instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Finaalini on veel kolm päeva, see on väga lühike aeg, seega peame me seda võitu nautima," sõnas Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps pärast kohtumist. "Võit oli suur samm edasi, aga kõige tähtsam mäng leiab aset pühapäeval. Me teeme kõik meie võimuses oleva, et pühapäevases mängus olla parimas võimalikus vormis.“
„See, et me oleme kodus ning võitsime Saksamaad, ei anna meile lisavõimeid. Nii meil kui Portugalil on võimalus võita. Nemad usuvad endasse ning meie usume endasse samuti,“ ütles Deschamps finaalivastase Portugali kohta.
47-aastase prantslase sõnul aitab koondise pääsemine finaali tõsta kogu riigi moraali. „Meie võimuses ei ole inimeste probleeme lahendada, kuid me võime neile pakkuda midagi, mis paneb neid nende muresid unustama. Me näeme, et me toodame kirge ja innukust ning pakkusime täna (eile- toim.) kogu Prantsusmaa inimestele palju rõõmu.“
Prantsusmaa koondise ründaja Antoine Griezmann lõi Saksamaa vastu kaks väravat ning on kogu turniiri jooksul võrku sahistanud juba kuuel korral.
"Me oleme väga õnnelikud ning saame hakata unistama 10. juulist," sõnas Griezmann. "Jäänud on veel üks mäng. See saab olema raske, kuid meie kohustus on see Prantsusmaa rahva jaoks võita."
Griezmann on oma heade esituste eest saanud kiita nii endistelt kui praegustelt Prantsusmaa koondislastelt.
"Griezmann on turniiri käigus küpsemaks saanud," ütles tema ründepartner Olivier Giroud. "Mul on tema pärast väga hea meel. Ta annab meie mängule lisakäigu."
"Me teadsime, et Griezmann peab sellise esituse tegema," sõnas Thierry Henry, kelle saldoks Euroopa meistrivõistlustelt jäi kuus väravat, sama palju, kui Griezmann oma esimese EM-iga siiani löönud on. "On imeline, mida ta teinud on. Ta võib lüüa kübaratriki või neli väravat, mind ei huvita. Milline mängija!" | Prantsusmaa peatreener: koduväljakueelis ja võit Saksamaa üle ei anna meile lisavõimeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Finaalini on veel kolm päeva, see on väga lühike aeg, seega peame me seda võitu nautima," sõnas Prantsusmaa koondise peatreener Didier Deschamps pärast kohtumist. "Võit oli suur samm edasi, aga kõige tähtsam mäng leiab aset pühapäeval. Me teeme kõik meie võimuses oleva, et pühapäevases mängus olla parimas võimalikus vormis.“
„See, et me oleme kodus ning võitsime Saksamaad, ei anna meile lisavõimeid. Nii meil kui Portugalil on võimalus võita. Nemad usuvad endasse ning meie usume endasse samuti,“ ütles Deschamps finaalivastase Portugali kohta.
47-aastase prantslase sõnul aitab koondise pääsemine finaali tõsta kogu riigi moraali. „Meie võimuses ei ole inimeste probleeme lahendada, kuid me võime neile pakkuda midagi, mis paneb neid nende muresid unustama. Me näeme, et me toodame kirge ja innukust ning pakkusime täna (eile- toim.) kogu Prantsusmaa inimestele palju rõõmu.“
Prantsusmaa koondise ründaja Antoine Griezmann lõi Saksamaa vastu kaks väravat ning on kogu turniiri jooksul võrku sahistanud juba kuuel korral.
"Me oleme väga õnnelikud ning saame hakata unistama 10. juulist," sõnas Griezmann. "Jäänud on veel üks mäng. See saab olema raske, kuid meie kohustus on see Prantsusmaa rahva jaoks võita."
Griezmann on oma heade esituste eest saanud kiita nii endistelt kui praegustelt Prantsusmaa koondislastelt.
"Griezmann on turniiri käigus küpsemaks saanud," ütles tema ründepartner Olivier Giroud. "Mul on tema pärast väga hea meel. Ta annab meie mängule lisakäigu."
"Me teadsime, et Griezmann peab sellise esituse tegema," sõnas Thierry Henry, kelle saldoks Euroopa meistrivõistlustelt jäi kuus väravat, sama palju, kui Griezmann oma esimese EM-iga siiani löönud on. "On imeline, mida ta teinud on. Ta võib lüüa kübaratriki või neli väravat, mind ei huvita. Milline mängija!"
### Response:
Prantsusmaa peatreener: koduväljakueelis ja võit Saksamaa üle ei anna meile lisavõimeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toetus võimaldab investeerida riigikoolide õppe- ja õpilaskodu hoonetesse, et tagada hariduslike erivajadustega õpilastele nüüdisaegne õpikeskkond. Vajadusel rekonstrueeritakse olemasolev hoone, ehitatakse uusehitis või sisustatakse õppe- või õpilaskodu hoone.
Eesti elukestva õppe strateegia koolivõrgu programmi kohaselt suunatakse investeeringuid Harjumaale, Pärnumaale, Järvamaale, Raplamaale, Võrumaale ja Valgamaale. Kõige kaugemale on eeltööga jõutud Pärnus, kus praegu riiklikud õppekohad hariduslike erivajadustega õppuritele puuduvad.
Investeeringute eelduseks on kooli asukohaga seotud kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vaheline ühiste kavatsuste kokkulepe, mis hõlmab muudatusi koolivõrgus, hariduslike erivajadustega õpilaste koolide hoonete ehitamist ning vajadusel ka hilisemate teenuste korraldust.
Õpilastele, kes vajavad õppimiseks spetsiifilisemat ja ressursimahukamat tuge ning õpikeskkonna kohandusi, tagatakse õppimisvõimalused riigikoolis. Õppekohad paiknevad vajaduspõhiselt ja ühtlaselt üle Eesti kohtades, kus on võimalik seostada lapse ümber erinevaid toetavaid teenuseid
HEV koolide hoonete kaasajastamiseks eraldatav investeeringute maht on 16 000 000 eurot, millest Euroopa Liidu toetuse määr on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%
Meede on osa koolivõrgu programmist. Programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks ja selle eesmärk on viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. | Erivajadustega laste õppekeskkonda korrastatakse 16 miljoni euro eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toetus võimaldab investeerida riigikoolide õppe- ja õpilaskodu hoonetesse, et tagada hariduslike erivajadustega õpilastele nüüdisaegne õpikeskkond. Vajadusel rekonstrueeritakse olemasolev hoone, ehitatakse uusehitis või sisustatakse õppe- või õpilaskodu hoone.
Eesti elukestva õppe strateegia koolivõrgu programmi kohaselt suunatakse investeeringuid Harjumaale, Pärnumaale, Järvamaale, Raplamaale, Võrumaale ja Valgamaale. Kõige kaugemale on eeltööga jõutud Pärnus, kus praegu riiklikud õppekohad hariduslike erivajadustega õppuritele puuduvad.
Investeeringute eelduseks on kooli asukohaga seotud kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vaheline ühiste kavatsuste kokkulepe, mis hõlmab muudatusi koolivõrgus, hariduslike erivajadustega õpilaste koolide hoonete ehitamist ning vajadusel ka hilisemate teenuste korraldust.
Õpilastele, kes vajavad õppimiseks spetsiifilisemat ja ressursimahukamat tuge ning õpikeskkonna kohandusi, tagatakse õppimisvõimalused riigikoolis. Õppekohad paiknevad vajaduspõhiselt ja ühtlaselt üle Eesti kohtades, kus on võimalik seostada lapse ümber erinevaid toetavaid teenuseid
HEV koolide hoonete kaasajastamiseks eraldatav investeeringute maht on 16 000 000 eurot, millest Euroopa Liidu toetuse määr on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%
Meede on osa koolivõrgu programmist. Programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks ja selle eesmärk on viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis.
### Response:
Erivajadustega laste õppekeskkonda korrastatakse 16 miljoni euro eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on ainsa planeeritud esitluskontserdiga ja kollektiiv astub esmakordselt üles järgmises koosseisus: Roomet Jakapi (vokaal, live -elektroonika), Allan Plekksepp (bass, live -elektroonika), Maria Lepik (saksofon), Ingrid Aimla (löökriistad), Madis Paalo (trummid), Alvin Raat (kitarr, live -elektroonika), Kaur Garšnek (süntesaator, live -elektroonika).
Etteaste kestab tund aega, bänd läheb lavale kell 21.
Esitletava albumi materjal põhineb aastatel 2011–2013 esitatud kontsertkaval, mis leidis sooja vastuvõtu Tallinnast Viinini (Waves Vienna) ja Peterburist (SKIF Festival) Reykjavikini (Iceland Airwaves) ning oma kristalliseerunud kujul sai purki pandud 2012. aastal Eesti Raadio I stuudios Klassikaraadio saates "Areaal Live".
Praeguseks on võimalik kuulata-soetada albumit digikujul muusikaplatvormide ja voogteenuste kaudu ning leida poest kassetina.
Vabaõhukontsert toimub sisehoovis "ÕU" (Vene tn 37), mille uksed avanevad kell 19. | Kreatiivmootor esitleb õhtul vabaõhukontserdiga kolmandat albumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on ainsa planeeritud esitluskontserdiga ja kollektiiv astub esmakordselt üles järgmises koosseisus: Roomet Jakapi (vokaal, live -elektroonika), Allan Plekksepp (bass, live -elektroonika), Maria Lepik (saksofon), Ingrid Aimla (löökriistad), Madis Paalo (trummid), Alvin Raat (kitarr, live -elektroonika), Kaur Garšnek (süntesaator, live -elektroonika).
Etteaste kestab tund aega, bänd läheb lavale kell 21.
Esitletava albumi materjal põhineb aastatel 2011–2013 esitatud kontsertkaval, mis leidis sooja vastuvõtu Tallinnast Viinini (Waves Vienna) ja Peterburist (SKIF Festival) Reykjavikini (Iceland Airwaves) ning oma kristalliseerunud kujul sai purki pandud 2012. aastal Eesti Raadio I stuudios Klassikaraadio saates "Areaal Live".
Praeguseks on võimalik kuulata-soetada albumit digikujul muusikaplatvormide ja voogteenuste kaudu ning leida poest kassetina.
Vabaõhukontsert toimub sisehoovis "ÕU" (Vene tn 37), mille uksed avanevad kell 19.
### Response:
Kreatiivmootor esitleb õhtul vabaõhukontserdiga kolmandat albumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maanteeamet teostas 31. mail koos politseiga Tallinna bussijaamas kaugliinide üle järelevalvet, mille käigus kontrolliti AS-i Sareta bussi Iveco. Kontrolli käigus tuvastati, et bussi mootorist lekkis õli ja jahutusvedelikku. Juhiiste oli ebakindlalt kinnitatud ja vasaku esimese rehvi serv ülemäära kulunud. Nende asjaolude tõttu suunati sõiduk erakorralisele ülevaatusele, kirjutas Meie Maa.
AS-i Sareta juhi Henno Liiva sõnul mingisugust jahutusvedeliku lekkimist polnud. “Üks piisk tuli ilmselt paisupaagi korgi vahelt. Rehvi vea võtan omaks, kuid juhiiste ongi juba tehasest tulles liikuv ja siin ei ole midagi teha,” ütles Liiv. Talle jääb arusaamatuks, miks maanteeamet alles nüüd “ärkas”, kui viimati tehti Sareta bussile kontrolli maikuus.
Liiklusjärelevalve infosüsteemi andmetel kontrolliti 13. jaanuaril Kuressaares AS-i Sareta ühte teist bussi. Toona avastati, et juht ei kasutanud sõidumeerikut, kuigi oleks pidanud seda tegema.
Liiva väitel ei olnud antud bussi puhul üldse tegemist liinisõiduga. “Bussijuht sõitis rehve vahetama ega pannud sõidumeeriku ketast sisse. Buss peeti tagasi tulles Tehnika tänaval vahetult enne väravast sissesõitu kinni,” selgitas Liiv.
Sama bussi kontrolliti ka möödunud aasta 14. detsembril Tallinna bussijaamas, mille tulemusena tuvastati, et vasaku esilaterna reflektor ei vastanud nõuetele, sest oli roostes. Mootorist lekkis õli ja mõlemal pool olid varuväljapääsud tähistamata.
Kirjeldatud probleemid ei ole Saretal esmakordsed. Maanteeamet on teinud sarnaste puuduste kõrvaldamiseks bussifirmale ka ettekirjutuse 2012. aastal novembris. | Maanteeamet kaalub Tallinna-Kuressaare vahel sõitvalt bussifirmalt veoloa võtmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maanteeamet teostas 31. mail koos politseiga Tallinna bussijaamas kaugliinide üle järelevalvet, mille käigus kontrolliti AS-i Sareta bussi Iveco. Kontrolli käigus tuvastati, et bussi mootorist lekkis õli ja jahutusvedelikku. Juhiiste oli ebakindlalt kinnitatud ja vasaku esimese rehvi serv ülemäära kulunud. Nende asjaolude tõttu suunati sõiduk erakorralisele ülevaatusele, kirjutas Meie Maa.
AS-i Sareta juhi Henno Liiva sõnul mingisugust jahutusvedeliku lekkimist polnud. “Üks piisk tuli ilmselt paisupaagi korgi vahelt. Rehvi vea võtan omaks, kuid juhiiste ongi juba tehasest tulles liikuv ja siin ei ole midagi teha,” ütles Liiv. Talle jääb arusaamatuks, miks maanteeamet alles nüüd “ärkas”, kui viimati tehti Sareta bussile kontrolli maikuus.
Liiklusjärelevalve infosüsteemi andmetel kontrolliti 13. jaanuaril Kuressaares AS-i Sareta ühte teist bussi. Toona avastati, et juht ei kasutanud sõidumeerikut, kuigi oleks pidanud seda tegema.
Liiva väitel ei olnud antud bussi puhul üldse tegemist liinisõiduga. “Bussijuht sõitis rehve vahetama ega pannud sõidumeeriku ketast sisse. Buss peeti tagasi tulles Tehnika tänaval vahetult enne väravast sissesõitu kinni,” selgitas Liiv.
Sama bussi kontrolliti ka möödunud aasta 14. detsembril Tallinna bussijaamas, mille tulemusena tuvastati, et vasaku esilaterna reflektor ei vastanud nõuetele, sest oli roostes. Mootorist lekkis õli ja mõlemal pool olid varuväljapääsud tähistamata.
Kirjeldatud probleemid ei ole Saretal esmakordsed. Maanteeamet on teinud sarnaste puuduste kõrvaldamiseks bussifirmale ka ettekirjutuse 2012. aastal novembris.
### Response:
Maanteeamet kaalub Tallinna-Kuressaare vahel sõitvalt bussifirmalt veoloa võtmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul seisneb peamine probleem selles, et Taxify ja Uberi kaudu kliente vedavad juhid pakuvad suure riskiga teenust, aga maksavad seejuures madalama määraga kindlustust, kirjutas Eesti Päevaleht.
Jesse arvates tuleks sõidujagamist pakkuvatele autodele kehtestada tavapärasest kõrgem kindlustusmäär juba seetõttu, et autojuhid mõistaksid oma tegevuse riskiastet ja kaasnevat vastutust autos sõitjate eest.
Ta pakub olukorra lahendamiseks mitu varianti. Ühe idee kohaselt peaks juht enne teenuse osutama hakkamist autoga ülevaatusel käima ja saama kinnituse, et auto on kokkuleppevedudeks kõlblik. Teise idee kohaselt oleks enne teenuse osutamist vaja auto kindlustusandja nõusolekut.
Taxify kaasasutaja Martin Villig nõustub, et teenust osutavatele autodele võiks kehtida teatav erimäär. „Küsimus on selles, kuidas leida õiglane ja võrdne kindlustamise viis. Kindlustuse hind peaks olema proportsionaalne sellega, kui palju inimene sõidab,” rõhutab Villig.
Uberi Eesti tegevjuhi Enn Metsari arvates peab kindlustus olema sama paindlik kui platvormid, mis viivad sõitjaid ja juhte kokku. Metsar loodab, et lahendused leitakse suve jooksul. | Sõidujagaja peaks auto tavaliiklejast kallimalt kindlustama, kuid skeemis kokku lepitud pole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul seisneb peamine probleem selles, et Taxify ja Uberi kaudu kliente vedavad juhid pakuvad suure riskiga teenust, aga maksavad seejuures madalama määraga kindlustust, kirjutas Eesti Päevaleht.
Jesse arvates tuleks sõidujagamist pakkuvatele autodele kehtestada tavapärasest kõrgem kindlustusmäär juba seetõttu, et autojuhid mõistaksid oma tegevuse riskiastet ja kaasnevat vastutust autos sõitjate eest.
Ta pakub olukorra lahendamiseks mitu varianti. Ühe idee kohaselt peaks juht enne teenuse osutama hakkamist autoga ülevaatusel käima ja saama kinnituse, et auto on kokkuleppevedudeks kõlblik. Teise idee kohaselt oleks enne teenuse osutamist vaja auto kindlustusandja nõusolekut.
Taxify kaasasutaja Martin Villig nõustub, et teenust osutavatele autodele võiks kehtida teatav erimäär. „Küsimus on selles, kuidas leida õiglane ja võrdne kindlustamise viis. Kindlustuse hind peaks olema proportsionaalne sellega, kui palju inimene sõidab,” rõhutab Villig.
Uberi Eesti tegevjuhi Enn Metsari arvates peab kindlustus olema sama paindlik kui platvormid, mis viivad sõitjaid ja juhte kokku. Metsar loodab, et lahendused leitakse suve jooksul.
### Response:
Sõidujagaja peaks auto tavaliiklejast kallimalt kindlustama, kuid skeemis kokku lepitud pole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Parlamendiliikme 3437,46-eurost kuupalka saaval riigikogulasel, kes on riiki tulnud teenima väljastpoolt Tallinna, on õigus saada üürikorteri kulud tasa palgast 20 protsendi ehk 687,49 euro ulatuses, kirjutas Postimees.
Saadikute eluasemekulusid hüvitatakse juhatuse kehtestatud korra alusel neile, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Tallinas ega Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue või Viimsi vallas.
Eluasemekuludeks loetakse peale üürisumma ka kommunaalkulud ehk kui saadiku üürisumma on väiksem kui piirmäär, saab ta kommunaalkulude hüvitamist paluda. | Üürikulud laseb hüvitada 30 riigikogu saadikut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Parlamendiliikme 3437,46-eurost kuupalka saaval riigikogulasel, kes on riiki tulnud teenima väljastpoolt Tallinna, on õigus saada üürikorteri kulud tasa palgast 20 protsendi ehk 687,49 euro ulatuses, kirjutas Postimees.
Saadikute eluasemekulusid hüvitatakse juhatuse kehtestatud korra alusel neile, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistri andmetel Tallinas ega Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue või Viimsi vallas.
Eluasemekuludeks loetakse peale üürisumma ka kommunaalkulud ehk kui saadiku üürisumma on väiksem kui piirmäär, saab ta kommunaalkulude hüvitamist paluda.
### Response:
Üürikulud laseb hüvitada 30 riigikogu saadikut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Rahva Muuseumi uus hoone avatakse Raadil juba 1. oktoobril. Muuseumi direktor Tõnis Lukas käib praegu veel tühjana seisvas köögis ringi pisut murelikult, sest juba enne jaanipäeva lõppenud köögitehnika hanke tulemused on vaidlustatud, kirjutas Eesti Päevaleht.
ERM-i direktor Tõnis Lukas ei usu kokkumängu ja kiidab nii konsultatsioonifirmat OÜ Mõttemaik kui ka hanget korraldanud Riigi Kinnisvara. „Isegi kui see nii oleks, poleks midagi teha. Nad (Dieta – toim) ju isegi ei võitnud seda hanget,” ütleb Lukas.
See on tõsi, ent ühtlasi on just Dieta hanke tulemused vaidlustanud, mis näitab, et võidusoov on tugev. Pealegi pole küsimus ainult võitjas, vaid selles, kuidas ERM-i ja Riigi Kinnisvara koostöös ligi poole miljoni euroni küündida võivat hanget ette valmistati.
Hankel osales neli pakkujat. Üks neist heideti kõrvale ja allesjäänud kolmest kuulutati võitjaks madalaima hinna pakkunu. Ülikallist lepingust ilma jäänud Dieta on aga tulemused vaidlustanud, sest nende arvates ei ole võitja pakutud summa eest võimalik kõiki nõutud tingimusi täita. Dieta ja võiduka ettevõtte pakkumuste vahe on seejuures suur – ligi 100 000 eurot.
Summade suurusjärk on 350 000 ja 450 000 eurot. See tähendab, et Dieta pakkus võitjast üle veerandi võrra kõrgemat hinda. | ERM-i kallist köögihanget aitas koostada üks pakkujaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Rahva Muuseumi uus hoone avatakse Raadil juba 1. oktoobril. Muuseumi direktor Tõnis Lukas käib praegu veel tühjana seisvas köögis ringi pisut murelikult, sest juba enne jaanipäeva lõppenud köögitehnika hanke tulemused on vaidlustatud, kirjutas Eesti Päevaleht.
ERM-i direktor Tõnis Lukas ei usu kokkumängu ja kiidab nii konsultatsioonifirmat OÜ Mõttemaik kui ka hanget korraldanud Riigi Kinnisvara. „Isegi kui see nii oleks, poleks midagi teha. Nad (Dieta – toim) ju isegi ei võitnud seda hanget,” ütleb Lukas.
See on tõsi, ent ühtlasi on just Dieta hanke tulemused vaidlustanud, mis näitab, et võidusoov on tugev. Pealegi pole küsimus ainult võitjas, vaid selles, kuidas ERM-i ja Riigi Kinnisvara koostöös ligi poole miljoni euroni küündida võivat hanget ette valmistati.
Hankel osales neli pakkujat. Üks neist heideti kõrvale ja allesjäänud kolmest kuulutati võitjaks madalaima hinna pakkunu. Ülikallist lepingust ilma jäänud Dieta on aga tulemused vaidlustanud, sest nende arvates ei ole võitja pakutud summa eest võimalik kõiki nõutud tingimusi täita. Dieta ja võiduka ettevõtte pakkumuste vahe on seejuures suur – ligi 100 000 eurot.
Summade suurusjärk on 350 000 ja 450 000 eurot. See tähendab, et Dieta pakkus võitjast üle veerandi võrra kõrgemat hinda.
### Response:
ERM-i kallist köögihanget aitas koostada üks pakkujaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel andmetel avati pühamu pihta kõigepealt tuli miinipildujatest. Seejärel ründasid enesetaputerroristid, kes avasid inimeste pihta tule automaatrelvadest. Kaks meest lasid ennast rahva keskel õhku. Kolmas õnnestus maha lasta ja tema pommivöö kahjutuks teha.
Esialgu pole keegi rünnaku eest vastutust võtnud.
Tervishoiuministeerium oli varem päeval teatanud, et nädalavahetusel Bagdadis korraldatud autopommiplahvatuse ohvrite arv on tõusnud 292-ni. Plahvatuse eest, mis oli juba varem üks ohvriterohkemaid Iraagis, võttis vastutuse äärmusrühmitus Islamiriik (IS).
Pühasõdalane õhkis pühapäeval Karrada linnaosa rahvarohkes kaubanduspiirkonnas lõhkeainelastis auto. Plahvatuse tagajärjel süttisid mitmed ümberkaudsed hooned. Rünnakus sai viga paarsada inimest. | Iraagis tapeti terrorirünnakus vähemalt 30 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel andmetel avati pühamu pihta kõigepealt tuli miinipildujatest. Seejärel ründasid enesetaputerroristid, kes avasid inimeste pihta tule automaatrelvadest. Kaks meest lasid ennast rahva keskel õhku. Kolmas õnnestus maha lasta ja tema pommivöö kahjutuks teha.
Esialgu pole keegi rünnaku eest vastutust võtnud.
Tervishoiuministeerium oli varem päeval teatanud, et nädalavahetusel Bagdadis korraldatud autopommiplahvatuse ohvrite arv on tõusnud 292-ni. Plahvatuse eest, mis oli juba varem üks ohvriterohkemaid Iraagis, võttis vastutuse äärmusrühmitus Islamiriik (IS).
Pühasõdalane õhkis pühapäeval Karrada linnaosa rahvarohkes kaubanduspiirkonnas lõhkeainelastis auto. Plahvatuse tagajärjel süttisid mitmed ümberkaudsed hooned. Rünnakus sai viga paarsada inimest.
### Response:
Iraagis tapeti terrorirünnakus vähemalt 30 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Romaanivõistluse žüriiliikme töö on omamoodi hariv, see annab hea ülevaate, missugused teemad on ühiskonnas aktuaalsed, mis inimestele korda läheb,” rääkis Eesti Kirjanike Liidu esimees ja romaanivõistluse žüriiliige Tiit Aleksejev.
2017. aastal toimunud romaanivõistluse võitis Vahur Afanasjev romaaniga “Serafima ja Bogdan”. Lisaks otsustas žürii välja anda kaks teist kohta, mille vääriliseks valiti Eva Koffi käsikiri „Sinine mägi“ ja Triinu Merese käsikiri „Lihtsad valikud“. Romaanivõistluse võidutööd valis kaheksaliikmeline žürii 67 algupärase ja seni avaldamata käsikirja seast.
„Romaanivõistlus on oluline traditsioon, mis rikastab Eesti kirjandusmaastikku. Samuti annab see uutele autoritele võimaluse end kehtestada ja proovile panna,” ütles Tiit Aleksejev.
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja ning lähtub oma tegevuses Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest.
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus kutsuti taas ellu Eesti erakapitali toel 2014. aastal ning käimasolev võistlus on teine pärast selle traditsiooni taastamist. Eelmise, 2015. aastal toimunud romaanivõistluse võitis Armin Kõomägi romaaniga “Lui Vutoon”. | Eesti Kirjanike Liit kuulutas välja romaanivõistluse žürii | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Romaanivõistluse žüriiliikme töö on omamoodi hariv, see annab hea ülevaate, missugused teemad on ühiskonnas aktuaalsed, mis inimestele korda läheb,” rääkis Eesti Kirjanike Liidu esimees ja romaanivõistluse žüriiliige Tiit Aleksejev.
2017. aastal toimunud romaanivõistluse võitis Vahur Afanasjev romaaniga “Serafima ja Bogdan”. Lisaks otsustas žürii välja anda kaks teist kohta, mille vääriliseks valiti Eva Koffi käsikiri „Sinine mägi“ ja Triinu Merese käsikiri „Lihtsad valikud“. Romaanivõistluse võidutööd valis kaheksaliikmeline žürii 67 algupärase ja seni avaldamata käsikirja seast.
„Romaanivõistlus on oluline traditsioon, mis rikastab Eesti kirjandusmaastikku. Samuti annab see uutele autoritele võimaluse end kehtestada ja proovile panna,” ütles Tiit Aleksejev.
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja ning lähtub oma tegevuses Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest.
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus kutsuti taas ellu Eesti erakapitali toel 2014. aastal ning käimasolev võistlus on teine pärast selle traditsiooni taastamist. Eelmise, 2015. aastal toimunud romaanivõistluse võitis Armin Kõomägi romaaniga “Lui Vutoon”.
### Response:
Eesti Kirjanike Liit kuulutas välja romaanivõistluse žürii |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hargla sõnul müüdi raamatut eelmisel aastal hinnanguliselt 7300 eksemplari. Võrdluseks, siis TEA entsüklopeediat müüdi 6277 eksemplari.
Hargla kõrval uuris ERR kultuuriportaal ka käputäielt teistelt eelmisel aastal menukaid raamatuid oma kuludega isikliku kirjastuse alt raamatu välja andnud autoritelt, kui palju eksemplare nende teosed eelmisel aastal müüsid, ning millised on olid kõige müüdumad raamatud kirjastustes, mis tabelist välja jäid, et Eesti kirjastuste liidu edetabelit üksjagu "ausamaks" muuta.
Olgugi et liidu toodud tabeli esikoht Hargla vastu välja vahetus, ei kõiguta siiski ükski teistest autoritest – Urmas Vadi, Vahur Afanasjev, Valdur Mikita, Mihkel Mutt ega Rein Raud – juba olemasolevaid kohti tabeli esikümnes.
Valdur Mikita "Kukeseene kuulamise kunst", mida Mikita enda andmeil müüdi 2017. aastal 3900 eksemplari ümber, asetuks kirjastuste liidu edetabelis 15. kohale. Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan", mille 2400-eksemplarine tiraaž on praeguseks kõik välja müüdud, jääks tabelis 34. kohale, kohe Mihkel Muti "Eesti ümberlõikaja" ette, mille läbimüük Muti hinnangul oli umbes 2300 eksemplari. Urmas Vadi "Neverland" 1750 müüdud eksemplariga asetuks tabeli keskele, 53. kohale.
Rein Raua "Kell ja haamer" oli müügil kolm kuud ja selle aja jooksul müüdi 497 eksemplari.
Kirjastuste liidu tabelist jäid peale sõltumatute autorite välja ka kirjastused, nagu Tammerraamat, Pegasus, Sinisukk ja raamatupoe Rahva Raamat eelmisel aastal tööd alustanud kirjastus.
Tammerraamatu enimmüüdud raamat oli klassika – Eno Raua "Sipsik", mis müüs 2721 eksemplari. 2170 eksemplariga oli teiseks kõige müüdum raamat Tammerraamatu kirjastuses Heli Lukneri ja Mare Müürsepa "Füübits".
Pegasuse läbimüügi tipuks kujunes eelmisel aastal aga Jaak Juske "Sada põnevat lugu Eesti vabariigist", mida müüdi 2500 eksemplari jagu.
Sinisuka kirjastuse tipp-3 hulgas olid Andrea Pinningtoni "Otsime aialinde", mis müüs 1318 eksemplari, Astrid Lindgreni "Vahtramäe Emil", mis mis müüs 1075 eksemplari ja kolmandat kohta jagavad Andrea Pinningtoni "Otsime aialoomi" ning Lieve Boumansi "Kleepsuraamat. Jõulud" 1049 müüdud eksemplariga.
Rahva Raamatu kirjastus alustas tegevust alles eelmisel aastal ja esimesed raamatud ilmusid aasta teises pooles ja lõpus. Mihkel Raua "Eestlase käsiraamat" müüs kahe kuuga 5000 eksemplari, Aleksandr Šeps "Meedium" 2,5 kuuga 4500 eksemplari ja Olav Osolini "Need näod kõlavad tuttavalt" on pooleteise kuuga müünud 1800 raamatut.
Vt Eesti kirjanduse seltsi raamatumüügi tipp-100 tabelit. | "Eesti Vabariik 100" müüs palju, aga eelmise aasta müüduim raamat oli ikkagi "Apteeker Melchior" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hargla sõnul müüdi raamatut eelmisel aastal hinnanguliselt 7300 eksemplari. Võrdluseks, siis TEA entsüklopeediat müüdi 6277 eksemplari.
Hargla kõrval uuris ERR kultuuriportaal ka käputäielt teistelt eelmisel aastal menukaid raamatuid oma kuludega isikliku kirjastuse alt raamatu välja andnud autoritelt, kui palju eksemplare nende teosed eelmisel aastal müüsid, ning millised on olid kõige müüdumad raamatud kirjastustes, mis tabelist välja jäid, et Eesti kirjastuste liidu edetabelit üksjagu "ausamaks" muuta.
Olgugi et liidu toodud tabeli esikoht Hargla vastu välja vahetus, ei kõiguta siiski ükski teistest autoritest – Urmas Vadi, Vahur Afanasjev, Valdur Mikita, Mihkel Mutt ega Rein Raud – juba olemasolevaid kohti tabeli esikümnes.
Valdur Mikita "Kukeseene kuulamise kunst", mida Mikita enda andmeil müüdi 2017. aastal 3900 eksemplari ümber, asetuks kirjastuste liidu edetabelis 15. kohale. Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan", mille 2400-eksemplarine tiraaž on praeguseks kõik välja müüdud, jääks tabelis 34. kohale, kohe Mihkel Muti "Eesti ümberlõikaja" ette, mille läbimüük Muti hinnangul oli umbes 2300 eksemplari. Urmas Vadi "Neverland" 1750 müüdud eksemplariga asetuks tabeli keskele, 53. kohale.
Rein Raua "Kell ja haamer" oli müügil kolm kuud ja selle aja jooksul müüdi 497 eksemplari.
Kirjastuste liidu tabelist jäid peale sõltumatute autorite välja ka kirjastused, nagu Tammerraamat, Pegasus, Sinisukk ja raamatupoe Rahva Raamat eelmisel aastal tööd alustanud kirjastus.
Tammerraamatu enimmüüdud raamat oli klassika – Eno Raua "Sipsik", mis müüs 2721 eksemplari. 2170 eksemplariga oli teiseks kõige müüdum raamat Tammerraamatu kirjastuses Heli Lukneri ja Mare Müürsepa "Füübits".
Pegasuse läbimüügi tipuks kujunes eelmisel aastal aga Jaak Juske "Sada põnevat lugu Eesti vabariigist", mida müüdi 2500 eksemplari jagu.
Sinisuka kirjastuse tipp-3 hulgas olid Andrea Pinningtoni "Otsime aialinde", mis müüs 1318 eksemplari, Astrid Lindgreni "Vahtramäe Emil", mis mis müüs 1075 eksemplari ja kolmandat kohta jagavad Andrea Pinningtoni "Otsime aialoomi" ning Lieve Boumansi "Kleepsuraamat. Jõulud" 1049 müüdud eksemplariga.
Rahva Raamatu kirjastus alustas tegevust alles eelmisel aastal ja esimesed raamatud ilmusid aasta teises pooles ja lõpus. Mihkel Raua "Eestlase käsiraamat" müüs kahe kuuga 5000 eksemplari, Aleksandr Šeps "Meedium" 2,5 kuuga 4500 eksemplari ja Olav Osolini "Need näod kõlavad tuttavalt" on pooleteise kuuga müünud 1800 raamatut.
Vt Eesti kirjanduse seltsi raamatumüügi tipp-100 tabelit.
### Response:
"Eesti Vabariik 100" müüs palju, aga eelmise aasta müüduim raamat oli ikkagi "Apteeker Melchior" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teise koha sai kirja itaallane Matteo Malucelli (Androni Sidermec Bottecchia) ja kolmanda võitja kaasmaalane Juan Sebastian Molano (Manzana Postobon). Laas lõpetas sõidu 118. ja Räim 148. kohaga. Mõlemale eestlasele märgiti lõpuprotokolli võitjaga sama aeg.
Velotuuri üldliidrina jätkab Gaviria. 17 sekundiga kaotab talle Molano ja 23 sekundiga Malucelli. Laas langes kokkuvõttes 42. ja Räim 55. kohale. Mõlemad kaotavad liidrile 33 sekundit.
Velotuuril on kavas veel kolm mägisemat etappi. | Laas ja Räim lõpetasid Kolumbias teises sajas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teise koha sai kirja itaallane Matteo Malucelli (Androni Sidermec Bottecchia) ja kolmanda võitja kaasmaalane Juan Sebastian Molano (Manzana Postobon). Laas lõpetas sõidu 118. ja Räim 148. kohaga. Mõlemale eestlasele märgiti lõpuprotokolli võitjaga sama aeg.
Velotuuri üldliidrina jätkab Gaviria. 17 sekundiga kaotab talle Molano ja 23 sekundiga Malucelli. Laas langes kokkuvõttes 42. ja Räim 55. kohale. Mõlemad kaotavad liidrile 33 sekundit.
Velotuuril on kavas veel kolm mägisemat etappi.
### Response:
Laas ja Räim lõpetasid Kolumbias teises sajas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võrreldes eelmise mänguga, tegi Eesti põhikoosseisus vaid kaks muudatust: Getter Laar asendas väravas Getriin Striginit ning Kelly Rosen võttis platsil koha Gerli Israelilt. Malta tegi kolm muudatust, vahendab Soccernet.ee.
Vaheajaks juhtisid võõrustajad koguni 4:0, teisel poolajal lõi vahetusest sekkunud Ulrika Tülp eestlannade auvärava.
Malta - Eesti 4:1 (4:0)
18., 38. Shona Zammit, 31. Jade Flask, 45. Maria Farrugia - 62. Ulrika Tülp
Malta: Janice Xuereb, Nicole Seiserras (80. Charline Marie Cassia), Gabriella Zahra, Alishia Sultana, Maria Farrugia (89. Andrea Zammit Mizzi), Shona Zammit, Jade Flask (53. Mandy Debono), Charlene Zammit, Emma Xuereb, Brenda Borg (46. Stephania Farrugia), Martina Borg (63. Raina Giusti).
Varus: Patricia Ebejer, Charline Marie Cassia, Andrea Zammit Mizzi, Ann-Marie Said, Raina Giusti, Mandy Debono, Yasmeen Marie Vella, Claudette Xuereb, Stephania Farrugia.
Eesti: Getter Laar (46. Getriin Strigin), Kairi Himanen, Kethy Õunpuu (46. Liivi Sõrmus), Ketlin Saar, Berle Brant, Siret Räämet, Katrin Loo, Eneli Kutter (75. Ariina Mürkhain), Kristina Bannikova, Lisette Tammik, Kelly Rosen (46. Ulrika Tülp).
Varus: Tatjana Lebedeva, Getriin Strigin, Saskia Sonnberg, Silja Goroško, Gerli Israel, Liis Pello, Liivi Sõrmus, Ariina Mürkhain, Samanta Uueda, Diana Belolipetskaja, Ulrika Tülp. | Malta võttis Eesti naiste jalgpallikoondiselt revanši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võrreldes eelmise mänguga, tegi Eesti põhikoosseisus vaid kaks muudatust: Getter Laar asendas väravas Getriin Striginit ning Kelly Rosen võttis platsil koha Gerli Israelilt. Malta tegi kolm muudatust, vahendab Soccernet.ee.
Vaheajaks juhtisid võõrustajad koguni 4:0, teisel poolajal lõi vahetusest sekkunud Ulrika Tülp eestlannade auvärava.
Malta - Eesti 4:1 (4:0)
18., 38. Shona Zammit, 31. Jade Flask, 45. Maria Farrugia - 62. Ulrika Tülp
Malta: Janice Xuereb, Nicole Seiserras (80. Charline Marie Cassia), Gabriella Zahra, Alishia Sultana, Maria Farrugia (89. Andrea Zammit Mizzi), Shona Zammit, Jade Flask (53. Mandy Debono), Charlene Zammit, Emma Xuereb, Brenda Borg (46. Stephania Farrugia), Martina Borg (63. Raina Giusti).
Varus: Patricia Ebejer, Charline Marie Cassia, Andrea Zammit Mizzi, Ann-Marie Said, Raina Giusti, Mandy Debono, Yasmeen Marie Vella, Claudette Xuereb, Stephania Farrugia.
Eesti: Getter Laar (46. Getriin Strigin), Kairi Himanen, Kethy Õunpuu (46. Liivi Sõrmus), Ketlin Saar, Berle Brant, Siret Räämet, Katrin Loo, Eneli Kutter (75. Ariina Mürkhain), Kristina Bannikova, Lisette Tammik, Kelly Rosen (46. Ulrika Tülp).
Varus: Tatjana Lebedeva, Getriin Strigin, Saskia Sonnberg, Silja Goroško, Gerli Israel, Liis Pello, Liivi Sõrmus, Ariina Mürkhain, Samanta Uueda, Diana Belolipetskaja, Ulrika Tülp.
### Response:
Malta võttis Eesti naiste jalgpallikoondiselt revanši |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtmine on osa kaitsekulutuste suurendamisest ja selle eesmärk on tagada, et Prantsusmaa oleks ka üksi võitlusvõimeline.
Selleks nähakse ette, et riik kulutab 2025. aastaks kaitsele pea 300 miljardit eurot ning osa sellest läheb riigi maa- ja merepõhise tuumaheidutuse tugevdamiseks.
Kaitseministeerium kavatseb suurendada kaitsekulutusi 2019.-2022. aastani 1,7 miljardi euro võrra ja 2023.-2025. aastani 3 miljardi euro võrra aastas.
Sellega tõuseb Prantsusmaa kaitse-eelarve NATO soovitud 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Praegu on näitaja umbes 1,8 protsenti.
"Valitsusel on kaks eesmärki: kulutada 2025. aastaks kaitsele 2 protsenti SKP-st ning tagada, et hoiame riigi kulud korras," lausus kaitseminister Florence Parly neljapäeval.
"Kavatseme heastada mineviku puudujäägid ja ehitada kaasaegse, jätkusuutliku ja kaitsva sõjaväe", mis lubab Prantsusmaal seista omal jalal, lisas ta.
Kaitsekulutuste suurendamisega lõpetab president Emmanuel Macron aastaid kestnud kärped, mis aastate jooksul tekitasid pahameelt sõjaväe sees ja Prantsusmaa liitlastele NATO-s.
Prantsusmaa hakkab uurima võimalusi vahetada välja riigi ainus lennukikandja Charles de Gaulle, mis mõeldakse teenistusest kõrvaldada 2040. aasta kandis. Lisaks tahab riik rohkem rahastada järgmise põlvkonna tankide ja sõjalennukite väljatöötamist.
Muu hulgas hakkab Prantsusmaa välja arendama droone, satelliite ja luuremasinaid, et suurendada Prantsusmaa ja Euroopa strateegilist autonoomiat, selgus kolmapäeval avaldatud kaitseministeeriumi ettepanekutest. | Prantsusmaa kulutab tuumaarsenali tugevdamiseks 37 miljardit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtmine on osa kaitsekulutuste suurendamisest ja selle eesmärk on tagada, et Prantsusmaa oleks ka üksi võitlusvõimeline.
Selleks nähakse ette, et riik kulutab 2025. aastaks kaitsele pea 300 miljardit eurot ning osa sellest läheb riigi maa- ja merepõhise tuumaheidutuse tugevdamiseks.
Kaitseministeerium kavatseb suurendada kaitsekulutusi 2019.-2022. aastani 1,7 miljardi euro võrra ja 2023.-2025. aastani 3 miljardi euro võrra aastas.
Sellega tõuseb Prantsusmaa kaitse-eelarve NATO soovitud 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Praegu on näitaja umbes 1,8 protsenti.
"Valitsusel on kaks eesmärki: kulutada 2025. aastaks kaitsele 2 protsenti SKP-st ning tagada, et hoiame riigi kulud korras," lausus kaitseminister Florence Parly neljapäeval.
"Kavatseme heastada mineviku puudujäägid ja ehitada kaasaegse, jätkusuutliku ja kaitsva sõjaväe", mis lubab Prantsusmaal seista omal jalal, lisas ta.
Kaitsekulutuste suurendamisega lõpetab president Emmanuel Macron aastaid kestnud kärped, mis aastate jooksul tekitasid pahameelt sõjaväe sees ja Prantsusmaa liitlastele NATO-s.
Prantsusmaa hakkab uurima võimalusi vahetada välja riigi ainus lennukikandja Charles de Gaulle, mis mõeldakse teenistusest kõrvaldada 2040. aasta kandis. Lisaks tahab riik rohkem rahastada järgmise põlvkonna tankide ja sõjalennukite väljatöötamist.
Muu hulgas hakkab Prantsusmaa välja arendama droone, satelliite ja luuremasinaid, et suurendada Prantsusmaa ja Euroopa strateegilist autonoomiat, selgus kolmapäeval avaldatud kaitseministeeriumi ettepanekutest.
### Response:
Prantsusmaa kulutab tuumaarsenali tugevdamiseks 37 miljardit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See, mida me soovime, on üles ehitada jõustamisperiood, mis looks silla tulevikku, kus me hästi koos töötaksime," lausus minister David Davis.
"Ja ma ei arva, et oleks heas usus avaldatud dokument, milles kasutatakse otseselt ebaviisakat keelt ja antakse tegelikult mõista, et nad võivad jõustamisperioodi meelevaldselt lõpetada."
EL avalikustas kolmapäeval plaani Suurbritannia ühisturule juurdepääsu piiramiseks, kui ta rikub Brexiti-järgse üleminekuperioodi reegleid.
Üleminekuleppe mustandis öeldakse ja, et Suurbritannia peab hoiduma sammudest, mis võivad kahjustada EL-i huve 2019. aasta märtsis algaval kaheaastasel perioodil.
Suurbritannia ja EL alustasid sel nädalal kõnelusi üleminekuperioodi üle, mille vältel peab London täitma kõiki EL-i seadusi, kuid tal ei ole otsustusõigust. Vastutasuks tagatakse talle tõrgeteta pääs ühisturule.
EL-i leppemustandis nõutakse, et ühendus peab saama Suurbritanniat karistada olukordades, kus üleminekureeglite rikkumise EL-i kõrgeimasse kohtusse andmine võtaks liiga palju aega.
Karistuseks võib olla tollitariifide või tollikontrolli taastamine, muidu peaks Suurbritannia EL-i siseturu liikmena 2020. aasta detsembrini neist vaba olema.
"Lahkumislepe peab sisaldama mehhanismi, mis lubab liidul peatada teatud soodustused, mis tulenevad Ühendkuningriigi osalusest siseturul, kui leitakse, et asja Euroopa Liidu kohtusse andmine ei tooks õigel ajal vajalikke abinõusid," seisab mustandis. | Suurbritannia süüdistab EL-i ebaviisakuses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See, mida me soovime, on üles ehitada jõustamisperiood, mis looks silla tulevikku, kus me hästi koos töötaksime," lausus minister David Davis.
"Ja ma ei arva, et oleks heas usus avaldatud dokument, milles kasutatakse otseselt ebaviisakat keelt ja antakse tegelikult mõista, et nad võivad jõustamisperioodi meelevaldselt lõpetada."
EL avalikustas kolmapäeval plaani Suurbritannia ühisturule juurdepääsu piiramiseks, kui ta rikub Brexiti-järgse üleminekuperioodi reegleid.
Üleminekuleppe mustandis öeldakse ja, et Suurbritannia peab hoiduma sammudest, mis võivad kahjustada EL-i huve 2019. aasta märtsis algaval kaheaastasel perioodil.
Suurbritannia ja EL alustasid sel nädalal kõnelusi üleminekuperioodi üle, mille vältel peab London täitma kõiki EL-i seadusi, kuid tal ei ole otsustusõigust. Vastutasuks tagatakse talle tõrgeteta pääs ühisturule.
EL-i leppemustandis nõutakse, et ühendus peab saama Suurbritanniat karistada olukordades, kus üleminekureeglite rikkumise EL-i kõrgeimasse kohtusse andmine võtaks liiga palju aega.
Karistuseks võib olla tollitariifide või tollikontrolli taastamine, muidu peaks Suurbritannia EL-i siseturu liikmena 2020. aasta detsembrini neist vaba olema.
"Lahkumislepe peab sisaldama mehhanismi, mis lubab liidul peatada teatud soodustused, mis tulenevad Ühendkuningriigi osalusest siseturul, kui leitakse, et asja Euroopa Liidu kohtusse andmine ei tooks õigel ajal vajalikke abinõusid," seisab mustandis.
### Response:
Suurbritannia süüdistab EL-i ebaviisakuses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Traagilises veretöös jättis elu Nina kordoni ülem veltveebel Artur Pungas, kapral Voldemar Kaio ja voorimees Vassili Eva.
Politsei- ja piirivalveameti kaplan Valdo Lust kõneles, et selle sündmuse tähtsustamine ja meenutamine on piirivalve traditsioon, mida põlvest põlve edasi antakse ning mälestustes kantakse.
Selle traagilise sündmuse tagajärg ei olnud ainiti vaid Eesti riigi kaotus, selle tulemusel kaotasid lapsed oma isad ja pered oma perepea.
„Täna asetasime pärjad hukkunud kolleegidele püstitatud mälestustahvli juurde teadmise ja usuga, et Issand on nad vastu võtnud,“ lausus kaplan.
Pärast mälestustseremooniat süüdati ühes lähedastega küünlaleegid ka hukkunud meeste haudadel. | Varnjas mälestati Peipsi järvejääl hukkunud piirivalvureid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Traagilises veretöös jättis elu Nina kordoni ülem veltveebel Artur Pungas, kapral Voldemar Kaio ja voorimees Vassili Eva.
Politsei- ja piirivalveameti kaplan Valdo Lust kõneles, et selle sündmuse tähtsustamine ja meenutamine on piirivalve traditsioon, mida põlvest põlve edasi antakse ning mälestustes kantakse.
Selle traagilise sündmuse tagajärg ei olnud ainiti vaid Eesti riigi kaotus, selle tulemusel kaotasid lapsed oma isad ja pered oma perepea.
„Täna asetasime pärjad hukkunud kolleegidele püstitatud mälestustahvli juurde teadmise ja usuga, et Issand on nad vastu võtnud,“ lausus kaplan.
Pärast mälestustseremooniat süüdati ühes lähedastega küünlaleegid ka hukkunud meeste haudadel.
### Response:
Varnjas mälestati Peipsi järvejääl hukkunud piirivalvureid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaveerandit läks kohe juhtima Tartu meeskond 17:13, ent Kalev kasvatas oma edu teiseks poolajaks 34:28 peale. Tartu ei leppinud olukorraga ning läks kolmanda neljandiku lõpuks uuesti juhtima 53:51.
Kui mängu lõpuni jäi kolm minutit, oli Tartu Ülikooli eduseis veel 71:63, ent viimane sulas õige kiiresti. Lõpuminutile mindi seisuga 73:71 tartlaste kasuks. 40 sekundit enne mängu lõppu viskas Tanel Sokk mõlemad vabavisked korvi ning Tartu Ülikooli edu kasvas uuesti neljapunktiliseks. Martin Dorbeku tabamus andis küll kalevlastele lootust, ent enne kõlas lõpuvile.
Võitjate resultatiivseim mängija oli Cedric Simmond 20 punkti ja 12 lauapalliga. Tartu Ülikooli eest viskas enim korve Steven Cook, teenides 16 punkti.
Samal ajal võitis Tallinna Kalev/TLÜ tabeli kolmanda Valga-Valka Maks&Mooritsat 87:73.
TLÜ eest tegi hea soorituse Bamba Fall, kes viskas 25 punkti ja kogus 13 lauapalli. Vastaste poolel oli parim Edgars Lasenbergs 23 punktiga.
Koduliigas jätkab liidrina Kalev, kellel on 18 võitu ja üks kaotus. Tartu Ülikool jätkab teisel positsioonil 11 võidu ja kuue kaotusega. | Kalev/Cramo tunnistas juubelimängus Tartu Ülikooli nappi paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaveerandit läks kohe juhtima Tartu meeskond 17:13, ent Kalev kasvatas oma edu teiseks poolajaks 34:28 peale. Tartu ei leppinud olukorraga ning läks kolmanda neljandiku lõpuks uuesti juhtima 53:51.
Kui mängu lõpuni jäi kolm minutit, oli Tartu Ülikooli eduseis veel 71:63, ent viimane sulas õige kiiresti. Lõpuminutile mindi seisuga 73:71 tartlaste kasuks. 40 sekundit enne mängu lõppu viskas Tanel Sokk mõlemad vabavisked korvi ning Tartu Ülikooli edu kasvas uuesti neljapunktiliseks. Martin Dorbeku tabamus andis küll kalevlastele lootust, ent enne kõlas lõpuvile.
Võitjate resultatiivseim mängija oli Cedric Simmond 20 punkti ja 12 lauapalliga. Tartu Ülikooli eest viskas enim korve Steven Cook, teenides 16 punkti.
Samal ajal võitis Tallinna Kalev/TLÜ tabeli kolmanda Valga-Valka Maks&Mooritsat 87:73.
TLÜ eest tegi hea soorituse Bamba Fall, kes viskas 25 punkti ja kogus 13 lauapalli. Vastaste poolel oli parim Edgars Lasenbergs 23 punktiga.
Koduliigas jätkab liidrina Kalev, kellel on 18 võitu ja üks kaotus. Tartu Ülikool jätkab teisel positsioonil 11 võidu ja kuue kaotusega.
### Response:
Kalev/Cramo tunnistas juubelimängus Tartu Ülikooli nappi paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avageimi murdehetked toimusid Tartu võistkonna 15:14 eduseisul, misjärel koguti neli järjestikust punkti ja asuti kindlasse 19:14 eduseisu. Seejärel enam intriigi ei tekkinud ja koduvõistkond asus 25:18 ülekaaluga mängu juhtima. Teises geimis võõrsil mänginud Rakvere tõsist vastupanu osutada ei suutnud, kogudes vaid kümme punkti. Ka kolmandas geimis võõrustajad külalislahkust üles ei näidanud, kui Rakvere jäeti taaskord alla 20 punkti piiri - viimaseks jäänud geimis saavutas Lääne-Virumaa meeskond 15 punkti. Seega võtsid tartlased revanši, sest põhiturniiri esimeses ringis lepiti võõrsil Rakvere vastu valusa 2:3 kaotusega, vahendab Volley.ee.
Matši statistikat vaadates tuli kahe võistkonna vahe enim välja rünnakul, kus Tartu protsent oli 46,9, Rakverel aga vaid 31,3. Samuti oli koduvõistkond Tartu selgelt edukam blokis, kus jäädi peale koguni kaheksa punktiga - Rakvere viie blokipunkti vastu teeniti 13 blokipunkti. Suured käärid olid ka meeskondade efektiivsusnäitajas, milles Tartu jäi 30 plussi, Rakvere omakorda 14 miinusesse.
Kuuenda järjestikuse võidu võtnud Emajõelinna meeskonna poolel hiilgas rünnakul diagonaalründaja Curtis Stockton, kes realiseeris 55,6-protsendilise efektiivsuse juures 15 tõstet. Temalt ka üks blokipunkt. Markus Uuskari jõudis kümne punktini, ent 17 tõstest lõi nurgaründaja punktiks vaid kuus (35,3%). Rakvere edukaim oli üheksa punktiga Tanel Uusküla.
Kui eile suutis Selver Tallinn TTÜ vastu saavutatud kolme võidupunkti toel Bigbank Tartust mööduda, siis täna võttis Lõuna-Eesti meeskod oma koha tagasi. Tartul on nüüd kolmandana 48 ja Selveril neljandana 45 punkti. Rakvere jätkab 38 punktiga kuuendal real. 14. veebruaril võõrustab turniiritabeli liider Saaremaa Võrkpalliklubi just Selverit. | Kindla võidu võtnud Tartu möödus Selverist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avageimi murdehetked toimusid Tartu võistkonna 15:14 eduseisul, misjärel koguti neli järjestikust punkti ja asuti kindlasse 19:14 eduseisu. Seejärel enam intriigi ei tekkinud ja koduvõistkond asus 25:18 ülekaaluga mängu juhtima. Teises geimis võõrsil mänginud Rakvere tõsist vastupanu osutada ei suutnud, kogudes vaid kümme punkti. Ka kolmandas geimis võõrustajad külalislahkust üles ei näidanud, kui Rakvere jäeti taaskord alla 20 punkti piiri - viimaseks jäänud geimis saavutas Lääne-Virumaa meeskond 15 punkti. Seega võtsid tartlased revanši, sest põhiturniiri esimeses ringis lepiti võõrsil Rakvere vastu valusa 2:3 kaotusega, vahendab Volley.ee.
Matši statistikat vaadates tuli kahe võistkonna vahe enim välja rünnakul, kus Tartu protsent oli 46,9, Rakverel aga vaid 31,3. Samuti oli koduvõistkond Tartu selgelt edukam blokis, kus jäädi peale koguni kaheksa punktiga - Rakvere viie blokipunkti vastu teeniti 13 blokipunkti. Suured käärid olid ka meeskondade efektiivsusnäitajas, milles Tartu jäi 30 plussi, Rakvere omakorda 14 miinusesse.
Kuuenda järjestikuse võidu võtnud Emajõelinna meeskonna poolel hiilgas rünnakul diagonaalründaja Curtis Stockton, kes realiseeris 55,6-protsendilise efektiivsuse juures 15 tõstet. Temalt ka üks blokipunkt. Markus Uuskari jõudis kümne punktini, ent 17 tõstest lõi nurgaründaja punktiks vaid kuus (35,3%). Rakvere edukaim oli üheksa punktiga Tanel Uusküla.
Kui eile suutis Selver Tallinn TTÜ vastu saavutatud kolme võidupunkti toel Bigbank Tartust mööduda, siis täna võttis Lõuna-Eesti meeskod oma koha tagasi. Tartul on nüüd kolmandana 48 ja Selveril neljandana 45 punkti. Rakvere jätkab 38 punktiga kuuendal real. 14. veebruaril võõrustab turniiritabeli liider Saaremaa Võrkpalliklubi just Selverit.
### Response:
Kindla võidu võtnud Tartu möödus Selverist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selleks tuli kolmapäeva õhtul alistada Rumeenia klubi Bacau Stiinta. Pfeffingen kaotas esimese mängu (jaanuaris) 2:3 ja võitis eilse võõrsil peetud korduskohtumise 3:1 (26, -23, 23, 23), mis tagas Šveitsi klubile koha kaheksa parema hulgas, kirjutab Volley.ee.
Nurgaründaja Ennok tõi nii esimeses kui teises mängus 14 punkti, lõi punktiks vastavalt kolm ja neli servi. Lisaks neljale pallinguässale panustas eestlanna eile võitu ka üheksa rünnaku (41%) ja ühe blokipunkti.
Eestlanna sõnul oli tegemist kahe võrdse võistkonnaga. "Arvan, et olime Rumeenia võistkonnaga samal tasemel. Kui eelnevas ringis Zagrebi naiskonnaga oli üsna kindel, et suudame võidukad olla, siis eilne võit oli ikkagi üsna napp ka punktide osas," rääkis Ennok.
Kuidas jääb Ennok rahule enda pallinguga, mis kahes mängus tõi kokku seitse punkti? "Meie serv oli üks relv nende vastu ja on ka koduses liigas. Enda servi kohta võiks öelda, et eilse esitusega pigem rahul olla ei saa, sest tuli liiga palju vigu (neli - toim), aga sellel hooajal on serv üldjoontes üsna stabiilne olnud," ütles Ennok.
Kui viimasel kaheksal hooajal on Šveitsi liigas võimutsenud Zürichi Volero, siis tänavune hooaeg on seni kulgenud põnevamalt - viimaste aastate valitseja hoiab põhiturniiril Pfeffingeni järel teist kohta. Kahel korral on Volero Pfeffingenile ka kaotanud, korra on jõutud võiduni. "Volero troonilt tõukamine ei ole enam nii ulmeline kui eelmistel hooaegadel, aga selleks peab meie mäng 101% õnnestuma. Meistriks tulekuks peab finaalis võitma kolm mängu, seega eks näeme, mis kevadel saama hakkab. Hetkel võtame mängu korraga," lõpetas Ennok. | Anu Ennoki koduklubi jõudis eurosarjas kaheksa parema hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selleks tuli kolmapäeva õhtul alistada Rumeenia klubi Bacau Stiinta. Pfeffingen kaotas esimese mängu (jaanuaris) 2:3 ja võitis eilse võõrsil peetud korduskohtumise 3:1 (26, -23, 23, 23), mis tagas Šveitsi klubile koha kaheksa parema hulgas, kirjutab Volley.ee.
Nurgaründaja Ennok tõi nii esimeses kui teises mängus 14 punkti, lõi punktiks vastavalt kolm ja neli servi. Lisaks neljale pallinguässale panustas eestlanna eile võitu ka üheksa rünnaku (41%) ja ühe blokipunkti.
Eestlanna sõnul oli tegemist kahe võrdse võistkonnaga. "Arvan, et olime Rumeenia võistkonnaga samal tasemel. Kui eelnevas ringis Zagrebi naiskonnaga oli üsna kindel, et suudame võidukad olla, siis eilne võit oli ikkagi üsna napp ka punktide osas," rääkis Ennok.
Kuidas jääb Ennok rahule enda pallinguga, mis kahes mängus tõi kokku seitse punkti? "Meie serv oli üks relv nende vastu ja on ka koduses liigas. Enda servi kohta võiks öelda, et eilse esitusega pigem rahul olla ei saa, sest tuli liiga palju vigu (neli - toim), aga sellel hooajal on serv üldjoontes üsna stabiilne olnud," ütles Ennok.
Kui viimasel kaheksal hooajal on Šveitsi liigas võimutsenud Zürichi Volero, siis tänavune hooaeg on seni kulgenud põnevamalt - viimaste aastate valitseja hoiab põhiturniiril Pfeffingeni järel teist kohta. Kahel korral on Volero Pfeffingenile ka kaotanud, korra on jõutud võiduni. "Volero troonilt tõukamine ei ole enam nii ulmeline kui eelmistel hooaegadel, aga selleks peab meie mäng 101% õnnestuma. Meistriks tulekuks peab finaalis võitma kolm mängu, seega eks näeme, mis kevadel saama hakkab. Hetkel võtame mängu korraga," lõpetas Ennok.
### Response:
Anu Ennoki koduklubi jõudis eurosarjas kaheksa parema hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mäletatavasti tekitas Lagoda elevust suvistel Eesti meistrivõistlustel, kui haakis 5000 meetri distantsil end Patjuki tuulde. Toona ta lõpuks siiski väsis ja finišeeris naiste hulgas kuuenda koha ajaga 18.18,12, kirjutab Delfi Sport.
Ka eile peetud jõuproovil ei kavatsenud Lagoda taktikat muuta: kohe võistluse alguses rebis Patjuk end ülejäänud grupist lahti ja ainsana võttis tempo vastu 13-aastane neiu, keda juhendab alates sügisest Harry Lemberg.
1200 meetrit suutis Lagoda Patjukiga koos joosta, siis hakkas vahe sisse tulema. Ometi piiga ei kustunud, vaid suutis korralikku tempot hoida lõpuni. Patjuk finišeeris Eesti hooaja tippmargiga 6.23,07, Lagoda viis Eesti U16 ja U18 tippmargi 6.29,55ni. Jaanuari lõpus jooksis ta 6.36,95. Eesti siserekord on nii hea kui 6.02,4 ja kuulub aastast 1983 Ille Kuke nimele. Patjuki poolt omal ajal välja joostud Eesti juunioride tippmargist jäi Lagodal puudu vaid 1,88 sekundit. | 13-aastane tüdruk uuendas Eesti noorte ja juunioride rekordeid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mäletatavasti tekitas Lagoda elevust suvistel Eesti meistrivõistlustel, kui haakis 5000 meetri distantsil end Patjuki tuulde. Toona ta lõpuks siiski väsis ja finišeeris naiste hulgas kuuenda koha ajaga 18.18,12, kirjutab Delfi Sport.
Ka eile peetud jõuproovil ei kavatsenud Lagoda taktikat muuta: kohe võistluse alguses rebis Patjuk end ülejäänud grupist lahti ja ainsana võttis tempo vastu 13-aastane neiu, keda juhendab alates sügisest Harry Lemberg.
1200 meetrit suutis Lagoda Patjukiga koos joosta, siis hakkas vahe sisse tulema. Ometi piiga ei kustunud, vaid suutis korralikku tempot hoida lõpuni. Patjuk finišeeris Eesti hooaja tippmargiga 6.23,07, Lagoda viis Eesti U16 ja U18 tippmargi 6.29,55ni. Jaanuari lõpus jooksis ta 6.36,95. Eesti siserekord on nii hea kui 6.02,4 ja kuulub aastast 1983 Ille Kuke nimele. Patjuki poolt omal ajal välja joostud Eesti juunioride tippmargist jäi Lagodal puudu vaid 1,88 sekundit.
### Response:
13-aastane tüdruk uuendas Eesti noorte ja juunioride rekordeid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täispikas triatlonis tuleb esmalt ujuda 3,8 km, seejärel sõita jalgrattaga 180 km ning lõpetuseks joosta maraton ehk 42,2 km, kirjutab Marathon100.com.
Planeeritav võistlus on nii pikk, et sellesarnast maailmas isegi mitte ei korraldata. Seepärast võtabki Rait ohjad oma kätte ning teeb endale ise kahekümnekordse triatlonivõistluse.
Mullu võistles Eesti tuntuim ultratriatleet kümnekordsel katkematul triatlonil, mille käigus tuli ujuda 38km, sõita jalgrattaga 1800km ja joosta 422km. Raidul kulus distantsi läbimiseks 234 tundi 31 minutit ja 15 sekundit ehk 10 ööpäeva. Sel sügisel on Ratasepal kavas sellest võistlusest kaks korda pikem väljakutse.
Ratasepp planeerib võistluse korraldada septembri lõpus Fuerteventural. Tänasel pressikonverentsil oma selle-aastaseid plaane tutvustanud Ratasepp lisas, et keegi pole kunagi varem nii rasketes tingimustes kahekümnekordset triatloni ette võtnud.
Põhjus, miks sellist võistlust kusagil ei korraldata on lihtne – nii pika võistluse läbiviimine läheb lihtsalt kulukaks ning kuna võimalik osavõtjate arv on väga väike, ei ole kahekümnekordse triatloni korraldamine majanduslikult mõttekas. Varasematel aastatel on sellist võistlusmaad paaril korral küll läbitud ning Raidu sõnutsi plaanivad ka Ameerika korraldajad lähiaastatel kahekümnekordse triatloni ette võtta, kuid tänavusel hooajal kalendrist sellist võistlust ei leia.
Rataseppa silmad säravad ultratriatlonist rääkides. "Esimene asi on meeletu tuul," kirjeldas Ratasepp Fuerteventural valitsevaid tingimusi. "See tähendab, et pool distantsi tuleb läbida tugevas vastutuules. Taganttuul pole oluliselt parem." Septembrikuus on Kanaari saartel 30 ja enam soojakraadi, mistõttu on tunne nagu sõidaks saunas. Rait lisas, et korra on ta sellistes tingimustes kuumarabanduse juba saanud.
"Lisaks on rattadistants mägine," tunnistas Ratasepp. "Rajal on 2000 tõusumeetrit, mis tähendab, et 20 päevaga tuleb tõusumeetreid 40 000."
Rataseppa valem kahekümnekordse triatloni läbimiseks sellistes tingimustes on lihtne: "Selleks, et tuulest ja mägedest jagu saada tuleb olla füüsiliselt tugev."
Viimasel kolmel kuul on treeninguid tehtud selle nimel, et septembrikuiseks katsumuseks valmis olla. Selle aja jooksul on Rait läbinud joostes 2100 km ehk 700 km ühes kuus. Jooksumahtudele on lisandunud 300 km ujumist.
"Mul oli vaja veenduda, kas mu keha talub seda distantsi," kommenteeris Ratasepp ise oma hullumeelseid treeningmahte. Viimase nelja nädala jooksul läbis Rait jooksurajal 800 km ehk 20-kordse triatloni jooksudistantsi.
"Jooks on alati ultratriatloni kõige raskem osa," märkis Ratasepp. Kahekümnekordne triatlon paneb proovile nii ultratriatleedi füüsilised kui vaimsed võimed. "Kõige parem vaimne ettevalmistus on pikad üldfüüsilised treeningud.
Enne septembrit on Rataseppal kavas osaleda ka kahel kolmekordsel ultratriatlonil, kuid need on tema sõnutsi vaid soojenduseks. Nimetatud võistluste vahele jääb vaid kolm nädalat, mis on taastumiseks väga lühike aeg. Esimene neist toimub 6.-8. juulini Austrias ning teine 26.-28. juulini Saksamaal. Viimane võistlus on ka selle distantsi MM, mille stardinimekirjas leiab lisaks Rataseppale veel 54 sportlast.
Fuerteventura võistluse eelarve on aukartustäratav – enam kui 17 000 eurot. Sellise võistluse läbiviimine eeldab kaheksaliikmelise toetustiimi kohalolekut. Kogu tiim tuleb kohale transportida, majutada, ära toita, mis muudabki eelarve suureks. | Rait Ratasepp plaanib läbida 20 päevaga 20 täispikka triatlonit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täispikas triatlonis tuleb esmalt ujuda 3,8 km, seejärel sõita jalgrattaga 180 km ning lõpetuseks joosta maraton ehk 42,2 km, kirjutab Marathon100.com.
Planeeritav võistlus on nii pikk, et sellesarnast maailmas isegi mitte ei korraldata. Seepärast võtabki Rait ohjad oma kätte ning teeb endale ise kahekümnekordse triatlonivõistluse.
Mullu võistles Eesti tuntuim ultratriatleet kümnekordsel katkematul triatlonil, mille käigus tuli ujuda 38km, sõita jalgrattaga 1800km ja joosta 422km. Raidul kulus distantsi läbimiseks 234 tundi 31 minutit ja 15 sekundit ehk 10 ööpäeva. Sel sügisel on Ratasepal kavas sellest võistlusest kaks korda pikem väljakutse.
Ratasepp planeerib võistluse korraldada septembri lõpus Fuerteventural. Tänasel pressikonverentsil oma selle-aastaseid plaane tutvustanud Ratasepp lisas, et keegi pole kunagi varem nii rasketes tingimustes kahekümnekordset triatloni ette võtnud.
Põhjus, miks sellist võistlust kusagil ei korraldata on lihtne – nii pika võistluse läbiviimine läheb lihtsalt kulukaks ning kuna võimalik osavõtjate arv on väga väike, ei ole kahekümnekordse triatloni korraldamine majanduslikult mõttekas. Varasematel aastatel on sellist võistlusmaad paaril korral küll läbitud ning Raidu sõnutsi plaanivad ka Ameerika korraldajad lähiaastatel kahekümnekordse triatloni ette võtta, kuid tänavusel hooajal kalendrist sellist võistlust ei leia.
Rataseppa silmad säravad ultratriatlonist rääkides. "Esimene asi on meeletu tuul," kirjeldas Ratasepp Fuerteventural valitsevaid tingimusi. "See tähendab, et pool distantsi tuleb läbida tugevas vastutuules. Taganttuul pole oluliselt parem." Septembrikuus on Kanaari saartel 30 ja enam soojakraadi, mistõttu on tunne nagu sõidaks saunas. Rait lisas, et korra on ta sellistes tingimustes kuumarabanduse juba saanud.
"Lisaks on rattadistants mägine," tunnistas Ratasepp. "Rajal on 2000 tõusumeetrit, mis tähendab, et 20 päevaga tuleb tõusumeetreid 40 000."
Rataseppa valem kahekümnekordse triatloni läbimiseks sellistes tingimustes on lihtne: "Selleks, et tuulest ja mägedest jagu saada tuleb olla füüsiliselt tugev."
Viimasel kolmel kuul on treeninguid tehtud selle nimel, et septembrikuiseks katsumuseks valmis olla. Selle aja jooksul on Rait läbinud joostes 2100 km ehk 700 km ühes kuus. Jooksumahtudele on lisandunud 300 km ujumist.
"Mul oli vaja veenduda, kas mu keha talub seda distantsi," kommenteeris Ratasepp ise oma hullumeelseid treeningmahte. Viimase nelja nädala jooksul läbis Rait jooksurajal 800 km ehk 20-kordse triatloni jooksudistantsi.
"Jooks on alati ultratriatloni kõige raskem osa," märkis Ratasepp. Kahekümnekordne triatlon paneb proovile nii ultratriatleedi füüsilised kui vaimsed võimed. "Kõige parem vaimne ettevalmistus on pikad üldfüüsilised treeningud.
Enne septembrit on Rataseppal kavas osaleda ka kahel kolmekordsel ultratriatlonil, kuid need on tema sõnutsi vaid soojenduseks. Nimetatud võistluste vahele jääb vaid kolm nädalat, mis on taastumiseks väga lühike aeg. Esimene neist toimub 6.-8. juulini Austrias ning teine 26.-28. juulini Saksamaal. Viimane võistlus on ka selle distantsi MM, mille stardinimekirjas leiab lisaks Rataseppale veel 54 sportlast.
Fuerteventura võistluse eelarve on aukartustäratav – enam kui 17 000 eurot. Sellise võistluse läbiviimine eeldab kaheksaliikmelise toetustiimi kohalolekut. Kogu tiim tuleb kohale transportida, majutada, ära toita, mis muudabki eelarve suureks.
### Response:
Rait Ratasepp plaanib läbida 20 päevaga 20 täispikka triatlonit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimased 2-3 aastat on mul peas keerelnud mõte, kuidas meie klubi noortetöö struktuur peaks välja nägema. Tänu ECA-le (European Club Association - toim.) on meile avanenud Euroopa jalgpalliklubide uksed, saame oma mõtetele sealt kaudu kinnitust ning õpime parimatelt kuidas see asi peaks tegelikult käima," rääkis Kristen Viikmäe Soccernet.ee vahendusel.
Ta lisas: "Nõmme Kaljul on tänaseks olemas struktuurne stabiilsus, teadmised, ligipääs olulisele informatsioonile, meil on oma mängu filosoofia, piisavalt igas vanusegrupis lapsi, ressurssi, et luua ühtlasel tasemel noorte võistkondi, jalgpalluri karjääriplaneerimise oskus ja nägemus, kuidas kasvatada kvaliteetmängijaid. Need faktid loovad eelduse, et nüüd on käes aeg teha oma töös järgmine suur samm kvaliteedi suunas." Praegu käib töö selle kallal, et ära kirjeldada Kalju noortetöö metoodika, raamistik, ühtne treeningsüsteem ning see seejärel ühiselt ellu viia.
Kuno Tehva lausus, et muudatuste vajadus on tingitud eelkõige klubi eesmärkidest ja Euroopa jalgpalli ning jalgpallituru süsteemi toimimise mõistmisest. "Oleme väga ambitsioonikad ja üheks suuremaks eesmärgiks on valmistada ette jalgpallureid Euroopa tippklubide tarbeks. Tänaste võimaluste ja teadmiste juures on see realistlik eesmärk, mille nimel pingutada," sõnas ta.
Mehed rääkisid, et uuenduste rakendamine võib alata juba kuu-kahe pärast. Treenereid selle tarvis välja ei vahetata - neid väärustatakse ja nendega koos püütakse areneda. Pikemas perspektiivis võiksid ellukutsutavad muudatused Kalju viia oma jalgpalliakadeemia loomiseni.
"Iga suure projektiga kaasneb palju probleeme: finantsid, ühtemoodi mõtlemine, ambitsioonid, kiire kvaliteedi kasvatamine, infra, kannatlikkus ja muud tegurid. Lahendamist vajavad paljud asjad, aga see ei peagi kergelt meie jaoks tulema – tööd me ei karda ja raskused on ületamiseks," ütles Viikmäe. | Nõmme Kalju korraldab tippude kasvatamiseks noortetööd ümber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimased 2-3 aastat on mul peas keerelnud mõte, kuidas meie klubi noortetöö struktuur peaks välja nägema. Tänu ECA-le (European Club Association - toim.) on meile avanenud Euroopa jalgpalliklubide uksed, saame oma mõtetele sealt kaudu kinnitust ning õpime parimatelt kuidas see asi peaks tegelikult käima," rääkis Kristen Viikmäe Soccernet.ee vahendusel.
Ta lisas: "Nõmme Kaljul on tänaseks olemas struktuurne stabiilsus, teadmised, ligipääs olulisele informatsioonile, meil on oma mängu filosoofia, piisavalt igas vanusegrupis lapsi, ressurssi, et luua ühtlasel tasemel noorte võistkondi, jalgpalluri karjääriplaneerimise oskus ja nägemus, kuidas kasvatada kvaliteetmängijaid. Need faktid loovad eelduse, et nüüd on käes aeg teha oma töös järgmine suur samm kvaliteedi suunas." Praegu käib töö selle kallal, et ära kirjeldada Kalju noortetöö metoodika, raamistik, ühtne treeningsüsteem ning see seejärel ühiselt ellu viia.
Kuno Tehva lausus, et muudatuste vajadus on tingitud eelkõige klubi eesmärkidest ja Euroopa jalgpalli ning jalgpallituru süsteemi toimimise mõistmisest. "Oleme väga ambitsioonikad ja üheks suuremaks eesmärgiks on valmistada ette jalgpallureid Euroopa tippklubide tarbeks. Tänaste võimaluste ja teadmiste juures on see realistlik eesmärk, mille nimel pingutada," sõnas ta.
Mehed rääkisid, et uuenduste rakendamine võib alata juba kuu-kahe pärast. Treenereid selle tarvis välja ei vahetata - neid väärustatakse ja nendega koos püütakse areneda. Pikemas perspektiivis võiksid ellukutsutavad muudatused Kalju viia oma jalgpalliakadeemia loomiseni.
"Iga suure projektiga kaasneb palju probleeme: finantsid, ühtemoodi mõtlemine, ambitsioonid, kiire kvaliteedi kasvatamine, infra, kannatlikkus ja muud tegurid. Lahendamist vajavad paljud asjad, aga see ei peagi kergelt meie jaoks tulema – tööd me ei karda ja raskused on ületamiseks," ütles Viikmäe.
### Response:
Nõmme Kalju korraldab tippude kasvatamiseks noortetööd ümber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rõõm on teada anda, et Eesti sajandal sünnipäeval 24. veebruaril on Rio de Janeiro Kristuse kuju kella 19-st kuni 20-ni meie rahvusvärvides," kirjutas Eesti suursaadik Brasiilias Mart Tarmak neljapäeval sotsiaalmeedias.
Tarmak tänas otsuse eest Rio de Janeiro linnavalitsust, mis koostöös kuju haldava organisatsiooniga sellekohase otsuse tegi.
Rio de Janeiros asuv Lunastaja Kristuse kuju on Wikipedia andmeil Brasiilia ja kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Lunastaja Kristuse kuju on ülemaailmselt üks kristluse sümboleid, sellest on kujunenud üks Brasiilia kultuurilisi ikoone ja seda on nimetatud seitsme uue maailmaime hulka.
Kuju on olnud valgustatud ka teiste riikide lipuvärvides. | Kristuse kuju Rios saab 24. veebruari õhtul sinimustvalge valgustuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rõõm on teada anda, et Eesti sajandal sünnipäeval 24. veebruaril on Rio de Janeiro Kristuse kuju kella 19-st kuni 20-ni meie rahvusvärvides," kirjutas Eesti suursaadik Brasiilias Mart Tarmak neljapäeval sotsiaalmeedias.
Tarmak tänas otsuse eest Rio de Janeiro linnavalitsust, mis koostöös kuju haldava organisatsiooniga sellekohase otsuse tegi.
Rio de Janeiros asuv Lunastaja Kristuse kuju on Wikipedia andmeil Brasiilia ja kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Lunastaja Kristuse kuju on ülemaailmselt üks kristluse sümboleid, sellest on kujunenud üks Brasiilia kultuurilisi ikoone ja seda on nimetatud seitsme uue maailmaime hulka.
Kuju on olnud valgustatud ka teiste riikide lipuvärvides.
### Response:
Kristuse kuju Rios saab 24. veebruari õhtul sinimustvalge valgustuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kooliprojekti viies aasta algas Pärnumaal, kus Rauno Tutk ja Pärnu JK Poseidoni treenerid käisid külas Are Kooli ja Häädemeeste Keskkooli õpilastel. Nende käe all tegid erinevaid harjutusi ja mänge kaasa vastavalt 51 ja 71 last.
Treenerid Timo Teniste ja Sirje Roops käisid jalgpallirõõmu viimas Ida-Virumaale ja Mäetaguse Põhikooli, kus võttis trennidest osa 62 last 1.-5. klassini.
Jaanuari lõpus Paikuse Põhikoolis toimunud koolikülastusel osales Tutki, Ats Kutteri ja Pärnu Vapruse treenerite juhendamisel 178 last. "Külastus oli väga mänguline ja lõbus. Kõik olid jalgpalliga varem tutvust teinud aga jalgpalli treeningu läbisid esimest korda," lausus Tutk.
Kooliprojekt numbrites (2014-2018):
Osalenud lapsed: 26 903
Külastatud koolid: 273
Koolidele/klubidele jagatud pallid: 2700
Läbitud kilomeetrid: 40 882 | Jalgpalli kooliprojektis osales jaanuaris üle 300 lapse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kooliprojekti viies aasta algas Pärnumaal, kus Rauno Tutk ja Pärnu JK Poseidoni treenerid käisid külas Are Kooli ja Häädemeeste Keskkooli õpilastel. Nende käe all tegid erinevaid harjutusi ja mänge kaasa vastavalt 51 ja 71 last.
Treenerid Timo Teniste ja Sirje Roops käisid jalgpallirõõmu viimas Ida-Virumaale ja Mäetaguse Põhikooli, kus võttis trennidest osa 62 last 1.-5. klassini.
Jaanuari lõpus Paikuse Põhikoolis toimunud koolikülastusel osales Tutki, Ats Kutteri ja Pärnu Vapruse treenerite juhendamisel 178 last. "Külastus oli väga mänguline ja lõbus. Kõik olid jalgpalliga varem tutvust teinud aga jalgpalli treeningu läbisid esimest korda," lausus Tutk.
Kooliprojekt numbrites (2014-2018):
Osalenud lapsed: 26 903
Külastatud koolid: 273
Koolidele/klubidele jagatud pallid: 2700
Läbitud kilomeetrid: 40 882
### Response:
Jalgpalli kooliprojektis osales jaanuaris üle 300 lapse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „CERN-i liikmelisus aitab kaasa Eesti majanduse uuendamisele, mis on meie jätkusuutliku majanduskasvu võtmeküsimus. Selleks, et meie teadlased, insenerid ja ettevõtjad saaksid täielikult osa CERNis pakutavatest võimalustest, peame saama teadusasutuse täisliikmeks,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tõstis esile, et CERN-is osalemine on investeering tulevikku. „Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon on oma valdkonnas maailma tipus. Selle organisatsiooni täisliikmeks saamine annab meile juurde teadmisi ja kogemusi majanduslikuks innovatsiooniks, kus me ei saa tulemusi mõõta üle öö, vaid see tasub ennast ära aja jooksul.“
Samuti tõstis minister Palo esile, et Eesti osalemine CERN-is avab uusi perspektiive meie ettevõtetele, kes saavad hakata osalema organisatsiooni hangetes. Vähetähtis pole ministri sõnul ka teadmiste siire inseneride tasandil, sest kuigi CERN on teadusasutus, töötab seal ühe teadlase kohta 10 inseneri.
Enne täisliikmeks saamist peab Eesti esmalt olema Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni assotsieerunud liige.
Eesti liitumist CERN-iga toetab ka valitsust nõustav Teadus- ja Arendusnõukogu. 22 liikmesriigiga CERN haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. Peaminister Jüri Ratas külastas organisatsiooni tänavu jaanuari lõpus. | Valitsus andis rohelise tule Eesti liitumiseks CERN-iga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„CERN-i liikmelisus aitab kaasa Eesti majanduse uuendamisele, mis on meie jätkusuutliku majanduskasvu võtmeküsimus. Selleks, et meie teadlased, insenerid ja ettevõtjad saaksid täielikult osa CERNis pakutavatest võimalustest, peame saama teadusasutuse täisliikmeks,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tõstis esile, et CERN-is osalemine on investeering tulevikku. „Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon on oma valdkonnas maailma tipus. Selle organisatsiooni täisliikmeks saamine annab meile juurde teadmisi ja kogemusi majanduslikuks innovatsiooniks, kus me ei saa tulemusi mõõta üle öö, vaid see tasub ennast ära aja jooksul.“
Samuti tõstis minister Palo esile, et Eesti osalemine CERN-is avab uusi perspektiive meie ettevõtetele, kes saavad hakata osalema organisatsiooni hangetes. Vähetähtis pole ministri sõnul ka teadmiste siire inseneride tasandil, sest kuigi CERN on teadusasutus, töötab seal ühe teadlase kohta 10 inseneri.
Enne täisliikmeks saamist peab Eesti esmalt olema Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni assotsieerunud liige.
Eesti liitumist CERN-iga toetab ka valitsust nõustav Teadus- ja Arendusnõukogu. 22 liikmesriigiga CERN haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. Peaminister Jüri Ratas külastas organisatsiooni tänavu jaanuari lõpus.
### Response:
Valitsus andis rohelise tule Eesti liitumiseks CERN-iga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neutraalselt suhtub tehase rajamise ideesse 38 protsenti küsitletutest. 15 protsenti vastanutest on tehase rajamise ideele vastu ning sama palju inimesi ei osanud oma seisukohta öelda, selgus Turu-uuringute AS-i uuringust, mille tellis Est-For Invest.
Küsitlus viidi läbi Turu-uuringute igakuise üle-Eestilise omnibusküsitluse osana ning sellega paralleelselt Tartus toimunud veebiküsitluse teel.
Kokku vastas küsitluse raames 1011 respondenti, Tartumaa osakaal samas valimis oli 10,9 protsenti ehk 110 respondenti. Et saada esinduslikum valim Tartumaa inimeste arvamustest, küsitleti veebiküsitluse teel täiendavalt 212 inimest. Koguandmestikus on 322 Tartumaal elava inimese vastused.
Autor: Turu-uuringute AS
Vaatamata sellele, et kavandatav puidurafineerimistehas on saanud palju meediatähelepanu, on selle rajamise ideest kuulnud vähem kui pooled 15-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Keskmisest enam on tehasest kuulnud eestlased, kõrgharidusega ja 65-eluaastast vanemad inimesed ning Kesk-Eesti, Tartumaa ja Põhja-Eesti elanikud.
Tehase ehitamise teema pakub huvi vähem kui kolmandikule küsitletutest: väga või küllaltki huvitatud on sellest 28 protsenti, pigem vähehuvitatud 42 protsenti ja üldse mitte huvitatud 24 protsenti.
Tartumaal on huvi keskmisest oluliselt suurem: siin on väga või küllaltki huvitatuid 47 protsenti, vähe- või mittehuvitatuid 45 protsenti.
Lõuna-Eestis (Valga-, Viljandi-, Võru ja Põlvamaal) toetas tehase rajamise ideed 42 protsenti küsitletutest. Tartumaal toetas ideed 29 protsenti vastajatest. Kõige positiivsemalt suhtuvad tehase rajamise ideesse 25-34aastased eestimaalased. Pooldajate hulk on väikseim eakamate vastajate seas.
Suurim negatiivselt suhtuvate inimeste hulk on 50-aastaste ja vanemate seas. Kõikides vanusegruppides on suurim hulk inimesi neutraalsel seisukohal.
Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähki sõnul on neutraalne suhtumine arvatavasti seotud asjaoluga, et tehase rajamise kohta on veel vähe informatsiooni.
“Kui läbiviidavad keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude uuringud ning analüüsid osutuvad soodsaks tehase ehitamise suhtes, muudaks oma seisukoha pooldavaks 60 protsenti praegu neutraalset suhtumist väljendanutest ning 27 protsenti idee praegustest vastastest,” rääkis ta.
Est-For Invest jätkab avaliku arvamuse monitoorimist uuringufirma Turu-uuringute AS abiga regulaarselt vähemalt kord aastas. | Küsitlus: tselluloositehase rajamise idee pooldajaid on vastastest rohkem | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neutraalselt suhtub tehase rajamise ideesse 38 protsenti küsitletutest. 15 protsenti vastanutest on tehase rajamise ideele vastu ning sama palju inimesi ei osanud oma seisukohta öelda, selgus Turu-uuringute AS-i uuringust, mille tellis Est-For Invest.
Küsitlus viidi läbi Turu-uuringute igakuise üle-Eestilise omnibusküsitluse osana ning sellega paralleelselt Tartus toimunud veebiküsitluse teel.
Kokku vastas küsitluse raames 1011 respondenti, Tartumaa osakaal samas valimis oli 10,9 protsenti ehk 110 respondenti. Et saada esinduslikum valim Tartumaa inimeste arvamustest, küsitleti veebiküsitluse teel täiendavalt 212 inimest. Koguandmestikus on 322 Tartumaal elava inimese vastused.
Autor: Turu-uuringute AS
Vaatamata sellele, et kavandatav puidurafineerimistehas on saanud palju meediatähelepanu, on selle rajamise ideest kuulnud vähem kui pooled 15-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Keskmisest enam on tehasest kuulnud eestlased, kõrgharidusega ja 65-eluaastast vanemad inimesed ning Kesk-Eesti, Tartumaa ja Põhja-Eesti elanikud.
Tehase ehitamise teema pakub huvi vähem kui kolmandikule küsitletutest: väga või küllaltki huvitatud on sellest 28 protsenti, pigem vähehuvitatud 42 protsenti ja üldse mitte huvitatud 24 protsenti.
Tartumaal on huvi keskmisest oluliselt suurem: siin on väga või küllaltki huvitatuid 47 protsenti, vähe- või mittehuvitatuid 45 protsenti.
Lõuna-Eestis (Valga-, Viljandi-, Võru ja Põlvamaal) toetas tehase rajamise ideed 42 protsenti küsitletutest. Tartumaal toetas ideed 29 protsenti vastajatest. Kõige positiivsemalt suhtuvad tehase rajamise ideesse 25-34aastased eestimaalased. Pooldajate hulk on väikseim eakamate vastajate seas.
Suurim negatiivselt suhtuvate inimeste hulk on 50-aastaste ja vanemate seas. Kõikides vanusegruppides on suurim hulk inimesi neutraalsel seisukohal.
Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähki sõnul on neutraalne suhtumine arvatavasti seotud asjaoluga, et tehase rajamise kohta on veel vähe informatsiooni.
“Kui läbiviidavad keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude uuringud ning analüüsid osutuvad soodsaks tehase ehitamise suhtes, muudaks oma seisukoha pooldavaks 60 protsenti praegu neutraalset suhtumist väljendanutest ning 27 protsenti idee praegustest vastastest,” rääkis ta.
Est-For Invest jätkab avaliku arvamuse monitoorimist uuringufirma Turu-uuringute AS abiga regulaarselt vähemalt kord aastas.
### Response:
Küsitlus: tselluloositehase rajamise idee pooldajaid on vastastest rohkem |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jefimovi tagasiastumist nõudsid fraktsiooni "Meie Narva" liikmed, kelle hinnangul ei peaks Jefimov ametikohal jätkama, sest on kahe kohtuastme poolt süüdi mõistetud kelmuses ja seetõttu usalduse kaotanud.
Kohtuotsus pole jõustunud, sest Jefimov kaebas ringkonnakohtu otuse edasi. | Jefimovi umbusaldamine kukkus Narva volikogus läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jefimovi tagasiastumist nõudsid fraktsiooni "Meie Narva" liikmed, kelle hinnangul ei peaks Jefimov ametikohal jätkama, sest on kahe kohtuastme poolt süüdi mõistetud kelmuses ja seetõttu usalduse kaotanud.
Kohtuotsus pole jõustunud, sest Jefimov kaebas ringkonnakohtu otuse edasi.
### Response:
Jefimovi umbusaldamine kukkus Narva volikogus läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meistrivõistluste punkte asuvad 2018. aasta Sarma rallil püüdma 44 võistluspaari, nende hulgas on stardis ka Estonian R2 Challenge sarja osalejad.
Estonian R2 Challenge on Eesti Autospordi Liidu (EAL) ja FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) promootori Eurosport Eventsi koostöös 2017. aasta alguses noortele rallitalentidele loodud sari, mille etapid sõidetakse Eesti autoralli meistrivõistluste raames ja mille auhinnafond on tänavu 28 000 eurot.
Järjekorras 43. Sarma ralli avavad möödunud aastal ralli teisena lõpetanud mehed Nikolay Gryazin ja Yaroslav Fedorov (Škoda Fabia R5). Nende järel saavad rajale 2018. hooaja avaetapi võitjad Valeriy Gorban ja Sergei Larens (Mini John Cooper Works WRC). Ukarina – Eesti võistluspaari järel stardivad koduteedele Jānis Berķis ja Edgars Čeporjus (Ford Fiesta R5). Järgenvad kaks võistluspaari sõidavad Proto autodel ning on pärit Eestist. Numbri all neli saavad rajale Egon Kaur ja Annika Arnek (Ford Fiesta) ning kohe nende järel Rainer Aus ja taas tema kõrval koha sisse võttev Simo Koskinen (VW Polo). Hooaja avaetapil Aluksne rallil eestlaste parima tulemuse (ABS 3. koht) välja sõitnud Ranno Bundsen - Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer Evo VIII) saavad Sarma rallil rajale numbri all seitse.
EMV 3 klassi punkte lähevad hooaja teiselt etapilt püüdma üheksa võistluspaari. Klassi liidrina stardivad hooaja teisele võistlusele Berkis – Čeporjus. Eestlastest on selles arvestuses starti tulemas kaks võistluspaari Allan Popov - Aleksei Krylov (Mitsubishi Lancer Evo IX) ja Rünno Ubinhain - Kristo Tamm (Mitsubishi Lancer Evo X).
EMV 4 klassis on stardis kuus võistluspaari, kellest kolm on eestlased. Klassi liidrite Bundsen – Loštšenikovi kõrval on eestlaste au veel kaitsmas Henri Franke – Arvo Liimann (Subaru Impreza) ja Ronald Jürgenson - Marko Kaasik (Mitsubishi Lancer Evo VI).
EMV 5 klassi viie võistluspaari hulgast leiab neli Eesti ekipaaži. Meistrivõistluste esikoha meeste Karel Tölp - Martin Vihmanni (Honda Civic Type-R) kõrval ootavad Sarma ralli stardilipu langemist Kristo Subi, kellel seekord kaardilugejaks Lauri Latt (Honda Civic Type-R), Rico Rodi – Ilmar Pukk (Honda Civic Type-R) ja Karmo Karelson - Tiina Ehrbach (Honda Civic Type-R).
EMV 6 klassis ja Estonian R2 Challenge arvestuses on hooaja teisele talverallile registreerunud üheksa võistluspaari. Mõlema arvestuse liidritena lähevad Sarma rallile vastu Mārtiņš Sesks - Renārs Francis (Peugeot 208 R2). Eesti võistlejaid on mõlemas eelpool mainitud arvestuses rajale tulemas neli - Rasmus Uustulnd- Kauri Pannas (Peugeot 208 R2), Roland Poom – Ken Järveoja (Ford Fiesta R2T), Oliver Ojaperv – Jarno Talve (Ford Fiesta R2T) ja Kaspar Kasari - Hannes Kuusmaa (Peugeot 208 R2).
Sarnaselt avaetapile on noorte arvestuses startimas ka Sarma rallil Oliver Solberg - Veronica Gulbæk Engan (Peugeot 208 R2), kes Aluksne rallil näitasid eriti võistluse lõpuosas väga kiiret sõitu.
EMV 7 klassis on hooaja teisele talverallil startimas kaheksa võistluspaari, kellest kuus eestlased. Aluksne ralli oma klassi parimatena lõpetanud Madis Vanaselja - Jarmo Liivakule (BMW M3) on kodumaalt tulnud lõunanaabrite juurde konkurentsi pakkuma Marko Ringenberg - Allar Heina (BMW M3), Lembit Soe – Kalle Ahu (Toyota Starlet), Gert Kull - Toomas Keskküla (BMW M3), Raiko Aru - Veiko Kullamäe (BMW M3) ja Ott Mesikäpp - Uku Heldna (BMW M3).
Sarnaselt hooaja avavõistlusele ei ole ka Sarma rallil stardis ühtegi võistlejat klassist EMV 8.
EMV 9 klassis on rajale minemas neli võistluspaari. Koduteedel sõitvatele klassi liidritele Ivo Ķilpis - Artis Ceriņš (VAZ 2105) on Eestist konkurentsi pakkumas Timmu Kõrge – Erik Vaasa (VAZ 2105).
Sarma ralli esimene kiiruskatse saab alguse laupäeval kell 09.20. Kokku läbitakse võistluspäevaga üheksa kiiruskatset ja 109,94 katsekilomeetrit. | Eesti autoralli meistrivõistlused jätkuvad Sarma talveralliga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meistrivõistluste punkte asuvad 2018. aasta Sarma rallil püüdma 44 võistluspaari, nende hulgas on stardis ka Estonian R2 Challenge sarja osalejad.
Estonian R2 Challenge on Eesti Autospordi Liidu (EAL) ja FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste (ERC) promootori Eurosport Eventsi koostöös 2017. aasta alguses noortele rallitalentidele loodud sari, mille etapid sõidetakse Eesti autoralli meistrivõistluste raames ja mille auhinnafond on tänavu 28 000 eurot.
Järjekorras 43. Sarma ralli avavad möödunud aastal ralli teisena lõpetanud mehed Nikolay Gryazin ja Yaroslav Fedorov (Škoda Fabia R5). Nende järel saavad rajale 2018. hooaja avaetapi võitjad Valeriy Gorban ja Sergei Larens (Mini John Cooper Works WRC). Ukarina – Eesti võistluspaari järel stardivad koduteedele Jānis Berķis ja Edgars Čeporjus (Ford Fiesta R5). Järgenvad kaks võistluspaari sõidavad Proto autodel ning on pärit Eestist. Numbri all neli saavad rajale Egon Kaur ja Annika Arnek (Ford Fiesta) ning kohe nende järel Rainer Aus ja taas tema kõrval koha sisse võttev Simo Koskinen (VW Polo). Hooaja avaetapil Aluksne rallil eestlaste parima tulemuse (ABS 3. koht) välja sõitnud Ranno Bundsen - Robert Loštšenikov (Mitsubishi Lancer Evo VIII) saavad Sarma rallil rajale numbri all seitse.
EMV 3 klassi punkte lähevad hooaja teiselt etapilt püüdma üheksa võistluspaari. Klassi liidrina stardivad hooaja teisele võistlusele Berkis – Čeporjus. Eestlastest on selles arvestuses starti tulemas kaks võistluspaari Allan Popov - Aleksei Krylov (Mitsubishi Lancer Evo IX) ja Rünno Ubinhain - Kristo Tamm (Mitsubishi Lancer Evo X).
EMV 4 klassis on stardis kuus võistluspaari, kellest kolm on eestlased. Klassi liidrite Bundsen – Loštšenikovi kõrval on eestlaste au veel kaitsmas Henri Franke – Arvo Liimann (Subaru Impreza) ja Ronald Jürgenson - Marko Kaasik (Mitsubishi Lancer Evo VI).
EMV 5 klassi viie võistluspaari hulgast leiab neli Eesti ekipaaži. Meistrivõistluste esikoha meeste Karel Tölp - Martin Vihmanni (Honda Civic Type-R) kõrval ootavad Sarma ralli stardilipu langemist Kristo Subi, kellel seekord kaardilugejaks Lauri Latt (Honda Civic Type-R), Rico Rodi – Ilmar Pukk (Honda Civic Type-R) ja Karmo Karelson - Tiina Ehrbach (Honda Civic Type-R).
EMV 6 klassis ja Estonian R2 Challenge arvestuses on hooaja teisele talverallile registreerunud üheksa võistluspaari. Mõlema arvestuse liidritena lähevad Sarma rallile vastu Mārtiņš Sesks - Renārs Francis (Peugeot 208 R2). Eesti võistlejaid on mõlemas eelpool mainitud arvestuses rajale tulemas neli - Rasmus Uustulnd- Kauri Pannas (Peugeot 208 R2), Roland Poom – Ken Järveoja (Ford Fiesta R2T), Oliver Ojaperv – Jarno Talve (Ford Fiesta R2T) ja Kaspar Kasari - Hannes Kuusmaa (Peugeot 208 R2).
Sarnaselt avaetapile on noorte arvestuses startimas ka Sarma rallil Oliver Solberg - Veronica Gulbæk Engan (Peugeot 208 R2), kes Aluksne rallil näitasid eriti võistluse lõpuosas väga kiiret sõitu.
EMV 7 klassis on hooaja teisele talverallil startimas kaheksa võistluspaari, kellest kuus eestlased. Aluksne ralli oma klassi parimatena lõpetanud Madis Vanaselja - Jarmo Liivakule (BMW M3) on kodumaalt tulnud lõunanaabrite juurde konkurentsi pakkuma Marko Ringenberg - Allar Heina (BMW M3), Lembit Soe – Kalle Ahu (Toyota Starlet), Gert Kull - Toomas Keskküla (BMW M3), Raiko Aru - Veiko Kullamäe (BMW M3) ja Ott Mesikäpp - Uku Heldna (BMW M3).
Sarnaselt hooaja avavõistlusele ei ole ka Sarma rallil stardis ühtegi võistlejat klassist EMV 8.
EMV 9 klassis on rajale minemas neli võistluspaari. Koduteedel sõitvatele klassi liidritele Ivo Ķilpis - Artis Ceriņš (VAZ 2105) on Eestist konkurentsi pakkumas Timmu Kõrge – Erik Vaasa (VAZ 2105).
Sarma ralli esimene kiiruskatse saab alguse laupäeval kell 09.20. Kokku läbitakse võistluspäevaga üheksa kiiruskatset ja 109,94 katsekilomeetrit.
### Response:
Eesti autoralli meistrivõistlused jätkuvad Sarma talveralliga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhi Kersti Sarapuu ettevalmistamisel olev hagi Martin Helme ja reformierakondlase Jürgen Ligi vastu on Helme sõnul hoopis teine asi. "Asjaolud on need, mis loevad," ütles Helme.
"Meie juriidilisel analüüsil ei ole Sarapuudel mingit kaasust meie vastu. Me ei ole väitnud midagi nende kohta, mida nad väidavad, et me oleme väitnud. Või mina vähemalt ei ole väitnud midagi sellist. Selles mõttes nad ärplevad niisama meie meelest," kommenteeris Helme.
"Me räägime sellest, et meil on korruptsioonikahtlus. Korruptsioonikahtlus ei ole faktiväide. Sellega lõpeb kogu lugu ära. Kui me ütleme, et me kahtlustame, et teil on seal plaanis midagi virutada, siis see ei ole faktiväide. Sealtmaalt edasi ei olegi millegagi kohut käia meie meelest," lisas Helme veel.
Perekond Sarapuu hagi Martin Helme ja Jürgen Ligi vastu on ettevalmistamisel. Helme on saanud hagihoiatuse.
Helme rääkis, et Äripäeva kohtuotsuse üle on tal hoopiski hea meel, sest see annab lootust, et ka EKRE-t võib sarnases kohtuasjas edu saata.
"Mul on selle kohtuostuse üle hea meel. Sest meil on enam vähem samasugune kaasus Ekspress Meedia vastu üleval. Antud riigikohtu otsus sisuliselt kinnitas riigikohtu tasandil üle ringkonnakohtu seisukoha, mis annab meile lootust, et meil on šanss võita," ütles Helme ERR-ile.
EKRE käib Ekspress Meediaga kohut 2015. aastast, halduskohtus ja ringkonnakohtus on nad kaotanud.
"Seal on 30 või 40 artiklit, milles meid sõimatakse küll fašistideks, küll natsideks, küll vaenu õhutajateks. Väga paljud neist ongi arvamuslood," rääkis Helme.
"Meie vahe muidugi Krossiga on see, et meie oleme hagejad juriidilise isikuna, ehk erakonnana, aga Kross oli eraisikuna. Seadus ei tee seal vahet, aga kohtupraktika siiani juriidilise isiku osas puudub," täpsustas Helme. | Helme Äripäeva pretsedendist: Sarapuudega on hoopis teine asi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhi Kersti Sarapuu ettevalmistamisel olev hagi Martin Helme ja reformierakondlase Jürgen Ligi vastu on Helme sõnul hoopis teine asi. "Asjaolud on need, mis loevad," ütles Helme.
"Meie juriidilisel analüüsil ei ole Sarapuudel mingit kaasust meie vastu. Me ei ole väitnud midagi nende kohta, mida nad väidavad, et me oleme väitnud. Või mina vähemalt ei ole väitnud midagi sellist. Selles mõttes nad ärplevad niisama meie meelest," kommenteeris Helme.
"Me räägime sellest, et meil on korruptsioonikahtlus. Korruptsioonikahtlus ei ole faktiväide. Sellega lõpeb kogu lugu ära. Kui me ütleme, et me kahtlustame, et teil on seal plaanis midagi virutada, siis see ei ole faktiväide. Sealtmaalt edasi ei olegi millegagi kohut käia meie meelest," lisas Helme veel.
Perekond Sarapuu hagi Martin Helme ja Jürgen Ligi vastu on ettevalmistamisel. Helme on saanud hagihoiatuse.
Helme rääkis, et Äripäeva kohtuotsuse üle on tal hoopiski hea meel, sest see annab lootust, et ka EKRE-t võib sarnases kohtuasjas edu saata.
"Mul on selle kohtuostuse üle hea meel. Sest meil on enam vähem samasugune kaasus Ekspress Meedia vastu üleval. Antud riigikohtu otsus sisuliselt kinnitas riigikohtu tasandil üle ringkonnakohtu seisukoha, mis annab meile lootust, et meil on šanss võita," ütles Helme ERR-ile.
EKRE käib Ekspress Meediaga kohut 2015. aastast, halduskohtus ja ringkonnakohtus on nad kaotanud.
"Seal on 30 või 40 artiklit, milles meid sõimatakse küll fašistideks, küll natsideks, küll vaenu õhutajateks. Väga paljud neist ongi arvamuslood," rääkis Helme.
"Meie vahe muidugi Krossiga on see, et meie oleme hagejad juriidilise isikuna, ehk erakonnana, aga Kross oli eraisikuna. Seadus ei tee seal vahet, aga kohtupraktika siiani juriidilise isiku osas puudub," täpsustas Helme.
### Response:
Helme Äripäeva pretsedendist: Sarapuudega on hoopis teine asi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu jaanuaris oli naisteajakirja Tiiu (väljaandja Fookus Meedia) tiraaž 21 500, tellijaid oli 13 144. Sellest suurem oli vaid Imelise Teaduse (väljaandja Äripäeva Kirjastus) tiraaž - 21 700.
Tiiu kirjastaja, Fookus Meedia juhi Siim Saidla sõnul on aastaga nii tiraažis kui tellimuste arvus järele antud.
"Eelmisel aastal olime me enamikul kuudest suurima tiraažiga tasuline kuukiri. Oleme tiraažis ja tellimustes aastaga tagasi andnud - tiraaž on vähenenud 1500 eksemplari, tellimused koguni 2000. Tiiu hoiab numbreid väga hästi, tellijate languse taga on oma kasin turundustegevus - teised tooted olid fookuses ja ajakiri ei saanud ühtegi korralikku kampaaniat. Sel aastal on Tiiu turunduses jälle fookuses ja usun, et saame tellimisnumbrid jälle tõusule," on Saidla optimistlik.
Samuti Fookus Meedia väljaantav ajakiri Elukiri muutis aga nime ja kontseptsiooni ning ilmub alates 2017. aasta sügisest Eesti Ajaloona. Jaanuaris oli ajakirja tiraaž 9500, tellijaid 3657.
"Aasta tagasi oli tiraaž täpselt sama ja tellijate arv on vähenenud 50 võrra," kommenteeris Saidla.
Kirjastaja sõnul muutus vanemaealistele suunatud Elukiri suuresti juba 2014. aasta mais, mil ajakiri nende portfelli jõudis.
"Viisime ajakirja miniformaati ja võtsime selge fookuse elulugudele ja ajaloole. Juulist 2016 hakkasime kaks korda aastas tegema erinumbreid Eesti Ajalugu. Need meeldisid lugejatele - jaemüügid olid tavanumbritest ca 20 protsenti paremad ja tellijate tagasiside oli ka positiivne," selgitas Saidla, miks otsustati järgmise aasta septembris muutusega lõpuni minna. Selleks lisati nii mahtu kui paar rubriiki ja tehti uus kaanekontseptsioon.
"Uus nimi võtab oluliselt paremini ajakirja sisu kokku," põhjendas Saidla.
Lisaks annab Fookus Meedia välja ajakirja Mood, mille tiraaž on 11 000. Ajakiri ilmub kümme korda aastas. | Tiiu pretendeerib suurima tiraažiga ajakirja tiitlile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu jaanuaris oli naisteajakirja Tiiu (väljaandja Fookus Meedia) tiraaž 21 500, tellijaid oli 13 144. Sellest suurem oli vaid Imelise Teaduse (väljaandja Äripäeva Kirjastus) tiraaž - 21 700.
Tiiu kirjastaja, Fookus Meedia juhi Siim Saidla sõnul on aastaga nii tiraažis kui tellimuste arvus järele antud.
"Eelmisel aastal olime me enamikul kuudest suurima tiraažiga tasuline kuukiri. Oleme tiraažis ja tellimustes aastaga tagasi andnud - tiraaž on vähenenud 1500 eksemplari, tellimused koguni 2000. Tiiu hoiab numbreid väga hästi, tellijate languse taga on oma kasin turundustegevus - teised tooted olid fookuses ja ajakiri ei saanud ühtegi korralikku kampaaniat. Sel aastal on Tiiu turunduses jälle fookuses ja usun, et saame tellimisnumbrid jälle tõusule," on Saidla optimistlik.
Samuti Fookus Meedia väljaantav ajakiri Elukiri muutis aga nime ja kontseptsiooni ning ilmub alates 2017. aasta sügisest Eesti Ajaloona. Jaanuaris oli ajakirja tiraaž 9500, tellijaid 3657.
"Aasta tagasi oli tiraaž täpselt sama ja tellijate arv on vähenenud 50 võrra," kommenteeris Saidla.
Kirjastaja sõnul muutus vanemaealistele suunatud Elukiri suuresti juba 2014. aasta mais, mil ajakiri nende portfelli jõudis.
"Viisime ajakirja miniformaati ja võtsime selge fookuse elulugudele ja ajaloole. Juulist 2016 hakkasime kaks korda aastas tegema erinumbreid Eesti Ajalugu. Need meeldisid lugejatele - jaemüügid olid tavanumbritest ca 20 protsenti paremad ja tellijate tagasiside oli ka positiivne," selgitas Saidla, miks otsustati järgmise aasta septembris muutusega lõpuni minna. Selleks lisati nii mahtu kui paar rubriiki ja tehti uus kaanekontseptsioon.
"Uus nimi võtab oluliselt paremini ajakirja sisu kokku," põhjendas Saidla.
Lisaks annab Fookus Meedia välja ajakirja Mood, mille tiraaž on 11 000. Ajakiri ilmub kümme korda aastas.
### Response:
Tiiu pretendeerib suurima tiraažiga ajakirja tiitlile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tulevahetuses haavata saanud politseinike advokaadid süüdistavad 28-aastast Abdeslami kohtu mõnitamises.
Esimesel istungipäeval esmaspäeval süüdistas Abdeslam kohtunikke moslemivastasuses, keeldus püsti tõusmast, oma nime kinnitamast ning ühelegi küsimusele vastamast, öeldes vaid, et usaldab end jumala hoolde.
Belgia süüdistab tulevahetusjuhtumi raames Abdeslami politseinike terroristliku mõrvamise katses ning keelatud relvade omamises.
Abdeslam oli Pariisi terrorirünnakute järel jooksus neli kuud ning 2016. aasta 15. märtsil sooritati tema tabamiseks haarang Brüsselis Foresti linnajaos. Haarangu käigus puhkenud tulevahetuses sai haavata kolm politseinikku, üks äärmuslane hukkus.
Abdeslam peeti kinni kolm päeva pärast tulevahetust koos tuneeslase Sofiane Ayariga. Mõlemat ähvardab süüdimõistmisel kuni 40-aastane vangistus.
Neljapäeval keeldus ta kohtuistungil osalemast ja lasi advokaadil end esindada.
"Ma olen tema tema suhtumisest ja oportunismist tüdinud," ütles kahe politseiniku advokaat Tom Bauwens.
"Ta mõnitab meie õigusriiki, ta mõnitab kõiki. Ta ei tunnista teie kohut ega teie seadusi," ütles advokaat.
"Aga sellest hoolimata nõuab ta advokaati, kes teda kaitseks," lisas ta. | Pariisi terrorirünnakute kahtlusalune keeldus Belgias kohtu ette tulemast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tulevahetuses haavata saanud politseinike advokaadid süüdistavad 28-aastast Abdeslami kohtu mõnitamises.
Esimesel istungipäeval esmaspäeval süüdistas Abdeslam kohtunikke moslemivastasuses, keeldus püsti tõusmast, oma nime kinnitamast ning ühelegi küsimusele vastamast, öeldes vaid, et usaldab end jumala hoolde.
Belgia süüdistab tulevahetusjuhtumi raames Abdeslami politseinike terroristliku mõrvamise katses ning keelatud relvade omamises.
Abdeslam oli Pariisi terrorirünnakute järel jooksus neli kuud ning 2016. aasta 15. märtsil sooritati tema tabamiseks haarang Brüsselis Foresti linnajaos. Haarangu käigus puhkenud tulevahetuses sai haavata kolm politseinikku, üks äärmuslane hukkus.
Abdeslam peeti kinni kolm päeva pärast tulevahetust koos tuneeslase Sofiane Ayariga. Mõlemat ähvardab süüdimõistmisel kuni 40-aastane vangistus.
Neljapäeval keeldus ta kohtuistungil osalemast ja lasi advokaadil end esindada.
"Ma olen tema tema suhtumisest ja oportunismist tüdinud," ütles kahe politseiniku advokaat Tom Bauwens.
"Ta mõnitab meie õigusriiki, ta mõnitab kõiki. Ta ei tunnista teie kohut ega teie seadusi," ütles advokaat.
"Aga sellest hoolimata nõuab ta advokaati, kes teda kaitseks," lisas ta.
### Response:
Pariisi terrorirünnakute kahtlusalune keeldus Belgias kohtu ette tulemast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Autojuht, kes lõpetas Uberi jaoks töötamise 2016. aastal pärast ligi 4000 sõidu sooritamist, andis ettevõtte kohtusse, et tema ärilepingut loetaks kui töölepingut. Seejuures nõudis autojuht puhkuste ja kulude hüvitamist ning hüvitisi teatamata töö ja lepingu lõpetamise eest.
29. jaanuari otsuses märkis Pariisi töökohus aga, et juhil oli õigus sõitudest keelduda ja Uberi asi ei olnud kontrollida, kui palju ta tööd teeb.
"Uber pakkus vahendusteenust, mitte transporditeenust, see tähendab, et Uber oli sõitjatega seotud vaid ärilepinguga, mida ei saa pidada töölepinguks," teatas kohus.
Detsembris otsustas Euroopa Kohus, et Uber pakub transporditeenust ja seetõttu kehtivad sellele samad reeglid, mis taksodele ja teistele transpordifirmadele.
Ühendkuningriigis on Uberil käsil sealse töötribunali otsuse edasi kaebamine, mille kohaselt antaks töötajatele õigus puhkusele ja riigi miinimumpalgale.
Prantsuse juhi advokaat ütles, et tõenäoliselt kaevatakse otsus edasi, kuivõrd kohtunikud ei suutnud hinnata "kogu süsteemi," mis Uberi juhiks olemisega kaasneb. "Piisava tulu teenimiseks ja kulude katmiseks, võttes arvesse seatud tariife, peab autojuht üpriski tihti teenusega ühendatud olema," sõnas advokaat Aurelie Arnaud. | Uber võitis kohtuasja end töötajaks nimetanud Prantsuse autojuhi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Autojuht, kes lõpetas Uberi jaoks töötamise 2016. aastal pärast ligi 4000 sõidu sooritamist, andis ettevõtte kohtusse, et tema ärilepingut loetaks kui töölepingut. Seejuures nõudis autojuht puhkuste ja kulude hüvitamist ning hüvitisi teatamata töö ja lepingu lõpetamise eest.
29. jaanuari otsuses märkis Pariisi töökohus aga, et juhil oli õigus sõitudest keelduda ja Uberi asi ei olnud kontrollida, kui palju ta tööd teeb.
"Uber pakkus vahendusteenust, mitte transporditeenust, see tähendab, et Uber oli sõitjatega seotud vaid ärilepinguga, mida ei saa pidada töölepinguks," teatas kohus.
Detsembris otsustas Euroopa Kohus, et Uber pakub transporditeenust ja seetõttu kehtivad sellele samad reeglid, mis taksodele ja teistele transpordifirmadele.
Ühendkuningriigis on Uberil käsil sealse töötribunali otsuse edasi kaebamine, mille kohaselt antaks töötajatele õigus puhkusele ja riigi miinimumpalgale.
Prantsuse juhi advokaat ütles, et tõenäoliselt kaevatakse otsus edasi, kuivõrd kohtunikud ei suutnud hinnata "kogu süsteemi," mis Uberi juhiks olemisega kaasneb. "Piisava tulu teenimiseks ja kulude katmiseks, võttes arvesse seatud tariife, peab autojuht üpriski tihti teenusega ühendatud olema," sõnas advokaat Aurelie Arnaud.
### Response:
Uber võitis kohtuasja end töötajaks nimetanud Prantsuse autojuhi vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tundub, et inimesed on hakanud sellega vaikselt leppima, kui palju erinevaid baktereid meie ümber elab. Viiruseid leidub neist aga veel mitme suurusjärgu võrra rohkem. Sellele on hakatud alles viimasel ajal rohkem tähelepanu pöörama," märkis ERR Novaatorile antud intervjuus Isabel Reche Cañabate, De Granada ülikooli ökoloogiaprofessor. Mõne aasta eest ajakirjas Nature Reviews Microbiology ilmunud ülevaates nenditi, et kõik Maa viirused üksteise otsa laduda, ulatuks nendest laotud kett saja miljoni valgusaastani.
Viiruste pärilikkusainet uurides on aga teadlased tähele pannud, et Maa eri paigus elavate viiruste pärilikkusaine on suhteliselt sarnane. Ükskõik mis keskkonnas need ka elavad. Teisisõnu paigutavad õhuvoolud mikroobe ümber piisavalt palju, et kaotada nende vahel suuremad geneetilised erinevused. Parema ülevaate saamiseks lennutas Reche Sierra Nevada mägedes merepinnast 3000 meetri kõrgusele hõljuvad platvormid. Lõksud püüdsid kinni nii vabalt hõljuvad mikroobid kui ka need, mis olid haakinud end tolmu ja tillukeste veepiiskade külge.
"Inimlikus mõttes oli nende arvukus uskumatult suur. Ühte ruutmeetrit läbis päevas enam kui 800 miljonit viirust ja 40 miljonit bakterit," sõnas ökoloog. Tüüpiliselt olid viirused kleepinud ennast bakteritest sagedamini kergemate ja bioloogilist päritolu osakeste külge. See viitab, et viirused saavad püsida õhus kauem ja sattuda seeläbi ka kaugemale oma lähtepunktist. Sõltuvalt haigustekitajast võiksiid viirused seeläbi levida isegi ühelt mandrilt teisele.
Inimestel pole erilist tulemuste pärast eriliselt muret tunda. Uus teadmine viiruste levikust üksinda nendesse nakatumist ei kasvata. "Seejuures tasub ka meeles pidada, et suurema osa viirustest ei nakata mitte inimesi ega isegi imetajaid, vaid väiksemaid olendeid, sh baktereid," lisas ökoloog. Seda ilmestab ka tõdemus, et suurem osa viirustest näisid olevat sattunud õhku just tänu merevee pritsmetele.
Aastal 2013. aastal ilmunud ülevaate kohaselt leidub maailmas siiski vähemalt 320 000 erinevat tüüpi viiruseid, mis suudavad nakatada vähemalt ühte imetajaliiki. Analüüsi põhjal pole võimalik paraku öelda, mis tüüpi haigustekitajatega tegu oli ja kui hästi oleks nad suutnud oma ohvreid nakatada.
Stratosfääri ja troposfääri piirilt jõuavad viirused tagasi maale eeskätt tänu vihmale ja Sahara tolmutormidega kaasnevale peenosakeste arvu kasvule. Kõige enam viirusi langeb analüüsi kohaselt maha kesksuvel. Kõige rohkem baktereid leidub vähemalt Vahemere piirkonnas õhus aga sügisel. Vihm ei eemaldada atmosfäärist viirusi just kõige tõhusamalt.
"On ka oluline rõhutada, et mitte sugugi kõik viirused ja bakterid ei tekita inimestel ja teisel loomadel haigusi, vaid need mängivad ülitähtsat rolli ka toitaineteringete ning elu käigus hoidmises laiemalt," lisas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas International Society for Microbial Ecology Journal. | Taevast sajab kümneid miljoneid viiruseid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tundub, et inimesed on hakanud sellega vaikselt leppima, kui palju erinevaid baktereid meie ümber elab. Viiruseid leidub neist aga veel mitme suurusjärgu võrra rohkem. Sellele on hakatud alles viimasel ajal rohkem tähelepanu pöörama," märkis ERR Novaatorile antud intervjuus Isabel Reche Cañabate, De Granada ülikooli ökoloogiaprofessor. Mõne aasta eest ajakirjas Nature Reviews Microbiology ilmunud ülevaates nenditi, et kõik Maa viirused üksteise otsa laduda, ulatuks nendest laotud kett saja miljoni valgusaastani.
Viiruste pärilikkusainet uurides on aga teadlased tähele pannud, et Maa eri paigus elavate viiruste pärilikkusaine on suhteliselt sarnane. Ükskõik mis keskkonnas need ka elavad. Teisisõnu paigutavad õhuvoolud mikroobe ümber piisavalt palju, et kaotada nende vahel suuremad geneetilised erinevused. Parema ülevaate saamiseks lennutas Reche Sierra Nevada mägedes merepinnast 3000 meetri kõrgusele hõljuvad platvormid. Lõksud püüdsid kinni nii vabalt hõljuvad mikroobid kui ka need, mis olid haakinud end tolmu ja tillukeste veepiiskade külge.
"Inimlikus mõttes oli nende arvukus uskumatult suur. Ühte ruutmeetrit läbis päevas enam kui 800 miljonit viirust ja 40 miljonit bakterit," sõnas ökoloog. Tüüpiliselt olid viirused kleepinud ennast bakteritest sagedamini kergemate ja bioloogilist päritolu osakeste külge. See viitab, et viirused saavad püsida õhus kauem ja sattuda seeläbi ka kaugemale oma lähtepunktist. Sõltuvalt haigustekitajast võiksiid viirused seeläbi levida isegi ühelt mandrilt teisele.
Inimestel pole erilist tulemuste pärast eriliselt muret tunda. Uus teadmine viiruste levikust üksinda nendesse nakatumist ei kasvata. "Seejuures tasub ka meeles pidada, et suurema osa viirustest ei nakata mitte inimesi ega isegi imetajaid, vaid väiksemaid olendeid, sh baktereid," lisas ökoloog. Seda ilmestab ka tõdemus, et suurem osa viirustest näisid olevat sattunud õhku just tänu merevee pritsmetele.
Aastal 2013. aastal ilmunud ülevaate kohaselt leidub maailmas siiski vähemalt 320 000 erinevat tüüpi viiruseid, mis suudavad nakatada vähemalt ühte imetajaliiki. Analüüsi põhjal pole võimalik paraku öelda, mis tüüpi haigustekitajatega tegu oli ja kui hästi oleks nad suutnud oma ohvreid nakatada.
Stratosfääri ja troposfääri piirilt jõuavad viirused tagasi maale eeskätt tänu vihmale ja Sahara tolmutormidega kaasnevale peenosakeste arvu kasvule. Kõige enam viirusi langeb analüüsi kohaselt maha kesksuvel. Kõige rohkem baktereid leidub vähemalt Vahemere piirkonnas õhus aga sügisel. Vihm ei eemaldada atmosfäärist viirusi just kõige tõhusamalt.
"On ka oluline rõhutada, et mitte sugugi kõik viirused ja bakterid ei tekita inimestel ja teisel loomadel haigusi, vaid need mängivad ülitähtsat rolli ka toitaineteringete ning elu käigus hoidmises laiemalt," lisas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas International Society for Microbial Ecology Journal.
### Response:
Taevast sajab kümneid miljoneid viiruseid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis oli Zopp vastamisi kohaliku 18-aastase Zsombor Pirosega (ATP 521) ja võitis tasavägise kohtumise 6:4, 7:6 (4). Avasetis murdis Zopp pikale veninud kuuendas geimis, kuid kaotas seisul 5:3 oma pallingu. Õnneks õnnestus kohe järgmine geim murda ja sett võita. Teises setis hoidsid mõlemad oma servigeimid, kuigi seisul 5:5 oli Pirosel kaks võimalust Zopp murda. Kiires lõppmängus jäi peale eestlane 7:4.
Teise ringi vastaseks oli belglane Arthur de Greef (ATP 199), kellele Zopp 2016. aasta Roland Garrose kvalifikatsioonis napilt kaotas. Täna sai Zopp revanši ja võitis poolteist tundi kestnud kohtumise 6:3, 7:6 (5). Esimeses setis kaotas Zopp korra ka oma servigeimi, kuid murdis vastase oma kolmel korral. Ka teises setis ei suutnud eestlane seisul 3:3 oma servi hoida ja jäi kaotusseisu, aga murdis kohe servi tagasi. Kiires lõppmängus jäi Zopp 4:5 kaotusseisu, aga võitis siis kolm punkti järjest ning kindlustas pääsu veerandfinaali.
Poolfinaali koha eest tuleb vastamisi minna 17-aastase hispaanlase Nicola Kuhniga (ATP 237). | Zopp jõudis Ungaris veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis oli Zopp vastamisi kohaliku 18-aastase Zsombor Pirosega (ATP 521) ja võitis tasavägise kohtumise 6:4, 7:6 (4). Avasetis murdis Zopp pikale veninud kuuendas geimis, kuid kaotas seisul 5:3 oma pallingu. Õnneks õnnestus kohe järgmine geim murda ja sett võita. Teises setis hoidsid mõlemad oma servigeimid, kuigi seisul 5:5 oli Pirosel kaks võimalust Zopp murda. Kiires lõppmängus jäi peale eestlane 7:4.
Teise ringi vastaseks oli belglane Arthur de Greef (ATP 199), kellele Zopp 2016. aasta Roland Garrose kvalifikatsioonis napilt kaotas. Täna sai Zopp revanši ja võitis poolteist tundi kestnud kohtumise 6:3, 7:6 (5). Esimeses setis kaotas Zopp korra ka oma servigeimi, kuid murdis vastase oma kolmel korral. Ka teises setis ei suutnud eestlane seisul 3:3 oma servi hoida ja jäi kaotusseisu, aga murdis kohe servi tagasi. Kiires lõppmängus jäi Zopp 4:5 kaotusseisu, aga võitis siis kolm punkti järjest ning kindlustas pääsu veerandfinaali.
Poolfinaali koha eest tuleb vastamisi minna 17-aastase hispaanlase Nicola Kuhniga (ATP 237).
### Response:
Zopp jõudis Ungaris veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Navalnõi väitel kohtusid 2016. aasta augustis Norra ranniku lähedal luksusjahil selle omanik, oligarh Oleg Deripaska ja asepeaminister Sergei Prihhodko ning meeste aruteluteemaks oli väidetavalt Deripaska suhe Donald Trumpi kampaaniajuhiks olnud Paul Manafortiga ja viimase roll Kremli poolt korraldatud valimistesse sekkumise operatsioonis, kirjutab Meduza.
Opositsioonipoliitiku sõnul sai ta kohtumisest jahi pardal teada esialgu tänu nn eskorttüdrukule, kes oli oma reisist postitanud fotosid Instagrami-keskkonda.
Navalnõi sõnul oli kogu kohtumise näol tegu altkäemaksujuhtumiga, sest Deripaska tõi Prihhodko jahile lõbutsema oma eralennukiga ning samuti maksis ta ka asepeaministrile eskortteenust osutanud neiu eest.
Samuti juhib Navalnõi tähelepanu sellele, et Prihhodkole kuulub Moskva luksuslikus rajoonis asuv ja umbes 300 miljonit rubla maksev maja ja samuti on tal pealinnas kaks korterit, mis maksavad kokku 500 miljonit rubla. Navalnõi hinnangul saab asepeaminister sellist kinnisvara endale lubada vaid tänu altkäemaksudele ja pististele.
Navalnõi kutsub videos president Vladimir Putinit üles Prihhodkot vallandama ja küsima ka Deripaskalt reisi asjaolusid. Opotsioonipoliitik kinnitas, et on sellel teemal esitanud ametlikud kaebused ka uurimiskomiteele, föderaalne julgeolekuteenistusele FSB ja peaprokuröri büroole.
"Ärge häbistage end ja oma riiki," teatas Navalnõi president Putinile.
Navalnõi on avaldanud rohkelt videodokumentaale, kus ta juhib tähelepanu Venemaa võimuringkondades lokkavale korruptsioonile. Irooniaga vürtsitatud videod on nii Venemaal kui ka mujal palju meediatähelepanu pälvinud. Kõige tuntum Navalnõi video puudutab peaminister Dmitri Medvedevit ning selle dokumentaalfilmi abil õnnestus tal korraldada eelmise aasta kevadel Venemaa linnades viimaste aastate kõige ulatuslikumad meeleavaldused. | Navalnõi uus video viitab Kremli sekkumisele USA valimistesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Navalnõi väitel kohtusid 2016. aasta augustis Norra ranniku lähedal luksusjahil selle omanik, oligarh Oleg Deripaska ja asepeaminister Sergei Prihhodko ning meeste aruteluteemaks oli väidetavalt Deripaska suhe Donald Trumpi kampaaniajuhiks olnud Paul Manafortiga ja viimase roll Kremli poolt korraldatud valimistesse sekkumise operatsioonis, kirjutab Meduza.
Opositsioonipoliitiku sõnul sai ta kohtumisest jahi pardal teada esialgu tänu nn eskorttüdrukule, kes oli oma reisist postitanud fotosid Instagrami-keskkonda.
Navalnõi sõnul oli kogu kohtumise näol tegu altkäemaksujuhtumiga, sest Deripaska tõi Prihhodko jahile lõbutsema oma eralennukiga ning samuti maksis ta ka asepeaministrile eskortteenust osutanud neiu eest.
Samuti juhib Navalnõi tähelepanu sellele, et Prihhodkole kuulub Moskva luksuslikus rajoonis asuv ja umbes 300 miljonit rubla maksev maja ja samuti on tal pealinnas kaks korterit, mis maksavad kokku 500 miljonit rubla. Navalnõi hinnangul saab asepeaminister sellist kinnisvara endale lubada vaid tänu altkäemaksudele ja pististele.
Navalnõi kutsub videos president Vladimir Putinit üles Prihhodkot vallandama ja küsima ka Deripaskalt reisi asjaolusid. Opotsioonipoliitik kinnitas, et on sellel teemal esitanud ametlikud kaebused ka uurimiskomiteele, föderaalne julgeolekuteenistusele FSB ja peaprokuröri büroole.
"Ärge häbistage end ja oma riiki," teatas Navalnõi president Putinile.
Navalnõi on avaldanud rohkelt videodokumentaale, kus ta juhib tähelepanu Venemaa võimuringkondades lokkavale korruptsioonile. Irooniaga vürtsitatud videod on nii Venemaal kui ka mujal palju meediatähelepanu pälvinud. Kõige tuntum Navalnõi video puudutab peaminister Dmitri Medvedevit ning selle dokumentaalfilmi abil õnnestus tal korraldada eelmise aasta kevadel Venemaa linnades viimaste aastate kõige ulatuslikumad meeleavaldused.
### Response:
Navalnõi uus video viitab Kremli sekkumisele USA valimistesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vediemani kontole kogunes 29 minutiga viis punkti (kahesed 1/2, kolmesed 1/4), kaks lauapalli, kaks korvisöötu ja üks pallikaotus. 20 punkti ja 13 lauapalliga tõusis võitjate parimaks Chris Mortellaro, Tommaso Raspino lisas 13 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Udine (13-7) kerkis selle võiduga väga tihedas liigatabelis kolmandale kohale, Orzinuovi (4-16) on 14. positsioonil.
Ääremängija Treier üheksa minutiga punktiarvet ei avanud (kolmesed 0/3), kuid sai kirja ühe lauapalli, ühe vea ja ühe pallikaotuse.
Montegranaro (13-7) on napilt Udinest taga pool ehk neljandal kohal, Treviso (12-8) on seitsmendal real.
Hugo Erkmaa ja Firenze (17-4) said Itaalia kolmandal liigatasemel kodusaalis 78:69 võidu Borgosesia (12-9) vastu. Eestlasest tagamängija sai nelja minutiga statistikasse kirja ühe resultatiivse söödu ja ühe vea. | Veideman ja Udine olid taas võidukad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vediemani kontole kogunes 29 minutiga viis punkti (kahesed 1/2, kolmesed 1/4), kaks lauapalli, kaks korvisöötu ja üks pallikaotus. 20 punkti ja 13 lauapalliga tõusis võitjate parimaks Chris Mortellaro, Tommaso Raspino lisas 13 silma, vahendab Korvpall24.ee.
Udine (13-7) kerkis selle võiduga väga tihedas liigatabelis kolmandale kohale, Orzinuovi (4-16) on 14. positsioonil.
Ääremängija Treier üheksa minutiga punktiarvet ei avanud (kolmesed 0/3), kuid sai kirja ühe lauapalli, ühe vea ja ühe pallikaotuse.
Montegranaro (13-7) on napilt Udinest taga pool ehk neljandal kohal, Treviso (12-8) on seitsmendal real.
Hugo Erkmaa ja Firenze (17-4) said Itaalia kolmandal liigatasemel kodusaalis 78:69 võidu Borgosesia (12-9) vastu. Eestlasest tagamängija sai nelja minutiga statistikasse kirja ühe resultatiivse söödu ja ühe vea.
### Response:
Veideman ja Udine olid taas võidukad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uudisteagentuuriga Reuters rääkinud USA ametniku kinnitusel võttis vastase poolt ilma igasuguse provokatsioonita alustatud pealetungist osa umbes 500 võitlejat, keda toetasid tankid ja suurtükkide, miinipildujate ja raketiheitjate tuli. Ametnik rääkis Reutersiga tingimusel, et tema nime ei avaldata.
Ükski USA sõdur surma ega viga ei saanud, kuid ametnik kinnitas, et USA sõdureid oli rünnaku alla jäänud Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) juures. Haavata sai üks SDF-i võitleja.
Kokkupõrge leidis aset Deir Ezzori provintsis ning USA ametniku hinnangul üritasid president Bashar al-Assadi liitlased vallutada SDF-i käest positsioone, mille viimased eelmise aasta detsembris ISIS-e käest ära võtsid. Täpsemalt huvitas pealetungijaid piirkond, kus asivad Khushami naftaväljad.
Ei USA ega ISIS-e vastase koalitsiooni esindajad pole kommenteerinud, milliste üksuste pealetungi nad peamiselt tagasi lõid. Süüria valitsusvägesid toetavad nii Iraani poolt rahastatud relvastatud rühmitused kui ka Venemaa üksused.
Eelpool mainitud USA ametniku sõnul oli koalitsioon hoiatanud Venemaa esindajaid juba ammu enne kokkupõrget, et selles piirkonnas viibivad ISIS-e vastase koalitsiooni poolt toetatud SDF-i väed. "Koalitsiooni ametnikud olid Venemaa esindajatega pidevalt kontaktis nii enne tagasi löödud vastase rünnaku kui ka selle ajal ja pärast seda," rõhutas USA ametnik.
USA keskväejuhatus (CENTCOM) tegi ka avalduse, milles kinnitas juhtunut ehk teatas, et "Süüria režiimi meelsed" üksused korraldasid rünnaku, et koalitsioon toetas oma liitlasi ning et umbes 100 ründajat tapeti. Ka CENTCOM-i avaldusest ei selgunud, kes täpsemalt ründajateks olid.
USA juhitud koalitsiooni õhurünnakud Süüria valitsuse poolel sõdivate üksuste vastu on olnud aastatepikkuse konflikti jooksul haruldased ning need on toimunud vaid siis, kui Damaskust toetavad jõud on ohustanud ISIS-e vastase koalitsiooni liitlasi - SDF-i ja selle oluliseks osaks olevat kurdide omakaitseväge YPG.
Süüria ja Venemaa nimetasid juhtunut agressiooniks
Süüria riigitelevisioon teatas neljapäeval samuti, et USA juhitud koalitsioon pommitas valitsusmeelseid jõudusid Deir Ezzori provintsis Eufrati jõest idas. Riigitelevisioon nimetas juhtunut "järjekordseks agressiooniks" ja "katseks toetada terrorismi".
Venemaa föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomisjoni aseesimees Franz Klintsevitš mõistis Interfaxile antud intervjuus USA koalitsiooni sammud hukka.
"USA koalitsiooni tegevus ei vasta õigusnormidele, kahtlemata on tegu agressiooniga," teatas Vene rahvasaadik.
Venemaa kaitseministeerium teatas hiljem neljapäeval, et USA peamine eesmärk Süürias polevat mitte ISIS-ega võitlemine, vaid majanduslike ressursside hõivamine.
Samuti väitis ministeerium, et USA koalitsiooni õhurünnaku alla jäänud võitlejad ei olnud varem oma "luuretegevust" Venemaaga kooskõlastanud. | USA koalitsioon aitas Süürias oma liitlasi, 100 Assadi võitlejat hukkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uudisteagentuuriga Reuters rääkinud USA ametniku kinnitusel võttis vastase poolt ilma igasuguse provokatsioonita alustatud pealetungist osa umbes 500 võitlejat, keda toetasid tankid ja suurtükkide, miinipildujate ja raketiheitjate tuli. Ametnik rääkis Reutersiga tingimusel, et tema nime ei avaldata.
Ükski USA sõdur surma ega viga ei saanud, kuid ametnik kinnitas, et USA sõdureid oli rünnaku alla jäänud Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) juures. Haavata sai üks SDF-i võitleja.
Kokkupõrge leidis aset Deir Ezzori provintsis ning USA ametniku hinnangul üritasid president Bashar al-Assadi liitlased vallutada SDF-i käest positsioone, mille viimased eelmise aasta detsembris ISIS-e käest ära võtsid. Täpsemalt huvitas pealetungijaid piirkond, kus asivad Khushami naftaväljad.
Ei USA ega ISIS-e vastase koalitsiooni esindajad pole kommenteerinud, milliste üksuste pealetungi nad peamiselt tagasi lõid. Süüria valitsusvägesid toetavad nii Iraani poolt rahastatud relvastatud rühmitused kui ka Venemaa üksused.
Eelpool mainitud USA ametniku sõnul oli koalitsioon hoiatanud Venemaa esindajaid juba ammu enne kokkupõrget, et selles piirkonnas viibivad ISIS-e vastase koalitsiooni poolt toetatud SDF-i väed. "Koalitsiooni ametnikud olid Venemaa esindajatega pidevalt kontaktis nii enne tagasi löödud vastase rünnaku kui ka selle ajal ja pärast seda," rõhutas USA ametnik.
USA keskväejuhatus (CENTCOM) tegi ka avalduse, milles kinnitas juhtunut ehk teatas, et "Süüria režiimi meelsed" üksused korraldasid rünnaku, et koalitsioon toetas oma liitlasi ning et umbes 100 ründajat tapeti. Ka CENTCOM-i avaldusest ei selgunud, kes täpsemalt ründajateks olid.
USA juhitud koalitsiooni õhurünnakud Süüria valitsuse poolel sõdivate üksuste vastu on olnud aastatepikkuse konflikti jooksul haruldased ning need on toimunud vaid siis, kui Damaskust toetavad jõud on ohustanud ISIS-e vastase koalitsiooni liitlasi - SDF-i ja selle oluliseks osaks olevat kurdide omakaitseväge YPG.
Süüria ja Venemaa nimetasid juhtunut agressiooniks
Süüria riigitelevisioon teatas neljapäeval samuti, et USA juhitud koalitsioon pommitas valitsusmeelseid jõudusid Deir Ezzori provintsis Eufrati jõest idas. Riigitelevisioon nimetas juhtunut "järjekordseks agressiooniks" ja "katseks toetada terrorismi".
Venemaa föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomisjoni aseesimees Franz Klintsevitš mõistis Interfaxile antud intervjuus USA koalitsiooni sammud hukka.
"USA koalitsiooni tegevus ei vasta õigusnormidele, kahtlemata on tegu agressiooniga," teatas Vene rahvasaadik.
Venemaa kaitseministeerium teatas hiljem neljapäeval, et USA peamine eesmärk Süürias polevat mitte ISIS-ega võitlemine, vaid majanduslike ressursside hõivamine.
Samuti väitis ministeerium, et USA koalitsiooni õhurünnaku alla jäänud võitlejad ei olnud varem oma "luuretegevust" Venemaaga kooskõlastanud.
### Response:
USA koalitsioon aitas Süürias oma liitlasi, 100 Assadi võitlejat hukkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See ei vasta Taani ühiskonna väärtustele ja on lugupidamatu kogukonna vastu, kui keegi avalkus ruumis oma nägu varjab," põhjendas justiitsminister Søren Pape Poulsen The Locali teatel.
Tema sõnul näitab Taani keeluga, et selles riigis näidatakse üksteist silmast silma kohates üles usaldust ja austust.
Keeld puudutab nii niqab 'e ehk vaid silmaavaga näokatteid kui ka burkasid, mille puhul on ka silmade ees võrgust kate. Keelu rikkujaid ootab kuni 1000-kroonine ehk 134 euro suurune trahv, korduva rikkumise korral võib trahvisumma küündida 10 000 Taani kroonini.
Seda, kui palju niisuguse näokatte kandjaid Taanis on, ei ole täpselt teada. Kõige hiljutisemad andmed pärinevad 2010. aastast, kui valitsus hindas näokatte kandjate hulgaks 150-200 naist, kellest enamik kandsid niqab 'i.
Ettepanekule annavad hinnangu inimõigusorganisatsioonid, kes esitavad oma märkused valitsusele kaalumiseks. Paremtsentristlik valitsus plaanib eelnõu parlamenti saata kevadel. Eelnõu toetab Taani suuruselt teine erakond, immigratsioonivastane Taani Rahvapartei, mistõttu kiidab parlament selle tõenäoliselt heaks.
Näokatete küsimus on kuum teema paljudes Euroopa riikides. Esimene avalikes kohtades niqab 'i kandmise keelanud riik oli Prantsusmaa, kus see jõustus 2011. aastal. | Taani valitsus tahab keelata burkade kandmise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See ei vasta Taani ühiskonna väärtustele ja on lugupidamatu kogukonna vastu, kui keegi avalkus ruumis oma nägu varjab," põhjendas justiitsminister Søren Pape Poulsen The Locali teatel.
Tema sõnul näitab Taani keeluga, et selles riigis näidatakse üksteist silmast silma kohates üles usaldust ja austust.
Keeld puudutab nii niqab 'e ehk vaid silmaavaga näokatteid kui ka burkasid, mille puhul on ka silmade ees võrgust kate. Keelu rikkujaid ootab kuni 1000-kroonine ehk 134 euro suurune trahv, korduva rikkumise korral võib trahvisumma küündida 10 000 Taani kroonini.
Seda, kui palju niisuguse näokatte kandjaid Taanis on, ei ole täpselt teada. Kõige hiljutisemad andmed pärinevad 2010. aastast, kui valitsus hindas näokatte kandjate hulgaks 150-200 naist, kellest enamik kandsid niqab 'i.
Ettepanekule annavad hinnangu inimõigusorganisatsioonid, kes esitavad oma märkused valitsusele kaalumiseks. Paremtsentristlik valitsus plaanib eelnõu parlamenti saata kevadel. Eelnõu toetab Taani suuruselt teine erakond, immigratsioonivastane Taani Rahvapartei, mistõttu kiidab parlament selle tõenäoliselt heaks.
Näokatete küsimus on kuum teema paljudes Euroopa riikides. Esimene avalikes kohtades niqab 'i kandmise keelanud riik oli Prantsusmaa, kus see jõustus 2011. aastal.
### Response:
Taani valitsus tahab keelata burkade kandmise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Terrorismioht püsib suur arvuka moslemikogukonnaga Euroopa riikides, samuti Süüria ja Iraagi geograafilise läheduse, Euroopasse naasvate nn Islamiriigi (ISIS) võitlejate ja selle agressiivse propaganda tõttu.
"Kasvav trend ISIS-e propagandas on naiste ja laste õhutamine terrorirünnakutele. Seda ajendab tõenäoliselt lootus, et nais- või lapsterrorist saaks meedias laiaulatuslikumat tähelepanu, samuti pragmaatiline eeldus, et naised ja lapsed läbivad lihtsamalt EL-I migratsioonikontrolli."
Välisluureamet märgib ka, et 2017. aasta tõi akuutse probleemina esile Põhja-Koreast lähtuva ohu, mis võib kaasa tuua märkimisväärseid sündmusi sel aastal.
"Vaatamata sellele, et Korea poolsaar on meist füüsiliselt kaugel, avaldab pingete suurenemine selles piirkonnas mõju ka meie julgeolekule." | ISIS õhutab naisi ja lapsi terrorile Euroopas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Terrorismioht püsib suur arvuka moslemikogukonnaga Euroopa riikides, samuti Süüria ja Iraagi geograafilise läheduse, Euroopasse naasvate nn Islamiriigi (ISIS) võitlejate ja selle agressiivse propaganda tõttu.
"Kasvav trend ISIS-e propagandas on naiste ja laste õhutamine terrorirünnakutele. Seda ajendab tõenäoliselt lootus, et nais- või lapsterrorist saaks meedias laiaulatuslikumat tähelepanu, samuti pragmaatiline eeldus, et naised ja lapsed läbivad lihtsamalt EL-I migratsioonikontrolli."
Välisluureamet märgib ka, et 2017. aasta tõi akuutse probleemina esile Põhja-Koreast lähtuva ohu, mis võib kaasa tuua märkimisväärseid sündmusi sel aastal.
"Vaatamata sellele, et Korea poolsaar on meist füüsiliselt kaugel, avaldab pingete suurenemine selles piirkonnas mõju ka meie julgeolekule."
### Response:
ISIS õhutab naisi ja lapsi terrorile Euroopas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõppvõistlusele pääses Nõmme päeva 48. tulemusega, kokku pääses edasi 50 parimat. Aigro ja Maltsev jäid 57 võistleja seas vastavalt 55. ja 56. kohale. Päeva parima tulemuse tegi sakslane Andreas Wellinger, kes hüppas 103 meetrit ja teenis sellega 133,5 punkti.
"Maailma parim hüpe ei olnud, ka enda parimast oli valgusaastate kaugusel. Halba hüpet on raske kommenteerida," lausus esimese eestlasena starti läinud Nõmme võistluse järgselt ERR-ile.
"Ma ei suutnud enda hüpet ära teha, ega seda särtsu endast välja saada. Polnud minu päev."
81,5-meetrise õhulennuga 80 punkti teeninud Artti Aigro ja 79-meetrise hüppega 74,2 punkti teeninud Kevin Maltsev lõppvõistlusele ei pääsenud.
Artti Aigro arvates oli tänase kehva tulemuse taga liigne närvilisus. "Rohkem oli närv sees. See hakkas juba enne hüppele minekut riietusruumis sisse tulema ja nii see tasapisi suurenes."
"Ei olnud see mida lootsin. Viimasel treeningul hakkasid tulemused juba lootust andma, aga nagu näha, siis hetkel küll head lendu ei olnud."
Maltsevi sõnul oli tänase lühikese lennu taga liigne pingutamine. "Sa üritad treeningust parema hüppe teha, kuigi sul on treeningul alati need parimad hüpped. Selle asemel, et teha see treeninghüpe ära, sa üritad ikka seda paremat teha ja 99% juhtudel see parem hüpe välja ei tule."
Meeste suusahüpete normaalmäe lõppvõistlus toimub laupäeval kell 15.30. | Nõmme pääses lõppvõistlusele, Aigro ja Maltsevi õhulennud jäid lühikeseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõppvõistlusele pääses Nõmme päeva 48. tulemusega, kokku pääses edasi 50 parimat. Aigro ja Maltsev jäid 57 võistleja seas vastavalt 55. ja 56. kohale. Päeva parima tulemuse tegi sakslane Andreas Wellinger, kes hüppas 103 meetrit ja teenis sellega 133,5 punkti.
"Maailma parim hüpe ei olnud, ka enda parimast oli valgusaastate kaugusel. Halba hüpet on raske kommenteerida," lausus esimese eestlasena starti läinud Nõmme võistluse järgselt ERR-ile.
"Ma ei suutnud enda hüpet ära teha, ega seda särtsu endast välja saada. Polnud minu päev."
81,5-meetrise õhulennuga 80 punkti teeninud Artti Aigro ja 79-meetrise hüppega 74,2 punkti teeninud Kevin Maltsev lõppvõistlusele ei pääsenud.
Artti Aigro arvates oli tänase kehva tulemuse taga liigne närvilisus. "Rohkem oli närv sees. See hakkas juba enne hüppele minekut riietusruumis sisse tulema ja nii see tasapisi suurenes."
"Ei olnud see mida lootsin. Viimasel treeningul hakkasid tulemused juba lootust andma, aga nagu näha, siis hetkel küll head lendu ei olnud."
Maltsevi sõnul oli tänase lühikese lennu taga liigne pingutamine. "Sa üritad treeningust parema hüppe teha, kuigi sul on treeningul alati need parimad hüpped. Selle asemel, et teha see treeninghüpe ära, sa üritad ikka seda paremat teha ja 99% juhtudel see parem hüpe välja ei tule."
Meeste suusahüpete normaalmäe lõppvõistlus toimub laupäeval kell 15.30.
### Response:
Nõmme pääses lõppvõistlusele, Aigro ja Maltsevi õhulennud jäid lühikeseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Twitteri teatel teeniti neljandas kvartalis 91 miljonit dollarit kasumit, mis oli esimene kasum alates börsile minekust 2013. aastal. Käive kasvas 2 protsenti 732 miljoni dollarini. Kasutajate arv tegi tagasihoidliku kasvu 330 miljonini.
Kasumi teenimine on Twitteri jaoks verstapost, kuivõrd ettevõte on alates börsile minekust järjepidevalt kahjumit teeninud, viies spekulatsioonideni, et ettevõte peab end tegevuse jätkamiseks maha müüma.
Tegevjuht Jack Dorsey tervitas head tulemust. "Olen uhke stabiilse arengu üle, mida me 2017. aastal tegime, ja olen meie tuleviku osas enesekindel," ütles ta. | Twitter teenis esmakordselt kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Twitteri teatel teeniti neljandas kvartalis 91 miljonit dollarit kasumit, mis oli esimene kasum alates börsile minekust 2013. aastal. Käive kasvas 2 protsenti 732 miljoni dollarini. Kasutajate arv tegi tagasihoidliku kasvu 330 miljonini.
Kasumi teenimine on Twitteri jaoks verstapost, kuivõrd ettevõte on alates börsile minekust järjepidevalt kahjumit teeninud, viies spekulatsioonideni, et ettevõte peab end tegevuse jätkamiseks maha müüma.
Tegevjuht Jack Dorsey tervitas head tulemust. "Olen uhke stabiilse arengu üle, mida me 2017. aastal tegime, ja olen meie tuleviku osas enesekindel," ütles ta.
### Response:
Twitter teenis esmakordselt kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Eesti tööturg vajab tippspetsialistide oskusi – veelgi enam, võistleme tippspetsialistide tuleku eest kogu maailmaga. Seega on oluline nende Eestisse tulekut igakülgselt soodustada,“ märkis siseminister Andres Anvelt.
„Lühiajalise töötamise pikendamine seniselt üheksalt kuult ühe aastani võimaldab aga senisest paremini leevendada tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades. Samal ajal ei põhjusta lühiajaline töötamine muudatusi püsielanikkonna koosseisus,“ lisas ta. Lühiajaline töötamine ei ole ka praegu piirarvu all ja nii nagu varem, kehtib neile ka edaspidi Eesti keskmise palga maksmise nõue.
Valitsuse ettepanekuna on kavas sisse viia A2 tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on juba töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat.
Elamisloa pikendamise ajaks on välismaalane Eestis elanud viis aastat, mille jooksul tal on võimalik õppida eesti keelt nii riigi pakutavas kohanemisprogrammis kui ka iseseisvalt.
Piirarvu väliselt kuni 300 tippspetsialisti
2016. aastal anti piirarvu arvestusest välja jäävana elamisluba töötamiseks 150 tippspetsialistile ning 2017. aastal 176 tippspetsialistile.
Lühiajaline töötamine registreeriti 2016. aastal 125 tippspetsialistile ja 2017. aastal 221 tippspetsialistile.
Lühiajalise töötamise registreerinud tippspetsialistidest ja nende tööandjatest võivad tõenäoliselt olla vähemalt pooled huvitatud pikemaajalisest töösuhtest.
Arvestades viimaste aastate statistikat prognoosib siseministeerium, et piirarvu arvestuse väliselt saaks 2018. aastal tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslikult 300 tippspetsialisti.
Kuna lühiajalise töötamise registreerimise regulatsioon tippspetsialisti suhtes ei muutu, siis ei ole alust prognoosida selle olulist tõusu.
Siseministeerium sai ülesandeks välja töötada välismaalaste seaduse muudatused, et neljapäeval kokkulepitu esimesel võimalusel ellu viia.
Samal ajal jätkab sisserände regulatsiooni muutmiseks kokku kutsutud töörühm tööd pikaajaliste lahenduste väljatöötamiseks rändevaldkonnas.
Laiapõhjalisse töörühma kuuluvad erinevate ministeeriumite, ametite, tööandjate ja töötajate esindajad, samuti rändeeksperdid, rahvastiku- ja majandusteadlased.
Kuni seadusemuudatuste jõustumiseni kehtib praegune välismaalaste seaduse regulatsioon, mille kohaselt on 2018. aasta piirarv 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Sisserände piirarv reguleerib kolmandatest riikidest lähtuvat ettevõtlus- ja töörännet.
Töörühma peamised ettepanekud
Kompromiss, milleni sisserände töörühm 2017. aasta lõpus jõudis ja mille pinnalt siseministeerium nüüd seadusemuudatusi välja töötama hakkab, nägi ette, et sisserände piirarvu ei suurendata.
Küll aga arvatakse mingi osa rändest kvoodi alt välja. Töörühm tegi valitsusele ettepaneku pikendada lühiajalist töötamise ehk n-ö ajutist tööluba seniselt üheksalt kuult aastani.
Selle kõrvale tehakse teine kaheaastane ajutise töötamise vorm elamisloa alusel. Palgakriteerium on mõlema puhul Eesti keskmine brutopalk.
Mõlemas grupis on inimesed, kes tulevad Eestisse ajutiselt ega vaja spetsiaalset
integratsiooniprogrammi. Kvoodi alla jääb endiselt kuni viie aasta pikkune tähtajaline elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks.
Töörühm soovitas piirarvu alt välja jätta välismaalased, kellele tööandja on valmis maksma vähemalt 1,5-kordset keskmist brutopalka ning kelle puhul tööandja võimaldab kohanemisprogrammi baaskoolitusel ja eesti keele algtaseme koolitusel.
Kui tööandja korduvalt seda nõuet (kohanemisprogrammis osalemise võimaldamine) rikub, siis kaotab ta usaldusväärsuse ja rohkem piirarvu välist välistööjõudu tuua ei saa.
Tippspetsialisti palkamine jääb ettepaneku põhjal kvoodi alt välja, kui tööandja maksab talle 2-kordset keskmist brutopalka. Integratsiooninõuded sel juhul puuduvad.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, pererände raames saabujad, rahvusvahelise kaitse saajad ja EL rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavad inimesed, õppima asujad, teadustöö tegijad ja õppejõud, elamisloa pikendamine.
Samuti ei kuulu praeguse regulatsiooni põhjal piirarvu alla iduettevõtete asutajad ja iduettevõtetesse tööle tulijad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asujad, suurinvestorid, USA ja Jaapani kodanikud. | Valitsus lõdvendas sisserände reegleid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Eesti tööturg vajab tippspetsialistide oskusi – veelgi enam, võistleme tippspetsialistide tuleku eest kogu maailmaga. Seega on oluline nende Eestisse tulekut igakülgselt soodustada,“ märkis siseminister Andres Anvelt.
„Lühiajalise töötamise pikendamine seniselt üheksalt kuult ühe aastani võimaldab aga senisest paremini leevendada tööjõupuudust projektipõhistes valdkondades. Samal ajal ei põhjusta lühiajaline töötamine muudatusi püsielanikkonna koosseisus,“ lisas ta. Lühiajaline töötamine ei ole ka praegu piirarvu all ja nii nagu varem, kehtib neile ka edaspidi Eesti keskmise palga maksmise nõue.
Valitsuse ettepanekuna on kavas sisse viia A2 tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on juba töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat.
Elamisloa pikendamise ajaks on välismaalane Eestis elanud viis aastat, mille jooksul tal on võimalik õppida eesti keelt nii riigi pakutavas kohanemisprogrammis kui ka iseseisvalt.
Piirarvu väliselt kuni 300 tippspetsialisti
2016. aastal anti piirarvu arvestusest välja jäävana elamisluba töötamiseks 150 tippspetsialistile ning 2017. aastal 176 tippspetsialistile.
Lühiajaline töötamine registreeriti 2016. aastal 125 tippspetsialistile ja 2017. aastal 221 tippspetsialistile.
Lühiajalise töötamise registreerinud tippspetsialistidest ja nende tööandjatest võivad tõenäoliselt olla vähemalt pooled huvitatud pikemaajalisest töösuhtest.
Arvestades viimaste aastate statistikat prognoosib siseministeerium, et piirarvu arvestuse väliselt saaks 2018. aastal tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslikult 300 tippspetsialisti.
Kuna lühiajalise töötamise registreerimise regulatsioon tippspetsialisti suhtes ei muutu, siis ei ole alust prognoosida selle olulist tõusu.
Siseministeerium sai ülesandeks välja töötada välismaalaste seaduse muudatused, et neljapäeval kokkulepitu esimesel võimalusel ellu viia.
Samal ajal jätkab sisserände regulatsiooni muutmiseks kokku kutsutud töörühm tööd pikaajaliste lahenduste väljatöötamiseks rändevaldkonnas.
Laiapõhjalisse töörühma kuuluvad erinevate ministeeriumite, ametite, tööandjate ja töötajate esindajad, samuti rändeeksperdid, rahvastiku- ja majandusteadlased.
Kuni seadusemuudatuste jõustumiseni kehtib praegune välismaalaste seaduse regulatsioon, mille kohaselt on 2018. aasta piirarv 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk 1315 inimest. Sisserände piirarv reguleerib kolmandatest riikidest lähtuvat ettevõtlus- ja töörännet.
Töörühma peamised ettepanekud
Kompromiss, milleni sisserände töörühm 2017. aasta lõpus jõudis ja mille pinnalt siseministeerium nüüd seadusemuudatusi välja töötama hakkab, nägi ette, et sisserände piirarvu ei suurendata.
Küll aga arvatakse mingi osa rändest kvoodi alt välja. Töörühm tegi valitsusele ettepaneku pikendada lühiajalist töötamise ehk n-ö ajutist tööluba seniselt üheksalt kuult aastani.
Selle kõrvale tehakse teine kaheaastane ajutise töötamise vorm elamisloa alusel. Palgakriteerium on mõlema puhul Eesti keskmine brutopalk.
Mõlemas grupis on inimesed, kes tulevad Eestisse ajutiselt ega vaja spetsiaalset
integratsiooniprogrammi. Kvoodi alla jääb endiselt kuni viie aasta pikkune tähtajaline elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks.
Töörühm soovitas piirarvu alt välja jätta välismaalased, kellele tööandja on valmis maksma vähemalt 1,5-kordset keskmist brutopalka ning kelle puhul tööandja võimaldab kohanemisprogrammi baaskoolitusel ja eesti keele algtaseme koolitusel.
Kui tööandja korduvalt seda nõuet (kohanemisprogrammis osalemise võimaldamine) rikub, siis kaotab ta usaldusväärsuse ja rohkem piirarvu välist välistööjõudu tuua ei saa.
Tippspetsialisti palkamine jääb ettepaneku põhjal kvoodi alt välja, kui tööandja maksab talle 2-kordset keskmist brutopalka. Integratsiooninõuded sel juhul puuduvad.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, pererände raames saabujad, rahvusvahelise kaitse saajad ja EL rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavad inimesed, õppima asujad, teadustöö tegijad ja õppejõud, elamisloa pikendamine.
Samuti ei kuulu praeguse regulatsiooni põhjal piirarvu alla iduettevõtete asutajad ja iduettevõtetesse tööle tulijad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asujad, suurinvestorid, USA ja Jaapani kodanikud.
### Response:
Valitsus lõdvendas sisserände reegleid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamatu peategelased on edukad Pariisi karjääriinimesed Myriam ja Paul, kes otsivad oma kahele lapsele hoidjat. Kuna nad ei soovi palgata mõnda paberiteta illegaali, on protsess keeruline. Nad ei suuda oma õnne uskuda, kui leiavad Louise’i, marypoppinsliku prantslannast lapsehoidja, kes võtab nurisemata kanda ka koka ja koristaja rolli. Peagi on Louise asendamatu. Ta tuleb aina varem, lahkub aina hiljem ja teab perekonna elust kõike. Ent vastastikuse sõltuvuse süvenedes tekivad harmoonilisse vaikellu imepeened mõrad. Maad võtavad armukadedus ja kahtlused ning lapsehoidja veatus käitumises hakkavad ilmnema üha häirivamad pisiasjad, millest ometi ei aimu lähenev košmaar ...
Leïla Slimani (sündinud 1981) on Maroko päritolu prantsuse kirjanik. "Hällilaul" on tema teine ja ühtlasi 2016. aasta loetuim romaan Prantsusmaal, mis on tõlkimisel kümnetesse keeltesse. Eesti keelde tõlkis romaani Sirje Keevallik, avaldas Tänapäev. | Eesti keeles ilmus Goncourt'i preemia võitnud raamat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamatu peategelased on edukad Pariisi karjääriinimesed Myriam ja Paul, kes otsivad oma kahele lapsele hoidjat. Kuna nad ei soovi palgata mõnda paberiteta illegaali, on protsess keeruline. Nad ei suuda oma õnne uskuda, kui leiavad Louise’i, marypoppinsliku prantslannast lapsehoidja, kes võtab nurisemata kanda ka koka ja koristaja rolli. Peagi on Louise asendamatu. Ta tuleb aina varem, lahkub aina hiljem ja teab perekonna elust kõike. Ent vastastikuse sõltuvuse süvenedes tekivad harmoonilisse vaikellu imepeened mõrad. Maad võtavad armukadedus ja kahtlused ning lapsehoidja veatus käitumises hakkavad ilmnema üha häirivamad pisiasjad, millest ometi ei aimu lähenev košmaar ...
Leïla Slimani (sündinud 1981) on Maroko päritolu prantsuse kirjanik. "Hällilaul" on tema teine ja ühtlasi 2016. aasta loetuim romaan Prantsusmaal, mis on tõlkimisel kümnetesse keeltesse. Eesti keelde tõlkis romaani Sirje Keevallik, avaldas Tänapäev.
### Response:
Eesti keeles ilmus Goncourt'i preemia võitnud raamat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist pole esimese korraga, kui mõni Lääne ettevõte Pekingi ametliku poliitikaga vastuollu satub ja hiljem vabandama peab. Nobeli rahupreemia pälvinud dalai-laamat peavad Hiina Rahvavabariigi võimud ohtlikuks separatistiks, keda on riigimeedias nimetatud "hundist mungarüüs", kes taotleb Tiibeti iseseisvust "spirituaalse terrorismi" abil. Dalai-laama ise on öelnud, et soovib Tiibetile suuremat autonoomiat, mitte iseseisvust, vahendasid AFP ja The Local.
Äsjane skandaal sai alguse, kui Mercedes-Benz postitas oma ametlikule Instragrami kontole foto, mis kujutas lainetaval mererannal pargitud autot. "Vaata olukordadele kõikidest vaatenurkadest ja sa muutud avatumaks. Alusta dalai-laama kombel oma nädalat värske vaatenurgaga elule," oli foto juurde kirjutatud.
Kuigi Instagram on Hiinas blokeeritud ja seega suurem osa hiinlasi seda ingliskeelset postitust ei näinud, kustutas Mercedes-Benz postituse kiirelt ning esitas Twitterile sarnaneva sotsiaalmeediaplatvormi Weibo kaudu ametliku vabanduse, kus paluti andeks Hiina rahva tunnete riivamise eest.
"Postitusega avaldati äärmisel ebakorrektset informatsiooni ja selle eest vabandame me siiralt," seisis Mercedes-Benzi ametlikus vabanduses, kus ei mainitud otsesõnu ei dalai-laamat ega Instagrami-teenust, samuti ei korratud üle seda, mida maha võetud postitus sisaldanud oli.
"Me oleme koheselt astunud reaalseid samme selleks, et parandada oma arusaamist Hiina kultuuri ja väärtushinnangute kohta, sealhulgas teinud seda meie välismaiste kolleegide seas, et sellisel viisil reguleerida oma käitumist," lisati Mercedes-Benzi pöördumises.
Hiina välisministeerium kiitis Mercedes-Benzi kiiret reaktsiooni. "Oma vigade tunnistamine ja parandamine kuulub eetika põhialuste hulka," märkis välisministeeriumi kõneisik Geng Shuang. | Mercedes-Benz vabandas Hiina ees dalai-laama tsitaadi kasutamise pärast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist pole esimese korraga, kui mõni Lääne ettevõte Pekingi ametliku poliitikaga vastuollu satub ja hiljem vabandama peab. Nobeli rahupreemia pälvinud dalai-laamat peavad Hiina Rahvavabariigi võimud ohtlikuks separatistiks, keda on riigimeedias nimetatud "hundist mungarüüs", kes taotleb Tiibeti iseseisvust "spirituaalse terrorismi" abil. Dalai-laama ise on öelnud, et soovib Tiibetile suuremat autonoomiat, mitte iseseisvust, vahendasid AFP ja The Local.
Äsjane skandaal sai alguse, kui Mercedes-Benz postitas oma ametlikule Instragrami kontole foto, mis kujutas lainetaval mererannal pargitud autot. "Vaata olukordadele kõikidest vaatenurkadest ja sa muutud avatumaks. Alusta dalai-laama kombel oma nädalat värske vaatenurgaga elule," oli foto juurde kirjutatud.
Kuigi Instagram on Hiinas blokeeritud ja seega suurem osa hiinlasi seda ingliskeelset postitust ei näinud, kustutas Mercedes-Benz postituse kiirelt ning esitas Twitterile sarnaneva sotsiaalmeediaplatvormi Weibo kaudu ametliku vabanduse, kus paluti andeks Hiina rahva tunnete riivamise eest.
"Postitusega avaldati äärmisel ebakorrektset informatsiooni ja selle eest vabandame me siiralt," seisis Mercedes-Benzi ametlikus vabanduses, kus ei mainitud otsesõnu ei dalai-laamat ega Instagrami-teenust, samuti ei korratud üle seda, mida maha võetud postitus sisaldanud oli.
"Me oleme koheselt astunud reaalseid samme selleks, et parandada oma arusaamist Hiina kultuuri ja väärtushinnangute kohta, sealhulgas teinud seda meie välismaiste kolleegide seas, et sellisel viisil reguleerida oma käitumist," lisati Mercedes-Benzi pöördumises.
Hiina välisministeerium kiitis Mercedes-Benzi kiiret reaktsiooni. "Oma vigade tunnistamine ja parandamine kuulub eetika põhialuste hulka," märkis välisministeeriumi kõneisik Geng Shuang.
### Response:
Mercedes-Benz vabandas Hiina ees dalai-laama tsitaadi kasutamise pärast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üldise haridusseaduse muudatusi toetas 100-kohalises seimis 66 rahvaesindajat, vastu hääletas 21, haridusseaduse muudatused võeti vastu 67 häälega 21 vastu.
Muudatusi hakatakse jõustama 1. septembril 2019 ja üleminek lõpeb 2021./2022. õppeaastal.
Juba eelmisel aastal otsustati, et abiturientide riigieksamid toimuvad juba sel aastal ainult läti keeles.
2019./20. õppeaastal viiakse uus kord sisse lasteaedades. 1.-6. klassis jõustub kakskeelne mudel, kus vähemalt 50 protsenti õppeainetest õpetatakse läti keeles. 7.-9. klassis tuleb läti keeles õpetada 80 protsenti ainetest ning 9. klassi lõpueksamid toimuvad vaid läti keeles.
Alates 2020./2021. õppeaastast õpetatakse 10. ja 11. klassis kõiki üldaineid ainult läti keeles, rahvusvähemused õpivad emakeelt, kirjandust ja kultuuri emakeeles.
Alates 2021./2022- õppeaastast õpetatakse 10.-12. klassis kõiki aineid peale rahvusvähemuse kultuuri ja keelega seotud ainete ainult läti keeles.
Minister: Putinile ei meeldi Läti haridusreform
Vene presidendile Vladimir Putinile ja Kremlile ei meeldi Läti haridusreform, mille eesmärk on minna koolides üle ainult lätikeelsele õppele, ütles haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis neljapäeval, kui seim otsustas saata seadusmuudatuse ülevaatamiseks komisjonidesse.
Šadurskise sõnul on tähtis, et iga Läti keskkoolilõpetaja oskaks läti keeles rääkida, kirjutada, lugeda ja mõtelda, et keeleoskus ei oleks takistuseks nende tulevases elus.
"Oleks äärmiselt naiivne arvata, et pärast eraldi kooli elavad meie noored hiljem ühtses ühiskonnas," ütles haridusminister ja lisas, et kehtivad haridusseadused ei võimalda vähemusrahvustest noori Läti ühiskonda lõimida.
Šadurskis rõhutas, et haridusreform aitab Läti elanikkonda konsolideerida ja kahandab seda osa ühiskonnas, mis on avatud Kremli propagandale. Sellepärast ei meeldi reform Putinile ega Kremlile, tõdes ta. | Läti seim saatis lätikeelsele õppele ülemineku eelnõu komisjonidesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üldise haridusseaduse muudatusi toetas 100-kohalises seimis 66 rahvaesindajat, vastu hääletas 21, haridusseaduse muudatused võeti vastu 67 häälega 21 vastu.
Muudatusi hakatakse jõustama 1. septembril 2019 ja üleminek lõpeb 2021./2022. õppeaastal.
Juba eelmisel aastal otsustati, et abiturientide riigieksamid toimuvad juba sel aastal ainult läti keeles.
2019./20. õppeaastal viiakse uus kord sisse lasteaedades. 1.-6. klassis jõustub kakskeelne mudel, kus vähemalt 50 protsenti õppeainetest õpetatakse läti keeles. 7.-9. klassis tuleb läti keeles õpetada 80 protsenti ainetest ning 9. klassi lõpueksamid toimuvad vaid läti keeles.
Alates 2020./2021. õppeaastast õpetatakse 10. ja 11. klassis kõiki üldaineid ainult läti keeles, rahvusvähemused õpivad emakeelt, kirjandust ja kultuuri emakeeles.
Alates 2021./2022- õppeaastast õpetatakse 10.-12. klassis kõiki aineid peale rahvusvähemuse kultuuri ja keelega seotud ainete ainult läti keeles.
Minister: Putinile ei meeldi Läti haridusreform
Vene presidendile Vladimir Putinile ja Kremlile ei meeldi Läti haridusreform, mille eesmärk on minna koolides üle ainult lätikeelsele õppele, ütles haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis neljapäeval, kui seim otsustas saata seadusmuudatuse ülevaatamiseks komisjonidesse.
Šadurskise sõnul on tähtis, et iga Läti keskkoolilõpetaja oskaks läti keeles rääkida, kirjutada, lugeda ja mõtelda, et keeleoskus ei oleks takistuseks nende tulevases elus.
"Oleks äärmiselt naiivne arvata, et pärast eraldi kooli elavad meie noored hiljem ühtses ühiskonnas," ütles haridusminister ja lisas, et kehtivad haridusseadused ei võimalda vähemusrahvustest noori Läti ühiskonda lõimida.
Šadurskis rõhutas, et haridusreform aitab Läti elanikkonda konsolideerida ja kahandab seda osa ühiskonnas, mis on avatud Kremli propagandale. Sellepärast ei meeldi reform Putinile ega Kremlile, tõdes ta.
### Response:
Läti seim saatis lätikeelsele õppele ülemineku eelnõu komisjonidesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie arvates peab ka prokuratuur uurima, kas tegemist oli keelatud annetuse tegemisega Tallinna linna poolt ja selle saamisega Keskerakonna poolt," märkis Herkel.
Herkeli sõnul jõudis asja uurinud Oleg Samorodni järeldusele, et Tallinna maksumaksja raha eest PBK-st ostetud saateaeg oli valimiste eel täidetud Keskerakonna kandidaatidega ja sisaldas Keskerakonna kasuks tehtud kihutustööd.
"Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) uurib, kuidas see käis ja kui kallutatud need saated olid," märkis Herkel.
Herkel ja Raid leiavad, et PBK-lt saadete ostmine on kolmekordne vargus.
"Esiteks varastatakse Tallinna maksumaksja raha Keskerakonna huvides. Teiseks varastatakse Eesti raha Vene-meelse telekanali PBK huvides. Ja kolmandaks varastatakse valijate hääli sellise propaganda abil, mis teistele kampaanias osalenutele ei olnud kättesaadav," nentis Herkel.
"Kui keegi ütleb, et „vargus“ on üle paisutatud väljend, siis meie arvame, et see on täpselt see, millena suur enamus Eesti inimesi Tallinna ja Keskerakonna sellist teguviisi tajub. Küsimus, mille me karistusseadustiku valguses tõstatame on keelatud annetuse tegemine ja vastuvõtmine suures ulatuses. Kui selline paragrahv on karistusseadustikus, siis tuleb sellele anda sisu," leidis Herkel.
Herkel märkis, et kui linn tellib saateaja ja näitab vaid ühe erakonna kandidaate, siis on teised ebavõrdselt koheldud.
"Tehes omavalitsuse raha eest propagandat ühe kandidaadi kasuks, tuleb seda teha ka kõigi teiste samadel valimistel osalevate kandidaatide jaoks. Või vähemalt kohelda võrdselt erinevaid nimekirju. See aga ei ole omavalitsuse ülesanne ega mõistlik rahapaigutus," ütles Herkel.
Kuriteoteate kohaselt oli propagandislik saade "Vene küsimus" 2017. aasta esimesel seitsmel kuul eetris kuuel korral, aga kampaania ajal augusti lõpust valimispäevani kaheksal korral.
Keskerakonna esindajad esinesid selles saates 23 korral, teiste erakondade ja valimisliitude esindajad kuuel korral. Saatesse „Tere hommikust Tallinn“ ei kutsutud teiste erakondade esindajaid üldse.
"On alust arvata, et Tallinna linna eelarveliste vahendite eest PBK-lt tellitud saadete puhul on tegemist Keskerakonna poolt keelatud annetuse tegemise või selle vastuvõtmisega suures ulatuses," märkisid Herkel ja Raid kuriteoteates ning leiavad, et eelkirjeldatut tuleb käsitleda karistusseadustiku mõistes erakonnaalase süüteona.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles ERR-ile, et kriminaalmenetluse alustamine eeldab üheselt kuriteole viitava teabe ilmnemist, kriminaalmenetluse alustamine kuriteo tunnuste otsimiseks ei ole seadusega lubatud.
"Prokuratuurile teadaolevalt analüüsib ja kontrollib meedias avaldatud infot ERJK. Juhul kui nad leiavad viiteid kuriteole, on neil võimalik esitada prokuratuurile kuriteoteade," märkis Kallas. | Herkel ja Raid esitasid prokuratuurile Keskerakonna kohta kuriteoteate | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie arvates peab ka prokuratuur uurima, kas tegemist oli keelatud annetuse tegemisega Tallinna linna poolt ja selle saamisega Keskerakonna poolt," märkis Herkel.
Herkeli sõnul jõudis asja uurinud Oleg Samorodni järeldusele, et Tallinna maksumaksja raha eest PBK-st ostetud saateaeg oli valimiste eel täidetud Keskerakonna kandidaatidega ja sisaldas Keskerakonna kasuks tehtud kihutustööd.
"Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) uurib, kuidas see käis ja kui kallutatud need saated olid," märkis Herkel.
Herkel ja Raid leiavad, et PBK-lt saadete ostmine on kolmekordne vargus.
"Esiteks varastatakse Tallinna maksumaksja raha Keskerakonna huvides. Teiseks varastatakse Eesti raha Vene-meelse telekanali PBK huvides. Ja kolmandaks varastatakse valijate hääli sellise propaganda abil, mis teistele kampaanias osalenutele ei olnud kättesaadav," nentis Herkel.
"Kui keegi ütleb, et „vargus“ on üle paisutatud väljend, siis meie arvame, et see on täpselt see, millena suur enamus Eesti inimesi Tallinna ja Keskerakonna sellist teguviisi tajub. Küsimus, mille me karistusseadustiku valguses tõstatame on keelatud annetuse tegemine ja vastuvõtmine suures ulatuses. Kui selline paragrahv on karistusseadustikus, siis tuleb sellele anda sisu," leidis Herkel.
Herkel märkis, et kui linn tellib saateaja ja näitab vaid ühe erakonna kandidaate, siis on teised ebavõrdselt koheldud.
"Tehes omavalitsuse raha eest propagandat ühe kandidaadi kasuks, tuleb seda teha ka kõigi teiste samadel valimistel osalevate kandidaatide jaoks. Või vähemalt kohelda võrdselt erinevaid nimekirju. See aga ei ole omavalitsuse ülesanne ega mõistlik rahapaigutus," ütles Herkel.
Kuriteoteate kohaselt oli propagandislik saade "Vene küsimus" 2017. aasta esimesel seitsmel kuul eetris kuuel korral, aga kampaania ajal augusti lõpust valimispäevani kaheksal korral.
Keskerakonna esindajad esinesid selles saates 23 korral, teiste erakondade ja valimisliitude esindajad kuuel korral. Saatesse „Tere hommikust Tallinn“ ei kutsutud teiste erakondade esindajaid üldse.
"On alust arvata, et Tallinna linna eelarveliste vahendite eest PBK-lt tellitud saadete puhul on tegemist Keskerakonna poolt keelatud annetuse tegemise või selle vastuvõtmisega suures ulatuses," märkisid Herkel ja Raid kuriteoteates ning leiavad, et eelkirjeldatut tuleb käsitleda karistusseadustiku mõistes erakonnaalase süüteona.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ütles ERR-ile, et kriminaalmenetluse alustamine eeldab üheselt kuriteole viitava teabe ilmnemist, kriminaalmenetluse alustamine kuriteo tunnuste otsimiseks ei ole seadusega lubatud.
"Prokuratuurile teadaolevalt analüüsib ja kontrollib meedias avaldatud infot ERJK. Juhul kui nad leiavad viiteid kuriteole, on neil võimalik esitada prokuratuurile kuriteoteade," märkis Kallas.
### Response:
Herkel ja Raid esitasid prokuratuurile Keskerakonna kohta kuriteoteate |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | „Küll aga sattus raskesse olukorda Iivi Anna Masso, kes oli aastatel 2002–2008 Helsingi ülikooli politoloogia teaduskonna teadur ja lektor ja kaotas võimaluse jätkata,” kirjutab Paju.
Lause sisaldab kaks meelevaldset väidet, mis ei toetu faktidele. Ma ei sattunud kirjaga seoses „raskesse olukorda“ ega kaotanud võimalust tööd ülikoolis jätkata.
Soome ülikoolisüsteem toetub laialdaselt lühiaegsete stipendiumite toel töötavatele lektoritele ja teaduritele. Olin kõnealusel ajal järeldoktorantuuri teadur kaheaastase stipendiumiga Kone fondist. Miski ei takistanud mind mu tööd – mille sisu oli angloameerika poliitiline filosoofia, see ei seostunud Soome, Eesti ega Venemaa poliitikaga – jätkamast. Miski ega keegi ei võtnud minult võimalust lühiajalisi stipendiume edasi taotleda, kui oleksin seda soovinud.
Püsivaid õpetajakohti ei olnud ülikoolil minu erialal pakkuda (ei tollal ega ka järgneva 10 aasta jooksul) mitte kellelegi. Pärast Bäckmanni vahejuhtumit jätkasin varasemat tööd 2009. aasta lõpuni, stipendiumiaja lõppedes oli minu otsus uusi lühiaegseid stipendiume enam mitte taotleda ja teisele tööle siirduda täiesti vabatahtlik.
Paju eksitav vihje – nagu oleks mind ülikooli poolt takistatud jätkata või survestatud lahkuma – süüdistab asjatult praktilise filosoofia osakonda, kus tollal töötasin, ja kus antud juhtum isegi jutuks ei tulnud, rääkimata mingist survestamisest.
Antud kontekstis on ehk põhjust meenutada, et aastaid hiljem, 2014-2015 korraldati minu vastu inforünnakute sari, mis oli tõepoolest nii massiivne ja professionaalselt organiseeritud, et see halvas mu võimalused erialast tööd jätkata. Selles nn kompromat-operatsioonis osales pea kogu Eesti meedia, mõned soome taustaga propagandistid ja Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei.
Sellest Paju järelsõna vaikib, mis omakorda asetab Helsingi ülikooli asjatu süüdistamise veelgi kummalisemasse valgusse. | Õiend | Masso: ma ei sattunud Bäckman-kirja tõttu „raskesse olukorda“ | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
„Küll aga sattus raskesse olukorda Iivi Anna Masso, kes oli aastatel 2002–2008 Helsingi ülikooli politoloogia teaduskonna teadur ja lektor ja kaotas võimaluse jätkata,” kirjutab Paju.
Lause sisaldab kaks meelevaldset väidet, mis ei toetu faktidele. Ma ei sattunud kirjaga seoses „raskesse olukorda“ ega kaotanud võimalust tööd ülikoolis jätkata.
Soome ülikoolisüsteem toetub laialdaselt lühiaegsete stipendiumite toel töötavatele lektoritele ja teaduritele. Olin kõnealusel ajal järeldoktorantuuri teadur kaheaastase stipendiumiga Kone fondist. Miski ei takistanud mind mu tööd – mille sisu oli angloameerika poliitiline filosoofia, see ei seostunud Soome, Eesti ega Venemaa poliitikaga – jätkamast. Miski ega keegi ei võtnud minult võimalust lühiajalisi stipendiume edasi taotleda, kui oleksin seda soovinud.
Püsivaid õpetajakohti ei olnud ülikoolil minu erialal pakkuda (ei tollal ega ka järgneva 10 aasta jooksul) mitte kellelegi. Pärast Bäckmanni vahejuhtumit jätkasin varasemat tööd 2009. aasta lõpuni, stipendiumiaja lõppedes oli minu otsus uusi lühiaegseid stipendiume enam mitte taotleda ja teisele tööle siirduda täiesti vabatahtlik.
Paju eksitav vihje – nagu oleks mind ülikooli poolt takistatud jätkata või survestatud lahkuma – süüdistab asjatult praktilise filosoofia osakonda, kus tollal töötasin, ja kus antud juhtum isegi jutuks ei tulnud, rääkimata mingist survestamisest.
Antud kontekstis on ehk põhjust meenutada, et aastaid hiljem, 2014-2015 korraldati minu vastu inforünnakute sari, mis oli tõepoolest nii massiivne ja professionaalselt organiseeritud, et see halvas mu võimalused erialast tööd jätkata. Selles nn kompromat-operatsioonis osales pea kogu Eesti meedia, mõned soome taustaga propagandistid ja Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei.
Sellest Paju järelsõna vaikib, mis omakorda asetab Helsingi ülikooli asjatu süüdistamise veelgi kummalisemasse valgusse.
### Response:
Õiend | Masso: ma ei sattunud Bäckman-kirja tõttu „raskesse olukorda“ |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väyrynen, kes kogus Soome presidendivalimistel 6,2 protsenti häältest, andis veebruari alguses teada, et tal on kavas suvel toimuval kongressil kandideerida Keskerakonna esimeheks.
Veteranpoliitik ja Keskerakonna auesimees Väyrynen, kes oli aastatel 1980-1990 Keskerakonna esimees, on tänapäeval juba aastaid paistnud silma erakonna peavoolust oluliselt erinevate avalduste ja ettepanekutega. Eriti tülikaks teemaks partei jaoks kujunes see, kui eelmisel aastal asutas Väyrynen uue euroskeptilise Kodanikepartei, aga samal ajal jätkas ta ka Keskerakonna liikmena. Presidendiks kandideeris ta enda poolt ellu kutsutud valimisliidu esindajana, Keskerakonna ametlikuks kandidaadiks oli ekspeaminister Matti Vanhanen.
Keskerakonna juhatus küsis nüüd olukorra kohta hinnangut õigusekspertide Lauri Tarasti ja professor Heikki Halila käest. Ekspertide hinnangul ei ole Väyrynen hetkel kõlbulik kandidaat, sest ühe erakonna esimeheks ei saa kandideerida inimene, kes on samal ajal ka teise erakonna liige, vahendas Yle.
"Keskerakonna juhatus nõustub üksmeelselt juriidilise hinnanguga ja peab iseenesestmõistetavaks, et konkureeriva erakonna liige ei saa pürgida Keskerakonna esimeheks," teatas partei oma ametlikus avalduses.
Juhatus leiab, et Väyrynen on eemaldunud Keskerakonna poliitilisest tegevusest eelkõige kahel viisil: ta on loonud konkureeriva partei, mille liikmeks ta ka on, ning ta kuulub ka sõltumatu kandidaadina helsingi volikogus Kristlike Demokraatide fraktsiooni.
Keskerakonna juhatus koostas esimehe valimisteks ka reeglid, mis muuhulgas sätestavad, et ükski kandidaat ei algata konkureerivaid erakondi ja kui nad ka on seda teinud, loobuvad nad nendest projektidest koheselt.
Väyrynen on ise varem öelnud, et lahkub Keskerakonnast vaid juhul, kui teda suvel esimeheks ei valita.
Peasekretär Jouni Ovaska ütles neljapäeval Yle uudistele, et hetkel paistab Väyryneni sobivus Keskerakonna esimehe kandidaadiks väga küsitav. Ovaska rõhutas, et parteikongressil juhtivale kohale valitud isikud on olnud alati ja vaid Keskerakonna liikmed ning nad selleks jäänud ka pärast valituks osutumist. Ehk sellega andis parteisekretär mõista, et tema arvates ei piisaks ka sellest, kui Väyrynen nö valimiste ajaks teise partei liikmesusest loobuks.
Yle küsis ka erakonna praeguselt esimehelt, peaminister Juha Sipilält, mida ta Väyryneni teemast arvab. Sipilä vastas, et Väyrynen saab kandideerida erakonna esimeheks juhul, kui ta konkureerivast parteiprojektist loobub.
Väyrynen ise teatas, et temal pole kavas oma eesmärgist loobuda ning et tema kandideerimiskõlbulikkusele peab andma hinnangu parteikongress. | Soome Keskerakond Väyrynenile: teise partei liige ei saa esimeheks pürgida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väyrynen, kes kogus Soome presidendivalimistel 6,2 protsenti häältest, andis veebruari alguses teada, et tal on kavas suvel toimuval kongressil kandideerida Keskerakonna esimeheks.
Veteranpoliitik ja Keskerakonna auesimees Väyrynen, kes oli aastatel 1980-1990 Keskerakonna esimees, on tänapäeval juba aastaid paistnud silma erakonna peavoolust oluliselt erinevate avalduste ja ettepanekutega. Eriti tülikaks teemaks partei jaoks kujunes see, kui eelmisel aastal asutas Väyrynen uue euroskeptilise Kodanikepartei, aga samal ajal jätkas ta ka Keskerakonna liikmena. Presidendiks kandideeris ta enda poolt ellu kutsutud valimisliidu esindajana, Keskerakonna ametlikuks kandidaadiks oli ekspeaminister Matti Vanhanen.
Keskerakonna juhatus küsis nüüd olukorra kohta hinnangut õigusekspertide Lauri Tarasti ja professor Heikki Halila käest. Ekspertide hinnangul ei ole Väyrynen hetkel kõlbulik kandidaat, sest ühe erakonna esimeheks ei saa kandideerida inimene, kes on samal ajal ka teise erakonna liige, vahendas Yle.
"Keskerakonna juhatus nõustub üksmeelselt juriidilise hinnanguga ja peab iseenesestmõistetavaks, et konkureeriva erakonna liige ei saa pürgida Keskerakonna esimeheks," teatas partei oma ametlikus avalduses.
Juhatus leiab, et Väyrynen on eemaldunud Keskerakonna poliitilisest tegevusest eelkõige kahel viisil: ta on loonud konkureeriva partei, mille liikmeks ta ka on, ning ta kuulub ka sõltumatu kandidaadina helsingi volikogus Kristlike Demokraatide fraktsiooni.
Keskerakonna juhatus koostas esimehe valimisteks ka reeglid, mis muuhulgas sätestavad, et ükski kandidaat ei algata konkureerivaid erakondi ja kui nad ka on seda teinud, loobuvad nad nendest projektidest koheselt.
Väyrynen on ise varem öelnud, et lahkub Keskerakonnast vaid juhul, kui teda suvel esimeheks ei valita.
Peasekretär Jouni Ovaska ütles neljapäeval Yle uudistele, et hetkel paistab Väyryneni sobivus Keskerakonna esimehe kandidaadiks väga küsitav. Ovaska rõhutas, et parteikongressil juhtivale kohale valitud isikud on olnud alati ja vaid Keskerakonna liikmed ning nad selleks jäänud ka pärast valituks osutumist. Ehk sellega andis parteisekretär mõista, et tema arvates ei piisaks ka sellest, kui Väyrynen nö valimiste ajaks teise partei liikmesusest loobuks.
Yle küsis ka erakonna praeguselt esimehelt, peaminister Juha Sipilält, mida ta Väyryneni teemast arvab. Sipilä vastas, et Väyrynen saab kandideerida erakonna esimeheks juhul, kui ta konkureerivast parteiprojektist loobub.
Väyrynen ise teatas, et temal pole kavas oma eesmärgist loobuda ning et tema kandideerimiskõlbulikkusele peab andma hinnangu parteikongress.
### Response:
Soome Keskerakond Väyrynenile: teise partei liige ei saa esimeheks pürgida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 128 juhtumist 42 on tänased ja neist 32 puhul on tegemist Horebi noortekeskuse turvatöötajatega. Nakatanud isikud on pandud karantiini ja neid jälgitakse, et vältida haiguse levikut, vahendab POCOG.
PyeongChangis on nakatunuid kokku 11, Gangneungis 20.
Eesti olümpiakoondise pressiesindaja Aivo Normak teatas meediale, et enne sportlastega kohtumist tuleks igal juhul käed ära pesta või kaaluda üldse kätlemise ära jätmist, kirjutab Õhtuleht.
Noroviiruse puhul on tegemist väga nakkava gripisarnase viirusega, mille sümptomiteks on kõrge palavik, oksendamine ja kõhulahtisus. | PyeongChangi olümpiakülas ollakse hädas noroviirusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
128 juhtumist 42 on tänased ja neist 32 puhul on tegemist Horebi noortekeskuse turvatöötajatega. Nakatanud isikud on pandud karantiini ja neid jälgitakse, et vältida haiguse levikut, vahendab POCOG.
PyeongChangis on nakatunuid kokku 11, Gangneungis 20.
Eesti olümpiakoondise pressiesindaja Aivo Normak teatas meediale, et enne sportlastega kohtumist tuleks igal juhul käed ära pesta või kaaluda üldse kätlemise ära jätmist, kirjutab Õhtuleht.
Noroviiruse puhul on tegemist väga nakkava gripisarnase viirusega, mille sümptomiteks on kõrge palavik, oksendamine ja kõhulahtisus.
### Response:
PyeongChangi olümpiakülas ollakse hädas noroviirusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased Kevin Post, Mihkel Annusver ja Hendriico Merila uurisid Pärnu jõe alamjooksu ökoloogilist seisundit, kasutades selleks jões elavaid selgrootuid loomi. Uurimus ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.
Pinnaveekogu seisund määratakse kindlaks selle ökoloogilise või keemilise seisundi põhjal, olenevalt sellest, kumb on halvem. Ökoloogiline seisund on lai mõiste ja see sõltub nii bioloogilistest kui füüsikalis-keemilistest teguritest. Bioloogilisteks kvaliteedinäitajateks on veekogu elusorganismide – veetaimestiku ja selgrootute koosseis ja arvukus ning kalastiku arvukus ja ealine struktuur.
Üks võimalus veekogu ökoloogilise seisundi hindamiseks on kasutada selleks seal elavaid suurselgrootuid. Suurselgrootute all mõeldakse selgrootuid (alamhõimkond Invertebrata), kelle läbimõõt on üle 0,5 mm. Nende hulka kuuluvad peamiselt veekogu põhjas elavad olendid: putukad, ämblikulaadsed, vähid, limused, ümarloomad, lame- ja rõngussid, käsnad ning sammalloomad.
Hõljumiloomadega võrreldes on nende eeliseks indikaatorliigina lai levik, suur liigiline ja toitumistüüpide mitmekesisus ja kaladega võrreldes vähene liikuvus. Erinevalt taimedest leidub neid ka varjulistes kohtades ning neid on lihtne määrata ja ka koguda.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased Kevin Post, Mihkel Annusver ja Hendriico Merila teostasid Allan Lorentsi juhendamisel mahuka uurimistöö.
Nad võtsid 2017. aasta märtsis Pärnu jõe alamjooksult jõepõhja setete proovid 11 kohast nii linnas kui ka ülesvoolu jäävates punktides ja hindasid neis leiduvate selgrootute põhjal jõe ökoloogilist seisundit.
Nad kasutasid selleks viit erinevat parameetrit. Esiteks määrasid nad taksonirikkuse – liikide arvu igas proovis. Teiseks määrasid nad nelja erineva bioloogilist mitmekesisust hindava indeksi väärtused.
Bioloogilise mitmekesisuse indeksid on avaldised, mis, andmaks hinnangut koosluse struktuurile, võtavad arvesse kolme näitajat: leitud liikide arvu, ühtlust isendite jaotumises liikide vahel ja organismide koguarvu. Puutumatuid keskkondi iseloomustab suur liigirikkus, isendite ühtlane jaotumine liikide vahel ja keskmine kuni kõrge isendite arv.
Orgaaniline reostus põhjustab:
liigirikkuse vähenemist, sest tundlikud organismid kaovad;
vähetundlike organismide arvukuse suurenemist, mis on põhjustatud toitainete küllusest;
isendite ühtlase jaotumise vähenemist liikide vahel.
Mürgine või happeline reostus võib omakorda põhjustada nii liigirikkuse kui ka isendite koguarvu vähenemise, kuna tundlikud organismid kaovad ja vähetundlikel isenditel puudub täiendav toiduallikas.
Uurimistöös kasutatud indeksitest iseloomustavad taksonirikkus, Shannoni erisus ja EPT (ühepäevikulised – Ephemeroptera, kevikulised – Plecoptera, ehmestiivalised – Trichoptera) eeskätt organismide liigirikkust, ASPT (i.k Average Score Per Taxon) arvestab liikide tundlikkust reostusele, Taani indeks kaasab lisaks reostustundlikkusele ka leitud liikide arvu.
Saadud tulemused näitasid, et erinevate indeksite järgi oli Pärnu jõe seisund väga erinev.
Taksonirikkus, Shannoni erisus ja EPT indeks näitasid, et vee seisund on „halb“. Seevastu ASPT ja Taani indeks näitasid, et jõe olukord on pigem „hea“. Seda näitas just ASPT indeks, kus 60% tulemustest oli kas „hea“ või koguni „väga hea“. Autorid põhjendavad saadud tulemusi järgmiselt: EPT ja taksonirikkus on puhtalt kvantitatiivsed näitajad ehk nad arvestavad ainult seda, kui palju erinevaid liike veest leiti. See oli Pärnu jõe puhul üsna väike (keskmiselt 2,8 liiki proovi kohta).
Ka Shannoni erisus arvestas suurel määral seda, kui palju oli erinevaid liike, kuid ka seda, kui ühtlaselt olid isendid liikide vahel jaotunud. Seevastu ASPT ei arvestanud leitud liikide arvu, vaid ainult leitud liikide tundlikkust reostusele. Kuna Pärnu jõest leiti liike, kes olid reostuse suhtes üpris tundlikud, saadigi kõrged ASPT väärtused.
Ka Taani indeks võttis arvesse leitud liikide tundlikkust reostuse suhtes, aga lisaks sellele oli oluline ka liikide arv. Kuna liike oli vähe, aga leitud liikide hulgas oli küllaltki reostustundlikke taksoneid, olid Taani indeksi tulemused püsivalt paremad kui kolme esimese indeksi puhul, aga kehvemad kui ASPT puhul.
Võttes arvesse kõiki saadud indekseid, andsid autorid uuritud Pärnu jõe alamjooksu piirkonnale üldise hinde „kesine“. Võrreldes teiste IIB ja IIIB tüüpi vooluveekogudega (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed), on tulemus kehv: Lõuna-Estis asuva Peetri jõe seisund on nt „väga hea“, Emajõe seisund on „hea“, Sae-Paunküla kanali seisund on „hea“, samas Ida-Eesti põlevkivitööstuspiirkonnas asuva Kohtla jõe seisund on „halb“.
Kas teadsid, et:
Ehmestiivaliste (Trichoptera) vastsed tekitavad endale veekogu varisest maja, mille tõttu nimetatakse neid rahvakeeli puruvanakesteks. Vastsestaadium koosneb enamasti viiest vanusejärgust, mida eristavad kestumised.
Ühepäevikulised (Ephemeroptera) kuuluvad koos kiilidega ürgtiibsete rühma (selts Ephemeridea). Kui valmikute eluiga kestab vaid mõne tunni, siis vastsed elavad vees kaks kuni kolm aastat, vahetades selle aja jooksul paarikümnel korral kesta.
Uurimistöö jaoks vajalikud proovid võeti spetsiifilise kahvaga, mis on mõeldud suurselgrootute püüdmiseks (25 × 25 cm suuruse raamiga ja 0,5 mm sõelaavaga). Lisaks kuulusid varustusse purgid, kuhu paigutati proovid, suurem plastikust anum, veekindlad kummipüksid.
Proovid koguti, asetades kahv vette nii, et kahva alumine osa oli sirgelt vastu põhja ning et kahva avaus oleks risti ja suunatud vastuvoolu. Seejärel löödi jalaga kahva avause ees vastu põhja (nn jalaproov), ning lasti voolul kõik setted kahva võrku kanda. | Vees elavad selgrootud aitasid hinnata Pärnu jõe puhtust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased Kevin Post, Mihkel Annusver ja Hendriico Merila uurisid Pärnu jõe alamjooksu ökoloogilist seisundit, kasutades selleks jões elavaid selgrootuid loomi. Uurimus ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.
Pinnaveekogu seisund määratakse kindlaks selle ökoloogilise või keemilise seisundi põhjal, olenevalt sellest, kumb on halvem. Ökoloogiline seisund on lai mõiste ja see sõltub nii bioloogilistest kui füüsikalis-keemilistest teguritest. Bioloogilisteks kvaliteedinäitajateks on veekogu elusorganismide – veetaimestiku ja selgrootute koosseis ja arvukus ning kalastiku arvukus ja ealine struktuur.
Üks võimalus veekogu ökoloogilise seisundi hindamiseks on kasutada selleks seal elavaid suurselgrootuid. Suurselgrootute all mõeldakse selgrootuid (alamhõimkond Invertebrata), kelle läbimõõt on üle 0,5 mm. Nende hulka kuuluvad peamiselt veekogu põhjas elavad olendid: putukad, ämblikulaadsed, vähid, limused, ümarloomad, lame- ja rõngussid, käsnad ning sammalloomad.
Hõljumiloomadega võrreldes on nende eeliseks indikaatorliigina lai levik, suur liigiline ja toitumistüüpide mitmekesisus ja kaladega võrreldes vähene liikuvus. Erinevalt taimedest leidub neid ka varjulistes kohtades ning neid on lihtne määrata ja ka koguda.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilased Kevin Post, Mihkel Annusver ja Hendriico Merila teostasid Allan Lorentsi juhendamisel mahuka uurimistöö.
Nad võtsid 2017. aasta märtsis Pärnu jõe alamjooksult jõepõhja setete proovid 11 kohast nii linnas kui ka ülesvoolu jäävates punktides ja hindasid neis leiduvate selgrootute põhjal jõe ökoloogilist seisundit.
Nad kasutasid selleks viit erinevat parameetrit. Esiteks määrasid nad taksonirikkuse – liikide arvu igas proovis. Teiseks määrasid nad nelja erineva bioloogilist mitmekesisust hindava indeksi väärtused.
Bioloogilise mitmekesisuse indeksid on avaldised, mis, andmaks hinnangut koosluse struktuurile, võtavad arvesse kolme näitajat: leitud liikide arvu, ühtlust isendite jaotumises liikide vahel ja organismide koguarvu. Puutumatuid keskkondi iseloomustab suur liigirikkus, isendite ühtlane jaotumine liikide vahel ja keskmine kuni kõrge isendite arv.
Orgaaniline reostus põhjustab:
liigirikkuse vähenemist, sest tundlikud organismid kaovad;
vähetundlike organismide arvukuse suurenemist, mis on põhjustatud toitainete küllusest;
isendite ühtlase jaotumise vähenemist liikide vahel.
Mürgine või happeline reostus võib omakorda põhjustada nii liigirikkuse kui ka isendite koguarvu vähenemise, kuna tundlikud organismid kaovad ja vähetundlikel isenditel puudub täiendav toiduallikas.
Uurimistöös kasutatud indeksitest iseloomustavad taksonirikkus, Shannoni erisus ja EPT (ühepäevikulised – Ephemeroptera, kevikulised – Plecoptera, ehmestiivalised – Trichoptera) eeskätt organismide liigirikkust, ASPT (i.k Average Score Per Taxon) arvestab liikide tundlikkust reostusele, Taani indeks kaasab lisaks reostustundlikkusele ka leitud liikide arvu.
Saadud tulemused näitasid, et erinevate indeksite järgi oli Pärnu jõe seisund väga erinev.
Taksonirikkus, Shannoni erisus ja EPT indeks näitasid, et vee seisund on „halb“. Seevastu ASPT ja Taani indeks näitasid, et jõe olukord on pigem „hea“. Seda näitas just ASPT indeks, kus 60% tulemustest oli kas „hea“ või koguni „väga hea“. Autorid põhjendavad saadud tulemusi järgmiselt: EPT ja taksonirikkus on puhtalt kvantitatiivsed näitajad ehk nad arvestavad ainult seda, kui palju erinevaid liike veest leiti. See oli Pärnu jõe puhul üsna väike (keskmiselt 2,8 liiki proovi kohta).
Ka Shannoni erisus arvestas suurel määral seda, kui palju oli erinevaid liike, kuid ka seda, kui ühtlaselt olid isendid liikide vahel jaotunud. Seevastu ASPT ei arvestanud leitud liikide arvu, vaid ainult leitud liikide tundlikkust reostusele. Kuna Pärnu jõest leiti liike, kes olid reostuse suhtes üpris tundlikud, saadigi kõrged ASPT väärtused.
Ka Taani indeks võttis arvesse leitud liikide tundlikkust reostuse suhtes, aga lisaks sellele oli oluline ka liikide arv. Kuna liike oli vähe, aga leitud liikide hulgas oli küllaltki reostustundlikke taksoneid, olid Taani indeksi tulemused püsivalt paremad kui kolme esimese indeksi puhul, aga kehvemad kui ASPT puhul.
Võttes arvesse kõiki saadud indekseid, andsid autorid uuritud Pärnu jõe alamjooksu piirkonnale üldise hinde „kesine“. Võrreldes teiste IIB ja IIIB tüüpi vooluveekogudega (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed), on tulemus kehv: Lõuna-Estis asuva Peetri jõe seisund on nt „väga hea“, Emajõe seisund on „hea“, Sae-Paunküla kanali seisund on „hea“, samas Ida-Eesti põlevkivitööstuspiirkonnas asuva Kohtla jõe seisund on „halb“.
Kas teadsid, et:
Ehmestiivaliste (Trichoptera) vastsed tekitavad endale veekogu varisest maja, mille tõttu nimetatakse neid rahvakeeli puruvanakesteks. Vastsestaadium koosneb enamasti viiest vanusejärgust, mida eristavad kestumised.
Ühepäevikulised (Ephemeroptera) kuuluvad koos kiilidega ürgtiibsete rühma (selts Ephemeridea). Kui valmikute eluiga kestab vaid mõne tunni, siis vastsed elavad vees kaks kuni kolm aastat, vahetades selle aja jooksul paarikümnel korral kesta.
Uurimistöö jaoks vajalikud proovid võeti spetsiifilise kahvaga, mis on mõeldud suurselgrootute püüdmiseks (25 × 25 cm suuruse raamiga ja 0,5 mm sõelaavaga). Lisaks kuulusid varustusse purgid, kuhu paigutati proovid, suurem plastikust anum, veekindlad kummipüksid.
Proovid koguti, asetades kahv vette nii, et kahva alumine osa oli sirgelt vastu põhja ning et kahva avaus oleks risti ja suunatud vastuvoolu. Seejärel löödi jalaga kahva avause ees vastu põhja (nn jalaproov), ning lasti voolul kõik setted kahva võrku kanda.
### Response:
Vees elavad selgrootud aitasid hinnata Pärnu jõe puhtust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Barkov mängis Narvas hooaegadel 2015 ja 2016, kui lõi vastavalt 8 ja 11 väravat. Mullu mängis ta Tadžikistanis Istiqloli ridades, kellega tuli riigi meistriks ja kellega saavutas Aasia karikal (sealse piirkonna Euroopa liiga variant) hõbemedalid, kirjutab Soccernet.ee.
Peterburis sündinud Barkov sõlmis Transiga lepingu algava hooaja lõpuni. Kodumaal on ta mänginud peamiselt tugevuselt kolmandas liigas. | Trans tõi oma kunagise väravaküti meeskonda tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Barkov mängis Narvas hooaegadel 2015 ja 2016, kui lõi vastavalt 8 ja 11 väravat. Mullu mängis ta Tadžikistanis Istiqloli ridades, kellega tuli riigi meistriks ja kellega saavutas Aasia karikal (sealse piirkonna Euroopa liiga variant) hõbemedalid, kirjutab Soccernet.ee.
Peterburis sündinud Barkov sõlmis Transiga lepingu algava hooaja lõpuni. Kodumaal on ta mänginud peamiselt tugevuselt kolmandas liigas.
### Response:
Trans tõi oma kunagise väravaküti meeskonda tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome valitsuse poolt tehtud ettepaneku kohaselt oleks europarlament pidanud kutsuma Komisjoni üles koheseks tegutsemiseks kellakeeramisest loobumise nimel. See ettepanek aga europarlamendi heakskiitu ei pälvinud, vahendas Helsingin Sanomat.
Selle asemel piirdus europarlament ettepanekuga, et Komisjonil tuleks selgitada välja kellakeeramisest loobumise võimalikud tagajärjed.
Hetkel pole veel teada, millises graafikus teemat edasi menetletakse.
Soome valitsus tegi ettepaneku Euroopa Liidule seetõttu, et kellakeeramise teema on reguleeritud Euroopa direktiiviga ja üks liikmesriik ei saa seda otsust üksi vastu võtta.
Seni on Soome ettepanekule toetust avaldanud näiteks Rootsi ning ka Eesti peaminister Jüri Ratas on kellakeeramise lõpetamist kaalumist väärivaks küsimuseks pidanud.
Teema kerkis esile eelkõige seetõttu, et Soome parlamenti jõudis eelmise aasta juunikuus kodanikualgatusena eelnõu suveaja kaotamise kohta. Ettepanekule kirjutas alla üle 70 000 kodaniku, kes olid mures suveaja mõju pärast inimeste tervisele.
Pärast kodanikualgatust valmistas parlamendi transpordi- ja kommunikatsioonikomisjon aruande, mille põhjal otsustas parlament suveaja kaotamist toetada. Komisjon leidis nimelt ekspertidega konsulteerides, et kellakeeramine toob rohkem kahju kui kasu: inimesed ei kohane muutusega sujuvalt, kellakeeramine põhjustab lühiajaliselt magamishäireid, kehvemaid töötulemusi ja võib viia tõsiste terviseprobleemideni.
Seejärel viis Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner teema juba EL-i tasandile. | Europarlament: Euroopa Komisjon peab uurima kellakeeramisest loobumise mõju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome valitsuse poolt tehtud ettepaneku kohaselt oleks europarlament pidanud kutsuma Komisjoni üles koheseks tegutsemiseks kellakeeramisest loobumise nimel. See ettepanek aga europarlamendi heakskiitu ei pälvinud, vahendas Helsingin Sanomat.
Selle asemel piirdus europarlament ettepanekuga, et Komisjonil tuleks selgitada välja kellakeeramisest loobumise võimalikud tagajärjed.
Hetkel pole veel teada, millises graafikus teemat edasi menetletakse.
Soome valitsus tegi ettepaneku Euroopa Liidule seetõttu, et kellakeeramise teema on reguleeritud Euroopa direktiiviga ja üks liikmesriik ei saa seda otsust üksi vastu võtta.
Seni on Soome ettepanekule toetust avaldanud näiteks Rootsi ning ka Eesti peaminister Jüri Ratas on kellakeeramise lõpetamist kaalumist väärivaks küsimuseks pidanud.
Teema kerkis esile eelkõige seetõttu, et Soome parlamenti jõudis eelmise aasta juunikuus kodanikualgatusena eelnõu suveaja kaotamise kohta. Ettepanekule kirjutas alla üle 70 000 kodaniku, kes olid mures suveaja mõju pärast inimeste tervisele.
Pärast kodanikualgatust valmistas parlamendi transpordi- ja kommunikatsioonikomisjon aruande, mille põhjal otsustas parlament suveaja kaotamist toetada. Komisjon leidis nimelt ekspertidega konsulteerides, et kellakeeramine toob rohkem kahju kui kasu: inimesed ei kohane muutusega sujuvalt, kellakeeramine põhjustab lühiajaliselt magamishäireid, kehvemaid töötulemusi ja võib viia tõsiste terviseprobleemideni.
Seejärel viis Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner teema juba EL-i tasandile.
### Response:
Europarlament: Euroopa Komisjon peab uurima kellakeeramisest loobumise mõju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ants Oras:
“Minu arvates kirjaniku ja intelligendi ülesandeks peaks olema mitte järgi joosta hulkadele, vaid töötada ülespoole, et hulkadel oleks väärikaid eeskujusid - ükskõik, kas nad neid praegu arvestavad või mitte.”
Peeter Helme: "Need read pani Eesti kirjandusteaduse ja -kriitika suurkuju Ants Oras kirja juba 1935. aastal ajakirjas Looming. Tagantjärele vaadates võis aastal 1900 Tallinnas sündinud ja 1982 Floridas surnud Oras sõnastada siin eluülesande, kuid seda vaid kaudses mõttes. Nimelt pühendas Oras oma elu eesti keele arendamisele. Selleks tõlkis ta kõvasti, aga kirjutas ka teoreetilisi tekste. Viimased ongi ajaproovile hästi vastu pidanud ja mõjuvad aktuaalselt tänagi. Täpselt nagu ka tsiteeritud mõte kunstniku – aga tegelikult iga inimese – ülesandest."
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtteid loevad Helgi Erilaid ja Kaja Kärner. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata. | Sada Eesti mõtet. Ants Oras: intelligent ei peaks hulkade sabas jooksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ants Oras:
“Minu arvates kirjaniku ja intelligendi ülesandeks peaks olema mitte järgi joosta hulkadele, vaid töötada ülespoole, et hulkadel oleks väärikaid eeskujusid - ükskõik, kas nad neid praegu arvestavad või mitte.”
Peeter Helme: "Need read pani Eesti kirjandusteaduse ja -kriitika suurkuju Ants Oras kirja juba 1935. aastal ajakirjas Looming. Tagantjärele vaadates võis aastal 1900 Tallinnas sündinud ja 1982 Floridas surnud Oras sõnastada siin eluülesande, kuid seda vaid kaudses mõttes. Nimelt pühendas Oras oma elu eesti keele arendamisele. Selleks tõlkis ta kõvasti, aga kirjutas ka teoreetilisi tekste. Viimased ongi ajaproovile hästi vastu pidanud ja mõjuvad aktuaalselt tänagi. Täpselt nagu ka tsiteeritud mõte kunstniku – aga tegelikult iga inimese – ülesandest."
Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.
Mõtteid loevad Helgi Erilaid ja Kaja Kärner. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.
### Response:
Sada Eesti mõtet. Ants Oras: intelligent ei peaks hulkade sabas jooksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodupubliku rõõmuks osalevad paljud Eesti tipud: Epp Mäe, Aimar Andruse, Eerik Aps ja teised.
Meistrivõistlustelt jääb seekord eemale 11-kordne Eesti meister Heiki Nabi, kes viibib Ameerika Ühendriikides treeninglaagris.
Kokku astub kolmele maadlusmatile mõõtu võtma ligi 150 sportlast.
Võistlused avatakse kell 12:00 ning finaalid algavad orienteeruvalt kell 17:30. | Laupäeval toimuvad Eesti meistrivõistlused maadluses | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodupubliku rõõmuks osalevad paljud Eesti tipud: Epp Mäe, Aimar Andruse, Eerik Aps ja teised.
Meistrivõistlustelt jääb seekord eemale 11-kordne Eesti meister Heiki Nabi, kes viibib Ameerika Ühendriikides treeninglaagris.
Kokku astub kolmele maadlusmatile mõõtu võtma ligi 150 sportlast.
Võistlused avatakse kell 12:00 ning finaalid algavad orienteeruvalt kell 17:30.
### Response:
Laupäeval toimuvad Eesti meistrivõistlused maadluses |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palo ettepanekuga tuleks toetada Eesti osalemist 2020. aasta Expol viie miljoni euroga, millest 150 000 eurot eraldataks tänavusel aastal, 750 000 eurot 2019. aastal, ligi 3,4 miljonit eurot 2020 aastal ning 750 000 eurot 2021. aastal.
Lisaks taotleb Palo saatkonna avamist Araabia Ühendemiraatides. Selleks on iga-aastaselt vaja eraldada 800 000 eurot püsikulude katmiseks, millest 650 000 eurot läheb välisministeeriumi eelarvesse ja 150 000 eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarvesse. Ühekordse maksena on lisaks vaja eralda 75 000 eurot välisministeeriumile esinduse rajamiseks.
Veel nädal tagasi vastatati ERR-ile valitsuse kommunikatsioonibüroost, et tõenäoliselt ei aruta valitsuskabinet ligi kaks aastat edasi lükatud otsust Expole mineku või mittemineku kohta enne märtsikuud, mil arutusele tuleb riigieelarve strateegia.
Palo ütles tänavu jaanuaris BNS-ile, et juhul, kui Eesti otsustab osaleda 2020. aastal Dubai maailmanäitusel, siis sellega peaks kaasnema ka välisesinduse avamine Araabia Ühendemiraatides.
"Ainult ühel messil, Expol, osalemine ei ole piisav. Kui messile minna, siis me peaksime ikkagi avama seal ka välisesinduse, kes siis selle piirkonnaga edasi töötab. Muidu jääb see ühekordseks, väga suureks kulutuseks. Mina isiklikult toetan sellesse piirkonda esinduse avamist," rääkis Palo toona.
Palo ütles jaanuari keskpaigas, et valitsus peaks lähinädalatel tegema otsuse Dubai Expol osalemise kohta, kuna selle hilisemaks lükkamine muudab keeruliseks ettevalmistustega õigeaegse valmis jõudmise.
"Mina kindlasti toetan, et see taotlus tuleks lauale ja see ka rahuldataks. Aga mina olen ainult üks valitsuse liige," rääkis Palo jaanuaris. Ta viitas, et lisaks majandusdiplomaatiale kaalutakse välisesinduste avamisel ka Eesti välispoliitilisi ja konsulaarhuve. "Aga ettevõtjatel on kindlasti huvi olemas ja minu meelest tasuks sinna panustada," lisas minister Palo.
Eesti lähiriikidest osalevad 2020. aasta Dubai Expol Läti, Leedu, Norra, Rootsi ning suure tõenäosusega ka Soome. Taani pole osalemisotsust veel teinud.
Seejuures on Norra eeldatav eelarve 15 miljonit eurot ning Rootsi eelarve 14 miljonit eurot. Juhul, kui Soome Dubai Expol osaleb, siis võib selle eelarveks kujuneda ligi 18 miljonit eurot.
Eesti on varasemalt osalenud kolmel maailmanäitusel. 2000. aasta Hannoveri Expol osalemise eelarveks kujunes 3,5 miljonit eurot, 2010. aasta Šhangai Expo eelarve oli 3,8 miljonit eurot ning 2015. aasta Milano maailmanäitusel osalemiseks kulutas Eesti 4,9 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit tuli Euroopa Liidu (EL) struktuurivahenditest.
Eesti osalemine 2020. aasta Dubai Expol läheb esmase hinnangu kohaselt maksma ligi 5 miljonit eurot. Kuna käesoleval EL-i rahastusperioodil ei saa osalemist rahastada struktuurivahenditest, siis tuleb osalemise kulud katta riigieelarvest ning võimalusel kaasta raha ka erainvestoritelt.
Veel 2016. aastal tegi MKM valitsusele ettepaneku, et Eesti jääks 2020. aastal toimuvast Dubai maailmanäitusest kõrvale, kuna see läheks maksma liiga palju ning raha saaks kasutada hoopis ettevõtetele kasulikemal erialamessidel osalemiseks. | Palo tegi ettepaneku Dubai Expol osalemiseks ja esinduse rajamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palo ettepanekuga tuleks toetada Eesti osalemist 2020. aasta Expol viie miljoni euroga, millest 150 000 eurot eraldataks tänavusel aastal, 750 000 eurot 2019. aastal, ligi 3,4 miljonit eurot 2020 aastal ning 750 000 eurot 2021. aastal.
Lisaks taotleb Palo saatkonna avamist Araabia Ühendemiraatides. Selleks on iga-aastaselt vaja eraldada 800 000 eurot püsikulude katmiseks, millest 650 000 eurot läheb välisministeeriumi eelarvesse ja 150 000 eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarvesse. Ühekordse maksena on lisaks vaja eralda 75 000 eurot välisministeeriumile esinduse rajamiseks.
Veel nädal tagasi vastatati ERR-ile valitsuse kommunikatsioonibüroost, et tõenäoliselt ei aruta valitsuskabinet ligi kaks aastat edasi lükatud otsust Expole mineku või mittemineku kohta enne märtsikuud, mil arutusele tuleb riigieelarve strateegia.
Palo ütles tänavu jaanuaris BNS-ile, et juhul, kui Eesti otsustab osaleda 2020. aastal Dubai maailmanäitusel, siis sellega peaks kaasnema ka välisesinduse avamine Araabia Ühendemiraatides.
"Ainult ühel messil, Expol, osalemine ei ole piisav. Kui messile minna, siis me peaksime ikkagi avama seal ka välisesinduse, kes siis selle piirkonnaga edasi töötab. Muidu jääb see ühekordseks, väga suureks kulutuseks. Mina isiklikult toetan sellesse piirkonda esinduse avamist," rääkis Palo toona.
Palo ütles jaanuari keskpaigas, et valitsus peaks lähinädalatel tegema otsuse Dubai Expol osalemise kohta, kuna selle hilisemaks lükkamine muudab keeruliseks ettevalmistustega õigeaegse valmis jõudmise.
"Mina kindlasti toetan, et see taotlus tuleks lauale ja see ka rahuldataks. Aga mina olen ainult üks valitsuse liige," rääkis Palo jaanuaris. Ta viitas, et lisaks majandusdiplomaatiale kaalutakse välisesinduste avamisel ka Eesti välispoliitilisi ja konsulaarhuve. "Aga ettevõtjatel on kindlasti huvi olemas ja minu meelest tasuks sinna panustada," lisas minister Palo.
Eesti lähiriikidest osalevad 2020. aasta Dubai Expol Läti, Leedu, Norra, Rootsi ning suure tõenäosusega ka Soome. Taani pole osalemisotsust veel teinud.
Seejuures on Norra eeldatav eelarve 15 miljonit eurot ning Rootsi eelarve 14 miljonit eurot. Juhul, kui Soome Dubai Expol osaleb, siis võib selle eelarveks kujuneda ligi 18 miljonit eurot.
Eesti on varasemalt osalenud kolmel maailmanäitusel. 2000. aasta Hannoveri Expol osalemise eelarveks kujunes 3,5 miljonit eurot, 2010. aasta Šhangai Expo eelarve oli 3,8 miljonit eurot ning 2015. aasta Milano maailmanäitusel osalemiseks kulutas Eesti 4,9 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit tuli Euroopa Liidu (EL) struktuurivahenditest.
Eesti osalemine 2020. aasta Dubai Expol läheb esmase hinnangu kohaselt maksma ligi 5 miljonit eurot. Kuna käesoleval EL-i rahastusperioodil ei saa osalemist rahastada struktuurivahenditest, siis tuleb osalemise kulud katta riigieelarvest ning võimalusel kaasta raha ka erainvestoritelt.
Veel 2016. aastal tegi MKM valitsusele ettepaneku, et Eesti jääks 2020. aastal toimuvast Dubai maailmanäitusest kõrvale, kuna see läheks maksma liiga palju ning raha saaks kasutada hoopis ettevõtetele kasulikemal erialamessidel osalemiseks.
### Response:
Palo tegi ettepaneku Dubai Expol osalemiseks ja esinduse rajamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Investeerimisfond teatas müügiplaanist kolmapäeval ning sellele kuulus Telias ligi 3,2-protsendiline osalus. Kolmapäevase teate kohaselt müüdi osalus rahvusvahelistele ja Põhjamaade institutsiooniliste investoritele.
Solidiumi varade väärtus ulatab ligi 7,9 miljardi euroni ning sellel on väikeosalus mitmetes ettevõtetes, nende seas ka Outokumpu, Sampo ja Stora Enso. | Soome müüs 500 miljoni euroga oma osaluse Telias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Investeerimisfond teatas müügiplaanist kolmapäeval ning sellele kuulus Telias ligi 3,2-protsendiline osalus. Kolmapäevase teate kohaselt müüdi osalus rahvusvahelistele ja Põhjamaade institutsiooniliste investoritele.
Solidiumi varade väärtus ulatab ligi 7,9 miljardi euroni ning sellel on väikeosalus mitmetes ettevõtetes, nende seas ka Outokumpu, Sampo ja Stora Enso.
### Response:
Soome müüs 500 miljoni euroga oma osaluse Telias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringufirma Taloustutkimus poolt läbi viidud aasta esimese arvamusküsitluse kohaselt toetas rahandusminister Petteri Orpo juhitud Rahvuslikku Koonderakonda 20,8 protsenti vastanutest. Detsembriga võrreldes on Koonderakonna populaarsus kasvanud ühe protsendipunkti võrra, vahendas Yle.
Teisele kohale tõusis rahvasaadik Antti Rinne juhitud Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) 18,7 protsendiga, toetus on kasvanud on 0,9 protsendipunkti.
Kolmandal kohal on peaminister Juha Sipilä partei Keskerakond 17,4 protsendiga, nende toetus on langenud 0,4 protsendipunkti võrra.
Järgnevad vastavalt Roheline Liit (14%, muutust eelmise kuuga võrreldes ei ole), Põlissoomlased (9,6%, kasv 1 protsendipunkt), Vasakliit (8,1%, langus 0,7 protsendipunkti), Soome Rootsi Rahvapartei (4,6%, muutust pole), Kristlikud Demokraadid (3,2%, langus 0,8 protsendipunkti) ja Sinine Tulevik (1,6%, langus 0,7 protsendipunkti).
Arvamusküsitluse ajal leidsid Soomes aset presidendivalimised, kus juba esimeses voorus kogus ametis olev Koonderakonna taustaga president Sauli Niinistö 62,7 protsenti häältest. Kaasaegsetel Soome presidendivalimistel pole varem kunagi ükski kandidaat esimeses voorus võitu saavutanud.
Seega ei kajastunud parteide üldised toetusnumbrid presidendivalimistel. Kui Roheline Liit Pekka Haavisto ja Põlissoomlased Laura Huhtasaari näol välja arvata, kogusid konkureerivate erakondade ametlikud kandidaadid üsna kesise häältesaagi.
Oma ametlikku kandidaati ei esitanud presidendivalimistele Koonderakond (ametlikult toetati Niinistöt), Kristlikud Demokraadid ja Sinine Tulevik.
Ehk Koonderakonna taustaga ja valimisliidu eesotsas kandideerinud Niinistö sai väga palju hääli ka valijatelt, kelle eelistatud erakonnad olid samal ajal väljas ka oma kandidaadiga.
Värske uuring aga näitab, et kuigi vahepeal hääletati Koonderakonna taustaga Niinistö poolt, ei ole valijad oma parteilisi eelistusi samal ajal muutnud. | Soome parteide populaarsuses Niinistö erandlik võit eriti ei kajastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringufirma Taloustutkimus poolt läbi viidud aasta esimese arvamusküsitluse kohaselt toetas rahandusminister Petteri Orpo juhitud Rahvuslikku Koonderakonda 20,8 protsenti vastanutest. Detsembriga võrreldes on Koonderakonna populaarsus kasvanud ühe protsendipunkti võrra, vahendas Yle.
Teisele kohale tõusis rahvasaadik Antti Rinne juhitud Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) 18,7 protsendiga, toetus on kasvanud on 0,9 protsendipunkti.
Kolmandal kohal on peaminister Juha Sipilä partei Keskerakond 17,4 protsendiga, nende toetus on langenud 0,4 protsendipunkti võrra.
Järgnevad vastavalt Roheline Liit (14%, muutust eelmise kuuga võrreldes ei ole), Põlissoomlased (9,6%, kasv 1 protsendipunkt), Vasakliit (8,1%, langus 0,7 protsendipunkti), Soome Rootsi Rahvapartei (4,6%, muutust pole), Kristlikud Demokraadid (3,2%, langus 0,8 protsendipunkti) ja Sinine Tulevik (1,6%, langus 0,7 protsendipunkti).
Arvamusküsitluse ajal leidsid Soomes aset presidendivalimised, kus juba esimeses voorus kogus ametis olev Koonderakonna taustaga president Sauli Niinistö 62,7 protsenti häältest. Kaasaegsetel Soome presidendivalimistel pole varem kunagi ükski kandidaat esimeses voorus võitu saavutanud.
Seega ei kajastunud parteide üldised toetusnumbrid presidendivalimistel. Kui Roheline Liit Pekka Haavisto ja Põlissoomlased Laura Huhtasaari näol välja arvata, kogusid konkureerivate erakondade ametlikud kandidaadid üsna kesise häältesaagi.
Oma ametlikku kandidaati ei esitanud presidendivalimistele Koonderakond (ametlikult toetati Niinistöt), Kristlikud Demokraadid ja Sinine Tulevik.
Ehk Koonderakonna taustaga ja valimisliidu eesotsas kandideerinud Niinistö sai väga palju hääli ka valijatelt, kelle eelistatud erakonnad olid samal ajal väljas ka oma kandidaadiga.
Värske uuring aga näitab, et kuigi vahepeal hääletati Koonderakonna taustaga Niinistö poolt, ei ole valijad oma parteilisi eelistusi samal ajal muutnud.
### Response:
Soome parteide populaarsuses Niinistö erandlik võit eriti ei kajastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Juhatuse liikme valimisel osalesid nõukogu nõustavate valimiskomisjoni liikmetena ka teatri loominguliste töötajate esindaja ja Teatriliidu esindaja.
Rein Oja uus ametiaeg algab 21.09.2018 ning kestab kolm aastat. Eesti Draamateatrit juhib Rein Oja 2006. aastast.
"Rein Oja on tõestanud end väga hea, võimeka ning oma kollektiivist hooliva teatrijuhina. Rein Oja on teinud väga head tööd ning saab seda jätkata ka järgneva kolme aasta vältel," ütles SA Eesti Draamateater nõukogu esimees Paavo Nõgene.
Rein Oja on sündinud 1956. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud lavakunstikateedri VIII lennu 1978. aastal. Töötanud Tallinna Noorsooteatris/Linnateatris näitlejana 1978–1997, tegutsenud vabakutselise näitleja, lavastaja ja lavavõitluse õpetajana, olnud Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu esimees, 2013. aastast on ta SA Eesti Filmi Instituut nõukogu liige, 2015. aastast EMTA kuratooriumi liige. Näitlejana on Rein Oja pälvinud mitmeid preemiaid, sealhulgas Eesti teatri aastaauhinna meespeaosatäitjale 2006. aastal. | Rein Oja jätkab Eesti Draamateatri juhina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Juhatuse liikme valimisel osalesid nõukogu nõustavate valimiskomisjoni liikmetena ka teatri loominguliste töötajate esindaja ja Teatriliidu esindaja.
Rein Oja uus ametiaeg algab 21.09.2018 ning kestab kolm aastat. Eesti Draamateatrit juhib Rein Oja 2006. aastast.
"Rein Oja on tõestanud end väga hea, võimeka ning oma kollektiivist hooliva teatrijuhina. Rein Oja on teinud väga head tööd ning saab seda jätkata ka järgneva kolme aasta vältel," ütles SA Eesti Draamateater nõukogu esimees Paavo Nõgene.
Rein Oja on sündinud 1956. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud lavakunstikateedri VIII lennu 1978. aastal. Töötanud Tallinna Noorsooteatris/Linnateatris näitlejana 1978–1997, tegutsenud vabakutselise näitleja, lavastaja ja lavavõitluse õpetajana, olnud Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Teatriliidu esimees, 2013. aastast on ta SA Eesti Filmi Instituut nõukogu liige, 2015. aastast EMTA kuratooriumi liige. Näitlejana on Rein Oja pälvinud mitmeid preemiaid, sealhulgas Eesti teatri aastaauhinna meespeaosatäitjale 2006. aastal.
### Response:
Rein Oja jätkab Eesti Draamateatri juhina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuuiku moodustavad Tatjana Borodulina, Pavel Kuližnikov, Aleksander Loginov, Irina Starõhh, Dimitri Vassiljev ja Denis Juskov nõudsid CAS-i kaudu õigust osaleda PyeongChangi taliolümpial neutraalse lipu all. Lisaks kuuele sportlasele esitasid Spordiarbitraažile apellatsiooni ka seitse treenerit, arsti või funktsionääri.
CAS põhjendas otsust apellatsioonid tagasi lükata sellega, et sportlased olid varasemalt dopingukaristust kandnud ja see ei minevat kokku Rahvusvahelise Olümpiakomitee põhimõtetega.
Ülejäänud 32 otsuse edasi kaevanud Venemaa sportlase saatus selgub ööl vastu reedet, Eesti aja järgi kell 4. | Kuue Venemaa sportlase kaebused jäid CAS-i poolt rahuldamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuuiku moodustavad Tatjana Borodulina, Pavel Kuližnikov, Aleksander Loginov, Irina Starõhh, Dimitri Vassiljev ja Denis Juskov nõudsid CAS-i kaudu õigust osaleda PyeongChangi taliolümpial neutraalse lipu all. Lisaks kuuele sportlasele esitasid Spordiarbitraažile apellatsiooni ka seitse treenerit, arsti või funktsionääri.
CAS põhjendas otsust apellatsioonid tagasi lükata sellega, et sportlased olid varasemalt dopingukaristust kandnud ja see ei minevat kokku Rahvusvahelise Olümpiakomitee põhimõtetega.
Ülejäänud 32 otsuse edasi kaevanud Venemaa sportlase saatus selgub ööl vastu reedet, Eesti aja järgi kell 4.
### Response:
Kuue Venemaa sportlase kaebused jäid CAS-i poolt rahuldamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liiklussurmade arv Eestis väheneb ning võrreldes kümne aasta tagusega on liikluskultuur Eestis tõesti parem. Kuid arenguruumi meil on. Kõvasti.
Tean, et paljud tahaksid sellele vastu vaielda ja meie liiklejaid kiita, kuid iga päev liikluses osaledes näen, kui vähe hoolitakse liikluseeskirjadest, teistest sõitjatest ning ka iseendast ja oma kaasreisijatest.
Hoolimatust meie liikluspildis näitab kõnekalt ka liiklusõnnetuste statistika. Varasemate aastatega võrreldes on õnnetusi küll vähem, kuid siiski toimus eelmisel aastal Eestis 1175 liiklusõnnetust, milles hukkus 48 ja sai vigastada 1429 inimest. Tänavu on vaid ühe kuuga meie teedel hukkunud kümme inimest ehk kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal samas ajavahemikus.
Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutussaarte on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus. Maanteel sõidetakse põhjendamatult kilomeetreid teises reas, ilmselt lihtsalt seetõttu, et teekate on seal reeglina parem. Sõites maanteel kiirusega 90 km/h jääd suurele enamusele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis.
Jah, eksimatuid inimesi ei ole ja aeg-ajalt tekib liikluses paratamatult olukordi, mille turvaline lahendus sõltub kõikide juhtide koostööst. Üldine liikluskultuur ongi seetõttu väga tähtis.
Kuidas siis liikluskultuuri parandada?
Ringliiklusega ristmikud on kindlasti omamoodi lahendus, kuigi palju tõhusam ja ka odavam oleks kiiruskaamera. Räägitud on kiiruskaameratest, mis mõõdavad teatud distantsi läbimise keskmist kiirust – arvan, et meie põhimagistraalidele oleks neid hädasti vaja.
Kindlasti tuleks aga meie maanteede ristmikud ja teelaiendid, kuhu on joonitud ohutussaared, tõsta teepinnast kõrgemale või tähistada tihedalt plastiktokkidega, nii et sealt ei oleks võimalik üle sõita. Leedus ja ka Lätis ehitatakse niimoodi asulaväliseid ristmikke ja see on väga tõhus.
Kindlasti oleks meie teedele vaja juurde ka liikluspolitsei patrulle, kes järjepidevalt liiklusel pilgu peal hoiaks. Hea näide patrullide tõhususest on meie lõunanaabritel lätlastel. Mõned aastad tagasi sõitsin väga tihti Tallinna-Riia liinil ja teinekord kohtasin 130 kilomeetril Iklast Riiani nelja-viite politseipatrulli. Nii oli see pikka aega ja seal hakati korralikumalt sõitma.
Mis puutub teede ja ristmike ehitusse, siis siin tundub midagi väga viltu olevat. Kesklinnas suure auto või bussiga sõites jäävad mõned keeramised kitsaks, samas seal, kus ruumi palju, ehitatakse teed jälle nii kitsad, et bussiga poed napilt läbi. Näiteid võiks siin tuua väga palju.
Üks huvitav näide nn liikluse rahustamise kohta, mis tekitab hoopis vastupidise efekti, on Tallinnas Vabaduse puiesteel muusikakeskkooli ees. Sõidad kesklinna poole, kena roheline laine… ja siis kooli ees läheb järjest kolm foori punaseks. Seal iga päev liiklevad juhid teavad lahendust: esimese punase tagant pääsedes vajutatakse gaasipedaal põhja, ületatakse lubatud piirkiirust, sõidetakse veel kollase ja ka punase tulega foorist mööda. Seega on tekitatud suurem oht ja lisaks ka suurem õhusaaste kooli ees.
Bussijuhti ei karistata ilma tõttu
Üldiselt on meie liikluskeskkond viimastel aastatel muidugi ka paranenud. Näiteks jalakäijate liiklus on paljudes kohtades suurelt maanteelt ära viidud, rajatud on uusi teeületuskohti ning suur hulk ohtlikest aladest on valgustatud.
Liiklusohutus sõltub igast sõidukijuhist ning ka kogenud juht vajab täiendkoolitust. Talve eel võiks iga sõidukijuht külastada õppeplatsi ja talviseid sõiduvõtteid ohutult harjutada.
Kusjuures mis bussijuhtidesse puutub, siis vastupidiselt levinud arvamusele ei saa bussijuht karistada, kui buss liiklusolude tõttu hiljaks jääb, sest turvaliselt kohalejõudmine on prioriteet. Bussijuhid on motiveeritud ohutult sõitma, sest just professionaalne ja säästlik sõit tagab palgalisa. •
Lux Expressi bussijuht Toomas Raid võitis mullu bussijuhtide kutsevõistlused ning tal on ette näidata ka veoki- ja bussijuhtide maailmameistrivõistluste 4. koht.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Bussijuht: Eesti liikluskultuur lonkab nelja ratast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liiklussurmade arv Eestis väheneb ning võrreldes kümne aasta tagusega on liikluskultuur Eestis tõesti parem. Kuid arenguruumi meil on. Kõvasti.
Tean, et paljud tahaksid sellele vastu vaielda ja meie liiklejaid kiita, kuid iga päev liikluses osaledes näen, kui vähe hoolitakse liikluseeskirjadest, teistest sõitjatest ning ka iseendast ja oma kaasreisijatest.
Hoolimatust meie liikluspildis näitab kõnekalt ka liiklusõnnetuste statistika. Varasemate aastatega võrreldes on õnnetusi küll vähem, kuid siiski toimus eelmisel aastal Eestis 1175 liiklusõnnetust, milles hukkus 48 ja sai vigastada 1429 inimest. Tänavu on vaid ühe kuuga meie teedel hukkunud kümme inimest ehk kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal samas ajavahemikus.
Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutussaarte on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus. Maanteel sõidetakse põhjendamatult kilomeetreid teises reas, ilmselt lihtsalt seetõttu, et teekate on seal reeglina parem. Sõites maanteel kiirusega 90 km/h jääd suurele enamusele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis.
Jah, eksimatuid inimesi ei ole ja aeg-ajalt tekib liikluses paratamatult olukordi, mille turvaline lahendus sõltub kõikide juhtide koostööst. Üldine liikluskultuur ongi seetõttu väga tähtis.
Kuidas siis liikluskultuuri parandada?
Ringliiklusega ristmikud on kindlasti omamoodi lahendus, kuigi palju tõhusam ja ka odavam oleks kiiruskaamera. Räägitud on kiiruskaameratest, mis mõõdavad teatud distantsi läbimise keskmist kiirust – arvan, et meie põhimagistraalidele oleks neid hädasti vaja.
Kindlasti tuleks aga meie maanteede ristmikud ja teelaiendid, kuhu on joonitud ohutussaared, tõsta teepinnast kõrgemale või tähistada tihedalt plastiktokkidega, nii et sealt ei oleks võimalik üle sõita. Leedus ja ka Lätis ehitatakse niimoodi asulaväliseid ristmikke ja see on väga tõhus.
Kindlasti oleks meie teedele vaja juurde ka liikluspolitsei patrulle, kes järjepidevalt liiklusel pilgu peal hoiaks. Hea näide patrullide tõhususest on meie lõunanaabritel lätlastel. Mõned aastad tagasi sõitsin väga tihti Tallinna-Riia liinil ja teinekord kohtasin 130 kilomeetril Iklast Riiani nelja-viite politseipatrulli. Nii oli see pikka aega ja seal hakati korralikumalt sõitma.
Mis puutub teede ja ristmike ehitusse, siis siin tundub midagi väga viltu olevat. Kesklinnas suure auto või bussiga sõites jäävad mõned keeramised kitsaks, samas seal, kus ruumi palju, ehitatakse teed jälle nii kitsad, et bussiga poed napilt läbi. Näiteid võiks siin tuua väga palju.
Üks huvitav näide nn liikluse rahustamise kohta, mis tekitab hoopis vastupidise efekti, on Tallinnas Vabaduse puiesteel muusikakeskkooli ees. Sõidad kesklinna poole, kena roheline laine… ja siis kooli ees läheb järjest kolm foori punaseks. Seal iga päev liiklevad juhid teavad lahendust: esimese punase tagant pääsedes vajutatakse gaasipedaal põhja, ületatakse lubatud piirkiirust, sõidetakse veel kollase ja ka punase tulega foorist mööda. Seega on tekitatud suurem oht ja lisaks ka suurem õhusaaste kooli ees.
Bussijuhti ei karistata ilma tõttu
Üldiselt on meie liikluskeskkond viimastel aastatel muidugi ka paranenud. Näiteks jalakäijate liiklus on paljudes kohtades suurelt maanteelt ära viidud, rajatud on uusi teeületuskohti ning suur hulk ohtlikest aladest on valgustatud.
Liiklusohutus sõltub igast sõidukijuhist ning ka kogenud juht vajab täiendkoolitust. Talve eel võiks iga sõidukijuht külastada õppeplatsi ja talviseid sõiduvõtteid ohutult harjutada.
Kusjuures mis bussijuhtidesse puutub, siis vastupidiselt levinud arvamusele ei saa bussijuht karistada, kui buss liiklusolude tõttu hiljaks jääb, sest turvaliselt kohalejõudmine on prioriteet. Bussijuhid on motiveeritud ohutult sõitma, sest just professionaalne ja säästlik sõit tagab palgalisa. •
Lux Expressi bussijuht Toomas Raid võitis mullu bussijuhtide kutsevõistlused ning tal on ette näidata ka veoki- ja bussijuhtide maailmameistrivõistluste 4. koht.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Bussijuht: Eesti liikluskultuur lonkab nelja ratast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Muldkeha koosneb liivast ja kruusast, mida saab kasutada ehitusmaterjalina. Olukorras, kus AS Eesti Raudtee on asunud taastama Haapsalu raudteed, ei soovi OÜ Taavi raudtee-ehitust oma raudteemaal asuva ehitusmaterjaliga takistada," ütles ettevõtte omanik Aarne Taal BNS-ile.
"OÜ Taavi peab mõistlikuks, et AS Eesti Raudtee ostab selle ehitusmaterjali oma raudtee-ehituse tarbeks, et hoida kokku karjäärist toodava materjali transpordikulult. Kuna AS Eesti Raudtee pole muldkeha ehitushanget välja kuulutanud, siis hinnaläbirääkimisi OÜ Taavi hetkel AS-siga Eesti Raudtee ei pea," lisas ta.
Taavi OÜ on ka saatnud läbi advokaadibüroo Sorainen majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) pöördumise, kus märgib, et ettevõtte hinnangul on see jätkuvalt muldkeha omanik. Samas kirjas viitab ettevõte võimalusele raudteetammi muldkeha ehitusmaterjalina kasutusele võtta ja ära vedada.
"Palun teatada, keda oleks vaja teavitada juhul, kui OÜ Taavi poolt muldkeha äravedu ehitusmaterjaliks osutub põhjendatuks. MKM on senises praktikas võimaldanud riigivara valitsejana muldkeha omanikul muldkeha äravedu ehitusmaterjaliks ilma, et riigivara valitsejat oleks sellest teavitatud," märgitakse pöördumises.
"Ajaleht Sakala on kirjutanud, et Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on müünud Pärnu-Mõisaküla raudtee muldkeha ehitusmaterjalina vastavalt vajadusele," rääkis Taal.
Pärnu-Mõisaküla raudteelõik erastati Taali sõnul sarnaselt Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõiguga 1990. aastatel. Pärnu-Mõisaküla raudtee pealisehitus demonteeriti 2007-2008. "Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja samuti MKM tegevused näitavad, et erastatud raudtee muldkeha on eraomandus," rääkis Taal.
Selle aasta jaanuari lõpus teatas MKM, et ministeeriumi hinnangul kuulub Haapsalu raudtee muldkeha riigile ning ei anna kunagise raudtee omanikule OÜ Taavile hoonestusõigust, sest sellelt on raudtee demonteeritud ja see ei ole ehitis ei raudteeseaduse, ehitusseadustiku ega ka maareformi seaduse mõistes.
Vaidluse põhjuseks on 1997. aastal Haapsalu raudtee omandanud OÜ Taavi ning OÜ Haapsalu Raudtee soov müüa riigile varasematel andmetel 2 miljoni euro eest tagasi raudtee muldkeha Riisipere-Turba lõigu taastamiseks.
Valitsus otsustas mullu eraldada Haapsalu raudtee esimese etapina Riisipere-Turba raudteelõigu ehitamiseks 8 miljonit eurot. Raudteelõigul planeeritavad tööd teostatakse selliselt, et hiljem oleks võimalik suurte ümberehitustöödeta raudteed Haapsalu suunas edasi ehitada.
Raudteeühendus Haapsaluga katkes lõplikult 2004. aasta suvel, kui Riisipere- Haapsalu raudtee omanik Haapsalu Raudtee alustas liinil rööbaste ülesvõtmist. Haapsalu Raudtee OÜ on muldkeha ka varasemalt üritanud riigile müüa. OÜ Taavi ja OÜ Haapsalu Raudtee kuuluvad Aarne Taali ja Eve Taali ettevõttele OÜ Arli Maja.
OÜ Taavi erastas 52 kilomeetri pikkuse raudteelõigu aastal 1997 hinnaga 5200 krooni ehk 100 krooni kilomeeter. Aastal 2000 oli OÜ Haapsalu Raudtee käive 2,67 miljonit krooni ja kahjum 37 000 krooni. | Haapsalu raudtee endine omanik ähvardab tammi ära vedada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Muldkeha koosneb liivast ja kruusast, mida saab kasutada ehitusmaterjalina. Olukorras, kus AS Eesti Raudtee on asunud taastama Haapsalu raudteed, ei soovi OÜ Taavi raudtee-ehitust oma raudteemaal asuva ehitusmaterjaliga takistada," ütles ettevõtte omanik Aarne Taal BNS-ile.
"OÜ Taavi peab mõistlikuks, et AS Eesti Raudtee ostab selle ehitusmaterjali oma raudtee-ehituse tarbeks, et hoida kokku karjäärist toodava materjali transpordikulult. Kuna AS Eesti Raudtee pole muldkeha ehitushanget välja kuulutanud, siis hinnaläbirääkimisi OÜ Taavi hetkel AS-siga Eesti Raudtee ei pea," lisas ta.
Taavi OÜ on ka saatnud läbi advokaadibüroo Sorainen majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) pöördumise, kus märgib, et ettevõtte hinnangul on see jätkuvalt muldkeha omanik. Samas kirjas viitab ettevõte võimalusele raudteetammi muldkeha ehitusmaterjalina kasutusele võtta ja ära vedada.
"Palun teatada, keda oleks vaja teavitada juhul, kui OÜ Taavi poolt muldkeha äravedu ehitusmaterjaliks osutub põhjendatuks. MKM on senises praktikas võimaldanud riigivara valitsejana muldkeha omanikul muldkeha äravedu ehitusmaterjaliks ilma, et riigivara valitsejat oleks sellest teavitatud," märgitakse pöördumises.
"Ajaleht Sakala on kirjutanud, et Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on müünud Pärnu-Mõisaküla raudtee muldkeha ehitusmaterjalina vastavalt vajadusele," rääkis Taal.
Pärnu-Mõisaküla raudteelõik erastati Taali sõnul sarnaselt Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõiguga 1990. aastatel. Pärnu-Mõisaküla raudtee pealisehitus demonteeriti 2007-2008. "Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja samuti MKM tegevused näitavad, et erastatud raudtee muldkeha on eraomandus," rääkis Taal.
Selle aasta jaanuari lõpus teatas MKM, et ministeeriumi hinnangul kuulub Haapsalu raudtee muldkeha riigile ning ei anna kunagise raudtee omanikule OÜ Taavile hoonestusõigust, sest sellelt on raudtee demonteeritud ja see ei ole ehitis ei raudteeseaduse, ehitusseadustiku ega ka maareformi seaduse mõistes.
Vaidluse põhjuseks on 1997. aastal Haapsalu raudtee omandanud OÜ Taavi ning OÜ Haapsalu Raudtee soov müüa riigile varasematel andmetel 2 miljoni euro eest tagasi raudtee muldkeha Riisipere-Turba lõigu taastamiseks.
Valitsus otsustas mullu eraldada Haapsalu raudtee esimese etapina Riisipere-Turba raudteelõigu ehitamiseks 8 miljonit eurot. Raudteelõigul planeeritavad tööd teostatakse selliselt, et hiljem oleks võimalik suurte ümberehitustöödeta raudteed Haapsalu suunas edasi ehitada.
Raudteeühendus Haapsaluga katkes lõplikult 2004. aasta suvel, kui Riisipere- Haapsalu raudtee omanik Haapsalu Raudtee alustas liinil rööbaste ülesvõtmist. Haapsalu Raudtee OÜ on muldkeha ka varasemalt üritanud riigile müüa. OÜ Taavi ja OÜ Haapsalu Raudtee kuuluvad Aarne Taali ja Eve Taali ettevõttele OÜ Arli Maja.
OÜ Taavi erastas 52 kilomeetri pikkuse raudteelõigu aastal 1997 hinnaga 5200 krooni ehk 100 krooni kilomeeter. Aastal 2000 oli OÜ Haapsalu Raudtee käive 2,67 miljonit krooni ja kahjum 37 000 krooni.
### Response:
Haapsalu raudtee endine omanik ähvardab tammi ära vedada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlannast ääremängija arvele jäi 27 minutiga 13 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 1/1), 10 lauapalli, koguni kuus viskeblokeeringut, viis resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, üks pallikaotus ja neli viga, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate poolel tegi karjääri parima esituse Julijana Vojinovic, kes viskas 28 punkti ja jagas seitse korvisöötu. Chassidy Omogrosso tõi 20 silma.
Lass püstitas tänavusel hooajal oma ülikooli ühe hooaja kulpide rekordi ning iga järgmine blokeering aitab seda rekordit edasi nihutada. | Heas hoos olev Kadri-Ann Lass aitas Duquesne’i taas võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlannast ääremängija arvele jäi 27 minutiga 13 punkti (kahesed 5/10, kolmesed 1/1), 10 lauapalli, koguni kuus viskeblokeeringut, viis resultatiivset söötu, üks vaheltlõige, üks pallikaotus ja neli viga, vahendab Korvpall24.ee.
Võitjate poolel tegi karjääri parima esituse Julijana Vojinovic, kes viskas 28 punkti ja jagas seitse korvisöötu. Chassidy Omogrosso tõi 20 silma.
Lass püstitas tänavusel hooajal oma ülikooli ühe hooaja kulpide rekordi ning iga järgmine blokeering aitab seda rekordit edasi nihutada.
### Response:
Heas hoos olev Kadri-Ann Lass aitas Duquesne’i taas võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noormeeste 15,2 km pikkuse 16 kontrollpunkti ja 450 tõusumeetriga rajal oli kiireim Matias Maijala Soomest (66.52), kellest ligi 1,5 minutit jäi maha venelane Ivan Tokarev (68.16) ning pronksile tuli samuti Venemaa esindaja Artemi Dorma (69.27, + 2.35).
"Enne võistlust ei tundnud ma ennast kõige paremini, olek oli kuidagi väga uimane," kommenteeris Rakvere noormees Sander Pritsik oma sõitu. "Vahetult enne starti võtsin sisse geeli, mis andis mulle palju jõudu. Raja alguses sain ka kätte 2 minutit enne mind startinud Samuli Peltola, kellel ma järel hoidsin. Raja lõpus sai ta eest ära, kuna hakkasin ise vigu tegema."
Oma tulemust hindab Sander kõrgelt: " Vaheajapunktides olin isegi täiesti medalikonkurentsis, aga lõppkokkuvõttes 6. koht, mis on ka väga-väga positiivne tulemus. Täitsin selle tulemusega oma EMi eesmärgi - tulla kümne parema hulka."
Head sõitu näitas ka Mari Linnus, kes tüdrukute N-17 klassi 11,8 km pikkusel rajal tuli 11. kohale (74.34, +14.56).
Juunioride arvestuses sai Epp Paalberg 18. koha ning Kaarel Vesilind 25. koha. | Sander Pritsik sai suusaorienteerumise noorte EM-il 6. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noormeeste 15,2 km pikkuse 16 kontrollpunkti ja 450 tõusumeetriga rajal oli kiireim Matias Maijala Soomest (66.52), kellest ligi 1,5 minutit jäi maha venelane Ivan Tokarev (68.16) ning pronksile tuli samuti Venemaa esindaja Artemi Dorma (69.27, + 2.35).
"Enne võistlust ei tundnud ma ennast kõige paremini, olek oli kuidagi väga uimane," kommenteeris Rakvere noormees Sander Pritsik oma sõitu. "Vahetult enne starti võtsin sisse geeli, mis andis mulle palju jõudu. Raja alguses sain ka kätte 2 minutit enne mind startinud Samuli Peltola, kellel ma järel hoidsin. Raja lõpus sai ta eest ära, kuna hakkasin ise vigu tegema."
Oma tulemust hindab Sander kõrgelt: " Vaheajapunktides olin isegi täiesti medalikonkurentsis, aga lõppkokkuvõttes 6. koht, mis on ka väga-väga positiivne tulemus. Täitsin selle tulemusega oma EMi eesmärgi - tulla kümne parema hulka."
Head sõitu näitas ka Mari Linnus, kes tüdrukute N-17 klassi 11,8 km pikkusel rajal tuli 11. kohale (74.34, +14.56).
Juunioride arvestuses sai Epp Paalberg 18. koha ning Kaarel Vesilind 25. koha.
### Response:
Sander Pritsik sai suusaorienteerumise noorte EM-il 6. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajalehe kinnitusel läks memo Soome saatkonnast laialdaselt liikvele jaanuari lõpus. Memo autoriks on üks saatkonnas töötav ametnik.
Memo kohaselt võimeka avaliku esinejana tuntud Vesterbacka muudab reaalsuse ja utoopia piire hägusemaks. "Ta oskab müüa kas või vanakraami või sooja õhku," seisab dokumendis.
Memo autor heidab Vesterbackale ette muuhulgas järgmist: projekti keskkonnamõju ei ole välja selgitatud, loa saamiseks vajaliku menetluse pikkusega ei ole arvestatud, tehissaare rajamise riigikaitset puudutavad aspektid on tähelepanuta jäetud.
Samuti võttis memo autor osa jaanuari keskel Tallinnas toimunud pressikonverentsist, kus vesterbacka selgitas FinEst Bay Area eesmärke. Pressikonverentsist võttis osa palju Eesti meediaväljaandeid ning teema pälvis laialdast tähelepanu, nenditakse dokumendis.
"Tema lihtsustav marketingiretoorika ja suured lubadused võivad kujuneda probleemiks, sest juba praegu on näha, kuidas nende ümber keerlev meediatsirkus on muutnud tunneli teemat puudutava diskussiooni segasemaks," märgib memo autor ja lisab, et Eestis aetakse ametliku taustaga FinEst Linki projekt ja Vesterbacka projekt omavahel segamini.
Samas tunnistatakse memos, et Vesterbacka osalemine on tunnelidiskussiooni elavdanud mõlemal pool lahte.
Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen selgitas, et memosse sooviti koguda analüüs, kus Vesterbacka ja tema koostööpartnerite tunneliprojekt on asetatud laiemasse konteksti. Soome saatkondadelt eeldataksegi memosid, kus ei piirduta meedia tsiteerimisega, vaid minnakse ka süvitsi.
"Nii nagu me ka kolmapäeval kuulsime, on FinEst Linki esialgse uuringu kohaselt tunneliprojekt alles algusjärgus. Samas Vesterbacka meediaesinemiste põhjal võiks arvata, et lööme vaid labida mulda," rääkis Narinen.
Eksperdid on prognoosinud, et keskkonnalubade hankimiseks võib kuluda üsna lihtsalt kuni kuus aastat, sest tunnelit hakataks rajama tundlikku mere ökosüsteemi. Narineni arvates on lubade taotlemise põhjalik käsitlemine vältimatu.
"Meid häirib ametnikena, et Vesterbacka, kellel on meedias kõlapinda, annab mõista, justkui oleks lubade hankimine kiirelt teostatav. vesterbacka on Eesti meedias paraku märkimisväärne persoon," selgitas suursaadik.
Soome suursaatkonna peamine järeldus on, et Vesterbacka taust mängutootmises ja idufirmades selgitab paljuski ka tema projekti ilmet.
"FinEst Bay Area projekti majanduslike, tehniliste ja keskkonnalaste aspektidega seonduv ebaselgus tuleneb osaliselt kogu projekti startup-iseloomust," seisab memos.
Samas hoiatab memo autor selle variandi ohtude eest. "Vesterbackal pole ilmtingimata isegi kavatsust tunneliprojektiga lõpuni seotud olla," nendib dokumendi koostaja.
Peter Vesterbacka peab sellise memo koostamist ebaõiglaseks. Tema sõnul oli jaanuaris toimunud üritus kõigile avatud ja kriitikat oleks saanud talle otse esitada.
Vesterbacka rõhutas, et projekt muutub vastavalt sellele, kuidas lisainformatsiooni laekub.
"See on erakordne, et kui me üritame seda teha võimalikult avatult, siis ametlik Soome kasutab salajaseks kuulutatud memo, kuhu meilt isegi kommentaari ei küsita," leidis ta.
Kolmapäeval Tallinnas toimunud FinEst Linki uuringu tutvustamist sisaldanud seminari üksmeelne järeldus oli muuhulgas see, et tunnelit tuleks vaadata osana laiemast Euroopa taristuvõrgust. Nii mõlema riigi vastutavad ministrid kui ka Helsingi ja Tallinna linnapea rõhutasid muuhulgas Rail Balticu tähtsust.
Suursaadik Narinen tõi välja, et vähemalt seni pole Vesterbacka huvi Rail Balticu vastu üles näidanud.
Vesterbacka omakorda kommenteeris, et nii Eesti kui ka Soome poolel raudteedega ühendamine on iseenesestmõistetav. "Oleks üsna veider, kui raudteevõrku kui tervikut arvesse ei võtaks," sõnas ta. | Soome saatkonna memo kritiseerib Vesterbacka tunneliprojekti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajalehe kinnitusel läks memo Soome saatkonnast laialdaselt liikvele jaanuari lõpus. Memo autoriks on üks saatkonnas töötav ametnik.
Memo kohaselt võimeka avaliku esinejana tuntud Vesterbacka muudab reaalsuse ja utoopia piire hägusemaks. "Ta oskab müüa kas või vanakraami või sooja õhku," seisab dokumendis.
Memo autor heidab Vesterbackale ette muuhulgas järgmist: projekti keskkonnamõju ei ole välja selgitatud, loa saamiseks vajaliku menetluse pikkusega ei ole arvestatud, tehissaare rajamise riigikaitset puudutavad aspektid on tähelepanuta jäetud.
Samuti võttis memo autor osa jaanuari keskel Tallinnas toimunud pressikonverentsist, kus vesterbacka selgitas FinEst Bay Area eesmärke. Pressikonverentsist võttis osa palju Eesti meediaväljaandeid ning teema pälvis laialdast tähelepanu, nenditakse dokumendis.
"Tema lihtsustav marketingiretoorika ja suured lubadused võivad kujuneda probleemiks, sest juba praegu on näha, kuidas nende ümber keerlev meediatsirkus on muutnud tunneli teemat puudutava diskussiooni segasemaks," märgib memo autor ja lisab, et Eestis aetakse ametliku taustaga FinEst Linki projekt ja Vesterbacka projekt omavahel segamini.
Samas tunnistatakse memos, et Vesterbacka osalemine on tunnelidiskussiooni elavdanud mõlemal pool lahte.
Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen selgitas, et memosse sooviti koguda analüüs, kus Vesterbacka ja tema koostööpartnerite tunneliprojekt on asetatud laiemasse konteksti. Soome saatkondadelt eeldataksegi memosid, kus ei piirduta meedia tsiteerimisega, vaid minnakse ka süvitsi.
"Nii nagu me ka kolmapäeval kuulsime, on FinEst Linki esialgse uuringu kohaselt tunneliprojekt alles algusjärgus. Samas Vesterbacka meediaesinemiste põhjal võiks arvata, et lööme vaid labida mulda," rääkis Narinen.
Eksperdid on prognoosinud, et keskkonnalubade hankimiseks võib kuluda üsna lihtsalt kuni kuus aastat, sest tunnelit hakataks rajama tundlikku mere ökosüsteemi. Narineni arvates on lubade taotlemise põhjalik käsitlemine vältimatu.
"Meid häirib ametnikena, et Vesterbacka, kellel on meedias kõlapinda, annab mõista, justkui oleks lubade hankimine kiirelt teostatav. vesterbacka on Eesti meedias paraku märkimisväärne persoon," selgitas suursaadik.
Soome suursaatkonna peamine järeldus on, et Vesterbacka taust mängutootmises ja idufirmades selgitab paljuski ka tema projekti ilmet.
"FinEst Bay Area projekti majanduslike, tehniliste ja keskkonnalaste aspektidega seonduv ebaselgus tuleneb osaliselt kogu projekti startup-iseloomust," seisab memos.
Samas hoiatab memo autor selle variandi ohtude eest. "Vesterbackal pole ilmtingimata isegi kavatsust tunneliprojektiga lõpuni seotud olla," nendib dokumendi koostaja.
Peter Vesterbacka peab sellise memo koostamist ebaõiglaseks. Tema sõnul oli jaanuaris toimunud üritus kõigile avatud ja kriitikat oleks saanud talle otse esitada.
Vesterbacka rõhutas, et projekt muutub vastavalt sellele, kuidas lisainformatsiooni laekub.
"See on erakordne, et kui me üritame seda teha võimalikult avatult, siis ametlik Soome kasutab salajaseks kuulutatud memo, kuhu meilt isegi kommentaari ei küsita," leidis ta.
Kolmapäeval Tallinnas toimunud FinEst Linki uuringu tutvustamist sisaldanud seminari üksmeelne järeldus oli muuhulgas see, et tunnelit tuleks vaadata osana laiemast Euroopa taristuvõrgust. Nii mõlema riigi vastutavad ministrid kui ka Helsingi ja Tallinna linnapea rõhutasid muuhulgas Rail Balticu tähtsust.
Suursaadik Narinen tõi välja, et vähemalt seni pole Vesterbacka huvi Rail Balticu vastu üles näidanud.
Vesterbacka omakorda kommenteeris, et nii Eesti kui ka Soome poolel raudteedega ühendamine on iseenesestmõistetav. "Oleks üsna veider, kui raudteevõrku kui tervikut arvesse ei võtaks," sõnas ta.
### Response:
Soome saatkonna memo kritiseerib Vesterbacka tunneliprojekti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ootamatu telefonikõne tuli riikliku kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna juhatajalt Herbert Tamperelt ning ettepanek oli asuda tööle teadlasena rahvaluulearhiivis.
Täna, 53 aastat hiljem pälvis Mall Hiiemäe elutööpreemia ehk riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest.
Loomulikult ei olnud Mall Hiiemäe toonagi kirjandusmuuseumi folkloristidele tundmatu, ta oli juba aastaid jälginud metsameeste jutustamistraditsiooni ning saatnud järjepidevalt oma ülestähendusi rahvaluulearhiivile. Töö kõrvalt õppis ta Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat ning oli oma diplomitööga silma ja meelde jäänud.
Aastatel 1965–1969 oli Hiiemäe aspirantuuris Eesti keele instituudi juures, keskendudes kaasaegse jutuvestmistraditsiooni uurimisele Kodavere kihelkonnas. Muuhulgas vormistas ta elava jutuvestmise uurimiseks ennast suvekuudel tööle põllutöölisena kohalikus kolhoosis.
Juba tema varasem kogumistöö oli olnud traditsioonilisest rahvaluulekogumisest mõneti eenduv ja folkloori piirialasid kompav, pöörates tähelepanu ka jahi- ja metsameeste endiga juhtunud lugude jutustamisele. Kodavere tugeva jutuvestmistraditsiooniga piirkonnas koondaski Mall Hiiemäe oma tähelepanu mitte niivõrd vanemale, traditsioonilisele folkloorile, kuivõrd lugude folkloriseerumise protsessile.
Mall Hiiemäe lähenemine on ainulaadne, sest osaliselt tugines see Hiiemäe enese kogemustele ja vaatlusoskusele elava jutupärimuse sees viibides, kuid lisaks sisaldab see etnoloogilist vaateviisi.
See oli uudne nii eesti kui maailma folkloristika kontekstis, kuid nõukogude (teadus)ruumi suletuse tõttu laiemat kõlapinda ei saavutanud. Rahvusvahelise folkloristika fookusesse tõusid sarnased teemad alles paarkümmend aastat hiljem.
Kaks korda kandidaadi väitekirja kaitsmas
Oma ajastule erandlikult õnnestus kandidaadiväitekirjaks kirjutatud töö publitseerida eestikeelse väljaandena „Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis“ 1978. aastal ning pärast lõpuks ka 1983. aastal kaitsta Moskva maailmakirjanduse instituudis kandidaadikraad teemal „ Возникновение сказов и их место в эстонской народной традиции повествования (на материале сказов Кодавере) “.
Pärast aspirantuuri läbimist asus Mall Hiiemäe tööle vanemteadurina ning tema põhitööks sai pikaks ajaks eesti rahvakalendri uurimine.
Aastatel 1981-1999 ilmusid tema järjekindla töö tulemusel „Eesti rahvakalendri“ seitse köidet ning see on praegu tõenäoliselt kõige paremini tuntud rahvakultuuri alane teos Eestis. Seeria on eeskujulik näide selle kohta, kuidas kirjutada suure populaarsusega rahvaväljaanne, ilma et tehtaks järeleandmisi teaduspublikatsioonile esitatud nõuete osas.
„Eesti rahvakalender“ on monumentaalne teaduslik tekstiantoloogia kokku 2324 leheküljel. See sisaldab uurimusi kõigist eesti rahvakalendri tähtpäevadest ning esindusliku valiku iseloomulikke folklooritekste.
Selle teose kõrget kvaliteeti kinnitab ka fakt, et antoloogia uurimuslik osa ilmus ilmus 1998. aastal saksakeelse monograafiana “Der estnische Volkskalender” maailma ühes mainekamas folkloristika alases seerias Folklore Fellows Communications, mille põhjal kaitses ta samal aastal ka doktoriväitekirja Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna juures.
Päiv ei ole päiväle veli
Mall Hiiemäe 2006. aastal ilmunud teos “Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus” keskendub lõunaeesti rahvakalendrile ning käsitleb nii luterlikul alal (Mulgimaa, Lõuna-Tartumaa, Võrumaa) kui ka kreeka-katoliku kiriku territooriumil (Setumaa) tähistatud tähtpäevi. Kõigi päevade kohta on toodud valik arhiivitekste, millele on lisatud kommentaarid, mis toovad esile tavandi ajalised muutused ning regionaalsed erijooned, juhtides ühtlasi tähelepanu tähtpäevade omavahelistele erinevustele. Väljaande üldine ülesehitus, viiteaparatuur ja asjatundlik kommentaarium võimaldab seda kasutada nii pedagoogilises kui ka akadeemilises töös lõunaeesti lise tavanditraditsiooni käsiraamatuna.
Lisaks neile, olulisimatele väljaannetele on Mall Hiiemäel rahvakalendri-alaseid teadus- ja aimekirjutisi ilmunud palju.
Mall Hiiemäe kolmas huvidering hõlmab eesti floora ja fauna ning üldisemalt looduse ja maastiku kajastumist rahvaluules. Mall Hiiemäe on olnud oluliseks mentoriks ja toetajaks rahvaluulearhiivi juures möödunud aastatuhande lõpul loodud kohapärimuse uurimise töörühmale.
Eesti loodusuurijate seltsi liikmena on Hiiemäe olnud ajakirja “Eesti Loodus” järjepidev kaastööline läbi aastakümne. Selle valdkonnaga on seotud mitmed tema teadusartiklid, aga ka tema koostatud ja toimetatud väljaanded, kõige viimati ilmus 2016. aastal „Väike linnuraamat rahvapärimusest“.
20 000 lehekülge rahvaluule kirjapanekuid käsikirjas
Mall Hiiemäe on avaldanud ligi 700 uurimust, teadusartiklit, kommenteeritud allikapublikatsiooni, populaarset kirjutist, raamatututvustust jm.
Mall Hiiemäe on eesti kalendrikombestiku ja usundi, jutustamistraditsiooni ning pärimusliku loodusteadmuse parimaid tundjaid ja mõtestajaid tänapäeval. Tema tuntus ja tegevusampluaa ületab folkloristika raame ning ulatub zooloogia, botaanika, geograafia, geoloogia ja semiootika valdkonda.
Tal on hindamatud teened eesti folkloristika arengus, milles ta on osalenud pikka aega tipptasemel uurija, teadus- ja arhiivitöö suunaja ja korraldajana. Mall Hiiemäe uurijatee paistab silma oma publikatsioonide hulga ning nende kaalukuse poolest. Lisaks sellele on ta rahvaluule kogujana teinud üle 20 000 lehekülje käsikirjalisi rahvaluule-kirjapanekuid ja enam kui 60 tundi helisalvestusi.
Ta on pidanud loenguid Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures, Eesti humanitaarinstituudis ja Eesti kunstiakadeemias. Eesti rahvaluule arhiivi teadustöö juhina ning arhiivi sisulise ning korraldusliku poole tundjana on ta olnud nõuandja nii noortele kolleegidele, tudengitele kui teadlastele.
Tema panust eesti rahvakultuuri uurimisel ja populariseerimisel on hinnatud Valgetähe Teenetemärgi IV järgu ordeniga (2000).
Oma folkloristika-alase uurimistöö eest on Mall Hiiemäe 2007. aastal saanud riigi teaduspreemia ning 2006. Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna. 1997. aastal pärjati teda Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga, 1995. aastal eesti kultuuri aastapreemiaga ning 1993. aastal Jakob von Uexkulli Eesti taassünni auhinnaga. | Mall Hiiemäe elutööpreemia sai alguse telefonikõnest 1964. aastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ootamatu telefonikõne tuli riikliku kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna juhatajalt Herbert Tamperelt ning ettepanek oli asuda tööle teadlasena rahvaluulearhiivis.
Täna, 53 aastat hiljem pälvis Mall Hiiemäe elutööpreemia ehk riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest.
Loomulikult ei olnud Mall Hiiemäe toonagi kirjandusmuuseumi folkloristidele tundmatu, ta oli juba aastaid jälginud metsameeste jutustamistraditsiooni ning saatnud järjepidevalt oma ülestähendusi rahvaluulearhiivile. Töö kõrvalt õppis ta Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat ning oli oma diplomitööga silma ja meelde jäänud.
Aastatel 1965–1969 oli Hiiemäe aspirantuuris Eesti keele instituudi juures, keskendudes kaasaegse jutuvestmistraditsiooni uurimisele Kodavere kihelkonnas. Muuhulgas vormistas ta elava jutuvestmise uurimiseks ennast suvekuudel tööle põllutöölisena kohalikus kolhoosis.
Juba tema varasem kogumistöö oli olnud traditsioonilisest rahvaluulekogumisest mõneti eenduv ja folkloori piirialasid kompav, pöörates tähelepanu ka jahi- ja metsameeste endiga juhtunud lugude jutustamisele. Kodavere tugeva jutuvestmistraditsiooniga piirkonnas koondaski Mall Hiiemäe oma tähelepanu mitte niivõrd vanemale, traditsioonilisele folkloorile, kuivõrd lugude folkloriseerumise protsessile.
Mall Hiiemäe lähenemine on ainulaadne, sest osaliselt tugines see Hiiemäe enese kogemustele ja vaatlusoskusele elava jutupärimuse sees viibides, kuid lisaks sisaldab see etnoloogilist vaateviisi.
See oli uudne nii eesti kui maailma folkloristika kontekstis, kuid nõukogude (teadus)ruumi suletuse tõttu laiemat kõlapinda ei saavutanud. Rahvusvahelise folkloristika fookusesse tõusid sarnased teemad alles paarkümmend aastat hiljem.
Kaks korda kandidaadi väitekirja kaitsmas
Oma ajastule erandlikult õnnestus kandidaadiväitekirjaks kirjutatud töö publitseerida eestikeelse väljaandena „Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis“ 1978. aastal ning pärast lõpuks ka 1983. aastal kaitsta Moskva maailmakirjanduse instituudis kandidaadikraad teemal „ Возникновение сказов и их место в эстонской народной традиции повествования (на материале сказов Кодавере) “.
Pärast aspirantuuri läbimist asus Mall Hiiemäe tööle vanemteadurina ning tema põhitööks sai pikaks ajaks eesti rahvakalendri uurimine.
Aastatel 1981-1999 ilmusid tema järjekindla töö tulemusel „Eesti rahvakalendri“ seitse köidet ning see on praegu tõenäoliselt kõige paremini tuntud rahvakultuuri alane teos Eestis. Seeria on eeskujulik näide selle kohta, kuidas kirjutada suure populaarsusega rahvaväljaanne, ilma et tehtaks järeleandmisi teaduspublikatsioonile esitatud nõuete osas.
„Eesti rahvakalender“ on monumentaalne teaduslik tekstiantoloogia kokku 2324 leheküljel. See sisaldab uurimusi kõigist eesti rahvakalendri tähtpäevadest ning esindusliku valiku iseloomulikke folklooritekste.
Selle teose kõrget kvaliteeti kinnitab ka fakt, et antoloogia uurimuslik osa ilmus ilmus 1998. aastal saksakeelse monograafiana “Der estnische Volkskalender” maailma ühes mainekamas folkloristika alases seerias Folklore Fellows Communications, mille põhjal kaitses ta samal aastal ka doktoriväitekirja Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna juures.
Päiv ei ole päiväle veli
Mall Hiiemäe 2006. aastal ilmunud teos “Päiv ei ole päiväle veli. Lõunaeesti kalendripärimus” keskendub lõunaeesti rahvakalendrile ning käsitleb nii luterlikul alal (Mulgimaa, Lõuna-Tartumaa, Võrumaa) kui ka kreeka-katoliku kiriku territooriumil (Setumaa) tähistatud tähtpäevi. Kõigi päevade kohta on toodud valik arhiivitekste, millele on lisatud kommentaarid, mis toovad esile tavandi ajalised muutused ning regionaalsed erijooned, juhtides ühtlasi tähelepanu tähtpäevade omavahelistele erinevustele. Väljaande üldine ülesehitus, viiteaparatuur ja asjatundlik kommentaarium võimaldab seda kasutada nii pedagoogilises kui ka akadeemilises töös lõunaeesti lise tavanditraditsiooni käsiraamatuna.
Lisaks neile, olulisimatele väljaannetele on Mall Hiiemäel rahvakalendri-alaseid teadus- ja aimekirjutisi ilmunud palju.
Mall Hiiemäe kolmas huvidering hõlmab eesti floora ja fauna ning üldisemalt looduse ja maastiku kajastumist rahvaluules. Mall Hiiemäe on olnud oluliseks mentoriks ja toetajaks rahvaluulearhiivi juures möödunud aastatuhande lõpul loodud kohapärimuse uurimise töörühmale.
Eesti loodusuurijate seltsi liikmena on Hiiemäe olnud ajakirja “Eesti Loodus” järjepidev kaastööline läbi aastakümne. Selle valdkonnaga on seotud mitmed tema teadusartiklid, aga ka tema koostatud ja toimetatud väljaanded, kõige viimati ilmus 2016. aastal „Väike linnuraamat rahvapärimusest“.
20 000 lehekülge rahvaluule kirjapanekuid käsikirjas
Mall Hiiemäe on avaldanud ligi 700 uurimust, teadusartiklit, kommenteeritud allikapublikatsiooni, populaarset kirjutist, raamatututvustust jm.
Mall Hiiemäe on eesti kalendrikombestiku ja usundi, jutustamistraditsiooni ning pärimusliku loodusteadmuse parimaid tundjaid ja mõtestajaid tänapäeval. Tema tuntus ja tegevusampluaa ületab folkloristika raame ning ulatub zooloogia, botaanika, geograafia, geoloogia ja semiootika valdkonda.
Tal on hindamatud teened eesti folkloristika arengus, milles ta on osalenud pikka aega tipptasemel uurija, teadus- ja arhiivitöö suunaja ja korraldajana. Mall Hiiemäe uurijatee paistab silma oma publikatsioonide hulga ning nende kaalukuse poolest. Lisaks sellele on ta rahvaluule kogujana teinud üle 20 000 lehekülje käsikirjalisi rahvaluule-kirjapanekuid ja enam kui 60 tundi helisalvestusi.
Ta on pidanud loenguid Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures, Eesti humanitaarinstituudis ja Eesti kunstiakadeemias. Eesti rahvaluule arhiivi teadustöö juhina ning arhiivi sisulise ning korraldusliku poole tundjana on ta olnud nõuandja nii noortele kolleegidele, tudengitele kui teadlastele.
Tema panust eesti rahvakultuuri uurimisel ja populariseerimisel on hinnatud Valgetähe Teenetemärgi IV järgu ordeniga (2000).
Oma folkloristika-alase uurimistöö eest on Mall Hiiemäe 2007. aastal saanud riigi teaduspreemia ning 2006. Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna. 1997. aastal pärjati teda Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga, 1995. aastal eesti kultuuri aastapreemiaga ning 1993. aastal Jakob von Uexkulli Eesti taassünni auhinnaga.
### Response:
Mall Hiiemäe elutööpreemia sai alguse telefonikõnest 1964. aastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nuputamisülesandes on kaks krüpteeritud sõnumit, millele oodatakse vastuseid aadressile [email protected] märksõnaga "Nuputamisülesanne". | Välisluureamet kutsub nuputamisülesannet lahendama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nuputamisülesandes on kaks krüpteeritud sõnumit, millele oodatakse vastuseid aadressile [email protected] märksõnaga "Nuputamisülesanne".
### Response:
Välisluureamet kutsub nuputamisülesannet lahendama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas praegu on veel lihtne lastele raamatuid kirjutada, või otsivad lapsed juba midagi hoopis muud?
Kunagi ei ole ju kõik lapsed lugenud, aga mulle tundub, et ka praegu on küllalt palju lapsi, kes siiski raamatuid loevad. On meeldiv kirjutada lastele.
Kas midagi on selle juures muutunud? Kui te mõtlete sellele, millest te paarkümmend aastat tagasi kirjutasite, siis kas teemad on muutunud?
Kogu meie elu on väga palju muutunud, seega loomulikult ka teemad.
On teil ka enda raamatute juures tegelane, kelle juurde te kõige meelsamini tagasi lähete ja kes kõige rohkem meeldib?
Jah, on mõned sellised. Mul on üks raamat "Maailm Sulelise ja Karvasega", mis ei ole suurt tähelepanu saavutanud, aga mis on mulle endale väga armas. Sealt on tegelane Suleline, kes mulle meeldib.
Mulle meeldivad muidugi ka Arabella ja Kunskmoor, mida üldiselt rohkem teatakse.
Kas selline riiklik kultuuripreemia on teile üldse tähtis või ootate pigem lihtsalt, et inimesed loeksid teie raamatuid?
See küsimus on kahetine - loomulikult mul on hea selle preemia üle, igaühel oleks, aga kindlasti meeldiks mulle väga, kui ka minu raamatuid loetaks. Ja tegelikult loetakse veel, seega kõik on väga hästi.
Mida te praegu laiemalt Eesti kirjandusest arvate? Kas on head ajad või on millestki vajaka?
Ma arvan, et praegu on üleminekuaeg, kui otsitakse uusi teemasid. 20. sajandi teemad on juba üsna läbikirjutatud, seega huvitav on jälgida, mis toimub.
Mis teil endale praegu öökapil on, mida ise loete?
Üldiselt on küllalt palju igasugu asju. Ma loen väga palju tõlkeid, aga Eesti asjadest on mulle meeldinud viimasest ajast Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan", mis on tõesti väga hea, ja hetkel loen Nikolai Baturini "Mongolite unenäolist invasiooni Euroopasse", mille eest ta sai äsja Tallinna linna romaanipreemia Tammsaare juubeli puhul.
Mis teil endal kirjanduslikult plaanis on? Kas mingid teosed on küpsemas?
Mul peaks sel aastal loodetavasti ilmuma üks raamat, mis juba veidike varem valmis sai, aga jäi illustratsioonide taha pidama. Olga Pärn illustreerib seda ja tal oli muu pikem töö käsil parajasti. See on teine osa raamatust "Ühes väikeses veidras linnas", ma loodan, et see ilmub sel aastal.
Ma olen kirjutanud viimasel ajal ka väikesed miniatuure oma elu mälestuste põhjal, Loomingus ilmust just üks peotäis. | Aino Pervik: kirjanduses on üleminekuaeg, otsitakse uusi teemasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas praegu on veel lihtne lastele raamatuid kirjutada, või otsivad lapsed juba midagi hoopis muud?
Kunagi ei ole ju kõik lapsed lugenud, aga mulle tundub, et ka praegu on küllalt palju lapsi, kes siiski raamatuid loevad. On meeldiv kirjutada lastele.
Kas midagi on selle juures muutunud? Kui te mõtlete sellele, millest te paarkümmend aastat tagasi kirjutasite, siis kas teemad on muutunud?
Kogu meie elu on väga palju muutunud, seega loomulikult ka teemad.
On teil ka enda raamatute juures tegelane, kelle juurde te kõige meelsamini tagasi lähete ja kes kõige rohkem meeldib?
Jah, on mõned sellised. Mul on üks raamat "Maailm Sulelise ja Karvasega", mis ei ole suurt tähelepanu saavutanud, aga mis on mulle endale väga armas. Sealt on tegelane Suleline, kes mulle meeldib.
Mulle meeldivad muidugi ka Arabella ja Kunskmoor, mida üldiselt rohkem teatakse.
Kas selline riiklik kultuuripreemia on teile üldse tähtis või ootate pigem lihtsalt, et inimesed loeksid teie raamatuid?
See küsimus on kahetine - loomulikult mul on hea selle preemia üle, igaühel oleks, aga kindlasti meeldiks mulle väga, kui ka minu raamatuid loetaks. Ja tegelikult loetakse veel, seega kõik on väga hästi.
Mida te praegu laiemalt Eesti kirjandusest arvate? Kas on head ajad või on millestki vajaka?
Ma arvan, et praegu on üleminekuaeg, kui otsitakse uusi teemasid. 20. sajandi teemad on juba üsna läbikirjutatud, seega huvitav on jälgida, mis toimub.
Mis teil endale praegu öökapil on, mida ise loete?
Üldiselt on küllalt palju igasugu asju. Ma loen väga palju tõlkeid, aga Eesti asjadest on mulle meeldinud viimasest ajast Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan", mis on tõesti väga hea, ja hetkel loen Nikolai Baturini "Mongolite unenäolist invasiooni Euroopasse", mille eest ta sai äsja Tallinna linna romaanipreemia Tammsaare juubeli puhul.
Mis teil endal kirjanduslikult plaanis on? Kas mingid teosed on küpsemas?
Mul peaks sel aastal loodetavasti ilmuma üks raamat, mis juba veidike varem valmis sai, aga jäi illustratsioonide taha pidama. Olga Pärn illustreerib seda ja tal oli muu pikem töö käsil parajasti. See on teine osa raamatust "Ühes väikeses veidras linnas", ma loodan, et see ilmub sel aastal.
Ma olen kirjutanud viimasel ajal ka väikesed miniatuure oma elu mälestuste põhjal, Loomingus ilmust just üks peotäis.
### Response:
Aino Pervik: kirjanduses on üleminekuaeg, otsitakse uusi teemasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nastasele määrati kolme aasta pikkune osaluskeeld ITF-i turniiridele pärast seda, kui Rumeenia tenniselegend solvas eelmise aasta aprillis kohtumises Rumeenia ja Suurbritannia vahel nii britte kui ka kohtunikku, kasutades selleks ebasobivat kõnepruuki. Esmalt saadeti Nastase väljaku äärest tribüünile, aga üsna pea eskorditi ta ka sealt minema.
See vahejuhtum polnud toona ainus, kus Nastase inetu käitumisega silma paistis. 71-aastane rumeenlane tegi matšieelsel pressikonverentsil ka rassistliku märkuse Serena Williamsi lapseootuse kohta ning kui briti meedia tema sõnu vahendas, sõimas Nastase läbi Press Associationi naisajakirjaniku.
Vahejuhtumitele järgnevalt määras ITF Nastasele kolme aasta pikkuse keelu ja 10 000 USA dollari suuruse rahatrahvi.
Eile Nastase karistust vähendati kaheksa kuu võrra, kuid eelnevalt määratud rahatrahv kahekordistati. Rumeenlane võib alates 27. aprillist külastada ITF-i korraldatud võistlusi nagu Fed Cup ja Davis Cup. Ametlikult saab Nastase rahvusvahelisse tenniseellu naaseda 24. aprillil, 2020. | Krõbeda suuvärgiga Nastase karistust vähendati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nastasele määrati kolme aasta pikkune osaluskeeld ITF-i turniiridele pärast seda, kui Rumeenia tenniselegend solvas eelmise aasta aprillis kohtumises Rumeenia ja Suurbritannia vahel nii britte kui ka kohtunikku, kasutades selleks ebasobivat kõnepruuki. Esmalt saadeti Nastase väljaku äärest tribüünile, aga üsna pea eskorditi ta ka sealt minema.
See vahejuhtum polnud toona ainus, kus Nastase inetu käitumisega silma paistis. 71-aastane rumeenlane tegi matšieelsel pressikonverentsil ka rassistliku märkuse Serena Williamsi lapseootuse kohta ning kui briti meedia tema sõnu vahendas, sõimas Nastase läbi Press Associationi naisajakirjaniku.
Vahejuhtumitele järgnevalt määras ITF Nastasele kolme aasta pikkuse keelu ja 10 000 USA dollari suuruse rahatrahvi.
Eile Nastase karistust vähendati kaheksa kuu võrra, kuid eelnevalt määratud rahatrahv kahekordistati. Rumeenlane võib alates 27. aprillist külastada ITF-i korraldatud võistlusi nagu Fed Cup ja Davis Cup. Ametlikult saab Nastase rahvusvahelisse tenniseellu naaseda 24. aprillil, 2020.
### Response:
Krõbeda suuvärgiga Nastase karistust vähendati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kiivet rääkis ERR-ile, et projekti suurim muutus on kolme sõiduraja kaotamine ja trassi nihutamine mere äärest veidi eemale. Selle võrra vähenes veidi ka tee laius, 3,5 meetrit Russalka monumendi ees.
"Paraku ei saanud erinevatel põhjustel tee üldmõõte suuremas mahus enam vähendada, nii palju kui oleks soovinud või isegi ruumi leidunud - eelkõige surus tagant ehituse lõpetamise tähtaeg, sest linnal on suur soov see enne 2019. aasta laulupeo rongkäiku valmis saada," sõnas Kiivet.
Kiiveti sõnul peab ta õnnestumiseks veel sõidukiiruse allatoomist, mis aitab kaasa inimsõbralikumale ruumile, ning vananenud linnaplaneerimisest sisse jäänud harjumusest loobumist arvestada igikestva autoliiklise kasvuga, mis teeb sammu keskkonnasäästlikuma liikuvuse suunas.
"Lisaks mõned maastikuarhitektuursed täpsustused, näiteks kõrghaljastuse lisamine ja mereäärsetele puhkealadele suurema tähelepanu andmine.
Projektimuudatustest olulisemgi asi, mis positiivselt muutus, on suhtluskultuur ja sisulise koostöö võime," lausus Kiivet.
Tallinna linn ja rühmitus Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee projekti osas kokkuleppele, sõlmides ühise 16-punktilise memorandumi ehitusprojekti korrigeerimiseks. | Linna soov Reidi tee enne laulupidu valmis teha survestas läbirääkimisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kiivet rääkis ERR-ile, et projekti suurim muutus on kolme sõiduraja kaotamine ja trassi nihutamine mere äärest veidi eemale. Selle võrra vähenes veidi ka tee laius, 3,5 meetrit Russalka monumendi ees.
"Paraku ei saanud erinevatel põhjustel tee üldmõõte suuremas mahus enam vähendada, nii palju kui oleks soovinud või isegi ruumi leidunud - eelkõige surus tagant ehituse lõpetamise tähtaeg, sest linnal on suur soov see enne 2019. aasta laulupeo rongkäiku valmis saada," sõnas Kiivet.
Kiiveti sõnul peab ta õnnestumiseks veel sõidukiiruse allatoomist, mis aitab kaasa inimsõbralikumale ruumile, ning vananenud linnaplaneerimisest sisse jäänud harjumusest loobumist arvestada igikestva autoliiklise kasvuga, mis teeb sammu keskkonnasäästlikuma liikuvuse suunas.
"Lisaks mõned maastikuarhitektuursed täpsustused, näiteks kõrghaljastuse lisamine ja mereäärsetele puhkealadele suurema tähelepanu andmine.
Projektimuudatustest olulisemgi asi, mis positiivselt muutus, on suhtluskultuur ja sisulise koostöö võime," lausus Kiivet.
Tallinna linn ja rühmitus Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee projekti osas kokkuleppele, sõlmides ühise 16-punktilise memorandumi ehitusprojekti korrigeerimiseks.
### Response:
Linna soov Reidi tee enne laulupidu valmis teha survestas läbirääkimisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | TUJA on olnud hüppelauaks paljudele Eesti jazzmuusikutele. Tudengijazzi kasvandike seas leidub arvukalt muusikuid, kes tänasel päeval kodumaist jazzmuusikat maakera eri paikadesse lennutavad ning oma loomingut plaatidele jäädvustavad. Näiteks tegi noor ja tunnustatud jazzpianist Holger Marjamaa oma TUJA festivalidebüüdi trummidel vaid kaheksa-aastaselt.
Noortele tuule tiibadesse andmine kuulub festivali peamiste eesmärkide hulka: TUJA soov on panustada muusikute arengusse ja toetada intellektuaalse muusikalise maailmavaate kujunemist.
Kontserdielamuste kõrval saab kuulaja festivalil aimu ka Eesti rütmimuusika tulevikust. Kuigi laval astuvad üles tudengid, ei tähenda see allahindlust kvaliteedi osas: programmist leiab mitmekülgseid koosseise, kes oma loominguga annavad au jazzile kui laiale ja värvikale muusikažanrile. Lennukate ja julgete ideedega oskavad noored suurepäraselt üllatada.
Tudengijazz toimub 6.- 10. märtsil viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Sillamäel ja Viljandis. Festivalil esineb 15 koosseisu Eestist, Rootsist ja Poolast. Lisaks esinevad 10. märtsil Tallinnas Philly Joe’s toimuval kontserdil Göteborgi muusikaakadeemia ja Eesti muusikaakadeemia vahetusprojekti ansamblid. | Eesti vanim jazzmuusika festival Tudengijazz tuleb taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
TUJA on olnud hüppelauaks paljudele Eesti jazzmuusikutele. Tudengijazzi kasvandike seas leidub arvukalt muusikuid, kes tänasel päeval kodumaist jazzmuusikat maakera eri paikadesse lennutavad ning oma loomingut plaatidele jäädvustavad. Näiteks tegi noor ja tunnustatud jazzpianist Holger Marjamaa oma TUJA festivalidebüüdi trummidel vaid kaheksa-aastaselt.
Noortele tuule tiibadesse andmine kuulub festivali peamiste eesmärkide hulka: TUJA soov on panustada muusikute arengusse ja toetada intellektuaalse muusikalise maailmavaate kujunemist.
Kontserdielamuste kõrval saab kuulaja festivalil aimu ka Eesti rütmimuusika tulevikust. Kuigi laval astuvad üles tudengid, ei tähenda see allahindlust kvaliteedi osas: programmist leiab mitmekülgseid koosseise, kes oma loominguga annavad au jazzile kui laiale ja värvikale muusikažanrile. Lennukate ja julgete ideedega oskavad noored suurepäraselt üllatada.
Tudengijazz toimub 6.- 10. märtsil viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Sillamäel ja Viljandis. Festivalil esineb 15 koosseisu Eestist, Rootsist ja Poolast. Lisaks esinevad 10. märtsil Tallinnas Philly Joe’s toimuval kontserdil Göteborgi muusikaakadeemia ja Eesti muusikaakadeemia vahetusprojekti ansamblid.
### Response:
Eesti vanim jazzmuusika festival Tudengijazz tuleb taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olukord on tõsine. Igal aastal läheb raisku umbes kolmandik toiduainetest ehk kokku 1,3 miljardit tonni, samas kui miljard inimest on alatoitumuses ja teine miljard kannatab nälga. Muret teeb ka kasvav ebavõrdsus: 200 aastat tagasi olid rikkad riigid vaesematest kolm korda rikkamad, aastal 2017 umbes 80 korda.
Ja teadmiseks neile, keda suured ühiskondlikud probleemid ei kõneta: tarbimisel on selge mõju ka meie lastele – kui tarbimine ja raiskamine sellises tempos jätkuvad, ei ole meie lastel võimalik süüa kala, juua puhast vett ega elada samas maailmas vihmametsade ja jääkarudega.
Ebavõrdsuse, raiskamise ja keskkonna hävingu peatamiseks on loodud raamistik ehk ÜRO arengueesmärgid aastaks 2030, mis on mõeldud järgimiseks kogu maailma riikidele, kuid mille osas peavad enim pingutama arenenud riigid.
Tarbija vastutab?
Lahendused on aga oluliselt keerulisemad kui esmapilgul tundub. Ühest küljest kontrollivad suurtootjad reklaamiturgu ja veenavad igal võimalusel tarbijat, et just see uus toode on veel täielikust õnnest puudu. Nii keskkonna reostamist kui ka kahjulike ainete kasutamist vabandatakse universaalse tõdemusega: „Klient on kuningas, sellele tootele on nõudlust.“
Inimesed on viimase kümne aastaga oluliselt teadlikumaks saanud. Leiab rõivatootjaid, kes teevad riided kemikaalivabalt ja lapstööjõudu kasutamata. Taaskasutuspoodidest ostmine näitab huvi loodushoiu vastu ja järjest rohkem inimesi püüab plastikut vältida. Mahedalt kasvatatud toit kogub populaarsust ning kogukonnaaiad taaselustavad toidu kasvatamise oskust.
Samas on palju kohti, kuhu tarbija käed ei ulatu ja mille muutmisest ei ole suurtööstused huvitatud, kui just väga ei sunnita.
Kui ma ostan uued teksad, kas ma peaksin teadma, kui palju mürki kasutati puuvilla kasvatamisel ja mitu inimest selle eest enda tervisega maksis? Kui palju vett kohalikelt ära võeti, kui palju palka sai püksid õmmelnud naine? Millise keemiakokteiliga neid pritsiti, et ilus valgendatud efekt saada ja kuidas see kaugemas perspektiivis minu tervist ja Eesti põhjavett mõjutab?
Täna ei ole nendele küsimustele võimalik vastuseid leida, isegi kui väga tahaksin.
Kosmeetikatööstus on teine hämmastav näide. Kui inimesel juhtub olema keemiaalane kõrgharidus, suudab ta pakendilt välja lugeda vähemalt osa kahjulikest ainetest, ülejäänutel jääb üle aga valida, kas õppida ise kreemi valmistama või kasutada naftatööstuse jääkidest ja kemikaalidest koosnevaid ilutooteid.
Mida teha ja kes peaks tegutsema?
Selge, et poed ei loobu saastavatest kilekottidest enne, kui seadus seda käsib. Sellest lähtuvalt on riigil kohustus jälgida, kuidas mõjutavad poliitilised otsused inimesi üle kogu maailma ja teha kindlaks, et tehtud otsused ei kahjusta loodust ega inimesi.
Keenias näiteks võeti eelmisel aastal vastu seadus, mis on üks karmimaid omataolisi maailmas. Sellega määratakse kilekoti tootjale, müüjale ja isegi kasutajale vanglakaristus või kopsakas trahv. Pole kilekotti – pole probleemi? Karm seadusandlus on üks võimalus, kuid säästliku tootmise ja tarbimiseni jõudmiseks on vaja ka strateegilist ja ühtlustatud tegutsemist.
Sarnaselt ei piisa alati tarbijate käitumisest, et arengut paremuse suunas keerata. Prantsusmaal jõustus 2016. aastal seadus, mille järgi supermarketid peavad „parim enne“ kuupäevale läheneva toidu annetama heategevuseks ja toidupankadele. Tänu sellele väheneb vee, haritava maa ja ressursside raiskamine, aga mis veelgi tähtsam – söönuks saavad ka need, kes kannatavad puudust.
Kui kaugele oleme jõudnud ja mis edasi?
Eelmise aasta novembris avaldatud Eurostati raport mõõdab, kui palju on Euroopa Liidu liikmesriigid liikunud ÜRO arengueesmärkide poole. Raportist hõngub positiivset hinnangut EL riikide tarbimise ja tootmise kohta ehk aluseks võetud näitajad on märkimisväärselt paremaks läinud.
Euroopas on näiteks vähendatud jäätmete tootmist ja suurenenud on taaskasutamine. Samuti on vähenenud kemikaalide tarbimine, mille tootmine moodustab küll märkimisväärse osa majandusest, kuid mis ohustavad inimeste tervist ja keskkonda.
Edusamme on tehtud ka Eestis. Sellegipoolest oleme mäekõrguselt teistest üle oma jäätmete hulga poolest ühe inimese kohta. Kuigi võrreldes 2004. aastaga on see näitaja kahanenud, on Eesti siiski oma 9,5 tonniga ligi kolm korda suurem reostaja kui järgnevad riigid.
Peamised jäätmed tekivad põlevkivi tööstuslikul tootmisel, sellest tuleneb ka mäekõrgune „üleolek“ teistest riikidest. Ja kuigi kohalik tarbimine aasta-aastalt väheneb, siis kaevandamismahtude suurendamisega põletatakse kiviõli lihtsalt teistes riikides. Ei ole veel saabunud arusaamist, et suur osa põlevkiviga seotud saastest tekib just kaevandamisel, mitte ainult põletamisel. Lisaks ei tunne atmosfäär riigipiire ehk õhku paisatud heitmed jõuavad peatselt meie õuele tagasi.
Ühesõnaga. Eurostati mõõdetud tagasihoidlik edu ei ole piisav, et vähem kui 15 aastaga täielikult ümber muuta tootmise, tarbimise ning inimestesse ja loodusesse suhtumise loogika. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Kuidas tarbida nii, et planeet jääks kestma? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olukord on tõsine. Igal aastal läheb raisku umbes kolmandik toiduainetest ehk kokku 1,3 miljardit tonni, samas kui miljard inimest on alatoitumuses ja teine miljard kannatab nälga. Muret teeb ka kasvav ebavõrdsus: 200 aastat tagasi olid rikkad riigid vaesematest kolm korda rikkamad, aastal 2017 umbes 80 korda.
Ja teadmiseks neile, keda suured ühiskondlikud probleemid ei kõneta: tarbimisel on selge mõju ka meie lastele – kui tarbimine ja raiskamine sellises tempos jätkuvad, ei ole meie lastel võimalik süüa kala, juua puhast vett ega elada samas maailmas vihmametsade ja jääkarudega.
Ebavõrdsuse, raiskamise ja keskkonna hävingu peatamiseks on loodud raamistik ehk ÜRO arengueesmärgid aastaks 2030, mis on mõeldud järgimiseks kogu maailma riikidele, kuid mille osas peavad enim pingutama arenenud riigid.
Tarbija vastutab?
Lahendused on aga oluliselt keerulisemad kui esmapilgul tundub. Ühest küljest kontrollivad suurtootjad reklaamiturgu ja veenavad igal võimalusel tarbijat, et just see uus toode on veel täielikust õnnest puudu. Nii keskkonna reostamist kui ka kahjulike ainete kasutamist vabandatakse universaalse tõdemusega: „Klient on kuningas, sellele tootele on nõudlust.“
Inimesed on viimase kümne aastaga oluliselt teadlikumaks saanud. Leiab rõivatootjaid, kes teevad riided kemikaalivabalt ja lapstööjõudu kasutamata. Taaskasutuspoodidest ostmine näitab huvi loodushoiu vastu ja järjest rohkem inimesi püüab plastikut vältida. Mahedalt kasvatatud toit kogub populaarsust ning kogukonnaaiad taaselustavad toidu kasvatamise oskust.
Samas on palju kohti, kuhu tarbija käed ei ulatu ja mille muutmisest ei ole suurtööstused huvitatud, kui just väga ei sunnita.
Kui ma ostan uued teksad, kas ma peaksin teadma, kui palju mürki kasutati puuvilla kasvatamisel ja mitu inimest selle eest enda tervisega maksis? Kui palju vett kohalikelt ära võeti, kui palju palka sai püksid õmmelnud naine? Millise keemiakokteiliga neid pritsiti, et ilus valgendatud efekt saada ja kuidas see kaugemas perspektiivis minu tervist ja Eesti põhjavett mõjutab?
Täna ei ole nendele küsimustele võimalik vastuseid leida, isegi kui väga tahaksin.
Kosmeetikatööstus on teine hämmastav näide. Kui inimesel juhtub olema keemiaalane kõrgharidus, suudab ta pakendilt välja lugeda vähemalt osa kahjulikest ainetest, ülejäänutel jääb üle aga valida, kas õppida ise kreemi valmistama või kasutada naftatööstuse jääkidest ja kemikaalidest koosnevaid ilutooteid.
Mida teha ja kes peaks tegutsema?
Selge, et poed ei loobu saastavatest kilekottidest enne, kui seadus seda käsib. Sellest lähtuvalt on riigil kohustus jälgida, kuidas mõjutavad poliitilised otsused inimesi üle kogu maailma ja teha kindlaks, et tehtud otsused ei kahjusta loodust ega inimesi.
Keenias näiteks võeti eelmisel aastal vastu seadus, mis on üks karmimaid omataolisi maailmas. Sellega määratakse kilekoti tootjale, müüjale ja isegi kasutajale vanglakaristus või kopsakas trahv. Pole kilekotti – pole probleemi? Karm seadusandlus on üks võimalus, kuid säästliku tootmise ja tarbimiseni jõudmiseks on vaja ka strateegilist ja ühtlustatud tegutsemist.
Sarnaselt ei piisa alati tarbijate käitumisest, et arengut paremuse suunas keerata. Prantsusmaal jõustus 2016. aastal seadus, mille järgi supermarketid peavad „parim enne“ kuupäevale läheneva toidu annetama heategevuseks ja toidupankadele. Tänu sellele väheneb vee, haritava maa ja ressursside raiskamine, aga mis veelgi tähtsam – söönuks saavad ka need, kes kannatavad puudust.
Kui kaugele oleme jõudnud ja mis edasi?
Eelmise aasta novembris avaldatud Eurostati raport mõõdab, kui palju on Euroopa Liidu liikmesriigid liikunud ÜRO arengueesmärkide poole. Raportist hõngub positiivset hinnangut EL riikide tarbimise ja tootmise kohta ehk aluseks võetud näitajad on märkimisväärselt paremaks läinud.
Euroopas on näiteks vähendatud jäätmete tootmist ja suurenenud on taaskasutamine. Samuti on vähenenud kemikaalide tarbimine, mille tootmine moodustab küll märkimisväärse osa majandusest, kuid mis ohustavad inimeste tervist ja keskkonda.
Edusamme on tehtud ka Eestis. Sellegipoolest oleme mäekõrguselt teistest üle oma jäätmete hulga poolest ühe inimese kohta. Kuigi võrreldes 2004. aastaga on see näitaja kahanenud, on Eesti siiski oma 9,5 tonniga ligi kolm korda suurem reostaja kui järgnevad riigid.
Peamised jäätmed tekivad põlevkivi tööstuslikul tootmisel, sellest tuleneb ka mäekõrgune „üleolek“ teistest riikidest. Ja kuigi kohalik tarbimine aasta-aastalt väheneb, siis kaevandamismahtude suurendamisega põletatakse kiviõli lihtsalt teistes riikides. Ei ole veel saabunud arusaamist, et suur osa põlevkiviga seotud saastest tekib just kaevandamisel, mitte ainult põletamisel. Lisaks ei tunne atmosfäär riigipiire ehk õhku paisatud heitmed jõuavad peatselt meie õuele tagasi.
Ühesõnaga. Eurostati mõõdetud tagasihoidlik edu ei ole piisav, et vähem kui 15 aastaga täielikult ümber muuta tootmise, tarbimise ning inimestesse ja loodusesse suhtumise loogika. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Kuidas tarbida nii, et planeet jääks kestma? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Apellatsiooni esitanute hulka kuuluvad Tatjana Borodulina, Pavel Kuližnikov, Aleksander Loginov, Irina Starõhh, Dimitri Vassiljev ja Denis Juskov. Nimetatud kuuik ei kuulunud 168 Venemaa sportlase sekka, kes said ROK-ilt õiguse PyeongChangi mängudel neutraalse lipu all startida.
Lisaks sportlastele on otsuse vaidlustanud ka seitse treenerit, arsti või funktsionääri. | Kuus Vene sportlast nõuavad CAS-i kaudu olümpialuba | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Apellatsiooni esitanute hulka kuuluvad Tatjana Borodulina, Pavel Kuližnikov, Aleksander Loginov, Irina Starõhh, Dimitri Vassiljev ja Denis Juskov. Nimetatud kuuik ei kuulunud 168 Venemaa sportlase sekka, kes said ROK-ilt õiguse PyeongChangi mängudel neutraalse lipu all startida.
Lisaks sportlastele on otsuse vaidlustanud ka seitse treenerit, arsti või funktsionääri.
### Response:
Kuus Vene sportlast nõuavad CAS-i kaudu olümpialuba |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kinnisvaraturul tehti 2017. aastal 63 115 tehingut: sinna hulka on arvestatud ost-müük, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud. Tehingute koguväärtus oli 3,5 miljardit eurot.
Võrreldes aasta varasemaga kasvas korterite ost ja müük 8,2 protsenti ning tehingute koguväärtus tõusis lausa 16,5 protsenti.
"Korteritehingute koguväärtuse suurt kasvu ja mõne asumi hinnahüppeid selgitab uute korterite kõrge osakaal," selgitas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. "Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates palju, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub kümnetesse kordadesse. Kui Tallinnas oli korteri ruutmeetri mediaanhind 1 681 eurot, siis Valgas oli see 126 eurot." | Kinnisvara aastastatistika: korterite ost-müük on kõvasti tõusnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kinnisvaraturul tehti 2017. aastal 63 115 tehingut: sinna hulka on arvestatud ost-müük, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud. Tehingute koguväärtus oli 3,5 miljardit eurot.
Võrreldes aasta varasemaga kasvas korterite ost ja müük 8,2 protsenti ning tehingute koguväärtus tõusis lausa 16,5 protsenti.
"Korteritehingute koguväärtuse suurt kasvu ja mõne asumi hinnahüppeid selgitab uute korterite kõrge osakaal," selgitas Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. "Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates palju, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub kümnetesse kordadesse. Kui Tallinnas oli korteri ruutmeetri mediaanhind 1 681 eurot, siis Valgas oli see 126 eurot."
### Response:
Kinnisvara aastastatistika: korterite ost-müük on kõvasti tõusnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väited tuginevad Briti ametnike tehtud salastatud prognoosiraportile, millega rahvasaadikud on juba tutvunud, vahendasid BBC ja Yle.
Raportis võetakse vaatluse alla kolm erinevat võimalust: esimesel puhul jääks Suurbritannia ühisturu liikmeks, teisel juhul sõlmiksid Ühendkuningriik ja EL vabakaubandusleppe ning kolmas prognoos puudutab võimalust, et Suurbritannia lahkub liidust üldse ilma leppeta ehk toimub nn hard Brexit.
Majandusarengu jaoks oleks soodsaim lahendus see, kui Suurbritannia jääks ühisturu liikmeks, selline variant kärbiks senist majanduskasvuprognoosi kaks protsenti. kaubandusleppe sõlmimise puhul oleks see kärbe viis protsenti. Hard Brexit aga tähendaks majanduskasvu pidurdumist lausa kaheksa protsenti.
Brexiti negatiivne mõju on piirkonniti erinev. Kõige rohkem kannataksid kõikide versioonide puhul need piirkonnad, kus EL-ist lahkumine referendumil kõige suurema toetuse pälvis.
Selliseks piirkonnaks on näiteks Kirde-Inglismaa, kus nn Leave kampaania saavutas referendumil ülekaaluka võidu.
Kui Suurbritannia jääks ühisturu liikmeks, kahaneks majanduskasv seal kolm protsenti. Hard Brexit aga tähendaks Kirde-Inglismaa jaoks seda, et järgmise 15 aasta jooksul on seal majanduskasv senistest prognoosidest 16 protsenti väiksem.
Kõige paremini saaks Brexiti tagajärgedega hakkama London, kus oldi EL-ist lahkumisele selgelt vastu. Sõltuvalt stsenaariumist väheneks majanduskasv seal ühest protsendist 2,5 protsendini.
Teade Brexiti majanduslikku mõju käsitleva ametliku raporti olemasolu kohta lekkis avalikkuse ette eelmisel nädalal ja pärast seda võimaldas valitsus parlamendiliikmetel sellega tutvuda.
Suurbritannia valitsus on öelnud, et ametialaseks kasutamiseks mõeldud raportis ei arvestata lõpptulemusega, mille suunas London läbirääkimistel Euroopa Liiduga pürgib. Valitsuse pressiesindaja rõhutas, et Suurbritannia eesmärgiks on leppida Euroopa Liiduga kokku laiaulatusliku kaubandusleppe sõlmimises.
Kõige suuremateks EL-i vastasteks olevad konservatiividest rahvasaadiku on aga olnud raporti suhtes skeptilised. Näiteks algusest peale Brexitit toetanud rahvasaadik Jacob Rees-Mogg süüdistas rahandusministeeriumi ametnikke arvude manipuleerimises ja soovis näidata, et kõik variandid peale EL-i liikmeks jäämise on halvad.
Whitehalli ametnike ametiühing mõistis rahvasaadiku süüdistuse hukka ning tema väite on tagasi lükanud ka parteikaaslastest ministrid. | Briti raport: kõige rohkem kahju saavad Brexitit toetanud piirkonnad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väited tuginevad Briti ametnike tehtud salastatud prognoosiraportile, millega rahvasaadikud on juba tutvunud, vahendasid BBC ja Yle.
Raportis võetakse vaatluse alla kolm erinevat võimalust: esimesel puhul jääks Suurbritannia ühisturu liikmeks, teisel juhul sõlmiksid Ühendkuningriik ja EL vabakaubandusleppe ning kolmas prognoos puudutab võimalust, et Suurbritannia lahkub liidust üldse ilma leppeta ehk toimub nn hard Brexit.
Majandusarengu jaoks oleks soodsaim lahendus see, kui Suurbritannia jääks ühisturu liikmeks, selline variant kärbiks senist majanduskasvuprognoosi kaks protsenti. kaubandusleppe sõlmimise puhul oleks see kärbe viis protsenti. Hard Brexit aga tähendaks majanduskasvu pidurdumist lausa kaheksa protsenti.
Brexiti negatiivne mõju on piirkonniti erinev. Kõige rohkem kannataksid kõikide versioonide puhul need piirkonnad, kus EL-ist lahkumine referendumil kõige suurema toetuse pälvis.
Selliseks piirkonnaks on näiteks Kirde-Inglismaa, kus nn Leave kampaania saavutas referendumil ülekaaluka võidu.
Kui Suurbritannia jääks ühisturu liikmeks, kahaneks majanduskasv seal kolm protsenti. Hard Brexit aga tähendaks Kirde-Inglismaa jaoks seda, et järgmise 15 aasta jooksul on seal majanduskasv senistest prognoosidest 16 protsenti väiksem.
Kõige paremini saaks Brexiti tagajärgedega hakkama London, kus oldi EL-ist lahkumisele selgelt vastu. Sõltuvalt stsenaariumist väheneks majanduskasv seal ühest protsendist 2,5 protsendini.
Teade Brexiti majanduslikku mõju käsitleva ametliku raporti olemasolu kohta lekkis avalikkuse ette eelmisel nädalal ja pärast seda võimaldas valitsus parlamendiliikmetel sellega tutvuda.
Suurbritannia valitsus on öelnud, et ametialaseks kasutamiseks mõeldud raportis ei arvestata lõpptulemusega, mille suunas London läbirääkimistel Euroopa Liiduga pürgib. Valitsuse pressiesindaja rõhutas, et Suurbritannia eesmärgiks on leppida Euroopa Liiduga kokku laiaulatusliku kaubandusleppe sõlmimises.
Kõige suuremateks EL-i vastasteks olevad konservatiividest rahvasaadiku on aga olnud raporti suhtes skeptilised. Näiteks algusest peale Brexitit toetanud rahvasaadik Jacob Rees-Mogg süüdistas rahandusministeeriumi ametnikke arvude manipuleerimises ja soovis näidata, et kõik variandid peale EL-i liikmeks jäämise on halvad.
Whitehalli ametnike ametiühing mõistis rahvasaadiku süüdistuse hukka ning tema väite on tagasi lükanud ka parteikaaslastest ministrid.
### Response:
Briti raport: kõige rohkem kahju saavad Brexitit toetanud piirkonnad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Presidendiga on kantseleist kaasas kantselei direktor Tiit Riisalo ja vabakonnanõunik Urmo Kübar, öeldi ERR-ile presidendi kantseleist. Lisaks osaleb visiidil presidendi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski.
Neljapäeval kohtus president Kaljulaid Gyeonggi kuberner Nam Kyung-pil´iga ning avas Seoulis e-residentide digi-ID keskuse.
Reedel osaleb president Kaljulaid olümpia avatseremoonial, külastab olümpiaküla ja kohtub Eesti sportlastega. Riigipea jälgib olümpial naiste ja meeste murdmaa- ning laskesuusatamist ja iluuisutamist. President jõuab tagasi Eestisse 12. veebruari õhtul.
Jüri Ratasega on PyeongChangi taliolümpial kaasas peaministri büroo juhataja Tanel Kiik. Kavas on Ratasel kohtumine Lõuna-Korea peaministriga. Lisaks on valitsuse pressiesindaja sõnul võimalik ka kohtumine Lõuna-Korea parlamendis Eesti sõprusgrupiga, kuid see on hetkel veel täpsustamisel. Ratas ja Kiik on Lõuna-Koreas 12.-14. veebruarini.
Kultuuriminister Indrek Saar viibib Lõuna-Koreas 15. - 19. veebruarini, kuupäevade sisse mahub sinnasõit ja naasmine. Minister on olümpial üksi, nõunikke või ametnikke teda saatmas ei ole, ütles kultuuriministeeriumi pressiesindaja ERR-ile.
Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles on öelnud, et riikide juhid kutsub olümpiamängudele Rahvusvaheline Olümpiakomitee. "Kindlasti on see ka Eesti sportlastele väga oluline ja üldse Eesti spordile, liiatigi on juubeliaasta." | Kaljulaidil ja Ratasel on Lõuna-Koreas kaasas kolm ametnikku ja julgestus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Presidendiga on kantseleist kaasas kantselei direktor Tiit Riisalo ja vabakonnanõunik Urmo Kübar, öeldi ERR-ile presidendi kantseleist. Lisaks osaleb visiidil presidendi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski.
Neljapäeval kohtus president Kaljulaid Gyeonggi kuberner Nam Kyung-pil´iga ning avas Seoulis e-residentide digi-ID keskuse.
Reedel osaleb president Kaljulaid olümpia avatseremoonial, külastab olümpiaküla ja kohtub Eesti sportlastega. Riigipea jälgib olümpial naiste ja meeste murdmaa- ning laskesuusatamist ja iluuisutamist. President jõuab tagasi Eestisse 12. veebruari õhtul.
Jüri Ratasega on PyeongChangi taliolümpial kaasas peaministri büroo juhataja Tanel Kiik. Kavas on Ratasel kohtumine Lõuna-Korea peaministriga. Lisaks on valitsuse pressiesindaja sõnul võimalik ka kohtumine Lõuna-Korea parlamendis Eesti sõprusgrupiga, kuid see on hetkel veel täpsustamisel. Ratas ja Kiik on Lõuna-Koreas 12.-14. veebruarini.
Kultuuriminister Indrek Saar viibib Lõuna-Koreas 15. - 19. veebruarini, kuupäevade sisse mahub sinnasõit ja naasmine. Minister on olümpial üksi, nõunikke või ametnikke teda saatmas ei ole, ütles kultuuriministeeriumi pressiesindaja ERR-ile.
Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles on öelnud, et riikide juhid kutsub olümpiamängudele Rahvusvaheline Olümpiakomitee. "Kindlasti on see ka Eesti sportlastele väga oluline ja üldse Eesti spordile, liiatigi on juubeliaasta."
### Response:
Kaljulaidil ja Ratasel on Lõuna-Koreas kaasas kolm ametnikku ja julgestus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Elutööpreemiaid suurusega 40 000 eurot määratakse igal aastal kaks.
Ujuja, olümpiavõitja ja sporditegelase Ivar Stukolkini esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Ujumisliit. Ivar Stukolkin on olnud tippsportlane ujumises. Ta võitis muude suursaavutuste seas 1980. aastal Moskva olümpiamängudel 4x200 meetri distantsil Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali ja 400 meetri vabaujumises pronksmedali. Ujumise maailmameistrivõistlustel võitis ta 1982. aastal 4x200 meetri distantsil hõbemedali. Stukolkin on korduv Eesti meister ja rekordiomanik ning olnud Eesti parim meesujuja aastatel 1979-1984. Pärast sportlaskarjääri lõppu on Ivar Stukolkin panustanud Eesti spordi arengusse, töötades treeneri, spordiala juhina ning osaledes spordiorganisatsioonide töös. Ta on olnud Eesti Olümpiavõitjate Kogu president ning on spordiseltsi Kalev ja Eesti Olümpiakomitee auliige.
Kauaaegse ja teeneka laskesuusatamise treeneri ja spordiala arendaja Tõnu Pääsukese esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon. Tõnu Pääsuke on Eesti laskesuusaajaloo üks silmapaistvamaid treenereid ning ala arendajaid. Tema ligi 50 aasta pikkune treeneritöö eri vanuseklasside ja tasemetega sportlastega on toonud Eestisse hulgaliselt medaleid tiitlivõistlustelt. Tema loodud on terve laskesuusatamise koolkond ning põlvkondade jooksul kasvatatud sajad tublid järgijad, kes on ka pärast sportlaskarjääri lõppu aktiivsed ning tervete eluviisidega inimesed. Pääsukese tuntumad õpilased on 7-kordne laskesuusatamise maailmameister Kaija Parve ja juunioride klassis maailma tippu jõudnud Even Tudeberg. Alates 2008. aastast on Tõnu Pääsuke Eesti juunioride laskesuusatamise koondise peatreener. Talle on varem omistatud Eesti Olümpiakomitee teenetemärk.
Aastapreemia määramisel arvestatakse möödunud kalendriaasta tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse. Aastapreemia suurus on 9600 eurot ning iga-aastaselt määratakse neid kuus. Spordi aastapreemia laureaadid on:
Heiki Nabi – maadleja, aastal 2017 võitis maadluse MM-il hõbemedali kreeka-rooma maadluses kehakaalus kuni 130 kg;
Nikolai Novosjolov – vehkleja, aastal 2017 võitis vehklemise MM-il hõbemedali ja EM-il pronksmedali, MK-sarjas saavutas 3. koha;
Natalja Kotova – vehklemistreener, 2017. aastal väga eduka vehkleja Julia Beljajeva treener. Julia Beljajeva valiti Eesti parimaks naissportlaseks 2017, ta võitis epeenaiskonna koosseisus MM-il kuldmedali, individuaalselt võitis MM-il ja EM-il pronksmedali, saavutas MK-sarjas 3. koha ja oli maailma edetabeli liider;
Vehklemise epeenaiskonna liikmed Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk, kes võitsid 2017. aastal vehklemise MM-il võistkondliku kuldmedali;
Ott Tänak ja Martin Järveoja, kes võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos;
Mario ja Risto Kalmre – üritusteseeria Simple Session asutajad ja peakorraldajad. Simple Session on maailmas üks tuntumaid ja oodatumaid ning enamkajastatud ekstreemspordisündmusi, kus osalevad rula ja BMX-i tipptegijad. 2017. aastal toimus Simple Session esmakordselt suurejooneliselt ka Riias.
Spordi elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub 20. veebruaril kell 14.00 Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasiumis koos riigi kultuuripreemiate, teaduspreemiate ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga. | Riiklikud spordi elutööpreemiad pälvisid Ivar Stukolkin ja Tõnu Pääsuke | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Elutööpreemiaid suurusega 40 000 eurot määratakse igal aastal kaks.
Ujuja, olümpiavõitja ja sporditegelase Ivar Stukolkini esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Ujumisliit. Ivar Stukolkin on olnud tippsportlane ujumises. Ta võitis muude suursaavutuste seas 1980. aastal Moskva olümpiamängudel 4x200 meetri distantsil Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali ja 400 meetri vabaujumises pronksmedali. Ujumise maailmameistrivõistlustel võitis ta 1982. aastal 4x200 meetri distantsil hõbemedali. Stukolkin on korduv Eesti meister ja rekordiomanik ning olnud Eesti parim meesujuja aastatel 1979-1984. Pärast sportlaskarjääri lõppu on Ivar Stukolkin panustanud Eesti spordi arengusse, töötades treeneri, spordiala juhina ning osaledes spordiorganisatsioonide töös. Ta on olnud Eesti Olümpiavõitjate Kogu president ning on spordiseltsi Kalev ja Eesti Olümpiakomitee auliige.
Kauaaegse ja teeneka laskesuusatamise treeneri ja spordiala arendaja Tõnu Pääsukese esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon. Tõnu Pääsuke on Eesti laskesuusaajaloo üks silmapaistvamaid treenereid ning ala arendajaid. Tema ligi 50 aasta pikkune treeneritöö eri vanuseklasside ja tasemetega sportlastega on toonud Eestisse hulgaliselt medaleid tiitlivõistlustelt. Tema loodud on terve laskesuusatamise koolkond ning põlvkondade jooksul kasvatatud sajad tublid järgijad, kes on ka pärast sportlaskarjääri lõppu aktiivsed ning tervete eluviisidega inimesed. Pääsukese tuntumad õpilased on 7-kordne laskesuusatamise maailmameister Kaija Parve ja juunioride klassis maailma tippu jõudnud Even Tudeberg. Alates 2008. aastast on Tõnu Pääsuke Eesti juunioride laskesuusatamise koondise peatreener. Talle on varem omistatud Eesti Olümpiakomitee teenetemärk.
Aastapreemia määramisel arvestatakse möödunud kalendriaasta tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse. Aastapreemia suurus on 9600 eurot ning iga-aastaselt määratakse neid kuus. Spordi aastapreemia laureaadid on:
Heiki Nabi – maadleja, aastal 2017 võitis maadluse MM-il hõbemedali kreeka-rooma maadluses kehakaalus kuni 130 kg;
Nikolai Novosjolov – vehkleja, aastal 2017 võitis vehklemise MM-il hõbemedali ja EM-il pronksmedali, MK-sarjas saavutas 3. koha;
Natalja Kotova – vehklemistreener, 2017. aastal väga eduka vehkleja Julia Beljajeva treener. Julia Beljajeva valiti Eesti parimaks naissportlaseks 2017, ta võitis epeenaiskonna koosseisus MM-il kuldmedali, individuaalselt võitis MM-il ja EM-il pronksmedali, saavutas MK-sarjas 3. koha ja oli maailma edetabeli liider;
Vehklemise epeenaiskonna liikmed Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk, kes võitsid 2017. aastal vehklemise MM-il võistkondliku kuldmedali;
Ott Tänak ja Martin Järveoja, kes võitsid 2017. aasta hooajal kaks MM-etappi ja saavutasid MM üldarvestuses 3. koha. Esmakordne saavutus Eesti autospordi ajaloos;
Mario ja Risto Kalmre – üritusteseeria Simple Session asutajad ja peakorraldajad. Simple Session on maailmas üks tuntumaid ja oodatumaid ning enamkajastatud ekstreemspordisündmusi, kus osalevad rula ja BMX-i tipptegijad. 2017. aastal toimus Simple Session esmakordselt suurejooneliselt ka Riias.
Spordi elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub 20. veebruaril kell 14.00 Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasiumis koos riigi kultuuripreemiate, teaduspreemiate ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
### Response:
Riiklikud spordi elutööpreemiad pälvisid Ivar Stukolkin ja Tõnu Pääsuke |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus mõistis Lepa (42) võltsitud dokumendi kasutamises õigeks põhjusel, et prokurör loobus sellest juba kohtumenetluse ajal muudetud süüdistuse esitamisega ning toimingupiirangu rikkumise kui ka dokumendi võltsimise süüdistuses puuduvad kohtu hinnangul kuriteo koosseisu tunnused, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Kohus leidis, et korruptsioonisüüdistuses kajastatud tegevuskirjeldused on prokuratuuri esitatud tõenditega konkreetselt seostamata ning samuti on ebaselge iga kirjeldatud tegevuse seos teokooseisuga.
"Süüdistusakti lõpposa on koostatud niivõrd puudulikult ja kvalifitseerimiseks vajalikke fakte välja toomata ning tõenditega seostamata, et kohtul pole võimalik sellise süüdistuse osas asjakohaseid hinnanguid anda, ilma, et kohus ise ei asuks süüdistust sisustama,“ seisab otsuses.
Kohus ei saa esitatud süüdistuse raamidest väljuda ja ise seda sisustama hakata. Kohus saab vaid süüdistuses kajastatud selgete faktiliste asjaolude pinnalt analüüsida, kas Leppa saab süüdistuses kirjeldatud tegudes süüstada või mitte.
Kohus leidis, et süüdistus ei konkretiseeri, milliseid keelatud tehinguid Lepp toime pani ja milliseid konkreetseid toimingupiiranguid teadvalt rikkus. Asjas kogutud tõenditega ei leidnud kohtus tõendamist, et Lepp oleks sooritanud keelatud tehinguid ja tegutsenud huvide konfliktis korruptsioonivastase seaduse tähenduses.
Dokumendi võltsimise süüdistuse osas leidis kohus, et kahtlusteta ei ole tõendamist leidnud riigihanke hinnapakkumusse tegelikkusele mittevastavate andmete märkimine. Samuti ei olnud Lepal pakkumuse alusel võimalik riigihanget võita, kuna see oli koostatud talle mittekuuluva ettevõtte nimel.
Prokuratuur süüdistas Leppa selles, et ta tegi aastatel 2009–2014 Tartu valla osalusega Tartu Valla Kommunaal juhatuse liikmena korruptsioonivastases seaduses sätestatud keelatud tehinguid, mis mõjutasid temaga seotud ettevõtte majandushuve.
Toimingupiirangu teadva rikkumise ulatus on muudetud süüdistuse järgi 246 273 eurot. Samuti süüdistati teda 2010. aastal riigihankes osalemise eesmärgil talle mittekuuluva ettevõtte hinnapakkumuse võltsimises.
Kuna Lepp mõisteti õigeks, peab Eesti riik talle hüvitama enam kui 23 000 euro ulatuses kaitsjale makstud tasu.
Kohtuotsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul. | Kohus mõistis Tartu valla osalusega ettevõtte juhi korruptsioonis õigeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus mõistis Lepa (42) võltsitud dokumendi kasutamises õigeks põhjusel, et prokurör loobus sellest juba kohtumenetluse ajal muudetud süüdistuse esitamisega ning toimingupiirangu rikkumise kui ka dokumendi võltsimise süüdistuses puuduvad kohtu hinnangul kuriteo koosseisu tunnused, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.
Kohus leidis, et korruptsioonisüüdistuses kajastatud tegevuskirjeldused on prokuratuuri esitatud tõenditega konkreetselt seostamata ning samuti on ebaselge iga kirjeldatud tegevuse seos teokooseisuga.
"Süüdistusakti lõpposa on koostatud niivõrd puudulikult ja kvalifitseerimiseks vajalikke fakte välja toomata ning tõenditega seostamata, et kohtul pole võimalik sellise süüdistuse osas asjakohaseid hinnanguid anda, ilma, et kohus ise ei asuks süüdistust sisustama,“ seisab otsuses.
Kohus ei saa esitatud süüdistuse raamidest väljuda ja ise seda sisustama hakata. Kohus saab vaid süüdistuses kajastatud selgete faktiliste asjaolude pinnalt analüüsida, kas Leppa saab süüdistuses kirjeldatud tegudes süüstada või mitte.
Kohus leidis, et süüdistus ei konkretiseeri, milliseid keelatud tehinguid Lepp toime pani ja milliseid konkreetseid toimingupiiranguid teadvalt rikkus. Asjas kogutud tõenditega ei leidnud kohtus tõendamist, et Lepp oleks sooritanud keelatud tehinguid ja tegutsenud huvide konfliktis korruptsioonivastase seaduse tähenduses.
Dokumendi võltsimise süüdistuse osas leidis kohus, et kahtlusteta ei ole tõendamist leidnud riigihanke hinnapakkumusse tegelikkusele mittevastavate andmete märkimine. Samuti ei olnud Lepal pakkumuse alusel võimalik riigihanget võita, kuna see oli koostatud talle mittekuuluva ettevõtte nimel.
Prokuratuur süüdistas Leppa selles, et ta tegi aastatel 2009–2014 Tartu valla osalusega Tartu Valla Kommunaal juhatuse liikmena korruptsioonivastases seaduses sätestatud keelatud tehinguid, mis mõjutasid temaga seotud ettevõtte majandushuve.
Toimingupiirangu teadva rikkumise ulatus on muudetud süüdistuse järgi 246 273 eurot. Samuti süüdistati teda 2010. aastal riigihankes osalemise eesmärgil talle mittekuuluva ettevõtte hinnapakkumuse võltsimises.
Kuna Lepp mõisteti õigeks, peab Eesti riik talle hüvitama enam kui 23 000 euro ulatuses kaitsjale makstud tasu.
Kohtuotsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
### Response:
Kohus mõistis Tartu valla osalusega ettevõtte juhi korruptsioonis õigeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Markovitš tegi Sergei Zenjovi kunagise leivaisa eest debüüdi juba 2015. aastal, kuid ei suutnud ennast põhimeeskonda kinnistada. Viimased pool aastat veetis paremkaitsja laenul Ukraina esiliigas Vinniki Ruhis, kirjutab Soccernet.ee.
Lisaks Ukraina kõrgliigakogemusele on Markovitšil ette näidata hulgaliselt mänge erinevate vanuseklasside noortekoondistes, sealhulgas U-19 Euroopa meistrivõistlustelt. Kalju juurde jääb mees vähemalt kaheks kontrollmänguks - 9. veebruaril mängitakse Espoo Honka ja 13, veebruaril Riia FS-iga. | Kalju testib Lvivi Karpatõ äärekaitsjat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Markovitš tegi Sergei Zenjovi kunagise leivaisa eest debüüdi juba 2015. aastal, kuid ei suutnud ennast põhimeeskonda kinnistada. Viimased pool aastat veetis paremkaitsja laenul Ukraina esiliigas Vinniki Ruhis, kirjutab Soccernet.ee.
Lisaks Ukraina kõrgliigakogemusele on Markovitšil ette näidata hulgaliselt mänge erinevate vanuseklasside noortekoondistes, sealhulgas U-19 Euroopa meistrivõistlustelt. Kalju juurde jääb mees vähemalt kaheks kontrollmänguks - 9. veebruaril mängitakse Espoo Honka ja 13, veebruaril Riia FS-iga.
### Response:
Kalju testib Lvivi Karpatõ äärekaitsjat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Minu jaoks äärmiselt põnev võimalus,“ ütles Koch linnavalitsuse teatel. "Olen olnud viimased pea 20 aastat ajakirjanik ehk sageli ja pigem teiselpool tänast võitlusvälja, mis teeb uue alguse iseäranis intrigeerivaks. Rõõm, et linnapea Aas ja tema meeskond mind vastu võtsid, et nad soovivad näha väljastpoolt pilku.“
Koch (39) alustas ajakirjanikutööd 1999. aastal Eesti Päevalehes. Aastatel 2005 - 2017 töötas ta Postimehes ning on olnud mitmete telesaadete toimetajaks-saatejuhiks. Koch on võitnud Bonnieri preemia (2010) Edgar Savisaare "idarahaskandaali" kajastamise eest ja parima uudise preemia (2016). Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.
Varasemast ajast töötab Taavi Aasa nõunikuna endine Eesti Päevalehe ajakirjanik Priit Simson, kelle ametijuhend näeb ette linnapea tööks vajaliku informatsiooni kogumist ja süstematiseerimist, samuti nõustamist meediasuhete teemal.
Samuti on Simsoni ülesanne jälgida peamisi meediakanaleid ja teavitada linna juhtkonda seal toimuvates arengutest, tegeleda koostöös teiste linnakantselei struktuuriüksustega meediapäringutele vastuste koostamisega ja nende kooskõlastamisega ning kontrollida meediapäringutes väljastatava teabe õigsust. | Tuuli Koch läks tööle Tallinna linnapea Taavi Aasa nõunikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Minu jaoks äärmiselt põnev võimalus,“ ütles Koch linnavalitsuse teatel. "Olen olnud viimased pea 20 aastat ajakirjanik ehk sageli ja pigem teiselpool tänast võitlusvälja, mis teeb uue alguse iseäranis intrigeerivaks. Rõõm, et linnapea Aas ja tema meeskond mind vastu võtsid, et nad soovivad näha väljastpoolt pilku.“
Koch (39) alustas ajakirjanikutööd 1999. aastal Eesti Päevalehes. Aastatel 2005 - 2017 töötas ta Postimehes ning on olnud mitmete telesaadete toimetajaks-saatejuhiks. Koch on võitnud Bonnieri preemia (2010) Edgar Savisaare "idarahaskandaali" kajastamise eest ja parima uudise preemia (2016). Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.
Varasemast ajast töötab Taavi Aasa nõunikuna endine Eesti Päevalehe ajakirjanik Priit Simson, kelle ametijuhend näeb ette linnapea tööks vajaliku informatsiooni kogumist ja süstematiseerimist, samuti nõustamist meediasuhete teemal.
Samuti on Simsoni ülesanne jälgida peamisi meediakanaleid ja teavitada linna juhtkonda seal toimuvates arengutest, tegeleda koostöös teiste linnakantselei struktuuriüksustega meediapäringutele vastuste koostamisega ja nende kooskõlastamisega ning kontrollida meediapäringutes väljastatava teabe õigsust.
### Response:
Tuuli Koch läks tööle Tallinna linnapea Taavi Aasa nõunikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elutööpreemia ehk preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest
Mall Hiiemäe (snd 1937) on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelnud pühendunult eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. Teadlasena on Mall Hiiemäe huvidering ulatunud eestlaste vaimselt loomingult Eesti looduse ja pärimuskultuuri suhete mõtestamisele.
Mall Hiiemäe oma suvekodus. Autor: Postimees/ Scanpix
Juba 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Püsiva väärtusega suurtööks jääb Mall Hiiemäe 8-köiteline "Eesti rahvakalender" (1970-1999; 1. köite autor S. Lätt). Tema elutöö on loonud tugeva aluse meie tänapäevase olemuse mõistmisele.
Mall Hiiemäe varasemad preemiad:
2000 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2007 riiklik teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas folkloristika alase uurimistöö eest
Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
Agu Laisk (snd 1938) on Tartu ülikooli taimefüsioloogia vanemteadur ja emeriitprofessor.
Agu Laisk (paremal), Vello Oja, fotosünteesi mõõteseade ja päevalill. Autor: Postimees/Scanpix
Akadeemik Agu Laisk on erakordselt väljapaistev taimede süsinikusidumise (fotosünteesi) uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus "Mis määrab fotosünteesi kiiruse". Sellele vastamiseks on Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda "maailmas esimene". Akadeemik Laisk jõudis oma töödega maailma teaduspüramiidi ühte teravaimasse tippu, mille kõrgus jääb kaasaja kolleegidele veel pikaks ajaks kättesaamatuks.
Agu Laisk on varem pälvinud järgmised preemiad:
1985 Eesti NSV riiklik teaduspreemia koos kolleegidega
1992 Eesti TA Karl Ernst von Baeri medal
1999 Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Vello Ojaga) keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas
monograafia "Lehe fotosünteesi dünaamika" eest
2001 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2007 Eesti Teaduste Akadeemia medal
Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest: teadus-arendustöö "E-ühiskonna alustehnoloogiad"
Ahto Buldas (snd 1967) on Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor. Tänu professor Buldase tööle elame võrdlemisi turvalises e-riigis. Ahto Buldase töö ründekindlate e-teenuste ning ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS, toodetele ja teenustele. Ajatemplitehnoloogia (ehk plokiahela) vundamendiks on matemaatiline tõestus. See tagab andmete muutumatuse tembeldamise hetkest alates ning teeb võltsimise mõttetult kalliks. Professor Buldase loodud tehnoloogia on nüüdseks sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ning paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.
Ahto Buldas on varem pälvinud 2015 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Preemia täppisteaduste alal
Ülle Kotta (snd 1948) on Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias" eest.
Ülle Kotta on lahendanud kaks pikemat aega lahtisena seisnud matemaatilise juhtimisteooria probleemi. Ta on näidanud, et autonoomsete süsteemide käitumise saab taandada ühe sensori ja ühe täiturmehhanismiga süsteemidele. Samuti on ta leidnud kaks laia diskreetaja süsteemide klassi, mida on võimalik dekomponeerida vaadeldavaks ja mittevaadeldavaks alamsüsteemiks. Ülle Kotta on andnud olulistele küsimustele head vastused, mis muudavad teooria sidusamaks ja universaalsemaks. Tal on õnnestunud leida mitmed lihtsalt sõnastatavad seosed näiliselt teineteisest kaugel seisvate mõistete vahel. See on matemaatika selle sõna parimas mõttes.
Ülle Kotta on 1996. aastal pävlinud Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste valdkonnas "Pööramismeetod diskreetsete mittelineaarsete juhtimissüsteemide sünteesiülesannetes".
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal
Teadusrühmale tööde tsükli "Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid" eest
Tanel Tenson (kollektiivi juht) on TÜ tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor,
Vasili Hauryliuk on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse biotehnoloogia vanemteadur,
Arvi Jõers on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur,
Niilo Kaldalu on TÜ tehnoloogiainstituudi vanemteadur,
Karin Kogermann om TÜ farmaatsia instituudi füüsikalise farmaatsia dotsent,
Ülo Maiväli on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur,
Marta Putrinš on TÜ tehnoloogiainstituudi biomeditsiini teadur.
Antibiootikumid on kaasaegse meditsiini üks alustaladest, aga paraku muudab leviv resistentsus nad vähem tõhusaks. Olemasolevate ravimite mõistlikumale kasutamisele ja uute väljatöötamisele aitab oluliselt kaasa antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismide parem mõistmine. Professor Tensoni juhitud uurimisrühm lähenes antibiootikumidele kompleksselt, uurides nii biokeemilisi toimemehhanisme kui ka mõju bakterirakule. Innovaatiline oli kollektiivitöös osa, kus näidati ravimite toimet pärssiva geneetilise materjali ülekannet keskkonna mikroobidelt inimese patogeenidele. Professor Tensoni juhitud rühma töötulemused annavad tõhusa panuse uute antibiootikumide loomiseks.
Preemia tehnikateaduste alal
Jarek Kurnitski (snd 1970) on Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi uurimisrühma juht ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused" eest.
Energiatõhusad hooned on maailmas ülioluline teema. Jarek Kurnitskit võib pidada üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks hoonete energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas. Tema tööd ühendavad ehitusfüüsika, sobiva sisekliima tagamise tehnoloogia ja vajalike tehnosüsteemide lahendused. Loodud süsteemid ja lahendused on esialgu kasutatavad labori- ja reaaltingimustes. Nii saab hõlpsalt optimeerida küttesüsteemi soojusväljastuse ja minimeerida kaod, kombineerida energiavaiade ja soojuspumba töö, proovida juhitavate välisvarjestuste mõju või kasutada soojuspumba efekti koos kaugküttega. Jarek Kurnitski juhtimisel on Eestis toimumas murre energiatõhususe metoodikates ning energiatõhusate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.
Preemia arstiteaduste alal
Joel Starkopf (snd 1966) on Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja, professor,
Annika Reintam Blaser (snd 1971) on Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi teadur, Luzerni kantoni haigla ülemarst
ning teaduspreemia pälvivad nad teadus-arendustöö tsükli "Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel" eest.
Ebamugavustunne kõhus võib olla märk millestki tõsisest. Joel Starkopfi ja Annika Reintam Blaseri uuringute tulemusena on oluliselt täienenud arusaam seedetrakti patofüsioloogiast kriitilises seisundis haigetel. On toodud välja tõenduspõhised definitsioonid toitmise talumatuse kirjeldamiseks intensiivravi haigetel ning testitud nende usaldusväärsust. Nende töö tulemusena on märkimisväärselt muutunud ka vastavasisuline kliiniline praktika kogu maailmas. Prof Starkopfi juhendamisel on loodud tugev, rahvusvaheliselt tunnustatud teadusgrupp.
Preemia geo- ja bioteaduste alal
Akadeemik Ülo Niinemets (snd 1970) on Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni" eest.
Taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets. Autor: PM/Scanpix
Kõik Maal elavad organismid sõltuvad taimede fotosünteesist, see on elu alustala. Ülo Niinemets küsib, millised taimede struktuursed ja füsioloogilised omadused määravad fotosünteesi kiiruse. Tegelikult küsib ta selle kaudu, kuidas globaalsed kliimamuutused mõjutavad Maa taimestiku võimekust tagada meile puhas õhk ja piisav toit. Lisaks pakub ta sisendit uue põlvkonna kliimamudelite väljatöötamiseks, mis suudavad prognoosida taimestiku produktsiooni ja biosfääri protsesse, aga ka anda vihjeid, kuidas tõsta taimede saagikust.
Varem on Ülo Niinemets pälvinud järgmised preemiad:
2000 Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Olevi Kulliga) geo- ja bioteaduste valdkonnas "Fotosünteesi kohanemine lehestikus"
2006 Eesti Vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas "Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia"
2012 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
Preemia põllumajandusteaduste alal
Rein Drenkhan (snd 1977) on Eesti mmetsandus- ja maaehitusinstituudi metsapatoloogia dotsent ning preemia pälvib ta teadustöö "Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs" eest.
Metsaga seotud teemad on muutunud plahvatusohtlikuks ning häda sellele, kes võtab kritiseerida meie metsade tervist või nende praegust majandamisviisi. Rein Drenkhanil on julgust astuda sellele miiniväljale ning tõestada, et Baltimaade ja Põhjamaade metsad seisavad silmitsi suureneva metsahaiguste ohuga. Enamgi veel, paljud haigusetekitajad on üles otsitud just meie metsadest ja nendega seotud riskid Põhja-Euroopa kolleegidele selgeks räägitud. Need haigused ohustavad nii okas- kui ka lehtpuid ja võivad tõbiseks teha või tappa seni suhteliselt resistentseks peetud puuliike. Rein Drenkhan pakub võimalusi metsa tervise säästmiseks.
Preemia sotsiaalteaduste alal
Ringa Raudla (snd 1979) on Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor tööde tsükli "Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas" eest.
Professor Ringa Raudla teadustöö viimasel neljal aastal on andnud olulise panuse rahvusvahelisse teaduskirjandusse, mis analüüsib riigi rahanduse, kriiside ja avaliku halduse vahelisi seoseid. Tema publikatsioonid antud teemal on väga mitmekesised, kätkedes endas nii teooria edasiarendusi, juhtumite analüüse, võrdlevad uuringuid kui ka kvantitatiivseid lähenemisi. Ringa Raudla juhitud uurimisrühm on arendanud välja analüütilise raamistiku, mida on võimalik kasutada fiskaalse valitsemise ja fiskaalbürokraatia süstemaatilisemaks uurimiseks, seda eriti kriisi kontekstis.
Preemia humanitaarteaduste alal
Martin Ehala (snd 1963) on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor ning preemia pävlib ta uurimistöö "Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal" eest.
Martin Ehala Autor: Postimees / Scanpix
Identiteedi mõiste on lahutamatult seotud inimeseks-olemise, "mina" mõistmisega, eneseteadvuse ja sotsiaalsete suhete olemusega. See on omaduste hulk, mis teeb meid unikaalseks. Professor Martin Ehala teadustegevuse olulisimaks tulemuseks on eri teadusharude identiteediuuringute tulemuste põhjal uudse teooria välja töötamine identiteedi kui nähtuse kohta. Autor on teooriat edukalt rakendanud Balti riikide suurimate rahvusrühmade (eestlased, lätlased, leedulased, Eesti, Läti ja Leedu venekeelsed kogukonnad, latgalid ja Leedu poolakad ning marid Vene Föderatsioonis) etnolingvistilise vitaalsuse võrdleval uurimisel. Tema teadustöö on andnud silmapaistva panuse identiteediuuringute teoreetilise kontseptsiooni arendusse ja eesti keele kestlikkuse uuringutesse. | Riigi teaduspreemia laureaadid – millega nad tegelevad? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elutööpreemia ehk preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest
Mall Hiiemäe (snd 1937) on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelnud pühendunult eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. Teadlasena on Mall Hiiemäe huvidering ulatunud eestlaste vaimselt loomingult Eesti looduse ja pärimuskultuuri suhete mõtestamisele.
Mall Hiiemäe oma suvekodus. Autor: Postimees/ Scanpix
Juba 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Püsiva väärtusega suurtööks jääb Mall Hiiemäe 8-köiteline "Eesti rahvakalender" (1970-1999; 1. köite autor S. Lätt). Tema elutöö on loonud tugeva aluse meie tänapäevase olemuse mõistmisele.
Mall Hiiemäe varasemad preemiad:
2000 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2007 riiklik teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas folkloristika alase uurimistöö eest
Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
Agu Laisk (snd 1938) on Tartu ülikooli taimefüsioloogia vanemteadur ja emeriitprofessor.
Agu Laisk (paremal), Vello Oja, fotosünteesi mõõteseade ja päevalill. Autor: Postimees/Scanpix
Akadeemik Agu Laisk on erakordselt väljapaistev taimede süsinikusidumise (fotosünteesi) uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus "Mis määrab fotosünteesi kiiruse". Sellele vastamiseks on Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda "maailmas esimene". Akadeemik Laisk jõudis oma töödega maailma teaduspüramiidi ühte teravaimasse tippu, mille kõrgus jääb kaasaja kolleegidele veel pikaks ajaks kättesaamatuks.
Agu Laisk on varem pälvinud järgmised preemiad:
1985 Eesti NSV riiklik teaduspreemia koos kolleegidega
1992 Eesti TA Karl Ernst von Baeri medal
1999 Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Vello Ojaga) keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas
monograafia "Lehe fotosünteesi dünaamika" eest
2001 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
2007 Eesti Teaduste Akadeemia medal
Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest: teadus-arendustöö "E-ühiskonna alustehnoloogiad"
Ahto Buldas (snd 1967) on Tallinna tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor. Tänu professor Buldase tööle elame võrdlemisi turvalises e-riigis. Ahto Buldase töö ründekindlate e-teenuste ning ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS, toodetele ja teenustele. Ajatemplitehnoloogia (ehk plokiahela) vundamendiks on matemaatiline tõestus. See tagab andmete muutumatuse tembeldamise hetkest alates ning teeb võltsimise mõttetult kalliks. Professor Buldase loodud tehnoloogia on nüüdseks sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ning paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.
Ahto Buldas on varem pälvinud 2015 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Preemia täppisteaduste alal
Ülle Kotta (snd 1948) on Tallinna tehnikaülikooli juhtivteadur ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias" eest.
Ülle Kotta on lahendanud kaks pikemat aega lahtisena seisnud matemaatilise juhtimisteooria probleemi. Ta on näidanud, et autonoomsete süsteemide käitumise saab taandada ühe sensori ja ühe täiturmehhanismiga süsteemidele. Samuti on ta leidnud kaks laia diskreetaja süsteemide klassi, mida on võimalik dekomponeerida vaadeldavaks ja mittevaadeldavaks alamsüsteemiks. Ülle Kotta on andnud olulistele küsimustele head vastused, mis muudavad teooria sidusamaks ja universaalsemaks. Tal on õnnestunud leida mitmed lihtsalt sõnastatavad seosed näiliselt teineteisest kaugel seisvate mõistete vahel. See on matemaatika selle sõna parimas mõttes.
Ülle Kotta on 1996. aastal pävlinud Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste valdkonnas "Pööramismeetod diskreetsete mittelineaarsete juhtimissüsteemide sünteesiülesannetes".
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal
Teadusrühmale tööde tsükli "Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid" eest
Tanel Tenson (kollektiivi juht) on TÜ tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor,
Vasili Hauryliuk on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse biotehnoloogia vanemteadur,
Arvi Jõers on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur,
Niilo Kaldalu on TÜ tehnoloogiainstituudi vanemteadur,
Karin Kogermann om TÜ farmaatsia instituudi füüsikalise farmaatsia dotsent,
Ülo Maiväli on TÜ tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur,
Marta Putrinš on TÜ tehnoloogiainstituudi biomeditsiini teadur.
Antibiootikumid on kaasaegse meditsiini üks alustaladest, aga paraku muudab leviv resistentsus nad vähem tõhusaks. Olemasolevate ravimite mõistlikumale kasutamisele ja uute väljatöötamisele aitab oluliselt kaasa antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismide parem mõistmine. Professor Tensoni juhitud uurimisrühm lähenes antibiootikumidele kompleksselt, uurides nii biokeemilisi toimemehhanisme kui ka mõju bakterirakule. Innovaatiline oli kollektiivitöös osa, kus näidati ravimite toimet pärssiva geneetilise materjali ülekannet keskkonna mikroobidelt inimese patogeenidele. Professor Tensoni juhitud rühma töötulemused annavad tõhusa panuse uute antibiootikumide loomiseks.
Preemia tehnikateaduste alal
Jarek Kurnitski (snd 1970) on Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi uurimisrühma juht ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused" eest.
Energiatõhusad hooned on maailmas ülioluline teema. Jarek Kurnitskit võib pidada üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks hoonete energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas. Tema tööd ühendavad ehitusfüüsika, sobiva sisekliima tagamise tehnoloogia ja vajalike tehnosüsteemide lahendused. Loodud süsteemid ja lahendused on esialgu kasutatavad labori- ja reaaltingimustes. Nii saab hõlpsalt optimeerida küttesüsteemi soojusväljastuse ja minimeerida kaod, kombineerida energiavaiade ja soojuspumba töö, proovida juhitavate välisvarjestuste mõju või kasutada soojuspumba efekti koos kaugküttega. Jarek Kurnitski juhtimisel on Eestis toimumas murre energiatõhususe metoodikates ning energiatõhusate hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.
Preemia arstiteaduste alal
Joel Starkopf (snd 1966) on Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja, professor,
Annika Reintam Blaser (snd 1971) on Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi teadur, Luzerni kantoni haigla ülemarst
ning teaduspreemia pälvivad nad teadus-arendustöö tsükli "Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel" eest.
Ebamugavustunne kõhus võib olla märk millestki tõsisest. Joel Starkopfi ja Annika Reintam Blaseri uuringute tulemusena on oluliselt täienenud arusaam seedetrakti patofüsioloogiast kriitilises seisundis haigetel. On toodud välja tõenduspõhised definitsioonid toitmise talumatuse kirjeldamiseks intensiivravi haigetel ning testitud nende usaldusväärsust. Nende töö tulemusena on märkimisväärselt muutunud ka vastavasisuline kliiniline praktika kogu maailmas. Prof Starkopfi juhendamisel on loodud tugev, rahvusvaheliselt tunnustatud teadusgrupp.
Preemia geo- ja bioteaduste alal
Akadeemik Ülo Niinemets (snd 1970) on Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ning preemia pälvib ta tööde tsükli "Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni" eest.
Taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets. Autor: PM/Scanpix
Kõik Maal elavad organismid sõltuvad taimede fotosünteesist, see on elu alustala. Ülo Niinemets küsib, millised taimede struktuursed ja füsioloogilised omadused määravad fotosünteesi kiiruse. Tegelikult küsib ta selle kaudu, kuidas globaalsed kliimamuutused mõjutavad Maa taimestiku võimekust tagada meile puhas õhk ja piisav toit. Lisaks pakub ta sisendit uue põlvkonna kliimamudelite väljatöötamiseks, mis suudavad prognoosida taimestiku produktsiooni ja biosfääri protsesse, aga ka anda vihjeid, kuidas tõsta taimede saagikust.
Varem on Ülo Niinemets pälvinud järgmised preemiad:
2000 Eesti Vabariigi teaduspreemia (koos Olevi Kulliga) geo- ja bioteaduste valdkonnas "Fotosünteesi kohanemine lehestikus"
2006 Eesti Vabariigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas "Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia"
2012 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
Preemia põllumajandusteaduste alal
Rein Drenkhan (snd 1977) on Eesti mmetsandus- ja maaehitusinstituudi metsapatoloogia dotsent ning preemia pälvib ta teadustöö "Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs" eest.
Metsaga seotud teemad on muutunud plahvatusohtlikuks ning häda sellele, kes võtab kritiseerida meie metsade tervist või nende praegust majandamisviisi. Rein Drenkhanil on julgust astuda sellele miiniväljale ning tõestada, et Baltimaade ja Põhjamaade metsad seisavad silmitsi suureneva metsahaiguste ohuga. Enamgi veel, paljud haigusetekitajad on üles otsitud just meie metsadest ja nendega seotud riskid Põhja-Euroopa kolleegidele selgeks räägitud. Need haigused ohustavad nii okas- kui ka lehtpuid ja võivad tõbiseks teha või tappa seni suhteliselt resistentseks peetud puuliike. Rein Drenkhan pakub võimalusi metsa tervise säästmiseks.
Preemia sotsiaalteaduste alal
Ringa Raudla (snd 1979) on Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor tööde tsükli "Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas" eest.
Professor Ringa Raudla teadustöö viimasel neljal aastal on andnud olulise panuse rahvusvahelisse teaduskirjandusse, mis analüüsib riigi rahanduse, kriiside ja avaliku halduse vahelisi seoseid. Tema publikatsioonid antud teemal on väga mitmekesised, kätkedes endas nii teooria edasiarendusi, juhtumite analüüse, võrdlevad uuringuid kui ka kvantitatiivseid lähenemisi. Ringa Raudla juhitud uurimisrühm on arendanud välja analüütilise raamistiku, mida on võimalik kasutada fiskaalse valitsemise ja fiskaalbürokraatia süstemaatilisemaks uurimiseks, seda eriti kriisi kontekstis.
Preemia humanitaarteaduste alal
Martin Ehala (snd 1963) on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor ning preemia pävlib ta uurimistöö "Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal" eest.
Martin Ehala Autor: Postimees / Scanpix
Identiteedi mõiste on lahutamatult seotud inimeseks-olemise, "mina" mõistmisega, eneseteadvuse ja sotsiaalsete suhete olemusega. See on omaduste hulk, mis teeb meid unikaalseks. Professor Martin Ehala teadustegevuse olulisimaks tulemuseks on eri teadusharude identiteediuuringute tulemuste põhjal uudse teooria välja töötamine identiteedi kui nähtuse kohta. Autor on teooriat edukalt rakendanud Balti riikide suurimate rahvusrühmade (eestlased, lätlased, leedulased, Eesti, Läti ja Leedu venekeelsed kogukonnad, latgalid ja Leedu poolakad ning marid Vene Föderatsioonis) etnolingvistilise vitaalsuse võrdleval uurimisel. Tema teadustöö on andnud silmapaistva panuse identiteediuuringute teoreetilise kontseptsiooni arendusse ja eesti keele kestlikkuse uuringutesse.
### Response:
Riigi teaduspreemia laureaadid – millega nad tegelevad? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu seob üldohtlikumad väärteokoosseisud süüdlase sissetulekuga sarnaselt rahalisele kriminaalkaristusele.
Nendeks koosseisudeks on juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine; joobes juhtimine inimese poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,5-1,49 mg; alkoholi- või narkojoobes liiklusõnnetuses osalemine; kiiruse ületamine rohkem kui 41 km/h; kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisus oleva inimese abita jätmine.
Seni kehtib Eestis fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.
Eelnõuga sätestatakse sissetulekupõhine rahatrahv raskemate liiklusrikkumiste eest, kuid seadusandja võib tulevikus otsustada sissetulekupõhise rahatrahvi kasuks ka teistes valdkondades, kus trahviühikutel põhinev karistus võib osutuda ebapiisavaks, näiteks finantsvaldkond.
Eelnõu kohaselt on liiklusrikkujaid võimalik karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele üheaastane katseaeg, mille jooksul on tal võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele.
Kui ta paneb katseajal siiski toime uue samalaadse väärteo, pööratakse tema varasem karistus täitmisele ja sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus.
Lisaks näeb eelnõu ette, et kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi vähendatakse kolmandiku võrra, kuid kiirmenetluse kohaldamise eelduseks on see, et inimene loobub vabatahtlikult võimalusest esitada vastulause ja tasub rahatrahvi 15 päeva jooksul.
Nõudes aga üldmenetlust, käivitab maksetähtaja väärteomenetluse otsuse koostamine ja see toimub alles 30 päeva pärast väärteoprotokolli koostamist.
Selleks, et motiveerida inimesi kasutama kiirmenetlust, näeb eelnõu ette, et riik vähendab kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi kolmandiku võrra. Sarnast lahendust kasutatakse ka kriminaalasjade lühimenetluse korral.
Eelnõuga pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustatakse selle tasumist ositi. Eelnõuga pikendatakse trahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani ning soositakse senisest enam rahatrahvi tasumist ositi.
Samas vähendatakse kiirmenetluses kohaldatavat karistust ja võimaldatakse väärteokaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabastamist.
Eelnõu kohaselt ei ole enam väärteona karistatav elamu või korteri tulekahjusignalisatsioonianduriga varustamata jätmine, piletita sõit õhusõidukis ja taksosõidu eest tasumata jätmine.
Lisaks võrdsustatakse rahatrahv piletita sõidu eest mere- ja siseveetranspordi liinilaeval rahatrahviga piletita sõidu eest bussis, trammis, trollis või rongis. Kuna tegemist on vähese ohtlikkusega väärteoga, saab selle eest tulevikus rakendada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi. | Ohtlike liiklusväärtegude rahatrahv seotakse süüdlase sissetulekuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu seob üldohtlikumad väärteokoosseisud süüdlase sissetulekuga sarnaselt rahalisele kriminaalkaristusele.
Nendeks koosseisudeks on juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine; joobes juhtimine inimese poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,5-1,49 mg; alkoholi- või narkojoobes liiklusõnnetuses osalemine; kiiruse ületamine rohkem kui 41 km/h; kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisus oleva inimese abita jätmine.
Seni kehtib Eestis fikseeritud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.
Eelnõuga sätestatakse sissetulekupõhine rahatrahv raskemate liiklusrikkumiste eest, kuid seadusandja võib tulevikus otsustada sissetulekupõhise rahatrahvi kasuks ka teistes valdkondades, kus trahviühikutel põhinev karistus võib osutuda ebapiisavaks, näiteks finantsvaldkond.
Eelnõu kohaselt on liiklusrikkujaid võimalik karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele üheaastane katseaeg, mille jooksul on tal võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele.
Kui ta paneb katseajal siiski toime uue samalaadse väärteo, pööratakse tema varasem karistus täitmisele ja sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus.
Lisaks näeb eelnõu ette, et kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi vähendatakse kolmandiku võrra, kuid kiirmenetluse kohaldamise eelduseks on see, et inimene loobub vabatahtlikult võimalusest esitada vastulause ja tasub rahatrahvi 15 päeva jooksul.
Nõudes aga üldmenetlust, käivitab maksetähtaja väärteomenetluse otsuse koostamine ja see toimub alles 30 päeva pärast väärteoprotokolli koostamist.
Selleks, et motiveerida inimesi kasutama kiirmenetlust, näeb eelnõu ette, et riik vähendab kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi kolmandiku võrra. Sarnast lahendust kasutatakse ka kriminaalasjade lühimenetluse korral.
Eelnõuga pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustatakse selle tasumist ositi. Eelnõuga pikendatakse trahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani ning soositakse senisest enam rahatrahvi tasumist ositi.
Samas vähendatakse kiirmenetluses kohaldatavat karistust ja võimaldatakse väärteokaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabastamist.
Eelnõu kohaselt ei ole enam väärteona karistatav elamu või korteri tulekahjusignalisatsioonianduriga varustamata jätmine, piletita sõit õhusõidukis ja taksosõidu eest tasumata jätmine.
Lisaks võrdsustatakse rahatrahv piletita sõidu eest mere- ja siseveetranspordi liinilaeval rahatrahviga piletita sõidu eest bussis, trammis, trollis või rongis. Kuna tegemist on vähese ohtlikkusega väärteoga, saab selle eest tulevikus rakendada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi.
### Response:
Ohtlike liiklusväärtegude rahatrahv seotakse süüdlase sissetulekuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meediamogul Rupert Murdochi ja tema pere juhitud kontserni kasum kasvas neljandas kvartalis tunamulluselt 856 miljonilt dollarilt 1,8 miljardi dollarini. Käive kasvas samal ajal viis protsenti kaheksa miljardi dollarini.
Ettevõtte esimehe kohta jagavad Rupert Murdoch ja tema poeg Lachlan ütlesid, et tulemustega ollakse rahul ning loodetakse saada Ühendkuningriigi heakskiit televisioonigrupi Sky ülevõtmiseks, mis seejärel läheks üle Disney'le.
Detsembris teatas Disney Foxi ülevõtmisest 44,3 miljardi euroga.
Kokkuleppe kohaselt omandab Disney Foxi televisiooni- ja filmistuudio, kaabeltelevisooni võrgud ja rahvusvahelise televisiooniäri.
Enne müüki eraldatakse 21st Century Foxist aga Fox Broadcasting võrgustik koos kanalitega, uudistekanal Fox News, Fox Business Network, FS1, FS2 ja Big Ten Network ning nende alusel luuakse uus ettevõte. | Foxi kvartalikasum kasvas USA maksureformi tõttu 1,8 miljardini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meediamogul Rupert Murdochi ja tema pere juhitud kontserni kasum kasvas neljandas kvartalis tunamulluselt 856 miljonilt dollarilt 1,8 miljardi dollarini. Käive kasvas samal ajal viis protsenti kaheksa miljardi dollarini.
Ettevõtte esimehe kohta jagavad Rupert Murdoch ja tema poeg Lachlan ütlesid, et tulemustega ollakse rahul ning loodetakse saada Ühendkuningriigi heakskiit televisioonigrupi Sky ülevõtmiseks, mis seejärel läheks üle Disney'le.
Detsembris teatas Disney Foxi ülevõtmisest 44,3 miljardi euroga.
Kokkuleppe kohaselt omandab Disney Foxi televisiooni- ja filmistuudio, kaabeltelevisooni võrgud ja rahvusvahelise televisiooniäri.
Enne müüki eraldatakse 21st Century Foxist aga Fox Broadcasting võrgustik koos kanalitega, uudistekanal Fox News, Fox Business Network, FS1, FS2 ja Big Ten Network ning nende alusel luuakse uus ettevõte.
### Response:
Foxi kvartalikasum kasvas USA maksureformi tõttu 1,8 miljardini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse teatel said eelmise administratsiooni liikmed Šveitsi ravimifirmalt Novartis ebaseaduslikke makseid, et saavutada hindade fikseerimist ja paremat ligipääsu turule, vahendasid ERR-i teleuudised.
Justiitsminister Stavros Kontonise sõnul tõid kokkulepped kaasa riigi meditsiinikulude plahvatusliku suurenemise.
Teiste seas kahtlustatakse endist peaministrit Antonis Samarasi.
Samaras tegi riikliku uudisteagentuuri kaudu avalduse, milles lükkas süüdistused tagasi ja nimetas seda praeguse peaministri Alexis Tsiprase laimuks.
Kreeka parlament peab nüüd otsustama, kas võtta kõnealustelt poliitikutelt puutumatus või mitte. | Kreeka valitsus süüdistab endisi ministreid ravimifirmade pistiseskandaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse teatel said eelmise administratsiooni liikmed Šveitsi ravimifirmalt Novartis ebaseaduslikke makseid, et saavutada hindade fikseerimist ja paremat ligipääsu turule, vahendasid ERR-i teleuudised.
Justiitsminister Stavros Kontonise sõnul tõid kokkulepped kaasa riigi meditsiinikulude plahvatusliku suurenemise.
Teiste seas kahtlustatakse endist peaministrit Antonis Samarasi.
Samaras tegi riikliku uudisteagentuuri kaudu avalduse, milles lükkas süüdistused tagasi ja nimetas seda praeguse peaministri Alexis Tsiprase laimuks.
Kreeka parlament peab nüüd otsustama, kas võtta kõnealustelt poliitikutelt puutumatus või mitte.
### Response:
Kreeka valitsus süüdistab endisi ministreid ravimifirmade pistiseskandaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Raamat koosneb kuni paarileheküljelistest "europeaanadest" – assotsiatsioonipesadest, milles autor seob erinevaid ajaloolisi fakte, teooriaid, mõttelende, utoopiaid, vastandlikke maailmanägemusi jms. kogu XX sajandist. Ta teeb seda justkui külma kõhuga, andmata ühelegi mõttelennule eelistust ja lugedes visandlikult ja kiirustamisi üles "asju nii, nagu nad olnud on".
Justkui ülevaatlikku ajalugu kirjutades võib autor vabalt vältida põhjuslikke seoseid, ajalist järgnevust, sündmuste relevantsust, seisukohtade koherentsust, adekvaatsust või poliitilist korrektsust. Europeaanad teevad pidevalt ootamatuid ja naljakaid pöördeid, toovad irooniliselt kokku sündmusi ja vaateid, mida pole kombeks seostada. Kõik see on kirja pandud säravas ja muhelema kutsuvas keeles. Tulemuseks on kohati süüdimatukski kiskuv vaimukas vaade XX sajandi Euroopa ajaloole, mis on pikitud eriomase tšehhi huumoriga.
Patrik Ouředník (s. 1957) on kirjanik, tõlkija, kirjandusteadlane, leksikograaf ja maletaja, alates 1985. aastast elab ta Prantsusmaal. Tal on ilmunud paarkümmend rohkem või vähem ilukirjanduslikku teost, millest enamik on eksperimentaalsed. Ta on tõlkinud tšehhi keelde nt Boris Viani, Samuel Becketti, Francois Rabelais’ ja Raymond Queneau’ loomingut, tema viimased teosed on juba kirjutatud prantsuse keeles.
Katkend:
Ameeriklased, kes aastal 1944 Normandias langesid, olid suurt kasvu poisid ja nende keskmine pikkus oli 173 cm ja kui nad oleksid üksteise järele ritta laotud, jalatallad vastu järgmise mehe pealage, siis oleks see rida saanud 38 kilomeetrit pikk. Ka sakslased olid suurt kasvu, aga kõige hiiglaslikumad olid Senegali kütid Esimeses maailmasõjas, nemad olid 176 cm pikad ja nad saadeti alati esiritta, et sakslased pelgaksid. Esimese maailmasõja kohta öeldi, et inimesi varises seal nagu seemneid, ja Vene kommunistid arvutasid pärast välja, kui palju väetist saab ühest kilomeetrist laipadest ja kui palju annaks välismaise väetise pealt kokku hoida, kui kasutada väetamiseks reeturite ja kurjategijate laipu. Ja inglased mõtlesid välja tanki ja sakslased gaasi, mida kutsuti ipriidiks, sest esimest korda kasutasid nad seda Ypres’i linna all, aga see polevat tõsi, ja veel kutsuti seda sinepigaasiks, sest gaas kargas ninna nagu Dijoni sinep, ja see olevat tõsi, sest paljud sõjamehed, kes pärast sõda koju naasid, ei tahtnud enam kunagi süüa Dijoni sinepit. Esimese maailmasõja kohta tavatseti öelda, et see oli imperialistlik sõda, sest sakslastele tundus, et teised maad on nende vastu ega taha lubada Saksamaal saada suurriigiks, mis viiks ellu mingisugust ajaloolist missiooni. Ja enamik inimesi Euroopas, nii Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Serbias kui ka Bulgaarias, pidas seda sõda hädavajalikuks ja õiglaseks ja uskus, et see kehtestab maailmas rahu. Ja paljud inimesed arvasid, et sõda äratab inimestes voorused, mille moodne tööstusmaailm oli tagaplaanile surunud, nagu isamaa-armastuse ja vapruse ja ohvrimeelsuse. Ja vaesed inimesed rõõmustasid, et nad saavad hakata rongiga sõitma, ja külarahvas rõõmustas, et nad näevad suurlinnu ja siis nad helistavad maakonna postkontorisse ja saadavad oma naisele telegrammi MINUL LÄHEB HÄSTI, LOODAN, ET SINUL LÄHEB KA HÄSTI. Kindralid unistasid, et neist kirjutatakse ajalehes, ja rahvusvähemuste esindajad rõõmustasid, et jagavad sõda inimestega, kes rää- givad riigikeelt ilma aktsendita, ja nad saavad koos laulda marsilaule ja lõbusaid lorilaule. Ja kõik mõtlesid, et saavad koju viinamarjakoristuse ajaks või hiljemalt jõuluks.
Mõned ajaloolased ütlesid hiljem, et kahekümnes sajand algaski alles aastal 1914, sest see oli ajaloos esimene sõda, milles osales nii palju riike ja nii palju inimesi sai surma ja lendasid õhulaevad ja aeroplaanid ja pommitati tagalat ja linnu ja tsiviilelanikke ja allveelaevad uputasid laevu ja suurtükid tulistasid suure kaarega kümne või kaheteist kilomeetri kaugusele. Ja sakslased leiutasid gaasi ja inglased tanki ja teadlased leiutasid isotoobid ja relatiivsusteooria, mille järgi mitte miski polnud metafüüsiline, vaid kõik oli relatiivne. Ja kui Senegali kütid esimest korda lennukit nägid, siis nad arvasid, et see on mõni kodustatud lind, ja üks Senegali sõdur lõikus surnud hobuste küljest lihatükke ja loopis neid endast võimalikult kaugele, et lennukeid eemale meelitada. Ja sõdurid kandsid rohelisi maskeerimisülikondi, sest nad ei tahtnud, et vaenlane neid märkaks, ja see oli toona uuenduslik, sest eelnevates sõdades olid sõdurid kandnud hästi värvilisi mundreid, et neid juba kaugelt näha oleks. Ja taevas lendasid õhulaevad ja aeroplaanid ja hobused kartsid neid hirmsasti. Ja kirjanikud ja luuletajad otsisid viisi, kuidas seda kõike väljendada, ja leiutasid aastal 1916 dadaismi, sest see kõik tundus neile ogar. Ja Venemaal mõeldi välja revolutsioon. Ja sõdurid kandsid kaelas või randmel tunnusplaati oma nime ja polgu numbriga, et teataks, kes on kes ja kuhu saata kaastundetelegramm, aga kui plahvatus neil pea või käe otsast rebis ja tunnusplaat kaduma läks, teatas sõjastaap, et nad on tundmatud sõdurid, ja enamikus pealinnades rajati nende auks igavene tuli, et neid ei unustataks, sest tuli hoiab elus ammuseid mälestusi. Ja langenud prantslasi oli kokku 2681 km ja langenud inglasi 1547 km ja langenud sakslasi 3010 km, arvestades surnukeha keskmiseks pikkuseks 172 cm. Ja terves maailmas kokku oli langenud sõjamehi 15 508 km. Aga aastal 1918 möllas kogu maailmas gripp, mida kutsuti Hispaania gripiks, ja see tappis üle kahekümne miljoni inimese. Patsifstid ja antimilitaristid ütlesid hiljem, et needki olid sõjaohvrid, sest sõdurid ja tsiviilisikud elasid ebahügieenilistes tingimustes, aga epidemioloogid ütlesid, et gripp tappis rohkem inimesi maades, kus sõda ei olnud, Vaikse ookeani saartel, Indias või Ameerika Ühendriikides, aga anarhistid ütlesid, et maailm on mäda ja läheb hukka.
Aga mõned ajaloolased ütlesid, et kahekümnes sajand algas tegelikult varem ja sellele pani alguse tööstusrevolutsioon, mis hävitas traditsioonilise maailma, ja kõiges on süüdi lokomotiivid ja aurikud. Ja teised jälle ütlesid, et kahekümnes sajand algas siis, kui avastati, et inimesed põlvnevad ahvist, aga mõned inimesed ütlesid, et nemad põlvnevad ahvist vähem kui teised, sest nemad on arenenud kiiremini. Siis hakkasid inimesed võrdlema keeli ja vaagima, kes on tsiviliseerumisprotsessis kõige kaugemale jõudnud. Enamasti arvati, et prantslased, sest Prantsusmaal toimus huvitavaid asju ja prantslaste konversatsioon oli oskuslik ja nad kasutasid subjunktiivi imperfekti ja konditsionaali perfekti ja naeratasid naistele võrgutavalt ja naised tantsisid kankaani ja kunstnikud puistasid impressioone. Sakslased omakorda ütlesid, et tõeline tsivilisatsioon peab olema lihtne ja rahvalähedane ja nemad leiutasid romantismi, ja paljud saksa luuletajad kirjutasid armastusest ja orgudes voogasid udulaamad. Sakslased ütlesid, et Euroopa tsivilisatsiooni tõelised kandjad on nemad, sest nemad oskavad sõdida ja äri ajada, aga ka seltskondlikult meelt lahutada. Ja prantslased on upsakad ja inglased on ennast täis ja slaavlastel pole korralikku keelt ja keel on rahva hing ja slaavlastel pole ei rahvust ega riiki vaja, sest see ajaks neil vaid pea segamini. Ja slaavlased jällegi ütlesid, et see pole nii ja tegelikult on neil keel, mis on vanem kui ükski teine ja seda on lihtne tõestada. Ja sakslased nimetasid prantslasi KONNAÕGIJATEKS ja prantslased nimetasid sakslasi KAPSAPEADEKS. Ja venelased ütlesid, et kogu Euroopa käib alla ja katoliiklased ja protestandid on Euroopa hukka ajanud, ja panid ette, et ajavad türklased Konstantinoopolist välja ja liidavad seejärel Euroopa Venemaaga, et usk oleks kaitstud.
Esimest maailmasõda kutsuti ka kaevikusõjaks, sest pärast paari esimest kuud jäi rinne seisma ja sõdurid varjusid mudastesse kaevikutesse ja öösiti või koidikul tõusid sealt rünnakule, et üritada vallutada kahekümne või kolmekümne või viiekümne meetri jagu vaenlase maad. Ja nad kandsid rohelisi mundreid ja maskeerimisülikondi ja pommitasid ja tulistasid üksteist. Sakslastel olid miinipildujad ja prantslastel mortiirid ja nõnda said nad üksteist kaarega tulistada. Kui üksus tormas rünnakule, pidid sõdurid hüppama üle kaevikute ja lõikama end läbi okastraattõkete ja hoiduma miinile astumast ja vaenlane tulistas neid kuulipildujast. Ja neis kaevikuis veetsid sõdurid kuid ja aastaid ja neil oli igav ja nad kartsid ja mängisid kaarte ja panid oma kaevikutele ja käikudele igasuguseid nimesid. Prantslased mõtlesid välja nimed TIGU, OOPERIVÄLJAK, JAMA, DESERTÖÖR, KÄTTEMAKS, PARAS PÄHKEL, sakslased omakorda GRETCHEN, BRUNHILDA, PAKS BERTA ja VERIVORST. Sakslased ütlesid, et prantslased on upsakad, ja prantslased ütlesid, et sakslased on matsid. Ja enam nad ei arvanud, et saavad jõuluks koju, ja tundsid end üksildaste ja hüljatutena. Armeede staabid teatasid, et sõda läheneb lõpule ja ei tohi meelt heita ega lasta võitlusvaimul langeda, vaid tuleb olla kannatlik ja positiivne, ja aastal 1917 kirjutas üks sõdur oma õele TUNNEN, ET KÕIK HEA, MIS MINUS OLI, ON HAKANUD PIKKAMISI HÄÄBUMA, JA MA TUNNEN, ET OLEN PÄEVPÄEVALT POSITIIVSEM. Arstiteadusele jäi suureks mõistatuseks, kuidas neis kaevikuis ei puhkenud katk, sest seal elasid ka rotid ja õgisid laipu ja hammustasid sõdureid sõrmest ja ninast. Armeede staapides kardeti, et puhkeb katk ja vastane saab võimaluse kaitsepositsioonid vallutada, ja nii kuulutati välja preemia iga tapetud roti eest, ja sõdurid tulistasid rotte ja lõikasid neil saba otsast, et saada asitõend, ja õhtul andsid nad need rotisabade erivolinikule, kes sabad üle luges ja ütles, kes kui palju teeninud oli, aga raha ei jõudnud kunagi kohale, sest vastavaid vahendeid polnud eraldatud. Ja sõduritega koos elasid ka täid. Kui sõdurid öösiti vaenlasi varitsesid, kuulsid nad vahel, kuidas mõni vaenulik sõdur end kratsis, ja taipasid selle peale, kus vastane täpselt peitus, ja tulistasid siis tema suunas ja heitsid granaate. Täisid sellest vähemaks ei jäänud ja vaenlasi ka mitte. | Loe katkendit: Patrik Ouředník "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Raamat koosneb kuni paarileheküljelistest "europeaanadest" – assotsiatsioonipesadest, milles autor seob erinevaid ajaloolisi fakte, teooriaid, mõttelende, utoopiaid, vastandlikke maailmanägemusi jms. kogu XX sajandist. Ta teeb seda justkui külma kõhuga, andmata ühelegi mõttelennule eelistust ja lugedes visandlikult ja kiirustamisi üles "asju nii, nagu nad olnud on".
Justkui ülevaatlikku ajalugu kirjutades võib autor vabalt vältida põhjuslikke seoseid, ajalist järgnevust, sündmuste relevantsust, seisukohtade koherentsust, adekvaatsust või poliitilist korrektsust. Europeaanad teevad pidevalt ootamatuid ja naljakaid pöördeid, toovad irooniliselt kokku sündmusi ja vaateid, mida pole kombeks seostada. Kõik see on kirja pandud säravas ja muhelema kutsuvas keeles. Tulemuseks on kohati süüdimatukski kiskuv vaimukas vaade XX sajandi Euroopa ajaloole, mis on pikitud eriomase tšehhi huumoriga.
Patrik Ouředník (s. 1957) on kirjanik, tõlkija, kirjandusteadlane, leksikograaf ja maletaja, alates 1985. aastast elab ta Prantsusmaal. Tal on ilmunud paarkümmend rohkem või vähem ilukirjanduslikku teost, millest enamik on eksperimentaalsed. Ta on tõlkinud tšehhi keelde nt Boris Viani, Samuel Becketti, Francois Rabelais’ ja Raymond Queneau’ loomingut, tema viimased teosed on juba kirjutatud prantsuse keeles.
Katkend:
Ameeriklased, kes aastal 1944 Normandias langesid, olid suurt kasvu poisid ja nende keskmine pikkus oli 173 cm ja kui nad oleksid üksteise järele ritta laotud, jalatallad vastu järgmise mehe pealage, siis oleks see rida saanud 38 kilomeetrit pikk. Ka sakslased olid suurt kasvu, aga kõige hiiglaslikumad olid Senegali kütid Esimeses maailmasõjas, nemad olid 176 cm pikad ja nad saadeti alati esiritta, et sakslased pelgaksid. Esimese maailmasõja kohta öeldi, et inimesi varises seal nagu seemneid, ja Vene kommunistid arvutasid pärast välja, kui palju väetist saab ühest kilomeetrist laipadest ja kui palju annaks välismaise väetise pealt kokku hoida, kui kasutada väetamiseks reeturite ja kurjategijate laipu. Ja inglased mõtlesid välja tanki ja sakslased gaasi, mida kutsuti ipriidiks, sest esimest korda kasutasid nad seda Ypres’i linna all, aga see polevat tõsi, ja veel kutsuti seda sinepigaasiks, sest gaas kargas ninna nagu Dijoni sinep, ja see olevat tõsi, sest paljud sõjamehed, kes pärast sõda koju naasid, ei tahtnud enam kunagi süüa Dijoni sinepit. Esimese maailmasõja kohta tavatseti öelda, et see oli imperialistlik sõda, sest sakslastele tundus, et teised maad on nende vastu ega taha lubada Saksamaal saada suurriigiks, mis viiks ellu mingisugust ajaloolist missiooni. Ja enamik inimesi Euroopas, nii Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Serbias kui ka Bulgaarias, pidas seda sõda hädavajalikuks ja õiglaseks ja uskus, et see kehtestab maailmas rahu. Ja paljud inimesed arvasid, et sõda äratab inimestes voorused, mille moodne tööstusmaailm oli tagaplaanile surunud, nagu isamaa-armastuse ja vapruse ja ohvrimeelsuse. Ja vaesed inimesed rõõmustasid, et nad saavad hakata rongiga sõitma, ja külarahvas rõõmustas, et nad näevad suurlinnu ja siis nad helistavad maakonna postkontorisse ja saadavad oma naisele telegrammi MINUL LÄHEB HÄSTI, LOODAN, ET SINUL LÄHEB KA HÄSTI. Kindralid unistasid, et neist kirjutatakse ajalehes, ja rahvusvähemuste esindajad rõõmustasid, et jagavad sõda inimestega, kes rää- givad riigikeelt ilma aktsendita, ja nad saavad koos laulda marsilaule ja lõbusaid lorilaule. Ja kõik mõtlesid, et saavad koju viinamarjakoristuse ajaks või hiljemalt jõuluks.
Mõned ajaloolased ütlesid hiljem, et kahekümnes sajand algaski alles aastal 1914, sest see oli ajaloos esimene sõda, milles osales nii palju riike ja nii palju inimesi sai surma ja lendasid õhulaevad ja aeroplaanid ja pommitati tagalat ja linnu ja tsiviilelanikke ja allveelaevad uputasid laevu ja suurtükid tulistasid suure kaarega kümne või kaheteist kilomeetri kaugusele. Ja sakslased leiutasid gaasi ja inglased tanki ja teadlased leiutasid isotoobid ja relatiivsusteooria, mille järgi mitte miski polnud metafüüsiline, vaid kõik oli relatiivne. Ja kui Senegali kütid esimest korda lennukit nägid, siis nad arvasid, et see on mõni kodustatud lind, ja üks Senegali sõdur lõikus surnud hobuste küljest lihatükke ja loopis neid endast võimalikult kaugele, et lennukeid eemale meelitada. Ja sõdurid kandsid rohelisi maskeerimisülikondi, sest nad ei tahtnud, et vaenlane neid märkaks, ja see oli toona uuenduslik, sest eelnevates sõdades olid sõdurid kandnud hästi värvilisi mundreid, et neid juba kaugelt näha oleks. Ja taevas lendasid õhulaevad ja aeroplaanid ja hobused kartsid neid hirmsasti. Ja kirjanikud ja luuletajad otsisid viisi, kuidas seda kõike väljendada, ja leiutasid aastal 1916 dadaismi, sest see kõik tundus neile ogar. Ja Venemaal mõeldi välja revolutsioon. Ja sõdurid kandsid kaelas või randmel tunnusplaati oma nime ja polgu numbriga, et teataks, kes on kes ja kuhu saata kaastundetelegramm, aga kui plahvatus neil pea või käe otsast rebis ja tunnusplaat kaduma läks, teatas sõjastaap, et nad on tundmatud sõdurid, ja enamikus pealinnades rajati nende auks igavene tuli, et neid ei unustataks, sest tuli hoiab elus ammuseid mälestusi. Ja langenud prantslasi oli kokku 2681 km ja langenud inglasi 1547 km ja langenud sakslasi 3010 km, arvestades surnukeha keskmiseks pikkuseks 172 cm. Ja terves maailmas kokku oli langenud sõjamehi 15 508 km. Aga aastal 1918 möllas kogu maailmas gripp, mida kutsuti Hispaania gripiks, ja see tappis üle kahekümne miljoni inimese. Patsifstid ja antimilitaristid ütlesid hiljem, et needki olid sõjaohvrid, sest sõdurid ja tsiviilisikud elasid ebahügieenilistes tingimustes, aga epidemioloogid ütlesid, et gripp tappis rohkem inimesi maades, kus sõda ei olnud, Vaikse ookeani saartel, Indias või Ameerika Ühendriikides, aga anarhistid ütlesid, et maailm on mäda ja läheb hukka.
Aga mõned ajaloolased ütlesid, et kahekümnes sajand algas tegelikult varem ja sellele pani alguse tööstusrevolutsioon, mis hävitas traditsioonilise maailma, ja kõiges on süüdi lokomotiivid ja aurikud. Ja teised jälle ütlesid, et kahekümnes sajand algas siis, kui avastati, et inimesed põlvnevad ahvist, aga mõned inimesed ütlesid, et nemad põlvnevad ahvist vähem kui teised, sest nemad on arenenud kiiremini. Siis hakkasid inimesed võrdlema keeli ja vaagima, kes on tsiviliseerumisprotsessis kõige kaugemale jõudnud. Enamasti arvati, et prantslased, sest Prantsusmaal toimus huvitavaid asju ja prantslaste konversatsioon oli oskuslik ja nad kasutasid subjunktiivi imperfekti ja konditsionaali perfekti ja naeratasid naistele võrgutavalt ja naised tantsisid kankaani ja kunstnikud puistasid impressioone. Sakslased omakorda ütlesid, et tõeline tsivilisatsioon peab olema lihtne ja rahvalähedane ja nemad leiutasid romantismi, ja paljud saksa luuletajad kirjutasid armastusest ja orgudes voogasid udulaamad. Sakslased ütlesid, et Euroopa tsivilisatsiooni tõelised kandjad on nemad, sest nemad oskavad sõdida ja äri ajada, aga ka seltskondlikult meelt lahutada. Ja prantslased on upsakad ja inglased on ennast täis ja slaavlastel pole korralikku keelt ja keel on rahva hing ja slaavlastel pole ei rahvust ega riiki vaja, sest see ajaks neil vaid pea segamini. Ja slaavlased jällegi ütlesid, et see pole nii ja tegelikult on neil keel, mis on vanem kui ükski teine ja seda on lihtne tõestada. Ja sakslased nimetasid prantslasi KONNAÕGIJATEKS ja prantslased nimetasid sakslasi KAPSAPEADEKS. Ja venelased ütlesid, et kogu Euroopa käib alla ja katoliiklased ja protestandid on Euroopa hukka ajanud, ja panid ette, et ajavad türklased Konstantinoopolist välja ja liidavad seejärel Euroopa Venemaaga, et usk oleks kaitstud.
Esimest maailmasõda kutsuti ka kaevikusõjaks, sest pärast paari esimest kuud jäi rinne seisma ja sõdurid varjusid mudastesse kaevikutesse ja öösiti või koidikul tõusid sealt rünnakule, et üritada vallutada kahekümne või kolmekümne või viiekümne meetri jagu vaenlase maad. Ja nad kandsid rohelisi mundreid ja maskeerimisülikondi ja pommitasid ja tulistasid üksteist. Sakslastel olid miinipildujad ja prantslastel mortiirid ja nõnda said nad üksteist kaarega tulistada. Kui üksus tormas rünnakule, pidid sõdurid hüppama üle kaevikute ja lõikama end läbi okastraattõkete ja hoiduma miinile astumast ja vaenlane tulistas neid kuulipildujast. Ja neis kaevikuis veetsid sõdurid kuid ja aastaid ja neil oli igav ja nad kartsid ja mängisid kaarte ja panid oma kaevikutele ja käikudele igasuguseid nimesid. Prantslased mõtlesid välja nimed TIGU, OOPERIVÄLJAK, JAMA, DESERTÖÖR, KÄTTEMAKS, PARAS PÄHKEL, sakslased omakorda GRETCHEN, BRUNHILDA, PAKS BERTA ja VERIVORST. Sakslased ütlesid, et prantslased on upsakad, ja prantslased ütlesid, et sakslased on matsid. Ja enam nad ei arvanud, et saavad jõuluks koju, ja tundsid end üksildaste ja hüljatutena. Armeede staabid teatasid, et sõda läheneb lõpule ja ei tohi meelt heita ega lasta võitlusvaimul langeda, vaid tuleb olla kannatlik ja positiivne, ja aastal 1917 kirjutas üks sõdur oma õele TUNNEN, ET KÕIK HEA, MIS MINUS OLI, ON HAKANUD PIKKAMISI HÄÄBUMA, JA MA TUNNEN, ET OLEN PÄEVPÄEVALT POSITIIVSEM. Arstiteadusele jäi suureks mõistatuseks, kuidas neis kaevikuis ei puhkenud katk, sest seal elasid ka rotid ja õgisid laipu ja hammustasid sõdureid sõrmest ja ninast. Armeede staapides kardeti, et puhkeb katk ja vastane saab võimaluse kaitsepositsioonid vallutada, ja nii kuulutati välja preemia iga tapetud roti eest, ja sõdurid tulistasid rotte ja lõikasid neil saba otsast, et saada asitõend, ja õhtul andsid nad need rotisabade erivolinikule, kes sabad üle luges ja ütles, kes kui palju teeninud oli, aga raha ei jõudnud kunagi kohale, sest vastavaid vahendeid polnud eraldatud. Ja sõduritega koos elasid ka täid. Kui sõdurid öösiti vaenlasi varitsesid, kuulsid nad vahel, kuidas mõni vaenulik sõdur end kratsis, ja taipasid selle peale, kus vastane täpselt peitus, ja tulistasid siis tema suunas ja heitsid granaate. Täisid sellest vähemaks ei jäänud ja vaenlasi ka mitte.
### Response:
Loe katkendit: Patrik Ouředník "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegune president Nicolas Maduro kandideerib uuesti, vaatamata sellele, et on praegu ebapopulaarne ja riik on sügavas majanduskriisis. Maduro kusjuures kiirustas ametnikke tagant, et valimised välja kuulutataks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Peamistel opositsiooniliidritel on keelatud kandideerida ja opositsioon oleks tahtnud, et valimised toimuksid pigem suvel, et oleks aega uut kandidaati leida.
Opositsiooni ja valitsuse läbirääkimised jooksid aga ummikusse.
Maduro on praegu ainuke kandidaat ja on oma kampaaniat juba alustanud.
Opositsioon süüdistab Madurot valimistulemuste moonutamises juba enne, kui valimised on üldse toimunud, sest ka viimasel ajal toimunud muudel valimistel on võimud opositsiooni võimalusi piiranud ja tulemustega manipuleerinud.
Ka Venezuela naaberriik Colombia on juba teatanud, et ei tunnusta valimistulemusi. | Venezuela presidendivalimised toimuvad aprillis, Maduro on ainus kandidaat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegune president Nicolas Maduro kandideerib uuesti, vaatamata sellele, et on praegu ebapopulaarne ja riik on sügavas majanduskriisis. Maduro kusjuures kiirustas ametnikke tagant, et valimised välja kuulutataks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Peamistel opositsiooniliidritel on keelatud kandideerida ja opositsioon oleks tahtnud, et valimised toimuksid pigem suvel, et oleks aega uut kandidaati leida.
Opositsiooni ja valitsuse läbirääkimised jooksid aga ummikusse.
Maduro on praegu ainuke kandidaat ja on oma kampaaniat juba alustanud.
Opositsioon süüdistab Madurot valimistulemuste moonutamises juba enne, kui valimised on üldse toimunud, sest ka viimasel ajal toimunud muudel valimistel on võimud opositsiooni võimalusi piiranud ja tulemustega manipuleerinud.
Ka Venezuela naaberriik Colombia on juba teatanud, et ei tunnusta valimistulemusi.
### Response:
Venezuela presidendivalimised toimuvad aprillis, Maduro on ainus kandidaat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse istung Stenbocki majas algab kell 10, ülekanne pressikonverentsilt kell 12. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Saar, Reinsalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse istung Stenbocki majas algab kell 10, ülekanne pressikonverentsilt kell 12.
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Saar, Reinsalu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametnike sõnul on surma saanud üheksa ning endiselt on teadmata kadunud 62 inimest, vahendas Yle.
Varem kardeti, et rusude all on kadunuks jäänud lausa 150 inimest.
Ka vigastatue ametlik arv on kasvanud - kui varem teatati umbes 200 vigastatust, siis nüüd võimude kinnitusel saanud viga 265 inimest.
Päästetööd jätkuvad, kuid mõnes piirkonnas on fookus juba koristustöödel.
Hualieni linnas toestatakse maavärinas kahjustada saanud hooneid, päästetöötajad aga otsivad endiselt lõksu jäänud inimesi.
Populaarses turismipiirkonnas on purunenud või saanud kahjustada suur hulk maju, samuti on teed mitmel pool täis lõhesid.
Endiselt elab suur hulk inimesi ajutistes majutuskohtades. Kokku on Hualienis elanikke umbes 100 000.
Oht ei ole möödas, sest piirkonnas on olnud endiselt järeltõukeid. Kolmapäeva võimsaim järeltõuge oli näiteks magnituudiga 5,7.
Taiwanil toimub maavärinaid suhteliselt sageli. Piirkonnas oli viimase kolme päeva jooksul toimunud umbes sada väiksemat maavärinat, kuid need purustusi või ohvreid kaasa ei toonud. Pühapäeval näiteks oli piirkonnas maavärin magnituudiga 6,1.
Teisipäevane maavärin toimus kusjuures täpselt kaks aastat pärast ohvriterohket maavärinat Pingtungi linna lähistel. Tookord hukkus kokku 117 ja sai viga 550 inimest.
Taiwani lähiajaloo ohvriterohkeim maavärin jääb 1999. aasta septembrisse, kui maavärin võimsusega 7,6 magnituudi surmas umbes 2400 inimest. | Taiwani maavärinaohvrite arv kasvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametnike sõnul on surma saanud üheksa ning endiselt on teadmata kadunud 62 inimest, vahendas Yle.
Varem kardeti, et rusude all on kadunuks jäänud lausa 150 inimest.
Ka vigastatue ametlik arv on kasvanud - kui varem teatati umbes 200 vigastatust, siis nüüd võimude kinnitusel saanud viga 265 inimest.
Päästetööd jätkuvad, kuid mõnes piirkonnas on fookus juba koristustöödel.
Hualieni linnas toestatakse maavärinas kahjustada saanud hooneid, päästetöötajad aga otsivad endiselt lõksu jäänud inimesi.
Populaarses turismipiirkonnas on purunenud või saanud kahjustada suur hulk maju, samuti on teed mitmel pool täis lõhesid.
Endiselt elab suur hulk inimesi ajutistes majutuskohtades. Kokku on Hualienis elanikke umbes 100 000.
Oht ei ole möödas, sest piirkonnas on olnud endiselt järeltõukeid. Kolmapäeva võimsaim järeltõuge oli näiteks magnituudiga 5,7.
Taiwanil toimub maavärinaid suhteliselt sageli. Piirkonnas oli viimase kolme päeva jooksul toimunud umbes sada väiksemat maavärinat, kuid need purustusi või ohvreid kaasa ei toonud. Pühapäeval näiteks oli piirkonnas maavärin magnituudiga 6,1.
Teisipäevane maavärin toimus kusjuures täpselt kaks aastat pärast ohvriterohket maavärinat Pingtungi linna lähistel. Tookord hukkus kokku 117 ja sai viga 550 inimest.
Taiwani lähiajaloo ohvriterohkeim maavärin jääb 1999. aasta septembrisse, kui maavärin võimsusega 7,6 magnituudi surmas umbes 2400 inimest.
### Response:
Taiwani maavärinaohvrite arv kasvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas tänapäevane looduskaitse üldse toimib: kas nö juhuslikult, ehk et kaitstakse seda, mille osas keegi sõna võtab ja ühiskondliku debati algatab (nt Asko Lõhmus ja metsaseadus) või on siin mingisugused taustaprotsessid, mis esmapilgul välja ei paista?
Ei saaks öelda, et looduskaitsetegevus on juhuslik. Meil on looduskaitseseadus, mis sätestab Eesti looduskaitse laiemad eesmärgid ning looduskaitse arengukava, mis on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks. Tegu on väärtusliku dokumendiga, mille valmimisele on kaasa aidanud ka teadlased ning mille täitmise poole tuleb püüelda. Muidugi tekib igapäevapraktikas küsimusi, kuidas seatud eesmärkideni jõuda, eriti kui mängu astuvad erinevad ühiskonna huvigrupid. Siin kohal peaks olema roll teadlastel, kes aitavad välja pakkuda lahendusi, kuidas ja mis tingimustel jõuda parimate tulemusteni.
Meie kohapealset looduskaitsetegevust mõjutavad reaalsuses suuresti ka Euroopa Liidu looduskaitse-, põllumajandus- või ka kliimapoliitika poolt seatud kohustused. Näiteks on seoses põllumajandus-keskkonnameetmete planeerimisega tekkinud vajadus mõista, millised meetmed toetavad keskkonda just Eesti kontekstis või ega mõned väljapakutud meetmetest keskkonna ja elurikkuse seisundit hoopis halvemaks muuda. Samuti tuleb meil vastutada EL-i linnu- ning loodusdirektiivis sätestatud liikide ja elupaikade heaolu eest. Olles ratifitseerinud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, oleme endale võtnud ka ambitsioonika kohustuse peatada elurikkuse kao aastaks 2020. Selliste globaalsete ja üle-euroopaliste otsuste langetamisel ja direktiivide loomisel on sisendi andnud just teadlased.
Meie ise nende teemadega kokkupuutuvate teadlastena suisa “kümbleme” sõnumistes, uudistes ja teadusartiklites, mis näitavad loodusseisundi üha halvenevat olukorda. Seetõttu võib meile endale jääda mulje, et neid protsesse peaks automaatselt aduma ka ülejäänud ühiskond. Tegelikkuses jõuab sellest teadmisest avalikkuse ette väga väike osa ehk jäämäe tipp ning osalt just meie enda tegematajätmiste tõttu.
Mulle endale (aga loodetavasti ka teistele looduskaitsebioloogiaga tegelevatele teadlastele) on üha teravamalt kohale jõudmas arusaam, et tänapäevases meediakeskses ühiskonnas on looduskaitseliselt oluliste teadustulemuste tutvustamine ja ka nende teemade laiema konteksti avamine väljaspool teadlaskonda üks äärmiselt oluline samm, selgitamaks neid valupunkte, mis vajaksid kohest sekkumist.
Meie ise nende teemadega kokkupuutuvate teadlastena suisa "kümbleme" sõnumistes, uudistes ja teadusartiklites, mis näitavad loodusseisundi üha halvenevat olukorda. Seetõttu võib meile endale jääda mulje, et neid protsesse peaks automaatselt aduma ka ülejäänud ühiskond. Tegelikkuses jõuab sellest teadmisest avalikkuse ette väga väike osa ehk jäämäe tipp ning osalt just meie enda tegematajätmiste tõttu. See vajakajäämine omakorda võib oluliselt mõjutada ühiskondlikku arusaama ning looduse seisundit mõjutavaid otsuseid.
Kes on üldse looduskaitsebioloog ja millal võib teadlast looduskaitsjaks nimetada?
See on huvitav küsimus. Looduskaitsega otsesemalt või kaudsemalt tegelevad ju päris paljud bioloogid. Üsna palju on ka selliseid rahvusvahelisi teadusajakirju, mille eesmärgiks on kajastada just rakendusliku sisuga uurimuste tulemusi (nt Journal of Applied Ecology, Biological Conservation, Ecological Applications, Applied Vegetation Science jne). Sellised rakendusliku suunitlusega teadusartiklid hõlmavad enamasti kohustusliku elemendina ülevaadet selle kohta, mis siis täpsemalt on antud uurimuse rakenduslik väljund. Kahjuks sinna see looduskaitseliselt oluline teadustulemus sageli jääbki ning ei leia kunagi teed ei looduskaitse rakendustesse ega ka laiema üldsuse ette.
Et suurendada looduskaitsebioloogia alaste teadmiste rolli looduskaitse seisukohalt oluliste otsuste langetamisel, on äärmiselt oluline, et looduskaitsebioloog kommunikeeriks teadustulemusi ja ka muid olulisi teemasid lisaks teadusartiklites kajastamisele laiemalt nii ametnik- kui ühiskonnale, osutaks valukohtadele ja oleks valmis osalema lahenduste väljapakkumisel ning lähtuvalt vajadustest viiks läbi ka uusi uuringuid ja hindaks senise looduskaitsetegevuse efektiivsust. Mulle aga tundub, et kahjuks ei soosi praegune teadusrahastamise süsteem, kus teaduse “headuse” (ka rakendusteaduse) peamiseks mõõdikuks on eeskätt bibliomeetria (rahvusvahelistes eelretsenseeritud ajakirjades ilmunud teaduspublikatsioonide arv ja neile saadud viited), sellist rohkem ühiskonnale ja praktilistele väljunditele suunatud tegevusi. Paraku suudavad meist vähesed olla samaväärselt edukad mõlemal rindel.
Bioloogid Raivo Mänd ja Marko Mägi väliuuringuil. Autor: Erakogu
Kahjuks ei soosi praegune teadusrahastamise süsteem, kus teaduse “headuse” peamiseks mõõdikuks on eeskätt bibliomeetria (rahvusvahelistes eelretsenseeritud ajakirjades ilmunud teaduspublikatsioonide arv ja neile saadud viited), sellist rohkem ühiskonnale ja praktilistele väljunditele suunatud tegevusi.
Toome praktilise näite ühest looduskaitsebioloogide eduloost:
Botaanika osakonna teadlased on juba mitmeid põlvkondi tegelenud pool-looduslike koosluste uurimisega. Teadusuuringud näitasid, et nende koosluste pindala ja sellest tulenevalt ka nendel kooslustel kasvavate-elutsevate liikide käekäik on viimase aastasaja jooksul märkimisväärselt halvenenud, mis andis alust tõstatada pool-looduslike koosluste taastamise ja kaitse vajaduse teema. Üheskoos looduskaitsepraktikutega Keskkonnaametist ja keskkonnaministeeriumist käivitati projekt “Elu alvaritele”, et loopealsete taastamis- ja hooldustöid korraldada. Teadlaste ning praktikute koostöös informeeriti ja kaasati projekti ka maahooldajaid-maaomanikke, sest ainult tänu nende huvile ja tahtele neid kooslusi majandada on võimalik sellist suuremastaabilist projekti ellu viia. Selle positiivse näite varal võiks öelda, et lootust ja võimalusi sarnaseks koostööks teadlaste, looduskaitsepraktikute ning avalikkuse vahel on ka muude looduskaitseteemade osas.
Milliseid teadusuuringuid Eesti looduskaitse praegu vajab?
Hiljuti toimusid keskkonnaministeeriumis mõttetalgud, et kaardistada looduskaitsetegevuse planeerimise ja korraldamisega igapäevaselt kokkupuutuvate inimeste vajadused ja arvamused selles osas, milliseid looduskaitselisi uuringuid me lähitulevikus vajame. Sealt koorus välja ligi 70 looduskaitseliselt olulist teemat, mis vajaks lähiajal täiendavat teaduslikku uuringut. Olulisemate teemade seas näiteks: põllumajandustoetuste mõju elurikkusele, metsade majandamine (väljaspool rangelt kaitstavaid sihtkaitsevööndeid) ning pool-looduslike koosluste hooldusmeetmete mõju ja efektiivsus.
Ma olen maastikuökoloog makroökoloogia töörühmast ning mind huvitab teadlasena see, kuidas mõjutavad suuremas ruumiskaalas toimuvad protsessid seda, mida me mingil väiksemal pinnaühikul lõpuks näeme. Meeldiva üllatusena tõdesin meie ühisel üritusel, et vastuseid küsimustele, kuidas mõjutavad elurikkuse seisundit maastiku skaalas toimivad protsessid, ootavad ka looduskaitsepraktikud ja ametnikud: kuidas tuleks maastiku skaalas metsi majandada, et säiliks toimiv elupaigavõrgustik; milline on lageraielankide suuruse ja maastikul paiknemise mõju elurikkusele; milline peaks olema kaitsealade sidusus?
Tegelikult võib öelda, et paljud mainitud teemadest kattuvad meie instituudi looduskaitsebioloogide huviorbiidis olevate valdkondadega. Loodetavasti leiab see teadlaste ja praktikute koostöös asetleidnud mõtteharjutus ka sisuka ja Eesti looduse kaitset märkimisväärselt edendava järje. Lootust igal juhul on. | Tahad kaitsta loodust? – Hakka looduskaitsebioloogiks! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas tänapäevane looduskaitse üldse toimib: kas nö juhuslikult, ehk et kaitstakse seda, mille osas keegi sõna võtab ja ühiskondliku debati algatab (nt Asko Lõhmus ja metsaseadus) või on siin mingisugused taustaprotsessid, mis esmapilgul välja ei paista?
Ei saaks öelda, et looduskaitsetegevus on juhuslik. Meil on looduskaitseseadus, mis sätestab Eesti looduskaitse laiemad eesmärgid ning looduskaitse arengukava, mis on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks. Tegu on väärtusliku dokumendiga, mille valmimisele on kaasa aidanud ka teadlased ning mille täitmise poole tuleb püüelda. Muidugi tekib igapäevapraktikas küsimusi, kuidas seatud eesmärkideni jõuda, eriti kui mängu astuvad erinevad ühiskonna huvigrupid. Siin kohal peaks olema roll teadlastel, kes aitavad välja pakkuda lahendusi, kuidas ja mis tingimustel jõuda parimate tulemusteni.
Meie kohapealset looduskaitsetegevust mõjutavad reaalsuses suuresti ka Euroopa Liidu looduskaitse-, põllumajandus- või ka kliimapoliitika poolt seatud kohustused. Näiteks on seoses põllumajandus-keskkonnameetmete planeerimisega tekkinud vajadus mõista, millised meetmed toetavad keskkonda just Eesti kontekstis või ega mõned väljapakutud meetmetest keskkonna ja elurikkuse seisundit hoopis halvemaks muuda. Samuti tuleb meil vastutada EL-i linnu- ning loodusdirektiivis sätestatud liikide ja elupaikade heaolu eest. Olles ratifitseerinud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, oleme endale võtnud ka ambitsioonika kohustuse peatada elurikkuse kao aastaks 2020. Selliste globaalsete ja üle-euroopaliste otsuste langetamisel ja direktiivide loomisel on sisendi andnud just teadlased.
Meie ise nende teemadega kokkupuutuvate teadlastena suisa “kümbleme” sõnumistes, uudistes ja teadusartiklites, mis näitavad loodusseisundi üha halvenevat olukorda. Seetõttu võib meile endale jääda mulje, et neid protsesse peaks automaatselt aduma ka ülejäänud ühiskond. Tegelikkuses jõuab sellest teadmisest avalikkuse ette väga väike osa ehk jäämäe tipp ning osalt just meie enda tegematajätmiste tõttu.
Mulle endale (aga loodetavasti ka teistele looduskaitsebioloogiaga tegelevatele teadlastele) on üha teravamalt kohale jõudmas arusaam, et tänapäevases meediakeskses ühiskonnas on looduskaitseliselt oluliste teadustulemuste tutvustamine ja ka nende teemade laiema konteksti avamine väljaspool teadlaskonda üks äärmiselt oluline samm, selgitamaks neid valupunkte, mis vajaksid kohest sekkumist.
Meie ise nende teemadega kokkupuutuvate teadlastena suisa "kümbleme" sõnumistes, uudistes ja teadusartiklites, mis näitavad loodusseisundi üha halvenevat olukorda. Seetõttu võib meile endale jääda mulje, et neid protsesse peaks automaatselt aduma ka ülejäänud ühiskond. Tegelikkuses jõuab sellest teadmisest avalikkuse ette väga väike osa ehk jäämäe tipp ning osalt just meie enda tegematajätmiste tõttu. See vajakajäämine omakorda võib oluliselt mõjutada ühiskondlikku arusaama ning looduse seisundit mõjutavaid otsuseid.
Kes on üldse looduskaitsebioloog ja millal võib teadlast looduskaitsjaks nimetada?
See on huvitav küsimus. Looduskaitsega otsesemalt või kaudsemalt tegelevad ju päris paljud bioloogid. Üsna palju on ka selliseid rahvusvahelisi teadusajakirju, mille eesmärgiks on kajastada just rakendusliku sisuga uurimuste tulemusi (nt Journal of Applied Ecology, Biological Conservation, Ecological Applications, Applied Vegetation Science jne). Sellised rakendusliku suunitlusega teadusartiklid hõlmavad enamasti kohustusliku elemendina ülevaadet selle kohta, mis siis täpsemalt on antud uurimuse rakenduslik väljund. Kahjuks sinna see looduskaitseliselt oluline teadustulemus sageli jääbki ning ei leia kunagi teed ei looduskaitse rakendustesse ega ka laiema üldsuse ette.
Et suurendada looduskaitsebioloogia alaste teadmiste rolli looduskaitse seisukohalt oluliste otsuste langetamisel, on äärmiselt oluline, et looduskaitsebioloog kommunikeeriks teadustulemusi ja ka muid olulisi teemasid lisaks teadusartiklites kajastamisele laiemalt nii ametnik- kui ühiskonnale, osutaks valukohtadele ja oleks valmis osalema lahenduste väljapakkumisel ning lähtuvalt vajadustest viiks läbi ka uusi uuringuid ja hindaks senise looduskaitsetegevuse efektiivsust. Mulle aga tundub, et kahjuks ei soosi praegune teadusrahastamise süsteem, kus teaduse “headuse” (ka rakendusteaduse) peamiseks mõõdikuks on eeskätt bibliomeetria (rahvusvahelistes eelretsenseeritud ajakirjades ilmunud teaduspublikatsioonide arv ja neile saadud viited), sellist rohkem ühiskonnale ja praktilistele väljunditele suunatud tegevusi. Paraku suudavad meist vähesed olla samaväärselt edukad mõlemal rindel.
Bioloogid Raivo Mänd ja Marko Mägi väliuuringuil. Autor: Erakogu
Kahjuks ei soosi praegune teadusrahastamise süsteem, kus teaduse “headuse” peamiseks mõõdikuks on eeskätt bibliomeetria (rahvusvahelistes eelretsenseeritud ajakirjades ilmunud teaduspublikatsioonide arv ja neile saadud viited), sellist rohkem ühiskonnale ja praktilistele väljunditele suunatud tegevusi.
Toome praktilise näite ühest looduskaitsebioloogide eduloost:
Botaanika osakonna teadlased on juba mitmeid põlvkondi tegelenud pool-looduslike koosluste uurimisega. Teadusuuringud näitasid, et nende koosluste pindala ja sellest tulenevalt ka nendel kooslustel kasvavate-elutsevate liikide käekäik on viimase aastasaja jooksul märkimisväärselt halvenenud, mis andis alust tõstatada pool-looduslike koosluste taastamise ja kaitse vajaduse teema. Üheskoos looduskaitsepraktikutega Keskkonnaametist ja keskkonnaministeeriumist käivitati projekt “Elu alvaritele”, et loopealsete taastamis- ja hooldustöid korraldada. Teadlaste ning praktikute koostöös informeeriti ja kaasati projekti ka maahooldajaid-maaomanikke, sest ainult tänu nende huvile ja tahtele neid kooslusi majandada on võimalik sellist suuremastaabilist projekti ellu viia. Selle positiivse näite varal võiks öelda, et lootust ja võimalusi sarnaseks koostööks teadlaste, looduskaitsepraktikute ning avalikkuse vahel on ka muude looduskaitseteemade osas.
Milliseid teadusuuringuid Eesti looduskaitse praegu vajab?
Hiljuti toimusid keskkonnaministeeriumis mõttetalgud, et kaardistada looduskaitsetegevuse planeerimise ja korraldamisega igapäevaselt kokkupuutuvate inimeste vajadused ja arvamused selles osas, milliseid looduskaitselisi uuringuid me lähitulevikus vajame. Sealt koorus välja ligi 70 looduskaitseliselt olulist teemat, mis vajaks lähiajal täiendavat teaduslikku uuringut. Olulisemate teemade seas näiteks: põllumajandustoetuste mõju elurikkusele, metsade majandamine (väljaspool rangelt kaitstavaid sihtkaitsevööndeid) ning pool-looduslike koosluste hooldusmeetmete mõju ja efektiivsus.
Ma olen maastikuökoloog makroökoloogia töörühmast ning mind huvitab teadlasena see, kuidas mõjutavad suuremas ruumiskaalas toimuvad protsessid seda, mida me mingil väiksemal pinnaühikul lõpuks näeme. Meeldiva üllatusena tõdesin meie ühisel üritusel, et vastuseid küsimustele, kuidas mõjutavad elurikkuse seisundit maastiku skaalas toimivad protsessid, ootavad ka looduskaitsepraktikud ja ametnikud: kuidas tuleks maastiku skaalas metsi majandada, et säiliks toimiv elupaigavõrgustik; milline on lageraielankide suuruse ja maastikul paiknemise mõju elurikkusele; milline peaks olema kaitsealade sidusus?
Tegelikult võib öelda, et paljud mainitud teemadest kattuvad meie instituudi looduskaitsebioloogide huviorbiidis olevate valdkondadega. Loodetavasti leiab see teadlaste ja praktikute koostöös asetleidnud mõtteharjutus ka sisuka ja Eesti looduse kaitset märkimisväärselt edendava järje. Lootust igal juhul on.
### Response:
Tahad kaitsta loodust? – Hakka looduskaitsebioloogiks! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Gaasi lükkab kohe põhja Goldie, kes koos Skeptaga sai hakkama ülimõnusa retropõrkega, kahju ainult, et "Upstart - Road Trip" napilt üle kahe minuti pikk on. Ka FaltyDL on verminud suurepärase tantsumuusika pärli, uuelt EP'lt "Three Rooms", mis tervikuna pole tippteos, aga "Small Rooms (Fake Smiling Faces)" on eriti raju bassimuusika parimal kujul.
Kui alguses läheb kohe kütmiseks, siis tegelikult on ka pehmust ja ilu. James Blake kihutab enda loos "If The Car Beside You Moves Ahead" mööda öiseid linnatänavaid, aga lendab seejuures täie hooga mõtisklevatesse unenägudesse. Erootilise popi meister Rhye tuli välja teise albumiga, "Feel Your Weight" on ainult üks väike suutäis sealt pealt, tegelikult väärib kogu plaat kuulamist. Ka Justin Timberlake andis välja juba kriitikutelt üsna valustalt tappa saanud plaadi "Man of the Woods", kuid seal on siiski ka väärt asju, "Midnight Summer Jam" on hea näide.
Hip-hopis juhtus ka vahepeal igasugu põnevaid asju. Oleks nagu sattunud aastasse 2003, aga tõepoolest, Busta Rhymes, Missy Elliott ja Kelly Rowland andsid koos loo välja. Mõnus muusikaline ajamasin, samamoodi toimib ka Childish Gambino värskelt uuesti välja lastud esimene EP, millelt lugu "Lights Turned On" heidab kuulajate ette mudruse räpibängeri. Aga on ka moodsaid asju, Migos enda uue plaadiga "Culture II" ja Kendrick Lamar koos The Weeknd 'iga loos "Pray For Me".
Tantsumuusikas on veel põnevaid asju - DJ Koze topeltsingel on talle vastavalt täiesti suurepärane ning mõlemad lood on playlistis, uus Throwing Snow lugu on kosmiline kõle kolistamine ja Road Hog, üldiselt tuntud ka kui Galcher Lustwerk, viib vaataja rändama koos põksuva sündi ja tervata trummidega.
Ja sinna vahele mahub veel kõike muud - pisut indie 't, ambient 'i ja isegi ühe loo jagu reggae 't. Kuulakem! | Nädala playlist: öistes tuledes James Blake, põrkav Goldie ja retroudus Timberlake | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Gaasi lükkab kohe põhja Goldie, kes koos Skeptaga sai hakkama ülimõnusa retropõrkega, kahju ainult, et "Upstart - Road Trip" napilt üle kahe minuti pikk on. Ka FaltyDL on verminud suurepärase tantsumuusika pärli, uuelt EP'lt "Three Rooms", mis tervikuna pole tippteos, aga "Small Rooms (Fake Smiling Faces)" on eriti raju bassimuusika parimal kujul.
Kui alguses läheb kohe kütmiseks, siis tegelikult on ka pehmust ja ilu. James Blake kihutab enda loos "If The Car Beside You Moves Ahead" mööda öiseid linnatänavaid, aga lendab seejuures täie hooga mõtisklevatesse unenägudesse. Erootilise popi meister Rhye tuli välja teise albumiga, "Feel Your Weight" on ainult üks väike suutäis sealt pealt, tegelikult väärib kogu plaat kuulamist. Ka Justin Timberlake andis välja juba kriitikutelt üsna valustalt tappa saanud plaadi "Man of the Woods", kuid seal on siiski ka väärt asju, "Midnight Summer Jam" on hea näide.
Hip-hopis juhtus ka vahepeal igasugu põnevaid asju. Oleks nagu sattunud aastasse 2003, aga tõepoolest, Busta Rhymes, Missy Elliott ja Kelly Rowland andsid koos loo välja. Mõnus muusikaline ajamasin, samamoodi toimib ka Childish Gambino värskelt uuesti välja lastud esimene EP, millelt lugu "Lights Turned On" heidab kuulajate ette mudruse räpibängeri. Aga on ka moodsaid asju, Migos enda uue plaadiga "Culture II" ja Kendrick Lamar koos The Weeknd 'iga loos "Pray For Me".
Tantsumuusikas on veel põnevaid asju - DJ Koze topeltsingel on talle vastavalt täiesti suurepärane ning mõlemad lood on playlistis, uus Throwing Snow lugu on kosmiline kõle kolistamine ja Road Hog, üldiselt tuntud ka kui Galcher Lustwerk, viib vaataja rändama koos põksuva sündi ja tervata trummidega.
Ja sinna vahele mahub veel kõike muud - pisut indie 't, ambient 'i ja isegi ühe loo jagu reggae 't. Kuulakem!
### Response:
Nädala playlist: öistes tuledes James Blake, põrkav Goldie ja retroudus Timberlake |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 80 protsenti külastustest jäid Euroopa Liidu piiridesse ja nende arv kasvas aastaga 100 000 võrra. Iga viies reis tehti Soome, kuid nende arv kahanes kaks protsenti. Samuti olid reisid Norrasse kuus protsenti harvemad.
Võrreldes 2016. aastaga reisisid eestimaalased Eesti Panga andmetel puhkusepaikadesse märksa rohkem. Bulgaariasse ja Kreekasse tehtud puhkusereiside arv kasvas edasi, vastavalt 17 ja 11 protsenti.
Horvaatiasse tehtud reiside arv on kasvanud juba seitse aastat järjest ning on kümne aastaga kolmekordistunud. Pärast 2016. aasta langust kogusid taas populaarsust Türgis ja Egiptuses asuvad puhkusepaigad: sinna reisiti vastavalt 35 ja 75 protsenti rohkem.
Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse kasvas aastaga kuus protsenti. Venemaad külastati sama palju kui 2016. aastal ehk 275 000 korda.
Mitmepäevakülastuste arv suurenes kuus protsenti ja üks külastus kestis keskmiselt 3,7 päeva. Ühepäevakülastusi oli kõigist külastustest 14 protsenti ning nende arv jäi samaks.
Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Eesti reisiteenuste import oli 2017. aastal ligi 1,1 miljardit eurot – kaks korda suurem kui kümme aastat tagasi.
Soomlaste Eestis käimine mullu vähenes, Aasia turiste on üha rohkem
2017. aastal kasvas välisturistide arv kolm protsenti. Eestit külastati rohkem kui kuuel miljonil korral. Soome turistide arv kahanes viis protsenti ning nad moodustasid külastajate üldarvust 35 protsenti – seni madalaim tase alates 2008. aastast.
Teiste Euroopa Liidu riikide elanike reiside hulk Eestisse kasvas kümme protsenti Märkimisväärselt suurenesid reisid Ühendkuningriigist (20 protsenti) ja Belgiast (54 protsenti), mis oli osaliselt tingitud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest.
Endiselt kasvab Aasia riikidest pärit turistide arv. 2017. aastal oli nende osakaal ajaloo suurim, viis protsenti külastajate üldarvust, ning kümne aastaga on nende arv viiekordistunud.
Venemaalt tehti Eestisse ligi 900 000 reisi ehk neli protsenti rohkem kui 2016. aastal. Teistest SRÜ riikidest tuli pisut vähem külalisi. Märkimisväärselt, kolmandiku võrra, harvenesid valgevenelaste reisid Eestisse.
Eestit külastanud mitmepäevareisijate arv oli 2017. aastal kolm protsenti suurem kui 2016. aastal ning mitmepäevareisijate keskmine külastusaeg oli 4,2 päeva. 47 protsenti kõikidest külastustest olid ühepäevased.
Välisturistid kulutasid möödunud aastal Eestis hinnangute järgi ligi 1,2 miljardit eurot ehk kolm protsenti rohkem kui 2016. aastal. Eesti reisiteenuste eksport oli 2017. aastal hinnanguliselt 1,4 miljardit eurot, kümne aastaga kasvas see 70 protsenti.
Eesti Pank märkis, et reisijate liikumine avaldab märkimisväärset mõju reisiteenuste ekspordile ja impordile Eesti maksebilansis. 2017. aasta maksebilansi statistika avaldab pank 8. märtsil. | Eesti elanikud kulutasid mullu reisimisele umbes 800 miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
80 protsenti külastustest jäid Euroopa Liidu piiridesse ja nende arv kasvas aastaga 100 000 võrra. Iga viies reis tehti Soome, kuid nende arv kahanes kaks protsenti. Samuti olid reisid Norrasse kuus protsenti harvemad.
Võrreldes 2016. aastaga reisisid eestimaalased Eesti Panga andmetel puhkusepaikadesse märksa rohkem. Bulgaariasse ja Kreekasse tehtud puhkusereiside arv kasvas edasi, vastavalt 17 ja 11 protsenti.
Horvaatiasse tehtud reiside arv on kasvanud juba seitse aastat järjest ning on kümne aastaga kolmekordistunud. Pärast 2016. aasta langust kogusid taas populaarsust Türgis ja Egiptuses asuvad puhkusepaigad: sinna reisiti vastavalt 35 ja 75 protsenti rohkem.
Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse kasvas aastaga kuus protsenti. Venemaad külastati sama palju kui 2016. aastal ehk 275 000 korda.
Mitmepäevakülastuste arv suurenes kuus protsenti ja üks külastus kestis keskmiselt 3,7 päeva. Ühepäevakülastusi oli kõigist külastustest 14 protsenti ning nende arv jäi samaks.
Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Eesti reisiteenuste import oli 2017. aastal ligi 1,1 miljardit eurot – kaks korda suurem kui kümme aastat tagasi.
Soomlaste Eestis käimine mullu vähenes, Aasia turiste on üha rohkem
2017. aastal kasvas välisturistide arv kolm protsenti. Eestit külastati rohkem kui kuuel miljonil korral. Soome turistide arv kahanes viis protsenti ning nad moodustasid külastajate üldarvust 35 protsenti – seni madalaim tase alates 2008. aastast.
Teiste Euroopa Liidu riikide elanike reiside hulk Eestisse kasvas kümme protsenti Märkimisväärselt suurenesid reisid Ühendkuningriigist (20 protsenti) ja Belgiast (54 protsenti), mis oli osaliselt tingitud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest.
Endiselt kasvab Aasia riikidest pärit turistide arv. 2017. aastal oli nende osakaal ajaloo suurim, viis protsenti külastajate üldarvust, ning kümne aastaga on nende arv viiekordistunud.
Venemaalt tehti Eestisse ligi 900 000 reisi ehk neli protsenti rohkem kui 2016. aastal. Teistest SRÜ riikidest tuli pisut vähem külalisi. Märkimisväärselt, kolmandiku võrra, harvenesid valgevenelaste reisid Eestisse.
Eestit külastanud mitmepäevareisijate arv oli 2017. aastal kolm protsenti suurem kui 2016. aastal ning mitmepäevareisijate keskmine külastusaeg oli 4,2 päeva. 47 protsenti kõikidest külastustest olid ühepäevased.
Välisturistid kulutasid möödunud aastal Eestis hinnangute järgi ligi 1,2 miljardit eurot ehk kolm protsenti rohkem kui 2016. aastal. Eesti reisiteenuste eksport oli 2017. aastal hinnanguliselt 1,4 miljardit eurot, kümne aastaga kasvas see 70 protsenti.
Eesti Pank märkis, et reisijate liikumine avaldab märkimisväärset mõju reisiteenuste ekspordile ja impordile Eesti maksebilansis. 2017. aasta maksebilansi statistika avaldab pank 8. märtsil.
### Response:
Eesti elanikud kulutasid mullu reisimisele umbes 800 miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | California veteranpoliitik, kes saab märtsis 78 aastaseks, alustas esinemist kell 10.04 hommikul ja lõpetas kaheksa tundi ja seitse minutit hiljem, kell 18.11.
"Ma sain just teate, et esindajatekoja ajaloolane kinnitas, et teil on nüüd pikima katkematu kõne rekord esindajatekojas alates 1909. aastast," ütles Pelosi.
Eelmine rekord kuulus kongresmen Champ Clarkile Missourist, kes esines viis tundi ja 15 minutit. Ei ole teada, kas keegi oli enne 1909. aastat veelgi pikema kõnega esinenud.
Pelosi võttis sõna ka senati liidrite teatatud föderaaleelarve kompromisskokkuleppe vastu, mis tõstaks kulutuste lage ja väldiks valitsusasutuste töö seiskumist. Samas ei sisalda see kokkulepe tundlikku migratsiooni küsimust.
Pelosi sõnul on ta kokkuleppe vastu, kui esindajatekoja spiiker Paul Ryan ei anna sõna, et ta toob migratsiooniseaduse esindajatekotta hääletamiseks. Ameeriklased vajavad migratsiooni küsimuses lahendust, rõhutas ta.
Pelosi ei rikkunud rekordkõnega ühtegi reeglit. Partei liidritel on lubatud võtta esindajatekojas sõna nii pikalt kui nad seda soovivad. Tavaliselt piirduvad need esinemised mõne minutiga.
Presidendi Donald Trumpi administratsioon avaldas jaanuaris osaliselt uue migratsioonikava, mis pakub 1,8 miljonile noorele ebaseaduslikule sisserändajale välja tee kodakondsuse saamiseks järgmise 10-12 aasta jooksul.
Kui kongress ei tegutse aga enne migratsiooniprogrammi DACA aegumist, võib keskmiselt umbes 1000 migranti päevas oodata väljasaatmine.
Senatis peetud pikim kõne kuulub senaator Strom Thurmondile, kes esines 24 tundi ja 18 minutit, avaldades vastuseisu 1957. aasta kodanikuõiguste seadusele.
Rekordilist sõnavõttu saab vaadata ja kuulata SIIN. | Pelosi pidas esindajatekojas rohkem kui saja aasta pikima kõne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
California veteranpoliitik, kes saab märtsis 78 aastaseks, alustas esinemist kell 10.04 hommikul ja lõpetas kaheksa tundi ja seitse minutit hiljem, kell 18.11.
"Ma sain just teate, et esindajatekoja ajaloolane kinnitas, et teil on nüüd pikima katkematu kõne rekord esindajatekojas alates 1909. aastast," ütles Pelosi.
Eelmine rekord kuulus kongresmen Champ Clarkile Missourist, kes esines viis tundi ja 15 minutit. Ei ole teada, kas keegi oli enne 1909. aastat veelgi pikema kõnega esinenud.
Pelosi võttis sõna ka senati liidrite teatatud föderaaleelarve kompromisskokkuleppe vastu, mis tõstaks kulutuste lage ja väldiks valitsusasutuste töö seiskumist. Samas ei sisalda see kokkulepe tundlikku migratsiooni küsimust.
Pelosi sõnul on ta kokkuleppe vastu, kui esindajatekoja spiiker Paul Ryan ei anna sõna, et ta toob migratsiooniseaduse esindajatekotta hääletamiseks. Ameeriklased vajavad migratsiooni küsimuses lahendust, rõhutas ta.
Pelosi ei rikkunud rekordkõnega ühtegi reeglit. Partei liidritel on lubatud võtta esindajatekojas sõna nii pikalt kui nad seda soovivad. Tavaliselt piirduvad need esinemised mõne minutiga.
Presidendi Donald Trumpi administratsioon avaldas jaanuaris osaliselt uue migratsioonikava, mis pakub 1,8 miljonile noorele ebaseaduslikule sisserändajale välja tee kodakondsuse saamiseks järgmise 10-12 aasta jooksul.
Kui kongress ei tegutse aga enne migratsiooniprogrammi DACA aegumist, võib keskmiselt umbes 1000 migranti päevas oodata väljasaatmine.
Senatis peetud pikim kõne kuulub senaator Strom Thurmondile, kes esines 24 tundi ja 18 minutit, avaldades vastuseisu 1957. aasta kodanikuõiguste seadusele.
Rekordilist sõnavõttu saab vaadata ja kuulata SIIN.
### Response:
Pelosi pidas esindajatekojas rohkem kui saja aasta pikima kõne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kontserni müügitulu suurenes eelkõige tänu viimase kahe aasta jooksul eratellijatega sõlmitud ehituslepingute mahu kasvule. Hea meel on sellest, et müügitulu kasvas kõigil meie koduturgudel – Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Kontserni puhaskasum küll kasvas märkimisväärselt, võrreldes eelmise aastaga, ent siin tuleb arvestada, et viimase kvartali tulemus pole tavapärane. Kasumi kasvu toetas mitu positiivset asjaolu, sealhulgas neljandas kvartalis aset leidnud kinnisvaratehingud, mille ettevalmistamine toimus pikema perioodi vältel. Samuti langes viimasesse kvartalisse arvestatav osa korterite müügikasumist ning paari objekti kasumlikkuse paranemine," selgitas Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
"Kui numbrite taha vaadata, siis tellijatele ehitusteenuste pakkumise kasumlikkus on ikka surve all, kuna ehitusturul sisendhinnad jätkuvalt tõusevad ja projekteerimis- ning alltöövõtu ressurssi on puudu. See mõjutab eelkõige ehituse peatöövõtu ettevõtete kasumlikkust, suurendab lepingulisi riske ning sunnib jätkuvalt otsima sisemist efektiivsust. Sel aastal jäi meil selgelt alla ootusi teede- ja insenerrajatiste uute tellimuste maht ning tervikuna ei ole me suutnud riigihangetel pakutavate hindadega konkureerida," lisas Trink.
Merko Ehitus müüs mullu neljandas kvartalis 106 ning 12 kuuga 392 korterit kogumaksumusega vastavalt 13,3 ja 47,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. 2017. aastal käivitasid Merko ettevõtted ligikaudu 500 uue korteri ehituse ning investeerisid eelmisel aastal käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 48 miljonit eurot. Lisaks soetas kontsern 2017. aastal uusi kinnistuid ligi üheksa miljoni euro väärtuses.
"Korteriturg Baltikumis on olnud üldjoontes hea, ehkki uute korterite pakkumine turul on kasvanud ja müügitehingute arvu stabiliseerumine on toimunud juba mõnda aega. Nagu oleme ka varem välja toonud, ei saa me rahule jääda ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga, mis võimaldaks meil kiiremini turule tuua rohkem arendusprojekte. Nõudlus Merko korterite järele on tugev. Korteriarendus on meie keskne äriliin ja sõltuvalt ehituslubade saamisest planeerime sellesse investeerida ka 2018. aastal enam kui 50 miljonit eurot," rääkis Trink.
Merko Ehituse 2017. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 103 miljonit eurot, EBITDA 11,2 miljonit, kasum enne makse 10,6 miljonit ning puhaskasum 8,1 miljonit eurot.
2017. aasta müügitulu oli 317,6 miljonit eurot, EBITDA 22,2 miljonit, kasum enne makse 18,8 miljonit ning puhaskasum 14,7 miljonit eurot.
2017. aasta 12 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 335 miljonit ning neljandas kvartalis 31 miljonit eurot, sealhulgas Toom-Kuninga 21 korterelamu, Viimsi riigigümnaasiumi ja Tallinki büroohoone ehituseks Eestis ning Z-Towers kompleksi lisatööde teostamiseks Lätis.
2017. aasta detsembri lõpu seisuga oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 344,4 miljonit eurot, võrreldes 269,6 miljoni euroga eelmise aasta samal kuupäeval.
Neljandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus ja Hiina Rahvavabariigi Suursaatkond. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z‑Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall ning Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas ja Rinktines Urban arendusprojekt. Norras olid neljanda kvartali suuremateks töös olevateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone Oslos.
Kontserni juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2018. aastal eelnevate perioodide kasumist dividende 17,7 miljonit eurot ehk üks euro aktsia kohta, mis moodustab 120 protsenti eelmise aasta kasumist.
"Ettepanek maksta dividende rohkem kui eelmise aasta kasum ja üle dividendipoliitika määra lähtub peamiselt kontserni seni küllalt kõrgest omakapitali tasemest ning mõõdukast laenukoormusest," ütles Trink. "Meie üheks eesmärgiks on ehitustegevuse madalate marginaalide kontekstis, mis piirab kontserni kasumlikkust ja omakapitali tootlust, muuta aktsionäride kapitali kasutust efektiivsemaks. Kontsern jätkab investeeringuid korteriarendusse"
"Oleme otsustanud Merko Ehituse omakapitali mitte kasvatada, vaid mõõdukalt vähendada, kuna ettevõte on antud turusituatsioonis liiga hästi kapitaliseeritud. Korterite ehituses planeerime investeeringute kasvu 10-12 protsenti ja samas vähendame kasumit mittetoovate hanketööde mahtu, mis seovad mõttetult ettevõtte inim- ja finantskapitali," lisas Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus. | Merko Ehituse käive kasvas mullu 26 protsenti 317,6 miljonini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kontserni müügitulu suurenes eelkõige tänu viimase kahe aasta jooksul eratellijatega sõlmitud ehituslepingute mahu kasvule. Hea meel on sellest, et müügitulu kasvas kõigil meie koduturgudel – Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. Kontserni puhaskasum küll kasvas märkimisväärselt, võrreldes eelmise aastaga, ent siin tuleb arvestada, et viimase kvartali tulemus pole tavapärane. Kasumi kasvu toetas mitu positiivset asjaolu, sealhulgas neljandas kvartalis aset leidnud kinnisvaratehingud, mille ettevalmistamine toimus pikema perioodi vältel. Samuti langes viimasesse kvartalisse arvestatav osa korterite müügikasumist ning paari objekti kasumlikkuse paranemine," selgitas Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
"Kui numbrite taha vaadata, siis tellijatele ehitusteenuste pakkumise kasumlikkus on ikka surve all, kuna ehitusturul sisendhinnad jätkuvalt tõusevad ja projekteerimis- ning alltöövõtu ressurssi on puudu. See mõjutab eelkõige ehituse peatöövõtu ettevõtete kasumlikkust, suurendab lepingulisi riske ning sunnib jätkuvalt otsima sisemist efektiivsust. Sel aastal jäi meil selgelt alla ootusi teede- ja insenerrajatiste uute tellimuste maht ning tervikuna ei ole me suutnud riigihangetel pakutavate hindadega konkureerida," lisas Trink.
Merko Ehitus müüs mullu neljandas kvartalis 106 ning 12 kuuga 392 korterit kogumaksumusega vastavalt 13,3 ja 47,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. 2017. aastal käivitasid Merko ettevõtted ligikaudu 500 uue korteri ehituse ning investeerisid eelmisel aastal käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 48 miljonit eurot. Lisaks soetas kontsern 2017. aastal uusi kinnistuid ligi üheksa miljoni euro väärtuses.
"Korteriturg Baltikumis on olnud üldjoontes hea, ehkki uute korterite pakkumine turul on kasvanud ja müügitehingute arvu stabiliseerumine on toimunud juba mõnda aega. Nagu oleme ka varem välja toonud, ei saa me rahule jääda ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga, mis võimaldaks meil kiiremini turule tuua rohkem arendusprojekte. Nõudlus Merko korterite järele on tugev. Korteriarendus on meie keskne äriliin ja sõltuvalt ehituslubade saamisest planeerime sellesse investeerida ka 2018. aastal enam kui 50 miljonit eurot," rääkis Trink.
Merko Ehituse 2017. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 103 miljonit eurot, EBITDA 11,2 miljonit, kasum enne makse 10,6 miljonit ning puhaskasum 8,1 miljonit eurot.
2017. aasta müügitulu oli 317,6 miljonit eurot, EBITDA 22,2 miljonit, kasum enne makse 18,8 miljonit ning puhaskasum 14,7 miljonit eurot.
2017. aasta 12 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 335 miljonit ning neljandas kvartalis 31 miljonit eurot, sealhulgas Toom-Kuninga 21 korterelamu, Viimsi riigigümnaasiumi ja Tallinki büroohoone ehituseks Eestis ning Z-Towers kompleksi lisatööde teostamiseks Lätis.
2017. aasta detsembri lõpu seisuga oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 344,4 miljonit eurot, võrreldes 269,6 miljoni euroga eelmise aasta samal kuupäeval.
Neljandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Wendre tootmishoone laiendus ja Hiina Rahvavabariigi Suursaatkond. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z‑Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall ning Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas ja Rinktines Urban arendusprojekt. Norras olid neljanda kvartali suuremateks töös olevateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone Oslos.
Kontserni juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2018. aastal eelnevate perioodide kasumist dividende 17,7 miljonit eurot ehk üks euro aktsia kohta, mis moodustab 120 protsenti eelmise aasta kasumist.
"Ettepanek maksta dividende rohkem kui eelmise aasta kasum ja üle dividendipoliitika määra lähtub peamiselt kontserni seni küllalt kõrgest omakapitali tasemest ning mõõdukast laenukoormusest," ütles Trink. "Meie üheks eesmärgiks on ehitustegevuse madalate marginaalide kontekstis, mis piirab kontserni kasumlikkust ja omakapitali tootlust, muuta aktsionäride kapitali kasutust efektiivsemaks. Kontsern jätkab investeeringuid korteriarendusse"
"Oleme otsustanud Merko Ehituse omakapitali mitte kasvatada, vaid mõõdukalt vähendada, kuna ettevõte on antud turusituatsioonis liiga hästi kapitaliseeritud. Korterite ehituses planeerime investeeringute kasvu 10-12 protsenti ja samas vähendame kasumit mittetoovate hanketööde mahtu, mis seovad mõttetult ettevõtte inim- ja finantskapitali," lisas Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus.
### Response:
Merko Ehituse käive kasvas mullu 26 protsenti 317,6 miljonini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alagruppi alustas Tammeka 1:0 võiduga Riia FS-i üle, teises mängus tuli aga tunnistada Zeniti 0:3 paremust. 3:2 võit Tallinna Kalevi üle viis tartlased siiski alagrupist teisena edasi, kirjutab Soccernet.ee.
Poolfinaalis kohtuti PSV noortega ja neilegi jäädi 0:3 alla, kuid pronksimängus alistati FK Minsk 2:0 ja lõpetati kolmanda kohaga. Finaalis alistas Zenit penaltiseerias PSV.
Tammeka meeskonna peatreener Indrek Koser selgitas klubi kodulehele, et turniiri eesmärgiks oli saada tugevaid ja kõrge tempoga mänge, et näha, kus asutakse võrreldes Euroopa tippudega. Zeniti puhul tõstis ta esile füüsilist võimsust ja individuaalset osavust, PSV puhul aga meeskondlikku mängu. | Tammeka U17 tuli välisturniiril PSV ja Zeniti järel kolmandaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alagruppi alustas Tammeka 1:0 võiduga Riia FS-i üle, teises mängus tuli aga tunnistada Zeniti 0:3 paremust. 3:2 võit Tallinna Kalevi üle viis tartlased siiski alagrupist teisena edasi, kirjutab Soccernet.ee.
Poolfinaalis kohtuti PSV noortega ja neilegi jäädi 0:3 alla, kuid pronksimängus alistati FK Minsk 2:0 ja lõpetati kolmanda kohaga. Finaalis alistas Zenit penaltiseerias PSV.
Tammeka meeskonna peatreener Indrek Koser selgitas klubi kodulehele, et turniiri eesmärgiks oli saada tugevaid ja kõrge tempoga mänge, et näha, kus asutakse võrreldes Euroopa tippudega. Zeniti puhul tõstis ta esile füüsilist võimsust ja individuaalset osavust, PSV puhul aga meeskondlikku mängu.
### Response:
Tammeka U17 tuli välisturniiril PSV ja Zeniti järel kolmandaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie väike saladus. Rebeka Põldsam intervjueerib presidenti. KERSTI KALJULAID: "Ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega."
Saja-aastase Eesti Vabariigi president on Kersti Kaljulaid, kes on pälvinud oma esimese pooleteise ametiaastaga poolehoiu oma sisukate kõnede, ühiskonnas oluliste teemapüstituste ja isikupäraga. President Kaljulaid on oma tegevuse ja sõnadega juhtinud tähelepanu perevägivalla ennetamisele, tervisespordile, konservatiivsete väärtuste sisule, noorte kaasamisele riigiasjadesse ning e-riigi võimalustele. Võib julgelt öelda, et president Kaljulaid kehastab teatavat paradigmanihet Eesti ühiskonnas: see puudutab nii ettekujutust naissoost tippjuhtidest, tarkadest ja väärikatest naistest kui ka presidendi institutsiooni kui sellisest. Tänu sellele on presidendil hulgaliselt kaasarääkijaid ning teda peetakse eeskujuks nii naiste kui meeste seas.
OTT KARULIN: Et karu ei nutaks
Kas me oleme valmis selleks, et "Kultuur 2030" peamine arutelu toimub erakondade vahel?
Kaks ja pool aastat tagasi saatsime kõigile riigikogu liikmetele Sirbi erinumbri (5. VI 2015), mille esikülge kaunistas Marko Mäetamme "Nuttev karu" (2003). Oli ka põhjust: sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar astus esimest korda riigikogu ette, et anda aru "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" ehk "Kultuur 2020" täitmisest. Seda enamgi, et dokument oli koostatud Rein Langi ajal ning esimesel aruandeaastal oli kultuuriministriks Urve Tiidus – mõlemad Reformierakonnast. Hirm, et dokumenti "Kultuur 2020" tabab sama formaalse aruandluse saatus, mis paljusid riiklikke strateegiaid, polnud ilmselt liialdatud, sest juba enne selle vastuvõtmist oli kahtlejaid üksjagu. Artur Talvik arvas aasta enne dokumendi vastuvõtmist, kui kultuuriministriks veel Lang: "Nii oleme me taas kaks aastat käinud koosolekutel, arutlenud ja vaielnud ja mõttetalguid pidanud. Kaks aastat on kulunud selle ministri neljast aastast. Järgmisel kahel arutletakse seda juba eos ümmargust dokumenti riigikogus ja ongi jälle neli aastat võimul oldud ilma midagi tegemata." Ma ei hakka siinkohal üle kordama, kuidas "Kultuur 2020" sündis, aga et kultuuriminister on järgmisel nädalal taas riigikogu ees aru andmas, on paslik teha ülevaade, mida selle dokumendi kohta siiani arvatud on, ja mis ehk veelgi olulisem: alustada arutelu juba järgmise, "Kultuur 2030" üle.
KAAREL TARAND: Ratas ei käi, sest raha pole
Erakonnamajanduses valitseb stagnatsioon ja allakäik
Nagu ükski perekond, nii ei saa ka ükski organisatsioon läbi rahata. Pered seavad üldjuhul suu seki järgi ehk kulutavad vastavalt sissetulekutele, erakondade majandusnäitajad kulgevad aga nagu Ameerika mägedes. Tänu 2013. aastast jõustunud seadusemuudatustele aruandluses on erakondade finantstegevus hästi jälgitav. Andmeridu võrreldes saab jõuda vaid ühele järeldusele: Eesti ühiskonna viimaste aastate majandusedust ei ole erakonnad paraku osa saanud. Neil pole jätkunud julgust tõsta erakondadele riigieelarvest makstava toetuse kogusummat ega suutlikkust liikmetelt ja annetajatelt rohkem raha kokku koguda. Viie aastaga (2013–2017) on parlamendierakondade kogutulu kasvanud vaid 6%, sealjuures on kogujate arv tõusnud neljalt kuuele, ühiskonna kogurikkus (SKT) on samal perioodil tõusnud 12% ning keskmine palk riigis koguni üle 40%. Mis see muud on kui vähemasti suhteline allakäik.
RAINER KUUBA : Miks keskkonnaministeerium keeldub diskussioonist ja lausa ründab praeguse metsapoliitika kriitikuid?
Ministeeriumi poliitika: järgmise 30 aastaga metsadele lageraietega ring peale
Keskkonnaministeeriumi ametnikud räägivad ja kirjutavad väsimatult, kuidas Eestis mets otsa ei saa, sest seda kasvab juurde rohkem kui raiutakse. Viimati vaidles keskkonnaministeerium vastu teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni (TA LKK) kirjale. Kolm päeva pärast seda saime lugeda keskkonnaministeeriumi esindaja selgitusi, kuidas kokkulepitud optimaalne raiemaht on 12–15 miljonit tihumeetrit aastas ning kuidas viimaste aastate raiemaht on sellest optimaalsest palju väiksem. Ministeeriumi veebilehel väidetakse, et eesmärgiks on saavutada 12–15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht, sest see tagavat ühiskonnale pideva tulu ning säilitavat metsade võime pakkuda sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kultuurilisi hüvesid. Järgmise kümnendi metsanduse arengukava koostamisega ei ole veel jõutud alustadagi, kuid juba kuuleme ministeeriumist avaldusi, et uue perioodi arengukavas peaksid raiemahud jääma samale tasemele kui praeguses arengukavas kirjeldatud.
JOOSEP SUSI: Ilus higi!
Sport pole õieti kunagi ühelegi kunstivaldkonnale suuremat huvi pakkunud. Eesti kunstis kipub kogu muu massikultuur olema igati aktsepteeritud, aga spordi kohal laiub üüratu pimetähn.
1. Kisub juba kentsakaks: kui esimestel päevadel laekus minu virtipostkasti üks või tagumisel juhul kaks kirja, siis nüüd saan väljamõeldud sõbralt mitukümmend teksti päevas, kõik täis arutluskäike spordi, kehakultuuri üle. Üha hullemaks läheb … Näiteks: "Hei! Tead, käisin möödunud nädalal kaks korda jõusaalis. Ühel pärastlõunal kodu poole vantsides analüüsisin oma enesetunnet. Leidsin, et see on primitiviseerunud. Võib-olla on see rumal romantiline hoiak, aga mulle näib, et rafineeritumad hingelised seisundid, erksamad tundlikkused ei ühildu kehalise tarmukusega. Sportlikus hoiakus oma keha suhtes peitub midagi olemuslikult banaalset. Näib, parafraseerides Adornot, et pärast jõusaali ei ole luuletamine enam võimalik. Kõigele lisaks lastakse jõukas sellist valju tümmi, mis välistab kõrgemad kognitiivsed protsessid."
PIRET VOOLAID: Tugitoolispordist meeleheiteolümpiani
Eesti rahvussport iroonia ja retoorika mänguväljal
Algavale taliolümpiale kaasaelajaid võiks rahustada teadmine, et rahvusliku spordiala selgitamise hiljutise küsitluse põhjal oli tugitoolisport suusatamise järel hinnatud teisel kohal. Miks? "Sest kõige lahedam on ikka ise vaadata, kuidas teised tegutsevad, ja korraldusi jagada."
Nali naljaks, spordi mõju teistele eluvaldkondadele on tuntav. Mõiste rahvussport ei tähista kaugeltki ainult kehalisi pingutusi, vaid aitab näiteks kujundkeelde imbununa mentaalselt rahvast üldlevinud meelistegevuste kaudu iseloomustada.
MARJU KÕIVUPUU: Eesti keel kui kultuuripärand ehk Rehilauluga regielamusse
Emakeel, milles mõtleme ja väljendume, olgu kirjalikult või suuliselt, on elav organism, mis muutub ajas ning kohaneb oludega. Kui see nii poleks, tuleks emakeele tervise pärast hirmsasti muretsema hakata.
Tristan Priimägi intervjuu režissöör AGNÈS VARDAGA
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid
Eesti kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti peapreemia pälvisid Karin Laansoo ja Kadri Laas
JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XL. Vampiirid
KAI KIIV: Jaanuar muusikas
MADIS TUUDER: Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm
Arvustamisel
näitused Paco Ulmani "Heitmaa", Elina Brotheruse "Tüdruk kastanite all" ning Anssi Hanhela ja Erja Kärkkäineni "Uus maastik"
kontsert "Soolo" sarjas "Ludus tonalis"
Vanemuise "Faust" ja "Ninasarvik", Ruslan Stepanovi lavastus "Kaaluta olek" ("Невесомость")
mängufilm "Kolm reklaamtahvlit linna servas"
Rait Avestiku "Aarne Üksküla"
V parmupillifestival | Sel reedel Sirbis intervjuu presidendiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie väike saladus. Rebeka Põldsam intervjueerib presidenti. KERSTI KALJULAID: "Ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega."
Saja-aastase Eesti Vabariigi president on Kersti Kaljulaid, kes on pälvinud oma esimese pooleteise ametiaastaga poolehoiu oma sisukate kõnede, ühiskonnas oluliste teemapüstituste ja isikupäraga. President Kaljulaid on oma tegevuse ja sõnadega juhtinud tähelepanu perevägivalla ennetamisele, tervisespordile, konservatiivsete väärtuste sisule, noorte kaasamisele riigiasjadesse ning e-riigi võimalustele. Võib julgelt öelda, et president Kaljulaid kehastab teatavat paradigmanihet Eesti ühiskonnas: see puudutab nii ettekujutust naissoost tippjuhtidest, tarkadest ja väärikatest naistest kui ka presidendi institutsiooni kui sellisest. Tänu sellele on presidendil hulgaliselt kaasarääkijaid ning teda peetakse eeskujuks nii naiste kui meeste seas.
OTT KARULIN: Et karu ei nutaks
Kas me oleme valmis selleks, et "Kultuur 2030" peamine arutelu toimub erakondade vahel?
Kaks ja pool aastat tagasi saatsime kõigile riigikogu liikmetele Sirbi erinumbri (5. VI 2015), mille esikülge kaunistas Marko Mäetamme "Nuttev karu" (2003). Oli ka põhjust: sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar astus esimest korda riigikogu ette, et anda aru "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" ehk "Kultuur 2020" täitmisest. Seda enamgi, et dokument oli koostatud Rein Langi ajal ning esimesel aruandeaastal oli kultuuriministriks Urve Tiidus – mõlemad Reformierakonnast. Hirm, et dokumenti "Kultuur 2020" tabab sama formaalse aruandluse saatus, mis paljusid riiklikke strateegiaid, polnud ilmselt liialdatud, sest juba enne selle vastuvõtmist oli kahtlejaid üksjagu. Artur Talvik arvas aasta enne dokumendi vastuvõtmist, kui kultuuriministriks veel Lang: "Nii oleme me taas kaks aastat käinud koosolekutel, arutlenud ja vaielnud ja mõttetalguid pidanud. Kaks aastat on kulunud selle ministri neljast aastast. Järgmisel kahel arutletakse seda juba eos ümmargust dokumenti riigikogus ja ongi jälle neli aastat võimul oldud ilma midagi tegemata." Ma ei hakka siinkohal üle kordama, kuidas "Kultuur 2020" sündis, aga et kultuuriminister on järgmisel nädalal taas riigikogu ees aru andmas, on paslik teha ülevaade, mida selle dokumendi kohta siiani arvatud on, ja mis ehk veelgi olulisem: alustada arutelu juba järgmise, "Kultuur 2030" üle.
KAAREL TARAND: Ratas ei käi, sest raha pole
Erakonnamajanduses valitseb stagnatsioon ja allakäik
Nagu ükski perekond, nii ei saa ka ükski organisatsioon läbi rahata. Pered seavad üldjuhul suu seki järgi ehk kulutavad vastavalt sissetulekutele, erakondade majandusnäitajad kulgevad aga nagu Ameerika mägedes. Tänu 2013. aastast jõustunud seadusemuudatustele aruandluses on erakondade finantstegevus hästi jälgitav. Andmeridu võrreldes saab jõuda vaid ühele järeldusele: Eesti ühiskonna viimaste aastate majandusedust ei ole erakonnad paraku osa saanud. Neil pole jätkunud julgust tõsta erakondadele riigieelarvest makstava toetuse kogusummat ega suutlikkust liikmetelt ja annetajatelt rohkem raha kokku koguda. Viie aastaga (2013–2017) on parlamendierakondade kogutulu kasvanud vaid 6%, sealjuures on kogujate arv tõusnud neljalt kuuele, ühiskonna kogurikkus (SKT) on samal perioodil tõusnud 12% ning keskmine palk riigis koguni üle 40%. Mis see muud on kui vähemasti suhteline allakäik.
RAINER KUUBA : Miks keskkonnaministeerium keeldub diskussioonist ja lausa ründab praeguse metsapoliitika kriitikuid?
Ministeeriumi poliitika: järgmise 30 aastaga metsadele lageraietega ring peale
Keskkonnaministeeriumi ametnikud räägivad ja kirjutavad väsimatult, kuidas Eestis mets otsa ei saa, sest seda kasvab juurde rohkem kui raiutakse. Viimati vaidles keskkonnaministeerium vastu teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni (TA LKK) kirjale. Kolm päeva pärast seda saime lugeda keskkonnaministeeriumi esindaja selgitusi, kuidas kokkulepitud optimaalne raiemaht on 12–15 miljonit tihumeetrit aastas ning kuidas viimaste aastate raiemaht on sellest optimaalsest palju väiksem. Ministeeriumi veebilehel väidetakse, et eesmärgiks on saavutada 12–15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht, sest see tagavat ühiskonnale pideva tulu ning säilitavat metsade võime pakkuda sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kultuurilisi hüvesid. Järgmise kümnendi metsanduse arengukava koostamisega ei ole veel jõutud alustadagi, kuid juba kuuleme ministeeriumist avaldusi, et uue perioodi arengukavas peaksid raiemahud jääma samale tasemele kui praeguses arengukavas kirjeldatud.
JOOSEP SUSI: Ilus higi!
Sport pole õieti kunagi ühelegi kunstivaldkonnale suuremat huvi pakkunud. Eesti kunstis kipub kogu muu massikultuur olema igati aktsepteeritud, aga spordi kohal laiub üüratu pimetähn.
1. Kisub juba kentsakaks: kui esimestel päevadel laekus minu virtipostkasti üks või tagumisel juhul kaks kirja, siis nüüd saan väljamõeldud sõbralt mitukümmend teksti päevas, kõik täis arutluskäike spordi, kehakultuuri üle. Üha hullemaks läheb … Näiteks: "Hei! Tead, käisin möödunud nädalal kaks korda jõusaalis. Ühel pärastlõunal kodu poole vantsides analüüsisin oma enesetunnet. Leidsin, et see on primitiviseerunud. Võib-olla on see rumal romantiline hoiak, aga mulle näib, et rafineeritumad hingelised seisundid, erksamad tundlikkused ei ühildu kehalise tarmukusega. Sportlikus hoiakus oma keha suhtes peitub midagi olemuslikult banaalset. Näib, parafraseerides Adornot, et pärast jõusaali ei ole luuletamine enam võimalik. Kõigele lisaks lastakse jõukas sellist valju tümmi, mis välistab kõrgemad kognitiivsed protsessid."
PIRET VOOLAID: Tugitoolispordist meeleheiteolümpiani
Eesti rahvussport iroonia ja retoorika mänguväljal
Algavale taliolümpiale kaasaelajaid võiks rahustada teadmine, et rahvusliku spordiala selgitamise hiljutise küsitluse põhjal oli tugitoolisport suusatamise järel hinnatud teisel kohal. Miks? "Sest kõige lahedam on ikka ise vaadata, kuidas teised tegutsevad, ja korraldusi jagada."
Nali naljaks, spordi mõju teistele eluvaldkondadele on tuntav. Mõiste rahvussport ei tähista kaugeltki ainult kehalisi pingutusi, vaid aitab näiteks kujundkeelde imbununa mentaalselt rahvast üldlevinud meelistegevuste kaudu iseloomustada.
MARJU KÕIVUPUU: Eesti keel kui kultuuripärand ehk Rehilauluga regielamusse
Emakeel, milles mõtleme ja väljendume, olgu kirjalikult või suuliselt, on elav organism, mis muutub ajas ning kohaneb oludega. Kui see nii poleks, tuleks emakeele tervise pärast hirmsasti muretsema hakata.
Tristan Priimägi intervjuu režissöör AGNÈS VARDAGA
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid
Eesti kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti peapreemia pälvisid Karin Laansoo ja Kadri Laas
JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XL. Vampiirid
KAI KIIV: Jaanuar muusikas
MADIS TUUDER: Kreenholm on Narva ja Narva on Kreenholm
Arvustamisel
näitused Paco Ulmani "Heitmaa", Elina Brotheruse "Tüdruk kastanite all" ning Anssi Hanhela ja Erja Kärkkäineni "Uus maastik"
kontsert "Soolo" sarjas "Ludus tonalis"
Vanemuise "Faust" ja "Ninasarvik", Ruslan Stepanovi lavastus "Kaaluta olek" ("Невесомость")
mängufilm "Kolm reklaamtahvlit linna servas"
Rait Avestiku "Aarne Üksküla"
V parmupillifestival
### Response:
Sel reedel Sirbis intervjuu presidendiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartus kogunesid rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, tselluloositehase rajajate ning Tartu linna esindajad. Enam kui kaks tundi kestnud arutelu käigus selgitas rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv, et konsultant riigi eriplaneeringu koostamiseks peaks selguma kahe kuni kolme nädala jooksul.
Riigihankes osales neli pakkujat, kusjuures nende küsitud rahasumma erines kordades. Kui konsultandiga on leping sõlmitud, hakatakse koostama eriplaneeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõjude hindamise väljatöötamise kavatsust. Kevade lõpus peaks see dokument jõudma avalikkuse ette.
Oidjärv rääkis, et selle avalikustamise käigus räägitakse läbi dokument, kus laua peal on kriteeriumid, mille alusel asukohad välja töötatakse, mõjude hindamise põhimõtted ja kaasamise põhimõtted.
"Kuidas omavalitsused, sealhulgas Tartu linn selles etapis peaksid kaasa rääkima, on kontrollima, kas kõik asjaolud on nende hinnangul õiged ja näiteks kas asukoha hindamiseks on kõik vajalik arvesse võetud," selgitas Oidjärv. "Muuhulgas saavad kõik huvilised teha ettepanekuid, missuguseid uuringuid peaks tehase võimalike mõjude hindamiseks tegema. Samas ei tähenda see muidugi, et kõiki ettepanekuid arvestatakse."
Laekuvad ettepanekud vaatab Oidjärve sõnul läbi rahandusministeerium koos hankega leitavate konsultantide ja vajadusel teiste asutustega.
Urmas Klaas: ohjad võiks olla tehase asukoha omavalitsuse käes
Lähteülesanded peaksid plaanide järgi paika saama kevadeks ning tuleva aasta mais võiks selguda, kuhu see tehas ikkagi tuleb. Tartu linnapea Urmas Klaas uuris koosolekul, et kui asukoht on välja valitud, kas siis võiks riigi eriplaneeringu asemel edasi minna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Sest siis oleks ohjad ja lõplik otsustuskoht tema sõnul just sellel omavalitsusel, kuhu tehast rajada soovitakse.
"Kui riigi eriplaneering on kunagi algatatud selleks, et asukoha valik teha olukorras, kus valikus on väga palju erinevaid piirkondi ja tänaseks on jäänud ikkagi ainult üks kitsas piirkond, et kas siis riigi eriplaneering, kus omavalitsusel ei ole suurt mõjutamise võimalust, et kas see viis on täna siiski õige ja adekvaatne edasiminekuks," arutles Klaas, kes kuulub Toompeal opositsioonis olevasse Reformierakonda.
Tiit Oidjärv vastas, et see on väga huvitav ettepanek, milletaolist ta pole varem kuulnud. "Tõesti, planeerimisseadus hetkel sellist varianti ei näe, et minnakse ühelt planeeringuliigilt, hopsti, teisele üle, et kui vabariigi valitsus on asukohavaliku algatanud, siis tegelikult planeerimisseaduse kohaselt viib tema selle ka lõpuni."
Tartu linnavolikogu koguneb tselluloositehase küsimuses eriistungile
Linnapea Klaas lisas, et see on lähinädalate küsimus, kui Tartu linnavõim peab otsustama ja ütlema, et kas nad on sellise menetlusviisiga nõus või ei ole. Uuesti kogunevad Tartu linnavolinikud tselluloositehase pärast arutelule 16. veebruaril. Eraldi volikogu istung samal teemal toimub 7. märtsil.
Praegu jääb veel selgusetuks, mis saaks, kui Tartu linn põhimõtteliselt riigi eriplaneeringu varianti ei toetaks. Küll aga on juba neid huvigruppe, kes tselluloositehasele juba eos vastu töötavad.
Mittetulundusühingud Eesti Metsa Abiks ja Emajõe Kaitseks püüavad juba mõnda aega kohtus riigi eriplaneeringu algatamist vaidlustada, kuid seni tulutult.
Kui pikaks võiks kolme aastaseks plaanitud planeeringuprotsess kujuneda siis, kui iga etapiga pikk kohtusaaga kaasas käiks? Oidjärv tunnistas, et ta ei oska öelda, mida võidakse vahepeal vaidlustada ja kas kohtud otsustavad menetlusse võtta või mitte. "Ma ei oska ühtegi numbrit prognoosida aga tõsi on see, et võib pikeneda." | Kohalik võim tahab tselluloositehase planeerimisel rohkem sõnaõigust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartus kogunesid rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, tselluloositehase rajajate ning Tartu linna esindajad. Enam kui kaks tundi kestnud arutelu käigus selgitas rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv, et konsultant riigi eriplaneeringu koostamiseks peaks selguma kahe kuni kolme nädala jooksul.
Riigihankes osales neli pakkujat, kusjuures nende küsitud rahasumma erines kordades. Kui konsultandiga on leping sõlmitud, hakatakse koostama eriplaneeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõjude hindamise väljatöötamise kavatsust. Kevade lõpus peaks see dokument jõudma avalikkuse ette.
Oidjärv rääkis, et selle avalikustamise käigus räägitakse läbi dokument, kus laua peal on kriteeriumid, mille alusel asukohad välja töötatakse, mõjude hindamise põhimõtted ja kaasamise põhimõtted.
"Kuidas omavalitsused, sealhulgas Tartu linn selles etapis peaksid kaasa rääkima, on kontrollima, kas kõik asjaolud on nende hinnangul õiged ja näiteks kas asukoha hindamiseks on kõik vajalik arvesse võetud," selgitas Oidjärv. "Muuhulgas saavad kõik huvilised teha ettepanekuid, missuguseid uuringuid peaks tehase võimalike mõjude hindamiseks tegema. Samas ei tähenda see muidugi, et kõiki ettepanekuid arvestatakse."
Laekuvad ettepanekud vaatab Oidjärve sõnul läbi rahandusministeerium koos hankega leitavate konsultantide ja vajadusel teiste asutustega.
Urmas Klaas: ohjad võiks olla tehase asukoha omavalitsuse käes
Lähteülesanded peaksid plaanide järgi paika saama kevadeks ning tuleva aasta mais võiks selguda, kuhu see tehas ikkagi tuleb. Tartu linnapea Urmas Klaas uuris koosolekul, et kui asukoht on välja valitud, kas siis võiks riigi eriplaneeringu asemel edasi minna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Sest siis oleks ohjad ja lõplik otsustuskoht tema sõnul just sellel omavalitsusel, kuhu tehast rajada soovitakse.
"Kui riigi eriplaneering on kunagi algatatud selleks, et asukoha valik teha olukorras, kus valikus on väga palju erinevaid piirkondi ja tänaseks on jäänud ikkagi ainult üks kitsas piirkond, et kas siis riigi eriplaneering, kus omavalitsusel ei ole suurt mõjutamise võimalust, et kas see viis on täna siiski õige ja adekvaatne edasiminekuks," arutles Klaas, kes kuulub Toompeal opositsioonis olevasse Reformierakonda.
Tiit Oidjärv vastas, et see on väga huvitav ettepanek, milletaolist ta pole varem kuulnud. "Tõesti, planeerimisseadus hetkel sellist varianti ei näe, et minnakse ühelt planeeringuliigilt, hopsti, teisele üle, et kui vabariigi valitsus on asukohavaliku algatanud, siis tegelikult planeerimisseaduse kohaselt viib tema selle ka lõpuni."
Tartu linnavolikogu koguneb tselluloositehase küsimuses eriistungile
Linnapea Klaas lisas, et see on lähinädalate küsimus, kui Tartu linnavõim peab otsustama ja ütlema, et kas nad on sellise menetlusviisiga nõus või ei ole. Uuesti kogunevad Tartu linnavolinikud tselluloositehase pärast arutelule 16. veebruaril. Eraldi volikogu istung samal teemal toimub 7. märtsil.
Praegu jääb veel selgusetuks, mis saaks, kui Tartu linn põhimõtteliselt riigi eriplaneeringu varianti ei toetaks. Küll aga on juba neid huvigruppe, kes tselluloositehasele juba eos vastu töötavad.
Mittetulundusühingud Eesti Metsa Abiks ja Emajõe Kaitseks püüavad juba mõnda aega kohtus riigi eriplaneeringu algatamist vaidlustada, kuid seni tulutult.
Kui pikaks võiks kolme aastaseks plaanitud planeeringuprotsess kujuneda siis, kui iga etapiga pikk kohtusaaga kaasas käiks? Oidjärv tunnistas, et ta ei oska öelda, mida võidakse vahepeal vaidlustada ja kas kohtud otsustavad menetlusse võtta või mitte. "Ma ei oska ühtegi numbrit prognoosida aga tõsi on see, et võib pikeneda."
### Response:
Kohalik võim tahab tselluloositehase planeerimisel rohkem sõnaõigust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | James kogus mängu lõpuks 37 punkti, 10 lauapalli ja 15 resultatiivset söötu. Clevelandi raudvara tõusis kohtumise kangelaseks mängu viimastel sekunditel, kui esmalt viigistas mänguseisu ja sellele järgnevalt blokeeris Timberwolvesi mängija Jimmy Butleri viskeürituse. Allesjäänud ühe sekundiga suudeti pall toimetada Jamesile, kes palli korvi saatis ja kodumeeskonnale nende hooaja 31. võidu tõi.
Kaotajate poole pealt viskas enim punkte, 35, Jimmy Butler. Karl-Anthony Towns sai kirja 30 silma ja 10 lauapalli.
Houston Rocketsi võidus Miami Heati üle viskas Texase klubi mängija James Harden koguni 41 punkti, kui Miami klubi alistati skooriga 109:101. Houstoni jaoks oli tegemist nende kuuenda järjestikuse võiduga.
Tulemused:
Golden State - Oklahoma City 105:125, LA Lakers - Phoenix 112:93, Detroit - Brooklyn 115:106, Memphis - Utah 88:92, Phoenix - San Antonio 81:129 | VIDEO | LeBron Jamesi viimase sekundi vise tõi Clevelandile võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
James kogus mängu lõpuks 37 punkti, 10 lauapalli ja 15 resultatiivset söötu. Clevelandi raudvara tõusis kohtumise kangelaseks mängu viimastel sekunditel, kui esmalt viigistas mänguseisu ja sellele järgnevalt blokeeris Timberwolvesi mängija Jimmy Butleri viskeürituse. Allesjäänud ühe sekundiga suudeti pall toimetada Jamesile, kes palli korvi saatis ja kodumeeskonnale nende hooaja 31. võidu tõi.
Kaotajate poole pealt viskas enim punkte, 35, Jimmy Butler. Karl-Anthony Towns sai kirja 30 silma ja 10 lauapalli.
Houston Rocketsi võidus Miami Heati üle viskas Texase klubi mängija James Harden koguni 41 punkti, kui Miami klubi alistati skooriga 109:101. Houstoni jaoks oli tegemist nende kuuenda järjestikuse võiduga.
Tulemused:
Golden State - Oklahoma City 105:125, LA Lakers - Phoenix 112:93, Detroit - Brooklyn 115:106, Memphis - Utah 88:92, Phoenix - San Antonio 81:129
### Response:
VIDEO | LeBron Jamesi viimase sekundi vise tõi Clevelandile võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlasest ääremängija veetis platsil 25 minutit ning kogus selle ajaga 12 punkti (kahesed 5/6, vabavisked 2/2), ühe lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe vaheltlõike ning kaks viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Võitjate poolel jõudis kokku seitse mängijat kahekohalise punktisummani, Milivoje Mijovic tõi 22 punkti ja 7 lauapalli ning 13 punkti ja 13 söötu sai kirja Souleyman Diabate Mouloukou.
Levice (22-9) on liigatabelis kolmandal kohal, Žilina (5-26) on kümne tiimi konkurentsis eelviimasel ehk 9. kohal. | Kurbas eksis vaid ühel viskel, Levice sai 41-punktilise võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlasest ääremängija veetis platsil 25 minutit ning kogus selle ajaga 12 punkti (kahesed 5/6, vabavisked 2/2), ühe lauapalli, ühe resultatiivse söödu, ühe vaheltlõike ning kaks viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Võitjate poolel jõudis kokku seitse mängijat kahekohalise punktisummani, Milivoje Mijovic tõi 22 punkti ja 7 lauapalli ning 13 punkti ja 13 söötu sai kirja Souleyman Diabate Mouloukou.
Levice (22-9) on liigatabelis kolmandal kohal, Žilina (5-26) on kümne tiimi konkurentsis eelviimasel ehk 9. kohal.
### Response:
Kurbas eksis vaid ühel viskel, Levice sai 41-punktilise võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kohanimeraamat ütleb, et nime tähendussisu jääb ebaselgeks. Arvatavasti on külanimi tekkinud kas siirikuna Läänemaalt või muust talupoja lisanimest, mille päritolu ei ole teada. võrdluseks mokk: moka ehk "huul".
Ühtlasi on moka ka kohviliik.
Kunagine nostalgiakook kannab aga nime mokakänd.
Kuula eelmiseid sõnasäutse siit. | Sõnasäuts. Elu on mokas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kohanimeraamat ütleb, et nime tähendussisu jääb ebaselgeks. Arvatavasti on külanimi tekkinud kas siirikuna Läänemaalt või muust talupoja lisanimest, mille päritolu ei ole teada. võrdluseks mokk: moka ehk "huul".
Ühtlasi on moka ka kohviliik.
Kunagine nostalgiakook kannab aga nime mokakänd.
Kuula eelmiseid sõnasäutse siit.
### Response:
Sõnasäuts. Elu on mokas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevaõhtune mäng sai tormilise alguse ning juba 18. minutiks olid meeskonnad kolm väravat löönud. NAC-i 2:1 eduseis püsis tablool 50. minutini, kui lisati veel kolmaski tabamus, kirjutab Soccernet.ee.
74. minutil jäi Heracles platsile kümnekesi ning seejärel langes Almelo klubi täielikult. Paariminutiliste vahedega lõi NAC veel kolm väravat ning jättis koju ülisuure 6:1 võidu. Üllatava tõigana lõid NAC-i kõik kuus väravat erinevad mängijad.
Eelmises kahes mängus kokku vaid ühe tunni jagu mänguminuteid teeninud Mets tegi esimest korda pärast 18. novembri 0:8 kaotusmängu Ajaxi vastu kaasa kõik 90 minutit. Korra sai keskkaitsjana mänginud Mets karistusala joonelt löögile, kuid väravavaht tõrjus probleemidega Eesti koondislase pommlöögi.
Kuna kõik kolm NAC-i seljataga olevat meeskonda kaotasid, siis on NAC-i edu üleminekumängudele viivatel kohtadel olevate Twente ja Kerkrade Roda ees kolm punkti. | Karol Mets sai kirja täismängu ja suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevaõhtune mäng sai tormilise alguse ning juba 18. minutiks olid meeskonnad kolm väravat löönud. NAC-i 2:1 eduseis püsis tablool 50. minutini, kui lisati veel kolmaski tabamus, kirjutab Soccernet.ee.
74. minutil jäi Heracles platsile kümnekesi ning seejärel langes Almelo klubi täielikult. Paariminutiliste vahedega lõi NAC veel kolm väravat ning jättis koju ülisuure 6:1 võidu. Üllatava tõigana lõid NAC-i kõik kuus väravat erinevad mängijad.
Eelmises kahes mängus kokku vaid ühe tunni jagu mänguminuteid teeninud Mets tegi esimest korda pärast 18. novembri 0:8 kaotusmängu Ajaxi vastu kaasa kõik 90 minutit. Korra sai keskkaitsjana mänginud Mets karistusala joonelt löögile, kuid väravavaht tõrjus probleemidega Eesti koondislase pommlöögi.
Kuna kõik kolm NAC-i seljataga olevat meeskonda kaotasid, siis on NAC-i edu üleminekumängudele viivatel kohtadel olevate Twente ja Kerkrade Roda ees kolm punkti.
### Response:
Karol Mets sai kirja täismängu ja suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe aasta pärast jõuab lõpule apteegiomandi reform ning pärast seda ei tohi ravimite hulgimüüja ja jaemüüja enam olla omavahel seotud ning apteeki võib pidada ainult proviisor, kirjutab Eesti Päevaleht.
Juba seaduseelnõu sünnilugu tekitas kahtlusi, kas selle autor oli toona ikka riigikogu liige Margus Tsahkna või hoopis ravimiärimehe Margus Linnamäe heaks töötavad juristid, märkis leht.
Apothekat ja Südameapteeki peetakse Margus Linnamäe Magnum Medicali mõju all olevaks, kuid ka sellisel juhul ei võtaks konkurentsiamet midagi ette, sest juriidiliselt seost kahel apteegiketil pole, kuigi tegelikult tähendaks see monopoli.
Samas pole apteegireformist täiesti loobuda enam võimalik, sest vastasel juhul tekiks neil proviisoritel, kes on juba apteegipidamise kohustuse võtnud, õigustatud huvi nõuda riigilt tehtud kulutuste hüvitamist.
Leht märkis, et ka laiem avalikkus ei pruugi probleemi tõsidusest enne aru saada, kui ühel päeval avastatakse, et lihtne ravim maksab varasema viie asemel näiteks 25 eurot ning just seda võib konkurentsi puudumine ja isemajandavad proviisoriapteegid kaasa tuua. | Reformi järel võivad Eestisse jääda Apotheka, Südameapteek ja Euroapteek | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe aasta pärast jõuab lõpule apteegiomandi reform ning pärast seda ei tohi ravimite hulgimüüja ja jaemüüja enam olla omavahel seotud ning apteeki võib pidada ainult proviisor, kirjutab Eesti Päevaleht.
Juba seaduseelnõu sünnilugu tekitas kahtlusi, kas selle autor oli toona ikka riigikogu liige Margus Tsahkna või hoopis ravimiärimehe Margus Linnamäe heaks töötavad juristid, märkis leht.
Apothekat ja Südameapteeki peetakse Margus Linnamäe Magnum Medicali mõju all olevaks, kuid ka sellisel juhul ei võtaks konkurentsiamet midagi ette, sest juriidiliselt seost kahel apteegiketil pole, kuigi tegelikult tähendaks see monopoli.
Samas pole apteegireformist täiesti loobuda enam võimalik, sest vastasel juhul tekiks neil proviisoritel, kes on juba apteegipidamise kohustuse võtnud, õigustatud huvi nõuda riigilt tehtud kulutuste hüvitamist.
Leht märkis, et ka laiem avalikkus ei pruugi probleemi tõsidusest enne aru saada, kui ühel päeval avastatakse, et lihtne ravim maksab varasema viie asemel näiteks 25 eurot ning just seda võib konkurentsi puudumine ja isemajandavad proviisoriapteegid kaasa tuua.
### Response:
Reformi järel võivad Eestisse jääda Apotheka, Südameapteek ja Euroapteek |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praegu valmistab prokurör kriminaalasja kohtusse saatmiseks ette, töötab materjale läbi ning seejärel koostab süüdistusakti, kirjutab Tartu Postimees.
Suvorovi suhtes kerkinud kahtlused said avalikuks läinud sügisel pärast kohalikke valimisi, abilinnapea astus seepeale ametist tagasi.
Teise samal ajal korruptsioonikahtlustuse saanud Tartu abilinnapea, reformierakondlase Valvo Semilarski suhtes ei ole uurimine veel lõppenud. | Tartu endise abilinnapea Suvorovi kriminaalasja uurimine on lõppenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praegu valmistab prokurör kriminaalasja kohtusse saatmiseks ette, töötab materjale läbi ning seejärel koostab süüdistusakti, kirjutab Tartu Postimees.
Suvorovi suhtes kerkinud kahtlused said avalikuks läinud sügisel pärast kohalikke valimisi, abilinnapea astus seepeale ametist tagasi.
Teise samal ajal korruptsioonikahtlustuse saanud Tartu abilinnapea, reformierakondlase Valvo Semilarski suhtes ei ole uurimine veel lõppenud.
### Response:
Tartu endise abilinnapea Suvorovi kriminaalasja uurimine on lõppenud |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.