instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja pidass neljapäeval eelistungi, kus käsitleti soodustuskelmuses süüdistatavate kaitsja Olev Kuklase kaitseaktis esitatud taotlusi ja menetluse ajalist planeeringut. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust tagastada süüdistusakt prokuratuurile, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Tamme sõnul ei nõustunud kohus kaitsja seisukohaga, et süüdistusakt ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele, sest süüdistusaktis on selgelt välja toodud faktilised asjaolud, mis süüdistaja seisukoha järgi moodustavad kuriteokoosseisu ja süüdistusakti lõpposas nähtub õiguslik kvalifikatsioon.
Kaitsja palus kohtul ka kaaluda, kas on otstarbekas asja arutada Jõgeva kohtumajas.
Kohus leidis, et kriminaalasja arutamine allub seaduse järgi Tartu maakohtule ning seda põhjusel, et süüdistuses toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha konkreetset ja ühest kuritegude toimepanemise kohta ja kohtueelne menetlus on lõpule viidud Lõuna ringkonnaprokuratuuris.
Seega on kriminaalasja arutamiseks pädevaks kohtuks Tartu maakohus, mille sisest töökorraldust silmas pidades on asja arutavaks kohtumajaks pädev Jõgeva kohtumaja.
Kaitsja taotlustes täiendavate ekspertiiside läbiviimiseks võtab kohus seisukoha kohtuliku arutamise käigus.
"Kriminaalasja arutamine Jõgeva kohtumajas algab järgmise aasta 18. jaanuaril. Istungipäevad on planeeritud jaanuarisse ja veebruarisse ning viimane istungipäev 10. märtsile," ütles Tamm.
Kärberg on süüdistused tagasi lükanud.
"See kriminaalasi on järjekordse pikema jälitamise tulemusena tekitatud teema, kus tegelikkuses seda pettust ei tuvastatud. Kõik need laevad, mille renoveerimist PRIA toetas, ka renoveeriti ning tänasel päeval need sõidavad ja tegelevad kalapüügiga. Mingeid omafinantseeringute pettusi või olematuid laevu ei eksisteerinud,” on Kärberg Eesti Päevalehele kinnitanud.
Lisaks Kärbergile on PRIA-ga seotud soodustuskelmuses süüdistus esitatud juriidilise isikuna OÜ-le Omedu Rand ja OÜ-le Peipus Fish, milles esimene on Kärbergi firma ning teises on Kärberg prokurist, kel on õigus firmat kõikides tehingutes esindada.
PRIA on kinnitanud, et laevad, millele Kärberg toetust taotles, vastasid toetuse määramise ajal sätestatud tingimustele ja enne toetuse väljamaksmist kontrolliti nii laevu kui ka toetusega seotud dokumente, kuid samas on süüdistuse kohaselt toimunud ligi 100 000 euro kõrvalekantimine. | Kalaärimehe Paul Kärbergi süüasja arutamine algab jaanuaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja pidass neljapäeval eelistungi, kus käsitleti soodustuskelmuses süüdistatavate kaitsja Olev Kuklase kaitseaktis esitatud taotlusi ja menetluse ajalist planeeringut. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust tagastada süüdistusakt prokuratuurile, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
Tamme sõnul ei nõustunud kohus kaitsja seisukohaga, et süüdistusakt ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele, sest süüdistusaktis on selgelt välja toodud faktilised asjaolud, mis süüdistaja seisukoha järgi moodustavad kuriteokoosseisu ja süüdistusakti lõpposas nähtub õiguslik kvalifikatsioon.
Kaitsja palus kohtul ka kaaluda, kas on otstarbekas asja arutada Jõgeva kohtumajas.
Kohus leidis, et kriminaalasja arutamine allub seaduse järgi Tartu maakohtule ning seda põhjusel, et süüdistuses toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha konkreetset ja ühest kuritegude toimepanemise kohta ja kohtueelne menetlus on lõpule viidud Lõuna ringkonnaprokuratuuris.
Seega on kriminaalasja arutamiseks pädevaks kohtuks Tartu maakohus, mille sisest töökorraldust silmas pidades on asja arutavaks kohtumajaks pädev Jõgeva kohtumaja.
Kaitsja taotlustes täiendavate ekspertiiside läbiviimiseks võtab kohus seisukoha kohtuliku arutamise käigus.
"Kriminaalasja arutamine Jõgeva kohtumajas algab järgmise aasta 18. jaanuaril. Istungipäevad on planeeritud jaanuarisse ja veebruarisse ning viimane istungipäev 10. märtsile," ütles Tamm.
Kärberg on süüdistused tagasi lükanud.
"See kriminaalasi on järjekordse pikema jälitamise tulemusena tekitatud teema, kus tegelikkuses seda pettust ei tuvastatud. Kõik need laevad, mille renoveerimist PRIA toetas, ka renoveeriti ning tänasel päeval need sõidavad ja tegelevad kalapüügiga. Mingeid omafinantseeringute pettusi või olematuid laevu ei eksisteerinud,” on Kärberg Eesti Päevalehele kinnitanud.
Lisaks Kärbergile on PRIA-ga seotud soodustuskelmuses süüdistus esitatud juriidilise isikuna OÜ-le Omedu Rand ja OÜ-le Peipus Fish, milles esimene on Kärbergi firma ning teises on Kärberg prokurist, kel on õigus firmat kõikides tehingutes esindada.
PRIA on kinnitanud, et laevad, millele Kärberg toetust taotles, vastasid toetuse määramise ajal sätestatud tingimustele ja enne toetuse väljamaksmist kontrolliti nii laevu kui ka toetusega seotud dokumente, kuid samas on süüdistuse kohaselt toimunud ligi 100 000 euro kõrvalekantimine.
### Response:
Kalaärimehe Paul Kärbergi süüasja arutamine algab jaanuaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Real alistas eelmisel nädalavahetusel liigamängus võõrsil Espanyoli 2:0, kuid jäi ilma tähtsast mängumehest. Kohtumise ajal vigastas oma jalga Casemiro ning nüüdseks on testid kinnitanud, et mees on murdnud vasakus jalas luu, vahendab Soccernet.ee.
Ehkki klubi ei avaldanud, kui kauaks Casemiro väljakult eemale jääb, siis Hispaania meedia andmetel on vigastuspausi pikkuseks vähemalt kuu aega. | Madridi Reali poolkaitsja murdis jalaluu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Real alistas eelmisel nädalavahetusel liigamängus võõrsil Espanyoli 2:0, kuid jäi ilma tähtsast mängumehest. Kohtumise ajal vigastas oma jalga Casemiro ning nüüdseks on testid kinnitanud, et mees on murdnud vasakus jalas luu, vahendab Soccernet.ee.
Ehkki klubi ei avaldanud, kui kauaks Casemiro väljakult eemale jääb, siis Hispaania meedia andmetel on vigastuspausi pikkuseks vähemalt kuu aega.
### Response:
Madridi Reali poolkaitsja murdis jalaluu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näitkatsetes kasutas Max Plancki intelligentsete süsteemide instituudi teadlasrühm eesotsas Peer Fischeri ja Andrew Markiga hologramme muu hulgas vannis ulpivate paberpaadikeste edasi tõukamiseks, õhus veetilkade liigutamiseks ja manas vee all esile helmestest koosneva kahemõõtmelise rahutuvi.
''Ent tõsisemalt rääkides, neist võiks tõusta praktilist kasu diagnostikas ja terapeutilistes rakendustes. Näites soojendatakse ultraheliga praegu siseorganeid, et parandada vereringlust või isegi soovimatuid kudesid hävitada, kuid praeguste lahendustega saab enamasti tekitada vaid üksikuid fookuseid. Ideaalis oleks aga märksa parem, kui saaksid jaotada energia koes oma soovide järgi laiali,'' märkis Mark ERR Novaatorile.
Teine laiem rakendusala seostub kõrge lahutusvõimega ülesvõtete tegemisega. ''Lainetel põhineva mikroskoopiaga saab minna vaid teatud kauguseni. Ühel hetkel tuleb paratamatult difraktsioonipiir ette. Kuid kui sul on võimalik anda lainetele struktuur, siis on võimalik resolutsiooni veidi parandada,'' selgitas füüsik. Võrreldes valguslainetega on helilained saanud selles vallas aga suhteliselt vähe tähelepanu.
Suuresti on leige huvi taandunud katseseadmete rohmakusele – detailsete ülesvõtete tegemiseks ja keerukamate heliväljade loomiseks läheb reeglina tarvis ulatuslikke muundurite massiive. ''Need on praktikas väikesed iseseisvad kõlarid, millel on oma elektroonika ja tugisüsteem. Mida rohkem piksleid sa tahad, seda rohkem neid vaja läheb ehk keerukate heliväljade loomine muutub üha raskemaks,'' sõnas Mark. Suuremate massiividega on teadlaste käsutuses tuhatkond pikslit.
Uue lahendusega on võimalik luua ühe kõlariga piksleid aga kuni 15 000. Innovatsiooni alustalaks on õhukesed keeruka sisestruktuuriga 3D-prinditud plastlehekesed. Kuna helilainete levikukiirus sõltub keskkonna tihedusest, saab mikroõõnsustega nende levikut valikuliselt aeglustad aja kiirendada. Erinevalt ühtlase tihedusega plastplokkidest ei välju helilained lehekesi kõlari ette asetatuna seega plokkidest enam täpselt samas faasis. Lainete liitumisel saavad seeläbi tekkida vägagi keerukad mustrid. Tulemuseks on varasemastest sada korda keerukamad heliväljad.
Mark nentis, et lahendusel on võrreldes muunduritel põhineva lähenemisega ka miinuseid. Iga erineva kujuga helivälja loomiseks tuleb printida uus plastleht. Teisisõnu on hologrammid staatilised. Samas suutis ta kaaslastega näidata, et esile saab kutsuda ka kindlaid dünaamilisi efekte.
''Kui muunduritega luuakse tavaliselt üks lõks, milles osakest faasinihkega ringi lohistatakse, siis meie väljad võivad olla oluliselt keerukamad. Näiteks võime projitseeritud pilti ehitada sisse gradiendid. Lõks ei pea olema ilmtingimata üksik punkt, vaid näiteks sõõrikukujuline, milles osakesed siis vastavalt gradiendile ringi liiguvad, kuigi hologramm ise seisab paigal,'' laiendas füüsik. Täiendavaid võimalusi võiksid pakkuda hologrammid, mis kodeerivad korraga helisagedusest lähtuvalt mitmeid helivälju.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature. | Teadlased esitlesid ülikeerukaid akustilisi hologramme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näitkatsetes kasutas Max Plancki intelligentsete süsteemide instituudi teadlasrühm eesotsas Peer Fischeri ja Andrew Markiga hologramme muu hulgas vannis ulpivate paberpaadikeste edasi tõukamiseks, õhus veetilkade liigutamiseks ja manas vee all esile helmestest koosneva kahemõõtmelise rahutuvi.
''Ent tõsisemalt rääkides, neist võiks tõusta praktilist kasu diagnostikas ja terapeutilistes rakendustes. Näites soojendatakse ultraheliga praegu siseorganeid, et parandada vereringlust või isegi soovimatuid kudesid hävitada, kuid praeguste lahendustega saab enamasti tekitada vaid üksikuid fookuseid. Ideaalis oleks aga märksa parem, kui saaksid jaotada energia koes oma soovide järgi laiali,'' märkis Mark ERR Novaatorile.
Teine laiem rakendusala seostub kõrge lahutusvõimega ülesvõtete tegemisega. ''Lainetel põhineva mikroskoopiaga saab minna vaid teatud kauguseni. Ühel hetkel tuleb paratamatult difraktsioonipiir ette. Kuid kui sul on võimalik anda lainetele struktuur, siis on võimalik resolutsiooni veidi parandada,'' selgitas füüsik. Võrreldes valguslainetega on helilained saanud selles vallas aga suhteliselt vähe tähelepanu.
Suuresti on leige huvi taandunud katseseadmete rohmakusele – detailsete ülesvõtete tegemiseks ja keerukamate heliväljade loomiseks läheb reeglina tarvis ulatuslikke muundurite massiive. ''Need on praktikas väikesed iseseisvad kõlarid, millel on oma elektroonika ja tugisüsteem. Mida rohkem piksleid sa tahad, seda rohkem neid vaja läheb ehk keerukate heliväljade loomine muutub üha raskemaks,'' sõnas Mark. Suuremate massiividega on teadlaste käsutuses tuhatkond pikslit.
Uue lahendusega on võimalik luua ühe kõlariga piksleid aga kuni 15 000. Innovatsiooni alustalaks on õhukesed keeruka sisestruktuuriga 3D-prinditud plastlehekesed. Kuna helilainete levikukiirus sõltub keskkonna tihedusest, saab mikroõõnsustega nende levikut valikuliselt aeglustad aja kiirendada. Erinevalt ühtlase tihedusega plastplokkidest ei välju helilained lehekesi kõlari ette asetatuna seega plokkidest enam täpselt samas faasis. Lainete liitumisel saavad seeläbi tekkida vägagi keerukad mustrid. Tulemuseks on varasemastest sada korda keerukamad heliväljad.
Mark nentis, et lahendusel on võrreldes muunduritel põhineva lähenemisega ka miinuseid. Iga erineva kujuga helivälja loomiseks tuleb printida uus plastleht. Teisisõnu on hologrammid staatilised. Samas suutis ta kaaslastega näidata, et esile saab kutsuda ka kindlaid dünaamilisi efekte.
''Kui muunduritega luuakse tavaliselt üks lõks, milles osakest faasinihkega ringi lohistatakse, siis meie väljad võivad olla oluliselt keerukamad. Näiteks võime projitseeritud pilti ehitada sisse gradiendid. Lõks ei pea olema ilmtingimata üksik punkt, vaid näiteks sõõrikukujuline, milles osakesed siis vastavalt gradiendile ringi liiguvad, kuigi hologramm ise seisab paigal,'' laiendas füüsik. Täiendavaid võimalusi võiksid pakkuda hologrammid, mis kodeerivad korraga helisagedusest lähtuvalt mitmeid helivälju.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
### Response:
Teadlased esitlesid ülikeerukaid akustilisi hologramme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta on 1944
See on üks jube aasta. Siin kiire kronoloogia sõjategevusest Eestis.
25. juuli: Punaarmee Narva pealetung
26. juuli – 10. august: Sinimägede lahing
10. august – 4. september: Tartu pealetung
11. september: Saksa vägede taganemiskäsk
14. september: Tallinna pealetung
22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna
28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala
30. septembril vallutas Punaarmee Muhu saare
25. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut Hiiumaale
19. detsembril vallutas Punaarmee Ruhnu saare
Mujal maailmas ei ole asjad paremad, Stalin küüditab miljon tšetšeeni ja ingušši. Saksa armee ohvitserid teevad Hitlerile atentaadi, aga Hitler jääb ellu. On selge, et kirjandus polnud esimene prioriteet ei lugejate ega ilmselt ka kirjanike jaoks.
Kuid sellest hoolimata ilmub argentiinlase Jorge Luis Borgese üks olulisem novellikogu "Fiktsioonid". Ütlesin meelega "sellest hoolimata", sest kui Kivikad, Remarque'id ja Hemingwayd
kirjutavad oma ajast, ehk siis sõjast, siis Borges, vastupidi, kirjutab nagu elaks ta kuskil teisel planeedil. Toonane Argentina polnud sugugi mingi tore rõõmus ja demokraatlik riigike. Tollal on Argentina presidendiks diktaator Juan Domingo Perón. Ja toonane režiim kujutas endast demagoolilist ladinaameerikalikku rahvussotsialismi.
Raha teenimiseks töötab Borges raamatukogus – ilmselt on saanud ta just raamatukogust mitmetele oma juttudele ainest. Ott Ojamaa kirjutab "Fiktsioonide" eestikeelse tõlke järelsõnas: "Diktaatori truud teenrid leiavad, et Borges raamatokokku ei sobi ja pakuvad talle turuinspektori (lihtsamalt öeldes turukupja) ametikohta. Sel puhul korraldavad kirjanikud solidaarsuskoosviibimise, kus Borges lausub mälestusväärsed sõnad: "Diktatuurid õhutavad rõhumist, diktatuurid õhutavad orjalikkust, diktatuurid õhutavad julmust, kõige jälgim on aga see, et nad sünnitavad lollust.""
Nii et Borgesel on sotsiaalset närvi küll, aga see lihtsalt pole tema teema, ta tõesti pole niiöelda aja-kirjanik. Mis on tema teema, on – nagu konkreetse kogu pealkirigi ütleb – fiktsioonid, mingid hämarad saladused, labürindid ja tihti on need seotud just kirjanduse endaga, käib tõeline klaaspärlimäng. Aga seejuures pole Borges kuivik, tema fiktsioonid pole lihtsalt konstruktsioonid ja tema ideed pole külmad.
Üheks heaks näiteks on novell "Pierre Menard, "Don Quijote" autor", kus vähetuntud prantsuse kirjanik püüab kirjutada uuesti "Don Quijotet". Ja seejuures ei taha see prantsuse vähetuntud kirjanik kirjutada teist "Don Quijotet", tema eesmärk pole kopeerimine. Vaid ilma originaali vaatamata kirjutada kasvõi paar lehekülge, mis langeksid sõna sõnalt kokku Cervantese teosega.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. | 90 raamatut 90 päevaga. Jorge Luis Borges, "Fiktsioonid" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta on 1944
See on üks jube aasta. Siin kiire kronoloogia sõjategevusest Eestis.
25. juuli: Punaarmee Narva pealetung
26. juuli – 10. august: Sinimägede lahing
10. august – 4. september: Tartu pealetung
11. september: Saksa vägede taganemiskäsk
14. september: Tallinna pealetung
22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna
28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala
30. septembril vallutas Punaarmee Muhu saare
25. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut Hiiumaale
19. detsembril vallutas Punaarmee Ruhnu saare
Mujal maailmas ei ole asjad paremad, Stalin küüditab miljon tšetšeeni ja ingušši. Saksa armee ohvitserid teevad Hitlerile atentaadi, aga Hitler jääb ellu. On selge, et kirjandus polnud esimene prioriteet ei lugejate ega ilmselt ka kirjanike jaoks.
Kuid sellest hoolimata ilmub argentiinlase Jorge Luis Borgese üks olulisem novellikogu "Fiktsioonid". Ütlesin meelega "sellest hoolimata", sest kui Kivikad, Remarque'id ja Hemingwayd
kirjutavad oma ajast, ehk siis sõjast, siis Borges, vastupidi, kirjutab nagu elaks ta kuskil teisel planeedil. Toonane Argentina polnud sugugi mingi tore rõõmus ja demokraatlik riigike. Tollal on Argentina presidendiks diktaator Juan Domingo Perón. Ja toonane režiim kujutas endast demagoolilist ladinaameerikalikku rahvussotsialismi.
Raha teenimiseks töötab Borges raamatukogus – ilmselt on saanud ta just raamatukogust mitmetele oma juttudele ainest. Ott Ojamaa kirjutab "Fiktsioonide" eestikeelse tõlke järelsõnas: "Diktaatori truud teenrid leiavad, et Borges raamatokokku ei sobi ja pakuvad talle turuinspektori (lihtsamalt öeldes turukupja) ametikohta. Sel puhul korraldavad kirjanikud solidaarsuskoosviibimise, kus Borges lausub mälestusväärsed sõnad: "Diktatuurid õhutavad rõhumist, diktatuurid õhutavad orjalikkust, diktatuurid õhutavad julmust, kõige jälgim on aga see, et nad sünnitavad lollust.""
Nii et Borgesel on sotsiaalset närvi küll, aga see lihtsalt pole tema teema, ta tõesti pole niiöelda aja-kirjanik. Mis on tema teema, on – nagu konkreetse kogu pealkirigi ütleb – fiktsioonid, mingid hämarad saladused, labürindid ja tihti on need seotud just kirjanduse endaga, käib tõeline klaaspärlimäng. Aga seejuures pole Borges kuivik, tema fiktsioonid pole lihtsalt konstruktsioonid ja tema ideed pole külmad.
Üheks heaks näiteks on novell "Pierre Menard, "Don Quijote" autor", kus vähetuntud prantsuse kirjanik püüab kirjutada uuesti "Don Quijotet". Ja seejuures ei taha see prantsuse vähetuntud kirjanik kirjutada teist "Don Quijotet", tema eesmärk pole kopeerimine. Vaid ilma originaali vaatamata kirjutada kasvõi paar lehekülge, mis langeksid sõna sõnalt kokku Cervantese teosega.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
### Response:
90 raamatut 90 päevaga. Jorge Luis Borges, "Fiktsioonid" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | U-17 koondis veetis koos ka senise nädala, kogunemine lõppes eile treeningmänguga võõrsil Viljandi JK Tuleviku vastu.
Noortekoondisel on selja taga tihe aasta, mis kulmineerub EM-valikturniiriga. Aasta alguses võõrustati maavõistluses Leedut, kevadel ja suvel osaleti Lätis vastavalt UEFA sõprusturniiril ja Balti turniiril ning augusti lõpus käis U-17 koondis Kiievis, kus peeti kaks maavõistlust Ukraina eakaaslastega.
EM-valikturniir leiab tänavu aset 20.-25. oktoobrini Sloveenias, kus Eesti kohtub lisaks võõrustajatele veel Prantsusmaa ning Montenegroga. | U-17 jalgpallikoondis kohtub oktoobri alguses Peterburi Zeniidiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
U-17 koondis veetis koos ka senise nädala, kogunemine lõppes eile treeningmänguga võõrsil Viljandi JK Tuleviku vastu.
Noortekoondisel on selja taga tihe aasta, mis kulmineerub EM-valikturniiriga. Aasta alguses võõrustati maavõistluses Leedut, kevadel ja suvel osaleti Lätis vastavalt UEFA sõprusturniiril ja Balti turniiril ning augusti lõpus käis U-17 koondis Kiievis, kus peeti kaks maavõistlust Ukraina eakaaslastega.
EM-valikturniir leiab tänavu aset 20.-25. oktoobrini Sloveenias, kus Eesti kohtub lisaks võõrustajatele veel Prantsusmaa ning Montenegroga.
### Response:
U-17 jalgpallikoondis kohtub oktoobri alguses Peterburi Zeniidiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti õpilasesindused käivitavad koolikotide kaalumise kampaania
Eesti õpilasesinduste liit käivitab taas algklasside koolikottide kaalumise kampaania, et saavutada olukord, kus õpilased ei peaks kandma liialt raskeid ranitsaid.
Koolikotte kaalutakse 10.-14. oktoobrini, kampaaniat viivad algklasside seas läbi vabatahtlikud õpilased üle Eesti, teatas õpilasesinduste liit ERR.ee-le.
Saadud tulemusi võrreldakse ja analüüsitakse eelmiste aastate andmetega ning selgub, kas ja kui palju, on tulemused võrreldes eelmiste aastaga muutunud. Selle põhjal tahab liit leida vajalikke lahendusi laste tervise parandamiseks ja koolirõõmu suurendamiseks.
Tervisekaitsenõuetes on ranitsa lubatud raskus koos sisuga 1.-3. klassi õpilastel maksimaalselt kolm kilo ja 4.-6. klassi õpilastel 3,5 kilo.
Uuring: Kaljurand kerkis Eesti elanike presidendieelistustes ülivõimsaks liidriks
Marina Kaljurand kerkis Eesti elanike presidendieelistustes ülivõimsaks liidriks, sest tema toetus on suurem kui kõigi teiste kandidaatide oma kokku, näitab värske Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute küsitlus.
Kui augustis toetas Kaljuranda 25 protsenti valimisealisi küsitletuid, siis septembris on Kaljuranna toetus kasvanud 41 protsendini.
Kui esimesed ja teised eelistused kokku liita, näeks Marina Kaljuranda presidendina 54 protsenti valimisealistest kodanikest.
Siim Kallast toetaks 15 protsenti küsitletutest ja koos teise eelistusega 27 protsenti vastanutest. Ülejäänud kandidaadite toetus jääb aga kahest esimesest juba väga kaugele maha.
Johnson: London alustab EL-ist lahkumise protsessi uue aasta algul
Briti välisminister Boris Johnson ütles neljapäeval, et Suurbritannia plaanib käivitada Euroopa Liidu Lissaboni lepingu lahkumisklausli järgmise aasta alguses.
"Räägime meie Euroopa sõprade ja partneritega ootuses, et järgmise aasta alguses näete te artikkel 50 puudutavat kirja. Me aktiveerime selle," ütles Johnson New Yorgis Briti telekanalile Sky News.
Briti peaminister Theresa May on varem öelnud, et Suurbritannia ei aktiveeri Lissaboni lepingu artikkel 50 enne selle aasta lõppu.
Klausli aktiveerimine käivitaks maksimaalselt kaks aastat kestvad kõnelused Suurbritannia lahkumiseks EL-ist.
Johnson sõnas, et tema hinnangul ei kuluks lahkumisläbirääkimistele kaks aastat. "Olen kindel, et selles kirjas esitame mõned parameetrid, kuidas meie hinnangul võiks protsess edasi liikuda," ütles välisminister.
Ilmateade
Täna on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma, saju võimalus on suurem Ida-Eestis. Puhub põhja- ja loodetuul 5-12, põhjarannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 10..14°C.
Haapsalu saab moodsa vehklemishalli
Haapsalu linnale kuuluv osaühing Haapsalu Linna Spordibaasid saab oktoobris valmis Eesti kõige moodsama vehklemishalli.
Kuna spordibaaside laenukoormus on juba praegu suur, loodavad nad kompenseerida 1,1 miljonit eurot maksva halli ehituskuludest 75 000 eurot toetuskampaaniaga. See aitaks vältida olukorda, et nende järgmise aasta eelarves olevast rahast jääks hoone ülalpidamiseks väheks.
Kampaania on alanud edukalt ning kuu ajaga on kogutud juba üle 48 000 euro. Haapsalu linnavalitsuse kinnitusel saavad hallist kasu nii kohalikud noored kui ka Eesti vehklejad laiemalt.
"Üks tähtsus on see, et meie lapsed, kellest sirguvad järgnevad Novosjolovid, Katrina Lehised, Nelli Pajud, saavad väga head harjutamistingimused ja lisaks sellele on Eestis nüüd esmakordselt maailmatasemele vastav vehklemishall," rääkis Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Algab Eesti kala nädal
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatakse Eesti kala nädal, mille raames tutvustatakse Eestis kasvatatavaid kalaliike.
Eestis kasvatatakse toiduks üle kümne kalaliigi, kuid poelettidele jõuavad need veel liiga harva. Kala nädalal saab näha kodumaist tuura, angerjat, vikerforelli, karpkala ja säga. Kohale tuuakse ka suur akvaarium, milles on võimalust näha elusaid Eesti tuurasid.
Kalanädal on kohal ka tuntud kala kokad nagu näiteks Marek Demjanov ja lõbusaid kalalugusid pajatab Vladislav Koržets. September on Eesti toidu kuu, mille raames toimub üle Eesti enam kui 30 festivali, laata, näitust, messi ja konverentsi | 5 uudist, mida täna hommikul teada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti õpilasesindused käivitavad koolikotide kaalumise kampaania
Eesti õpilasesinduste liit käivitab taas algklasside koolikottide kaalumise kampaania, et saavutada olukord, kus õpilased ei peaks kandma liialt raskeid ranitsaid.
Koolikotte kaalutakse 10.-14. oktoobrini, kampaaniat viivad algklasside seas läbi vabatahtlikud õpilased üle Eesti, teatas õpilasesinduste liit ERR.ee-le.
Saadud tulemusi võrreldakse ja analüüsitakse eelmiste aastate andmetega ning selgub, kas ja kui palju, on tulemused võrreldes eelmiste aastaga muutunud. Selle põhjal tahab liit leida vajalikke lahendusi laste tervise parandamiseks ja koolirõõmu suurendamiseks.
Tervisekaitsenõuetes on ranitsa lubatud raskus koos sisuga 1.-3. klassi õpilastel maksimaalselt kolm kilo ja 4.-6. klassi õpilastel 3,5 kilo.
Uuring: Kaljurand kerkis Eesti elanike presidendieelistustes ülivõimsaks liidriks
Marina Kaljurand kerkis Eesti elanike presidendieelistustes ülivõimsaks liidriks, sest tema toetus on suurem kui kõigi teiste kandidaatide oma kokku, näitab värske Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute küsitlus.
Kui augustis toetas Kaljuranda 25 protsenti valimisealisi küsitletuid, siis septembris on Kaljuranna toetus kasvanud 41 protsendini.
Kui esimesed ja teised eelistused kokku liita, näeks Marina Kaljuranda presidendina 54 protsenti valimisealistest kodanikest.
Siim Kallast toetaks 15 protsenti küsitletutest ja koos teise eelistusega 27 protsenti vastanutest. Ülejäänud kandidaadite toetus jääb aga kahest esimesest juba väga kaugele maha.
Johnson: London alustab EL-ist lahkumise protsessi uue aasta algul
Briti välisminister Boris Johnson ütles neljapäeval, et Suurbritannia plaanib käivitada Euroopa Liidu Lissaboni lepingu lahkumisklausli järgmise aasta alguses.
"Räägime meie Euroopa sõprade ja partneritega ootuses, et järgmise aasta alguses näete te artikkel 50 puudutavat kirja. Me aktiveerime selle," ütles Johnson New Yorgis Briti telekanalile Sky News.
Briti peaminister Theresa May on varem öelnud, et Suurbritannia ei aktiveeri Lissaboni lepingu artikkel 50 enne selle aasta lõppu.
Klausli aktiveerimine käivitaks maksimaalselt kaks aastat kestvad kõnelused Suurbritannia lahkumiseks EL-ist.
Johnson sõnas, et tema hinnangul ei kuluks lahkumisläbirääkimistele kaks aastat. "Olen kindel, et selles kirjas esitame mõned parameetrid, kuidas meie hinnangul võiks protsess edasi liikuda," ütles välisminister.
Ilmateade
Täna on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma, saju võimalus on suurem Ida-Eestis. Puhub põhja- ja loodetuul 5-12, põhjarannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 10..14°C.
Haapsalu saab moodsa vehklemishalli
Haapsalu linnale kuuluv osaühing Haapsalu Linna Spordibaasid saab oktoobris valmis Eesti kõige moodsama vehklemishalli.
Kuna spordibaaside laenukoormus on juba praegu suur, loodavad nad kompenseerida 1,1 miljonit eurot maksva halli ehituskuludest 75 000 eurot toetuskampaaniaga. See aitaks vältida olukorda, et nende järgmise aasta eelarves olevast rahast jääks hoone ülalpidamiseks väheks.
Kampaania on alanud edukalt ning kuu ajaga on kogutud juba üle 48 000 euro. Haapsalu linnavalitsuse kinnitusel saavad hallist kasu nii kohalikud noored kui ka Eesti vehklejad laiemalt.
"Üks tähtsus on see, et meie lapsed, kellest sirguvad järgnevad Novosjolovid, Katrina Lehised, Nelli Pajud, saavad väga head harjutamistingimused ja lisaks sellele on Eestis nüüd esmakordselt maailmatasemele vastav vehklemishall," rääkis Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Algab Eesti kala nädal
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatakse Eesti kala nädal, mille raames tutvustatakse Eestis kasvatatavaid kalaliike.
Eestis kasvatatakse toiduks üle kümne kalaliigi, kuid poelettidele jõuavad need veel liiga harva. Kala nädalal saab näha kodumaist tuura, angerjat, vikerforelli, karpkala ja säga. Kohale tuuakse ka suur akvaarium, milles on võimalust näha elusaid Eesti tuurasid.
Kalanädal on kohal ka tuntud kala kokad nagu näiteks Marek Demjanov ja lõbusaid kalalugusid pajatab Vladislav Koržets. September on Eesti toidu kuu, mille raames toimub üle Eesti enam kui 30 festivali, laata, näitust, messi ja konverentsi
### Response:
5 uudist, mida täna hommikul teada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajutine bänd saab kõlava nime Lennaskond, sest Lenna laulab Vennaskonna saatel, kirjutab Kroonika.
Vennaskond õpib tuuriks selgeks mõned Lenna lood ja Lenna esitab omakorda Vennaskonna lugusid, lisaks kõlavad ühises esituses ka mõned Vanilla Ninja lood.
Kolmkümmend kaks aastat Eesti punkroki lippu kõrgel hoidnud Vennaskond kavatseb talvel pärast koostööd Lennaga veelgi üllatada ja võistelda Eesti Laulu konkursil, mille võitja saadetakse Eestit esindama Eurovisioonile. | Vennaskond plaanib osalemist Eesti Laulul ja siirdub Lennaga tuurile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajutine bänd saab kõlava nime Lennaskond, sest Lenna laulab Vennaskonna saatel, kirjutab Kroonika.
Vennaskond õpib tuuriks selgeks mõned Lenna lood ja Lenna esitab omakorda Vennaskonna lugusid, lisaks kõlavad ühises esituses ka mõned Vanilla Ninja lood.
Kolmkümmend kaks aastat Eesti punkroki lippu kõrgel hoidnud Vennaskond kavatseb talvel pärast koostööd Lennaga veelgi üllatada ja võistelda Eesti Laulu konkursil, mille võitja saadetakse Eestit esindama Eurovisioonile.
### Response:
Vennaskond plaanib osalemist Eesti Laulul ja siirdub Lennaga tuurile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "How many times" (Indivision & Alter Ego remiks) on Raadio 2 nädala singel: "Suurbritannia trummi ja bassi plaadifirma Formation Recordsi omaniku ja ikooni DJ SS kaudu äsja välja lastud Zebra Islandi loo remiks tõestab Eesti D'n'B tegija Indivisioni rahvusvahelist mastaapi ja žanripiire ületava muusika potentsiaali".
Loo originaalversiooni autorid on Rasmus Lill, Helina Risti ning pääses tänavuse Eesti Laulu poolfinaali. | Zebra Islandi Eesti Laulu võistluslugu sai põneva remiksi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"How many times" (Indivision & Alter Ego remiks) on Raadio 2 nädala singel: "Suurbritannia trummi ja bassi plaadifirma Formation Recordsi omaniku ja ikooni DJ SS kaudu äsja välja lastud Zebra Islandi loo remiks tõestab Eesti D'n'B tegija Indivisioni rahvusvahelist mastaapi ja žanripiire ületava muusika potentsiaali".
Loo originaalversiooni autorid on Rasmus Lill, Helina Risti ning pääses tänavuse Eesti Laulu poolfinaali.
### Response:
Zebra Islandi Eesti Laulu võistluslugu sai põneva remiksi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poolfinaalis alistas neljandana asetatud Ivanov kaks tundi ja 21 minutit kestnud mängus 6:1, 4:6, 6:3 turniiril kõrgeimat paigutust omanud usbeki Sanjar Faizievi (ATP 634.).
Ivanov servis mängu jooksul neli ässa ja tegi ühe topeltvea, vastane sai kirja kümme ässa ja ühe topeltvea. Ivanov realiseeris üheksast murdepallist viis, Faizievil oli neli murdepalli, millest ta suutis ära kasutada kaks.
Finaalis läheb Ivanov vastamisi teise usbeki, alles 17-aastase Humojun Sultonoviga (ATP 864.), kes oli 6:3, 6:1 parem 6. asetatud venelasest Ivan Davõdovist (ATP 829.).
29-aastane Ivanov pole varem Sultonoviga mänginud. Ivanov on varem võitnud kuus ITF-i turniiri, viimati mullu Venemaal.
Koos venelase Mihhail Fufõginiga mängib Ivanov täna ka paarismängu finaalis, kus minnakse vastamisi Usbekistani-Kasahstani duo Jurabek Karimovi ja Roman Hassanoviga. | Ivanov alistas kõrgeima asetusega mängija ja jõudis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poolfinaalis alistas neljandana asetatud Ivanov kaks tundi ja 21 minutit kestnud mängus 6:1, 4:6, 6:3 turniiril kõrgeimat paigutust omanud usbeki Sanjar Faizievi (ATP 634.).
Ivanov servis mängu jooksul neli ässa ja tegi ühe topeltvea, vastane sai kirja kümme ässa ja ühe topeltvea. Ivanov realiseeris üheksast murdepallist viis, Faizievil oli neli murdepalli, millest ta suutis ära kasutada kaks.
Finaalis läheb Ivanov vastamisi teise usbeki, alles 17-aastase Humojun Sultonoviga (ATP 864.), kes oli 6:3, 6:1 parem 6. asetatud venelasest Ivan Davõdovist (ATP 829.).
29-aastane Ivanov pole varem Sultonoviga mänginud. Ivanov on varem võitnud kuus ITF-i turniiri, viimati mullu Venemaal.
Koos venelase Mihhail Fufõginiga mängib Ivanov täna ka paarismängu finaalis, kus minnakse vastamisi Usbekistani-Kasahstani duo Jurabek Karimovi ja Roman Hassanoviga.
### Response:
Ivanov alistas kõrgeima asetusega mängija ja jõudis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Ragnariga on asi üsna lihtne. Nägin teda Augsburgi eest mängimas ja olin üllatunud, et nemad leidsid sellise mängija ja mina polnud teda varem leidnud, ma polnud selle üle rõõmus! Aga meil polnud Dortmundis kaitsjat vaja,” rääkis varasemalt Dortmundi Borussiat juhendanud Klopp väljaandele Liverpool Echo.
„Kui Liverpooli tulin ja sain teada, mis seis meil klubis on, mõtlesin kohe temale. Ta on imeline jalgpallur,” jätkas Klopp. „Ainult väikese veaga – ta pole enam 21-aastane. Aga see oli suurepärane võimalus ja ma ei pidanud teda väga pikalt veenma. Mulle meeldib töötada nende jalgpalluritega, kes ise tõesti tahavad klubisse tulla. Alguses olid mõned inimesed [Klavani palkamise üle] üllatunud, aga nüüd ei kahtle enam keegi tema kvaliteedis!” | Klopp: nüüd ei kahtle enam keegi Klavani kvaliteedis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Ragnariga on asi üsna lihtne. Nägin teda Augsburgi eest mängimas ja olin üllatunud, et nemad leidsid sellise mängija ja mina polnud teda varem leidnud, ma polnud selle üle rõõmus! Aga meil polnud Dortmundis kaitsjat vaja,” rääkis varasemalt Dortmundi Borussiat juhendanud Klopp väljaandele Liverpool Echo.
„Kui Liverpooli tulin ja sain teada, mis seis meil klubis on, mõtlesin kohe temale. Ta on imeline jalgpallur,” jätkas Klopp. „Ainult väikese veaga – ta pole enam 21-aastane. Aga see oli suurepärane võimalus ja ma ei pidanud teda väga pikalt veenma. Mulle meeldib töötada nende jalgpalluritega, kes ise tõesti tahavad klubisse tulla. Alguses olid mõned inimesed [Klavani palkamise üle] üllatunud, aga nüüd ei kahtle enam keegi tema kvaliteedis!”
### Response:
Klopp: nüüd ei kahtle enam keegi Klavani kvaliteedis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veetoru suletakse kell 20 ning tööd planeeritakse lõpetada laupäeval kell 8.
Sulgemise perioodil võib esineda lühiajaliselt veesurve langust. Peamiselt puudutab see kortermajade kõrgemaid korruseid.
Mõjutatud piirkonna võib piiritleda Ülemiste-Tehnika–Tulika-Sõle–Paljassaare–rannajoon – Kadrioru park–Ülemiste. Enim mõjutatud on kesklinna ning kalamaja piirkond.
Tallinna Vesi palub teavitada kui sel ajal esineb pikaajalisemaid probleeme veeühenduses. Avariiinfo telefon on 6 262 400. | Tallinnas võib Staadioni tänaval veetoru sulgemine tuua veesurve languse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veetoru suletakse kell 20 ning tööd planeeritakse lõpetada laupäeval kell 8.
Sulgemise perioodil võib esineda lühiajaliselt veesurve langust. Peamiselt puudutab see kortermajade kõrgemaid korruseid.
Mõjutatud piirkonna võib piiritleda Ülemiste-Tehnika–Tulika-Sõle–Paljassaare–rannajoon – Kadrioru park–Ülemiste. Enim mõjutatud on kesklinna ning kalamaja piirkond.
Tallinna Vesi palub teavitada kui sel ajal esineb pikaajalisemaid probleeme veeühenduses. Avariiinfo telefon on 6 262 400.
### Response:
Tallinnas võib Staadioni tänaval veetoru sulgemine tuua veesurve languse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koolikotte kaalutakse 10.-14. oktoobrini, kampaaniat viivad algklasside seas läbi vabatahtlikud õpilased üle Eesti, teatas õpilasesinduste liit ERR.ee-le.
Saadud tulemusi võrreldakse ja analüüsitakse eelmiste aastate andmetega ning selgub, kas ja kui palju, on tulemused võrreldes eelmiste aastaga muutunud. Selle põhjal tahab liit leida vajalikke lahendusi laste tervise parandamiseks ja koolirõõmu suurendamiseks.
Tervisekaitsenõuetes on ranitsa lubatud raskus koos sisuga 1.-3. klassi õpilastel maksimaalselt kolm kilo ja 4.-6. klassi õpilastel 3,5 kilo.
Eesti õpilasesinduste liit hõlmab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi, sh õpilaskogusid ja õpilasomavalitsusi.
Liit korraldab koolikottide kaalumist kolmandat aastat. | Õpilased käivitavad algklasside koolikottide kaalumise kampaania | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koolikotte kaalutakse 10.-14. oktoobrini, kampaaniat viivad algklasside seas läbi vabatahtlikud õpilased üle Eesti, teatas õpilasesinduste liit ERR.ee-le.
Saadud tulemusi võrreldakse ja analüüsitakse eelmiste aastate andmetega ning selgub, kas ja kui palju, on tulemused võrreldes eelmiste aastaga muutunud. Selle põhjal tahab liit leida vajalikke lahendusi laste tervise parandamiseks ja koolirõõmu suurendamiseks.
Tervisekaitsenõuetes on ranitsa lubatud raskus koos sisuga 1.-3. klassi õpilastel maksimaalselt kolm kilo ja 4.-6. klassi õpilastel 3,5 kilo.
Eesti õpilasesinduste liit hõlmab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi, sh õpilaskogusid ja õpilasomavalitsusi.
Liit korraldab koolikottide kaalumist kolmandat aastat.
### Response:
Õpilased käivitavad algklasside koolikottide kaalumise kampaania |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valencia läks kodus pooltunni täitumisel külaliste omaväravast juhtima ja kuigi poolajaks viigistas Alaves seisu, tõi Valenciale hooaja esimesed punktid Dani Parejo 88. minuti realiseeritud penalti, vahendab Soccernet.ee.
Liiga teine uustulnuk Legnes sai hooaja teise võidu, alistades võõrsil 2:1 Deportivo La Coruna. Espanyol sai samuti võõral väljakul 2:1 jagu Osasunast. | Liiga uustulnuka alistanud Valencia avas võiduarve | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valencia läks kodus pooltunni täitumisel külaliste omaväravast juhtima ja kuigi poolajaks viigistas Alaves seisu, tõi Valenciale hooaja esimesed punktid Dani Parejo 88. minuti realiseeritud penalti, vahendab Soccernet.ee.
Liiga teine uustulnuk Legnes sai hooaja teise võidu, alistades võõrsil 2:1 Deportivo La Coruna. Espanyol sai samuti võõral väljakul 2:1 jagu Osasunast.
### Response:
Liiga uustulnuka alistanud Valencia avas võiduarve |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas mobiiltelefonide tükiline müük 14 protsenti, mullu augustis müüdi mobiiltelefone Eestis turu-uuringufirma GfK Retail & Technology (GfK) andmetel 33 600 ja kaheksa miljoni euro eest.
Valdava osa tänavusest mobiiltelefonide müügikäibest moodustas nutitelefonide müük, mis ulatus 9,6 miljoni euroni. Tükiliselt müüdi nutitelefone augustis kokku 31 500.
Augustis kasvas Elisa teatel ka ettevõtte esindustes müüdud nutitelefoni keskmine hind, mis suurenes aastaga 20 eurot 361 euro peale. | Mobiiltelefonide müügikäive kasvas augustis 21 protsenti 9,9 miljonini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas mobiiltelefonide tükiline müük 14 protsenti, mullu augustis müüdi mobiiltelefone Eestis turu-uuringufirma GfK Retail & Technology (GfK) andmetel 33 600 ja kaheksa miljoni euro eest.
Valdava osa tänavusest mobiiltelefonide müügikäibest moodustas nutitelefonide müük, mis ulatus 9,6 miljoni euroni. Tükiliselt müüdi nutitelefone augustis kokku 31 500.
Augustis kasvas Elisa teatel ka ettevõtte esindustes müüdud nutitelefoni keskmine hind, mis suurenes aastaga 20 eurot 361 euro peale.
### Response:
Mobiiltelefonide müügikäive kasvas augustis 21 protsenti 9,9 miljonini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 27,2 miljoni euroga. Pärast metoodilise muudatuse sisseviimist uutesse riigiettevõtetesse tehtud sissemaksete kajastamises kujunes keskvalitsuse allsektori eelarve puudujäägiks 2015. aasta lõpus 52,1 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Kohalike omavalitsuste allsektori koondeelarve oli ülejäägis 55,9 miljoni euroga. Sotsiaalkindlustusfondide allsektori eelarveülejääk oli 23,4 miljonit eurot.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli eelmise aasta lõpuks kaks miljardit eurot. Võrreldes märtsikuus avaldatud esmase hinnanguga täpsustus keskvalitsuse võlaarvestus.
Alates 2012. aastast muudeti riigikassa kontsernikontodel olevate vahendite statistilist kajastamist. Täpsustuse tulemusel tõusis keskvalitsuse koguvõlg teiste valitsemissektori allsektorite suhtes lisandunud kohustuste tõttu eelmisel aastal 2,2 miljardi euroni.
Valitsemissektori konsolideeritud võlga allsektoritevaheliste rahaliste vahendite kajastamise muudatus ei mõjutanud. Samuti muutus Eesti euromüntide statistiline kajastamine, mille tulemusel tõusis nii keskvalitsuse kui ka kogu valitsemissektori võlatase eelmise aasta lõpul 41,4 miljoni euro võrra.
Kohalike omavalitsuste võlg ei muutunud ja oli 2015. aasta lõpul 0,7 miljardit eurot. Sotsiaalkindlustusfondide allsektoril võlga ei olnud. Muudatused arvestustes teostati Eurostati juhiste järgi.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Eurostat avaldab liikmesriikide täpsustatud võla- ja defitsiiditaseme andmed 21. oktoobril. | Valitsemissektori koondeelarve oli mullu plusspoolel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 27,2 miljoni euroga. Pärast metoodilise muudatuse sisseviimist uutesse riigiettevõtetesse tehtud sissemaksete kajastamises kujunes keskvalitsuse allsektori eelarve puudujäägiks 2015. aasta lõpus 52,1 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Kohalike omavalitsuste allsektori koondeelarve oli ülejäägis 55,9 miljoni euroga. Sotsiaalkindlustusfondide allsektori eelarveülejääk oli 23,4 miljonit eurot.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli eelmise aasta lõpuks kaks miljardit eurot. Võrreldes märtsikuus avaldatud esmase hinnanguga täpsustus keskvalitsuse võlaarvestus.
Alates 2012. aastast muudeti riigikassa kontsernikontodel olevate vahendite statistilist kajastamist. Täpsustuse tulemusel tõusis keskvalitsuse koguvõlg teiste valitsemissektori allsektorite suhtes lisandunud kohustuste tõttu eelmisel aastal 2,2 miljardi euroni.
Valitsemissektori konsolideeritud võlga allsektoritevaheliste rahaliste vahendite kajastamise muudatus ei mõjutanud. Samuti muutus Eesti euromüntide statistiline kajastamine, mille tulemusel tõusis nii keskvalitsuse kui ka kogu valitsemissektori võlatase eelmise aasta lõpul 41,4 miljoni euro võrra.
Kohalike omavalitsuste võlg ei muutunud ja oli 2015. aasta lõpul 0,7 miljardit eurot. Sotsiaalkindlustusfondide allsektoril võlga ei olnud. Muudatused arvestustes teostati Eurostati juhiste järgi.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Eurostat avaldab liikmesriikide täpsustatud võla- ja defitsiiditaseme andmed 21. oktoobril.
### Response:
Valitsemissektori koondeelarve oli mullu plusspoolel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa eest tegid skoori Vladimir Tarassenko, Ivan Telegin ja Jevgeni Malkin.
Tänu võidule lõpetas Venemaa B-alagrupi teisena ning läheb poolfinaalis vastamisi A-alagrupi võitnud Kanadaga.
A-alagrupi viimases mängus alistas Tšehhi 4:3 USA, kes lahkub turniirilt võiduta. Teisena pääses alagrupist edasi Euroopa koondis, kes kohtub poolfinaalis B-alagrupi võitnud Rootsiga.
Kanada-Venemaa poolfinaal peetakse laupäeval ning Rootsi-Euroopa oma pühapäeval. | Venemaa hokikoondis alistas Soome ja läheb poolfinaalis kokku Kanadaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa eest tegid skoori Vladimir Tarassenko, Ivan Telegin ja Jevgeni Malkin.
Tänu võidule lõpetas Venemaa B-alagrupi teisena ning läheb poolfinaalis vastamisi A-alagrupi võitnud Kanadaga.
A-alagrupi viimases mängus alistas Tšehhi 4:3 USA, kes lahkub turniirilt võiduta. Teisena pääses alagrupist edasi Euroopa koondis, kes kohtub poolfinaalis B-alagrupi võitnud Rootsiga.
Kanada-Venemaa poolfinaal peetakse laupäeval ning Rootsi-Euroopa oma pühapäeval.
### Response:
Venemaa hokikoondis alistas Soome ja läheb poolfinaalis kokku Kanadaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äripäev kirjutab, et hotelli omandamise puhul on tekkinud küsimused, miks kasutati selleks offshore-firmast pärit raha ning milline oli Äripanga juhtide roll väidetavaas kantimisskeemis.
Osaühingu Johnny H.W. (endise nimega Kolm Õde) pankrotihaldur Veli Kraavi esitas suvel Harju maakohtusse üle viie miljoni euro suuruse nõude seoses väidetavate kantimistehingutega.
Hagi on esitatud Tallinna Äripanga, panga tütarfirma TBB Liisingu ning ekspolitseiniku, praegu probleemsete võlgnikega tegeleva Veiko Kulla ettevõtte Petramark OÜ vastu.
Leht märkis, et tegemist on hotelli tagasivõitmise nõude või kahju hüvitamise nõudega, mis ulatub üle viie miljoni euro. | Leht: hotelli omanikuvahetused tõid Tallinna Äripangale suure tsiviilnõude | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äripäev kirjutab, et hotelli omandamise puhul on tekkinud küsimused, miks kasutati selleks offshore-firmast pärit raha ning milline oli Äripanga juhtide roll väidetavaas kantimisskeemis.
Osaühingu Johnny H.W. (endise nimega Kolm Õde) pankrotihaldur Veli Kraavi esitas suvel Harju maakohtusse üle viie miljoni euro suuruse nõude seoses väidetavate kantimistehingutega.
Hagi on esitatud Tallinna Äripanga, panga tütarfirma TBB Liisingu ning ekspolitseiniku, praegu probleemsete võlgnikega tegeleva Veiko Kulla ettevõtte Petramark OÜ vastu.
Leht märkis, et tegemist on hotelli tagasivõitmise nõude või kahju hüvitamise nõudega, mis ulatub üle viie miljoni euro.
### Response:
Leht: hotelli omanikuvahetused tõid Tallinna Äripangale suure tsiviilnõude |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 16.30-19.30 on Tartumaal Tartu Rally tõttu liiklusele suletud Ulila-Laane maantee kilomeetritel 7,6-7,9 ja 8,2-9,1 ning Vapramäe-Vellavere maantee esimesel neljal kilomeetril. Liiklust korraldavad reguleerijad.
Kell 16-18.30 on Raplamaal seoses Alu 27 Suurjooksu üritusega sõidukiirust piiratud Alu keskuse teel ning Seli-Koigi-Alu maanteel kilomeetritel 5-5,7. Liiklust korraldavad reguleerijad.
Muud liikluspiirangud
Harjumaal Tallinna-Paldiski maanteel kilomeetritel 11,2–11,8 on seoses Tähetorni ristmiku ümberehitusega liiklus suunatud uuele linnast väljuvale Tallinna-Keila suunale.
Töötsoonis on kiirus- ja gabariidipiirang laiusega kuni kuus meetrit.
Lääne-Virumaal Tallinna-Narva maantee Aluvere viaduktil suunatakse liiklus Tallinna-Narva sõidusuunalt Narva-Tallinna sõidusuunale. Objektil on üks sõidusuund suletud ning kehtestatud on gabariidipiirang kuni kolm meetrit. | Tartumaal muudab rallivõistlus liikluskorraldust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 16.30-19.30 on Tartumaal Tartu Rally tõttu liiklusele suletud Ulila-Laane maantee kilomeetritel 7,6-7,9 ja 8,2-9,1 ning Vapramäe-Vellavere maantee esimesel neljal kilomeetril. Liiklust korraldavad reguleerijad.
Kell 16-18.30 on Raplamaal seoses Alu 27 Suurjooksu üritusega sõidukiirust piiratud Alu keskuse teel ning Seli-Koigi-Alu maanteel kilomeetritel 5-5,7. Liiklust korraldavad reguleerijad.
Muud liikluspiirangud
Harjumaal Tallinna-Paldiski maanteel kilomeetritel 11,2–11,8 on seoses Tähetorni ristmiku ümberehitusega liiklus suunatud uuele linnast väljuvale Tallinna-Keila suunale.
Töötsoonis on kiirus- ja gabariidipiirang laiusega kuni kuus meetrit.
Lääne-Virumaal Tallinna-Narva maantee Aluvere viaduktil suunatakse liiklus Tallinna-Narva sõidusuunalt Narva-Tallinna sõidusuunale. Objektil on üks sõidusuund suletud ning kehtestatud on gabariidipiirang kuni kolm meetrit.
### Response:
Tartumaal muudab rallivõistlus liikluskorraldust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gotha linna meeskond alistus avavoorus koduväljakul Chemnitzi Ninersile 72:74. Kullamäed mängule üles antud ei olnud, kirjutab Delfi.
Rocketsi resultatiivseim oli 209 cm pikkune Robert Oehle 15 punktiga. Enim pahandust tegi kodumeeskonnale ameeriklane Virgil Micheaux Matthews, kes viskas 22 punkti. | Kristian Kullamäe koduklubi alustas Saksamaa esiliigat valusa kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gotha linna meeskond alistus avavoorus koduväljakul Chemnitzi Ninersile 72:74. Kullamäed mängule üles antud ei olnud, kirjutab Delfi.
Rocketsi resultatiivseim oli 209 cm pikkune Robert Oehle 15 punktiga. Enim pahandust tegi kodumeeskonnale ameeriklane Virgil Micheaux Matthews, kes viskas 22 punkti.
### Response:
Kristian Kullamäe koduklubi alustas Saksamaa esiliigat valusa kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsja käis esimese Iraani valitsuse liikmena Tallinnas visiidil IT-minister Mahmoud Vaez, kellega kaasas olnud äridelegatsiooni huvitasid eelkõige Eesti ID-kaardi süsteem ja e-valitsemise rakendused, kirjutab Eesti Päevaleht.
Mahmoud Vaezi sõnul on Eesti IT valdkonna tugevuseks tarkvara ja Iraanil riistvara arendus, mistõttu näeb ta Eesti ja Iraani koostööks väga häid võimalusi.
"Eesti ettevõtetel on tarkvararakenduste väljatöötamise võimekus. Üks võimalus koostööks võiks puudutada e-valitsuse ja e-teenuste programmidega tegelevaid ettevõtteid. Teine lootustandev valdkond on küberturvalisus. Iraani ettevõtetel on jällegi väga head kogemused IT riistvara arendamises, see võiks samuti olla üks koostöövaldkondi," märkis ta.
Vaezi sõnul ulatub Iraani eksporditulu aastas 100 miljardi dollarini. "Eri riikidesse ekspordime eri asju: põllumajandustooteid, tööstustooteid, samuti teenuseid ning muidugi naftat ja gaasi. Teiega võiksime peale IT-sektori rääkida põllumajandusest, näiteks puuviljadest, mõnest tööstuskaubast, aga ka transpordist. Leppisime kokku, et kui teie minister Teherani tuleb, võtab ta peale IT-delegatsiooni kaasa ka teiste sektorite esindajad. Usun, et Iraani ettevõtetel on Euroopas palju võimalusi. Mul on hea meel, et Eesti ja Iraani poliitiline ja majanduskoostöö süveneb, loodetavasti nii IT-valdkonnas kui ka mujal," ütles Vaez.
Tallinnas kohtusid iraanlased majandusminister Kristen Michaliga ning e-valitsemise rakendustega tegelevate firmadega Reach-U, Nortal ja GoSwift. Delegatsioon külastas ka riigi infosüsteemi ametit ja E-riigi Akadeemia SA-d.
Vaezi kinnitusel plaanivad Eesti ja Iraan asutada kahepoolse majanduskomisjoni. | Iraan näeb koostöövõimalusi Eestiga infotehnoloogia valdkonnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsja käis esimese Iraani valitsuse liikmena Tallinnas visiidil IT-minister Mahmoud Vaez, kellega kaasas olnud äridelegatsiooni huvitasid eelkõige Eesti ID-kaardi süsteem ja e-valitsemise rakendused, kirjutab Eesti Päevaleht.
Mahmoud Vaezi sõnul on Eesti IT valdkonna tugevuseks tarkvara ja Iraanil riistvara arendus, mistõttu näeb ta Eesti ja Iraani koostööks väga häid võimalusi.
"Eesti ettevõtetel on tarkvararakenduste väljatöötamise võimekus. Üks võimalus koostööks võiks puudutada e-valitsuse ja e-teenuste programmidega tegelevaid ettevõtteid. Teine lootustandev valdkond on küberturvalisus. Iraani ettevõtetel on jällegi väga head kogemused IT riistvara arendamises, see võiks samuti olla üks koostöövaldkondi," märkis ta.
Vaezi sõnul ulatub Iraani eksporditulu aastas 100 miljardi dollarini. "Eri riikidesse ekspordime eri asju: põllumajandustooteid, tööstustooteid, samuti teenuseid ning muidugi naftat ja gaasi. Teiega võiksime peale IT-sektori rääkida põllumajandusest, näiteks puuviljadest, mõnest tööstuskaubast, aga ka transpordist. Leppisime kokku, et kui teie minister Teherani tuleb, võtab ta peale IT-delegatsiooni kaasa ka teiste sektorite esindajad. Usun, et Iraani ettevõtetel on Euroopas palju võimalusi. Mul on hea meel, et Eesti ja Iraani poliitiline ja majanduskoostöö süveneb, loodetavasti nii IT-valdkonnas kui ka mujal," ütles Vaez.
Tallinnas kohtusid iraanlased majandusminister Kristen Michaliga ning e-valitsemise rakendustega tegelevate firmadega Reach-U, Nortal ja GoSwift. Delegatsioon külastas ka riigi infosüsteemi ametit ja E-riigi Akadeemia SA-d.
Vaezi kinnitusel plaanivad Eesti ja Iraan asutada kahepoolse majanduskomisjoni.
### Response:
Iraan näeb koostöövõimalusi Eestiga infotehnoloogia valdkonnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Räägime meie Euroopa sõprade ja partneritega ootuses, et järgmise aasta alguses näete te artikkel 50 puudutavat kirja. Me aktiveerime selle," ütles Johnson New Yorgis Briti telekanalile Sky News.
Briti peaminister Theresa May on varem öelnud, et Suurbritannia ei aktiveeri Lissaboni lepingu artikkel 50 enne selle aasta lõppu.
Klausli aktiveerimine käivitaks maksimaalselt kaks aastat kestvad kõnelused Suurbritannia lahkumiseks EL-ist.
Johnson sõnas, et tema hinnangul ei kuluks lahkumisläbirääkimistele kaks aastat. "Olen kindel, et selles kirjas esitame mõned parameetrid, kuidas meie hinnangul võiks protsess edasi liikuda," ütles välisminister.
"Ma ei usu, et me peaksime kulutama kaks aastat, aga vaatame, kuidas meil läheb," ütles ta.
Briti valijaid otsustasid 23. juuni referendumil EL-ist lahkuda. | Johnson: London alustab EL-ist lahkumise protsessi uue aasta algul | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Räägime meie Euroopa sõprade ja partneritega ootuses, et järgmise aasta alguses näete te artikkel 50 puudutavat kirja. Me aktiveerime selle," ütles Johnson New Yorgis Briti telekanalile Sky News.
Briti peaminister Theresa May on varem öelnud, et Suurbritannia ei aktiveeri Lissaboni lepingu artikkel 50 enne selle aasta lõppu.
Klausli aktiveerimine käivitaks maksimaalselt kaks aastat kestvad kõnelused Suurbritannia lahkumiseks EL-ist.
Johnson sõnas, et tema hinnangul ei kuluks lahkumisläbirääkimistele kaks aastat. "Olen kindel, et selles kirjas esitame mõned parameetrid, kuidas meie hinnangul võiks protsess edasi liikuda," ütles välisminister.
"Ma ei usu, et me peaksime kulutama kaks aastat, aga vaatame, kuidas meil läheb," ütles ta.
Briti valijaid otsustasid 23. juuni referendumil EL-ist lahkuda.
### Response:
Johnson: London alustab EL-ist lahkumise protsessi uue aasta algul |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häirekeskus sai kell 00.58 teate tulekahjust Õssu külas asuvas automüügiesinduse parklas, kus oli põlema pandud kaks sõiduautot.
Päästjad lõpetasid kustutustööd kell 1.24.
Juhtumit uurib politsei. | Automüügiplatsil pandi põlema kaks sõiduautot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häirekeskus sai kell 00.58 teate tulekahjust Õssu külas asuvas automüügiesinduse parklas, kus oli põlema pandud kaks sõiduautot.
Päästjad lõpetasid kustutustööd kell 1.24.
Juhtumit uurib politsei.
### Response:
Automüügiplatsil pandi põlema kaks sõiduautot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui augustis toetas Kaljuranda 25 protsenti valimisealisi küsitletuid, siis septembris on Kaljuranna toetus kasvanud 41 protsendi peale, Kaljurand on edetabeli tipus trooninud alates jaanuarist, kui Eesti Päevaleht hakkas Turu-uuringute AS-ilt tellima avaliku arvamuse uuringut võimalike presidendikandidaatide kohta.
Populaarsuselt järgmine on Siim Kallas, ehkki tema toetus on augustiga võrreldes pisut kahanenud ehk kui augustis toetas teda 19 protsenti valimisealisi kodanikke, siis septembris 15 protsenti. Liites kokku esimesed ja teised eelistused, sooviks Kallase presidendiks saamist neljandik elanikke ja 27 protsenti valimisealisi kodanikke.
Ülejäänud kandidaatide toetus on juba järgu võrra väiksem ehk Allar Jõksi ja Mart Helmet toetavad kuus protsenti valimisealisi elanikke, seejuures on Jõks toetajaid pisut kaotanud, Helme toetus aga püsib muutumatuna. Märgatavalt on kasvanud Mailis Repsi toetus ehk kui juunis toetas teda ainult üks protsent ja augustis kolm protsenti valimisealisi kodanikke, siis septembris seitse protsenti ja sellega on ta rahva silmis kolmandal kohal, augustis oli sel kohal 10 protsendiga Allar Jõks.
"Avalikkuse silmis on Kaljurannale Reformierakonna ametlikust toetusest ilmajäämine ainult kasuks tulnud ja tema populaarsust plahvatuslikult suurendanud," selgitas Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk Kaljuranna kõrget reitingut.
Reformierakonna valijatest toetavad Kaljuranda 49 protsenti küsitletuid, Kallast 33 protsenti, SDE valijatest on Kaljuranna taga 56 protsenti ning Mailis Repsi toetab 21 protsenti Keskerakonna valijaid, Allar Jõksi 20 protsenti IRL-i ja 15 protsenti Vabaerakonna valijaid.
Kivirähki sõnul on Kaljurannal ja Repsil märgatavalt suurem toetus naissoost vastajate seas ehk Kaljuranda toetab 42 protsenti naisi ja 32 protsenti mehi, Repsi toetus on vastavalt 10 protsenti ja kuus protsenti ning meessoost kandidaatide toetus on suurem just meeste seas ehk Allar Jõksil vastavalt seitse ja neli protsenti, Mart Helmel seitse ja kaks protsenti ja Siim Kallasel 16 ja 12 protsenti.
"Seega tuleb soopõhine valik neil presidendivalimistel selgelt esile ja nagu teada, on valimiskogu koosseisus mehed suures ülekaalus. Siiski on vähemalt Kaljuranna toetus ka meeste seas ülekaalukalt suurim," märkis Kivirähk.
Turu-uuringute AS korraldas elanike seas küsitluse 6.–20. septembril. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, keda soovib avalik arvamus näha järgmise presidendina. Tegemist on uuringutega, kus küsitleja on küsitletavaga näost näkku kohtunud ehk tegemist ei ole veebiküsitlusega. Küsitluses osales 812 valimisealist Eesti kodanikku. | Küsitlus: Kaljurand on Eesti elanike presidendieelistustes liider | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui augustis toetas Kaljuranda 25 protsenti valimisealisi küsitletuid, siis septembris on Kaljuranna toetus kasvanud 41 protsendi peale, Kaljurand on edetabeli tipus trooninud alates jaanuarist, kui Eesti Päevaleht hakkas Turu-uuringute AS-ilt tellima avaliku arvamuse uuringut võimalike presidendikandidaatide kohta.
Populaarsuselt järgmine on Siim Kallas, ehkki tema toetus on augustiga võrreldes pisut kahanenud ehk kui augustis toetas teda 19 protsenti valimisealisi kodanikke, siis septembris 15 protsenti. Liites kokku esimesed ja teised eelistused, sooviks Kallase presidendiks saamist neljandik elanikke ja 27 protsenti valimisealisi kodanikke.
Ülejäänud kandidaatide toetus on juba järgu võrra väiksem ehk Allar Jõksi ja Mart Helmet toetavad kuus protsenti valimisealisi elanikke, seejuures on Jõks toetajaid pisut kaotanud, Helme toetus aga püsib muutumatuna. Märgatavalt on kasvanud Mailis Repsi toetus ehk kui juunis toetas teda ainult üks protsent ja augustis kolm protsenti valimisealisi kodanikke, siis septembris seitse protsenti ja sellega on ta rahva silmis kolmandal kohal, augustis oli sel kohal 10 protsendiga Allar Jõks.
"Avalikkuse silmis on Kaljurannale Reformierakonna ametlikust toetusest ilmajäämine ainult kasuks tulnud ja tema populaarsust plahvatuslikult suurendanud," selgitas Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk Kaljuranna kõrget reitingut.
Reformierakonna valijatest toetavad Kaljuranda 49 protsenti küsitletuid, Kallast 33 protsenti, SDE valijatest on Kaljuranna taga 56 protsenti ning Mailis Repsi toetab 21 protsenti Keskerakonna valijaid, Allar Jõksi 20 protsenti IRL-i ja 15 protsenti Vabaerakonna valijaid.
Kivirähki sõnul on Kaljurannal ja Repsil märgatavalt suurem toetus naissoost vastajate seas ehk Kaljuranda toetab 42 protsenti naisi ja 32 protsenti mehi, Repsi toetus on vastavalt 10 protsenti ja kuus protsenti ning meessoost kandidaatide toetus on suurem just meeste seas ehk Allar Jõksil vastavalt seitse ja neli protsenti, Mart Helmel seitse ja kaks protsenti ja Siim Kallasel 16 ja 12 protsenti.
"Seega tuleb soopõhine valik neil presidendivalimistel selgelt esile ja nagu teada, on valimiskogu koosseisus mehed suures ülekaalus. Siiski on vähemalt Kaljuranna toetus ka meeste seas ülekaalukalt suurim," märkis Kivirähk.
Turu-uuringute AS korraldas elanike seas küsitluse 6.–20. septembril. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, keda soovib avalik arvamus näha järgmise presidendina. Tegemist on uuringutega, kus küsitleja on küsitletavaga näost näkku kohtunud ehk tegemist ei ole veebiküsitlusega. Küsitluses osales 812 valimisealist Eesti kodanikku.
### Response:
Küsitlus: Kaljurand on Eesti elanike presidendieelistustes liider |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 12.25 Konsumi parklas, kus seni tuvastamata juht soovis Volkswagen Passatiga poe juurest ära sõita, kuid teda läks takistama turvatöötaja, kes seisis sõidukil ees ja toetas käed kapotile.
Juht alustas esialgu autoga vaikselt liikumist, kuid mõne hetke pärast keeras järsult paremale ja kiirendas, mistõttu turvatöötaja kukkus ja sai viga. Turvatöötaja, 23-aastane mees, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Sõiduk lahkus sündmuskohalt.
Juhtumi asjaolud on selgitamisel. | Parklas autol ära sõita takistanud turvamees sai vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 12.25 Konsumi parklas, kus seni tuvastamata juht soovis Volkswagen Passatiga poe juurest ära sõita, kuid teda läks takistama turvatöötaja, kes seisis sõidukil ees ja toetas käed kapotile.
Juht alustas esialgu autoga vaikselt liikumist, kuid mõne hetke pärast keeras järsult paremale ja kiirendas, mistõttu turvatöötaja kukkus ja sai viga. Turvatöötaja, 23-aastane mees, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Sõiduk lahkus sündmuskohalt.
Juhtumi asjaolud on selgitamisel.
### Response:
Parklas autol ära sõita takistanud turvamees sai vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Afganistani päritolu Rahami sai esmaspäeval New Jerseys Lindenis tulevahetuses politseiga raskelt haavata. Laupäevastes terrorirünnakutes sai vigastada 31 inimest.
"Rahami on pärast operatsiooni olnud enamuse ajast teadvuseta," kinnitas Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) Newarki osakonna eestkõneleja Robert Reilly.
USA võimud esitasid teisipäeval New Yorgi ja New Jersey pommiplahvatuste arvatavale korraldajale muuhulgas süüdistuse massihävitusrelva kasutamises. Süüditused, mille esitas Manhattani kohtule USA prokurör Preet Bharara, hõlmavad ka pommiplahvatuse korraldamist avalikus kohas, vara hävitamist ning purustava seadme kasutamist. New Jerseys on talle esitatud süüdistus ebaseaduslikus relvaomamises ning viies politseiametniku tapmiskatse süüdistuspunktis.
Politsei uurib laupäeval Chelsea linnajaos 31 inimest vigastanud pommiplahvatuse motiive. Samast linnajaost leiti teinegi pomm, mis ei plahvatanud. Samuti laupäeval jäeti New Jerseys raja äärde peidetud torupommi plahvatuse tõttu ära merejalaväelaste jooksuvõistlus. Lisaks leidsid USA võimud New Jerseys Elizabethis raudteejaama prügikorvist mitu lõhkekeha.
Süüdistuse kohaselt olid Elizabethist leitud viiel torupommil ja Chelseas kahjutuks tehtud lõhkekehal 28-aastase Rahami sõrmejäljed.
Ilmselt Rahamile kuuluv sotsiaalmeediakonto yaafghankid786 oli oma lemmikuteks liigitanud kaks pühasõdalaste videot ning talt leiti käsitsi kirjutatud märkmik, kus kiideti Osama bin Ladenit ja kritiseeriti USA sõdu Afganistanis, Iraagis ja Süürias.
Politsei teatel oli ründaja isa juba varasemalt föderaalvõime teavitanud Rahami huvist džihaadipropaganda vastu. | USA politsei teatel pole pommirünnakute korraldajat võimalik küsitleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Afganistani päritolu Rahami sai esmaspäeval New Jerseys Lindenis tulevahetuses politseiga raskelt haavata. Laupäevastes terrorirünnakutes sai vigastada 31 inimest.
"Rahami on pärast operatsiooni olnud enamuse ajast teadvuseta," kinnitas Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) Newarki osakonna eestkõneleja Robert Reilly.
USA võimud esitasid teisipäeval New Yorgi ja New Jersey pommiplahvatuste arvatavale korraldajale muuhulgas süüdistuse massihävitusrelva kasutamises. Süüditused, mille esitas Manhattani kohtule USA prokurör Preet Bharara, hõlmavad ka pommiplahvatuse korraldamist avalikus kohas, vara hävitamist ning purustava seadme kasutamist. New Jerseys on talle esitatud süüdistus ebaseaduslikus relvaomamises ning viies politseiametniku tapmiskatse süüdistuspunktis.
Politsei uurib laupäeval Chelsea linnajaos 31 inimest vigastanud pommiplahvatuse motiive. Samast linnajaost leiti teinegi pomm, mis ei plahvatanud. Samuti laupäeval jäeti New Jerseys raja äärde peidetud torupommi plahvatuse tõttu ära merejalaväelaste jooksuvõistlus. Lisaks leidsid USA võimud New Jerseys Elizabethis raudteejaama prügikorvist mitu lõhkekeha.
Süüdistuse kohaselt olid Elizabethist leitud viiel torupommil ja Chelseas kahjutuks tehtud lõhkekehal 28-aastase Rahami sõrmejäljed.
Ilmselt Rahamile kuuluv sotsiaalmeediakonto yaafghankid786 oli oma lemmikuteks liigitanud kaks pühasõdalaste videot ning talt leiti käsitsi kirjutatud märkmik, kus kiideti Osama bin Ladenit ja kritiseeriti USA sõdu Afganistanis, Iraagis ja Süürias.
Politsei teatel oli ründaja isa juba varasemalt föderaalvõime teavitanud Rahami huvist džihaadipropaganda vastu.
### Response:
USA politsei teatel pole pommirünnakute korraldajat võimalik küsitleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsev maailmameister sõitis üksinda eest ära, kui lõpuni jäi kaks ja pool ringi ning sõidu alguses kukkunud mees edestas 22 sekundiga Michael Vanthourenhouti ja 25 sekundiga Laurens Sweecki, kirjutab Spordipartner.
“Kukkumine tegi palju valu, kuid sain hiljem adrenaliinist jõudu juurde ja jõudsin kiiresti ette tagasi,” rääkis van Aert.
Reedel toimub MK-etapp Iowas. | Hooaja esimese cyclo-crossi MK-etapi võitis valitsev maailmameister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsev maailmameister sõitis üksinda eest ära, kui lõpuni jäi kaks ja pool ringi ning sõidu alguses kukkunud mees edestas 22 sekundiga Michael Vanthourenhouti ja 25 sekundiga Laurens Sweecki, kirjutab Spordipartner.
“Kukkumine tegi palju valu, kuid sain hiljem adrenaliinist jõudu juurde ja jõudsin kiiresti ette tagasi,” rääkis van Aert.
Reedel toimub MK-etapp Iowas.
### Response:
Hooaja esimese cyclo-crossi MK-etapi võitis valitsev maailmameister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma liigades ja tsoonides hoiavad esikohta või jagavad seda hetkel Mait Patraili, Karl Toomi, Alina Molkova, Kristo Voika ja Jesper Bruno Bramanise koduklubid.
Saksamaa Bundesligas jätkub eestlaste klubide kaksikjuhtimine. TSV Hannover-Burgdorf on täisedu, viie võiduga kindel liider. MT Melsungen asub teisel tabeliastmel 7 silmaga, kuigi kolmandat kohta hoidval Berliini Füchsel on 6 punkti, aga kaks mängu vähem peetud ehk samuti täisedu.
Jaanimaa: "Mänguaja lisandumisega tuleb õnnestumisi rohkem"
Dener Jaanimaa koduklubi MT Melsungen kohtus võõrsil kahekordse Saksamaa meistri ja kolmekordse Euroopa karikavõitja TBV Lemgoga. Külalised said hästi minema, Jaanimaa viskas meeskonna kaks esimest väravat ja peagi oldi 8:4 ees. Vaid kaheksa minutit hiljem leidis Melsungen end hoopis tagaajaja osas ja kaotas poolaja 12:13.
Teisel pooltunnil sai Melsungen korra uuesti ette, jäi aga siis 7,5 minutit enne lõppu juba kolme väravaga taha (21:24). Tugev spurt ja Jaanimaa värav viigistas seisu 24:24-le. Veel kaks korda õnnestus Lemgol juhtima minna ja Melsungenil viigistada ning lõpusekundil vajasid külalised väravavaht Nebojsa Šimici paraadtõrjet, et 26:26 viigist kinni hoida.
"Mängu eel poleks kindlasti viigiga leppinud, aga nüüd peab rahul olema," tunnistas seitse väravat visanud Jaanimaa. "Võitlesime hästi, eriti just mängu lõpus taha jäädes. Ise mängisin sel korral lausa 60 minutit, sest teine paremsisemine Michael Müller murdis hüppeliigese."
Jaanimaa oli eelmise nelja Bundesliga-kohtumisega kirja saanud ainult kaks väravat. "Eks mänguaja lisandumisega tuleb ka õnnestumisi rohkem. Üldiselt oleme hooaega hästi alustanud, kui avamäng välja arvata. Olen ise rahul ja tervis on korras, nii et hetkel on kõik positiivne," lisas Jaanimaa.
Patrail mahub Bundesliga sööduandjate esikümnesse
Bundesliga liidril TSV Hannover-Burgdorfil tuli kodus kõvasti vaeva näha, et suurepärast hooaja algust jätkata. Mait Patraili koduklubi jäi kolmekordse Euroopa Meistrite liiga võitja ja mulluse viienda klubi SC Magdeburgi vastu avapoolaja keskel tagaajaja ossa ja läks pausile 13:17 kaotusseisus.
Teine poolaeg ei alanud palju paremini ja Magdeburg juhtis juba 20:14, kui algas meeletu tagaajamine. 42. minutil jõuti viigini, ent ette pääseti alles kuus minutit enne lõppu. Tabelisse kirjutati siiski tulemusega 32:30 viies järjestikune võit. Patrail viskas ühe värava ja tegi eeltöö veel kuuele. Bundesliga resultatiivsete söötude tabelis on ta 9. kohal 14 sööduga.
Sama riigi järgmisel astmel ehk 2. Bundesligas, andis Karl Roosna koduklubi TUSEM Essen väga kõva lahingu liiga liidrile, täiseduga esinevale Bergischer HC-le. Poolteist minutit enne lõppu vähendati veel mullu kõrgliigas esinenud meeskonna vastu vahe üheväravaliseks, ent lõpuks tunnistati siiski 26:29 (12:16) kaotust. Roosna kätt valgeks ei saanud.
Janar Mägi ja EHV Aue pidid samas liigas võõrsil tunnistama DJK Rimpar Wölfe 23:25 (13:15) paremust. Mägi oli täpne ühel korral. Aue on 2. Bundesligas ühe võiduga 20 meeskonna seas 16. kohal, TUSEM endiselt punktita ja viimane.
Saksamaa 3. liigas oli eestlastel parem päev. Marius Aleksejev seisis HF Springe väravasuul kui klubi sai põhjatsoonis teise võidu, VfL Fredenbecki üle 28:23. HF Springe on üks kolmest kaotuseta meeskonnast, ent ebaühtlase arvu mängude tõttu hetkel 6. kohal. Karl Toom väravaid ei visanud, aga aitas oma koduklubi TV 1893 Neuhauseni kolmanda võiduni, alistades TuS Fürstenfeldbrucki 26:23. Neuhausen hoiab lõunatsoonis kindlat liidrikohta, olles ainus täiseduga meeskond.
Voika oli Türgis ja Molkova Islandil liiga avavoorus resultatiivne
Jesper Bruno Bramanis viskas oma esimesed kaks väravat KV Kras/Volendami kasuks, kui klubi sai Hollandi-Belgia ühisliigas teise võidu, 32:30 Zwartemeeri JMS/Hurry Up üle. Jürgen Rooba debüüt Rootsi esiliigas lõppes kaotusega, värske Amo HK paremäär oli täpne korra, kui meeskond vandus kodus alla Önnereds HK-le 20:28.
Kristo Voika debüteeris Türgi kõrgliiga avavoorus 5 väravaga aidates Serik Belediyespori 27:24 võidule Antalyaspori üle kohaliku Antalya regiooni tähtsas derbimängus. Sloveenia meistriliigas tegi Andris Celminši leivaisa RK Maribor Branik 25:25 viigi eelmise hooaja põhiturniiri võitja RD Koperiga, Eesti koondislase nimele jäi kaks tabamust. Branikil on kahe vooru järel kolm punkti.
Alina Molkova alustas Islandi naiste esiliigat võimsa esitusega, visates 12 väravat kui Reykjaviki Vikingur alistas 11:14 kaotatud poolaja järel kaaslinlastest Frami duubelnaiskonna tulemusega 32:19. Sama saare meeste meistriliigas sai Mikk Pinnoneni UMF Afturelding teise kaotuse, jäädes alla mullusele hõbedale FH Hafnarfjördurile 30:32. Pinnonen viskas 2 väravat.
Soome kõrgliigas viskasid kolm eestlast pooled oma koduklubi väravatest kui Siuntio IF alistas Pargas IF-i 28:22. Mängu parimaks valitud Ott Varik ja Sten Maasalu said kirja 6 ning Taavi Tibar 2 tabamust. Valdar Noodla viskas kaks väravat Dickeni kasuks kui Helsingi-derbis kaotati 32:33 HIFK-le. | Jaanimaa viskas seitse väravat, Patrail on sööduandjate tabelis esikümnes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma liigades ja tsoonides hoiavad esikohta või jagavad seda hetkel Mait Patraili, Karl Toomi, Alina Molkova, Kristo Voika ja Jesper Bruno Bramanise koduklubid.
Saksamaa Bundesligas jätkub eestlaste klubide kaksikjuhtimine. TSV Hannover-Burgdorf on täisedu, viie võiduga kindel liider. MT Melsungen asub teisel tabeliastmel 7 silmaga, kuigi kolmandat kohta hoidval Berliini Füchsel on 6 punkti, aga kaks mängu vähem peetud ehk samuti täisedu.
Jaanimaa: "Mänguaja lisandumisega tuleb õnnestumisi rohkem"
Dener Jaanimaa koduklubi MT Melsungen kohtus võõrsil kahekordse Saksamaa meistri ja kolmekordse Euroopa karikavõitja TBV Lemgoga. Külalised said hästi minema, Jaanimaa viskas meeskonna kaks esimest väravat ja peagi oldi 8:4 ees. Vaid kaheksa minutit hiljem leidis Melsungen end hoopis tagaajaja osas ja kaotas poolaja 12:13.
Teisel pooltunnil sai Melsungen korra uuesti ette, jäi aga siis 7,5 minutit enne lõppu juba kolme väravaga taha (21:24). Tugev spurt ja Jaanimaa värav viigistas seisu 24:24-le. Veel kaks korda õnnestus Lemgol juhtima minna ja Melsungenil viigistada ning lõpusekundil vajasid külalised väravavaht Nebojsa Šimici paraadtõrjet, et 26:26 viigist kinni hoida.
"Mängu eel poleks kindlasti viigiga leppinud, aga nüüd peab rahul olema," tunnistas seitse väravat visanud Jaanimaa. "Võitlesime hästi, eriti just mängu lõpus taha jäädes. Ise mängisin sel korral lausa 60 minutit, sest teine paremsisemine Michael Müller murdis hüppeliigese."
Jaanimaa oli eelmise nelja Bundesliga-kohtumisega kirja saanud ainult kaks väravat. "Eks mänguaja lisandumisega tuleb ka õnnestumisi rohkem. Üldiselt oleme hooaega hästi alustanud, kui avamäng välja arvata. Olen ise rahul ja tervis on korras, nii et hetkel on kõik positiivne," lisas Jaanimaa.
Patrail mahub Bundesliga sööduandjate esikümnesse
Bundesliga liidril TSV Hannover-Burgdorfil tuli kodus kõvasti vaeva näha, et suurepärast hooaja algust jätkata. Mait Patraili koduklubi jäi kolmekordse Euroopa Meistrite liiga võitja ja mulluse viienda klubi SC Magdeburgi vastu avapoolaja keskel tagaajaja ossa ja läks pausile 13:17 kaotusseisus.
Teine poolaeg ei alanud palju paremini ja Magdeburg juhtis juba 20:14, kui algas meeletu tagaajamine. 42. minutil jõuti viigini, ent ette pääseti alles kuus minutit enne lõppu. Tabelisse kirjutati siiski tulemusega 32:30 viies järjestikune võit. Patrail viskas ühe värava ja tegi eeltöö veel kuuele. Bundesliga resultatiivsete söötude tabelis on ta 9. kohal 14 sööduga.
Sama riigi järgmisel astmel ehk 2. Bundesligas, andis Karl Roosna koduklubi TUSEM Essen väga kõva lahingu liiga liidrile, täiseduga esinevale Bergischer HC-le. Poolteist minutit enne lõppu vähendati veel mullu kõrgliigas esinenud meeskonna vastu vahe üheväravaliseks, ent lõpuks tunnistati siiski 26:29 (12:16) kaotust. Roosna kätt valgeks ei saanud.
Janar Mägi ja EHV Aue pidid samas liigas võõrsil tunnistama DJK Rimpar Wölfe 23:25 (13:15) paremust. Mägi oli täpne ühel korral. Aue on 2. Bundesligas ühe võiduga 20 meeskonna seas 16. kohal, TUSEM endiselt punktita ja viimane.
Saksamaa 3. liigas oli eestlastel parem päev. Marius Aleksejev seisis HF Springe väravasuul kui klubi sai põhjatsoonis teise võidu, VfL Fredenbecki üle 28:23. HF Springe on üks kolmest kaotuseta meeskonnast, ent ebaühtlase arvu mängude tõttu hetkel 6. kohal. Karl Toom väravaid ei visanud, aga aitas oma koduklubi TV 1893 Neuhauseni kolmanda võiduni, alistades TuS Fürstenfeldbrucki 26:23. Neuhausen hoiab lõunatsoonis kindlat liidrikohta, olles ainus täiseduga meeskond.
Voika oli Türgis ja Molkova Islandil liiga avavoorus resultatiivne
Jesper Bruno Bramanis viskas oma esimesed kaks väravat KV Kras/Volendami kasuks, kui klubi sai Hollandi-Belgia ühisliigas teise võidu, 32:30 Zwartemeeri JMS/Hurry Up üle. Jürgen Rooba debüüt Rootsi esiliigas lõppes kaotusega, värske Amo HK paremäär oli täpne korra, kui meeskond vandus kodus alla Önnereds HK-le 20:28.
Kristo Voika debüteeris Türgi kõrgliiga avavoorus 5 väravaga aidates Serik Belediyespori 27:24 võidule Antalyaspori üle kohaliku Antalya regiooni tähtsas derbimängus. Sloveenia meistriliigas tegi Andris Celminši leivaisa RK Maribor Branik 25:25 viigi eelmise hooaja põhiturniiri võitja RD Koperiga, Eesti koondislase nimele jäi kaks tabamust. Branikil on kahe vooru järel kolm punkti.
Alina Molkova alustas Islandi naiste esiliigat võimsa esitusega, visates 12 väravat kui Reykjaviki Vikingur alistas 11:14 kaotatud poolaja järel kaaslinlastest Frami duubelnaiskonna tulemusega 32:19. Sama saare meeste meistriliigas sai Mikk Pinnoneni UMF Afturelding teise kaotuse, jäädes alla mullusele hõbedale FH Hafnarfjördurile 30:32. Pinnonen viskas 2 väravat.
Soome kõrgliigas viskasid kolm eestlast pooled oma koduklubi väravatest kui Siuntio IF alistas Pargas IF-i 28:22. Mängu parimaks valitud Ott Varik ja Sten Maasalu said kirja 6 ning Taavi Tibar 2 tabamust. Valdar Noodla viskas kaks väravat Dickeni kasuks kui Helsingi-derbis kaotati 32:33 HIFK-le.
### Response:
Jaanimaa viskas seitse väravat, Patrail on sööduandjate tabelis esikümnes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paadiklass, kus tegutsevad enamuses proffesionaalsed meeskonnad ja paatide kiirused ulatuvad 180 km/h, oli sellel aastal konkurents väga tihe. Enne viimast etappi oli MM-tiitel võimalik võita kokku viiel piloodil, keda lahutasid üksteisest loetud punktid. MM-sarjas sõidetakse etapil kolm sõitu ja kõik sõidud lähevad arvestusse.
Eestist oli MM-tiitli konkurentsis Erko Aabrams. Võistlus toimus Po jõel, mis on tuntud oma kiire voolu poolest ja kuna eelnevalt oli mägedes sadanud vihma siis tuli sealt mööda jõge alla palju puuoksi ja muud sodi, mis tegid sõitmise seal eriti ekstreemseks.
Laupäeval peetud esimeses võistlussõidus näitas Aabrams väga head minekut olles teine. Suurim MM-tiitli pretendent Giuseppe Rossi katkestas. Sõidu võitis Marian Jung Slovakkiast.
Teine sõit toimus pühapäeval ja Aabrams saavutas võidu, astudes sammu MM-tiitlile lähemale. Esimesel päeval võitnud Jung katkestas.
Kolmandas, otsustavas sõidus juhtis Aabrams sõitu algusest peale. Nähes suurimat konkurenti Jungi järjekordselt katkestamas oli vaja sõit lõpetada vähemalt viiendal kohal, et tulla maailmameistriks. Aabrams juhtis sõitu, kui tundis kolm ringi ennem lõppu paadis vibratsiooni. Võistlusvindi laba oli saanud jões ujuvas sodis kannatada, tekitades vibratsiooni. Eestlane võttis hoogu maha, lastes mõned konkurendid endast mööda, aga ring enne finišit lõhkus vigase vindi vibratsioon ära võlli, millel vint asub ja sõit tuli katkestada.
Aabramsi sõnul on Po jõel sõitmine loterii ning selline õnnetus oleks võinud juhtuda kellega iganes. Maailmameistriks krooniti Austria võidusõitja Attila Havas, kes saavutas etapivõidu. Hõbemedal läks Jungile ja pronks Aabramsile. Viimati saavutati eestlase poolt selle paadiklassi MM-il medal aastal 2008, kui Uku Aaslav-Kaasik võitis samuti pronksi. Viiendat aastat klassi F-500 sõitnud Aabramsile oli see karjääri parim tulemus.
Hooajal 2017 osales F-500 MM-sarjas 16 pilooti ja esindatud oli 10 riiki. | Ebaõnnesõdur Aabramsit jäi MM-tiitlist lahutama üks ring | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paadiklass, kus tegutsevad enamuses proffesionaalsed meeskonnad ja paatide kiirused ulatuvad 180 km/h, oli sellel aastal konkurents väga tihe. Enne viimast etappi oli MM-tiitel võimalik võita kokku viiel piloodil, keda lahutasid üksteisest loetud punktid. MM-sarjas sõidetakse etapil kolm sõitu ja kõik sõidud lähevad arvestusse.
Eestist oli MM-tiitli konkurentsis Erko Aabrams. Võistlus toimus Po jõel, mis on tuntud oma kiire voolu poolest ja kuna eelnevalt oli mägedes sadanud vihma siis tuli sealt mööda jõge alla palju puuoksi ja muud sodi, mis tegid sõitmise seal eriti ekstreemseks.
Laupäeval peetud esimeses võistlussõidus näitas Aabrams väga head minekut olles teine. Suurim MM-tiitli pretendent Giuseppe Rossi katkestas. Sõidu võitis Marian Jung Slovakkiast.
Teine sõit toimus pühapäeval ja Aabrams saavutas võidu, astudes sammu MM-tiitlile lähemale. Esimesel päeval võitnud Jung katkestas.
Kolmandas, otsustavas sõidus juhtis Aabrams sõitu algusest peale. Nähes suurimat konkurenti Jungi järjekordselt katkestamas oli vaja sõit lõpetada vähemalt viiendal kohal, et tulla maailmameistriks. Aabrams juhtis sõitu, kui tundis kolm ringi ennem lõppu paadis vibratsiooni. Võistlusvindi laba oli saanud jões ujuvas sodis kannatada, tekitades vibratsiooni. Eestlane võttis hoogu maha, lastes mõned konkurendid endast mööda, aga ring enne finišit lõhkus vigase vindi vibratsioon ära võlli, millel vint asub ja sõit tuli katkestada.
Aabramsi sõnul on Po jõel sõitmine loterii ning selline õnnetus oleks võinud juhtuda kellega iganes. Maailmameistriks krooniti Austria võidusõitja Attila Havas, kes saavutas etapivõidu. Hõbemedal läks Jungile ja pronks Aabramsile. Viimati saavutati eestlase poolt selle paadiklassi MM-il medal aastal 2008, kui Uku Aaslav-Kaasik võitis samuti pronksi. Viiendat aastat klassi F-500 sõitnud Aabramsile oli see karjääri parim tulemus.
Hooajal 2017 osales F-500 MM-sarjas 16 pilooti ja esindatud oli 10 riiki.
### Response:
Ebaõnnesõdur Aabramsit jäi MM-tiitlist lahutama üks ring |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump andis oma esimesel ÜRO Peaassambleel New Yorgis diplomaatianädalale avapaugu kahepoolse kohtumisega Iisraeli peaministriga. Varem esmaspäeval osales ta Peaassambleel arutelus ÜRO reformimise üle.
Ehkki Peaassamblee riigi- ja valitsusjuhtide nädalal langeb peatähelepanu ilmselt Põhja-Koreale, Iraanile ja Süüriale, proovib Trump näidata, et ei ole unustanud oma lubadust aidata saavutada läbirääkimistel põhinev rahu Iisraeli ja palestiinlaste vahel.
"Me arutame paljusid asju, nende seas rahu palestiinlaste ja Iisraeli vahel - sellest saab fantastiline saavutus," ütles Trump Netanyahu kõrval istudes.
"Me teeme omalt poolt selleks kõik. Ma usun, et võimalused selle teostumiseks on head. Enamik inimesi ütleks, et pole mingit lootust," lausus Ühendriikide riigipea. "Bibi ja teise poole võimete tõttu usun, et meil on hea võimalus."
Trumpi sõnul soovivad rahu nii Iisrael kui ka palestiinlased. "Ma võin teile öelda, et Trumpi valitsus tahaks seda samuti."
"Seetõttu näeme me sellega kõvasti vaeva. Vaatame, mis juhtub. Ajaloo tõttu öeldakse, et see ei saa juhtuda. Mina ütlen, et saab," ütles USA president.
Netanyahu tänas Trumpi tema ja USA toetuse eest Iisraelile ja ütles, et tahab keskenduda Iraani ohule ja Teherani suurenevale mõjule Süürias. Samas nõustus ta arutama "rahu võimalust" Iisraeli ja palestiinlaste vahel, lisades oma eelistatud rõhuasetuse "Iisraeli ja Araabiamaailma vahel".
Kolmapäeval on Trumpil plaanis kohtuda ÜRO Peaassamblee kõrvalt Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmud Abbasiga.
Iisraeli ja palestiinlaste rahukõnelused katkesid 2014. aasta aprillis. | Trump on Iisraeli-Palestiina rahu saavutamise osas lootusrikas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump andis oma esimesel ÜRO Peaassambleel New Yorgis diplomaatianädalale avapaugu kahepoolse kohtumisega Iisraeli peaministriga. Varem esmaspäeval osales ta Peaassambleel arutelus ÜRO reformimise üle.
Ehkki Peaassamblee riigi- ja valitsusjuhtide nädalal langeb peatähelepanu ilmselt Põhja-Koreale, Iraanile ja Süüriale, proovib Trump näidata, et ei ole unustanud oma lubadust aidata saavutada läbirääkimistel põhinev rahu Iisraeli ja palestiinlaste vahel.
"Me arutame paljusid asju, nende seas rahu palestiinlaste ja Iisraeli vahel - sellest saab fantastiline saavutus," ütles Trump Netanyahu kõrval istudes.
"Me teeme omalt poolt selleks kõik. Ma usun, et võimalused selle teostumiseks on head. Enamik inimesi ütleks, et pole mingit lootust," lausus Ühendriikide riigipea. "Bibi ja teise poole võimete tõttu usun, et meil on hea võimalus."
Trumpi sõnul soovivad rahu nii Iisrael kui ka palestiinlased. "Ma võin teile öelda, et Trumpi valitsus tahaks seda samuti."
"Seetõttu näeme me sellega kõvasti vaeva. Vaatame, mis juhtub. Ajaloo tõttu öeldakse, et see ei saa juhtuda. Mina ütlen, et saab," ütles USA president.
Netanyahu tänas Trumpi tema ja USA toetuse eest Iisraelile ja ütles, et tahab keskenduda Iraani ohule ja Teherani suurenevale mõjule Süürias. Samas nõustus ta arutama "rahu võimalust" Iisraeli ja palestiinlaste vahel, lisades oma eelistatud rõhuasetuse "Iisraeli ja Araabiamaailma vahel".
Kolmapäeval on Trumpil plaanis kohtuda ÜRO Peaassamblee kõrvalt Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmud Abbasiga.
Iisraeli ja palestiinlaste rahukõnelused katkesid 2014. aasta aprillis.
### Response:
Trump on Iisraeli-Palestiina rahu saavutamise osas lootusrikas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sprindis 7,5 km pikkusel rajal tuli kolmandale kohale Margus Hallik ajaga 20.15 ning kuuendale kohale Marek Karm ajaga 21.59. Võitis Edgars Briconoks ajaga 19.00.
32 km pikkusel tavarajal tegi tehniliselt väga hea sõidu Marek Karm, kes võitis ajaga 1:21.16. Teise koha sai Edgars Briconoks, kes kaotas 14 sekundit ning kolmandale kohale tuli taas Margus Hallik ligi kaheminutilise kaotusega.
Stabiilsed tulemused tagasid Margus Hallikule Läti rattaorienteerumise karikasarjas veenva üldvõidu konkurentide ees. | Marek Karm ja Margus Hallik olid Lätis edukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sprindis 7,5 km pikkusel rajal tuli kolmandale kohale Margus Hallik ajaga 20.15 ning kuuendale kohale Marek Karm ajaga 21.59. Võitis Edgars Briconoks ajaga 19.00.
32 km pikkusel tavarajal tegi tehniliselt väga hea sõidu Marek Karm, kes võitis ajaga 1:21.16. Teise koha sai Edgars Briconoks, kes kaotas 14 sekundit ning kolmandale kohale tuli taas Margus Hallik ligi kaheminutilise kaotusega.
Stabiilsed tulemused tagasid Margus Hallikule Läti rattaorienteerumise karikasarjas veenva üldvõidu konkurentide ees.
### Response:
Marek Karm ja Margus Hallik olid Lätis edukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teadaolevalt on Atletico teinud 55 miljoni euro suuruse pakkumise, millele võib lisanduda boonustena veel kümme miljonit. Antud summa oleks Atleticole klubi ajaloo suurim, mis mõne mängija eest välja käidud, vahendas Soccernet.ee.
Costa saaks edukate läbirääkimiste puhul juba 2018. aasta jaanuaris Atletico eest pallima asuda. Nüüdseks on ründaja 98 päeva järjest igasuguse mängupraktikata ja see arv võib jõuda aasta lõpuks koguni 200 peale.
Kuuldavasti olid kaks klubi omavahel juba eelmine nädal kokkuleppele jõudmas, kuid Costa ei ilmunud ettenähtud ajaks Londonisse. Nüüd on Hispaania meedia sõnul uuesti teema üles võetud ja väidetavalt ollakse lähedal tehingu vormistamisele. | Atletico plaanib kauaoodatud rekordostu ikkagi ära teha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teadaolevalt on Atletico teinud 55 miljoni euro suuruse pakkumise, millele võib lisanduda boonustena veel kümme miljonit. Antud summa oleks Atleticole klubi ajaloo suurim, mis mõne mängija eest välja käidud, vahendas Soccernet.ee.
Costa saaks edukate läbirääkimiste puhul juba 2018. aasta jaanuaris Atletico eest pallima asuda. Nüüdseks on ründaja 98 päeva järjest igasuguse mängupraktikata ja see arv võib jõuda aasta lõpuks koguni 200 peale.
Kuuldavasti olid kaks klubi omavahel juba eelmine nädal kokkuleppele jõudmas, kuid Costa ei ilmunud ettenähtud ajaks Londonisse. Nüüd on Hispaania meedia sõnul uuesti teema üles võetud ja väidetavalt ollakse lähedal tehingu vormistamisele.
### Response:
Atletico plaanib kauaoodatud rekordostu ikkagi ära teha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaetapp, 10,1 km pikkune eraldistart peetakse reedel, 4. mail Jeruusalemma vanalinnas. Kahel järgneval päeval toimuvad ja sprinteritele sobivad grupisõidud lõppevad Tel Avivis ja Eilatis, vahendas Rattauudised.ee.
167 km pikkune 2. etapp kulgeb marsruudil Haifa-Tel Aviv ja 3. etapp (226 km) Be’er Sheva-Eilat, läbides ka Negevi kõrbe. See on esimene kord, kui Giro stardib väljaspool Euroopat. Alates 2010. aastast on Giro igal teisel aastal alanud väljaspool Itaaliat: starti on võõrustanud Amsterdam, Herning, Belfast ja Utrecht.
Suure tõenäosusega ootab rattureid pärast kolmandat etappi esimene puhkepäev. Giro jätkub tõenäoliselt Itaalia lõunaosas Sitsiilias. Praeguseks pole teada, kui palju läheb Giro stardi toomine Iisraelile maksma, kuid kindel on see, et tegemist saab olema Lähis-Ida riigi suurima turvaoperatsiooniga.
Ilmselt saab Mihkel Räime koduklubi Israel Cycling Academy Girole vabapääsme. | 2018. aasta Itaalia velotuur tuleb ajalooline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaetapp, 10,1 km pikkune eraldistart peetakse reedel, 4. mail Jeruusalemma vanalinnas. Kahel järgneval päeval toimuvad ja sprinteritele sobivad grupisõidud lõppevad Tel Avivis ja Eilatis, vahendas Rattauudised.ee.
167 km pikkune 2. etapp kulgeb marsruudil Haifa-Tel Aviv ja 3. etapp (226 km) Be’er Sheva-Eilat, läbides ka Negevi kõrbe. See on esimene kord, kui Giro stardib väljaspool Euroopat. Alates 2010. aastast on Giro igal teisel aastal alanud väljaspool Itaaliat: starti on võõrustanud Amsterdam, Herning, Belfast ja Utrecht.
Suure tõenäosusega ootab rattureid pärast kolmandat etappi esimene puhkepäev. Giro jätkub tõenäoliselt Itaalia lõunaosas Sitsiilias. Praeguseks pole teada, kui palju läheb Giro stardi toomine Iisraelile maksma, kuid kindel on see, et tegemist saab olema Lähis-Ida riigi suurima turvaoperatsiooniga.
Ilmselt saab Mihkel Räime koduklubi Israel Cycling Academy Girole vabapääsme.
### Response:
2018. aasta Itaalia velotuur tuleb ajalooline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel päeval oli naisteklassis võistlustules kolm Võru SK/Andsumäe SK neidu - Annemarii Bendi, Triinu Hausenberg ja Carena Roomets. Esikoht läks Bendile, kes hüppas 57 ja 58 m ning teenis sellega 72 punkti. Hõbemedal kuulus Hausenbergile, kelle hüpete pikkused küündisid 55,5 ja 56 m kaugusele ning punkte teenis ta 62. Pronksi sai kaela Roomets, kes maandus 46 ja 49 m peal ning teenis 24,5 punkti.
Meeste klassis võttis omavahel mõõtu 17 sportlast. Võistlust domineeris Otepää kohalik noormees Artti Aigro, kelle hüppe pikkused olid 101,5 ja 99,5 m ning punkte 271,5. Hõbemedal Kristjan Ilvesele 100 ja 96 m ning 259,5 punktiga. Kolmas koht Martti Nõmmele, kes näitas 101,5 ja 94 m õhulende, teenides nende eest 256 punkti.
Naiskondlikes suusahüpetes osalesid ainsana Võru SK/Andsumäe SK neiud Hausenberg, Bendi ja Roomets. Meesteklassis seevastu toimus tihe rebimine ning lõpuks jäid peale kohalikud Põhjakotkas Otepää esindajad Artti Aigro, Markkus Alter ja Karl-August Tiirmaa, punktid kokku 727,0. Kõva konkurentsi andsid Eesti meistritele ka hõbemedali omanikud Elva Suusaklubi vedurid Andreas Ilves, Kristjan Ilves ja Kevin Maltsev, punkte kokku 687,5. Pronks viidi Nõmme I meeskonna poolt Tallinnasse, meeskonda kuulusid Robert Lee, Ivo-Niklas Hermanson ja Taavi Pappel, punkte kokku 586,5.
Teisel võistluspäeval jagati välja meistritiitlid suvises kahevõistluses. Naiste absoluutklassis hüppas Hausenberg 69 meetrit ning sellega startis 10-sekundilise eduga Bendi ees, kes lendas 68 m kaugusele. Roomets oli peale hüppeid kolmandal kohal ning liidrist maas 2.46. 5 km murdmaarajal muudatusi ei toimunud ning Hausenbergile kuld ajaga 16.48. Bendile hõbe 17.41 ja Roometsale pronks 20.19-ga.
Meeste klassis lendas Kristjan Ilves 98 m kaugusele, teenides sellega 129,5 punkti. Karl-August Tiirmaa pälvis 92 m õhulennu eest 118 punkti ning startis liidrist 46 sekundit hiljem. Kolmandal kohal oli Markkus Alter 90 m hüppega, liidrist maas 1.10. 10 km murdmaadistantsil hoidis Ilves esikohta ning finišeeris ajaga 24.41. Peale hüppeid viies olnud Han Hendrik Piho näitas murdmaarajal kõige kiiremat aega ning teenis ajaga 26.15 hõbeda. Kolmandale kohale jäi peale tihedat rebimist Karl-August Tiirmaa 27.01-ga. | Artti Aigro võitis Otepääl kaks Eesti meistritiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel päeval oli naisteklassis võistlustules kolm Võru SK/Andsumäe SK neidu - Annemarii Bendi, Triinu Hausenberg ja Carena Roomets. Esikoht läks Bendile, kes hüppas 57 ja 58 m ning teenis sellega 72 punkti. Hõbemedal kuulus Hausenbergile, kelle hüpete pikkused küündisid 55,5 ja 56 m kaugusele ning punkte teenis ta 62. Pronksi sai kaela Roomets, kes maandus 46 ja 49 m peal ning teenis 24,5 punkti.
Meeste klassis võttis omavahel mõõtu 17 sportlast. Võistlust domineeris Otepää kohalik noormees Artti Aigro, kelle hüppe pikkused olid 101,5 ja 99,5 m ning punkte 271,5. Hõbemedal Kristjan Ilvesele 100 ja 96 m ning 259,5 punktiga. Kolmas koht Martti Nõmmele, kes näitas 101,5 ja 94 m õhulende, teenides nende eest 256 punkti.
Naiskondlikes suusahüpetes osalesid ainsana Võru SK/Andsumäe SK neiud Hausenberg, Bendi ja Roomets. Meesteklassis seevastu toimus tihe rebimine ning lõpuks jäid peale kohalikud Põhjakotkas Otepää esindajad Artti Aigro, Markkus Alter ja Karl-August Tiirmaa, punktid kokku 727,0. Kõva konkurentsi andsid Eesti meistritele ka hõbemedali omanikud Elva Suusaklubi vedurid Andreas Ilves, Kristjan Ilves ja Kevin Maltsev, punkte kokku 687,5. Pronks viidi Nõmme I meeskonna poolt Tallinnasse, meeskonda kuulusid Robert Lee, Ivo-Niklas Hermanson ja Taavi Pappel, punkte kokku 586,5.
Teisel võistluspäeval jagati välja meistritiitlid suvises kahevõistluses. Naiste absoluutklassis hüppas Hausenberg 69 meetrit ning sellega startis 10-sekundilise eduga Bendi ees, kes lendas 68 m kaugusele. Roomets oli peale hüppeid kolmandal kohal ning liidrist maas 2.46. 5 km murdmaarajal muudatusi ei toimunud ning Hausenbergile kuld ajaga 16.48. Bendile hõbe 17.41 ja Roometsale pronks 20.19-ga.
Meeste klassis lendas Kristjan Ilves 98 m kaugusele, teenides sellega 129,5 punkti. Karl-August Tiirmaa pälvis 92 m õhulennu eest 118 punkti ning startis liidrist 46 sekundit hiljem. Kolmandal kohal oli Markkus Alter 90 m hüppega, liidrist maas 1.10. 10 km murdmaadistantsil hoidis Ilves esikohta ning finišeeris ajaga 24.41. Peale hüppeid viies olnud Han Hendrik Piho näitas murdmaarajal kõige kiiremat aega ning teenis ajaga 26.15 hõbeda. Kolmandale kohale jäi peale tihedat rebimist Karl-August Tiirmaa 27.01-ga.
### Response:
Artti Aigro võitis Otepääl kaks Eesti meistritiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia ajalehe Gazzetta di Reggio andmetel otsib Vene tööandja Reggio Emilia eestlasele juba asendajat, vahendas Basket.ee.
Hetkel pole küll veel selge, kas Vene jalaluus on mikromõra või vaevab teda põletik. Selgus peaks saabuma lähipäevadel, kui eestlase jalale tehakse täpsem uuring. Portaal Sportando kirjutab, et kui Vene vigastus osutub tõsiseks, sõlmitakse lühiajaline leping prantslase Landing Sanega, kes on juba liitunud meeskonna treeningutega.
Nädalavahetusel peetud kontrollmängudes, kus Reggio Emilia alistas Milano EA7 77:73 ja Pistoia 83:78, Vene ei osalenud. | Itaalia meedia: vigastatud Venele otsitakse Reggio Emilias asendajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia ajalehe Gazzetta di Reggio andmetel otsib Vene tööandja Reggio Emilia eestlasele juba asendajat, vahendas Basket.ee.
Hetkel pole küll veel selge, kas Vene jalaluus on mikromõra või vaevab teda põletik. Selgus peaks saabuma lähipäevadel, kui eestlase jalale tehakse täpsem uuring. Portaal Sportando kirjutab, et kui Vene vigastus osutub tõsiseks, sõlmitakse lühiajaline leping prantslase Landing Sanega, kes on juba liitunud meeskonna treeningutega.
Nädalavahetusel peetud kontrollmängudes, kus Reggio Emilia alistas Milano EA7 77:73 ja Pistoia 83:78, Vene ei osalenud.
### Response:
Itaalia meedia: vigastatud Venele otsitakse Reggio Emilias asendajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „See tähendab, et oma nutiseadmes – olgu selleks siis nutitelefon või tahvelarvuti - saab ERR-i kanalite sisu vaadata piiramatult, muretsemata selle pärast, palju on nende kanalite tarbimisele kulunud interneti mahtu,“ selgitas Telia Eesti internetilahenduste ja kõneside valdkonna teenuste juht Allan Dobrõš.
Nullmäär laieneb erinevatele ERR-i kanalitele ETV, ETV2 ja ETV+.
Kõige mugavam on kasutajal alla laadida ERR-i äpp, mille vahendusel saab endale sobivaid kanaleid jälgida, soovitas Telia.
Sarnaselt ERR-i kanalitele kehtib nullmäär ka STVgo! teenusele. Nullmäära alla kuulub nimetatud kanalite puhul kogu videosisu kasutamine, seda nii otse- kui järelvaadates. | Telia laseb ERR-i kanaleid vaadata netipaketi mahtu kulutamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„See tähendab, et oma nutiseadmes – olgu selleks siis nutitelefon või tahvelarvuti - saab ERR-i kanalite sisu vaadata piiramatult, muretsemata selle pärast, palju on nende kanalite tarbimisele kulunud interneti mahtu,“ selgitas Telia Eesti internetilahenduste ja kõneside valdkonna teenuste juht Allan Dobrõš.
Nullmäär laieneb erinevatele ERR-i kanalitele ETV, ETV2 ja ETV+.
Kõige mugavam on kasutajal alla laadida ERR-i äpp, mille vahendusel saab endale sobivaid kanaleid jälgida, soovitas Telia.
Sarnaselt ERR-i kanalitele kehtib nullmäär ka STVgo! teenusele. Nullmäära alla kuulub nimetatud kanalite puhul kogu videosisu kasutamine, seda nii otse- kui järelvaadates.
### Response:
Telia laseb ERR-i kanaleid vaadata netipaketi mahtu kulutamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarnaselt paljudele teistele Euroopas peetud spordivõistlustele kimbutas ka Melki võistlust vihm ja madal temperatuur, kus kraadiklaasinäit küündis ainult 12 kraadini.
Ajasõidus sai eestlastest parima aja värske Eesti meister Prants Pals, kes oli 16., tema vend Patrick oli 18. ja Madisson 20.
Prants Pals sai esimeses sõidus stardist hästi minema ja oli vahepeal esikümne piirimail, kuid pidi raskel rajal mõned kohad ära andma ja oli lõpuks 15. Madisson oli alguses 20. koha kandis, aga suutis sõidu jooksul oma kohta parandada ületades lõpujoone 17. Sõidu alguses teise kümne keskel sõitnud Patrick Pals katkestas aga sõidu esimeses kolmandikus purunenud tagarehvi tõttu.
Teises sõidus tegi hea sõidu just viimati nimetatu, kes peale avaringil krossilõigul toimunud kukkumist tõusis seejärel koht koha järel, möödus ka vend Prantsust ning oli lõpuks 12. Prants sai lõpuks 14. ja sõidu alguses teise kümne keskel kihutanud, kuid seejärel samuti krossiosal kukkunud Madisson 19. koha.
Kahe sõidu kokkuvõttes oli Prants Pals 15., Patrick Pals 18. ja Madisson 19. Finaaletapi võitis mitmekordne maailmameister prantslane Thomas Chareyre tšehhide Pavel Kejmari ja Petr Vorliceki ees.
Euroopa meistriks krooniti samuti Chareyre, teine oli viimasel etapil 8s olnud itaallane Diego Monticelli ja kolmas sakslane Marc-Reiner Schmidt, tema oli Austrias 9. Täis hooaja teinud Madisson oli hooaja kokkuvõttes 16., neljast etapist kolmel osalenud Patrick Pals 18. ja ainult ühest etapist osa võtnud Prants Pals 25.
Team Estonia liikmed sõidavad nüüd Prantsusmaale, kus eeloleval nädalavahetusel peetakse Pariisi külje all asuval Circuit Carole rajal selle aasta Rahvuste SuperMoto. | Eesti SuperMoto rahvuskoondise liikmed pääsesid EM-finaaletapil punktidele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarnaselt paljudele teistele Euroopas peetud spordivõistlustele kimbutas ka Melki võistlust vihm ja madal temperatuur, kus kraadiklaasinäit küündis ainult 12 kraadini.
Ajasõidus sai eestlastest parima aja värske Eesti meister Prants Pals, kes oli 16., tema vend Patrick oli 18. ja Madisson 20.
Prants Pals sai esimeses sõidus stardist hästi minema ja oli vahepeal esikümne piirimail, kuid pidi raskel rajal mõned kohad ära andma ja oli lõpuks 15. Madisson oli alguses 20. koha kandis, aga suutis sõidu jooksul oma kohta parandada ületades lõpujoone 17. Sõidu alguses teise kümne keskel sõitnud Patrick Pals katkestas aga sõidu esimeses kolmandikus purunenud tagarehvi tõttu.
Teises sõidus tegi hea sõidu just viimati nimetatu, kes peale avaringil krossilõigul toimunud kukkumist tõusis seejärel koht koha järel, möödus ka vend Prantsust ning oli lõpuks 12. Prants sai lõpuks 14. ja sõidu alguses teise kümne keskel kihutanud, kuid seejärel samuti krossiosal kukkunud Madisson 19. koha.
Kahe sõidu kokkuvõttes oli Prants Pals 15., Patrick Pals 18. ja Madisson 19. Finaaletapi võitis mitmekordne maailmameister prantslane Thomas Chareyre tšehhide Pavel Kejmari ja Petr Vorliceki ees.
Euroopa meistriks krooniti samuti Chareyre, teine oli viimasel etapil 8s olnud itaallane Diego Monticelli ja kolmas sakslane Marc-Reiner Schmidt, tema oli Austrias 9. Täis hooaja teinud Madisson oli hooaja kokkuvõttes 16., neljast etapist kolmel osalenud Patrick Pals 18. ja ainult ühest etapist osa võtnud Prants Pals 25.
Team Estonia liikmed sõidavad nüüd Prantsusmaale, kus eeloleval nädalavahetusel peetakse Pariisi külje all asuval Circuit Carole rajal selle aasta Rahvuste SuperMoto.
### Response:
Eesti SuperMoto rahvuskoondise liikmed pääsesid EM-finaaletapil punktidele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2016. aasta 29. märtsil alustati 31-aastase Konsa suhtes lapsporno valmistamise paragrahvi järgi kriminaalmenetlust, kuna oli alust arvata, et toona veel õiguskantsleri nõunikuna töötanud mees oli lasknud alaealisel poisil endast pronograafilise sisuga pilte teha ning need pildid endale saata. Menetluse käigus tuvastati, et Konsa on aastatel 2011-2016 pannud toime seksuaalse iseloomuga süütegusid kokku kuue erineva poisi suhtes. Kriminaalmenetluse alla sattumise järel lõpetas õiguskantsleri büroo mullu aprillis Konsaga töösuhte.
Süüdistuse järgi hoidis kümmekond aastat tagasi lühiajaliseks ka prokuratuuris töötanud Konsa alates 2011. aasta 25. oktoobrist kuni mullu aprilli alguseni oma elukohas erinevatel andmekandjatel kokku umbes 300 foto- ja videofaili, milledel oli kujutatud alaealisi erootilistes või pornograafilistes situatsioonides. Teiste failide seas olid ka Konsa enda poolt 2011. ja 2015. aastal tehtud erootilised fotod ja videod kahest erinevast alaealisest poisist.
Lisaks süüdistatakse Konsat selles, et ta veenis 2011. aastal internetiportaali iha.ee vahendusel 15-aastast poissi saatma endast pornograafilise sisuga pilte ning 2012. aastal samas portaalis veenis ta 17-aastast poissi veebikaamera ees pornograafilistes situatsioonides poseerima. Lisaks veenis ta 2015. aasta suvest kuni 2016. aasta alguseni Skype-i vahendusel alaealise tüdrukuna esinedes kokku kolme kannatanut - 17-, 13- ja 14-aastast poissi - veebikaamera ees pornograafilistes situatsioonides poseerima. Neist kõige nooremale saatis ta ka ise pornograafilise sisuga pilte.
Lisaks süüdistatakse Jaanus Konsat ka selles, et 2015. aastal pani ta toime alla 14-aastase poisi suhtes seksuaalse iseloomuga teo, mis seisnes poisi suguelundi masturbeerimises.
Harju maakohus mõistis märtsi lõpus Konsa seksuaalkuritegudes süüdi ja mõistis talle kuritegude eest kogumis kuue ja pooleaastase vangistuse. Sellest lahutatakse lühimenetluse tõttu üks kolmandik ja lõplikuks karistuseks jääb neli aastat ja neli kuud vangistust. Mõistetud vangistusest tuleb Konsal kohe ära kanda kuus kuud, ülejäänud vangistus jääb kanda tingimisi viieaastase katseajaga.
Selle otsuse peale esitas Konsa apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, taotledes süü ümberkvalifitseerimist kergema paragrahvi järgi, samuti loobuda reaalselt kandmisele kuuluvast karistusosast, määrates talle kogu karistus tingimisi. Tallinna ringkonnakohus leidis juuni siiski, et maakohtu lahendi muutmiseks puudub alus.
Seejärel esitas Konsa kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis võttiski esmaspäeval kaebuse menetlusse. Seega Konsale määratud vangistus veel ei jõustunud. | Õiguskantsleri eksnõuniku süüasja arutamine jätkub riigikohtus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2016. aasta 29. märtsil alustati 31-aastase Konsa suhtes lapsporno valmistamise paragrahvi järgi kriminaalmenetlust, kuna oli alust arvata, et toona veel õiguskantsleri nõunikuna töötanud mees oli lasknud alaealisel poisil endast pronograafilise sisuga pilte teha ning need pildid endale saata. Menetluse käigus tuvastati, et Konsa on aastatel 2011-2016 pannud toime seksuaalse iseloomuga süütegusid kokku kuue erineva poisi suhtes. Kriminaalmenetluse alla sattumise järel lõpetas õiguskantsleri büroo mullu aprillis Konsaga töösuhte.
Süüdistuse järgi hoidis kümmekond aastat tagasi lühiajaliseks ka prokuratuuris töötanud Konsa alates 2011. aasta 25. oktoobrist kuni mullu aprilli alguseni oma elukohas erinevatel andmekandjatel kokku umbes 300 foto- ja videofaili, milledel oli kujutatud alaealisi erootilistes või pornograafilistes situatsioonides. Teiste failide seas olid ka Konsa enda poolt 2011. ja 2015. aastal tehtud erootilised fotod ja videod kahest erinevast alaealisest poisist.
Lisaks süüdistatakse Konsat selles, et ta veenis 2011. aastal internetiportaali iha.ee vahendusel 15-aastast poissi saatma endast pornograafilise sisuga pilte ning 2012. aastal samas portaalis veenis ta 17-aastast poissi veebikaamera ees pornograafilistes situatsioonides poseerima. Lisaks veenis ta 2015. aasta suvest kuni 2016. aasta alguseni Skype-i vahendusel alaealise tüdrukuna esinedes kokku kolme kannatanut - 17-, 13- ja 14-aastast poissi - veebikaamera ees pornograafilistes situatsioonides poseerima. Neist kõige nooremale saatis ta ka ise pornograafilise sisuga pilte.
Lisaks süüdistatakse Jaanus Konsat ka selles, et 2015. aastal pani ta toime alla 14-aastase poisi suhtes seksuaalse iseloomuga teo, mis seisnes poisi suguelundi masturbeerimises.
Harju maakohus mõistis märtsi lõpus Konsa seksuaalkuritegudes süüdi ja mõistis talle kuritegude eest kogumis kuue ja pooleaastase vangistuse. Sellest lahutatakse lühimenetluse tõttu üks kolmandik ja lõplikuks karistuseks jääb neli aastat ja neli kuud vangistust. Mõistetud vangistusest tuleb Konsal kohe ära kanda kuus kuud, ülejäänud vangistus jääb kanda tingimisi viieaastase katseajaga.
Selle otsuse peale esitas Konsa apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, taotledes süü ümberkvalifitseerimist kergema paragrahvi järgi, samuti loobuda reaalselt kandmisele kuuluvast karistusosast, määrates talle kogu karistus tingimisi. Tallinna ringkonnakohus leidis juuni siiski, et maakohtu lahendi muutmiseks puudub alus.
Seejärel esitas Konsa kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis võttiski esmaspäeval kaebuse menetlusse. Seega Konsale määratud vangistus veel ei jõustunud.
### Response:
Õiguskantsleri eksnõuniku süüasja arutamine jätkub riigikohtus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laido töösuhe sattus PPA-s löögi alla, kui möödunud aasta lõpus tekkisid ebakõlad seoses politsei vormihankega. Nimelt leidis siseministeeriumi audit, et hankestrateegia vormivarustuse uuendamise protsess polnud alguses piisavalt läbimõeldud.
Probleemid viisid Laido vallandamiseni. Seejärel lekitas naine avalikkuse ette andmed, mille järgi oli PPA peadirektor Elmar Vaher ostnud ameti krediitkaardiga paari saapaid ja kõrvaklapid. Ühtlasi kaebas ta PPA töövaidluskomisjoni, kus jäi siiski kaotajaks. Seejärel pöörduski Laido töövaidluses kohtusse.
Kui mullu 16. septembril Harju maakohtus saatis edu Laidot, siis Tallinna ringkonnakohus tühistas tänavu 31. mai otsusega maakohtu lahendi. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis rahuldamata Ilona Laido hagi PPA vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitiste nõudes.
Seepeale pöördus Laido kassatsioonkaebusega riigikohtu poole, mis aga esmaspäeval kaebust menetlusse ei võtnud. See tähendas Laidole lõplikku kaotust. | PPA-st vallandatud eksametnik kaotas lõplikult töövaidluse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laido töösuhe sattus PPA-s löögi alla, kui möödunud aasta lõpus tekkisid ebakõlad seoses politsei vormihankega. Nimelt leidis siseministeeriumi audit, et hankestrateegia vormivarustuse uuendamise protsess polnud alguses piisavalt läbimõeldud.
Probleemid viisid Laido vallandamiseni. Seejärel lekitas naine avalikkuse ette andmed, mille järgi oli PPA peadirektor Elmar Vaher ostnud ameti krediitkaardiga paari saapaid ja kõrvaklapid. Ühtlasi kaebas ta PPA töövaidluskomisjoni, kus jäi siiski kaotajaks. Seejärel pöörduski Laido töövaidluses kohtusse.
Kui mullu 16. septembril Harju maakohtus saatis edu Laidot, siis Tallinna ringkonnakohus tühistas tänavu 31. mai otsusega maakohtu lahendi. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega jättis rahuldamata Ilona Laido hagi PPA vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitiste nõudes.
Seepeale pöördus Laido kassatsioonkaebusega riigikohtu poole, mis aga esmaspäeval kaebust menetlusse ei võtnud. See tähendas Laidole lõplikku kaotust.
### Response:
PPA-st vallandatud eksametnik kaotas lõplikult töövaidluse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | «Asi kukkus tõepoolest halvasti välja ja tahan Ibrahim Mukunga ees vabandada, et tema käesurumise pakkumist vastu ei võtnud. Olin jooksu lõppedes sedavõrd pettunud, sest mind viimasel paaril aastal vaevanud hingamiskramp lõi taas välja,» selgitas Noot eksklusiivselt Postimehele.
«Kinnitan südamest, et minu reaktsioon ei olnud mitte kuidagi seotud ei Mukunga nahavärvi, tema isiku või faktiga, et ma talle jooksus alla jäin. Möönan, et lisaks pettumusele oma tervises, häiris mind üks kaudselt keenialasega seotud detail, kuid see on Eesti spordi siseasi ja ma ei taha seda avalikult lahkama hakata.» | Andi Noot selgitab, miks ta Mukunga kätt ei surunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
«Asi kukkus tõepoolest halvasti välja ja tahan Ibrahim Mukunga ees vabandada, et tema käesurumise pakkumist vastu ei võtnud. Olin jooksu lõppedes sedavõrd pettunud, sest mind viimasel paaril aastal vaevanud hingamiskramp lõi taas välja,» selgitas Noot eksklusiivselt Postimehele.
«Kinnitan südamest, et minu reaktsioon ei olnud mitte kuidagi seotud ei Mukunga nahavärvi, tema isiku või faktiga, et ma talle jooksus alla jäin. Möönan, et lisaks pettumusele oma tervises, häiris mind üks kaudselt keenialasega seotud detail, kuid see on Eesti spordi siseasi ja ma ei taha seda avalikult lahkama hakata.»
### Response:
Andi Noot selgitab, miks ta Mukunga kätt ei surunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist korda kontinendi meistriks kroonitud Tuneesiale tõi Zied Chennoufi parimana 19 punkti. Tiitlikaitsja Nigeeria edukaim oli Ike Diogu 20 silma ja 10 lauapalliga.
Eelmisel turniiril pronksi pälvinud Tuneesia võitis esimese tiitli kuus aastat tagasi.
Pronks kuulus kaks aastat tagasi esimesena pjedestaalilt välja jäänud Senegalile, kes sai kolmanda koha kohtumises 73:62 (10:18, 21:15, 23:15, 19:14) jagu Marokost.
Rekordiliselt 11 turniiri võitnud Angola piirdus seekord veerandfinaaliga, kus jäi alla Senegalile.
Turniiri parimaks mängijaks valiti Diogu. Sümboolsesse viisikusse mahtusid ka Ikenna Iroegbu (Nigeeria), Mohamed Hadidane, Mourad El Mabrouk (Tuneesia) ja Gorgui Dieng (Senegal). | Koduplatsi eelise ära kasutanud Tuneesia tuli teist korda Aafrika meistriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist korda kontinendi meistriks kroonitud Tuneesiale tõi Zied Chennoufi parimana 19 punkti. Tiitlikaitsja Nigeeria edukaim oli Ike Diogu 20 silma ja 10 lauapalliga.
Eelmisel turniiril pronksi pälvinud Tuneesia võitis esimese tiitli kuus aastat tagasi.
Pronks kuulus kaks aastat tagasi esimesena pjedestaalilt välja jäänud Senegalile, kes sai kolmanda koha kohtumises 73:62 (10:18, 21:15, 23:15, 19:14) jagu Marokost.
Rekordiliselt 11 turniiri võitnud Angola piirdus seekord veerandfinaaliga, kus jäi alla Senegalile.
Turniiri parimaks mängijaks valiti Diogu. Sümboolsesse viisikusse mahtusid ka Ikenna Iroegbu (Nigeeria), Mohamed Hadidane, Mourad El Mabrouk (Tuneesia) ja Gorgui Dieng (Senegal).
### Response:
Koduplatsi eelise ära kasutanud Tuneesia tuli teist korda Aafrika meistriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidukas oli ka HBC Nantes, kes alistas kodus Szegedi MOL-Picki 30:26. Rhein-Neckar Löwen tegi Barcelona Lassaga 31:31 viigi ning IFK Kristianstad ja PPD Zagreb poolitasid punktid tulemusega 28:28.
B-alagrupis oli Veszpremi Telekom võõrsil 39:31 üle Cejle Pivovarna Laskost ning Paris Saint-Germain 25:22 THW Kielist. SG Flensburg-Handewitt alistas omal väljakul Aalborgi 30:27 ja Bresti Meškov sai 28:25 jagu Kielce Vivest.
Esimene voor on peetud ka kahes nõrgemas grupis. C-alagrupis oli Skjern kodus 39:28 üle Bukaresti Dinamost, Schaffhauseni Kadetten 36:30 Elverumist ning Velenje Gorenje 23:22 Leoni Abanca Ademarist. D-alagrupis sai Zaporižžja Motor omal väljakul 36:23 jagu Tšehhovskie Medvedist ja Montpellier HB 32:22 Skopje Metalurgist. Lissaboni Sporting alistas võõrsil Istanbuli Besiktas Mogazi 30:26. | Tiitlikaitsja alustas Meistrite liiga uut hooaega võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidukas oli ka HBC Nantes, kes alistas kodus Szegedi MOL-Picki 30:26. Rhein-Neckar Löwen tegi Barcelona Lassaga 31:31 viigi ning IFK Kristianstad ja PPD Zagreb poolitasid punktid tulemusega 28:28.
B-alagrupis oli Veszpremi Telekom võõrsil 39:31 üle Cejle Pivovarna Laskost ning Paris Saint-Germain 25:22 THW Kielist. SG Flensburg-Handewitt alistas omal väljakul Aalborgi 30:27 ja Bresti Meškov sai 28:25 jagu Kielce Vivest.
Esimene voor on peetud ka kahes nõrgemas grupis. C-alagrupis oli Skjern kodus 39:28 üle Bukaresti Dinamost, Schaffhauseni Kadetten 36:30 Elverumist ning Velenje Gorenje 23:22 Leoni Abanca Ademarist. D-alagrupis sai Zaporižžja Motor omal väljakul 36:23 jagu Tšehhovskie Medvedist ja Montpellier HB 32:22 Skopje Metalurgist. Lissaboni Sporting alistas võõrsil Istanbuli Besiktas Mogazi 30:26.
### Response:
Tiitlikaitsja alustas Meistrite liiga uut hooaega võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisministeerium nimetas uusi ÜRO kehtestatud piiranguid "kõige õelamaks, ebaeetilisemaks ja ebainimlikumaks vaenulikuks teoks", vahendas BBC.
Põhja-Korea tulistas viimati raketi üle Jaapani möödunud reedel. Tegemist oli Põhja-Korea kõige kaugemale lennanud raketiga.
Raketikatsetuse, mis oli vastuseks uutele ÜRO sanktsioonidele, mõistis ÜRO Julgeolekunõukogu ühehäälselt hukka, nimetades katsetust äärmisel provokatiivseks.
"USA ja selle vasalljõudude suurenenud sammud sanktsioonide kehtestamiseks ja surve avaldamiseks Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile vaid kiirendavad meie tempot riigi tuumajõu lõpuleviimiseni," ütles välisministeerium pressiteates, mille edastas riiklik uudisteagentuur KCNA.
Samuti märkis ministeerium, et 11. septembril heaks kiidetud ÜRO sanktsioonide eesmärk on Põhja-Korea valitsuse kukutamine. | Põhja-Korea: sanktsioonid vaid kiirendavad tuumaprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisministeerium nimetas uusi ÜRO kehtestatud piiranguid "kõige õelamaks, ebaeetilisemaks ja ebainimlikumaks vaenulikuks teoks", vahendas BBC.
Põhja-Korea tulistas viimati raketi üle Jaapani möödunud reedel. Tegemist oli Põhja-Korea kõige kaugemale lennanud raketiga.
Raketikatsetuse, mis oli vastuseks uutele ÜRO sanktsioonidele, mõistis ÜRO Julgeolekunõukogu ühehäälselt hukka, nimetades katsetust äärmisel provokatiivseks.
"USA ja selle vasalljõudude suurenenud sammud sanktsioonide kehtestamiseks ja surve avaldamiseks Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile vaid kiirendavad meie tempot riigi tuumajõu lõpuleviimiseni," ütles välisministeerium pressiteates, mille edastas riiklik uudisteagentuur KCNA.
Samuti märkis ministeerium, et 11. septembril heaks kiidetud ÜRO sanktsioonide eesmärk on Põhja-Korea valitsuse kukutamine.
### Response:
Põhja-Korea: sanktsioonid vaid kiirendavad tuumaprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hr. Aeg. Kahjuritõrje. Tõhus vahend korruptsiooni vastu," seisab aerosoolpakendi etiketil.
Hoiatussildil seisab, et insektitsiid "Hr. Aeg" on kasutatav ronivate putukate nagu prussakad, sipelgad, lutikad jt hävitamiseks ruumides.
Aerosoolile on trükitud ka kutse korruptsioonimuuseumi avamisele: "Korruptsioon, mis võtab raha igaühe taskust, nõrgestab demokraatiat, mõjutab meie õiglustunnet ja võtab meilt töökohti," kuulutab IRL putukamürgi pakendil.
Meelis Pai ütles ERR-ile, et reklaam on nõme. "Aga valimiste aeg pole solvumiseks. Meenutan, et Raivo Aeg oli kaitsepolitsei peadirektor, kui IRL-i liikmed ajasid ebaseaduslikku elamislubade äri, samuti müüs IRL oma Wismari tänaval asuva peakorteri turuhinnast kolm korda kallimalt Vene ärimehele, kellega seda äri aeti," lausus Pai.
Pai sõnul hoidis ta Tallinna Linnahalli nõukogu esimehena 3,2 miljoni euro suuruse võimaliku kahju, kuid prokuratuur ei võtnud seda menetleda. "Öeldi, et mul pole kaebeõigust. Eelnevalt ma teadsin seda, et kaotan töökoha ja lähen paljudega tülli."
Lepp: desinfitseerida tuleks hoopiski IRLI-peakorter
Toomas Lepp ütles ERR-ile, et Eesti vabariigis on oluline süütuse presumtsioon.
"Mind ei ole mõistetud süüdi korruptsioonis ega ei ole isegi esitatud kahtlustust korruptsioonis. Ja sellise, seadusi mittetundva erakonna liige on siis meil justiitsminister. Desinfitseerida tuleks hoopiski IRLI-peakorter," ütles Lepp.
"Kui IRL näitab mulle ette minu suhtes süüdimõstva otsuse korruptsioonis, siis ma neid kohtusse ei kaeba," lisas ta.
IRL: oleme sõnumit kandnud põhjusega
IRL selgitas, et korruptsioonitõrje näol pole tegemist pelgalt kampaaniaga, vaid IRL on seda sõnumit kandnud juba mitu aastat ja seda põhjusega.
"Viimatine näide sellest, et korruptsioon vohab Tallinna juhtimises sama jõudsalt kui Savisaare päevil, on Märt Sults ja linnahalli maalingud. Linnapea kohusetäitja Taavi Aasa ja linnahalli nõukogu liikmete teadmisel rikub riigikogu liige Sults muuseas kolme seadust. Ta kulutas isiklikuks valimiskampaaniaks 25 000 eurot maksumaksja raha, tema koolidirektorist tütar on avalikkusele puru silma ajanud, et ei teadnud toetusest kooli arvele linnahalli maalinguteks midagi," teatas erakond.
"Meelis Pai etteheiteid võib mõneti mõista, kuid seegi on arusaadav, et korruptsioonivabas Tallinna linnavalitsuses ei oleks talle töökohta. Alles kevadel alustas keskkriminaalpolitsei Pai suhtes uurimist - ametiseisundi või mõju korruptiivses kasutamises. Kusjuures Tallinna linnavalitsus otsustas 20. märtsi erakorralisel istungil vabastada Pai Tallinna linnahalli nõukogu esimehe kohalt, kuna mees sõlmis ise endaga töölepingu kunstilise juhi ametikoha täitmiseks," lisas IRL oma vastulauses.
Pai etteheited IRL-le seoses endise kontori müümisega ei päde erakonna teatel absoluutselt. Midagi pole alla turu hinna müüdud, kinnitab erakond.
"IRLi elamislubade skandaal oli kahetsusväärne juhtum, mis läks vastuollu IRLi väärtustega, kuigi midagi seadusevastast ei toimunud. Samas isikud, kes tegelesid elamislubade vahendamisega, võtsid paari päeva jooksul ka vastutuse ning lahkusid erakonnast, riigikogust ja Tallinna linnavolikogust," märkis IRL teates. | Meelis Pai nimetab IRL-i putukamürgi kampaaniat nõmedaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hr. Aeg. Kahjuritõrje. Tõhus vahend korruptsiooni vastu," seisab aerosoolpakendi etiketil.
Hoiatussildil seisab, et insektitsiid "Hr. Aeg" on kasutatav ronivate putukate nagu prussakad, sipelgad, lutikad jt hävitamiseks ruumides.
Aerosoolile on trükitud ka kutse korruptsioonimuuseumi avamisele: "Korruptsioon, mis võtab raha igaühe taskust, nõrgestab demokraatiat, mõjutab meie õiglustunnet ja võtab meilt töökohti," kuulutab IRL putukamürgi pakendil.
Meelis Pai ütles ERR-ile, et reklaam on nõme. "Aga valimiste aeg pole solvumiseks. Meenutan, et Raivo Aeg oli kaitsepolitsei peadirektor, kui IRL-i liikmed ajasid ebaseaduslikku elamislubade äri, samuti müüs IRL oma Wismari tänaval asuva peakorteri turuhinnast kolm korda kallimalt Vene ärimehele, kellega seda äri aeti," lausus Pai.
Pai sõnul hoidis ta Tallinna Linnahalli nõukogu esimehena 3,2 miljoni euro suuruse võimaliku kahju, kuid prokuratuur ei võtnud seda menetleda. "Öeldi, et mul pole kaebeõigust. Eelnevalt ma teadsin seda, et kaotan töökoha ja lähen paljudega tülli."
Lepp: desinfitseerida tuleks hoopiski IRLI-peakorter
Toomas Lepp ütles ERR-ile, et Eesti vabariigis on oluline süütuse presumtsioon.
"Mind ei ole mõistetud süüdi korruptsioonis ega ei ole isegi esitatud kahtlustust korruptsioonis. Ja sellise, seadusi mittetundva erakonna liige on siis meil justiitsminister. Desinfitseerida tuleks hoopiski IRLI-peakorter," ütles Lepp.
"Kui IRL näitab mulle ette minu suhtes süüdimõstva otsuse korruptsioonis, siis ma neid kohtusse ei kaeba," lisas ta.
IRL: oleme sõnumit kandnud põhjusega
IRL selgitas, et korruptsioonitõrje näol pole tegemist pelgalt kampaaniaga, vaid IRL on seda sõnumit kandnud juba mitu aastat ja seda põhjusega.
"Viimatine näide sellest, et korruptsioon vohab Tallinna juhtimises sama jõudsalt kui Savisaare päevil, on Märt Sults ja linnahalli maalingud. Linnapea kohusetäitja Taavi Aasa ja linnahalli nõukogu liikmete teadmisel rikub riigikogu liige Sults muuseas kolme seadust. Ta kulutas isiklikuks valimiskampaaniaks 25 000 eurot maksumaksja raha, tema koolidirektorist tütar on avalikkusele puru silma ajanud, et ei teadnud toetusest kooli arvele linnahalli maalinguteks midagi," teatas erakond.
"Meelis Pai etteheiteid võib mõneti mõista, kuid seegi on arusaadav, et korruptsioonivabas Tallinna linnavalitsuses ei oleks talle töökohta. Alles kevadel alustas keskkriminaalpolitsei Pai suhtes uurimist - ametiseisundi või mõju korruptiivses kasutamises. Kusjuures Tallinna linnavalitsus otsustas 20. märtsi erakorralisel istungil vabastada Pai Tallinna linnahalli nõukogu esimehe kohalt, kuna mees sõlmis ise endaga töölepingu kunstilise juhi ametikoha täitmiseks," lisas IRL oma vastulauses.
Pai etteheited IRL-le seoses endise kontori müümisega ei päde erakonna teatel absoluutselt. Midagi pole alla turu hinna müüdud, kinnitab erakond.
"IRLi elamislubade skandaal oli kahetsusväärne juhtum, mis läks vastuollu IRLi väärtustega, kuigi midagi seadusevastast ei toimunud. Samas isikud, kes tegelesid elamislubade vahendamisega, võtsid paari päeva jooksul ka vastutuse ning lahkusid erakonnast, riigikogust ja Tallinna linnavolikogust," märkis IRL teates.
### Response:
Meelis Pai nimetab IRL-i putukamürgi kampaaniat nõmedaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uustulnuka peatreener Gerard Gallant jäi suure võidu järel kahe jalaga maa peale. "Loodetavasti fännid ei oota igal õhtul sellist tulemust," lausus Gallant.
Golden Knightsi kangelaseks kerkis Tyler Wong kolme värava ja ühe resultatiivse sööduga. Kasiinolinna meeskonna puurisuul seisnud 18-aastane Dylan Ferguson tõrjus 29 pealeviset. | NHL-iga liitunud Las Vegas viskas debüütmängus üheksa väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uustulnuka peatreener Gerard Gallant jäi suure võidu järel kahe jalaga maa peale. "Loodetavasti fännid ei oota igal õhtul sellist tulemust," lausus Gallant.
Golden Knightsi kangelaseks kerkis Tyler Wong kolme värava ja ühe resultatiivse sööduga. Kasiinolinna meeskonna puurisuul seisnud 18-aastane Dylan Ferguson tõrjus 29 pealeviset.
### Response:
NHL-iga liitunud Las Vegas viskas debüütmängus üheksa väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ig ehk pilanobeleid jagati sel aastal 27. korda. Nii ei võta „esmalt naerma ja seejärjel mõtlema paneva“ teadustöö tegemise eest preemia saavad teadlased seda reeglina enam osatuse, vaid tunnustusena. Aasta-aastalt on kasvanud nende teadlaste arv, kes ei pea paljuks sõita enda kulu ja kirjadega USA-sse Harvardisse auhinna järele.
Mitut „vääritu“ Nobeli pälvinud teadlast on üksikisiku või kollektiivi liikmena hinnatud ka päris Nobeli preemiaga. Näiteks 2006. aastal juustu ja inimjalgade malaariasääski meelitavate omaduste eest entomoloogia vallas Ig Nobeli saanud Bart Knols oli 2005. aastal Nobeli rahupreemia pälvinud rahvusvahelise aatomienergia agentuuri palgal. 2000. aastal konnade hõljutamise eest Ig Nobeli saanud Andre Geimile anti kümme aasta eest hiljem grafeeni avastamise eest Nobeli füüsikapreemia.
Kuid nüüd sellel aastal jagatud auhindade juurde.
Füüsikapreemia: kas kass saab käituda nii tahkise kui ka vedelikuna?
Kõik voolab! See on voolamisnähtuste uurimisega tegeleva füüsikaharu reoloogia juhtkiri. Lyoni ülikooli füüsik Marc-Antoine Fardin näitas 2014. aastal ajakirjas Rheology, et sama saab öelda ka kasside kohta.
Väikeses kastis käitub kass vedelikuna, täites kogu võimaliku ruumi. Vett täis vanni asetatuna üritab loom muuta oma kokkupuute veega nii väikeseks kui võimalik. Teisisõnu käitub ta täieliku tahkisena. Muu hulgas mõõtis Fardin katsete käigus, kui kaua võtab kassil vaasi ja vannitoa kraanikausi täitmine.
Füüsik järeldas töös, et kassid kujutavad reoloogia-alasteks uuringuteks suurepärast süsteemi, seda nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete protsesside puhul. Teada-tuntud võrrandite täiesti uues kontekstis kasutamine võiks anda värskendavat sisekaemust teiste praktiliste probleemide lahendamiseks.
Valik erinevas olekus olevaid kasse. Fardin et al.
Sünnitusabi preemia: looted eelistavad tupes kõlavat muusikat
Küllap on meist paljud kuulnud, et raseduse ajal muusika kuulamine muudab lapse muusikageeniuseks. Äärmisel juhul ei laula nad vähemalt täiskasvanuna noodist täielikult mööda. Olgu sellega kuidas on, esmalt tuleb kindlustada, et muusika üldse looteni jõuab.
Hispaania teadlased eesotsas Marisa Lopez-Teijoniga näitasid, et looted reageerivad märksa tugevamalt muusikale, mida esitatakse elektromehaaniliselt tupes, mitte kõhul või veel vähem – kusagil kaugemal asuva kõlariga. Reaktsiooni ulatuse hindamiseks kasutas töörühm ultraheli.
Kuigi sel viisil kogutud andmete objektiivselt tõlgendamine on erakordselt raske, ei takistanud see andmast 2015. aastal ajakirjas Ultrasound ilmunud tööle praktilist väljundit. Tupes mängiva Babypodi eest tuleb välja käia peaaegu 150 eurot.
Majanduspreemia: hasartmängud ja krokodillid
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas mõjutab meetripikkune krokodill teie valmidust raha peale mängida? Austraalias asuva CQUniversity tervise ja sotsiaalteaduste instituudi teadlased Matthew Rockloff ja Nancy Greer otsustasid igal juhul välja selgitada.
Krokodillidel on potentsiaali vähendada hasartmängusõltuvust? Chantal Lyons/Creative Commons
Tulemuste kohaselt kasvatab hambulise eluka hoidmisest tekkinud ärevustunne uurimisaluste riskivalmidust. Seda vähemalt juhul, kui krokodilli hoidmine pole neile otseselt vastumeelne. Vastasel korral on sellel vastupidine mõju.
Mida selle teadmisega peale hakata ja kas see motiveerib kedagi enne kasiino väisamist krokodilli otsima, on juba igaühe enda otsustada. Küll aga võiks tugevate emotsioonide alal tehtav teadustöö paremini mõista, mis toimub hasartmängusõltlaste peas ja kuidas vähendada inimeste riskikäitumist.
Vedelike dünaamika preemia: loksuva kohvi suur probleem
Iga päev juuakse maailmas hinnanguliselt enam kui 2,25 miljardit tassi kohvi. Ilmselt mitte keegi ei tea, mitu liitrit elustavat vedelikku enne suhu jõudmist maha loksub. Ilmselgelt on aga tegu vägagi praktilise probleemiga. Nii pole ehk ime, et lõuna-korealast Jiwon Hani hakkas teema huvitama juba keskkoolis. "Miks küll ometi vein õiges klaasis ringi kõndides vaid õrnalt loksuma, samas kui kohv ähvardab juba kolmandat sammu tehes sellest välja paiskuda?" imestas ta enne uuringute algust.
Tihti kohvitassi käes hoidmiseks kasutatavat asendit kasutades loksub maha kõige rohkem kohvi. genevievegood/Creative Commons
Mõeldud, tehtud! Han kasutas mõõdeseadmena nutitelefoni akselomeetrit. Mõõtmiste käigus leidis noormees, et tassi sangast või kämblas hoidmisel tekkiva resonantsi vähendamiseks on tegelikult mitu erinevat meetodit. Näiteks tuleb kasuks tassi ülaservadest hoidmine, samuti tagurpidi kõndimine. Tõsi, viimast meetodit rakendades võib komistada kivi otsa või põrgata kokku sama lahendust rakendava kolleegiga.
Muidugi on alati võimalus välja vahetada ka enda kohvitass, leidis ta ajakirjas Achievements in the Life Sciences ilmunud töös.
Meditsiinipreemia: juustuviha neurobioloogilised alused
On kahte sorti inimesi. Need, kellele juust maitseb, ja need, kes seda jälestavad. Prantsuse teadlased eesotsas Jean-Pierre Royetiga otsustasid kasutada tipptasemel tehnikat, et uurida, kuidas peegeldub see inimeste ajutegevuses. Organ ja selles nähtavad protsessid võivad olla vägagi keerukad. Niisiis otsisid nad esmalt sadade prantslaste seast välja need inimesed, kellele juust eriliselt maitses ja kes seda lausa vihkasid.
Magnetresonantstomograafi all palusid teadlased pikali heita 15 juustuarmastajal ja -vihkajat. Ajutegevust jälgiva masina all lebades lasti neil nuusutada kuut haisvat/lõhnavat ja kuut praktiliselt lõhnatut juustu. Royet leidis, et juustuvihkajatel elavnes lõhnava juustu lähedust tajudes ajuaktiivsus eelnevalt mõnu ja vaevatasuga seostatud piirkondades. Tulemuste põhjal esindavad need aga ka vastikustunnet
Toitumisteaduse preemia: inimverd imevad nahkhiired
Lapsepõlves kuuldud hirmujuttudel ja telerist nähtud filmidel on reaalne alus. Nahkhiired imevadki inimeste verd! Tõsi, nende ohvriks langemiseks tuleks minna Ameerikasse. Teaduslikult kirjeldas esimest inimverd imevat nahkhiired kirjeldas Fernando Ito kolleegidega alles möödunud aastal. Teisisõnu laimati loomi kõigele vaatamata ikkagi aastasadu põhjendamatult.
See armas olend imeb vajadusel ka inimeste verd. Gerry Carter/Wikimedia Commons
Ka antud juhul oletab Ito töörühm, et muidu toidu suhtes äärmiselt valiv Diphylla ecaudata joob inimeste verd vaid häda sunnil. Tavaliselt eelistab olend lindude elumahlu. Samas tõstatab uurimus uusi küsimusi. Näiteks, mis juhtub, kui inimeste ja nahkhiirte teed kattuva asuala tõttu üha rohkem kokku puutuvad.
Anatoomiapreemia: suurte kõrvadega vanamehed
Sellel aastal välja antud anatoomiapreemiat pidi selle saaja ootama peaaegu sama kaua kui mõni Nobeli preemia laureaat päris preemiat. Suurbritannia arst James Heathcote avaldas patsientide vanuse ja nende kõrvade suuruse vastavusse seadnud töö juba 20 aasta eest. Üksikjuhtumite põhjal võis oletada, et mida vanema mehega tegu, seda tõenäolisemalt on tal suured kõrvad.
Tegu on vaid korrelatsiooniga! neilmoralee/Creative Commons
Neli arsti saidki loa uurida 206 patsienti, kelle vanus jäi 30 ja 93 aasta vahele. Selgus, et keskeltläbi kasvas kõrvade keskmine suurus iga aasta kohta 0.22 millimeetrit. Paraku on tegu vaid korrelatsiooni näitava uuringuga. Kahe näitaja vahel põhjusliku seose leidmine või ümber lükkamine nõuab juba täiendavaid uuringuid. Võib vabalt juhtuda, et antud leitud korrelatsiooni näol oli tegu vaid statistilise vingerpussiga.
Tunnetuspreemia: kaksikute äratundmisvõime
Kes poleks identsete kaksikute vanemaid nähes tundnud sõnuselematut sundi küsida neilt kohatu küsimus, kuidas küll nad ühte teisest eristada suudavad? Tunnetuspreemia pälvinud itaalia teadlaste tööst selgub, et pole see küsimus nii kohatu midagi. Matteo Martini ja ta kaaslaste uuringust tuleb välja, et ka kaksikutel endil võtab enda pilti nähes veidi aega, enne kui nad suudavad täie veendumusega öelda, et tegu on tõepoolest nende endaga.
Uuringu puuduseks on selle suurus. See haaras vaid kümmet kaksikutepaari ja sama suurt kontrollrühma. Samuti oli tegu itaallastega. Sellele vaatamata võiks aidata antud uuring ja sarnased tööd paremini mõista, kuidas mõjutab kellegagi näo jagamine isiklikku identideet ja enda olemuse hoomamist.
Bioloogia: peenisega emas- ja tupega isasputukad
Pole ime, et inimesed on aastatuhandete vältel oma suguelu vürtsitamiseks leiutanud kümneid erinevaid poose ja võtnud appi lugematuid abivahendeid. Inimeste seks on võrreldes ülejäänud loomariigiga suhteliselt igav! Kolme aasta eest leidis rahvusvaheline töörühm eesotsas Kazunori Yoshizawaga Hokkaido ülikoolist Brasiilia koopast putuka, kelle isendite soorolid on sõna otseses mõttes pahupidi pööratud.
Munarakkudega isenditel on peenist meenutav günosoom, munarakke viljastavatel putukatel aga tupp. Putukate vahekord kestab 70 tundi järjest. Lisaks spermale saab emasputukad "sügava penetratsiooni" tulemusel järglaste edukamaks üleskasvatamiseks toiteainerikka kokteili. Teadlased spekuleerisid, et just konkurents viimase pärast tingis emasputukatel pseudopeenise tekkimise.
Yoshizawa lootis, et putukate lähem uurimine aitab paremini mõista sugulise valiku alusmehhanisme ja teisi loomariigi veidrusi. Tähelepanu, tegu pole ainsa liigiga maailmas, kellel on munarakke kandval sugupoolel ühtlasi ka günosoom ehk peenis.
Putukate seksistseen, kus on rollid sõna otseses mõttes vahetunud. Yoshizawa et al. | Pilanobelid: kass on voolav, vanameestel suuremad kõrvad ja putukate seks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ig ehk pilanobeleid jagati sel aastal 27. korda. Nii ei võta „esmalt naerma ja seejärjel mõtlema paneva“ teadustöö tegemise eest preemia saavad teadlased seda reeglina enam osatuse, vaid tunnustusena. Aasta-aastalt on kasvanud nende teadlaste arv, kes ei pea paljuks sõita enda kulu ja kirjadega USA-sse Harvardisse auhinna järele.
Mitut „vääritu“ Nobeli pälvinud teadlast on üksikisiku või kollektiivi liikmena hinnatud ka päris Nobeli preemiaga. Näiteks 2006. aastal juustu ja inimjalgade malaariasääski meelitavate omaduste eest entomoloogia vallas Ig Nobeli saanud Bart Knols oli 2005. aastal Nobeli rahupreemia pälvinud rahvusvahelise aatomienergia agentuuri palgal. 2000. aastal konnade hõljutamise eest Ig Nobeli saanud Andre Geimile anti kümme aasta eest hiljem grafeeni avastamise eest Nobeli füüsikapreemia.
Kuid nüüd sellel aastal jagatud auhindade juurde.
Füüsikapreemia: kas kass saab käituda nii tahkise kui ka vedelikuna?
Kõik voolab! See on voolamisnähtuste uurimisega tegeleva füüsikaharu reoloogia juhtkiri. Lyoni ülikooli füüsik Marc-Antoine Fardin näitas 2014. aastal ajakirjas Rheology, et sama saab öelda ka kasside kohta.
Väikeses kastis käitub kass vedelikuna, täites kogu võimaliku ruumi. Vett täis vanni asetatuna üritab loom muuta oma kokkupuute veega nii väikeseks kui võimalik. Teisisõnu käitub ta täieliku tahkisena. Muu hulgas mõõtis Fardin katsete käigus, kui kaua võtab kassil vaasi ja vannitoa kraanikausi täitmine.
Füüsik järeldas töös, et kassid kujutavad reoloogia-alasteks uuringuteks suurepärast süsteemi, seda nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete protsesside puhul. Teada-tuntud võrrandite täiesti uues kontekstis kasutamine võiks anda värskendavat sisekaemust teiste praktiliste probleemide lahendamiseks.
Valik erinevas olekus olevaid kasse. Fardin et al.
Sünnitusabi preemia: looted eelistavad tupes kõlavat muusikat
Küllap on meist paljud kuulnud, et raseduse ajal muusika kuulamine muudab lapse muusikageeniuseks. Äärmisel juhul ei laula nad vähemalt täiskasvanuna noodist täielikult mööda. Olgu sellega kuidas on, esmalt tuleb kindlustada, et muusika üldse looteni jõuab.
Hispaania teadlased eesotsas Marisa Lopez-Teijoniga näitasid, et looted reageerivad märksa tugevamalt muusikale, mida esitatakse elektromehaaniliselt tupes, mitte kõhul või veel vähem – kusagil kaugemal asuva kõlariga. Reaktsiooni ulatuse hindamiseks kasutas töörühm ultraheli.
Kuigi sel viisil kogutud andmete objektiivselt tõlgendamine on erakordselt raske, ei takistanud see andmast 2015. aastal ajakirjas Ultrasound ilmunud tööle praktilist väljundit. Tupes mängiva Babypodi eest tuleb välja käia peaaegu 150 eurot.
Majanduspreemia: hasartmängud ja krokodillid
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas mõjutab meetripikkune krokodill teie valmidust raha peale mängida? Austraalias asuva CQUniversity tervise ja sotsiaalteaduste instituudi teadlased Matthew Rockloff ja Nancy Greer otsustasid igal juhul välja selgitada.
Krokodillidel on potentsiaali vähendada hasartmängusõltuvust? Chantal Lyons/Creative Commons
Tulemuste kohaselt kasvatab hambulise eluka hoidmisest tekkinud ärevustunne uurimisaluste riskivalmidust. Seda vähemalt juhul, kui krokodilli hoidmine pole neile otseselt vastumeelne. Vastasel korral on sellel vastupidine mõju.
Mida selle teadmisega peale hakata ja kas see motiveerib kedagi enne kasiino väisamist krokodilli otsima, on juba igaühe enda otsustada. Küll aga võiks tugevate emotsioonide alal tehtav teadustöö paremini mõista, mis toimub hasartmängusõltlaste peas ja kuidas vähendada inimeste riskikäitumist.
Vedelike dünaamika preemia: loksuva kohvi suur probleem
Iga päev juuakse maailmas hinnanguliselt enam kui 2,25 miljardit tassi kohvi. Ilmselt mitte keegi ei tea, mitu liitrit elustavat vedelikku enne suhu jõudmist maha loksub. Ilmselgelt on aga tegu vägagi praktilise probleemiga. Nii pole ehk ime, et lõuna-korealast Jiwon Hani hakkas teema huvitama juba keskkoolis. "Miks küll ometi vein õiges klaasis ringi kõndides vaid õrnalt loksuma, samas kui kohv ähvardab juba kolmandat sammu tehes sellest välja paiskuda?" imestas ta enne uuringute algust.
Tihti kohvitassi käes hoidmiseks kasutatavat asendit kasutades loksub maha kõige rohkem kohvi. genevievegood/Creative Commons
Mõeldud, tehtud! Han kasutas mõõdeseadmena nutitelefoni akselomeetrit. Mõõtmiste käigus leidis noormees, et tassi sangast või kämblas hoidmisel tekkiva resonantsi vähendamiseks on tegelikult mitu erinevat meetodit. Näiteks tuleb kasuks tassi ülaservadest hoidmine, samuti tagurpidi kõndimine. Tõsi, viimast meetodit rakendades võib komistada kivi otsa või põrgata kokku sama lahendust rakendava kolleegiga.
Muidugi on alati võimalus välja vahetada ka enda kohvitass, leidis ta ajakirjas Achievements in the Life Sciences ilmunud töös.
Meditsiinipreemia: juustuviha neurobioloogilised alused
On kahte sorti inimesi. Need, kellele juust maitseb, ja need, kes seda jälestavad. Prantsuse teadlased eesotsas Jean-Pierre Royetiga otsustasid kasutada tipptasemel tehnikat, et uurida, kuidas peegeldub see inimeste ajutegevuses. Organ ja selles nähtavad protsessid võivad olla vägagi keerukad. Niisiis otsisid nad esmalt sadade prantslaste seast välja need inimesed, kellele juust eriliselt maitses ja kes seda lausa vihkasid.
Magnetresonantstomograafi all palusid teadlased pikali heita 15 juustuarmastajal ja -vihkajat. Ajutegevust jälgiva masina all lebades lasti neil nuusutada kuut haisvat/lõhnavat ja kuut praktiliselt lõhnatut juustu. Royet leidis, et juustuvihkajatel elavnes lõhnava juustu lähedust tajudes ajuaktiivsus eelnevalt mõnu ja vaevatasuga seostatud piirkondades. Tulemuste põhjal esindavad need aga ka vastikustunnet
Toitumisteaduse preemia: inimverd imevad nahkhiired
Lapsepõlves kuuldud hirmujuttudel ja telerist nähtud filmidel on reaalne alus. Nahkhiired imevadki inimeste verd! Tõsi, nende ohvriks langemiseks tuleks minna Ameerikasse. Teaduslikult kirjeldas esimest inimverd imevat nahkhiired kirjeldas Fernando Ito kolleegidega alles möödunud aastal. Teisisõnu laimati loomi kõigele vaatamata ikkagi aastasadu põhjendamatult.
See armas olend imeb vajadusel ka inimeste verd. Gerry Carter/Wikimedia Commons
Ka antud juhul oletab Ito töörühm, et muidu toidu suhtes äärmiselt valiv Diphylla ecaudata joob inimeste verd vaid häda sunnil. Tavaliselt eelistab olend lindude elumahlu. Samas tõstatab uurimus uusi küsimusi. Näiteks, mis juhtub, kui inimeste ja nahkhiirte teed kattuva asuala tõttu üha rohkem kokku puutuvad.
Anatoomiapreemia: suurte kõrvadega vanamehed
Sellel aastal välja antud anatoomiapreemiat pidi selle saaja ootama peaaegu sama kaua kui mõni Nobeli preemia laureaat päris preemiat. Suurbritannia arst James Heathcote avaldas patsientide vanuse ja nende kõrvade suuruse vastavusse seadnud töö juba 20 aasta eest. Üksikjuhtumite põhjal võis oletada, et mida vanema mehega tegu, seda tõenäolisemalt on tal suured kõrvad.
Tegu on vaid korrelatsiooniga! neilmoralee/Creative Commons
Neli arsti saidki loa uurida 206 patsienti, kelle vanus jäi 30 ja 93 aasta vahele. Selgus, et keskeltläbi kasvas kõrvade keskmine suurus iga aasta kohta 0.22 millimeetrit. Paraku on tegu vaid korrelatsiooni näitava uuringuga. Kahe näitaja vahel põhjusliku seose leidmine või ümber lükkamine nõuab juba täiendavaid uuringuid. Võib vabalt juhtuda, et antud leitud korrelatsiooni näol oli tegu vaid statistilise vingerpussiga.
Tunnetuspreemia: kaksikute äratundmisvõime
Kes poleks identsete kaksikute vanemaid nähes tundnud sõnuselematut sundi küsida neilt kohatu küsimus, kuidas küll nad ühte teisest eristada suudavad? Tunnetuspreemia pälvinud itaalia teadlaste tööst selgub, et pole see küsimus nii kohatu midagi. Matteo Martini ja ta kaaslaste uuringust tuleb välja, et ka kaksikutel endil võtab enda pilti nähes veidi aega, enne kui nad suudavad täie veendumusega öelda, et tegu on tõepoolest nende endaga.
Uuringu puuduseks on selle suurus. See haaras vaid kümmet kaksikutepaari ja sama suurt kontrollrühma. Samuti oli tegu itaallastega. Sellele vaatamata võiks aidata antud uuring ja sarnased tööd paremini mõista, kuidas mõjutab kellegagi näo jagamine isiklikku identideet ja enda olemuse hoomamist.
Bioloogia: peenisega emas- ja tupega isasputukad
Pole ime, et inimesed on aastatuhandete vältel oma suguelu vürtsitamiseks leiutanud kümneid erinevaid poose ja võtnud appi lugematuid abivahendeid. Inimeste seks on võrreldes ülejäänud loomariigiga suhteliselt igav! Kolme aasta eest leidis rahvusvaheline töörühm eesotsas Kazunori Yoshizawaga Hokkaido ülikoolist Brasiilia koopast putuka, kelle isendite soorolid on sõna otseses mõttes pahupidi pööratud.
Munarakkudega isenditel on peenist meenutav günosoom, munarakke viljastavatel putukatel aga tupp. Putukate vahekord kestab 70 tundi järjest. Lisaks spermale saab emasputukad "sügava penetratsiooni" tulemusel järglaste edukamaks üleskasvatamiseks toiteainerikka kokteili. Teadlased spekuleerisid, et just konkurents viimase pärast tingis emasputukatel pseudopeenise tekkimise.
Yoshizawa lootis, et putukate lähem uurimine aitab paremini mõista sugulise valiku alusmehhanisme ja teisi loomariigi veidrusi. Tähelepanu, tegu pole ainsa liigiga maailmas, kellel on munarakke kandval sugupoolel ühtlasi ka günosoom ehk peenis.
Putukate seksistseen, kus on rollid sõna otseses mõttes vahetunud. Yoshizawa et al.
### Response:
Pilanobelid: kass on voolav, vanameestel suuremad kõrvad ja putukate seks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna volikogu on alates 2013. aasta oktoobrist pidanud 85 istungit. Kõige suuremad puudujad leiab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Näiteks on Liisa-Ly Pakosta kohal käinud ühel kolmandikul istungitest ja Reet Roos alla pooltel.
Fraktsiooni esimees madis Kübar ütleb, et ettevõtlikele inimestele ei saa pahaks panna, kui nad iga kord istungile ei jõua.
"Kõik volikogu istungid ei ole väga sisukad. On väga palju tehnilisi ja opositsiooniga mittearvestavaid eelnõusid. Süda nagu ei luba nõuda ettevõtlikel inimestel lihtsalt istuda saalis ja mängida kummitemplit," selgitas Kübar.
Reformierakonna fraktsioonis on suurimad puudujad Maret Maripuu ja Paul-Erik Rummo, kelle osalusprotsent näitab pea pooltelt istungitelt puudumist.
Reformierakonna fraktsiooni juht Ants Leemets ütleb, et fraktsioon saadikut mingil moel korrale kutsuda ei saa ega peagi. Enne istungit peab volikogu liige fraktsioonile teatama, kas osaleb või mitte.
"Kunagi ei saa volikogu liikme käest nõuda, et ta külastaks kõiki istungeid. Palju rohkem loeb see, kui näeme, kes töötab kaasa ja kes mitte," ütles Leemets.
Leemetsa sõnul ei ole puudujate uuesti kandideerimine probleem. "Erakonnatöö on väga palju ikkagi vabatahtlik tegevus. Sellega ei maksta reeglina palka. Hukkamõistvat tooni meie küll üles ei võta."
Pärnu linna volikogu on 33-liikmeline ning käib koos korra kuus. Volikokku valituks osutunud rahvasaadikul on istungitel osalemine kohustuslik. Järjest kolmelt istungilt puuduja arvatakse volikogust välja. Näitleja Ago Anderson, kes puudus järjest kolmelt istungilt, loobus volikogu kohast. Tema puudumiste põhjus oli töö.
Kõige suurem puuduja Pärnu volikogus on keskerakondlane Karmo Konts, kes pole kohal käinud 20 istungil. Puudumiste arvult teisele kohale jäi sotsiaaldemokraat Piret Hallik-Sass, kes on Pärnu volikogu istungitelt puudunud viieteistkümnel korral.
"Kahjuks Pärnu volikogu saal asub sellises kohas, kuhu ei ole võimalik saada kas karkudega või juhul, kui on liikumisega probleeme. Volikogu töö algusest alates on olnud mul kaks operatsiooni. Sellest ka põhjus, miks ei saa kohale tulla," selgitas Hallik-Sass.
Tallinna volikogu liikmetele on seadusega ette nähtud tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest, mis on pool eelmise aasta Eesti keskmisest palgast. Sel aastal on tasu suurus seega 570 eurot. Lisatasu on ette nähtud ka komisjoni juhtidele ja liikmetele komisjoni liikmele komisjoni koosolekust osavõtu eest.
Volikogu liikme tasu ei ole kohalkäimisega seotud, kuna eeldatakse, et volikogu liige töötab ka istungite vahel, lugedes eelnõusid ja kohtudes valijatega. Teistes volikogudes on see summa oluliselt väiksem. | Mõni Tallinna volikogu liige jõuab vaevu pooltele istungitele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna volikogu on alates 2013. aasta oktoobrist pidanud 85 istungit. Kõige suuremad puudujad leiab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Näiteks on Liisa-Ly Pakosta kohal käinud ühel kolmandikul istungitest ja Reet Roos alla pooltel.
Fraktsiooni esimees madis Kübar ütleb, et ettevõtlikele inimestele ei saa pahaks panna, kui nad iga kord istungile ei jõua.
"Kõik volikogu istungid ei ole väga sisukad. On väga palju tehnilisi ja opositsiooniga mittearvestavaid eelnõusid. Süda nagu ei luba nõuda ettevõtlikel inimestel lihtsalt istuda saalis ja mängida kummitemplit," selgitas Kübar.
Reformierakonna fraktsioonis on suurimad puudujad Maret Maripuu ja Paul-Erik Rummo, kelle osalusprotsent näitab pea pooltelt istungitelt puudumist.
Reformierakonna fraktsiooni juht Ants Leemets ütleb, et fraktsioon saadikut mingil moel korrale kutsuda ei saa ega peagi. Enne istungit peab volikogu liige fraktsioonile teatama, kas osaleb või mitte.
"Kunagi ei saa volikogu liikme käest nõuda, et ta külastaks kõiki istungeid. Palju rohkem loeb see, kui näeme, kes töötab kaasa ja kes mitte," ütles Leemets.
Leemetsa sõnul ei ole puudujate uuesti kandideerimine probleem. "Erakonnatöö on väga palju ikkagi vabatahtlik tegevus. Sellega ei maksta reeglina palka. Hukkamõistvat tooni meie küll üles ei võta."
Pärnu linna volikogu on 33-liikmeline ning käib koos korra kuus. Volikokku valituks osutunud rahvasaadikul on istungitel osalemine kohustuslik. Järjest kolmelt istungilt puuduja arvatakse volikogust välja. Näitleja Ago Anderson, kes puudus järjest kolmelt istungilt, loobus volikogu kohast. Tema puudumiste põhjus oli töö.
Kõige suurem puuduja Pärnu volikogus on keskerakondlane Karmo Konts, kes pole kohal käinud 20 istungil. Puudumiste arvult teisele kohale jäi sotsiaaldemokraat Piret Hallik-Sass, kes on Pärnu volikogu istungitelt puudunud viieteistkümnel korral.
"Kahjuks Pärnu volikogu saal asub sellises kohas, kuhu ei ole võimalik saada kas karkudega või juhul, kui on liikumisega probleeme. Volikogu töö algusest alates on olnud mul kaks operatsiooni. Sellest ka põhjus, miks ei saa kohale tulla," selgitas Hallik-Sass.
Tallinna volikogu liikmetele on seadusega ette nähtud tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest, mis on pool eelmise aasta Eesti keskmisest palgast. Sel aastal on tasu suurus seega 570 eurot. Lisatasu on ette nähtud ka komisjoni juhtidele ja liikmetele komisjoni liikmele komisjoni koosolekust osavõtu eest.
Volikogu liikme tasu ei ole kohalkäimisega seotud, kuna eeldatakse, et volikogu liige töötab ka istungite vahel, lugedes eelnõusid ja kohtudes valijatega. Teistes volikogudes on see summa oluliselt väiksem.
### Response:
Mõni Tallinna volikogu liige jõuab vaevu pooltele istungitele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Absoluutarvestuses võttis võidu Aigar Leok (Sõmerpalu MK) edestades poole minutiga Rannar Uusnad (KTM Racing Estonia). Omakorda poole minutiga jäi teise koha mehest maha Martin Leok (Sõmerpalu MK). Kõik absoluutarvestuse esikolmikumehed olid ka oma masinaklasside võitjad – Aigar Leok E-1, Rannar Uusna E-3 ja Martin Leok E-2.
Kahe päeva punktiarvestuse kokkuvõttes teenisid Sõmerpalu motoklubi esindajad E-1 klassis kaksikvõidu. Aigar Leokile järgnes mõlemas päeval teisena lõpetanud Veiko Rääts. Kolmas oli lätlane Gints Filipsons, kes edestas teise päeva parema tulemuse tõttu temaga võrdselt punkte kogunud Andre Parki. Leok juhib ka meistrisarja arvestuses, sest on võitnud kõik neli toimunud etappi ja kogunud 160 punkti. Teine on 130 punktiga Rääts ja kolmas 86 punktiga Mikael Miettinen.
E-2 klassis edestas Martin Leok mõlemal päeval lätlast Ivo Šteinbergsi. Kolmanda kohaga pidi leppima Priit Biene (RedMoto Racing). Leok juhib kindlalt ka punktiarvestust (151 p), kuid teine on Biene (92 p) ja kolmas Šteinbergs (84 p).
Jõuvahekorrad tunduvad paigas olevat ka E-3 klassis. Mõlemad päevad lõpetas Rannar Uusna järel teisena Elary Talu (Sõmerpalu MK), kaotust üle minuti. Kolmas oli etapi kokkuvõttes Toomas Triisa (RedMoto Racing), kuid esimesel päeval kogunes kaotust Talule üle minuti, siis pühapäeval vaid kümme sekundit. Uusnal on punktitabelis maksimumpunktid, ehk 160. Teine on Triisa (128 p) ja kolmas Kohtla-Nõmmel neljandaks jäänud Priit Palatu (90 p).
Seeniorid 40+ klassis oli suverääne liider Toivo Nikopensius (Paikuse MK). Võrdsete punktidega lõpetasid tema taga aga Jarko Metsis (RedMoto Racing) ja Vaido Kalm (Sõmerpalu MK). Teisel päeval suutis aga oma paremust näidata Metsis ja nii teenis tema etapil teise koha. Punktitabelis on samuti liider Nikopensius (142 p), järgnevad Kalm (114 p) ja Egon Üpraus (88 p).
Juunioride arvestuses on sel aastal mõjuvõim põhjanaabrite käes. Sel hooajal on Kosti Kirjavainen (RedMoto Racing) võitnud kõik võistlused, kus osalenud ning nii ka Kohtla-Nõmmel. Teine oli Reio Timmi (Sõmerpalu MK) ja kolmas Tino Nuuttinen. Punktitabelit juhib samuti Kirjavainen (120 p), teine on Nuuttinen (116 p) ja kolmas Timmi (101 p).
Eesti karikavõistluste arvestuses oli startijaid kuues võistlusklassis. Harrastajate klassis oli avapäeva parim Kristo Papstel (RedMoto Racing), kuid teise võitis Rauno Voldek (Jõhvi Motoklubi). Punkte teenis aga enim Papstel (37 p) ning teise kohaga pidi leppima Voldek (33 p). Etapi kokkuvõttes oli kolmas Andres Kukk (RedMoto Racing; 27 p). Papstel juhib ka kokkuvõttes 142 punktiga, talle järgnevad Kukk (122 p) ja Kohtla-Nõmmel kuuendaks jäänud Timo Hermlin (115 p).
Algajate klassis võitis mõlemal päeval Kristjan Kuill. Teise ja kolmanda koha võtsid RedMoto Racingu võistlejad Ain-Gustav Bartels ja Aare Pere. Bartels juhib aga punktitabelit (143 p), teine on Kuill (121 p) ja kolmas Pere (107 p).
Veteranid 50+ suutis põhjanaabritest konkurentide eest võidu koju jätta Andrus Allikvee (Aave Spordiklubi) olles parim mõlemal päeval. Teine ja kolmas olid Pekka Sointula ja Mika Vuori. Kõik etapid võitnud Allikvee juhib ka kokkuvõttes 160 punktiga. Sointula on 103 punktiga teine ja kolmas on Jari Mutikainen 88 silmaga.
Uustulnukate klassis läks võit tänu teise päeva heale sõidule Sander Lõhmusele (HRC Eesti Racing Team). Sama palju punkte, ehk 37 kogus ka Erki Heliste (Star Racing), kuid tema teise päeva tulemus oli Lõhmuse omast kehvem. Kolmanda koha näpsas samuti võrdsete punktidega Peeter Karja (Tartu Enduro Klubi), edestades Martin Roosi (Motohai). Kokkuvõttes juhib Karja (120 p), teine on Rene Šapran (96 p) ja kolmas Ralf Üpraus (79 p).
Naiste konkurentsis võitis Marita Nyqvist, kellele järgnes Jennifer Siekkinen. Kolmanda kohaga pidi leppima klassi ainus eestlanna Keity Meier.
Kodune endurohooaeg saab lõpu 7.-8. oktoobril sõidetava Aruküla võistlusega, mis on Eesti meistrivõistluste viiendaks etapiks. | Endurohooaeg jätkus katsumusterohke etapiga Kohtla-Nõmmel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Absoluutarvestuses võttis võidu Aigar Leok (Sõmerpalu MK) edestades poole minutiga Rannar Uusnad (KTM Racing Estonia). Omakorda poole minutiga jäi teise koha mehest maha Martin Leok (Sõmerpalu MK). Kõik absoluutarvestuse esikolmikumehed olid ka oma masinaklasside võitjad – Aigar Leok E-1, Rannar Uusna E-3 ja Martin Leok E-2.
Kahe päeva punktiarvestuse kokkuvõttes teenisid Sõmerpalu motoklubi esindajad E-1 klassis kaksikvõidu. Aigar Leokile järgnes mõlemas päeval teisena lõpetanud Veiko Rääts. Kolmas oli lätlane Gints Filipsons, kes edestas teise päeva parema tulemuse tõttu temaga võrdselt punkte kogunud Andre Parki. Leok juhib ka meistrisarja arvestuses, sest on võitnud kõik neli toimunud etappi ja kogunud 160 punkti. Teine on 130 punktiga Rääts ja kolmas 86 punktiga Mikael Miettinen.
E-2 klassis edestas Martin Leok mõlemal päeval lätlast Ivo Šteinbergsi. Kolmanda kohaga pidi leppima Priit Biene (RedMoto Racing). Leok juhib kindlalt ka punktiarvestust (151 p), kuid teine on Biene (92 p) ja kolmas Šteinbergs (84 p).
Jõuvahekorrad tunduvad paigas olevat ka E-3 klassis. Mõlemad päevad lõpetas Rannar Uusna järel teisena Elary Talu (Sõmerpalu MK), kaotust üle minuti. Kolmas oli etapi kokkuvõttes Toomas Triisa (RedMoto Racing), kuid esimesel päeval kogunes kaotust Talule üle minuti, siis pühapäeval vaid kümme sekundit. Uusnal on punktitabelis maksimumpunktid, ehk 160. Teine on Triisa (128 p) ja kolmas Kohtla-Nõmmel neljandaks jäänud Priit Palatu (90 p).
Seeniorid 40+ klassis oli suverääne liider Toivo Nikopensius (Paikuse MK). Võrdsete punktidega lõpetasid tema taga aga Jarko Metsis (RedMoto Racing) ja Vaido Kalm (Sõmerpalu MK). Teisel päeval suutis aga oma paremust näidata Metsis ja nii teenis tema etapil teise koha. Punktitabelis on samuti liider Nikopensius (142 p), järgnevad Kalm (114 p) ja Egon Üpraus (88 p).
Juunioride arvestuses on sel aastal mõjuvõim põhjanaabrite käes. Sel hooajal on Kosti Kirjavainen (RedMoto Racing) võitnud kõik võistlused, kus osalenud ning nii ka Kohtla-Nõmmel. Teine oli Reio Timmi (Sõmerpalu MK) ja kolmas Tino Nuuttinen. Punktitabelit juhib samuti Kirjavainen (120 p), teine on Nuuttinen (116 p) ja kolmas Timmi (101 p).
Eesti karikavõistluste arvestuses oli startijaid kuues võistlusklassis. Harrastajate klassis oli avapäeva parim Kristo Papstel (RedMoto Racing), kuid teise võitis Rauno Voldek (Jõhvi Motoklubi). Punkte teenis aga enim Papstel (37 p) ning teise kohaga pidi leppima Voldek (33 p). Etapi kokkuvõttes oli kolmas Andres Kukk (RedMoto Racing; 27 p). Papstel juhib ka kokkuvõttes 142 punktiga, talle järgnevad Kukk (122 p) ja Kohtla-Nõmmel kuuendaks jäänud Timo Hermlin (115 p).
Algajate klassis võitis mõlemal päeval Kristjan Kuill. Teise ja kolmanda koha võtsid RedMoto Racingu võistlejad Ain-Gustav Bartels ja Aare Pere. Bartels juhib aga punktitabelit (143 p), teine on Kuill (121 p) ja kolmas Pere (107 p).
Veteranid 50+ suutis põhjanaabritest konkurentide eest võidu koju jätta Andrus Allikvee (Aave Spordiklubi) olles parim mõlemal päeval. Teine ja kolmas olid Pekka Sointula ja Mika Vuori. Kõik etapid võitnud Allikvee juhib ka kokkuvõttes 160 punktiga. Sointula on 103 punktiga teine ja kolmas on Jari Mutikainen 88 silmaga.
Uustulnukate klassis läks võit tänu teise päeva heale sõidule Sander Lõhmusele (HRC Eesti Racing Team). Sama palju punkte, ehk 37 kogus ka Erki Heliste (Star Racing), kuid tema teise päeva tulemus oli Lõhmuse omast kehvem. Kolmanda koha näpsas samuti võrdsete punktidega Peeter Karja (Tartu Enduro Klubi), edestades Martin Roosi (Motohai). Kokkuvõttes juhib Karja (120 p), teine on Rene Šapran (96 p) ja kolmas Ralf Üpraus (79 p).
Naiste konkurentsis võitis Marita Nyqvist, kellele järgnes Jennifer Siekkinen. Kolmanda kohaga pidi leppima klassi ainus eestlanna Keity Meier.
Kodune endurohooaeg saab lõpu 7.-8. oktoobril sõidetava Aruküla võistlusega, mis on Eesti meistrivõistluste viiendaks etapiks.
### Response:
Endurohooaeg jätkus katsumusterohke etapiga Kohtla-Nõmmel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võikriis, mille tekkes mitmed jaeketid näevad süüdlasena ajakirjandust, kes teemat kajastab, on mõjunud tarbijatele mitmeti.
Ühest küljest on kasvanud ostjate nõudlus või järele, pannud tarbijad ostma ka n.ö varuks, teisalt aga on võidefitsiidi olukorras hakatud lettidelt enam haarama muid leivamäärdeid: margariine, võideid, toorjuuste jms.
Probleeme esineb kõikide Eesti võitootjate tarnetes, nii et mitmed jaeketid on pannud poesaalidesse välja võipuudumist vabandavad sildid.
"Kokkuvõttes on võid ja margariinid kokku säilitanud eelmise aasta taseme."
"Meedia poolt tekitatud paanika on tekitanud olukorra, kus võid ostetakse suuremal hulgal kokku, kui tegelikult plaanitakse tarbida. Seetõttu võib poodides tekkida olukord, kus leti pind jääb kuni järgmise tarneni tühjaks," kommenteeris Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik.
"Või müük on mõningase piimakoore defitsiidi ja olulise hinnatõusu tõttu eelmise aastaga võrreldes vähenenud. Küll aga on suurenenud võiete ja margariinide müük. Kokkuvõttes on võid ja margariinid kokku säilitanud eelmise aasta taseme," ütles Vaserik.
Tarneaeg kuni 30 päeva
Prisma kinnitab samuti, et võitarne raskused on kõikidel tootjatel, mis toob kaasa ebastabiilse väljapaneku.
"Olenevalt tootest on tarneprobleemid kuni 30-päevased ja olukord ei paista lähiajal paranevat."
"Kõik võitarnijad on teavitanud meid alatarnetest või siis tarneraskustest. Olenevalt tootest on tarneprobleemid kuni 30-päevased ja olukord ei paista lähiajal paranevat. Meil on väga raske prognoosida, kui kaua sarnane olukord jätkub," tunnistas Prisma ostuosakonna kategooriajuht Kaimo Niitaru.
Kui siiani on võidefitsiit tabanud peamiselt Eestit, siis Soome omanikega Prisma Peremarket tunnistab, et kriis on jõudmas ka Soome.
"Soome Prisma ostuosakond kinnitas, et võimured hakkavad ka sinna jõudma, hoolimata sellest, et tootjad tarnivad oma kaupa vastavalt lepingutele. Nõudlus kasvab ka seal aga pakkumine ei suuda järele tulla nagu meilgi," lisas Niitaru.
Ka Rimi möönab, et neil esineb võiriiulites nii pikemaajalisi kui lühemaajalisi tarneauke.
"Tootjate osas täpset statistikat ei saa edastada, kuid enamiku puhul on viimaste nädalate jooksul olnud alatarneid," ütleb Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats. "Teavitussildid on kauplustele edastatud, kuid nende kasutamise vajaduse hindab iga kauplus ise vastavalt hetkeolukorrale."
Leedu või päästab olukorra
Ka Maxima tõdeb, et kasvanud nõudluse tõttu tühjenevad letid vahel kiiremini, kui neid täita jõutakse, ehkki tarned kauplustesse pole katkenud.
"Viimasel nädalal oleme müünud kaks korda rohkem võid kui mullu samal ajal."
"Viimasel nädalal oleme müünud kaks korda rohkem võid kui mullu samal ajal. Samas on täna näha ka selliste toodete tarbimise kasvu, nagu võileibade valmistamiseks kõlbulikud toorjuustud ja rasvasegud või küpsetamiseks sobilikud margariinid," kommenteeris Maxima Eesti kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets.
"Praegune olukord annab võimaluse loota, et juba järgmisest nädalast saab kauplustest võid rahulikult osta. Kuni Eesti tootjad täies mahus tarned taastavad, toome võid Eesti lähiriikidest, esmajaolt Leedust," lisas Ljubobratets.
Coopile tarnitakse võid igapäevaselt, kuigi ka neil saab või mõningatel juhtudel otsa.
"Riiuliauke esineb väga harva ja kui see üldse juhtub, siis on see olnud ebatavaliselt suur nõudlus, mis tõenäoliselt tuleneb meedias tekkinud arutelust või defitsiidi üle," näeb ka Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kriisi põhjust teemat kajastavas meedias. | Võikriis on kasvatanud teiste leivamäärete müüki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võikriis, mille tekkes mitmed jaeketid näevad süüdlasena ajakirjandust, kes teemat kajastab, on mõjunud tarbijatele mitmeti.
Ühest küljest on kasvanud ostjate nõudlus või järele, pannud tarbijad ostma ka n.ö varuks, teisalt aga on võidefitsiidi olukorras hakatud lettidelt enam haarama muid leivamäärdeid: margariine, võideid, toorjuuste jms.
Probleeme esineb kõikide Eesti võitootjate tarnetes, nii et mitmed jaeketid on pannud poesaalidesse välja võipuudumist vabandavad sildid.
"Kokkuvõttes on võid ja margariinid kokku säilitanud eelmise aasta taseme."
"Meedia poolt tekitatud paanika on tekitanud olukorra, kus võid ostetakse suuremal hulgal kokku, kui tegelikult plaanitakse tarbida. Seetõttu võib poodides tekkida olukord, kus leti pind jääb kuni järgmise tarneni tühjaks," kommenteeris Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik.
"Või müük on mõningase piimakoore defitsiidi ja olulise hinnatõusu tõttu eelmise aastaga võrreldes vähenenud. Küll aga on suurenenud võiete ja margariinide müük. Kokkuvõttes on võid ja margariinid kokku säilitanud eelmise aasta taseme," ütles Vaserik.
Tarneaeg kuni 30 päeva
Prisma kinnitab samuti, et võitarne raskused on kõikidel tootjatel, mis toob kaasa ebastabiilse väljapaneku.
"Olenevalt tootest on tarneprobleemid kuni 30-päevased ja olukord ei paista lähiajal paranevat."
"Kõik võitarnijad on teavitanud meid alatarnetest või siis tarneraskustest. Olenevalt tootest on tarneprobleemid kuni 30-päevased ja olukord ei paista lähiajal paranevat. Meil on väga raske prognoosida, kui kaua sarnane olukord jätkub," tunnistas Prisma ostuosakonna kategooriajuht Kaimo Niitaru.
Kui siiani on võidefitsiit tabanud peamiselt Eestit, siis Soome omanikega Prisma Peremarket tunnistab, et kriis on jõudmas ka Soome.
"Soome Prisma ostuosakond kinnitas, et võimured hakkavad ka sinna jõudma, hoolimata sellest, et tootjad tarnivad oma kaupa vastavalt lepingutele. Nõudlus kasvab ka seal aga pakkumine ei suuda järele tulla nagu meilgi," lisas Niitaru.
Ka Rimi möönab, et neil esineb võiriiulites nii pikemaajalisi kui lühemaajalisi tarneauke.
"Tootjate osas täpset statistikat ei saa edastada, kuid enamiku puhul on viimaste nädalate jooksul olnud alatarneid," ütleb Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats. "Teavitussildid on kauplustele edastatud, kuid nende kasutamise vajaduse hindab iga kauplus ise vastavalt hetkeolukorrale."
Leedu või päästab olukorra
Ka Maxima tõdeb, et kasvanud nõudluse tõttu tühjenevad letid vahel kiiremini, kui neid täita jõutakse, ehkki tarned kauplustesse pole katkenud.
"Viimasel nädalal oleme müünud kaks korda rohkem võid kui mullu samal ajal."
"Viimasel nädalal oleme müünud kaks korda rohkem võid kui mullu samal ajal. Samas on täna näha ka selliste toodete tarbimise kasvu, nagu võileibade valmistamiseks kõlbulikud toorjuustud ja rasvasegud või küpsetamiseks sobilikud margariinid," kommenteeris Maxima Eesti kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets.
"Praegune olukord annab võimaluse loota, et juba järgmisest nädalast saab kauplustest võid rahulikult osta. Kuni Eesti tootjad täies mahus tarned taastavad, toome võid Eesti lähiriikidest, esmajaolt Leedust," lisas Ljubobratets.
Coopile tarnitakse võid igapäevaselt, kuigi ka neil saab või mõningatel juhtudel otsa.
"Riiuliauke esineb väga harva ja kui see üldse juhtub, siis on see olnud ebatavaliselt suur nõudlus, mis tõenäoliselt tuleneb meedias tekkinud arutelust või defitsiidi üle," näeb ka Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kriisi põhjust teemat kajastavas meedias.
### Response:
Võikriis on kasvatanud teiste leivamäärete müüki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 54-aastane Jonker määrati Wolfsburgi tüüri juurde selle aasta veebruaris ning mees juhendas Põhja-Saksamaa klubi 19 kohtumises, milles teeniti kaheksa võitu, neli viiki ja seitse kaotust. Wolfsburg säilitas kevadel kõrgliigakoha üle noatera, kui üleminekumängudes saadi jagu esiliiga kolmandast Braunschweigi Eintrachtist.
Tänavu hoiab Wolfsburg nelja vooru järel nelja punktiga 14. kohta ning viimati kaotati 0:1 uustulnuk VfB Stuttgardile.
Wolfsburgi uueks peatreeneriks nimetati Martin Schmidt. 50-aastane šveitslane juhendas viimased kaks ja pool aastat Mainzi, kes mullu pääses üleminekumängudest tänu paremale väravate vahele võrreldes Wolfsburgiga. | Wolfsburgi päästnud treener sai ametist vabaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
54-aastane Jonker määrati Wolfsburgi tüüri juurde selle aasta veebruaris ning mees juhendas Põhja-Saksamaa klubi 19 kohtumises, milles teeniti kaheksa võitu, neli viiki ja seitse kaotust. Wolfsburg säilitas kevadel kõrgliigakoha üle noatera, kui üleminekumängudes saadi jagu esiliiga kolmandast Braunschweigi Eintrachtist.
Tänavu hoiab Wolfsburg nelja vooru järel nelja punktiga 14. kohta ning viimati kaotati 0:1 uustulnuk VfB Stuttgardile.
Wolfsburgi uueks peatreeneriks nimetati Martin Schmidt. 50-aastane šveitslane juhendas viimased kaks ja pool aastat Mainzi, kes mullu pääses üleminekumängudest tänu paremale väravate vahele võrreldes Wolfsburgiga.
### Response:
Wolfsburgi päästnud treener sai ametist vabaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõidu võitis MM-sarja üldliidriks kerkinud türklasest tiitlikaitsja Kenan Sofuoglu (Kawasaki), kellele Soomer kaotas 42,514 sekundit.
Vigastuse tõttu kolm esimest etappi vahele jätnud Sofuoglu on võitnud viis sõitu ning olnud korra teine. Türklane, kellel on koos 145 punkti, edestab teisel kohal olevat prantslast Lucas Mahias'd (Yamaha) nelja silmaga. Soomer on 24 punktiga 16. positsioonil. | Soomer teenis Portugali MM-etapilt ühe punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõidu võitis MM-sarja üldliidriks kerkinud türklasest tiitlikaitsja Kenan Sofuoglu (Kawasaki), kellele Soomer kaotas 42,514 sekundit.
Vigastuse tõttu kolm esimest etappi vahele jätnud Sofuoglu on võitnud viis sõitu ning olnud korra teine. Türklane, kellel on koos 145 punkti, edestab teisel kohal olevat prantslast Lucas Mahias'd (Yamaha) nelja silmaga. Soomer on 24 punktiga 16. positsioonil.
### Response:
Soomer teenis Portugali MM-etapilt ühe punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesmärgi saavutamiseks tuleb analüüsida tarbikakaitseameti ja tehnilise järelevalve ameti poolt täidetavaid ülesandeid ja ressursse. Üheks oluliseks eesmärgiks on panustada enam ressurssi suurema mõjuga tegevustele - lähtudes muuhulgas organisatsiooni eesmärkidest, kodanike, tarbijate
ja ettevõtjate huvide ja õiguste kaitsmisest, ohutuse tagamisest, seisab analüüsi tellimuse riigihankes.
Lisaks on hankedokumendis kirjas, et oluline on tagada väiksem halduskoormus kliendile olukorras, kus turu- ja ohutusjärelevalvet teostavad lisaks tarbijakaitseametile ja tehnilise järelevalve ametile ka teised asutused.
Eeldus on, et teenusepakkuja poolt läbiviidud analüüsid toovad välja parimad võimalikud lahendusettepanekud optimeerimiseks ning töö ümberkorraldamiseks, selle võimalikest mõjudest pädeva asutuse ülesannete täitmisele ning avaliku teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele, soovib tugiteenuste keskus.
Tarbijakaitseamet on majandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja
kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Tehnilise järelevalve ameti põhifunktsioonideks on turujärelevalve, sealhulgas tooteohutuse, ebaausate kauplemisvõtete, ebamõistlike tüüptingimuste kasutamise, reklaamiseaduse ning turismiseaduse täitmise üle teostatav järelevalve, tarbijavaidluste lahendamine ning tarbimiskeskkonna arendus. | Riik kaalub tarbijakaitseameti ja tehnilise järelevalve ameti ühendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesmärgi saavutamiseks tuleb analüüsida tarbikakaitseameti ja tehnilise järelevalve ameti poolt täidetavaid ülesandeid ja ressursse. Üheks oluliseks eesmärgiks on panustada enam ressurssi suurema mõjuga tegevustele - lähtudes muuhulgas organisatsiooni eesmärkidest, kodanike, tarbijate
ja ettevõtjate huvide ja õiguste kaitsmisest, ohutuse tagamisest, seisab analüüsi tellimuse riigihankes.
Lisaks on hankedokumendis kirjas, et oluline on tagada väiksem halduskoormus kliendile olukorras, kus turu- ja ohutusjärelevalvet teostavad lisaks tarbijakaitseametile ja tehnilise järelevalve ametile ka teised asutused.
Eeldus on, et teenusepakkuja poolt läbiviidud analüüsid toovad välja parimad võimalikud lahendusettepanekud optimeerimiseks ning töö ümberkorraldamiseks, selle võimalikest mõjudest pädeva asutuse ülesannete täitmisele ning avaliku teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele, soovib tugiteenuste keskus.
Tarbijakaitseamet on majandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja
kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Tehnilise järelevalve ameti põhifunktsioonideks on turujärelevalve, sealhulgas tooteohutuse, ebaausate kauplemisvõtete, ebamõistlike tüüptingimuste kasutamise, reklaamiseaduse ning turismiseaduse täitmise üle teostatav järelevalve, tarbijavaidluste lahendamine ning tarbimiskeskkonna arendus.
### Response:
Riik kaalub tarbijakaitseameti ja tehnilise järelevalve ameti ühendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Digihumanitaaria on valdkond, mille piire alles kombatakse. Kas digitehnoloogiate kasutamine uurimistöös lähendab või distantseerib teadlasi, kes end seni on nimetanud lingvistideks, arheoloogideks, kirjandusteadlasteks, ajaloolasteks?
Kuivõrd on digihumanitaaria uurimisviis, kuivõrd esitamisviis, ja millised osad digihumanitaariast on juba praegu laiale huviliste ringile kättesaadvad?
Vastuseid neile küsimustele otsivad infoühiskonna keskuse webinaris eesti keele dotsent Liina Lindström, digihumanitaaria projektijuht eesti ja üldkeeleteaduste instituudis Andres Kimber, arhiivinduse dotsent Aigi Rahi-Tamm ja vene ja slaavi filoloogia nooremteadur Artjom Shelya.
Webinar algab 19. septembril kell 16
Kõik infoühiskonna keskuse varasemad webinarid on järelvaadatavad ühiskonnateaduste instituudi Youtube'i kanalil. | Otse teisipäeval kell 16: kohtuvad digi ja humanitaaria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Digihumanitaaria on valdkond, mille piire alles kombatakse. Kas digitehnoloogiate kasutamine uurimistöös lähendab või distantseerib teadlasi, kes end seni on nimetanud lingvistideks, arheoloogideks, kirjandusteadlasteks, ajaloolasteks?
Kuivõrd on digihumanitaaria uurimisviis, kuivõrd esitamisviis, ja millised osad digihumanitaariast on juba praegu laiale huviliste ringile kättesaadvad?
Vastuseid neile küsimustele otsivad infoühiskonna keskuse webinaris eesti keele dotsent Liina Lindström, digihumanitaaria projektijuht eesti ja üldkeeleteaduste instituudis Andres Kimber, arhiivinduse dotsent Aigi Rahi-Tamm ja vene ja slaavi filoloogia nooremteadur Artjom Shelya.
Webinar algab 19. septembril kell 16
Kõik infoühiskonna keskuse varasemad webinarid on järelvaadatavad ühiskonnateaduste instituudi Youtube'i kanalil.
### Response:
Otse teisipäeval kell 16: kohtuvad digi ja humanitaaria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muudatuse tegi Keskerakonna, SDE ja IRL-i koalitsioon, et tagada mõlemas komisjonis häälteenamus.
Septembri alguses jõudis riigikogu juhatuseni nii Marko Mihkelsoni kui Margus Tsahkna avaldus IRL-i fraktsioonist lahkumiseks ning kuna Tsahkna on riigikaitsekomisjoni liige, tähendas see, et koalitsioon kaotas seal ülekaalu viis kuuele.
Ja kui Olga Ivanova peaks keskfraktsioonist lahkuma, muutub tasakaal juba seitse neljale opositsiooni kasuks.
Mihkelson jätkab väliskomisjoni esimehena
IRL-i peasekretär Priit Sibul kinnitas, et erakonnast välja astunud Marko Mihkelson jätkab riigikogu väliskomisjoni esimehena.
Sibul ütles BNS-ile, et koalitsioonileppe kohaselt kuulub väliskomisjoni esimehe koht IRL-ile ning IRL ei hakka komisjoni esimeest välja vahetama. Ta lisas, et saadikuid puudutavad muudatused riigikogu komisjonides on koalitsioonis läbi räägitud.
"Kuivõrd koalitsioonil on kaks saadikud vähemaks jäänud, on selge, et 54 häälega pole võimalik teha seda, mis on võimalik 56 häälega," sõnas Sibul. | Koalitsioon tegi ülekaalu säilitamiseks komisjonides vangerduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muudatuse tegi Keskerakonna, SDE ja IRL-i koalitsioon, et tagada mõlemas komisjonis häälteenamus.
Septembri alguses jõudis riigikogu juhatuseni nii Marko Mihkelsoni kui Margus Tsahkna avaldus IRL-i fraktsioonist lahkumiseks ning kuna Tsahkna on riigikaitsekomisjoni liige, tähendas see, et koalitsioon kaotas seal ülekaalu viis kuuele.
Ja kui Olga Ivanova peaks keskfraktsioonist lahkuma, muutub tasakaal juba seitse neljale opositsiooni kasuks.
Mihkelson jätkab väliskomisjoni esimehena
IRL-i peasekretär Priit Sibul kinnitas, et erakonnast välja astunud Marko Mihkelson jätkab riigikogu väliskomisjoni esimehena.
Sibul ütles BNS-ile, et koalitsioonileppe kohaselt kuulub väliskomisjoni esimehe koht IRL-ile ning IRL ei hakka komisjoni esimeest välja vahetama. Ta lisas, et saadikuid puudutavad muudatused riigikogu komisjonides on koalitsioonis läbi räägitud.
"Kuivõrd koalitsioonil on kaks saadikud vähemaks jäänud, on selge, et 54 häälega pole võimalik teha seda, mis on võimalik 56 häälega," sõnas Sibul.
### Response:
Koalitsioon tegi ülekaalu säilitamiseks komisjonides vangerduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis on viimastel aastatel nähtud nii kodumaiseid kui külalislavastusi, kus teatrivaatajatest saavad läbivalt tegutsevad (loos) osalejad ning lavastuse formaat sarnaneb seetõttu pigem rolli- ja/või arvutimängule. Cabaret Rhizome’i “Puugi protsess”, kus iga osaleja juhib elektroonilise mängunupu abil oma puugikujulist sibavat avatari ekraanil, on selles mõttes juba täielik hübriid.
“Otsuse anatoomias”, CRi eelmises interaktiivteoses uuriti ühiste otsuste sünniprotsesse, puukide loos on fookus kollektiivselt ja pragmaatiliselt eesmärgi nimel tegutsemisel. Osalejad/mängijad jagatakse kaheks puugi-kogukonnaks, kes konkureerivad toimiva riigi ülesehitamises. Selleks peab kumbki puukkond täitma rea ülesandeid, milles iga üksiku osa on küllalt lihtsakoeline, kuid mille võti seisneb koordineeritud ühistegevuses.
Mängujuhti kehastab Mart Müürisepp, keda saab CRi stiilile omaselt näha topelt: hiigelsibulat meenutavas mustas kostüümis majesteetlikult laiumas green screen ’i ees ning samal ajal kahandatuna ekraanil paistvas liitreaalsuses, pisut apokalüptilisena mõjuva rohumetsa keskel teistele omasugustele kõnet pidamas. Kehaliselt näitlejal palju väljendusvõimalusi pole, see-eest kuratlikult verepunases näos näivad väljendusrikkad isegi silmavalged ja hoolimata esipuugi targast jutust annavad näo mikrotõmblused talle kohati kohtlase ilme.
Kogukondliku toimimise arenguastmeid mudeldavatele ülesannetele tuleb osalejail vanempuugi abita omakeskis lahendused leida. Nii kujunevad puugikultuur, -tööstus ja isegi -diplomaatia. Et puugid pole mingid erakordselt kõrgelt arenenud sotsiaalpoliitilised olendid, on nende sebimisse sisse kirjutatud ka sellised tuttavad mustrid nagu arutu seaduse bürokraatlikult üksikasjalik järgimine ja priviligeeritud rahvasaadikute enesenautimine.
Nähtud etendusel sai üsna ruttu selgeks, et edu saavutataks kiiremini kellegi suunava sõna järgi toimides, kuid sellegipoolest tol korral lõpuks võitnud grupis selget liidrit esile ei kerkinudki. Lootusetult pea kaotanud kaaslasi aidati muidugi nõuga ja utsitati kärmemalt tegutsema, kuid mõnel juhul loodeti siiski justkui viimase hetkeni, et äkki piisab koostöö saavutamiseks ju meie kõigi poolt jagatud talupojamõistusest. Välja ei ilmunud ka programmilisi opositsionääre, kes ühisüritust oleksid boikoteerinud või konsensust kallutada püüdnud. Üldiselt suhteliselt üksmeelne ja taltsas, ehkki mõnikord natuke aeglase taipamisega puugirahvas.
Lahinguteks liidrirolli või tegevusplaani pärast polnudki põhjust, kuna loos ja mänguprintsiibis puudus enamjaolt mängija jaoks konflikt isiklike ja kollektiivsete huvide vahel. Sellekohase ootuse aga tekitas esmalt lavastuse sissejuhatus, mille järgi sai iga puuk juba munast kaasa teadmise oma ainulaadsusest. Usk iseseisvalt mõtlevasse puuki aga kadus lõplikult mängu kulminatsioonis, kus puukkonnal oli esmakordselt võimalik eesmärkide vahel valida ning (oletatavalt) loo lõpu käiku määrata. Puugiseaduste vastu patustanule anti konsensuslikult armu enne, kui protsess õieti alatagi jõudis.
Põhjuseks näis olevat mitte niivõrd õilsameelsus, vaid harjumus seada ülesande võimalikult vilgas täitmine esikohale ning kellegi poolt väljahõigatud plaaniga kaasaminemise mugavus. Kui muidu kajastusid puukide ühiskondliku toimimise mehhanismid mängijate tegevuses, siis halvale teele läinud puugi lugu jäi vaid jutustuseks ja seetõttu kaugeks. Miks ei oleks võinud parasiit olla lõpuski üks osalejate endi seast? Dilemma ühiskondlikult kahjulikuks elemendiks peetava üle oleks nii saanud teravam.
Selge struktuuri ja suunaga alanud sündmustik jääb lõpus lahtiseks, näiteks eeldanuks selguvat kogu olukorra algatanud Kuldse Müüri päritolu või et leiab kinnitust ühe puugiriigi püsimajäämine ja teise langus. Võib-olla oleks finaal olnudki löövam, kui parasiit oleks siiski tuleriidale saadetud? Oleks see tähendanud puugiriigi moraalset allakäiku või hoopis kahjulikust elemendist vabastatud õitsengut?
Fikseeritud lineaarne lookulg on muuseas ka aspekt, mis “Puugi protsessi” mõningatest CRi eelmistest osaluslavastustest eristab. Kui üks pool mängijatest ülesandega hakkama ei saa, ei jää seepärast etendus katki, ka nende endi jaoks mitte. On lõbus, kui saab ise nuppu liigutada ja kerget hasarti tunda, aga samas ka muretu, kui rada on ette antud ja segaduse korral keegi teine teab ja instrueerib. Millal sellisest inertsist tegutsemine kätte maksma hakkab? Ükskord see ilmselt juhtub, ehkki puugiriigis seekord seda päeva näha ei õnnestunud. | Arvustus. Puukide poliitiline elu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis on viimastel aastatel nähtud nii kodumaiseid kui külalislavastusi, kus teatrivaatajatest saavad läbivalt tegutsevad (loos) osalejad ning lavastuse formaat sarnaneb seetõttu pigem rolli- ja/või arvutimängule. Cabaret Rhizome’i “Puugi protsess”, kus iga osaleja juhib elektroonilise mängunupu abil oma puugikujulist sibavat avatari ekraanil, on selles mõttes juba täielik hübriid.
“Otsuse anatoomias”, CRi eelmises interaktiivteoses uuriti ühiste otsuste sünniprotsesse, puukide loos on fookus kollektiivselt ja pragmaatiliselt eesmärgi nimel tegutsemisel. Osalejad/mängijad jagatakse kaheks puugi-kogukonnaks, kes konkureerivad toimiva riigi ülesehitamises. Selleks peab kumbki puukkond täitma rea ülesandeid, milles iga üksiku osa on küllalt lihtsakoeline, kuid mille võti seisneb koordineeritud ühistegevuses.
Mängujuhti kehastab Mart Müürisepp, keda saab CRi stiilile omaselt näha topelt: hiigelsibulat meenutavas mustas kostüümis majesteetlikult laiumas green screen ’i ees ning samal ajal kahandatuna ekraanil paistvas liitreaalsuses, pisut apokalüptilisena mõjuva rohumetsa keskel teistele omasugustele kõnet pidamas. Kehaliselt näitlejal palju väljendusvõimalusi pole, see-eest kuratlikult verepunases näos näivad väljendusrikkad isegi silmavalged ja hoolimata esipuugi targast jutust annavad näo mikrotõmblused talle kohati kohtlase ilme.
Kogukondliku toimimise arenguastmeid mudeldavatele ülesannetele tuleb osalejail vanempuugi abita omakeskis lahendused leida. Nii kujunevad puugikultuur, -tööstus ja isegi -diplomaatia. Et puugid pole mingid erakordselt kõrgelt arenenud sotsiaalpoliitilised olendid, on nende sebimisse sisse kirjutatud ka sellised tuttavad mustrid nagu arutu seaduse bürokraatlikult üksikasjalik järgimine ja priviligeeritud rahvasaadikute enesenautimine.
Nähtud etendusel sai üsna ruttu selgeks, et edu saavutataks kiiremini kellegi suunava sõna järgi toimides, kuid sellegipoolest tol korral lõpuks võitnud grupis selget liidrit esile ei kerkinudki. Lootusetult pea kaotanud kaaslasi aidati muidugi nõuga ja utsitati kärmemalt tegutsema, kuid mõnel juhul loodeti siiski justkui viimase hetkeni, et äkki piisab koostöö saavutamiseks ju meie kõigi poolt jagatud talupojamõistusest. Välja ei ilmunud ka programmilisi opositsionääre, kes ühisüritust oleksid boikoteerinud või konsensust kallutada püüdnud. Üldiselt suhteliselt üksmeelne ja taltsas, ehkki mõnikord natuke aeglase taipamisega puugirahvas.
Lahinguteks liidrirolli või tegevusplaani pärast polnudki põhjust, kuna loos ja mänguprintsiibis puudus enamjaolt mängija jaoks konflikt isiklike ja kollektiivsete huvide vahel. Sellekohase ootuse aga tekitas esmalt lavastuse sissejuhatus, mille järgi sai iga puuk juba munast kaasa teadmise oma ainulaadsusest. Usk iseseisvalt mõtlevasse puuki aga kadus lõplikult mängu kulminatsioonis, kus puukkonnal oli esmakordselt võimalik eesmärkide vahel valida ning (oletatavalt) loo lõpu käiku määrata. Puugiseaduste vastu patustanule anti konsensuslikult armu enne, kui protsess õieti alatagi jõudis.
Põhjuseks näis olevat mitte niivõrd õilsameelsus, vaid harjumus seada ülesande võimalikult vilgas täitmine esikohale ning kellegi poolt väljahõigatud plaaniga kaasaminemise mugavus. Kui muidu kajastusid puukide ühiskondliku toimimise mehhanismid mängijate tegevuses, siis halvale teele läinud puugi lugu jäi vaid jutustuseks ja seetõttu kaugeks. Miks ei oleks võinud parasiit olla lõpuski üks osalejate endi seast? Dilemma ühiskondlikult kahjulikuks elemendiks peetava üle oleks nii saanud teravam.
Selge struktuuri ja suunaga alanud sündmustik jääb lõpus lahtiseks, näiteks eeldanuks selguvat kogu olukorra algatanud Kuldse Müüri päritolu või et leiab kinnitust ühe puugiriigi püsimajäämine ja teise langus. Võib-olla oleks finaal olnudki löövam, kui parasiit oleks siiski tuleriidale saadetud? Oleks see tähendanud puugiriigi moraalset allakäiku või hoopis kahjulikust elemendist vabastatud õitsengut?
Fikseeritud lineaarne lookulg on muuseas ka aspekt, mis “Puugi protsessi” mõningatest CRi eelmistest osaluslavastustest eristab. Kui üks pool mängijatest ülesandega hakkama ei saa, ei jää seepärast etendus katki, ka nende endi jaoks mitte. On lõbus, kui saab ise nuppu liigutada ja kerget hasarti tunda, aga samas ka muretu, kui rada on ette antud ja segaduse korral keegi teine teab ja instrueerib. Millal sellisest inertsist tegutsemine kätte maksma hakkab? Ükskord see ilmselt juhtub, ehkki puugiriigis seekord seda päeva näha ei õnnestunud.
### Response:
Arvustus. Puukide poliitiline elu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Breda võistkonna ja Metsa jaoks oli tegu ka tänavuse liigahooaja esimese võiduga. Mets oli küll varasemates kaotusmängudes ja ühes viigimängus sekkunud vahetusest, kuid nüüd sai koondislane kirja 90 minutit. Viie vooruga on NAC-il kirjas neli punkti ning 18 meeskonna konkurentsis tõusti 15. positsioonile.
Ragnar Klavani koduklubi Liverpool tegi läinud nädalal kaks viiki. Nädala keskel lõppes Meistrite liiga matš Sevillaga 2:2, kui Klavan jälgis kohtumist varumeestepingilt. Eesti koondise kapten viibis aga väljakul 90 minutit, kui nädalavahetus tegi Liverpool Inglismaa Premier League’is 1:1 viigi Burnleyga.
Inglismaal oli möödunud nädalal 180 minutit väljakul Mattias Käit, kes aitas Fulham U-23 meeskonnal teenida tabelisse kolm punkti. Kuigi esmaspäeval jäädi võõral väljakul Reading U-23 võistkonnale 1:2 alla, siis reedel oldi koduväljakul West Bromwich Albioni eakaaslastest üle 3:0.
Poola kõrgliigas oli õnnetu nädal Konstantin Vassiljevi ja Gliwice Piasti jaoks. Esmaspäeval võõrustati Gdanski Lechiat, kellele jäädi alla 1:2. Vassiljev sekkus mängu teiseks poolajaks, mil seis oli 1:1. Külaliste võiduvärav sündis 87. minutil.
Nädalavahetusel mängis Vassiljev 90 minutit, kuid ei suutnud Piasti päästa 0:2 kaotusest võõrsil Krakowi Wisla vastu. Tabelis on meeskond kaheksa punktiga 16 võistkonna konkurentsis 14. kohal.
Edu ei saatnud ka Ken Kallaste ega Sergei Zenjovi koduklubisid. Kallaste ja Korona kaotasid võõrsil Poznani Lechile, Zenjov ja Krakowi Cracovica tunnistasid sama tulemusega Varssavi Legia paremust. Kallaste tegi kaasa kogu kohtumise, Zenjov pääses väljakule mängu 76. minutil. Tabelis on Korona 11 punktiga kümnes, Cracovia asub Piasti järel tabelis 15. kohal kuue punktiga.
Norra kõrgliigas on eestlaste klubid hõivanud tabelis 16 võistkonna konkurentsis kohad 12-14. Neist kõrgemal, 12. kohal, on Enar Jäägeri leivaisa Vålerenga, kes jäi viimati koondise kaitsja abita 0:3 alla Rosenborgile. 23 punktiga on 13. tabelireal Nikita Baranovi koduklubi Kristansund, kes tegi nädalavahetusel võõrsil väravateta viigi Lillestrømiga, kui Baranov mängis 90 minutit. Taijo Teniste koduklubi Sogndal jäi eestlaste abita viimati 0:1 alla Haugesundil. Sarnaselt Kristiansundiga on meeskond teeninud 23 punkti. Norra tugevuselt kolmandas liigas jäi Aleksandr Dmitrijevi koduklubi Hønefoss 0:2 alla Framile. Tabelis on Hønefoss 14 meeskonna seas üheksandal kohal.
Soome kõrgliigas teenisid läinud nädalal kuus punkti nii Mihkel Aksalu kui ka Andreas Vaikla koduklubid. Aksalu ja Seinäjoki JK olid esmalt üle Marko Meeritsa ja Markus Jürgensoni koduklubist VPS-ist 2:1 ning nädalavahetusel alistati võõrsil 3:0 Rovaniemi Palloseura. Vaikla ja Mariehamn olid teisipäeval 2:1 paremad Turu Interist, eile alistati 3:2 Sergei Mošnikovi ja Marek Kaljumäe koduklubi PS Kemi. Väärt punktilisa said ka Ats Purje ja Kupio Palloseura, kes viigistasid võõrsil 1:1 Henri Anier ja Lahtiga, laupäeval oli KuPS 3:1 parem VPS-ist. Hindrek Ojamaa ja Jyväskylä JK tegid võõrsil 1:1 viigi HIFK-ga.
Tabelit juhib HJK, kelle edu KuPS-i ees on 27 mängu järel lausa 18-punktiline. Kuid Purje ja KuPS võivad oma teisest kohast ilma jääda juba täna õhtul, kui vooru lõpetab Turu Inter – Lahti kohtumine. Anier ja Lahti on kolmandana KuPS-ist kõigest punkti kaugusel. Sarnaselt Lahtiga on 42 punkti teeninud neljanda Ilves, kellele järgnevad kolm eestlaste klubi – SJK on viies (41 punkti), Mariehamn kuues (40) ja VPS seitsmes (34). 30 punktiga on kümnes PS Kemi, JJK on 19 punktiga viimane.
Ilja Antonov mängis 90 minutit, kui Velenje Rudar alistas Sloveenia kõrgliigas võõrsil 2:1 NK Triglavi. Tabelis tõusis Rudar neljandaks. Läti karikavõistluste veerandfinaalis oli täpne Kevin Kauber, kuid Jelgava jäi penaltiseerias alla Bogdan Vaštšuki koduklubile Riiale. Jelgava jäi võõral väljakul 0:2 kaotusseisu, kuid Kauberi värav 43. minutil tõi Jelgava mängu tagasi. 74. minutil suudeti seis ka viigistada ning rohkem väravaid ei löödud. Skonto staadionil mänginud kodumeeskond suutis koha poolfinaalis tagada penaltiseeria toel. Tšehhi kõrgliigas tegi Bohemians 1905 võõrsil väravateta viigi Teplicega. Siim Luts Bohemiansi koosseisu ei kuulunud. Tabelis on tema meeskond 16 võistkonna konkurentsis kaheksas. | Eesti jalgpallurid välismaal: Mets aitas NAC Breda võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Breda võistkonna ja Metsa jaoks oli tegu ka tänavuse liigahooaja esimese võiduga. Mets oli küll varasemates kaotusmängudes ja ühes viigimängus sekkunud vahetusest, kuid nüüd sai koondislane kirja 90 minutit. Viie vooruga on NAC-il kirjas neli punkti ning 18 meeskonna konkurentsis tõusti 15. positsioonile.
Ragnar Klavani koduklubi Liverpool tegi läinud nädalal kaks viiki. Nädala keskel lõppes Meistrite liiga matš Sevillaga 2:2, kui Klavan jälgis kohtumist varumeestepingilt. Eesti koondise kapten viibis aga väljakul 90 minutit, kui nädalavahetus tegi Liverpool Inglismaa Premier League’is 1:1 viigi Burnleyga.
Inglismaal oli möödunud nädalal 180 minutit väljakul Mattias Käit, kes aitas Fulham U-23 meeskonnal teenida tabelisse kolm punkti. Kuigi esmaspäeval jäädi võõral väljakul Reading U-23 võistkonnale 1:2 alla, siis reedel oldi koduväljakul West Bromwich Albioni eakaaslastest üle 3:0.
Poola kõrgliigas oli õnnetu nädal Konstantin Vassiljevi ja Gliwice Piasti jaoks. Esmaspäeval võõrustati Gdanski Lechiat, kellele jäädi alla 1:2. Vassiljev sekkus mängu teiseks poolajaks, mil seis oli 1:1. Külaliste võiduvärav sündis 87. minutil.
Nädalavahetusel mängis Vassiljev 90 minutit, kuid ei suutnud Piasti päästa 0:2 kaotusest võõrsil Krakowi Wisla vastu. Tabelis on meeskond kaheksa punktiga 16 võistkonna konkurentsis 14. kohal.
Edu ei saatnud ka Ken Kallaste ega Sergei Zenjovi koduklubisid. Kallaste ja Korona kaotasid võõrsil Poznani Lechile, Zenjov ja Krakowi Cracovica tunnistasid sama tulemusega Varssavi Legia paremust. Kallaste tegi kaasa kogu kohtumise, Zenjov pääses väljakule mängu 76. minutil. Tabelis on Korona 11 punktiga kümnes, Cracovia asub Piasti järel tabelis 15. kohal kuue punktiga.
Norra kõrgliigas on eestlaste klubid hõivanud tabelis 16 võistkonna konkurentsis kohad 12-14. Neist kõrgemal, 12. kohal, on Enar Jäägeri leivaisa Vålerenga, kes jäi viimati koondise kaitsja abita 0:3 alla Rosenborgile. 23 punktiga on 13. tabelireal Nikita Baranovi koduklubi Kristansund, kes tegi nädalavahetusel võõrsil väravateta viigi Lillestrømiga, kui Baranov mängis 90 minutit. Taijo Teniste koduklubi Sogndal jäi eestlaste abita viimati 0:1 alla Haugesundil. Sarnaselt Kristiansundiga on meeskond teeninud 23 punkti. Norra tugevuselt kolmandas liigas jäi Aleksandr Dmitrijevi koduklubi Hønefoss 0:2 alla Framile. Tabelis on Hønefoss 14 meeskonna seas üheksandal kohal.
Soome kõrgliigas teenisid läinud nädalal kuus punkti nii Mihkel Aksalu kui ka Andreas Vaikla koduklubid. Aksalu ja Seinäjoki JK olid esmalt üle Marko Meeritsa ja Markus Jürgensoni koduklubist VPS-ist 2:1 ning nädalavahetusel alistati võõrsil 3:0 Rovaniemi Palloseura. Vaikla ja Mariehamn olid teisipäeval 2:1 paremad Turu Interist, eile alistati 3:2 Sergei Mošnikovi ja Marek Kaljumäe koduklubi PS Kemi. Väärt punktilisa said ka Ats Purje ja Kupio Palloseura, kes viigistasid võõrsil 1:1 Henri Anier ja Lahtiga, laupäeval oli KuPS 3:1 parem VPS-ist. Hindrek Ojamaa ja Jyväskylä JK tegid võõrsil 1:1 viigi HIFK-ga.
Tabelit juhib HJK, kelle edu KuPS-i ees on 27 mängu järel lausa 18-punktiline. Kuid Purje ja KuPS võivad oma teisest kohast ilma jääda juba täna õhtul, kui vooru lõpetab Turu Inter – Lahti kohtumine. Anier ja Lahti on kolmandana KuPS-ist kõigest punkti kaugusel. Sarnaselt Lahtiga on 42 punkti teeninud neljanda Ilves, kellele järgnevad kolm eestlaste klubi – SJK on viies (41 punkti), Mariehamn kuues (40) ja VPS seitsmes (34). 30 punktiga on kümnes PS Kemi, JJK on 19 punktiga viimane.
Ilja Antonov mängis 90 minutit, kui Velenje Rudar alistas Sloveenia kõrgliigas võõrsil 2:1 NK Triglavi. Tabelis tõusis Rudar neljandaks. Läti karikavõistluste veerandfinaalis oli täpne Kevin Kauber, kuid Jelgava jäi penaltiseerias alla Bogdan Vaštšuki koduklubile Riiale. Jelgava jäi võõral väljakul 0:2 kaotusseisu, kuid Kauberi värav 43. minutil tõi Jelgava mängu tagasi. 74. minutil suudeti seis ka viigistada ning rohkem väravaid ei löödud. Skonto staadionil mänginud kodumeeskond suutis koha poolfinaalis tagada penaltiseeria toel. Tšehhi kõrgliigas tegi Bohemians 1905 võõrsil väravateta viigi Teplicega. Siim Luts Bohemiansi koosseisu ei kuulunud. Tabelis on tema meeskond 16 võistkonna konkurentsis kaheksas.
### Response:
Eesti jalgpallurid välismaal: Mets aitas NAC Breda võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vestlevad Olav Ehala, Ülo Krigul, Tiit Kikas ja Ardo Ran Varres
Filmikunst pole kunagi olnud päris tumm. Helifilmi eel oli muusika osatähtsus suuremgi kui pärast; kinoseansse saatva elava muusika ja filmilindile salvestatud „elavate piltide” suhe kuulus orgaanilisena kinokunsti juurde. Olgu enne või pärast helifilmi teket, filmi (saatva) muusika ülesandeks on ikka olnud vaataja emotsioonide suunamine ja vastavalt ka sündmustiku illustreerimine, ent üksnes selline lähenemine tähendaks siiski ka filmimuusika mõiste ülemäärast lihtsustamist. Filmimuusika kaasloob dramaturgiat ja lisab/avab/avardab sellisena (filmi)teksti kihistusi. Muusika võib pilti illustreerida ja ka mõtestada, see võib olla ootamatuks võtmeks, kuidas üht või teist stseeni „lugeda”. Muusika ja pildi suhte kaudu võib edastada teateid, mis vaataja eelnevalt kujunenud teadmise ümber kodeerivad, jne. Juuni algul said ajakirja Teater. Muusika. Kino palvel filmimuusikateemalises vestlusringis kokku neli heliloojat. Vestlust suunas Ardo Ran Varres.
Olav Ehala (sünd 31. VII. 1950) on õppinud lastemuusikakoolis, Tallinna muusikakoolis (praegune G. Otsa nim muusikakool) muusikateooriat ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Eugen Kapi juhendusel kompositsiooni, mille lõpetas 1974. aastal. Ta oli 20 aastat ENSV Riikliku Noorsooteatri muusikaala juhataja, on olnud 13 aastat EHLi juhatuse esimees, praegu juhatuse liige. Ta on EMTA professor ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees. Viljaka heliloojana on Ehala tuntud ja hinnatud autor ka filmimuusika valdkonnas, kes on loonud muusikat rohkem kui poolesajale filmile, nende hulgas üheksale Priit Pärna animafilmile (näit. „Eine murul”, „Hotell E”), Hardi Volmeri mängufilmile „Tulivesi”, Helle Karise „Nukitsamehele”, Arvo Kruusemendi filmile „Don Juan Tallinnas” jt. Tema „Nukitsamehe” laule Juhan Viidingu sõnadele ja Priit Pärna animafilmidest tuttavaid muusikalisi juhtmotiive teavad paljud eestlased ilmselt ka une pealt.
Ülo Krigul (sünd. 7. XI 1978) on õppinud Nõmme muusikakoolis viiulit. 1997. aastal lõpetas ta Tallinna muusikakeskkoolis kompositsiooni ja kaugõppes tuuba eriala, samal aastal jätkas õpinguid EMTAs kompositsiooni erialal 2001. aastani Raimo Kangro, alates 2001. aastast René Eespere ja hiljem Tõnu Kõrvitsa juhendusel. 2004. ja 2005. täiendas ennast Viini Muusika ja Kaunite Kunstide Ülikoolis professor Detlev Müller-Siemensi juures ja 2006. lõpetas Tõnu Kõrvitsa käe all magistrikraadiga EMTA. Elab ja töötab vabakutselise helilooja ja muusikuna. Filmimuusika vallas on tema ulatuslikumad koostööd olnud Veiko Õunpuu, Rainer Sarneti, Mait Laasi ja Hardi Volmeriga.
Tiit Kikas (sünd. 16. X 1975) alustas viiuliõpinguid 4-aastaselt. Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, 1995—1996 õppis ta Soomes Sibeliuse Akadeemias pärimusviiuli erialal ja stuudiotehnoloogia erialal, 2011. aastal kaitses diplomi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias džässmuusika erialal. Ta on olnud helilooja ja arranžeerija üle saja muusikaalbumi juures. Kikas on loonud filmimuusikat rohkem kui kolmekümnele linateosele, neist edukaimaks peab ta mängufilmide „Stiilipidu” (rež Peeter Urbla) ja„Must alpinist” (rež Urmas Eero Liiv) originaalmuusikat.
Ardo Ran Varres (sünd 19. III 1974) õppis Tallinna muusikakeskkoolis klarneti erialal, seejärel TRK lavakunstikateedri XVII lennus näitleja erialal. 2009—2011 õppis ta Helena Tulve juhendamisel EMTA magistrantuuris kompositsiooni. Loonud muu hulgas muusikat kaheksale dokumentaalfilmile, kolmele mängufilmile, seitsmele telesarjale. Olulisemateks filmimuusika töödeks peab mängufilmide „Üks mu sõber” (rež Mart Kivastik) ja „Elavad pildid” (rež Hardi Volmer) originaalmuusikat.
Ardo Ran Varres (A. R. V.): Milline on eesti filmi hetkeseis? Mis rõõmustab, mis teeb murelikuks?
Ülo Krigul (Ü. K.): Rõõmu teeb see, et võrreldes varasemate aegadega on tekkinud arvestatavam mängufilmidetootlikkus, et on kvantiteedi tõus, mille pealt saab ehk tekkida ka kvaliteedi tõus.
Tiit Kikas (T. K.): Üks film, mis minu jaoks on eesti filmide jadas isegi märgiline, on Ain Mäeotsa „Deemonid” (2012), lugu kasiinosõltlastest, heliloojaks Andres Lõo. See tundus mulle rohkem isegi nagu välismaa film. Ja „ Seenelkäik” (2012), sellel oli suurepärane helikujundus Arian Levinilt.
Olav Ehala (O. E.): Nähtutest on meeldinud „Ema” (2016), muidugi „Mandariinid” (2013), „Seenelkäik”, „Risttuules” (2014)… aga need viimased kuumad lood, neid ma pole veel näinud, kuna ma tegelikult ei käi eriti palju kinos, sest helitugevus on seal minu jaoks liig.
R. V.: Nii et kinodes olev helivaljus takistab sul filmikunsti nautida?
O. E.: Jah, välja arvatud Sõpruse kinos, kus väärtfilme näidatakse, seal on heli talutav.
Ü. K.: Mina olen selle probleemiga viimati kokku puutunud Kosmose Imaxis, muuseas just „Novembrit” (2017) vaadates. Mujal… ei tule nagu ette. Mingi aja peale sa harjud selle helitugevusega ka Imaxis ära, aga alguses on küll veidi…
O. E.: Nojah, esiteks nad ütlevad, et kõik on standardne, aga nad on sealt endale äriplaani leidnud — nad müüvad kohapeal kõrvatroppe. See käib standardi sisse.
T. K.: Mind nii väga helivaljus kinos ei häirigi, pigem on mulle probleemiks, et krõbistatakse aina mingite kommipaberitega, levivad popkorni aroomid ja inimesed jutustavad omavahel… Helivaljust ei oskagi ses kontekstis negatiivsena välja tuua, kuigi loomulikult ma saan aru, millest jutt käib…Kui ma lähen kinno, siis mina ootan sealt filmisündmust, mitte meelelahutust, ma ei tunne, et mul oleks vaja midagi lahutada, ma tahan sealt hoopis alati otsida midagi enese jaoks. Ja mulle isiklikult meeldib, kui ma koos pildi ja heliga sinna sisse nagu ära upun. Surround’ i suured efektid, kui nad ikka võtavad sul seest läbi, raputavad isegi füüsiliselt, selles on oma võlu…
A. R. V.: Filmimuusika olukord Eestis. Mis on rõõmu- ja murekohad, reaalsus ja unistused?
Ü. K.: Ma nii metoodiliselt ei jälgi, et saaks üldistusi teha. Tundub siiski, et kõik on läinud ladusamaks, professionaalsemaks. Kui ma pean mõtlema filmimuusikast, siis kõigepealt tekib mul ikkagi küsimus filmist, või loost. Selles osas, mulle tundub, valitseb lootustandev mitmekesisus. Juurde on tulnud ka võrdlemisi resultatiivseid rahvusvahelisi koostöid.
O. E.: Spetsiifilisemalt poolelt… praegu tehakse palju koostööfilme, ja eks välisprodutsendid tahavad, et koostööfilmide puhul poleks nende riigi esindaja seotud mitte ainult tehnilise, vaid ka loomingulise poolega, ja seetõttu on viimasel ajal paljude koostööfilmide puhul ka helilooja kusagilt mujalt.
Ü. K.: Mis ei ole ju tingimata halb. Ise ju teeks ka hea meelega vahel välismaal tööd…
A. R.V.: Aga on teil olnud ka sellist juhust, et koostööfilmi puhul võideldakse selle eest, et just teie oleksite helilooja? Mul näiteks on kogemus, kus Eesti režissöör tahtis mind rahvusvahelise filmi juurde, aga Soome produtsent polnud nõus ja tahtis, et helilooja oleks kindlasti soomlane. Ü. K.: Eks koostööde puhul on ka ilmselt teatud hierarhiad ja seal on ka omamoodi võitlust. Ma kaldun arvama, et helilooming kui selline ses väär-tustabelis, võrreldes filmi teiste osistega, väga kõrgel kohal ei asu.
O. E.: Ma pole juba kümme aastat selles tegevuses kaasa löönud, sest ega siis helilooja ei algata filmi tegemist. Iga põlvkonna režissöörid võtavad ju loomulikult oma põlvkonnakaaslasi muusikat tegema, nii et minul selles valdkonnas eriti unistusi ei ole.
A. R. V.: Aga kas meil on filmimuusikas kuhugi edasi minna või mingis suunas areneda?
T. K.: Minu meelest tuleb positiivse joonena välja see, et meie filmimuusikas on uuesti hakatud kasutama akustilisi pille ja päris muusikuid. Loomulikult tehakse samas palju ka arvutiga, aga periood, kui filmidel olidki peamiselt sünditaustad, hakkab mööda saama. Ma ei tea, ilmselt toona oli see ka majanduslikest põhjustest tingitud. Kui kogu muusika peale, alates heliloomingust ja lõpetades salvestusega, oli ette nähtud mingi väike summa, siis selle raha eest polnudki võimalik muusikuid palgata.
Ü. K.: Põhjus, miks nüüd on hakatud rohkem akustilisi instrumente ja muusikuid kasutama, on ju ka selles, et on toimunud tehnoloogiline hüpe. On võimalik pille mängida sisse ka ükshaaval, ka kodus salvestada, ei pea minema kallisse stuudiosse.
A. R. V.: Nii et tehnoloogia on ühtepidi justkui kärpinud ja teistpidi ka avardanud võimalusi?
Ü. K.: Ma arvan, et ta ikkagi on avardanud.
R. V.: Aga ta on ju kärpinud ka, selles mõttes, et kui ühtäkki saab ka üks mees sündiga terve selle töö ära teha, mida enne tehti kogu orkestriga… Ja samas saame tuua näiteid filmimuusika tippklassist, mis tehtudki just sündiga.
Ü. K.: See on selline tööriista otstarbekuse küsimus. Sündiga on ka nii, et eks oleneb sündimehest… Et kuidas sa seda kasutad.
O. E.: Jah, siin on ikka vahe ka. Kui räägite, et sündiga tehtud… siis see seostubki mul mingisuguse „sündivärgiga”. Aga kui ma kasutasin oma helitöödes elektroonilisi vahendeid, tegin ma, hoolimata sellest, endale ikkagi partituuri, mõtlemine oli ikkagi hoopis teistmoodi… mõtlemine oli ikkagi orkestraalne… Näiteks „Tulivesi” (1994), film, kus kõik on ju tehtud tegelikult selle Proteus 2 mooduliga, aga ikkagi, ta mõjub, nagu oleks ta tehtud päris korraliku orkestriga. Noh, asjatundjad muidugi saavad aru, aga seal oli paratamatu asi, raha… Ka enda honorari, mis oli vist 6000 krooni, sain kätte peaaegu aasta hiljem… ühesõnaga, lihtsalt ei olnud raha tegijatel. Ja nende sampleri- vidinatega sai tehtud ju ka animafilme terve rodu. Näiteks „Kapsapea” kolm filmi („Kapsapea”, 1993; „Tagasi Euroopasse”,1997; „Saamueli internet”, 2000), kuigi seal mõni kitarr vist ikka on ka…
R.V.: Aga kui oleksid olemas kõik võimalused? Oled sa, Ülo, kogenud näiteks olukorda, et tahaksid kasutada ERSOt, aga raha on kolme mehe ja sündi jaoks?
Ü. K.: Mina pole seda küsimust isegi niiviisi tõstatanud, siiamaani olen saanud hakkama nende vahenditega, mis mul on. Ja isegi kui antaks korraga väga palju vahendeid, tuleks ikkagi küsida, millisel juhul ja mis mahus on suure sümfooniaorkestri kasutamine otstarbekas. Sest seal tekivad jällegi teised keerukused… Kui orkester oma osa sisse mängib — ja enne sa teed ju suure töö ära, partituurid ja nii edasi —, siis ta nii jääb, ja tulemust muuta on kas just võimatu, aga igal juhul keeruline. Ühesõnaga, katsetamisruumi jääb selle võrra vähem. Arvan, et üheks põhjuseks, miks orkestrit nii palju enam ei kasutata, ongi asjaolu, et filmi enda tegemine on tehnoloogiliselt muutunud. Muistsel aal oli nii, et sa said teada, kuidas film ekraanil välja näeb, alles siis, kui see laborist tuli. Asjad pandi n-ö kokku, ja siis see tõde tuli ilmsiks, enne sa midagi üle kontrollida ei saanud. Nüüd aga on nii, et sa saad tegemise käigus peaaegu kõike peaaegu kohe kontrollida ja tahtmise korral muuta. Ja minu kogemus ütleb, et režissöörid teevad ikka väga palju muutusi, nii montaažis kui ka võtete ajal, ja seetõttu peab ka heliloojal olema see paindlikkus ja mobiilsus, et omalt poolt neid muutusi kaasa teha. Aga ma küsin, Ardo, sinult kohe vastu, et sinul on ju äkki meist kõige värskem kogemus peaaegu et orkestri koosseisuga töötamisel?
R.V.: Jah, ja ma olin äärmiselt üllatunud, kui filmi „Elavad pildid” (2013) produtsent ütles, et nüüd hakkame tegema orkestriga. Muidugi, kellel saab selle vastu midagi olla, see on väga tore, aga muidugi oli see ka ääretult keeruline, enne tuli kõik arvutiga läbi mängida. Mul oli ka abiline, kes aitas seada ja noodigraafikat teha, sest üksi poleks kõike jõudnud. Sellepärast ma intrigeeringi ka teid, et kas kõik on hästi või me tahame elada paremini? Kas Eestis ei võiks olla ka selline filmimuusika tööstus, et ma lähen stuudiosse ja mul on seal kohe helirežissöör, arranžeerija, noodigraafik… see oleks ka nii-öelda etteantus, et mina heliloojana ei peaks kõige sellega tegelema?
Ü. K.: Mulle tundub, et see võiks olla otstarbekas juhul, kui sel oleks natuke laiem turundus kui vaid Eesti. Sel juhul oleks see muidugi igati teretulnud. Annaks lisaväljundit ja tööd ka näiteks kohalikele arranžeerijatele.
O. E.: Pealegi, filmid on ju ka erinevad, mõnele filmile sobibki ainult paar klaveritörtsu... Vahepeal muutus see juba moeasjaks, need olid isegi natuke sarnased, ka väljamaa filmides. Juba oli teada, et vot mingi klaveriga tehakse paar puudutust ja ongi stseen kaetud.
A.R.V.: Minu arvates on ka Sven Grünberg kusagil intervjuus rääkinud, et Tarkovski järgimine ei mõjunud Eesti režissööridele hästi, vähemalt kui rääkida filmimuusikast, sest seda muusikat peaaegu ei olnudki.
O. E.: Ja teine asi on hoopis need John Williamsi suure orkestriga asjad, aga seal on tööstus ka taga ja sealsed filmide eelarved on ka midagi muud.
Ü. K.: Ja žanriliselt ka, ega igale filmile polegi mõtet orkestrit panna…
A. R. V: Aga filmimuusika laias maailmas, milllised on trendid? Kas jõuate sellega kursis olla? Olav, sa nimetasid tööstust, ma olen tähele pannud, et hollywoodilik eepiline orkestraalne käsitlus on ikkagi moeasi, olete te nõus? Mida te märkate, kui vaatate, mis maailmas toimub?
T. K.: Mis mulle isiklikult väga meeldib, kui kuulata suurte heliloojate intervjuusid, siis tegelikult on võlu ju ikkagi selles, et nad seovad elektronmuusikat ja live -orkestrit. Meil siin — ja see haakub ka küsimusega meie filmimuusika olukorrast — on pigem probleemiks, et kui teed lugudele põhjad valmis, siis milline orkester suudab selle ka maha mängida? Mul endal on sellega probleeme olnud üksjagu. Ühtpidi on kõik nagu vahva, mehed on, tahtmist on, raha on, „linti” on, kuhu salvestada, aga tekib lihtsalt selline elementaarne probleem, et orkester ei suuda, ei ole harjunud tiksu järgi mängima.
Kord, kui meil oli ERSOga tegemisel üks töö, kus solistil pidi kõik väga konkreetselt tiksu järgi ehk siis minu viiuliga koos jooksma, siis ma lahendasin selle probleemi niimoodi, et programmeerisin visuaalse metronoomi. Põhimõtteliselt nagu valgusfoori, kus vaheldusid roheline ja punane. Ja selle „foori” me taimkoodiga sünkroniseerisime minu sekvenseris ära, ja see oli dirigendipuldi ees. Millest omakorda kasvas mõte, et ma tahaks ehitada sellise pisikese, taimkooderiga sünkroniseeritava n-ö masterseadme, mis, nii nagu taimkood sisse läheb, hakkab genereerima metronoomi. Miks mitte ka näiteks muusikalis sellist kasutada? Seal on väga palju kohti, kus laulja peab takte lugema… Ja kui seal all käiks ilusti kogu aeg metronoom kaasas… see oleks väga abiks, igale muusikule või vähemasti puldirühmale ja dirigendile veel lisaks.
R. V.: Aga võibolla olekski siin mõtlemise koht, et kas Eestis ei võiks ka kusagil saada sellist haridust, et muusikud oskaksid tiksu järgi mängida, või oleks vastav keskus, kuhu ma lähen ja tean, et seal on sessioonmuusikud ja me ei pea hakkama neid koolitama.
Ü. K.: Just, just, see hariduslik tagapõhi on oluline, aga selle mudeli toimimise tagab ikkagi pidev töö, praktika. Et sul oleks seal ikkagi surve taga kogu aeg, nagu nendes suurte filmikompaniide orkestrites. Nende jaoks on filmimuusika seadmine ja salvestamine igapäevane töö.
A. R. V.: Aga kas üks unistus ei võiks olla näiteks, et saaksime teha nagu Tšehhis, kus käiakse väga palju Hollywoodi filmidele, ka eepilistele suurfilmidele, orkestri sound-track ’e tegemas. Eesti muusikakultuur õitseb igas mõttes, miks ei võiks olla näiteks Tallinnas Balti Manufaktuuri alale planeeritavas Läänemere suurimas filmilinnakus eraldi osakond filmimuusika loomiseks?
Ü. K.: Meenub, et ühe filmi tegemisel tuli seesama Tšehhi variant isegi jutuks, et jah, on selline teenus, et saadad oma partituuri sinna ja sulle saadetakse siis teatava summa eest helifail vastu. Ja see on, jah, just selline orkester, mis on spetsialiseerunud filmimuusika salvestamisele. Ja see summa, mida pidanuks maksma, ei olnud ka väga suur, nii et see variant oli täiesti kaalumisel, aga viimaks siiski ei osutunud otstarbekaks.
O. E.: Nõukaajal oli Moskvas orkester Gosteleradio. Nõukogude Liit oli suur ja lai, filme tuli aasta jooksul tohutult, ja sellises olukorras oli tol vastavalt spetsialiseerunud orkestril ka mõte. Aga praegu Eestis… ma ei kujuta ette. Samas on ju erinevatel režissööridel olnud ka oma kindlad heliloojad, näiteks John Williams nende action -filmidega, või siis nagu Peter Greenawayl oli Michael Nyman või Fellinil Nino Rota … Juba sa kuuled seda kõlapilti ja tead, et see on see… ja nendele režissööridele klappisid need tegijad… Meil võibolla ei ole nii kindla käekirjaga režissööri siin Eestis, kes teeks kogu aeg nagu ühte asja…
Ü. K.: Jah, sellist ettevõtmist kindlasti ei oleks mõtet ainult Eestiga piirata.
T. K.: Kui kunagi peaks tekkima filmipaviljonide juurde muusikastuudio, siis mina oleksin hea meelega lüli selles süsteemis.
(Järgneb) | Vestlusring filmimuusikast. Tiit Kikas: mulle on kinos probleemiks kommipaberitega krõbistamine ja omavahel jutustamine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vestlevad Olav Ehala, Ülo Krigul, Tiit Kikas ja Ardo Ran Varres
Filmikunst pole kunagi olnud päris tumm. Helifilmi eel oli muusika osatähtsus suuremgi kui pärast; kinoseansse saatva elava muusika ja filmilindile salvestatud „elavate piltide” suhe kuulus orgaanilisena kinokunsti juurde. Olgu enne või pärast helifilmi teket, filmi (saatva) muusika ülesandeks on ikka olnud vaataja emotsioonide suunamine ja vastavalt ka sündmustiku illustreerimine, ent üksnes selline lähenemine tähendaks siiski ka filmimuusika mõiste ülemäärast lihtsustamist. Filmimuusika kaasloob dramaturgiat ja lisab/avab/avardab sellisena (filmi)teksti kihistusi. Muusika võib pilti illustreerida ja ka mõtestada, see võib olla ootamatuks võtmeks, kuidas üht või teist stseeni „lugeda”. Muusika ja pildi suhte kaudu võib edastada teateid, mis vaataja eelnevalt kujunenud teadmise ümber kodeerivad, jne. Juuni algul said ajakirja Teater. Muusika. Kino palvel filmimuusikateemalises vestlusringis kokku neli heliloojat. Vestlust suunas Ardo Ran Varres.
Olav Ehala (sünd 31. VII. 1950) on õppinud lastemuusikakoolis, Tallinna muusikakoolis (praegune G. Otsa nim muusikakool) muusikateooriat ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Eugen Kapi juhendusel kompositsiooni, mille lõpetas 1974. aastal. Ta oli 20 aastat ENSV Riikliku Noorsooteatri muusikaala juhataja, on olnud 13 aastat EHLi juhatuse esimees, praegu juhatuse liige. Ta on EMTA professor ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees. Viljaka heliloojana on Ehala tuntud ja hinnatud autor ka filmimuusika valdkonnas, kes on loonud muusikat rohkem kui poolesajale filmile, nende hulgas üheksale Priit Pärna animafilmile (näit. „Eine murul”, „Hotell E”), Hardi Volmeri mängufilmile „Tulivesi”, Helle Karise „Nukitsamehele”, Arvo Kruusemendi filmile „Don Juan Tallinnas” jt. Tema „Nukitsamehe” laule Juhan Viidingu sõnadele ja Priit Pärna animafilmidest tuttavaid muusikalisi juhtmotiive teavad paljud eestlased ilmselt ka une pealt.
Ülo Krigul (sünd. 7. XI 1978) on õppinud Nõmme muusikakoolis viiulit. 1997. aastal lõpetas ta Tallinna muusikakeskkoolis kompositsiooni ja kaugõppes tuuba eriala, samal aastal jätkas õpinguid EMTAs kompositsiooni erialal 2001. aastani Raimo Kangro, alates 2001. aastast René Eespere ja hiljem Tõnu Kõrvitsa juhendusel. 2004. ja 2005. täiendas ennast Viini Muusika ja Kaunite Kunstide Ülikoolis professor Detlev Müller-Siemensi juures ja 2006. lõpetas Tõnu Kõrvitsa käe all magistrikraadiga EMTA. Elab ja töötab vabakutselise helilooja ja muusikuna. Filmimuusika vallas on tema ulatuslikumad koostööd olnud Veiko Õunpuu, Rainer Sarneti, Mait Laasi ja Hardi Volmeriga.
Tiit Kikas (sünd. 16. X 1975) alustas viiuliõpinguid 4-aastaselt. Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, 1995—1996 õppis ta Soomes Sibeliuse Akadeemias pärimusviiuli erialal ja stuudiotehnoloogia erialal, 2011. aastal kaitses diplomi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias džässmuusika erialal. Ta on olnud helilooja ja arranžeerija üle saja muusikaalbumi juures. Kikas on loonud filmimuusikat rohkem kui kolmekümnele linateosele, neist edukaimaks peab ta mängufilmide „Stiilipidu” (rež Peeter Urbla) ja„Must alpinist” (rež Urmas Eero Liiv) originaalmuusikat.
Ardo Ran Varres (sünd 19. III 1974) õppis Tallinna muusikakeskkoolis klarneti erialal, seejärel TRK lavakunstikateedri XVII lennus näitleja erialal. 2009—2011 õppis ta Helena Tulve juhendamisel EMTA magistrantuuris kompositsiooni. Loonud muu hulgas muusikat kaheksale dokumentaalfilmile, kolmele mängufilmile, seitsmele telesarjale. Olulisemateks filmimuusika töödeks peab mängufilmide „Üks mu sõber” (rež Mart Kivastik) ja „Elavad pildid” (rež Hardi Volmer) originaalmuusikat.
Ardo Ran Varres (A. R. V.): Milline on eesti filmi hetkeseis? Mis rõõmustab, mis teeb murelikuks?
Ülo Krigul (Ü. K.): Rõõmu teeb see, et võrreldes varasemate aegadega on tekkinud arvestatavam mängufilmidetootlikkus, et on kvantiteedi tõus, mille pealt saab ehk tekkida ka kvaliteedi tõus.
Tiit Kikas (T. K.): Üks film, mis minu jaoks on eesti filmide jadas isegi märgiline, on Ain Mäeotsa „Deemonid” (2012), lugu kasiinosõltlastest, heliloojaks Andres Lõo. See tundus mulle rohkem isegi nagu välismaa film. Ja „ Seenelkäik” (2012), sellel oli suurepärane helikujundus Arian Levinilt.
Olav Ehala (O. E.): Nähtutest on meeldinud „Ema” (2016), muidugi „Mandariinid” (2013), „Seenelkäik”, „Risttuules” (2014)… aga need viimased kuumad lood, neid ma pole veel näinud, kuna ma tegelikult ei käi eriti palju kinos, sest helitugevus on seal minu jaoks liig.
R. V.: Nii et kinodes olev helivaljus takistab sul filmikunsti nautida?
O. E.: Jah, välja arvatud Sõpruse kinos, kus väärtfilme näidatakse, seal on heli talutav.
Ü. K.: Mina olen selle probleemiga viimati kokku puutunud Kosmose Imaxis, muuseas just „Novembrit” (2017) vaadates. Mujal… ei tule nagu ette. Mingi aja peale sa harjud selle helitugevusega ka Imaxis ära, aga alguses on küll veidi…
O. E.: Nojah, esiteks nad ütlevad, et kõik on standardne, aga nad on sealt endale äriplaani leidnud — nad müüvad kohapeal kõrvatroppe. See käib standardi sisse.
T. K.: Mind nii väga helivaljus kinos ei häirigi, pigem on mulle probleemiks, et krõbistatakse aina mingite kommipaberitega, levivad popkorni aroomid ja inimesed jutustavad omavahel… Helivaljust ei oskagi ses kontekstis negatiivsena välja tuua, kuigi loomulikult ma saan aru, millest jutt käib…Kui ma lähen kinno, siis mina ootan sealt filmisündmust, mitte meelelahutust, ma ei tunne, et mul oleks vaja midagi lahutada, ma tahan sealt hoopis alati otsida midagi enese jaoks. Ja mulle isiklikult meeldib, kui ma koos pildi ja heliga sinna sisse nagu ära upun. Surround’ i suured efektid, kui nad ikka võtavad sul seest läbi, raputavad isegi füüsiliselt, selles on oma võlu…
A. R. V.: Filmimuusika olukord Eestis. Mis on rõõmu- ja murekohad, reaalsus ja unistused?
Ü. K.: Ma nii metoodiliselt ei jälgi, et saaks üldistusi teha. Tundub siiski, et kõik on läinud ladusamaks, professionaalsemaks. Kui ma pean mõtlema filmimuusikast, siis kõigepealt tekib mul ikkagi küsimus filmist, või loost. Selles osas, mulle tundub, valitseb lootustandev mitmekesisus. Juurde on tulnud ka võrdlemisi resultatiivseid rahvusvahelisi koostöid.
O. E.: Spetsiifilisemalt poolelt… praegu tehakse palju koostööfilme, ja eks välisprodutsendid tahavad, et koostööfilmide puhul poleks nende riigi esindaja seotud mitte ainult tehnilise, vaid ka loomingulise poolega, ja seetõttu on viimasel ajal paljude koostööfilmide puhul ka helilooja kusagilt mujalt.
Ü. K.: Mis ei ole ju tingimata halb. Ise ju teeks ka hea meelega vahel välismaal tööd…
A. R.V.: Aga on teil olnud ka sellist juhust, et koostööfilmi puhul võideldakse selle eest, et just teie oleksite helilooja? Mul näiteks on kogemus, kus Eesti režissöör tahtis mind rahvusvahelise filmi juurde, aga Soome produtsent polnud nõus ja tahtis, et helilooja oleks kindlasti soomlane. Ü. K.: Eks koostööde puhul on ka ilmselt teatud hierarhiad ja seal on ka omamoodi võitlust. Ma kaldun arvama, et helilooming kui selline ses väär-tustabelis, võrreldes filmi teiste osistega, väga kõrgel kohal ei asu.
O. E.: Ma pole juba kümme aastat selles tegevuses kaasa löönud, sest ega siis helilooja ei algata filmi tegemist. Iga põlvkonna režissöörid võtavad ju loomulikult oma põlvkonnakaaslasi muusikat tegema, nii et minul selles valdkonnas eriti unistusi ei ole.
A. R. V.: Aga kas meil on filmimuusikas kuhugi edasi minna või mingis suunas areneda?
T. K.: Minu meelest tuleb positiivse joonena välja see, et meie filmimuusikas on uuesti hakatud kasutama akustilisi pille ja päris muusikuid. Loomulikult tehakse samas palju ka arvutiga, aga periood, kui filmidel olidki peamiselt sünditaustad, hakkab mööda saama. Ma ei tea, ilmselt toona oli see ka majanduslikest põhjustest tingitud. Kui kogu muusika peale, alates heliloomingust ja lõpetades salvestusega, oli ette nähtud mingi väike summa, siis selle raha eest polnudki võimalik muusikuid palgata.
Ü. K.: Põhjus, miks nüüd on hakatud rohkem akustilisi instrumente ja muusikuid kasutama, on ju ka selles, et on toimunud tehnoloogiline hüpe. On võimalik pille mängida sisse ka ükshaaval, ka kodus salvestada, ei pea minema kallisse stuudiosse.
A. R. V.: Nii et tehnoloogia on ühtepidi justkui kärpinud ja teistpidi ka avardanud võimalusi?
Ü. K.: Ma arvan, et ta ikkagi on avardanud.
R. V.: Aga ta on ju kärpinud ka, selles mõttes, et kui ühtäkki saab ka üks mees sündiga terve selle töö ära teha, mida enne tehti kogu orkestriga… Ja samas saame tuua näiteid filmimuusika tippklassist, mis tehtudki just sündiga.
Ü. K.: See on selline tööriista otstarbekuse küsimus. Sündiga on ka nii, et eks oleneb sündimehest… Et kuidas sa seda kasutad.
O. E.: Jah, siin on ikka vahe ka. Kui räägite, et sündiga tehtud… siis see seostubki mul mingisuguse „sündivärgiga”. Aga kui ma kasutasin oma helitöödes elektroonilisi vahendeid, tegin ma, hoolimata sellest, endale ikkagi partituuri, mõtlemine oli ikkagi hoopis teistmoodi… mõtlemine oli ikkagi orkestraalne… Näiteks „Tulivesi” (1994), film, kus kõik on ju tehtud tegelikult selle Proteus 2 mooduliga, aga ikkagi, ta mõjub, nagu oleks ta tehtud päris korraliku orkestriga. Noh, asjatundjad muidugi saavad aru, aga seal oli paratamatu asi, raha… Ka enda honorari, mis oli vist 6000 krooni, sain kätte peaaegu aasta hiljem… ühesõnaga, lihtsalt ei olnud raha tegijatel. Ja nende sampleri- vidinatega sai tehtud ju ka animafilme terve rodu. Näiteks „Kapsapea” kolm filmi („Kapsapea”, 1993; „Tagasi Euroopasse”,1997; „Saamueli internet”, 2000), kuigi seal mõni kitarr vist ikka on ka…
R.V.: Aga kui oleksid olemas kõik võimalused? Oled sa, Ülo, kogenud näiteks olukorda, et tahaksid kasutada ERSOt, aga raha on kolme mehe ja sündi jaoks?
Ü. K.: Mina pole seda küsimust isegi niiviisi tõstatanud, siiamaani olen saanud hakkama nende vahenditega, mis mul on. Ja isegi kui antaks korraga väga palju vahendeid, tuleks ikkagi küsida, millisel juhul ja mis mahus on suure sümfooniaorkestri kasutamine otstarbekas. Sest seal tekivad jällegi teised keerukused… Kui orkester oma osa sisse mängib — ja enne sa teed ju suure töö ära, partituurid ja nii edasi —, siis ta nii jääb, ja tulemust muuta on kas just võimatu, aga igal juhul keeruline. Ühesõnaga, katsetamisruumi jääb selle võrra vähem. Arvan, et üheks põhjuseks, miks orkestrit nii palju enam ei kasutata, ongi asjaolu, et filmi enda tegemine on tehnoloogiliselt muutunud. Muistsel aal oli nii, et sa said teada, kuidas film ekraanil välja näeb, alles siis, kui see laborist tuli. Asjad pandi n-ö kokku, ja siis see tõde tuli ilmsiks, enne sa midagi üle kontrollida ei saanud. Nüüd aga on nii, et sa saad tegemise käigus peaaegu kõike peaaegu kohe kontrollida ja tahtmise korral muuta. Ja minu kogemus ütleb, et režissöörid teevad ikka väga palju muutusi, nii montaažis kui ka võtete ajal, ja seetõttu peab ka heliloojal olema see paindlikkus ja mobiilsus, et omalt poolt neid muutusi kaasa teha. Aga ma küsin, Ardo, sinult kohe vastu, et sinul on ju äkki meist kõige värskem kogemus peaaegu et orkestri koosseisuga töötamisel?
R.V.: Jah, ja ma olin äärmiselt üllatunud, kui filmi „Elavad pildid” (2013) produtsent ütles, et nüüd hakkame tegema orkestriga. Muidugi, kellel saab selle vastu midagi olla, see on väga tore, aga muidugi oli see ka ääretult keeruline, enne tuli kõik arvutiga läbi mängida. Mul oli ka abiline, kes aitas seada ja noodigraafikat teha, sest üksi poleks kõike jõudnud. Sellepärast ma intrigeeringi ka teid, et kas kõik on hästi või me tahame elada paremini? Kas Eestis ei võiks olla ka selline filmimuusika tööstus, et ma lähen stuudiosse ja mul on seal kohe helirežissöör, arranžeerija, noodigraafik… see oleks ka nii-öelda etteantus, et mina heliloojana ei peaks kõige sellega tegelema?
Ü. K.: Mulle tundub, et see võiks olla otstarbekas juhul, kui sel oleks natuke laiem turundus kui vaid Eesti. Sel juhul oleks see muidugi igati teretulnud. Annaks lisaväljundit ja tööd ka näiteks kohalikele arranžeerijatele.
O. E.: Pealegi, filmid on ju ka erinevad, mõnele filmile sobibki ainult paar klaveritörtsu... Vahepeal muutus see juba moeasjaks, need olid isegi natuke sarnased, ka väljamaa filmides. Juba oli teada, et vot mingi klaveriga tehakse paar puudutust ja ongi stseen kaetud.
A.R.V.: Minu arvates on ka Sven Grünberg kusagil intervjuus rääkinud, et Tarkovski järgimine ei mõjunud Eesti režissööridele hästi, vähemalt kui rääkida filmimuusikast, sest seda muusikat peaaegu ei olnudki.
O. E.: Ja teine asi on hoopis need John Williamsi suure orkestriga asjad, aga seal on tööstus ka taga ja sealsed filmide eelarved on ka midagi muud.
Ü. K.: Ja žanriliselt ka, ega igale filmile polegi mõtet orkestrit panna…
A. R. V: Aga filmimuusika laias maailmas, milllised on trendid? Kas jõuate sellega kursis olla? Olav, sa nimetasid tööstust, ma olen tähele pannud, et hollywoodilik eepiline orkestraalne käsitlus on ikkagi moeasi, olete te nõus? Mida te märkate, kui vaatate, mis maailmas toimub?
T. K.: Mis mulle isiklikult väga meeldib, kui kuulata suurte heliloojate intervjuusid, siis tegelikult on võlu ju ikkagi selles, et nad seovad elektronmuusikat ja live -orkestrit. Meil siin — ja see haakub ka küsimusega meie filmimuusika olukorrast — on pigem probleemiks, et kui teed lugudele põhjad valmis, siis milline orkester suudab selle ka maha mängida? Mul endal on sellega probleeme olnud üksjagu. Ühtpidi on kõik nagu vahva, mehed on, tahtmist on, raha on, „linti” on, kuhu salvestada, aga tekib lihtsalt selline elementaarne probleem, et orkester ei suuda, ei ole harjunud tiksu järgi mängima.
Kord, kui meil oli ERSOga tegemisel üks töö, kus solistil pidi kõik väga konkreetselt tiksu järgi ehk siis minu viiuliga koos jooksma, siis ma lahendasin selle probleemi niimoodi, et programmeerisin visuaalse metronoomi. Põhimõtteliselt nagu valgusfoori, kus vaheldusid roheline ja punane. Ja selle „foori” me taimkoodiga sünkroniseerisime minu sekvenseris ära, ja see oli dirigendipuldi ees. Millest omakorda kasvas mõte, et ma tahaks ehitada sellise pisikese, taimkooderiga sünkroniseeritava n-ö masterseadme, mis, nii nagu taimkood sisse läheb, hakkab genereerima metronoomi. Miks mitte ka näiteks muusikalis sellist kasutada? Seal on väga palju kohti, kus laulja peab takte lugema… Ja kui seal all käiks ilusti kogu aeg metronoom kaasas… see oleks väga abiks, igale muusikule või vähemasti puldirühmale ja dirigendile veel lisaks.
R. V.: Aga võibolla olekski siin mõtlemise koht, et kas Eestis ei võiks ka kusagil saada sellist haridust, et muusikud oskaksid tiksu järgi mängida, või oleks vastav keskus, kuhu ma lähen ja tean, et seal on sessioonmuusikud ja me ei pea hakkama neid koolitama.
Ü. K.: Just, just, see hariduslik tagapõhi on oluline, aga selle mudeli toimimise tagab ikkagi pidev töö, praktika. Et sul oleks seal ikkagi surve taga kogu aeg, nagu nendes suurte filmikompaniide orkestrites. Nende jaoks on filmimuusika seadmine ja salvestamine igapäevane töö.
A. R. V.: Aga kas üks unistus ei võiks olla näiteks, et saaksime teha nagu Tšehhis, kus käiakse väga palju Hollywoodi filmidele, ka eepilistele suurfilmidele, orkestri sound-track ’e tegemas. Eesti muusikakultuur õitseb igas mõttes, miks ei võiks olla näiteks Tallinnas Balti Manufaktuuri alale planeeritavas Läänemere suurimas filmilinnakus eraldi osakond filmimuusika loomiseks?
Ü. K.: Meenub, et ühe filmi tegemisel tuli seesama Tšehhi variant isegi jutuks, et jah, on selline teenus, et saadad oma partituuri sinna ja sulle saadetakse siis teatava summa eest helifail vastu. Ja see on, jah, just selline orkester, mis on spetsialiseerunud filmimuusika salvestamisele. Ja see summa, mida pidanuks maksma, ei olnud ka väga suur, nii et see variant oli täiesti kaalumisel, aga viimaks siiski ei osutunud otstarbekaks.
O. E.: Nõukaajal oli Moskvas orkester Gosteleradio. Nõukogude Liit oli suur ja lai, filme tuli aasta jooksul tohutult, ja sellises olukorras oli tol vastavalt spetsialiseerunud orkestril ka mõte. Aga praegu Eestis… ma ei kujuta ette. Samas on ju erinevatel režissööridel olnud ka oma kindlad heliloojad, näiteks John Williams nende action -filmidega, või siis nagu Peter Greenawayl oli Michael Nyman või Fellinil Nino Rota … Juba sa kuuled seda kõlapilti ja tead, et see on see… ja nendele režissööridele klappisid need tegijad… Meil võibolla ei ole nii kindla käekirjaga režissööri siin Eestis, kes teeks kogu aeg nagu ühte asja…
Ü. K.: Jah, sellist ettevõtmist kindlasti ei oleks mõtet ainult Eestiga piirata.
T. K.: Kui kunagi peaks tekkima filmipaviljonide juurde muusikastuudio, siis mina oleksin hea meelega lüli selles süsteemis.
(Järgneb)
### Response:
Vestlusring filmimuusikast. Tiit Kikas: mulle on kinos probleemiks kommipaberitega krõbistamine ja omavahel jutustamine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellest ideest sai näiteks alguse ka praeguseni toimiv sari "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes", milles kirjanikud hakkasid teatud regulaarsusega käima väljaspool suuri keskusi raamatukogudes lugejatega kohtumas. "Võiks olla rohkem selliseid vorme või praktikaid, mis aitaksid eesti kirjandust pidevalt foonil hoida," mainis Kaus septembri alguses avaldatud intervjuus.
Mitte rohkem kui nädal hiljem näitas head eeskuju hiljuti Vilde ja Tammsaare muuseumide ühendamisel loodud Tallinna Kirjanduskeskus, kes korraldas Tallinnas Kadriorus kirjandustänava festivali. Läbi ühe hilissuvise päeva kulgeva festivali kava oli hästi koostatud, pakkudes midagi nii akadeemilisemale kui ka boheemlaslikumale kirjandushuvilisele.
Hästi, ütleb nüüd nii progressiivsem kui ka mässumeelsem seltskond, festival, raamatud pabertrükis, loengud – seda on vähe ja see kõik on liiga eilne päev.
Seda märkisid näiteks Siim Sinimäe ja Kaur Kender eelmise nädala kolmapäeval Raadio 2 saates "Agenda", näidates, et kirjandust saab 21. sajandisse tuua hoopis läbi arvutimängude. Nimelt on Robert Kurvitza romaani "Püha ja õudne lõhn" põhjal valmimas arvutimäng, mis Kenderi sõnul on mõneti nagu jätk romaanile ning mis päästab korraga arvutimängud, mis olevat viimasel ajal viletsaks läinud, ning ka kirjanduse, tuues selle 21. sajandisse.
Aga miks ei võikski paljude jaoks olla arvutimäng just see, mis juhatab hiljem ka raamatute lugemiseni. Miks mitte – arvutimängud on ju tänaseks tunnistatud kultuuri osaks ning need moodustavad koos filmikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti ning veel mitmete vabade kunstidega kokku omavahel üksteisele viitavate seoste võrgustiku.
Võiks ju olla nii, et pakutakse kirjanduse populariseerimist ja selle vahendamist inimestele igal võimalikult moel. Pole vaja palju kahelda ega omavahel hõõruda, vaid tegutseda.
Seetõttu kiidame võrdsel moel nii Jan Kausi raamatukogudes esinemise sarja eest, Maarja Vainot ja Kairi Tilgat kirjandustänava festivali ning Kaur Kenderit ja Robert Kurvitzat raamatul põhineva arvutimängu loomise eest – seda kõike on eesti kultuuri rikkuseks ja eluspüsimiseks kahtlemata vaja. | Kirjanduskommentaar. Kuidas viia kodumaist kirjandust rahvani? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellest ideest sai näiteks alguse ka praeguseni toimiv sari "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes", milles kirjanikud hakkasid teatud regulaarsusega käima väljaspool suuri keskusi raamatukogudes lugejatega kohtumas. "Võiks olla rohkem selliseid vorme või praktikaid, mis aitaksid eesti kirjandust pidevalt foonil hoida," mainis Kaus septembri alguses avaldatud intervjuus.
Mitte rohkem kui nädal hiljem näitas head eeskuju hiljuti Vilde ja Tammsaare muuseumide ühendamisel loodud Tallinna Kirjanduskeskus, kes korraldas Tallinnas Kadriorus kirjandustänava festivali. Läbi ühe hilissuvise päeva kulgeva festivali kava oli hästi koostatud, pakkudes midagi nii akadeemilisemale kui ka boheemlaslikumale kirjandushuvilisele.
Hästi, ütleb nüüd nii progressiivsem kui ka mässumeelsem seltskond, festival, raamatud pabertrükis, loengud – seda on vähe ja see kõik on liiga eilne päev.
Seda märkisid näiteks Siim Sinimäe ja Kaur Kender eelmise nädala kolmapäeval Raadio 2 saates "Agenda", näidates, et kirjandust saab 21. sajandisse tuua hoopis läbi arvutimängude. Nimelt on Robert Kurvitza romaani "Püha ja õudne lõhn" põhjal valmimas arvutimäng, mis Kenderi sõnul on mõneti nagu jätk romaanile ning mis päästab korraga arvutimängud, mis olevat viimasel ajal viletsaks läinud, ning ka kirjanduse, tuues selle 21. sajandisse.
Aga miks ei võikski paljude jaoks olla arvutimäng just see, mis juhatab hiljem ka raamatute lugemiseni. Miks mitte – arvutimängud on ju tänaseks tunnistatud kultuuri osaks ning need moodustavad koos filmikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti ning veel mitmete vabade kunstidega kokku omavahel üksteisele viitavate seoste võrgustiku.
Võiks ju olla nii, et pakutakse kirjanduse populariseerimist ja selle vahendamist inimestele igal võimalikult moel. Pole vaja palju kahelda ega omavahel hõõruda, vaid tegutseda.
Seetõttu kiidame võrdsel moel nii Jan Kausi raamatukogudes esinemise sarja eest, Maarja Vainot ja Kairi Tilgat kirjandustänava festivali ning Kaur Kenderit ja Robert Kurvitzat raamatul põhineva arvutimängu loomise eest – seda kõike on eesti kultuuri rikkuseks ja eluspüsimiseks kahtlemata vaja.
### Response:
Kirjanduskommentaar. Kuidas viia kodumaist kirjandust rahvani? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 50-aastane ajakiri on maailmakuulus oma muusikaalaste ja popkultuuri puudutavate lugude poolest. Rollin Stone'i asutasid 1967. aastal Jan Wenner ja muusikakriitik Ralph Gleason, vahendas BBC.
Asutamisest alates on väljaanne kuulunud Wenner Mediale. Kirjastussektor on viimasel ajal vaevelnud üha enam lugejate põuas, kuna suurem osa neist on kolinud digitaalsesse meediasse. Wenner Media kinnitusel on Rolling Stone'il aga siiani 60 miljonit lugejat igakuiselt.
Wenner Media esindaja andmetel astuti samm strateegilistel põhjustel, et võimaldada ajakirjale tulevikuks veel suuremat kasvu. Eelmisel aastal sai Rolling Stone uue omaniku, kui Wenner Media müüs 49 protsendi suuruse osaluse ajakirjast Singapuri kontsernile BandLab Technologies.
Ettevõte on juba müünud väljaanded Us Weekly ja Men's Journal American Mediale. Seni pole Wenner Media täpsustanud, kas Rolling Stone'ile on potentsiaalseid ostjaid.
Rolling Stone on tuntud oma kuulsate kaanelugude poolest, olles intervjueerinud nii Jim Morrisoni, Madonnat kui ka Lady Gagat. Väljaande kaanestaaride seas on olnud näitlejad, maailmaliidrid ja paavstid.
Ajakirja üheks legendaarseimaks kaanepildiks oli Annie Leibowitzi foto John Lennonist ja tema naisest Yoko Onost. Foto sai maailmakuulsaks, sest The Beatlesi solist mõrvati vaid paar tundi pärast selle pildi tegemist. | Ajakiri Rolling Stone läheb müüki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
50-aastane ajakiri on maailmakuulus oma muusikaalaste ja popkultuuri puudutavate lugude poolest. Rollin Stone'i asutasid 1967. aastal Jan Wenner ja muusikakriitik Ralph Gleason, vahendas BBC.
Asutamisest alates on väljaanne kuulunud Wenner Mediale. Kirjastussektor on viimasel ajal vaevelnud üha enam lugejate põuas, kuna suurem osa neist on kolinud digitaalsesse meediasse. Wenner Media kinnitusel on Rolling Stone'il aga siiani 60 miljonit lugejat igakuiselt.
Wenner Media esindaja andmetel astuti samm strateegilistel põhjustel, et võimaldada ajakirjale tulevikuks veel suuremat kasvu. Eelmisel aastal sai Rolling Stone uue omaniku, kui Wenner Media müüs 49 protsendi suuruse osaluse ajakirjast Singapuri kontsernile BandLab Technologies.
Ettevõte on juba müünud väljaanded Us Weekly ja Men's Journal American Mediale. Seni pole Wenner Media täpsustanud, kas Rolling Stone'ile on potentsiaalseid ostjaid.
Rolling Stone on tuntud oma kuulsate kaanelugude poolest, olles intervjueerinud nii Jim Morrisoni, Madonnat kui ka Lady Gagat. Väljaande kaanestaaride seas on olnud näitlejad, maailmaliidrid ja paavstid.
Ajakirja üheks legendaarseimaks kaanepildiks oli Annie Leibowitzi foto John Lennonist ja tema naisest Yoko Onost. Foto sai maailmakuulsaks, sest The Beatlesi solist mõrvati vaid paar tundi pärast selle pildi tegemist.
### Response:
Ajakiri Rolling Stone läheb müüki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel päeval oli naiste seas võistlustules kolm Võru SK/Andsumäe SK neidu - Annemarii Bendi, Triinu Hausenberg ja Carena Roomets. Individuaalse suusahüpete Eesti meistritiitel kuulub 2017. aasta suvel Annemarii Bendile, kes hüppas 57 ja 58 m ning teenides sellega 72 punkti. Hõbemedal kuulub Triinu Hausenbergile, kelle hüpete pikkused küündisid 55,5 ja 56 m kaugusele, punkte teenis Hausenberg 62. Pronksi sai kaela Carena Roomets, kes maandus 46 ja 49 m peal ning punkte teenis 24,5.
Meeste hulgas võttis omavahel mõõtu 17 sportlast. Individuaalsetes suusahüpetes domineeris Otepää kohalik noormees Artti Aigro, kelle hüppe pikkused olid 101,5 ja 99,5 m ning punkte 271,5. Hõbemedal Kristjan Ilvesele hüpetega 100 ja 96 m ning punkte 259,5. Kolmas koht Martti Nõmmele, kes näitas 101,5 ja 94 m õhulende, teenides nendega 256 punkti.
Naiskondlikes suusahüpetes oli ainukese naiskonnana võistlustules ning sai kullad kaela Võru SK/Andsumäe SK koosseisus Triinu Hausenberg, Annemarii Bendi ja Carena Roomets. Meesteklassis toimus seevastu tihe rebimine ning lõpuks jäid peale kohaliku Põhjakotkas Otepää esindajad Artti Aigro, Markkus Alter ja Karl-August Tiirmaa, punktid kokku 727,0. Kõva konkurentsi andsid Eesti meistritele ka hõbemedali omanikud, Elva Suusaklubi vedurid Andreas Ilves, Kristjan Ilves ja Kevin Maltsev, punkte kokku 687,5. Pronks viidi Nõmme I meeskonna poolt Tallinnasse, meeskonda kuulusid Robert Lee, Ivo-Niklas Hermanson ja Taavi Pappel, punkte kokku 586,5.
Teisel võistluspäeval jagati välja Eesti meistritiitlid suvises kahevõistluses. Naiste absoluutklassis hüppas Triinu Hausenberg 69 meetrit ning sellega startis liidrina teisel kohal olnud Annemarii Bendi ees 10 sekundiga. Bendi lendas 68 m kaugusele. Carena Roomets oli pärast hüppeid kolmandal kohal ning liidrist taga 2.46. 5 km murdmaarajal muudatusi ei toimunud ning Hausenbergile läks kuld ajaga 16.48, Bendile hõbe ajaga 17.41 ja Roometsale pronks ajaga 20.19.
Meesteklassis lendas Kristjan Ilves 98 m kaugusele, teenides sellega 129,5 punkti ning startis liidrikohalt. Karl-August Tiirmaa teenis 92-meetrise õhulennuga 118 punkti ning startis liidrist 46 sekundit hiljem. Kolmandal kohal oli Markkus Alter 90 m õhulennuga, liidrist maas 1.10. 10 km murdmaadistantsil hoidis Ilves esimest kohta ning finišeeris Eesti meistrina ajaga 24.41. Pärast hüppeid viiendal kohal olnud Han Hendrik Piho näitas murdmaas kõige kiiremat aega ning teenis sellega hõbemedali ajaga 26.15. Kolmandale kohale jäi pärast tihedat rebimist jäi Karl-August Tiirmaa ajaga 27.01. | Kristjan Ilves sai suvistel Eesti meistrivõistlustel kulla ja kaks hõbedat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel päeval oli naiste seas võistlustules kolm Võru SK/Andsumäe SK neidu - Annemarii Bendi, Triinu Hausenberg ja Carena Roomets. Individuaalse suusahüpete Eesti meistritiitel kuulub 2017. aasta suvel Annemarii Bendile, kes hüppas 57 ja 58 m ning teenides sellega 72 punkti. Hõbemedal kuulub Triinu Hausenbergile, kelle hüpete pikkused küündisid 55,5 ja 56 m kaugusele, punkte teenis Hausenberg 62. Pronksi sai kaela Carena Roomets, kes maandus 46 ja 49 m peal ning punkte teenis 24,5.
Meeste hulgas võttis omavahel mõõtu 17 sportlast. Individuaalsetes suusahüpetes domineeris Otepää kohalik noormees Artti Aigro, kelle hüppe pikkused olid 101,5 ja 99,5 m ning punkte 271,5. Hõbemedal Kristjan Ilvesele hüpetega 100 ja 96 m ning punkte 259,5. Kolmas koht Martti Nõmmele, kes näitas 101,5 ja 94 m õhulende, teenides nendega 256 punkti.
Naiskondlikes suusahüpetes oli ainukese naiskonnana võistlustules ning sai kullad kaela Võru SK/Andsumäe SK koosseisus Triinu Hausenberg, Annemarii Bendi ja Carena Roomets. Meesteklassis toimus seevastu tihe rebimine ning lõpuks jäid peale kohaliku Põhjakotkas Otepää esindajad Artti Aigro, Markkus Alter ja Karl-August Tiirmaa, punktid kokku 727,0. Kõva konkurentsi andsid Eesti meistritele ka hõbemedali omanikud, Elva Suusaklubi vedurid Andreas Ilves, Kristjan Ilves ja Kevin Maltsev, punkte kokku 687,5. Pronks viidi Nõmme I meeskonna poolt Tallinnasse, meeskonda kuulusid Robert Lee, Ivo-Niklas Hermanson ja Taavi Pappel, punkte kokku 586,5.
Teisel võistluspäeval jagati välja Eesti meistritiitlid suvises kahevõistluses. Naiste absoluutklassis hüppas Triinu Hausenberg 69 meetrit ning sellega startis liidrina teisel kohal olnud Annemarii Bendi ees 10 sekundiga. Bendi lendas 68 m kaugusele. Carena Roomets oli pärast hüppeid kolmandal kohal ning liidrist taga 2.46. 5 km murdmaarajal muudatusi ei toimunud ning Hausenbergile läks kuld ajaga 16.48, Bendile hõbe ajaga 17.41 ja Roometsale pronks ajaga 20.19.
Meesteklassis lendas Kristjan Ilves 98 m kaugusele, teenides sellega 129,5 punkti ning startis liidrikohalt. Karl-August Tiirmaa teenis 92-meetrise õhulennuga 118 punkti ning startis liidrist 46 sekundit hiljem. Kolmandal kohal oli Markkus Alter 90 m õhulennuga, liidrist maas 1.10. 10 km murdmaadistantsil hoidis Ilves esimest kohta ning finišeeris Eesti meistrina ajaga 24.41. Pärast hüppeid viiendal kohal olnud Han Hendrik Piho näitas murdmaas kõige kiiremat aega ning teenis sellega hõbemedali ajaga 26.15. Kolmandale kohale jäi pärast tihedat rebimist jäi Karl-August Tiirmaa ajaga 27.01.
### Response:
Kristjan Ilves sai suvistel Eesti meistrivõistlustel kulla ja kaks hõbedat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kulud kasvavad 9,67 miljardilt eurolt 10,52 miljardi euroni, selgus rahandusministeeriumi esitletud slaididelt.
Kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) kasvab 2017. aastaga võrreldes protsendipunkti võrra 44 protsendile.
Välistoetused moodustavad 2018. aasta eelarvest 10,1 protsenti ja ulatuvad 1,07 miljardi euroni. Tänavu on vastav näitaja 961 miljonit euro (10 protsenti).
Suuremates kulutustes leppis valitsus kokku juba kevadel, kui kiitis heaks riigieelarve strateegia lähiaastateks.
2018. aastal investeerib riik üle miljardi euro. Lõviosa sellest läheb majandusse ja transporti (467 mln), riigikaitsesse investeerib valitsus 238 miljonit, põllumajandusse ligi 93 miljonit. Üle 50 miljoni saab valdkondadest veel haridus ja teadus (51,2 mln).
Suuremad investeeringud on riigimaanteed (145 mln), Rail Baltic (40,8), raudteed (36), Tallinna vangla (28,5), Tallinna ringtee (23,9), tervisekeskused (12,5), erihoolekandeasutused (10,7).
Strateegiliste investeeringutena on valitsus välja toonud taristuinvesteeringud (45 mln), kaitseinvesteeringud (20 mln) ja kohalike omavalitsuste elamufond (12,5 mln). | Riigieelarve kulud kasvavad 2018. aastal üle 850 miljoni euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kulud kasvavad 9,67 miljardilt eurolt 10,52 miljardi euroni, selgus rahandusministeeriumi esitletud slaididelt.
Kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) kasvab 2017. aastaga võrreldes protsendipunkti võrra 44 protsendile.
Välistoetused moodustavad 2018. aasta eelarvest 10,1 protsenti ja ulatuvad 1,07 miljardi euroni. Tänavu on vastav näitaja 961 miljonit euro (10 protsenti).
Suuremates kulutustes leppis valitsus kokku juba kevadel, kui kiitis heaks riigieelarve strateegia lähiaastateks.
2018. aastal investeerib riik üle miljardi euro. Lõviosa sellest läheb majandusse ja transporti (467 mln), riigikaitsesse investeerib valitsus 238 miljonit, põllumajandusse ligi 93 miljonit. Üle 50 miljoni saab valdkondadest veel haridus ja teadus (51,2 mln).
Suuremad investeeringud on riigimaanteed (145 mln), Rail Baltic (40,8), raudteed (36), Tallinna vangla (28,5), Tallinna ringtee (23,9), tervisekeskused (12,5), erihoolekandeasutused (10,7).
Strateegiliste investeeringutena on valitsus välja toonud taristuinvesteeringud (45 mln), kaitseinvesteeringud (20 mln) ja kohalike omavalitsuste elamufond (12,5 mln).
### Response:
Riigieelarve kulud kasvavad 2018. aastal üle 850 miljoni euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks peaauhinnale pälvis "November" #Youth_matters auhinna festivali noortežürii poolt ning ka Splendid Palace publikupreemia.
Rahvusvaheline žürii, kes andis filmile peapreemia, tõi välja, et tegemist on kinopärliga, mis loob visuaalselt omalaadse ning müstilise must-valge maailma, mille tragikoomiline õhustik kaotab piirid elu ja surma ning reaalse ja kujuteldava vahel.
"November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte.
Loe Riia filmifestivali kohta täpsemalt siit. | Rainer Sarneti "November" võitis Riia filmifestivalil peapreemia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks peaauhinnale pälvis "November" #Youth_matters auhinna festivali noortežürii poolt ning ka Splendid Palace publikupreemia.
Rahvusvaheline žürii, kes andis filmile peapreemia, tõi välja, et tegemist on kinopärliga, mis loob visuaalselt omalaadse ning müstilise must-valge maailma, mille tragikoomiline õhustik kaotab piirid elu ja surma ning reaalse ja kujuteldava vahel.
"November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte.
Loe Riia filmifestivali kohta täpsemalt siit.
### Response:
Rainer Sarneti "November" võitis Riia filmifestivalil peapreemia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädalavahetuse eesmärk oli anda mänguaega kõigile, kuid samas proovida ära, kuidas üks või teine koosseis töötab, vahendab volley.ee klubi kodulehekülge.
Esimesel päeval tuli vastu võtta 1:3 kaotus Zeltaleja naiskonnalt, kuid 3:0 alistati Jelgava. Teisel päeval võeti võõrustajate üle 2:1 võit, kuid taaskord jäädi 0:3 alla Zeltaleja naiskonnale. Kokkuvõttes sai möödunud hooaja Eesti meistrisarja hõbemedalist kontrollturniiril tubli teise koha ning kaela saadi hõbemedalid.
Peatreener Andrei Ojamets jäi nähtuga üldjoontes rahule. Ta sõnas, et nähtus oli pigem positiivset ning nii mõnigi suutis oma südi mänguga teda üllatada. Kokkuvõtvalt ütles ta, et kui eelmine aasta samal ajal ning sarnase mängupildi eest, oleks ta ilmselt hinnanud sooritust hindega "4+", siis nüüd peab panema "4-", sest tüdrukud ise on oma mängu ja tahtega näidanud, milleks nad suutelised on.
Järgmisena näeb naiskonda mängimas juba kodupubliku ees, kui saabuval nädalavahetusel võõrustatakse Tartu Ülikooli spordihoones RSU, Jelgava ja TLÜ naiskondi.
Naiste Balti liiga uus hooaeg stardib 7. oktoobril. | Tartu Ülikooli võrkpallinaiskond osales kontrollturniiril Jelgavas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädalavahetuse eesmärk oli anda mänguaega kõigile, kuid samas proovida ära, kuidas üks või teine koosseis töötab, vahendab volley.ee klubi kodulehekülge.
Esimesel päeval tuli vastu võtta 1:3 kaotus Zeltaleja naiskonnalt, kuid 3:0 alistati Jelgava. Teisel päeval võeti võõrustajate üle 2:1 võit, kuid taaskord jäädi 0:3 alla Zeltaleja naiskonnale. Kokkuvõttes sai möödunud hooaja Eesti meistrisarja hõbemedalist kontrollturniiril tubli teise koha ning kaela saadi hõbemedalid.
Peatreener Andrei Ojamets jäi nähtuga üldjoontes rahule. Ta sõnas, et nähtus oli pigem positiivset ning nii mõnigi suutis oma südi mänguga teda üllatada. Kokkuvõtvalt ütles ta, et kui eelmine aasta samal ajal ning sarnase mängupildi eest, oleks ta ilmselt hinnanud sooritust hindega "4+", siis nüüd peab panema "4-", sest tüdrukud ise on oma mängu ja tahtega näidanud, milleks nad suutelised on.
Järgmisena näeb naiskonda mängimas juba kodupubliku ees, kui saabuval nädalavahetusel võõrustatakse Tartu Ülikooli spordihoones RSU, Jelgava ja TLÜ naiskondi.
Naiste Balti liiga uus hooaeg stardib 7. oktoobril.
### Response:
Tartu Ülikooli võrkpallinaiskond osales kontrollturniiril Jelgavas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kujutlege Neitsisaarte randa AD 1980. Topless supermodell hōljumas kiiskavvalgel jahil türkiissinises laguunis, saatjaks patshokkpintsakus lōvilakaga miljardär, taevas, kuhu ei lubata ühtegi pivetupsu, sisekōrvas katkematult kōlamas Cliff Richardi ja Rod Stewardi popurii. Keegi ei tea veel midagi koletis Irmast, mis selle paradiisi 37 aastat hiljem minema pühib. Aga miski ei kao kunagi päriselt," kirjeldas Andres Maimik värsket lugu.
Andres ja Katrin Maimiku "Minu näoga onu" räägib lahutusjärgses masenduses muusikakriitikust Hugo Terasmaast, kes soovib hakata oma elu taas üles ehitama, kui tema ukse taha ilmub ootamatult tema isa, džässmuusik Raivo. Kiusliku loomuga vanamees teatab, et ta on kohe-kohe suremas ja ootab ainsalt pojalt enda eest hoolitsemist. Kui aga meeste ellu ilmub atraktiivne psühhoterapeut Marian, hakkavad isa ja poeg naise tähelepanu pärast omavahel konkureerima.
Film jõuab kinodesse 22. septembril. | Kuula filmi "Minu näoga onu" lõpulugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kujutlege Neitsisaarte randa AD 1980. Topless supermodell hōljumas kiiskavvalgel jahil türkiissinises laguunis, saatjaks patshokkpintsakus lōvilakaga miljardär, taevas, kuhu ei lubata ühtegi pivetupsu, sisekōrvas katkematult kōlamas Cliff Richardi ja Rod Stewardi popurii. Keegi ei tea veel midagi koletis Irmast, mis selle paradiisi 37 aastat hiljem minema pühib. Aga miski ei kao kunagi päriselt," kirjeldas Andres Maimik värsket lugu.
Andres ja Katrin Maimiku "Minu näoga onu" räägib lahutusjärgses masenduses muusikakriitikust Hugo Terasmaast, kes soovib hakata oma elu taas üles ehitama, kui tema ukse taha ilmub ootamatult tema isa, džässmuusik Raivo. Kiusliku loomuga vanamees teatab, et ta on kohe-kohe suremas ja ootab ainsalt pojalt enda eest hoolitsemist. Kui aga meeste ellu ilmub atraktiivne psühhoterapeut Marian, hakkavad isa ja poeg naise tähelepanu pärast omavahel konkureerima.
Film jõuab kinodesse 22. septembril.
### Response:
Kuula filmi "Minu näoga onu" lõpulugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Napoli otsustas kohtumise saatuse ära juba esimese pooltunniga, kui Allani 3., Lorenzo Insigne 15., Dries Mertensi 27. ning Jose Callejoni 32. minuti väravatest mindi kodusel San Paolol mängu 4:0 juhtima. Mertens realiseeris 65. ning 90. minutil ka penalti ning tegi selleks hooajaks esmakordselt kõrgeimasse liigasse tõusnud Benevento vastu lõppseisuks 6:0.
Torino Juventus alistas võõrsil Sassuolo 3:1, kübaratrikiga (16., 29., 63.) sai hakkama Paulo Dybala. Ühtlasi sai argentiinlasest esimene mängija pärast Luca Tonit hooajal 2005/06, kes on väravani jõudnud Serie A hooaja esimes neljas mänguvoorus. Dybalal on nelja mänguga koos juba kaheksa tabamust.
AC Milan alistas Nikola Kalinici kahe tabamuse toel koduväljakul Udinese 2:1, Torino ja Sampdoria mängisid 2:2 viiki, Cagliari alistas võõrsil SPAL-i 2:0, Chievo ja Atalanta viigistasid 1:1 ning Ciro Immobile kaks väravat viisid Lazio 3:2 võõrsilvõiduni Genoa üle.
Täiseduga jätkavad Napoli, Juventus ja Inter, Laziol on neljandana kümme silma. | Napoli lõi uustulnukale kuus väravat, Dybala hiilgav hooaja algus sai jätku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Napoli otsustas kohtumise saatuse ära juba esimese pooltunniga, kui Allani 3., Lorenzo Insigne 15., Dries Mertensi 27. ning Jose Callejoni 32. minuti väravatest mindi kodusel San Paolol mängu 4:0 juhtima. Mertens realiseeris 65. ning 90. minutil ka penalti ning tegi selleks hooajaks esmakordselt kõrgeimasse liigasse tõusnud Benevento vastu lõppseisuks 6:0.
Torino Juventus alistas võõrsil Sassuolo 3:1, kübaratrikiga (16., 29., 63.) sai hakkama Paulo Dybala. Ühtlasi sai argentiinlasest esimene mängija pärast Luca Tonit hooajal 2005/06, kes on väravani jõudnud Serie A hooaja esimes neljas mänguvoorus. Dybalal on nelja mänguga koos juba kaheksa tabamust.
AC Milan alistas Nikola Kalinici kahe tabamuse toel koduväljakul Udinese 2:1, Torino ja Sampdoria mängisid 2:2 viiki, Cagliari alistas võõrsil SPAL-i 2:0, Chievo ja Atalanta viigistasid 1:1 ning Ciro Immobile kaks väravat viisid Lazio 3:2 võõrsilvõiduni Genoa üle.
Täiseduga jätkavad Napoli, Juventus ja Inter, Laziol on neljandana kümme silma.
### Response:
Napoli lõi uustulnukale kuus väravat, Dybala hiilgav hooaja algus sai jätku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Südamlik draama „Imelaps“ ning sellest napilt 7 vaatajat rohkem kogunud Vince Flynni menuromaani „Ameerika agent“ ekraniseering „Treenitud tapma“. Kõrgel kõigi konkurentide kohal troonis taas läinudnädalane rekordifilm „See“, mille järg on nüüdseks täiesti raudkindel.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
It
See
2
8547
28227
2
Jungle Bunch
Džungliässad. Film
2
2957
10087
3
American Assassin
Treenitud tapma
1
2487
2487
4
Gifted
Imelaps
1
2480
2480
5
Emoji Movie
Emoji film
5
2404
51222
6
The Nut Job 2: Nutty by Nature
Paras pähkel 2
4
2037
21134
7
American Made
Barry Seal: Mees üle Ameerika
4
1971
25390 | Eesti kino top 7: klouni ei kõiguta miski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Südamlik draama „Imelaps“ ning sellest napilt 7 vaatajat rohkem kogunud Vince Flynni menuromaani „Ameerika agent“ ekraniseering „Treenitud tapma“. Kõrgel kõigi konkurentide kohal troonis taas läinudnädalane rekordifilm „See“, mille järg on nüüdseks täiesti raudkindel.
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
It
See
2
8547
28227
2
Jungle Bunch
Džungliässad. Film
2
2957
10087
3
American Assassin
Treenitud tapma
1
2487
2487
4
Gifted
Imelaps
1
2480
2480
5
Emoji Movie
Emoji film
5
2404
51222
6
The Nut Job 2: Nutty by Nature
Paras pähkel 2
4
2037
21134
7
American Made
Barry Seal: Mees üle Ameerika
4
1971
25390
### Response:
Eesti kino top 7: klouni ei kõiguta miski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane laulja viidi hiljuti kroonilise lihasvalu tõttu haiglasse ning arstide soovitusel katkestas ta oma Euroopa turnee, vahendas BBC.
Joanne World Tour pidi Euroopasse jõudma neljapäeval ning saama alguse Barcelonast. Seejärel pidi tuur liikuma edasi Suurbritanniasse, kuid kõik need kontserdid tühistati.
"Trauma ja krooniline valu on muutnud minu elu. Ma olen alati olnud aus oma füüsilise ja vaimse tervise osas. Ma olen juba aastaid nendega tegelenud ning seda on raske seletada, kuid ma proovin probleemidest jagu saada," teatas Gaga Instagrami vahendusel.
Lauljatar lubas, et kui kogub piisavalt jõudu, räägib ta oma haigusest avalikult. "Ma ei kasuta sõna "ohver" haletsuse tõttu ning olen õnnetu, kui näen, et inimesed arvavad, et ma olen dramaatiline, mõtlen selle olukorra välja või mängin ohvrit, et oma turneed katkestada," jätkas Gaga ja nimetas end võitlejaks.
To my fans, I love you so much. pic.twitter.com/g2BmmSx02v
— xoxo, Gaga (@ladygaga) September 18, 2017
Gaga viidi eelmisel neljapäeval Brasiilias tugevate valude tõttu haiglasse, mistõttu tühistati tema nädalavahetusel toimuma pidanud ülesastumine Rock in Rio festivalil.
Tuuri korraldaja Live Nation'i esindaja kinnitas, et Lady Gaga vaevleb valude käes, mis takistavad teda esinemast. "Lady Gaga on pettunud, et peab ootama, millal Euroopa fännide ette saab astuda. Ta plaanib järgneval seitsmel nädalal koos arstidega vaeva näha, et traumast üle saada," seisis ametlikus teadaandes. | Lady Gaga tühistas valude tõttu Euroopa turnee | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane laulja viidi hiljuti kroonilise lihasvalu tõttu haiglasse ning arstide soovitusel katkestas ta oma Euroopa turnee, vahendas BBC.
Joanne World Tour pidi Euroopasse jõudma neljapäeval ning saama alguse Barcelonast. Seejärel pidi tuur liikuma edasi Suurbritanniasse, kuid kõik need kontserdid tühistati.
"Trauma ja krooniline valu on muutnud minu elu. Ma olen alati olnud aus oma füüsilise ja vaimse tervise osas. Ma olen juba aastaid nendega tegelenud ning seda on raske seletada, kuid ma proovin probleemidest jagu saada," teatas Gaga Instagrami vahendusel.
Lauljatar lubas, et kui kogub piisavalt jõudu, räägib ta oma haigusest avalikult. "Ma ei kasuta sõna "ohver" haletsuse tõttu ning olen õnnetu, kui näen, et inimesed arvavad, et ma olen dramaatiline, mõtlen selle olukorra välja või mängin ohvrit, et oma turneed katkestada," jätkas Gaga ja nimetas end võitlejaks.
To my fans, I love you so much. pic.twitter.com/g2BmmSx02v
— xoxo, Gaga (@ladygaga) September 18, 2017
Gaga viidi eelmisel neljapäeval Brasiilias tugevate valude tõttu haiglasse, mistõttu tühistati tema nädalavahetusel toimuma pidanud ülesastumine Rock in Rio festivalil.
Tuuri korraldaja Live Nation'i esindaja kinnitas, et Lady Gaga vaevleb valude käes, mis takistavad teda esinemast. "Lady Gaga on pettunud, et peab ootama, millal Euroopa fännide ette saab astuda. Ta plaanib järgneval seitsmel nädalal koos arstidega vaeva näha, et traumast üle saada," seisis ametlikus teadaandes.
### Response:
Lady Gaga tühistas valude tõttu Euroopa turnee |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Näen seda kui täiesti tavalist inimlikku kadedust. Kui keegi on kuskil parem, siis ei olda sellega rahul," ütles Nurme Delfile antud intervjuus.
Tema hinnangul võivad Eesti jooksjate väljaütlemised välismaalaste suunas tekkida just vahetult peale finišijoone ületamist emotsiooni ajel, kui tuleb kehva olemisega kohe intervjuu anda.
Nurme sõnul on osadel kohalikel võistlustel ka tema halvakspanu osaliseks saanud, ehkki tegu on puhta eestlasega. "Eks ma olen kuulnud mõnel võistlusel, et mida see Nurme siit otsib. Seda ei esine ainult välismaalaste puhul."
Välismaalaste osalemises Eesti võistlustel Nurme probleemi ei näe ja tema enda puhul on see pigem kasuks tulnud. Üle maailma on ju mitmeid maratone, millest võtavad osa ka välisriikide esindajad.
"Need, kes on Eestis võistelnud, ei ole maailma tippjooksjad. Nad on heal tasemel, aga nad ei ole mehed, kes purustavad maailmarekordeid või on võitmatud," ütles Nurme ja lisas, et on täiesti tavaline, kui rahvajooksudelt võtab osa mõni tugev harrastusjooksja.
Kõnealust intsidenti saab vaadata siit, algusega 1.30. | Tiidrek Nurme skandaalist Jõhvis: näen seda inimliku kadedusena | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Näen seda kui täiesti tavalist inimlikku kadedust. Kui keegi on kuskil parem, siis ei olda sellega rahul," ütles Nurme Delfile antud intervjuus.
Tema hinnangul võivad Eesti jooksjate väljaütlemised välismaalaste suunas tekkida just vahetult peale finišijoone ületamist emotsiooni ajel, kui tuleb kehva olemisega kohe intervjuu anda.
Nurme sõnul on osadel kohalikel võistlustel ka tema halvakspanu osaliseks saanud, ehkki tegu on puhta eestlasega. "Eks ma olen kuulnud mõnel võistlusel, et mida see Nurme siit otsib. Seda ei esine ainult välismaalaste puhul."
Välismaalaste osalemises Eesti võistlustel Nurme probleemi ei näe ja tema enda puhul on see pigem kasuks tulnud. Üle maailma on ju mitmeid maratone, millest võtavad osa ka välisriikide esindajad.
"Need, kes on Eestis võistelnud, ei ole maailma tippjooksjad. Nad on heal tasemel, aga nad ei ole mehed, kes purustavad maailmarekordeid või on võitmatud," ütles Nurme ja lisas, et on täiesti tavaline, kui rahvajooksudelt võtab osa mõni tugev harrastusjooksja.
Kõnealust intsidenti saab vaadata siit, algusega 1.30.
### Response:
Tiidrek Nurme skandaalist Jõhvis: näen seda inimliku kadedusena |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks filmile "Kallis õeke" esitas Gruusia võõrkeelse Oscari nominatsioonile Ana Urushadze linateose "Ohtlik ema", mis on valminud koostöös Allfilmiga. Eestit läheb Oscaritele esindama Rainer Sarneti "November".
Õudusfilmi sugemetega põnevusdraama "Kallis õeke" lavastaja on Laose ainus naisrežissöör Matti Do. Filmi Eesti-poolsed produtsendid on Helen Lõhmus ja Sten-Kristian Saluveer (Oree Films). Üles astuvad näitleja Tambet Tuisk, Lao popmuusikasaat Viluna Phetmany ja Amphaiphun Phommapanya.
Linateos räägib nägemist kaotava Laose kesklassi naise Ana (Vilouna Phetmany) abielust Eesti ärimehe Jakobiga (Tambet Tuisk) ja suhtepuntrast, mille taga on pere teenijatüdruk Nok (Amphaiphun Phommapanya). Maalt linna tulnud teenijatüdruk ei kohku parema elu ihaluses tagasi valedest ega pererahvaga manipuleerimisest, käivitades sellega üleloomulike sündmuste ahela. | "Kallis õeke" esitati Laose kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks filmile "Kallis õeke" esitas Gruusia võõrkeelse Oscari nominatsioonile Ana Urushadze linateose "Ohtlik ema", mis on valminud koostöös Allfilmiga. Eestit läheb Oscaritele esindama Rainer Sarneti "November".
Õudusfilmi sugemetega põnevusdraama "Kallis õeke" lavastaja on Laose ainus naisrežissöör Matti Do. Filmi Eesti-poolsed produtsendid on Helen Lõhmus ja Sten-Kristian Saluveer (Oree Films). Üles astuvad näitleja Tambet Tuisk, Lao popmuusikasaat Viluna Phetmany ja Amphaiphun Phommapanya.
Linateos räägib nägemist kaotava Laose kesklassi naise Ana (Vilouna Phetmany) abielust Eesti ärimehe Jakobiga (Tambet Tuisk) ja suhtepuntrast, mille taga on pere teenijatüdruk Nok (Amphaiphun Phommapanya). Maalt linna tulnud teenijatüdruk ei kohku parema elu ihaluses tagasi valedest ega pererahvaga manipuleerimisest, käivitades sellega üleloomulike sündmuste ahela.
### Response:
"Kallis õeke" esitati Laose kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi juhtis kohtumist avakolmandiku järel 2:0, kui mõlemal korral sahistas Eesti väravavõrku Yasin Bagci, kirjutab jalgpall.ee. Teise kolmandiku järel oli seis juba 4:0, kui värava sai kirja nii Erkan Akbal kui ka Cem Keskin. Viimasel kolmandikul vähendas Eesti kaotusseisu 2:4-le, kui täpsed olid Sander Lepik ja Erol Kigaste.
Eesti koondise koosseisu kuulusid Euroliiga finaalturniiril Markus Lukk, Rauno Rahnik, Sander Lepik, Indrek Palm, Roman Minlibajev, Ervin Stüf, Priit Mäeorg, Rasmus Munskind, Erol Kigaste, Ragnar Rump, Kevin Sooaluste ja Joosep Juha (peatreener Rando Rand). | Rannakoondis jäi finaalis alla Türgile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi juhtis kohtumist avakolmandiku järel 2:0, kui mõlemal korral sahistas Eesti väravavõrku Yasin Bagci, kirjutab jalgpall.ee. Teise kolmandiku järel oli seis juba 4:0, kui värava sai kirja nii Erkan Akbal kui ka Cem Keskin. Viimasel kolmandikul vähendas Eesti kaotusseisu 2:4-le, kui täpsed olid Sander Lepik ja Erol Kigaste.
Eesti koondise koosseisu kuulusid Euroliiga finaalturniiril Markus Lukk, Rauno Rahnik, Sander Lepik, Indrek Palm, Roman Minlibajev, Ervin Stüf, Priit Mäeorg, Rasmus Munskind, Erol Kigaste, Ragnar Rump, Kevin Sooaluste ja Joosep Juha (peatreener Rando Rand).
### Response:
Rannakoondis jäi finaalis alla Türgile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tobreluts avaldas sooloartistina loo "Tunnistan Vea" koos muusikavideoga. "See video on heaks sümboliks isetegemise rõõmule - see on lõbus, kohati kohmakas, aga see eest ehe ja emotsiooniderohke," kirjeldas muusik uut videot.
Tobreluts on tuntud Eesti Laulult, kus ta on osalenud ansamblitega Groundhog Day ning Flank. | Tõnn Tobreluts avaldas oma teise soolosingli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tobreluts avaldas sooloartistina loo "Tunnistan Vea" koos muusikavideoga. "See video on heaks sümboliks isetegemise rõõmule - see on lõbus, kohati kohmakas, aga see eest ehe ja emotsiooniderohke," kirjeldas muusik uut videot.
Tobreluts on tuntud Eesti Laulult, kus ta on osalenud ansamblitega Groundhog Day ning Flank.
### Response:
Tõnn Tobreluts avaldas oma teise soolosingli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muuseumi nõukogu käis viimati koos juulis, kuid Narva linna esindajad lahkusid poole istungi pealt, sest tülli mindi muuseumi uue juhi konkursi tähtaja pärast ning sellest ajast pole nõukogu koosolekuid toimunud ja konkurss on välja kuulutamata, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Narva muuseumi nõukogus on kuus liiget, kolm riigi ja kolm Narva poolt. Põhikirja järgi on häälte võrdse jagunemise korral otsustav hääl esimehel ja esimehe koht on praegu riigi käes.
Narva muuseumi pikaajalise eksjuhi, praeguse sihtasutuse nõukogu liikme Eldar Efendijevi sõnul jõudsid Narva linnajuhid kultuuriministriga kokkuleppele, et riik loobub nn topelthääle kasutamisest, kuid nõukogu koosolekul see kokkulepe miskipärast ei tööta.
"Tuleb välja, et meie teeme ettepaneku, hääletamine on 3:3 pluss ja lõpp pluss üks ja välja tuleb 4:3. Meile öeldi viimasel istungil, et kokkulepe on hea tahe, aga istung läheb nii nagu ta peab minema. Kõik küsimused, mis on lina poolt võib hääletada välja," nentis Efendijev.
Tema hinnangul mõjutab pikale veninud linna ja riigi vastasseis nõukogus muuseumi tööd negatiivselt.
Narva muuseumi nõukogu esimees, kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits kinnitas, et tema lähtub nõukogu tööd juhtides põhikirjast ja muuseumi huvidest.
"Kui Narva linna esindaja paneb ühe või teise küsimuse ja nõuab hääletust ja on 3:3, siis vastavalt põhikirjale on tõesti nõukogu esimehe hääl otsustav," nentis Sits ja tunnistas, et kindlasti on linna esindajatega vaidlustes ka eriarvamusele jäädud.
Sitsi kinnitusel ei saa aga nõustuda linna esindajate väitega, et kõik ettepanekud, mis nende poolt tulevad, välja hääletatakse.
"Koostöö nõukogus ja Narva muuseumis peab toimuma ja juhatuse liikme valikul peab olema kindlasti mõlema asutaja tugi," märkis ta.
Sitsi sõnul pole näiteks Narva linn pidanud kinni varasemast kokkuleppest ja senini on linna poolt üle kandmata muuseumi toetuseks 70 000 eurot. "Väga raske on sihtasutusega raske edasi toimetada, kui pole kindlust selle aasta ja ka järgmise aasta rahastuses," nentis Sits.
Probleemiks on Narva linna soov leida muuseumile uus juht veel enne kohalikke valimisi ning Tarvi Sits ei pea sellist kiirustamist põhjendatuks. | Vastuolud nõukogus pärsivad Narva muuseumi uue juhi konkursi korraldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muuseumi nõukogu käis viimati koos juulis, kuid Narva linna esindajad lahkusid poole istungi pealt, sest tülli mindi muuseumi uue juhi konkursi tähtaja pärast ning sellest ajast pole nõukogu koosolekuid toimunud ja konkurss on välja kuulutamata, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Narva muuseumi nõukogus on kuus liiget, kolm riigi ja kolm Narva poolt. Põhikirja järgi on häälte võrdse jagunemise korral otsustav hääl esimehel ja esimehe koht on praegu riigi käes.
Narva muuseumi pikaajalise eksjuhi, praeguse sihtasutuse nõukogu liikme Eldar Efendijevi sõnul jõudsid Narva linnajuhid kultuuriministriga kokkuleppele, et riik loobub nn topelthääle kasutamisest, kuid nõukogu koosolekul see kokkulepe miskipärast ei tööta.
"Tuleb välja, et meie teeme ettepaneku, hääletamine on 3:3 pluss ja lõpp pluss üks ja välja tuleb 4:3. Meile öeldi viimasel istungil, et kokkulepe on hea tahe, aga istung läheb nii nagu ta peab minema. Kõik küsimused, mis on lina poolt võib hääletada välja," nentis Efendijev.
Tema hinnangul mõjutab pikale veninud linna ja riigi vastasseis nõukogus muuseumi tööd negatiivselt.
Narva muuseumi nõukogu esimees, kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits kinnitas, et tema lähtub nõukogu tööd juhtides põhikirjast ja muuseumi huvidest.
"Kui Narva linna esindaja paneb ühe või teise küsimuse ja nõuab hääletust ja on 3:3, siis vastavalt põhikirjale on tõesti nõukogu esimehe hääl otsustav," nentis Sits ja tunnistas, et kindlasti on linna esindajatega vaidlustes ka eriarvamusele jäädud.
Sitsi kinnitusel ei saa aga nõustuda linna esindajate väitega, et kõik ettepanekud, mis nende poolt tulevad, välja hääletatakse.
"Koostöö nõukogus ja Narva muuseumis peab toimuma ja juhatuse liikme valikul peab olema kindlasti mõlema asutaja tugi," märkis ta.
Sitsi sõnul pole näiteks Narva linn pidanud kinni varasemast kokkuleppest ja senini on linna poolt üle kandmata muuseumi toetuseks 70 000 eurot. "Väga raske on sihtasutusega raske edasi toimetada, kui pole kindlust selle aasta ja ka järgmise aasta rahastuses," nentis Sits.
Probleemiks on Narva linna soov leida muuseumile uus juht veel enne kohalikke valimisi ning Tarvi Sits ei pea sellist kiirustamist põhjendatuks.
### Response:
Vastuolud nõukogus pärsivad Narva muuseumi uue juhi konkursi korraldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud nädalal kirjutas ERR.ee, et Laagri ja Saue asulate vahele ehitatakse uus maantee ning selle kõrvale kergliiklustee.
Maanteeametilt uurides selgus veel mitu projekti, mis lähiajal Tallinnast edelasse jääva piirkonna teedevõrku tihendavad.
Ühe suurprojektiga rajatakse Topisse uus liiklussõlm, mis hakkab Topit ühendama nii Saue kui ka Vana-Pääskülaga.
Teine suurem projekt on Kanama-Keila, mis kätkeb endas viie teelõigu ehitamist. 2025. aastaks peaks saama uutel teedel sõita Keilast Valingule ning sealt edasi Kanamasse.
Interaktiivsel kaardil on näha piirkonnad, kus peagi teetööd pihta hakkavad, kui palju need maksavad ja milliseid uusi ühendusi loovad.
Saue vallavanem Andres Laisk rääkis ERR-ile, et Topi tee uuendamisega muutuvad pisut ka marsruudid, kuid et see on loogiline käik, arvestades Saue ja Laagri ühinemist üheks omavalitsuseks. | Suhtlev kaart: Laagri, Saue ja Keila lähenevad uute teede ehitamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud nädalal kirjutas ERR.ee, et Laagri ja Saue asulate vahele ehitatakse uus maantee ning selle kõrvale kergliiklustee.
Maanteeametilt uurides selgus veel mitu projekti, mis lähiajal Tallinnast edelasse jääva piirkonna teedevõrku tihendavad.
Ühe suurprojektiga rajatakse Topisse uus liiklussõlm, mis hakkab Topit ühendama nii Saue kui ka Vana-Pääskülaga.
Teine suurem projekt on Kanama-Keila, mis kätkeb endas viie teelõigu ehitamist. 2025. aastaks peaks saama uutel teedel sõita Keilast Valingule ning sealt edasi Kanamasse.
Interaktiivsel kaardil on näha piirkonnad, kus peagi teetööd pihta hakkavad, kui palju need maksavad ja milliseid uusi ühendusi loovad.
Saue vallavanem Andres Laisk rääkis ERR-ile, et Topi tee uuendamisega muutuvad pisut ka marsruudid, kuid et see on loogiline käik, arvestades Saue ja Laagri ühinemist üheks omavalitsuseks.
### Response:
Suhtlev kaart: Laagri, Saue ja Keila lähenevad uute teede ehitamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cardinals oli kohtumise eel selge soosik, kuid Coltsi kaitse pidas kui müür, tänu millele juhiti pärast kolmandat veerandaega 13:3, vahendab Delfi Sport.
Hunt sai erinevalt hooaja esimesest kohtumisest platsile esimese veerandaja esimesest vastaste rünnakust alates ning tegutses tõhusalt. Ametlikku statistikat ta küll kirja ei saanud, ent surus mitmel puhul vastase mängujuhi nurka ning sundis pallist hädasööduga loobuma.
Neljandal veerandajal Cardinals ärkas ning viigistas seisu 13:13. Lisaajal lõigati meeskonna põhimängujuhi vigastuse tõttu platsil viibinud Jacoby Brissetti esimene sööt vahelt ning Cardinalsi lööja ei eksinud – Colts pidi vastu võtma ülivalusa 13:16 kaotuse.
Colts asub kahe kaotusega AFC lõunadivisjonis viimasel kohal. | Margus Hunt ei suutnud Coltsi kaotusest päästa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cardinals oli kohtumise eel selge soosik, kuid Coltsi kaitse pidas kui müür, tänu millele juhiti pärast kolmandat veerandaega 13:3, vahendab Delfi Sport.
Hunt sai erinevalt hooaja esimesest kohtumisest platsile esimese veerandaja esimesest vastaste rünnakust alates ning tegutses tõhusalt. Ametlikku statistikat ta küll kirja ei saanud, ent surus mitmel puhul vastase mängujuhi nurka ning sundis pallist hädasööduga loobuma.
Neljandal veerandajal Cardinals ärkas ning viigistas seisu 13:13. Lisaajal lõigati meeskonna põhimängujuhi vigastuse tõttu platsil viibinud Jacoby Brissetti esimene sööt vahelt ning Cardinalsi lööja ei eksinud – Colts pidi vastu võtma ülivalusa 13:16 kaotuse.
Colts asub kahe kaotusega AFC lõunadivisjonis viimasel kohal.
### Response:
Margus Hunt ei suutnud Coltsi kaotusest päästa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastane Rooney jäi kaheks järgmiseks aastaks sõiduõiguseta ning ühtlasi peab ta järgmise 12 kuu jooksul tegema 100 tundi ühiskondlikult kasulikku palgata tööd.
Rooney advokaadi sõnul väljendas mees "siirast kahetsust, et tegi kohutava vea", samuti tõdes Rooney, et vedas alt nii iseennast, oma perekonda kui oma fänne.
Rooney has pleaded guilty to drink-driving; his lawyer says he "wishes to express his genuine remorse for...a terrible mistake"
— Dan Roan (@danroan) September 18, 2017
Rooney lawyer says his client has written letter to judge "expressing his regret & how he recognises he's let down himself, family & fans"
— Dan Roan (@danroan) September 18, 2017
Tänavu suvel siirdus Rooney Manchester Unitedist tagasi endisesse koduklubisse Evertoni ja ühtlasi loobus ta ka Inglismaa koondise esindamisest. Rahvuskoondise särgis jäi tema arvele rekordiliselt 53 väravat. | Süüd tunnistanud Rooney ei saa järgmised kaks aastat autorooli istuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastane Rooney jäi kaheks järgmiseks aastaks sõiduõiguseta ning ühtlasi peab ta järgmise 12 kuu jooksul tegema 100 tundi ühiskondlikult kasulikku palgata tööd.
Rooney advokaadi sõnul väljendas mees "siirast kahetsust, et tegi kohutava vea", samuti tõdes Rooney, et vedas alt nii iseennast, oma perekonda kui oma fänne.
Rooney has pleaded guilty to drink-driving; his lawyer says he "wishes to express his genuine remorse for...a terrible mistake"
— Dan Roan (@danroan) September 18, 2017
Rooney lawyer says his client has written letter to judge "expressing his regret & how he recognises he's let down himself, family & fans"
— Dan Roan (@danroan) September 18, 2017
Tänavu suvel siirdus Rooney Manchester Unitedist tagasi endisesse koduklubisse Evertoni ja ühtlasi loobus ta ka Inglismaa koondise esindamisest. Rahvuskoondise särgis jäi tema arvele rekordiliselt 53 väravat.
### Response:
Süüd tunnistanud Rooney ei saa järgmised kaks aastat autorooli istuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Baranov tegi tavapäraselt kaasa kõik 90 minutit, kui tema leivaisa Kristiansund viigistas Lilleströmiga 0:0, kirjutab Soccernet.ee.
Jääger puudus haiguse tõttu, kui tema tööandja Valerenga kaotas liider Rosenborgile 0:3. Vigastatud Teniste koduklubi Sogndal jäi alla Haugesundile 0:1.
Liigatabelis paiknevad eestlaste meeskonnad järjestikustel kohtadel ühe punkti sees. Valerenga asub 16 klubi seas 12., Kristiansund 13. ja Sogndal 14. kohal. | Eestlaste klubid Norras väravaid ei löönud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Baranov tegi tavapäraselt kaasa kõik 90 minutit, kui tema leivaisa Kristiansund viigistas Lilleströmiga 0:0, kirjutab Soccernet.ee.
Jääger puudus haiguse tõttu, kui tema tööandja Valerenga kaotas liider Rosenborgile 0:3. Vigastatud Teniste koduklubi Sogndal jäi alla Haugesundile 0:1.
Liigatabelis paiknevad eestlaste meeskonnad järjestikustel kohtadel ühe punkti sees. Valerenga asub 16 klubi seas 12., Kristiansund 13. ja Sogndal 14. kohal.
### Response:
Eestlaste klubid Norras väravaid ei löönud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ugala 98. hooaega avav minifestival sai täna jätku, kui teatri fuajees avati näitus „Eesti Näitlejate Liit 100. Näitleja portree“, kus on külastajatel võimalus viibida 60 minutit koos Eesti näitlejaga. Näituse avasõnad ütles Näitlejate Liidu esimees Gert Raudsep.
Eesti Näitlejate Liit, kus on tänase seisuga 518 liiget, asutati 3. mail 1917 ja tähistab sel aastal oma 100. sünnipäeva. Kes on need, kes sada aastat pärast liidu loomist selle moodustavad? Millised on need inimesed, kes seda ametit peavad? Kui lähedale me neile tegelikult pääseme? Näituse põhiosa on inspireeritud Gillian Wearingu maailmakuulsast videotööst „60 minutes silence“. Näituse idee ja kuraator Gert Raudsep, näituse kujundaja Maret Kukkur, heliinstallatsioon helilooja Marianna Liik (Eesti Muusika Päevad).
Näituse väiksem osa keskendub portreesarjale „Kadunud näitlejad“. Me tahame teada: kuidas loobumine sündis? Milliseid tundeid see otsus tekitas toona ja milliseid mõtteid tekitab praegu? Kas nad igatsevad seda ametit taga? Kas näitleja ametist on võimalik üldse loobuda? Kas „kadumine“ on võimalik? Autorid Erni Kask ja Peeter Rästas loomingulisest ühendusest nu.unioon.
Näitust saadab heliinstallatsioon „Helide ja pausidega täidetud muster“. Installatsiooni muusikaline algmaterjal pärineb teatrilava mahavõtmise helidest. Helisid kõlaruumi paigutades tekib helide ja pausidega täidetud muster. Millise maailma võib avastada üksikute helide asetamisega vaikusesse… Millise maailma võib leida üksi olemise ajal… Heliinstallatsiooni helilooja Marianna Liik (Eesti Muusika Päevad).
Näitust on võimalik külastada tund aega enne etenduste algust ning see jääb Ugala teatri fuajees avatuks oktoobri lõpuni.
Näitus valmis Eesti Näitlejate Liidu, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Heliloojate Liidu, EV Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, ERRi ja nu.uniooni koostööna. | Ugala teatris saab viibida tunni koos Eesti näitlejaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ugala 98. hooaega avav minifestival sai täna jätku, kui teatri fuajees avati näitus „Eesti Näitlejate Liit 100. Näitleja portree“, kus on külastajatel võimalus viibida 60 minutit koos Eesti näitlejaga. Näituse avasõnad ütles Näitlejate Liidu esimees Gert Raudsep.
Eesti Näitlejate Liit, kus on tänase seisuga 518 liiget, asutati 3. mail 1917 ja tähistab sel aastal oma 100. sünnipäeva. Kes on need, kes sada aastat pärast liidu loomist selle moodustavad? Millised on need inimesed, kes seda ametit peavad? Kui lähedale me neile tegelikult pääseme? Näituse põhiosa on inspireeritud Gillian Wearingu maailmakuulsast videotööst „60 minutes silence“. Näituse idee ja kuraator Gert Raudsep, näituse kujundaja Maret Kukkur, heliinstallatsioon helilooja Marianna Liik (Eesti Muusika Päevad).
Näituse väiksem osa keskendub portreesarjale „Kadunud näitlejad“. Me tahame teada: kuidas loobumine sündis? Milliseid tundeid see otsus tekitas toona ja milliseid mõtteid tekitab praegu? Kas nad igatsevad seda ametit taga? Kas näitleja ametist on võimalik üldse loobuda? Kas „kadumine“ on võimalik? Autorid Erni Kask ja Peeter Rästas loomingulisest ühendusest nu.unioon.
Näitust saadab heliinstallatsioon „Helide ja pausidega täidetud muster“. Installatsiooni muusikaline algmaterjal pärineb teatrilava mahavõtmise helidest. Helisid kõlaruumi paigutades tekib helide ja pausidega täidetud muster. Millise maailma võib avastada üksikute helide asetamisega vaikusesse… Millise maailma võib leida üksi olemise ajal… Heliinstallatsiooni helilooja Marianna Liik (Eesti Muusika Päevad).
Näitust on võimalik külastada tund aega enne etenduste algust ning see jääb Ugala teatri fuajees avatuks oktoobri lõpuni.
Näitus valmis Eesti Näitlejate Liidu, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Heliloojate Liidu, EV Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, ERRi ja nu.uniooni koostööna.
### Response:
Ugala teatris saab viibida tunni koos Eesti näitlejaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi esmapilgul tundub, et võimu koondamine ühe isiku kätte pigem suurendab korruptsiooniriski, siis tegelikult on asi vastupidi. Konkreetse juhi puhul vastutus ei haju ning otsuste vastuvõtmise liin saab selgemaks.
Kahe juhi olemasolu kaitsjate põhiline argument on nii-öelda võimude lahuse printsiip. Volikogu juht peaks juhtima omavalitsuse esinduskogu ning linnapea-vallavanema ülesanne on juhtida täidesaatvat organit.
Ideaalmaailmas see nii olekski, kuid elame siiski reaalses maailmas. Küsitakse ju enne valimisi valimisliitudelt ja parteidelt, kes on teie vallavanema või linnapea kandidaat ning need inimesed kutsutakse enamasti ka valimisdebattidele. Nii on juba valimiste algfaasi on vastuolu sisse kirjutatud. Mis võimude lahususest saab juttu olla, kui vallavanemat-linnapead oodatakse valimisliidu seest ehk pärast valimisi on ta oma seltsimeestest otseselt sõltuv?
Ühe juhi puhul jääks ära ka see eelmisel nädalal hea kolleegi Jüri Nikolajevi korruptsiooniteemalises uudises toodud näide linnapeaga manipuleerimisest. On ju nonsenss, et praegu võib volikogu esimees olla kohaliku omavalitsuse allasutuse juhataja, kelle üle linnapea peaks järelevalvet pidama. Nii saab praegu ebasobivaid asju tähele paneva linnapea volikogu esimehe eestvedamisel lahti lasta. Kui omavalitsuse juhil saab olla vaid üks töökoht, siis seda võimalust ei teki. Lisaks kaoksid tööjõuturult ära niinimetatud mugavuslinnapead, keda kutsutakse omavalitsust juhtima teades, et nad ei esita volikogu juhtidele ebamugavaid küsimusi.
Ka kõrgemal võimul ehk rahval oleks ühe juhi puhul pilt selgem, sest praegu minnakse oma probleemiga enamasti linnapea-vallavanema jutule. Ja kui inimesele antud lubadust ei täideta, on linnapeal-vallavanemal hea pugeda selle taha, et volikogu otsustas teisiti, ja näidata salaja näpuga volikogu esimehe peale.
Kokkuvõttes – olgem ausad, kui võtta maailmas kasutuselgi olnud näited ning määrata praegu ükskõik millise linna peaks või valla vanemaks koer, siis läheks omavalitsuses elu volikogu juhi eestvedamisel ilusti edasi. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Rene Kundla: koer linnapeaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi esmapilgul tundub, et võimu koondamine ühe isiku kätte pigem suurendab korruptsiooniriski, siis tegelikult on asi vastupidi. Konkreetse juhi puhul vastutus ei haju ning otsuste vastuvõtmise liin saab selgemaks.
Kahe juhi olemasolu kaitsjate põhiline argument on nii-öelda võimude lahuse printsiip. Volikogu juht peaks juhtima omavalitsuse esinduskogu ning linnapea-vallavanema ülesanne on juhtida täidesaatvat organit.
Ideaalmaailmas see nii olekski, kuid elame siiski reaalses maailmas. Küsitakse ju enne valimisi valimisliitudelt ja parteidelt, kes on teie vallavanema või linnapea kandidaat ning need inimesed kutsutakse enamasti ka valimisdebattidele. Nii on juba valimiste algfaasi on vastuolu sisse kirjutatud. Mis võimude lahususest saab juttu olla, kui vallavanemat-linnapead oodatakse valimisliidu seest ehk pärast valimisi on ta oma seltsimeestest otseselt sõltuv?
Ühe juhi puhul jääks ära ka see eelmisel nädalal hea kolleegi Jüri Nikolajevi korruptsiooniteemalises uudises toodud näide linnapeaga manipuleerimisest. On ju nonsenss, et praegu võib volikogu esimees olla kohaliku omavalitsuse allasutuse juhataja, kelle üle linnapea peaks järelevalvet pidama. Nii saab praegu ebasobivaid asju tähele paneva linnapea volikogu esimehe eestvedamisel lahti lasta. Kui omavalitsuse juhil saab olla vaid üks töökoht, siis seda võimalust ei teki. Lisaks kaoksid tööjõuturult ära niinimetatud mugavuslinnapead, keda kutsutakse omavalitsust juhtima teades, et nad ei esita volikogu juhtidele ebamugavaid küsimusi.
Ka kõrgemal võimul ehk rahval oleks ühe juhi puhul pilt selgem, sest praegu minnakse oma probleemiga enamasti linnapea-vallavanema jutule. Ja kui inimesele antud lubadust ei täideta, on linnapeal-vallavanemal hea pugeda selle taha, et volikogu otsustas teisiti, ja näidata salaja näpuga volikogu esimehe peale.
Kokkuvõttes – olgem ausad, kui võtta maailmas kasutuselgi olnud näited ning määrata praegu ükskõik millise linna peaks või valla vanemaks koer, siis läheks omavalitsuses elu volikogu juhi eestvedamisel ilusti edasi. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Rene Kundla: koer linnapeaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vana viikingiaegne skandinaavia luule ja proosa on naissõdalaste lugusid täis. Mitmed Edda (vana islandi saaga – toim.) poeemid jutustavad valküüridest, (pool-)mütoloogilistest naisolevustest, kes osalesid lahingutes, lendasid õhus ja tegutsesid jumal Odini lahingukaaslastena. Paljud 14. sajandi Islandi saagad ja ka Saxo Grammaticuse (12-13. sajandi taani ajaloolane ja kirjanik – toim.) kroonikad kirjeldavad naissoost (inim-)sõdalasi, kilbikandjaid ja sõjapealikke. Naissoost viikingisõdalase kujutelm on kandnud viikingite perioodi kirjeldustes olulist rolli, alates Richard Wagneri ooperitest kuni kaasaegsete teleseriaalideni välja.
Taani ajaloolane, teoloog ja autor Saxo Grammaticus. Autor: Wikimedia Commons/Louis Moe
Sellegipoolest on teadlased viimased 100 aastat olnud pigem skeptilised selles selles osas, kas naissõdalased ka tegelikult olemas olid. Pigem nähakse seda müüdi ja kirjandusliku fantaasiana. Küll on rootsi arheoloogid oma äsja ilmunud teadusartiklis probleemi taaspüstitamise tulemusena jõudnud provokatiivse tulemuseni: DNA analüüs 10. sajandist pärit luustikust tõestab naissoost viikingisõdalaste olemasolu. Teadusartikli teemapüstitus saab alguse nendestsamadest Edda jutustustest ja saagadest ning kokkuvõte kinnitab, et käesolevaga on naissõdalase olemasolu “tõestatud”.
Kõigest hoolimata on teadlased viimased 100 aastat olnud pigem skeptilised selles osas, kas naissõdalased ka tegelikult olemas olid.
Teadustöö ise on kahtlemata huvipakkuv ning autorite näol on tegemist silmapaistvate teadlastega – tegemist on ühtede Rootsi parimate viikingiaja tundjatega. Pole kahtlust, et uhkesse hauda maetud naisterahvas, koos kõikide kaasa pandud relvade, kilpide ja hobustega, on tähtis isik; ja leid viitab sellele, et naissõdalased võisid tõepoolest eksisteerida. On aga mitmeid argumente, mis kutsuvad sellise tõlgendamise juures ettevaatlikkusele.
Peamine alus minu skeptitsismile on see, et väljaspool seda ühte hauda ei toeta naissõdalase teooriat mitte ükski arheoloogiline leid. On küll mitmeid vanapõhja ehk vanaskandinaavia keelseid naissõdalaste lugusid, kuid kõik nad kirjeldavad sündmusi, mis toimusid väga ammu, kusagil kaugel ja tihtipeale üleloomulikus maailmas. Vanapõhja keelsed lood, mis käsitlevad lähipiirkondades toimunud uuema aja sündmusi, ei ütle naissõdalaste kohta sõnagi. See viitab sellele, et tegemist on kirjanduslike tegelastega, kes tegeliku eluga otseselt seotud ei ole – on tavaline, et vanu ja kaugel toimunud sündmusi kirjeldatakse fantaasiarikkamatena kui nad tegelikult on ja neid ei saa võtta sama tõsiselt. Teadusartikli autorid on jätnud selle nüansi tähelepanuta ning viitavad oma arutelus just nendele vanadele Edda allikatele ja lugudele.
Kunstniku rekonstruktsioon võimaliku naissõdalase hauast. Autor: Þórhallur Þráinsson
Teadlaskonnas on tuntud mitmed vasturääkivad viikingisõdalaste ja –ühiskonna kirjeldused. Osad neist kirjeldustest on pärit ajast, kus autor on ise olnud viikingiühiskonnaga kokku puutunud – ja nendes kirjeldustes pole sõnagi naissõdalastest. Võiks arvata, et säärane veider nähtus nagu naissoost sõdalane oleks kindlasti omaaegsete euroopa päritolu kristlike kirjameeste tähelepanu pidanud pälvima. Ka selliste allikate viited puuduvad rootsi arheoloogide töös.
Eelnevast lähtudes leian mina, et naissoost viikingisõdalaste olemasolu ei saa selle artikli põhjal kindlasti kinnitada. Hauapanused ei ole alati tingimata maetud isikuga seotud. Samas ei väida ma kindlasti, et naissõdalase hüpotees on võimatu – me peame vaid lootma, et kogume selle kinnitamiseks lisateadmisi erinevate interdistsiplinaarsete uuringute abil. Praegune juhtum näitab selgelt, et erinevad teadusuunad (töö avaldajad on arheoloogid ning praegune kommentaar on skandinavistika vallast – toim.) peavad tulemuste tõlgendamisel rohkem koostööd tegema.
1.-3. detsembril toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents “Crossing Disciplinary Borders in Viking age Studies”, kus muuhulgas esineb ka diskussiooni all olnud teadusartikli peamine autor. | Tartu teadlased ei usu naisviikingite teooriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vana viikingiaegne skandinaavia luule ja proosa on naissõdalaste lugusid täis. Mitmed Edda (vana islandi saaga – toim.) poeemid jutustavad valküüridest, (pool-)mütoloogilistest naisolevustest, kes osalesid lahingutes, lendasid õhus ja tegutsesid jumal Odini lahingukaaslastena. Paljud 14. sajandi Islandi saagad ja ka Saxo Grammaticuse (12-13. sajandi taani ajaloolane ja kirjanik – toim.) kroonikad kirjeldavad naissoost (inim-)sõdalasi, kilbikandjaid ja sõjapealikke. Naissoost viikingisõdalase kujutelm on kandnud viikingite perioodi kirjeldustes olulist rolli, alates Richard Wagneri ooperitest kuni kaasaegsete teleseriaalideni välja.
Taani ajaloolane, teoloog ja autor Saxo Grammaticus. Autor: Wikimedia Commons/Louis Moe
Sellegipoolest on teadlased viimased 100 aastat olnud pigem skeptilised selles selles osas, kas naissõdalased ka tegelikult olemas olid. Pigem nähakse seda müüdi ja kirjandusliku fantaasiana. Küll on rootsi arheoloogid oma äsja ilmunud teadusartiklis probleemi taaspüstitamise tulemusena jõudnud provokatiivse tulemuseni: DNA analüüs 10. sajandist pärit luustikust tõestab naissoost viikingisõdalaste olemasolu. Teadusartikli teemapüstitus saab alguse nendestsamadest Edda jutustustest ja saagadest ning kokkuvõte kinnitab, et käesolevaga on naissõdalase olemasolu “tõestatud”.
Kõigest hoolimata on teadlased viimased 100 aastat olnud pigem skeptilised selles osas, kas naissõdalased ka tegelikult olemas olid.
Teadustöö ise on kahtlemata huvipakkuv ning autorite näol on tegemist silmapaistvate teadlastega – tegemist on ühtede Rootsi parimate viikingiaja tundjatega. Pole kahtlust, et uhkesse hauda maetud naisterahvas, koos kõikide kaasa pandud relvade, kilpide ja hobustega, on tähtis isik; ja leid viitab sellele, et naissõdalased võisid tõepoolest eksisteerida. On aga mitmeid argumente, mis kutsuvad sellise tõlgendamise juures ettevaatlikkusele.
Peamine alus minu skeptitsismile on see, et väljaspool seda ühte hauda ei toeta naissõdalase teooriat mitte ükski arheoloogiline leid. On küll mitmeid vanapõhja ehk vanaskandinaavia keelseid naissõdalaste lugusid, kuid kõik nad kirjeldavad sündmusi, mis toimusid väga ammu, kusagil kaugel ja tihtipeale üleloomulikus maailmas. Vanapõhja keelsed lood, mis käsitlevad lähipiirkondades toimunud uuema aja sündmusi, ei ütle naissõdalaste kohta sõnagi. See viitab sellele, et tegemist on kirjanduslike tegelastega, kes tegeliku eluga otseselt seotud ei ole – on tavaline, et vanu ja kaugel toimunud sündmusi kirjeldatakse fantaasiarikkamatena kui nad tegelikult on ja neid ei saa võtta sama tõsiselt. Teadusartikli autorid on jätnud selle nüansi tähelepanuta ning viitavad oma arutelus just nendele vanadele Edda allikatele ja lugudele.
Kunstniku rekonstruktsioon võimaliku naissõdalase hauast. Autor: Þórhallur Þráinsson
Teadlaskonnas on tuntud mitmed vasturääkivad viikingisõdalaste ja –ühiskonna kirjeldused. Osad neist kirjeldustest on pärit ajast, kus autor on ise olnud viikingiühiskonnaga kokku puutunud – ja nendes kirjeldustes pole sõnagi naissõdalastest. Võiks arvata, et säärane veider nähtus nagu naissoost sõdalane oleks kindlasti omaaegsete euroopa päritolu kristlike kirjameeste tähelepanu pidanud pälvima. Ka selliste allikate viited puuduvad rootsi arheoloogide töös.
Eelnevast lähtudes leian mina, et naissoost viikingisõdalaste olemasolu ei saa selle artikli põhjal kindlasti kinnitada. Hauapanused ei ole alati tingimata maetud isikuga seotud. Samas ei väida ma kindlasti, et naissõdalase hüpotees on võimatu – me peame vaid lootma, et kogume selle kinnitamiseks lisateadmisi erinevate interdistsiplinaarsete uuringute abil. Praegune juhtum näitab selgelt, et erinevad teadusuunad (töö avaldajad on arheoloogid ning praegune kommentaar on skandinavistika vallast – toim.) peavad tulemuste tõlgendamisel rohkem koostööd tegema.
1.-3. detsembril toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents “Crossing Disciplinary Borders in Viking age Studies”, kus muuhulgas esineb ka diskussiooni all olnud teadusartikli peamine autor.
### Response:
Tartu teadlased ei usu naisviikingite teooriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kvalifikatsioonisõitudes olid Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) tulemusteks 22., 8., 10, 14., 10. ja 6. koht, mis tagasid talle jätkamise tugevaimas ehk kuldfliidis. Eilsel finaalseeria esimesel päeval saadi aga kirja vaid üks võistlussõit.
"Hommikul küll veel tuulas, kuid ennelõunal võttis võimust äiksetorm, mis tõi umbes 2 cm paksused raheterad ja keeras tuule 180 kraadi teistpidi. Selles äikesetormi järgses tuulesuunas tegime kiire sõidu, mille lõpetasin 13. kohal. Pean tunnistama, et olen selle tulemuse üle väga õnnelik, sest äikesetormi järgsed tuuleolud olid ülimalt segased ja keerulised," sõnas Rammo.
Pronkslaevastikus seilav Georg Haud (ROPK) on praegu üldkokkuvõttes 127. kohal. Kvalifikatsioonist tulid talle 41., 29., 43., 42., 43. ja 35. resultaat.
Võistlust juhib prantslane Jean-Baptiste Bernaz austraallaste Matthew Wearni ja Tom Burtoni ees.
Täna ja homme jätkuvad MM-il finaalseeria sõidud. | Laseri MM-il kuldgrupis purjetav Rammo on 18. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kvalifikatsioonisõitudes olid Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) tulemusteks 22., 8., 10, 14., 10. ja 6. koht, mis tagasid talle jätkamise tugevaimas ehk kuldfliidis. Eilsel finaalseeria esimesel päeval saadi aga kirja vaid üks võistlussõit.
"Hommikul küll veel tuulas, kuid ennelõunal võttis võimust äiksetorm, mis tõi umbes 2 cm paksused raheterad ja keeras tuule 180 kraadi teistpidi. Selles äikesetormi järgses tuulesuunas tegime kiire sõidu, mille lõpetasin 13. kohal. Pean tunnistama, et olen selle tulemuse üle väga õnnelik, sest äikesetormi järgsed tuuleolud olid ülimalt segased ja keerulised," sõnas Rammo.
Pronkslaevastikus seilav Georg Haud (ROPK) on praegu üldkokkuvõttes 127. kohal. Kvalifikatsioonist tulid talle 41., 29., 43., 42., 43. ja 35. resultaat.
Võistlust juhib prantslane Jean-Baptiste Bernaz austraallaste Matthew Wearni ja Tom Burtoni ees.
Täna ja homme jätkuvad MM-il finaalseeria sõidud.
### Response:
Laseri MM-il kuldgrupis purjetav Rammo on 18. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Surnukeha leiti Londonis asuvast Cambridge Heath Parkist ning ootamatute sündmuste tõttu peatati sarja tootmine, vahendas Independent.
"Võttemeeskond saabus parki, et filmida stseeni laibaga, kuid politsei teatas, et sealt samast leiti päris surnukeha. See oli veider kokkusattumus," rääkis sarja näitleja Paterson Joseph.
53-aastane näitleja lisas, et veidraid kokkusattumusi sarja ja päriselu vahel on veelgi. Peaosalist Richard Dormerit rünnatakse ühes stseenis happega, kuid näitleja jäi sarja väliselt raskesse nahamädapõletikku. "Tema nahal toimub sama reaktsioon nagu sarja tegelaskujul, kelle nägu kattub põletikuga pärast happerünnakut," kirjeldas Joseph.
Ühtlasi on Inglismaal viimasel ajal sagenenud happerünnakud. "Happerünnakud toimusid Londonis samal ajal, kui me filmisime. See on veider, kuidas sarjas toimuv on kokkusattumus päriselt toimuvaga," ütles Joseph.
"Rellik" on BBC uus krimidraama, mille peaosas säravad Richard Dormer ja Jodi Balfour. Sarja on kirjutanud Harry ja Jack Williams, kes toovad ekraanile sarimõrvari jahtimise.
Seriaalimaastik on hiljuti pidanud kokku puutuma veel kriminaalsete sündmustega. Nädalavahetusel tapeti Mehhikos narkokartellidest rääkiva seriaali "Narcos" asukohamänedžer Carlos Muñoz Portal.
Portal otsis seriaali neljandaks hooajaks võttekohti ning kaotas elu. 37-aastase mehe kuulihaavadega keha leiti tema autost San Bartolo Actopani osariigist. See on üks kuritegelikumaid piirkondi riigis, juulist alates on seal tapetud 182 inimest.
BBC draamasari "Rellik" alustas 11 septembril. "Narcose" uus hooaeg peaks jõudma Netflixi 2018. aasta sügisel. | BBC sarja võttekohalt leiti surnukeha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Surnukeha leiti Londonis asuvast Cambridge Heath Parkist ning ootamatute sündmuste tõttu peatati sarja tootmine, vahendas Independent.
"Võttemeeskond saabus parki, et filmida stseeni laibaga, kuid politsei teatas, et sealt samast leiti päris surnukeha. See oli veider kokkusattumus," rääkis sarja näitleja Paterson Joseph.
53-aastane näitleja lisas, et veidraid kokkusattumusi sarja ja päriselu vahel on veelgi. Peaosalist Richard Dormerit rünnatakse ühes stseenis happega, kuid näitleja jäi sarja väliselt raskesse nahamädapõletikku. "Tema nahal toimub sama reaktsioon nagu sarja tegelaskujul, kelle nägu kattub põletikuga pärast happerünnakut," kirjeldas Joseph.
Ühtlasi on Inglismaal viimasel ajal sagenenud happerünnakud. "Happerünnakud toimusid Londonis samal ajal, kui me filmisime. See on veider, kuidas sarjas toimuv on kokkusattumus päriselt toimuvaga," ütles Joseph.
"Rellik" on BBC uus krimidraama, mille peaosas säravad Richard Dormer ja Jodi Balfour. Sarja on kirjutanud Harry ja Jack Williams, kes toovad ekraanile sarimõrvari jahtimise.
Seriaalimaastik on hiljuti pidanud kokku puutuma veel kriminaalsete sündmustega. Nädalavahetusel tapeti Mehhikos narkokartellidest rääkiva seriaali "Narcos" asukohamänedžer Carlos Muñoz Portal.
Portal otsis seriaali neljandaks hooajaks võttekohti ning kaotas elu. 37-aastase mehe kuulihaavadega keha leiti tema autost San Bartolo Actopani osariigist. See on üks kuritegelikumaid piirkondi riigis, juulist alates on seal tapetud 182 inimest.
BBC draamasari "Rellik" alustas 11 septembril. "Narcose" uus hooaeg peaks jõudma Netflixi 2018. aasta sügisel.
### Response:
BBC sarja võttekohalt leiti surnukeha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rubriik "Valimisnõunikud" ärgitab valijaid kriitiliselt analüüsima, kas volikogudesse kandideerijad pakuvad lahendusi tegelikele probleemidele või loovad populaarsuse kogumiseks kunstlikke konflikte ja vastandusi. Asjatundjad toovad esile, milliste valikute ees kandideerijad võimule saades on, milliseid mõjusid ja tagajärgi üht- või teistmoodi lahendused kaasa tooks," kirjeldas saatejuht Arp Müller.
Teine saatejuht Mirko Ojakivi lisas: "Valimisprogrammides leidub ka lubadusi, mis kohalike omavalitsuste pädevusse ei kuulu, samuti võib näha vastukäivaid sõnumeid. "Valimisnõunikud" aitavad valijail taolised lubadused üles leida ning selgitavad, millised on kohalike omavalistuste reaalsed võimalused ja valikud inimeste eluolu puudutavate probleemide lahendamisel."
Sel nädalal keskendutakse Tallinna teemadele, järgmisel nädalal Tartule ning seejärel tervele Eestile. Üks valimisnõunikest, ettevõtja Ahti Kallaste iseloomustab kampaaniat Tallinnas: "Ma olen tähele pannud, et nii eelmine kui ka tänavune kampaania on väga igavad. Võib mõista, miks on valimisaktiivsus väike. Selline hädaabi sotsiaalprogrammide üksteise võidu pakkumine ei paku tallinlastele huvi."
"Valimisnõunikud" kõlavad Vikerraadio saates "Uudis+" tööpäeviti 18. septembrist kuni 6. oktoobrini kell 12.45 ja on videopildis järele vaadatavad Eesti Rahvusringhäälingu valimisportaalis valimised.err.ee. Saadet teevad Mirko Ojakivi, Arp Müller ja Lauri Varik, videoklipid valmistasid Allan Rajavee ja Siim Lõvi. | Vikerraadio "Valimisnõunikud" uurivad valimislubaduste täitmise võimalikkust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rubriik "Valimisnõunikud" ärgitab valijaid kriitiliselt analüüsima, kas volikogudesse kandideerijad pakuvad lahendusi tegelikele probleemidele või loovad populaarsuse kogumiseks kunstlikke konflikte ja vastandusi. Asjatundjad toovad esile, milliste valikute ees kandideerijad võimule saades on, milliseid mõjusid ja tagajärgi üht- või teistmoodi lahendused kaasa tooks," kirjeldas saatejuht Arp Müller.
Teine saatejuht Mirko Ojakivi lisas: "Valimisprogrammides leidub ka lubadusi, mis kohalike omavalitsuste pädevusse ei kuulu, samuti võib näha vastukäivaid sõnumeid. "Valimisnõunikud" aitavad valijail taolised lubadused üles leida ning selgitavad, millised on kohalike omavalistuste reaalsed võimalused ja valikud inimeste eluolu puudutavate probleemide lahendamisel."
Sel nädalal keskendutakse Tallinna teemadele, järgmisel nädalal Tartule ning seejärel tervele Eestile. Üks valimisnõunikest, ettevõtja Ahti Kallaste iseloomustab kampaaniat Tallinnas: "Ma olen tähele pannud, et nii eelmine kui ka tänavune kampaania on väga igavad. Võib mõista, miks on valimisaktiivsus väike. Selline hädaabi sotsiaalprogrammide üksteise võidu pakkumine ei paku tallinlastele huvi."
"Valimisnõunikud" kõlavad Vikerraadio saates "Uudis+" tööpäeviti 18. septembrist kuni 6. oktoobrini kell 12.45 ja on videopildis järele vaadatavad Eesti Rahvusringhäälingu valimisportaalis valimised.err.ee. Saadet teevad Mirko Ojakivi, Arp Müller ja Lauri Varik, videoklipid valmistasid Allan Rajavee ja Siim Lõvi.
### Response:
Vikerraadio "Valimisnõunikud" uurivad valimislubaduste täitmise võimalikkust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA ja Kuuba taasavasid pärast poole sajandi pikkust pausi vastastikku saatkonnad 2015. aastal.
Meditsiiniliselt on kinnitust leidnud 21 USA diplomaadi ja nende pereliikme terviseprobleemid, muu hulgas kuulmise kadu, iiveldus, peavalud ja keskendumisprobleemid. | Tillerson: USA kaalub Havanna saatkonna sulgemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA ja Kuuba taasavasid pärast poole sajandi pikkust pausi vastastikku saatkonnad 2015. aastal.
Meditsiiniliselt on kinnitust leidnud 21 USA diplomaadi ja nende pereliikme terviseprobleemid, muu hulgas kuulmise kadu, iiveldus, peavalud ja keskendumisprobleemid.
### Response:
Tillerson: USA kaalub Havanna saatkonna sulgemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestil ei ole [Euroopa Liidu rändekava raames võetud] kohustuse täitmisega mitte mingeid probleeme. Käitume vastavalt olukorrale ning menetleme vastavalt sellele, kas on sobivaid kandidaate või mitte," ütles siseminister Andres Anvelt BNS-ile.
Viimase nelja kuu jooksul on Eestisse jõudnud vaid kaks kvoodipagulaste perekonda, kokku 11 inimest. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et Kreeka ametivõimud ei ole Eestile menetluse läbiviimiseks põgenike toimikuid esitanud maikuust saadik.
Suvel viisid Eesti ametnikud Türgis läbi järjekordse menetlusmissiooni, kuid osa inimestest, kelle toimikud esitati, loobus Eestisse tulemast ning ülejäänud ei kvalifitseerunud ümberasustamiseks. Kuna järgmine menetlusmissioon Türki on kavandatud hilissügiseks, pole ka sellest riigist lähiajal kvoodipagulasi Eestisse tulemas.
"Meie jaoks on kõige tähtsam tagada enda avalik kord ja turvalisus," sõnas Anvelt ja tõi esile, et Eesti oli üks esimesi riike Euroopas, kes kehtestas reegli, et vastuvõtja esindajad viivad kandidaatidega läbi oma intervjuud.
"Nüüd on hakanud seda järgima paljud teised riigid," märkis siseminister. "Teisalt tuleb meeles pidada, et Eesti on demokraatlik õigusriik ja me ei too kedagi vägisi siia, vaid tulevad ikka need, kes tahavad Eestisse tulla."
Iga otsus on individuaalne
Anvelt toonitas, et kvoodipagulaste vastuvõtmine ei ole plaanimajandus. "Jätkame oma tööd tavapärases tempos. Kui meile antakse toimikuid, siis vaatame, kas inimesed sobivad meile vastuvõtmiseks ning kas nad on ka nõus Eestisse tulema," ütles ta. "Väga palju sõltub sellest, kas meile üldse esitatakse toimikuid ja mis nende sisu on."
"Meil on tavapärane rutiinne protsess ning kuulume oma ümberpaigutamise arvudelt Euroopa keskmikku," ütles Anvelt, täpsustades, et Eesti on oma ümberpaigutamise osast täitnud 42,9 protsenti. "See on reaalsus ning Euroopa seniste arengute puhul tubli keskmine. Euroopast meile etteheiteid ei ole olnud," ütles ta.
Anvelt märkis, et Eesti pidas üle aasta läbirääkimisi Itaaliaga, et saata sellesse riiki oma menetlusmissiooni. "Nüüd saame ka seal [Itaalias] tegutsema asuda.Jätkame ka ümberasustamisega Türgist, kus Eesti jaoks sobivate inimeste leidmine on tihtipeale raskemgi, kui on seni olnud Kreekas," ütles minister.
Kreeka tegevus on lahtine
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Liana Roosmaa ütles eelmisel nädalal BNS-ile, et pole teada, kas ja millal Kreeka jätkab praegust põgenike ümberpaigutamist. Tema sõnul on suurem osa Kreekas viibivatest põgenikest kas juba ümber paigutatud, ootavad ümberpaigutamist või on otsustatud nende Kreekasse jätmine.
Kreeka ametivõimud ei ole Eestile menetluse läbiviimiseks põgenike toimikuid esitanud maikuust saadik.
Kuna hetkest, mil Eesti esitab palve esitada menetluseks pagulaste toimikud, võtab ümberpaigutamise ja -asustamise menetlusprotsess aega umbes kaks kuud. Seetõttu ongi viimase nelja kuu jooksul Eestisse jõudnud vaid kaks kvoodipagulaste perekonda.
Septembris on kavas saata menetlusmissioon Itaaliasse, kus viiakse läbi vestlused kokku kuue inimesega. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti viib menetluse läbi Itaalias kohapeal.
Eesti on pidanud Itaaliaga läbirääkimisi alates ümberpaigutamise algusest. Kokkulepet takistas asjaolu, et Itaalia ei ole nõustunud intervjuude läbiviimisega kohapeal, nagu seda Eesti esindajad teevad Kreekas ja Türgis.
Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 161 inimest. Neist kokku 84 kas ei viibi Eestis või on Eestist lahkunud ning Eestisse on jäänud 77 kvoodipagulast.
Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast. | Anvelt: kvoodipagulaste vastuvõtmine pole plaanimajandus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestil ei ole [Euroopa Liidu rändekava raames võetud] kohustuse täitmisega mitte mingeid probleeme. Käitume vastavalt olukorrale ning menetleme vastavalt sellele, kas on sobivaid kandidaate või mitte," ütles siseminister Andres Anvelt BNS-ile.
Viimase nelja kuu jooksul on Eestisse jõudnud vaid kaks kvoodipagulaste perekonda, kokku 11 inimest. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et Kreeka ametivõimud ei ole Eestile menetluse läbiviimiseks põgenike toimikuid esitanud maikuust saadik.
Suvel viisid Eesti ametnikud Türgis läbi järjekordse menetlusmissiooni, kuid osa inimestest, kelle toimikud esitati, loobus Eestisse tulemast ning ülejäänud ei kvalifitseerunud ümberasustamiseks. Kuna järgmine menetlusmissioon Türki on kavandatud hilissügiseks, pole ka sellest riigist lähiajal kvoodipagulasi Eestisse tulemas.
"Meie jaoks on kõige tähtsam tagada enda avalik kord ja turvalisus," sõnas Anvelt ja tõi esile, et Eesti oli üks esimesi riike Euroopas, kes kehtestas reegli, et vastuvõtja esindajad viivad kandidaatidega läbi oma intervjuud.
"Nüüd on hakanud seda järgima paljud teised riigid," märkis siseminister. "Teisalt tuleb meeles pidada, et Eesti on demokraatlik õigusriik ja me ei too kedagi vägisi siia, vaid tulevad ikka need, kes tahavad Eestisse tulla."
Iga otsus on individuaalne
Anvelt toonitas, et kvoodipagulaste vastuvõtmine ei ole plaanimajandus. "Jätkame oma tööd tavapärases tempos. Kui meile antakse toimikuid, siis vaatame, kas inimesed sobivad meile vastuvõtmiseks ning kas nad on ka nõus Eestisse tulema," ütles ta. "Väga palju sõltub sellest, kas meile üldse esitatakse toimikuid ja mis nende sisu on."
"Meil on tavapärane rutiinne protsess ning kuulume oma ümberpaigutamise arvudelt Euroopa keskmikku," ütles Anvelt, täpsustades, et Eesti on oma ümberpaigutamise osast täitnud 42,9 protsenti. "See on reaalsus ning Euroopa seniste arengute puhul tubli keskmine. Euroopast meile etteheiteid ei ole olnud," ütles ta.
Anvelt märkis, et Eesti pidas üle aasta läbirääkimisi Itaaliaga, et saata sellesse riiki oma menetlusmissiooni. "Nüüd saame ka seal [Itaalias] tegutsema asuda.Jätkame ka ümberasustamisega Türgist, kus Eesti jaoks sobivate inimeste leidmine on tihtipeale raskemgi, kui on seni olnud Kreekas," ütles minister.
Kreeka tegevus on lahtine
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Liana Roosmaa ütles eelmisel nädalal BNS-ile, et pole teada, kas ja millal Kreeka jätkab praegust põgenike ümberpaigutamist. Tema sõnul on suurem osa Kreekas viibivatest põgenikest kas juba ümber paigutatud, ootavad ümberpaigutamist või on otsustatud nende Kreekasse jätmine.
Kreeka ametivõimud ei ole Eestile menetluse läbiviimiseks põgenike toimikuid esitanud maikuust saadik.
Kuna hetkest, mil Eesti esitab palve esitada menetluseks pagulaste toimikud, võtab ümberpaigutamise ja -asustamise menetlusprotsess aega umbes kaks kuud. Seetõttu ongi viimase nelja kuu jooksul Eestisse jõudnud vaid kaks kvoodipagulaste perekonda.
Septembris on kavas saata menetlusmissioon Itaaliasse, kus viiakse läbi vestlused kokku kuue inimesega. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti viib menetluse läbi Itaalias kohapeal.
Eesti on pidanud Itaaliaga läbirääkimisi alates ümberpaigutamise algusest. Kokkulepet takistas asjaolu, et Itaalia ei ole nõustunud intervjuude läbiviimisega kohapeal, nagu seda Eesti esindajad teevad Kreekas ja Türgis.
Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 161 inimest. Neist kokku 84 kas ei viibi Eestis või on Eestist lahkunud ning Eestisse on jäänud 77 kvoodipagulast.
Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.
### Response:
Anvelt: kvoodipagulaste vastuvõtmine pole plaanimajandus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 5. septembril Londonis tegevust alustanud Taxify pidi kõigest kolm päeva hiljem töö seiskama, sest Londoni transpordiamet algatas nende suhtes uurimise.
Nimelt selgus, et ettevõte ei ole Taxify nime all registreeritud kui erasõiduteenuse pakkuja, mistõttu ei olnud neil õigust võtta vastu sõidubroneeringuid.
Taxify tegevjuht Markus Villig ütles ERRile, et praegu käivad töö jätkamiseks ettevalmistused - Londoni transpordiamet soovis neilt täiendavate turvanõuete täitmist ning selle nädala lõpuks loodetakse kõik korda saada.
"Plaan oleks meie poolt avada kuskil sellel või järgmisel nädal," sõnas ta.
"Ehkki viivituse tõttu on Londonisse laienemisel tekkinud lisakulusid, siis kogu avamiseelarve kontekstis ei ole muudatus märkimisväärne."
Varem on Taxify toonud esile Londoni transpordiameti soovimatust nendega dialoogi pidada või taotluse õnnestumiseks soovitusi anda. Ameti suhtumine ei ole Villigi sõnul paremaks läinud, kuid ettevõte on jõudnud teistsuguse juriidilise lahenduseni.
"Esimesel korral nad ei olnud rahul selle litsentsitud ettevõttega, mis meil on, aga seekord me leidsime teistuguse juriidilise lahenduse, millega me näeme, et nad peaks rohkem rahul olema. Me nüüd ootamegi nende poolt viimast kinnitust, et saaks avada," lausus ta.
Ehkki viivituse tõttu on Londonisse laienemisel tekkinud lisakulusid, siis kogu avamiseelarve kontekstis ei ole muudatus märkimisväärne, tõdes Villig.
"Lõppkokkuvõttes on meie jaoks kõige olulisem see, et nii juhtide kui klientide poolt oli see meie jaoks kõige edukam avamine, mis meil on kunagi olnud, nii et kui meil lisandub mingeid täiendavaid juriidilisi kulusid, siis see ei ole põhimure. Üldiselt pigem on tavaliselt äridel mure, kust saada kliente ja juhte. Meie puhul praegu õnneks on need probleemid juba lahenenud," lisas ta.
Pariisis tegutsemine peaks ladusamalt kulgema
Pariisi laienemist Londonis tekkinud takistused Taxify tegevjuhi sõnul ei pidurda. Nimelt on Pariisis transpordiregulatsioon märksa lihtsam ja uute platvormide avamine konkurentsisõbralikum.
"Meil on praegu Pariisiga kõik järjel," kinnitas Villig. "Pigem loodame Londoni poolt saada sel nädalal viimase kinnituse, siis on mõlemas linnas korras".
Ta märkis, et Pariisi suunal on käimas aktiivne töö, mõlemas linnas on kohapealsed tiimid, kes tegelevad juhtide ettevalmistamisega.
Millal Taxify Pariisis tööd alustab, ei osanud Villig veel öelda ja sõnas, et kuna tegu on suure linnaga, tahetakse panna valmis sadu juhte, et territooriumi hästi ära katta.
Londonis liitus Taxify teenusega esimese kolme päeva jooksul 3000 autojuhti ja telefonirakenduse laadis alla 30 000 klienti.
Taxify tegutseb 19 riigis. Augusti alguses teatas ettevõte, et maailma suurim sõidujagamisteenust pakkuv platvorm Didi Chuxing ostis nende 13-protsendilise osaluse ning toetab Taxify kasvu Aafrikas ja Euroopas. | Taxify loodab hiljemalt järgmisel nädalal Londonis tegevuse taaskäivitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
5. septembril Londonis tegevust alustanud Taxify pidi kõigest kolm päeva hiljem töö seiskama, sest Londoni transpordiamet algatas nende suhtes uurimise.
Nimelt selgus, et ettevõte ei ole Taxify nime all registreeritud kui erasõiduteenuse pakkuja, mistõttu ei olnud neil õigust võtta vastu sõidubroneeringuid.
Taxify tegevjuht Markus Villig ütles ERRile, et praegu käivad töö jätkamiseks ettevalmistused - Londoni transpordiamet soovis neilt täiendavate turvanõuete täitmist ning selle nädala lõpuks loodetakse kõik korda saada.
"Plaan oleks meie poolt avada kuskil sellel või järgmisel nädal," sõnas ta.
"Ehkki viivituse tõttu on Londonisse laienemisel tekkinud lisakulusid, siis kogu avamiseelarve kontekstis ei ole muudatus märkimisväärne."
Varem on Taxify toonud esile Londoni transpordiameti soovimatust nendega dialoogi pidada või taotluse õnnestumiseks soovitusi anda. Ameti suhtumine ei ole Villigi sõnul paremaks läinud, kuid ettevõte on jõudnud teistsuguse juriidilise lahenduseni.
"Esimesel korral nad ei olnud rahul selle litsentsitud ettevõttega, mis meil on, aga seekord me leidsime teistuguse juriidilise lahenduse, millega me näeme, et nad peaks rohkem rahul olema. Me nüüd ootamegi nende poolt viimast kinnitust, et saaks avada," lausus ta.
Ehkki viivituse tõttu on Londonisse laienemisel tekkinud lisakulusid, siis kogu avamiseelarve kontekstis ei ole muudatus märkimisväärne, tõdes Villig.
"Lõppkokkuvõttes on meie jaoks kõige olulisem see, et nii juhtide kui klientide poolt oli see meie jaoks kõige edukam avamine, mis meil on kunagi olnud, nii et kui meil lisandub mingeid täiendavaid juriidilisi kulusid, siis see ei ole põhimure. Üldiselt pigem on tavaliselt äridel mure, kust saada kliente ja juhte. Meie puhul praegu õnneks on need probleemid juba lahenenud," lisas ta.
Pariisis tegutsemine peaks ladusamalt kulgema
Pariisi laienemist Londonis tekkinud takistused Taxify tegevjuhi sõnul ei pidurda. Nimelt on Pariisis transpordiregulatsioon märksa lihtsam ja uute platvormide avamine konkurentsisõbralikum.
"Meil on praegu Pariisiga kõik järjel," kinnitas Villig. "Pigem loodame Londoni poolt saada sel nädalal viimase kinnituse, siis on mõlemas linnas korras".
Ta märkis, et Pariisi suunal on käimas aktiivne töö, mõlemas linnas on kohapealsed tiimid, kes tegelevad juhtide ettevalmistamisega.
Millal Taxify Pariisis tööd alustab, ei osanud Villig veel öelda ja sõnas, et kuna tegu on suure linnaga, tahetakse panna valmis sadu juhte, et territooriumi hästi ära katta.
Londonis liitus Taxify teenusega esimese kolme päeva jooksul 3000 autojuhti ja telefonirakenduse laadis alla 30 000 klienti.
Taxify tegutseb 19 riigis. Augusti alguses teatas ettevõte, et maailma suurim sõidujagamisteenust pakkuv platvorm Didi Chuxing ostis nende 13-protsendilise osaluse ning toetab Taxify kasvu Aafrikas ja Euroopas.
### Response:
Taxify loodab hiljemalt järgmisel nädalal Londonis tegevuse taaskäivitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MXGP klassi avasõidus tegi Leok hea stardi, kuid avakurvis sõideti tal esiratas alt ning ta kukkus, vahendab võistlust msport.ee. Seejärel tuli Leokil alustada sõitu viimaselt kohalt ning korra käia ka boksis. Sõidu edenedes üha paremasse hoogu läinud Leok suutis lõpuks viimaselt kohalt 17. tõusta. Kevin Strijbos, kes on tema suurim konkurent sarja 14. kohale, tegi väga kõva sõidu ning sai kuuenda koha. Sõidu võidu peale käis heitlus Gajseri ja Febvre vahel. Gajser suutis terve sõidu jooksul Febvre rünnakuid tõrjuda ning võttis lõpuks magusa sõiduvõidu.
MXGP klassi teises sõidus tegi Leok hooaja ühe parima sõidu. Ta sai korraliku stardi ja avaringilt tulles oli eestlane viieteistkümnes. Porisel rajal tundis Leok ennast hästi ja sõidu lõpuks suutis ta kümnendale kohale tõusta. Viimastel ringidel tõrjus Tanel edukalt Simpsoni ja Nagli üritused. Esikoha peale pidasid maha vägeva duelli Anstie ja Herlings. Enamuse sõidust juhtis Anstie ning pärast Herlingsi kukkumist näis, et sõit on tehtud. Herlings võttis seejärel aga üles väga kõva hoo ning mõne ringiga püüdis ta Anstie kinni ja sai temast ka mööda. Vimased ringid püüdis omakorda Anstie Herlingsist mööduda ning mehed sõitsid mitu korda omavahel kokku. Herlings siiski pääses ja sai sõiduvõidu Anstie ees. Kolmandana tuli finišisse Gajser.
Etapi kokkuvõttes teenis Leok 15 punkti ja oli sellega kolmeteistkümnes. Etapivõidu sai 45 punktiga Herlings, teine oli samuti 45 punkti kogunud Gajser ja kolmas 40 punktiga Anstie. Hooaja kokkuvõttes teenis Leok 223 punktiga 15. koha. Viimasel etapil hästi esinenud Strijbos teenis samuti 223 punkti, kuid parem tulemus etapilt andis just belglasele 14. koha. Harri Kullas sai hooaja kokkuvõttes 59 punktiga 24. koha, Priit Rätsep oli 13 punktiga 34. ja Gert Krestinov 4 punktiga 49. Tiitli võitnud Cairoli teenis 722 punkti, Herlings teisena 672 punkti ja Paulin kolmandana 602 punkti. | Tanel Leok lõpetas motokrossi MM-hooaja 15. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MXGP klassi avasõidus tegi Leok hea stardi, kuid avakurvis sõideti tal esiratas alt ning ta kukkus, vahendab võistlust msport.ee. Seejärel tuli Leokil alustada sõitu viimaselt kohalt ning korra käia ka boksis. Sõidu edenedes üha paremasse hoogu läinud Leok suutis lõpuks viimaselt kohalt 17. tõusta. Kevin Strijbos, kes on tema suurim konkurent sarja 14. kohale, tegi väga kõva sõidu ning sai kuuenda koha. Sõidu võidu peale käis heitlus Gajseri ja Febvre vahel. Gajser suutis terve sõidu jooksul Febvre rünnakuid tõrjuda ning võttis lõpuks magusa sõiduvõidu.
MXGP klassi teises sõidus tegi Leok hooaja ühe parima sõidu. Ta sai korraliku stardi ja avaringilt tulles oli eestlane viieteistkümnes. Porisel rajal tundis Leok ennast hästi ja sõidu lõpuks suutis ta kümnendale kohale tõusta. Viimastel ringidel tõrjus Tanel edukalt Simpsoni ja Nagli üritused. Esikoha peale pidasid maha vägeva duelli Anstie ja Herlings. Enamuse sõidust juhtis Anstie ning pärast Herlingsi kukkumist näis, et sõit on tehtud. Herlings võttis seejärel aga üles väga kõva hoo ning mõne ringiga püüdis ta Anstie kinni ja sai temast ka mööda. Vimased ringid püüdis omakorda Anstie Herlingsist mööduda ning mehed sõitsid mitu korda omavahel kokku. Herlings siiski pääses ja sai sõiduvõidu Anstie ees. Kolmandana tuli finišisse Gajser.
Etapi kokkuvõttes teenis Leok 15 punkti ja oli sellega kolmeteistkümnes. Etapivõidu sai 45 punktiga Herlings, teine oli samuti 45 punkti kogunud Gajser ja kolmas 40 punktiga Anstie. Hooaja kokkuvõttes teenis Leok 223 punktiga 15. koha. Viimasel etapil hästi esinenud Strijbos teenis samuti 223 punkti, kuid parem tulemus etapilt andis just belglasele 14. koha. Harri Kullas sai hooaja kokkuvõttes 59 punktiga 24. koha, Priit Rätsep oli 13 punktiga 34. ja Gert Krestinov 4 punktiga 49. Tiitli võitnud Cairoli teenis 722 punkti, Herlings teisena 672 punkti ja Paulin kolmandana 602 punkti.
### Response:
Tanel Leok lõpetas motokrossi MM-hooaja 15. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seejuures täheldati haigestumuse suurenemist naistel kõigis vanuserühmades ja meestel ainult eakate ehk enam kui 75aastaste hulgas. Nagu teisteski riikides, sagenes ka Eestis kopsu adenokartsinoomi haigestumine.
"Eesti kopsuvähitrendid on üldjoones sarnased teiste riikide vastavate trendidega. Lähikümnenditeks koostatud prognoosi põhjal meestel vanusestandarditud haigestumuse langus jätkub ja naistel algab stabiliseerumine," kommenteeris TAI epidemoloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos. "Kopsuvähk on endiselt oluline tervishoiuprobleem, sest esmasjuhtude arv on suur, tingituna suurel määral rahvastiku vananemisest."
Prognoosi kohaselt diagnoositakse aastatel 2030–2034 meestel keskmiselt 492 kopsuvähijuhtu aastas (113 juhtu vähem kui 2010–2014) ja naistel 252 juhtu aastas (40 juhtu rohkem kui 2010–2014).
Innose sõnul on kopsuvähi peamiseks riskiteguriks tubakasuits. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute tulemused näitavad igapäevasuitsetajate osakaalu tunduvat vähenemist meeste seas alates 1990. aastatest, ent naiste seas on vähenemine olnud minimaalne.
Igapäevasuitsetajate osakaal on suurim madalama haridusega rahvastikurühmades. Suitsetamise alustamise vältimine laste ja noorte hulgas ning suitsetamisest loobumine kõigis vanuserühmades peaksid jätkuvalt olema riigi vähitõrje- ja tubakapoliitika prioriteetideks. Teadusartiklis soovitatakse naistele ja madalama haridusega rahvastikurühmadele välja töötada spetsiaalsed suitsetamisvastased meetmed.
Rahvusvahelises teadusajakirjas BMC Cancer tänavu augustis ilmunud artiklis käsitleti kopsuvähihaigestumuse ja -suremuse muutusi Eestis 30 aasta jooksul (1985−2014). Uuring tehti TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonnas, kasutades vähiregistri ning surma põhjuste registri andmeid. Vaadeldi kopsuvähi ajatrendide erinevusi soo, vanuse ja kasvaja histoloogilise tüübi alusel. Nordpred mudeli abil koostati haigestumuse ja suremuse prognoos kuni 2034. aastani. | Kopsuvähki haigestumine Eestis naistel suureneb, meestel väheneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seejuures täheldati haigestumuse suurenemist naistel kõigis vanuserühmades ja meestel ainult eakate ehk enam kui 75aastaste hulgas. Nagu teisteski riikides, sagenes ka Eestis kopsu adenokartsinoomi haigestumine.
"Eesti kopsuvähitrendid on üldjoones sarnased teiste riikide vastavate trendidega. Lähikümnenditeks koostatud prognoosi põhjal meestel vanusestandarditud haigestumuse langus jätkub ja naistel algab stabiliseerumine," kommenteeris TAI epidemoloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos. "Kopsuvähk on endiselt oluline tervishoiuprobleem, sest esmasjuhtude arv on suur, tingituna suurel määral rahvastiku vananemisest."
Prognoosi kohaselt diagnoositakse aastatel 2030–2034 meestel keskmiselt 492 kopsuvähijuhtu aastas (113 juhtu vähem kui 2010–2014) ja naistel 252 juhtu aastas (40 juhtu rohkem kui 2010–2014).
Innose sõnul on kopsuvähi peamiseks riskiteguriks tubakasuits. Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringute tulemused näitavad igapäevasuitsetajate osakaalu tunduvat vähenemist meeste seas alates 1990. aastatest, ent naiste seas on vähenemine olnud minimaalne.
Igapäevasuitsetajate osakaal on suurim madalama haridusega rahvastikurühmades. Suitsetamise alustamise vältimine laste ja noorte hulgas ning suitsetamisest loobumine kõigis vanuserühmades peaksid jätkuvalt olema riigi vähitõrje- ja tubakapoliitika prioriteetideks. Teadusartiklis soovitatakse naistele ja madalama haridusega rahvastikurühmadele välja töötada spetsiaalsed suitsetamisvastased meetmed.
Rahvusvahelises teadusajakirjas BMC Cancer tänavu augustis ilmunud artiklis käsitleti kopsuvähihaigestumuse ja -suremuse muutusi Eestis 30 aasta jooksul (1985−2014). Uuring tehti TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonnas, kasutades vähiregistri ning surma põhjuste registri andmeid. Vaadeldi kopsuvähi ajatrendide erinevusi soo, vanuse ja kasvaja histoloogilise tüübi alusel. Nordpred mudeli abil koostati haigestumuse ja suremuse prognoos kuni 2034. aastani.
### Response:
Kopsuvähki haigestumine Eestis naistel suureneb, meestel väheneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eilses kohtumises Lyoni vastu ei suutnud Cavani ja Neymar 80. minutil jõuda selgusele, kumb mees peaks lööma PSG kasuks määratud penaltit. Pärast lühikest sõnavahetust jäi peale Cavani ning Neymar kõndis pead raputades eemale.
Fodes laisses moi tirer !
Nan cabron je le mets au fond ! #neymar #cavani #psg #psgol #loupé pic.twitter.com/UTOidVfN52
— PatFranq (@PatFranq) September 17, 2017
Teises intsidendis tahtis Cavani lüüa karistuslööki, kuid Neymari kaasmaalane Dani Alves varjas uruguaylase eest palli ning andis selle Neymarile.
Cavani frikiği kullanmak istiyor Dani Alves topu elinden alıp Neymar'a veriyor. Şaka gibi. pic.twitter.com/W1jg7D5VGh
— Atakan Kurt (@atakankurt2) September 17, 2017
"Ma ütlesin neile, et nad peavad selle probleemi omakeskis lahendama," sõnas PSG peatreener pärast PSG 2:0 võiduga lõppenud kohtumist. "Ma usun, et nad saavad sellega hakkama ja saavad koos standardolukordi lahendada. Kui ei, otsustan mina nende eest. Ma ei taha, et sellest saaks meie jaoks probleem."
Ülejäänud kolmes pühapäevases matšis jäid peale võõrsilmeeskonnad - Marseille alistas 2:0 Amiens', Metz 1:0 Angers' ning Nice Mario Balotelli väravast 1:0 Rennes'i. PSG jätkab kuue vooru järel täiseduga, teist kohta hoiab Monaco, kellel on 15 punkti. | VIDEO | Neymari ja Cavani jaoks ei jätkunud võidumängus piisavalt palle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eilses kohtumises Lyoni vastu ei suutnud Cavani ja Neymar 80. minutil jõuda selgusele, kumb mees peaks lööma PSG kasuks määratud penaltit. Pärast lühikest sõnavahetust jäi peale Cavani ning Neymar kõndis pead raputades eemale.
Fodes laisses moi tirer !
Nan cabron je le mets au fond ! #neymar #cavani #psg #psgol #loupé pic.twitter.com/UTOidVfN52
— PatFranq (@PatFranq) September 17, 2017
Teises intsidendis tahtis Cavani lüüa karistuslööki, kuid Neymari kaasmaalane Dani Alves varjas uruguaylase eest palli ning andis selle Neymarile.
Cavani frikiği kullanmak istiyor Dani Alves topu elinden alıp Neymar'a veriyor. Şaka gibi. pic.twitter.com/W1jg7D5VGh
— Atakan Kurt (@atakankurt2) September 17, 2017
"Ma ütlesin neile, et nad peavad selle probleemi omakeskis lahendama," sõnas PSG peatreener pärast PSG 2:0 võiduga lõppenud kohtumist. "Ma usun, et nad saavad sellega hakkama ja saavad koos standardolukordi lahendada. Kui ei, otsustan mina nende eest. Ma ei taha, et sellest saaks meie jaoks probleem."
Ülejäänud kolmes pühapäevases matšis jäid peale võõrsilmeeskonnad - Marseille alistas 2:0 Amiens', Metz 1:0 Angers' ning Nice Mario Balotelli väravast 1:0 Rennes'i. PSG jätkab kuue vooru järel täiseduga, teist kohta hoiab Monaco, kellel on 15 punkti.
### Response:
VIDEO | Neymari ja Cavani jaoks ei jätkunud võidumängus piisavalt palle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Borja Mayorali, Gareth Bale'i ning Sociedadi omavärava toel võidu saanud Real on nüüd löönud värava 73 järjestikuses kohtumises, huvitaval kombel sai seeria alguse eelmise aasta 30. aprillil samuti Sociedadi kodustaadionil Anoetal. Seeria jooksul on Real löönud 198 väravat, 49 tabamusega on hakkama saanud Cristiano Ronaldo, 21 on löönud Karim Benzema, 20 Alvaro Morata ning 14 Marco Asensio.
73 järjestikuses matšis suutis aastatel 1962-63 värava lüüa ka Brasiilia klubi Santos - kokku lõi Santos perioodi jooksul 245 väravat, millest 85 kanti legendaarse Pele nimele. Teel Santose rekordi kordamiseni ületas Real esmalt Barcelona poolt püstitatud Hispaania (värav 44 järjestikuses mängus) ning Müncehni Bayerni poolt püstitatud Euroopa (värav 61 järjestikuses mängus) rekordid.
Viimati jättis Real vastasmeeskonna võrgu sahisemata Meistrite liiga poolfinaalis Manchester City vastu, maailmarekordi ainuomanikuks võidakse saada juba kolmapäeval kodumängus Real Betisi vastu.
Teistes pühapäevastes La Liga kohtumistes alistas Villarreal võõrsil Alavesi 3:0, Sevilla võõrsil Girona 1:0 ning Las Palmas kodus Bilbao Athleticu 1:0. | Madridi Real kordas Pele-aegse Santose maailmarekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Borja Mayorali, Gareth Bale'i ning Sociedadi omavärava toel võidu saanud Real on nüüd löönud värava 73 järjestikuses kohtumises, huvitaval kombel sai seeria alguse eelmise aasta 30. aprillil samuti Sociedadi kodustaadionil Anoetal. Seeria jooksul on Real löönud 198 väravat, 49 tabamusega on hakkama saanud Cristiano Ronaldo, 21 on löönud Karim Benzema, 20 Alvaro Morata ning 14 Marco Asensio.
73 järjestikuses matšis suutis aastatel 1962-63 värava lüüa ka Brasiilia klubi Santos - kokku lõi Santos perioodi jooksul 245 väravat, millest 85 kanti legendaarse Pele nimele. Teel Santose rekordi kordamiseni ületas Real esmalt Barcelona poolt püstitatud Hispaania (värav 44 järjestikuses mängus) ning Müncehni Bayerni poolt püstitatud Euroopa (värav 61 järjestikuses mängus) rekordid.
Viimati jättis Real vastasmeeskonna võrgu sahisemata Meistrite liiga poolfinaalis Manchester City vastu, maailmarekordi ainuomanikuks võidakse saada juba kolmapäeval kodumängus Real Betisi vastu.
Teistes pühapäevastes La Liga kohtumistes alistas Villarreal võõrsil Alavesi 3:0, Sevilla võõrsil Girona 1:0 ning Las Palmas kodus Bilbao Athleticu 1:0.
### Response:
Madridi Real kordas Pele-aegse Santose maailmarekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leelo Tungal on "Plekktrummil" külas esmaspäeva õhtul kell 21.35 ETV2-s. | Leelo Tungal räägib hooaja esimeses "Plekktrummis", mida inimene lapsepõlvest pärib | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leelo Tungal on "Plekktrummil" külas esmaspäeva õhtul kell 21.35 ETV2-s.
### Response:
Leelo Tungal räägib hooaja esimeses "Plekktrummis", mida inimene lapsepõlvest pärib |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uldrich rääkis ERRile, et praegu töötab RIA rakenduse kallal ja töö jätkub.
"Loodetavasti kehtib see, mis me oleme välja lubanud, et kahe kuu jooksul on rakendus olemas," lausus ta. "Oleme ajagraafikus".
Lahendusvariant, millega RIA tegeleb, on selline, mis võimaldab inimestel oma ID-kaardi sertifikaate kauguuendada. Nagu RIA juba eelmisel nädalal teatas, enne valimisi lahendust ilmselt valmis ei saada.
Rahvusvaheline teadlaste grupp teavitas 31. augustil RIAt, et nad on avastanud turvariski, mis mõjutab Eestis pärast 16. oktoobrit 2014 välja antud ID-kaarte. Kiibis peituv turvarisk puudutab 750 000 kaarti.
Enne 2014. aasta oktoobrit väljastatud ID-kaartidel oli kasutusel teine kiip ning neid see risk ei mõjuta. Samuti ei puuduta turvarisk mobiil-IDd.
Turvariski kõrvaldamiseks on lubanud riiki aidata ka Eesti ID-kaartide tootja Gemalto. | RIA on ID-kaardi turvariskile lahenduse leidmisega graafikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uldrich rääkis ERRile, et praegu töötab RIA rakenduse kallal ja töö jätkub.
"Loodetavasti kehtib see, mis me oleme välja lubanud, et kahe kuu jooksul on rakendus olemas," lausus ta. "Oleme ajagraafikus".
Lahendusvariant, millega RIA tegeleb, on selline, mis võimaldab inimestel oma ID-kaardi sertifikaate kauguuendada. Nagu RIA juba eelmisel nädalal teatas, enne valimisi lahendust ilmselt valmis ei saada.
Rahvusvaheline teadlaste grupp teavitas 31. augustil RIAt, et nad on avastanud turvariski, mis mõjutab Eestis pärast 16. oktoobrit 2014 välja antud ID-kaarte. Kiibis peituv turvarisk puudutab 750 000 kaarti.
Enne 2014. aasta oktoobrit väljastatud ID-kaartidel oli kasutusel teine kiip ning neid see risk ei mõjuta. Samuti ei puuduta turvarisk mobiil-IDd.
Turvariski kõrvaldamiseks on lubanud riiki aidata ka Eesti ID-kaartide tootja Gemalto.
### Response:
RIA on ID-kaardi turvariskile lahenduse leidmisega graafikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel vaatluse alla võetud 24 eri suuruse ja tegevusmahuga sihtasutuse ja MTÜ 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruandeid analüüsides, kirjutas Postimees.
Ühiskonnauuringute Instituudi arvamusküsitluste koordinaator Tanel Paas kirjutas möödunud nädalal ilmunud arvamusloos, et antud analüüsi järeldusi ei saa piiratud fookuse tõttu laiendada kogu kodanikuühiskonnale, kuid siiski näeme, kuidas mitmed silmapaistvad kolmanda sektori organisatsioonid toimivad.
Paasile vastas esmaspäeval Postimehes presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar, kes väitis, et nii kireval skeenel ei saa leiduda üht ja ainsat õiget rahastamismudelit. "Omad plussid-miinused on kõigil rahastamisviisidel ning kõik nad võivad piirata vabaühenduse sõltumatust. Näiteks sõltumine liikmemaksudest (Eesti vabaühenduste levinuim tuluallikas) on igati kohane esmajoones oma liikmete teenindamiseks loodud organisatsioonides, kuid vähendab võimekust võtta ette ühiskonnas laiema mõjuga ja uudseid, riskantsemaid algatusi," kirjutas Kübar. | Uuring: paljud mõjukad mittetulundusühingud on riigi ülalpidamisel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel vaatluse alla võetud 24 eri suuruse ja tegevusmahuga sihtasutuse ja MTÜ 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruandeid analüüsides, kirjutas Postimees.
Ühiskonnauuringute Instituudi arvamusküsitluste koordinaator Tanel Paas kirjutas möödunud nädalal ilmunud arvamusloos, et antud analüüsi järeldusi ei saa piiratud fookuse tõttu laiendada kogu kodanikuühiskonnale, kuid siiski näeme, kuidas mitmed silmapaistvad kolmanda sektori organisatsioonid toimivad.
Paasile vastas esmaspäeval Postimehes presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar, kes väitis, et nii kireval skeenel ei saa leiduda üht ja ainsat õiget rahastamismudelit. "Omad plussid-miinused on kõigil rahastamisviisidel ning kõik nad võivad piirata vabaühenduse sõltumatust. Näiteks sõltumine liikmemaksudest (Eesti vabaühenduste levinuim tuluallikas) on igati kohane esmajoones oma liikmete teenindamiseks loodud organisatsioonides, kuid vähendab võimekust võtta ette ühiskonnas laiema mõjuga ja uudseid, riskantsemaid algatusi," kirjutas Kübar.
### Response:
Uuring: paljud mõjukad mittetulundusühingud on riigi ülalpidamisel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel päeval toimunud kolmes eelsõidus oli Ligur heas hoos ning tulemuseks vastavalt 7., 3. ja 6. koht. Teisel päeval oli konkurentide tempo aga natuke vingem ning viimases eelsõidus Ligurile tulemuseks 12. koht. Sellest aga piisas juba poolfinaali 12 parema hulka pääsemiseks rohkem kui küll, sest tubli töö rajal kindlustas Ligurile eelsõitude kokkuvõttes 6. koha. Poolfinaalis jätkas eestlase käsi hästi mängimist ning kuigi võitjale Szabole kandadele astumisest jõudu ei jätkunud, oli tulemuseks tugev teine koht, mis tagas ka koha finaalis kuue parima hulgas. Finaalsõit kulges aga võrdlemisi rahulikult. Kohe stardile järgnenud esimestes kurvides selgitati jõuvahekorrad välja ning selliselt jätkati kõik kuus ringi kuni ruudulipu langemiseni.
"Tuleb igati rahul olla," sõnas Ligur pärast võistlust. "Stardist sain küll teisena väja, aga Leppihalme pääses järgnevas kurvis mööda – seespool oli auto kurvis ees ja mul lihtsalt polnud võimalik teda katma minna. Ei hakanud ka mõttetut kontakti tekitama ja meid mõlemaid seina ajama. Siit finaalist sai oma masinaga võetud maksimum. Suurte tiimide ja nende jõu vastu on raske saada. Tänan oma meeskonda ja muidugi fännes, kes kõik Riiga kohale tulid."
Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri, Arvo Kask ja Andre Kurg. Saluri tegi eelvoorudes võrdlemisi häid sõite, kuid tehniline rike, mis ta kolmandast eelsõidust täielikult kõrvale jättis, nurjas ka lootuse pääseda poolfinaali – tulemuseks 21. koht. Kask näitas kõige kiiremat minekut teises eelsõidus, kus sai tulemuseks 11. aja. Siiski, vähene kogemustepagas ja ebaõnnestunud rehvivalik ühes ülimalt libedas eelsõidus andsid kokkuvõtteks 22. koha. Kurg, kes kogu esimese päeva maadles muuhulgas taas käigukastiprobleemidega, oma sõitu käima ei saanudki ning selliselt jäi kohaks lõpuprotokollis 23.
Riias toimunud etapi võitis Krisztian Szabo (Ungari), teiseks tuli Rokas Baciuska (Leedu) ning kolmandaks sõitis end Jussi-Petteri Leppihalme (Soome). FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur enne viimast etappi Super1600 klassis 73 punktiga 7. kohal, Saluri 15 punktiga 18. kohal, Kask 34. kohal ja Kurg 38. kohal. Esikolmiku moodustavad Krisztian Szabo (117 punkti), Artis Baumanis (105 punkti) ja Jussi-Petteri Leppihalme (97 punkti).
Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis oli tegemist aga hooaja viimase mõõduvõtuga ning lisaks etapivõitjatele tõmmati siin joon alla ka kogu hooaja pingerivile. Oma esimese täispika hooaja kaasa sõitnud Andri Õun hooaja finaaletapiks tehnilistest probleemidest üle ei saanudki ning oma esialgset eesmärki, jõuda etapil punktikohale, tuleb asuda püüdma järgmisel aastal. Õunale Riia etapilt tulemuseks 22. koht ja hooaja kokkuvõttes 36. koht.
"Tehnikaga oli nagu oli, aga lisaks sai siin tehtud ka paar sõiduviga, mille tõttu kahes eelsõidus masina rajale risti keerasin," tunnistas Õun. "On olnud päris tihe ja pingeline hooaeg – viis EM-etappi ja seitse EMV etappi on andnud tõsiselt töise kevad-suve, aga mul on hea meel, et suutsime vaatamata mõningastele tagasilöökidele kogu selle tralli ära teha. Tänan oma peret, meeskonda ja kõiki kaasaelajaid – meie pingutused on läinud asja ette ning märk on maas. Siit saab ainult edasi liikuda!"
Mart Tikkerbär läbis eelsõite küll iga ringiga aina tõusvas tempos, võttes parimas voorus 21. koha, kuid kõrgemasse konkurentsi pääsemiseks sellest ei piisanud ning võistluse kokkuvõttes sai kirja 26. koht. Vaid kahel etapil osalenud Tikkerbärile hooaja kokkuvõttes tulemuseks 37. koht. Riia etapi esikolmiku moodustasid Anton Marklund (Rootsi), Robin Larsson (Rootsi) ja Tamas-Pal Kiss (Ungari). Hooaja kokkuvõttes võitis Euro RX (Supercar) klassi Anton Marklund (129 punkti), teiseks tuli norrakas Thomas Bryntesson (102 punkti) ning kolmandaks sõitis end Tamas-Pal Kiss (90 punkti).
Eesti rallikrossisõitjatel ongi sel hooajal jäänud läbida veel vaid üks võistlus, milleks on 29. septembril algav EM-etapp Saksamaal, kus rajale lähevad Super1600 klassi esindajad Janno Ligur ja Siim Saluri. | Ligur sai rallikrossi Riia EM-etapil neljanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel päeval toimunud kolmes eelsõidus oli Ligur heas hoos ning tulemuseks vastavalt 7., 3. ja 6. koht. Teisel päeval oli konkurentide tempo aga natuke vingem ning viimases eelsõidus Ligurile tulemuseks 12. koht. Sellest aga piisas juba poolfinaali 12 parema hulka pääsemiseks rohkem kui küll, sest tubli töö rajal kindlustas Ligurile eelsõitude kokkuvõttes 6. koha. Poolfinaalis jätkas eestlase käsi hästi mängimist ning kuigi võitjale Szabole kandadele astumisest jõudu ei jätkunud, oli tulemuseks tugev teine koht, mis tagas ka koha finaalis kuue parima hulgas. Finaalsõit kulges aga võrdlemisi rahulikult. Kohe stardile järgnenud esimestes kurvides selgitati jõuvahekorrad välja ning selliselt jätkati kõik kuus ringi kuni ruudulipu langemiseni.
"Tuleb igati rahul olla," sõnas Ligur pärast võistlust. "Stardist sain küll teisena väja, aga Leppihalme pääses järgnevas kurvis mööda – seespool oli auto kurvis ees ja mul lihtsalt polnud võimalik teda katma minna. Ei hakanud ka mõttetut kontakti tekitama ja meid mõlemaid seina ajama. Siit finaalist sai oma masinaga võetud maksimum. Suurte tiimide ja nende jõu vastu on raske saada. Tänan oma meeskonda ja muidugi fännes, kes kõik Riiga kohale tulid."
Liguriga samas, Super1600 klassis startisid ka Siim Saluri, Arvo Kask ja Andre Kurg. Saluri tegi eelvoorudes võrdlemisi häid sõite, kuid tehniline rike, mis ta kolmandast eelsõidust täielikult kõrvale jättis, nurjas ka lootuse pääseda poolfinaali – tulemuseks 21. koht. Kask näitas kõige kiiremat minekut teises eelsõidus, kus sai tulemuseks 11. aja. Siiski, vähene kogemustepagas ja ebaõnnestunud rehvivalik ühes ülimalt libedas eelsõidus andsid kokkuvõtteks 22. koha. Kurg, kes kogu esimese päeva maadles muuhulgas taas käigukastiprobleemidega, oma sõitu käima ei saanudki ning selliselt jäi kohaks lõpuprotokollis 23.
Riias toimunud etapi võitis Krisztian Szabo (Ungari), teiseks tuli Rokas Baciuska (Leedu) ning kolmandaks sõitis end Jussi-Petteri Leppihalme (Soome). FIA Euroopa meistrivõistluste üldarvestuses on Ligur enne viimast etappi Super1600 klassis 73 punktiga 7. kohal, Saluri 15 punktiga 18. kohal, Kask 34. kohal ja Kurg 38. kohal. Esikolmiku moodustavad Krisztian Szabo (117 punkti), Artis Baumanis (105 punkti) ja Jussi-Petteri Leppihalme (97 punkti).
Neljaveoliste masinate arvestuses Euro RX (Supercar) klassis oli tegemist aga hooaja viimase mõõduvõtuga ning lisaks etapivõitjatele tõmmati siin joon alla ka kogu hooaja pingerivile. Oma esimese täispika hooaja kaasa sõitnud Andri Õun hooaja finaaletapiks tehnilistest probleemidest üle ei saanudki ning oma esialgset eesmärki, jõuda etapil punktikohale, tuleb asuda püüdma järgmisel aastal. Õunale Riia etapilt tulemuseks 22. koht ja hooaja kokkuvõttes 36. koht.
"Tehnikaga oli nagu oli, aga lisaks sai siin tehtud ka paar sõiduviga, mille tõttu kahes eelsõidus masina rajale risti keerasin," tunnistas Õun. "On olnud päris tihe ja pingeline hooaeg – viis EM-etappi ja seitse EMV etappi on andnud tõsiselt töise kevad-suve, aga mul on hea meel, et suutsime vaatamata mõningastele tagasilöökidele kogu selle tralli ära teha. Tänan oma peret, meeskonda ja kõiki kaasaelajaid – meie pingutused on läinud asja ette ning märk on maas. Siit saab ainult edasi liikuda!"
Mart Tikkerbär läbis eelsõite küll iga ringiga aina tõusvas tempos, võttes parimas voorus 21. koha, kuid kõrgemasse konkurentsi pääsemiseks sellest ei piisanud ning võistluse kokkuvõttes sai kirja 26. koht. Vaid kahel etapil osalenud Tikkerbärile hooaja kokkuvõttes tulemuseks 37. koht. Riia etapi esikolmiku moodustasid Anton Marklund (Rootsi), Robin Larsson (Rootsi) ja Tamas-Pal Kiss (Ungari). Hooaja kokkuvõttes võitis Euro RX (Supercar) klassi Anton Marklund (129 punkti), teiseks tuli norrakas Thomas Bryntesson (102 punkti) ning kolmandaks sõitis end Tamas-Pal Kiss (90 punkti).
Eesti rallikrossisõitjatel ongi sel hooajal jäänud läbida veel vaid üks võistlus, milleks on 29. septembril algav EM-etapp Saksamaal, kus rajale lähevad Super1600 klassi esindajad Janno Ligur ja Siim Saluri.
### Response:
Ligur sai rallikrossi Riia EM-etapil neljanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu on sõnastanud meie president, on „õmblusteta ühiskond“ selline, kus inimesed teevad kogukondades koostööd. See on vähese korruptsiooniga ühiskond, kus väärtuste aluseks ei ole raha ja kus valitseb läbipaistvus.
Mõiste pärineb inglise keelest: seamless society tähendab sujuvalt toimivat ühiskonda. Mõistet eesti keelde otse ümber pannes tekitab kõhklusi see, et „õmblus“ tähendab kujundina ju midagi, mis peabki erinevaid osasid koos hoidma - nii nagu ühiskonnaliikmedki on liidetud uskumuste, kommete ja seaduste abil.
Samas tundub, et mõistega soovitaksegi tähistada koosolemist ja ka seda, et inimesed tegutsevad üksteise huvides. Senised mõiste selgitused vihjavad ka hoolimisele. Võib-olla võikski otsetõlkelise vaste asemel öelda „hooliv ühiskond“? Kuna „õmbluste“ all mõeldakse üleliigseid, näiteks bürokraatlikke takistusi, mis ei lase ühiskonnal sujuvalt toimida, siis võiks kaaluda ühe võimalusena ka sõnastust „sujuv ühiskond“.
Head päeva ja hoiame kokku!
Kuulake varasemaid säutse. | Keelesäuts. Õmblusteta ühiskonnast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu on sõnastanud meie president, on „õmblusteta ühiskond“ selline, kus inimesed teevad kogukondades koostööd. See on vähese korruptsiooniga ühiskond, kus väärtuste aluseks ei ole raha ja kus valitseb läbipaistvus.
Mõiste pärineb inglise keelest: seamless society tähendab sujuvalt toimivat ühiskonda. Mõistet eesti keelde otse ümber pannes tekitab kõhklusi see, et „õmblus“ tähendab kujundina ju midagi, mis peabki erinevaid osasid koos hoidma - nii nagu ühiskonnaliikmedki on liidetud uskumuste, kommete ja seaduste abil.
Samas tundub, et mõistega soovitaksegi tähistada koosolemist ja ka seda, et inimesed tegutsevad üksteise huvides. Senised mõiste selgitused vihjavad ka hoolimisele. Võib-olla võikski otsetõlkelise vaste asemel öelda „hooliv ühiskond“? Kuna „õmbluste“ all mõeldakse üleliigseid, näiteks bürokraatlikke takistusi, mis ei lase ühiskonnal sujuvalt toimida, siis võiks kaaluda ühe võimalusena ka sõnastust „sujuv ühiskond“.
Head päeva ja hoiame kokku!
Kuulake varasemaid säutse.
### Response:
Keelesäuts. Õmblusteta ühiskonnast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See tähendab, et alates oktoobri keskpaigast saab ostu eest tasuda viipemaksega ilma pangakaarti makseterminali panemata ja PIN-koodi sisestamata.
Pangaliidu andmetel jääb 75 protsenti Eesti poodides tehtavatest maksetest alla 25 euro limiidi.
“Esialgu Eestis kehtestatud kümne euro limiit tõestas, et nii tarbijad kui ka kaupmehed on uuest makseviisist huvitatud ning see on ka turvaline, kuna viipemakset saavad teostada vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Pisteliselt küsitakse makse kinnistamiseks ka PIN-koodi isegi alla limiidi summa jäävate maksete korral,” põhjendas pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk, mille alusel otsustati Eestis limiit 25 euroni tõsta.
“Viipemakse tehakse sama ostu eest ühekordselt ja ainult siis, kui kaart on asetatud makseterminalist vähemalt kahe sentimeetri kaugusele. Terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest,” viitas Nurk makseviisi turvalisusele.
Eestis kasutatavatest pangakaartidest 15 protsenti on viipekaardid. Aasta lõpuks peaks viipevõimekus olema 80 protsendil makseterminalidest, 2020. aastaks peavad viipemakseid võimaldama kõik terminalid.
Eestis väljastavad viipekaarte Swedbank, SEB Pank, LHV Pank, Krediidipank ja Nordea Pank. | Viipemakse limiit tõuseb kümnelt eurolt 25-le | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See tähendab, et alates oktoobri keskpaigast saab ostu eest tasuda viipemaksega ilma pangakaarti makseterminali panemata ja PIN-koodi sisestamata.
Pangaliidu andmetel jääb 75 protsenti Eesti poodides tehtavatest maksetest alla 25 euro limiidi.
“Esialgu Eestis kehtestatud kümne euro limiit tõestas, et nii tarbijad kui ka kaupmehed on uuest makseviisist huvitatud ning see on ka turvaline, kuna viipemakset saavad teostada vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Pisteliselt küsitakse makse kinnistamiseks ka PIN-koodi isegi alla limiidi summa jäävate maksete korral,” põhjendas pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk, mille alusel otsustati Eestis limiit 25 euroni tõsta.
“Viipemakse tehakse sama ostu eest ühekordselt ja ainult siis, kui kaart on asetatud makseterminalist vähemalt kahe sentimeetri kaugusele. Terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest,” viitas Nurk makseviisi turvalisusele.
Eestis kasutatavatest pangakaartidest 15 protsenti on viipekaardid. Aasta lõpuks peaks viipevõimekus olema 80 protsendil makseterminalidest, 2020. aastaks peavad viipemakseid võimaldama kõik terminalid.
Eestis väljastavad viipekaarte Swedbank, SEB Pank, LHV Pank, Krediidipank ja Nordea Pank.
### Response:
Viipemakse limiit tõuseb kümnelt eurolt 25-le |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Plaadil kõlavad Randalu ja Epliku repertuaarist tuttavad lood uues võtmes, samuti Jaan Räätsa Marginaali töötlus.
Muusikud kohtusid esmakordselt pianisti ja helilooja Kristjan Randalu algatusel. Randalu inspireeris ehedus ja siirus Vaiko Epliku muusikas. "Kuulsin Vaiko muusikat ühes kohvikus taustana ja see köitis. Pärast seda olen aina selgemalt tajunud, et kõige melu ja muu müra keskel suudab Vaiko ikkagi keskenduda sisule ja oma asja ajada. Tema väljund ja formaat on küll laiemale publikule popmuusika, aga sisuliselt mingit allahindlust ja kompromissi ei toimu," kirjeldab Randalu teekonda Vaiko Epliku muusika ja koostööni.
Eplik ja Randalu esinesid esmakordselt koos 2010. aasta Jazzkaarel. Tulemus oli album "Kooskõla", mis pälvis Eesti muusika auhindadel 2012. aastal jazzialbumi tiitli. "Lahkhelide" kava sündis Jazzkaare 25. juubeliks.
"Lahkhelide" albumil kõlavad palad on sümbioos Randalu ja Epliku muusikalistest maailmadest. "Mind inspireerisid Vaiko lood, samas nägin ja kuulsin ma nendes mingit uut potentsiaali ja dimensiooni. Töötlesin materjali läbi enda prisma, surudes Vaiko osaliselt uutesse raamidesse. Tervikule lisandusid ka pooleli jäänud Jaan Räätsa Marginaalide töötlused," võttis Randalu kokku albumile jõudnud üheksa pala sünniloo. Nii on jäädvustatud Vaiko Epliku "Varielu", "Homne päev", "Virgumine", "Nõgesed", "Kuningal on külm", "Hurraa" ning "Lauludest ja muust".
Randalu tunnistas, et koostöö Vaiko Eplikuga tõi ka temas muusikuna välja uusi tahke. Piiride kompanime ja uute võimaluste katsetamine on mõtteviisina Randalule omane. "See muusika on väga rütmikeskne, aga meie koosseis on pigem klassikaline Lied-Duo. Ma toimin terve ansamblina ja tekitan kogu rütmilise stabiilsuse ja ka harmoonilise liikumise - see on olnud väljakutse omaette," täpsustas pianist nende koosluse toimimisviisi.
Vaiko Eplikul ja tema ansamblil Eliit on eriline positsioon eesti pop-rokkmuusikas. Eplikule kui vokalistile-multiinstrumentalistele meeldib koos sõpradega improviseerida ja uusi heliavarusi avastada, kuid samas seab ta ka endale üha uusi väljakutseid. Eplik on nii mõnegi albumi kõik pillid ja vokaalpartiid ise stuudios sisse mänginud.
Rahvusvaheliselt vaieldamatult aktiivseim jazzmuusik Kristjan Randalu on elanud Saksamaal, Inglismaal ja USAs. Ta on esinenud maailma olulisematel kontserdilavadel ning osalenud rahvusvaheliste koosseisudega maailma väärikamatel jazzifestivalidel nii Euroopas kui ka näiteks Põhja-Aafrikas ja Aasias. Randalu koostööpartnerite hulka kuuluvad ka jazzimaalimas suunanäitajatena tuntud saksofonist Dave Liebman, trummar Ari Hoenig, kitarristid Nguyen Le ja Ben Monder, Tuneesia udi-virtuoos Dhafer Youssef, dirigent Kristjan Järvi ja tema Absolute Ensemble. Randalu muusikat kuuleb üle 30 helikandjal. | Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu koostöö jõudis albumile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Plaadil kõlavad Randalu ja Epliku repertuaarist tuttavad lood uues võtmes, samuti Jaan Räätsa Marginaali töötlus.
Muusikud kohtusid esmakordselt pianisti ja helilooja Kristjan Randalu algatusel. Randalu inspireeris ehedus ja siirus Vaiko Epliku muusikas. "Kuulsin Vaiko muusikat ühes kohvikus taustana ja see köitis. Pärast seda olen aina selgemalt tajunud, et kõige melu ja muu müra keskel suudab Vaiko ikkagi keskenduda sisule ja oma asja ajada. Tema väljund ja formaat on küll laiemale publikule popmuusika, aga sisuliselt mingit allahindlust ja kompromissi ei toimu," kirjeldab Randalu teekonda Vaiko Epliku muusika ja koostööni.
Eplik ja Randalu esinesid esmakordselt koos 2010. aasta Jazzkaarel. Tulemus oli album "Kooskõla", mis pälvis Eesti muusika auhindadel 2012. aastal jazzialbumi tiitli. "Lahkhelide" kava sündis Jazzkaare 25. juubeliks.
"Lahkhelide" albumil kõlavad palad on sümbioos Randalu ja Epliku muusikalistest maailmadest. "Mind inspireerisid Vaiko lood, samas nägin ja kuulsin ma nendes mingit uut potentsiaali ja dimensiooni. Töötlesin materjali läbi enda prisma, surudes Vaiko osaliselt uutesse raamidesse. Tervikule lisandusid ka pooleli jäänud Jaan Räätsa Marginaalide töötlused," võttis Randalu kokku albumile jõudnud üheksa pala sünniloo. Nii on jäädvustatud Vaiko Epliku "Varielu", "Homne päev", "Virgumine", "Nõgesed", "Kuningal on külm", "Hurraa" ning "Lauludest ja muust".
Randalu tunnistas, et koostöö Vaiko Eplikuga tõi ka temas muusikuna välja uusi tahke. Piiride kompanime ja uute võimaluste katsetamine on mõtteviisina Randalule omane. "See muusika on väga rütmikeskne, aga meie koosseis on pigem klassikaline Lied-Duo. Ma toimin terve ansamblina ja tekitan kogu rütmilise stabiilsuse ja ka harmoonilise liikumise - see on olnud väljakutse omaette," täpsustas pianist nende koosluse toimimisviisi.
Vaiko Eplikul ja tema ansamblil Eliit on eriline positsioon eesti pop-rokkmuusikas. Eplikule kui vokalistile-multiinstrumentalistele meeldib koos sõpradega improviseerida ja uusi heliavarusi avastada, kuid samas seab ta ka endale üha uusi väljakutseid. Eplik on nii mõnegi albumi kõik pillid ja vokaalpartiid ise stuudios sisse mänginud.
Rahvusvaheliselt vaieldamatult aktiivseim jazzmuusik Kristjan Randalu on elanud Saksamaal, Inglismaal ja USAs. Ta on esinenud maailma olulisematel kontserdilavadel ning osalenud rahvusvaheliste koosseisudega maailma väärikamatel jazzifestivalidel nii Euroopas kui ka näiteks Põhja-Aafrikas ja Aasias. Randalu koostööpartnerite hulka kuuluvad ka jazzimaalimas suunanäitajatena tuntud saksofonist Dave Liebman, trummar Ari Hoenig, kitarristid Nguyen Le ja Ben Monder, Tuneesia udi-virtuoos Dhafer Youssef, dirigent Kristjan Järvi ja tema Absolute Ensemble. Randalu muusikat kuuleb üle 30 helikandjal.
### Response:
Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu koostöö jõudis albumile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma mängisin täna tõesti hästi," sõnas Kontaveit WTA-le pärast mängu. "Ma olin agressiivne, mängisin oma mängu ja see töötas väga hästi. Mul on hea meel, et suutsin esimeses ringis võita."
"Ma proovin turniiri võtta mäng-mängu kaupa ja anda igas matšis endast parima. See on mu ainus eesmärk. Hooaeg on lõppemas, aga on tore siin olla."
Kontaveidi vastaseks teises ringis tuleb kvalifikatsiooniturniirilt põhitabelisse pääsenud tennisist, kui omavahel mängivad 19-aastane austraallanna Lizette Carbera (WTA 153.) ja samuti 19-aastane hiinlanna Xinyu Gao (WTA 187.). | Kontaveit: olin agressiivne ja mängisin oma mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma mängisin täna tõesti hästi," sõnas Kontaveit WTA-le pärast mängu. "Ma olin agressiivne, mängisin oma mängu ja see töötas väga hästi. Mul on hea meel, et suutsin esimeses ringis võita."
"Ma proovin turniiri võtta mäng-mängu kaupa ja anda igas matšis endast parima. See on mu ainus eesmärk. Hooaeg on lõppemas, aga on tore siin olla."
Kontaveidi vastaseks teises ringis tuleb kvalifikatsiooniturniirilt põhitabelisse pääsenud tennisist, kui omavahel mängivad 19-aastane austraallanna Lizette Carbera (WTA 153.) ja samuti 19-aastane hiinlanna Xinyu Gao (WTA 187.).
### Response:
Kontaveit: olin agressiivne ja mängisin oma mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal 94 kohta ATP tabeli 217. numbriks tõusnud Zopp asub sellel nädalal tabeli 194. astmel. Vladimir Ivanov langes kaheksa kohta 429. astmele, Kenneth Raisma tõusis seitse kohta 723. kohale.
Maailma tippude seas muutusi ei toimunud, esireketina jätkab hispaanlane Rafael Nadal, kellele järgnevad šveitslane Roger Federer ning šotlane Andy Murray.
Kõik WTA tabelisse kuuluvad eestlannad langesid - Anett Kontaveit ühe koha 31., Kaia Kanepi kaks kohta 112., Maileen Nuudi neli kohta 1166. ning Valeria Gorlatš ühe koha 1225. positsioonile.
WTA esireketina jätkab hispaanlanna Garbine Muguruza, teine on rumeenlanna Simona Halep ja kolmas ukrainlanna Elina Svitolina. | Zopp tegi maailma edetabelis järjekordse suure tõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal 94 kohta ATP tabeli 217. numbriks tõusnud Zopp asub sellel nädalal tabeli 194. astmel. Vladimir Ivanov langes kaheksa kohta 429. astmele, Kenneth Raisma tõusis seitse kohta 723. kohale.
Maailma tippude seas muutusi ei toimunud, esireketina jätkab hispaanlane Rafael Nadal, kellele järgnevad šveitslane Roger Federer ning šotlane Andy Murray.
Kõik WTA tabelisse kuuluvad eestlannad langesid - Anett Kontaveit ühe koha 31., Kaia Kanepi kaks kohta 112., Maileen Nuudi neli kohta 1166. ning Valeria Gorlatš ühe koha 1225. positsioonile.
WTA esireketina jätkab hispaanlanna Garbine Muguruza, teine on rumeenlanna Simona Halep ja kolmas ukrainlanna Elina Svitolina.
### Response:
Zopp tegi maailma edetabelis järjekordse suure tõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 15: riigikogus vastavad arupärimistele Ratas ja Reinsalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 15: riigikogus vastavad arupärimistele Ratas ja Reinsalu | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31-aastase Dragici keskmised näitajad kogu turniiri üheksa mänguga olid 27,8 minutit, 22,6 punkti, 5,1 korvisöötu, 4,4 lauapalli ja 1,6 vaheltlõiget. | VIDEO | MVP-ks valitud Goran Dragici tipphetked EM-finaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31-aastase Dragici keskmised näitajad kogu turniiri üheksa mänguga olid 27,8 minutit, 22,6 punkti, 5,1 korvisöötu, 4,4 lauapalli ja 1,6 vaheltlõiget.
### Response:
VIDEO | MVP-ks valitud Goran Dragici tipphetked EM-finaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtujuht, koomik Stephen Colbert palus Spiceril hinnata gala külaliste hulka ja Spiceri hinnangul oli see kõigi aegade suurim, vahendasid ERR-i teleuudised.
Niimoodi muiati president Donald Trumpi ametisseastumistseremoonia üle, millel osalenud rahvahulga kohta väitis Spicer tollal samuti, et see on kõigi aegade suurim.
Nalja Trumpi üle visati õhtul veel. Parimaks meeskoomikuks tunnistatud Donald Glover tänas oma auhinnakõnes presidenti. "Ma tahan tänada president Trumpi mustanahaliste muutmise eest kõige masendunumate edetabeli esinumbriks. President on vist põhjus, miks ma siin olen," lausus ta. Donald Clover Autor: AFP/Scanpix | Endine Valge Maja pressiesindaja tegi Emmy galal üllatusesinemise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtujuht, koomik Stephen Colbert palus Spiceril hinnata gala külaliste hulka ja Spiceri hinnangul oli see kõigi aegade suurim, vahendasid ERR-i teleuudised.
Niimoodi muiati president Donald Trumpi ametisseastumistseremoonia üle, millel osalenud rahvahulga kohta väitis Spicer tollal samuti, et see on kõigi aegade suurim.
Nalja Trumpi üle visati õhtul veel. Parimaks meeskoomikuks tunnistatud Donald Glover tänas oma auhinnakõnes presidenti. "Ma tahan tänada president Trumpi mustanahaliste muutmise eest kõige masendunumate edetabeli esinumbriks. President on vist põhjus, miks ma siin olen," lausus ta. Donald Clover Autor: AFP/Scanpix
### Response:
Endine Valge Maja pressiesindaja tegi Emmy galal üllatusesinemise |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.