instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku korraldati üle saja meeleavalduse, millest võttis täpsustatud andmete kohaselt osa 615 000 inimest, kellest 76 000 pealinnas Pariisis.
Ametiühingute hinnangul oli osalejaid aga koguni 1,8 miljonit.
Mitmel pool puhkesid kähmlused politsei ja meeleavaldajate vahel.
Pariisis halvas tööseisak pea täielikult ühistranspordi ja metrooliikluse. Politsei pidas kinni 27 korda rikkunud meeleavaldajat.
Prantsuse peaminister Édouard Philippe ütles teisipäeval enne kõneluste algust ametiühingutega streikide lõpetamise üle, et valitsus kavatseb pensionisüsteemi reformiga edasi minna.
Liiklejad ja turistid seisid silmitsi 13. päeva järjest streigi tõttu sisuliselt seiskunud ühistranspordisüsteemiga, sest ka transporditöölised jätkasid streiki pensionisüsteemi toetuseks, mis lubab mõnedel neist minna pensionile juba 50. eluaastates. Lapsevanemad ei saanud lapsi kooli viia ja mitu tähtsat eksamit tühistati, sest protestidega liitusid ka õpetajad.
Haiglad nõudsid teisipäeval osade töötajate tööletulekut, sest streikima asusid ka medõed, arstid ja apteekrid. Nad üritavad päästa kunagi heal järjel olnud avalikku haiglasüsteemi, mis ägab aastaid kestnud kärbete all.
Politsei barrikadeeris presidendi tööruume võõrustava Élysée palee mõni tund enne teisipäeva pärastlõunat pealinnas algavat meeleavaldust. Võimud pelgavad kollavestide ja teiste väidetava majandusliku ebavõrdsuse pärast pahaste radikaalsete demonstrantide vägivalda. | Prantsusmaal avaldas üle poole miljoni inimese meelt pensionireformi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku korraldati üle saja meeleavalduse, millest võttis täpsustatud andmete kohaselt osa 615 000 inimest, kellest 76 000 pealinnas Pariisis.
Ametiühingute hinnangul oli osalejaid aga koguni 1,8 miljonit.
Mitmel pool puhkesid kähmlused politsei ja meeleavaldajate vahel.
Pariisis halvas tööseisak pea täielikult ühistranspordi ja metrooliikluse. Politsei pidas kinni 27 korda rikkunud meeleavaldajat.
Prantsuse peaminister Édouard Philippe ütles teisipäeval enne kõneluste algust ametiühingutega streikide lõpetamise üle, et valitsus kavatseb pensionisüsteemi reformiga edasi minna.
Liiklejad ja turistid seisid silmitsi 13. päeva järjest streigi tõttu sisuliselt seiskunud ühistranspordisüsteemiga, sest ka transporditöölised jätkasid streiki pensionisüsteemi toetuseks, mis lubab mõnedel neist minna pensionile juba 50. eluaastates. Lapsevanemad ei saanud lapsi kooli viia ja mitu tähtsat eksamit tühistati, sest protestidega liitusid ka õpetajad.
Haiglad nõudsid teisipäeval osade töötajate tööletulekut, sest streikima asusid ka medõed, arstid ja apteekrid. Nad üritavad päästa kunagi heal järjel olnud avalikku haiglasüsteemi, mis ägab aastaid kestnud kärbete all.
Politsei barrikadeeris presidendi tööruume võõrustava Élysée palee mõni tund enne teisipäeva pärastlõunat pealinnas algavat meeleavaldust. Võimud pelgavad kollavestide ja teiste väidetava majandusliku ebavõrdsuse pärast pahaste radikaalsete demonstrantide vägivalda.
### Response:
Prantsusmaal avaldas üle poole miljoni inimese meelt pensionireformi vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalised võitsid kohtumise avaveerandi küll üheksa silmaga, ent teine veerand kuulus Žalgirisele, kes läks poolajale minimaalses eduseisus. Teisel poolajal osutus paraku taaskord paremaks meeskonnaks Türgi klubi, kes võitis kolmanda veerandi kolme ja kogu kohtumise kuue silmaga.
Võitjate parimana viskasid nii Tibor Pleiss kui ka Vasilije Micic 18 punkti, 16 silmaga panustas Rodrigue Beaubois. Žalgirise resultatiivseim oli oli 16 punkti toonud Jock Landale.
Liigatabelis langes 14 mängust vaid kolm võitnud Žalgiris eelviimasele, ehk 17. kohale. Anadolu Efes tõusis 12 võidu ja kahe kaotusega taas liidrikohale.
Teised tulemused:
Peterburi Zeniit - Tel Avivi Maccabi 71:82
Panathinaiko - Fenerbahce 81:78
Madridi Real - Milano Olimpia 76:67
Barcelona - Lyon-Villeurbanne 80:67
Valencia - Saski Baskonia 105:77 | Žalgiris sai Euroliigas juba kaheksanda järjestikuse kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised võitsid kohtumise avaveerandi küll üheksa silmaga, ent teine veerand kuulus Žalgirisele, kes läks poolajale minimaalses eduseisus. Teisel poolajal osutus paraku taaskord paremaks meeskonnaks Türgi klubi, kes võitis kolmanda veerandi kolme ja kogu kohtumise kuue silmaga.
Võitjate parimana viskasid nii Tibor Pleiss kui ka Vasilije Micic 18 punkti, 16 silmaga panustas Rodrigue Beaubois. Žalgirise resultatiivseim oli oli 16 punkti toonud Jock Landale.
Liigatabelis langes 14 mängust vaid kolm võitnud Žalgiris eelviimasele, ehk 17. kohale. Anadolu Efes tõusis 12 võidu ja kahe kaotusega taas liidrikohale.
Teised tulemused:
Peterburi Zeniit - Tel Avivi Maccabi 71:82
Panathinaiko - Fenerbahce 81:78
Madridi Real - Milano Olimpia 76:67
Barcelona - Lyon-Villeurbanne 80:67
Valencia - Saski Baskonia 105:77
### Response:
Žalgiris sai Euroliigas juba kaheksanda järjestikuse kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ISU distsiplinaarkomisjoni raporti kohaselt olla Salnikov olnud 2. oktoobril kohtunike koosolekul, kuid seda niivõrd suures joobes, et Eesti kohtunik ei suutnud enda kohalolekut nimede väljahõikamisel kinnitada. "Kohtunike koosoleku alguses jäi ta magama, peaaegu lamades tema kõrval olnud kohtuniku peal, kes oli sunnitud enda tooli temast (Nikolai Salnikovist – toim.) eemale nihutama. Koosoleku lõpus oli ta endiselt niivõrd purjus, et ta suutis vaevu enda toolist tõusta. Ta kukkus ja vajas abi, et saada tagasi bussi peale, mis kohtunikud hotelli toimetas," seisab ISU raportis.
Salnikov hindas neljapäeval meeste lühikava ja reedel vabakava. "Reedel nähti teda jäähalli restoranis, kus ta tellis ühe alkohoolse joogi teise järel ning oli taas niivõrd purjus, et restorani omanik võttis ühendust võistluse korraldajakomiteega. Taaskord ei suutnud ta siirduda bussile, mistõttu oli komitee sunnitud organiseerima talle eraldi auto, et ta saaks tagasi hotelli."
Distsiplinaarkomisjon leidis, et Salnikov oli rikkunud ISU eetikakoodeksit ja kohtunikutöö reegleid ning määras talle kaheaastase tegutsemiskeelu. | Juunioride GP-l joobes olekus osalenud Eesti kohtunik sai kaheaastase keelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ISU distsiplinaarkomisjoni raporti kohaselt olla Salnikov olnud 2. oktoobril kohtunike koosolekul, kuid seda niivõrd suures joobes, et Eesti kohtunik ei suutnud enda kohalolekut nimede väljahõikamisel kinnitada. "Kohtunike koosoleku alguses jäi ta magama, peaaegu lamades tema kõrval olnud kohtuniku peal, kes oli sunnitud enda tooli temast (Nikolai Salnikovist – toim.) eemale nihutama. Koosoleku lõpus oli ta endiselt niivõrd purjus, et ta suutis vaevu enda toolist tõusta. Ta kukkus ja vajas abi, et saada tagasi bussi peale, mis kohtunikud hotelli toimetas," seisab ISU raportis.
Salnikov hindas neljapäeval meeste lühikava ja reedel vabakava. "Reedel nähti teda jäähalli restoranis, kus ta tellis ühe alkohoolse joogi teise järel ning oli taas niivõrd purjus, et restorani omanik võttis ühendust võistluse korraldajakomiteega. Taaskord ei suutnud ta siirduda bussile, mistõttu oli komitee sunnitud organiseerima talle eraldi auto, et ta saaks tagasi hotelli."
Distsiplinaarkomisjon leidis, et Salnikov oli rikkunud ISU eetikakoodeksit ja kohtunikutöö reegleid ning määras talle kaheaastase tegutsemiskeelu.
### Response:
Juunioride GP-l joobes olekus osalenud Eesti kohtunik sai kaheaastase keelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui eelmisel nädalal sealsamas Monastiris juhtus see veerandfinaalis, siis nüüd kohtusid vastased loosi tahtel avaringis.
Tund ja üheksa minutit kestnud matšis servis Tamm neli ässa, kuid tegi ka neli topeltviga. Laurenti numbrid olid üks ja null. | Kristjan Tamm kaotas teist nädalat järjest samale prantslasele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui eelmisel nädalal sealsamas Monastiris juhtus see veerandfinaalis, siis nüüd kohtusid vastased loosi tahtel avaringis.
Tund ja üheksa minutit kestnud matšis servis Tamm neli ässa, kuid tegi ka neli topeltviga. Laurenti numbrid olid üks ja null.
### Response:
Kristjan Tamm kaotas teist nädalat järjest samale prantslasele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ventspilsi sadama juriidilist staatust ei muudeta, teatas transpordiministeerium, millest saab Ventas osta omanik.
Transpordiministri Talis Linkaitsi sõnul pakub eelnõu õiguslikku kindlust firmadele, kes tahavad jätkata tegevust Ventspilsi sadamas.
Läti peaminister Arturs Krišjanis Karinš andis neljapäeval korralduse luua transpordiministri juhtimisel komisjon Ventspilsi vabasadama tegevuse tagamiseks.
USA rahandusministeerium kehtestas eelmisel nädalal Magnitski seaduse alusel sanktsioonid mitmele inimesele ja juriidilisele isikule Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, nende seas ka Läti Ventspilsi linnapeale Aivars Lembergsile.
USA rahandusministeeriumi koostatud nimekirjas on neli organisatsiooni, mis kuuluvad Lembergsile või mida ta kontrollib. Need on Ventspilsi vabasadama administratsioon, Ventspilsi arenguamet, Ettevõtluse Arendamise Agentuur ja Läti Transpordiettevõtluse Liit.
Washington keelab nende nelja organisatsiooniga äri teha 30 päeva.
Läti valitsus reageeris USA sanktsioonidele Ventspilsi sadama oma kontrollile allutamisega. | Läti valitsus asutas Ventspilsi sadama haldamiseks ettevõtte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ventspilsi sadama juriidilist staatust ei muudeta, teatas transpordiministeerium, millest saab Ventas osta omanik.
Transpordiministri Talis Linkaitsi sõnul pakub eelnõu õiguslikku kindlust firmadele, kes tahavad jätkata tegevust Ventspilsi sadamas.
Läti peaminister Arturs Krišjanis Karinš andis neljapäeval korralduse luua transpordiministri juhtimisel komisjon Ventspilsi vabasadama tegevuse tagamiseks.
USA rahandusministeerium kehtestas eelmisel nädalal Magnitski seaduse alusel sanktsioonid mitmele inimesele ja juriidilisele isikule Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, nende seas ka Läti Ventspilsi linnapeale Aivars Lembergsile.
USA rahandusministeeriumi koostatud nimekirjas on neli organisatsiooni, mis kuuluvad Lembergsile või mida ta kontrollib. Need on Ventspilsi vabasadama administratsioon, Ventspilsi arenguamet, Ettevõtluse Arendamise Agentuur ja Läti Transpordiettevõtluse Liit.
Washington keelab nende nelja organisatsiooniga äri teha 30 päeva.
Läti valitsus reageeris USA sanktsioonidele Ventspilsi sadama oma kontrollile allutamisega.
### Response:
Läti valitsus asutas Ventspilsi sadama haldamiseks ettevõtte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise esimese värava lõi Kirill Lodeikin, resultatiivse söödu andis Artemi Aleksandrov. Oma koondise teise värava lõi Rasmus Kiigu ning Kristofer Jõgi resultatiivsetest söötudest Kristjan Kombe. Eesti kolmanda värava mängus lõi Rasmus Kiik Sander Stetski söödust.
Mängupäev jätkub Ukraina ja Itaalia kohtumisega. Ungari kindlustas 3:2 võiduga Prantsusmaa üle kuldmedali ja edasipääsu I divisjoni A-gruppi. Ülejäänud tabeliseis on lahtine.
Homme kohtub Eesti koondis Ukrainaga. | U-20 jäähokikoondis kaotas MM-il Poolale kolme väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise esimese värava lõi Kirill Lodeikin, resultatiivse söödu andis Artemi Aleksandrov. Oma koondise teise värava lõi Rasmus Kiigu ning Kristofer Jõgi resultatiivsetest söötudest Kristjan Kombe. Eesti kolmanda värava mängus lõi Rasmus Kiik Sander Stetski söödust.
Mängupäev jätkub Ukraina ja Itaalia kohtumisega. Ungari kindlustas 3:2 võiduga Prantsusmaa üle kuldmedali ja edasipääsu I divisjoni A-gruppi. Ülejäänud tabeliseis on lahtine.
Homme kohtub Eesti koondis Ukrainaga.
### Response:
U-20 jäähokikoondis kaotas MM-il Poolale kolme väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse pressiesindaja teatel oleks eelnõu järgi 2020. aastast 10 protsendi kohustuse täitmine poolaasta põhine, alates 2021. aastast aastapõhine; 2022. aastast väheneb kohustuse nõue 7,5 protsendile, aastast 2028 kasvab kohustus 8,5 protsendile.
Biometaani, elektrienergia ja biokütuse statistikaga kauplemise läbipaistvuse tagamiseks luuakse digitaalne kauplemisplatvorm. Eesmärgi täitmiseks kasutatud toidu- ja põllukultuuridest toodetud biokütuste osakaal viiakse astmeliselt alates 2022. aastast miinimumini ning luuakse vajalik regulatsioon, et lisada fossiilsele kütusele tarbija nõudlusele vastav kogus biokütuse komponenti otse aktsiisilaos.
Eelnõu jõustumise järel on biokütuse lisamise kohustus senisest paindlikum. Alates 2020. aastast igasse liitrisse biokütuse lisamise kohustus asendatakse poolaastapõhise kohustusega. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita.
Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, millega on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus. | Kütusele biokomponendi lisamise kohustus võib muutuda paindlikumaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse pressiesindaja teatel oleks eelnõu järgi 2020. aastast 10 protsendi kohustuse täitmine poolaasta põhine, alates 2021. aastast aastapõhine; 2022. aastast väheneb kohustuse nõue 7,5 protsendile, aastast 2028 kasvab kohustus 8,5 protsendile.
Biometaani, elektrienergia ja biokütuse statistikaga kauplemise läbipaistvuse tagamiseks luuakse digitaalne kauplemisplatvorm. Eesmärgi täitmiseks kasutatud toidu- ja põllukultuuridest toodetud biokütuste osakaal viiakse astmeliselt alates 2022. aastast miinimumini ning luuakse vajalik regulatsioon, et lisada fossiilsele kütusele tarbija nõudlusele vastav kogus biokütuse komponenti otse aktsiisilaos.
Eelnõu jõustumise järel on biokütuse lisamise kohustus senisest paindlikum. Alates 2020. aastast igasse liitrisse biokütuse lisamise kohustus asendatakse poolaastapõhise kohustusega. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita.
Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, millega on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus.
### Response:
Kütusele biokomponendi lisamise kohustus võib muutuda paindlikumaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Opositsiooni esitatud umbusaldusavaldusel olid 46 saadiku allkirjad. Kaks häält jäid tulemata, kuna Valdo Randpere (Reformierakond) puudus istungilt ning Jaak Juske (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ei hääletanud.
Jaak Juske ütles ERR-ile, et toetas Helme umbusaldamist, ent jäi hääletamisele 30 sekundit hiljaks.
Kokku oli 13 saadikut, kes jätsid hääletamata. Lisaks Juskele jätsid hääletamata 11 Isamaa saadikut pluss Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist. Isamaa 12-liikmelisest fraktsioonist ei tulnud seega Helmele ühtegi toetushäält, kuna Viktoria Ladõnskaja-Kubits hääletas umbusaldusavalduse poolt.
"Me andsime sellega ka hinnangu Mart Helme väga ebaõnnestunud väljaütlemisele, mis kindlasti ei olnud mõistlik ja mis tõi kaasa ebasoovitavaid tagajärgi ja ebastabiilsust," selgitas Seeder "Aktuaalsele kaamerale".
"Kui Isamaa kahetsus oleks lõpuni siiras, siis oleks Isamaa ju saanud hääletada umbusalduse poolt," kommenteeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar.
Reformierakonna poolt sisse antud avaldusel oli 46 riigikogulase allkirjad. Umbusaldus keskendus konkreetsele Soome valitsuse ja peaministri solvamise juhtumile.
"Avaldame umbusaldust Eesti Vabariigi siseminister Mart Helmele seoses Soome peaministri Sanna Marini vastase isiklikuga rünnakuga. Siseminister on oma sõnakastusega kahjustanud Eesti-Soome suhteid, Eesti riigi mainet, alavääristanud naisi ja erineva sotsiaalse taustaga inimesi. Mart Helme käitumine näitab ühemõtteliselt, et ta ei sobi kandma valitsusliikme vastutust," ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas avaldust üle andes.
Opositsiooniliidri sõnul ei tähenda umbusaldus koalitsiooni, vaid konkreetselt Mart Helme umbusaldamist.
"Mart Helme on korduvalt Eesti riigi mainet kahjustanud ja kui me laseme tal jätkata ministriametis, siis saab ta Eesti väärikust veelgi alandada ja me vajume veelgi suuremasse häbisse. Küsimus ei ole selles, et antakse hinnang koalitsioonile või valitsusele, vaid konkreetsele ministrile," märkis Kallas.
Helme: umbusaldamise argumendid on laest võetud
Siseminister Mart Helme ütles riigikogu ees sõnavõtuga esinedes, et umbusaldamise argumendid on laest võetud, konstrueeritud ja meedia poolt lansseeritud.
Eriti kriitiline oli Helme Eesti Rahvusringhäälingu suhtes, keda minister süüdistas valede tiražeerimises.
Helme sõnul ei ole ta halvustanud lihtsa töö tegijaid ega ka naisi, nagu talle süüks pannakse.
Helme rõhutas, et ta ei ole kordagi solvanud ja alavääristanud Soome rahvast, ent tunnistas, et ta ei saa olla nõus Soome praeguse valitsuse kursiga ja tema ideoloogilise platvormiga.
Siseministri skandaalne väljaütlemine
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, siseminister Mart Helme ründas pühapäeval Soome uut valitsust, nimetades neid "punasteks", kes üritavad riiki hävitada.
Siseminister Helme pani pühapäevases TRE raadio saates "Räägime asjast" kahtluse alla Soome peaministri ja uue valitsuse pädevuse täitevvõimu tööga toime tulla: "Ja ma tuletaksin meelde ikkagi [Nõukogude Venemaa esimese juhi] Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige."
"Nüüd me siis tegelikult mingil määral võime näha, kuidas toimub punaste ajalooline kättemaks valgetele ehk siis punased, kes tahtsid juba siis [Soome kodusõda 1918 – TM] Soome riiki likvideerida, on nüüd saanud võimule ja nüüd siis üritavad meeleheitlikult Soome riiki likvideerida, teha Soomest mingit sorti europrovintsi, mis kannab küll nime võib-olla territooriumina Suomi või Finland, aga mis tegelikult lohiseb täielikult selle nii-öelda fukuyamaliku ajaloo lõpu ideoloogilise filosoofia sabas," rääkis Helme.
Helme "vabandus"
Esmaspäeval, pärast koalitsiooninõukogu koosolekut, ütles Mart Helme, et vabandab Soome peaministri Sanna Marini ees, kui tema sõnu on valesti mõistetud.
"Kui keegi on seda valesti mõistnud tänu suurel määral ka Eesti ajakirjanduse rõhu asetustele, siis tõepoolest, ma tahan öelda, et ma palun Soome peaministrilt vabandust, kui see valestimõistmine on võimendunud ka Soomes," lausus Helme.
Helme märkis, et jutt müüjatüdruku peaministriks saamisest oli hoopis tunnustus, mitte solvang. | Mart Helme umbusaldamine riigikogus kukkus läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Opositsiooni esitatud umbusaldusavaldusel olid 46 saadiku allkirjad. Kaks häält jäid tulemata, kuna Valdo Randpere (Reformierakond) puudus istungilt ning Jaak Juske (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ei hääletanud.
Jaak Juske ütles ERR-ile, et toetas Helme umbusaldamist, ent jäi hääletamisele 30 sekundit hiljaks.
Kokku oli 13 saadikut, kes jätsid hääletamata. Lisaks Juskele jätsid hääletamata 11 Isamaa saadikut pluss Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist. Isamaa 12-liikmelisest fraktsioonist ei tulnud seega Helmele ühtegi toetushäält, kuna Viktoria Ladõnskaja-Kubits hääletas umbusaldusavalduse poolt.
"Me andsime sellega ka hinnangu Mart Helme väga ebaõnnestunud väljaütlemisele, mis kindlasti ei olnud mõistlik ja mis tõi kaasa ebasoovitavaid tagajärgi ja ebastabiilsust," selgitas Seeder "Aktuaalsele kaamerale".
"Kui Isamaa kahetsus oleks lõpuni siiras, siis oleks Isamaa ju saanud hääletada umbusalduse poolt," kommenteeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar.
Reformierakonna poolt sisse antud avaldusel oli 46 riigikogulase allkirjad. Umbusaldus keskendus konkreetsele Soome valitsuse ja peaministri solvamise juhtumile.
"Avaldame umbusaldust Eesti Vabariigi siseminister Mart Helmele seoses Soome peaministri Sanna Marini vastase isiklikuga rünnakuga. Siseminister on oma sõnakastusega kahjustanud Eesti-Soome suhteid, Eesti riigi mainet, alavääristanud naisi ja erineva sotsiaalse taustaga inimesi. Mart Helme käitumine näitab ühemõtteliselt, et ta ei sobi kandma valitsusliikme vastutust," ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas avaldust üle andes.
Opositsiooniliidri sõnul ei tähenda umbusaldus koalitsiooni, vaid konkreetselt Mart Helme umbusaldamist.
"Mart Helme on korduvalt Eesti riigi mainet kahjustanud ja kui me laseme tal jätkata ministriametis, siis saab ta Eesti väärikust veelgi alandada ja me vajume veelgi suuremasse häbisse. Küsimus ei ole selles, et antakse hinnang koalitsioonile või valitsusele, vaid konkreetsele ministrile," märkis Kallas.
Helme: umbusaldamise argumendid on laest võetud
Siseminister Mart Helme ütles riigikogu ees sõnavõtuga esinedes, et umbusaldamise argumendid on laest võetud, konstrueeritud ja meedia poolt lansseeritud.
Eriti kriitiline oli Helme Eesti Rahvusringhäälingu suhtes, keda minister süüdistas valede tiražeerimises.
Helme sõnul ei ole ta halvustanud lihtsa töö tegijaid ega ka naisi, nagu talle süüks pannakse.
Helme rõhutas, et ta ei ole kordagi solvanud ja alavääristanud Soome rahvast, ent tunnistas, et ta ei saa olla nõus Soome praeguse valitsuse kursiga ja tema ideoloogilise platvormiga.
Siseministri skandaalne väljaütlemine
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, siseminister Mart Helme ründas pühapäeval Soome uut valitsust, nimetades neid "punasteks", kes üritavad riiki hävitada.
Siseminister Helme pani pühapäevases TRE raadio saates "Räägime asjast" kahtluse alla Soome peaministri ja uue valitsuse pädevuse täitevvõimu tööga toime tulla: "Ja ma tuletaksin meelde ikkagi [Nõukogude Venemaa esimese juhi] Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige."
"Nüüd me siis tegelikult mingil määral võime näha, kuidas toimub punaste ajalooline kättemaks valgetele ehk siis punased, kes tahtsid juba siis [Soome kodusõda 1918 – TM] Soome riiki likvideerida, on nüüd saanud võimule ja nüüd siis üritavad meeleheitlikult Soome riiki likvideerida, teha Soomest mingit sorti europrovintsi, mis kannab küll nime võib-olla territooriumina Suomi või Finland, aga mis tegelikult lohiseb täielikult selle nii-öelda fukuyamaliku ajaloo lõpu ideoloogilise filosoofia sabas," rääkis Helme.
Helme "vabandus"
Esmaspäeval, pärast koalitsiooninõukogu koosolekut, ütles Mart Helme, et vabandab Soome peaministri Sanna Marini ees, kui tema sõnu on valesti mõistetud.
"Kui keegi on seda valesti mõistnud tänu suurel määral ka Eesti ajakirjanduse rõhu asetustele, siis tõepoolest, ma tahan öelda, et ma palun Soome peaministrilt vabandust, kui see valestimõistmine on võimendunud ka Soomes," lausus Helme.
Helme märkis, et jutt müüjatüdruku peaministriks saamisest oli hoopis tunnustus, mitte solvang.
### Response:
Mart Helme umbusaldamine riigikogus kukkus läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise avasett algas tasavägiselt, kuid viiendas geimis haaras neljanda asetusega Brady ohjad enda kätte ning võitis neli geimi järjest, murdes seejuures kahel korral Kanepi servi.
Teises setis jäi Kanepi kiirelt 0:3 kaotusseisu. Kanepi suutis siis küll kolmel korral kaotusseisu kahele vähendada, päästes kaheksandas geimis ka kaks matšpalli, kuid 6:3 setivõitu teenis siiski ameeriklanna.
Jennifer Brady läheb 16 parema seas vastamisi šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 73.), kes alistas avaringis sakslanna Tamara Korpatschi (WTA 110.).
Eelvaade:
Jennifer Brady läheb 16 parema seas vastamisi šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 73.), kes alistas avaringis sakslanna Tamara Korpatschi (WTA 110.).
Kanepi läheb avaringis vastamisi turniiril 4. asetatud ameeriklase Jennifer Bradyga (WTA 55.). 34-aastane Kanepi ei ole endast kümme aastat noorema Bradyga varem mänginud.
Kanepi ja Brady matš peetakse peaväljaku viienda mänguna, sellele eelnev kohtumine algab Eesti aja järgi kõige varem kell 15, seega võib Kanepi väljakule saada orienteeruvalt kella 17 paiku.
WTA 125K series ehk WTA Challengeri sari on WTA turniiridest aste madalamal ehk seal võidutsedes ei lähe see kirja WTA turniirivõiduna, vaid WTA Challengeri võiduna.
Limoges'i turniiril lööb kaasa kolm maailma edetabelis 50 parema hulka kuuluvat tennisisti. | Kaia Kanepi piirdus Prantsusmaal avaringiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise avasett algas tasavägiselt, kuid viiendas geimis haaras neljanda asetusega Brady ohjad enda kätte ning võitis neli geimi järjest, murdes seejuures kahel korral Kanepi servi.
Teises setis jäi Kanepi kiirelt 0:3 kaotusseisu. Kanepi suutis siis küll kolmel korral kaotusseisu kahele vähendada, päästes kaheksandas geimis ka kaks matšpalli, kuid 6:3 setivõitu teenis siiski ameeriklanna.
Jennifer Brady läheb 16 parema seas vastamisi šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 73.), kes alistas avaringis sakslanna Tamara Korpatschi (WTA 110.).
Eelvaade:
Jennifer Brady läheb 16 parema seas vastamisi šveitslanna Jil Teichmanniga (WTA 73.), kes alistas avaringis sakslanna Tamara Korpatschi (WTA 110.).
Kanepi läheb avaringis vastamisi turniiril 4. asetatud ameeriklase Jennifer Bradyga (WTA 55.). 34-aastane Kanepi ei ole endast kümme aastat noorema Bradyga varem mänginud.
Kanepi ja Brady matš peetakse peaväljaku viienda mänguna, sellele eelnev kohtumine algab Eesti aja järgi kõige varem kell 15, seega võib Kanepi väljakule saada orienteeruvalt kella 17 paiku.
WTA 125K series ehk WTA Challengeri sari on WTA turniiridest aste madalamal ehk seal võidutsedes ei lähe see kirja WTA turniirivõiduna, vaid WTA Challengeri võiduna.
Limoges'i turniiril lööb kaasa kolm maailma edetabelis 50 parema hulka kuuluvat tennisisti.
### Response:
Kaia Kanepi piirdus Prantsusmaal avaringiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valitsuse positsioon ei ole muutunud" pärast hääletusi kongressis, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus napisõnalises avalduses.
"Meie vaateid peegeldab presidendi selge avaldus sellel teemal eelmise aasta aprillist," sõnas ta.
USA president Donald Trump ütles 2018. aasta aprillis tehtud avalduses sõna "genotsiid" kasutamata, et Ühendriigid austavad ühe 20. sajandi rängima massimõrva ohvreid. Ta kutsus armeenlasi ja türklasi oma valusat ajalugu tunnistama ja sellega toime tulema.
Välisministeeriumi teisipäevane teadaanne tähendab ilmselt, et Trump ei jõusta kongressi esindajatekojas ja senatis vastu võetud resolutsioone genotsiidi tunnistamise kohta.
USA senat võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, milles tunnistas 1.5 miljoni armeenlase tapmise 1915.–1917. aastal ametlikult genotsiidiks. Esindajatekoda oli sarnase resolutsiooni vastu võtnud juba varem.
Resolutsioon kuulutab USA poliitikaks armeenlaste genotsiidi märkimise läbi ametliku tunnistamise ja mälestamise. Selles märgitakse, et Ühendriikide poliitika on ka lükata tagasi jõupingutused mõjutada või kaasata USA valitsust armeenlaste genotsiidi või mõne muu genotsiidi eitamisesse või seda mõnel muul viisil nendega seostada.
Nendel resolutsioonidel ei ole siiski erinevalt kongressis vastu võetavatest seadustest seaduse jõudu ja need ei vaja presidendi allkirja.
Türgi on reageerinud resolutsioonide vastuvõtmisele vihaselt ja on hoiatanud, et kongressi käitumine ohustab Ankara ja Washingtoni suhteid.
Armeenia ja Türgi on aastakümneid olnud eri meelt selles, kas Osmani impeeriumis 1915.–17. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv oli genotsiid. Neil aastail tapeti ligi 1,5 miljonit armeenlast, kuid Ankara pole nõus tapatalgute genotsiidiks nimetamisega.
Armeenlased tähistavad massimõrvade mälestuspäeva 24. aprillil, sest sel päeval 1915. aastal võeti kinni tuhandeid rahvuslikult meelestatud ja Osmani võimudesse vaenulikus suhtumises kahtlustatud intellektuaale.
USA-s elab erinevatel hinnangutel 500 000–1,5 miljonit armeenia päritolu ameeriklast. | USA valitsus ei toeta armeenlaste massitapmise genotsiidiks pidamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valitsuse positsioon ei ole muutunud" pärast hääletusi kongressis, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Morgan Ortagus napisõnalises avalduses.
"Meie vaateid peegeldab presidendi selge avaldus sellel teemal eelmise aasta aprillist," sõnas ta.
USA president Donald Trump ütles 2018. aasta aprillis tehtud avalduses sõna "genotsiid" kasutamata, et Ühendriigid austavad ühe 20. sajandi rängima massimõrva ohvreid. Ta kutsus armeenlasi ja türklasi oma valusat ajalugu tunnistama ja sellega toime tulema.
Välisministeeriumi teisipäevane teadaanne tähendab ilmselt, et Trump ei jõusta kongressi esindajatekojas ja senatis vastu võetud resolutsioone genotsiidi tunnistamise kohta.
USA senat võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, milles tunnistas 1.5 miljoni armeenlase tapmise 1915.–1917. aastal ametlikult genotsiidiks. Esindajatekoda oli sarnase resolutsiooni vastu võtnud juba varem.
Resolutsioon kuulutab USA poliitikaks armeenlaste genotsiidi märkimise läbi ametliku tunnistamise ja mälestamise. Selles märgitakse, et Ühendriikide poliitika on ka lükata tagasi jõupingutused mõjutada või kaasata USA valitsust armeenlaste genotsiidi või mõne muu genotsiidi eitamisesse või seda mõnel muul viisil nendega seostada.
Nendel resolutsioonidel ei ole siiski erinevalt kongressis vastu võetavatest seadustest seaduse jõudu ja need ei vaja presidendi allkirja.
Türgi on reageerinud resolutsioonide vastuvõtmisele vihaselt ja on hoiatanud, et kongressi käitumine ohustab Ankara ja Washingtoni suhteid.
Armeenia ja Türgi on aastakümneid olnud eri meelt selles, kas Osmani impeeriumis 1915.–17. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv oli genotsiid. Neil aastail tapeti ligi 1,5 miljonit armeenlast, kuid Ankara pole nõus tapatalgute genotsiidiks nimetamisega.
Armeenlased tähistavad massimõrvade mälestuspäeva 24. aprillil, sest sel päeval 1915. aastal võeti kinni tuhandeid rahvuslikult meelestatud ja Osmani võimudesse vaenulikus suhtumises kahtlustatud intellektuaale.
USA-s elab erinevatel hinnangutel 500 000–1,5 miljonit armeenia päritolu ameeriklast.
### Response:
USA valitsus ei toeta armeenlaste massitapmise genotsiidiks pidamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästekomandode Facebooki lehel on videot jagatud üle 34 000 korra ning see on kogunud 3000 kommentaari, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle.
Videos näitab päästja, kuidas on võimalik redelipulkade vahelt läbi pugeda. Augu suurus on 27x27 sentimeetrit.
Üleilmne menu on Soome päästjatele tulnud üllatusena, sest tavaliselt on nende Facebooki lehekülje vaadatavus aastas 800 000.
Videos hoiatatakse ka, et kodus ei tasu kellelgi omal käel seda trikki proovida.
Olemme tottuneet selviämään tiukoistakin paikoista. Tässä konkreettinen esimerkki Vetelistä, jossa tiukkaa paikkaa simuloi tikkaiden 27x27cm rako.
Älä yritä tätä kotona! Ja mikäli yrität, muista varata mukaan avustajat jotka soittavat meidät avustamaan sinut tästä(kin) pulasta. pic.twitter.com/BTaGe1crli
— K-P Pelastuslaitos (@kppelastus) December 16, 2019 | Soome tuletõrjujate video sai üleilmseks hitiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästekomandode Facebooki lehel on videot jagatud üle 34 000 korra ning see on kogunud 3000 kommentaari, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle.
Videos näitab päästja, kuidas on võimalik redelipulkade vahelt läbi pugeda. Augu suurus on 27x27 sentimeetrit.
Üleilmne menu on Soome päästjatele tulnud üllatusena, sest tavaliselt on nende Facebooki lehekülje vaadatavus aastas 800 000.
Videos hoiatatakse ka, et kodus ei tasu kellelgi omal käel seda trikki proovida.
Olemme tottuneet selviämään tiukoistakin paikoista. Tässä konkreettinen esimerkki Vetelistä, jossa tiukkaa paikkaa simuloi tikkaiden 27x27cm rako.
Älä yritä tätä kotona! Ja mikäli yrität, muista varata mukaan avustajat jotka soittavat meidät avustamaan sinut tästä(kin) pulasta. pic.twitter.com/BTaGe1crli
— K-P Pelastuslaitos (@kppelastus) December 16, 2019
### Response:
Soome tuletõrjujate video sai üleilmseks hitiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Halduskohus oli varem esitanud riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks 2017. aastal jõustunud justiitsministri vangla sisekorraeeskirja puudutav muudatus, mis keelab vanglas kinnipeetavatele suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Halduskohus leidis Viru Vangla kinnipeetavate taotlusi lahendades, et vangla sisekorraeeskirja muudatus on vastuolus põhiseadusega.
Riigikohus jättis halduskohtu taotlused rahuldamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et minister ületas vangla sisekorraeeskirja muudatusega enda volituse piire.
Riigikohus möönis, et ehkki tubakatoodete keeld ja sellest tulenev suitsetamise keeld riivavad põhiseadusega tagatud omandipõhiõigust ning õigust vabale eneseteostusele, ei jäta need kinnipeetavat ilma eluks hädavajalikkust ega riku tema inimväärikust.
"Keelu eesmärgid kaaluvad üles kinnipeetavate õiguste riive. Kuigi suitsetamisest põhjustatud terviseohtudega võitlemiseks saaks kaaluda tubakatoodete täielikust keelamisest leebemaid abinõusid, on nende tõhusust keeruline hinnata. Riigikohus ei näe ühtegi konkreetset abinõu, mis aitaks ära hoida vanglas suitsetamisest tulenevaid ohte selgelt mõjusamalt kui tubakatoodete täielik keelamine," teatas riigikohtu pressiesindaja.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas, et tubakatoodete keelu eesmärk ei saa olla suitsetajast kinnipeetava kaitsmine tubakasuitsust tekkiva tervisekahju eest või tema vabastamine nikotiinisõltuvusest. Küll aga on vangla kohustus kaitsta tubakasuitsust tekkiva tervisekahju eest mittesuitsetajatest kinnipeetavaid.
Kuivõrd kinnipeetavate senine võimalus tubakatooteid vanglas piiratult kasutada tõi sageli kaasa olukorra, kus tubakas sattus kinnipeetavate kätte ka väljaspool selleks lubatud ala, vähendab tubakatoodete täielik keelamine kolleegiumi hinnangul nende ebaseaduslikult vanglasse sattumist.
Kollegium märkis, et suitsetamise keeld mõjub positiivselt ka vanglate tuleohutusele, niisamuti on põhjendatud eesmärk välistada tubakatoodete kasutamine vanglas ebaseadusliku maksevahendina.
Riigikohtu otsust saab lugeda kohtu kodulehelt. | Riigikohus: vanglates suitsetamise keelamine on põhjendatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Halduskohus oli varem esitanud riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks 2017. aastal jõustunud justiitsministri vangla sisekorraeeskirja puudutav muudatus, mis keelab vanglas kinnipeetavatele suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Halduskohus leidis Viru Vangla kinnipeetavate taotlusi lahendades, et vangla sisekorraeeskirja muudatus on vastuolus põhiseadusega.
Riigikohus jättis halduskohtu taotlused rahuldamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et minister ületas vangla sisekorraeeskirja muudatusega enda volituse piire.
Riigikohus möönis, et ehkki tubakatoodete keeld ja sellest tulenev suitsetamise keeld riivavad põhiseadusega tagatud omandipõhiõigust ning õigust vabale eneseteostusele, ei jäta need kinnipeetavat ilma eluks hädavajalikkust ega riku tema inimväärikust.
"Keelu eesmärgid kaaluvad üles kinnipeetavate õiguste riive. Kuigi suitsetamisest põhjustatud terviseohtudega võitlemiseks saaks kaaluda tubakatoodete täielikust keelamisest leebemaid abinõusid, on nende tõhusust keeruline hinnata. Riigikohus ei näe ühtegi konkreetset abinõu, mis aitaks ära hoida vanglas suitsetamisest tulenevaid ohte selgelt mõjusamalt kui tubakatoodete täielik keelamine," teatas riigikohtu pressiesindaja.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas, et tubakatoodete keelu eesmärk ei saa olla suitsetajast kinnipeetava kaitsmine tubakasuitsust tekkiva tervisekahju eest või tema vabastamine nikotiinisõltuvusest. Küll aga on vangla kohustus kaitsta tubakasuitsust tekkiva tervisekahju eest mittesuitsetajatest kinnipeetavaid.
Kuivõrd kinnipeetavate senine võimalus tubakatooteid vanglas piiratult kasutada tõi sageli kaasa olukorra, kus tubakas sattus kinnipeetavate kätte ka väljaspool selleks lubatud ala, vähendab tubakatoodete täielik keelamine kolleegiumi hinnangul nende ebaseaduslikult vanglasse sattumist.
Kollegium märkis, et suitsetamise keeld mõjub positiivselt ka vanglate tuleohutusele, niisamuti on põhjendatud eesmärk välistada tubakatoodete kasutamine vanglas ebaseadusliku maksevahendina.
Riigikohtu otsust saab lugeda kohtu kodulehelt.
### Response:
Riigikohus: vanglates suitsetamise keelamine on põhjendatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 36-aastane Teleš kaotas kahe viimase hooajaga esikinda rolli Pavel Londakule ning kuna meeskonnaga liitus ka Marko Meerits, ei paistnud lõppenud hooajal Premium liigas 17 korda väljakule pääsenud Telešile uuel hooajal enam kuigi palju mänguminuteid. Kuna Kalju ridadest lahkus hooaja lõppedes ka Tallinna Legioni siirdunud Londak, on Kalju teine väravavaht hetkeseisuga Meeritsa järel 20-aastane Henri Perk, kellel mullusest kirjas üks Premium liiga kohtumine, kus ta sekkus vahetusest, vahendab Soccernet.ee.
Varem kolm hooaega Soomes Pietarsaari Jaros pallinud Teleš kuulus pärast Eestisse naasmist Kalju ridadesse alates 2012. aastast. Seejuures on tema nimel märkimisväärne saavutus, sest kuue järjestikuse hooaja jooksul jättis ta 216 võimalikust liigamängust vahele vaid kaks. 2017. aastast on Teleši nimel ka üks värav, mille ta lõi hooaja viimases voorus penaltipunktilt Narva Transile.
Eesti meistrikulla on Teleš karjääri jooksul kaela saanud kolm korda - esmakordselt enne Soome siirdumist 2005. aastal TVMK-ga ning 2012. ja 2018. aastal Kaljuga.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Nõmme Kalju pikaaegne esiväravavaht lahkus klubist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
36-aastane Teleš kaotas kahe viimase hooajaga esikinda rolli Pavel Londakule ning kuna meeskonnaga liitus ka Marko Meerits, ei paistnud lõppenud hooajal Premium liigas 17 korda väljakule pääsenud Telešile uuel hooajal enam kuigi palju mänguminuteid. Kuna Kalju ridadest lahkus hooaja lõppedes ka Tallinna Legioni siirdunud Londak, on Kalju teine väravavaht hetkeseisuga Meeritsa järel 20-aastane Henri Perk, kellel mullusest kirjas üks Premium liiga kohtumine, kus ta sekkus vahetusest, vahendab Soccernet.ee.
Varem kolm hooaega Soomes Pietarsaari Jaros pallinud Teleš kuulus pärast Eestisse naasmist Kalju ridadesse alates 2012. aastast. Seejuures on tema nimel märkimisväärne saavutus, sest kuue järjestikuse hooaja jooksul jättis ta 216 võimalikust liigamängust vahele vaid kaks. 2017. aastast on Teleši nimel ka üks värav, mille ta lõi hooaja viimases voorus penaltipunktilt Narva Transile.
Eesti meistrikulla on Teleš karjääri jooksul kaela saanud kolm korda - esmakordselt enne Soome siirdumist 2005. aastal TVMK-ga ning 2012. ja 2018. aastal Kaljuga.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Nõmme Kalju pikaaegne esiväravavaht lahkus klubist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soovitada võis nii ilu- kui mitteilukirjandust ehk raamatuid žanripiiranguteta.
Nagu tavaks saanud, pole see edetabel, vaid kirjandusinimeste ja muidu tõhusate lugejate raamatusoovitused uute väljaannete seast.
Seetõttu ei ole isiklikud soovitused vormistatud ka ühtlaste tabelitena, vaid jäid enam-vähem selles mahus ja vormis, nagu vastaja eelistas. Kuna aga kellegi käsi tegi pakutud teostele ikkagi linnukesi taha (paberklades), siis ei pea patuks tuua välja enimnimetatuid.
Kordan, see on täiesti mitteametlik, aga kuus linnukest (tegelikult risti) kogusid Andrei Ivanovi 20. sajandi Euroopa suur romaan "Isevärki kalmistu asukad", mille tõlkis Veronika Einberg, Andrus Kasemaa mahlakas, pöörane, aga liigagi tihti Eesti elu makku tabav ränt (ehk jaur) "Vanapoiss" ja Margit Lõhmuse üleannetu, dekadentlik, tundlik "Sterne" ning tõlkekirjanduse ainu-"kuld", popkultuuriliselt ja sotsiaalselt laetud romaan, Virginie Despentes 'i "Vernon Subutex 1" Maria Esko meeldivalt ropus ja naljakas tõlkes.
Viis märkimist leidsid kolm teost: Maarja Kangro paiguti paitav, siis aga tormlev "Tuul", Louis-Ferdinand Céline'i ratsionaalsuse irratsionaalsust irratsionaalselt peegeldav "Surm järelmaksuga" (tõlkija Heli Allik) ja suurejooneline apokalüptiline külaühiskonna kõntsaromaan, Lázló Krasznahorkai "Saatana tango" Siiri Kolka tõlkes.
Neli punkti said Tõnu Õnnepalu triloogia "Mujal kodus", David Vseviovi "Elulugu. Esimesed kaks nädalat", Nuccio Ordine "Kasutu kasulikkusest" Heete Sahkai tõlkes, MIchel Houellebecqi "Serotoniin" Indrek Koffi tõlkes, Julian Barnesi "Aja müra" Aet Variku tõlkes ja Aleksei Salnikovi "Petrovid gripi küüsis" Erle Nõmme tõlkes.
Küsitluses osalesid Heli Allik, Taavi Hallimäe, Krista Kaer, Maarja Kangro, Tõnu Karjatse, Jan Kaus, Armin Kõomägi, Pille-Riin Larm, Kaupo Meiel, Daniele Monticelli, Leenu Nigu, Imbi Paju, Rein Raud, Koit Raudsepp, Olev Remsu, Peeter Sauter, Raul Sulbi, Marek Tamm, Urmas Vadi, Tauno Vahter, Valner Valme.
Vastused on toodud juhuslikus järjekorras.
MAREK TAMM
Tõnu Õnnepalu triloogia "Mujal kodus" (EKSA) – enamik inimesi kulutab oma aja elamisele, seepärast on tore, et meie seas on inimesi, nagu Tõnu Õnnepalu, kes kulutavad oma aja kirjutamisele; minul on tema tekste lugedes alati tunne, et ta kirjutab minust, ja otsapidi ka minu eest, ja teeb seda nii, et enda elu hakkab tunduma natuke sügavam ja sumedam.
Andrei Ivanov, "Isevärki kalmistu asukad" (tlk Veronika Einberg; Varrak) – jah, meil ongi vist praegu alles jäänud vaid kaks kirjanikku, kes elavad kirjutamisele; Õnnepalu kõrval on selleks Andrei Ivanov (Kivirähk armastab elu natuke liiga palju); tema raamatud aitavad taastada usku kirjanduse võimalikkusse (ka Eestis).
"Tallinna ajalugu" (1-2 kd) (peatoimetaja Tiina Kala; Tallinna Linnaarhiiv) – lihtsalt hea meel, et see suur ettevõtmine kenasti teoks sai (kaks köidet küll veel ilmumas).
Louis-Ferdinand Céline, "Surm järelmaksuga" (tlk Heli Allik; Varrak) – lugesin Céline'i loomingu läbi õrnas eas ja sellest saati pole maailm enam endine; tema tõlkimine eesti keelde on üks ilusamaid asju, mida eesti keelega on viimasel ajal juhtunud.
Johann Gottfried von Herder, "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast" (tlk Krista Räni; Ilmamaa) – tegelikult olen seda raamatut jõudnud lugeda vaid tükati, ent ei väsi imestamast selle ajakohasuse üle; enamgi veel, olen Herderit õpetanud tudengitele üle kümne aasta, ent alles nüüd hakkan taipama tema tegelikku tähendust.
Julian Barnes, "Aja müra" (tlk Aet Varik; Varrak) – peen ja väljapeetud moraalijutustus, mis suudab natuke kulunud teemast (vaimu ja võimu vahekord) uusi põnevaid arendusi välja pigistada.
Peter Sloterdijk, "Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust" (tlk Hasso Krull; TLÜ kirjastus) – saksa filosoofi erudeeritud essee, mis suudab ootamatult klaarilt ära seletada monoteismi iseäraliku mõttemaailma (ja nii mõndagi veel).
Andrus Kasemaa "Vanapoiss" (Loomingu Raamatukogu) – sellist häält on Eesti kirjanduses väga vaja, sellist põhimõttelist vastalisust ja vabadusjanu, häält, mis ei sobitu kellegi ega millegagi.
Ivan Krastev, "Pärast Euroopat" (tlk Märt Väljataga; Varrak) – see on üks neist haruldastest raamatutest, mis tõepoolest aitab tänapäeva (poliitilist) maailma paremini mõista, ja seda vaid napil sajakonnal leheküljel.
Varlam Šalamov, "Kolõma jutud" (tlk Ilona Martson; EKSA) – lugemine on alles poole peal, ent tegelikult piisabki vaid paarist loost, et annus kätte saada; kirjandus jääb siiski alati elule alla.
KOIT RAUDSEPP
Margit Lõhmus "Sterne", Kultuurileht
Virginie Despentes "Vernon Subutex1", Maria Esko, Varrak
Aleksei Beljakov "Alla Pugatšova elu ja ilmelised seiklused", Erle Nõmm, Tänapäev
Lois McMaster Bujold "Diplomaatiline puutumatus", Allan Eichenbaum, Varrak
Rein Raud "Viimane kustutab tule", Salv
Mait Vaik "Kurvake sügis", Puiestee
Tiit Aleksejev "Müürideta aed", Varrak
Ike Volkov "Kes teab", Varrak
Etgar Keret "Kissingeri igatsedes", Margus Alver, Loomingu Raamatukogu
Siim Veskimees "Kolmas tähevärav", Fantaasia
Aleksander Solženitsõn "Lenin Zürichis", Jüri Ojamaa, Loomingu Raamatukogu
Aleksander Solženitsõn "Lenin Petrogradis", Jaana Peterson, Loomingu Raamatukogu
KAUPO MEIEL
Aeg-ajalt tundub, et Eesti elu on nagu mõne halva ulmekirjaniku vaimusünnitis, aga õnneks ilmus selle tasakaalustamiseks 2019. aastal maakeeles päris palju heade ulmekirjanike vaimusünnitisi. Mainin mõned neist täiesti suvalises järjekorras.
Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli "Takerdunud maa" (Fantaasia. Tõlkinud Martin Kirotar, Maria Reile, Tatjana Peetersoo ja Andreas Ardus). Süngevõitu lood maagiast ja selle kasutamisest ja sellest, kõigel, mida me teeme, on tagajärg. Vahel tundub, et hakkab hästi minema, aga siis saame ikka petta.
"Hirmu ja õuduse jutud II" (Fantaasia. Koostanud Raul Sulbi). Raul Sulbi kogumikud võib lugeda võtta olenemata sellest, millised autorid ta välja valinud on. Sulbi on kvaliteedimärk iseeneses. "Hirmu ja õuduse jutud II" on miniantoloogia, millest saab aimu õudusžanri peavoolust ja äärealadest ning lisaks avardub veidi ka ilmapilt, sest saame raamatust teada sellisest värvikast tüübist nagu Kolga mõisnik ja briti dekadentlik poeet krahv Stanislaus Eric Stenbock. Oli see vast hull mees.
"Maagia. Vene ulme antoloogia" (Skarabeus. Tõlkis ja koostas Arvi Nikkarev). Skarabeuse tänavune antoloogia tutvustab meile vene kaasaegset ulmet. Muidu hea ulme nagu ikka, aga vene oma, see on ikka täitsa omaette laad. Kaasaegsed teemad põimuvad klassikaliste ideedega ning kui Moskva lähistele saabub õhtu, pannakse sumisema samovar ja tegelikult on naabrinaine hüljes.
"Raevu päevad" (Fantaasia. Tõlkis ja koostas Veiko Belials). Teine tänavune vene ulme antoloogia pole just lihtne lugemine, eriti masendavate ilmadega sügisel. Miks me siin oleme üldse? Maal, ma mõtlen. Tahaks ära.
K. Jemisini "Obeliskivärav" (Tänapäev. Tõlkinud Sash Uusjärv). "Lõhutud maa" triloogia teine raamat kummalisest maailmast, mis tahab oma elanikke ära tappa. Ja siis tapavad ühed elanikud teisi. Ja siis mingid tüübid veel, kes võib-olla kõik ülejäänud ära tapavad. Stilistiliselt üks kummalisemaid raamatuid üldse. Müts maja tõlkija Sash Uusjärve ees.
Roger Zelazny "Varjude Jack" (Fantaasia. Tõlkinud Tatjana Peetersoo). Midagi uljast ja seikluslikku ka vahepeale. Zelazny võib endale igasugu lugusid lubada, mõnus on ikka. Lõhutud maade ja vene ängi kõrvale kulub üks Zelazny alati ära, eluisu tuleb tagasi.
.
Cixin Liu "Kolme keha probleem" (Eesti Raamat. Tõlkinud Raivo Hool). Vaat see on üks tubli tükk Hiinat, ulmet ja hiina ulmet. Täiesti kütkestav raamat, mis on mõneti loetav kui populaarteaduslik füüsikaõpik. Oi, kuidas ma koolipõlves füüsikat ei sallinud, sest ma ei saanud sellest mõhkugi aru. "Kolme keha probleem" lahendas selle probleemi, nüüd pean füüsikat täiesti vastupandamatult lummavaks. Hiina ajaloost tuleb juttu, nii väga vanast kui mitte nii väga vanast, inimese vastutusest, inimkonna tulevikust ja millest kõigest veel. Üks minu selle aasta raju ulme kõrghetki oli selle raamatu lugemine.
Andrej Beljanini "Tsaar Gorohhi salajuurdlus" (Fantaasia. Tõlkinud Tatjana Peetersoo). Kui "Kolme keha probleem" oli raju ulme kõrghetk, siis Beljanini teos oli muheda ulme kõrghetk. Tegevus toimub Vene muinasmaal, kuhu sattus veidral moel üks lihtne miilits. Kõik need vene põhitüübid nagu Baba-Jagaad ja igasugu soerdid on olemas ja teevad oma trikke. Miilits, vaeseke, peab nende kõigiga kuidagi hakkama saama. Ja saab ka, ega miilits pole papist poiss.
Mida head siis veel? Klassikalist ulmet ilmus kenasti, näiteks Isaac Asimovi, H.G. Wellsi ja Indrek Hargla vaimset pärandit. Tore, et jätkus Lois Mcmaster Bujoldi ja John Scalzi sarjade kirjastamine.
Samal ajal ilmusid eesti keeles ka raamatud, mis ei ole otseselt ulme. Näiteks Katrin Pautsi reisiraamat "Minu salajane elu. Teekond algab alati kusagilt kaugemalt kui jaamast", aga mine sa neid tšehhe tea, kui nad päris tulnukad ei ole, siis natuke robotid küll ja selles mõttes täitsa eestlaste moodi.
MAARJA KANGRO
Virginie Despentes, "Vernon Subutex" (tlk Maria Esko)
Jennifer Egan, "Manhattan Beach" (tlk Indra Feldman)
Ljubov Jakõmtšuk, "Donbassi aprikoosid" (tlk Mathura)
Marusja Klimova,"Blondid elajad" (tlk Kristiina Bernhardt)
Margit Lõhmus,"Sterne"
Anais Nin, "Henry ja June" (tlk Eda Ahi)
Carolina Pihelgas, "Valgus kivi sees"
Elo Viiding,"Ainult armastusest"
Sally Rooney, "Vestlused sõpradega" (tlk Triin Tael)
Nelly Sachs, "Tähestiku laip tõuseb hauast" (tlk Rein Raud)
DANIELE MONTICELLI
Julian Barnes, Aja müra. Tõlkinud Aet Varik. Varrak.
Barnes pakub ülimalt kaasahaarava sissevaade enda kujutletud Dmitri Šostakovitšisse, käsitledes viimase traagilise saatuse kaudu vaimu ja võimu igavese konflikti. Näiline lihtsus ja läbipaistvus, kujundlik stiil ja meeldejäävalt kirja pandud mõtted ning tunned muudavad Barnes'i raamatute lugemise tõeliseks elamuseks sõltumatult lugeja taustast, vaid puhtalt inimlikel alustel.
Andrei Ivanov, Isevärki kalmistu asukad. Tõlkinud Veronika Einberg. Varrak.
Selles monumentaalromaanis saavad võimsalt kokku ajaloo keeristormid, inimese valikute traagika ja suur maailmakirjandus. Ivanovi näol on kahtlemata tegemist Eesti kirjanduse ühe huvitavama ja laiahaardelisema autoriga. Muide, tore oli tema raamatu poes leida väikese algustähega "eesti autorite" riiulilt. Kommertsasutused võivad vahel olla märksa mõistlikumad ja kaugele vaatavamad kui mõndagi lehes õiendav kirjandusasjatundja.
Andrei Hvostov, Kirjad Maarale. Petrone Print.
Igal reedel esitavad streikivad noored üle maailma meile väga ebamugavaid küsimusi. Küsimusi, mis puudutavad ei midagi vähem, kui nende õigust tulevikule. Ehkki ta kliima küsimustega otse ei tegele, pakub Hvostovi raamat paljudele teistele võimalikele noorte küsimustele ausaid ja ilustamata vastuseid suure eksistentsiaalse, sotsiaalse ja intellektuaalse tundlikkusega.
Varietee. Koostanud ja tõlkinud Maarja Kangro. Nähtamatu Ahv.
Maarja Kangro luuletõlke valimik sisaldab kaheksast keelest meisterlikult eestindatud tekste alates 13. sajandi religioossest luulest kuni tänapäeva luule eksperimentideni. Lugemine paneb mõtlema sellele, mis on luule ja kas on üldse võimalik luulele pakkuda universaalselt kehtiv definitsioon.
Maurice Merleau-Ponty, Taju fenomenoloogia. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Ilmamaa.
20. sajandi fenomenoloogia klassik pöörab pea peale Lääne kogu mõttetraditsiooni, seades filosoofilise arutelu keskele olemise ja mõistuse asemel keha. Ta teeb seda alustades taju analüüsist ja lõpetades vabaduse küsimuseni. Väga kaasahaarav ja mitmes mõttes üllatav lugemine.
Nuccio Ordine, Kasutu kasulikkusest. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Itaalia filosoofi manifest näitab kui vaimselt nüristavaks mõjub ainuüksi kasulikkuse põhimõte järgi elatud elu ja kui olulised on "kasutud" teadmised ja esteetilised kogemused inimeseks saamisel ja jäämisel. Soovitan eriti kõikidele neile, kes arvavad, et kõrghariduse ja teaduse ainsaks eesmärgiks peaks olema SKT tõstmine.
Varlam Šalamov, Kõloma jutud. Tõlkinud Ilona Martson. EKSA.
Raamatus kogutud Gulagi lood segavad autori isiklikku kogemust fiktsionaalsete seikadega. Tulemus on ilukirjanduslik dokument, mis kuivalt kuid jõuliselt kirjeldab mida sunnitöö laager inimesega teeb, jättes tõlgendamist ja hinnangute andmist lugeja ülesandeks.
Timothy Snyder, On Tiranny. Twenty Lessons from the Twentieth Century.
See on tekst, mida oleksin soovinud sellel aastal ka eesti keeles lugeda, kuid on kahjuks jäänud tõlkimata. Tegemist on tõelise kodaniku käsiraamatuga, mis 20. sajandi totalitarismi ajaloo näidete toel õpetab meid ära tunda tänapäeva türanne ja nendega tekitatud ohtusid meie vabadustele. Soovitan inglise keeles kohe lugeda kõikidele neile, kes hetkel mõtlevad mida nad saaksid teha Eesti ja Euroopa peale veereva parempopulismi musta laine peatamiseks. Loodetavasti saab raamatut juba järgmisel aastal eestikeelsena ka soovitada.
TAAVI HALLIMÄE
Toon välja loetelu lõppeval aastal loetud ja veel lugemata kirjandusest, mille hulgas on nii luulet, proosat kui ka teooriat.
Kui luulest ei saa jätta märkimata Maarja Pärtna"Vivaariumit" (Elusamus) ja Maarja Kangro"Tuult" (Nähtamatu Ahv), siis proosast tuleb esile tõsta Paavo Matsini"Kongo tangot" (Lepp ja Nagel), Andrei Ivanovi"Isevärki kalmistu asukaid" (Varrak, tlk Veronika Einberg) ja Bruno Schultzi"Liivakella sanatooriumit" (Loomingu Raamatukogu, tlk Hendrik Lindepuu). Tegu on autoritega, keda kõiki iseloomustab sotsiaalne ja/või keeleline tundlikkus, selge stiil ja tajutav autoripositsioon. Neid kõiki võib pidada n–ö suure pildi autoriteks, kes liigutavad "piire" ja kelle tekstides tuleb suuremal või väiksemal määral välja see, millele mõtlevad nad siis, kui nad parajasti ei kirjuta.
Teooria puhul ei saa mööda vaadata Boris Groysi"Stalinismi totaalsest kunstiteosest" (TLÜ Kirjastus, tlk Kajar Pruul), Ernest Gellneri"Rahvustest ja rahvuslusest" (TLÜ Kirjastus, tlk Anneli Andresson), Marek Tamme koostatud Theodor W. Adorno kogumikust "Valik esseid kirjandusest" (Loomingu Raamatukogu, tlk Krista Räni), Mark Fisheri"Kapitalistlikust realismist" (EKA Kirjastus, tlk Neeme Lopp) ja Maurice Merleau-Ponty"Taju fenomenoloogiast" (Ilmamaa, tlk Mirjam Lepikult). Kõigi nende puhul on tegu oluliste teetähistega siinses tõlkekultuuris. Samuti haakuvad nad nii inimese ja maailma vaheliste seoste, kunsti ja kirjanduse, aga ka ühiskondlike protsesside mõtestamisega. Neist mitmed, eriti Adorno, Groys ja Fisher, suudavad erinevaid sfääre oskuslikult ka omavahel põimida ja seeläbi vajalikku lisandväärtust pakkuda.
URMAS VADI
Margit Lõhmus - Sterne, Kultuurileht
Etgar Keret - Kissingeri igatsedes, (tlk Margus Alver) Loomingu Raamatukogu
Mart Kivastik - Taevatrepp, Väike öömuusika
David Foster Wallace - Teatavate piiride poorsusest, (tlk Aet Varik) Loomingu Raamatukogu
VIrginie Despentes - Vernon Subutex, (tlk Maria Esko) Varrak
Andrus Kivirähk - Tont ja Facebook, Varrak
Marusja Klimova - Blondid elajad, (tlk Kristiina Bernhardt) Varrak
Maarja Kangro - Tuul, Nähtamatu ahv
MIchel Houellebecq - Serotoniin. (tlk Indrek Koff) Varrak.
PILLE-RIIN LARM
Toon esile seitse raamatut, mis ei pruugi olla täiuslikud ega isegi mitte parimad, kuid olid mulle kõige meeldejäävamad. Näiteks ühe puhul neist naersin nii, et silmad märjad, üks teine paneb aga päriselt nutma ning kõigist seitsmest jääb mõni kujund, küsimus või tekstikatke pikalt "kummitama". Unustamatud lugemiskogemused aastast 2019:
Julian Barnes,"Aja müra" (tlk Aet Varik, Varrak),
Andrei Ivanov,"Isevärki kalmistu asukad" (tlk Veronika Einberg, Varrak),
P. I. Filimonov, "10 живых эстонских авторов" ("10 elavat eesti autorit", Plug),
Doris Kareva, "Suik ja sillerdus" (Verb),
Andrus Kasemaa, "Mees otsib naist" (EKSA),
Priit Pärn, "Kilplased globaliseeruvad" (Tänapäev),
Anna Świrszczyńska, "Ma ehitasin barrikaadi" (tlk Hendrik Lindepuu, Hendrik Lindepuu Kirjastus).
IMBI PAJU
1. Carolina Pihelgas, "Valgus kivis"
Inimese mälu ja loodust ja maastikke tundlikult kirjeldav luuleraamat. Ajalooline, siinolev ja tulevikuline. Elupaigad, kultuurimaastikud, nende sünd ja kadumumine.
2. Maarja Pärtna"Vivaarium": luuleraamat, mis tõstab esile looduse tundlikkuse ja mäletamise teema.
3. Maarja Vaino "Mati Undi hämaruse poeetika" on raamat uute poeetiliskultuurilisete tähenduste loomisest ja sünnist läbi Mati Undi loomingu ja neile eksitentsiaalse tähenduse andmisest tänases päevas.
4. Fanny de Sivers,"Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpadele". Koostanud Arne Hiob
Artiklite kogumik ühe 20 sajandi haritma naise mõtisklused kultuurist, ajast, religioonist, ja vaimsusest.
5. Arnold Susi"Rahvas ja riik", koostanud Hando Runnel. Eesti ühe silmapaistva õigusteadlase ja mõtleja, Otto Tiefi valitsuse haridusministri artiklid aastatest 1920-1939. Teos näitab kuidas arenes õigusteadvus Eestis, tõstes samal ajal hologrammina meie silme ette ühe ajastu vaimsuse, mis hakkab meie mälust kaduma.
6. Voldemar Õun,"Uus Evangeelim". Suurepärane paguluses ilmunud romaan, mis on täpne kirjeldus venevaenu sünnist 1939-41. Autor, kes oli hariduselt jurist ja 1940-i aastani EW õiguskantsleri Anton Palvedre sekretär, on kirjanduteadlase Mart Orava sõnul unustusse vajnunud suurepärane kirjanik. Autor näitab peent poliitlist niiditõmbamist, kuidas vastandamisete, hirmu ja propaganda, kollaborismi abil hakati lõhkuma rahvuslikku iseolemist.
7. Rutt Hinrikus ja Tiina Kirss,"Eesti elulookirjutus: Antoloogia. Kirjad, päevikud,mälestused ja elulood."
Mälestuste jäädvustamine on kultuuri kompass. Raamatus on katkendeid 23 päevikust Kirjastjan Jaak Petersonist, Marie Underist, Uku Masinguni. Teoses on ka Arnold Susi tütre Heli Susi päevikukatkend küüditeekonnast Siberisse, mida Rutt Hinrikus peab parimaks kirjelduseks üldse.
8. Amos Oz "Juudas", tõlkinud heebrea keelest Anu Põldsam
See sügav eksitenstiaalne on romaan inimese kujunemisest ja reetmise kogemusest.
9. Eesti aia alalugu. Anne Banner
Raamat on teekond meie kultuurimaastike, iluaedade kujunemisest meie kutuuris. See on lugu samas ka eestlaste ilumeele loomise lugu, lugu põlispuudest, talulilliedest, metsatukkadest ja maanteede palistusest puuhekkidega.
10. Katja Kettu"Rose on kadunud", tõlkinud soome keelest Kadri Jaanits. Katja Kettu keel on maagiline, lummav, ta käsitleb oma raamatus talle omaseid olulisi teemasid, nagu mälu, suhe loodusega, armastus, ürginstinktid, võim ja sooline väärkohtlemine.
LEENU NIGU
Üpris ootuspäraselt pean alustama ausa ülestunnistusega, et kirjastajana kuuluvad minu lugemisvarasse valdavalt raamatud, mis eesti keeles veel ilmunud ei ole. Tuhlan mõõdutundetult nii võõrkeelses väliskirjanduses kui ka poolküpsetes eesti autorite käsikirjades, mis tähendab, et ilmunud kraamil hoian küll silma peal, aga selle nautimiseni jõuan paraja viivitusega.
Lisaks tasub aastalõpu kokkuvõtete virrvarris meeles pidada, et raamat ei ole tegelikult hooajakaup. Ei maksa end aastanumbritest liialt eksitada lasta [1]. Näiteks mulle on viimase aasta sees meeletut (taas)avastamisrõõmu pakkunud Ene Mihkelsoni "Katkuhaud" ja Witold Gombrowiczi "Päevaraamat". 1990. aastatele omaselt hunnitult jäleda kaanekujundusega Margaret Atwoodi "Pime palgamõrvar" aga annab tõlkija kohatisest kurioossest sõnavalikust hoolimata ilmekalt tunnistust sellest, et Atwood on ikka neetult nutikas kirjanik.
Kui aga nüüd 2019. aastast midagi soovitada, siis Varraku raamatutest soovitaksin kindlasti Kaspar Colling Nielseni "Euroopa kevadet" Eva Velskri tõlkes (sest see on läbinägelik ja raevukas), Veronika Einbergi tõlgitud Andrei Ivanovi "Isevärki kalmistu asukaid" (sest see on õrn ja laia haardega), Virginie Despentes 'i romaani "Vernon Subutex I", mille on tõlkinud Maria Esko (sest see on empaatiline ja ropp) ning muidugi Heli Alliku tõlgitud Louis-Ferdinand Céline'i "Surma järelmaksuga" (sest see vaatab elu viletsusele nii kartmatult silma, et sealt paistab lõpuks vastu puhas ilu).
Raamatutest, mis sel aastal ilmusid ja mille lugemiseni tahan kindlasti jõua, tasub mainida:
Lázló Krasznahorkai "Saatana tango" (Allikaäärne, tlk Siiri Kolka)
Urmas Vadi "Elu mõttetusest" (Kolm tarka)
Etgar Keret "Kissingeri igatsedes" (Loomingu Raamatukogu, tlk Margus Alver)
Margit Lõhmus "Sterne" (Kultuurileht)
Aleksei Salnikov "Petrovid gripi küüsis" (Tänapäev, tlk Erle Nõmm)
Nuccio Ordine "Kasutu kasulikkusest" (Tallinna ülikooli kirjastus, tlk Heete Sahkai)
Jete Leo Norman "Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat" (Argo)
David Vseviov "Elulugu. Esimesed kaks nädalat" (Tuum)
Mudlum "Poola poisid" (Strata Books)
M. Coetzee "Elizabeth Costello" (Draakon ja kuu, tlk Malle Klaassen)
Ükskord jõuan ma nendeni niikuinii.
[1] Fun fact: Hiljuti Bookeri preemiale kandideerinud ja üleüldse oma 1000-leheküljelise ja 1-lauselise romaaniga "Ducks, Newburyport" kirjandusmaailmas laineid löönud Lucy Ellmann tunnistas hiljuti, et loeb valdavalt vaid neid teoseid, mis on ilmunud enne aatompommi leiutamist.
REIN RAUD
Doris Kareva. Suik ja sillerdus. Verb.
Üks nii selle aasta kui Doris Kareva luule mu meelest vaieldamatuid tippe. Selline selgus ja täpsus, mis jääb kauaks alles ka peale lugemist.
Maarja Kangro. Varietee. Nähtamatu Ahv.
Hämmastava haardeulatusega tõlkeluule antoloogia, väärikas täiendus Sanga, Semperi ja Kaalepi algatatud traditsioonile.
Urmas Vadi. Ballettmeister. Loomingu Raamatukogu.
Absurdne paralleelajalugu, milles Bulgakovi vaim kohtub Jonas Jonassoni omaga — mu meelest seni Vadi parim teos.
Jaak Jõerüüt. Poliitiline daamikinnas. EKSA.
Ei ole veel lõpuni jõudnud, aga haaras kaasa esimestest lehekülgedest. Terav detailipilk paaris hästihoitud pingega.
Taavi Liias. Talibani pojad. Hea Lugu.
Tähelepanuväärne katse vaadata üle piiri ja mõista. Inimese poolt, kes teab, millest kirjutab.
Roger Silverstone. Milleks uurida meediat? Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Oludes, kus suurem osa tegelikkust saabub meieni meedia vahendatud kujul ning info liigutamise strateegiad mängivad olulist rolli kogu maailma tuleviku kujundamisel, peaks iga inimene suutma aru saada, kuidas see täpselt käib.
Øyvind Rangøy. Sisikond. Vihmakass ja kakerdaja.
Iga hea luuledebüüt on suur rõõm, aga kui sellisega saab hakkama keegi, kelle jaoks see keel on õpitud, siis lausa mitmekordne.
Tegemist ei ole pingereaga ja kolm kohta jätaksin vabaks, kuna mitmed ilmselgelt olulised tänavused raamatud on seni veel lugemata.
RAUL SULBI
Vaapo Vaher: Hiiumaa kirjanduse lugu. Esseid ja uurimusi, 2 kd. Hiiumaa Teabekapital
Lugejana, kes kirjandusest endast rohkemgi naudib kirjanduslugu, ei saa ma alustada teisiti kui Vaapo Vaheri monumentaalse 1776-leheküljelise "Hiiumaa kirjanduse loo" esiletõstmisest. Kümne aasta jooksul valminud kapitaalne uurimus, klassikaline "lood lugudest ja lugude jutustajatest"-tüüpi teos tõstab Hiiumaa eesti kirjanduspildil üsna kesksele kohale, kuhu see õigusega kuulub. Aino Kallasest ja Ain Kalmusest Herman Sergo ja Tõnu Õnnepaluni, mõnest pea omaette monograafia mõõtu sissevaade.
Tiit Aleksejev: Müürideta aed. Varrak
Tiit Aleksejevi "Müürideta aed", ta Esimese ristisõja ainelise romaanisarja kolmas osa väärib esiletõstu kasvõi seepärast, et eesti kirjanikud reeglina Ristikivilandi ei satu. Ja kes oleks sinna tänapäeva autoreist paslikem sattuma kui mitte Aleksejev, kelle keskaja loengud 1990ndate keskpaiga Tartu Ülikoolist siiani eredalt meeles on.
Indrek Hargla: Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium. Raudhammas
Juba kakskümmend aastat näitab Indrek Hargla meile, kuidas tuleb teha "välismaa stiilis" korralikku ajaviitekirjandust, olgu žanriks siis kriminull, teadusfantastika, õudus või alternatiivajalugu. Hargla on korra põlvkonnas ette tulev talent jumala armust, loovestja, kelle taolist teist ei oskagi nimetada. Apteeker Melchiori tsükli romaanid opereerivad üsna ettearvatavas geograafilises ja mentaalses ruumis, aga teinekord vahest ongi vaja midagi turvalist, midagi kindlalt head. Parandan: suurepärast.
Andrus Kasemaa: Vanapoiss. SA Kultuurileht
"Vanapoiss" on nii võluvalt ja kergelt paberile pandud rahulolematuse ja rahuldamatuse manifest, irooniline, infantiilne, virisev, parodeeriv. Mulle teeb hirmsasti nalja, et kuna raamatu viimase lehekülje üleval servas on peatükinumber 32, seal, kus tihti on kirjas lehekülje number, on kõik raamatupoeketid registreerinud oma süsteemis teose 32-leheküljelisena. Tegelikult asi nii hull ei ole. Lihtsalt inimesed on koledad ja lollid.
Eva Luts (koost.): Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür. Fantaasia
Järjekordse Prima Vistal auhinnatud ulmejutuvõistluse paremik ühte kaante vahel näitab hästi kätte eesti ulmekirjanduse seisu anno 2019, millel pikemalt peatumata saab eelkõige tõdeda, et võrreldes varasemate kordadega on võistluse esikümne tase muutunud ühtlasemaks ja muutunud tugevamaks. Võidutöödega on asi alati vaieldavam, kuid võistlus õigustab end puhtalt nende autorite loeteluga, kes seeläbi on ulmekirjandusse tulnud. Triinu Meres, Mann Loper, Heinrich Weinberg, Reidar Andreson jppt.
Carlos Ruiz Zafón: Vaimude labürint. Esimene raamat. Hisp k tõlkinud Eva Kolli. Varrak
Ruiz Zafón (NB! Kirjaniku perenimi algab R-tähega!) on mingis mõttes nagu Hispaania Hargla. Või siis vastupidi. Nad ei kirjuta üldse sarnaselt, aga mõlemaga on olemas pea 100%-line kindlus, et saad selle, mida ootad. Intelligentse ja lummava ja meeletult keeruka ning suure hoole ja taustatöö tulemusel kootud meelelahutuskanga, mille lahtiharutamist rikastab omapäraste ja meeldejäävate tegelaste paraad, kangelaste ees seisvad emotsionaalsed ning kuratlikult rasked valikud ja selline ainulaadne "omamaailma" aura, mida muus ajaviitekirjanduses, rääkimata igavuskirjandusest kunagi ei kohta. Lõppenud aastal ilmunud kirjaniku emotsionaalselt monumentaalse tetraloogia "Unustatud raamatute surnuaed" viimase osa esimese poolega samas tuules jõudis Varrak välja anda ka kolmanda autori neljast nooremale lugejale suunatud, kuid sama kõval tasemel müstilisest ulmeloost – "Kesköö Palee".
Stephen King: Öine vahetus. Ingl k tõlkinud Silver Sära, Kristi Kartašev, Andreas Ardus. Fantaasia
Kui viimased aastad on maakeelde toonud valdavalt Õuduste Kuninga uuema aja loomingut, kus kirjandusambitsioon enamasti tapab õudusemotsiooni, siis "Öine vahetus" on Kingi debüütkogu, tema esimese kümnekonna aasta novelliparemik, kus professionaalne käsitööoskus õuduste loomisel on täpselt parajas tasakaalus garaažibändiliku vaimustusega omaenda tegevusest. Nende kaante vahel on võimalus kohtuda just selle Kingiga, kellest 1980ndatel sai teenitult täielik bestsellerimeister ja rahamasin. Kingi oskuste ja kuulsuse vundament.
Veiko Belials (koost.): Raevu päevad. Vene k tõlkinud Veiko Belials. Fantaasia
Vene ulme antoloogiaid ilmus lõppeval aastal lausa kaks. Arvi Nikkarevi koostatud ja tõlgitud ning välja antud "Maagia" (kirjastus Skarabeus) on oma veidi moodsama valikuga ehk natuke ühtlasem, aga siinkirjutaja isikliku maitsega sobivad koostaja-tõlkija Belialsi autori- ja tekstivalikud paremini kokku. Neis on pisut rohkem klassikalise narratiivi au sees hoidmist ja lugu, mitte niivõrd literatuurseid trikke ja kunstilisi seisukohavõtte.
Liu Cixin: Kolme keha probleem. Ingl k tõlkinud Raivo Hool. Eesti Raamat
Puna-Hiina ulme on hetkel üle maailma popp ja Liu Cixini romaan võitnud kõikjal kilode viisi ulmeauhindu. Nii nagu oli kunagi popp Lem ja siis Strugatskid ja siis Calvino. Ning kuidagi rahustav ja uhkeks tegev on, et ka pisike ja oma lugejaskonna hulgalt täielikuks kultuurmaailma tagahooviks olev Eesti suudab ses osas muu planeediga ühte jalga käia ning sellesama rahvusvaheliselt levinud kaanepildiga ilmub see romaan ka meil. Mis sest, et inglise keele kaudu tõlgitud – kõikjal tehakse nii. Moodne ulme oma... täiesti moodsal kujul.
Isaac Asimov: Asum. Ingl k tõlkinud Linda Ariva. Eesti Raamat
"Asumi"-seeria on 20. sajandi ulmekirjanduse tüvitekst, mis peaks raamatupoodides uute huviliste jaoks kogu aeg saada olema. Seetõttu tuleb Eesti Raamatu sooritust anda uuesti ja ühtses sarjakujunduses kõik Asimovi seitse romaani kirjaniku 100. juubeli künnisel uuesti välja vaid tunnustada. Lõppeval aastal ilmusid "Asum", "Asum ja impeerium", "Teine Asum" ning "Asumi äär". Järge ootavad veel "Asum ja Maa", "Enne Asumit" ning "Edasi, Asum". Kellel "Asumi"-lood lugemata on, mida te veel üldse siin teete ja neid ridu kokku loete?
KRISTA KAER
1. Alain Mabanckou"Katkine klaas". Prantsuse keelest tõlkijnud Ulla Kihva. Loomingu Raamatukogu.
2. Laszlo Krasnahorkai"Saatana tango". Ungari keelest tõlkinud Siiri Kolka. Allikaäärne
3. Olli Jalonen "Taevakumm" Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Hea Lugu.
4. Alberto Mussa"Qafi mõistatus" Portugali keelest tõlkinud Leenu Nigu. Varrak.
5. Virginie Despentes"Vernon Subutex". Prantsuse keelest tõlkinud Maria Esko. Varrak.
6. David Vseviov"Elulugu. Kaks esimest nädalat" Tuum.
7. Tiit Aleksejev"Müürideta aed". Varrak.
8. Urmas Vadi "Balletmeister" Loomingu Raamatukogu.
9. Andrus Kivirähk "Sinine sarvedega loom" EKSA
10. Andrei Ivanov"Isevärki kalmistu asukad" Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg. Varrak.
Kõik nimetatud tõlgitud raamatud on peale selle, et tegu on heade tõlgete ja paeluvate teostega, ka avardanud tõlkes olemas olevat maailma. Lisaks neile tuleb kindlasti nimetada kindlasti Hieronymuse tõlkeprogrammi loomiST ja selle raames ilmunud raamatuid.
ARMIN KÕOMÄGI
Läti jutud. Valik 2000. aastate Läti lühiproosat (tõlkija Livia Viitol, kirjastus Libri Livoniae). Väga tänuväärt raamat. Tahaks selliseid veel ja veel. Soomlaste, venelaste, leedukate, rootslaste omi. Lühiproosa annab kiiresti hea ülevaate teemadest, stiilidest, ja üldse, avab naabri mõtteilma.
Eesti novell 2019 (MTÜ Eesti jutt). Ka meie oma selleaastane jutukogu on hästi välja kukkunud. Avastasin enda jaoks nii mõnegi uue autori, mis on üks sellise kogumiku suuri plusse. Boonuseks veel ka Märt Väljataga essee kodumaise novelliloo sünnist.
Andrus Kasemaa "Vanapoiss" (Loomingu Raamatukogu). Selle raamatu juurde jõudsin tänu Eesti novellile. Värske, muhedalt introvertne, väga naljakas.
Margit Lõhmus "Sterne" (Kultuurileht). Lõhmuselt oodati raamatut ammu. Vikerkaares viimastel aastatel ilmunud lood on lugejatel süljenäärmed tööle pannud. Ei taha nimetada seda naiskirjanduseks, aga fakt, et ükski mees sellist raamatut kirjutada ei suudaks. Brutaalselt kehaline, ebamugav, halenaljaks lugemine.
Yuval Noah Harari "21 õppetundi 21. sajandiks" (tõlkija Anu Põldsam, Postimees Kirjastus). Harari kolmas raamat ei jää eelmisele kahele alla. Vabalt võib triloogia lugemist ka sellest alustada. Oma lihtsuses sobib silmi avama väga laiale massile.
Tõnu Õnnepalu "Aaker" (EKSA). Õnnepalu kolmikust kõnetas see raamat mind enim. Lisaks mahedale mõtisklusele ja kõrvaltvaataja tähelepanekutele leidus siin mingit aktiivset teravust, mida paljude lugejate lemmikautor alati just ei paku. Väliseestlased tõstsid raamatu peale lärmi, see on hea märk.
Andrus Kasemaa "Mees otsib naist" (EKSA). Lihtsus + geniaalsus + vaimukus. Suurepärase kunstiteose valem selline ongi. Kiireks tarbimiseks.
Aleksei Salnikov "Petrovid gripi küüsis" (tõlkija Erle Nõmm, Tänapäev). 300 lehekülge talvises Jekateringurgis. Nohu, köha, palavik. Ime et lugeja ise grippi ei nakatu. Bestseller Venemaal. Hea teada.
Nagib Mahfuz "Kahe palee vahel" (tõlkija Kalle Kasemaa, Eesti Raamat). Natuke nagu egiptuse versioon Tõe ja õiguse esimesest osast. Au ja kahepalgelisus. Suurimaks väärtuseks vast sissevaate autentsus, millega avatakse araabia perekonda. Nobeliga pärjatud egiptuse klassik.
Maarja Kangro "Tuul" (Nähtamatu ahv). Kangro oma tuntud headuses. Nagu lööks naisekäsi teritatud pliiatsi sulle otse lihasse. Ai. Aga oled tänulik.
TÕNU KARJATSE
Louis-Ferdinand Céline "Surm järelmaksuga" (tlk. Heli Allik. Kirjastus Varrak) – väärtkirjanduse tõlkesaraja "Hieronymus" avaraamat, rabav oma ekspressiivsuses ja eksitav oma fragmentaarsuses, mis tekitab uutmoodi lugemiskogemuse. Heli Allikult vapustav tõlge.
Siia võiks õigupoolest lisada kõik "Hieronymuse" sarja raamatud, sest kõik nad kuuluvad nende teoste hulka, mida aegade jooksul on hea just oma koduraamatukogust lugeda võtta.
Laszló Krasznahorkai "Saatana tango" (tlk. Siiri Kolka, kirjastus Allikaäärne) – moodustab mõttelise paari Céline´i romaaniga. Ajatu romaan inimese hädisusest ja rumalusest. Raamat nagu muda, mis sisse imab. Samuti üks aasta paremaid ilukirjanduse tõlkeid.
Richard David Precht "Kütid, karjused, kriitikud: digiühiskonna utoopia" (tlk. Katrin Kaugver. Tallinna Ülikooli Kirjastus). - köitev essee tänapäeva ühiskonnast ja selle väljavaadetest. Precht loob esmapilgul lootusetuna näiva pildi oma õigused masinatele loovutavast inimesest, kuid tasapisi vahetab fookust ja näitab, et tulevik võib olla isegi ilusam, kui me seda suudame ette kujutada.
P.I. Filimonov "Läti stjuuardessid teavad saladust" (tlk. Katrin Väli. EKSA) – Eesti ühe huvitavama kirjaniku esimene luulekogu, mis näitab, et hea proosakirjanik oskab kasutada ka luulevormi. P.I. Filimonovi luulet iseloomustab samasugune vaimukus ja teravus nagu ta proosat. Tekstid, mida ei tahagi korraga läbi lugeda, et raamat läbi ei saaks.
Carolina Pihelgas "Valgus kivi sees" (kirjastus Kaksikhammas). - lüürilised ja intiimsed proosaluuletused, õrn ja hõrk kogu. Ka üks aasta kaunima kujundusega raamatuid, kujundaja Maris Kaskmann.
Andrus Kivirähk "Sinine sarvedega loom" (EKSA) – Kivirähki romaanidele omaselt kaasatõmbav ja vaimukas lugemine, mis ei lase raamatut enne käest ära panna, kui ta läbi on. Kivirähk on leidnud ainulaadse viisi, kuidas tõlgendada ja edasi anda ühe loovisiku siseilma – ta loob libapäeviku, võttes aluseks reaalselt eksisteerivad taiesed. Kurblooline lugu möödunud sajandi esimese poole sümbolistlikust kunstnikust Oskar Kallisest on oma humoorikuses ja traagikas isegi sõltuvust tekitav.
Jorge Luis Borges "Kujuteldavate olendite raamat" (tlk. Ehte Puhang. Tänapäev) – sobib öökapile unenägude rikastamiseks või ka lastele õhtujutuks ette lugemiseks. Mosaiigilaadne käsitlus maailma mütoloogiast, omamoodi 20.sajandi inimese bestiaarium. Kahjuks puuduvad raamatul illustratsioonid, küll on aga tekstide kõrval vaba ruumi, mida saab ise hea ettekujutusvõime ja joonistusoskuse korral joonistustega täita.
John Dewey "Kunst kui kogemus" (tlk. Anne Lange. TLÜ kirjastus) – pragmatistlik käsitlus kunstist ja kunsti vastuvõtmisest. Dewey osutab kunstiteose ja ühiskonna seotusele ning vastastikule mõjule. Üks 20.sajandi esteetika põhitekste.
John Berger "Nägemise viisid" (tlk. Ingrid Ruudi, EKA Kirjastus) – Bergeri klassikaline visuaalkunsti analüüs nüüd ka eesti keeles. Põhitõed ja sissejuhatus ühes. Hõlpsalt loetav, pildid juures. Kannustab üles otsima netiavarustest samanimelist BBC telesarja.
Kristiina Davidjants "Eesti filmi 100 aastat" (Post Factum) – ülevaade Eesti kinokunsti ajaloost, mis on pandud ka laiemasse ajalisse konteksti. Loetav ka teisiti kui teatmeteosena.
HELI ALLIK
Margit Lõhmus, "Sterne" (sari "Värske raamat", Kultuurileht). Laenan sõnu Hasso Krullilt – "Jutustaja fantaasialend viib pöörasesse realismi. See on kõige üllatavam ja veenvam erootiline hullus, mis eesti keeles seni kirja pandud." – ja Meelis Oidsalult: "Lõhmus näitab (...), et naissoost minategelane ei pea olema teravmeelne kiimleja, dominantne ega peegeldama mehele tema šovinismi, et olla tajutud agentsena. Lõhmuse lugude minategelasis on hoopis midagi Jane Eyre'ist: siin ei lammutata sugutunnustega viibeldes maailmakorda ega üritata luua uut keelt naiskogemuse kirjeldamiseks, vaid kirjeldatakse seda, mismoodi võib minategelane ise, teenindamata soolise õigusluse huve, iseteadlik olla. Need üsna ootamatud kirjeldused kehtestavad end rammestava usutavusega."
Ei saa ju olla, et kunst sureb ära – inimene ei saa ilma selleta elada. Aga seal, kust me seda oleme otsima harjunud, seda alati justkui enam ei ole. Kuidas teda leida? Kuidas teda kunstina ära tunda? Kuidas usaldada natukenegi oma kogemust ja taju? Kuidas seda kogemust üldse märgata? Kui tuttav kummastus on kadunud, kas süüdistada selles kunsti, iseennast või proovida leida tee ummikust välja? John Dewey "Kunst kui kogemus" (tlk Anne Lange, Tallinna Ülikooli Kirjastus) aitab oma vahel meelega naiivseid küsimusi esitades hädalisi, kes sellel väljal veidi pea on kaotanud. Kuid kui kogu see asi ei ole parajasti inimese jaoks ka mingi mure, on raamat ka lihtsalt väärtuslik kunstihariduse baastekst.
Mait Vaigu "Kurvake sügis" (Puiestee) ilmus küll 2018. aasta lõpus, aga siis, kui kõik edetabelid olid juba tehtud ja nimekirjadel jooned all. Siin ei ole ruumi sisukokkuvõtteks, aga sisust veel tähtsam oligi minu jaoks see, kuidas selle teksti elemendid justkui püsivad kõik sidusalt koos – eks ju "süntakski", õpetus lauseehitusest, ole etümoloogiliselt "korraldamine", "korrastamine" –, aga samal ajal on peaaegu igas lauses sees mingisugune lõhe, jõnksatus või pragu, millest paistab midagi muud. Ma ei tea, kuhu need uksed on lahti jäetud, aga mingisugustesse kohtadesse, kuhu tavaliselt pole võimalik minna, see raamat lugeja viib.
Kui Tõnu Õnnepalu loobus teist korda kirjanikupalgast, räägiti solidaarsusest, pangakaartidest, tööst, viisakusest, inimsuhetest, õiglasest tasust, naisküsimusest, meesküsimusest, segadusest, institutsioonidest. Kirjandusest eriti ei räägitud. Aga mis on kirjaniku jaoks tegelikult tähtsam, hoida kirjandust või hoida suhteid? Osana poleemikast sündis üks eelmise aasta kõige ilusam tekst, "Inimesele ei ole hea elada üksi".
Whiskerson, "Kass, Verevalaja ja teised" (Eesti Raamat). 10 pala anonüümse eesti autori sulest, täiesti ootamatut ja väga värskendavat, ja ometi nii ohtlikust žanrist nagu seda on lühijutustus. Tooni annab kätte näiteks lause raamatu tagakaanelt: "Whiskerson ei usu universaalsusesse, küll aga meeldivad talle mõttekriipsud."
Eri kultuuritraditsioonide kirjanduslikud koodid võivad olla nii erinevad, et me võime küll raamatuid lugeda, me ei saa justkui midagi aru. Aga nii väga oleks ju vaja aru saada. Seda, kust ja kuidas võib sündida islamiäärmuslik mõte, praegusel hetkel veel eriti. Sayyid Quṭbi 20. sajandi alguse Egiptuse külaelu kirjeldavas raamatus "Külapoiss" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli Kirjastus), egiptlaste "Kevades", on hoolimata väga kohatundlikest pisidetailidest ja jutustaja väga isiklikest lapsepõlvemälestustest midagi, mis meilegi läbi tuleb. Tõlkija pea sajaleheküljeline ja nii mõnegi koha pealt üllatav järelsõna aitab võõrapärase teksti avanemisele samuti mitmekülgselt kaasa.
Roman Jakobson ütles juba kuuskümmend aastat tagasi, et keele kuuest funktsioonist poeetilise omapära on see, et keel tegeleb seal ennekõike iseendaga. Aga mida tähendab õigupoolest keel aastal 2019? See on algoritmid, koodid, sümbolid, tüpod, reaalaegsus, sõna, mille kaal tuleb igal hetkel jagada 8 miljardiga ja kõigi ruumide koondumine ühes ainsas pikslis. Ja vaene räsitud hing selle keskel, mis igatseb ometi luulet. Keiti Vilmsi instagrami konto @keitivilms, mis jätkas endiselt "avaldimist" ka aastal 2019, lepitab oma parimatel hetkel need kaks teineteisest täiesti eraldi seisvat universumit. Huvitav on vaadata, kuidas poeesia murdub teise kohta.
"Hasso Krulli mõistatus" (koost Neeme Lopp, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus). "Krulli looming on olnud pidevas teisenemises, kuid seda teisenemist on ometi läbinud mingi läbiv joon, mingi tekstistrateegiate all või taga lasuv laiem alus, mis püüdleb unustatud kihistuste elluäratamise poole lugejas. Selle juures ei ole oluline, kas see püüdlus võtab luuletuse, eepilise poeemi, mütopoeetilise jutustuse, teoreetilise loengu, tõlkevahenduse või köögilauajutu kuju. Kõik need küsivad mingite arhetüüpsete mehhanismide järele, mis hoiaksid inimese maailma lagunemast ja tekitaksid tema olemise kultuurilisse koesse pidepunkte, millele toetuda," ütleb raamatu tutvustus. Aga tänu imepeenele koostamis- ja kujundustööle suudab see Hasso Krulli loomingut käsitlevatest tekstidest koostatud kogumik ka hoopis teisel tasandil kui sisu, kavalalt koode kokku jooksutades ja üht illusiooni teise vastu vahetades, toimida samamoodi nagu Krull mujal – aidata lugejal leida olemise koe sees pidepunkte.
2019. aasta sügisel valminud arvutimängu "Disco Elysium" peategelane on elust räsitud detektiiv, kes pärast üht korralikku liialeminekut ei mäleta enam oma nime. Ühes mõrvaloo lahendamisega peab ta jõudma selgusele ka selles, kes ta ise on. Kõik see, kuidas asjad edasi hargnevad, on võimalik ainult rollimängus. Näiteks kui mängija investeerib oma punktid ühte 24st detektiivi omadustest (nt loogika, empaatia, retoorika, draama, kujutlus- ja vaatlusvõime), näeb ta ekraanil erinevaid tekstikatkeid, mis kirjeldavad tema seisundit, tähelepanekuid või reaktsioone. Samuti on võimalik panna peategelane internaliseerima erinevaid ideoloogiaid, mis mõjutavad sündmuste kulgu ja dialoogide sisu. "Disco Elysium" on tehtud armastusest sõna vastu, kuid ühtlasi tõestab, et sõna ei pea jääma raamatu lineaarsesse formaati – tema elustamiseks on mitmesuguseid viise. Arvustustes on seda mängu kirjeldatud kui teost inimesele, kes armastab lugeda, millega tuleb tõesti nõus olla – iga kliki järel ekraanile manatavad tekstimustrid pakuvad tekstimõnu selle kõige radikaalsemal kujul. Milliseid lustakaid ja veidi vähem lustakaid radu pidi stsenarist Robert Kurvitz, kunstnik Aleksander Rostov, kirjutajad Argo Tuulik, Helen Hindpere ja paljud teised meeskonnaliikmed Kurvitza 2013. aastal ilmunud romaanist "Püha ja õudne lõhn" kirjatähe ilmumise veidi teistsuguste (ja kuigi Eesti reaalsusega tihedalt seotud, siis ingliskeelsete) võimaluste juurde jõudsid, sellest räägib Mudlumi pealtnäha (jah, pealtnäha) väga lõbus ja hoogne romaan "Poola poisid" (Strata).
Mitte kunagi ei ole liiga palju kirjutusi sellest, et kirjanduses vorm on sisu, tehnika on tähendus, žanr on ideoloogia ja konventsioon ainult kokkulepe. Kui see ühes kohas on meelde tuletatud, kipub see teises kohas ikka ununema. "Kas hüüumärk ei sarnane ähvardavalt tõstetud nimetissõrmega? Kas küsimärgid ei ole nagu foorituled või ülespoole pööratud pilk? Koolon ajab Karl Krausi väitel suu pärani: häda kirjanikule, kes teda millegi rammusaga ei toida. Semikoolon meenutab optiliselt sorgus vuntse; veelgi tugevamalt tajun tema kahtlasevõitu kuulsust. Jutumärgid limpsavad juhmivõitu velpusega ja enesega rahul olles keelt." Ja nii edasi. Theodor W. Adorno "Valik esseid kirjandusest" (tlk Krista Räni, koost Marek Tamm, Loomingu Raamatukogu) sisaldab lehekülgede kaupa tähelepanekuid keele ja kirjanduse kohta, mis ka pea pool sajandit pärast kirjutamist aitavad tekste uue pilguga näha.
Michel Houellebecq peaks osalema saates "Selgeltnägijate tuleproov". Ta edestaks teisi osalejaid pika puuga – nagu on taas näha tema romaanis "Serotoniin" (tlk Indrek Koff, Varrak), on tema võime ühiskonnas toimuvad protsesse ette aimata endiselt hämmastav. Ja lisaks võidaks muidugi kirjastus seeläbi paugupealt juurde neid lugejaid, kellest nii hädasti puudus on.
JAN KAUS
John Berger, "Nägemise viisid"; Boris Groys "Stalinismi totaalne kunstiteos" – panin need kaks teost kokku, kuna mõlemad käsitlevad kujutava kunsti ning ühiskondlike hoiakute või tendentside vahelisi seoseid. Groys vaatleb, kuidas traditsioonilise kunsti taotlus maailma kujutada muundus avangardkunstis taotluseks maailma kujundada ning kuidas stalinism kandis selle taotluse kunstist poliitikasse (eriti äge on "kollektiivse sürrealismi" mõiste). Berger mahutab oma paaritunnilisse lugemisse mitu huvitavat teemat, näiteks käsitleb ta vaimukalt õlimaali ja eraomandi suhteid.
Gustave Flaubert, "Bouvard ja P é cuchet" – 19. sajandi prantsuse proosa on ülepea mu nõrk koht. Minu öökapiautorite esikümnes on ikka ja jälle Balzac, Maupassant, Stendhal ja muidugi Flaubert! Bouvard ja Pécuchet on nagu kaks prantsuse soost kilplast, kes võtavad ette palju ja halvasti. Autori hoiakut oma tegelaste suhtes võib nimetada hooletult varjatud sarkasmiks. Väga tore on pooleli jäänud teose lõppu lisatud "Käibetõdede sõnastik", misantroobi aforismikogu.
Andrus Kasemaa, "Vanapoiss" – Tõnu Õnnepalu on saanud endale torssis mantlipärija. Võikski öelda, et "Vanapoisis" meenutab Kasemaa afektiseisundisse sattunud Õnnepalu, kes ei vaevu võtma elegantseid poose, vaid lajatab otse, julgelt. Tekst meenutab kohati kuiva köha. Kui Õnnepalus on säilinud liiga palju renessanssi, siis Kasemaa laseb vee uljalt ja kõrge kaarega välja. Ja mitte autolt.
L á szl ó Krasznahorkai, "Saatana tango" – suurejooneline hobuse unenägu, kütkestav luupainaja. Krasznahorkai kasutab universaalset vastandust – inimlike unistuste puhtus seatakse vastamisi tegelikkuses valitseva tohuvabohu ja huiabellaga. Kusjuures osa sellest huiabellast tekib just soovist kohaldada unistusi reaalsusele, ebarealistlikest katsetest kontrollida kontrollimatut, mätsida reaalsuse porist kokku õhulosse. Universaalse teema muudab eriti mõjuvaks isikupärane keel, mis loob peaaegu kombatava atmosfääriga sissevaate elu kaootilisusse.
Nagib Mahfuz, "Kahe palee vahel" – soovitan kõigile, kel huvi heita pilku islami ühiskonna lähiajalukku ja ülesehitusse ning võrrelda 20. sajandi alguse Kairot 21. sajandi alguse Eestiga. Mahfuzi loo keskmes on Ahmed Abd al-Gawwadi nimeline patriarh, vastuoluline kuju, despoot kodus ja südamlik seltskonnalõvi väljaspool kodu. Avaliku ja isikliku elu vastuolud peaksid mõjuma kõnekalt ka siinmail. Olgugi et al-Gawwadi koduses ranguses on tajuda islami kultuuri erijooni, sümboliseerib see ühtaegu universaalset teemat – inimese soovi elu kontrollida ja selle soovi illusoorsust.
Maurice Merleau-Ponty, "Taju fenomenoloogia" – kange soov on nimetada Merleau-Ponty nägemust meelelisuse transtsendentaalsuseks, kus Jumalat või ükskõik millist üleloomulikku jõudu asendab igapäevane ruum, milles me viibime ja mida Ponty nimetab "asjade ühendamise universaalseks jõuks". Ponty jaoks on tajutav reaalsus ammendamatult huvitav, või nagu ta ise ütleb: "ületamatu täielikkus". Kusjuures oluline pole ainult täielikkuse olemus, kuivõrd see, kui tundlikuks suudame seadistada oma kogemisvõime selle täielikkuse tajumisel.
Ana ï s Nin, "Henry ja June" – noorpõlves nägin selle raamatu põhjal valminud Philip Kaufmani filmi, aga algteose lugemine on nüansseeritum kogemus. Nini pihtimuste keskne teema on armastuse irratsionaalne jõud, selle vastandumine mõistlikkusele. Seega teeb Nini päevik korraga kaht asja – püüab tuua vahetut elujõudu sõnadesse ja samas vaadelda elujõu vertiigot distantsilt. NB! Leidsin raamatust suurepärase määratluse Henry Millerist, mis sobib ülepea kirjeldama mehelikku teadvust: "ta ihkab saavutada võimu selle üle, mille võimuses ta ise on."
Nuccio Ordine, "Kasutu kasulikkusest. Manifest" – mõnus, kergesti loetav ja sisukas raamat, eneseabiõpik minusugustele haritlastele, südamlik mees taskus. Ordine sõnastab teada-tuntud asju, aga tema sõnastatuna mõjub kordamine tõepoolest tarkuse emana. Põhiline sõnum on järgmine: kunst on kasutu vaid siis, kui pidada kasutuks siseelu, kui pole oluline teada, kes ma olen; miks ma olen just selline ning milline ma võiksin või ei saa olla.
Peter Sloterdijk, "Jumalahullus" – hea raamat on nagu hea ravim, antud teos sobib hoidma kontrolli all usku mõne idee üldkohaldatavusse – võib-olla isegi juhtudel, kui usk on krooniline. Sloterdijk räägib muuhulgas "ontoloogilisest monarhismist", mis püüab raiuda läbi seda Gordioni sõlme (või õieti küll Möbiuse lehte), mida Merleau-Ponty nimetab "ammendamatuks sidususeks". Maailma mõtestamisel aga pole vist kirvetööst ikkagi abi.
Jevgeni Vodolazkin, "Aviaator" – vene kirjanduse parimaid traditsioone ühendav raamat, milles on koos nii satiiriline ühiskonnakriitika Gogoli vaimus kui ka üleloomulike elementidega armastuslugu. Täpsemalt armastus, mis ei saa ega tohigi allutada empiirilise tegelikkuse määratlustele. Ja eks selleski hoiakus ole tunda Dostojevski kauget kaja – armastus kui miski igapäevastest sotsiaalsetest suhetest suurem, miski, mida ei saa kirjeldada isikliku heaolu kaudu. Inimene peab alluma armastusele, mitte armastus inimesele.
TAUNO VAHTER
David Vseviov "Elulugu. Kaks esimest nädalat" (Tuum) - Ajastuportree 1949. aastast Tallinnas ühe eesti-vene-juudi perekonna võtmes.
Aleksei Salnikov "Petrovid gripi küüsis" (Tänapäev, tõlkinud Erle Nõmm) - kuulsaima Tartus sündinud kirjaniku kirjeldus aastavahetusest Siberi linnas, kus ühe pere liikmed sattuvad veidratesse olukordadesse ja näivad jagavat mingit saladust
Andrus Kasemaa "Mees otsib naist" (EKSA) - poole tunniga läbitav nutikas ideeraamat, kus reaalsetele tutvusmiskuulutustele on kirjutatud sürreaalsemad jätkutekstid.
Marju Kõivupuu "Pärandiaabits" (Tänapäev) - universaalne ülevaade meie pärandikultuuri tähtsamatest märksõnadest, rohkem noortele, aga ilmselt on üksjagu uudist ka täiskasvanutele
Walter Isaacson "Leonardo da Vinci" (Varrak, tõlkinud Aldo Randmaa) - kaasaja ühe tuntuima biograafi klassikaline ja ladus elulugu itaalia keskealisest ja vanemast rööprähklejast
Michel Houllebecq "Serotoniin" (Varrak, tõlkinud Indrek Koff) - prantsuse kirjanduse endise paha poisi ja praeguseks etableerunud laiade masside lemmiku irooniline kirjeldus ohustatud liigist, keskealisest pässist
Ben Macintyre "Spioon ja reetur" (Tänapäev, tõlkinud Lauri Liiders) - haarav kirjeldus päriselt toimunud kõrgest mängust ülejooksikuks hakanud vene luureohvitseri tegevusest ja päästeoperatsioonist tema läände toimetamiseks
Urmas Vadi "Ballettmeister" (Loomingu raamatukogu) - Ilmselt tänavune meeldejäävaim eesti romaan, mänguline ja kergelt irooniline pseudoajalugu.
Kairi Look "Piia Präänik ja bandiidid" (Tänapäev) - aasta üks naljakamaid lasteraamatuid. Kui Piia Prääniku ema oma kolmekordse üllatuse on ära sünnitanud, siis ei pruugi küll kõigil enam sama naljakas olla.
Bill Bryson "Inimkeha" (Eesti Raamat, tõlkinud Piret Lemetti) - muhedate populaarteadusraamatute üks juhtivaid autoreid üritab seekord selgitada, mis toimub meie kehas ja mida on selle uurimisel aegade jooksul juhtunud
Ilmar Tomusk "Kõrvalised isikud" (Tammerraamat) - täiesti tõlkimatu, kuid leidlik keelekeskne raamat, millel tekstiga vähemalt sama oluline roll piltidel
Toomas Kall "Paunvere lõpp. Kuidas eesti kirjanikud "Kevadet" kirjutaksid" (EKSA) - kogumik andekaid töötlusi "Kevadest", mida lugedes korduvalt on kahju, et tõepoolest mõni teine autor ei kirjutanud "Kevadet"
OLEV REMSU
Olen suhteliselt vähe lugenud, nõnda et nimekiri räägib eelkõige minust, mitte aga meie kirjandusest ja trükisõnast lõppeval aastal. Vabandan kõigi ees, kes on lugemata.
Vaapo Vaher "Hiiumaa kirjanduse lugu" I ja II
Epi Tohvri "Georges Frédéric Parrot. Keiserliku Tartu Ülikooli esimene rektor"
H.G. Wells "Tulevase maailma pale" (Karl-Kristjan Koit, Jay Skaidrins)
Mudlum "Poola poisid"
Aleksandr Solženitsõn "Lenin Petrogradis" (Jaana Peterson)
Toomas Taul "Tuba 116"
David Vseviov "Elulugu. Kaks esimest nädalat"
Andrei Hvostov "Kirjad Maarale"
Aleksei Salnikov "Petrovid gripi küüsis" (Erle Nõmm)
Vladimir Pool "Minu elu ja teenistus KGBs" (Taavi Minnik, Liivia Anion)
VALNER VALME
Amos Oz, "Juudas" (tõlkija Anu Põldsam), Gallus.
On raamatuid, mis midagi annavad ja on raamatuid, millest end jõuga läbi vedada, et "ma ei anna alla" ja "aga äkki on minu viga, et ei lülita ära". Raamatutest, mida kohe käest visata, ma ei räägi. Aga ma räägin The Raamatutest. "Juudas" on üks neist. See lummab jäägitult. Kuidas? Ei teagi. Sest puudub selline efekt ja eripära nagu oskasid või oskavad (oskasivad) Houellebecq, Céline, Krasznahorkai, Musil, Carrère jt. Ei, Oz lihtsalt on. Tema viimaseks jäänud romaan on veel eriti mõjuv ja sisenduslik.
Julian Barnes, "Aja müra" (Aet Varik), Varrak.
Romaan vene helilooja Dmitri Šostakovitši elust ja loomingust, tema kaudu aga loomeinimese suhestumisest võimu ehk ebaõiglusega.
Bruno Schulz, "Liivakella sanatoorium" (Hendrik Lindepuu), Loomingu Raamatukogu.
Unenäod, mida ma hommikuti kunagi ei mäleta.
Maarja Kangro "Tuul". Nähtamatu ahv.
Kui luule on ühtaegu vaimukas, sarkastiline ning õrn ja haavatav, siis ongi õige asi.
Louis-Ferdinand Céline, "Surm järelmaksuga" (Heli Allik), Varrak.
Sellist hullumeelset, aga nõelteravalt fokuseeritud teadvusevoolu annab kirjutada, annab ka tõlkida, lugeda on aga lihtne ja hoogne. Kordumatu autor.
Hermann Broch, "Kuutõbised" (Mati Sirkel), EKSA.
See teos aimas ette natsismi leviku, Teise Maailmasõja psühholoogilised põhjused, populismi populaarsuse täna, aga need on seejuures ainult efektid, sest raamat kaardistab inimpsüühika laiemalt. Tõlge 1000 punkti.
Rein Veidemann, "Kui sõna on su saatus. Valitud esseid, pihtimusi, lausungeid" (EKSA)
Kui professor Veidemann ise armastab rääkida tüvitekstidest, siis Eesti kirjandusloos see on kahtlemata üks selliseid. Lisaks saame vastuse, miks eesti kultuur on olemasolukultuur.
László Krasznahorkai, "Saatana tango" (Siiri Kolka), Allikaäärne.
"Saatana tango" mattub mutta, lehekülg lehekülje järel kistakse lugeja aina enam porri, mis tõmbub lakkamatult kallava vihma tõttu järjest lirtsuvamaks, nakkuvamaks, ning löga pole ainult kujund väljendamaks tegelaste allakäiku romaanis, vaid poolfüüsiline tegur lugejale – ta ei pääse sellest raamatust välja.
Nuccio Ordine, "Kasutu kasulikkusest" (Heete Sahkai), Tallinna Ülikooli kirjastus
Ood humanitaarteadusele, pomm lühinägelikele valitsustele, tehnokraatidele, materiaalse progressi uskujaile.
Paavo Matsin "Kongo tango". Lepp ja Nagel
Nagu Matsinil ikka, lapsemeelsed, süüdimatud, isegi totakad (aga just sel juhul eriti naljakad) fantaasiad on asetatud vanade ja tähenduslike lugude mustrisse, tulemuseks klaaspärlimäng, kus saab kildu ja ka sukelduda erinevatesse kultuurikihtidesse.
Kõrged ootused, aga alles ooteriiulis või päris algjärgus: Michel Houellebecq, "Serotoniin" (Indrek Koff; Varrak), Mudlum, "Poola poisid", Sergei Stadnikov, "Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist" (lõpule viinud Marek Tamm; Tallinna Ülikooli kirjastus), John Dewey "Kunst kui kogemus" (Anne Lange, Tallinna Ülikooli kirjastus), Mart Kivastik "Taevatrepp" (Väike Öömuusika).
PEETER SAUTER
Veider, et kuigi lugemine erutab ja raamatut võib tükk aega peas ja kotiski tassida, aga mõne kuu pärast võivad uued asjad selle välja suruda ja kõik on peast kadund. Ometi, näiteks mõne aasta möödudes vupsab toosama raamat peas uuesti esile nagu mõni lapsepõlvemälestus. Lapsepõlveraamatudki on ju meeles. Ja küllap on kogu see kraam vundamendiks oma tekstide ehitamisel.
Kuidas täpsemalt, ei tea.
Aegajalt löön kirjutades kahtlema, kas ma olen ise sama motiivi kuskil juba kasutanud või äkki lugesin kuskilt sisse. Täna saaks kopida juba mõne lause ja vaadata, kas see mõnes netis ripakil tekstis vastu vaatab.
Google veel ei oska tervete raamatutäite tekste otse läbi sõeluda, aga pea see aeg ei tule. Lööd näiteks sisse kummitava lausejupi "koer on maetud koera alla" ja saad kohe teada, et see on Herman Matvejevi teosest "Tarantel". (Kui see ikka oli sealt, praegu ei saa kontrollida, Google teose teksti ei tunne ja mul pole raamatut enam ka. Vend kinkis kogu lapsepõlvekodu seiklusjuttude sarja kolides laiali ja viskas osa prügimäele. Ja ega mulle poleks sari kuhgi ära mahtunudki. Nüüd ei pea ma õnneks neid raamatuid enam kunagi lugema, ehkki vahel tahaks. Miks mitte. Kui üksiku saare raamatukogus oleksid ainult need loetud, küll juba loeksin uuesti ja naeraksin ja taassiseneksin lapsepõlve.)
Uhh, võin ma alles lobiseda.
Mõned raamatud sellest aastast on siiski meeles.
Mudlumi "Poola poisid" ilmus üsna äsja. Algul tundus pentsik, et Luiga oma kodust ja oma pojast ja ta sõpradest ja nende anarhismimaailmast kirjutades peab Poolamaa esile manama. Mis poola poisid, tavalised Pääsküla loodrid. Aga teisalt – küllap annab see vabaduse. Ja eks me ilukirjandust tehes maname alati oma imaginaarse Poolamaa esile. Pange kõrvuti Kausi Tallinn ja näiteks Teet Kallase või minu Tallinnad. On need samad linnad? Ei ole. Kuigi me võime Kausi ja Kallasega kas või koos istuda ja see isutngjärk võib pugeda teksti (pole vist konkreetselt juhtunud, aga küllap mõne teisega on), aga ikkagi on need täiesti eri maailmad.
"Poola poisid" on pagana veenev ja hea (vaevav) omailm ja hakkan lugeses isegi seda Poolat uskuma, kuigi tean, et on Pääsküla. (Lenin käis Poolas ja Made võis käia seal vaimus, kuigi tegelikult käis hiljuti hoopis Ungaris). Luigal on koos empaatia ja soe iroonia või isegi absurditunne ja see on hea variant. Üks läheks silma teiseta sentimentaalseks. Teine esimeseta kõledaks.
Muide lahtikirjutatud seltkond on ise kõik kõvad kirjutajad. Tegid Za/Umi ja Nihilisti, kust Luigagi tuule tiibu sai ja siis Kauri taktikepi all Londonis videomängu "Disco Elysium", mis pidavat olema uus "Tõde ja õigus". Pole välistatud, et keegi neist kirjutab paralleelselt lahti tollesama aja ja sündmused, mis on "Poola poiste" telliskivis. Ja eks ehitatakse siis üles hoopis teine hipimaja ja svotterite kamp.
No Kulka aastapreemia naistel-meestel on kõvasti kuklakaratsimist, kuhu see priis kukutada, Mudlumi kleidisabas sammuvad Matsin ja Jõerüüt, Õnnepalu ja Kasemaa ja Mait Vaik ja veel terve pinu tektitegijaid. Küll me elame ikka heal ajal. Inimestel on aega-raha kuude viisi tooli soendada ja ridu teha. Kui Oskar Luts ütles endale: "tee ridu mees", siis rääkis ta rahast (või viinarahast), tänapäeval kirjanduse eest mingit raha ei saa (no ehk Õnnepalu Tõnu juba pisut saab), aga ikka tehakse. Miks tehakse, jääb mõistatuseks.
Küllap ma unustasin nüüd rida vägevaid selle aasta proosateoseid üldse ära. Kõik peab läbi lugema ainult Loomingu proosaülevaate kirjutaja ja kes teab, kas jaksab temagi. (Õnneks ma pole pidand seda kirjutama, aga juba luuleülevaade võttis võhmale.)
No Matsinil on "Kongo tangoga" romaanivõistluse auhind juba pihus ja loodetavasti antakse see markantne travestia varsti välja Soomes ja Rumeenias nagu mõni eelmine Matsin ja kindlasti ka mõlemas Kongos, Prahas ja Londonis ja mida see tegevus seal geograafiliselt kõike haaras. Ahhaa, meenus, inglise keelde hakkabki Adam Cullen seda peagi transkibeerima ja selge, et teeb seda hästi.
Matsin on teadagi pöörane ja te ei suuda vahet teha, kus ta hullutab teid alkeemiafantaasiatega ja kus on reaalselt uurinud Londoni vabamüürlaste loozhi käekäiku ja olmet. Matsin on enigmaatiline ja tema lugemine ristsõnamõistatuse juures peamurdmine. Krimka otse siiski mitte. Lisaks on Matsin visuaalne, filmilik. Mis on lugeja jaoks tänuväärt, loed ja pilt tuleb kohe ette nagu peas oleks arvutiekraan. Kuigi, tuleb ette koht ja situatsioon, nende inimronkade ja inglite ja elus Josef Sudeki esilemanamiseks peab teil olema parem fantaasia kui minul või tuleb võtta narkootikume. Kuigi tekst mõjub narkootiliselt ka ise. Peamine on seal kirjutamise pöörane elaan. Matsini peas toimub tulevärk ja ilmselt lööb ka näpuotstest välku ja tuld ja niriseb klaviatuurile tõrva kui ta Londonis klahve peksab. Sest just seal ta oopuse suuresti valmis treiski.
Jõerüüdi "Poliitiline daamikinnas" tegi mind kurvaks, ehkki see on erakordselt sorav vana kooli aeglaselt voolav realism, kus on klaarid kujud ja sisepingetest laetud, alltekste täis sündmused. Kurvaks tegi, et see kõrgdiplomaatiamaailm, millele Jõerüüt nüüd tagasi vaatab, tundub nii humanismitu ja kõle ja kalkuleeritud. Ka noor Jõerüüt oli alati elegantne, aga tiba soojem ja võis olla humoorikaski. Aare Pilv kirjutab kokku suurt analüüsi kogu Jõerüüdist ja ma ootan huviga ülevaadet Jõerüüdi muutumistest läbi aja (ma ei tea, kas lobisesin jälle välja midagi, mida poleks tohtinud). Aga kui keegi tahab lugeda umbkaudu inglise klassikalise proosa stiilis (näiteks Somerset Maughami Ashendeni spioonilood) kultuurset proosat, siis on uus Jõerüüt par excellance.
Mait Vaigu "Kurvake sügis" ilmus küll juba läinud aasta lõpus, aga tuleb selle aasta auhindamisel kindlasti ette võtta. Tekst on kirjutatud pika aja jooksul. Ühtaegu raske ja kerge. Raske hingeliselt ja ka tekstivoolt nagu aeglaselt valminud tekstidega teinkord on. Aga tekstis on eraldi kompaktseid tükke, ja nende tükkide kaupa saab ka lugeda. Kerge aga seepärast, et nii nagu Vaigu teemaks on muusikas tihti hingeline lunastus ja leebe pilk maailmale kogu tema jubeduses, siis sama on ka kirjanduses. Vaik näeb inimlikke koledusi, aga ei mõista kohut vaid tunneb kaasa ka siis, kui aidata ei saa. Võiks öelda, et Dostojevskilik lähenemine, kuigi ma ei usu, et Vaik ise seda on teadvustanud. (Aga vene teema on talle oluline küll.)
Alati on värskendav, kui kirjandusse tulevad tegijad, kel on elukogemus mujalt kui kirjandusmaailm. Siis saab kirjandusjanune midagi uut mekkida. Nii tuli kunagi Kõomägi, kes andis kahjuks ajutise vaikimise tõotuse, aga õige ka, auhindu peab ka teistele jätma. Nii tuli ka Mait Vaik ja mõlemad tulid kohe tugevalt. Naistest samamoodi näiteks Mudlum ja Kai Kask.
Kohtasin kedagi, kas ütles, et ei suuda Andrus Kasemaa "Vanapoissi" lugeda, sest see on nii nihilistlik. Et kuidas nii saab, et isikupärase seksuaalse orientatsiooniga inimene kirub ja manab teisi, kes on üsna samasugused. No minu meelest on Kasemaa tekst turvaline ja lõbus ja muhe. Ei, üksildusest ja kurbusest kirjutab ta küll, aga selles on tal alati suur soojus ja terake vaikset huumorit juures. Seda oli juba "Leskede kadunud maailmas", mis oli sama hea, kui praegune "Vanapoiss", kuigi rääkis hoopis vanadest naistest ja mitte üksildasest pisut kibestunud vanapoisist (kes küll tegelikult pole üldse vana vaid pigem ikka poiss).
Kasemaa kuulub minu jaoks nende päris kirjanike hulka, kes võivad kirjutada huivtavalt justkui mitte milleski. Nagu näiteks Mehis Heinsaar. Hakkab lihtsalt kirjutama ja see tuleb kindlasti loetav ja hoiab lugeja tähelepanu ja on asi iseeneses. Tundub nagu sellisel kirjutajal muud elu polekski. Kirjutamine ongi ta elu, kirjutades ta elabki. Maailm keerelgu kuskil taustal üht- või teisipidi, see pole küll päris ükskõik (luules on Kasemaal maailmavalu ja maailma pärast valutamist küllaga), aga ometi, kui maakera ka seisma jääks, läheks kirjutamine ikka edasi. Kes seal tünnis elas ja ütles vaid, et ärge segage mu liivale joonistatud ringe. Diogenes vist. Mul on tunne, et Kasemaa võiks ka kirjutada kas või näpuga õhku või liivale ja kirjutabki, sest isegi kui käsi ei kirjuta, siis on ta olemus kogu aeg üks suur kirjandus nagu ta elaks ise raamatus. No siin ongi nüüd üks raamat, kus Andrus Kasemaa elab – meilegi nähtav.
Tõnu Õnnepalu on Kasemaale teksti isevoolamiselt ja loomulikkuselt lähedane, aga ei ole ka. Tõnul on nalja vähem (kuigi elus viskab nalja küll) ja tekstimassiividesse on siginenud pastorlikku või piibliprovetlikku tõsidust nagu näeks autor horisondil juba viimsepäevainglit lähenemas. Teatud kristlik sisemine hoiak (millest iial otse ei räägita) seob Tõnu ehk hoopis Mait Vaiguga. Tõnu lõppematu kangas katab ja lohutab paljusid lohutuid ja loodetavasti ta elaan jätkub ja jätkub. Tundub pidurdamatu, aga pause on Tõnu varem ka pidanud. Vahepeal on ju vaja mõni uus maja valmis ehitada. Ilmsetl uue maja ehitamine on meditatsiooni ja järele mõtlemise aeg ja siis tuleb ludinal ka uus raamat. Võibolla see markantne kirjutamissoravus on üks, miks Tõnu on alati mugav ja turvaline lugeda.
Mulle tohutult meeldis Tõnu "Aaker", võibolla Kanada üksinduses kirjutamise pärast oli selles noot muinasjutulisust, unistajalikkust (muidu on Tõnu ju alati karge ja kaine). No Tõnu unistabki seal ju päris oma aakrist, maatükist (nagu mõni vargamäe Andres) kas Kanadas või Eestis. Lugesin seda üksildastel päevadel suvises Tartus (Laura haiglas külastamiste vahel) ja ma tean, et oleksin muidu olnud melnhoolne ja üksildane, aga nüüd olin turvamaailmas justkui koos Tõnuga ja hakkas hubane. Vaat kui vähe on ekstentsiaalse hädaoru unustamiseks vaja – hea raamat (ja ehk pudel jooki).
Aga Tõnu tutvustamist ei vaja. Kes teda loeb (ja lugejaid on tal vaat et enim), see loeb nagunii. Loeb magustoiduks ja ei raatsi uut raamatut nagu kommikotti kohe hooga tühjaks tehagi vaid mekutab tasapisi.
Ah näe, unustasingi ära. Uued Mart Kivastiku "Taevatrepp" ja Urmas Vadi "Ballettmeister" ja "Elu mõttetusest" ei jää teistele kindlasti raasugi alla. Aga neid pole ma veel lugenud, las jääb tutvustamine teistele. Ongi tõrge lugeda kraami, mis on parasjagu esiplaanil ja meedias. Siis pole lugedes jutkui vaba. Aga tahaks lugeda ilma eelneva kiidulaulu ja eelarvamuseta. Mõlemad mehed on küll samuti mu suured lemmikud ja kiiduväärt, et Kivastik on headele juttudele otsa romaani valmis vihtunud ja Vadi jälle vahelduseks proovinud fragmentaarset lühiproosat. Vaheldust on vaja ka kirjutajale endale. Käekirja ta suuremat muuta ei saa, formaati ivake saab.
Luulest kargavad esimesena pähe Maarja Kangro "Tuul", Maarja Pärtna "Vivaarium" ja Timo Marani "Metsloomatruudus", aga neid olen teisal arvustanud ja vajadusel leiab arvustuse netist üles.
Ups, uue Doris Karevani polegi ma veel jõudnud. "Suik ja sillerdus" (artiklikogu "Terendused" kindlasti ka.) No sellest saab minu magustoit.
Tõlkeasjadest oli mulle kompu Bruno Schulzi "Liivakella sanatoorium" (kuigi eelmine Schulzi "Kaneelipoed" ajas veel rohkem pöördesse, see oli oma nappuses nagu tekstitegemiseõpik.) Ja muidugi ka teised poola kirjanduse saelauad Lindepuu väismatult töötavast tõlkeveskist. Gustaw Herling-Grudzinski Siberi vangilaagri pildistused - "Teine maailm", värske nobelist Olga Tokarczuki külajuturomaan "Algus ja teised asjad" ja Anna Swirszczynska valus ja napp luule "Ma ehitasin barrikaadi".
Nalja tegi ja intrigeeris Alain Mabanckou "Katkine klaas" ja kallale karata pole veel jõudnud Indrek Koffi tehtud Michel Houlebecqi "Serotoniinile" ja Maria Esko tõlgitud Virginie Despentes´i "Vernon Subutexile" ja Heli Alliku tõlgitud Louis-Ferdinand Celine´i oopusele "Surm järelmaksuga", aga tugev tunne on keres, et need ei saa olla muud kui hea kraam. (Tõlkijaid tuleks tõlkeraamatute puhul rohkem rõhutada. Laias ilmas on tõlked samuti autoriteosed nagu originaalkrjandus ja õige ongi.)
Lastekirjandusest, patuasi, hiilin mööda. Loodan, et teised nii ei tee. Värskest draaamast seevastu võiksin rääkida, aga kuna loen seda parasjagu riburadapidi ja kraami on palju, tundub ebaõiglane üks-kaks asja välja tõsta. Ehk vaid niipalju, et avastasin dramaturgina enda jaoks Ott Kiluski ja ta näitemängu "Kirvetüü" (näidendivõistluse preemia sai küll juba 2017, esietendus oli sel suvel), mida ma teatris pole näinud, aga lugedes vedas lugu kaasa ja virutas puuga pähe – meeldiva paugu. Väärt mees, väärt keelekasutus, tunnetus ja teatritükk.
Just sain teada, et neil päevil ilmub Peedu Saare teine romaan "Mailased". (Ehk lookese ilmumise ajal ongi "Mailased" juba väljas.) Küll mulle tuli lugedes tuttav või nostalgiatunne. See on nagu eelmise sajandi vahetuse impressionism, Hamsun, Kellermann, Bang või Tammsaare üliõpilasjutustused või Oskar Lutsu "Kirjad Maarjale". Kurb, õrn, täis armastust ja melanhooliat. Tänapäeval on siukest kraami vähe. | Autahvel. Lemmikraamatud 2019 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soovitada võis nii ilu- kui mitteilukirjandust ehk raamatuid žanripiiranguteta.
Nagu tavaks saanud, pole see edetabel, vaid kirjandusinimeste ja muidu tõhusate lugejate raamatusoovitused uute väljaannete seast.
Seetõttu ei ole isiklikud soovitused vormistatud ka ühtlaste tabelitena, vaid jäid enam-vähem selles mahus ja vormis, nagu vastaja eelistas. Kuna aga kellegi käsi tegi pakutud teostele ikkagi linnukesi taha (paberklades), siis ei pea patuks tuua välja enimnimetatuid.
Kordan, see on täiesti mitteametlik, aga kuus linnukest (tegelikult risti) kogusid Andrei Ivanovi 20. sajandi Euroopa suur romaan "Isevärki kalmistu asukad", mille tõlkis Veronika Einberg, Andrus Kasemaa mahlakas, pöörane, aga liigagi tihti Eesti elu makku tabav ränt (ehk jaur) "Vanapoiss" ja Margit Lõhmuse üleannetu, dekadentlik, tundlik "Sterne" ning tõlkekirjanduse ainu-"kuld", popkultuuriliselt ja sotsiaalselt laetud romaan, Virginie Despentes 'i "Vernon Subutex 1" Maria Esko meeldivalt ropus ja naljakas tõlkes.
Viis märkimist leidsid kolm teost: Maarja Kangro paiguti paitav, siis aga tormlev "Tuul", Louis-Ferdinand Céline'i ratsionaalsuse irratsionaalsust irratsionaalselt peegeldav "Surm järelmaksuga" (tõlkija Heli Allik) ja suurejooneline apokalüptiline külaühiskonna kõntsaromaan, Lázló Krasznahorkai "Saatana tango" Siiri Kolka tõlkes.
Neli punkti said Tõnu Õnnepalu triloogia "Mujal kodus", David Vseviovi "Elulugu. Esimesed kaks nädalat", Nuccio Ordine "Kasutu kasulikkusest" Heete Sahkai tõlkes, MIchel Houellebecqi "Serotoniin" Indrek Koffi tõlkes, Julian Barnesi "Aja müra" Aet Variku tõlkes ja Aleksei Salnikovi "Petrovid gripi küüsis" Erle Nõmme tõlkes.
Küsitluses osalesid Heli Allik, Taavi Hallimäe, Krista Kaer, Maarja Kangro, Tõnu Karjatse, Jan Kaus, Armin Kõomägi, Pille-Riin Larm, Kaupo Meiel, Daniele Monticelli, Leenu Nigu, Imbi Paju, Rein Raud, Koit Raudsepp, Olev Remsu, Peeter Sauter, Raul Sulbi, Marek Tamm, Urmas Vadi, Tauno Vahter, Valner Valme.
Vastused on toodud juhuslikus järjekorras.
MAREK TAMM
Tõnu Õnnepalu triloogia "Mujal kodus" (EKSA) – enamik inimesi kulutab oma aja elamisele, seepärast on tore, et meie seas on inimesi, nagu Tõnu Õnnepalu, kes kulutavad oma aja kirjutamisele; minul on tema tekste lugedes alati tunne, et ta kirjutab minust, ja otsapidi ka minu eest, ja teeb seda nii, et enda elu hakkab tunduma natuke sügavam ja sumedam.
Andrei Ivanov, "Isevärki kalmistu asukad" (tlk Veronika Einberg; Varrak) – jah, meil ongi vist praegu alles jäänud vaid kaks kirjanikku, kes elavad kirjutamisele; Õnnepalu kõrval on selleks Andrei Ivanov (Kivirähk armastab elu natuke liiga palju); tema raamatud aitavad taastada usku kirjanduse võimalikkusse (ka Eestis).
"Tallinna ajalugu" (1-2 kd) (peatoimetaja Tiina Kala; Tallinna Linnaarhiiv) – lihtsalt hea meel, et see suur ettevõtmine kenasti teoks sai (kaks köidet küll veel ilmumas).
Louis-Ferdinand Céline, "Surm järelmaksuga" (tlk Heli Allik; Varrak) – lugesin Céline'i loomingu läbi õrnas eas ja sellest saati pole maailm enam endine; tema tõlkimine eesti keelde on üks ilusamaid asju, mida eesti keelega on viimasel ajal juhtunud.
Johann Gottfried von Herder, "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast" (tlk Krista Räni; Ilmamaa) – tegelikult olen seda raamatut jõudnud lugeda vaid tükati, ent ei väsi imestamast selle ajakohasuse üle; enamgi veel, olen Herderit õpetanud tudengitele üle kümne aasta, ent alles nüüd hakkan taipama tema tegelikku tähendust.
Julian Barnes, "Aja müra" (tlk Aet Varik; Varrak) – peen ja väljapeetud moraalijutustus, mis suudab natuke kulunud teemast (vaimu ja võimu vahekord) uusi põnevaid arendusi välja pigistada.
Peter Sloterdijk, "Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust" (tlk Hasso Krull; TLÜ kirjastus) – saksa filosoofi erudeeritud essee, mis suudab ootamatult klaarilt ära seletada monoteismi iseäraliku mõttemaailma (ja nii mõndagi veel).
Andrus Kasemaa "Vanapoiss" (Loomingu Raamatukogu) – sellist häält on Eesti kirjanduses väga vaja, sellist põhimõttelist vastalisust ja vabadusjanu, häält, mis ei sobitu kellegi ega millegagi.
Ivan Krastev, "Pärast Euroopat" (tlk Märt Väljataga; Varrak) – see on üks neist haruldastest raamatutest, mis tõepoolest aitab tänapäeva (poliitilist) maailma paremini mõista, ja seda vaid napil sajakonnal leheküljel.
Varlam Šalamov, "Kolõma jutud" (tlk Ilona Martson; EKSA) – lugemine on alles poole peal, ent tegelikult piisabki vaid paarist loost, et annus kätte saada; kirjandus jääb siiski alati elule alla.
KOIT RAUDSEPP
Margit Lõhmus "Sterne", Kultuurileht
Virginie Despentes "Vernon Subutex1", Maria Esko, Varrak
Aleksei Beljakov "Alla Pugatšova elu ja ilmelised seiklused", Erle Nõmm, Tänapäev
Lois McMaster Bujold "Diplomaatiline puutumatus", Allan Eichenbaum, Varrak
Rein Raud "Viimane kustutab tule", Salv
Mait Vaik "Kurvake sügis", Puiestee
Tiit Aleksejev "Müürideta aed", Varrak
Ike Volkov "Kes teab", Varrak
Etgar Keret "Kissingeri igatsedes", Margus Alver, Loomingu Raamatukogu
Siim Veskimees "Kolmas tähevärav", Fantaasia
Aleksander Solženitsõn "Lenin Zürichis", Jüri Ojamaa, Loomingu Raamatukogu
Aleksander Solženitsõn "Lenin Petrogradis", Jaana Peterson, Loomingu Raamatukogu
KAUPO MEIEL
Aeg-ajalt tundub, et Eesti elu on nagu mõne halva ulmekirjaniku vaimusünnitis, aga õnneks ilmus selle tasakaalustamiseks 2019. aastal maakeeles päris palju heade ulmekirjanike vaimusünnitisi. Mainin mõned neist täiesti suvalises järjekorras.
Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli "Takerdunud maa" (Fantaasia. Tõlkinud Martin Kirotar, Maria Reile, Tatjana Peetersoo ja Andreas Ardus). Süngevõitu lood maagiast ja selle kasutamisest ja sellest, kõigel, mida me teeme, on tagajärg. Vahel tundub, et hakkab hästi minema, aga siis saame ikka petta.
"Hirmu ja õuduse jutud II" (Fantaasia. Koostanud Raul Sulbi). Raul Sulbi kogumikud võib lugeda võtta olenemata sellest, millised autorid ta välja valinud on. Sulbi on kvaliteedimärk iseeneses. "Hirmu ja õuduse jutud II" on miniantoloogia, millest saab aimu õudusžanri peavoolust ja äärealadest ning lisaks avardub veidi ka ilmapilt, sest saame raamatust teada sellisest värvikast tüübist nagu Kolga mõisnik ja briti dekadentlik poeet krahv Stanislaus Eric Stenbock. Oli see vast hull mees.
"Maagia. Vene ulme antoloogia" (Skarabeus. Tõlkis ja koostas Arvi Nikkarev). Skarabeuse tänavune antoloogia tutvustab meile vene kaasaegset ulmet. Muidu hea ulme nagu ikka, aga vene oma, see on ikka täitsa omaette laad. Kaasaegsed teemad põimuvad klassikaliste ideedega ning kui Moskva lähistele saabub õhtu, pannakse sumisema samovar ja tegelikult on naabrinaine hüljes.
"Raevu päevad" (Fantaasia. Tõlkis ja koostas Veiko Belials). Teine tänavune vene ulme antoloogia pole just lihtne lugemine, eriti masendavate ilmadega sügisel. Miks me siin oleme üldse? Maal, ma mõtlen. Tahaks ära.
K. Jemisini "Obeliskivärav" (Tänapäev. Tõlkinud Sash Uusjärv). "Lõhutud maa" triloogia teine raamat kummalisest maailmast, mis tahab oma elanikke ära tappa. Ja siis tapavad ühed elanikud teisi. Ja siis mingid tüübid veel, kes võib-olla kõik ülejäänud ära tapavad. Stilistiliselt üks kummalisemaid raamatuid üldse. Müts maja tõlkija Sash Uusjärve ees.
Roger Zelazny "Varjude Jack" (Fantaasia. Tõlkinud Tatjana Peetersoo). Midagi uljast ja seikluslikku ka vahepeale. Zelazny võib endale igasugu lugusid lubada, mõnus on ikka. Lõhutud maade ja vene ängi kõrvale kulub üks Zelazny alati ära, eluisu tuleb tagasi.
.
Cixin Liu "Kolme keha probleem" (Eesti Raamat. Tõlkinud Raivo Hool). Vaat see on üks tubli tükk Hiinat, ulmet ja hiina ulmet. Täiesti kütkestav raamat, mis on mõneti loetav kui populaarteaduslik füüsikaõpik. Oi, kuidas ma koolipõlves füüsikat ei sallinud, sest ma ei saanud sellest mõhkugi aru. "Kolme keha probleem" lahendas selle probleemi, nüüd pean füüsikat täiesti vastupandamatult lummavaks. Hiina ajaloost tuleb juttu, nii väga vanast kui mitte nii väga vanast, inimese vastutusest, inimkonna tulevikust ja millest kõigest veel. Üks minu selle aasta raju ulme kõrghetki oli selle raamatu lugemine.
Andrej Beljanini "Tsaar Gorohhi salajuurdlus" (Fantaasia. Tõlkinud Tatjana Peetersoo). Kui "Kolme keha probleem" oli raju ulme kõrghetk, siis Beljanini teos oli muheda ulme kõrghetk. Tegevus toimub Vene muinasmaal, kuhu sattus veidral moel üks lihtne miilits. Kõik need vene põhitüübid nagu Baba-Jagaad ja igasugu soerdid on olemas ja teevad oma trikke. Miilits, vaeseke, peab nende kõigiga kuidagi hakkama saama. Ja saab ka, ega miilits pole papist poiss.
Mida head siis veel? Klassikalist ulmet ilmus kenasti, näiteks Isaac Asimovi, H.G. Wellsi ja Indrek Hargla vaimset pärandit. Tore, et jätkus Lois Mcmaster Bujoldi ja John Scalzi sarjade kirjastamine.
Samal ajal ilmusid eesti keeles ka raamatud, mis ei ole otseselt ulme. Näiteks Katrin Pautsi reisiraamat "Minu salajane elu. Teekond algab alati kusagilt kaugemalt kui jaamast", aga mine sa neid tšehhe tea, kui nad päris tulnukad ei ole, siis natuke robotid küll ja selles mõttes täitsa eestlaste moodi.
MAARJA KANGRO
Virginie Despentes, "Vernon Subutex" (tlk Maria Esko)
Jennifer Egan, "Manhattan Beach" (tlk Indra Feldman)
Ljubov Jakõmtšuk, "Donbassi aprikoosid" (tlk Mathura)
Marusja Klimova,"Blondid elajad" (tlk Kristiina Bernhardt)
Margit Lõhmus,"Sterne"
Anais Nin, "Henry ja June" (tlk Eda Ahi)
Carolina Pihelgas, "Valgus kivi sees"
Elo Viiding,"Ainult armastusest"
Sally Rooney, "Vestlused sõpradega" (tlk Triin Tael)
Nelly Sachs, "Tähestiku laip tõuseb hauast" (tlk Rein Raud)
DANIELE MONTICELLI
Julian Barnes, Aja müra. Tõlkinud Aet Varik. Varrak.
Barnes pakub ülimalt kaasahaarava sissevaade enda kujutletud Dmitri Šostakovitšisse, käsitledes viimase traagilise saatuse kaudu vaimu ja võimu igavese konflikti. Näiline lihtsus ja läbipaistvus, kujundlik stiil ja meeldejäävalt kirja pandud mõtted ning tunned muudavad Barnes'i raamatute lugemise tõeliseks elamuseks sõltumatult lugeja taustast, vaid puhtalt inimlikel alustel.
Andrei Ivanov, Isevärki kalmistu asukad. Tõlkinud Veronika Einberg. Varrak.
Selles monumentaalromaanis saavad võimsalt kokku ajaloo keeristormid, inimese valikute traagika ja suur maailmakirjandus. Ivanovi näol on kahtlemata tegemist Eesti kirjanduse ühe huvitavama ja laiahaardelisema autoriga. Muide, tore oli tema raamatu poes leida väikese algustähega "eesti autorite" riiulilt. Kommertsasutused võivad vahel olla märksa mõistlikumad ja kaugele vaatavamad kui mõndagi lehes õiendav kirjandusasjatundja.
Andrei Hvostov, Kirjad Maarale. Petrone Print.
Igal reedel esitavad streikivad noored üle maailma meile väga ebamugavaid küsimusi. Küsimusi, mis puudutavad ei midagi vähem, kui nende õigust tulevikule. Ehkki ta kliima küsimustega otse ei tegele, pakub Hvostovi raamat paljudele teistele võimalikele noorte küsimustele ausaid ja ilustamata vastuseid suure eksistentsiaalse, sotsiaalse ja intellektuaalse tundlikkusega.
Varietee. Koostanud ja tõlkinud Maarja Kangro. Nähtamatu Ahv.
Maarja Kangro luuletõlke valimik sisaldab kaheksast keelest meisterlikult eestindatud tekste alates 13. sajandi religioossest luulest kuni tänapäeva luule eksperimentideni. Lugemine paneb mõtlema sellele, mis on luule ja kas on üldse võimalik luulele pakkuda universaalselt kehtiv definitsioon.
Maurice Merleau-Ponty, Taju fenomenoloogia. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Ilmamaa.
20. sajandi fenomenoloogia klassik pöörab pea peale Lääne kogu mõttetraditsiooni, seades filosoofilise arutelu keskele olemise ja mõistuse asemel keha. Ta teeb seda alustades taju analüüsist ja lõpetades vabaduse küsimuseni. Väga kaasahaarav ja mitmes mõttes üllatav lugemine.
Nuccio Ordine, Kasutu kasulikkusest. Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Itaalia filosoofi manifest näitab kui vaimselt nüristavaks mõjub ainuüksi kasulikkuse põhimõte järgi elatud elu ja kui olulised on "kasutud" teadmised ja esteetilised kogemused inimeseks saamisel ja jäämisel. Soovitan eriti kõikidele neile, kes arvavad, et kõrghariduse ja teaduse ainsaks eesmärgiks peaks olema SKT tõstmine.
Varlam Šalamov, Kõloma jutud. Tõlkinud Ilona Martson. EKSA.
Raamatus kogutud Gulagi lood segavad autori isiklikku kogemust fiktsionaalsete seikadega. Tulemus on ilukirjanduslik dokument, mis kuivalt kuid jõuliselt kirjeldab mida sunnitöö laager inimesega teeb, jättes tõlgendamist ja hinnangute andmist lugeja ülesandeks.
Timothy Snyder, On Tiranny. Twenty Lessons from the Twentieth Century.
See on tekst, mida oleksin soovinud sellel aastal ka eesti keeles lugeda, kuid on kahjuks jäänud tõlkimata. Tegemist on tõelise kodaniku käsiraamatuga, mis 20. sajandi totalitarismi ajaloo näidete toel õpetab meid ära tunda tänapäeva türanne ja nendega tekitatud ohtusid meie vabadustele. Soovitan inglise keeles kohe lugeda kõikidele neile, kes hetkel mõtlevad mida nad saaksid teha Eesti ja Euroopa peale veereva parempopulismi musta laine peatamiseks. Loodetavasti saab raamatut juba järgmisel aastal eestikeelsena ka soovitada.
TAAVI HALLIMÄE
Toon välja loetelu lõppeval aastal loetud ja veel lugemata kirjandusest, mille hulgas on nii luulet, proosat kui ka teooriat.
Kui luulest ei saa jätta märkimata Maarja Pärtna"Vivaariumit" (Elusamus) ja Maarja Kangro"Tuult" (Nähtamatu Ahv), siis proosast tuleb esile tõsta Paavo Matsini"Kongo tangot" (Lepp ja Nagel), Andrei Ivanovi"Isevärki kalmistu asukaid" (Varrak, tlk Veronika Einberg) ja Bruno Schultzi"Liivakella sanatooriumit" (Loomingu Raamatukogu, tlk Hendrik Lindepuu). Tegu on autoritega, keda kõiki iseloomustab sotsiaalne ja/või keeleline tundlikkus, selge stiil ja tajutav autoripositsioon. Neid kõiki võib pidada n–ö suure pildi autoriteks, kes liigutavad "piire" ja kelle tekstides tuleb suuremal või väiksemal määral välja see, millele mõtlevad nad siis, kui nad parajasti ei kirjuta.
Teooria puhul ei saa mööda vaadata Boris Groysi"Stalinismi totaalsest kunstiteosest" (TLÜ Kirjastus, tlk Kajar Pruul), Ernest Gellneri"Rahvustest ja rahvuslusest" (TLÜ Kirjastus, tlk Anneli Andresson), Marek Tamme koostatud Theodor W. Adorno kogumikust "Valik esseid kirjandusest" (Loomingu Raamatukogu, tlk Krista Räni), Mark Fisheri"Kapitalistlikust realismist" (EKA Kirjastus, tlk Neeme Lopp) ja Maurice Merleau-Ponty"Taju fenomenoloogiast" (Ilmamaa, tlk Mirjam Lepikult). Kõigi nende puhul on tegu oluliste teetähistega siinses tõlkekultuuris. Samuti haakuvad nad nii inimese ja maailma vaheliste seoste, kunsti ja kirjanduse, aga ka ühiskondlike protsesside mõtestamisega. Neist mitmed, eriti Adorno, Groys ja Fisher, suudavad erinevaid sfääre oskuslikult ka omavahel põimida ja seeläbi vajalikku lisandväärtust pakkuda.
URMAS VADI
Margit Lõhmus - Sterne, Kultuurileht
Etgar Keret - Kissingeri igatsedes, (tlk Margus Alver) Loomingu Raamatukogu
Mart Kivastik - Taevatrepp, Väike öömuusika
David Foster Wallace - Teatavate piiride poorsusest, (tlk Aet Varik) Loomingu Raamatukogu
VIrginie Despentes - Vernon Subutex, (tlk Maria Esko) Varrak
Andrus Kivirähk - Tont ja Facebook, Varrak
Marusja Klimova - Blondid elajad, (tlk Kristiina Bernhardt) Varrak
Maarja Kangro - Tuul, Nähtamatu ahv
MIchel Houellebecq - Serotoniin. (tlk Indrek Koff) Varrak.
PILLE-RIIN LARM
Toon esile seitse raamatut, mis ei pruugi olla täiuslikud ega isegi mitte parimad, kuid olid mulle kõige meeldejäävamad. Näiteks ühe puhul neist naersin nii, et silmad märjad, üks teine paneb aga päriselt nutma ning kõigist seitsmest jääb mõni kujund, küsimus või tekstikatke pikalt "kummitama". Unustamatud lugemiskogemused aastast 2019:
Julian Barnes,"Aja müra" (tlk Aet Varik, Varrak),
Andrei Ivanov,"Isevärki kalmistu asukad" (tlk Veronika Einberg, Varrak),
P. I. Filimonov, "10 живых эстонских авторов" ("10 elavat eesti autorit", Plug),
Doris Kareva, "Suik ja sillerdus" (Verb),
Andrus Kasemaa, "Mees otsib naist" (EKSA),
Priit Pärn, "Kilplased globaliseeruvad" (Tänapäev),
Anna Świrszczyńska, "Ma ehitasin barrikaadi" (tlk Hendrik Lindepuu, Hendrik Lindepuu Kirjastus).
IMBI PAJU
1. Carolina Pihelgas, "Valgus kivis"
Inimese mälu ja loodust ja maastikke tundlikult kirjeldav luuleraamat. Ajalooline, siinolev ja tulevikuline. Elupaigad, kultuurimaastikud, nende sünd ja kadumumine.
2. Maarja Pärtna"Vivaarium": luuleraamat, mis tõstab esile looduse tundlikkuse ja mäletamise teema.
3. Maarja Vaino "Mati Undi hämaruse poeetika" on raamat uute poeetiliskultuurilisete tähenduste loomisest ja sünnist läbi Mati Undi loomingu ja neile eksitentsiaalse tähenduse andmisest tänases päevas.
4. Fanny de Sivers,"Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpadele". Koostanud Arne Hiob
Artiklite kogumik ühe 20 sajandi haritma naise mõtisklused kultuurist, ajast, religioonist, ja vaimsusest.
5. Arnold Susi"Rahvas ja riik", koostanud Hando Runnel. Eesti ühe silmapaistva õigusteadlase ja mõtleja, Otto Tiefi valitsuse haridusministri artiklid aastatest 1920-1939. Teos näitab kuidas arenes õigusteadvus Eestis, tõstes samal ajal hologrammina meie silme ette ühe ajastu vaimsuse, mis hakkab meie mälust kaduma.
6. Voldemar Õun,"Uus Evangeelim". Suurepärane paguluses ilmunud romaan, mis on täpne kirjeldus venevaenu sünnist 1939-41. Autor, kes oli hariduselt jurist ja 1940-i aastani EW õiguskantsleri Anton Palvedre sekretär, on kirjanduteadlase Mart Orava sõnul unustusse vajnunud suurepärane kirjanik. Autor näitab peent poliitlist niiditõmbamist, kuidas vastandamisete, hirmu ja propaganda, kollaborismi abil hakati lõhkuma rahvuslikku iseolemist.
7. Rutt Hinrikus ja Tiina Kirss,"Eesti elulookirjutus: Antoloogia. Kirjad, päevikud,mälestused ja elulood."
Mälestuste jäädvustamine on kultuuri kompass. Raamatus on katkendeid 23 päevikust Kirjastjan Jaak Petersonist, Marie Underist, Uku Masinguni. Teoses on ka Arnold Susi tütre Heli Susi päevikukatkend küüditeekonnast Siberisse, mida Rutt Hinrikus peab parimaks kirjelduseks üldse.
8. Amos Oz "Juudas", tõlkinud heebrea keelest Anu Põldsam
See sügav eksitenstiaalne on romaan inimese kujunemisest ja reetmise kogemusest.
9. Eesti aia alalugu. Anne Banner
Raamat on teekond meie kultuurimaastike, iluaedade kujunemisest meie kutuuris. See on lugu samas ka eestlaste ilumeele loomise lugu, lugu põlispuudest, talulilliedest, metsatukkadest ja maanteede palistusest puuhekkidega.
10. Katja Kettu"Rose on kadunud", tõlkinud soome keelest Kadri Jaanits. Katja Kettu keel on maagiline, lummav, ta käsitleb oma raamatus talle omaseid olulisi teemasid, nagu mälu, suhe loodusega, armastus, ürginstinktid, võim ja sooline väärkohtlemine.
LEENU NIGU
Üpris ootuspäraselt pean alustama ausa ülestunnistusega, et kirjastajana kuuluvad minu lugemisvarasse valdavalt raamatud, mis eesti keeles veel ilmunud ei ole. Tuhlan mõõdutundetult nii võõrkeelses väliskirjanduses kui ka poolküpsetes eesti autorite käsikirjades, mis tähendab, et ilmunud kraamil hoian küll silma peal, aga selle nautimiseni jõuan paraja viivitusega.
Lisaks tasub aastalõpu kokkuvõtete virrvarris meeles pidada, et raamat ei ole tegelikult hooajakaup. Ei maksa end aastanumbritest liialt eksitada lasta [1]. Näiteks mulle on viimase aasta sees meeletut (taas)avastamisrõõmu pakkunud Ene Mihkelsoni "Katkuhaud" ja Witold Gombrowiczi "Päevaraamat". 1990. aastatele omaselt hunnitult jäleda kaanekujundusega Margaret Atwoodi "Pime palgamõrvar" aga annab tõlkija kohatisest kurioossest sõnavalikust hoolimata ilmekalt tunnistust sellest, et Atwood on ikka neetult nutikas kirjanik.
Kui aga nüüd 2019. aastast midagi soovitada, siis Varraku raamatutest soovitaksin kindlasti Kaspar Colling Nielseni "Euroopa kevadet" Eva Velskri tõlkes (sest see on läbinägelik ja raevukas), Veronika Einbergi tõlgitud Andrei Ivanovi "Isevärki kalmistu asukaid" (sest see on õrn ja laia haardega), Virginie Despentes 'i romaani "Vernon Subutex I", mille on tõlkinud Maria Esko (sest see on empaatiline ja ropp) ning muidugi Heli Alliku tõlgitud Louis-Ferdinand Céline'i "Surma järelmaksuga" (sest see vaatab elu viletsusele nii kartmatult silma, et sealt paistab lõpuks vastu puhas ilu).
Raamatutest, mis sel aastal ilmusid ja mille lugemiseni tahan kindlasti jõua, tasub mainida:
Lázló Krasznahorkai "Saatana tango" (Allikaäärne, tlk Siiri Kolka)
Urmas Vadi "Elu mõttetusest" (Kolm tarka)
Etgar Keret "Kissingeri igatsedes" (Loomingu Raamatukogu, tlk Margus Alver)
Margit Lõhmus "Sterne" (Kultuurileht)
Aleksei Salnikov "Petrovid gripi küüsis" (Tänapäev, tlk Erle Nõmm)
Nuccio Ordine "Kasutu kasulikkusest" (Tallinna ülikooli kirjastus, tlk Heete Sahkai)
Jete Leo Norman "Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat" (Argo)
David Vseviov "Elulugu. Esimesed kaks nädalat" (Tuum)
Mudlum "Poola poisid" (Strata Books)
M. Coetzee "Elizabeth Costello" (Draakon ja kuu, tlk Malle Klaassen)
Ükskord jõuan ma nendeni niikuinii.
[1] Fun fact: Hiljuti Bookeri preemiale kandideerinud ja üleüldse oma 1000-leheküljelise ja 1-lauselise romaaniga "Ducks, Newburyport" kirjandusmaailmas laineid löönud Lucy Ellmann tunnistas hiljuti, et loeb valdavalt vaid neid teoseid, mis on ilmunud enne aatompommi leiutamist.
REIN RAUD
Doris Kareva. Suik ja sillerdus. Verb.
Üks nii selle aasta kui Doris Kareva luule mu meelest vaieldamatuid tippe. Selline selgus ja täpsus, mis jääb kauaks alles ka peale lugemist.
Maarja Kangro. Varietee. Nähtamatu Ahv.
Hämmastava haardeulatusega tõlkeluule antoloogia, väärikas täiendus Sanga, Semperi ja Kaalepi algatatud traditsioonile.
Urmas Vadi. Ballettmeister. Loomingu Raamatukogu.
Absurdne paralleelajalugu, milles Bulgakovi vaim kohtub Jonas Jonassoni omaga — mu meelest seni Vadi parim teos.
Jaak Jõerüüt. Poliitiline daamikinnas. EKSA.
Ei ole veel lõpuni jõudnud, aga haaras kaasa esimestest lehekülgedest. Terav detailipilk paaris hästihoitud pingega.
Taavi Liias. Talibani pojad. Hea Lugu.
Tähelepanuväärne katse vaadata üle piiri ja mõista. Inimese poolt, kes teab, millest kirjutab.
Roger Silverstone. Milleks uurida meediat? Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Oludes, kus suurem osa tegelikkust saabub meieni meedia vahendatud kujul ning info liigutamise strateegiad mängivad olulist rolli kogu maailma tuleviku kujundamisel, peaks iga inimene suutma aru saada, kuidas see täpselt käib.
Øyvind Rangøy. Sisikond. Vihmakass ja kakerdaja.
Iga hea luuledebüüt on suur rõõm, aga kui sellisega saab hakkama keegi, kelle jaoks see keel on õpitud, siis lausa mitmekordne.
Tegemist ei ole pingereaga ja kolm kohta jätaksin vabaks, kuna mitmed ilmselgelt olulised tänavused raamatud on seni veel lugemata.
RAUL SULBI
Vaapo Vaher: Hiiumaa kirjanduse lugu. Esseid ja uurimusi, 2 kd. Hiiumaa Teabekapital
Lugejana, kes kirjandusest endast rohkemgi naudib kirjanduslugu, ei saa ma alustada teisiti kui Vaapo Vaheri monumentaalse 1776-leheküljelise "Hiiumaa kirjanduse loo" esiletõstmisest. Kümne aasta jooksul valminud kapitaalne uurimus, klassikaline "lood lugudest ja lugude jutustajatest"-tüüpi teos tõstab Hiiumaa eesti kirjanduspildil üsna kesksele kohale, kuhu see õigusega kuulub. Aino Kallasest ja Ain Kalmusest Herman Sergo ja Tõnu Õnnepaluni, mõnest pea omaette monograafia mõõtu sissevaade.
Tiit Aleksejev: Müürideta aed. Varrak
Tiit Aleksejevi "Müürideta aed", ta Esimese ristisõja ainelise romaanisarja kolmas osa väärib esiletõstu kasvõi seepärast, et eesti kirjanikud reeglina Ristikivilandi ei satu. Ja kes oleks sinna tänapäeva autoreist paslikem sattuma kui mitte Aleksejev, kelle keskaja loengud 1990ndate keskpaiga Tartu Ülikoolist siiani eredalt meeles on.
Indrek Hargla: Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium. Raudhammas
Juba kakskümmend aastat näitab Indrek Hargla meile, kuidas tuleb teha "välismaa stiilis" korralikku ajaviitekirjandust, olgu žanriks siis kriminull, teadusfantastika, õudus või alternatiivajalugu. Hargla on korra põlvkonnas ette tulev talent jumala armust, loovestja, kelle taolist teist ei oskagi nimetada. Apteeker Melchiori tsükli romaanid opereerivad üsna ettearvatavas geograafilises ja mentaalses ruumis, aga teinekord vahest ongi vaja midagi turvalist, midagi kindlalt head. Parandan: suurepärast.
Andrus Kasemaa: Vanapoiss. SA Kultuurileht
"Vanapoiss" on nii võluvalt ja kergelt paberile pandud rahulolematuse ja rahuldamatuse manifest, irooniline, infantiilne, virisev, parodeeriv. Mulle teeb hirmsasti nalja, et kuna raamatu viimase lehekülje üleval servas on peatükinumber 32, seal, kus tihti on kirjas lehekülje number, on kõik raamatupoeketid registreerinud oma süsteemis teose 32-leheküljelisena. Tegelikult asi nii hull ei ole. Lihtsalt inimesed on koledad ja lollid.
Eva Luts (koost.): Täheaeg 18. Ortoni isevärki avantüür. Fantaasia
Järjekordse Prima Vistal auhinnatud ulmejutuvõistluse paremik ühte kaante vahel näitab hästi kätte eesti ulmekirjanduse seisu anno 2019, millel pikemalt peatumata saab eelkõige tõdeda, et võrreldes varasemate kordadega on võistluse esikümne tase muutunud ühtlasemaks ja muutunud tugevamaks. Võidutöödega on asi alati vaieldavam, kuid võistlus õigustab end puhtalt nende autorite loeteluga, kes seeläbi on ulmekirjandusse tulnud. Triinu Meres, Mann Loper, Heinrich Weinberg, Reidar Andreson jppt.
Carlos Ruiz Zafón: Vaimude labürint. Esimene raamat. Hisp k tõlkinud Eva Kolli. Varrak
Ruiz Zafón (NB! Kirjaniku perenimi algab R-tähega!) on mingis mõttes nagu Hispaania Hargla. Või siis vastupidi. Nad ei kirjuta üldse sarnaselt, aga mõlemaga on olemas pea 100%-line kindlus, et saad selle, mida ootad. Intelligentse ja lummava ja meeletult keeruka ning suure hoole ja taustatöö tulemusel kootud meelelahutuskanga, mille lahtiharutamist rikastab omapäraste ja meeldejäävate tegelaste paraad, kangelaste ees seisvad emotsionaalsed ning kuratlikult rasked valikud ja selline ainulaadne "omamaailma" aura, mida muus ajaviitekirjanduses, rääkimata igavuskirjandusest kunagi ei kohta. Lõppenud aastal ilmunud kirjaniku emotsionaalselt monumentaalse tetraloogia "Unustatud raamatute surnuaed" viimase osa esimese poolega samas tuules jõudis Varrak välja anda ka kolmanda autori neljast nooremale lugejale suunatud, kuid sama kõval tasemel müstilisest ulmeloost – "Kesköö Palee".
Stephen King: Öine vahetus. Ingl k tõlkinud Silver Sära, Kristi Kartašev, Andreas Ardus. Fantaasia
Kui viimased aastad on maakeelde toonud valdavalt Õuduste Kuninga uuema aja loomingut, kus kirjandusambitsioon enamasti tapab õudusemotsiooni, siis "Öine vahetus" on Kingi debüütkogu, tema esimese kümnekonna aasta novelliparemik, kus professionaalne käsitööoskus õuduste loomisel on täpselt parajas tasakaalus garaažibändiliku vaimustusega omaenda tegevusest. Nende kaante vahel on võimalus kohtuda just selle Kingiga, kellest 1980ndatel sai teenitult täielik bestsellerimeister ja rahamasin. Kingi oskuste ja kuulsuse vundament.
Veiko Belials (koost.): Raevu päevad. Vene k tõlkinud Veiko Belials. Fantaasia
Vene ulme antoloogiaid ilmus lõppeval aastal lausa kaks. Arvi Nikkarevi koostatud ja tõlgitud ning välja antud "Maagia" (kirjastus Skarabeus) on oma veidi moodsama valikuga ehk natuke ühtlasem, aga siinkirjutaja isikliku maitsega sobivad koostaja-tõlkija Belialsi autori- ja tekstivalikud paremini kokku. Neis on pisut rohkem klassikalise narratiivi au sees hoidmist ja lugu, mitte niivõrd literatuurseid trikke ja kunstilisi seisukohavõtte.
Liu Cixin: Kolme keha probleem. Ingl k tõlkinud Raivo Hool. Eesti Raamat
Puna-Hiina ulme on hetkel üle maailma popp ja Liu Cixini romaan võitnud kõikjal kilode viisi ulmeauhindu. Nii nagu oli kunagi popp Lem ja siis Strugatskid ja siis Calvino. Ning kuidagi rahustav ja uhkeks tegev on, et ka pisike ja oma lugejaskonna hulgalt täielikuks kultuurmaailma tagahooviks olev Eesti suudab ses osas muu planeediga ühte jalga käia ning sellesama rahvusvaheliselt levinud kaanepildiga ilmub see romaan ka meil. Mis sest, et inglise keele kaudu tõlgitud – kõikjal tehakse nii. Moodne ulme oma... täiesti moodsal kujul.
Isaac Asimov: Asum. Ingl k tõlkinud Linda Ariva. Eesti Raamat
"Asumi"-seeria on 20. sajandi ulmekirjanduse tüvitekst, mis peaks raamatupoodides uute huviliste jaoks kogu aeg saada olema. Seetõttu tuleb Eesti Raamatu sooritust anda uuesti ja ühtses sarjakujunduses kõik Asimovi seitse romaani kirjaniku 100. juubeli künnisel uuesti välja vaid tunnustada. Lõppeval aastal ilmusid "Asum", "Asum ja impeerium", "Teine Asum" ning "Asumi äär". Järge ootavad veel "Asum ja Maa", "Enne Asumit" ning "Edasi, Asum". Kellel "Asumi"-lood lugemata on, mida te veel üldse siin teete ja neid ridu kokku loete?
KRISTA KAER
1. Alain Mabanckou"Katkine klaas". Prantsuse keelest tõlkijnud Ulla Kihva. Loomingu Raamatukogu.
2. Laszlo Krasnahorkai"Saatana tango". Ungari keelest tõlkinud Siiri Kolka. Allikaäärne
3. Olli Jalonen "Taevakumm" Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Hea Lugu.
4. Alberto Mussa"Qafi mõistatus" Portugali keelest tõlkinud Leenu Nigu. Varrak.
5. Virginie Despentes"Vernon Subutex". Prantsuse keelest tõlkinud Maria Esko. Varrak.
6. David Vseviov"Elulugu. Kaks esimest nädalat" Tuum.
7. Tiit Aleksejev"Müürideta aed". Varrak.
8. Urmas Vadi "Balletmeister" Loomingu Raamatukogu.
9. Andrus Kivirähk "Sinine sarvedega loom" EKSA
10. Andrei Ivanov"Isevärki kalmistu asukad" Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg. Varrak.
Kõik nimetatud tõlgitud raamatud on peale selle, et tegu on heade tõlgete ja paeluvate teostega, ka avardanud tõlkes olemas olevat maailma. Lisaks neile tuleb kindlasti nimetada kindlasti Hieronymuse tõlkeprogrammi loomiST ja selle raames ilmunud raamatuid.
ARMIN KÕOMÄGI
Läti jutud. Valik 2000. aastate Läti lühiproosat (tõlkija Livia Viitol, kirjastus Libri Livoniae). Väga tänuväärt raamat. Tahaks selliseid veel ja veel. Soomlaste, venelaste, leedukate, rootslaste omi. Lühiproosa annab kiiresti hea ülevaate teemadest, stiilidest, ja üldse, avab naabri mõtteilma.
Eesti novell 2019 (MTÜ Eesti jutt). Ka meie oma selleaastane jutukogu on hästi välja kukkunud. Avastasin enda jaoks nii mõnegi uue autori, mis on üks sellise kogumiku suuri plusse. Boonuseks veel ka Märt Väljataga essee kodumaise novelliloo sünnist.
Andrus Kasemaa "Vanapoiss" (Loomingu Raamatukogu). Selle raamatu juurde jõudsin tänu Eesti novellile. Värske, muhedalt introvertne, väga naljakas.
Margit Lõhmus "Sterne" (Kultuurileht). Lõhmuselt oodati raamatut ammu. Vikerkaares viimastel aastatel ilmunud lood on lugejatel süljenäärmed tööle pannud. Ei taha nimetada seda naiskirjanduseks, aga fakt, et ükski mees sellist raamatut kirjutada ei suudaks. Brutaalselt kehaline, ebamugav, halenaljaks lugemine.
Yuval Noah Harari "21 õppetundi 21. sajandiks" (tõlkija Anu Põldsam, Postimees Kirjastus). Harari kolmas raamat ei jää eelmisele kahele alla. Vabalt võib triloogia lugemist ka sellest alustada. Oma lihtsuses sobib silmi avama väga laiale massile.
Tõnu Õnnepalu "Aaker" (EKSA). Õnnepalu kolmikust kõnetas see raamat mind enim. Lisaks mahedale mõtisklusele ja kõrvaltvaataja tähelepanekutele leidus siin mingit aktiivset teravust, mida paljude lugejate lemmikautor alati just ei paku. Väliseestlased tõstsid raamatu peale lärmi, see on hea märk.
Andrus Kasemaa "Mees otsib naist" (EKSA). Lihtsus + geniaalsus + vaimukus. Suurepärase kunstiteose valem selline ongi. Kiireks tarbimiseks.
Aleksei Salnikov "Petrovid gripi küüsis" (tõlkija Erle Nõmm, Tänapäev). 300 lehekülge talvises Jekateringurgis. Nohu, köha, palavik. Ime et lugeja ise grippi ei nakatu. Bestseller Venemaal. Hea teada.
Nagib Mahfuz "Kahe palee vahel" (tõlkija Kalle Kasemaa, Eesti Raamat). Natuke nagu egiptuse versioon Tõe ja õiguse esimesest osast. Au ja kahepalgelisus. Suurimaks väärtuseks vast sissevaate autentsus, millega avatakse araabia perekonda. Nobeliga pärjatud egiptuse klassik.
Maarja Kangro "Tuul" (Nähtamatu ahv). Kangro oma tuntud headuses. Nagu lööks naisekäsi teritatud pliiatsi sulle otse lihasse. Ai. Aga oled tänulik.
TÕNU KARJATSE
Louis-Ferdinand Céline "Surm järelmaksuga" (tlk. Heli Allik. Kirjastus Varrak) – väärtkirjanduse tõlkesaraja "Hieronymus" avaraamat, rabav oma ekspressiivsuses ja eksitav oma fragmentaarsuses, mis tekitab uutmoodi lugemiskogemuse. Heli Allikult vapustav tõlge.
Siia võiks õigupoolest lisada kõik "Hieronymuse" sarja raamatud, sest kõik nad kuuluvad nende teoste hulka, mida aegade jooksul on hea just oma koduraamatukogust lugeda võtta.
Laszló Krasznahorkai "Saatana tango" (tlk. Siiri Kolka, kirjastus Allikaäärne) – moodustab mõttelise paari Céline´i romaaniga. Ajatu romaan inimese hädisusest ja rumalusest. Raamat nagu muda, mis sisse imab. Samuti üks aasta paremaid ilukirjanduse tõlkeid.
Richard David Precht "Kütid, karjused, kriitikud: digiühiskonna utoopia" (tlk. Katrin Kaugver. Tallinna Ülikooli Kirjastus). - köitev essee tänapäeva ühiskonnast ja selle väljavaadetest. Precht loob esmapilgul lootusetuna näiva pildi oma õigused masinatele loovutavast inimesest, kuid tasapisi vahetab fookust ja näitab, et tulevik võib olla isegi ilusam, kui me seda suudame ette kujutada.
P.I. Filimonov "Läti stjuuardessid teavad saladust" (tlk. Katrin Väli. EKSA) – Eesti ühe huvitavama kirjaniku esimene luulekogu, mis näitab, et hea proosakirjanik oskab kasutada ka luulevormi. P.I. Filimonovi luulet iseloomustab samasugune vaimukus ja teravus nagu ta proosat. Tekstid, mida ei tahagi korraga läbi lugeda, et raamat läbi ei saaks.
Carolina Pihelgas "Valgus kivi sees" (kirjastus Kaksikhammas). - lüürilised ja intiimsed proosaluuletused, õrn ja hõrk kogu. Ka üks aasta kaunima kujundusega raamatuid, kujundaja Maris Kaskmann.
Andrus Kivirähk "Sinine sarvedega loom" (EKSA) – Kivirähki romaanidele omaselt kaasatõmbav ja vaimukas lugemine, mis ei lase raamatut enne käest ära panna, kui ta läbi on. Kivirähk on leidnud ainulaadse viisi, kuidas tõlgendada ja edasi anda ühe loovisiku siseilma – ta loob libapäeviku, võttes aluseks reaalselt eksisteerivad taiesed. Kurblooline lugu möödunud sajandi esimese poole sümbolistlikust kunstnikust Oskar Kallisest on oma humoorikuses ja traagikas isegi sõltuvust tekitav.
Jorge Luis Borges "Kujuteldavate olendite raamat" (tlk. Ehte Puhang. Tänapäev) – sobib öökapile unenägude rikastamiseks või ka lastele õhtujutuks ette lugemiseks. Mosaiigilaadne käsitlus maailma mütoloogiast, omamoodi 20.sajandi inimese bestiaarium. Kahjuks puuduvad raamatul illustratsioonid, küll on aga tekstide kõrval vaba ruumi, mida saab ise hea ettekujutusvõime ja joonistusoskuse korral joonistustega täita.
John Dewey "Kunst kui kogemus" (tlk. Anne Lange. TLÜ kirjastus) – pragmatistlik käsitlus kunstist ja kunsti vastuvõtmisest. Dewey osutab kunstiteose ja ühiskonna seotusele ning vastastikule mõjule. Üks 20.sajandi esteetika põhitekste.
John Berger "Nägemise viisid" (tlk. Ingrid Ruudi, EKA Kirjastus) – Bergeri klassikaline visuaalkunsti analüüs nüüd ka eesti keeles. Põhitõed ja sissejuhatus ühes. Hõlpsalt loetav, pildid juures. Kannustab üles otsima netiavarustest samanimelist BBC telesarja.
Kristiina Davidjants "Eesti filmi 100 aastat" (Post Factum) – ülevaade Eesti kinokunsti ajaloost, mis on pandud ka laiemasse ajalisse konteksti. Loetav ka teisiti kui teatmeteosena.
HELI ALLIK
Margit Lõhmus, "Sterne" (sari "Värske raamat", Kultuurileht). Laenan sõnu Hasso Krullilt – "Jutustaja fantaasialend viib pöörasesse realismi. See on kõige üllatavam ja veenvam erootiline hullus, mis eesti keeles seni kirja pandud." – ja Meelis Oidsalult: "Lõhmus näitab (...), et naissoost minategelane ei pea olema teravmeelne kiimleja, dominantne ega peegeldama mehele tema šovinismi, et olla tajutud agentsena. Lõhmuse lugude minategelasis on hoopis midagi Jane Eyre'ist: siin ei lammutata sugutunnustega viibeldes maailmakorda ega üritata luua uut keelt naiskogemuse kirjeldamiseks, vaid kirjeldatakse seda, mismoodi võib minategelane ise, teenindamata soolise õigusluse huve, iseteadlik olla. Need üsna ootamatud kirjeldused kehtestavad end rammestava usutavusega."
Ei saa ju olla, et kunst sureb ära – inimene ei saa ilma selleta elada. Aga seal, kust me seda oleme otsima harjunud, seda alati justkui enam ei ole. Kuidas teda leida? Kuidas teda kunstina ära tunda? Kuidas usaldada natukenegi oma kogemust ja taju? Kuidas seda kogemust üldse märgata? Kui tuttav kummastus on kadunud, kas süüdistada selles kunsti, iseennast või proovida leida tee ummikust välja? John Dewey "Kunst kui kogemus" (tlk Anne Lange, Tallinna Ülikooli Kirjastus) aitab oma vahel meelega naiivseid küsimusi esitades hädalisi, kes sellel väljal veidi pea on kaotanud. Kuid kui kogu see asi ei ole parajasti inimese jaoks ka mingi mure, on raamat ka lihtsalt väärtuslik kunstihariduse baastekst.
Mait Vaigu "Kurvake sügis" (Puiestee) ilmus küll 2018. aasta lõpus, aga siis, kui kõik edetabelid olid juba tehtud ja nimekirjadel jooned all. Siin ei ole ruumi sisukokkuvõtteks, aga sisust veel tähtsam oligi minu jaoks see, kuidas selle teksti elemendid justkui püsivad kõik sidusalt koos – eks ju "süntakski", õpetus lauseehitusest, ole etümoloogiliselt "korraldamine", "korrastamine" –, aga samal ajal on peaaegu igas lauses sees mingisugune lõhe, jõnksatus või pragu, millest paistab midagi muud. Ma ei tea, kuhu need uksed on lahti jäetud, aga mingisugustesse kohtadesse, kuhu tavaliselt pole võimalik minna, see raamat lugeja viib.
Kui Tõnu Õnnepalu loobus teist korda kirjanikupalgast, räägiti solidaarsusest, pangakaartidest, tööst, viisakusest, inimsuhetest, õiglasest tasust, naisküsimusest, meesküsimusest, segadusest, institutsioonidest. Kirjandusest eriti ei räägitud. Aga mis on kirjaniku jaoks tegelikult tähtsam, hoida kirjandust või hoida suhteid? Osana poleemikast sündis üks eelmise aasta kõige ilusam tekst, "Inimesele ei ole hea elada üksi".
Whiskerson, "Kass, Verevalaja ja teised" (Eesti Raamat). 10 pala anonüümse eesti autori sulest, täiesti ootamatut ja väga värskendavat, ja ometi nii ohtlikust žanrist nagu seda on lühijutustus. Tooni annab kätte näiteks lause raamatu tagakaanelt: "Whiskerson ei usu universaalsusesse, küll aga meeldivad talle mõttekriipsud."
Eri kultuuritraditsioonide kirjanduslikud koodid võivad olla nii erinevad, et me võime küll raamatuid lugeda, me ei saa justkui midagi aru. Aga nii väga oleks ju vaja aru saada. Seda, kust ja kuidas võib sündida islamiäärmuslik mõte, praegusel hetkel veel eriti. Sayyid Quṭbi 20. sajandi alguse Egiptuse külaelu kirjeldavas raamatus "Külapoiss" (tlk Üllar Peterson, Tallinna Ülikooli Kirjastus), egiptlaste "Kevades", on hoolimata väga kohatundlikest pisidetailidest ja jutustaja väga isiklikest lapsepõlvemälestustest midagi, mis meilegi läbi tuleb. Tõlkija pea sajaleheküljeline ja nii mõnegi koha pealt üllatav järelsõna aitab võõrapärase teksti avanemisele samuti mitmekülgselt kaasa.
Roman Jakobson ütles juba kuuskümmend aastat tagasi, et keele kuuest funktsioonist poeetilise omapära on see, et keel tegeleb seal ennekõike iseendaga. Aga mida tähendab õigupoolest keel aastal 2019? See on algoritmid, koodid, sümbolid, tüpod, reaalaegsus, sõna, mille kaal tuleb igal hetkel jagada 8 miljardiga ja kõigi ruumide koondumine ühes ainsas pikslis. Ja vaene räsitud hing selle keskel, mis igatseb ometi luulet. Keiti Vilmsi instagrami konto @keitivilms, mis jätkas endiselt "avaldimist" ka aastal 2019, lepitab oma parimatel hetkel need kaks teineteisest täiesti eraldi seisvat universumit. Huvitav on vaadata, kuidas poeesia murdub teise kohta.
"Hasso Krulli mõistatus" (koost Neeme Lopp, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus). "Krulli looming on olnud pidevas teisenemises, kuid seda teisenemist on ometi läbinud mingi läbiv joon, mingi tekstistrateegiate all või taga lasuv laiem alus, mis püüdleb unustatud kihistuste elluäratamise poole lugejas. Selle juures ei ole oluline, kas see püüdlus võtab luuletuse, eepilise poeemi, mütopoeetilise jutustuse, teoreetilise loengu, tõlkevahenduse või köögilauajutu kuju. Kõik need küsivad mingite arhetüüpsete mehhanismide järele, mis hoiaksid inimese maailma lagunemast ja tekitaksid tema olemise kultuurilisse koesse pidepunkte, millele toetuda," ütleb raamatu tutvustus. Aga tänu imepeenele koostamis- ja kujundustööle suudab see Hasso Krulli loomingut käsitlevatest tekstidest koostatud kogumik ka hoopis teisel tasandil kui sisu, kavalalt koode kokku jooksutades ja üht illusiooni teise vastu vahetades, toimida samamoodi nagu Krull mujal – aidata lugejal leida olemise koe sees pidepunkte.
2019. aasta sügisel valminud arvutimängu "Disco Elysium" peategelane on elust räsitud detektiiv, kes pärast üht korralikku liialeminekut ei mäleta enam oma nime. Ühes mõrvaloo lahendamisega peab ta jõudma selgusele ka selles, kes ta ise on. Kõik see, kuidas asjad edasi hargnevad, on võimalik ainult rollimängus. Näiteks kui mängija investeerib oma punktid ühte 24st detektiivi omadustest (nt loogika, empaatia, retoorika, draama, kujutlus- ja vaatlusvõime), näeb ta ekraanil erinevaid tekstikatkeid, mis kirjeldavad tema seisundit, tähelepanekuid või reaktsioone. Samuti on võimalik panna peategelane internaliseerima erinevaid ideoloogiaid, mis mõjutavad sündmuste kulgu ja dialoogide sisu. "Disco Elysium" on tehtud armastusest sõna vastu, kuid ühtlasi tõestab, et sõna ei pea jääma raamatu lineaarsesse formaati – tema elustamiseks on mitmesuguseid viise. Arvustustes on seda mängu kirjeldatud kui teost inimesele, kes armastab lugeda, millega tuleb tõesti nõus olla – iga kliki järel ekraanile manatavad tekstimustrid pakuvad tekstimõnu selle kõige radikaalsemal kujul. Milliseid lustakaid ja veidi vähem lustakaid radu pidi stsenarist Robert Kurvitz, kunstnik Aleksander Rostov, kirjutajad Argo Tuulik, Helen Hindpere ja paljud teised meeskonnaliikmed Kurvitza 2013. aastal ilmunud romaanist "Püha ja õudne lõhn" kirjatähe ilmumise veidi teistsuguste (ja kuigi Eesti reaalsusega tihedalt seotud, siis ingliskeelsete) võimaluste juurde jõudsid, sellest räägib Mudlumi pealtnäha (jah, pealtnäha) väga lõbus ja hoogne romaan "Poola poisid" (Strata).
Mitte kunagi ei ole liiga palju kirjutusi sellest, et kirjanduses vorm on sisu, tehnika on tähendus, žanr on ideoloogia ja konventsioon ainult kokkulepe. Kui see ühes kohas on meelde tuletatud, kipub see teises kohas ikka ununema. "Kas hüüumärk ei sarnane ähvardavalt tõstetud nimetissõrmega? Kas küsimärgid ei ole nagu foorituled või ülespoole pööratud pilk? Koolon ajab Karl Krausi väitel suu pärani: häda kirjanikule, kes teda millegi rammusaga ei toida. Semikoolon meenutab optiliselt sorgus vuntse; veelgi tugevamalt tajun tema kahtlasevõitu kuulsust. Jutumärgid limpsavad juhmivõitu velpusega ja enesega rahul olles keelt." Ja nii edasi. Theodor W. Adorno "Valik esseid kirjandusest" (tlk Krista Räni, koost Marek Tamm, Loomingu Raamatukogu) sisaldab lehekülgede kaupa tähelepanekuid keele ja kirjanduse kohta, mis ka pea pool sajandit pärast kirjutamist aitavad tekste uue pilguga näha.
Michel Houellebecq peaks osalema saates "Selgeltnägijate tuleproov". Ta edestaks teisi osalejaid pika puuga – nagu on taas näha tema romaanis "Serotoniin" (tlk Indrek Koff, Varrak), on tema võime ühiskonnas toimuvad protsesse ette aimata endiselt hämmastav. Ja lisaks võidaks muidugi kirjastus seeläbi paugupealt juurde neid lugejaid, kellest nii hädasti puudus on.
JAN KAUS
John Berger, "Nägemise viisid"; Boris Groys "Stalinismi totaalne kunstiteos" – panin need kaks teost kokku, kuna mõlemad käsitlevad kujutava kunsti ning ühiskondlike hoiakute või tendentside vahelisi seoseid. Groys vaatleb, kuidas traditsioonilise kunsti taotlus maailma kujutada muundus avangardkunstis taotluseks maailma kujundada ning kuidas stalinism kandis selle taotluse kunstist poliitikasse (eriti äge on "kollektiivse sürrealismi" mõiste). Berger mahutab oma paaritunnilisse lugemisse mitu huvitavat teemat, näiteks käsitleb ta vaimukalt õlimaali ja eraomandi suhteid.
Gustave Flaubert, "Bouvard ja P é cuchet" – 19. sajandi prantsuse proosa on ülepea mu nõrk koht. Minu öökapiautorite esikümnes on ikka ja jälle Balzac, Maupassant, Stendhal ja muidugi Flaubert! Bouvard ja Pécuchet on nagu kaks prantsuse soost kilplast, kes võtavad ette palju ja halvasti. Autori hoiakut oma tegelaste suhtes võib nimetada hooletult varjatud sarkasmiks. Väga tore on pooleli jäänud teose lõppu lisatud "Käibetõdede sõnastik", misantroobi aforismikogu.
Andrus Kasemaa, "Vanapoiss" – Tõnu Õnnepalu on saanud endale torssis mantlipärija. Võikski öelda, et "Vanapoisis" meenutab Kasemaa afektiseisundisse sattunud Õnnepalu, kes ei vaevu võtma elegantseid poose, vaid lajatab otse, julgelt. Tekst meenutab kohati kuiva köha. Kui Õnnepalus on säilinud liiga palju renessanssi, siis Kasemaa laseb vee uljalt ja kõrge kaarega välja. Ja mitte autolt.
L á szl ó Krasznahorkai, "Saatana tango" – suurejooneline hobuse unenägu, kütkestav luupainaja. Krasznahorkai kasutab universaalset vastandust – inimlike unistuste puhtus seatakse vastamisi tegelikkuses valitseva tohuvabohu ja huiabellaga. Kusjuures osa sellest huiabellast tekib just soovist kohaldada unistusi reaalsusele, ebarealistlikest katsetest kontrollida kontrollimatut, mätsida reaalsuse porist kokku õhulosse. Universaalse teema muudab eriti mõjuvaks isikupärane keel, mis loob peaaegu kombatava atmosfääriga sissevaate elu kaootilisusse.
Nagib Mahfuz, "Kahe palee vahel" – soovitan kõigile, kel huvi heita pilku islami ühiskonna lähiajalukku ja ülesehitusse ning võrrelda 20. sajandi alguse Kairot 21. sajandi alguse Eestiga. Mahfuzi loo keskmes on Ahmed Abd al-Gawwadi nimeline patriarh, vastuoluline kuju, despoot kodus ja südamlik seltskonnalõvi väljaspool kodu. Avaliku ja isikliku elu vastuolud peaksid mõjuma kõnekalt ka siinmail. Olgugi et al-Gawwadi koduses ranguses on tajuda islami kultuuri erijooni, sümboliseerib see ühtaegu universaalset teemat – inimese soovi elu kontrollida ja selle soovi illusoorsust.
Maurice Merleau-Ponty, "Taju fenomenoloogia" – kange soov on nimetada Merleau-Ponty nägemust meelelisuse transtsendentaalsuseks, kus Jumalat või ükskõik millist üleloomulikku jõudu asendab igapäevane ruum, milles me viibime ja mida Ponty nimetab "asjade ühendamise universaalseks jõuks". Ponty jaoks on tajutav reaalsus ammendamatult huvitav, või nagu ta ise ütleb: "ületamatu täielikkus". Kusjuures oluline pole ainult täielikkuse olemus, kuivõrd see, kui tundlikuks suudame seadistada oma kogemisvõime selle täielikkuse tajumisel.
Ana ï s Nin, "Henry ja June" – noorpõlves nägin selle raamatu põhjal valminud Philip Kaufmani filmi, aga algteose lugemine on nüansseeritum kogemus. Nini pihtimuste keskne teema on armastuse irratsionaalne jõud, selle vastandumine mõistlikkusele. Seega teeb Nini päevik korraga kaht asja – püüab tuua vahetut elujõudu sõnadesse ja samas vaadelda elujõu vertiigot distantsilt. NB! Leidsin raamatust suurepärase määratluse Henry Millerist, mis sobib ülepea kirjeldama mehelikku teadvust: "ta ihkab saavutada võimu selle üle, mille võimuses ta ise on."
Nuccio Ordine, "Kasutu kasulikkusest. Manifest" – mõnus, kergesti loetav ja sisukas raamat, eneseabiõpik minusugustele haritlastele, südamlik mees taskus. Ordine sõnastab teada-tuntud asju, aga tema sõnastatuna mõjub kordamine tõepoolest tarkuse emana. Põhiline sõnum on järgmine: kunst on kasutu vaid siis, kui pidada kasutuks siseelu, kui pole oluline teada, kes ma olen; miks ma olen just selline ning milline ma võiksin või ei saa olla.
Peter Sloterdijk, "Jumalahullus" – hea raamat on nagu hea ravim, antud teos sobib hoidma kontrolli all usku mõne idee üldkohaldatavusse – võib-olla isegi juhtudel, kui usk on krooniline. Sloterdijk räägib muuhulgas "ontoloogilisest monarhismist", mis püüab raiuda läbi seda Gordioni sõlme (või õieti küll Möbiuse lehte), mida Merleau-Ponty nimetab "ammendamatuks sidususeks". Maailma mõtestamisel aga pole vist kirvetööst ikkagi abi.
Jevgeni Vodolazkin, "Aviaator" – vene kirjanduse parimaid traditsioone ühendav raamat, milles on koos nii satiiriline ühiskonnakriitika Gogoli vaimus kui ka üleloomulike elementidega armastuslugu. Täpsemalt armastus, mis ei saa ega tohigi allutada empiirilise tegelikkuse määratlustele. Ja eks selleski hoiakus ole tunda Dostojevski kauget kaja – armastus kui miski igapäevastest sotsiaalsetest suhetest suurem, miski, mida ei saa kirjeldada isikliku heaolu kaudu. Inimene peab alluma armastusele, mitte armastus inimesele.
TAUNO VAHTER
David Vseviov "Elulugu. Kaks esimest nädalat" (Tuum) - Ajastuportree 1949. aastast Tallinnas ühe eesti-vene-juudi perekonna võtmes.
Aleksei Salnikov "Petrovid gripi küüsis" (Tänapäev, tõlkinud Erle Nõmm) - kuulsaima Tartus sündinud kirjaniku kirjeldus aastavahetusest Siberi linnas, kus ühe pere liikmed sattuvad veidratesse olukordadesse ja näivad jagavat mingit saladust
Andrus Kasemaa "Mees otsib naist" (EKSA) - poole tunniga läbitav nutikas ideeraamat, kus reaalsetele tutvusmiskuulutustele on kirjutatud sürreaalsemad jätkutekstid.
Marju Kõivupuu "Pärandiaabits" (Tänapäev) - universaalne ülevaade meie pärandikultuuri tähtsamatest märksõnadest, rohkem noortele, aga ilmselt on üksjagu uudist ka täiskasvanutele
Walter Isaacson "Leonardo da Vinci" (Varrak, tõlkinud Aldo Randmaa) - kaasaja ühe tuntuima biograafi klassikaline ja ladus elulugu itaalia keskealisest ja vanemast rööprähklejast
Michel Houllebecq "Serotoniin" (Varrak, tõlkinud Indrek Koff) - prantsuse kirjanduse endise paha poisi ja praeguseks etableerunud laiade masside lemmiku irooniline kirjeldus ohustatud liigist, keskealisest pässist
Ben Macintyre "Spioon ja reetur" (Tänapäev, tõlkinud Lauri Liiders) - haarav kirjeldus päriselt toimunud kõrgest mängust ülejooksikuks hakanud vene luureohvitseri tegevusest ja päästeoperatsioonist tema läände toimetamiseks
Urmas Vadi "Ballettmeister" (Loomingu raamatukogu) - Ilmselt tänavune meeldejäävaim eesti romaan, mänguline ja kergelt irooniline pseudoajalugu.
Kairi Look "Piia Präänik ja bandiidid" (Tänapäev) - aasta üks naljakamaid lasteraamatuid. Kui Piia Prääniku ema oma kolmekordse üllatuse on ära sünnitanud, siis ei pruugi küll kõigil enam sama naljakas olla.
Bill Bryson "Inimkeha" (Eesti Raamat, tõlkinud Piret Lemetti) - muhedate populaarteadusraamatute üks juhtivaid autoreid üritab seekord selgitada, mis toimub meie kehas ja mida on selle uurimisel aegade jooksul juhtunud
Ilmar Tomusk "Kõrvalised isikud" (Tammerraamat) - täiesti tõlkimatu, kuid leidlik keelekeskne raamat, millel tekstiga vähemalt sama oluline roll piltidel
Toomas Kall "Paunvere lõpp. Kuidas eesti kirjanikud "Kevadet" kirjutaksid" (EKSA) - kogumik andekaid töötlusi "Kevadest", mida lugedes korduvalt on kahju, et tõepoolest mõni teine autor ei kirjutanud "Kevadet"
OLEV REMSU
Olen suhteliselt vähe lugenud, nõnda et nimekiri räägib eelkõige minust, mitte aga meie kirjandusest ja trükisõnast lõppeval aastal. Vabandan kõigi ees, kes on lugemata.
Vaapo Vaher "Hiiumaa kirjanduse lugu" I ja II
Epi Tohvri "Georges Frédéric Parrot. Keiserliku Tartu Ülikooli esimene rektor"
H.G. Wells "Tulevase maailma pale" (Karl-Kristjan Koit, Jay Skaidrins)
Mudlum "Poola poisid"
Aleksandr Solženitsõn "Lenin Petrogradis" (Jaana Peterson)
Toomas Taul "Tuba 116"
David Vseviov "Elulugu. Kaks esimest nädalat"
Andrei Hvostov "Kirjad Maarale"
Aleksei Salnikov "Petrovid gripi küüsis" (Erle Nõmm)
Vladimir Pool "Minu elu ja teenistus KGBs" (Taavi Minnik, Liivia Anion)
VALNER VALME
Amos Oz, "Juudas" (tõlkija Anu Põldsam), Gallus.
On raamatuid, mis midagi annavad ja on raamatuid, millest end jõuga läbi vedada, et "ma ei anna alla" ja "aga äkki on minu viga, et ei lülita ära". Raamatutest, mida kohe käest visata, ma ei räägi. Aga ma räägin The Raamatutest. "Juudas" on üks neist. See lummab jäägitult. Kuidas? Ei teagi. Sest puudub selline efekt ja eripära nagu oskasid või oskavad (oskasivad) Houellebecq, Céline, Krasznahorkai, Musil, Carrère jt. Ei, Oz lihtsalt on. Tema viimaseks jäänud romaan on veel eriti mõjuv ja sisenduslik.
Julian Barnes, "Aja müra" (Aet Varik), Varrak.
Romaan vene helilooja Dmitri Šostakovitši elust ja loomingust, tema kaudu aga loomeinimese suhestumisest võimu ehk ebaõiglusega.
Bruno Schulz, "Liivakella sanatoorium" (Hendrik Lindepuu), Loomingu Raamatukogu.
Unenäod, mida ma hommikuti kunagi ei mäleta.
Maarja Kangro "Tuul". Nähtamatu ahv.
Kui luule on ühtaegu vaimukas, sarkastiline ning õrn ja haavatav, siis ongi õige asi.
Louis-Ferdinand Céline, "Surm järelmaksuga" (Heli Allik), Varrak.
Sellist hullumeelset, aga nõelteravalt fokuseeritud teadvusevoolu annab kirjutada, annab ka tõlkida, lugeda on aga lihtne ja hoogne. Kordumatu autor.
Hermann Broch, "Kuutõbised" (Mati Sirkel), EKSA.
See teos aimas ette natsismi leviku, Teise Maailmasõja psühholoogilised põhjused, populismi populaarsuse täna, aga need on seejuures ainult efektid, sest raamat kaardistab inimpsüühika laiemalt. Tõlge 1000 punkti.
Rein Veidemann, "Kui sõna on su saatus. Valitud esseid, pihtimusi, lausungeid" (EKSA)
Kui professor Veidemann ise armastab rääkida tüvitekstidest, siis Eesti kirjandusloos see on kahtlemata üks selliseid. Lisaks saame vastuse, miks eesti kultuur on olemasolukultuur.
László Krasznahorkai, "Saatana tango" (Siiri Kolka), Allikaäärne.
"Saatana tango" mattub mutta, lehekülg lehekülje järel kistakse lugeja aina enam porri, mis tõmbub lakkamatult kallava vihma tõttu järjest lirtsuvamaks, nakkuvamaks, ning löga pole ainult kujund väljendamaks tegelaste allakäiku romaanis, vaid poolfüüsiline tegur lugejale – ta ei pääse sellest raamatust välja.
Nuccio Ordine, "Kasutu kasulikkusest" (Heete Sahkai), Tallinna Ülikooli kirjastus
Ood humanitaarteadusele, pomm lühinägelikele valitsustele, tehnokraatidele, materiaalse progressi uskujaile.
Paavo Matsin "Kongo tango". Lepp ja Nagel
Nagu Matsinil ikka, lapsemeelsed, süüdimatud, isegi totakad (aga just sel juhul eriti naljakad) fantaasiad on asetatud vanade ja tähenduslike lugude mustrisse, tulemuseks klaaspärlimäng, kus saab kildu ja ka sukelduda erinevatesse kultuurikihtidesse.
Kõrged ootused, aga alles ooteriiulis või päris algjärgus: Michel Houellebecq, "Serotoniin" (Indrek Koff; Varrak), Mudlum, "Poola poisid", Sergei Stadnikov, "Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist" (lõpule viinud Marek Tamm; Tallinna Ülikooli kirjastus), John Dewey "Kunst kui kogemus" (Anne Lange, Tallinna Ülikooli kirjastus), Mart Kivastik "Taevatrepp" (Väike Öömuusika).
PEETER SAUTER
Veider, et kuigi lugemine erutab ja raamatut võib tükk aega peas ja kotiski tassida, aga mõne kuu pärast võivad uued asjad selle välja suruda ja kõik on peast kadund. Ometi, näiteks mõne aasta möödudes vupsab toosama raamat peas uuesti esile nagu mõni lapsepõlvemälestus. Lapsepõlveraamatudki on ju meeles. Ja küllap on kogu see kraam vundamendiks oma tekstide ehitamisel.
Kuidas täpsemalt, ei tea.
Aegajalt löön kirjutades kahtlema, kas ma olen ise sama motiivi kuskil juba kasutanud või äkki lugesin kuskilt sisse. Täna saaks kopida juba mõne lause ja vaadata, kas see mõnes netis ripakil tekstis vastu vaatab.
Google veel ei oska tervete raamatutäite tekste otse läbi sõeluda, aga pea see aeg ei tule. Lööd näiteks sisse kummitava lausejupi "koer on maetud koera alla" ja saad kohe teada, et see on Herman Matvejevi teosest "Tarantel". (Kui see ikka oli sealt, praegu ei saa kontrollida, Google teose teksti ei tunne ja mul pole raamatut enam ka. Vend kinkis kogu lapsepõlvekodu seiklusjuttude sarja kolides laiali ja viskas osa prügimäele. Ja ega mulle poleks sari kuhgi ära mahtunudki. Nüüd ei pea ma õnneks neid raamatuid enam kunagi lugema, ehkki vahel tahaks. Miks mitte. Kui üksiku saare raamatukogus oleksid ainult need loetud, küll juba loeksin uuesti ja naeraksin ja taassiseneksin lapsepõlve.)
Uhh, võin ma alles lobiseda.
Mõned raamatud sellest aastast on siiski meeles.
Mudlumi "Poola poisid" ilmus üsna äsja. Algul tundus pentsik, et Luiga oma kodust ja oma pojast ja ta sõpradest ja nende anarhismimaailmast kirjutades peab Poolamaa esile manama. Mis poola poisid, tavalised Pääsküla loodrid. Aga teisalt – küllap annab see vabaduse. Ja eks me ilukirjandust tehes maname alati oma imaginaarse Poolamaa esile. Pange kõrvuti Kausi Tallinn ja näiteks Teet Kallase või minu Tallinnad. On need samad linnad? Ei ole. Kuigi me võime Kausi ja Kallasega kas või koos istuda ja see isutngjärk võib pugeda teksti (pole vist konkreetselt juhtunud, aga küllap mõne teisega on), aga ikkagi on need täiesti eri maailmad.
"Poola poisid" on pagana veenev ja hea (vaevav) omailm ja hakkan lugeses isegi seda Poolat uskuma, kuigi tean, et on Pääsküla. (Lenin käis Poolas ja Made võis käia seal vaimus, kuigi tegelikult käis hiljuti hoopis Ungaris). Luigal on koos empaatia ja soe iroonia või isegi absurditunne ja see on hea variant. Üks läheks silma teiseta sentimentaalseks. Teine esimeseta kõledaks.
Muide lahtikirjutatud seltkond on ise kõik kõvad kirjutajad. Tegid Za/Umi ja Nihilisti, kust Luigagi tuule tiibu sai ja siis Kauri taktikepi all Londonis videomängu "Disco Elysium", mis pidavat olema uus "Tõde ja õigus". Pole välistatud, et keegi neist kirjutab paralleelselt lahti tollesama aja ja sündmused, mis on "Poola poiste" telliskivis. Ja eks ehitatakse siis üles hoopis teine hipimaja ja svotterite kamp.
No Kulka aastapreemia naistel-meestel on kõvasti kuklakaratsimist, kuhu see priis kukutada, Mudlumi kleidisabas sammuvad Matsin ja Jõerüüt, Õnnepalu ja Kasemaa ja Mait Vaik ja veel terve pinu tektitegijaid. Küll me elame ikka heal ajal. Inimestel on aega-raha kuude viisi tooli soendada ja ridu teha. Kui Oskar Luts ütles endale: "tee ridu mees", siis rääkis ta rahast (või viinarahast), tänapäeval kirjanduse eest mingit raha ei saa (no ehk Õnnepalu Tõnu juba pisut saab), aga ikka tehakse. Miks tehakse, jääb mõistatuseks.
Küllap ma unustasin nüüd rida vägevaid selle aasta proosateoseid üldse ära. Kõik peab läbi lugema ainult Loomingu proosaülevaate kirjutaja ja kes teab, kas jaksab temagi. (Õnneks ma pole pidand seda kirjutama, aga juba luuleülevaade võttis võhmale.)
No Matsinil on "Kongo tangoga" romaanivõistluse auhind juba pihus ja loodetavasti antakse see markantne travestia varsti välja Soomes ja Rumeenias nagu mõni eelmine Matsin ja kindlasti ka mõlemas Kongos, Prahas ja Londonis ja mida see tegevus seal geograafiliselt kõike haaras. Ahhaa, meenus, inglise keelde hakkabki Adam Cullen seda peagi transkibeerima ja selge, et teeb seda hästi.
Matsin on teadagi pöörane ja te ei suuda vahet teha, kus ta hullutab teid alkeemiafantaasiatega ja kus on reaalselt uurinud Londoni vabamüürlaste loozhi käekäiku ja olmet. Matsin on enigmaatiline ja tema lugemine ristsõnamõistatuse juures peamurdmine. Krimka otse siiski mitte. Lisaks on Matsin visuaalne, filmilik. Mis on lugeja jaoks tänuväärt, loed ja pilt tuleb kohe ette nagu peas oleks arvutiekraan. Kuigi, tuleb ette koht ja situatsioon, nende inimronkade ja inglite ja elus Josef Sudeki esilemanamiseks peab teil olema parem fantaasia kui minul või tuleb võtta narkootikume. Kuigi tekst mõjub narkootiliselt ka ise. Peamine on seal kirjutamise pöörane elaan. Matsini peas toimub tulevärk ja ilmselt lööb ka näpuotstest välku ja tuld ja niriseb klaviatuurile tõrva kui ta Londonis klahve peksab. Sest just seal ta oopuse suuresti valmis treiski.
Jõerüüdi "Poliitiline daamikinnas" tegi mind kurvaks, ehkki see on erakordselt sorav vana kooli aeglaselt voolav realism, kus on klaarid kujud ja sisepingetest laetud, alltekste täis sündmused. Kurvaks tegi, et see kõrgdiplomaatiamaailm, millele Jõerüüt nüüd tagasi vaatab, tundub nii humanismitu ja kõle ja kalkuleeritud. Ka noor Jõerüüt oli alati elegantne, aga tiba soojem ja võis olla humoorikaski. Aare Pilv kirjutab kokku suurt analüüsi kogu Jõerüüdist ja ma ootan huviga ülevaadet Jõerüüdi muutumistest läbi aja (ma ei tea, kas lobisesin jälle välja midagi, mida poleks tohtinud). Aga kui keegi tahab lugeda umbkaudu inglise klassikalise proosa stiilis (näiteks Somerset Maughami Ashendeni spioonilood) kultuurset proosat, siis on uus Jõerüüt par excellance.
Mait Vaigu "Kurvake sügis" ilmus küll juba läinud aasta lõpus, aga tuleb selle aasta auhindamisel kindlasti ette võtta. Tekst on kirjutatud pika aja jooksul. Ühtaegu raske ja kerge. Raske hingeliselt ja ka tekstivoolt nagu aeglaselt valminud tekstidega teinkord on. Aga tekstis on eraldi kompaktseid tükke, ja nende tükkide kaupa saab ka lugeda. Kerge aga seepärast, et nii nagu Vaigu teemaks on muusikas tihti hingeline lunastus ja leebe pilk maailmale kogu tema jubeduses, siis sama on ka kirjanduses. Vaik näeb inimlikke koledusi, aga ei mõista kohut vaid tunneb kaasa ka siis, kui aidata ei saa. Võiks öelda, et Dostojevskilik lähenemine, kuigi ma ei usu, et Vaik ise seda on teadvustanud. (Aga vene teema on talle oluline küll.)
Alati on värskendav, kui kirjandusse tulevad tegijad, kel on elukogemus mujalt kui kirjandusmaailm. Siis saab kirjandusjanune midagi uut mekkida. Nii tuli kunagi Kõomägi, kes andis kahjuks ajutise vaikimise tõotuse, aga õige ka, auhindu peab ka teistele jätma. Nii tuli ka Mait Vaik ja mõlemad tulid kohe tugevalt. Naistest samamoodi näiteks Mudlum ja Kai Kask.
Kohtasin kedagi, kas ütles, et ei suuda Andrus Kasemaa "Vanapoissi" lugeda, sest see on nii nihilistlik. Et kuidas nii saab, et isikupärase seksuaalse orientatsiooniga inimene kirub ja manab teisi, kes on üsna samasugused. No minu meelest on Kasemaa tekst turvaline ja lõbus ja muhe. Ei, üksildusest ja kurbusest kirjutab ta küll, aga selles on tal alati suur soojus ja terake vaikset huumorit juures. Seda oli juba "Leskede kadunud maailmas", mis oli sama hea, kui praegune "Vanapoiss", kuigi rääkis hoopis vanadest naistest ja mitte üksildasest pisut kibestunud vanapoisist (kes küll tegelikult pole üldse vana vaid pigem ikka poiss).
Kasemaa kuulub minu jaoks nende päris kirjanike hulka, kes võivad kirjutada huivtavalt justkui mitte milleski. Nagu näiteks Mehis Heinsaar. Hakkab lihtsalt kirjutama ja see tuleb kindlasti loetav ja hoiab lugeja tähelepanu ja on asi iseeneses. Tundub nagu sellisel kirjutajal muud elu polekski. Kirjutamine ongi ta elu, kirjutades ta elabki. Maailm keerelgu kuskil taustal üht- või teisipidi, see pole küll päris ükskõik (luules on Kasemaal maailmavalu ja maailma pärast valutamist küllaga), aga ometi, kui maakera ka seisma jääks, läheks kirjutamine ikka edasi. Kes seal tünnis elas ja ütles vaid, et ärge segage mu liivale joonistatud ringe. Diogenes vist. Mul on tunne, et Kasemaa võiks ka kirjutada kas või näpuga õhku või liivale ja kirjutabki, sest isegi kui käsi ei kirjuta, siis on ta olemus kogu aeg üks suur kirjandus nagu ta elaks ise raamatus. No siin ongi nüüd üks raamat, kus Andrus Kasemaa elab – meilegi nähtav.
Tõnu Õnnepalu on Kasemaale teksti isevoolamiselt ja loomulikkuselt lähedane, aga ei ole ka. Tõnul on nalja vähem (kuigi elus viskab nalja küll) ja tekstimassiividesse on siginenud pastorlikku või piibliprovetlikku tõsidust nagu näeks autor horisondil juba viimsepäevainglit lähenemas. Teatud kristlik sisemine hoiak (millest iial otse ei räägita) seob Tõnu ehk hoopis Mait Vaiguga. Tõnu lõppematu kangas katab ja lohutab paljusid lohutuid ja loodetavasti ta elaan jätkub ja jätkub. Tundub pidurdamatu, aga pause on Tõnu varem ka pidanud. Vahepeal on ju vaja mõni uus maja valmis ehitada. Ilmsetl uue maja ehitamine on meditatsiooni ja järele mõtlemise aeg ja siis tuleb ludinal ka uus raamat. Võibolla see markantne kirjutamissoravus on üks, miks Tõnu on alati mugav ja turvaline lugeda.
Mulle tohutult meeldis Tõnu "Aaker", võibolla Kanada üksinduses kirjutamise pärast oli selles noot muinasjutulisust, unistajalikkust (muidu on Tõnu ju alati karge ja kaine). No Tõnu unistabki seal ju päris oma aakrist, maatükist (nagu mõni vargamäe Andres) kas Kanadas või Eestis. Lugesin seda üksildastel päevadel suvises Tartus (Laura haiglas külastamiste vahel) ja ma tean, et oleksin muidu olnud melnhoolne ja üksildane, aga nüüd olin turvamaailmas justkui koos Tõnuga ja hakkas hubane. Vaat kui vähe on ekstentsiaalse hädaoru unustamiseks vaja – hea raamat (ja ehk pudel jooki).
Aga Tõnu tutvustamist ei vaja. Kes teda loeb (ja lugejaid on tal vaat et enim), see loeb nagunii. Loeb magustoiduks ja ei raatsi uut raamatut nagu kommikotti kohe hooga tühjaks tehagi vaid mekutab tasapisi.
Ah näe, unustasingi ära. Uued Mart Kivastiku "Taevatrepp" ja Urmas Vadi "Ballettmeister" ja "Elu mõttetusest" ei jää teistele kindlasti raasugi alla. Aga neid pole ma veel lugenud, las jääb tutvustamine teistele. Ongi tõrge lugeda kraami, mis on parasjagu esiplaanil ja meedias. Siis pole lugedes jutkui vaba. Aga tahaks lugeda ilma eelneva kiidulaulu ja eelarvamuseta. Mõlemad mehed on küll samuti mu suured lemmikud ja kiiduväärt, et Kivastik on headele juttudele otsa romaani valmis vihtunud ja Vadi jälle vahelduseks proovinud fragmentaarset lühiproosat. Vaheldust on vaja ka kirjutajale endale. Käekirja ta suuremat muuta ei saa, formaati ivake saab.
Luulest kargavad esimesena pähe Maarja Kangro "Tuul", Maarja Pärtna "Vivaarium" ja Timo Marani "Metsloomatruudus", aga neid olen teisal arvustanud ja vajadusel leiab arvustuse netist üles.
Ups, uue Doris Karevani polegi ma veel jõudnud. "Suik ja sillerdus" (artiklikogu "Terendused" kindlasti ka.) No sellest saab minu magustoit.
Tõlkeasjadest oli mulle kompu Bruno Schulzi "Liivakella sanatoorium" (kuigi eelmine Schulzi "Kaneelipoed" ajas veel rohkem pöördesse, see oli oma nappuses nagu tekstitegemiseõpik.) Ja muidugi ka teised poola kirjanduse saelauad Lindepuu väismatult töötavast tõlkeveskist. Gustaw Herling-Grudzinski Siberi vangilaagri pildistused - "Teine maailm", värske nobelist Olga Tokarczuki külajuturomaan "Algus ja teised asjad" ja Anna Swirszczynska valus ja napp luule "Ma ehitasin barrikaadi".
Nalja tegi ja intrigeeris Alain Mabanckou "Katkine klaas" ja kallale karata pole veel jõudnud Indrek Koffi tehtud Michel Houlebecqi "Serotoniinile" ja Maria Esko tõlgitud Virginie Despentes´i "Vernon Subutexile" ja Heli Alliku tõlgitud Louis-Ferdinand Celine´i oopusele "Surm järelmaksuga", aga tugev tunne on keres, et need ei saa olla muud kui hea kraam. (Tõlkijaid tuleks tõlkeraamatute puhul rohkem rõhutada. Laias ilmas on tõlked samuti autoriteosed nagu originaalkrjandus ja õige ongi.)
Lastekirjandusest, patuasi, hiilin mööda. Loodan, et teised nii ei tee. Värskest draaamast seevastu võiksin rääkida, aga kuna loen seda parasjagu riburadapidi ja kraami on palju, tundub ebaõiglane üks-kaks asja välja tõsta. Ehk vaid niipalju, et avastasin dramaturgina enda jaoks Ott Kiluski ja ta näitemängu "Kirvetüü" (näidendivõistluse preemia sai küll juba 2017, esietendus oli sel suvel), mida ma teatris pole näinud, aga lugedes vedas lugu kaasa ja virutas puuga pähe – meeldiva paugu. Väärt mees, väärt keelekasutus, tunnetus ja teatritükk.
Just sain teada, et neil päevil ilmub Peedu Saare teine romaan "Mailased". (Ehk lookese ilmumise ajal ongi "Mailased" juba väljas.) Küll mulle tuli lugedes tuttav või nostalgiatunne. See on nagu eelmise sajandi vahetuse impressionism, Hamsun, Kellermann, Bang või Tammsaare üliõpilasjutustused või Oskar Lutsu "Kirjad Maarjale". Kurb, õrn, täis armastust ja melanhooliat. Tänapäeval on siukest kraami vähe.
### Response:
Autahvel. Lemmikraamatud 2019 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Villu Kõve käis teisipäeval aktuaalsetest probleemidest kriminaalmenetluses rääkimas riigikogu õiguskomisjonis.
"Mulle tundub, et suurim probleem on suurte kriminaalmenetluste venimine ja kuhjumine Harju maakohtus ja suutmatus neid mõistliku aja jooksul lahendada," lausus Kõve.
Kõve sõnul tuleks analüüsida esmalt, kas menetluse läbiviimises on seadusandlikke takistusi, kas on korralduslikke probleeme või kas on puudu kohtunikest. Siin pakub ta võimaliku lahendusena välja teiste kohtunike saatmise Harju maakohtusse.
"Ma olen seda pidanud oluliseks, et tehtaks kindlaks, mis need Harju maakohtu kriminaalmenetluse probleemis siis täpselt on ja pakutaks välja oma ala asjatundjate poolt lahendused," selgitas Kõve.
Kõve rääkis, et kohtus teisipäeval ka Harju maakohtu kohtunikega. Ta sõnas, et osade kohtunike vastuseis uurimisele on tingitud kommunikatsioonihäirest. "Minister algselt võimendas üle seda järelevalve osa. Ja kohtunikud mõnes mõttes puuduliku informatsiooni pinnalt tegid kohe järeldusi," sõnas Kõve.
"Ma usun, et tänaseks on see asi võimalik rahulikult maha võtta ja jõuda mõistlike tulemusteni. Ma usun, et ka kohtunikud Harju maakohtus on rahunenud ja töörahu on sealt vast võimalik saavutada uuesti," lisas ta.
"Kohtunikud peaksid oportuniteedi kasutamist avalikkusele paremini selgitama"
Eesti Ekspress kirjutas nädal tagasi, et Mary Krossi juhtumiga tegelenud kohtunik ei viitsinud kohtutoimikus lõpetamise asjaolusid põhjendada.
Kõve seda juhtumit lähemalt kommenteerima ei kippunud, ent ütles, et kohtumenetluste oportuniteediga lõpetamine ei ole probleem.
"Kas see konkreetsem üks juhtum õigesti või valesti on tehtud, on juba konkreetsem hinnang. Aga iseenesest võimalus lõpetada kohtuasju oportuniteediga on mõistlik. See võimalus peaks igatahes olema. Teine küsimus on see, et kohtunikud peaksid seda avalikkusele paremini põhjendama. Selles konkreetses asjas seda võib-olla ei tehtud nii," kommenteeris Kõve.
Minister Raivo Aegi sõnul on järelevalvemenetluse eesmärk leida põhjused või asjaolud, mis tingivad menetluse nii pikaks venimise.
Komisjon peab esitama järeldused ja ettepanekud hiljemalt tuleva aasta 2. märtsiks. Eelkõige peab komisjon pakkuma lahendused, kas ja missuguste õiguslike ja korralduslike meetmetega oleks võimalik kiirendada kriminaalasja üldmenetluse asja menetlemist. | Riigikohtu esimees toetab Harju maakohtu töö uurimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Villu Kõve käis teisipäeval aktuaalsetest probleemidest kriminaalmenetluses rääkimas riigikogu õiguskomisjonis.
"Mulle tundub, et suurim probleem on suurte kriminaalmenetluste venimine ja kuhjumine Harju maakohtus ja suutmatus neid mõistliku aja jooksul lahendada," lausus Kõve.
Kõve sõnul tuleks analüüsida esmalt, kas menetluse läbiviimises on seadusandlikke takistusi, kas on korralduslikke probleeme või kas on puudu kohtunikest. Siin pakub ta võimaliku lahendusena välja teiste kohtunike saatmise Harju maakohtusse.
"Ma olen seda pidanud oluliseks, et tehtaks kindlaks, mis need Harju maakohtu kriminaalmenetluse probleemis siis täpselt on ja pakutaks välja oma ala asjatundjate poolt lahendused," selgitas Kõve.
Kõve rääkis, et kohtus teisipäeval ka Harju maakohtu kohtunikega. Ta sõnas, et osade kohtunike vastuseis uurimisele on tingitud kommunikatsioonihäirest. "Minister algselt võimendas üle seda järelevalve osa. Ja kohtunikud mõnes mõttes puuduliku informatsiooni pinnalt tegid kohe järeldusi," sõnas Kõve.
"Ma usun, et tänaseks on see asi võimalik rahulikult maha võtta ja jõuda mõistlike tulemusteni. Ma usun, et ka kohtunikud Harju maakohtus on rahunenud ja töörahu on sealt vast võimalik saavutada uuesti," lisas ta.
"Kohtunikud peaksid oportuniteedi kasutamist avalikkusele paremini selgitama"
Eesti Ekspress kirjutas nädal tagasi, et Mary Krossi juhtumiga tegelenud kohtunik ei viitsinud kohtutoimikus lõpetamise asjaolusid põhjendada.
Kõve seda juhtumit lähemalt kommenteerima ei kippunud, ent ütles, et kohtumenetluste oportuniteediga lõpetamine ei ole probleem.
"Kas see konkreetsem üks juhtum õigesti või valesti on tehtud, on juba konkreetsem hinnang. Aga iseenesest võimalus lõpetada kohtuasju oportuniteediga on mõistlik. See võimalus peaks igatahes olema. Teine küsimus on see, et kohtunikud peaksid seda avalikkusele paremini põhjendama. Selles konkreetses asjas seda võib-olla ei tehtud nii," kommenteeris Kõve.
Minister Raivo Aegi sõnul on järelevalvemenetluse eesmärk leida põhjused või asjaolud, mis tingivad menetluse nii pikaks venimise.
Komisjon peab esitama järeldused ja ettepanekud hiljemalt tuleva aasta 2. märtsiks. Eelkõige peab komisjon pakkuma lahendused, kas ja missuguste õiguslike ja korralduslike meetmetega oleks võimalik kiirendada kriminaalasja üldmenetluse asja menetlemist.
### Response:
Riigikohtu esimees toetab Harju maakohtu töö uurimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Golovljov veetis lõppenud hooaja esimese poole kaitseväes aega teenides, pärast seda väljakule naastes sai ta Premium liigas 19 mänguga kirja seitse väravat. Kokku esindas Golovljov kahe hooaja jooksul Transi 48 Premium liiga mängus ning lõi nendes 19 väravat, kirjutab Soccernet.ee.
"Hooajalt ootan palju positiivseid emotsioone, võite ja ilusat mängu. Loodan, et teeme tiimiga hea tulemuse ning mina annan endast selle jaoks kõik," sõnas Golovljov Kalevi pressiteenistusele.
Varem on Golovljov mänginud kõrgliigas Infoneti/FCI Tallinna eest, kelle särgis sai pärast 2012. aastal 15-aastasena debüteerimist viie hooajaga kirja 78 mängu ja 14 väravat. Infonetis enamasti vahetusmängija rolliga leppima pidanud Golovljov tegi samal ajal märksa suuremaid tegusid Esiliigas, kus tema arvele kanti 76 kohtumisega tervelt 100 tabamust.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee. | Golovljov tõmbab selga Kalevi sinivalge särgi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Golovljov veetis lõppenud hooaja esimese poole kaitseväes aega teenides, pärast seda väljakule naastes sai ta Premium liigas 19 mänguga kirja seitse väravat. Kokku esindas Golovljov kahe hooaja jooksul Transi 48 Premium liiga mängus ning lõi nendes 19 väravat, kirjutab Soccernet.ee.
"Hooajalt ootan palju positiivseid emotsioone, võite ja ilusat mängu. Loodan, et teeme tiimiga hea tulemuse ning mina annan endast selle jaoks kõik," sõnas Golovljov Kalevi pressiteenistusele.
Varem on Golovljov mänginud kõrgliigas Infoneti/FCI Tallinna eest, kelle särgis sai pärast 2012. aastal 15-aastasena debüteerimist viie hooajaga kirja 78 mängu ja 14 väravat. Infonetis enamasti vahetusmängija rolliga leppima pidanud Golovljov tegi samal ajal märksa suuremaid tegusid Esiliigas, kus tema arvele kanti 76 kohtumisega tervelt 100 tabamust.
Loe edasi portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Golovljov tõmbab selga Kalevi sinivalge särgi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Ekspressi andmetel peeti Helme uurimise käigus novembris kinni ning vabastati 20 tundi hiljem järgmisel päeval.
Põhja ringkonnaprokuratuurist kinnitati, et kriminaalasi on käimas.
"Peeter Helme kuulati üle eelmisel nädalal ning ülekuulamise järgselt ta vabastati. Kuivõrd kellegi kahtlustamine kuriteos kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ning kõigi asjaolude väljaselgitamine on alles käimas, ei pea prokuratuur kohaseks avaldada P. Helmele esitatud kahtlustuse sisu või tänaseks kogutud tõendeid. Oleme valmis andma avalikkusele selgitusi siis, kui kõik vajalikud toimingud on läbi viidud," teatas prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas.
Helme rääkis Ekspressile, et ta käis interneti jututoas "Armastuse saal" ja ajas seal nilbet juttu. Oma sõnul arvas Helme, et ta räägib täiskasvanuga.
Helme ütles teisipäeva õhtul ERR-ile, et ta ei teadnud, kellega ta tutvusi otsivas suhtlusportaalis räägib. "Enda meelest rääkisin täiskasvanud inimesega. Tavakasutajal puudub ka võimalus kontrollida, et kui vana on vestluspartner," sõnas Helme.
Ta lisas, et moraalselt võib teda süüdlaseks pidada, kuid teadlikult ta alaealise ahvatlemisega ei tegelenud. "Olen lihtsalt loll olnud," lausus ta.
Helme kinnitas, et on valmis uurimisorganitega tegema igasugust koostööd ja loovutas neile oma arvuti ja nutitelefoni. "Ma saan ainult oletada, et nad jahtisid mingit pedofiiliajuhtumit, kuhu ma oma tegevusega paraku sattusin, kuid kinnitan veel - millegi taolisega pole ma tegelenud," ütles ta.
Lapseealise seksuaalne ahvatlemine vastab karistusseadustiku paragrahvile 179, mis käsitleb alla 14-aastase lapse teadvat seksuaalset ahvatlemist. Süüdimõistmisel on karistuseks rahatrahv või kuni kolm aastat vanglat.
Helme oli tänavu 3. aprillist kuni 1. novembrini ajalehe Postimees peatoimetaja. Ta astus tagasi pärast seda, kui Postimehe töötajad tema suhtes umbusaldust avaldasid. | Prokuratuur kahtlustab Peeter Helmet lapse seksuaalses ahvatlemises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Ekspressi andmetel peeti Helme uurimise käigus novembris kinni ning vabastati 20 tundi hiljem järgmisel päeval.
Põhja ringkonnaprokuratuurist kinnitati, et kriminaalasi on käimas.
"Peeter Helme kuulati üle eelmisel nädalal ning ülekuulamise järgselt ta vabastati. Kuivõrd kellegi kahtlustamine kuriteos kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ning kõigi asjaolude väljaselgitamine on alles käimas, ei pea prokuratuur kohaseks avaldada P. Helmele esitatud kahtlustuse sisu või tänaseks kogutud tõendeid. Oleme valmis andma avalikkusele selgitusi siis, kui kõik vajalikud toimingud on läbi viidud," teatas prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas.
Helme rääkis Ekspressile, et ta käis interneti jututoas "Armastuse saal" ja ajas seal nilbet juttu. Oma sõnul arvas Helme, et ta räägib täiskasvanuga.
Helme ütles teisipäeva õhtul ERR-ile, et ta ei teadnud, kellega ta tutvusi otsivas suhtlusportaalis räägib. "Enda meelest rääkisin täiskasvanud inimesega. Tavakasutajal puudub ka võimalus kontrollida, et kui vana on vestluspartner," sõnas Helme.
Ta lisas, et moraalselt võib teda süüdlaseks pidada, kuid teadlikult ta alaealise ahvatlemisega ei tegelenud. "Olen lihtsalt loll olnud," lausus ta.
Helme kinnitas, et on valmis uurimisorganitega tegema igasugust koostööd ja loovutas neile oma arvuti ja nutitelefoni. "Ma saan ainult oletada, et nad jahtisid mingit pedofiiliajuhtumit, kuhu ma oma tegevusega paraku sattusin, kuid kinnitan veel - millegi taolisega pole ma tegelenud," ütles ta.
Lapseealise seksuaalne ahvatlemine vastab karistusseadustiku paragrahvile 179, mis käsitleb alla 14-aastase lapse teadvat seksuaalset ahvatlemist. Süüdimõistmisel on karistuseks rahatrahv või kuni kolm aastat vanglat.
Helme oli tänavu 3. aprillist kuni 1. novembrini ajalehe Postimees peatoimetaja. Ta astus tagasi pärast seda, kui Postimehe töötajad tema suhtes umbusaldust avaldasid.
### Response:
Prokuratuur kahtlustab Peeter Helmet lapse seksuaalses ahvatlemises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Brexiti-järgne üleminekuperiood peaks lõppema 2020. aasta detsembris, kuid praeguse korra järgi saab seda osapoolte kokkuleppel pikendada kuni kaks aastat, vahendas BBC.
Muudetud Brexiti-eelnõu (Withdrawal Agreement Bill - WAB), mille üle peaks Briti alamkoda hääletama sel nädalal, välistab aga igasuguse ajapikenduse.
Kriitikute sõnul suurendab muudatus aga tõenäosust, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust kaubandusleppeta.
Brexiti planeerimise eest vastutav minister Michael Gove aga kinnitas, et nii Suurbritannia kui ka Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks, et 2020. aasta lõpuks oleks lepe olemas.
Ta lubas ka, et parlament saab põhjalikult Brexiti-eelnõud uurida.
Brexiti variminister Keir Starmer ütles, et muudatus on hoolimatu ja vastutustundetu. Tema hinnangul on peaminister Boris Johnson valmis seadma inimeste töökohad ohtu.
Liberaaldemokraatide ajutine juht Ed Davey kommenteeris, et ainus viis, kuidas Johnson saab 2020. aasta detsembri tähtaega täita, on see, kui ta loobub kõigist varasematest lubadustest, mille ta on andnud Euroopa Liidust lahkuda soovinutele ning nõustudes EL-i kõigi nõudmistega.
Valitsus plaanib viia eelnõu uuele parlamendile arutamiseks ja hääletamiseks reedel.
Kuna Johnsoni Konservatiivne Partei sai eelmise nädala valimistel parlamendis 80-kohalise enamuse, siis tõenäoliselt saab tema eelnõu mõne väikese muudatusega seaduseks 31. jaanuariks 2020, mil Suurbritannia on lubanud Euroopa Liidust lahkuda. | Valitsus lisab Brexiti-eelnõusse üleminekuperioodi pikendamist välistava punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Brexiti-järgne üleminekuperiood peaks lõppema 2020. aasta detsembris, kuid praeguse korra järgi saab seda osapoolte kokkuleppel pikendada kuni kaks aastat, vahendas BBC.
Muudetud Brexiti-eelnõu (Withdrawal Agreement Bill - WAB), mille üle peaks Briti alamkoda hääletama sel nädalal, välistab aga igasuguse ajapikenduse.
Kriitikute sõnul suurendab muudatus aga tõenäosust, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust kaubandusleppeta.
Brexiti planeerimise eest vastutav minister Michael Gove aga kinnitas, et nii Suurbritannia kui ka Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks, et 2020. aasta lõpuks oleks lepe olemas.
Ta lubas ka, et parlament saab põhjalikult Brexiti-eelnõud uurida.
Brexiti variminister Keir Starmer ütles, et muudatus on hoolimatu ja vastutustundetu. Tema hinnangul on peaminister Boris Johnson valmis seadma inimeste töökohad ohtu.
Liberaaldemokraatide ajutine juht Ed Davey kommenteeris, et ainus viis, kuidas Johnson saab 2020. aasta detsembri tähtaega täita, on see, kui ta loobub kõigist varasematest lubadustest, mille ta on andnud Euroopa Liidust lahkuda soovinutele ning nõustudes EL-i kõigi nõudmistega.
Valitsus plaanib viia eelnõu uuele parlamendile arutamiseks ja hääletamiseks reedel.
Kuna Johnsoni Konservatiivne Partei sai eelmise nädala valimistel parlamendis 80-kohalise enamuse, siis tõenäoliselt saab tema eelnõu mõne väikese muudatusega seaduseks 31. jaanuariks 2020, mil Suurbritannia on lubanud Euroopa Liidust lahkuda.
### Response:
Valitsus lisab Brexiti-eelnõusse üleminekuperioodi pikendamist välistava punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Franciscuse muudatused puudutasid Vatikani seaduse kaht artiklit, mis käsitlevad seksuaalse ärakasutamisega seotud juhtumeid. "Paavstlik saladus ei puuduta süüdistusi, istungeid ja otsuseid", mis puudutavad sarnaseid süüdistusi, ütles paavst.
Vatikani salastatuse reegli eesmärk on kaitsta tundlikku informatsiooni, mis on seotud katoliku kiriku juhtimisega. See hõlmab diplomaatilist kirjavahetust, isiklikke teemasid ning ka kuritegusid.
Katoliku kirikut on süüdistatud korduvalt vaimulike seksuaalse ahistamise juhtumites varjamises.
Paavst kiitis mais heaks määruse, mis kohustab kõiki, kes teavad seksuaalse ahistamise juhtumitest, teavitama sellest oma ülemaid. Teisipäeval tegi Franciscus avalduse, milles täpsustas, et "avalduse esitanud isik, väidetavalt ahistamise ohvriks langenud isik ning tunnistajad ei ole seotud mingi vaikimiskohustusega, mis antud juhtumit puudutavad". | Vatikani salastatuse reeglid ahistamisjuhtumite puhul enam ei kehti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Franciscuse muudatused puudutasid Vatikani seaduse kaht artiklit, mis käsitlevad seksuaalse ärakasutamisega seotud juhtumeid. "Paavstlik saladus ei puuduta süüdistusi, istungeid ja otsuseid", mis puudutavad sarnaseid süüdistusi, ütles paavst.
Vatikani salastatuse reegli eesmärk on kaitsta tundlikku informatsiooni, mis on seotud katoliku kiriku juhtimisega. See hõlmab diplomaatilist kirjavahetust, isiklikke teemasid ning ka kuritegusid.
Katoliku kirikut on süüdistatud korduvalt vaimulike seksuaalse ahistamise juhtumites varjamises.
Paavst kiitis mais heaks määruse, mis kohustab kõiki, kes teavad seksuaalse ahistamise juhtumitest, teavitama sellest oma ülemaid. Teisipäeval tegi Franciscus avalduse, milles täpsustas, et "avalduse esitanud isik, väidetavalt ahistamise ohvriks langenud isik ning tunnistajad ei ole seotud mingi vaikimiskohustusega, mis antud juhtumit puudutavad".
### Response:
Vatikani salastatuse reeglid ahistamisjuhtumite puhul enam ei kehti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Itaalia mäesuusataja esimese laskumise ajaks oli 1.07,28 ning koondajaks 2.12,59. Federica järel tuli teiseks norralanna Mina Fürst Holtmann (+0,04) ja kolmandaks šveitslanna Wendy Holdener (+0,44). Esimesena jäi pjedestaalilt välja slovakitar Petra Vlhova (+0,48).
MK-sarja üldliider ja tiitlikaitsja ameeriklanna Mikaela Shiffrin pidi täna leppima 17. koha, kaotades võitjale 1,65 sekundiga.
Naiste MK-sari jätkub 21. detsembril Prantsusmaal Val d'Isere'is. | Mäesuusatamise MK-sari jätkus Brignone hooaja esimese võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Itaalia mäesuusataja esimese laskumise ajaks oli 1.07,28 ning koondajaks 2.12,59. Federica järel tuli teiseks norralanna Mina Fürst Holtmann (+0,04) ja kolmandaks šveitslanna Wendy Holdener (+0,44). Esimesena jäi pjedestaalilt välja slovakitar Petra Vlhova (+0,48).
MK-sarja üldliider ja tiitlikaitsja ameeriklanna Mikaela Shiffrin pidi täna leppima 17. koha, kaotades võitjale 1,65 sekundiga.
Naiste MK-sari jätkub 21. detsembril Prantsusmaal Val d'Isere'is.
### Response:
Mäesuusatamise MK-sari jätkus Brignone hooaja esimese võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juunis sündinud kolm kutsikat eelistavad loomaaia teatel õueelu, hoolimata talveperioodi jahedatest ilmadest.
Tallinna loomaaia amuuri tiiger Pootsman saabus Ohustatud Liikide Euroopa Paljundusprogrammi raames ajutiselt Tšehhi Zlíni loomaaeda 2018. aasta detsembris. Esimest korda said Pootsman ja kutsikate ema Tanya kokku veebruaris.
Tiigrite omavaheline sobivus on algusest peale olnud suurepärane ja nii oldi järeltulijate saamise osas lootusrikkad.
Juunis sündis neil kolm kutsikat, kes kannavad 7. septembrist nimesid Samba, Uma ja Nanu. | Tšehhi loomaaed avaldas foto tiiger Pootsmani jõudsalt kasvanud kutsikatest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juunis sündinud kolm kutsikat eelistavad loomaaia teatel õueelu, hoolimata talveperioodi jahedatest ilmadest.
Tallinna loomaaia amuuri tiiger Pootsman saabus Ohustatud Liikide Euroopa Paljundusprogrammi raames ajutiselt Tšehhi Zlíni loomaaeda 2018. aasta detsembris. Esimest korda said Pootsman ja kutsikate ema Tanya kokku veebruaris.
Tiigrite omavaheline sobivus on algusest peale olnud suurepärane ja nii oldi järeltulijate saamise osas lootusrikkad.
Juunis sündis neil kolm kutsikat, kes kannavad 7. septembrist nimesid Samba, Uma ja Nanu.
### Response:
Tšehhi loomaaed avaldas foto tiiger Pootsmani jõudsalt kasvanud kutsikatest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šveitsis süüakse aastas inimese kohta 8,8 kilgrammi šokolaadi, Austrias 8,1 ning Saksamaal ja Iirimaal 7,9 kilo. Neile järgnevad Ühendkuningriik 7,6 ja Rootsi 6,6 kiloga, selgub Šveitsi maiustustetootja Lindt koostatud ülevaatest, milles on kasutatud ka Euromonitor International andmeid. Eestist taha poole jäävad šokolaaditarbimiselt Norra, Poola, Belgia ja Soome. Suurtest riikidest Venemaal süüakse aastas 4,8, USA-s 4,4, Prantsusmaal 4,3, Jaapanis 1,2 ja Hiinas 0,1 kilo šokolaadi aastas.
Eesti on olnud traditsiooniliselt üks maailma suurima šokolaaditarbimisega riike, kus süüakse aastas ligi seitse kilo seda maiustust, märgitakse Euromonitori ülevaates. Eestis on lisaks šokolaadi ja sellest valmistatud komvekkide massitoodangule kasvamas ka käsitööšokolaadi valmistamine, lisatakse samas.
Šokolaad on kakaopuu vilja seemnetest valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kompvekid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Kakaopuud kasvasid Ameerikas, kust levis šokolaadi söömine pärast eurooplaste vallutust ka Euroopasse.
Maailma suurim šokolaaditurg on USA, kus müüakse aastas 18,5 miljardi Šveitsi frangi väärtuses šokolaadi, sellele järgneb Venemaa 8,5 miljardi frangi suuruse jaeturuga. | Eesti on šokolaadi tarbimiselt inimese kohta seitsmes riik maailmas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šveitsis süüakse aastas inimese kohta 8,8 kilgrammi šokolaadi, Austrias 8,1 ning Saksamaal ja Iirimaal 7,9 kilo. Neile järgnevad Ühendkuningriik 7,6 ja Rootsi 6,6 kiloga, selgub Šveitsi maiustustetootja Lindt koostatud ülevaatest, milles on kasutatud ka Euromonitor International andmeid. Eestist taha poole jäävad šokolaaditarbimiselt Norra, Poola, Belgia ja Soome. Suurtest riikidest Venemaal süüakse aastas 4,8, USA-s 4,4, Prantsusmaal 4,3, Jaapanis 1,2 ja Hiinas 0,1 kilo šokolaadi aastas.
Eesti on olnud traditsiooniliselt üks maailma suurima šokolaaditarbimisega riike, kus süüakse aastas ligi seitse kilo seda maiustust, märgitakse Euromonitori ülevaates. Eestis on lisaks šokolaadi ja sellest valmistatud komvekkide massitoodangule kasvamas ka käsitööšokolaadi valmistamine, lisatakse samas.
Šokolaad on kakaopuu vilja seemnetest valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste nagu kompvekid, jäätis, küpsised ja koogid ühe koostisainena. Kakaopuud kasvasid Ameerikas, kust levis šokolaadi söömine pärast eurooplaste vallutust ka Euroopasse.
Maailma suurim šokolaaditurg on USA, kus müüakse aastas 18,5 miljardi Šveitsi frangi väärtuses šokolaadi, sellele järgneb Venemaa 8,5 miljardi frangi suuruse jaeturuga.
### Response:
Eesti on šokolaadi tarbimiselt inimese kohta seitsmes riik maailmas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Karikavõistlustele teenisid kutse 2019. aasta meistrivõistluste tugevamad naiskonnad ja tänavusel hooajal saalijalgpalli meistrivõistlustel osalevad võistkonnad.
Esimene alagrupiturniir peetakse 4. jaanuaril Kehra Spordihoones algusega kell 11.00. Seal on võistlustules Põltsamaa Motiiv SK 10, Nõmme Kalju FC, Pärnu JK, JK Tallinna Kalev ja Tallinna JK Legion.
Teise alagrupi kohtumised toimuvad 5. jaanuaril Raasiku Spordihoones algusega kell 11.00. Edasipääsu nimel hakkavad heitlema FC Pae United, Tallinna FC Flora, Saku Sporting, Tartu JK Tammeka ning JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN.
Mõlemad alagrupid peavad ühepäevase turniiri, kus kõik võistkonnad mängivad omavahel läbi ning neli parimat naiskonda pääsevad edasi finaalturniirile, mis toimub 12. jaanuaril Kehra Spordihoones. Mänguaeg alagrupiturniiridel on 1x17 minutit.
I alagrupiturniiri ajakava:
kell 11.00 Nõmme Kalju FC - Tallinna JK Legion
kell 11.25 Pärnu JK - JK Tallinna Kalev
kell 11.50 Põltsamaa Motiiv SK 10 - Nõmme Kalju FC
kell 12.15 Tallinna JK Legion - Pärnu JK
kell 12.40 Põltsamaa Motiiv SK 10 - JK Tallinna Kalev
kell 13.05 Nõmme Kalju FC - Pärnu JK
kell 13.30 Tallinna JK Legion - Põltsamaa Motiiv SK 10
kell 13.55 JK Tallinna Kalev - Nõmme Kalju FC
kell 14.20 Pärnu JK - Põltsamaa Motiiv SK 10
kell 14.45 JK Tallinna Kalev - Tallinna JK Legion
II alagrupiturniiri ajakava:
kell 11.00 FC Pae United - Saku Sporting
kell 11.25 Tallinna FC Flora - JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
kell 11.50 Tartu JK Tammeka - FC Pae United
kell 12.15 Saku Sporting - Tallinna FC Flora
kell 12.40 Tartu JK Tammeka - JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
kell 13.05 FC Pae United - Tallinna FC Flora
kell 13.30 Saku Sporting - Tartu JK Tammeka
kell 13.55 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN - FC Pae United
kell 14.20 Tallinna FC Flora - Tartu JK Tammeka
kell 14.45 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN - Saku Sporting | Naiste saalijalgpalli karikavõistlustel selgusid alagruppide koosseisud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Karikavõistlustele teenisid kutse 2019. aasta meistrivõistluste tugevamad naiskonnad ja tänavusel hooajal saalijalgpalli meistrivõistlustel osalevad võistkonnad.
Esimene alagrupiturniir peetakse 4. jaanuaril Kehra Spordihoones algusega kell 11.00. Seal on võistlustules Põltsamaa Motiiv SK 10, Nõmme Kalju FC, Pärnu JK, JK Tallinna Kalev ja Tallinna JK Legion.
Teise alagrupi kohtumised toimuvad 5. jaanuaril Raasiku Spordihoones algusega kell 11.00. Edasipääsu nimel hakkavad heitlema FC Pae United, Tallinna FC Flora, Saku Sporting, Tartu JK Tammeka ning JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN.
Mõlemad alagrupid peavad ühepäevase turniiri, kus kõik võistkonnad mängivad omavahel läbi ning neli parimat naiskonda pääsevad edasi finaalturniirile, mis toimub 12. jaanuaril Kehra Spordihoones. Mänguaeg alagrupiturniiridel on 1x17 minutit.
I alagrupiturniiri ajakava:
kell 11.00 Nõmme Kalju FC - Tallinna JK Legion
kell 11.25 Pärnu JK - JK Tallinna Kalev
kell 11.50 Põltsamaa Motiiv SK 10 - Nõmme Kalju FC
kell 12.15 Tallinna JK Legion - Pärnu JK
kell 12.40 Põltsamaa Motiiv SK 10 - JK Tallinna Kalev
kell 13.05 Nõmme Kalju FC - Pärnu JK
kell 13.30 Tallinna JK Legion - Põltsamaa Motiiv SK 10
kell 13.55 JK Tallinna Kalev - Nõmme Kalju FC
kell 14.20 Pärnu JK - Põltsamaa Motiiv SK 10
kell 14.45 JK Tallinna Kalev - Tallinna JK Legion
II alagrupiturniiri ajakava:
kell 11.00 FC Pae United - Saku Sporting
kell 11.25 Tallinna FC Flora - JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
kell 11.50 Tartu JK Tammeka - FC Pae United
kell 12.15 Saku Sporting - Tallinna FC Flora
kell 12.40 Tartu JK Tammeka - JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
kell 13.05 FC Pae United - Tallinna FC Flora
kell 13.30 Saku Sporting - Tartu JK Tammeka
kell 13.55 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN - FC Pae United
kell 14.20 Tallinna FC Flora - Tartu JK Tammeka
kell 14.45 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN - Saku Sporting
### Response:
Naiste saalijalgpalli karikavõistlustel selgusid alagruppide koosseisud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Inimesed puutuvad mõnikord teatud valeuudistega kokku mitmeid kordi. Need võivad muutuda ühismeedias viraalseks või korrata sama poliitik sama valet uuesti ja uuesti. Varasemate tööde põhjal võivad hakata võtma inimesed selle tulemusena neid lõpuks tõe pähe. Meie töö põhjal võivad need mõjutada aga nende moraalitunnet isegi juhul, kui nad neid lõpuks uskuma ei jää," märkis töö juhtivautor Daniel Effron, Londoni Ärikooli organisatsiooni käitumise dotsent.
Järeldused põhinevad ligi 2600 inimesega tehtud uuringul. Katseseeria käigus anti osalistele esmalt lugeda eelnevatel aastatel levinud valeuudiste pealkirju nagu "Valimisteõhtu: Hillary oli purjus ning käperdas Mooki ja Podestat" või "Pennsylvania Riigikohus kiitis venelaste sekkumise tõttu TRUMPI EEMALDAMISE". Seejuures kinnitati neile, et tegu on valedega ja küsiti käest ka seda, kui eetiliseks peavad nad taoliste uudiste levitamist.
Katseseeria teises osas puutusid inimesed nii eelnevalt nähtud kui ka uute valeuudistega. Taas uurisid teadlased tegevuse eetilisuse kohta. Inimesed pidasid eelnevalt nähtud valeuudiste jagamist vähem ebaeetiliseks. Mida rohkem nad sama valeuudist nägid, seda normaalsemaks see nende jaoks muutus.
"Mõju polnud kuigi suur, 100 punkti skaalal mõned punktid, kuid ühismeediat kasutavate inimeste arvu tõttu on sel potentsiaali skaleeruda ja selle mõju võimendada," viitas Effron. Piltlikult saab võrrelda seda aeglaselt kasvava lumepalli või bakterite pooldumisega.
Kuigi sarnaseid mustreid on nähtud eelnevate töödes, rõhutas Effron, et enne uute tulemuste kindlamalt tõe pähe võtmist tuleb teha katseid ka laboriseinte vahelt väljaspool.
Reetlik kõhutunne
Töörühm oletab, et moraalset kompassi mõjutab inimeste vaist või kõhutunne. "Ratsionaalset mõeldes võivad inimesed uudist või väidet valeks pidada. Moraalseid otsuseid tehes toetuvad aga inimesed rohkem oma vaistule, mida mõjutab omakorda neid ümbritsev keskkond. Tuttavlikkus muudab selle vähemalt näiliselt tõeks. Tõekese jagamist võib pidada juba vähem ebaeetiliseks," selgitas Effron.
Nähtuse psühholoogiline tagapõhi pole dotsendi hinnangul ilmselt uus. Muutunud on viis selle ära kasutamiseks. "Seos retoorika või väidete kordamise ning tõekeselisuse vahel pole erakordne. Ühismeedia on kasvatanud aga võimalust isegi kõige ebaloomulikumate väidetega kokku puutumiseks," laiendas dotsent. Valeuudised ja -väited saavad levida kiiremini kui kunagi varem.
Tavalisi inimesi võiks aidata selle mõjude vastu mõttelaiskuse peletamine. "Ühismeedia disain ei aita muidugi sellele kaasa, kuid katsu enne jagamisnupu vajutamist mõelda hetke hoolikamalt mitte ainult selle peale, kas jagatav info on tõsi, vaid ka valeinfo jagamise eetilistele tagajärgedele," sõnas Effron. Seniste küsitlustulemuste põhjal tunnistas vähemalt USA või Suurbritannias teadlikult valeuudiste jagamist iga kaheksas inimene. Paraku ei võimaldanud need küsimustikud eristada pahatahtlikest valeuudistest satiiri.
Oma roll on ka ajakirjanikel. "Faktikontrolli tehes ja poliitikuid liistule tõmmates on tekkinud komme pakkuda neile oma vaadete levitamiseks veel laiemat platvormi. Selle asemel võiks eelistada nn tõe-võileiba – valeväide tuleks pakkida tõest koosneva pakendi sisse ja sellele vaid kaudu vihjata. On palju oodata, et tuhanded inimesed loevad pealkirjast kaugemale," märkis Effron.
Isegi kui mõned jõuavad klassikalise artikli lõpuni, on valeväidet selleks ajaks mitmeid kordi korrata. "Vale tuleb uputada tõe sisse," kinnitas dotsent.
Töö ilmus ajakirjas Psychological Science. | Häbitud valed kallutavad inimeste moraalset kompassi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Inimesed puutuvad mõnikord teatud valeuudistega kokku mitmeid kordi. Need võivad muutuda ühismeedias viraalseks või korrata sama poliitik sama valet uuesti ja uuesti. Varasemate tööde põhjal võivad hakata võtma inimesed selle tulemusena neid lõpuks tõe pähe. Meie töö põhjal võivad need mõjutada aga nende moraalitunnet isegi juhul, kui nad neid lõpuks uskuma ei jää," märkis töö juhtivautor Daniel Effron, Londoni Ärikooli organisatsiooni käitumise dotsent.
Järeldused põhinevad ligi 2600 inimesega tehtud uuringul. Katseseeria käigus anti osalistele esmalt lugeda eelnevatel aastatel levinud valeuudiste pealkirju nagu "Valimisteõhtu: Hillary oli purjus ning käperdas Mooki ja Podestat" või "Pennsylvania Riigikohus kiitis venelaste sekkumise tõttu TRUMPI EEMALDAMISE". Seejuures kinnitati neile, et tegu on valedega ja küsiti käest ka seda, kui eetiliseks peavad nad taoliste uudiste levitamist.
Katseseeria teises osas puutusid inimesed nii eelnevalt nähtud kui ka uute valeuudistega. Taas uurisid teadlased tegevuse eetilisuse kohta. Inimesed pidasid eelnevalt nähtud valeuudiste jagamist vähem ebaeetiliseks. Mida rohkem nad sama valeuudist nägid, seda normaalsemaks see nende jaoks muutus.
"Mõju polnud kuigi suur, 100 punkti skaalal mõned punktid, kuid ühismeediat kasutavate inimeste arvu tõttu on sel potentsiaali skaleeruda ja selle mõju võimendada," viitas Effron. Piltlikult saab võrrelda seda aeglaselt kasvava lumepalli või bakterite pooldumisega.
Kuigi sarnaseid mustreid on nähtud eelnevate töödes, rõhutas Effron, et enne uute tulemuste kindlamalt tõe pähe võtmist tuleb teha katseid ka laboriseinte vahelt väljaspool.
Reetlik kõhutunne
Töörühm oletab, et moraalset kompassi mõjutab inimeste vaist või kõhutunne. "Ratsionaalset mõeldes võivad inimesed uudist või väidet valeks pidada. Moraalseid otsuseid tehes toetuvad aga inimesed rohkem oma vaistule, mida mõjutab omakorda neid ümbritsev keskkond. Tuttavlikkus muudab selle vähemalt näiliselt tõeks. Tõekese jagamist võib pidada juba vähem ebaeetiliseks," selgitas Effron.
Nähtuse psühholoogiline tagapõhi pole dotsendi hinnangul ilmselt uus. Muutunud on viis selle ära kasutamiseks. "Seos retoorika või väidete kordamise ning tõekeselisuse vahel pole erakordne. Ühismeedia on kasvatanud aga võimalust isegi kõige ebaloomulikumate väidetega kokku puutumiseks," laiendas dotsent. Valeuudised ja -väited saavad levida kiiremini kui kunagi varem.
Tavalisi inimesi võiks aidata selle mõjude vastu mõttelaiskuse peletamine. "Ühismeedia disain ei aita muidugi sellele kaasa, kuid katsu enne jagamisnupu vajutamist mõelda hetke hoolikamalt mitte ainult selle peale, kas jagatav info on tõsi, vaid ka valeinfo jagamise eetilistele tagajärgedele," sõnas Effron. Seniste küsitlustulemuste põhjal tunnistas vähemalt USA või Suurbritannias teadlikult valeuudiste jagamist iga kaheksas inimene. Paraku ei võimaldanud need küsimustikud eristada pahatahtlikest valeuudistest satiiri.
Oma roll on ka ajakirjanikel. "Faktikontrolli tehes ja poliitikuid liistule tõmmates on tekkinud komme pakkuda neile oma vaadete levitamiseks veel laiemat platvormi. Selle asemel võiks eelistada nn tõe-võileiba – valeväide tuleks pakkida tõest koosneva pakendi sisse ja sellele vaid kaudu vihjata. On palju oodata, et tuhanded inimesed loevad pealkirjast kaugemale," märkis Effron.
Isegi kui mõned jõuavad klassikalise artikli lõpuni, on valeväidet selleks ajaks mitmeid kordi korrata. "Vale tuleb uputada tõe sisse," kinnitas dotsent.
Töö ilmus ajakirjas Psychological Science.
### Response:
Häbitud valed kallutavad inimeste moraalset kompassi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiklejad ja turistid seisid silmitsi 13. päeva järjest streigi tõttu sisuliselt seiskunud ühistranspordisüsteemiga, sest ka transporditöölised jätkasid streiki pensionisüsteemi toetuseks, mis lubab mõnedel neist minna pensionile juba 50. eluaastates. Lapsevanemad ei saanud lapsi kooli viia ja mitu tähtsat eksamit tühistati, sest protestidega liitusid ka õpetajad.
Haiglad nõudsid teisipäeval osade tööliste tööletulekut, sest streikima asusid ka medõed, arstid ja apteekrid. Nad üritavad päästa kunagi heal järjel olnud avalikku haiglasüsteemi, mis ägab aastaid kestnud kärbete all.
Politsei barrikadeeris presidendi tööruume võõrustava Élysée palee mõni tund enne teisipäeva pärastlõunat pealinnas algavat meeleavaldust. Võimud pelgavad kollavestide ja teiste väidetava majandusliku ebavõrdsuse pärast pahaste radikaalsete demonstrantide vägivalda.
Surve president Emmanuel Macronile kasvab, sest esmaspäeval astus väidetava huvide konflikti tõttu tagasi üks pensionireformi arhitekte.
Senini hoiab valitsus kinni plaanist tõsta pensioniiga 64 aastale, kuid tegi eelmisel nädalal järeleandmise, kui lükkas reformi rakendumise edasi ja avas ukse uutele kõnelustele. Valitsuse pressiesindaja Sibeth Ndiaye rõhutas telekanalile BFM: "Reform püsib... Me ei võta seda tagasi."
Viimastel aastatel on mitu Euroopa riiki kas pensioniiga tõstnud või pensioni suurust kärpinud. Eesmärk on hoida ühte sammu eluea pikenemise ja majanduskasvu aeglustumisega. Macroni sõnul peab Prantsusmaa sama tegema.
Ametiühingud pelgavad, et inimesed peavad töötama kauem ja saavad tulevikus vähem pensioni. Küsitluste järgi toetavad streiki pensionireformi vastu vähemalt pooled prantslased.
Aga pahameel streikide vastu kasvab. Teisipäeval töötas tavarežiimis vaid kaks Pariisi metroo 16-st liinist ja vaid veerand siseriiklikest kiirrongiliinidest. Streik mõjutab ka rahvusvahelisi ronge.
Raudteefirma SNCF-i ametiühingud tahavad streikida läbi jõulupühade ning valitsus üritab kiirelt lahendusi leida.
Pariisi piirkonnas on ulatuslikud liiklusummikud, mille koguulatus on Prantsuse meedia teatel kuni 600 kilomeetrit. | Prantsusmaal kestev streik pensionireformi vastu on tekitanud liikluskaose | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiklejad ja turistid seisid silmitsi 13. päeva järjest streigi tõttu sisuliselt seiskunud ühistranspordisüsteemiga, sest ka transporditöölised jätkasid streiki pensionisüsteemi toetuseks, mis lubab mõnedel neist minna pensionile juba 50. eluaastates. Lapsevanemad ei saanud lapsi kooli viia ja mitu tähtsat eksamit tühistati, sest protestidega liitusid ka õpetajad.
Haiglad nõudsid teisipäeval osade tööliste tööletulekut, sest streikima asusid ka medõed, arstid ja apteekrid. Nad üritavad päästa kunagi heal järjel olnud avalikku haiglasüsteemi, mis ägab aastaid kestnud kärbete all.
Politsei barrikadeeris presidendi tööruume võõrustava Élysée palee mõni tund enne teisipäeva pärastlõunat pealinnas algavat meeleavaldust. Võimud pelgavad kollavestide ja teiste väidetava majandusliku ebavõrdsuse pärast pahaste radikaalsete demonstrantide vägivalda.
Surve president Emmanuel Macronile kasvab, sest esmaspäeval astus väidetava huvide konflikti tõttu tagasi üks pensionireformi arhitekte.
Senini hoiab valitsus kinni plaanist tõsta pensioniiga 64 aastale, kuid tegi eelmisel nädalal järeleandmise, kui lükkas reformi rakendumise edasi ja avas ukse uutele kõnelustele. Valitsuse pressiesindaja Sibeth Ndiaye rõhutas telekanalile BFM: "Reform püsib... Me ei võta seda tagasi."
Viimastel aastatel on mitu Euroopa riiki kas pensioniiga tõstnud või pensioni suurust kärpinud. Eesmärk on hoida ühte sammu eluea pikenemise ja majanduskasvu aeglustumisega. Macroni sõnul peab Prantsusmaa sama tegema.
Ametiühingud pelgavad, et inimesed peavad töötama kauem ja saavad tulevikus vähem pensioni. Küsitluste järgi toetavad streiki pensionireformi vastu vähemalt pooled prantslased.
Aga pahameel streikide vastu kasvab. Teisipäeval töötas tavarežiimis vaid kaks Pariisi metroo 16-st liinist ja vaid veerand siseriiklikest kiirrongiliinidest. Streik mõjutab ka rahvusvahelisi ronge.
Raudteefirma SNCF-i ametiühingud tahavad streikida läbi jõulupühade ning valitsus üritab kiirelt lahendusi leida.
Pariisi piirkonnas on ulatuslikud liiklusummikud, mille koguulatus on Prantsuse meedia teatel kuni 600 kilomeetrit.
### Response:
Prantsusmaal kestev streik pensionireformi vastu on tekitanud liikluskaose |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Voor enne teise ringi lõppu on selge, et liidrina läheb jõulupuhkusele Serviti, kel tabelis 15 punkti. Järgnevad HC Tallinn 12, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 11, Viljandi HC üheksa ning SK Tapa seitsme silmaga. Aruküla/Audentes pole punktiarvet veel avanud.
Vigastustega kimpus Viljandi HC võõrustab HC Tallinnat
Viljandis lähevad vastamisi meeskonnad, kes alles pühapäeval samas saalis kohtusid. Balti liigas tehti 24:24 viik, kuid hooaja kahes esimeses omavahelises mängus sai HC Tallinn kindlad koduvõidud – 38:24 ja 26:17.
"Nädalavahetuse kahe Balti liiga viigimänguga võtsime kaasa sama palju traumasid kui punkte, sest Andrei Hapal vigastas tõsiselt kannakõõlust ning Volodimir Maslak tegi haiget põlvele. Kui viimane kolmapäeval kaasa teha ei saa, jääb meil paberi peal alles vaid kolm tagamängijat," kurtis mulkide peatreener Marko Koks.
"Ega muidu ka saa pühapäevasele kohtumisele liigselt tagasi vaadata, sest meil olid siis veel abiks kaks kaitseväelast ja 15-aastased noored, keda liigamängus kasutada ei saa. Meistriliigas oleks punkte hädasti vaja, kui saaks, vahetaks heameelega ühe Balti liiga punkti positiivse tulemuse vastu kolmapäeval," tunnistas Koks.
"Õnneks meil suuri vigastusi pole ja eesmärk number üks on see seis ka pärast Viljandi-reisi säilitada. Siis saaks aastavahetuseni meestel aktiivse puhkuse ja üldfüüsilise kõrval just mentaalselt puhata lasta, sest hooaja avapool on olnud küllalt hullumeelne. Viljandi esitas pühapäeval südika partii ja lähme punktide nimel võitlema," lausus hooaja 25. mängu pidama mineva HC Tallinna juhendaja Risto Lepp.
Kolmapäeva õhtul kohtuvad Kehras veel Aruküla/Audentes ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Oktoobri lõpul said kehralased 36:25 võidu. Aruküla on tänavu veel punktita, ent vigastustest laastatud Kehra on viimase 35 päevaga juba tosin mängu pidanud.
Elmu Koppelmann: lihtsat elu põlvalastel loota pole
Vooru, ringi ja 2019. aasta viimases meistriliigamängus kohtuvad neljapäeval SK Tapa ja Põlva Serviti. Viiendas voorus oli tiitlikaitsja kodusaalis 31:21 parem, aga Tapa on tõestanud end tugeva võõrustajana. Tänavu on nelja kodumänguga jäädud alla vaid Kehrale, samas tundis Serviti liigas viimati kaotusekibedust kolm kuud tagasi.
"Meil muidugi sellist tampi peal pole nagu mõnel teisel tiimil, sealhulgas Servitil, aga meiegi oleme siin jõulupuhkuse ootuses, sest pool hooaega on küllaltki väsitav olnud. Serviti tuleb tiitlikaitsja ja liidrina mängule loomulikult soosikuna, aga võitlema lähme meiegi," kinnitas Tapa peatreener Elmu Koppelmann.
"Vahur Oolup on meie ridades tagasi ja kaitses on kõvasti arenenud. Neljapäevaks peaksime rivvi saama ka Marek Puierästi ning koos Mihkel Koppelmanniga on meil seega päris hea kaitsemüür. Igal juhul võin lubada, et lihtsat elu põlvalastel loota pole ja punktide saamiseks peavad nad tööd tegema," sõnas tapalaste kogenud juhendaja.
"Seis on küllalt segane pärast Balti liiga mänge. Kindlalt ei saa kaasa teha Ülljo Pihus, kes murdis kämblaluu ja Carl-Eric Uibo, kelle põlv vajab ravi. Ilmselt saame aga mõne Lätis-Leedus puudunud mehe rivvi tagasi. Lähme Tapa vastu valvsalt ja täie tõsidusega. Punktivahet järgnevatega tahaks hoida ja heal juhul kasvatadagi," lausus Serviti peatreener Kalmer Musting.
Meistriliiga 10. voor:
18.12. 19.00 Aruküla/Audentes – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Kehras)
18.12. 19.00 Viljandi HC – HC Tallinn
19.12. 19.00 SK Tapa – Põlva Serviti | Käsipalli meistriliiga: teise ringi viimane voor viib meeskonnad jõulupuhkusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Voor enne teise ringi lõppu on selge, et liidrina läheb jõulupuhkusele Serviti, kel tabelis 15 punkti. Järgnevad HC Tallinn 12, HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 11, Viljandi HC üheksa ning SK Tapa seitsme silmaga. Aruküla/Audentes pole punktiarvet veel avanud.
Vigastustega kimpus Viljandi HC võõrustab HC Tallinnat
Viljandis lähevad vastamisi meeskonnad, kes alles pühapäeval samas saalis kohtusid. Balti liigas tehti 24:24 viik, kuid hooaja kahes esimeses omavahelises mängus sai HC Tallinn kindlad koduvõidud – 38:24 ja 26:17.
"Nädalavahetuse kahe Balti liiga viigimänguga võtsime kaasa sama palju traumasid kui punkte, sest Andrei Hapal vigastas tõsiselt kannakõõlust ning Volodimir Maslak tegi haiget põlvele. Kui viimane kolmapäeval kaasa teha ei saa, jääb meil paberi peal alles vaid kolm tagamängijat," kurtis mulkide peatreener Marko Koks.
"Ega muidu ka saa pühapäevasele kohtumisele liigselt tagasi vaadata, sest meil olid siis veel abiks kaks kaitseväelast ja 15-aastased noored, keda liigamängus kasutada ei saa. Meistriliigas oleks punkte hädasti vaja, kui saaks, vahetaks heameelega ühe Balti liiga punkti positiivse tulemuse vastu kolmapäeval," tunnistas Koks.
"Õnneks meil suuri vigastusi pole ja eesmärk number üks on see seis ka pärast Viljandi-reisi säilitada. Siis saaks aastavahetuseni meestel aktiivse puhkuse ja üldfüüsilise kõrval just mentaalselt puhata lasta, sest hooaja avapool on olnud küllalt hullumeelne. Viljandi esitas pühapäeval südika partii ja lähme punktide nimel võitlema," lausus hooaja 25. mängu pidama mineva HC Tallinna juhendaja Risto Lepp.
Kolmapäeva õhtul kohtuvad Kehras veel Aruküla/Audentes ja HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. Oktoobri lõpul said kehralased 36:25 võidu. Aruküla on tänavu veel punktita, ent vigastustest laastatud Kehra on viimase 35 päevaga juba tosin mängu pidanud.
Elmu Koppelmann: lihtsat elu põlvalastel loota pole
Vooru, ringi ja 2019. aasta viimases meistriliigamängus kohtuvad neljapäeval SK Tapa ja Põlva Serviti. Viiendas voorus oli tiitlikaitsja kodusaalis 31:21 parem, aga Tapa on tõestanud end tugeva võõrustajana. Tänavu on nelja kodumänguga jäädud alla vaid Kehrale, samas tundis Serviti liigas viimati kaotusekibedust kolm kuud tagasi.
"Meil muidugi sellist tampi peal pole nagu mõnel teisel tiimil, sealhulgas Servitil, aga meiegi oleme siin jõulupuhkuse ootuses, sest pool hooaega on küllaltki väsitav olnud. Serviti tuleb tiitlikaitsja ja liidrina mängule loomulikult soosikuna, aga võitlema lähme meiegi," kinnitas Tapa peatreener Elmu Koppelmann.
"Vahur Oolup on meie ridades tagasi ja kaitses on kõvasti arenenud. Neljapäevaks peaksime rivvi saama ka Marek Puierästi ning koos Mihkel Koppelmanniga on meil seega päris hea kaitsemüür. Igal juhul võin lubada, et lihtsat elu põlvalastel loota pole ja punktide saamiseks peavad nad tööd tegema," sõnas tapalaste kogenud juhendaja.
"Seis on küllalt segane pärast Balti liiga mänge. Kindlalt ei saa kaasa teha Ülljo Pihus, kes murdis kämblaluu ja Carl-Eric Uibo, kelle põlv vajab ravi. Ilmselt saame aga mõne Lätis-Leedus puudunud mehe rivvi tagasi. Lähme Tapa vastu valvsalt ja täie tõsidusega. Punktivahet järgnevatega tahaks hoida ja heal juhul kasvatadagi," lausus Serviti peatreener Kalmer Musting.
Meistriliiga 10. voor:
18.12. 19.00 Aruküla/Audentes – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Kehras)
18.12. 19.00 Viljandi HC – HC Tallinn
19.12. 19.00 SK Tapa – Põlva Serviti
### Response:
Käsipalli meistriliiga: teise ringi viimane voor viib meeskonnad jõulupuhkusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Weissberg arutles Variety veergudel, et Eesti ühe hinnatuima romaani kinolinale toomine ei ole heidutanud Tanel Toomi, kes sai sellega väärikalt ja hästi hakkama.
Weissbergi sõnul maalib film pildi tüüpilisest põhjamaisest mehest Andresest, keda kehastab Priit Loog ja kes kindlameelselt ning emotsioonitult püüab oma perele üles ehitada kodu, mõtlemata oma pere õnnele. Kriitiku sõnul pole Toom kujutanud ainult tollele ajastule omast käitumist, vaid eestlaste jätkuvat kiindumust oma maasse, mis tuleneb sajanditepikkusest eneseotsingutest.
Weissberg toob välja piibli keskse tähenduse filmis, mis sümboliseerib Andrese kibestumust, sest jumalasõnu korrutades muutuvad Andresele tähtsusetuks inimsõnad. "See idee oli paremini kantud edasi romaanis, sest filmis see mõte möödus liiga kiiresti, et põhjustada laiemat vastukaja," arutles Weissberg. Kriitiku sõnul on filmis paremini õnnestunud Andrese suhe oma naiste Krõõda ja Mariga, keda filmis kehastavad Maiken Pius ja Ester Kuntu.
"Üllataval kombel, kui võtta filmi pikkus ja rohked kordused, olgu need rasked inimsuhted või pikad maastikukaadrid, oli filmis vähe venimist, tänu headele peaosalistele, kes esitavad oma rolli veenvalt, isegi kui nad kujutavad pigem suuri ilukirjanduse arhetüüpe kui lihast ja luust inimesi," arutles Weissberg.
Ta lisas, et vaid need, kes on romaaniga tuttavad, märkavad, millised osad filmist välja on jäetud. "Kuigi keeruline on vabaneda tundest, et selles filmis on palju sügavam ja haaravam tekst, mis on filmis kärbitud ainult põhielementideks ja mida on üritatud polsterdada tavapäraste sotsiaalfilosoofiliste teemadega," arutles kriitik.
Weissberg tõi arvustuses välja, et pea kolm miljonit eurot maksnud "Tõde ja õigus" on Eesti ajaloo kalleim produktsioon, mis on hästi välja tulnud ning pakitud nägusasse pakendisse. Ta lisas, et rahvusvaheline versioon filmist on 16 minutit lühem kui 2 tundi ja 45 minutit kestev kodumaine versioon. | Variety arvustas "Tõde ja õigust": head peaosalised täidavad oma rolle veenvalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Weissberg arutles Variety veergudel, et Eesti ühe hinnatuima romaani kinolinale toomine ei ole heidutanud Tanel Toomi, kes sai sellega väärikalt ja hästi hakkama.
Weissbergi sõnul maalib film pildi tüüpilisest põhjamaisest mehest Andresest, keda kehastab Priit Loog ja kes kindlameelselt ning emotsioonitult püüab oma perele üles ehitada kodu, mõtlemata oma pere õnnele. Kriitiku sõnul pole Toom kujutanud ainult tollele ajastule omast käitumist, vaid eestlaste jätkuvat kiindumust oma maasse, mis tuleneb sajanditepikkusest eneseotsingutest.
Weissberg toob välja piibli keskse tähenduse filmis, mis sümboliseerib Andrese kibestumust, sest jumalasõnu korrutades muutuvad Andresele tähtsusetuks inimsõnad. "See idee oli paremini kantud edasi romaanis, sest filmis see mõte möödus liiga kiiresti, et põhjustada laiemat vastukaja," arutles Weissberg. Kriitiku sõnul on filmis paremini õnnestunud Andrese suhe oma naiste Krõõda ja Mariga, keda filmis kehastavad Maiken Pius ja Ester Kuntu.
"Üllataval kombel, kui võtta filmi pikkus ja rohked kordused, olgu need rasked inimsuhted või pikad maastikukaadrid, oli filmis vähe venimist, tänu headele peaosalistele, kes esitavad oma rolli veenvalt, isegi kui nad kujutavad pigem suuri ilukirjanduse arhetüüpe kui lihast ja luust inimesi," arutles Weissberg.
Ta lisas, et vaid need, kes on romaaniga tuttavad, märkavad, millised osad filmist välja on jäetud. "Kuigi keeruline on vabaneda tundest, et selles filmis on palju sügavam ja haaravam tekst, mis on filmis kärbitud ainult põhielementideks ja mida on üritatud polsterdada tavapäraste sotsiaalfilosoofiliste teemadega," arutles kriitik.
Weissberg tõi arvustuses välja, et pea kolm miljonit eurot maksnud "Tõde ja õigus" on Eesti ajaloo kalleim produktsioon, mis on hästi välja tulnud ning pakitud nägusasse pakendisse. Ta lisas, et rahvusvaheline versioon filmist on 16 minutit lühem kui 2 tundi ja 45 minutit kestev kodumaine versioon.
### Response:
Variety arvustas "Tõde ja õigust": head peaosalised täidavad oma rolle veenvalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vuelta direktor Javier Guillen nentis, et kuna tal on vaid kaks wild card 'i, siis jagab ta need Hispaania klubidele, vahendab Spordipartner.ee.
"Mul on kaks vabapääset, kuid Hispaanias on kolm Pro Continental meeskonda: Caja Rural-Seguros, Burgos-BH ja Fundacion Euskadi," loetles Guillen. "Mul on suur au, et maailmatasemel rattur nagu Mathieu van der Poel tahab sõita Vueltal. Van der Poel ei ole mitte ainult kaasaja rattaspordi suur staar, vaid ta sõidab agressiivselt."
Vuelta rada esitletakse teisipäeval Madridis. Praegu on teada, et kolm esimest etappi sõidetakse Hollandis, kuid ka see ei ole piisav argument lubada starti van der Poel, kes üritab 2020. aastal jagada end maanteesõidu, maastikurattakrossi ja cyclo-crossi vahel. | Corendon-Circus ja van der Poel ei mahu Vueltale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vuelta direktor Javier Guillen nentis, et kuna tal on vaid kaks wild card 'i, siis jagab ta need Hispaania klubidele, vahendab Spordipartner.ee.
"Mul on kaks vabapääset, kuid Hispaanias on kolm Pro Continental meeskonda: Caja Rural-Seguros, Burgos-BH ja Fundacion Euskadi," loetles Guillen. "Mul on suur au, et maailmatasemel rattur nagu Mathieu van der Poel tahab sõita Vueltal. Van der Poel ei ole mitte ainult kaasaja rattaspordi suur staar, vaid ta sõidab agressiivselt."
Vuelta rada esitletakse teisipäeval Madridis. Praegu on teada, et kolm esimest etappi sõidetakse Hollandis, kuid ka see ei ole piisav argument lubada starti van der Poel, kes üritab 2020. aastal jagada end maanteesõidu, maastikurattakrossi ja cyclo-crossi vahel.
### Response:
Corendon-Circus ja van der Poel ei mahu Vueltale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suurest hulgast pommiähvardustest on teatatud näiteks Moskvas, Peterburis, Jekaterinburgis ja Murmanskis, vahendas Yle.
Moskvas on võimuesindajatel tulnud hakata uurima nelja lennuvälja, viit raudteejaama, kümmet kohtuhoonet ning koole ja haiglaid. Mingeid lõhkeaineid pole kuskilt leitud.
Pealinnas algas pommiähvarduste seeria 28. novembril. Võimuesindajatel tuli kokku uurida 3000 asutust ja hoonet, kahe nädala jooksul tuli ajutiselt evakueerida ligi 300 000 inimest.
Peterburis tühjendati esmaspäeval pommiähvarduste tõttu kolm kohtuhoonet ja 12 kõrgkooli. Ka Peterburis algas ähvarduste laine 28. novembril.
Seni pole ühtegi kahtlustatavat kinni peetud.
Pommiähvardustest tingitud evakueerimistest on kujunenud Venemaal "epideemia"
Esimest korda täheldati massilist pommiähvarduste lainet 2017. aasta suvel. Ulatuslik laine oli ka käesoleva aasta esimeses pooles.
Kuna korraldajate asjus pole õnnestunud mingit selgust saada ning võimud on olnud suhteliselt napisõnalised, on pommiähvardused tekitanud mitmesuguseid kuulujutte ja vandenõuteooriaid. Selles nähtuses on süüdistatud nii Ukrainat, äärmusrühmitust ISIS ning ka äärmuslikke õigeusuaktiviste. Samuti on mõnel pool arvatud, et tegu võib olla võimude endi salajaste õppustega.
Pommiähvardusi sisaldanud kõnesid on varem helistatud interneti kaudu ning Vene võimuesindajad on varem väitnud, et neil on õnnestunud jõuda Ukraina päritolu IP-aadressideni.
Väljaanne RBK kirjutas käesoleva aasta oktoobris, et föderaalne julgeolekuteenistus FSB saab avajdusel anda teenusepakkujatele korralduse tõkestada võrguühendus riikidega, kust selliseid pommiähvardusi tehakse.
Äsjased pommiähvardused olevat aga mõnede allikate väitel saabunud e-postiga.
Kas tegu on katsega õigeusuaktivistist miljardärilt välja pressida?
Venemaa meedias on värskeid sündmusi seostatud nii krüptoraha vahendava veebibörsi kui mõjuvõimsa miljardäri Konstantin Malofejeviga, kes on varem paistnud silma õigeusu edendamise, lääneriikide konservatiivsete kristlaste vähem või rohkem varjatud toetamise ning Donbassis Kiievi vastu võitlevate isikute vahendamisega. Viimase tegevuse tõttu on ta ka USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas.
Mõned Venemaa meediaväljaanded peavad nimelt võimalikuks väiteid, et värske pommiähvarduste seeria on suunatud just Malofejevi vastu.
Malofejevile kuuluva telekanali Tsargrad toimetusse saabus nimelt 27. novembril kiri, kus nõuti, et oligarh maksaks 120 bitcoini ehk umbes 800 000 eurot. Kui ta seda raha ei maksa, ähvardasid kirja autorid pommiähvarduste sarjaga.
Tsargrad teavitas kirjast julgeolekuteenistust FSB.
Ka Peterburi kohtutesse saabunud e-kirjades teatatakse, et pommiähvardused jätkuvad seni, kuni "Malofejev ei maksa tagasi WEX-börsil varastatud 120 bitcoini".
Singapuris registreeritud WEX (World Exchange Service) oli krüptovaluutat ja peamiselt venekeelseid kliente teenindnud veebiplatvorm, mis aga lõpetas eelmise aasta lõpus tegevuse. Osa kliente on kurtnud, et nende krüptoraha peteti neilt sisuliselt välja.
Malofejevile viitavatest ähvardustest on kirjutanud näiteks RBK ja Fontanka. Mingeid tõendeid, et viimase aja pommiähvardused on seotud Malofejevile laekunud ähvardustega, siiski ei ole.
"Me iseloomustame seda kampaaniat laimuna ja leiame, et see on seotud Konstantin Malofejevi ühiskondliku ja poliitilise tegevusega. Nii temal ega tema organisatsioonil pole mingit seost bitcoinide varastamise või WEX-börsiga või selle juhtide või aktsiatega," kommenteeris Malofejevi pressiteenistus.
WEX-i juhtumit on pikemalt kajastanud näiteks BBC venekeelne toimetus.
WEX alustas tegevust aastal 2017, kui USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) sulges rahapesujuurdluse tõttu selle eelkäija BTC.
2018. aastal müüdi WEX algselt Kiievi päritolu ärimehele Dmitri Havtšenkole, kes sõdis aga Ida-Ukrainas Kremli-meelsete poolel ning keda tunti hüüdnimega "Morjatšok" ehk "Meremees". Ametlikuks omanikuks registreeriti Havtšenko tütar. BBC artiklis kahtlustati, et Havtšenko oli tegelikult vaid nn tankist.
Donbassi konflikti ajal oli "Meremees" Havtšenko lähedalt seotud nn Donetski Rahvavabariigi pealike hulka kuulunud moskvalase Aleksandr Borodaiga, kes omakorda oli varem tegutsenud Malofejevi nõunikuna.
BBC väitel on nende käes ka helisalvestis, kus Malofejeviks peetud mees arutab WEX-i liigutamist FSB kontrolli alla.
Platvormi kunagiste asutajate hulka kuuluv Aleksei Biljutšenko näiteks rääkis BBC ajakirjaniele, et oli Moskvas loovutanud FSB esindajatele mälupulga informatsiooniga, mille abil pääseb ligi WEX-i klientide rahale.
Malofejev on omakorda lükanud tagasi väited, et ta oleks mingeid seoseid WEX-iga. | Vene meedia: uus pommiähvarduste laine võttis sihikule miljardär Malofejevi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suurest hulgast pommiähvardustest on teatatud näiteks Moskvas, Peterburis, Jekaterinburgis ja Murmanskis, vahendas Yle.
Moskvas on võimuesindajatel tulnud hakata uurima nelja lennuvälja, viit raudteejaama, kümmet kohtuhoonet ning koole ja haiglaid. Mingeid lõhkeaineid pole kuskilt leitud.
Pealinnas algas pommiähvarduste seeria 28. novembril. Võimuesindajatel tuli kokku uurida 3000 asutust ja hoonet, kahe nädala jooksul tuli ajutiselt evakueerida ligi 300 000 inimest.
Peterburis tühjendati esmaspäeval pommiähvarduste tõttu kolm kohtuhoonet ja 12 kõrgkooli. Ka Peterburis algas ähvarduste laine 28. novembril.
Seni pole ühtegi kahtlustatavat kinni peetud.
Pommiähvardustest tingitud evakueerimistest on kujunenud Venemaal "epideemia"
Esimest korda täheldati massilist pommiähvarduste lainet 2017. aasta suvel. Ulatuslik laine oli ka käesoleva aasta esimeses pooles.
Kuna korraldajate asjus pole õnnestunud mingit selgust saada ning võimud on olnud suhteliselt napisõnalised, on pommiähvardused tekitanud mitmesuguseid kuulujutte ja vandenõuteooriaid. Selles nähtuses on süüdistatud nii Ukrainat, äärmusrühmitust ISIS ning ka äärmuslikke õigeusuaktiviste. Samuti on mõnel pool arvatud, et tegu võib olla võimude endi salajaste õppustega.
Pommiähvardusi sisaldanud kõnesid on varem helistatud interneti kaudu ning Vene võimuesindajad on varem väitnud, et neil on õnnestunud jõuda Ukraina päritolu IP-aadressideni.
Väljaanne RBK kirjutas käesoleva aasta oktoobris, et föderaalne julgeolekuteenistus FSB saab avajdusel anda teenusepakkujatele korralduse tõkestada võrguühendus riikidega, kust selliseid pommiähvardusi tehakse.
Äsjased pommiähvardused olevat aga mõnede allikate väitel saabunud e-postiga.
Kas tegu on katsega õigeusuaktivistist miljardärilt välja pressida?
Venemaa meedias on värskeid sündmusi seostatud nii krüptoraha vahendava veebibörsi kui mõjuvõimsa miljardäri Konstantin Malofejeviga, kes on varem paistnud silma õigeusu edendamise, lääneriikide konservatiivsete kristlaste vähem või rohkem varjatud toetamise ning Donbassis Kiievi vastu võitlevate isikute vahendamisega. Viimase tegevuse tõttu on ta ka USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas.
Mõned Venemaa meediaväljaanded peavad nimelt võimalikuks väiteid, et värske pommiähvarduste seeria on suunatud just Malofejevi vastu.
Malofejevile kuuluva telekanali Tsargrad toimetusse saabus nimelt 27. novembril kiri, kus nõuti, et oligarh maksaks 120 bitcoini ehk umbes 800 000 eurot. Kui ta seda raha ei maksa, ähvardasid kirja autorid pommiähvarduste sarjaga.
Tsargrad teavitas kirjast julgeolekuteenistust FSB.
Ka Peterburi kohtutesse saabunud e-kirjades teatatakse, et pommiähvardused jätkuvad seni, kuni "Malofejev ei maksa tagasi WEX-börsil varastatud 120 bitcoini".
Singapuris registreeritud WEX (World Exchange Service) oli krüptovaluutat ja peamiselt venekeelseid kliente teenindnud veebiplatvorm, mis aga lõpetas eelmise aasta lõpus tegevuse. Osa kliente on kurtnud, et nende krüptoraha peteti neilt sisuliselt välja.
Malofejevile viitavatest ähvardustest on kirjutanud näiteks RBK ja Fontanka. Mingeid tõendeid, et viimase aja pommiähvardused on seotud Malofejevile laekunud ähvardustega, siiski ei ole.
"Me iseloomustame seda kampaaniat laimuna ja leiame, et see on seotud Konstantin Malofejevi ühiskondliku ja poliitilise tegevusega. Nii temal ega tema organisatsioonil pole mingit seost bitcoinide varastamise või WEX-börsiga või selle juhtide või aktsiatega," kommenteeris Malofejevi pressiteenistus.
WEX-i juhtumit on pikemalt kajastanud näiteks BBC venekeelne toimetus.
WEX alustas tegevust aastal 2017, kui USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) sulges rahapesujuurdluse tõttu selle eelkäija BTC.
2018. aastal müüdi WEX algselt Kiievi päritolu ärimehele Dmitri Havtšenkole, kes sõdis aga Ida-Ukrainas Kremli-meelsete poolel ning keda tunti hüüdnimega "Morjatšok" ehk "Meremees". Ametlikuks omanikuks registreeriti Havtšenko tütar. BBC artiklis kahtlustati, et Havtšenko oli tegelikult vaid nn tankist.
Donbassi konflikti ajal oli "Meremees" Havtšenko lähedalt seotud nn Donetski Rahvavabariigi pealike hulka kuulunud moskvalase Aleksandr Borodaiga, kes omakorda oli varem tegutsenud Malofejevi nõunikuna.
BBC väitel on nende käes ka helisalvestis, kus Malofejeviks peetud mees arutab WEX-i liigutamist FSB kontrolli alla.
Platvormi kunagiste asutajate hulka kuuluv Aleksei Biljutšenko näiteks rääkis BBC ajakirjaniele, et oli Moskvas loovutanud FSB esindajatele mälupulga informatsiooniga, mille abil pääseb ligi WEX-i klientide rahale.
Malofejev on omakorda lükanud tagasi väited, et ta oleks mingeid seoseid WEX-iga.
### Response:
Vene meedia: uus pommiähvarduste laine võttis sihikule miljardär Malofejevi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aastal oli Eestis kuusissetulekuga kuni 540 eurot ligi 30 protsenti inimestest ehk tegu oli sissetulekugruppidest suurimaga. 541-750 eurot kuus sai 16 protsenti. Samal ajal jäi viiendiku inimeste teenistus vahemikku 1001-1500 eurot.
Neid andmeid tänavuse aasta keskmisega kõrvutades on muudatus märgatav: kuni 540 eurot saab kuus vaid 15 protsenti ehk kaks korda vähem inimesi kui viie aasta eest. Vähenenud on ka 541-750 eurot kuus teenijate hulk, keda nüüd on veidi alla 14 protsendi. See tähendab, et madala sissetulekuga inimeste hulk on Eestis tunduvalt vähenenud: kui 2015. aastal oli kuni 750-eurone kuuteenistus ligi pooltel ehk 46 protsendil elanikest, siis praeguseks on nende hulk kahanenud ligi kolmandiku ehk 29 protsendini.
Üsna muutumatuna on püsinud 751-1000 eurot kuus teenivate inimeste osakaal - 2015. aastal oli neid ligi 17 ja tänavu veidi üle 15 protsendi. 1001-1500-eurose sissetulekuga inimesi on nüüdseks üle 26 protsendi ehk kuue protsendi võrra toonasest enam.
Suure kasvu on teinud ka vahemikus 1501-2000 eurot sissetulekut saavate inimeste hulk - kaheksalt protsendilt 14-le. Kõrgema sissetulekuga elanikegrupp on samuti kasvanud: 2015. aastal oli 1501 eurot ja rohkem teenivaid inimesi ligi 17 protsenti, kuid tänavu on neid ligi 30 protsenti.
Kui palgasaajaid maakonniti vaadata, siis alla 540-eurose kuusissetulekuga inimeste arv on Harjumaal kahanenud ligi 14 protsendi ja Tartus peaaegu 15 protsendi võrra. Veelgi suurem muudatus on aastatega toimunud mitmes maakonnas: näiteks Hiiumaal ja Võrumaal on see hulk viiendiku võrra väiksem.
Enamikus maakondades on veidi vähenenud ka 541-750 eurot teenivate inimeste hulk, erandiks on ainult Ida-Virumaa ja Valgamaa, kuid sealgi on nende hulk kasvanud vähem kui ühe protsendi võrra.
1001-1500 eurot teenib kuus viie aasta tagusega võrreldes märksa enam inimesi - Saaremaal, Hiiumaal, Põlvamaal ligi 11 protsenti. Väikseim on selle sissetulekugrupi kasv olnud Harjumaal - ligi 5 protsenti.
Väiksem on olnud selle palgarühma kasv, kelle sissetulek on 1501-2000 eurot. Sellise teenistusega inimeste hulk on enim ehk ligi üheksa protsenti kasvanud Läänemaal.
2001-2500-eurose sissetulekuga inimeste hulga suurenemine jääb maakondades vahemikku ühest kolme protsendini ning üle 2500 eurot teenivaid inimesi on Harjumaal lisandunud kuus protsenti, ülejäänud maakondades aga vahemikus ühest kuni nelja protsendini.
Vähem kui 540 eurot teenivaid inimesi on kõige enam ehk peaaegu veerand Ida-Virumaal. Ligi viiendik on neid ka Hiiumaal, Läänemaal, Jõgevamaal, Võrumaal ja Valgamaal. Väikseim on aga sellise sissetulekuga inimeste hulk Harjumaal. | Viie aastaga vähenes madala sissetulekuga inimeste arv kaks korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aastal oli Eestis kuusissetulekuga kuni 540 eurot ligi 30 protsenti inimestest ehk tegu oli sissetulekugruppidest suurimaga. 541-750 eurot kuus sai 16 protsenti. Samal ajal jäi viiendiku inimeste teenistus vahemikku 1001-1500 eurot.
Neid andmeid tänavuse aasta keskmisega kõrvutades on muudatus märgatav: kuni 540 eurot saab kuus vaid 15 protsenti ehk kaks korda vähem inimesi kui viie aasta eest. Vähenenud on ka 541-750 eurot kuus teenijate hulk, keda nüüd on veidi alla 14 protsendi. See tähendab, et madala sissetulekuga inimeste hulk on Eestis tunduvalt vähenenud: kui 2015. aastal oli kuni 750-eurone kuuteenistus ligi pooltel ehk 46 protsendil elanikest, siis praeguseks on nende hulk kahanenud ligi kolmandiku ehk 29 protsendini.
Üsna muutumatuna on püsinud 751-1000 eurot kuus teenivate inimeste osakaal - 2015. aastal oli neid ligi 17 ja tänavu veidi üle 15 protsendi. 1001-1500-eurose sissetulekuga inimesi on nüüdseks üle 26 protsendi ehk kuue protsendi võrra toonasest enam.
Suure kasvu on teinud ka vahemikus 1501-2000 eurot sissetulekut saavate inimeste hulk - kaheksalt protsendilt 14-le. Kõrgema sissetulekuga elanikegrupp on samuti kasvanud: 2015. aastal oli 1501 eurot ja rohkem teenivaid inimesi ligi 17 protsenti, kuid tänavu on neid ligi 30 protsenti.
Kui palgasaajaid maakonniti vaadata, siis alla 540-eurose kuusissetulekuga inimeste arv on Harjumaal kahanenud ligi 14 protsendi ja Tartus peaaegu 15 protsendi võrra. Veelgi suurem muudatus on aastatega toimunud mitmes maakonnas: näiteks Hiiumaal ja Võrumaal on see hulk viiendiku võrra väiksem.
Enamikus maakondades on veidi vähenenud ka 541-750 eurot teenivate inimeste hulk, erandiks on ainult Ida-Virumaa ja Valgamaa, kuid sealgi on nende hulk kasvanud vähem kui ühe protsendi võrra.
1001-1500 eurot teenib kuus viie aasta tagusega võrreldes märksa enam inimesi - Saaremaal, Hiiumaal, Põlvamaal ligi 11 protsenti. Väikseim on selle sissetulekugrupi kasv olnud Harjumaal - ligi 5 protsenti.
Väiksem on olnud selle palgarühma kasv, kelle sissetulek on 1501-2000 eurot. Sellise teenistusega inimeste hulk on enim ehk ligi üheksa protsenti kasvanud Läänemaal.
2001-2500-eurose sissetulekuga inimeste hulga suurenemine jääb maakondades vahemikku ühest kolme protsendini ning üle 2500 eurot teenivaid inimesi on Harjumaal lisandunud kuus protsenti, ülejäänud maakondades aga vahemikus ühest kuni nelja protsendini.
Vähem kui 540 eurot teenivaid inimesi on kõige enam ehk peaaegu veerand Ida-Virumaal. Ligi viiendik on neid ka Hiiumaal, Läänemaal, Jõgevamaal, Võrumaal ja Valgamaal. Väikseim on aga sellise sissetulekuga inimeste hulk Harjumaal.
### Response:
Viie aastaga vähenes madala sissetulekuga inimeste arv kaks korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oskar oli Euroopa üks lootustandvamaid juunioreid, kes võitis mainekaid noortesõite. Sel sügisel võistles ta Hiinas ja jõudis pidevalt pjedestaalile, näidates, milline suur potentsiaal tal sprinterina on. Kavatseme anda Oskarile rohkem vabadust, et ta saaks enda oskusi ja annet näidata," teatas Ferei tiim.
Eelmised kaks hooaega sõitis Nisu Eesti parima maanteerattameeskonna Cycling Tartu koosseisus. | Oskar Nisu liitus Ukraina kontinentaalmeeskonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oskar oli Euroopa üks lootustandvamaid juunioreid, kes võitis mainekaid noortesõite. Sel sügisel võistles ta Hiinas ja jõudis pidevalt pjedestaalile, näidates, milline suur potentsiaal tal sprinterina on. Kavatseme anda Oskarile rohkem vabadust, et ta saaks enda oskusi ja annet näidata," teatas Ferei tiim.
Eelmised kaks hooaega sõitis Nisu Eesti parima maanteerattameeskonna Cycling Tartu koosseisus.
### Response:
Oskar Nisu liitus Ukraina kontinentaalmeeskonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mis sellest teemast nüüd edasi saab?
Tänane otsus oli ühtpidi demokraatia pidupäev: riigikogu enamus võttis väga selge seisukoha. Paraku pean ma isiklikult küll tunnistama seda, et minu meelest see ei olnud nende riigikogu liikmete poolt tark otsus, et see eelnõu menetlusest välja kukutati, sest mina arvan jätkuvalt seda, et 1. aprillist 2020 tabab Eestimaad, Eestimaa inimesi ravimiturul kriis. Ravimite kättesaadavus olulisel määral langeb ja apteeke üle Eesti seetõttu suletakse, ma arvan, paarsada.
Mida valitsusliit nüüd teeb? Kas tulete uuesti selle eelnõuga riigikogu ette?
Eks kui me võtame tänase päeva laiemalt, siis tänane päev on kindlasti valitsuskoalitsiooni jaoks olnud päris raske ja keeruline päev. Ma arvan, et valitsuskoalitsiooni hea ja töine, ühtne meeskonnavaim on saanud päris tõsise löögi ka läbi erinevate hääletuste. Samas ma arvan, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, nagu seda keedetakse, ja ma arvan, et siin tasubki kõigil võtta hetkeks aega, võib-olla ka jõulurahu ära oodata ja siis vaadata edasi, kas ja kuidas ning millised erakonnad soovivad tulla selle teemaga uuesti riigikogu ette.
Millal sotskomisjon võiks tagasi tulla?
Hetkel riigikogu sotsiaalkomisjon seda teemat arutada ei ole plaaninud. Juhul, kui me nüüd jaanuaris uuesti koguneme ja mõnelt sotsiaalkomisjoni liikmelt ettepanek tuleb, siis me võime kindlasti seda kaaluda, aga ma arvan, et tänane hääletus näitas ära selle, et riigikogu enamuse soov on siiski see, et selle teemaga ei tegeletaks, et seda debatti riigikogu suures saalis ei peetaks, ja ma arva, et see on selles mõttes probleem, et ma isiklikult küll pidasin väga selgelt seda seisukohta heaks, et apteegireformi teemaline debatt oleks riigikogu suures saalis. See oleks olnud väga sisuline debatt, aga ma arvan ka seda, et need riigikogu liikmed, kes täna seda seadusemuudatust ei toetanud, eelkõige ka ministeerium, peavad võtma vastutuse selle eest, mis siis hakkab juhtuma pärast 1. aprilli.
Teie olite üks neist, kes täna seda eelnõu riigikogu suures saalis kaitses. Kui esitaksite veel põhiargumendid, miks see eelnõu oli hea?
Ma arvan, et see eelnõu oli eelkõige sellepärast hea, et tuua see debatt uuesti riigikogu suurde saali. Ma arvan, et see, et see debatt riigikogu saalis oli, oli hea. Nüüd eelkõige meie töörühmas lähtusime, veelkord, nendest aspektidest, et võtta ravimisektorilt maha igasugused piirangud, et seadustada tänane olukord. Sest me näeme, et praeguse olukorraga on Eestimaa inimesed rahul, 90 protsenti ütleb, et on apteegiteenusega rahul.
Meie eesmärk oli tõesti ära hoida see, et 1. aprillist suletakse üle Eesti ligemale paarsada apteeki. Meie eesmärk oli, veelkord, see ka, et haruapteegid saaksid edasi tegutseda, saaksid tegutseda justnimelt väiksemates linnades, maakondades, ja et ka tänastele omanikele antakse võimalus oma haruapteeke ümber muuta põhiapteekideks, kus siis töötaksid justnimelt proviisorid. Nii et see oli meie tänase arutelu eesmärk.
Mida toovad järgnevad tunnid, järgnevad päevad-nädalad, eks see on tõsine arutelukoht nii üleüldisest poliitilisest vaatevinklist kui ka selle seaduse valguses. | Mölder ravimiseaduse mahahääletamisest: see ei olnud riigikogu liikmetest tark otsus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mis sellest teemast nüüd edasi saab?
Tänane otsus oli ühtpidi demokraatia pidupäev: riigikogu enamus võttis väga selge seisukoha. Paraku pean ma isiklikult küll tunnistama seda, et minu meelest see ei olnud nende riigikogu liikmete poolt tark otsus, et see eelnõu menetlusest välja kukutati, sest mina arvan jätkuvalt seda, et 1. aprillist 2020 tabab Eestimaad, Eestimaa inimesi ravimiturul kriis. Ravimite kättesaadavus olulisel määral langeb ja apteeke üle Eesti seetõttu suletakse, ma arvan, paarsada.
Mida valitsusliit nüüd teeb? Kas tulete uuesti selle eelnõuga riigikogu ette?
Eks kui me võtame tänase päeva laiemalt, siis tänane päev on kindlasti valitsuskoalitsiooni jaoks olnud päris raske ja keeruline päev. Ma arvan, et valitsuskoalitsiooni hea ja töine, ühtne meeskonnavaim on saanud päris tõsise löögi ka läbi erinevate hääletuste. Samas ma arvan, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, nagu seda keedetakse, ja ma arvan, et siin tasubki kõigil võtta hetkeks aega, võib-olla ka jõulurahu ära oodata ja siis vaadata edasi, kas ja kuidas ning millised erakonnad soovivad tulla selle teemaga uuesti riigikogu ette.
Millal sotskomisjon võiks tagasi tulla?
Hetkel riigikogu sotsiaalkomisjon seda teemat arutada ei ole plaaninud. Juhul, kui me nüüd jaanuaris uuesti koguneme ja mõnelt sotsiaalkomisjoni liikmelt ettepanek tuleb, siis me võime kindlasti seda kaaluda, aga ma arvan, et tänane hääletus näitas ära selle, et riigikogu enamuse soov on siiski see, et selle teemaga ei tegeletaks, et seda debatti riigikogu suures saalis ei peetaks, ja ma arva, et see on selles mõttes probleem, et ma isiklikult küll pidasin väga selgelt seda seisukohta heaks, et apteegireformi teemaline debatt oleks riigikogu suures saalis. See oleks olnud väga sisuline debatt, aga ma arvan ka seda, et need riigikogu liikmed, kes täna seda seadusemuudatust ei toetanud, eelkõige ka ministeerium, peavad võtma vastutuse selle eest, mis siis hakkab juhtuma pärast 1. aprilli.
Teie olite üks neist, kes täna seda eelnõu riigikogu suures saalis kaitses. Kui esitaksite veel põhiargumendid, miks see eelnõu oli hea?
Ma arvan, et see eelnõu oli eelkõige sellepärast hea, et tuua see debatt uuesti riigikogu suurde saali. Ma arvan, et see, et see debatt riigikogu saalis oli, oli hea. Nüüd eelkõige meie töörühmas lähtusime, veelkord, nendest aspektidest, et võtta ravimisektorilt maha igasugused piirangud, et seadustada tänane olukord. Sest me näeme, et praeguse olukorraga on Eestimaa inimesed rahul, 90 protsenti ütleb, et on apteegiteenusega rahul.
Meie eesmärk oli tõesti ära hoida see, et 1. aprillist suletakse üle Eesti ligemale paarsada apteeki. Meie eesmärk oli, veelkord, see ka, et haruapteegid saaksid edasi tegutseda, saaksid tegutseda justnimelt väiksemates linnades, maakondades, ja et ka tänastele omanikele antakse võimalus oma haruapteeke ümber muuta põhiapteekideks, kus siis töötaksid justnimelt proviisorid. Nii et see oli meie tänase arutelu eesmärk.
Mida toovad järgnevad tunnid, järgnevad päevad-nädalad, eks see on tõsine arutelukoht nii üleüldisest poliitilisest vaatevinklist kui ka selle seaduse valguses.
### Response:
Mölder ravimiseaduse mahahääletamisest: see ei olnud riigikogu liikmetest tark otsus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Senine ombudsman, teist ametiaega taotlev iirlanna Emily O'Reilly kogus 240 häält ja Laffranque 162 toetushäält. Euroopa Parlamendi saadik, rootslanna Cecilia Wikström sai 73 häält, Itaalia Campania regiooni praegune ombudsman Giuseppe Fortunato 64 ning lätlane, Euroopa Nõukogu endine inimõiguste volinik Nils Muižnieks kogus 47 häält.
"Kolmapäeval peetakse kõigi viie kandidaadi vahel teine hääletusvoor ning kui selles ükski kandidaat antud häälte enamust ei saa, lähevad kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaati kolmandasse vooru," selgitas Euroopa Parlamendi pressiesindaja teisipäeval ERR-ile valimiste protseduuri.
Laffranque'i üheksa-aastane ametiaeg Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna lõppeb 4. jaanuaril. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole Euroopa Liidu institustioon, vaid 47 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu organ. Laffranque soovis kandideerida Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristiks, kuid ei saanud Eesti riigi toetust ning sellele kohale sai hoopis riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe.
Euroopa Ombudsman uurib kaebusi Euroopa Liidu institutsioonide ja muude asutuste poolse puuduliku halduse kohta. Neid võivad esitada EL-i liikmesriikide kodanikud ja elanikud või Euroopa Liidus asuvad ühendused ja ettevõtjad
Ombudsmani valib Euroopa Parlament ning tema ametiaeg on viis aastat, mida saab pikendada. Erapooletu organina ei allu ta ühelegi valitsusele ega organisatsioonile. Ta esitab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile. | Laffranque sai Euroopa Parlamendis ombudsmani-hääletusel teise tulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senine ombudsman, teist ametiaega taotlev iirlanna Emily O'Reilly kogus 240 häält ja Laffranque 162 toetushäält. Euroopa Parlamendi saadik, rootslanna Cecilia Wikström sai 73 häält, Itaalia Campania regiooni praegune ombudsman Giuseppe Fortunato 64 ning lätlane, Euroopa Nõukogu endine inimõiguste volinik Nils Muižnieks kogus 47 häält.
"Kolmapäeval peetakse kõigi viie kandidaadi vahel teine hääletusvoor ning kui selles ükski kandidaat antud häälte enamust ei saa, lähevad kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaati kolmandasse vooru," selgitas Euroopa Parlamendi pressiesindaja teisipäeval ERR-ile valimiste protseduuri.
Laffranque'i üheksa-aastane ametiaeg Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna lõppeb 4. jaanuaril. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole Euroopa Liidu institustioon, vaid 47 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu organ. Laffranque soovis kandideerida Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristiks, kuid ei saanud Eesti riigi toetust ning sellele kohale sai hoopis riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe.
Euroopa Ombudsman uurib kaebusi Euroopa Liidu institutsioonide ja muude asutuste poolse puuduliku halduse kohta. Neid võivad esitada EL-i liikmesriikide kodanikud ja elanikud või Euroopa Liidus asuvad ühendused ja ettevõtjad
Ombudsmani valib Euroopa Parlament ning tema ametiaeg on viis aastat, mida saab pikendada. Erapooletu organina ei allu ta ühelegi valitsusele ega organisatsioonile. Ta esitab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile.
### Response:
Laffranque sai Euroopa Parlamendis ombudsmani-hääletusel teise tulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marii Mikk kirjeldas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös " Eesti täiskasvanute vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid 2000–2016", et peale kõrge vererõhu, suitsetamise ja kõrge veresuhkrutaseme asetub suremust põhjustavate riskitegurite pingereas neljandale kohale kehaline inaktiivsus. Lisades eelnimetatud riskiteguritele veel alkoholi tarvitamise, kõrge kehamassiindeksi ning puu- ja juurviljade vähese tarbimise, põhjustavad need riskitegurid 61% südame-veresoonkonna haigustega seotud surmajuhtumitest.
"Kehaline aktiivsus on teema, mis puudutab kõiki inimesi. Üldine areng maailmas soodustab liikumise vähenemist. Töökohtades asendavad inimtööjõudu järjest enam masinad, pikad vahemaad läbitakse mootorsõidukiga. Ka tööle minnakse tihti mootorsõidukiga, sest elutempo on kiire ja tööle on vaja jõuda õigeaegselt. Üle maailma ei ole iga neljas inimene praegu kehaliselt piisavalt aktiivne," seisab magistritöö sissejuhatuses.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt peaksid täiskasvanud nädalas liikuma vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega või kombineerima eri intensiivsusega koormusi.
Marii Mikk analüüsis oma magistritöös 16 903 Eesti täiskasvanu andmeid, et kirjeldada nende vaba aja kehalise aktiivsuse suundumusi aastatel 2000–2016 ning analüüsida vaba aja kehalise aktiivsuse seoseid sotsiaaldemograafiliste, -majanduslike, tervise ja tööga seotud tunnuste ning riskikäitumisega. Uuritavate vanus oli vahemikus 25–64 aastat ja nende tervislik seisund võimaldas neil olla kehaliselt aktiivne.
Kui 2000. aastal oli vaba ajal kehaliselt aktiivseid mehi ja naisi alla 30 protsendi, siis 2016. aastal oli see näitaja mõlema soo esindajate hulgas üle 40 protsendi. "Üldine vaba aja kehalise aktiivsuse levimuse tõus ajas võib olla seletatav mitmete teguritega," leidis Mikk, tuues esile, et aastate jooksul on Eestis paranenud muu hulgas nii kergliiklusteede kui ka spordiklubide valik. "See pakub inimestele paremaid võimalusi olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. Oma osa kehalise aktiivsuse taseme tõusus võib olla ka linnastumisel, sest see loob omakorda parema ja kiirema juurdepääsu mitmekesistele sportimisvõimalustele," oletas Mikk.
Kes on kehaliselt aktiivsemad?
Analüüsi tulemustest selgus, et mitte-eestlastest naistel oli eestlastest naistega võrreldes väiksem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne, kuid meestel ei olnud samalaadne seos statistiliselt oluline.
Võrreldes abielus olevate täiskasvanutega olid lahutatud või lesestunud mehed ja naised suurema tõenäosusega kehaliselt aktiivsed. "Seda võib seletada teadmisega, et abieluinimesed peavad rohkem arvestama kaaslase ja perega, mis tähendab vähem aega iseendale ja seega väiksemat võimalust olla kehaliselt aktiivne. Lisaks võib leitud seos olla seletatav hüpoteesiga, et lahutatud ja lesestunud inimestel võib olla soov leida uut partnerit, mis motiveerib neid olema kehaliselt aktiivsed selleks, et parandada oma välimust," arutles Mikk.
Tulemustest nähtus, et kõrgharidusega meestel ja naistel oli põhiharidusega täiskasvanutega võrreldes suurem väljavaade olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. "Kõrgema haridusega inimesed on tavapäraselt teadlikumad nii tervisest kui ka terviseriskidest, mistõttu võis sellist tulemust lugeda ootuspäraseks," tõdes Mikk.
Nii meeste kui ka naiste hulgas oli vaba aja kehaline aktiivsus seotud tööhõivestaatusega. "Võrreldes töötavate meeste ja naistega olid vabal ajal kehaliselt aktiivsemad töötute, mittetöötavate ja pensionäride rühmas olevad täiskasvanud. See võib tuleneda asjaolust, et mittetöötavatel inimestel on vaba aega rohkem kui töötavatel," leidis töö autor.
Kehalise aktiivsuse seos kehamassiindeksiga oli meestel ja naistel erinev. Ülekaalulistel meestel oli mõnevõrra suurem ja rasvunud naistel väiksem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne võrreldes ala- ja normaalkaalulistega. Miku sõnul võib oletada, et ülekaalulistel on suurem motivatsioon olla liikuv, kuid rasvunute jaoks võib see olla füüsiliselt liialt raske ning võib-olla puuduvad teadmised ja julgus liikumisega alustada.
Kehaline aktiivsus oli seotud suitsetamisega. Selgus, et mitte kunagi suitsetanutel, endistel suitsetajatel ja juhusuitsetajatel oli igapäevasuitsetajatest suurem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne.
Vaba aja kehalise aktiivsuse ja alkoholi tarvitamise vahel leiti statistiliselt oluline seos vaid naiste hulgas. See viitas tõsiasjale, et alkoholi mittetarvitavad ja harva tarvitavad naised olid vabal ajal kehaliselt vähem aktiivsed võrreldes naistega, kes tarvitasid vähemalt ühel korral nädalas kuus ühikut alkoholi korraga. Oluline on märkida, et kogu uuringuperioodi kohta olid olemas vaid alkoholitarvitamise sagedust määravad küsimused. Kuna alkoholi tarvitamise täpseid koguseid ei ole teada, ei tohi neid tulemusi üle tähtsustada.
Et tegemist on läbilõikeuuringutega, siis ei saa rääkida põhjuse ja tagajärje seostest, vaid ainult seostest erinevate tegurite vahel.
Uurimistööle tuginedes soovitab Marii Mikk jätkata vaba aja kehalise aktiivsuse suundumuste väljaselgitamiseks regulaarseid terviseuuringuid ning propageerida kehalist aktiivsust just vähem liikuvates rühmades, pöörades tähelepanu vaba aja kehalise aktiivsusega seotud teguritele.
Magistritööd juhendas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi dotsent Kersti Pärna. | Eesti täiskasvanud on sportlikumad kui aastatuhande vahetusel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marii Mikk kirjeldas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös " Eesti täiskasvanute vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid 2000–2016", et peale kõrge vererõhu, suitsetamise ja kõrge veresuhkrutaseme asetub suremust põhjustavate riskitegurite pingereas neljandale kohale kehaline inaktiivsus. Lisades eelnimetatud riskiteguritele veel alkoholi tarvitamise, kõrge kehamassiindeksi ning puu- ja juurviljade vähese tarbimise, põhjustavad need riskitegurid 61% südame-veresoonkonna haigustega seotud surmajuhtumitest.
"Kehaline aktiivsus on teema, mis puudutab kõiki inimesi. Üldine areng maailmas soodustab liikumise vähenemist. Töökohtades asendavad inimtööjõudu järjest enam masinad, pikad vahemaad läbitakse mootorsõidukiga. Ka tööle minnakse tihti mootorsõidukiga, sest elutempo on kiire ja tööle on vaja jõuda õigeaegselt. Üle maailma ei ole iga neljas inimene praegu kehaliselt piisavalt aktiivne," seisab magistritöö sissejuhatuses.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt peaksid täiskasvanud nädalas liikuma vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit tugeva intensiivsusega või kombineerima eri intensiivsusega koormusi.
Marii Mikk analüüsis oma magistritöös 16 903 Eesti täiskasvanu andmeid, et kirjeldada nende vaba aja kehalise aktiivsuse suundumusi aastatel 2000–2016 ning analüüsida vaba aja kehalise aktiivsuse seoseid sotsiaaldemograafiliste, -majanduslike, tervise ja tööga seotud tunnuste ning riskikäitumisega. Uuritavate vanus oli vahemikus 25–64 aastat ja nende tervislik seisund võimaldas neil olla kehaliselt aktiivne.
Kui 2000. aastal oli vaba ajal kehaliselt aktiivseid mehi ja naisi alla 30 protsendi, siis 2016. aastal oli see näitaja mõlema soo esindajate hulgas üle 40 protsendi. "Üldine vaba aja kehalise aktiivsuse levimuse tõus ajas võib olla seletatav mitmete teguritega," leidis Mikk, tuues esile, et aastate jooksul on Eestis paranenud muu hulgas nii kergliiklusteede kui ka spordiklubide valik. "See pakub inimestele paremaid võimalusi olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. Oma osa kehalise aktiivsuse taseme tõusus võib olla ka linnastumisel, sest see loob omakorda parema ja kiirema juurdepääsu mitmekesistele sportimisvõimalustele," oletas Mikk.
Kes on kehaliselt aktiivsemad?
Analüüsi tulemustest selgus, et mitte-eestlastest naistel oli eestlastest naistega võrreldes väiksem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne, kuid meestel ei olnud samalaadne seos statistiliselt oluline.
Võrreldes abielus olevate täiskasvanutega olid lahutatud või lesestunud mehed ja naised suurema tõenäosusega kehaliselt aktiivsed. "Seda võib seletada teadmisega, et abieluinimesed peavad rohkem arvestama kaaslase ja perega, mis tähendab vähem aega iseendale ja seega väiksemat võimalust olla kehaliselt aktiivne. Lisaks võib leitud seos olla seletatav hüpoteesiga, et lahutatud ja lesestunud inimestel võib olla soov leida uut partnerit, mis motiveerib neid olema kehaliselt aktiivsed selleks, et parandada oma välimust," arutles Mikk.
Tulemustest nähtus, et kõrgharidusega meestel ja naistel oli põhiharidusega täiskasvanutega võrreldes suurem väljavaade olla vabal ajal kehaliselt aktiivne. "Kõrgema haridusega inimesed on tavapäraselt teadlikumad nii tervisest kui ka terviseriskidest, mistõttu võis sellist tulemust lugeda ootuspäraseks," tõdes Mikk.
Nii meeste kui ka naiste hulgas oli vaba aja kehaline aktiivsus seotud tööhõivestaatusega. "Võrreldes töötavate meeste ja naistega olid vabal ajal kehaliselt aktiivsemad töötute, mittetöötavate ja pensionäride rühmas olevad täiskasvanud. See võib tuleneda asjaolust, et mittetöötavatel inimestel on vaba aega rohkem kui töötavatel," leidis töö autor.
Kehalise aktiivsuse seos kehamassiindeksiga oli meestel ja naistel erinev. Ülekaalulistel meestel oli mõnevõrra suurem ja rasvunud naistel väiksem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne võrreldes ala- ja normaalkaalulistega. Miku sõnul võib oletada, et ülekaalulistel on suurem motivatsioon olla liikuv, kuid rasvunute jaoks võib see olla füüsiliselt liialt raske ning võib-olla puuduvad teadmised ja julgus liikumisega alustada.
Kehaline aktiivsus oli seotud suitsetamisega. Selgus, et mitte kunagi suitsetanutel, endistel suitsetajatel ja juhusuitsetajatel oli igapäevasuitsetajatest suurem tõenäosus olla vabal ajal kehaliselt aktiivne.
Vaba aja kehalise aktiivsuse ja alkoholi tarvitamise vahel leiti statistiliselt oluline seos vaid naiste hulgas. See viitas tõsiasjale, et alkoholi mittetarvitavad ja harva tarvitavad naised olid vabal ajal kehaliselt vähem aktiivsed võrreldes naistega, kes tarvitasid vähemalt ühel korral nädalas kuus ühikut alkoholi korraga. Oluline on märkida, et kogu uuringuperioodi kohta olid olemas vaid alkoholitarvitamise sagedust määravad küsimused. Kuna alkoholi tarvitamise täpseid koguseid ei ole teada, ei tohi neid tulemusi üle tähtsustada.
Et tegemist on läbilõikeuuringutega, siis ei saa rääkida põhjuse ja tagajärje seostest, vaid ainult seostest erinevate tegurite vahel.
Uurimistööle tuginedes soovitab Marii Mikk jätkata vaba aja kehalise aktiivsuse suundumuste väljaselgitamiseks regulaarseid terviseuuringuid ning propageerida kehalist aktiivsust just vähem liikuvates rühmades, pöörades tähelepanu vaba aja kehalise aktiivsusega seotud teguritele.
Magistritööd juhendas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi dotsent Kersti Pärna.
### Response:
Eesti täiskasvanud on sportlikumad kui aastatuhande vahetusel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusmeeskond teeb taas kaasa Euroopa Kuldliigas, kus mängitakse B-alagrupis. Lisaks Eestile kuuluvad B-alagruppi Holland, Ukraina ja Valgevene.
Alagrupimängudega tehakse algust mai lõpus, finaalturniirile pääseb iga alagrupi võitja, lisaks korraldaja.
Meeste Kuldliiga finaalturniir toimub 21.-22. juunil Belgias. Finaalturniiri kaks paremat ehk finalistid pääsevad FIVB Challenger Cupile, et võidelda pääsu eest FIVB Rahvuste liigasse.
Meeste Kuldliiga tiitlikaitsja on Türgi, kes krooniti võitjaks Tallinnas toimunud finaalturniiril. Eesti pidi juuni lõpus toimunud finaalturniiril leppima neljanda kohaga.
Meeste Kuldliiga alagrupid:
A-alagrupp: Belgia, Slovakkia, Rumeenia, Hispaania
B-alagrupp: Eesti, Holland, Ukraina, Valgevene
C-alagrupp: Tšehhi, Türgi, Portugal, Põhja-Makedoonia
Naiste Hõbeliigas kuulub Eesti koondis A-alagruppi koos Sloveenia ja Bosnia ja Hertsegoviinaga.
Hõbeliigas finaalturniiri ei toimu ja kahe alagrupi võitjad selgitavad parima kodus-võõrsil mängudega. Hõbeliiga võitja tagab järgmiseks aastaks koha Kuldliigas. Naiste Hõbeliigas triumfeeris eelmisel aastal Rumeenia.
Naiste Hõbeliiga alagrupid:
A-alagrupp: Sloveenia, Eesti, Bosnia ja Hertsegoviina
B-alagrupp: Kreeka, Portugal, Läti | Eesti meeste võrkpallikoondis loositi Kuldliigas tugevasse alagruppi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusmeeskond teeb taas kaasa Euroopa Kuldliigas, kus mängitakse B-alagrupis. Lisaks Eestile kuuluvad B-alagruppi Holland, Ukraina ja Valgevene.
Alagrupimängudega tehakse algust mai lõpus, finaalturniirile pääseb iga alagrupi võitja, lisaks korraldaja.
Meeste Kuldliiga finaalturniir toimub 21.-22. juunil Belgias. Finaalturniiri kaks paremat ehk finalistid pääsevad FIVB Challenger Cupile, et võidelda pääsu eest FIVB Rahvuste liigasse.
Meeste Kuldliiga tiitlikaitsja on Türgi, kes krooniti võitjaks Tallinnas toimunud finaalturniiril. Eesti pidi juuni lõpus toimunud finaalturniiril leppima neljanda kohaga.
Meeste Kuldliiga alagrupid:
A-alagrupp: Belgia, Slovakkia, Rumeenia, Hispaania
B-alagrupp: Eesti, Holland, Ukraina, Valgevene
C-alagrupp: Tšehhi, Türgi, Portugal, Põhja-Makedoonia
Naiste Hõbeliigas kuulub Eesti koondis A-alagruppi koos Sloveenia ja Bosnia ja Hertsegoviinaga.
Hõbeliigas finaalturniiri ei toimu ja kahe alagrupi võitjad selgitavad parima kodus-võõrsil mängudega. Hõbeliiga võitja tagab järgmiseks aastaks koha Kuldliigas. Naiste Hõbeliigas triumfeeris eelmisel aastal Rumeenia.
Naiste Hõbeliiga alagrupid:
A-alagrupp: Sloveenia, Eesti, Bosnia ja Hertsegoviina
B-alagrupp: Kreeka, Portugal, Läti
### Response:
Eesti meeste võrkpallikoondis loositi Kuldliigas tugevasse alagruppi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Siin on meil kaks aspekti. Esimene aspekt on tulemuse täpsusaste ja teine kui palju see maksma läheb," rääkis Estonian Business Schooli (EBS) õppejõud ja statistikanõukogu esimees Kaarlep ERR-ile.
Valikuuring, mille käigus küsitletakse 30 000 leibkonda ehk umbes 60 000 inimest, annab statistikaameti analüüsi põhjal kohaliku omavalitsuse tasandil väiksema kuni viieprotsendise vea, ütles Kaarlep. "Ja viieprotsendine viga on statistikas üldlevinud, kui rääkida üleüldse statistikateooriast. Seal on aru saadud, et ei ole võimalik saada ühegi asja puhul sajaprotsendilist täpsust, viieprotsendine viga loetakse sellisel juhul piisavalt täpseks, et teha selle põhjal järeldusi. Ehk kõik, mis on alla viie protsendi, saab statistikateoorias täielikult aktsepteerida," rääkis Kaarlep.
Kui teha kõikne loendus, siis peaks statistiline viga jääma nelja protsendi piiresse, lisas õppejõud. "Tavaloenduse puhul, kui on suurem kogum, siis on ka suurem alakaetus, mis tähendab, et kõiki inimesi ei saada küsitlemisperioodi jooksul lihtsalt kätte," selgitas nõukogu esimees. Tema sõnul näitavad statistikaameti andmed, et 2011. aasta loenduse ajal oli alakaetus neli protsenti.
"Ehk selles osas on teadlastel (kes soovivad kõikse loenduse korraldamist - toim.) õigus, et see annab täpsema tulemuse. Aga kui me räägime siin ühest protsendist? Siis see üks protsent läheb kõigi meie inimeste taskust päris palju maksma," lisas Kaarlep.
Statistikanõukogu esimees viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et kõikse loenduse korraldamiseks kulub täiendavalt umbes 10 miljonit eurot. "Aga praegu on see minu arust pigem konservatiivne hinnang. Ja siia on arvestatud ainult töötasu, mis tuleb küsitlejatele täiendavalt maksta. Aga siin ei ole sisse arvestatud seda, mis väärtus jääb loomata nende inimeste poolt, kes samal ajal saaksid kuskil mujal töötada," lisas ta.
Kaarlepi sõnul toetas enamus statistikanõukogu liikmetest valikuuringuga piirdumist. "Võib-olla ma väljendan emotsionaalselt, aga meil ei olnud südant seda kümmet miljonit kuskilt mujalt ära võtta. Samas kui mõelda selle peale - ma olen ju ise ka ülikoolis õppejõud ja ma näen väga selgelt - kasvõi näiteks teadusele oleks raha juurde vaja," rääkis Kaarlep.
"Eks enamus teadlasi näevad, et teadusele oleks raha juurde vaja. Aga grupp teadlasi arvab, et tegelikult peaks kulutama kümme miljonit hoopis tavaloendusele ühe protsendi lisatäpsuse saavutamisel. Siin tekib minu jaoks loogikaviga. Emotsionaalselt ma võin ju neist aru saada, aga ratsionaalselt mõeldes - me saavutame üheprotsendilise täiendava täpsuse, aga samas võtame kuskilt mujalt selle kümme miljonit ära, mida meil oleks võimalik kulutada," rääkis ta.
Statistikanõukogu ülesanne on nõustada riikliku statistika tegijaid - statistikaametit, Eesti Panka ning rahandusministeeriumi ja selle 11 liikme hulgas on statistikaameti, Eesti Panga ja andmekaitse inspektsiooni esindaja ning kaheksa riikliku statistika tarbijate ning andmeesitajate esindajat ja eksperti. Statistikanõukogusse ekspertide määramisel on lähtutud põhimõttest, et esindatud oleksid statistika, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, keskkonna, majanduse ja põllumajanduse asjatundjad. Statistikanõukogu tööd juhib esimees, seisab nõukogu kodulehel.
Kaarlep on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusinsenerina ja kaitsnud magistrikraadi EBS-is. Kaarlep töötas aastatel 1993–2014 rahvusvahelises audiitor- ja konsultatsioonifirmas PricewaterhouseCoopers (PwC) tippjuhina. Alates 2014. aastast tegutseb Kaarlep rahvusvahelise juhtimis- ja finantskonsultandina. 2015. aasta septembris valiti ta Tallinna Sadama nõukogusse, kus ta täidab ka auditikomitee esimehe ülesandeid. 2016. aastast on Kaarlep ka EBS-i majandusteooria ja rahanduse õppetooli lektor ning kirjutab samas ülikoolis doktoritööd.
Statistikaamet: tavaloendus tähendab 400 000 inimese küsitlemist
Eesti korraldab 2021. aasta rahvaloendus kombineeritud meetodil, mis tähendab registripõhist loendust ja sellele lisaks soovitab statistikaamet valikvaatlust, mille käigus küsitletaks 60 000 inimest. Osa teadlasi on aga avalikkuses esitanud üleskutse korraldada siiski valikvaatluse asemel tavapärane kõiki elanikke haarav loendus. Valikvaatluse või kõikse loendusega soovitakse saada andmeid loendusprogrammi lisatunnuste - usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte oskus - kohta.
Loenduse varasem eelarveprognoos kogumaksumuse kohta tehti arvestusega, et tuleb vaid registripõhine loendus, mille maksumuseks on 25 miljonit eurot. Statistikanõukogu soovitatud meetodil ehk valikvaatlusega kombineeritult suureneks loenduse eeldatav maksumus 3–5 miljonit eurot, seega oleks loenduse kogumaksumus kuni 30 miljonit eurot. Kombineerides registrite andmeid tavaloendusega, st kõiki inimesi küsitledes, suureneks loenduse kogukulu vähemalt 13 miljonit eurot, millest olulisemad kuluartiklid on uue veebipõhise kogumisrakenduse loomine ja loenduse läbiviimine. Loenduse planeeritavaks kogumaksumuseks kujuneks sellisel juhul 38 miljonit eurot ehk 29 eurot elaniku kohta, selgub statistikaameti esitatud andmetest.
Eelmisel loendusel esitas Eestis interneti vahendusel oma andmed 67 protsenti elanikest, mis oli sel ajal rahvaloenduste maailmarekord. Hetkel kehtiv rekord on 68 protsenti.
"Aastakümnete pikkune kogemus erinevate veebiküsitluste läbiviimisel annab kindluse öelda, et maailmarekordist paremat tulemust on keeruline ka e-Eestil üle lüüa. Seega kui e-loendusel osalejad on ankeedi õigesti täitnud, peab loendaja kõikse loenduse puhul jõudma vähemalt 416 000 inimeseni, keda võib pidada kõige keerukamaks osaks loendatavatest. Sest lisaks neile, kes ei saa või ei oska internetis vastata, tuleb kätte saada ka need, kes ei soovi loendusel osaleda. Eelmisel loendusel oli vaja kolmandik veebis esitatud leibkonnaandmeid korda teha ja selleks tuli neid samu andmeid loendaja abil uuesti küsida," ütles statistikaameti registripõhise rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze.
Lisaks tähendab elanike kodude külastamine ka ajakulu, mis on sisuliselt ka kulu kogu ühiskonnale. 2011. aasta loendusel kulus kahe- kuni kolmeliikmelise leibkonna ankeedikomplekti täitmiseks internetis keskmiselt 51 minutit, küsitlejale vastates kulus vastajal 22 minutit, millele tuleb lisada küsitleja tööle kuluv aeg: eluruumist eluruumi liikumine, isikute otsimine ja kontakti saamine. Linnades on oluline mure trepikoja lukustatud uksest sisse saamine, maal elamu leidmine. Aega kulub ka loendatavate identifitseerimiseks ja vastama veenmiseks. Unustada ei saa ka küsitlejate värbamiseks ja koolitamiseks kuluvat aega, lisaks veel kõik vajalikud töövahendite soetamisega kaasnevad kulud, tõdes statistikaamet.
"Tavaloenduse suurim probleem on inimeste mitte kätte saamine loendamiseks. Eelmisel loendusel jäi loendamata 2,3 protsenti rahvastikust. Tavaloendusega ei ole võimalik üksiktunnuste osas saavutada sellist täpsust nagu registripõhise loendusega, mille puhul on suur osa andmeid dokumendipõhised, mis välistab eksitused, mida põhjustab leibkonnaliikme eest vastamine, unustamine ja soovimatus vastata," märkis ameti esindaja. | Õppejõud: kas loenduse täpsuse tõstmine ühe protsendi võrra on kümmet miljonit väärt? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Siin on meil kaks aspekti. Esimene aspekt on tulemuse täpsusaste ja teine kui palju see maksma läheb," rääkis Estonian Business Schooli (EBS) õppejõud ja statistikanõukogu esimees Kaarlep ERR-ile.
Valikuuring, mille käigus küsitletakse 30 000 leibkonda ehk umbes 60 000 inimest, annab statistikaameti analüüsi põhjal kohaliku omavalitsuse tasandil väiksema kuni viieprotsendise vea, ütles Kaarlep. "Ja viieprotsendine viga on statistikas üldlevinud, kui rääkida üleüldse statistikateooriast. Seal on aru saadud, et ei ole võimalik saada ühegi asja puhul sajaprotsendilist täpsust, viieprotsendine viga loetakse sellisel juhul piisavalt täpseks, et teha selle põhjal järeldusi. Ehk kõik, mis on alla viie protsendi, saab statistikateoorias täielikult aktsepteerida," rääkis Kaarlep.
Kui teha kõikne loendus, siis peaks statistiline viga jääma nelja protsendi piiresse, lisas õppejõud. "Tavaloenduse puhul, kui on suurem kogum, siis on ka suurem alakaetus, mis tähendab, et kõiki inimesi ei saada küsitlemisperioodi jooksul lihtsalt kätte," selgitas nõukogu esimees. Tema sõnul näitavad statistikaameti andmed, et 2011. aasta loenduse ajal oli alakaetus neli protsenti.
"Ehk selles osas on teadlastel (kes soovivad kõikse loenduse korraldamist - toim.) õigus, et see annab täpsema tulemuse. Aga kui me räägime siin ühest protsendist? Siis see üks protsent läheb kõigi meie inimeste taskust päris palju maksma," lisas Kaarlep.
Statistikanõukogu esimees viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et kõikse loenduse korraldamiseks kulub täiendavalt umbes 10 miljonit eurot. "Aga praegu on see minu arust pigem konservatiivne hinnang. Ja siia on arvestatud ainult töötasu, mis tuleb küsitlejatele täiendavalt maksta. Aga siin ei ole sisse arvestatud seda, mis väärtus jääb loomata nende inimeste poolt, kes samal ajal saaksid kuskil mujal töötada," lisas ta.
Kaarlepi sõnul toetas enamus statistikanõukogu liikmetest valikuuringuga piirdumist. "Võib-olla ma väljendan emotsionaalselt, aga meil ei olnud südant seda kümmet miljonit kuskilt mujalt ära võtta. Samas kui mõelda selle peale - ma olen ju ise ka ülikoolis õppejõud ja ma näen väga selgelt - kasvõi näiteks teadusele oleks raha juurde vaja," rääkis Kaarlep.
"Eks enamus teadlasi näevad, et teadusele oleks raha juurde vaja. Aga grupp teadlasi arvab, et tegelikult peaks kulutama kümme miljonit hoopis tavaloendusele ühe protsendi lisatäpsuse saavutamisel. Siin tekib minu jaoks loogikaviga. Emotsionaalselt ma võin ju neist aru saada, aga ratsionaalselt mõeldes - me saavutame üheprotsendilise täiendava täpsuse, aga samas võtame kuskilt mujalt selle kümme miljonit ära, mida meil oleks võimalik kulutada," rääkis ta.
Statistikanõukogu ülesanne on nõustada riikliku statistika tegijaid - statistikaametit, Eesti Panka ning rahandusministeeriumi ja selle 11 liikme hulgas on statistikaameti, Eesti Panga ja andmekaitse inspektsiooni esindaja ning kaheksa riikliku statistika tarbijate ning andmeesitajate esindajat ja eksperti. Statistikanõukogusse ekspertide määramisel on lähtutud põhimõttest, et esindatud oleksid statistika, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, keskkonna, majanduse ja põllumajanduse asjatundjad. Statistikanõukogu tööd juhib esimees, seisab nõukogu kodulehel.
Kaarlep on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusinsenerina ja kaitsnud magistrikraadi EBS-is. Kaarlep töötas aastatel 1993–2014 rahvusvahelises audiitor- ja konsultatsioonifirmas PricewaterhouseCoopers (PwC) tippjuhina. Alates 2014. aastast tegutseb Kaarlep rahvusvahelise juhtimis- ja finantskonsultandina. 2015. aasta septembris valiti ta Tallinna Sadama nõukogusse, kus ta täidab ka auditikomitee esimehe ülesandeid. 2016. aastast on Kaarlep ka EBS-i majandusteooria ja rahanduse õppetooli lektor ning kirjutab samas ülikoolis doktoritööd.
Statistikaamet: tavaloendus tähendab 400 000 inimese küsitlemist
Eesti korraldab 2021. aasta rahvaloendus kombineeritud meetodil, mis tähendab registripõhist loendust ja sellele lisaks soovitab statistikaamet valikvaatlust, mille käigus küsitletaks 60 000 inimest. Osa teadlasi on aga avalikkuses esitanud üleskutse korraldada siiski valikvaatluse asemel tavapärane kõiki elanikke haarav loendus. Valikvaatluse või kõikse loendusega soovitakse saada andmeid loendusprogrammi lisatunnuste - usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte oskus - kohta.
Loenduse varasem eelarveprognoos kogumaksumuse kohta tehti arvestusega, et tuleb vaid registripõhine loendus, mille maksumuseks on 25 miljonit eurot. Statistikanõukogu soovitatud meetodil ehk valikvaatlusega kombineeritult suureneks loenduse eeldatav maksumus 3–5 miljonit eurot, seega oleks loenduse kogumaksumus kuni 30 miljonit eurot. Kombineerides registrite andmeid tavaloendusega, st kõiki inimesi küsitledes, suureneks loenduse kogukulu vähemalt 13 miljonit eurot, millest olulisemad kuluartiklid on uue veebipõhise kogumisrakenduse loomine ja loenduse läbiviimine. Loenduse planeeritavaks kogumaksumuseks kujuneks sellisel juhul 38 miljonit eurot ehk 29 eurot elaniku kohta, selgub statistikaameti esitatud andmetest.
Eelmisel loendusel esitas Eestis interneti vahendusel oma andmed 67 protsenti elanikest, mis oli sel ajal rahvaloenduste maailmarekord. Hetkel kehtiv rekord on 68 protsenti.
"Aastakümnete pikkune kogemus erinevate veebiküsitluste läbiviimisel annab kindluse öelda, et maailmarekordist paremat tulemust on keeruline ka e-Eestil üle lüüa. Seega kui e-loendusel osalejad on ankeedi õigesti täitnud, peab loendaja kõikse loenduse puhul jõudma vähemalt 416 000 inimeseni, keda võib pidada kõige keerukamaks osaks loendatavatest. Sest lisaks neile, kes ei saa või ei oska internetis vastata, tuleb kätte saada ka need, kes ei soovi loendusel osaleda. Eelmisel loendusel oli vaja kolmandik veebis esitatud leibkonnaandmeid korda teha ja selleks tuli neid samu andmeid loendaja abil uuesti küsida," ütles statistikaameti registripõhise rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze.
Lisaks tähendab elanike kodude külastamine ka ajakulu, mis on sisuliselt ka kulu kogu ühiskonnale. 2011. aasta loendusel kulus kahe- kuni kolmeliikmelise leibkonna ankeedikomplekti täitmiseks internetis keskmiselt 51 minutit, küsitlejale vastates kulus vastajal 22 minutit, millele tuleb lisada küsitleja tööle kuluv aeg: eluruumist eluruumi liikumine, isikute otsimine ja kontakti saamine. Linnades on oluline mure trepikoja lukustatud uksest sisse saamine, maal elamu leidmine. Aega kulub ka loendatavate identifitseerimiseks ja vastama veenmiseks. Unustada ei saa ka küsitlejate värbamiseks ja koolitamiseks kuluvat aega, lisaks veel kõik vajalikud töövahendite soetamisega kaasnevad kulud, tõdes statistikaamet.
"Tavaloenduse suurim probleem on inimeste mitte kätte saamine loendamiseks. Eelmisel loendusel jäi loendamata 2,3 protsenti rahvastikust. Tavaloendusega ei ole võimalik üksiktunnuste osas saavutada sellist täpsust nagu registripõhise loendusega, mille puhul on suur osa andmeid dokumendipõhised, mis välistab eksitused, mida põhjustab leibkonnaliikme eest vastamine, unustamine ja soovimatus vastata," märkis ameti esindaja.
### Response:
Õppejõud: kas loenduse täpsuse tõstmine ühe protsendi võrra on kümmet miljonit väärt? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui suure üllatusena see tuli, et "Tõde ja õigus" on jõudnud võõrkeelse filmi Oscari shortlist 'i?
Ikka tuli üllatusena, väike lootus kuskil hingitses, aga et see tõepoolest nii läks, on väga ilus üllatus.
Kuidas üldse käib Ameerika filmiakadeemia meelitamine enda filmi vaatama? Kas tuleb inimesi käsipidi seansile kohale vedada?
Meil on selle jaoks Ameerikas palgatud üks PR-agentuur ehk siis inimesed, kes tegelevad sellega sealpool ookeani. Me ise seda otseselt ei tee. Tõsi ta on, tähtis on see, et inimesed seda filmi vaataksid ja tähtis on inimesed saali saada. Seda me oleme nüüd jõudumööda koos Tatjana Detlofsoniga teinud, kes aitas meid ka "Mandariinide" ja "Vehkleja" juures.
Olete te saanud ka mingit erilist kiidulaulu Ameerika filmiakadeemia liikmete poolt? Kui "Tõde ja õigus" on nüüd kümne parima hulka saanud, siis järelikult on film ka paljudele meeldinud.
Nii nagu sa ütled, kuna me praegu seal nimekirjas oleme, siis üldiselt see näitab seda, et oleme filmi eest saanud ka häid sõnu.
Tänavu on võõrkeelsete filmide rida väga tugev, tugevaid filme on isegi nende hulgas, mis kümne parima seast välja jäid, näiteks sakslate "Süsteemi error" ja taanlaste "Ärtuemand". Oled sa nõus?
See nimekiri on väga kõva ja sellesmõttes on meil väga suur au seal sees olla. Mis siin ikka öelda, loomulikult oleme me hea meelega nende filmide vahel.
Kas see eelnimekiri tähendab nüüd seda, et Ameerika filmiakadeemia poolt on kogu töö tehtud, või on see alles algus?
Tegelikult on nii, et järgmine etapp on Oscari-nominatsioonid, mis kuulutatakse välja 13. jaanuaril ning sinna maani peaksid Ameerika filmiakadeemia liikmed seda filmi vaatama. Loodetavasti peaks see neile ka meeldima.
Nüüd on üks etapp läbitud, aga tööd tuleb ikka edasi teha?
Ma arvan, et praegu pooleli jätta oleks natukene tobe, iseasi on see, kui palju meil seal võimalusi on. Ma arvan, et mitte väga palju, aga praegu mitte midagi teha tundub ka vale. Seega me igal juhul teeme ja püüame edasi. | Ivo Felt "Tõe ja õiguse" võimalustest Oscari-nominatsioonile: tähtis on see, et inimesed filmi vaataksid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui suure üllatusena see tuli, et "Tõde ja õigus" on jõudnud võõrkeelse filmi Oscari shortlist 'i?
Ikka tuli üllatusena, väike lootus kuskil hingitses, aga et see tõepoolest nii läks, on väga ilus üllatus.
Kuidas üldse käib Ameerika filmiakadeemia meelitamine enda filmi vaatama? Kas tuleb inimesi käsipidi seansile kohale vedada?
Meil on selle jaoks Ameerikas palgatud üks PR-agentuur ehk siis inimesed, kes tegelevad sellega sealpool ookeani. Me ise seda otseselt ei tee. Tõsi ta on, tähtis on see, et inimesed seda filmi vaataksid ja tähtis on inimesed saali saada. Seda me oleme nüüd jõudumööda koos Tatjana Detlofsoniga teinud, kes aitas meid ka "Mandariinide" ja "Vehkleja" juures.
Olete te saanud ka mingit erilist kiidulaulu Ameerika filmiakadeemia liikmete poolt? Kui "Tõde ja õigus" on nüüd kümne parima hulka saanud, siis järelikult on film ka paljudele meeldinud.
Nii nagu sa ütled, kuna me praegu seal nimekirjas oleme, siis üldiselt see näitab seda, et oleme filmi eest saanud ka häid sõnu.
Tänavu on võõrkeelsete filmide rida väga tugev, tugevaid filme on isegi nende hulgas, mis kümne parima seast välja jäid, näiteks sakslate "Süsteemi error" ja taanlaste "Ärtuemand". Oled sa nõus?
See nimekiri on väga kõva ja sellesmõttes on meil väga suur au seal sees olla. Mis siin ikka öelda, loomulikult oleme me hea meelega nende filmide vahel.
Kas see eelnimekiri tähendab nüüd seda, et Ameerika filmiakadeemia poolt on kogu töö tehtud, või on see alles algus?
Tegelikult on nii, et järgmine etapp on Oscari-nominatsioonid, mis kuulutatakse välja 13. jaanuaril ning sinna maani peaksid Ameerika filmiakadeemia liikmed seda filmi vaatama. Loodetavasti peaks see neile ka meeldima.
Nüüd on üks etapp läbitud, aga tööd tuleb ikka edasi teha?
Ma arvan, et praegu pooleli jätta oleks natukene tobe, iseasi on see, kui palju meil seal võimalusi on. Ma arvan, et mitte väga palju, aga praegu mitte midagi teha tundub ka vale. Seega me igal juhul teeme ja püüame edasi.
### Response:
Ivo Felt "Tõe ja õiguse" võimalustest Oscari-nominatsioonile: tähtis on see, et inimesed filmi vaataksid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 21. detsember
21.30 " Valgele mäele" 1/6 (2019)
See on lugu madalal sündinud eestlasest, tema pürgimisest kahe kauni Pamiiri kõrgmäe tippu läbi valu ja rõõmu, eneseületuse ning loobumise, kaotuse ja võidu. Eesti mägironijad üritavad lisaks 7105 meetri kõrgusele Korženevskaja tipule vallutada ka "lumeleopardi" autiitli saanud, 7495 meetrist Ismoiil Somoniid. Film kirjeldab inimasustusest kaugel seisvat ürgset looduseilu ja püüab piiluda sügavale inimese sisse. Mäel toimuva abil otsitakse vastust küsimusele, mis motiveerib inimesi jätma kuudeks oma kodu, pere, sõbrad, et minna ning elu ja tervisega riskida. Sarja autor on alpinist Katrin Merisalu, režissöör Andres Lepasar.
valgele mäele
22. detsember
16.00 "Sipsik ja vana aja asjad" (2019)
Eno Raua jutustuse lõpus tabab Sipsik end mõttelt, et Anu ei pruugi suureks kasvades enam tahta temaga mängida. Suured ju millegipärast ei mängi nukkudega. Ta palub Anu, et too teda ei unustaks ega minema viskaks. Kõige parem oleks, kui Anu Sipsiku tühja kingakarpi paneks, et päris suure tüdrukuna teda taas välja võtta ja nende ühiseid seiklusi meelde tuletada. Jõuludeks tulevad suureks sirgunud Anu ja Mart oma lapsepõlvekoju. Pööningult leiavad nad vanade asjade hulgast oma kalli Sipsiku. Sellest taaskohtumisest algab lavastus ja mäng.
"Sipsik ja vana aja asjad" Autor/allikas: Rahvusooper Estonia
Rahvusooper Estonia Kati Kivitari muusikaline lastelavastus Eno Raua "Sipsiku" ainetel. Dramatiseering: Kati Kivitar ja Leino Rei. Lavastaja ja kunstnik: Kati Kivitar. Helilooja: Katri Rebane. Osades Külli Teetamm (Tallinna Linnateater) ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater).
23. detsember – 4. jaanuar
"Muumioru lood" (2019)
ETV2 eetrisse jõuab värskeim adaptsioon Tove Janssoni armastatud raamatutegelastest ja nende seiklustest. 2019. aastal valminud telesari on Soome ajaloo kalleim, tehtud Soome ja Suurbritannia ühisprojektina. Ingliskeelses versioonis on sarja tegelastele andnud hääle Taron Egerton (Muumitroll), Rosamund Pike (Muumimamma) ja Kate Winslet (Filifjonka). Soomekeelses versioonis kõnelevad teiste seas Joonas Nordman, Satu Silvo, Ville Haapasalo ja Alina Tomnikov. Eestikeelses versioonis loevad peale näitlejad Maiken Pius ja Kaspar Velberg. Sarjale loodud originaalmuusika heliloojateks on Pekka Kuusisto ja Samuli Kosminen. Fantaasiaküllane koguperesari pakub naudingut nii ammustele muumifännidele kui ka uutele sarja austajatele.
"Muumi lood" Autor/allikas: pressimaterjalid
24., 25., ja 26. detsember
20.00 "Ninasarvikute orbudekodu" (LAV, 2018)
Aafrika esimene ninasarvikute orbudekodu on paik, kus saavad uue võimaluse väikesed ninasarvikud, kelle emad on surnud, enamasti salaküttide käe läbi. Varase eluea dramaatilistest sündmustest üle saamiseks läheb kaua aega ja veel kauem tuleb tööd teha selle nimel, et neid saaks jälle loodusesse tagasi lasta. Inimestele, kes ninasarvikute eest hoolitsevad, on see maailm täis rõõmsaid ja kurbi hetki, suuri riske ning tohutuid võite. Väikesed ninasarvikud, kes on salaküttide käe läbi ilma emata jäänud, nõuavad palju hoolt ja vaeva.
Ninasarvikute orbudekodu
24. detsember
21.30 MoeKunstiKino: "Kusama. Lõpmatus" (USA, 2018)
Yayoi Kusama on üks maailma tuntumaid kunstnikke, kelle tööd on lummanud publikut üle kuue aastakümne. Meisterlikkusega, mis kompab pidevalt piire, on ta kõhklematult liikunud maalikunsti ja skulptuuri, kunsti ja disaini, ida ja lääne vahet. Eraelus on Kusamal aga tulnud maadelda suurte raskustega, alates kasvuaastatest probleemses peres Teise maailmasõja aegses Jaapanis ja 1960ndate kunstimaailma seksismist ning rassismist kuni vaimuhaiguseni. Heather Lenzi dokumentaalfilm loob inspireeriva ja põneva portree tõelisest ellujääjast ning maailma juhtivast kunstnikust.
Kusama. Lõpmatus
25. detsember
15.15 "Kodused kontserdid. Liina Saar" (2019)
Kauni tämbriga laulja ja laulukirjutaja Liina Saare sume ja suitsune hääl sobib valatult kokku ka jazz' iga. Jazzkaare kodukontserdil astub Liina esmakordselt üles omanimelise koosseisuga, et tähistada värske albumi ilmumist, mille muusika sündi inspireeris eelkõige eesti keele ilu, tänutunne ja armastus. Rõõmsa ja helge tonaalsusega lood toovad koos Liinaga kuulajani tunnustatud jazz- muusikud Joel Remmel, Jaan Jaanson, Mihkel Mälgand ja Ahto Abner. Saate autorid Maria ja Robi Uppin, produtsendid Eva Saar ja Kadi Katarina Priske.
21.30 Mf "Notting Hill" (USA, 1999)
Ajatu komöödia tegevus toimub Londonis Notting Hilli linnaosas. William Thackeril (Hugh Grant) on oma raamatukauplus, palju sõpru ja hipist korterikaaslane. Ühel päeval külastab tema poodi USA kuulsaim filmistaar Anna Scott (Julia Roberts). Juhuslikust kohtumisest kasvab välja armastus, kuid tavalise inimese ja filmitähe armastus pole tänapäeva maailmas enam nende kahe asi, vaid läheb korda kõigile. Iga lehelugejat ja televaatajat huvitab, kus-miks-kuidas ja mis edasi saab.
Mängufilm Notting Hill (USA 1999) Autor/allikas: Pressimaterjalid
26. detsember
15.15 "Jõulutähed. Saara Pius, Stig Rästa ja Victor Crone" (2019)
Selle aasta jõulude säravaimad tähed Saara Pius, Stig Rästa ja Victor Crone annavad ühise pühadekontserdi Kaarli kirikus. Kuldne kolmik on varemgi teinud koostööd Eesti Laulul ja suurepärane klapp toob nad esmakordselt koos kontserdilavale. Neid saadavad muusikud Tomi Rahula ja Siim Usin. Kavas on tuntuid ja vähemtuntuid jõululaule, aga ka artistide enda loomingut, mille publik on juba soojalt vastu võtnud. Režissöör Keiti Väliste, juhtoperaator Andrus Rebane, produtsent Kadi Katarina Priske.
"Hommik Anuga" 8. detsembril, Saara Pius Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
21.30 Mf "Võta või jäta"
"Võta või jäta" Autor/allikas: Kaader filmist
27. detsember
20.00 Df "Peakokk Flynn" ("Chef Flynn") (USA, 2018)
Aastal 2008 avas toona kümneaastane Flynn McGarry oma California kodu elutoas õhtusöögiklubi, pakkudes roogi, mis söögiseltskonna ahhetama panid. Flynni ema on aastate jooksul jäädvustanud poja arengut kokana ja inimesena. See on portree imelapse jõudmisest kuulsuseni, samas paneb mõtlema, millest peavad loobuma lähedased, et lapse unistusi toetada.
21.35 Mf "Kuulsuse jahil" ("Almost Famous") (USA, 2000). Filmile eelneb Filmiklubi sissejuhatus Valner Valmega.
Režissöör Cameron Crowe oli ka selle poolautobiograafilise filmi stsenarist ja pälvis oma käsikirjaga Oscari. Film sukeldub 1970. aastatesse, mil Crowe ise oli teismeline reporter ajakirja "Rolling Stone" juures. Filmis tabab sama saatus William Millerit (Patrick Fugit), kes kirjutab ajakirjale ansamblist "Stillwater" ja asub koos nendega mööda Ameerikat tuuritama. Lava taga kohtub ta bändiga kaasa sõitva Penny Lane'iga ja tundub, et poisi õnn on täiuslik. Kuid ehk on täiskasvanuiga talle siiski liiga vara peale surutud, sest ringisõitmisega kaasnevad ka uimastid ja alkohol.
28. detsember
22.00 "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" (2018)
Õpetlik lustimäng, mis sündis koos rahvusliku teatriga, on kindlasti eestlase identiteedi lahutamatu osa. Endla teatri lavastus on läinud tagasi juurte juurde ja nii nagu omal ajal, kehastavad kõiki tegelasi vaid mehed. Etendused toimusid Pärnus, näidendi autori Lydia Koidula muuseumi aias. Lavastust on pärjatud rohkete teatriauhindadega. Lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula, osades Tõnu Oja, Indrek Taalma, Ago Anderson, Sander Rebane, Meelis Rämmeld ja Lauri Mäesepp ning mitmed külalisnäitlejad. Esietendus 30. juunil 2017 Koidula muuseumi aias. Salvestus 1. augustil 2018. Režissöör Elo Selirand, juhtoperaator Raul Priks, toimetaja Reet Weidebaum, produtsent Tiina-Mari Koljak.
"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Autor/allikas: Endla teater
30. detsember
22.20 "R2TV"
"R2TV" teeb aastale 2019 meeleoluka ringi peale ja paiskab eetrisse kõige põnevamad persoonid, nähtused, festivalid ja peosarjad, mis hooaja jooksul kaamerasse püüda õnnestus. Saatejuhid Jon Mikiver ja Eisi Mäeots, toimetaja Maarja Merivoo-Parro, režissöör Sigre Silm, produtsent Tiina-Mari Koljak.
31. detsember
20.00 "Kui eestlased..." (2019)
Sketšisaade armastatud näitlejatega.
21.30 MoeKunstiKino. " Yellow is Forbidden" (Uus-Meremaa, Hiina, Prantsusmaa, 2018)
00.10 "Ongi Koik parimad kalad aastavahetuseks"
Armastatud telelegend Urmas Džentelman kutsus endale aastavahetuseks stuudiosse külla Eesti poliitikaelu säravaima tähe Anastassia Tedremaa. Koos meenutatakse glamuurset poliitika-aastat ja lastakse telelummuses teele uue aasta soovid.
Režissöörid Kertu Köösel ja Kadi Katariina Priske, stsenarist Kaupo Meiel, toimetaja Reimo Sildvee, produtsent Tiina-Mari Koljak.
Ongi Koik aastavahetuse erisaade. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
00.40 "Mina, Tonya" ("I, Tonya", USA 2017)
R: Craig Gillespie. O: Margot Robbie, Sebastian Stan, Allison Janney. Nii parima naiskõrvalosatäitja Oscari kui ka Kuldgloobuse pälvinud ebatavaline eluloodraama 1990. aastate ühest parimast iluuisutajast Tonya Hardingust, kelle vastuoluline karjäär ja intsident peamise konkurendi Nancy Kerriganiga pani temast rääkima kogu maailma. Tonya Harding (Margot Robbie) oli esimene ameeriklanna, kes sooritas jääl võimatuks peetud kolmekordse axeli ja tõestas, et ka naistel on võimalik teenida kõrgeim võimalik punktisumma - 6,0. Tema ekstravagantne riietumisstiil ja uisutamisnumbri rokkiv taustamuusika oli konkurentidega võrreldes midagi niivõrd teistsugust, et Harding muutus kiiresti publiku lemmikuks, samal ajal kui konservatiivsed kohtunikud olid kitsid talle kiitust jagama. Suur roll Tonya elus oli tema kalgil ja ropusuisel emal (Allison Janney), kes küll sisuliselt juhatas Tonya iluuisutamismaailma, kuid kellel kunagi ei jätkunud südant ega tahet oma tütart tõeliselt toetada. Ka Tonya täiskasvanuelu polnud meelakkumine, kuid tänu oma vägivaldsele abikaasa Jeffile (Sebastian Stan), kes usutavalt seisis ka Nancy Kerrigani rünnaku tellimise taga, sai temast tugev naine, kes teadis, mida tähendab olla vaene ja millist ränka tööd tuleb teha tippu jõudmiseks. Tonya rollis näeme säravat Margot Robbiet ("Wall Streeti hunt"). Filmi peakangelanna erakordselt kalgi ema kujutamise eest pärjati aga Allison Janney ("Juno") nii Oscari kui ka Kuldgloobuse auhinnaga. Filmi režissöör on austraallane Craig Gillespie ("Õuduste öö").
2. jaanuar
20.00 "AegRuum. Planeedid" 1/5 (Suurbritannia, 2019)
Päikesesüsteemi kaheksa planeeti on olnud 4,6 miljardit aastat hämmastaval retkel, täis imelisi vaatemänge ja suuri draamasid, mida me oleme hakanud alles hiljuti avastama. Esimeses osas on vaatluse all Päikesele kõige lähemad kiviplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Sündinud koos, oli igal neist varase Päikesesüsteemi vägivallas oma lootusehetk, kuid Merkuur on nüüd kõrbenud aher maailm ja Veenus lämbumas oma tihedas atmosfääris. Mispärast siseplaneetide saatus pöördus?
3. jaanuar
20.00 Ajaloodokk. "Ganz. Kuidas ma kaotasin oma Põrnika" (Holland, Saksamaa, 2019)
Volkswageni Põrnikas on disainiklassika, mille natslikult Saksamaalt alanud päritolu varjutavad intriigid, spionaaž ja laim. See on seni rääkimata lugu Josef Ganzist, juudisoost visionäärist ühe maailma kõige jumaldatuma auto taga. Ganzi pärandit uurides avastame geeniuse, kes teenimatult ajaloost välja lõigati.
5. jaanuar
12.30 "Whitney: Can I Be Me?" (Suurbritannia, USA, 2017)
19.30 Teemaõhtu "Rowan Atkinson 65", mille raames näitdatakse 1. ja 2. hooaja legendaarsest sarjast "Blackadder". | ETV2 pühadeprogramm on tulvil meeleolukatest hetkedest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
21. detsember
21.30 " Valgele mäele" 1/6 (2019)
See on lugu madalal sündinud eestlasest, tema pürgimisest kahe kauni Pamiiri kõrgmäe tippu läbi valu ja rõõmu, eneseületuse ning loobumise, kaotuse ja võidu. Eesti mägironijad üritavad lisaks 7105 meetri kõrgusele Korženevskaja tipule vallutada ka "lumeleopardi" autiitli saanud, 7495 meetrist Ismoiil Somoniid. Film kirjeldab inimasustusest kaugel seisvat ürgset looduseilu ja püüab piiluda sügavale inimese sisse. Mäel toimuva abil otsitakse vastust küsimusele, mis motiveerib inimesi jätma kuudeks oma kodu, pere, sõbrad, et minna ning elu ja tervisega riskida. Sarja autor on alpinist Katrin Merisalu, režissöör Andres Lepasar.
valgele mäele
22. detsember
16.00 "Sipsik ja vana aja asjad" (2019)
Eno Raua jutustuse lõpus tabab Sipsik end mõttelt, et Anu ei pruugi suureks kasvades enam tahta temaga mängida. Suured ju millegipärast ei mängi nukkudega. Ta palub Anu, et too teda ei unustaks ega minema viskaks. Kõige parem oleks, kui Anu Sipsiku tühja kingakarpi paneks, et päris suure tüdrukuna teda taas välja võtta ja nende ühiseid seiklusi meelde tuletada. Jõuludeks tulevad suureks sirgunud Anu ja Mart oma lapsepõlvekoju. Pööningult leiavad nad vanade asjade hulgast oma kalli Sipsiku. Sellest taaskohtumisest algab lavastus ja mäng.
"Sipsik ja vana aja asjad" Autor/allikas: Rahvusooper Estonia
Rahvusooper Estonia Kati Kivitari muusikaline lastelavastus Eno Raua "Sipsiku" ainetel. Dramatiseering: Kati Kivitar ja Leino Rei. Lavastaja ja kunstnik: Kati Kivitar. Helilooja: Katri Rebane. Osades Külli Teetamm (Tallinna Linnateater) ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater).
23. detsember – 4. jaanuar
"Muumioru lood" (2019)
ETV2 eetrisse jõuab värskeim adaptsioon Tove Janssoni armastatud raamatutegelastest ja nende seiklustest. 2019. aastal valminud telesari on Soome ajaloo kalleim, tehtud Soome ja Suurbritannia ühisprojektina. Ingliskeelses versioonis on sarja tegelastele andnud hääle Taron Egerton (Muumitroll), Rosamund Pike (Muumimamma) ja Kate Winslet (Filifjonka). Soomekeelses versioonis kõnelevad teiste seas Joonas Nordman, Satu Silvo, Ville Haapasalo ja Alina Tomnikov. Eestikeelses versioonis loevad peale näitlejad Maiken Pius ja Kaspar Velberg. Sarjale loodud originaalmuusika heliloojateks on Pekka Kuusisto ja Samuli Kosminen. Fantaasiaküllane koguperesari pakub naudingut nii ammustele muumifännidele kui ka uutele sarja austajatele.
"Muumi lood" Autor/allikas: pressimaterjalid
24., 25., ja 26. detsember
20.00 "Ninasarvikute orbudekodu" (LAV, 2018)
Aafrika esimene ninasarvikute orbudekodu on paik, kus saavad uue võimaluse väikesed ninasarvikud, kelle emad on surnud, enamasti salaküttide käe läbi. Varase eluea dramaatilistest sündmustest üle saamiseks läheb kaua aega ja veel kauem tuleb tööd teha selle nimel, et neid saaks jälle loodusesse tagasi lasta. Inimestele, kes ninasarvikute eest hoolitsevad, on see maailm täis rõõmsaid ja kurbi hetki, suuri riske ning tohutuid võite. Väikesed ninasarvikud, kes on salaküttide käe läbi ilma emata jäänud, nõuavad palju hoolt ja vaeva.
Ninasarvikute orbudekodu
24. detsember
21.30 MoeKunstiKino: "Kusama. Lõpmatus" (USA, 2018)
Yayoi Kusama on üks maailma tuntumaid kunstnikke, kelle tööd on lummanud publikut üle kuue aastakümne. Meisterlikkusega, mis kompab pidevalt piire, on ta kõhklematult liikunud maalikunsti ja skulptuuri, kunsti ja disaini, ida ja lääne vahet. Eraelus on Kusamal aga tulnud maadelda suurte raskustega, alates kasvuaastatest probleemses peres Teise maailmasõja aegses Jaapanis ja 1960ndate kunstimaailma seksismist ning rassismist kuni vaimuhaiguseni. Heather Lenzi dokumentaalfilm loob inspireeriva ja põneva portree tõelisest ellujääjast ning maailma juhtivast kunstnikust.
Kusama. Lõpmatus
25. detsember
15.15 "Kodused kontserdid. Liina Saar" (2019)
Kauni tämbriga laulja ja laulukirjutaja Liina Saare sume ja suitsune hääl sobib valatult kokku ka jazz' iga. Jazzkaare kodukontserdil astub Liina esmakordselt üles omanimelise koosseisuga, et tähistada värske albumi ilmumist, mille muusika sündi inspireeris eelkõige eesti keele ilu, tänutunne ja armastus. Rõõmsa ja helge tonaalsusega lood toovad koos Liinaga kuulajani tunnustatud jazz- muusikud Joel Remmel, Jaan Jaanson, Mihkel Mälgand ja Ahto Abner. Saate autorid Maria ja Robi Uppin, produtsendid Eva Saar ja Kadi Katarina Priske.
21.30 Mf "Notting Hill" (USA, 1999)
Ajatu komöödia tegevus toimub Londonis Notting Hilli linnaosas. William Thackeril (Hugh Grant) on oma raamatukauplus, palju sõpru ja hipist korterikaaslane. Ühel päeval külastab tema poodi USA kuulsaim filmistaar Anna Scott (Julia Roberts). Juhuslikust kohtumisest kasvab välja armastus, kuid tavalise inimese ja filmitähe armastus pole tänapäeva maailmas enam nende kahe asi, vaid läheb korda kõigile. Iga lehelugejat ja televaatajat huvitab, kus-miks-kuidas ja mis edasi saab.
Mängufilm Notting Hill (USA 1999) Autor/allikas: Pressimaterjalid
26. detsember
15.15 "Jõulutähed. Saara Pius, Stig Rästa ja Victor Crone" (2019)
Selle aasta jõulude säravaimad tähed Saara Pius, Stig Rästa ja Victor Crone annavad ühise pühadekontserdi Kaarli kirikus. Kuldne kolmik on varemgi teinud koostööd Eesti Laulul ja suurepärane klapp toob nad esmakordselt koos kontserdilavale. Neid saadavad muusikud Tomi Rahula ja Siim Usin. Kavas on tuntuid ja vähemtuntuid jõululaule, aga ka artistide enda loomingut, mille publik on juba soojalt vastu võtnud. Režissöör Keiti Väliste, juhtoperaator Andrus Rebane, produtsent Kadi Katarina Priske.
"Hommik Anuga" 8. detsembril, Saara Pius Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR
21.30 Mf "Võta või jäta"
"Võta või jäta" Autor/allikas: Kaader filmist
27. detsember
20.00 Df "Peakokk Flynn" ("Chef Flynn") (USA, 2018)
Aastal 2008 avas toona kümneaastane Flynn McGarry oma California kodu elutoas õhtusöögiklubi, pakkudes roogi, mis söögiseltskonna ahhetama panid. Flynni ema on aastate jooksul jäädvustanud poja arengut kokana ja inimesena. See on portree imelapse jõudmisest kuulsuseni, samas paneb mõtlema, millest peavad loobuma lähedased, et lapse unistusi toetada.
21.35 Mf "Kuulsuse jahil" ("Almost Famous") (USA, 2000). Filmile eelneb Filmiklubi sissejuhatus Valner Valmega.
Režissöör Cameron Crowe oli ka selle poolautobiograafilise filmi stsenarist ja pälvis oma käsikirjaga Oscari. Film sukeldub 1970. aastatesse, mil Crowe ise oli teismeline reporter ajakirja "Rolling Stone" juures. Filmis tabab sama saatus William Millerit (Patrick Fugit), kes kirjutab ajakirjale ansamblist "Stillwater" ja asub koos nendega mööda Ameerikat tuuritama. Lava taga kohtub ta bändiga kaasa sõitva Penny Lane'iga ja tundub, et poisi õnn on täiuslik. Kuid ehk on täiskasvanuiga talle siiski liiga vara peale surutud, sest ringisõitmisega kaasnevad ka uimastid ja alkohol.
28. detsember
22.00 "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" (2018)
Õpetlik lustimäng, mis sündis koos rahvusliku teatriga, on kindlasti eestlase identiteedi lahutamatu osa. Endla teatri lavastus on läinud tagasi juurte juurde ja nii nagu omal ajal, kehastavad kõiki tegelasi vaid mehed. Etendused toimusid Pärnus, näidendi autori Lydia Koidula muuseumi aias. Lavastust on pärjatud rohkete teatriauhindadega. Lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula, osades Tõnu Oja, Indrek Taalma, Ago Anderson, Sander Rebane, Meelis Rämmeld ja Lauri Mäesepp ning mitmed külalisnäitlejad. Esietendus 30. juunil 2017 Koidula muuseumi aias. Salvestus 1. augustil 2018. Režissöör Elo Selirand, juhtoperaator Raul Priks, toimetaja Reet Weidebaum, produtsent Tiina-Mari Koljak.
"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Autor/allikas: Endla teater
30. detsember
22.20 "R2TV"
"R2TV" teeb aastale 2019 meeleoluka ringi peale ja paiskab eetrisse kõige põnevamad persoonid, nähtused, festivalid ja peosarjad, mis hooaja jooksul kaamerasse püüda õnnestus. Saatejuhid Jon Mikiver ja Eisi Mäeots, toimetaja Maarja Merivoo-Parro, režissöör Sigre Silm, produtsent Tiina-Mari Koljak.
31. detsember
20.00 "Kui eestlased..." (2019)
Sketšisaade armastatud näitlejatega.
21.30 MoeKunstiKino. " Yellow is Forbidden" (Uus-Meremaa, Hiina, Prantsusmaa, 2018)
00.10 "Ongi Koik parimad kalad aastavahetuseks"
Armastatud telelegend Urmas Džentelman kutsus endale aastavahetuseks stuudiosse külla Eesti poliitikaelu säravaima tähe Anastassia Tedremaa. Koos meenutatakse glamuurset poliitika-aastat ja lastakse telelummuses teele uue aasta soovid.
Režissöörid Kertu Köösel ja Kadi Katariina Priske, stsenarist Kaupo Meiel, toimetaja Reimo Sildvee, produtsent Tiina-Mari Koljak.
Ongi Koik aastavahetuse erisaade. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
00.40 "Mina, Tonya" ("I, Tonya", USA 2017)
R: Craig Gillespie. O: Margot Robbie, Sebastian Stan, Allison Janney. Nii parima naiskõrvalosatäitja Oscari kui ka Kuldgloobuse pälvinud ebatavaline eluloodraama 1990. aastate ühest parimast iluuisutajast Tonya Hardingust, kelle vastuoluline karjäär ja intsident peamise konkurendi Nancy Kerriganiga pani temast rääkima kogu maailma. Tonya Harding (Margot Robbie) oli esimene ameeriklanna, kes sooritas jääl võimatuks peetud kolmekordse axeli ja tõestas, et ka naistel on võimalik teenida kõrgeim võimalik punktisumma - 6,0. Tema ekstravagantne riietumisstiil ja uisutamisnumbri rokkiv taustamuusika oli konkurentidega võrreldes midagi niivõrd teistsugust, et Harding muutus kiiresti publiku lemmikuks, samal ajal kui konservatiivsed kohtunikud olid kitsid talle kiitust jagama. Suur roll Tonya elus oli tema kalgil ja ropusuisel emal (Allison Janney), kes küll sisuliselt juhatas Tonya iluuisutamismaailma, kuid kellel kunagi ei jätkunud südant ega tahet oma tütart tõeliselt toetada. Ka Tonya täiskasvanuelu polnud meelakkumine, kuid tänu oma vägivaldsele abikaasa Jeffile (Sebastian Stan), kes usutavalt seisis ka Nancy Kerrigani rünnaku tellimise taga, sai temast tugev naine, kes teadis, mida tähendab olla vaene ja millist ränka tööd tuleb teha tippu jõudmiseks. Tonya rollis näeme säravat Margot Robbiet ("Wall Streeti hunt"). Filmi peakangelanna erakordselt kalgi ema kujutamise eest pärjati aga Allison Janney ("Juno") nii Oscari kui ka Kuldgloobuse auhinnaga. Filmi režissöör on austraallane Craig Gillespie ("Õuduste öö").
2. jaanuar
20.00 "AegRuum. Planeedid" 1/5 (Suurbritannia, 2019)
Päikesesüsteemi kaheksa planeeti on olnud 4,6 miljardit aastat hämmastaval retkel, täis imelisi vaatemänge ja suuri draamasid, mida me oleme hakanud alles hiljuti avastama. Esimeses osas on vaatluse all Päikesele kõige lähemad kiviplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Sündinud koos, oli igal neist varase Päikesesüsteemi vägivallas oma lootusehetk, kuid Merkuur on nüüd kõrbenud aher maailm ja Veenus lämbumas oma tihedas atmosfääris. Mispärast siseplaneetide saatus pöördus?
3. jaanuar
20.00 Ajaloodokk. "Ganz. Kuidas ma kaotasin oma Põrnika" (Holland, Saksamaa, 2019)
Volkswageni Põrnikas on disainiklassika, mille natslikult Saksamaalt alanud päritolu varjutavad intriigid, spionaaž ja laim. See on seni rääkimata lugu Josef Ganzist, juudisoost visionäärist ühe maailma kõige jumaldatuma auto taga. Ganzi pärandit uurides avastame geeniuse, kes teenimatult ajaloost välja lõigati.
5. jaanuar
12.30 "Whitney: Can I Be Me?" (Suurbritannia, USA, 2017)
19.30 Teemaõhtu "Rowan Atkinson 65", mille raames näitdatakse 1. ja 2. hooaja legendaarsest sarjast "Blackadder".
### Response:
ETV2 pühadeprogramm on tulvil meeleolukatest hetkedest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tõde ja õigus" (režissöör: Stanley Kubrick)
Andres (Jack Nicholson): Siin on ANDRES!
"Tõde ja õigus" (režissöör: James Cameron)
Juss (Arnold Schwarzenegger): Tule minuga, kui elada tahad!
Mari (Kate Winslet): Hasta la vista, Jussike!
"Tõde ja õigus" (režissöör: Ridley Scott)
Lambasihver (Sigourney Weaver): See oli Lambasihver, Vargamäe viimane ellujäänu. Side lõpp.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Francis Ford Coppola)
Andres (Marlon Brando): Mis korrat see on?
Noor Andres (Al Pacino): See on Tagapere sõnum. See tähendab, et Pearu magab kaladega.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Grigori Kromanov)
Pearu (Uldis Pucitis): Kui nuabrimees on nukk, siis olen mina koa nukk.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Roger Michell)
Mari (Julia Roberts): Ma olen lihtsalt tüdruk, kes seisab poisi ees ja palub, et see teda armastaks.
Andres (Hugh Grant): Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.
"Tõde ja õigus" (režissöör: David Fincher)
Andres (Brad Pitt): Seal ta ongi see Vargamäe. Vargamäe esimene reegel on: sa ei räägi Vargamäest.
"Tõde ja õigus" (režissöör: George Lucas)
Andres (Harrison Ford): Indrek, ma olen su isa.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Martin Scorsese)
Pearu (Robert de Niro): Sina, sitikas! Sina, könn! Pim-pam, piu-pau, pim-pam, piu-pau!
"Tõde ja õigus" (režissöör: John McTiernan)
Pearu (Alan Rickman): Te, Mäepere-rahvas olete kõik ütesugused. Aga sedakõrda ei jaluta Jussike Kariniga päikeseloojangu poole.
Andres (Bruce Willis): See oli Indrek, sina lambapea!
"Tõde ja õigus" (režissöör: Christopher Nolan)
Andres (Christian Bale): Asi on lihtne, me peame Pearu koera maha lööma.
Juss (Leonardo DiCaprio): Miks pole keegi seda varem siis teinud?
Krõõt (Eddie Redmayne): Kui sa midagi oskad, ära tee seda priilt.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Quentin Tarantino)
Andres (Samuel L. Jackson): Krõõt, kas sa pühakirja loed?
Krõõt (Uma Thurman): Mitte regulaarselt.
Andres: Mul on pühakirjast üks lõik pähe õpitud - Hesekiel 25:17 ...
/
Andres (Samuel L. Jackson): Kraav, motherf**, kas me kaevame seda?
Sauna-Madis (Tim Roth): Mes?
Andres: Ütle "mes" veel üks kord! Ütle, kui julged! | Följeton: "Tõde ja õigus" Hollywoodi moodi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tõde ja õigus" (režissöör: Stanley Kubrick)
Andres (Jack Nicholson): Siin on ANDRES!
"Tõde ja õigus" (režissöör: James Cameron)
Juss (Arnold Schwarzenegger): Tule minuga, kui elada tahad!
Mari (Kate Winslet): Hasta la vista, Jussike!
"Tõde ja õigus" (režissöör: Ridley Scott)
Lambasihver (Sigourney Weaver): See oli Lambasihver, Vargamäe viimane ellujäänu. Side lõpp.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Francis Ford Coppola)
Andres (Marlon Brando): Mis korrat see on?
Noor Andres (Al Pacino): See on Tagapere sõnum. See tähendab, et Pearu magab kaladega.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Grigori Kromanov)
Pearu (Uldis Pucitis): Kui nuabrimees on nukk, siis olen mina koa nukk.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Roger Michell)
Mari (Julia Roberts): Ma olen lihtsalt tüdruk, kes seisab poisi ees ja palub, et see teda armastaks.
Andres (Hugh Grant): Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.
"Tõde ja õigus" (režissöör: David Fincher)
Andres (Brad Pitt): Seal ta ongi see Vargamäe. Vargamäe esimene reegel on: sa ei räägi Vargamäest.
"Tõde ja õigus" (režissöör: George Lucas)
Andres (Harrison Ford): Indrek, ma olen su isa.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Martin Scorsese)
Pearu (Robert de Niro): Sina, sitikas! Sina, könn! Pim-pam, piu-pau, pim-pam, piu-pau!
"Tõde ja õigus" (režissöör: John McTiernan)
Pearu (Alan Rickman): Te, Mäepere-rahvas olete kõik ütesugused. Aga sedakõrda ei jaluta Jussike Kariniga päikeseloojangu poole.
Andres (Bruce Willis): See oli Indrek, sina lambapea!
"Tõde ja õigus" (režissöör: Christopher Nolan)
Andres (Christian Bale): Asi on lihtne, me peame Pearu koera maha lööma.
Juss (Leonardo DiCaprio): Miks pole keegi seda varem siis teinud?
Krõõt (Eddie Redmayne): Kui sa midagi oskad, ära tee seda priilt.
"Tõde ja õigus" (režissöör: Quentin Tarantino)
Andres (Samuel L. Jackson): Krõõt, kas sa pühakirja loed?
Krõõt (Uma Thurman): Mitte regulaarselt.
Andres: Mul on pühakirjast üks lõik pähe õpitud - Hesekiel 25:17 ...
/
Andres (Samuel L. Jackson): Kraav, motherf**, kas me kaevame seda?
Sauna-Madis (Tim Roth): Mes?
Andres: Ütle "mes" veel üks kord! Ütle, kui julged!
### Response:
Följeton: "Tõde ja õigus" Hollywoodi moodi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Treier viskas oma endise klubi vastu 16 minutiga viis punkti (kahesed 2/3, vabavisked 1/1), hankis kolm lauapalli ning andis ühe korvisöödu. Jurkatamm sai 13 minuti jooksul kirja ühe punkti (kolmesed 0/2, vabavisked 1/2) ning kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Forli pani võõrsil Imola vastu enda paremuse maksma esimese viie minutiga, minnes juhtima 15:3. Seejärel mängupilt võrdustus, kuid kodumeeskond oluliselt vahet vähendada ei suutnud.
Kitsing viie minuti jooksul miskit protokolli kirja ei saanud.
Järgmises voorus kohtuvad eestlaste koduklubid omavahel – alagrupi liidrite Ravenna ja Forli duell peetakse pühapäeval, 22. detsembril Ravenna kodusaalis.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Kaspar Treier aitas Ravenna endise koduklubi üle võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Treier viskas oma endise klubi vastu 16 minutiga viis punkti (kahesed 2/3, vabavisked 1/1), hankis kolm lauapalli ning andis ühe korvisöödu. Jurkatamm sai 13 minuti jooksul kirja ühe punkti (kolmesed 0/2, vabavisked 1/2) ning kaks isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Forli pani võõrsil Imola vastu enda paremuse maksma esimese viie minutiga, minnes juhtima 15:3. Seejärel mängupilt võrdustus, kuid kodumeeskond oluliselt vahet vähendada ei suutnud.
Kitsing viie minuti jooksul miskit protokolli kirja ei saanud.
Järgmises voorus kohtuvad eestlaste koduklubid omavahel – alagrupi liidrite Ravenna ja Forli duell peetakse pühapäeval, 22. detsembril Ravenna kodusaalis.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Kaspar Treier aitas Ravenna endise koduklubi üle võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | FIM teatas, et Iannonelt 3. novembril Malaisia GP-etapil võetud uriiniproovis tuvastati "halb analüütiline leid", mis viitab anaboolsete steroidide kasutamisele.
30-aastane Iannone on MotoGP sarjas võistelnud alates 2013. aastast, ta on saanud ühe etapivõidu ja jõudnud veel kümnel korral pjedestaalile. Tema parim aasta oli 2015, kui ta sai üldarvestuses viienda koha. Moto2 klassis oli Iannone kolmel aastal üldarvestuse kolmas. | MotoGP sõitja andis positiivse dopinguproovi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
FIM teatas, et Iannonelt 3. novembril Malaisia GP-etapil võetud uriiniproovis tuvastati "halb analüütiline leid", mis viitab anaboolsete steroidide kasutamisele.
30-aastane Iannone on MotoGP sarjas võistelnud alates 2013. aastast, ta on saanud ühe etapivõidu ja jõudnud veel kümnel korral pjedestaalile. Tema parim aasta oli 2015, kui ta sai üldarvestuses viienda koha. Moto2 klassis oli Iannone kolmel aastal üldarvestuse kolmas.
### Response:
MotoGP sõitja andis positiivse dopinguproovi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iga viie aasta järel käib USA haridusmõttekoja NCEE (National Center on Education and the Economy) eksperdid uurimas hariduses edukate riikide praktikaid. Eelmisel nädalal olid nad taas Eestis ning ERR Novaator usutles organisatsiooni juhti Marc Tuckerit.
Kolm mõtet intervjuust:
Kogu maailmas on puudu loodus- ja täppisteaduse spetsialistidest ning see tõmbab ka koolidest nende ainete õpetajaid ära.
Eesti edu taga on see, et õppekavades on hoitud traditsioonilist, kuid õpetajad oskavad teadmisi edasi anda neid mõtestades. Oskus mõelda tugineb headel alusteadmistel ja nende teadmiste kasutamisel.
Erineva kultuurilise taustaga õpilasi tuleb erinevalt õpetada, sest neil on ka erinev suhtumine haridusse ja teadmistesse. Sisserände tingimustes peab Eesti leidma lahenduse nende õpilaste õpetamiseks, vastasel juhul hakkavad õppetulemused kannatama.
Peaaegu viis aastat on möödas sellest, kui tegin teiega Eesti hariduse teemal intervjuu. Pakkuge, mis on ERRis nende viie aasta jooksul olnud enimloetud haridusteemaline artikkel?
Ma oletan, et see on mõni teie artikkel.
See ongi seesama viie aasta tagune intervjuu teiega.
Tõesti?! Mul polnud aimugi.
Selle pealkiri oli, et Eesti õpetajaskond tundub olevat haihtumise veerel. Kas te olete jätkuvalt samal seisukohal?
See oli meil meeles, kui tulime siia. Mul on selle kohta kaks mõtet. Üks on see, et Eestis on vahepeal tekkinud palju huvitavaid ideid, kuidas õpetajaskonda uuendada. On mõtteid, kuidas muuta õpetaja karjääriradasid ning tuua koolidesse inimesi muudelt elualadelt. Eesti on olnud selles päris edukas ning on jätkab uuendustega.
Ma kohtusin inimestega, kes on teiselt erialalt tulnuna otsustanud hakata õpetama. Nad rääkisid, miks nad selliseid valikuid on teinud ja see on muljetavaldav. Nad tunnevad rahulolu oma otsuste ja valikutega.
Teine, mida tähele panime on see, et iseäranis noored inimesed on valinud õpetajaameti osalise koormusega. Noored inimesed, pean siin silmas alla 40-aastaseid, on valinud karjääriraja, mida minuvanused omal ajal ei oleks kindlasti valinud. Noored vahetavad karjääre ja sageli töötavad mitmel töökohal korraga.
Nii loovad nad viisi, kuidas on võimalik ühelt poolt teha karjääris muudatusi, teiselt poolt töötada osakoormusega koolis ning teha ka tööd mõnel teisel kohal.
Meie arvates on need väga head ideed, sest see toob õpetajatena tööle võimekaid inimesi. Nii tulevad õpetajaks erinevate teadmiste ja kogemustega inimesed. Koolidest oleme saanud selle kohta väga positiivset tagasisidet.
Vestlesime ka Noored Kooli programmi läbinutega – te olete selles ka väga edukad olnud. Nad on tõesti erakordselt muljetavaldavad.
Küsimusele, kas Eestis on õpetajaid piisavalt, on veidi keeruline vastata, kuna meil ei ole arvuliselt täit ülevaadet, kui palju ja kust õpetajaid koolidesse tuleb. Iseäranis STEM ehk loodus- ja täppisteaduste (LTT) valdkonnas on seda keeruline hinnata. See pole probleem ainult Eestis, kuid Eestis on see probleem iseäranis tõsine.
Majanduse areng on punktis, kus tootmine vajab LTT haridusega spetsialiste üle maailma. Nad pakuvad LTT pädevuste eest palju paremat palka kui koolid. Lisaks napib maailmas tervikuna LTT valdkonna spetsialiste.
"Mõistagi on meie tsivilisatsioonile ajalooteadmised sama olulised kui mõista füüsikat, kuid ühiskonnas on praegu suurem nõudlus inimeste järele, kes mõistavad matemaatikat, kui inimeste järele, kes tunnevad ajalugu."
Sealjuures ei paranda olukorda seegi, et õpetajate ametiühingud on üldjuhul selle vastu, et ühe aine õpetajale makstaks tema töö eest rohkem kui teise aine õpetajale. Mõistagi on meie tsivilisatsioonile ajalooteadmised sama olulised kui mõista füüsikat, kuid ühiskonnas on praegu suurem nõudlus inimeste järele, kes mõistavad matemaatikat, kui inimeste järele, kes tunnevad ajalugu.
Siinkohal ei saa jätta mainimata Eesti õpilaste PISA tulemusi, sh loodus- ja täppisteaduste ainetest. Kust need teadmised siis tulevad?
Esmaklassilistelt õpetajatelt. Hariduses liigub aeg väga aeglaselt. Külvad seemne ja vilja ei näe vähemalt 15 aastat. Seega oma praegustes PISA tulemustes näete aastatetaguseid õigeid valikuid.
Kui ma esimest korda Eestis käies küsisin, kuidas Eesti kavatseb jätkata heade PISA tulemuste saavutamist, sain vastuseks: "Keegi ei lähe pensionile, seega meil on kõik õpetajad, keda meil vaja on." Ja ma istusin seal ning mõtlesin, et teil on üks eakamatest õpetajaskondadest Euroopas – nad surevad, kui nad just ei lähe enne pensionile. Teie õpetajad ei lähe ehk pensionile ja töötavad edasi, aga nad jäävad vanemaks ega ela igavesti.
"10 või 15 aasta pärast näeme hariduse tulemustes neid vilju, kes teie ülikoolidesse praegu astuvad. "
Kui ma viie aasta eest käisin siin intervjueerimas matemaatika ja loodusainete õpetajaks õppivaid magistrante, siis neid oli vaid käputäis. Hariduses võtavad asjad aega – võtab aega kuni noor inimene käib läbi koolid ning asub tööle ja omandab kogemuse õpetajana. See võib tähendada kokku 25–30 aastat.
10 või 15 aasta pärast näeme hariduse tulemustes neid vilju, kes teie ülikoolidesse praegu astuvad.
Mul on oma hüpotees, miks meie õpilaste PISA tulemused nii head on, katsetan seda teie peal. Meie õpetajaskond on pikaajalise töökogemusega, mis ühtlasi tähendab, et nende pagasis on ka õpetamismeetodeid, mis olid kasutusel aastakümnete eest – selliseid faktiõppimisele keskenduvaid meetodeid. Need meetodid on tervikuna nõudlikumad, panevad lapsi süstemaatiliselt õppima ja pingutama ning selle kaudu paremaid tulemusi saavutama. Mis te arvate sellest hüpoteesist?
Nõustun, et Eesti üks tugevus, mis peegeldub PISA tulemustes, on väga tugevad traditsioonilised õppekavad. Aga peaksime olema ettevaatlikud selle osas, mida nimetame traditsiooniliseks.
Ma nimetan traditsiooniliseks seda, mida olen mitmes Ida-Euroopa ja Skandinaavia riigis näinud. Need õppekavad eeldavad õpetajameisterlikkust tugevate ainealaste teadmiste õpetamisel. Meisterlikkuse all pean silmas sisulist arusaamist õpetatavast, see pole lihtsalt faktide kuhjamine.
"Kui õpetajad ei mõista õppekava põhialused ja sisulist tarkust nende taga, siis annavad õpetajad edasi lihtsalt fakte."
See on väga oluline eristus, sest viimases analüüsis nägime, et edukas on see rahvas ja riik, kelle inimesed oskavad mõelda. Oskus mõelda sõltub muidugi ka alusteadmistest. Tühipaljaste faktiteadmistega pole midagi peale hakata. Hea on teada paljud, kuid teiste jaoks väärtuslikuks muutuvad inimesed siis, kui nad oskavad neid teadmisi kasutada ehk mõelda.
Ma arvan, et see ongi üks Eesti koolide õppekavade ja õpetajate sisuline tugevus. Kui õpetajad ei mõista õppekava põhialused ja sisulist tarkust nende taga, siis annavad õpetajad edasi lihtsalt fakte. Meil on seda USA-s väga palju: õpetajad õpetavad seda, mida neile koolis õpetati. Sedasorti õpetamine toodab õpilasi, kes ei ole PISA testides edukad, sest mida PISA mõõdab – see ei mõõda kui palju valemeid sa tead või mitu tehet sa suudad teha. PISA mõõdab seda, kas sul on teadmised ning võime neid teadmisi kasutada, et teha teadmistega midagi kasulikku.
Kunagi oli nii, et teadmistekontrollid olid üles ehitatud õppekava eesmärkide mõõtmisele. See on väga erinev sellest, kui küsida, mida inimene oskab oma teadmistega teha.
Eesti inimestel on oluline mõista, mida PISA mõõdab ja kasutada seda oma õppekavade arendamisel – kasutada ära seda, mis on nendes õppekavades väärtuslikku. Eesti valitsus on viimastel aastatel püüdnud teha midagi väga olulist. Ma selgitan seda näite kaudu.
Kui ma palkan kellegi meie organisatsioonis tegema poliitikaanalüüsi, siis ma mõistagi hindan, kas tal on tehnilised oskused ülesannete lahendamiseks. Nad peavad oskama teha statistilist analüüsi ja mõista, mida statistika neile ütleb. Aga see pole kõik, mida ma hindan. Me oleme väike organisatsioon, selline nagu suur osa Eesti ettevõtetest.
Ma pean saama inimese, kes oskab ülesannet täita, ilma et ta käiks igal sammul mu käest küsimas, mida tegema peab. Need inimesed peavad oskama planeerida, peavad oskama hinnata, mis on oluline, nad peavad teadma, mida nad vajavad, et oma tööd tõhusalt teha, nad peavad oskama teisi inimesi juhtida ja meeskonnas töötada. Mul ei lähe kuigi kaua, et ära tunda inimest, kellel on need oskused ja pädevused.
Enamikku inimestest, kes teevad ühetaolist ja lihtsat tööd kontoris või vabrikus, hakkavad varsti asendama robotid. Maailmas muutuvad väärtuslikuks inimesed, kes oskavad teha mõtlemist nõudvat tööd koostöös teistega, isegi kui ei asuta füüsiliselt samas kohas. Möödas on aeg, kus neid oskusi oli vaja vaid vähestel juhtidel ja otsustajatel. Kitsastest käsitöö- ja alusoskustest jääb väheks.
Me peame leidma viisi, kuidas hoida alles õppekavades väärtuslikku traditsioonilist osa ning lisada neid tänapäeva ühiskonnas vajalikke oskusi. Maailmas pole veel ükski riik suutnud seda väga hästi teha.
Lõpetuseks on paslik küsida, kas Eesti õpilased sooritasid PISA testi paremini kui meid seni edestanud Soome õpilased, või tegi Soome hoopis midagi valesti ja nende õpilaste sooritus on muutunud kehvemaks?
Hea küsimus, aga seda on oluline vaadata. Mis teie arvate, võib olla põhjus?
Ma ka ei tea, aga kui ma võrdlen Eestit ja Soomet, siis üks erinevus on küll: multikultuursus. Ühiskonnad, mis on kultuurilistelt taustadelt ühetaolisemad, on PISA testis edukamad. Eesti õpilased on küllaltki ühesuguse kultuurilise taustaga. Mis te arvate sellest?
Ma arvan, et see on väga oluline tegur. Erineva kultuurilise taustaga õpilasi tuleb õpetada erinevalt, sest kultuurilisest taustast sõltub ka näiteks see, kuidas suhtutakse haridusse ja õppimisse.
Ma toon USA näite, kus kui me küsisime vanematelt, kumb on neile olulisem: kas see, et nende lapsi õpetavad väga pädevad õpetajad või see, et need õpetajad on nende lastega kultuuriliselt sarnased, sh nt sama nahavärviga. Ja me saime teada, et vanemad eelistavad kultuurilist sarnasust kvaliteetsele õpetamisele.
"Kui klassis või koolis on palju kultuuriliselt erinevaid lapsi, siis tuleb nende õpetamises seda arvesse võtta, neid sellest lähtuvalt õpetada."
Kui klassis või koolis on palju kultuuriliselt erinevaid lapsi, siis tuleb nende õpetamises seda arvesse võtta, neid sellest lähtuvalt õpetada. See kõik aga tuleb teadmiste omandamise arvelt ja niimoodi võivad langeda õppetulemused.
Arvestades praegu toimuvaid muutusi, sealhulgas migratsiooni, siis Eestil seisavad need väljakutsed kõik ees. Peaksite mõtlema, kuidas seda probleemi lahendada. | Haridusekspert PISA tulemustest: edukas on riik, kelle inimesed oskavad mõelda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iga viie aasta järel käib USA haridusmõttekoja NCEE (National Center on Education and the Economy) eksperdid uurimas hariduses edukate riikide praktikaid. Eelmisel nädalal olid nad taas Eestis ning ERR Novaator usutles organisatsiooni juhti Marc Tuckerit.
Kolm mõtet intervjuust:
Kogu maailmas on puudu loodus- ja täppisteaduse spetsialistidest ning see tõmbab ka koolidest nende ainete õpetajaid ära.
Eesti edu taga on see, et õppekavades on hoitud traditsioonilist, kuid õpetajad oskavad teadmisi edasi anda neid mõtestades. Oskus mõelda tugineb headel alusteadmistel ja nende teadmiste kasutamisel.
Erineva kultuurilise taustaga õpilasi tuleb erinevalt õpetada, sest neil on ka erinev suhtumine haridusse ja teadmistesse. Sisserände tingimustes peab Eesti leidma lahenduse nende õpilaste õpetamiseks, vastasel juhul hakkavad õppetulemused kannatama.
Peaaegu viis aastat on möödas sellest, kui tegin teiega Eesti hariduse teemal intervjuu. Pakkuge, mis on ERRis nende viie aasta jooksul olnud enimloetud haridusteemaline artikkel?
Ma oletan, et see on mõni teie artikkel.
See ongi seesama viie aasta tagune intervjuu teiega.
Tõesti?! Mul polnud aimugi.
Selle pealkiri oli, et Eesti õpetajaskond tundub olevat haihtumise veerel. Kas te olete jätkuvalt samal seisukohal?
See oli meil meeles, kui tulime siia. Mul on selle kohta kaks mõtet. Üks on see, et Eestis on vahepeal tekkinud palju huvitavaid ideid, kuidas õpetajaskonda uuendada. On mõtteid, kuidas muuta õpetaja karjääriradasid ning tuua koolidesse inimesi muudelt elualadelt. Eesti on olnud selles päris edukas ning on jätkab uuendustega.
Ma kohtusin inimestega, kes on teiselt erialalt tulnuna otsustanud hakata õpetama. Nad rääkisid, miks nad selliseid valikuid on teinud ja see on muljetavaldav. Nad tunnevad rahulolu oma otsuste ja valikutega.
Teine, mida tähele panime on see, et iseäranis noored inimesed on valinud õpetajaameti osalise koormusega. Noored inimesed, pean siin silmas alla 40-aastaseid, on valinud karjääriraja, mida minuvanused omal ajal ei oleks kindlasti valinud. Noored vahetavad karjääre ja sageli töötavad mitmel töökohal korraga.
Nii loovad nad viisi, kuidas on võimalik ühelt poolt teha karjääris muudatusi, teiselt poolt töötada osakoormusega koolis ning teha ka tööd mõnel teisel kohal.
Meie arvates on need väga head ideed, sest see toob õpetajatena tööle võimekaid inimesi. Nii tulevad õpetajaks erinevate teadmiste ja kogemustega inimesed. Koolidest oleme saanud selle kohta väga positiivset tagasisidet.
Vestlesime ka Noored Kooli programmi läbinutega – te olete selles ka väga edukad olnud. Nad on tõesti erakordselt muljetavaldavad.
Küsimusele, kas Eestis on õpetajaid piisavalt, on veidi keeruline vastata, kuna meil ei ole arvuliselt täit ülevaadet, kui palju ja kust õpetajaid koolidesse tuleb. Iseäranis STEM ehk loodus- ja täppisteaduste (LTT) valdkonnas on seda keeruline hinnata. See pole probleem ainult Eestis, kuid Eestis on see probleem iseäranis tõsine.
Majanduse areng on punktis, kus tootmine vajab LTT haridusega spetsialiste üle maailma. Nad pakuvad LTT pädevuste eest palju paremat palka kui koolid. Lisaks napib maailmas tervikuna LTT valdkonna spetsialiste.
"Mõistagi on meie tsivilisatsioonile ajalooteadmised sama olulised kui mõista füüsikat, kuid ühiskonnas on praegu suurem nõudlus inimeste järele, kes mõistavad matemaatikat, kui inimeste järele, kes tunnevad ajalugu."
Sealjuures ei paranda olukorda seegi, et õpetajate ametiühingud on üldjuhul selle vastu, et ühe aine õpetajale makstaks tema töö eest rohkem kui teise aine õpetajale. Mõistagi on meie tsivilisatsioonile ajalooteadmised sama olulised kui mõista füüsikat, kuid ühiskonnas on praegu suurem nõudlus inimeste järele, kes mõistavad matemaatikat, kui inimeste järele, kes tunnevad ajalugu.
Siinkohal ei saa jätta mainimata Eesti õpilaste PISA tulemusi, sh loodus- ja täppisteaduste ainetest. Kust need teadmised siis tulevad?
Esmaklassilistelt õpetajatelt. Hariduses liigub aeg väga aeglaselt. Külvad seemne ja vilja ei näe vähemalt 15 aastat. Seega oma praegustes PISA tulemustes näete aastatetaguseid õigeid valikuid.
Kui ma esimest korda Eestis käies küsisin, kuidas Eesti kavatseb jätkata heade PISA tulemuste saavutamist, sain vastuseks: "Keegi ei lähe pensionile, seega meil on kõik õpetajad, keda meil vaja on." Ja ma istusin seal ning mõtlesin, et teil on üks eakamatest õpetajaskondadest Euroopas – nad surevad, kui nad just ei lähe enne pensionile. Teie õpetajad ei lähe ehk pensionile ja töötavad edasi, aga nad jäävad vanemaks ega ela igavesti.
"10 või 15 aasta pärast näeme hariduse tulemustes neid vilju, kes teie ülikoolidesse praegu astuvad. "
Kui ma viie aasta eest käisin siin intervjueerimas matemaatika ja loodusainete õpetajaks õppivaid magistrante, siis neid oli vaid käputäis. Hariduses võtavad asjad aega – võtab aega kuni noor inimene käib läbi koolid ning asub tööle ja omandab kogemuse õpetajana. See võib tähendada kokku 25–30 aastat.
10 või 15 aasta pärast näeme hariduse tulemustes neid vilju, kes teie ülikoolidesse praegu astuvad.
Mul on oma hüpotees, miks meie õpilaste PISA tulemused nii head on, katsetan seda teie peal. Meie õpetajaskond on pikaajalise töökogemusega, mis ühtlasi tähendab, et nende pagasis on ka õpetamismeetodeid, mis olid kasutusel aastakümnete eest – selliseid faktiõppimisele keskenduvaid meetodeid. Need meetodid on tervikuna nõudlikumad, panevad lapsi süstemaatiliselt õppima ja pingutama ning selle kaudu paremaid tulemusi saavutama. Mis te arvate sellest hüpoteesist?
Nõustun, et Eesti üks tugevus, mis peegeldub PISA tulemustes, on väga tugevad traditsioonilised õppekavad. Aga peaksime olema ettevaatlikud selle osas, mida nimetame traditsiooniliseks.
Ma nimetan traditsiooniliseks seda, mida olen mitmes Ida-Euroopa ja Skandinaavia riigis näinud. Need õppekavad eeldavad õpetajameisterlikkust tugevate ainealaste teadmiste õpetamisel. Meisterlikkuse all pean silmas sisulist arusaamist õpetatavast, see pole lihtsalt faktide kuhjamine.
"Kui õpetajad ei mõista õppekava põhialused ja sisulist tarkust nende taga, siis annavad õpetajad edasi lihtsalt fakte."
See on väga oluline eristus, sest viimases analüüsis nägime, et edukas on see rahvas ja riik, kelle inimesed oskavad mõelda. Oskus mõelda sõltub muidugi ka alusteadmistest. Tühipaljaste faktiteadmistega pole midagi peale hakata. Hea on teada paljud, kuid teiste jaoks väärtuslikuks muutuvad inimesed siis, kui nad oskavad neid teadmisi kasutada ehk mõelda.
Ma arvan, et see ongi üks Eesti koolide õppekavade ja õpetajate sisuline tugevus. Kui õpetajad ei mõista õppekava põhialused ja sisulist tarkust nende taga, siis annavad õpetajad edasi lihtsalt fakte. Meil on seda USA-s väga palju: õpetajad õpetavad seda, mida neile koolis õpetati. Sedasorti õpetamine toodab õpilasi, kes ei ole PISA testides edukad, sest mida PISA mõõdab – see ei mõõda kui palju valemeid sa tead või mitu tehet sa suudad teha. PISA mõõdab seda, kas sul on teadmised ning võime neid teadmisi kasutada, et teha teadmistega midagi kasulikku.
Kunagi oli nii, et teadmistekontrollid olid üles ehitatud õppekava eesmärkide mõõtmisele. See on väga erinev sellest, kui küsida, mida inimene oskab oma teadmistega teha.
Eesti inimestel on oluline mõista, mida PISA mõõdab ja kasutada seda oma õppekavade arendamisel – kasutada ära seda, mis on nendes õppekavades väärtuslikku. Eesti valitsus on viimastel aastatel püüdnud teha midagi väga olulist. Ma selgitan seda näite kaudu.
Kui ma palkan kellegi meie organisatsioonis tegema poliitikaanalüüsi, siis ma mõistagi hindan, kas tal on tehnilised oskused ülesannete lahendamiseks. Nad peavad oskama teha statistilist analüüsi ja mõista, mida statistika neile ütleb. Aga see pole kõik, mida ma hindan. Me oleme väike organisatsioon, selline nagu suur osa Eesti ettevõtetest.
Ma pean saama inimese, kes oskab ülesannet täita, ilma et ta käiks igal sammul mu käest küsimas, mida tegema peab. Need inimesed peavad oskama planeerida, peavad oskama hinnata, mis on oluline, nad peavad teadma, mida nad vajavad, et oma tööd tõhusalt teha, nad peavad oskama teisi inimesi juhtida ja meeskonnas töötada. Mul ei lähe kuigi kaua, et ära tunda inimest, kellel on need oskused ja pädevused.
Enamikku inimestest, kes teevad ühetaolist ja lihtsat tööd kontoris või vabrikus, hakkavad varsti asendama robotid. Maailmas muutuvad väärtuslikuks inimesed, kes oskavad teha mõtlemist nõudvat tööd koostöös teistega, isegi kui ei asuta füüsiliselt samas kohas. Möödas on aeg, kus neid oskusi oli vaja vaid vähestel juhtidel ja otsustajatel. Kitsastest käsitöö- ja alusoskustest jääb väheks.
Me peame leidma viisi, kuidas hoida alles õppekavades väärtuslikku traditsioonilist osa ning lisada neid tänapäeva ühiskonnas vajalikke oskusi. Maailmas pole veel ükski riik suutnud seda väga hästi teha.
Lõpetuseks on paslik küsida, kas Eesti õpilased sooritasid PISA testi paremini kui meid seni edestanud Soome õpilased, või tegi Soome hoopis midagi valesti ja nende õpilaste sooritus on muutunud kehvemaks?
Hea küsimus, aga seda on oluline vaadata. Mis teie arvate, võib olla põhjus?
Ma ka ei tea, aga kui ma võrdlen Eestit ja Soomet, siis üks erinevus on küll: multikultuursus. Ühiskonnad, mis on kultuurilistelt taustadelt ühetaolisemad, on PISA testis edukamad. Eesti õpilased on küllaltki ühesuguse kultuurilise taustaga. Mis te arvate sellest?
Ma arvan, et see on väga oluline tegur. Erineva kultuurilise taustaga õpilasi tuleb õpetada erinevalt, sest kultuurilisest taustast sõltub ka näiteks see, kuidas suhtutakse haridusse ja õppimisse.
Ma toon USA näite, kus kui me küsisime vanematelt, kumb on neile olulisem: kas see, et nende lapsi õpetavad väga pädevad õpetajad või see, et need õpetajad on nende lastega kultuuriliselt sarnased, sh nt sama nahavärviga. Ja me saime teada, et vanemad eelistavad kultuurilist sarnasust kvaliteetsele õpetamisele.
"Kui klassis või koolis on palju kultuuriliselt erinevaid lapsi, siis tuleb nende õpetamises seda arvesse võtta, neid sellest lähtuvalt õpetada."
Kui klassis või koolis on palju kultuuriliselt erinevaid lapsi, siis tuleb nende õpetamises seda arvesse võtta, neid sellest lähtuvalt õpetada. See kõik aga tuleb teadmiste omandamise arvelt ja niimoodi võivad langeda õppetulemused.
Arvestades praegu toimuvaid muutusi, sealhulgas migratsiooni, siis Eestil seisavad need väljakutsed kõik ees. Peaksite mõtlema, kuidas seda probleemi lahendada.
### Response:
Haridusekspert PISA tulemustest: edukas on riik, kelle inimesed oskavad mõelda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seadus on veel väga värske, alles eelmise riigikogu koosseisu lõpu eel vastu võetud. Enne otsustamist peame analüüsima senist kohtupraktikat ja siis kujundama seisukoha, kas see seadusemuudatus on õnnestunud ja täidab oma eesmärki või mitte," ütles Aeg ERR-ile.
Seaduse vastuvõtmise ajal oli justiitsministriks Isamaasse kuuluv praegune välisminister Urmas Reinsalu. Isamaa liige on ka Raivo Aeg.
Reinsalu ütles esmaspäeval ERR-ile, et kõnealused normid sisaldusid ärisaladuse direktiivi ülevõtmise seaduse sabas ehk ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõus üldpõhjusena, et sisustada ärisaladuse kaitse ka erinevates menetlusliikides.
"Toona kinnitati mulle, et nende normidega mingeid uusi salastamise aluseid juurde ei teki ning see vaheprotseduur tekitab täielikult kinnise kohtuistungi kõrvale veel ühe menetlusvormi, mis on justkui oma olemuselt salastatuse tähenduses leebem. Kui nüüd seda normi on hakatud kohtupraktikas süsteemselt avardavalt sisustama kinnise kohtupidamise kultuuri kujundamiseks, et vältida avalikkuse järelevalvet õigusemõistmise üle, siis selle suunaga ma kategooriliselt nõustuda ei saa," sõnas ta.
Kui enne möödunud aastal kehtima hakanud seadusemuudatust oli kohtul võimalik istungeid kinniseks kuulutada, siis nüüd saab piirata ka kohtusaalis toimuva avalikustamist.
Seni on laiemat tähelepanu pälvinud kaks niisugust juhtumit. Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi kohta tegi Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste juunis otsuse, et istungisaalis viibijad ei tohi õigusemõistmise huvide kaitseks tunnistajate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni kajastada.
Ka Hubert Hirve üle peetaval protsessil kehtestas kohtunik Elina Elkind riigiprokurör Kati Reitsaku taotlusel keelu tunnistajate ütluse sisu kuni uurimise lõpuni avalikustada. | Raivo Aeg kohtute sõnaõigust suurendavat seadust muutma ei kipu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seadus on veel väga värske, alles eelmise riigikogu koosseisu lõpu eel vastu võetud. Enne otsustamist peame analüüsima senist kohtupraktikat ja siis kujundama seisukoha, kas see seadusemuudatus on õnnestunud ja täidab oma eesmärki või mitte," ütles Aeg ERR-ile.
Seaduse vastuvõtmise ajal oli justiitsministriks Isamaasse kuuluv praegune välisminister Urmas Reinsalu. Isamaa liige on ka Raivo Aeg.
Reinsalu ütles esmaspäeval ERR-ile, et kõnealused normid sisaldusid ärisaladuse direktiivi ülevõtmise seaduse sabas ehk ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõus üldpõhjusena, et sisustada ärisaladuse kaitse ka erinevates menetlusliikides.
"Toona kinnitati mulle, et nende normidega mingeid uusi salastamise aluseid juurde ei teki ning see vaheprotseduur tekitab täielikult kinnise kohtuistungi kõrvale veel ühe menetlusvormi, mis on justkui oma olemuselt salastatuse tähenduses leebem. Kui nüüd seda normi on hakatud kohtupraktikas süsteemselt avardavalt sisustama kinnise kohtupidamise kultuuri kujundamiseks, et vältida avalikkuse järelevalvet õigusemõistmise üle, siis selle suunaga ma kategooriliselt nõustuda ei saa," sõnas ta.
Kui enne möödunud aastal kehtima hakanud seadusemuudatust oli kohtul võimalik istungeid kinniseks kuulutada, siis nüüd saab piirata ka kohtusaalis toimuva avalikustamist.
Seni on laiemat tähelepanu pälvinud kaks niisugust juhtumit. Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi kohta tegi Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste juunis otsuse, et istungisaalis viibijad ei tohi õigusemõistmise huvide kaitseks tunnistajate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni kajastada.
Ka Hubert Hirve üle peetaval protsessil kehtestas kohtunik Elina Elkind riigiprokurör Kati Reitsaku taotlusel keelu tunnistajate ütluse sisu kuni uurimise lõpuni avalikustada.
### Response:
Raivo Aeg kohtute sõnaõigust suurendavat seadust muutma ei kipu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kindlasti Isamaa fraktsiooni otsus lähtus sellest, et see koalitsioon jätkaks ja toimiks, aga eks ta oli ka oma rahulolematuse peegeldus," ütles Reinsalu ERR-ile.
Reinsalu sõnul aga koalitsioon töötab edasi. "Ma arvan, et see on enamuskoalitsioon ja toimib. Kindlasti niisugused jamad nagu selle avaldusega seoses oli. Need võiks igal juhul olemata olla. Loodame siis uuest aastast paremat," lisas välisminister.
Teisipäeval riigikogus hääletusel Helme umbusaldamise poolt hääletas 44 ja vastu 42 saadikut.
Isamaa fraktsiooni 11 saadikut jätsid hääletamata, Viktoria Ladõnskaja-Kubits hääletas umbusaldamise poolt.
Lisaks jäid tulemata hääled reformierakondlaselt Valdo Randperelt ja sotsiaaldemokraadilt Jaak Juskelt. Opositsiooni esitatud umbusaldusavaldusel olid 46 saadiku allkirjad.
Umbusaldus keskendus siseministri konkreetsele Soome valitsuse ja peaministri solvamise juhtumile. | Reinsalu: Isamaa avaldas mittehääletamisega rahulolematust Helme sõnadega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kindlasti Isamaa fraktsiooni otsus lähtus sellest, et see koalitsioon jätkaks ja toimiks, aga eks ta oli ka oma rahulolematuse peegeldus," ütles Reinsalu ERR-ile.
Reinsalu sõnul aga koalitsioon töötab edasi. "Ma arvan, et see on enamuskoalitsioon ja toimib. Kindlasti niisugused jamad nagu selle avaldusega seoses oli. Need võiks igal juhul olemata olla. Loodame siis uuest aastast paremat," lisas välisminister.
Teisipäeval riigikogus hääletusel Helme umbusaldamise poolt hääletas 44 ja vastu 42 saadikut.
Isamaa fraktsiooni 11 saadikut jätsid hääletamata, Viktoria Ladõnskaja-Kubits hääletas umbusaldamise poolt.
Lisaks jäid tulemata hääled reformierakondlaselt Valdo Randperelt ja sotsiaaldemokraadilt Jaak Juskelt. Opositsiooni esitatud umbusaldusavaldusel olid 46 saadiku allkirjad.
Umbusaldus keskendus siseministri konkreetsele Soome valitsuse ja peaministri solvamise juhtumile.
### Response:
Reinsalu: Isamaa avaldas mittehääletamisega rahulolematust Helme sõnadega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-18 liigas alistas Gregor Kuuba koduklubi Livorno Don Bosco võõrsil 69:51 Perugia Pontevecchio. Algviisikusse kuulunud Kuuba sai mänguaega 29 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele neli punkti (kahesed 2/4, kolmesed 0/2) ja üheksa lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Joonas Riismaa koduklubi Pistoia Basketi U-18 meeskond alistas külla sõitnud Rooma Uisp XVIII 64:63. Algviisikus alustanud Riismaa arvele kogunes 26 mänguminutiga üeksa punkti (kahesed 1/4, kolmesed 2/4, vabavisked 1/1).
Danil Mäeoru koduklubi Latina New Basket Time sai U-18 liigas kirja oma hooaja esimese võidu, kui võõrsil mängiti 75:69 üle Perugia Basket. Vahetusmängijate pingilt alustanud Mäeorg pääses väljakule kaheksaks minutiks, kuid kätt selle ajaga valgeks ei saanud (kahesed 0/1, vabavisked 0/2).
Karl Markus Poom käis U-16 liigas Piemonte Campuse eest väljakul kahel korral, kui kodus alistati esmalt Casale Junior 71:66 ja seejärel Collegno Basket 87:80. Poom tegi esimeses mängus võimsa esituse, visates üleplatsimehena 22 punkti ja võttes 24 lauapalli. Lisaks andis ta ühe resultatiivse söödu, blokeeris kaks vastaste pealeviset ja tegi ühe vaheltlõike. Teises mängus viskas Poom 13 punkti.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Karl Markus Poom tegi võidumängus võimsa kaksikduubli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-18 liigas alistas Gregor Kuuba koduklubi Livorno Don Bosco võõrsil 69:51 Perugia Pontevecchio. Algviisikusse kuulunud Kuuba sai mänguaega 29 minutit, mille jooksul kogunes tema arvele neli punkti (kahesed 2/4, kolmesed 0/2) ja üheksa lauapalli, vahendab Korvpall24.ee.
Joonas Riismaa koduklubi Pistoia Basketi U-18 meeskond alistas külla sõitnud Rooma Uisp XVIII 64:63. Algviisikus alustanud Riismaa arvele kogunes 26 mänguminutiga üeksa punkti (kahesed 1/4, kolmesed 2/4, vabavisked 1/1).
Danil Mäeoru koduklubi Latina New Basket Time sai U-18 liigas kirja oma hooaja esimese võidu, kui võõrsil mängiti 75:69 üle Perugia Basket. Vahetusmängijate pingilt alustanud Mäeorg pääses väljakule kaheksaks minutiks, kuid kätt selle ajaga valgeks ei saanud (kahesed 0/1, vabavisked 0/2).
Karl Markus Poom käis U-16 liigas Piemonte Campuse eest väljakul kahel korral, kui kodus alistati esmalt Casale Junior 71:66 ja seejärel Collegno Basket 87:80. Poom tegi esimeses mängus võimsa esituse, visates üleplatsimehena 22 punkti ja võttes 24 lauapalli. Lisaks andis ta ühe resultatiivse söödu, blokeeris kaks vastaste pealeviset ja tegi ühe vaheltlõike. Teises mängus viskas Poom 13 punkti.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Karl Markus Poom tegi võidumängus võimsa kaksikduubli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuldavasti leidub noori, kes muretsevad pensioni pärast. Oma vanemate pensioni pärast ja iseenda pensioni pärast.
Vanemate puhul on hirm selles, et vanemad oma vanainimese aruga mängivad pensioniraha kasiinos maha ja siis tulevad viimati laste ukse taha leivapalukest manguma. Mis on neist väga inetu, ehk nagu üks noorhärra ütles: "Mul oma vanematega küll sellist kokkulepet ei olnud." Millal? Kas isa-ema pidasid enne eostamisakti spermatosoidi ja munarakuga läbirääkimisi, mille järel lepiti kokku tingimustes?
Mure enda pensioni pärast jääb ebamäärasemaks, sest keegi ei kavatse ju selle kogumist keelata. Siiski oskab andekas muretseja põhjuse leida, ja see seisneb selles, et viimati jääb esimene sammas 50 aasta pärast häbematult väikeseks ja mis siis saab.
Lühidalt, nagu väljendas ennast üks teine noor ja äge mees: ""Pensionireform", kliimakriis ja meie tegutsematus, haridussüsteemi ebakvaliteetsus – kõik need tegevused varastavad noortelt tulevikku. (…) ning seda ei tee keegi muu kui erakonnad."
Jätame kõrvale Eesti ebakvaliteetse haridussüsteemi, mis on tegelikult maailma üks parimaid, ja kliimakriisi, mille leevendamiseks tasuks pöörduda eeskätt Hiina poole, ning räägime pensionist. Veelgi lühemalt kokku võetult seisneb mure selles, et praegused keskealised ei muretse piisavalt oma laste pensioni pärast. Mis paneb noored muretsema.
Aga, noored, te ärge muretsege. See tähendab, muretsege teiste asjade ja mitte pensioni pärast. Õppige, tehke tööd – kõik teed on valla, nagu vanasti öeldi, ainult et praegu on nad tõesti valla. Abielluge, rajage kodu, saage lapsi ja kasvatage nad üles, mitte ärge vaevelge vihamõtete käes, et miks teie vanemad teie pensioni eest ei hoolitse ja ilmast ilma teie tulevikku varastavad.
Uskuge, noored, teie pension polegi nende asi, nad on teid üles kasvatanud, toitnud, katnud ja harinud, ning oma pensionipõlve eest peate hoolitsema te ise.
Selleks on lihtsustatult öeldes kolm teed. Koguda raha, saada lapsi või koguda raha ja saada lapsi. Kes arvab, et vanapõlve on võimalik kindlustada ainult raha kogudes, arvaku edasi. Kuidas ühitada poole sajandi taha ulatuvat kogumisplaani kohe-kohe saabuva kliimakatastroofiga, jääb seejuures mõistatuseks.
"Isegi hea pension on vaid hale lohutus kadunud nooruse eest, mis teil on alles käes, kõigi oma rõõmude ja vaevadega."
Ise ma kliimakatastroofi ei usu, kuid see-eest usun, et alustada iseseisvat elu eesmärgiga head pensioni saada on kapitaalne rumalus. Isegi hea pension on vaid hale lohutus kadunud nooruse eest, mis teil on alles käes, kõigi oma rõõmude ja vaevadega.
Ja veel: need, kes teile ette maalivad, mis on saanud teie hoiustatud eurost 50 aasta pärast, on petised või nupust nikastanud. Te elage, noored inimesed, armastage ja looge ja õitsege ning ärge virisege.
Tegelikult on ainus kindel vanadusetugi lapsed. (Ja seegi mitte raudkindel, nagu kõik siin maailmas peale surma ja maksude.) Ma tean, et selle tõsiasja mainiminegi ajab teatud hulga noortest lausa vihale ja hakkavad lendama vastuväited stiilis: "mina ei tee käsu peale mitte üks laps!" (Kui parafraseerida geniaalset stseeni filmist "Viini postmark".)
Selline vastuväide näitab üksnes, et väitja on ise alles laps ja temal on võib-olla tõesti veel vara. Temale on tarvis emalikku hoolitsust ja hommikuti putru. Ent samas, ega seda aega nüüd nii palju ka ei ole, sest keskmine eluiga küll pikeneb, kuid viljakuse iga mitte.
Mõni kasvab suureks koos lapsega ja siis võib öelda, et hea et veel niigi läts. "Laps on mehe isa," ütleb vanasõna. Päris meheks saad alles isana. Ja viha laste mainimise üle on nagunii liiast, sest tegelikult ei öeldud midagi valesti – lapsi on tõesti vaja nii rahvuse (st kultuuri) edasikandmiseks kui ka pensionipõlve kindlustamiseks.
Nüüd jõuame olulise punktini: raha ei pane rattaid käima. Raha paneb käima inimese, kes paneb rattad käima. Otse rattale raha pakkuma läheb vaid opakas.
Nii et kui mõni arvab, et lapsi pole vaja, piisab, kui raha koguda, siis mis saab juhul, kui ta vanaks saades oma rahapaki lauale lööb, aga noored – st teiste inimeste sünnitatud ja kasvatatud lapsed – ütlevad: kena raha küll, aga meil pole sinu jaoks aega. Nii et hoia omale. Küta sellega kaminat või pane tapeediks. Meid on vähe, sest teie omalt poolt ühtki last ei kasvatanud, ja me tegeleme siin esialgu omaenda lihaste vanematega.
Mida siis rahapakiga teha? Lahendus terendab juba kaugelt: tuleb tuua inimesi mujalt. Sest maailmas on inimesi küllalt, jääb ülegi.
Niisiis – tere sümpaatsed noored Aafrika mehed, tere veel sümpaatsemad välkuvate silmadega kõrbepojad, tere tublid töömehed borši- ja seljankamaalt. Olete oodatud tööle minu hooldekoju, kus jätkub tööd sanitaridest elektrikuteni. Isegi suppi peab keegi keetma, rahapaberid seda ei oska. Kusjuures töökäsi pole vaja mitte üksnes hooldekoju.
Neid on tarvis kõige muugi jaoks – et bussid sõidaksid, et elektrijaamad töötaksid, et keegi kasvataks kartuleid ja keegi peaks poodi, kust neid kartuleid teie säästetud raha eest osta saab. Ainult et sellega saab läbi ka eesti keel, kultuur ja rahvas. Pole enam, kellega laulupidu pidada. Mõne meelest muidugi tühiasi, aga siis palun algatage põhiseaduse muutmine.
Ja nüüd ma küsin nende käest, kelle arvates lapsi pole "objektiivselt võttes" millekski tarvis: kas te selles osas leppisite kokku nende lastega, kes siiski sündisid?
Kas te ütlesite neile, et teie küll ei kavatse neile sõpru, kolleege, abikaasasid, rahvuskaaslasi kasvatada, vaid lasete selle asemel sisse vedada võõraid, kes nad lõpuks enda alla matavad? Kas te saite neilt loa korraldada asjad nii, et omakorda nende lapsed või lapselapsed – kui selliseid peaks sündima – hakkavad eesti keele rääkimise eest tänaval peksa saama?
Ei leppinud kokku? Sel juhul oleks aus lahendus pensionipõlveks ise kusagile Sudaani või Senegali kolida. Rahapakk taskusse ja ratastooli vilinal heaolu ja hoolitsust nautima. Umbes sellise ühiskondliku kokkuleppe võiks sõlmida küll.
Selle kibeda iroonia lõpetuseks: loota vanaduses laste toele, abile ja seltsile – selles pole midagi häbiväärset. Mis ei tähenda mitte sugugi, et vanaduseks ei võiks ega peaks võimaluse korral midagi kõrvale panema.
Nagu öeldud – selline on kolmas variant, kahtlemata kõige arukam. Kuid uskuge, kui teil on valida, kas suurendada igakuist makset mõnda fondi või kasvatada üles (veel üks) laps, siis on targem otsustada lapse kasuks. Mitte üksnes ilusam, õilsam, lillelõhnalisem ja päikesepaistelisem, vaid ka targem. Ja veel: otsida endale elukaaslaseks meest või naist, kes tahab lapsi saada – ka selles ei ole midagi häbiväärset.
Noortel meestel pole mingit kohustust lasta ennast tantsitada virisevatel kirjaneitsitel, kellele millegi nii vulgaarse kui laste mainiminegi on hirmus solvang. Ja ärgu olgu ise mökud, vaid mehed, kes suudavad ning tahavad olla abikaasad ja isad. Ongi kogu tarkus. Las avatud sallijad ja hoolivad kaasajad vahutavad vihast sellise hoiaku peale – kestma jääte teie, mitte nemad.
PS Etteruttav märkus neile, kes reageerivad nüüd meeldetuletusega, et kõigile pole antud lapsi saada. Tarbetu meeldetuletus. Sellepärast ma ei kõnelegi laste saamisest, vaid üles kasvatamisest. On võimalik aidata peresid, kellele see õnn on antud, ja võimalda niimoodi neil saada võib-olla mõni laps rohkem kui ilma sellise abita. On võimalik saada kasuvanaemaks või kasuvanaisaks. Palju muudki on võimalik. | Lauri Vahtre: noortele, kes muretsevad pensioni pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuldavasti leidub noori, kes muretsevad pensioni pärast. Oma vanemate pensioni pärast ja iseenda pensioni pärast.
Vanemate puhul on hirm selles, et vanemad oma vanainimese aruga mängivad pensioniraha kasiinos maha ja siis tulevad viimati laste ukse taha leivapalukest manguma. Mis on neist väga inetu, ehk nagu üks noorhärra ütles: "Mul oma vanematega küll sellist kokkulepet ei olnud." Millal? Kas isa-ema pidasid enne eostamisakti spermatosoidi ja munarakuga läbirääkimisi, mille järel lepiti kokku tingimustes?
Mure enda pensioni pärast jääb ebamäärasemaks, sest keegi ei kavatse ju selle kogumist keelata. Siiski oskab andekas muretseja põhjuse leida, ja see seisneb selles, et viimati jääb esimene sammas 50 aasta pärast häbematult väikeseks ja mis siis saab.
Lühidalt, nagu väljendas ennast üks teine noor ja äge mees: ""Pensionireform", kliimakriis ja meie tegutsematus, haridussüsteemi ebakvaliteetsus – kõik need tegevused varastavad noortelt tulevikku. (…) ning seda ei tee keegi muu kui erakonnad."
Jätame kõrvale Eesti ebakvaliteetse haridussüsteemi, mis on tegelikult maailma üks parimaid, ja kliimakriisi, mille leevendamiseks tasuks pöörduda eeskätt Hiina poole, ning räägime pensionist. Veelgi lühemalt kokku võetult seisneb mure selles, et praegused keskealised ei muretse piisavalt oma laste pensioni pärast. Mis paneb noored muretsema.
Aga, noored, te ärge muretsege. See tähendab, muretsege teiste asjade ja mitte pensioni pärast. Õppige, tehke tööd – kõik teed on valla, nagu vanasti öeldi, ainult et praegu on nad tõesti valla. Abielluge, rajage kodu, saage lapsi ja kasvatage nad üles, mitte ärge vaevelge vihamõtete käes, et miks teie vanemad teie pensioni eest ei hoolitse ja ilmast ilma teie tulevikku varastavad.
Uskuge, noored, teie pension polegi nende asi, nad on teid üles kasvatanud, toitnud, katnud ja harinud, ning oma pensionipõlve eest peate hoolitsema te ise.
Selleks on lihtsustatult öeldes kolm teed. Koguda raha, saada lapsi või koguda raha ja saada lapsi. Kes arvab, et vanapõlve on võimalik kindlustada ainult raha kogudes, arvaku edasi. Kuidas ühitada poole sajandi taha ulatuvat kogumisplaani kohe-kohe saabuva kliimakatastroofiga, jääb seejuures mõistatuseks.
"Isegi hea pension on vaid hale lohutus kadunud nooruse eest, mis teil on alles käes, kõigi oma rõõmude ja vaevadega."
Ise ma kliimakatastroofi ei usu, kuid see-eest usun, et alustada iseseisvat elu eesmärgiga head pensioni saada on kapitaalne rumalus. Isegi hea pension on vaid hale lohutus kadunud nooruse eest, mis teil on alles käes, kõigi oma rõõmude ja vaevadega.
Ja veel: need, kes teile ette maalivad, mis on saanud teie hoiustatud eurost 50 aasta pärast, on petised või nupust nikastanud. Te elage, noored inimesed, armastage ja looge ja õitsege ning ärge virisege.
Tegelikult on ainus kindel vanadusetugi lapsed. (Ja seegi mitte raudkindel, nagu kõik siin maailmas peale surma ja maksude.) Ma tean, et selle tõsiasja mainiminegi ajab teatud hulga noortest lausa vihale ja hakkavad lendama vastuväited stiilis: "mina ei tee käsu peale mitte üks laps!" (Kui parafraseerida geniaalset stseeni filmist "Viini postmark".)
Selline vastuväide näitab üksnes, et väitja on ise alles laps ja temal on võib-olla tõesti veel vara. Temale on tarvis emalikku hoolitsust ja hommikuti putru. Ent samas, ega seda aega nüüd nii palju ka ei ole, sest keskmine eluiga küll pikeneb, kuid viljakuse iga mitte.
Mõni kasvab suureks koos lapsega ja siis võib öelda, et hea et veel niigi läts. "Laps on mehe isa," ütleb vanasõna. Päris meheks saad alles isana. Ja viha laste mainimise üle on nagunii liiast, sest tegelikult ei öeldud midagi valesti – lapsi on tõesti vaja nii rahvuse (st kultuuri) edasikandmiseks kui ka pensionipõlve kindlustamiseks.
Nüüd jõuame olulise punktini: raha ei pane rattaid käima. Raha paneb käima inimese, kes paneb rattad käima. Otse rattale raha pakkuma läheb vaid opakas.
Nii et kui mõni arvab, et lapsi pole vaja, piisab, kui raha koguda, siis mis saab juhul, kui ta vanaks saades oma rahapaki lauale lööb, aga noored – st teiste inimeste sünnitatud ja kasvatatud lapsed – ütlevad: kena raha küll, aga meil pole sinu jaoks aega. Nii et hoia omale. Küta sellega kaminat või pane tapeediks. Meid on vähe, sest teie omalt poolt ühtki last ei kasvatanud, ja me tegeleme siin esialgu omaenda lihaste vanematega.
Mida siis rahapakiga teha? Lahendus terendab juba kaugelt: tuleb tuua inimesi mujalt. Sest maailmas on inimesi küllalt, jääb ülegi.
Niisiis – tere sümpaatsed noored Aafrika mehed, tere veel sümpaatsemad välkuvate silmadega kõrbepojad, tere tublid töömehed borši- ja seljankamaalt. Olete oodatud tööle minu hooldekoju, kus jätkub tööd sanitaridest elektrikuteni. Isegi suppi peab keegi keetma, rahapaberid seda ei oska. Kusjuures töökäsi pole vaja mitte üksnes hooldekoju.
Neid on tarvis kõige muugi jaoks – et bussid sõidaksid, et elektrijaamad töötaksid, et keegi kasvataks kartuleid ja keegi peaks poodi, kust neid kartuleid teie säästetud raha eest osta saab. Ainult et sellega saab läbi ka eesti keel, kultuur ja rahvas. Pole enam, kellega laulupidu pidada. Mõne meelest muidugi tühiasi, aga siis palun algatage põhiseaduse muutmine.
Ja nüüd ma küsin nende käest, kelle arvates lapsi pole "objektiivselt võttes" millekski tarvis: kas te selles osas leppisite kokku nende lastega, kes siiski sündisid?
Kas te ütlesite neile, et teie küll ei kavatse neile sõpru, kolleege, abikaasasid, rahvuskaaslasi kasvatada, vaid lasete selle asemel sisse vedada võõraid, kes nad lõpuks enda alla matavad? Kas te saite neilt loa korraldada asjad nii, et omakorda nende lapsed või lapselapsed – kui selliseid peaks sündima – hakkavad eesti keele rääkimise eest tänaval peksa saama?
Ei leppinud kokku? Sel juhul oleks aus lahendus pensionipõlveks ise kusagile Sudaani või Senegali kolida. Rahapakk taskusse ja ratastooli vilinal heaolu ja hoolitsust nautima. Umbes sellise ühiskondliku kokkuleppe võiks sõlmida küll.
Selle kibeda iroonia lõpetuseks: loota vanaduses laste toele, abile ja seltsile – selles pole midagi häbiväärset. Mis ei tähenda mitte sugugi, et vanaduseks ei võiks ega peaks võimaluse korral midagi kõrvale panema.
Nagu öeldud – selline on kolmas variant, kahtlemata kõige arukam. Kuid uskuge, kui teil on valida, kas suurendada igakuist makset mõnda fondi või kasvatada üles (veel üks) laps, siis on targem otsustada lapse kasuks. Mitte üksnes ilusam, õilsam, lillelõhnalisem ja päikesepaistelisem, vaid ka targem. Ja veel: otsida endale elukaaslaseks meest või naist, kes tahab lapsi saada – ka selles ei ole midagi häbiväärset.
Noortel meestel pole mingit kohustust lasta ennast tantsitada virisevatel kirjaneitsitel, kellele millegi nii vulgaarse kui laste mainiminegi on hirmus solvang. Ja ärgu olgu ise mökud, vaid mehed, kes suudavad ning tahavad olla abikaasad ja isad. Ongi kogu tarkus. Las avatud sallijad ja hoolivad kaasajad vahutavad vihast sellise hoiaku peale – kestma jääte teie, mitte nemad.
PS Etteruttav märkus neile, kes reageerivad nüüd meeldetuletusega, et kõigile pole antud lapsi saada. Tarbetu meeldetuletus. Sellepärast ma ei kõnelegi laste saamisest, vaid üles kasvatamisest. On võimalik aidata peresid, kellele see õnn on antud, ja võimalda niimoodi neil saada võib-olla mõni laps rohkem kui ilma sellise abita. On võimalik saada kasuvanaemaks või kasuvanaisaks. Palju muudki on võimalik.
### Response:
Lauri Vahtre: noortele, kes muretsevad pensioni pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm nädalat tagasi alustatud kampaania "Say no racism" ("Ütle rassismile "Ei"") plakatitel, mille on kujundanud kunstnik Simone Fugazzotto, on kujutatud kolm ahvi, kelle näod on erinevat värvi, vahendasid BBC ja Yle.
Plakatid on vastuolulised seetõttu, et rassistlikult meelestatud vutihuligaanid on nii Itaalias kui ka mujal võrrelnud mustanahalisi jalgpallureid ahvidega, teinud staadionitel ahvihäälitsusi ning loopinud väljakule näiteks banaane.
"Jälle võtab Itaalia jalgpall sõnatuks. On väga raske aru saada, mida Serie A on mõelnud," kommenteeris jalgpallimaailma rassismiga võitlev organisatsioon Fare. "Riigis, kus ametnikud kukuvad nädalast nädalasse läbi rassismi väljajuurimisel, tuleb Seria A välja kampaaniaga, mis meenutab haiget anekdooti. Jalgpalliklubidel on nüüd aeg tegutseda."
Itaalia juhtivatest klubidest on AS Roma juba teatanud, et nemad ütlevad kampaaniast lahti. "AS Roma on tõeliselt üllatunud, et Serie A rassismivastases kampaanias astuvad üles ahvid. Me saame aru, et jalgpalliliiga üritab rassismi välja juurida, kuid me ei usu, et see on õige viis," teatas klubi Twitteris.
Kunstnik Simone Fugazzotto arvates aga peegeldavad tema teosed väärtusi nagu aus mäng ja tolerants.
"Nende kolme plakatiga soovisin ma näidata, et me oleme kõik samast rassist. Kui Serie A tellis minult oktoobris töö, mille teemaks oli võitlus rassismi vastu, mõtlesin ma kohe, et maalin lääneliku ahvi, aasia ahvi ja musta ahvi, sest tahaksin oma töödega muuta inimeste arusaamu," kommenteeris kunstnik Serie A veebilehel.
Rassism on olnud Itaalia jalgpallis probleemiks juba aastaid. Käesoleval hooajal on rassistlike solvangute sihtmärkideks olnud näiteks Mario Balotelli (Brescia), Romelu Lukaku (Inter) ja Dalbert Henrique (Fiorentina). | Itaalia jalgpalliliiga rassismivastastel plakatitel on kujutatud ahvid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm nädalat tagasi alustatud kampaania "Say no racism" ("Ütle rassismile "Ei"") plakatitel, mille on kujundanud kunstnik Simone Fugazzotto, on kujutatud kolm ahvi, kelle näod on erinevat värvi, vahendasid BBC ja Yle.
Plakatid on vastuolulised seetõttu, et rassistlikult meelestatud vutihuligaanid on nii Itaalias kui ka mujal võrrelnud mustanahalisi jalgpallureid ahvidega, teinud staadionitel ahvihäälitsusi ning loopinud väljakule näiteks banaane.
"Jälle võtab Itaalia jalgpall sõnatuks. On väga raske aru saada, mida Serie A on mõelnud," kommenteeris jalgpallimaailma rassismiga võitlev organisatsioon Fare. "Riigis, kus ametnikud kukuvad nädalast nädalasse läbi rassismi väljajuurimisel, tuleb Seria A välja kampaaniaga, mis meenutab haiget anekdooti. Jalgpalliklubidel on nüüd aeg tegutseda."
Itaalia juhtivatest klubidest on AS Roma juba teatanud, et nemad ütlevad kampaaniast lahti. "AS Roma on tõeliselt üllatunud, et Serie A rassismivastases kampaanias astuvad üles ahvid. Me saame aru, et jalgpalliliiga üritab rassismi välja juurida, kuid me ei usu, et see on õige viis," teatas klubi Twitteris.
Kunstnik Simone Fugazzotto arvates aga peegeldavad tema teosed väärtusi nagu aus mäng ja tolerants.
"Nende kolme plakatiga soovisin ma näidata, et me oleme kõik samast rassist. Kui Serie A tellis minult oktoobris töö, mille teemaks oli võitlus rassismi vastu, mõtlesin ma kohe, et maalin lääneliku ahvi, aasia ahvi ja musta ahvi, sest tahaksin oma töödega muuta inimeste arusaamu," kommenteeris kunstnik Serie A veebilehel.
Rassism on olnud Itaalia jalgpallis probleemiks juba aastaid. Käesoleval hooajal on rassistlike solvangute sihtmärkideks olnud näiteks Mario Balotelli (Brescia), Romelu Lukaku (Inter) ja Dalbert Henrique (Fiorentina).
### Response:
Itaalia jalgpalliliiga rassismivastastel plakatitel on kujutatud ahvid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seda, millises meeskonnas Nisu sõitma hakkab, ta ei avaldanud. Ei maksa imestada, kui uueks sihtkohaks on Hiina. Nimelt võistles Eesti meistrivõistlustel temposõidus pronksi võitnud ja grupisõidus kuuendaks tulnud Nisu alates 15. oktoobrist Hiina kontinentaaltiimi Kunbao Sport Continental Cycling Teami eest, vahendab Marathon100.com.
Kahel amatööride võidusõidul läks Nisul esmapilgul hästi – ta sai mõlemal korral kolmanda koha ning tuli kokkuvõttes teiseks. Halvem pool on see, et mõlemal korral tiim diskvalifitseeriti, sest neil on Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) litsents.
Tuleval hooajal kontinentaaltasemel võistlev Tartu 2024-Baltic Chain Development Team on lepingu sõlminud kümne ratturiga. Praeguse seisuga kuulub koosseisu kolm lätlast, kaks soomlast ning eestlastest Rait Ärm, Anton Livintsev, Artjom Mirzojev, Markus Pajur ja Henri Treimuth. | Oskar Nisu lahkub Eesti parimast maanteerattatiimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seda, millises meeskonnas Nisu sõitma hakkab, ta ei avaldanud. Ei maksa imestada, kui uueks sihtkohaks on Hiina. Nimelt võistles Eesti meistrivõistlustel temposõidus pronksi võitnud ja grupisõidus kuuendaks tulnud Nisu alates 15. oktoobrist Hiina kontinentaaltiimi Kunbao Sport Continental Cycling Teami eest, vahendab Marathon100.com.
Kahel amatööride võidusõidul läks Nisul esmapilgul hästi – ta sai mõlemal korral kolmanda koha ning tuli kokkuvõttes teiseks. Halvem pool on see, et mõlemal korral tiim diskvalifitseeriti, sest neil on Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) litsents.
Tuleval hooajal kontinentaaltasemel võistlev Tartu 2024-Baltic Chain Development Team on lepingu sõlminud kümne ratturiga. Praeguse seisuga kuulub koosseisu kolm lätlast, kaks soomlast ning eestlastest Rait Ärm, Anton Livintsev, Artjom Mirzojev, Markus Pajur ja Henri Treimuth.
### Response:
Oskar Nisu lahkub Eesti parimast maanteerattatiimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülemöödunud sajandi keskpaiku ootasid prohvet Maltsveti jüngrid Tallinna lähistel müütilist valget laeva, mis nad tõotatud maale kannaks. Valget laeva ei tulnud, tuli konka ehk hobutramm, praeguse trammi vaar-vaarisa, mis aastast 1888 tähistab Tallinna trammiliikluse sündi.
Pooleteist sajandiga on trammiasjanduses areng olnud märkimisväärne. Hobune ja aur veeremi liigutajana on jäänud ajalukku, kanda kinnitanud elekter. Reisijad ei ripu enam vaguni külgedel, reisijad ei istu enam puupinkidel ega pea ka turnima mööda mitmeid trepiastmeid, et pääseda tõotatud "laevale".
Tramm on moodsa ühistranspordi kvaliteedi ja mugavuse etalon, targa ja eduka linna sümbol. Ka uuringud Tallinnas kinnitavad, et ühistranspordist soovitakse eelistada valdavalt trammi.
Eelistada võivad paljud, kasutada saavad vähesed. Kuidas siis nii? Tallinna poolesüllane, 1067 millimeetri laiune, liinivõrk põlvneb möödunud sajandi keskelt, mida aastal 2017 Euroopa Liidu finantstoel laiendati lennujaamani.
Võiks ka hullemini. Vähetuntud on fakt, et juba veebruaris 1948 otsustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu, et trammiliiklus Tallinnas ei ole perspektiivne ning tuleb asendada trammiliinid trollidega 15 aasta jooksul. See otsus on jäänud õnneks täitmata, nüüd on hoopis troll kaduvikku kadumas.
Vaid kaks korda taasiseseisvumise järel on Tallinna trammi tulevik olnud ohustatud. Kord oli Tallinnal linnapea, kes soovis trammi rauast rööpad saata vanametalliks, et Viru ringil ametiautos siledat katkematut asfalti nautida. Trammi ja linnaelanike õnneks ei kestnud tolle linnapea ametiaeg pikalt.
Teiseks trammiskeptikuks osutus üllatuslikult Tallinna Autobussikoondise kunagine direktor, kes oma blogis kirjutas, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl. Saatuse irooniana otsustas linnavalitsus liita elektritranspordi haldamise ettevõtte Autobussikoondisega. Ning juba mõne aja möödudes lahkus ka direktor korruptsiooniskandaali tõttu ametist.
"Pikalt on arutatud Tallinna trammiliinide pikendamist naabervaldade tõmbekeskustesse, ennekõike Haabneeme, Peetrisse ja Tabasallu."
Tallinna tramm jääb, liinivõrk peab laienema. Pikalt on arutatud Tallinna trammiliinide pikendamist naabervaldade tõmbekeskustesse, ennekõike Haabneeme, Peetrisse ja Tabasallu. Esmapilgul igati toetamist vääriv algatus.
Kas Tallinnal on sotsiaalmajanduslikult kaalukamaid alternatiive trammivõrgu laiendamiseks? Kui analüüsida autostumise määra Haabneemes, Peetris ja Tabasalus, siis avastame, et väga palju kõrgemaks see enam kasvada ei saa.
Kõik, kes on endale perre autot või kahte soovinud, on selle soetanud. Küll aga on selge, et Lasnamäe, Mustamäe ning Õismäe elanikkonna ostujõud on majanduse arenguga kasvamas määrani, mil ollakse soetamas uut esimest ja pahatihti ka teist autot perre.
Naabervaldadest lähtuv transiitliiklus on Tallinnale väljakutseks, kuid autode plahvatuslik lisandumine linna enda suurimates linnaosades halvab liikluse täielikult. Parkimisprobleemide lahendamiseks võidakse aga asuda massiliselt ümberkujundama rohealasid.
Ebamõistliku stsenaariumi realiseerumise vältimiseks on vajalik uute kiirete trammiliinide loomine ennekõike linnaosade vahelise liikuvuse tagamiseks. Kesklinn pole enam ammu Tallinna ainus tõmbekeskus, pigem ajaloolise ühistranspordi liinivõrgu ummistunud sõlmpunkt.
Ka naabervallad vajavad kiiret ja mugavat ühendust linnaga, ja ka omavahel. Peab kaaluma ida-läänelise ringtrammi rajamise võimalust Tallinna ümber ja sellesse oleksid haaratud uued tootmis- ja logistikakeskused, kohad kus inimesed päriselt töötavad. Oletatavasti on ratsionaalne kaaluda kiire laiarööpmelise trammi kasutuselevõttu.
Isegi ideaalis ei käivituks selline trammiliin enne 2030. aastat. Seniks on mõistlik laiendada piletivaba ühistransporti ning "pargi ja reisi" süsteemi Tallinna naabervaldade elanikele, käivitada uued ekspressliinid ning siduda rattaringlus ühistranspordi kontseptsiooniga.
Tramm jätkab maailmas arenemist ja võidukäiku. Oluline on, et ka Tallinna ja Harjumaa elanikud moodsa aja arenguist osa saaksid ja et plaanid Tallinna trammivõrgust ei osutuks maltsvetlaste valgeks laevaks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Hanno Matto: Tallinna tramm kui müütiline valge laev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülemöödunud sajandi keskpaiku ootasid prohvet Maltsveti jüngrid Tallinna lähistel müütilist valget laeva, mis nad tõotatud maale kannaks. Valget laeva ei tulnud, tuli konka ehk hobutramm, praeguse trammi vaar-vaarisa, mis aastast 1888 tähistab Tallinna trammiliikluse sündi.
Pooleteist sajandiga on trammiasjanduses areng olnud märkimisväärne. Hobune ja aur veeremi liigutajana on jäänud ajalukku, kanda kinnitanud elekter. Reisijad ei ripu enam vaguni külgedel, reisijad ei istu enam puupinkidel ega pea ka turnima mööda mitmeid trepiastmeid, et pääseda tõotatud "laevale".
Tramm on moodsa ühistranspordi kvaliteedi ja mugavuse etalon, targa ja eduka linna sümbol. Ka uuringud Tallinnas kinnitavad, et ühistranspordist soovitakse eelistada valdavalt trammi.
Eelistada võivad paljud, kasutada saavad vähesed. Kuidas siis nii? Tallinna poolesüllane, 1067 millimeetri laiune, liinivõrk põlvneb möödunud sajandi keskelt, mida aastal 2017 Euroopa Liidu finantstoel laiendati lennujaamani.
Võiks ka hullemini. Vähetuntud on fakt, et juba veebruaris 1948 otsustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu, et trammiliiklus Tallinnas ei ole perspektiivne ning tuleb asendada trammiliinid trollidega 15 aasta jooksul. See otsus on jäänud õnneks täitmata, nüüd on hoopis troll kaduvikku kadumas.
Vaid kaks korda taasiseseisvumise järel on Tallinna trammi tulevik olnud ohustatud. Kord oli Tallinnal linnapea, kes soovis trammi rauast rööpad saata vanametalliks, et Viru ringil ametiautos siledat katkematut asfalti nautida. Trammi ja linnaelanike õnneks ei kestnud tolle linnapea ametiaeg pikalt.
Teiseks trammiskeptikuks osutus üllatuslikult Tallinna Autobussikoondise kunagine direktor, kes oma blogis kirjutas, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl. Saatuse irooniana otsustas linnavalitsus liita elektritranspordi haldamise ettevõtte Autobussikoondisega. Ning juba mõne aja möödudes lahkus ka direktor korruptsiooniskandaali tõttu ametist.
"Pikalt on arutatud Tallinna trammiliinide pikendamist naabervaldade tõmbekeskustesse, ennekõike Haabneeme, Peetrisse ja Tabasallu."
Tallinna tramm jääb, liinivõrk peab laienema. Pikalt on arutatud Tallinna trammiliinide pikendamist naabervaldade tõmbekeskustesse, ennekõike Haabneeme, Peetrisse ja Tabasallu. Esmapilgul igati toetamist vääriv algatus.
Kas Tallinnal on sotsiaalmajanduslikult kaalukamaid alternatiive trammivõrgu laiendamiseks? Kui analüüsida autostumise määra Haabneemes, Peetris ja Tabasalus, siis avastame, et väga palju kõrgemaks see enam kasvada ei saa.
Kõik, kes on endale perre autot või kahte soovinud, on selle soetanud. Küll aga on selge, et Lasnamäe, Mustamäe ning Õismäe elanikkonna ostujõud on majanduse arenguga kasvamas määrani, mil ollakse soetamas uut esimest ja pahatihti ka teist autot perre.
Naabervaldadest lähtuv transiitliiklus on Tallinnale väljakutseks, kuid autode plahvatuslik lisandumine linna enda suurimates linnaosades halvab liikluse täielikult. Parkimisprobleemide lahendamiseks võidakse aga asuda massiliselt ümberkujundama rohealasid.
Ebamõistliku stsenaariumi realiseerumise vältimiseks on vajalik uute kiirete trammiliinide loomine ennekõike linnaosade vahelise liikuvuse tagamiseks. Kesklinn pole enam ammu Tallinna ainus tõmbekeskus, pigem ajaloolise ühistranspordi liinivõrgu ummistunud sõlmpunkt.
Ka naabervallad vajavad kiiret ja mugavat ühendust linnaga, ja ka omavahel. Peab kaaluma ida-läänelise ringtrammi rajamise võimalust Tallinna ümber ja sellesse oleksid haaratud uued tootmis- ja logistikakeskused, kohad kus inimesed päriselt töötavad. Oletatavasti on ratsionaalne kaaluda kiire laiarööpmelise trammi kasutuselevõttu.
Isegi ideaalis ei käivituks selline trammiliin enne 2030. aastat. Seniks on mõistlik laiendada piletivaba ühistransporti ning "pargi ja reisi" süsteemi Tallinna naabervaldade elanikele, käivitada uued ekspressliinid ning siduda rattaringlus ühistranspordi kontseptsiooniga.
Tramm jätkab maailmas arenemist ja võidukäiku. Oluline on, et ka Tallinna ja Harjumaa elanikud moodsa aja arenguist osa saaksid ja et plaanid Tallinna trammivõrgust ei osutuks maltsvetlaste valgeks laevaks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Hanno Matto: Tallinna tramm kui müütiline valge laev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Coltsil ei tekkinud lootustki ja kolmandaks veerandajaks oldi taga 0:34. Hunt murdis kohtumises korra maha palliga läbimurret üritanud vastase, vahendab Delfi.
Kaks vooru enne põhihooaja lõppu on Coltsil kirjas kuus võitu ja kaheksa kaotust. Isegi kui kaks viimast mängu võidetakse, jääb neile play-off 'i uks suletuks. | Hunt ja Colts kaotasid mängu ning lootuse jõudaplay-off'i | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Coltsil ei tekkinud lootustki ja kolmandaks veerandajaks oldi taga 0:34. Hunt murdis kohtumises korra maha palliga läbimurret üritanud vastase, vahendab Delfi.
Kaks vooru enne põhihooaja lõppu on Coltsil kirjas kuus võitu ja kaheksa kaotust. Isegi kui kaks viimast mängu võidetakse, jääb neile play-off 'i uks suletuks.
### Response:
Hunt ja Colts kaotasid mängu ning lootuse jõudaplay-off'i |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dokumentaalfilm räägib Ameerika esimese moesuperstaari, 1970. aastate ühiskondliku ja seksuaalrevolutsiooni kehastuse Roy Halstoni Forwicki impeeriumist ning mõjust moe-, kultuuri- ja ärimaailmale.
Arhiivikaadrid on põimitud ühte intervjuudega Halstoni sõprade, pereliikmete ja koostööpartneritega, sealhulgas Liza Minelli, Joel Schumacheri ning tema lemmikmodellide ehk nn halstonettidega.
"Halston" on ETV2 eetris teisipäeval, 17. detsembril kell 21.30. | Kultuuriportaal soovitab: "Halston" ETV2-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dokumentaalfilm räägib Ameerika esimese moesuperstaari, 1970. aastate ühiskondliku ja seksuaalrevolutsiooni kehastuse Roy Halstoni Forwicki impeeriumist ning mõjust moe-, kultuuri- ja ärimaailmale.
Arhiivikaadrid on põimitud ühte intervjuudega Halstoni sõprade, pereliikmete ja koostööpartneritega, sealhulgas Liza Minelli, Joel Schumacheri ning tema lemmikmodellide ehk nn halstonettidega.
"Halston" on ETV2 eetris teisipäeval, 17. detsembril kell 21.30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Halston" ETV2-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Austraalia ja Liibanoni kodakondsusega vennad Khaled ja Mahmoud Khayat mõisteti süüdi katses õhkida pomm Etihad Airwaysi reisilennukis 2017. aasta juulis. Korralduse selleks oli neile andnud äärmusrühmitus ISIS.
Kohus mõistis Khaledi vangi 40 aastaks, millest ta peab ennetähtaegse vabanemise võimaluse saamiseks ära kandma 30. Mahmoud sai 36 aastat, millest ta peab ära kandma vähemalt 27.
Kaks venda tahtsid sokutada valmistatud lõhkekeha kolmanda, asjast teadmatuses olnud venna pagasisse.
Neljandat venda, kes väidetavalt sõdis Süürias ISIS-e ridades, süüdistatakse rünnakuplaani juhtimises välismaalt.
Rünnaku kavandajad põlgasid kolmandat venda, sest ta jõi alkoholi, käis klubides, mängis hasartmänge ja oli homoseksuaal, mis nende hinnangul tõi perele häbi kaela, ütles kohtunik Christine Adamson.
Plaani tabas aga lennujaamas viperus, kui üks lennuametnik ütles vendadele, et nende pagas on liiga raske. Seepeale jätsid ründajad plaani katki, sest nad otsustasid, et pagasi tollist läbisaamine on liiga riskantne.
Kohtu otsusest teatades ütles Adamson, et kuigi keegi surma ei saanud, siis suutsid vennad luua terrorit, sest avalikkus sai nende plaanist teada.
"Vandenõu, mille pooled olid mõlemad rikkujad, nägi selgelt ette paljude inimeste surmasaamise," lisas ta. | Austraalia mõistis terrorismis süüdi kaks "hakklihamasinaterroristi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Austraalia ja Liibanoni kodakondsusega vennad Khaled ja Mahmoud Khayat mõisteti süüdi katses õhkida pomm Etihad Airwaysi reisilennukis 2017. aasta juulis. Korralduse selleks oli neile andnud äärmusrühmitus ISIS.
Kohus mõistis Khaledi vangi 40 aastaks, millest ta peab ennetähtaegse vabanemise võimaluse saamiseks ära kandma 30. Mahmoud sai 36 aastat, millest ta peab ära kandma vähemalt 27.
Kaks venda tahtsid sokutada valmistatud lõhkekeha kolmanda, asjast teadmatuses olnud venna pagasisse.
Neljandat venda, kes väidetavalt sõdis Süürias ISIS-e ridades, süüdistatakse rünnakuplaani juhtimises välismaalt.
Rünnaku kavandajad põlgasid kolmandat venda, sest ta jõi alkoholi, käis klubides, mängis hasartmänge ja oli homoseksuaal, mis nende hinnangul tõi perele häbi kaela, ütles kohtunik Christine Adamson.
Plaani tabas aga lennujaamas viperus, kui üks lennuametnik ütles vendadele, et nende pagas on liiga raske. Seepeale jätsid ründajad plaani katki, sest nad otsustasid, et pagasi tollist läbisaamine on liiga riskantne.
Kohtu otsusest teatades ütles Adamson, et kuigi keegi surma ei saanud, siis suutsid vennad luua terrorit, sest avalikkus sai nende plaanist teada.
"Vandenõu, mille pooled olid mõlemad rikkujad, nägi selgelt ette paljude inimeste surmasaamise," lisas ta.
### Response:
Austraalia mõistis terrorismis süüdi kaks "hakklihamasinaterroristi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased uurisid Soomaa metsades, kas ja kuidas sõltub sealsete metsakanaliste pesarüüste metsa omadustest, eelkõige selle majandamisest ja kisklusohust.
On teada, et metsade killustumine võib soodustada keskmise või väikese suurusega kiskjate näiteks rebase arvukust, kuid samas võib see ka mõne teise liigi arvukust piirata. Näiteks metsnugis vajab just metsaalasid. Samuti otsisid teadlased vastust küsimusele, kas maapinnal asuv pesa on suuremas rüüsteohus kui puuotsas olev.
Kuna ehtsate linnupesade otsimine on vaevaline, kasutati uuringus vuti- ja plastiliinist munadega tehispesi, mis rajati nii puudele kui ka maapinnale. Pesad paigutati kohtadesse, kus eelnevate aastate metsakanaliste loenduste käigus nähti kas metsise- või tedrekana koos pesakonnaga või üksi. Nii tagati, et pesad asusid ka tegelikult kanalisete elupaigas.
Kolme nädala jooksul oli rüüstatud 70% maapinnale ja 82% puu otsa rajatud 304-st pesast. Plastiliinist munadele jäänud märkide järgi osutusid rüüstajateks mestnugis, pasknäär, väikesed kärplased, orav, kährik ja rebane.
Puudel olevaid pesi rüüstati oluliselt sagedamini, mis võib tuleneda lindude või puudel elutsevate kiskjate suurest arvust – kui viimaseid on palju, on tõenäolisem, et just puudel olevad pesad satuvad sagedamini nende teele. Arvukaim rüüstaja oli metsnugis, kes otsib saaki nii maapinnal kui ka puuvõrades, kuid väldib lagendikke ning võib arvata, et just metsnugis võib olla erinevuse põhjuseks.
Tehispesade ümbruses mõõdetud metsatunnustest osutus oluliseks pesarüüstet mõjutavaks teguriks puistu vanus – suuremas ohus olid keskmise vanusega majandatavates puistutes olevad pesad, noortes ja vanades puistutes olevaid pesi rüüstati harvem. Kuna pesade rüüste ei sõltunud sellest, kas eelneval aastal nähti piirkonnas kana koos poegadega või üksikut kana, viitab see, et metsakanalised ei vali pesitsuskohta vastavalt rüüsteriskile – kohalike kiskjate liikumised ja arvukus ei ole prognoositav.
Kõige vähem majandatud puistus oli erinevus maas ja puu otsas olevate pesade rüüste vahel suurim (23% suurem puu otsas), rüüste oli aga peaaegu võrdne kõige intensiivsemalt majandatud puistus. See vihjab, et suure hulga metsade samaaegne vanuselise struktuuri muutus võib muuta ka pesade rüüsteriski, kuid lisaks muutub rüüsterisk lokaalselt – selle suurenemine võib seletada ka mitmete metsalindude, eriti metsaliikide nagu metsis ja teder, arvukuse langust.
Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi. | Metsade vanuse muutus muudab pesarüüste ettearvamatuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased uurisid Soomaa metsades, kas ja kuidas sõltub sealsete metsakanaliste pesarüüste metsa omadustest, eelkõige selle majandamisest ja kisklusohust.
On teada, et metsade killustumine võib soodustada keskmise või väikese suurusega kiskjate näiteks rebase arvukust, kuid samas võib see ka mõne teise liigi arvukust piirata. Näiteks metsnugis vajab just metsaalasid. Samuti otsisid teadlased vastust küsimusele, kas maapinnal asuv pesa on suuremas rüüsteohus kui puuotsas olev.
Kuna ehtsate linnupesade otsimine on vaevaline, kasutati uuringus vuti- ja plastiliinist munadega tehispesi, mis rajati nii puudele kui ka maapinnale. Pesad paigutati kohtadesse, kus eelnevate aastate metsakanaliste loenduste käigus nähti kas metsise- või tedrekana koos pesakonnaga või üksi. Nii tagati, et pesad asusid ka tegelikult kanalisete elupaigas.
Kolme nädala jooksul oli rüüstatud 70% maapinnale ja 82% puu otsa rajatud 304-st pesast. Plastiliinist munadele jäänud märkide järgi osutusid rüüstajateks mestnugis, pasknäär, väikesed kärplased, orav, kährik ja rebane.
Puudel olevaid pesi rüüstati oluliselt sagedamini, mis võib tuleneda lindude või puudel elutsevate kiskjate suurest arvust – kui viimaseid on palju, on tõenäolisem, et just puudel olevad pesad satuvad sagedamini nende teele. Arvukaim rüüstaja oli metsnugis, kes otsib saaki nii maapinnal kui ka puuvõrades, kuid väldib lagendikke ning võib arvata, et just metsnugis võib olla erinevuse põhjuseks.
Tehispesade ümbruses mõõdetud metsatunnustest osutus oluliseks pesarüüstet mõjutavaks teguriks puistu vanus – suuremas ohus olid keskmise vanusega majandatavates puistutes olevad pesad, noortes ja vanades puistutes olevaid pesi rüüstati harvem. Kuna pesade rüüste ei sõltunud sellest, kas eelneval aastal nähti piirkonnas kana koos poegadega või üksikut kana, viitab see, et metsakanalised ei vali pesitsuskohta vastavalt rüüsteriskile – kohalike kiskjate liikumised ja arvukus ei ole prognoositav.
Kõige vähem majandatud puistus oli erinevus maas ja puu otsas olevate pesade rüüste vahel suurim (23% suurem puu otsas), rüüste oli aga peaaegu võrdne kõige intensiivsemalt majandatud puistus. See vihjab, et suure hulga metsade samaaegne vanuselise struktuuri muutus võib muuta ka pesade rüüsteriski, kuid lisaks muutub rüüsterisk lokaalselt – selle suurenemine võib seletada ka mitmete metsalindude, eriti metsaliikide nagu metsis ja teder, arvukuse langust.
Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.
### Response:
Metsade vanuse muutus muudab pesarüüste ettearvamatuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi president Recep Tayyip Erdogan ähvardas pühapäeval valitsusmeelses telekanalis esinedes sulgeda Incirliki ja Küreciki baasi, mis asuvad Türgi edelarannikul Süüria piiri lähedal.
Incirliki õhuväebaas on olnud peamine USA sõjalisi operatsioone Lähis-Idas teenindav baas. Viimasel viiel aastal on Ühendriigid kasutanud seda õhusõja pidamiseks äärmusrühmituse Islamiriik vastu Süürias ja Iraagis. Väidetavalt asuvad Incirliki rajatises ka USA taktikalised tuumarelvad.
Türgi idaosas asuv Küreciki õhuväebaas on tähtis NATO rajatis.
Esper ütles ajakirjanikele, tal on vaja rääkida oma Türgi ametivenna Hulusi Akariga, et "mõista, mida nad tegelikult mõtlevad ja kui tõsised nad (baaside sulgemise küsimuses) on)".
USA kaitseminister möönis samas, et Türgi on suveräänne riik ja neil on õigus majutada või mitte majutada NATO baase või teiste riikide üksusi.
"Ma arvan, et see muutub alliansi küsimuseks, nende (türklaste) panustamisse allianssi, kui nad mõtlevad tõsiselt seda, mida nad ütlevad," sõnas Esper.
USA kaitseministri sõnul ei ole ta rahul suunaga, mida Ankara tundub võtma, eemaldudes NATO-st ja lähenedes Venemaale.
Erdogan on Ühendriikide baaside sulgemisega ähvardanud varemgi, tavapäraselt pingehetkedel Türgi-USA suhetes.
Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu andis kolmapäeval mõista, et Ankara võib keelata USA otsuse korral riigile sanktsioonid kehtestada oma NATO liitlasel kahe strateegiliselt tähtsa õhuväebaasi kasutamise.
Türgit ähvardavad USA sanktsioonid otsuse tõttu osta Venemaalt õhutõrje raketisüsteemid S-400.
USA ja Türgi suhetes on lisaks Vene raketitõrjesüsteemi ostule teisigi pingeallikaid. Ühendriikidele valmistab meelehärmi Türgi oktoobrikuine otsus alustada Põhja-Süürias sõjalist pealetungi kurdi rahvakaitseüksustele (YPG), kes aitasid USA juhitaval koalitsioonil purustada Süürias äärmusrühmituse ISIS "kalifaadi".
Türgit omakorda häirib USA ja teiste lääneriikide toetus YPG-le, keda Ankara peab terroristlikuks organisatsiooniks.
Reedel kutsus Türgi välja riigis resideeruva Ühendriikide suursaadiku pärast seda, kui senat võttis sarnaselt esindajatekojale vastu resolutsiooni armeenlaste genotsiidi tunnistamise kohta. USA president Donald Trump ei ole seadust veel jõustanud.
Armeenia ja Türgi on aastakümneid olnud eri meelt selles, kas Osmani impeeriumis 1915.–17. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv oli genotsiid. Neil aastail tapeti ligi 1,5 miljonit armeenlast, kuid Ankara pole nõus tapatalgute genotsiidiks nimetamisega. | USA tahab Türgilt selgitust ähvarduse kohta sulgeda kaks tähtsat baasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ähvardas pühapäeval valitsusmeelses telekanalis esinedes sulgeda Incirliki ja Küreciki baasi, mis asuvad Türgi edelarannikul Süüria piiri lähedal.
Incirliki õhuväebaas on olnud peamine USA sõjalisi operatsioone Lähis-Idas teenindav baas. Viimasel viiel aastal on Ühendriigid kasutanud seda õhusõja pidamiseks äärmusrühmituse Islamiriik vastu Süürias ja Iraagis. Väidetavalt asuvad Incirliki rajatises ka USA taktikalised tuumarelvad.
Türgi idaosas asuv Küreciki õhuväebaas on tähtis NATO rajatis.
Esper ütles ajakirjanikele, tal on vaja rääkida oma Türgi ametivenna Hulusi Akariga, et "mõista, mida nad tegelikult mõtlevad ja kui tõsised nad (baaside sulgemise küsimuses) on)".
USA kaitseminister möönis samas, et Türgi on suveräänne riik ja neil on õigus majutada või mitte majutada NATO baase või teiste riikide üksusi.
"Ma arvan, et see muutub alliansi küsimuseks, nende (türklaste) panustamisse allianssi, kui nad mõtlevad tõsiselt seda, mida nad ütlevad," sõnas Esper.
USA kaitseministri sõnul ei ole ta rahul suunaga, mida Ankara tundub võtma, eemaldudes NATO-st ja lähenedes Venemaale.
Erdogan on Ühendriikide baaside sulgemisega ähvardanud varemgi, tavapäraselt pingehetkedel Türgi-USA suhetes.
Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu andis kolmapäeval mõista, et Ankara võib keelata USA otsuse korral riigile sanktsioonid kehtestada oma NATO liitlasel kahe strateegiliselt tähtsa õhuväebaasi kasutamise.
Türgit ähvardavad USA sanktsioonid otsuse tõttu osta Venemaalt õhutõrje raketisüsteemid S-400.
USA ja Türgi suhetes on lisaks Vene raketitõrjesüsteemi ostule teisigi pingeallikaid. Ühendriikidele valmistab meelehärmi Türgi oktoobrikuine otsus alustada Põhja-Süürias sõjalist pealetungi kurdi rahvakaitseüksustele (YPG), kes aitasid USA juhitaval koalitsioonil purustada Süürias äärmusrühmituse ISIS "kalifaadi".
Türgit omakorda häirib USA ja teiste lääneriikide toetus YPG-le, keda Ankara peab terroristlikuks organisatsiooniks.
Reedel kutsus Türgi välja riigis resideeruva Ühendriikide suursaadiku pärast seda, kui senat võttis sarnaselt esindajatekojale vastu resolutsiooni armeenlaste genotsiidi tunnistamise kohta. USA president Donald Trump ei ole seadust veel jõustanud.
Armeenia ja Türgi on aastakümneid olnud eri meelt selles, kas Osmani impeeriumis 1915.–17. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv oli genotsiid. Neil aastail tapeti ligi 1,5 miljonit armeenlast, kuid Ankara pole nõus tapatalgute genotsiidiks nimetamisega.
### Response:
USA tahab Türgilt selgitust ähvarduse kohta sulgeda kaks tähtsat baasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on koos mitte ainult Reformierakonna, vaid ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete allkirjad, pluss üks saadik koalitsioonist. Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas teisipäeva hommikul ERR-ile.
Kui kahel eelmisel, peaminister Jüri Ratase ja maaeluminister Mart Järviku umbusaldamisel jättis oma allkirja andmata Sotsiaaldemokraatliku Erakonna endine esimees Jevgeni Ossinovski, siis sel korral on Kallase kinnitusel ka tema allkiri olemas.
Ladõnskaja-Kubits ise ei soovinud enne umbusaldamist kommentaare anda.
"Viktorial on südametunnistus ja vastutustunne, mida rahvasaadiku mandaat nõuab. Kui me oleme rääkinud teiste koalitsioonisaadikutega, siis suur osa neist möönab samuti, et tegu on suure probleemiga. Aga põhjenduseks tuuakse koalitsiooni püsimine, mis on ülim väärtus. Loodan, et ka teised koalitsioonisaadikud leiavad üles südametunnistuse ja hääletavad vastavalt sellele," rääkis Kallas.
Opositsiooniliidri sõnul ei tähenda umbusaldus koalitsiooni, vaid konkreetselt Mart Helme umbusaldamist.
"Mart Helme on korduvalt Eesti riigi mainet kahjustanud ja kui me laseme tal jätkata ministriametis, siis saab ta Eesti väärikust veelgi alandada ja me vajume veelgi suuremasse häbisse. Küsimus ei ole selles, et antakse hinnang koalitsioonile või valitsusele, vaid konkreetsele ministrile."
Kallast häirisid ka fotod, mis esmaspäeva õhtul koalitsiooni aastalõpukogunemiselt tehti: "Nendest fotodest paistis Eesti ja Soome rahvale välja näkku irvitamine. Nende jaoks see võib olla mäng, aga rahvale ja riigile võib see pikas perspektiivis olla elu küsimus. Eesti rahvas ei ole andnud kellelegi mandaati Eesti riiki naeruvääristada."
Seaduse järgi, kui umbusaldusavaldus esitatakse, siis on valitsusel õigus nõuda selle hääletamist kohe ehk see võetakse päevakorda vahele. | Ladõnskaja-Kubits ja Ossinovski ühinesid Helme umbusaldamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on koos mitte ainult Reformierakonna, vaid ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete allkirjad, pluss üks saadik koalitsioonist. Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaast," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas teisipäeva hommikul ERR-ile.
Kui kahel eelmisel, peaminister Jüri Ratase ja maaeluminister Mart Järviku umbusaldamisel jättis oma allkirja andmata Sotsiaaldemokraatliku Erakonna endine esimees Jevgeni Ossinovski, siis sel korral on Kallase kinnitusel ka tema allkiri olemas.
Ladõnskaja-Kubits ise ei soovinud enne umbusaldamist kommentaare anda.
"Viktorial on südametunnistus ja vastutustunne, mida rahvasaadiku mandaat nõuab. Kui me oleme rääkinud teiste koalitsioonisaadikutega, siis suur osa neist möönab samuti, et tegu on suure probleemiga. Aga põhjenduseks tuuakse koalitsiooni püsimine, mis on ülim väärtus. Loodan, et ka teised koalitsioonisaadikud leiavad üles südametunnistuse ja hääletavad vastavalt sellele," rääkis Kallas.
Opositsiooniliidri sõnul ei tähenda umbusaldus koalitsiooni, vaid konkreetselt Mart Helme umbusaldamist.
"Mart Helme on korduvalt Eesti riigi mainet kahjustanud ja kui me laseme tal jätkata ministriametis, siis saab ta Eesti väärikust veelgi alandada ja me vajume veelgi suuremasse häbisse. Küsimus ei ole selles, et antakse hinnang koalitsioonile või valitsusele, vaid konkreetsele ministrile."
Kallast häirisid ka fotod, mis esmaspäeva õhtul koalitsiooni aastalõpukogunemiselt tehti: "Nendest fotodest paistis Eesti ja Soome rahvale välja näkku irvitamine. Nende jaoks see võib olla mäng, aga rahvale ja riigile võib see pikas perspektiivis olla elu küsimus. Eesti rahvas ei ole andnud kellelegi mandaati Eesti riiki naeruvääristada."
Seaduse järgi, kui umbusaldusavaldus esitatakse, siis on valitsusel õigus nõuda selle hääletamist kohe ehk see võetakse päevakorda vahele.
### Response:
Ladõnskaja-Kubits ja Ossinovski ühinesid Helme umbusaldamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ega Eesti uudiste tarbija vist ise ei oskakski öelda, milles õieti peaks seisnema kohtupidamise avalikkus ja kes seda peab tagama – ajakirjandus, kohtusüsteemi avalike suhete töötajad või kohtunikud ise.
Seni on kohtuotsuste arutamiseks nagu kaks avalikkust: laiem avalikkus (portaalid, lehed, "Aktuaalne kaamera"), kuhu kohtunikud eksivad haruharva. Ja teine avalikkus, mida Jürgen Habermas nimetas "salongiavalikkuseks" ja kohtunik Leo Kunman kirjeldas kui kohtunike ja prokuröride ühiseid kohvikuid ja koridore.
Selles kitsamas "salongis" siis arutlevad Eesti rahva juristid pädevalt ka abstraktse õigluse teemal, ainult et ei jaga oma järeldusi kahjuks avalikkusega. Ajakirjandus aga januneb kohtunike kogemusele tuginevate moraalinorme kinnitavate ja taasloovate üldistuste järele.
Allpool kirjeldan kirjastaja pilku appi võttes, kuidas ajakirjandus vormib oma tegelikkusekajastust järjest rohkem kohtumenetluse struktuuri järgi, jättes ettenägelikult tühimikud sinna, kuhu kuuluks kohtuniku monoloog otsuse põhjendamiseks ning seadusesse kirjutatud "kohtuniku sisetunde" avamiseks.
Eesti kohtute aastaraamatutes (Ilona Leib, Priit Hõbemägi) ning ka kohtunike omavahelistes sõnavõttudes (riigikohtunik Paavo Randma kõne professor Jaan Sootaki juubelikonverentsil) nõutakse Eesti kohtunikelt rohkem rahvapäraseid üles astumisi. Just rahvapäraseid, sest juriidilises keeles kirjutatud kohtuotsused ei löö kaasa avalikus sfääris.
Kohtuvaidlused iseenesest võiksid avalikkusele huvi pakkuda, ent nii kohtu sisendid (näiteks hagiavaldused) kui väljundid on vormistatud üpris spetsiifilises keeles. Üks hagiavaldusi, mis ka siinkirjutajat puudutas, rõhutas näiteks vaidlusaluse investeerimistoote "voluntatiivse elemendi definoorsust" (ehk seda, et investeeringu asjaolude ebakindlus mängib tulemuses määravat rolli).
Märgitakse ka, et kohtunikud panevad otsuse motiivid kirja "liiga hilja". Selleks ajaks, kui kohtunik rohkem või vähem põhjalikult otsuse motiivid kirja paneb (näiteks kümnepäevase välbaga), võib kaasus olla tähelepanu hajumise tõttu uudismeedia jaoks aktuaalsuse minetanud.
Kohtute keelt ei ole raske lihtsamaks tõlkida. Meedia silmapilksust me aga aeglasemaks muuta ei saa. Avalikkuse kanalite silmapilksust tuleb pidada tehnoloogiliseks antuseks. Meedia algoritmid kohandavad end järjest paindlikumalt lugeja tähelepanuomadustega.
Haaravalt jutustatud kohtulooga võib kindlasti lugeja tähelepanu suunata, ühes sellega tekitada seisukohavõtte õigluse ja avaliku moraali suhtes, ent need kohtulood peavad siis tõesti olema haaravad.
Debati peaks lõpetama "kõrgem narraator". Kohtunik, kes ütleb oma otsusele lisaks ka üldistavad moraali loovad teesid. (Neid vajaks tänapäeva auditoorium koos kohtuniku piltkujutusega, nagu kohtuprotsessi avalikkus vist ikkagi eeldab. Kohtu pildistamise keelustamisest viimasel ajal teen allpool juttu.)
Riigikohtu esimehe Villu Kõve mulje järgi, nagu nähtus ERR-is Toomas Sildami tehtud usutluses, ergastub press põhiliselt mõrvaprotsesside kajastamisel.
See tähelepanek pole vale. Niisugustes protsessides paljastuv inimkäitumise kuri irratsionaalsus tõmbab tähelepanu. Siiski jälgib meedia ka hulgaliselt haldusvaidlusi: tuulikute ja kaevanduste planeeringuid, tsiviilvaidlusi küll abiellumis- ja lapsendamisõiguste, küll võlavaidluste näol.
Palju kajastatakse suuremaid pankrotte. Kui mõrvaprotsessidest võib olla raske tuletada mingit uut moraalinormi, siis näiteks võlaõiguslike vaidluste puhul määratlevad kohtud tihti nõuete ja kõrvalnõude intresside vastavust headele tavadele. Avalikkusel oleks tarvis teada, millistest allikatest kohtunik hea tava leidis.
"Võrreldes sajandi algusega, mil näiteks värsket võlaõigust tõlgendasid eri maakohtud vägagi erinevalt, on kohtute tase märgatavalt tõusnud."
Võlaõigusliku vaidluse normid on ühiskonnale igapäevaselt väga tähtsad. Meie kohtunikud saaksid põhjendustega ka väga hästi hakkama. Häbeneda pole midagi: võrreldes sajandi algusega, mil näiteks värsket võlaõigust tõlgendasid eri maakohtud vägagi erinevalt, on kohtute tase märgatavalt tõusnud.
Halduskohtuid tundub räsivat krooniline ajapuudus. Ettevõtjad näevad, et näiteks Maksu- ja Tolliameti tehtud maksuotsuste põhistused kopeeritakse tihti lihtsalt kohtuotsusesse ümber, ilma seisukohta võtmata. Ometi saaks halduskohtu avalikustatud seisukohtadest oluline alus kas vaidlemiseks või suunavõtmiseks raamatupidajate ja finantsdirektorite igapäevatöös.
Artikli autor jälgis suurt varalist vaidlust, kus mõlemad kanged osapooled tõid kohtuniku ette hinnangud rahvusvahelistelt auditibüroodelt: üks hinnang väga kõrge, teine madal.
Mitmesugused vara nüüdisväärtuse arvutused ja diskontomäärad olid kohati meelega keeruliseks aetud, vähemalt siinkirjutaja jaoks. Ent maakohtu kohtunik arvutas kõik filigraanselt kaasa ning koostas ülimalt loogilise otsuse! (Tõsi küll, kohtunik ei osutanud, et üks osapool üritas ilmselt kohut eksitada.)
Niisuguste kohtunike eest ei jääks varjule näiteks Tallinna koolide rendilepingute mittevastavus turutingimustele või monopolinähtused meie majanduses. Miks siis räägivad heal tasemel kohtunikud Eestis ühiskondlikus debatis vähem kaasa kui politsei juhid või näitlejad?
Kas kõik maailma kohtunikud hoiduvad saamast avaliku elu tegelasteks?
Ei! Kohtunike kidakeelsus konkreetsete menetluste, jõustunud või jõustumata otsuste kommenteerijatena ei ole sugugi universaalne.
Piisab, kui vaadata angloameerika ajakirjandust, ja pilt on hoopis teine. Leiame kohtunike mahlakaid sõnavõtte, isegi sajatamisi, nagu: "Te olete õel ja südametu inimene, kelle hinge ei puuduta kaasinimese kannatused!" ja muud sellist.
Ka Eesti ajakirjanduses on leidnud kajastamist New Yorgi lõunapiirkonna kohtuniku Alvin Hellersteini töö. Pensionile suunduv kohtunik Hellerstein koondas enda kätte USA territooriumil toime pandud suurima massimõrva, 11. septembril 2001 aset leidnud kaksiktornide tragöödia ohvrite perekondade sajad hagid.
Seejärel hakkas Hellerstein eurooplase mõistusele uskumatute kommentaaride saatel hagejaid kohtust eemale peletama ja kohtupidamist vältima, öeldes kuulsad sõnad: "Kohtulik uurimine ei too teie kalleid kadunukesi ellu tagasi. Võtke parem vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse rahaline kompensatsioon. Minu abi Sheila Birnbaum korraldab soovijatele raha kiire väljamaksmise." Kompensatsiooni suurus oli ca 2 miljonit dollarit pere kohta.
Veel üks näide Florida kohtust, kus kuuldust pajatas siinkirjutajale üks kohalik eestlasest autokaupmees. Võlamenetluses, kus üks pool oli teisele laenanud 20 000 dollarit intressiga 30% aastas, mis oli tagastamata ja teenis viivist, ei kiirustanud kohus heal saksa moel võlasummat pennipealt võlgnikult välja nõudma, kõrvalnõudeid seejuures vastavalt aktsepteerides või vähendades.
Selle asemel pidas Florida kohtunik laenuandjale moraaliloengu: "Ma annan teile tagasi 10 000 dollarit, pool teie laenust. Võiksin ka vähem anda. Kas teie, sir, arvate, et on kohane rahateenimiseks sellistelt ilma sissetulekuta inimestelt kõva laenuintressi koorida? Kas te loodate, et teine mees kusagilt veel laenama läheb, et teile teie intressid ära maksta?!"
Kohtusaalis viibinud eestlast pani imestama, et kohtuniku otsustuspädevusel polnud mingit piiri, ja ka see, et kohus pidas võimalikuks väljendada emotsionaalset hoiakut.
Selline on aga angloameerika kohtusüsteemi tava ja sellest tuleneb ka angloameerika ning meie ajakirjanduspildi erinevus. Inglastest ja jänkidest kohtunikud osalevad oma autoriteediga meediapildis.
Eesti avalikkuses aga valitseb kohtunike sõnavõttude ikaldus. Tühjus, puudus, põud. "Kohtunik ei ole avaliku elu tegelane," ütles Priit Pikamäe ühes avalikus esinemises.
Eks sellepärast mõjus mullu 13. augusti Postimehes avaldatud intervjuu Leo Kunmaniga nagu mootorimöire tühjas parklas. (Usutlus oli küll tehtud pensionäriga, teemaks seljataha jäänud kohtunikutöö.)
Kunman põhjustas ehmatust ja hämmeldust nii juristides kui üldse avalikkuses, eriti veel, kui ta jätkas prokuratuuri ja kaitsepolitsei ründamist ka telesaates "Kuuuurija".
Too haruldane Leo Kunmani usutlus; tänavu jaanuaris ERR-is Toomas Sildami võetud intervjuu mitte veel Riigikohtu esimehe staatuses Villu Kõvelt ning juba nimetatud endise Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe järjekindlad avalikud esinemised tõusevad meedias esile oma harulduse tõttu.
Samas mõjutavad kohtud ja kohtueelne uurimine ajakirjanduspilti ilma kohtunike avalike sõnavõttudetagi. Kuidas siis?
Eesti ajakirjandus võtab järjest tihedamini riskivaba kohtukrooniku positsiooni
Selle asemel et välja uurida, mis on tsiviilvaidluse või kriminaalsüüdistuse poolte argumendid, ja üritada neid hinnata, asuvad väljaanded oma auditooriumile söötma üksikuid uudiseid kahtlustuse või süüdistuse esitamisest, kohtuistungite toimumisest või edasilükkamisest, arstide ja muude ekspertide kaasamisest.
Miks? Sest pikapeale on ajakirjandusorganisatsioonid võtnud omaks, et kohtulik uurimine on justkui "tegelik", seevastu ajakirjanduslik uurimine pigem "spekulatsioon".
Selliselt mõeldes unustatakse ära, et tihtipeale pole kohtutel käepärast isegi seadusi, mille põhjal koosseis määrata, kuigi patutegude sooritamine ju seaduse järel ei oota.
Nii sai süüdistaja Steven-Hristo Evestuse kohtuni viidud investeerimispanga Gild investeerimiskelmusest esimene Eestis investeerimiskelmuse paragrahvi alusel toimunud protsess.
Kas see tähendab, et enne selles kriminaalasjas menetluse alustamist, 2006. ja 2007. aasta buumi ajal ei riisunud kelmid Eesti investoreid nii Rumeenia, Bulgaaria, Armeenia kui Läti suunal? Selge see, et riisusid. Lihtsalt kohtupraktikat ei olnud – seadus oli "neitsilik".
Isegi sääraste juhtumite puhul nagu Paavo Pettai ülestunnistused, kui üks pool on otsustanud oma tõendid avalikult laiali laotada, võivad toimetused otsustada ajakirjanduslikku uurimist mitte käivitada.
"Riiklik menetlus alles käib," toovad vaikimise põhjuseks menetluse ülejäänud osalejad, kes reeglina ei soovi mingit avalikkust. Avaliku elu tegelasteks mitte saada soovijaid on kohtus peaaegu alati rohkem kui rääkijaid. Asi pole aga ainult menetlusosaliste soovis. Eeluurimine ja kohtulik uurimine on varmad protsessiosalistele vaikimiskohustust kohaldama.
Teada on kohtunik, kes kohtu koridoris suisa vahele astus, kui nägi tunnistajat ajakirjanikuga rääkimas.
Siinkirjutaja arvamus, mida ei ole varjus hoitud ka peatoimetajate eest, on: ajakirjandusel SOBIB VÄGA HÄSTI käsitleda üldistusjõulisi süüasju (väljapaistvate inimeste võimupiire ületav käitumine, mitmesuguste eeliste tegemine avalikel konkurssidel, varjatud raha liikumine erakondade sees) samal ajal, kui juhtumit menetleb riiklik õigussüsteem.
Ei ole ka kindel, et kohtuorganitel on alati rohkem infot kui ajakirjanikel. Jah, ajakirjanike allikad ei ole sunnitud infot andma, nagu ollakse kohtus. Kas aga kohtus on vähe nähtud vassimist ja mälunõtrust?
Küsime suure etteheitena, kus on ilmunud pikem ajakirjanduslik käsitlus Edgar Savisaare korruptiivsetest tegudest? Sellist pole. Ajakirjanikud ootasid aupaklikult kohtu seisukohta … ja jäidki ootama. Ajakirjanduse taandumine kohtukrooniku rolli ei ole lugeja teenindamisel viljakas.
Lugeja oleks väärinud näideterohket käsitlust sellest, mismoodi Keskerakond pikki aastaid "maksustas" Eesti pealinna. Pistise väljapressijaid linnavalitsuses on juba hulgakaupa paljastatud ja karistatud; mitme kurioosse juhtumi kohta on olemas ka kaudset teavet, mida ajakirjanike anonüümsed allikad tubli töö korral kindlasti looks vormida aitaksid.
Ent vaikimisi väljakujunenud tava kohaselt ootas ajakirjandus kohtuliku uurimise "kõigutamatuid tõendeid" selle kohta, et linnapea Edgar Savisaar ise ja omaenda hüvesid silmas pidades linnavalitsuse otsuste eest raha võttis.
Võib-olla ootas ajakirjandus isegi sellist tõendit nagu Savisaare ülestunnistus. Kui sellist tõendit nüüd Edgar Savisaare üle kohtupidamise lõpetamise tõttu ei saadagi, siis vaatavad toimetused oma tühje pihkusid … Ja avastavad, et aastate pikku toodi vaatajale-lugejale uudiseid prokuröride, arstidest ekspertide ja kohtunike menetluslikest sekeldustest, jättes varju põhilise: organiseeritud grupi laialdase ja selge mustriga tegevuse Tallinna linnavalitsuse otsuste müümisel valitud ettevõtjatele varjatud maksete eest.
Ajakirjandus ootas mugavalt sisendit kohtulikult uurimiselt. Kohtulik uurimine aga jooksis Edgar Savisaare puhul kokku. Tõsi küll, tema kaasosaliste protsessid kestavad – kas aga lugejad maldavad nende tulemust ära oodata või sünnib peale uus põlvkond, kelle mälus ei olegi Keskerakonnal olnud teist esimeest kui Jüri Ratas?
Nõnda suubume vaese ajakirjanduse ajastusse. Olulisi ühiskonnavastase käitumise seikasid ei arutata eetika, tavade või kasvõi religiooni seisukohalt, sest levib positivistlik usk, nagu sobiks ajakirjanduslikuks tõendiks ainult kohtus kaalumist leidnud tõigad.
Aga mis siis, kui protsesside aegluse või advokaatide pingutuste tulemusel kohtuasi aegub? Mis siis, kui riigikogu ei muuda seadust, mis võimaldab kohtualuse kehva tervise tõttu kohtupidamise lõpetada? Väga oleks tarvis kohtunike kommentaare selliste lõpetamiste kohta, mida Eestis on olnud juba kümmekond.
Kas nõnda protsesse lõpetada on ühiskonna seisukohalt õiglane? Mida kohtuniku sisetunne ütleb?
Edgar Savisaare puhul taandus küünilise grupiviisilise korruptsiooni käsitlemine lõpuks meditsiiniuudiste ees. Samamoodi taandus Väino Pentuse ja tema Autorollo rahakantimiste uurimine lõpuks ajakirjanduses hoopis kohtuistungite kuupäevade loeteluks ja protsessuaalseteks teadeteks selle kohta, kas spiiker Ene Ergma ikka lubab Keit Pentuse riigikogus olevat arvutit uurida (ei lubanud).
Võis täheldada, et tankist kui nähtus oli kohtutes alles läbi vaidlemata. Seetõttu võis kohtumajas jääda peasüüdlaseks seekord tankist pluss piiratud teovõimega vanahärra. Ka võis tähele panna, kuidas Autorollo pankrotis kannatanud ärimees üritas raevukaid näiteid tuues avalikkusele tõestada, et valdav mõju firma rahatuks tegemisel oli tuntud poliitperekonnal …
Kajastused ilmusid meediauudistes mitte ajakirjandusliku uurimise edenedes, vaid aeglase menetlusmasina määratud järjekordseid kuupäevi lugedes. Mõnikord oli uudiseks ainult osapoole taotlus mingi tähtaeg edasi lükata. Just kannatanu avaldused – ühepoolsed muidugi – olid need, mis arendasid käsitlust üle kriminaalprotsessi piiride.
"Ajakirjandus ei ole juurdlusorgan, ent tõi ühel hetkel debati leheveergudele."
Mis side võis tegelikult olla oma mõju kasutanud poliitperekonna ja riiklikule KredExile augu tekitanud laenuraha laiali tassimise vahel? Ajakirjandus ei ole juurdlusorgan, ent tõi ühel hetkel debati leheveergudele.
Perekond Rosimannus kaitses end samuti leheveergudel. Välisminister Pentus-Rosimannus astus kuni kohtuotsuse jõustumiseni tagasi. Kohtus ei leidnud kinnitust, mis eesmärgil võeti ja kuhu arvatavalt viidi mitmetest sularahaautomaatidest välja võetud sularaha.
Neid punkte üritas omavahel loogiliselt ühendada ainult ajakirjandus, võttes abiks kannatanu, autofirmale kütust tarninud ja kriminaalses pankrotis rahata jäänud härrasmehe. Ajakirjandus taandus soliidselt arutelust, kui kohus välisministri isa Väino Pentuse advokaadi (ajakirjanduse, kuid mitte kohtu arvates ka tankisti) Siim Roode süüdi mõistis.
Kohtulik uurimine oli uurinud pankroti õiguslikku külge, ajakirjandus vahendanud arvamusi pankroti tegelike eesmärkide üle. Õigus sai mõistetud ja ka avalikkus arutelusse kaasatud – vist seekord tasakaalustatult, kuigi menetlusosalised seda taunisid.
Piinlik hetk ajakirjanduse ajaloos oli mugav vaikus ajalehtedes pärast Silver Meikari ülestunnistust, et ta osales erakonna sularaha maskeerimisel üksikisikute annetusteks.
Meikar tõi välja isegi "portfellimehe" nime, keda ta pidas sularaharingluse organiseerijaks. Teade, et prokuratuur on alustanud uurimist, võimaldas ajakirjandustoimetustel puhkeasendi võtta, et oodata, mida toob esile riiklik süüdistus.
Ja järgnes pauk: prokuratuur loobus süüdistuse esitamisest. Mis nüüd, ajakirjanikud? Kuhu jäi lugu Silver Meikari kirjeldatud Reformierakonna sularahast, mille tekkimise hetki oleks võinud võrrelda näiteks suuremate poliitiliste otsuste langetamisega elektrihindade või sadama hangete kohta?
Spekulatsioonid või Eesti komberuumi kirjeldused – see oleneks juba uuriva ajakirjanduse tasemest. Eestis on pärjatud ajakirjandusproffe, kel üliharva on tulnud oma sõnu tagasi võtta.
Abikäe ulatas prokuratuur: toonane prokurör Heili Sepp hakkas ise ajakirjanikuks ja avaldas uurimise käigus kogutud, kuid süüdistuseni mitte viinud tunnistusi!
(Palju kahinat tekitasid prokuratuuris sularahaomanikest reformierakondlaste antud ütlused raha päritolu kohta. Mitmete jaburate selgituste hulgast osutus ajakirjaniku kontrollimisel tõene olevat just kõige rohkem elevust tekitanud versioon "sularaha andis mulle rikas ämm".)
Eesti rahvas ei tunne oma kohtunikke, sest meedias esinevad kohtunikud harva oma hääle, pilgu ja näoga
Kohtutesse asub lähiajal tööle hulgaliselt noori eluajaks ametisse kinnitatud kohtunikke, kes võibolla ei mäleta Harju Maakohtu esimehena töötanud Helve Särgava avatust ühiskonna aruteludes kaasalöömisel.
Pigem on noortele kohtunikele ajas lähem endise Riigikohtu esimehe väljendatud seisukoht, et kohtunik ei olegi avaliku elu tegelane. Disclaimer: ametis olevate kohtunike seas on küll üksikuid südisid, kes oma olulisi otsuseid kommenteerivad isegi televisioonis, st oma näoga.
Kohtunike avalikust näost: Eesti rahvas ei tunne oma kohtunikke. Seda osalt ka pildistamiskeelu pärast. Selle taustaks on mõistetav julgeolekumure. Kohtunike julgeolekumure tundub olevat suurem kui süüdistajatel.
Kui enne istungit fotograafid kohtualuseid, advokaate ja prokuröre pildistavad (selleks peab alati olema kohtu luba), siis pildistamine tuleb lõpetada enne kohtuniku ja rahvakohtuniku saali saabumist. Vahel harva lubatakse ajakirjandusel pildistada mõne kohtuotsuse ettelugemist.
Seetõttu ei ole Eesti pildipankades isegi pilte mitmest töökamast kohtunikust. Näiteks Tallinna Sadama korruptsiooniasja esimesest kohtunikust, pika staažiga Julia Vernikovast on üks foto, mis on tehtud selja tagant ning mille puhul puudub ajakirjanikel üksmeel, kas see on ikka Vernikova või hoopis mõni tema kolleeg.
Moodne digitaalne meedia on väga pildiline. Eesti suurima kohtu, Harju Maakohtu aseesimees Aulike Salo ei anna ühegi oma kohtuistungi eel luba kohtualuseid pildistada. Nii ei ole avalikkusele teada, mismoodi näevad välja Tallinnas surma külvanud fentanüülikaupmehed, keda kohtunik ometi karistas.
Fentanüülimeeste kohtusse saamist pidas politseijuht Elmar Vaher Eesti politsei aasta suurimaks õnnestumiseks. Avalikkuse huvi missugune… Miks Harju Maakohtus, mis töötab Eesti Vabariigi nimel ja avaliku raha eest, pildistada ei või, seda pole asjaomased kohtunikud põhjendanud.
Lõpuks aga naasen julge intervjuuga tähelepanu saanud ekskohtunik Leo Kunmani juurde. Juhuse tõttu võib siinkirjutaja jagada oma muljet kohtuniku teadlikkuse tõusust otse kohtuprotsessi kulgedes.
Olin koos kolleegidega tunnistajana sellelsamal protsessil, mille mõjutamises Kunman prokuratuuri süüdistas. Mul ei ole teavet selle kohta, kas prokurör Lavly Perling võis Kunmanile mõju avaldada.
Mis kahjukannatajatest ettevõtjate tähelepanu pälvis, oli see, kui kaugel võib üks vanema põlvkonna kriminaalkohtunik olla tänapäeva pankade investeerimistoodete maailmast ja millist pingutust uude alasse süvenemine nõuab.
Esialgu küsis Kunman kannatanutelt arusaamatuses: "Mehed, miks te siis ise ei sõitnud sinna Bakuusse ja ei veendunud, mida teile müüdi?"
Protsessi käigus selgitati kohtusaalis, mida endast kujutab portfelliinvesteering. Selline, mida teeb hoolsuskohustust omav riikliku litsentsiga investeerimisasutus. Keegi ei jõua ju ise kontrollida, kas pensionifondi tema portfelli ikka osteti Apple aktsiaid või välismaal maaga tagatud võlakirju.
Kui Leo Kunman veendus, et pangakelmid olid investoreid lihtsalt tüssanud ja raha mujale suunatud, pani kohtunik oma raevuka otsusega Gildi panga lihtsalt kinni … ja mõistis ka kelmid kinni. Reaalse vanglakaristusega. (Ringkonnakohus, kes üleolevatele pangategelastele ise otsa ei saanud vaadata, asendas vangla tingimisi karistusega.)
Oleks tarvilik olnud, et kohtunik Kunman oleks oma värsket suhtumist pankade hoolsuskohustuse ja lojaalsuskohustuse nõudesse ka laia avalikkusega jaganud. Sellest oleks lugejatel kasu olnud, mõistmaks järgmisi ja hoopis mastaapsemaid pankade riiveid.
Ja lõpuks. Toosama Gildi üle kohtupidamine tõi välja väga olulise uue nähtuse silmapilkse meedia ja kohtuvõimu suhtes. Nagu me tänapäeval järjest tihedamini näeme, kasutavad süüalused kohtu reserveeritust oma sõna levitamisel ära, et avalikku arvamust kohtu vastu häälestada.
Nimelt alustasid süüalused paralleelselt kohtunik Kunmani kohtupidamisega kohtu koridoris ning elektroonilises meedias ärplemist, et parasjagu pannakse toime "justiitskuritegu".
Järgmistel aastatel järgnes sellele Kaur Kenderi samasugune põrkimine kohtuliku uurimise ajal "pedomentide" ja "pedoprokuröride" teemal. Sarimaksupettur Raivo Paala on aastakümneid meedia tähelepanu püüdnud ettevõtlusvabaduse eest võitleja ja kohtute ohvrina. Ilmselt tuleb ka kohtute autoriteeti kaitsta moodsas silmapilkses meedias, et kohtualuste eneseupitamine kohtuvõimu arvel ei jääks ainsana kõlama.
Siin on vastuabinõu ikka sama: kohtunike endi südid sõnavõtud kohtute PR-teenistuse paigutusel.
Kokkuvõtteks
Nagu artikli alguses märgitud, on tänapäeva uudisvoos õigusorganite menetlusel tohutu autoriteet ja tähtsus, paradoksaalselt ei kõla uudisvoos aga kohtunike hääl.
Tasuta sotsiaalmeedia esiletõus nõrgendab toimetuste rahalist baasi. Ajakirjanik võtab seetõttu harva ette iseseisva uurimise. Juriidilised võitlused on kallid ning toimetajad kalduvad seetõttu enesetsensuurile.
Selle põhjused jaotuvad kaheks.
Üks pool on riiklik õiguskaitse. Menetlejad jagavad protsessiosalistele ning ajakirjanikele eeluurimisel ja kohtusaaliski korraldusi vaikimiseks. (2018. aastal asusid mitu kohtunikku võitlusse kohtusaalist saadetavate blogipostituste vastu.)
Teine põhjus on määratu koormus, mille alla meedia toimetused satuvad, kui üritavad uurida midagi, mille uurimine pole mõnele osapoolele meeltmööda. Takistuseks saavad ametkondlikud kitsendused ligipääsul avalikele andmebaasidele.
Ägeneva andmekaitse tingimustes sagenevad nõudmised toimetustele lõpetada ühe või teise tõsiasja avaldamine.
Meediaorganisatsioonid protestivad pidevalt ja tulemuslikult avalikku huvi kitsendada püüdvate seaduseelnõude vastu, mida riigiaparaat järjekindlalt toodab.
Tundub suurenevat see osa ühiskonnast, kelle arvates "urgitsemine ja näägutamine" ka sündinud tõsiasjade puhul traumeerib inimesi ilmaasjata. See kõik, saadetuna uurimise alla saadetud tegelaste advokaatide survekirjadest, vähendab ajakirjaniku himu vaba ja uhke ühiskonnaliikmena tõde otsida.
Väikerahvaste meediatoimetused, nagu võib näha Läti näitel, kaotavad järjest ressurssi. Lihtsam kui midagi iseseisvalt uurida on avaldada meelelahutuslikke usutlusi inimestega, kes populaarsust janunevad (etenduskunstnikud ning poliitiku).
Alternatiiv olekski kohtunike tõusmine avaliku elu tegelasteks.
Artikkel ilmus algselt " Kohtute aastaraamatus 2018". | Hans H. Luik: kas varjujäämine on kohtuniku privileeg? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ega Eesti uudiste tarbija vist ise ei oskakski öelda, milles õieti peaks seisnema kohtupidamise avalikkus ja kes seda peab tagama – ajakirjandus, kohtusüsteemi avalike suhete töötajad või kohtunikud ise.
Seni on kohtuotsuste arutamiseks nagu kaks avalikkust: laiem avalikkus (portaalid, lehed, "Aktuaalne kaamera"), kuhu kohtunikud eksivad haruharva. Ja teine avalikkus, mida Jürgen Habermas nimetas "salongiavalikkuseks" ja kohtunik Leo Kunman kirjeldas kui kohtunike ja prokuröride ühiseid kohvikuid ja koridore.
Selles kitsamas "salongis" siis arutlevad Eesti rahva juristid pädevalt ka abstraktse õigluse teemal, ainult et ei jaga oma järeldusi kahjuks avalikkusega. Ajakirjandus aga januneb kohtunike kogemusele tuginevate moraalinorme kinnitavate ja taasloovate üldistuste järele.
Allpool kirjeldan kirjastaja pilku appi võttes, kuidas ajakirjandus vormib oma tegelikkusekajastust järjest rohkem kohtumenetluse struktuuri järgi, jättes ettenägelikult tühimikud sinna, kuhu kuuluks kohtuniku monoloog otsuse põhjendamiseks ning seadusesse kirjutatud "kohtuniku sisetunde" avamiseks.
Eesti kohtute aastaraamatutes (Ilona Leib, Priit Hõbemägi) ning ka kohtunike omavahelistes sõnavõttudes (riigikohtunik Paavo Randma kõne professor Jaan Sootaki juubelikonverentsil) nõutakse Eesti kohtunikelt rohkem rahvapäraseid üles astumisi. Just rahvapäraseid, sest juriidilises keeles kirjutatud kohtuotsused ei löö kaasa avalikus sfääris.
Kohtuvaidlused iseenesest võiksid avalikkusele huvi pakkuda, ent nii kohtu sisendid (näiteks hagiavaldused) kui väljundid on vormistatud üpris spetsiifilises keeles. Üks hagiavaldusi, mis ka siinkirjutajat puudutas, rõhutas näiteks vaidlusaluse investeerimistoote "voluntatiivse elemendi definoorsust" (ehk seda, et investeeringu asjaolude ebakindlus mängib tulemuses määravat rolli).
Märgitakse ka, et kohtunikud panevad otsuse motiivid kirja "liiga hilja". Selleks ajaks, kui kohtunik rohkem või vähem põhjalikult otsuse motiivid kirja paneb (näiteks kümnepäevase välbaga), võib kaasus olla tähelepanu hajumise tõttu uudismeedia jaoks aktuaalsuse minetanud.
Kohtute keelt ei ole raske lihtsamaks tõlkida. Meedia silmapilksust me aga aeglasemaks muuta ei saa. Avalikkuse kanalite silmapilksust tuleb pidada tehnoloogiliseks antuseks. Meedia algoritmid kohandavad end järjest paindlikumalt lugeja tähelepanuomadustega.
Haaravalt jutustatud kohtulooga võib kindlasti lugeja tähelepanu suunata, ühes sellega tekitada seisukohavõtte õigluse ja avaliku moraali suhtes, ent need kohtulood peavad siis tõesti olema haaravad.
Debati peaks lõpetama "kõrgem narraator". Kohtunik, kes ütleb oma otsusele lisaks ka üldistavad moraali loovad teesid. (Neid vajaks tänapäeva auditoorium koos kohtuniku piltkujutusega, nagu kohtuprotsessi avalikkus vist ikkagi eeldab. Kohtu pildistamise keelustamisest viimasel ajal teen allpool juttu.)
Riigikohtu esimehe Villu Kõve mulje järgi, nagu nähtus ERR-is Toomas Sildami tehtud usutluses, ergastub press põhiliselt mõrvaprotsesside kajastamisel.
See tähelepanek pole vale. Niisugustes protsessides paljastuv inimkäitumise kuri irratsionaalsus tõmbab tähelepanu. Siiski jälgib meedia ka hulgaliselt haldusvaidlusi: tuulikute ja kaevanduste planeeringuid, tsiviilvaidlusi küll abiellumis- ja lapsendamisõiguste, küll võlavaidluste näol.
Palju kajastatakse suuremaid pankrotte. Kui mõrvaprotsessidest võib olla raske tuletada mingit uut moraalinormi, siis näiteks võlaõiguslike vaidluste puhul määratlevad kohtud tihti nõuete ja kõrvalnõude intresside vastavust headele tavadele. Avalikkusel oleks tarvis teada, millistest allikatest kohtunik hea tava leidis.
"Võrreldes sajandi algusega, mil näiteks värsket võlaõigust tõlgendasid eri maakohtud vägagi erinevalt, on kohtute tase märgatavalt tõusnud."
Võlaõigusliku vaidluse normid on ühiskonnale igapäevaselt väga tähtsad. Meie kohtunikud saaksid põhjendustega ka väga hästi hakkama. Häbeneda pole midagi: võrreldes sajandi algusega, mil näiteks värsket võlaõigust tõlgendasid eri maakohtud vägagi erinevalt, on kohtute tase märgatavalt tõusnud.
Halduskohtuid tundub räsivat krooniline ajapuudus. Ettevõtjad näevad, et näiteks Maksu- ja Tolliameti tehtud maksuotsuste põhistused kopeeritakse tihti lihtsalt kohtuotsusesse ümber, ilma seisukohta võtmata. Ometi saaks halduskohtu avalikustatud seisukohtadest oluline alus kas vaidlemiseks või suunavõtmiseks raamatupidajate ja finantsdirektorite igapäevatöös.
Artikli autor jälgis suurt varalist vaidlust, kus mõlemad kanged osapooled tõid kohtuniku ette hinnangud rahvusvahelistelt auditibüroodelt: üks hinnang väga kõrge, teine madal.
Mitmesugused vara nüüdisväärtuse arvutused ja diskontomäärad olid kohati meelega keeruliseks aetud, vähemalt siinkirjutaja jaoks. Ent maakohtu kohtunik arvutas kõik filigraanselt kaasa ning koostas ülimalt loogilise otsuse! (Tõsi küll, kohtunik ei osutanud, et üks osapool üritas ilmselt kohut eksitada.)
Niisuguste kohtunike eest ei jääks varjule näiteks Tallinna koolide rendilepingute mittevastavus turutingimustele või monopolinähtused meie majanduses. Miks siis räägivad heal tasemel kohtunikud Eestis ühiskondlikus debatis vähem kaasa kui politsei juhid või näitlejad?
Kas kõik maailma kohtunikud hoiduvad saamast avaliku elu tegelasteks?
Ei! Kohtunike kidakeelsus konkreetsete menetluste, jõustunud või jõustumata otsuste kommenteerijatena ei ole sugugi universaalne.
Piisab, kui vaadata angloameerika ajakirjandust, ja pilt on hoopis teine. Leiame kohtunike mahlakaid sõnavõtte, isegi sajatamisi, nagu: "Te olete õel ja südametu inimene, kelle hinge ei puuduta kaasinimese kannatused!" ja muud sellist.
Ka Eesti ajakirjanduses on leidnud kajastamist New Yorgi lõunapiirkonna kohtuniku Alvin Hellersteini töö. Pensionile suunduv kohtunik Hellerstein koondas enda kätte USA territooriumil toime pandud suurima massimõrva, 11. septembril 2001 aset leidnud kaksiktornide tragöödia ohvrite perekondade sajad hagid.
Seejärel hakkas Hellerstein eurooplase mõistusele uskumatute kommentaaride saatel hagejaid kohtust eemale peletama ja kohtupidamist vältima, öeldes kuulsad sõnad: "Kohtulik uurimine ei too teie kalleid kadunukesi ellu tagasi. Võtke parem vastu Ameerika Ühendriikide valitsuse rahaline kompensatsioon. Minu abi Sheila Birnbaum korraldab soovijatele raha kiire väljamaksmise." Kompensatsiooni suurus oli ca 2 miljonit dollarit pere kohta.
Veel üks näide Florida kohtust, kus kuuldust pajatas siinkirjutajale üks kohalik eestlasest autokaupmees. Võlamenetluses, kus üks pool oli teisele laenanud 20 000 dollarit intressiga 30% aastas, mis oli tagastamata ja teenis viivist, ei kiirustanud kohus heal saksa moel võlasummat pennipealt võlgnikult välja nõudma, kõrvalnõudeid seejuures vastavalt aktsepteerides või vähendades.
Selle asemel pidas Florida kohtunik laenuandjale moraaliloengu: "Ma annan teile tagasi 10 000 dollarit, pool teie laenust. Võiksin ka vähem anda. Kas teie, sir, arvate, et on kohane rahateenimiseks sellistelt ilma sissetulekuta inimestelt kõva laenuintressi koorida? Kas te loodate, et teine mees kusagilt veel laenama läheb, et teile teie intressid ära maksta?!"
Kohtusaalis viibinud eestlast pani imestama, et kohtuniku otsustuspädevusel polnud mingit piiri, ja ka see, et kohus pidas võimalikuks väljendada emotsionaalset hoiakut.
Selline on aga angloameerika kohtusüsteemi tava ja sellest tuleneb ka angloameerika ning meie ajakirjanduspildi erinevus. Inglastest ja jänkidest kohtunikud osalevad oma autoriteediga meediapildis.
Eesti avalikkuses aga valitseb kohtunike sõnavõttude ikaldus. Tühjus, puudus, põud. "Kohtunik ei ole avaliku elu tegelane," ütles Priit Pikamäe ühes avalikus esinemises.
Eks sellepärast mõjus mullu 13. augusti Postimehes avaldatud intervjuu Leo Kunmaniga nagu mootorimöire tühjas parklas. (Usutlus oli küll tehtud pensionäriga, teemaks seljataha jäänud kohtunikutöö.)
Kunman põhjustas ehmatust ja hämmeldust nii juristides kui üldse avalikkuses, eriti veel, kui ta jätkas prokuratuuri ja kaitsepolitsei ründamist ka telesaates "Kuuuurija".
Too haruldane Leo Kunmani usutlus; tänavu jaanuaris ERR-is Toomas Sildami võetud intervjuu mitte veel Riigikohtu esimehe staatuses Villu Kõvelt ning juba nimetatud endise Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe järjekindlad avalikud esinemised tõusevad meedias esile oma harulduse tõttu.
Samas mõjutavad kohtud ja kohtueelne uurimine ajakirjanduspilti ilma kohtunike avalike sõnavõttudetagi. Kuidas siis?
Eesti ajakirjandus võtab järjest tihedamini riskivaba kohtukrooniku positsiooni
Selle asemel et välja uurida, mis on tsiviilvaidluse või kriminaalsüüdistuse poolte argumendid, ja üritada neid hinnata, asuvad väljaanded oma auditooriumile söötma üksikuid uudiseid kahtlustuse või süüdistuse esitamisest, kohtuistungite toimumisest või edasilükkamisest, arstide ja muude ekspertide kaasamisest.
Miks? Sest pikapeale on ajakirjandusorganisatsioonid võtnud omaks, et kohtulik uurimine on justkui "tegelik", seevastu ajakirjanduslik uurimine pigem "spekulatsioon".
Selliselt mõeldes unustatakse ära, et tihtipeale pole kohtutel käepärast isegi seadusi, mille põhjal koosseis määrata, kuigi patutegude sooritamine ju seaduse järel ei oota.
Nii sai süüdistaja Steven-Hristo Evestuse kohtuni viidud investeerimispanga Gild investeerimiskelmusest esimene Eestis investeerimiskelmuse paragrahvi alusel toimunud protsess.
Kas see tähendab, et enne selles kriminaalasjas menetluse alustamist, 2006. ja 2007. aasta buumi ajal ei riisunud kelmid Eesti investoreid nii Rumeenia, Bulgaaria, Armeenia kui Läti suunal? Selge see, et riisusid. Lihtsalt kohtupraktikat ei olnud – seadus oli "neitsilik".
Isegi sääraste juhtumite puhul nagu Paavo Pettai ülestunnistused, kui üks pool on otsustanud oma tõendid avalikult laiali laotada, võivad toimetused otsustada ajakirjanduslikku uurimist mitte käivitada.
"Riiklik menetlus alles käib," toovad vaikimise põhjuseks menetluse ülejäänud osalejad, kes reeglina ei soovi mingit avalikkust. Avaliku elu tegelasteks mitte saada soovijaid on kohtus peaaegu alati rohkem kui rääkijaid. Asi pole aga ainult menetlusosaliste soovis. Eeluurimine ja kohtulik uurimine on varmad protsessiosalistele vaikimiskohustust kohaldama.
Teada on kohtunik, kes kohtu koridoris suisa vahele astus, kui nägi tunnistajat ajakirjanikuga rääkimas.
Siinkirjutaja arvamus, mida ei ole varjus hoitud ka peatoimetajate eest, on: ajakirjandusel SOBIB VÄGA HÄSTI käsitleda üldistusjõulisi süüasju (väljapaistvate inimeste võimupiire ületav käitumine, mitmesuguste eeliste tegemine avalikel konkurssidel, varjatud raha liikumine erakondade sees) samal ajal, kui juhtumit menetleb riiklik õigussüsteem.
Ei ole ka kindel, et kohtuorganitel on alati rohkem infot kui ajakirjanikel. Jah, ajakirjanike allikad ei ole sunnitud infot andma, nagu ollakse kohtus. Kas aga kohtus on vähe nähtud vassimist ja mälunõtrust?
Küsime suure etteheitena, kus on ilmunud pikem ajakirjanduslik käsitlus Edgar Savisaare korruptiivsetest tegudest? Sellist pole. Ajakirjanikud ootasid aupaklikult kohtu seisukohta … ja jäidki ootama. Ajakirjanduse taandumine kohtukrooniku rolli ei ole lugeja teenindamisel viljakas.
Lugeja oleks väärinud näideterohket käsitlust sellest, mismoodi Keskerakond pikki aastaid "maksustas" Eesti pealinna. Pistise väljapressijaid linnavalitsuses on juba hulgakaupa paljastatud ja karistatud; mitme kurioosse juhtumi kohta on olemas ka kaudset teavet, mida ajakirjanike anonüümsed allikad tubli töö korral kindlasti looks vormida aitaksid.
Ent vaikimisi väljakujunenud tava kohaselt ootas ajakirjandus kohtuliku uurimise "kõigutamatuid tõendeid" selle kohta, et linnapea Edgar Savisaar ise ja omaenda hüvesid silmas pidades linnavalitsuse otsuste eest raha võttis.
Võib-olla ootas ajakirjandus isegi sellist tõendit nagu Savisaare ülestunnistus. Kui sellist tõendit nüüd Edgar Savisaare üle kohtupidamise lõpetamise tõttu ei saadagi, siis vaatavad toimetused oma tühje pihkusid … Ja avastavad, et aastate pikku toodi vaatajale-lugejale uudiseid prokuröride, arstidest ekspertide ja kohtunike menetluslikest sekeldustest, jättes varju põhilise: organiseeritud grupi laialdase ja selge mustriga tegevuse Tallinna linnavalitsuse otsuste müümisel valitud ettevõtjatele varjatud maksete eest.
Ajakirjandus ootas mugavalt sisendit kohtulikult uurimiselt. Kohtulik uurimine aga jooksis Edgar Savisaare puhul kokku. Tõsi küll, tema kaasosaliste protsessid kestavad – kas aga lugejad maldavad nende tulemust ära oodata või sünnib peale uus põlvkond, kelle mälus ei olegi Keskerakonnal olnud teist esimeest kui Jüri Ratas?
Nõnda suubume vaese ajakirjanduse ajastusse. Olulisi ühiskonnavastase käitumise seikasid ei arutata eetika, tavade või kasvõi religiooni seisukohalt, sest levib positivistlik usk, nagu sobiks ajakirjanduslikuks tõendiks ainult kohtus kaalumist leidnud tõigad.
Aga mis siis, kui protsesside aegluse või advokaatide pingutuste tulemusel kohtuasi aegub? Mis siis, kui riigikogu ei muuda seadust, mis võimaldab kohtualuse kehva tervise tõttu kohtupidamise lõpetada? Väga oleks tarvis kohtunike kommentaare selliste lõpetamiste kohta, mida Eestis on olnud juba kümmekond.
Kas nõnda protsesse lõpetada on ühiskonna seisukohalt õiglane? Mida kohtuniku sisetunne ütleb?
Edgar Savisaare puhul taandus küünilise grupiviisilise korruptsiooni käsitlemine lõpuks meditsiiniuudiste ees. Samamoodi taandus Väino Pentuse ja tema Autorollo rahakantimiste uurimine lõpuks ajakirjanduses hoopis kohtuistungite kuupäevade loeteluks ja protsessuaalseteks teadeteks selle kohta, kas spiiker Ene Ergma ikka lubab Keit Pentuse riigikogus olevat arvutit uurida (ei lubanud).
Võis täheldada, et tankist kui nähtus oli kohtutes alles läbi vaidlemata. Seetõttu võis kohtumajas jääda peasüüdlaseks seekord tankist pluss piiratud teovõimega vanahärra. Ka võis tähele panna, kuidas Autorollo pankrotis kannatanud ärimees üritas raevukaid näiteid tuues avalikkusele tõestada, et valdav mõju firma rahatuks tegemisel oli tuntud poliitperekonnal …
Kajastused ilmusid meediauudistes mitte ajakirjandusliku uurimise edenedes, vaid aeglase menetlusmasina määratud järjekordseid kuupäevi lugedes. Mõnikord oli uudiseks ainult osapoole taotlus mingi tähtaeg edasi lükata. Just kannatanu avaldused – ühepoolsed muidugi – olid need, mis arendasid käsitlust üle kriminaalprotsessi piiride.
"Ajakirjandus ei ole juurdlusorgan, ent tõi ühel hetkel debati leheveergudele."
Mis side võis tegelikult olla oma mõju kasutanud poliitperekonna ja riiklikule KredExile augu tekitanud laenuraha laiali tassimise vahel? Ajakirjandus ei ole juurdlusorgan, ent tõi ühel hetkel debati leheveergudele.
Perekond Rosimannus kaitses end samuti leheveergudel. Välisminister Pentus-Rosimannus astus kuni kohtuotsuse jõustumiseni tagasi. Kohtus ei leidnud kinnitust, mis eesmärgil võeti ja kuhu arvatavalt viidi mitmetest sularahaautomaatidest välja võetud sularaha.
Neid punkte üritas omavahel loogiliselt ühendada ainult ajakirjandus, võttes abiks kannatanu, autofirmale kütust tarninud ja kriminaalses pankrotis rahata jäänud härrasmehe. Ajakirjandus taandus soliidselt arutelust, kui kohus välisministri isa Väino Pentuse advokaadi (ajakirjanduse, kuid mitte kohtu arvates ka tankisti) Siim Roode süüdi mõistis.
Kohtulik uurimine oli uurinud pankroti õiguslikku külge, ajakirjandus vahendanud arvamusi pankroti tegelike eesmärkide üle. Õigus sai mõistetud ja ka avalikkus arutelusse kaasatud – vist seekord tasakaalustatult, kuigi menetlusosalised seda taunisid.
Piinlik hetk ajakirjanduse ajaloos oli mugav vaikus ajalehtedes pärast Silver Meikari ülestunnistust, et ta osales erakonna sularaha maskeerimisel üksikisikute annetusteks.
Meikar tõi välja isegi "portfellimehe" nime, keda ta pidas sularaharingluse organiseerijaks. Teade, et prokuratuur on alustanud uurimist, võimaldas ajakirjandustoimetustel puhkeasendi võtta, et oodata, mida toob esile riiklik süüdistus.
Ja järgnes pauk: prokuratuur loobus süüdistuse esitamisest. Mis nüüd, ajakirjanikud? Kuhu jäi lugu Silver Meikari kirjeldatud Reformierakonna sularahast, mille tekkimise hetki oleks võinud võrrelda näiteks suuremate poliitiliste otsuste langetamisega elektrihindade või sadama hangete kohta?
Spekulatsioonid või Eesti komberuumi kirjeldused – see oleneks juba uuriva ajakirjanduse tasemest. Eestis on pärjatud ajakirjandusproffe, kel üliharva on tulnud oma sõnu tagasi võtta.
Abikäe ulatas prokuratuur: toonane prokurör Heili Sepp hakkas ise ajakirjanikuks ja avaldas uurimise käigus kogutud, kuid süüdistuseni mitte viinud tunnistusi!
(Palju kahinat tekitasid prokuratuuris sularahaomanikest reformierakondlaste antud ütlused raha päritolu kohta. Mitmete jaburate selgituste hulgast osutus ajakirjaniku kontrollimisel tõene olevat just kõige rohkem elevust tekitanud versioon "sularaha andis mulle rikas ämm".)
Eesti rahvas ei tunne oma kohtunikke, sest meedias esinevad kohtunikud harva oma hääle, pilgu ja näoga
Kohtutesse asub lähiajal tööle hulgaliselt noori eluajaks ametisse kinnitatud kohtunikke, kes võibolla ei mäleta Harju Maakohtu esimehena töötanud Helve Särgava avatust ühiskonna aruteludes kaasalöömisel.
Pigem on noortele kohtunikele ajas lähem endise Riigikohtu esimehe väljendatud seisukoht, et kohtunik ei olegi avaliku elu tegelane. Disclaimer: ametis olevate kohtunike seas on küll üksikuid südisid, kes oma olulisi otsuseid kommenteerivad isegi televisioonis, st oma näoga.
Kohtunike avalikust näost: Eesti rahvas ei tunne oma kohtunikke. Seda osalt ka pildistamiskeelu pärast. Selle taustaks on mõistetav julgeolekumure. Kohtunike julgeolekumure tundub olevat suurem kui süüdistajatel.
Kui enne istungit fotograafid kohtualuseid, advokaate ja prokuröre pildistavad (selleks peab alati olema kohtu luba), siis pildistamine tuleb lõpetada enne kohtuniku ja rahvakohtuniku saali saabumist. Vahel harva lubatakse ajakirjandusel pildistada mõne kohtuotsuse ettelugemist.
Seetõttu ei ole Eesti pildipankades isegi pilte mitmest töökamast kohtunikust. Näiteks Tallinna Sadama korruptsiooniasja esimesest kohtunikust, pika staažiga Julia Vernikovast on üks foto, mis on tehtud selja tagant ning mille puhul puudub ajakirjanikel üksmeel, kas see on ikka Vernikova või hoopis mõni tema kolleeg.
Moodne digitaalne meedia on väga pildiline. Eesti suurima kohtu, Harju Maakohtu aseesimees Aulike Salo ei anna ühegi oma kohtuistungi eel luba kohtualuseid pildistada. Nii ei ole avalikkusele teada, mismoodi näevad välja Tallinnas surma külvanud fentanüülikaupmehed, keda kohtunik ometi karistas.
Fentanüülimeeste kohtusse saamist pidas politseijuht Elmar Vaher Eesti politsei aasta suurimaks õnnestumiseks. Avalikkuse huvi missugune… Miks Harju Maakohtus, mis töötab Eesti Vabariigi nimel ja avaliku raha eest, pildistada ei või, seda pole asjaomased kohtunikud põhjendanud.
Lõpuks aga naasen julge intervjuuga tähelepanu saanud ekskohtunik Leo Kunmani juurde. Juhuse tõttu võib siinkirjutaja jagada oma muljet kohtuniku teadlikkuse tõusust otse kohtuprotsessi kulgedes.
Olin koos kolleegidega tunnistajana sellelsamal protsessil, mille mõjutamises Kunman prokuratuuri süüdistas. Mul ei ole teavet selle kohta, kas prokurör Lavly Perling võis Kunmanile mõju avaldada.
Mis kahjukannatajatest ettevõtjate tähelepanu pälvis, oli see, kui kaugel võib üks vanema põlvkonna kriminaalkohtunik olla tänapäeva pankade investeerimistoodete maailmast ja millist pingutust uude alasse süvenemine nõuab.
Esialgu küsis Kunman kannatanutelt arusaamatuses: "Mehed, miks te siis ise ei sõitnud sinna Bakuusse ja ei veendunud, mida teile müüdi?"
Protsessi käigus selgitati kohtusaalis, mida endast kujutab portfelliinvesteering. Selline, mida teeb hoolsuskohustust omav riikliku litsentsiga investeerimisasutus. Keegi ei jõua ju ise kontrollida, kas pensionifondi tema portfelli ikka osteti Apple aktsiaid või välismaal maaga tagatud võlakirju.
Kui Leo Kunman veendus, et pangakelmid olid investoreid lihtsalt tüssanud ja raha mujale suunatud, pani kohtunik oma raevuka otsusega Gildi panga lihtsalt kinni … ja mõistis ka kelmid kinni. Reaalse vanglakaristusega. (Ringkonnakohus, kes üleolevatele pangategelastele ise otsa ei saanud vaadata, asendas vangla tingimisi karistusega.)
Oleks tarvilik olnud, et kohtunik Kunman oleks oma värsket suhtumist pankade hoolsuskohustuse ja lojaalsuskohustuse nõudesse ka laia avalikkusega jaganud. Sellest oleks lugejatel kasu olnud, mõistmaks järgmisi ja hoopis mastaapsemaid pankade riiveid.
Ja lõpuks. Toosama Gildi üle kohtupidamine tõi välja väga olulise uue nähtuse silmapilkse meedia ja kohtuvõimu suhtes. Nagu me tänapäeval järjest tihedamini näeme, kasutavad süüalused kohtu reserveeritust oma sõna levitamisel ära, et avalikku arvamust kohtu vastu häälestada.
Nimelt alustasid süüalused paralleelselt kohtunik Kunmani kohtupidamisega kohtu koridoris ning elektroonilises meedias ärplemist, et parasjagu pannakse toime "justiitskuritegu".
Järgmistel aastatel järgnes sellele Kaur Kenderi samasugune põrkimine kohtuliku uurimise ajal "pedomentide" ja "pedoprokuröride" teemal. Sarimaksupettur Raivo Paala on aastakümneid meedia tähelepanu püüdnud ettevõtlusvabaduse eest võitleja ja kohtute ohvrina. Ilmselt tuleb ka kohtute autoriteeti kaitsta moodsas silmapilkses meedias, et kohtualuste eneseupitamine kohtuvõimu arvel ei jääks ainsana kõlama.
Siin on vastuabinõu ikka sama: kohtunike endi südid sõnavõtud kohtute PR-teenistuse paigutusel.
Kokkuvõtteks
Nagu artikli alguses märgitud, on tänapäeva uudisvoos õigusorganite menetlusel tohutu autoriteet ja tähtsus, paradoksaalselt ei kõla uudisvoos aga kohtunike hääl.
Tasuta sotsiaalmeedia esiletõus nõrgendab toimetuste rahalist baasi. Ajakirjanik võtab seetõttu harva ette iseseisva uurimise. Juriidilised võitlused on kallid ning toimetajad kalduvad seetõttu enesetsensuurile.
Selle põhjused jaotuvad kaheks.
Üks pool on riiklik õiguskaitse. Menetlejad jagavad protsessiosalistele ning ajakirjanikele eeluurimisel ja kohtusaaliski korraldusi vaikimiseks. (2018. aastal asusid mitu kohtunikku võitlusse kohtusaalist saadetavate blogipostituste vastu.)
Teine põhjus on määratu koormus, mille alla meedia toimetused satuvad, kui üritavad uurida midagi, mille uurimine pole mõnele osapoolele meeltmööda. Takistuseks saavad ametkondlikud kitsendused ligipääsul avalikele andmebaasidele.
Ägeneva andmekaitse tingimustes sagenevad nõudmised toimetustele lõpetada ühe või teise tõsiasja avaldamine.
Meediaorganisatsioonid protestivad pidevalt ja tulemuslikult avalikku huvi kitsendada püüdvate seaduseelnõude vastu, mida riigiaparaat järjekindlalt toodab.
Tundub suurenevat see osa ühiskonnast, kelle arvates "urgitsemine ja näägutamine" ka sündinud tõsiasjade puhul traumeerib inimesi ilmaasjata. See kõik, saadetuna uurimise alla saadetud tegelaste advokaatide survekirjadest, vähendab ajakirjaniku himu vaba ja uhke ühiskonnaliikmena tõde otsida.
Väikerahvaste meediatoimetused, nagu võib näha Läti näitel, kaotavad järjest ressurssi. Lihtsam kui midagi iseseisvalt uurida on avaldada meelelahutuslikke usutlusi inimestega, kes populaarsust janunevad (etenduskunstnikud ning poliitiku).
Alternatiiv olekski kohtunike tõusmine avaliku elu tegelasteks.
Artikkel ilmus algselt " Kohtute aastaraamatus 2018".
### Response:
Hans H. Luik: kas varjujäämine on kohtuniku privileeg? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome meeste meistriliigas sai peatreener Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa Volley kaks võitu lisaks ja on liigatabelis tõusnud teisele kohale, punkte on koos 44. Akaa on seejuures võitnud viimased 11 kohtumist, vahendab volley.ee.
Esmalt oldi tulemusega 3:0 (25:20, 25:18, 25:14) üle Oulu Ettast, Akaa meeskonna temporündaja Mart Naaber panustas üheksa punkti (+7). Nädala teises mängus alistati 3:1 (23:25, 25:21, 25:11, 25:18) Team Lakkapää, Naabrilt selles mängus taas üheksa punkti (+4).
Soome naiste meistriliigas kaotas Nette Peidi ja Anu Ennoki tööandja Salo LP Viesti 0:3 (18:25, 16:25, 25:27) LP Kangasalale, Ennokilt seitse (+0) ja Peidilt kaks punkti (-2). Tabelis on eestlannade koduklubi 31 punktiga neljas.
Türgi meistriliigas kohtusid omavahel Oliver Venno ja Andrus Raadiku tööandjad Istanbuli Galatasaray ja Arhavi ning 3:0 (25:22, 25:16, 25:22) jäi peale Galatasaray. Raadik tõi kaotajatele 13 punkti (+2), Vennolt võitjatele 10 punkti (+4). Tabelis on Galatasaray liider, punkte on koos 29, Arhavi asub seitsme punktiga eelviimasel tabelireal.
Kristiine Miilen jätkab resultatiivselt Kreeka meistriliigas, kus aitas Pannaxiakose naiskonna lõppenud nädalal ühe võiduni ja teises mängus tuli astu võtta napp kaotus. 3:0 (25:14, 25:15, 25:14) alistati Ilioupolis, Miilenilt 16 punkti (+10). 2:3 (18:25, 24:26, 25:17, 26:25, 8:15) kaotus saadi aga Panathinaikoselt, selles kohtumises tõi Eesti koondise nurgaründaja 19 punkti (+10). Kreeka liigas on eestlanna tööandja 19 punktiga viiendal positsioonil.
Prantsusmaal olid neljast Eesti meesvõrkpallurist võidukad kolm. Ardo Kreek aitas Pariisi Volley 3:2 (16:25, 26:24, 26:28, 25:19, 15:13) võidule Toulouse'i üle, tuues seitse punkti (+0). Timo Tammemaa panustas 12 punkti (+8) ning aitas Toursil 3:1 (17:25, 26:24, 25:19, 25:20) alistada Renee Teppani ja Poitiers', Teppanilt viis punkti (+4). Hindrek Pulga koduklubi Chaumont oli 3:1 (25:22, 25:15, 22:25, 25:15) üle Tourcoing'ist, Pulk mänguaega ei teeninud. Liigatabelis on Tours 25 punktiga teine, Chaumont 22 punktiga neljas, Pariis 18 punktiga kuues ja Poitiers 13 punktiga 12. Meeste esiliigas sai Kevin Saare koduklubi Saint-Quentin kirja 3:0 (25:17, 25:23, 25:14) võidu Frejusi üle, Saar oli 15 punktiga (+9) oma meeskonna parim. Tabelis on Saare tööandja 20 punktiga teisel kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas peeti lõppenud nädalal kahe vooru mängud. Polina Bratuhhina-Pitou ja Eliise Hollase tööandja Terville'i Florange sai kirja võidu ja kaotuse. 3:1 (20:25, 25:22, 25:18, 25:15) alistati Mougins, Bratuhhina-Pitoult 14 punkti (+8), Hollaselt 11 silma (+9). Teises kohtumises tuli Beziers'lt vastu võtta 2:3 (29:27, 25:18, 16:25, 15:25, 12:15) kaotus. Tabelis on eestlannade koduklubi 14 punktiga kümnes.
Itaalias olid Robert Täht ja Perugia tulemusega 3:1 (25:21, 18:25, 20:25, 19:25) üle Modenast, Täht platsil ei käinud. Itaalia liigas hoiab Perugia 28 punktiga teist kohta. Naiste meistriliigas pidi Kertu Laagi koduklubi Chieri tunnistama Conegliano naiskonna 3:0 (25:19, 25:16, 25:16) paremust, Laak ei mänginud. Chieri asub liigatabelis 13 punktiga kümnendal kohal. Naiste esiliigas oli Anna Kajalina tööandja Cutrofiano 3:1 (25:23, 25:19, 18:25, 25:15) üle Craist, Kajalina panustas võitu 19 punkti (+12). Tabelis on Cutrofiano 12 punktiga viimane.
Belgias jätkasid võidukalt nii Andri Aganits kui Markkus Keel. Aganits aitas Maaseiki Greenyardi 3:0 (25:23, 25:22, 27:25) võidule Meneni meeskonna üle, meie rahvusmeeskonna tempomees panustas 10 punkti (+7). Keel ja Aalsti Lindemans võitsid 3:1 (25:19, 22:25, 25:17, 25:19) Waremmet, Keel sai kirja täismängu ning panustas lisaks sidemängija tööle ka 2 punkti. Liigatabelis hoiab Aalst 24 punktiga esikohta, Maaseik on sama punktide arvuga teine.
Martti Juhkami jätkab resultatiivselt Saksamaa meistriliigas, kus tõi oma koduklubi VfB Friedrichshafeni kasuks 20 punkti (+12), ent meeskond kaotas 2:3 (25:22, 23:25, 27:29, 25:20, 16:18) Berliini Recycling Volleysele. Tabelis on eestlase tööandja 25 punktiga Berliini järel teisel kohal.
Robert Viiber ja Odolena Voda meeskond pidid Tšehhis tunnistama Ostrava 3:0 (25:19, 27:25, 25:20) üleolekut. Sidemängija Viiber sai kirja täismängu ning tõi ka kaks punkti. Tabelis on Odolena 14 punktiga kaheksandal positsioonil.
Šveitsi kõrgliigas ei piisanud Taavi Nõmmistu 19 punktist (+6) Näfelsi Biogasi meeskonnale, kes pidi tunnistama Genfi 3:2 (27:25, 25:27, 21:25, 25:17, 15:12) paremust. Liigatabelis on Näfels 12 punktiga seitsmendal kohal.
Poola meistriliigas pidi abitreener Rainer Vassiljevi tööandja Lubini Cuprum vastu võtma 2:3 (25:23, 23:25, 25:23, 19:25, 13:15) kaotuse Bedzinilt ja on tabelis 12 punktiga 11. kohal.
Luksemburgi liigas sai Merlin Hurda koduklubi VC Mamer kirja 3:0 (25:20, 25:28, 25:20) võidu Walferi üle ja hoiab sealses liigas 15 punktiga kolmandat positsiooni. | Nädal piiri taga: Lüütsepa ja Naabri koduklubi sai 11. järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome meeste meistriliigas sai peatreener Oliver Lüütsepa juhendatav Akaa Volley kaks võitu lisaks ja on liigatabelis tõusnud teisele kohale, punkte on koos 44. Akaa on seejuures võitnud viimased 11 kohtumist, vahendab volley.ee.
Esmalt oldi tulemusega 3:0 (25:20, 25:18, 25:14) üle Oulu Ettast, Akaa meeskonna temporündaja Mart Naaber panustas üheksa punkti (+7). Nädala teises mängus alistati 3:1 (23:25, 25:21, 25:11, 25:18) Team Lakkapää, Naabrilt selles mängus taas üheksa punkti (+4).
Soome naiste meistriliigas kaotas Nette Peidi ja Anu Ennoki tööandja Salo LP Viesti 0:3 (18:25, 16:25, 25:27) LP Kangasalale, Ennokilt seitse (+0) ja Peidilt kaks punkti (-2). Tabelis on eestlannade koduklubi 31 punktiga neljas.
Türgi meistriliigas kohtusid omavahel Oliver Venno ja Andrus Raadiku tööandjad Istanbuli Galatasaray ja Arhavi ning 3:0 (25:22, 25:16, 25:22) jäi peale Galatasaray. Raadik tõi kaotajatele 13 punkti (+2), Vennolt võitjatele 10 punkti (+4). Tabelis on Galatasaray liider, punkte on koos 29, Arhavi asub seitsme punktiga eelviimasel tabelireal.
Kristiine Miilen jätkab resultatiivselt Kreeka meistriliigas, kus aitas Pannaxiakose naiskonna lõppenud nädalal ühe võiduni ja teises mängus tuli astu võtta napp kaotus. 3:0 (25:14, 25:15, 25:14) alistati Ilioupolis, Miilenilt 16 punkti (+10). 2:3 (18:25, 24:26, 25:17, 26:25, 8:15) kaotus saadi aga Panathinaikoselt, selles kohtumises tõi Eesti koondise nurgaründaja 19 punkti (+10). Kreeka liigas on eestlanna tööandja 19 punktiga viiendal positsioonil.
Prantsusmaal olid neljast Eesti meesvõrkpallurist võidukad kolm. Ardo Kreek aitas Pariisi Volley 3:2 (16:25, 26:24, 26:28, 25:19, 15:13) võidule Toulouse'i üle, tuues seitse punkti (+0). Timo Tammemaa panustas 12 punkti (+8) ning aitas Toursil 3:1 (17:25, 26:24, 25:19, 25:20) alistada Renee Teppani ja Poitiers', Teppanilt viis punkti (+4). Hindrek Pulga koduklubi Chaumont oli 3:1 (25:22, 25:15, 22:25, 25:15) üle Tourcoing'ist, Pulk mänguaega ei teeninud. Liigatabelis on Tours 25 punktiga teine, Chaumont 22 punktiga neljas, Pariis 18 punktiga kuues ja Poitiers 13 punktiga 12. Meeste esiliigas sai Kevin Saare koduklubi Saint-Quentin kirja 3:0 (25:17, 25:23, 25:14) võidu Frejusi üle, Saar oli 15 punktiga (+9) oma meeskonna parim. Tabelis on Saare tööandja 20 punktiga teisel kohal.
Prantsusmaa naiste meistriliigas peeti lõppenud nädalal kahe vooru mängud. Polina Bratuhhina-Pitou ja Eliise Hollase tööandja Terville'i Florange sai kirja võidu ja kaotuse. 3:1 (20:25, 25:22, 25:18, 25:15) alistati Mougins, Bratuhhina-Pitoult 14 punkti (+8), Hollaselt 11 silma (+9). Teises kohtumises tuli Beziers'lt vastu võtta 2:3 (29:27, 25:18, 16:25, 15:25, 12:15) kaotus. Tabelis on eestlannade koduklubi 14 punktiga kümnes.
Itaalias olid Robert Täht ja Perugia tulemusega 3:1 (25:21, 18:25, 20:25, 19:25) üle Modenast, Täht platsil ei käinud. Itaalia liigas hoiab Perugia 28 punktiga teist kohta. Naiste meistriliigas pidi Kertu Laagi koduklubi Chieri tunnistama Conegliano naiskonna 3:0 (25:19, 25:16, 25:16) paremust, Laak ei mänginud. Chieri asub liigatabelis 13 punktiga kümnendal kohal. Naiste esiliigas oli Anna Kajalina tööandja Cutrofiano 3:1 (25:23, 25:19, 18:25, 25:15) üle Craist, Kajalina panustas võitu 19 punkti (+12). Tabelis on Cutrofiano 12 punktiga viimane.
Belgias jätkasid võidukalt nii Andri Aganits kui Markkus Keel. Aganits aitas Maaseiki Greenyardi 3:0 (25:23, 25:22, 27:25) võidule Meneni meeskonna üle, meie rahvusmeeskonna tempomees panustas 10 punkti (+7). Keel ja Aalsti Lindemans võitsid 3:1 (25:19, 22:25, 25:17, 25:19) Waremmet, Keel sai kirja täismängu ning panustas lisaks sidemängija tööle ka 2 punkti. Liigatabelis hoiab Aalst 24 punktiga esikohta, Maaseik on sama punktide arvuga teine.
Martti Juhkami jätkab resultatiivselt Saksamaa meistriliigas, kus tõi oma koduklubi VfB Friedrichshafeni kasuks 20 punkti (+12), ent meeskond kaotas 2:3 (25:22, 23:25, 27:29, 25:20, 16:18) Berliini Recycling Volleysele. Tabelis on eestlase tööandja 25 punktiga Berliini järel teisel kohal.
Robert Viiber ja Odolena Voda meeskond pidid Tšehhis tunnistama Ostrava 3:0 (25:19, 27:25, 25:20) üleolekut. Sidemängija Viiber sai kirja täismängu ning tõi ka kaks punkti. Tabelis on Odolena 14 punktiga kaheksandal positsioonil.
Šveitsi kõrgliigas ei piisanud Taavi Nõmmistu 19 punktist (+6) Näfelsi Biogasi meeskonnale, kes pidi tunnistama Genfi 3:2 (27:25, 25:27, 21:25, 25:17, 15:12) paremust. Liigatabelis on Näfels 12 punktiga seitsmendal kohal.
Poola meistriliigas pidi abitreener Rainer Vassiljevi tööandja Lubini Cuprum vastu võtma 2:3 (25:23, 23:25, 25:23, 19:25, 13:15) kaotuse Bedzinilt ja on tabelis 12 punktiga 11. kohal.
Luksemburgi liigas sai Merlin Hurda koduklubi VC Mamer kirja 3:0 (25:20, 25:28, 25:20) võidu Walferi üle ja hoiab sealses liigas 15 punktiga kolmandat positsiooni.
### Response:
Nädal piiri taga: Lüütsepa ja Naabri koduklubi sai 11. järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti kirjanduse enfant terrible, Bukowski austaja Peeter Sauter otsib oma kriisile lahendust enese peal absurdseid eksperimente tehes. Alasti liigub ta elu poole," kirjutas Eesti filmist Leipzigi dokumentaalfilmide festival, mille võistlusprogrammi oli Manfred Vainokivi värske portreefilm valitud.
63-minutilise filmi režissöör ja operaator on Manfred Vainokivi, stsenaristid Manfred Vainokivi ja Peeter Sauter, helirežissöör Horret Kuus, monteerija Kersti Miilen, online -monteerija Tanel Toomsalu ja produtsent Marju Lepp. Filmi on tootnud Filmivabrik.
"Kirjanikuga voodis" linastus ka Tallinnas PÖFF-il.
18. detsembril on kinos Sõprus filmi erilinastus, külas režissöör Manfred Vainokivi ja filmi peategelast kujutav Tambet Tuisk, filmitegijatega vestleb Ralf Sauter. Tartu Elektriteatris linastub film 18. detsembril ja 12. jaanuaril.
In Bed With A Writer ENG sub Trailer from Filmivabrik on Vimeo. | Kinodesse jõuab Manfred Vainokivi film "Kirjanikuga voodis" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti kirjanduse enfant terrible, Bukowski austaja Peeter Sauter otsib oma kriisile lahendust enese peal absurdseid eksperimente tehes. Alasti liigub ta elu poole," kirjutas Eesti filmist Leipzigi dokumentaalfilmide festival, mille võistlusprogrammi oli Manfred Vainokivi värske portreefilm valitud.
63-minutilise filmi režissöör ja operaator on Manfred Vainokivi, stsenaristid Manfred Vainokivi ja Peeter Sauter, helirežissöör Horret Kuus, monteerija Kersti Miilen, online -monteerija Tanel Toomsalu ja produtsent Marju Lepp. Filmi on tootnud Filmivabrik.
"Kirjanikuga voodis" linastus ka Tallinnas PÖFF-il.
18. detsembril on kinos Sõprus filmi erilinastus, külas režissöör Manfred Vainokivi ja filmi peategelast kujutav Tambet Tuisk, filmitegijatega vestleb Ralf Sauter. Tartu Elektriteatris linastub film 18. detsembril ja 12. jaanuaril.
In Bed With A Writer ENG sub Trailer from Filmivabrik on Vimeo.
### Response:
Kinodesse jõuab Manfred Vainokivi film "Kirjanikuga voodis" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate ridades tõi Kristaps Porzingis 26 punkti ja võttis 12 lauapalli. Seth Curry lisas samuti 26 punkti. Bucksi parim oli Giannis Antetokounmpo 48 punkti ja 14 lauapalliga.
Mavericksile on see viimasest 15 mängust 12. võit. Dallase meeskonna ridades ei saanud kaasa teha Luka Doncic, kes väänas laupäevases kohtumises Miami Heatiga kergelt hüppeliigest.
Houston Rockets tuli San Antonio Spursi vastu välja 25-punktilisest kaotusseisust ja võitis lõpuks 109:107. Rocketsi resultatiivseim oli Russell Westbrook 31 punktiga, James Harden lisas 28 punkti.
Tulemused:
Detroit – Washington 119:133
Toronto – Cleveland 133:113
Houston – San Antonio 109:107
Memphis – Miami 118:111
Milwaukee – Dallas 116:120
Oklahoma City – Chicago 109:106
Phoenix – Portland 110:111 | Porzingis ja Mavericks lõpetasid Bucksi 18-mängulise võiduseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridades tõi Kristaps Porzingis 26 punkti ja võttis 12 lauapalli. Seth Curry lisas samuti 26 punkti. Bucksi parim oli Giannis Antetokounmpo 48 punkti ja 14 lauapalliga.
Mavericksile on see viimasest 15 mängust 12. võit. Dallase meeskonna ridades ei saanud kaasa teha Luka Doncic, kes väänas laupäevases kohtumises Miami Heatiga kergelt hüppeliigest.
Houston Rockets tuli San Antonio Spursi vastu välja 25-punktilisest kaotusseisust ja võitis lõpuks 109:107. Rocketsi resultatiivseim oli Russell Westbrook 31 punktiga, James Harden lisas 28 punkti.
Tulemused:
Detroit – Washington 119:133
Toronto – Cleveland 133:113
Houston – San Antonio 109:107
Memphis – Miami 118:111
Milwaukee – Dallas 116:120
Oklahoma City – Chicago 109:106
Phoenix – Portland 110:111
### Response:
Porzingis ja Mavericks lõpetasid Bucksi 18-mängulise võiduseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksamaa liigas täiseduga tabelit juhtiv Keltern (10-0) sai oma kümnenda võidu kirja tabelis teisel kohal paikneva Hannoveri (8-2) üle, kui parem oldi numbritega 66:63, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate poolel teenis Anderson mänguaega 11 minutit ning kogus viis punkti (kolmesed 1/3, vabavisked 2/2).
Pulk alustas Hannoveri särgis algviisikus ning viibis väljakul 33 minutit. Selle ajaga jäi eestlanna kontole 10 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 1/3, vabavisked 1/1), oma naiskonna ühe edukaimana viis lauapalli, üks vaheltlõige ja kolm isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Eesti koondislased Pulk ja Anderson läksid Saksamaal omavahel vastamisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksamaa liigas täiseduga tabelit juhtiv Keltern (10-0) sai oma kümnenda võidu kirja tabelis teisel kohal paikneva Hannoveri (8-2) üle, kui parem oldi numbritega 66:63, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate poolel teenis Anderson mänguaega 11 minutit ning kogus viis punkti (kolmesed 1/3, vabavisked 2/2).
Pulk alustas Hannoveri särgis algviisikus ning viibis väljakul 33 minutit. Selle ajaga jäi eestlanna kontole 10 punkti (kahesed 3/5, kolmesed 1/3, vabavisked 1/1), oma naiskonna ühe edukaimana viis lauapalli, üks vaheltlõige ja kolm isiklikku viga.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Eesti koondislased Pulk ja Anderson läksid Saksamaal omavahel vastamisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui praegu liigub kaup auto ja juhiga alguspunktist A sihtpunktipunkti B koos paberkandjal veoselehega, millel palju olulist informatsiooni, siis pilootprojekti e-veoselehe eesmärgiks on kasutusele võtta rahvusvaheline digitaalse veoselehe süsteem ja panna näiteks kaupa vedavad autod liikuma nii, et info veose kohta oleks reaalajas jälgitav ja kättesaadav kõigile soovijatele. Praegu puudub riikide ja ettevõtete vahel ühtne regulatsioon ja ühenduslüli, mis saadetise infot kõikidele soovijatele jagada võimaldaks.
"Meil on seda kindlasti vaja, mina ei räägiks veoselehest, ma räägiksin pigem saadetiste-põhisest digitaalsest andmepaketist, sest et üksikuid kontrollmeetmeteks rakendatavaid andmeid riigile näidata on nagu tänasel hetkel võimatu," ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti.
"Kui see info, mis praegu paberil, oleks kättesaadav ka digilahendusi kasutades, siis see teeks oluliselt lihtsamaks ka näiteks politsei, tolli või muude kontrolliorganite töö, kes aeg-ajalt peavad neid veoautosid tee ääres kinni pidama, et kontrollida, et mis veosega tegu on, kust ta tuleb, kuhu läheb, mis seal peal on," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordiarengu ja investeeringute osakonna peaspetsialisti Eva Killar.
Seega aitaks e-veoseleht Killari sõnul näiteks kiiremaks muuta ka Poolast Eestisse liikuva kauba kohaletoimetamise kiirust, sest ettenägematuid peatusi kontrolliorganisatsioonide poolt enam tee peal ei oleks.
Ka Lusti ütleb, et digitaalne infovahetuse aitaks tuntavalt lihtsamaks muuta ka autojuhi tööd: "Autojuhi tegevus on täna niivõrd ülereguleeritud. Tal on väga raske seal mingit sõidurütmi pidada ja loomulikult kaup peab õigeks ajaks õigesse kohta jõudma, aga kui meil tekivad mingisugused kontrollid tee peal, mis võtavad kasvõi täiendava paarkümmend minutit ära ja autojuhil on kohustus seal iga nelja tunni järel puhata ja kui ta töö- ja puhkeaja nõuet ei täida siis sellisel juhul saab ta trahvi. Ma arvan, et see digitaliseerimine kindlasti annaks võimaluse protsesse lihtsamaks, operatiivsemaks ja mõistlikumaks muuta."
Koostöös maksu- ja tolliameti, politsei- ja piirivalveameti ja teiste avaliku sektori asutustega luuaksegi pilootprojekti raames mudel süsteemsemaks e-dokumentide andmevahetuseks kogu logistikaahelas. Hange prototüübi tegija leidmiseks kuulutatakse välja 2020. aasta alguses. Digitaalselt toimiv kaubatee Eestist Poolani pilootprojekt võiks valmis olla järgmise aasta sügisel. Pilootprojekt läheb maksma 70 000 eurot ja seda rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. | Eesti, Läti, Leedu ja Poola alustasid digitaalse kaubatee loomist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui praegu liigub kaup auto ja juhiga alguspunktist A sihtpunktipunkti B koos paberkandjal veoselehega, millel palju olulist informatsiooni, siis pilootprojekti e-veoselehe eesmärgiks on kasutusele võtta rahvusvaheline digitaalse veoselehe süsteem ja panna näiteks kaupa vedavad autod liikuma nii, et info veose kohta oleks reaalajas jälgitav ja kättesaadav kõigile soovijatele. Praegu puudub riikide ja ettevõtete vahel ühtne regulatsioon ja ühenduslüli, mis saadetise infot kõikidele soovijatele jagada võimaldaks.
"Meil on seda kindlasti vaja, mina ei räägiks veoselehest, ma räägiksin pigem saadetiste-põhisest digitaalsest andmepaketist, sest et üksikuid kontrollmeetmeteks rakendatavaid andmeid riigile näidata on nagu tänasel hetkel võimatu," ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti.
"Kui see info, mis praegu paberil, oleks kättesaadav ka digilahendusi kasutades, siis see teeks oluliselt lihtsamaks ka näiteks politsei, tolli või muude kontrolliorganite töö, kes aeg-ajalt peavad neid veoautosid tee ääres kinni pidama, et kontrollida, et mis veosega tegu on, kust ta tuleb, kuhu läheb, mis seal peal on," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordiarengu ja investeeringute osakonna peaspetsialisti Eva Killar.
Seega aitaks e-veoseleht Killari sõnul näiteks kiiremaks muuta ka Poolast Eestisse liikuva kauba kohaletoimetamise kiirust, sest ettenägematuid peatusi kontrolliorganisatsioonide poolt enam tee peal ei oleks.
Ka Lusti ütleb, et digitaalne infovahetuse aitaks tuntavalt lihtsamaks muuta ka autojuhi tööd: "Autojuhi tegevus on täna niivõrd ülereguleeritud. Tal on väga raske seal mingit sõidurütmi pidada ja loomulikult kaup peab õigeks ajaks õigesse kohta jõudma, aga kui meil tekivad mingisugused kontrollid tee peal, mis võtavad kasvõi täiendava paarkümmend minutit ära ja autojuhil on kohustus seal iga nelja tunni järel puhata ja kui ta töö- ja puhkeaja nõuet ei täida siis sellisel juhul saab ta trahvi. Ma arvan, et see digitaliseerimine kindlasti annaks võimaluse protsesse lihtsamaks, operatiivsemaks ja mõistlikumaks muuta."
Koostöös maksu- ja tolliameti, politsei- ja piirivalveameti ja teiste avaliku sektori asutustega luuaksegi pilootprojekti raames mudel süsteemsemaks e-dokumentide andmevahetuseks kogu logistikaahelas. Hange prototüübi tegija leidmiseks kuulutatakse välja 2020. aasta alguses. Digitaalselt toimiv kaubatee Eestist Poolani pilootprojekt võiks valmis olla järgmise aasta sügisel. Pilootprojekt läheb maksma 70 000 eurot ja seda rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
### Response:
Eesti, Läti, Leedu ja Poola alustasid digitaalse kaubatee loomist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Käesoleval aastal toetab linn kahjumlikult töötavat poodi 140 000 euroga. Kuigi 2014. aastal väikese sissetulekuga inimestele avatud poe mõttekuse üle on selle avamisest saati vaieldud, kirjutati järgmise aasta linnaeelarvesse siiski toetus sisse.
Abilinnapea Riisalu ütles ERR-ile, et Lipo tulevik on kaalumisel vaatamata linnavolikogu poolt kinnitatud eelarvedokumendile.
"Praegu tundub tõesti, et raha on eraldatud, aga see ei tähenda, et ei saa leida mingit täiendavat lahendust," märkis ta.
Riisalu sõnul soovis hiljuti linnapea Mihhail Kõlvart ülevaadet Lipo seisukorrast, mille abilinnapea möödunud nädalal ka esitas. Kuni teistsugust otsust pole tehtud, jätkab Lipo tööd.
"Poliitiline otsus on praegu selline (et jätkab) ja linnapea suhtleb ikkagi poliitiliste otsuste tegemisel linnavolikogu liikmetega, nii et ma ei usu, et ta üksinda neid otsuseid teeb. Praegu ta kujundab seisukohta," lausus Riisalu.
Ostude ja ostjate arv on poe avamisest iga aastaga vähenenud. Esimesed kaks olid poe jaoks tippaastad, kui keskmiselt tehti päevas 902 (2014. aastal) ja 874 (2015) ostu. Järgmisel kahel aastal langes päevaste ostude arv juba alla 700 ning mullu oli see vaid 317 ning tänavu esimesel seitsmel kuul 256. Kümne kuu arvestuses on päevane ostude arv veelgi vähenenud (241).
Abilinnapea enda seisukoht on, et Lipo jätkamine pole mõistlik. Samas pole õilsal eesmärgil loodud kauplust lihtne sulgeda.
"Külastatavus kahjuks vähenenud ei ole, nii et sotsiaalne tellimus on olemas. Aga kas see on ikkagi mõistlik viis inimeste aitamiseks, kui me samal ajal ka Toidupanga tegevust toetama? Minu jaoks ei ole Lipol majanduslikku õigustust. Sotsiaalne õigustus on seni olnud, et on raskes olukorras inimesi, kes ei ole nõus niisama abi vastu võtma. Ma ise olen veendunud, et pikemas perspektiivis ei ole selline kauplusemudel õige," arutles Riisalu.
Lipo kulud olid käesoleva aasta kümne kuuga 86 817 eurot, kogu aasta kulud on prognoosi järgi 110 700 eurot. Lipo keskmine käive on tänavu olnud 624 eurot päevas ja keskmiselt tehakse päevas 241 ostu.
Linnapood avati 2014. aasta mais ning oli mõeldud eeskätt väikese sissetulekuga inimestele. Kui alguses pakuti soodsa ehk kontrollitud hinnaga tooteid 30 tootegrupis, siis praeguseks on taolisi tooteid 55. Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna töötajad võrdlevad linnapoe ostukorvi 55 kauba hindu suuremate kaubakettide (Prisma, Rimi, Grossi poed jne) vastavate toodete hindadega. Linnapoe ostukorvi kaupade hindu hoitakse viis kuni 15 protsenti madalamatena kaubakettides müüdavate toodete hindadega võrreldes.
Tallinna linn on soodsate hindade hoidmiseks igal aastal Lipole toetust maksnud. Esimesed neli aastat ulatus poe eelarve 200 000 euroni.
Linnapood asub Lasnamäel Punasel tänaval. | Linnapood sai Tallinnalt jätkamiseks raha, kuid võib siiski kinni minna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Käesoleval aastal toetab linn kahjumlikult töötavat poodi 140 000 euroga. Kuigi 2014. aastal väikese sissetulekuga inimestele avatud poe mõttekuse üle on selle avamisest saati vaieldud, kirjutati järgmise aasta linnaeelarvesse siiski toetus sisse.
Abilinnapea Riisalu ütles ERR-ile, et Lipo tulevik on kaalumisel vaatamata linnavolikogu poolt kinnitatud eelarvedokumendile.
"Praegu tundub tõesti, et raha on eraldatud, aga see ei tähenda, et ei saa leida mingit täiendavat lahendust," märkis ta.
Riisalu sõnul soovis hiljuti linnapea Mihhail Kõlvart ülevaadet Lipo seisukorrast, mille abilinnapea möödunud nädalal ka esitas. Kuni teistsugust otsust pole tehtud, jätkab Lipo tööd.
"Poliitiline otsus on praegu selline (et jätkab) ja linnapea suhtleb ikkagi poliitiliste otsuste tegemisel linnavolikogu liikmetega, nii et ma ei usu, et ta üksinda neid otsuseid teeb. Praegu ta kujundab seisukohta," lausus Riisalu.
Ostude ja ostjate arv on poe avamisest iga aastaga vähenenud. Esimesed kaks olid poe jaoks tippaastad, kui keskmiselt tehti päevas 902 (2014. aastal) ja 874 (2015) ostu. Järgmisel kahel aastal langes päevaste ostude arv juba alla 700 ning mullu oli see vaid 317 ning tänavu esimesel seitsmel kuul 256. Kümne kuu arvestuses on päevane ostude arv veelgi vähenenud (241).
Abilinnapea enda seisukoht on, et Lipo jätkamine pole mõistlik. Samas pole õilsal eesmärgil loodud kauplust lihtne sulgeda.
"Külastatavus kahjuks vähenenud ei ole, nii et sotsiaalne tellimus on olemas. Aga kas see on ikkagi mõistlik viis inimeste aitamiseks, kui me samal ajal ka Toidupanga tegevust toetama? Minu jaoks ei ole Lipol majanduslikku õigustust. Sotsiaalne õigustus on seni olnud, et on raskes olukorras inimesi, kes ei ole nõus niisama abi vastu võtma. Ma ise olen veendunud, et pikemas perspektiivis ei ole selline kauplusemudel õige," arutles Riisalu.
Lipo kulud olid käesoleva aasta kümne kuuga 86 817 eurot, kogu aasta kulud on prognoosi järgi 110 700 eurot. Lipo keskmine käive on tänavu olnud 624 eurot päevas ja keskmiselt tehakse päevas 241 ostu.
Linnapood avati 2014. aasta mais ning oli mõeldud eeskätt väikese sissetulekuga inimestele. Kui alguses pakuti soodsa ehk kontrollitud hinnaga tooteid 30 tootegrupis, siis praeguseks on taolisi tooteid 55. Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse osakonna töötajad võrdlevad linnapoe ostukorvi 55 kauba hindu suuremate kaubakettide (Prisma, Rimi, Grossi poed jne) vastavate toodete hindadega. Linnapoe ostukorvi kaupade hindu hoitakse viis kuni 15 protsenti madalamatena kaubakettides müüdavate toodete hindadega võrreldes.
Tallinna linn on soodsate hindade hoidmiseks igal aastal Lipole toetust maksnud. Esimesed neli aastat ulatus poe eelarve 200 000 euroni.
Linnapood asub Lasnamäel Punasel tänaval.
### Response:
Linnapood sai Tallinnalt jätkamiseks raha, kuid võib siiski kinni minna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA kaitse-eelarve operatsioonide ja hoolduse peatükis eraldatakse valdkondade-ülese kaitse alajaotuses 50 miljonit dollarit Balti regionaalsele õhukaitsele, selgub senati eelarvekomitees kinnitatud eelarve assigneeringute seletuskirjas.
Kokku kasvab USA kaitse-eelarve tänavuselt 675,6 miljardilt dollarilt 695,1 miljardini 2020. eelarveaastal, ehk umbes 2,8 protsenti.
Samas märgitakse, et sõjaväelaste palgafond kasvab 3,1 protsenti, mis suurim tõus viimasel kümnendil. Samuti suurenevad märgatavalt eelarvelised eraldised alusuuringuteks ja tulevikutehnoloogiate väljatöötamiseks nagu ülehelikiirusel lendavad vahendid, 5G tehnoloogia ja tehisintellekti uuringud, raketikaitse ja küberjulgeolek.
Balti regiooni õhukaitse toetamise valdkonna kõrval tuuakse eraldi välja ka näiteks 250 miljoni eraldamine Ukraina julgeoleku suurendamiseks. | USA eelarve näeb ette 50 miljoni eraldamist Balti õhukaitsele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA kaitse-eelarve operatsioonide ja hoolduse peatükis eraldatakse valdkondade-ülese kaitse alajaotuses 50 miljonit dollarit Balti regionaalsele õhukaitsele, selgub senati eelarvekomitees kinnitatud eelarve assigneeringute seletuskirjas.
Kokku kasvab USA kaitse-eelarve tänavuselt 675,6 miljardilt dollarilt 695,1 miljardini 2020. eelarveaastal, ehk umbes 2,8 protsenti.
Samas märgitakse, et sõjaväelaste palgafond kasvab 3,1 protsenti, mis suurim tõus viimasel kümnendil. Samuti suurenevad märgatavalt eelarvelised eraldised alusuuringuteks ja tulevikutehnoloogiate väljatöötamiseks nagu ülehelikiirusel lendavad vahendid, 5G tehnoloogia ja tehisintellekti uuringud, raketikaitse ja küberjulgeolek.
Balti regiooni õhukaitse toetamise valdkonna kõrval tuuakse eraldi välja ka näiteks 250 miljoni eraldamine Ukraina julgeoleku suurendamiseks.
### Response:
USA eelarve näeb ette 50 miljoni eraldamist Balti õhukaitsele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringud näitavad, et vaid 24% Eestis elavatest lastest ja noortest on igapäevaselt piisavalt aktiivsed. Piisavaks loetakse seda, kui laps või noor liigub vähemalt tund aega intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni tugev ehk tempoga, mis paneb ta südame kiiremini lööma ja teeb naha soojaks. Nii tuleks liikuda vähemalt viiel päeval nädalas.
Kui lapsed liiguvad vähe ja istuvad liiga palju, toob see nende tervisele, kehakaalule, õpivõimele, kehalistele oskustele, harjumustele täiskasvanuna, ning laiemas pildis isegi rahvamajandusele, kaasa negatiivseid tagajärgi.
Laste treeningutel käimist ja nende vähest liikumist on uurinud Tartu Ülikooli liikumislabori teadlased Kerli Mooses ja Merike Kull. Nende selleteemaline teadusartikkel avaldati ajakirjas European Journal of Sports Science.
Uuringus osales 492 õpilast vanuses 7–12. Nendest 47,5% olid trennilapsed: valdavalt käidi tantsimas ja jalgpallis, aga ka kergejõustikus, võimlemas ja korvpallis. Kõik uuringus osalenud õpilased kandsid nädala jooksul liikumisandurit ning pidasid päevikut. Moosest ja Kulli huvitas, kui palju lapsed treeningutel liiguvad ning kuidas on seotud nende treeningutel käimine ja päevane liikumisaktiivsus.
Intensiivselt möödub ainult 30% trenniajast
Teadusartiklist ilmneb, et kõigist uuringus osalenud lastest täitsid liikumisaktiivsuse soovitusi vaid 28%. Kerli Moosese ja Merike Kulli sõnul on see siiski veidi parem tulemus kui Eestis keskmiselt.
Liikumisaktiivsuse soovituse täitmist uurisid teadlased mitmel moel: nad vaatasid, kui aktiivselt möödus lapse trenn ja kui suure osa moodustas see trennilapse üldisest päevasest aktiivsusest.
Uuringu tulemused osutasid, et keskmiselt saatsid lapsed vaid 30% trenniajast mööda viisil, mis pakkus neile mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust. Kerge liikumisaktiivsusega möödus 44% trenniajast ning veidi üle veerandi (25,6%) treeningu ajast olid lapsed paigal.
"Paigal püsimine ei ole iseenesest halb, sest lastel tuleb kuulata ka treeneri juhendamist ja paigal olles võib teha ka jõu- või venitusharjutusi," selgitas uuringu autor ja liikumislabori juhataja Merike Kull.
Mõttekoht igale lapsevanemale on aga see, et ainult üks kolmandik tavalisest treeningust pakub nende lastele mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust ning veerand aega veedetakse paigal.
"Seega näitab meie uuring, et treeningust üksi lapse liikumisaktiivsuse tagamiseks ei piisa," lisas Kull.
60-minutilise treeningu puhul tähendaks see seda, et 26 minutit treeningust on laste liikumisaktiivsus kerge ja 18 minutit mõõdukas kuni tugev ning 15 minutit püsivad nad paigal. Autor/allikas: Pixabay
Vähemalt kolm trenni nädalas toob soodsa mõju
Kuidas on lood treeningu mõjuga laste igapäevasele liikumisaktiivsusele? Kas trennilapsed liiguvad rohkem kui teised ja nende vanemad võivad südamerahuga trennide peale lootma jääda?
Uuring näitab, et trenniskäimne tõstab kahekordseks tõenäosuse, et liikumisaktiivsuse soovitusi täidetakse vähemalt viiel päeval nädalas, kuid seda alles siis, kui trenn ise toimub kolm korda nädalas või sagedamini. Korra või kaks korda nädalas toimuva treeningu puhul sellist seost ei tuvastatud. Teisisõnu: vaid küllalt sagedane trenn kasvatab tõenäosust, et laps on igapäevaselt piisavalt aktiivne. Trenni mõju on pigem vahetu kui süsteemne.
Teadlaste sõnul ei maksa muretseda ka selle pärast nagu võiks mahukad või intensiivsed trennid hakata piirama laste muid aktiivseid tegevusi. "Sellist seost uuringus ei tuvastatud," ütles Kerli Mooses. "Selgus hoopis see, et trenniskäimine toob sama päeva liikumisaktiivsusele otsese lisakasu. Täpsemalt: iga trenniminut, mis möödus mõõduka kuni tugeva liikumisaktiivsusega, tõi kaasa 1,3 lisaminutit mõõdukat kuni tugevat liikumisaktiivsust kogu päeva jooksul. Seega ei ole alust arvata, et lapsed kompenseerivad treeningut näiteks hilisema diivanil pikutamisega või teiste passiivsete tegevustega."
Uuringus peeti arvet ka osalenute soo, vanuse, kaalu ja pikkuse üle – need lisaandmed aitasid tuvastada võimalikke seoseid liikumisaktiivsusega.
Selgus, et üldiselt liiguvad treeningutel nooremad lapsed ja poisid rohkem kui vanemad lapsed ja tüdrukud. "Siin võib luua palju seoseid, näiteks treeningu iseloomuga: suurem osa uuringul osalenud tüdrukutest käis tantsimas, samas kui poisid tegelesid pigem jalgpalliga. Samuti mängis siin olulist rolli spordialale omase tehnika õpetamisele kulutatud aeg, mis spordialasse süvenedes aasta-aastalt kasvab," selgitas Mooses.
Veel selgus, et 28% uuritavatest lastest, kelle liikumisaktiivsus vastas soovitustele, oli normkaaluga ja ülekaalulisi lapsi suhtarvult sama palju. Sarnane tendents oli trennis käimise kohta: norm- ja ülekaalulisi lapsi käis treeningutel võrreldaval määral.
Vajame rohkem argiliikumist
Kerli Moosese ja Merike Kulli uuring osutab, et organiseeritud spordis osalemisel, iseäranis sagedasel osalemisel, on soodne mõju laste liikumisaktiivsusele, kuid trennist üksi jääb siiski väheks.
"Treeningud vajavad kõrvale erinevate aktiivsete tegevuste sidumist lapse ja noore igapäevaeluga. Kuna treeningutest üksi ei piisa, on hea võimalus liikumist juurde saada näiteks kooli- ja trennitee läbimisel jalgsi või rattaga. Lisaks on lapse arengu ja heaolu jaoks ülimalt oluline loovust, kehalisi- ja suhtlemisoskusi arendav vabaõuemäng, mille jaoks sobivad näiteks hästi läbi mõeldud koolihoovid," rääkisid teadlased
Ka perel ja sõpradel on laste igapäevase liikumise juures oluline roll: ühised ja argieluga osavalt ühendatud jalutuskäigud, rattasõidud, sportmängud, matkad ning teised vaba aja veetmise viisid toetavad nii noorte aktiivsust kui ka oskusi. Oma panuse laste liikumisaktiivsusse saab anda ka kool näiteks luues erinevaid liikumisvõimalusi vahetundides, leiavad teadlased. | Uuring: laste trenniajast möödub aktiivselt liikudes vaid kolmandik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringud näitavad, et vaid 24% Eestis elavatest lastest ja noortest on igapäevaselt piisavalt aktiivsed. Piisavaks loetakse seda, kui laps või noor liigub vähemalt tund aega intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni tugev ehk tempoga, mis paneb ta südame kiiremini lööma ja teeb naha soojaks. Nii tuleks liikuda vähemalt viiel päeval nädalas.
Kui lapsed liiguvad vähe ja istuvad liiga palju, toob see nende tervisele, kehakaalule, õpivõimele, kehalistele oskustele, harjumustele täiskasvanuna, ning laiemas pildis isegi rahvamajandusele, kaasa negatiivseid tagajärgi.
Laste treeningutel käimist ja nende vähest liikumist on uurinud Tartu Ülikooli liikumislabori teadlased Kerli Mooses ja Merike Kull. Nende selleteemaline teadusartikkel avaldati ajakirjas European Journal of Sports Science.
Uuringus osales 492 õpilast vanuses 7–12. Nendest 47,5% olid trennilapsed: valdavalt käidi tantsimas ja jalgpallis, aga ka kergejõustikus, võimlemas ja korvpallis. Kõik uuringus osalenud õpilased kandsid nädala jooksul liikumisandurit ning pidasid päevikut. Moosest ja Kulli huvitas, kui palju lapsed treeningutel liiguvad ning kuidas on seotud nende treeningutel käimine ja päevane liikumisaktiivsus.
Intensiivselt möödub ainult 30% trenniajast
Teadusartiklist ilmneb, et kõigist uuringus osalenud lastest täitsid liikumisaktiivsuse soovitusi vaid 28%. Kerli Moosese ja Merike Kulli sõnul on see siiski veidi parem tulemus kui Eestis keskmiselt.
Liikumisaktiivsuse soovituse täitmist uurisid teadlased mitmel moel: nad vaatasid, kui aktiivselt möödus lapse trenn ja kui suure osa moodustas see trennilapse üldisest päevasest aktiivsusest.
Uuringu tulemused osutasid, et keskmiselt saatsid lapsed vaid 30% trenniajast mööda viisil, mis pakkus neile mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust. Kerge liikumisaktiivsusega möödus 44% trenniajast ning veidi üle veerandi (25,6%) treeningu ajast olid lapsed paigal.
"Paigal püsimine ei ole iseenesest halb, sest lastel tuleb kuulata ka treeneri juhendamist ja paigal olles võib teha ka jõu- või venitusharjutusi," selgitas uuringu autor ja liikumislabori juhataja Merike Kull.
Mõttekoht igale lapsevanemale on aga see, et ainult üks kolmandik tavalisest treeningust pakub nende lastele mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust ning veerand aega veedetakse paigal.
"Seega näitab meie uuring, et treeningust üksi lapse liikumisaktiivsuse tagamiseks ei piisa," lisas Kull.
60-minutilise treeningu puhul tähendaks see seda, et 26 minutit treeningust on laste liikumisaktiivsus kerge ja 18 minutit mõõdukas kuni tugev ning 15 minutit püsivad nad paigal. Autor/allikas: Pixabay
Vähemalt kolm trenni nädalas toob soodsa mõju
Kuidas on lood treeningu mõjuga laste igapäevasele liikumisaktiivsusele? Kas trennilapsed liiguvad rohkem kui teised ja nende vanemad võivad südamerahuga trennide peale lootma jääda?
Uuring näitab, et trenniskäimne tõstab kahekordseks tõenäosuse, et liikumisaktiivsuse soovitusi täidetakse vähemalt viiel päeval nädalas, kuid seda alles siis, kui trenn ise toimub kolm korda nädalas või sagedamini. Korra või kaks korda nädalas toimuva treeningu puhul sellist seost ei tuvastatud. Teisisõnu: vaid küllalt sagedane trenn kasvatab tõenäosust, et laps on igapäevaselt piisavalt aktiivne. Trenni mõju on pigem vahetu kui süsteemne.
Teadlaste sõnul ei maksa muretseda ka selle pärast nagu võiks mahukad või intensiivsed trennid hakata piirama laste muid aktiivseid tegevusi. "Sellist seost uuringus ei tuvastatud," ütles Kerli Mooses. "Selgus hoopis see, et trenniskäimine toob sama päeva liikumisaktiivsusele otsese lisakasu. Täpsemalt: iga trenniminut, mis möödus mõõduka kuni tugeva liikumisaktiivsusega, tõi kaasa 1,3 lisaminutit mõõdukat kuni tugevat liikumisaktiivsust kogu päeva jooksul. Seega ei ole alust arvata, et lapsed kompenseerivad treeningut näiteks hilisema diivanil pikutamisega või teiste passiivsete tegevustega."
Uuringus peeti arvet ka osalenute soo, vanuse, kaalu ja pikkuse üle – need lisaandmed aitasid tuvastada võimalikke seoseid liikumisaktiivsusega.
Selgus, et üldiselt liiguvad treeningutel nooremad lapsed ja poisid rohkem kui vanemad lapsed ja tüdrukud. "Siin võib luua palju seoseid, näiteks treeningu iseloomuga: suurem osa uuringul osalenud tüdrukutest käis tantsimas, samas kui poisid tegelesid pigem jalgpalliga. Samuti mängis siin olulist rolli spordialale omase tehnika õpetamisele kulutatud aeg, mis spordialasse süvenedes aasta-aastalt kasvab," selgitas Mooses.
Veel selgus, et 28% uuritavatest lastest, kelle liikumisaktiivsus vastas soovitustele, oli normkaaluga ja ülekaalulisi lapsi suhtarvult sama palju. Sarnane tendents oli trennis käimise kohta: norm- ja ülekaalulisi lapsi käis treeningutel võrreldaval määral.
Vajame rohkem argiliikumist
Kerli Moosese ja Merike Kulli uuring osutab, et organiseeritud spordis osalemisel, iseäranis sagedasel osalemisel, on soodne mõju laste liikumisaktiivsusele, kuid trennist üksi jääb siiski väheks.
"Treeningud vajavad kõrvale erinevate aktiivsete tegevuste sidumist lapse ja noore igapäevaeluga. Kuna treeningutest üksi ei piisa, on hea võimalus liikumist juurde saada näiteks kooli- ja trennitee läbimisel jalgsi või rattaga. Lisaks on lapse arengu ja heaolu jaoks ülimalt oluline loovust, kehalisi- ja suhtlemisoskusi arendav vabaõuemäng, mille jaoks sobivad näiteks hästi läbi mõeldud koolihoovid," rääkisid teadlased
Ka perel ja sõpradel on laste igapäevase liikumise juures oluline roll: ühised ja argieluga osavalt ühendatud jalutuskäigud, rattasõidud, sportmängud, matkad ning teised vaba aja veetmise viisid toetavad nii noorte aktiivsust kui ka oskusi. Oma panuse laste liikumisaktiivsusse saab anda ka kool näiteks luues erinevaid liikumisvõimalusi vahetundides, leiavad teadlased.
### Response:
Uuring: laste trenniajast möödub aktiivselt liikudes vaid kolmandik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui enne seadusemuudatust oli kohtul võimalik istungeid kinniseks kuulutada, siis nüüd saab piirata ka kohtusaalis toimuva avalikustamist.
Seni on laiemat tähelepanu pälvinud kaks niisugust juhtumit. Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi kohta tegi Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste juunis otsuse, et istungisaalis viibijad ei tohi õigusemõistmise huvide kaitseks tunnistajate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni kajastada.
Ka Hubert Hirve üle peetaval protsessil kehtestas kohtunik Elina Elkind riigiprokurör Kati Reitsaku taotlusel keelu tunnistajate ütluse sisu kuni uurimise lõpuni avalikustada.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri ütles, et koondandmeid selle kohta, kui palju kohtud niisuguseid piiranguid üldse kehtestavad, ei ole. Ajakirjanike kogemused aga näitavad, et võimalust kasutatakse aktiivselt ehk juhtumeid on vähem kui aastaga tekkinud oluliselt enam kui kaks.
Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler tõi ERR-ile näite, kuidas Tallinna ringkonnakohtus oli tänavu suve lõpus kohtuistung seoses Danske panga töötajate ja arestitud varaga, kus advokaadil ei olnud ajakirjaniku saalis istumise vastu midagi, prokurör Marek Soomaa aga tegi taotluse, et kohtuasjale kehtestataks avalikustamise piirang.
Kohtunikud Ivi Keskküla, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola rahuldasid taotluse ja põhjenduseks toodi Vedleri mäletamist mööda, et see puudutab pooleliolevat kriminaalasja.
"Danske panga töötajate kriminaalasi on veel pooleli, ainus ajakirjanik olin seal mina ja nii mulle siis öeldigi," lausus Vedler ja lisas, et sellise põhjendusega oleks tegelikult võimalik piirata enamiku kohtuasjade kajastamist.
Pärast seda pole Vedler sellest kohtuasjast enam kirjutanud, sest keelu rikkumisega kaasneb karistus ning selleks pole ajakirjanikul mõistagi tahtmist.
Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau meenutas, et ka Haapsalu Linnahoolduse korruptsiooniasjas, kus kohtu all olid ettevõtte juhataja Alo Lõps ja nõukogu liige Riho Lepp, kohustas kohtunik Piia Jaaksoo mitte avalikustama tunnistajate ütluste sisu kuni kõikide tunnistajate ära kuulamiseni. Ta lisas, et see kohtuasi oli kohalikul tasandil suure kandepinnaga ja poliitilise korruptsiooni mõttes oluline asi, sest sellega kaasnes omavalitsusjuhtide pealtkuulamine.
Karnau sõnul oli ennekuulmatu ka see, et kohus keeldus juhtumit kajastanud Lääne Elu toimetusele näitamast määrust, mis piirangut põhjendaks.
"Minu hinnangul on see avalikkuse printsiibi rikkumine," lausus ta.
Justiitsministeerium: seadusemuudatus hoopis suurendas vabadust
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri ütles mulluse seadusemuudatuse vajalikkuse põhjenduseks, et olukord muutus varasemaga võrreldes sisuliselt hoopis vabamaks ja selgemaks ning sarnaseks sellele korrale, mis on kasutuses tsiviil- ja halduskohtumenetluses.
"Varasemalt oli kohtul võimalus istung kinniseks tunnistada, mis keelas info kogu kajastuse. Nüüd on kohtunikul võimalik istungile ajakirjanikke küll kuulama lasta, aga keelata mingite konkreetsete osade kajastamise. Samuti ei ole kinniseks kuulutatud kohtuistungi korral enam menetlusandmete avaldamise lauskeeldu, vaid kohus peab istungil viibijatele selgitama, millises ulatuses täpselt ei ole kohtuistungil arutatut lubatud avaldada," lausus ta.
Siitam-Nyiri sõnul peab kohtunik iga kord eraldi otsustama, millise info avalik kajastamine kahjustab menetluse edasist kulgu või riivab perekonna-, eraelu- või ärisaladuse andmeid ja millise mitte. Kuna kohtumenetluses käsitletakse teinekord ka väga tundlikku infot, tuleb kohtul hinnata ja panna paika tasakaal kohtuistungi avalikkuse nõude ja menetlusosaliste privaatsuse kaitsmise nõude vahel.
"Andmete avalikkuse piiramine võimaldab kohtul muu hulgas tagada, et järgmine tunnistaja ei teaks eelmise tunnistaja ütlusi, olgu see kohtusaalis või meedia vahendusel," rääkis ta.
Asekantsler lisas, et muudatusega taheti kaitsta kriminaalmenetluses erinevaid huve, ennekõike riigi- ja ärisaladuse või perekonna ja eraelu kaitseks ning ka siis, kui see on alaealise või kannatanu huvides. Lisaks võib istungi avalikkust piirata, kui info avaldamine võib näiteks tunnistajad ohtu panna.
"Seega ei ole see piirang tehtud ajakirjanduse huvi tõttu mingite protsesside suhtes, pigem isegi vastupidi," kinnitas Siitam-Nyiri.
Ta märkis, et kohtu määrust andmete avaldamise piiramise kohta on võimalik vaidlustada näiteks määruskaebusega kõrgemal seisvale kohtule.
Reinsalu soovitab vajadusel normi tühistada
Seaduse vastuvõtmise ajal oli justiitsministriks praegune välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa). Ta ütles ERR-ile, et kõnealused normid sisaldusid ärisaladuse direktiivi ülevõtmise seaduse sabas ehk ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõus üldpõhjusena, et sisustada ärisaladuse kaitse ka erinevates menetlusliikides.
"Toona kinnitati mulle, et nende normidega mingeid uusi salastamise aluseid juurde ei teki ning see vaheprotseduur tekitab täielikult kinnise kohtuistungi kõrvale veel ühe menetlusvormi, mis on justkui oma olemuselt salastatuse tähenduses leebem. Kui nüüd seda normi on hakatud kohtupraktikas süsteemselt avardavalt sisustama kinnise kohtupidamise kultuuri kujundamiseks, et vältida avalikkuse järelevalvet õigusemõistmise üle, siis selle suunaga ma kategooriliselt nõustuda ei saa," sõnas ta.
Reinsalu kinnitas, et temal eelnõu esitajana sellist eesmärki ei olnud, nagu polnud seda ka toonasel valitsusel ja arvatavasti mitte ühelgi riigikogu liikmel, kes selle seaduse poolt hääletas.
"Soovitan justiitsministril kujunenud olukorras selle normi värsket kasutuspraktikat hinnata ja vajadusel see tühistada ja muuta. Ega inimene pole seaduse jaoks, seadus on ikka inimese ehk ühiskonna jaoks, kui pühakirja parafraseerida," lisas ta.
Juurdepääsu piiramist on kritiseerinud ka advokaadid ja õigusasjatundjad.
Vandeadvokaat Paul Keres ütles detsembri alguses " Aktuaalsele kaamerale" Mati Alaveri toimiku avalikkusele sulgemist kommenteerides, et avalik kohtupidamine on demokraatliku õigusriigi osa ja juurdepääsu piiramine peaks olema erand, kuid neid erandeid kipub viimasel ajal olema väga palju.
Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar on öelnud, et kohtupidamisel avalikustamisele seatud piirangud on mõnikord põhjendatud, kuid need ei tohi muutuda reegliks ning Eesti ühiskonnas tuleks igal juhul eelistada avalikku asjaajamist.
Endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, jurist Uno Lõhmus tõi oma hiljutises arvamusloos välja, et kõnealust kriminaalmenetluse seadustiku täiendust ei saa õnnestunuks pidada ning seadusandja on läinud salastamissooviga liialt kaugele. | Ajakirjanduse suukorvistamist lubav seadus leiab kohtutes agarat kasutamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui enne seadusemuudatust oli kohtul võimalik istungeid kinniseks kuulutada, siis nüüd saab piirata ka kohtusaalis toimuva avalikustamist.
Seni on laiemat tähelepanu pälvinud kaks niisugust juhtumit. Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi kohta tegi Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste juunis otsuse, et istungisaalis viibijad ei tohi õigusemõistmise huvide kaitseks tunnistajate ütluste sisu kuni kohtuliku uurimise lõpuni kajastada.
Ka Hubert Hirve üle peetaval protsessil kehtestas kohtunik Elina Elkind riigiprokurör Kati Reitsaku taotlusel keelu tunnistajate ütluse sisu kuni uurimise lõpuni avalikustada.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri ütles, et koondandmeid selle kohta, kui palju kohtud niisuguseid piiranguid üldse kehtestavad, ei ole. Ajakirjanike kogemused aga näitavad, et võimalust kasutatakse aktiivselt ehk juhtumeid on vähem kui aastaga tekkinud oluliselt enam kui kaks.
Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler tõi ERR-ile näite, kuidas Tallinna ringkonnakohtus oli tänavu suve lõpus kohtuistung seoses Danske panga töötajate ja arestitud varaga, kus advokaadil ei olnud ajakirjaniku saalis istumise vastu midagi, prokurör Marek Soomaa aga tegi taotluse, et kohtuasjale kehtestataks avalikustamise piirang.
Kohtunikud Ivi Keskküla, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola rahuldasid taotluse ja põhjenduseks toodi Vedleri mäletamist mööda, et see puudutab pooleliolevat kriminaalasja.
"Danske panga töötajate kriminaalasi on veel pooleli, ainus ajakirjanik olin seal mina ja nii mulle siis öeldigi," lausus Vedler ja lisas, et sellise põhjendusega oleks tegelikult võimalik piirata enamiku kohtuasjade kajastamist.
Pärast seda pole Vedler sellest kohtuasjast enam kirjutanud, sest keelu rikkumisega kaasneb karistus ning selleks pole ajakirjanikul mõistagi tahtmist.
Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau meenutas, et ka Haapsalu Linnahoolduse korruptsiooniasjas, kus kohtu all olid ettevõtte juhataja Alo Lõps ja nõukogu liige Riho Lepp, kohustas kohtunik Piia Jaaksoo mitte avalikustama tunnistajate ütluste sisu kuni kõikide tunnistajate ära kuulamiseni. Ta lisas, et see kohtuasi oli kohalikul tasandil suure kandepinnaga ja poliitilise korruptsiooni mõttes oluline asi, sest sellega kaasnes omavalitsusjuhtide pealtkuulamine.
Karnau sõnul oli ennekuulmatu ka see, et kohus keeldus juhtumit kajastanud Lääne Elu toimetusele näitamast määrust, mis piirangut põhjendaks.
"Minu hinnangul on see avalikkuse printsiibi rikkumine," lausus ta.
Justiitsministeerium: seadusemuudatus hoopis suurendas vabadust
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri ütles mulluse seadusemuudatuse vajalikkuse põhjenduseks, et olukord muutus varasemaga võrreldes sisuliselt hoopis vabamaks ja selgemaks ning sarnaseks sellele korrale, mis on kasutuses tsiviil- ja halduskohtumenetluses.
"Varasemalt oli kohtul võimalus istung kinniseks tunnistada, mis keelas info kogu kajastuse. Nüüd on kohtunikul võimalik istungile ajakirjanikke küll kuulama lasta, aga keelata mingite konkreetsete osade kajastamise. Samuti ei ole kinniseks kuulutatud kohtuistungi korral enam menetlusandmete avaldamise lauskeeldu, vaid kohus peab istungil viibijatele selgitama, millises ulatuses täpselt ei ole kohtuistungil arutatut lubatud avaldada," lausus ta.
Siitam-Nyiri sõnul peab kohtunik iga kord eraldi otsustama, millise info avalik kajastamine kahjustab menetluse edasist kulgu või riivab perekonna-, eraelu- või ärisaladuse andmeid ja millise mitte. Kuna kohtumenetluses käsitletakse teinekord ka väga tundlikku infot, tuleb kohtul hinnata ja panna paika tasakaal kohtuistungi avalikkuse nõude ja menetlusosaliste privaatsuse kaitsmise nõude vahel.
"Andmete avalikkuse piiramine võimaldab kohtul muu hulgas tagada, et järgmine tunnistaja ei teaks eelmise tunnistaja ütlusi, olgu see kohtusaalis või meedia vahendusel," rääkis ta.
Asekantsler lisas, et muudatusega taheti kaitsta kriminaalmenetluses erinevaid huve, ennekõike riigi- ja ärisaladuse või perekonna ja eraelu kaitseks ning ka siis, kui see on alaealise või kannatanu huvides. Lisaks võib istungi avalikkust piirata, kui info avaldamine võib näiteks tunnistajad ohtu panna.
"Seega ei ole see piirang tehtud ajakirjanduse huvi tõttu mingite protsesside suhtes, pigem isegi vastupidi," kinnitas Siitam-Nyiri.
Ta märkis, et kohtu määrust andmete avaldamise piiramise kohta on võimalik vaidlustada näiteks määruskaebusega kõrgemal seisvale kohtule.
Reinsalu soovitab vajadusel normi tühistada
Seaduse vastuvõtmise ajal oli justiitsministriks praegune välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa). Ta ütles ERR-ile, et kõnealused normid sisaldusid ärisaladuse direktiivi ülevõtmise seaduse sabas ehk ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõus üldpõhjusena, et sisustada ärisaladuse kaitse ka erinevates menetlusliikides.
"Toona kinnitati mulle, et nende normidega mingeid uusi salastamise aluseid juurde ei teki ning see vaheprotseduur tekitab täielikult kinnise kohtuistungi kõrvale veel ühe menetlusvormi, mis on justkui oma olemuselt salastatuse tähenduses leebem. Kui nüüd seda normi on hakatud kohtupraktikas süsteemselt avardavalt sisustama kinnise kohtupidamise kultuuri kujundamiseks, et vältida avalikkuse järelevalvet õigusemõistmise üle, siis selle suunaga ma kategooriliselt nõustuda ei saa," sõnas ta.
Reinsalu kinnitas, et temal eelnõu esitajana sellist eesmärki ei olnud, nagu polnud seda ka toonasel valitsusel ja arvatavasti mitte ühelgi riigikogu liikmel, kes selle seaduse poolt hääletas.
"Soovitan justiitsministril kujunenud olukorras selle normi värsket kasutuspraktikat hinnata ja vajadusel see tühistada ja muuta. Ega inimene pole seaduse jaoks, seadus on ikka inimese ehk ühiskonna jaoks, kui pühakirja parafraseerida," lisas ta.
Juurdepääsu piiramist on kritiseerinud ka advokaadid ja õigusasjatundjad.
Vandeadvokaat Paul Keres ütles detsembri alguses " Aktuaalsele kaamerale" Mati Alaveri toimiku avalikkusele sulgemist kommenteerides, et avalik kohtupidamine on demokraatliku õigusriigi osa ja juurdepääsu piiramine peaks olema erand, kuid neid erandeid kipub viimasel ajal olema väga palju.
Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar on öelnud, et kohtupidamisel avalikustamisele seatud piirangud on mõnikord põhjendatud, kuid need ei tohi muutuda reegliks ning Eesti ühiskonnas tuleks igal juhul eelistada avalikku asjaajamist.
Endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, jurist Uno Lõhmus tõi oma hiljutises arvamusloos välja, et kõnealust kriminaalmenetluse seadustiku täiendust ei saa õnnestunuks pidada ning seadusandja on läinud salastamissooviga liialt kaugele.
### Response:
Ajakirjanduse suukorvistamist lubav seadus leiab kohtutes agarat kasutamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tööstusindeks Dow Jones liikus 0,4 protsenti ülespoole, jäädes pidama tasemel 28 235,89 punkti.
S&P 500 tõusis 0,7 protsenti, sulgudes 3191,26 punkti tasemel.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq kerkis 0,9 protsenti, lõpetades päeva tasemel 8814,23 punkti. | USA ja Hiina kaubanduslepe viis aktsiaturud rekordtasemele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tööstusindeks Dow Jones liikus 0,4 protsenti ülespoole, jäädes pidama tasemel 28 235,89 punkti.
S&P 500 tõusis 0,7 protsenti, sulgudes 3191,26 punkti tasemel.
Tehnoloogiaindeks Nasdaq kerkis 0,9 protsenti, lõpetades päeva tasemel 8814,23 punkti.
### Response:
USA ja Hiina kaubanduslepe viis aktsiaturud rekordtasemele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hääletajate ehk filmiakadeemia liikmete jaoks valitakse eelselektsiooni pinnalt 10 filmi n-ö lühinimekirja. Selle 10 hulgast valitakse kuu aja pärast viis nominatsiooni.
Lisaks A. H. Tammsaare samanimelisel teosel põhinevale mängufilmile "Tõde ja õigus" jõudsid kümnekohalisse eelnimekirja veel: Tšehhi film "The Painted Bird", Prantsusmaa film "Les Misérables", Ungari film "Those Who Remained", Põhja-Makedoonia film "Honeyland", Poola film "Corpus Christi", Venemaa film "Beanpole", Senegali film "Atlantics", Lõuna-Korea film "Parasite" ja Hispaania film "Pain and Glory".
"Uudis tundub uskumatuna!" ütles Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp BNS-ile. "Ainuüksi see, et meie oma eesti lugu on saanud omaks paljudele Ameerika filmiakadeemia liikmetele ning et režissöör on suutnud ekraanile tuua universaalse loo, mis poeb hinge ka kodust kaugemal, on erakordne."
Sepa sõnul tähendab eelnimekirja pääsemine, et film leiab veelgi rohkem vaatajaid ning Eesti kultuuriloo üks tüvitekste kogub tuntust.
"Samas, kohe tõmbub muidugi kulm murest kortsu, et kuidas edasist kampaaniat rahastada," lausus Sepp. "Filmile võiks anda parima võimaluse nominatsiooni saamiseks, aga sellega tegeleme juba homme."
"Tõde ja õigus" linastus Eestis 20. veebruaril ja püstitas vaatajaterekordi üle 267 000 vaatajaga, lüües vaadatavuse troonilt seal ligi üheksa aastat olnud "Avatari". Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord. Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Lõuna-Koreas Busani filmifestivalil.
Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaanisarja esimese osa mugandatud filmiloos tuleb Vargamäe uuel ja järeleandmatul peremehel pidada võitlust raske töö, kiusliku naabri ja iseenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta ning tõde ja õigus jumalast maha jäetud paigas jalule seada.
Filmi lavastaja ja stsenarist on Tanel Toom, tootjafirma Allfilm, produtsent Ivo Felt ja kaasprodutsent Armin Karu. Tegevprodutsent on Johanna Trass, operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, helilooja Mihkel Zilmer ja monteerija Tambet Tasuja. Osades Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Simeoni Sundja, Ester Kuntu jt.
"Honeyland", "Beanpole", "Parasite" ja "Pain and Glory" jõuavad 2020. aasta kevadel ka ETV kanalite eetrisse | "Tõde ja õigus" pääses rahvusvahelise filmi Oscari eelnimekirja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hääletajate ehk filmiakadeemia liikmete jaoks valitakse eelselektsiooni pinnalt 10 filmi n-ö lühinimekirja. Selle 10 hulgast valitakse kuu aja pärast viis nominatsiooni.
Lisaks A. H. Tammsaare samanimelisel teosel põhinevale mängufilmile "Tõde ja õigus" jõudsid kümnekohalisse eelnimekirja veel: Tšehhi film "The Painted Bird", Prantsusmaa film "Les Misérables", Ungari film "Those Who Remained", Põhja-Makedoonia film "Honeyland", Poola film "Corpus Christi", Venemaa film "Beanpole", Senegali film "Atlantics", Lõuna-Korea film "Parasite" ja Hispaania film "Pain and Glory".
"Uudis tundub uskumatuna!" ütles Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp BNS-ile. "Ainuüksi see, et meie oma eesti lugu on saanud omaks paljudele Ameerika filmiakadeemia liikmetele ning et režissöör on suutnud ekraanile tuua universaalse loo, mis poeb hinge ka kodust kaugemal, on erakordne."
Sepa sõnul tähendab eelnimekirja pääsemine, et film leiab veelgi rohkem vaatajaid ning Eesti kultuuriloo üks tüvitekste kogub tuntust.
"Samas, kohe tõmbub muidugi kulm murest kortsu, et kuidas edasist kampaaniat rahastada," lausus Sepp. "Filmile võiks anda parima võimaluse nominatsiooni saamiseks, aga sellega tegeleme juba homme."
"Tõde ja õigus" linastus Eestis 20. veebruaril ja püstitas vaatajaterekordi üle 267 000 vaatajaga, lüües vaadatavuse troonilt seal ligi üheksa aastat olnud "Avatari". Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja oli juubeliaasta kinoprogrammi lõppakord. Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Lõuna-Koreas Busani filmifestivalil.
Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaanisarja esimese osa mugandatud filmiloos tuleb Vargamäe uuel ja järeleandmatul peremehel pidada võitlust raske töö, kiusliku naabri ja iseenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta ning tõde ja õigus jumalast maha jäetud paigas jalule seada.
Filmi lavastaja ja stsenarist on Tanel Toom, tootjafirma Allfilm, produtsent Ivo Felt ja kaasprodutsent Armin Karu. Tegevprodutsent on Johanna Trass, operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, helilooja Mihkel Zilmer ja monteerija Tambet Tasuja. Osades Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Simeoni Sundja, Ester Kuntu jt.
"Honeyland", "Beanpole", "Parasite" ja "Pain and Glory" jõuavad 2020. aasta kevadel ka ETV kanalite eetrisse
### Response:
"Tõde ja õigus" pääses rahvusvahelise filmi Oscari eelnimekirja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolumbia pidi korraldama turniiri 13. juunist 10. juulini kahasse Argentinaga. Finaal oli määratud toimuma just Kolumbias Barranquillas. Aprilli lõpus algasid aga riigis ulatuslikud meeleavaldused maksureformi vastu, mis on toonud kaasa inimohvreid ja põhjustanud katkestusi ka jalgpallimängudes, vahendab Soccernet.ee.
Kolumbia valitsus taotles Lõuna-Ameerika jalgpalliliidult Conmebolilt turniiri edasilükkamist novembrisse, aga Conmebol pidas seda rahvusvahelise mängukalendri tõttu võimatuks.
Conmebol teatas oma avalduses, et Copa America kindlasti toimub ning uued toimumiskohad mängudele, mis pidid olema Kolumbias, määratakse lähipäevil. Argentina on pakkunud välja, et võib võõrustada tervet turniiri. | Kolumbia jäi tänavuse Copa America korraldusõigusest ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolumbia pidi korraldama turniiri 13. juunist 10. juulini kahasse Argentinaga. Finaal oli määratud toimuma just Kolumbias Barranquillas. Aprilli lõpus algasid aga riigis ulatuslikud meeleavaldused maksureformi vastu, mis on toonud kaasa inimohvreid ja põhjustanud katkestusi ka jalgpallimängudes, vahendab Soccernet.ee.
Kolumbia valitsus taotles Lõuna-Ameerika jalgpalliliidult Conmebolilt turniiri edasilükkamist novembrisse, aga Conmebol pidas seda rahvusvahelise mängukalendri tõttu võimatuks.
Conmebol teatas oma avalduses, et Copa America kindlasti toimub ning uued toimumiskohad mängudele, mis pidid olema Kolumbias, määratakse lähipäevil. Argentina on pakkunud välja, et võib võõrustada tervet turniiri.
### Response:
Kolumbia jäi tänavuse Copa America korraldusõigusest ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänak võitis reedel kolm katset, aga lisas ka, et ei tundnud end autos üleliia mugavalt ja vahelduvad olud tegid õige rütmi leidmise keeruliseks.
"See on olnud äärmiselt nõudlik. Üsna vahelduvad olud ja raske on leida head tasakaalu rehvide juures. Iga katse oli pisut eriline ja kõige sellega kokku ei olnud kerge toime tulla," ütles Tänak pärast võistluspäeva WRC All Live'ile.
Seis on üsna tihe, sest Elfyn Evans (Toyota) kaotab talle kuue ja tiimikaaslane Dani Sordo (Hyundai) üheksa sekundiga. Päris lootusestuses kauguses ei ole ka ülejäänud Toyota kolmik Sebastien Ogier, Kalle Rovanperä ja Takamoto Katsuta.
"Alati tuled võitma, ei midagi vähemat. Meil on täna õhtul veel palju selgeks teha, et oleksime homme hommikul parimas vormis. Ma ei tundnud end kogu aeg autos päris loomulikult, aga auto on kiire ja kui surud, siis oled kiire."
Strateegiast täpsemalt rääkides lausus eestlane, et peamine on mitte rehve lõhkuda. "Tänane on olnud väga nõudlik, et rehvid püsiksid terved ja homme peab see olema prioriteet number üks."
Laupäeval ootavad sõitjaid seitse kiiruskatset ehk üks vähem kui reedel, aga kilometraaž kasvab 123 kilomeetrilt 165 kilomeetrile. | Tänaku prioriteet: rehvid peavad püsima terved | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänak võitis reedel kolm katset, aga lisas ka, et ei tundnud end autos üleliia mugavalt ja vahelduvad olud tegid õige rütmi leidmise keeruliseks.
"See on olnud äärmiselt nõudlik. Üsna vahelduvad olud ja raske on leida head tasakaalu rehvide juures. Iga katse oli pisut eriline ja kõige sellega kokku ei olnud kerge toime tulla," ütles Tänak pärast võistluspäeva WRC All Live'ile.
Seis on üsna tihe, sest Elfyn Evans (Toyota) kaotab talle kuue ja tiimikaaslane Dani Sordo (Hyundai) üheksa sekundiga. Päris lootusestuses kauguses ei ole ka ülejäänud Toyota kolmik Sebastien Ogier, Kalle Rovanperä ja Takamoto Katsuta.
"Alati tuled võitma, ei midagi vähemat. Meil on täna õhtul veel palju selgeks teha, et oleksime homme hommikul parimas vormis. Ma ei tundnud end kogu aeg autos päris loomulikult, aga auto on kiire ja kui surud, siis oled kiire."
Strateegiast täpsemalt rääkides lausus eestlane, et peamine on mitte rehve lõhkuda. "Tänane on olnud väga nõudlik, et rehvid püsiksid terved ja homme peab see olema prioriteet number üks."
Laupäeval ootavad sõitjaid seitse kiiruskatset ehk üks vähem kui reedel, aga kilometraaž kasvab 123 kilomeetrilt 165 kilomeetrile.
### Response:
Tänaku prioriteet: rehvid peavad püsima terved |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti asus kohtumist juhtima kaks sekundit enne esimese perioodi lõppu, kui litri saatis Kanada väravasse Miks Indrasis. Lätlaste teise värava viskas teisel kolmandikul Oskars Batna.
B-alagruppi kuuluv Läti kohtub laupäeval Kasahstaniga, Kanada peab enda järgmise mängu pühapäeval, kui vastamisi minnakse igipõlise rivaali USA-ga.
A-alagrupi õhtuses mängus alistas Slovakkia 5:2 Valgevene.
Enne mängu:
Läti ja Kanada kuuluvad finaalturniiril B-alagruppi, kus neile pakuvad konkurentsi veel tiitlikaitsja Soome, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Norra, Itaalia ja Kasahstan. Edasi veerandfinaalidesse pääseb grupi neli paremat.
Eelmisel MM-il kaks aastat tagasi tuli Kanada hõbedale, jäädes Soomele finaalis alla 1:3. Läti piirdus toona alagrupifaasiga, jäädes B-grupis Venemaa, Tšehhi, Rootsi ja Šveitsi järel viiendaks. MM-il läksid Läti ja Kanada viimati vastamisi 2018. aastal, ning toona võitsid põhjaameeriklased alagrupimängu lisaajal 2:1. | Läti alustas kodust MM-i võiduga suurfavoriit Kanada üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti asus kohtumist juhtima kaks sekundit enne esimese perioodi lõppu, kui litri saatis Kanada väravasse Miks Indrasis. Lätlaste teise värava viskas teisel kolmandikul Oskars Batna.
B-alagruppi kuuluv Läti kohtub laupäeval Kasahstaniga, Kanada peab enda järgmise mängu pühapäeval, kui vastamisi minnakse igipõlise rivaali USA-ga.
A-alagrupi õhtuses mängus alistas Slovakkia 5:2 Valgevene.
Enne mängu:
Läti ja Kanada kuuluvad finaalturniiril B-alagruppi, kus neile pakuvad konkurentsi veel tiitlikaitsja Soome, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Norra, Itaalia ja Kasahstan. Edasi veerandfinaalidesse pääseb grupi neli paremat.
Eelmisel MM-il kaks aastat tagasi tuli Kanada hõbedale, jäädes Soomele finaalis alla 1:3. Läti piirdus toona alagrupifaasiga, jäädes B-grupis Venemaa, Tšehhi, Rootsi ja Šveitsi järel viiendaks. MM-il läksid Läti ja Kanada viimati vastamisi 2018. aastal, ning toona võitsid põhjaameeriklased alagrupimängu lisaajal 2:1.
### Response:
Läti alustas kodust MM-i võiduga suurfavoriit Kanada üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oneohtrix Point Never & Rosalia "Nothing's Special"
Kas saab üldse midagi ilusamat olla? Juba Oneohtrix Point Neveri heljuv retrosüntesaatoritega rikastatud elektrooniline uduvine on külmajudinaid tekitav, kuid lisa sinna veel Rosalia ingellik vokaal ja sul on võidupilet taskus. Ma ei hakka rohkem isegi rääkima, kuulake tänavuse aasta ühe kõige võimsamat lugu, mis ka umbes 25 kuulamiskorral võtab hämmastusest suu lahti. Väga-väga-väga loodan, et see ei jää nende ainsaks koostööks...
Tirzah "Sink In"
Veel üks lugu, mille kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. Tirzah looming on ühelt poolt läbi ja lõhki tuttavlik – ta haarab laia käega nii indie -traditsioonist kui ka moodsast elektroonikast –, aga voolib teada-tuntud elementidest kokku terviku, mis on kummaline ja ja võõristav, ent mingil põhjusel tahad seda uuesti kuulata. Ja siis jälle uuesti. Novaatorlik popmuusika, mis ei karda teha asju omamoodi.
Solomun "Ocean feat. Jamie Foxx (Moodymann & Amp Fiddler Remix)"
Kui Solomuni loo "Ocean" originaalversioon oli lihtsalt tore võrgutav chillout -elektroonika, siis Moodymanni ja Amp Fiddleri värske remix on lummavalt ilus hõljuv house, mis kinnitab, kui võimsa emotsiooni saab tekitada lihtsa tiksuva biidi ja mõne vokaalsämpliga. Originaali puhul ei pannud seda nii tähele, aga töötluse puhul on Jamie Foxxi vokaal eriti esile tõstetud ning see on imekaunis. Ei mäletagi, millal viimati endale teadvustasin, et Foxx on ka ju tegelikult ka muusik...
Karen Nyame KG "Nzinga (feat. Toya Delazy)"
Londoni klubikultuuri legend Karen Nyame KG liigub iga oma järgneva singliga lähemale popmuusikale, kuid tema puhul ei tähenda see kommertsialiseerumist. Ta süstib oma õhulistesse biitidesse hullu Aafrika võnget, aga ei muutu seejuures hulluks tantsumüdinaks. Ta lihvib hoopis oma muusika piisavalt hõredaks ja kergemeelseks, et need kisuksid iga kuulajat esimestest sekunditest kaasa ja jääksid kummitama. Nzinga babe, ajee! Ideaalne suvemuusika.
MPH "Close Your Eyes"
Hoogsat suvist UK garage 'i ka, kuidas siis teisiti! Produtsent MPH on viimasel paari aastal andnud välja kõvasti singleid, millega peol rahvast hulluks ajada, ning ka värske lugu "Close Your Eyes" pole erand. Siin on bassid, mis panevad põranda mõnusalt värisema; vokaalsämpel, mis jääb koheselt kummitama ja drop, mille peale hullumeelselt ringi kargama hakata. Tantsige end uude nädalasse.
Galcher Lustwerk "Can't Believe"
Hip-house 'i meister Galcher Lustwerk seevastu ei kutsu kedagi tantsule. Kirjade järgi teeb ta küll tantsumuusikat, kuid see on pigem selline, mille saatel väsinult pärast reedest tööpäeva diivanisse vajuda ja vaikselt pead nõksutada. Kes on tema loomingut varem kuulnud, siis ega siin suurt üllatus polegi, aga kas ongi vaja? Mõnus laisk tiksumine.
deLULU "Under Water"
Mulle tundus alati, et Inga Tislari vokaal on tema soolomaterjali puhul selgelt alakasutatud. Ansambli deLULU puhul saab ta aga särada: troopiliste rütmidega rikastatud suvebiidi peale sobib ta laul imehästi ja jääb ainult huviga oodata, mida deLULU edasi teeb. Usun, et kuuleme lugu "Under Water" algaval suvel veel väga-väga palju.
Elkka "Euphoric Memories"
Ma pole kindel, kas Elkka teeb kunagi veel sama hea loo kui "I. Miss. Raving", aga ega tema värske materjal sellest ka kaugele maha jää. Lühialbumi "Euphoric Memories" nimilugu on mõnusalt pulseeriv tantsmuusika, kus pole suuremaid tõuse ega langusi, biit tuksub ühtlaselt ja hoiab pidevalt tantsuvõnget sees.
Ejeca "Looksee"
Belfasti produtsent Ejeca on seni teinud nakkavat tantsumuusikat, värske lugu "Looksee" lühialbumit "Free From" on aga hoopis lendlev ja pigem uimane elektroonika. Loo helgelt suvine meeleolu paneb lootma, et puhkus algaks juba mõne päeva pärast ja saaks selle muretu tiksumise taustal rahulikult rannaliival peesitada.
DJ Q "Thief in the Night feat. Hans Glader (salute remix)"
Produtsent Salute see-eest vajutab gaasi kohe põhja ja põrutab sama soojaga kuni lõpuni välja. Tema töötlus DJ Q niigi hoogsale loole "Thief in the Night" on parimas mõttes pretensioonitu Briti bassimuusika, mis ei karda magusaid meloodiaid ja liialt ilusat produktsiooni.
City Girls "Twerkulator"
Kas saaks oodata midagi normaalset loost, mille pealkiri on "Twerkulator"? Arvatavasti mitte, ja ega see veidi ühe kahe minuti kestev põrkav twerkihümn üritagi viisakaks jääda. Muusikaliselt ei toimu loos eriti midagi, bassid judisevad nagu hiiglasuured tarretised, kuhu peale siis Yung Miami ja JT tihedat riimi pritsivad. Aga see töötab!
Manna "WTF (feat. Inger)"
On kindlasti neid, kes kirtsutavad Manna viimase aja popilikuma ja ingliskeelse materjali peale nina, aga tal on kõrva meloodiate peale, mis võiksid vabalt ka rahvusvaheliselt läbi lüüa. Tõsi, ma pole esimeste kuulamiste põhjal kindel, kas Inger päriselt siia loosse sobib, aga biit nakkab sellele vaatamata ja lugu lendab ilma mõtlemata playlist 'i.
Robert Finley "Starting to See"
Mõnusalt toores soul, kus pole mingit moodsat tilu-lilu, vaid on võimas instrumentaal ja Robert Finley kärisev vokaal. Refrään on aga nii hea, et kui see lugu oleks ilmunud 1970ndatel, võinuks see trügida vabalt edetabelite tippu. Praegu panevad seda mõistagi tähele vaid asjaarmastajad. Lisanüansina tasub välja tuua, et Finley värskel plaadil lööb kaasa The Black Keysist tuntud Dan Auerbach.
Ajukaja & Mart Avi "Horse Eats Hat"
Üks asi on kuulata Mart Avi ja Ajukaja värsket lühialbumit "Nolk" 16-minutilise tervikteosena, aga need lood toimivad tegelikult suurepäraselt ka eraldiseisvalt. Avaloo "Horse Eats Hat" puhul imestan näiteks seda, kuivõrd hulle vokaalseid veidrusi Avi seal kohati teeb. Ajukaja biit tuksub ühtlaselt, Avi aga mäsleb, väänleb, sipleb, viskleb sõgedalt.
Sinead Harnett "Obvious"
Vahel igatsen sellist RnB'd, mis ei ürita olla liiga jazzilik ega ka liiga moodne, kus pole ülemäärast swag 'i või vastupidi tüütut tõsimeelsust. Sinead Harnetti värske album "Ready Is Always Too Late" vastab igati neile tingimustele. On lihtsalt imekaunis vokaal, kus taustal tiksub viimse detailini paika timmitud elektrooniline biit. Rohkem polegi vaja: plaat on nii ühtlane, et üht lugu valida on isegi keeruline, kui aga midagi esile tõsta, siis näiteks pisut rütmikam "Obvious".
Krystal Klear "Piano Banana"
Kuidas näeks välja reiv, mis toimub 1980. aastate videomängus? Mõeldud-tehtud, New Yorgi produtsent Krystal Klear teab sellele vastust. Loo "Piano Banana" puhul kohtuvad retrosüntesaatorid house -klaveriga ja lükkavad käima loo, mis tundub täiesti kohatuna 2021. aastast, aga see ei tähenda, et ma ei tahaks kohe tantsima hakata. Proovige selle loo peale rahulikult istuma jääda, see on võimatu, tahaks hüpata, kätega vehkida, lollitada!
Skream "Chesters Groove"
Üllataval kombel pole sellest keegi suuremat kisa teinud, et nullindate üks olulisemaid ja uuendusmeelsemaid Briti produtsente Skream andis üle pika aja välja värske singli. Ja mitte mingi suvalise loo, vaid plahvatusohtliku bängeri, mis on peenhäälestatud peo tipphetkeks. Tahaks isegi väga kuulda, kuidas kõlab see lugu näiteks täisvõimsusel HALL-i suure saalis...
Barry Can't Swim "Lone Raver"
Sel nädalal siis lausa mitu lugu plaadifirmalt Shall Not Fade, esimene neist oli Ejeca mõnusalt uimane "Looksee" ning ka produtsendi Barry Can't Swim värske singel "Lone Raver" tiksub pigem vaikselt ega võta pöördeid kordagi üles. Siin on küll näpuotsaga reivinostalgiat ja pehmet biiti, aga pigem kujutaks sedagi lugu kusagil rannabaaris keset lõõskavat päikest taustaks mängimas.
Redlight "Every"
Mitmed selle nädala lood on viinud mõtetes suvesse, Briti bassimuusika legendi Redlighti värske singel "Every" on aga parimas mõttes öine tantsumuusika. Küll aga ei vii seegi pala meid päriselt higisele reivile, vaid pigem kuumadel suveöödel pimedatele tänavatele seiklema. Ta kasutab breakbeat' i motiive, aga heidab need pigem elektroonikakosmosesse lendama ja laseb biitidel vaikselt udusse hajuda.
Cameo Blush "§§§§§"
Tõsiasi on see, et produtsent Cameo Blush seadis oma lühialbumi "Lucky" nimilooga lati nii kõrgele, mida ta naljalt ületada ei suuda. Aga ega ta üritagi, kuna ülejäänud kaks lugu EP-l on midagi hoopis muud. Vastupidiselt "Lucky" paugutavale reivile on "§§§§§" hoopis hüpnootiline ja veider mikro- house, mis väänleb kolm ja pool minutit ühe koha peal. Selles staatilisuses on aga midagi köitvat.
Audrey Nuna "Cool Kids"
Korea-Ameerika laulja Audrey Nuna nimi oli mulle varem täiesti tundmatu, aga seda toredam ongi üllatus. Tema värske album "A Liquid Breakfast" meenutab produktsiooni poolest pisut Billie Eilishit, kuid muusikaliselt on Nuna vaat et veelgi platilisem ja hulljulgem. Äge on ka vaadata, kuidas Nuna ei karda popmuusikat, pigem flirdib ta sellega häbitult, tänu millele sobiks pea iga lugu plaadilt ka kommertsraadiotesse.
BABii "Waste (feat. Iglooghost)"
Nii head tulevikupopi pole ammu kuulda saanud. Piltide järgi tundub, et BABii on päriselt eksisteeriv inimene, aga tema vokaalist võiksin ka vabalt eeldada, et see on arvutiprogrammis loodud karakter, kes ärkab ellu vaid nendes kümmekonnas muusikapalas. Siin on lummavalt kauneid meloodiad, mis samas ei sobitu mitte kuhugi: muusikaliselt teeb BABii sõgedat autorielektroonikat, tema vokaal meenutab aga pigem popmuusikat, mida võime kuulda äkki 50 aasta pärast. Loo "Waste" puhul annab lisadoosi hullust juurde produtsent Iglooghost.
Kuula kõiki lugusid: | Nädala parimad lood | Manna, Inger, DeLULU, Rosalia jt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oneohtrix Point Never & Rosalia "Nothing's Special"
Kas saab üldse midagi ilusamat olla? Juba Oneohtrix Point Neveri heljuv retrosüntesaatoritega rikastatud elektrooniline uduvine on külmajudinaid tekitav, kuid lisa sinna veel Rosalia ingellik vokaal ja sul on võidupilet taskus. Ma ei hakka rohkem isegi rääkima, kuulake tänavuse aasta ühe kõige võimsamat lugu, mis ka umbes 25 kuulamiskorral võtab hämmastusest suu lahti. Väga-väga-väga loodan, et see ei jää nende ainsaks koostööks...
Tirzah "Sink In"
Veel üks lugu, mille kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. Tirzah looming on ühelt poolt läbi ja lõhki tuttavlik – ta haarab laia käega nii indie -traditsioonist kui ka moodsast elektroonikast –, aga voolib teada-tuntud elementidest kokku terviku, mis on kummaline ja ja võõristav, ent mingil põhjusel tahad seda uuesti kuulata. Ja siis jälle uuesti. Novaatorlik popmuusika, mis ei karda teha asju omamoodi.
Solomun "Ocean feat. Jamie Foxx (Moodymann & Amp Fiddler Remix)"
Kui Solomuni loo "Ocean" originaalversioon oli lihtsalt tore võrgutav chillout -elektroonika, siis Moodymanni ja Amp Fiddleri värske remix on lummavalt ilus hõljuv house, mis kinnitab, kui võimsa emotsiooni saab tekitada lihtsa tiksuva biidi ja mõne vokaalsämpliga. Originaali puhul ei pannud seda nii tähele, aga töötluse puhul on Jamie Foxxi vokaal eriti esile tõstetud ning see on imekaunis. Ei mäletagi, millal viimati endale teadvustasin, et Foxx on ka ju tegelikult ka muusik...
Karen Nyame KG "Nzinga (feat. Toya Delazy)"
Londoni klubikultuuri legend Karen Nyame KG liigub iga oma järgneva singliga lähemale popmuusikale, kuid tema puhul ei tähenda see kommertsialiseerumist. Ta süstib oma õhulistesse biitidesse hullu Aafrika võnget, aga ei muutu seejuures hulluks tantsumüdinaks. Ta lihvib hoopis oma muusika piisavalt hõredaks ja kergemeelseks, et need kisuksid iga kuulajat esimestest sekunditest kaasa ja jääksid kummitama. Nzinga babe, ajee! Ideaalne suvemuusika.
MPH "Close Your Eyes"
Hoogsat suvist UK garage 'i ka, kuidas siis teisiti! Produtsent MPH on viimasel paari aastal andnud välja kõvasti singleid, millega peol rahvast hulluks ajada, ning ka värske lugu "Close Your Eyes" pole erand. Siin on bassid, mis panevad põranda mõnusalt värisema; vokaalsämpel, mis jääb koheselt kummitama ja drop, mille peale hullumeelselt ringi kargama hakata. Tantsige end uude nädalasse.
Galcher Lustwerk "Can't Believe"
Hip-house 'i meister Galcher Lustwerk seevastu ei kutsu kedagi tantsule. Kirjade järgi teeb ta küll tantsumuusikat, kuid see on pigem selline, mille saatel väsinult pärast reedest tööpäeva diivanisse vajuda ja vaikselt pead nõksutada. Kes on tema loomingut varem kuulnud, siis ega siin suurt üllatus polegi, aga kas ongi vaja? Mõnus laisk tiksumine.
deLULU "Under Water"
Mulle tundus alati, et Inga Tislari vokaal on tema soolomaterjali puhul selgelt alakasutatud. Ansambli deLULU puhul saab ta aga särada: troopiliste rütmidega rikastatud suvebiidi peale sobib ta laul imehästi ja jääb ainult huviga oodata, mida deLULU edasi teeb. Usun, et kuuleme lugu "Under Water" algaval suvel veel väga-väga palju.
Elkka "Euphoric Memories"
Ma pole kindel, kas Elkka teeb kunagi veel sama hea loo kui "I. Miss. Raving", aga ega tema värske materjal sellest ka kaugele maha jää. Lühialbumi "Euphoric Memories" nimilugu on mõnusalt pulseeriv tantsmuusika, kus pole suuremaid tõuse ega langusi, biit tuksub ühtlaselt ja hoiab pidevalt tantsuvõnget sees.
Ejeca "Looksee"
Belfasti produtsent Ejeca on seni teinud nakkavat tantsumuusikat, värske lugu "Looksee" lühialbumit "Free From" on aga hoopis lendlev ja pigem uimane elektroonika. Loo helgelt suvine meeleolu paneb lootma, et puhkus algaks juba mõne päeva pärast ja saaks selle muretu tiksumise taustal rahulikult rannaliival peesitada.
DJ Q "Thief in the Night feat. Hans Glader (salute remix)"
Produtsent Salute see-eest vajutab gaasi kohe põhja ja põrutab sama soojaga kuni lõpuni välja. Tema töötlus DJ Q niigi hoogsale loole "Thief in the Night" on parimas mõttes pretensioonitu Briti bassimuusika, mis ei karda magusaid meloodiaid ja liialt ilusat produktsiooni.
City Girls "Twerkulator"
Kas saaks oodata midagi normaalset loost, mille pealkiri on "Twerkulator"? Arvatavasti mitte, ja ega see veidi ühe kahe minuti kestev põrkav twerkihümn üritagi viisakaks jääda. Muusikaliselt ei toimu loos eriti midagi, bassid judisevad nagu hiiglasuured tarretised, kuhu peale siis Yung Miami ja JT tihedat riimi pritsivad. Aga see töötab!
Manna "WTF (feat. Inger)"
On kindlasti neid, kes kirtsutavad Manna viimase aja popilikuma ja ingliskeelse materjali peale nina, aga tal on kõrva meloodiate peale, mis võiksid vabalt ka rahvusvaheliselt läbi lüüa. Tõsi, ma pole esimeste kuulamiste põhjal kindel, kas Inger päriselt siia loosse sobib, aga biit nakkab sellele vaatamata ja lugu lendab ilma mõtlemata playlist 'i.
Robert Finley "Starting to See"
Mõnusalt toores soul, kus pole mingit moodsat tilu-lilu, vaid on võimas instrumentaal ja Robert Finley kärisev vokaal. Refrään on aga nii hea, et kui see lugu oleks ilmunud 1970ndatel, võinuks see trügida vabalt edetabelite tippu. Praegu panevad seda mõistagi tähele vaid asjaarmastajad. Lisanüansina tasub välja tuua, et Finley värskel plaadil lööb kaasa The Black Keysist tuntud Dan Auerbach.
Ajukaja & Mart Avi "Horse Eats Hat"
Üks asi on kuulata Mart Avi ja Ajukaja värsket lühialbumit "Nolk" 16-minutilise tervikteosena, aga need lood toimivad tegelikult suurepäraselt ka eraldiseisvalt. Avaloo "Horse Eats Hat" puhul imestan näiteks seda, kuivõrd hulle vokaalseid veidrusi Avi seal kohati teeb. Ajukaja biit tuksub ühtlaselt, Avi aga mäsleb, väänleb, sipleb, viskleb sõgedalt.
Sinead Harnett "Obvious"
Vahel igatsen sellist RnB'd, mis ei ürita olla liiga jazzilik ega ka liiga moodne, kus pole ülemäärast swag 'i või vastupidi tüütut tõsimeelsust. Sinead Harnetti värske album "Ready Is Always Too Late" vastab igati neile tingimustele. On lihtsalt imekaunis vokaal, kus taustal tiksub viimse detailini paika timmitud elektrooniline biit. Rohkem polegi vaja: plaat on nii ühtlane, et üht lugu valida on isegi keeruline, kui aga midagi esile tõsta, siis näiteks pisut rütmikam "Obvious".
Krystal Klear "Piano Banana"
Kuidas näeks välja reiv, mis toimub 1980. aastate videomängus? Mõeldud-tehtud, New Yorgi produtsent Krystal Klear teab sellele vastust. Loo "Piano Banana" puhul kohtuvad retrosüntesaatorid house -klaveriga ja lükkavad käima loo, mis tundub täiesti kohatuna 2021. aastast, aga see ei tähenda, et ma ei tahaks kohe tantsima hakata. Proovige selle loo peale rahulikult istuma jääda, see on võimatu, tahaks hüpata, kätega vehkida, lollitada!
Skream "Chesters Groove"
Üllataval kombel pole sellest keegi suuremat kisa teinud, et nullindate üks olulisemaid ja uuendusmeelsemaid Briti produtsente Skream andis üle pika aja välja värske singli. Ja mitte mingi suvalise loo, vaid plahvatusohtliku bängeri, mis on peenhäälestatud peo tipphetkeks. Tahaks isegi väga kuulda, kuidas kõlab see lugu näiteks täisvõimsusel HALL-i suure saalis...
Barry Can't Swim "Lone Raver"
Sel nädalal siis lausa mitu lugu plaadifirmalt Shall Not Fade, esimene neist oli Ejeca mõnusalt uimane "Looksee" ning ka produtsendi Barry Can't Swim värske singel "Lone Raver" tiksub pigem vaikselt ega võta pöördeid kordagi üles. Siin on küll näpuotsaga reivinostalgiat ja pehmet biiti, aga pigem kujutaks sedagi lugu kusagil rannabaaris keset lõõskavat päikest taustaks mängimas.
Redlight "Every"
Mitmed selle nädala lood on viinud mõtetes suvesse, Briti bassimuusika legendi Redlighti värske singel "Every" on aga parimas mõttes öine tantsumuusika. Küll aga ei vii seegi pala meid päriselt higisele reivile, vaid pigem kuumadel suveöödel pimedatele tänavatele seiklema. Ta kasutab breakbeat' i motiive, aga heidab need pigem elektroonikakosmosesse lendama ja laseb biitidel vaikselt udusse hajuda.
Cameo Blush "§§§§§"
Tõsiasi on see, et produtsent Cameo Blush seadis oma lühialbumi "Lucky" nimilooga lati nii kõrgele, mida ta naljalt ületada ei suuda. Aga ega ta üritagi, kuna ülejäänud kaks lugu EP-l on midagi hoopis muud. Vastupidiselt "Lucky" paugutavale reivile on "§§§§§" hoopis hüpnootiline ja veider mikro- house, mis väänleb kolm ja pool minutit ühe koha peal. Selles staatilisuses on aga midagi köitvat.
Audrey Nuna "Cool Kids"
Korea-Ameerika laulja Audrey Nuna nimi oli mulle varem täiesti tundmatu, aga seda toredam ongi üllatus. Tema värske album "A Liquid Breakfast" meenutab produktsiooni poolest pisut Billie Eilishit, kuid muusikaliselt on Nuna vaat et veelgi platilisem ja hulljulgem. Äge on ka vaadata, kuidas Nuna ei karda popmuusikat, pigem flirdib ta sellega häbitult, tänu millele sobiks pea iga lugu plaadilt ka kommertsraadiotesse.
BABii "Waste (feat. Iglooghost)"
Nii head tulevikupopi pole ammu kuulda saanud. Piltide järgi tundub, et BABii on päriselt eksisteeriv inimene, aga tema vokaalist võiksin ka vabalt eeldada, et see on arvutiprogrammis loodud karakter, kes ärkab ellu vaid nendes kümmekonnas muusikapalas. Siin on lummavalt kauneid meloodiad, mis samas ei sobitu mitte kuhugi: muusikaliselt teeb BABii sõgedat autorielektroonikat, tema vokaal meenutab aga pigem popmuusikat, mida võime kuulda äkki 50 aasta pärast. Loo "Waste" puhul annab lisadoosi hullust juurde produtsent Iglooghost.
Kuula kõiki lugusid:
### Response:
Nädala parimad lood | Manna, Inger, DeLULU, Rosalia jt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapivõidu võttis hollandlane Sjoerd Bax (Metec-Solarwatt p/b Mantel), Lauk kaotas võitjale 3.24.
Ülejäänud eestlased Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski), Siim Kiskonen (EC Saint-Etienne Loire) ja Joosep Sankmann (EC Saint-Etienne Loire) etappi lõpuni ei sõitnud.
"Tervislikel põhjustel olin sunnitud tänase etapi katkestama. Loodan peagi probleemile lahenduse leida ning uueks nädalaks jalad alla saada!" kirjutas Räim sotsiaalmeedias.
Tuuri üldliidrina jätkab hollandlane Marijn Van den Berg (Groupama-FDJ kontinentaalmeeskond), avaetapil pjedestaalile jõudnud Lauk on üldarvestuses 62. (+6.49).
Velotuur lõpeb pühapäeval. | Räim jättis Prantsusmaal tuuri pooleli, Lauk 71. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapivõidu võttis hollandlane Sjoerd Bax (Metec-Solarwatt p/b Mantel), Lauk kaotas võitjale 3.24.
Ülejäänud eestlased Mihkel Räim (Mazowsze Serce Polski), Siim Kiskonen (EC Saint-Etienne Loire) ja Joosep Sankmann (EC Saint-Etienne Loire) etappi lõpuni ei sõitnud.
"Tervislikel põhjustel olin sunnitud tänase etapi katkestama. Loodan peagi probleemile lahenduse leida ning uueks nädalaks jalad alla saada!" kirjutas Räim sotsiaalmeedias.
Tuuri üldliidrina jätkab hollandlane Marijn Van den Berg (Groupama-FDJ kontinentaalmeeskond), avaetapil pjedestaalile jõudnud Lauk on üldarvestuses 62. (+6.49).
Velotuur lõpeb pühapäeval.
### Response:
Räim jättis Prantsusmaal tuuri pooleli, Lauk 71. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka 400 m vabaltujumises Euroopa meistriks tulnud Maljutin triumfeeris 200 m vabaltujumises uue võistluste rekordi 1.44,79-ga. Järgnesid kaks britti – hõbeda võitis 1.45,19-ga Duncan Scott ja pronksi 1.45,34-ga Thomas Dean.
Naiste 100 m seliliujumises võitis britt Kathleen Dawson kulla võistluste rekordi 58,18-ga, kuid tulemus tühistati, kuna kaheksanda raja katkise kõlari tõttu ei saanud rootslanna Louise Hansson õigeaegselt stardisignaali. Seetõttu pidid naised pärast võistlusprogrammi ametlikku lõppu uuesti basseini tulema.
Uuesti ujudes võitis Dawson siiski kulla, aga sel korral ajaga 58,49. Hõbedale ujus end itaallanna Margherita Panziera (59,01) ja pronksi võitis venelanna Maria Kameneva (59,22). Tühistatud ujumises teisena lõpetanud hollandlanna Kira Toussaint pidi lõpuks leppima neljanda kohaga.
Meeste 50 m liblikujumises jäi kuldmedal võõrustajamaale, kui ülinapilt võttis võidu ajaga 23,00 ujunud ungarlane Szebasztian Szabo. Vaid sajandikuga edestas ta ukrainlast Andri Govorovit, pronksi võitis venelane Andrei Žilkin ajaga 23,08.
Naiste 1500 m vabaltujumises võttis kindla esikoha itaallanna Simona Quadarella, kes finišeeris ajaga 15.53,59.
Naiste 200 m rinnuliujumises võitis kulla Suurbritannia ujuja, kui ajaga 2.21,34 finišeeris Molly Renshaw. Hõbeda võitis šveitslanna Lisa Mamie ajaga 2.22,05 ja pronksi venelanna Julia Jefimova ajaga 2.22,16. Seejuures edestas Jefimova vaid sajandikuga enda koondisekaaslast Jevgenia Tšikonovat.
Naiste 4x200 m vabaltujumises tuli Euroopa meistriks Suurbritannia nelik.
Enne võistlust:
Euroopa meistrid selguvad õhtul naiste 1500 m vabaujumises, meeste 50 m liblikujumises, naiste 100 m rinnuliujumises, naiste 200 m rinnuliujumises, meeste 200 m vabaujumises ja naiste 4x200 m vabaujumises. Eestlasi õhtuses programmis stardis ei ole.
Õhtune programm:
N 1500m vabalt finaal
M 50m liblikat finaal
N 100m selili finaal
M 200m selili poolfinaal
N 100m vabalt poolfinaal
M 50m rinnuli poolfinaal
N 200m rinnuli finaal
M 200m vabalt finaal
N 200m kompleksi poolfinaal
N 4x200 vabalt finaal | Maljutin võitis Budapestis teise kuldmedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka 400 m vabaltujumises Euroopa meistriks tulnud Maljutin triumfeeris 200 m vabaltujumises uue võistluste rekordi 1.44,79-ga. Järgnesid kaks britti – hõbeda võitis 1.45,19-ga Duncan Scott ja pronksi 1.45,34-ga Thomas Dean.
Naiste 100 m seliliujumises võitis britt Kathleen Dawson kulla võistluste rekordi 58,18-ga, kuid tulemus tühistati, kuna kaheksanda raja katkise kõlari tõttu ei saanud rootslanna Louise Hansson õigeaegselt stardisignaali. Seetõttu pidid naised pärast võistlusprogrammi ametlikku lõppu uuesti basseini tulema.
Uuesti ujudes võitis Dawson siiski kulla, aga sel korral ajaga 58,49. Hõbedale ujus end itaallanna Margherita Panziera (59,01) ja pronksi võitis venelanna Maria Kameneva (59,22). Tühistatud ujumises teisena lõpetanud hollandlanna Kira Toussaint pidi lõpuks leppima neljanda kohaga.
Meeste 50 m liblikujumises jäi kuldmedal võõrustajamaale, kui ülinapilt võttis võidu ajaga 23,00 ujunud ungarlane Szebasztian Szabo. Vaid sajandikuga edestas ta ukrainlast Andri Govorovit, pronksi võitis venelane Andrei Žilkin ajaga 23,08.
Naiste 1500 m vabaltujumises võttis kindla esikoha itaallanna Simona Quadarella, kes finišeeris ajaga 15.53,59.
Naiste 200 m rinnuliujumises võitis kulla Suurbritannia ujuja, kui ajaga 2.21,34 finišeeris Molly Renshaw. Hõbeda võitis šveitslanna Lisa Mamie ajaga 2.22,05 ja pronksi venelanna Julia Jefimova ajaga 2.22,16. Seejuures edestas Jefimova vaid sajandikuga enda koondisekaaslast Jevgenia Tšikonovat.
Naiste 4x200 m vabaltujumises tuli Euroopa meistriks Suurbritannia nelik.
Enne võistlust:
Euroopa meistrid selguvad õhtul naiste 1500 m vabaujumises, meeste 50 m liblikujumises, naiste 100 m rinnuliujumises, naiste 200 m rinnuliujumises, meeste 200 m vabaujumises ja naiste 4x200 m vabaujumises. Eestlasi õhtuses programmis stardis ei ole.
Õhtune programm:
N 1500m vabalt finaal
M 50m liblikat finaal
N 100m selili finaal
M 200m selili poolfinaal
N 100m vabalt poolfinaal
M 50m rinnuli poolfinaal
N 200m rinnuli finaal
M 200m vabalt finaal
N 200m kompleksi poolfinaal
N 4x200 vabalt finaal
### Response:
Maljutin võitis Budapestis teise kuldmedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalias Parmas peetava WTA 250 taseme turniiril alistas Gauff (WTA 30.) veidi üle kahe tunni kestnud poolfinaalmängus 7:5, 1:6, 6:2 tšehhitari Katerina Siniakova (WTA 68.). Seejuures oli see esimene mäng sel turniiril, kus Gauff on seti kaotanud.
Mäletatavasti oli Gauff avaringis ülimalt tasavägises mängus 7:6 (6), 7:6 (7) parem Kaia Kanepist (WTA 66.), Siniakova aga sai Parmas teises ringis 7:6 (4), 6:2 jagu 23-kordsest slämmivõitjast Serena Williamsist (WTA 8.).
Gauffile on see karjääri esimene finaal liival. Esimest korda jõudis ta WTA turniiril finaali 2019. aasta oktoobris Linzi turniiril, kus võttis kohe ka võidu.
2018. aasta Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri võitja Gauff on sel hooajal liival võitnud 11 ja kaotanud vaid kolm mängu. Üldse on tal sel hooajal kirjas juba 20 võitu ja üheksa kaotust – enne Parma turniiri jõudis ta Adelaide'is (WTA 500) ja Roomas (WTA 1000) poolfinaali ning Dubais (WTA 1000) ja Charlestonis (WTA 500) veerandfinaali.
Parma turniiri finaalis läheb Gauff vastamisi hiinlanna Wang Qiangiga (WTA 48.), kes sai 6:2, 7:6 (3) jagu ameeriklanna Sloane Stephensist (WTA 65.). Teises setis tuli Wang välja 1:5 kaotusseisust, päästes kokku kolm settpalli. Lõpuks viis hiinlanna seti kiiresse lõppmängu, kus realiseeris kolmanda matšpalli. Sarnaselt Gauffile on see ka Wangile karjääri esimene WTA finaal liival. Viimati mängis hiinlanna finaalis 2018. aastal. Seejuures polnud Wang eelmise aasta veebruarist saadik suutnud ühelgi turniiril kaht järjestikust mängu võita. | Kanepi konkurentsist lülitanud 17-aastane Gauff jõudis Parmas finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalias Parmas peetava WTA 250 taseme turniiril alistas Gauff (WTA 30.) veidi üle kahe tunni kestnud poolfinaalmängus 7:5, 1:6, 6:2 tšehhitari Katerina Siniakova (WTA 68.). Seejuures oli see esimene mäng sel turniiril, kus Gauff on seti kaotanud.
Mäletatavasti oli Gauff avaringis ülimalt tasavägises mängus 7:6 (6), 7:6 (7) parem Kaia Kanepist (WTA 66.), Siniakova aga sai Parmas teises ringis 7:6 (4), 6:2 jagu 23-kordsest slämmivõitjast Serena Williamsist (WTA 8.).
Gauffile on see karjääri esimene finaal liival. Esimest korda jõudis ta WTA turniiril finaali 2019. aasta oktoobris Linzi turniiril, kus võttis kohe ka võidu.
2018. aasta Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri võitja Gauff on sel hooajal liival võitnud 11 ja kaotanud vaid kolm mängu. Üldse on tal sel hooajal kirjas juba 20 võitu ja üheksa kaotust – enne Parma turniiri jõudis ta Adelaide'is (WTA 500) ja Roomas (WTA 1000) poolfinaali ning Dubais (WTA 1000) ja Charlestonis (WTA 500) veerandfinaali.
Parma turniiri finaalis läheb Gauff vastamisi hiinlanna Wang Qiangiga (WTA 48.), kes sai 6:2, 7:6 (3) jagu ameeriklanna Sloane Stephensist (WTA 65.). Teises setis tuli Wang välja 1:5 kaotusseisust, päästes kokku kolm settpalli. Lõpuks viis hiinlanna seti kiiresse lõppmängu, kus realiseeris kolmanda matšpalli. Sarnaselt Gauffile on see ka Wangile karjääri esimene WTA finaal liival. Viimati mängis hiinlanna finaalis 2018. aastal. Seejuures polnud Wang eelmise aasta veebruarist saadik suutnud ühelgi turniiril kaht järjestikust mängu võita.
### Response:
Kanepi konkurentsist lülitanud 17-aastane Gauff jõudis Parmas finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma viimastes kohtumistes kaotas Eesti Soomele 6:8 ja Šveitsile 5:8, aga lõpetas siis MM-i võiduga Inglismaa üle tulemusega 11:5.
"Elu kõige kehvem segapaaride MM on nüüd meie jaoks möödanik. Pettumus on kõigil – nii treeneritel kui mängijatel – hinges suur, sest ega see ei ole see tulemus, mille järele me siia tulime," nentis Lill. "Eks põhjalikum analüüs tuleb hiljem, miks seekord läks nii nagu läks. Müts maha võistkondade ees, kes meie alagrupist edasi lähevad – Rootsi ei ole ilmaasjata valitsev maailmameister, Šveits ja Norra vastavalt olümpia hõbe ja –pronks."
Eesti alagrupist tagasidki edasipääsu play-off 'i ja otse olümpiale Rootsi, Norra ja Šveits. | Eesti kurlingupaar lõpetas MM-i võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma viimastes kohtumistes kaotas Eesti Soomele 6:8 ja Šveitsile 5:8, aga lõpetas siis MM-i võiduga Inglismaa üle tulemusega 11:5.
"Elu kõige kehvem segapaaride MM on nüüd meie jaoks möödanik. Pettumus on kõigil – nii treeneritel kui mängijatel – hinges suur, sest ega see ei ole see tulemus, mille järele me siia tulime," nentis Lill. "Eks põhjalikum analüüs tuleb hiljem, miks seekord läks nii nagu läks. Müts maha võistkondade ees, kes meie alagrupist edasi lähevad – Rootsi ei ole ilmaasjata valitsev maailmameister, Šveits ja Norra vastavalt olümpia hõbe ja –pronks."
Eesti alagrupist tagasidki edasipääsu play-off 'i ja otse olümpiale Rootsi, Norra ja Šveits.
### Response:
Eesti kurlingupaar lõpetas MM-i võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veel 300 meetrit enne finišit tundus, et võidu suunas liikus itaallane Eduardo Affini (Jumbo-Visma), kuid Nizzolo püüdis ta kinni ja suutis temast ka mööda spurtida, võttes karjääri esimese etapivõidu enda kodusel suurtuuril.
Affini lõpetas teisena, kolmandaks sprintis end Peter Sagan (Bora-Hansgrohe). Esikümnes oli koguni kuus itaallast – neljanda koha sai Davide Cimolai (Israel Start-Up Nation), kuues oli Stefano Oldani (Lotto Soudal) seitsmes Andrea Pasqualon (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux) ja üheksas Elia Viviani (Cofidis).
Rein Taaramäe (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux) ja Tanel Kangert (Team BikeExchange) lõpetasid samuti peagrupis, saades kirja vastavalt 56. ja 70. koha.
Üldarvestuses jätkab liidrina Egan Bernal (Ineos Grenadiers), edestades 45 sekundiga venelast Aleksandr Vlassovit (Astana – Premier Tech), kolmas on itaallane Damiano Caruso (Bahrain-Victorious), kaotades 1.12.
Taaramäe on üldarvestuses jätkuvalt 15. (+5.43) ja Kangert 22. kohal (+10.49). | 11 korda Girol teiseks jäänud itaallane sai lõpuks võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veel 300 meetrit enne finišit tundus, et võidu suunas liikus itaallane Eduardo Affini (Jumbo-Visma), kuid Nizzolo püüdis ta kinni ja suutis temast ka mööda spurtida, võttes karjääri esimese etapivõidu enda kodusel suurtuuril.
Affini lõpetas teisena, kolmandaks sprintis end Peter Sagan (Bora-Hansgrohe). Esikümnes oli koguni kuus itaallast – neljanda koha sai Davide Cimolai (Israel Start-Up Nation), kuues oli Stefano Oldani (Lotto Soudal) seitsmes Andrea Pasqualon (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux) ja üheksas Elia Viviani (Cofidis).
Rein Taaramäe (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux) ja Tanel Kangert (Team BikeExchange) lõpetasid samuti peagrupis, saades kirja vastavalt 56. ja 70. koha.
Üldarvestuses jätkab liidrina Egan Bernal (Ineos Grenadiers), edestades 45 sekundiga venelast Aleksandr Vlassovit (Astana – Premier Tech), kolmas on itaallane Damiano Caruso (Bahrain-Victorious), kaotades 1.12.
Taaramäe on üldarvestuses jätkuvalt 15. (+5.43) ja Kangert 22. kohal (+10.49).
### Response:
11 korda Girol teiseks jäänud itaallane sai lõpuks võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loojutustuse mõttes on "Monster" raamitud kui klassikaline Ameerika kohtudraama. Vähehaaval rullub lahti sündustik, mille tõttu inimesed kohtu ette astuvad, palju on kohtusaalis istumist ja vaidlemist, stoilist vangla eluolu ja karikatuurseid advokaate ning prokuröre, kes toimuvat värvikamaks-polariseerivamaks muudavad. Filmi tugevus peitub aga hoopis peategelase Steve Harmoni (Kelvin Harrison Jr.) meenutustes, mis maalivad värvikireva pildi mustanahalise noore poisi üleskasvamisest Harlemis.
Üllataval kombel sobitub coming-of-age loo probleemistik igati kokku kohtufilmi dramaturgiaga. Hästi illustreerib seda peategelase öeldud lause, et noored inimesed rikuvad iga mõne tunni tagant seadust. Kui enamasti on need pisikesed asjad, siis "Monster" aga näitab, kuidas ühest pealtnäha mittemidagiütlevast olukorrast võib kasvada välja elumuutev kohtuprotsess. Vastanduvad kaks poolust: kohtusüsteemi (või isegi laiemalt ühiskonna) normatiivsus ning noorte inimeste irratsionaalsus või isegi sihipärane süsteemivastasus.
Pealtnäha võiks eeldada, et "Monster" võtab väga klassikalise lähenemise, näidates, kuidas mustanahaline noor jääb alusetult Ameerika kohtusüsteemi hammasrataste vahele. Režissöör Anthony Mandler ei sea aga hoopis hetkekski fookust sellele. Muidugi arutletakse, kas Harmon on süüdi või mitte, aga küsimus on laiemalt hoopis kurvas paratamatuses, kuidas noore inimesena on väga lihtne sattuda eneselegi teadmata seltskonda, milles ellujäämiseks pead mingil valima kahe halva variandi vahel. Pooleteise tunni jooksul näeme, mida Steve Harmoni jaoks see halb variant tähendas...
"Monster" ei ole kindlasti film, mis kohtudraamade lõputust kaanonist eriti silma paistaks, kuid Ameerika politseivägivalla diskussiooni lisab film kindlasti ootamatu lisanüansi, samuti on siin tabavat noortefilmilikku vaimsust, mida ei kohta just liiga tihti. Eriti mõnus on ka vaadata tõeliselt südametut pätti mängivat John David Washingtoni, kes filmi valmimise ajal polnud veel sellise kaliibri superstaar nagu praegu. | Kodune kultuurisoovitus | "Monster" sobitab kokku üleskasvamise loo ja kohtudraama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loojutustuse mõttes on "Monster" raamitud kui klassikaline Ameerika kohtudraama. Vähehaaval rullub lahti sündustik, mille tõttu inimesed kohtu ette astuvad, palju on kohtusaalis istumist ja vaidlemist, stoilist vangla eluolu ja karikatuurseid advokaate ning prokuröre, kes toimuvat värvikamaks-polariseerivamaks muudavad. Filmi tugevus peitub aga hoopis peategelase Steve Harmoni (Kelvin Harrison Jr.) meenutustes, mis maalivad värvikireva pildi mustanahalise noore poisi üleskasvamisest Harlemis.
Üllataval kombel sobitub coming-of-age loo probleemistik igati kokku kohtufilmi dramaturgiaga. Hästi illustreerib seda peategelase öeldud lause, et noored inimesed rikuvad iga mõne tunni tagant seadust. Kui enamasti on need pisikesed asjad, siis "Monster" aga näitab, kuidas ühest pealtnäha mittemidagiütlevast olukorrast võib kasvada välja elumuutev kohtuprotsess. Vastanduvad kaks poolust: kohtusüsteemi (või isegi laiemalt ühiskonna) normatiivsus ning noorte inimeste irratsionaalsus või isegi sihipärane süsteemivastasus.
Pealtnäha võiks eeldada, et "Monster" võtab väga klassikalise lähenemise, näidates, kuidas mustanahaline noor jääb alusetult Ameerika kohtusüsteemi hammasrataste vahele. Režissöör Anthony Mandler ei sea aga hoopis hetkekski fookust sellele. Muidugi arutletakse, kas Harmon on süüdi või mitte, aga küsimus on laiemalt hoopis kurvas paratamatuses, kuidas noore inimesena on väga lihtne sattuda eneselegi teadmata seltskonda, milles ellujäämiseks pead mingil valima kahe halva variandi vahel. Pooleteise tunni jooksul näeme, mida Steve Harmoni jaoks see halb variant tähendas...
"Monster" ei ole kindlasti film, mis kohtudraamade lõputust kaanonist eriti silma paistaks, kuid Ameerika politseivägivalla diskussiooni lisab film kindlasti ootamatu lisanüansi, samuti on siin tabavat noortefilmilikku vaimsust, mida ei kohta just liiga tihti. Eriti mõnus on ka vaadata tõeliselt südametut pätti mängivat John David Washingtoni, kes filmi valmimise ajal polnud veel sellise kaliibri superstaar nagu praegu.
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | "Monster" sobitab kokku üleskasvamise loo ja kohtudraama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metsoja sõnul on vastuvõetamatu Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu jutt, justkui peaks kaitseminister kaaluma Martin Heremi ametist vabastamist.
"Tänaseks peaks kõigile juba selge olema, et kärbete eest riigikaitses vastutab ikkagi kaitseminister Kalle Laanet ja valitsus," ütles Metsoja.
Tema sõnul on seni välja toodud kärpekohad aga ainult jäämäe tipp. "Täna räägitud kokkuhoiukohad toovad ainult 10 protsenti kaitseministri poolt ette nähtud kärbetest. Kaitseministri poliitiline valik on olnud asuda kaitsekulude vähendamise teed ning see tähendab paraku kokkuhoidu oluliste sümbolite, uute ajateenijate ja uute võimekuste arendamise arvelt," ütles Metsoja.
Ta lisas, et kärped võivad osutuda kordades suuremaks riigi eelarvestrateegias ette nähtud summadest.
"Riigikaitse pikaajaline arengukava on saanud üldise heakskiidu nii riigikaitse komisjonis ja riigikogu saalis. Kui koalitsioon plaanib arengukava arutelu taasavada, siis võib see tähendada pikas perspektiivis ligi 300 miljoni euro suurust kärbet," ütles Metsoja. | Metsoja: kaitsekärbete eest vastutab kaitseminister, mitte kaitseväe juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metsoja sõnul on vastuvõetamatu Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu jutt, justkui peaks kaitseminister kaaluma Martin Heremi ametist vabastamist.
"Tänaseks peaks kõigile juba selge olema, et kärbete eest riigikaitses vastutab ikkagi kaitseminister Kalle Laanet ja valitsus," ütles Metsoja.
Tema sõnul on seni välja toodud kärpekohad aga ainult jäämäe tipp. "Täna räägitud kokkuhoiukohad toovad ainult 10 protsenti kaitseministri poolt ette nähtud kärbetest. Kaitseministri poliitiline valik on olnud asuda kaitsekulude vähendamise teed ning see tähendab paraku kokkuhoidu oluliste sümbolite, uute ajateenijate ja uute võimekuste arendamise arvelt," ütles Metsoja.
Ta lisas, et kärped võivad osutuda kordades suuremaks riigi eelarvestrateegias ette nähtud summadest.
"Riigikaitse pikaajaline arengukava on saanud üldise heakskiidu nii riigikaitse komisjonis ja riigikogu saalis. Kui koalitsioon plaanib arengukava arutelu taasavada, siis võib see tähendada pikas perspektiivis ligi 300 miljoni euro suurust kärbet," ütles Metsoja.
### Response:
Metsoja: kaitsekärbete eest vastutab kaitseminister, mitte kaitseväe juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa asus viiendal minutil Anton Burdassovi väravast juhtima, kuid viis minutit hiljem viskas Jakub Flek viigivärava. Teisel perioodil viis Artjom Švets-Rogovoi venelased taas juhtima, aga edu püsis vaid 2,5 minutit, kuni Jakub Vrana viigistas seisu.
Viimase kolmandiku kuuendal minutil viis Aleksandr Barabanov venelased 3:2 juhtima, aga taas õnnestus Tšehhil viigistada, kui täpne oli Dominik Kubalik. Venemaale tõi lõpuks võidu Mihhail Grigorenko, kes skooris 19 sekundit enne normaalaja lõppu.
Järgmisena lähevad A-alagruppi kuuluvad venelased laupäeval vastamisi Suurbritanniaga, Tšehhi kohtub teises matšis Šveitsiga.
Samal ajal peetud B-alagrupi avamängus oli Saksamaa kindlalt 9:4 parem Itaaliast.
Enne mängu:
Viimasel MM-il, mis peeti 2019. aastal Slovakkias, said Venemaa hokimehed kaela pronksmedalid, kui kolmanda koha matšis alistati Tšehhi 3:2. Maailmameistriks tuli toona Soome, kes võitis finaalis Kanadat.
Venemaa on jäähoki MM-i ajaloo edukaim riik, olles maailmameistriks kroonitud 27 korral (22 korral Nõukogude Liidu koosseisus). Tšehhi auhinnakappi kuulub 12 MM-kulda, millest kuus on võidetud Tšehhoslovakkia koosseisus.
Jäähoki MM-i õhtuses otseülekandes lähevad vastamisi 26-kordne maailmameister Kanada ja võõrustajamaa Läti. Kohtumist on võimalik jälgida ERR-i spordiportaali vahendusel algusega kell 20.10.
Telerist näeb mänge kanalilt ETV+, kus saab valida ka eestikeelse kommentaari. | Venelased said jäähoki MM-i avamatšis lõpusekundeil Tšehhist jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa asus viiendal minutil Anton Burdassovi väravast juhtima, kuid viis minutit hiljem viskas Jakub Flek viigivärava. Teisel perioodil viis Artjom Švets-Rogovoi venelased taas juhtima, aga edu püsis vaid 2,5 minutit, kuni Jakub Vrana viigistas seisu.
Viimase kolmandiku kuuendal minutil viis Aleksandr Barabanov venelased 3:2 juhtima, aga taas õnnestus Tšehhil viigistada, kui täpne oli Dominik Kubalik. Venemaale tõi lõpuks võidu Mihhail Grigorenko, kes skooris 19 sekundit enne normaalaja lõppu.
Järgmisena lähevad A-alagruppi kuuluvad venelased laupäeval vastamisi Suurbritanniaga, Tšehhi kohtub teises matšis Šveitsiga.
Samal ajal peetud B-alagrupi avamängus oli Saksamaa kindlalt 9:4 parem Itaaliast.
Enne mängu:
Viimasel MM-il, mis peeti 2019. aastal Slovakkias, said Venemaa hokimehed kaela pronksmedalid, kui kolmanda koha matšis alistati Tšehhi 3:2. Maailmameistriks tuli toona Soome, kes võitis finaalis Kanadat.
Venemaa on jäähoki MM-i ajaloo edukaim riik, olles maailmameistriks kroonitud 27 korral (22 korral Nõukogude Liidu koosseisus). Tšehhi auhinnakappi kuulub 12 MM-kulda, millest kuus on võidetud Tšehhoslovakkia koosseisus.
Jäähoki MM-i õhtuses otseülekandes lähevad vastamisi 26-kordne maailmameister Kanada ja võõrustajamaa Läti. Kohtumist on võimalik jälgida ERR-i spordiportaali vahendusel algusega kell 20.10.
Telerist näeb mänge kanalilt ETV+, kus saab valida ka eestikeelse kommentaari.
### Response:
Venelased said jäähoki MM-i avamatšis lõpusekundeil Tšehhist jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Uues loos on mõnusalt sammuv gruuv paari pandud sünge harmoonia, dramaatilise vokaali ja twinpeaksiliku kitarriga," iseloomustas bänd singlit. Loo on produtseerinud Hyrr Innokent Vainola, kes tegev bändides Ouu ja Seltskond Pargis.
Lugu toetab hüpnotiseeriv video, mis valmis koostöös animaatori Linda Nõmmiku ja BFMi videotiimiga, mille eesotsas režissöör Mariann Jüriorg ning produtsent Kristiana Kalnina.
""Allure" hiilib nõtkelt ja hiilib natuke veel. Teeb seda kreemiselt ja siidiselt, kõrvu ja kõlareid paitava veendunud kõlaga," kommenteeris lugu muusik Argo Vals.
"Allure" on ansambli kolmas singel pärast 2020. aastal avaldatud debüütlugu "Momentum", millele järgnes kevadine "Overthoughts".
Aasta lõpus plaanib Neon Fir avaldada esimese täispika albumi. "Albumil saab muuhulgas kuulda palavaid popihümne, nohuseid post-punk mälestusi ning kes-teab-kui-vürtsikaid karriballaade," sõnas bänd.
Kooslusesse kuuluvad Eeva Trei vokaalil, Miina Adermann taustvokaalil ja klahvidel, kitarril Kaarel Raud, basskitarril Paul-Gunnar Loorand ning trummidel Harald Soosalu. | Neon Fir avaldas singli "Allure" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Uues loos on mõnusalt sammuv gruuv paari pandud sünge harmoonia, dramaatilise vokaali ja twinpeaksiliku kitarriga," iseloomustas bänd singlit. Loo on produtseerinud Hyrr Innokent Vainola, kes tegev bändides Ouu ja Seltskond Pargis.
Lugu toetab hüpnotiseeriv video, mis valmis koostöös animaatori Linda Nõmmiku ja BFMi videotiimiga, mille eesotsas režissöör Mariann Jüriorg ning produtsent Kristiana Kalnina.
""Allure" hiilib nõtkelt ja hiilib natuke veel. Teeb seda kreemiselt ja siidiselt, kõrvu ja kõlareid paitava veendunud kõlaga," kommenteeris lugu muusik Argo Vals.
"Allure" on ansambli kolmas singel pärast 2020. aastal avaldatud debüütlugu "Momentum", millele järgnes kevadine "Overthoughts".
Aasta lõpus plaanib Neon Fir avaldada esimese täispika albumi. "Albumil saab muuhulgas kuulda palavaid popihümne, nohuseid post-punk mälestusi ning kes-teab-kui-vürtsikaid karriballaade," sõnas bänd.
Kooslusesse kuuluvad Eeva Trei vokaalil, Miina Adermann taustvokaalil ja klahvidel, kitarril Kaarel Raud, basskitarril Paul-Gunnar Loorand ning trummidel Harald Soosalu.
### Response:
Neon Fir avaldas singli "Allure" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WDSF-i teatel jõustus Eesti alaliidu väljaarvamine 20. mail. WDSF põhjendas Eesti alaliidu väljaviskamist sellega, et nende hinnangul on ETSL tõsiselt kahjustanud WDSF-i mainet ja andnud WDSF-ile valeinfot enda tegevuste kohta.
Rahvusvaheline alaliit otsustas algatada ETSL-i väljaheitmise märtsis peetud presiidiumi koosolekul, kus tutvustati pikaaegse uurimise tulemusi. Nimelt tuvastas WDSF-i uurimine, et Eesti Tantsuspordi Liit pidas muuhulgas n-ö pseudoklubisid, mille põhimõte oli omada rohkem hääli alaliidu otsustes.
Rahvusvaheline föderatsioon leidis ka, et ühele Eesti tantsupaarile oli EOK poolt määratud 5000 euro suurune stipendium, mida alaliit aga täies ulatuses välja ei maksnud.
Alaliit kehtestas ka reegli, mille tõttu ei saanud tantsupaarid vahetada klubisid ilma seda alaliidu juhatusega kooskõlastamata. WDSF märkis, et seda reeglit kasutati vähemalt ühe noore tantsija puhul, kelle klubi toetas endist alaliidu juhatust.
Samuti lõi Tantsuspordi Liit reeglistiku, mis võimaldas alaliidul kehtestada keelud tantsupaaridele, kes osalesid võistlustel, mille organiseerijaks olid ühingud, mida Eesti Tantsuspordi Liit ei tunnusta.
Kirgliku sisetüli jooksul avaldas alaliit eelmisel aastal oma kodulehel nimekirja tipptantsijatest, kus olid märgitud vähesed sportlased, kes toetasid eelmist alaliidu juhatust. WDSF-i hinnangul ei kajasta nimekiri aga tantsijate esitusi ega rahvusvahelist tunnustust. Samuti tuvastas WDSF-i uurimine, et Eesti Tantsuspordi Liit on süstemaatiliselt diskrimineerinud tantsuklubisid, kes toetasid eelnevat juhatust.
Tantsuspordiliidu juhatus on WDSF-i sõnul keelanud litsentsinõuete alusel ühe rahvusvahelise kohtuniku võistlustelt, kuigi kohtunik on esitanud piisavad volitused ning teinud seda reeglipäraselt. Tantsuspordiliidu juhatus on tagasiulatuvalt karmistanud võistluseeskirju kohtunike lubade säilitamise osas ning on tõstnud kohtunike nõude 12 riikliku võistluse pealt 100 võistluse peale kolme aasta jooksul. WDSF-i sõnul toob eeskirjade muutmine endaga kaasa selle, et valdav osa rahvusvaheliste kohtunike litsentsidest muutuvad kehtetuks.
"17. mail 2021 peetud presiidiumi koosolekul vaadati faktid ja protseduurid taaskord üle ja WDSF-i presiidium leidis, et meil on piisavalt põhjuseid, et Eesti Tantsuspordi Liit enda liikmete seast välja visata," teatas WDSF enda liikmetele 20. mai õhtupoolikul. "Otsus jõustub tänasest." | Rahvusvaheline alaliit arvaski Eesti Tantsuspordi Liidu liikmete seast välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WDSF-i teatel jõustus Eesti alaliidu väljaarvamine 20. mail. WDSF põhjendas Eesti alaliidu väljaviskamist sellega, et nende hinnangul on ETSL tõsiselt kahjustanud WDSF-i mainet ja andnud WDSF-ile valeinfot enda tegevuste kohta.
Rahvusvaheline alaliit otsustas algatada ETSL-i väljaheitmise märtsis peetud presiidiumi koosolekul, kus tutvustati pikaaegse uurimise tulemusi. Nimelt tuvastas WDSF-i uurimine, et Eesti Tantsuspordi Liit pidas muuhulgas n-ö pseudoklubisid, mille põhimõte oli omada rohkem hääli alaliidu otsustes.
Rahvusvaheline föderatsioon leidis ka, et ühele Eesti tantsupaarile oli EOK poolt määratud 5000 euro suurune stipendium, mida alaliit aga täies ulatuses välja ei maksnud.
Alaliit kehtestas ka reegli, mille tõttu ei saanud tantsupaarid vahetada klubisid ilma seda alaliidu juhatusega kooskõlastamata. WDSF märkis, et seda reeglit kasutati vähemalt ühe noore tantsija puhul, kelle klubi toetas endist alaliidu juhatust.
Samuti lõi Tantsuspordi Liit reeglistiku, mis võimaldas alaliidul kehtestada keelud tantsupaaridele, kes osalesid võistlustel, mille organiseerijaks olid ühingud, mida Eesti Tantsuspordi Liit ei tunnusta.
Kirgliku sisetüli jooksul avaldas alaliit eelmisel aastal oma kodulehel nimekirja tipptantsijatest, kus olid märgitud vähesed sportlased, kes toetasid eelmist alaliidu juhatust. WDSF-i hinnangul ei kajasta nimekiri aga tantsijate esitusi ega rahvusvahelist tunnustust. Samuti tuvastas WDSF-i uurimine, et Eesti Tantsuspordi Liit on süstemaatiliselt diskrimineerinud tantsuklubisid, kes toetasid eelnevat juhatust.
Tantsuspordiliidu juhatus on WDSF-i sõnul keelanud litsentsinõuete alusel ühe rahvusvahelise kohtuniku võistlustelt, kuigi kohtunik on esitanud piisavad volitused ning teinud seda reeglipäraselt. Tantsuspordiliidu juhatus on tagasiulatuvalt karmistanud võistluseeskirju kohtunike lubade säilitamise osas ning on tõstnud kohtunike nõude 12 riikliku võistluse pealt 100 võistluse peale kolme aasta jooksul. WDSF-i sõnul toob eeskirjade muutmine endaga kaasa selle, et valdav osa rahvusvaheliste kohtunike litsentsidest muutuvad kehtetuks.
"17. mail 2021 peetud presiidiumi koosolekul vaadati faktid ja protseduurid taaskord üle ja WDSF-i presiidium leidis, et meil on piisavalt põhjuseid, et Eesti Tantsuspordi Liit enda liikmete seast välja visata," teatas WDSF enda liikmetele 20. mai õhtupoolikul. "Otsus jõustub tänasest."
### Response:
Rahvusvaheline alaliit arvaski Eesti Tantsuspordi Liidu liikmete seast välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kokkuhoiukohtade otsimisel peame arvesse võtma päästeametile antud ülesandeid, siseturvalisuse arengukava, uuendatud päästevõrgustiku strateegiat ning kohustust tagada parim võimalik päästeteenus," ütles Tammearu.
"Päästeamet päästab aastas 300 inimelu ja säästab 358 miljonit eurot varakahju, kontrollib kokku üle 6500 ehitise ohutust ja menetleb ehituskontrollis ligi 24 000 taotlust, aastas jõuame ennetustööga 180 000 inimeseni. Meie missioon on ennetada õnnetusi, päästa elu, vara ja keskkonda," lausus Tammearu.
"Samas on selge, et nii suure kärpe puhul ei piisa majanduskulude ülevaatamisest, vaid tuleb vähendada ka inimeste arvu," sõnas Tammearu.
Tammearu sõnul mõjutab see kõiki päästeameti teenuseid - ennetus, järelevalve ja reageerimine - ja seeläbi otseselt Eesti turvalisust.
Ta märkis, et vaatab koos siseministeeriumiga võimalikud kärpekohad üle, kuid selguse kärbete vajalikkuses toob augustikuine majandusprognoos.
"Palku me ei plaani kärpida. Meie prioriteet on päästjate palga tõus," ütles Tammearu.
Praeguse kava kohaselt on Tammearu sõnul plaan tõsta järgmisel aastal päästjate palka kolm protsenti. "Minimaalne päästja palk peab olema aga 1,2 Eesti keskmist palka. Vaid nii tagame päästeteenistuse jätkusuutlikkuse, arvestades lisanduvaid ülesandeid ja aina mitmetahulisemaks muutuvat päästetööd." | Tammearu: päästeametit võib oodata 2,36 miljoni suurune kärbe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kokkuhoiukohtade otsimisel peame arvesse võtma päästeametile antud ülesandeid, siseturvalisuse arengukava, uuendatud päästevõrgustiku strateegiat ning kohustust tagada parim võimalik päästeteenus," ütles Tammearu.
"Päästeamet päästab aastas 300 inimelu ja säästab 358 miljonit eurot varakahju, kontrollib kokku üle 6500 ehitise ohutust ja menetleb ehituskontrollis ligi 24 000 taotlust, aastas jõuame ennetustööga 180 000 inimeseni. Meie missioon on ennetada õnnetusi, päästa elu, vara ja keskkonda," lausus Tammearu.
"Samas on selge, et nii suure kärpe puhul ei piisa majanduskulude ülevaatamisest, vaid tuleb vähendada ka inimeste arvu," sõnas Tammearu.
Tammearu sõnul mõjutab see kõiki päästeameti teenuseid - ennetus, järelevalve ja reageerimine - ja seeläbi otseselt Eesti turvalisust.
Ta märkis, et vaatab koos siseministeeriumiga võimalikud kärpekohad üle, kuid selguse kärbete vajalikkuses toob augustikuine majandusprognoos.
"Palku me ei plaani kärpida. Meie prioriteet on päästjate palga tõus," ütles Tammearu.
Praeguse kava kohaselt on Tammearu sõnul plaan tõsta järgmisel aastal päästjate palka kolm protsenti. "Minimaalne päästja palk peab olema aga 1,2 Eesti keskmist palka. Vaid nii tagame päästeteenistuse jätkusuutlikkuse, arvestades lisanduvaid ülesandeid ja aina mitmetahulisemaks muutuvat päästetööd."
### Response:
Tammearu: päästeametit võib oodata 2,36 miljoni suurune kärbe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängu komissar Vladimir Hlopikov märkis Zeniidi 107:104 võiduga lõppenud kohtumise protokollis, et Itoudis oli lõpuvile järel kohtunikku füüsiliselt mõjutanud, kirjutab Sport-Express. Jutt käis just Hallikost, kellega CSKA juhendaja oli lõpuvile järel aktiivselt suhelnud, vahendab Delfi.
VTB Ühisliiga juhtkond otsustas, et CSKA peatreener pääseb selle intsidendi eest hoiatusega.
"Liiga direktoraadi otsusega hoiatati CSKA korvpalliklubi meeskonna peatreener Dimitris Itoudist kohtunikuga suulisesse kontakti astumise eest, mis toimus pärast Zeniidi ja CSKA poolfinaali teist mängu," teatas VTB Ühisliiga.
Halliko ei tahtnud juhtunut pikemalt kommenteerida. "Kui Venemaa press midagi kirjutab, siis kirjutab, mul ei ole siin midagi kommenteerida," sõnas kogenud vilemees Delfile. Küsimusele, mida Itoudis talle ütles, vastas Halliko: "Peale mängu ikka öeldakse vahest aitäh, seekord üritas mulle midagi rääkida, aga mingit diskussiooni ei toimunudki. Mina läksin ära riietusruumi. Ma isegi ei oska öelda, mille peale see hoiatus anti." | Eesti kohtunikku füüsiliselt mõjutanud CSKA peatreener pääses hoiatusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängu komissar Vladimir Hlopikov märkis Zeniidi 107:104 võiduga lõppenud kohtumise protokollis, et Itoudis oli lõpuvile järel kohtunikku füüsiliselt mõjutanud, kirjutab Sport-Express. Jutt käis just Hallikost, kellega CSKA juhendaja oli lõpuvile järel aktiivselt suhelnud, vahendab Delfi.
VTB Ühisliiga juhtkond otsustas, et CSKA peatreener pääseb selle intsidendi eest hoiatusega.
"Liiga direktoraadi otsusega hoiatati CSKA korvpalliklubi meeskonna peatreener Dimitris Itoudist kohtunikuga suulisesse kontakti astumise eest, mis toimus pärast Zeniidi ja CSKA poolfinaali teist mängu," teatas VTB Ühisliiga.
Halliko ei tahtnud juhtunut pikemalt kommenteerida. "Kui Venemaa press midagi kirjutab, siis kirjutab, mul ei ole siin midagi kommenteerida," sõnas kogenud vilemees Delfile. Küsimusele, mida Itoudis talle ütles, vastas Halliko: "Peale mängu ikka öeldakse vahest aitäh, seekord üritas mulle midagi rääkida, aga mingit diskussiooni ei toimunudki. Mina läksin ära riietusruumi. Ma isegi ei oska öelda, mille peale see hoiatus anti."
### Response:
Eesti kohtunikku füüsiliselt mõjutanud CSKA peatreener pääses hoiatusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei teatas, et sai kell 16:02 kõne, et Saaremaal Mehama külas toimus Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 98 kilomeetril kokkupõrge Veoauto Scania ja Fordi väikebussi vahel.
Õnnetuse hetkel oli veoautos ainult juht, 56-aastane mees, väikebussis oli juht, 50-aastane naine ja kaheksa last.
Kiirabi viis tervisekontrolliks haiglasse kaks 15-aastast noormeest, kes istusid õnnetuse hetkel väikebussis juhi kõrval.
Rohkem inimesi praeguse info kohaselt viga ei saanud. Väikebuss koos lastega oli Saaremaal ekskursioonil ning õnnetuse hetkel tagasiteel Pärnusse.
Esialgsetel andmetel sooritas veoauto vasakpööret peateelt kõrvalteele ning taga liikunud väikebuss sõitis otsa veomasina haagise taganurgale.
Kaitseliidu buss viib ülejäänud lapsed ja bussijuhi Kuressaarde, kuni organiseeritakse neile uus transport Pärnusse. | Saaremaal tegi lapsi vedanud buss kokkupõrke veokiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei teatas, et sai kell 16:02 kõne, et Saaremaal Mehama külas toimus Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 98 kilomeetril kokkupõrge Veoauto Scania ja Fordi väikebussi vahel.
Õnnetuse hetkel oli veoautos ainult juht, 56-aastane mees, väikebussis oli juht, 50-aastane naine ja kaheksa last.
Kiirabi viis tervisekontrolliks haiglasse kaks 15-aastast noormeest, kes istusid õnnetuse hetkel väikebussis juhi kõrval.
Rohkem inimesi praeguse info kohaselt viga ei saanud. Väikebuss koos lastega oli Saaremaal ekskursioonil ning õnnetuse hetkel tagasiteel Pärnusse.
Esialgsetel andmetel sooritas veoauto vasakpööret peateelt kõrvalteele ning taga liikunud väikebuss sõitis otsa veomasina haagise taganurgale.
Kaitseliidu buss viib ülejäänud lapsed ja bussijuhi Kuressaarde, kuni organiseeritakse neile uus transport Pärnusse.
### Response:
Saaremaal tegi lapsi vedanud buss kokkupõrke veokiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bosch Eesti maastikurattasari ja Eesti Jalgratturite Liit leidsid segamini pillutatud rattakalendris lahendusena korraldada Rõuge rattamaraton ja Eesti meistrivõistlused 24. juulil. Antud otsuse valguses muutub ka sarja ühe etapi ehk 21. Rakke rattamaratoni toimumise kuupäev.
"Piirangutest tulenevalt on sedavõrd suure osalejaga arvuga sündmuse läbiviimine ja nõutud raamidesse paigutamine hetkel keeruline, kuid teeme endast parima, et rattasõbrad rajale tuua," kommenteeris võistluste korraldaja Enno Eilo.
Bosch Eesti maastikurattasarja uus kalender 2021. aastal:
13.06 – 7. Alutaguse Rattamaraton, Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus
11.07 – 19. Rakvere Rattamaraton, Rakvere Spordikeskus
17.07 – 21. Mulgi Rattamaraton, Viljandi Linnastaadion
24.07 – 23. Rõuge Rattamaraton/EMV XCM, Rõuge Ööbikuoru plats
08.08 – 21. Rakke Rattamaraton, Rakke Linnamäe staadion
21.08 – Kose 7 järve rattamaraton, Paunküla Heaolukeskus
04.09 – 24. Tallinna Rattamaraton, Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus | Eesti maastikurattasarja algus lükkub piirangute tõttu edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bosch Eesti maastikurattasari ja Eesti Jalgratturite Liit leidsid segamini pillutatud rattakalendris lahendusena korraldada Rõuge rattamaraton ja Eesti meistrivõistlused 24. juulil. Antud otsuse valguses muutub ka sarja ühe etapi ehk 21. Rakke rattamaratoni toimumise kuupäev.
"Piirangutest tulenevalt on sedavõrd suure osalejaga arvuga sündmuse läbiviimine ja nõutud raamidesse paigutamine hetkel keeruline, kuid teeme endast parima, et rattasõbrad rajale tuua," kommenteeris võistluste korraldaja Enno Eilo.
Bosch Eesti maastikurattasarja uus kalender 2021. aastal:
13.06 – 7. Alutaguse Rattamaraton, Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus
11.07 – 19. Rakvere Rattamaraton, Rakvere Spordikeskus
17.07 – 21. Mulgi Rattamaraton, Viljandi Linnastaadion
24.07 – 23. Rõuge Rattamaraton/EMV XCM, Rõuge Ööbikuoru plats
08.08 – 21. Rakke Rattamaraton, Rakke Linnamäe staadion
21.08 – Kose 7 järve rattamaraton, Paunküla Heaolukeskus
04.09 – 24. Tallinna Rattamaraton, Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus
### Response:
Eesti maastikurattasarja algus lükkub piirangute tõttu edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR kirjutas neljapäeval suurest sisetülist, mis Eesti lasterikaste perede liidus (ELPL) mitu aastat arenenud oli. Tüli peamised osapooled olid Tallinna ja Harjumaa suurperede ühendus, Narva ühing Perekolle ning keskkontor ehk liidu juhatus, kellele alamorganisatsioonid heitsid ette juhtimise ja eelarve jaotamise läbipaistmatust, jäika suhtlusstiili ning vähest demokraatiat.
Liidu listi kurnanud etteheidete tulemusel tegid 11 alamorganisatsiooni liidu juhatusele ettepaneku heita kaks tüli tekitanud alalmliitu ühingust välja, et taastada liidus töörahu.
Üheksa tundi väldanud arutelude tulemusel otsustas liit Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidu oma ridadest välja arvata, ent Narva paljulapseliste perede ühing Perekolle otsustati siiski alles jätta.
Narva Perekoldele heideti ette avalikku ja tahtlikku valeinfo levitamist ja sellega mainekahju tekitamist, sh teistele liikmesorganisatsioonidele; võrgustiku ja liidu põhitöö halvaminst ja töörahu rikkumist ebaeetilise käitumisega; vabaühenduste eetikakoodeksi vastu eksimist.
Selle asemel otsustas juhatus juhtida Narva paljulasteliste perede ühingu juhatuse tähelepanu sellele, et nende tegevus on kahjustanud ELPL-i mainet ning olnud vastuolus ELPL-i põhikirjaliste väärtustega. Sellise tegevuse jätkumisel võib juhatus nad siiski edaspidi välja arvata.
Tallinna ja Harjumaa alamliidu väljaheitmiseks esitas liidu juhatus järgmised põhjendused: võrgustiku töörahu on häiritud, sest Tallinna juhtide töövõtted on provokatiivsed, ebaeetilised ja vaenu õhutavad; Tallinna juhid on ületanud oma volitusi avalikult kõigi nimel kõneldes ja levitanud liidu aadressil valeinfot; Tallinna juhid on tegutsenud omavoliliselt ja kooskõlastamatult, pöördudes kaebustega ajakirjandusse ja ministri poole, kahjustades sellega liidu mainet; häiritud on nii võrgustiku kui liidu põhitöö, sest kogu aur läheb nende fabritseeritud kaebustega tegelemisele; Karl Laasi e-kirjad teiste liikmesorganisatsioonide juhtidele on isiklikult solvavad; tema lõputud päringud organisatsiooni listi, mis eeldavad vastuseid, on halvanud juhatuse töö; need päringud on vaenu õhutavad, häirivad ja sisaldavad kallutatud teavet.
Narva Perekolde puhul leidis liidu juhatus, et ehkki nende tegevus on liidu maine kahjustanud, on enamik Perekolde avaldustest olnud initsieeritud või lausa kirjutatud Tallinna ja Harjumaa ühingu juhi Karl Laasi poolt. Lisaks ei ole Perekolde avaldused ja ELPL-i kahjustav tegevus olnud juhatuse hinnangul seni nii mastaapne kui TLPL-i tegevus, mistõttu on võimalik koostööd jätkata.
Otsused jõustusid selle tegemise hetkest ehk 20. maist.
Enne väljaarvamisotsust tegi Tallinna ja Harjumaa ühing liidu juhatusele ka jagunemisettepaneku, mis tähendas, et alamliit taotles keskkontorilt liidu eelarvest 81 556 euro ja 38 sendi ülekandmist, Narva Perekoldele aga 2020. ja 2021. aasta riikliku tegevustoetuse väljamakset, mis seni on saamata.
Liidu juhatus leidis, et liidul pole alamorganisatsiooni ees rahalisi kohustusi ning esitatud nõue on alusetu. Küll aga otsustas juhatus jooksva aasta eest Tallinna ja Harjumaa ühingult liikmemaksu mitte nõuda.
Tallinna ja Harjumaa ühingu pered moodustasid 13 protsenti kogu liidu liikmeskonnast.
Uus katusorganisatsioon
Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liit teatas aga reedel, et lõi koos Narva Perekolde, Tallinna suurperede klubi ning Tartu ja Tartumaa lasterikaste perede liitudega paralleelse suurperede katusorganisatsiooni - Eesti suurperede liit.
Seega kuulub Narva Perekolle hetkel mõlemasse suurperede liikmesorganisatsiooni.
"Uus lasterikaste perede organisatsioone ühendav katusorganisatsioon luuakse ausa ja läbipaistva asjaajamise tähe all eesmärgiga tagada kõikidele oma liikmesorganisatsioonide peredele võrdsed võimalused oma perede ja kõigi Eesti lasterikaste eest seismisel," teatas uue ühingu juhatuse liige Karl Laas.
Uue liidu registreerimine äriregistrisse on veel pooleli, lisas Laas.
Liidu teatel on loodav üleriigiline katusorganisatsioon võtnud oma sihiks suurperede ühenduste võimekuse arendamise ning demokraatliku ja läbipaistva juhtimise. Kokku lepiti, et katusorganisatsiooni halduskuludeks ei planeerita mitte kunagi rohkem kui kümme protsenti ühisest eelarvest. Suurperede liidu eesmärgiks on läbipaistva aruandluse tagamine nii avaliku sektori kui ka toetajate raha kasutamisel, samuti tagatakse kõikide liikmesorganisatsioonide kaasatus otsustuskogudesse.
Suurperedena käsitletakse peresid alates kolmest lapsest.
Suurperede liidu loomise ajendiks oli asutajaliikmete sõnul riikliku toetusraha jõudmine tegelike abivajajateni ning ausus raha jaotamisel ja kasutamisel.
"Mida tugevamad on kohapealsed suurperede organisatsioonid, seda rohkem on nende tegevusest kasu," teatas Tallinna lasterikaste ühingu juhatuse esimees Lea Vaabel.
"Me ei plaani oma toetajate vahendeid kulutada uhke keskkontori ülevalpidamiseks – suurperede organisatsioonid peavad seisma oma ja kõigi teiste suurte perede eest ning seda me ka teeme," kommenteeris liidu üks asutajaid Karl Laas.
Kõiki seniseid abitegevusi kavatsetakse jätkata ka uue katusorganisatsiooni alt.
"Kokkuvõttes usume, et tänu sellele, et Eestis tekkib nüüd kaks suurperede eest seisvat organisatsiooni, muutub kogu valdkond tõhusamaks, rahastamine ausamaks ning läbipaistvamaks. See kõik on ka meie toetajate huvides," ütles Laas. | Lasterikaste perede liit heitis Tallinna ja Harjumaa liidu välja, Narva jäi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR kirjutas neljapäeval suurest sisetülist, mis Eesti lasterikaste perede liidus (ELPL) mitu aastat arenenud oli. Tüli peamised osapooled olid Tallinna ja Harjumaa suurperede ühendus, Narva ühing Perekolle ning keskkontor ehk liidu juhatus, kellele alamorganisatsioonid heitsid ette juhtimise ja eelarve jaotamise läbipaistmatust, jäika suhtlusstiili ning vähest demokraatiat.
Liidu listi kurnanud etteheidete tulemusel tegid 11 alamorganisatsiooni liidu juhatusele ettepaneku heita kaks tüli tekitanud alalmliitu ühingust välja, et taastada liidus töörahu.
Üheksa tundi väldanud arutelude tulemusel otsustas liit Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidu oma ridadest välja arvata, ent Narva paljulapseliste perede ühing Perekolle otsustati siiski alles jätta.
Narva Perekoldele heideti ette avalikku ja tahtlikku valeinfo levitamist ja sellega mainekahju tekitamist, sh teistele liikmesorganisatsioonidele; võrgustiku ja liidu põhitöö halvaminst ja töörahu rikkumist ebaeetilise käitumisega; vabaühenduste eetikakoodeksi vastu eksimist.
Selle asemel otsustas juhatus juhtida Narva paljulasteliste perede ühingu juhatuse tähelepanu sellele, et nende tegevus on kahjustanud ELPL-i mainet ning olnud vastuolus ELPL-i põhikirjaliste väärtustega. Sellise tegevuse jätkumisel võib juhatus nad siiski edaspidi välja arvata.
Tallinna ja Harjumaa alamliidu väljaheitmiseks esitas liidu juhatus järgmised põhjendused: võrgustiku töörahu on häiritud, sest Tallinna juhtide töövõtted on provokatiivsed, ebaeetilised ja vaenu õhutavad; Tallinna juhid on ületanud oma volitusi avalikult kõigi nimel kõneldes ja levitanud liidu aadressil valeinfot; Tallinna juhid on tegutsenud omavoliliselt ja kooskõlastamatult, pöördudes kaebustega ajakirjandusse ja ministri poole, kahjustades sellega liidu mainet; häiritud on nii võrgustiku kui liidu põhitöö, sest kogu aur läheb nende fabritseeritud kaebustega tegelemisele; Karl Laasi e-kirjad teiste liikmesorganisatsioonide juhtidele on isiklikult solvavad; tema lõputud päringud organisatsiooni listi, mis eeldavad vastuseid, on halvanud juhatuse töö; need päringud on vaenu õhutavad, häirivad ja sisaldavad kallutatud teavet.
Narva Perekolde puhul leidis liidu juhatus, et ehkki nende tegevus on liidu maine kahjustanud, on enamik Perekolde avaldustest olnud initsieeritud või lausa kirjutatud Tallinna ja Harjumaa ühingu juhi Karl Laasi poolt. Lisaks ei ole Perekolde avaldused ja ELPL-i kahjustav tegevus olnud juhatuse hinnangul seni nii mastaapne kui TLPL-i tegevus, mistõttu on võimalik koostööd jätkata.
Otsused jõustusid selle tegemise hetkest ehk 20. maist.
Enne väljaarvamisotsust tegi Tallinna ja Harjumaa ühing liidu juhatusele ka jagunemisettepaneku, mis tähendas, et alamliit taotles keskkontorilt liidu eelarvest 81 556 euro ja 38 sendi ülekandmist, Narva Perekoldele aga 2020. ja 2021. aasta riikliku tegevustoetuse väljamakset, mis seni on saamata.
Liidu juhatus leidis, et liidul pole alamorganisatsiooni ees rahalisi kohustusi ning esitatud nõue on alusetu. Küll aga otsustas juhatus jooksva aasta eest Tallinna ja Harjumaa ühingult liikmemaksu mitte nõuda.
Tallinna ja Harjumaa ühingu pered moodustasid 13 protsenti kogu liidu liikmeskonnast.
Uus katusorganisatsioon
Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liit teatas aga reedel, et lõi koos Narva Perekolde, Tallinna suurperede klubi ning Tartu ja Tartumaa lasterikaste perede liitudega paralleelse suurperede katusorganisatsiooni - Eesti suurperede liit.
Seega kuulub Narva Perekolle hetkel mõlemasse suurperede liikmesorganisatsiooni.
"Uus lasterikaste perede organisatsioone ühendav katusorganisatsioon luuakse ausa ja läbipaistva asjaajamise tähe all eesmärgiga tagada kõikidele oma liikmesorganisatsioonide peredele võrdsed võimalused oma perede ja kõigi Eesti lasterikaste eest seismisel," teatas uue ühingu juhatuse liige Karl Laas.
Uue liidu registreerimine äriregistrisse on veel pooleli, lisas Laas.
Liidu teatel on loodav üleriigiline katusorganisatsioon võtnud oma sihiks suurperede ühenduste võimekuse arendamise ning demokraatliku ja läbipaistva juhtimise. Kokku lepiti, et katusorganisatsiooni halduskuludeks ei planeerita mitte kunagi rohkem kui kümme protsenti ühisest eelarvest. Suurperede liidu eesmärgiks on läbipaistva aruandluse tagamine nii avaliku sektori kui ka toetajate raha kasutamisel, samuti tagatakse kõikide liikmesorganisatsioonide kaasatus otsustuskogudesse.
Suurperedena käsitletakse peresid alates kolmest lapsest.
Suurperede liidu loomise ajendiks oli asutajaliikmete sõnul riikliku toetusraha jõudmine tegelike abivajajateni ning ausus raha jaotamisel ja kasutamisel.
"Mida tugevamad on kohapealsed suurperede organisatsioonid, seda rohkem on nende tegevusest kasu," teatas Tallinna lasterikaste ühingu juhatuse esimees Lea Vaabel.
"Me ei plaani oma toetajate vahendeid kulutada uhke keskkontori ülevalpidamiseks – suurperede organisatsioonid peavad seisma oma ja kõigi teiste suurte perede eest ning seda me ka teeme," kommenteeris liidu üks asutajaid Karl Laas.
Kõiki seniseid abitegevusi kavatsetakse jätkata ka uue katusorganisatsiooni alt.
"Kokkuvõttes usume, et tänu sellele, et Eestis tekkib nüüd kaks suurperede eest seisvat organisatsiooni, muutub kogu valdkond tõhusamaks, rahastamine ausamaks ning läbipaistvamaks. See kõik on ka meie toetajate huvides," ütles Laas.
### Response:
Lasterikaste perede liit heitis Tallinna ja Harjumaa liidu välja, Narva jäi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lääne-Venemaa Mari Eli Vabariigi siseminister Mihhail Danilov andis korralduse mitte lubada maridel järgida oma traditsioonilisi religioonipraktikaid munitsipaalpinnal, teatas Rferl.
Kirjalikud juhised anti välja juba aprillis, kuid avalikkusele said juhised teatavaks alles 19. mail.
Kohalikud elanikud ütlesid, et nad on juhiste tõttu solvunud. Inimesed soovisid jääda anonüümseks.
"Juhiste eesmärk on kehtestada rangem kontroll jumalateenistuste üle," ütles kohalik.
Ligikaudu 52 protsenti Mari Eli inimestest on etnilised marid. Vabariigis elab 700 000 inimest.
Maride religioon põhineb loodusjõudude kummardamisel. Marid on soomeugrilased. | Vene võimud piiravad maride usukombeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lääne-Venemaa Mari Eli Vabariigi siseminister Mihhail Danilov andis korralduse mitte lubada maridel järgida oma traditsioonilisi religioonipraktikaid munitsipaalpinnal, teatas Rferl.
Kirjalikud juhised anti välja juba aprillis, kuid avalikkusele said juhised teatavaks alles 19. mail.
Kohalikud elanikud ütlesid, et nad on juhiste tõttu solvunud. Inimesed soovisid jääda anonüümseks.
"Juhiste eesmärk on kehtestada rangem kontroll jumalateenistuste üle," ütles kohalik.
Ligikaudu 52 protsenti Mari Eli inimestest on etnilised marid. Vabariigis elab 700 000 inimest.
Maride religioon põhineb loodusjõudude kummardamisel. Marid on soomeugrilased.
### Response:
Vene võimud piiravad maride usukombeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Washington käis idee välja neljapäeval. USA president Joe Biden on võtnud eesmärgiks saavutada suurte majandusriikide hulgas kokkulepe ettevõtte tulumaksu globaalses miinimummääras, et peatada võidujooks maksude alandamise nimel.
Prantsusmaa ja Saksamaa kui euroala suurima majandusega riikide toetus on tähtis, kui teemat hakatakse arutama OECD-s ja G20-s.
Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire ütles euroala rahandusministrite kõnelustele saabudes, et Prantsusmaa saaks 15 protsendiga hakkama.
"Peamine ei ole siiski protsendi suurus, vaid kiire poliitiline kokkulepe, mis peaks sündima hiljemalt juulis Itaalias G20 kohtumisel," lisas Le Maire .
Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz tervitas samuti USA ettepanekut.
"OECD kõneluste eesmärk on peatada võidujooks põhjani, nagu Washington on seda väljendanud, ehk riikidevaheline võistlus, kes suudab välja pakkuda madalaimad maksud," ütles Scholz.
Euroopas on Prantsusmaa ja Saksamaa ülemaailmse ettevõtte tulumaksumiinimumi peamised toetajad, aga probleem võib tekkida väiksemate riikidega, kus madalate maksudega püütakse suuri ettevõtteid ligi meelitada. | Pariis ja Berliin toetavad USA tulumaksumiinimumi ettepanekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Washington käis idee välja neljapäeval. USA president Joe Biden on võtnud eesmärgiks saavutada suurte majandusriikide hulgas kokkulepe ettevõtte tulumaksu globaalses miinimummääras, et peatada võidujooks maksude alandamise nimel.
Prantsusmaa ja Saksamaa kui euroala suurima majandusega riikide toetus on tähtis, kui teemat hakatakse arutama OECD-s ja G20-s.
Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire ütles euroala rahandusministrite kõnelustele saabudes, et Prantsusmaa saaks 15 protsendiga hakkama.
"Peamine ei ole siiski protsendi suurus, vaid kiire poliitiline kokkulepe, mis peaks sündima hiljemalt juulis Itaalias G20 kohtumisel," lisas Le Maire .
Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz tervitas samuti USA ettepanekut.
"OECD kõneluste eesmärk on peatada võidujooks põhjani, nagu Washington on seda väljendanud, ehk riikidevaheline võistlus, kes suudab välja pakkuda madalaimad maksud," ütles Scholz.
Euroopas on Prantsusmaa ja Saksamaa ülemaailmse ettevõtte tulumaksumiinimumi peamised toetajad, aga probleem võib tekkida väiksemate riikidega, kus madalate maksudega püütakse suuri ettevõtteid ligi meelitada.
### Response:
Pariis ja Berliin toetavad USA tulumaksumiinimumi ettepanekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie kasutuses ei ole veel piisavalt meetmeid riiki sisenemise piirangute asendamiseks," teatas valitsuse kommunikatsiooniteenistus.
Soome piiri avamine kellele tahes negatiivse testitulemusega saabujale seisab praegu juriidiliste takistuste taga. Seadus, mis võimaldaks kõikidelt saabujatelt taolist tõendit nõuda, on alles väljatöötamisel.
Praegu kehtiva seaduse järgi saab vastava nõude kehtestada vaid maakondade kaupa ning see puudutab konkreetses maakonnas asuvaid piiripunkte.
Kõik Eestist tulijad peavad tegema koroonatesti
Schengeni ala riikide elanikest pääsevad Soome endiselt vaid logistikatöötajad, strateegilise tähtsusega elualade esindajad, Soomes õppivad tudengid ning lähisugulaste külastajad ja püsisuhte osapooled.
Uue erandina on nüüd nimekirjas ka füüsilist kohalolekut eeldavatele sisseastumiseksamitele saabujad.
Soome kodanikel ning Soomes elamisõiguse registreerinud EL riikide kodanikel on õigus riiki pääseda, kuid kõikidelt riiki sisenejatelt eeldatakse koroonatesti tegemist. Eestist Soome reisides peab testi tegema juba enne laevale pääsemist või hiljemalt laevas.
Lennufirma Finnair lubab lennukisse ka vähemalt ühe annusega vaktsineeritud reisijad, kuid sel juhul peab testi tegema Helsingi-Vantaa lennujaamas. | Soome piir püsib endiselt kinni, uus erand õppeasutustesse sisseastujad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie kasutuses ei ole veel piisavalt meetmeid riiki sisenemise piirangute asendamiseks," teatas valitsuse kommunikatsiooniteenistus.
Soome piiri avamine kellele tahes negatiivse testitulemusega saabujale seisab praegu juriidiliste takistuste taga. Seadus, mis võimaldaks kõikidelt saabujatelt taolist tõendit nõuda, on alles väljatöötamisel.
Praegu kehtiva seaduse järgi saab vastava nõude kehtestada vaid maakondade kaupa ning see puudutab konkreetses maakonnas asuvaid piiripunkte.
Kõik Eestist tulijad peavad tegema koroonatesti
Schengeni ala riikide elanikest pääsevad Soome endiselt vaid logistikatöötajad, strateegilise tähtsusega elualade esindajad, Soomes õppivad tudengid ning lähisugulaste külastajad ja püsisuhte osapooled.
Uue erandina on nüüd nimekirjas ka füüsilist kohalolekut eeldavatele sisseastumiseksamitele saabujad.
Soome kodanikel ning Soomes elamisõiguse registreerinud EL riikide kodanikel on õigus riiki pääseda, kuid kõikidelt riiki sisenejatelt eeldatakse koroonatesti tegemist. Eestist Soome reisides peab testi tegema juba enne laevale pääsemist või hiljemalt laevas.
Lennufirma Finnair lubab lennukisse ka vähemalt ühe annusega vaktsineeritud reisijad, kuid sel juhul peab testi tegema Helsingi-Vantaa lennujaamas.
### Response:
Soome piir püsib endiselt kinni, uus erand õppeasutustesse sisseastujad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma on vaktsineerinud kõige suurema osa oma elanikkonnast Araabia Ühendemiraadid. Pärsia lahe kaldal asuvas riigis oli saanud reedeks saja elaniku kohta vähemalt ühe süsti 81,6. Seejuures on vaktsineerimiskuur lõpetatud neist 40 protsendil.
Enam kui 60 protsenti elanikest on hõlmanud vähemalt korra ka mitmed alla 100 000 elanikuga väikeriigid nagu Palau, Seišellid ja San Marino. Suurema rahvaarvuga riikidest oli suutnud nädala lõpuks sama teha Bhutan ja Iisrael. Seejuures on neist viimane süstinud teise vaktsiinidoosi 57,5 protsendile oma elanikest.
Euroopa Liidu maadest on vaktsineeritute osakaal kõige suurem 500 000 elanikuga Maltal. Saareriigis oli saanud neljapäevaks süsti 57 protsenti selle elanikest. Napilt poole oma elanikest suutis hõlmata Ungari, mis kasutab lisaks venelaste Sputniku vaktsiini ja hiinlaste Sinovaci.
Ungarile järgnevad 45 protsendiga Austria ja 40,5 protsendiga Soome. Ligi 40 elanikku saja kohta on saanud ühe vaktsiinidoosi ka Saksamaal. Kokku on seal vaktsineeritud 32,6 miljonit inimest.
Eesti on liidusiseses pingereas viimastel nädalatel langenud, asudes ühe doosiga hõlmatute osakaalu poolest 16. kohal. Reedel oli vaktsineeritud 100 elaniku kohta 31,8. Leedus ulatus vaktsineeritute osakaal 32,3 protsendiga. Tempot on tõstnud ka Läti, kus on koroonavaktsiiniga vähemalt korra hõlmatud viiendik rahvast.
Maailma mõjukamatest ja suurematest riikides oli vaktsineerinud USA vähemalt korra üle 160 miljoni inimese ehk ligi 49 protsenti riigi elanikest. Suurem osa doose kulutati elanike teistkordseks vaktsineerimiseks. Vaktsineerimiskuur on praeguseks lõpetatud enam kui 126 miljonil inimesel.
Venemaal pole nädalaga vaktsineeritute osakaal muutunud kuigi palju. Vähemalt korra on hõlmatud 15 miljonit inimest ehk 10,4 protsenti.
Hiina on süstinud üle 450 miljoni vaktsiinidoosi. Riik ei anna välja andmeid, kui paljud neist on esimesed või teised. Minimaalselt on saanud seega vähemalt 16 inimest saja kohta.
Koroonalaine harja seljatanud Indias oli saanud ühe doosi 11 protsenti elanikkonnast ehk ligi 150 miljonit inimest.
Enam kui kümme miljonit inimest on vaktsineeritud kokku 16 riigis, neist viis kuuluvad Euroopa Liitu. Vaktsineerimiskampaaniaga on tehtud algust vähemalt 182 maal.
Maailma suurriikides oli vaktsineerinud USA vähemalt korra ligi 166 miljonit inimest ehk 50,5 protsenti riigi elanikest. Vaktsineerimiskuur on seejuures praeguseks lõpetatud enam kui 132 miljonil.
Venemaal on vähemalt ühe süstiga hõlmatud 16,3 miljonit inimest ehk 11,3 protsenti rahvastikust.
Hiina on süstinud üle 566 miljoni vaktsiinidoosi. Riik ei anna samas välja andmeid, kui paljud neist on esimesed või teised. Minimaalselt on saanud seega vähemalt viiendik elanikkonnast.
Indias on saanud ühe vaktsiinidoosi vähemalt 162 miljonit inimest ehk 12 inimest saja kohta.
Enam kui kümme miljonit inimest on vaktsineeritud kokku 16 maal, neist viis kuuluvad Euroopa Liitu. Vaktsineerimiskampaaniaga on tehtud algust vähemalt 186 riigis. | Graafik: Euroopa Liidus ületas koroonavaktsineeritute arv 150 miljoni piiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma on vaktsineerinud kõige suurema osa oma elanikkonnast Araabia Ühendemiraadid. Pärsia lahe kaldal asuvas riigis oli saanud reedeks saja elaniku kohta vähemalt ühe süsti 81,6. Seejuures on vaktsineerimiskuur lõpetatud neist 40 protsendil.
Enam kui 60 protsenti elanikest on hõlmanud vähemalt korra ka mitmed alla 100 000 elanikuga väikeriigid nagu Palau, Seišellid ja San Marino. Suurema rahvaarvuga riikidest oli suutnud nädala lõpuks sama teha Bhutan ja Iisrael. Seejuures on neist viimane süstinud teise vaktsiinidoosi 57,5 protsendile oma elanikest.
Euroopa Liidu maadest on vaktsineeritute osakaal kõige suurem 500 000 elanikuga Maltal. Saareriigis oli saanud neljapäevaks süsti 57 protsenti selle elanikest. Napilt poole oma elanikest suutis hõlmata Ungari, mis kasutab lisaks venelaste Sputniku vaktsiini ja hiinlaste Sinovaci.
Ungarile järgnevad 45 protsendiga Austria ja 40,5 protsendiga Soome. Ligi 40 elanikku saja kohta on saanud ühe vaktsiinidoosi ka Saksamaal. Kokku on seal vaktsineeritud 32,6 miljonit inimest.
Eesti on liidusiseses pingereas viimastel nädalatel langenud, asudes ühe doosiga hõlmatute osakaalu poolest 16. kohal. Reedel oli vaktsineeritud 100 elaniku kohta 31,8. Leedus ulatus vaktsineeritute osakaal 32,3 protsendiga. Tempot on tõstnud ka Läti, kus on koroonavaktsiiniga vähemalt korra hõlmatud viiendik rahvast.
Maailma mõjukamatest ja suurematest riikides oli vaktsineerinud USA vähemalt korra üle 160 miljoni inimese ehk ligi 49 protsenti riigi elanikest. Suurem osa doose kulutati elanike teistkordseks vaktsineerimiseks. Vaktsineerimiskuur on praeguseks lõpetatud enam kui 126 miljonil inimesel.
Venemaal pole nädalaga vaktsineeritute osakaal muutunud kuigi palju. Vähemalt korra on hõlmatud 15 miljonit inimest ehk 10,4 protsenti.
Hiina on süstinud üle 450 miljoni vaktsiinidoosi. Riik ei anna välja andmeid, kui paljud neist on esimesed või teised. Minimaalselt on saanud seega vähemalt 16 inimest saja kohta.
Koroonalaine harja seljatanud Indias oli saanud ühe doosi 11 protsenti elanikkonnast ehk ligi 150 miljonit inimest.
Enam kui kümme miljonit inimest on vaktsineeritud kokku 16 riigis, neist viis kuuluvad Euroopa Liitu. Vaktsineerimiskampaaniaga on tehtud algust vähemalt 182 maal.
Maailma suurriikides oli vaktsineerinud USA vähemalt korra ligi 166 miljonit inimest ehk 50,5 protsenti riigi elanikest. Vaktsineerimiskuur on seejuures praeguseks lõpetatud enam kui 132 miljonil.
Venemaal on vähemalt ühe süstiga hõlmatud 16,3 miljonit inimest ehk 11,3 protsenti rahvastikust.
Hiina on süstinud üle 566 miljoni vaktsiinidoosi. Riik ei anna samas välja andmeid, kui paljud neist on esimesed või teised. Minimaalselt on saanud seega vähemalt viiendik elanikkonnast.
Indias on saanud ühe vaktsiinidoosi vähemalt 162 miljonit inimest ehk 12 inimest saja kohta.
Enam kui kümme miljonit inimest on vaktsineeritud kokku 16 maal, neist viis kuuluvad Euroopa Liitu. Vaktsineerimiskampaaniaga on tehtud algust vähemalt 186 riigis.
### Response:
Graafik: Euroopa Liidus ületas koroonavaktsineeritute arv 150 miljoni piiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks digiregistratuurile on neil, kellel interneti teel registreerumine keeruline, laupäeval alates kella 9 võimalik vaktsineerimiseks aega broneerida ka riigi infotelefonil 1247.
"Tagame võimaluse vaktsineerida igas maakonnas, kuid võib olla hetki, mil mõnes Eesti osas vabu aegu saadaval ei ole," ütles COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer.
"Siis on mõistlik oodata ja tulla tagasi näiteks järgmisel nädalavahetusel. Ükski soovija vaktsiinist ilma ei jää. Kui on soov sõita kodukohast kaugemale vaktsineerima, tuleb lihtsalt arvestada, et teise doosi saamiseks tuleb ette võtta sama reis."
Kuna huvi COVID-19 vastu vaktsineerimise vastu on suur, võivad nädalavahetusel patsiendiportaali sisse logimiseks tekkida pikad järjekorrad. Seepärast soovitavad korraldajad neil inimestel, kes soovivad näiteks alla laadida vaktsineerimistõendit, seda mitte jätta nädalavahetuseks.
Oma retsepte saab vaadata aadressilt www.eesti.ee, koroonatesti tulemust vaadata SYNLAB-i rakendusest testi.me ja eriarstile aja panna raviasutuse registratuuri telefoni kaudu.
Järgmisel korral lisatakse suurem hulk aegu vaktsineerimise broneerimiseks laupäeval, 29. mail.
Alates sellest nädalast on vaktsineerimine avatud kõigile vanuserühmadele alates 16. eluaastast.
Reede hommiku seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 423 637 inimest, mis on 39,4 protsenti täisealisest elanikkonnast. | Vaktsineerimisele saab taas registreeruma hakata laupäeval kell 9 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks digiregistratuurile on neil, kellel interneti teel registreerumine keeruline, laupäeval alates kella 9 võimalik vaktsineerimiseks aega broneerida ka riigi infotelefonil 1247.
"Tagame võimaluse vaktsineerida igas maakonnas, kuid võib olla hetki, mil mõnes Eesti osas vabu aegu saadaval ei ole," ütles COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer.
"Siis on mõistlik oodata ja tulla tagasi näiteks järgmisel nädalavahetusel. Ükski soovija vaktsiinist ilma ei jää. Kui on soov sõita kodukohast kaugemale vaktsineerima, tuleb lihtsalt arvestada, et teise doosi saamiseks tuleb ette võtta sama reis."
Kuna huvi COVID-19 vastu vaktsineerimise vastu on suur, võivad nädalavahetusel patsiendiportaali sisse logimiseks tekkida pikad järjekorrad. Seepärast soovitavad korraldajad neil inimestel, kes soovivad näiteks alla laadida vaktsineerimistõendit, seda mitte jätta nädalavahetuseks.
Oma retsepte saab vaadata aadressilt www.eesti.ee, koroonatesti tulemust vaadata SYNLAB-i rakendusest testi.me ja eriarstile aja panna raviasutuse registratuuri telefoni kaudu.
Järgmisel korral lisatakse suurem hulk aegu vaktsineerimise broneerimiseks laupäeval, 29. mail.
Alates sellest nädalast on vaktsineerimine avatud kõigile vanuserühmadele alates 16. eluaastast.
Reede hommiku seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 423 637 inimest, mis on 39,4 protsenti täisealisest elanikkonnast.
### Response:
Vaktsineerimisele saab taas registreeruma hakata laupäeval kell 9 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TASE-l osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, lisaks toovad tänavu oma loomingu publiku ette mitmete erialade bakalaureuseastme lõpetajad. Peanäitust saadab mitmekülgne programm erialanäituste, kaitsmiste, TASE FILMI jpm põnevaga.
Suurem osa TASE '21 peanäituse teoseid on eksponeeritud EKA hoones, sh EKA Galeriis ja Väligaleriis. Patarei Merekindluses on väljas kaasaegse kunsti, muinsuskaitse ja konserveerimise, ehtekunsti ning keraamika lõputööd. Vent Space'is ARS Kunstilinnakus saab näha kaasaegse kunsti ja tekstiili magistritöid ning Lastekodu 1 galeriiruumis maaliosakonna lõputöid.
Festivali avamine toimub publikule 28. mail kl 17–22 kõigis viies peanäituse asukohas üheaegselt. Avamisel kuulutatakse välja nii Noore kunstniku kui Noore tarbekunstniku magistritaseme preemiad, bakalaureusetaseme preemiad aga lõpuaktusel, 18. juunil.
Noore kunstniku preemia magistritaseme laureaat valitakse kaasaegse kunsti eriala lõpetajate seast ning bakalaureusetaseme laureaat valitakse osakondade fotograafia, installatsioon ja skulptuur, maal ja graafika lõpetajate seast. Magistritaseme preemiaga kaasneb näituse võimalus Draakoni või Hobusepea galeriis.
Noore tarbekunstniku magistri- ja bakalaureusetaseme preemiate laureaadid valitakse ehte- ja sepakunsti, keraamika, klaasi, moedisaini, nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini ja tekstiili erialade lõpetajate seast. Magistritaseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis.
TASE '21 on avatud 18. juunini, teisipäevast pühapäevani kella 12.00–18.00. ARS projektiruumis ja showroomis ning Vent Space projektiruumis on näitused avatud kuni 13. juunini.
18. juunil avatakse TASE '21 lõputööde veebinäitus tase.artun.ee, mis viib selle laiemale publikule üle maailma. Veebi tulevad lisaks näitusel olnud teoste ka bakalaureusetaseme lõputööd ja portfooliod ning kunstikultuuri teaduskonna kirjalikud tööd. Eelmise aasta TASE töödega saab tutvuda aadressil tase20.artun.ee. | EKA lõputööde näitus toob publiku ette elukeskkonda kujundavad visioonid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TASE-l osalevad vabade kunstide, arhitektuuri, disaini ja kunstikultuuri magistrantuuri lõpetajad, lisaks toovad tänavu oma loomingu publiku ette mitmete erialade bakalaureuseastme lõpetajad. Peanäitust saadab mitmekülgne programm erialanäituste, kaitsmiste, TASE FILMI jpm põnevaga.
Suurem osa TASE '21 peanäituse teoseid on eksponeeritud EKA hoones, sh EKA Galeriis ja Väligaleriis. Patarei Merekindluses on väljas kaasaegse kunsti, muinsuskaitse ja konserveerimise, ehtekunsti ning keraamika lõputööd. Vent Space'is ARS Kunstilinnakus saab näha kaasaegse kunsti ja tekstiili magistritöid ning Lastekodu 1 galeriiruumis maaliosakonna lõputöid.
Festivali avamine toimub publikule 28. mail kl 17–22 kõigis viies peanäituse asukohas üheaegselt. Avamisel kuulutatakse välja nii Noore kunstniku kui Noore tarbekunstniku magistritaseme preemiad, bakalaureusetaseme preemiad aga lõpuaktusel, 18. juunil.
Noore kunstniku preemia magistritaseme laureaat valitakse kaasaegse kunsti eriala lõpetajate seast ning bakalaureusetaseme laureaat valitakse osakondade fotograafia, installatsioon ja skulptuur, maal ja graafika lõpetajate seast. Magistritaseme preemiaga kaasneb näituse võimalus Draakoni või Hobusepea galeriis.
Noore tarbekunstniku magistri- ja bakalaureusetaseme preemiate laureaadid valitakse ehte- ja sepakunsti, keraamika, klaasi, moedisaini, nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini ja tekstiili erialade lõpetajate seast. Magistritaseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis.
TASE '21 on avatud 18. juunini, teisipäevast pühapäevani kella 12.00–18.00. ARS projektiruumis ja showroomis ning Vent Space projektiruumis on näitused avatud kuni 13. juunini.
18. juunil avatakse TASE '21 lõputööde veebinäitus tase.artun.ee, mis viib selle laiemale publikule üle maailma. Veebi tulevad lisaks näitusel olnud teoste ka bakalaureusetaseme lõputööd ja portfooliod ning kunstikultuuri teaduskonna kirjalikud tööd. Eelmise aasta TASE töödega saab tutvuda aadressil tase20.artun.ee.
### Response:
EKA lõputööde näitus toob publiku ette elukeskkonda kujundavad visioonid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 10.–19. maini toimus Eesti teatriliidu peakoosolek, et anda ülevaade teatriliidu tegevusest aastail 2016–2020 ning valida järgmiseks perioodiks esimees, volikogu ja revisjonikomisjon.
Kirjalikult toimunud peakoosolekul kinnitati Eesti teatriliidu juhatuse esimehe tegevusaruanne, revisjonikomisjoni aruanne ning volikogu ja revisjonikomisjoni koosseis aastateks 2021–2025. Teatriliidu esimeheks valiti salajasel hääletusel Gert Raudsep.
Raudsep on lõpetanud 1992. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri, olnud aastail 1992–2005 Ugala Teatri ja 2005–2018 Teater NO99 näitleja, hiljem tegutsenud vabakutselisena. Teda on tunnustatud 2003. aastal Ants Lauteri nimelise auhinna ja 2015. aastal Eesti teatri meeskõrvalosatäitja auhinnaga.
Aastail 2007–2018 oli Gert Raudsep Eesti Näitlejate Liidu esimees. Oma kutseala eestkõnelejana on ta toetanud teatritöötajate töötasu tõstmist elamisväärse tasemeni ja aidanud hoida teatriinimeste kutsealast eneseteadvust.
Eesti teatriliidu senine esimees oli alates 2008. aastast Ain Lutsepp, kelle tasakaalustaval juhtimisel täitis Teatriliit oma põhikirjalisi ülesandeid edukalt. | Eesti teatriliidu esimeheks valiti Gert Raudsep | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
10.–19. maini toimus Eesti teatriliidu peakoosolek, et anda ülevaade teatriliidu tegevusest aastail 2016–2020 ning valida järgmiseks perioodiks esimees, volikogu ja revisjonikomisjon.
Kirjalikult toimunud peakoosolekul kinnitati Eesti teatriliidu juhatuse esimehe tegevusaruanne, revisjonikomisjoni aruanne ning volikogu ja revisjonikomisjoni koosseis aastateks 2021–2025. Teatriliidu esimeheks valiti salajasel hääletusel Gert Raudsep.
Raudsep on lõpetanud 1992. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri, olnud aastail 1992–2005 Ugala Teatri ja 2005–2018 Teater NO99 näitleja, hiljem tegutsenud vabakutselisena. Teda on tunnustatud 2003. aastal Ants Lauteri nimelise auhinna ja 2015. aastal Eesti teatri meeskõrvalosatäitja auhinnaga.
Aastail 2007–2018 oli Gert Raudsep Eesti Näitlejate Liidu esimees. Oma kutseala eestkõnelejana on ta toetanud teatritöötajate töötasu tõstmist elamisväärse tasemeni ja aidanud hoida teatriinimeste kutsealast eneseteadvust.
Eesti teatriliidu senine esimees oli alates 2008. aastast Ain Lutsepp, kelle tasakaalustaval juhtimisel täitis Teatriliit oma põhikirjalisi ülesandeid edukalt.
### Response:
Eesti teatriliidu esimeheks valiti Gert Raudsep |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljakolimine Tõnismäel asuvast hoonest algab novembri alguses, asenduspind loodetakse avada juba tuleva aasta alguses. "Praegu näeme, et see võiks olla võimalik juba jaanuari esimeses pooles," kinnitas rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht Argo Kerb ja lisas, et tänavu septembris on plaanis avada Solarise keskuses ka n-ö pop-up raamatukogupunkt, mis aitab nende teenuste katkestusi leevendada.
Kerb rõhutas samas, et asenduspinnal väheneb lugemissaalide maht märgatavalt ning kontoripinna maht veelgi enam. "Oleme asenduspindasid otsinud ja kaalunud praeguseks enam kui aasta ning laual on olnud ka teistes linnaosades asuvaid võimalikke äripindu, aga Narva maantee pind vastas kõige enam meie vajadustele ehk asukoht võimalikult kesklinnas ja lähedus liikumise sõlmpunktidele," selgitas ta.
"Asenduspinnal hakkame pakkuma lõviosas samasid teenuseid, mida pakume ka praegu, kindlasti võimaldame teoste laenutamist ja kohapeal tarbimist, arvutite kasutamist, personaalset nõustamist ja päringutele vastamist," selgitas ta ja lisas, et haridustegevustes pannakse rohkem rõhku koolides kohapeal käimisele. "Olulisemaks muutuvad ka meie digitaalsed teenused, tahame järgmisel aastal avada riikliku e-laenutuse ning üleriigilise laenutusteenuse."
Tema sõnul väheneb aga rekonstrueerimise ajaks juurdepääs nende kogudele. "Kõik peale avakogude lähevad selleks ajaks kokku pakitult mujale hoidlatesse," rõhutas ta.
Valitsuse eelarvestrateegias on rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks eraldatud lähiaastatel 53 miljonit eurot, renoveeritud hoone Tõnismäel loodetakse avada 2025. aastaks. 2020. aasta lõpus ostis aadressil Narva maantee 11 asuva büroohoone Bigbank, varem kuulus hoone Neinar Selile. | Rahvusraamatukogu kolib tuleval aastal ajutiselt endisesse Danske panga majja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljakolimine Tõnismäel asuvast hoonest algab novembri alguses, asenduspind loodetakse avada juba tuleva aasta alguses. "Praegu näeme, et see võiks olla võimalik juba jaanuari esimeses pooles," kinnitas rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht Argo Kerb ja lisas, et tänavu septembris on plaanis avada Solarise keskuses ka n-ö pop-up raamatukogupunkt, mis aitab nende teenuste katkestusi leevendada.
Kerb rõhutas samas, et asenduspinnal väheneb lugemissaalide maht märgatavalt ning kontoripinna maht veelgi enam. "Oleme asenduspindasid otsinud ja kaalunud praeguseks enam kui aasta ning laual on olnud ka teistes linnaosades asuvaid võimalikke äripindu, aga Narva maantee pind vastas kõige enam meie vajadustele ehk asukoht võimalikult kesklinnas ja lähedus liikumise sõlmpunktidele," selgitas ta.
"Asenduspinnal hakkame pakkuma lõviosas samasid teenuseid, mida pakume ka praegu, kindlasti võimaldame teoste laenutamist ja kohapeal tarbimist, arvutite kasutamist, personaalset nõustamist ja päringutele vastamist," selgitas ta ja lisas, et haridustegevustes pannakse rohkem rõhku koolides kohapeal käimisele. "Olulisemaks muutuvad ka meie digitaalsed teenused, tahame järgmisel aastal avada riikliku e-laenutuse ning üleriigilise laenutusteenuse."
Tema sõnul väheneb aga rekonstrueerimise ajaks juurdepääs nende kogudele. "Kõik peale avakogude lähevad selleks ajaks kokku pakitult mujale hoidlatesse," rõhutas ta.
Valitsuse eelarvestrateegias on rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks eraldatud lähiaastatel 53 miljonit eurot, renoveeritud hoone Tõnismäel loodetakse avada 2025. aastaks. 2020. aasta lõpus ostis aadressil Narva maantee 11 asuva büroohoone Bigbank, varem kuulus hoone Neinar Selile.
### Response:
Rahvusraamatukogu kolib tuleval aastal ajutiselt endisesse Danske panga majja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on bändi teise ingliskeelse looga. Nende esimene ingliskeelne lugu "Dynamite" nomineeriti ka Grammyle, ent võitu see siiski bändile ei toonud, kirjutab Reuters.
"Loomulikult me tahame Grammyt võita. See soov ei ole kuhugi kadunud ja me loodame looga "Butter" taas Grammy poole püüelda ja loodame head tulemust," ütles bändiliige Suga.
Uut singlit kirjeldas Suga kui funky 't suvelugu. | BTS avaldas singli, mille eest loodab Grammy võita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on bändi teise ingliskeelse looga. Nende esimene ingliskeelne lugu "Dynamite" nomineeriti ka Grammyle, ent võitu see siiski bändile ei toonud, kirjutab Reuters.
"Loomulikult me tahame Grammyt võita. See soov ei ole kuhugi kadunud ja me loodame looga "Butter" taas Grammy poole püüelda ja loodame head tulemust," ütles bändiliige Suga.
Uut singlit kirjeldas Suga kui funky 't suvelugu.
### Response:
BTS avaldas singli, mille eest loodab Grammy võita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR kirjutas mullu novembris, kuidas surnult sündinud laste vanemad avastavad end olukorrast, kus neil pole õigust ei sünnitushüvitisele, isapuhkusele ja -hüvitisele ega ka võimalust panna lapsele nime, sest surnultsünniga ei anta lapsele isikukoodi ning teda ei kanta rahvastikuregistrisse.
Toonane rahvastikuminister Riina Solman võttis küsimuse lahendada ning algatas seadusemuudatuse, millega surnult sündinud laste (st sünnid alates 22. rasedusnädalast kuni ajaliste surnultsündideni) vanematel tekib õigus sünnitushüvitisele ning isadele laieneb õigus võtta traagilise sündmuse järel tasustatud isapuhkust. Riigikogus läbis seadusemuudatus sel nädalal kolmanda lugemise.
Isadel, kes ei ole kasutanud õigust täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib nüüd õigus täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kellel ei olnud seni õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva jooksul alates lapse sünnist. Samuti hakatakse maksma sünnitoetust surnult sündinud laste vanematele.
Pered, kus ema lapse sünni eel ei töötanud ning kellel ei tekkinud seetõttu õigust vanemahüvitisele, saavad selle õiguse tagantjärele, kui surnultsünd toimus alates 1. juulist 2020. Selleks tuleb peredel pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole.
"On oluline, et lapsevanemad saaksid kurva sündmuse järel võimaluse üksteist toetades leinata ning katta ka osaliselt tehtud kulusid, mistõttu otsustasime laiendada vanemahüvitise maksmist ka surnultsündide korral. Jätkub arutelu, millises riiklikus registris jäädvustada tulevikus surnult sündinud lapse nimi," lubas teema Solmanilt üle võtnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Nimelt teeb paljudele vanematele haiget, et seaduse järgi pole neil õigust oma surnultsündinud lapsele panna nime, sest lapsele ei anta isikukoodi ning teda ei kanta rahvastikuregistrisse. Veel kümme aastat tagasi toimis süsteem just nii, ent siis otsustati surnultsünnid rahvastikuregistrist välja jätta.
Võrdluseks - laps, kes jõuab sündides teha kasvõi ühe hingetõmbe, saab isikukoodi, vanemad saavad panna talle nime ning ta kantakse rahvastikuregistrisse. Laps, kes aga sureb üsas, jääb sellest õigusest ilma.
ERR-i teematõstatuse peale leidis sotsiaalministeerium aasta algul, et kõige lihtsam ja loogilisem oleks taastada kanded rahvastikuregistrisse, millega on seotud ka kõigi toetuste maksmine. Seni oli vanematel keeruline kohalikest omavalitsustest isegi matusetoetust taotleda, sest lapsel polnud ei nime ega isikukoodi, mistõttu oli keeruline tema olemasolu ametnikele tõestada. Siseministeerium, kelle haldusalasse rahvastikuregister kuulub, väljendas aga vastuolu sellele plaanile.
Nimi surmateatisele ka tagantjärele
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov ütleb, et neil teemadel on sestpeale palju tööd tehtud ja arutelusid siseministeeriumiga tehtud. Siiski on esialgu otsitud kiiremaid lahendusi kui kanded rahvastikuregistris.
"Nimega on lood päris hästi, sest haiglatega suhtlemisel on ilmnenud, et põhiprobleem on tehnilistes tõrgetes, mis nüüd on osati ka lahendatud. Nimelt saab tervishoiuasutuse töötaja lapse eesnime lisada perinataalsurma põhjuse teatisesse, kust see jõuab läbi tervishoiuteenuse infosüsteemide (TISi) surma põhjuste registrisse. Kuna igal haiglal on erinev IT-keskkond, ei ole kõigil juhtudel see info TIS-i jõudnud. Mõni haigla on nüüdseks jõudnud tehnilised takistused kõrvaldada ja nime edastamine on viimasel paaril kuul olnud tõrgeteta. Praegu tegelemegi sellega, et vaadata, kas kuskil haiglates võib veel tõrkeid olla," ütles Vseviov ERR-ile.
Vseviovi sõnul on haiglatele selgitatud ka vajadust lapsevanematele nime panemise asjaolusid selgitada. Seda, kuidas nimepanek praegu käib, peaksid tutvustama sünnitusmajade sotsiaaltöötajad, kes leinas peredega tegelevad.
"Ehk siis oleme praegu otsustanud, et see on kõige kiirem viis nime panemisega seotud probleemides muutust tuua," lisas Vseviov.
Vseviov lisas, et loodud lahendusega saab surnult sündinud lastele panna nime tähtajatult ka tagantjärele. Selleks tuleb pöörduda samasse sünnitusmajja, kust lapse surmateatis väljastati.
"Meil on tagasiside TAI surma põhjuste registri juhilt, kelle sõnul ajalist ega arvulist piirangut surma põhjuse dokumendi esitamiseks ei ole. Varasemat surma põhjuste dokumenti ei parandata, küll aga väljastatakse pöördumisel uus surma põhjuse dokument täpsustatud andmetega. Juhul, kui surma põhjuse tuvastanud arst väljastab täiendatud perinataalsurma põhjuse teatise, säilib see nii tervise infosüsteemis kui ka surma põhjuste registris. Väljatrüki saavad vanemad kohapeal haiglast, tulevikuplaanides on võimaldada surnu sugulastele ligipääs surma põhjuse dokumentidele patsiendiportaali digilugu.ee kaudu," selgitas Vseviov.
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) sotsiaaltöötaja Marika Lass kinnitab, et muudatus toimib: "Kui pere on valmis sünnitusmajas lapsele nime panema, siis nime saab nüüd panna. Oleme seda nüüd juba paar kuud praktiseerinud. Ma arvan, et pered on selle lahendusega rahul olnud."
Kui seni läks surmateatisele üksnes "poiss" või "tüdruk" ja ema perekonnanimi, siis nüüd saab lisaks eesnimele anda lapsele surmateatises ka isa perekonnanime.
"Oleme kontrollinud, et need andmed kajastuvad ka TAI surmapõhjuste registris," lisas Lass.
Kaob vajadus tõestada oma vanemlust
Teine probleem on seotud sellega, et kuna neid lapsi ei kanta rahvastikuregistrisse, pole sotsiaalkindlustusametil (SKA) teavet ei surma fakti ega ka lapsevanemate kohta ehk ameti jaoks ei teki seost lapse ja tema vanemate vahel, mis annaks aluse maksta välja lapse sünniga seotud toetusi. Seetõttu jäid need pered seni ilma isapuhkuse hüvitisest - isa ja lapse seost lihtsalt ei ilmnenud ühestki dokumendist, sest isa nimi kantakse ainult sünnitunnistusele, mida aga surnult sündinud lastele ei väljastata. Seetõttu pidid isad neile tekitatud erandina hakkama ise hüvitist taotlema.
ITK sotsiaaltöötaja Marika Lass kinnitas, et andmevahetus sünnitusmaja ja SKA vahel on toimima saadud, nii et isadele on hüvitist selle alusel välja makstud.
Lass ütleb, et tema süda on oma tööd tehes nüüd palju rahulikum - kui seni tundis ta end pahasti, kui pidi lapse kaotanud peredele ütlema, et riik kohtleb neid ebavõrdselt, nii et nad jäetakse ilma nii kõigist hüvitistest kui ka nime panemise õigusest, siis poole aastaga on areng olnud märkimisväärne ning perede peamised õigused on nüüdseks kaitstud.
"Nüüd on süda palju rahulikum, sest süsteem toetab peresid, mitte ei kohtle neid enam ebaõiglaselt. Mul on nüüd palju lihtsam peresid toetada, mitte ei pea neile enam ütlema, et kahjuks te ei saa seda toetust ja te ei saa seda toetust ja te ei saa nime panna, nagu seni oli," ütleb Lass.
Ka see muudatus on seadusesse kirjutamisel, et hüvitise arvestus hakkaks toimuma automaatselt. Sama hakkab kehtima ka sünnitushüvitise kohta, mille saamise õigus neile peredele nüüd laienes.
"Vastu võetud eelnõuga me n-ö käsitööna toimivad lahendused loome, aga eesmärk on tulevikus infovahetus digitaliseerida, et saaksime toetusi maksta proaktiivselt, ilma et vanemad peaksid neid eraldi taotlema. See töö on meil hetkel pooleli," ütles Vseviov.
Koos SKA arendajatega on ministeerium jõudnud lahenduseni, kus SKAIS-2 süsteemi luuakse automaatne andmevahetus sünnitusmaja ja toetusi maksva SKA vahel. See tähendab, et kui surmateatis välja kirjutatakse, laekub info sellest SKA-sse, mis on aluseks toetuste automaatsel väljamaksmisel.
Need töös olevad muudatused soovib sotsiaalministeerium kirjutada sügisel valmivasse uude perehüvitiste seaduse muudatuste paketti. Seega seni käib see töö jätkuvalt käsitsi.
"Oktoobris-novembris peaks seega olema n-ö uus verstapost, mil saaks muudatuste osas täpsemat infot jagada," andis Vseviov aimu tähtaegadest.
"Muidugi lahendaks kõik need probleemid laste rahvastikuregistrisse kandmine, sest isiku- vms koodiga saaks kohe luua ka seosed ema ja isaga ning samuti saaks see olla koht nime panemiseks. Rahvastikuregistri kande alternatiiv on meil endiselt laual, sh oleme kaardistanud lahenduse võimalikud plussid ja miinused ning meil on siseministeeriumiga koos loodud ka töögrupp, kes neid lahendusi analüüsib. Paraku pole aga rahvastikuregistrit puudutavad otsused meie kätes ja paistab, et siin oleks muutusteni jõudmine üsna vaevarikas ja aeganõudev, mistõttu olemegi praegu kiiremaid lahendusi otsinud sotsiaalministeeriumi haldusala muudatuste kaudu," tunnistas Vseviov.
Siseministeeriumis vastutab rahvastikuregistri toimingute eest rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Ta ei kiirustanud rahvastikuregistri kande võimalust maha kandma, ent leiab, et teemat tuleb veel arutada.
"Tegu on kahtlemata olulise teemaga, mis puudutab inimesi teravalt ja vajab läbimõtlemist. Eri osapooled on teemat arutanud mitmetel töökoosolekutel, kus otsustati teha analüüs probleemist ja võimalikest lahendustest. Pärast seda saame otsustada edasised tegevused. Kuna seisukohta ei ole veel kujundatud, siis ei ole meil ka esitatud küsimustele praegu vastuseid. Oleme valmis selgitusi jagama pärast seda, kui seisukoht on kujundatud," ütles Pungas.
Kahe ministeeriumi asekantslerid kohtuvad teema edasiseks arutamiseks juunikuus. Pole välistatud, et lubatud kannet rahvastikuregistrisse ikkagi ei algatata.
Viimane seaduseauk lappimisel
Viimane lõks, kuhu just enneaegselt sündinud laste vanemad kinni jäävad, puudutab aga sünnitushüvitise arvestamist. Nimelt näeb rahvusvaheline standard ette, et sünnitus on alates 22. rasedusnädalast (enne seda on tegemist raseduse katkemisega), sõltumata sellest, kas laps jääb ellu või sünnib surnult.
Need tugevalt enneaegsed beebid võitlevad vahel end elule, ent kõigil see ei õnnestu ning mõned neist surevad ka enne 28. rasedusnädalat. See on aga oluline piir - nimelt algab Eestis sünnituspuhkuse ja -hüvitise arvestus alates 28. nädalast, mitte 22., kuigi selline on kokkuleppeline elujõupiir.
See tähendab, et kui laps peaks sündima enne 28. nädalat, avatakse ta emale olude sunnil haigusleht, mitte ei alga sünnituspuhkus - see vormistatakse hiljem, alates 28. nädalast, juhul kui laps nii kaua elab.
Kui aga laps enne 28. rasedusnädalat sureb, siis riik perele sünnitushüvitist ei maksagi.
Üks perekond, kellega just nii läks, on seetõttu kohtusse pöördumas, sest neid koheldakse teistega võrreldes ebavõrdselt ning seadus eirab rahvusvahelist standardit.
Sotsiaalministeerium viis kuu aega tagasi naistearstide seas läbi küsitluse, kas seadus peaks võtma sünnitushüvitise maksmisel aluseks rahvusvaheliseks standardiks võetud 22. rasedusnädalat, millest alates sündivad lapsed võivad olla piisavalt elujõulised, mitte 28. nädalat, mis on seadustesse jäänud ilmselt anakronismina ajast, mil meditsiin varem sündinuid elule aidata ei suutnud. Naistearstid pooldasid seaduse kaasajastamist vastavalt uutele standarditele.
Ministeerium kinnitas, et järgmise aasta aprillist jõustuvatesse sünnitushüvitise arvestuse muudatustesse viiakse sisse ka see muutus ning vanemad hakkavad ema vanemahüvitist saama alates 22. rasedusnädalast. Ent neid hüvitisi ei maksta tagasiulatuvalt.
Küll aga rakenduvad sellistele peredele äsja vastu võetud muudatused – sünnitoetus ja isa täiendava vanemahüvitise maksmine. Ka on nüüd tagatud 30 kalendripäeva vanemahüvitist neile emadele, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele ehk kes ei töötanud enne lapse sündi. | Surnult sündinud lastele saab nüüd panna nime, toetuste arvestus muutub automaatseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR kirjutas mullu novembris, kuidas surnult sündinud laste vanemad avastavad end olukorrast, kus neil pole õigust ei sünnitushüvitisele, isapuhkusele ja -hüvitisele ega ka võimalust panna lapsele nime, sest surnultsünniga ei anta lapsele isikukoodi ning teda ei kanta rahvastikuregistrisse.
Toonane rahvastikuminister Riina Solman võttis küsimuse lahendada ning algatas seadusemuudatuse, millega surnult sündinud laste (st sünnid alates 22. rasedusnädalast kuni ajaliste surnultsündideni) vanematel tekib õigus sünnitushüvitisele ning isadele laieneb õigus võtta traagilise sündmuse järel tasustatud isapuhkust. Riigikogus läbis seadusemuudatus sel nädalal kolmanda lugemise.
Isadel, kes ei ole kasutanud õigust täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib nüüd õigus täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kellel ei olnud seni õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva jooksul alates lapse sünnist. Samuti hakatakse maksma sünnitoetust surnult sündinud laste vanematele.
Pered, kus ema lapse sünni eel ei töötanud ning kellel ei tekkinud seetõttu õigust vanemahüvitisele, saavad selle õiguse tagantjärele, kui surnultsünd toimus alates 1. juulist 2020. Selleks tuleb peredel pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole.
"On oluline, et lapsevanemad saaksid kurva sündmuse järel võimaluse üksteist toetades leinata ning katta ka osaliselt tehtud kulusid, mistõttu otsustasime laiendada vanemahüvitise maksmist ka surnultsündide korral. Jätkub arutelu, millises riiklikus registris jäädvustada tulevikus surnult sündinud lapse nimi," lubas teema Solmanilt üle võtnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Nimelt teeb paljudele vanematele haiget, et seaduse järgi pole neil õigust oma surnultsündinud lapsele panna nime, sest lapsele ei anta isikukoodi ning teda ei kanta rahvastikuregistrisse. Veel kümme aastat tagasi toimis süsteem just nii, ent siis otsustati surnultsünnid rahvastikuregistrist välja jätta.
Võrdluseks - laps, kes jõuab sündides teha kasvõi ühe hingetõmbe, saab isikukoodi, vanemad saavad panna talle nime ning ta kantakse rahvastikuregistrisse. Laps, kes aga sureb üsas, jääb sellest õigusest ilma.
ERR-i teematõstatuse peale leidis sotsiaalministeerium aasta algul, et kõige lihtsam ja loogilisem oleks taastada kanded rahvastikuregistrisse, millega on seotud ka kõigi toetuste maksmine. Seni oli vanematel keeruline kohalikest omavalitsustest isegi matusetoetust taotleda, sest lapsel polnud ei nime ega isikukoodi, mistõttu oli keeruline tema olemasolu ametnikele tõestada. Siseministeerium, kelle haldusalasse rahvastikuregister kuulub, väljendas aga vastuolu sellele plaanile.
Nimi surmateatisele ka tagantjärele
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov ütleb, et neil teemadel on sestpeale palju tööd tehtud ja arutelusid siseministeeriumiga tehtud. Siiski on esialgu otsitud kiiremaid lahendusi kui kanded rahvastikuregistris.
"Nimega on lood päris hästi, sest haiglatega suhtlemisel on ilmnenud, et põhiprobleem on tehnilistes tõrgetes, mis nüüd on osati ka lahendatud. Nimelt saab tervishoiuasutuse töötaja lapse eesnime lisada perinataalsurma põhjuse teatisesse, kust see jõuab läbi tervishoiuteenuse infosüsteemide (TISi) surma põhjuste registrisse. Kuna igal haiglal on erinev IT-keskkond, ei ole kõigil juhtudel see info TIS-i jõudnud. Mõni haigla on nüüdseks jõudnud tehnilised takistused kõrvaldada ja nime edastamine on viimasel paaril kuul olnud tõrgeteta. Praegu tegelemegi sellega, et vaadata, kas kuskil haiglates võib veel tõrkeid olla," ütles Vseviov ERR-ile.
Vseviovi sõnul on haiglatele selgitatud ka vajadust lapsevanematele nime panemise asjaolusid selgitada. Seda, kuidas nimepanek praegu käib, peaksid tutvustama sünnitusmajade sotsiaaltöötajad, kes leinas peredega tegelevad.
"Ehk siis oleme praegu otsustanud, et see on kõige kiirem viis nime panemisega seotud probleemides muutust tuua," lisas Vseviov.
Vseviov lisas, et loodud lahendusega saab surnult sündinud lastele panna nime tähtajatult ka tagantjärele. Selleks tuleb pöörduda samasse sünnitusmajja, kust lapse surmateatis väljastati.
"Meil on tagasiside TAI surma põhjuste registri juhilt, kelle sõnul ajalist ega arvulist piirangut surma põhjuse dokumendi esitamiseks ei ole. Varasemat surma põhjuste dokumenti ei parandata, küll aga väljastatakse pöördumisel uus surma põhjuse dokument täpsustatud andmetega. Juhul, kui surma põhjuse tuvastanud arst väljastab täiendatud perinataalsurma põhjuse teatise, säilib see nii tervise infosüsteemis kui ka surma põhjuste registris. Väljatrüki saavad vanemad kohapeal haiglast, tulevikuplaanides on võimaldada surnu sugulastele ligipääs surma põhjuse dokumentidele patsiendiportaali digilugu.ee kaudu," selgitas Vseviov.
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) sotsiaaltöötaja Marika Lass kinnitab, et muudatus toimib: "Kui pere on valmis sünnitusmajas lapsele nime panema, siis nime saab nüüd panna. Oleme seda nüüd juba paar kuud praktiseerinud. Ma arvan, et pered on selle lahendusega rahul olnud."
Kui seni läks surmateatisele üksnes "poiss" või "tüdruk" ja ema perekonnanimi, siis nüüd saab lisaks eesnimele anda lapsele surmateatises ka isa perekonnanime.
"Oleme kontrollinud, et need andmed kajastuvad ka TAI surmapõhjuste registris," lisas Lass.
Kaob vajadus tõestada oma vanemlust
Teine probleem on seotud sellega, et kuna neid lapsi ei kanta rahvastikuregistrisse, pole sotsiaalkindlustusametil (SKA) teavet ei surma fakti ega ka lapsevanemate kohta ehk ameti jaoks ei teki seost lapse ja tema vanemate vahel, mis annaks aluse maksta välja lapse sünniga seotud toetusi. Seetõttu jäid need pered seni ilma isapuhkuse hüvitisest - isa ja lapse seost lihtsalt ei ilmnenud ühestki dokumendist, sest isa nimi kantakse ainult sünnitunnistusele, mida aga surnult sündinud lastele ei väljastata. Seetõttu pidid isad neile tekitatud erandina hakkama ise hüvitist taotlema.
ITK sotsiaaltöötaja Marika Lass kinnitas, et andmevahetus sünnitusmaja ja SKA vahel on toimima saadud, nii et isadele on hüvitist selle alusel välja makstud.
Lass ütleb, et tema süda on oma tööd tehes nüüd palju rahulikum - kui seni tundis ta end pahasti, kui pidi lapse kaotanud peredele ütlema, et riik kohtleb neid ebavõrdselt, nii et nad jäetakse ilma nii kõigist hüvitistest kui ka nime panemise õigusest, siis poole aastaga on areng olnud märkimisväärne ning perede peamised õigused on nüüdseks kaitstud.
"Nüüd on süda palju rahulikum, sest süsteem toetab peresid, mitte ei kohtle neid enam ebaõiglaselt. Mul on nüüd palju lihtsam peresid toetada, mitte ei pea neile enam ütlema, et kahjuks te ei saa seda toetust ja te ei saa seda toetust ja te ei saa nime panna, nagu seni oli," ütleb Lass.
Ka see muudatus on seadusesse kirjutamisel, et hüvitise arvestus hakkaks toimuma automaatselt. Sama hakkab kehtima ka sünnitushüvitise kohta, mille saamise õigus neile peredele nüüd laienes.
"Vastu võetud eelnõuga me n-ö käsitööna toimivad lahendused loome, aga eesmärk on tulevikus infovahetus digitaliseerida, et saaksime toetusi maksta proaktiivselt, ilma et vanemad peaksid neid eraldi taotlema. See töö on meil hetkel pooleli," ütles Vseviov.
Koos SKA arendajatega on ministeerium jõudnud lahenduseni, kus SKAIS-2 süsteemi luuakse automaatne andmevahetus sünnitusmaja ja toetusi maksva SKA vahel. See tähendab, et kui surmateatis välja kirjutatakse, laekub info sellest SKA-sse, mis on aluseks toetuste automaatsel väljamaksmisel.
Need töös olevad muudatused soovib sotsiaalministeerium kirjutada sügisel valmivasse uude perehüvitiste seaduse muudatuste paketti. Seega seni käib see töö jätkuvalt käsitsi.
"Oktoobris-novembris peaks seega olema n-ö uus verstapost, mil saaks muudatuste osas täpsemat infot jagada," andis Vseviov aimu tähtaegadest.
"Muidugi lahendaks kõik need probleemid laste rahvastikuregistrisse kandmine, sest isiku- vms koodiga saaks kohe luua ka seosed ema ja isaga ning samuti saaks see olla koht nime panemiseks. Rahvastikuregistri kande alternatiiv on meil endiselt laual, sh oleme kaardistanud lahenduse võimalikud plussid ja miinused ning meil on siseministeeriumiga koos loodud ka töögrupp, kes neid lahendusi analüüsib. Paraku pole aga rahvastikuregistrit puudutavad otsused meie kätes ja paistab, et siin oleks muutusteni jõudmine üsna vaevarikas ja aeganõudev, mistõttu olemegi praegu kiiremaid lahendusi otsinud sotsiaalministeeriumi haldusala muudatuste kaudu," tunnistas Vseviov.
Siseministeeriumis vastutab rahvastikuregistri toimingute eest rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Ta ei kiirustanud rahvastikuregistri kande võimalust maha kandma, ent leiab, et teemat tuleb veel arutada.
"Tegu on kahtlemata olulise teemaga, mis puudutab inimesi teravalt ja vajab läbimõtlemist. Eri osapooled on teemat arutanud mitmetel töökoosolekutel, kus otsustati teha analüüs probleemist ja võimalikest lahendustest. Pärast seda saame otsustada edasised tegevused. Kuna seisukohta ei ole veel kujundatud, siis ei ole meil ka esitatud küsimustele praegu vastuseid. Oleme valmis selgitusi jagama pärast seda, kui seisukoht on kujundatud," ütles Pungas.
Kahe ministeeriumi asekantslerid kohtuvad teema edasiseks arutamiseks juunikuus. Pole välistatud, et lubatud kannet rahvastikuregistrisse ikkagi ei algatata.
Viimane seaduseauk lappimisel
Viimane lõks, kuhu just enneaegselt sündinud laste vanemad kinni jäävad, puudutab aga sünnitushüvitise arvestamist. Nimelt näeb rahvusvaheline standard ette, et sünnitus on alates 22. rasedusnädalast (enne seda on tegemist raseduse katkemisega), sõltumata sellest, kas laps jääb ellu või sünnib surnult.
Need tugevalt enneaegsed beebid võitlevad vahel end elule, ent kõigil see ei õnnestu ning mõned neist surevad ka enne 28. rasedusnädalat. See on aga oluline piir - nimelt algab Eestis sünnituspuhkuse ja -hüvitise arvestus alates 28. nädalast, mitte 22., kuigi selline on kokkuleppeline elujõupiir.
See tähendab, et kui laps peaks sündima enne 28. nädalat, avatakse ta emale olude sunnil haigusleht, mitte ei alga sünnituspuhkus - see vormistatakse hiljem, alates 28. nädalast, juhul kui laps nii kaua elab.
Kui aga laps enne 28. rasedusnädalat sureb, siis riik perele sünnitushüvitist ei maksagi.
Üks perekond, kellega just nii läks, on seetõttu kohtusse pöördumas, sest neid koheldakse teistega võrreldes ebavõrdselt ning seadus eirab rahvusvahelist standardit.
Sotsiaalministeerium viis kuu aega tagasi naistearstide seas läbi küsitluse, kas seadus peaks võtma sünnitushüvitise maksmisel aluseks rahvusvaheliseks standardiks võetud 22. rasedusnädalat, millest alates sündivad lapsed võivad olla piisavalt elujõulised, mitte 28. nädalat, mis on seadustesse jäänud ilmselt anakronismina ajast, mil meditsiin varem sündinuid elule aidata ei suutnud. Naistearstid pooldasid seaduse kaasajastamist vastavalt uutele standarditele.
Ministeerium kinnitas, et järgmise aasta aprillist jõustuvatesse sünnitushüvitise arvestuse muudatustesse viiakse sisse ka see muutus ning vanemad hakkavad ema vanemahüvitist saama alates 22. rasedusnädalast. Ent neid hüvitisi ei maksta tagasiulatuvalt.
Küll aga rakenduvad sellistele peredele äsja vastu võetud muudatused – sünnitoetus ja isa täiendava vanemahüvitise maksmine. Ka on nüüd tagatud 30 kalendripäeva vanemahüvitist neile emadele, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele ehk kes ei töötanud enne lapse sündi.
### Response:
Surnult sündinud lastele saab nüüd panna nime, toetuste arvestus muutub automaatseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Uneski poleks seda ette näinud..., et pudru ja kapsad nii segamini saavad minna.
2020 märts - koroona tõstis pead ja märgid näitasid, et majandus kukub. Kuna kaitse-eelarve on seotud SKP-ga, siis oli mõistlik teha plaane väiksema eelarve puhuks.
2020 juuni - võimalike kärbete kava oli valmis ja jäi sündmusi ootama. Kärbete hulgas olid need samad kärped, mis täna avalikuks on tulnud ja mis tulevad.
2021 jaanuar - märts - KV jätkab oma 10- ja 4-aastase plaani tegemist teadmises, et eelarve jääb selliseks nagu 2019 prognoositi. Kärpekava on muidugi targalt tagataskus ja pole unustatud.
2021 mai - VV võtab vastu RES-i. Sellega otsustatakse Kaitseministeeriumile anda vähem raha, kui Kamin eelnevatel kuudel planeeris. Kärpimise juhisena nimetatakse tegevuskulusid (see tähendab ka personali). Mingit juhist - personali ei tohi puutuda, ei ole KV või Kamin kuulnud.
Panen käe südamele ja ütlen: mitte mingit peenikest mängu, väljapressimist, ära tegemist vms ei ole KV kärbetega kavandanud. Kärbete aluseks on:
a) planeeritust väiksem eelarve maht;
b) kavatsus olemasolevaid sõjalisi võimeid säilitada;
c) kavatsus luua uusi sõjalisi võimeid;
d) eelmisel aastal koostatud kärbete kava.
Kärbete ettepaneku peab KV (ministrile heakskiiduks) esitama juuni alguses.
Kuna üheks kärpe kohaks on personal. Siis on minu arvates äärmiselt mõistlik see ennekõike nende inimestega läbi rääkida. Vähemalt tuleb neile öelda, et selline ettepanek ministrile läheb. Enne seda või samal ajal tasub muidugi ka ministri seisukohti selgitada. See oli tehtud eelmiseks nädalaks. KV alustas inimestele tulevikuvõimaluste selgitamist.
Reedel 14.mail, hakkas ajakirjandus huvi tundma personali koondamiste vastu. Loomulikult, kuna plaan oli juba aasta tagasi koostatud ja juttu oli sellest olnud nii avatud kui suletud ringides, siis oli info ka meediani jõudnud.
"Kui üheks kärpekohaks on personal, on minu arvates mõistlik see ennekõike nende inimestega läbi rääkida. Vähemalt tuleb neile öelda, et selline ettepanek ministrile läheb."
Samal päeval saatsin kõikidele KV teenistujatele (umbes 5000 inimest) kirja, kus selgitasin olukorda, eesmärke ja võimalikke samme. Enne seda olin kohtunud peakaplani ja orkestri juhiga. Viimastele selgitasin veidi detailsemalt, mida tähendab "… nii kaplaniteenistus kui ka orkester lõpetavad sellisel kujul oma tegevuse". NB! Alla joonitud sõnad oli ka algses tekstis.
Pühapäevaks oli kogunenud kriitiline hulk ajakirjanduse infopäringuid. Selleks ajaks olime loodetavasti enamuse oma inimesteni jõudnud ametliku infoga (e-mail ja ülemad). Tundus olevat õige aeg anda ametlik info spekulatsioonide vältimiseks ka ajakirjandusele. Sisuliselt oli tegemist teenistujatele läinud teatega.
Mina ja teised kaitseväelased on käinud ajakirjanduses selgitamas nii seda - MIKS me tegevusi ümberkorraldustega kärbime, kui ka seda - KUIDAS näevad asjad välja pärast kärpeid/ümberkorraldusi. See pole aga kuidagi takistanud arvamusavaldajatel jätkata eksimist või eksitavate väidete esitamist.
Orkester ja kaplanid on vaid üks osa kõikidest kärbetest. Umbes 10 protsenti.
Kärpeid on vaja eelkõige kehtiva RES-i raames. Kuid mitte ainult.
KV on viimastel aastatel (ka eelmiste KVJ-de ajal) vaadanud oma tegevusi üle ja otsinud kohti, mida saaks tõhusamalt lahendada, eesmärgiga suurendada sõjalisi võimeid.
Me võime loomulikult rääkida laenu võtmisest riigikaitseks. Kuid laen on ju pigem asjade hankimiseks, mitte ülalpidamiseks.
"Me võime loomulikult rääkida laenu võtmisest riigikaitseks. Kuid laen on ju pigem asjade hankimiseks, mitte ülalpidamiseks."
Eelmine valitsus otsustas lisada 46 miljonit laevatõrjele. Hange on ettevalmistamisel. Mina loodan, et leping kirjutatakse alla sellel aastal. Et süsteem võimalikult kiiresti päriselt tööle hakkaks, tuleb kohe alustada taristu ja inimeste ettevalmistamisega. Neid inimesi täna ei ole. Kindlasti profileerime kedagi ümber. Aga kindlasti tuleb seoses selle võimega uusi ametikohti luua. Siin tuleb aga ette piirarv. Järelikult tuleb uusi ametikohti luua millegi arvelt.
Sel aastal saame uued mereseire radarid. Loomulikult võime me võtta (ja võtamegi) nende operaatorid KV-s olemasolevate inimeste hulgast. Kuid nendegi töö peab keegi ära tegema. Järelikult eelarve mõttes, tekib kohti juurde. KV koguarvu piirides püsimiseks tuleb seega kuskilt vähemaks võtta.
Nii ongi KVPS (mitte mingi rumal ametnik, lühinägelik KVJ, puuduliku maailmavaatega poliitik jne) teinud ettepaneku, vähendada uute võimete kasuks mingeid teisi valdkondi. Kuna ka nende valdkondadeta päris ilma ei saa, siis kujundatakse need ümber. Ülesanded jaotatakse, ostetakse tsiviilist sisse või midagi muud, peaasi, et annaks ressursside kokkuhoidu uute võimete loomiseks.
Nagu Charles de Gaulle, nii ka mina - ma ei vali võimalikke variantide hulgast, ma otsustan mida me teeme.
Mina võtan vastutuse loomulikult. Kuid ma tahan selgitada ka otsuse tausta.
Paraku on KV-ga nagu iga pallimänguga. Pealtvaatajad teavad alati täpselt ja eksimatult, kuidas tegelikult peab treenima ja mängima. Treener ja mängijad on lollakad. See, et arvaja ise spordialaga õige vähe on tegelenud ja et ta mitte kunagi oma arvamust teoks ei suuda teha, pole oluline.
"Orkestri vältimatuid üritusi on aastas mõnikümmend. Paraad ja riiklikud vastuvõtud. Ülejäänut ehk suuremat osa võiks nimetada meelelahutuseks, mis makstakse kinni kaitsekuludest."
Orkester (mis minu arvates on väga kõrgel tasemel ja väga lahe kuulata vaadata).
Orkestri vältimatuid üritusi on aastas mõnikümmend. Paraad ja riiklikud vastuvõtud.
Ülejäänut ehk suuremat osa võiks nimetada meelelahutuseks, mis makstakse kinni kaitsekuludest.
Oleks ma nädal tagasi teadnud, et KV ja PPA on ainukesed puhkpillimuusika hoidjad Eestis... ma poleks nii julge olnud. Ma ei teadnud, et Eesti muusikamaailm on puhkpillimuusika säilimisest eemaldunud ja loodab KV-le/PPA-le.
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis orkestri tänaste kohustuste näol on ümberkujundamine ainuõige käik.
Tänased tegevväelastest orkestri liikmed võiksid teenida osakoormusega riigitöötajatena, mis võimaldaks neil nii tseremooniate toetamise kui ka kokkuharjutamise. Seda kõike teeksid nad jätkuvalt KV vormides ja rivikorras. Seda muuseas nimetatakse koondamiseks. Ülejäänud ressurss tuleks suunata sõjalisse riigikaitsesse. Aga eks riik peab nüüd otsustame, kas KVJ jätkab puhkpillimuusika säilitamisega.
Orkestri vajadus sidemeks ühiskonnaga, on kahtlemata väga väljapaistev. Paraku isegi rohkem nähtav kui hingamisaparaadid, maskid ja välihaigla koroona kriisis. Kopterid ja kaitseväelased inimeste otsingutel. Rasketehnika ja kaitseväelased muude õnnetuste juures.
Öelda, et orkester on kaitsevõime üks alustest ja ühiskonnaga sidumiseks hädavajalik, on sama demagoogiline kui lubadus järgmine kord Saaremaale ROLE2 haigla asemel orkester saata.
Ma tulin eile pärast südaööd õppuselt. Vihma sadas. Mõtlesin, et läheks küsiks praegu postil olevalt sõdurilt: mis sind täna motiveerib? Paraku ei huvita see sõduri arvamus mitte kedagi. Keegi teine teab alati täpselt ja eksimatult, mis tegelikult pallimängumeeskonnale õige on." | Herem: käsi südamel – mingit peenikest mängu, väljapressimist ega ärategemist pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Uneski poleks seda ette näinud..., et pudru ja kapsad nii segamini saavad minna.
2020 märts - koroona tõstis pead ja märgid näitasid, et majandus kukub. Kuna kaitse-eelarve on seotud SKP-ga, siis oli mõistlik teha plaane väiksema eelarve puhuks.
2020 juuni - võimalike kärbete kava oli valmis ja jäi sündmusi ootama. Kärbete hulgas olid need samad kärped, mis täna avalikuks on tulnud ja mis tulevad.
2021 jaanuar - märts - KV jätkab oma 10- ja 4-aastase plaani tegemist teadmises, et eelarve jääb selliseks nagu 2019 prognoositi. Kärpekava on muidugi targalt tagataskus ja pole unustatud.
2021 mai - VV võtab vastu RES-i. Sellega otsustatakse Kaitseministeeriumile anda vähem raha, kui Kamin eelnevatel kuudel planeeris. Kärpimise juhisena nimetatakse tegevuskulusid (see tähendab ka personali). Mingit juhist - personali ei tohi puutuda, ei ole KV või Kamin kuulnud.
Panen käe südamele ja ütlen: mitte mingit peenikest mängu, väljapressimist, ära tegemist vms ei ole KV kärbetega kavandanud. Kärbete aluseks on:
a) planeeritust väiksem eelarve maht;
b) kavatsus olemasolevaid sõjalisi võimeid säilitada;
c) kavatsus luua uusi sõjalisi võimeid;
d) eelmisel aastal koostatud kärbete kava.
Kärbete ettepaneku peab KV (ministrile heakskiiduks) esitama juuni alguses.
Kuna üheks kärpe kohaks on personal. Siis on minu arvates äärmiselt mõistlik see ennekõike nende inimestega läbi rääkida. Vähemalt tuleb neile öelda, et selline ettepanek ministrile läheb. Enne seda või samal ajal tasub muidugi ka ministri seisukohti selgitada. See oli tehtud eelmiseks nädalaks. KV alustas inimestele tulevikuvõimaluste selgitamist.
Reedel 14.mail, hakkas ajakirjandus huvi tundma personali koondamiste vastu. Loomulikult, kuna plaan oli juba aasta tagasi koostatud ja juttu oli sellest olnud nii avatud kui suletud ringides, siis oli info ka meediani jõudnud.
"Kui üheks kärpekohaks on personal, on minu arvates mõistlik see ennekõike nende inimestega läbi rääkida. Vähemalt tuleb neile öelda, et selline ettepanek ministrile läheb."
Samal päeval saatsin kõikidele KV teenistujatele (umbes 5000 inimest) kirja, kus selgitasin olukorda, eesmärke ja võimalikke samme. Enne seda olin kohtunud peakaplani ja orkestri juhiga. Viimastele selgitasin veidi detailsemalt, mida tähendab "… nii kaplaniteenistus kui ka orkester lõpetavad sellisel kujul oma tegevuse". NB! Alla joonitud sõnad oli ka algses tekstis.
Pühapäevaks oli kogunenud kriitiline hulk ajakirjanduse infopäringuid. Selleks ajaks olime loodetavasti enamuse oma inimesteni jõudnud ametliku infoga (e-mail ja ülemad). Tundus olevat õige aeg anda ametlik info spekulatsioonide vältimiseks ka ajakirjandusele. Sisuliselt oli tegemist teenistujatele läinud teatega.
Mina ja teised kaitseväelased on käinud ajakirjanduses selgitamas nii seda - MIKS me tegevusi ümberkorraldustega kärbime, kui ka seda - KUIDAS näevad asjad välja pärast kärpeid/ümberkorraldusi. See pole aga kuidagi takistanud arvamusavaldajatel jätkata eksimist või eksitavate väidete esitamist.
Orkester ja kaplanid on vaid üks osa kõikidest kärbetest. Umbes 10 protsenti.
Kärpeid on vaja eelkõige kehtiva RES-i raames. Kuid mitte ainult.
KV on viimastel aastatel (ka eelmiste KVJ-de ajal) vaadanud oma tegevusi üle ja otsinud kohti, mida saaks tõhusamalt lahendada, eesmärgiga suurendada sõjalisi võimeid.
Me võime loomulikult rääkida laenu võtmisest riigikaitseks. Kuid laen on ju pigem asjade hankimiseks, mitte ülalpidamiseks.
"Me võime loomulikult rääkida laenu võtmisest riigikaitseks. Kuid laen on ju pigem asjade hankimiseks, mitte ülalpidamiseks."
Eelmine valitsus otsustas lisada 46 miljonit laevatõrjele. Hange on ettevalmistamisel. Mina loodan, et leping kirjutatakse alla sellel aastal. Et süsteem võimalikult kiiresti päriselt tööle hakkaks, tuleb kohe alustada taristu ja inimeste ettevalmistamisega. Neid inimesi täna ei ole. Kindlasti profileerime kedagi ümber. Aga kindlasti tuleb seoses selle võimega uusi ametikohti luua. Siin tuleb aga ette piirarv. Järelikult tuleb uusi ametikohti luua millegi arvelt.
Sel aastal saame uued mereseire radarid. Loomulikult võime me võtta (ja võtamegi) nende operaatorid KV-s olemasolevate inimeste hulgast. Kuid nendegi töö peab keegi ära tegema. Järelikult eelarve mõttes, tekib kohti juurde. KV koguarvu piirides püsimiseks tuleb seega kuskilt vähemaks võtta.
Nii ongi KVPS (mitte mingi rumal ametnik, lühinägelik KVJ, puuduliku maailmavaatega poliitik jne) teinud ettepaneku, vähendada uute võimete kasuks mingeid teisi valdkondi. Kuna ka nende valdkondadeta päris ilma ei saa, siis kujundatakse need ümber. Ülesanded jaotatakse, ostetakse tsiviilist sisse või midagi muud, peaasi, et annaks ressursside kokkuhoidu uute võimete loomiseks.
Nagu Charles de Gaulle, nii ka mina - ma ei vali võimalikke variantide hulgast, ma otsustan mida me teeme.
Mina võtan vastutuse loomulikult. Kuid ma tahan selgitada ka otsuse tausta.
Paraku on KV-ga nagu iga pallimänguga. Pealtvaatajad teavad alati täpselt ja eksimatult, kuidas tegelikult peab treenima ja mängima. Treener ja mängijad on lollakad. See, et arvaja ise spordialaga õige vähe on tegelenud ja et ta mitte kunagi oma arvamust teoks ei suuda teha, pole oluline.
"Orkestri vältimatuid üritusi on aastas mõnikümmend. Paraad ja riiklikud vastuvõtud. Ülejäänut ehk suuremat osa võiks nimetada meelelahutuseks, mis makstakse kinni kaitsekuludest."
Orkester (mis minu arvates on väga kõrgel tasemel ja väga lahe kuulata vaadata).
Orkestri vältimatuid üritusi on aastas mõnikümmend. Paraad ja riiklikud vastuvõtud.
Ülejäänut ehk suuremat osa võiks nimetada meelelahutuseks, mis makstakse kinni kaitsekuludest.
Oleks ma nädal tagasi teadnud, et KV ja PPA on ainukesed puhkpillimuusika hoidjad Eestis... ma poleks nii julge olnud. Ma ei teadnud, et Eesti muusikamaailm on puhkpillimuusika säilimisest eemaldunud ja loodab KV-le/PPA-le.
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis orkestri tänaste kohustuste näol on ümberkujundamine ainuõige käik.
Tänased tegevväelastest orkestri liikmed võiksid teenida osakoormusega riigitöötajatena, mis võimaldaks neil nii tseremooniate toetamise kui ka kokkuharjutamise. Seda kõike teeksid nad jätkuvalt KV vormides ja rivikorras. Seda muuseas nimetatakse koondamiseks. Ülejäänud ressurss tuleks suunata sõjalisse riigikaitsesse. Aga eks riik peab nüüd otsustame, kas KVJ jätkab puhkpillimuusika säilitamisega.
Orkestri vajadus sidemeks ühiskonnaga, on kahtlemata väga väljapaistev. Paraku isegi rohkem nähtav kui hingamisaparaadid, maskid ja välihaigla koroona kriisis. Kopterid ja kaitseväelased inimeste otsingutel. Rasketehnika ja kaitseväelased muude õnnetuste juures.
Öelda, et orkester on kaitsevõime üks alustest ja ühiskonnaga sidumiseks hädavajalik, on sama demagoogiline kui lubadus järgmine kord Saaremaale ROLE2 haigla asemel orkester saata.
Ma tulin eile pärast südaööd õppuselt. Vihma sadas. Mõtlesin, et läheks küsiks praegu postil olevalt sõdurilt: mis sind täna motiveerib? Paraku ei huvita see sõduri arvamus mitte kedagi. Keegi teine teab alati täpselt ja eksimatult, mis tegelikult pallimängumeeskonnale õige on."
### Response:
Herem: käsi südamel – mingit peenikest mängu, väljapressimist ega ärategemist pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantslannadega vastamisi läinud Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas, Maris Tetsmann pidasid tasavägise lahingu, mis lõppes võrdse tulemusega 224:224. Järgnenud ümberlaskmistega võidutses numbritega 30:27 Prantsusmaa naiskond.
Eesti koondise Lausanne'is moodustasid sportvibu laskurid Reena Pärnat ja Märt Oona ning plokkvibu võistlusklassis võistlesid Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas, Maris Tetsmann, Emily Hõim ja Robin Jäätma. Eestlaste jaoks on MK-etapp lõppenud, finaalid plokkvibu ja sportvibu võistlusklassides toimuvad vastavalt 22. ja 23 mail. | Eesti plokkvibu naiskond tuli MK-etapil kuuendaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantslannadega vastamisi läinud Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas, Maris Tetsmann pidasid tasavägise lahingu, mis lõppes võrdse tulemusega 224:224. Järgnenud ümberlaskmistega võidutses numbritega 30:27 Prantsusmaa naiskond.
Eesti koondise Lausanne'is moodustasid sportvibu laskurid Reena Pärnat ja Märt Oona ning plokkvibu võistlusklassis võistlesid Lisell Jäätma, Meeri-Marita Paas, Maris Tetsmann, Emily Hõim ja Robin Jäätma. Eestlaste jaoks on MK-etapp lõppenud, finaalid plokkvibu ja sportvibu võistlusklassides toimuvad vastavalt 22. ja 23 mail.
### Response:
Eesti plokkvibu naiskond tuli MK-etapil kuuendaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naisteüksikmängus pidi Kristisn Kuuba (BWF 51.) teises ringis vastu võtma kaotuse Prantsusmaa mängijalt Leonice Huet (BWF 109.). Otsustavates geimides pööras prantslanna geimi lõpud enda kasuks ja Kuuba kaotas kohtumise 18:21, 21:9, 18:21.
Naiste paarismängus jäid samuti teises ringis pidama Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 43.). Nemad pidid tunnistama Inglismaa paari Jessica Hopton ja Jessica Pughi paremust seisuga 9:21, 21:12, 12:21.
Meesteüksikmängus ei jõudnud Raul Must (BWF 91.) avaringist edasi ja pidi võtma vastu kindla kahegeimilise kaotuse Malaisia mängija Ng Tze Yongilt seisuga 15:21, 12:21. | Eesti sulgpallurid piirdusid Hispaanis teise ringiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naisteüksikmängus pidi Kristisn Kuuba (BWF 51.) teises ringis vastu võtma kaotuse Prantsusmaa mängijalt Leonice Huet (BWF 109.). Otsustavates geimides pööras prantslanna geimi lõpud enda kasuks ja Kuuba kaotas kohtumise 18:21, 21:9, 18:21.
Naiste paarismängus jäid samuti teises ringis pidama Kati-Kreet Marran ja Helina Rüütel (BWF 43.). Nemad pidid tunnistama Inglismaa paari Jessica Hopton ja Jessica Pughi paremust seisuga 9:21, 21:12, 12:21.
Meesteüksikmängus ei jõudnud Raul Must (BWF 91.) avaringist edasi ja pidi võtma vastu kindla kahegeimilise kaotuse Malaisia mängija Ng Tze Yongilt seisuga 15:21, 12:21.
### Response:
Eesti sulgpallurid piirdusid Hispaanis teise ringiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loone sõnul tekitab küsimusi ka Heremi käitumine olukorras, kus oli kokku lepitud, et enne ministriga kooskõlastamist kärpekohtadest ei räägita, kuid peamiseks probleemiks pidas Loone siiski ideed kaotada kokkuhoiu eesmärgil kaitseväe orkester.
"Kaitseväe juhataja on andnud vande Eesti vabariigile tegutseda vabariigi hüvanguks ja põhiseaduse kaitseks. Ja meie põhiseadus ütleb, et riik peab tagama kultuuri säilimise läbi aegade. Selline raamatupidamislik rünnak meie kaitseväe orkester kaotada, midagi, mida kuskil maailmas ei tehta, see on kaitseväe ja kogu riigi tseremoniaalüritustele vee peale tõmbamine. See on rünnak meie konstitutsiooni vastu ja olen äärmiselt hämmastunud, et niisugune rünnak tuleb kaitseväe juhatajalt," ütles Loone ERR-ile.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et kaitseminister Kalle Laanet (RE) võiks teha kaitseväe juhatajale Martin Heremile hoiatuse selle eest, et Herem enne valitsusega kokkuleppimist kaitseväe kärpekohad avalikkuse ette tõi. Vajadusel tuleks Karilaiu sõnul kaaluda ka Heremi ametist vabastamist.
Loone sõnul mõistab ta täielikult, miks Karilaid nii ütles. "Ma täiesti mõistan kolleeg Jaanus Karilaidu, kes leiab, et oleks tõepoolest mõistlik küsida, et kuidas meil on kaitseväe juhataja, kes konstitutsiooni millekski ei pea," lausus ta.
Loone hinnangul poleks Heremi idee nagunii läbi läinud ja kaitseminister Kalle Laanet oleks ettepaneku tagasi lükanud.
"Kaitseväe orkestri säilitamine, nende väheste professionaalsete muusikute säilitamine on nii suur väärtus, et seda ei ole vaja kärpima hakata. Rääkimata sellest, kui üldiselt ebamõistlikud kärped hetkel on," nentis ta.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles reedel ERR-ile, et tema hinnangul käitus Karilaid valesti ning kutsus üles kaitseväe ja kaitseministeeriumi asjadesse poliitiliselt mitte sekkuma. Loone sellega ei nõustunud.
"Härra Karilaid on parlamendi liige ja tal pole mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus kõnelda, kui ta näeb, et valitsuse vastutusalades toimub midagi, mis on Eestile kahjulik. Nii et on väga hea ja õige, et ta kõneles. Ja kaitseväe juhataja ka ei ole meile jumalast antud, vaid määratakse ametisse valitsuse poolt. See on kohane, et valitsus tuletab (kaitseväe juhile) meelde, et millised on need väärtused, millest lähtuvalt meie kaitseväge juhitakse," lausus Loone.
Kaitseväe juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist vabariigi valitsus. | Loone: kaitseväe orkestri kaotamine on rünnak Eesti põhiseaduse vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loone sõnul tekitab küsimusi ka Heremi käitumine olukorras, kus oli kokku lepitud, et enne ministriga kooskõlastamist kärpekohtadest ei räägita, kuid peamiseks probleemiks pidas Loone siiski ideed kaotada kokkuhoiu eesmärgil kaitseväe orkester.
"Kaitseväe juhataja on andnud vande Eesti vabariigile tegutseda vabariigi hüvanguks ja põhiseaduse kaitseks. Ja meie põhiseadus ütleb, et riik peab tagama kultuuri säilimise läbi aegade. Selline raamatupidamislik rünnak meie kaitseväe orkester kaotada, midagi, mida kuskil maailmas ei tehta, see on kaitseväe ja kogu riigi tseremoniaalüritustele vee peale tõmbamine. See on rünnak meie konstitutsiooni vastu ja olen äärmiselt hämmastunud, et niisugune rünnak tuleb kaitseväe juhatajalt," ütles Loone ERR-ile.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio", et kaitseminister Kalle Laanet (RE) võiks teha kaitseväe juhatajale Martin Heremile hoiatuse selle eest, et Herem enne valitsusega kokkuleppimist kaitseväe kärpekohad avalikkuse ette tõi. Vajadusel tuleks Karilaiu sõnul kaaluda ka Heremi ametist vabastamist.
Loone sõnul mõistab ta täielikult, miks Karilaid nii ütles. "Ma täiesti mõistan kolleeg Jaanus Karilaidu, kes leiab, et oleks tõepoolest mõistlik küsida, et kuidas meil on kaitseväe juhataja, kes konstitutsiooni millekski ei pea," lausus ta.
Loone hinnangul poleks Heremi idee nagunii läbi läinud ja kaitseminister Kalle Laanet oleks ettepaneku tagasi lükanud.
"Kaitseväe orkestri säilitamine, nende väheste professionaalsete muusikute säilitamine on nii suur väärtus, et seda ei ole vaja kärpima hakata. Rääkimata sellest, kui üldiselt ebamõistlikud kärped hetkel on," nentis ta.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles reedel ERR-ile, et tema hinnangul käitus Karilaid valesti ning kutsus üles kaitseväe ja kaitseministeeriumi asjadesse poliitiliselt mitte sekkuma. Loone sellega ei nõustunud.
"Härra Karilaid on parlamendi liige ja tal pole mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus kõnelda, kui ta näeb, et valitsuse vastutusalades toimub midagi, mis on Eestile kahjulik. Nii et on väga hea ja õige, et ta kõneles. Ja kaitseväe juhataja ka ei ole meile jumalast antud, vaid määratakse ametisse valitsuse poolt. See on kohane, et valitsus tuletab (kaitseväe juhile) meelde, et millised on need väärtused, millest lähtuvalt meie kaitseväge juhitakse," lausus Loone.
Kaitseväe juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist vabariigi valitsus.
### Response:
Loone: kaitseväe orkestri kaotamine on rünnak Eesti põhiseaduse vastu |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.