instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch on mures ka seetõttu, et mainitud aktivistide näol on tegu inimestega, keda isegi mingis vägivaldses käitumises ei süüdistata, vahendasid Reuters ja Yle.
Israa al-Ghomgam on tuntud šiiidi inimõiguslane. Ta peeti koos oma mehega kinni 2015. aasta detsembril ning sellest ajast saadik on ta olnud vahi all.
Naist süüdistatakse protestiaktsioonides osalemises ja üleskutsetes, et noored protestiaktsioonidest osa võtaksid. Saudi Araabia võimud on tema tegevust iseloomustanud mõistetega "ässitamine" ja "pehme revolutsioon". Samuti süüdistatakse teda reisimises Iraani, kus ta olevat saanud "teoreetilisi õppetunde kaose külvamiseks".
Inimõiguste olukorda Saudi Araabias jälgivad organisatsioonid - Berliini EOSHR ja Londoni ALQST - teatasid Ghomghami ja tema saatusekaaslaste olukorrast juba varem.
EOHSR märkis, et maapiirkondades on hukkamist ootamas 51 inimest ning mõnede allikate kohaselt on osa hukkamisi juba toimunud.
Saudi Araabia kuningriigi valitsus pole teemat veel kommenteerinud, kuid teada on, et kroonprints Mohammed bin Salmani reforme puudutavatest avaldustest, on võimud viimasel ajal praktikas oma võtteid teisitimõtlejate vastu karmistanud.
Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel on Saudi Araabia surmanuhtluse mõistmisega lõppenud kohtuotsuste poolest maailmas esikohal. Inimõiguslaste andmetel viidi eelmisel aastal riigis täide 146 hukkamist, vaid Hiina Rahvavabariigis ja Iraanis hukati eelmisel aastal rohkem inimesi. | Saudi Araabias ähvardab surmanuhtlus esimest korda naissoost aktivisti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch on mures ka seetõttu, et mainitud aktivistide näol on tegu inimestega, keda isegi mingis vägivaldses käitumises ei süüdistata, vahendasid Reuters ja Yle.
Israa al-Ghomgam on tuntud šiiidi inimõiguslane. Ta peeti koos oma mehega kinni 2015. aasta detsembril ning sellest ajast saadik on ta olnud vahi all.
Naist süüdistatakse protestiaktsioonides osalemises ja üleskutsetes, et noored protestiaktsioonidest osa võtaksid. Saudi Araabia võimud on tema tegevust iseloomustanud mõistetega "ässitamine" ja "pehme revolutsioon". Samuti süüdistatakse teda reisimises Iraani, kus ta olevat saanud "teoreetilisi õppetunde kaose külvamiseks".
Inimõiguste olukorda Saudi Araabias jälgivad organisatsioonid - Berliini EOSHR ja Londoni ALQST - teatasid Ghomghami ja tema saatusekaaslaste olukorrast juba varem.
EOHSR märkis, et maapiirkondades on hukkamist ootamas 51 inimest ning mõnede allikate kohaselt on osa hukkamisi juba toimunud.
Saudi Araabia kuningriigi valitsus pole teemat veel kommenteerinud, kuid teada on, et kroonprints Mohammed bin Salmani reforme puudutavatest avaldustest, on võimud viimasel ajal praktikas oma võtteid teisitimõtlejate vastu karmistanud.
Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel on Saudi Araabia surmanuhtluse mõistmisega lõppenud kohtuotsuste poolest maailmas esikohal. Inimõiguslaste andmetel viidi eelmisel aastal riigis täide 146 hukkamist, vaid Hiina Rahvavabariigis ja Iraanis hukati eelmisel aastal rohkem inimesi.
### Response:
Saudi Araabias ähvardab surmanuhtlus esimest korda naissoost aktivisti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarand rääkis, et komisjonile tegi avalduse menetluse alustamiseks Autorollo pankrotitoimkonna esimees Teet Järvekülg, kes esitas kahtlusi, et selles kaasuses on ettevõte moondunud erakonnale antud rahaks. Et esitada antud teemal lisaküsimusi ja saada juurde informatsiooni pidigi komisjon oma töökorra järgi alustama menetluse.
Tarand loodab, et pangad tulevad komisjonile vastu ja annavad lisainformatsiooni. Ta ütles, et kuigi antud teemaga seotud sündmused ulatuvad 8-9 aasta taha on pankades andmed ja erakondade finantsdokumendid alles hoitud vaatamata sellele, et seadus neid selleks peale seitset aastat enam ei kohusta.
"Me lähtusime heauskselt sellest, et võib-olla keegi meile midagi vastab ja me saame mingit lisainformatsiooni, mille alusel teha rohkem kaalutletud otsus, kas uurida või mitte uurida," lausus Tarand.
"Nende annetuste küsimuses on Reformierakonna poolt korduvalt öeldud, et need isikud, kes neid summasid tol ajal erakonnale annetasid, tegid seda isiklikest vahenditest. Nüüd see tõestamise koht peaks olema selles kaasuses see, et millist ahelat pidi on jõudnud Autorollo raha nende Reformierakonna liikmeteni, kes on selle annetanud oma raha pähe erakonnale. /.../ Peaks tõestama seda, et see siiski on olnud juriidilise isiku annetus," selgitas Tarand. | ERJK alustab menetlust Autorollo ja Reformierakonna seoste uurimiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarand rääkis, et komisjonile tegi avalduse menetluse alustamiseks Autorollo pankrotitoimkonna esimees Teet Järvekülg, kes esitas kahtlusi, et selles kaasuses on ettevõte moondunud erakonnale antud rahaks. Et esitada antud teemal lisaküsimusi ja saada juurde informatsiooni pidigi komisjon oma töökorra järgi alustama menetluse.
Tarand loodab, et pangad tulevad komisjonile vastu ja annavad lisainformatsiooni. Ta ütles, et kuigi antud teemaga seotud sündmused ulatuvad 8-9 aasta taha on pankades andmed ja erakondade finantsdokumendid alles hoitud vaatamata sellele, et seadus neid selleks peale seitset aastat enam ei kohusta.
"Me lähtusime heauskselt sellest, et võib-olla keegi meile midagi vastab ja me saame mingit lisainformatsiooni, mille alusel teha rohkem kaalutletud otsus, kas uurida või mitte uurida," lausus Tarand.
"Nende annetuste küsimuses on Reformierakonna poolt korduvalt öeldud, et need isikud, kes neid summasid tol ajal erakonnale annetasid, tegid seda isiklikest vahenditest. Nüüd see tõestamise koht peaks olema selles kaasuses see, et millist ahelat pidi on jõudnud Autorollo raha nende Reformierakonna liikmeteni, kes on selle annetanud oma raha pähe erakonnale. /.../ Peaks tõestama seda, et see siiski on olnud juriidilise isiku annetus," selgitas Tarand.
### Response:
ERJK alustab menetlust Autorollo ja Reformierakonna seoste uurimiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäeval peetud kohtumises alistas kohalik Portland Thornsi naiskond 2:1 Sky Blue võistkonna. Viimastel päevadel on Portlandis olnud aga väga udune ja hall taevas, sest linna kohale on jõudnud Oregoni metsatulekahjude suits.
Kuigi kuus tundi enne mängu tehtnud õhupuhtuse kontrollmõõtmine ei näidanud tervislikku situatsiooni, otsustati kohtumine siiski pidada. Küll lepiti kokku pausid 15., 30., 60. ja 75. minutil. Samuti toimetati kummagi tiimi varumängijate pingi juurde hapnikuballoonid.
Võit andis Portlandile koha play-off 'is. Sky Blue naiskond pole tänavu võitnud aga ainsatki kohtumist.
Thanks to the 17,986 fans (and their cell phone lights????????) in attendance tonight! We ❤️ you. #PORvNJ #BAONPDX pic.twitter.com/ZJtI6pPqMH
— Portland Thorns FC (@ThornsFC) August 23, 2018
Bring on the 2018 playoffs. ???? #PORvNJ #BAONPDX pic.twitter.com/ogVWtoLhSu
— Portland Thorns FC (@ThornsFC) August 23, 2018
Sweet dreams, Portland.
RECAP | https://t.co/UxXzvdbTL5 | #PORvNJ #BAONPDX pic.twitter.com/BDHhDJqQJo
— Portland Thorns FC (@ThornsFC) August 23, 2018 | Ebatervislik ilm USA jalgpallinaisi ei heiduta, mäng sai abivahenditega peetud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäeval peetud kohtumises alistas kohalik Portland Thornsi naiskond 2:1 Sky Blue võistkonna. Viimastel päevadel on Portlandis olnud aga väga udune ja hall taevas, sest linna kohale on jõudnud Oregoni metsatulekahjude suits.
Kuigi kuus tundi enne mängu tehtnud õhupuhtuse kontrollmõõtmine ei näidanud tervislikku situatsiooni, otsustati kohtumine siiski pidada. Küll lepiti kokku pausid 15., 30., 60. ja 75. minutil. Samuti toimetati kummagi tiimi varumängijate pingi juurde hapnikuballoonid.
Võit andis Portlandile koha play-off 'is. Sky Blue naiskond pole tänavu võitnud aga ainsatki kohtumist.
Thanks to the 17,986 fans (and their cell phone lights????????) in attendance tonight! We ❤️ you. #PORvNJ #BAONPDX pic.twitter.com/ZJtI6pPqMH
— Portland Thorns FC (@ThornsFC) August 23, 2018
Bring on the 2018 playoffs. ???? #PORvNJ #BAONPDX pic.twitter.com/ogVWtoLhSu
— Portland Thorns FC (@ThornsFC) August 23, 2018
Sweet dreams, Portland.
RECAP | https://t.co/UxXzvdbTL5 | #PORvNJ #BAONPDX pic.twitter.com/BDHhDJqQJo
— Portland Thorns FC (@ThornsFC) August 23, 2018
### Response:
Ebatervislik ilm USA jalgpallinaisi ei heiduta, mäng sai abivahenditega peetud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma suurima laevanduskontserni kõneisik Janina von Spalding ütles neljapäeval, et uut tüüpi konteinerlaev teeb esimese katsereisi septembris, alustades 1. septembril Vladivostokist ja jõudes kuu lõpuks Peterburgi.
Tänavu jaanuaris teatas ka Hiina, et plaanib oma üleilmse "vöönd ja tee" kaubandustaristuprojekti raames luua niinimetatud polaarsiiditee läbi Arktika, kuivõrd kliimamuutuse tagajärjel sealt taanduv jää avab lühema meretee Aasia ja Euroopa vahel. Ehkki praegu on piirkond jäävaba vaid mõnel kuul aastas, siis sajandi keskpaigaks peaks see jäävaba olema juba pool aastat. | Møller-Mærsk katsetab kaubateed läbi Arktika | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma suurima laevanduskontserni kõneisik Janina von Spalding ütles neljapäeval, et uut tüüpi konteinerlaev teeb esimese katsereisi septembris, alustades 1. septembril Vladivostokist ja jõudes kuu lõpuks Peterburgi.
Tänavu jaanuaris teatas ka Hiina, et plaanib oma üleilmse "vöönd ja tee" kaubandustaristuprojekti raames luua niinimetatud polaarsiiditee läbi Arktika, kuivõrd kliimamuutuse tagajärjel sealt taanduv jää avab lühema meretee Aasia ja Euroopa vahel. Ehkki praegu on piirkond jäävaba vaid mõnel kuul aastas, siis sajandi keskpaigaks peaks see jäävaba olema juba pool aastat.
### Response:
Møller-Mærsk katsetab kaubateed läbi Arktika |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nädala vaadatuim saade oli üheslaulmise esimene osa "Laulu võim", mida jälgis ETV vahendusel 152 000 inimeste. Üheslaulmise teist osa pealkirjaga "Sajandi sumin" vaatas 99 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Tabeli tipus olid veel ETV saated "Aktuaalne kaamera" (130 000), "Sport. Sport" (128 000), "Sport" (107 000), "Ringvaade suvel" (99 000) ja "Eesti mäng" (87 000). Seriaali "Katariina" vaatas 74 000 televaatajat.
Teletabel Autor: Kantar Emor | Möödunud nädala teletabeli tipus olid ETV saated | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nädala vaadatuim saade oli üheslaulmise esimene osa "Laulu võim", mida jälgis ETV vahendusel 152 000 inimeste. Üheslaulmise teist osa pealkirjaga "Sajandi sumin" vaatas 99 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Tabeli tipus olid veel ETV saated "Aktuaalne kaamera" (130 000), "Sport. Sport" (128 000), "Sport" (107 000), "Ringvaade suvel" (99 000) ja "Eesti mäng" (87 000). Seriaali "Katariina" vaatas 74 000 televaatajat.
Teletabel Autor: Kantar Emor
### Response:
Möödunud nädala teletabeli tipus olid ETV saated |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viieks aastaks sõlmitud lepingu järgi on kavas korraldada ühiseid teadusuuringuid ja töötada välja koolitusprogramme. Samuti on Graanul Invest valmis panustama selle valdkonnaga seotud doktoriõppesse Tartu Ülikoolis.
"Kahtlemata on Eestis ja kogu maailmas suur vajadus ja võimalus väärindada puitu ja biomassi uuel tehnoloogilisel tasemel ning ülikool on valmis koostööks kõikide ettevõtetega, kes näevad selles perspektiivi ning on valmis ka koostööd rahastama," tunnustas Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura Graanul Investi algatust. "Eriti rõõmustav on ettevõtte plaan toetada doktoriõpet."
Graanul Investi teadus- ja arendusjuht Peep Pitk väljendas heameelt, et on leidnud Tartu Ülikoolis kohaliku teaduspartneri, kes on pööranud näo ka tööstuse poole ning on valmis panustama rakenduslikuma suunitlusega koostöösse erasektoriga. "Oleme koostöös partneritega rajamas innovaatilist puidu fraktsioneerimise katsetehast ning koostöö TÜ-ga aitab leida parimaid lahendusi protsesside optimeerimiseks ja toodete arendamiseks."
Tartu Ülikoolis hakkab raamlepingut ellu viima sünteetilise bioloogia keskus, mida juhib tehnoloogiainstituudi molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.
Loogi sõnul on koostöölepinguni viinud mõlema poole ühine huvi rajada Eestis biomassi väärindav kõrgtehnoloogiline tööstus. "Tartu Ülikoolil on olemas pädevus sünteetilise bioloogia vallas ja Graanul Investil on selge visioon, kuidas seda oskusteavet tööstuses rakendada," rääkis Loog.
"Koostöö peab viima selleni, et praegu alusteaduse tasemel olev teadmine jõuaks tööstuses rakendatavasse vormi. Biomass on meie rahvuslik rikkus, mille kestlikust kasutamisest on huvitatud mõlemad pooled."
Lepingujärgne koostöö on juba alanud. Eesti teadusasutuste biotehnoloogia tuumiklaboreid koondava BTklastri puidukeemia ja biotöötluse tuumiklabor on tänaseks juba alustanud koostöös Graanul Investiga ligniini analüüsi meetodite valideerimist ja ligniini väärindamise võimaluste hindamist.
Tartu Ülikool valmistab praegu ette Euroopa Komisjoni programmi "Teaming" projekti, et luua koostöös Taanis asuva Novo Nordiski fondi loodud bioloogilise jätkusuutlikkuse keskusega Eestisse tööstuslike rakuvabrikute arendamise keskus, mille üks eesmärke on pakkuda Graanul Investi puidu väärindamise tehnoloogia arendamiseks maailmatasemel teaduspädevust. Samuti on Tartu Ülikoolis väljatöötamisel tööstuslike bioprotsesside magistriõppeprogramm, mis lähtub konkreetselt Graanul Investi ja teiste võimalike biotehnoloogia-tootmisettevõtete huvidest. | Ülikool koos puiduettevõttega asub arendama puidutehnoloogiaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viieks aastaks sõlmitud lepingu järgi on kavas korraldada ühiseid teadusuuringuid ja töötada välja koolitusprogramme. Samuti on Graanul Invest valmis panustama selle valdkonnaga seotud doktoriõppesse Tartu Ülikoolis.
"Kahtlemata on Eestis ja kogu maailmas suur vajadus ja võimalus väärindada puitu ja biomassi uuel tehnoloogilisel tasemel ning ülikool on valmis koostööks kõikide ettevõtetega, kes näevad selles perspektiivi ning on valmis ka koostööd rahastama," tunnustas Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura Graanul Investi algatust. "Eriti rõõmustav on ettevõtte plaan toetada doktoriõpet."
Graanul Investi teadus- ja arendusjuht Peep Pitk väljendas heameelt, et on leidnud Tartu Ülikoolis kohaliku teaduspartneri, kes on pööranud näo ka tööstuse poole ning on valmis panustama rakenduslikuma suunitlusega koostöösse erasektoriga. "Oleme koostöös partneritega rajamas innovaatilist puidu fraktsioneerimise katsetehast ning koostöö TÜ-ga aitab leida parimaid lahendusi protsesside optimeerimiseks ja toodete arendamiseks."
Tartu Ülikoolis hakkab raamlepingut ellu viima sünteetilise bioloogia keskus, mida juhib tehnoloogiainstituudi molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.
Loogi sõnul on koostöölepinguni viinud mõlema poole ühine huvi rajada Eestis biomassi väärindav kõrgtehnoloogiline tööstus. "Tartu Ülikoolil on olemas pädevus sünteetilise bioloogia vallas ja Graanul Investil on selge visioon, kuidas seda oskusteavet tööstuses rakendada," rääkis Loog.
"Koostöö peab viima selleni, et praegu alusteaduse tasemel olev teadmine jõuaks tööstuses rakendatavasse vormi. Biomass on meie rahvuslik rikkus, mille kestlikust kasutamisest on huvitatud mõlemad pooled."
Lepingujärgne koostöö on juba alanud. Eesti teadusasutuste biotehnoloogia tuumiklaboreid koondava BTklastri puidukeemia ja biotöötluse tuumiklabor on tänaseks juba alustanud koostöös Graanul Investiga ligniini analüüsi meetodite valideerimist ja ligniini väärindamise võimaluste hindamist.
Tartu Ülikool valmistab praegu ette Euroopa Komisjoni programmi "Teaming" projekti, et luua koostöös Taanis asuva Novo Nordiski fondi loodud bioloogilise jätkusuutlikkuse keskusega Eestisse tööstuslike rakuvabrikute arendamise keskus, mille üks eesmärke on pakkuda Graanul Investi puidu väärindamise tehnoloogia arendamiseks maailmatasemel teaduspädevust. Samuti on Tartu Ülikoolis väljatöötamisel tööstuslike bioprotsesside magistriõppeprogramm, mis lähtub konkreetselt Graanul Investi ja teiste võimalike biotehnoloogia-tootmisettevõtete huvidest.
### Response:
Ülikool koos puiduettevõttega asub arendama puidutehnoloogiaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rünnaku eest on juba võtnud oma propagandakanalite vahendusel vastutuse äärmusrühmitus ISIS, kuid juhtumi tegelik seos tuntud terroriorganisatsiooniga on hetkel veel ebaselge, vahendasid Reuters, Yle, Le Figaro jt.
Esialgsetel andmetel hukkus noarünnaku tagajärjel kaks ja sai viga üks inimene. Prantsuse siseministeeriumi allika sõnul olid hukkunuteks ründaja ema ja õde ning ka seetõttu on reaalne seos ISIS-ega kaheldav.
Ründaja saatus oli esialgu ebaselge, sest politsei teade, et ründaja on "neutraliseeritud" jätab mitmeid tõlgendamisvõimalusi. Hiljem aga kinnitasid võimud, et ründaja suri.
Telekanali BFM TV andmetel oli ründaja karjunud ka islamiäärmuslaste rünnakute puhul tavaks saanud hüüdlauset " Allahu akbar!" ehk "Jumal on suur". Ametlikult pole seda veel kinnitatud.
Prantsusmaad on viimastel aastatel tabanud rohkelt islamiäärmuslastest terroristide rünnakuid, kuigi julgeolekumeetmete tugevdamise tõttu on näiteks käesoleval aastal olnud selliseid intsidente võrreldes eelmise paari aastaga vähem. | Pariisi äärelinnas ründas pussitaja, vastutuse võttis ISIS | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rünnaku eest on juba võtnud oma propagandakanalite vahendusel vastutuse äärmusrühmitus ISIS, kuid juhtumi tegelik seos tuntud terroriorganisatsiooniga on hetkel veel ebaselge, vahendasid Reuters, Yle, Le Figaro jt.
Esialgsetel andmetel hukkus noarünnaku tagajärjel kaks ja sai viga üks inimene. Prantsuse siseministeeriumi allika sõnul olid hukkunuteks ründaja ema ja õde ning ka seetõttu on reaalne seos ISIS-ega kaheldav.
Ründaja saatus oli esialgu ebaselge, sest politsei teade, et ründaja on "neutraliseeritud" jätab mitmeid tõlgendamisvõimalusi. Hiljem aga kinnitasid võimud, et ründaja suri.
Telekanali BFM TV andmetel oli ründaja karjunud ka islamiäärmuslaste rünnakute puhul tavaks saanud hüüdlauset " Allahu akbar!" ehk "Jumal on suur". Ametlikult pole seda veel kinnitatud.
Prantsusmaad on viimastel aastatel tabanud rohkelt islamiäärmuslastest terroristide rünnakuid, kuigi julgeolekumeetmete tugevdamise tõttu on näiteks käesoleval aastal olnud selliseid intsidente võrreldes eelmise paari aastaga vähem.
### Response:
Pariisi äärelinnas ründas pussitaja, vastutuse võttis ISIS |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 34-aastane prantslane peab hetkel läbirääkimisi järgmise hooaja asjus ja loodab veel augustikuus allkirjadeni jõuda.
"Selge see, et olen oma karjääri lõpul ja kui tuleb veel üks leping, siis see jääb viimaseks," lausus Ogier väljaandele Autosport.
"Ma olen õnnelik, et mul on olnud häid aastaid ja mõned head võidud. Asi ei ole rahas. Nagu alati - prioriteet number üks on suutlikkus ja šanss järgmisel hooajal veel võite saada."
Ogier'l näib olevat kolm varianti: jätkata kolmandat aastat M-Spordi ridades, naasta Citroeni rooli või lõpetada üleüldse.
Citroeni bossi Pierre Budari sõnul peavad nad prantslasega läbirääkimisi, aga keeldus detaile lahkamast. Hetkel sõidavad Prantsusmaa autotootja eest Craig Breen ja Mads Östberg, aga Kris Meeke'i teenetest loobuti keset hooaega.
Võimalused Hyundai või Toyotaga liituda on väiksed, kuna mõlemad tehasevõistkonnad näivad soovivat sõitjate koosseisu mitte muuta. Hyundai mänedžeri Alain Penasse'i sõnul pole võimalik Ogier'd palgata, kui soovitakse jätkata Thierry Neuville'iga ja nende prioriteet on just belglane. | Sebastien Ogier: järgmine leping on mu viimane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
34-aastane prantslane peab hetkel läbirääkimisi järgmise hooaja asjus ja loodab veel augustikuus allkirjadeni jõuda.
"Selge see, et olen oma karjääri lõpul ja kui tuleb veel üks leping, siis see jääb viimaseks," lausus Ogier väljaandele Autosport.
"Ma olen õnnelik, et mul on olnud häid aastaid ja mõned head võidud. Asi ei ole rahas. Nagu alati - prioriteet number üks on suutlikkus ja šanss järgmisel hooajal veel võite saada."
Ogier'l näib olevat kolm varianti: jätkata kolmandat aastat M-Spordi ridades, naasta Citroeni rooli või lõpetada üleüldse.
Citroeni bossi Pierre Budari sõnul peavad nad prantslasega läbirääkimisi, aga keeldus detaile lahkamast. Hetkel sõidavad Prantsusmaa autotootja eest Craig Breen ja Mads Östberg, aga Kris Meeke'i teenetest loobuti keset hooaega.
Võimalused Hyundai või Toyotaga liituda on väiksed, kuna mõlemad tehasevõistkonnad näivad soovivat sõitjate koosseisu mitte muuta. Hyundai mänedžeri Alain Penasse'i sõnul pole võimalik Ogier'd palgata, kui soovitakse jätkata Thierry Neuville'iga ja nende prioriteet on just belglane.
### Response:
Sebastien Ogier: järgmine leping on mu viimane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bussiga sõitjate hulk kasvas pärast tasuta ühistranspordi tulekut kõigis sellega liitunud maakondades. Kuna bussijuhid ei pea enam piletimüügile aega kulutama, võiks eeldada, et bussid saaksid vahemaid läbida varasemast kiiremini.
Merit Mähar maanteeameti avalike suhete osakonnast ütles ERR-ile, et mingit üldist otsust lühendada kõikide tasuta busside sõiduaega teatud arvu minutite võrra nad ei tee, sest maakondade bussigraafikute üle otsustavad ameti kohalikud käepikendused ehk ühistranspordikeskused. Seni ei ole aga amet üheltki ühistranspordikeskuselt sellist ettepanekut saanud.
"Pigem tehti esimesed kiired muutused ära, kui Ida-Virumaal bussireisijate arv väga kiirelt tõusis, kui inimesed palju randa sõitsid, pandi lisabussid. Ülejäänud on olnud pisimuudatused," märkis ta.
Ida-Virumaal kasvas bussiga sõitjate arv tasuta ühistranspordi tuules lausa 92 protsenti. Ida-Viru Ühistranspordikeskuse juhataja Monika Helmerand rääkis, et neil ongi parajasti käsil graafikute korrigeerimine, seda aga mitte ainult sõiduaja lühendamise suunas. Graafikuid vaadatakse läbi kogu aasta jooksul ja pidevalt.
"Talviste sõidugraafikute puhul on inimesi vähem ja muutub ka piletite väljastamine," selgitas ta. "Praegu juba teist päeva paneme muudatusi kokku, muudame sõiduplaane. Ei ole nii, et nüüd muudame ära ja terve talv nii käib. Vaadatakse analüüsi käigus, kas on rahvast rohkem või vähem," tõdes ta.
Helmeranna sõnul kaalutakse ka seda, kas bussigraafikuid on vaja tihendada. Ta prognoosis, et reisijate arvu ootab ees langus, kuid samas tulevad suvitajate asemele koolilapsed. Täpsemaid arve vaadatakse septembris.
"Praegu on august natuke kergem tõesti, eriti pärast 10. augustit, kui suur soe lõppes ära. Aga ikkagi on bussid täis. Nüüd on teada, et on ka metsa liikumine tihedam, on oodata ka koolilaste liikumist," loetles ta.
Bussijuhtidel kulub peatuse sisestamiseks aega
Jõgevamaal oli tänavu juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 63 protsenti rohkem reisijaid. Sealse ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne rääkis, et tegelikult ei kulu bussijuhtidel tasuta sõidu korral vähem aega.
"Nad sisestavad ikkagi peatust, kuhu minnakse, ja see võtab teatud aja, nii et olulist vähenemist ma seal praegu küll ei näe ja pole praktikas täheldanud," sõnas ta.
Kas bussireisijate hulk jääb nii suureks ka edaspidi, on aga veel vara öelda. Praegune olukord ei ole Lääne sõnul hull, kuid teatud liinide puhul tuleb midagi ette võtta.
"Ei julge arvata, et nii suur kasv jääb. Mu kõhutunne ütleb, et reisijate arvu juures on mängus ka kuum suvi. Meil on palju suvitajaid ja veekogude juurde sõitmist. Kui see ning ka septembri algus mööda saab, kus on segadused õpilastega ja ilmselt intensiivsem sõitmine, siis september-oktoober hakkavad näitama reaalseid arvusid," rääkis Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige.
Samas on Lääne sõnul nende maakonnas juba aasta aega tegeldud liinide kiirendamise ja tihendamisega, sest hankega saadi väiksemad bussid, mis on kiiremad ja manööverdavad paremini.
Viljandi linnalähiliinidel sõiduajad isegi pikenevad
Viljandimaal kasvas reisijate hulk tasuta ühistranspordi tulekuga 50 protsenti. Viljandimaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Kase ütles, et reaalsust saab näha alles novembris, kui ka kooli alguse sagin on möödunud.
"Oleme alati võtnud mudeliks novembri, kus on kõige rohkem reisijaid, ja ka märtsi. Laseme asjal rahulikult loksuda, ei ole mõtet hakata ette arvama. Pigem loodan, et suudame nende muudatustega inimesi rohkem bussidesse tuua," lausus ta.
Viljandi linnalähiliinides korrigeerib ühistranspordikeskus Kase sõnul bussiliine lausa aeglasemaks, sest tulevad uued bussid ja bussidesse siseneb rohkem rahvast. Lisaks valmistutakse tema sõnul maakonnaliine tihendama, kuid kuidas täpselt, selgub pärast vedajaga läbirääkimist, mitme etapi kaudu seda tehakse.
"Mitmes kohas tuleb ka mõni liin kiiremaks teha, sest kruusatee asemel on tulnud asfalttee," loetles Kase eesootavaid muudatusi. "Nii et see ei ole ainult tasuta ühistranspordi teema, vaid liinide tihendamine ja korrigeerimine on seotud ka uute vajadustega. Kui suurem osa Viljandimaa töökohti asuvad Viljandi linnas, peaksid liinid sõitma nii, et inimesed saaksid õigeks ajaks tööle. Lähme samm-sammult, see võtab vedajal ka aega, et logistikat ümber vaadata ja bussijuhtide tööplaane ümber teha." | Piletimüügile kuluva aja kokkuhoid ei too kaasa kiiremat bussisõitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bussiga sõitjate hulk kasvas pärast tasuta ühistranspordi tulekut kõigis sellega liitunud maakondades. Kuna bussijuhid ei pea enam piletimüügile aega kulutama, võiks eeldada, et bussid saaksid vahemaid läbida varasemast kiiremini.
Merit Mähar maanteeameti avalike suhete osakonnast ütles ERR-ile, et mingit üldist otsust lühendada kõikide tasuta busside sõiduaega teatud arvu minutite võrra nad ei tee, sest maakondade bussigraafikute üle otsustavad ameti kohalikud käepikendused ehk ühistranspordikeskused. Seni ei ole aga amet üheltki ühistranspordikeskuselt sellist ettepanekut saanud.
"Pigem tehti esimesed kiired muutused ära, kui Ida-Virumaal bussireisijate arv väga kiirelt tõusis, kui inimesed palju randa sõitsid, pandi lisabussid. Ülejäänud on olnud pisimuudatused," märkis ta.
Ida-Virumaal kasvas bussiga sõitjate arv tasuta ühistranspordi tuules lausa 92 protsenti. Ida-Viru Ühistranspordikeskuse juhataja Monika Helmerand rääkis, et neil ongi parajasti käsil graafikute korrigeerimine, seda aga mitte ainult sõiduaja lühendamise suunas. Graafikuid vaadatakse läbi kogu aasta jooksul ja pidevalt.
"Talviste sõidugraafikute puhul on inimesi vähem ja muutub ka piletite väljastamine," selgitas ta. "Praegu juba teist päeva paneme muudatusi kokku, muudame sõiduplaane. Ei ole nii, et nüüd muudame ära ja terve talv nii käib. Vaadatakse analüüsi käigus, kas on rahvast rohkem või vähem," tõdes ta.
Helmeranna sõnul kaalutakse ka seda, kas bussigraafikuid on vaja tihendada. Ta prognoosis, et reisijate arvu ootab ees langus, kuid samas tulevad suvitajate asemele koolilapsed. Täpsemaid arve vaadatakse septembris.
"Praegu on august natuke kergem tõesti, eriti pärast 10. augustit, kui suur soe lõppes ära. Aga ikkagi on bussid täis. Nüüd on teada, et on ka metsa liikumine tihedam, on oodata ka koolilaste liikumist," loetles ta.
Bussijuhtidel kulub peatuse sisestamiseks aega
Jõgevamaal oli tänavu juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 63 protsenti rohkem reisijaid. Sealse ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne rääkis, et tegelikult ei kulu bussijuhtidel tasuta sõidu korral vähem aega.
"Nad sisestavad ikkagi peatust, kuhu minnakse, ja see võtab teatud aja, nii et olulist vähenemist ma seal praegu küll ei näe ja pole praktikas täheldanud," sõnas ta.
Kas bussireisijate hulk jääb nii suureks ka edaspidi, on aga veel vara öelda. Praegune olukord ei ole Lääne sõnul hull, kuid teatud liinide puhul tuleb midagi ette võtta.
"Ei julge arvata, et nii suur kasv jääb. Mu kõhutunne ütleb, et reisijate arvu juures on mängus ka kuum suvi. Meil on palju suvitajaid ja veekogude juurde sõitmist. Kui see ning ka septembri algus mööda saab, kus on segadused õpilastega ja ilmselt intensiivsem sõitmine, siis september-oktoober hakkavad näitama reaalseid arvusid," rääkis Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige.
Samas on Lääne sõnul nende maakonnas juba aasta aega tegeldud liinide kiirendamise ja tihendamisega, sest hankega saadi väiksemad bussid, mis on kiiremad ja manööverdavad paremini.
Viljandi linnalähiliinidel sõiduajad isegi pikenevad
Viljandimaal kasvas reisijate hulk tasuta ühistranspordi tulekuga 50 protsenti. Viljandimaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Kase ütles, et reaalsust saab näha alles novembris, kui ka kooli alguse sagin on möödunud.
"Oleme alati võtnud mudeliks novembri, kus on kõige rohkem reisijaid, ja ka märtsi. Laseme asjal rahulikult loksuda, ei ole mõtet hakata ette arvama. Pigem loodan, et suudame nende muudatustega inimesi rohkem bussidesse tuua," lausus ta.
Viljandi linnalähiliinides korrigeerib ühistranspordikeskus Kase sõnul bussiliine lausa aeglasemaks, sest tulevad uued bussid ja bussidesse siseneb rohkem rahvast. Lisaks valmistutakse tema sõnul maakonnaliine tihendama, kuid kuidas täpselt, selgub pärast vedajaga läbirääkimist, mitme etapi kaudu seda tehakse.
"Mitmes kohas tuleb ka mõni liin kiiremaks teha, sest kruusatee asemel on tulnud asfalttee," loetles Kase eesootavaid muudatusi. "Nii et see ei ole ainult tasuta ühistranspordi teema, vaid liinide tihendamine ja korrigeerimine on seotud ka uute vajadustega. Kui suurem osa Viljandimaa töökohti asuvad Viljandi linnas, peaksid liinid sõitma nii, et inimesed saaksid õigeks ajaks tööle. Lähme samm-sammult, see võtab vedajal ka aega, et logistikat ümber vaadata ja bussijuhtide tööplaane ümber teha."
### Response:
Piletimüügile kuluva aja kokkuhoid ei too kaasa kiiremat bussisõitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi säuts järgnes USA konservatiivse telekanali Fox News uudistelõigule Pretoria kavast muuta põhiseadust maa hüvitiseta sundvõõrandamiseks eesmärgiga korrigeerida rassilist ebavõrdsust maaomandi küsimuses.
President sõnas, et palus "välisminister (Mike Pompeol) uurida tähelepanelikult" olukorda.
"Lõuna-Aafrika valitsus arestib valgete farmerite maad," seisis säutsus, milles märgistati Fow Newsi saatejuht Tucker Carlson ning telekanal ise.
I have asked Secretary of State @SecPompeo to closely study the South Africa land and farm seizures and expropriations and the large scale killing of farmers. "South African Government is now seizing land from white farmers." @TuckerCarlson @FoxNews
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 23, 2018
LAV-i valitsus vastas Twitteris paar tundi hiljem sõnumiga, et "Lõuna-Aafrika lükkab täielikult tagasi selle kitsa arusaama, mille ainus eesmärk on lõhestada meie rahvast, ja mis meenutab meile meie koloniaalminevikku".
"Lõuna-Aafrika kiirendab maareformi tempot hoolikal ja kaasaval moel, mis ei lõhesta meie rahvast," kirjutas valitsus teises postituses.
LAV-i president Cyril Ramaphosa on 2019. aasta valimiste lähenedes sekkunud maareformi selle kiirendamiseks eesmärgiga "heastada sügav ajalooline ebaõiglus" riigi mustanahaliste enamuse vastu kolonialismi- ja 1994. aastal lõppenud apartheidiajastul.
Ramaphosa sõnul kuulub 24 aastat pärast rassieraldusrežiimi lõppu kaheksale protsendile elanikkonnast "72 protsenti farmidest" ning mustanahaliste käes on vaid neli protsenti farmidest. Mustanahalised moodustavad LAV-i rahvastikust neli viiendikku.
Riigipea on teatanud tasakaalutuse korrigeerimiseks põhiseaduse muutmisest, et lubada maa arestimist ja ümberjaotamist praegustele omanikele kompensatsiooni maksmata.
Suhted Lõuna-Aafrika Vabariigi valge- ja mustanahaliste elanike vahel on ajaloolistel põhjustel sageli pingelised ning valgete farmerite vastu aset leidnud kuriteod pälvivad tähelepanu nii kohalikus meedias ja poliitikas kui ka välismaal, näiteks USA-s ja Austraalias, kus sageli satub teema osaks laiemast nn identiteedipoliitilisest debatist. | Lõuna-Aafrika Vabariik kritiseeris Trumpi säutsu maahõive teemal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi säuts järgnes USA konservatiivse telekanali Fox News uudistelõigule Pretoria kavast muuta põhiseadust maa hüvitiseta sundvõõrandamiseks eesmärgiga korrigeerida rassilist ebavõrdsust maaomandi küsimuses.
President sõnas, et palus "välisminister (Mike Pompeol) uurida tähelepanelikult" olukorda.
"Lõuna-Aafrika valitsus arestib valgete farmerite maad," seisis säutsus, milles märgistati Fow Newsi saatejuht Tucker Carlson ning telekanal ise.
I have asked Secretary of State @SecPompeo to closely study the South Africa land and farm seizures and expropriations and the large scale killing of farmers. "South African Government is now seizing land from white farmers." @TuckerCarlson @FoxNews
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 23, 2018
LAV-i valitsus vastas Twitteris paar tundi hiljem sõnumiga, et "Lõuna-Aafrika lükkab täielikult tagasi selle kitsa arusaama, mille ainus eesmärk on lõhestada meie rahvast, ja mis meenutab meile meie koloniaalminevikku".
"Lõuna-Aafrika kiirendab maareformi tempot hoolikal ja kaasaval moel, mis ei lõhesta meie rahvast," kirjutas valitsus teises postituses.
LAV-i president Cyril Ramaphosa on 2019. aasta valimiste lähenedes sekkunud maareformi selle kiirendamiseks eesmärgiga "heastada sügav ajalooline ebaõiglus" riigi mustanahaliste enamuse vastu kolonialismi- ja 1994. aastal lõppenud apartheidiajastul.
Ramaphosa sõnul kuulub 24 aastat pärast rassieraldusrežiimi lõppu kaheksale protsendile elanikkonnast "72 protsenti farmidest" ning mustanahaliste käes on vaid neli protsenti farmidest. Mustanahalised moodustavad LAV-i rahvastikust neli viiendikku.
Riigipea on teatanud tasakaalutuse korrigeerimiseks põhiseaduse muutmisest, et lubada maa arestimist ja ümberjaotamist praegustele omanikele kompensatsiooni maksmata.
Suhted Lõuna-Aafrika Vabariigi valge- ja mustanahaliste elanike vahel on ajaloolistel põhjustel sageli pingelised ning valgete farmerite vastu aset leidnud kuriteod pälvivad tähelepanu nii kohalikus meedias ja poliitikas kui ka välismaal, näiteks USA-s ja Austraalias, kus sageli satub teema osaks laiemast nn identiteedipoliitilisest debatist.
### Response:
Lõuna-Aafrika Vabariik kritiseeris Trumpi säutsu maahõive teemal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Perioodil juuli 2017 kuni juuni 2018 ei teeninud Williams kuigi palju auhinnarahana, küll aga mitmete teiste lepingutega. See tõstis tema aastase teenistuse 18,1 miljoni USA dollarini.
Traditsiooniliselt domineerivad tabelis tennisistid, keda esikümnes on koguni kaheksa. Williamsile järgnevad taanlanna Caroline Wozniacki (13 miljonit) ja ameeriklanna Sloane Stephens (11,2).
Mitte-tennisistidest leiab edetabelist kaks nime: seitsmendal kohal asub India sulgpallur P.V. Sindhu ja üheksandal USA autosportlane Danica Patrick.
Esikümme teenis aastaga 105 miljonit USA dollarit, mis on neli protseni vähem kui mullu ja koguni 28 protsenti vähem kui viis aastat tagasi.
Juunis avaldatud maailma enimteenivate sportlaste edetabelis saja hulgas ühtki naist ei olnud.
Esikümme:
1. Serena Williams 18,1
2. Caroline Wozniacki 13,0
3. Sloane Stephens 11,2
4. Garbine Muguruza 11,0
5. Maria Šarapova 10,5
6. Venus Williams 10,2
7. P.V. Sindhu 8,5
8. Simona Halep 7,7
9. Danica Patrick 7,5
10. Angelique Kerber 7,0 | Serena Williams teenib jätkuvalt rohkem kui ükski teine naissportlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Perioodil juuli 2017 kuni juuni 2018 ei teeninud Williams kuigi palju auhinnarahana, küll aga mitmete teiste lepingutega. See tõstis tema aastase teenistuse 18,1 miljoni USA dollarini.
Traditsiooniliselt domineerivad tabelis tennisistid, keda esikümnes on koguni kaheksa. Williamsile järgnevad taanlanna Caroline Wozniacki (13 miljonit) ja ameeriklanna Sloane Stephens (11,2).
Mitte-tennisistidest leiab edetabelist kaks nime: seitsmendal kohal asub India sulgpallur P.V. Sindhu ja üheksandal USA autosportlane Danica Patrick.
Esikümme teenis aastaga 105 miljonit USA dollarit, mis on neli protseni vähem kui mullu ja koguni 28 protsenti vähem kui viis aastat tagasi.
Juunis avaldatud maailma enimteenivate sportlaste edetabelis saja hulgas ühtki naist ei olnud.
Esikümme:
1. Serena Williams 18,1
2. Caroline Wozniacki 13,0
3. Sloane Stephens 11,2
4. Garbine Muguruza 11,0
5. Maria Šarapova 10,5
6. Venus Williams 10,2
7. P.V. Sindhu 8,5
8. Simona Halep 7,7
9. Danica Patrick 7,5
10. Angelique Kerber 7,0
### Response:
Serena Williams teenib jätkuvalt rohkem kui ükski teine naissportlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Usutluses ajakirjale Meždunarodnaja žizn ütles asevälisminister, et Venemaa kiirendab seoses USA sanktsioonidega tööd dollarist loobumiseks rahvusvahelistel arveldustel: "Saabunud on aeg minna sõnadelt tegudele, vabaneda dollarist kui arveldusvahendist, otsida muid skeeme. Jumal tänatud, see käib, kiirendame seda tööd."
Rjabkov rõhutas, et Venemaa peab rakendama vastumeetmeid.
"Selle loogika ja mentaliteedi tõttu, mis valitseb Ühendriikides, ei tohi USA sanktsioonid jääda vastuseta. Väljakutsele otsese vastuse puudumist adutakse seal nõrkusena. See on "tulipeadele" järjekordne põhjus tugevdada survet," märkis aseminister.
Rjabkovi sõnutsi on Washingtonile midagi seletada "kasutu", Venemaa "ei pööra sellele enam ammu mingit tähelepanu".
"Nad ei mõista tavalist loogikat. Arvavad, et kui ajada oma joont, siis Venemaa annab järele, teeb seda, mida tahab Washington, loobub oma sõltumatust välispoliitikast ja kapituleerub. See on täiesti võimatu," märkis aseminister. | Moskva: Venemaa kiirendab dollariarveldustest loobumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Usutluses ajakirjale Meždunarodnaja žizn ütles asevälisminister, et Venemaa kiirendab seoses USA sanktsioonidega tööd dollarist loobumiseks rahvusvahelistel arveldustel: "Saabunud on aeg minna sõnadelt tegudele, vabaneda dollarist kui arveldusvahendist, otsida muid skeeme. Jumal tänatud, see käib, kiirendame seda tööd."
Rjabkov rõhutas, et Venemaa peab rakendama vastumeetmeid.
"Selle loogika ja mentaliteedi tõttu, mis valitseb Ühendriikides, ei tohi USA sanktsioonid jääda vastuseta. Väljakutsele otsese vastuse puudumist adutakse seal nõrkusena. See on "tulipeadele" järjekordne põhjus tugevdada survet," märkis aseminister.
Rjabkovi sõnutsi on Washingtonile midagi seletada "kasutu", Venemaa "ei pööra sellele enam ammu mingit tähelepanu".
"Nad ei mõista tavalist loogikat. Arvavad, et kui ajada oma joont, siis Venemaa annab järele, teeb seda, mida tahab Washington, loobub oma sõltumatust välispoliitikast ja kapituleerub. See on täiesti võimatu," märkis aseminister.
### Response:
Moskva: Venemaa kiirendab dollariarveldustest loobumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finantsinspektsiooni teatel kaaluti kolimist hinnates eelkõige, kas sellega saaksid kannatada panga võlausaldajad, hoiustajad ja laiem avalikkus. Neljapäeval jõuti järeldusele, et sellist riski kolimine ei suurenda ja Rootsi finantsstabiilsus suudetakse endiselt tagada.
Nordea teatel on kolimine euroalale ja seega ka euroala pangandusliitu selle klientide, aktsionäride ja töötajate huvides ning kolimine mõjutab vaid väikest osa selle 30 000 töötajast. | Rootsi finantsinspektsioon andis Nordeale loa Helsingisse kolida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finantsinspektsiooni teatel kaaluti kolimist hinnates eelkõige, kas sellega saaksid kannatada panga võlausaldajad, hoiustajad ja laiem avalikkus. Neljapäeval jõuti järeldusele, et sellist riski kolimine ei suurenda ja Rootsi finantsstabiilsus suudetakse endiselt tagada.
Nordea teatel on kolimine euroalale ja seega ka euroala pangandusliitu selle klientide, aktsionäride ja töötajate huvides ning kolimine mõjutab vaid väikest osa selle 30 000 töötajast.
### Response:
Rootsi finantsinspektsioon andis Nordeale loa Helsingisse kolida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trumpi kommentaar on seotud teisipäevase uudisega, et tema endine advokaat Michael Cohen tunnistas end Manhattani ringkonnakohtus süüdi kaheksas kuriteoepisoodis, mis puudutavad maksupettusi, finantsasutusele valeandmete esitamist ja kampaaniareeglite rikkumist.
USA avalikkuses sai kõige rohkem tähelepanu Coheni tunnistus, et kampaaniaseaduse rikkumiseks andis talle korralduse kandidaat, kelle nime ta välja ei öelnud, kuna viimasele pole süüdistust esitatud. Cohen lisas, et tegu on sama kandidaadiga, kes andis talle korralduse maksta 130 000 dollarit vaikimisraha, mille kandidaat hiljem Cohenile tagasi maksis.
Cohen kinnitas kohtule, et ta oli teadlik sellest, et tema tegevus oli ebaseaduslik.
Hoolimata sellest, et Cohen mainitud kandidaadi nime välja ei öelnud, oli sisuliselt selge, et jutt käis tollasest presidendikandidaadist ja praegusest USA riigipeast Donald Trumpist. Juba varem on tulnud avalikuks, et Cohen maksis 130 000 dollarit pornotäht Stormy Danielsile, kodanikunimega Stephanie Cliffordile, et viimane lõpetaks väited, et tal oli Trumpiga armuafäär.
USA meedias on pälvinud palju tähelepanu ka kohtudokumentides sisalduv lause "isik 1, kellest on praeguseks saanud Ameerika Ühendriikide president".
Sisuliselt on kõige olulisemaks Trumpi puudutavaks küsimuseks nimetatud kohtuprotsessil, kas Trumpi kampaaniaraha kasutati kahele naisele - Cliffordile ja Playboy modellile Karen McDougalile - vaikimisraha maksmiseks, sest see oleks seadusevastane, ning kas tulevane president oli sellest teadlik ja kas ta andis selleks lausa korralduse.
Saatele "Fox & Friends" antud intervjuus, mis läheb täismahus eetrise hiljem, kinnitas Trump, et naistele makstud raha tuli tema isiklikest vahenditest, mitte kampaania eelarvest. Ning tema sõnul poleks isegi selline rikkumine mingi suur rikkumine olnud ja Trump tuletas meelde, et ka president Barack Obama maksis kampaania rahastusreeglite rikkumise eest omal ajal trahvi.
Samuti süüdistas ta oma endist advokaati selles, et viimane mõtleb lugusid välja eesmärgiga kergemat karistust saada.
Trump lisas ka seda, et sai maksetest teada hiljem.
EXCLUSIVE: President @realDonaldTrump on if he knew about the Cohen payments. See more from his interview with @ainsleyearhardt tomorrow 6-9amET. pic.twitter.com/HPJPslOG6X
— FOX & friends (@foxandfriends) August 22, 2018
See viimane kommentaar on täpselt vastupidine ülestunnistusele, mille Cohen vande all kohtu ees esitas - et tulevane president andis talle 2016. aasta valimiste eel korralduse nende maksete tegemiseks.
Kindel on see, et kahele naisele tehtud makseid ei lisatud föderaalsele valimiskomisjonile esitatud kuluaruandesse.
Peamiseks küsimuseks on teema võimaliku ametliku jätkumise korral see, kas valimiskampaania ajal tehtud maksed tehti eesmärgiga kaitsta Trumpi isiklikku mainet või kaitsta tema kui presidendikandidaadi kuvandit.
Teise variandi puhul tuleks igasuguseid selliseid makseid käsitleda katsena valijaid mõjutada, millest tuleb ka valimiskomisjoni teavitada.
Kohtus süüd omaks võtnud Cohen rõhutas, et eesmärgiks oli kaitsta just nimelt Trumpi kui kandidaati - raha maksti Trumpi "korraldusel" ja "peamiselt eesmärgiga mõjutada valimisi".
Kui sellel juhtumil peaks Trumpi suhtes mingi ametlik tagajärg olema - tavalises kohtus tema kui presidendi vastu süüdistust esitada ei saa, seeda tõenäoliselt peaks seda arutama kongress - tuleks kõigepealt tõestada, et Trump andis raha Cohenile just valimisi silmas pidades. Juriidilises mõttes on seega tegu äärmiselt keerulise küsimusega.
Trumpi värskes intervjuus öeldud sõnad on osaliselt selgelt vastuolus tema enda varasemate avaldustega. Nimelt on ta varem öelnud, et ei tea sellistest maksetest üldse midagi.
Näiteks esimest korda, kui ta Cliffordi skandaali kommenteeris, lükkas ta kõigepealt tagasi naise väited armuafääri kohta ja eitas seejärel väidet, et oli teadlik 130 000 dollari maksmisest Coheni kaudu Cliffordile.
Järgmisel kuul aga avalikustas Trump ametlikult, et maksis Cohenile 100 001 ja 250 000 dollarit 2016. aastal tehtud kulutuste eest.
Coheni advokaat: Trump tõlgendab seadust valesti
Coheni advokaat Lanny Davis jõudis juba Trumpi sõnadele reageerida ning ütles MSNBC usutluses, et Trump tõlgendab seadust valesti - kampaania rahastusreeglite rikkumise puhul polevat tegelikult oluline, kas raha maksti kampaania eelarvest, Trumpi organisatsiooni poolt või Trumpi enda taskust.
"Donald Trump säutsus, et see on ebaseaduslik ainult siis, kui tegu kampaania rahaga, mitte aga siis, kui on tegu isikliku rahaga. Selline väide on seaduse puhul täiesti vale," rõhutas advokaat. "Kampaania rahastamist käsitlevad reeglid kehtivad ühtmoodi".
Valge Maja pressiesindaja: president ei teinud midagi valesti
Kolmapäeval, ehk päev pärast Coheni ülestunnistust ja kunagise kampaaniajuhi Paul Manaforti süüdimõistmist, toimunud Valge Maja pressibriifingul kordas teemat kommenteerinud pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders kokku 11 korda avaldust, et "president ei teinud midagi valesti".
Näiteks, kui ABC Newsi Cecilia Vega küsis, miks neid vaikimisraha makseid siiski omal ajal valimiskomisjonile esitatud aruannetesse ei lisatud, vastas pressiesindaja järgnevalt: "Jällegi, ma ei hakka siin detailide asjus edasi-tagasi arutama. Ma saan teile öelda seda, mida president on korduvalt öelnud - ta ei teinud midagi valesti."
"Kas te saate öelda, et president ei ole kunagi ameeriklastele valetanud?" jätkas Vega viidates Trumpi varasematele sõnadele, mille kohaselt ei teadnud ta Coheni tehtud maksetest midagi.
"Ma arvan, et see on naeruväärne süüdistus," vastas Sanders. "President ei ole selles küsimuses midagi valesti teinud. Mingeid süüdistusi pole talle esitatud."
Kas Trump kaalub armuandmist Manafortile?
Valge Maja pressibriifingul ütles Sanders ka seda, et president Trump ei ole praegu kaalumas seda, kas anda armu äsja maksu- ja pangapettustes süüdi mõistetud Manafortile.
"Ma ei ole teadlik mingitest aruteludest sellel teemal," märkis pressiesindaja, kes tuletas ka meelde, et Manaforti kohtuprotsessil, mis puudutab süüdimõistetu varasemat tegevust, pole midagi pistmist Trumpi, tema kampaania või Valge Majaga.
Fox Newsi intervjuu teinud saatejuht Ainsley Earhardt aga ütles kolleeg Sean Hannityle, et Trump on siiski kaalumas võimalust anda Manafortile armu. "Ta mainis Manafortile armuandmist."
"Ma arvan, et tal on Manafortist kahju. Nad olid sõbrad. [Manafort] ei töötanud tema heaks kaua, töötas tema heaks põhimõtteliselt sada päeva. President ei teadnud üldse sellest maksuvärgist. Loomulikult ei teadnud ta sellest," selgitas Earhardt.
Manafortile armu andmine on mõnes mõttes keeruline teema ka seetõttu, et president saab anda armu ainult föderaalkuritegude eest, mitte aga osariigi tasandi kuritegude eest.
Reuters kirjutab Manaforti kohtuprotsessi teemal veel sellest, et põhjus, miks kunagist kampaaniajuhti ei mõistetud kohe süüdi kõigis 18 kuriteoepisoodis, vaid ainult kaheksas, tulenes sisuliselt vaid ühest kõhklevast vandekohtunikust. Sama teemat käsitleb ka Fox News.
Mõned põhjalikumad käsitlused välismeediast:
Axios selgitab, miks vabariiklased kardavad, et Coheni ülestunnistus võib kaasa tuua ka impeachment 'i ja kuidas Coheni käitumine Trumpi mõjutab.
Politico kirjutab, et vahevalimisteks valmistuvad demokraadid pole aga impeachment 'i jutust praegu üldse huvitatud.
Coheni advokaat väidab, et aastaid Trumpi teeninud mehe otsust endise tööandja vastu pöörduda, mõjutas Helsingi tippkohtumine. See on huvitav, nendib Vox.
Vox märgib ka, et Manaforti kohtusaaga pole veel kaugeltki läbi, ning selgitab, millised võivad olla Muelleri juurdluse järgmised sammud pärast Manaforti kohtuotsust.
Politico ja Vox kirjutavad kongressi vabariiklaste reaktsioonist äsjastele kohtusündmustele.
Politico kaks lugu: "Trump oli võitmas. Kuni teisipäevani" ja "Miks Coheni reetmine Trumpi hirmutab". | Trump: kahele naisele makstud vaikimisraha oli minu enda raha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trumpi kommentaar on seotud teisipäevase uudisega, et tema endine advokaat Michael Cohen tunnistas end Manhattani ringkonnakohtus süüdi kaheksas kuriteoepisoodis, mis puudutavad maksupettusi, finantsasutusele valeandmete esitamist ja kampaaniareeglite rikkumist.
USA avalikkuses sai kõige rohkem tähelepanu Coheni tunnistus, et kampaaniaseaduse rikkumiseks andis talle korralduse kandidaat, kelle nime ta välja ei öelnud, kuna viimasele pole süüdistust esitatud. Cohen lisas, et tegu on sama kandidaadiga, kes andis talle korralduse maksta 130 000 dollarit vaikimisraha, mille kandidaat hiljem Cohenile tagasi maksis.
Cohen kinnitas kohtule, et ta oli teadlik sellest, et tema tegevus oli ebaseaduslik.
Hoolimata sellest, et Cohen mainitud kandidaadi nime välja ei öelnud, oli sisuliselt selge, et jutt käis tollasest presidendikandidaadist ja praegusest USA riigipeast Donald Trumpist. Juba varem on tulnud avalikuks, et Cohen maksis 130 000 dollarit pornotäht Stormy Danielsile, kodanikunimega Stephanie Cliffordile, et viimane lõpetaks väited, et tal oli Trumpiga armuafäär.
USA meedias on pälvinud palju tähelepanu ka kohtudokumentides sisalduv lause "isik 1, kellest on praeguseks saanud Ameerika Ühendriikide president".
Sisuliselt on kõige olulisemaks Trumpi puudutavaks küsimuseks nimetatud kohtuprotsessil, kas Trumpi kampaaniaraha kasutati kahele naisele - Cliffordile ja Playboy modellile Karen McDougalile - vaikimisraha maksmiseks, sest see oleks seadusevastane, ning kas tulevane president oli sellest teadlik ja kas ta andis selleks lausa korralduse.
Saatele "Fox & Friends" antud intervjuus, mis läheb täismahus eetrise hiljem, kinnitas Trump, et naistele makstud raha tuli tema isiklikest vahenditest, mitte kampaania eelarvest. Ning tema sõnul poleks isegi selline rikkumine mingi suur rikkumine olnud ja Trump tuletas meelde, et ka president Barack Obama maksis kampaania rahastusreeglite rikkumise eest omal ajal trahvi.
Samuti süüdistas ta oma endist advokaati selles, et viimane mõtleb lugusid välja eesmärgiga kergemat karistust saada.
Trump lisas ka seda, et sai maksetest teada hiljem.
EXCLUSIVE: President @realDonaldTrump on if he knew about the Cohen payments. See more from his interview with @ainsleyearhardt tomorrow 6-9amET. pic.twitter.com/HPJPslOG6X
— FOX & friends (@foxandfriends) August 22, 2018
See viimane kommentaar on täpselt vastupidine ülestunnistusele, mille Cohen vande all kohtu ees esitas - et tulevane president andis talle 2016. aasta valimiste eel korralduse nende maksete tegemiseks.
Kindel on see, et kahele naisele tehtud makseid ei lisatud föderaalsele valimiskomisjonile esitatud kuluaruandesse.
Peamiseks küsimuseks on teema võimaliku ametliku jätkumise korral see, kas valimiskampaania ajal tehtud maksed tehti eesmärgiga kaitsta Trumpi isiklikku mainet või kaitsta tema kui presidendikandidaadi kuvandit.
Teise variandi puhul tuleks igasuguseid selliseid makseid käsitleda katsena valijaid mõjutada, millest tuleb ka valimiskomisjoni teavitada.
Kohtus süüd omaks võtnud Cohen rõhutas, et eesmärgiks oli kaitsta just nimelt Trumpi kui kandidaati - raha maksti Trumpi "korraldusel" ja "peamiselt eesmärgiga mõjutada valimisi".
Kui sellel juhtumil peaks Trumpi suhtes mingi ametlik tagajärg olema - tavalises kohtus tema kui presidendi vastu süüdistust esitada ei saa, seeda tõenäoliselt peaks seda arutama kongress - tuleks kõigepealt tõestada, et Trump andis raha Cohenile just valimisi silmas pidades. Juriidilises mõttes on seega tegu äärmiselt keerulise küsimusega.
Trumpi värskes intervjuus öeldud sõnad on osaliselt selgelt vastuolus tema enda varasemate avaldustega. Nimelt on ta varem öelnud, et ei tea sellistest maksetest üldse midagi.
Näiteks esimest korda, kui ta Cliffordi skandaali kommenteeris, lükkas ta kõigepealt tagasi naise väited armuafääri kohta ja eitas seejärel väidet, et oli teadlik 130 000 dollari maksmisest Coheni kaudu Cliffordile.
Järgmisel kuul aga avalikustas Trump ametlikult, et maksis Cohenile 100 001 ja 250 000 dollarit 2016. aastal tehtud kulutuste eest.
Coheni advokaat: Trump tõlgendab seadust valesti
Coheni advokaat Lanny Davis jõudis juba Trumpi sõnadele reageerida ning ütles MSNBC usutluses, et Trump tõlgendab seadust valesti - kampaania rahastusreeglite rikkumise puhul polevat tegelikult oluline, kas raha maksti kampaania eelarvest, Trumpi organisatsiooni poolt või Trumpi enda taskust.
"Donald Trump säutsus, et see on ebaseaduslik ainult siis, kui tegu kampaania rahaga, mitte aga siis, kui on tegu isikliku rahaga. Selline väide on seaduse puhul täiesti vale," rõhutas advokaat. "Kampaania rahastamist käsitlevad reeglid kehtivad ühtmoodi".
Valge Maja pressiesindaja: president ei teinud midagi valesti
Kolmapäeval, ehk päev pärast Coheni ülestunnistust ja kunagise kampaaniajuhi Paul Manaforti süüdimõistmist, toimunud Valge Maja pressibriifingul kordas teemat kommenteerinud pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders kokku 11 korda avaldust, et "president ei teinud midagi valesti".
Näiteks, kui ABC Newsi Cecilia Vega küsis, miks neid vaikimisraha makseid siiski omal ajal valimiskomisjonile esitatud aruannetesse ei lisatud, vastas pressiesindaja järgnevalt: "Jällegi, ma ei hakka siin detailide asjus edasi-tagasi arutama. Ma saan teile öelda seda, mida president on korduvalt öelnud - ta ei teinud midagi valesti."
"Kas te saate öelda, et president ei ole kunagi ameeriklastele valetanud?" jätkas Vega viidates Trumpi varasematele sõnadele, mille kohaselt ei teadnud ta Coheni tehtud maksetest midagi.
"Ma arvan, et see on naeruväärne süüdistus," vastas Sanders. "President ei ole selles küsimuses midagi valesti teinud. Mingeid süüdistusi pole talle esitatud."
Kas Trump kaalub armuandmist Manafortile?
Valge Maja pressibriifingul ütles Sanders ka seda, et president Trump ei ole praegu kaalumas seda, kas anda armu äsja maksu- ja pangapettustes süüdi mõistetud Manafortile.
"Ma ei ole teadlik mingitest aruteludest sellel teemal," märkis pressiesindaja, kes tuletas ka meelde, et Manaforti kohtuprotsessil, mis puudutab süüdimõistetu varasemat tegevust, pole midagi pistmist Trumpi, tema kampaania või Valge Majaga.
Fox Newsi intervjuu teinud saatejuht Ainsley Earhardt aga ütles kolleeg Sean Hannityle, et Trump on siiski kaalumas võimalust anda Manafortile armu. "Ta mainis Manafortile armuandmist."
"Ma arvan, et tal on Manafortist kahju. Nad olid sõbrad. [Manafort] ei töötanud tema heaks kaua, töötas tema heaks põhimõtteliselt sada päeva. President ei teadnud üldse sellest maksuvärgist. Loomulikult ei teadnud ta sellest," selgitas Earhardt.
Manafortile armu andmine on mõnes mõttes keeruline teema ka seetõttu, et president saab anda armu ainult föderaalkuritegude eest, mitte aga osariigi tasandi kuritegude eest.
Reuters kirjutab Manaforti kohtuprotsessi teemal veel sellest, et põhjus, miks kunagist kampaaniajuhti ei mõistetud kohe süüdi kõigis 18 kuriteoepisoodis, vaid ainult kaheksas, tulenes sisuliselt vaid ühest kõhklevast vandekohtunikust. Sama teemat käsitleb ka Fox News.
Mõned põhjalikumad käsitlused välismeediast:
Axios selgitab, miks vabariiklased kardavad, et Coheni ülestunnistus võib kaasa tuua ka impeachment 'i ja kuidas Coheni käitumine Trumpi mõjutab.
Politico kirjutab, et vahevalimisteks valmistuvad demokraadid pole aga impeachment 'i jutust praegu üldse huvitatud.
Coheni advokaat väidab, et aastaid Trumpi teeninud mehe otsust endise tööandja vastu pöörduda, mõjutas Helsingi tippkohtumine. See on huvitav, nendib Vox.
Vox märgib ka, et Manaforti kohtusaaga pole veel kaugeltki läbi, ning selgitab, millised võivad olla Muelleri juurdluse järgmised sammud pärast Manaforti kohtuotsust.
Politico ja Vox kirjutavad kongressi vabariiklaste reaktsioonist äsjastele kohtusündmustele.
Politico kaks lugu: "Trump oli võitmas. Kuni teisipäevani" ja "Miks Coheni reetmine Trumpi hirmutab".
### Response:
Trump: kahele naisele makstud vaikimisraha oli minu enda raha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondis jätkab MM-valiksarja teises ringis 13. septembril kodus Saksamaa vastu ja sõidab kolm päeva hiljem külla Serbiale, kelle praeguses valikus on hirmkõvad nimed.
Nii on kirjas Sacramento Kingsi mehed Bogdan Bogdanovic ja Nemanja Bjelica, Los Angeles Clippersist Milos Teodosic ja Boban Marjanovic ning Denver Nuggetsi täht Nikola Jokic.
Samuti leidub mitmeid mängijaid Euroliiga klubidest: Nemanja Nedovic (Milano), Nikola Kalinic (Fenerbahce), Ognjen Kuzmic (Madridi Real), Nikola Milutunovic (Olympiakos), Vasilije Micic (Anadolu Efes), Stefan Jovic ja Vladimir Lucic (mõlemad Müncheni Bayern).
Veel on koondise esialgses valikus: Dragan Milosavljevic (Unicaja), Stevan Jelovac (Brose Bamberg), Stefan Bircevic (Banvit), Marko Simonovic (Zenit), Miroslav Raduljica (Dangsu), Stefan Peno (Alba), Aleksa Avramovic (Varese), Dejan Todorovic (UCAM Murcia), Nikola Jovanovic, Aleksa Radanov ja Ognjen Dobric (kõik Crvena Zvezda) ja Djordje Gagic (Partizan). | Serbia võib tulla Eesti vastu viie NBA mehega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondis jätkab MM-valiksarja teises ringis 13. septembril kodus Saksamaa vastu ja sõidab kolm päeva hiljem külla Serbiale, kelle praeguses valikus on hirmkõvad nimed.
Nii on kirjas Sacramento Kingsi mehed Bogdan Bogdanovic ja Nemanja Bjelica, Los Angeles Clippersist Milos Teodosic ja Boban Marjanovic ning Denver Nuggetsi täht Nikola Jokic.
Samuti leidub mitmeid mängijaid Euroliiga klubidest: Nemanja Nedovic (Milano), Nikola Kalinic (Fenerbahce), Ognjen Kuzmic (Madridi Real), Nikola Milutunovic (Olympiakos), Vasilije Micic (Anadolu Efes), Stefan Jovic ja Vladimir Lucic (mõlemad Müncheni Bayern).
Veel on koondise esialgses valikus: Dragan Milosavljevic (Unicaja), Stevan Jelovac (Brose Bamberg), Stefan Bircevic (Banvit), Marko Simonovic (Zenit), Miroslav Raduljica (Dangsu), Stefan Peno (Alba), Aleksa Avramovic (Varese), Dejan Todorovic (UCAM Murcia), Nikola Jovanovic, Aleksa Radanov ja Ognjen Dobric (kõik Crvena Zvezda) ja Djordje Gagic (Partizan).
### Response:
Serbia võib tulla Eesti vastu viie NBA mehega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-ile teadaolevalt on Sotsiaaldemokraatlik Erakond kutsunud Ilvest oma ridades kandideerima. Sotsidega on viimasel ajal liitunud teiste seas Marina Kaljurand ja Andrus Vaarik.
"Kas mind on erakondades kandideerima kutsutud? Tõsi. Kas ma olen sellele mõelnud? Tõsi. Aga ma ei ole kellegagi veel kokku leppinud. See on üks mõttepoeg praegu," ütles Ilves ERR-ile.
"Kutsujad on kõik peale EKRE. Kõige põhjalikumalt võttis mind ette Keskerakond. Eks ma pean tõsiselt mõtlema. Kindel on see, et augustikuu lõpuni tegelen ma kohviku ja restoraniga. Ma arvan, et septembris teen otsuse, kas kandideerida või mitte," sõnas Ilves.
Endine esileedi Evelin Ilves elab Hiiumaal, kus peab restorani Roog ning Padriku kohvikut ja poodi. | Parteid meelitavad Evelin Ilvest kandideerima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-ile teadaolevalt on Sotsiaaldemokraatlik Erakond kutsunud Ilvest oma ridades kandideerima. Sotsidega on viimasel ajal liitunud teiste seas Marina Kaljurand ja Andrus Vaarik.
"Kas mind on erakondades kandideerima kutsutud? Tõsi. Kas ma olen sellele mõelnud? Tõsi. Aga ma ei ole kellegagi veel kokku leppinud. See on üks mõttepoeg praegu," ütles Ilves ERR-ile.
"Kutsujad on kõik peale EKRE. Kõige põhjalikumalt võttis mind ette Keskerakond. Eks ma pean tõsiselt mõtlema. Kindel on see, et augustikuu lõpuni tegelen ma kohviku ja restoraniga. Ma arvan, et septembris teen otsuse, kas kandideerida või mitte," sõnas Ilves.
Endine esileedi Evelin Ilves elab Hiiumaal, kus peab restorani Roog ning Padriku kohvikut ja poodi.
### Response:
Parteid meelitavad Evelin Ilvest kandideerima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See oli kerge otsus. Madridis kordasaadetu oli imeline. Ma võitsin kõik, mu pere elab seal, aga see on osa minevikust," sõnas Ronaldo intervjuus spordiülekannete voogedastuse teenusepakkujale DAZN.
33-aastane portugallane võitis Reali särgis kaks korda Hispaania liiga ja neli korda Meistrite liiga, kuid liitus siis saja miljoni euro eest Juventusega, kelle särgis ta pühapäeval ka debüteeris. Klubi alustas hooaega 3:2 võiduga Chievo üle. | Ronaldo: Realist oli kerge lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See oli kerge otsus. Madridis kordasaadetu oli imeline. Ma võitsin kõik, mu pere elab seal, aga see on osa minevikust," sõnas Ronaldo intervjuus spordiülekannete voogedastuse teenusepakkujale DAZN.
33-aastane portugallane võitis Reali särgis kaks korda Hispaania liiga ja neli korda Meistrite liiga, kuid liitus siis saja miljoni euro eest Juventusega, kelle särgis ta pühapäeval ka debüteeris. Klubi alustas hooaega 3:2 võiduga Chievo üle.
### Response:
Ronaldo: Realist oli kerge lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kauge kooliaeg. Peet Vallaku novell.
Kes seda enam mäletab.
Terve jutt sest, kuis Reet ostab sulge. Seda, millega kirjutatakse.
Kes seda enam mäletab.
Päris vanamoelist sulge, mida tuleb potti kasta. Tarvik tahab proovimist, et kirjutaks midagi. Midagigi, ükskõik mida, arvab poemees. No aga kuidas sa ükskõik mida kirjutad. Lõpuks süttib Reeda peas õlilambike ja kirjutab: suur reheahi.
Kes seda enam mäletab.
Misasi see reheahi õieti on, vaat, võtab jalalt jalale tammuma küll. Miski riist, millega vilja kuivatati, aga nii, et see ära ei surnud ja külvata kõlbas. Lennart Meri väitis ju, et meie Maa oli kunagi kogu selle rumala näljase Euroopa mustade päevade ait, kust ka kõige hullema ikalduse aegu ikka vilja sai osta. Või röövida.
On veel Kreutzwaldi ja Kiviräha rehepapp. Aga reheahi, mis see on. Seltskondlikud häälitsused ning juhiks jutu kuskile turvalisemale teemale.
Siit õhukesest raamatust saab teada küll, aegade algusest peale. Nagu igasugust muudki – kui paljud teadsid, et siin maal võib eristada ajaloolist saunavaba vööndi, kus pesemine käis rehetoas. No vaat, lääne-, järva-, pärnu-, viru- ja harjumaalased, see läheb teie juurest läbi.
Raamat kirjutab küll, et algselt meenutas reheahi lihtsat kivikuhilat, aga mida edasi, seda keerulisem riist see tundub. Jooniste vaatamist vahele jätta ei tasu, muidu kaob järg käest.
Ikka kaob. Oota, ahi on, aga ilma korstnata. Et see siis ilmus nii hiljuti. Et see ehitati ahju ette, mitte külge. Mis natuke seletab, miks Linné, see Carl, arvas, kes korstnat ei ehita, peaks ihunuhtlust saama. Tema jutt käis küll Norrbotteni kohta.
Olid mingid avad leiutatud, millega reheahju sooja teistesse ruumidesse juhtida, ei midagi uut siin ilmas, tuleb välja, et juba vanarahvas jagas keskkütet ja puhureid. Mis oli arvatavasti midagi väga valesti öeldut. Vähemalt asjatundmatut.
Imetlema hakkad seda leiutist. Milleks kõigeks küll kõlbas. Selline küttekombain või sinnapoole. Et kuivatas vilja, siis tegi toast sauna, kui vaja oli, süüa andis kah sees ja ees teha. Mida sa veel tahta võisid.
Kõik see teadmine mahtus vaid esimesse artiklisse. Teine ehmatas juba pealkirjaga "Reheahju ehitus, soojusfüüsika ja otstarve". Nagu kardetud – tulevadki valemid mängu. Appi, miks mul füüsika kolm oli? Ikkagi annab ennast läbi purra ja huvitavamaks läheb. Tikku tõmmata oskab, aga mis seal ahjus edasi saab. Mis see põlemine on, milline puu rohkem annab. Mis asjad kõik küdemist soodustavad või rikuvad. Lahe, kui pole kunagi mõelnud.
Edasi on teema reheahju taastamine ja ülalpidu. Ütleme kohe, et kui mõni reheahi mulle kunagi peaks vastu tulema, siis kutsun oskajad-teadjad. Vussnäppu ei tohi sinna lähedalegi lasta, mingu õue, kaetab veel töö ära. Kade lugeda – on ju olemas päris mehed, kes sellest jutust aru saavad, teha mõistavad. Kes mõistavad lugeda ja piltidest aru saada. Filoloogile on see lihtsalt huvitav lugemine. Näe, mida kõike siin maal on tehtud ja tehakse.
Uhkus tuleb peale. Me oleme ikka tark ja oskaja rahvas, kui kunagi sellise riistapuu leiutasime ja siiani pidada oskame. Noh, mõned meist. | Arvustus. Rehepapi riist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kauge kooliaeg. Peet Vallaku novell.
Kes seda enam mäletab.
Terve jutt sest, kuis Reet ostab sulge. Seda, millega kirjutatakse.
Kes seda enam mäletab.
Päris vanamoelist sulge, mida tuleb potti kasta. Tarvik tahab proovimist, et kirjutaks midagi. Midagigi, ükskõik mida, arvab poemees. No aga kuidas sa ükskõik mida kirjutad. Lõpuks süttib Reeda peas õlilambike ja kirjutab: suur reheahi.
Kes seda enam mäletab.
Misasi see reheahi õieti on, vaat, võtab jalalt jalale tammuma küll. Miski riist, millega vilja kuivatati, aga nii, et see ära ei surnud ja külvata kõlbas. Lennart Meri väitis ju, et meie Maa oli kunagi kogu selle rumala näljase Euroopa mustade päevade ait, kust ka kõige hullema ikalduse aegu ikka vilja sai osta. Või röövida.
On veel Kreutzwaldi ja Kiviräha rehepapp. Aga reheahi, mis see on. Seltskondlikud häälitsused ning juhiks jutu kuskile turvalisemale teemale.
Siit õhukesest raamatust saab teada küll, aegade algusest peale. Nagu igasugust muudki – kui paljud teadsid, et siin maal võib eristada ajaloolist saunavaba vööndi, kus pesemine käis rehetoas. No vaat, lääne-, järva-, pärnu-, viru- ja harjumaalased, see läheb teie juurest läbi.
Raamat kirjutab küll, et algselt meenutas reheahi lihtsat kivikuhilat, aga mida edasi, seda keerulisem riist see tundub. Jooniste vaatamist vahele jätta ei tasu, muidu kaob järg käest.
Ikka kaob. Oota, ahi on, aga ilma korstnata. Et see siis ilmus nii hiljuti. Et see ehitati ahju ette, mitte külge. Mis natuke seletab, miks Linné, see Carl, arvas, kes korstnat ei ehita, peaks ihunuhtlust saama. Tema jutt käis küll Norrbotteni kohta.
Olid mingid avad leiutatud, millega reheahju sooja teistesse ruumidesse juhtida, ei midagi uut siin ilmas, tuleb välja, et juba vanarahvas jagas keskkütet ja puhureid. Mis oli arvatavasti midagi väga valesti öeldut. Vähemalt asjatundmatut.
Imetlema hakkad seda leiutist. Milleks kõigeks küll kõlbas. Selline küttekombain või sinnapoole. Et kuivatas vilja, siis tegi toast sauna, kui vaja oli, süüa andis kah sees ja ees teha. Mida sa veel tahta võisid.
Kõik see teadmine mahtus vaid esimesse artiklisse. Teine ehmatas juba pealkirjaga "Reheahju ehitus, soojusfüüsika ja otstarve". Nagu kardetud – tulevadki valemid mängu. Appi, miks mul füüsika kolm oli? Ikkagi annab ennast läbi purra ja huvitavamaks läheb. Tikku tõmmata oskab, aga mis seal ahjus edasi saab. Mis see põlemine on, milline puu rohkem annab. Mis asjad kõik küdemist soodustavad või rikuvad. Lahe, kui pole kunagi mõelnud.
Edasi on teema reheahju taastamine ja ülalpidu. Ütleme kohe, et kui mõni reheahi mulle kunagi peaks vastu tulema, siis kutsun oskajad-teadjad. Vussnäppu ei tohi sinna lähedalegi lasta, mingu õue, kaetab veel töö ära. Kade lugeda – on ju olemas päris mehed, kes sellest jutust aru saavad, teha mõistavad. Kes mõistavad lugeda ja piltidest aru saada. Filoloogile on see lihtsalt huvitav lugemine. Näe, mida kõike siin maal on tehtud ja tehakse.
Uhkus tuleb peale. Me oleme ikka tark ja oskaja rahvas, kui kunagi sellise riistapuu leiutasime ja siiani pidada oskame. Noh, mõned meist.
### Response:
Arvustus. Rehepapi riist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on film vanaks saamise ilust. Lugu ühest vanast ja targast mehest, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks. Palju väga isiklikke ja tundlikke küsimusi – kuidas viimsel tunnil mitte kaotada oma usku. Miks just kõige suuremaid pannakse vaimses maailmas nõnda raskelt proovile? Vello Salo on inimlik vaimulik. Mees, kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud.
Pärast Eestist lahkumist 1944. aastal rändas Salo läbi terve maailma: oli sõdurina Soomes ja aednikuna Roomas, õppis Šveitsis ja Hollandis matemaatikat ja füüsikat ning Itaalias teoloogiat, Saksamaal pühitseti aga preestriks. Nii on ta õpetanud ja töötanud Itaalias, Iisraelis, Iraagis, Jordaanias, Kanadas, Rootsis ja mujalgi. Alates 1993. aastast on Salo tagasi Eestis, katoliku preestriks Pirita kloostris. Inimese vaimuelu tippvorm saabub ikka alles vanemas eas. Nii mõnedki olulised küsimused saavad selgeks, läbi valu ja vaeva, alles päris viimases peatükis. Olgu see rõõmuks ja lohutuseks meile kõigile.
"Vello Salo on ikka rõhutanud, et kuigi kehalt jääme me kõik aastatega nõrgemaks, siis vaimus võime kasvada piiritult. Vaimumaailmas on kõik teistmoodi – mida vanem, seda parem, mida vanem, seda targem. See on ju väga lohutav tõdemus – vaimus saame alati kasvada lõpmatult. Ja siin on isa Vello Salo – preester ja trikster, Eesti erudiit ja vembumees meile suureks eeskujuks. Samas ei lähe asi ka ülemäära roosamannaks, sest elu viimane peatükk toob ikka palju huvitavaid küsimusi. Isegi näiteks kui oled juhtumisi preester. Ja kuidas meie, kõik teised inimesed, siin maailmas saame oma isikliku surmaga hakkama. Põnev, kas pole?" räägib filmi peategelase kohta režissöör Jaan Tootsen.
Kirjanik Peeter Sauter on kirjutanud järgnevalt: "Salo – Tootseni tandem näitab meile dogmavaba ristiusku, mis baseerub humanismil, millele lisandub annus nõutust ja vembumehelikkust. Kus ennast ei taandata, jäädakse iseendaks koos oma viguritega. Olles mänglev ja samas lihtne. Film ongi kahe malbe mehe väike puntratants läbi suure armastuse."
Filmi režissöör on Jaan Tootsen, operaatoriteks Erik Norkroos, Kullar Viimne, Taavi Arus, Jaan Tootsen, Marianne Kõrver, Joosep Matjus ja Jaan Kolberg, animatsioonikunstnik Rait Siska, montaažirežissöör Tõnis Tootsen, helioperaatorid Mart Kessel-Otsa, Antti Mäss, Robi Uppin ja Taisto Uuslail, helirežissöör Horret Kuus. Muusika filmile on loonud Robert Jürjendal ja Sander Saarmets. Filmi on tootnud Adam ja pojad, produtsent Jaan Tootsen. | Kinodesse jõuab dokumentaalfilm preestrist ja vembumehest Vello Salost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on film vanaks saamise ilust. Lugu ühest vanast ja targast mehest, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks. Palju väga isiklikke ja tundlikke küsimusi – kuidas viimsel tunnil mitte kaotada oma usku. Miks just kõige suuremaid pannakse vaimses maailmas nõnda raskelt proovile? Vello Salo on inimlik vaimulik. Mees, kellel on omad kiiksud ja vigurid, elukogemust ja avarat vaimu, tarkust, mida ta on kogunud ja hoidnud, meie aega välja vedanud.
Pärast Eestist lahkumist 1944. aastal rändas Salo läbi terve maailma: oli sõdurina Soomes ja aednikuna Roomas, õppis Šveitsis ja Hollandis matemaatikat ja füüsikat ning Itaalias teoloogiat, Saksamaal pühitseti aga preestriks. Nii on ta õpetanud ja töötanud Itaalias, Iisraelis, Iraagis, Jordaanias, Kanadas, Rootsis ja mujalgi. Alates 1993. aastast on Salo tagasi Eestis, katoliku preestriks Pirita kloostris. Inimese vaimuelu tippvorm saabub ikka alles vanemas eas. Nii mõnedki olulised küsimused saavad selgeks, läbi valu ja vaeva, alles päris viimases peatükis. Olgu see rõõmuks ja lohutuseks meile kõigile.
"Vello Salo on ikka rõhutanud, et kuigi kehalt jääme me kõik aastatega nõrgemaks, siis vaimus võime kasvada piiritult. Vaimumaailmas on kõik teistmoodi – mida vanem, seda parem, mida vanem, seda targem. See on ju väga lohutav tõdemus – vaimus saame alati kasvada lõpmatult. Ja siin on isa Vello Salo – preester ja trikster, Eesti erudiit ja vembumees meile suureks eeskujuks. Samas ei lähe asi ka ülemäära roosamannaks, sest elu viimane peatükk toob ikka palju huvitavaid küsimusi. Isegi näiteks kui oled juhtumisi preester. Ja kuidas meie, kõik teised inimesed, siin maailmas saame oma isikliku surmaga hakkama. Põnev, kas pole?" räägib filmi peategelase kohta režissöör Jaan Tootsen.
Kirjanik Peeter Sauter on kirjutanud järgnevalt: "Salo – Tootseni tandem näitab meile dogmavaba ristiusku, mis baseerub humanismil, millele lisandub annus nõutust ja vembumehelikkust. Kus ennast ei taandata, jäädakse iseendaks koos oma viguritega. Olles mänglev ja samas lihtne. Film ongi kahe malbe mehe väike puntratants läbi suure armastuse."
Filmi režissöör on Jaan Tootsen, operaatoriteks Erik Norkroos, Kullar Viimne, Taavi Arus, Jaan Tootsen, Marianne Kõrver, Joosep Matjus ja Jaan Kolberg, animatsioonikunstnik Rait Siska, montaažirežissöör Tõnis Tootsen, helioperaatorid Mart Kessel-Otsa, Antti Mäss, Robi Uppin ja Taisto Uuslail, helirežissöör Horret Kuus. Muusika filmile on loonud Robert Jürjendal ja Sander Saarmets. Filmi on tootnud Adam ja pojad, produtsent Jaan Tootsen.
### Response:
Kinodesse jõuab dokumentaalfilm preestrist ja vembumehest Vello Salost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad mehed alustasid varumeestepingilt. Fernando Torres tõusis sealt 64. minutil ja lõi paarkümmend minutit hiljem Tosu Sagani teise värava. Tulemusega 2:0 kohtumine lõppeski.
Tegemist oli Torrese esimese väravaga Sagani eest. Seitsmes liigamängus polnud ta seni skoorinud.
Poolkaitsja Andres Iniesta sai Kobe Visseli eest platsile pisut varem ehk 56. minutil, aga tema jõupingutustest hoolimata ei suutnud mõni hetk varem kaotusseisu jäänud külalisvõistkond mängu päästa.
Jaapani kõrgliigas Torrese klubil nii hästi ei lähe, sest 18 meeskonna konkurentsis ollakse 16. kohal, mis tähendaks üleminekumänge. Iniesta tiim Vissel on aga tabeli eesmises otsas, asudes hetkel neljandal positsioonil. | Torrese ja Iniesta duell Jaapanis lõppes õnnelikult ründajale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad mehed alustasid varumeestepingilt. Fernando Torres tõusis sealt 64. minutil ja lõi paarkümmend minutit hiljem Tosu Sagani teise värava. Tulemusega 2:0 kohtumine lõppeski.
Tegemist oli Torrese esimese väravaga Sagani eest. Seitsmes liigamängus polnud ta seni skoorinud.
Poolkaitsja Andres Iniesta sai Kobe Visseli eest platsile pisut varem ehk 56. minutil, aga tema jõupingutustest hoolimata ei suutnud mõni hetk varem kaotusseisu jäänud külalisvõistkond mängu päästa.
Jaapani kõrgliigas Torrese klubil nii hästi ei lähe, sest 18 meeskonna konkurentsis ollakse 16. kohal, mis tähendaks üleminekumänge. Iniesta tiim Vissel on aga tabeli eesmises otsas, asudes hetkel neljandal positsioonil.
### Response:
Torrese ja Iniesta duell Jaapanis lõppes õnnelikult ründajale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hudžand on suvepausi järel juuli lõpust alates pidanud liigas kolm kohtumist, mis on kõik võidetud. Tabeli teise poole meeskonnad Barki, Hatlon ja Pomir on alistatud vastavalt 3:1, 2:1 ja 4:0 skooridega. Narvast pärit Matrossov on kõikides matšides kaasa teinud täismängud, vahendab Soccernet.ee.
Tabelis on Hudžand aga endiselt teisel kohal, jäädes liidrist Istiglolist maha kahe silmaga. Nemad vääratasidki viimati mais, kui said just Hudžandilt kaotuse.
Lisaks on Hudžand jõudnud karikavõistlustel veerandfinaali. | Matrossov on suvepuhkuse järel tunnistanud vaid võite | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hudžand on suvepausi järel juuli lõpust alates pidanud liigas kolm kohtumist, mis on kõik võidetud. Tabeli teise poole meeskonnad Barki, Hatlon ja Pomir on alistatud vastavalt 3:1, 2:1 ja 4:0 skooridega. Narvast pärit Matrossov on kõikides matšides kaasa teinud täismängud, vahendab Soccernet.ee.
Tabelis on Hudžand aga endiselt teisel kohal, jäädes liidrist Istiglolist maha kahe silmaga. Nemad vääratasidki viimati mais, kui said just Hudžandilt kaotuse.
Lisaks on Hudžand jõudnud karikavõistlustel veerandfinaali.
### Response:
Matrossov on suvepuhkuse järel tunnistanud vaid võite |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dombrovskis kinnitas, et Koosmeelel ei ole võimalike koostööpartnerite puhul nn punaseid jooni, vahendas Läti ringhääling.
Küsimusele, millised poliitilised jõud oleks Koosmeele jaoks kõige lihtsamateks võimalikeks partneriteks, vastas Dombrovskis, et need oleksid parteid, mis toetavad suuremat osa plaanidest, mis on kirjas Koosmeele valimisprogrammis.
Kui intervjuus küsiti Dombrovskiselt, milline oleks võimalik koostöö Koosmeele ja Läti Vene Liidu vahel, hoidus peaministrikandidaat otsesest vastusest ning selgitas, et nimetatud partei tegevus ja ideoloogia peegeldab Läti venekeelse elanikkonna pettumist ja protestihäält.
Samuti vältis Dombrovskis otsest vastust küsimusele, mis puudutas võimalikku koostööd vastuolulise poliitiku Artuss Kaimiņši juhitud erakonnaga KPV LV, ning kinnitas vaid, et Koosmeel on valmis konstruktiivseks koostööks kõigi parteidega.
Dombrovskis märkis ka, et Koosmeel on "ainus tegelik alternatiiv", mis suudaks Läti õigetele rööbastele pöörata, sest ülejäänud erakonnad olevat "sisuliselt üks partei".
Koosmeele esimeheks on Riia linnapea Nils Ušakovs, kes ise peaministriks ei pürgi. Koosmeelt on varasematel aastatel süüdistatud liigses sõbralikkuses Venemaa suunal, kuid viimasel ajal on erakond üritanud seda kuvandit muuta - näiteks liituti ametlikult Euroopa sotsiaaldemokraatidega ning lõpetati koostöölepe Venemaa võimuerakonnaga Ühtne Venemaa. | Peaministrikandidaat: Koosmeel on valmis koostööks kõigi Läti parteidega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dombrovskis kinnitas, et Koosmeelel ei ole võimalike koostööpartnerite puhul nn punaseid jooni, vahendas Läti ringhääling.
Küsimusele, millised poliitilised jõud oleks Koosmeele jaoks kõige lihtsamateks võimalikeks partneriteks, vastas Dombrovskis, et need oleksid parteid, mis toetavad suuremat osa plaanidest, mis on kirjas Koosmeele valimisprogrammis.
Kui intervjuus küsiti Dombrovskiselt, milline oleks võimalik koostöö Koosmeele ja Läti Vene Liidu vahel, hoidus peaministrikandidaat otsesest vastusest ning selgitas, et nimetatud partei tegevus ja ideoloogia peegeldab Läti venekeelse elanikkonna pettumist ja protestihäält.
Samuti vältis Dombrovskis otsest vastust küsimusele, mis puudutas võimalikku koostööd vastuolulise poliitiku Artuss Kaimiņši juhitud erakonnaga KPV LV, ning kinnitas vaid, et Koosmeel on valmis konstruktiivseks koostööks kõigi parteidega.
Dombrovskis märkis ka, et Koosmeel on "ainus tegelik alternatiiv", mis suudaks Läti õigetele rööbastele pöörata, sest ülejäänud erakonnad olevat "sisuliselt üks partei".
Koosmeele esimeheks on Riia linnapea Nils Ušakovs, kes ise peaministriks ei pürgi. Koosmeelt on varasematel aastatel süüdistatud liigses sõbralikkuses Venemaa suunal, kuid viimasel ajal on erakond üritanud seda kuvandit muuta - näiteks liituti ametlikult Euroopa sotsiaaldemokraatidega ning lõpetati koostöölepe Venemaa võimuerakonnaga Ühtne Venemaa.
### Response:
Peaministrikandidaat: Koosmeel on valmis koostööks kõigi Läti parteidega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil on Ratas, Tõniste ja Sikkut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil on Ratas, Tõniste ja Sikkut | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei- ja piirivalveameti pearelvur Steve Kümnik ütles ERR-ile, et politsei on praeguseks hankinud 35 elektrišokirelva, mis jaotatakse prefektuuriti vastavalt ohuprognoosile.
"Esimeste seas saavad elektrišokirelvad kiirreageerimise patrullid ning need jaotatakse üle Eesti laiali. Järk-järgult on plaanis varustada elektrišokirelvadega kõik patrullid Eestis," lausus ta.
Seni ei ole Kümniku sõnul olnud juhtumeid, kus tasereid oleks pidanud või saanud kasutada.
Esimese hankelepinguga ostetud taserid koos moonaga jõudsid kohale aprillis ning mais alustati instruktorite ja patrullide koolitamist.
Kümnik märkis, et seni on koolitused läinud plaanipäraselt ning üsna pea peaksid need kõikides prefektuurides lõpule jõudma.
Seadused lubavad kasutada taserit tulirelva asemel olukordades, kus inimelu on ründe tõttu ohus. Elektrišokirelvad on kasutusel ka vanglateenistuses, kus neid võib kasutada ka gaasi või nuia asemel. | Politsei pole kevadel soetatud elektrišokirelvi veel töös kasutanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei- ja piirivalveameti pearelvur Steve Kümnik ütles ERR-ile, et politsei on praeguseks hankinud 35 elektrišokirelva, mis jaotatakse prefektuuriti vastavalt ohuprognoosile.
"Esimeste seas saavad elektrišokirelvad kiirreageerimise patrullid ning need jaotatakse üle Eesti laiali. Järk-järgult on plaanis varustada elektrišokirelvadega kõik patrullid Eestis," lausus ta.
Seni ei ole Kümniku sõnul olnud juhtumeid, kus tasereid oleks pidanud või saanud kasutada.
Esimese hankelepinguga ostetud taserid koos moonaga jõudsid kohale aprillis ning mais alustati instruktorite ja patrullide koolitamist.
Kümnik märkis, et seni on koolitused läinud plaanipäraselt ning üsna pea peaksid need kõikides prefektuurides lõpule jõudma.
Seadused lubavad kasutada taserit tulirelva asemel olukordades, kus inimelu on ründe tõttu ohus. Elektrišokirelvad on kasutusel ka vanglateenistuses, kus neid võib kasutada ka gaasi või nuia asemel.
### Response:
Politsei pole kevadel soetatud elektrišokirelvi veel töös kasutanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui juulis toetas Vabaerakonda selle uuringu järgi kolm protsenti valijatest, siis augustis 4,7 protsenti, mis jääb täpselt viieprotsendise valimiskünnise alla, näitavad Postimehes avaldatud andmed.
Reformierakonna toetus oli augustis 29,8 protsenti, mis on 0,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui juuli lõpus. Keskerakonda toetas augustis 23,8 protsenti, mis on sama suur reiting kui juulis.
EKRE toetus oli 21,2 protsenti, mis on 0,6 punkti võrra väiksem kui juulis.
Neljanda toetusega on jätkuvalt Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), mida pooldas augustis 12,7 protsenti. Kuu varem toetas SDE-d 12,8 protsenti vastanutest.
Populaarsuselt viies oli erakond Isamaa, mida augustis eelistas 5,2 protsenti. Juulis pooldas Isamaad 5,3 protsenti kodanikest.
Kuuendal kohal on Vabaerakond, mille reiting on tõusnud juuli 3,0 protsendilt augustis 4,7 protsendile.
Eestimaa Rohelisi pooldas augustis kaks protsenti, juulis oli nende reiting 2,9 protsenti.
Eesti Isesesivusparteid 0,5 ja Rahva Ühtsuse Erakonda (RÜE) 0,1 protsenti küsitluses oma poliitilise eelistuse öelnud vastajatest.
Voog: EKRE tõus ei olnud juhuslik
EKRE reitingu püsimajäämine pärast juulis toimunud tõusu näitab, et EKRE populaarsuse kasv ei olnud juhuslik, tõdes uuringufirma Kantar Emor uuringujuht Aivar Voog.
"EKRE augusti tulemus on praktiliselt sama, mis oli juulis, mis näitab selle erakonna tõusu mittejuhuslikkust," ütles Voog neljapäeval, kommenteerides BNS-i ja Postimehe tellimusel Kantar Emori augusti keskel läbiviidud küsitluse tulemusi.
"Erakondade reitingute edetabelit juhib jätkuvalt ja kindlalt Reformierakond ligikaudu 30 protsendiga, teisel kohal on Keskerakond ümardatult 24 protsendiga. Mõlemad liidrid jätkavad samas vahemikus, kus nad selle aasta kaheksa kuu jooksul on olnud: Reformierakond vahemikus 30-34 protsenti ja Keskerakond ümardatult vahemikus 21-24 protsenti," märkis Voog.
"EKRE tegemisi suvisel vaikeluperioodil on ka rohkelt kajastatud sotsiaalmeedias, mida näitavad Eesti Meediuse andmed juulikuu kohta, mis kindlasti peegeldab inimeste huvi tõusu selle erakonna tegemiste vastu. SDE suur osakaal sotsiaalmeedias on seotud nende sisetülidega ja Urve Palo lahkumisega poliitikast, mis nende valijate hulka kahjuks ei suurendanud," ütles Voog.
Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Augustis oli "ei oska öelda" osakaal 29,8 protsenti, mis on 3,3 protsendipunkti rohkem kui juulis. Maksimaalne statistiline viga ±2,8 protsenti.
Kokku küsitles Kantar Emor 15. 22. augustini veebiintervjuude meetodiga 1061 kodanikku vanuses 18-84 aastat.
Kuus kuud enne valimis on eelistuseta valijate hulk tõusnud 30 protsendini. | Uuring: Vabaerakonna toetus tõusis valimiskünnise lähedale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui juulis toetas Vabaerakonda selle uuringu järgi kolm protsenti valijatest, siis augustis 4,7 protsenti, mis jääb täpselt viieprotsendise valimiskünnise alla, näitavad Postimehes avaldatud andmed.
Reformierakonna toetus oli augustis 29,8 protsenti, mis on 0,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui juuli lõpus. Keskerakonda toetas augustis 23,8 protsenti, mis on sama suur reiting kui juulis.
EKRE toetus oli 21,2 protsenti, mis on 0,6 punkti võrra väiksem kui juulis.
Neljanda toetusega on jätkuvalt Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), mida pooldas augustis 12,7 protsenti. Kuu varem toetas SDE-d 12,8 protsenti vastanutest.
Populaarsuselt viies oli erakond Isamaa, mida augustis eelistas 5,2 protsenti. Juulis pooldas Isamaad 5,3 protsenti kodanikest.
Kuuendal kohal on Vabaerakond, mille reiting on tõusnud juuli 3,0 protsendilt augustis 4,7 protsendile.
Eestimaa Rohelisi pooldas augustis kaks protsenti, juulis oli nende reiting 2,9 protsenti.
Eesti Isesesivusparteid 0,5 ja Rahva Ühtsuse Erakonda (RÜE) 0,1 protsenti küsitluses oma poliitilise eelistuse öelnud vastajatest.
Voog: EKRE tõus ei olnud juhuslik
EKRE reitingu püsimajäämine pärast juulis toimunud tõusu näitab, et EKRE populaarsuse kasv ei olnud juhuslik, tõdes uuringufirma Kantar Emor uuringujuht Aivar Voog.
"EKRE augusti tulemus on praktiliselt sama, mis oli juulis, mis näitab selle erakonna tõusu mittejuhuslikkust," ütles Voog neljapäeval, kommenteerides BNS-i ja Postimehe tellimusel Kantar Emori augusti keskel läbiviidud küsitluse tulemusi.
"Erakondade reitingute edetabelit juhib jätkuvalt ja kindlalt Reformierakond ligikaudu 30 protsendiga, teisel kohal on Keskerakond ümardatult 24 protsendiga. Mõlemad liidrid jätkavad samas vahemikus, kus nad selle aasta kaheksa kuu jooksul on olnud: Reformierakond vahemikus 30-34 protsenti ja Keskerakond ümardatult vahemikus 21-24 protsenti," märkis Voog.
"EKRE tegemisi suvisel vaikeluperioodil on ka rohkelt kajastatud sotsiaalmeedias, mida näitavad Eesti Meediuse andmed juulikuu kohta, mis kindlasti peegeldab inimeste huvi tõusu selle erakonna tegemiste vastu. SDE suur osakaal sotsiaalmeedias on seotud nende sisetülidega ja Urve Palo lahkumisega poliitikast, mis nende valijate hulka kahjuks ei suurendanud," ütles Voog.
Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Augustis oli "ei oska öelda" osakaal 29,8 protsenti, mis on 3,3 protsendipunkti rohkem kui juulis. Maksimaalne statistiline viga ±2,8 protsenti.
Kokku küsitles Kantar Emor 15. 22. augustini veebiintervjuude meetodiga 1061 kodanikku vanuses 18-84 aastat.
Kuus kuud enne valimis on eelistuseta valijate hulk tõusnud 30 protsendini.
### Response:
Uuring: Vabaerakonna toetus tõusis valimiskünnise lähedale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saksa võimude otsus on tähelepanuväärne seetõttu, et kuigi Jakunini suhtes ei ole Euroopa Liit sanktsioone kehtestanud, on tegu siiski USA (ja ka Austraalia) sanktsioonide nimekirjas oleva isikuga. Jakunini suhtes rakendatud sanktsioonid on osa Putini siseringi vastastest sammudest, millega USA ja Austraalia reageerisid 2014. aastal Krimmi annekteerimisele Moskva poolt, vahendas Deutsche Welle.
Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja teda aga ei lisatud, mis tähendas, et eurotsooni riike on tal endiselt võimalik külastada.
Viisa andmine sai teatavaks, kui meedias hakkas levima foto sellest, kuidas Jakunin viisa saamise eesmärgil Moskvas Saksa saatkonda külastas. Foto riputas oma Facebooki kontole Moskva linnavolinik Dmitri Klotškov, kes oli selle enda sõnul saanud ühelt tuttavalt.
Saksamaa välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas hiljem Deutsche Wellele Jakuninile viisa andmist. Tegu on kusjuures kuue kuu pikkuse - ja mitte tavapärase kolme kuu pikkuse - viisaga, mis võimaldab tal taotleda ka Euroopa Liidu nn sinist kaarti. Viimane on elamisluba tähtajaga neli aastat ja seda saab pikendada. Sinine kaart kutsuti omal ajal ellu eesmärgiga meelitada Euroopa Liitu "kõrge kutsekvalifikatsiooniga" kolmandate riikide kodanikke.
Deutsche Welle küsimusele, kas Jakuninile viisa andmisel pöörati tähelepanu ka tema suhtes rakendatud USA ja Austraalia sanktsioonidele, vastas Saksa välisministeeriumi pressiesindaja tõdemusega, et otsus tehti kõiki Saksamaa ja EL-i reegleid arvestades. "Härra Jakunin ei olnud lisatud EL-i nimekirjadesse, mis puudutavad nn Ukraina sanktsioone," lausus pressiesindaja.
Lääneriikide kritiseerimise ning Kremli ja Vene õigeusu kiriku aktiivse toetajana silma paistnud Jakunin asutas 2016. aastal Berliinis mõttekoja Tsivilisatsioonide Dialoog, mis tegutseb väidetavalt rahvusvaheliste suhete ja kriisilahendustega. Mõttekoda on üritanud palgata ka mitmeid Saksa eksperte, kellest osa on Deutsche Wellele tunnistanud, et just Jakunini seosest kuuldes on nad pakkumisest keeldunud.
Mõttekoja kõneisik Grigori Levtšenko aga rõhutas kommentaariks, et mingit vandenõuteooriat ei tasu Jakunini viisa teemal otsida. "See on normaalne protsess, kui saad viisa töötamiseks riigis, kus asub sinu organisatsiooni peakorter. Saksamaa ei ole erand," märkis Levtšenko. | Saksamaa andis USA sanktsioonide all olevale Jakuninile pikaaegse viisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saksa võimude otsus on tähelepanuväärne seetõttu, et kuigi Jakunini suhtes ei ole Euroopa Liit sanktsioone kehtestanud, on tegu siiski USA (ja ka Austraalia) sanktsioonide nimekirjas oleva isikuga. Jakunini suhtes rakendatud sanktsioonid on osa Putini siseringi vastastest sammudest, millega USA ja Austraalia reageerisid 2014. aastal Krimmi annekteerimisele Moskva poolt, vahendas Deutsche Welle.
Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja teda aga ei lisatud, mis tähendas, et eurotsooni riike on tal endiselt võimalik külastada.
Viisa andmine sai teatavaks, kui meedias hakkas levima foto sellest, kuidas Jakunin viisa saamise eesmärgil Moskvas Saksa saatkonda külastas. Foto riputas oma Facebooki kontole Moskva linnavolinik Dmitri Klotškov, kes oli selle enda sõnul saanud ühelt tuttavalt.
Saksamaa välisministeeriumi pressiesindaja kinnitas hiljem Deutsche Wellele Jakuninile viisa andmist. Tegu on kusjuures kuue kuu pikkuse - ja mitte tavapärase kolme kuu pikkuse - viisaga, mis võimaldab tal taotleda ka Euroopa Liidu nn sinist kaarti. Viimane on elamisluba tähtajaga neli aastat ja seda saab pikendada. Sinine kaart kutsuti omal ajal ellu eesmärgiga meelitada Euroopa Liitu "kõrge kutsekvalifikatsiooniga" kolmandate riikide kodanikke.
Deutsche Welle küsimusele, kas Jakuninile viisa andmisel pöörati tähelepanu ka tema suhtes rakendatud USA ja Austraalia sanktsioonidele, vastas Saksa välisministeeriumi pressiesindaja tõdemusega, et otsus tehti kõiki Saksamaa ja EL-i reegleid arvestades. "Härra Jakunin ei olnud lisatud EL-i nimekirjadesse, mis puudutavad nn Ukraina sanktsioone," lausus pressiesindaja.
Lääneriikide kritiseerimise ning Kremli ja Vene õigeusu kiriku aktiivse toetajana silma paistnud Jakunin asutas 2016. aastal Berliinis mõttekoja Tsivilisatsioonide Dialoog, mis tegutseb väidetavalt rahvusvaheliste suhete ja kriisilahendustega. Mõttekoda on üritanud palgata ka mitmeid Saksa eksperte, kellest osa on Deutsche Wellele tunnistanud, et just Jakunini seosest kuuldes on nad pakkumisest keeldunud.
Mõttekoja kõneisik Grigori Levtšenko aga rõhutas kommentaariks, et mingit vandenõuteooriat ei tasu Jakunini viisa teemal otsida. "See on normaalne protsess, kui saad viisa töötamiseks riigis, kus asub sinu organisatsiooni peakorter. Saksamaa ei ole erand," märkis Levtšenko.
### Response:
Saksamaa andis USA sanktsioonide all olevale Jakuninile pikaaegse viisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes vanaduspension 7,8 protsenti ning aastases võrdluses 9,8 protsenti. | Keskmine vanaduspension oli teises kvartalis 449,9 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes vanaduspension 7,8 protsenti ning aastases võrdluses 9,8 protsenti.
### Response:
Keskmine vanaduspension oli teises kvartalis 449,9 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks peab 86-aastane endine ametnik maksma 1,2 miljonit USA dollarit trahvi ja tagastama veel 3,34 miljonit. Marini advokaadid on lubanud otsuse edasi kaevata.
Marin oli üks seitsmest jalgpallitegelasest, kes 2015. aastal Zürichis vahistati. Brasiillasele pandi süüks altkäemaksu võtmist vastutasuks teleülekannete õiguste jagamisele turniiridele nagu näiteks Copa America.
Marinist sai esimene tegelane, kes ameeriklaste uurimises süüdi mõisteti. Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu CONMEBOL-i endine juht Juan Angel Napout saab oma karistuse teada hiljem. Peruu jalgpallitegelane Manuel Burga on altkäemaksu võtmise süüdistustest vabastatud. | Endine Brasiilia jalgpallijuht mõisteti neljaks aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks peab 86-aastane endine ametnik maksma 1,2 miljonit USA dollarit trahvi ja tagastama veel 3,34 miljonit. Marini advokaadid on lubanud otsuse edasi kaevata.
Marin oli üks seitsmest jalgpallitegelasest, kes 2015. aastal Zürichis vahistati. Brasiillasele pandi süüks altkäemaksu võtmist vastutasuks teleülekannete õiguste jagamisele turniiridele nagu näiteks Copa America.
Marinist sai esimene tegelane, kes ameeriklaste uurimises süüdi mõisteti. Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu CONMEBOL-i endine juht Juan Angel Napout saab oma karistuse teada hiljem. Peruu jalgpallitegelane Manuel Burga on altkäemaksu võtmise süüdistustest vabastatud.
### Response:
Endine Brasiilia jalgpallijuht mõisteti neljaks aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suvelõpuõhtuil 25. augustini saab kuulda kontratenori ja kitarri kaunist duetti, isa ja tütre võluvat koosmusitseerimist ning vaimustavat orelimuusikat. Selle aasta säravad esinejad Ivo Posti ja Kristo Käo, Liis ja Jaak Lutsoja ning Aivar Sõerd toovad armsa pealinna kirikutesse ja kuulsaimasse linnamüüritorni muusikat alates renessansi- ja barokiajast läbi klassikaliste oreliteoste kuni kaasaegsete jazzimprovisatsioonideni.
Sel suvel kuulub festival ka Eesti Vabariik 100 suure pidunädala programmi ning teeb koostööd Tallinna Kultuuriööga. | Tallinna tornid hakkavad helisema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suvelõpuõhtuil 25. augustini saab kuulda kontratenori ja kitarri kaunist duetti, isa ja tütre võluvat koosmusitseerimist ning vaimustavat orelimuusikat. Selle aasta säravad esinejad Ivo Posti ja Kristo Käo, Liis ja Jaak Lutsoja ning Aivar Sõerd toovad armsa pealinna kirikutesse ja kuulsaimasse linnamüüritorni muusikat alates renessansi- ja barokiajast läbi klassikaliste oreliteoste kuni kaasaegsete jazzimprovisatsioonideni.
Sel suvel kuulub festival ka Eesti Vabariik 100 suure pidunädala programmi ning teeb koostööd Tallinna Kultuuriööga.
### Response:
Tallinna tornid hakkavad helisema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma olen öelnud väga selgelt oma seisukoha, et endiste peaministrite parim koht on väljaspool parlamenti," sõnas Turnbull vastuseks küsimusele, kas jääks pärast kukutamist poliitikasse.
Endine siseminister Peter Dutton on nõudnud Turnbullilt uue hääletuse lubamist liberaalide parlamendifraktsioonis pärast seda, kui peaminister võitis teisipäeval usaldushääletuse häältega 48-35.
"See, mis algas vähemusena on hirmutamise tulemusena veennud inimesi, et ainus viis mässu peatamiseks on sellele alistuda," sõnas Turnbull. "Ma ei usu sellesse. Ma pole seda kunagi teinud. Ma pole kunagi hirmutajatele järele andnud, kuid te võite ette kujutada survet, mille see on inimestele asetanud."
Valitsusjuhi sõnul on tegemist "sihiliku katsega tõmmata Liberaalset Parteid paremale".
Dutton ütles varem ajakirjanikele, et soovitas telefonivestluses Turnbullil kutsuda kokku Liberaalse Partei kohtumise, kus ta saaks esitada peaministrile väljakutse erakonna liidri kohale.
Peaminister ütles, et ootab ametlikku kinnitust sellest, kas ta on kaotanud erakonna parlamendisaadikute enamuse toetuse. Kui Liberaalne Partei peaks sellise avalduse tegema, korraldatakse reedel uue juhi valimiseks parteikohtumine, kus Turnbull oma kandidatuuri üles ei sea.
Võimupartei toetus on küsitluste järgi langenud ning Turnbulli erakonnakaaslased väljendasid esmaspäeval laialdast vastuseisu peaministri kasvuhoonegaaside piiramise seaduseelnõu vastu, mille järel Turnbull sellest ka loobus.
Teisipäeval teatasid kümme ministrit Turnbulli valitsusest lahkumisest ning neljapäeval ütlesid rahandusminister Mathias Cormann, endine tööminister Michaelia Cash ja endine kommunikatsiooniminister Mitch Fifield Turnbullile, et ta on kaotanud valitsuse toetuse ja peab viivitamatult korraldama juhivalimised.
Turnbull sai liberaalide liidriks ja ühtlasi peaministriks 2015. aasta septembris pärast sarnast mässu toonase valitsusjuhi Tony Abbotti vastu.
Austraaliat valitseb 2013. aasta septembrist liberaalide ja rahvuslaste koalitsioon.
Viimane kümnend on Austraalia poliitikas olnud iseäranis turbulentne. Pärast kauaaegse liberaalist peaministri John Howardi ametist lahkumist 2007. aastal pole ükski valitsusjuht suutnud oma ametiaja lõpuni valitseda.
Liberaalide võimuletulekule eelnes Tööpartei kuueaastane võimuperiood. Aastatel 2007-2010 oli Austraalia peaminister Kevin Rudd, kes kaotas enne oma ametiaja lõppu koha Julia Gillardile. 2013. aasta juunis kaotas Gillard peaministrikoha uuesti Ruddile, kes jäi mõni kuu hiljem valimistel alla liberaalide ja rahvuslaste koalitsioonile eesotsas Abbottiga. | Austraalia peaminister lubas endiste ministrite survele mitte alluda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma olen öelnud väga selgelt oma seisukoha, et endiste peaministrite parim koht on väljaspool parlamenti," sõnas Turnbull vastuseks küsimusele, kas jääks pärast kukutamist poliitikasse.
Endine siseminister Peter Dutton on nõudnud Turnbullilt uue hääletuse lubamist liberaalide parlamendifraktsioonis pärast seda, kui peaminister võitis teisipäeval usaldushääletuse häältega 48-35.
"See, mis algas vähemusena on hirmutamise tulemusena veennud inimesi, et ainus viis mässu peatamiseks on sellele alistuda," sõnas Turnbull. "Ma ei usu sellesse. Ma pole seda kunagi teinud. Ma pole kunagi hirmutajatele järele andnud, kuid te võite ette kujutada survet, mille see on inimestele asetanud."
Valitsusjuhi sõnul on tegemist "sihiliku katsega tõmmata Liberaalset Parteid paremale".
Dutton ütles varem ajakirjanikele, et soovitas telefonivestluses Turnbullil kutsuda kokku Liberaalse Partei kohtumise, kus ta saaks esitada peaministrile väljakutse erakonna liidri kohale.
Peaminister ütles, et ootab ametlikku kinnitust sellest, kas ta on kaotanud erakonna parlamendisaadikute enamuse toetuse. Kui Liberaalne Partei peaks sellise avalduse tegema, korraldatakse reedel uue juhi valimiseks parteikohtumine, kus Turnbull oma kandidatuuri üles ei sea.
Võimupartei toetus on küsitluste järgi langenud ning Turnbulli erakonnakaaslased väljendasid esmaspäeval laialdast vastuseisu peaministri kasvuhoonegaaside piiramise seaduseelnõu vastu, mille järel Turnbull sellest ka loobus.
Teisipäeval teatasid kümme ministrit Turnbulli valitsusest lahkumisest ning neljapäeval ütlesid rahandusminister Mathias Cormann, endine tööminister Michaelia Cash ja endine kommunikatsiooniminister Mitch Fifield Turnbullile, et ta on kaotanud valitsuse toetuse ja peab viivitamatult korraldama juhivalimised.
Turnbull sai liberaalide liidriks ja ühtlasi peaministriks 2015. aasta septembris pärast sarnast mässu toonase valitsusjuhi Tony Abbotti vastu.
Austraaliat valitseb 2013. aasta septembrist liberaalide ja rahvuslaste koalitsioon.
Viimane kümnend on Austraalia poliitikas olnud iseäranis turbulentne. Pärast kauaaegse liberaalist peaministri John Howardi ametist lahkumist 2007. aastal pole ükski valitsusjuht suutnud oma ametiaja lõpuni valitseda.
Liberaalide võimuletulekule eelnes Tööpartei kuueaastane võimuperiood. Aastatel 2007-2010 oli Austraalia peaminister Kevin Rudd, kes kaotas enne oma ametiaja lõppu koha Julia Gillardile. 2013. aasta juunis kaotas Gillard peaministrikoha uuesti Ruddile, kes jäi mõni kuu hiljem valimistel alla liberaalide ja rahvuslaste koalitsioonile eesotsas Abbottiga.
### Response:
Austraalia peaminister lubas endiste ministrite survele mitte alluda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõneluste täpsema sisu kohta pole informatsiooni jagatud.
USA president Donald Trump märkis varem päeval, et soovib Hiinaga ausaid ja mõlemale poolele kasulikke kaubandussuhteid.
Vahetult enne kaubanduskõneluste algamist kehtestas USA 132-protsendise imporditolli Hiina metalltorudele.
Ühendriikide kaubandusministeerium teatas esialgses tariifiotsuses, et Hiina müüb nafta- ja gaasitööstuses kasutatavaid suuri metalltorusid ebaõiglaselt madala hinnaga, kahjustades seeläbi USA tööstust. Möödunud aastal ulatus selliste torude eksport USA-sse 180 miljoni dollarini.
Ehkki see juhtum on eraldiseisev laiemast Hiina-USA kaubandustülist, mille raames president Donald Trump on kehtestanud tariifid kümnete miljardite dollarite väärtuses Hiina kaupadele, näitab see siiski, et agressiivne kaubanduspoliitika Hiina suunal ei raugenud ka kõneluste eel.
Valge Maja majandusnõunik Larry Kudlow ütles eelmisel nädalal ajakirjanikele, et Ühendriikide läbirääkimisdelegatsiooni juhib rahandusministri abi rahvusvahelistes küsimustes David Malpass. Hiina delegatsiooni juhib asekaubandusminister Wang Shouweni.
Tegemist on esimese kohtumisega USA ja Hiina kõrgete ametiisikute vahel pärast 3. juuni tulemusteta lõppenud kohtumist Pekingis.
Jõustusid USA imporditollid Hiina kaupadele väärtuses 16 miljardit
Neljapäeval jõustusid USA imporditollid 16 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele seoses sellega, mida Washington kirjeldab Ameerika tehnoloogia pidurdamatu vargusega.
6. juulil jõustusid Ühendriikide imporditollid 34 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele.
Hiina kaubandusministeerium teatas, et jätkab "vasturünnakut" ja teatas, et "on selge alus" kahtlustada seda, et Ühendriikide sammud rikuvad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reegleid.
Hiina ametkond lubas esitada WTO vaidluse lahenduse mehhanismi alusel USA vastu hagi.
Peking on varem lubanud vastata samas mahus imporditollidega USA kaupadele, võttes muuhulgas sihikule kuulsad brändid nagu Harley mootorrattad, burbooni, apelsinimahla.
Ühendriikide president Donald Trump on rakendanud agressiivseid kaubandusmeetmeid USA kaubanduspuudujäägi vähendamiseks, mida ta võrdsustab ameeriklastelt varastamisega. USA kaubanduspartnerid on vastanud sama agressiivselt ning see on tekitanud kahju Ühendriikide farmeritele, tootjatele ja tarbijatele. | USA ja Hiina alustasid suletud uste taga kaubanduskõnelusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõneluste täpsema sisu kohta pole informatsiooni jagatud.
USA president Donald Trump märkis varem päeval, et soovib Hiinaga ausaid ja mõlemale poolele kasulikke kaubandussuhteid.
Vahetult enne kaubanduskõneluste algamist kehtestas USA 132-protsendise imporditolli Hiina metalltorudele.
Ühendriikide kaubandusministeerium teatas esialgses tariifiotsuses, et Hiina müüb nafta- ja gaasitööstuses kasutatavaid suuri metalltorusid ebaõiglaselt madala hinnaga, kahjustades seeläbi USA tööstust. Möödunud aastal ulatus selliste torude eksport USA-sse 180 miljoni dollarini.
Ehkki see juhtum on eraldiseisev laiemast Hiina-USA kaubandustülist, mille raames president Donald Trump on kehtestanud tariifid kümnete miljardite dollarite väärtuses Hiina kaupadele, näitab see siiski, et agressiivne kaubanduspoliitika Hiina suunal ei raugenud ka kõneluste eel.
Valge Maja majandusnõunik Larry Kudlow ütles eelmisel nädalal ajakirjanikele, et Ühendriikide läbirääkimisdelegatsiooni juhib rahandusministri abi rahvusvahelistes küsimustes David Malpass. Hiina delegatsiooni juhib asekaubandusminister Wang Shouweni.
Tegemist on esimese kohtumisega USA ja Hiina kõrgete ametiisikute vahel pärast 3. juuni tulemusteta lõppenud kohtumist Pekingis.
Jõustusid USA imporditollid Hiina kaupadele väärtuses 16 miljardit
Neljapäeval jõustusid USA imporditollid 16 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele seoses sellega, mida Washington kirjeldab Ameerika tehnoloogia pidurdamatu vargusega.
6. juulil jõustusid Ühendriikide imporditollid 34 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele.
Hiina kaubandusministeerium teatas, et jätkab "vasturünnakut" ja teatas, et "on selge alus" kahtlustada seda, et Ühendriikide sammud rikuvad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reegleid.
Hiina ametkond lubas esitada WTO vaidluse lahenduse mehhanismi alusel USA vastu hagi.
Peking on varem lubanud vastata samas mahus imporditollidega USA kaupadele, võttes muuhulgas sihikule kuulsad brändid nagu Harley mootorrattad, burbooni, apelsinimahla.
Ühendriikide president Donald Trump on rakendanud agressiivseid kaubandusmeetmeid USA kaubanduspuudujäägi vähendamiseks, mida ta võrdsustab ameeriklastelt varastamisega. USA kaubanduspartnerid on vastanud sama agressiivselt ning see on tekitanud kahju Ühendriikide farmeritele, tootjatele ja tarbijatele.
### Response:
USA ja Hiina alustasid suletud uste taga kaubanduskõnelusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal teatas liiga juhtkond partnerluslepingu sõlmimisest rahvusvahelise meedia-, spordi- ja meelelahutuskontserniga Relevant ja ühtlasi ka plaanist mängida tulevikus kõrgliigamänge USA-s.
Juhtkond pole täpsustanud, millal mängudega alustatakse, kui palju neid seal peetakse, mille alusel need kohtumised valitakse ja kuidas kompenseeritakse sellest tulenev koduväljakueelise kaotamine.
Seepeale arutas teemat ka Hispaania jalgpallurite ametiühing AFE, kes on projekti suhtes negatiivselt meelestatud. Koosolekul viibisid teiste seas ka Barcelona kapten Sergio Busquets ja Madridi Realist Sergio Ramos.
"Kaptenid olid üllatunud ja pahased, et selline tähtis otsus nendega konsulteerimata vastu võeti," kommenteeris AFE president David Aganzo pressikonverentsil. "Mängijad seisavad üheselt sellele vastu. Keegi ei poolda seda."
"Mõned klubid on selle poolt ja teised on selle vastu, aga mina räägin jalgpallurite nimel," jätkas Aganzo, kes ei välistanud ka streigivõimalust. "Ma tahan väga selgelt öelda, et teeme kõik võimaliku selleks, et sellest hoiduda."
La Liga pressiesindaja sõnul plaanitakse AFE-ga kohtuda, et asjakohasel viisil plaane arutada. | Hispaania jalgpallurid on vihased, välistada ei saa ka streiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal teatas liiga juhtkond partnerluslepingu sõlmimisest rahvusvahelise meedia-, spordi- ja meelelahutuskontserniga Relevant ja ühtlasi ka plaanist mängida tulevikus kõrgliigamänge USA-s.
Juhtkond pole täpsustanud, millal mängudega alustatakse, kui palju neid seal peetakse, mille alusel need kohtumised valitakse ja kuidas kompenseeritakse sellest tulenev koduväljakueelise kaotamine.
Seepeale arutas teemat ka Hispaania jalgpallurite ametiühing AFE, kes on projekti suhtes negatiivselt meelestatud. Koosolekul viibisid teiste seas ka Barcelona kapten Sergio Busquets ja Madridi Realist Sergio Ramos.
"Kaptenid olid üllatunud ja pahased, et selline tähtis otsus nendega konsulteerimata vastu võeti," kommenteeris AFE president David Aganzo pressikonverentsil. "Mängijad seisavad üheselt sellele vastu. Keegi ei poolda seda."
"Mõned klubid on selle poolt ja teised on selle vastu, aga mina räägin jalgpallurite nimel," jätkas Aganzo, kes ei välistanud ka streigivõimalust. "Ma tahan väga selgelt öelda, et teeme kõik võimaliku selleks, et sellest hoiduda."
La Liga pressiesindaja sõnul plaanitakse AFE-ga kohtuda, et asjakohasel viisil plaane arutada.
### Response:
Hispaania jalgpallurid on vihased, välistada ei saa ka streiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilves piirdus hüppevooru järel alles 27. kohaga, aga suutis murdmaarajal kuue positsiooni võrra kerkida, näidates päeva 19. suusaaega. Teise eestlasena võistelnud Robert Lee oli 49 (+7.37,9). Tema järel tulnud kasahh Eldar Orussajev sai juba liidrilt ringiga.
Hüppevooru järel neljas olnud, aga murdmaasõiduga võitjaks kerkinud Herola järel tuli teiseks austerlane Franz-Josef Rehrl (+7,3). Lõpuheitluses hõivas kolmanda koha samuti austerlane Mario Seidl (+18,6).
Hooaja avaetapil Oberwiesenthalis 17. koha saanud Ilves hoiab suvise GP-sarja kokkuvõttes praegu 20. kohta. Villachis kuuenda koha saanud sakslane Johannes Rydzek ja Seidl on 140 punktiga liidrid. | Kristjan Ilves kerkis murdmaasõiduga kuus kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilves piirdus hüppevooru järel alles 27. kohaga, aga suutis murdmaarajal kuue positsiooni võrra kerkida, näidates päeva 19. suusaaega. Teise eestlasena võistelnud Robert Lee oli 49 (+7.37,9). Tema järel tulnud kasahh Eldar Orussajev sai juba liidrilt ringiga.
Hüppevooru järel neljas olnud, aga murdmaasõiduga võitjaks kerkinud Herola järel tuli teiseks austerlane Franz-Josef Rehrl (+7,3). Lõpuheitluses hõivas kolmanda koha samuti austerlane Mario Seidl (+18,6).
Hooaja avaetapil Oberwiesenthalis 17. koha saanud Ilves hoiab suvise GP-sarja kokkuvõttes praegu 20. kohta. Villachis kuuenda koha saanud sakslane Johannes Rydzek ja Seidl on 140 punktiga liidrid.
### Response:
Kristjan Ilves kerkis murdmaasõiduga kuus kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PEKKA GRONOW: Karutapja tagasitulek
Kuigi Läti ja teiste Balti riikide 1988. aasta otsustavad sündmused olid poliitilised, lisasid poplaulud ja -festivalid neile tähtsa mõõtme.
1987. aastal oli Nõukogude Liidus juba kaks aastat liigutud glasnost 'i, avalikustamise ja sõnavabaduse suunas. Vene füüsik Andrei Sahharov oli eksiilist Moskvasse naasnud, tema seni keelatud raamatud olid avaldatud. Riiklik plaadifirma Melodija hakkas massiliselt välja andma Ameerika ja Briti rokiplaate ning 1987. aasta oktoobris tõi Kesktelevisioon välja saate "Pilk" ("Vzgljad"), kus arutati vastuolulisi poliitilisi küsimusi enneolematult avalikult.
Igas Nõukogude Liidu vabariigis oli aga glasnost natuke ise nägu. Kui menukas näitleja Edgars Liepiņš lõpetas 1987. aasta detsembris iga-aastase Läti lauluvõistluse "Mikrofoniküsitlus" ("Mikrofona aptauja"), soovides rõõmsat jõulupuhkust, siis lõigati sõna "jõulud" tele-eetrist välja. Ehkki saates vihjas nii mõnigi laul sellele, et tuuled on pöördumas, olid "jõulud" ikka veel keelatud sõnade hulgas.
ELO KIIVET: Festivaliloom
Lühike väärtuslik suvi on üks suur festival. Nii arenenud uue inimtõu, festivalilooma pealetungist hoolimata peaks jääma ka omaette olemise reservaate, järelemõtlemise kaitsealasid.
Äratuskella tirin, juba liiga mitmes. Kiirustava ähmis hommikurutiini järel (hambapesufestival!) jookseb ta välja, jõuab napilt trammile. Tramm tuleb lippude lehvides, reisisaatja puhub pasunat, müüakse rasvaseid pirukaid ja suhkruvatti, ta saab randmele käepaela ja kõrva hõiske "Tere tulemast kolmandale trammisõidufestivalile!". Õiges peatuses välja rüselenud, tuiskab ta tööle. Hilinemine koosolekufestivalile ei ole hea … Aga õnneks selgub, et ülemus saadab kõik lugemisfestivalile, üldises sättimissädinas kella ei vaadata, tuleb vaid kiirelt vastav T-särk selga visata ja, suur firmasilt kolonni ees, üheskoos kohale marssida. Kõik loevad. Koos, eraldi, kõvasti, vaikselt, üht- ja teistpidi. Osalema peab vaid esimeses pooles, nii et lõunast saab tagasi kontorisse, tee peal kõhukinnituseks korraks porgandifestivalilt läbi hüpates ("Ainult täna! Ainult porgandist! Tulge maitsma! Tulge õnneloosile! Tulge-tulge-tulge!"). Sekretär manitseb mitte unustama lõbusat kontorifestivali "Kõige kirjum bändisärk", mis toimub juba reedel. Postkasti ummistavad kutsed ja reklaamid "eksklusiivsetest" või traditsioonilistest, butiik- või elu stiliseerivatest festivalidest. Linnavalitsus korraldab varsti igasügisese kaasamisfestivali, kus saab end telkides huvipakkuvate projektidesse ja planeeringutesse kaasata – lustlikult ja efektiivselt.
KRISTER KRUUSMAA: Kes peataks Uus-Lasnamäe?
Pealinna kerkivad rutakad uusarendused lähtuvad paljuski möödunud sajandi iganenud ideedest. Seetõttu on neil ka oht korrata vanu vigu.
Tallinnastumine on täies hoos. Tühjenevatest maapiirkondadest valgub rahvast pealinna, mille elanikkond on viimasel seitsmel aastal kasvanud keskmiselt üle 5000 inimese aastas. See peegeldub ka linna ja selle lähiümbruse hoogsas ehitustegevuses. Kraanad on saanud linnapildi lahutamatuks osaks, uute elamispindade reklaame näeb nii lehtedes, tänaval kui ka internetis. Suur osa uusarendustest kõneleb aga ühte kindlat arhitektuurikeelt, mida on viimase sajandi jooksul korduvalt kasutatud rahvastiku kasvu tingimustes elamispinna nappuse leevendamiseks.
Mihkel Kunnus: Eesti kirjanik 2018 on Eva Koff
"Sinine mägi" on aineselt ja vaimult muusikaline romaan, mida ei saa ümber jutustada ega teistesse meediumidesse tõlkida.
Eva Kofi romaan "Sinine mägi" (2017) sai Eesti kirjaniku žürii üksmeelse täisjaatuse osaliseks. Senine retseptsioon on teose mõningase tutvustamisega päris hästi hakkama saanud, põhjalikumad käsitlused ootavad veel oma aega. Kordan siiski lühidalt üle.
MART VELSKER: Uuemast lõunapoolsest luulest
Kui lõunaeesti ja liivi luule kestmisega ongi probleeme, siis ei peegeldu see mitte raamatute hulgas, vaid debüütide puudumises.
Mis toimub uuemas lõunaeesti- ja liivikeelses luules? See küsimus hakkas mind huvitama suve alguses. Võtsin ette aastatel 2017 ja 2018 ilmunud luulekogud ning nüüd, suve lõpus, julgen teha lühiülevaate pooleteise aasta jooksul ilmunud raamatutest ning rääkida veidi ka muust, mis neid väljaandeid ümbritseb. Ajapiirang pole väga sisuline, küll aga on oma mõte selles, et asetan lõunaeestlaste kõrvale liivlased. Liivikeelsest luulest on pärast väikest pausi taas põhjust rääkida ning lähem kontekst on sellele ikka Lõuna-Eestis ja Lätis. Läti kirjanduse teemadel ma sõna võtta ei julge, aga lõunaeesti tausta arvan tundvat. Valt Ernštreit rõhutab küll kolme liivi luuletaja ühiskogu "Trilium" (ingliskeelses versioonis "Trillium", 2018) saatesõnas, et liivikeelne kirjandus on läti kirjanduse osa (lk 90 ja 102), kuid see pole siiski ühemõtteliselt nõnda.
RIINA KLAIS: Läänemere pained
Läänemerest on poolkogemata saanud ulatuslik pretsedenditu eksperiment, millest on väga palju õppida kõigil rannikumerede majandajatel eesootavas teadmatust täis ja kiiret muutust lubavas tulevikus tegutsemiseks.
Läänemere seisundist on praegu väga hea kirjutada, sest just äsja on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon avaldanud Läänemere tervise värskeima diagnoosi (2nd holistic assessment).
Aruandest saame teada, et Läänemerd vaevavad peamiselt kuus tõbe – pikaajalise üleväetamise järelmõjud, väga tihe laevaliiklus, elusvarude ületarbimine, keskkonnamürgid, mereprügi ja "immigrandid", s.t võõrliigid.
MART MERISTE: Ökoloogika. Saastamise olemus
Tahame hästi elada ja palju tarbida, teha seda üksteise võidu aina kiirenevas tempos ja hoolimata retoorikast, armastusest laste ja lastelaste vastu, tegelikult külma kõhuga oma kallite järeltulijate arvelt.
Veel sadakond aastat tagasi oli tossav korsten asula siluetis jõukuse ja edumeele sümbol. Millalgi tulid aga keskkonnakaitsjad ja korstnast sai häbi. Sama saatus on tabanud suurte sammuvate ekskavaatoritega kaevandusi, lennukitelt taimekaitsevahendite puistamist tuhandehektarilistele põldudele, tarbetult võimsaid ja tohutu kütusetarbega sõidukeid, nüüd ka juba tavalist muruniidukiga niidetavat muru ja isegi lihasöömist. Milles siis asi?
Asi on lihtne: kõik need tegevused saastavad.
Keele-elu: Narvas eesti keel pildilt maas
Arvustamisel
Eesti esimene üldluulepidu
Mihkel Muti "Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat"
Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi "Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis"
Raul Oreškini "Kui ma vananen …"
Elo-Reet, Eduard ja Martin Järve näitus sarjas "Kunstnike perekonnad" Evald Okase muuseumis
Villu Plingi, Silja Saarepuu, Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka "Väikesed monumentalistid"
Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus "Maal. Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali taga"
Theatrumi "Muna" ja "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
teatrifestival "Tampere teatrisuvi"
Birgitta festival
Plácido Domingo "Operalia" staaride gala | Homses Sirbis: poplaulude poliitilisest tähtsusest 30 aastat tagasi ja äsjastest suvefestivalidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PEKKA GRONOW: Karutapja tagasitulek
Kuigi Läti ja teiste Balti riikide 1988. aasta otsustavad sündmused olid poliitilised, lisasid poplaulud ja -festivalid neile tähtsa mõõtme.
1987. aastal oli Nõukogude Liidus juba kaks aastat liigutud glasnost 'i, avalikustamise ja sõnavabaduse suunas. Vene füüsik Andrei Sahharov oli eksiilist Moskvasse naasnud, tema seni keelatud raamatud olid avaldatud. Riiklik plaadifirma Melodija hakkas massiliselt välja andma Ameerika ja Briti rokiplaate ning 1987. aasta oktoobris tõi Kesktelevisioon välja saate "Pilk" ("Vzgljad"), kus arutati vastuolulisi poliitilisi küsimusi enneolematult avalikult.
Igas Nõukogude Liidu vabariigis oli aga glasnost natuke ise nägu. Kui menukas näitleja Edgars Liepiņš lõpetas 1987. aasta detsembris iga-aastase Läti lauluvõistluse "Mikrofoniküsitlus" ("Mikrofona aptauja"), soovides rõõmsat jõulupuhkust, siis lõigati sõna "jõulud" tele-eetrist välja. Ehkki saates vihjas nii mõnigi laul sellele, et tuuled on pöördumas, olid "jõulud" ikka veel keelatud sõnade hulgas.
ELO KIIVET: Festivaliloom
Lühike väärtuslik suvi on üks suur festival. Nii arenenud uue inimtõu, festivalilooma pealetungist hoolimata peaks jääma ka omaette olemise reservaate, järelemõtlemise kaitsealasid.
Äratuskella tirin, juba liiga mitmes. Kiirustava ähmis hommikurutiini järel (hambapesufestival!) jookseb ta välja, jõuab napilt trammile. Tramm tuleb lippude lehvides, reisisaatja puhub pasunat, müüakse rasvaseid pirukaid ja suhkruvatti, ta saab randmele käepaela ja kõrva hõiske "Tere tulemast kolmandale trammisõidufestivalile!". Õiges peatuses välja rüselenud, tuiskab ta tööle. Hilinemine koosolekufestivalile ei ole hea … Aga õnneks selgub, et ülemus saadab kõik lugemisfestivalile, üldises sättimissädinas kella ei vaadata, tuleb vaid kiirelt vastav T-särk selga visata ja, suur firmasilt kolonni ees, üheskoos kohale marssida. Kõik loevad. Koos, eraldi, kõvasti, vaikselt, üht- ja teistpidi. Osalema peab vaid esimeses pooles, nii et lõunast saab tagasi kontorisse, tee peal kõhukinnituseks korraks porgandifestivalilt läbi hüpates ("Ainult täna! Ainult porgandist! Tulge maitsma! Tulge õnneloosile! Tulge-tulge-tulge!"). Sekretär manitseb mitte unustama lõbusat kontorifestivali "Kõige kirjum bändisärk", mis toimub juba reedel. Postkasti ummistavad kutsed ja reklaamid "eksklusiivsetest" või traditsioonilistest, butiik- või elu stiliseerivatest festivalidest. Linnavalitsus korraldab varsti igasügisese kaasamisfestivali, kus saab end telkides huvipakkuvate projektidesse ja planeeringutesse kaasata – lustlikult ja efektiivselt.
KRISTER KRUUSMAA: Kes peataks Uus-Lasnamäe?
Pealinna kerkivad rutakad uusarendused lähtuvad paljuski möödunud sajandi iganenud ideedest. Seetõttu on neil ka oht korrata vanu vigu.
Tallinnastumine on täies hoos. Tühjenevatest maapiirkondadest valgub rahvast pealinna, mille elanikkond on viimasel seitsmel aastal kasvanud keskmiselt üle 5000 inimese aastas. See peegeldub ka linna ja selle lähiümbruse hoogsas ehitustegevuses. Kraanad on saanud linnapildi lahutamatuks osaks, uute elamispindade reklaame näeb nii lehtedes, tänaval kui ka internetis. Suur osa uusarendustest kõneleb aga ühte kindlat arhitektuurikeelt, mida on viimase sajandi jooksul korduvalt kasutatud rahvastiku kasvu tingimustes elamispinna nappuse leevendamiseks.
Mihkel Kunnus: Eesti kirjanik 2018 on Eva Koff
"Sinine mägi" on aineselt ja vaimult muusikaline romaan, mida ei saa ümber jutustada ega teistesse meediumidesse tõlkida.
Eva Kofi romaan "Sinine mägi" (2017) sai Eesti kirjaniku žürii üksmeelse täisjaatuse osaliseks. Senine retseptsioon on teose mõningase tutvustamisega päris hästi hakkama saanud, põhjalikumad käsitlused ootavad veel oma aega. Kordan siiski lühidalt üle.
MART VELSKER: Uuemast lõunapoolsest luulest
Kui lõunaeesti ja liivi luule kestmisega ongi probleeme, siis ei peegeldu see mitte raamatute hulgas, vaid debüütide puudumises.
Mis toimub uuemas lõunaeesti- ja liivikeelses luules? See küsimus hakkas mind huvitama suve alguses. Võtsin ette aastatel 2017 ja 2018 ilmunud luulekogud ning nüüd, suve lõpus, julgen teha lühiülevaate pooleteise aasta jooksul ilmunud raamatutest ning rääkida veidi ka muust, mis neid väljaandeid ümbritseb. Ajapiirang pole väga sisuline, küll aga on oma mõte selles, et asetan lõunaeestlaste kõrvale liivlased. Liivikeelsest luulest on pärast väikest pausi taas põhjust rääkida ning lähem kontekst on sellele ikka Lõuna-Eestis ja Lätis. Läti kirjanduse teemadel ma sõna võtta ei julge, aga lõunaeesti tausta arvan tundvat. Valt Ernštreit rõhutab küll kolme liivi luuletaja ühiskogu "Trilium" (ingliskeelses versioonis "Trillium", 2018) saatesõnas, et liivikeelne kirjandus on läti kirjanduse osa (lk 90 ja 102), kuid see pole siiski ühemõtteliselt nõnda.
RIINA KLAIS: Läänemere pained
Läänemerest on poolkogemata saanud ulatuslik pretsedenditu eksperiment, millest on väga palju õppida kõigil rannikumerede majandajatel eesootavas teadmatust täis ja kiiret muutust lubavas tulevikus tegutsemiseks.
Läänemere seisundist on praegu väga hea kirjutada, sest just äsja on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon avaldanud Läänemere tervise värskeima diagnoosi (2nd holistic assessment).
Aruandest saame teada, et Läänemerd vaevavad peamiselt kuus tõbe – pikaajalise üleväetamise järelmõjud, väga tihe laevaliiklus, elusvarude ületarbimine, keskkonnamürgid, mereprügi ja "immigrandid", s.t võõrliigid.
MART MERISTE: Ökoloogika. Saastamise olemus
Tahame hästi elada ja palju tarbida, teha seda üksteise võidu aina kiirenevas tempos ja hoolimata retoorikast, armastusest laste ja lastelaste vastu, tegelikult külma kõhuga oma kallite järeltulijate arvelt.
Veel sadakond aastat tagasi oli tossav korsten asula siluetis jõukuse ja edumeele sümbol. Millalgi tulid aga keskkonnakaitsjad ja korstnast sai häbi. Sama saatus on tabanud suurte sammuvate ekskavaatoritega kaevandusi, lennukitelt taimekaitsevahendite puistamist tuhandehektarilistele põldudele, tarbetult võimsaid ja tohutu kütusetarbega sõidukeid, nüüd ka juba tavalist muruniidukiga niidetavat muru ja isegi lihasöömist. Milles siis asi?
Asi on lihtne: kõik need tegevused saastavad.
Keele-elu: Narvas eesti keel pildilt maas
Arvustamisel
Eesti esimene üldluulepidu
Mihkel Muti "Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat"
Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi "Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis"
Raul Oreškini "Kui ma vananen …"
Elo-Reet, Eduard ja Martin Järve näitus sarjas "Kunstnike perekonnad" Evald Okase muuseumis
Villu Plingi, Silja Saarepuu, Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka "Väikesed monumentalistid"
Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus "Maal. Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali taga"
Theatrumi "Muna" ja "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
teatrifestival "Tampere teatrisuvi"
Birgitta festival
Plácido Domingo "Operalia" staaride gala
### Response:
Homses Sirbis: poplaulude poliitilisest tähtsusest 30 aastat tagasi ja äsjastest suvefestivalidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku hakkavad Dora Pluss programmi raames Eesti ülikoolides õppivad välisdoktorandid saama sama suurt igakuist toetust kui Eesti parimad doktorandid, suurendades nii nende huvi Eestis õppida ning tagades õpingute õigeaegse lõpetamise. Kõrgemat toetust hakkavad saama nii 50 Eestis juba õpinguid alustanud välisdoktoranti kui 46 doktoranti, kes alustavad õpinguid sellel õppeaastal.
Sihtasutuse Archimedes juhatuse liikme Hanno Tombergi sõnul on oluline, et välisdoktorantidele oleks tagatud õpinguteks kohalike doktorantidega samaväärsed tingimused. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool võtsid juba varem vastu otsuse võtta vastu ainult doktorandid, kellele suudetakse tagada 1100 euro suurune sissetulek kuus. Naaberiikidega võrdsem sissetulek muudab Eestis doktorikraadi omandamise atraktiivsemaks ning võimaldab doktorantidel täielikult õpingutele pühenduda ja õigeaegselt lõpetada.
Dora Pluss programmi tegevjuht Katrin Kiisler tõi välja, et riiklike toetuste eesmärk peaks olema elamiseks vajaliku sissetuleku tagamine kõigile Eesti ülikoolide doktorantidele. Ta rõhutas, et välisdoktorantide lisandumine on tähtis, sest Eesti enda üliõpilaste, sealhulgas doktorantide arv on viimasel ajal kiirelt langenud, millel on otsene mõju meie ülikoolide jätkusuutlikkusele ja kaugem mõju teadusmahuka majanduse arengule. Teadmispõhisele majandusele ülemineku eelduseks on kõrgelt haritud teadlaste ja inseneride kasvu jätkumine, mis täna on ilma välisdoktorantide kaasamiseta raske.
Dora Pluss on Euroopa Liidu struktuuritoetustest rahastatud meede, mille eesmärk on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Käesoleval struktuuritoetuste perioodil on Dora Pluss raames makstud välja 2,2 miljonit euro väärtuses toetusi välismagistrantide, välisdoktorantide ja külalisdoktorantide Eestisse toomiseks. Tegevusi viib ellu Sihtasutus Archimedes koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti kõrgkoolidega. | Välisdoktorantide sissetulek tõuseb 1100 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku hakkavad Dora Pluss programmi raames Eesti ülikoolides õppivad välisdoktorandid saama sama suurt igakuist toetust kui Eesti parimad doktorandid, suurendades nii nende huvi Eestis õppida ning tagades õpingute õigeaegse lõpetamise. Kõrgemat toetust hakkavad saama nii 50 Eestis juba õpinguid alustanud välisdoktoranti kui 46 doktoranti, kes alustavad õpinguid sellel õppeaastal.
Sihtasutuse Archimedes juhatuse liikme Hanno Tombergi sõnul on oluline, et välisdoktorantidele oleks tagatud õpinguteks kohalike doktorantidega samaväärsed tingimused. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool võtsid juba varem vastu otsuse võtta vastu ainult doktorandid, kellele suudetakse tagada 1100 euro suurune sissetulek kuus. Naaberiikidega võrdsem sissetulek muudab Eestis doktorikraadi omandamise atraktiivsemaks ning võimaldab doktorantidel täielikult õpingutele pühenduda ja õigeaegselt lõpetada.
Dora Pluss programmi tegevjuht Katrin Kiisler tõi välja, et riiklike toetuste eesmärk peaks olema elamiseks vajaliku sissetuleku tagamine kõigile Eesti ülikoolide doktorantidele. Ta rõhutas, et välisdoktorantide lisandumine on tähtis, sest Eesti enda üliõpilaste, sealhulgas doktorantide arv on viimasel ajal kiirelt langenud, millel on otsene mõju meie ülikoolide jätkusuutlikkusele ja kaugem mõju teadusmahuka majanduse arengule. Teadmispõhisele majandusele ülemineku eelduseks on kõrgelt haritud teadlaste ja inseneride kasvu jätkumine, mis täna on ilma välisdoktorantide kaasamiseta raske.
Dora Pluss on Euroopa Liidu struktuuritoetustest rahastatud meede, mille eesmärk on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Käesoleval struktuuritoetuste perioodil on Dora Pluss raames makstud välja 2,2 miljonit euro väärtuses toetusi välismagistrantide, välisdoktorantide ja külalisdoktorantide Eestisse toomiseks. Tegevusi viib ellu Sihtasutus Archimedes koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti kõrgkoolidega.
### Response:
Välisdoktorantide sissetulek tõuseb 1100 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapani teadlased eesotsas Hajime Sotaniga Jaapani Riiklikust Astronoomiaobservatooriumist kirjutavad eelretsenseerimata võrguväljaandes arXiv, et neutrontähe raskusjõud võib olla nii tugev, et tähe ühelt küljelt välja kiirgunud valgus paindub ta toimel teisele poole tähte. Nii võimegi siinpool tähte näha valgust, mis on kiirgunud tähe tagaküljelt.
Neutrontäht on supernoovana plahvatanud tähe jäänuk, mis on vaid paarikümne kilomeetrise läbimõõduga, kuid massi poolest suurem kui meie Päike. Seega on ta hästi tihe ja ta raskusväli ongi seetõttu hästi tugev.
Sotani ja ta kolleegid modelleerisid arvutil kolme neutrontähte, kõik läbimõõduga 20 kilomeetrit, kuid üks neist oli kahe Päikese massiga, teine natuke raskem ja kolmas natuke kergem.
Mudel näitas, et kõige väiksema massiga ja seega ka kõige väiksema tihedusega neutrontähe kiiratud valgus levis enam-vähem nii, nagu valgus tava-arusaama järgi levima peaks. Aga kahel tihedamal tähel painutas raskusjõud valguse teisele poole tähte.
Need valguskiired, mis väljusid tähest tähepinnaga risti, niiöelda otse üles, teisele poole tähte ei paindunud, aga igasuguse muu nurga all väljunud valguskiired painutas raskusjõud ära.
Täpsuse huvides tõdegem, et suurem osa neutrontähe kiirgusest ei ole mitte nähtav valgus, vaid röntgenkiirgus, kuid tiheda neutrontähe raskusjõud saab jagu sellestki. | Neutrontähe tagakülg on näha ka eestpoolt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapani teadlased eesotsas Hajime Sotaniga Jaapani Riiklikust Astronoomiaobservatooriumist kirjutavad eelretsenseerimata võrguväljaandes arXiv, et neutrontähe raskusjõud võib olla nii tugev, et tähe ühelt küljelt välja kiirgunud valgus paindub ta toimel teisele poole tähte. Nii võimegi siinpool tähte näha valgust, mis on kiirgunud tähe tagaküljelt.
Neutrontäht on supernoovana plahvatanud tähe jäänuk, mis on vaid paarikümne kilomeetrise läbimõõduga, kuid massi poolest suurem kui meie Päike. Seega on ta hästi tihe ja ta raskusväli ongi seetõttu hästi tugev.
Sotani ja ta kolleegid modelleerisid arvutil kolme neutrontähte, kõik läbimõõduga 20 kilomeetrit, kuid üks neist oli kahe Päikese massiga, teine natuke raskem ja kolmas natuke kergem.
Mudel näitas, et kõige väiksema massiga ja seega ka kõige väiksema tihedusega neutrontähe kiiratud valgus levis enam-vähem nii, nagu valgus tava-arusaama järgi levima peaks. Aga kahel tihedamal tähel painutas raskusjõud valguse teisele poole tähte.
Need valguskiired, mis väljusid tähest tähepinnaga risti, niiöelda otse üles, teisele poole tähte ei paindunud, aga igasuguse muu nurga all väljunud valguskiired painutas raskusjõud ära.
Täpsuse huvides tõdegem, et suurem osa neutrontähe kiirgusest ei ole mitte nähtav valgus, vaid röntgenkiirgus, kuid tiheda neutrontähe raskusjõud saab jagu sellestki.
### Response:
Neutrontähe tagakülg on näha ka eestpoolt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandi klubi alistas otsustava play-off ringi avamängus kodus Kiievi Dinamo 3:1 (2. Donny van de Beek, 35. Hakim Ziyech, 43. Dušan Tadic - 16. Tomasz Kedziora).
Teistes eilsetes kohtumistes tegid šveitslaste Young Boys ja horvaatide Zagrebi Dinamo 1:1 viigi ning kreeklaste Ateena AEK alistas võõrsil ungarlaste MOL Vidi 2:1.
Teisipäevased mängud: Belgradi Crvena Zvezda - Red Bull Salzburg 0:0, Borõssavi BATE - PSV Eindhoven 2:3, Benfica - PAOK 1:1.
Korduskohtumised peetakse järgmisel nädalal. | Ajax asus Kiievi Dinamo vastu eduseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandi klubi alistas otsustava play-off ringi avamängus kodus Kiievi Dinamo 3:1 (2. Donny van de Beek, 35. Hakim Ziyech, 43. Dušan Tadic - 16. Tomasz Kedziora).
Teistes eilsetes kohtumistes tegid šveitslaste Young Boys ja horvaatide Zagrebi Dinamo 1:1 viigi ning kreeklaste Ateena AEK alistas võõrsil ungarlaste MOL Vidi 2:1.
Teisipäevased mängud: Belgradi Crvena Zvezda - Red Bull Salzburg 0:0, Borõssavi BATE - PSV Eindhoven 2:3, Benfica - PAOK 1:1.
Korduskohtumised peetakse järgmisel nädalal.
### Response:
Ajax asus Kiievi Dinamo vastu eduseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku jätta järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr muutmata. Praegu on see 2,4 protsenti, millest 1,6 tuleb tasuda töötajal ning 0,8 protsenti tööandjal. Samas ulatub oodatav töötukassa vara tuleva aasta lõpuks 812 miljoni euroni, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Töötukassa nõukogu liige ning ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson tunnistab, et maksumäära alandamise ettepanek oli arutusel, kuid lõpuks otsustas nõukogu seda siiski mitte teha.
"Täna tegelikult töötuskindlustus aitab liiga väheseid inimesi ja meil on hädasti vaja töötuskindlustuse reformi ja kuna erinevad poliitilised jõud - sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Reformierakond - kinnitasid, et selline reform on plaanis. See on siis see põhjus, et meie olime seekord nõus, me kogume raha natukene "rasvasemaks" või paremaks töötuskinldustuseks, mida me loodame," rääkis Peterson.
Vajadusele töötuskindlustus-süsteem paindlikumaks muuta viitas õiguskantsler Ülle Madise oma juunikuises pöördumises riigikogu ning töö-ja terviseministri poole. Tema hinnangul jätab praegune süsteem rahalise abita enamiku töise sissetuleku kaotanud inimestest. Õiguskantsleri sõnul aitaks ebaõiglasi ja mõnel juhul põhiseadusvastaseid olukordi lahendada see, kui töötuskindlustushüvitist vaadeldakse eelkõige töise sissetuleku kaotuse kindlustusena.
Petersoni sõnul ei saa just võimaliku reformi ning kindlustatute ringi laienemise ootuses makset vähendada. Praegu saab töötukassast hüvitist vaid kolmandik end seal töötuna arvele võtnud inimestest. Ka Petersoni sõnul võiks pärast reformi olla ring oluliselt laiem.
"Meil on väga palju sellise ebatüüpilise töölepinguga töö tegijaid, kes täna on selle kaitse alt väljas, meil on palju selliseid inimesi, kelle staaž ei võimalda saada seda katet. Ja kahtlemata ka kokkuleppel asutusest lahkujad peaksid olema kaetud. See on see ring, kelle osas me tahaksime läbi rääkida ja kellele oleks vaja kaitset tagada," sõnas Peterson.
Tuleva aasta prognoosi järgi suurenevad Töötukassa varad 39 miljoni euro võrra.
"Täna me tegelikult kogume reservi suhteliselt aeglaselt. Tõsi on ka see, et tänase miljardiga, samasugust kriisi nagu meil oli, isegi ei peaks vastu. Tegelikult on meil seda reservi vaja veel rohkem kui meil seda praegu on," lausus Peterson.
Sotsiaalministeerium tegeleb praegu töötuskindlustusreformi-teemaliste uuringute tellimisega. Esimesed analüüsid peaksid valmima märtsiks. | Peterson: 800 miljoni euroga järgmist kriisi üle ei elaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku jätta järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr muutmata. Praegu on see 2,4 protsenti, millest 1,6 tuleb tasuda töötajal ning 0,8 protsenti tööandjal. Samas ulatub oodatav töötukassa vara tuleva aasta lõpuks 812 miljoni euroni, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Töötukassa nõukogu liige ning ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson tunnistab, et maksumäära alandamise ettepanek oli arutusel, kuid lõpuks otsustas nõukogu seda siiski mitte teha.
"Täna tegelikult töötuskindlustus aitab liiga väheseid inimesi ja meil on hädasti vaja töötuskindlustuse reformi ja kuna erinevad poliitilised jõud - sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Reformierakond - kinnitasid, et selline reform on plaanis. See on siis see põhjus, et meie olime seekord nõus, me kogume raha natukene "rasvasemaks" või paremaks töötuskinldustuseks, mida me loodame," rääkis Peterson.
Vajadusele töötuskindlustus-süsteem paindlikumaks muuta viitas õiguskantsler Ülle Madise oma juunikuises pöördumises riigikogu ning töö-ja terviseministri poole. Tema hinnangul jätab praegune süsteem rahalise abita enamiku töise sissetuleku kaotanud inimestest. Õiguskantsleri sõnul aitaks ebaõiglasi ja mõnel juhul põhiseadusvastaseid olukordi lahendada see, kui töötuskindlustushüvitist vaadeldakse eelkõige töise sissetuleku kaotuse kindlustusena.
Petersoni sõnul ei saa just võimaliku reformi ning kindlustatute ringi laienemise ootuses makset vähendada. Praegu saab töötukassast hüvitist vaid kolmandik end seal töötuna arvele võtnud inimestest. Ka Petersoni sõnul võiks pärast reformi olla ring oluliselt laiem.
"Meil on väga palju sellise ebatüüpilise töölepinguga töö tegijaid, kes täna on selle kaitse alt väljas, meil on palju selliseid inimesi, kelle staaž ei võimalda saada seda katet. Ja kahtlemata ka kokkuleppel asutusest lahkujad peaksid olema kaetud. See on see ring, kelle osas me tahaksime läbi rääkida ja kellele oleks vaja kaitset tagada," sõnas Peterson.
Tuleva aasta prognoosi järgi suurenevad Töötukassa varad 39 miljoni euro võrra.
"Täna me tegelikult kogume reservi suhteliselt aeglaselt. Tõsi on ka see, et tänase miljardiga, samasugust kriisi nagu meil oli, isegi ei peaks vastu. Tegelikult on meil seda reservi vaja veel rohkem kui meil seda praegu on," lausus Peterson.
Sotsiaalministeerium tegeleb praegu töötuskindlustusreformi-teemaliste uuringute tellimisega. Esimesed analüüsid peaksid valmima märtsiks.
### Response:
Peterson: 800 miljoni euroga järgmist kriisi üle ei elaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metropolitan Opera auhinnatud kõrgresolutsiooniga kinoülekannete sarja "The MET: Live in HD" 11. hooaeg algab 6. oktoobril ning kavas on üle kümne etenduse, millest lausa neli on uuslavastused. Avalöögi teeb suurejooneline Giuseppe Verdi "Aida", milles astub üles üks maailma tunnustatumaid sopraneid, Anna Netrebko.
Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod märkis, et uus hooaeg on põnev just seepärast, et leiab nii aegumatuid klassikuid kui ka täiesti uusi lavastusi, mis teevad hooaja huvitavamaks eriti juba kogenenud ooperisõprade jaoks. "Lisaks on METis tööle asunud uus muusikaline direktor Yannick Nézet-Séguin, kes kannab kindlasti kõikidesse lavastustesse edasi enda nägemuse."
Yannick Nézet-Séguin asus muusikalise direktori kohale kavandatust kaks hooaega varem. METi peadirektori Peter Gelb kommenteeris: "Orkester armastab teda, koor armastab teda, kõik majas armastavad teda. Ta on suurepärane artist, kelle käe all saab METi vaid edu saata."
Hooaja 2018–2019 uuslavastusteks on:
- Saint-Saënsi "Simson ja Delila", mille lavastajaks on Darko Tresnjak ja nimiosades Elīna Garanča ja Roberto Alagna;
- Winston Grahami põneval trilleril põhinev Nico Muhly "Marnie", mille lavastajaks on Michael Mayer ja nimiosas astub üles Isabel Leonard;
- Mayeri Verdi "La Traviata" uuslavastus, mida dirigeerib METi uus muusikaline direktor Yannick Nézet-Séguin ja milles astuvad lavale Diana Damrau, Juan Diego Flórez, ja Quinn Kelsey;
- Cilea "Adriana Lecouvreur", mille nimiosas esineb Anna Netrebko ja dirigendiks on Gianandrea Noseda.
Lisaks uuslavastustele on aga Forum Cinemas Tallinna, Tartu ja Viljandis kinodes võimalik nautida oopereid "Aida", esimest korda kinolinal olev Poulenc'i 20. sajandi meistriteos "Karmeliitide dialoogid", Puccini "Tütarlaps kuldsest läänest", Richard Eyre tunnustatud Bizet' "Carmen", Laurent Pelly tembutav tõlgendus Donizetti etendusest "Rügemendi tütar" ja Wagneri "Valküür". Detsembri algul saab aga nautida pühadeaegset etendust, Mozarti "Võluflööti".
"The MET: Live in HD" on maailma suurim alternatiivsete kinoelamuste pakkuja. Alates sarja käivitamisest 2006. aastal on müüdud üle 24 miljoni pileti. Sari viib MET-i lavastuste otseülekanded enam kui 2200 kinno ja kunstikeskusesse, mis asuvad rohkem kui 70 riigis. Otseülekanded tulevad näitamisele kõigis Forum Cinemas kinodes: Tallinnas Coca-Cola Plazas, Tartus kino Ekraanis ja Viljandis kino Centrumis. | Metropolitan Opera jõuab jälle Eesti kinno | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metropolitan Opera auhinnatud kõrgresolutsiooniga kinoülekannete sarja "The MET: Live in HD" 11. hooaeg algab 6. oktoobril ning kavas on üle kümne etenduse, millest lausa neli on uuslavastused. Avalöögi teeb suurejooneline Giuseppe Verdi "Aida", milles astub üles üks maailma tunnustatumaid sopraneid, Anna Netrebko.
Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod märkis, et uus hooaeg on põnev just seepärast, et leiab nii aegumatuid klassikuid kui ka täiesti uusi lavastusi, mis teevad hooaja huvitavamaks eriti juba kogenenud ooperisõprade jaoks. "Lisaks on METis tööle asunud uus muusikaline direktor Yannick Nézet-Séguin, kes kannab kindlasti kõikidesse lavastustesse edasi enda nägemuse."
Yannick Nézet-Séguin asus muusikalise direktori kohale kavandatust kaks hooaega varem. METi peadirektori Peter Gelb kommenteeris: "Orkester armastab teda, koor armastab teda, kõik majas armastavad teda. Ta on suurepärane artist, kelle käe all saab METi vaid edu saata."
Hooaja 2018–2019 uuslavastusteks on:
- Saint-Saënsi "Simson ja Delila", mille lavastajaks on Darko Tresnjak ja nimiosades Elīna Garanča ja Roberto Alagna;
- Winston Grahami põneval trilleril põhinev Nico Muhly "Marnie", mille lavastajaks on Michael Mayer ja nimiosas astub üles Isabel Leonard;
- Mayeri Verdi "La Traviata" uuslavastus, mida dirigeerib METi uus muusikaline direktor Yannick Nézet-Séguin ja milles astuvad lavale Diana Damrau, Juan Diego Flórez, ja Quinn Kelsey;
- Cilea "Adriana Lecouvreur", mille nimiosas esineb Anna Netrebko ja dirigendiks on Gianandrea Noseda.
Lisaks uuslavastustele on aga Forum Cinemas Tallinna, Tartu ja Viljandis kinodes võimalik nautida oopereid "Aida", esimest korda kinolinal olev Poulenc'i 20. sajandi meistriteos "Karmeliitide dialoogid", Puccini "Tütarlaps kuldsest läänest", Richard Eyre tunnustatud Bizet' "Carmen", Laurent Pelly tembutav tõlgendus Donizetti etendusest "Rügemendi tütar" ja Wagneri "Valküür". Detsembri algul saab aga nautida pühadeaegset etendust, Mozarti "Võluflööti".
"The MET: Live in HD" on maailma suurim alternatiivsete kinoelamuste pakkuja. Alates sarja käivitamisest 2006. aastal on müüdud üle 24 miljoni pileti. Sari viib MET-i lavastuste otseülekanded enam kui 2200 kinno ja kunstikeskusesse, mis asuvad rohkem kui 70 riigis. Otseülekanded tulevad näitamisele kõigis Forum Cinemas kinodes: Tallinnas Coca-Cola Plazas, Tartus kino Ekraanis ja Viljandis kino Centrumis.
### Response:
Metropolitan Opera jõuab jälle Eesti kinno |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane sprinter läbis staadionisirge 9,87-ga ehk kärpis isiklikku rekordit ja senist hooaja tippmarki ühe sajandikuga. Eelnevalt jagas ta edetabelis esikohta kaasmaalase Noah Lylesiga.
Bakeri edu järgnevate ees oli selge. Teisena lõpetas kaasmaalane Mike Rodgers (10,10) ja kolmandana 200 meetri maailma- ja Euroopa meister Ramil Gulijev (10,24).
Järgmisena plaanib Baker osaleda Teemantliiga finaaletapil Brüsselis. "Ma tunnen end valmis," sõnas ta jooksu järel. "See lisab Teemantliiga finaaliks motivatsiooni." | Ameeriklane jooksis sajas meetris maailma hooaja tipptulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane sprinter läbis staadionisirge 9,87-ga ehk kärpis isiklikku rekordit ja senist hooaja tippmarki ühe sajandikuga. Eelnevalt jagas ta edetabelis esikohta kaasmaalase Noah Lylesiga.
Bakeri edu järgnevate ees oli selge. Teisena lõpetas kaasmaalane Mike Rodgers (10,10) ja kolmandana 200 meetri maailma- ja Euroopa meister Ramil Gulijev (10,24).
Järgmisena plaanib Baker osaleda Teemantliiga finaaletapil Brüsselis. "Ma tunnen end valmis," sõnas ta jooksu järel. "See lisab Teemantliiga finaaliks motivatsiooni."
### Response:
Ameeriklane jooksis sajas meetris maailma hooaja tipptulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kantar Emori teleauditooriumi mõõdikuuringu andmetel kogus "Üleilmne üheslaulmine: laulu võim" telerite ette keskmiselt 152 000 nelja-aastast ja vanemat televaatajat (12,6 protsenti). Tipphetkedel oli vaatajaid telerite ees korraga üle 200 000.
Lisaks sellele vaatas ERR.ee veebist teleülekannet 8000 ning kuulas raadioülekannet 2000 kasutajat tunnis.
Samal õhtul toimunud kontserti "Sajandi sumin" vaatas televiisorist keskmiselt 99 000 vähemalt nelja-aastast inimest (8,2 protsenti) ja tipphetkel oli korraga vaatamas 161 000 inimest.
Kontserdi teleülekannet vaatas veebist ligi 6000 kasutajat tunnis ning kuulas raadioülekannet peaaegu 2000 kasutajat tunnis.
"Mul on väga hea meel ja olen tohutult tänulik, et meid on nii palju vaadatud! Eesti Televisioonil on suurülekannete puhul väga oluline roll - vahendada sündmust nendele inimestele, kes mistahes põhjusel kohapeal olla ei saa. Teine oluline ülesanne on jäädvustada ajaloolisi sündmusi arhiivi, et saaksime pidupäevadel neid ikka ja jälle vaadata", kommenteeris suuri vaatajanumbreid EV100 teleülekannete peaprodutsent Karmel Killandi.
20. augusti ülekannet Presidendi vastuvõtult Roosiaias vaatas televiisorist keskmiselt 150 000 Eesti elanikku vanuses neli pluss (12,4 protsenti) ning kõige rohkem oli korraga telerite ees 182 000 vaatajat. Veebist jälgis ülekannet ligikaudu 4000 unikaalset kasutajat tunnis.
19. augusti "Aktuaalset kaamerat" vaatas 195 000 ja 20. augusti uudistesaadet 182 000 inimest.
Kantar Emori andmetel vaatas Eesti esimest Üldluulepidu reaalajas televiisorist keskmiselt 47 000 vähemalt nelja-aastast inimest (3,9 protsenti). Veebist jälgis ülekannet otse ligikaudu 2000 unikaalset kasutajat tunnis. | Sajad tuhanded nautisid EV100 suvise peonädala saateid ETV-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kantar Emori teleauditooriumi mõõdikuuringu andmetel kogus "Üleilmne üheslaulmine: laulu võim" telerite ette keskmiselt 152 000 nelja-aastast ja vanemat televaatajat (12,6 protsenti). Tipphetkedel oli vaatajaid telerite ees korraga üle 200 000.
Lisaks sellele vaatas ERR.ee veebist teleülekannet 8000 ning kuulas raadioülekannet 2000 kasutajat tunnis.
Samal õhtul toimunud kontserti "Sajandi sumin" vaatas televiisorist keskmiselt 99 000 vähemalt nelja-aastast inimest (8,2 protsenti) ja tipphetkel oli korraga vaatamas 161 000 inimest.
Kontserdi teleülekannet vaatas veebist ligi 6000 kasutajat tunnis ning kuulas raadioülekannet peaaegu 2000 kasutajat tunnis.
"Mul on väga hea meel ja olen tohutult tänulik, et meid on nii palju vaadatud! Eesti Televisioonil on suurülekannete puhul väga oluline roll - vahendada sündmust nendele inimestele, kes mistahes põhjusel kohapeal olla ei saa. Teine oluline ülesanne on jäädvustada ajaloolisi sündmusi arhiivi, et saaksime pidupäevadel neid ikka ja jälle vaadata", kommenteeris suuri vaatajanumbreid EV100 teleülekannete peaprodutsent Karmel Killandi.
20. augusti ülekannet Presidendi vastuvõtult Roosiaias vaatas televiisorist keskmiselt 150 000 Eesti elanikku vanuses neli pluss (12,4 protsenti) ning kõige rohkem oli korraga telerite ees 182 000 vaatajat. Veebist jälgis ülekannet ligikaudu 4000 unikaalset kasutajat tunnis.
19. augusti "Aktuaalset kaamerat" vaatas 195 000 ja 20. augusti uudistesaadet 182 000 inimest.
Kantar Emori andmetel vaatas Eesti esimest Üldluulepidu reaalajas televiisorist keskmiselt 47 000 vähemalt nelja-aastast inimest (3,9 protsenti). Veebist jälgis ülekannet otse ligikaudu 2000 unikaalset kasutajat tunnis.
### Response:
Sajad tuhanded nautisid EV100 suvise peonädala saateid ETV-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalised alustasid mängu aktiivsemalt, surudes eestlannad enda väljakupoolele kaitsesse. Esialgu siiski liigselt ohtlikke olukordi tekitada ei suudetud, sest löögid maandusid Eesti väravas seisnud Katriin Sauluse süles või lendasid raamist mööda. Eestlannade rünnakuüritused jäid pigem harvaks ja rohkem tuli tegeleda palli klaarimisega, vahendab Jalgpall.ee.
Põhja-Iirimaa jõudis sihile veerandtunni möödudes, kui Kerry Beattie avas skoori, lüües palli kaunilt üle puusa Sauluse selja taha. Pärast väravat jätkus külaliste surve, kuid ka Eesti hakkas mängu rohkem sisse elama, jõudes pealelöökideni. Siiski oli Põhja-Iirimaa taas resultatiivseks pooleks - 25. minutiks oli seis 2:0. Nurgalöögist tulnud palli lõi peaga väravasse võistkonna kapten Toni-Leigh Finnegan. Vaheajapausile mindigi vastaste kaheväravalises eduseisus.
Teisel 40-minutilise poolajal elavnes omakorda Eesti, kui üha enam suudeti palliga enesekindlamalt tegutseda. 49. minutil tasus tubli tegutsemine ennast ära, kui Liisa Merisalu leida tee vastaste karistusalasse ja saatis tugeva löögiga palli väravasse, vähendades Eesti kaotusseisu. Paaril korral suutsid eestlannad veel teravalt vastaste värava lähistel tegutseda, kuid viigini enam ei jõutud.
Eesti kohtub Põhja-Iirimaaga ka reedel, 24. augustil. Mäng peetakse taas EJL-i TNTK staadionil algusega kell 18. | Tüdrukute U-17 jalgpallikoondis kaotas napilt Põhja-Iirimaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised alustasid mängu aktiivsemalt, surudes eestlannad enda väljakupoolele kaitsesse. Esialgu siiski liigselt ohtlikke olukordi tekitada ei suudetud, sest löögid maandusid Eesti väravas seisnud Katriin Sauluse süles või lendasid raamist mööda. Eestlannade rünnakuüritused jäid pigem harvaks ja rohkem tuli tegeleda palli klaarimisega, vahendab Jalgpall.ee.
Põhja-Iirimaa jõudis sihile veerandtunni möödudes, kui Kerry Beattie avas skoori, lüües palli kaunilt üle puusa Sauluse selja taha. Pärast väravat jätkus külaliste surve, kuid ka Eesti hakkas mängu rohkem sisse elama, jõudes pealelöökideni. Siiski oli Põhja-Iirimaa taas resultatiivseks pooleks - 25. minutiks oli seis 2:0. Nurgalöögist tulnud palli lõi peaga väravasse võistkonna kapten Toni-Leigh Finnegan. Vaheajapausile mindigi vastaste kaheväravalises eduseisus.
Teisel 40-minutilise poolajal elavnes omakorda Eesti, kui üha enam suudeti palliga enesekindlamalt tegutseda. 49. minutil tasus tubli tegutsemine ennast ära, kui Liisa Merisalu leida tee vastaste karistusalasse ja saatis tugeva löögiga palli väravasse, vähendades Eesti kaotusseisu. Paaril korral suutsid eestlannad veel teravalt vastaste värava lähistel tegutseda, kuid viigini enam ei jõutud.
Eesti kohtub Põhja-Iirimaaga ka reedel, 24. augustil. Mäng peetakse taas EJL-i TNTK staadionil algusega kell 18.
### Response:
Tüdrukute U-17 jalgpallikoondis kaotas napilt Põhja-Iirimaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ettevõtjana tunnen, et koormus, mille riik meile paneb, on kasvanud liiga suureks. Täna kulub Eestis avaliku võimu teostamiseks viiendiku võrra rohkem raha kui Euroopa Liidus keskmiselt ja seda kannatab kindlasti kärpida," ütles Akkermann erakonna teatel.
"Annely on pika kogemustega ettevõtja, kes on käivitanud mitmeid firmasid väljaspool Tallinna. Eesti majandus toetub väikestele ja keskmistele ettevõtetele, ehk just selliste inimeste tööle nagu Annely. Seetõttu on mul eriti hea meel, et ta tuleb meie erakonda selliseid ettevõtjaid esindama," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Annely Akkermann on juhtinud Kihnu turismi korraldavat ettevõtet AS Kihnurand, AS Kihnu Veeteed ning juhib praegu puidutöödega tegelevat OÜ Eystra Yachtsi.
Akkermann on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. Ta on töötanud Pärnu abilinnapea ja Kihnu vallavanemana ning olnud riigikogu liige aastatel 2011–2015.
Isamaast lahkus Akkermann tänavu jaanuaris. | Reformierakonnaga liitus Annely Akkermann, kes kandideerib ka riigikokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ettevõtjana tunnen, et koormus, mille riik meile paneb, on kasvanud liiga suureks. Täna kulub Eestis avaliku võimu teostamiseks viiendiku võrra rohkem raha kui Euroopa Liidus keskmiselt ja seda kannatab kindlasti kärpida," ütles Akkermann erakonna teatel.
"Annely on pika kogemustega ettevõtja, kes on käivitanud mitmeid firmasid väljaspool Tallinna. Eesti majandus toetub väikestele ja keskmistele ettevõtetele, ehk just selliste inimeste tööle nagu Annely. Seetõttu on mul eriti hea meel, et ta tuleb meie erakonda selliseid ettevõtjaid esindama," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Annely Akkermann on juhtinud Kihnu turismi korraldavat ettevõtet AS Kihnurand, AS Kihnu Veeteed ning juhib praegu puidutöödega tegelevat OÜ Eystra Yachtsi.
Akkermann on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. Ta on töötanud Pärnu abilinnapea ja Kihnu vallavanemana ning olnud riigikogu liige aastatel 2011–2015.
Isamaast lahkus Akkermann tänavu jaanuaris.
### Response:
Reformierakonnaga liitus Annely Akkermann, kes kandideerib ka riigikokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigiametitele augusti keskel saadetud märgukirjaga juhib selts tähelepanu asjaolule, et Eesti inimesed tunnevad aina enam huvi mittetõenduspõhiste ravimeetodite vastu ning kasutavad potentsiaalselt tervist ohustavad tooteid, mida ärilistel kaalutlustel pakutakse tervisetoodete rühmas fiktiivsete doktorite soovitustel kontrollimatu infoga kodulehekülgedel.
"Internetiturunduses antakse eksitavat informatsiooni Eestis mitteregistreeritud toodetest, mida reklaamitakse fiktiivsete spetsialistidega. Näiteks psoriaasi raviks reklaamitakse toodet Psorilin artiklis "Psoriaas. Kuidas vabaneda sellest tapvast autoimmuunhaigusest? Intervjuu Eesti juhtiva nahaarstiga!" dr Andre Metsaga, kes ei ole Eesti Terviseregistris registreeritud, rääkimata tema juhtivast positsioonist. Sellenimelist nahaarsti pole üldse olemas," toob seltsi president Terje Kukk juhatuse nimel saadetud pöördumises näiteks.
"Teise näitena võime tuua MMS-i ja DMSO, millega üritatakse ravida muuhulgas sünnimärke ja leevendada krooniliste nahahaiguste sümptomeid. Kuigi teema on olnud aktuaalne juba aastaid, avaldame nördimust, et riik ei ole senini suutnud leida meetmeid selle tõkestamiseks. Ka puudub info, kas ja kuidas on terviseamet probleemi lahendada püüdnud," on eriarstid pahased.
Naha- ja suguhaiguste arstide seltsi arvates peaksid riiklikud institutsioonid tõhustama rahvastikule suunatud teavitustööd, et inimesed ei ohustaks oma tervist ning kasutaksid vaid tõenduspõhiseid ravimeetodeid ja tooteid.
Erialaselts saatis riigiametitele ka hulgaliselt väljavõtteid MMS-i ja DMSO-d propageeriva grupi postitustest, kus kasutajad küsivad nõu nahahaiguste ravimiseks ning neile järjekindlalt tõendamata ravi soovitatakse. Muuhulgas "ravivad" inimesed sedasi omal käel psoriaasi ja nahavähki ning eemaldavad lahust tunde järgi kokku segades sünnimärke.
Riigiametitel on aega erialaseltsi pöördumisele vastata kuni septembrikuu keskpaigani. Siiani pole ükski kolmest riigiinstitutsioonist seda veel teinud.
Tarbijakaitseamet: võltstoodete suhtes on käimas mitmeid menetlusi
Tarbijakaitseameti avalike suhete spetsialist Pille Kalda ütles ERR-ile, et erinevaid libatooteid püütakse müüa mitmetes kanalites. Kui veebileht on registreeritud Eestist väljaspool, ei saa nad aga midagi teha, et eksitav ja valeinfot levitav ning libatooteid vahendav koduleht maha võtta.
Samas aga on tarbijakaitseametil käimas mitu menetlust Õhtulehe paberväljaandes ilmunud libatoodete müügikuulutuste tellijate suhtes. Imesid lubavad tooted on näiteks magneetilised tallad ja puugikäevõrud, mis aga lõksu langenutele soovitud tulemusi andnud ei ole. Samuti ei saa inimesed toodet tagastada või tagastamise korral raha tagasi, ehkki tarbijakaitseseadus seda ette näeb.
Kalda hoiatab: kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see üldjuhul ongi.
Näiteks psoriaasi vastu ravi puudub, nõnda ei saa selle raviks ka imepreparaate müüa. Samuti aga ei sure inimesed psoriaasi, nagu koduleht hirmutab.
Kalda ütleb, et väljamõeldud arstide samu fotosid kasutavad petturid sageli erinevate toodete reklaamiks korduvalt: ühel hetkel on fotole mõeldud külge üks nimi ja tiitel, järgmises reklaamis on sama foto juba uue näo ja tiitliga ning kolmandas reklaamis esitletakse sama nägu juba rahuloleva kliendina, kel Eesti nimi ja päritolu.
Tarbijakaitseamet on seetõttu hoiatanud inimesi lubaduste lõksu langemast ning panustab teavitustööle nii oma Facebooki-lehel, kodulehe blogis kui ka tarbijalehel Osta targalt.
"Mida enam sellist infot libatoodete kohta jõuab tarbijateni, seda parem," ütleb Kalda.
Lastearstid tegid avaliku pöördumise juba kolm aastat tagasi, tundes muret, et lapsevanemad oma lapsi kloordioksiidiga joodavad, mis lastel iiveldust ja oksendamist esile kutsuvad ning sellega laste tervise ohtu seavad.
Agressiivne ja hirmutav müügilehekülg, kus "tunnustatud nahaarst", keda tegelikult olemas ei ole, libakaupa soovitab. K uvatõmmis | Ebaravi nörritab: erialaselts küsib riigiametitelt, kus on nende silmad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigiametitele augusti keskel saadetud märgukirjaga juhib selts tähelepanu asjaolule, et Eesti inimesed tunnevad aina enam huvi mittetõenduspõhiste ravimeetodite vastu ning kasutavad potentsiaalselt tervist ohustavad tooteid, mida ärilistel kaalutlustel pakutakse tervisetoodete rühmas fiktiivsete doktorite soovitustel kontrollimatu infoga kodulehekülgedel.
"Internetiturunduses antakse eksitavat informatsiooni Eestis mitteregistreeritud toodetest, mida reklaamitakse fiktiivsete spetsialistidega. Näiteks psoriaasi raviks reklaamitakse toodet Psorilin artiklis "Psoriaas. Kuidas vabaneda sellest tapvast autoimmuunhaigusest? Intervjuu Eesti juhtiva nahaarstiga!" dr Andre Metsaga, kes ei ole Eesti Terviseregistris registreeritud, rääkimata tema juhtivast positsioonist. Sellenimelist nahaarsti pole üldse olemas," toob seltsi president Terje Kukk juhatuse nimel saadetud pöördumises näiteks.
"Teise näitena võime tuua MMS-i ja DMSO, millega üritatakse ravida muuhulgas sünnimärke ja leevendada krooniliste nahahaiguste sümptomeid. Kuigi teema on olnud aktuaalne juba aastaid, avaldame nördimust, et riik ei ole senini suutnud leida meetmeid selle tõkestamiseks. Ka puudub info, kas ja kuidas on terviseamet probleemi lahendada püüdnud," on eriarstid pahased.
Naha- ja suguhaiguste arstide seltsi arvates peaksid riiklikud institutsioonid tõhustama rahvastikule suunatud teavitustööd, et inimesed ei ohustaks oma tervist ning kasutaksid vaid tõenduspõhiseid ravimeetodeid ja tooteid.
Erialaselts saatis riigiametitele ka hulgaliselt väljavõtteid MMS-i ja DMSO-d propageeriva grupi postitustest, kus kasutajad küsivad nõu nahahaiguste ravimiseks ning neile järjekindlalt tõendamata ravi soovitatakse. Muuhulgas "ravivad" inimesed sedasi omal käel psoriaasi ja nahavähki ning eemaldavad lahust tunde järgi kokku segades sünnimärke.
Riigiametitel on aega erialaseltsi pöördumisele vastata kuni septembrikuu keskpaigani. Siiani pole ükski kolmest riigiinstitutsioonist seda veel teinud.
Tarbijakaitseamet: võltstoodete suhtes on käimas mitmeid menetlusi
Tarbijakaitseameti avalike suhete spetsialist Pille Kalda ütles ERR-ile, et erinevaid libatooteid püütakse müüa mitmetes kanalites. Kui veebileht on registreeritud Eestist väljaspool, ei saa nad aga midagi teha, et eksitav ja valeinfot levitav ning libatooteid vahendav koduleht maha võtta.
Samas aga on tarbijakaitseametil käimas mitu menetlust Õhtulehe paberväljaandes ilmunud libatoodete müügikuulutuste tellijate suhtes. Imesid lubavad tooted on näiteks magneetilised tallad ja puugikäevõrud, mis aga lõksu langenutele soovitud tulemusi andnud ei ole. Samuti ei saa inimesed toodet tagastada või tagastamise korral raha tagasi, ehkki tarbijakaitseseadus seda ette näeb.
Kalda hoiatab: kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see üldjuhul ongi.
Näiteks psoriaasi vastu ravi puudub, nõnda ei saa selle raviks ka imepreparaate müüa. Samuti aga ei sure inimesed psoriaasi, nagu koduleht hirmutab.
Kalda ütleb, et väljamõeldud arstide samu fotosid kasutavad petturid sageli erinevate toodete reklaamiks korduvalt: ühel hetkel on fotole mõeldud külge üks nimi ja tiitel, järgmises reklaamis on sama foto juba uue näo ja tiitliga ning kolmandas reklaamis esitletakse sama nägu juba rahuloleva kliendina, kel Eesti nimi ja päritolu.
Tarbijakaitseamet on seetõttu hoiatanud inimesi lubaduste lõksu langemast ning panustab teavitustööle nii oma Facebooki-lehel, kodulehe blogis kui ka tarbijalehel Osta targalt.
"Mida enam sellist infot libatoodete kohta jõuab tarbijateni, seda parem," ütleb Kalda.
Lastearstid tegid avaliku pöördumise juba kolm aastat tagasi, tundes muret, et lapsevanemad oma lapsi kloordioksiidiga joodavad, mis lastel iiveldust ja oksendamist esile kutsuvad ning sellega laste tervise ohtu seavad.
Agressiivne ja hirmutav müügilehekülg, kus "tunnustatud nahaarst", keda tegelikult olemas ei ole, libakaupa soovitab. K uvatõmmis
### Response:
Ebaravi nörritab: erialaselts küsib riigiametitelt, kus on nende silmad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Putin lausus pärast kohtumist Soome presidendi Sauli Niinistöga, et keegi ei lootnud lahendada "kõiki varem vaidluse all olnud küsimusi kahe tunniga".
Vene presidendi sõnul esitasid tema ja Trump oma riikide seisukohad küsimustes, kus Washington ja Moskva on eri meelt. "Kuid arvamuste vahetus ja otsesuhtlus on alati väga kasulik," sõnas Putin ühisel pressikonverentsil Niinistöga.
USA Vene-vastastest sanktsioonidest rääkides nimetas Putin neid arutuks ja kontraproduktiivseks, eriti sellise riigi suhtes nagu Venemaa.
"Asi ei puuduta üksnes USA presidendi seisukohta, vaid niinimetatud establishmendi ehk valitseva klassi seisukohta selle laias tähenduses. Ma loodan, et meie Ameerika partnerid jõuavad ühel päeval äratundmisele, et sellel poliitikal puuduvad väljavaated ja me alustame normaalset koostööd," lausus Vene riigipea.
Putin ja Trump kohtusid 16. juulil Helsingis. Kohtumine sisaldas lisaks arutelule laiemas formaadis kaks tundi kestnud neljasilmavestlust ning pressikonverentsi, kus Trump esines sedavõrd nõrgalt, et talle sai kodumaal osaks terav kriitika.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles päev varem, et Washingtoni avaldused uutest Venemaa-vastastest sanktsioonidest on eelseisvate kongressivalimiste komponent. Ühendriikide rahandusministeerium teatas teisipäeval taas järjekordsete sanktsioonide kehtestamisest seekord kahele Vene laevafirmale, kes tarnisid väidetavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone rikkudes naftatooteid Põhja-Koreale. | Putin: kohtumine Trumpiga oli positiivne ja kasulik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Putin lausus pärast kohtumist Soome presidendi Sauli Niinistöga, et keegi ei lootnud lahendada "kõiki varem vaidluse all olnud küsimusi kahe tunniga".
Vene presidendi sõnul esitasid tema ja Trump oma riikide seisukohad küsimustes, kus Washington ja Moskva on eri meelt. "Kuid arvamuste vahetus ja otsesuhtlus on alati väga kasulik," sõnas Putin ühisel pressikonverentsil Niinistöga.
USA Vene-vastastest sanktsioonidest rääkides nimetas Putin neid arutuks ja kontraproduktiivseks, eriti sellise riigi suhtes nagu Venemaa.
"Asi ei puuduta üksnes USA presidendi seisukohta, vaid niinimetatud establishmendi ehk valitseva klassi seisukohta selle laias tähenduses. Ma loodan, et meie Ameerika partnerid jõuavad ühel päeval äratundmisele, et sellel poliitikal puuduvad väljavaated ja me alustame normaalset koostööd," lausus Vene riigipea.
Putin ja Trump kohtusid 16. juulil Helsingis. Kohtumine sisaldas lisaks arutelule laiemas formaadis kaks tundi kestnud neljasilmavestlust ning pressikonverentsi, kus Trump esines sedavõrd nõrgalt, et talle sai kodumaal osaks terav kriitika.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles päev varem, et Washingtoni avaldused uutest Venemaa-vastastest sanktsioonidest on eelseisvate kongressivalimiste komponent. Ühendriikide rahandusministeerium teatas teisipäeval taas järjekordsete sanktsioonide kehtestamisest seekord kahele Vene laevafirmale, kes tarnisid väidetavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone rikkudes naftatooteid Põhja-Koreale.
### Response:
Putin: kohtumine Trumpiga oli positiivne ja kasulik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Puertoricolanna kaotas kohe alustuseks enda servi, ent vastas siis servimurdega. Ühtekokku oli avasetis koguni seitse servimurret, Kontaveit võitis vaid ühe enda servigeimi. Teises setis läks Kontaveit 2:0 ette ja tal oli ka kaks murdepalli 3:0 eduks, aga Puig suutis siis servi hoida. Kontaveit läks 3:1 juhtima, kuid Puig võitis seejärel viis geimi järjest ja seega nende esimese omavahelise kohtumise.
Kontaveit servis mängu jooksul kaks ja Puig viis ässa, mängitud punktidest võitis Kontaveit 54 ja Puig 67. Eestlanna realiseeris kaheksast murdevõimalusest neli, Puig kasutas 12 murdepallist ära kuus.
Turniiri kvalifikatsioonist alustanud Puig kohtub veerandfinaalis maailma kuuenda reketi, prantslanna Caroline Garciaga, Kontaveit sõidab nüüd New Yorki, kus esmaspäeval algab US Open.
Puigile oli see tänavu alles teine võit top30 mängija üle – Miamis üllatas ta maailma teist numbrit, taanlanna Caroline Wozniackit.
Enne mängu:
Kahe aasta eest Rios üksikmängus olümpiavõitjaks tulnud Puig oli tänavusel Wimbledoni tenniseturniiril Kontaveidi paarismängu partner. Kaks mängijat osalevad paarismängus ka US Openil. Omavahel pole Kontaveit ja Puig varasemalt kohtunud.
Võidu korral ootab Kontaveiti veerandfinaalis ees Prantsuse tennisist Caroline Garcia (WTA 6.).
Anett Kontaveit alistas New Haveni turniiri avaringis prantslanna Pauline Parmentier' (WTA 71.) 3:6, 6:2, 6:2. Puig oli esimeses ringis parem šveitslannast Timea Bacsinszkyst 7:5, 6:1. | Kontaveit pidi olümpiavõitja paremust tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Puertoricolanna kaotas kohe alustuseks enda servi, ent vastas siis servimurdega. Ühtekokku oli avasetis koguni seitse servimurret, Kontaveit võitis vaid ühe enda servigeimi. Teises setis läks Kontaveit 2:0 ette ja tal oli ka kaks murdepalli 3:0 eduks, aga Puig suutis siis servi hoida. Kontaveit läks 3:1 juhtima, kuid Puig võitis seejärel viis geimi järjest ja seega nende esimese omavahelise kohtumise.
Kontaveit servis mängu jooksul kaks ja Puig viis ässa, mängitud punktidest võitis Kontaveit 54 ja Puig 67. Eestlanna realiseeris kaheksast murdevõimalusest neli, Puig kasutas 12 murdepallist ära kuus.
Turniiri kvalifikatsioonist alustanud Puig kohtub veerandfinaalis maailma kuuenda reketi, prantslanna Caroline Garciaga, Kontaveit sõidab nüüd New Yorki, kus esmaspäeval algab US Open.
Puigile oli see tänavu alles teine võit top30 mängija üle – Miamis üllatas ta maailma teist numbrit, taanlanna Caroline Wozniackit.
Enne mängu:
Kahe aasta eest Rios üksikmängus olümpiavõitjaks tulnud Puig oli tänavusel Wimbledoni tenniseturniiril Kontaveidi paarismängu partner. Kaks mängijat osalevad paarismängus ka US Openil. Omavahel pole Kontaveit ja Puig varasemalt kohtunud.
Võidu korral ootab Kontaveiti veerandfinaalis ees Prantsuse tennisist Caroline Garcia (WTA 6.).
Anett Kontaveit alistas New Haveni turniiri avaringis prantslanna Pauline Parmentier' (WTA 71.) 3:6, 6:2, 6:2. Puig oli esimeses ringis parem šveitslannast Timea Bacsinszkyst 7:5, 6:1.
### Response:
Kontaveit pidi olümpiavõitja paremust tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barumi rallil pälvis algselt ERC3 Junior arvestuses esikoha Jean-Baptiste Francheschi. Enne viimast kiiruskatset lahutas Francheschit ja Llarenat neli sekundit ja Llarena pidi Francheschi edestama 11,8 sekundiga, et EM-i üldarvestuses Torni edestada.
Viimasel katsel aga ERC3 Junior mehed rajale ei pääsenudki. Algselt jäeti katse pooleli tšehhi Vojtech Štajfi avarii tõttu. Pool tundi hiljem katsega jätkati, kuid siis tegi avarii Štajfi kaasmaalane Martin Vlcek. Selle peale otsustasid korraldajad viimase katse lõplikult katkestada ning anda allesjäänud sõitjatele sama aja. Pärast juhtunu kaalumist otsustas võistluste kohtunik aga aegu siiski kohandada ja nii tõusis rallivõitjaks hoopis Llarena.
Tänu võidule tõusis Llarena ka EM-i üldarvestuses Tornist mööda, edestades eestlast ühe punktiga. Ometi pole ka see lõplik otsus, kuna Tornil on võimalik protest sisse anda.
"Meist mitteolenevatel põhjustel on tulemused siis sellised," kirjutas Torn Facebookis. "Sellegipoolest oleme siiralt tänulikud kõikidele oma sponsoritele ja toetajatele, et saime osa sellest suurepärasest võimalusest sõita ERC sarja koos parima tiimiga. Oli palju uusi väljakutseid ning eneseületust. Tohutul hulgal uusi kogemusi ning õppetunde, mida saame endaga kaasa võtta tulevastele rallidele." | Ken Torn jäi dramaatiliselt EM-tiitlist ilma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barumi rallil pälvis algselt ERC3 Junior arvestuses esikoha Jean-Baptiste Francheschi. Enne viimast kiiruskatset lahutas Francheschit ja Llarenat neli sekundit ja Llarena pidi Francheschi edestama 11,8 sekundiga, et EM-i üldarvestuses Torni edestada.
Viimasel katsel aga ERC3 Junior mehed rajale ei pääsenudki. Algselt jäeti katse pooleli tšehhi Vojtech Štajfi avarii tõttu. Pool tundi hiljem katsega jätkati, kuid siis tegi avarii Štajfi kaasmaalane Martin Vlcek. Selle peale otsustasid korraldajad viimase katse lõplikult katkestada ning anda allesjäänud sõitjatele sama aja. Pärast juhtunu kaalumist otsustas võistluste kohtunik aga aegu siiski kohandada ja nii tõusis rallivõitjaks hoopis Llarena.
Tänu võidule tõusis Llarena ka EM-i üldarvestuses Tornist mööda, edestades eestlast ühe punktiga. Ometi pole ka see lõplik otsus, kuna Tornil on võimalik protest sisse anda.
"Meist mitteolenevatel põhjustel on tulemused siis sellised," kirjutas Torn Facebookis. "Sellegipoolest oleme siiralt tänulikud kõikidele oma sponsoritele ja toetajatele, et saime osa sellest suurepärasest võimalusest sõita ERC sarja koos parima tiimiga. Oli palju uusi väljakutseid ning eneseületust. Tohutul hulgal uusi kogemusi ning õppetunde, mida saame endaga kaasa võtta tulevastele rallidele."
### Response:
Ken Torn jäi dramaatiliselt EM-tiitlist ilma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Velotuuri viimase, 165-kilomeetrise etapi võitis norralane Markus Hoelgaard (Uno-X Norwegian Development Team), edestades lõpuspurdis enda kaasmaalast Amund Gröndahl Jansenit (Team Jumbo-Visma). Kolmanda koha sai Astana profitiimi kuuluv kasahh Aleksei Lutšenko, kaotades kolme sekundiga.
Tänu kolmandale kohale võttis Lutšenko ka mitmepäevasõidu üldvõidu, edestades kokkuvõttes vaid sekundiga prantslast Warren Barguili (Team Arkea Samsic). Üldarvestuses oli kolmas lätlane Krists Neilands (Israel Cycling Academy), kaotades Lutšenkole 19 sekundiga.
Kokkuvõttes 27. koha saanud Taaramäe kaotas Lutšenkole 13.38. | Taaramäe lõpetas Arctic Race velotuuri 27. kohaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Velotuuri viimase, 165-kilomeetrise etapi võitis norralane Markus Hoelgaard (Uno-X Norwegian Development Team), edestades lõpuspurdis enda kaasmaalast Amund Gröndahl Jansenit (Team Jumbo-Visma). Kolmanda koha sai Astana profitiimi kuuluv kasahh Aleksei Lutšenko, kaotades kolme sekundiga.
Tänu kolmandale kohale võttis Lutšenko ka mitmepäevasõidu üldvõidu, edestades kokkuvõttes vaid sekundiga prantslast Warren Barguili (Team Arkea Samsic). Üldarvestuses oli kolmas lätlane Krists Neilands (Israel Cycling Academy), kaotades Lutšenkole 19 sekundiga.
Kokkuvõttes 27. koha saanud Taaramäe kaotas Lutšenkole 13.38.
### Response:
Taaramäe lõpetas Arctic Race velotuuri 27. kohaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumine algas nelja järjestikuse servimurdega, kuni lõpuks Kanepi suutis esimesena enda servi hoida ja 3:2 ette minna. Seisul 6:5 oli Kanepil Kitšenoki servil ka settpall, aga ukrainlanna suutis selle päästa ja siis hoopis ise seti kiires lõppmängus võita.
Teises setis asus Kanepi 3:0 juhtima ja kaotas küll seejärel enda pallingugeimi, aga võitis seejärel taas kolm geimi järjest, seega sett 6:1 eestlannale.
Teise seti järel peatati mäng kuumuse tõttu – kraadiklaas näitas 31 kraadi, kuid tajutav temperatuur oli 36, lisaks oli õhuniiskus üsna kõrge.
Pärast väikest pausi mäng jätkus ning otsustav sett algas taas vastastikuste servimurretega. Kanepi pääses seejärel 4:1 juhtima ja võitis 6:2.
Põhiturniiri avaringis läheb Kanepi vastamisi poolatari Magda Linettega, kes samuti läbis edukalt kvalifikatsiooni.
Põhitabelis on kõrgeima asetusega hiinlanna Wang Qiang (WTA 17.), teise asetuse saanud Carla Suarez Navarro (WTA 29.) pidi vigastuse tõttu turniirist loobuma ja nii on tabeli teises on 3. paigutusega tšehh Barbora Strycova (WTA 31.). | Kaia Kanepi jõudis Bronxis põhiturniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumine algas nelja järjestikuse servimurdega, kuni lõpuks Kanepi suutis esimesena enda servi hoida ja 3:2 ette minna. Seisul 6:5 oli Kanepil Kitšenoki servil ka settpall, aga ukrainlanna suutis selle päästa ja siis hoopis ise seti kiires lõppmängus võita.
Teises setis asus Kanepi 3:0 juhtima ja kaotas küll seejärel enda pallingugeimi, aga võitis seejärel taas kolm geimi järjest, seega sett 6:1 eestlannale.
Teise seti järel peatati mäng kuumuse tõttu – kraadiklaas näitas 31 kraadi, kuid tajutav temperatuur oli 36, lisaks oli õhuniiskus üsna kõrge.
Pärast väikest pausi mäng jätkus ning otsustav sett algas taas vastastikuste servimurretega. Kanepi pääses seejärel 4:1 juhtima ja võitis 6:2.
Põhiturniiri avaringis läheb Kanepi vastamisi poolatari Magda Linettega, kes samuti läbis edukalt kvalifikatsiooni.
Põhitabelis on kõrgeima asetusega hiinlanna Wang Qiang (WTA 17.), teise asetuse saanud Carla Suarez Navarro (WTA 29.) pidi vigastuse tõttu turniirist loobuma ja nii on tabeli teises on 3. paigutusega tšehh Barbora Strycova (WTA 31.).
### Response:
Kaia Kanepi jõudis Bronxis põhiturniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina erihalduspiirkonnas on kümme nädalat kestnud massimeeleavaldused, mille käigus on puhkenud kokkupõrked ka märulipolitseiga ning kompartei juhitud Mandri-Hiina on hakanud kasutama üha teravamat tooni Hongkongi aktivistide kohta, nimetades nende samme "terroristlikeks".
Hoolimata sellest, et meeleavaldused pole vaibunud, pole protestijad võitnud Hongkongi hiinameelsetelt valitsejatelt ega Pekingilt palju järeleandmisi, kirjutas AFP.
Pühapäeval kogunesid Hongkongi meeleavaldajad kõigepealt Victoria parki.
Tegemist on "ratsionaalse, mittevägivaldse" demonstratsiooniga, ütlesid liikumise Civil Human Rights Front (CHRF) aktivistid, kes on olnud juhtivaks jõuks suvistel meeleavaldustel.
Politsei oli andnud loa pühapäevaseks meeleavalduseks, kuid keelas kavandatud protestirongkäigu. Meeleavaldajad eirasid seda keeldu ning pühapäeva pärastlõunal marssisid nad läbi Hongkongi kesklinna.
"Kui Pekingi ja Hongkongi taktika on oodata meie liikumise väljasuremist, siis nad eksivad... me marsime edasi," ütles CHRF-i esindaja Bonnie Leung.
Laupäeval möödusid meeleavaldused võrdlemisi rahulikult, võrreldes varasemate rahvakogunemistega sel nädalal.
Hongkongi valitsus keeldub juunis tänavatele tulnud protestijatega läbirääkimisi pidamast. Protest sai alguse pahameelest eelnõu üle, mis lubanuks süüdimõistetute väljaandmist Mandri-Hiinale. Hiljem paisus see laiemaks demokraatiameelseks liikumiseks.
Reedel nähti Hongkongi piiril asuvas Shenzhenis sõidukeid, mis kuuluvad Hiina paramilitaarväele.
Hongkongi kõrge politseiametniku sõnul saavad nad kriisiga ise hakkama ja Hiina jõud erihalduspiirkonna tänavaile ei tule.
Vastava koostöö jaoks ei ole mingit protokolli ega kava ning osapooled pole läbi teinud ka ühist koolitust, lisas ta.
BBC andmeil tähendaks see, et kui Hiina üksused Hongkongi saabuksid, et Peking võtab operatsiooni oma kontrolli alla.
Hiina lubas 1997. aastal Hongkongi taas enda kontrollile allutades jätta piirkonnas kehtima tähtsad Briti võimu aegsed põhimõtted nagu sõltumatu kohtuvõim ja sõnavabadus.
Samas leiavad paljud, et Hongkongi võimud on Hiina keskvalitsuse survel neid õigusi ja vabadusi viimastel aastatel oluliselt piiranud. Nad viitavad teisitimõtlejatest raamatukaupmeeste kadumisele Mandri-Hiina vanglatesse, tuntud poliitikute valimistelt kõrvalejätmisele ja demokraatiameelsete protestiliidrite vangistamisele.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini kutsus laupäeval üles pidama Hongkongis kõikehõlmavat dialoogi. | Hongkongis kogunes meeleavaldusele üle 100 000 protestija | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina erihalduspiirkonnas on kümme nädalat kestnud massimeeleavaldused, mille käigus on puhkenud kokkupõrked ka märulipolitseiga ning kompartei juhitud Mandri-Hiina on hakanud kasutama üha teravamat tooni Hongkongi aktivistide kohta, nimetades nende samme "terroristlikeks".
Hoolimata sellest, et meeleavaldused pole vaibunud, pole protestijad võitnud Hongkongi hiinameelsetelt valitsejatelt ega Pekingilt palju järeleandmisi, kirjutas AFP.
Pühapäeval kogunesid Hongkongi meeleavaldajad kõigepealt Victoria parki.
Tegemist on "ratsionaalse, mittevägivaldse" demonstratsiooniga, ütlesid liikumise Civil Human Rights Front (CHRF) aktivistid, kes on olnud juhtivaks jõuks suvistel meeleavaldustel.
Politsei oli andnud loa pühapäevaseks meeleavalduseks, kuid keelas kavandatud protestirongkäigu. Meeleavaldajad eirasid seda keeldu ning pühapäeva pärastlõunal marssisid nad läbi Hongkongi kesklinna.
"Kui Pekingi ja Hongkongi taktika on oodata meie liikumise väljasuremist, siis nad eksivad... me marsime edasi," ütles CHRF-i esindaja Bonnie Leung.
Laupäeval möödusid meeleavaldused võrdlemisi rahulikult, võrreldes varasemate rahvakogunemistega sel nädalal.
Hongkongi valitsus keeldub juunis tänavatele tulnud protestijatega läbirääkimisi pidamast. Protest sai alguse pahameelest eelnõu üle, mis lubanuks süüdimõistetute väljaandmist Mandri-Hiinale. Hiljem paisus see laiemaks demokraatiameelseks liikumiseks.
Reedel nähti Hongkongi piiril asuvas Shenzhenis sõidukeid, mis kuuluvad Hiina paramilitaarväele.
Hongkongi kõrge politseiametniku sõnul saavad nad kriisiga ise hakkama ja Hiina jõud erihalduspiirkonna tänavaile ei tule.
Vastava koostöö jaoks ei ole mingit protokolli ega kava ning osapooled pole läbi teinud ka ühist koolitust, lisas ta.
BBC andmeil tähendaks see, et kui Hiina üksused Hongkongi saabuksid, et Peking võtab operatsiooni oma kontrolli alla.
Hiina lubas 1997. aastal Hongkongi taas enda kontrollile allutades jätta piirkonnas kehtima tähtsad Briti võimu aegsed põhimõtted nagu sõltumatu kohtuvõim ja sõnavabadus.
Samas leiavad paljud, et Hongkongi võimud on Hiina keskvalitsuse survel neid õigusi ja vabadusi viimastel aastatel oluliselt piiranud. Nad viitavad teisitimõtlejatest raamatukaupmeeste kadumisele Mandri-Hiina vanglatesse, tuntud poliitikute valimistelt kõrvalejätmisele ja demokraatiameelsete protestiliidrite vangistamisele.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini kutsus laupäeval üles pidama Hongkongis kõikehõlmavat dialoogi.
### Response:
Hongkongis kogunes meeleavaldusele üle 100 000 protestija |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitis sakslane John Mandrysch tšehhi Patrik Tybori ees.
Kiskonenile oli see viimase nädala jooksul teine kord UCI sõidul pjedestaalile jõuda – neljapäeval teenisid Cycling Tartu ratturid Poolas UCI sõidus kaksikvõidu, kui esimesena lõpetas Norman Vahtra ja teine oli Kiskonen. | Kiskonen jõudis sel nädalal teist korda pjedestaalile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitis sakslane John Mandrysch tšehhi Patrik Tybori ees.
Kiskonenile oli see viimase nädala jooksul teine kord UCI sõidul pjedestaalile jõuda – neljapäeval teenisid Cycling Tartu ratturid Poolas UCI sõidus kaksikvõidu, kui esimesena lõpetas Norman Vahtra ja teine oli Kiskonen.
### Response:
Kiskonen jõudis sel nädalal teist korda pjedestaalile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese geimi võitis Türgi 27:25, teises jäi peale Eesti 25:22, kuid järgmised kuulusid Türgile vastavalt 25:22, 25:21 ja 20:18.
EM-finaalturniiriks valmistuva Eesti ridades said puhkust Kert Toobal, Rait Rikberg ja Renee Teppan. Nurgaründaja Robert Täht tegutses seekordses mängus liberona.
Eesti suurim punktitooja oli Hindrek Pulk 16 punktiga (-2), Timo Tammemaa (+9) ja Andrus Raadik (+5) lisasid mõlemad 15 punkti. | Mitme põhimeheta mänginud Eesti kaotas Türgile ka teise kontrollmängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese geimi võitis Türgi 27:25, teises jäi peale Eesti 25:22, kuid järgmised kuulusid Türgile vastavalt 25:22, 25:21 ja 20:18.
EM-finaalturniiriks valmistuva Eesti ridades said puhkust Kert Toobal, Rait Rikberg ja Renee Teppan. Nurgaründaja Robert Täht tegutses seekordses mängus liberona.
Eesti suurim punktitooja oli Hindrek Pulk 16 punktiga (-2), Timo Tammemaa (+9) ja Andrus Raadik (+5) lisasid mõlemad 15 punkti.
### Response:
Mitme põhimeheta mänginud Eesti kaotas Türgile ka teise kontrollmängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MXGP klassi avasõidu stardis surusid konkurendid Leoki stardisirgel ära ning eestlane jäi viimaste sekka. Sõidu jooksul näitas Leok sarnaselt laupäevale väga head kiirust, tegi üle kümne möödasõidu ning jõudis finišisse 15. kohal.
Esimeses sõidus oli sarja liidril Tim Gajseril (Sloveenia, Honda) võimalik maailmameistri tiitel kindlustada. Selleks oli tal vaja vähemalt kaheksandal kohal sõit lõpetada, kui lähim konkurent Jeremy Seewer (Šveits, Yamaha) peaks sõidu võitma. Gajser alustas sõitu hästi ning ta tõusis kiiresti liidri selja taha teisele kohale. Siis aga Gajser eksis ning langes mitmeid kohti tahapoole. Sõidu teises pooles Gajser enam riske ei võtnud ja tuli finišisse viiendana, sellest piisas, et oma kolmas MM-tiitel kindlustada.
Avasõidus oli rajal kiireim mees Glenn Coldenhoff (Holland, KTM), kes pärast viieaastast vaheaega taas sõidu võitis. Teisena lõpetas sõidu Jeremy Seewer ja kolmandana Gautier Paulin (Prantsusmaa, Yamaha).
Teises sõidus tegi Leok tunduvalt parema stardi ning ta pääses kohe top20 sisse. Väga raskel ja tehnilisel rajal tundis Leok end nagu kala vees ja selle tõestuseks jäi sõidu lõpuks tema nimele ka kogu võistluse parim sektoriaeg ühel ringi osal. Esimeste ringide järel hoidis Leok 15. kohta ja sõidu lõpuks suutis ta sealt kümnendaks tõusta. Sellega kordas ta oma tänavuse hooaja parimat sõidukohta. Sõitu juhtis algusest lõpuni kogu nädalavahetuse suurepärases hoos olnud Coldenhoff, teisena lõpetas värske maailmameister Gajser ja kolmandana Seewer.
Etapi kokkuvõttes tuli Leok 17 punktiga 14. kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Coldenhoff, teise koha sai 42 punktiga Seewer ja kolmanda koha 38 punktiga Gajser.
Maailmameistrivõistluste üldarvestuses tõusis Leok 172 punktiga kuueteistkümnendale kohale. MM-tiitli kindlustanud Gajseril on seekordse etapi järel koos 664 punkti.
MX2 klassi avasõitu asus stardi järel juhtima ameeriklane Darian Sanayei (Kawasaki), keda asusid jälitama Jorge Prado (Hispaania, KTM) ja Tom Vialle (Prantsusmaa, KTM). Ameeriklane suutis vaid mõne ringi sarja liidrit enda seljataga hoida ning seejärel läks Prado juba oma teed. Sanayei jaoks oli alguse tempo selgeks liiga kiire ja ta hakkas tahapoole kukkuma. Teiseks tõusis Thomas Kjer-Olsen (Taani, Husqvarna) ja kolmandaks Maxime Renaux (Prantsusmaa, Yamaha).
Sõidu alguses kolmandal kohal sõitnud ning sarja kokkuvõttes samuti kolmas olnud Vialle aga kukkus nii õnnetult, et edasi polnud tal enam võimalik sõita. See andis suurepärase võimaluse üldarvestuses kolmandaks tõusta Jago Geertsile (Belgia, Yamaha). Belglane kasutas sülle langenud kingituse ära ning lõpetas sõidu neljandana ja möödus punktidega prantslasest. A1M Motorsport Husqvarna meeskonna sõitja Cyril Genot (Belgia) võitles kogu sõidu, et punktikohale jõuda, kuid lõpuks jäi ta sealt esimesena välja, kui lõpetas sõidu 21. kohal.
Teise sõidu esikolmik pandi paika juba üsna ruttu pärast starti. Prado asus stardi järel sõitu juhtima ja tegi teistele juba mõne ringiga selgeks, et võidu peale pole neil mõtet mõelda. Kogu sõidu oli teisel kohal Kjer-Olsen ja kolmandal kohal Calvin Vlaanderen (Holland, Honda). Tõeliselt must päev oli etapile üldkokkuvõttes kolmandana tulnud Tom Vialle'l, kes kukkus teise sõidu stardis ja pidi ka selle sõidu katkestama. Genot võitles taas koha eest top20 seas, kuid jällegi jäi ta punktidelt esimesena välja.
Etapi kokkuvõttes teenis esikoha 50 punktiga Prado. Teise koha sai 44 punktiga Kjer-Olsen ja kolmas oli 38 punktiga Renaux.
Prado edu kolm etappi enne hooaja lõppu on Kjer-Olseni ees 130 punkti ja üsna tõenäoliselt kindlustab ta tiitli juba järgmisel etapil Rootsis. | Leok sai MM-etapil 14. koha, Gajser kindlustas MM-tiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MXGP klassi avasõidu stardis surusid konkurendid Leoki stardisirgel ära ning eestlane jäi viimaste sekka. Sõidu jooksul näitas Leok sarnaselt laupäevale väga head kiirust, tegi üle kümne möödasõidu ning jõudis finišisse 15. kohal.
Esimeses sõidus oli sarja liidril Tim Gajseril (Sloveenia, Honda) võimalik maailmameistri tiitel kindlustada. Selleks oli tal vaja vähemalt kaheksandal kohal sõit lõpetada, kui lähim konkurent Jeremy Seewer (Šveits, Yamaha) peaks sõidu võitma. Gajser alustas sõitu hästi ning ta tõusis kiiresti liidri selja taha teisele kohale. Siis aga Gajser eksis ning langes mitmeid kohti tahapoole. Sõidu teises pooles Gajser enam riske ei võtnud ja tuli finišisse viiendana, sellest piisas, et oma kolmas MM-tiitel kindlustada.
Avasõidus oli rajal kiireim mees Glenn Coldenhoff (Holland, KTM), kes pärast viieaastast vaheaega taas sõidu võitis. Teisena lõpetas sõidu Jeremy Seewer ja kolmandana Gautier Paulin (Prantsusmaa, Yamaha).
Teises sõidus tegi Leok tunduvalt parema stardi ning ta pääses kohe top20 sisse. Väga raskel ja tehnilisel rajal tundis Leok end nagu kala vees ja selle tõestuseks jäi sõidu lõpuks tema nimele ka kogu võistluse parim sektoriaeg ühel ringi osal. Esimeste ringide järel hoidis Leok 15. kohta ja sõidu lõpuks suutis ta sealt kümnendaks tõusta. Sellega kordas ta oma tänavuse hooaja parimat sõidukohta. Sõitu juhtis algusest lõpuni kogu nädalavahetuse suurepärases hoos olnud Coldenhoff, teisena lõpetas värske maailmameister Gajser ja kolmandana Seewer.
Etapi kokkuvõttes tuli Leok 17 punktiga 14. kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Coldenhoff, teise koha sai 42 punktiga Seewer ja kolmanda koha 38 punktiga Gajser.
Maailmameistrivõistluste üldarvestuses tõusis Leok 172 punktiga kuueteistkümnendale kohale. MM-tiitli kindlustanud Gajseril on seekordse etapi järel koos 664 punkti.
MX2 klassi avasõitu asus stardi järel juhtima ameeriklane Darian Sanayei (Kawasaki), keda asusid jälitama Jorge Prado (Hispaania, KTM) ja Tom Vialle (Prantsusmaa, KTM). Ameeriklane suutis vaid mõne ringi sarja liidrit enda seljataga hoida ning seejärel läks Prado juba oma teed. Sanayei jaoks oli alguse tempo selgeks liiga kiire ja ta hakkas tahapoole kukkuma. Teiseks tõusis Thomas Kjer-Olsen (Taani, Husqvarna) ja kolmandaks Maxime Renaux (Prantsusmaa, Yamaha).
Sõidu alguses kolmandal kohal sõitnud ning sarja kokkuvõttes samuti kolmas olnud Vialle aga kukkus nii õnnetult, et edasi polnud tal enam võimalik sõita. See andis suurepärase võimaluse üldarvestuses kolmandaks tõusta Jago Geertsile (Belgia, Yamaha). Belglane kasutas sülle langenud kingituse ära ning lõpetas sõidu neljandana ja möödus punktidega prantslasest. A1M Motorsport Husqvarna meeskonna sõitja Cyril Genot (Belgia) võitles kogu sõidu, et punktikohale jõuda, kuid lõpuks jäi ta sealt esimesena välja, kui lõpetas sõidu 21. kohal.
Teise sõidu esikolmik pandi paika juba üsna ruttu pärast starti. Prado asus stardi järel sõitu juhtima ja tegi teistele juba mõne ringiga selgeks, et võidu peale pole neil mõtet mõelda. Kogu sõidu oli teisel kohal Kjer-Olsen ja kolmandal kohal Calvin Vlaanderen (Holland, Honda). Tõeliselt must päev oli etapile üldkokkuvõttes kolmandana tulnud Tom Vialle'l, kes kukkus teise sõidu stardis ja pidi ka selle sõidu katkestama. Genot võitles taas koha eest top20 seas, kuid jällegi jäi ta punktidelt esimesena välja.
Etapi kokkuvõttes teenis esikoha 50 punktiga Prado. Teise koha sai 44 punktiga Kjer-Olsen ja kolmas oli 38 punktiga Renaux.
Prado edu kolm etappi enne hooaja lõppu on Kjer-Olseni ees 130 punkti ja üsna tõenäoliselt kindlustab ta tiitli juba järgmisel etapil Rootsis.
### Response:
Leok sai MM-etapil 14. koha, Gajser kindlustas MM-tiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johnsoni büroo teatas, et valitsusjuht sõidab kolmapäeval Berliini, kus peab läbirääkimisi Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga, ning neljapäeval Pariisi kõnelustele Prantsuse pesidendi Emmanuel Macroniga.
Johnsoni turnee algab ajal, kui kartused, et kahe ja poole kuu pärast on ees leppeta Brexit, on üha kasvamas.
Laupäeval Prantsusmaal Biarritziz algava G7 tippkohtumise eel peetavad kõnelused on tema esimesed diplomaatilised sammud välismaal pärast seda, kui ta juulis Theresa Maylt ameti üle võttis.
Ilmselt püüab Johnson avada uusi läbirääkimisi Brexiti üle või hoiatada, et EL on silmitsi Ühendkuningriigi väljakukkumisega blokist 31. oktoobril.
Euroopa liidrid on korduvalt tõrjunud uusi kõnelusi Mayga saavutatud kokkuleppe osas, mille Briti parlament on kolm korda tagasi lükanud.
Oma kavatsuste kindlust näidates teatas London pühapäeval, et on andnud korralduse tühistada 1972. aastal Briti parlamendis vastu võetud Euroopa Ühenduste seadus (The European Communities Act, tuntud ka kui ECA), mis lõi õiguslikud eeldused riigi liitumiseks kolme Euroopa ühendusega -- Euroopa Majandusühenduse, Euratomi ja Euroopa Söe- ja Teraseühendusega.
Brexiti ministri Steve Barclay reedel allkirjastatud seadus on määratud jõustuma 31. oktoobril.
"Tegemist on märgilise hetkega Brüsselilt kontrolli võtmisel oma seaduste üle," seisab Barclay avalduses.
"See on selge signaal selle riigi rahvale, et tagasipöördumist enam ei ole - me lahkume EL-ist nagu lubatud 31. oktoobril, ükskõik mis tingimustel."
Analüütikute sõnul on samm siiski sümboolne ning seda on lihtne tagasi võtta. | Johnson sõidab Euroopasse taotlema läbimurret Brexiti osas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johnsoni büroo teatas, et valitsusjuht sõidab kolmapäeval Berliini, kus peab läbirääkimisi Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga, ning neljapäeval Pariisi kõnelustele Prantsuse pesidendi Emmanuel Macroniga.
Johnsoni turnee algab ajal, kui kartused, et kahe ja poole kuu pärast on ees leppeta Brexit, on üha kasvamas.
Laupäeval Prantsusmaal Biarritziz algava G7 tippkohtumise eel peetavad kõnelused on tema esimesed diplomaatilised sammud välismaal pärast seda, kui ta juulis Theresa Maylt ameti üle võttis.
Ilmselt püüab Johnson avada uusi läbirääkimisi Brexiti üle või hoiatada, et EL on silmitsi Ühendkuningriigi väljakukkumisega blokist 31. oktoobril.
Euroopa liidrid on korduvalt tõrjunud uusi kõnelusi Mayga saavutatud kokkuleppe osas, mille Briti parlament on kolm korda tagasi lükanud.
Oma kavatsuste kindlust näidates teatas London pühapäeval, et on andnud korralduse tühistada 1972. aastal Briti parlamendis vastu võetud Euroopa Ühenduste seadus (The European Communities Act, tuntud ka kui ECA), mis lõi õiguslikud eeldused riigi liitumiseks kolme Euroopa ühendusega -- Euroopa Majandusühenduse, Euratomi ja Euroopa Söe- ja Teraseühendusega.
Brexiti ministri Steve Barclay reedel allkirjastatud seadus on määratud jõustuma 31. oktoobril.
"Tegemist on märgilise hetkega Brüsselilt kontrolli võtmisel oma seaduste üle," seisab Barclay avalduses.
"See on selge signaal selle riigi rahvale, et tagasipöördumist enam ei ole - me lahkume EL-ist nagu lubatud 31. oktoobril, ükskõik mis tingimustel."
Analüütikute sõnul on samm siiski sümboolne ning seda on lihtne tagasi võtta.
### Response:
Johnson sõidab Euroopasse taotlema läbimurret Brexiti osas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mülla parandas isiklikku rekordit 15 sentimeetriga, ületades 4.05 teisel katsel. Eesti kõigi aegade edetabelis paigutub Mülla selle tulemusega neljandale kohale. Enamat on suutnud vaid Reena Koll (4.36), Lembi Vaher (4.23) ja Margit Kalk (4.10). Mülla proovis ka kõrgust 4.10, aga ajas selle esimesel katsel maha ja loobus ülejäänud katsetest.
Mülla järel võitis hõbemedali 3.60 ületanud Merilin Iital, pronksi võitis 3.50-ga Marianne Kivi. | Mülla tegi teivashüppes Eesti kõigi aegade neljanda tulemuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mülla parandas isiklikku rekordit 15 sentimeetriga, ületades 4.05 teisel katsel. Eesti kõigi aegade edetabelis paigutub Mülla selle tulemusega neljandale kohale. Enamat on suutnud vaid Reena Koll (4.36), Lembi Vaher (4.23) ja Margit Kalk (4.10). Mülla proovis ka kõrgust 4.10, aga ajas selle esimesel katsel maha ja loobus ülejäänud katsetest.
Mülla järel võitis hõbemedali 3.60 ületanud Merilin Iital, pronksi võitis 3.50-ga Marianne Kivi.
### Response:
Mülla tegi teivashüppes Eesti kõigi aegade neljanda tulemuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval nii enda põhialal 3000 takistusjooksus kui ka 1500 m jooksus võidutsenud Kivistik sai 800 m jooksus napi võidu, finišeerides ajaga 1.54,90. Viie sajandikuga jäi talle alla Karel-Sander Kljuzin, pronksi võitis Sten Ütsmüts, kes lõpetas ajaga 1.55,16. | Kivistik võitis kahe päevaga kolm kuldmedalit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval nii enda põhialal 3000 takistusjooksus kui ka 1500 m jooksus võidutsenud Kivistik sai 800 m jooksus napi võidu, finišeerides ajaga 1.54,90. Viie sajandikuga jäi talle alla Karel-Sander Kljuzin, pronksi võitis Sten Ütsmüts, kes lõpetas ajaga 1.55,16.
### Response:
Kivistik võitis kahe päevaga kolm kuldmedalit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teise operatiivpolgu võitlejad pidasid mu vangla juures taas kinni," kirjutas Jašin Twitteris.
Poliitik postitas video politseinikust, kelle sõnul olevat ta kutsunud inimesi üles osalema sanktsioneerimata meeleavaldusel. Videoklipis võib näha, kuidas korrakaitsjad teda politseisõidukisse eskordivad.
Jašin on üks paljudest opositsioonitegelastest, kes jäeti kõrvale lähenevatest Moskva kohalikest valimistest. Moskva linnakohus kinnitas varem, et Jašini kandidaadiks registreerimata jätmine on õiguspärane
Moskva Hamovniki kohus mõistis Jašini 8. augustil kümneks päevaks arestikambrisse, tunnistades ta süüdi üleskutsetes sanktsioneerimata meeleavaldustele.
Enne seda olid opositsionääri sarnaste süüdistuste alusel kümneks päevaks trellide taha saatnud pealinna Troitski ja Štšerbinski kohtud.
Vabadusse pääseda pole Jašinil õnnestunud 29. juulist saadik.
Moskvas on viimastel nädalatel toimunud mitmed suured meeleavaldused, kus on nõutud vabu valimisi ja sõltumatute kandidaatide registreerimist. Nendest osavõtu eest on kinni peetud umbes 3000 inimest, kellest enamik on vabastatud, kuid näiteks opositsioonijuht Aleksei Navalnõi istub endiselt kinni.
Tegemist on suurimate meeleavaldustega Venemaal pärast 2011. aastat, kui protestiti Vladimir Putini naasmise vastu Kremlisse pärast üht ametiaega peaministrina.
Kuni möödunud kuuni olid Moskva linnaduuma valimised suhteliselt vähetähtis sündmus Venemaa poliitilises kalendris. | Vaevalt vabadusse pääsenud Vene opositsioonijuht peeti taas kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teise operatiivpolgu võitlejad pidasid mu vangla juures taas kinni," kirjutas Jašin Twitteris.
Poliitik postitas video politseinikust, kelle sõnul olevat ta kutsunud inimesi üles osalema sanktsioneerimata meeleavaldusel. Videoklipis võib näha, kuidas korrakaitsjad teda politseisõidukisse eskordivad.
Jašin on üks paljudest opositsioonitegelastest, kes jäeti kõrvale lähenevatest Moskva kohalikest valimistest. Moskva linnakohus kinnitas varem, et Jašini kandidaadiks registreerimata jätmine on õiguspärane
Moskva Hamovniki kohus mõistis Jašini 8. augustil kümneks päevaks arestikambrisse, tunnistades ta süüdi üleskutsetes sanktsioneerimata meeleavaldustele.
Enne seda olid opositsionääri sarnaste süüdistuste alusel kümneks päevaks trellide taha saatnud pealinna Troitski ja Štšerbinski kohtud.
Vabadusse pääseda pole Jašinil õnnestunud 29. juulist saadik.
Moskvas on viimastel nädalatel toimunud mitmed suured meeleavaldused, kus on nõutud vabu valimisi ja sõltumatute kandidaatide registreerimist. Nendest osavõtu eest on kinni peetud umbes 3000 inimest, kellest enamik on vabastatud, kuid näiteks opositsioonijuht Aleksei Navalnõi istub endiselt kinni.
Tegemist on suurimate meeleavaldustega Venemaal pärast 2011. aastat, kui protestiti Vladimir Putini naasmise vastu Kremlisse pärast üht ametiaega peaministrina.
Kuni möödunud kuuni olid Moskva linnaduuma valimised suhteliselt vähetähtis sündmus Venemaa poliitilises kalendris.
### Response:
Vaevalt vabadusse pääsenud Vene opositsioonijuht peeti taas kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rünnak korraldati laupäeval linna lääneosas.
Plahvatus toimus ajal, mil USA ja Taliban arutavad kokkulepet Ühendriikide sõjalise kohalolu vähendamise kohta Afganistanis. Taliban on plahvatuse korraldamist eitanud.
Siseministeeriumi teatel hukkus vähemalt 63 inimest ja 182 sai vigastada. Kannatada said ka naised ja lapsed, ütles ministeeriumi pressiesindaja Nasrat Rahimi. Tema sõnul leidis plahvatus aset hotelli pulmasaalis. Plahvatus kärgatas lava lähedal, kus esinesid noored muusikud.
"Kõik noored, lapsed ja kõik inimesed seal lähedal said surma," ütles tunnistaja Gul Mohammad.
"Seal on mitmeid surnuid ja haavatuid. Olin koos peigmehega teises ruumis, kui kuulsime plahvatust. Jooksime sinna ja kõik olid saalis pikali," kirjeldas teine pealtnägija Ahmad Omid.
Afganistani pulmapeod on suurejoonelised, tihti võtab neist osa sadu või isegi tuhandeid inimesi. Pulmas on mehed tavaliselt naistest ja lastest eraldatud. Ühe pulmalise sõnul oli ta naiste sektsioonis, kui kuulis plahvatust meeste poolel.
Tegemist oli arvatavalt šiiamoslemite pulmaga, kirjutas AFP. Šiiite rünnatakse vahel sunnimoslemite enamusega Afganistanis, seda iseäranis konservatiivsete äärmusrühmituste nagu Islamiriik (IS) poolt.
IS võttis enesetapurünnaku omaks
Hiljem tegigi IS avalduse, milles võttis vastutuse enesetapurünnaku eest Kabuli pulmapeol.
IS-i teatel õhkis üks oma võitlejatest end "suurel rahvakogunemisel" Kabulis ning teised "detoneerisid ühe pargitud lõhkeainelastiga sõiduki", kui julgeolekutöötajad sündmuskohale saabusid. IS esines avaldusega sõnumirakenduse Telegram vahendusel.
Rünnak võib mõjutada USA ja Talibani kõnelusi
Taliban ja USA on lähedal kokkuleppele umbes 14 000 sõduri äraviimiseks Afganistanist pärast ligi 20 aastat kestnud relvakonfliti. Ühendriigid on esitanud taganemise tingimuseks, et Taliban, kes pikka aega võõrustas riigis džihadistlikku organisatsiooni Al-Qaedat, ei lase riigil muutuda taas äärmuslate kasvulavaks.
Paljud afgaanid kardavad, et kokkulepe näeb ette konservatiivsele Talibanile mingis vormis võimu tagasiandmist ning näiteks naisõiguste piiramist, samuti kardetakse hoopis kodusõja ägenemist, kirjutas AFP.
Reedel hukkus Afganistani Talibani liidri Haibatullah Akhundzada vend Ahmadullah Azkhundzada pommiplahvatuses Pakistani Belutšistani provintsis asuvas mošees, ütles ametnik. | Kabulis hukkus pulmapeo ajal pommirünnakus 63 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rünnak korraldati laupäeval linna lääneosas.
Plahvatus toimus ajal, mil USA ja Taliban arutavad kokkulepet Ühendriikide sõjalise kohalolu vähendamise kohta Afganistanis. Taliban on plahvatuse korraldamist eitanud.
Siseministeeriumi teatel hukkus vähemalt 63 inimest ja 182 sai vigastada. Kannatada said ka naised ja lapsed, ütles ministeeriumi pressiesindaja Nasrat Rahimi. Tema sõnul leidis plahvatus aset hotelli pulmasaalis. Plahvatus kärgatas lava lähedal, kus esinesid noored muusikud.
"Kõik noored, lapsed ja kõik inimesed seal lähedal said surma," ütles tunnistaja Gul Mohammad.
"Seal on mitmeid surnuid ja haavatuid. Olin koos peigmehega teises ruumis, kui kuulsime plahvatust. Jooksime sinna ja kõik olid saalis pikali," kirjeldas teine pealtnägija Ahmad Omid.
Afganistani pulmapeod on suurejoonelised, tihti võtab neist osa sadu või isegi tuhandeid inimesi. Pulmas on mehed tavaliselt naistest ja lastest eraldatud. Ühe pulmalise sõnul oli ta naiste sektsioonis, kui kuulis plahvatust meeste poolel.
Tegemist oli arvatavalt šiiamoslemite pulmaga, kirjutas AFP. Šiiite rünnatakse vahel sunnimoslemite enamusega Afganistanis, seda iseäranis konservatiivsete äärmusrühmituste nagu Islamiriik (IS) poolt.
IS võttis enesetapurünnaku omaks
Hiljem tegigi IS avalduse, milles võttis vastutuse enesetapurünnaku eest Kabuli pulmapeol.
IS-i teatel õhkis üks oma võitlejatest end "suurel rahvakogunemisel" Kabulis ning teised "detoneerisid ühe pargitud lõhkeainelastiga sõiduki", kui julgeolekutöötajad sündmuskohale saabusid. IS esines avaldusega sõnumirakenduse Telegram vahendusel.
Rünnak võib mõjutada USA ja Talibani kõnelusi
Taliban ja USA on lähedal kokkuleppele umbes 14 000 sõduri äraviimiseks Afganistanist pärast ligi 20 aastat kestnud relvakonfliti. Ühendriigid on esitanud taganemise tingimuseks, et Taliban, kes pikka aega võõrustas riigis džihadistlikku organisatsiooni Al-Qaedat, ei lase riigil muutuda taas äärmuslate kasvulavaks.
Paljud afgaanid kardavad, et kokkulepe näeb ette konservatiivsele Talibanile mingis vormis võimu tagasiandmist ning näiteks naisõiguste piiramist, samuti kardetakse hoopis kodusõja ägenemist, kirjutas AFP.
Reedel hukkus Afganistani Talibani liidri Haibatullah Akhundzada vend Ahmadullah Azkhundzada pommiplahvatuses Pakistani Belutšistani provintsis asuvas mošees, ütles ametnik.
### Response:
Kabulis hukkus pulmapeo ajal pommirünnakus 63 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirt tegi Suurbritannias neli viset, saades kohe avakatsel kirja 85.29. Viimasest kahest katsest tänavuse hooaja maailma edetabelijuht loobus.
Esikoha võttis viimasel katsel visatud hooaja tippmargi 87.75-ga Taiwani odaviskaja Chao-Tsun Cheng, teine oli tšehh Jakub Vadlejch, kes viskas teises voorus 85.78. Ka Vadlejch loobus kahest viimasest katsest.
Neljanda koha sai sakslane Andreas Hoffmann 82.47-ga, viies oli poolakas Marcin Krukowski 81.02-ga ja kuues leedukas Edis Matusevicius 80.58-ga. Rio olümpiavõitja, sakslane Thomas Röhler piirdus 80.30 ja seitsmenda kohaga, kaheksas oli tema kaasmaalane Bernhard Seifert 78 meetriga ja Londoni olümpiavõitja Keshorn Walcott leppis viimase ehk üheksanda kohaga, visates vaid 72.94. | Magnus Kirt sai Teemantliiga etapil kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirt tegi Suurbritannias neli viset, saades kohe avakatsel kirja 85.29. Viimasest kahest katsest tänavuse hooaja maailma edetabelijuht loobus.
Esikoha võttis viimasel katsel visatud hooaja tippmargi 87.75-ga Taiwani odaviskaja Chao-Tsun Cheng, teine oli tšehh Jakub Vadlejch, kes viskas teises voorus 85.78. Ka Vadlejch loobus kahest viimasest katsest.
Neljanda koha sai sakslane Andreas Hoffmann 82.47-ga, viies oli poolakas Marcin Krukowski 81.02-ga ja kuues leedukas Edis Matusevicius 80.58-ga. Rio olümpiavõitja, sakslane Thomas Röhler piirdus 80.30 ja seitsmenda kohaga, kaheksas oli tema kaasmaalane Bernhard Seifert 78 meetriga ja Londoni olümpiavõitja Keshorn Walcott leppis viimase ehk üheksanda kohaga, visates vaid 72.94.
### Response:
Magnus Kirt sai Teemantliiga etapil kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kelly kuuest katsest läks mõõtmisele neli, mis kõik oleksid talle esikoha toonud. Enda pikima heite tegi ta eelviimases voorus, saades kirja 64.49.
Juulikuus 22-aastaseks saanud vasaraheitja isiklik rekord on 71.92 ning tänavu kevadel heidetud 71.34-ga hoiab ta praegu Eesti kõigi aegade edetabelis viiendat kohta.
Eesti meistrivõistlustel võitis hõbemedali Mart Olman 61.06-ga ja pronksi teenis Toomas Tankler 58.68-ga.
Kõrgushüppes võttis järjekordse Eesti meistritiitli Karl Lumi, ületades 2.16. Hõbemedali võitis kolm sentimeetrit vähem hüpanud Hendrik Lillemets ja pronksi pälvis täpselt kaks meetrit ületanud Kevin Basov.
Meeste 400 m tõkkejooksus võttis võimsa lõpuga esikoha Jaak-Heinrich Jagor, finišeerides ajaga 50,66. Teisel kohal lõpetas tema noorem vend Erik Jagor ajaga 51,24 ja kolmanda koha sai Karl Erik Nazarov, kes lõpetas ajaga 51,48.
5000 m jooksus tegi soolojooksu Tiidrek Nurme, saades esikoha ajaga 14.25,02. Hõbeda võitnud Olavi Allase kaotas talle enam kui poole minutiga – Allase lõpuaeg oli 14.59,39. Pronksile jooksis end Mark Abner, kes lõpetas ajaga 15.00,91.
Meeste 200 meetri jooksus oli võidutses Ken-Mark Minkovski ajaga 21,55, Henri Sai kaotas talle kahe sajandikuga. | USA-s kasvanud vasaraheitja võitis esimese Eesti meistritiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kelly kuuest katsest läks mõõtmisele neli, mis kõik oleksid talle esikoha toonud. Enda pikima heite tegi ta eelviimases voorus, saades kirja 64.49.
Juulikuus 22-aastaseks saanud vasaraheitja isiklik rekord on 71.92 ning tänavu kevadel heidetud 71.34-ga hoiab ta praegu Eesti kõigi aegade edetabelis viiendat kohta.
Eesti meistrivõistlustel võitis hõbemedali Mart Olman 61.06-ga ja pronksi teenis Toomas Tankler 58.68-ga.
Kõrgushüppes võttis järjekordse Eesti meistritiitli Karl Lumi, ületades 2.16. Hõbemedali võitis kolm sentimeetrit vähem hüpanud Hendrik Lillemets ja pronksi pälvis täpselt kaks meetrit ületanud Kevin Basov.
Meeste 400 m tõkkejooksus võttis võimsa lõpuga esikoha Jaak-Heinrich Jagor, finišeerides ajaga 50,66. Teisel kohal lõpetas tema noorem vend Erik Jagor ajaga 51,24 ja kolmanda koha sai Karl Erik Nazarov, kes lõpetas ajaga 51,48.
5000 m jooksus tegi soolojooksu Tiidrek Nurme, saades esikoha ajaga 14.25,02. Hõbeda võitnud Olavi Allase kaotas talle enam kui poole minutiga – Allase lõpuaeg oli 14.59,39. Pronksile jooksis end Mark Abner, kes lõpetas ajaga 15.00,91.
Meeste 200 meetri jooksus oli võidutses Ken-Mark Minkovski ajaga 21,55, Henri Sai kaotas talle kahe sajandikuga.
### Response:
USA-s kasvanud vasaraheitja võitis esimese Eesti meistritiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gibraltari valitsus ütles, et ei saa taotleda kohtu otsust supertankeri arestimiseks, sest Ühendriikide sanktsioonid ei ole kohaldatavad Euroopa Liidus.
"EL-i sanktsioonirežiim Iraani suhtes, mis kehtib ka Gibraltaris, on palju kitsam Ühendriikide omast," on öeldud Gibraltari võimude avalduses.
Gibraltari ülemkohus langetas neljapäeval otsuse vabastada tanker Grace 1, mis peeti kinni juulis kahtlustatuna nafta tarnimises Süüriale - tegu, mis rikkunuks nii Euroopa Liidu kui USA sanktsioone.
Tankeri, mis vedas kinnipidamise hetkel 2,1 miljonit barrelit Iraani naftat, hõivasid Gibraltari vetes Briti eriüksuslased ja Gibraltari politsei.
Ülemkohtu eesistuja Anthony Dudley sõnul kinnitas Iraan kirjalikult, et "Grace 1 ei pidanudki EL-i sanktsioonide all olevasse entiteeti suunduma .... seega ei ole enam mingit mõistlikku põhjust kahtlustada, et aluse kinnipidamine on vajalik".
Gibraltari vetest lahkuma valmistuv tanker vahetab Panama lipu Iraani oma vastu ning kannab nüüd nime Adrian Darya.
Tankerijuhtum on Suurbritannia ja Iraani vahel lahvatanud pingete keskmes. Iraan hõivas vastuseks Grace 1 kinnipidamisele 19. juulil Omaani vetes Briti lipu all sõitva tankeri, mis seisab tänaseni Iraani sadamas. | Gibraltar keeldus USA nõudmisest Iraani tanker arestida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gibraltari valitsus ütles, et ei saa taotleda kohtu otsust supertankeri arestimiseks, sest Ühendriikide sanktsioonid ei ole kohaldatavad Euroopa Liidus.
"EL-i sanktsioonirežiim Iraani suhtes, mis kehtib ka Gibraltaris, on palju kitsam Ühendriikide omast," on öeldud Gibraltari võimude avalduses.
Gibraltari ülemkohus langetas neljapäeval otsuse vabastada tanker Grace 1, mis peeti kinni juulis kahtlustatuna nafta tarnimises Süüriale - tegu, mis rikkunuks nii Euroopa Liidu kui USA sanktsioone.
Tankeri, mis vedas kinnipidamise hetkel 2,1 miljonit barrelit Iraani naftat, hõivasid Gibraltari vetes Briti eriüksuslased ja Gibraltari politsei.
Ülemkohtu eesistuja Anthony Dudley sõnul kinnitas Iraan kirjalikult, et "Grace 1 ei pidanudki EL-i sanktsioonide all olevasse entiteeti suunduma .... seega ei ole enam mingit mõistlikku põhjust kahtlustada, et aluse kinnipidamine on vajalik".
Gibraltari vetest lahkuma valmistuv tanker vahetab Panama lipu Iraani oma vastu ning kannab nüüd nime Adrian Darya.
Tankerijuhtum on Suurbritannia ja Iraani vahel lahvatanud pingete keskmes. Iraan hõivas vastuseks Grace 1 kinnipidamisele 19. juulil Omaani vetes Briti lipu all sõitva tankeri, mis seisab tänaseni Iraani sadamas.
### Response:
Gibraltar keeldus USA nõudmisest Iraani tanker arestida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu jaoks enam olulisemat kontserti ei saagi olla, see võtab pika tee kokku," nentis Karl Madis. "Repertuaar on meeletult lai, nii et oleks võinud ka neli erinevat kontserti kokku panna, aga eks "Pärlipüüdjat" ja "Väikest poissi" tahetakse neil kõigil kuulda. Rokipalad on kavas alates 1980ndatest kuni tänapäevani välja, kõlavad "Karavani" hitid ja minu sooloprojekti lood. Teiste solistidega on ühisproovid alanud."
Karl Madise esimene teleesinemine oli Eesti Televisiooni saates "Reklaamiklubi" 1979. aasta kevadel. Telest kutsuti laulja sügisel järgmisesse saatesse, kuid pidi minema Vene sõjaväkke. Kuna Madis mängis saksofoni, pääses ta Riias Baltikumi staabiorkestrisse, kus tutvus Heini Vaikmaa ja Agu Tammeoruga, kellega tegi kroonuaja lõpuni bändi. Ansambel Karavan on asutatud 1993. aastal.
Juubelikontserdid toimuvad 10. novembril Pärnu kontserdimajas, 12. novembril Tartus Vanemuise kontserdimajas, 13. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 17. novembril Jõhvi kontserdimajas. | Karl Madis tähistab juubelit kontserdiga "Rock'n'roll meid kokku viis" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu jaoks enam olulisemat kontserti ei saagi olla, see võtab pika tee kokku," nentis Karl Madis. "Repertuaar on meeletult lai, nii et oleks võinud ka neli erinevat kontserti kokku panna, aga eks "Pärlipüüdjat" ja "Väikest poissi" tahetakse neil kõigil kuulda. Rokipalad on kavas alates 1980ndatest kuni tänapäevani välja, kõlavad "Karavani" hitid ja minu sooloprojekti lood. Teiste solistidega on ühisproovid alanud."
Karl Madise esimene teleesinemine oli Eesti Televisiooni saates "Reklaamiklubi" 1979. aasta kevadel. Telest kutsuti laulja sügisel järgmisesse saatesse, kuid pidi minema Vene sõjaväkke. Kuna Madis mängis saksofoni, pääses ta Riias Baltikumi staabiorkestrisse, kus tutvus Heini Vaikmaa ja Agu Tammeoruga, kellega tegi kroonuaja lõpuni bändi. Ansambel Karavan on asutatud 1993. aastal.
Juubelikontserdid toimuvad 10. novembril Pärnu kontserdimajas, 12. novembril Tartus Vanemuise kontserdimajas, 13. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja 17. novembril Jõhvi kontserdimajas.
### Response:
Karl Madis tähistab juubelit kontserdiga "Rock'n'roll meid kokku viis" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kalju asus juhtima 16. minutil, kui Igor Subbotin realiseeris penalti. Kohe teise poolaja alguses kasvatas Sander Puri võõrustajate eduseisu. 63. minutil teenis Kalju veel ühe penalti, kuid Tuleviku väravavaht Ingmar Krister Paplavskis suutis Max Mata löögi tõrjuda. 84. minutil lõi Tulevik ühe tagasi, kui täpne oli Kaimar Saag, viigivärava lõi teisel üleminutil Indrek Ilves.
Liigatabelis on Kalju 44 punktiga (22 mängust) neljas, Tulevik on 16 punktiga kaheksas. Liider Levadial on 59 punkti (24 mängust).
Enne mängu:
Nõmme Kalju, kes kaotas teisipäeval Euroopa liiga kolmanda eelringi korduskohtumise Luksemburgi klubile Dudelange 0:1 ja jäi kahe mängu summas alla skooriga 1:4, oli Premium liigas viimati võistlustules 3. augustil, mil Kuressaarest oldi paremad 7:2.
Kalju ja Tulevik mängisid viimati omavahel juuni lõpus, kui mullused meistrid alistasid Hiiul Viljandi 2:1. Aprillis oli Kalju Tulevikust parem 3:2. | Edu maha mänginud Kalju piirdus Tuleviku vastu viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kalju asus juhtima 16. minutil, kui Igor Subbotin realiseeris penalti. Kohe teise poolaja alguses kasvatas Sander Puri võõrustajate eduseisu. 63. minutil teenis Kalju veel ühe penalti, kuid Tuleviku väravavaht Ingmar Krister Paplavskis suutis Max Mata löögi tõrjuda. 84. minutil lõi Tulevik ühe tagasi, kui täpne oli Kaimar Saag, viigivärava lõi teisel üleminutil Indrek Ilves.
Liigatabelis on Kalju 44 punktiga (22 mängust) neljas, Tulevik on 16 punktiga kaheksas. Liider Levadial on 59 punkti (24 mängust).
Enne mängu:
Nõmme Kalju, kes kaotas teisipäeval Euroopa liiga kolmanda eelringi korduskohtumise Luksemburgi klubile Dudelange 0:1 ja jäi kahe mängu summas alla skooriga 1:4, oli Premium liigas viimati võistlustules 3. augustil, mil Kuressaarest oldi paremad 7:2.
Kalju ja Tulevik mängisid viimati omavahel juuni lõpus, kui mullused meistrid alistasid Hiiul Viljandi 2:1. Aprillis oli Kalju Tulevikust parem 3:2.
### Response:
Edu maha mänginud Kalju piirdus Tuleviku vastu viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle põhiprogrammi kuuluvad seekord Endla teatri "Elu ja armastus", Tartu Uue teatri "Mobiilsed definitsioonid" ja "Fantoomvalu", Tallinna Linnateatri "Mineku eel" ja "Väike prints", Vanemuise "Mees, kes teadis ussisõnu" ja "Kalevipoeg", Eesti teatri- ja muusikamuuseumi "Leek", Paide teatri "Kaitseala", Sõltumatu Tantsu Lava "Performance Genis", Musta Kasti "Ernesto küülikud", VAT-teatri "Dekameron", R.A.A.A.Mi ja Vaba Lava "Minu Eesti vanaema", Von Krahli teatri "Jaik", Taarka pärimusteatri "Vanahunt" ja teatri Kelm "AV Maria". Peale teatriprogrammi korraldatakse festivalil temaatilisi vestlusringe ning iga päeva programmivalikut analüüsivad festivali väliskülalised.
Milliste põhimõtete järgi pandi seekord kokku "Draama" programm? Kes osalesid valiku tegemisel?
Selgi "Draamal" on märkimisväärne osa programmist seotud eelmise aasta teatriauhindadega. Kõiki premeeritud lavastusi ja rolle pole kunagi õnnestunud Tartusse tuua, nii ka seekord, ent mitu olulist lavastust on vaadata. Valiku tegime koos festivali juhi Maarja Männi ja festivali kriitiku Hedi-Liis Toomega, vastutan mina.
Festivalil ei saa olla ainult parimaiks nimetatud lavastused. Rida kriitikute väga heaks tituleeritud lavastusi on kokkuvõttes ilmselt üsna üheülbaline valik – kui kokandusega võrrelda, siis selline tõsine ja lookas pikk laud. Oma valikuga oleme tahtnud kokku panna festivali erisugustest maitsetest koosneva suupistelauana, kust midagi erilist leiavad kõik. Selline "Draama" kord on.
Tänavune "Draama" on viimane, mille korraldab Tartu Uus teater. Mida kasulikku on need korraldusaastad õpetanud? Millised plaanid on õnnestunud ellu viia ja mis on jäänud tegemata?
Korraldama asusime tõesti suurte lootustega, et meil õnnestub "Draamat" muuta, pigem oleme aga festivali tõttu muutunud realistideks.
Siiani olin olnud kindel, et seda festivali on Eesti teatritele ja eesti teatrile vaja. Nüüd ma selles nii kindel enam pole. Festival on sellisena Tartule armas, kuid paljudele teatritele on sellest saanud üks väljasõit teiste seas. Kõik teatrid pingutavad praegu stabiilsusnäitajate hoidmise nimel ning näevad sellega aina rohkem vaeva, sest publiku hulk on laes ning uusi tulijaid ja lavastusi on igal aastal aina rohkem.
Kunagi septembri algusesse paigutatud festival ei jää enam teatrite puhkuselt naasmise aega. Juba septembris, vahel varemgi, algab uus hooaeg uute esietendustega. Järjest raskem on kokku tulla ja kokkutulemisele mõtet leida. Tööd tuleb teha.
Loodan väga, et festivali nõukogu leiab peagi uued korraldajad, kes toovad uued ideed ja uue jõu need ellu viia. | Pealelend – Ivar Põllu, festivali "Draama" kunstiline juht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle põhiprogrammi kuuluvad seekord Endla teatri "Elu ja armastus", Tartu Uue teatri "Mobiilsed definitsioonid" ja "Fantoomvalu", Tallinna Linnateatri "Mineku eel" ja "Väike prints", Vanemuise "Mees, kes teadis ussisõnu" ja "Kalevipoeg", Eesti teatri- ja muusikamuuseumi "Leek", Paide teatri "Kaitseala", Sõltumatu Tantsu Lava "Performance Genis", Musta Kasti "Ernesto küülikud", VAT-teatri "Dekameron", R.A.A.A.Mi ja Vaba Lava "Minu Eesti vanaema", Von Krahli teatri "Jaik", Taarka pärimusteatri "Vanahunt" ja teatri Kelm "AV Maria". Peale teatriprogrammi korraldatakse festivalil temaatilisi vestlusringe ning iga päeva programmivalikut analüüsivad festivali väliskülalised.
Milliste põhimõtete järgi pandi seekord kokku "Draama" programm? Kes osalesid valiku tegemisel?
Selgi "Draamal" on märkimisväärne osa programmist seotud eelmise aasta teatriauhindadega. Kõiki premeeritud lavastusi ja rolle pole kunagi õnnestunud Tartusse tuua, nii ka seekord, ent mitu olulist lavastust on vaadata. Valiku tegime koos festivali juhi Maarja Männi ja festivali kriitiku Hedi-Liis Toomega, vastutan mina.
Festivalil ei saa olla ainult parimaiks nimetatud lavastused. Rida kriitikute väga heaks tituleeritud lavastusi on kokkuvõttes ilmselt üsna üheülbaline valik – kui kokandusega võrrelda, siis selline tõsine ja lookas pikk laud. Oma valikuga oleme tahtnud kokku panna festivali erisugustest maitsetest koosneva suupistelauana, kust midagi erilist leiavad kõik. Selline "Draama" kord on.
Tänavune "Draama" on viimane, mille korraldab Tartu Uus teater. Mida kasulikku on need korraldusaastad õpetanud? Millised plaanid on õnnestunud ellu viia ja mis on jäänud tegemata?
Korraldama asusime tõesti suurte lootustega, et meil õnnestub "Draamat" muuta, pigem oleme aga festivali tõttu muutunud realistideks.
Siiani olin olnud kindel, et seda festivali on Eesti teatritele ja eesti teatrile vaja. Nüüd ma selles nii kindel enam pole. Festival on sellisena Tartule armas, kuid paljudele teatritele on sellest saanud üks väljasõit teiste seas. Kõik teatrid pingutavad praegu stabiilsusnäitajate hoidmise nimel ning näevad sellega aina rohkem vaeva, sest publiku hulk on laes ning uusi tulijaid ja lavastusi on igal aastal aina rohkem.
Kunagi septembri algusesse paigutatud festival ei jää enam teatrite puhkuselt naasmise aega. Juba septembris, vahel varemgi, algab uus hooaeg uute esietendustega. Järjest raskem on kokku tulla ja kokkutulemisele mõtet leida. Tööd tuleb teha.
Loodan väga, et festivali nõukogu leiab peagi uued korraldajad, kes toovad uued ideed ja uue jõu need ellu viia.
### Response:
Pealelend – Ivar Põllu, festivali "Draama" kunstiline juht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laupäeval oli Ilves hüppevooru järel kolmas ja suutis 5 km jooksurajal kohta hoida, lõpetades seega võistluse kolmandana. Esikoha sai hüppevooru järel kuuendal kohal olnud Jörgen Graabak, kes edestas napilt Leif Torbjörn Näsvoldi. Ilves kaotas võitjale 32 sekundiga.
Pühapäeval oli Ilves hüppevooru järel viies, aga näitas 10 km pikkusel jooksurajal teist aega ja tõusis kokkuvõttes samuti teiseks, kaotades esikoha saanud Näsvoldile 31 sekundiga. Kolmandana lõpetas Graabak, kes oli hüppevooru järel alles kümnes, aga jooksurajal kiireim mees. | Kristjan Ilves jõudis Norra karikavõistlustel esikolmikusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laupäeval oli Ilves hüppevooru järel kolmas ja suutis 5 km jooksurajal kohta hoida, lõpetades seega võistluse kolmandana. Esikoha sai hüppevooru järel kuuendal kohal olnud Jörgen Graabak, kes edestas napilt Leif Torbjörn Näsvoldi. Ilves kaotas võitjale 32 sekundiga.
Pühapäeval oli Ilves hüppevooru järel viies, aga näitas 10 km pikkusel jooksurajal teist aega ja tõusis kokkuvõttes samuti teiseks, kaotades esikoha saanud Näsvoldile 31 sekundiga. Kolmandana lõpetas Graabak, kes oli hüppevooru järel alles kümnes, aga jooksurajal kiireim mees.
### Response:
Kristjan Ilves jõudis Norra karikavõistlustel esikolmikusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti poliitilise kursi muutuse seoses EKRE domineerimisega valitsuses võib laiemas taustsüsteemis kokku võtta ürgse karjainstinkti võimendumisena: see sunnib otsustavamalt kaitsma oma gruppi ja selle toimetulekut. Selles mõttes on Mart Helme enda tituleerime alfaisaseks täiesti omal kohal.
Paavianidel on alfaisane karja juht, kes domineerib kõigi teiste üle ja kelle peamine ülesanne on piltlikult öeldes lahendada demograafiaprobleem, mis on kesksel kohal ka EKRE agendas. Karja juhtimine tähendab seejuures oma õiguste pidevat kaitsmist ehk kraaklemist ja kaklemist ning sellega kaasnevat stressi, mis põhjendab agressiivset juhtimisstiili. 1
Karjainstinktist
Kogukond, selle identiteet, sh keel ja rahvuslik kokkukuuluvustunne, ei ole midagi iseenesest negatiivset. Need panevad koos toimima, loovad sidusa ühiskonna aluse ja tagavad kokkuvõttes kogukonna toimetuleku. Sellisele koostoimimisele ja ühisele identiteedile tuginevad kogukonnad, sh riigid, on igati loomulikud.
Veelgi enam, need tulenevad inimese bioloogilistest eeldustest, nagu on selgitanud Iisraeli ajaloolane Yuval Noah Harari oma raamatus " Sapiens. Inimkonna lühiajalugu". Harari sõnul pole inimene suutnud end kognitiivsele arengule vaatamata bioloogia seaduspärasustest lahti rebida.
"Me oleme siiski loomad edasi ning meie füüsilisi, emotsionaalseid ja kognitiivseid võimeid kujundab endiselt DNA. Meie ühiskonnad on rajatud samadele alustele nagu neandertallaste või šimpansite omad," kirjutab ta. 2 Inimest eristab Harari sõnul eellastest vaid mõtlemisvõime.
"Selleks et grupp koos püsiks, on vaja reegleid, kes gruppi kuulub, ja kaitsta grupi identiteeti kõige võõra eest, mis võib seda lagundada."
Kognitiivse revolutsiooni tulemusel koos keele ja abstraktse mõtlemise tekkimisega 30 000–70 000 aastat tagasi arenes välja suutlikkus teha koostööd (mammuteid jahtida oli võimalik vaid koos), mis viis selleni, et inimene kerkis toiduahela tippu ja temast sai maakeral domineeriv liik (lk 36–39). Selleks et grupp koos püsiks, on vaja reegleid, kes gruppi kuulub, ja kaitsta grupi identiteeti kõige võõra eest, mis võib seda lagundada.
Euroopa Liit kui kogukondlik eksperiment
Selles kontekstis on EKRE kriitika alla sattunud Euroopa Liit vägagi huvitav eksperiment: ühelt poolt on see pannud seni konfliktsed kogukonnad koostööd tegema, üritades nende rahvuslikke pürgimusi välja juurida (silme ees Teise maailmasõja hirmutav kogemus) ja teiselt poolt loonud uue kogukonna nimega Euroopa Liit.
Võib tõdeda, et see eksperiment läks päris hästi: omavahel sõdinud riigid hakkasid tegema koostööd, nende majandus kasvas kiiresti ja tulemus oli sedavõrd atraktiivne, et meelitas sinna ka enamiku endisi idabloki riike. Eesti astus Euroopa Liitu kümneliikmelises grupis 2004. aastal, võib öelda, et hoogtöö korras, harmoniseerides jooksujalu oma seadused Euroopa Liidu õigusega.
Aja möödudes hakkas aga Brüsseli bürokraatia (nn banaanide kõveruse norm) ja Liidu föderaliseerumine osa poliitilistest jõududest häirima. Kui kätte jõudis 2015.-2016. aasta rändekriis, mida üritati lahendada Brüsselis määratud kvootidega, sattus paraku tõsisesse kriisi ka Euroopa Liidu kogukonnatunne.
Selle põhilised alustalad – identiteet ja kindlus tuleviku suhtes – sattusid ühtäkki kahtluse alla ja esile kerkisid need poliitilised jõud, kes suhtusid Brüsseli, Berliini ja Pariisi avatud uste poliitikasse kriitiliselt ega jaganud nende nägemust Euroopast kui paljurahvuselisest ja kultuuriliselt laiapõhjalisest kogukonnast, kus on teretulnud nii erinevad rassid kui ka usutunnistused.
Kätte oli jõudnud kriitiline piir, kus Euroopa Liidu deklareeritud ühisosa ei olnud enam vastuvõetav suurele osale liikmesriikide valijaskonnast, kes asusid toetama oma riigi rahvusmeelseid jõude. See on siiski vaid kogu protsessi üks aspekt.
Globalism – kas uus identiteet?
Kõige toimuva taustal kulgeb oma teed ka kõike ühtlustav globalism. Maailma umbkaudu 7000st keelest on saja aasta pärast hinnanguliselt alles vähem kui kümnendik. Selle üks põhjusi on kiire majanduskasv ja suurte keelte (inglise, hiina) domineerimine. 3
Seni suhteliselt väikeste kogukondade sees toiminud tööjaotus on omandanud globaalsed mõõtmed ja majandust dikteerivad üha enam riikideülesed konglomeraadid. Nende tegevuses ei arvestata enamasti kohalike huve (keskkonnaprobleemid, maksude vältimine) ega alluta nende kontrollile (nt Facebook ja Google).
Globaalne majandus, seda toitev tarbimismootor, üleilmne facebookistumine ja google'istumine on loonud globaalse identiteedi, mida iseloomustavad üleilmsed kaubamärgid (McDonald's, Coca-Cola, Lay's, Nike, Sony, Samsung jt), standardiseerunud riietus (T-särk, teksad ja Croksi sandaalid), ülemaailmse levikuga telekanalid ja meelelahutuse tootjad (Fox, Netflix, HBO jne), Hollywoodi filmitoodangu ja ingliskeelse muusika domineerimine jne, jne.
Kuigi globaalmajandus suudab toota tohutul hulgal kaupu ja hüvesid, ei tähenda see, et need jõuaksid kõigini. Teadmine kuskil olemas hüvedest on tänapäeva infoleviku juures kujunenud üheks suuremaks probleemiks ja liikumapanevaks jõuks.
Koos kliimamuutustest ja kestvatest sõdadest tulenenud toimetulekuraskustega on see tekitanud tohutu rahvastikurände, mis on suurim kogu inimkonna ajaloos.
Kuigi on väidetud, et maakera suudaks praegusest ka mõnevõrra suurema inimhulga vabalt ära toita, kui ressursse võrdsemalt jaotada, on see utoopiline idealism, mille võimalusi katsetab veel vaid mõni järele jäänud kommunistlik diktatuuririik.
Identiteedi tulevik
Globaalsed protsessid koos rahvastikurändega pressivad sisse uksest ja aknast ning panevad küsima, kas ürgne kogukonnamentaliteet (tegelikult toimetuleku tagav karjainstinkt) on siis tõesti asendumas millegi muuga? Kas inimene on oma olemuselt muutunud?
Instinkte pole paraku võimalik lõpuni maha suruda (neid on võimalik teatud kultuuritaseme juures vaid kontrolli all hoida), mis tähendab, et mingit tüüpi kooslused (sh riigid ja nende ühendused) jäävad püsima ka tulevikus. Üksainus linngi on koostoimiv üksus, millest saab silmapilk katastroofipiirkond, kui koostöö lakkab.
Küsimus seisneb selles, millele uute koosluste väärtused tuginevad. Kas senised rahvuslikud väärtused asenduvad globaalsete väärtustega? Või ühendab gruppe lihtsalt vajadus oma heaolu kaitsta? Viimases osas on suunanäitajaks USA, kus ameerikalik superedukuse ja heaoluidentiteet ähvardab Ladina-Ameerika sisserände tulva all lahustuda.
"Nagu on osutanud Angela Merkel, on islamist saanud nüüdseks osa Saksamaast."
Kuid maailm muutub ja iga järgmine põlvkond võtab muutunud olukorda kui midagi loomulikku. Ka Euroopa Liit kui katse asendada rahvusriikide kapseldumine avatuse ja sallivusega on kaasa toonud väärtuste ja identiteedi muutusi. Nagu on osutanud Angela Merkel, on islamist saanud nüüdseks osa Saksamaast. 4
Üha vähem omavad tähendust märgid, mis eristavad Euroopa muust maailmast, nt Eiffeli torn, Notre-Dame'i katedraal, püha Peetruse basiilika või Big Ben. Isegi ristid korjatakse koolide seintelt ära, sest need häirivad mittekristlasi. Notre-Dame'i põlemine oli teatud mõttes kui unest ärkamine või vähemasti raputus, meeldetuletus, et Euroopa märkidel on väärtus, et nende hävimine teeb haiget.
Ludiitlik-ekreiitlik mäsu kangakudujate vastu
Nii nagu tööstusrevolutsioon pani ludiidid lõhkuma kangastelgi, toovad muutused riikide identiteedis paratamatult kaasa selle, et tekivad uued mässajad (lepenistid, salvinistid, orbánistid, kaczyńskistid või helmenistid-ekreiidid), kes astuvad vastu nendele poliitilistele kangakudujatele, kes üritavad erinevaid kultuure kokku siduda kirjuks multikultiks.
Hinnang neile mässudele ei ole siiski ühene. Ludiitide vastuhaku on progressi-ideoloogid hinnanud tagurlikuks (vastu seisti ju tehnoloogia arengule!), kuid on ka teistpidi mõtlejaid, kelle silmis võrdub pideva progressi ja majanduskasvu ideoloogia hävingu ja globaalse enesetapuga. Nii võib poolt ja vastuargumente leida ka Eesti ekreiitlikule mässule (või tegelikult mäsule, see sõna iseloomustab olukorda paremini).
Tuleb nõustuda Kaupo Vipiga, kes on osutanud oma raamatutes "Globaalne pohmelus" ja "Lokaalravitsus", et globaalsete hädade ravi saab olla vaid lokaalne ja tugineda väikestele, sidusatele ja hästi toimivatele kogukondadele.
See väide ei ole iseenesest vastuolus ei rahvusluse ega liberalismi ideoloogiaga. Grupi võivad moodustada ka erinevad rahvused. Olulised on ühised huvi, koostöö ja toimetulek.
Kui räägime Eestist kui kogukonnast, kui tervikust, siis ühelt poolt, nagu põhiseaduses kirjas, on see küll rahvusriik, kuid tegelikult paljurahvuseline ühiskond, mis on jaotunud keele poolest kaheks suureks grupiks.
Koostöö küll suurtes piirides toimib ja valdav osa elanikkonnast saab hakkama (tõsi, osa ka vireleb), kuid identiteedi küsimuses on kahe grupi vahel suured erinevused. Eestlaskonna rahvusliku identiteedi ideoloogia tugineb suuresti julgeolekule – Vene ohule saab vastu seista vaid selge eestimeelsus –, venekeelsete hoiak Vene ohu suhtes on sisuliselt eitav.
See tähendab kokkuvõttes, et mitmekultuurilise riigi puhul, kus suure osa moodustavad esimese-teise põlvkonna muukeelsed sisserändajad, hägustub nii enesekaitsmise kui ka tegelikult oma kultuuri ja rahvuse prioriseerimise vajadus. See on küsimus, mis tuleb selgeks mõelda neil eesti rahvusgruppi kuulujail, kellele rahvuslus ei sobi.
Rahvuslus kui kaitseideoloogia
Rahvuslus on antud juhul niisiis ka kaitseideoloogia, osa karjainstinktist, mis tagab karja ellujäämise. Identiteedi hägustudes üldine kaitsetahe väheneb, mis toob mingis kitsamas grupis omakorda kaasa ohutunde suurenemise.
Viimast süvendab veelgi võõrtööjõule avatud tööturg, mis samuti hägustab pilti. Just ohutunde kasvust ja sellest tulenevast karjainstinkti võimendumisest kõneleb EKRE esiletõus.
Ühelt poolt on need protsessid loogilise arengu tulemus, neil, nagu osutatud, on bioloogiline aluspõhi, kuid koos enesekaitseinstinkti tugevnemise ja süvenenud vajadusega oma gruppi kaitsta on ennast ilmutanud ka otsene rassism ja vaen Euroopa Liidu kui rahvuslikkust nivelleeriva jõu vastu.
"Tallinna ülikooli lõpetajaist on saanud hobusevargad, naistearstidest mõrvarid jne. Nii on minulgi TLÜ lõpetajana tempel küljes."
Ekreiitliku mäs(s)u puhul äratab tähelepanu selle retoorika: see on agressiivne, terveid gruppe solvav ja ebaintelligentne, põhjustades vastumeelsust ennekõike haritlaskonna hulgas. Teadlased on tembeldatud punaprofessoreiks, Tallinna ülikooli lõpetajaist on saanud hobusevargad, naistearstidest mõrvarid jne. Nii on minulgi TLÜ lõpetajana tempel küljes.
Kuulen muidugi vastuväidet, et ka ekrelaste hulgas on haritud inimesi. Jah on, mitmed neist on minu head tuttavad, kuid häda on selles, et ei domineeri see intelligentne pool, vaid räuskav osa erakonnast, mida EKRE liidrite kõrval esindab reljeefselt nende häälekandja Uued Uudised. Selle suure müra keskel pole tarkade häält kuulda.
Aga, nagu öeldud, grupiliidrite roll on stressirohke: võimu hoidmiseks ja oma mõju suurendamiseks on vaja alfaisaste kombel kraagelda ja räiget kisa teha.
Pean tõdema, et vaatamata oma rahvuslikule meelestatusele ja veendumusele, et Eesti mõte seisneb vaid tema rahvuskultuuri püsimises, on praegune rahvuspopulistlik ja räuskav valitsuskultuur mulle vastuvõtmatu. Ma ei ole paavian ega šimpans, ma olen homo sapiens ja eeldan intelligentsemat valitsemist. Veelgi enam, ma eeldan kognitiivset revolutsiooni kogu poliitilises kultuuris.
1 James Gorman, Baboon Study Shows Benefits for Nice Guys, Who Finish 2nd. – New York Times 14. VII 2011.
2 Yuval Noah Harari, Sapiens. Inimkonna lühiajalugu. Äripäev, 2016, lk 54-55.
3 Emily Underwood, Languages are being wiped out by economic growth. – Science. 2 IX 2014.
4 Andreas Rinke, Merkel says Islam 'belongs to Germany' ahead of Dresden rally. – Reuters 12. I 2015. | Ülo Mattheus: riik karjainstinkti võimuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti poliitilise kursi muutuse seoses EKRE domineerimisega valitsuses võib laiemas taustsüsteemis kokku võtta ürgse karjainstinkti võimendumisena: see sunnib otsustavamalt kaitsma oma gruppi ja selle toimetulekut. Selles mõttes on Mart Helme enda tituleerime alfaisaseks täiesti omal kohal.
Paavianidel on alfaisane karja juht, kes domineerib kõigi teiste üle ja kelle peamine ülesanne on piltlikult öeldes lahendada demograafiaprobleem, mis on kesksel kohal ka EKRE agendas. Karja juhtimine tähendab seejuures oma õiguste pidevat kaitsmist ehk kraaklemist ja kaklemist ning sellega kaasnevat stressi, mis põhjendab agressiivset juhtimisstiili. 1
Karjainstinktist
Kogukond, selle identiteet, sh keel ja rahvuslik kokkukuuluvustunne, ei ole midagi iseenesest negatiivset. Need panevad koos toimima, loovad sidusa ühiskonna aluse ja tagavad kokkuvõttes kogukonna toimetuleku. Sellisele koostoimimisele ja ühisele identiteedile tuginevad kogukonnad, sh riigid, on igati loomulikud.
Veelgi enam, need tulenevad inimese bioloogilistest eeldustest, nagu on selgitanud Iisraeli ajaloolane Yuval Noah Harari oma raamatus " Sapiens. Inimkonna lühiajalugu". Harari sõnul pole inimene suutnud end kognitiivsele arengule vaatamata bioloogia seaduspärasustest lahti rebida.
"Me oleme siiski loomad edasi ning meie füüsilisi, emotsionaalseid ja kognitiivseid võimeid kujundab endiselt DNA. Meie ühiskonnad on rajatud samadele alustele nagu neandertallaste või šimpansite omad," kirjutab ta. 2 Inimest eristab Harari sõnul eellastest vaid mõtlemisvõime.
"Selleks et grupp koos püsiks, on vaja reegleid, kes gruppi kuulub, ja kaitsta grupi identiteeti kõige võõra eest, mis võib seda lagundada."
Kognitiivse revolutsiooni tulemusel koos keele ja abstraktse mõtlemise tekkimisega 30 000–70 000 aastat tagasi arenes välja suutlikkus teha koostööd (mammuteid jahtida oli võimalik vaid koos), mis viis selleni, et inimene kerkis toiduahela tippu ja temast sai maakeral domineeriv liik (lk 36–39). Selleks et grupp koos püsiks, on vaja reegleid, kes gruppi kuulub, ja kaitsta grupi identiteeti kõige võõra eest, mis võib seda lagundada.
Euroopa Liit kui kogukondlik eksperiment
Selles kontekstis on EKRE kriitika alla sattunud Euroopa Liit vägagi huvitav eksperiment: ühelt poolt on see pannud seni konfliktsed kogukonnad koostööd tegema, üritades nende rahvuslikke pürgimusi välja juurida (silme ees Teise maailmasõja hirmutav kogemus) ja teiselt poolt loonud uue kogukonna nimega Euroopa Liit.
Võib tõdeda, et see eksperiment läks päris hästi: omavahel sõdinud riigid hakkasid tegema koostööd, nende majandus kasvas kiiresti ja tulemus oli sedavõrd atraktiivne, et meelitas sinna ka enamiku endisi idabloki riike. Eesti astus Euroopa Liitu kümneliikmelises grupis 2004. aastal, võib öelda, et hoogtöö korras, harmoniseerides jooksujalu oma seadused Euroopa Liidu õigusega.
Aja möödudes hakkas aga Brüsseli bürokraatia (nn banaanide kõveruse norm) ja Liidu föderaliseerumine osa poliitilistest jõududest häirima. Kui kätte jõudis 2015.-2016. aasta rändekriis, mida üritati lahendada Brüsselis määratud kvootidega, sattus paraku tõsisesse kriisi ka Euroopa Liidu kogukonnatunne.
Selle põhilised alustalad – identiteet ja kindlus tuleviku suhtes – sattusid ühtäkki kahtluse alla ja esile kerkisid need poliitilised jõud, kes suhtusid Brüsseli, Berliini ja Pariisi avatud uste poliitikasse kriitiliselt ega jaganud nende nägemust Euroopast kui paljurahvuselisest ja kultuuriliselt laiapõhjalisest kogukonnast, kus on teretulnud nii erinevad rassid kui ka usutunnistused.
Kätte oli jõudnud kriitiline piir, kus Euroopa Liidu deklareeritud ühisosa ei olnud enam vastuvõetav suurele osale liikmesriikide valijaskonnast, kes asusid toetama oma riigi rahvusmeelseid jõude. See on siiski vaid kogu protsessi üks aspekt.
Globalism – kas uus identiteet?
Kõige toimuva taustal kulgeb oma teed ka kõike ühtlustav globalism. Maailma umbkaudu 7000st keelest on saja aasta pärast hinnanguliselt alles vähem kui kümnendik. Selle üks põhjusi on kiire majanduskasv ja suurte keelte (inglise, hiina) domineerimine. 3
Seni suhteliselt väikeste kogukondade sees toiminud tööjaotus on omandanud globaalsed mõõtmed ja majandust dikteerivad üha enam riikideülesed konglomeraadid. Nende tegevuses ei arvestata enamasti kohalike huve (keskkonnaprobleemid, maksude vältimine) ega alluta nende kontrollile (nt Facebook ja Google).
Globaalne majandus, seda toitev tarbimismootor, üleilmne facebookistumine ja google'istumine on loonud globaalse identiteedi, mida iseloomustavad üleilmsed kaubamärgid (McDonald's, Coca-Cola, Lay's, Nike, Sony, Samsung jt), standardiseerunud riietus (T-särk, teksad ja Croksi sandaalid), ülemaailmse levikuga telekanalid ja meelelahutuse tootjad (Fox, Netflix, HBO jne), Hollywoodi filmitoodangu ja ingliskeelse muusika domineerimine jne, jne.
Kuigi globaalmajandus suudab toota tohutul hulgal kaupu ja hüvesid, ei tähenda see, et need jõuaksid kõigini. Teadmine kuskil olemas hüvedest on tänapäeva infoleviku juures kujunenud üheks suuremaks probleemiks ja liikumapanevaks jõuks.
Koos kliimamuutustest ja kestvatest sõdadest tulenenud toimetulekuraskustega on see tekitanud tohutu rahvastikurände, mis on suurim kogu inimkonna ajaloos.
Kuigi on väidetud, et maakera suudaks praegusest ka mõnevõrra suurema inimhulga vabalt ära toita, kui ressursse võrdsemalt jaotada, on see utoopiline idealism, mille võimalusi katsetab veel vaid mõni järele jäänud kommunistlik diktatuuririik.
Identiteedi tulevik
Globaalsed protsessid koos rahvastikurändega pressivad sisse uksest ja aknast ning panevad küsima, kas ürgne kogukonnamentaliteet (tegelikult toimetuleku tagav karjainstinkt) on siis tõesti asendumas millegi muuga? Kas inimene on oma olemuselt muutunud?
Instinkte pole paraku võimalik lõpuni maha suruda (neid on võimalik teatud kultuuritaseme juures vaid kontrolli all hoida), mis tähendab, et mingit tüüpi kooslused (sh riigid ja nende ühendused) jäävad püsima ka tulevikus. Üksainus linngi on koostoimiv üksus, millest saab silmapilk katastroofipiirkond, kui koostöö lakkab.
Küsimus seisneb selles, millele uute koosluste väärtused tuginevad. Kas senised rahvuslikud väärtused asenduvad globaalsete väärtustega? Või ühendab gruppe lihtsalt vajadus oma heaolu kaitsta? Viimases osas on suunanäitajaks USA, kus ameerikalik superedukuse ja heaoluidentiteet ähvardab Ladina-Ameerika sisserände tulva all lahustuda.
"Nagu on osutanud Angela Merkel, on islamist saanud nüüdseks osa Saksamaast."
Kuid maailm muutub ja iga järgmine põlvkond võtab muutunud olukorda kui midagi loomulikku. Ka Euroopa Liit kui katse asendada rahvusriikide kapseldumine avatuse ja sallivusega on kaasa toonud väärtuste ja identiteedi muutusi. Nagu on osutanud Angela Merkel, on islamist saanud nüüdseks osa Saksamaast. 4
Üha vähem omavad tähendust märgid, mis eristavad Euroopa muust maailmast, nt Eiffeli torn, Notre-Dame'i katedraal, püha Peetruse basiilika või Big Ben. Isegi ristid korjatakse koolide seintelt ära, sest need häirivad mittekristlasi. Notre-Dame'i põlemine oli teatud mõttes kui unest ärkamine või vähemasti raputus, meeldetuletus, et Euroopa märkidel on väärtus, et nende hävimine teeb haiget.
Ludiitlik-ekreiitlik mäsu kangakudujate vastu
Nii nagu tööstusrevolutsioon pani ludiidid lõhkuma kangastelgi, toovad muutused riikide identiteedis paratamatult kaasa selle, et tekivad uued mässajad (lepenistid, salvinistid, orbánistid, kaczyńskistid või helmenistid-ekreiidid), kes astuvad vastu nendele poliitilistele kangakudujatele, kes üritavad erinevaid kultuure kokku siduda kirjuks multikultiks.
Hinnang neile mässudele ei ole siiski ühene. Ludiitide vastuhaku on progressi-ideoloogid hinnanud tagurlikuks (vastu seisti ju tehnoloogia arengule!), kuid on ka teistpidi mõtlejaid, kelle silmis võrdub pideva progressi ja majanduskasvu ideoloogia hävingu ja globaalse enesetapuga. Nii võib poolt ja vastuargumente leida ka Eesti ekreiitlikule mässule (või tegelikult mäsule, see sõna iseloomustab olukorda paremini).
Tuleb nõustuda Kaupo Vipiga, kes on osutanud oma raamatutes "Globaalne pohmelus" ja "Lokaalravitsus", et globaalsete hädade ravi saab olla vaid lokaalne ja tugineda väikestele, sidusatele ja hästi toimivatele kogukondadele.
See väide ei ole iseenesest vastuolus ei rahvusluse ega liberalismi ideoloogiaga. Grupi võivad moodustada ka erinevad rahvused. Olulised on ühised huvi, koostöö ja toimetulek.
Kui räägime Eestist kui kogukonnast, kui tervikust, siis ühelt poolt, nagu põhiseaduses kirjas, on see küll rahvusriik, kuid tegelikult paljurahvuseline ühiskond, mis on jaotunud keele poolest kaheks suureks grupiks.
Koostöö küll suurtes piirides toimib ja valdav osa elanikkonnast saab hakkama (tõsi, osa ka vireleb), kuid identiteedi küsimuses on kahe grupi vahel suured erinevused. Eestlaskonna rahvusliku identiteedi ideoloogia tugineb suuresti julgeolekule – Vene ohule saab vastu seista vaid selge eestimeelsus –, venekeelsete hoiak Vene ohu suhtes on sisuliselt eitav.
See tähendab kokkuvõttes, et mitmekultuurilise riigi puhul, kus suure osa moodustavad esimese-teise põlvkonna muukeelsed sisserändajad, hägustub nii enesekaitsmise kui ka tegelikult oma kultuuri ja rahvuse prioriseerimise vajadus. See on küsimus, mis tuleb selgeks mõelda neil eesti rahvusgruppi kuulujail, kellele rahvuslus ei sobi.
Rahvuslus kui kaitseideoloogia
Rahvuslus on antud juhul niisiis ka kaitseideoloogia, osa karjainstinktist, mis tagab karja ellujäämise. Identiteedi hägustudes üldine kaitsetahe väheneb, mis toob mingis kitsamas grupis omakorda kaasa ohutunde suurenemise.
Viimast süvendab veelgi võõrtööjõule avatud tööturg, mis samuti hägustab pilti. Just ohutunde kasvust ja sellest tulenevast karjainstinkti võimendumisest kõneleb EKRE esiletõus.
Ühelt poolt on need protsessid loogilise arengu tulemus, neil, nagu osutatud, on bioloogiline aluspõhi, kuid koos enesekaitseinstinkti tugevnemise ja süvenenud vajadusega oma gruppi kaitsta on ennast ilmutanud ka otsene rassism ja vaen Euroopa Liidu kui rahvuslikkust nivelleeriva jõu vastu.
"Tallinna ülikooli lõpetajaist on saanud hobusevargad, naistearstidest mõrvarid jne. Nii on minulgi TLÜ lõpetajana tempel küljes."
Ekreiitliku mäs(s)u puhul äratab tähelepanu selle retoorika: see on agressiivne, terveid gruppe solvav ja ebaintelligentne, põhjustades vastumeelsust ennekõike haritlaskonna hulgas. Teadlased on tembeldatud punaprofessoreiks, Tallinna ülikooli lõpetajaist on saanud hobusevargad, naistearstidest mõrvarid jne. Nii on minulgi TLÜ lõpetajana tempel küljes.
Kuulen muidugi vastuväidet, et ka ekrelaste hulgas on haritud inimesi. Jah on, mitmed neist on minu head tuttavad, kuid häda on selles, et ei domineeri see intelligentne pool, vaid räuskav osa erakonnast, mida EKRE liidrite kõrval esindab reljeefselt nende häälekandja Uued Uudised. Selle suure müra keskel pole tarkade häält kuulda.
Aga, nagu öeldud, grupiliidrite roll on stressirohke: võimu hoidmiseks ja oma mõju suurendamiseks on vaja alfaisaste kombel kraagelda ja räiget kisa teha.
Pean tõdema, et vaatamata oma rahvuslikule meelestatusele ja veendumusele, et Eesti mõte seisneb vaid tema rahvuskultuuri püsimises, on praegune rahvuspopulistlik ja räuskav valitsuskultuur mulle vastuvõtmatu. Ma ei ole paavian ega šimpans, ma olen homo sapiens ja eeldan intelligentsemat valitsemist. Veelgi enam, ma eeldan kognitiivset revolutsiooni kogu poliitilises kultuuris.
1 James Gorman, Baboon Study Shows Benefits for Nice Guys, Who Finish 2nd. – New York Times 14. VII 2011.
2 Yuval Noah Harari, Sapiens. Inimkonna lühiajalugu. Äripäev, 2016, lk 54-55.
3 Emily Underwood, Languages are being wiped out by economic growth. – Science. 2 IX 2014.
4 Andreas Rinke, Merkel says Islam 'belongs to Germany' ahead of Dresden rally. – Reuters 12. I 2015.
### Response:
Ülo Mattheus: riik karjainstinkti võimuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa uurimiskomitee teatel leiti laupäeval Patrikejevo küla ühest majast ennelõunal 66-aastase mehe, 69- ja 42-aastase naise ning kahe nelja-aastase lapse vägivallamärkidega surnukehad. Pisut hiljem avastati küla lähistelt mobiilsidemasti kõrval 16-aastase nooruki, kes oli tapetute sugulane, surnukeha. "Ühe uurimisversiooni kohaselt õiendas alaealine arved oma pereliikmetega, pärast mida võttis ka endalt elu," teatas uurimiskomitee.
Oblastivõimude esindaja rääkis uudisteagentuurile TASS, et nooruk oli jätnud lahkumiskirja, milles teatas enestapuplaanidest ning avaldas kahetsust, et sugulased jäävad teda leinama. Selleks, et neil ei oleks negatiivseid emotsioone, otsustas ta võtta oma lähedased endaga kaasa, ütles allikas.
Oblastivalitsuse anonüümse ametniku sõnul oli nooruk paljulapselise pere vanim laps. "Ta oli vanim laps. Tänavu lõpetas kümnenda klassi. Koolist sai ta positiivse iseloomustuse," ütles uudisteagentuuriga rääkinud allikas.
Hiljem lisas oblasti kuberneri asetätija Sergei Ljulkov, et nooruk õppis koolis eeskujulikult ning oli huvitatud arvutitest.
Juhtunu asjus algatati kriminaalasi Vene kriminaalkoodeksi paraghrahvi 105 alusel, mis käsitleb kahe ja rohkema inimese, sealhulgas ka laste, tapmist. | Venemaal tappis nooruk viis pereliiget ja iseenda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa uurimiskomitee teatel leiti laupäeval Patrikejevo küla ühest majast ennelõunal 66-aastase mehe, 69- ja 42-aastase naise ning kahe nelja-aastase lapse vägivallamärkidega surnukehad. Pisut hiljem avastati küla lähistelt mobiilsidemasti kõrval 16-aastase nooruki, kes oli tapetute sugulane, surnukeha. "Ühe uurimisversiooni kohaselt õiendas alaealine arved oma pereliikmetega, pärast mida võttis ka endalt elu," teatas uurimiskomitee.
Oblastivõimude esindaja rääkis uudisteagentuurile TASS, et nooruk oli jätnud lahkumiskirja, milles teatas enestapuplaanidest ning avaldas kahetsust, et sugulased jäävad teda leinama. Selleks, et neil ei oleks negatiivseid emotsioone, otsustas ta võtta oma lähedased endaga kaasa, ütles allikas.
Oblastivalitsuse anonüümse ametniku sõnul oli nooruk paljulapselise pere vanim laps. "Ta oli vanim laps. Tänavu lõpetas kümnenda klassi. Koolist sai ta positiivse iseloomustuse," ütles uudisteagentuuriga rääkinud allikas.
Hiljem lisas oblasti kuberneri asetätija Sergei Ljulkov, et nooruk õppis koolis eeskujulikult ning oli huvitatud arvutitest.
Juhtunu asjus algatati kriminaalasi Vene kriminaalkoodeksi paraghrahvi 105 alusel, mis käsitleb kahe ja rohkema inimese, sealhulgas ka laste, tapmist.
### Response:
Venemaal tappis nooruk viis pereliiget ja iseenda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mirotvortseva, kes võidutses ka juuli lõpus Euroopa noorte olümpiafestivalil 5000 m käimises, läbis tänase distantsi ajaga 47.37,82, parandades Eesti rekordit enam kui pooleteise minutiga. Varasem rahvusrekord kuulus Jekaterina Jutkina nimele, kes läbis 2003. aastal 10 000 m ajaga 49.18,18.
Naiste seas tuli teiseks Anna Tipukina (1:00.07,56), kolmandaks Lada Rosljakova (1:02.10,51).
Maailma naiste hooaja edetabeli 37. tulemuse teinud Mirotvortsev edestas enda ajaga ka kõiki mehi. Meeste konkurentsis krooniti Eesti meistriks Virgo Adusoo (48.09,00), hõbemedali sai kaela Jaroslav Stupnikov (56.04,64) ja pronksi võitis Igor Jakovlev (58.17,02). | Kergejõustiku meistrivõistlustel püstitati käimise uus Eesti rekord | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mirotvortseva, kes võidutses ka juuli lõpus Euroopa noorte olümpiafestivalil 5000 m käimises, läbis tänase distantsi ajaga 47.37,82, parandades Eesti rekordit enam kui pooleteise minutiga. Varasem rahvusrekord kuulus Jekaterina Jutkina nimele, kes läbis 2003. aastal 10 000 m ajaga 49.18,18.
Naiste seas tuli teiseks Anna Tipukina (1:00.07,56), kolmandaks Lada Rosljakova (1:02.10,51).
Maailma naiste hooaja edetabeli 37. tulemuse teinud Mirotvortsev edestas enda ajaga ka kõiki mehi. Meeste konkurentsis krooniti Eesti meistriks Virgo Adusoo (48.09,00), hõbemedali sai kaela Jaroslav Stupnikov (56.04,64) ja pronksi võitis Igor Jakovlev (58.17,02).
### Response:
Kergejõustiku meistrivõistlustel püstitati käimise uus Eesti rekord |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19. AUGUST
Kell 17.45 Doksari "Sinine, must, valge: Sinine" 1988
Kolmeosaline saatesari vaatleb sündmusi 25 aastat tagasi, aastal 1988, kui üksikud julged väljaastumised andsid hoo massilisele rahvaliikumisele. Autor Indrek Treufeldt, režissöör Andres Lepasar.
Sarja kaks järgmist osa on ETV-s teisipäeval ja kolmapäeval.
Kell 18.45 Dokfilm "Rodeo"
Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna dokumentaalfilm 1990ndate algusaastate pöördelistest sündmustest. See on avameelselt ja paraja eneseirooniaga jutustatud lugu ühe kaasaegse riigi loomisest. Lugu noortest idealistidest, kellest saavad poliitikud. 1990ndate algusaastaid meenutavad toonased võtmeisikud, sh Mart Laar, Lagle Parek, Marju Lauristin, Kaido Kama ja Indrek Tarand.
Kell 20.05 Mängufilm "Kolm päeva augustis"
Eva veedab 1991. aasta pöördelised augustipäevad Tallinna paneelmajade vahel sõbrannadega mängides. Kui poliitiline olukord riigis muutub ärevaks, põrkab Eva hoovis kokku vene poisi Kiriga. Ees ootab midagi uut nii Eestil kui ka Eval. Stsenarist ja režissöör Madli Lääne, operaator Lotta Kilian, kunstnikud Ketlin Kasar, Tiiu-Ann Pello, helilooja Jesus A. Gerdel ja produtsent Anneli Ahven.
Kell 22.20 UUS! Portreesaade "Rein Taagepera - kahemõtteline Eesti"
Tele-esilinastub portreefilm Rein Taagepera eluteest ja elutööst. Erilist tähelepanu on pööratud tema paguluses veedetud aja poliitilisele võitlusele, hilisemale naasmisele kodumaale ja akadeemilisele tööle sünnilinnas Tartus. Filmi lavastas Peeter Simm, käsikirja autor on Trivimi Velliste, operaator Jaan Kolberg.
20. AUGUST
Kell 7.40 Doksaade "Mina olengi protokoll. Lennart Meri"
Lennart Meri 90. sünniaastapäevaks valminud dokumentaalsaade avab riigimehe mõtteid ja tegusid läbi arhiivimaterjalide ja kaasteeliste meenutuste. Lennart Meri loomingulist ja üllatavat natuuri meenutavad kolleegid ja lähedased, sh Mart Meri, Piret Saluri, Jüri Luik, Tiit Pruuli, Teet Kallas, Enn Säde ja Tiina Kaalep. Saate tegid Renita Timak, Indrek Kangur ja Lii Kuldmäe.
Kell 9.05 Dokumentaaldraama "August 1991"
Fiktiivne dokumentaaldraama, milles jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. aastal. Aus oleks öelda, et mitte kõik ei juhtunud täpselt nii, nagu selles loos kirjeldatakse, aga... oleks võinud. Näitlejad Tõnu Oja, Hilje Murel, Tanel Ingi, Hendrik Toompere jun, Andres Mähar, Peeter Tammearu, Rain Simmul. Stsenarist ja režissöör Ilmar Raag, operaator Janno-Hans Arro, produtsent Gerda Kordemäe.
Kell 10.40 Tantsupidu "Minu arm"
Suvine juubelitantsupidu tegi sügava kummarduse 85 aasta pikkusele tantsupeo traditsioonile ja nii on repertuaaris varasemate pidude armastatumad pärlid, aga ka just selleks tantsupeoks loodud tantsud. XX tantsupeo idee autor ja pealavastaja Vaike Rajaste, muusikajuht Tonio Tamra. Režissöör Krista Luts, juhtoperaator Janno Hans Arro, produtsendid Piret Eero ja Risto Sirts.
Kell 13.10 Dokfilm "Keisrilõige"
Mati Põldre autorifilm pöördelise 1991. aasta 19., 20. ja 21. augustist. Kuidas Eesti riik taas sündis ja milliseks on ta filmi tegemise hetkeks 1996. aastal kujunenud? Filmis on kajastatud ka Reijo Nikkilä ja Kari Ahola sama aasta augustis Moskvas filmitud materjale ja on kasutatud Eesti Televisiooni, Yleisradio, Tallinnfilmi, Eesti Video, perekond Jaaniski, Enn Nõu, Eesti Raadio ja ETA video-, filmi-, fono- ja fotoarhiivi materjale.
Kell 14.05 "Üleilmne Üheslaulmine: Laulu võim"
EV100 suvise peonädala tähtsündmuseks oli 19. augustil 2018. aastal toimunud Üheslaulmine. Ainukordsel muusikalisel suursündmusel "Laulu võim" sai 100 minutit kõigile tuntud laule kaasa laulda nii Tallinna lauluväljakul kui ka Eesti Televisiooni või interneti vahendusel kogu maailmas. Idee autor ja kunstiline juht Tõnu Kaljuste, eeslauljad olid Priit Võigemast, Maria Listra, Hele Kõrve, Jaan Tätte, Mait Malmsten, Evelin Võigemast, Marta Laan, Andero Ermel, Eeva Talsi, Kihnu Virve jt. Saatejuhid Anu Välba ja Margus Saar, režissöör Marek Miil, produtsendid Ruth Heinmaa ja Karmel Killandi.
Kell 18.00 OTSEÜLEKANNE! Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtt Kadrioru lossi roosiaias (ülekanne jätkub kell 18.40)
20. augustil möödub 28 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. President Kersti Kaljulaid kutsub sel puhul külla Eesti vabaks saamisele kaasa aidanud inimesed ja annab üle traditsioonilise iseseisvuse taastamise tänukivi. Muusikat teevad Lenna ja Puuluup. Saatejuhid Marko Reikop ja Karmel Killandi. Saade valmib koostöös EV100 programmiga.
Kell 21.30 UUS! Autorisaade "100 aastat siia-sinna. Vahur Kersnaga"
Vahur Kersna avardab taas kodumaise teleajakirjanduse žanripiire, tõstes tähised uutele horisontidele. Selle saate puhul on tegu atraktiivses vormis ambitsioonika püüdega võrrelda Eesti inimeste tänast argielu 100 aasta tagusega. Kuidas esmapilgul võimatuna näiv missioon vanameistril õnnestub ja millised mõtted jäävad vaatajat peale saadet kummitama? Autor Vahur Kersna, režissöör Andres Lepasar, toimetaja Ulvi Pihel, produtsent Ruth Heinmaa
Kell 23.00 XXVII Laulupidu "Minu arm". Kaunid hetked
Juubelipeo meeldejäävamatest lauludest näeb selles valikus laule "Üksi pole keegi", "Maa, mida armastan", "Kergotamine", "Ära mind lahti lase", "Igaviku tuules", "Ta lendab mesipuu poole" ning teisi esmaesitusi ja juba tuntud koorilaule. Kunstiline juht Peeter Perens, režissöörid Ove Musting ja Rait Roland Veskemaa.
Kell 00.10 Dokfilm "Tuulte tahutud maa"
Joosep Matjuse film Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega. Režissöör Joosep Matjus, operaatorid Joosep Matjus, Atte Henriksson, Jan Henriksson. Produtsendid Riho Västrik ja Katri Rannastu.
21. AUGUST
Kell 20.00 UUS! Portreesaade "Leelo Tungal. Hea lapse usku"
Leelo Tungalt tunneme eelkõige vaimuka lasteluuletajana, kuid ta jõuab uskumatult palju muudki. Sada raamatut ja tuhanded laulusõnad palistavad tema teekonda saamaks Eesti üheks armastatumaks kirjanikuks. Värskes portreesaates kohtuvad saatejuhid Margit Kilumets ja Margus Tabor Leelo ja tema kolme tütre Maarja, Kirke ja Anna-Magdaleena ning nende lastega. Saates elustuvad mälestused, milles on palju helgust, aga kust ei puudu ka tumedamad toonid. Režissöör Antti Häkli, toimetaja Mariina Mälk.
Kell 22.15 Mängufilm "Seltsimees laps"
Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ja "Samet ja saepuru" põhinev mängufilm räägib tundliku loo stalinistliku režiimiga kaasnenud repressioonidest, hirmust, ootusest ja lootusest läbi väikese Leelo silmade. "Seltsimees laps" on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm. Peaosalisi, kuueaastast Leelot ja tema isa kehastavad Helena Maria Reisner ja Tambet Tuisk, teistes osades teevad kaasa Eva Koldits, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja jpt. Filmi tootis Amrion, produtsent on Riina Sildos.
22. AUGUST
Kell 18.45 Dokfilm "Tõusuvesi"
Rahvarinde 25. aastapäevaks valminud dokumentaaljutustus annab arhiivikaadrite ja Rahvarinde asutajate pilgu läbi pildi Rahvarinde tekkimisest kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Heinz Valgu, Rein Veidemanni ja Toomas Lepa koostöös valminud filmis näeme usutlusi Marju Lauristini, Mati Hindi, Hagi Šeini, Feliks Unduski, Ülo Kaevatsi, Ignar Fjuki, Andrus Ööveli, Rein Ruutsoo, Kostel Gerndorfi ja Edgar Savisaarega. Tootis Videomeedia OÜ.
Kell 22.15 ESILINASTUS! "Hakkame, mehed, minema"
Sel suvel teatripublikuni jõudnud Gustav Ernesaksa elu käsitlev sõna- ja koorilaululavastus jõub esmakordselt ETV ekraanile. Etenduse lavastas Veiko Tubin, nimiosa mängib Gert Raudsep ning kõrvalrollides on Kait Kall. Kaasa lööb ka rahvusooper Estonia poiste- ja noormeestekoor Hirvo Surva juhatusel. Režissöör Erle Veber, produtsent Rait Roland Veskemaa.
23. AUGUST
Kell 9.05 Doksaade "Kas oskame hoida ühte..."
Reportaaž 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Kõnekad ajaloolised kaadrid öölaulupeost, EKP Keskkomiteest, Tartu ülikoolist, Interrinde ja Rahvarinde ettevõtmistest. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.
Kell 12.50 Dokfilm "Disko ja tuumasõda"
Jaak Kilmi ja Kiur Aarma mänguline dokumentaalfilm lapsepõlvest Nõukogude Eestis, külmast sõjast ning kuumadest ihadest. "Disko ja tuumasõda" räägib ühest veidrast infosõjast, kus totalitaristlik võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Film pakub oma käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia. Autorid Jaak Kilmi ja Kiur Aarma. Produtsent Kiur Aarma, kaasprodutsendid Aleksi Bardy ja Annika Sucksdorff. Tootjad Eetriüksus ja Helsinki Filmi.
Kell 18.45 OTSEÜLEKANNE! "Balti kett 30. Vaba Eesti pidu"
23. augustil möödub Balti ketist 30 aastat. See oli ajaloos ainulaadne massimeeleavaldus, millest võttis osa ligikaudu kaks miljonit inimest, moodustades Tallinnast Vilniusesse 600 kilomeetri pikkuse inimketi. Suurejoonelise sündmuse juubelit tähistatakse nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Saadet juhivad Katrin Viirpalu, Margus Saar, Grete Lõbu ja Heleri All. Saade valmib koostöös EV100 programmiga.
Kell 20.30 FINAAL! "Eesti mäng"
Kauaoodatud finaalis on vastamisi kolme poolfinaali võitjad. See, kes vastab esimesena õigesti viimasele küsimusele, viib koju peaauhinna ja sõidab võrratule Vana-Võromaa avastusretkele. Saatejuht Gaute Kivistik, režissöör Maire Radsin
Kell 21.35 UUS! Dokfilm "Balti kett 30. Ärgake Baltimaad!"
Värskes dokumentaalfilmis meenutavad Balti keti korraldamisega seotud inimesed, mis andis sellise erakordse sündmuse korraldamiseks tõuke. Filmi peategelased on aga Eesti inimesed ja nende mälestused sellest, kuidas nad Balti ketiks valmistusid, mis tunnetega nad ketis seisid ning mida see neile nüüd, 30 aastat hiljem tähendab. Ka paljud arhiivikaadrid sellest ajaloolisest päevast jõuavad esmakordselt laiema avalikkuse ette. Filmi autorid Kaidor Kahar ja Priit Rajalo, operaator Meelis Kadastik. Film on valminud koostöös EV100-ga
Kell 22.35 "Balti kett 30. Videodisko"
Meeleolukas valik Eesti muusikat 1980ndatest.
Kell 23.35 Mängufilm "Teisikud"
Muusikaline komöödia laulja Toomas Aringust ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala kaksikrollis), keda ajakirjanik Tiina Salum (Merle Talvik) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja Leo Karpin, režissöör Lembit Ulfsak, operaator-lavastaja Aleksander Razumov.
24. AUGUST
Kell 21.35 Mängufilm "Mandariinid"
Võõrkeelsele Oscarile kandideerinud mängufilmi tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias, kus abhaasid sõdivad selleks, et Gruusiast lahku lüüa. Sõja kartuses tühjaks jäänud külas satuvad kohaliku eestlase majja vastasleeride haavatud võitlejad. Majaperemees püüab kahe tulise džigiti vastastikust verejanu rahustades leida vastust küsimusele: kas kusagil on keegi, kes tõepoolest sellest sõjast võidab?
Osades Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Giorgi Nakhashidze, Mihhail Meskhi ja Raivo Trass. Stsenarist ja režissöör Zaza Urushadze, operaator Rein Kotov E.S.C., produtsendid Ivo Felt ning Zaza Urushadze. Tootjad Allfilm ja Cinema24.
Kell 23.00 ESILINASTUS! Dokfilm "Kui Koit ja Hämarik kohtuvad. Teekond Baltimaade muusikasse"
2018. aastal tähistasid kõik kolm Balti riiki iseseisvuse 100. aastapäeva. See oli põhjus pöörata tähelepanu Läti, Leedu ja Eesti kirevale muusikaelule. Ansambel Kremerata Baltica ühendab Läti, Leedu ja Eesti kõige andekamad noored muusikud. Ansambel ei piirdu ainult muusikaga, vaid juhib tähelepanu ka näiteks inimõiguste olukorrale Venemaal või Lähis-Idas. Film jälgib muusikute teekonda läbi Balti riikide 2018. aasta suvehakul. Lisaks muusikale kuuleme nende isiklikke lugusid ja ülevaadet Balti riikide sündmusterohkest ajaloost. | ETV pühendab Balti keti 30. aastapäevale mahuka eriprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19. AUGUST
Kell 17.45 Doksari "Sinine, must, valge: Sinine" 1988
Kolmeosaline saatesari vaatleb sündmusi 25 aastat tagasi, aastal 1988, kui üksikud julged väljaastumised andsid hoo massilisele rahvaliikumisele. Autor Indrek Treufeldt, režissöör Andres Lepasar.
Sarja kaks järgmist osa on ETV-s teisipäeval ja kolmapäeval.
Kell 18.45 Dokfilm "Rodeo"
Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna dokumentaalfilm 1990ndate algusaastate pöördelistest sündmustest. See on avameelselt ja paraja eneseirooniaga jutustatud lugu ühe kaasaegse riigi loomisest. Lugu noortest idealistidest, kellest saavad poliitikud. 1990ndate algusaastaid meenutavad toonased võtmeisikud, sh Mart Laar, Lagle Parek, Marju Lauristin, Kaido Kama ja Indrek Tarand.
Kell 20.05 Mängufilm "Kolm päeva augustis"
Eva veedab 1991. aasta pöördelised augustipäevad Tallinna paneelmajade vahel sõbrannadega mängides. Kui poliitiline olukord riigis muutub ärevaks, põrkab Eva hoovis kokku vene poisi Kiriga. Ees ootab midagi uut nii Eestil kui ka Eval. Stsenarist ja režissöör Madli Lääne, operaator Lotta Kilian, kunstnikud Ketlin Kasar, Tiiu-Ann Pello, helilooja Jesus A. Gerdel ja produtsent Anneli Ahven.
Kell 22.20 UUS! Portreesaade "Rein Taagepera - kahemõtteline Eesti"
Tele-esilinastub portreefilm Rein Taagepera eluteest ja elutööst. Erilist tähelepanu on pööratud tema paguluses veedetud aja poliitilisele võitlusele, hilisemale naasmisele kodumaale ja akadeemilisele tööle sünnilinnas Tartus. Filmi lavastas Peeter Simm, käsikirja autor on Trivimi Velliste, operaator Jaan Kolberg.
20. AUGUST
Kell 7.40 Doksaade "Mina olengi protokoll. Lennart Meri"
Lennart Meri 90. sünniaastapäevaks valminud dokumentaalsaade avab riigimehe mõtteid ja tegusid läbi arhiivimaterjalide ja kaasteeliste meenutuste. Lennart Meri loomingulist ja üllatavat natuuri meenutavad kolleegid ja lähedased, sh Mart Meri, Piret Saluri, Jüri Luik, Tiit Pruuli, Teet Kallas, Enn Säde ja Tiina Kaalep. Saate tegid Renita Timak, Indrek Kangur ja Lii Kuldmäe.
Kell 9.05 Dokumentaaldraama "August 1991"
Fiktiivne dokumentaaldraama, milles jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. aastal. Aus oleks öelda, et mitte kõik ei juhtunud täpselt nii, nagu selles loos kirjeldatakse, aga... oleks võinud. Näitlejad Tõnu Oja, Hilje Murel, Tanel Ingi, Hendrik Toompere jun, Andres Mähar, Peeter Tammearu, Rain Simmul. Stsenarist ja režissöör Ilmar Raag, operaator Janno-Hans Arro, produtsent Gerda Kordemäe.
Kell 10.40 Tantsupidu "Minu arm"
Suvine juubelitantsupidu tegi sügava kummarduse 85 aasta pikkusele tantsupeo traditsioonile ja nii on repertuaaris varasemate pidude armastatumad pärlid, aga ka just selleks tantsupeoks loodud tantsud. XX tantsupeo idee autor ja pealavastaja Vaike Rajaste, muusikajuht Tonio Tamra. Režissöör Krista Luts, juhtoperaator Janno Hans Arro, produtsendid Piret Eero ja Risto Sirts.
Kell 13.10 Dokfilm "Keisrilõige"
Mati Põldre autorifilm pöördelise 1991. aasta 19., 20. ja 21. augustist. Kuidas Eesti riik taas sündis ja milliseks on ta filmi tegemise hetkeks 1996. aastal kujunenud? Filmis on kajastatud ka Reijo Nikkilä ja Kari Ahola sama aasta augustis Moskvas filmitud materjale ja on kasutatud Eesti Televisiooni, Yleisradio, Tallinnfilmi, Eesti Video, perekond Jaaniski, Enn Nõu, Eesti Raadio ja ETA video-, filmi-, fono- ja fotoarhiivi materjale.
Kell 14.05 "Üleilmne Üheslaulmine: Laulu võim"
EV100 suvise peonädala tähtsündmuseks oli 19. augustil 2018. aastal toimunud Üheslaulmine. Ainukordsel muusikalisel suursündmusel "Laulu võim" sai 100 minutit kõigile tuntud laule kaasa laulda nii Tallinna lauluväljakul kui ka Eesti Televisiooni või interneti vahendusel kogu maailmas. Idee autor ja kunstiline juht Tõnu Kaljuste, eeslauljad olid Priit Võigemast, Maria Listra, Hele Kõrve, Jaan Tätte, Mait Malmsten, Evelin Võigemast, Marta Laan, Andero Ermel, Eeva Talsi, Kihnu Virve jt. Saatejuhid Anu Välba ja Margus Saar, režissöör Marek Miil, produtsendid Ruth Heinmaa ja Karmel Killandi.
Kell 18.00 OTSEÜLEKANNE! Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtt Kadrioru lossi roosiaias (ülekanne jätkub kell 18.40)
20. augustil möödub 28 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. President Kersti Kaljulaid kutsub sel puhul külla Eesti vabaks saamisele kaasa aidanud inimesed ja annab üle traditsioonilise iseseisvuse taastamise tänukivi. Muusikat teevad Lenna ja Puuluup. Saatejuhid Marko Reikop ja Karmel Killandi. Saade valmib koostöös EV100 programmiga.
Kell 21.30 UUS! Autorisaade "100 aastat siia-sinna. Vahur Kersnaga"
Vahur Kersna avardab taas kodumaise teleajakirjanduse žanripiire, tõstes tähised uutele horisontidele. Selle saate puhul on tegu atraktiivses vormis ambitsioonika püüdega võrrelda Eesti inimeste tänast argielu 100 aasta tagusega. Kuidas esmapilgul võimatuna näiv missioon vanameistril õnnestub ja millised mõtted jäävad vaatajat peale saadet kummitama? Autor Vahur Kersna, režissöör Andres Lepasar, toimetaja Ulvi Pihel, produtsent Ruth Heinmaa
Kell 23.00 XXVII Laulupidu "Minu arm". Kaunid hetked
Juubelipeo meeldejäävamatest lauludest näeb selles valikus laule "Üksi pole keegi", "Maa, mida armastan", "Kergotamine", "Ära mind lahti lase", "Igaviku tuules", "Ta lendab mesipuu poole" ning teisi esmaesitusi ja juba tuntud koorilaule. Kunstiline juht Peeter Perens, režissöörid Ove Musting ja Rait Roland Veskemaa.
Kell 00.10 Dokfilm "Tuulte tahutud maa"
Joosep Matjuse film Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega. Režissöör Joosep Matjus, operaatorid Joosep Matjus, Atte Henriksson, Jan Henriksson. Produtsendid Riho Västrik ja Katri Rannastu.
21. AUGUST
Kell 20.00 UUS! Portreesaade "Leelo Tungal. Hea lapse usku"
Leelo Tungalt tunneme eelkõige vaimuka lasteluuletajana, kuid ta jõuab uskumatult palju muudki. Sada raamatut ja tuhanded laulusõnad palistavad tema teekonda saamaks Eesti üheks armastatumaks kirjanikuks. Värskes portreesaates kohtuvad saatejuhid Margit Kilumets ja Margus Tabor Leelo ja tema kolme tütre Maarja, Kirke ja Anna-Magdaleena ning nende lastega. Saates elustuvad mälestused, milles on palju helgust, aga kust ei puudu ka tumedamad toonid. Režissöör Antti Häkli, toimetaja Mariina Mälk.
Kell 22.15 Mängufilm "Seltsimees laps"
Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ja "Samet ja saepuru" põhinev mängufilm räägib tundliku loo stalinistliku režiimiga kaasnenud repressioonidest, hirmust, ootusest ja lootusest läbi väikese Leelo silmade. "Seltsimees laps" on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm. Peaosalisi, kuueaastast Leelot ja tema isa kehastavad Helena Maria Reisner ja Tambet Tuisk, teistes osades teevad kaasa Eva Koldits, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja jpt. Filmi tootis Amrion, produtsent on Riina Sildos.
22. AUGUST
Kell 18.45 Dokfilm "Tõusuvesi"
Rahvarinde 25. aastapäevaks valminud dokumentaaljutustus annab arhiivikaadrite ja Rahvarinde asutajate pilgu läbi pildi Rahvarinde tekkimisest kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Heinz Valgu, Rein Veidemanni ja Toomas Lepa koostöös valminud filmis näeme usutlusi Marju Lauristini, Mati Hindi, Hagi Šeini, Feliks Unduski, Ülo Kaevatsi, Ignar Fjuki, Andrus Ööveli, Rein Ruutsoo, Kostel Gerndorfi ja Edgar Savisaarega. Tootis Videomeedia OÜ.
Kell 22.15 ESILINASTUS! "Hakkame, mehed, minema"
Sel suvel teatripublikuni jõudnud Gustav Ernesaksa elu käsitlev sõna- ja koorilaululavastus jõub esmakordselt ETV ekraanile. Etenduse lavastas Veiko Tubin, nimiosa mängib Gert Raudsep ning kõrvalrollides on Kait Kall. Kaasa lööb ka rahvusooper Estonia poiste- ja noormeestekoor Hirvo Surva juhatusel. Režissöör Erle Veber, produtsent Rait Roland Veskemaa.
23. AUGUST
Kell 9.05 Doksaade "Kas oskame hoida ühte..."
Reportaaž 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Kõnekad ajaloolised kaadrid öölaulupeost, EKP Keskkomiteest, Tartu ülikoolist, Interrinde ja Rahvarinde ettevõtmistest. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.
Kell 12.50 Dokfilm "Disko ja tuumasõda"
Jaak Kilmi ja Kiur Aarma mänguline dokumentaalfilm lapsepõlvest Nõukogude Eestis, külmast sõjast ning kuumadest ihadest. "Disko ja tuumasõda" räägib ühest veidrast infosõjast, kus totalitaristlik võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Film pakub oma käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia. Autorid Jaak Kilmi ja Kiur Aarma. Produtsent Kiur Aarma, kaasprodutsendid Aleksi Bardy ja Annika Sucksdorff. Tootjad Eetriüksus ja Helsinki Filmi.
Kell 18.45 OTSEÜLEKANNE! "Balti kett 30. Vaba Eesti pidu"
23. augustil möödub Balti ketist 30 aastat. See oli ajaloos ainulaadne massimeeleavaldus, millest võttis osa ligikaudu kaks miljonit inimest, moodustades Tallinnast Vilniusesse 600 kilomeetri pikkuse inimketi. Suurejoonelise sündmuse juubelit tähistatakse nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Saadet juhivad Katrin Viirpalu, Margus Saar, Grete Lõbu ja Heleri All. Saade valmib koostöös EV100 programmiga.
Kell 20.30 FINAAL! "Eesti mäng"
Kauaoodatud finaalis on vastamisi kolme poolfinaali võitjad. See, kes vastab esimesena õigesti viimasele küsimusele, viib koju peaauhinna ja sõidab võrratule Vana-Võromaa avastusretkele. Saatejuht Gaute Kivistik, režissöör Maire Radsin
Kell 21.35 UUS! Dokfilm "Balti kett 30. Ärgake Baltimaad!"
Värskes dokumentaalfilmis meenutavad Balti keti korraldamisega seotud inimesed, mis andis sellise erakordse sündmuse korraldamiseks tõuke. Filmi peategelased on aga Eesti inimesed ja nende mälestused sellest, kuidas nad Balti ketiks valmistusid, mis tunnetega nad ketis seisid ning mida see neile nüüd, 30 aastat hiljem tähendab. Ka paljud arhiivikaadrid sellest ajaloolisest päevast jõuavad esmakordselt laiema avalikkuse ette. Filmi autorid Kaidor Kahar ja Priit Rajalo, operaator Meelis Kadastik. Film on valminud koostöös EV100-ga
Kell 22.35 "Balti kett 30. Videodisko"
Meeleolukas valik Eesti muusikat 1980ndatest.
Kell 23.35 Mängufilm "Teisikud"
Muusikaline komöödia laulja Toomas Aringust ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala kaksikrollis), keda ajakirjanik Tiina Salum (Merle Talvik) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja Leo Karpin, režissöör Lembit Ulfsak, operaator-lavastaja Aleksander Razumov.
24. AUGUST
Kell 21.35 Mängufilm "Mandariinid"
Võõrkeelsele Oscarile kandideerinud mängufilmi tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias, kus abhaasid sõdivad selleks, et Gruusiast lahku lüüa. Sõja kartuses tühjaks jäänud külas satuvad kohaliku eestlase majja vastasleeride haavatud võitlejad. Majaperemees püüab kahe tulise džigiti vastastikust verejanu rahustades leida vastust küsimusele: kas kusagil on keegi, kes tõepoolest sellest sõjast võidab?
Osades Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Giorgi Nakhashidze, Mihhail Meskhi ja Raivo Trass. Stsenarist ja režissöör Zaza Urushadze, operaator Rein Kotov E.S.C., produtsendid Ivo Felt ning Zaza Urushadze. Tootjad Allfilm ja Cinema24.
Kell 23.00 ESILINASTUS! Dokfilm "Kui Koit ja Hämarik kohtuvad. Teekond Baltimaade muusikasse"
2018. aastal tähistasid kõik kolm Balti riiki iseseisvuse 100. aastapäeva. See oli põhjus pöörata tähelepanu Läti, Leedu ja Eesti kirevale muusikaelule. Ansambel Kremerata Baltica ühendab Läti, Leedu ja Eesti kõige andekamad noored muusikud. Ansambel ei piirdu ainult muusikaga, vaid juhib tähelepanu ka näiteks inimõiguste olukorrale Venemaal või Lähis-Idas. Film jälgib muusikute teekonda läbi Balti riikide 2018. aasta suvehakul. Lisaks muusikale kuuleme nende isiklikke lugusid ja ülevaadet Balti riikide sündmusterohkest ajaloost.
### Response:
ETV pühendab Balti keti 30. aastapäevale mahuka eriprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 14.–16. augustini peetud 12 000 tõusumeetriga üle 300 kilomeetri pikkusel velotuuril pälvisid meeste konkurentsis teise koha šveitslased Cristoph Sauser ja Silvio Bundi. Kolmandaks tulid prantslased Kenny Muller ja Olivier Giordanengo.
Ka naiste konkurentsis tõusis pjedestaali kõrgeimale astmele šveitslanna, kui esimeseks tuli Nathalie Schneitter ühes kolmekordse enduro maailmameistri, inglanna Tracy Moseleyga. Teiseks tulid sakslannadest kaksikud Peggy Klose ja Sandra Klose-Wustmann, kolmanda koha said šveitslannad Marie Troyon ja Marinette Martin. | Esimesel Mont Blanci elektrijalgrataste velotuuril võidutsesid šveitslased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
14.–16. augustini peetud 12 000 tõusumeetriga üle 300 kilomeetri pikkusel velotuuril pälvisid meeste konkurentsis teise koha šveitslased Cristoph Sauser ja Silvio Bundi. Kolmandaks tulid prantslased Kenny Muller ja Olivier Giordanengo.
Ka naiste konkurentsis tõusis pjedestaali kõrgeimale astmele šveitslanna, kui esimeseks tuli Nathalie Schneitter ühes kolmekordse enduro maailmameistri, inglanna Tracy Moseleyga. Teiseks tulid sakslannadest kaksikud Peggy Klose ja Sandra Klose-Wustmann, kolmanda koha said šveitslannad Marie Troyon ja Marinette Martin.
### Response:
Esimesel Mont Blanci elektrijalgrataste velotuuril võidutsesid šveitslased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | OKASIONALIST JEESUS
Aforism pöörab käibetõe pea peale. Oscar Wilde'i kuulus sentents "Ainus viis kiusatustest vabaneda on neile järele anda" teeb niisuguse triki kristliku suunisega kiusatustele igati vastu hakata. Sest ahvatlus tuleb Saatanalt.
Ning ometi palub ristikirik oma tähtsaimas palves Meie Isalt: "Ära saada meid kiusatusse!"
Nõnda õpetab Jeesus ise mäejutluses ja tema sõnu ei tohiks tõlkes sirgeks triikida, nagu teeb EELK Uue Testamendi väljaanne 1990, öeldes "ära [sina ise] saada" asemel "ära lase meid [meie omal algatusel] sattuda"; või Uue Maailma Tõlge hoopis vabalt: "Aita meid, et me kiusatusele järele ei annaks" ─ nii et joonealuses märkuses tuleb tunnistada: "Sõna-sõnalt "ära vii meid kiusatusse"."
Apostel Jaakobus kinnitab, et Jumal ise ei kiusa kedagi (1: 13), aga Paulus väidab, et ta siiski valmistab inimestele kiusatust (1Ko 10: 13), laseb inimesi kiusata. Selle kontseptsiooniga nõustub "Katoliku kiriku katekismus" (1931): Jumal laseb kiusatusi meie üle tulla.
Mida siis inimesed paluvad? "Suur katoliku katekismus" Baieri koolidele (aastaarvuta) omistab Jumalale küll võime inimesi kiusatusse saata, aga täpsustab: me palume tal seda võimu mitte kasutada. Ning uusim katoliku katekismus tõlgendab meid paluvat, et Jumal ärgu jätku meid kiusatusse üksi. Ent Jeesus ütleb otsesõnu: "Ära saada meid kiusatusse!"
Jumal kui kiusaja leiab õigustuse erinevusest kiusatuse ja katsumuse vahel ─ ta panevat inimese proovile, tegevat meist igaühega inimkaitseid. Ikka kasvatamaks meis "valvsust ja püsivust" kiusatustele vastu seista, kinnitavad niihästi katoliiklased kui ka õigeusklikud. Piiskop Aleksandr (Semjonov─Tjan-Šanski) õpetab oma katekismuses: "Kiusatus, kannustades meid tema vastu võitlema, innustab meid palvetama." Ja metropoliit Filaret (Drozdov) nõuab enda omas "ennastsalgavat, pidevat ja vaibumatut valvsust, pagendades oma südamest iga lubamatu soovi ja kavatsuse ning igasuguse kiindumuse maistesse asjadesse". ─ Kõik need interpretatsioonid kisuvad eemale palve pühadest sõnadest: μὴ εἰσενέγκῃς (!) ἡμᾶς εἰς πειρασμόν, ne nos inducas (!) in tentationem, ne nous induis (!) pas en tentation, lead (!) us not into temptation, führe (!) uns nicht in Versuchung ─ "ära saada (!) meid kiusatusse"!
Ilmselt kõige õigem arusaam sünnib selle soovi kontekstuaalsest seosest palve lõpuga "vaid päästa meid ära kurjast" (mõeldud on kurjuse kehastust, Saatanat). Niisiis: ära saada meid kiusatusse Saatana kätte! Ei loe siin meie endi tublidus tühjagi. Kui Jumal tahab, siis saadab. Meie võime ainult paluda Patrem Nostrum.
Tähelepanu väärib säärase käsituse sugulus Malebranche'i okasionistliku filosoofiaga, mis õpetab, et maailmas pole olemas konstantseid põhjusi, vaid üksnes Jumala loodud "juhused" (pr occasions) tekitamaks tagajärgi. Kui Descartes väitis, et inimeksistents ei vaja tõestust (Cogito, ergo sum), küll aga vajab seda Jumala olemasolu, siis Malebranche pööras tema öeldu "aforistlikult" pea peale: inimesele pole antud tunda inimolemust, aga Jumala-teadmus on vahetu, ilma igasuguse tõestuseta.
NÄITLEJA PARADOKS
Diderot' "Näitleja paradoksi" (Paradoxe sur le comédien, valmis 1777, avaldatud 1830) võib lugeda ka eesti keeles (Akadeemia 2006, nr 11 ─ 2007, nr 1). Mina leidsin antikvariaadist venekeelse. See aastal 1938 väljaantud raamatuke paistab silma imetlusväärselt ammendava põhjalikkuse poolest. Mitmekülgne ja viljakas filoloog, kirjandusteadlane, lavastaja ning teatriloolane Konstantin Deržavin varustas oma tõlke sissejuhatusega "Denis Diderot, näitekunst ja XVIII sajandi teatriteooria", lisas põhitekstile esialgsed "Hr Diderot' märkused brošüürile pealkirjaga "Garrick ehk Inglise näitlejad", teosele, mis sisaldab mõtiskluse näitekunstist, etenduskunstist näitlejate esituses koos ajalooliste ja kriitiliste märkustega ning anekdootidega Londoni ja Pariisi erinevate teatrite kohta. Tõlgitud inglise keelest" (pr k 1769), kirjutas järelsõna ""Näitleja paradoksi" autorsuse küsimusest" ja varustas raamatu asjakohaste seletavate märkustega. Vaat, kui põhjalikult ja professionaalselt osati omal ajal tööd teha, kui üliõpilastele andsid haridust veel tsaariaegase kooliga õppejõud!
Kuid selles 1938. aasta raamatus esineb veel üks tegelane, sama huvitav. Nimelt leidub esikaane siseküljel lilla tindiga sissekanne:
г. Севастополь
28/VII 38 г. день моего
рождения
Вл. Уральский.
к./э. Одес. кино ст. по
кар. "Морской пост."
Tegu on filminäitleja Vladimir Uralskiga tema 51. sünnipäeval. (Neti andmepangad annavad tema sünnikuupäevaks 28. augusti, aga siit loeme hoopis juuli. Küllap teadis ta oma sünniaega ise kõige täpsemini, või siis vääratas sulg ─ lapsus calami.)
Uralski osales tollal Odessa stuudios valmivas linateoses "Vahipost merel" (1938; ma ei suuda välja mõtelda, mida selles kontekstis võiks tähendada tema lühend к./э.). Varemalt oli ta kõrvalosi täitnud nõukogude klassikas ("Aelita", Eisensteini "Soomuslaev "Potjomkin"" ja "Streik"). Hiljem tegi ligi 130 filmirolli. Aga tollal teda mingiks staariks muidugi pidada ei saanud.
Igatahes liigutav, et 51-aastane vene nõukogude näitleja kingib endale sünnipäevaks raamatu, ja veel Diderot' teatriteoreetilise dialoogi, õieti siis õpiku! Ning loeb selle läbi ─ pannes põhiteksti lõppu, leheküljele 126, just nagu kinnituseks, tollesama lilla tindiga allkirja: ВУрс. Ja päris raamatu tagakaane siseküljele: В. Уральский.
Imetlen inimest, kellelt see raamat jõudis aastast 1938 taevas teab mis teid pidi minuni. Just nagu oleks ta Sevastoopolis merre heitnud pudeliposti, mille hoovused ja lained viimaks Tallinnas randa uhtusid. Minu ees pole nüüd lahti mitte pelgalt Diderot' "Näitleja paradoks", vaid ka näitleja Vladimir Uralski paradoks.
"Vahiposti merel" leidsin Youtube'ist. Uralski mängib majakavahti.
À propos, nüüd, kus Vene─Jaapani suhetes aktualiseerub Kuriilide teema, omandab "Vahipost merel" uudse poliitilise kõlajõu.
AUSÕNA JA VANDETÕOTUS
Leibniz, kes monaadilisuse printsiibi õigusteaduslikku analoogi nägi jagamatu juriidilise isiku mõistes, kiitleb kuskil kirjas, et täiustas oluliselt jurisprudentsi. Oskus aina paremini (õigemini, õiglasemalt) kohut mõista kuulub tsivilisatsiooni valda. Tsivilisatsioon vastab küsimusele "Kuidas seda teha?" ning areneb, täiustub, progresseerub. Andrei Kontšalovski juhib aga tähelepanu, et pärast tsivilisatsiooni toimib inimühiskonnas veel kultuur: "Kui teadus progresseerub, siis eetika mitte." Sest kultuur vastab küsimusele: "Mida mitte teha?"
Juriidikat saab täiustada, ausõna täiustada pole võimalik. Ausõna on kultuurinähtus. Teda murda tähendab au kaotanuna põlgust pälvida.
Konsul ja väejuht Marcus Attilius Regulus langes Esimeses Puunia sõjas kartaagolaste kätte ja saadeti Rooma kallutamaks kaasmaalasi rahu sõlmima või vange vahetama. Kui missioon ei õnnestu, lubas Regulus naasta. Roomas aga veenis ta senatit hoopis sõda jätkama ja vange mitte välja andma. Pärast seda läks ta tagasi Kartaagosse, kus ta surnuks piinati. Ta pidas antud sõna.
Mõned loevad selle pärimuse väljamõeldiseks. Tõsi, enamasti talletatakse ju lugusid sõnamurdjatest ja reeturitest. Aus elu pole atraktiivne.
Ausõna ainus kinnitus ning ainus tagatis on sõna andja au. Selle poolest erineb ta vandetõotusest, mis antakse kellegi-millegi teise-kolmanda tagatisel: "Vannun oma ema haua juures..." Ja vannet kinnitatakse millegagi. Aastal 1097 kogunesid Vene vürstid Ljubetši linna lõpetamaks omavahelised tülid. Aga kohe pärast seda laskis suurvürst Svjatopolk silmad peast torgata vürst Vassilkol, kellega koos oli rahulepet kinnitanud Jumala nimel risti suudeldes.
Ometi manitseb Jeesus mäejutluses: "Muistsele põlvele on öeldud: "Issandale antud vandeid tuleb pidada!" Aga mina ütlen teile: "Ärge vanduge üldse, ei taeva juures ega maa juures!"
Ausõna murrab autu, vandetõotuse murrab reetur.
Nüüd räägitakse äraandlusest eriti palju. Deniss Metsavas kõneleb riigireeturlusest ameerika Atlanticule ja Vladimir Putin inglise Financial Times'ile. Mõlema ütlusi levitavad tuhanded infokanalid ─ ning eks jõudumööda meiegi. Putin nimetab äraandjaid kõige jälgimateks kurjategijateks. Ka Dante arvates ei leidu sellest hullemat pattu: tema põrgu viimast, üheksandat ringi asustavad sümboltegelastena Kain, kes reetis sugulussuhte, Antenor, kes reetis oma riigi ja rahva, Ptolemaios, kes murdis külalislahkuse seadust, ning Juudas, kõikide reeturite koondkuju, Saatana söök:
"Quell' anima là sù c'ha maggior pena",
disse 'l maestro, "è Giuda Scarïotto,
che 'l capo ha dentro e fuor le gambe mena."
"See hing, kel pea on sees ja jalad väljas nii siplevad," nüüd ütles juht, "on Juudas Iskariot; sel karistus on suurim."
Uusaja vene kultuuris sai näidisreeturiks ukrainlane Mazepa, kes Poltava lahingu eel jooksis üle rootslaste poole ja kellele Peeter I laskis vermida ainueksemplaarse viiekilose hõbedast Juuda ordeni.
Ajad muutuvad. Nüüd ümbritsetakse põrgu üheksandasse ringi kuuluvaid riigireetureid, nagu Litvinenko ja Skripal või Metsavas, avaliku õigustava tähelepanuga. Vexilla regis prodeunt inferni ─ "põrguriigi lipud lähenevad". | Linnar Priimägi. Protokoll 17 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
OKASIONALIST JEESUS
Aforism pöörab käibetõe pea peale. Oscar Wilde'i kuulus sentents "Ainus viis kiusatustest vabaneda on neile järele anda" teeb niisuguse triki kristliku suunisega kiusatustele igati vastu hakata. Sest ahvatlus tuleb Saatanalt.
Ning ometi palub ristikirik oma tähtsaimas palves Meie Isalt: "Ära saada meid kiusatusse!"
Nõnda õpetab Jeesus ise mäejutluses ja tema sõnu ei tohiks tõlkes sirgeks triikida, nagu teeb EELK Uue Testamendi väljaanne 1990, öeldes "ära [sina ise] saada" asemel "ära lase meid [meie omal algatusel] sattuda"; või Uue Maailma Tõlge hoopis vabalt: "Aita meid, et me kiusatusele järele ei annaks" ─ nii et joonealuses märkuses tuleb tunnistada: "Sõna-sõnalt "ära vii meid kiusatusse"."
Apostel Jaakobus kinnitab, et Jumal ise ei kiusa kedagi (1: 13), aga Paulus väidab, et ta siiski valmistab inimestele kiusatust (1Ko 10: 13), laseb inimesi kiusata. Selle kontseptsiooniga nõustub "Katoliku kiriku katekismus" (1931): Jumal laseb kiusatusi meie üle tulla.
Mida siis inimesed paluvad? "Suur katoliku katekismus" Baieri koolidele (aastaarvuta) omistab Jumalale küll võime inimesi kiusatusse saata, aga täpsustab: me palume tal seda võimu mitte kasutada. Ning uusim katoliku katekismus tõlgendab meid paluvat, et Jumal ärgu jätku meid kiusatusse üksi. Ent Jeesus ütleb otsesõnu: "Ära saada meid kiusatusse!"
Jumal kui kiusaja leiab õigustuse erinevusest kiusatuse ja katsumuse vahel ─ ta panevat inimese proovile, tegevat meist igaühega inimkaitseid. Ikka kasvatamaks meis "valvsust ja püsivust" kiusatustele vastu seista, kinnitavad niihästi katoliiklased kui ka õigeusklikud. Piiskop Aleksandr (Semjonov─Tjan-Šanski) õpetab oma katekismuses: "Kiusatus, kannustades meid tema vastu võitlema, innustab meid palvetama." Ja metropoliit Filaret (Drozdov) nõuab enda omas "ennastsalgavat, pidevat ja vaibumatut valvsust, pagendades oma südamest iga lubamatu soovi ja kavatsuse ning igasuguse kiindumuse maistesse asjadesse". ─ Kõik need interpretatsioonid kisuvad eemale palve pühadest sõnadest: μὴ εἰσενέγκῃς (!) ἡμᾶς εἰς πειρασμόν, ne nos inducas (!) in tentationem, ne nous induis (!) pas en tentation, lead (!) us not into temptation, führe (!) uns nicht in Versuchung ─ "ära saada (!) meid kiusatusse"!
Ilmselt kõige õigem arusaam sünnib selle soovi kontekstuaalsest seosest palve lõpuga "vaid päästa meid ära kurjast" (mõeldud on kurjuse kehastust, Saatanat). Niisiis: ära saada meid kiusatusse Saatana kätte! Ei loe siin meie endi tublidus tühjagi. Kui Jumal tahab, siis saadab. Meie võime ainult paluda Patrem Nostrum.
Tähelepanu väärib säärase käsituse sugulus Malebranche'i okasionistliku filosoofiaga, mis õpetab, et maailmas pole olemas konstantseid põhjusi, vaid üksnes Jumala loodud "juhused" (pr occasions) tekitamaks tagajärgi. Kui Descartes väitis, et inimeksistents ei vaja tõestust (Cogito, ergo sum), küll aga vajab seda Jumala olemasolu, siis Malebranche pööras tema öeldu "aforistlikult" pea peale: inimesele pole antud tunda inimolemust, aga Jumala-teadmus on vahetu, ilma igasuguse tõestuseta.
NÄITLEJA PARADOKS
Diderot' "Näitleja paradoksi" (Paradoxe sur le comédien, valmis 1777, avaldatud 1830) võib lugeda ka eesti keeles (Akadeemia 2006, nr 11 ─ 2007, nr 1). Mina leidsin antikvariaadist venekeelse. See aastal 1938 väljaantud raamatuke paistab silma imetlusväärselt ammendava põhjalikkuse poolest. Mitmekülgne ja viljakas filoloog, kirjandusteadlane, lavastaja ning teatriloolane Konstantin Deržavin varustas oma tõlke sissejuhatusega "Denis Diderot, näitekunst ja XVIII sajandi teatriteooria", lisas põhitekstile esialgsed "Hr Diderot' märkused brošüürile pealkirjaga "Garrick ehk Inglise näitlejad", teosele, mis sisaldab mõtiskluse näitekunstist, etenduskunstist näitlejate esituses koos ajalooliste ja kriitiliste märkustega ning anekdootidega Londoni ja Pariisi erinevate teatrite kohta. Tõlgitud inglise keelest" (pr k 1769), kirjutas järelsõna ""Näitleja paradoksi" autorsuse küsimusest" ja varustas raamatu asjakohaste seletavate märkustega. Vaat, kui põhjalikult ja professionaalselt osati omal ajal tööd teha, kui üliõpilastele andsid haridust veel tsaariaegase kooliga õppejõud!
Kuid selles 1938. aasta raamatus esineb veel üks tegelane, sama huvitav. Nimelt leidub esikaane siseküljel lilla tindiga sissekanne:
г. Севастополь
28/VII 38 г. день моего
рождения
Вл. Уральский.
к./э. Одес. кино ст. по
кар. "Морской пост."
Tegu on filminäitleja Vladimir Uralskiga tema 51. sünnipäeval. (Neti andmepangad annavad tema sünnikuupäevaks 28. augusti, aga siit loeme hoopis juuli. Küllap teadis ta oma sünniaega ise kõige täpsemini, või siis vääratas sulg ─ lapsus calami.)
Uralski osales tollal Odessa stuudios valmivas linateoses "Vahipost merel" (1938; ma ei suuda välja mõtelda, mida selles kontekstis võiks tähendada tema lühend к./э.). Varemalt oli ta kõrvalosi täitnud nõukogude klassikas ("Aelita", Eisensteini "Soomuslaev "Potjomkin"" ja "Streik"). Hiljem tegi ligi 130 filmirolli. Aga tollal teda mingiks staariks muidugi pidada ei saanud.
Igatahes liigutav, et 51-aastane vene nõukogude näitleja kingib endale sünnipäevaks raamatu, ja veel Diderot' teatriteoreetilise dialoogi, õieti siis õpiku! Ning loeb selle läbi ─ pannes põhiteksti lõppu, leheküljele 126, just nagu kinnituseks, tollesama lilla tindiga allkirja: ВУрс. Ja päris raamatu tagakaane siseküljele: В. Уральский.
Imetlen inimest, kellelt see raamat jõudis aastast 1938 taevas teab mis teid pidi minuni. Just nagu oleks ta Sevastoopolis merre heitnud pudeliposti, mille hoovused ja lained viimaks Tallinnas randa uhtusid. Minu ees pole nüüd lahti mitte pelgalt Diderot' "Näitleja paradoks", vaid ka näitleja Vladimir Uralski paradoks.
"Vahiposti merel" leidsin Youtube'ist. Uralski mängib majakavahti.
À propos, nüüd, kus Vene─Jaapani suhetes aktualiseerub Kuriilide teema, omandab "Vahipost merel" uudse poliitilise kõlajõu.
AUSÕNA JA VANDETÕOTUS
Leibniz, kes monaadilisuse printsiibi õigusteaduslikku analoogi nägi jagamatu juriidilise isiku mõistes, kiitleb kuskil kirjas, et täiustas oluliselt jurisprudentsi. Oskus aina paremini (õigemini, õiglasemalt) kohut mõista kuulub tsivilisatsiooni valda. Tsivilisatsioon vastab küsimusele "Kuidas seda teha?" ning areneb, täiustub, progresseerub. Andrei Kontšalovski juhib aga tähelepanu, et pärast tsivilisatsiooni toimib inimühiskonnas veel kultuur: "Kui teadus progresseerub, siis eetika mitte." Sest kultuur vastab küsimusele: "Mida mitte teha?"
Juriidikat saab täiustada, ausõna täiustada pole võimalik. Ausõna on kultuurinähtus. Teda murda tähendab au kaotanuna põlgust pälvida.
Konsul ja väejuht Marcus Attilius Regulus langes Esimeses Puunia sõjas kartaagolaste kätte ja saadeti Rooma kallutamaks kaasmaalasi rahu sõlmima või vange vahetama. Kui missioon ei õnnestu, lubas Regulus naasta. Roomas aga veenis ta senatit hoopis sõda jätkama ja vange mitte välja andma. Pärast seda läks ta tagasi Kartaagosse, kus ta surnuks piinati. Ta pidas antud sõna.
Mõned loevad selle pärimuse väljamõeldiseks. Tõsi, enamasti talletatakse ju lugusid sõnamurdjatest ja reeturitest. Aus elu pole atraktiivne.
Ausõna ainus kinnitus ning ainus tagatis on sõna andja au. Selle poolest erineb ta vandetõotusest, mis antakse kellegi-millegi teise-kolmanda tagatisel: "Vannun oma ema haua juures..." Ja vannet kinnitatakse millegagi. Aastal 1097 kogunesid Vene vürstid Ljubetši linna lõpetamaks omavahelised tülid. Aga kohe pärast seda laskis suurvürst Svjatopolk silmad peast torgata vürst Vassilkol, kellega koos oli rahulepet kinnitanud Jumala nimel risti suudeldes.
Ometi manitseb Jeesus mäejutluses: "Muistsele põlvele on öeldud: "Issandale antud vandeid tuleb pidada!" Aga mina ütlen teile: "Ärge vanduge üldse, ei taeva juures ega maa juures!"
Ausõna murrab autu, vandetõotuse murrab reetur.
Nüüd räägitakse äraandlusest eriti palju. Deniss Metsavas kõneleb riigireeturlusest ameerika Atlanticule ja Vladimir Putin inglise Financial Times'ile. Mõlema ütlusi levitavad tuhanded infokanalid ─ ning eks jõudumööda meiegi. Putin nimetab äraandjaid kõige jälgimateks kurjategijateks. Ka Dante arvates ei leidu sellest hullemat pattu: tema põrgu viimast, üheksandat ringi asustavad sümboltegelastena Kain, kes reetis sugulussuhte, Antenor, kes reetis oma riigi ja rahva, Ptolemaios, kes murdis külalislahkuse seadust, ning Juudas, kõikide reeturite koondkuju, Saatana söök:
"Quell' anima là sù c'ha maggior pena",
disse 'l maestro, "è Giuda Scarïotto,
che 'l capo ha dentro e fuor le gambe mena."
"See hing, kel pea on sees ja jalad väljas nii siplevad," nüüd ütles juht, "on Juudas Iskariot; sel karistus on suurim."
Uusaja vene kultuuris sai näidisreeturiks ukrainlane Mazepa, kes Poltava lahingu eel jooksis üle rootslaste poole ja kellele Peeter I laskis vermida ainueksemplaarse viiekilose hõbedast Juuda ordeni.
Ajad muutuvad. Nüüd ümbritsetakse põrgu üheksandasse ringi kuuluvaid riigireetureid, nagu Litvinenko ja Skripal või Metsavas, avaliku õigustava tähelepanuga. Vexilla regis prodeunt inferni ─ "põrguriigi lipud lähenevad".
### Response:
Linnar Priimägi. Protokoll 17 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pole mitte midagi õigusvastast selles, kui ülemus teeb oma alluvale ettepaneku omal soovil lahkuda. Pole mitte midagi õigusvastast ka selles, kui uus juht soovib moodustada oma meeskonda. Pole mitte midagi õigusvastast selleski, kui arvutist välja trükitud blanketil on otsustamisel vältimatult osalema pidavate persoonide nimed," vastas Helme.
Mis puutub muresse Eesti maine ja julgeoleku pärast, siis on osade allakirjutanute poolt esindatavate erakondade liikmed viimase nelja kuu jooksul tegelenud süstemaatiliselt selle kahjustamisega, vahendades rahvusvahelisse meediasse ja oma partnererakondade kontoritesse Eesti sisepoliitikat teadlikult vääras valguses kujutavat ja halvustavat informatsiooni, märkis Helme. "On lausa naeruväärne kuulda süüdistust Eesti maine halvustamises inimestelt, kes just äsja tõid Eestisse vähetuntud paduvasakpoolse USA senaatori, kes otsib siin tikutulega fašismi ja peab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda koguni globaalseks ohuallikaks. Tänan teid muidugi selle suure, kuigi ilmselgelt teenimatu tunnustuse eest," ütles Helme.
Ta tuletas meelde, et just Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetele on olnud iseloomulik Eesti kõige olulisemate liitlaste USA ja Ühendkuningriigi juhtpoliitikute ning nende poolt langetatud suveräänsete otsuste halvustamine ning laimav esitamine Eesti avalikkuses. "Seda olukorras, kus meie erakond on nii Donald Trumpi kui Boris Johnsonit jõuliselt toetanud ja sellega meie julgeolekusse selgelt ning positiivselt panustanud. Punane joon, millest te räägite, on nendes küsimustes teie poolt ammu ületatud ja praeguse valitsuse ees seisab vältimatu ülesanne teie poolt tehtud vead sirgeks ajada," rõhutas Helme.
Riigimehelikkusest rääkides meenutas Helme eksminister Margus Leivole Lihula samba mahavõtmist. "Kuidas oli see seotud riigimehelikkuse ja õigusriigiga? Millise riigikorra mentaliteeti see tegutsemine kõige enam meenutas? Tollase kriitika eest Leivo käitumisele visati mind Rahvaliidust välja. Kohe näha, et vanad sõbrad!" rääkis Helme.
"Hanno Pevkur peaks mälu värskendama piiri väljaehitamise astronoomilise kallinemise ja Elmar Vaherile jagatud hambutute kollaste kaartide osas. Soovimatus sundida alluvaid käituma väärikalt ja vastutusrikkalt ei saanud kuidagi kompenseeritud ka poliitilise vastutuse võtmisega tema enda poolt," rääkis Helme.
Praegu Reformierakonda kuuluval endisel Keskerakondlasel Ain Seppikul on Helme hinnangul siiani lahti rääkimata miks, kuidas ja kelle vahendusel määris ta Keskerakonnale kaela lepingu Ühtse Venemaaga, mida Reformierakond nüüd pidevalt Jüri Ratasele nina alla hõõruda püüab. "Samuti on Seppik nõukogude aegse justiitssüsteemi jõustajana kindlasti kõige õigem inimene täpselt teadma, missuguseid võtteid tollases praktikas kasutati. Mina neid võtteid ei tea ega oska neid ka parima tahtmise juures kopeerida. Seppiku loenguid õigusriigist kuulab kindlasti huviga tema võtteid omal nahal tunda saanud Asso Kommer," rääkis Helme.
Katri Raik peaks aga Helme sõnul endalt küsima, miks ta tõstis vahetult enne ametist lahkumist järsult mitmete ametite peadirektorite palku. "Ja miks tema ajal mätsiti kinni Indrek Tarandi huligaanitsemine Toompeal meie erakonna meeleavalduse ajal, kuidas õnnestus tema erakonnakaaslasel Hannes Rummil pääseda sisuliselt karistamatult kriminaalse joobega vahele jäämisest ja miks ta süstis valimiskampaania ajal ametiauto ja autojuhiga lakkamatult Narva vahet? Õigusriigi, aususe ja riigimehelikkusega pole sellel kõigel midagi pistmist," ütles Helme.
"Kõigi teie ametisoleku ajal on toimunud kuritegelik tegevusetus elanikkonnakaitse ettevalmistamiseks kriisi- ja sõjaolukordadeks. Me räägime hoolimatusest kümnete, sadade tuhandete inimeste elu ja tervise pärast. Kõigi teie valitsemise ajal on lastud laguneda kordonitel ja päästekomandode hoonetel – võlg, mille praegune valitsus likvideerib. Kõigi teie valitsemise ajal on lastud üha rohkem võssa kasvada ja üha vähem valvata idapiiri," Helme.
Seitse endist sieministrit pöördusid kirjaga praeguse siseministri Mart Helme poole, nõudes tema tagasiastumist.
"Pöördume teie poole murega meie Eesti pärast. Teie ja teie poja ning parteikaaslase, rahandusminister Martin Helme viimaste päevade teod ja väljaütlemised kahjustavad Eesti mainet ja julgeolekut. Te olete üle astunud Eesti "punasest joonest"," seisab Kalle Laaneti, Margus Leivo, Hanno Pevkuri, Katri Raiki, Märt Raski, Ain Seppiku ja Olari Taali allkirju kandvas pöördumises. | Helme ei näe Vaheri ametist lahkuma survestamises midagi õigusvastast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pole mitte midagi õigusvastast selles, kui ülemus teeb oma alluvale ettepaneku omal soovil lahkuda. Pole mitte midagi õigusvastast ka selles, kui uus juht soovib moodustada oma meeskonda. Pole mitte midagi õigusvastast selleski, kui arvutist välja trükitud blanketil on otsustamisel vältimatult osalema pidavate persoonide nimed," vastas Helme.
Mis puutub muresse Eesti maine ja julgeoleku pärast, siis on osade allakirjutanute poolt esindatavate erakondade liikmed viimase nelja kuu jooksul tegelenud süstemaatiliselt selle kahjustamisega, vahendades rahvusvahelisse meediasse ja oma partnererakondade kontoritesse Eesti sisepoliitikat teadlikult vääras valguses kujutavat ja halvustavat informatsiooni, märkis Helme. "On lausa naeruväärne kuulda süüdistust Eesti maine halvustamises inimestelt, kes just äsja tõid Eestisse vähetuntud paduvasakpoolse USA senaatori, kes otsib siin tikutulega fašismi ja peab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda koguni globaalseks ohuallikaks. Tänan teid muidugi selle suure, kuigi ilmselgelt teenimatu tunnustuse eest," ütles Helme.
Ta tuletas meelde, et just Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetele on olnud iseloomulik Eesti kõige olulisemate liitlaste USA ja Ühendkuningriigi juhtpoliitikute ning nende poolt langetatud suveräänsete otsuste halvustamine ning laimav esitamine Eesti avalikkuses. "Seda olukorras, kus meie erakond on nii Donald Trumpi kui Boris Johnsonit jõuliselt toetanud ja sellega meie julgeolekusse selgelt ning positiivselt panustanud. Punane joon, millest te räägite, on nendes küsimustes teie poolt ammu ületatud ja praeguse valitsuse ees seisab vältimatu ülesanne teie poolt tehtud vead sirgeks ajada," rõhutas Helme.
Riigimehelikkusest rääkides meenutas Helme eksminister Margus Leivole Lihula samba mahavõtmist. "Kuidas oli see seotud riigimehelikkuse ja õigusriigiga? Millise riigikorra mentaliteeti see tegutsemine kõige enam meenutas? Tollase kriitika eest Leivo käitumisele visati mind Rahvaliidust välja. Kohe näha, et vanad sõbrad!" rääkis Helme.
"Hanno Pevkur peaks mälu värskendama piiri väljaehitamise astronoomilise kallinemise ja Elmar Vaherile jagatud hambutute kollaste kaartide osas. Soovimatus sundida alluvaid käituma väärikalt ja vastutusrikkalt ei saanud kuidagi kompenseeritud ka poliitilise vastutuse võtmisega tema enda poolt," rääkis Helme.
Praegu Reformierakonda kuuluval endisel Keskerakondlasel Ain Seppikul on Helme hinnangul siiani lahti rääkimata miks, kuidas ja kelle vahendusel määris ta Keskerakonnale kaela lepingu Ühtse Venemaaga, mida Reformierakond nüüd pidevalt Jüri Ratasele nina alla hõõruda püüab. "Samuti on Seppik nõukogude aegse justiitssüsteemi jõustajana kindlasti kõige õigem inimene täpselt teadma, missuguseid võtteid tollases praktikas kasutati. Mina neid võtteid ei tea ega oska neid ka parima tahtmise juures kopeerida. Seppiku loenguid õigusriigist kuulab kindlasti huviga tema võtteid omal nahal tunda saanud Asso Kommer," rääkis Helme.
Katri Raik peaks aga Helme sõnul endalt küsima, miks ta tõstis vahetult enne ametist lahkumist järsult mitmete ametite peadirektorite palku. "Ja miks tema ajal mätsiti kinni Indrek Tarandi huligaanitsemine Toompeal meie erakonna meeleavalduse ajal, kuidas õnnestus tema erakonnakaaslasel Hannes Rummil pääseda sisuliselt karistamatult kriminaalse joobega vahele jäämisest ja miks ta süstis valimiskampaania ajal ametiauto ja autojuhiga lakkamatult Narva vahet? Õigusriigi, aususe ja riigimehelikkusega pole sellel kõigel midagi pistmist," ütles Helme.
"Kõigi teie ametisoleku ajal on toimunud kuritegelik tegevusetus elanikkonnakaitse ettevalmistamiseks kriisi- ja sõjaolukordadeks. Me räägime hoolimatusest kümnete, sadade tuhandete inimeste elu ja tervise pärast. Kõigi teie valitsemise ajal on lastud laguneda kordonitel ja päästekomandode hoonetel – võlg, mille praegune valitsus likvideerib. Kõigi teie valitsemise ajal on lastud üha rohkem võssa kasvada ja üha vähem valvata idapiiri," Helme.
Seitse endist sieministrit pöördusid kirjaga praeguse siseministri Mart Helme poole, nõudes tema tagasiastumist.
"Pöördume teie poole murega meie Eesti pärast. Teie ja teie poja ning parteikaaslase, rahandusminister Martin Helme viimaste päevade teod ja väljaütlemised kahjustavad Eesti mainet ja julgeolekut. Te olete üle astunud Eesti "punasest joonest"," seisab Kalle Laaneti, Margus Leivo, Hanno Pevkuri, Katri Raiki, Märt Raski, Ain Seppiku ja Olari Taali allkirju kandvas pöördumises.
### Response:
Helme ei näe Vaheri ametist lahkuma survestamises midagi õigusvastast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavusel turniiril osales 28 kabetajat kaheksast riigist ning turniiri kõrgest tasemest andis tunnistust viie suurmeistri osalemine. Pinevust jätkus viimase vooruni, mil esikoha poole vaatas kõige enam Valgevene suurmeister Andrei Valyuk. Paraku ei suutnud ta võidulisa teenida ja 12 punktiga jäid esikohta jagama rahvusvaheline meister Dmitri Melnikov Sankt-Peterburgist ja leedulane Andrius Kybartas. Mõlemad kogusid 12 punkti, kuid koefitsientide süsteem andis esikoha venelasele.
"Olen väga rõõmus, et mul õnnestus see tugev turniir võita," ütles kolmandat korda Jõgeval mänginud Melnikov. "Võin ennast lugeda professionaalseks kabetajaks, olen selle alaga tegelenud 14 aastat. Kuremaal toimunud turniirist jäid ainult suurepärased muljed. Kõige enam hindan siinset puhast õhku ja vaikust," sõnas Melnikov.
Kabeturniir "Jõgeva 2019" MK-etapp tulemused:
Dmitri Melnikov (Venemaa) 12
Andrius Kybartas (Leedu) 12
Andrei Valyuk (Valgevene) 11
Arunas Norvaishas (Leedu) 10
Anton Smirnov (Venemaa) 10
Arno Uutma (Eesti) 10
Edijs Novickis (Malta) 10
Ion Dosca (Moldova) 10 | Kuremaal lõppes rahvusvaheline kabeturniir | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavusel turniiril osales 28 kabetajat kaheksast riigist ning turniiri kõrgest tasemest andis tunnistust viie suurmeistri osalemine. Pinevust jätkus viimase vooruni, mil esikoha poole vaatas kõige enam Valgevene suurmeister Andrei Valyuk. Paraku ei suutnud ta võidulisa teenida ja 12 punktiga jäid esikohta jagama rahvusvaheline meister Dmitri Melnikov Sankt-Peterburgist ja leedulane Andrius Kybartas. Mõlemad kogusid 12 punkti, kuid koefitsientide süsteem andis esikoha venelasele.
"Olen väga rõõmus, et mul õnnestus see tugev turniir võita," ütles kolmandat korda Jõgeval mänginud Melnikov. "Võin ennast lugeda professionaalseks kabetajaks, olen selle alaga tegelenud 14 aastat. Kuremaal toimunud turniirist jäid ainult suurepärased muljed. Kõige enam hindan siinset puhast õhku ja vaikust," sõnas Melnikov.
Kabeturniir "Jõgeva 2019" MK-etapp tulemused:
Dmitri Melnikov (Venemaa) 12
Andrius Kybartas (Leedu) 12
Andrei Valyuk (Valgevene) 11
Arunas Norvaishas (Leedu) 10
Anton Smirnov (Venemaa) 10
Arno Uutma (Eesti) 10
Edijs Novickis (Malta) 10
Ion Dosca (Moldova) 10
### Response:
Kuremaal lõppes rahvusvaheline kabeturniir |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme endiselt seisukohal, et kuni selliseid süsteeme Euroopasse ei ilmu, ei hakka meie seal midagi tegema. Ka meil ei ilmu. Kuni ei tule neid Aasias ja Aasia Vaikse ookeani regiooni, ei tule sinna ka meil," lausus Šoigu telekanalile Rossija-24.
"Me oleme rangelt järginud meie presidendi, meie ülemjuhataja otsust ja järgime ka edaspidi. See tähendab, et me jätame ukse endiselt avatuks," märkis Šoigu.
Ühendriigid lahkusid keskmaa tuumajõudude lepingust ametlikult 2. augustil. Venemaa oli oma osaluse leppes juba peatanud ning sammud tähendavad, et leping enam ei kehti.
USA ja tollase Nõukogude Liidu 1987. aastal sõlmitud lepe keelas maismaal baseeruvate 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.
USA hinnangul oli Venemaa rikkunud INF-i juba aastaid raketi 9M729 väljatöötamisega. Selle lennuulatus on NATO andmetel umbes 1500 kilomeetrit, kuid Moskva väidab, et vaid 480, mis jääks INF-iga lubatud piiridesse. | Venemaa kaitseminister: me ei paiguta uusi rakette, kui seda ei tee USA | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme endiselt seisukohal, et kuni selliseid süsteeme Euroopasse ei ilmu, ei hakka meie seal midagi tegema. Ka meil ei ilmu. Kuni ei tule neid Aasias ja Aasia Vaikse ookeani regiooni, ei tule sinna ka meil," lausus Šoigu telekanalile Rossija-24.
"Me oleme rangelt järginud meie presidendi, meie ülemjuhataja otsust ja järgime ka edaspidi. See tähendab, et me jätame ukse endiselt avatuks," märkis Šoigu.
Ühendriigid lahkusid keskmaa tuumajõudude lepingust ametlikult 2. augustil. Venemaa oli oma osaluse leppes juba peatanud ning sammud tähendavad, et leping enam ei kehti.
USA ja tollase Nõukogude Liidu 1987. aastal sõlmitud lepe keelas maismaal baseeruvate 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.
USA hinnangul oli Venemaa rikkunud INF-i juba aastaid raketi 9M729 väljatöötamisega. Selle lennuulatus on NATO andmetel umbes 1500 kilomeetrit, kuid Moskva väidab, et vaid 480, mis jääks INF-iga lubatud piiridesse.
### Response:
Venemaa kaitseminister: me ei paiguta uusi rakette, kui seda ei tee USA |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 9. septembril linastuv kontserdifilm "Rush: Cinema Strangiato" võimaldab publikul heita pilgu legendaarse bändi "R40 Live" tuuri parimatele paladele ja seda parimas võimalikus kvaliteedis. Muuhulgas kõlavad ka lood "Tom Sawyer", "Closer to the Heart", "Subdivisions" ja paljud teised. Lisaks näeb hetki lava tagant ja seninägematuid kaadreid bändi tegemistest.
Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod märkis, et fännidele on filmi näol kindlasti tegemist maiuspalaga, sest muusika kõrval on palju rõhku pandud just materjalile, mida seni pole avaldatud. "Näiteks on seal eksklusiivsed intervjuud Tom Morello, Billy Corgani, Taylor Hawkinsi ja paljude teistega. Lisaks on pikalt juttu ka Geddy Lee'ga, kes valgustab oma uue raamatu hullumeelset ja kirglikku valmimisprotsessi," selgitas Novod.
Rush on mitmekümnekordselt auhinnatud Kanada rokkbänd, mis tuli esimest korda kokku juba aastal 1968 ning ametlikult lõpetas oma aktiivse tegevuse alles möödunud aastal. | Rushi muusika jõuab septembris kinoekraanile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
9. septembril linastuv kontserdifilm "Rush: Cinema Strangiato" võimaldab publikul heita pilgu legendaarse bändi "R40 Live" tuuri parimatele paladele ja seda parimas võimalikus kvaliteedis. Muuhulgas kõlavad ka lood "Tom Sawyer", "Closer to the Heart", "Subdivisions" ja paljud teised. Lisaks näeb hetki lava tagant ja seninägematuid kaadreid bändi tegemistest.
Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod märkis, et fännidele on filmi näol kindlasti tegemist maiuspalaga, sest muusika kõrval on palju rõhku pandud just materjalile, mida seni pole avaldatud. "Näiteks on seal eksklusiivsed intervjuud Tom Morello, Billy Corgani, Taylor Hawkinsi ja paljude teistega. Lisaks on pikalt juttu ka Geddy Lee'ga, kes valgustab oma uue raamatu hullumeelset ja kirglikku valmimisprotsessi," selgitas Novod.
Rush on mitmekümnekordselt auhinnatud Kanada rokkbänd, mis tuli esimest korda kokku juba aastal 1968 ning ametlikult lõpetas oma aktiivse tegevuse alles möödunud aastal.
### Response:
Rushi muusika jõuab septembris kinoekraanile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Den Haagi 8,4-kilomeetrisel temposõidul oli väledaim Itaalia rattur Filippo Ganna (Team Ineos), kes läbis distantsi üheksa minuti ja 16 sekundiga. Teiseks tuli Ganna kaasmaalane Edoardo Affini (Mitchelton-Scott), kes kaotas võitjale viie sekundiga. Kolmanda koha sai hollandlane Jos van Emden (Team Jumbo-Visma; +0.08).
143 tulemuse kirja saanud ratturi seas 139. koha saanud Nõmmela kaotas võitjale minuti ja 29 sekundiga.
Pühapäeval lõppeva velotuuri üldliidrina jätkab belglane Tim Wellens (Lotto Soudal), kellele järgnevad šveitslane Marc Hirschi (Team Sunweb; +0.08) ja belglane Laurens de Plus (Team Jumbo-Visma; +0.12). Aksel Nõmmela langes 15 koha võrra ja asub 103. positsioonil (+16.32). | Nõmmela lõpetas Belgias viimaste seas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Den Haagi 8,4-kilomeetrisel temposõidul oli väledaim Itaalia rattur Filippo Ganna (Team Ineos), kes läbis distantsi üheksa minuti ja 16 sekundiga. Teiseks tuli Ganna kaasmaalane Edoardo Affini (Mitchelton-Scott), kes kaotas võitjale viie sekundiga. Kolmanda koha sai hollandlane Jos van Emden (Team Jumbo-Visma; +0.08).
143 tulemuse kirja saanud ratturi seas 139. koha saanud Nõmmela kaotas võitjale minuti ja 29 sekundiga.
Pühapäeval lõppeva velotuuri üldliidrina jätkab belglane Tim Wellens (Lotto Soudal), kellele järgnevad šveitslane Marc Hirschi (Team Sunweb; +0.08) ja belglane Laurens de Plus (Team Jumbo-Visma; +0.12). Aksel Nõmmela langes 15 koha võrra ja asub 103. positsioonil (+16.32).
### Response:
Nõmmela lõpetas Belgias viimaste seas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedu haaras juba avaveerandi lõpuks üheksapunktilise edu, kui venelaste 12 punktile vastati 21 silmaga. Kuigi teise veerandi suutis Venemaa minimaalselt võita (23:22), jäi lõppsõna leedukatele, kes võitsid kolmanda veerandi kuue ja viimase veerandi kahe silmaga – tasuks kindel 16-punktiline võit.
Keskmängija Jonas Valanciunase puudumisel hiilgas Leedu eest kaksikduubliga hakkama saanud Domantas Sabonis, kelle kontole kirjutati 25 punkti ja 13 lauapalli. Marius Grigonis panustas võitu 19 silma ja kuue lauapalliga. Venemaa resultatiivseimana loopis Andrei Zubkov 15 punkti.
Kreekas jätkunud kontrollturniiril alistas Kreeka 84:70 Türgi, Serbia oli Itaaliast üle 96:64.
Hiinas peetavad korvpalli maailmameistrivõistlused algavad 31. augustil. | Leedu võttis Venemaa vastu võimsa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedu haaras juba avaveerandi lõpuks üheksapunktilise edu, kui venelaste 12 punktile vastati 21 silmaga. Kuigi teise veerandi suutis Venemaa minimaalselt võita (23:22), jäi lõppsõna leedukatele, kes võitsid kolmanda veerandi kuue ja viimase veerandi kahe silmaga – tasuks kindel 16-punktiline võit.
Keskmängija Jonas Valanciunase puudumisel hiilgas Leedu eest kaksikduubliga hakkama saanud Domantas Sabonis, kelle kontole kirjutati 25 punkti ja 13 lauapalli. Marius Grigonis panustas võitu 19 silma ja kuue lauapalliga. Venemaa resultatiivseimana loopis Andrei Zubkov 15 punkti.
Kreekas jätkunud kontrollturniiril alistas Kreeka 84:70 Türgi, Serbia oli Itaaliast üle 96:64.
Hiinas peetavad korvpalli maailmameistrivõistlused algavad 31. augustil.
### Response:
Leedu võttis Venemaa vastu võimsa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti lõi esimesi ohtlikke võimalusi kohtumise 18. minutil, mil vastasele tekitati peavalu standardolukordadega, kuid esimesena nõelasid vastased – 21. minutil libastus õnnetult Eesti väravavaht Martin Tilk, kelle teele saadetud sööt läks seetõttu vastase jala peale ning väravast väljas olnud puurilukk oli Solomon Rani löögi osas võimetu. Vastased rohkem avapoolajal Eestile ohtu ei kujutanud ja kuigi Eesti lõi mitmeid häid võimalusi, siis väravani ei jõutud. Kõige lähemale jõudis sellele Erik Kruglov, kes suunas Arthur Jeršovi nurgalöögi 34. minutil peaga latti. Neli minutit hiljem oli standardolukorra järgselt hea šanss Ralf-Sander Suvinõmmil, kuid Jeršovi heast tsenderdusest tulnud palli suunas ta peaga veidi üle värava. Avapoolaja viimastel minutitel avanes paremalt äärelt tulnud söödu järel hea võimalus ka Georg-Marten Meumersil, kuid ka tema löök ei leidnud teed väravaraami suunas. Hea šanss tekkis veel lisaminutitel, kui väravavahiga pääses silmitsi Daniel Fedotov, kui tema löök ebaõnnestus ning kohtuniku hinnangul vastaste kaitsja viga ei teinud.
Teist poolaega domineerisid samuti eestlased ja vastastel tekkis poolaja jooksul kõigest kaks võimalust. Eesti surve kandis lõpuks vilja seitsmendal lisaminutil, mil tõelise iluvärava lõi Aleksander Iljin. Tilga poolt saadetud pikk sööt pikendati Iljini suunas peaga edasi ning seejärel lõi ta ligikaudu 18 meetri pealt palli otse õhust tugeva löögiga väravavõrku.
Kohtumise normaalaeg lõppes seega 1:1 viigiga ning järgnes penaltiseeria. Mõlemad meeskonnad alustasid täpsete löökidega ning Paapua Uus-Guinea tabas ka teise löögiga. Seejärel suutis vastase väravavaht tõrjuda Daniel Tuhkaneni penalti, kuid löök läks kordamisele, sest väravavaht oli oma joonelt liialt vara liikunud. Tuhkanen teisel korral ei eksinud. Seejärel suutis Tilk tõrjuda vastase löögi ning kuna eestlased ei eksinud, siis kuulus penaltiseeria võit Eestile. Eesti poolt olid lihtsalt Tuhkanenile täpsed veel Iljin, Ralf Friedemann, Kristo Hussar ja Nikita Karasjov.
"Arvestades, et saime siin ligikaudu 4-5 päeva treenida, siis olen rahul, et poisid viisid väljakul päris hästi meie plaani ellu. Mängu käiku mõjutas üks individuaalne eksimus, kuid tegu on ju arenguturniiriga ning meie eesmärk on, et mängijad siit õpiks ja areneks. Kohtumine oli meie jaoks raske, sest eelnevatel päevadel pole nii kuum olnud, kuid tänane lõõskav päike jättis oma jälje. Lõime häid võimalusi ja tulemusest on kahju, sest poisid väärisid mängupildi järgi tegelikult veel enamat," sõnas noortekoondist juhendav Andres Oper pärast kohtumist.
Peatreeneri sõnul oli Iljini hiline viigivärav muljetavaldav. "Inglismaal ütleme selliste kohta screamer! Tõeline papinael sinna võrku. Aplaus, et sellisel hetkel võtta vastu julge otsus ja viia see ka ellu. Pole küsimust, et kui tegu oleks A-koondisega, siis vääriks see hõbepalli."
Tänane penaltiseeria võit andis Eestile kokku kaks punkti, Paapua Uus-Guinea teenis ühe punkti. Kolmeliikmelise alagrupi tipus on kolm punkti teeninud Tahiti. Eesti kohtumine Tahitiga toimub 21. augustil, mil pall pannakse mängu Eesti aja järgi kell 6 hommikul. | Noortekoondis alistas penaltiseerias Paapua Uus-Guinea | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti lõi esimesi ohtlikke võimalusi kohtumise 18. minutil, mil vastasele tekitati peavalu standardolukordadega, kuid esimesena nõelasid vastased – 21. minutil libastus õnnetult Eesti väravavaht Martin Tilk, kelle teele saadetud sööt läks seetõttu vastase jala peale ning väravast väljas olnud puurilukk oli Solomon Rani löögi osas võimetu. Vastased rohkem avapoolajal Eestile ohtu ei kujutanud ja kuigi Eesti lõi mitmeid häid võimalusi, siis väravani ei jõutud. Kõige lähemale jõudis sellele Erik Kruglov, kes suunas Arthur Jeršovi nurgalöögi 34. minutil peaga latti. Neli minutit hiljem oli standardolukorra järgselt hea šanss Ralf-Sander Suvinõmmil, kuid Jeršovi heast tsenderdusest tulnud palli suunas ta peaga veidi üle värava. Avapoolaja viimastel minutitel avanes paremalt äärelt tulnud söödu järel hea võimalus ka Georg-Marten Meumersil, kuid ka tema löök ei leidnud teed väravaraami suunas. Hea šanss tekkis veel lisaminutitel, kui väravavahiga pääses silmitsi Daniel Fedotov, kui tema löök ebaõnnestus ning kohtuniku hinnangul vastaste kaitsja viga ei teinud.
Teist poolaega domineerisid samuti eestlased ja vastastel tekkis poolaja jooksul kõigest kaks võimalust. Eesti surve kandis lõpuks vilja seitsmendal lisaminutil, mil tõelise iluvärava lõi Aleksander Iljin. Tilga poolt saadetud pikk sööt pikendati Iljini suunas peaga edasi ning seejärel lõi ta ligikaudu 18 meetri pealt palli otse õhust tugeva löögiga väravavõrku.
Kohtumise normaalaeg lõppes seega 1:1 viigiga ning järgnes penaltiseeria. Mõlemad meeskonnad alustasid täpsete löökidega ning Paapua Uus-Guinea tabas ka teise löögiga. Seejärel suutis vastase väravavaht tõrjuda Daniel Tuhkaneni penalti, kuid löök läks kordamisele, sest väravavaht oli oma joonelt liialt vara liikunud. Tuhkanen teisel korral ei eksinud. Seejärel suutis Tilk tõrjuda vastase löögi ning kuna eestlased ei eksinud, siis kuulus penaltiseeria võit Eestile. Eesti poolt olid lihtsalt Tuhkanenile täpsed veel Iljin, Ralf Friedemann, Kristo Hussar ja Nikita Karasjov.
"Arvestades, et saime siin ligikaudu 4-5 päeva treenida, siis olen rahul, et poisid viisid väljakul päris hästi meie plaani ellu. Mängu käiku mõjutas üks individuaalne eksimus, kuid tegu on ju arenguturniiriga ning meie eesmärk on, et mängijad siit õpiks ja areneks. Kohtumine oli meie jaoks raske, sest eelnevatel päevadel pole nii kuum olnud, kuid tänane lõõskav päike jättis oma jälje. Lõime häid võimalusi ja tulemusest on kahju, sest poisid väärisid mängupildi järgi tegelikult veel enamat," sõnas noortekoondist juhendav Andres Oper pärast kohtumist.
Peatreeneri sõnul oli Iljini hiline viigivärav muljetavaldav. "Inglismaal ütleme selliste kohta screamer! Tõeline papinael sinna võrku. Aplaus, et sellisel hetkel võtta vastu julge otsus ja viia see ka ellu. Pole küsimust, et kui tegu oleks A-koondisega, siis vääriks see hõbepalli."
Tänane penaltiseeria võit andis Eestile kokku kaks punkti, Paapua Uus-Guinea teenis ühe punkti. Kolmeliikmelise alagrupi tipus on kolm punkti teeninud Tahiti. Eesti kohtumine Tahitiga toimub 21. augustil, mil pall pannakse mängu Eesti aja järgi kell 6 hommikul.
### Response:
Noortekoondis alistas penaltiseerias Paapua Uus-Guinea |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stiiliraamat on praktiline kasutus juhend, millega kirjutatakse ette, kuidas ja milliseid elemente ettevõtte identiteediloomes kasutatakse. Enamasti on sellised stiiliraamatud ettevõtte logo ja visuaalse sümboolika kasutamiseks, harvem laienevad ettekirjutused ka ruumile. Ruumiidentiteedi loomise juhised kindlustavad näiteks selle, et McDonald's on igas maailmanurgas äratuntav ja et ühe brändi poed annavad kliendile alati ühesuguse ruumikogemuse. Ühest küljest teevad ruumiloome juhised disaineri elu lihtsaks ja annavad kliendile näilise kindlustunde, teisalt on selline laiahaardeline eeskiri kohatute kohtade ehk paikade, mis igal pool, näiteks Austraaliast Alaskani, ühesugused välja näevad, loomise alus. Nüüd on siis ruumiloomise õpetus ka kavandataval Rail Balticul. Koostatud stiiliraamat annab juhised jaamade ja neid ümbritseva maastiku, ökoduktide, raudteesildade, märgistuste, müratõkete jms objektide projekteerimiseks.
Riigihange ühtse visuaalse identiteedi looja leidmiseks kuulutati välja eelmise aasta suvel. Peadpööritavast bürokraatiast suutis ennast tähtajaks läbi närida vaid üks pakkuja, 3TI Progetti, kes pakkus töö hinnaks 142 540 eurot. Nüüd, selle aasta südasuvel, keset puhkuste kõrgperioodi nad töö tulemusi tagasihoidlikult ainult paarikümnele inimesele esitlesidki.
Rail Balticu identiteediloomise juhendis (seitse raamatut) nähakse ette, et Baltimaid läbivale raudteele saab ehitada nelja tüüpi jaamu: rahvusvahelise tähtsusega, märgilisi, põhijaamu ja hooneta, vaid katusealusega ooteplatvorme. Välja on töötatud justkui Lego klotsid, mida siis iga omavalitsuse palgatud arhitekt/disainer võib vastavalt lähteülesandele ja reisijate arvule ning omavalitsuse vajadustele kombineerida.
Stiiliraamatu esitlusel näitasid itaallased, kuidas heledate, moodsate, anonüümsete Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse veidi välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone. Märgilisele tüüphoonele saab vastavalt vajadusele lisada mooduleid, näiteks põhijaama mooduli, samuti on ette nähtud ka võimalus, et jaamas võivad olla ka vaid põhijaama moodulid, millele lisatakse katusealused. Jaamahoonetes on lubatud kasutada metalli, puitu, klaasi ja roostevaba terast.
Maastikuarhitektuuri stiilijuhised on veidi pealiskaudsemad. Nendivad itaallased isegi, et kolm Baltimaad keskkonna ja kultuuri poolest erinevad ja sobivate disainijuhiste väljatöötamine ongi keeruline. Jaamahoonete ümbrusele ühtse ilme andmiseks on välja toodud kolm standardelementi – mööbel, taimestik ja sillutise materjalid –, mis peaksid jaamaümbrusele andma äratuntava Rail Balticu identiteedi. On näha, et maastiku osa on tegijatele omajagu peavalu valmistanud, sest tulemus on pinnapealne ning kaldub nõretavasse sümbolismi. Näiteks pakutakse välja, et lähtuvalt rahvarõivastest võiks Eestis kasutada maastikukujunduses siniseid, Lätis punaseid ja Leedus kollaseid lilli. Niisiis peaks õite värvus andma signaali, kus riigis parasjagu rongist väljutakse. Maastikule ei anna selline dekoratiivsus kvaliteeti juurde, pigem tundub, et esimene pähe tulnud mõte on juhiseks vormistatud.
Jaamahoone ümbruses on ka funktsioonid hierarhiliselt standarditud. Jaamahoonele kõige lähemal on jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud ootamisala, kaugemal saabumisala, kuhu paigutatakse bussipeatuse (või jaama), taksopeatuse ja sõiduautode parkla. Ülejäänu on itaallaste sõnutsi jäetud lahtiseks, et kohalikud disainerid saaksid paiga eripära maksimaalselt arvesse võttes kujundada maastiku vastavalt kohalikele oludele. Lisada võib nii skulptuure, laadaplatse, sporditegemise alasid jne. Väidetavalt on arvesse võetud ka meie ilmaolusid ning näiteks kõik rattaparklad, bussiootepaviljonid ning ilma hooneta rongiooteplatvormid on katuse alla viidud.
Eraldi on välja toodud ka olemasoleva arhitektuurilooliselt olulise hoone Rail Balticu rongijaamaks kohandamise võimalused.
Standardsed tüüpjaamad ei ole siinmail ju midagi uut. 1870. aastal avatud Eesti esimese raudtee – Balti raudtee (Paldiski-Tallinn-Gattšina) jaamahooned valmisid samuti ülevenemaaliste tüüpprojektide järgi, mida siinsete oludega kohandati ja joonised tuli ministeeriumiga kooskõlastada. Balti raudteel jagati jaamad tähtsuse järgi viide kategooriasse. Kõige tähtsam ehk I kategooria jaam oli Balti jaam, II klassi lahterdati Gattšina, Narva ja Rakvere (hiljem ka Tapa), III kuulus klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks vaksalit. Leele Välja on muinsuskaitseametile koostatud XX sajandi Eesti raudteede alusuuringus välja toonud, et vastavalt Balti raudtee lepingule võeti jaamaehitiste kavandamisel eeskujuks Lipetski ja Tomski kandis 1869. aastal avatud Grjazi-Borissoglebski raudtee rajatised. Balti raudtee avamisel jäi rongiteele 21 jaama, nüüdseks kõigub see arv 60 ringis.
Rail Balticu teele kavandatakse Eestisse esialgu vaid kolme jaama. Ülemiste ja Pärnu jaam on itaallaste käsitluses rahvusvahelise tähtsusega jaamad. Pärnusse Papiniitu kavandatava jaama arhitektuurivõistlus toimus juba 2014. aastal, selle võitsid arhitektid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides. Korra on juba läbi mõeldud ka Ülemiste jaam (arhitektid Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur), kuid pärast mitmeaastast tööd avastati, et riigihankes oli viga ning võistlustulemus tühistati. Praegu on välja kuulutatud uus, arhitektide liiduga kooskõlastamata arhitektuurivõistlus. Rail Balticu jaam tuleb ka Raplasse ja see saab ilmselt olema märgilist tüüpi. | Rail Balticu Lego klotsid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stiiliraamat on praktiline kasutus juhend, millega kirjutatakse ette, kuidas ja milliseid elemente ettevõtte identiteediloomes kasutatakse. Enamasti on sellised stiiliraamatud ettevõtte logo ja visuaalse sümboolika kasutamiseks, harvem laienevad ettekirjutused ka ruumile. Ruumiidentiteedi loomise juhised kindlustavad näiteks selle, et McDonald's on igas maailmanurgas äratuntav ja et ühe brändi poed annavad kliendile alati ühesuguse ruumikogemuse. Ühest küljest teevad ruumiloome juhised disaineri elu lihtsaks ja annavad kliendile näilise kindlustunde, teisalt on selline laiahaardeline eeskiri kohatute kohtade ehk paikade, mis igal pool, näiteks Austraaliast Alaskani, ühesugused välja näevad, loomise alus. Nüüd on siis ruumiloomise õpetus ka kavandataval Rail Balticul. Koostatud stiiliraamat annab juhised jaamade ja neid ümbritseva maastiku, ökoduktide, raudteesildade, märgistuste, müratõkete jms objektide projekteerimiseks.
Riigihange ühtse visuaalse identiteedi looja leidmiseks kuulutati välja eelmise aasta suvel. Peadpööritavast bürokraatiast suutis ennast tähtajaks läbi närida vaid üks pakkuja, 3TI Progetti, kes pakkus töö hinnaks 142 540 eurot. Nüüd, selle aasta südasuvel, keset puhkuste kõrgperioodi nad töö tulemusi tagasihoidlikult ainult paarikümnele inimesele esitlesidki.
Rail Balticu identiteediloomise juhendis (seitse raamatut) nähakse ette, et Baltimaid läbivale raudteele saab ehitada nelja tüüpi jaamu: rahvusvahelise tähtsusega, märgilisi, põhijaamu ja hooneta, vaid katusealusega ooteplatvorme. Välja on töötatud justkui Lego klotsid, mida siis iga omavalitsuse palgatud arhitekt/disainer võib vastavalt lähteülesandele ja reisijate arvule ning omavalitsuse vajadustele kombineerida.
Stiiliraamatu esitlusel näitasid itaallased, kuidas heledate, moodsate, anonüümsete Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse veidi välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone. Märgilisele tüüphoonele saab vastavalt vajadusele lisada mooduleid, näiteks põhijaama mooduli, samuti on ette nähtud ka võimalus, et jaamas võivad olla ka vaid põhijaama moodulid, millele lisatakse katusealused. Jaamahoonetes on lubatud kasutada metalli, puitu, klaasi ja roostevaba terast.
Maastikuarhitektuuri stiilijuhised on veidi pealiskaudsemad. Nendivad itaallased isegi, et kolm Baltimaad keskkonna ja kultuuri poolest erinevad ja sobivate disainijuhiste väljatöötamine ongi keeruline. Jaamahoonete ümbrusele ühtse ilme andmiseks on välja toodud kolm standardelementi – mööbel, taimestik ja sillutise materjalid –, mis peaksid jaamaümbrusele andma äratuntava Rail Balticu identiteedi. On näha, et maastiku osa on tegijatele omajagu peavalu valmistanud, sest tulemus on pinnapealne ning kaldub nõretavasse sümbolismi. Näiteks pakutakse välja, et lähtuvalt rahvarõivastest võiks Eestis kasutada maastikukujunduses siniseid, Lätis punaseid ja Leedus kollaseid lilli. Niisiis peaks õite värvus andma signaali, kus riigis parasjagu rongist väljutakse. Maastikule ei anna selline dekoratiivsus kvaliteeti juurde, pigem tundub, et esimene pähe tulnud mõte on juhiseks vormistatud.
Jaamahoone ümbruses on ka funktsioonid hierarhiliselt standarditud. Jaamahoonele kõige lähemal on jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud ootamisala, kaugemal saabumisala, kuhu paigutatakse bussipeatuse (või jaama), taksopeatuse ja sõiduautode parkla. Ülejäänu on itaallaste sõnutsi jäetud lahtiseks, et kohalikud disainerid saaksid paiga eripära maksimaalselt arvesse võttes kujundada maastiku vastavalt kohalikele oludele. Lisada võib nii skulptuure, laadaplatse, sporditegemise alasid jne. Väidetavalt on arvesse võetud ka meie ilmaolusid ning näiteks kõik rattaparklad, bussiootepaviljonid ning ilma hooneta rongiooteplatvormid on katuse alla viidud.
Eraldi on välja toodud ka olemasoleva arhitektuurilooliselt olulise hoone Rail Balticu rongijaamaks kohandamise võimalused.
Standardsed tüüpjaamad ei ole siinmail ju midagi uut. 1870. aastal avatud Eesti esimese raudtee – Balti raudtee (Paldiski-Tallinn-Gattšina) jaamahooned valmisid samuti ülevenemaaliste tüüpprojektide järgi, mida siinsete oludega kohandati ja joonised tuli ministeeriumiga kooskõlastada. Balti raudteel jagati jaamad tähtsuse järgi viide kategooriasse. Kõige tähtsam ehk I kategooria jaam oli Balti jaam, II klassi lahterdati Gattšina, Narva ja Rakvere (hiljem ka Tapa), III kuulus klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks vaksalit. Leele Välja on muinsuskaitseametile koostatud XX sajandi Eesti raudteede alusuuringus välja toonud, et vastavalt Balti raudtee lepingule võeti jaamaehitiste kavandamisel eeskujuks Lipetski ja Tomski kandis 1869. aastal avatud Grjazi-Borissoglebski raudtee rajatised. Balti raudtee avamisel jäi rongiteele 21 jaama, nüüdseks kõigub see arv 60 ringis.
Rail Balticu teele kavandatakse Eestisse esialgu vaid kolme jaama. Ülemiste ja Pärnu jaam on itaallaste käsitluses rahvusvahelise tähtsusega jaamad. Pärnusse Papiniitu kavandatava jaama arhitektuurivõistlus toimus juba 2014. aastal, selle võitsid arhitektid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides. Korra on juba läbi mõeldud ka Ülemiste jaam (arhitektid Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur), kuid pärast mitmeaastast tööd avastati, et riigihankes oli viga ning võistlustulemus tühistati. Praegu on välja kuulutatud uus, arhitektide liiduga kooskõlastamata arhitektuurivõistlus. Rail Balticu jaam tuleb ka Raplasse ja see saab ilmselt olema märgilist tüüpi.
### Response:
Rail Balticu Lego klotsid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taaskord oli eestlanna Hannoveri naiskonna üks resultatiivsemaid, kui viskas 13 punkti. Mäletatavasti viskas ta naiskonna esimeses kontrollmängus University of North Carolina at Greensboro vastu 17 punkti, päev hiljem Illinois State'i vastu tõi kolm silma ning reedel Clemsoni neidudega mängides tabas viigi tabloole toonud sireeniviske ning kogus lõpuks 15 silma, vahendab Korvpall24.ee
Karm mängudegraafik on mõjuma hakanud ka Hannoveri naiskonna mängijate tervisele, kui laupäevases kohtumises tuli hakkama saada vaid kaheksa mängijaga. Ainsana tõi eestlannast rohkem punkte Aleksandra Tarasova – 17. Marleen Peek lisas 11 ning Karolin-Ivonn Tzokov, Tessa Stammberger ja Birte Thimm tõid kõik üheksa silma.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Pulk kerkis Hannoveri napis võidumängus taas naiskonna üheks edukamaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taaskord oli eestlanna Hannoveri naiskonna üks resultatiivsemaid, kui viskas 13 punkti. Mäletatavasti viskas ta naiskonna esimeses kontrollmängus University of North Carolina at Greensboro vastu 17 punkti, päev hiljem Illinois State'i vastu tõi kolm silma ning reedel Clemsoni neidudega mängides tabas viigi tabloole toonud sireeniviske ning kogus lõpuks 15 silma, vahendab Korvpall24.ee
Karm mängudegraafik on mõjuma hakanud ka Hannoveri naiskonna mängijate tervisele, kui laupäevases kohtumises tuli hakkama saada vaid kaheksa mängijaga. Ainsana tõi eestlannast rohkem punkte Aleksandra Tarasova – 17. Marleen Peek lisas 11 ning Karolin-Ivonn Tzokov, Tessa Stammberger ja Birte Thimm tõid kõik üheksa silma.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Pulk kerkis Hannoveri napis võidumängus taas naiskonna üheks edukamaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päev algab kell 11 mälestustseremooniaga 20. augusti kivi juures Toompea tänava ja Falgi tee nurgal. Kivi jalamile asetatakse lilled, kõneleb 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.
Kella 11-18 on avatud Pika Hermanni torn. Sissepääs on Kuberneri aiast. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg. Pääsmeid on piiratud arv.
Kell 17 toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Toompea lossi rõdul, kus rahvale esinevad Ott Lepland ja Rein Rannap. Avasõnad ütleb Riigikogu esimees Henn Põlluaas ning tervitab 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.
Keskpäeval peab Toompea lossi Valges saalis traditsioonilise piduliku koosoleku 20. Augusti Klubi. Sõnavõtuga esineb Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Ettekande "Valikud siis ja praegu" peab klubi liige ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.
20. Augusti Klubile esitlevad raamatut "Asitõendid 1939-1941. Nõukogude okupatsiooniga Eesti sõjajõududele tekitatud inimkaotused ja materiaalsed kahjud" kolonelleitnant erus Jaak Haud ja Eesti Eruohvitseride Kogu esimees, 20. Augusti Klubi liige Enn Tupp.
1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus. | Taasiseseisvumispäeval saab külastada Pika Hermanni torni ja kuulata kontserti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päev algab kell 11 mälestustseremooniaga 20. augusti kivi juures Toompea tänava ja Falgi tee nurgal. Kivi jalamile asetatakse lilled, kõneleb 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.
Kella 11-18 on avatud Pika Hermanni torn. Sissepääs on Kuberneri aiast. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg. Pääsmeid on piiratud arv.
Kell 17 toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Toompea lossi rõdul, kus rahvale esinevad Ott Lepland ja Rein Rannap. Avasõnad ütleb Riigikogu esimees Henn Põlluaas ning tervitab 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme.
Keskpäeval peab Toompea lossi Valges saalis traditsioonilise piduliku koosoleku 20. Augusti Klubi. Sõnavõtuga esineb Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Ettekande "Valikud siis ja praegu" peab klubi liige ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.
20. Augusti Klubile esitlevad raamatut "Asitõendid 1939-1941. Nõukogude okupatsiooniga Eesti sõjajõududele tekitatud inimkaotused ja materiaalsed kahjud" kolonelleitnant erus Jaak Haud ja Eesti Eruohvitseride Kogu esimees, 20. Augusti Klubi liige Enn Tupp.
1994. aastal asutatud 20. Augusti Klubi ühendab inimesi, kes kuulusid 1990. aastal valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukokku ja hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.
### Response:
Taasiseseisvumispäeval saab külastada Pika Hermanni torni ja kuulata kontserti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eden Hazardi vigastuse tõttu sai algkoosseisus võimaluse pooleldi juba maha kantud Gareth Bale. 12. minutil sündis ka avavärav, kui just Bale andis vasakult äärelt terava söödu värava ette ning Karim Benzema sahistas võrku, kirjutab Soccernet.ee.
Minimaalses eduseisus olles jäi Real 56. minutiks aga vähemusse, kui Luka Modric astus Denis Suareze kanna peale ning videokohtuniku kaasabil näidati horvaadile punast kaarti. Järgmist väravat tuli oodata 61. minutini, mil Toni Kroos virutas suurepärase kauglöögi lati alla.
80. minutil sai tabamuse kirja ka Lucas Vazquez, kuid lõpuni Reali kaitseliin vastu ei pidanud ning Iker Losada täpne löök värava tagumisse alla nurka jäi Thibaut Courtois'le püüdmatuks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Madridi Real oli võidukas, Modric sai punase kaardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eden Hazardi vigastuse tõttu sai algkoosseisus võimaluse pooleldi juba maha kantud Gareth Bale. 12. minutil sündis ka avavärav, kui just Bale andis vasakult äärelt terava söödu värava ette ning Karim Benzema sahistas võrku, kirjutab Soccernet.ee.
Minimaalses eduseisus olles jäi Real 56. minutiks aga vähemusse, kui Luka Modric astus Denis Suareze kanna peale ning videokohtuniku kaasabil näidati horvaadile punast kaarti. Järgmist väravat tuli oodata 61. minutini, mil Toni Kroos virutas suurepärase kauglöögi lati alla.
80. minutil sai tabamuse kirja ka Lucas Vazquez, kuid lõpuni Reali kaitseliin vastu ei pidanud ning Iker Losada täpne löök värava tagumisse alla nurka jäi Thibaut Courtois'le püüdmatuks.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Madridi Real oli võidukas, Modric sai punase kaardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestis esimest korda kasutusel olnud võistlusformaadis tuli osalejatel tunni ajaga läbida raskel maastikul 6,67 kilomeetri pikkune ring. Seejärel sai puhata kuni uue tunni alguseni, seejärel pidi stardis mänginud muusikapala jooksul startima uuele ringile. Nii joosti seni, kuni rajale jäi vaid üks jooksja.
Kolm kangemat jooksjat - Hannes Veide, Reigo Lehtla ja Oliver Kalvi - suutsid läbida 30 ringi ehk üle 200 kilomeetri. Võitjana väljus neist Hannes Veide, kes läbis 32 ringi ehk 213,44 kilomeetrit.
Naistest jäi viimasena rajale Liina Kesamaa, kes suutis läbida 25 ringi ehk 166,75 kilomeetrit.
Liina Kesamaa Autor/allikas: Olle Rõuk
Kokku läks reede õhtul kell üheksa starti 71 jooksjat. | Uutmoodi liikumishulluse võitis Hannes Veide | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestis esimest korda kasutusel olnud võistlusformaadis tuli osalejatel tunni ajaga läbida raskel maastikul 6,67 kilomeetri pikkune ring. Seejärel sai puhata kuni uue tunni alguseni, seejärel pidi stardis mänginud muusikapala jooksul startima uuele ringile. Nii joosti seni, kuni rajale jäi vaid üks jooksja.
Kolm kangemat jooksjat - Hannes Veide, Reigo Lehtla ja Oliver Kalvi - suutsid läbida 30 ringi ehk üle 200 kilomeetri. Võitjana väljus neist Hannes Veide, kes läbis 32 ringi ehk 213,44 kilomeetrit.
Naistest jäi viimasena rajale Liina Kesamaa, kes suutis läbida 25 ringi ehk 166,75 kilomeetrit.
Liina Kesamaa Autor/allikas: Olle Rõuk
Kokku läks reede õhtul kell üheksa starti 71 jooksjat.
### Response:
Uutmoodi liikumishulluse võitis Hannes Veide |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates järgmisest aastast muutub suurtuuridele wild card 'ide eraldamise kord, kirjutab Spordipartner.ee. Kahele paremale Pro Continental tiimile on koht garanteeritud ja korraldajad saavad ise kutsuda vaid kaks meeskonda. Praegust edetabelit vaadates on parimad võimalused Team Total Direct Energiel, kes hoiab Pro Continental klubide hulgas 4608 punktiga teist kohta.
Juhib 4752 silmaga Wanty-Gobert Cycling Team, kolmas on Cofidis (4585). Israel Cycling Academy hoiab kuuendat positsiooni (3482). | Taaramäe tiim liigub suurtuuride kursil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates järgmisest aastast muutub suurtuuridele wild card 'ide eraldamise kord, kirjutab Spordipartner.ee. Kahele paremale Pro Continental tiimile on koht garanteeritud ja korraldajad saavad ise kutsuda vaid kaks meeskonda. Praegust edetabelit vaadates on parimad võimalused Team Total Direct Energiel, kes hoiab Pro Continental klubide hulgas 4608 punktiga teist kohta.
Juhib 4752 silmaga Wanty-Gobert Cycling Team, kolmas on Cofidis (4585). Israel Cycling Academy hoiab kuuendat positsiooni (3482).
### Response:
Taaramäe tiim liigub suurtuuride kursil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse kolme erakonna keskmisest pidulikumal pressikonverentsil, millega tähistati saja päeva täitumist võimu võtmisest, kulges alguses kõik tavapäraselt ja uinutavalt.
Põhiküsimuseni jõuti alles teise kolmandiku alguses, kui rahandusminister Martin Helme sõnastas Eesti avaliku elu peaprobleemi: "Need on peaaegu üksteisest lahus olevad maailmad: see, mismoodi valitsus töötab avalikkuse huviorbiidist väljas oma koosolekutel, läbirääkimistel, ministrite omavahelises suhtluses, ja see, missugune pilt avaneb meedias. Need on täiesti eri rada käivad lood. Vahepeal on natuke kurb seda vaadata, vahel ei jõua ära seletada oma valijatele, et ärge nüüd kõike ka uskuge, mida te loete."
Hiljem sekundeerisid Helmele meediakriitiliste tiraadidega ka kolleegid, eriti välisminister. Võimu ja kodanikkonna normaalse läbikäimise ning üksteisemõistmise põhiline takistus on valitsuserakondade arvates mingi viga ajakirjanduses. See järeldus on valitsuse ametlik seisukoht olukorras, kus ajakirjandus on pärast valimisi poliitilisele võimule ainus järjepidev dialoogipartner.
Riigikogu valimiste järel elab ühiskond paratamatult demokraatia ajutise defitsiidi olukorras. Parlament rakendub pärast valimisi vaevaliselt ning, jõudnud vaevalt oma töökorralduse paika saada, siirdub suvepuhkusele. Täiskogu istungid algavad uuesti alles septembris.
Seega puudub valitsuse tegevusel laiem parlamentaarne kandepind: oma ideedele ei saada peegeldust oma erakonna fraktsioonilt, veel vähem opositsioonilt.
Olukorda halvendab veelgi see, et kuigi nii mõnigi valitsuse liige on ministri ametit pidanud ka varem, läheb ta oma uude ministeeriumisse siiski täielikus teadmatuses valitsuse kavade teostatavuse kohta.
Trummid on põrisenud, loosungid välja hõigatud, kuid kokkupuude reaalsusega ehk asja tundvate ametnikega teeb ministrile peagi selgeks, et päris nii, nagu poliitilisel tasemel kokku lepitud, elu riigis ümber korraldada siiski ei saa.
Kerkib küsimus, miks seda varem, ideaalis enne valimisi, endale selgeks ei tehtud. Miks on nii, et erakonnad ja poliitikud täitevvõimu ametnike ja muude ekspertidega valimisprogrammi koostamise eel piisavalt ei suhtle?
"Paratamatu tagajärjena saab ajakirjandus eri allikatest kokku vastuolulist infot."
Pole põhjust arvata, et ametnikud oma teadmisi parlamendi liikmete või erakondade juhtidega jagamast keelduksid või nende eest andmeid ja analüüse varjaksid. Parteilises vaates on teadmistepõhine valimisprogramm midagi nõrka ja sobimatut, sest kodanikud ju ei soovi kuulda realistlikku plaani, vaid muinasjutte, mida koovad arvukad ja andekad suhtekorralduskontorid. Paratamatu tagajärjena saab ajakirjandus eri allikatest kokku vastuolulist infot. Ka minister võib ametkonna mõjualusena rääkida üht ja erakonna esindajana teist.
Tõe väljaselgitamise teeb toimetuste jaoks raskemaks see, et valitsuse esimeste võimukuude vältel tekib kirjalikku infot suhteliselt vähe. Kõik on alles "töös" ning mulle mõistetamatu tava järgi ei taha täitevvõimu poliitikud esitada ühiskonnale valikuvõimalustega plaane, vaid ainult lõppotsuse, mille paremust konkureerivate kavade ees ei pea enam põhjendama.
Kahetsusväärselt on mis tahes valitsus kohelnud samal moel juba aastaid ka riigikogu liikmeid. Põhjenduseks piisab, kui öelda, et ainuvõimalik on see, milles me poliitiliselt kokku leppisime.
Kirjaliku kultuuri nappus ning suulise pärimuse rohkus valimistejärgsel perioodil annab oma panuse demokraatia defitsiidi suurendamisse. Pole vahet, kas dialoogipartneriks on ajakirjanik, huvirühma esindaja, opositsionäär või isegi oma parteikaaslane, igal juhul saab tema arvamuse pareerida väitega "te kuulsite valesti".
Paberilt valesti lugeda on hoopis keerulisem kui jutuvada valesti kuulda. Kuni pole paberit, on lihtne oponendi mis tahes väidet pisendada või naeruvääristada ja seda tegid ministrid innukalt ka valitsuse 100 päeva pressikonverentsil.
Niisuguse arusaama nõrga külje tõi eelmisel nädalal uudisena välja ERR, kui osutas, et täitevvõimu palgal on minimaalselt 300-400 kommunikatsioonitöötajat, kelle tööpanust täiendavad avaliku võimuga sõlmitud heldeid lepinguid täitvad suhtekorraldusfirmad.
Sellest faktist tõukub järgmine küsimus: kuidas on võimalik, et professionaalsed ja ajakirjanikest tänapäeval tihti paremini tasustatud riigi infovahendajad ei ole suutnud poole aastaga panna käputäit ajakirjanikke faktide, analüüside, oskuste ja isikliku sarmi abil valitsuse teovõimesse ning plaanide headusse uskuma ning sellesse mõistvalt ja positiivselt suhtuma ehk tekitanud minister Helme osutatud paralleelmaailmade ühisosa?
Kas ei peaks ehk sellise saamatuse eest natuke "päid veeretama"? Mõistagi, avaliku teenistuse infotöötajad on vastikus olukorras, kus kutse-eetika esimene reegel on, et valetada ei tohi. Propagandistiks hakkamine on väikese edulootusega karjääriotsus, mistõttu püütakse iga hinna eest säilitada asjalik neutraalsus. Kirjaliku kultuuri eespool osutatud nappuse tõttu on teabetöötajal vähe sellist, millega tõsisemat ajakirjanikku toita.
Minister Urmas Reinsalu kirjeldas ajakirjandust väljenditega "saime peksa ja saame edaspidigi", "ajaleht sõimab, on tuld purskav mägi", "kõik kuulid on tulistatud märklauast mööda", "kostab tõrelemist", "lehte kirjutajatel on Orwelli "1984" mälu" jne.
Tõe huvides, natuke määris minister meediale ka mett moka peale. Kuid valitsuse üldhoiak toitub veendumusest, et kogu ajakirjandus on valitsuskoalitsiooni-vastane.
Sellega saavad oma saatana märgi otsaette ka kõik meedias sõna võtvad iga eluala asjatundjad, kes ei tööta toimetustes ajakirjanikena ning kellelt on ajakirjanikel seda keerulisem lugusid või kommentaare ning ka taustainfot saada, mida innustunumalt kõiki ühte patta pannes võimukandjad ajakirjandust pattude eest verbaalselt nuhtlevad.
Kust ministrid selle õiguse üldse võtavad? Ajakirjandus on vabal maal tavaline ettevõtluse ala, mille vajalikkust mõõdetakse turul ja mille ärimudelid on tehnoloogilise revolutsiooni käigus kõvasti kannatada saanud me eriti väikeses keeleruumis.
Mis juhtuks, kui ministrid kritiseeriksid pressikonverentsidel sama järjekindlusega nagu ajakirjandust mõnd muud ärivaldkonda ja selle töötajaid, näiteks panku, farme või kaubanduskette?
On kujutlematu, et nädalast nädalasse kostaks ministrite suust, et saamatud põllumehed ei oska taimi ega loomi kasvatada, lollid pankurid rahast raha teha ning et haugi mäluga kaupmehed müüvad ainult valet ja ebakvaliteetset kaupa.
Iga äri toetub pakkuja ja soovija vahelisele usaldusele ja kui mõelda, millist ettevõtlust ning kui palju on erakonnad ja poliitikud 20 aasta vältel põlastanud ja süüdistanud, on ajakirjandusäri selles edetabelis ülekaalukal esikohal.
Arvatavasti poleks keeruline meediakontsernidele nii põhjustatud ja rahas mõõdetavat mainekahju kokku arvutada ning seda valitsuselt kohtu kaudu välja nõuda. Omamoodi imelik, et meediaomanikud seda seniajani teinud pole.
Parteide-poliitikute motiive kaaludes jääb sõelale kaks stsenaariumi. Esiteks, valdav osa inimestest soovib, et neist ainult head räägitaks, ning paljude kriitikataluvus on keskpärane või olematu. Kui kriitikat siiski tuleb, peab viga olema kritiseerijas, kellele saab ilma tõenditeta omistada omakasupüüdlikke, madalaid või vandenõulase motiive.
"Seega võib ajakirjanduse pidev manitsemine olla osalt alateadliku autoritaarsuse iha kontrollimatu väljendus."
Samuti ei ole demokraatliku riigi iga poliitik südames tingimata demokraat ning talle ei pruugi olla võõrad orbánlikud võtted ehk oma võimupositsiooni kasutamine peeglist vastu vaatava kujutise ilustamiseks. Seega võib ajakirjanduse pidev manitsemine olla osalt alateadliku autoritaarsuse iha kontrollimatu väljendus. Kuni see iha ei vormu ajakirjandusvabadust piiravateks õigusaktideks, pole katki midagi.
Välistada ei saa ka teist varianti kogu selle pahatahtlikkuses. Kõik erakonnad on teinud katseid luua oma, erakondlik meediasüsteem, sh avaliku raha eest omavalitsustes. Praeguseni toimivad parteilised (maailmavaatelised) või, nagu nad end ise nimetavad, alternatiivsed infokanalid peamiselt mittetulunduslikuna.
Kuid et kulud kasvavad ja partei rahast ning annetustest ei pruugi jätkuda, viib majanduslik kitsikus iga sellise väljaande ärijuhi mõtted paratamatult ka reklaamiturule. Mida kahjustatum ning kehvemate kontaktinäitajatega on reklaamiandjate silmis praegune meediaettevõtlus, seda suuremad on uute tulijate võimalused turg ümber jagada või sealt kas või esiotsa suutäieke ampsata.
Ajakirjanduse kritiseerimine ei ole täitevvõimu tööülesanne, halval juhul võib sellega kaasneda ka huvide konflikt või kohtunõue. Peale selle oskab ka lammas vihane olla, kui elu ohus. | Kaarel Tarand: kolm karjast ja patused lambad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse kolme erakonna keskmisest pidulikumal pressikonverentsil, millega tähistati saja päeva täitumist võimu võtmisest, kulges alguses kõik tavapäraselt ja uinutavalt.
Põhiküsimuseni jõuti alles teise kolmandiku alguses, kui rahandusminister Martin Helme sõnastas Eesti avaliku elu peaprobleemi: "Need on peaaegu üksteisest lahus olevad maailmad: see, mismoodi valitsus töötab avalikkuse huviorbiidist väljas oma koosolekutel, läbirääkimistel, ministrite omavahelises suhtluses, ja see, missugune pilt avaneb meedias. Need on täiesti eri rada käivad lood. Vahepeal on natuke kurb seda vaadata, vahel ei jõua ära seletada oma valijatele, et ärge nüüd kõike ka uskuge, mida te loete."
Hiljem sekundeerisid Helmele meediakriitiliste tiraadidega ka kolleegid, eriti välisminister. Võimu ja kodanikkonna normaalse läbikäimise ning üksteisemõistmise põhiline takistus on valitsuserakondade arvates mingi viga ajakirjanduses. See järeldus on valitsuse ametlik seisukoht olukorras, kus ajakirjandus on pärast valimisi poliitilisele võimule ainus järjepidev dialoogipartner.
Riigikogu valimiste järel elab ühiskond paratamatult demokraatia ajutise defitsiidi olukorras. Parlament rakendub pärast valimisi vaevaliselt ning, jõudnud vaevalt oma töökorralduse paika saada, siirdub suvepuhkusele. Täiskogu istungid algavad uuesti alles septembris.
Seega puudub valitsuse tegevusel laiem parlamentaarne kandepind: oma ideedele ei saada peegeldust oma erakonna fraktsioonilt, veel vähem opositsioonilt.
Olukorda halvendab veelgi see, et kuigi nii mõnigi valitsuse liige on ministri ametit pidanud ka varem, läheb ta oma uude ministeeriumisse siiski täielikus teadmatuses valitsuse kavade teostatavuse kohta.
Trummid on põrisenud, loosungid välja hõigatud, kuid kokkupuude reaalsusega ehk asja tundvate ametnikega teeb ministrile peagi selgeks, et päris nii, nagu poliitilisel tasemel kokku lepitud, elu riigis ümber korraldada siiski ei saa.
Kerkib küsimus, miks seda varem, ideaalis enne valimisi, endale selgeks ei tehtud. Miks on nii, et erakonnad ja poliitikud täitevvõimu ametnike ja muude ekspertidega valimisprogrammi koostamise eel piisavalt ei suhtle?
"Paratamatu tagajärjena saab ajakirjandus eri allikatest kokku vastuolulist infot."
Pole põhjust arvata, et ametnikud oma teadmisi parlamendi liikmete või erakondade juhtidega jagamast keelduksid või nende eest andmeid ja analüüse varjaksid. Parteilises vaates on teadmistepõhine valimisprogramm midagi nõrka ja sobimatut, sest kodanikud ju ei soovi kuulda realistlikku plaani, vaid muinasjutte, mida koovad arvukad ja andekad suhtekorralduskontorid. Paratamatu tagajärjena saab ajakirjandus eri allikatest kokku vastuolulist infot. Ka minister võib ametkonna mõjualusena rääkida üht ja erakonna esindajana teist.
Tõe väljaselgitamise teeb toimetuste jaoks raskemaks see, et valitsuse esimeste võimukuude vältel tekib kirjalikku infot suhteliselt vähe. Kõik on alles "töös" ning mulle mõistetamatu tava järgi ei taha täitevvõimu poliitikud esitada ühiskonnale valikuvõimalustega plaane, vaid ainult lõppotsuse, mille paremust konkureerivate kavade ees ei pea enam põhjendama.
Kahetsusväärselt on mis tahes valitsus kohelnud samal moel juba aastaid ka riigikogu liikmeid. Põhjenduseks piisab, kui öelda, et ainuvõimalik on see, milles me poliitiliselt kokku leppisime.
Kirjaliku kultuuri nappus ning suulise pärimuse rohkus valimistejärgsel perioodil annab oma panuse demokraatia defitsiidi suurendamisse. Pole vahet, kas dialoogipartneriks on ajakirjanik, huvirühma esindaja, opositsionäär või isegi oma parteikaaslane, igal juhul saab tema arvamuse pareerida väitega "te kuulsite valesti".
Paberilt valesti lugeda on hoopis keerulisem kui jutuvada valesti kuulda. Kuni pole paberit, on lihtne oponendi mis tahes väidet pisendada või naeruvääristada ja seda tegid ministrid innukalt ka valitsuse 100 päeva pressikonverentsil.
Niisuguse arusaama nõrga külje tõi eelmisel nädalal uudisena välja ERR, kui osutas, et täitevvõimu palgal on minimaalselt 300-400 kommunikatsioonitöötajat, kelle tööpanust täiendavad avaliku võimuga sõlmitud heldeid lepinguid täitvad suhtekorraldusfirmad.
Sellest faktist tõukub järgmine küsimus: kuidas on võimalik, et professionaalsed ja ajakirjanikest tänapäeval tihti paremini tasustatud riigi infovahendajad ei ole suutnud poole aastaga panna käputäit ajakirjanikke faktide, analüüside, oskuste ja isikliku sarmi abil valitsuse teovõimesse ning plaanide headusse uskuma ning sellesse mõistvalt ja positiivselt suhtuma ehk tekitanud minister Helme osutatud paralleelmaailmade ühisosa?
Kas ei peaks ehk sellise saamatuse eest natuke "päid veeretama"? Mõistagi, avaliku teenistuse infotöötajad on vastikus olukorras, kus kutse-eetika esimene reegel on, et valetada ei tohi. Propagandistiks hakkamine on väikese edulootusega karjääriotsus, mistõttu püütakse iga hinna eest säilitada asjalik neutraalsus. Kirjaliku kultuuri eespool osutatud nappuse tõttu on teabetöötajal vähe sellist, millega tõsisemat ajakirjanikku toita.
Minister Urmas Reinsalu kirjeldas ajakirjandust väljenditega "saime peksa ja saame edaspidigi", "ajaleht sõimab, on tuld purskav mägi", "kõik kuulid on tulistatud märklauast mööda", "kostab tõrelemist", "lehte kirjutajatel on Orwelli "1984" mälu" jne.
Tõe huvides, natuke määris minister meediale ka mett moka peale. Kuid valitsuse üldhoiak toitub veendumusest, et kogu ajakirjandus on valitsuskoalitsiooni-vastane.
Sellega saavad oma saatana märgi otsaette ka kõik meedias sõna võtvad iga eluala asjatundjad, kes ei tööta toimetustes ajakirjanikena ning kellelt on ajakirjanikel seda keerulisem lugusid või kommentaare ning ka taustainfot saada, mida innustunumalt kõiki ühte patta pannes võimukandjad ajakirjandust pattude eest verbaalselt nuhtlevad.
Kust ministrid selle õiguse üldse võtavad? Ajakirjandus on vabal maal tavaline ettevõtluse ala, mille vajalikkust mõõdetakse turul ja mille ärimudelid on tehnoloogilise revolutsiooni käigus kõvasti kannatada saanud me eriti väikeses keeleruumis.
Mis juhtuks, kui ministrid kritiseeriksid pressikonverentsidel sama järjekindlusega nagu ajakirjandust mõnd muud ärivaldkonda ja selle töötajaid, näiteks panku, farme või kaubanduskette?
On kujutlematu, et nädalast nädalasse kostaks ministrite suust, et saamatud põllumehed ei oska taimi ega loomi kasvatada, lollid pankurid rahast raha teha ning et haugi mäluga kaupmehed müüvad ainult valet ja ebakvaliteetset kaupa.
Iga äri toetub pakkuja ja soovija vahelisele usaldusele ja kui mõelda, millist ettevõtlust ning kui palju on erakonnad ja poliitikud 20 aasta vältel põlastanud ja süüdistanud, on ajakirjandusäri selles edetabelis ülekaalukal esikohal.
Arvatavasti poleks keeruline meediakontsernidele nii põhjustatud ja rahas mõõdetavat mainekahju kokku arvutada ning seda valitsuselt kohtu kaudu välja nõuda. Omamoodi imelik, et meediaomanikud seda seniajani teinud pole.
Parteide-poliitikute motiive kaaludes jääb sõelale kaks stsenaariumi. Esiteks, valdav osa inimestest soovib, et neist ainult head räägitaks, ning paljude kriitikataluvus on keskpärane või olematu. Kui kriitikat siiski tuleb, peab viga olema kritiseerijas, kellele saab ilma tõenditeta omistada omakasupüüdlikke, madalaid või vandenõulase motiive.
"Seega võib ajakirjanduse pidev manitsemine olla osalt alateadliku autoritaarsuse iha kontrollimatu väljendus."
Samuti ei ole demokraatliku riigi iga poliitik südames tingimata demokraat ning talle ei pruugi olla võõrad orbánlikud võtted ehk oma võimupositsiooni kasutamine peeglist vastu vaatava kujutise ilustamiseks. Seega võib ajakirjanduse pidev manitsemine olla osalt alateadliku autoritaarsuse iha kontrollimatu väljendus. Kuni see iha ei vormu ajakirjandusvabadust piiravateks õigusaktideks, pole katki midagi.
Välistada ei saa ka teist varianti kogu selle pahatahtlikkuses. Kõik erakonnad on teinud katseid luua oma, erakondlik meediasüsteem, sh avaliku raha eest omavalitsustes. Praeguseni toimivad parteilised (maailmavaatelised) või, nagu nad end ise nimetavad, alternatiivsed infokanalid peamiselt mittetulunduslikuna.
Kuid et kulud kasvavad ja partei rahast ning annetustest ei pruugi jätkuda, viib majanduslik kitsikus iga sellise väljaande ärijuhi mõtted paratamatult ka reklaamiturule. Mida kahjustatum ning kehvemate kontaktinäitajatega on reklaamiandjate silmis praegune meediaettevõtlus, seda suuremad on uute tulijate võimalused turg ümber jagada või sealt kas või esiotsa suutäieke ampsata.
Ajakirjanduse kritiseerimine ei ole täitevvõimu tööülesanne, halval juhul võib sellega kaasneda ka huvide konflikt või kohtunõue. Peale selle oskab ka lammas vihane olla, kui elu ohus.
### Response:
Kaarel Tarand: kolm karjast ja patused lambad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Torontos sündinud Williams kolis Suurbritanniasse 1950. aastatel, kirjutab BBC.
Mees võitis oma töö eest kolm Oscarit, Emmy ja Bafta. Ta tegi kaasa ka "Roosa pantri" ja "Casino Royale" filmides.
Kuue lapse isa põdes vähki. | Suri Roger Rabbiti looja, Oscari-võitja Richard Williams | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Torontos sündinud Williams kolis Suurbritanniasse 1950. aastatel, kirjutab BBC.
Mees võitis oma töö eest kolm Oscarit, Emmy ja Bafta. Ta tegi kaasa ka "Roosa pantri" ja "Casino Royale" filmides.
Kuue lapse isa põdes vähki.
### Response:
Suri Roger Rabbiti looja, Oscari-võitja Richard Williams |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodupubliku ees mänginud Dortmund jäi vaid 30 sekundit pärast avavile kaotusseisu, kuid Mads Pederseni söödust avas skoori Florian Niederlechner. Augsburgi eduseis ei kestnud aga kuigi kaua, sest kaks minutit hiljem tõi Paco Alcacer tabloole viiginumbrid.
Suurem väravatesadu sai alguse teisel poolajal, mil Dortmund sahistas kaheksa minuti jooksul võrku koguni kolmel korral. 51. minutil viis Jadon Sancho võõrustajad 2:1 ette, kuus minutit hiljem lõi Marco Reus seisuks 3:1 ja kaks minutit hiljem sai Paco Alcacer kirja enda kohtumise teise tabamuse, kui viis Dortmundi 4:1 ette. Kohtumise 5:1 lõppskoori vormistas 82. minutil Julian Brandt.
Tulemused:
Leverkuseni Bayer – Paderborn 3:2
Dortmundi Borussia – Augsburg 5:1
Freiburg – Mainz 3:0
Wolfsburg – Köln 2:1
Bremeni Werder – Düsseldorfi Fortuna 1:3
Mönchengladbachi Borussia – Schalke 0:0 | Dortmundi Borussia alustas uut hooaega viie väravaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodupubliku ees mänginud Dortmund jäi vaid 30 sekundit pärast avavile kaotusseisu, kuid Mads Pederseni söödust avas skoori Florian Niederlechner. Augsburgi eduseis ei kestnud aga kuigi kaua, sest kaks minutit hiljem tõi Paco Alcacer tabloole viiginumbrid.
Suurem väravatesadu sai alguse teisel poolajal, mil Dortmund sahistas kaheksa minuti jooksul võrku koguni kolmel korral. 51. minutil viis Jadon Sancho võõrustajad 2:1 ette, kuus minutit hiljem lõi Marco Reus seisuks 3:1 ja kaks minutit hiljem sai Paco Alcacer kirja enda kohtumise teise tabamuse, kui viis Dortmundi 4:1 ette. Kohtumise 5:1 lõppskoori vormistas 82. minutil Julian Brandt.
Tulemused:
Leverkuseni Bayer – Paderborn 3:2
Dortmundi Borussia – Augsburg 5:1
Freiburg – Mainz 3:0
Wolfsburg – Köln 2:1
Bremeni Werder – Düsseldorfi Fortuna 1:3
Mönchengladbachi Borussia – Schalke 0:0
### Response:
Dortmundi Borussia alustas uut hooaega viie väravaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjandusele saadetud kirjas seisab: "Pöördume teie poole murega meie Eesti pärast. Teie ja teie poja ning parteikaaslase, rahandusminister Martin Helme viimaste päevade teod ja väljaütlemised kahjustavad Eesti mainet ja julgeolekut. Te olete üle astunud Eesti punasest joonest."
Avaldusele on all kirjutanud Kalle Laanet, Margus Leivo, Hanno Pevkur, Katri Raik, Märt Rask, Ain Seppik ja Olari Taal.
Pevkur. Seppik ja Laanet kuuluvad Reformierakonda, Katri Raik on sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, teised endised ministrid ei kuulu praegu ühtegi erakonda.
"Politsei- ja piirvalveameti juhi lahkuma sundimine, kasutades selleks 30. aastate Saksamaa või nõukogude aja uurimisorganite töövõtteid, on kohatu. Nii toimis lõppeval nädalal teie ülesandeid täitnud Martin Helme, pannes peadirektori ette valmis kirjutatud lahkumisavalduse ja teise dokumendi, kuhu oli kantud kantsleri nimi, ehkki viimase kinnitusel ei olnud temaga räägitud. Need võtted on kohased repressiivvõimule, millele Eestis ei ole kohta. Kahetsusväärselt ei mõistnud te ka sellist käitumist hukka. Vastupidi - õigustasite ja kaitsesite seda," teatasid endised ministrid Mart Helmele oma pöördumises. "Parteipoliitika huvides ametnikest vabanemisel ei ole Eestis kohta."
Endised ministrid lisasid: "Käituge riigimehena ja astuge siseministri ametist tagasi, et anda selge sõnum, et ülalkirjeldatud käitumine ei ole Eesti uus normaalsus. Mõistame teie ja teie lähemate parteikaaslaste käitumise üheselt hukka. Eesti väärib riigimehest siseministrit." | Endised siseministrid panid Helme kangutamiseks kokku ühisavalduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjandusele saadetud kirjas seisab: "Pöördume teie poole murega meie Eesti pärast. Teie ja teie poja ning parteikaaslase, rahandusminister Martin Helme viimaste päevade teod ja väljaütlemised kahjustavad Eesti mainet ja julgeolekut. Te olete üle astunud Eesti punasest joonest."
Avaldusele on all kirjutanud Kalle Laanet, Margus Leivo, Hanno Pevkur, Katri Raik, Märt Rask, Ain Seppik ja Olari Taal.
Pevkur. Seppik ja Laanet kuuluvad Reformierakonda, Katri Raik on sotsiaaldemokraatliku erakonna liige, teised endised ministrid ei kuulu praegu ühtegi erakonda.
"Politsei- ja piirvalveameti juhi lahkuma sundimine, kasutades selleks 30. aastate Saksamaa või nõukogude aja uurimisorganite töövõtteid, on kohatu. Nii toimis lõppeval nädalal teie ülesandeid täitnud Martin Helme, pannes peadirektori ette valmis kirjutatud lahkumisavalduse ja teise dokumendi, kuhu oli kantud kantsleri nimi, ehkki viimase kinnitusel ei olnud temaga räägitud. Need võtted on kohased repressiivvõimule, millele Eestis ei ole kohta. Kahetsusväärselt ei mõistnud te ka sellist käitumist hukka. Vastupidi - õigustasite ja kaitsesite seda," teatasid endised ministrid Mart Helmele oma pöördumises. "Parteipoliitika huvides ametnikest vabanemisel ei ole Eestis kohta."
Endised ministrid lisasid: "Käituge riigimehena ja astuge siseministri ametist tagasi, et anda selge sõnum, et ülalkirjeldatud käitumine ei ole Eesti uus normaalsus. Mõistame teie ja teie lähemate parteikaaslaste käitumise üheselt hukka. Eesti väärib riigimehest siseministrit."
### Response:
Endised siseministrid panid Helme kangutamiseks kokku ühisavalduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Djokovic võitis tund ja 43 minutit kestnud matši avaseti 6:3, ent kaotas siis kaks järgnevat setti 3:6, 3:6. Medvedev servis kõrgetasemelise matši vältel 16 ässa ja tegi neli topeltviga, Djokovici vastavad numbrid olid kuus ja üks.
"Ma ei ole seda enda karjääri jooksul palju näinud, et vastane võtaks enda teisel servil niivõrd suuri riske," kommenteeris Djokovic teises setis muutunud mängu käiku. "Kui keegi servib teisel servil 200-kilomeetrise tunnikiirusega, ei tee topeltvigu ja annab igal löögil endast maksimumi, siis pole midagi teha, kui vaid müts maha võtta."
A ???? TO CLOSE!
✅ Washington final
✅ Montreal final
✅ Cincinnati final
❓ #CincyTennis????
???? @DaniilMedwed
????: @TennisTV | @CincyTennis pic.twitter.com/h4pz2TDHQC
— ATP Tour (@ATP_Tour) August 18, 2019
Tegemist on Medvedevi teise võiduga Djokovici üle sel aastal. Kevadel alistas Venemaa tennisist maailma esinumbri Monte Carlo turniiril. Ühtlasi on tegemist Medvedevi kolmanda järjestikuse ATP turniiri finaaliga sel aastal – maailma kaheksas reket jõudis otsustavasse matši ka Washingtonis ja Montrealis, kuid kaotas vastavalt Nick Kyrgiosele ja Rafael Nadalile.
Pühapäeval peetavas finaalis läheb käimasoleval hooajal meeste konkurentsis enim võite teeninud Medvedev vastamisi 16. asetusega belglase David Goffiniga (ATP 19.), kes alistas poolfinaalis prantslase Richard Gasquet (ATP 56.) 6:3, 6:4. | Noorele venelasele kaotanud Djokovic: müts maha! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Djokovic võitis tund ja 43 minutit kestnud matši avaseti 6:3, ent kaotas siis kaks järgnevat setti 3:6, 3:6. Medvedev servis kõrgetasemelise matši vältel 16 ässa ja tegi neli topeltviga, Djokovici vastavad numbrid olid kuus ja üks.
"Ma ei ole seda enda karjääri jooksul palju näinud, et vastane võtaks enda teisel servil niivõrd suuri riske," kommenteeris Djokovic teises setis muutunud mängu käiku. "Kui keegi servib teisel servil 200-kilomeetrise tunnikiirusega, ei tee topeltvigu ja annab igal löögil endast maksimumi, siis pole midagi teha, kui vaid müts maha võtta."
A ???? TO CLOSE!
✅ Washington final
✅ Montreal final
✅ Cincinnati final
❓ #CincyTennis????
???? @DaniilMedwed
????: @TennisTV | @CincyTennis pic.twitter.com/h4pz2TDHQC
— ATP Tour (@ATP_Tour) August 18, 2019
Tegemist on Medvedevi teise võiduga Djokovici üle sel aastal. Kevadel alistas Venemaa tennisist maailma esinumbri Monte Carlo turniiril. Ühtlasi on tegemist Medvedevi kolmanda järjestikuse ATP turniiri finaaliga sel aastal – maailma kaheksas reket jõudis otsustavasse matši ka Washingtonis ja Montrealis, kuid kaotas vastavalt Nick Kyrgiosele ja Rafael Nadalile.
Pühapäeval peetavas finaalis läheb käimasoleval hooajal meeste konkurentsis enim võite teeninud Medvedev vastamisi 16. asetusega belglase David Goffiniga (ATP 19.), kes alistas poolfinaalis prantslase Richard Gasquet (ATP 56.) 6:3, 6:4.
### Response:
Noorele venelasele kaotanud Djokovic: müts maha! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril esimese asetuse saanud Barty, kes tõusnuks võidu korral taas maailma esireketiks, jäi 34-aastasele venelannale tund ja seitse minutit kestnud matšis alla numbritega 2:6, 4:6.
Avasetis jäi Kuznetsova küll 0:2 kaotusseisu, ent murdis siis koguni kolmel korral Austraalia tennisisti servi ja võitis kuus järjestikust geimi. Teises setis läks Kuznetsova ise 2:0 juhtima ja kuigi Barty suutis küll neljal korral kaotusseisu minimaalseks vähendada, teenis matšivõidu kogenud venelanna.
Vabapääsmega osalema saanud Kuznetsova kohtub finaalis 16. asetusega ameeriklanna Madison Keysiga, kes alistas poolfinaalis kaasmaalase Sofia Kenini 7:5, 6:4. | Kontaveidi alistanud Barty kaotas Cincinnatis maailma 153. reketile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril esimese asetuse saanud Barty, kes tõusnuks võidu korral taas maailma esireketiks, jäi 34-aastasele venelannale tund ja seitse minutit kestnud matšis alla numbritega 2:6, 4:6.
Avasetis jäi Kuznetsova küll 0:2 kaotusseisu, ent murdis siis koguni kolmel korral Austraalia tennisisti servi ja võitis kuus järjestikust geimi. Teises setis läks Kuznetsova ise 2:0 juhtima ja kuigi Barty suutis küll neljal korral kaotusseisu minimaalseks vähendada, teenis matšivõidu kogenud venelanna.
Vabapääsmega osalema saanud Kuznetsova kohtub finaalis 16. asetusega ameeriklanna Madison Keysiga, kes alistas poolfinaalis kaasmaalase Sofia Kenini 7:5, 6:4.
### Response:
Kontaveidi alistanud Barty kaotas Cincinnatis maailma 153. reketile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nette Peit kerkis täna Eesti naiskonna resultatiivseimaks, tuues 22 punkti (+13), 13 silma (+9) lisas suurepärases hoos olev temporündaja Liis Kullerkann, üheksa punkti (efektiivsus +6 ja +8) jäi nii Kristel Moori kui sidemängija Julija Mõnnakmäe arvele. Mõnnakmäe lõi seejuures neli ässa, rünnakul tõi ta samuti neli punkti, üks punkt lisandus blokist. Kaheksa punkti jäi Kristiine Miileni ja Eliise Hollase arvele (efektiivsus -3 ja +6) ning Kertu Laak panustas seitse punkti (+3). Eesti vastuvõtt oli 44%, rünnak 36%, blokipunkte kogunes 12, servil löödi kuus ässa ja tehti viis viga, vahendab Volley.ee.
Ukraina edukaim oli Anastasia Kraiduba 14 punktiga (+10). Ukraina vastuvõtt oli 45%, rünnakuid lahendati 37-protsendiliselt, blokiga saadi üheksa ja serviga kaheksa punkti (eksiti kahel servil).
Eile kaotas Eesti 1:3 Valgevenele, pühapäeval kohtutakse Ukraina meistriliigas mängiva Zaporožžja klubiga. | Võrkpallinaiskond pidi tunnistama kontrollmängus Ukraina paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nette Peit kerkis täna Eesti naiskonna resultatiivseimaks, tuues 22 punkti (+13), 13 silma (+9) lisas suurepärases hoos olev temporündaja Liis Kullerkann, üheksa punkti (efektiivsus +6 ja +8) jäi nii Kristel Moori kui sidemängija Julija Mõnnakmäe arvele. Mõnnakmäe lõi seejuures neli ässa, rünnakul tõi ta samuti neli punkti, üks punkt lisandus blokist. Kaheksa punkti jäi Kristiine Miileni ja Eliise Hollase arvele (efektiivsus -3 ja +6) ning Kertu Laak panustas seitse punkti (+3). Eesti vastuvõtt oli 44%, rünnak 36%, blokipunkte kogunes 12, servil löödi kuus ässa ja tehti viis viga, vahendab Volley.ee.
Ukraina edukaim oli Anastasia Kraiduba 14 punktiga (+10). Ukraina vastuvõtt oli 45%, rünnakuid lahendati 37-protsendiliselt, blokiga saadi üheksa ja serviga kaheksa punkti (eksiti kahel servil).
Eile kaotas Eesti 1:3 Valgevenele, pühapäeval kohtutakse Ukraina meistriliigas mängiva Zaporožžja klubiga.
### Response:
Võrkpallinaiskond pidi tunnistama kontrollmängus Ukraina paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalipääsust kuue parema sekka jäi Kpllilpuudu vaid üks tabamus.
Lahti MK-etapi võitis Venemaa laskur Aleksei Alipov, kes põnevas finaalis oli ümberlaskmisega parem Portugali laskurist Joao Azevedost. Finaalis tabasid mõlemad mehed 43 märki. Kolmanda koha sai Itaalia laskur Mauro de Filippis, kes tabas finaalis 34 märki.
Teistest Eesti laskuritest sai Kenert Karu 147. koha ja Erki Schotter 154. koha.
Naiste arvestuses sai Aili Popp 72. koha. | Eesti laskur teenis MK-etapil kümnenda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalipääsust kuue parema sekka jäi Kpllilpuudu vaid üks tabamus.
Lahti MK-etapi võitis Venemaa laskur Aleksei Alipov, kes põnevas finaalis oli ümberlaskmisega parem Portugali laskurist Joao Azevedost. Finaalis tabasid mõlemad mehed 43 märki. Kolmanda koha sai Itaalia laskur Mauro de Filippis, kes tabas finaalis 34 märki.
Teistest Eesti laskuritest sai Kenert Karu 147. koha ja Erki Schotter 154. koha.
Naiste arvestuses sai Aili Popp 72. koha.
### Response:
Eesti laskur teenis MK-etapil kümnenda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähemalt üks inimene sai viga ja viidi kiirabiga haiglasse.
Politseileitnant Tina Jonesi sõnul on kesklinna kogunenud sajad inimesed.
Meeleavaldusele saadeti korda pidama suured politseijõud, kes kasutasid vaenupoolte eraldamiseks muu hulgas betoontõkkeid ja muid takistusi.
Politsei liigitas pärastlõunal meeleavaldused avaliku korra rikkumiseks ja enamus paremrühmitusi lahkus. Vasakäärmuslased jäid viimastel andmetel paigale.
Kohalikud võimud olid varem soovitanud inimestel jääda kodudesse, kuna paremäärmuslased otsustasid tulla tänavatele ning nõuda vasakäärmusliku liikumise Rose City Antifa kuulutamist terroristlikuks organisatsiooniks. Võimud on väljendanud kartust, et vastasseis väljub kontrolli alt ja puhkevad massikähmlused.
Portlandi peetakse USA vasakäärmuslaste üheks kantsiks.
President Donald Trump kirjutas Twitteris, et enamus inimesi nõuab antifašistide nimetamist terroriorganisatsiooniks.
"Portland on suure tähelepanu all," sõnas Trump. | Portlandi meeleavaldustel peeti kinni 13 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähemalt üks inimene sai viga ja viidi kiirabiga haiglasse.
Politseileitnant Tina Jonesi sõnul on kesklinna kogunenud sajad inimesed.
Meeleavaldusele saadeti korda pidama suured politseijõud, kes kasutasid vaenupoolte eraldamiseks muu hulgas betoontõkkeid ja muid takistusi.
Politsei liigitas pärastlõunal meeleavaldused avaliku korra rikkumiseks ja enamus paremrühmitusi lahkus. Vasakäärmuslased jäid viimastel andmetel paigale.
Kohalikud võimud olid varem soovitanud inimestel jääda kodudesse, kuna paremäärmuslased otsustasid tulla tänavatele ning nõuda vasakäärmusliku liikumise Rose City Antifa kuulutamist terroristlikuks organisatsiooniks. Võimud on väljendanud kartust, et vastasseis väljub kontrolli alt ja puhkevad massikähmlused.
Portlandi peetakse USA vasakäärmuslaste üheks kantsiks.
President Donald Trump kirjutas Twitteris, et enamus inimesi nõuab antifašistide nimetamist terroriorganisatsiooniks.
"Portland on suure tähelepanu all," sõnas Trump.
### Response:
Portlandi meeleavaldustel peeti kinni 13 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate parim oli John Holland 15 punktiga, tagamees J.J. Barea kogus 14 punkti, 7 lauapalli ja 5 korvisöötu ning Carlos Arroyo sai kirja samuti 14 silma ja 5 söötu. Läti poolel tõi Janis Timma 16 punkti ja 8 lauapalli ning Anžejs Pasecniks kogus 12 silma ja 9 lauapalli.
Teisena pääses laupäevasesse finaali Serbia koondis, kes sai kindlalt 96:72 jagu Tšehhist. Bogdan Bogdanovic kogus võitjate parimana 21 punkti ja 8 lauapalli, Nikola Jokic tõi 19 punkti ja 8 lauapalli ning Miloš Teodosici kontole kogunes 16 silma ja 6 korvisöötu. Tšehhi poolel kogus Tomaš Satoransky 14 silma, 7 lauapalli ja 7 söötu.
Itaalias, Torinos peetaval turniiril jõudis esimesena finaali Horvaatia, kes sai 66:61 jagu Kreeka koondisest. Bojan Bogdanovic tõi võitjate poolel 20 punkti ja Dario Saric kogus 16 silma ja 8 lauapalli. Kreeklaste parimana viskas Stratos Perperoglou 13 punkti.
Teisena sai sellel turniiril samuti laupäeval toimuvasse finaali kodumeeskond Itaalia, kes oli 79:54 üle Mehhikost. Danilo Gallinari viskas võitjate poolel 15 punkti, Nicolo Melli lisas 14 silma ja 6 lauapalli ning Marco Belinelli tõi 12 punkti. Kaotajate edukaim oli Francisco Cruz 20 punktiga.
Samal ajal Filipiinidel, Manilas peetaval turniiril kohtuvad laupäeval poolfinaalides Kanada - Uus Meremaa ja Prantsusmaa - Türgi. | Läti ja Kreeka olümpiaunistus kustutati, Serbia ja Itaalia pääsesid kodupubliku ees finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate parim oli John Holland 15 punktiga, tagamees J.J. Barea kogus 14 punkti, 7 lauapalli ja 5 korvisöötu ning Carlos Arroyo sai kirja samuti 14 silma ja 5 söötu. Läti poolel tõi Janis Timma 16 punkti ja 8 lauapalli ning Anžejs Pasecniks kogus 12 silma ja 9 lauapalli.
Teisena pääses laupäevasesse finaali Serbia koondis, kes sai kindlalt 96:72 jagu Tšehhist. Bogdan Bogdanovic kogus võitjate parimana 21 punkti ja 8 lauapalli, Nikola Jokic tõi 19 punkti ja 8 lauapalli ning Miloš Teodosici kontole kogunes 16 silma ja 6 korvisöötu. Tšehhi poolel kogus Tomaš Satoransky 14 silma, 7 lauapalli ja 7 söötu.
Itaalias, Torinos peetaval turniiril jõudis esimesena finaali Horvaatia, kes sai 66:61 jagu Kreeka koondisest. Bojan Bogdanovic tõi võitjate poolel 20 punkti ja Dario Saric kogus 16 silma ja 8 lauapalli. Kreeklaste parimana viskas Stratos Perperoglou 13 punkti.
Teisena sai sellel turniiril samuti laupäeval toimuvasse finaali kodumeeskond Itaalia, kes oli 79:54 üle Mehhikost. Danilo Gallinari viskas võitjate poolel 15 punkti, Nicolo Melli lisas 14 silma ja 6 lauapalli ning Marco Belinelli tõi 12 punkti. Kaotajate edukaim oli Francisco Cruz 20 punktiga.
Samal ajal Filipiinidel, Manilas peetaval turniiril kohtuvad laupäeval poolfinaalides Kanada - Uus Meremaa ja Prantsusmaa - Türgi.
### Response:
Läti ja Kreeka olümpiaunistus kustutati, Serbia ja Itaalia pääsesid kodupubliku ees finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "17. juunil saatsime vastuseks sellele rünnakule kaks Vene ametnikku Ühendriikidest välja," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby.
Vene politseinik ründas 6. juunil USA saatkonda sisenenud akrediteeritud Ühendriikide diplomaati pärast seda, kui see oli ennast identifitseerinud, sõnas ta.
"Tegemist oli provotseerimata teoga ja see seadis ohtu meie töötaja turvalisuse. Venemaa väide, et politseinik kaitses saatkonda tuvastamata isiku eest, ei vasta tõele," lausus Kirby.
Washington kurtis hiljuti Venemaal resideeruvate diplomaatide ja nende pereliikmetele osaks saava ahistamise ja hirmutamise üle.
Kirby sõnul on Vene julgeolekuteenistused "hoogustanud USA esindajate ahistamist lootuses häirida meie diplomaatilisi ja konsulaaroperatsioone".
Washington on kutsunud Moskvat eraviisiliselt seda lõpetama, möönis ta.
Päevaleht Washington Post kirjutas 27. juunil, et Ühendriigid süüdistavad Venemaad oma diplomaatide, saatkonnatöötajate ja nende perede tülitamises, ahistamises ja hirmutamises Moskvas ja teistes Euroopa pealinnades.
Äsjasel Venemaal ja Euroopas resideeruvate USA suursaadikute kohtumisel Washingtonis kurtsid diplomaadid, et Vene luuretöötajad tülitavad ja ahistavad pidevalt diplomaatilist personali, osa sellest tegevusest on veider, kuid kohati lausa hirmutav. Tavapärane on diplomaatide või nende pereliikmete jälitamine, sageli ilmutakse kutsumata nende korraldatud üritustele või siis makstakse ajakirjanikele negatiivsete lugude kirjutamise eest.
Kuid kohati piirneb julgeolekuteenistuste tegevus kriminaalsega. Mitmetes salajastes märgukirjades on Washington Postile teadaolevatel andmetel teatatud sissetungijatest, kes on lihtsalt ümber tõstnud mööblit või siis süüdanud kõik tuled ja pannud mängima televiisorid ning siis lahkunud. | Moskvas rünnati USA diplomaati, Ühendriigid vastasid kahe Vene ametniku riigist välja saatmisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"17. juunil saatsime vastuseks sellele rünnakule kaks Vene ametnikku Ühendriikidest välja," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby.
Vene politseinik ründas 6. juunil USA saatkonda sisenenud akrediteeritud Ühendriikide diplomaati pärast seda, kui see oli ennast identifitseerinud, sõnas ta.
"Tegemist oli provotseerimata teoga ja see seadis ohtu meie töötaja turvalisuse. Venemaa väide, et politseinik kaitses saatkonda tuvastamata isiku eest, ei vasta tõele," lausus Kirby.
Washington kurtis hiljuti Venemaal resideeruvate diplomaatide ja nende pereliikmetele osaks saava ahistamise ja hirmutamise üle.
Kirby sõnul on Vene julgeolekuteenistused "hoogustanud USA esindajate ahistamist lootuses häirida meie diplomaatilisi ja konsulaaroperatsioone".
Washington on kutsunud Moskvat eraviisiliselt seda lõpetama, möönis ta.
Päevaleht Washington Post kirjutas 27. juunil, et Ühendriigid süüdistavad Venemaad oma diplomaatide, saatkonnatöötajate ja nende perede tülitamises, ahistamises ja hirmutamises Moskvas ja teistes Euroopa pealinnades.
Äsjasel Venemaal ja Euroopas resideeruvate USA suursaadikute kohtumisel Washingtonis kurtsid diplomaadid, et Vene luuretöötajad tülitavad ja ahistavad pidevalt diplomaatilist personali, osa sellest tegevusest on veider, kuid kohati lausa hirmutav. Tavapärane on diplomaatide või nende pereliikmete jälitamine, sageli ilmutakse kutsumata nende korraldatud üritustele või siis makstakse ajakirjanikele negatiivsete lugude kirjutamise eest.
Kuid kohati piirneb julgeolekuteenistuste tegevus kriminaalsega. Mitmetes salajastes märgukirjades on Washington Postile teadaolevatel andmetel teatatud sissetungijatest, kes on lihtsalt ümber tõstnud mööblit või siis süüdanud kõik tuled ja pannud mängima televiisorid ning siis lahkunud.
### Response:
Moskvas rünnati USA diplomaati, Ühendriigid vastasid kahe Vene ametniku riigist välja saatmisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 16.-21. augustini Austrias toimuvast turniirist võtavad lisaks kohalikule SC Kaiserebersdorf-Srbija 08-le osa ka Göteborgi IFK ning Amsterdami SV.
Eelringist võtab osa 32 võistkonda ning esmakordselt osalevad eurosarjas ka San Marino ning Kosovo meeskonnad. Edasipääsu põhiturniirile turniirile tagab vaid alagrupivõit. Põhiturniir mängitakse 11.-16. oktoobrini 24 meeskonna osavõtul. | FC Cosmose saalijalgpalli meeskonda ootavad ees esimesed euromängud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
16.-21. augustini Austrias toimuvast turniirist võtavad lisaks kohalikule SC Kaiserebersdorf-Srbija 08-le osa ka Göteborgi IFK ning Amsterdami SV.
Eelringist võtab osa 32 võistkonda ning esmakordselt osalevad eurosarjas ka San Marino ning Kosovo meeskonnad. Edasipääsu põhiturniirile turniirile tagab vaid alagrupivõit. Põhiturniir mängitakse 11.-16. oktoobrini 24 meeskonna osavõtul.
### Response:
FC Cosmose saalijalgpalli meeskonda ootavad ees esimesed euromängud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolm aastat tagasi said tallinlased taotleda isikuttõendavat dokumenti neljast kohast: kesklinnas, Foorumi keskuses asus üks teeninduspunkt, kesklinna piiril Vilmsi tänaval teine, Põhja-Tallinnas Sõle tänaval kolmas ning Pärnu maantee politseimajas neljas.
Esmalt suleti kolm aastat tagasi Foorumi teeninduspunkti ning viidi kesklinnast üle Lasnamäele, Pinna tänavale.
Möödunud aasta novembris aga lõpetati dokumentide väljastamine Pärnu maantee politseimajast ning suleti Sõle ja Vilmsi esindused. Viimase kahe asemel avati üks teeninduspunkti Kristiine ja Mustamäe vahele jäävas Tammsaare ärikeskuses.
Nõnda ongi viimased pool aastat saanud Tallinnas taotleda dokumenti vaid kahest kohast: Lasnamäelt ja Kristiinest.
Sulgemistega kaasnenud tulemused ei lasknud end kaua oodata.
Kui tahta täna Tallinnas isikuttõendavat dokumenti tellida, on PPA e-keskkonnas võimalik broneerida esimene aeg Tammsaare keskuse teeninduspunkti 26. juuliks ning Pinna tänava teeninduspunkti alles kuu aja pärast, 8. augustiks.
Kes e-teenindust ei kasuta, võib emba-kumba Tallinna teeninduspunkti kohale minnes saada ehmatuse osaliseks: dokumenditaotlust ei õnnestugi päeva jooksul kohapeal oodates sisse anda.
Puhkuste ajal avastatakse sageli alles viimasel hetkel enne reisi, et dokument hakkab aeguma ning siis läheb kiireks - selle peale, et taotluse sisseandmise ootejärjekord on kuni kuu (millele lisandub veel dokumendi valmistamise aeg), on küllap raske ka tulla, ehkki PPA kodulehekülje ühelt alamlehelt leiab peenikeses kirjas hoiatuse: "Seoses tavapärasest pikemate ootejärjekordadega Tallinna teenindustes palume teenindusse pöördumisel varuda aega." Terve mõistusega võiks järeldada, et see tähendab mõnesse tundi, mitte nädalatesse ulatuvat järjekorda. Lisandub veel dokumendi valmistamise aeg.
Uut ID-kaarti saab tellida ka arvuti tagant lahkumata, ent passi jaoks on kohaleminek vältimatu.
Tallinlastele, kel dokumenti kiiresti vaja, on aga hakatud soovitama sõita taotluse esitamiseks lähimatesse linnadesse, kus samuti teeninduspunktid: Rapla (52 km Tallinnast), Haapsalu, Paide või Rakvere (kõik ca 100 km Tallinnast). Tõsi, seal liiguvad asjad nobedalt, järjekordi pole, kuid sellistest soovitustest riiklikku praktikat kujundada tundub kadalipu läbiteinutele kummaline.
1. juuli seisuga on Harjumaa rahvaarv 576 265 Eesti 1,31-miljonilisest rahvastikust ehk kaks teeninduspunkti peab ära teenindama 45% kogu Eesti elanikkonnast.
Tallinnale lähimates teeninduspunktides Raplas, Paides või Haapsalus on elanikkond maakonna peale keskmiselt 20 korda väiksem, kõikudes vahemikus 24 500 - 34 500, ning igas nimetatud linnas on samuti üks dokumendipunkt.
Iseasi, ega riigihaldusreform järjekorratuid maakondlikke teeninduspunkte raiskamisena tõlgenda ja neid sulgema kipu.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonijuht Tuuli Härson kinnitas ERR.ee-le, et neile teadaolevalt mingit täiendavat optimeerimiskava plaanis pole ehk ülejäänud maakondades peaks säilima taotlusvõimalus kõigi politseimajade juures asuvates teeninduspunktides.
PPA kommunikatsioonijuhi Tuuli Härsoni kommentaar:
"Kõige pikemad on broneerimissüsteemis järjekorrad Pinna teeninduses ning ka elavas järjekorras ootajaid on Lasnamäel kõige rohkem. Samas tuleb silmas pidada, et suveperioodil püütakse võimalikult palju inimesi teenindada just elavas järjekorras ning broneerida saab iga töötunni kohta vaid kolm aega. See tähendab, et eeljärjekorras teenindatakse päevas umbes 20 inimest, kuid kokku käib Pinna teeninduses dokumente taotlemas või kätte saamas keskmiselt 500 inimest päevas.
Ükski klientidest, kes dokumente taotlema või kätte saama tuleb, ei jää teenindamata.
Küll on inimesi, kes võtavad numbrimasinast numbri, kuid ei oota oma aega ära ja lahkuvad. See on ka põhjus, miks numbrimasin näitab sageli pikemaid ooteaegu, kui need tegelikult on.
Teeninduste koormus suureneb igal suvel, kui puhkusereisidele suunduvaid dokumenditaotlejaid on rohkem, kuid teenindustes on personali vähem. Teeninduste koormuse vähendamiseks soovitame inimestel võimalusel dokumente taotleda posti teel, et mugavam oleks ka neil, kes kindlasti peavad teenindusse tulema.
Pikkade ootejärjekordade leevendamiseks töötavad suveperioodil Pinna teeninduses spetsialistid teistest teenindusbüroodest, kus dokumenditaotlejate hulk ja koormus on väiksem."
Foto: PPA Tammsaare teeninduspunktis saab 8. juulil broneerides esimese vaba aja 26. juuliks. | Tallinnas on passitaotluse esitamise järjekord kolm nädalat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolm aastat tagasi said tallinlased taotleda isikuttõendavat dokumenti neljast kohast: kesklinnas, Foorumi keskuses asus üks teeninduspunkt, kesklinna piiril Vilmsi tänaval teine, Põhja-Tallinnas Sõle tänaval kolmas ning Pärnu maantee politseimajas neljas.
Esmalt suleti kolm aastat tagasi Foorumi teeninduspunkti ning viidi kesklinnast üle Lasnamäele, Pinna tänavale.
Möödunud aasta novembris aga lõpetati dokumentide väljastamine Pärnu maantee politseimajast ning suleti Sõle ja Vilmsi esindused. Viimase kahe asemel avati üks teeninduspunkti Kristiine ja Mustamäe vahele jäävas Tammsaare ärikeskuses.
Nõnda ongi viimased pool aastat saanud Tallinnas taotleda dokumenti vaid kahest kohast: Lasnamäelt ja Kristiinest.
Sulgemistega kaasnenud tulemused ei lasknud end kaua oodata.
Kui tahta täna Tallinnas isikuttõendavat dokumenti tellida, on PPA e-keskkonnas võimalik broneerida esimene aeg Tammsaare keskuse teeninduspunkti 26. juuliks ning Pinna tänava teeninduspunkti alles kuu aja pärast, 8. augustiks.
Kes e-teenindust ei kasuta, võib emba-kumba Tallinna teeninduspunkti kohale minnes saada ehmatuse osaliseks: dokumenditaotlust ei õnnestugi päeva jooksul kohapeal oodates sisse anda.
Puhkuste ajal avastatakse sageli alles viimasel hetkel enne reisi, et dokument hakkab aeguma ning siis läheb kiireks - selle peale, et taotluse sisseandmise ootejärjekord on kuni kuu (millele lisandub veel dokumendi valmistamise aeg), on küllap raske ka tulla, ehkki PPA kodulehekülje ühelt alamlehelt leiab peenikeses kirjas hoiatuse: "Seoses tavapärasest pikemate ootejärjekordadega Tallinna teenindustes palume teenindusse pöördumisel varuda aega." Terve mõistusega võiks järeldada, et see tähendab mõnesse tundi, mitte nädalatesse ulatuvat järjekorda. Lisandub veel dokumendi valmistamise aeg.
Uut ID-kaarti saab tellida ka arvuti tagant lahkumata, ent passi jaoks on kohaleminek vältimatu.
Tallinlastele, kel dokumenti kiiresti vaja, on aga hakatud soovitama sõita taotluse esitamiseks lähimatesse linnadesse, kus samuti teeninduspunktid: Rapla (52 km Tallinnast), Haapsalu, Paide või Rakvere (kõik ca 100 km Tallinnast). Tõsi, seal liiguvad asjad nobedalt, järjekordi pole, kuid sellistest soovitustest riiklikku praktikat kujundada tundub kadalipu läbiteinutele kummaline.
1. juuli seisuga on Harjumaa rahvaarv 576 265 Eesti 1,31-miljonilisest rahvastikust ehk kaks teeninduspunkti peab ära teenindama 45% kogu Eesti elanikkonnast.
Tallinnale lähimates teeninduspunktides Raplas, Paides või Haapsalus on elanikkond maakonna peale keskmiselt 20 korda väiksem, kõikudes vahemikus 24 500 - 34 500, ning igas nimetatud linnas on samuti üks dokumendipunkt.
Iseasi, ega riigihaldusreform järjekorratuid maakondlikke teeninduspunkte raiskamisena tõlgenda ja neid sulgema kipu.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonijuht Tuuli Härson kinnitas ERR.ee-le, et neile teadaolevalt mingit täiendavat optimeerimiskava plaanis pole ehk ülejäänud maakondades peaks säilima taotlusvõimalus kõigi politseimajade juures asuvates teeninduspunktides.
PPA kommunikatsioonijuhi Tuuli Härsoni kommentaar:
"Kõige pikemad on broneerimissüsteemis järjekorrad Pinna teeninduses ning ka elavas järjekorras ootajaid on Lasnamäel kõige rohkem. Samas tuleb silmas pidada, et suveperioodil püütakse võimalikult palju inimesi teenindada just elavas järjekorras ning broneerida saab iga töötunni kohta vaid kolm aega. See tähendab, et eeljärjekorras teenindatakse päevas umbes 20 inimest, kuid kokku käib Pinna teeninduses dokumente taotlemas või kätte saamas keskmiselt 500 inimest päevas.
Ükski klientidest, kes dokumente taotlema või kätte saama tuleb, ei jää teenindamata.
Küll on inimesi, kes võtavad numbrimasinast numbri, kuid ei oota oma aega ära ja lahkuvad. See on ka põhjus, miks numbrimasin näitab sageli pikemaid ooteaegu, kui need tegelikult on.
Teeninduste koormus suureneb igal suvel, kui puhkusereisidele suunduvaid dokumenditaotlejaid on rohkem, kuid teenindustes on personali vähem. Teeninduste koormuse vähendamiseks soovitame inimestel võimalusel dokumente taotleda posti teel, et mugavam oleks ka neil, kes kindlasti peavad teenindusse tulema.
Pikkade ootejärjekordade leevendamiseks töötavad suveperioodil Pinna teeninduses spetsialistid teistest teenindusbüroodest, kus dokumenditaotlejate hulk ja koormus on väiksem."
Foto: PPA Tammsaare teeninduspunktis saab 8. juulil broneerides esimese vaba aja 26. juuliks.
### Response:
Tallinnas on passitaotluse esitamise järjekord kolm nädalat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tervishoiuministeeriumi aseminister Roman Vassõlõšõn on kõrgeim ametnik, kes võetakse vahi alla pärast uue valitsuse ametisseastumist aprillis. Eelmisele valitsusele said saatuslikuks korruptsiooniskandaalid.
Kriitikute väitel ei suuda Ukraina saada jagu kõikehõlmavast korruptsioonist, millega on seotud nii poliitikud kui kõrgete valitsusametnikega tihedates sidemetes oligarhid ja isegi presidendiadministratsioon.
"Me oleme šokeeritud sellest, mida asetervishoiuminister tegi," ütles riikliku julgeolekuteenistuse ülem Vassõl Hrõtsak.
Tema sõnul kogusid Kiievi riikliku haigla arstid haigetelt patsientidelt operatsioonideks raha, mis anti üle otse aseministrile.
"Tema kinnipidamise ajal konfiskeerisime me läbiotsimiste tulemusena üle 50 000 dollari ja 320 000 grivna (12 900 dollari), ütles Hrõtsak.
Süüdimõistmise korral ootab aseministrit 8-12 aasta pikkune vanglakaristus. | Ukraina asetervishoiuminister võeti pistiseskeemi eest vahi alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tervishoiuministeeriumi aseminister Roman Vassõlõšõn on kõrgeim ametnik, kes võetakse vahi alla pärast uue valitsuse ametisseastumist aprillis. Eelmisele valitsusele said saatuslikuks korruptsiooniskandaalid.
Kriitikute väitel ei suuda Ukraina saada jagu kõikehõlmavast korruptsioonist, millega on seotud nii poliitikud kui kõrgete valitsusametnikega tihedates sidemetes oligarhid ja isegi presidendiadministratsioon.
"Me oleme šokeeritud sellest, mida asetervishoiuminister tegi," ütles riikliku julgeolekuteenistuse ülem Vassõl Hrõtsak.
Tema sõnul kogusid Kiievi riikliku haigla arstid haigetelt patsientidelt operatsioonideks raha, mis anti üle otse aseministrile.
"Tema kinnipidamise ajal konfiskeerisime me läbiotsimiste tulemusena üle 50 000 dollari ja 320 000 grivna (12 900 dollari), ütles Hrõtsak.
Süüdimõistmise korral ootab aseministrit 8-12 aasta pikkune vanglakaristus.
### Response:
Ukraina asetervishoiuminister võeti pistiseskeemi eest vahi alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lähtuvalt kvalifikatsioonitulemustest loositi duellipartnerid ning üks ühe vastu kiikudes pääses edasi see, kes duelli võitis.
Ootamatult tulnud äikesetorm ja rahe katkestasid võistluse aga enne naiste lõpp-finaali, mis tähendab, et parimate selgitamiseks vaadati ka kvalifikatsiooniaegu. Meeste võistlus jäi halva ilma tõttu pidamata ning esikolmik määrati kvalifikatsiooni tulemuste alusel.
Naiste esikolmik: 1. Tiina Tikk, 2. Kaisa Pajusalu, 3. Seidy Salundi.
Meeste esikolmik: 1. Henry Patzig, 2. Taavi Sarapuu, 3. Kim-Patrick Nõukas. | Käärikul peeti omanäoline kiikinguvõistlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lähtuvalt kvalifikatsioonitulemustest loositi duellipartnerid ning üks ühe vastu kiikudes pääses edasi see, kes duelli võitis.
Ootamatult tulnud äikesetorm ja rahe katkestasid võistluse aga enne naiste lõpp-finaali, mis tähendab, et parimate selgitamiseks vaadati ka kvalifikatsiooniaegu. Meeste võistlus jäi halva ilma tõttu pidamata ning esikolmik määrati kvalifikatsiooni tulemuste alusel.
Naiste esikolmik: 1. Tiina Tikk, 2. Kaisa Pajusalu, 3. Seidy Salundi.
Meeste esikolmik: 1. Henry Patzig, 2. Taavi Sarapuu, 3. Kim-Patrick Nõukas.
### Response:
Käärikul peeti omanäoline kiikinguvõistlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enda kohta tagasihoidlikult alustanud Perkovic tõusis liidriks alles neljanda katse 66.03-ga ning heitis viiendas voorus võidutulemuseks 69.97. Kolm järgmist kohta läksid sakslannadele, hõbeda sai Julia Fischer ja pronksi Shanice Craft.
Tulemused:
1. Sandra Perkovic CRO 69.97
2. Julia Fischer GER 65.77
3. Shanice Craft GER 63.89
4. Nadine Müller GER 62.63
5. Melina Robert-Michon FRA 62.47
6. Natalia Semenova UKR 62.21
7. Jade Lally GBR 60.29
8. Pauline Pousse FRA 59.62 | EM | Perkovic võitis naiste kettaheite neljandat EM-i järjest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enda kohta tagasihoidlikult alustanud Perkovic tõusis liidriks alles neljanda katse 66.03-ga ning heitis viiendas voorus võidutulemuseks 69.97. Kolm järgmist kohta läksid sakslannadele, hõbeda sai Julia Fischer ja pronksi Shanice Craft.
Tulemused:
1. Sandra Perkovic CRO 69.97
2. Julia Fischer GER 65.77
3. Shanice Craft GER 63.89
4. Nadine Müller GER 62.63
5. Melina Robert-Michon FRA 62.47
6. Natalia Semenova UKR 62.21
7. Jade Lally GBR 60.29
8. Pauline Pousse FRA 59.62
### Response:
EM | Perkovic võitis naiste kettaheite neljandat EM-i järjest |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.