani tuumalepet puudutavast otsusest enne selle avalikuks tegemist. "Me vestleme USA-ga pidevalt naftaturu stabiilsuse teemal," lausus ta.
Saudi maikuine teade ähvardas kahjustada lepet OPEC-i ja Venemaa juhitavate liitlaste vahel, et vähendada toodangut umbes 1,8 miljoni barrelini päevas. Mullu jaanuarist kehtiv lepe aegub selle aasta lõpus.
OPEC-i kohtumine toimub 22. juunil ja toodangupoliitika muutmiseks on vaja kõiki liikmete heakskiitu.
### Response:
Allikad: Trump küsis enne Iraani tuumaleppest taganemist saudidelt tuge |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veebruaris Fed Cupil Eesti koondisesse kuulunud 18-aastane Malõgina alustas turniiri kvalifikatsioonist. Võitudega venelannade Iuliia Nikitina ja Mariia Tkatševa üle pääses ta põhitabelisse. Seal oli avaringis Malõgina vastaseks valgevenelanna Hanna Sokal ja tasavägises kohtumises jäi peale Malõgina 7:6 (4), 7:5, vahendab tennis.ee.
Teises ringis kohtus Malõgina venelanna Margarita Skrjabinaga (WTA 1010.) ja pingelises heitluses jäi ta alla 2:6, 7:5, 4:6.
Napile kaotusele vaatamata võib turniiri edukaks pidada. Põhitabelis saadud võiduga teenis Malõgina ühe WTA punkti, sellega on tal aasta jooksul kogutud punktid kolmelt võistluselt ja ta pääseb esmakordselt WTA edetabelisse. Varasemad punktid on teenitud möödunud aasta juulikuus Pärnus toimunud Merko Estonian Openil ja septembris Šõmkenti turniiril.
Paarismängus jõudis Malõgina koos venelanna Maria Titovaga veerandfinaali, kus saadi 3:6, 3:6 kaotus tugevalt Vene-Ukraina paarilt Daria Nazarkina – Gyulnara Nazarova. | Noor Eesti tennisist pääseb WTA edetabelisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veebruaris Fed Cupil Eesti koondisesse kuulunud 18-aastane Malõgina alustas turniiri kvalifikatsioonist. Võitudega venelannade Iuliia Nikitina ja Mariia Tkatševa üle pääses ta põhitabelisse. Seal oli avaringis Malõgina vastaseks valgevenelanna Hanna Sokal ja tasavägises kohtumises jäi peale Malõgina 7:6 (4), 7:5, vahendab tennis.ee.
Teises ringis kohtus Malõgina venelanna Margarita Skrjabinaga (WTA 1010.) ja pingelises heitluses jäi ta alla 2:6, 7:5, 4:6.
Napile kaotusele vaatamata võib turniiri edukaks pidada. Põhitabelis saadud võiduga teenis Malõgina ühe WTA punkti, sellega on tal aasta jooksul kogutud punktid kolmelt võistluselt ja ta pääseb esmakordselt WTA edetabelisse. Varasemad punktid on teenitud möödunud aasta juulikuus Pärnus toimunud Merko Estonian Openil ja septembris Šõmkenti turniiril.
Paarismängus jõudis Malõgina koos venelanna Maria Titovaga veerandfinaali, kus saadi 3:6, 3:6 kaotus tugevalt Vene-Ukraina paarilt Daria Nazarkina – Gyulnara Nazarova.
### Response:
Noor Eesti tennisist pääseb WTA edetabelisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise Punase Risti kõneisiku Marie-Claire Feghali sõnul jääb Jeemenisse 450 Punase Risti töötajat, kelle seas on ka kümneid välismaalasi, vahendas Al Jazeera.
Terviseorganisatsioon kutsus konflikti osapooli üles pakkuma terviseorganisatsiooni töötajatele vajalikke julgeolekutagatisi, mis lubaksid organisatsiooni arstiabi-, vee- ja toiduabi programmidel jätkuda.
"Punane Rist kutsub kõiki konfliktiosapooli pakkuma konkreetseid ja kindlaid tagatisi, et me saaksime jätkata Jeemenis töötamist."
Terviseorganisatsiooni sõnul on personali kolimine lähedalasuvasse Djiboutisse seotud eelkõige kasvanud julgeolekuriskidega sõjast laastatud Jeemenis.
Poolteist kuud tagasi, 21. aprillil tapeti Jeemeni kaguosas paiknevas Taizi linnas Punase Risti Liibanoni kodanikust töötaja, kui tundmatu isik tema auto pihta tule avas.
"Meie praegusi tegevusi on viimastel nädalatel blokeeritud, ähvardatud ja otseselt sihtmärgiks seatud ning me näeme jõuliseid katseid kasutada meie organisatsiooni etturina konfliktis," ütles Rahvusvaheline Punase Risti Komitee avalduses.
"Meie personali julgeolek, mis on ohustatud konflikti osapoolte poolt, on hädavajalik eeldus meie Jeemenisse jäämiseks ja töötamiseks ning täielik prioriteet," lisati avalduses.
Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid on Jeemenis Houthi mässuliste vastu sõjajalal olnud juba 2015. aasta märtsist saati ning püüdnud šiiia mässulisi riigist välja ajada. On tõenäoline, et mässulisi toetab Saudi Araabia suurim piirkondlik rivaal Iraan.
Sõjas on hukka saanud juba üle 10 000 inimese, vigastada on saanud vähemalt 40 000 inimest, peamiselt õhurünnakute tõttu.
Vastukaaluks on Houthid viimase kolme aasta jooksul tulistanud Saudi Araabia poole teele ligikaudu 100 ballistilist raketti. | Punane Rist kutsub 71 töötajat Jeemenist julgeolekuohu tõttu tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise Punase Risti kõneisiku Marie-Claire Feghali sõnul jääb Jeemenisse 450 Punase Risti töötajat, kelle seas on ka kümneid välismaalasi, vahendas Al Jazeera.
Terviseorganisatsioon kutsus konflikti osapooli üles pakkuma terviseorganisatsiooni töötajatele vajalikke julgeolekutagatisi, mis lubaksid organisatsiooni arstiabi-, vee- ja toiduabi programmidel jätkuda.
"Punane Rist kutsub kõiki konfliktiosapooli pakkuma konkreetseid ja kindlaid tagatisi, et me saaksime jätkata Jeemenis töötamist."
Terviseorganisatsiooni sõnul on personali kolimine lähedalasuvasse Djiboutisse seotud eelkõige kasvanud julgeolekuriskidega sõjast laastatud Jeemenis.
Poolteist kuud tagasi, 21. aprillil tapeti Jeemeni kaguosas paiknevas Taizi linnas Punase Risti Liibanoni kodanikust töötaja, kui tundmatu isik tema auto pihta tule avas.
"Meie praegusi tegevusi on viimastel nädalatel blokeeritud, ähvardatud ja otseselt sihtmärgiks seatud ning me näeme jõuliseid katseid kasutada meie organisatsiooni etturina konfliktis," ütles Rahvusvaheline Punase Risti Komitee avalduses.
"Meie personali julgeolek, mis on ohustatud konflikti osapoolte poolt, on hädavajalik eeldus meie Jeemenisse jäämiseks ja töötamiseks ning täielik prioriteet," lisati avalduses.
Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid on Jeemenis Houthi mässuliste vastu sõjajalal olnud juba 2015. aasta märtsist saati ning püüdnud šiiia mässulisi riigist välja ajada. On tõenäoline, et mässulisi toetab Saudi Araabia suurim piirkondlik rivaal Iraan.
Sõjas on hukka saanud juba üle 10 000 inimese, vigastada on saanud vähemalt 40 000 inimest, peamiselt õhurünnakute tõttu.
Vastukaaluks on Houthid viimase kolme aasta jooksul tulistanud Saudi Araabia poole teele ligikaudu 100 ballistilist raketti.
### Response:
Punane Rist kutsub 71 töötajat Jeemenist julgeolekuohu tõttu tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe Savon Sanomat andmetel oli 35-aastane Kuopio elanik käinud oma kodulinna avalikes kohtades ka ringi, kasutusvalmis lõhkeseadeldis seljakotis, vahendas Yle.
Avastus tehti siis, kui mees oli toodud politseijaoskonda seoses ühe teise kuriteokahtlusega ning läbiotsimisel leidsid politseinikud mehe seljakotist isevalmistatud lõhkeseadeldise.
Ajalehe andmetel tegid politsei lõhkeaineeksperdid pommi juba samal päeval kahjutuks.
Juhtumi ja kahtlustatava kohta polnud esialgu rohkem teada, kuid Ida-Soome politsei kinnitas, et Savon Sanomates sisalduv informatsioon peab paika.
Häirivalt käitunud mehe motiiv jääbki ilmselt ebaselgeks
Juurdlus juhtiv ülemkonstaabel Antti Aamuvuori selgitas hiljem Ylele, et varasemast ajast politseile tuttava mehe motiiv jääbki ilmselt ebaselgeks. Küll aga rõhutas politseinik, et vähemalt nende piirkonnas kõnnib keegi tükk aega linnas ringi ja tassib seljakotis kaasas täiesti kasutusvalmis lõhkeseadeldist.
Lõhkeseadeldist ta täpsemalt ei kirjeldanud, kuid nentis, et plahvatuse korral oleks see lähedal olevatele inimestele tõsist ohtu kujutanud.
"Kui see oleks plahvatanud poes või turuplatsil, siis pean tõenäoliseks, et keegi oleks surma saanud, vähemalt pommikandja ise," märkis Aamuvuori.
Mees peeti kinni avalikku rahu häiriva käitumise tõttu, kuid ülemkonstaabli sõnul ei olnud mehe käitumine ilmselt otseselt seotud kaasas kantava pommiga.
Ülekuulamise ajal selgitas mees, et oli lõhkeseadeldise ise valmis teinud ja kavatses selle hiljem kuskil turvalises kohas plahvatama panna.
"Kui me küsisime, et miks ta liikus sellel päeval koos lõhkeseadeldisega ringi, vastas mees, et tema eesmärgiks oli panna see plahvatama tuleval ööl või juba eelmisel ööl, kuid seda ei olnud ta siiski teoks teinud. Motiiv ei tule ilmselt kunagi välja," rääkis Aamuvuori.
Hetkel on alustatud juurdlust ning mees on endiselt vahi all.
Kuopio elanikust mehel on vägivaldne kuritegelik taust, kuid varasemaid teateid selle kohta, et ta oleks huvitatud lõhkeainetest, ei ole. | Soome politsei leidis mehe seljakotist pommi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe Savon Sanomat andmetel oli 35-aastane Kuopio elanik käinud oma kodulinna avalikes kohtades ka ringi, kasutusvalmis lõhkeseadeldis seljakotis, vahendas Yle.
Avastus tehti siis, kui mees oli toodud politseijaoskonda seoses ühe teise kuriteokahtlusega ning läbiotsimisel leidsid politseinikud mehe seljakotist isevalmistatud lõhkeseadeldise.
Ajalehe andmetel tegid politsei lõhkeaineeksperdid pommi juba samal päeval kahjutuks.
Juhtumi ja kahtlustatava kohta polnud esialgu rohkem teada, kuid Ida-Soome politsei kinnitas, et Savon Sanomates sisalduv informatsioon peab paika.
Häirivalt käitunud mehe motiiv jääbki ilmselt ebaselgeks
Juurdlus juhtiv ülemkonstaabel Antti Aamuvuori selgitas hiljem Ylele, et varasemast ajast politseile tuttava mehe motiiv jääbki ilmselt ebaselgeks. Küll aga rõhutas politseinik, et vähemalt nende piirkonnas kõnnib keegi tükk aega linnas ringi ja tassib seljakotis kaasas täiesti kasutusvalmis lõhkeseadeldist.
Lõhkeseadeldist ta täpsemalt ei kirjeldanud, kuid nentis, et plahvatuse korral oleks see lähedal olevatele inimestele tõsist ohtu kujutanud.
"Kui see oleks plahvatanud poes või turuplatsil, siis pean tõenäoliseks, et keegi oleks surma saanud, vähemalt pommikandja ise," märkis Aamuvuori.
Mees peeti kinni avalikku rahu häiriva käitumise tõttu, kuid ülemkonstaabli sõnul ei olnud mehe käitumine ilmselt otseselt seotud kaasas kantava pommiga.
Ülekuulamise ajal selgitas mees, et oli lõhkeseadeldise ise valmis teinud ja kavatses selle hiljem kuskil turvalises kohas plahvatama panna.
"Kui me küsisime, et miks ta liikus sellel päeval koos lõhkeseadeldisega ringi, vastas mees, et tema eesmärgiks oli panna see plahvatama tuleval ööl või juba eelmisel ööl, kuid seda ei olnud ta siiski teoks teinud. Motiiv ei tule ilmselt kunagi välja," rääkis Aamuvuori.
Hetkel on alustatud juurdlust ning mees on endiselt vahi all.
Kuopio elanikust mehel on vägivaldne kuritegelik taust, kuid varasemaid teateid selle kohta, et ta oleks huvitatud lõhkeainetest, ei ole.
### Response:
Soome politsei leidis mehe seljakotist pommi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laagna tee kesklinnapoolses otsas on ajutiselt üks kahest sõidukirajast kuni Kunderi ristmikuni muudetud ühissõidukirajaks. See on oluliselt pikendanud hommikuti Laagna teel ummikus seisvate autode rivi, mistõttu kipuvad autojuhid liikluskorraldust siiski eirama ning bussirajale kippuma.
"Käisin ka seal, ühes fooritsüklis tuli kuskil üheksa sõidukit ja üks ühissõiduk. See näitab meie liikluskultuuri," lausus Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
Praegu eraldi piirdega ühissõidukirada eraldatud ei ole, vaid on tähistatud vaid kollase teekattemärgistusega. Rüütelmaa sõnul pole piiridega eraldamine ka plaanis, sest see on puhtalt politsei järelevalve küsimus.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuiki sõnul on nad tõepoolest linnavalitsuse ametnikega suhelnud ning otsustanud Laagna tee kesklinnapoolses otsas oma järelevalvet suurendada.
Samas ütles Kuik, et järelevalvet selle üle, kas ühissõidukiradu kasutatakse otstarbekalt, ei tehta mitte ainult Torupilli asumis, vaid ka mujal Tallinnas.
Gonsiori tänava sulgemisest tingitud Laagna tee ummikute vältimiseks soovitab Rüütelmaa hoopis teise marsruudi valida ning võimalusel Laagna tee-Türnpu otsa vältida. Ühe võimalusena saaks Lasnamäelt tulles pöörata näiteks J. Smuuli teelt Peterburi teele või Narva maanteele.
Ajutine bussirada Laagna teel Autor: Siim Lõvi/ERR | Politsei suurendab Laagna tee bussirajal valvet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laagna tee kesklinnapoolses otsas on ajutiselt üks kahest sõidukirajast kuni Kunderi ristmikuni muudetud ühissõidukirajaks. See on oluliselt pikendanud hommikuti Laagna teel ummikus seisvate autode rivi, mistõttu kipuvad autojuhid liikluskorraldust siiski eirama ning bussirajale kippuma.
"Käisin ka seal, ühes fooritsüklis tuli kuskil üheksa sõidukit ja üks ühissõiduk. See näitab meie liikluskultuuri," lausus Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
Praegu eraldi piirdega ühissõidukirada eraldatud ei ole, vaid on tähistatud vaid kollase teekattemärgistusega. Rüütelmaa sõnul pole piiridega eraldamine ka plaanis, sest see on puhtalt politsei järelevalve küsimus.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuiki sõnul on nad tõepoolest linnavalitsuse ametnikega suhelnud ning otsustanud Laagna tee kesklinnapoolses otsas oma järelevalvet suurendada.
Samas ütles Kuik, et järelevalvet selle üle, kas ühissõidukiradu kasutatakse otstarbekalt, ei tehta mitte ainult Torupilli asumis, vaid ka mujal Tallinnas.
Gonsiori tänava sulgemisest tingitud Laagna tee ummikute vältimiseks soovitab Rüütelmaa hoopis teise marsruudi valida ning võimalusel Laagna tee-Türnpu otsa vältida. Ühe võimalusena saaks Lasnamäelt tulles pöörata näiteks J. Smuuli teelt Peterburi teele või Narva maanteele.
Ajutine bussirada Laagna teel Autor: Siim Lõvi/ERR
### Response:
Politsei suurendab Laagna tee bussirajal valvet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FA selgitusel mängitakse küll sel ajal mõlemal nädalavahetusel – viis mängu esimesel ja viis mängu teisel nädalavahetusel. Muudatuse käigus tõstetakse karikavõistluste viienda vooru mängud nädala keskele ning korduskohtumised peetakse selliselt, et kui normaalaeg lõpeb viigiliselt, järgneb lisaaeg ning vajadusel järgneb sellele penaltiseeria, vahendab Reuters.
"See on oluline hetk Inglismaa jalgpallile ja me usume, et see on kasulik nii klubile kui ka meie riigile," kommenteeris FA tegevjuht Martin Glenn. "Pole saladus, et meil on väga tihe kalender ja viimastel aastatel oleme näinud vaeva selle kallal, et probleemile lahendust leida. Nüüd leidsime viisi, kuidas saame mängijatele hooaja keskel hingetõmbepausi anda, säilitades samal ajal mängud jõulude ajal, mida paljud armastavad."
Ka teistest Euroopa tippliigades Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias on kasutusel talvepaus. | Premier League'is hakkab olema talvepaus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FA selgitusel mängitakse küll sel ajal mõlemal nädalavahetusel – viis mängu esimesel ja viis mängu teisel nädalavahetusel. Muudatuse käigus tõstetakse karikavõistluste viienda vooru mängud nädala keskele ning korduskohtumised peetakse selliselt, et kui normaalaeg lõpeb viigiliselt, järgneb lisaaeg ning vajadusel järgneb sellele penaltiseeria, vahendab Reuters.
"See on oluline hetk Inglismaa jalgpallile ja me usume, et see on kasulik nii klubile kui ka meie riigile," kommenteeris FA tegevjuht Martin Glenn. "Pole saladus, et meil on väga tihe kalender ja viimastel aastatel oleme näinud vaeva selle kallal, et probleemile lahendust leida. Nüüd leidsime viisi, kuidas saame mängijatele hooaja keskel hingetõmbepausi anda, säilitades samal ajal mängud jõulude ajal, mida paljud armastavad."
Ka teistest Euroopa tippliigades Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias on kasutusel talvepaus.
### Response:
Premier League'is hakkab olema talvepaus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parima valimine algab koos matši avavilega Facebooki lehel Eesti jalgpall ja vältab kuni 90. minutini. Kõigi hääletajate vahel läheb loosi Eesti koondise särk. Parima auhind antakse üle pärast kohtumist otseülekandes.
Eesti – Maroko maavõistlus toimub 9. juunil A. Le Coq Arenal. Festivaliala avatakse kell 16, staadion kell 17 ning avavile kõlab kell 19. Mängu saab otseülekandes jälgida ka ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. | Eesti jalgpallikoondise parim mängija teenib Tauno Kangro taiese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parima valimine algab koos matši avavilega Facebooki lehel Eesti jalgpall ja vältab kuni 90. minutini. Kõigi hääletajate vahel läheb loosi Eesti koondise särk. Parima auhind antakse üle pärast kohtumist otseülekandes.
Eesti – Maroko maavõistlus toimub 9. juunil A. Le Coq Arenal. Festivaliala avatakse kell 16, staadion kell 17 ning avavile kõlab kell 19. Mängu saab otseülekandes jälgida ka ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel.
### Response:
Eesti jalgpallikoondise parim mängija teenib Tauno Kangro taiese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt eelmisele hooajale olid distantside pikkusteks 24 ja 14,6 km, seda nii üld- kui vabaklassi arvestuses. Põhiarvestuse lühem distants oli mõeldud noorte vanuseklassidele kuni M/N16 ja lisaks NJ tüdrukutele, pikal distantsil startisid MJ poisid ning vanemad mehed ja naised. Vabaklassi arvestuses sõitjad said ise valida, millist distantsi sõita.
Üldarvestuses võttis kindla võidu Taavi Kannimäe (Hauka veloklubi), võiduajaks 32.50 ja keskmiseks kiiruseks 43,8 km/h. Üldarvestuse esikolmiku lõpetasid meeste vanuseklassis võistlevad Arthur Kooser (CFC sppordiklubi) ja Viljar Kuljus (Rein Taaramäe rattaklubi), kaotust vastavalt 44 ja 61 sekundit. Kui esikolmiku mehi lahutasid suured ajalised vahed, siis tagapool, Seenior2 klassis läks asi jälle sekundite peale. Kolm kiiremat Seenior2 vanuseklassi meest mahtusid üheksa sekundi sisse, seda järgnevas järjestuses – Margus Mikk (AMPS EXTREME SPORT), eelmise aasta üldarvestuse võitja Madis Sildvee (RR Siplased/Sportlab) ja Priit Kasenõmm, ajad vastavalt 34.12, 34.19 ja 34.21.
Naiste arvestuses oli kiireim Anette Zukker (Tartu Ujumisklubi) ajaga 38.44 (keskmine kiirus 37,2 km/h), teiseks Maria Jänese (SK Jooksupartner) ja kolmandaks Anneli Lind, nende ajad vastavalt 39.31 ja 41.46.
Noorte kiireimaks osutus taaskord M16 vanuseklassis võistlev Joonas Kurits (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 22.12 (keskmine kiirus 39,5 km/h), talle järgnesid ühtlaste, 1.01 vahedega sama vanuseklassi esindajad Kert Roose (Otepää Rattaklubi, keskmine kiirus 37,7 km/h) ning Martin Anier (Rein Taaramäe rattaklubi, keskmine kiirus 36,1 km/h). M14 vanuseklassi kiireimad olid Andris Roland Saar (Vooremaa Centrum/Rattabaas), Aaron Aus ja Georg Karlep (mõlemad Rein Taaramäe rattaklubist), ajad ja keskmised kiirused vastavalt 25.22 (34,5 km/h), 25.29 (34,4 km/h) ning 26.51 (32,6 km/h).
N14 neidudest oli jälle kiireim Annikki Lugenberg (CFC spordiklubi) ajaga 28.47 (keskmine kiirus 30,4 km/h), talle järgnesid Kadi Vikard (Otepää Rattaklubi) ja Batrisia Jullinen, kaotust vastavalt 59 ja 1.46. N16 vanuseklassis oli täpselt üks võistleja – Riin Kalme (Vooremaa Centrum/Rattabaas), tema võiduajaks oli 30.43 (keskmine kiirus 28,5 km/h). NJ vanuseklassis oli kaks võistlejat, Piret Pung (Vooremaa Centrum/Rattabaas) edestas Grete Jaeskit (TÜ ASK) 53 sekundiga, Pungi võiduajaks oli 27.42 (keskmine kiirus 31,6 km/h).
MJ arvestuses oli kiireim Robin Kreegimets ajaga 34.43 (keskmine kiirus 41,5 km/h), talle järgnesid Rihard Koll (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ajaga 35.24 ja Karl Mihkel Vent (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 36.24. Seenior3+ meestest oli kiireim Aivar Veri (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ajaga 37.08 (keskmine kiirus 38,8 km/h), talle järgnesid Arno Tammjärv ja Toomas Viigipuu, kaotust vastavalt 1.32 ja 2.22.
Vabaklassi pikal distantsil olid kolm kiireimat meest Rein Taaramäe rattaklubi vanameister Kaupo Kattai ajaga 35.25 (keskmine kiirus 40,6 km/h), Riho Alaru (Peloton) ja Feeliks Teder, ajad vastavalt 37.04 ja 37.13. Naisi oli pikal distantsil stardis kaks, Merike Randoja võiduaeg oli 44.20 (keskmine kiirus 32,5 km/h), Maria Sarv kaotas talle 25 sekundit.
Vabaklassi lühikesel distantsil oli kiireim mees Kaspar Lind ajaga 24.19 (keskmine kiirus 36,0 km/h), talle järgnesid Silver Kuusik ning Janek Arme (Vabajooks), kaotust vastavalt 2.17 ja 2.44. Naisi oli stardis kolm, kindla võidu võttis Maila Rehi (A&T Spordiklubi) ajaga 28.46 (keskmine kiirus 30,4 km/h), ülejäänud poodiumikohad jagasid Liina Oja ning tõukerattaga võistelnud Madli-Minna Kivisaar (Eesti Tõukerattaliit) aegadega 34.05 ja 47.54.
Kõik tulemused on kättesaadavad aadressil http://temposari.ee/tulemused/2018.
Järgmine Transtar karikasarja etapp toimub 1. augustil Kärknas, distantsideks 22 ja 11 km. | Lõuna-Eesti temposõidusarja Rahinge etapi võitsid Kannimäe ja Zukker | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt eelmisele hooajale olid distantside pikkusteks 24 ja 14,6 km, seda nii üld- kui vabaklassi arvestuses. Põhiarvestuse lühem distants oli mõeldud noorte vanuseklassidele kuni M/N16 ja lisaks NJ tüdrukutele, pikal distantsil startisid MJ poisid ning vanemad mehed ja naised. Vabaklassi arvestuses sõitjad said ise valida, millist distantsi sõita.
Üldarvestuses võttis kindla võidu Taavi Kannimäe (Hauka veloklubi), võiduajaks 32.50 ja keskmiseks kiiruseks 43,8 km/h. Üldarvestuse esikolmiku lõpetasid meeste vanuseklassis võistlevad Arthur Kooser (CFC sppordiklubi) ja Viljar Kuljus (Rein Taaramäe rattaklubi), kaotust vastavalt 44 ja 61 sekundit. Kui esikolmiku mehi lahutasid suured ajalised vahed, siis tagapool, Seenior2 klassis läks asi jälle sekundite peale. Kolm kiiremat Seenior2 vanuseklassi meest mahtusid üheksa sekundi sisse, seda järgnevas järjestuses – Margus Mikk (AMPS EXTREME SPORT), eelmise aasta üldarvestuse võitja Madis Sildvee (RR Siplased/Sportlab) ja Priit Kasenõmm, ajad vastavalt 34.12, 34.19 ja 34.21.
Naiste arvestuses oli kiireim Anette Zukker (Tartu Ujumisklubi) ajaga 38.44 (keskmine kiirus 37,2 km/h), teiseks Maria Jänese (SK Jooksupartner) ja kolmandaks Anneli Lind, nende ajad vastavalt 39.31 ja 41.46.
Noorte kiireimaks osutus taaskord M16 vanuseklassis võistlev Joonas Kurits (Rein Taaramäe rattaklubi) ajaga 22.12 (keskmine kiirus 39,5 km/h), talle järgnesid ühtlaste, 1.01 vahedega sama vanuseklassi esindajad Kert Roose (Otepää Rattaklubi, keskmine kiirus 37,7 km/h) ning Martin Anier (Rein Taaramäe rattaklubi, keskmine kiirus 36,1 km/h). M14 vanuseklassi kiireimad olid Andris Roland Saar (Vooremaa Centrum/Rattabaas), Aaron Aus ja Georg Karlep (mõlemad Rein Taaramäe rattaklubist), ajad ja keskmised kiirused vastavalt 25.22 (34,5 km/h), 25.29 (34,4 km/h) ning 26.51 (32,6 km/h).
N14 neidudest oli jälle kiireim Annikki Lugenberg (CFC spordiklubi) ajaga 28.47 (keskmine kiirus 30,4 km/h), talle järgnesid Kadi Vikard (Otepää Rattaklubi) ja Batrisia Jullinen, kaotust vastavalt 59 ja 1.46. N16 vanuseklassis oli täpselt üks võistleja – Riin Kalme (Vooremaa Centrum/Rattabaas), tema võiduajaks oli 30.43 (keskmine kiirus 28,5 km/h). NJ vanuseklassis oli kaks võistlejat, Piret Pung (Vooremaa Centrum/Rattabaas) edestas Grete Jaeskit (TÜ ASK) 53 sekundiga, Pungi võiduajaks oli 27.42 (keskmine kiirus 31,6 km/h).
MJ arvestuses oli kiireim Robin Kreegimets ajaga 34.43 (keskmine kiirus 41,5 km/h), talle järgnesid Rihard Koll (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ajaga 35.24 ja Karl Mihkel Vent (TÜ Akadeemiline Spordiklubi) ajaga 36.24. Seenior3+ meestest oli kiireim Aivar Veri (Vooremaa Centrum/Rattabaas) ajaga 37.08 (keskmine kiirus 38,8 km/h), talle järgnesid Arno Tammjärv ja Toomas Viigipuu, kaotust vastavalt 1.32 ja 2.22.
Vabaklassi pikal distantsil olid kolm kiireimat meest Rein Taaramäe rattaklubi vanameister Kaupo Kattai ajaga 35.25 (keskmine kiirus 40,6 km/h), Riho Alaru (Peloton) ja Feeliks Teder, ajad vastavalt 37.04 ja 37.13. Naisi oli pikal distantsil stardis kaks, Merike Randoja võiduaeg oli 44.20 (keskmine kiirus 32,5 km/h), Maria Sarv kaotas talle 25 sekundit.
Vabaklassi lühikesel distantsil oli kiireim mees Kaspar Lind ajaga 24.19 (keskmine kiirus 36,0 km/h), talle järgnesid Silver Kuusik ning Janek Arme (Vabajooks), kaotust vastavalt 2.17 ja 2.44. Naisi oli stardis kolm, kindla võidu võttis Maila Rehi (A&T Spordiklubi) ajaga 28.46 (keskmine kiirus 30,4 km/h), ülejäänud poodiumikohad jagasid Liina Oja ning tõukerattaga võistelnud Madli-Minna Kivisaar (Eesti Tõukerattaliit) aegadega 34.05 ja 47.54.
Kõik tulemused on kättesaadavad aadressil http://temposari.ee/tulemused/2018.
Järgmine Transtar karikasarja etapp toimub 1. augustil Kärknas, distantsideks 22 ja 11 km.
### Response:
Lõuna-Eesti temposõidusarja Rahinge etapi võitsid Kannimäe ja Zukker |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CNN kinnitas, et Bourdain suri reedel ning surma põhjus oli enesetapp. "Me teatame suure kurbusega oma kolleegi ja sõbra Anthony Bourdaini surmast," seisis telekanali teates.
Bourdain salvestas Prantsusmaal uut osa CNN-i saatesarja "Parts Unknown" jaoks. Saatejuhi lähedane sõber, Prantsuse kokk Eric Ripert leidis Bourdaini teadvusetuna tema hotellitoast reede hommikul.
"Tema armastus seikluste, uute sõprade, toidu ja joogi vastu ning uskumatud lood tegid temast unikaalse jutuvestja," kommenteeris CNN saatejuhi kaotust.
"Parts Unknown" on CNN-i eetris jooksnud 2013. aastast. Enne seda juhtis mees saateid "The Layover", "No Reservations" ja "A Cook's Tour". Saatesarja "Parts Unknown" 11. hooaeg esilinastus CNN-i eetris eelmisel kuul.
Ta nomineeriti telekarjääri jooksul mitmele Emmy auhinnale ja võitis neid järjest aastatel 2013-2016 saatesarja "Parts Unknown" eest.
2000. aastal avaldas Bourdain raamatu "Kitchen Confidential: Adventures in the Culinary Underbelly", mida saatis suur müügiedu.
Jamie Oliver kirjutas Instagrami lehel, et on uudisest šokeeritud. "Tema vedas kulinaarset arutelu ja oli imeline kirjanik. Tema lahkumine jätab kokkadesse ja fännidesse suure augu, mida ei saa asendada," kirjutas telekokk oma järelhüüdes.
I have to say I'm in total shock to hear that the amazing @anthonybourdain has just died ???? he really broke the mould, pushed the The culinary conversation and was the most brilliant writer....he leaves chefs and fans around the world with a massive foodie hole that simply can't be replaced.....rest in peace chef ???????? ???? thoughts and love to all his family and close friends xxxxxxxxxxx
A post shared by Jamie Oliver (@jamieoliver) on Jun 8, 2018 at 5:06am PDT
Bourdain on rääkinud, et tema armastus toidu vastu sai alguse nooruses, kui käis perega Prantsusmaal puhkamas ning maitses oma esimest austrit. Töötades mereande pakkuvates restoranides mõistis mees, et tahab oma karjääri siduda kokkamisega. 1978. aastal lõppes ta Ameerika kulinaariainstituudi.
Bourdaini jääb mälestama pere ja 2007. aastal sündinud tütar Ariane. | Saatejuht Anthony Bourdain suri 61-aastaselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CNN kinnitas, et Bourdain suri reedel ning surma põhjus oli enesetapp. "Me teatame suure kurbusega oma kolleegi ja sõbra Anthony Bourdaini surmast," seisis telekanali teates.
Bourdain salvestas Prantsusmaal uut osa CNN-i saatesarja "Parts Unknown" jaoks. Saatejuhi lähedane sõber, Prantsuse kokk Eric Ripert leidis Bourdaini teadvusetuna tema hotellitoast reede hommikul.
"Tema armastus seikluste, uute sõprade, toidu ja joogi vastu ning uskumatud lood tegid temast unikaalse jutuvestja," kommenteeris CNN saatejuhi kaotust.
"Parts Unknown" on CNN-i eetris jooksnud 2013. aastast. Enne seda juhtis mees saateid "The Layover", "No Reservations" ja "A Cook's Tour". Saatesarja "Parts Unknown" 11. hooaeg esilinastus CNN-i eetris eelmisel kuul.
Ta nomineeriti telekarjääri jooksul mitmele Emmy auhinnale ja võitis neid järjest aastatel 2013-2016 saatesarja "Parts Unknown" eest.
2000. aastal avaldas Bourdain raamatu "Kitchen Confidential: Adventures in the Culinary Underbelly", mida saatis suur müügiedu.
Jamie Oliver kirjutas Instagrami lehel, et on uudisest šokeeritud. "Tema vedas kulinaarset arutelu ja oli imeline kirjanik. Tema lahkumine jätab kokkadesse ja fännidesse suure augu, mida ei saa asendada," kirjutas telekokk oma järelhüüdes.
I have to say I'm in total shock to hear that the amazing @anthonybourdain has just died ???? he really broke the mould, pushed the The culinary conversation and was the most brilliant writer....he leaves chefs and fans around the world with a massive foodie hole that simply can't be replaced.....rest in peace chef ???????? ???? thoughts and love to all his family and close friends xxxxxxxxxxx
A post shared by Jamie Oliver (@jamieoliver) on Jun 8, 2018 at 5:06am PDT
Bourdain on rääkinud, et tema armastus toidu vastu sai alguse nooruses, kui käis perega Prantsusmaal puhkamas ning maitses oma esimest austrit. Töötades mereande pakkuvates restoranides mõistis mees, et tahab oma karjääri siduda kokkamisega. 1978. aastal lõppes ta Ameerika kulinaariainstituudi.
Bourdaini jääb mälestama pere ja 2007. aastal sündinud tütar Ariane.
### Response:
Saatejuht Anthony Bourdain suri 61-aastaselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koomiku sõnul peeti ta kinni pärast saabumist Changi lennujaama ning hetkel, kui ta üritas hakata tutvuma tippkohtumisega seotud kohtadega, vahendasid Sky News ja Reuters.
Mees selgitas, et teda peeti kinni kaks tundi ja et temalt küsiti pooletunnise ülekuulamise ajal näiteks tema poliitiliste veendumuste kohta. Võimuesindajad olid talle muuhulgas öelnud, et ta saabus Singapuri "väga tundlikul ajal".
Lõpuks lubati tal siiski riiki siseneda.
"Kui nad oleksid mind riigist välja saatnud, oleks ajalehed üle kogu maailma oma esikülgedel teatanud, et "Kim Jong-un saadeti Singapurist välja", mis on asi, mida Singapuri valitsus kindlasti lehtedes näha ei soovi," ironiseeris koomik Facebooki-postituses.
"Igatahe olen ma nüüd siin, seega olge valmis mõningaseks huumoriks sellel ajaloolisel hetkel maailma kõige suurepärasema diktatuuri jaoks," lisas ta.
Howard X on juba varem värvikaid etteasteid Kim Jong-unina teinud. Näiteks käesoleva aasta veebruaris Lõuna-Koreas toimunud taliolümpia ajal"hullutas" ta naiste jäähokimängu ajal Põhja-Korea ergutustüdrukuid ning tuli peagi turvameeste poolt publiku hulgast ära viia.
Singapuri politsei võttis vahi alla kaks Lõuna-Korea ajakirjanikku
Reedel teatas Singapuri politsei ka seda, et nad võtsid vahi alla kaks Lõuna-Korea ringhäälingu KBS töötajat, kes olid tunginud Põhja-Korea suursaadiku eluaseme territooriumile. Lisaks on uurimise all veel kaks samasse meeskonda kuulunud meest.
Singapuri seaduste kohaselt saab sellise teo eest karistada kuni kolmekuulise vangistusega või kuni 1500 dollari suuruse trahviga.
Teada on, et ajaloolist kohtumist kajastama saabus või saabub Singapuri kokku umbe 3000 ajakirjanikku ja meediatöötajat.
Singapuri on varem korduvalt inimõiguslaste poolt kritiseeritud sõnavabaduse ja meelsuse avaldamise piiramise pärast. Näiteks avalikke üritusi korraldada ning sõna võtta on linnriigis lubatud ainult ühes kindlas kohas ning selle jaoks on alati ka vaja luba taotleda.
Valitsus on reegleid aga põhjendanud sooviga tagada avalikku korda ning ühiskondlikku harmooniat.
Samas on meeleavalduste toimumise piiramine ilmselt ka põhjus, miks Singapur sellise vastuolulise tippkohtumise asukohaks osapoolte arvates sobib. | Singapuri politsei hoiatas riiki saabunud "Kim Jong-uni teisikut" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koomiku sõnul peeti ta kinni pärast saabumist Changi lennujaama ning hetkel, kui ta üritas hakata tutvuma tippkohtumisega seotud kohtadega, vahendasid Sky News ja Reuters.
Mees selgitas, et teda peeti kinni kaks tundi ja et temalt küsiti pooletunnise ülekuulamise ajal näiteks tema poliitiliste veendumuste kohta. Võimuesindajad olid talle muuhulgas öelnud, et ta saabus Singapuri "väga tundlikul ajal".
Lõpuks lubati tal siiski riiki siseneda.
"Kui nad oleksid mind riigist välja saatnud, oleks ajalehed üle kogu maailma oma esikülgedel teatanud, et "Kim Jong-un saadeti Singapurist välja", mis on asi, mida Singapuri valitsus kindlasti lehtedes näha ei soovi," ironiseeris koomik Facebooki-postituses.
"Igatahe olen ma nüüd siin, seega olge valmis mõningaseks huumoriks sellel ajaloolisel hetkel maailma kõige suurepärasema diktatuuri jaoks," lisas ta.
Howard X on juba varem värvikaid etteasteid Kim Jong-unina teinud. Näiteks käesoleva aasta veebruaris Lõuna-Koreas toimunud taliolümpia ajal"hullutas" ta naiste jäähokimängu ajal Põhja-Korea ergutustüdrukuid ning tuli peagi turvameeste poolt publiku hulgast ära viia.
Singapuri politsei võttis vahi alla kaks Lõuna-Korea ajakirjanikku
Reedel teatas Singapuri politsei ka seda, et nad võtsid vahi alla kaks Lõuna-Korea ringhäälingu KBS töötajat, kes olid tunginud Põhja-Korea suursaadiku eluaseme territooriumile. Lisaks on uurimise all veel kaks samasse meeskonda kuulunud meest.
Singapuri seaduste kohaselt saab sellise teo eest karistada kuni kolmekuulise vangistusega või kuni 1500 dollari suuruse trahviga.
Teada on, et ajaloolist kohtumist kajastama saabus või saabub Singapuri kokku umbe 3000 ajakirjanikku ja meediatöötajat.
Singapuri on varem korduvalt inimõiguslaste poolt kritiseeritud sõnavabaduse ja meelsuse avaldamise piiramise pärast. Näiteks avalikke üritusi korraldada ning sõna võtta on linnriigis lubatud ainult ühes kindlas kohas ning selle jaoks on alati ka vaja luba taotleda.
Valitsus on reegleid aga põhjendanud sooviga tagada avalikku korda ning ühiskondlikku harmooniat.
Samas on meeleavalduste toimumise piiramine ilmselt ka põhjus, miks Singapur sellise vastuolulise tippkohtumise asukohaks osapoolte arvates sobib.
### Response:
Singapuri politsei hoiatas riiki saabunud "Kim Jong-uni teisikut" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Regiooni finaalis sai Stella Azzurra 67:43 jagu Palestrina meeskonnast ning eestlasest noormehe arvele jäi neli punkti. Võitjate resultatiivsemad olid Gabriele Di Camillo 19 ja Flavio Cannavina 14 punktiga, vahendab Korvpall24.ee.
Roma Stella Azzurra lõpetas sellega regionaalse turniiri täisedu 26 võiduga ning Sardiinias toimuvale U-14 turniirile minnakse tiitlit kaitsma. | Eesti noorkorvpallur võitis Itaalias regiooni meistritiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Regiooni finaalis sai Stella Azzurra 67:43 jagu Palestrina meeskonnast ning eestlasest noormehe arvele jäi neli punkti. Võitjate resultatiivsemad olid Gabriele Di Camillo 19 ja Flavio Cannavina 14 punktiga, vahendab Korvpall24.ee.
Roma Stella Azzurra lõpetas sellega regionaalse turniiri täisedu 26 võiduga ning Sardiinias toimuvale U-14 turniirile minnakse tiitlit kaitsma.
### Response:
Eesti noorkorvpallur võitis Itaalias regiooni meistritiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahva Raamat on kirjastanud ühe maailma kuulsaima astrofüüsiku, eelkõige astrofüüsika populariseerija ühe kõige lihtsama ja igaühele arusaadava raamatu. Selleks astrofüüsikuks on ameeriklane Neil deGrasse Tyson, kes on kindlasti paljudele tuttav erinevatest populaarteaduslikest saadetest ja tema raamat kannab pealkirja "Astrofüüsika inimestele, kel on kiire".
Teosel on 192 enamvähem A5-formaadis lehekülge ja eestindanud on selle Lauri Liiders. Kui jätta kõrvale pisiasi, et eesti keeles kirjutatakse planeedinimi Marss kahe s-iga, on raamat lausa hämmastavalt selges, mõnusas ja ladusas eesti keeles. Kuid – eks ilmselgelt on ka originaali tekst ladus ja lihtne. Nimelt on raamatu kõik kaksteist peatükki ilmunud algselt esseistlike artiklitena ajakirjas Natural History ning üleüldse – nii palju kui mina deGrasse Tysonit tema teleesinemiste vahendusel tean, on tegu arusaadavalt ja muhedalt rääkiva mehega.
Rääkides astrofüüsikast, pole need omadused lihtsalt voorused, vaid suured anded. Nimelt suudab deGrasse Tyson põnevalt ja mõistetavalt rääkida sedavõrd keerulistest asjadest nagu universumi teke, tumeaine ja tumeenergia, neli fundamentaaljõudu, kvantfüüsika alused, erinevate keemiliste elementide funktsioon kosmoses ja üldrelatiivsusteooria. Kusjuures viimase mõistmiseks aitab hästi kaasa tsitaat, mida raamatu autorile oli ülikooliajal korrutanud üks tema õppejõud: "Aine ütleb ruumile, kuidas kõverduda; ruum ütleb ainele, kuidas liikuda." (lk 91) Lihtne, eks?
Niisiis on tegu huvitava raamatuga, kus autor tõtlikul, aga ometi kannatlikul moel ja rahvalikke näiteid tuues seletab lahti asju, mis otseselt meie igapäeva ellu ei puutu, aga ometi võiksid. Tsiteerin veel: "...sain bioloogiatunnis teada, et ühel mul käärsoole ruutsentimeetril tegutsevate bakterite arv on suurem kõigi inimeste omast, kes on kunagi elanud. Sedasorti info paneb sind sügavamalt järele mõtlema, kes – või mis – siin tegelikult mängu juhib.
Sellest päevast alates ei pea ma inimesi enam aegruumi isandateks, vaid pigem osalisteks ilmatus kosmilises olemisahelas, kel on otsene geneetiline side nii elavate kui ka väljasurnud liikidega, mis ulatub ajas tagasi neli miljardit aastat, esimeste ainuraksete organismideni Maal." (lk 180)
Võib-olla on see mõte mõne inimese jaoks hirmutav, teda vähendav, aga tegelikult argumenteeris deGrasse Tyson tekstis, millest pärineb tsiteeritud lõik, sedalaadi hoiaku vastu. Ta nimelt leiab – ja olles nüüd läbi lugenud ta raamatukese, leian minagi – et see on imetlusväärne, et meil on võimalus kõiki neid asju teada ja olla sel moel osaline universumist ka sellisel, teadlikul moel. Oma füüsilisel kujul oleme seda ju niikuinii, koosnedes osakestest, mis tekkisid miljardeid aastaid tagasi hiidtähtede plahvatuste tulemusena.
Nõnda võib soovitada deGrasse Tysoni raamatut igale kooliõpilasele, kelle jaoks keemia ja füüsika on nürid ja mõttetud ained. Aga see on tõeliselt mõnus lugemine igaühele, tõmmates korraks tähelepanu kõrvale maistelt asjadelt ja pannes nägema asju suures – ja kui ma ütlen suures, siis ma mõtlen tõesti SUURES! – plaanis. | Peeter Helme raamatusoovitus: mõnus lugemine astrofüüsikast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahva Raamat on kirjastanud ühe maailma kuulsaima astrofüüsiku, eelkõige astrofüüsika populariseerija ühe kõige lihtsama ja igaühele arusaadava raamatu. Selleks astrofüüsikuks on ameeriklane Neil deGrasse Tyson, kes on kindlasti paljudele tuttav erinevatest populaarteaduslikest saadetest ja tema raamat kannab pealkirja "Astrofüüsika inimestele, kel on kiire".
Teosel on 192 enamvähem A5-formaadis lehekülge ja eestindanud on selle Lauri Liiders. Kui jätta kõrvale pisiasi, et eesti keeles kirjutatakse planeedinimi Marss kahe s-iga, on raamat lausa hämmastavalt selges, mõnusas ja ladusas eesti keeles. Kuid – eks ilmselgelt on ka originaali tekst ladus ja lihtne. Nimelt on raamatu kõik kaksteist peatükki ilmunud algselt esseistlike artiklitena ajakirjas Natural History ning üleüldse – nii palju kui mina deGrasse Tysonit tema teleesinemiste vahendusel tean, on tegu arusaadavalt ja muhedalt rääkiva mehega.
Rääkides astrofüüsikast, pole need omadused lihtsalt voorused, vaid suured anded. Nimelt suudab deGrasse Tyson põnevalt ja mõistetavalt rääkida sedavõrd keerulistest asjadest nagu universumi teke, tumeaine ja tumeenergia, neli fundamentaaljõudu, kvantfüüsika alused, erinevate keemiliste elementide funktsioon kosmoses ja üldrelatiivsusteooria. Kusjuures viimase mõistmiseks aitab hästi kaasa tsitaat, mida raamatu autorile oli ülikooliajal korrutanud üks tema õppejõud: "Aine ütleb ruumile, kuidas kõverduda; ruum ütleb ainele, kuidas liikuda." (lk 91) Lihtne, eks?
Niisiis on tegu huvitava raamatuga, kus autor tõtlikul, aga ometi kannatlikul moel ja rahvalikke näiteid tuues seletab lahti asju, mis otseselt meie igapäeva ellu ei puutu, aga ometi võiksid. Tsiteerin veel: "...sain bioloogiatunnis teada, et ühel mul käärsoole ruutsentimeetril tegutsevate bakterite arv on suurem kõigi inimeste omast, kes on kunagi elanud. Sedasorti info paneb sind sügavamalt järele mõtlema, kes – või mis – siin tegelikult mängu juhib.
Sellest päevast alates ei pea ma inimesi enam aegruumi isandateks, vaid pigem osalisteks ilmatus kosmilises olemisahelas, kel on otsene geneetiline side nii elavate kui ka väljasurnud liikidega, mis ulatub ajas tagasi neli miljardit aastat, esimeste ainuraksete organismideni Maal." (lk 180)
Võib-olla on see mõte mõne inimese jaoks hirmutav, teda vähendav, aga tegelikult argumenteeris deGrasse Tyson tekstis, millest pärineb tsiteeritud lõik, sedalaadi hoiaku vastu. Ta nimelt leiab – ja olles nüüd läbi lugenud ta raamatukese, leian minagi – et see on imetlusväärne, et meil on võimalus kõiki neid asju teada ja olla sel moel osaline universumist ka sellisel, teadlikul moel. Oma füüsilisel kujul oleme seda ju niikuinii, koosnedes osakestest, mis tekkisid miljardeid aastaid tagasi hiidtähtede plahvatuste tulemusena.
Nõnda võib soovitada deGrasse Tysoni raamatut igale kooliõpilasele, kelle jaoks keemia ja füüsika on nürid ja mõttetud ained. Aga see on tõeliselt mõnus lugemine igaühele, tõmmates korraks tähelepanu kõrvale maistelt asjadelt ja pannes nägema asju suures – ja kui ma ütlen suures, siis ma mõtlen tõesti SUURES! – plaanis.
### Response:
Peeter Helme raamatusoovitus: mõnus lugemine astrofüüsikast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna munitsipaalhuvikoolid saavad õppetasusid tõsta linna haridusametile esitatava taotluse alusel, mille ameti juhataja kinnitab piisava põhjendatuse korral.
Praeguseks on taotluse uuest õppeaastast kuutasu tõsta esitanud seitse huvikooli kümnest.
Neist kolmes koolis, mis kõik on muusikakoolid, tõstetakse õppetasu kümne euro võrra. Nõnda hakkab sügisest maksma pilliõpe Tallinna muusikakoolis, Nõmme muusikakoolis ja Lasnamäe muusikakoolis senise 60 euro asemel 70 eurot kuus.
Ülejäänud huvikoolides jääb hinnatõus vahemikku üks kuni viis eurot kuus. Näiteks Tallinna Kunstikoolis tõuseb õppetasu 35 eurolt kuus 40 eurole. Paljude huviringidega koolides on õppetasud ja nende hinnatõusud varieeruvad.
Ainsatena pole taotlust hindade tõstmiseks esitanud Kanutiaia huvikool, Kopli noortemaja ja Nõmme noortemaja.
"Põhjusena on peamiselt välja toodud õppevahendite hinnatõusu, aga ka soovi rikastada õpikeskkonda ja õpilaste huvi suurenemist rahvusvahelistel üritustel osalemise vastu," selgitas haridusameti pressiesindaja Leini Jürisaar hinnatõusu tagamaid.
Tartus otsustavad õppemaksu üle munitsipaalhuvikoolid iseseisvalt, linn tsentraalselt hinnakirja ei kinnita.
Tartu linna haldusalas tegutseb neli munitsipaalhuvialakooli: Tartu I muusikakool, Tartu II muusikakool, Ilmatsalu muusikakool ja Tartu lastekunstikool. Neist tõstab uuest õppeaastast õppemaksu kolm, ainsana jätab õppemaksu samaks Ilmatsalu muusikakool.
Tartu I ja II muusikakool tõstavad mõlemad oma õppemaksu seniselt 35 eurolt kuus 40 eurole. Tartu lastekunstikooli õppemaks tõuseb 23 eurolt kuus 29 eurole.
Vaid Tartu linnaga liitunud Tähtvere vallas asuva Ilmatsalu muusikakooli õppemaks jääb senisele 35 eurole õppeveerandis ehk umbes 16 eurole kuus. | Tallinna huvikoolide pilliõppe tasu tõuseb uuest õppeaastast hüppeliselt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna munitsipaalhuvikoolid saavad õppetasusid tõsta linna haridusametile esitatava taotluse alusel, mille ameti juhataja kinnitab piisava põhjendatuse korral.
Praeguseks on taotluse uuest õppeaastast kuutasu tõsta esitanud seitse huvikooli kümnest.
Neist kolmes koolis, mis kõik on muusikakoolid, tõstetakse õppetasu kümne euro võrra. Nõnda hakkab sügisest maksma pilliõpe Tallinna muusikakoolis, Nõmme muusikakoolis ja Lasnamäe muusikakoolis senise 60 euro asemel 70 eurot kuus.
Ülejäänud huvikoolides jääb hinnatõus vahemikku üks kuni viis eurot kuus. Näiteks Tallinna Kunstikoolis tõuseb õppetasu 35 eurolt kuus 40 eurole. Paljude huviringidega koolides on õppetasud ja nende hinnatõusud varieeruvad.
Ainsatena pole taotlust hindade tõstmiseks esitanud Kanutiaia huvikool, Kopli noortemaja ja Nõmme noortemaja.
"Põhjusena on peamiselt välja toodud õppevahendite hinnatõusu, aga ka soovi rikastada õpikeskkonda ja õpilaste huvi suurenemist rahvusvahelistel üritustel osalemise vastu," selgitas haridusameti pressiesindaja Leini Jürisaar hinnatõusu tagamaid.
Tartus otsustavad õppemaksu üle munitsipaalhuvikoolid iseseisvalt, linn tsentraalselt hinnakirja ei kinnita.
Tartu linna haldusalas tegutseb neli munitsipaalhuvialakooli: Tartu I muusikakool, Tartu II muusikakool, Ilmatsalu muusikakool ja Tartu lastekunstikool. Neist tõstab uuest õppeaastast õppemaksu kolm, ainsana jätab õppemaksu samaks Ilmatsalu muusikakool.
Tartu I ja II muusikakool tõstavad mõlemad oma õppemaksu seniselt 35 eurolt kuus 40 eurole. Tartu lastekunstikooli õppemaks tõuseb 23 eurolt kuus 29 eurole.
Vaid Tartu linnaga liitunud Tähtvere vallas asuva Ilmatsalu muusikakooli õppemaks jääb senisele 35 eurole õppeveerandis ehk umbes 16 eurole kuus.
### Response:
Tallinna huvikoolide pilliõppe tasu tõuseb uuest õppeaastast hüppeliselt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Alexelaga liitudes näen head võimalust oma seniste tööalaste kogemuste rakendamiseks. Samas on sellise mahu ja ampluaaga energeetika, metallitööstuse ja põlevkivikeemia valdkondi ühendavasse ettevõttesse tulek ka väljakutseks, mis teeb antud sammu eriti põnevaks," kommenteeris värske Alexela grupi nõukogu esimees Adamson.
Tema senine karjäär hõlmab telekomi, pangandust ja avalikku sektorit. Ta on olnud Hansapanga juhatuse liige, maanteeameti peadirektor, Starmani ja Versobank AS-i juht.
Alexela on Eesti kapitalil põhinev valdusfirma, mis koondab viimase paarikümne aasta jooksul ühtse omanikeringiga seotud ettevõtted ühisesse struktuuri. Ettevõte annab tööd enam kui tuhandele inimesele ning tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja põlevkivikeemia.
Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad muu hulgas elekter, maagaas, balloonigaas, mahutigaas ning läbi 102 üle Eesti asuva tankla autokütused. | Aivo Adamsonist sai Alexela grupi nõukogu esimees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Alexelaga liitudes näen head võimalust oma seniste tööalaste kogemuste rakendamiseks. Samas on sellise mahu ja ampluaaga energeetika, metallitööstuse ja põlevkivikeemia valdkondi ühendavasse ettevõttesse tulek ka väljakutseks, mis teeb antud sammu eriti põnevaks," kommenteeris värske Alexela grupi nõukogu esimees Adamson.
Tema senine karjäär hõlmab telekomi, pangandust ja avalikku sektorit. Ta on olnud Hansapanga juhatuse liige, maanteeameti peadirektor, Starmani ja Versobank AS-i juht.
Alexela on Eesti kapitalil põhinev valdusfirma, mis koondab viimase paarikümne aasta jooksul ühtse omanikeringiga seotud ettevõtted ühisesse struktuuri. Ettevõte annab tööd enam kui tuhandele inimesele ning tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja põlevkivikeemia.
Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad muu hulgas elekter, maagaas, balloonigaas, mahutigaas ning läbi 102 üle Eesti asuva tankla autokütused.
### Response:
Aivo Adamsonist sai Alexela grupi nõukogu esimees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta aprillis jagas Feministeerium mõnd lõiku Brigitta Davidjantsi 2017. aastal ilmunud raamatust "(Mitte just) armastuslugu"[1], muude siltide kõrval lisati selle alla märksõnana "algajale feministile". Veidi kahtlane määratlus, mõtlen pärast raamatu mitmekordset läbikammimist ja kümnete lõikude küsi- või hüüumärgiga esiletõstmist. Loo jutustamise viis võib trivialiseerida selle keskset konflikti või, vastupidi, võimendada selle tõsiduse mõistmist. "(Mitte just) armastusloo" puhul ei ole probleem mitte levinud narratiivide kasutamine, vaid see, kuidas seda tehakse.
Raamatu peategelane Rebeka on üheksakümnendate Tallinnas elav üheksanda klassi õpilane, kelle süda kuulub alternatiivsele muusikale, pidudele ja raamatutele. Sageli on eesti noortekirjanduses keskmes katkised ja vaesed perekonnad, aga Rebeka puhul viitavad elustiili- ja perekonnateemalised infokillud keskklassi kuulumisele ning erilisi peredraamasid raamatus ei kirjeldata. Paistab, et autor on peategelase konstrueerimisel lähtunud kulunud teismelise stereotüüpidest: vastassooga seotud kinnisideed, viha kooli ja vanemate vastu ning pidev kohmetus. Intelligentsete või seksikates nailonrõivastes sõprade kadestamine viitab ebakindlusele ja pubekakompoti garneeringuks on äkilised emotsionaalsed reaktsioonid ootamatutes olukordades. Autori karakteriehitust illustreerivad ehk kõige paremini järgmised tsitaadid: "Rebeka ei oskagi midagi öelda, niisiis naeratab ta lihtsalt vastu. Ning jääb korraga põnnama. Ta viskab koti üle läve ja kohmab, et tal on veel üks asi ajada." (lk 76) "Koolis Rebekal eriti sõbrannasid polegi. Rebeka vihkab kooli. Kirglikult ja südamest, nii et mõtleb vahel hommikuti koolihoovis, et hakkab oksendama." (lk 35)
Kahjuks ei jää Rebeka ainsaks "(Mitte just) armastusloo" nõrgaks karakteriks. Sõbrannad Kelly ja Liisa on parimal juhul skemaatilised. Raamatus tegutsevad mehed, ema-isa, vanem õde – ühelgi neist pole eristatavat iseloomu. Aga kui paljud inimesed on päriselt nii normaalsed, nagu neid kujutlusvõimeta tekstides kujutatakse?
"(Mitte just) armastusloo" sündmustiku algatab Ardo. Varajastes kahekümnendates peo- ja naistemaiast noormehest unistades või temaga koos veedab Rebeka peaaegu terve raamatu. Ardot kirjeldatakse kui emotsionaalset ja elujanulist tüüpi, kelle hootine agressiivsus saab raamatus küll nendingute ja kirjelduste, kuid mitte kriitika osaliseks. Ardo reaktsiooni Rebeka arvamusele, et ta on tüdrukust ainult seksi pärast huvitatud, kirjeldab sõbranna Liina nii: "Läks täiega raevu. Sõimas sind kõige jubedamate sõnadega. Et sa kuradi idioot plikalits. Aga nagu ikka, tal läks see märatsushoog kähku üle, ta on ju sihuke emotsionaalne." (lk 49)
Võimuvõitlused seksi kastmes on fookuses mitmel korral. Ikka ja jälle kordub sama muster: Ardo veenab tüdrukut seatud piiridest üle astuma või ületab need, küsimata nõusolekut. Rebeka tunneb end ebamugavalt ja keeldub. Mees jätkab siiski tüdruku puudutamist või alasti võtmist ja kui Rebeka veel korra keeldub, mees vingub (lk 63). Nad lahkuvad teineteisest. Rebeka kõnnib mööda Tallinna ja loodab, et Ardo on talle vahepeal koju helistanud. Davidjants on seksuaalvabaduse eeltingimusse – iga võimaliku partneri entusiastliku jah-sõna andmisesse – lähenenud ootamatu ja karmilt mõjuva jahedusega. Näiteks küsib Ardo Rebeka käekäigu kohta ja too vastab: "Õega tülitseme palju. Eile võtsin ta maki ning ta tegi sellist lärmi… Hei, kuule, mis sa teed enda arust?" – "Katsun su tissi, enda arust." (lk 20) Või siis: "Ardo ümiseb omaette ja kobab tal rinnahoidja seljast. Siis püüab ta Rebekal teksad jalast tõmmata. "Ära tee!" ütleb Rebeka. Ardo ümiseb vaikselt Stranglersit edasi ja võtab tal siiski püksid jalast ära." (lk 88)
Davidjants paistab nii tegevust käivitavate sündmuste kui ka Rebeka sisemonoloogi ja tunnete kirjeldamisel keskenduvat pigem truudusetusele, mitte sellele, et mees korduvalt piire ületab. Peategelase sissevaade nende omavahelisse dünaamikasse piirdub kohmetuse, vanusevahe konstateerimise ja segaduse kirjeldamisega ning igatsusega iseenda järele. Mehe pealetükkivust, agressiivsust ja mõju Rebeka elule ei kritiseerita ega seata küsimuse alla. Probleem on selles, et mees petab, mitte selles, et ta võtab keeldumisest hoolimata Rebekal püksid jalast ära.
Aga see ei pruugi olla poliitiline taotlus või soov teatud sõnumit edastada. Raamatu absurdsuseni ulatuv lihtsus ja läbimõtlematus teeb kohati nalja, kohati paneb kulmu kortsutama või otsima mingitki seost ülejäänuga: "Eemal paistab Mustamäe polikliinik, mis mõjub natuke tontlikult. Rebeka oli seal korra Liinaga käinud, kui too silmaarsti juurde pidi minema, et uued läätsed saada." (lk 58) Liina silmanägemisest ega Mustamäe polikliinikust midagi enne või pärast seda lauset ei kuule. Sääraste segadusse ajavate detailide lisamisega üllatab autor mitmel korral. Kui jätta välja üheksakümnendate aastatega seotud kohtade, esemete ja inimeste mainimine, iseloomustab eesmärgipäratu kirjeldus- ja kogemusvaesus ka ülejäänud raamatut. Enamik süžeest järgib loogikat: peoks valmistumine, koosviibimine, järgmine hommik. Pöörde-eelset pinget üles ei ehitata ja seetõttu panevad ratsionaalselt võttes üsna ehmatavad sündmused õlgu kehitama. Kindlasti oleks loole kasuks tulnud suurem kutiväliste ahhaa-momentide osakaal.
Ühele ajastule keskenduv tekst võib sageli rabada võimega kasutada detaile viisil, mis muudab selle mõju ajatuks. "(Mitte just) armastuslugu" selline teos kahjuks ei ole. Raamatus kirjeldatu on tegelikest üheksakümnendatest sama erinev kui romantiline komöödia päris suhetest. Pidevalt korduvad sümbolilised aktid või esemed – olgu need dramaatilised armuavaldused või kassetid – võivad ilma konteksti ja psühholoogilisuseta armu- või tekstijanus inimese ju korraks vajadusest vabastada, ent kui toimunu üle kriitiliselt mõelda, tekib lugejal hunnik küsimusi.
Tagakaanel soovitatakse raamatut kohustuslikuna nii "tänastele tüdrukutele, aga ka kõigile neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse". Kuigi viiteid bändidele nagu J.M.K.E. või The Cranberries, toonastele baaridele, jääkülmadele trollidele ja peileritele on küllaga, ei õnnestunud autoril sellegipoolest miljööd luua, sest peale aksessuaaride iseloomustas taasiseseisvunud Eesti esimest aastakümmet hunnik ühiskondlikke muutusi, näiteks järsult süvenev majanduslik ebavõrdsus või narkosõltlaste arvu hüppeline kasv. Kontekstitundlikkus ja olustikulisus teinuks naiivset kassetiidülli realistlikumaks.
Ehkki pealkirigi viitab tekstile kui problemaatilisele armastusloole, ei ole tekstis keskne probleem mitte see, et Ardo ületab Rebeka seatud piire, vaid hoopis truudusetus. Mulle näib, et autori taotlus on üheksakümnendate Eesti soosuhete realistlik kirjeldamine, kus ükski kulm ei kerki, kui Ardo konstateerib tüdruku seksist keeldumist tülpinult: "Kuule, teeks selle ära nüüd millalgi" (lk 89). Rebeka ütleb aga veel samal leheküljel: "Ma tunnen end sinuga nii kaitstult," kusjuures Ardo oli tund aega varem enda sõnade järgi võimeline tüdrukut vägistama. Selle peale Rebeka ainult ohkab ja kerib end mehele kõvemini kaissu. Kui Ardo siis Rebeka sõbrannaga magab, puhkeb neiu uudist kuuldes nutma ja veel kaheksa kuud hiljem soovib sõbranna surma.
Armastusloole keskendumine võib olla Davidjantsi valik, aga see, et ta pöörab peamiselt tähelepanu Rebeka suhetele meestega ega tasakaalusta seda muude teismelise elus oluliste teemadega, ei teeni teksti ega lugejat. See on üks peamisi põhjuseid, miks silt "algajale feministile" üllatab.
Rebeka särtsakamad hetked teevad määratlust "algajale feministile" veidi mõistetavamaks. Prantsuse keele tunni alguses hõikab ta uudishimulikult: "Õpetaja, palun rääkige meile, kes oli Jean Cocteau!" (lk 30) ja kui Ardo pärast korraliku käki kokkukeeramist Rebeka kodutelefonile helistab, palub tüdruk vanemal õel mehele edasi öelda järgmist: "Mul pohhui, kelleks ta mind kutsub. .. Ütle, et mind pole ega tule. Ütle talle, et ma olen surnud." (lk 145) Kaante vahel on veel sellised laiema relevantsusega teemad nagu HIV-testi tegemine, homoseksuaalsus ja õdede-vendade suhted, kuid paraku kuratlikult vilksamisi ning nende mõju noore elule ignoreerides. Üks parimatest kõrvalliinidest on keskealise kunstniku Mairoldi vägivaldne suhe Rebeka sõbranna Liinaga, mis – üllatus-üllatus – tuuakse sisse alles raamatu viimasel kahekümnel leheküljel.
On selge, et praegusaegne noortekirjandus vajab autoreid, kes tegeleks oluliste teemadega ja lahkaks neid valehäbita. Pole võimatu, et "(Mitte just) armastusloo" potentsiaalne järg võiks selliseks raamatuks saada, sest see, mis raamatu viimasel kahel leheküljel toimub, eemaldub teose esimesel 164 leheküljel avalduvast tugevast meesteobsessioonist. Davidjantsi kujutlus neljateistkümneaastase tüdruku elust oleks võinud võimusuhete analüüsi mõttes olla viljakas pinnas, aga autori ülimalt lihtsustatud lähenemine nii proosale, narratiivile kui ka tegelastele takistab neil sügavamat sisu omandamast. Et "(Mitte just) armastusloo" potentsiaalne järg õnnestuks, peaksid autoril olema kõrgemad ootused teismeliste elule, karmi käega toimetaja ja iga peatükki peaks analüüsima Bechdeli testiga[2].
[1] Vt http://feministeerium.ee/armastuslugu.
[2] Bechdeli testiga hinnatakse, kas kunstiteoses on vähemalt kaks naissoost isikut, kes räägivad teineteisega millestki muust kui meestest.
Artikkel pärineb Värskest Rõhust. | Arvustus. (Mitte just) armastuskiri ehkI Want to Believe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta aprillis jagas Feministeerium mõnd lõiku Brigitta Davidjantsi 2017. aastal ilmunud raamatust "(Mitte just) armastuslugu"[1], muude siltide kõrval lisati selle alla märksõnana "algajale feministile". Veidi kahtlane määratlus, mõtlen pärast raamatu mitmekordset läbikammimist ja kümnete lõikude küsi- või hüüumärgiga esiletõstmist. Loo jutustamise viis võib trivialiseerida selle keskset konflikti või, vastupidi, võimendada selle tõsiduse mõistmist. "(Mitte just) armastusloo" puhul ei ole probleem mitte levinud narratiivide kasutamine, vaid see, kuidas seda tehakse.
Raamatu peategelane Rebeka on üheksakümnendate Tallinnas elav üheksanda klassi õpilane, kelle süda kuulub alternatiivsele muusikale, pidudele ja raamatutele. Sageli on eesti noortekirjanduses keskmes katkised ja vaesed perekonnad, aga Rebeka puhul viitavad elustiili- ja perekonnateemalised infokillud keskklassi kuulumisele ning erilisi peredraamasid raamatus ei kirjeldata. Paistab, et autor on peategelase konstrueerimisel lähtunud kulunud teismelise stereotüüpidest: vastassooga seotud kinnisideed, viha kooli ja vanemate vastu ning pidev kohmetus. Intelligentsete või seksikates nailonrõivastes sõprade kadestamine viitab ebakindlusele ja pubekakompoti garneeringuks on äkilised emotsionaalsed reaktsioonid ootamatutes olukordades. Autori karakteriehitust illustreerivad ehk kõige paremini järgmised tsitaadid: "Rebeka ei oskagi midagi öelda, niisiis naeratab ta lihtsalt vastu. Ning jääb korraga põnnama. Ta viskab koti üle läve ja kohmab, et tal on veel üks asi ajada." (lk 76) "Koolis Rebekal eriti sõbrannasid polegi. Rebeka vihkab kooli. Kirglikult ja südamest, nii et mõtleb vahel hommikuti koolihoovis, et hakkab oksendama." (lk 35)
Kahjuks ei jää Rebeka ainsaks "(Mitte just) armastusloo" nõrgaks karakteriks. Sõbrannad Kelly ja Liisa on parimal juhul skemaatilised. Raamatus tegutsevad mehed, ema-isa, vanem õde – ühelgi neist pole eristatavat iseloomu. Aga kui paljud inimesed on päriselt nii normaalsed, nagu neid kujutlusvõimeta tekstides kujutatakse?
"(Mitte just) armastusloo" sündmustiku algatab Ardo. Varajastes kahekümnendates peo- ja naistemaiast noormehest unistades või temaga koos veedab Rebeka peaaegu terve raamatu. Ardot kirjeldatakse kui emotsionaalset ja elujanulist tüüpi, kelle hootine agressiivsus saab raamatus küll nendingute ja kirjelduste, kuid mitte kriitika osaliseks. Ardo reaktsiooni Rebeka arvamusele, et ta on tüdrukust ainult seksi pärast huvitatud, kirjeldab sõbranna Liina nii: "Läks täiega raevu. Sõimas sind kõige jubedamate sõnadega. Et sa kuradi idioot plikalits. Aga nagu ikka, tal läks see märatsushoog kähku üle, ta on ju sihuke emotsionaalne." (lk 49)
Võimuvõitlused seksi kastmes on fookuses mitmel korral. Ikka ja jälle kordub sama muster: Ardo veenab tüdrukut seatud piiridest üle astuma või ületab need, küsimata nõusolekut. Rebeka tunneb end ebamugavalt ja keeldub. Mees jätkab siiski tüdruku puudutamist või alasti võtmist ja kui Rebeka veel korra keeldub, mees vingub (lk 63). Nad lahkuvad teineteisest. Rebeka kõnnib mööda Tallinna ja loodab, et Ardo on talle vahepeal koju helistanud. Davidjants on seksuaalvabaduse eeltingimusse – iga võimaliku partneri entusiastliku jah-sõna andmisesse – lähenenud ootamatu ja karmilt mõjuva jahedusega. Näiteks küsib Ardo Rebeka käekäigu kohta ja too vastab: "Õega tülitseme palju. Eile võtsin ta maki ning ta tegi sellist lärmi… Hei, kuule, mis sa teed enda arust?" – "Katsun su tissi, enda arust." (lk 20) Või siis: "Ardo ümiseb omaette ja kobab tal rinnahoidja seljast. Siis püüab ta Rebekal teksad jalast tõmmata. "Ära tee!" ütleb Rebeka. Ardo ümiseb vaikselt Stranglersit edasi ja võtab tal siiski püksid jalast ära." (lk 88)
Davidjants paistab nii tegevust käivitavate sündmuste kui ka Rebeka sisemonoloogi ja tunnete kirjeldamisel keskenduvat pigem truudusetusele, mitte sellele, et mees korduvalt piire ületab. Peategelase sissevaade nende omavahelisse dünaamikasse piirdub kohmetuse, vanusevahe konstateerimise ja segaduse kirjeldamisega ning igatsusega iseenda järele. Mehe pealetükkivust, agressiivsust ja mõju Rebeka elule ei kritiseerita ega seata küsimuse alla. Probleem on selles, et mees petab, mitte selles, et ta võtab keeldumisest hoolimata Rebekal püksid jalast ära.
Aga see ei pruugi olla poliitiline taotlus või soov teatud sõnumit edastada. Raamatu absurdsuseni ulatuv lihtsus ja läbimõtlematus teeb kohati nalja, kohati paneb kulmu kortsutama või otsima mingitki seost ülejäänuga: "Eemal paistab Mustamäe polikliinik, mis mõjub natuke tontlikult. Rebeka oli seal korra Liinaga käinud, kui too silmaarsti juurde pidi minema, et uued läätsed saada." (lk 58) Liina silmanägemisest ega Mustamäe polikliinikust midagi enne või pärast seda lauset ei kuule. Sääraste segadusse ajavate detailide lisamisega üllatab autor mitmel korral. Kui jätta välja üheksakümnendate aastatega seotud kohtade, esemete ja inimeste mainimine, iseloomustab eesmärgipäratu kirjeldus- ja kogemusvaesus ka ülejäänud raamatut. Enamik süžeest järgib loogikat: peoks valmistumine, koosviibimine, järgmine hommik. Pöörde-eelset pinget üles ei ehitata ja seetõttu panevad ratsionaalselt võttes üsna ehmatavad sündmused õlgu kehitama. Kindlasti oleks loole kasuks tulnud suurem kutiväliste ahhaa-momentide osakaal.
Ühele ajastule keskenduv tekst võib sageli rabada võimega kasutada detaile viisil, mis muudab selle mõju ajatuks. "(Mitte just) armastuslugu" selline teos kahjuks ei ole. Raamatus kirjeldatu on tegelikest üheksakümnendatest sama erinev kui romantiline komöödia päris suhetest. Pidevalt korduvad sümbolilised aktid või esemed – olgu need dramaatilised armuavaldused või kassetid – võivad ilma konteksti ja psühholoogilisuseta armu- või tekstijanus inimese ju korraks vajadusest vabastada, ent kui toimunu üle kriitiliselt mõelda, tekib lugejal hunnik küsimusi.
Tagakaanel soovitatakse raamatut kohustuslikuna nii "tänastele tüdrukutele, aga ka kõigile neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse". Kuigi viiteid bändidele nagu J.M.K.E. või The Cranberries, toonastele baaridele, jääkülmadele trollidele ja peileritele on küllaga, ei õnnestunud autoril sellegipoolest miljööd luua, sest peale aksessuaaride iseloomustas taasiseseisvunud Eesti esimest aastakümmet hunnik ühiskondlikke muutusi, näiteks järsult süvenev majanduslik ebavõrdsus või narkosõltlaste arvu hüppeline kasv. Kontekstitundlikkus ja olustikulisus teinuks naiivset kassetiidülli realistlikumaks.
Ehkki pealkirigi viitab tekstile kui problemaatilisele armastusloole, ei ole tekstis keskne probleem mitte see, et Ardo ületab Rebeka seatud piire, vaid hoopis truudusetus. Mulle näib, et autori taotlus on üheksakümnendate Eesti soosuhete realistlik kirjeldamine, kus ükski kulm ei kerki, kui Ardo konstateerib tüdruku seksist keeldumist tülpinult: "Kuule, teeks selle ära nüüd millalgi" (lk 89). Rebeka ütleb aga veel samal leheküljel: "Ma tunnen end sinuga nii kaitstult," kusjuures Ardo oli tund aega varem enda sõnade järgi võimeline tüdrukut vägistama. Selle peale Rebeka ainult ohkab ja kerib end mehele kõvemini kaissu. Kui Ardo siis Rebeka sõbrannaga magab, puhkeb neiu uudist kuuldes nutma ja veel kaheksa kuud hiljem soovib sõbranna surma.
Armastusloole keskendumine võib olla Davidjantsi valik, aga see, et ta pöörab peamiselt tähelepanu Rebeka suhetele meestega ega tasakaalusta seda muude teismelise elus oluliste teemadega, ei teeni teksti ega lugejat. See on üks peamisi põhjuseid, miks silt "algajale feministile" üllatab.
Rebeka särtsakamad hetked teevad määratlust "algajale feministile" veidi mõistetavamaks. Prantsuse keele tunni alguses hõikab ta uudishimulikult: "Õpetaja, palun rääkige meile, kes oli Jean Cocteau!" (lk 30) ja kui Ardo pärast korraliku käki kokkukeeramist Rebeka kodutelefonile helistab, palub tüdruk vanemal õel mehele edasi öelda järgmist: "Mul pohhui, kelleks ta mind kutsub. .. Ütle, et mind pole ega tule. Ütle talle, et ma olen surnud." (lk 145) Kaante vahel on veel sellised laiema relevantsusega teemad nagu HIV-testi tegemine, homoseksuaalsus ja õdede-vendade suhted, kuid paraku kuratlikult vilksamisi ning nende mõju noore elule ignoreerides. Üks parimatest kõrvalliinidest on keskealise kunstniku Mairoldi vägivaldne suhe Rebeka sõbranna Liinaga, mis – üllatus-üllatus – tuuakse sisse alles raamatu viimasel kahekümnel leheküljel.
On selge, et praegusaegne noortekirjandus vajab autoreid, kes tegeleks oluliste teemadega ja lahkaks neid valehäbita. Pole võimatu, et "(Mitte just) armastusloo" potentsiaalne järg võiks selliseks raamatuks saada, sest see, mis raamatu viimasel kahel leheküljel toimub, eemaldub teose esimesel 164 leheküljel avalduvast tugevast meesteobsessioonist. Davidjantsi kujutlus neljateistkümneaastase tüdruku elust oleks võinud võimusuhete analüüsi mõttes olla viljakas pinnas, aga autori ülimalt lihtsustatud lähenemine nii proosale, narratiivile kui ka tegelastele takistab neil sügavamat sisu omandamast. Et "(Mitte just) armastusloo" potentsiaalne järg õnnestuks, peaksid autoril olema kõrgemad ootused teismeliste elule, karmi käega toimetaja ja iga peatükki peaks analüüsima Bechdeli testiga[2].
[1] Vt http://feministeerium.ee/armastuslugu.
[2] Bechdeli testiga hinnatakse, kas kunstiteoses on vähemalt kaks naissoost isikut, kes räägivad teineteisega millestki muust kui meestest.
Artikkel pärineb Värskest Rõhust.
### Response:
Arvustus. (Mitte just) armastuskiri ehkI Want to Believe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie riik peab jääma NATO-sse, kuid sama tõsi on, et Vene-vastased sanktsioonid kahjustavad meie põllumajandust mitme miljardi euro ulatuses," ütles Viie Tähe Liikumise juht Di Maio raadiousutluses.
Ta mainis ära sanktsioonide kahju disaineritele ja käsitööle.
"Kui tõuseb see küsimus, kinnitab mõni, et me oleme Vene-meelsed või USA-vastased, pigem oleme itaallased ja arutame oma liitlastega rahvusvahelise läbirääkimistelaua taga mõnd küsimust, milles puudub üksmeel," sõnas Itaalia vastne minister.
Agentuur märgib, et Di Maio ei öelnud, kas Itaalia paneb edaspidi veto EL-i sanktsioonidele, märkides, et seisukoha selles kujundab peaminister Giuseppe Conte.
Uue valitsuse liikmed on mitu korda rääkinud Vene-sidemete tugevdamisest, nii ütles peaminister Conte, et pooldab EL-i sanktsioonide ülevaatamist.
Asepeaminister ja siseminister Matteo Salvini ütles, et Itaalia peab säilitama Venemaaga head kaubandussuhted. | Di Maio: Itaalia kaotab Vene-vastaste sanktsioonide tõttu miljardeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie riik peab jääma NATO-sse, kuid sama tõsi on, et Vene-vastased sanktsioonid kahjustavad meie põllumajandust mitme miljardi euro ulatuses," ütles Viie Tähe Liikumise juht Di Maio raadiousutluses.
Ta mainis ära sanktsioonide kahju disaineritele ja käsitööle.
"Kui tõuseb see küsimus, kinnitab mõni, et me oleme Vene-meelsed või USA-vastased, pigem oleme itaallased ja arutame oma liitlastega rahvusvahelise läbirääkimistelaua taga mõnd küsimust, milles puudub üksmeel," sõnas Itaalia vastne minister.
Agentuur märgib, et Di Maio ei öelnud, kas Itaalia paneb edaspidi veto EL-i sanktsioonidele, märkides, et seisukoha selles kujundab peaminister Giuseppe Conte.
Uue valitsuse liikmed on mitu korda rääkinud Vene-sidemete tugevdamisest, nii ütles peaminister Conte, et pooldab EL-i sanktsioonide ülevaatamist.
Asepeaminister ja siseminister Matteo Salvini ütles, et Itaalia peab säilitama Venemaaga head kaubandussuhted.
### Response:
Di Maio: Itaalia kaotab Vene-vastaste sanktsioonide tõttu miljardeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalis said Chan ja Dodig jagu turniiril kõrgeimat paigutust omanud Kanada-Horvaatia paarist Gabriela Dabrowskist ja Mate Pavicist 6:1, 6:7 (5), [10:8].
Chanile ja Dodigile on see esimene koos võidetud tiitel. Paarismängus on mõlemad korra suure slämmi turniiril triumfeerinud – Chan (toona võistles nimega Chan Yung-Jan) mullusel US Openil koos šveitslanna Martina Hingisega ja Dodig kolm aastat tagasi Prantsusmaa lahtistel koos Marcelo Melo.
Dabrowski ja Pavic võitsid tänavuste Austraalia lahtiste segapaarismängu ja Dabrowski oli Pariisis tiitlikaitsja, aasta tagasi võidutses ta koos Rohan Bopannaga. | Prantsusmaa lahtiste segapaarismängu võitsid Chan ja Dodig | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalis said Chan ja Dodig jagu turniiril kõrgeimat paigutust omanud Kanada-Horvaatia paarist Gabriela Dabrowskist ja Mate Pavicist 6:1, 6:7 (5), [10:8].
Chanile ja Dodigile on see esimene koos võidetud tiitel. Paarismängus on mõlemad korra suure slämmi turniiril triumfeerinud – Chan (toona võistles nimega Chan Yung-Jan) mullusel US Openil koos šveitslanna Martina Hingisega ja Dodig kolm aastat tagasi Prantsusmaa lahtistel koos Marcelo Melo.
Dabrowski ja Pavic võitsid tänavuste Austraalia lahtiste segapaarismängu ja Dabrowski oli Pariisis tiitlikaitsja, aasta tagasi võidutses ta koos Rohan Bopannaga.
### Response:
Prantsusmaa lahtiste segapaarismängu võitsid Chan ja Dodig |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karell ütles ERR Menule, et lahkub poolte kokkuleppel. ""Radar" jätkub sügisest uue saatejuhiga. Ma ei tea, mis ma edasi teen," kommenteeris ta.
Karelli viimane tööpäev "Radari" peaprodutsendi ametikohal on 8. juuni. Saatemeeskonnast lahkus ka Karelli abikaasa, "Radari" tegevprodutsent Siim Männik.
Marii Karelli ettevõte Karell OÜ esitas 28. mail patendiametile taotluse ka "Radari" kaubamärgi endale saamiseks. Nüüd on Karelli sõnul see taotlus aga tagasi võetud. Seda, miks Karell enam "Radari" kaubamärki omale ei soovi, ei nõustunud ta kommenteerima.
Koos Karelliga lahkus ka "Radari" tegevprodutsent Siim Männik, kes on ühtlasi Karelli abikaasa.
Sel nädalal alustab Eesti Meedia "Radarile" uue juhi otsinguid.
Alates 6. juunist kuulub "Radari" toimetus Eesti Meedia uuriva ajakirjanduse juhi Holger Roonemaa vastutusalasse.
Karell teatas lahkumisest oma Facebooki lehel: | Telesaate "Radar" peaprodutsent Marii Karell lahkub ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karell ütles ERR Menule, et lahkub poolte kokkuleppel. ""Radar" jätkub sügisest uue saatejuhiga. Ma ei tea, mis ma edasi teen," kommenteeris ta.
Karelli viimane tööpäev "Radari" peaprodutsendi ametikohal on 8. juuni. Saatemeeskonnast lahkus ka Karelli abikaasa, "Radari" tegevprodutsent Siim Männik.
Marii Karelli ettevõte Karell OÜ esitas 28. mail patendiametile taotluse ka "Radari" kaubamärgi endale saamiseks. Nüüd on Karelli sõnul see taotlus aga tagasi võetud. Seda, miks Karell enam "Radari" kaubamärki omale ei soovi, ei nõustunud ta kommenteerima.
Koos Karelliga lahkus ka "Radari" tegevprodutsent Siim Männik, kes on ühtlasi Karelli abikaasa.
Sel nädalal alustab Eesti Meedia "Radarile" uue juhi otsinguid.
Alates 6. juunist kuulub "Radari" toimetus Eesti Meedia uuriva ajakirjanduse juhi Holger Roonemaa vastutusalasse.
Karell teatas lahkumisest oma Facebooki lehel:
### Response:
Telesaate "Radar" peaprodutsent Marii Karell lahkub ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aga maailmalõpust on asi siiski kaugel. Jah, me elame rahutus maailmas. Elame Euroopas, kus äärmused tugevnevad, poliitiline tsentrum nõrgeneb. Eriti varmalt näivad valijad lahendusi ootavat just paremal tiival sebivatelt jõududelt, mõne erandiga – nagu Itaalia – näib vasakpoolsus olevat end auti mänginud.
On nagu on. See on poliitika, kus oma tulemised ja minemised, trendid ja hoovused. Kuid poliitika ei eksisteeri hermeetilises ruumis. Võib kõlada üllatavalt, aga tegelikult käib ta käsikäes kultuuriga, on lausa selle osa – isegi, kui see esmapilgul silma ei torka.
Paari aasta eest läbi viis rühm Austria ja Sloveenia teadlasi läbi uuringu, milles püüti välja selgitada tõlkekirjanduse olukorda Euroopas. Tõdeti, et tänapäeva maailmas tugevnevad kaks esmapilgul vastandlikku trendi: üha rohkem loetakse megabestsellereid ja üha tugevamad on rahvuskirjandused.
Ehk siis: ühelt poolt loetakse kõikjal maailmas aina väiksemat arvu aina kuulsamaid raamatuid nagu Dan Browni vandenõupõnevikud, E. L. Jamesi koduperenaisteporno või mõne aja eest pubekate masse hullutanud "Videviku"-sarja vampiirikad. Teiselt poolt on aga järjest paremad šansid rahvuskeeles või lausa murdekeeles kohalikest asjadest kirjutavatel autoritel.
Need arengud on muidugi ühe mündi kaks külge: ühelt poolt tugevneb globaliseerumine, teisalt surve sellele. Kuidas on see seotud Itaalia uue valitsusega?
Otseselt. Selles valitsuses on nimelt koos kõikjal läänemaailmas populaarse eliidivastase agendaga hääli kogunud Viie Tähe Liikumine kui hea näide globaalsest globaliseerumisvastasusest ning Liiga, mis paneb rõhku rahvuslusele, rahvuslikkusele ja kohalikule identiteedile.
Ja kuidas on see seotud kirjandusega? Kaudselt. Aga, uskuge, on.
Nimelt nii, nagu inimesed otsivad poliitikas vastavalt oma meelsusele lahendusi kas eliidivastasest populismist või siis vastupidi, kapseldumisest kohalikku identiteeti, näivad nad otsivat tuge, inspiratsiooni, rahu või mõtlemisainet ka kirjandusest mis neid arenguid kajastab.
Selles mõttes on mõõdukalt rahutud ajad soodsad – kirjanikud hakkavad arutlema uute küsimuste üle, vaatama maailma värske pilguga ning lugejad ootavad autoritelt seda. Mitte, et kirjandus peaks kommenteerima päevapoliitikat. Kaugel sellest! Küll aga kandub ajastu hingus, selle rütm, tempo, vaim ja vibe ajastu kirjandusse tahes-tahtmata.
Ning võrreldes nüüd Euroopa poliitikatrende arengutega kirjanduses, kus samuti poolused tugevnevad, näivad kaks valdkonda olevat omavahel heas korrelatsioonis. Globaliseerumine ühelt ja kohaliku tunnetuse tugevnemine teiselt poolt käivad mõlemas valdkonnas käsikäes.
Niisiis: enne kui hakkame sõimama ja süüdistama Itaalia poliitikuid Putini-meelsuses – tunnistan, minulgi on kiusatus seda teha! – oleks mõistlik heita pilk Itaalia nüüdiskirjandusse, et mõista veidi paremini neid inimesi ja nende püüdlusi.
Olgu selleks siis Alessandro Baricco ilusad – või mõne meelest ilutsevad – romaanid, Elena Ferrante naturalistlikud lood elust Napolis või Umberto Eco intellektuaalsed uperpallid: kõik nad aitavad meil paremini aru saada sellest, mis toimub itaallaste meeles ning miks nad muu hulgas teevad selliseid poliitilisi valikuid nagu teevad. | Peeter Helme: maailmalõpp on kaugel ka Itaalias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aga maailmalõpust on asi siiski kaugel. Jah, me elame rahutus maailmas. Elame Euroopas, kus äärmused tugevnevad, poliitiline tsentrum nõrgeneb. Eriti varmalt näivad valijad lahendusi ootavat just paremal tiival sebivatelt jõududelt, mõne erandiga – nagu Itaalia – näib vasakpoolsus olevat end auti mänginud.
On nagu on. See on poliitika, kus oma tulemised ja minemised, trendid ja hoovused. Kuid poliitika ei eksisteeri hermeetilises ruumis. Võib kõlada üllatavalt, aga tegelikult käib ta käsikäes kultuuriga, on lausa selle osa – isegi, kui see esmapilgul silma ei torka.
Paari aasta eest läbi viis rühm Austria ja Sloveenia teadlasi läbi uuringu, milles püüti välja selgitada tõlkekirjanduse olukorda Euroopas. Tõdeti, et tänapäeva maailmas tugevnevad kaks esmapilgul vastandlikku trendi: üha rohkem loetakse megabestsellereid ja üha tugevamad on rahvuskirjandused.
Ehk siis: ühelt poolt loetakse kõikjal maailmas aina väiksemat arvu aina kuulsamaid raamatuid nagu Dan Browni vandenõupõnevikud, E. L. Jamesi koduperenaisteporno või mõne aja eest pubekate masse hullutanud "Videviku"-sarja vampiirikad. Teiselt poolt on aga järjest paremad šansid rahvuskeeles või lausa murdekeeles kohalikest asjadest kirjutavatel autoritel.
Need arengud on muidugi ühe mündi kaks külge: ühelt poolt tugevneb globaliseerumine, teisalt surve sellele. Kuidas on see seotud Itaalia uue valitsusega?
Otseselt. Selles valitsuses on nimelt koos kõikjal läänemaailmas populaarse eliidivastase agendaga hääli kogunud Viie Tähe Liikumine kui hea näide globaalsest globaliseerumisvastasusest ning Liiga, mis paneb rõhku rahvuslusele, rahvuslikkusele ja kohalikule identiteedile.
Ja kuidas on see seotud kirjandusega? Kaudselt. Aga, uskuge, on.
Nimelt nii, nagu inimesed otsivad poliitikas vastavalt oma meelsusele lahendusi kas eliidivastasest populismist või siis vastupidi, kapseldumisest kohalikku identiteeti, näivad nad otsivat tuge, inspiratsiooni, rahu või mõtlemisainet ka kirjandusest mis neid arenguid kajastab.
Selles mõttes on mõõdukalt rahutud ajad soodsad – kirjanikud hakkavad arutlema uute küsimuste üle, vaatama maailma värske pilguga ning lugejad ootavad autoritelt seda. Mitte, et kirjandus peaks kommenteerima päevapoliitikat. Kaugel sellest! Küll aga kandub ajastu hingus, selle rütm, tempo, vaim ja vibe ajastu kirjandusse tahes-tahtmata.
Ning võrreldes nüüd Euroopa poliitikatrende arengutega kirjanduses, kus samuti poolused tugevnevad, näivad kaks valdkonda olevat omavahel heas korrelatsioonis. Globaliseerumine ühelt ja kohaliku tunnetuse tugevnemine teiselt poolt käivad mõlemas valdkonnas käsikäes.
Niisiis: enne kui hakkame sõimama ja süüdistama Itaalia poliitikuid Putini-meelsuses – tunnistan, minulgi on kiusatus seda teha! – oleks mõistlik heita pilk Itaalia nüüdiskirjandusse, et mõista veidi paremini neid inimesi ja nende püüdlusi.
Olgu selleks siis Alessandro Baricco ilusad – või mõne meelest ilutsevad – romaanid, Elena Ferrante naturalistlikud lood elust Napolis või Umberto Eco intellektuaalsed uperpallid: kõik nad aitavad meil paremini aru saada sellest, mis toimub itaallaste meeles ning miks nad muu hulgas teevad selliseid poliitilisi valikuid nagu teevad.
### Response:
Peeter Helme: maailmalõpp on kaugel ka Itaalias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad liidukantsler Sebastian Kurzi juhitud paremtsentristlik Austria Rahvapartei ning paremäärmusluses süüdistatud Austria Vabaduspartei, on andnud ka mõista, et see samm on "alles algus" "islamistliku ideoloogia" ja välismaalt rahastatavate religioossete gruppide ohjeldamisel. Samuti kuulub valitsuskoalitsiooni valimislubaduste hulka immigratsiooni piiramine ja pagulaste ning sisserändajate sotsiaaltoetuste kärpimine, vahendasid Reuters ja AFP.
Kurz oli eelmises nn suure koalitsiooni valitsuses ministrina vastutav ka integratsiooni eest ning tema eestvedamisel võeti 2015. aastal vastu nn seadus islami kohta, millega keelati usugruppide välismaalt rahastamine ja millega kohustati moslemikogukondi omama "fundamentaalset positiivset hoiakut Austria riigi ja ühiskonna suhtes".
"Poliitilise islami paralleelühiskondadel ja radikaliseerumise tendentsidel ei ole meie riigis kohta," selgitas Kurz pressikonverentsil valitsuse edasisi plaane tutvustades.
8,8 miljoni elanikuga Austrias elab umbes 600 000 moslemit, kellest suurem osa on vähemal või rohkemal määral türgi juurtega.
Seitsme suletava mošee kohta on teada, et üks neist asub Viinis ja on Türgi natsionalistliku noorteorganisatsiooni Hallid Hundid mõju all. Ülejäänud kuut mošeed juhib Araabia poolsaare taustaga moslemiorganisatsioon.
"See on alles algus," rõhutas Vabaduspartei juht ja asekantsler Heinz-Christian Strache samal pressikonverentsil, millest võttis osa kokku neli valitsuskabineti ministrit.
Ligi 60 imaami, keda Austria võib välja saata, aga kuuluvad organisatsiooni ATIB, mis olevat lähedalt seotud Türgi valitsusega. Imaame ähvardav välismaise rahastuse tõttu kas riigist välja saatmine või viisa andmisest keeldumine. Ametlikult kinnitas valitsus, et tegu on 40 imaamiga, kellest 11 juhtumid on praegu analüüsimisel ning kaks imaami on saanud juba ka negatiivse otsuse.
Migratsiooni teemal kuulub Austria nende Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, kes kavandavad väljaspool EL-i asuvat väljasaatmiskeskust. Samuti on Viin teatanud, et Austria peagi algava eesistumise põhiteemaks on just migratsiooniprobleemide lahendamine.
Türgi nimetas Austria otsust rassistlikuks
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kõneisik nimetas Austria otsust islamivastaseks ja rassistlikuks.
"Austria otsus sulgeda viletsa põhjenduse alusel seitse mošeed ja saata välja imaame peegeldab selles riigis valitsevat islamivastast, rassistlikku ja diskrimineerivat populistlikku lainet," märkis pressiesindaja Ibrahim Kalin Twitteris. | Austria sulgeb seitse mošeed ja saadab välja kümneid imaame | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuskoalitsioon, kuhu kuuluvad liidukantsler Sebastian Kurzi juhitud paremtsentristlik Austria Rahvapartei ning paremäärmusluses süüdistatud Austria Vabaduspartei, on andnud ka mõista, et see samm on "alles algus" "islamistliku ideoloogia" ja välismaalt rahastatavate religioossete gruppide ohjeldamisel. Samuti kuulub valitsuskoalitsiooni valimislubaduste hulka immigratsiooni piiramine ja pagulaste ning sisserändajate sotsiaaltoetuste kärpimine, vahendasid Reuters ja AFP.
Kurz oli eelmises nn suure koalitsiooni valitsuses ministrina vastutav ka integratsiooni eest ning tema eestvedamisel võeti 2015. aastal vastu nn seadus islami kohta, millega keelati usugruppide välismaalt rahastamine ja millega kohustati moslemikogukondi omama "fundamentaalset positiivset hoiakut Austria riigi ja ühiskonna suhtes".
"Poliitilise islami paralleelühiskondadel ja radikaliseerumise tendentsidel ei ole meie riigis kohta," selgitas Kurz pressikonverentsil valitsuse edasisi plaane tutvustades.
8,8 miljoni elanikuga Austrias elab umbes 600 000 moslemit, kellest suurem osa on vähemal või rohkemal määral türgi juurtega.
Seitsme suletava mošee kohta on teada, et üks neist asub Viinis ja on Türgi natsionalistliku noorteorganisatsiooni Hallid Hundid mõju all. Ülejäänud kuut mošeed juhib Araabia poolsaare taustaga moslemiorganisatsioon.
"See on alles algus," rõhutas Vabaduspartei juht ja asekantsler Heinz-Christian Strache samal pressikonverentsil, millest võttis osa kokku neli valitsuskabineti ministrit.
Ligi 60 imaami, keda Austria võib välja saata, aga kuuluvad organisatsiooni ATIB, mis olevat lähedalt seotud Türgi valitsusega. Imaame ähvardav välismaise rahastuse tõttu kas riigist välja saatmine või viisa andmisest keeldumine. Ametlikult kinnitas valitsus, et tegu on 40 imaamiga, kellest 11 juhtumid on praegu analüüsimisel ning kaks imaami on saanud juba ka negatiivse otsuse.
Migratsiooni teemal kuulub Austria nende Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, kes kavandavad väljaspool EL-i asuvat väljasaatmiskeskust. Samuti on Viin teatanud, et Austria peagi algava eesistumise põhiteemaks on just migratsiooniprobleemide lahendamine.
Türgi nimetas Austria otsust rassistlikuks
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kõneisik nimetas Austria otsust islamivastaseks ja rassistlikuks.
"Austria otsus sulgeda viletsa põhjenduse alusel seitse mošeed ja saata välja imaame peegeldab selles riigis valitsevat islamivastast, rassistlikku ja diskrimineerivat populistlikku lainet," märkis pressiesindaja Ibrahim Kalin Twitteris.
### Response:
Austria sulgeb seitse mošeed ja saadab välja kümneid imaame |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuna Poola alistas Sloveenia, siis võit pühapäeval alagrupis esimese asetusega Sloveenia vastu viiks Eesti teisipäevastele play-off -mängudele ehk MM-i kaheksa sekka. Pärast avapäeva juhib alagruppi Poola, teisel kohal on Eesti ning kolmandal Sloveenia.
Mõned nädalad tagasi saalikorvpallis Eesti meistriks tulnud Martin Dorbek on enesekindlust täis. "Me tulime siia ainult võitma ja mitte ainult alagruppi, vaid kõiki mänge finaalini välja," ütles Dorbek, kes juba reisi alguses ütles, et tema eesmärk on tulla 3x3 korvpalli maailmameistriks.
Ka koondise teised liikmed, kes Poola ja Sloveenia omavahelist mängu turniiril jälgisid, hindasid, et kuigi tegemist on palju tugevamate vastastega kui Jaapan või Indoneesia, on nad võidetavad.
Eesti 3x3 koondise peatreener Siim Raudla jäi meeste esitlusega avapäeval rahule: "Indoneesia oli selge autsaider ning Jaapanist saime ka keskpärase mänguga jagu," hindas Raudla, kelle sõnul jäi meestel pühapäevaks veel üht-teist varuks.
Eesti jaoks jätkub FIBA 3x3 MM pühapäeval, kui kell 7.30 kohtutakse Poolaga ning kell 8.40 Sloveeniaga. | Martin Dorbek: tulime MM-ile võitma kõiki mänge finaalini välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuna Poola alistas Sloveenia, siis võit pühapäeval alagrupis esimese asetusega Sloveenia vastu viiks Eesti teisipäevastele play-off -mängudele ehk MM-i kaheksa sekka. Pärast avapäeva juhib alagruppi Poola, teisel kohal on Eesti ning kolmandal Sloveenia.
Mõned nädalad tagasi saalikorvpallis Eesti meistriks tulnud Martin Dorbek on enesekindlust täis. "Me tulime siia ainult võitma ja mitte ainult alagruppi, vaid kõiki mänge finaalini välja," ütles Dorbek, kes juba reisi alguses ütles, et tema eesmärk on tulla 3x3 korvpalli maailmameistriks.
Ka koondise teised liikmed, kes Poola ja Sloveenia omavahelist mängu turniiril jälgisid, hindasid, et kuigi tegemist on palju tugevamate vastastega kui Jaapan või Indoneesia, on nad võidetavad.
Eesti 3x3 koondise peatreener Siim Raudla jäi meeste esitlusega avapäeval rahule: "Indoneesia oli selge autsaider ning Jaapanist saime ka keskpärase mänguga jagu," hindas Raudla, kelle sõnul jäi meestel pühapäevaks veel üht-teist varuks.
Eesti jaoks jätkub FIBA 3x3 MM pühapäeval, kui kell 7.30 kohtutakse Poolaga ning kell 8.40 Sloveeniaga.
### Response:
Martin Dorbek: tulime MM-ile võitma kõiki mänge finaalini välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sõjalennukid, mis olid tõenäoliselt Venemaa omad, võtsid sihtmärgiks Zardana küla Idlibi põhjaosa maapiirkonnas ning tõid kaasa suurima ühes rünnakus hukkunute arvu pärast märtsi lõppu," selgitas Reutersile vaatluskeskuse juht Rami Abdulrahman.
Tõenäoliselt hukkunute arv veel tõuseb, sest osa inimesi 60 vigastatu seas on kriitilises seisundis.
Samuti otsivad päästetöötajad endiselt hoonete rusudest ellujäänuid.
Idlibi provintsi loodeosa on suurima asustatud regioon, mis on veel Damaskuse ežiimiga võitlevate mässuliste käes.
Piirkonda on viimastel aastatel põgenenud ka kümneid tuhandeid opositsioonivõitlejaid ja tsiviiliikuid piirkondadest, mis on järjest langenud Venemaa ja Iraani poolt toetatud Süüria valitsusvägede kätte.
Inimõigusaktivistid juhivad tähelepanu ka sellele, et asjaolud annavad alust arvata, et pärast esimest õhulööki rünnati ka sündmuskohale saabunud päästetöötajaid.
This was a "double-tap" strike - apparently Russia bombed the Civil Defense team that rushed to the scene of the first attack, killing Civil Defense employee Ali Hassan Baradei pic.twitter.com/bCeVWLrw88
— Elizabeth Tsurkov (@Elizrael) June 8, 2018 | Vaatlejad: Vene sõjalennukid tapsid Idlibi provintsis üle 40 inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sõjalennukid, mis olid tõenäoliselt Venemaa omad, võtsid sihtmärgiks Zardana küla Idlibi põhjaosa maapiirkonnas ning tõid kaasa suurima ühes rünnakus hukkunute arvu pärast märtsi lõppu," selgitas Reutersile vaatluskeskuse juht Rami Abdulrahman.
Tõenäoliselt hukkunute arv veel tõuseb, sest osa inimesi 60 vigastatu seas on kriitilises seisundis.
Samuti otsivad päästetöötajad endiselt hoonete rusudest ellujäänuid.
Idlibi provintsi loodeosa on suurima asustatud regioon, mis on veel Damaskuse ežiimiga võitlevate mässuliste käes.
Piirkonda on viimastel aastatel põgenenud ka kümneid tuhandeid opositsioonivõitlejaid ja tsiviiliikuid piirkondadest, mis on järjest langenud Venemaa ja Iraani poolt toetatud Süüria valitsusvägede kätte.
Inimõigusaktivistid juhivad tähelepanu ka sellele, et asjaolud annavad alust arvata, et pärast esimest õhulööki rünnati ka sündmuskohale saabunud päästetöötajaid.
This was a "double-tap" strike - apparently Russia bombed the Civil Defense team that rushed to the scene of the first attack, killing Civil Defense employee Ali Hassan Baradei pic.twitter.com/bCeVWLrw88
— Elizabeth Tsurkov (@Elizrael) June 8, 2018
### Response:
Vaatlejad: Vene sõjalennukid tapsid Idlibi provintsis üle 40 inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arvestuskaartide hävitamine käib ametkondadevahelise salakäsu alusel 2014. aastast, kirjutab Kommersant viidates GULAG-i ajaloo muuseumi direktorile Roman Romanovile.
Romanovi väitel on 12. veebruaril 2014 üllitatud ametkondadevahelisel käsul "Venemaa siseasjade ametkondade alusel moodustatud kesksete operatiiv-teatmeliste, kriminalistlikke ja otsinguteabekogude pidamise ja kasutamise kinnitamise kohta" tempel "ametialaseks kasutamiseks".
Dokumendi kohaselt hävitatakse kaardid, kui nendel kajastatud isiku sünnist möödub 80 aastat. Käsule kirjutasid alla sise-, justiits-, eriolukordade-, kaitseminister, Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB), uimastipolitsei, tolli-, riigikuller- ja valveteenistuse ülem ning peaprokurör.
"Kodanike kriminaalasjad on hoiul FSB-s või riigiarhiivides, kuid kõik need lõppevad süüdimõistmise kuupäeva ja kohtuotsusega: mahalaskmine või laagrisse saatmine. Mahalaskmisega on selge. Aga teave, millal süüdimõistetu saadeti laagrisse, kas ta jäi seal ellu, kas viidi ühest laagrist teise, on ainult siseministeeriumi arvestuskaartidel ja pärast kaardi hävitamist see teave ununeb," kinnitas GULAG-i ajaloo muuseumi partner Sergei Prudovski.
Inimõiguslased on kaartide hävitamisest juba teavitanud presidendi nõunikku Mihhail Fedotovit, kes ei välistanud, et küsimusega hakkab tegelema tema juhitav poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuse jäädvustamise töörühm. | Kommersant: Venemaal hävitatakse nõukogude ajal represseeritute andmeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arvestuskaartide hävitamine käib ametkondadevahelise salakäsu alusel 2014. aastast, kirjutab Kommersant viidates GULAG-i ajaloo muuseumi direktorile Roman Romanovile.
Romanovi väitel on 12. veebruaril 2014 üllitatud ametkondadevahelisel käsul "Venemaa siseasjade ametkondade alusel moodustatud kesksete operatiiv-teatmeliste, kriminalistlikke ja otsinguteabekogude pidamise ja kasutamise kinnitamise kohta" tempel "ametialaseks kasutamiseks".
Dokumendi kohaselt hävitatakse kaardid, kui nendel kajastatud isiku sünnist möödub 80 aastat. Käsule kirjutasid alla sise-, justiits-, eriolukordade-, kaitseminister, Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB), uimastipolitsei, tolli-, riigikuller- ja valveteenistuse ülem ning peaprokurör.
"Kodanike kriminaalasjad on hoiul FSB-s või riigiarhiivides, kuid kõik need lõppevad süüdimõistmise kuupäeva ja kohtuotsusega: mahalaskmine või laagrisse saatmine. Mahalaskmisega on selge. Aga teave, millal süüdimõistetu saadeti laagrisse, kas ta jäi seal ellu, kas viidi ühest laagrist teise, on ainult siseministeeriumi arvestuskaartidel ja pärast kaardi hävitamist see teave ununeb," kinnitas GULAG-i ajaloo muuseumi partner Sergei Prudovski.
Inimõiguslased on kaartide hävitamisest juba teavitanud presidendi nõunikku Mihhail Fedotovit, kes ei välistanud, et küsimusega hakkab tegelema tema juhitav poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuse jäädvustamise töörühm.
### Response:
Kommersant: Venemaal hävitatakse nõukogude ajal represseeritute andmeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte tegevjuht Sundar Pichai tõi blogipostituses välja ettevõtte põhimõtted tehisintellekti arendamise vallas ning märkis, et relvade arendamiseks seda kasutama ei hakata. Küll aga jätkatakse tema sõnul koostööd valitsustega sõjandussektori muudes valdkondades, nagu näiteks küberkaitses ja väljaõppes.
Pichai sõnutsi kasutab Google tehisintellekti, et aidata lahendada kriitilisi probleeme, seejuures, et ennustada metsatulekahjusid, aidata põllumehi, diagnoosida haigusi ning ennetada pimedaks jäämist. Ta lisas, et arendustegevusel lähtutakse sellest, et rakendused oleksid "sotsiaalselt tulusad" ja ei tooks inimestele kahju.
"Saame aru, et selline võimas tehnoloogia tõstatab võrdselt tõsised küsimused selle kasutamise kohta," sõnas ta. "Sellel, kuidas tehisintellekti arendatakse ja kasutatakse, hakkab tulevatel aastatel ühiskonnale suur mõju olema. Olles selles vallas juhtival positsioonil, tunneme vastutust teha asju õigesti."
Uudis tuleb ajal, kui Google on sattunud töötajate ja avalikkuse surve alla seoses selle lepinguga USA sõjaväega, mida ettevõte on lubanud mitte pikendada. | Google lubas tehisintellekti relvastuses mitte kasutada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte tegevjuht Sundar Pichai tõi blogipostituses välja ettevõtte põhimõtted tehisintellekti arendamise vallas ning märkis, et relvade arendamiseks seda kasutama ei hakata. Küll aga jätkatakse tema sõnul koostööd valitsustega sõjandussektori muudes valdkondades, nagu näiteks küberkaitses ja väljaõppes.
Pichai sõnutsi kasutab Google tehisintellekti, et aidata lahendada kriitilisi probleeme, seejuures, et ennustada metsatulekahjusid, aidata põllumehi, diagnoosida haigusi ning ennetada pimedaks jäämist. Ta lisas, et arendustegevusel lähtutakse sellest, et rakendused oleksid "sotsiaalselt tulusad" ja ei tooks inimestele kahju.
"Saame aru, et selline võimas tehnoloogia tõstatab võrdselt tõsised küsimused selle kasutamise kohta," sõnas ta. "Sellel, kuidas tehisintellekti arendatakse ja kasutatakse, hakkab tulevatel aastatel ühiskonnale suur mõju olema. Olles selles vallas juhtival positsioonil, tunneme vastutust teha asju õigesti."
Uudis tuleb ajal, kui Google on sattunud töötajate ja avalikkuse surve alla seoses selle lepinguga USA sõjaväega, mida ettevõte on lubanud mitte pikendada.
### Response:
Google lubas tehisintellekti relvastuses mitte kasutada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantslased kannavad Nike särke ja nende ametlikud mängusärgid maksavad koguni 85 eurot, isegi lastele. "Olukord on dramaatiline, üle kogu maailma on poodidest meie särgid otsa saanud, me ei suuda nõudlust täita," vahendab Reuters Prantsusmaa jalgpalliliidu (FFT) presidendi Noel Le Graeti sõnu. "Nii kui särgid kuskile müügile jõuavad, ostetakse need kohe ära."
Nike särke kannavad MM-il kümne koondise mängijad, suurematest lisaks Prantsusmaale ka Brasiilia ja Inglismaa jalgpallurid. 32 riigist 12 särgid on valmistanud Adidas, teiste seas Saksama, Hispaania ja võõrustajamaa Venemaa. | MM-i eel on enim müüdud Prantsusmaa koondise särke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantslased kannavad Nike särke ja nende ametlikud mängusärgid maksavad koguni 85 eurot, isegi lastele. "Olukord on dramaatiline, üle kogu maailma on poodidest meie särgid otsa saanud, me ei suuda nõudlust täita," vahendab Reuters Prantsusmaa jalgpalliliidu (FFT) presidendi Noel Le Graeti sõnu. "Nii kui särgid kuskile müügile jõuavad, ostetakse need kohe ära."
Nike särke kannavad MM-il kümne koondise mängijad, suurematest lisaks Prantsusmaale ka Brasiilia ja Inglismaa jalgpallurid. 32 riigist 12 särgid on valmistanud Adidas, teiste seas Saksama, Hispaania ja võõrustajamaa Venemaa.
### Response:
MM-i eel on enim müüdud Prantsusmaa koondise särke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vseviovi USA-sse lähetamise tingib asjaolu, et ennetähtaegselt kutsuti tagasi senine saadik Lauri Lepik. Ametlikult esitas Lepik ise lahkumisavalduse, tuues põhjuseks väsimuse ja kurnatuse. Postimehe andmetel, mida kinnitasid ka ERR-iga vestlenud diplomaatilised allikad, oli lahkumine seotud hoopis saadiku alkoholiprobleemidega. Neist tingitud piinlikke vahejuhtumeid oli korduvalt ja need kulmineerusid kolme Balti presidendi USA visiidi ajal toimunud vahejuhtumiga.
Lepik andis president Donald Trumpile volikirja üle üheksa kuu eest ehk mullu 1. septembril. Ehk sõltumata konkreetsetest põhjustest, on tema nii kiire tagasikutsumine ikkagi problemaatiline. Seetõttu on Eestile oluline, et USA-sse lähetataks võimalikult tugev ja sealpool ka hinnatud inimene.
Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov sobib oma tausta tõttu sellesse ametisse suurepäraselt. Lisaks mõjukale ametikohale ja suurepärasele karjäärile Eestis, on tal ka laialdased teadmised USA-st - Vseviov on kahel korral töötanud diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis, samuti õppinud Georgetowni Ülikoolis.
Vseviovi endaga ei õnnestunud ERR-il vestelda. Ka Eesti ametkonnad on napisõnalised, sest saadikute nimesid ei avalikustata enne kui president nad ametisse nimetab. Samuti on Eestil vaja ka USA-ga uue saadiku teemal eelnevalt suhelda. Järgmisel nädalal siirdub Vseviov tööreisile USA-sse, kuid see on seotud tema praeguse kantsleritööga. Ta kohtub USA asekaitseministriga poliitika küsimustes John Roodiga ning esineb mõttekoja Atlantic Council'i üritusel "Raising the Curtain on 2018 NATO Brussels Summit".
Kui Vseviov USA-sse saadikuks läheb, tuleb kaitseministeeriumile leida uus kantsler. Kõige loogilisem oleks kui uus kantsler tuleks samast ministeeriumist asekantslerite seast, nagu juhtus äsja ka kultuuriministeeriumis. Pole välistatud ka võimalus, et kantsleriametisse võib tõusta mõni kaitseväelane, nagu 2008-2010 oli seda Riho Terras. Ehkki see on pigem vähetõenäoline.
Kiire mõtlemisega meeskonnamängija
Jonatan Vsevioviga koos töötanud inimesed iseloomustasid teda ERR-ile kui väga nutikat, ülikiire mõtlemisega, otsustus- ja riskijulget, head meeskonnamängijat ning suurepärase huumori- ja irooniatajuga noorema põlvkonna riigiametnikku.
"Tema refrään on Eesti, ei mingit kahtlust," ütles üks Vseviovi hästi tundev kunagine avaliku teenistuse kolleeg. "Eesti välisteenistus saab tänu talle juurde hoogu, sügavust ja värvi."
Eesti saatkond Washingtonis on Jonatan Vseviovile tuttav koht, sest ta on seal kahel korral töötanud diplomaadina.
2005-2008 poliitikadiplomaadina tegeles ta muu hulgas Eesti kodanikele USAsse reisimisel viisavabastuse kehtestamise ning 2007. aasta küberrünnete valguses USA poliitilise toetuse kindlustamisega, mille üks osa oli toonase presidendi Toomas Hendrik Ilvese Valge Maja visiidiga seonduv ja USA "jah"-sõna saavutamine Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskuse toetamisele.
2013-2014 töötades Washingtoni saatkonnas kaitsepoliitika nõunikuna, oli üheks Vseviovi väljakutseks Krimmi annekteerimise ja Donbassis alanud Venemaa toetatud sõjategevuse järel saavutada USA-poolsed täiendavad heidutusmeetmed Balti-Poola piirkonnas.
Kümme aastat kaitseministeeriumis
Kaitseministeeriumis töötab Jonatan Vseviov kümme aastat, neist üle kahe kantslerina, ning on olnud seotud enamuse Eesti kaitset tugevdanud otsuste ettevalmistamise ja elluviimisega nii iseseisva kaitsevõime kui kollektiivkaitse liinis.
Kantsleri, kaitseplaneerimise asekantsleri ning ministeeriumi nõunikuna panustas Vseviov iseseisva kaitsevõime arendamisse – ta on 2013. aastal heakskiidetud riigikaitse arengukava üks autoreid ning on tõuganud kaitse-eelarve kasutamise teraviku Eesti kaitseväe tegelikule ja täielikule väljaarendamisele, et paberil eksisteerivate struktuuride asemel oleksid Eestil reaalselt mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksused.
2009. aastal koostas Vseviov riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ja sellele tuginenud riigikaitse strateegia (2010) ning on osalenud ka kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide – sealhulgas liitlaste kohalolek Balti riikides ja Poolas – väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises.
2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser.
Kõrghariduse omandas Jonatan Vseviov Tartu Ülikoolis politoloogina ning magistrikraadi (kiitusega) Georgetowni Ülikoolist julgeoleku-uuringute erialal.
Ta on abielus ja kahe lapse isa. Jonatan Vseviovi isa on ajaloolane David Vseviov. | Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vseviovi USA-sse lähetamise tingib asjaolu, et ennetähtaegselt kutsuti tagasi senine saadik Lauri Lepik. Ametlikult esitas Lepik ise lahkumisavalduse, tuues põhjuseks väsimuse ja kurnatuse. Postimehe andmetel, mida kinnitasid ka ERR-iga vestlenud diplomaatilised allikad, oli lahkumine seotud hoopis saadiku alkoholiprobleemidega. Neist tingitud piinlikke vahejuhtumeid oli korduvalt ja need kulmineerusid kolme Balti presidendi USA visiidi ajal toimunud vahejuhtumiga.
Lepik andis president Donald Trumpile volikirja üle üheksa kuu eest ehk mullu 1. septembril. Ehk sõltumata konkreetsetest põhjustest, on tema nii kiire tagasikutsumine ikkagi problemaatiline. Seetõttu on Eestile oluline, et USA-sse lähetataks võimalikult tugev ja sealpool ka hinnatud inimene.
Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov sobib oma tausta tõttu sellesse ametisse suurepäraselt. Lisaks mõjukale ametikohale ja suurepärasele karjäärile Eestis, on tal ka laialdased teadmised USA-st - Vseviov on kahel korral töötanud diplomaadina Eesti saatkonnas Washingtonis, samuti õppinud Georgetowni Ülikoolis.
Vseviovi endaga ei õnnestunud ERR-il vestelda. Ka Eesti ametkonnad on napisõnalised, sest saadikute nimesid ei avalikustata enne kui president nad ametisse nimetab. Samuti on Eestil vaja ka USA-ga uue saadiku teemal eelnevalt suhelda. Järgmisel nädalal siirdub Vseviov tööreisile USA-sse, kuid see on seotud tema praeguse kantsleritööga. Ta kohtub USA asekaitseministriga poliitika küsimustes John Roodiga ning esineb mõttekoja Atlantic Council'i üritusel "Raising the Curtain on 2018 NATO Brussels Summit".
Kui Vseviov USA-sse saadikuks läheb, tuleb kaitseministeeriumile leida uus kantsler. Kõige loogilisem oleks kui uus kantsler tuleks samast ministeeriumist asekantslerite seast, nagu juhtus äsja ka kultuuriministeeriumis. Pole välistatud ka võimalus, et kantsleriametisse võib tõusta mõni kaitseväelane, nagu 2008-2010 oli seda Riho Terras. Ehkki see on pigem vähetõenäoline.
Kiire mõtlemisega meeskonnamängija
Jonatan Vsevioviga koos töötanud inimesed iseloomustasid teda ERR-ile kui väga nutikat, ülikiire mõtlemisega, otsustus- ja riskijulget, head meeskonnamängijat ning suurepärase huumori- ja irooniatajuga noorema põlvkonna riigiametnikku.
"Tema refrään on Eesti, ei mingit kahtlust," ütles üks Vseviovi hästi tundev kunagine avaliku teenistuse kolleeg. "Eesti välisteenistus saab tänu talle juurde hoogu, sügavust ja värvi."
Eesti saatkond Washingtonis on Jonatan Vseviovile tuttav koht, sest ta on seal kahel korral töötanud diplomaadina.
2005-2008 poliitikadiplomaadina tegeles ta muu hulgas Eesti kodanikele USAsse reisimisel viisavabastuse kehtestamise ning 2007. aasta küberrünnete valguses USA poliitilise toetuse kindlustamisega, mille üks osa oli toonase presidendi Toomas Hendrik Ilvese Valge Maja visiidiga seonduv ja USA "jah"-sõna saavutamine Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskuse toetamisele.
2013-2014 töötades Washingtoni saatkonnas kaitsepoliitika nõunikuna, oli üheks Vseviovi väljakutseks Krimmi annekteerimise ja Donbassis alanud Venemaa toetatud sõjategevuse järel saavutada USA-poolsed täiendavad heidutusmeetmed Balti-Poola piirkonnas.
Kümme aastat kaitseministeeriumis
Kaitseministeeriumis töötab Jonatan Vseviov kümme aastat, neist üle kahe kantslerina, ning on olnud seotud enamuse Eesti kaitset tugevdanud otsuste ettevalmistamise ja elluviimisega nii iseseisva kaitsevõime kui kollektiivkaitse liinis.
Kantsleri, kaitseplaneerimise asekantsleri ning ministeeriumi nõunikuna panustas Vseviov iseseisva kaitsevõime arendamisse – ta on 2013. aastal heakskiidetud riigikaitse arengukava üks autoreid ning on tõuganud kaitse-eelarve kasutamise teraviku Eesti kaitseväe tegelikule ja täielikule väljaarendamisele, et paberil eksisteerivate struktuuride asemel oleksid Eestil reaalselt mehitatud, relvastatud, varustatud ja varudega tagatud üksused.
2009. aastal koostas Vseviov riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni ja sellele tuginenud riigikaitse strateegia (2010) ning on osalenud ka kõigi NATO tänase heidutus- ja kaitsehoiaku olulisemate komponentide – sealhulgas liitlaste kohalolek Balti riikides ja Poolas – väljatöötamises, ettevalmistamises ja rakendamises.
2005. aastal läbis ta ajateenistuse ning on Eesti Kaitseväe reservohvitser.
Kõrghariduse omandas Jonatan Vseviov Tartu Ülikoolis politoloogina ning magistrikraadi (kiitusega) Georgetowni Ülikoolist julgeoleku-uuringute erialal.
Ta on abielus ja kahe lapse isa. Jonatan Vseviovi isa on ajaloolane David Vseviov.
### Response:
Jonatan Vseviov on tõusmas Eesti suursaadikuks USA-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peeter Ernits, Olga Ivanova, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul ja Vladimir Velman ühinesid kolmapäeval riigikogus opositsiooni saadikutega ning katkestasid häältega 45:40 valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise. Eelnõuga oleks antud omandireformi reservfondist raha kirikutele. Mis põhjusel need kuus keskerakondlast kolmapäeval erakonnale vastu hääletasid?
Meie fraktsiooni liikmed on põhjendanud seda sellega, et nemad tahavad kirikutele teist katteallikat, et mitte sundüürnike fondist seda raha võtta. Mina seda väga üle ei dramatiseeriks. See on normaalne parlamentaarne debatt, kõikide asjadega alati ei peagi nõus olema. Antud juhtumil selle eelnõu puhul näga ka väga palju Reformierakond vaeva, et seda tüli õhutada. Esmaspäeval on meil fraktsiooni koosolek, räägime asjad uuesti läbi ja küllap suudame sealt edasi minna. Me oleme ka varem lubanud inimestel hääletada teistmoodi. See näitab ka erakonna tugevust, et me talume ka teistsuguseid arvamusi. Kui mingi asi ei õnnestu, siis saame uuesti kokku ja arutame uuesti. Igal juhul on kokkulepe, et kirikud raha saavad, aga nüüd me siis vaidleme selle katteallika üle.
Need fraktsiooni liikmed on ka varem paistnud silma teatava protestimeelsusega erakonna üldise liini suhtes. Kas see kolmapäevane juhtum oli järjekordne episood selles protestimeelsuse vaimus või pigem üksikjuhtum?
Iga poliitiku hingeelu on väga raske kommenteerida, aga selge on ka ju see, et kui Ratase valitsus tuli, siis Keskerakonna sees grupp inimesi käsi ei plaksutanud ja esimesest päevast peale on kas avalikult või salaja pidurid peale tõmmatud. Nii, et lisaks poliitilistele konkurentidele on Keskerakond pidanud tegelema oma erakonna sees pettunud inimestega, kes elavad üle Edgar Savisaare taandumist poliitikast väga valuliselt. Aga kui vaadata tõsiasju, siis Ratase valitsus on teinud selliseid programme, millest me oleme rääkinud kümme aastat, aga lõpuks on need töösse läinud. Eks erakonna juhtkond peab ka arvestama, et on inimesi, kes suhtuvad negatiivsemalt erakonna esimehe vahetusse ja ei suuda siiamaani sellega leppida. Aga igat asja ei saa ka omavahel kokku siduda. Eks see sundüürnike küsimus on osadele olnud ka pikaajalise poliitilise võitluse teema.
Kas teil on olnud ka mingit indikatsiooni, et sellise protestimeelsusega üritatakse endale saada paremat kohta riigikogu valimiste valimisnimekirjas?
Ilmselgelt seda ei saa. Selliste poolterroristlike võtetega, et pange meid tähele ja andke meile paremad kohad... Igaüks saab aru, et niimoodi see tõenäosus väheneb. Erakonna juhtkond kindlasti ei näe, et sellisel viisil saab keegi endale paremaid kohti endale üldnimekirjas või ringkonna nimekirjas. Ma loodan, et pigem huvitab antud juhtumil neid ikkagi sundüürnike olukord ja nende ebaõigluse hüvitamine ja mitte selle sidumine erakondliku karjääri ja tulevikuga. Ma loodan, et need on eraldiseisvad asjad. Aga eks me saame lõpliku selguse esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval.
Kuidas te üldiselt hindate valitsuse töövõimet praegu, arvestades selliseid väikeseid episoode, kus oma enda erakonna liikmete tõttu valitsuse poliitikat väga sujuvalt ellu viia ei saa?
Ma olen Haapsalu volikogu esimees olnud kolme peaministri ajal - Ansipi, Rõivase ja Ratase ajal. Ma vaatan ka mitte kui ainult õiguskomisjoni esimees ja riigikogu liige, vaid ka kui volikogu esimees, et kuidas saab ajada Eesti asja. Vaadates neid võimalusi, kuidas teenida kohalikku kogukonda, mis on tulnud juurde, siis sellest vaatevinklist ma ütlen küll, et valitsus on väga palju häid asju teindu. Eks parlamendivalimised on ukse ees. Kui Keskerakond tahab veel kiiremini ja veel paremini asju teha, siis tuleb veel võimekam seltskond saada enda ridadesse ja saada suurem valijate usaldus. Siis on võimalik tempot ja ka otsuste kvaliteeti tõsta. Aga tänases kombinatsioonis, mis on parlamendis, ütlen ma jätkuvalt, et see on üks parimaid kombinatsioone, et valijate tahet ellu viia.
Mida te konkreetselt arutate siis esmaspäeval fraktsioonis?
Proovime anda kindlustunnet, et sundüürnike teema on päevakorras, tegeletakse andmebaasi loomisega ja kui on andmebaas tehtud ja meil on piisavalt palju poliitilisi mandaate parlamendis, siis loodame saada poliitilise kokkuleppe, kuidas sundüürnike probleeme lahendada. Heimar Lenk on väitnud, et tema jaoks on see üks teema, lähtume probleemist ja proovime lahenduse leida.
Heimar Lenk on öelnud, et erakonnas vastanduvad niiöelda põliserakondlased ja need, kes tahavad töökohti endale tulevikuks kindlustada, samuti väidab ta, et erakonnas on juhtimis probleem.
Ma olen näinud erinevaid etappe Keskerakonnas. Nii palju töökoosolekuid, nii palju kaasamist, kui praegu on Keskerakonnas, ei ole varem olnud. Need, kes kritiseerivad, peavad vaatama peeglisse, et mida nad ise on teinud, et erakonna maine oleks parem, et erakonnal läheks paremini. Ma soovitaks olla enesekriitilisem ja siis on võimalik erakonnal tervikuna paremaks erakonnaks saada | Karilaid: on inimesi, kes ei suuda siiani erakonna juhi vahetusega leppida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peeter Ernits, Olga Ivanova, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul ja Vladimir Velman ühinesid kolmapäeval riigikogus opositsiooni saadikutega ning katkestasid häältega 45:40 valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise. Eelnõuga oleks antud omandireformi reservfondist raha kirikutele. Mis põhjusel need kuus keskerakondlast kolmapäeval erakonnale vastu hääletasid?
Meie fraktsiooni liikmed on põhjendanud seda sellega, et nemad tahavad kirikutele teist katteallikat, et mitte sundüürnike fondist seda raha võtta. Mina seda väga üle ei dramatiseeriks. See on normaalne parlamentaarne debatt, kõikide asjadega alati ei peagi nõus olema. Antud juhtumil selle eelnõu puhul näga ka väga palju Reformierakond vaeva, et seda tüli õhutada. Esmaspäeval on meil fraktsiooni koosolek, räägime asjad uuesti läbi ja küllap suudame sealt edasi minna. Me oleme ka varem lubanud inimestel hääletada teistmoodi. See näitab ka erakonna tugevust, et me talume ka teistsuguseid arvamusi. Kui mingi asi ei õnnestu, siis saame uuesti kokku ja arutame uuesti. Igal juhul on kokkulepe, et kirikud raha saavad, aga nüüd me siis vaidleme selle katteallika üle.
Need fraktsiooni liikmed on ka varem paistnud silma teatava protestimeelsusega erakonna üldise liini suhtes. Kas see kolmapäevane juhtum oli järjekordne episood selles protestimeelsuse vaimus või pigem üksikjuhtum?
Iga poliitiku hingeelu on väga raske kommenteerida, aga selge on ka ju see, et kui Ratase valitsus tuli, siis Keskerakonna sees grupp inimesi käsi ei plaksutanud ja esimesest päevast peale on kas avalikult või salaja pidurid peale tõmmatud. Nii, et lisaks poliitilistele konkurentidele on Keskerakond pidanud tegelema oma erakonna sees pettunud inimestega, kes elavad üle Edgar Savisaare taandumist poliitikast väga valuliselt. Aga kui vaadata tõsiasju, siis Ratase valitsus on teinud selliseid programme, millest me oleme rääkinud kümme aastat, aga lõpuks on need töösse läinud. Eks erakonna juhtkond peab ka arvestama, et on inimesi, kes suhtuvad negatiivsemalt erakonna esimehe vahetusse ja ei suuda siiamaani sellega leppida. Aga igat asja ei saa ka omavahel kokku siduda. Eks see sundüürnike küsimus on osadele olnud ka pikaajalise poliitilise võitluse teema.
Kas teil on olnud ka mingit indikatsiooni, et sellise protestimeelsusega üritatakse endale saada paremat kohta riigikogu valimiste valimisnimekirjas?
Ilmselgelt seda ei saa. Selliste poolterroristlike võtetega, et pange meid tähele ja andke meile paremad kohad... Igaüks saab aru, et niimoodi see tõenäosus väheneb. Erakonna juhtkond kindlasti ei näe, et sellisel viisil saab keegi endale paremaid kohti endale üldnimekirjas või ringkonna nimekirjas. Ma loodan, et pigem huvitab antud juhtumil neid ikkagi sundüürnike olukord ja nende ebaõigluse hüvitamine ja mitte selle sidumine erakondliku karjääri ja tulevikuga. Ma loodan, et need on eraldiseisvad asjad. Aga eks me saame lõpliku selguse esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval.
Kuidas te üldiselt hindate valitsuse töövõimet praegu, arvestades selliseid väikeseid episoode, kus oma enda erakonna liikmete tõttu valitsuse poliitikat väga sujuvalt ellu viia ei saa?
Ma olen Haapsalu volikogu esimees olnud kolme peaministri ajal - Ansipi, Rõivase ja Ratase ajal. Ma vaatan ka mitte kui ainult õiguskomisjoni esimees ja riigikogu liige, vaid ka kui volikogu esimees, et kuidas saab ajada Eesti asja. Vaadates neid võimalusi, kuidas teenida kohalikku kogukonda, mis on tulnud juurde, siis sellest vaatevinklist ma ütlen küll, et valitsus on väga palju häid asju teindu. Eks parlamendivalimised on ukse ees. Kui Keskerakond tahab veel kiiremini ja veel paremini asju teha, siis tuleb veel võimekam seltskond saada enda ridadesse ja saada suurem valijate usaldus. Siis on võimalik tempot ja ka otsuste kvaliteeti tõsta. Aga tänases kombinatsioonis, mis on parlamendis, ütlen ma jätkuvalt, et see on üks parimaid kombinatsioone, et valijate tahet ellu viia.
Mida te konkreetselt arutate siis esmaspäeval fraktsioonis?
Proovime anda kindlustunnet, et sundüürnike teema on päevakorras, tegeletakse andmebaasi loomisega ja kui on andmebaas tehtud ja meil on piisavalt palju poliitilisi mandaate parlamendis, siis loodame saada poliitilise kokkuleppe, kuidas sundüürnike probleeme lahendada. Heimar Lenk on väitnud, et tema jaoks on see üks teema, lähtume probleemist ja proovime lahenduse leida.
Heimar Lenk on öelnud, et erakonnas vastanduvad niiöelda põliserakondlased ja need, kes tahavad töökohti endale tulevikuks kindlustada, samuti väidab ta, et erakonnas on juhtimis probleem.
Ma olen näinud erinevaid etappe Keskerakonnas. Nii palju töökoosolekuid, nii palju kaasamist, kui praegu on Keskerakonnas, ei ole varem olnud. Need, kes kritiseerivad, peavad vaatama peeglisse, et mida nad ise on teinud, et erakonna maine oleks parem, et erakonnal läheks paremini. Ma soovitaks olla enesekriitilisem ja siis on võimalik erakonnal tervikuna paremaks erakonnaks saada
### Response:
Karilaid: on inimesi, kes ei suuda siiani erakonna juhi vahetusega leppida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jääkaruema Friida kolis koos poja Aroniga loomaaia uude polaariumisse eelmise aasta sügisel. Tallinna loomaaia Facebooki lehele laetud pildi järgi võib julgelt öelda, et mõmmik on uue elukohaga rahul.
Mai lõpus viidi polaariumisse ka isakaru Nord, kes esmalt uinutati vanas puuris, seejärel transporditi ta uude elukohta. | Piltuudis: Jääkaruema Friida naudib uues kodus basseinimõnusid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jääkaruema Friida kolis koos poja Aroniga loomaaia uude polaariumisse eelmise aasta sügisel. Tallinna loomaaia Facebooki lehele laetud pildi järgi võib julgelt öelda, et mõmmik on uue elukohaga rahul.
Mai lõpus viidi polaariumisse ka isakaru Nord, kes esmalt uinutati vanas puuris, seejärel transporditi ta uude elukohta.
### Response:
Piltuudis: Jääkaruema Friida naudib uues kodus basseinimõnusid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõuniku Sandra Mikli ja Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu sõnul uues seaduses sisulisi muudatusi tehtud ei ole. "Kõnealune muudatus on puhtterminoloogiline ja sellest tekkis väärarusaam," kirjutas Peep ERR-ile.
Mikli seletas, et ainuke asi, mida muudeti, on mõisted. Kui Eesti vanas isikuandmete kaitse seaduses mainiti delikaatseid isikuandmeid, siis uues Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses on juttu eriliiki isikuandmetest. Sealt tulenesidki teatud muudatused seaduses, mis tekitasid väärarusaama.
Eesti Päevaleht kirjutas neljapäevases juhtkirjas, et uue isikuandmete kaitse rakendamise seadusega liigutakse samm andmekaitsest salastamise poole: "Üks selliseid kohti on kohtuistungite info. Nimelt pannakse avaliku teabe seadusse punkt, mis lisab asutusesisese teabe loetellu teabe, mis sisaldab eri liiki isikuandmeid, andmeid süüteo toimepaneku või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit, õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. See tähendab, et varsti ei saa avalikkus kohtute infosüsteemist enam teada, kelle kohtuistungid ja mis asjas on tulekul. Kes tunneb huvi, peab kohtumajja minema ja kohtusaalidesse kiikama, kas pole äkki alanud mõnd ühiskondlikult olulist kohtuprotsessi."
Ka see, et kohtuistungite teave oleks tulevikus rohkem salastatum, ei vasta Mikli sõnul tõele. Nii kohtuistungite ajad kui ka asjaosaliste nimed, vajadusel initsiaalidena, jäävad samamoodi avalikuks nagu varem.
"Ainuke asi, mida muudetakse on see, et enam ei avalikustata kohtuasja numbrit internetis. Seda põhjusel, et kui hiljem see kohtumenetlus peaks kinniseks muutuma, et siis ei oleks võimalik enam numbri alusel kokku viia seda sisu ja tulemit."
Mikli sõnul oli see muudatus vajalik, et varjata kinniseks kuulutatud kohtuotsuste asjaosaliste identiteete, tavaliselt puudutavad need kohtuasjad väga tundlikke ja delikaatseid pereasju.
Valitsus esitas selle nädala alguses isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse riigikogu põhiseaduskomisjonile. Komisjoni esimees Marko Pomerants sõnas, et kuna põhiseaduskomisjoni lauale pole seadus veel jõudnud, siis ei oska ta seda veel ka kommenteerida.
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse kriitika ilmus päev pärast Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare arvamusartiklit Postimehes, kus ta kritiseeris riigikogus teise lugemise läbinud isikuandmete kaitse seadust.
Raudsaare sõnul piirab uus isikuandmete kaitse seadus liialt ajakirjandusvabadust. Palju rohkem, kui seda näeb ette Euroopa Liidus vastu võetud andmekaitsemäärus, sest Eesti seaduses ei räägita mitte pelgalt avalikust huvist, vaid "ülekaalukast" avalikust huvist. Tema arvamust jagas ka Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
"Euroopa Liidu andmekaitsemäärus ei nõua meilt sellist sõnastust. See ütleb oma preambulas, et siseriiklikult ei tohi kitsendada ajakirjanduse tegutsemisvõimalusi. Andmekaitse preambulas räägitakse avalikust huvist, mitte ülekaalukast avalikust huvist. Tähendab, sõna "ülekaalukas" lisamine ongi kitsendamine," lausus Raudsaar.
Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams Vabaerakonnast lausus, et Raudsaar on eksiteel. Nimelt on tema sõnul mõiste "ülekaalukas" avalik huvi isikuandmete kaitse seaduses sees olnud juba hiljemalt 1995. aastast. Ka praegu kehtivas seaduses on see mõiste tema sõnul täpselt samal kohal olemas.
"Siin on juhtunud arusaamatu segadus. Ülekaalukas on üks niisugune vanaaegne harvaesinev juriidiline sõna, mis tähendab asjade kaalumist kaalu peal. Nii nagu vanasti olid turgudel kunagi kahe kausiga kaalud. Kui ühe kaalukausi peal on suurem raskus, siis too vajub alla. See kujutlus oligi algselt selle sõna taga. Kui on mingi olukord, kus kaks erinevat huvi võistlevad omavahel, tuleb otsustada, kumba huvi peetakse olulisemaks. Kahest huvist olulisem ongi ülekaalukas," seletas Adams.
Ka põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants on varem ERR-ile sõnanud, et ei nõustu, nagu kärbiks selline sõnastus ajakirjandusvabadust.
"Tegemist on isikuandmete kaitse seadusega, see saab lähtuda isiku privaatsusest. Kui vaatame ümberringi, siis ajakirjandusväljaanded ilmuvad, lood ilmuvad. Ka see, millest räägitakse, et siis ei saa korruptsioonijuhtumeid kajastada - minu meelest lehed näitavad, et saab küll," lausus ta. "Kui kehtivas seaduses on selline olukord, et ajakirjanikud saavad töötada, ei näinud komisjon põhjust, et seda avaliku huvi määra või siis mõistet peaks kuidagi lahjendama, lähtudes isikute privaatsusest."
Ajalehtede liit saatis juuni alguses põhiseaduskomisjonile eelnõu kohta oma arvamuse, millele on alla kirjutanud lisaks Raudsaarele veel Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann, Ekspress Grupi nõukogu liige Hans H. Luik ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. | Justiitsministeerium: kohtuistungite teavet ei hakata salastama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõuniku Sandra Mikli ja Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu sõnul uues seaduses sisulisi muudatusi tehtud ei ole. "Kõnealune muudatus on puhtterminoloogiline ja sellest tekkis väärarusaam," kirjutas Peep ERR-ile.
Mikli seletas, et ainuke asi, mida muudeti, on mõisted. Kui Eesti vanas isikuandmete kaitse seaduses mainiti delikaatseid isikuandmeid, siis uues Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses on juttu eriliiki isikuandmetest. Sealt tulenesidki teatud muudatused seaduses, mis tekitasid väärarusaama.
Eesti Päevaleht kirjutas neljapäevases juhtkirjas, et uue isikuandmete kaitse rakendamise seadusega liigutakse samm andmekaitsest salastamise poole: "Üks selliseid kohti on kohtuistungite info. Nimelt pannakse avaliku teabe seadusse punkt, mis lisab asutusesisese teabe loetellu teabe, mis sisaldab eri liiki isikuandmeid, andmeid süüteo toimepaneku või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit, õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. See tähendab, et varsti ei saa avalikkus kohtute infosüsteemist enam teada, kelle kohtuistungid ja mis asjas on tulekul. Kes tunneb huvi, peab kohtumajja minema ja kohtusaalidesse kiikama, kas pole äkki alanud mõnd ühiskondlikult olulist kohtuprotsessi."
Ka see, et kohtuistungite teave oleks tulevikus rohkem salastatum, ei vasta Mikli sõnul tõele. Nii kohtuistungite ajad kui ka asjaosaliste nimed, vajadusel initsiaalidena, jäävad samamoodi avalikuks nagu varem.
"Ainuke asi, mida muudetakse on see, et enam ei avalikustata kohtuasja numbrit internetis. Seda põhjusel, et kui hiljem see kohtumenetlus peaks kinniseks muutuma, et siis ei oleks võimalik enam numbri alusel kokku viia seda sisu ja tulemit."
Mikli sõnul oli see muudatus vajalik, et varjata kinniseks kuulutatud kohtuotsuste asjaosaliste identiteete, tavaliselt puudutavad need kohtuasjad väga tundlikke ja delikaatseid pereasju.
Valitsus esitas selle nädala alguses isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse riigikogu põhiseaduskomisjonile. Komisjoni esimees Marko Pomerants sõnas, et kuna põhiseaduskomisjoni lauale pole seadus veel jõudnud, siis ei oska ta seda veel ka kommenteerida.
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse kriitika ilmus päev pärast Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare arvamusartiklit Postimehes, kus ta kritiseeris riigikogus teise lugemise läbinud isikuandmete kaitse seadust.
Raudsaare sõnul piirab uus isikuandmete kaitse seadus liialt ajakirjandusvabadust. Palju rohkem, kui seda näeb ette Euroopa Liidus vastu võetud andmekaitsemäärus, sest Eesti seaduses ei räägita mitte pelgalt avalikust huvist, vaid "ülekaalukast" avalikust huvist. Tema arvamust jagas ka Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
"Euroopa Liidu andmekaitsemäärus ei nõua meilt sellist sõnastust. See ütleb oma preambulas, et siseriiklikult ei tohi kitsendada ajakirjanduse tegutsemisvõimalusi. Andmekaitse preambulas räägitakse avalikust huvist, mitte ülekaalukast avalikust huvist. Tähendab, sõna "ülekaalukas" lisamine ongi kitsendamine," lausus Raudsaar.
Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams Vabaerakonnast lausus, et Raudsaar on eksiteel. Nimelt on tema sõnul mõiste "ülekaalukas" avalik huvi isikuandmete kaitse seaduses sees olnud juba hiljemalt 1995. aastast. Ka praegu kehtivas seaduses on see mõiste tema sõnul täpselt samal kohal olemas.
"Siin on juhtunud arusaamatu segadus. Ülekaalukas on üks niisugune vanaaegne harvaesinev juriidiline sõna, mis tähendab asjade kaalumist kaalu peal. Nii nagu vanasti olid turgudel kunagi kahe kausiga kaalud. Kui ühe kaalukausi peal on suurem raskus, siis too vajub alla. See kujutlus oligi algselt selle sõna taga. Kui on mingi olukord, kus kaks erinevat huvi võistlevad omavahel, tuleb otsustada, kumba huvi peetakse olulisemaks. Kahest huvist olulisem ongi ülekaalukas," seletas Adams.
Ka põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants on varem ERR-ile sõnanud, et ei nõustu, nagu kärbiks selline sõnastus ajakirjandusvabadust.
"Tegemist on isikuandmete kaitse seadusega, see saab lähtuda isiku privaatsusest. Kui vaatame ümberringi, siis ajakirjandusväljaanded ilmuvad, lood ilmuvad. Ka see, millest räägitakse, et siis ei saa korruptsioonijuhtumeid kajastada - minu meelest lehed näitavad, et saab küll," lausus ta. "Kui kehtivas seaduses on selline olukord, et ajakirjanikud saavad töötada, ei näinud komisjon põhjust, et seda avaliku huvi määra või siis mõistet peaks kuidagi lahjendama, lähtudes isikute privaatsusest."
Ajalehtede liit saatis juuni alguses põhiseaduskomisjonile eelnõu kohta oma arvamuse, millele on alla kirjutanud lisaks Raudsaarele veel Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann, Ekspress Grupi nõukogu liige Hans H. Luik ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
### Response:
Justiitsministeerium: kohtuistungite teavet ei hakata salastama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tahad avaldada raamatut / eks avalda / ent arvesta sellega et / kui sa hommikul avaldad raamatu / siis on see õhtuks / kõigil meelest läinud / sest lõunaks tuli turule / hulk teisi kirjanikke / oma uute raamatutega / mis tähendab et sina / oma hommikuse üllitisega / oled juba eilne kaup," kuulutab Kärt Hellerma uues värsikogus "Autogramm" (lk 107). Teda ennast unustusse vajumine ei ähvarda – tegu on Hellerma neljanda luuleraamatuga nii mitme aasta joosul.
Teos koosneb viiest tsüklist. Esimesed kaks, "Aegluse maja" ja "Tuuker" sisaldavad valdavalt metafüüsilise alatooniga mõtteluulet, mille kesksed teemad on aeg ja ajatus ning elu ja surm. Hellerma rõhutab kõige maise kaduvust ja tühisust igaviku ees: "sõõr heitlikke klõpse / eluraamatust / elualbumist // oleme illustratsioonid ajast kootud / hõredal seinal / valik välkvalguse hetki / kergesti olematusse vajuv / sillerdus aja pinnal" (lk 33).
Seepärast ei suuda ka inimene, maine olend, tungida olemise tuumani, tajuda kõiksust selle täiuses. Hellerma võrdleb maailma raamatuga, mida inimene ei suuda avada (lk 49, 52) või mille lehed näivad tema silmadele tühjad (lk 50) ning millele pääsetakse ligi alles pärast surma (lk 50, 52). Ainult sureliku keha kammitsatest vabanemise järel saab hing igavikulise kestmise osaks, omandab võime näha aja ja ruumi piiridest väljapoole. Kujundilist ühtsust loob kella, spiraali, valguse ja vee motiivide korduv kasutamine.
"Amneesia" koondab ühiskonnakriitilisi värsse. Hellerma ei tee etteheiteid üksnes võimukandjatele, vaid hurjutab üldiselt meil ja mujalgi lokkavat pealiskaudsust ja hoolimatust. Ta tunneb muret nii üksikisiku kui ka rahva ühismälu nõrgenemise, aga ka eesti keele ja sõjaohu pärast. Ta ei hala ega kiru, vaid arutleb probleemide üle teravmeelselt. Juba tsükli avaluuletus annab lugejale helistiku kätte:"No tere tulemast / tühjuse sepikotta / [---] / Ääsi all miilab tore tuli // veel rautamata hobuste / kabjaplagin kõrvus / kuulan kuidas / puhta rumaluse lööktöölised / demokraatiat sepistavad" (lk 85–86). Doris Kareva on nimetanud Hellermat tabavalt "irooniliseks idealistliks"[1] ning uus kogumik üksnes kinnitab seda tõdemust.
"Kaelkirjanik Saturnilt" kätkeb eriilmelisi fantaasiapilte, mis ammutavad inspiratsiooni kirjandusloost, mütoloogiast ja religioonist, aga ka argielust. Hellerma jutustab ühtviisi haaravalt nii kahest taevast maa peale langemast hoidvast titaanist (lk 166–169) kui ka tiku tõmbamisel õhku paiskuvatest pisikestest nõekübemetest (lk 155–156). Viies ja viimane osa pealkirjaga "Meri" ühendab taas mõtte- ja loodusluule. Läbivaks motiiviks on siin vesi, milles nähakse ühenduslüli mõistuspärase ja mõistusega haaramatu maailma vahel.
Hellerma värsilooming on temaatiliselt ja stilistiliselt rikas. Kogumiku seovad tervikuks mure ühiskondlike arengute pärast ning veendumus, et lisaks meile kõigile tuttavale nähtavale maailmale on olemas teinegi, nähtamatu sfäär.[2] Hellerma on korraga sotsiaalkriitik ja müstik, kes ei pelga ei irooniat ja groteski ega õrna, vahel lausa unenäolisusse kalduvat lüürikat.
Hilisele debüüdile on tema puhul järgnenud tõeline luulepalang. Hellerma neljal värsikogul on pikkust kokku kuus- ja poolsada lehekülge. "Autogramm" sisaldab 101 luuletust, mis on kirjutatud kahe aasta jooksul. Nii suurt hulka nõnda ruttu loodud tekste iseloomustab paratamatult mõneti ebaühtlane tase. Teos võinuks julgelt poole lühem olla. Probleem pole ainult värsside rohkuses, vaid ka selles, et need kipuvad olema liiga pikad. Kusagilt on meelde jäänud ütlus, et luuletus on valmis alles siis, kui sealt pole enam ühtegi sõna võimalik ära võtta, ilma et see kokku kukuks. Hellerma tekstidest võib taoti terveid lauseid ja isegi lõike kõrvale tõsta ning mõte püsib kenasti koos, sõnum tuleb pareminigi esile. Praegusel kujul jääb löövusest enim vajaka ühiskonnakriitilistes luuletustes, kus see on aga eriti tarvilik.
Sõkaldest on kahju, sest terad on kaunid ja küpsed. Hellerma pilk on vahe ning keel nõtke ja kujundirikas. Järgnev on vaid väike valik kogus leiduvatest pärlitest: "kellakägu tuult nuusutab / aeg sõõrmetest sisse ja välja libisemas" (lk 14), "Maailm on kaev / mu vanavanemate taluõuel" (lk 74), "kirjutab vihm küüniava / mustale tahvlile tulevikust kirju" (lk 77),"asfaldist ja betoonist spiraalid / mis on ühes põllumaadele laskunud kollaste kastidega / meie uus rahvuslik maamuster / Eestimaa südame kohale tikitud vöökiri" (lk 79), "kas tunned tühjuse turbulentsi" (lk 132), "Nüüd oleme me saared / saared kellegi teise mälus / saared minevikust / mille oleviku ookean / on üle ujutanud" (lk 189).
Hellerma värssidel on sügavust ja kaalu. Parimad neist üksnes ei kirjelda, vaid mõtestavad maailma, mis, muuseas, pole meie uuemas luules sugugi üldlevinud. Paraku on mahlale veidi liiga palju vett peale valatud – toitained ei ole kusagile kadunud, ent maitse on morsil nõrgem kui võinuks.
1 K ärt Hellerma, Doris Kareva "N ähtavast ja n ähtamatust maailmast". – Looming 2016, nr 11, lk 1582–1593.
2 Samas. | Arvustus. Igaviku igatsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tahad avaldada raamatut / eks avalda / ent arvesta sellega et / kui sa hommikul avaldad raamatu / siis on see õhtuks / kõigil meelest läinud / sest lõunaks tuli turule / hulk teisi kirjanikke / oma uute raamatutega / mis tähendab et sina / oma hommikuse üllitisega / oled juba eilne kaup," kuulutab Kärt Hellerma uues värsikogus "Autogramm" (lk 107). Teda ennast unustusse vajumine ei ähvarda – tegu on Hellerma neljanda luuleraamatuga nii mitme aasta joosul.
Teos koosneb viiest tsüklist. Esimesed kaks, "Aegluse maja" ja "Tuuker" sisaldavad valdavalt metafüüsilise alatooniga mõtteluulet, mille kesksed teemad on aeg ja ajatus ning elu ja surm. Hellerma rõhutab kõige maise kaduvust ja tühisust igaviku ees: "sõõr heitlikke klõpse / eluraamatust / elualbumist // oleme illustratsioonid ajast kootud / hõredal seinal / valik välkvalguse hetki / kergesti olematusse vajuv / sillerdus aja pinnal" (lk 33).
Seepärast ei suuda ka inimene, maine olend, tungida olemise tuumani, tajuda kõiksust selle täiuses. Hellerma võrdleb maailma raamatuga, mida inimene ei suuda avada (lk 49, 52) või mille lehed näivad tema silmadele tühjad (lk 50) ning millele pääsetakse ligi alles pärast surma (lk 50, 52). Ainult sureliku keha kammitsatest vabanemise järel saab hing igavikulise kestmise osaks, omandab võime näha aja ja ruumi piiridest väljapoole. Kujundilist ühtsust loob kella, spiraali, valguse ja vee motiivide korduv kasutamine.
"Amneesia" koondab ühiskonnakriitilisi värsse. Hellerma ei tee etteheiteid üksnes võimukandjatele, vaid hurjutab üldiselt meil ja mujalgi lokkavat pealiskaudsust ja hoolimatust. Ta tunneb muret nii üksikisiku kui ka rahva ühismälu nõrgenemise, aga ka eesti keele ja sõjaohu pärast. Ta ei hala ega kiru, vaid arutleb probleemide üle teravmeelselt. Juba tsükli avaluuletus annab lugejale helistiku kätte:"No tere tulemast / tühjuse sepikotta / [---] / Ääsi all miilab tore tuli // veel rautamata hobuste / kabjaplagin kõrvus / kuulan kuidas / puhta rumaluse lööktöölised / demokraatiat sepistavad" (lk 85–86). Doris Kareva on nimetanud Hellermat tabavalt "irooniliseks idealistliks"[1] ning uus kogumik üksnes kinnitab seda tõdemust.
"Kaelkirjanik Saturnilt" kätkeb eriilmelisi fantaasiapilte, mis ammutavad inspiratsiooni kirjandusloost, mütoloogiast ja religioonist, aga ka argielust. Hellerma jutustab ühtviisi haaravalt nii kahest taevast maa peale langemast hoidvast titaanist (lk 166–169) kui ka tiku tõmbamisel õhku paiskuvatest pisikestest nõekübemetest (lk 155–156). Viies ja viimane osa pealkirjaga "Meri" ühendab taas mõtte- ja loodusluule. Läbivaks motiiviks on siin vesi, milles nähakse ühenduslüli mõistuspärase ja mõistusega haaramatu maailma vahel.
Hellerma värsilooming on temaatiliselt ja stilistiliselt rikas. Kogumiku seovad tervikuks mure ühiskondlike arengute pärast ning veendumus, et lisaks meile kõigile tuttavale nähtavale maailmale on olemas teinegi, nähtamatu sfäär.[2] Hellerma on korraga sotsiaalkriitik ja müstik, kes ei pelga ei irooniat ja groteski ega õrna, vahel lausa unenäolisusse kalduvat lüürikat.
Hilisele debüüdile on tema puhul järgnenud tõeline luulepalang. Hellerma neljal värsikogul on pikkust kokku kuus- ja poolsada lehekülge. "Autogramm" sisaldab 101 luuletust, mis on kirjutatud kahe aasta jooksul. Nii suurt hulka nõnda ruttu loodud tekste iseloomustab paratamatult mõneti ebaühtlane tase. Teos võinuks julgelt poole lühem olla. Probleem pole ainult värsside rohkuses, vaid ka selles, et need kipuvad olema liiga pikad. Kusagilt on meelde jäänud ütlus, et luuletus on valmis alles siis, kui sealt pole enam ühtegi sõna võimalik ära võtta, ilma et see kokku kukuks. Hellerma tekstidest võib taoti terveid lauseid ja isegi lõike kõrvale tõsta ning mõte püsib kenasti koos, sõnum tuleb pareminigi esile. Praegusel kujul jääb löövusest enim vajaka ühiskonnakriitilistes luuletustes, kus see on aga eriti tarvilik.
Sõkaldest on kahju, sest terad on kaunid ja küpsed. Hellerma pilk on vahe ning keel nõtke ja kujundirikas. Järgnev on vaid väike valik kogus leiduvatest pärlitest: "kellakägu tuult nuusutab / aeg sõõrmetest sisse ja välja libisemas" (lk 14), "Maailm on kaev / mu vanavanemate taluõuel" (lk 74), "kirjutab vihm küüniava / mustale tahvlile tulevikust kirju" (lk 77),"asfaldist ja betoonist spiraalid / mis on ühes põllumaadele laskunud kollaste kastidega / meie uus rahvuslik maamuster / Eestimaa südame kohale tikitud vöökiri" (lk 79), "kas tunned tühjuse turbulentsi" (lk 132), "Nüüd oleme me saared / saared kellegi teise mälus / saared minevikust / mille oleviku ookean / on üle ujutanud" (lk 189).
Hellerma värssidel on sügavust ja kaalu. Parimad neist üksnes ei kirjelda, vaid mõtestavad maailma, mis, muuseas, pole meie uuemas luules sugugi üldlevinud. Paraku on mahlale veidi liiga palju vett peale valatud – toitained ei ole kusagile kadunud, ent maitse on morsil nõrgem kui võinuks.
1 K ärt Hellerma, Doris Kareva "N ähtavast ja n ähtamatust maailmast". – Looming 2016, nr 11, lk 1582–1593.
2 Samas.
### Response:
Arvustus. Igaviku igatsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Katry Ahi leidis, et Eesti ministrite nõunikest avaliku teenistuse või mittepoliitilise taustaga ligi pooled, neist mitmed on ennast erakonnapoliitikast distantseerinud. Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitstud tööst järeldub seega, et Eestis on nõuniku ametikoht institutsionaliseerimata. Nõunike tegevuste ampluaa ja koostööpartnerid sõltuvad peamiselt ministri ja nõuniku persoonidest, kuid ka avaliku halduse süsteemist ja poliitilisest kultuurist tervikuna.
"Erinevalt "nõuniku" ametikoha nimetusest, domineerivad Eestis mittenõuandvad rollid. Enamik nõunikest on ühenduslüliks poliitilise ja administratiivse sfääri vahel, vahendades ministrit ametnikele ja vastupidi," selgitas Ahi. Eeskätt tähendab see ministrit vahendavaid, koordineerivaid ja filtreerivaid ülesandeid. Sõltuvalt teemade prioriteetsusest ning nõunike taustateadmistest leidub ka eksperdi ja lisaressursi rollis olevaid nõunikke.
Selgelt eristuvad uurimuses kaks nõuniku tüüpi, mida teaduskirjanduse klassifikatsioonides ei esine – ministri isiklik meedianõunik ning "nõuniku" ametinimetusega assisteerivaid ülesandeid täitev nõunik.
Läbiviidud analüüsi põhjal saab Ahi sõnul järeldada, et Eesti ministrite nõunikud ei täida avalike teenistujate ega poliitikute funktsiooni, vaid vahelülina hõlbustavad eelkõige ministri, aga teatud juhtudel ka ametnikkonna tegevust, ehk on kommunikatsioonisillaks ametnike ja ministri vahel.
"Ministrite poolt ametisse nimetatud nõunikud moodustavad tema lähimeeskonna, kes on abiks ministri ametiga kaasnevate eesmärkide elluviimiseks piiratud ametiaja jooksul. Ühe intervjueeritava nägemus "ministri nõunikud on ministri erinevad kehaosad, kes on mõistus, kes on käed, kes on suu" iseloomustab tabavalt Eesti ministrite nõunike olemust," lisas töö autor.
Magistritööd "Ministrite nõunike profiil ja rollid: Eesti näide" juhendas TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Tiina Randma-Liiv. Oponent oli riigikogu liige, Tartu Ülikooli avaliku halduse magister Marko Pomerants. | Magistritöö: nõuniku ametikohad pole politiseerunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Katry Ahi leidis, et Eesti ministrite nõunikest avaliku teenistuse või mittepoliitilise taustaga ligi pooled, neist mitmed on ennast erakonnapoliitikast distantseerinud. Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitstud tööst järeldub seega, et Eestis on nõuniku ametikoht institutsionaliseerimata. Nõunike tegevuste ampluaa ja koostööpartnerid sõltuvad peamiselt ministri ja nõuniku persoonidest, kuid ka avaliku halduse süsteemist ja poliitilisest kultuurist tervikuna.
"Erinevalt "nõuniku" ametikoha nimetusest, domineerivad Eestis mittenõuandvad rollid. Enamik nõunikest on ühenduslüliks poliitilise ja administratiivse sfääri vahel, vahendades ministrit ametnikele ja vastupidi," selgitas Ahi. Eeskätt tähendab see ministrit vahendavaid, koordineerivaid ja filtreerivaid ülesandeid. Sõltuvalt teemade prioriteetsusest ning nõunike taustateadmistest leidub ka eksperdi ja lisaressursi rollis olevaid nõunikke.
Selgelt eristuvad uurimuses kaks nõuniku tüüpi, mida teaduskirjanduse klassifikatsioonides ei esine – ministri isiklik meedianõunik ning "nõuniku" ametinimetusega assisteerivaid ülesandeid täitev nõunik.
Läbiviidud analüüsi põhjal saab Ahi sõnul järeldada, et Eesti ministrite nõunikud ei täida avalike teenistujate ega poliitikute funktsiooni, vaid vahelülina hõlbustavad eelkõige ministri, aga teatud juhtudel ka ametnikkonna tegevust, ehk on kommunikatsioonisillaks ametnike ja ministri vahel.
"Ministrite poolt ametisse nimetatud nõunikud moodustavad tema lähimeeskonna, kes on abiks ministri ametiga kaasnevate eesmärkide elluviimiseks piiratud ametiaja jooksul. Ühe intervjueeritava nägemus "ministri nõunikud on ministri erinevad kehaosad, kes on mõistus, kes on käed, kes on suu" iseloomustab tabavalt Eesti ministrite nõunike olemust," lisas töö autor.
Magistritööd "Ministrite nõunike profiil ja rollid: Eesti näide" juhendas TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Tiina Randma-Liiv. Oponent oli riigikogu liige, Tartu Ülikooli avaliku halduse magister Marko Pomerants.
### Response:
Magistritöö: nõuniku ametikohad pole politiseerunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaadi esimene singel kandis nime "Jänkud" ning ilmus paar nädalat tagasi.
"Uus karjäär uues linnas" ilmub 23. juunil. | Vaiko Eplik avaldas loo "Lame maa" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaadi esimene singel kandis nime "Jänkud" ning ilmus paar nädalat tagasi.
"Uus karjäär uues linnas" ilmub 23. juunil.
### Response:
Vaiko Eplik avaldas loo "Lame maa" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rada oli seal super, looduslikult tehniline ja raske ehk tõeline maiuspala igale maastikurattasõidu armastajale. Hea meel on peale üleeelmise nädala enduro karikasarja etapi võitu ja eelmise nädala maantee karikasarja etapi võitu avada ka xco võitude konto!" kommenteeris Meier võistlust. | Maaris Meier võitis UCI 2. kategooria võistluse Portugalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rada oli seal super, looduslikult tehniline ja raske ehk tõeline maiuspala igale maastikurattasõidu armastajale. Hea meel on peale üleeelmise nädala enduro karikasarja etapi võitu ja eelmise nädala maantee karikasarja etapi võitu avada ka xco võitude konto!" kommenteeris Meier võistlust.
### Response:
Maaris Meier võitis UCI 2. kategooria võistluse Portugalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristi Rebase "Aitäh elu eest" on lugu loos. Kahekümnendates Deivi leiab kolimise käigus lapsepõlvekodu pööningult lukustatud päeviku ja põhisüžee rullubki lahti siis, kui neiu uus korterikaaslane luku katki teeb. Katki läheb ka täiskasvanud Deivi ja ilmselt nii mõnigi lugeja.
Raamatu (või siis erkpunase päeviku) tegevus toimub eelmise kümnendi lõpuaastatel Tartus ehk siis, kui Deivi käis põhikoolis. Päevikut soovitas Deivil pidama hakata üks kasutaja Ana-Mia foorumist. See on ilus ja tabav nimi internetikogukonnale, mis koondab an oreksia ja bulii mia all kannatajaid. "Ainsad sõbrannad olid mul Mia ja Ana, kes mu päevast, kellaajast ja konditsioonist sõltumata alati üles leidsid." (lk 221)
Ehkki peategelasele ei saa päris täpset diagnoosi panna, on kindel, et tal esinevad nende söömishäirete sümptomid. Lühidalt kokku võttes: anoreksiat iseloomustab äärmiselt väike kehakaal ja hirm selle suurenemise ees; buliimiat korduvad liigsöömishood, millele järgneb vajadus toidust kiiresti vabaneda. Paljud sümptomid kattuvad ja isegi kogenud spetsialistil võib olla raske patsiendile esmakohtumisel diagnoos panna. Üks haigus võib vahelduda teisega, näiteks on tõenäoline, et kõigepealt anoreksiasse haigestunud patsiendid haigestuvad hiljem buliimiasse.[1] See ilmneb ka statistikast: buliimiasse haigestunute keskmine vanus on kõrgem võrreldes anoreksiasse haigestunutega.[2]
Iga söömishäirega inimese lugu on erinev, aga samuti leidub palju ühist. Söömishäire on psühhiaatriline haigus (ingl mental disorder). Igapäevaelus ei juurelda tihti selle üle, mis on tervis või mis haigus, saati siis veel vaimne tervis, ent Maailma Terviseorganisatsioon defineeris aasta pärast teise maailmasõja lõppu tervist kui täielikku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumist.[3] Psühhiaatriline haigus oleks selle definitsiooni järgi seisund, milles vaimne heaolu ei ole täielik. Organism on aga teadagi tervik: terves kehas terve vaim! Suhkruhaigel, kellel haiguse tüsistusena amputeeritakse jalad, võidakse diagnoosida ka depressioon. Tema vaimne heaolu on rikutud, sest füüsilinegi seisund on kahjustunud. Aga ideaalse tervise retsepti kuulub lisaks sotsiaalne komponent. "Aitäh elu eest" räägib tüüpilise loo selle kohta, kuidas sotsiaalse heaolu puudumine kahjustab vaimset tervist.
Kui füüsilist tervist ründab mõni bakter või viirus, siis Deivi vaimset tervist ründab kiuslik klassiõde Siret. Nii nagu inimest ei tee haigeks üksainus bakter, ei tee teda haigeks ka üks õel kommentaar, aga inimeste vaimne immuunsüsteem on eri tugevusega. Mõnel piisab kõigest paarist bakterist või solvangust, et haigus vallanduks, mõni peab kauem vastu, kuid lõpuks hakkab mikroob paljunema, pannes ohvri uskuma, et ta on väheväärtuslik, kole, paks, rumal. Niimoodi haigus välja kujunebki, ka Deivil.
"Aitäh elu eest" tekitab kohati tunde, nagu oleks autor Deivi elu mõnest teadusartiklist või psühhiaatriaõpikust maha viksinud – lausa nii tõetruult kirjeldatakse söömishaigusega võitleja elu. Näiteks meeldib Deivile kanda XL-suuruses pusasid ja musti retuuse. See pidavat ühe psühhiaatriaõppejõu järgi olema Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakonna mitteametlik vormiriietus. Ka stiilinõustaja Ženja Fokin on televisioonis oma kurvikamatele klientidele soovitanud osta suuremaid rõivaid, sest nõnda tundub nii endale kui ka teistele, et kandja on riiete jaoks liiga sale, rääkimata sellest, et musta värvi riietus vähendab mõõtmeid visuaalselt.
Samuti vastab tõele, et enamik haigetest on arstitudengi jaoks kadestama ajavalt hästi kursis sellega, mida näljutamine, väljutamine või ülemäärane füüsiline koormus organismiga teeb isegi enne, kui see päriselt juhtub. Söömishäiretega inimesed eitavad enamasti oma haigust või minimeerivad sümptomeid. See ei ole tahtlik käitumine: söömishäire on nagu parim sõber, kes on ohvri jaoks alati olemas, keda ei saa keegi ära võtta ja kes pakub lohutust pärast järjekordset Sireti mõnituste saatel möödunud koolipäeva. Mis mind aga raamatu "Aitäh elu eest" puhul imestama paneb, on see, kuidas Deivi arutleb justkui kõrvalseisjana oma vaimse seisundi üle: "Olin salamisi lootnud, et siis, kui minu keha sama väiksed mõõtmed saavutab, rangluud sama efektselt pluusikaelusest esile kerkivad ja kõht enam rindadest ette ei punnita, olen hoobilt endaga rahul ja mu kohalolu pälvib samasuguseid kadestavaid pilke nagu Siret, kui ta oma nappide seelikute, peaaegu sündsusetult liibuvate pluuside ja catwalk 'i modellidele omase kõnnakuga koridoride peal ringi patseeris." (lk 100)
Söömishäired saavad alguse kehatajuhäirest. Kehataju on inimese ettekujutus oma välimusest. Väline ilu on alati inimkonnas suurt rolli mänginud, ent tihti ei kattu inimese arusaam oma kehast sellega, mis on sotsiaalsete standardite järgi ilus. Meditsiinis nimetatakse kehatajuhäireks olukorda, kus ettekujutus iseendast ei vasta tegelikkusele.[4] "Aitäh elu eest" annab sellest väga hea pildi: "Peeglist möödudes jäi mulje, nagu oleksin sattunud vaatama National Geographicu dokumentaalfilmi "Vaala eri". Mu kõht punnitas üle püksivärvli ja lõualott ähvardas iga hetk võimsa tagasituleku teha." (lk 160) Muidugi on paljudel, nii ka Deivil, olnud enne haigust probleeme ülekaaluga. Kaalu vähendamiseks katsetatakse eri dieetidega, aga kui normaalkaal on saavutatud (enamasti ebatervislike meetodite kaudu), ei tunta ennast siiski piisavalt kõhnana – söömishäiretega patsiendid vaataksid justkui AHHAA keskuse laiaks venitavasse kõverpeeglisse. Kehakaalu vähendamine kujuneb omamoodi sõltuvuseks, vajatakse aina suuremaid annuseid: "Tundsin oma aju emotsioonide osakonda tagumas rusikaga vastu lauda ja nõudlikult kuulutamas, et sellest ei piisa – enam mitte. Puusanukkide olemasolu oli taandunud millekski elementaarseks." (lk 100)
Peale eespool nimetatud tunnuste on teoses viiteid veel enesekahjustamisele, paanikahoogudele ja ärevusele: "Mitte ainult valust, vaid ka kartusest, et keegi mu randmetel ilutsevaid täkkeid märgata võib. Pidin oma saladused uuesti peitu viima ja varruka alla käärima, lahtikraabitud haavast alguse saanud soe verenire mööda käsivart alla voolamas." (lk 65–66) Patsientidest 42–75% kannatavad lisaks söömishäirele veel mõne psühhiaatrilise haiguse all. Seda nimetatakse komorbiidsuseks. Kõige sagedamini esineb anorexia nervosa patsientidel generaliseerunud ärevushäiret, sotsiaalfoobiat ja obsessiiv-kompulsiivset häiret; bulimia nervosa patsientidel aga sotsiaalfoobiat, generaliseerunud ärevushäiret ja paanikahäiret.[5]
Murdes käeluu, lastakse ortopeedil ühendada lahtised luuotsad. Seejärel tuleb kannatlikult oodata, kuni need tagasi kokku kasvavad. Millise kirurgi poole pöörduda aga siis, kui katki on vaim? Kahjuks ei saa lugeja teada, kuidas Deivi haigusest jagu sai. Mainitakse ainult psühhiaatriakliinikut ja korduvaid tagasilööke. Nii nagu luud kasvavad kokku aeglaselt, võtab ka vaimul taastumine väga palju aega. Kipsi ei tohi liiga varakult ära võtta! Kärsitu laps peab ootama, enne kui saab tagasi batuudile hüppama minna, ning kannatlikkus on ka söömishäiretega patsiendi ja teiste psühhiaatriliste haigete kõige suurem eeldus haigusest väljatulemiseks.
Söömishäiretega patsientide prognoos ei ole eriti roosiline. Anoreksia kohta öeldakse isegi, et see on kõige surmavam psühhiaatriline tõbi (5% patsientidest sureb varakult) ja täielikult sellest ei paranetagi, st kahel kolmandikul patsientidest säilib ebatervislik kinnisidee toidu ja kaalu suhtes, ning 40% anorektikutest haigestuvad buliimiasse.[6] On leitud, et madal enesehinnang, suur kehamassiindeks lapseeas ja kaasnevad isiksusehäired raskendavad haigusest paranemist.[7] Ka Deivi kohta saab sama öelda, ent seejuures elab ta 22-aastaselt vanematest eraldi, käib tööl ja näib olevat tervenenud. Raamatus mainitakse olevikutasandil söömist aga vähe ja lugeja ei saagi olla kindel, kas Deivi sai haigusest täielikult jagu – kuid ta jäi siiski ellu. "Aitähi elu eest" teebki huvitavaks see, et autor näitab just nimelt kaugemas perspektiivis, milline mõju võiks psühhiaatrilisel haigusel noore inimese tulevikule olla.
Just pere, sõprade või haridusasutuse toest jääb söömishäiretega patsientidel vajaka. Ilmselt ei vasta ükski hästi kirjutatud romaan kõikidele lugeja küsimustele ja jätab veidi ruumi fantaasiale, kuid siiski oleksin ma tahtnud rohkem teada Deivi perekonna kohta. Ühest küljest on peategelasel hoolitsev õde Rahel, kes teda uute armide pärast noomib, teisalt on Rahel valmis õe jaoks puudumistõendeid võltsima, süvendades seda kaevu, kuhu õde vaikselt upub. "Ka Rahel ei jaksanud enam mu üle järelevalvet teostada ega isegi mu käekäiguga kursis olla." (lk 190) On üpriski tavaline, et lähedased kas ei tunnista või ei mõista söömishäirete käes vaevleva pereliikme probleemi ja seetõttu abi hilineb, ent Kristi Rebasel jääb selgitamata see, miks Deivi õde ikkagi midagi ette ei võtnud. Võib-olla tahtis autor meelega õnnelikku lõppu ootavat lugejat kiusata, võib-olla mitte, aga kindlasti kirjeldab ta olukorda realistlikult: pered või sõbrad ei saa tihtilugu olukorra tõsidusest aru – või isegi kui saavad, ei osata haiget kahjuks aidata. Sellest, kui tähtis on lähedaste tugi, kirjutab aga Tartu tüdruk Eliis Grigor hiljuti ilmunud ja tõsielusündmustel põhinevas raamatus "Teibitud suu". Kui "Aitäh elu eest" keskendub pigem söömishäirete väljakujunemisele, siis "Teibitud suu" annab üpris detailse ülevaate söömishäirete ravist just Eesti haiglatingimustes ja sellest, millist rolli mängivad perekonnaliikmed haigusest paranemisel.
Kõige lihtsam (või äkki just kõige raskem?), kuid kindlasti kõige vajalikum viis, kuidas inimest aidata, on teda märgata. Statistiliselt tunneb inimene, kes teab vähemalt sadat inimest, kindlasti kedagi, kellel on söömishäire. Järgmise sammuna võiks rääkida avameelselt – kui haiget märgataksegi, siis temaga rääkimiseni jõutakse paraku harva. Selles võiks ju süüdistada eestlaste introvertsust, ent sarnased mured on iseloomulikud kogu lääne ühiskonnale.[8] Kui sageli ja usinasti saadetakse lähedasi arsti juurde: "Vanaema, ma arvan, et sa peaksid oma puusa ikka ortopeedile näitama"? Aga kui tihti öeldakse sõbrale: "Deivi, ma arvan, et sa peaksid näljutamisega psühhiaatri vastuvõtule minema"? Viimane ettepanek võib tunduda ootamatu ja pealetükkiv, samas ei erine see esimesest lausest just kuigi palju. Pigem ongi koer maetud mitte niivõrd patsiendi pähe, vaid hoopis ühiskonda. Ühiskonnaliikmete – ja eriti oma lähedaste – vaimse tervise eest tuleks vastutus võtta täpselt samamoodi, nagu ei sõideta punase tulega üle tee või soovitatakse sõbral külma tuulega müts pähe panna.
[1] Janet Treasure, Angélica M. Claudino, Nancy Zucker. "Eating disorders" – The Lancet, Volume 375, Issue 9714, 2010, lk 583–593 (http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673609617487).
[2] Samas.
[3] Vt http://www.who.int/about/mission/en.
[4] Vt https://en.wikipedia.org/wiki/Body_image.
[5] Janet Treasure, Angélica M. Claudino, Nancy Zucker. "Eating disorders" – The Lancet, Volume 375, Issue 9714, 2010, lk 583–593 (http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673609617487).
[6] Anu Järv, Meeri Pennar, Kirsti Akkermann. "Söömishäirete diagnostika ja ravi (engine.koduleht.net/templates/psy/files/mdl.../soomishairete_diagnostika_ja_ravi.pdf).
[7] Janet Treasure, Angélica M. Claudino, Nancy Zucker. "Eating disorders" – The Lancet, Volume 375, Issue 9714, 2010, lk 583–593 (http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673609617487).
[8] Samas.
Artikkel pärineb Värskest Rõhust. | Arvustus. Tüdruk, kes jäi ellu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristi Rebase "Aitäh elu eest" on lugu loos. Kahekümnendates Deivi leiab kolimise käigus lapsepõlvekodu pööningult lukustatud päeviku ja põhisüžee rullubki lahti siis, kui neiu uus korterikaaslane luku katki teeb. Katki läheb ka täiskasvanud Deivi ja ilmselt nii mõnigi lugeja.
Raamatu (või siis erkpunase päeviku) tegevus toimub eelmise kümnendi lõpuaastatel Tartus ehk siis, kui Deivi käis põhikoolis. Päevikut soovitas Deivil pidama hakata üks kasutaja Ana-Mia foorumist. See on ilus ja tabav nimi internetikogukonnale, mis koondab an oreksia ja bulii mia all kannatajaid. "Ainsad sõbrannad olid mul Mia ja Ana, kes mu päevast, kellaajast ja konditsioonist sõltumata alati üles leidsid." (lk 221)
Ehkki peategelasele ei saa päris täpset diagnoosi panna, on kindel, et tal esinevad nende söömishäirete sümptomid. Lühidalt kokku võttes: anoreksiat iseloomustab äärmiselt väike kehakaal ja hirm selle suurenemise ees; buliimiat korduvad liigsöömishood, millele järgneb vajadus toidust kiiresti vabaneda. Paljud sümptomid kattuvad ja isegi kogenud spetsialistil võib olla raske patsiendile esmakohtumisel diagnoos panna. Üks haigus võib vahelduda teisega, näiteks on tõenäoline, et kõigepealt anoreksiasse haigestunud patsiendid haigestuvad hiljem buliimiasse.[1] See ilmneb ka statistikast: buliimiasse haigestunute keskmine vanus on kõrgem võrreldes anoreksiasse haigestunutega.[2]
Iga söömishäirega inimese lugu on erinev, aga samuti leidub palju ühist. Söömishäire on psühhiaatriline haigus (ingl mental disorder). Igapäevaelus ei juurelda tihti selle üle, mis on tervis või mis haigus, saati siis veel vaimne tervis, ent Maailma Terviseorganisatsioon defineeris aasta pärast teise maailmasõja lõppu tervist kui täielikku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumist.[3] Psühhiaatriline haigus oleks selle definitsiooni järgi seisund, milles vaimne heaolu ei ole täielik. Organism on aga teadagi tervik: terves kehas terve vaim! Suhkruhaigel, kellel haiguse tüsistusena amputeeritakse jalad, võidakse diagnoosida ka depressioon. Tema vaimne heaolu on rikutud, sest füüsilinegi seisund on kahjustunud. Aga ideaalse tervise retsepti kuulub lisaks sotsiaalne komponent. "Aitäh elu eest" räägib tüüpilise loo selle kohta, kuidas sotsiaalse heaolu puudumine kahjustab vaimset tervist.
Kui füüsilist tervist ründab mõni bakter või viirus, siis Deivi vaimset tervist ründab kiuslik klassiõde Siret. Nii nagu inimest ei tee haigeks üksainus bakter, ei tee teda haigeks ka üks õel kommentaar, aga inimeste vaimne immuunsüsteem on eri tugevusega. Mõnel piisab kõigest paarist bakterist või solvangust, et haigus vallanduks, mõni peab kauem vastu, kuid lõpuks hakkab mikroob paljunema, pannes ohvri uskuma, et ta on väheväärtuslik, kole, paks, rumal. Niimoodi haigus välja kujunebki, ka Deivil.
"Aitäh elu eest" tekitab kohati tunde, nagu oleks autor Deivi elu mõnest teadusartiklist või psühhiaatriaõpikust maha viksinud – lausa nii tõetruult kirjeldatakse söömishaigusega võitleja elu. Näiteks meeldib Deivile kanda XL-suuruses pusasid ja musti retuuse. See pidavat ühe psühhiaatriaõppejõu järgi olema Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakonna mitteametlik vormiriietus. Ka stiilinõustaja Ženja Fokin on televisioonis oma kurvikamatele klientidele soovitanud osta suuremaid rõivaid, sest nõnda tundub nii endale kui ka teistele, et kandja on riiete jaoks liiga sale, rääkimata sellest, et musta värvi riietus vähendab mõõtmeid visuaalselt.
Samuti vastab tõele, et enamik haigetest on arstitudengi jaoks kadestama ajavalt hästi kursis sellega, mida näljutamine, väljutamine või ülemäärane füüsiline koormus organismiga teeb isegi enne, kui see päriselt juhtub. Söömishäiretega inimesed eitavad enamasti oma haigust või minimeerivad sümptomeid. See ei ole tahtlik käitumine: söömishäire on nagu parim sõber, kes on ohvri jaoks alati olemas, keda ei saa keegi ära võtta ja kes pakub lohutust pärast järjekordset Sireti mõnituste saatel möödunud koolipäeva. Mis mind aga raamatu "Aitäh elu eest" puhul imestama paneb, on see, kuidas Deivi arutleb justkui kõrvalseisjana oma vaimse seisundi üle: "Olin salamisi lootnud, et siis, kui minu keha sama väiksed mõõtmed saavutab, rangluud sama efektselt pluusikaelusest esile kerkivad ja kõht enam rindadest ette ei punnita, olen hoobilt endaga rahul ja mu kohalolu pälvib samasuguseid kadestavaid pilke nagu Siret, kui ta oma nappide seelikute, peaaegu sündsusetult liibuvate pluuside ja catwalk 'i modellidele omase kõnnakuga koridoride peal ringi patseeris." (lk 100)
Söömishäired saavad alguse kehatajuhäirest. Kehataju on inimese ettekujutus oma välimusest. Väline ilu on alati inimkonnas suurt rolli mänginud, ent tihti ei kattu inimese arusaam oma kehast sellega, mis on sotsiaalsete standardite järgi ilus. Meditsiinis nimetatakse kehatajuhäireks olukorda, kus ettekujutus iseendast ei vasta tegelikkusele.[4] "Aitäh elu eest" annab sellest väga hea pildi: "Peeglist möödudes jäi mulje, nagu oleksin sattunud vaatama National Geographicu dokumentaalfilmi "Vaala eri". Mu kõht punnitas üle püksivärvli ja lõualott ähvardas iga hetk võimsa tagasituleku teha." (lk 160) Muidugi on paljudel, nii ka Deivil, olnud enne haigust probleeme ülekaaluga. Kaalu vähendamiseks katsetatakse eri dieetidega, aga kui normaalkaal on saavutatud (enamasti ebatervislike meetodite kaudu), ei tunta ennast siiski piisavalt kõhnana – söömishäiretega patsiendid vaataksid justkui AHHAA keskuse laiaks venitavasse kõverpeeglisse. Kehakaalu vähendamine kujuneb omamoodi sõltuvuseks, vajatakse aina suuremaid annuseid: "Tundsin oma aju emotsioonide osakonda tagumas rusikaga vastu lauda ja nõudlikult kuulutamas, et sellest ei piisa – enam mitte. Puusanukkide olemasolu oli taandunud millekski elementaarseks." (lk 100)
Peale eespool nimetatud tunnuste on teoses viiteid veel enesekahjustamisele, paanikahoogudele ja ärevusele: "Mitte ainult valust, vaid ka kartusest, et keegi mu randmetel ilutsevaid täkkeid märgata võib. Pidin oma saladused uuesti peitu viima ja varruka alla käärima, lahtikraabitud haavast alguse saanud soe verenire mööda käsivart alla voolamas." (lk 65–66) Patsientidest 42–75% kannatavad lisaks söömishäirele veel mõne psühhiaatrilise haiguse all. Seda nimetatakse komorbiidsuseks. Kõige sagedamini esineb anorexia nervosa patsientidel generaliseerunud ärevushäiret, sotsiaalfoobiat ja obsessiiv-kompulsiivset häiret; bulimia nervosa patsientidel aga sotsiaalfoobiat, generaliseerunud ärevushäiret ja paanikahäiret.[5]
Murdes käeluu, lastakse ortopeedil ühendada lahtised luuotsad. Seejärel tuleb kannatlikult oodata, kuni need tagasi kokku kasvavad. Millise kirurgi poole pöörduda aga siis, kui katki on vaim? Kahjuks ei saa lugeja teada, kuidas Deivi haigusest jagu sai. Mainitakse ainult psühhiaatriakliinikut ja korduvaid tagasilööke. Nii nagu luud kasvavad kokku aeglaselt, võtab ka vaimul taastumine väga palju aega. Kipsi ei tohi liiga varakult ära võtta! Kärsitu laps peab ootama, enne kui saab tagasi batuudile hüppama minna, ning kannatlikkus on ka söömishäiretega patsiendi ja teiste psühhiaatriliste haigete kõige suurem eeldus haigusest väljatulemiseks.
Söömishäiretega patsientide prognoos ei ole eriti roosiline. Anoreksia kohta öeldakse isegi, et see on kõige surmavam psühhiaatriline tõbi (5% patsientidest sureb varakult) ja täielikult sellest ei paranetagi, st kahel kolmandikul patsientidest säilib ebatervislik kinnisidee toidu ja kaalu suhtes, ning 40% anorektikutest haigestuvad buliimiasse.[6] On leitud, et madal enesehinnang, suur kehamassiindeks lapseeas ja kaasnevad isiksusehäired raskendavad haigusest paranemist.[7] Ka Deivi kohta saab sama öelda, ent seejuures elab ta 22-aastaselt vanematest eraldi, käib tööl ja näib olevat tervenenud. Raamatus mainitakse olevikutasandil söömist aga vähe ja lugeja ei saagi olla kindel, kas Deivi sai haigusest täielikult jagu – kuid ta jäi siiski ellu. "Aitähi elu eest" teebki huvitavaks see, et autor näitab just nimelt kaugemas perspektiivis, milline mõju võiks psühhiaatrilisel haigusel noore inimese tulevikule olla.
Just pere, sõprade või haridusasutuse toest jääb söömishäiretega patsientidel vajaka. Ilmselt ei vasta ükski hästi kirjutatud romaan kõikidele lugeja küsimustele ja jätab veidi ruumi fantaasiale, kuid siiski oleksin ma tahtnud rohkem teada Deivi perekonna kohta. Ühest küljest on peategelasel hoolitsev õde Rahel, kes teda uute armide pärast noomib, teisalt on Rahel valmis õe jaoks puudumistõendeid võltsima, süvendades seda kaevu, kuhu õde vaikselt upub. "Ka Rahel ei jaksanud enam mu üle järelevalvet teostada ega isegi mu käekäiguga kursis olla." (lk 190) On üpriski tavaline, et lähedased kas ei tunnista või ei mõista söömishäirete käes vaevleva pereliikme probleemi ja seetõttu abi hilineb, ent Kristi Rebasel jääb selgitamata see, miks Deivi õde ikkagi midagi ette ei võtnud. Võib-olla tahtis autor meelega õnnelikku lõppu ootavat lugejat kiusata, võib-olla mitte, aga kindlasti kirjeldab ta olukorda realistlikult: pered või sõbrad ei saa tihtilugu olukorra tõsidusest aru – või isegi kui saavad, ei osata haiget kahjuks aidata. Sellest, kui tähtis on lähedaste tugi, kirjutab aga Tartu tüdruk Eliis Grigor hiljuti ilmunud ja tõsielusündmustel põhinevas raamatus "Teibitud suu". Kui "Aitäh elu eest" keskendub pigem söömishäirete väljakujunemisele, siis "Teibitud suu" annab üpris detailse ülevaate söömishäirete ravist just Eesti haiglatingimustes ja sellest, millist rolli mängivad perekonnaliikmed haigusest paranemisel.
Kõige lihtsam (või äkki just kõige raskem?), kuid kindlasti kõige vajalikum viis, kuidas inimest aidata, on teda märgata. Statistiliselt tunneb inimene, kes teab vähemalt sadat inimest, kindlasti kedagi, kellel on söömishäire. Järgmise sammuna võiks rääkida avameelselt – kui haiget märgataksegi, siis temaga rääkimiseni jõutakse paraku harva. Selles võiks ju süüdistada eestlaste introvertsust, ent sarnased mured on iseloomulikud kogu lääne ühiskonnale.[8] Kui sageli ja usinasti saadetakse lähedasi arsti juurde: "Vanaema, ma arvan, et sa peaksid oma puusa ikka ortopeedile näitama"? Aga kui tihti öeldakse sõbrale: "Deivi, ma arvan, et sa peaksid näljutamisega psühhiaatri vastuvõtule minema"? Viimane ettepanek võib tunduda ootamatu ja pealetükkiv, samas ei erine see esimesest lausest just kuigi palju. Pigem ongi koer maetud mitte niivõrd patsiendi pähe, vaid hoopis ühiskonda. Ühiskonnaliikmete – ja eriti oma lähedaste – vaimse tervise eest tuleks vastutus võtta täpselt samamoodi, nagu ei sõideta punase tulega üle tee või soovitatakse sõbral külma tuulega müts pähe panna.
[1] Janet Treasure, Angélica M. Claudino, Nancy Zucker. "Eating disorders" – The Lancet, Volume 375, Issue 9714, 2010, lk 583–593 (http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673609617487).
[2] Samas.
[3] Vt http://www.who.int/about/mission/en.
[4] Vt https://en.wikipedia.org/wiki/Body_image.
[5] Janet Treasure, Angélica M. Claudino, Nancy Zucker. "Eating disorders" – The Lancet, Volume 375, Issue 9714, 2010, lk 583–593 (http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673609617487).
[6] Anu Järv, Meeri Pennar, Kirsti Akkermann. "Söömishäirete diagnostika ja ravi (engine.koduleht.net/templates/psy/files/mdl.../soomishairete_diagnostika_ja_ravi.pdf).
[7] Janet Treasure, Angélica M. Claudino, Nancy Zucker. "Eating disorders" – The Lancet, Volume 375, Issue 9714, 2010, lk 583–593 (http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673609617487).
[8] Samas.
Artikkel pärineb Värskest Rõhust.
### Response:
Arvustus. Tüdruk, kes jäi ellu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keenia kohtunik Adel Range Marwa teenis esialgu MM-ile kutse, kuid sinna ta siiski minna ei saa, sest jäi sisulise altkäemaksuga kaameralindile. Salaoperatsiooni täitnud ajakirjanik esitles end kui ühe Ghana tippklubi liiget ning pakkus Marwale kingituseks 600 dollarit, mille ta ka vastu võttis. Rahaliste kingituste võtmine on aga kohtunikel keelatud, vahendab Soccernet.ee.
Marwa küll väitis, et pole midagi valesti teinud, ent võttis end MM-i kohtunike nimekirjast ikkagi tagasi. Lisaks temale jäid selle dokumentaalfilmi käigus sarnase pettusega lindile üle saja Aafrika kohtuniku.
Ghanast pärit FIFA juhatuse liige ja kohaliku alaliidu president Kwesi Nyantakyi sattus samuti pahandustesse. Ajakirjanik läks tema juurde ja esitles end kui ärimeest, kes sooviks Ghana jalgpalli raha investeerida. Nyantakyi jäi pildile, kui pakkis 65 000 dollari suurust kingitust endale kilekotti.
Hiljem sõlmis ta samuti ajakirjanike poolt välja mõeldud sponsorlepingu, mille kaudu oleks Ghana jalgpalliliidule suunatud miljonid dollarid liikunud üle ühte temale kuuluvasse firmasse. | Salaoperatsioon paljastas MM-i kohtuniku ja Aafrika jalgpalli juhtisiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keenia kohtunik Adel Range Marwa teenis esialgu MM-ile kutse, kuid sinna ta siiski minna ei saa, sest jäi sisulise altkäemaksuga kaameralindile. Salaoperatsiooni täitnud ajakirjanik esitles end kui ühe Ghana tippklubi liiget ning pakkus Marwale kingituseks 600 dollarit, mille ta ka vastu võttis. Rahaliste kingituste võtmine on aga kohtunikel keelatud, vahendab Soccernet.ee.
Marwa küll väitis, et pole midagi valesti teinud, ent võttis end MM-i kohtunike nimekirjast ikkagi tagasi. Lisaks temale jäid selle dokumentaalfilmi käigus sarnase pettusega lindile üle saja Aafrika kohtuniku.
Ghanast pärit FIFA juhatuse liige ja kohaliku alaliidu president Kwesi Nyantakyi sattus samuti pahandustesse. Ajakirjanik läks tema juurde ja esitles end kui ärimeest, kes sooviks Ghana jalgpalli raha investeerida. Nyantakyi jäi pildile, kui pakkis 65 000 dollari suurust kingitust endale kilekotti.
Hiljem sõlmis ta samuti ajakirjanike poolt välja mõeldud sponsorlepingu, mille kaudu oleks Ghana jalgpalliliidule suunatud miljonid dollarid liikunud üle ühte temale kuuluvasse firmasse.
### Response:
Salaoperatsioon paljastas MM-i kohtuniku ja Aafrika jalgpalli juhtisiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Draakonid on olnud viimasel kümnendil ühed suurimad Eesti muusika mõjutajad. 2009. aastal kokku tulnud kollektiivi albumeid "Good Man Down" ja "Circles" on saatnud nii suur publikumenu kui ka kriitikute heakskiit.
Pärast sadu kontserte Euroopas ja USA-s lõpetas Ewert and The Two Dragons ühe peatüki oma karjääris 2016. aasta kevadel, kui esimese kodumaise alternatiivmuusika artistina anti kontsert Saku Suurhallis. Seejärel võttis ansambel pisikese hingetõmbepausi, et alustada tööd oma neljanda stuudioalbumi kallal.
Pärast mõningaid katsetusi erinevate produtsentidega, otsustati lüüa käed Sander Mölderiga. Koostööst on sündinud sügisel ilmavalgust nägev elektrooniliste mõjutustega "Hands Around The Moon". Albumi pealkiri on inspireeritud inimese ilusast ambitsioonist püüelda aina suuremate avastuste poole, samas püüdes kõike ka enda kontrolli alla saada.
Laulja Ewert Sundja sõnul on ansambel alati nihutanud enda jaoks muusikalisi piire. Oleme püüdnud alati vältida mugavustsoone. Nii ka seekord. Nii avasingel "Journey" kui ka eelmise aasta suvel ilmunud "Tied For a Lifetime" EP annavad märku soovist bändina avastada meie jaoks uudset kõlapilti," ütles ta.
Ta lisas, et koostöö Sandriga aitas bändil mõelda teistmoodi, näha uut perspektiivi ja uusi võimalusi. "See väljendus eelkõige stuudiotöös, kus keegi ei hoidnud enam kinni sellest, kuidas me tahaksime või võiksime kõlada. Pigem vabanesime ajaga tekkinud rollidest, kaasa arvatud sellest, mis pilli keegi harilikult mängib, eksperimenteerisime ja lähenesime avatud meeltega igale ideele, et näha, kuhu see meid viia võiks. Ja see viis meid uue kõlani, sound ini, mis defineerib meid ansamblina praeguses hetkes," lisab kitarrist Erki Pärnoja.
28. juulil astuvad Draakonid üles ühe peaesinejana Tallinnas toimuval muusikafestivalil Sweet Spot, kus tulevad ettekandele nii bändi tuntuimad hitid kui ka uue albumi muusika. | Ewert and The Two Dragons avaldas uue singli "Journey" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Draakonid on olnud viimasel kümnendil ühed suurimad Eesti muusika mõjutajad. 2009. aastal kokku tulnud kollektiivi albumeid "Good Man Down" ja "Circles" on saatnud nii suur publikumenu kui ka kriitikute heakskiit.
Pärast sadu kontserte Euroopas ja USA-s lõpetas Ewert and The Two Dragons ühe peatüki oma karjääris 2016. aasta kevadel, kui esimese kodumaise alternatiivmuusika artistina anti kontsert Saku Suurhallis. Seejärel võttis ansambel pisikese hingetõmbepausi, et alustada tööd oma neljanda stuudioalbumi kallal.
Pärast mõningaid katsetusi erinevate produtsentidega, otsustati lüüa käed Sander Mölderiga. Koostööst on sündinud sügisel ilmavalgust nägev elektrooniliste mõjutustega "Hands Around The Moon". Albumi pealkiri on inspireeritud inimese ilusast ambitsioonist püüelda aina suuremate avastuste poole, samas püüdes kõike ka enda kontrolli alla saada.
Laulja Ewert Sundja sõnul on ansambel alati nihutanud enda jaoks muusikalisi piire. Oleme püüdnud alati vältida mugavustsoone. Nii ka seekord. Nii avasingel "Journey" kui ka eelmise aasta suvel ilmunud "Tied For a Lifetime" EP annavad märku soovist bändina avastada meie jaoks uudset kõlapilti," ütles ta.
Ta lisas, et koostöö Sandriga aitas bändil mõelda teistmoodi, näha uut perspektiivi ja uusi võimalusi. "See väljendus eelkõige stuudiotöös, kus keegi ei hoidnud enam kinni sellest, kuidas me tahaksime või võiksime kõlada. Pigem vabanesime ajaga tekkinud rollidest, kaasa arvatud sellest, mis pilli keegi harilikult mängib, eksperimenteerisime ja lähenesime avatud meeltega igale ideele, et näha, kuhu see meid viia võiks. Ja see viis meid uue kõlani, sound ini, mis defineerib meid ansamblina praeguses hetkes," lisab kitarrist Erki Pärnoja.
28. juulil astuvad Draakonid üles ühe peaesinejana Tallinnas toimuval muusikafestivalil Sweet Spot, kus tulevad ettekandele nii bändi tuntuimad hitid kui ka uue albumi muusika.
### Response:
Ewert and The Two Dragons avaldas uue singli "Journey" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Selle sama erakonna raames saaks väga palju Eestile head teha, kui oleks õige juhtimine ja partei esimees ja peasekretär oskaksid fraktsiooni koos hoida ja erakonda koos hoida. Praegu on erakonnas välja kujunenud üle Eesti olukord, kus on niiöelda põliserakondlased, kes on Edgar Savisaare tõdede järgijad ja uus põlvkond, kes on võtnud omaks vähem põhimõtteid, aga kes mõtlevad oma karjääri peale," rääkis Lenk ERR-ile.
"Kahjuks on Keskerakonnas tekkinud olukord, et kõige tähtsamaks on muutunud töökohad, aga mitte partei põhimõtted," lisas Lenk.
Lenki sõnul on 27 aastat järjest igas Keskerakonna valimisplatvormis olnud sees omandireformi ohvrite aitamine. Keskerakond ei tohiks Lenki sõnul oma ammustest põhimõtetest taganeda.
Peeter Ernits, Olga Ivanova, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul ja Vladimir Velman ühinesid kolmapäeval riigikogus opositsiooni saadikutega ning katkestasid häältega 45:40 valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise. Eelnõuga oleks antud omandireformi reservfondist raha kirikutele.
Ratas palus vastuhääletamist selgitada
Lenk ütles, et kuigi enne kirikuraha eelnõule vastuhääletamist vastuhääletajad erakonna esimehega aru ei pidanud, küll aga pidi ta nende seisukohtadega kursis olema. Lenki sõnul helistas Ratas pärast vastuhääletamist ja palus seda selgitada.
"Sellest on räägitud kuude kaupa, et üürnikele mõeldud raha ei tohi kasutada teistel eesmärkidel ega aidata sellega muinsuskaitse objekte, kasutamiskõlbmatuid kortermaju lammutada ja kirikutele raha anda. Ta (Jüri Ratas - toim.) oli sellega kursis, kuid konkreetselt enne neid istungeid me pole teda näinud. Aga ta helistas kohe ja palus, et me seletaksime, miks me niimoodi hääletasime," rääkis Lenk.
"Me saatsime kuuekesi talle oma selgituse, et seda omandireformi reservfondi raha, mis on sihtotstarbeline, ei ole õigust peaministril ega valitsusel kasutada teiste eesmärkide saavutamiseks," sõnas Lenk.
"Palun võtke eelarvest raha, meil on raha küll eelarves ma saan aru. Võtke sealt välja ja toetage kirikuid niipalju kui süda lustib. Aga ärge minge kõige vaesemate ja kõige viletsamate raha kallale, kes kaotasid oma kodu," lisas Lenk.
Lenki sõnul ei tähenda vastuhääletamine, et riigikogu valimistel tema kandideerimine Keskerakonna nimekirjas kuidagi kahtluse alla oleks sattunud.
"See ei tähenda seda. Mina isiklikult olen Lõuna-Eestis saanud aastaid Keskerakonna rekordeid, kõige rohkem hääli siin ja erakonnale väga palju toetust toonud Lõuna-Eestis. Kui erakond tahab nendest häältest loobuda, ta võib seda teha, aga ma arvan, et see ei ole otstarbekas ja see ei ole ka väljast vaadates väga kena," rääkis Lenk.
Lenk rääkis, et fraktsioonis on inimesi, kes neid mõistavad, aga ei soovi erakonna vastu hääletada, sest soovivad oma positsiooni erakonnas säilitada. | Lenk: erakond saaks palju head teha, kui Ratas suudaks seda koos hoida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Selle sama erakonna raames saaks väga palju Eestile head teha, kui oleks õige juhtimine ja partei esimees ja peasekretär oskaksid fraktsiooni koos hoida ja erakonda koos hoida. Praegu on erakonnas välja kujunenud üle Eesti olukord, kus on niiöelda põliserakondlased, kes on Edgar Savisaare tõdede järgijad ja uus põlvkond, kes on võtnud omaks vähem põhimõtteid, aga kes mõtlevad oma karjääri peale," rääkis Lenk ERR-ile.
"Kahjuks on Keskerakonnas tekkinud olukord, et kõige tähtsamaks on muutunud töökohad, aga mitte partei põhimõtted," lisas Lenk.
Lenki sõnul on 27 aastat järjest igas Keskerakonna valimisplatvormis olnud sees omandireformi ohvrite aitamine. Keskerakond ei tohiks Lenki sõnul oma ammustest põhimõtetest taganeda.
Peeter Ernits, Olga Ivanova, Heimar Lenk, Oudekki Loone, Marika Tuus-Laul ja Vladimir Velman ühinesid kolmapäeval riigikogus opositsiooni saadikutega ning katkestasid häältega 45:40 valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise. Eelnõuga oleks antud omandireformi reservfondist raha kirikutele.
Ratas palus vastuhääletamist selgitada
Lenk ütles, et kuigi enne kirikuraha eelnõule vastuhääletamist vastuhääletajad erakonna esimehega aru ei pidanud, küll aga pidi ta nende seisukohtadega kursis olema. Lenki sõnul helistas Ratas pärast vastuhääletamist ja palus seda selgitada.
"Sellest on räägitud kuude kaupa, et üürnikele mõeldud raha ei tohi kasutada teistel eesmärkidel ega aidata sellega muinsuskaitse objekte, kasutamiskõlbmatuid kortermaju lammutada ja kirikutele raha anda. Ta (Jüri Ratas - toim.) oli sellega kursis, kuid konkreetselt enne neid istungeid me pole teda näinud. Aga ta helistas kohe ja palus, et me seletaksime, miks me niimoodi hääletasime," rääkis Lenk.
"Me saatsime kuuekesi talle oma selgituse, et seda omandireformi reservfondi raha, mis on sihtotstarbeline, ei ole õigust peaministril ega valitsusel kasutada teiste eesmärkide saavutamiseks," sõnas Lenk.
"Palun võtke eelarvest raha, meil on raha küll eelarves ma saan aru. Võtke sealt välja ja toetage kirikuid niipalju kui süda lustib. Aga ärge minge kõige vaesemate ja kõige viletsamate raha kallale, kes kaotasid oma kodu," lisas Lenk.
Lenki sõnul ei tähenda vastuhääletamine, et riigikogu valimistel tema kandideerimine Keskerakonna nimekirjas kuidagi kahtluse alla oleks sattunud.
"See ei tähenda seda. Mina isiklikult olen Lõuna-Eestis saanud aastaid Keskerakonna rekordeid, kõige rohkem hääli siin ja erakonnale väga palju toetust toonud Lõuna-Eestis. Kui erakond tahab nendest häältest loobuda, ta võib seda teha, aga ma arvan, et see ei ole otstarbekas ja see ei ole ka väljast vaadates väga kena," rääkis Lenk.
Lenk rääkis, et fraktsioonis on inimesi, kes neid mõistavad, aga ei soovi erakonna vastu hääletada, sest soovivad oma positsiooni erakonnas säilitada.
### Response:
Lenk: erakond saaks palju head teha, kui Ratas suudaks seda koos hoida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | BBC andmetel tekitas programmeerimisviga olukorra, kus kasutaja poolt valitud privaatsuspiiranguid mõnede postituste puhul ei arvestatud. Täpsemalt oli "sõprade sõpradele" seadistusega postitus tegelikult nähtav kõigile. Teemast tegid ülevaate ka näiteks CNN ja Wired.
Facebooki hinnangul võis see probleem mõjutada umbes 14 miljonit kasutajat ning puudutas 18. - 22. maini tehtud postitusi. Ehk varasemaid postitusi viga ei mõjutanud.
Ettevõte kinnitas pressiteates, et kõigi probleemist mõjutatud kasutajatega võetakse ühendust. | Facebooki viga tegi miljonite kasutajate postitused täielikult avalikeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
BBC andmetel tekitas programmeerimisviga olukorra, kus kasutaja poolt valitud privaatsuspiiranguid mõnede postituste puhul ei arvestatud. Täpsemalt oli "sõprade sõpradele" seadistusega postitus tegelikult nähtav kõigile. Teemast tegid ülevaate ka näiteks CNN ja Wired.
Facebooki hinnangul võis see probleem mõjutada umbes 14 miljonit kasutajat ning puudutas 18. - 22. maini tehtud postitusi. Ehk varasemaid postitusi viga ei mõjutanud.
Ettevõte kinnitas pressiteates, et kõigi probleemist mõjutatud kasutajatega võetakse ühendust.
### Response:
Facebooki viga tegi miljonite kasutajate postitused täielikult avalikeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täiendatud 09/06/2018. Lisatud Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi kommentaar.
Muutuvad prioriteedid
Emajõe seisund on viimase 30 aasta jooksul oluliselt paranenud. Senine edu taandub eeskätt punktreostusallikate ehk kindla asukohaga saasteallikate ja üksikute suurte saastajate mõju vähendamisele. Kriitilist rolli mängis selle juures Tartu veepuhasti täiustamine.
"1970. aastatel oli linnas võimas tööstus ja selle jäägid lasti jõkke praktiliselt puhastamata. Keemiliselt hakati Tartu reovett puhastama alles 2008. aastal," meenutas Enn Loigu, pikalt keskkonnateemadega tegelenud Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor. Paraku tähendab see, et lihtsamad lahendused inimtekkelise reostuse vähendamiseks hakkavad ammenduma.
" Eesti on punktreostusallikate vähendamisega suhteliselt edukalt hakkama saanud".
Peeter Pall; Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist
Tõsi, arenguruumi on ka punktreostusallikate mõju vähendamisel. "Klassikaliselt peavad nende valdajad võtma heitveest proove neli korda aastas. Kuna nende tulemuste alusel makstakse keskkonnatasu, on proovide võtjad rahaliselt huvitatud võimalikult lahjast proovist. Kord kvartalis tehtaval analüüsil saadavate numbritega annab natukene mängida küll," viitas Toomas Pallo, osaühingu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment arendusjuht. Lihtsalt öeldes, punktreostusallikate kogumõju on pigem alla hinnatud ja proovide jaotus suhteliselt loominguline.
Laiemas plaanis on riik keskkonnapoliitika kujundamisel olnud selles vallas siiski edukas. Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot. Seda kinnitas ka Peeter Pall, Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist: "Eesti on punktreostusallikate vähendamisega suhteliselt edukalt hakkama saanud".
Enn Loigu välja otsitud andmete kohaselt on langenud näiteks Emajõge mõjutava fosfori punktreostuse koormus 79,5 tonnilt aastas 8,8 tonnini. Veel rohkem on langenud Emajõkke jõudva kergesti laguneva orgaanika ja lämmastiku hulk.
Keskkonnaagentuuri 2016. aastast pärit andmete kohaselt ei ületa Emajõe vesi toitainete sisalduse poolest lubatud piirnorme. "See tähendab, et koormus jõele on praegu pigem väike. "Punktreostusallika ja hajureostuse koormuse vahel vahet tegemine keeruline ja pigem hinnanguline. Hinnanguliselt on tänaseks päevaks valdav osa koormusest siiski hajukoormus, mille vähendamine meetmetega on juba oluliselt keerulisem ülesanne," lisas Kristiina Kebbinau, Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist.
Hajureostuse mured ja vaevad
Hajureostuse mõju leidmiseks lahutatakse lihtsustatult mõõdetud näitajatest maha teadaolevate punktreostusallikate mõju ja parasjagu parimate teadmiste alusel piirkonna looduslik reostusfoon. Keeruka nimeka kemikaale nagu fenoole esineb seejuures ka looduslikult, lämmastikust ja fosforist rääkimata. Ülejäänu moodustabki inimtekkeline hajureostus. 2021.–2027. aasta veepoliitika üldises raamdirektiivis nenditakse, et sellise reostuse päritolu ei ole väga selge.
"Iseenesest tähendab see, et puhastita või kanalisatsiooni ühendamata majapidamised kipuvad laskma oma heitvett nende lähedal asuvasse kraavi. Selle kaudu kantakse see edasi otse Emajõkke."
Toomas Pallo, ELLE arendusjuht
Samas tuuakse Emajõe puhul raamprogrammis välja, et tõsiseks probleemiks on väikepuhastite puudumine. "Iseenesest tähendab see, et puhastita või kanalisatsiooni ühendamata majapidamised kipuvad laskma oma heitvett nende lähedal asuvasse kraavi. Selle kaudu kantakse see edasi otse Emajõkke," selgitas Pallo. Kuigi ühe majapidamise mõju ei pruugi olla kuigi suur, laiub Emajõe vesikond peaaegu 10 000 ruutkilomeetril.
Palli hinnangul on olukord võrreldes 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate algusega tänu ühisveevärkide rajamisele ja heitvee kogumisele märkimisväärselt paranenud. "Hajureostuse vähendamine ongi keerulisem. Seda saab teha põhiliselt administratiivsete meetoditega. Teha ettekirjutusi, millal tohib põlde väetada, kuidas sõnnikut käidelda jne jne," laiendas peaspetsialist. See toob hajureostuse peamise allika juurde – põllumajandusest ei saa üle ega ümber.
Põllumajanduse mõjust ei saa üle ega ümber. Autor: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX
Emajõe enda vahetus läheduses laiub suuri põlde võrdlemisi vähe. Ülemjooksul voolab jõgi rabade ja soode vahel, Tartust allavoolu paiknevad põllumaad selleni valdavalt ei ulatu. "Kuid tuleb arvestada, et põldude peal on lisajõed ja sealkaudu tuleb ka hajureostust. Eripärased on näiteks Pandivere kõrgustikult alguse saavad Põltsamaa ja Pedja jõgi, mis toovad Emajõkke lämmastikurikast vett. Põhjavesi on karstialal suhteliselt kaitseta ja põldudele pandav väetis tuleb omakorda põhjavee kaudu jõgedesse," lisas Peeter Pall. Aastatel 2009–2016 kasvasid Peipsi vesikonna põllumajanduslikes jõgedes nitraadi kogused jätkuvalt.
Kui asumitest ja tehastest, sh hüpoteetilistest tehastest pärit reovesi sisaldab suuremal hulgal fosforit, siis põldudelt jõuavad jõkke eeskätt vees hästi lahustuvad ühendid nagu nitraadid. Mõlemad soodustavad vee eutrofeerumist, sh vetikate vohamist. Selle tagajärjel tekivad toiteaine- ja orgaanikarikkad põhjasetted. Nende lagunemisel väheneb omakorda neis leiduv hapniku hulk ja tekivad vee-elustikule ohtlikud mürgised ained nagu metaan.
Seisva veega Võrtsjärvest satub Emajõkke lisaks pidevalt mikroorganisme, mis voolavas vees toime tulla ei suuda. Lihtsustatult voolab Emajões surev fütoplankton. Seetõttu on vesi hägune juba selle ülemjooksul. Täiendavalt kannavad setteid ja orgaanilist ainet Emajõkke selle lisajõed.
Tagasi Tartusse
"Kui vaatame linna kui sellist, on teiste peale näitamine väga mugav ja põllumeestele on lihtne öelda, et olete ikka kaabakad küll ja peate midagi ette võtma. Praktika näitab, et üsna paljud, kes kanalisatsiooniga veel liitunud pole, lasevad oma solgi mingisugust erilist puhastust läbi tegemata jõkke," märkis Toomas Pallo. Seega peaks linn tema hinnangul väga põhjalikult oma laienenud piirides kontrollima, kuidas on tagatud elanike reoveepuhastus. Riigi poole siinkohal vaadata ei saa. Vastav kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul siinkohal probleemi ei ole. "Tartus võib ühiskanalisatsiooniga liitunute protsenti lugeda ligi 100-lähedaseks. [...] Tartu kasutab ammu planeerimisel nn "tagatud rohelist meetodit" – kinnistu ei saa enne ehitusluba, kui liitumine ühiskanalisatsiooniga selge," kinnitas Kapp.
Ent ka juhul, kui ühisveevärgiga on ühinenud kõik Tartu majapidamised või on neile tagatud korrapärane heitvee vedu, tekitavad 100 000 inimest suures koguses heitvett. Keskkonnaagentuuri andmete alusel puhastatakse seda piisavalt hästi. "Emajõel on riikliku seire raames kolm seirekohta – Reku (enne Tartut), Kvissentali (Tartu linnas) ja Kavastu (pärast Tartut). kuna kõikides seirepunktides on lämmastiku ja fosfori sisaldused üldiselt normi piires, siis ei ole Tartu linna reostuskoormus Emajõe seisundile otseselt märgatav," sõnas Kristiina Kebbinau.
" Mina näen siin hoopis suuremat kahepalgelist poliitikat. Tööstust ja elanikkonda teenindavatele puhastitele on neljakordne piirnormide erinevus."
Hillar Toomiste; Tartu Vee reoveepuhasti tehnoloog
Heitvee veel puhtamaks muutmine on põhimõtteliselt võimalik, kuid Tartu Vee reoveepuhasti tehnoloogi Hillar Toomiste sõnul tõuseb sellega ka vee hind. Praegu moodustab kuupmeetri vee eest tasutavast 2,04 eurost reovee puhastamine 1,3 eurot.
See tähendab, et heitvees leidub liitri kohta lämmastikku keskmiselt seitse milligrammi, fosforit 0,3 milligrammi ja kergesti lagunevat orgaanikat kolm milligrammi. Kõik kolm näitajat jäävad alla riikliku piirnormi. Ettevõttesiseselt kontrollitakse seda jooksvalt pidevalt, laboratoorseid analüüse tehakse täiendavalt kaks korda nädalas.
Vaade Tartule. Autor: PM/SCANPIX BALTICS
"Fosforisisalduse täiendav alandamine tähendab nii rahaliselt hüppelist kasvu kui ka loodusele jäetava jalajälje hüppelist suurenemist. Ainuke võimalus oleks kemikaalide lisamine ja fosforisoolade väljasadestamine," selgitas Toomiste. Tehnoloog tõi seejuures välja, et tööstusele kehtestatud normides on lubatud fosforisisaldus 2,0 mg/l. Seaduses on klausel, et seda võib eriolukordades karmistada kuni 30 protsenti: "Mina näen siin hoopis suuremat kahepalgelist poliitikat. Tööstust ja elanikkonda teenindavatele puhastitel on neljakordne piirnormide erinevus".
Pallo hinnangul võiks panna varasemast veelgi rohkem rõhku võiks panna ennetavatele tegevustele, sh teavituskampaaniatele. Vanade ravimite, värvide, lahustite ja teiste sarnaste kemikaalide WC-potist alla laskmine kahjustab otseselt keskkonda. Selles osas tuleks Pallo hinnangul luubi alla võtta ka teenindus- ja tööstusettevõtted. "Tartu linn ei taha küll tehast, aga võiks pingutada Emajõe puhastamise nimel, kui ta muretseb tõepoolest Emajõe seisundi pärast," võttis Toomas Pallo teema kokku.
"Tartu linn ei taha küll tehast, aga võiks pingutada Emajõe puhastamise nimel, kui ta muretseb tõepoolest Emajõe seisundi pärast."
Toomas Pallo, ELLE arendusjuht
Keskkonnaagentuuri sellel aastal ilmunud ülevaate ja 2016. aastal tehtud mõõtmiste kohaselt leiti Kavastu mõõtepunktist valuvaigisti diklofenaki ning hormoonravimite östrooni ja 17-alfa-etinüülöstradiooli jääke. Mõnel mõõtmisel leiti sealtsamast ka ftalaate (DEHP), PAHe (fluoranteen, naftaleen) ja lenduvaid süsivesinikke (tolueen, ksüleenid).
Mööda ei saa vaadata Tartu kaugemast ajaloost. Nõukogude ajal ja 1990. aastate alguses Emajõkke paisatud reostus jääb mõjutama selle ja Peipsi järve seisundit veel aastateks, kuigi selle mõju väheneb. Kui kauaks täpselt, seda ei tea ilmselt keegi. "See on akumuleerunud jõe suudmesse, kuhu pääseb ligi ainult laeva või paadiga. Riiklik programm seal seni uuringuid teostanud pole. Me ei tea, mis suudmes toimub," tõdes Enn Loigu.
Tehas ja tume maa
Eelnevalt mainitud ohtlike ainete mõõtmised on aga ajaloolises kontekstis võrreldes toitainete sisalduse määramisega pigem haruldased. "Nimekiri on väga pikk, mida võiks seirata, aga ressursid on piiratud. Lihtsalt ei jõua kõiki asju puhtalt rahaliselt teha," nentis Peeter Pall. Edasise töö lihtsustamiseks peaks olema olemas mingisugune eelinfo. Hüpoteetilise tselluloositehase rajamisel tuleks karta vees raskemetallide ja kloroorgaaniliste ühendite suhtelise sisalduse kasvu.
" Nimekiri on väga pikk, mida võiks seirata, aga ressursid on piiratud. Lihtsalt ei jõua kõiki asju puhtalt rahaliselt teha".
Peeter Pall; Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist
"Iga metallikübe, mis puidus leidub, läheb katlasse. Sealt edasi tootesse aga mitte terakestki ehk see läheb heitmesse või reovette. Eesti puidus leidub kõige enam vaske ja tsinki. Viimast iga kilogrammi kohta 15 milligrammi. Seega on plaanitavas tehases vaja käidelda päevas tsinki umbes 40 kilogrammi," tõi Enn Loigu näite.
Professor lisas, et tehase rajamist plaanivad arendajad polnud sellele algselt mõelnud. Ühest küljest ei loeta looduslikku päritolu raskemetalle paljudes Euroopa riikides reostuseks. Teisest küljest lõpetati näiteks Rootsis nende mõju uurimine juba 1960. aastatel. Toonased tehnoloogiad ei võimaldanud kontsentreerida puidumassi piisavalt, et nende mõju oleks oluline. "Sellega aga tuleb tegeleda ja see on keeruline," lisas Loigu.
Võtmerolli mängib siinkohal tehase suurus. Vee puhastamisel on üheks suurimaks kuluks elektrienergia. Plaanitava võimsusega tehase puhul toodetakse seda puidujääkidest tehase käigus hoidmiseks kuluvast energiast üle kahe korra rohkem. "Oma odava energia arvelt saab lubada ka puhastusseadmeid, mida muidu ei kasutataks," selgitas professor. Neid on aga vaja Eesti piirnormide täitmiseks.
Kuidas Emajõgi siis lõpuks elab?
Siinkohal pole vastus taas sirgjooneline. Emajõe seisundi hindamine 1989. aastate lõpus ja 1990. aastatel erineb praegusest üsna märkimisväärselt. Toitainete ehk lämmastiku ja fosfori sisalduse alusel jäi Emajõe vesi 2016. ja 2017. aastal riigi ja Tartu Veevärgi seireandmetel heasse seisundiklassi. Hea ehk looduslähedasena sai kirjeldada ka Emajõe veekvaliteeti tervikuna. "Füüsikaliste-keemiliste näitajate alusel on Emajõgi juba heas seisus, bioloogia tuleb ka vaikselt tagasi," sõnas Enn Loigu.
"Aus vastus on, et saame suurselgrootute indeksitega seisundiks halva või väga halva, aga kahtlustame, et see meetod Emajõe puhul väga hästi ei sobi."
Peeter Pall; Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist
Ökoloogilist seisundit hinnati 2016. aastal suurselgrootute olukorra tõttu kesiseks. Samas võis kahtlustada, et tulemust võis mõjutada muu hulgas seirekohavalik ja kalastik. Tänapäevaseid meetodeid elustiku hindamiseks on kasutanud viimased 10–15 aastat. "Selle kohta pole pikki andmeridu ja Emajõe puhul tehakse elustiku seiret 3–6 aasta tagant. Neid tuleb veel kalibreerida. Aus vastus on, et saame suurselgrootute indeksitega seisundiks halva või väga halva, aga kahtlustame, et see meetod Emajõe puhul väga hästi ei sobi," nentis Peeter Pall.
Vee-elustiku põhjal pole Emajõe seisundi määramine kuigi sirgjooneline. Autor: Eesti.pl/Creative Commons
Teisalt võib reaalsust moonutada ka seisundi suurtaimestiku alusel hindamine. Sellest lähtudes on olukord väga hea. "See pole jälle päris tõde. Kriteeriumid vaadati alles hiljuti üle ja interkalibreeriti teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kasutatavate meetoditega. Me peame neid nüüd omalt poolt veidi karmistama," lisas peaspetsialist. Eelnevatel aastatel on kõikunud hinnang hea ja kesise piiril. Viimase korral on veekogu vähesaastunud.
Palli sõnul pole ka keemiliste-füüsikaliste näitajatega seireandmete alusel alati kõik korras. Aeg-ajalt on jõe hapniku sisaldused üsna madalad. "Siin võib-olla looduslik põhjus – Võrtsjärve surev fütoplankton. Kui me paneme siia veel mingit orgaanilist ainet juurde, siis see hapnikurežiimi kindlasti ei parandada, vaid muudab selle halvemaks," laiendas teadlane.
Kui sellel lool on moraal, siis...
"Kogu selle tselluloositehase ümber toimuva arutelu pealt ongi paras aeg vaadata Emajõge ja teisi halvas seisundis veekogusid. Tunnistada, et see teeb meile muret ja arutada, mida nüüd selle teadmisega peale hakata. See on valus punkt, kuhu pole tahtnud keegi minna," viitas Toomas Pallo. Kui üksikute suurobjektide vastu võitlemine on lihtne, siis hajureostuse vähendamine nõuab terve ühiskonna pingutust. Seejuures peaks olema Euroopa Liidu kava järgi 2027. aastaks heas seisus juba kõik veekogumid.
Enn Loigu hinnangul on paras aeg vaadata üle riiklikud saastenormid. "Need, kes tehase vastu on, võiksid esitada nii ranged normid, kui vähegi saavad. Siis pole lõplik otsustaja valitsus, vaid arendaja saab ise vaadata, et neid küll täita ei suuda. See oleks kõige lõplikum tee, mis annaks asjale selge lahenduse ja näitaks, et targad on kõik pooled," leidis professor.
Praegune veeseadus annab võimaluse halva veeseisundi korral õiguslikult võimaluse piirkondlikult nõuete karmistamiseks. | Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täiendatud 09/06/2018. Lisatud Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi kommentaar.
Muutuvad prioriteedid
Emajõe seisund on viimase 30 aasta jooksul oluliselt paranenud. Senine edu taandub eeskätt punktreostusallikate ehk kindla asukohaga saasteallikate ja üksikute suurte saastajate mõju vähendamisele. Kriitilist rolli mängis selle juures Tartu veepuhasti täiustamine.
"1970. aastatel oli linnas võimas tööstus ja selle jäägid lasti jõkke praktiliselt puhastamata. Keemiliselt hakati Tartu reovett puhastama alles 2008. aastal," meenutas Enn Loigu, pikalt keskkonnateemadega tegelenud Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor. Paraku tähendab see, et lihtsamad lahendused inimtekkelise reostuse vähendamiseks hakkavad ammenduma.
" Eesti on punktreostusallikate vähendamisega suhteliselt edukalt hakkama saanud".
Peeter Pall; Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist
Tõsi, arenguruumi on ka punktreostusallikate mõju vähendamisel. "Klassikaliselt peavad nende valdajad võtma heitveest proove neli korda aastas. Kuna nende tulemuste alusel makstakse keskkonnatasu, on proovide võtjad rahaliselt huvitatud võimalikult lahjast proovist. Kord kvartalis tehtaval analüüsil saadavate numbritega annab natukene mängida küll," viitas Toomas Pallo, osaühingu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment arendusjuht. Lihtsalt öeldes, punktreostusallikate kogumõju on pigem alla hinnatud ja proovide jaotus suhteliselt loominguline.
Laiemas plaanis on riik keskkonnapoliitika kujundamisel olnud selles vallas siiski edukas. Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot. Seda kinnitas ka Peeter Pall, Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist: "Eesti on punktreostusallikate vähendamisega suhteliselt edukalt hakkama saanud".
Enn Loigu välja otsitud andmete kohaselt on langenud näiteks Emajõge mõjutava fosfori punktreostuse koormus 79,5 tonnilt aastas 8,8 tonnini. Veel rohkem on langenud Emajõkke jõudva kergesti laguneva orgaanika ja lämmastiku hulk.
Keskkonnaagentuuri 2016. aastast pärit andmete kohaselt ei ületa Emajõe vesi toitainete sisalduse poolest lubatud piirnorme. "See tähendab, et koormus jõele on praegu pigem väike. "Punktreostusallika ja hajureostuse koormuse vahel vahet tegemine keeruline ja pigem hinnanguline. Hinnanguliselt on tänaseks päevaks valdav osa koormusest siiski hajukoormus, mille vähendamine meetmetega on juba oluliselt keerulisem ülesanne," lisas Kristiina Kebbinau, Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist.
Hajureostuse mured ja vaevad
Hajureostuse mõju leidmiseks lahutatakse lihtsustatult mõõdetud näitajatest maha teadaolevate punktreostusallikate mõju ja parasjagu parimate teadmiste alusel piirkonna looduslik reostusfoon. Keeruka nimeka kemikaale nagu fenoole esineb seejuures ka looduslikult, lämmastikust ja fosforist rääkimata. Ülejäänu moodustabki inimtekkeline hajureostus. 2021.–2027. aasta veepoliitika üldises raamdirektiivis nenditakse, et sellise reostuse päritolu ei ole väga selge.
"Iseenesest tähendab see, et puhastita või kanalisatsiooni ühendamata majapidamised kipuvad laskma oma heitvett nende lähedal asuvasse kraavi. Selle kaudu kantakse see edasi otse Emajõkke."
Toomas Pallo, ELLE arendusjuht
Samas tuuakse Emajõe puhul raamprogrammis välja, et tõsiseks probleemiks on väikepuhastite puudumine. "Iseenesest tähendab see, et puhastita või kanalisatsiooni ühendamata majapidamised kipuvad laskma oma heitvett nende lähedal asuvasse kraavi. Selle kaudu kantakse see edasi otse Emajõkke," selgitas Pallo. Kuigi ühe majapidamise mõju ei pruugi olla kuigi suur, laiub Emajõe vesikond peaaegu 10 000 ruutkilomeetril.
Palli hinnangul on olukord võrreldes 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate algusega tänu ühisveevärkide rajamisele ja heitvee kogumisele märkimisväärselt paranenud. "Hajureostuse vähendamine ongi keerulisem. Seda saab teha põhiliselt administratiivsete meetoditega. Teha ettekirjutusi, millal tohib põlde väetada, kuidas sõnnikut käidelda jne jne," laiendas peaspetsialist. See toob hajureostuse peamise allika juurde – põllumajandusest ei saa üle ega ümber.
Põllumajanduse mõjust ei saa üle ega ümber. Autor: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX
Emajõe enda vahetus läheduses laiub suuri põlde võrdlemisi vähe. Ülemjooksul voolab jõgi rabade ja soode vahel, Tartust allavoolu paiknevad põllumaad selleni valdavalt ei ulatu. "Kuid tuleb arvestada, et põldude peal on lisajõed ja sealkaudu tuleb ka hajureostust. Eripärased on näiteks Pandivere kõrgustikult alguse saavad Põltsamaa ja Pedja jõgi, mis toovad Emajõkke lämmastikurikast vett. Põhjavesi on karstialal suhteliselt kaitseta ja põldudele pandav väetis tuleb omakorda põhjavee kaudu jõgedesse," lisas Peeter Pall. Aastatel 2009–2016 kasvasid Peipsi vesikonna põllumajanduslikes jõgedes nitraadi kogused jätkuvalt.
Kui asumitest ja tehastest, sh hüpoteetilistest tehastest pärit reovesi sisaldab suuremal hulgal fosforit, siis põldudelt jõuavad jõkke eeskätt vees hästi lahustuvad ühendid nagu nitraadid. Mõlemad soodustavad vee eutrofeerumist, sh vetikate vohamist. Selle tagajärjel tekivad toiteaine- ja orgaanikarikkad põhjasetted. Nende lagunemisel väheneb omakorda neis leiduv hapniku hulk ja tekivad vee-elustikule ohtlikud mürgised ained nagu metaan.
Seisva veega Võrtsjärvest satub Emajõkke lisaks pidevalt mikroorganisme, mis voolavas vees toime tulla ei suuda. Lihtsustatult voolab Emajões surev fütoplankton. Seetõttu on vesi hägune juba selle ülemjooksul. Täiendavalt kannavad setteid ja orgaanilist ainet Emajõkke selle lisajõed.
Tagasi Tartusse
"Kui vaatame linna kui sellist, on teiste peale näitamine väga mugav ja põllumeestele on lihtne öelda, et olete ikka kaabakad küll ja peate midagi ette võtma. Praktika näitab, et üsna paljud, kes kanalisatsiooniga veel liitunud pole, lasevad oma solgi mingisugust erilist puhastust läbi tegemata jõkke," märkis Toomas Pallo. Seega peaks linn tema hinnangul väga põhjalikult oma laienenud piirides kontrollima, kuidas on tagatud elanike reoveepuhastus. Riigi poole siinkohal vaadata ei saa. Vastav kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul siinkohal probleemi ei ole. "Tartus võib ühiskanalisatsiooniga liitunute protsenti lugeda ligi 100-lähedaseks. [...] Tartu kasutab ammu planeerimisel nn "tagatud rohelist meetodit" – kinnistu ei saa enne ehitusluba, kui liitumine ühiskanalisatsiooniga selge," kinnitas Kapp.
Ent ka juhul, kui ühisveevärgiga on ühinenud kõik Tartu majapidamised või on neile tagatud korrapärane heitvee vedu, tekitavad 100 000 inimest suures koguses heitvett. Keskkonnaagentuuri andmete alusel puhastatakse seda piisavalt hästi. "Emajõel on riikliku seire raames kolm seirekohta – Reku (enne Tartut), Kvissentali (Tartu linnas) ja Kavastu (pärast Tartut). kuna kõikides seirepunktides on lämmastiku ja fosfori sisaldused üldiselt normi piires, siis ei ole Tartu linna reostuskoormus Emajõe seisundile otseselt märgatav," sõnas Kristiina Kebbinau.
" Mina näen siin hoopis suuremat kahepalgelist poliitikat. Tööstust ja elanikkonda teenindavatele puhastitele on neljakordne piirnormide erinevus."
Hillar Toomiste; Tartu Vee reoveepuhasti tehnoloog
Heitvee veel puhtamaks muutmine on põhimõtteliselt võimalik, kuid Tartu Vee reoveepuhasti tehnoloogi Hillar Toomiste sõnul tõuseb sellega ka vee hind. Praegu moodustab kuupmeetri vee eest tasutavast 2,04 eurost reovee puhastamine 1,3 eurot.
See tähendab, et heitvees leidub liitri kohta lämmastikku keskmiselt seitse milligrammi, fosforit 0,3 milligrammi ja kergesti lagunevat orgaanikat kolm milligrammi. Kõik kolm näitajat jäävad alla riikliku piirnormi. Ettevõttesiseselt kontrollitakse seda jooksvalt pidevalt, laboratoorseid analüüse tehakse täiendavalt kaks korda nädalas.
Vaade Tartule. Autor: PM/SCANPIX BALTICS
"Fosforisisalduse täiendav alandamine tähendab nii rahaliselt hüppelist kasvu kui ka loodusele jäetava jalajälje hüppelist suurenemist. Ainuke võimalus oleks kemikaalide lisamine ja fosforisoolade väljasadestamine," selgitas Toomiste. Tehnoloog tõi seejuures välja, et tööstusele kehtestatud normides on lubatud fosforisisaldus 2,0 mg/l. Seaduses on klausel, et seda võib eriolukordades karmistada kuni 30 protsenti: "Mina näen siin hoopis suuremat kahepalgelist poliitikat. Tööstust ja elanikkonda teenindavatele puhastitel on neljakordne piirnormide erinevus".
Pallo hinnangul võiks panna varasemast veelgi rohkem rõhku võiks panna ennetavatele tegevustele, sh teavituskampaaniatele. Vanade ravimite, värvide, lahustite ja teiste sarnaste kemikaalide WC-potist alla laskmine kahjustab otseselt keskkonda. Selles osas tuleks Pallo hinnangul luubi alla võtta ka teenindus- ja tööstusettevõtted. "Tartu linn ei taha küll tehast, aga võiks pingutada Emajõe puhastamise nimel, kui ta muretseb tõepoolest Emajõe seisundi pärast," võttis Toomas Pallo teema kokku.
"Tartu linn ei taha küll tehast, aga võiks pingutada Emajõe puhastamise nimel, kui ta muretseb tõepoolest Emajõe seisundi pärast."
Toomas Pallo, ELLE arendusjuht
Keskkonnaagentuuri sellel aastal ilmunud ülevaate ja 2016. aastal tehtud mõõtmiste kohaselt leiti Kavastu mõõtepunktist valuvaigisti diklofenaki ning hormoonravimite östrooni ja 17-alfa-etinüülöstradiooli jääke. Mõnel mõõtmisel leiti sealtsamast ka ftalaate (DEHP), PAHe (fluoranteen, naftaleen) ja lenduvaid süsivesinikke (tolueen, ksüleenid).
Mööda ei saa vaadata Tartu kaugemast ajaloost. Nõukogude ajal ja 1990. aastate alguses Emajõkke paisatud reostus jääb mõjutama selle ja Peipsi järve seisundit veel aastateks, kuigi selle mõju väheneb. Kui kauaks täpselt, seda ei tea ilmselt keegi. "See on akumuleerunud jõe suudmesse, kuhu pääseb ligi ainult laeva või paadiga. Riiklik programm seal seni uuringuid teostanud pole. Me ei tea, mis suudmes toimub," tõdes Enn Loigu.
Tehas ja tume maa
Eelnevalt mainitud ohtlike ainete mõõtmised on aga ajaloolises kontekstis võrreldes toitainete sisalduse määramisega pigem haruldased. "Nimekiri on väga pikk, mida võiks seirata, aga ressursid on piiratud. Lihtsalt ei jõua kõiki asju puhtalt rahaliselt teha," nentis Peeter Pall. Edasise töö lihtsustamiseks peaks olema olemas mingisugune eelinfo. Hüpoteetilise tselluloositehase rajamisel tuleks karta vees raskemetallide ja kloroorgaaniliste ühendite suhtelise sisalduse kasvu.
" Nimekiri on väga pikk, mida võiks seirata, aga ressursid on piiratud. Lihtsalt ei jõua kõiki asju puhtalt rahaliselt teha".
Peeter Pall; Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist
"Iga metallikübe, mis puidus leidub, läheb katlasse. Sealt edasi tootesse aga mitte terakestki ehk see läheb heitmesse või reovette. Eesti puidus leidub kõige enam vaske ja tsinki. Viimast iga kilogrammi kohta 15 milligrammi. Seega on plaanitavas tehases vaja käidelda päevas tsinki umbes 40 kilogrammi," tõi Enn Loigu näite.
Professor lisas, et tehase rajamist plaanivad arendajad polnud sellele algselt mõelnud. Ühest küljest ei loeta looduslikku päritolu raskemetalle paljudes Euroopa riikides reostuseks. Teisest küljest lõpetati näiteks Rootsis nende mõju uurimine juba 1960. aastatel. Toonased tehnoloogiad ei võimaldanud kontsentreerida puidumassi piisavalt, et nende mõju oleks oluline. "Sellega aga tuleb tegeleda ja see on keeruline," lisas Loigu.
Võtmerolli mängib siinkohal tehase suurus. Vee puhastamisel on üheks suurimaks kuluks elektrienergia. Plaanitava võimsusega tehase puhul toodetakse seda puidujääkidest tehase käigus hoidmiseks kuluvast energiast üle kahe korra rohkem. "Oma odava energia arvelt saab lubada ka puhastusseadmeid, mida muidu ei kasutataks," selgitas professor. Neid on aga vaja Eesti piirnormide täitmiseks.
Kuidas Emajõgi siis lõpuks elab?
Siinkohal pole vastus taas sirgjooneline. Emajõe seisundi hindamine 1989. aastate lõpus ja 1990. aastatel erineb praegusest üsna märkimisväärselt. Toitainete ehk lämmastiku ja fosfori sisalduse alusel jäi Emajõe vesi 2016. ja 2017. aastal riigi ja Tartu Veevärgi seireandmetel heasse seisundiklassi. Hea ehk looduslähedasena sai kirjeldada ka Emajõe veekvaliteeti tervikuna. "Füüsikaliste-keemiliste näitajate alusel on Emajõgi juba heas seisus, bioloogia tuleb ka vaikselt tagasi," sõnas Enn Loigu.
"Aus vastus on, et saame suurselgrootute indeksitega seisundiks halva või väga halva, aga kahtlustame, et see meetod Emajõe puhul väga hästi ei sobi."
Peeter Pall; Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist
Ökoloogilist seisundit hinnati 2016. aastal suurselgrootute olukorra tõttu kesiseks. Samas võis kahtlustada, et tulemust võis mõjutada muu hulgas seirekohavalik ja kalastik. Tänapäevaseid meetodeid elustiku hindamiseks on kasutanud viimased 10–15 aastat. "Selle kohta pole pikki andmeridu ja Emajõe puhul tehakse elustiku seiret 3–6 aasta tagant. Neid tuleb veel kalibreerida. Aus vastus on, et saame suurselgrootute indeksitega seisundiks halva või väga halva, aga kahtlustame, et see meetod Emajõe puhul väga hästi ei sobi," nentis Peeter Pall.
Vee-elustiku põhjal pole Emajõe seisundi määramine kuigi sirgjooneline. Autor: Eesti.pl/Creative Commons
Teisalt võib reaalsust moonutada ka seisundi suurtaimestiku alusel hindamine. Sellest lähtudes on olukord väga hea. "See pole jälle päris tõde. Kriteeriumid vaadati alles hiljuti üle ja interkalibreeriti teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kasutatavate meetoditega. Me peame neid nüüd omalt poolt veidi karmistama," lisas peaspetsialist. Eelnevatel aastatel on kõikunud hinnang hea ja kesise piiril. Viimase korral on veekogu vähesaastunud.
Palli sõnul pole ka keemiliste-füüsikaliste näitajatega seireandmete alusel alati kõik korras. Aeg-ajalt on jõe hapniku sisaldused üsna madalad. "Siin võib-olla looduslik põhjus – Võrtsjärve surev fütoplankton. Kui me paneme siia veel mingit orgaanilist ainet juurde, siis see hapnikurežiimi kindlasti ei parandada, vaid muudab selle halvemaks," laiendas teadlane.
Kui sellel lool on moraal, siis...
"Kogu selle tselluloositehase ümber toimuva arutelu pealt ongi paras aeg vaadata Emajõge ja teisi halvas seisundis veekogusid. Tunnistada, et see teeb meile muret ja arutada, mida nüüd selle teadmisega peale hakata. See on valus punkt, kuhu pole tahtnud keegi minna," viitas Toomas Pallo. Kui üksikute suurobjektide vastu võitlemine on lihtne, siis hajureostuse vähendamine nõuab terve ühiskonna pingutust. Seejuures peaks olema Euroopa Liidu kava järgi 2027. aastaks heas seisus juba kõik veekogumid.
Enn Loigu hinnangul on paras aeg vaadata üle riiklikud saastenormid. "Need, kes tehase vastu on, võiksid esitada nii ranged normid, kui vähegi saavad. Siis pole lõplik otsustaja valitsus, vaid arendaja saab ise vaadata, et neid küll täita ei suuda. See oleks kõige lõplikum tee, mis annaks asjale selge lahenduse ja näitaks, et targad on kõik pooled," leidis professor.
Praegune veeseadus annab võimaluse halva veeseisundi korral õiguslikult võimaluse piirkondlikult nõuete karmistamiseks.
### Response:
Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa alistas Leedsis peetud kohtumises 2:0 samuti MM-il osaleva Costa Rica. Inglismaa asus 13. minutil Marcus Rashfordi iluväravast juhtima, 76. minutil vormistas Danny Welbeck lõppseisu.
Inglismaa kuulub 14. juunil algaval MM-il G-alagruppi koos Belgia, Panama ja Tuneesiaga, Costa Rica on E-alagrupis Brasiilia, Šveitsi ja Serbiaga.
Valitsev Euroopa meister Portugal oli 3:0 parem Alžeeriast. Kaks väravat sai kirja Goncalo Guedes, korra oli täpne Bruno Fernandes. Portugal kuulub MM-il B-alagruppi Hispaania, Iraani ja Marokoga.
Island mängis 2:2 viiki Ghanaga, Lõuna-Korea ja Boliivia leppisid väravateta viigiga. | Inglismaa ja Portugal olid viimastes kontrollmängudes võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa alistas Leedsis peetud kohtumises 2:0 samuti MM-il osaleva Costa Rica. Inglismaa asus 13. minutil Marcus Rashfordi iluväravast juhtima, 76. minutil vormistas Danny Welbeck lõppseisu.
Inglismaa kuulub 14. juunil algaval MM-il G-alagruppi koos Belgia, Panama ja Tuneesiaga, Costa Rica on E-alagrupis Brasiilia, Šveitsi ja Serbiaga.
Valitsev Euroopa meister Portugal oli 3:0 parem Alžeeriast. Kaks väravat sai kirja Goncalo Guedes, korra oli täpne Bruno Fernandes. Portugal kuulub MM-il B-alagruppi Hispaania, Iraani ja Marokoga.
Island mängis 2:2 viiki Ghanaga, Lõuna-Korea ja Boliivia leppisid väravateta viigiga.
### Response:
Inglismaa ja Portugal olid viimastes kontrollmängudes võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme saanud erinevate valdkondade tegijatelt palju positiivset vastukaja ja konkreetseid ettepanekuid, kuidas Eesti pikem plaan võiks välja näha ning millised oleksid 21. sajandi lahendused meie tuleviku kindlustamiseks," ütles MTÜ Eesti 200 nõukogu esimeheks valitud Kristina Kallas sotsiaalmeedia vahendusel.
"Me nägime juba manifesti avaldamise järgsetel päevadel, et meie mõtted resoneerivad ühiskonnas ja esimesed rahvaküsitluse tulemusedki on andnud meile selge märgi teatavast usalduskrediidist. Seega liigume oma sõnumite ja ideede arendamisega edasi ning organiseerume, et Eesti riigi pikaajaline plaan üheskoos reaalselt välja töötada," selgitas Kallas. "Kas Eesti 200 liikumisest saab erakond, otsustatakse sügisel," lisas Kallas.
MTÜ Eesti 200 asutajaliikmed on Kristina Kallas, Priit Alamäe, Kristiina Tõnnisson, Indrek Nuume, Igor Taro ja Henrik Raave, teatas ühendus sotsiaalmeedia vahendusel.
MTÜ Eesti 200 on võtnud endale ülesande lisaks Eesti riigi pikaajalistele probleemidele tähelepanu juhtimisele välja pakkuda ka omapoolsed lahendused ja reformiideed, mis seisaksid oma nõudlikkuse ja visiooniga kõrgemal ühe valimistsükli põhisest päevapoliitikast ja tagaksid Eesti jätkusuutliku arengu eelseisvatel kümnenditel. Lisaks soovitakse suurendada ekspertide ja valdkondlike professionaalide osalust Eesti tuleviku kujundamisel ning edendada kodanike osalust poliitikate kujundamisel.
"Eesti 200 manifestis tõime välja, et kui Eesti riiki luues määras meie edukuse suutlikkus näha silmapiiri taha ja teha suuri reforme, siis tulevikus on meie edu pandiks julgus reageerida meie rahva potentsiaali kammitsevatele trendidele ning leida "kastist väljas" lahendused. Meie majandus tuleb muuta targemaks, meie inimesed tervemaks ja õnnelikumaks, meie looduskeskkond puhtamaks ja elujõulisemaks," võttis liikumise kaasasutaja Priit Alamäe kokku Eesti 200 eesmärgid.
Algatusega Eesti 200 tulid 3. mail Postimehe veergudel välja IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallas, sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi juht Küllike Saar ja LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume.
BNS-i ja Postimehe tellitud arvamusuuringu kohaselt oleks mai keskel nende kui erakonna poolt hääletanud kuus protsenti valijatest. | Eesti 200 asutajad registreerisid MTÜ | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme saanud erinevate valdkondade tegijatelt palju positiivset vastukaja ja konkreetseid ettepanekuid, kuidas Eesti pikem plaan võiks välja näha ning millised oleksid 21. sajandi lahendused meie tuleviku kindlustamiseks," ütles MTÜ Eesti 200 nõukogu esimeheks valitud Kristina Kallas sotsiaalmeedia vahendusel.
"Me nägime juba manifesti avaldamise järgsetel päevadel, et meie mõtted resoneerivad ühiskonnas ja esimesed rahvaküsitluse tulemusedki on andnud meile selge märgi teatavast usalduskrediidist. Seega liigume oma sõnumite ja ideede arendamisega edasi ning organiseerume, et Eesti riigi pikaajaline plaan üheskoos reaalselt välja töötada," selgitas Kallas. "Kas Eesti 200 liikumisest saab erakond, otsustatakse sügisel," lisas Kallas.
MTÜ Eesti 200 asutajaliikmed on Kristina Kallas, Priit Alamäe, Kristiina Tõnnisson, Indrek Nuume, Igor Taro ja Henrik Raave, teatas ühendus sotsiaalmeedia vahendusel.
MTÜ Eesti 200 on võtnud endale ülesande lisaks Eesti riigi pikaajalistele probleemidele tähelepanu juhtimisele välja pakkuda ka omapoolsed lahendused ja reformiideed, mis seisaksid oma nõudlikkuse ja visiooniga kõrgemal ühe valimistsükli põhisest päevapoliitikast ja tagaksid Eesti jätkusuutliku arengu eelseisvatel kümnenditel. Lisaks soovitakse suurendada ekspertide ja valdkondlike professionaalide osalust Eesti tuleviku kujundamisel ning edendada kodanike osalust poliitikate kujundamisel.
"Eesti 200 manifestis tõime välja, et kui Eesti riiki luues määras meie edukuse suutlikkus näha silmapiiri taha ja teha suuri reforme, siis tulevikus on meie edu pandiks julgus reageerida meie rahva potentsiaali kammitsevatele trendidele ning leida "kastist väljas" lahendused. Meie majandus tuleb muuta targemaks, meie inimesed tervemaks ja õnnelikumaks, meie looduskeskkond puhtamaks ja elujõulisemaks," võttis liikumise kaasasutaja Priit Alamäe kokku Eesti 200 eesmärgid.
Algatusega Eesti 200 tulid 3. mail Postimehe veergudel välja IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallas, sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi juht Küllike Saar ja LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume.
BNS-i ja Postimehe tellitud arvamusuuringu kohaselt oleks mai keskel nende kui erakonna poolt hääletanud kuus protsenti valijatest.
### Response:
Eesti 200 asutajad registreerisid MTÜ |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõni aeg tagasi kirjutas Silvia Urgas Värske Rõhu veergudel Nobeli kirjandusauhinna valguses Bob Dylanist ja tema loomingust.[1] Dylan on auhinna viimaks kätte saanud,[2] suurem kära on vaibunud. Igihalja arutelu kirjanduse ja laulusõnade suhtest sooviksin aga taas üles võtta ja seda ühe konkreetse artisti näitel (keda ka Urgas oma tekstis mainib): Kendrick Lamar. Maailmakuulus räppar on seitsme aastaga kindlustanud koha hiphopi kaanonis (muide, äsja pälvis ta Pulitzeri muusikaauhinna). Kurikuulsast Los Angelese linnaosast Comptonist pärit Kendrick on oma loomingus põiminud eneseteadliku lüürika ja raadiokõlbliku produktsiooni, võites nii kriitikute kui ka tavakuulajate südameid. Lisaks sellele, et ta on väga menukas, peetakse teda muusikamaailma üheks parimaks sõnaseadjaks. Küsimus kõlab niisiis nõnda: kas ka Kendrickust võiks saada Nobeli kirjandusauhinna laureaat?
Et sellele vastata, on esmalt tarvis fikseerida Kendricku kirjalik pärand. Siit tekibki esimene probleem. Kui Dylan on andnud välja hulganisti laulusõnade kogumikke, siis Kendricku kohta sama öelda ei saa. Ühelegi albumile pole laulusõnu lisatud ja ametlikke variante ei leia ka internetist. Laulusõnu on üles kirjutanud kuulajad, kes pole aga lõpliku konsensuseni jõudnud. Kui võrrelda sõnu koondavaid internetilehti, erineb ülestähendatu küll vähesel määral, ent hiphopifoorumites ja kommentaariumites käib elav diskussioon selle üle, mida Kendrick kusagil täpselt ütles. Võõras kõrv pole teatavasti kõige usaldusväärsem instrument, sest kiputakse kuulma seda, mida kuulda tahetakse, nagu näitab 1976. aastal sõnastatud McGurki efekt: kuuldu sõltub nähtust.[3] Seega tuleks kuulajate kirja pandud teksti ametlikuks tembeldamisest hoiduda seni, kuniks sõnade autor pole originaali esitanud.
Ei ole võimatu, et Kendrick Lamari kogutud teosed näevad ühel päeval trükivalgust – viimastel aastatel on hiphopi laulusõnade kogumikke ilmunud küll –, ent see on siiski ebatõenäoline. Kuigi Kendrick on puhuti ise oma sõnu kommenteerinud ja seletanud, osutades fännidele teinekord isegi ortograafiaabi[4], eelistab ta asja siiski saladuskatte all hoida: intervjuudes on ta toonitanud teadlikku otsust jätta täpsem tõlgendustöö kuulajatele.[5] See otsus selgitab Kendricku huvi homonüümide vastu, mida nimetatakse hiphopi ringkondades double entendre'iteks (topeltkuuldavuseks). Näiteks tema 2012. aasta pala "Backstreet Freestyle" (albumilt "good kid, m.A.A.d city") teine salm lõpeb genius.com-i andmetel lausega "This voice here is golden, so fuck y'all, I goes in, and …" [6]. Kui lugu ennast kuulata, kõlab "golden" ('kuldne') aga nagu "goading", mis tähendab provotseerivat ja ärritavat ning sobib laulu konteksti isegi paremini kui veebilehel kirja pandud variant. Või võtkem aasta vanema loo "Ronald Reagan Era", kus "Take it in vain, Vicodins couldn't ease the pain" võiks kõlada ka nagu "Take it in vein, Vicodins couldn't ease the pain" [7] – ning seegi oleks kooskõlas narkootikumide ületarvitamisest rääkiva loo põhitooniga. Sarnaseid näiteid võib Kendricku diskograafiast leida lõpmatuseni.
Homonüümide kõrval meeldib Kendrickule mängida ka hääle ja intonatsiooniga. 2016. aastal meesteajakirjale GQ antud intervjuus[8] juhib ta tähelepanu, et peab oma põhiliseks instrumendiks vokaali ja selle toone. See tõsiasi muudab laulusõnade ülesmärkimise veelgi keerulisemaks, mida illustreerib hästi kuulus triple entendre laulust "A.D.H.D". "Eight doobies to the face, fuck that / Twelve bottles in the case, nigga, fuck that / Two pills and a half-weight, nigga, fuck that / Got a high tolerance when your age don't exist". [9] Üleskirjutatuna paistab asi lihtne, aga Kendrick hääldab sõna "that" väga omapäraselt ja ei olegi aru saada, kas ta ütleb "thought" ('mõte'), "dot" ('punkt') või "that" ('see'). Süntaksilt on kõik kolm sobivad. Taas on laulu teemadeks eri narkootikumide segamini tarbimine ja halvad eeskujud, seega sobiks rea "Twelve bottles in the case" järele "fuck thought" suurepäraselt. Samas oli Kendrick äsja hüljanud artistinime k-dot ja esines edaspidi oma pärisnime all. "Fuck dot" oleks nagu hüvastijätt endise, noore ja naiivse minaga.
Hääleeksperimendid ei piirdu ainult hääldusega. Iga endast lugupidav laulja mängib vokaaliga, ent Kendrick kasutab eri karakterite jaoks eri toone, jutustades lugusid mitmest vaatepunktist. Sealjuures on tema hääletoon kuulajale väärtuslik vihje, sest just tänu sellele saab aru, milline Kendricku alter ego parasjagu kõneleb. Käre, karm ja jõuline tämber, mida võib kohata nii "Backseat Freestyle'is" kui ka "The Blacker The Berry's", projitseerib halastamatut ja enesekeskset gängikuuluvusega alfaisast, kelle arhetüüp oli kunagi Kendricku iidol. Hea näide on ka "XXX" viimaselt kauamängivalt "DAMN.", milles Kendrick räägib vägivallast ja seda soosivast ühiskonnast, ja esitab kolm vaatepunkti, vahetades seisukohti koguni poole salmi pealt. Ainult hääletoon ja instrumentaal eristavad üleminekuid ühest positsioonist teise. Ta alustab vägivalda normaliseeriva diskursuse kirjeldamisega, kus jutustaja monotoonne ja tuhm hääl kajastab ükskõiksust toimuva vastu. Ühtäkki rütm muutub ja jutujärje võtab üle vihane karakter, kes just kuulis oma sõbra poja tapmisest. Kadunud on ükskõiksus, mängus on agressiivsed emotsioonid: "I can't sugarcoat the answer for you, this is how I feel: If somebody kill my son, that mean somebody gettin' killed." [10] Kolmanda tegelasena astub sisse Kendrick ise ja võtab laulu kokku ühiskonnakriitilise noodiga: "Homicidal thoughts, Donald Trump's in office / We lost Barack and promised to never doubt him again / But is America honest, or do we bask in sin?" [11] Kuna Kendricku tämber on tavapärane, räägib ta seekord enda eest, vahest ainult natuke aeglasemalt kui muidu. Kui lugeda teksti, võib mõistagi aimata, kus toimub üleminek ühelt seisukohalt teisele, aga ainult sõnadest lähtudes on kerge ajada segamini Kendricku enda mõtted tema tegelaste omadega. Umbes nii juhtus ju ka Vladimir Nabokovi ja "Lolitaga".
Niisiis, vanker läheb kraavi juba esimese probleemi kerkides, et Kendricku tekstidel pole ametlikku versiooni. Üritasin esile tõsta ka tõsiasja, et tema pärandi kirjalik fikseerimine vaesestaks seda tublisti, sest tõlgendamise ambivalentsus on osa Kendricku kuulamise võlust. Kui sõnad kontekstist välja rebida, läheb kaduma ka sisu, sealhulgas mängud intonatsiooni ja tämbriga, mis avavad uusi tõlgendusastmeid. Kendrick ei ole traditsioonilises mõttes kirjanik ega luuletaja, ennekõike on ta meisterlik muusik, kes on lihtsalt sõnadega maru osav. Kui hindamiskriteeriumeid ei muudeta, pole tema nomineerimine realistlik. Aga üks uks sulgub ja teine avaneb. Ehk on postmodernistlik aeg laulusõnade kaanoni loomiseks küps? Bob Dylanile määratud Nobeli kirjandusauhind on oluline pretsedent, millelt võiks tõukuda laiem huvi laulusõnade analüüsi vastu ja institutsionaalne tugi neile. Nimelt avalduvad Kendricku töid lahates maailmakirjanduse suured narratiivid, mis väärivad kahtlemata analüüsi.
Siinkohal võiks vaadelda Kendricku viimase albumi "DAMN." suhet Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistusega". Pole põhjust oletada, kas Kendrick sai Dostojevskilt inspiratsiooni või on teda üldse lugenud, aga kui neid teoseid lähemalt vaadelda, ilmnevad märkimisväärsed paralleelid. "Kuritöö ja karistuse" peategelane Rodion Raskolnikov on lõhestunud tegelane (seda juba etümoloogiliselt)[12], kes üritab endas inimesena selgusele jõuda. Samasuguse positsiooni võtab ka Kendrick, käsitledes küll pisut erinevat dihhotoomiat. Kui Raskolnikov tahab teada, "[k]as ma olen täi, nagu kõik, või inimene? Võin ma üle piiri astuda või ei? Söandan ma kummarduda ja võtta või mitte? Olen ma värisev loomake või on mul õigus …"[13], siis Kendrick küsib: "Is it wickedness? / Is it weakness? / You decide / Are we gonna live or die?"[14] (BLOOD.) Raskolnikov visandab teooria haruldastest inimestest, kellel on õigus ülla eesmärgi nimel kõiksuguseid abinõusid pühitseda, vorpides moraali oma äranägemise järgi, samal ajal kui neile vastanduvad harilikud inimesed, kes on "nii-öelda materjal, mis on ainult selleks, et endasuguseid sigitada"[15]. Sellest mõttest võrsubki soov aduda, kumba rühma Raskolnikov ise kuulub, mis päädib tema kuritööga. Ka Kendrick kõneleb albumil kahe vaatepunkti kaudu, millest esimene on üleolev ja enesekindel ning teine alandlik ja eneseteadlik, vaagides, kumb mõttemall teda paremini iseloomustab.
Lunastust, mille Raskolnikov viimaks armastusest ja religioonist leiab, ihaldab ka Kendrick, aga kas ta selleni jõuab, oleneb juba kuulajast. "DAMN.'I" lõpus ületab Kendrick usu abil oma DNA, päritolu, ning jõuab kirgastava alandlikkuse ja leplikkuseni, mida on ümbritsevast keskkonnast muidu vajaka. Selle asemel et jumalaga samastuda, avastab ta endas inimlikkuse. Ent "DAMN." on justkui topeltalbum, mida võib kuulata ka tagantpoolt ette, ja selle käigus jõutakse vastupidise lahenduseni: "We gon' put in reverse" [16] (DUCKWORTH.). Kendrick alustab jumalakartlikult positsioonilt, aga järk-järgult degenereeruvad voorused pahedeks ja viimaks järeldub, et "I got dark, I got evil, that rot inside my DNA / I got off, I got troublesome heart inside my DNA" [17] (DNA.). Lunastusest saab hukatus. Nii Kendrick kui ka Raskolnikov läbivad sarnase kannatuste ja kahtluste raja, ent Raskolnikovi jaoks on lunastus lõpp-peatus, Kendricku jaoks mitte.[18] Mõlemat piinab teadmatus ning mõlemat mõjutab religioon.
"Kuritööd ja karistust" ning "DAMN.'I" ühendab seega võrdlemisi sarnane ideeline teljestik, kuid Kendricku ja Raskolnikovi vahel võib täheldada ka pisut konkreetsemaid kokkupuutepunkte. Näiteks ei suuda Raskolnikov esialgu kuidagi otsusele jõuda, kas ta jaksab oma teooriat harilikest ja erakordsetest inimestest enda peal katsetada, ent kuritööpäeval kannab teda justkui mingi vääramatu vaistlik tunnetus. Sama nendib ka Kendrick: "I got so many theories and suspicions / Today is the day I follow my intuition" [19] (YAH.). Enne ülestunnistamist külastab Raskolnikov oma ema, palub tal enda eest palvetada ning härdub, kui sama lubavad teha tema sõbra Marmeladovi lapsed. Ka Kendrick on teadlik pattudest, mida ta on korda saatnud, valutades albumi jooksul korduvalt südant, et keegi tema eest ei palveta. Kannatused ja kogemused võtab Kendrick kokku nõnda: "Seen it all, done it all, felt pain more / For the cause, I done put blood on sword" [20] (GOD.). Raskolnikov eelistab küll mõõga asemel kirvest, aga kannatab verise eesmärgi kiuste niisamuti.
Nende näidete kaudu saab hõlpsasti järeldada, et hiphop on võimeline kirjandusklassikast tuntud suuri narratiive kaasakiskuvalt ja isikupäraselt välja kandma. Ma ei leia, et kõiki pisut sõnaosavamaid muusikuid tuleks Nobeli kirjandusauhinnaga pärjata – see aga ei tohiks nende loomingu väärtust iseenesest kahandada. Samuti ei peaks kirjandusõppejõud alates homsest võtma noortepärase hoiaku ega loengut taktimõõdus 4/4 ette kandma. Küll aga väärivad laulusõnad muusikaajaloo ja kirjanduse vahelisel väljal eraldi käsitlemist, sest seal põimuvad muusika ja sõnad, meedium ja sõnum ning üks täiustab teist.
[1] Silvia Urgas. "Vastust teab vaid tuul – kas Bob Dylani laulusõnad on kirjandus?" – Värske Rõhk 2/2017.
[2] https://www.theguardian.com/music/2017/apr/02/bob-dylan-finally-accepts-nobel-prize-in-literature-at-private-ceremony-in-stockholm.
[3] Harry McGurk, John Macdonald. "Hearing lips and seeing voices" – Nature, 23.12.1976.
[4] Vt https://twitter.com/kendricklamar/status/260442741497028609.
[5] Vt https://www.npr.org/2017/04/21/525094661/kendrick-lamars-first-interview-after-releasing-damn-is-a-doozy.
[6] "See hääl siin on kuldne, nii et minge perse, läheb sisse ja …"
[7] "Ilmaasjata võtad, Vicodin ei vaigista valu" võiks kõlada ka nagu "Võta seda veeni, Vicodin ei vaigista valu."
[8] Vt https://www.youtube.com/watch?v=4lPD5PtqMiE.
[9] "Kaheksa pläru näkku, perse / Kaksteist pudelit kastis, nigga, perse / Kaks tabletti ja viis grammi pulbrit, nigga, perse / Suur taluvus, vanus ei tähenda midagi."
[10] "Ma ei ilusta vastust, just nii ma tunnengi: kui keegi tapab mu poja, siis sureb peagi keegi veel."
[11] "Mõrtsukalikud mõtted, Donald Trump on ametis, / jäime Barackist ilma ja lubasime, et ei kahtle temas enam, / aga kas Ameerika on aus või peesitame patus?"
[12] Раскол tähendab vene keeles lõhestumist, lõhet.
[13] Fjodor Dostojevski. "Kuritöö ja karistus" – Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 398.
[14] "On see kurjus? / On see nõrkus? / Otsusta sina, / kas elame või sureme?"
[15] "Kuritöö ja karistus", lk 247.
[16] "Paneme sisse tagurpidikäigu."
[17] "Muutusin tumemeelseks, muutusin kurjaks, see kõdu minu DNA-s / Pääsesin puhtalt, aga mu DNA-s on tülikas süda."
[18] Muide, hiljuti anti välja "DAMN. COLLECTORS EDITION", millel on samad laulud, mis originaalalbumil, ent vastupidises järjekorras.
[19] "Mul on palju teooriaid ja kahtlusi, / aga täna on see päev, mil järgin kõhutunnet."
[20] "Kõike näinud, kõike teinud, valu tundnud / Ühegi eesmärgi nimel ma enam verega mõõka ei määri."
Artikkel pärineb Värskest Rõhust. | Daniel Tamm: kas järgmine Nobeli kirjandusauhind läheb Comptonisse? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõni aeg tagasi kirjutas Silvia Urgas Värske Rõhu veergudel Nobeli kirjandusauhinna valguses Bob Dylanist ja tema loomingust.[1] Dylan on auhinna viimaks kätte saanud,[2] suurem kära on vaibunud. Igihalja arutelu kirjanduse ja laulusõnade suhtest sooviksin aga taas üles võtta ja seda ühe konkreetse artisti näitel (keda ka Urgas oma tekstis mainib): Kendrick Lamar. Maailmakuulus räppar on seitsme aastaga kindlustanud koha hiphopi kaanonis (muide, äsja pälvis ta Pulitzeri muusikaauhinna). Kurikuulsast Los Angelese linnaosast Comptonist pärit Kendrick on oma loomingus põiminud eneseteadliku lüürika ja raadiokõlbliku produktsiooni, võites nii kriitikute kui ka tavakuulajate südameid. Lisaks sellele, et ta on väga menukas, peetakse teda muusikamaailma üheks parimaks sõnaseadjaks. Küsimus kõlab niisiis nõnda: kas ka Kendrickust võiks saada Nobeli kirjandusauhinna laureaat?
Et sellele vastata, on esmalt tarvis fikseerida Kendricku kirjalik pärand. Siit tekibki esimene probleem. Kui Dylan on andnud välja hulganisti laulusõnade kogumikke, siis Kendricku kohta sama öelda ei saa. Ühelegi albumile pole laulusõnu lisatud ja ametlikke variante ei leia ka internetist. Laulusõnu on üles kirjutanud kuulajad, kes pole aga lõpliku konsensuseni jõudnud. Kui võrrelda sõnu koondavaid internetilehti, erineb ülestähendatu küll vähesel määral, ent hiphopifoorumites ja kommentaariumites käib elav diskussioon selle üle, mida Kendrick kusagil täpselt ütles. Võõras kõrv pole teatavasti kõige usaldusväärsem instrument, sest kiputakse kuulma seda, mida kuulda tahetakse, nagu näitab 1976. aastal sõnastatud McGurki efekt: kuuldu sõltub nähtust.[3] Seega tuleks kuulajate kirja pandud teksti ametlikuks tembeldamisest hoiduda seni, kuniks sõnade autor pole originaali esitanud.
Ei ole võimatu, et Kendrick Lamari kogutud teosed näevad ühel päeval trükivalgust – viimastel aastatel on hiphopi laulusõnade kogumikke ilmunud küll –, ent see on siiski ebatõenäoline. Kuigi Kendrick on puhuti ise oma sõnu kommenteerinud ja seletanud, osutades fännidele teinekord isegi ortograafiaabi[4], eelistab ta asja siiski saladuskatte all hoida: intervjuudes on ta toonitanud teadlikku otsust jätta täpsem tõlgendustöö kuulajatele.[5] See otsus selgitab Kendricku huvi homonüümide vastu, mida nimetatakse hiphopi ringkondades double entendre'iteks (topeltkuuldavuseks). Näiteks tema 2012. aasta pala "Backstreet Freestyle" (albumilt "good kid, m.A.A.d city") teine salm lõpeb genius.com-i andmetel lausega "This voice here is golden, so fuck y'all, I goes in, and …" [6]. Kui lugu ennast kuulata, kõlab "golden" ('kuldne') aga nagu "goading", mis tähendab provotseerivat ja ärritavat ning sobib laulu konteksti isegi paremini kui veebilehel kirja pandud variant. Või võtkem aasta vanema loo "Ronald Reagan Era", kus "Take it in vain, Vicodins couldn't ease the pain" võiks kõlada ka nagu "Take it in vein, Vicodins couldn't ease the pain" [7] – ning seegi oleks kooskõlas narkootikumide ületarvitamisest rääkiva loo põhitooniga. Sarnaseid näiteid võib Kendricku diskograafiast leida lõpmatuseni.
Homonüümide kõrval meeldib Kendrickule mängida ka hääle ja intonatsiooniga. 2016. aastal meesteajakirjale GQ antud intervjuus[8] juhib ta tähelepanu, et peab oma põhiliseks instrumendiks vokaali ja selle toone. See tõsiasi muudab laulusõnade ülesmärkimise veelgi keerulisemaks, mida illustreerib hästi kuulus triple entendre laulust "A.D.H.D". "Eight doobies to the face, fuck that / Twelve bottles in the case, nigga, fuck that / Two pills and a half-weight, nigga, fuck that / Got a high tolerance when your age don't exist". [9] Üleskirjutatuna paistab asi lihtne, aga Kendrick hääldab sõna "that" väga omapäraselt ja ei olegi aru saada, kas ta ütleb "thought" ('mõte'), "dot" ('punkt') või "that" ('see'). Süntaksilt on kõik kolm sobivad. Taas on laulu teemadeks eri narkootikumide segamini tarbimine ja halvad eeskujud, seega sobiks rea "Twelve bottles in the case" järele "fuck thought" suurepäraselt. Samas oli Kendrick äsja hüljanud artistinime k-dot ja esines edaspidi oma pärisnime all. "Fuck dot" oleks nagu hüvastijätt endise, noore ja naiivse minaga.
Hääleeksperimendid ei piirdu ainult hääldusega. Iga endast lugupidav laulja mängib vokaaliga, ent Kendrick kasutab eri karakterite jaoks eri toone, jutustades lugusid mitmest vaatepunktist. Sealjuures on tema hääletoon kuulajale väärtuslik vihje, sest just tänu sellele saab aru, milline Kendricku alter ego parasjagu kõneleb. Käre, karm ja jõuline tämber, mida võib kohata nii "Backseat Freestyle'is" kui ka "The Blacker The Berry's", projitseerib halastamatut ja enesekeskset gängikuuluvusega alfaisast, kelle arhetüüp oli kunagi Kendricku iidol. Hea näide on ka "XXX" viimaselt kauamängivalt "DAMN.", milles Kendrick räägib vägivallast ja seda soosivast ühiskonnast, ja esitab kolm vaatepunkti, vahetades seisukohti koguni poole salmi pealt. Ainult hääletoon ja instrumentaal eristavad üleminekuid ühest positsioonist teise. Ta alustab vägivalda normaliseeriva diskursuse kirjeldamisega, kus jutustaja monotoonne ja tuhm hääl kajastab ükskõiksust toimuva vastu. Ühtäkki rütm muutub ja jutujärje võtab üle vihane karakter, kes just kuulis oma sõbra poja tapmisest. Kadunud on ükskõiksus, mängus on agressiivsed emotsioonid: "I can't sugarcoat the answer for you, this is how I feel: If somebody kill my son, that mean somebody gettin' killed." [10] Kolmanda tegelasena astub sisse Kendrick ise ja võtab laulu kokku ühiskonnakriitilise noodiga: "Homicidal thoughts, Donald Trump's in office / We lost Barack and promised to never doubt him again / But is America honest, or do we bask in sin?" [11] Kuna Kendricku tämber on tavapärane, räägib ta seekord enda eest, vahest ainult natuke aeglasemalt kui muidu. Kui lugeda teksti, võib mõistagi aimata, kus toimub üleminek ühelt seisukohalt teisele, aga ainult sõnadest lähtudes on kerge ajada segamini Kendricku enda mõtted tema tegelaste omadega. Umbes nii juhtus ju ka Vladimir Nabokovi ja "Lolitaga".
Niisiis, vanker läheb kraavi juba esimese probleemi kerkides, et Kendricku tekstidel pole ametlikku versiooni. Üritasin esile tõsta ka tõsiasja, et tema pärandi kirjalik fikseerimine vaesestaks seda tublisti, sest tõlgendamise ambivalentsus on osa Kendricku kuulamise võlust. Kui sõnad kontekstist välja rebida, läheb kaduma ka sisu, sealhulgas mängud intonatsiooni ja tämbriga, mis avavad uusi tõlgendusastmeid. Kendrick ei ole traditsioonilises mõttes kirjanik ega luuletaja, ennekõike on ta meisterlik muusik, kes on lihtsalt sõnadega maru osav. Kui hindamiskriteeriumeid ei muudeta, pole tema nomineerimine realistlik. Aga üks uks sulgub ja teine avaneb. Ehk on postmodernistlik aeg laulusõnade kaanoni loomiseks küps? Bob Dylanile määratud Nobeli kirjandusauhind on oluline pretsedent, millelt võiks tõukuda laiem huvi laulusõnade analüüsi vastu ja institutsionaalne tugi neile. Nimelt avalduvad Kendricku töid lahates maailmakirjanduse suured narratiivid, mis väärivad kahtlemata analüüsi.
Siinkohal võiks vaadelda Kendricku viimase albumi "DAMN." suhet Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistusega". Pole põhjust oletada, kas Kendrick sai Dostojevskilt inspiratsiooni või on teda üldse lugenud, aga kui neid teoseid lähemalt vaadelda, ilmnevad märkimisväärsed paralleelid. "Kuritöö ja karistuse" peategelane Rodion Raskolnikov on lõhestunud tegelane (seda juba etümoloogiliselt)[12], kes üritab endas inimesena selgusele jõuda. Samasuguse positsiooni võtab ka Kendrick, käsitledes küll pisut erinevat dihhotoomiat. Kui Raskolnikov tahab teada, "[k]as ma olen täi, nagu kõik, või inimene? Võin ma üle piiri astuda või ei? Söandan ma kummarduda ja võtta või mitte? Olen ma värisev loomake või on mul õigus …"[13], siis Kendrick küsib: "Is it wickedness? / Is it weakness? / You decide / Are we gonna live or die?"[14] (BLOOD.) Raskolnikov visandab teooria haruldastest inimestest, kellel on õigus ülla eesmärgi nimel kõiksuguseid abinõusid pühitseda, vorpides moraali oma äranägemise järgi, samal ajal kui neile vastanduvad harilikud inimesed, kes on "nii-öelda materjal, mis on ainult selleks, et endasuguseid sigitada"[15]. Sellest mõttest võrsubki soov aduda, kumba rühma Raskolnikov ise kuulub, mis päädib tema kuritööga. Ka Kendrick kõneleb albumil kahe vaatepunkti kaudu, millest esimene on üleolev ja enesekindel ning teine alandlik ja eneseteadlik, vaagides, kumb mõttemall teda paremini iseloomustab.
Lunastust, mille Raskolnikov viimaks armastusest ja religioonist leiab, ihaldab ka Kendrick, aga kas ta selleni jõuab, oleneb juba kuulajast. "DAMN.'I" lõpus ületab Kendrick usu abil oma DNA, päritolu, ning jõuab kirgastava alandlikkuse ja leplikkuseni, mida on ümbritsevast keskkonnast muidu vajaka. Selle asemel et jumalaga samastuda, avastab ta endas inimlikkuse. Ent "DAMN." on justkui topeltalbum, mida võib kuulata ka tagantpoolt ette, ja selle käigus jõutakse vastupidise lahenduseni: "We gon' put in reverse" [16] (DUCKWORTH.). Kendrick alustab jumalakartlikult positsioonilt, aga järk-järgult degenereeruvad voorused pahedeks ja viimaks järeldub, et "I got dark, I got evil, that rot inside my DNA / I got off, I got troublesome heart inside my DNA" [17] (DNA.). Lunastusest saab hukatus. Nii Kendrick kui ka Raskolnikov läbivad sarnase kannatuste ja kahtluste raja, ent Raskolnikovi jaoks on lunastus lõpp-peatus, Kendricku jaoks mitte.[18] Mõlemat piinab teadmatus ning mõlemat mõjutab religioon.
"Kuritööd ja karistust" ning "DAMN.'I" ühendab seega võrdlemisi sarnane ideeline teljestik, kuid Kendricku ja Raskolnikovi vahel võib täheldada ka pisut konkreetsemaid kokkupuutepunkte. Näiteks ei suuda Raskolnikov esialgu kuidagi otsusele jõuda, kas ta jaksab oma teooriat harilikest ja erakordsetest inimestest enda peal katsetada, ent kuritööpäeval kannab teda justkui mingi vääramatu vaistlik tunnetus. Sama nendib ka Kendrick: "I got so many theories and suspicions / Today is the day I follow my intuition" [19] (YAH.). Enne ülestunnistamist külastab Raskolnikov oma ema, palub tal enda eest palvetada ning härdub, kui sama lubavad teha tema sõbra Marmeladovi lapsed. Ka Kendrick on teadlik pattudest, mida ta on korda saatnud, valutades albumi jooksul korduvalt südant, et keegi tema eest ei palveta. Kannatused ja kogemused võtab Kendrick kokku nõnda: "Seen it all, done it all, felt pain more / For the cause, I done put blood on sword" [20] (GOD.). Raskolnikov eelistab küll mõõga asemel kirvest, aga kannatab verise eesmärgi kiuste niisamuti.
Nende näidete kaudu saab hõlpsasti järeldada, et hiphop on võimeline kirjandusklassikast tuntud suuri narratiive kaasakiskuvalt ja isikupäraselt välja kandma. Ma ei leia, et kõiki pisut sõnaosavamaid muusikuid tuleks Nobeli kirjandusauhinnaga pärjata – see aga ei tohiks nende loomingu väärtust iseenesest kahandada. Samuti ei peaks kirjandusõppejõud alates homsest võtma noortepärase hoiaku ega loengut taktimõõdus 4/4 ette kandma. Küll aga väärivad laulusõnad muusikaajaloo ja kirjanduse vahelisel väljal eraldi käsitlemist, sest seal põimuvad muusika ja sõnad, meedium ja sõnum ning üks täiustab teist.
[1] Silvia Urgas. "Vastust teab vaid tuul – kas Bob Dylani laulusõnad on kirjandus?" – Värske Rõhk 2/2017.
[2] https://www.theguardian.com/music/2017/apr/02/bob-dylan-finally-accepts-nobel-prize-in-literature-at-private-ceremony-in-stockholm.
[3] Harry McGurk, John Macdonald. "Hearing lips and seeing voices" – Nature, 23.12.1976.
[4] Vt https://twitter.com/kendricklamar/status/260442741497028609.
[5] Vt https://www.npr.org/2017/04/21/525094661/kendrick-lamars-first-interview-after-releasing-damn-is-a-doozy.
[6] "See hääl siin on kuldne, nii et minge perse, läheb sisse ja …"
[7] "Ilmaasjata võtad, Vicodin ei vaigista valu" võiks kõlada ka nagu "Võta seda veeni, Vicodin ei vaigista valu."
[8] Vt https://www.youtube.com/watch?v=4lPD5PtqMiE.
[9] "Kaheksa pläru näkku, perse / Kaksteist pudelit kastis, nigga, perse / Kaks tabletti ja viis grammi pulbrit, nigga, perse / Suur taluvus, vanus ei tähenda midagi."
[10] "Ma ei ilusta vastust, just nii ma tunnengi: kui keegi tapab mu poja, siis sureb peagi keegi veel."
[11] "Mõrtsukalikud mõtted, Donald Trump on ametis, / jäime Barackist ilma ja lubasime, et ei kahtle temas enam, / aga kas Ameerika on aus või peesitame patus?"
[12] Раскол tähendab vene keeles lõhestumist, lõhet.
[13] Fjodor Dostojevski. "Kuritöö ja karistus" – Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 398.
[14] "On see kurjus? / On see nõrkus? / Otsusta sina, / kas elame või sureme?"
[15] "Kuritöö ja karistus", lk 247.
[16] "Paneme sisse tagurpidikäigu."
[17] "Muutusin tumemeelseks, muutusin kurjaks, see kõdu minu DNA-s / Pääsesin puhtalt, aga mu DNA-s on tülikas süda."
[18] Muide, hiljuti anti välja "DAMN. COLLECTORS EDITION", millel on samad laulud, mis originaalalbumil, ent vastupidises järjekorras.
[19] "Mul on palju teooriaid ja kahtlusi, / aga täna on see päev, mil järgin kõhutunnet."
[20] "Kõike näinud, kõike teinud, valu tundnud / Ühegi eesmärgi nimel ma enam verega mõõka ei määri."
Artikkel pärineb Värskest Rõhust.
### Response:
Daniel Tamm: kas järgmine Nobeli kirjandusauhind läheb Comptonisse? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA ametnikud saatsid mais Hiina lõunaosa Guangzhou linna meditsiinimeeskonna pärast seda, kui sealse Ühendriikide konsulaadiga seotud töötajal diagnoositi kahtlaste helide kuulmise järel ajutrauma.
Juhtum tekitas küsimuse selle kohta, kas mõni end USA vastaseks pidav riik või organisatsioon on välja töötanud mingisuguse akustilise või mikrolaineseadme, millega Ühendriikide kodanikke rünnata. Washingtoni teatel langesid 2016. aastal Kuubal helirünnaku ohvriks mitu diplomaati ja nende pereliiget.
USA välisministeerium teatas reedel, et on saatnud vabatahtlike tervisekontrollide järel "mõned isikud Ühendriikidesse arstlikule läbivaatusele".
Sõnumis kutsutakse personalitöötajaid ja pereliikmeid pöörduma oma tervishoiuteenuse osutaja poole "iga ebatavalise, seletamatu füüsilise sümptomi või sündmuse, heli- või tunnetusnähtuse või mõne muu tervisemure korral".
"Tähelepanelik tuleb olla sümptomite suhtes nagu peapööritus, peavalu, kõrvakohin, väsimus, nägemisprobleemid, kõrvakaebused ja kuulmiskaotus, samuti raskused magamisel," seisis hoiatuses.
Selles kutsuti inimesi "mitte püüdma tuvastada ühegi teadmata heliaistingu asukohta" ja vahetama selle asemel asukohta.
USA välisministeerium teatas viimastest meditsiinilistest evakueerimisest kolmapäeval ning ei ole juhtumites süüdistanud ühtegi riiki.
Hiina välisministeerium teatas neljapäeval, et selle uurimine esimese juhtumi suhtes ei ole andnud mingeid vihjeid selle põhjuste kohta.
Ühendriikide välisministeerium on varem öelnud, et Havannas resideerunud 24 USA ametniku ja pereliikme ajuvigastused võis põhjustada "terviserünnak". | USA saatkond Hiinas väljastas ameeriklastele uue tervisehoiatuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA ametnikud saatsid mais Hiina lõunaosa Guangzhou linna meditsiinimeeskonna pärast seda, kui sealse Ühendriikide konsulaadiga seotud töötajal diagnoositi kahtlaste helide kuulmise järel ajutrauma.
Juhtum tekitas küsimuse selle kohta, kas mõni end USA vastaseks pidav riik või organisatsioon on välja töötanud mingisuguse akustilise või mikrolaineseadme, millega Ühendriikide kodanikke rünnata. Washingtoni teatel langesid 2016. aastal Kuubal helirünnaku ohvriks mitu diplomaati ja nende pereliiget.
USA välisministeerium teatas reedel, et on saatnud vabatahtlike tervisekontrollide järel "mõned isikud Ühendriikidesse arstlikule läbivaatusele".
Sõnumis kutsutakse personalitöötajaid ja pereliikmeid pöörduma oma tervishoiuteenuse osutaja poole "iga ebatavalise, seletamatu füüsilise sümptomi või sündmuse, heli- või tunnetusnähtuse või mõne muu tervisemure korral".
"Tähelepanelik tuleb olla sümptomite suhtes nagu peapööritus, peavalu, kõrvakohin, väsimus, nägemisprobleemid, kõrvakaebused ja kuulmiskaotus, samuti raskused magamisel," seisis hoiatuses.
Selles kutsuti inimesi "mitte püüdma tuvastada ühegi teadmata heliaistingu asukohta" ja vahetama selle asemel asukohta.
USA välisministeerium teatas viimastest meditsiinilistest evakueerimisest kolmapäeval ning ei ole juhtumites süüdistanud ühtegi riiki.
Hiina välisministeerium teatas neljapäeval, et selle uurimine esimese juhtumi suhtes ei ole andnud mingeid vihjeid selle põhjuste kohta.
Ühendriikide välisministeerium on varem öelnud, et Havannas resideerunud 24 USA ametniku ja pereliikme ajuvigastused võis põhjustada "terviserünnak".
### Response:
USA saatkond Hiinas väljastas ameeriklastele uue tervisehoiatuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel aastal Soome 100 juubeliaasta auks valminud Soome tipprežissööri Aku Louhimiehe"Tundmatu sõdur" on tähelepanuväärne teos mitmel kultuurilisel, sotsiaalsel ja majanduslikul põhjusel.
Ühe Soome aegade kalleima (eelarve ületab 7 miljonit eurot) filmina on teos purustanud vaatajarekordeid kodumaal, kogudes praeguseks üle miljoni vaataja. "Tundmatu sõdur" jätkab ühtlasi Väinö Linna samanimelise sõjaromaani ning täpsemalt selle tsenseerimata versiooni ("Sotaromaani") narratiivi tõlgendamise traditsiooni. Jätkusõjast sõduri vaatepunkti kaudu rääkiv Soome kultuuriruumi tüvitekst on seni toonud Soome kultuurivaramusse kaks ekraniseeringut ning hulgaliselt teatrilavastusi.
Edvin Laine film jäi inimeste teadvusse
Filmiversioonidest esimene, Edvin Laine aastal 1955 lavastatud ning iseseisvuspäeva programmi kuuluv teos, on romaani tegelasi visualiseerinud inimeste teadvusse kõige mõjukamalt. Eelnevad versioonid on loonud Väinö Linna teost tõlgendades tohutu kultuurilise pagasi, millega Louhimiehe film pidi balansseerima. Püüded tasakaalu hoida paistavad keskpärases ja ohutus tulemuses.
Louhimiehe ja tema kaasstsenaristi Jari Olavi Rantala tõlgendusest on vorbitud kaks filmiversiooni. Kolmetunnine kodumaine, mis peaks imponeerima nii looga ja tegelastega kursis olevatele, kui noorematest põlvkondadest põhjanaabritele. Ja kolmveerand tundi lühem rahvusvaheline versioon, mis on ümber tehtud avama Jätkusõja ajaloolist tausta laiemale rahvusvahelisele filmipublikule. Lisaks on materjali põhjal valmimas minitelesari.
"Eelnevad versioonid on loonud Väinö Linna teost tõlgendades tohutu kultuurilise pagasi, millega Louhimiehe film pidi balansseerima. "
Mõlemad filmiversioonid viskavad vaataja Teise maailmasõja tandrile, Soome idapiirile, kus püüti tagasi vallutada Talvesõjas kaotatud alasid. Sõda kui sündmust visualiseerivad filmid teevad seda ilma suurema sissejuhatuseta, tegelasi pikemalt esitlemata. Tegelased hakkavad vaikselt vormuma, kuid selgemalt eeskätt vaatajatele, kellele on nimed eelnevate teoste põhjal tuttavad.
Nii võivad algul paljud ilmekate murrete ja kamraadlike dialoogidega esitletud erinevatest Soome piirkondadest ja sotsiaalsetest staatustest pärit sõjamehed seguneda ühtlaseks kahurilihaks, mida Louhimies meelsasti hukkama hakkab, justkui sõja halastamatust ja vastikust rõhutades. Sest keskmes on sõda kui protsess, mis allutab reamehed käske täitvateks masinateks. Karakteriarendus ei sära eriti lühema versiooni puhul, mis on muu hulgas ära jätnud paljud karakteriloomele rõhuvad vestlused ja stseenid. Lühema versiooni puhul on välja jäätud ka ikoonilised ajastu vaimu kandvad laulud ja palvehetked ning sõja üleüldist julmust süvendavad stseenid.
Kelle eest võidelda?
Sündmuste intensiivistudes jäädakse siiski pikemalt pidama kolmel tegelasel: tarmukal, sõnakal ja autoriteedivastasel Rokkal (Eero Aho), pühendunul ja sõnakuulekal Kariluotol (Johannes Holopainen) ning tasakaalukal ja mõistval Koskelal (Jussi Vatanen). Peategelaseks kujuneb talumees Rokka, kes kogenud sõjamehena toetub kiiretele ja julgetele otsustele ning põlgab distsiplinaarseid formaalsusi. Sealjuures läbiva teemana toimiv distsipliini ja otsuseid tegevate "härrade" vastasus kasvab kui sõda edeneb võidukast rünnakufaasist kurnavaks kaevikusõjaks ning lõpuks laastavaks taganemiseks.
Teine teema, mida Rokka tegelaskuju kannab, on sõja tähendus indiviidile. Rokka ei võitle isamaa, vaid oma lasterohke pere ja kodutalu nimel. Tema vaprus ja julgus sünnib puhtalt tahtest olla toeks oma rasedale abikaasale Lyytile (Paula Vesala) heinateol, põllul, mis kuulub talle. Mitte otse armastusest oma riigi vastu. Ta väsimatu pragmatism ja isepäisus hoiab ta sihi selgena ka lootusetus olukorras.
Kahe teise kesksema tegelase tegevusliinid hajuvad muude enamasti koomilist efekti pakkuvate või temaatikat rõhutavate tegelaste vahele laiali. Nendele keskenduvate üksikute stseenide väärtus tervikule jääb mõlema versiooni puhul kaheldavaks. Üleüldine tegelaste laialivalguv kirjusus süvendab loo ülesehituse puudusi, mis väljenduvad sündmusekesksuses ning ebamäärases rütmis. Filmi tegelased ei paku piisavat samastumisruumi ja lugu ei kanna kaasahaarav rütm.
Rütmi katkendlikkus tuleb teravamalt esile lühemas versioonis, milles nii-öelda välja jäetud osad annavad tunda. Pikem versioon aga on toonilt tunnetuslikum ja voolavam ning temaatiliselt selgem.
"Stilistiliselt segab film kokku pigem žanri üheksakümnendate lõpu ja tänapäeva toodangut (Spielbergi "Saving Private Ryan", Malicki "The Red Thin Line"), kui loob midagi ennenägematut.
Laia publiku püüdmine ei toimi
Stilistiliselt on mõlemad versioonid ühtsed. Neid saadab püüd kuvada sõda realistlikult, tuues esile selle süngust ja julmust. Muutuvate aastaaegade toone murtult rõhutav palett, subjektiivseid vaatepunkte kasutav kaameratöö, eelarve suhtes mõjusad eriefektid, looduslik valgus ning värisevalt õrn heliriba moodustavad keskpäraselt tuttava terviku, mis toetab filmi püüdlusi kõnetada võimalikult laia publikut. Stilistiliselt segab film kokku pigem žanri üheksakümnendate lõpu ja tänapäeva toodangut (Spielbergi "Saving Private Ryan", Malicki "The Red Thin Line"), kui loob midagi ennenägematut. See moodustab koos kauni looduse ja kindlakäeliselt lavastatud emotsionaalse skaalaga usutava atmosfääri, mis toetab näitlejate köitvat mängu.
Ent meisterlikult lavastatud atmosfäär ja sündmused ei moodusta emotsionaalselt haaravat tervikut. Stilistilistest pürgimustest hoolimata hoiab filmi nigel rütm ja karakteriarendus toimuva suhtes pidevat distantsi, mis on kerges vastuolus sellega, et emotsioone püütakse välja pigistada pigem läbi tegelaste. Kahe versiooni võrdluses võidutseb selgema fookusega pikem film, mille kodumaisele publikule suunatus teeb sellest detailsema ja intiimsema.
Meie kinolinadele jõudnud versioon on sellest tunduvalt kuivem ja iseloomutum, mistõttu see ei suuda edastada "Tundmatu sõduri" kui nähtuse kultuurilist väärtust: seda, miks "Tundmatu sõduri" narratiiv on soomlastele jätkuvalt niivõrd tähtis. | Arvustus."Tundmatu sõdur": mõistetavalt keskpärane sõjafilm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel aastal Soome 100 juubeliaasta auks valminud Soome tipprežissööri Aku Louhimiehe"Tundmatu sõdur" on tähelepanuväärne teos mitmel kultuurilisel, sotsiaalsel ja majanduslikul põhjusel.
Ühe Soome aegade kalleima (eelarve ületab 7 miljonit eurot) filmina on teos purustanud vaatajarekordeid kodumaal, kogudes praeguseks üle miljoni vaataja. "Tundmatu sõdur" jätkab ühtlasi Väinö Linna samanimelise sõjaromaani ning täpsemalt selle tsenseerimata versiooni ("Sotaromaani") narratiivi tõlgendamise traditsiooni. Jätkusõjast sõduri vaatepunkti kaudu rääkiv Soome kultuuriruumi tüvitekst on seni toonud Soome kultuurivaramusse kaks ekraniseeringut ning hulgaliselt teatrilavastusi.
Edvin Laine film jäi inimeste teadvusse
Filmiversioonidest esimene, Edvin Laine aastal 1955 lavastatud ning iseseisvuspäeva programmi kuuluv teos, on romaani tegelasi visualiseerinud inimeste teadvusse kõige mõjukamalt. Eelnevad versioonid on loonud Väinö Linna teost tõlgendades tohutu kultuurilise pagasi, millega Louhimiehe film pidi balansseerima. Püüded tasakaalu hoida paistavad keskpärases ja ohutus tulemuses.
Louhimiehe ja tema kaasstsenaristi Jari Olavi Rantala tõlgendusest on vorbitud kaks filmiversiooni. Kolmetunnine kodumaine, mis peaks imponeerima nii looga ja tegelastega kursis olevatele, kui noorematest põlvkondadest põhjanaabritele. Ja kolmveerand tundi lühem rahvusvaheline versioon, mis on ümber tehtud avama Jätkusõja ajaloolist tausta laiemale rahvusvahelisele filmipublikule. Lisaks on materjali põhjal valmimas minitelesari.
"Eelnevad versioonid on loonud Väinö Linna teost tõlgendades tohutu kultuurilise pagasi, millega Louhimiehe film pidi balansseerima. "
Mõlemad filmiversioonid viskavad vaataja Teise maailmasõja tandrile, Soome idapiirile, kus püüti tagasi vallutada Talvesõjas kaotatud alasid. Sõda kui sündmust visualiseerivad filmid teevad seda ilma suurema sissejuhatuseta, tegelasi pikemalt esitlemata. Tegelased hakkavad vaikselt vormuma, kuid selgemalt eeskätt vaatajatele, kellele on nimed eelnevate teoste põhjal tuttavad.
Nii võivad algul paljud ilmekate murrete ja kamraadlike dialoogidega esitletud erinevatest Soome piirkondadest ja sotsiaalsetest staatustest pärit sõjamehed seguneda ühtlaseks kahurilihaks, mida Louhimies meelsasti hukkama hakkab, justkui sõja halastamatust ja vastikust rõhutades. Sest keskmes on sõda kui protsess, mis allutab reamehed käske täitvateks masinateks. Karakteriarendus ei sära eriti lühema versiooni puhul, mis on muu hulgas ära jätnud paljud karakteriloomele rõhuvad vestlused ja stseenid. Lühema versiooni puhul on välja jäätud ka ikoonilised ajastu vaimu kandvad laulud ja palvehetked ning sõja üleüldist julmust süvendavad stseenid.
Kelle eest võidelda?
Sündmuste intensiivistudes jäädakse siiski pikemalt pidama kolmel tegelasel: tarmukal, sõnakal ja autoriteedivastasel Rokkal (Eero Aho), pühendunul ja sõnakuulekal Kariluotol (Johannes Holopainen) ning tasakaalukal ja mõistval Koskelal (Jussi Vatanen). Peategelaseks kujuneb talumees Rokka, kes kogenud sõjamehena toetub kiiretele ja julgetele otsustele ning põlgab distsiplinaarseid formaalsusi. Sealjuures läbiva teemana toimiv distsipliini ja otsuseid tegevate "härrade" vastasus kasvab kui sõda edeneb võidukast rünnakufaasist kurnavaks kaevikusõjaks ning lõpuks laastavaks taganemiseks.
Teine teema, mida Rokka tegelaskuju kannab, on sõja tähendus indiviidile. Rokka ei võitle isamaa, vaid oma lasterohke pere ja kodutalu nimel. Tema vaprus ja julgus sünnib puhtalt tahtest olla toeks oma rasedale abikaasale Lyytile (Paula Vesala) heinateol, põllul, mis kuulub talle. Mitte otse armastusest oma riigi vastu. Ta väsimatu pragmatism ja isepäisus hoiab ta sihi selgena ka lootusetus olukorras.
Kahe teise kesksema tegelase tegevusliinid hajuvad muude enamasti koomilist efekti pakkuvate või temaatikat rõhutavate tegelaste vahele laiali. Nendele keskenduvate üksikute stseenide väärtus tervikule jääb mõlema versiooni puhul kaheldavaks. Üleüldine tegelaste laialivalguv kirjusus süvendab loo ülesehituse puudusi, mis väljenduvad sündmusekesksuses ning ebamäärases rütmis. Filmi tegelased ei paku piisavat samastumisruumi ja lugu ei kanna kaasahaarav rütm.
Rütmi katkendlikkus tuleb teravamalt esile lühemas versioonis, milles nii-öelda välja jäetud osad annavad tunda. Pikem versioon aga on toonilt tunnetuslikum ja voolavam ning temaatiliselt selgem.
"Stilistiliselt segab film kokku pigem žanri üheksakümnendate lõpu ja tänapäeva toodangut (Spielbergi "Saving Private Ryan", Malicki "The Red Thin Line"), kui loob midagi ennenägematut.
Laia publiku püüdmine ei toimi
Stilistiliselt on mõlemad versioonid ühtsed. Neid saadab püüd kuvada sõda realistlikult, tuues esile selle süngust ja julmust. Muutuvate aastaaegade toone murtult rõhutav palett, subjektiivseid vaatepunkte kasutav kaameratöö, eelarve suhtes mõjusad eriefektid, looduslik valgus ning värisevalt õrn heliriba moodustavad keskpäraselt tuttava terviku, mis toetab filmi püüdlusi kõnetada võimalikult laia publikut. Stilistiliselt segab film kokku pigem žanri üheksakümnendate lõpu ja tänapäeva toodangut (Spielbergi "Saving Private Ryan", Malicki "The Red Thin Line"), kui loob midagi ennenägematut. See moodustab koos kauni looduse ja kindlakäeliselt lavastatud emotsionaalse skaalaga usutava atmosfääri, mis toetab näitlejate köitvat mängu.
Ent meisterlikult lavastatud atmosfäär ja sündmused ei moodusta emotsionaalselt haaravat tervikut. Stilistilistest pürgimustest hoolimata hoiab filmi nigel rütm ja karakteriarendus toimuva suhtes pidevat distantsi, mis on kerges vastuolus sellega, et emotsioone püütakse välja pigistada pigem läbi tegelaste. Kahe versiooni võrdluses võidutseb selgema fookusega pikem film, mille kodumaisele publikule suunatus teeb sellest detailsema ja intiimsema.
Meie kinolinadele jõudnud versioon on sellest tunduvalt kuivem ja iseloomutum, mistõttu see ei suuda edastada "Tundmatu sõduri" kui nähtuse kultuurilist väärtust: seda, miks "Tundmatu sõduri" narratiiv on soomlastele jätkuvalt niivõrd tähtis.
### Response:
Arvustus."Tundmatu sõdur": mõistetavalt keskpärane sõjafilm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vahetult pärast õppust öeldi kaitseväe peastaabist ERR-ile, et õppusel ei osalenud 1700 kutsutut, kellest 700 vabastati üksuse ülema otsusega. 1000 kutsutu suhtes algatatakse menetlus, et selgitada välja mitteilmumise põhjused.
"Praeguse seisuga on algatatud ligi 400 menetlust õppusele Siil 2018 ja selle raames korraldatud lisaõppekogunemisele Okas mitteilmunute reservväelaste suhtes. Ülejäänud õppusele mitteilmunud reservväelased põhjendasid mitteilmumist," ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Igor Ljapin ERR-ile.
Ta lisas, et menetlemise lõplik otsus sõltub koostööst ja asjaolude selgitamisest, võimalusel püüab kaitsevägi vestelda iga reservväelasega.
Õppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise eest võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
Suurõppus Siil toimus 2.-14. maini üle Eesti. Kandev roll ülesannete täitmisel ning kokkuharjutamisel oli Kaitseliidul. Õppusel Siil 2018 oli plaanitud osalema üle 15 000 ajateenija, reservväelase, kaitseväelase, kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja liitlasvägede sõduri. | Ligi 400 Siilile mitteilmunut jääb ootama karistust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vahetult pärast õppust öeldi kaitseväe peastaabist ERR-ile, et õppusel ei osalenud 1700 kutsutut, kellest 700 vabastati üksuse ülema otsusega. 1000 kutsutu suhtes algatatakse menetlus, et selgitada välja mitteilmumise põhjused.
"Praeguse seisuga on algatatud ligi 400 menetlust õppusele Siil 2018 ja selle raames korraldatud lisaõppekogunemisele Okas mitteilmunute reservväelaste suhtes. Ülejäänud õppusele mitteilmunud reservväelased põhjendasid mitteilmumist," ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Igor Ljapin ERR-ile.
Ta lisas, et menetlemise lõplik otsus sõltub koostööst ja asjaolude selgitamisest, võimalusel püüab kaitsevägi vestelda iga reservväelasega.
Õppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise eest võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
Suurõppus Siil toimus 2.-14. maini üle Eesti. Kandev roll ülesannete täitmisel ning kokkuharjutamisel oli Kaitseliidul. Õppusel Siil 2018 oli plaanitud osalema üle 15 000 ajateenija, reservväelase, kaitseväelase, kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja liitlasvägede sõduri.
### Response:
Ligi 400 Siilile mitteilmunut jääb ootama karistust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt Tallinna rallile on ka Viru rallil starti tulemas kaks WRC autot, millest esimeses istuvad Eesti meistrivõistluste klass EMV1 liidrid Valerii Gorban – Sergei Larens (Mini Cooper WRC).
Mais Harjumaa teedel sõidetud meistrivõistluste etapil enda hooaja avaralli teinud Georg Gross on nüüd koos Raigo Mõlderiga võistlemas Ford Fiesta RS WRC autol koduteedel ning Grossil on varasematest aastatest koduteedelt ette näidata kolm esikoha karikat.
Lisaks kiiretele WRC autodele on üle nelja aasta taas toimuva Viru ralli starti tulemas ka mitu proto autot, millest ühes istumas ka 2012. aasta Viru ralli võitjad Rainer Aus – Simo Koskinen (VW Polo). Pärast ebaõnnestunud Tallinna rallit on taas stardis Egon Kaur – Rasmus Vesiloo (Ford Fiesta) ja Priit Koik – Silver Simm (Ford Fiesta). Esimest starti uuel Ford Fiesta proto autol on Virumaa teedel tegemas Roland Murakas – Kalle Adler.
Hooaja neljanda meistrivõistluste etapi stardist ei puudu ka R5 võistlusautod. Need toovad starti lätlased Janis Berkis – Edgars Ceporjus (Ford Fiesta R5) ja venelased Radik Shaymiev – Maxim Tsvetkov (Ford Fiesta R5).
Eesti meistrivõistluste klasside liidritest on end hooaja neljandale mõõduvõtule registreerinud EMV3 klassis Allan Popov – Aleksei Krõlov (Mitsubishi Lancer Evo IX), EMV4 arvestuses Emils Blums – Didzis Eglitis (Mitsubishi Lancer Evo IX), EMV5 liidrid Karel Tölp – Martin Vihmann (Honda Civic Type-R), EMV7 klassi punktiarvestuse esimesed Madis Vanaselja – Jarmo Liivak (BMW M3), EMV8 klassis Martin Saar – Karol Pert (VW Golf II) ja EMV9 klassi esikohta hoidvad Klim Baikov – Andrei Kleštšev (VAZ 2105).
Estonian R2 Challenge ja EMV6 klassi arvestuses on end hooaja teisele kruusarallile registreerinud üheksa võistluspaari, kelle hulgas ka tänavu autoralli MM-võistlustel JWRC klassis osalev Ken Torn (Ford Fiesta R2T), kellele teist rallit kaarti lugemas Aleks Lesk. Viru rallil stardivad Estonian R2 Challenge võistlejad numbrivahemikus 10-15, omaette rühmana kasvava kiiruse alusel alates esimesest startijast.
Virumaa teedel teevad hooaja teise stardi EMV10 ehk veoautode arvestuse võistlejad. Kokku on Viru rallile startimas kaheksa GAZ veoautodega võistlevat võistluspaari, kelle hulgas ka hooaja avaetapi võitjad Taavi Niinemets – Esko Allika (GAZ 51A).
Eesti meistrivõistluste neljas etapp, Grossi Toidukaubad Viru ralli, sõidetakse Viru-Nigula, Rakvere ja Vinni valla teedel. Järjekorras 12. Viru ralli start antakse reedel, 15. juunil, Kunda Nordic Tsement katsele stardib esimene võistlusauto kell 19.12. Avapäeval sõidetakse kaks kiiruskatset. Kokku sõidetakse kahe võistluspäeva jooksul üheksa kiiruskatset kogupikkusega 106,37 km.
Ralli hoolduspark asub OG Elektra tööstuspargis Tobia külas. Ka sel aastal on ralli keskmeks Kehala ring, mida läbib kaks kiiruskatset Vinni kiiruskatse osana. Kõige viimase kiiruskatsena toimub publikukatsena paarisrada, kus kaks ekipaaži lähevad korraga rajale. Samuti autasustatakse ralli finišis just Kehalas absoluudi esimest kuut ekipaaži. | Viru rallile registreerus 65 võistluspaari kuuest riigist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt Tallinna rallile on ka Viru rallil starti tulemas kaks WRC autot, millest esimeses istuvad Eesti meistrivõistluste klass EMV1 liidrid Valerii Gorban – Sergei Larens (Mini Cooper WRC).
Mais Harjumaa teedel sõidetud meistrivõistluste etapil enda hooaja avaralli teinud Georg Gross on nüüd koos Raigo Mõlderiga võistlemas Ford Fiesta RS WRC autol koduteedel ning Grossil on varasematest aastatest koduteedelt ette näidata kolm esikoha karikat.
Lisaks kiiretele WRC autodele on üle nelja aasta taas toimuva Viru ralli starti tulemas ka mitu proto autot, millest ühes istumas ka 2012. aasta Viru ralli võitjad Rainer Aus – Simo Koskinen (VW Polo). Pärast ebaõnnestunud Tallinna rallit on taas stardis Egon Kaur – Rasmus Vesiloo (Ford Fiesta) ja Priit Koik – Silver Simm (Ford Fiesta). Esimest starti uuel Ford Fiesta proto autol on Virumaa teedel tegemas Roland Murakas – Kalle Adler.
Hooaja neljanda meistrivõistluste etapi stardist ei puudu ka R5 võistlusautod. Need toovad starti lätlased Janis Berkis – Edgars Ceporjus (Ford Fiesta R5) ja venelased Radik Shaymiev – Maxim Tsvetkov (Ford Fiesta R5).
Eesti meistrivõistluste klasside liidritest on end hooaja neljandale mõõduvõtule registreerinud EMV3 klassis Allan Popov – Aleksei Krõlov (Mitsubishi Lancer Evo IX), EMV4 arvestuses Emils Blums – Didzis Eglitis (Mitsubishi Lancer Evo IX), EMV5 liidrid Karel Tölp – Martin Vihmann (Honda Civic Type-R), EMV7 klassi punktiarvestuse esimesed Madis Vanaselja – Jarmo Liivak (BMW M3), EMV8 klassis Martin Saar – Karol Pert (VW Golf II) ja EMV9 klassi esikohta hoidvad Klim Baikov – Andrei Kleštšev (VAZ 2105).
Estonian R2 Challenge ja EMV6 klassi arvestuses on end hooaja teisele kruusarallile registreerinud üheksa võistluspaari, kelle hulgas ka tänavu autoralli MM-võistlustel JWRC klassis osalev Ken Torn (Ford Fiesta R2T), kellele teist rallit kaarti lugemas Aleks Lesk. Viru rallil stardivad Estonian R2 Challenge võistlejad numbrivahemikus 10-15, omaette rühmana kasvava kiiruse alusel alates esimesest startijast.
Virumaa teedel teevad hooaja teise stardi EMV10 ehk veoautode arvestuse võistlejad. Kokku on Viru rallile startimas kaheksa GAZ veoautodega võistlevat võistluspaari, kelle hulgas ka hooaja avaetapi võitjad Taavi Niinemets – Esko Allika (GAZ 51A).
Eesti meistrivõistluste neljas etapp, Grossi Toidukaubad Viru ralli, sõidetakse Viru-Nigula, Rakvere ja Vinni valla teedel. Järjekorras 12. Viru ralli start antakse reedel, 15. juunil, Kunda Nordic Tsement katsele stardib esimene võistlusauto kell 19.12. Avapäeval sõidetakse kaks kiiruskatset. Kokku sõidetakse kahe võistluspäeva jooksul üheksa kiiruskatset kogupikkusega 106,37 km.
Ralli hoolduspark asub OG Elektra tööstuspargis Tobia külas. Ka sel aastal on ralli keskmeks Kehala ring, mida läbib kaks kiiruskatset Vinni kiiruskatse osana. Kõige viimase kiiruskatsena toimub publikukatsena paarisrada, kus kaks ekipaaži lähevad korraga rajale. Samuti autasustatakse ralli finišis just Kehalas absoluudi esimest kuut ekipaaži.
### Response:
Viru rallile registreerus 65 võistluspaari kuuest riigist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Audiosalvestuse sai enda kätte BuzzFeed News ning kampaaniagrupile Conservative Way Forward peetud kõne sisust tegid kokkuvõtte ka näiteks Guardian ja Politico.
Mõned olulisemad avaldused:
* Johnson leidis, et kui Brexiti-protsessi juhiks näiteks USA president Donald Trump, oleks "kõiksugust kaost".
"Kujutage ette, kui Trump teeks Brexitit. Ta läheneks asjale pagana karmilt... Oleks igasuguseid šokke, kõiksugust kaost. Kõik arvaksid, et ta on hulluks läinud. Kuid tegelikult jõuaks me kuhugi välja. See on väga, väga hea mõte."
*"Ma olen hakanud ühe rohkem Donald Trumpi imetlema. Ma olen rohkem ja rohkem veendunud, et tema hulluses on peidus meetod."
* Brexitist rääkides tunnistas Johnson, et ta on valmis jääma Euroopa Liidu lähedale pärast Suurbritannia ametlikku lahkumist 2019. aasta märtsis, kuid oma seisukohta tulevase läbisaamise lõplike tingimuste teemal pole tal kavas muuta.
"Ma olen valmis kompromissiks aja asjus, kuid ma ei kavatse teha kompromissi sihtkoha teemal," märkis ta ja lisas, et tolliliidu teemal "maailmahuku kuulutamine" kuulub samasse kategooriasse aastatuhande vahetusele eelnenud katastroofistsenaariumidega (" pure millennium bug stuff").
* Brexiti läbirääkimiste puhul prognoosis ta, et Londoni hoiak muutub karmimaks. Ja ei mingit paanikat.
"Ma arvan, et Theresa [May] on jõudmas faasi, kus me oleme Brüsseli suhtes palju võitluslikumad. Tuleb olla silmitsi faktiga, et meil võib tekkida teatav kokkuvarisemine (meltdown). OK? Ma ei taha, et keegi satuks paanikasse selle ajal. Mitte mingit paanikat. Pro bono publico, mitte mingit pagana paanikat. Lõpuks on kõik õigesti."
* Brexit leiab aset ja see on pöördumatu, kuid see ei pruugi olla soovitud ulatuses.
Kuigi Johnson usub, et Brexit juhtub ja see on pöördumatu, on tema sõnul olemas ka risk, et see "pole selline, nagu me soovisime".
Tema arvates on oht, et võimalik kokkulepe võib ületada mitmeid Brexiti aktiivsete toetajate "punaseid jooni", mis puudutavad näiteks tolliliitu ja ühisturgu. "Ehk et me ei oma täielikku vabadust oma kaubanduspoliitika, oma imporditollide ja reeglistiku üle," lausus ta.
* Johnsoni sõnul toetab lähenemist, mille puhul ei saaks Ühendkuningriik tagasi täielikku kontrolli, kõige rohkem Philip Hammondi juhitud rahandusministeerium, mis on Briti välisministri hinnangul endiselt " Remain -kampaania kese".
* Venemaa teemal rääkides sõnas Johnson, et Suurbritannia on võtmas juhtrolli võitluses Kremlist-lähtuva vaenulikkusega.
"[Venemaa president Vladimir] Putin tunneb sügavat häbi selle pärast, et ta juhib riiki, mille globaalne tähtsus on nii palju vähenenud," selgitas Briti väliminister.
"Kui ma olin veel jõmpsikas, siis Venemaal oli tõesti kaalu. Nüüd on neil umbes Austraalia suurune majandus. Jah, neil on palju tuumarelvi, kuid nende tegelik tähtsus maailmas on palju kahanenud. Putin on revanšist. Ta tahab probleeme tekitada. Ta tahab meiesuguseid inimesi endast välja ajada."
Välisministri hinnangul peab ülejäänud maailm andma väga kindlameelse vastuse. Johnson tõi näiteks välja, et reedel algaval G7 tippkohtumisel Kanadas on Briti peaministril Theresa Mayl kavas käia välja uus tegevusplaan Venemaa vaenuliku tegevusega võitlemiseks.
Sealhulgas on oluline, et sellist tegevust - olgu selleks siis näiteks küberrünnakud või atentaadid - ära tuntaks ja õige nimega välja öeldaks. "Üks meie probleeme on see, et Venemaa oskab nii hästi vägivalda levitada. Nad on selles vallas suurepärased," lisas Johnson.
* Küsimusele, kas Hiina on liitlane või oht, vastas Johnson nii: "Hiina on rivaal, kuid Hiina on rivaal, kelle majanduskasvu ja imelist arenemisvõimet saab meie huvides kasutada." | Johnson: kujutage ette, kui Trump juhiks Brexitit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Audiosalvestuse sai enda kätte BuzzFeed News ning kampaaniagrupile Conservative Way Forward peetud kõne sisust tegid kokkuvõtte ka näiteks Guardian ja Politico.
Mõned olulisemad avaldused:
* Johnson leidis, et kui Brexiti-protsessi juhiks näiteks USA president Donald Trump, oleks "kõiksugust kaost".
"Kujutage ette, kui Trump teeks Brexitit. Ta läheneks asjale pagana karmilt... Oleks igasuguseid šokke, kõiksugust kaost. Kõik arvaksid, et ta on hulluks läinud. Kuid tegelikult jõuaks me kuhugi välja. See on väga, väga hea mõte."
*"Ma olen hakanud ühe rohkem Donald Trumpi imetlema. Ma olen rohkem ja rohkem veendunud, et tema hulluses on peidus meetod."
* Brexitist rääkides tunnistas Johnson, et ta on valmis jääma Euroopa Liidu lähedale pärast Suurbritannia ametlikku lahkumist 2019. aasta märtsis, kuid oma seisukohta tulevase läbisaamise lõplike tingimuste teemal pole tal kavas muuta.
"Ma olen valmis kompromissiks aja asjus, kuid ma ei kavatse teha kompromissi sihtkoha teemal," märkis ta ja lisas, et tolliliidu teemal "maailmahuku kuulutamine" kuulub samasse kategooriasse aastatuhande vahetusele eelnenud katastroofistsenaariumidega (" pure millennium bug stuff").
* Brexiti läbirääkimiste puhul prognoosis ta, et Londoni hoiak muutub karmimaks. Ja ei mingit paanikat.
"Ma arvan, et Theresa [May] on jõudmas faasi, kus me oleme Brüsseli suhtes palju võitluslikumad. Tuleb olla silmitsi faktiga, et meil võib tekkida teatav kokkuvarisemine (meltdown). OK? Ma ei taha, et keegi satuks paanikasse selle ajal. Mitte mingit paanikat. Pro bono publico, mitte mingit pagana paanikat. Lõpuks on kõik õigesti."
* Brexit leiab aset ja see on pöördumatu, kuid see ei pruugi olla soovitud ulatuses.
Kuigi Johnson usub, et Brexit juhtub ja see on pöördumatu, on tema sõnul olemas ka risk, et see "pole selline, nagu me soovisime".
Tema arvates on oht, et võimalik kokkulepe võib ületada mitmeid Brexiti aktiivsete toetajate "punaseid jooni", mis puudutavad näiteks tolliliitu ja ühisturgu. "Ehk et me ei oma täielikku vabadust oma kaubanduspoliitika, oma imporditollide ja reeglistiku üle," lausus ta.
* Johnsoni sõnul toetab lähenemist, mille puhul ei saaks Ühendkuningriik tagasi täielikku kontrolli, kõige rohkem Philip Hammondi juhitud rahandusministeerium, mis on Briti välisministri hinnangul endiselt " Remain -kampaania kese".
* Venemaa teemal rääkides sõnas Johnson, et Suurbritannia on võtmas juhtrolli võitluses Kremlist-lähtuva vaenulikkusega.
"[Venemaa president Vladimir] Putin tunneb sügavat häbi selle pärast, et ta juhib riiki, mille globaalne tähtsus on nii palju vähenenud," selgitas Briti väliminister.
"Kui ma olin veel jõmpsikas, siis Venemaal oli tõesti kaalu. Nüüd on neil umbes Austraalia suurune majandus. Jah, neil on palju tuumarelvi, kuid nende tegelik tähtsus maailmas on palju kahanenud. Putin on revanšist. Ta tahab probleeme tekitada. Ta tahab meiesuguseid inimesi endast välja ajada."
Välisministri hinnangul peab ülejäänud maailm andma väga kindlameelse vastuse. Johnson tõi näiteks välja, et reedel algaval G7 tippkohtumisel Kanadas on Briti peaministril Theresa Mayl kavas käia välja uus tegevusplaan Venemaa vaenuliku tegevusega võitlemiseks.
Sealhulgas on oluline, et sellist tegevust - olgu selleks siis näiteks küberrünnakud või atentaadid - ära tuntaks ja õige nimega välja öeldaks. "Üks meie probleeme on see, et Venemaa oskab nii hästi vägivalda levitada. Nad on selles vallas suurepärased," lisas Johnson.
* Küsimusele, kas Hiina on liitlane või oht, vastas Johnson nii: "Hiina on rivaal, kuid Hiina on rivaal, kelle majanduskasvu ja imelist arenemisvõimet saab meie huvides kasutada."
### Response:
Johnson: kujutage ette, kui Trump juhiks Brexitit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Lastehaigla traumapunktis tõusis maikuus aprilliga võrreldes vastuvõttude arv hüppeliselt.
Mais pöörduti Tallinna Lastehaigla Mustamäe traumapunkti 2485 korral, mis teeb vastuvõtukoormuseks ligi 83 last päevas.
Võrreldes aprillikuuga, kui traumapunkti tulijaid oli 1764, on lisandunud 721 pöördumist ehk ca 24 last päeva kohta. Samad tendentsid jätkuvad traumapunktis ka juunis.
Dr Lukanenok kommenteeris ERR-ile, et see pilt vastab paraku Tallinna Lastehaigla traumapunkti täiesti tavapäranele töisele suvele.
"Maikuust võime erandlikult soojade ilmade tõttu rääkida kui suvekuust," tõdes lastehaigla traumatoloog-ortopeed, vanemarst Andres Lukanenok. "Rääkida saame suvealguse traumadest, milleks on jalgrattaga, rulaga ja rulluiskudega kukkudes saadud vigastused. Võrreldes eelmiste suvedega on natuke vähem batuudiõnnetusi, kuigi ka neid on ette tulnud." | Soe maikuu tõi kaasa laste traumade hüppelise kasvu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Lastehaigla traumapunktis tõusis maikuus aprilliga võrreldes vastuvõttude arv hüppeliselt.
Mais pöörduti Tallinna Lastehaigla Mustamäe traumapunkti 2485 korral, mis teeb vastuvõtukoormuseks ligi 83 last päevas.
Võrreldes aprillikuuga, kui traumapunkti tulijaid oli 1764, on lisandunud 721 pöördumist ehk ca 24 last päeva kohta. Samad tendentsid jätkuvad traumapunktis ka juunis.
Dr Lukanenok kommenteeris ERR-ile, et see pilt vastab paraku Tallinna Lastehaigla traumapunkti täiesti tavapäranele töisele suvele.
"Maikuust võime erandlikult soojade ilmade tõttu rääkida kui suvekuust," tõdes lastehaigla traumatoloog-ortopeed, vanemarst Andres Lukanenok. "Rääkida saame suvealguse traumadest, milleks on jalgrattaga, rulaga ja rulluiskudega kukkudes saadud vigastused. Võrreldes eelmiste suvedega on natuke vähem batuudiõnnetusi, kuigi ka neid on ette tulnud."
### Response:
Soe maikuu tõi kaasa laste traumade hüppelise kasvu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevasel istungil oli 19 vallavolinikust kohal 16. Esimese päevakorra punktina võeti ette vallavolikogu esimehe valimine ning kümne poolthäälega sai paika Mait. Kröönströmi, kes valitigi kümne poolthäälega. Seejärel seati vallavanema kandidaadiks Monika Salu, kelle sõnul kutsusid teda vallavanemaks 11 Kuusalu vallavolikogu liiget. Salu valiti vallavanemaks kümne poolthäälega.
Kui Kirtsi oli vallavanemana teeninud 2700 eurot kuus, siis Salu palgaks kinnitati volikogus tunduvalt kopsakamad 3900 eurot. Järgnevalt kinnitati Salu esitatud neljaliikmeline vallavalitsuse nimekiri, kuhu kuuluvad Salu ise, Heino Junolainen, Reijo Roos ja Sulev Valdmaa. | Eesti Loto eksjuht Monika Salu asus Kuusalu valda juhtima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevasel istungil oli 19 vallavolinikust kohal 16. Esimese päevakorra punktina võeti ette vallavolikogu esimehe valimine ning kümne poolthäälega sai paika Mait. Kröönströmi, kes valitigi kümne poolthäälega. Seejärel seati vallavanema kandidaadiks Monika Salu, kelle sõnul kutsusid teda vallavanemaks 11 Kuusalu vallavolikogu liiget. Salu valiti vallavanemaks kümne poolthäälega.
Kui Kirtsi oli vallavanemana teeninud 2700 eurot kuus, siis Salu palgaks kinnitati volikogus tunduvalt kopsakamad 3900 eurot. Järgnevalt kinnitati Salu esitatud neljaliikmeline vallavalitsuse nimekiri, kuhu kuuluvad Salu ise, Heino Junolainen, Reijo Roos ja Sulev Valdmaa.
### Response:
Eesti Loto eksjuht Monika Salu asus Kuusalu valda juhtima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rääkige natuke oma seosest Eestiga, ma saan aru, et teie jaoks ei ole Vaskjala Loomeresidentuur sugugi esimene kokkupuude Eestiga.
Federica (30): Mina tulin Eestisse Kunstiakadeemiasse Erasmuse projekti raames 2015. aastal ning otsustasin siis siia jääda ja alustada oma magistriõpinguid ehte- ja sepakunsti osakonnas.
Giulia (30): Mina tulin Tallinnasse 2017. aasta septembris tänu Federicale, kes rääkis mulle tema ülikooli osakonnas avanevast residentuuri programmist. Olin just oma elus sellises kohas, kus vajasin stabiilsust, aega ja ruumi, et oma loominguga tegeleda, uute inimeste kohtuda ja olla samal ajal oma parima sõbra lähedal.
Kas ma saan õigesti aru, et teie tutvus ei saanud sugugi alguse siin Eestis, vaid hoopis varem?
Federica: Tõsi, me kohtusime 10 aastat tagasi Rooma Kaunite Kunstide Akadeemias. Me pole sugugi ainult kolleegid, vaid sõbrad.
Giulia: Jah, me oleme parimad sõbrad. Oleme alati tahtnud teha loomingulist koostööd ja kui nägime Vaskjala Loomeresidentuuri avatud kutset, leidsime kohe, et see oleks hea võimalus ühendada meie kunstilised uurimused ja luua midagi, mis oleks meie mõlema looming. Selline koostöö on muidugi ka alati suur väljakutse, kuid me tahtsimegi proovida, kuidas see meile sobib.
(Tuleb mainida üht huvitavat fakti – need kaks noort naist on peaaegu päevapealt ühe vanused – nende sünnipäevad on kõrvuti päevadel, 1. ja 2. jaanuaril. Ehk sellest ka omavaheline tugev side? – toim.)
Kirjeldage veidi oma loomingut. Milliseid kunstivorme te viljelete ja millised on olnud teie lemmikprojektid siiani?
Federica: Tulen niiöelda kaunite kunstide taustsüsteemist ehk olen palju tegelenud joonistamise ja graafilise kunstiga. Eestis õppides sain aga võimaluse eksperimenteerida metalliga ning püüda siduda oma varasemaid kogemusi selle matejali töötlemise eripäradega. See on tegelikult väga keeruline, aga nii põnev!
Mulle meeldib pusida ja võidelda materjali tavapärase loogikaga. Tihti mu mõtted ei teostu nii nagu tahaksin, aga siis vahel jälle teostuvad ja tunnen, et see "mässamine" on seda väärt.
Hiljuti läbisin sepistamiskursuse, mille käigus õppisin ise endale tööriistu valmistama. See oli mulle minu uurimustöö seisukohalt ülioluline, sest andis mulle metalliga töötamisel hoopis uusi nippe ja aitas mul veelkord teadvustada, kuivõrd oluline on see, et sa oma tööriistad endale ise looksid. See on praegu minu jaoks kõige olulisem teema ja tõdemus, millega ma kindlasti edasi tegelen.
Giulia: Minu alaks on joonistamine ja installatsioonid. Mind on alati köitnud kangas ja tikandid ja nii ma eksperimenteeringi alati väga erinevate materjalide ja tekstuuridega. Viimase nelja aasta jooksul olen elanud kolmes erinevas riigis, mis on olnud väga põnev, kuid samal ajal ka raske.
Eestis Kunstiakadeemias ehtekunsti osakonnas residendiks olemine aitas mind tohutult palju. Keskkond minu ümber oli nii tore ja loominguline ning need inimesed, kellega ma siin koos olin – ma ei unusta neid mitte kunagi. Aastate jooksul olen teinud palju projekte, mis on väga südamelähedased, kuid tänavu jaanuaris toimus minu esimene isikunäitus EKA galeriis ja mina ise tõlgendan seda kui algust. See oli minu jaoks väga väga oluline.
Kuidas te oma Vaskjala Loomeresidentuuris peatumisega seni rahul olete ja kas teie residentuuri vältel valmib ka mõni kunstiteos?
Federica ja Giulia: Vaskjalas on nii rahulik ja see annab töötamiseks väga hea tunde ja atmosfääri. Meie koostööna sünnib spetsiaalselt Vaskjala jaoks üks aeda paigaldatav installatsioon. Meile omaselt mängime me tekstuuriga, kasutades erinevat metall-võrku ja orgaanilisi ning geomeetrilisi kujutisi. Meid inspireerib naturaalne ja looduslik, püüame metalli sulandada Vaskjala imelise looduskeskkonnaga. | Intervjuu. Itaalia ilmutused Vaskjalas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rääkige natuke oma seosest Eestiga, ma saan aru, et teie jaoks ei ole Vaskjala Loomeresidentuur sugugi esimene kokkupuude Eestiga.
Federica (30): Mina tulin Eestisse Kunstiakadeemiasse Erasmuse projekti raames 2015. aastal ning otsustasin siis siia jääda ja alustada oma magistriõpinguid ehte- ja sepakunsti osakonnas.
Giulia (30): Mina tulin Tallinnasse 2017. aasta septembris tänu Federicale, kes rääkis mulle tema ülikooli osakonnas avanevast residentuuri programmist. Olin just oma elus sellises kohas, kus vajasin stabiilsust, aega ja ruumi, et oma loominguga tegeleda, uute inimeste kohtuda ja olla samal ajal oma parima sõbra lähedal.
Kas ma saan õigesti aru, et teie tutvus ei saanud sugugi alguse siin Eestis, vaid hoopis varem?
Federica: Tõsi, me kohtusime 10 aastat tagasi Rooma Kaunite Kunstide Akadeemias. Me pole sugugi ainult kolleegid, vaid sõbrad.
Giulia: Jah, me oleme parimad sõbrad. Oleme alati tahtnud teha loomingulist koostööd ja kui nägime Vaskjala Loomeresidentuuri avatud kutset, leidsime kohe, et see oleks hea võimalus ühendada meie kunstilised uurimused ja luua midagi, mis oleks meie mõlema looming. Selline koostöö on muidugi ka alati suur väljakutse, kuid me tahtsimegi proovida, kuidas see meile sobib.
(Tuleb mainida üht huvitavat fakti – need kaks noort naist on peaaegu päevapealt ühe vanused – nende sünnipäevad on kõrvuti päevadel, 1. ja 2. jaanuaril. Ehk sellest ka omavaheline tugev side? – toim.)
Kirjeldage veidi oma loomingut. Milliseid kunstivorme te viljelete ja millised on olnud teie lemmikprojektid siiani?
Federica: Tulen niiöelda kaunite kunstide taustsüsteemist ehk olen palju tegelenud joonistamise ja graafilise kunstiga. Eestis õppides sain aga võimaluse eksperimenteerida metalliga ning püüda siduda oma varasemaid kogemusi selle matejali töötlemise eripäradega. See on tegelikult väga keeruline, aga nii põnev!
Mulle meeldib pusida ja võidelda materjali tavapärase loogikaga. Tihti mu mõtted ei teostu nii nagu tahaksin, aga siis vahel jälle teostuvad ja tunnen, et see "mässamine" on seda väärt.
Hiljuti läbisin sepistamiskursuse, mille käigus õppisin ise endale tööriistu valmistama. See oli mulle minu uurimustöö seisukohalt ülioluline, sest andis mulle metalliga töötamisel hoopis uusi nippe ja aitas mul veelkord teadvustada, kuivõrd oluline on see, et sa oma tööriistad endale ise looksid. See on praegu minu jaoks kõige olulisem teema ja tõdemus, millega ma kindlasti edasi tegelen.
Giulia: Minu alaks on joonistamine ja installatsioonid. Mind on alati köitnud kangas ja tikandid ja nii ma eksperimenteeringi alati väga erinevate materjalide ja tekstuuridega. Viimase nelja aasta jooksul olen elanud kolmes erinevas riigis, mis on olnud väga põnev, kuid samal ajal ka raske.
Eestis Kunstiakadeemias ehtekunsti osakonnas residendiks olemine aitas mind tohutult palju. Keskkond minu ümber oli nii tore ja loominguline ning need inimesed, kellega ma siin koos olin – ma ei unusta neid mitte kunagi. Aastate jooksul olen teinud palju projekte, mis on väga südamelähedased, kuid tänavu jaanuaris toimus minu esimene isikunäitus EKA galeriis ja mina ise tõlgendan seda kui algust. See oli minu jaoks väga väga oluline.
Kuidas te oma Vaskjala Loomeresidentuuris peatumisega seni rahul olete ja kas teie residentuuri vältel valmib ka mõni kunstiteos?
Federica ja Giulia: Vaskjalas on nii rahulik ja see annab töötamiseks väga hea tunde ja atmosfääri. Meie koostööna sünnib spetsiaalselt Vaskjala jaoks üks aeda paigaldatav installatsioon. Meile omaselt mängime me tekstuuriga, kasutades erinevat metall-võrku ja orgaanilisi ning geomeetrilisi kujutisi. Meid inspireerib naturaalne ja looduslik, püüame metalli sulandada Vaskjala imelise looduskeskkonnaga.
### Response:
Intervjuu. Itaalia ilmutused Vaskjalas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avamängus alistas Eesti 17:11 Jaapani. Mängu viimane kolmandik kuulus selgelt eestlastele. Kõik jõudsid kaitses õigeaegselt vastastele ette ja Martin Dorbeku lihtne lähivise viis Eesti ette 13:10. Joonas Järveläineni tabav kaugvise viis Eesti ette juba kuue punktiga 16:10. Jaapanlaste jaoks jäi aega väheseks ning alagrupifaasi esimeses mängus teenis Eesti rahvusmeeskond 17:11 võidu.
Järveläinen kogus Eesti parimana seitse punkti, Maik-Kalev Kotsari arvele jäi viis, Jaan Puideti kontosse kolm punkti ning Martin Dorbek lisas kaks punkti.
Teises alagrupimängus alistas Eesti koondis Indoneesia 22:10. Juba minutilise mängu järel läks Eesti 5:1 juhtima ning tagasi enam ei vaadatud. Vähem kui seitsme minutiga visati 21 punkti täis ja teine võit kirjutati kontosse.
Eesti parimana tõi Kotsar üheksa punkti, Dorbek lisas kuus, Puidet neli ja Järveläinen kolm silma.
Eesti jätkab turniiri pühapäeva hommikul Eesti aja järgi kell 7.10, kui vastamisi minnakse tugeva Poolaga. Kell 8.40 tehakse sotid selgeks sloveenlastega. | Eesti 3x3 korvpallikoondis alustas MM-i kahe võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avamängus alistas Eesti 17:11 Jaapani. Mängu viimane kolmandik kuulus selgelt eestlastele. Kõik jõudsid kaitses õigeaegselt vastastele ette ja Martin Dorbeku lihtne lähivise viis Eesti ette 13:10. Joonas Järveläineni tabav kaugvise viis Eesti ette juba kuue punktiga 16:10. Jaapanlaste jaoks jäi aega väheseks ning alagrupifaasi esimeses mängus teenis Eesti rahvusmeeskond 17:11 võidu.
Järveläinen kogus Eesti parimana seitse punkti, Maik-Kalev Kotsari arvele jäi viis, Jaan Puideti kontosse kolm punkti ning Martin Dorbek lisas kaks punkti.
Teises alagrupimängus alistas Eesti koondis Indoneesia 22:10. Juba minutilise mängu järel läks Eesti 5:1 juhtima ning tagasi enam ei vaadatud. Vähem kui seitsme minutiga visati 21 punkti täis ja teine võit kirjutati kontosse.
Eesti parimana tõi Kotsar üheksa punkti, Dorbek lisas kuus, Puidet neli ja Järveläinen kolm silma.
Eesti jätkab turniiri pühapäeva hommikul Eesti aja järgi kell 7.10, kui vastamisi minnakse tugeva Poolaga. Kell 8.40 tehakse sotid selgeks sloveenlastega.
### Response:
Eesti 3x3 korvpallikoondis alustas MM-i kahe võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küll saab HOOG festivalil Haapsalus imetleda inimvõimete piirimail mänglevaid kunstilisi lavateoseid. Näha saab nii pead pööritavat akrobaatikat, tipp-tasemel klounaadi, kunstilisi lavastusi, beebide etendust, mustkunsti, tulevärki ja palju muud. Samuti on võimalik tsirkusealadega ise tutvuda ja käsi valgeks saada.
Esinevad üleilmselt auhinnatud artistid Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist, Uus-Meremaalt, Leedust. Festivali avaetenduses "Peatumatu hooga" ühendatakse jõud Eesti artistidega. Prantsuse-Kolumbia akrobaatiline duo El Nucleo näitab meisterlikkust läbi füüsiliste võimete. Itaaliast pärit Otto il Bassotto toob Eestisse naeruküllase kummipea etenduse. Guinnessi rekordi omanik, hollandlane Marco Bonisimo žongleerib viie jalgpalliga ja vaatemängulise etteaste teevad Eesti tipp-akrobaat Kert Ridaste koos õhuakrobaat Saana Leppäneniga Soomest.
Festivali peakorraldaja Anu Tähemaa on õnnelik, et tal on olnud võimalus uut valdkonda Eesti laiemale avalikkusele tutvustada. "Mul on suur rõõm, et saame luua uue festivali HOOG Haapsalu linna ning pakkuda publikule uudseid ja erinevaid lavastusi. See suurepärane koostöö uue festivali näol on südantsoojendav näide kokkuhoidmisest nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil," lisab ta.
Uus festival HOOG on pühendatud Eesti Vabariigi 100 juubelile. | Loomadevaba tsirkuse ajajärgu avab kaasaegse tsirkuse festival HOOG | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küll saab HOOG festivalil Haapsalus imetleda inimvõimete piirimail mänglevaid kunstilisi lavateoseid. Näha saab nii pead pööritavat akrobaatikat, tipp-tasemel klounaadi, kunstilisi lavastusi, beebide etendust, mustkunsti, tulevärki ja palju muud. Samuti on võimalik tsirkusealadega ise tutvuda ja käsi valgeks saada.
Esinevad üleilmselt auhinnatud artistid Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist, Uus-Meremaalt, Leedust. Festivali avaetenduses "Peatumatu hooga" ühendatakse jõud Eesti artistidega. Prantsuse-Kolumbia akrobaatiline duo El Nucleo näitab meisterlikkust läbi füüsiliste võimete. Itaaliast pärit Otto il Bassotto toob Eestisse naeruküllase kummipea etenduse. Guinnessi rekordi omanik, hollandlane Marco Bonisimo žongleerib viie jalgpalliga ja vaatemängulise etteaste teevad Eesti tipp-akrobaat Kert Ridaste koos õhuakrobaat Saana Leppäneniga Soomest.
Festivali peakorraldaja Anu Tähemaa on õnnelik, et tal on olnud võimalus uut valdkonda Eesti laiemale avalikkusele tutvustada. "Mul on suur rõõm, et saame luua uue festivali HOOG Haapsalu linna ning pakkuda publikule uudseid ja erinevaid lavastusi. See suurepärane koostöö uue festivali näol on südantsoojendav näide kokkuhoidmisest nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil," lisab ta.
Uus festival HOOG on pühendatud Eesti Vabariigi 100 juubelile.
### Response:
Loomadevaba tsirkuse ajajärgu avab kaasaegse tsirkuse festival HOOG |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tol päeval selgus, et pea kolm aastakümmet Argentina populaarseimate telesaadete juhina ei ole piisav ettevalmistus olukorraks, mil kogu kupatus kaoseks taandub. Kaamerad salvestasid kõik Ezeizas toimunu, aga sel korral ei olnud kordusvõtteid, keegi ei öelnud "stopp, teeme uuesti" ja tavaliselt nii särava naeratuse asemel oli Marcelo Tinelli näol jahmunud ilme. Igaüks võib selles ise veenduda. Argentina jalgpalli kitsaskohad ripuvad kogu maailmale vaatamiseks internetiavarustes üleval ka kaks ja pool aastat hiljem.
Midagi ei oleks tohtinud valesti minna - üle kogu Argentina kokku tulnud 75 saadikut pidid ümbrikusse panema ühe nime ja mõne aja pärast oleks lihtne häälteenamus selgitanud, kas alaliidu AFA presidendiks oleks saanud Tinelli või Luis Segura. Need pidid olema demokraatlikud valimised, esimesed pärast 2014. aasta lõpus surnud Julio Grondona veerand sajandit kestnud valitsusaega, esimesed kellelegi teisele jagatud hääled pärast 1991. aastat, kui endine kohtunik Teodoro Nitti sirgeldas protesti nimeks sedelile enda nime. See pidi olema lihtne, aga millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?
Ega me täpselt teagi, mis sõnadega seda Tinellile serveeriti. See pole ka tähtis. Ühe hääli kokku lugenud ametniku " puta madre" on fiaskole niigi sobivaks heliribaks - Argentina; tango, gauchode ja kahe MM-tiitli kodumaa; Argentina, kus 75 saadikut annavad mõlemale jalgpalliliidu presidendikandidaadile 38 häält. Uuesti hääletada ei olnud võimalik, sest Argentina kurikuulsad ultrarühmitused barra d olid saatnud kahe saadiku - mõlemad Tinelli pooldajad - perekonnale ähvardavaid teateid ning mehed olid hoonest kiirelt lahkunud.
Kuid kestnud uurimise järel leidis Argentina meedia, et seekord oli tõepoolest tegemist inimliku eksitusega, kogemata kombel ühte ümbrikusse sattunud kahe sedeliga, aga see ei omanud erilist tähtsust. Ikka ja jälle oli alaliit end maailma silmis lolliks teinud, ikka ja jälle Lionel Messit alt vedanud. "Mu jumal, milline katastroof AFA on," kirjutas teist tundi hoovõturajal seisnud lennukis istunud Messi sotsiaalmeedias; Messi, kes maksis AFA võimuvaakumi ajal oma taskust kinni alaliidu turvameeste palgad, Messi, kes sai eelmisel nädalal koos teiste koondislastega ähvardusi, sest AFA otsustas võõrsil korraldada sõprusmängu Iisraeliga. Kohtumine jäi ära, nagu ka aprilli lõppu planeeritud matš Nicaragua vastu, mistõttu lendab Argentina Venemaale teistest koondistest üks-kaks kontrollmängu vähem pidanuna.
Ta keeldus seda tunnistamast, väitis kaameratesse mitte vaadates vastupidist, aga kõik see tegi otsustamise kahtlemata kergemaks. Jah, kolmas järjestikune finaalikaotus oli Argentina jaoks sportlik katastroof, aga murenevatest tellistest oli selle ehitanud Argentina alaliit ise. "Ma andsin endast parima," sõnas Messi pärast kahe aasta tagust Copa America Centenario finaali. "Ma pole suutnud Argentinaga võita, kuigi olen proovinud kõike. See teeb mulle rohkem haiget kui kellelegi teisele." Ja ta lahkus areenilt. Alles siis, kui Argentina ärkas järgmisel hommikul ilma Lionel Messita, hakkas reaalsus läbi paksu unenäoudu koitma.
"Lionel Messi on suurim argentiinlane ja me peame tema eest hoolt kandma," ütles Argentina president Mauricio Macri reporteritele. "On ju jumala kingituseks, et meie riiki on õnnistatud maailma parima jalgpalluriga." Buenos Airese linnapea Horacio Rodriguez Larreta tõttas kinnitama, et Paseo de la Glorial kerkib teiste Argentina spordistaaride kõrvale peatselt ka Messi pronksskulptuur. Ühtäkki oli hüüdjaid hääli palju, mis, arvestades, et jutt käib võib-olla kõigi aegade parimast jalgpallurist, võib tunduda mõistetavana, tavapärasena. See aga on Argentina. Millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?
On riike, kus uue põlvkonna tähti armastatakse sama palavikuliselt või ehk rohkemgi kui kangelasi, kelle saabastesse nad on astunud. Soojal juuniõhtul, mil Portugal tuli Euroopa meistriks, ülistati Cristiano Ronaldot ja meenutati Eusebiot, kes jääb Madridi Reali mehe sõnul alatiseks portugallaste südametesse. Kui Neymar jõuab Pele 77 koondiseväravani, on see pidupäevaks nii noorematele kui vanematele brasiillastele. Ja Argentina, kus Lionel Messi on Diego Maradona kõrval üheaegselt D10S ja Judas, prints ja reetur.
1986. aasta MM-tiitel ja kahe mehe öö ja päevana erinevad iseloomud räägivad Argentinas enda eest. Seal, kus Maradona võitis, on Messi kaotanud, seal, kus Maradona kõneleb, on Messi vaikinud. Käputäis Messiga enam kui mõned laused vahetanud ajakirjanikke on nõus, et teist nii endassetõmbunud, nii eemalolevat spordistaari ei olegi. Vähe on temast tuntumaid nägusid, ometi jätab Messi reklaamkohtumisteks vaid ühe hommikupooliku kuus. Kokkulepitud pooletunnisest intervjuust saab Messile ebasobiva küsimuse järel kümneminutiline napisõnaline vahetus. Lionel Messi on maailma kuulsaim erak, kes pole iial näinud vajadust rääkida muudmoodi kui oma mängu läbi. Riigis, mis on nautinud Diego Maradona karismaatilist avameelsust, tema pööraseid sõnavõtte, olenemata, kas nendega nõustutakse või mitte; riigis, kus Maradona võib teha kõike - näiteks saata MM-veerandfinaalis Saksamaa vastu koondise väljakule sisuliselt 4-1-5 formatsioonis - ja ikka olla igaveseks rahvuse mällu sööbinud jumalana, ei ole Messi omaks. Miks ta ei laula hümni nagu teised, nagu Maradona? Habrast silda, mille Messi 12-aastasena Barcelonasse kolides ületas, hoiab vanemate argentiinlaste arvates püsti vaid see, et ta pole ookeani taga unustanud oma rioplatense dialekti. "Küllap pole tal grilligi," seisis ühes Clarinile saadetud vihases lugejakirjas. Lionel Messi suurim viga on, et ta pole Diego Maradona.
Diego Maradona tuli Argentinaga 1986. aastal maailmameistriks. 2006. aastal ei usaldanud Jose Pekerman Lionel Messit väljakule, 2010. aasta finaalturniiri rikkus Maradona ja 2014. aastal võttis Messi Alejandro Sabella käe all peaaegu maksimumi. Autor: AFP/Scanpix
Üles on kasvanud terve põlvkond argentiinlasi, kelle eluajal pole koondis võitnud ühtegi trofeed ja rahvusmeeskonna näona on Messit kerge patuoinaks tembeldada. Mis on kuldamata superstaar triumfe tunnistanud argentiinlase jaoks? Lihtsalt järjekordne mängija. Aga ometi on Messi midagi palju enamat, midagi ennenägematut. Imeteod, mille Messi on Barcelona eest nädalast nädalasse, aastast aastasse toime pannud, on saanud nii harjumuspärasteks, et me ei suuda neid enam hoomata. Mitte kunagi pole väljakul käinud mängijat, kes oleks nii järjepidevalt suurepärane, vaid üksikute kõikumistega vormikõveral. "Maradona oli Maradona mõnikord. Messi on Maradona igapäevaselt," on öelnud 1986. aasta MM-finaalis värava löönud Jorge Valdano. Seal, kus Maradona vägiteod on jäänud müüdiks, on Messi legend jätnud selged, hõlpsalt leitavad jäljed. Ja sellest erinevusest on aru saanud ka argentiinlased.
Ööl pärast Messi koondisekarjääri lõppemist muutusid tavapärased teated Buenos Airese lennujaamas, metroopeatustes ja kiirteedel sõnumiks " No te vayas Lio" ("Lio, ära mine"). Facebookis loodi samanimeline grupp, millega liitus esimesel päeval üle 50 000 inimese. "Vaadake, millega oleme hakkama saanud - me oleme ainus riik, mis kritiseerib maailma parimat ja nüüd ei ole tal enam motivatsiooni koondise särki kanda," seisis grupi kirjelduses. "Koguneme laupäeval Buenos Airese obeliski juures, näitame talle armastust ja tõestame soovi, et ta jätkaks Argentina esindamist. Messi, ära vea meid alt!" Tugev paduvihm tähendas, et tol laupäeval oli obeliski juures napilt tuhat inimest. Aga nad olid häälekad, lippude lehvides ja laulude kõlades. Ja Messi ei vedanud neid alt. Ta tuli tagasi.
See oli valikturniir, mis tõestas kõigile, kui hädavajalik Messi Argentinale on. Kaheksas valikmängus, milles ta vigastuse või mängukeelu tõttu ei osalenud, kogus Argentina seitse punkti. 21 punkti neis kümnes, milles Messi väljakul käis. Gonzalo Higuain, Sergio Agüero, Lucas Pratto, Mauro Icardi, Lucas Alario ja Dario Benedetto lõid valikturniiri jooksul kokku kolm väravat, Messi seitsmest tabamusest suutis Lõuna-Ameerikas enam vaid Edinson Cavani. Kolm peatreenerit, kes on üritanud kuubikuid sobitada ümmargustesse aukudesse, strukturaalne ebakindlus ja kehvalt mänginud pallurid. Ainult üks Messi. Paar aastat tagasi lausus Maradona Pariisis Pelele: "Messil puudub isiksus, et olla tõeliseks liidriks", aga kui Argentina vajas viimases voorus Ecuadori vastu võitu, haaras Messi ta enda õlule ja vedas omal jõul finaalturniirile. Mäng, mis muudaks uskujaks ka kõige kalgima südamega inimese. Hommikune Ole teatas esikaanel: "Messi on argentiinlane."
Kahe jumaluse harmoonia Buenos Airese Sportivo Pereyra jalgpallihallis. Autor: Reuters/Scanpix
Riigi suurim ajaleht Clarin leidis märtsis korraldatud küsitlusega, et 75 protsendi argentiinlaste jaoks on Messi kuvand positiivne, 58 protsenti inimestest tunnistasid, et nende arvates on võimalik, et Messi naaseb Venemaalt MM-karikaga. "Messi, see sõnum on sulle, kuigi sa tead seda juba: sa pead minema sügavale enda sisse, leidma sisemise jõu ja olema sõdalane," pakkus talle hiljuti nõu Oprah Winfrey. Ta ei ole ainus. "Ma olen näinud, kui paljud inimesed tahavad, et see oleks minu jaoks hea MM - kui paljud tahavad näha mind võitmas," rääkis Messi märtsis Argentina telesaates La Conrisa. "See on mind rabanud. Ma elan päev korraga ja ei mõtle juunist, aga on uskumatu, kuidas inimesed üle kogu maailma tahavad, et Argentina tuleks maailmameistriks." Aga millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?
Koondise peatreener Jorge Sampaoli kirjutas oma äsja ilmunud elulooraamatus, et "MM on Messi otsmikule toetatud revolveriks ja kui ta ei võida, vajutatakse päästikule". Lionel Messi pole oma profikarjääri jooksul mänginud ühegi Argentina klubi eest, suurema osa oma elust on ta veetnud Atlandi ookeani taga ja tema auhinnakappi kuuluvad karikad on võidetud, kandes tundmatut sinipunast särki. Ta on poeg, kes põgenes noorena kodust ning naasis aastaid hiljem barrio sse, tasku diplomeid täis. Ühe korra on Messi Argentina koondise võimete piire ületanud. Selleks, et täita ettekuulutus, et kõigi argentiinlaste silmis lõplikult Maradona varjust välja pääseda, on vaja astuda veel üks samm kaugemale. Rohkem kui kunagi varem saab ta seekord loota kaasmaalaste toetusele.
Buenos Aires, metro, carteles de la calle, autopistas #NoTeVayasLio pic.twitter.com/3ZCRXM98go
— Veronika Brunati (@verobrunati) June 28, 2016
"La inocencia de un niño vale más que la idiotez de muchos adultos" #NoTeVayasLio pic.twitter.com/7rM2cVNCGE
— Nahuel King (@NahuelKing_) June 28, 2016 | Nädal MM-ini: kõigi aegade parima raske kroon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tol päeval selgus, et pea kolm aastakümmet Argentina populaarseimate telesaadete juhina ei ole piisav ettevalmistus olukorraks, mil kogu kupatus kaoseks taandub. Kaamerad salvestasid kõik Ezeizas toimunu, aga sel korral ei olnud kordusvõtteid, keegi ei öelnud "stopp, teeme uuesti" ja tavaliselt nii särava naeratuse asemel oli Marcelo Tinelli näol jahmunud ilme. Igaüks võib selles ise veenduda. Argentina jalgpalli kitsaskohad ripuvad kogu maailmale vaatamiseks internetiavarustes üleval ka kaks ja pool aastat hiljem.
Midagi ei oleks tohtinud valesti minna - üle kogu Argentina kokku tulnud 75 saadikut pidid ümbrikusse panema ühe nime ja mõne aja pärast oleks lihtne häälteenamus selgitanud, kas alaliidu AFA presidendiks oleks saanud Tinelli või Luis Segura. Need pidid olema demokraatlikud valimised, esimesed pärast 2014. aasta lõpus surnud Julio Grondona veerand sajandit kestnud valitsusaega, esimesed kellelegi teisele jagatud hääled pärast 1991. aastat, kui endine kohtunik Teodoro Nitti sirgeldas protesti nimeks sedelile enda nime. See pidi olema lihtne, aga millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?
Ega me täpselt teagi, mis sõnadega seda Tinellile serveeriti. See pole ka tähtis. Ühe hääli kokku lugenud ametniku " puta madre" on fiaskole niigi sobivaks heliribaks - Argentina; tango, gauchode ja kahe MM-tiitli kodumaa; Argentina, kus 75 saadikut annavad mõlemale jalgpalliliidu presidendikandidaadile 38 häält. Uuesti hääletada ei olnud võimalik, sest Argentina kurikuulsad ultrarühmitused barra d olid saatnud kahe saadiku - mõlemad Tinelli pooldajad - perekonnale ähvardavaid teateid ning mehed olid hoonest kiirelt lahkunud.
Kuid kestnud uurimise järel leidis Argentina meedia, et seekord oli tõepoolest tegemist inimliku eksitusega, kogemata kombel ühte ümbrikusse sattunud kahe sedeliga, aga see ei omanud erilist tähtsust. Ikka ja jälle oli alaliit end maailma silmis lolliks teinud, ikka ja jälle Lionel Messit alt vedanud. "Mu jumal, milline katastroof AFA on," kirjutas teist tundi hoovõturajal seisnud lennukis istunud Messi sotsiaalmeedias; Messi, kes maksis AFA võimuvaakumi ajal oma taskust kinni alaliidu turvameeste palgad, Messi, kes sai eelmisel nädalal koos teiste koondislastega ähvardusi, sest AFA otsustas võõrsil korraldada sõprusmängu Iisraeliga. Kohtumine jäi ära, nagu ka aprilli lõppu planeeritud matš Nicaragua vastu, mistõttu lendab Argentina Venemaale teistest koondistest üks-kaks kontrollmängu vähem pidanuna.
Ta keeldus seda tunnistamast, väitis kaameratesse mitte vaadates vastupidist, aga kõik see tegi otsustamise kahtlemata kergemaks. Jah, kolmas järjestikune finaalikaotus oli Argentina jaoks sportlik katastroof, aga murenevatest tellistest oli selle ehitanud Argentina alaliit ise. "Ma andsin endast parima," sõnas Messi pärast kahe aasta tagust Copa America Centenario finaali. "Ma pole suutnud Argentinaga võita, kuigi olen proovinud kõike. See teeb mulle rohkem haiget kui kellelegi teisele." Ja ta lahkus areenilt. Alles siis, kui Argentina ärkas järgmisel hommikul ilma Lionel Messita, hakkas reaalsus läbi paksu unenäoudu koitma.
"Lionel Messi on suurim argentiinlane ja me peame tema eest hoolt kandma," ütles Argentina president Mauricio Macri reporteritele. "On ju jumala kingituseks, et meie riiki on õnnistatud maailma parima jalgpalluriga." Buenos Airese linnapea Horacio Rodriguez Larreta tõttas kinnitama, et Paseo de la Glorial kerkib teiste Argentina spordistaaride kõrvale peatselt ka Messi pronksskulptuur. Ühtäkki oli hüüdjaid hääli palju, mis, arvestades, et jutt käib võib-olla kõigi aegade parimast jalgpallurist, võib tunduda mõistetavana, tavapärasena. See aga on Argentina. Millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?
On riike, kus uue põlvkonna tähti armastatakse sama palavikuliselt või ehk rohkemgi kui kangelasi, kelle saabastesse nad on astunud. Soojal juuniõhtul, mil Portugal tuli Euroopa meistriks, ülistati Cristiano Ronaldot ja meenutati Eusebiot, kes jääb Madridi Reali mehe sõnul alatiseks portugallaste südametesse. Kui Neymar jõuab Pele 77 koondiseväravani, on see pidupäevaks nii noorematele kui vanematele brasiillastele. Ja Argentina, kus Lionel Messi on Diego Maradona kõrval üheaegselt D10S ja Judas, prints ja reetur.
1986. aasta MM-tiitel ja kahe mehe öö ja päevana erinevad iseloomud räägivad Argentinas enda eest. Seal, kus Maradona võitis, on Messi kaotanud, seal, kus Maradona kõneleb, on Messi vaikinud. Käputäis Messiga enam kui mõned laused vahetanud ajakirjanikke on nõus, et teist nii endassetõmbunud, nii eemalolevat spordistaari ei olegi. Vähe on temast tuntumaid nägusid, ometi jätab Messi reklaamkohtumisteks vaid ühe hommikupooliku kuus. Kokkulepitud pooletunnisest intervjuust saab Messile ebasobiva küsimuse järel kümneminutiline napisõnaline vahetus. Lionel Messi on maailma kuulsaim erak, kes pole iial näinud vajadust rääkida muudmoodi kui oma mängu läbi. Riigis, mis on nautinud Diego Maradona karismaatilist avameelsust, tema pööraseid sõnavõtte, olenemata, kas nendega nõustutakse või mitte; riigis, kus Maradona võib teha kõike - näiteks saata MM-veerandfinaalis Saksamaa vastu koondise väljakule sisuliselt 4-1-5 formatsioonis - ja ikka olla igaveseks rahvuse mällu sööbinud jumalana, ei ole Messi omaks. Miks ta ei laula hümni nagu teised, nagu Maradona? Habrast silda, mille Messi 12-aastasena Barcelonasse kolides ületas, hoiab vanemate argentiinlaste arvates püsti vaid see, et ta pole ookeani taga unustanud oma rioplatense dialekti. "Küllap pole tal grilligi," seisis ühes Clarinile saadetud vihases lugejakirjas. Lionel Messi suurim viga on, et ta pole Diego Maradona.
Diego Maradona tuli Argentinaga 1986. aastal maailmameistriks. 2006. aastal ei usaldanud Jose Pekerman Lionel Messit väljakule, 2010. aasta finaalturniiri rikkus Maradona ja 2014. aastal võttis Messi Alejandro Sabella käe all peaaegu maksimumi. Autor: AFP/Scanpix
Üles on kasvanud terve põlvkond argentiinlasi, kelle eluajal pole koondis võitnud ühtegi trofeed ja rahvusmeeskonna näona on Messit kerge patuoinaks tembeldada. Mis on kuldamata superstaar triumfe tunnistanud argentiinlase jaoks? Lihtsalt järjekordne mängija. Aga ometi on Messi midagi palju enamat, midagi ennenägematut. Imeteod, mille Messi on Barcelona eest nädalast nädalasse, aastast aastasse toime pannud, on saanud nii harjumuspärasteks, et me ei suuda neid enam hoomata. Mitte kunagi pole väljakul käinud mängijat, kes oleks nii järjepidevalt suurepärane, vaid üksikute kõikumistega vormikõveral. "Maradona oli Maradona mõnikord. Messi on Maradona igapäevaselt," on öelnud 1986. aasta MM-finaalis värava löönud Jorge Valdano. Seal, kus Maradona vägiteod on jäänud müüdiks, on Messi legend jätnud selged, hõlpsalt leitavad jäljed. Ja sellest erinevusest on aru saanud ka argentiinlased.
Ööl pärast Messi koondisekarjääri lõppemist muutusid tavapärased teated Buenos Airese lennujaamas, metroopeatustes ja kiirteedel sõnumiks " No te vayas Lio" ("Lio, ära mine"). Facebookis loodi samanimeline grupp, millega liitus esimesel päeval üle 50 000 inimese. "Vaadake, millega oleme hakkama saanud - me oleme ainus riik, mis kritiseerib maailma parimat ja nüüd ei ole tal enam motivatsiooni koondise särki kanda," seisis grupi kirjelduses. "Koguneme laupäeval Buenos Airese obeliski juures, näitame talle armastust ja tõestame soovi, et ta jätkaks Argentina esindamist. Messi, ära vea meid alt!" Tugev paduvihm tähendas, et tol laupäeval oli obeliski juures napilt tuhat inimest. Aga nad olid häälekad, lippude lehvides ja laulude kõlades. Ja Messi ei vedanud neid alt. Ta tuli tagasi.
See oli valikturniir, mis tõestas kõigile, kui hädavajalik Messi Argentinale on. Kaheksas valikmängus, milles ta vigastuse või mängukeelu tõttu ei osalenud, kogus Argentina seitse punkti. 21 punkti neis kümnes, milles Messi väljakul käis. Gonzalo Higuain, Sergio Agüero, Lucas Pratto, Mauro Icardi, Lucas Alario ja Dario Benedetto lõid valikturniiri jooksul kokku kolm väravat, Messi seitsmest tabamusest suutis Lõuna-Ameerikas enam vaid Edinson Cavani. Kolm peatreenerit, kes on üritanud kuubikuid sobitada ümmargustesse aukudesse, strukturaalne ebakindlus ja kehvalt mänginud pallurid. Ainult üks Messi. Paar aastat tagasi lausus Maradona Pariisis Pelele: "Messil puudub isiksus, et olla tõeliseks liidriks", aga kui Argentina vajas viimases voorus Ecuadori vastu võitu, haaras Messi ta enda õlule ja vedas omal jõul finaalturniirile. Mäng, mis muudaks uskujaks ka kõige kalgima südamega inimese. Hommikune Ole teatas esikaanel: "Messi on argentiinlane."
Kahe jumaluse harmoonia Buenos Airese Sportivo Pereyra jalgpallihallis. Autor: Reuters/Scanpix
Riigi suurim ajaleht Clarin leidis märtsis korraldatud küsitlusega, et 75 protsendi argentiinlaste jaoks on Messi kuvand positiivne, 58 protsenti inimestest tunnistasid, et nende arvates on võimalik, et Messi naaseb Venemaalt MM-karikaga. "Messi, see sõnum on sulle, kuigi sa tead seda juba: sa pead minema sügavale enda sisse, leidma sisemise jõu ja olema sõdalane," pakkus talle hiljuti nõu Oprah Winfrey. Ta ei ole ainus. "Ma olen näinud, kui paljud inimesed tahavad, et see oleks minu jaoks hea MM - kui paljud tahavad näha mind võitmas," rääkis Messi märtsis Argentina telesaates La Conrisa. "See on mind rabanud. Ma elan päev korraga ja ei mõtle juunist, aga on uskumatu, kuidas inimesed üle kogu maailma tahavad, et Argentina tuleks maailmameistriks." Aga millal on Argentinas midagi lihtsalt käinud?
Koondise peatreener Jorge Sampaoli kirjutas oma äsja ilmunud elulooraamatus, et "MM on Messi otsmikule toetatud revolveriks ja kui ta ei võida, vajutatakse päästikule". Lionel Messi pole oma profikarjääri jooksul mänginud ühegi Argentina klubi eest, suurema osa oma elust on ta veetnud Atlandi ookeani taga ja tema auhinnakappi kuuluvad karikad on võidetud, kandes tundmatut sinipunast särki. Ta on poeg, kes põgenes noorena kodust ning naasis aastaid hiljem barrio sse, tasku diplomeid täis. Ühe korra on Messi Argentina koondise võimete piire ületanud. Selleks, et täita ettekuulutus, et kõigi argentiinlaste silmis lõplikult Maradona varjust välja pääseda, on vaja astuda veel üks samm kaugemale. Rohkem kui kunagi varem saab ta seekord loota kaasmaalaste toetusele.
Buenos Aires, metro, carteles de la calle, autopistas #NoTeVayasLio pic.twitter.com/3ZCRXM98go
— Veronika Brunati (@verobrunati) June 28, 2016
"La inocencia de un niño vale más que la idiotez de muchos adultos" #NoTeVayasLio pic.twitter.com/7rM2cVNCGE
— Nahuel King (@NahuelKing_) June 28, 2016
### Response:
Nädal MM-ini: kõigi aegade parima raske kroon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõenäoliselt on vallaelanike arv veelgi suurem, mistõttu alustas vallavalitsus kampaaniat, mille eesmärk on kutsuda viimsilasi registreerima end viimsilasteks.
"Viimsi turu-uuringu kohaselt elab Viimsis ca 3500 inimest, kes küll igapäevaselt elavad siin, kuid ei ole oma sissekirjutist Viimsisse registreerinud. Me soovime teadvustada, et nende panus siinsesse elukeskkonda on oluline ning võimaldab kohalike arengutega tempokamalt edasi minna," ütles vallavanem Siim Kallas pressiteates.
"Elanike arv on jõudsalt kasvanud ning see näitab, et oleme jätkuvalt atraktiivne elukeskkond neile, kes otsivad pealinna lähedust metsade ja merepiiriga ümbritsetud turvalises elukohas," lisas Kallas. | Viimsi valla elanike arv ületas 20 000 piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõenäoliselt on vallaelanike arv veelgi suurem, mistõttu alustas vallavalitsus kampaaniat, mille eesmärk on kutsuda viimsilasi registreerima end viimsilasteks.
"Viimsi turu-uuringu kohaselt elab Viimsis ca 3500 inimest, kes küll igapäevaselt elavad siin, kuid ei ole oma sissekirjutist Viimsisse registreerinud. Me soovime teadvustada, et nende panus siinsesse elukeskkonda on oluline ning võimaldab kohalike arengutega tempokamalt edasi minna," ütles vallavanem Siim Kallas pressiteates.
"Elanike arv on jõudsalt kasvanud ning see näitab, et oleme jätkuvalt atraktiivne elukeskkond neile, kes otsivad pealinna lähedust metsade ja merepiiriga ümbritsetud turvalises elukohas," lisas Kallas.
### Response:
Viimsi valla elanike arv ületas 20 000 piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nii Soome kui ka Rootsi on mõlemad kutsutud. Ja mitte ainult seetõttu, et kohtumisel räägitakse [Afganistanis toimuvast] operatsioonist Resolute Support," ütles NATO esindaja Yle korrespondendile neljapäeval Brüsselis.
Paari aasta järel toimuvad tippkohtumised on kohaks, kus NATO paneb paika oma strateegilisi otsuseid. Soome ja Rootsi pole NATO liikmed, kuid nad on alliansi lähedased partnerid. President Niinistö on osa võtnud ka eelmistest NATO tippkohtumistest - 2014. aastal Walesis ja 2016. aastal Varssavis.
NATO allikate kohaselt on Soome ja Rootsi kutsutud 11.-12. juulini toimuval tippkohtumisel vähemalt Afganistani puudutavale kohtumisele. Soomel on hetkel Afganistanis 29 sõdurit ning eesmärgiks on suurendada operatsioonil osalevate sõjaväelaste arv kuuekümneni. Operatsioon on mõeldud Afganistani valitsuse toetamiseks ning valitsusvägesid koolitavad Soome sõdurid otseselt lahingutes ei osale.
Samas peetakse NATO- tõenäoliseks, et Soome osaleb tippkohtumise raames ka ametlikul õhtusöögil, kus räägitakse julgeolekuteemadel laiemalt.
Partnerluse ja NATO operatsioonides osalemise tõttu on Soome võtnud osa paljudest ministrite tasandil toimunud kokkusaamistest. Soome kaitseminister Jussi Niinistö näiteks osaleb ka reedel Afganistani operatsiooni puudutaval kohtumisel. | Yle: Soome president saab kutse NATO tippkohtumisele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nii Soome kui ka Rootsi on mõlemad kutsutud. Ja mitte ainult seetõttu, et kohtumisel räägitakse [Afganistanis toimuvast] operatsioonist Resolute Support," ütles NATO esindaja Yle korrespondendile neljapäeval Brüsselis.
Paari aasta järel toimuvad tippkohtumised on kohaks, kus NATO paneb paika oma strateegilisi otsuseid. Soome ja Rootsi pole NATO liikmed, kuid nad on alliansi lähedased partnerid. President Niinistö on osa võtnud ka eelmistest NATO tippkohtumistest - 2014. aastal Walesis ja 2016. aastal Varssavis.
NATO allikate kohaselt on Soome ja Rootsi kutsutud 11.-12. juulini toimuval tippkohtumisel vähemalt Afganistani puudutavale kohtumisele. Soomel on hetkel Afganistanis 29 sõdurit ning eesmärgiks on suurendada operatsioonil osalevate sõjaväelaste arv kuuekümneni. Operatsioon on mõeldud Afganistani valitsuse toetamiseks ning valitsusvägesid koolitavad Soome sõdurid otseselt lahingutes ei osale.
Samas peetakse NATO- tõenäoliseks, et Soome osaleb tippkohtumise raames ka ametlikul õhtusöögil, kus räägitakse julgeolekuteemadel laiemalt.
Partnerluse ja NATO operatsioonides osalemise tõttu on Soome võtnud osa paljudest ministrite tasandil toimunud kokkusaamistest. Soome kaitseminister Jussi Niinistö näiteks osaleb ka reedel Afganistani operatsiooni puudutaval kohtumisel.
### Response:
Yle: Soome president saab kutse NATO tippkohtumisele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Proosas Margit Lõhmuse jutustus üheöösuhtest, Leo Vissaku pinev novell ajateenijatest ja Riste Lehari maagilis-realistik lühijutt "Bassein". Tõlkerubriigis katkend rootsi kirjaniku Linda Boström Knausgårdi poeetilisest lühiromaanist "Heliose katastroof" (tlk Madli Keerman).
Suvenumbrist leiab ka Hele-Mai Viiksaare pikema intervjuu Talvike Mändlaga, jätkub lühiintervjuude sari, kus küsimustele vastavad seekord Margit Lõhmus ja EiK. Päevikurubriigis muusiku ja režissööri Indrek Spungini hoogne ja humoorikas "Minu jaaguar".
Kriitikas on fookus noortekirjandusel: Sanna Kartau arvustab Brigitta Davidjantsi romaani "(Mitte just) armastuslugu"; Johanna Nisu vaatleb Kristi Rebase anoreksiast ja buliimiast rääkivat noortekat "Aitäh elu eest" ja Saara Mildeberg kirjutab Leelo Tungla juba klassikaks saanud noortejutustusest "Neitsi Maarja neli päeva". Paul Raud arvustab Talvike Mändla luulekogu "Kosmonaut" ning Daniel Tamm käsitleb Kendrick Lamari laulusõnu ning küsib, kas ka tema võiks kunagi Nobeli preemia saada. Raamatusoovitused Hanneleele Kaldmaalt.
Ajakirja kaanekujundus ja illustratsioonid Matthias Jonathan Vainolt, fotod Markus Muide. | Värskes Värskes Rõhus: hiphopluulet, enterluulet, maagilist realismi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Proosas Margit Lõhmuse jutustus üheöösuhtest, Leo Vissaku pinev novell ajateenijatest ja Riste Lehari maagilis-realistik lühijutt "Bassein". Tõlkerubriigis katkend rootsi kirjaniku Linda Boström Knausgårdi poeetilisest lühiromaanist "Heliose katastroof" (tlk Madli Keerman).
Suvenumbrist leiab ka Hele-Mai Viiksaare pikema intervjuu Talvike Mändlaga, jätkub lühiintervjuude sari, kus küsimustele vastavad seekord Margit Lõhmus ja EiK. Päevikurubriigis muusiku ja režissööri Indrek Spungini hoogne ja humoorikas "Minu jaaguar".
Kriitikas on fookus noortekirjandusel: Sanna Kartau arvustab Brigitta Davidjantsi romaani "(Mitte just) armastuslugu"; Johanna Nisu vaatleb Kristi Rebase anoreksiast ja buliimiast rääkivat noortekat "Aitäh elu eest" ja Saara Mildeberg kirjutab Leelo Tungla juba klassikaks saanud noortejutustusest "Neitsi Maarja neli päeva". Paul Raud arvustab Talvike Mändla luulekogu "Kosmonaut" ning Daniel Tamm käsitleb Kendrick Lamari laulusõnu ning küsib, kas ka tema võiks kunagi Nobeli preemia saada. Raamatusoovitused Hanneleele Kaldmaalt.
Ajakirja kaanekujundus ja illustratsioonid Matthias Jonathan Vainolt, fotod Markus Muide.
### Response:
Värskes Värskes Rõhus: hiphopluulet, enterluulet, maagilist realismi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga ei muutunud, ent vähenes 2017. aasta sama perioodiga võrreldes 6 protsenti. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 viimased viis kvartalit järjest.
Endiselt on ametikohtade koguarvus (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) suurim töötleva tööstuse (18 protsenti), kaubanduse (15 protsenti) ja hariduse (10 protsenti) tegevusala osatähtsus.
Töötlev tööstus ja kaubandus on ka Eesti suurimad tööpakkujad, kus vabade ametikohtade arv on ka kõige suurem. I kvartalis järgnes neile vabade ametikohtade arvu poolest avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala.
2018. aastast kasutab statistikaamet hõivatud ametikohtade arvu ja ka tööjõu liikumise hindamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid, seetõttu suurenes ametikohtade koguarv eelmise kvartaliga võrreldes 8 protsenti ja oli tänavu I kvartalis 596 000.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2018. aasta I kvartalis 1,8 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti väiksem kui eelmises kvartalis ja 0,2 protsendipunkti väiksem kui 2017. aasta I kvartalis. | Vabade ametikohtade arv on aastaga vähenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga ei muutunud, ent vähenes 2017. aasta sama perioodiga võrreldes 6 protsenti. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 viimased viis kvartalit järjest.
Endiselt on ametikohtade koguarvus (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) suurim töötleva tööstuse (18 protsenti), kaubanduse (15 protsenti) ja hariduse (10 protsenti) tegevusala osatähtsus.
Töötlev tööstus ja kaubandus on ka Eesti suurimad tööpakkujad, kus vabade ametikohtade arv on ka kõige suurem. I kvartalis järgnes neile vabade ametikohtade arvu poolest avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala.
2018. aastast kasutab statistikaamet hõivatud ametikohtade arvu ja ka tööjõu liikumise hindamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid, seetõttu suurenes ametikohtade koguarv eelmise kvartaliga võrreldes 8 protsenti ja oli tänavu I kvartalis 596 000.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2018. aasta I kvartalis 1,8 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti väiksem kui eelmises kvartalis ja 0,2 protsendipunkti väiksem kui 2017. aasta I kvartalis.
### Response:
Vabade ametikohtade arv on aastaga vähenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast väravateta lõppenud avaperioodi läks väravasadu lahti teisel kolmandikul, kui Capitalsi poolt tegid skoori Jakub Vrana ja Aleksandr Ovetškin, Knightsi poolelt olid täpsed Nate Schmidt, David Perron ja Reilly Smith, viies kodujääl mängiva Vegase 3:2 juhtima. Viimasel perioodil seadis aga Devante Smith-Pelly jalule viigi ning võiduvärava viskas Lars Eller. Braden Holtby tegi Capitalsi väravasuul 28 tõrjet.
43. hooaega NHL-is mängiv Capitals oli enne tänavust vaid korra finaali jõudnud – 1998. aastal kaotasid nad seeria kuivalt Detroit Red Wingsile.
"See on uskumatu," õhkas finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Ovetškin karikavõidust rääkides. "Ma ei tea, mida öelda, see on uskumatu! Olen nii õnnelik, ilmselt kõige õnnelikum tüüp maailmas! Olen enda meeskonnakaaslaste ja ka meie fännide pärast nii õnnelik!"
Tulemus:
Las Vegas - Washington 3:4
Washington võitis seeria 4:1. | Washington Capitals võitis esimest korda Stanley karika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast väravateta lõppenud avaperioodi läks väravasadu lahti teisel kolmandikul, kui Capitalsi poolt tegid skoori Jakub Vrana ja Aleksandr Ovetškin, Knightsi poolelt olid täpsed Nate Schmidt, David Perron ja Reilly Smith, viies kodujääl mängiva Vegase 3:2 juhtima. Viimasel perioodil seadis aga Devante Smith-Pelly jalule viigi ning võiduvärava viskas Lars Eller. Braden Holtby tegi Capitalsi väravasuul 28 tõrjet.
43. hooaega NHL-is mängiv Capitals oli enne tänavust vaid korra finaali jõudnud – 1998. aastal kaotasid nad seeria kuivalt Detroit Red Wingsile.
"See on uskumatu," õhkas finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Ovetškin karikavõidust rääkides. "Ma ei tea, mida öelda, see on uskumatu! Olen nii õnnelik, ilmselt kõige õnnelikum tüüp maailmas! Olen enda meeskonnakaaslaste ja ka meie fännide pärast nii õnnelik!"
Tulemus:
Las Vegas - Washington 3:4
Washington võitis seeria 4:1.
### Response:
Washington Capitals võitis esimest korda Stanley karika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peo peaesinejat Ellen Allienit peetakse Berliini klubikultuuri üheks pioneeriks ning techno üheks olulisimaks nimeks, kes on panustanud elektroonilise muusika skeenesse aastakümneid nii DJ ja produtsendina kui isikliku plaadifirma BPitch Control kaudu.
Lisaks Allienile astub üles Venemaa peamise underground-klubi Arma 17 ellukutsuja Abelle, kelle selektsioon keskendub techno tumedamatele radadele. MUJUICE on aga Moskva elektroonilise helimaastiku värskeima kõlaga noori tegijaid, kelle futuristlik muusikastiil varieerub akustilisest jazzist glitch techno'ni.
Kohal on ka plaadifirma System 108 esindajad Mashkov, Adamov ja Boym. Eesti DJ-dest mängivad muusikat Tanel Mütt ja Denis Punch.
Moonland Festival toimub 3.–5. augustini Rummu karjääris. Elektroonilise muusika festivalil osaleb üle 60 rahvusvahelise artisti, sealhulgas techno -pioneeride kollektiivi Underground Resistance liikmed Detroitist. | Moonland Festivali eelpeol esineb Berliini veteran Ellen Allien | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peo peaesinejat Ellen Allienit peetakse Berliini klubikultuuri üheks pioneeriks ning techno üheks olulisimaks nimeks, kes on panustanud elektroonilise muusika skeenesse aastakümneid nii DJ ja produtsendina kui isikliku plaadifirma BPitch Control kaudu.
Lisaks Allienile astub üles Venemaa peamise underground-klubi Arma 17 ellukutsuja Abelle, kelle selektsioon keskendub techno tumedamatele radadele. MUJUICE on aga Moskva elektroonilise helimaastiku värskeima kõlaga noori tegijaid, kelle futuristlik muusikastiil varieerub akustilisest jazzist glitch techno'ni.
Kohal on ka plaadifirma System 108 esindajad Mashkov, Adamov ja Boym. Eesti DJ-dest mängivad muusikat Tanel Mütt ja Denis Punch.
Moonland Festival toimub 3.–5. augustini Rummu karjääris. Elektroonilise muusika festivalil osaleb üle 60 rahvusvahelise artisti, sealhulgas techno -pioneeride kollektiivi Underground Resistance liikmed Detroitist.
### Response:
Moonland Festivali eelpeol esineb Berliini veteran Ellen Allien |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates tänavusest aastast on sadadel tuhandetel töötajatel võimalus valida, kas lasta tööandjal maksuvaba tulu palgaga koos arvestada, teha seda mingis konkreetses summas või mitte lasta arvestada.
Valikute tõehetk saabub inimesele 2019. aasta kevadel, kui ta asub täitma 2018. aasta tuludeklaratsiooni. Siis selgub lõplikult, kas maksuametile tuleb juurde maksta, raha saab tagasi või on nullsummamäng.
Maksuamet soovitas reformi rakendumise eel, et kui aasta sissetulek on raskesti ennustatav, on võimalus jätta maksuvaba tulu arvestamata, et vältida juurdemaksmist.
Tänavu esimese nelja kvartali statistikast selgubki, et Eesti maksumaksjad on soovitust kuulda võtnud, olnud konservatiivsed ning pole ära kasutanud täies mahus neile ette nähtud maksuvaba tulu.
Oma tulult on tulumaksu oodatust rohkem ehk maksuvaba tulu on lubatust vähem kasutanud igas kuus umbes 200 000 inimest. Kogusumma, mida võib käsitleda riigile intressita laenamisena, ulatus esimese kvartali lõpuks 34,9 miljoni euroni.
Vastupidiselt on käitunud igal kuul umbes 35 000 inimest, kes on maksuvaba tulu kasutanud lubatust rohkem summas 10,6 miljonit eurot.
Kahe summa saldo on maksuameti andmete põhjal 24,3 miljonit eurot, mille amet tagastab 2019. aastal tehtava tuludeklaratsiooni käigus. See summa tõotab senise käitumismustri põhjal järgnevate kuude jooksul kasvada.
Allikas: MTA
Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis on ERR-ile öelnud, et maksimum, millest räägime, on 1200 eurot, mis tuleks 2019. aastal tuludeklaratsiooniga kas maksuametile juurde maksta või tagasi saada. "Ehk kas riik annab või võtab intressita laenu sellises summas."
Alates veebruarist saab e-maksuametist/e-tollist ülevaate oma maksustatavast sissetulekust ning maksuvaba tulu kasutusest.
Kui aasta kestel tekib olukord, kus maksuvaba tulu on MTA andmetel kasutatud ettenähtust rohkem, saadab amet selle kohta automaatse teavituse.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on amet seoses sellest aastast jõustunud maksuvaba tulu muudatustega loonud võimaluse oma palgatulul ja sellelt arvestatud maksuvaba tuluga ennast lihtsasti kursis hoida. "Minu sissetulekud" nimelise rakenduse leiab e-maksuametisse/e-tolli sisse logides kiirviidete alt.
Oluline on arvestada, et maksuamet teeb teavitusi vaid ametile teadaolevate andmete põhjal. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta maksuametil andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa teavituste saatmisel arvesse võtta.
Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi.
Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.
Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu.
Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot. | Maksumaksjad on riigile andnud paarkümmend miljonit eurot "intressita laenu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates tänavusest aastast on sadadel tuhandetel töötajatel võimalus valida, kas lasta tööandjal maksuvaba tulu palgaga koos arvestada, teha seda mingis konkreetses summas või mitte lasta arvestada.
Valikute tõehetk saabub inimesele 2019. aasta kevadel, kui ta asub täitma 2018. aasta tuludeklaratsiooni. Siis selgub lõplikult, kas maksuametile tuleb juurde maksta, raha saab tagasi või on nullsummamäng.
Maksuamet soovitas reformi rakendumise eel, et kui aasta sissetulek on raskesti ennustatav, on võimalus jätta maksuvaba tulu arvestamata, et vältida juurdemaksmist.
Tänavu esimese nelja kvartali statistikast selgubki, et Eesti maksumaksjad on soovitust kuulda võtnud, olnud konservatiivsed ning pole ära kasutanud täies mahus neile ette nähtud maksuvaba tulu.
Oma tulult on tulumaksu oodatust rohkem ehk maksuvaba tulu on lubatust vähem kasutanud igas kuus umbes 200 000 inimest. Kogusumma, mida võib käsitleda riigile intressita laenamisena, ulatus esimese kvartali lõpuks 34,9 miljoni euroni.
Vastupidiselt on käitunud igal kuul umbes 35 000 inimest, kes on maksuvaba tulu kasutanud lubatust rohkem summas 10,6 miljonit eurot.
Kahe summa saldo on maksuameti andmete põhjal 24,3 miljonit eurot, mille amet tagastab 2019. aastal tehtava tuludeklaratsiooni käigus. See summa tõotab senise käitumismustri põhjal järgnevate kuude jooksul kasvada.
Allikas: MTA
Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis on ERR-ile öelnud, et maksimum, millest räägime, on 1200 eurot, mis tuleks 2019. aastal tuludeklaratsiooniga kas maksuametile juurde maksta või tagasi saada. "Ehk kas riik annab või võtab intressita laenu sellises summas."
Alates veebruarist saab e-maksuametist/e-tollist ülevaate oma maksustatavast sissetulekust ning maksuvaba tulu kasutusest.
Kui aasta kestel tekib olukord, kus maksuvaba tulu on MTA andmetel kasutatud ettenähtust rohkem, saadab amet selle kohta automaatse teavituse.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on amet seoses sellest aastast jõustunud maksuvaba tulu muudatustega loonud võimaluse oma palgatulul ja sellelt arvestatud maksuvaba tuluga ennast lihtsasti kursis hoida. "Minu sissetulekud" nimelise rakenduse leiab e-maksuametisse/e-tolli sisse logides kiirviidete alt.
Oluline on arvestada, et maksuamet teeb teavitusi vaid ametile teadaolevate andmete põhjal. See tähendab, et näiteks vara müügi või üüritulu kohta maksuametil andmed aasta kestel puuduvad ja neid ei saa teavituste saatmisel arvesse võtta.
Alates 2018. aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi.
Kui aastane tulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.
Kui kuine sissetulek on vahemikus 1200–2100 eurot (aastane tulu 14 400–25 200 eurot), siis hakkab maksuvaba tulu suurus 500 eurost vähenema ja mida lähemal see on 2100 eurole, seda väiksem on maksuvaba tulu.
Üle 2100 euro (aastas üle 25 200 euro) teenides on kogu tulu tulumaksuga maksustatav ja maksuvaba tulu suurus on 0 eurot.
### Response:
Maksumaksjad on riigile andnud paarkümmend miljonit eurot "intressita laenu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pjedestaali kõrgeimale astmele tõusis samuti isiklikku rekordit parandanud ja 8336 punkti kogunud Kentucky ülikooli esindav Tim Duckworth.
Erm alustas teist võistluspäeva 110 m tõkkejooksus neljanda ajaga, joostes 14,88, Saluri sai kirja 15,25.
Kettaheites põrutas Erm kohe avakatsel isikliku rekordi 44.21, Saluri parim oli samuti esimesel katsel heidetud 42.95. Teivashüppes ületasid mõlemad 4.81, mis Ermi jaoks on välistingimustes isiklik tippmark. Odaviskes sai Saluri kirja 56.91 ja Erm 55.21.
Viimasel alal ehk 1500 m jooksus lõpetas Saluri teisena ajaga 4.24,49, Ermi lõpuaeg oli 4.54,46.
Kokkuvõttes parandas Saluri senist tippmarki 29 ja Erm 26 punktiga.
Rauno Liitmäe (Missouri) teisel päeval võistlust ei jätkanud. | Saluri ja Erm jõudsid USA-s isiklike rekorditega pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pjedestaali kõrgeimale astmele tõusis samuti isiklikku rekordit parandanud ja 8336 punkti kogunud Kentucky ülikooli esindav Tim Duckworth.
Erm alustas teist võistluspäeva 110 m tõkkejooksus neljanda ajaga, joostes 14,88, Saluri sai kirja 15,25.
Kettaheites põrutas Erm kohe avakatsel isikliku rekordi 44.21, Saluri parim oli samuti esimesel katsel heidetud 42.95. Teivashüppes ületasid mõlemad 4.81, mis Ermi jaoks on välistingimustes isiklik tippmark. Odaviskes sai Saluri kirja 56.91 ja Erm 55.21.
Viimasel alal ehk 1500 m jooksus lõpetas Saluri teisena ajaga 4.24,49, Ermi lõpuaeg oli 4.54,46.
Kokkuvõttes parandas Saluri senist tippmarki 29 ja Erm 26 punktiga.
Rauno Liitmäe (Missouri) teisel päeval võistlust ei jätkanud.
### Response:
Saluri ja Erm jõudsid USA-s isiklike rekorditega pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehing viib lähitulevikus kaks suurimat e-sigarettide kauplusteketti ja e-poodi Veiplandi nime alla, teatas ettevõte.
Tehingu oluliseks osaks on 10 SKYsmoke kaupluse liitmine Veiplandi 11 kauplusega ühtseks Veiplandi jaeketiks üle Eesti.
Nicorex Baltic OÜ on e-sigarettide müügiga tegelev ettevõte, kel on jaekaupluste kett Veipland Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Jõhvis ja Kohtla-Järvel. Koos Elgery Group OÜ-le kuulunud 10 kauplusele ning veebilehekülgede e-sigaret.ee ja skysmoke.eu on Nicorex Baltic OÜ-l nüüdseks 21 poodi ja üle 50 töötaja. | Nicorex Baltic ostis konkureeriva e-sigaretitooteid müüva ettevõtte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehing viib lähitulevikus kaks suurimat e-sigarettide kauplusteketti ja e-poodi Veiplandi nime alla, teatas ettevõte.
Tehingu oluliseks osaks on 10 SKYsmoke kaupluse liitmine Veiplandi 11 kauplusega ühtseks Veiplandi jaeketiks üle Eesti.
Nicorex Baltic OÜ on e-sigarettide müügiga tegelev ettevõte, kel on jaekaupluste kett Veipland Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Jõhvis ja Kohtla-Järvel. Koos Elgery Group OÜ-le kuulunud 10 kauplusele ning veebilehekülgede e-sigaret.ee ja skysmoke.eu on Nicorex Baltic OÜ-l nüüdseks 21 poodi ja üle 50 töötaja.
### Response:
Nicorex Baltic ostis konkureeriva e-sigaretitooteid müüva ettevõtte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pompeo on praegu kõrgeim USA ametnik, kes on Kimiga kohtunud. Tal on ka võtmetähtsusega roll Kimi ja USA presidendi Donald Trumpi 12. juuni Singapuri tippkohtumise ettevalmistamisel.
"Ta andis mulle isiklikult mõista, et ta on valmis denukleariseerimiseks. Et ta mõistab, et praegune mudel ei toimi," ütles Pompeo.
Pärast Trumpi-Kimi kohtumist külastab Pompeo koheselt Lõuna-Koread, Jaapanit ja Hiinat, et teavitada nende liidreid tippkohtumise tulemustest ja arutada järgmisi samme Põhja-Korea suhtes.
"Ma esitan värsked andmed ja rõhutan vajadust viia ellu kõik Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioonid," ütles Pompeo Valges Majas ajakirjanikele.
Trump: Kimi kiri oli soe
Trump ütles neljapäeval, et eelmisel nädalal Põhja-Korea liidrilt Kim Jong-unilt saadud kiri oli "kena ja soe".
"See oli soe kiri ja kena ja ma hindan seda väga," ütles Trump Valges Majas ühisel pressikonverentsil Jaapani peaministri Shinzo Abega.
Trump väljendas lootust, et tema eelseisev tippkohtumine Kimiga saab alguspunktiks sidemete normaliseerimisele kahe riigi vahel.
"See on midagi, mida ma loodan teha," sõnas ta.
Trump vihjas, et tippkohtumisest, mis peaks suuresti olema tehniline diplomaatiline jõupingutus Põhja-Korea tuumadesarmeerimise saavutamiseks, võib saada murranguline sündmus.
"Me võime absoluutselt allkirjastada kokkuleppe ja me arutame seda," ütles Trump. "Aga see on alles algus. Kõlab natuke veidralt, kuid see on ilmselt lihtne osa."
Aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõda lõppes relvarahuga ning ametlikku rahulepingut pole kunagi sõlmitud. See asjaolu on aastakümneid võimendanud Pyongyangi hirme rünnaku ees. Kim ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in lubasid aprillis ajaloolisel tippkohtumisel püüelda rahulepingu allkirjastamise poole veel sel aastal.
Trump läks isegi nii kaugele, et ütles, et kaalub Kimi kutsumist visiidile USA-sse, kui 12. juuni tippkohtumine Singapuris läheb hästi.
"Võib-olla me alustame Valgest Majast, mida te arvate?" ütles Trump vastuseks küsimusele, kas Kim kutsutakse Washingtoni või tema Mar-a-Lago kuurorti Floridas.
Trumpi sõnul on "kõik kinni suhtumises"
"Tippkohtumiseks on kõik valmis," ütles Trump ajakirjanikele. "Kõik läheb väga ladusalt. Ma loodan, et kõik jätkub sellel rajal."
Ühendriikide riigipea sõnul kujuneb tippkohtumine "millekski palju enamaks kui fotovõimalus".
"Ma ei arva, et ma peaksin eriti valmistuma. Kõik on kinni suhtumises ja tahtes teha asju ära. Samas arvan, et olen olnud tippkohtumiseks valmis juba pikka aega," lausus Trump.
"Ma arvan, et sellest tuleb väga viljakas kohtumine, samuti kujuneb see põnevaks," sõnas USA president.
Trump ja Kim kohtuvad 12. juunil Singapuris Sentosa kuurortsaarel Capella luksushotellis.
Abe sõnul on ta valmis pidama Kimiga otsekõnelusi
Jaapani peaministri Shinzo Abe sõnul on ta valmis pidama Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga otsekõnelusi, et lahendada röövitud Jaapani kodanike küsimus ja arendada paremaid suhteid Pyongyangiga.
"Ma soovin Põhja-Koreaga otse silmitsi seista ja rääkida nendega, et see (jaapanlaste) röövimise probleem saaks kiiresti lahendatud," ütles Abe Washingtonis Valges Majas ühisel pressikonverentsil USA presidendi Donald Trumpiga.
Trump lubas tõstatada 1970. ja 1980. aastatel Põhja-Koreasse röövitud Jaapani kodanike teema ka järgmisel nädalal Singapuris Kim Jong-uniga kohtudes.
Abe rõhutas, et Jaapani poliitika "tõelise rahu saavutamiseks Kirde-Aasias" on muutumatu ning kui Põhja-Korea on "valmis astuma samme õiges suunas", siis on tal ka "helge tulevik". | Pompeo: Kim on valmis loobuma tuumaarsenalist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pompeo on praegu kõrgeim USA ametnik, kes on Kimiga kohtunud. Tal on ka võtmetähtsusega roll Kimi ja USA presidendi Donald Trumpi 12. juuni Singapuri tippkohtumise ettevalmistamisel.
"Ta andis mulle isiklikult mõista, et ta on valmis denukleariseerimiseks. Et ta mõistab, et praegune mudel ei toimi," ütles Pompeo.
Pärast Trumpi-Kimi kohtumist külastab Pompeo koheselt Lõuna-Koread, Jaapanit ja Hiinat, et teavitada nende liidreid tippkohtumise tulemustest ja arutada järgmisi samme Põhja-Korea suhtes.
"Ma esitan värsked andmed ja rõhutan vajadust viia ellu kõik Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioonid," ütles Pompeo Valges Majas ajakirjanikele.
Trump: Kimi kiri oli soe
Trump ütles neljapäeval, et eelmisel nädalal Põhja-Korea liidrilt Kim Jong-unilt saadud kiri oli "kena ja soe".
"See oli soe kiri ja kena ja ma hindan seda väga," ütles Trump Valges Majas ühisel pressikonverentsil Jaapani peaministri Shinzo Abega.
Trump väljendas lootust, et tema eelseisev tippkohtumine Kimiga saab alguspunktiks sidemete normaliseerimisele kahe riigi vahel.
"See on midagi, mida ma loodan teha," sõnas ta.
Trump vihjas, et tippkohtumisest, mis peaks suuresti olema tehniline diplomaatiline jõupingutus Põhja-Korea tuumadesarmeerimise saavutamiseks, võib saada murranguline sündmus.
"Me võime absoluutselt allkirjastada kokkuleppe ja me arutame seda," ütles Trump. "Aga see on alles algus. Kõlab natuke veidralt, kuid see on ilmselt lihtne osa."
Aastatel 1950-1953 kestnud Korea sõda lõppes relvarahuga ning ametlikku rahulepingut pole kunagi sõlmitud. See asjaolu on aastakümneid võimendanud Pyongyangi hirme rünnaku ees. Kim ja Lõuna-Korea president Moon Jae-in lubasid aprillis ajaloolisel tippkohtumisel püüelda rahulepingu allkirjastamise poole veel sel aastal.
Trump läks isegi nii kaugele, et ütles, et kaalub Kimi kutsumist visiidile USA-sse, kui 12. juuni tippkohtumine Singapuris läheb hästi.
"Võib-olla me alustame Valgest Majast, mida te arvate?" ütles Trump vastuseks küsimusele, kas Kim kutsutakse Washingtoni või tema Mar-a-Lago kuurorti Floridas.
Trumpi sõnul on "kõik kinni suhtumises"
"Tippkohtumiseks on kõik valmis," ütles Trump ajakirjanikele. "Kõik läheb väga ladusalt. Ma loodan, et kõik jätkub sellel rajal."
Ühendriikide riigipea sõnul kujuneb tippkohtumine "millekski palju enamaks kui fotovõimalus".
"Ma ei arva, et ma peaksin eriti valmistuma. Kõik on kinni suhtumises ja tahtes teha asju ära. Samas arvan, et olen olnud tippkohtumiseks valmis juba pikka aega," lausus Trump.
"Ma arvan, et sellest tuleb väga viljakas kohtumine, samuti kujuneb see põnevaks," sõnas USA president.
Trump ja Kim kohtuvad 12. juunil Singapuris Sentosa kuurortsaarel Capella luksushotellis.
Abe sõnul on ta valmis pidama Kimiga otsekõnelusi
Jaapani peaministri Shinzo Abe sõnul on ta valmis pidama Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga otsekõnelusi, et lahendada röövitud Jaapani kodanike küsimus ja arendada paremaid suhteid Pyongyangiga.
"Ma soovin Põhja-Koreaga otse silmitsi seista ja rääkida nendega, et see (jaapanlaste) röövimise probleem saaks kiiresti lahendatud," ütles Abe Washingtonis Valges Majas ühisel pressikonverentsil USA presidendi Donald Trumpiga.
Trump lubas tõstatada 1970. ja 1980. aastatel Põhja-Koreasse röövitud Jaapani kodanike teema ka järgmisel nädalal Singapuris Kim Jong-uniga kohtudes.
Abe rõhutas, et Jaapani poliitika "tõelise rahu saavutamiseks Kirde-Aasias" on muutumatu ning kui Põhja-Korea on "valmis astuma samme õiges suunas", siis on tal ka "helge tulevik".
### Response:
Pompeo: Kim on valmis loobuma tuumaarsenalist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teadmiseks kõigile EAÜ liikmetele, et alates 2018. aasta algusest ei maksa Eesti Meedia AS-ile, All Media Eesti AS-ile ja OÜ-le Alo-TV kuuluvad telekanalid enam autoritele tasu nende teoste kasutamise eest teleprogrammides Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MyHits, TV 3, TV 6 ja Alo TV," teatas ühing.
Ühingu teatel ei ole läbirääkimised andnud tulemusi.
Erakanalite teatel ei edasta nad oma programme enam ise, vaid seda teevad kaabelleviteenuse osutajad.
Ühingu hinnangul on Euroopa Kohtu lahend, millele telekanalid oma otsuses tuginevad juriidilisess mõttes absurdne.
"EAÜ on asunud vormistama hagi nende eratelekanalite vastu. Seni on aga EAÜ tegevjuhi soovitus pöörduda kõigil autoritel isiklikult nende eratelede poole taotlusega maksta tasu otse autoritele või siis nõuda teoste kasutamise lõpetamist. EAÜ töötajad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et see ebanormaalne olukord saaks lahendatud. Kuni senine olukord kestab, tuleb arvestada autoritasude vähenemisega nende eratelede poolt mitte makstavate summade võrra," teatas ühing. | Autorite ühing plaanib eratelejaamade vastu kohtusse pöörduda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teadmiseks kõigile EAÜ liikmetele, et alates 2018. aasta algusest ei maksa Eesti Meedia AS-ile, All Media Eesti AS-ile ja OÜ-le Alo-TV kuuluvad telekanalid enam autoritele tasu nende teoste kasutamise eest teleprogrammides Kanal 2, Kanal 11, Kanal 12, MyHits, TV 3, TV 6 ja Alo TV," teatas ühing.
Ühingu teatel ei ole läbirääkimised andnud tulemusi.
Erakanalite teatel ei edasta nad oma programme enam ise, vaid seda teevad kaabelleviteenuse osutajad.
Ühingu hinnangul on Euroopa Kohtu lahend, millele telekanalid oma otsuses tuginevad juriidilisess mõttes absurdne.
"EAÜ on asunud vormistama hagi nende eratelekanalite vastu. Seni on aga EAÜ tegevjuhi soovitus pöörduda kõigil autoritel isiklikult nende eratelede poole taotlusega maksta tasu otse autoritele või siis nõuda teoste kasutamise lõpetamist. EAÜ töötajad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et see ebanormaalne olukord saaks lahendatud. Kuni senine olukord kestab, tuleb arvestada autoritasude vähenemisega nende eratelede poolt mitte makstavate summade võrra," teatas ühing.
### Response:
Autorite ühing plaanib eratelejaamade vastu kohtusse pöörduda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politico allikateks olevad Euroopa Liidu ametnikud ja diplomaadid selgitasid, et vaidluse peamisteks osapoolteks on ühelt poolt Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja tema endine kabinetiülem, praegune Komisjoni peasekretär Martin Selmayr ning teiselt poolt Komisjoni asepresident Frans Timmermans, kes on seni olnud ka Poola suhtes tehtava kriitika juhtfiguuriks.
Allikate sõnul on Selmayr ja Juncker valmis loobuma plaanist kasutada Poola vastu Euroopa Liidu lepingu 7. artiklit, mis käsitleb õigusriigialaseid rikkumisi.
Tegu oleks nagunii enneolematu otsusega ning lisaks vajab selle artikli täies mahus kasutamine - näiteks liikmesriigi hääleõiguse piiramine või EL-i toetuste kärpimine - liikmesriikide ühehäälset otsust.
Kuna mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nemad Poola karistamist sellisel viisil ei poolda, leiavad ka Selmayr ja Juncker, et artikli kasutamine võib tuua kaasa EL-i lõhestava hääletustulemuse ning lõppkokkuvõttes ei saaks sellega ka survestada Poolat oma kohtureformi kurssi muutma. Seega soovivad nemad pigem dialoogi ja läbirääkimiste jätkumist Varssaviga.
Timmermans aga kutsub samal ajal Komisjoni üles jõulist hoiakut võtma ning mitte loobuma survest enne, kui Poola võimuerakond Õiguse ja Õigluse partei kohtureformi problemaatilised seadused tühistab.
Otsuse 7. artikli rakendamise ja selle rakendamise ulatuse kohta oleks saanud põhimõtteliselt teha juba käesoleva nädala kolmapäeval toimunud volinike iganädalasel kohtumisel. Kuid hoolimata sellest, et Poola küsimus oli koosoleku kavas, tunnistas Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič, et seda teemat koosolekul ei puudutatudki. | Allikad: Poola karistamise teema tekitas Euroopa Komisjonis lõhe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politico allikateks olevad Euroopa Liidu ametnikud ja diplomaadid selgitasid, et vaidluse peamisteks osapoolteks on ühelt poolt Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja tema endine kabinetiülem, praegune Komisjoni peasekretär Martin Selmayr ning teiselt poolt Komisjoni asepresident Frans Timmermans, kes on seni olnud ka Poola suhtes tehtava kriitika juhtfiguuriks.
Allikate sõnul on Selmayr ja Juncker valmis loobuma plaanist kasutada Poola vastu Euroopa Liidu lepingu 7. artiklit, mis käsitleb õigusriigialaseid rikkumisi.
Tegu oleks nagunii enneolematu otsusega ning lisaks vajab selle artikli täies mahus kasutamine - näiteks liikmesriigi hääleõiguse piiramine või EL-i toetuste kärpimine - liikmesriikide ühehäälset otsust.
Kuna mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nemad Poola karistamist sellisel viisil ei poolda, leiavad ka Selmayr ja Juncker, et artikli kasutamine võib tuua kaasa EL-i lõhestava hääletustulemuse ning lõppkokkuvõttes ei saaks sellega ka survestada Poolat oma kohtureformi kurssi muutma. Seega soovivad nemad pigem dialoogi ja läbirääkimiste jätkumist Varssaviga.
Timmermans aga kutsub samal ajal Komisjoni üles jõulist hoiakut võtma ning mitte loobuma survest enne, kui Poola võimuerakond Õiguse ja Õigluse partei kohtureformi problemaatilised seadused tühistab.
Otsuse 7. artikli rakendamise ja selle rakendamise ulatuse kohta oleks saanud põhimõtteliselt teha juba käesoleva nädala kolmapäeval toimunud volinike iganädalasel kohtumisel. Kuid hoolimata sellest, et Poola küsimus oli koosoleku kavas, tunnistas Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič, et seda teemat koosolekul ei puudutatudki.
### Response:
Allikad: Poola karistamise teema tekitas Euroopa Komisjonis lõhe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni tuhat Tallinna Sadama aktsiat märkinud erainvestorid said kogu soovitud koguse, pärast tuhande piiri hakkas "supp" lahjenema ning 3000 aktsia piiri ületanud osast ei saanud investorid sisuliselt midagi, selgitas ajaleht pahameelt.
Investor Mikk Talpsepa sõnul on tegemist sigadusega, sest ligi pooled pakutud aktsiatest liiguvad nüüd välismaiste institutsioonide kätte, kes said oma soovitud kogusest kätte umbes 30 protsenti.
Talpsepp tõi näite: kui välismaine institutsioon märkis 50 000 aktsiat, siis said nad kätte suurusjärgus 17 000 aktsiat. Kui sama koguse märkis Eesti erainvestor, siis tema sai kätte umbes 4100 aktsiat.
Ka investor Jaak Roosaare ütles, et aktsiate vähene jaotus teeb erainvestorid kurvaks: "Minu meelest oleks võinud 1,8-eurose hinnaga täita 100 protsenti jaeinvestorite soove."
Talpsepa sõnul näitas aktsiate jaotus, et valitsus ei seisnud Eesti investorite huvide eest ja allus välismaiste pankade survele, kes jaotuse otsustasid.
Pakkumise ühe korraldaja Swedbanki investeerimispanganduse juht Mihkel Torimi sõnul otsustatakse institutsionaalsete investorite jaotis tavapäraselt emitendi ehk ettevõtte poolt individuaalselt, lähtudes nõustajate soovitustest – seega kindlat etteantud reeglit jaotamisel pole. "Tallinna Sadama puhul lähtuti kindlasti ka omaniku ja ettevõtte eesmärkidest kaasata pikaajalisi kvaliteetseid investoreid, eriti kohalikke pensionifonde ja ka rahvusvahelisi investoreid, et taastada laiem huvi siinse kapitalituru vastu," selgitas ta. | Investor: Tallinna Sadama aktsiate jaotus oli sigadus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni tuhat Tallinna Sadama aktsiat märkinud erainvestorid said kogu soovitud koguse, pärast tuhande piiri hakkas "supp" lahjenema ning 3000 aktsia piiri ületanud osast ei saanud investorid sisuliselt midagi, selgitas ajaleht pahameelt.
Investor Mikk Talpsepa sõnul on tegemist sigadusega, sest ligi pooled pakutud aktsiatest liiguvad nüüd välismaiste institutsioonide kätte, kes said oma soovitud kogusest kätte umbes 30 protsenti.
Talpsepp tõi näite: kui välismaine institutsioon märkis 50 000 aktsiat, siis said nad kätte suurusjärgus 17 000 aktsiat. Kui sama koguse märkis Eesti erainvestor, siis tema sai kätte umbes 4100 aktsiat.
Ka investor Jaak Roosaare ütles, et aktsiate vähene jaotus teeb erainvestorid kurvaks: "Minu meelest oleks võinud 1,8-eurose hinnaga täita 100 protsenti jaeinvestorite soove."
Talpsepa sõnul näitas aktsiate jaotus, et valitsus ei seisnud Eesti investorite huvide eest ja allus välismaiste pankade survele, kes jaotuse otsustasid.
Pakkumise ühe korraldaja Swedbanki investeerimispanganduse juht Mihkel Torimi sõnul otsustatakse institutsionaalsete investorite jaotis tavapäraselt emitendi ehk ettevõtte poolt individuaalselt, lähtudes nõustajate soovitustest – seega kindlat etteantud reeglit jaotamisel pole. "Tallinna Sadama puhul lähtuti kindlasti ka omaniku ja ettevõtte eesmärkidest kaasata pikaajalisi kvaliteetseid investoreid, eriti kohalikke pensionifonde ja ka rahvusvahelisi investoreid, et taastada laiem huvi siinse kapitalituru vastu," selgitas ta.
### Response:
Investor: Tallinna Sadama aktsiate jaotus oli sigadus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt oli Iraanile lubatud, et viimane saab uuesti ligipääsu välispankades asuvatele ja vahepeal sanktsioonide abil külmutatud rahasummadele, sealhulgas 5,7 miljardi USA dollari ulatuses vahenditele, mis asusid ühes Omaani pangas, vahendasid Associated Press ja Weekly Standard.
Selleks, et seda Omaani pangas asuvat raha kulutada, soovis Iraan selle vahetada Omaani riaalidest USA dollariteks ja seejärel eurodeks, kuid USA kõrged ametnikud olid korduvalt lubanud Kongressile, et Iraan ei saa mitte kunagi ligipääsu USA finantssüsteemile.
Senati vabariiklaste kolmapäeval avaldatud juurdlusest tuleb aga välja, et olukorra lahendamiseks väljastas Obama administratsioon salaja ajutise litsentsi, mis võimaldas Iraanil USA sanktsioonidest mööda minna ehk liigutada rahasummat läbi USA panga. Salajase litsentsi plaan kukkus aga läbi, sest kaks USA panka keeldusid selles skeemis osalemast.
Kaks aastat hiljem on sellest juhtumist saanud oluline osa poliitilisest vaidlusest Iraani tuumaleppe ümber ning tekitab paljude kriitikute meelest küsimuse, kas Obama administratsioon tegi tuumaleppe saamiseks Iraanile liiga lahkelt järeleandmisi. Kuigi litsentsi väljastamine ei olnud mingil kujul ebaseaduslik, leiavad kriitikud, et Obama administratsioon eksitas tuumaleppe nimel teadlikult USA Kongressi ja avalikkust.
Kunagised Obama administratsiooni tippametnikud on aga kriitika tagasi lükanud ning rõhutanud, et ajutise litsentsi väljastamist ei saa tõlgendada kui ligipääsu andmist USA finantssüsteemile. Samuti leiavad nad, et selle teema nö suure kella külge panemine on eelkõige osa vabariiklaste taktikast, mille abil õigustada president Donald Trumpi otsust Iraani tuumaleppest taganeda. | Raport: Obama võimaldas Iraanile ajutist ligipääsu USA finantssüsteemile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt oli Iraanile lubatud, et viimane saab uuesti ligipääsu välispankades asuvatele ja vahepeal sanktsioonide abil külmutatud rahasummadele, sealhulgas 5,7 miljardi USA dollari ulatuses vahenditele, mis asusid ühes Omaani pangas, vahendasid Associated Press ja Weekly Standard.
Selleks, et seda Omaani pangas asuvat raha kulutada, soovis Iraan selle vahetada Omaani riaalidest USA dollariteks ja seejärel eurodeks, kuid USA kõrged ametnikud olid korduvalt lubanud Kongressile, et Iraan ei saa mitte kunagi ligipääsu USA finantssüsteemile.
Senati vabariiklaste kolmapäeval avaldatud juurdlusest tuleb aga välja, et olukorra lahendamiseks väljastas Obama administratsioon salaja ajutise litsentsi, mis võimaldas Iraanil USA sanktsioonidest mööda minna ehk liigutada rahasummat läbi USA panga. Salajase litsentsi plaan kukkus aga läbi, sest kaks USA panka keeldusid selles skeemis osalemast.
Kaks aastat hiljem on sellest juhtumist saanud oluline osa poliitilisest vaidlusest Iraani tuumaleppe ümber ning tekitab paljude kriitikute meelest küsimuse, kas Obama administratsioon tegi tuumaleppe saamiseks Iraanile liiga lahkelt järeleandmisi. Kuigi litsentsi väljastamine ei olnud mingil kujul ebaseaduslik, leiavad kriitikud, et Obama administratsioon eksitas tuumaleppe nimel teadlikult USA Kongressi ja avalikkust.
Kunagised Obama administratsiooni tippametnikud on aga kriitika tagasi lükanud ning rõhutanud, et ajutise litsentsi väljastamist ei saa tõlgendada kui ligipääsu andmist USA finantssüsteemile. Samuti leiavad nad, et selle teema nö suure kella külge panemine on eelkõige osa vabariiklaste taktikast, mille abil õigustada president Donald Trumpi otsust Iraani tuumaleppest taganeda.
### Response:
Raport: Obama võimaldas Iraanile ajutist ligipääsu USA finantssüsteemile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täiendav kapital tuli nii praegustelt investoritelt (Matrix Partners ja Morpheus Ventures) kui ka uutelt: Airbnb kaasasutaja Nathan Blecharczyk, Skype'i asutaja Jaan Tallinn ja meediakontserni Metro-Goldwyn-Mayeri endine juht Gary Barber, kirjutab Äripäev.
Ettevõtte asutaja Ahti Heinla ei saanud avaldada, kuidas muudab saadud raha osalusi ettevõttes, kuid ütles, et suur osa Starshipist kuulub siiamaani asutajatele ehk talle ja Janus Friisile. "Väljumiseks on kaugelt liiga vara," ütles ta.
Ärijuht Allan Martinson lahkus Starshipist tänavu märtsis, tuues põhjuseks keerulise ajakava. Heinla kinnitusel ei olnud Martinsoni lahkumine ja uue juhi tulek otseselt seotud.
Heinla ütles portaalile Geenius, et värske investeeringu ja uue tegevjuhiga on ettevõte kohas, kus saab hakata reaalselt inimesi teenindama.
"See tähendab, et meil on sisuliselt kaks teenust, mida maailmas pakkuma hakkame. Üks on suuremate ettevõtete peakorterites või linnakutes toidu- ja pakiveo teenus. Teine on toidukaupade kullerteenus äärelinnades," rääkis Heinla.
Starshipi pakiveorobotid toimetavad umbes kolme kilomeetri raadiuses iseseisvalt kohale nii pakke kui toitu.
Bayer töötas neli aastat Airbnb-s juhtides ettevõtte maksete, äriarenduse ja äriklientide suunda. Starshipi uus tegevjuht hakkab tööle firma San Francisco kontoris. | Kullerrobotite firma Starship sai uue juhi ja lisakapitali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täiendav kapital tuli nii praegustelt investoritelt (Matrix Partners ja Morpheus Ventures) kui ka uutelt: Airbnb kaasasutaja Nathan Blecharczyk, Skype'i asutaja Jaan Tallinn ja meediakontserni Metro-Goldwyn-Mayeri endine juht Gary Barber, kirjutab Äripäev.
Ettevõtte asutaja Ahti Heinla ei saanud avaldada, kuidas muudab saadud raha osalusi ettevõttes, kuid ütles, et suur osa Starshipist kuulub siiamaani asutajatele ehk talle ja Janus Friisile. "Väljumiseks on kaugelt liiga vara," ütles ta.
Ärijuht Allan Martinson lahkus Starshipist tänavu märtsis, tuues põhjuseks keerulise ajakava. Heinla kinnitusel ei olnud Martinsoni lahkumine ja uue juhi tulek otseselt seotud.
Heinla ütles portaalile Geenius, et värske investeeringu ja uue tegevjuhiga on ettevõte kohas, kus saab hakata reaalselt inimesi teenindama.
"See tähendab, et meil on sisuliselt kaks teenust, mida maailmas pakkuma hakkame. Üks on suuremate ettevõtete peakorterites või linnakutes toidu- ja pakiveo teenus. Teine on toidukaupade kullerteenus äärelinnades," rääkis Heinla.
Starshipi pakiveorobotid toimetavad umbes kolme kilomeetri raadiuses iseseisvalt kohale nii pakke kui toitu.
Bayer töötas neli aastat Airbnb-s juhtides ettevõtte maksete, äriarenduse ja äriklientide suunda. Starshipi uus tegevjuht hakkab tööle firma San Francisco kontoris.
### Response:
Kullerrobotite firma Starship sai uue juhi ja lisakapitali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me vaatasime kriisi vältimiseks IMF-i poole," ütles minister pressikonverentsil Buenos Aireses. | Argentina ja IMF leppisid kokku 50 miljardi suuruses reservlaenus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me vaatasime kriisi vältimiseks IMF-i poole," ütles minister pressikonverentsil Buenos Aireses.
### Response:
Argentina ja IMF leppisid kokku 50 miljardi suuruses reservlaenus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Apteegireform algatati riigikogus 2014. aasta märtsis. Eelnõu ja seletuskirja esitas oma allkirjaga riigikogu liige Margus Tsahkna, toona IRL-i liige ja sotsiaalkomisjoni esimees. Andrus Ansipi (RE) valitsus oli viimaseid nädalaid ametis, sotsiaalministri toolil istus tulevane peaminister Taavi Rõivas (RE). Kaks nädalat hiljem ta seda oligi ning siis jagunes ministrikoht juba kaheks: sotsiaalkaitseministri ameti sai Helmen Kütt (SDE) ning tervise- ja tööministri vastloodud positsiooni Urmas Kruuse (RE).
"Apteekri sõltumatuse tagamiseks, vertikaalse integratsiooni
kaotamiseks, konkurentsiolukorra parandamiseks ja apteegisektori tasakaalustatud arengu huvides kehtestatakse apteegipidamisele piirang – apteeki võib pidada apteegi juhataja kas füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühing, kus enamusosalus kuulub apteegi juhatajale," sätestas eelnõu.
Kümme kuud hiljem, kohe 2015. aasta algul tegi siis opositsioonis oleva Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson muudatusettepaneku, mis muuhulgas pani ette, et ühe proviisori valitseva mõju all konkurentsiseaduse tähenduses võib olla kuni neli üldapteeki ning enamusosalus koos valitseva mõjuga konkurentsiseaduse tähenduses võib kuuluda ka eelnimetatud proviisori enamusosaluse ja valitseva mõjuga eraõiguslikule äriühingule või
selle tütarettevõtjale.
Ehkki tavaliselt eelneb seaduse väljatöötamise kavatsusele ka mõju-uuring, siis Rõivase-aegne ega sellele järgnenud Küti- ja Kruuse-aegne sotsiaalministeerium seda ei teinud. Tagantjärele ei ole ministeerium seda samuti vajalikuks pidanud.
"Kas oleks pidanud enne omandireformiga kaasnenud piirangu algatamist 2014. aastal tegema mõju-uuringu, on iseküsimus. Tavaliselt seaduseelnõudele eelnevad mõju-uuringud, aga see algatus tekkis riigikogus," põhjendas tänane terviseala asekantsler Maris Jesse, mis võis olla mõju-uuringu tegemata jätmise põhjuseks.
Jesse rõhutas, et varitehingute riskile juhtis ministeerium ka omal ajal tähelepanu.
"Igasugune skeemitamine kindlasti aapteegireformi mõttega kooskõlas ei ole. See, et sellised varitehingud võivad aset leida, sellele riskile me juhtisime ka riigikogu tähelepanu. Riigikogu liimed neid riski realiseerumise võimalusi väga ei näinud," kommenteeris Jesse.
"Peame ka tõdema, et selliste varitehingute paljastamisvõimalused ja jälitamisvõimalused on juba teiste ametkondade pädevuses, mitte enam sotsiaalministeeriumi haldusalas," ei näe Jesse enam võimalust reformi sekkuda.
Ta lisas siiski, et ministeerium kindlasti arutab isekeskis tekkinud olukorda ja peab nõu ka konkurentsiameti ja teiste jälitustoimingute õigustega ametkondadega, et otsida riskide maandamise võimalusi. Kui on põhjust, minnakse uuesti ka parlamendi komisjonidesse.
"Küsimus on selles, et kuidas seda siis näidata, et see skeemitamine ei ole seaduse mõttega kooskõlas. On täiesti selge, et mitteproviisoritest apteekide omanikud ei soovi oma omandist loobuda," näeb Jesse seost riski ohu ja realiseerumise vahel.
Neljapäeval algatas reformierakond riigikogus apteegi omandireformi puudutava ravimiseaduse muutmise.
ERR kirjutas tankistproviisorite abil ellu viidavatest skeemidest, millega ravimite hulgimüüjad ja Euroapteegi kett säilitavad kontrolli apteekide üle, mis alates 2020. aastast peaksid kuuluma üksnes proviisoritele, et vältida hulgimüüjate kontrolli apteekide üle. | Jesse: skeemitamine apteegireformi mõttega kooskõlas ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Apteegireform algatati riigikogus 2014. aasta märtsis. Eelnõu ja seletuskirja esitas oma allkirjaga riigikogu liige Margus Tsahkna, toona IRL-i liige ja sotsiaalkomisjoni esimees. Andrus Ansipi (RE) valitsus oli viimaseid nädalaid ametis, sotsiaalministri toolil istus tulevane peaminister Taavi Rõivas (RE). Kaks nädalat hiljem ta seda oligi ning siis jagunes ministrikoht juba kaheks: sotsiaalkaitseministri ameti sai Helmen Kütt (SDE) ning tervise- ja tööministri vastloodud positsiooni Urmas Kruuse (RE).
"Apteekri sõltumatuse tagamiseks, vertikaalse integratsiooni
kaotamiseks, konkurentsiolukorra parandamiseks ja apteegisektori tasakaalustatud arengu huvides kehtestatakse apteegipidamisele piirang – apteeki võib pidada apteegi juhataja kas füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühing, kus enamusosalus kuulub apteegi juhatajale," sätestas eelnõu.
Kümme kuud hiljem, kohe 2015. aasta algul tegi siis opositsioonis oleva Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson muudatusettepaneku, mis muuhulgas pani ette, et ühe proviisori valitseva mõju all konkurentsiseaduse tähenduses võib olla kuni neli üldapteeki ning enamusosalus koos valitseva mõjuga konkurentsiseaduse tähenduses võib kuuluda ka eelnimetatud proviisori enamusosaluse ja valitseva mõjuga eraõiguslikule äriühingule või
selle tütarettevõtjale.
Ehkki tavaliselt eelneb seaduse väljatöötamise kavatsusele ka mõju-uuring, siis Rõivase-aegne ega sellele järgnenud Küti- ja Kruuse-aegne sotsiaalministeerium seda ei teinud. Tagantjärele ei ole ministeerium seda samuti vajalikuks pidanud.
"Kas oleks pidanud enne omandireformiga kaasnenud piirangu algatamist 2014. aastal tegema mõju-uuringu, on iseküsimus. Tavaliselt seaduseelnõudele eelnevad mõju-uuringud, aga see algatus tekkis riigikogus," põhjendas tänane terviseala asekantsler Maris Jesse, mis võis olla mõju-uuringu tegemata jätmise põhjuseks.
Jesse rõhutas, et varitehingute riskile juhtis ministeerium ka omal ajal tähelepanu.
"Igasugune skeemitamine kindlasti aapteegireformi mõttega kooskõlas ei ole. See, et sellised varitehingud võivad aset leida, sellele riskile me juhtisime ka riigikogu tähelepanu. Riigikogu liimed neid riski realiseerumise võimalusi väga ei näinud," kommenteeris Jesse.
"Peame ka tõdema, et selliste varitehingute paljastamisvõimalused ja jälitamisvõimalused on juba teiste ametkondade pädevuses, mitte enam sotsiaalministeeriumi haldusalas," ei näe Jesse enam võimalust reformi sekkuda.
Ta lisas siiski, et ministeerium kindlasti arutab isekeskis tekkinud olukorda ja peab nõu ka konkurentsiameti ja teiste jälitustoimingute õigustega ametkondadega, et otsida riskide maandamise võimalusi. Kui on põhjust, minnakse uuesti ka parlamendi komisjonidesse.
"Küsimus on selles, et kuidas seda siis näidata, et see skeemitamine ei ole seaduse mõttega kooskõlas. On täiesti selge, et mitteproviisoritest apteekide omanikud ei soovi oma omandist loobuda," näeb Jesse seost riski ohu ja realiseerumise vahel.
Neljapäeval algatas reformierakond riigikogus apteegi omandireformi puudutava ravimiseaduse muutmise.
ERR kirjutas tankistproviisorite abil ellu viidavatest skeemidest, millega ravimite hulgimüüjad ja Euroapteegi kett säilitavad kontrolli apteekide üle, mis alates 2020. aastast peaksid kuuluma üksnes proviisoritele, et vältida hulgimüüjate kontrolli apteekide üle.
### Response:
Jesse: skeemitamine apteegireformi mõttega kooskõlas ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seadust toetas 52 senaatorit, vastu oli 30 ja üks jäi erapooletuks.
Seadus, mida senaatorid muutsid, läheb nüüd tagasi parlamendi alamkotta, mis võttis selle vastu novembris, kuid nüüd peab senati muudatused veel heaks kiitma. | Kanada senat seadustas marihuaana rekreatiivse kasutamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seadust toetas 52 senaatorit, vastu oli 30 ja üks jäi erapooletuks.
Seadus, mida senaatorid muutsid, läheb nüüd tagasi parlamendi alamkotta, mis võttis selle vastu novembris, kuid nüüd peab senati muudatused veel heaks kiitma.
### Response:
Kanada senat seadustas marihuaana rekreatiivse kasutamise |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.