instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud kriminaalmenetluse seadustiku § 214, mille esimeses lõikes sõnastatakse selgelt, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja ulatuses.
Laiemat avalikku käsitlust ja vastukaja on saanud seaduses kirjas olev mõiste "prokuratuuri luba". Mitmes arvamusloos on avaldatud seisukohta, nagu rikuks prokurör ajakirjanike sõnavabadust, nõudes, et kohtueelse menetluse andmete avaldamisel peab ka ajakirjanik prokurörilt nõusolekut küsima.
Kokkuvõtlikult asutakse seisukohale, et prokuratuur sekkub sõnavabadusse, keelates omatahtsi ajakirjandusel oluliste teemade kajastamise.
Kohtueelses menetluses kogutud teavet salastavad paljud riigid
Väär on kritiseerida ajakirjandus- ja sõnavabaduse egiidi all kogu § 214 eesmärki, sest see, mis teemasid ja millises võtmes meedia kajastab, on täielikult meedia enda otsustada.
Prokuratuuri huvitab üksnes kohtueelse menetluse edukas läbiviimine ja väga kitsalt kriminaaltoimikus olevate andmete kaitse. See tähendab, et ükspuha milliseid teemasid käsitledes, peab veel käimasoleva kohtueelse menetluse andmete avaldamine olema kontrollitud ning seeläbi menetlus kaitstud.
Niisugune kohustus tuleneb avaliku teabe seaduse § 35 lõige 1 punktist 1, mille kohaselt on teabevaldaja (prokuratuur) kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Teabe avaldamise alused ja tingimused nähtuvad aga juba eelpool viidatud kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvist 214.
Kohtueelse menetluse andmetest, so kriminaalasja toimikus sisalduvast nähtub, mis suunas riigil kuriteo uurimisel n-ö mõte liigub, millise uurimisversiooniga töötatakse ning mida teatakse. Kui selline info saab mistahes moel enneaegselt avalikuks, siis võib tekkida olukord, et ei ole võimalik süüdlasi välja selgitada ega kohtu ette tuua, samuti võib kahtluse alla sattuda ausa ja õiglase kohtumenetluse võimalikkus.
Väites küüniliselt, et riik tegutsebki meie kõigi heaks ja teabe avaldamine on igati õigustatud, siis paraku on see ohtlik tee. Ära ei tohi unustada, et enamik kriminaalasju puudutavad teiselt poolt kannatanut, kelle õiguste eest tuleb riigil samuti seista. Ka siis, kui kuriteol ei ole konkreetset kahju kannatajat, võib olla kahjustada saanud meie kõigi ühine huvi (nt keskkond, usaldusväärne majanduskeskkond või rahandussüsteem).
Ajakirjandusvabaduse piirangud ses kontekstis on loomulikud ega ole kuidagi Eestile ainuomased. Kohtueelses menetluses kogutud teavet salastavad paljud riigid, tehes seda Eestile sarnaselt eelkõige uurimise läbiviimise huvidest lähtudes, ausa ja õiglase kohtumenetluse ning süütuse presumptsiooni tagamiseks.
Tuleb rõhutada, et kohtueelses menetluses kogutud andmed ei jää avalikkuse eest varjatuks igavesest ajast igavesti, vaid kuni kohtueelse menetluse lõppemiseni ehk ajani, mil on kogutud kõik vajalikud andmed, et kahtlustatava süü tõendada või see ümber lükata. Kohtumenetlus on Eestis avalik ja juba avaldatud andmeid saab ajakirjandus igati kajastada.
Kallutatud ja vale on ka väide nagu oleks ajakirjanike trahvimine kohtueelse menetluse andmete loata avaldamise tõttu mingi erakordne sündmus, mida üheski teises demokraatlikus riigis ei ole võimalik rakendada.
Selles kontekstis väärib selgitust, et prokurör ei ole ajakirjanikke ega meediaettevõtet trahvinud, vaid esitanud sellekohase taotluse kohtule, kes jõudis järeldusele, et rikkumised on aset leidnud ja et need väärivad ka karistust.
Näited teistest Euroopa riikidest
Järgnevalt mõned näited teistest Euroopa riikidest. Prantsusmaal määrati 3000-eurone trahv ajakirjanikule, kes avaldas ajalehes infot vägistamiste kohta ja väidetava kahtlustatava portree.
See kaasus jõudis arutlusele ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kus leiti, et ajakirjaniku trahvimine oli lubatav ega rikkunud ajakirjandusvabadust. Kohus selgitas, et õiguskaitseasutuste sekkumine tulenes menetlusteabe saladuses hoidmise vajadusest. See oli suunatud kohtueelse uurimise tagamisele ning seeläbi kohtusüsteemi autoriteedi ja erapooletuse säilitamisele.
Samuti tõdes kohus, et ajakirjanik pidi aru saama, et tema valdusesse sattunud teave on konfidentsiaalne. Kohus rõhutas sedagi, et menetluse mõjutamise oht õigustab hoiatavate meetmete rakendamist, näiteks salajase teabe avalikustamise keelamist.
Inimõiguste kohus on analüüsinud ka 4000 šveitsi frangi suuruse trahvi määramist Šveitsi ajakirjanikule selle eest, et ta oli avaldanud dokumente, mis rikkusid kohtueelse menetluse konfidentsiaalsust. Kriminaalmenetlus puudutas autojuhti, kes oli tapnud ja vigastanud mitu jalakäijat.
Kohus leidis, et kallutatud artikli avaldamine ajal, mil uurimine oli veel pooleli, kätkes ohtu mõjutada menetluse läbiviimist. See omakorda õigustas siseriiklike hoiatavate meetmete kasutamist ja ajakirjanikule trahvi määramist. Kuigi süüdistatav oleks alternatiivselt saanud ise enda õigusi kaitsta, näiteks esitades hagi oma eraellu sekkumise tõttu, otsustas inimõiguste kohus, et see ei vabasta riiki kohustusest kaitsta süüdistatavate eraelu puutumatust.
"Teema uudsus ja tähtsus ei tähenda paraku seda, et kogu info peab viivitamatult ja valimatult avalik olema."
Keegi ei vaidle selle üle, et mitme inimese vägistamises kahtlustatava tabamine ja mitme inimese tapmine on asjad, mis vägagi avalikkusele huvi pakuvad. Niisamuti nagu Eestis praegu kõneainet pakkuv rahapesukahtluski, kuid teema uudsus ja tähtsus ei tähenda paraku seda, et kogu info peab viivitamatult ja valimatult avalik olema.
Avalikkuse huvi teema vastu peab kahtlemata kaasa tooma selle, et ajakirjanikud teemat uurivad ja kajastavad. Käsitlusviis ja kasutatavad allikad on ajakirjanikule seejuures vabad, erandiks on aga kohtueelse menetluse andmete avaldamine ulatuses, milleks puudub prokuröri luba. Avalike allikate ja oma uurimistöö tulemusel teada saadu avaldamise osas ei kehti ajakirjanikule ükski piirang.
Rõhutan, et prokuröri loa kontekstis räägime ainult väga väikesest osast andmetest, nendest, mille riik on kohtueelse menetluse käigus kogunud. Selles osas ei võimalda kehtiv seadus meedial ise otsustada, millal ja millises ulatuses neid andmeid avaldada.
Teave, mille ajakirjanik on omasoodu kogunud ja mis ei pärine kriminaaluurimise materjalidest, on talle avaldamiseks vaba ja seda isegi siis, kui see prokuröri häirib või puht objektiivselt kriminaalmenetluse tulemusi ohustada võib. Sellise info osas ei ole prokuratuur meediat mitte mingil viisil piiranud, ei varem, nüüd ega tee seda ka tulevikus.
Hoopis iseasi on vahetult kriminaaluurimisest pärinev info, mis on ebaseaduslikult ja prokuröri loata ajakirjanikule lekitatud või varastatud ja mille puhul ajakirjanikul ei teki kahtlust, et see pärineb just nimelt eeluurimise materjalidest.
Arutletud on ka selle üle, kas kohtueelse menetluse andmete avaldamise piirang üldse ajakirjanikele kehtib.
Kriminaalmenetluse seaduse tekstis ega seletuskirjas pole menetlusvälise isiku kategooriat kitsendatud selliselt, et see ei hõlmaks ajakirjanikke. Kui seadust tõlgendada selliselt, et meedial on õigus omatahtsi kohtueelse menetluse andmeid avaldada, muutub see säte sisutühjaks, sest huvi kohtueelse menetluse andmeid avaldada, on sageli just meedia esindajatel.
Oluline ei ole siinjuures kuidas andmed ajakirjanikuni jõuavad, samuti ei pea ajakirjanik avaldama oma allikaid, kuid saades teadlikuks, et tema käes on kriminaalmenetluse materjal, peab ka ajakirjanik lähtuma seadusest ja küsima andmete avaldamiseks prokuratuurilt luba. Vaid prokurör, kellel on kogu kriminaalasjast ülevaade, saab anda hinnangu, mis kahjustab kriminaalmenetlust ja mis mitte.
Ka proaktiivselt info avaldamist otsustades kaalub prokurör alati nii avalikku huvi, menetlushuvi kui ka seda, et kellelegi ei tekiks teabe avaldamisega täiendavat kahju. Selle hinnangu saabki aga anda vaid prokurör, kellel on kogu kriminaalasjast ülevaade. Keegi teine ei saa seetõttu astuda omasoodu avalikku huvi hindama, sest neil puudub selleks vajalik kontekst.
Lõpetuseks
Euroopa Inimõiguste Kohtu mitmetes lahendites on välja toonud, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10 lõige 2 alusel ei tagata täiesti piiramatut sõnavabadust isegi avalikkust tõsiselt huvitavate küsimuste kajastamisel, seda vaatamata ajakirjanduse olulisele rollile demokraatlikus ühiskonnas. Piiramatut võimu ja õigust ei ole kellelgi.
Paratamatult lõppevad ühe õigused seal, kus need hakkavad rikkuma teiste õigusi ning seetõttu loodame emotsionaalsete ja ühekülgsete seisukohavõttude asemel sel teemal edaspidi konstruktiivset dialoogi, mis ühiskonda ka päriselt edasi aitaks.
Samuti loodan südamest, et Eesti Vabariigis siiski ei olda praeguse debati käigus valmis prügikasti viskama sõnavabadusega kõrvuti õigusriigi alustalade hulka kuuluvaid prokuröri ja kohtu sõltumatust kriminaalasja menetlemisel ning sundima neid valimatu sõimu, isikliku represseerimise ähvarduste või ka seaduse muutmise ähvarduste toel kehtivat õigust rakendama mingile huvigrupile sobival viisil. | Andres Parmas: kriminaalmenetluse kaitseks tegutsemises ei ole midagi uut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud kriminaalmenetluse seadustiku § 214, mille esimeses lõikes sõnastatakse selgelt, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja ulatuses.
Laiemat avalikku käsitlust ja vastukaja on saanud seaduses kirjas olev mõiste "prokuratuuri luba". Mitmes arvamusloos on avaldatud seisukohta, nagu rikuks prokurör ajakirjanike sõnavabadust, nõudes, et kohtueelse menetluse andmete avaldamisel peab ka ajakirjanik prokurörilt nõusolekut küsima.
Kokkuvõtlikult asutakse seisukohale, et prokuratuur sekkub sõnavabadusse, keelates omatahtsi ajakirjandusel oluliste teemade kajastamise.
Kohtueelses menetluses kogutud teavet salastavad paljud riigid
Väär on kritiseerida ajakirjandus- ja sõnavabaduse egiidi all kogu § 214 eesmärki, sest see, mis teemasid ja millises võtmes meedia kajastab, on täielikult meedia enda otsustada.
Prokuratuuri huvitab üksnes kohtueelse menetluse edukas läbiviimine ja väga kitsalt kriminaaltoimikus olevate andmete kaitse. See tähendab, et ükspuha milliseid teemasid käsitledes, peab veel käimasoleva kohtueelse menetluse andmete avaldamine olema kontrollitud ning seeläbi menetlus kaitstud.
Niisugune kohustus tuleneb avaliku teabe seaduse § 35 lõige 1 punktist 1, mille kohaselt on teabevaldaja (prokuratuur) kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Teabe avaldamise alused ja tingimused nähtuvad aga juba eelpool viidatud kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvist 214.
Kohtueelse menetluse andmetest, so kriminaalasja toimikus sisalduvast nähtub, mis suunas riigil kuriteo uurimisel n-ö mõte liigub, millise uurimisversiooniga töötatakse ning mida teatakse. Kui selline info saab mistahes moel enneaegselt avalikuks, siis võib tekkida olukord, et ei ole võimalik süüdlasi välja selgitada ega kohtu ette tuua, samuti võib kahtluse alla sattuda ausa ja õiglase kohtumenetluse võimalikkus.
Väites küüniliselt, et riik tegutsebki meie kõigi heaks ja teabe avaldamine on igati õigustatud, siis paraku on see ohtlik tee. Ära ei tohi unustada, et enamik kriminaalasju puudutavad teiselt poolt kannatanut, kelle õiguste eest tuleb riigil samuti seista. Ka siis, kui kuriteol ei ole konkreetset kahju kannatajat, võib olla kahjustada saanud meie kõigi ühine huvi (nt keskkond, usaldusväärne majanduskeskkond või rahandussüsteem).
Ajakirjandusvabaduse piirangud ses kontekstis on loomulikud ega ole kuidagi Eestile ainuomased. Kohtueelses menetluses kogutud teavet salastavad paljud riigid, tehes seda Eestile sarnaselt eelkõige uurimise läbiviimise huvidest lähtudes, ausa ja õiglase kohtumenetluse ning süütuse presumptsiooni tagamiseks.
Tuleb rõhutada, et kohtueelses menetluses kogutud andmed ei jää avalikkuse eest varjatuks igavesest ajast igavesti, vaid kuni kohtueelse menetluse lõppemiseni ehk ajani, mil on kogutud kõik vajalikud andmed, et kahtlustatava süü tõendada või see ümber lükata. Kohtumenetlus on Eestis avalik ja juba avaldatud andmeid saab ajakirjandus igati kajastada.
Kallutatud ja vale on ka väide nagu oleks ajakirjanike trahvimine kohtueelse menetluse andmete loata avaldamise tõttu mingi erakordne sündmus, mida üheski teises demokraatlikus riigis ei ole võimalik rakendada.
Selles kontekstis väärib selgitust, et prokurör ei ole ajakirjanikke ega meediaettevõtet trahvinud, vaid esitanud sellekohase taotluse kohtule, kes jõudis järeldusele, et rikkumised on aset leidnud ja et need väärivad ka karistust.
Näited teistest Euroopa riikidest
Järgnevalt mõned näited teistest Euroopa riikidest. Prantsusmaal määrati 3000-eurone trahv ajakirjanikule, kes avaldas ajalehes infot vägistamiste kohta ja väidetava kahtlustatava portree.
See kaasus jõudis arutlusele ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kus leiti, et ajakirjaniku trahvimine oli lubatav ega rikkunud ajakirjandusvabadust. Kohus selgitas, et õiguskaitseasutuste sekkumine tulenes menetlusteabe saladuses hoidmise vajadusest. See oli suunatud kohtueelse uurimise tagamisele ning seeläbi kohtusüsteemi autoriteedi ja erapooletuse säilitamisele.
Samuti tõdes kohus, et ajakirjanik pidi aru saama, et tema valdusesse sattunud teave on konfidentsiaalne. Kohus rõhutas sedagi, et menetluse mõjutamise oht õigustab hoiatavate meetmete rakendamist, näiteks salajase teabe avalikustamise keelamist.
Inimõiguste kohus on analüüsinud ka 4000 šveitsi frangi suuruse trahvi määramist Šveitsi ajakirjanikule selle eest, et ta oli avaldanud dokumente, mis rikkusid kohtueelse menetluse konfidentsiaalsust. Kriminaalmenetlus puudutas autojuhti, kes oli tapnud ja vigastanud mitu jalakäijat.
Kohus leidis, et kallutatud artikli avaldamine ajal, mil uurimine oli veel pooleli, kätkes ohtu mõjutada menetluse läbiviimist. See omakorda õigustas siseriiklike hoiatavate meetmete kasutamist ja ajakirjanikule trahvi määramist. Kuigi süüdistatav oleks alternatiivselt saanud ise enda õigusi kaitsta, näiteks esitades hagi oma eraellu sekkumise tõttu, otsustas inimõiguste kohus, et see ei vabasta riiki kohustusest kaitsta süüdistatavate eraelu puutumatust.
"Teema uudsus ja tähtsus ei tähenda paraku seda, et kogu info peab viivitamatult ja valimatult avalik olema."
Keegi ei vaidle selle üle, et mitme inimese vägistamises kahtlustatava tabamine ja mitme inimese tapmine on asjad, mis vägagi avalikkusele huvi pakuvad. Niisamuti nagu Eestis praegu kõneainet pakkuv rahapesukahtluski, kuid teema uudsus ja tähtsus ei tähenda paraku seda, et kogu info peab viivitamatult ja valimatult avalik olema.
Avalikkuse huvi teema vastu peab kahtlemata kaasa tooma selle, et ajakirjanikud teemat uurivad ja kajastavad. Käsitlusviis ja kasutatavad allikad on ajakirjanikule seejuures vabad, erandiks on aga kohtueelse menetluse andmete avaldamine ulatuses, milleks puudub prokuröri luba. Avalike allikate ja oma uurimistöö tulemusel teada saadu avaldamise osas ei kehti ajakirjanikule ükski piirang.
Rõhutan, et prokuröri loa kontekstis räägime ainult väga väikesest osast andmetest, nendest, mille riik on kohtueelse menetluse käigus kogunud. Selles osas ei võimalda kehtiv seadus meedial ise otsustada, millal ja millises ulatuses neid andmeid avaldada.
Teave, mille ajakirjanik on omasoodu kogunud ja mis ei pärine kriminaaluurimise materjalidest, on talle avaldamiseks vaba ja seda isegi siis, kui see prokuröri häirib või puht objektiivselt kriminaalmenetluse tulemusi ohustada võib. Sellise info osas ei ole prokuratuur meediat mitte mingil viisil piiranud, ei varem, nüüd ega tee seda ka tulevikus.
Hoopis iseasi on vahetult kriminaaluurimisest pärinev info, mis on ebaseaduslikult ja prokuröri loata ajakirjanikule lekitatud või varastatud ja mille puhul ajakirjanikul ei teki kahtlust, et see pärineb just nimelt eeluurimise materjalidest.
Arutletud on ka selle üle, kas kohtueelse menetluse andmete avaldamise piirang üldse ajakirjanikele kehtib.
Kriminaalmenetluse seaduse tekstis ega seletuskirjas pole menetlusvälise isiku kategooriat kitsendatud selliselt, et see ei hõlmaks ajakirjanikke. Kui seadust tõlgendada selliselt, et meedial on õigus omatahtsi kohtueelse menetluse andmeid avaldada, muutub see säte sisutühjaks, sest huvi kohtueelse menetluse andmeid avaldada, on sageli just meedia esindajatel.
Oluline ei ole siinjuures kuidas andmed ajakirjanikuni jõuavad, samuti ei pea ajakirjanik avaldama oma allikaid, kuid saades teadlikuks, et tema käes on kriminaalmenetluse materjal, peab ka ajakirjanik lähtuma seadusest ja küsima andmete avaldamiseks prokuratuurilt luba. Vaid prokurör, kellel on kogu kriminaalasjast ülevaade, saab anda hinnangu, mis kahjustab kriminaalmenetlust ja mis mitte.
Ka proaktiivselt info avaldamist otsustades kaalub prokurör alati nii avalikku huvi, menetlushuvi kui ka seda, et kellelegi ei tekiks teabe avaldamisega täiendavat kahju. Selle hinnangu saabki aga anda vaid prokurör, kellel on kogu kriminaalasjast ülevaade. Keegi teine ei saa seetõttu astuda omasoodu avalikku huvi hindama, sest neil puudub selleks vajalik kontekst.
Lõpetuseks
Euroopa Inimõiguste Kohtu mitmetes lahendites on välja toonud, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10 lõige 2 alusel ei tagata täiesti piiramatut sõnavabadust isegi avalikkust tõsiselt huvitavate küsimuste kajastamisel, seda vaatamata ajakirjanduse olulisele rollile demokraatlikus ühiskonnas. Piiramatut võimu ja õigust ei ole kellelgi.
Paratamatult lõppevad ühe õigused seal, kus need hakkavad rikkuma teiste õigusi ning seetõttu loodame emotsionaalsete ja ühekülgsete seisukohavõttude asemel sel teemal edaspidi konstruktiivset dialoogi, mis ühiskonda ka päriselt edasi aitaks.
Samuti loodan südamest, et Eesti Vabariigis siiski ei olda praeguse debati käigus valmis prügikasti viskama sõnavabadusega kõrvuti õigusriigi alustalade hulka kuuluvaid prokuröri ja kohtu sõltumatust kriminaalasja menetlemisel ning sundima neid valimatu sõimu, isikliku represseerimise ähvarduste või ka seaduse muutmise ähvarduste toel kehtivat õigust rakendama mingile huvigrupile sobival viisil.
### Response:
Andres Parmas: kriminaalmenetluse kaitseks tegutsemises ei ole midagi uut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Loobusime kohustusest kasutada neid niinimetatud peakaameraid igapäevaselt kõigis tehnoülevaatuspunktides. Kinnitasime personaalsete kaamerate kasutamise võimaluse ainult järelevalvemenetluse raames," ütles transpordiameti kommunikatsioonijuht Erki Varma ERR-ile.
Varma täpsustas, et maksimaalselt kasutataks peakaameraid kaks korda aastas ja korraga mitte rohkem kui kaks kuud, alates 2023. aastast.
"Tegemist ei pea olema pea külge kinnitatud kaameraga, sõltuvalt tehnoülevaatuspunktist võib see kaamera olla kinnitatud ka näiteks auto põhja valgustamiseks mõeldud kandelambi külge – oluline on, et see annab transpordiametile võimaluse kontrollida tehnoülevaatuse kvaliteeti nende sõiduki puuduste osas, mida statsionaarsete kaameratega ei ole võimalik tuvastada," rääkis Varma.
Kaamerad hangib transpordiamet ise ning vahendid selleks planeeritakse järgmise aasta eelarvesse.
"Kõikides tehnoülevaatuspunktides peakaamerate kasutamise kohustusest loobumisel väheneb ka oluliselt tehnoülevaatuspunktide vajadus investeerida ja seetõttu kaob vajadus selle pärast tehnoülevaatuse tasusid tarbijate jaoks tõsta," seisis veel transpordiameti pressiteates.
"Samas on personaalsete kaamerate kasutuselevõtt oluline, kuna annab transpordiameti järelevalvele võimaluse kontrollida enam ja tõhusamalt tehnoülevaatuspuntide töö kvaliteeti, mida statsionaarsete seinakaameratega ei ole võimalik tuvastada," märkis transpordiamet veel.
Eesti Tehnoülevaatajate Liit saatis aprilli alguses majandus- ja taristuminister Taavi Aasale kirja, milles avaldas vastuseisu transpordiameti plaanile teha tehnoülevaatajatele kohustuslikuks peakaamerate kasutamine.
Transpordiamet on leidnud, et olukord sõidukite tehnokontrollimisel on jõudnud kriitilisele piirile, sest umbes 10 protsenti ehk 50 000 oluliste või ohtlike puudustega sõidukit läbib aastas tehnoülevaatuse. | Tehnoülevaatustel tuleb peakaamerate nõue järelevalvemenetlustes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Loobusime kohustusest kasutada neid niinimetatud peakaameraid igapäevaselt kõigis tehnoülevaatuspunktides. Kinnitasime personaalsete kaamerate kasutamise võimaluse ainult järelevalvemenetluse raames," ütles transpordiameti kommunikatsioonijuht Erki Varma ERR-ile.
Varma täpsustas, et maksimaalselt kasutataks peakaameraid kaks korda aastas ja korraga mitte rohkem kui kaks kuud, alates 2023. aastast.
"Tegemist ei pea olema pea külge kinnitatud kaameraga, sõltuvalt tehnoülevaatuspunktist võib see kaamera olla kinnitatud ka näiteks auto põhja valgustamiseks mõeldud kandelambi külge – oluline on, et see annab transpordiametile võimaluse kontrollida tehnoülevaatuse kvaliteeti nende sõiduki puuduste osas, mida statsionaarsete kaameratega ei ole võimalik tuvastada," rääkis Varma.
Kaamerad hangib transpordiamet ise ning vahendid selleks planeeritakse järgmise aasta eelarvesse.
"Kõikides tehnoülevaatuspunktides peakaamerate kasutamise kohustusest loobumisel väheneb ka oluliselt tehnoülevaatuspunktide vajadus investeerida ja seetõttu kaob vajadus selle pärast tehnoülevaatuse tasusid tarbijate jaoks tõsta," seisis veel transpordiameti pressiteates.
"Samas on personaalsete kaamerate kasutuselevõtt oluline, kuna annab transpordiameti järelevalvele võimaluse kontrollida enam ja tõhusamalt tehnoülevaatuspuntide töö kvaliteeti, mida statsionaarsete seinakaameratega ei ole võimalik tuvastada," märkis transpordiamet veel.
Eesti Tehnoülevaatajate Liit saatis aprilli alguses majandus- ja taristuminister Taavi Aasale kirja, milles avaldas vastuseisu transpordiameti plaanile teha tehnoülevaatajatele kohustuslikuks peakaamerate kasutamine.
Transpordiamet on leidnud, et olukord sõidukite tehnokontrollimisel on jõudnud kriitilisele piirile, sest umbes 10 protsenti ehk 50 000 oluliste või ohtlike puudustega sõidukit läbib aastas tehnoülevaatuse.
### Response:
Tehnoülevaatustel tuleb peakaamerate nõue järelevalvemenetlustes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24-aastane Erm jooksis 100 meetrit 10,50-ga, hüppas kaugust 7.16, tõukas kuuli 14.60, hüppas kõrgust 1.91 ja jooksis 400 meetrit 47,52-ga. Võrreldes isikliku rekordi graafikuga (8445) on Erm juba 265 silmaga miinuses.
Kui sajas meetris alustas Erm lubatust tugevama taganttuule (+2,7 m/s) toel suurepärase 10,50-ga, siis ülejäänud aladel andis eestlane punkte ära. Kõige rohkem kaugushüppes, kus rekordigraafikus ilutseb pea kaheksameetrine (7.97) tulemus.
Suviseid maailmameistrivõistlusi silmas pidades oleks Ermil vaja sihtida 8350 punkti piiri, aga seda on praeguse seisuga juba keeruline täita.
Enne teist päeva hoiab võistlustel teist kohta Yariel Soto (Puerto Rico; 4066 punkti) ja kolmandal positsioonil asub Daniel Spejcher (USA; 3998).
Teine võistluspäev algab Eesti aja järgi reede õhtul kell 21.45. | Erm alustas hästi, aga andis kaugushüppega punkte ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24-aastane Erm jooksis 100 meetrit 10,50-ga, hüppas kaugust 7.16, tõukas kuuli 14.60, hüppas kõrgust 1.91 ja jooksis 400 meetrit 47,52-ga. Võrreldes isikliku rekordi graafikuga (8445) on Erm juba 265 silmaga miinuses.
Kui sajas meetris alustas Erm lubatust tugevama taganttuule (+2,7 m/s) toel suurepärase 10,50-ga, siis ülejäänud aladel andis eestlane punkte ära. Kõige rohkem kaugushüppes, kus rekordigraafikus ilutseb pea kaheksameetrine (7.97) tulemus.
Suviseid maailmameistrivõistlusi silmas pidades oleks Ermil vaja sihtida 8350 punkti piiri, aga seda on praeguse seisuga juba keeruline täita.
Enne teist päeva hoiab võistlustel teist kohta Yariel Soto (Puerto Rico; 4066 punkti) ja kolmandal positsioonil asub Daniel Spejcher (USA; 3998).
Teine võistluspäev algab Eesti aja järgi reede õhtul kell 21.45.
### Response:
Erm alustas hästi, aga andis kaugushüppega punkte ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõigel on looduses oma funktsioon ja mõte, aga probleem tekib siis, kui teatud keskkonnatingimustel saab mingit elustikurühma olema liiga palju," ütleb Eesti Maaülikooli peaspetsialist ja Tartu Ülikooli molekulaarse diagnostika spetsialist Kristel Panksep. Kui soodsate tingimustega käivad käsikäes erinevad konkurentsieelised, hakkab mõni liik teiste arvelt vohama – just nii iseloomustab Panksep tsüanobaktereid ehk sinivetikaid.
Oma doktoritöös "Mikroskoopiast geenideni – kuidas tuvastada toksilisi sinivetikaid madalas eutroofses järves" keskendus ta Peipsi järve sinivetikatele. Teda huvitasid seosed nende liigilise koosseisu ja mürgiste sinivetikate arvukuse vahel nii vees kui ka toiduahela alumistes lülides. Samuti selgitas ta, kuivõrd toituvad sinivetikatest erinevad Peipsi järve zooplankterid. Töö võimaldas hinnata millised keskkonnategurid mõjutavad toksiliste sinivetikate vohamist suures ja madalas järves.
Peipsi järvest võetud veeproovid. Autor/allikas: Kristel Panksep
Sinivetikamürgid toiduahelas
"Fütoplankton on veekogude toiduahela alus," ütleb Kristel Panksep. See tähendab, et ta saab kogu oma elutegevuseks vajaliku energia päikesevalgusest ja veekogus kättesaadavatest toiteainet. Paraku on aga sinivetikate hulgas ka selliseid liike, kes oma elutegevuse käigus toodavad inimesele ja paljudele teistele organismidele ohtlikke mürke. "Need bioaktiivsed ained on looduslikest ühenditest ühed toksilisemad," märgib Panksep.
Oma töös keskendus ta just sinivetikate toodetavatele maksamürkidele ehk mikrotsüstiinidele. Peipsi järves toodavad neid eeskätt perekonna Microcystis esindajad. Panksep otsis muu hulgas vastust seni Peipsi järves käsitlemata küsimusele, kuidas sinivetikamürgid toiduahelas edasi liiguvad. "Uurisime toksiliste rakkude arvukust vees ja seejärel nende esinemist järgneva toiduahela lüli ehk zooplanktoni maosisus," kirjeldab ta.
"Kuna zooplankterid ise on kalade toiduobjekt, kannavad nad paratamatult neid mürgiseid rakke ka toiduahelas edasi."
Esmauuring näitas Panksepa sõnul, et järve kõige arvukamat sinivetikat Microcystis 't suudab zooplankton väga hästi tarbida. "Kuna zooplankterid ise on kalade toiduobjekt, kannavad nad paratamatult neid mürgiseid rakke ka toiduahelas edasi," sõnab ta. Varasemast teaduskirjandusest on tema sõnul samuti teada, et sinivetikatoksiinid võivad toiduahelas kuhjuda.
Samas ei oska Panksep veel öelda, kas Peipsi järve kalad võivad sisaldada sinivetikatoksiine või mitte. Lähematel aastatel saab see tema sõnul selgemaks, sest mullu alustati koos Kreeka kolleegidega põhjalikumaid uuringuid. "Analüüsime sinivetikate toksiine veeproovides, erinevates zooplankterites ja põhjaloomades ning inimese toiduks tarvitavates kalades," sõnab ta.
Panksep ei oska veel öelda, kas Peipsi järve kalad võivad sisaldada sinivetikatoksiine või mitte, aga lähematel aastatel saab see tema sõnul selgemaks. Autor/allikas: Kristel Panksep
Mürgiseid sinivetikaid on keeruline eristada
Kristel Panksep on ka doktoritööst rääkides tänulik oma Kreeka ja Soome kolleegidele, kes aitasid tal toksiine analüütiliselt määrata. "Eestis meil rutiinselt sinivetikatoksiine ei määrata," põhjendab ta: "Kuna vastavat metoodikat Eesti veekogude seiramisel ei kasutata, on toksiinimäärangud liialt kallid."
"Eestis meil rutiinselt sinivetikatoksiine ei määrata."
Lisaks toksiinide kontsentratsiooni määramisele jätkas Panksep tööd molekulaarbioloogiliste meetoditega, mis võimaldavad tuvastada toksiine tootvad sinivetikaperekonnad. Tervikpildi, kui palju on potentsiaalselt toksilisi sinivetikaid, kas nad on võimelised toksiine tootma ja millised on toksiinirühmad ja -kontsentratsioonid, annavad Panksepa sõnul keemilised ja molekulaarbioloogilised meetodid üheskoos.
"Traditsiooniliselt kasutatakse sinivetikate tuvastamiseks mikroskoopiat, aga väliste tunnuste alusel pole võimalik toksilisi ja mittetoksilisi sinivetikaid teineteisest eristada," ütleb ta. Selliselt saadud hinnangud õitsengute toksilisusele on kaudsed, pole ennetavad ega täida oma eesmärki.
Peipsi proovid laboris. Autor/allikas: Kristel Panksep
Sinivetikate õitsengud Peipsi järves on tavalised
Uuringu keskmes olnud Peipsi järves on sinivetikaõitsengud üsnagi tavalised ja neid esineb isegi jahedamatel aastatel. "Peipsi järves tekivad sinivetikaõitsengud sageli laiguti. Järv on tuulele avatud ja sealne vesi on pidevas liikumises, kuid sobiva tuulesuuna korral võib õitseng liikuda rannaaladele, kus inimeste ja loomade kokkupuude potentsiaalselt mürgiste sinivetikatega on suurem," mainis Kristel Panksep. Sinivetikate õitsenguid nii suures järves on tema sõnul võimalik hästi jälgida satelliidifotodelt.
Peipsi järve põhjaosas, kus asuvad populaarsemad suvitusrannad, levib uurija sõnul pigem teine sinivetikaliik perekonnast Gleotrichia. Välimuselt meenutab Gloeotrichia inimsilmale nähtavaid pisikesi pallikesi. "Praeguseks ei saa me veel väita, et Peipsi järve Gloeotrichia toksiine toodab," tõdeb Panksep: "See vetikaliik on eraldatud puhaskultuuri, kus on võimalik seda detailsemalt uurida ja peagi saame me ka sellele küsimusele vastuse."
"Silmnähtavalt rohelise guaši värvi vees ei ole mõistlik ujuda. Isegi siis, kui seal tegelikult toksilisi vetikaid olla ei pruugigi."
Panksep soovitab lugejal end peale suplust puhta veega loputada. "Silmnähtavalt rohelise guaši värvi vees ei ole mõistlik ujuda. Isegi siis, kui seal tegelikult toksilisi vetikaid olla ei pruugigi," ütleb ta. Rohekaks värvunud järvevesi ei sobi kindlasti lastele supluseks, lemmikloomadele ujumiseks või mistahes joogivee tarbeks, isegi mitte läbi keetes. Õitsengutunnustega vesi ei sobi ka aiakultuuride kastmisveeks ega sauna kerisele. "Siis vabanevad toksiinid aerosoolina õhku ja sa hingad need sisse," osutab Panksep.
Sinivetikaõitsengute ennetamiseks tuleb süsteemselt vähendada veekogudesse jõudvate toiteainete hulkasid. Panksepa sõnul on Peipsi järve lisanduvate toiteainete hulk küll vähenenud, kuid järve põhjasetetes on kuhjunud hulgaliselt lämmastiku- ja fosforiühendeid, mis pidevalt ringlusesse jõuavad.
"Paljud uuringud ennustavad meile jätkuvat kliima soojenemist ja sellega seoses ka sinivetikaõitsengute intensiivistumist," ütleb ta: "Seda enam on vaja panna suuremat rõhku toiteainete koormuste vähendamisele veekogudele."
Peipsil proove kogumas. Autor/allikas: Kristel Panksep
Kristel Panksep kaitseb doktoritööd " From microscopy to genes - unmasking toxic cyanobacteria in a shallow eutrophic lake. Mikroskoopiast geenideni, kuidas otsida toksilisi sinivetikaid madalast eutroofsest järvest" 23. mail Eesti Maaülikoolis. Doktoritöö juhendajad on prof. Veljo Kisand, Dr. Helen Agasild, prof. Kaarina Sivonen (Helsingi Ülikool) ning oponent prof. Gabor Vasas (University of Debrecen). | Peipsi vetikasupi võib muuta mürgiseks vaid üks geenijupp | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõigel on looduses oma funktsioon ja mõte, aga probleem tekib siis, kui teatud keskkonnatingimustel saab mingit elustikurühma olema liiga palju," ütleb Eesti Maaülikooli peaspetsialist ja Tartu Ülikooli molekulaarse diagnostika spetsialist Kristel Panksep. Kui soodsate tingimustega käivad käsikäes erinevad konkurentsieelised, hakkab mõni liik teiste arvelt vohama – just nii iseloomustab Panksep tsüanobaktereid ehk sinivetikaid.
Oma doktoritöös "Mikroskoopiast geenideni – kuidas tuvastada toksilisi sinivetikaid madalas eutroofses järves" keskendus ta Peipsi järve sinivetikatele. Teda huvitasid seosed nende liigilise koosseisu ja mürgiste sinivetikate arvukuse vahel nii vees kui ka toiduahela alumistes lülides. Samuti selgitas ta, kuivõrd toituvad sinivetikatest erinevad Peipsi järve zooplankterid. Töö võimaldas hinnata millised keskkonnategurid mõjutavad toksiliste sinivetikate vohamist suures ja madalas järves.
Peipsi järvest võetud veeproovid. Autor/allikas: Kristel Panksep
Sinivetikamürgid toiduahelas
"Fütoplankton on veekogude toiduahela alus," ütleb Kristel Panksep. See tähendab, et ta saab kogu oma elutegevuseks vajaliku energia päikesevalgusest ja veekogus kättesaadavatest toiteainet. Paraku on aga sinivetikate hulgas ka selliseid liike, kes oma elutegevuse käigus toodavad inimesele ja paljudele teistele organismidele ohtlikke mürke. "Need bioaktiivsed ained on looduslikest ühenditest ühed toksilisemad," märgib Panksep.
Oma töös keskendus ta just sinivetikate toodetavatele maksamürkidele ehk mikrotsüstiinidele. Peipsi järves toodavad neid eeskätt perekonna Microcystis esindajad. Panksep otsis muu hulgas vastust seni Peipsi järves käsitlemata küsimusele, kuidas sinivetikamürgid toiduahelas edasi liiguvad. "Uurisime toksiliste rakkude arvukust vees ja seejärel nende esinemist järgneva toiduahela lüli ehk zooplanktoni maosisus," kirjeldab ta.
"Kuna zooplankterid ise on kalade toiduobjekt, kannavad nad paratamatult neid mürgiseid rakke ka toiduahelas edasi."
Esmauuring näitas Panksepa sõnul, et järve kõige arvukamat sinivetikat Microcystis 't suudab zooplankton väga hästi tarbida. "Kuna zooplankterid ise on kalade toiduobjekt, kannavad nad paratamatult neid mürgiseid rakke ka toiduahelas edasi," sõnab ta. Varasemast teaduskirjandusest on tema sõnul samuti teada, et sinivetikatoksiinid võivad toiduahelas kuhjuda.
Samas ei oska Panksep veel öelda, kas Peipsi järve kalad võivad sisaldada sinivetikatoksiine või mitte. Lähematel aastatel saab see tema sõnul selgemaks, sest mullu alustati koos Kreeka kolleegidega põhjalikumaid uuringuid. "Analüüsime sinivetikate toksiine veeproovides, erinevates zooplankterites ja põhjaloomades ning inimese toiduks tarvitavates kalades," sõnab ta.
Panksep ei oska veel öelda, kas Peipsi järve kalad võivad sisaldada sinivetikatoksiine või mitte, aga lähematel aastatel saab see tema sõnul selgemaks. Autor/allikas: Kristel Panksep
Mürgiseid sinivetikaid on keeruline eristada
Kristel Panksep on ka doktoritööst rääkides tänulik oma Kreeka ja Soome kolleegidele, kes aitasid tal toksiine analüütiliselt määrata. "Eestis meil rutiinselt sinivetikatoksiine ei määrata," põhjendab ta: "Kuna vastavat metoodikat Eesti veekogude seiramisel ei kasutata, on toksiinimäärangud liialt kallid."
"Eestis meil rutiinselt sinivetikatoksiine ei määrata."
Lisaks toksiinide kontsentratsiooni määramisele jätkas Panksep tööd molekulaarbioloogiliste meetoditega, mis võimaldavad tuvastada toksiine tootvad sinivetikaperekonnad. Tervikpildi, kui palju on potentsiaalselt toksilisi sinivetikaid, kas nad on võimelised toksiine tootma ja millised on toksiinirühmad ja -kontsentratsioonid, annavad Panksepa sõnul keemilised ja molekulaarbioloogilised meetodid üheskoos.
"Traditsiooniliselt kasutatakse sinivetikate tuvastamiseks mikroskoopiat, aga väliste tunnuste alusel pole võimalik toksilisi ja mittetoksilisi sinivetikaid teineteisest eristada," ütleb ta. Selliselt saadud hinnangud õitsengute toksilisusele on kaudsed, pole ennetavad ega täida oma eesmärki.
Peipsi proovid laboris. Autor/allikas: Kristel Panksep
Sinivetikate õitsengud Peipsi järves on tavalised
Uuringu keskmes olnud Peipsi järves on sinivetikaõitsengud üsnagi tavalised ja neid esineb isegi jahedamatel aastatel. "Peipsi järves tekivad sinivetikaõitsengud sageli laiguti. Järv on tuulele avatud ja sealne vesi on pidevas liikumises, kuid sobiva tuulesuuna korral võib õitseng liikuda rannaaladele, kus inimeste ja loomade kokkupuude potentsiaalselt mürgiste sinivetikatega on suurem," mainis Kristel Panksep. Sinivetikate õitsenguid nii suures järves on tema sõnul võimalik hästi jälgida satelliidifotodelt.
Peipsi järve põhjaosas, kus asuvad populaarsemad suvitusrannad, levib uurija sõnul pigem teine sinivetikaliik perekonnast Gleotrichia. Välimuselt meenutab Gloeotrichia inimsilmale nähtavaid pisikesi pallikesi. "Praeguseks ei saa me veel väita, et Peipsi järve Gloeotrichia toksiine toodab," tõdeb Panksep: "See vetikaliik on eraldatud puhaskultuuri, kus on võimalik seda detailsemalt uurida ja peagi saame me ka sellele küsimusele vastuse."
"Silmnähtavalt rohelise guaši värvi vees ei ole mõistlik ujuda. Isegi siis, kui seal tegelikult toksilisi vetikaid olla ei pruugigi."
Panksep soovitab lugejal end peale suplust puhta veega loputada. "Silmnähtavalt rohelise guaši värvi vees ei ole mõistlik ujuda. Isegi siis, kui seal tegelikult toksilisi vetikaid olla ei pruugigi," ütleb ta. Rohekaks värvunud järvevesi ei sobi kindlasti lastele supluseks, lemmikloomadele ujumiseks või mistahes joogivee tarbeks, isegi mitte läbi keetes. Õitsengutunnustega vesi ei sobi ka aiakultuuride kastmisveeks ega sauna kerisele. "Siis vabanevad toksiinid aerosoolina õhku ja sa hingad need sisse," osutab Panksep.
Sinivetikaõitsengute ennetamiseks tuleb süsteemselt vähendada veekogudesse jõudvate toiteainete hulkasid. Panksepa sõnul on Peipsi järve lisanduvate toiteainete hulk küll vähenenud, kuid järve põhjasetetes on kuhjunud hulgaliselt lämmastiku- ja fosforiühendeid, mis pidevalt ringlusesse jõuavad.
"Paljud uuringud ennustavad meile jätkuvat kliima soojenemist ja sellega seoses ka sinivetikaõitsengute intensiivistumist," ütleb ta: "Seda enam on vaja panna suuremat rõhku toiteainete koormuste vähendamisele veekogudele."
Peipsil proove kogumas. Autor/allikas: Kristel Panksep
Kristel Panksep kaitseb doktoritööd " From microscopy to genes - unmasking toxic cyanobacteria in a shallow eutrophic lake. Mikroskoopiast geenideni, kuidas otsida toksilisi sinivetikaid madalast eutroofsest järvest" 23. mail Eesti Maaülikoolis. Doktoritöö juhendajad on prof. Veljo Kisand, Dr. Helen Agasild, prof. Kaarina Sivonen (Helsingi Ülikool) ning oponent prof. Gabor Vasas (University of Debrecen).
### Response:
Peipsi vetikasupi võib muuta mürgiseks vaid üks geenijupp |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Märtsis kuulutati välja avalik konkurss konkurentsiameti uue peadirektori kohale. Kuigi veel ei ole teada, kellest saab uus juht, on üks valdkond, mis vajab ametisse asudes tema teravat tähelepanu ning tegutsemist. Selleks on Eesti ravimiturg, mis on küll väike, kuid mille kehvast konkurentsiolukorrast on räägitud aastaid.
Juba kümme aastat tagasi kirjeldas riigikontroll, et Eesti ravimiturul puudub tegelik konkurents ning rõhutas, et turgu valitseval positsioonil ei tohiks olla ei ravimite hulgimüüjad ega apteeke omavad ettevõtjad.
2014. aastal sõlmisid konkurentsiamet ja ravimiamet tähtajatu koostöökokkuleppe, mille eesmärk oli muuta tõhusamaks ravimivaldkonna järelevalvet ning teha koostööd turul esineda võiva valitseva mõju, ebaõiglaste hindade ja ebavõrdsete konkurentsitingimuste tuvastamisel.
On küsitav, kas riik on seni piisavalt pingutanud, et 1990. aastate teises pooles alguse saanud kehva konkurentsiolukorra ja turutõrgeteni viinud protsessi ohjata. Mõistetavalt on äriettevõtete legitiimne eesmärk kasumi teenimine ja kasvamine, riigi ja rahva vajadustele mõtlemine on eeskätt riigi ülesanne.
Eesti ravimituru maht aasta-aastalt kasvab. Näiteks 2021. aastal ületas inimestele mõeldud ravimite turumaht esmakordselt 400 miljoni euro piiri, olles 50 miljonit eurot suurem kui 2020. aastal. Kui 2020. aastal kompenseeris haigekassa erinevate eelarveridade kaudu ravimikulusid 250 miljoni euro ulatuses, siis 2021. aastal kompenseeriti ravimeid 268 miljoni euro ulatuses.
Vananevas ühiskonnas ootab meid ees ravimikulude järjepidev kasv, mistõttu on ravimihindade kontrolli all hoidmine, turu tõhus konkurents ja riiklik järelevalve eluliselt olulised.
Eesti turul tegutseb 63 ravimite hulgimüüjat, kellest 30 müüsid 2021. aastal inimestele mõeldud ravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele. Valdav osa turust jaotub aga kahe suurema hulgimüüja vahel: Magnum Medical OÜ turumahuga 45,7 protsenti ja Tamro Eesti OÜ turumahuga 29,6 protsenti.
Konkurentsiamet tõdeb ka ise, et ravimite hulgimüügi alal on konkurentsiolukord halb, sest turg on koondunud väikese arvu ettevõtjate kätte. Olulise turujõuga ettevõtjal on aga võimalik mõjutada kaupade kättesaadavust lähtuvalt kontserni majanduslikest kaalutlustest, arvestamata inimeste soove, meditsiinilisi vajadusi ja lõpptarbija majanduslikke kaalutlusi.
Konkurentsi puudumine või vähesus mõjutab ravimite hindu (kõrgemad hinnad) ning sortimenti (väiksem valik) ning kahtlemata ei ole selline olukord riigile ja patsientidele kasulik, vaid hoopis vastupidi.
On selge, et olukorra murelikust jälgimisest siin ei piisa. Pakun omalt poolt viis sammu konkurentsiameti uue peadirektori töölauale.
Esimene samm
Alustame kogu ravimituru mahu mõttes väikese sammuga: anname haiglaapteekidele ravimite sisseveoõiguse. Sisseveoõigus vähendab haiglaapteekide sõltuvust ravimihulgimüüjatest, kelle ärihuvid määravad praegu selle, kas ja millist ravimivalikut riiki sisse veetakse. 2021. aastal oli müüsid hulgimüüjad haiglaapteekidele ravimeid 116 miljoni euro ulatuses.
Sisseveoõigus annaks haiglaapteekidele võimaluse vajadusel hankida ka neid (odavamaid) ravimeid, mida praegu hulgimüüja näiteks maale tuua ei soovi.
Riigikontroll on mitmel korral tuvastanud, et haiglaapteegid ostavad ravimeid keskmiselt 10-13 protsenti odavamalt kui jaeapteegid. Sisseveoõiguse andmisel oleks loogika samasugune, hankega on võimalik haiglaapteegil valida vajaliku toimeaine puhul soodsaim hind.
Teine samm
Sätestame ravimiseaduses, et ravimihulgimüüja peab ravimi hulgimüüki võtmisest keeldumist ravimiametile põhjendama, kui ravimitootja/müügiloahoidja soovib ravimit Eesti turule tuua. Kuna kehtiv õigusruum näeb ette, et turule sisenemine toimub hulgimüüjate kaudu, leevendaks samm tulevikus võimalikke tõrkeid hulgimüüki saamisel. Eeskätt võiks ettepanek toetada sama toimeainega soodsamate ravimite kättesaadavust.
Ravimite puhul on tegemist elutähtsa kaubaga ning Eestis tasub riik suurema osa ravimitega seotud kuludest. Kui Eesti riik ravimeid patsientidele ei kompenseeriks, jääksid vajalikud ravimid paljudele inimestele rahaliselt kättesaamatuks.
Kuigi aeg-ajalt väljendavad mõned poliitikud mõtet, et oma tervist vähem säästvad inimesed võiksid oma ravikulud (näiteks haiglaravi kulu hulka kuulub ka haiglas kasutatavate ravimite kulu) ise kinni maksta, ei ole enamik meist suutelised enda ravi- ja ravimikulusid tasuma isegi siis, kui meil haiglaravi vajadust ei teki.
"Sotsiaalministeeriumi hinnangul on leibkondade katastroofiliste tervishoiukulutuste peamine põhjus Eestis ravimid."
OECD hinnangul moodustab inimeste omaosalus Eestis 23,6 protsenti tervishoiukuludest ning kolmandiku (8,5 protsenti) moodustab ravimitega seotud omaosalus. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on leibkondade katastroofiliste tervishoiukulutuste peamine põhjus Eestis ravimid.
Tõsi, ravimite hinnad ei kujune vabas konkurentsiolukorras, vaid riik reguleerib hindu nii hulgi- kui ka jaemüügitasandil. Küll aga on uurimise käigus selgunud, et ravimite hulgimüüjate deklareeritav ravimi ostuhind on manipuleeritav, regulatsioonist saab kõrvale hiilida ning hindu moonutada.
Kolmas samm
Eelnevast tulenevalt olekski kolmas samm ravimituru järelevalve koondamine ühte sõltumatusse institutsiooni ja hinnajärelevalve võimaluste suurendamine. Andmeid koguvad praegu haigekassa, terviseamet, ravimiamet, sotsiaalministeerium, konkurentsiamet ja teised, mis hägustab tervikpilti ning muudab keerulisemaks järelevalve osas ühtsete järelduste tegemise.
Näiteks kogub sotsiaalministeerium andmeid ravimite hulgimüügi sisseostuhindade kohta, samas ei ole ministeeriumil õigust teha järelevalvet ostu ja müügiga seotud andmete õigsuse üle.
Tegelikult ei olegi hetkel ükski riigiasutus volitatud tegema järelevalvet hulgimüügi sisseostuandmete õigsuse üle. Aga kuidas olla kindel, et andmed on õiged, kui neid pole võimalik kontrollida?
Andmete kogumine ja analüüsimine võiks toimuda ühes institutsioonis, millele tuleks anda ka lisapädevusi hinnajärelevalve teostamiseks (näiteks õiguse kontrollida ravimite hulgimüüjate sisseostuandmete õigust ja põhjendatust.) Hinnajärelevalvet teostava institutsiooni sõltumatuse tagamisele tuleb eraldi tähelepanu pöörata.
Neljas samm
Kriminaliseerime ravimite ostuhinnaga manipuleerimise ravimitootja/müügiloahoidja ja ravimihulgimüüja tasandil. Näiteks on praegu võimalik, et ravimitootja maksab ravimihulgimüüjale osa rahast tagasi pärast seda, kui ametlik ostuhind (mille pealt arvutatakse riiklikud juurdehindlused ja haigekassa poolt hüvitatav osa) on hulgimüüja poolt deklareeritud.
Kuigi see võib esmapilgul tunduda väikese asjana, seisneb probleem selles, et ostuhinna moonutamise tulemusena kulub meie ühist ravikindlustusraha rohkem, mistõttu on riigil vähem vahendeid muudeks tervishoiuteenusteks, uute innovaatiliste ravimite kompenseerimiseks või enamate patsientide raviks.
Selline olukord ei ole kuidagi õiguspärane ega õiglane, mistõttu peaks ostuhinnaga manipuleerimine olema kriminaliseeritud. Selle sammuga oleks võimalik luua turuosalistele positiivne ajend mitte osaleda erinevates tagasimaksete skeemides.
Viies samm
Arvestades ravimivaldkonna olulisust ja iga-aastaselt kasvavat turumahtu, on igati mõistlik, et me arutaksime ravimituruga seotud teemasid regulaarselt, ühiselt ja avalikult. Muidugi on ravimitega seotud küsimused keerulised, nüansirikkad ning info asümmeetria osapoolte vahel suur, aga see ei tähenda, et me ei peaks püüdmagi inimeste teadmiste hulka suurendada ravimite vallas.
Näiteks võiksid valdkonnaga puutumuses olevad riigiametid koostada ühiselt iga-aastase analüütilise ülevaate ravimiturul toimuvast ning tutvustada seda regulaarselt seadusandjale ja laiemale avalikkusele. Lihtne ja tehtav.
Kokkuvõtteks
Kõigi eeltoodud ettepanekute eesmärk on tegelikult lihtne: aidata kaasa sellele, et Eesti inimeste jaoks oleksid vajalikud ravimid soodsad, ravimivalik piisavalt suur ning ühisest ravikindlustusrahast saaksime aidata võimalikult paljusid abivajajaid.
Allikad
Ravimiamet ja konkurentsiamet sõlmisid koostöökokkuleppe (2014).
Ravimiameti 2021. aasta statistika
Eesti Haigekassa 2021. aasta majandusaasta aruanne
Riigikontroll. (2012). Ravimite hüvitamise korraldus. Kas riigi tegevus ravimite kättesaadavuse ja optimaalse kasutuse tagamisel on olnud tulemuslik? Riigikontrolli aruanne riigikogule.
Konkurentsiameti seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule (2021).
Konkurentsiameti otsus (2008). Koondumise nr 32/2007 Terve Pere Apteek OÜ ja OÜ Saku Apteek keelamine.
Riigikontroll (2020). Riigikontrolli majandusaasta aruanne 01.01.2019-31.12.2019
OECD (2019). Eesti: riigi terviseprofiil 2019
Sotsiaalministeerium (2021). Analüüs tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse ning ravikindlustamata isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks.
Konkurentsiameti ettepanek seoses ravimite hulgi- ja jaemüügi
juurdehindluste piirangutega (2020)
Sotsiaalministeeriumi analüüs kaalutud keskmiste juurdehindluste kohta ravimite hulgi- ja jaemüügil (2021) | Katri Eespere: ravimihindade kontrolli all hoidmine on eluliselt oluline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Märtsis kuulutati välja avalik konkurss konkurentsiameti uue peadirektori kohale. Kuigi veel ei ole teada, kellest saab uus juht, on üks valdkond, mis vajab ametisse asudes tema teravat tähelepanu ning tegutsemist. Selleks on Eesti ravimiturg, mis on küll väike, kuid mille kehvast konkurentsiolukorrast on räägitud aastaid.
Juba kümme aastat tagasi kirjeldas riigikontroll, et Eesti ravimiturul puudub tegelik konkurents ning rõhutas, et turgu valitseval positsioonil ei tohiks olla ei ravimite hulgimüüjad ega apteeke omavad ettevõtjad.
2014. aastal sõlmisid konkurentsiamet ja ravimiamet tähtajatu koostöökokkuleppe, mille eesmärk oli muuta tõhusamaks ravimivaldkonna järelevalvet ning teha koostööd turul esineda võiva valitseva mõju, ebaõiglaste hindade ja ebavõrdsete konkurentsitingimuste tuvastamisel.
On küsitav, kas riik on seni piisavalt pingutanud, et 1990. aastate teises pooles alguse saanud kehva konkurentsiolukorra ja turutõrgeteni viinud protsessi ohjata. Mõistetavalt on äriettevõtete legitiimne eesmärk kasumi teenimine ja kasvamine, riigi ja rahva vajadustele mõtlemine on eeskätt riigi ülesanne.
Eesti ravimituru maht aasta-aastalt kasvab. Näiteks 2021. aastal ületas inimestele mõeldud ravimite turumaht esmakordselt 400 miljoni euro piiri, olles 50 miljonit eurot suurem kui 2020. aastal. Kui 2020. aastal kompenseeris haigekassa erinevate eelarveridade kaudu ravimikulusid 250 miljoni euro ulatuses, siis 2021. aastal kompenseeriti ravimeid 268 miljoni euro ulatuses.
Vananevas ühiskonnas ootab meid ees ravimikulude järjepidev kasv, mistõttu on ravimihindade kontrolli all hoidmine, turu tõhus konkurents ja riiklik järelevalve eluliselt olulised.
Eesti turul tegutseb 63 ravimite hulgimüüjat, kellest 30 müüsid 2021. aastal inimestele mõeldud ravimeid üld- ja haiglaapteekidele ning teistele asutustele. Valdav osa turust jaotub aga kahe suurema hulgimüüja vahel: Magnum Medical OÜ turumahuga 45,7 protsenti ja Tamro Eesti OÜ turumahuga 29,6 protsenti.
Konkurentsiamet tõdeb ka ise, et ravimite hulgimüügi alal on konkurentsiolukord halb, sest turg on koondunud väikese arvu ettevõtjate kätte. Olulise turujõuga ettevõtjal on aga võimalik mõjutada kaupade kättesaadavust lähtuvalt kontserni majanduslikest kaalutlustest, arvestamata inimeste soove, meditsiinilisi vajadusi ja lõpptarbija majanduslikke kaalutlusi.
Konkurentsi puudumine või vähesus mõjutab ravimite hindu (kõrgemad hinnad) ning sortimenti (väiksem valik) ning kahtlemata ei ole selline olukord riigile ja patsientidele kasulik, vaid hoopis vastupidi.
On selge, et olukorra murelikust jälgimisest siin ei piisa. Pakun omalt poolt viis sammu konkurentsiameti uue peadirektori töölauale.
Esimene samm
Alustame kogu ravimituru mahu mõttes väikese sammuga: anname haiglaapteekidele ravimite sisseveoõiguse. Sisseveoõigus vähendab haiglaapteekide sõltuvust ravimihulgimüüjatest, kelle ärihuvid määravad praegu selle, kas ja millist ravimivalikut riiki sisse veetakse. 2021. aastal oli müüsid hulgimüüjad haiglaapteekidele ravimeid 116 miljoni euro ulatuses.
Sisseveoõigus annaks haiglaapteekidele võimaluse vajadusel hankida ka neid (odavamaid) ravimeid, mida praegu hulgimüüja näiteks maale tuua ei soovi.
Riigikontroll on mitmel korral tuvastanud, et haiglaapteegid ostavad ravimeid keskmiselt 10-13 protsenti odavamalt kui jaeapteegid. Sisseveoõiguse andmisel oleks loogika samasugune, hankega on võimalik haiglaapteegil valida vajaliku toimeaine puhul soodsaim hind.
Teine samm
Sätestame ravimiseaduses, et ravimihulgimüüja peab ravimi hulgimüüki võtmisest keeldumist ravimiametile põhjendama, kui ravimitootja/müügiloahoidja soovib ravimit Eesti turule tuua. Kuna kehtiv õigusruum näeb ette, et turule sisenemine toimub hulgimüüjate kaudu, leevendaks samm tulevikus võimalikke tõrkeid hulgimüüki saamisel. Eeskätt võiks ettepanek toetada sama toimeainega soodsamate ravimite kättesaadavust.
Ravimite puhul on tegemist elutähtsa kaubaga ning Eestis tasub riik suurema osa ravimitega seotud kuludest. Kui Eesti riik ravimeid patsientidele ei kompenseeriks, jääksid vajalikud ravimid paljudele inimestele rahaliselt kättesaamatuks.
Kuigi aeg-ajalt väljendavad mõned poliitikud mõtet, et oma tervist vähem säästvad inimesed võiksid oma ravikulud (näiteks haiglaravi kulu hulka kuulub ka haiglas kasutatavate ravimite kulu) ise kinni maksta, ei ole enamik meist suutelised enda ravi- ja ravimikulusid tasuma isegi siis, kui meil haiglaravi vajadust ei teki.
"Sotsiaalministeeriumi hinnangul on leibkondade katastroofiliste tervishoiukulutuste peamine põhjus Eestis ravimid."
OECD hinnangul moodustab inimeste omaosalus Eestis 23,6 protsenti tervishoiukuludest ning kolmandiku (8,5 protsenti) moodustab ravimitega seotud omaosalus. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on leibkondade katastroofiliste tervishoiukulutuste peamine põhjus Eestis ravimid.
Tõsi, ravimite hinnad ei kujune vabas konkurentsiolukorras, vaid riik reguleerib hindu nii hulgi- kui ka jaemüügitasandil. Küll aga on uurimise käigus selgunud, et ravimite hulgimüüjate deklareeritav ravimi ostuhind on manipuleeritav, regulatsioonist saab kõrvale hiilida ning hindu moonutada.
Kolmas samm
Eelnevast tulenevalt olekski kolmas samm ravimituru järelevalve koondamine ühte sõltumatusse institutsiooni ja hinnajärelevalve võimaluste suurendamine. Andmeid koguvad praegu haigekassa, terviseamet, ravimiamet, sotsiaalministeerium, konkurentsiamet ja teised, mis hägustab tervikpilti ning muudab keerulisemaks järelevalve osas ühtsete järelduste tegemise.
Näiteks kogub sotsiaalministeerium andmeid ravimite hulgimüügi sisseostuhindade kohta, samas ei ole ministeeriumil õigust teha järelevalvet ostu ja müügiga seotud andmete õigsuse üle.
Tegelikult ei olegi hetkel ükski riigiasutus volitatud tegema järelevalvet hulgimüügi sisseostuandmete õigsuse üle. Aga kuidas olla kindel, et andmed on õiged, kui neid pole võimalik kontrollida?
Andmete kogumine ja analüüsimine võiks toimuda ühes institutsioonis, millele tuleks anda ka lisapädevusi hinnajärelevalve teostamiseks (näiteks õiguse kontrollida ravimite hulgimüüjate sisseostuandmete õigust ja põhjendatust.) Hinnajärelevalvet teostava institutsiooni sõltumatuse tagamisele tuleb eraldi tähelepanu pöörata.
Neljas samm
Kriminaliseerime ravimite ostuhinnaga manipuleerimise ravimitootja/müügiloahoidja ja ravimihulgimüüja tasandil. Näiteks on praegu võimalik, et ravimitootja maksab ravimihulgimüüjale osa rahast tagasi pärast seda, kui ametlik ostuhind (mille pealt arvutatakse riiklikud juurdehindlused ja haigekassa poolt hüvitatav osa) on hulgimüüja poolt deklareeritud.
Kuigi see võib esmapilgul tunduda väikese asjana, seisneb probleem selles, et ostuhinna moonutamise tulemusena kulub meie ühist ravikindlustusraha rohkem, mistõttu on riigil vähem vahendeid muudeks tervishoiuteenusteks, uute innovaatiliste ravimite kompenseerimiseks või enamate patsientide raviks.
Selline olukord ei ole kuidagi õiguspärane ega õiglane, mistõttu peaks ostuhinnaga manipuleerimine olema kriminaliseeritud. Selle sammuga oleks võimalik luua turuosalistele positiivne ajend mitte osaleda erinevates tagasimaksete skeemides.
Viies samm
Arvestades ravimivaldkonna olulisust ja iga-aastaselt kasvavat turumahtu, on igati mõistlik, et me arutaksime ravimituruga seotud teemasid regulaarselt, ühiselt ja avalikult. Muidugi on ravimitega seotud küsimused keerulised, nüansirikkad ning info asümmeetria osapoolte vahel suur, aga see ei tähenda, et me ei peaks püüdmagi inimeste teadmiste hulka suurendada ravimite vallas.
Näiteks võiksid valdkonnaga puutumuses olevad riigiametid koostada ühiselt iga-aastase analüütilise ülevaate ravimiturul toimuvast ning tutvustada seda regulaarselt seadusandjale ja laiemale avalikkusele. Lihtne ja tehtav.
Kokkuvõtteks
Kõigi eeltoodud ettepanekute eesmärk on tegelikult lihtne: aidata kaasa sellele, et Eesti inimeste jaoks oleksid vajalikud ravimid soodsad, ravimivalik piisavalt suur ning ühisest ravikindlustusrahast saaksime aidata võimalikult paljusid abivajajaid.
Allikad
Ravimiamet ja konkurentsiamet sõlmisid koostöökokkuleppe (2014).
Ravimiameti 2021. aasta statistika
Eesti Haigekassa 2021. aasta majandusaasta aruanne
Riigikontroll. (2012). Ravimite hüvitamise korraldus. Kas riigi tegevus ravimite kättesaadavuse ja optimaalse kasutuse tagamisel on olnud tulemuslik? Riigikontrolli aruanne riigikogule.
Konkurentsiameti seisukoht ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule (2021).
Konkurentsiameti otsus (2008). Koondumise nr 32/2007 Terve Pere Apteek OÜ ja OÜ Saku Apteek keelamine.
Riigikontroll (2020). Riigikontrolli majandusaasta aruanne 01.01.2019-31.12.2019
OECD (2019). Eesti: riigi terviseprofiil 2019
Sotsiaalministeerium (2021). Analüüs tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse ning ravikindlustamata isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks.
Konkurentsiameti ettepanek seoses ravimite hulgi- ja jaemüügi
juurdehindluste piirangutega (2020)
Sotsiaalministeeriumi analüüs kaalutud keskmiste juurdehindluste kohta ravimite hulgi- ja jaemüügil (2021)
### Response:
Katri Eespere: ravimihindade kontrolli all hoidmine on eluliselt oluline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis reedel 1,81 dollarit ehk 1,7 protsenti. Brenti hind on nüüd 109,18 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 107,53 dollarit barreli kohta. Nädalases võrdluses langes Brenti hind aga kolm protsenti.
Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas mõjutab rahvusvahelist naftaturgu. Euroopa Liit (EL) kaalub loobuda Venemaalt pärit nafta sisseveost. Hiina karm koroonapoliitika vähendab maailmaturul nõudlust nafta järele.
Inflatsioon ja karm rahapoliitika on tõstnud USA dollari viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele. See piirab nafta hinnatõusu, tugevam dollar muudab nafta ostmise teistes valuutades kallimaks.
Kolmapäeval kehtestas Venemaa EL-i vastased sanktsioonid, mille nimekirja kuuluvad 31 Euroopa ettevõtet. Saksamaa majandusminister Robert Habeck ütles neljapäeval, et Gazpromi Saksamaa tütarfirmad ei saa enam Venemaalt maagaasi.
"Euroopa gaasihindade tõusu juures on vältimatu, et hinnatõus kandub mingil määral üle ka naftale," ütles finantsfirma OANDA analüütik Jeffrey Halley. | Ebakindlus maailmaturul aeglustab nafta kallinemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis reedel 1,81 dollarit ehk 1,7 protsenti. Brenti hind on nüüd 109,18 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 107,53 dollarit barreli kohta. Nädalases võrdluses langes Brenti hind aga kolm protsenti.
Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas mõjutab rahvusvahelist naftaturgu. Euroopa Liit (EL) kaalub loobuda Venemaalt pärit nafta sisseveost. Hiina karm koroonapoliitika vähendab maailmaturul nõudlust nafta järele.
Inflatsioon ja karm rahapoliitika on tõstnud USA dollari viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele. See piirab nafta hinnatõusu, tugevam dollar muudab nafta ostmise teistes valuutades kallimaks.
Kolmapäeval kehtestas Venemaa EL-i vastased sanktsioonid, mille nimekirja kuuluvad 31 Euroopa ettevõtet. Saksamaa majandusminister Robert Habeck ütles neljapäeval, et Gazpromi Saksamaa tütarfirmad ei saa enam Venemaalt maagaasi.
"Euroopa gaasihindade tõusu juures on vältimatu, et hinnatõus kandub mingil määral üle ka naftale," ütles finantsfirma OANDA analüütik Jeffrey Halley.
### Response:
Ebakindlus maailmaturul aeglustab nafta kallinemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti analüütiku Erik Lesta sõnul on viimase kahe aasta muuseumikülastuste arvu vähenemine tugevalt mõjutatud koroonapandeemiast ning sellest tingitud riiklikest piirangutest ja haigestumislainetest. "Küll aga tõotab käesolev aasta muuseumide külastamiseks helgem olla, kuna märkimisväärselt suurt langust võrreldes 2020. aastaga mullu ei olnud ning piirangute kadumine võib inimesed taas kultuuri avastama tuua," ütles analüütik.
Möödunud aastal tehti tuhande elaniku kohta 1261 muuseumikülastust, kõige enam Saaremaal (3062) ja Läänemaal (2978) ning kõige vähem Viljandimaal (289) ja Raplamaal (224).
Pandeemia on avaldanud mõju ka välisturistide külastamisaktiivsusele. Kui 2020. aastal külastas muuseume üle 320 000 välisturisti, siis 2021. aastal jäi nende arv veidi alla 240 000, mida on neljandiku võrra vähem kui 2020. aastal. "Kui veel 2019. aastal oli iga kolmas muuseumikülastaja välisturist, siis 2020. aastal iga viies ning mullu iga seitsmes," lisas Lest.
Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (85), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (64) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (43). Muuseumides töötas 1566 inimest, mida on pisut rohkem kui 2020. aastal, ning täistööajale taandatud töökohti oli 1420.
Muuseumiruumides toimus 1078 näitust ehk 97 võrra rohkem kui aasta varem. | Statistikaamet: möödunud aasta oli muuseumikülastuste poolest viimase 18 aasta väikseim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti analüütiku Erik Lesta sõnul on viimase kahe aasta muuseumikülastuste arvu vähenemine tugevalt mõjutatud koroonapandeemiast ning sellest tingitud riiklikest piirangutest ja haigestumislainetest. "Küll aga tõotab käesolev aasta muuseumide külastamiseks helgem olla, kuna märkimisväärselt suurt langust võrreldes 2020. aastaga mullu ei olnud ning piirangute kadumine võib inimesed taas kultuuri avastama tuua," ütles analüütik.
Möödunud aastal tehti tuhande elaniku kohta 1261 muuseumikülastust, kõige enam Saaremaal (3062) ja Läänemaal (2978) ning kõige vähem Viljandimaal (289) ja Raplamaal (224).
Pandeemia on avaldanud mõju ka välisturistide külastamisaktiivsusele. Kui 2020. aastal külastas muuseume üle 320 000 välisturisti, siis 2021. aastal jäi nende arv veidi alla 240 000, mida on neljandiku võrra vähem kui 2020. aastal. "Kui veel 2019. aastal oli iga kolmas muuseumikülastaja välisturist, siis 2020. aastal iga viies ning mullu iga seitsmes," lisas Lest.
Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (85), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (64) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (43). Muuseumides töötas 1566 inimest, mida on pisut rohkem kui 2020. aastal, ning täistööajale taandatud töökohti oli 1420.
Muuseumiruumides toimus 1078 näitust ehk 97 võrra rohkem kui aasta varem.
### Response:
Statistikaamet: möödunud aasta oli muuseumikülastuste poolest viimase 18 aasta väikseim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mul on sõltuvus. Ausalt, jäähokist! Mul pole põhjust seda varjata, mõistlik on see välja öelda. Ma ei oota sellest tervenemist, kaugeltki mitte! Eriti nüüd mais, kui kohe algab MM-turniir Soomes. Minu suhe jäähokiga on kirglik, see paneb tegutsema. Lohutan ja rõõmustan end üheaegselt teadmisega, et minusuguseid on teisigi.
Hokiuudistega kursis olemine ei ole mulle kusagilt otsast kahjulik, suudan endale kergesti põhjendada – see on hoopis kasulik. Selle kõigeta oleks mul keeruline jäähokimänge kommenteerida. Need pool tundi hommikuti, mida vajan praegu jäähoki Stanley karikamängude videokokkuvõtete vaatamiseks, mööduvad suure naudinguga. Tean, et see tegevus ei võta kogu päeva ja see rahuldab minu uudishimu väga erinevaid tahke. See on hea sõltuvus ja kuulub päevarutiini juurde. Mõni suitsetab kirglikult, teine käib pidevalt jõusaalis või jooksmas ja keegi kolmas pühendab igapäevaselt aega pillimängule või raamatute lugemisele. Vajaduse ja harjumuse vahel jookseb õhkõrn piir, sealt pole pikk maa sõltuvuseni. Ja see pole ilmtingimata halb!
Minusuguseid on palju. Kuidas ma tean? Tunnen neist päris mitmeid, kes on rohkem või vähem sõltuvuses sportlikust vaatemängust, kiirusest ja dünaamikast, mis haarab meeled. Kui uskuda eelmiste aastate jäähoki MM-i teleülekannete vaatajanumbreid, ja miks ei peaks, siis ma ei tunne kaugeltki kõiki neid kümneid tuhandeid eestimaalasi, kes vaatavad jäähokit ilmselt sarnase naudinguga kui mina.
Mis meid köidab? Vastan ühe endise tippmängija Brendan Shanahani sõnadega: jäähokis läheb vaja jalgpalluri jõudu, maratonijooksja vastupidavust ja ajukirurgi keskendumisvõimet. Ja seda kõike üheaegselt, liikudes samal ajal uiskudel libedal jääl, kus viis vastast üritavad sind tasakaalust välja viia! Kes on jäähokit mänginud, need teavad, millest ma räägin. Kes on külastanud pealtvaatajana mõnda mängu, suudavad ehk tavapärast hokimängija päeva "kontoris" ette kujutada. See äratundmine tekitab meis paljudes ühisosa, mis on arusaadav ja armastatud. Meis on võime imetleda inimkeha liikumist ja sünkroonsust, mis väljendub jäähokis kümnekesi korraga suurel kiirusel litriga mängides.
Sport on lihtne ja mõõdetav. Tulemus on kas hea või halb, see ütleb meile kõik. Mängust saab rääkida tuttavatega või võõrastega mõnes spordibaaris, ei pea arutama päevapoliitikat. Ühtlasi on spordis tähtis kordamine ja see süvendab sõltuvust. Ameerika Ühendriikides on näiteks kõik 365 päeva aastas külluslikult täidetud, hoides sõltuvusse langenuid lõa otsas. Kui pesapallihooaeg saab läbi, saab vaatama minna ameerika jalgpalli, korvpalli või jäähokit. Järgmisel aastal algab kõik uuesti ja see toob inimeste ellu kindlust, loob turvatunde. Ükskõik, kui palju kardetakse kliimamuutusi, viiruseid või terrorismi, siis spordi jätkumisele võib justkui alati loota.
Sport ühendab keerulistel aegadel inimesi üle maailma, olgu majanduskriisides või poliitiliselt murrangulistel perioodidel. See on spordi üks suurimaid väärtusi. Mõelgem kasvõi sellele, milline tähendus oli eelmise sajandi 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses Tallinna Kalevi korvpallimeeskonnal. Ma ei mäleta üksikute mängude tulemusi, aga meenutan tagantjärele emotsioone ja ühe korvpallimeeskonna lugu.
Mõni vaimustav värav või ootamatu puändiga sündmus aitavad sportliku sõltuvussuhte kasvamisele kaasa. Kaks viimast jäähoki MM-turniiri näitasid mulle selgesti, et kui mängitakse kire ja suure tahtmisega, siis juhtub imesid. Selliste sündmuste nägemine aitab meil inimestena paremini mõista ka seda, et elus on kõik võimalik ja meist ei sõltugi nii vähe.
2019. aastal võitis Soome oma hokiajaloo kolmanda maailmameistritiitli. Ja millisel viisil! Esmapilgul üpris tagasihoidliku koosseisuga ja ilma märkimisväärsete täiendusteta Põhja-Ameerika profiliigast NHL võideti veerandfinaalis lisaajal oma põline rivaal Rootsi. Edasi poolfinaalis tuli vastu tähtedest kubisev Venemaa ja taas võideti, kui Marko Anttila viskas kohtumise ainsa värava. Finaalis jäädi Kanada vastu kaotusseisu, aga kapteni Marko Anttila kaks väravat aitasid taas raskest olukorrast välja ja Soome tuli maailmameistriks! Turniiri otsustavates mängudes näidati Soome sisu ehk neis oli murdumatu usk ja tahe saavutada edu.
Aasta tagasi võitis maailmameistritiitli Kanada, kes tuli MM-turniirile noore ja vähetuntud koosseisuga. Kanada kaotas esimesed kolm mängu ning alagrupiturniir lõpetati alles neljanda kohaga võrdsete punktide juures Kasahstaniga – vahtralehemaa koondise päästis võit omavahelises mängus. Edasi alistati järjepanu venelased, ameeriklased ja finaalis soomlased lisaaja järel. See oli nagu Tuhkatriinu lugu, kus alguses polnud kanadalastel justkui sobivaid riideid ja oskusi, kutse ballile oli kaduma läinud või oli see jäänud neile sootuks saatmata, aga kohale nad jõudsid ja kerkisid ka hokipeo suurimateks kangelasteks.
Minus tekitavad need kaks lugu uudishimu, et mida on varuks tänavusel MM-turniiril Soomes. Kas teie, head lugejad, ei kibele vaatama ja teada saama? Isegi kui see mäng haarab teid kaheks ja pooleks nädalaks jäägitult endaga või teie hokisõltuvus kasvab varasemast veelgi. Proovige, ERR näitab otseülekandes 25 mängu. Käes on kevad, laske ennast sellest voolust kanda! | Kristjan Kalkun: sõltuvus ja uudishimu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mul on sõltuvus. Ausalt, jäähokist! Mul pole põhjust seda varjata, mõistlik on see välja öelda. Ma ei oota sellest tervenemist, kaugeltki mitte! Eriti nüüd mais, kui kohe algab MM-turniir Soomes. Minu suhe jäähokiga on kirglik, see paneb tegutsema. Lohutan ja rõõmustan end üheaegselt teadmisega, et minusuguseid on teisigi.
Hokiuudistega kursis olemine ei ole mulle kusagilt otsast kahjulik, suudan endale kergesti põhjendada – see on hoopis kasulik. Selle kõigeta oleks mul keeruline jäähokimänge kommenteerida. Need pool tundi hommikuti, mida vajan praegu jäähoki Stanley karikamängude videokokkuvõtete vaatamiseks, mööduvad suure naudinguga. Tean, et see tegevus ei võta kogu päeva ja see rahuldab minu uudishimu väga erinevaid tahke. See on hea sõltuvus ja kuulub päevarutiini juurde. Mõni suitsetab kirglikult, teine käib pidevalt jõusaalis või jooksmas ja keegi kolmas pühendab igapäevaselt aega pillimängule või raamatute lugemisele. Vajaduse ja harjumuse vahel jookseb õhkõrn piir, sealt pole pikk maa sõltuvuseni. Ja see pole ilmtingimata halb!
Minusuguseid on palju. Kuidas ma tean? Tunnen neist päris mitmeid, kes on rohkem või vähem sõltuvuses sportlikust vaatemängust, kiirusest ja dünaamikast, mis haarab meeled. Kui uskuda eelmiste aastate jäähoki MM-i teleülekannete vaatajanumbreid, ja miks ei peaks, siis ma ei tunne kaugeltki kõiki neid kümneid tuhandeid eestimaalasi, kes vaatavad jäähokit ilmselt sarnase naudinguga kui mina.
Mis meid köidab? Vastan ühe endise tippmängija Brendan Shanahani sõnadega: jäähokis läheb vaja jalgpalluri jõudu, maratonijooksja vastupidavust ja ajukirurgi keskendumisvõimet. Ja seda kõike üheaegselt, liikudes samal ajal uiskudel libedal jääl, kus viis vastast üritavad sind tasakaalust välja viia! Kes on jäähokit mänginud, need teavad, millest ma räägin. Kes on külastanud pealtvaatajana mõnda mängu, suudavad ehk tavapärast hokimängija päeva "kontoris" ette kujutada. See äratundmine tekitab meis paljudes ühisosa, mis on arusaadav ja armastatud. Meis on võime imetleda inimkeha liikumist ja sünkroonsust, mis väljendub jäähokis kümnekesi korraga suurel kiirusel litriga mängides.
Sport on lihtne ja mõõdetav. Tulemus on kas hea või halb, see ütleb meile kõik. Mängust saab rääkida tuttavatega või võõrastega mõnes spordibaaris, ei pea arutama päevapoliitikat. Ühtlasi on spordis tähtis kordamine ja see süvendab sõltuvust. Ameerika Ühendriikides on näiteks kõik 365 päeva aastas külluslikult täidetud, hoides sõltuvusse langenuid lõa otsas. Kui pesapallihooaeg saab läbi, saab vaatama minna ameerika jalgpalli, korvpalli või jäähokit. Järgmisel aastal algab kõik uuesti ja see toob inimeste ellu kindlust, loob turvatunde. Ükskõik, kui palju kardetakse kliimamuutusi, viiruseid või terrorismi, siis spordi jätkumisele võib justkui alati loota.
Sport ühendab keerulistel aegadel inimesi üle maailma, olgu majanduskriisides või poliitiliselt murrangulistel perioodidel. See on spordi üks suurimaid väärtusi. Mõelgem kasvõi sellele, milline tähendus oli eelmise sajandi 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses Tallinna Kalevi korvpallimeeskonnal. Ma ei mäleta üksikute mängude tulemusi, aga meenutan tagantjärele emotsioone ja ühe korvpallimeeskonna lugu.
Mõni vaimustav värav või ootamatu puändiga sündmus aitavad sportliku sõltuvussuhte kasvamisele kaasa. Kaks viimast jäähoki MM-turniiri näitasid mulle selgesti, et kui mängitakse kire ja suure tahtmisega, siis juhtub imesid. Selliste sündmuste nägemine aitab meil inimestena paremini mõista ka seda, et elus on kõik võimalik ja meist ei sõltugi nii vähe.
2019. aastal võitis Soome oma hokiajaloo kolmanda maailmameistritiitli. Ja millisel viisil! Esmapilgul üpris tagasihoidliku koosseisuga ja ilma märkimisväärsete täiendusteta Põhja-Ameerika profiliigast NHL võideti veerandfinaalis lisaajal oma põline rivaal Rootsi. Edasi poolfinaalis tuli vastu tähtedest kubisev Venemaa ja taas võideti, kui Marko Anttila viskas kohtumise ainsa värava. Finaalis jäädi Kanada vastu kaotusseisu, aga kapteni Marko Anttila kaks väravat aitasid taas raskest olukorrast välja ja Soome tuli maailmameistriks! Turniiri otsustavates mängudes näidati Soome sisu ehk neis oli murdumatu usk ja tahe saavutada edu.
Aasta tagasi võitis maailmameistritiitli Kanada, kes tuli MM-turniirile noore ja vähetuntud koosseisuga. Kanada kaotas esimesed kolm mängu ning alagrupiturniir lõpetati alles neljanda kohaga võrdsete punktide juures Kasahstaniga – vahtralehemaa koondise päästis võit omavahelises mängus. Edasi alistati järjepanu venelased, ameeriklased ja finaalis soomlased lisaaja järel. See oli nagu Tuhkatriinu lugu, kus alguses polnud kanadalastel justkui sobivaid riideid ja oskusi, kutse ballile oli kaduma läinud või oli see jäänud neile sootuks saatmata, aga kohale nad jõudsid ja kerkisid ka hokipeo suurimateks kangelasteks.
Minus tekitavad need kaks lugu uudishimu, et mida on varuks tänavusel MM-turniiril Soomes. Kas teie, head lugejad, ei kibele vaatama ja teada saama? Isegi kui see mäng haarab teid kaheks ja pooleks nädalaks jäägitult endaga või teie hokisõltuvus kasvab varasemast veelgi. Proovige, ERR näitab otseülekandes 25 mängu. Käes on kevad, laske ennast sellest voolust kanda!
### Response:
Kristjan Kalkun: sõltuvus ja uudishimu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsi töökeel on inglise keel.
Kell 15
50-aastane OSCE
Lennart Meri konverentsi eelüritus
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) tähistab 2025. aastal 50. sünnipäeva. Arutelu keskendub OSCE tulevikule, mõjule ja rollile teiste rahvusvaheliste organisatsioonide seas. Kas OSCE aluspõhimõtted kehtivad ka muutuvas julgeolekukeskkonnas?
Arutelu juhatab sisse Poola president Andrzej Duda.
Kõnelejad: Euroopa Välissuhete Nõukogu Varssavi büroo juht Piotr Buras; USA alaline esindaja OSCE juures suursaadik Michael Carpenter; rahvusvaheline konsultant Lolita Cigane; Soome innovatsioonifondi Sitra president Jyrki Katainen; Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola
Arutelu suunab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov
Kell 17
Tempus Fugit – aeg lendab
Tervitus ja avapaneel
2022. aasta pidanuks kulgema Nõukogude Liidu lagunemise tähistamise meeleolus. Nõukogude Liit lakkas lõplikult olemast 26. detsembril 1991, ent paraku ei läinud seejärel Euroopas kõik nii, nagu loodetud.
Kas Euroopa külma sõja järgse arengu tõusulaine on pöördunud? Millise jälje jätab rahvusvahelisele korrale Venemaa sõda Ukrainas? Milline on USA roll selles protsessis? Kas lootus ja ajalugu riimuvad ning ukrainlastele paotub võimaluste ajaaken? Aeg lendab, ent kas läänel jagub tarkust seda püüda ja enda kasuks pöörata? Kas ääs suudab vajadusel olla strateegiliselt kannatlik?
Külalisi tervitab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.
Kõnelejad: mõttekoja Atlantic Council auliige, suursaadik Daniel Fried; Eesti peaminister Kaja Kallas; Liberaalsete Strateegiate Instituudi juht Ivan Kratsev; Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola
Arutelu juhib ajalehe The New York Times diplomaatiline juhtivkorrespondent Euroopas Steven Erlanger.
15. Lennart Meri konverents
Selle aasta konverentsi juhtmõte "Aeg lendab" on viide Rooma poeet Vergiliuse tsitaadile, kuidas aeg põgeneb halastamatult. On hetki, kus tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Nüüd ja kohe tuleb lääne väärtusruumil otsustavalt vastu hakata Venemaa imperialistlikule sõjale Ukrainas ning Gruusia, Moldova ja teiste riikide ähvardamisele. "See ei ole koht strateegiliseks kannatlikkuseks," märgib Lennart Meri konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. "Tuhat aastat tagasi sündis Ukrainas Kiievi-Venemaa. Nüüd määratakse selles kohas Euroopa tulevik."
Venemaa sõjategevuse mõju küünib tunduvalt kaugemale sõjatandri piiridest. Euroopa Liit, NATO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei suutnud sõda, sõjakoledusi ja inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida. Konverentsil arutakse, millised on esimesed järeldused sellest läbikukkumisest ning mida tuleb muuta. Mida tuleks teha küber- ja inforuumis, luureasutustel, energiajulgeolekus, relvastuskontrollis ja teistes valdkondades? Kuidas Kremli propaganda ja vabaduste piiramine on mõjutanud venemaalaste mõttemaailma ning mida saavad teha Vene ja Valgevene eksiili pagendatud opositsioonijõud?
President Lennart Meri rõhutas Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel, et aega on vähe ja aeg ei oota, oluline on ära kasutada vaid hetkeks avanevate ajaakende võimalused. Praegu on ajaaken avatud Soomele ja Rootsile NATO-sse astumiseks ja Ukrainale Euroopa Liidu teel.
Lennart Meri konverentsil võtavad teiste seas sõna president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev ja teised. Aruteludes osalevad ka mitmete riikide välisministrid ja kaitseministrid. | Otse kell 15: Lennart Meri konverentsi avaarutelud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsi töökeel on inglise keel.
Kell 15
50-aastane OSCE
Lennart Meri konverentsi eelüritus
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) tähistab 2025. aastal 50. sünnipäeva. Arutelu keskendub OSCE tulevikule, mõjule ja rollile teiste rahvusvaheliste organisatsioonide seas. Kas OSCE aluspõhimõtted kehtivad ka muutuvas julgeolekukeskkonnas?
Arutelu juhatab sisse Poola president Andrzej Duda.
Kõnelejad: Euroopa Välissuhete Nõukogu Varssavi büroo juht Piotr Buras; USA alaline esindaja OSCE juures suursaadik Michael Carpenter; rahvusvaheline konsultant Lolita Cigane; Soome innovatsioonifondi Sitra president Jyrki Katainen; Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola
Arutelu suunab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov
Kell 17
Tempus Fugit – aeg lendab
Tervitus ja avapaneel
2022. aasta pidanuks kulgema Nõukogude Liidu lagunemise tähistamise meeleolus. Nõukogude Liit lakkas lõplikult olemast 26. detsembril 1991, ent paraku ei läinud seejärel Euroopas kõik nii, nagu loodetud.
Kas Euroopa külma sõja järgse arengu tõusulaine on pöördunud? Millise jälje jätab rahvusvahelisele korrale Venemaa sõda Ukrainas? Milline on USA roll selles protsessis? Kas lootus ja ajalugu riimuvad ning ukrainlastele paotub võimaluste ajaaken? Aeg lendab, ent kas läänel jagub tarkust seda püüda ja enda kasuks pöörata? Kas ääs suudab vajadusel olla strateegiliselt kannatlik?
Külalisi tervitab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik.
Kõnelejad: mõttekoja Atlantic Council auliige, suursaadik Daniel Fried; Eesti peaminister Kaja Kallas; Liberaalsete Strateegiate Instituudi juht Ivan Kratsev; Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola
Arutelu juhib ajalehe The New York Times diplomaatiline juhtivkorrespondent Euroopas Steven Erlanger.
15. Lennart Meri konverents
Selle aasta konverentsi juhtmõte "Aeg lendab" on viide Rooma poeet Vergiliuse tsitaadile, kuidas aeg põgeneb halastamatult. On hetki, kus tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Nüüd ja kohe tuleb lääne väärtusruumil otsustavalt vastu hakata Venemaa imperialistlikule sõjale Ukrainas ning Gruusia, Moldova ja teiste riikide ähvardamisele. "See ei ole koht strateegiliseks kannatlikkuseks," märgib Lennart Meri konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. "Tuhat aastat tagasi sündis Ukrainas Kiievi-Venemaa. Nüüd määratakse selles kohas Euroopa tulevik."
Venemaa sõjategevuse mõju küünib tunduvalt kaugemale sõjatandri piiridest. Euroopa Liit, NATO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei suutnud sõda, sõjakoledusi ja inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida. Konverentsil arutakse, millised on esimesed järeldused sellest läbikukkumisest ning mida tuleb muuta. Mida tuleks teha küber- ja inforuumis, luureasutustel, energiajulgeolekus, relvastuskontrollis ja teistes valdkondades? Kuidas Kremli propaganda ja vabaduste piiramine on mõjutanud venemaalaste mõttemaailma ning mida saavad teha Vene ja Valgevene eksiili pagendatud opositsioonijõud?
President Lennart Meri rõhutas Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel, et aega on vähe ja aeg ei oota, oluline on ära kasutada vaid hetkeks avanevate ajaakende võimalused. Praegu on ajaaken avatud Soomele ja Rootsile NATO-sse astumiseks ja Ukrainale Euroopa Liidu teel.
Lennart Meri konverentsil võtavad teiste seas sõna president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev ja teised. Aruteludes osalevad ka mitmete riikide välisministrid ja kaitseministrid.
### Response:
Otse kell 15: Lennart Meri konverentsi avaarutelud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dallase vägesid juhatas 33 punkti, 11 lauapalli ja kaheksa resultatiivse sööduga Luka Doncic, kuigi tal oli ilmselt probleeme jalatraumaga, sest käis teisel veerandil garderoobis ja sõtkus enne taas mängu lülitumist trenažööri.
Reggie Bullock toetas teda 19 ja Jalen Brunson 18 punktiga. Phoenixi parim oli 21 punkti ja 11 lauapalliga Deandre Ayton. Devin Booker panustas 19 silmaga, aga ükski tema neljast kaugviskeüritusest ei tabanud.
Seeria neljas kohtumine leiab aset pühapäeval põhiturniiri võitja Phoenixi koduväljakul. Senise seeria jooksul on mõlemad meeskonnad võitnud kõik oma kodumängud.
Küll aga võib kergendatult hingata idakonverentsi parim Miami Heat, kes sai võõrsil jagu Philadelphia 76ersist 99:90 (28:25, 21:23, 25:15, 25:27) ja võitis seeria neli-kaks.
Jimmy Butler tõi võitjatele 32 punkti, Max Strus panustas 20 silma ja 11 lauapalliga. Philadelphia poolelt vastasid 20 punktiga Joel Embiid ja Tyrese Maxey, Embiidi arvele jäi ka tosin lauapalli.
NBA sõelmängud 2022
Idakonverents:
Miami - Atlanta 4:1
Philadelphia - Toronto 4:2
Milwaukee - Chicago 4:1
Boston - Brooklyn 4:0
Miami - Philadelphia 4:2
Milwaukee - Boston 3:2
Läänekonverents:
Phoenix - New Orleans 4:2
Dallas - Utah 4:2
Golden State - Denver 4:1
Memphis - Minnesota 4:2
Phoenix - Dallas 3:3
Golden State - Memphis 3:2 | Doncic vedas Dallase seitsmenda mänguni, Miami pääses edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dallase vägesid juhatas 33 punkti, 11 lauapalli ja kaheksa resultatiivse sööduga Luka Doncic, kuigi tal oli ilmselt probleeme jalatraumaga, sest käis teisel veerandil garderoobis ja sõtkus enne taas mängu lülitumist trenažööri.
Reggie Bullock toetas teda 19 ja Jalen Brunson 18 punktiga. Phoenixi parim oli 21 punkti ja 11 lauapalliga Deandre Ayton. Devin Booker panustas 19 silmaga, aga ükski tema neljast kaugviskeüritusest ei tabanud.
Seeria neljas kohtumine leiab aset pühapäeval põhiturniiri võitja Phoenixi koduväljakul. Senise seeria jooksul on mõlemad meeskonnad võitnud kõik oma kodumängud.
Küll aga võib kergendatult hingata idakonverentsi parim Miami Heat, kes sai võõrsil jagu Philadelphia 76ersist 99:90 (28:25, 21:23, 25:15, 25:27) ja võitis seeria neli-kaks.
Jimmy Butler tõi võitjatele 32 punkti, Max Strus panustas 20 silma ja 11 lauapalliga. Philadelphia poolelt vastasid 20 punktiga Joel Embiid ja Tyrese Maxey, Embiidi arvele jäi ka tosin lauapalli.
NBA sõelmängud 2022
Idakonverents:
Miami - Atlanta 4:1
Philadelphia - Toronto 4:2
Milwaukee - Chicago 4:1
Boston - Brooklyn 4:0
Miami - Philadelphia 4:2
Milwaukee - Boston 3:2
Läänekonverents:
Phoenix - New Orleans 4:2
Dallas - Utah 4:2
Golden State - Denver 4:1
Memphis - Minnesota 4:2
Phoenix - Dallas 3:3
Golden State - Memphis 3:2
### Response:
Doncic vedas Dallase seitsmenda mänguni, Miami pääses edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaameti andmetel oli palgatöötaja keskmine brutotulu kõige suurem Harju (1652 eurot) ja Tartu maakonnas (1498), kõige väiksem aga Ida-Viru maakonnas (1146 eurot). Suurima ja väikseima tuluga maakondade vahe oli 506 eurot.
Statistikaameti analüütiku Greta Tischleri sõnul olid omavalitsuste arvestuses suurimad tulud jätkuvalt Harju maakonna valdades. "Kõige suurem oli kuu keskmine brutotulu Rae vallas, kus see oli ainsana üle 2000 euro. Linnadest enim teeniti tulu pealinnas Tallinnas: keskmiselt 1631 eurot kuus," ütles Tischler.
Kõige väiksem oli töötajate kuine sissetulek Narvas (1074 eurot), mis oli ühtlasi ka ainus omavalitsusüksus, kus see jäi alla 1100 euro.
Palgatöötaja brutotulu üle Eesti. Autor/allikas: Statistikaamet
Meeste keskmine brutotulu oli 2021. aastal 1635 eurot ja naistel 1327 eurot kuus.
Vanusegrupiti teenisid enim 25–49-aastased, kelle brutotulu suurus oli 1657 eurot kuus. Kõige väiksemaks jäi alla 25-aastaste keskmine sissetulek 989 euroga kuus.
Kokku oli tulusaajaid 2021. aastal 532 667. Pärast tulusaajate arvu vähenemist 2020. aastal hakkas see mullu taas suurenema. Veidi üle poole neist moodustasid 25–49-aastased (56 protsenti), kellele järgnesid 50–62-aastased (28 protsenti). Vähem oli tulusaajaid üle 63-aastaste (10 protsenti) ning alla 25-aastaste (kuus protsenti) seas.
Analüüs on koostatud maksu- ja tolliameti 2021. aasta andmete alusel.
Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu saamiseks on jagatud kuu keskmine väljamaksete summa väljamaksete saajate keskmise arvuga kuus. Tulusaaja elukoht on määratud isiku elukoha järgi. | Palgatöötaja keskmine brutotulu kasvas mullu 1457 eurole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaameti andmetel oli palgatöötaja keskmine brutotulu kõige suurem Harju (1652 eurot) ja Tartu maakonnas (1498), kõige väiksem aga Ida-Viru maakonnas (1146 eurot). Suurima ja väikseima tuluga maakondade vahe oli 506 eurot.
Statistikaameti analüütiku Greta Tischleri sõnul olid omavalitsuste arvestuses suurimad tulud jätkuvalt Harju maakonna valdades. "Kõige suurem oli kuu keskmine brutotulu Rae vallas, kus see oli ainsana üle 2000 euro. Linnadest enim teeniti tulu pealinnas Tallinnas: keskmiselt 1631 eurot kuus," ütles Tischler.
Kõige väiksem oli töötajate kuine sissetulek Narvas (1074 eurot), mis oli ühtlasi ka ainus omavalitsusüksus, kus see jäi alla 1100 euro.
Palgatöötaja brutotulu üle Eesti. Autor/allikas: Statistikaamet
Meeste keskmine brutotulu oli 2021. aastal 1635 eurot ja naistel 1327 eurot kuus.
Vanusegrupiti teenisid enim 25–49-aastased, kelle brutotulu suurus oli 1657 eurot kuus. Kõige väiksemaks jäi alla 25-aastaste keskmine sissetulek 989 euroga kuus.
Kokku oli tulusaajaid 2021. aastal 532 667. Pärast tulusaajate arvu vähenemist 2020. aastal hakkas see mullu taas suurenema. Veidi üle poole neist moodustasid 25–49-aastased (56 protsenti), kellele järgnesid 50–62-aastased (28 protsenti). Vähem oli tulusaajaid üle 63-aastaste (10 protsenti) ning alla 25-aastaste (kuus protsenti) seas.
Analüüs on koostatud maksu- ja tolliameti 2021. aasta andmete alusel.
Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu saamiseks on jagatud kuu keskmine väljamaksete summa väljamaksete saajate keskmise arvuga kuus. Tulusaaja elukoht on määratud isiku elukoha järgi.
### Response:
Palgatöötaja keskmine brutotulu kasvas mullu 1457 eurole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Powell kinnitati ametisse 80 poolt- ja 19 vastuhäälega.
Powelli ees seisab raske ja riskantne ülesanne, püüda inflatsiooni alla suruda ilma et see nõrgestaks majandust.
Tööturg on endiselt tugev ja tugevnenud punktini, mis Powelli sõnul on "jätkusuutmatult kuum".
Hinnatõus mõjutab miljoneid ameeriklasi, kelle sissetulek ei võimalda katta esmavajadusi nagu toit, küte ja üür. Kõrgemate intressimäärade väljavaade on tekitanud finantsturgudel rahutust ning aktsiahinnad on langenud nädalaid.
Neljapäeval väljaandele NPR Marketplace antud intervjuus tunnistas Powell, et Föderaalreservi võime majandust edukalt aeglustada ilma inflatsiooni põhjustamata ehk niinimetatud pehme maandumine sõltub "teguritest, mida me ei kontrolli, " nagu Venemaa invasioon Ukrainasse ja Hiina majanduskasvu aeglustumine.
See on vastuolus Powelli varasemate avaldustega. Veel eelmisel nädalal märkis Powell, et veel on võimalus pehmeks maandumiseks.
Majandusteadlaste sõnul peegeldab Powelli toetus kongressis seda, et enamik vabariiklasi süüdistab kõrge inflatsiooni põhjustamises pigem president Joe Bideni 1,9 triljoni dollari suurust COVID-i abipaketti.
Hinnad tõusid esimest korda kiiremini aasta tagasi, pärast seda, kui ameeriklased suurendasid oma kulutusi pärast vaktsiinide saabumist ja COVID-i piirangute kadumist. Ettevõtted polnud nõudluse kasvuks valmis, tarnete nappuse tõttu tõusid kaupade hinnad hüppeliselt, teisalt tekkis suur kaubapuudus.
Kuude kaupa kordas Powell oma seisukohta, et inflatsioon on vaid "ajutine" ja leeveneb peagi, kui tarneraskused lahendatakse. Föderaalreserv jätkas riigikassa ja hüpoteegivõlakirjade ostmist kuni märtsini, mil hinnad tõusid aasta varasemaga võrreldes 8,5 protsenti. Võlakirjade ostude eesmärk oli hoida pikaajaliste laenude intressimäärad madalad. Alles kaks kuud tagasi tõstis keskpank oma baasintressimäära nullilähedaselt vahemikku 0,25–0,5%.
"Nad oleks pidanud võlakirjade ostmise varem lõpetama ja varem karmistama rahapoliitikat," ütles MIT-i Sloani juhtimiskooli ökonomist ja endine MIT-i liige Kristin Forbes AP-le.
Föderaalreservi juhatuse liige Christopher Waller ütles eelmisel nädalal, et oma mõju avaldasid osaliselt eelmise aasta augustis ja septembris teated, mis viitasid tööturu nõrgenemisele.
Senat on juba kinnitanud ka teised Joe Bideni kandidaadid Föderaalreservi nõukokku: Lael Brainard, kes on nüüd aseesimees, ning Lisa Cook ja Philip Jefferson.
Cook ja Jefferson on mõlemad mustanahalised, mis tähendab, et Föderaalreservi juhatuses on nüüd esimest korda selle 108-aastase ajaloo jooksul kaks mustanahalist liiget. Cook, Michigani osariigi majanduse ja rahvusvaheliste suhete professor, on esimene mustanahaline naine selles ametis.
Sel nädalal ütles Biden, et kuigi ta austab Föderaalreservi sõltumatust, toetas ta selle püüdlusi tõsta laenuintresse, mis on juba põhjustanud hüpoteeklaenude, autolaenude ja ettevõtete laenude kulude tõusu. | USA keskpanga juhina jätkab Jerome Powell | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Powell kinnitati ametisse 80 poolt- ja 19 vastuhäälega.
Powelli ees seisab raske ja riskantne ülesanne, püüda inflatsiooni alla suruda ilma et see nõrgestaks majandust.
Tööturg on endiselt tugev ja tugevnenud punktini, mis Powelli sõnul on "jätkusuutmatult kuum".
Hinnatõus mõjutab miljoneid ameeriklasi, kelle sissetulek ei võimalda katta esmavajadusi nagu toit, küte ja üür. Kõrgemate intressimäärade väljavaade on tekitanud finantsturgudel rahutust ning aktsiahinnad on langenud nädalaid.
Neljapäeval väljaandele NPR Marketplace antud intervjuus tunnistas Powell, et Föderaalreservi võime majandust edukalt aeglustada ilma inflatsiooni põhjustamata ehk niinimetatud pehme maandumine sõltub "teguritest, mida me ei kontrolli, " nagu Venemaa invasioon Ukrainasse ja Hiina majanduskasvu aeglustumine.
See on vastuolus Powelli varasemate avaldustega. Veel eelmisel nädalal märkis Powell, et veel on võimalus pehmeks maandumiseks.
Majandusteadlaste sõnul peegeldab Powelli toetus kongressis seda, et enamik vabariiklasi süüdistab kõrge inflatsiooni põhjustamises pigem president Joe Bideni 1,9 triljoni dollari suurust COVID-i abipaketti.
Hinnad tõusid esimest korda kiiremini aasta tagasi, pärast seda, kui ameeriklased suurendasid oma kulutusi pärast vaktsiinide saabumist ja COVID-i piirangute kadumist. Ettevõtted polnud nõudluse kasvuks valmis, tarnete nappuse tõttu tõusid kaupade hinnad hüppeliselt, teisalt tekkis suur kaubapuudus.
Kuude kaupa kordas Powell oma seisukohta, et inflatsioon on vaid "ajutine" ja leeveneb peagi, kui tarneraskused lahendatakse. Föderaalreserv jätkas riigikassa ja hüpoteegivõlakirjade ostmist kuni märtsini, mil hinnad tõusid aasta varasemaga võrreldes 8,5 protsenti. Võlakirjade ostude eesmärk oli hoida pikaajaliste laenude intressimäärad madalad. Alles kaks kuud tagasi tõstis keskpank oma baasintressimäära nullilähedaselt vahemikku 0,25–0,5%.
"Nad oleks pidanud võlakirjade ostmise varem lõpetama ja varem karmistama rahapoliitikat," ütles MIT-i Sloani juhtimiskooli ökonomist ja endine MIT-i liige Kristin Forbes AP-le.
Föderaalreservi juhatuse liige Christopher Waller ütles eelmisel nädalal, et oma mõju avaldasid osaliselt eelmise aasta augustis ja septembris teated, mis viitasid tööturu nõrgenemisele.
Senat on juba kinnitanud ka teised Joe Bideni kandidaadid Föderaalreservi nõukokku: Lael Brainard, kes on nüüd aseesimees, ning Lisa Cook ja Philip Jefferson.
Cook ja Jefferson on mõlemad mustanahalised, mis tähendab, et Föderaalreservi juhatuses on nüüd esimest korda selle 108-aastase ajaloo jooksul kaks mustanahalist liiget. Cook, Michigani osariigi majanduse ja rahvusvaheliste suhete professor, on esimene mustanahaline naine selles ametis.
Sel nädalal ütles Biden, et kuigi ta austab Föderaalreservi sõltumatust, toetas ta selle püüdlusi tõsta laenuintresse, mis on juba põhjustanud hüpoteeklaenude, autolaenude ja ettevõtete laenude kulude tõusu.
### Response:
USA keskpanga juhina jätkab Jerome Powell |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täpsemalt on konverentsi peateema on teenused, mida pakuvad üleilmsed digitaristud, sh kirjastused. Ettekannetes keskendutakse liikide avaandmetele, nende kättesaadavusele, liigiinfo edastamise viisidele ja eri andmetüüpide sidususele.
Liikide ja nendevaheliste suhete andmed on koosluste analüüsil ja mõistmisel erakordselt olulised. Seetõttu peavad andmeid talletavad digitaristud vastama ühtsetele rahvusvahelistele standarditele ning nende haldajad peavad tegema tihedat koostööd andmete sidumiseks ja publitseerimiseks.
Konverentsil kõnelevad Joe Miller (üleilmse elurikkuse an dmevõrgustiku GBIF direktor), Lyubomir Penev (teaduskirjanduse kirjastuse Pensoft Publishers tegevdirektor), Urm as Kõljalg (platvorm PlutoF), Henrik Nilsson (geenijärjestustel põhineva seeneliikide määramise üleilmse andmebaasi UNITE kogukond), Kessy Abarenkov (UNITE kogukond) ja teised.
Konverentsi korraldvad Eesti teaduse taristu teekaardi "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik" (NATARC) ja elurikkuse kogukonna integreeritud teadmistebaasi (BiCIKL) liikmed ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. | Video: konverents elurikkuse andmete kättesaadavusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täpsemalt on konverentsi peateema on teenused, mida pakuvad üleilmsed digitaristud, sh kirjastused. Ettekannetes keskendutakse liikide avaandmetele, nende kättesaadavusele, liigiinfo edastamise viisidele ja eri andmetüüpide sidususele.
Liikide ja nendevaheliste suhete andmed on koosluste analüüsil ja mõistmisel erakordselt olulised. Seetõttu peavad andmeid talletavad digitaristud vastama ühtsetele rahvusvahelistele standarditele ning nende haldajad peavad tegema tihedat koostööd andmete sidumiseks ja publitseerimiseks.
Konverentsil kõnelevad Joe Miller (üleilmse elurikkuse an dmevõrgustiku GBIF direktor), Lyubomir Penev (teaduskirjanduse kirjastuse Pensoft Publishers tegevdirektor), Urm as Kõljalg (platvorm PlutoF), Henrik Nilsson (geenijärjestustel põhineva seeneliikide määramise üleilmse andmebaasi UNITE kogukond), Kessy Abarenkov (UNITE kogukond) ja teised.
Konverentsi korraldvad Eesti teaduse taristu teekaardi "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik" (NATARC) ja elurikkuse kogukonna integreeritud teadmistebaasi (BiCIKL) liikmed ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
### Response:
Video: konverents elurikkuse andmete kättesaadavusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnavalitsuse tellimusel Tallinna konsultatsioonifirma Cumulus Consulting koostatud plaan peab saama heakskiidu volikogult, märgib ajaleht.
"Haridusvõrgu ümberkorraldused Narvas on paratamatud. Ei ole mõistlik ülal pidada pooltühje hooneid," ütles Narva linnapea Katri Raik Põhjarannikule. "Mõistan õpetajate ja teiste koolitöötajate muret: kas minu töökoht jääb alles? Kvalifikatsioonile vastavad õpetajad saavad tööd, selle nimel me töötame. Meie inimesed on meie suurim vara."
Raik lisas, et tema hinnangul peaks Narvas pakutav haridus olema sama hea kui Tallinnas või Tartus antav haridus.
Narva linnas tegutseb 17 koolieelset lasteasutust, kus käib kokku 2330 last. Üldhariduskoole on linnas 11, neist kaheksa omavalitsuse pidamisel, sealhulgas Narva täiskasvanute kool. Kaks kooli − Narva vanalinna riigikool ja Narva eesti gümnaasium − on riigikoolid. Narva õigeusu gümnaasium on erakool. Põhikooliastmes õpib kokku 4636 õpilast ja gümnaasiumides 870 õpilast.
Narva linna ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel kehtib kokkulepe, et 2023. aasta sügisest avatakse Narvas kaks riigigümnaasiumi.
Haridusvõrgu ümberkorraldused Narvas on paratamatud, ei ole mõistlik ülal pidada pooltühje hooneid, tõdes ajaleht. | Narva kavatseb kinni panna kaks kooli ja neli lasteaeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnavalitsuse tellimusel Tallinna konsultatsioonifirma Cumulus Consulting koostatud plaan peab saama heakskiidu volikogult, märgib ajaleht.
"Haridusvõrgu ümberkorraldused Narvas on paratamatud. Ei ole mõistlik ülal pidada pooltühje hooneid," ütles Narva linnapea Katri Raik Põhjarannikule. "Mõistan õpetajate ja teiste koolitöötajate muret: kas minu töökoht jääb alles? Kvalifikatsioonile vastavad õpetajad saavad tööd, selle nimel me töötame. Meie inimesed on meie suurim vara."
Raik lisas, et tema hinnangul peaks Narvas pakutav haridus olema sama hea kui Tallinnas või Tartus antav haridus.
Narva linnas tegutseb 17 koolieelset lasteasutust, kus käib kokku 2330 last. Üldhariduskoole on linnas 11, neist kaheksa omavalitsuse pidamisel, sealhulgas Narva täiskasvanute kool. Kaks kooli − Narva vanalinna riigikool ja Narva eesti gümnaasium − on riigikoolid. Narva õigeusu gümnaasium on erakool. Põhikooliastmes õpib kokku 4636 õpilast ja gümnaasiumides 870 õpilast.
Narva linna ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel kehtib kokkulepe, et 2023. aasta sügisest avatakse Narvas kaks riigigümnaasiumi.
Haridusvõrgu ümberkorraldused Narvas on paratamatud, ei ole mõistlik ülal pidada pooltühje hooneid, tõdes ajaleht.
### Response:
Narva kavatseb kinni panna kaks kooli ja neli lasteaeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Torm on nüüdseks liikunud Queenslandi tihedalt asustatud kaguosa suunas, kuhu jääb ka Brisbane.
Selle nädala alguses hukkus osariigi põhjaosas üleujutustes üks inimene.
Ilmateenistus on hoiatanud, et reedel võivad tugevad vihmasajud põhjustada eluohtlikke üleujutusi ja maalihkeid.
Veebruaris laastasid Queenslandi osariiki üleujutused, mille tagajärjel hukkus 13 inimest ja üle ujutati rohkem kui 20 000 kodu. Veel üheksa inimest hukkus üleujutustes naaberriigis Uus-Lõuna-Walesis.
Mitmel jõel ennustatakse suuri üleujutusi. Mõned linnad Lockyeri orus Brisbane'ist läänes on juba vee all ja suur maantee on ära lõigatud.
Reedel kõlas Granthami linnas hoiatussireen ning madalate piirkondade elanikke kutsuti üles kolima kõrgemale.
Meteoroloogiateenistus hoiatas, et reedel võivad tugevad vihmasajud kaasa tuua ka eluohtlikke äkilisi üleujutusi ja võimalikke maalihkeid.
Viimastel aastatel on riik kannatanud tugeva põua ja ajalooliste võsapõlengute all, samuti on ohus Suur Vallrahu. Kliimamuutused on võtmeküsimus ka 21. mail toimuvatel föderaalvalimistel. | Queensland kuulutas üleujutuste tõttu välja eriolukorrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Torm on nüüdseks liikunud Queenslandi tihedalt asustatud kaguosa suunas, kuhu jääb ka Brisbane.
Selle nädala alguses hukkus osariigi põhjaosas üleujutustes üks inimene.
Ilmateenistus on hoiatanud, et reedel võivad tugevad vihmasajud põhjustada eluohtlikke üleujutusi ja maalihkeid.
Veebruaris laastasid Queenslandi osariiki üleujutused, mille tagajärjel hukkus 13 inimest ja üle ujutati rohkem kui 20 000 kodu. Veel üheksa inimest hukkus üleujutustes naaberriigis Uus-Lõuna-Walesis.
Mitmel jõel ennustatakse suuri üleujutusi. Mõned linnad Lockyeri orus Brisbane'ist läänes on juba vee all ja suur maantee on ära lõigatud.
Reedel kõlas Granthami linnas hoiatussireen ning madalate piirkondade elanikke kutsuti üles kolima kõrgemale.
Meteoroloogiateenistus hoiatas, et reedel võivad tugevad vihmasajud kaasa tuua ka eluohtlikke äkilisi üleujutusi ja võimalikke maalihkeid.
Viimastel aastatel on riik kannatanud tugeva põua ja ajalooliste võsapõlengute all, samuti on ohus Suur Vallrahu. Kliimamuutused on võtmeküsimus ka 21. mail toimuvatel föderaalvalimistel.
### Response:
Queensland kuulutas üleujutuste tõttu välja eriolukorrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ohutusjuurdluse Keskus korraldas parvlaeva Estonia vraki 3D laserskaneerimise läbi viimiseks riigihanke, mille võitis peatöövõtjana konsortsium ESC Risk Management OÜ ja Baltic Taucherei- und Bergungsbetrieb Rostock Gmbh. 3D laserskaneerimise teenust osutab Kraken Robotics.
"Parvlaeva Estonia vraki uuringud on jõudnud järgmisse etappi, alustame põhiuuringutega," lausus Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas. "Eelmisel suvel alanud parvlaeva Estonia esialgse hindamise käigus on tehtud väga põhjalikku tööd ning ettevalmistusi põhiuuringuteks, milleks on vraki 3D laserskaneerimine, fotogrammeetriline ja ferromagneetiline uuring ning laeva "digitaalse kaksikuga" erinevate simulatsioonide korraldamine."
"Vraki 3D laserskaneerimise käigus tehakse laevavrakist ning selle vahetus läheduses olevatest pinnavormidest punktipilv, et saada detailne info vraki ning ümbritsevate pinnavormide kohta," rääkis Arikas. "3D laserskaneerimise projekt on jagatud neljaks osaks."
"Järjekorras esimeseks ülesandeks on läbi viia autoteki uuringud, et saada võimalikult detailne ülevaade autoteki seisundist ning seal olevatest objektidest. Autoteki uuring on tehniliselt väga keeruline. Eesmärgiks on saada võimalikult hea ettekujutus autoteki olukorrast, sealhulgas nii deformatsioonidest kui ka avaustest, näiteks uksed, ventilatsiooniavad, masinaruumi luugid, jne ning teha kindlaks, kas need on suletud või avatud," ütles Arikas.
Arikase sõnul viiakse teisena läbi vraki- ja merepõhjauuring, mis hõlmab vraki täppisskaneerimist.
"Kolmandaks uuritakse täiendavalt kõrge prioriteetsusega alasid, kus vrakil on tuvastatud välised kahjustused varasemate uuringute käigus – vööriosa, sealhulgas ramp, rambi avaus, lukud ja hinged; parema parda vigastused ning ahtri ja vasaku parda vigastused 6. teki tasandil," selgitas Arikas. "Kõrge tähtsusega alade hulka kuuluvad ka merepõhja alad, kus keskendutakse eelkõige vraki ja merepõhja kokkupuutejoonele ning selle vahetule ümbrusele."
"Neljas osa laserskaneerimisest viiakse täiendavalt läbi, kui merel tehtud esialgsete hindamiste põhjal osutub mõni piirkond vrakil või selle ümbruses eriti huvipakkuvaks," lisas Arikas.
Laserskaneerimine viiakse läbi Hollandi lipu all sõitva uurimislaevaga VOS Sweet. Uuringute meeskond on rahvusvaheline – uuringutel osalevad Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Poola eksperdid.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskusest ning Rootsi Õnnetusjuhtumiste Uurimise Ametist osaleb uuringutel kokku kolm uurijat. | Järgmisel nädalal algavad Estonia vraki põhiuuringud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ohutusjuurdluse Keskus korraldas parvlaeva Estonia vraki 3D laserskaneerimise läbi viimiseks riigihanke, mille võitis peatöövõtjana konsortsium ESC Risk Management OÜ ja Baltic Taucherei- und Bergungsbetrieb Rostock Gmbh. 3D laserskaneerimise teenust osutab Kraken Robotics.
"Parvlaeva Estonia vraki uuringud on jõudnud järgmisse etappi, alustame põhiuuringutega," lausus Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas. "Eelmisel suvel alanud parvlaeva Estonia esialgse hindamise käigus on tehtud väga põhjalikku tööd ning ettevalmistusi põhiuuringuteks, milleks on vraki 3D laserskaneerimine, fotogrammeetriline ja ferromagneetiline uuring ning laeva "digitaalse kaksikuga" erinevate simulatsioonide korraldamine."
"Vraki 3D laserskaneerimise käigus tehakse laevavrakist ning selle vahetus läheduses olevatest pinnavormidest punktipilv, et saada detailne info vraki ning ümbritsevate pinnavormide kohta," rääkis Arikas. "3D laserskaneerimise projekt on jagatud neljaks osaks."
"Järjekorras esimeseks ülesandeks on läbi viia autoteki uuringud, et saada võimalikult detailne ülevaade autoteki seisundist ning seal olevatest objektidest. Autoteki uuring on tehniliselt väga keeruline. Eesmärgiks on saada võimalikult hea ettekujutus autoteki olukorrast, sealhulgas nii deformatsioonidest kui ka avaustest, näiteks uksed, ventilatsiooniavad, masinaruumi luugid, jne ning teha kindlaks, kas need on suletud või avatud," ütles Arikas.
Arikase sõnul viiakse teisena läbi vraki- ja merepõhjauuring, mis hõlmab vraki täppisskaneerimist.
"Kolmandaks uuritakse täiendavalt kõrge prioriteetsusega alasid, kus vrakil on tuvastatud välised kahjustused varasemate uuringute käigus – vööriosa, sealhulgas ramp, rambi avaus, lukud ja hinged; parema parda vigastused ning ahtri ja vasaku parda vigastused 6. teki tasandil," selgitas Arikas. "Kõrge tähtsusega alade hulka kuuluvad ka merepõhja alad, kus keskendutakse eelkõige vraki ja merepõhja kokkupuutejoonele ning selle vahetule ümbrusele."
"Neljas osa laserskaneerimisest viiakse täiendavalt läbi, kui merel tehtud esialgsete hindamiste põhjal osutub mõni piirkond vrakil või selle ümbruses eriti huvipakkuvaks," lisas Arikas.
Laserskaneerimine viiakse läbi Hollandi lipu all sõitva uurimislaevaga VOS Sweet. Uuringute meeskond on rahvusvaheline – uuringutel osalevad Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Poola eksperdid.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskusest ning Rootsi Õnnetusjuhtumiste Uurimise Ametist osaleb uuringutel kokku kolm uurijat.
### Response:
Järgmisel nädalal algavad Estonia vraki põhiuuringud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soomet on seni peetud Rootsi väikeseks vennaks. Aga kes on jälginud, kuidas Soome lahendab erinevaid ühiskondlikke probleeme, siis rollid on muutumas. Soome liigub jõudsalt edasi kohtusüsteemi, eluasemepoliitika ja koolide vallas. Isegi jäähokis ei suuda Tre Kronor enam võistelda Lõvidega, Pekingi olümpial võitis kulla Soome.
Suurim erinevus on aga kaitse- ja julgeolekupoliitikas.
Detsembris kutsus Moskva üles looma uut julgeolekukorraldust, mis teeks lõpu NATO liikmete arvu suurenemisele ja jätaks praktikas suure osa Ida-Euroopast ja kogu Läänemere piirkonnast Venemaa huvisfääri.
Soomes saadi kiiresti aru olukorra tõsidusest. Nii president Sauli Niinistö kui ka peaminister Sanna Marin tõdesid oma uusaastakõnedes, et Soomel on vabadus teha oma valikuid.
Seevastu Rootsis kulus 13 nädalat, kuni peaminister Magdalena Andersson üldse esimese avalduse tegi ja ütes, et Rootsi taotlus destabiliseeriks julgeolekuolukorra Euroopas. Alles siis, kui Rootsi valitsus mõistis, et Soome võtab NATO-kursi, asuti tegutsema.
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist kinnitas, et Rootsi teeb otsuse Rootsi analüüside ja Rootsi olude põhjal. "Kuid on ilmselge, et Soome seisukoht on midagi, mida me ka oma üldises analüüsis ja hinnangutes arvestame," ütles ta.
NATO-liikmesus võib Rootsile kaasa tuua põhimõttelise muutuse nii kaitsevaldkonnas kui majanduses ja üldises positsioonis maailmas, leiavad eksperdid.
Sõjateaduse dotsent Jacob Westberg on üks neist, kes usub, et Luleå või Östersund võivad tulevikus saada Ameerika sõdurite baasiks.
Rootsi elanike jaoks on palju toredam, kui Rootsit kaitstaks mujal, kui enda riigis, ütles Westberg.
Kuid ka NATO ise on pidevas muutumises. Pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas seda paari aasta eest "ajusurnuks", on Ukraina sõda andnud sellel uue hingamise. Liikmesriikide sõdureid paigutatakse alliansi välispiiridele. Kaitse-eelarveid tõstetakse ja sõjastsenaariumites räägitakse tuumarelvadest.
NATO liikmesus tähendab nüüd juba osalemist täiel kiirusel töötavas sõjamasinas. Soome ostab kümneid tipptasemel F-35 sõjalennukeid. Rootsil on tippkvaliteediga hävitajad Gripen.
Rootsi valitsus peab esmaspäeval lisaistungi, et langetada ametlik otsus. Reedel avalikustab Rootsi kauoodatud julgeolekuraport,i 20 lehekülge, mida esitletakse hommikul pressikonverentsil. Selget sõnastust, et Rootsi peaks NATO-ga liituma, ei tule, kuid järeldus, et see on ainus alternatiiv, on siiski selge.
Soome on juba saavutanud NATO kaitsekulutuste tasemekaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Ka Rootsi suurendab oma sõjalist eelarvet ja loodab saavutada eesmärgi 2028. aastaks. NATO keskmine oli eelmisel aastal 1,6 protsenti. | Eksperdid: ilma Soometa poleks Rootsi kunagi NATO-sse astunud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soomet on seni peetud Rootsi väikeseks vennaks. Aga kes on jälginud, kuidas Soome lahendab erinevaid ühiskondlikke probleeme, siis rollid on muutumas. Soome liigub jõudsalt edasi kohtusüsteemi, eluasemepoliitika ja koolide vallas. Isegi jäähokis ei suuda Tre Kronor enam võistelda Lõvidega, Pekingi olümpial võitis kulla Soome.
Suurim erinevus on aga kaitse- ja julgeolekupoliitikas.
Detsembris kutsus Moskva üles looma uut julgeolekukorraldust, mis teeks lõpu NATO liikmete arvu suurenemisele ja jätaks praktikas suure osa Ida-Euroopast ja kogu Läänemere piirkonnast Venemaa huvisfääri.
Soomes saadi kiiresti aru olukorra tõsidusest. Nii president Sauli Niinistö kui ka peaminister Sanna Marin tõdesid oma uusaastakõnedes, et Soomel on vabadus teha oma valikuid.
Seevastu Rootsis kulus 13 nädalat, kuni peaminister Magdalena Andersson üldse esimese avalduse tegi ja ütes, et Rootsi taotlus destabiliseeriks julgeolekuolukorra Euroopas. Alles siis, kui Rootsi valitsus mõistis, et Soome võtab NATO-kursi, asuti tegutsema.
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist kinnitas, et Rootsi teeb otsuse Rootsi analüüside ja Rootsi olude põhjal. "Kuid on ilmselge, et Soome seisukoht on midagi, mida me ka oma üldises analüüsis ja hinnangutes arvestame," ütles ta.
NATO-liikmesus võib Rootsile kaasa tuua põhimõttelise muutuse nii kaitsevaldkonnas kui majanduses ja üldises positsioonis maailmas, leiavad eksperdid.
Sõjateaduse dotsent Jacob Westberg on üks neist, kes usub, et Luleå või Östersund võivad tulevikus saada Ameerika sõdurite baasiks.
Rootsi elanike jaoks on palju toredam, kui Rootsit kaitstaks mujal, kui enda riigis, ütles Westberg.
Kuid ka NATO ise on pidevas muutumises. Pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas seda paari aasta eest "ajusurnuks", on Ukraina sõda andnud sellel uue hingamise. Liikmesriikide sõdureid paigutatakse alliansi välispiiridele. Kaitse-eelarveid tõstetakse ja sõjastsenaariumites räägitakse tuumarelvadest.
NATO liikmesus tähendab nüüd juba osalemist täiel kiirusel töötavas sõjamasinas. Soome ostab kümneid tipptasemel F-35 sõjalennukeid. Rootsil on tippkvaliteediga hävitajad Gripen.
Rootsi valitsus peab esmaspäeval lisaistungi, et langetada ametlik otsus. Reedel avalikustab Rootsi kauoodatud julgeolekuraport,i 20 lehekülge, mida esitletakse hommikul pressikonverentsil. Selget sõnastust, et Rootsi peaks NATO-ga liituma, ei tule, kuid järeldus, et see on ainus alternatiiv, on siiski selge.
Soome on juba saavutanud NATO kaitsekulutuste tasemekaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Ka Rootsi suurendab oma sõjalist eelarvet ja loodab saavutada eesmärgi 2028. aastaks. NATO keskmine oli eelmisel aastal 1,6 protsenti.
### Response:
Eksperdid: ilma Soometa poleks Rootsi kunagi NATO-sse astunud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Majandusministeerium tutvustas märtsis seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, mis muu hulgas vähendaks univesaalse posititeenuse osutajale kohustuslikke kandepäevi kuuelt viiele. Eesti Post on arvutanud, et niimoodi annab kokku hoida kuni üheksasada tuhat eurot aastas.
"Kui üks kandepäev jääb ära, muudab see perioodika tarbija jaoks ebakvaliteetsemaks," märkis meediaettevõtete liit oma pöördumises.
Liit kardab, et sellisel moel väheneks tellimuste arv ja paberlehtede tiraažid veelgi.
Praegu ilmuvad suured üleriiklikud päevalehed kuuel või viiel päeval nädalas. Suures osas Eestist kannab lehed laiali Eesti Post. | Meediaettevõtted ei toeta Eesti Posti kandepäevade vähendamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Majandusministeerium tutvustas märtsis seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, mis muu hulgas vähendaks univesaalse posititeenuse osutajale kohustuslikke kandepäevi kuuelt viiele. Eesti Post on arvutanud, et niimoodi annab kokku hoida kuni üheksasada tuhat eurot aastas.
"Kui üks kandepäev jääb ära, muudab see perioodika tarbija jaoks ebakvaliteetsemaks," märkis meediaettevõtete liit oma pöördumises.
Liit kardab, et sellisel moel väheneks tellimuste arv ja paberlehtede tiraažid veelgi.
Praegu ilmuvad suured üleriiklikud päevalehed kuuel või viiel päeval nädalas. Suures osas Eestist kannab lehed laiali Eesti Post.
### Response:
Meediaettevõtted ei toeta Eesti Posti kandepäevade vähendamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2024. aasta 3. juulist saab Euroopa Liidus tootja müüa plastpudeliga kuni kolmeliitrist jooki vaid juhul kui kork on pudeli külge ka pärast avamist kinnitatud. Eesmärgiks on, et korke satuks loodusesse senisest kordades vähem.
A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop selgitas, et uued korgid on kolmandiku võrra raskemad.
"Konkreetselt A. Le Coqile on see kulu umbes pool miljonit eurot, mis me peame täiendavalt investeerima. Erinevad villimisliinide tootjad on selle peale mõelnud, tegelikult need lahendused on olemas," ütles Noop ERR-ile.
A. Le Coqi pudelitele kruvitakse aastas ligikaudu 45 miljonit plastkorki. Kui praegusele kahegrammisele korgile lisatakse kaalus kolmandik, kulub ainüksi A. Le Coqil aastas lisaks 30 tonni plastikut.
A. Le Coq ei ole ka ainus ettevõte, mis plastpudelis jooke Eestis või laiemalt Euroopas müüb. Seega kohustab see plastprügi vastase direktiivi nõue Euroopas kasutama hulga plastikut rohkem. See on ka üks põhjus miks joogitootjad pakkusid lahendust korgid koguda kokku pandipakendisüsteemiga.
Kõik need riigid, kus on kasutusel pandisüsteem oleks saanud masinad niimoodi ümber häälestada, et masin ei maksa panti, kui pudelil ei ole korki peal. See tähendaks, et kõik pudelid tuleks ikka suht kindlalt korkidega tagasi. See oleks võimaldanud oluliselt vähendada plasti kogust, selgitas Noop.
Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp ütles, et lõastatud pudelikorgi nõue jäi Euroopa Liidu direktiivi just seetõttu, et paljudes liikmesriikides sarnast pandipakendisüsteemi ei ole.
"Vanad Euroopa Liidu riigid, kus pandipakendisüsteemi ei ole oleksid pidanud tegema kümmnetes miljonites investeeringuid nagu meie ettevõtted on teinud kümnete aastate jooksul," märkis Potisepp.
Keskkonnaministeeriumi nõunik Kertu Sapelkov selgitas, et eelnõu hõlmab ka tetrapakendeid ehk joogikartongi pakendeid, milles müüakse näiteks piima ja mahla. Neid taaraautomaat vastu ei võta, seega nende plastkorke nii koguda ei saaks. Ka on eesmärk, et reeglid pakenditele oleks üle liidu ühesugused.
"Kui Eestis oleks kuidagi tehtud erisus Eesti turu jaoks, siis oleksid Eesti tootjad, kes lasevad oma tooteid mõne teise Euroopa Liidu riigi turule nende turgude jaoks pidanud nii või teisiti need disaininõuded vastavusse viima," ütles Sapelkov.
Eelnõu, millega kirjutatakse Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiiv Eesti seadusesse, on veel kooskõlastamisel. Sapelkov pakkus, et riigikogusse jõuab see sügisel. | Euroopas peavad plastkorgid olema 2024. aasta juulist pudeli küljes kinni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2024. aasta 3. juulist saab Euroopa Liidus tootja müüa plastpudeliga kuni kolmeliitrist jooki vaid juhul kui kork on pudeli külge ka pärast avamist kinnitatud. Eesmärgiks on, et korke satuks loodusesse senisest kordades vähem.
A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop selgitas, et uued korgid on kolmandiku võrra raskemad.
"Konkreetselt A. Le Coqile on see kulu umbes pool miljonit eurot, mis me peame täiendavalt investeerima. Erinevad villimisliinide tootjad on selle peale mõelnud, tegelikult need lahendused on olemas," ütles Noop ERR-ile.
A. Le Coqi pudelitele kruvitakse aastas ligikaudu 45 miljonit plastkorki. Kui praegusele kahegrammisele korgile lisatakse kaalus kolmandik, kulub ainüksi A. Le Coqil aastas lisaks 30 tonni plastikut.
A. Le Coq ei ole ka ainus ettevõte, mis plastpudelis jooke Eestis või laiemalt Euroopas müüb. Seega kohustab see plastprügi vastase direktiivi nõue Euroopas kasutama hulga plastikut rohkem. See on ka üks põhjus miks joogitootjad pakkusid lahendust korgid koguda kokku pandipakendisüsteemiga.
Kõik need riigid, kus on kasutusel pandisüsteem oleks saanud masinad niimoodi ümber häälestada, et masin ei maksa panti, kui pudelil ei ole korki peal. See tähendaks, et kõik pudelid tuleks ikka suht kindlalt korkidega tagasi. See oleks võimaldanud oluliselt vähendada plasti kogust, selgitas Noop.
Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp ütles, et lõastatud pudelikorgi nõue jäi Euroopa Liidu direktiivi just seetõttu, et paljudes liikmesriikides sarnast pandipakendisüsteemi ei ole.
"Vanad Euroopa Liidu riigid, kus pandipakendisüsteemi ei ole oleksid pidanud tegema kümmnetes miljonites investeeringuid nagu meie ettevõtted on teinud kümnete aastate jooksul," märkis Potisepp.
Keskkonnaministeeriumi nõunik Kertu Sapelkov selgitas, et eelnõu hõlmab ka tetrapakendeid ehk joogikartongi pakendeid, milles müüakse näiteks piima ja mahla. Neid taaraautomaat vastu ei võta, seega nende plastkorke nii koguda ei saaks. Ka on eesmärk, et reeglid pakenditele oleks üle liidu ühesugused.
"Kui Eestis oleks kuidagi tehtud erisus Eesti turu jaoks, siis oleksid Eesti tootjad, kes lasevad oma tooteid mõne teise Euroopa Liidu riigi turule nende turgude jaoks pidanud nii või teisiti need disaininõuded vastavusse viima," ütles Sapelkov.
Eelnõu, millega kirjutatakse Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiiv Eesti seadusesse, on veel kooskõlastamisel. Sapelkov pakkus, et riigikogusse jõuab see sügisel.
### Response:
Euroopas peavad plastkorgid olema 2024. aasta juulist pudeli küljes kinni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Gaas toob fikseeritud pakettidest loobumise põhjenduseks Venemaa sõjast Ukrainas tingitud ebastabiilse turuolukorra.
"Heitliku turuolukorra tõttu oleks gaasi fikseeritud hind hetkel ebamõistlikult kallis, seetõttu soovitame kliendile paindlikku paketti, mis muutub vastavalt turu võimalustele. Fikseeritud hinna pakkumiseks peaks gaasi turuhind stabiliseeruma, praegu seda veel ei paista," ütles Eesti Gaasi pressiesindaja Kersti Tumm.
"Elektri fikseeritud pakette pakume jätkuvalt, kuid ka seal on hinnatase kõrge, seega eelistatakse praegu tugevalt börsipaketti," sõnas Kersti Tumm.
Eesti Energia sõnul pole maagaasi müük nende põhiäri, kuid Eestis on neil siiski ligi 4500 klienti.
Tänases turuolukorras on Eesti Energia uute lepingute sõlmimisest üldse loobunud, sest ei suuda tarneid garanteerida.
"Kliendiga lepingut sõlmides tahame olla kindlad, et suudame kogu lepinguperioodiks kliendi jaoks turult vastava koguse gaasi osta," ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
"Taastame uute lepingute sõlmimise niipea, kui gaasiturul olukord normaliseerub," lisas ta.
Kehtivaid gaasilepinguid lubab Eesti Energia täita ja olemasolevate klientide lepinguid pikendada, kui tingimused on kliendi jaoks sobilikud. "Praegune klient ei pea mures olema - nendele on gaas garanteeritud," märkis Luts.
Fikseeritud maagaasi paketti saab eratarbija Eestis siiski osta. Seda pakuvad näiteks gaasimüüjad Alexela ja 220 Energia.
"Me ei ole kordagi lõpetanud erakliendile ei fikseeritud ega börsihinnaga maagaasi pakkumist. Tõsi, olukord gaasiturul on pingeline, aga ka hetkel on võimalik maagaasi veel varuda ja saame seda seetõttu eraklientidele fikseeritud hinnaga ka pakkuda," rääkis Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu.
Nõu sõnul on keerulisem olukord ärikliendi turul, kus mahud on suuremad ja seetõttu riskid ka gaasimüüja jaoks suuremad.
Paldiskisse LNG-võimekuse rajamises osalevale Alexelale annab kindlust riigi ja Eleringiga toimunud läbirääkimiste edukas kulg.
"Signaalid on LNG-terminali osas lubavad. Oleme aru saanud, et Alexela pakkumine LNG-terminali rajamiseks, täislahenduseks, on vastu võetud. See sisendab palju lootust, et oleme liikumas väga kiirelt sinna suunda, kuhu soovivad jõuda kõik gaasitarbijad ja kogu gaasiturg. See on varustuskindlus, tarneriskide maandamine ja piirkonnas stabiilne gaasihind," rääkis Nõu.
Fikseeritud gaasipaketi hind on Alexelas 1,5 eurot kuupmeetri kohta. 220 Energia müüb fikseeritud gaasipaketti hinnaga 1,488 eurot kuupmeeter. | Mitmed Eesti gaasimüüjad on loobunud fikseeritud hinnaga pakettide müügist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Gaas toob fikseeritud pakettidest loobumise põhjenduseks Venemaa sõjast Ukrainas tingitud ebastabiilse turuolukorra.
"Heitliku turuolukorra tõttu oleks gaasi fikseeritud hind hetkel ebamõistlikult kallis, seetõttu soovitame kliendile paindlikku paketti, mis muutub vastavalt turu võimalustele. Fikseeritud hinna pakkumiseks peaks gaasi turuhind stabiliseeruma, praegu seda veel ei paista," ütles Eesti Gaasi pressiesindaja Kersti Tumm.
"Elektri fikseeritud pakette pakume jätkuvalt, kuid ka seal on hinnatase kõrge, seega eelistatakse praegu tugevalt börsipaketti," sõnas Kersti Tumm.
Eesti Energia sõnul pole maagaasi müük nende põhiäri, kuid Eestis on neil siiski ligi 4500 klienti.
Tänases turuolukorras on Eesti Energia uute lepingute sõlmimisest üldse loobunud, sest ei suuda tarneid garanteerida.
"Kliendiga lepingut sõlmides tahame olla kindlad, et suudame kogu lepinguperioodiks kliendi jaoks turult vastava koguse gaasi osta," ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
"Taastame uute lepingute sõlmimise niipea, kui gaasiturul olukord normaliseerub," lisas ta.
Kehtivaid gaasilepinguid lubab Eesti Energia täita ja olemasolevate klientide lepinguid pikendada, kui tingimused on kliendi jaoks sobilikud. "Praegune klient ei pea mures olema - nendele on gaas garanteeritud," märkis Luts.
Fikseeritud maagaasi paketti saab eratarbija Eestis siiski osta. Seda pakuvad näiteks gaasimüüjad Alexela ja 220 Energia.
"Me ei ole kordagi lõpetanud erakliendile ei fikseeritud ega börsihinnaga maagaasi pakkumist. Tõsi, olukord gaasiturul on pingeline, aga ka hetkel on võimalik maagaasi veel varuda ja saame seda seetõttu eraklientidele fikseeritud hinnaga ka pakkuda," rääkis Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu.
Nõu sõnul on keerulisem olukord ärikliendi turul, kus mahud on suuremad ja seetõttu riskid ka gaasimüüja jaoks suuremad.
Paldiskisse LNG-võimekuse rajamises osalevale Alexelale annab kindlust riigi ja Eleringiga toimunud läbirääkimiste edukas kulg.
"Signaalid on LNG-terminali osas lubavad. Oleme aru saanud, et Alexela pakkumine LNG-terminali rajamiseks, täislahenduseks, on vastu võetud. See sisendab palju lootust, et oleme liikumas väga kiirelt sinna suunda, kuhu soovivad jõuda kõik gaasitarbijad ja kogu gaasiturg. See on varustuskindlus, tarneriskide maandamine ja piirkonnas stabiilne gaasihind," rääkis Nõu.
Fikseeritud gaasipaketi hind on Alexelas 1,5 eurot kuupmeetri kohta. 220 Energia müüb fikseeritud gaasipaketti hinnaga 1,488 eurot kuupmeeter.
### Response:
Mitmed Eesti gaasimüüjad on loobunud fikseeritud hinnaga pakettide müügist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aastal FC Flora ridades Eesti meistriks tulnud Karofeld tegi oma debüüdi Premium liigas sama aasta septembris, asendades vigastada saanud Mait Toomi. Kokku on ta Flora väravat kaitsnud kolmes Premium liiga mängus, vahendab Paide Linnameeskonna Facebooki lehekülg.
"Mul on hea meel liituda Paidega – klubiga, mis samm-sammult ja kuust kuusse muutub üha professionaalsemaks," sõnas Karofeld. "Olen alati hinnanud noort ja motiveeritud meeskonda ja meeskonnavaimu. Usun, et tänased treenerid ja taustajõud ning nende pühendumus tõstavad meeskonna võitlema kõrge kohe eest. Kavatsen endast anda meeskonna heaks parima, et koos medali eest võidelda!"
Väravavahtide treener Jüris Sahkur: "Teeb rõõmu, et saime sellise noore ja andeka poisi endale laenule. Magnus on äärmiselt töökas ja õpihimuline kiiper, kes kindlasti tahab oma oskusi Eesti jalgpalliperele näidata. Treeningutesse ja üldse jalgpalliga seotud teadmistesse suhtub täie tõsidusega, mis teeb ka minu töö palju nauditavamaks. Soovin Magnusele kõike kõige paremat tulevaks hooajaks!"
Paide Linnameeskonnaga on Premium liiga 2017. aasta hooaja eel liitunud ka Sten-Marten Vahi, Tristan Koskor, Henri Hanson, Andre Frolov, Edgar Tur ja Magnar Vainumäe. | Paide Linnameeskond laenas Floralt väravavahi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aastal FC Flora ridades Eesti meistriks tulnud Karofeld tegi oma debüüdi Premium liigas sama aasta septembris, asendades vigastada saanud Mait Toomi. Kokku on ta Flora väravat kaitsnud kolmes Premium liiga mängus, vahendab Paide Linnameeskonna Facebooki lehekülg.
"Mul on hea meel liituda Paidega – klubiga, mis samm-sammult ja kuust kuusse muutub üha professionaalsemaks," sõnas Karofeld. "Olen alati hinnanud noort ja motiveeritud meeskonda ja meeskonnavaimu. Usun, et tänased treenerid ja taustajõud ning nende pühendumus tõstavad meeskonna võitlema kõrge kohe eest. Kavatsen endast anda meeskonna heaks parima, et koos medali eest võidelda!"
Väravavahtide treener Jüris Sahkur: "Teeb rõõmu, et saime sellise noore ja andeka poisi endale laenule. Magnus on äärmiselt töökas ja õpihimuline kiiper, kes kindlasti tahab oma oskusi Eesti jalgpalliperele näidata. Treeningutesse ja üldse jalgpalliga seotud teadmistesse suhtub täie tõsidusega, mis teeb ka minu töö palju nauditavamaks. Soovin Magnusele kõike kõige paremat tulevaks hooajaks!"
Paide Linnameeskonnaga on Premium liiga 2017. aasta hooaja eel liitunud ka Sten-Marten Vahi, Tristan Koskor, Henri Hanson, Andre Frolov, Edgar Tur ja Magnar Vainumäe.
### Response:
Paide Linnameeskond laenas Floralt väravavahi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme esimese kategooria tõusuga kolmanda etapi võitis prantslane Lilian Calmejane (Direct Energie), kellele seitsme sekundiga jäi alla Taaramäe meeskonnakaaslane Mads Würtz Schmidt.
Taaramäe kaotas võitjale minuti ja 24 sekundiga ja sai 23. koha. Suurem grupp saabus finišisse enam kui veerand tundi pärast Calmejane'd, nende seas ka 49. kohale tulnud Alo Jakin (HP BTP - Auber93).
Calmejane kerkis kokkuvõttes ka velotuuri üldliidriks. Würtz Schmidt kaotab talle 17 ja prantslane Tony Gallopin (Lotto Soudal) 18 sekundit. Taaramäe on 18. ja jääb liidrist maha seitsme minuti ja 16 sekundiga. Jakin on 82. (+21.19).
Mägede arvestuses on Taaramäe kuue punktiga kümnes, juhib 18 punktiga sakslane Nico Denz (AG2R La Mondiale).
Etoile de Besseges'i velotuuril sõidetakse veel kaks künklikku etappi, neist teine on vaid 12 km pikk lõputõusuga temposõiduetapp.
Taaramäe sõnas pärast finišit, et tundis end tõusudel hästi, kuid pidi keskenduma üldarvestuses parematel positsioonidel olevate meeskonnakaaslaste aitamisele.
"Sõit oli veidi künklikum ja seda oli ka mulle vaja. Eelkõige moraalile, sest eelmised kaks päeva tundus kõik üle mõistuse raske, kuid täna oma niiöelda tõusva konditsiooniga olin kindlasti üks parim ronija," kirjutas Taaramäe oma Facebooki lehekülje vahendusel. "Hea oli olla tugev. Realiseerida seda mägironija jalga oli siiski pea võimatu, sest mäed lõppesid juba 40 km enne finišit."
Sõidu lõpufaašis olid peagrupis Katjuša meestest veel Würtz Schmidti kõrval veel sakslane Nils Politt ja šveitslane Reto Hollenstein, kes Taaramäe sõnul jõuaksid ka temposõidus kaasa rääkida. "Nii et sain neid kõvasti aidata," kirjutas Taaramäe. "Ise sain kah end täiesti ribadeks rabeleda, et Calmejan kätte saada ja lõpetasin jällegi täiesti ribadeks seisundis nagu eilegi. Homme siis veel üks pikem päev ja siis näeme kuidas tiimil ja minul tempos läheb." | Mägedes punkte noppinud Taaramäe tõusis Prantsusmaal 20 hulka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme esimese kategooria tõusuga kolmanda etapi võitis prantslane Lilian Calmejane (Direct Energie), kellele seitsme sekundiga jäi alla Taaramäe meeskonnakaaslane Mads Würtz Schmidt.
Taaramäe kaotas võitjale minuti ja 24 sekundiga ja sai 23. koha. Suurem grupp saabus finišisse enam kui veerand tundi pärast Calmejane'd, nende seas ka 49. kohale tulnud Alo Jakin (HP BTP - Auber93).
Calmejane kerkis kokkuvõttes ka velotuuri üldliidriks. Würtz Schmidt kaotab talle 17 ja prantslane Tony Gallopin (Lotto Soudal) 18 sekundit. Taaramäe on 18. ja jääb liidrist maha seitsme minuti ja 16 sekundiga. Jakin on 82. (+21.19).
Mägede arvestuses on Taaramäe kuue punktiga kümnes, juhib 18 punktiga sakslane Nico Denz (AG2R La Mondiale).
Etoile de Besseges'i velotuuril sõidetakse veel kaks künklikku etappi, neist teine on vaid 12 km pikk lõputõusuga temposõiduetapp.
Taaramäe sõnas pärast finišit, et tundis end tõusudel hästi, kuid pidi keskenduma üldarvestuses parematel positsioonidel olevate meeskonnakaaslaste aitamisele.
"Sõit oli veidi künklikum ja seda oli ka mulle vaja. Eelkõige moraalile, sest eelmised kaks päeva tundus kõik üle mõistuse raske, kuid täna oma niiöelda tõusva konditsiooniga olin kindlasti üks parim ronija," kirjutas Taaramäe oma Facebooki lehekülje vahendusel. "Hea oli olla tugev. Realiseerida seda mägironija jalga oli siiski pea võimatu, sest mäed lõppesid juba 40 km enne finišit."
Sõidu lõpufaašis olid peagrupis Katjuša meestest veel Würtz Schmidti kõrval veel sakslane Nils Politt ja šveitslane Reto Hollenstein, kes Taaramäe sõnul jõuaksid ka temposõidus kaasa rääkida. "Nii et sain neid kõvasti aidata," kirjutas Taaramäe. "Ise sain kah end täiesti ribadeks rabeleda, et Calmejan kätte saada ja lõpetasin jällegi täiesti ribadeks seisundis nagu eilegi. Homme siis veel üks pikem päev ja siis näeme kuidas tiimil ja minul tempos läheb."
### Response:
Mägedes punkte noppinud Taaramäe tõusis Prantsusmaal 20 hulka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algkoosseisus platsile tulnud Kurbas mängis 29 minutit, viskas viis punkti (kahesed 1/4, kolmesed 1/2, vabavisked 0/2), võttis viis lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi kaks viga.
Puidet mängis Jämtlandi eest 24 minutit, viskas kaks punkti (kahesed 0/1, kolmesed 0/2, vabavisked 2/2), võttis viis lauapalli, andis ühe resulatiivse söödu, tegi kaks vaheltlõiget ja kaks viga.
Tähelepanuväärse faktina oli Puideti pluss-miinus reiting +13 ehk selgelt meeskonna parim, kuigi Jämtland kaotas kohtumise kuue silmaga. Seega Puideti platsil veedetud aja jooksul kulges Jämtlandi mäng kenasti.
Södertälje hoiab liigatabelis võiduprotsendilt Lulea (18-4) järel 13 võidu ja viie kaotusega teist kohta. Jämtland on kümne võidu ja 11 kaotusega seitsmes, aga tabeli keskpaik on üpris tihe. | Eestlaste vastasseis Rootsis: Kurbase klubi sai Puideti meeskonnast jagu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algkoosseisus platsile tulnud Kurbas mängis 29 minutit, viskas viis punkti (kahesed 1/4, kolmesed 1/2, vabavisked 0/2), võttis viis lauapalli, andis ühe resultatiivse söödu ja tegi kaks viga.
Puidet mängis Jämtlandi eest 24 minutit, viskas kaks punkti (kahesed 0/1, kolmesed 0/2, vabavisked 2/2), võttis viis lauapalli, andis ühe resulatiivse söödu, tegi kaks vaheltlõiget ja kaks viga.
Tähelepanuväärse faktina oli Puideti pluss-miinus reiting +13 ehk selgelt meeskonna parim, kuigi Jämtland kaotas kohtumise kuue silmaga. Seega Puideti platsil veedetud aja jooksul kulges Jämtlandi mäng kenasti.
Södertälje hoiab liigatabelis võiduprotsendilt Lulea (18-4) järel 13 võidu ja viie kaotusega teist kohta. Jämtland on kümne võidu ja 11 kaotusega seitsmes, aga tabeli keskpaik on üpris tihe.
### Response:
Eestlaste vastasseis Rootsis: Kurbase klubi sai Puideti meeskonnast jagu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsusjuhid ja riigipead olid üksmeelel, et jätkusuutliku rändepoliitika keskne element on tõhus kontroll EL välispiiri üle, mis aitab ohjata ebaseaduslikku rändevoogu. "EL rändepoliitika peab suutma tulevasi kriise kui mitte ära hoida, siis kindlasti võimaldama neile kiiresti ja efektiivselt reageerida," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressibüroo teatel. EL-i liidrid leppisid samuti kokku tugevdada EL-i suutlikkust pagulasi rahvusvahelist õigust järgides tagasi saata.
Märtsis ja juunis toimuvatel EL ülemkogu kohtumistel antab eesistujariik Malta aru kokkulepitu täitmise hetkeseisust.
2016. aastal vähenes Euroopasse saabunud pagulaste arv ühe kolmandikuni 2015. aasta tasemest. Kuigi surve jätkub, oli Vahemere idaosa kaudu saabujate arv 2016. aasta viimasel neljal kuul 98 protsenti väiksem kui samal perioodil aasta varem. Paraku saabus Vahemere keskosa rändeteed pidi Euroopasse 2016 . aastal rohkem kui 181 000 põgenikku ja merel hukkunute või kaduma jäänute arv ületas eelmiste aastate traagilised numbrid.
Kommenteerides Euroopa Liidu tuleviku arutelu, ütles Ratas, et tänased arutelud näitasid EL ühtsust ja soovi ning pühendumust ühiselt pingutada EL-i ees seisvate väljakutsete lahendamise nimel.
"Vaid koos tegutsedes saame leida lahendused nii tänastele julgeoleku- ja majandusprobleemidele kui ka tuleviku väljakutsetele, olgu need transatlantilise suhte hoidmise, üleilmastumise, tehnoloogia kiire arengu või ebavõrdsuse vallast," ütles Ratas.
Euroopa Liidu tulevikku vaadates on Ratase sõnul ülimalt oluline ka jätkata toetust meie partneritele ja naabritele Euroopas. "Euroopa Liit peab jätkama oma senist põhimõttelist poliitikat Venemaa-Ukraina sõjalise konflikti osas seni, kuni Venemaa naaseb rahvusvahelise õiguse täitmise juurde ning Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus on taastatud. Paraku näeme selle asemel hoopis sõjategevuse hoogustumist Ida-Ukrainas. See on selge märk Minski lepingute järjekordsest rikkumisest, mis tuleb koheselt lõpetada." | Euroopa riigijuhid kinnitasid Maltal deklaratsiooni rände vähendamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsusjuhid ja riigipead olid üksmeelel, et jätkusuutliku rändepoliitika keskne element on tõhus kontroll EL välispiiri üle, mis aitab ohjata ebaseaduslikku rändevoogu. "EL rändepoliitika peab suutma tulevasi kriise kui mitte ära hoida, siis kindlasti võimaldama neile kiiresti ja efektiivselt reageerida," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressibüroo teatel. EL-i liidrid leppisid samuti kokku tugevdada EL-i suutlikkust pagulasi rahvusvahelist õigust järgides tagasi saata.
Märtsis ja juunis toimuvatel EL ülemkogu kohtumistel antab eesistujariik Malta aru kokkulepitu täitmise hetkeseisust.
2016. aastal vähenes Euroopasse saabunud pagulaste arv ühe kolmandikuni 2015. aasta tasemest. Kuigi surve jätkub, oli Vahemere idaosa kaudu saabujate arv 2016. aasta viimasel neljal kuul 98 protsenti väiksem kui samal perioodil aasta varem. Paraku saabus Vahemere keskosa rändeteed pidi Euroopasse 2016 . aastal rohkem kui 181 000 põgenikku ja merel hukkunute või kaduma jäänute arv ületas eelmiste aastate traagilised numbrid.
Kommenteerides Euroopa Liidu tuleviku arutelu, ütles Ratas, et tänased arutelud näitasid EL ühtsust ja soovi ning pühendumust ühiselt pingutada EL-i ees seisvate väljakutsete lahendamise nimel.
"Vaid koos tegutsedes saame leida lahendused nii tänastele julgeoleku- ja majandusprobleemidele kui ka tuleviku väljakutsetele, olgu need transatlantilise suhte hoidmise, üleilmastumise, tehnoloogia kiire arengu või ebavõrdsuse vallast," ütles Ratas.
Euroopa Liidu tulevikku vaadates on Ratase sõnul ülimalt oluline ka jätkata toetust meie partneritele ja naabritele Euroopas. "Euroopa Liit peab jätkama oma senist põhimõttelist poliitikat Venemaa-Ukraina sõjalise konflikti osas seni, kuni Venemaa naaseb rahvusvahelise õiguse täitmise juurde ning Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus on taastatud. Paraku näeme selle asemel hoopis sõjategevuse hoogustumist Ida-Ukrainas. See on selge märk Minski lepingute järjekordsest rikkumisest, mis tuleb koheselt lõpetada."
### Response:
Euroopa riigijuhid kinnitasid Maltal deklaratsiooni rände vähendamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EJLi põhikirja punkt 25.1 sätestab: "EJL presidendiks kandideerija peab esitama hiljemalt 60 päeva enne korralise Üldkogu toimumist vähemalt viieteistkümne protsendi (15%) EJL liikmete toetuskirja oma kandidatuurile."
Jalgpalliliidul on 120 liiget ja kvalifikatsiooninorm oli seega 18 toetuskirja, mis tuli esitada hiljemalt esmaspäeval (üldkogu toimub 28. märtsil). Pohlak edastas sekretariaadile 68 liikme toetuskirjad. | Jalgpalliliidu presidendiks kandideerib ainsana Aivar Pohlak | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EJLi põhikirja punkt 25.1 sätestab: "EJL presidendiks kandideerija peab esitama hiljemalt 60 päeva enne korralise Üldkogu toimumist vähemalt viieteistkümne protsendi (15%) EJL liikmete toetuskirja oma kandidatuurile."
Jalgpalliliidul on 120 liiget ja kvalifikatsiooninorm oli seega 18 toetuskirja, mis tuli esitada hiljemalt esmaspäeval (üldkogu toimub 28. märtsil). Pohlak edastas sekretariaadile 68 liikme toetuskirjad.
### Response:
Jalgpalliliidu presidendiks kandideerib ainsana Aivar Pohlak |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondis on alates jaanuarist treeninud MyFitnessis rannajalgpalluri ja treeneri Roman Minlibajevi poolt koostatud kava järgi ning veebruarist alates harjutatakse ka Nõos. "Jõusaalitreeningute tagasiside põhjal on näha, et need toimivad. Ringtreeningutel käimine aitab kaasa meeskonnavaimu hoidmisele ja seob selle füüsilise ettevalmistusega," sõnas rannajalgpallikoondise peatreener Rando Rand.
Pühapäeval tehakse algust treeningutega liival Nõos. "Tegemist on hetkel Eesti parima harjutusvõimalusega. Tahame, et rannajalgpallile spetsiifiline pallitunnetus säiliks," põhjendas Rand.
Aprillikuus sõidab koondis laagrisse Hispaaniasse. "Kui varasemalt on sinna minek olnud pigem klubide või mängijate initsiatiiv, siis seekord otsustasime lülitada selle üheks ettevalmistuse osaks. Nädala jooksul avaneb meil võimalus teha väga keskendunult trenni, sest kõik võimalused on seal selleks loodud. Laager on organiseeritud Šveitsi koondise poolt, kes kutsub sinna suure tõenäosusega taas Inglismaa ning on käinud juttu ka Poolast. Lisaks veel muid tuttavaid nägusid sealsetest lähiriikidest."
"See on hea võimalus minna hooaja eel liivale treenima, aga teisalt ka reitingupunktide teenimiseks, kui seal mänge pidada. Ajastus sobib ka hästi, sest maikuus alustame Eestis [välistingimustes] liival treeninguid ning nii pikk paus sisse ei jää, et juba õpitud oskused kuskile kaduma läheks," lisas peatreener.
Eestis hakkab meeskond suvehooajal treenima suure tõenäosusega Nõmmel ning kogunetakse kahel korral nädalal. Koondise tippsündmuseks on tänavu Euroliiga, mille etapid toimuvad Venemaal, Ungaris, Aserbaidžaanis ja Hispaanias. Kuigi ametlikku kinnitust veel pole, võtab Eesti suure tõenäosusega osa etapist Moskvas, mis toimub 13.-16. juulini. Seal proovitakse jõuda taaskord Euroliiga superfinaali.
"Tahame kindlasti grupivõidu saavutada ja seeläbi koha finaalis kindlustada. Eelmine kord võitis meie grupi Moldova ja saime lõpuks edasi teise koha meeskonnana – sellist olukorda tahaksime tänavu vältida," ütles Rand lõpetuseks.
Superfinaal toimub augusti lõpus ja septembri alguses Itaalias Jesolos. | Eesti rannajalgpallikoondis koguneb esimest korda liival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondis on alates jaanuarist treeninud MyFitnessis rannajalgpalluri ja treeneri Roman Minlibajevi poolt koostatud kava järgi ning veebruarist alates harjutatakse ka Nõos. "Jõusaalitreeningute tagasiside põhjal on näha, et need toimivad. Ringtreeningutel käimine aitab kaasa meeskonnavaimu hoidmisele ja seob selle füüsilise ettevalmistusega," sõnas rannajalgpallikoondise peatreener Rando Rand.
Pühapäeval tehakse algust treeningutega liival Nõos. "Tegemist on hetkel Eesti parima harjutusvõimalusega. Tahame, et rannajalgpallile spetsiifiline pallitunnetus säiliks," põhjendas Rand.
Aprillikuus sõidab koondis laagrisse Hispaaniasse. "Kui varasemalt on sinna minek olnud pigem klubide või mängijate initsiatiiv, siis seekord otsustasime lülitada selle üheks ettevalmistuse osaks. Nädala jooksul avaneb meil võimalus teha väga keskendunult trenni, sest kõik võimalused on seal selleks loodud. Laager on organiseeritud Šveitsi koondise poolt, kes kutsub sinna suure tõenäosusega taas Inglismaa ning on käinud juttu ka Poolast. Lisaks veel muid tuttavaid nägusid sealsetest lähiriikidest."
"See on hea võimalus minna hooaja eel liivale treenima, aga teisalt ka reitingupunktide teenimiseks, kui seal mänge pidada. Ajastus sobib ka hästi, sest maikuus alustame Eestis [välistingimustes] liival treeninguid ning nii pikk paus sisse ei jää, et juba õpitud oskused kuskile kaduma läheks," lisas peatreener.
Eestis hakkab meeskond suvehooajal treenima suure tõenäosusega Nõmmel ning kogunetakse kahel korral nädalal. Koondise tippsündmuseks on tänavu Euroliiga, mille etapid toimuvad Venemaal, Ungaris, Aserbaidžaanis ja Hispaanias. Kuigi ametlikku kinnitust veel pole, võtab Eesti suure tõenäosusega osa etapist Moskvas, mis toimub 13.-16. juulini. Seal proovitakse jõuda taaskord Euroliiga superfinaali.
"Tahame kindlasti grupivõidu saavutada ja seeläbi koha finaalis kindlustada. Eelmine kord võitis meie grupi Moldova ja saime lõpuks edasi teise koha meeskonnana – sellist olukorda tahaksime tänavu vältida," ütles Rand lõpetuseks.
Superfinaal toimub augusti lõpus ja septembri alguses Itaalias Jesolos.
### Response:
Eesti rannajalgpallikoondis koguneb esimest korda liival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses matšis andis Jürgen Zopp (ATP 317.) loobumisvõidu Nicolaas Scholtzile (ATP 341.). Esimese seti 6:4 võitnud Zopp kaotas järgmised 4:6, 3:6 ning jättis seejärel tund ja 56 minutit kestnud matši kõhulihase venituse tõttu pooleli.
"Siin on väga kiire väljak ja kui oma serviga initsiatiivi ei saa, siis oled kogu aeg surve all," kommenteeris koondise kapten Ekke Tiidemann. "Jürgen korraliku võitlejana proovis ikkagi kolmanda seti lõpuni, aga siis oli selge, et hullema ärahoidmiseks on mõistlikum lõpetada. Nüüd tuleb loota, et ta paraneb kiiresti ja saab oma plaanidega edasi minna!"
Meie teine number Vladimir Ivanov (ATP 442.) kaotas 4:6, 3:6 ja 2:6 Lloyd Harrisele (ATP 288.).
"Selles mängus sai otsustavaks oma servi hoidmine," ütles Tiidemann. "Vova oli algusest peale hädas serviga, seda näitavad ka vastase murdepallid." Harrisel oli mängus 15 murdepalli, millest kasutas neli, Ivanov ei jõudnud vastase servil ühegi murdevõimaluseni.
Lõuna-Aafrikas toimuval turniiril kohtuvad Kenneth Raisma ja Mattias Siimar paarismängus Ruan Roelofse ja Raven Klaaseniga.
"Klaasen ilmselt tennisehuvilistele tutvustamist ei vaja. Saab väga keeruline olema," ütles kapten lõpetuseks. Paarismängus ATP edetabelis esikümnesse kuuluv Raven Klaasen on mänginud Grand Slami finaalis ja eelmisel aastal Mastersi finaalis.
Davis Cupi II liiga esimese voorust edasipääsemiseks tuleb võita kolm kohtumist. Pärast homset paarismängu mängitakse pühapäeval veel kaks üksikmängu. | Eesti alustas Davise karikasarja kahe kaotusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses matšis andis Jürgen Zopp (ATP 317.) loobumisvõidu Nicolaas Scholtzile (ATP 341.). Esimese seti 6:4 võitnud Zopp kaotas järgmised 4:6, 3:6 ning jättis seejärel tund ja 56 minutit kestnud matši kõhulihase venituse tõttu pooleli.
"Siin on väga kiire väljak ja kui oma serviga initsiatiivi ei saa, siis oled kogu aeg surve all," kommenteeris koondise kapten Ekke Tiidemann. "Jürgen korraliku võitlejana proovis ikkagi kolmanda seti lõpuni, aga siis oli selge, et hullema ärahoidmiseks on mõistlikum lõpetada. Nüüd tuleb loota, et ta paraneb kiiresti ja saab oma plaanidega edasi minna!"
Meie teine number Vladimir Ivanov (ATP 442.) kaotas 4:6, 3:6 ja 2:6 Lloyd Harrisele (ATP 288.).
"Selles mängus sai otsustavaks oma servi hoidmine," ütles Tiidemann. "Vova oli algusest peale hädas serviga, seda näitavad ka vastase murdepallid." Harrisel oli mängus 15 murdepalli, millest kasutas neli, Ivanov ei jõudnud vastase servil ühegi murdevõimaluseni.
Lõuna-Aafrikas toimuval turniiril kohtuvad Kenneth Raisma ja Mattias Siimar paarismängus Ruan Roelofse ja Raven Klaaseniga.
"Klaasen ilmselt tennisehuvilistele tutvustamist ei vaja. Saab väga keeruline olema," ütles kapten lõpetuseks. Paarismängus ATP edetabelis esikümnesse kuuluv Raven Klaasen on mänginud Grand Slami finaalis ja eelmisel aastal Mastersi finaalis.
Davis Cupi II liiga esimese voorust edasipääsemiseks tuleb võita kolm kohtumist. Pärast homset paarismängu mängitakse pühapäeval veel kaks üksikmängu.
### Response:
Eesti alustas Davise karikasarja kahe kaotusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nurmsalu hüppas lennumäel 176,5 meetrit ja teenis 152,4 punkti, millega teenis 23. koha. Edasi põhivõistlusele jõudis eelvõistluse 30 paremat ja MK-sarja arvestuses kümme parimat meest.
Õhtu kõige muljetavaldavama sooritusega sai hakkama eelmise hooaja MK-sarja üldvõitja Peter Prevc, kes lendas 221,5 meetrit ja teenis 203,7 punkti. | Kaarel Nurmsalu pääses lennumäe MK-etapil kvalifikatsioonist edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nurmsalu hüppas lennumäel 176,5 meetrit ja teenis 152,4 punkti, millega teenis 23. koha. Edasi põhivõistlusele jõudis eelvõistluse 30 paremat ja MK-sarja arvestuses kümme parimat meest.
Õhtu kõige muljetavaldavama sooritusega sai hakkama eelmise hooaja MK-sarja üldvõitja Peter Prevc, kes lendas 221,5 meetrit ja teenis 203,7 punkti.
### Response:
Kaarel Nurmsalu pääses lennumäe MK-etapil kvalifikatsioonist edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meelt parandab sõnum, et Raadik valiti sel hooajal juba teist korda meie põhjanaabrite võrkpalliliiga kuu paremaks mängijaks - seekord jaanuaris kordasaadetu eest. Ühtlasi nimetati ta jaanuarikuu sümboolsesse seitsmikusse. Raadik aitas Pielavesi Sampo võidule kuuest mängust viies, tema keskmiseks punktisaagiks geimi kohta kirjutati 23,5, vahendab Volley.ee. | VIDEO | Kogemata tiimikaaslasele haiget teinud Eesti võrkpallur sai punase kaardi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meelt parandab sõnum, et Raadik valiti sel hooajal juba teist korda meie põhjanaabrite võrkpalliliiga kuu paremaks mängijaks - seekord jaanuaris kordasaadetu eest. Ühtlasi nimetati ta jaanuarikuu sümboolsesse seitsmikusse. Raadik aitas Pielavesi Sampo võidule kuuest mängust viies, tema keskmiseks punktisaagiks geimi kohta kirjutati 23,5, vahendab Volley.ee.
### Response:
VIDEO | Kogemata tiimikaaslasele haiget teinud Eesti võrkpallur sai punase kaardi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Küprosel toimunud mängu avapoolajal nähti kõigest ühte väravat, puhkepausile läks Korona minimaalses kaotusseisus. Teisel kolmveerandtunnil lagunes poolakate mäng täielikult ning lõpuks tuli vastu võtta koguni 1:5 kaotus. Eesti koondise vasakäär mängis kaasa kogu kohtumise, vahendab Soccernet.ee.
Korona esimene talvepausijärgne liigamäng toimub neil 11. veebruaril Krakowi Wislaga. | Serbia klubi alistas Kallastega Korona suurelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Küprosel toimunud mängu avapoolajal nähti kõigest ühte väravat, puhkepausile läks Korona minimaalses kaotusseisus. Teisel kolmveerandtunnil lagunes poolakate mäng täielikult ning lõpuks tuli vastu võtta koguni 1:5 kaotus. Eesti koondise vasakäär mängis kaasa kogu kohtumise, vahendab Soccernet.ee.
Korona esimene talvepausijärgne liigamäng toimub neil 11. veebruaril Krakowi Wislaga.
### Response:
Serbia klubi alistas Kallastega Korona suurelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesed president Donald Trumpi administratsiooni sanktsioonid puudutavad ettevõtteid ja isikuid Iraanis ja Hiinas, kes USA hinnangul toetavad Teherani raketiprogrammi ja Iraani revolutsioonikaarti.
"Iraani jätkuv toetus terrorismile ja ballistiliste rakettide programmi arendamine on regioonile, meie rahvusvahelistele partneritele ning USA-le ohuks," sõnas rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli osakonna direktori asetäitja John Smith. | USA kehtestas Iraanile uued sanktsioonid seoses raketikatsetustega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesed president Donald Trumpi administratsiooni sanktsioonid puudutavad ettevõtteid ja isikuid Iraanis ja Hiinas, kes USA hinnangul toetavad Teherani raketiprogrammi ja Iraani revolutsioonikaarti.
"Iraani jätkuv toetus terrorismile ja ballistiliste rakettide programmi arendamine on regioonile, meie rahvusvahelistele partneritele ning USA-le ohuks," sõnas rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli osakonna direktori asetäitja John Smith.
### Response:
USA kehtestas Iraanile uued sanktsioonid seoses raketikatsetustega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Marleau tegi skoori kohtumise kümnendal minutil, viies Sharksi 1:0 juhtima. Lõpuks võitis võõrsil mänginud San Jose võistkond 4:1 (2:0, 0:0, 2:1).
Vaata videot siit.
37-aastane Marleau jõudis poole tuhande väravani 1463 mänguga. Lisaks on tal kirjas 564 resultatiivset söötu ehk kokku 1064 resultatiivsuspunkti.
Tegevmängijatest on Marleau'st rohkem väravaid visanud vaid neli meest: Jaromir Jagr (758), Jarome Iginla (617), Aleksandr Ovetškin (550) ja Marian Hossa (518).
Alates 1997. aastast NHL-is mängiv Marleau on kogu karjääri kuulunud Sharksi ridadesse ning on ka klubi läbi aegade resultatiivseim mängija. Mullu jõuti Stanley karika finaali, aga kaotati seal Pittsburgh Penguinsile mängudega 2:4. | VIDEO | San Jose legend viskas klubi eest 500. värava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Marleau tegi skoori kohtumise kümnendal minutil, viies Sharksi 1:0 juhtima. Lõpuks võitis võõrsil mänginud San Jose võistkond 4:1 (2:0, 0:0, 2:1).
Vaata videot siit.
37-aastane Marleau jõudis poole tuhande väravani 1463 mänguga. Lisaks on tal kirjas 564 resultatiivset söötu ehk kokku 1064 resultatiivsuspunkti.
Tegevmängijatest on Marleau'st rohkem väravaid visanud vaid neli meest: Jaromir Jagr (758), Jarome Iginla (617), Aleksandr Ovetškin (550) ja Marian Hossa (518).
Alates 1997. aastast NHL-is mängiv Marleau on kogu karjääri kuulunud Sharksi ridadesse ning on ka klubi läbi aegade resultatiivseim mängija. Mullu jõuti Stanley karika finaali, aga kaotati seal Pittsburgh Penguinsile mängudega 2:4.
### Response:
VIDEO | San Jose legend viskas klubi eest 500. värava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Snapchati esmasest avalikust aktsiapakkumisest (IPO), mis toimub ajakirjanduse andmeil märtsis, võib kujuneda üks suuremaid viimastel aastatel. Omanikfirma Snap viib turule vaid väikese osa ettevõttest ning loodab teenida kolm miljardit dollarit. BBC teatel kujuneb sellele tuginedes ettevõtte koguväärtuseks 20 kuni 25 miljardit dollarit ehk 18,5 kuni 23 miljardit eurot.
Kui turule viidaks kõik aktsiad korraga, ei kujuneks väärtus ilmselt nii suureks, kuid sellele vaatamata on tegu väga suure rahasummaga, sest Snapchat on kahjumis. Eelmisel aastal teenis suhtluskeskkonna omanikfirma Snap 404 miljoni euro suuruse käibe juures 515 miljonit eurot kahjumit. Aasta varem oli kahjum 373 miljonit dollarit.
Ettevõte on teinud suuri investeeringuid turundusse ja IT-arendusse ning see on ka kahjumi põhjuseks. Ärimudeli järgi peaks Snapchat hakkama raha teenima reklaamidest. Samas hoiatas Snap IPO dokumentides, et kahjum jätkub ka tulevikus ning pole välistatud, et ettevõte ei suudagi püsivat kasumlikkust saavutada.
Samuti on dokumentidesse kirjutatud üsna tavatu tingimus - uute aktsiate omanik ei saa hääleõigust. Snapi omanikud säilitavad seega täieliku kontrolli ettevõtte üle.
CSS-i analüütik Martin Garner selgitas, et sellele kõigele vaatamata näevad investorid Snapchatis potentsiaali tõusta järgmiseks "Facebookiks". "Kui Snapchat suudab mingis ulatuses Facebooki edulugu korrata, kujuneb see väga kasumlikuks," kinnitas ta.
Snapchat võimaldab saata kasutajatel sõnumeid, pilte ja videoid, mis kustuvad kohe pärast vaatamist. Snapchat on tegutsenud vaid mõned aastad, kuid kogunud kiiresti populaarsust ning seda eeskätt teismeliste seas. Väidetavalt kasutab Snapchati igapäevaselt 158 miljonit inimest, neist enam kui pooled on 13-24aastased.
"Paljud usuvad, et Facebook kaotab Snapchatile noori kasutajaid," ütles Garner ning lisas, et 1,2 miljardi kasutajaga Facebook püüab ilmselt juba praegu Snapchati pakutavat kopeerida.
Ettevõtte asutasid 2011. aastal Stanfordi ülikooli tudengid. Ettevõtte juht Evan Spiegel on praegu 26-aastane. Kolm aastat tagasi lükkas Spiegel tagasi Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi pakkumise, kes soovis kogu ettevõtte kolme miljardi dollariga ära osta. | Kahjumis Snapchati turuväärtuseks võib kujuneda kuni 25 miljardit dollarit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Snapchati esmasest avalikust aktsiapakkumisest (IPO), mis toimub ajakirjanduse andmeil märtsis, võib kujuneda üks suuremaid viimastel aastatel. Omanikfirma Snap viib turule vaid väikese osa ettevõttest ning loodab teenida kolm miljardit dollarit. BBC teatel kujuneb sellele tuginedes ettevõtte koguväärtuseks 20 kuni 25 miljardit dollarit ehk 18,5 kuni 23 miljardit eurot.
Kui turule viidaks kõik aktsiad korraga, ei kujuneks väärtus ilmselt nii suureks, kuid sellele vaatamata on tegu väga suure rahasummaga, sest Snapchat on kahjumis. Eelmisel aastal teenis suhtluskeskkonna omanikfirma Snap 404 miljoni euro suuruse käibe juures 515 miljonit eurot kahjumit. Aasta varem oli kahjum 373 miljonit dollarit.
Ettevõte on teinud suuri investeeringuid turundusse ja IT-arendusse ning see on ka kahjumi põhjuseks. Ärimudeli järgi peaks Snapchat hakkama raha teenima reklaamidest. Samas hoiatas Snap IPO dokumentides, et kahjum jätkub ka tulevikus ning pole välistatud, et ettevõte ei suudagi püsivat kasumlikkust saavutada.
Samuti on dokumentidesse kirjutatud üsna tavatu tingimus - uute aktsiate omanik ei saa hääleõigust. Snapi omanikud säilitavad seega täieliku kontrolli ettevõtte üle.
CSS-i analüütik Martin Garner selgitas, et sellele kõigele vaatamata näevad investorid Snapchatis potentsiaali tõusta järgmiseks "Facebookiks". "Kui Snapchat suudab mingis ulatuses Facebooki edulugu korrata, kujuneb see väga kasumlikuks," kinnitas ta.
Snapchat võimaldab saata kasutajatel sõnumeid, pilte ja videoid, mis kustuvad kohe pärast vaatamist. Snapchat on tegutsenud vaid mõned aastad, kuid kogunud kiiresti populaarsust ning seda eeskätt teismeliste seas. Väidetavalt kasutab Snapchati igapäevaselt 158 miljonit inimest, neist enam kui pooled on 13-24aastased.
"Paljud usuvad, et Facebook kaotab Snapchatile noori kasutajaid," ütles Garner ning lisas, et 1,2 miljardi kasutajaga Facebook püüab ilmselt juba praegu Snapchati pakutavat kopeerida.
Ettevõtte asutasid 2011. aastal Stanfordi ülikooli tudengid. Ettevõtte juht Evan Spiegel on praegu 26-aastane. Kolm aastat tagasi lükkas Spiegel tagasi Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi pakkumise, kes soovis kogu ettevõtte kolme miljardi dollariga ära osta.
### Response:
Kahjumis Snapchati turuväärtuseks võib kujuneda kuni 25 miljardit dollarit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel sotsiaalmeediasse postitatud pildil istub Lövin laua taga dokumendi ees ning teda ümbritseb seitse naisametnikku.
Rootsi meedia sõnul meenutab see fotot USA presidendist Donald Trumpist ovaalkabinetis koos oma meessoost nõunikega.
Lövini sõnul tehti pilt eesmärgiga näidata, et nad on feministlik valitsus". "Foto tõlgendamine jäägu vaatajale," lisas asepeaminister.
Rootsi valitsus kirjeldab ennast kui feministlikku. "Võrdsus naiste ja meeste vahel on siseriikliku ja rahvusvahelise tegevuse keskmeks," kirjutatakse valitsuse veebilehel. | Rootsi "feministlik" valitsus narritas Trumpi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel sotsiaalmeediasse postitatud pildil istub Lövin laua taga dokumendi ees ning teda ümbritseb seitse naisametnikku.
Rootsi meedia sõnul meenutab see fotot USA presidendist Donald Trumpist ovaalkabinetis koos oma meessoost nõunikega.
Lövini sõnul tehti pilt eesmärgiga näidata, et nad on feministlik valitsus". "Foto tõlgendamine jäägu vaatajale," lisas asepeaminister.
Rootsi valitsus kirjeldab ennast kui feministlikku. "Võrdsus naiste ja meeste vahel on siseriikliku ja rahvusvahelise tegevuse keskmeks," kirjutatakse valitsuse veebilehel.
### Response:
Rootsi "feministlik" valitsus narritas Trumpi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vigastuspausilt naasnud Eesti koondislane viskas omade kasuks kolm väravat. Meeskonna resultatiivseim oli kümne tabamusega Arni Bragi Eyjolfsson.
Voor enne põhiturniiri lõppu on Afturelding 24 punktiga liiga liider. Paari punktiga jääb maha Haukar, kes samuti viimase mängu kaotas. Vestmannaeyjar on 18 punktiga viies.
Põhiturniiri viimases mängus on Afturelding võõrsil vastamisi tabelis neljandat positsiooni hoidva Valuriga. | Islandi liiga liider kaotas, väljakule naasnud Pinnonenilt kolm väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vigastuspausilt naasnud Eesti koondislane viskas omade kasuks kolm väravat. Meeskonna resultatiivseim oli kümne tabamusega Arni Bragi Eyjolfsson.
Voor enne põhiturniiri lõppu on Afturelding 24 punktiga liiga liider. Paari punktiga jääb maha Haukar, kes samuti viimase mängu kaotas. Vestmannaeyjar on 18 punktiga viies.
Põhiturniiri viimases mängus on Afturelding võõrsil vastamisi tabelis neljandat positsiooni hoidva Valuriga.
### Response:
Islandi liiga liider kaotas, väljakule naasnud Pinnonenilt kolm väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Olen otsustanud, et see tulu peaks olema avalik. Kehtiv seadus isikute lõikes tulu avalikustada andmekaitselistel kaalutlustel ei luba," ütles Reinsalu BNS-ile.
Seega tuleb ministri sõnul muuta seadust. "Andsin korralduse teha seaduse väljatöötamiskavatsus, mille puhul saavad ka huvirühmad oma seisukoha välja öelda," lisas ta.
Notarite koda: notarite tegevus on läbipaistev
Notarite Koja esimehe Tarvo Puri sõnul tuleks notarite tulude avalikustamisel jääda konstruktiivseks ning vaadatakse tulusid-kulusid koos ega hakata koostama edetabeleid.
"Notarite tegevus on olnud alati avatud ja läbipaistev, samuti selle kohta käiv statistika. Tõsi, iga notari tulu eraldivõetuna on olnud seni nähtav vaid riigile, mitte avalikkusele. Loomulikult on avalik huvi mõistetav ja ühiskonnal on õigus teada, kui palju maksab üldsusele notarite poolt pakutav turvatunne, õigusnõu ja registrite kaitstus," ütles Puri.
"Samas loodame, et avalikustamise juures jäädakse konstruktiivseks - vaadatakse tulusid koos kuluridadega ega hakata koostama edetabeleid," lisas ta. Notarite igapäevatööd ja teenustasusid ministri poolt algatatud seadusemuudatus Puri sõnul ei mõjuta.
Notarite tulu avalikustamist on nõudnud viimastel kuudel päevaleht Äripäev. | Reinsalu soovib notarite tulud avalikuks muuta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Olen otsustanud, et see tulu peaks olema avalik. Kehtiv seadus isikute lõikes tulu avalikustada andmekaitselistel kaalutlustel ei luba," ütles Reinsalu BNS-ile.
Seega tuleb ministri sõnul muuta seadust. "Andsin korralduse teha seaduse väljatöötamiskavatsus, mille puhul saavad ka huvirühmad oma seisukoha välja öelda," lisas ta.
Notarite koda: notarite tegevus on läbipaistev
Notarite Koja esimehe Tarvo Puri sõnul tuleks notarite tulude avalikustamisel jääda konstruktiivseks ning vaadatakse tulusid-kulusid koos ega hakata koostama edetabeleid.
"Notarite tegevus on olnud alati avatud ja läbipaistev, samuti selle kohta käiv statistika. Tõsi, iga notari tulu eraldivõetuna on olnud seni nähtav vaid riigile, mitte avalikkusele. Loomulikult on avalik huvi mõistetav ja ühiskonnal on õigus teada, kui palju maksab üldsusele notarite poolt pakutav turvatunne, õigusnõu ja registrite kaitstus," ütles Puri.
"Samas loodame, et avalikustamise juures jäädakse konstruktiivseks - vaadatakse tulusid koos kuluridadega ega hakata koostama edetabeleid," lisas ta. Notarite igapäevatööd ja teenustasusid ministri poolt algatatud seadusemuudatus Puri sõnul ei mõjuta.
Notarite tulu avalikustamist on nõudnud viimastel kuudel päevaleht Äripäev.
### Response:
Reinsalu soovib notarite tulud avalikuks muuta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me tegime Monte Carlo rallil hooajale unistuste stardi, aga me ei saa sel lasta end segada," lausus prantslane M-Sporti pressiteate vahendusel. "Palju tööd on veel teha ja Rootsi ralli on unikaalne etapp."
"Ma naudin seda etappi väga ning lumel ja jääl jõuame uskumatute kiirusteni - sel aastal uute autodega need vaid tõusevad. See tähendab, et vigadeks pole ruumi ja peab olema väga täpne. Sageli lahutavad sõitjaid vaid loetud sekundid, nii et iga sekund läheb arvesse."
"Kui me jõuame järgmisel nädalal taas pjedestaalile, siis oleks see fantastiline algus ja ületaks kõik senised lootused," jätkas seni kolm korda Rootsi ralli võitnud Ogier. "Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks olla selles kindlad, kuid samal ajal peame kulisside taga kõvasti tööd rabama."
"Me ei ole veel kõigi sõitjate täielikku potentsiaali näinud ja ma ootan Rootsi rallilt väga põnevat ja tasavägist võitlust." | Sebastien Ogier: Rootsi rallil pole vigadeks ruumi, aga iga sekund loeb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me tegime Monte Carlo rallil hooajale unistuste stardi, aga me ei saa sel lasta end segada," lausus prantslane M-Sporti pressiteate vahendusel. "Palju tööd on veel teha ja Rootsi ralli on unikaalne etapp."
"Ma naudin seda etappi väga ning lumel ja jääl jõuame uskumatute kiirusteni - sel aastal uute autodega need vaid tõusevad. See tähendab, et vigadeks pole ruumi ja peab olema väga täpne. Sageli lahutavad sõitjaid vaid loetud sekundid, nii et iga sekund läheb arvesse."
"Kui me jõuame järgmisel nädalal taas pjedestaalile, siis oleks see fantastiline algus ja ületaks kõik senised lootused," jätkas seni kolm korda Rootsi ralli võitnud Ogier. "Ma ei näe põhjust, miks me ei võiks olla selles kindlad, kuid samal ajal peame kulisside taga kõvasti tööd rabama."
"Me ei ole veel kõigi sõitjate täielikku potentsiaali näinud ja ma ootan Rootsi rallilt väga põnevat ja tasavägist võitlust."
### Response:
Sebastien Ogier: Rootsi rallil pole vigadeks ruumi, aga iga sekund loeb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | PST pressiesindaja Martin Berntseni sõnul olid nad saanud ühelt välisriigi agentuurilt eelnevalt hoiatuse sihipärastest rünnakutest julgeolekuteenistuse, Norra Tööpartei ning sõjaliste ja valitsusagentuuride serveritele.
Berntsen ütles reedel Norra tabloidile VG tabloid, et häkkijaid tuntakse nime all APT29 ehk Mõnus Karu. Tegemist on sama seltskonnaga, kes mullu murdis sisse USA Demokraatliku Partei arvutitesse, enne seda aga Valge Maja, välisministeeriumi ja staabiülemate ühendkomitee salastamata võrgustikesse.
Berntsenilt ei olnud kohe võimalik täiendavaid kommentaare saada. | Norra: Vene häkkerid ründasid luure, sõjaväe ja valitsuse arvuteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
PST pressiesindaja Martin Berntseni sõnul olid nad saanud ühelt välisriigi agentuurilt eelnevalt hoiatuse sihipärastest rünnakutest julgeolekuteenistuse, Norra Tööpartei ning sõjaliste ja valitsusagentuuride serveritele.
Berntsen ütles reedel Norra tabloidile VG tabloid, et häkkijaid tuntakse nime all APT29 ehk Mõnus Karu. Tegemist on sama seltskonnaga, kes mullu murdis sisse USA Demokraatliku Partei arvutitesse, enne seda aga Valge Maja, välisministeeriumi ja staabiülemate ühendkomitee salastamata võrgustikesse.
Berntsenilt ei olnud kohe võimalik täiendavaid kommentaare saada.
### Response:
Norra: Vene häkkerid ründasid luure, sõjaväe ja valitsuse arvuteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane hiinlanna loositi kümnes ringis vastamisi seitsme nais- ja kolme meesmaletajaga, kuigi turniiril mängis mehi rohkem. Hou, kes ise soovis põnevuse nimel rohkem meestega kohtuda, sõnas, et korraldajad tegid seda meelega.
"Ma arvan, et see on ebaõiglane. Mitte ainult minu, vaid ka teiste naismaletajate suhtes," leidis kõigi aegade noorima naisena suurmeistri tiitli teeninud hiinlanna.
Turniiri korraldaja Brian Callaghan kinnitas, et paarid moodustas siiski arvuti ja naiste maailmameistri käitumine valmistas talle pettumuse. Hou vabandas hiljem oma käitumise pärast.
Selle aasta alguses sõnas Hou meedia vahendusel, et meeste ja naiste turniiride erinevad reeglid talle ei meeldi ning soovib tulevikus osaleda vaid turniiridel, kus saavad kaasa teha mõlemast soost maletajad.
Imelapsena maailma eliiti kerkinud Hou oli esmakordselt maailmameister aastatel 2010-2012, seejärel 2013-2015 ja uuesti alates eelmisest aastast. | Vastastena mehi eelistav naiste male maailmameister kaotas meelega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane hiinlanna loositi kümnes ringis vastamisi seitsme nais- ja kolme meesmaletajaga, kuigi turniiril mängis mehi rohkem. Hou, kes ise soovis põnevuse nimel rohkem meestega kohtuda, sõnas, et korraldajad tegid seda meelega.
"Ma arvan, et see on ebaõiglane. Mitte ainult minu, vaid ka teiste naismaletajate suhtes," leidis kõigi aegade noorima naisena suurmeistri tiitli teeninud hiinlanna.
Turniiri korraldaja Brian Callaghan kinnitas, et paarid moodustas siiski arvuti ja naiste maailmameistri käitumine valmistas talle pettumuse. Hou vabandas hiljem oma käitumise pärast.
Selle aasta alguses sõnas Hou meedia vahendusel, et meeste ja naiste turniiride erinevad reeglid talle ei meeldi ning soovib tulevikus osaleda vaid turniiridel, kus saavad kaasa teha mõlemast soost maletajad.
Imelapsena maailma eliiti kerkinud Hou oli esmakordselt maailmameister aastatel 2010-2012, seejärel 2013-2015 ja uuesti alates eelmisest aastast.
### Response:
Vastastena mehi eelistav naiste male maailmameister kaotas meelega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA: Vene-vastased sanktsioonid jäävad Krimmi tagastamiseni
USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles neljapäeval, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad paika nii kauaks, kuni Ukrainale kuuluv Krimmi poolsaar on annekteeritud.
Haley ütles esimeses ametlikus esinemises ÜRO Julgeolekunõukogus, et sanktsioonid, mille USA 2014. aastal Krimmi annekteerimise järel Venemaale kehtestas, jäävad püsima, kuni Venemaa tagastab Ukrainale kontrolli poolsaare üle.
Haley sõnul jätkavad Ühendriigid Venemaa okupatsiooni hukkamõistmist Krimmis ning üleskutseid selle viivitamatuks lõpetamiseks.
"Krimm on osa Ukrainast. Meie Krimmiga seotud sanktsioonid jäävad kehtima kuni Venemaa tagastab kontrolli poolsaare üle Ukrainale," lausus ta.
Eesti ostab koos Soomega liikursuurtükke K9 Thunder
Eesti plaanib osta koostöös Soomega vähemalt 12 Lõuna-Koreas toodetud liikursuurtükki K9 Thunder ehk Kõu, mis jõuaksid kaitseväe relvastusse aastaks 2021.
Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor kolonel Rauno Sirk ütles jaanuaris BNS-ile, et liikursuurtükkide hanke puhul on lisaks suurtükile endale väga oluline koondada relvasüsteemide hooldus, väljaõpe ja ülalpidamine ühte hankesse. "Suurtükid on tänapäeval kõik väga head, aga meie jaoks on väga oluline ka see, et hooldusbaas oleks meile lähedal," sõnas kolonel Sirk.
Eesti läbirääkimised Lõuna-Koreaga liikursuurtükkide ostmiseks algavad järgmisel nädalal kui kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras sõidab Souli, et seal sõlmida hankeks ühiste kavatsuste leping.
Fotod: politsei katsetab uue märgistusega autosid
Politsei- ja piirivalveamet katsetab Tallinnas uue märgistusega sõidukit, et muuta neid hallis Eesti ilmas nähtavamaks. Praegu alles töötatakse märgistust välja ning pole teada, millal see kasutusele võetakse.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe, et kaalumisel on mitu varianti, ent praegu katsetatakse versiooni, kus sõiduki peale on kleebitud helendavad triibud. "Võimalik, et katsetame ka ruutudega. Hetkel on ta selline sinepikollane, kuid see võiks olla natukene erksam," ütles Tikerpe ERR-i uudisteportaalile.
"Meil on üheksa kuud aastas sellist pimedat ja sademeterohket aega, kus me teeme järelevalvet suhteliselt halva nähtavusega. Kas siis on täiesti pime või on udune ja sompus ilm. Teeme seda ikka selleks, et politseisõidukit oleks liikluses paremini näha," põhjendas Tikerpe, miks uuele disainile mõeldakse.
Alajõe ei pea end EASi valeotsuste eest vastutavaks
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) endine juht Maria Alajõe ütles asutuse eksimuste kohta OÜ Ermamaale tagasinõude määramisel, et otsuste tegemist valmistasid ette juristid ja teised tema alluvad, kes asja teisiti tõlgendasid kui seda praegu tehakse.
EAS teatas sel nädalal, et nende juhatus eksis 2012. aasta märtsis OÜ-le Ermamaa tingimusliku 10-protsendilise tagasinõude määramisel. Maria Alajõe vastas ERRi raadiouudiste küsimusele, kas ta nõustub, et otsus oli ekslik, et tema ei ole kunagi EASi juhatuse esimees olnud (ta oli EASi juhatuse liige - toim).
"Tuleb öelda, et EASis mitte kunagi mitte keegi ei tee üksinda otsust. Kui vaadata, siis kõigepealt hakkab see toetusega seotud inimestest, kes kõigepealt räägivad konkreetselt kliendiga läbi, seal on juures olnud juristid, kes valmistasid ette juhatusele otsuse," sõnas ta. "Mina olen sellele alla kirjutanud kui juhatuse liige, kes oli turismivaldkonnaga seotud, ja vastavalt sisekorrale kirjutas sellise valdkonna juhatuse liige alla. Seega tuleb tõdeda, et ma ei ole selle juhatuse esimees olnud".
Reinsalu soovib notarite tulud avalikuks muuta
Justiitsminister Urmas Reinsalu on andnud korralduse notariaadiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamiseks, muudatusega soovib minister muuta notarite tulud avalikuks.
"Olen otsustanud, et see tulu peaks olema avalik. Kehtiv seadus isikute lõikes tulu avalikustada andmekaitselistel kaalutlustel ei luba," ütles Reinsalu BNS-ile.
Seega tuleb ministri sõnul muuta seadust. "Andsin korralduse teha seaduse väljatöötamiskavatsus, mille puhul saavad ka huvirühmad oma seisukoha välja öelda," lisas ta.
TÜ loodab YIT-iga raamatukogu ehitusvaidluses kompromissi veebruaris
AS YIT Ehitus ja Tartu Ülikool (TÜ) peavad jätkuvalt läbirääkimisi ülikooli raamatukogu ehituslepingu lõpetamise järel kompromissi leidmiseks, ülikool soovib raamatukogu ehituse seisu fikseeritud saada veebruari jooksul ning siis kuulutada välja uue ehitushanke.
"Tartu Ülikooli ja AS-i YIT Ehitus juhtkonna vahel läbirääkimised käivad, et leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss tekkinud olukorrale. Kohtuvaidlus pole kummagi poole eesmärk," ütles Tartu Ülikooli kommunikatsiooniosakonna juhataja Illari Lään BNS-ile.
YIT Ehituse juhatuse esimees Margus Põim ütles samuti, et firma otsib olukorrale jätkuvalt lahendust ning on ülikooliga ka kohtunud.
Lääni sõnul käib praegu ka kahepoolne raamatukogu renoveerimistööde hetkeseisu hindamine ja dokumentatsiooni ülevaatamine. "Tööde mahtu ja objekti suurust arvestades võiks see valmis saada 2017. aasta veebruari jooksul," rääkis ta.
Hiiumaale tuleb Eesti suurim päikeseelektrijaam
Kärdlas on alanud Eesti seni võimsaima päikeseelektrijaama ehitus – kui seni on Eestis ehitatud kuni 200-kilovatise liitumisvõimsusega päikesejaamu, siis uus jaam on kuni viis korda võimsam, kirjutab Postimees.
Hiiu ja Pühalepa valdade territooriumile plaanitud päikesejaama rajajad saavad kiidelda muljet avaldavate arvudega: elektrijaamas on kokku 3240 päikesepaneeli ja jaama tootmisvõimsus on üle ühe megavati, millest liitumisvõimsus on 900 kilovatti. Kärdla piiril seni tühjalt seisnud maalapile plaanitud jaama aastane toodangumaht on üks gigavatt-tund (GWh).
«Kärdla jaam on suurimaid päikeseelektrijaamu Taanist ja Leedust põhjapoolsematel laiuskraadidel,» ütles ajalehele projekti eestvedaja, elektritootmisega tegeleva ettevõtte FootonVolt AS juhatuse liige Marek-Andres Kauts.
Kremli pressiesindaja loodab, et Ida-Ukraina võitlejatel jätkub laskemoona
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov avaldas reedel ajakirjanikega rääkides lootust, et Ida-Ukraina Kremli-meelsetel võitlejatel jätkub piisavalt laskemoona, et vastata "Ukraina armee agressiivsele tegevusele".
"Peamine asi on veenda Kiievit lõpetama sellist hoolimatut tegevust, mis võib õõnestada Minski rahuprotsessi," vahendasid Lenta ja Reuters Peskovi sõnu.
Jutt laskemoonast sai alguse sellest, kui ajakirjanik küsis Peskovilt, kas on oht, et ülestõusnutel saavad relvad otsa. "Ma ei tea, meie siin Kremlis ei tegele laskemoona arvestusega," vastas Peskov.
"Loodame, et neil jätkub laskemoona, et vastata Ukraina relvajõudude agressiivsele tegevusele," lisas ta.
USA kinnitas Poolale vägede pikaajalist kohalolekut
Poola presidendi Andrzej Duda abi sai Washingtonis kinnituse, et USA väed jäävad Poola.
USA sõdurid paigutati jaanuaris Poola Venemaa heidutamiseks Ühendriikide eelmise presidendi Barack Obama otsusega.
Uus president Donald Trump on andnud märku, et Euroopa peaks rohkem ise oma kaitsesse panustama, seetõttu kardab Varssavi, et USA sõdurid ei pruugi kauaks kohale jääda.
Lukašenko ei pea Vene sõjaväebaasi Valgevenes vajalikuks
Valgevene president Aleksandr Lukašenko ei pea otstarbekaks lubada Valgevene territooriumile Vene õhujõudude baasi.
"Räägitakse - sõjaväebaas. Ja veel Venemaa, kuulen ma. Jätke te, kes vajab neid 10 lennukit, mida Venemaa Babruiskisse maandada tahtis? Räägin (Vene presidendile Vladimir) Putinile: selle lennuvälja peab uuesti üles ehitama, seal on hoovõturada juba poolest saati üles võetud. Milleks 10 lennukit? Andke mulle 20 lennukit, meil on suurepärased lendurid, suurepärane kool, te teate, et sõjalennukitel ei sõdi me sugugi halvemini. Me oleme üks väerühm. Ei, Šoigu tahab seda," sõnas Lukašenko kohtumisel meedia ja avalikkusega Minskis, viidates Vene kaitseministrile Sergei Šoigule.
Küsides retooriliselt, mida see sõjaväebaas annaks, rõhutas Lukašenko: "Mida tähendab tänapäeva sõjas, ütleme NATO vastu, lennuk? Tõusis õhku, 10 minutine lahing ja seda ei ole. Tänapäeval on sõda teistsugune. Nii võib lennata Süürias, kus puudub õhutõrje."
Louvre'i muuseumis tulistasid sõdurid noaga rünnanud meest
Pariisis Louvre'i muuseumi juures patrullinud Prantsuse sõdurid tulistasid reedel meest, kes üritas nuga käes muuseumisse siseneda. Võimude hinnangul üritas mees terrorirünnakut korraldada.
Väidetavalt üritas mees muuseumisse pääseda maa all asuva poe kaudu ning et ta oli kaasas kahtlane kohver, vahendas Reuters.
Väidetav ründaja sai tulistamise tagajärjel haavata. Üks sõduritest sai samuti kergeid haavu. Politsei kinnitusel muuseum suleti ning inimesed evakueeriti. Siseministeerium teatas Twitteris, et tegu on "tõsise" intsidendiga.
OTSE: Eesti Laulu I poolfinaali laulude salvestus
Reede õhtul salvestatakse Eesti laul 2017 esimese poolfinaali artistide etteasted. Menus saab otsepildi vahendusel jälgida mitme tunni vältel telemaja koridoris toimuvat sagimist, meeleolu ja loomulikult intervjuusid artistidega.
Telemajas on kohal ka Raadio 2 koos Margus Kamlati, Jon Mikiveri ja Mihkel Ulkiga, kes on otse-eetris kella 17–20ni. Just nemad istuvad ka kaamera ette maha koos kõigi artistidega, et uurida, kuidas oma etteastega rahule jäädi ning mis meid Eesti Laulul veel ees ootamas on.
Ülekanne kestab orienteeruvalt 20.30ni.
Laser ja vetikavalk leevendab minevikutraumasid
Posttraumaatilise stressihäire korral võivad argised olukorrad tuua sageli mõttesse ka traagilise sündmusega seonduvad võikused ja hirmu. Jaapani teadlased leidsid nüüd viisi omavahel põimunud mälestuste lahutamiseks, jättes samas võimaluse mõlema meenutamiseks.
Kuigi katseid tehti hiirtel, usub uuringut eestvedanud Toyama ülikooli ajuteaduse professor Kaoru Inokuchi, et tulevikus kasutatakse sama lahendust ka inimeste puhul. "Ajju siirdatakse juba praegu näiteks Parkinsoni ja Huntingtoni tõve leevendamiseks elektroode. Sarnasel eesmärkidel kasutatakse viiruspõhiseid vektoreid. Ma ei näe seetõttu põhjust, et optogeneetikaga peaks minema teistmoodi. Teraapiast tõusev kasu võib tõsisemate psühhotraumade puhul sellega seonduvaid riske õigustada," sõnas professor ERR Novaatorile antud intervjuus.
ILM HOMME: peamiselt pilves ilm
Kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul tibutab ka vihma. On udu ja jäidet. Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur on –2 kuni 1 °C. | Uudistepäeva kokkuvõte 3. veebruaril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA: Vene-vastased sanktsioonid jäävad Krimmi tagastamiseni
USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles neljapäeval, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad paika nii kauaks, kuni Ukrainale kuuluv Krimmi poolsaar on annekteeritud.
Haley ütles esimeses ametlikus esinemises ÜRO Julgeolekunõukogus, et sanktsioonid, mille USA 2014. aastal Krimmi annekteerimise järel Venemaale kehtestas, jäävad püsima, kuni Venemaa tagastab Ukrainale kontrolli poolsaare üle.
Haley sõnul jätkavad Ühendriigid Venemaa okupatsiooni hukkamõistmist Krimmis ning üleskutseid selle viivitamatuks lõpetamiseks.
"Krimm on osa Ukrainast. Meie Krimmiga seotud sanktsioonid jäävad kehtima kuni Venemaa tagastab kontrolli poolsaare üle Ukrainale," lausus ta.
Eesti ostab koos Soomega liikursuurtükke K9 Thunder
Eesti plaanib osta koostöös Soomega vähemalt 12 Lõuna-Koreas toodetud liikursuurtükki K9 Thunder ehk Kõu, mis jõuaksid kaitseväe relvastusse aastaks 2021.
Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor kolonel Rauno Sirk ütles jaanuaris BNS-ile, et liikursuurtükkide hanke puhul on lisaks suurtükile endale väga oluline koondada relvasüsteemide hooldus, väljaõpe ja ülalpidamine ühte hankesse. "Suurtükid on tänapäeval kõik väga head, aga meie jaoks on väga oluline ka see, et hooldusbaas oleks meile lähedal," sõnas kolonel Sirk.
Eesti läbirääkimised Lõuna-Koreaga liikursuurtükkide ostmiseks algavad järgmisel nädalal kui kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras sõidab Souli, et seal sõlmida hankeks ühiste kavatsuste leping.
Fotod: politsei katsetab uue märgistusega autosid
Politsei- ja piirivalveamet katsetab Tallinnas uue märgistusega sõidukit, et muuta neid hallis Eesti ilmas nähtavamaks. Praegu alles töötatakse märgistust välja ning pole teada, millal see kasutusele võetakse.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe, et kaalumisel on mitu varianti, ent praegu katsetatakse versiooni, kus sõiduki peale on kleebitud helendavad triibud. "Võimalik, et katsetame ka ruutudega. Hetkel on ta selline sinepikollane, kuid see võiks olla natukene erksam," ütles Tikerpe ERR-i uudisteportaalile.
"Meil on üheksa kuud aastas sellist pimedat ja sademeterohket aega, kus me teeme järelevalvet suhteliselt halva nähtavusega. Kas siis on täiesti pime või on udune ja sompus ilm. Teeme seda ikka selleks, et politseisõidukit oleks liikluses paremini näha," põhjendas Tikerpe, miks uuele disainile mõeldakse.
Alajõe ei pea end EASi valeotsuste eest vastutavaks
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) endine juht Maria Alajõe ütles asutuse eksimuste kohta OÜ Ermamaale tagasinõude määramisel, et otsuste tegemist valmistasid ette juristid ja teised tema alluvad, kes asja teisiti tõlgendasid kui seda praegu tehakse.
EAS teatas sel nädalal, et nende juhatus eksis 2012. aasta märtsis OÜ-le Ermamaa tingimusliku 10-protsendilise tagasinõude määramisel. Maria Alajõe vastas ERRi raadiouudiste küsimusele, kas ta nõustub, et otsus oli ekslik, et tema ei ole kunagi EASi juhatuse esimees olnud (ta oli EASi juhatuse liige - toim).
"Tuleb öelda, et EASis mitte kunagi mitte keegi ei tee üksinda otsust. Kui vaadata, siis kõigepealt hakkab see toetusega seotud inimestest, kes kõigepealt räägivad konkreetselt kliendiga läbi, seal on juures olnud juristid, kes valmistasid ette juhatusele otsuse," sõnas ta. "Mina olen sellele alla kirjutanud kui juhatuse liige, kes oli turismivaldkonnaga seotud, ja vastavalt sisekorrale kirjutas sellise valdkonna juhatuse liige alla. Seega tuleb tõdeda, et ma ei ole selle juhatuse esimees olnud".
Reinsalu soovib notarite tulud avalikuks muuta
Justiitsminister Urmas Reinsalu on andnud korralduse notariaadiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamiseks, muudatusega soovib minister muuta notarite tulud avalikuks.
"Olen otsustanud, et see tulu peaks olema avalik. Kehtiv seadus isikute lõikes tulu avalikustada andmekaitselistel kaalutlustel ei luba," ütles Reinsalu BNS-ile.
Seega tuleb ministri sõnul muuta seadust. "Andsin korralduse teha seaduse väljatöötamiskavatsus, mille puhul saavad ka huvirühmad oma seisukoha välja öelda," lisas ta.
TÜ loodab YIT-iga raamatukogu ehitusvaidluses kompromissi veebruaris
AS YIT Ehitus ja Tartu Ülikool (TÜ) peavad jätkuvalt läbirääkimisi ülikooli raamatukogu ehituslepingu lõpetamise järel kompromissi leidmiseks, ülikool soovib raamatukogu ehituse seisu fikseeritud saada veebruari jooksul ning siis kuulutada välja uue ehitushanke.
"Tartu Ülikooli ja AS-i YIT Ehitus juhtkonna vahel läbirääkimised käivad, et leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss tekkinud olukorrale. Kohtuvaidlus pole kummagi poole eesmärk," ütles Tartu Ülikooli kommunikatsiooniosakonna juhataja Illari Lään BNS-ile.
YIT Ehituse juhatuse esimees Margus Põim ütles samuti, et firma otsib olukorrale jätkuvalt lahendust ning on ülikooliga ka kohtunud.
Lääni sõnul käib praegu ka kahepoolne raamatukogu renoveerimistööde hetkeseisu hindamine ja dokumentatsiooni ülevaatamine. "Tööde mahtu ja objekti suurust arvestades võiks see valmis saada 2017. aasta veebruari jooksul," rääkis ta.
Hiiumaale tuleb Eesti suurim päikeseelektrijaam
Kärdlas on alanud Eesti seni võimsaima päikeseelektrijaama ehitus – kui seni on Eestis ehitatud kuni 200-kilovatise liitumisvõimsusega päikesejaamu, siis uus jaam on kuni viis korda võimsam, kirjutab Postimees.
Hiiu ja Pühalepa valdade territooriumile plaanitud päikesejaama rajajad saavad kiidelda muljet avaldavate arvudega: elektrijaamas on kokku 3240 päikesepaneeli ja jaama tootmisvõimsus on üle ühe megavati, millest liitumisvõimsus on 900 kilovatti. Kärdla piiril seni tühjalt seisnud maalapile plaanitud jaama aastane toodangumaht on üks gigavatt-tund (GWh).
«Kärdla jaam on suurimaid päikeseelektrijaamu Taanist ja Leedust põhjapoolsematel laiuskraadidel,» ütles ajalehele projekti eestvedaja, elektritootmisega tegeleva ettevõtte FootonVolt AS juhatuse liige Marek-Andres Kauts.
Kremli pressiesindaja loodab, et Ida-Ukraina võitlejatel jätkub laskemoona
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov avaldas reedel ajakirjanikega rääkides lootust, et Ida-Ukraina Kremli-meelsetel võitlejatel jätkub piisavalt laskemoona, et vastata "Ukraina armee agressiivsele tegevusele".
"Peamine asi on veenda Kiievit lõpetama sellist hoolimatut tegevust, mis võib õõnestada Minski rahuprotsessi," vahendasid Lenta ja Reuters Peskovi sõnu.
Jutt laskemoonast sai alguse sellest, kui ajakirjanik küsis Peskovilt, kas on oht, et ülestõusnutel saavad relvad otsa. "Ma ei tea, meie siin Kremlis ei tegele laskemoona arvestusega," vastas Peskov.
"Loodame, et neil jätkub laskemoona, et vastata Ukraina relvajõudude agressiivsele tegevusele," lisas ta.
USA kinnitas Poolale vägede pikaajalist kohalolekut
Poola presidendi Andrzej Duda abi sai Washingtonis kinnituse, et USA väed jäävad Poola.
USA sõdurid paigutati jaanuaris Poola Venemaa heidutamiseks Ühendriikide eelmise presidendi Barack Obama otsusega.
Uus president Donald Trump on andnud märku, et Euroopa peaks rohkem ise oma kaitsesse panustama, seetõttu kardab Varssavi, et USA sõdurid ei pruugi kauaks kohale jääda.
Lukašenko ei pea Vene sõjaväebaasi Valgevenes vajalikuks
Valgevene president Aleksandr Lukašenko ei pea otstarbekaks lubada Valgevene territooriumile Vene õhujõudude baasi.
"Räägitakse - sõjaväebaas. Ja veel Venemaa, kuulen ma. Jätke te, kes vajab neid 10 lennukit, mida Venemaa Babruiskisse maandada tahtis? Räägin (Vene presidendile Vladimir) Putinile: selle lennuvälja peab uuesti üles ehitama, seal on hoovõturada juba poolest saati üles võetud. Milleks 10 lennukit? Andke mulle 20 lennukit, meil on suurepärased lendurid, suurepärane kool, te teate, et sõjalennukitel ei sõdi me sugugi halvemini. Me oleme üks väerühm. Ei, Šoigu tahab seda," sõnas Lukašenko kohtumisel meedia ja avalikkusega Minskis, viidates Vene kaitseministrile Sergei Šoigule.
Küsides retooriliselt, mida see sõjaväebaas annaks, rõhutas Lukašenko: "Mida tähendab tänapäeva sõjas, ütleme NATO vastu, lennuk? Tõusis õhku, 10 minutine lahing ja seda ei ole. Tänapäeval on sõda teistsugune. Nii võib lennata Süürias, kus puudub õhutõrje."
Louvre'i muuseumis tulistasid sõdurid noaga rünnanud meest
Pariisis Louvre'i muuseumi juures patrullinud Prantsuse sõdurid tulistasid reedel meest, kes üritas nuga käes muuseumisse siseneda. Võimude hinnangul üritas mees terrorirünnakut korraldada.
Väidetavalt üritas mees muuseumisse pääseda maa all asuva poe kaudu ning et ta oli kaasas kahtlane kohver, vahendas Reuters.
Väidetav ründaja sai tulistamise tagajärjel haavata. Üks sõduritest sai samuti kergeid haavu. Politsei kinnitusel muuseum suleti ning inimesed evakueeriti. Siseministeerium teatas Twitteris, et tegu on "tõsise" intsidendiga.
OTSE: Eesti Laulu I poolfinaali laulude salvestus
Reede õhtul salvestatakse Eesti laul 2017 esimese poolfinaali artistide etteasted. Menus saab otsepildi vahendusel jälgida mitme tunni vältel telemaja koridoris toimuvat sagimist, meeleolu ja loomulikult intervjuusid artistidega.
Telemajas on kohal ka Raadio 2 koos Margus Kamlati, Jon Mikiveri ja Mihkel Ulkiga, kes on otse-eetris kella 17–20ni. Just nemad istuvad ka kaamera ette maha koos kõigi artistidega, et uurida, kuidas oma etteastega rahule jäädi ning mis meid Eesti Laulul veel ees ootamas on.
Ülekanne kestab orienteeruvalt 20.30ni.
Laser ja vetikavalk leevendab minevikutraumasid
Posttraumaatilise stressihäire korral võivad argised olukorrad tuua sageli mõttesse ka traagilise sündmusega seonduvad võikused ja hirmu. Jaapani teadlased leidsid nüüd viisi omavahel põimunud mälestuste lahutamiseks, jättes samas võimaluse mõlema meenutamiseks.
Kuigi katseid tehti hiirtel, usub uuringut eestvedanud Toyama ülikooli ajuteaduse professor Kaoru Inokuchi, et tulevikus kasutatakse sama lahendust ka inimeste puhul. "Ajju siirdatakse juba praegu näiteks Parkinsoni ja Huntingtoni tõve leevendamiseks elektroode. Sarnasel eesmärkidel kasutatakse viiruspõhiseid vektoreid. Ma ei näe seetõttu põhjust, et optogeneetikaga peaks minema teistmoodi. Teraapiast tõusev kasu võib tõsisemate psühhotraumade puhul sellega seonduvaid riske õigustada," sõnas professor ERR Novaatorile antud intervjuus.
ILM HOMME: peamiselt pilves ilm
Kohati sajab vähest lund ja lörtsi, rannikul tibutab ka vihma. On udu ja jäidet. Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur on –2 kuni 1 °C.
### Response:
Uudistepäeva kokkuvõte 3. veebruaril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meie hooaja algus oli fantastiline, aga raske töö pole veel lõppenud," lausus Wilson meeskonna pressiteate vahendusel. "Pjedestaali kõrgeim aste oli täpselt see, mida tiim vääris, aga teame, et kui tahame oma eesmärkideni jõuda ja pidevalt eesotsas sõita, siis peame kõvasti edasi töötama."
Wilson tõi välja, et ajalooliselt on Rootsi ralli neile edukas olnud. "Sebastien on selle ralli kolm korda võitnud, mis mitte-skandinaavlase kohta on väga märkimisväärne ning Otile meeldivad suured kiirused, nii et võime olla üsna kindlad, et võitleme taas poodiumikohtade eest."
"Rootsi ralli on tuntud tasavägise konkurentsi poolest ning ilma kõva töö ja ettevalmistuseta edu ei saavuta," tähendas Wilson. "Me teame, et Fiesta näol on meil hea baasauto olemas, aga meil ei ole illusioone selles osas, kui tihe heitlus meistritiitlile sel aastal olema saab."
"Alustasime hooaega suurepäraselt, aga kõigil neljal tootjal on potentsiaal järgmisel nädalal võita ning peame tegutsema oma parimal tasemel, kui tahame taas poodiumile pääseda. Me kõik püüdleme selle suunas, aga seda ei ole lihtne saada."
Pärast kaht poodiumikohta Monte Carlos on M-Sport tootjate arvestuses 40 punktiga sarja liider. Teine on 24 punktiga uustulnuk Toyota. | Malcolm Wilson: võitleme taas poodiumikohtade eest, Otile meeldivad suured kiirused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meie hooaja algus oli fantastiline, aga raske töö pole veel lõppenud," lausus Wilson meeskonna pressiteate vahendusel. "Pjedestaali kõrgeim aste oli täpselt see, mida tiim vääris, aga teame, et kui tahame oma eesmärkideni jõuda ja pidevalt eesotsas sõita, siis peame kõvasti edasi töötama."
Wilson tõi välja, et ajalooliselt on Rootsi ralli neile edukas olnud. "Sebastien on selle ralli kolm korda võitnud, mis mitte-skandinaavlase kohta on väga märkimisväärne ning Otile meeldivad suured kiirused, nii et võime olla üsna kindlad, et võitleme taas poodiumikohtade eest."
"Rootsi ralli on tuntud tasavägise konkurentsi poolest ning ilma kõva töö ja ettevalmistuseta edu ei saavuta," tähendas Wilson. "Me teame, et Fiesta näol on meil hea baasauto olemas, aga meil ei ole illusioone selles osas, kui tihe heitlus meistritiitlile sel aastal olema saab."
"Alustasime hooaega suurepäraselt, aga kõigil neljal tootjal on potentsiaal järgmisel nädalal võita ning peame tegutsema oma parimal tasemel, kui tahame taas poodiumile pääseda. Me kõik püüdleme selle suunas, aga seda ei ole lihtne saada."
Pärast kaht poodiumikohta Monte Carlos on M-Sport tootjate arvestuses 40 punktiga sarja liider. Teine on 24 punktiga uustulnuk Toyota.
### Response:
Malcolm Wilson: võitleme taas poodiumikohtade eest, Otile meeldivad suured kiirused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teadete kohaselt, kus tsiteeritakse anonüümseid allikaid ka Valgest majast, oli see sõnum, mida suursaadik Haley ÜRO-s edastas kooskõlastatud USA riikliku julgeolekunõukoguga, kus istub teiste seas ka Steve Bannon," ütles Stoicescu ERR-i raadiouudistele.
"Selle sõnumi ehtsuses ei tohiks kahelda. See tuli küll mõnevõrra üllatusena, sest see jada, mis siiani kujunes alates Trumpi presidendi valimiste kampaaniast, rääkis vajadusest Venemaaga suhteid parandada ja näitas tohutut sümpaatiat president Putini suhtes. Siis tuli see hiljutine telefonikõne, kus mõlemad pooled püüdsid väita, et ei räägitud ei Ukrainast ega sanktsioonide lõpetamisest. Paraku tundub, et siiski räägiti, aga üks pool tahtis rohkem ja teine pool vähem rääkida, ehk president Putin olevat tahtnud Ukrainast midagi enamast rääkida ja enamat kuulda president Trumpilt, aga nähtavasti president Trump ei olnud valmis enamat midagi ütlema ja lubama Putinile," lisas Stoicescu.
"Nähtavasti jäid president Putin ja Kreml rahulolematuks sellest telefonikõnest, millest nad lootsid enamat Ukraina osas, ja nüüd et märku anda eskaleerisid olukorda Donetskis, et testida, kuidas Trump reageerib. Nii reageeritigi. Säutsu ei tulnud Donald Trumpilt, küll aga tuli vastav karm sõnum suursaadik Haleylt," võttis Stoicescu asja kokku.
USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles neljapäeval, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad paika nii kauaks, kuni Ukrainale kuuluv Krimmi poolsaar on annekteeritud. | Stoicescu: Haley sõnum väljendab Trumpi suhtumist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teadete kohaselt, kus tsiteeritakse anonüümseid allikaid ka Valgest majast, oli see sõnum, mida suursaadik Haley ÜRO-s edastas kooskõlastatud USA riikliku julgeolekunõukoguga, kus istub teiste seas ka Steve Bannon," ütles Stoicescu ERR-i raadiouudistele.
"Selle sõnumi ehtsuses ei tohiks kahelda. See tuli küll mõnevõrra üllatusena, sest see jada, mis siiani kujunes alates Trumpi presidendi valimiste kampaaniast, rääkis vajadusest Venemaaga suhteid parandada ja näitas tohutut sümpaatiat president Putini suhtes. Siis tuli see hiljutine telefonikõne, kus mõlemad pooled püüdsid väita, et ei räägitud ei Ukrainast ega sanktsioonide lõpetamisest. Paraku tundub, et siiski räägiti, aga üks pool tahtis rohkem ja teine pool vähem rääkida, ehk president Putin olevat tahtnud Ukrainast midagi enamast rääkida ja enamat kuulda president Trumpilt, aga nähtavasti president Trump ei olnud valmis enamat midagi ütlema ja lubama Putinile," lisas Stoicescu.
"Nähtavasti jäid president Putin ja Kreml rahulolematuks sellest telefonikõnest, millest nad lootsid enamat Ukraina osas, ja nüüd et märku anda eskaleerisid olukorda Donetskis, et testida, kuidas Trump reageerib. Nii reageeritigi. Säutsu ei tulnud Donald Trumpilt, küll aga tuli vastav karm sõnum suursaadik Haleylt," võttis Stoicescu asja kokku.
USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles neljapäeval, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid jäävad paika nii kauaks, kuni Ukrainale kuuluv Krimmi poolsaar on annekteeritud.
### Response:
Stoicescu: Haley sõnum väljendab Trumpi suhtumist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pariisis elav endine filosoofiaõppejõud Matthew Morgan on pärast naise surma kaotanud usu elu mõttekusse. Tema päevad mööduvad rutiinis ja ükskõiksuses, vaheldust pakuvad vaid poeg Milesi külaskäigud. Kõik muutub aga päeval, kui vanahärra kohtab noorukest tantsuõpetajat Pauline'i, kelle vitaalsus ja vankumatu optimism äratavad mehe uuesti elu hindma ning armastama.
Õige pea saavad Morganist ja Pauline'ist lahutamatud kaaslased. Nendevahelist tõmmet võikski iseloomustada kui filosoofia ja tantsu teineteiseleidmist. Aeglase rütmiga ja nõnda ka avanev, leebe hoiakuga, omamoodi teravmeelne ning mõtlemapanev film. Peaosas särab kahekordne Oscari võitja, vanameister Michael Cane.
Film "Härra Morgani viimane armastus" on ETV ekraanil 3. jaanuaril kell 22:30. | Kultuuriportaal soovitab: "Härra Morgani viimane armastus" ETV-s | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pariisis elav endine filosoofiaõppejõud Matthew Morgan on pärast naise surma kaotanud usu elu mõttekusse. Tema päevad mööduvad rutiinis ja ükskõiksuses, vaheldust pakuvad vaid poeg Milesi külaskäigud. Kõik muutub aga päeval, kui vanahärra kohtab noorukest tantsuõpetajat Pauline'i, kelle vitaalsus ja vankumatu optimism äratavad mehe uuesti elu hindma ning armastama.
Õige pea saavad Morganist ja Pauline'ist lahutamatud kaaslased. Nendevahelist tõmmet võikski iseloomustada kui filosoofia ja tantsu teineteiseleidmist. Aeglase rütmiga ja nõnda ka avanev, leebe hoiakuga, omamoodi teravmeelne ning mõtlemapanev film. Peaosas särab kahekordne Oscari võitja, vanameister Michael Cane.
Film "Härra Morgani viimane armastus" on ETV ekraanil 3. jaanuaril kell 22:30.
### Response:
Kultuuriportaal soovitab: "Härra Morgani viimane armastus" ETV-s |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Räägitakse - sõjaväebaas. Ja veel Venemaa, kuulen ma. Jätke te, kes vajab neid 10 lennukit, mida Venemaa Babruiskisse maandada tahtis? Räägin (Vene presidendile Vladimir) Putinile: selle lennuvälja peab uuesti üles ehitama, seal on hoovõturada juba poolest saati üles võetud. Milleks 10 lennukit? Andke mulle 20 lennukit, meil on suurepärased lendurid, suurepärane kool, te teate, et sõjalennukitel ei sõdi me sugugi halvemini. Me oleme üks väerühm. Ei, Šoigu tahab seda," sõnas Lukašenko kohtumisel meedia ja avalikkusega Minskis, viidates Vene kaitseministrile Sergei Šoigule.
Küsides retooriliselt, mida see sõjaväebaas annaks, rõhutas Lukašenko: "Mida tähendab tänapäeva sõjas, ütleme NATO vastu, lennuk? Tõusis õhku, 10 minutine lahing ja seda ei ole. Tänapäeval on sõda teistsugune. Nii võib lennata Süürias, kus puudub õhutõrje."
"Mida tähendab rindelennuväli? Hoiaks Jumal sõja eest, paar raketti hoovõturajale ja ükski lennuk ei tõuse õhku. Milleks siis neid siia? Milleks sõjalisest seisukohast seda baasi vaja on?" sõnas Lukašenko.
Valgevene president arvas, et Vene ettepanek sõjaväebaasi osas "ei ole sõjaline ettepanek". "Aga milline? Mõelge ise," sõnas Lukašenko.
Seejuures mainis ta valmidust korraldada Valgevenes tavapärane ühisõppus Venemaaga Zapad.
"Õppus Zapad-2017, kui Venemaa on sellest huvitatud, toimub. Me võõrustame seda õppust. See on avatud õppus. Kutsume kõiki vaatama, et me ei kavatse kedagi rünnata, meil ei ole sellist sihti. Hoidku Jumal, et me mõnd riiki ründaksime. See on muidugi mõeldamatu. Seepärast on meil ainult kaitseseisukoht." ütles Lukašenko.
Lukašenko kritiseeris Venemaad ka piiritsooni loomise eest
Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juht kehtestas Venemaa-Valgevene piiril kolmes oblastis esmakordselt piirala, selgus riigi teatajasse ilmunud otsusest kolmapäeval.
Piiriala loodi Smolenski, Pihkva ja Brjanski oblastis. Aleksandr Bortnikovi kehtestatud piirialaga tahetakse "luua vajalikud tingimused Vene riigipiiri kaitseks", öeldakse dokumendis.
FSB juhi korraldusel peavad kolme regiooni ametid kehtestama seal aja ja koha, kust inimesed ja sõidukid saavad piirialale siseneda ja sealt väljuda, ning panema üles ka hoiatussildid.
Valgevene välisministeerium teatas seepeale, et Venemaa otsus rikub kahe riigi vahel sõlmitud lepinguid. Minsk hoiatas, et paljud Valgevene elanikud tõlgendavad Moskva sammu kui täieliku migratsioonikontrolli kehtestamist.
Venemaa föderatsiooninõukogu välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšov kaitses otsust ja väitis, et samm pole suunatud Valgevene vastu, vaid kontrollimaks kolmandate isikute liikumist piiril.
Välisministeeriumi hinnangut, et Venemaa rikkus kokkulepet, kordas reedel ka president Lukašenko ise.
"Kujutage ette, on olemas riikidevahelised lepingud, kokkulepped. Ja siis üks minister, las olla, et tähtis FSB mees ja nii edasi, ühe liigutusega oma käsku andes kriipsutas maha kõik senised kokkulepped. Kas see on siis normaalne?" märkis ta kohtumisel ajakirjanikega.
"See on lihtsalt poliitiline rünnak, ei tohi sellist asja teha," nentis Lukašenko ja lisas, et sellised läbimõtlematud sammud ainult rikuvad riikidevahelisi suhteid.
Minsk: Moskva teadis viiepäevase viisavabaduse plaanist
Minsk võib kaaluda välismaalaste Valgevenes viisavaba viibimise tähtaja pikendamist, praegu on see viis päeva.
"Miks viis päeva? Me tahtsime proovida," ütles Valgevene president Aleksandr Lukašenko.
"Me ei varjanud seda otsust (viiepäevase viisavaba Valgevenes viibimise kohta 80 riigi kodanikele) Venemaa eest. Me ei saanud seda varjata," märkis Lukašenko kohtumisel meedia ja avalikkusega Minskis.
Valgevene välisminister Uladzimir Makei märkis omalt poolt, et "elu ei seisa paigal: kui me näeme, et see režiim töötab hästi, mõtleme selle üle, et teha ettepanek välismaalaste märksa pikemaks viisavabaks viibimiseks meie riigis."
Lukašenko lisas, et Minsk "hoidis venemaalasi asjaga kursis". "Viide, et Minsk teatas viisavabadusest ja Moskva ei teadnud sellest midagi, on selge vale. Ärge uskuge seda," ütles Valgevene president. | Lukašenko ei pea Vene sõjaväebaasi Valgevenes vajalikuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Räägitakse - sõjaväebaas. Ja veel Venemaa, kuulen ma. Jätke te, kes vajab neid 10 lennukit, mida Venemaa Babruiskisse maandada tahtis? Räägin (Vene presidendile Vladimir) Putinile: selle lennuvälja peab uuesti üles ehitama, seal on hoovõturada juba poolest saati üles võetud. Milleks 10 lennukit? Andke mulle 20 lennukit, meil on suurepärased lendurid, suurepärane kool, te teate, et sõjalennukitel ei sõdi me sugugi halvemini. Me oleme üks väerühm. Ei, Šoigu tahab seda," sõnas Lukašenko kohtumisel meedia ja avalikkusega Minskis, viidates Vene kaitseministrile Sergei Šoigule.
Küsides retooriliselt, mida see sõjaväebaas annaks, rõhutas Lukašenko: "Mida tähendab tänapäeva sõjas, ütleme NATO vastu, lennuk? Tõusis õhku, 10 minutine lahing ja seda ei ole. Tänapäeval on sõda teistsugune. Nii võib lennata Süürias, kus puudub õhutõrje."
"Mida tähendab rindelennuväli? Hoiaks Jumal sõja eest, paar raketti hoovõturajale ja ükski lennuk ei tõuse õhku. Milleks siis neid siia? Milleks sõjalisest seisukohast seda baasi vaja on?" sõnas Lukašenko.
Valgevene president arvas, et Vene ettepanek sõjaväebaasi osas "ei ole sõjaline ettepanek". "Aga milline? Mõelge ise," sõnas Lukašenko.
Seejuures mainis ta valmidust korraldada Valgevenes tavapärane ühisõppus Venemaaga Zapad.
"Õppus Zapad-2017, kui Venemaa on sellest huvitatud, toimub. Me võõrustame seda õppust. See on avatud õppus. Kutsume kõiki vaatama, et me ei kavatse kedagi rünnata, meil ei ole sellist sihti. Hoidku Jumal, et me mõnd riiki ründaksime. See on muidugi mõeldamatu. Seepärast on meil ainult kaitseseisukoht." ütles Lukašenko.
Lukašenko kritiseeris Venemaad ka piiritsooni loomise eest
Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juht kehtestas Venemaa-Valgevene piiril kolmes oblastis esmakordselt piirala, selgus riigi teatajasse ilmunud otsusest kolmapäeval.
Piiriala loodi Smolenski, Pihkva ja Brjanski oblastis. Aleksandr Bortnikovi kehtestatud piirialaga tahetakse "luua vajalikud tingimused Vene riigipiiri kaitseks", öeldakse dokumendis.
FSB juhi korraldusel peavad kolme regiooni ametid kehtestama seal aja ja koha, kust inimesed ja sõidukid saavad piirialale siseneda ja sealt väljuda, ning panema üles ka hoiatussildid.
Valgevene välisministeerium teatas seepeale, et Venemaa otsus rikub kahe riigi vahel sõlmitud lepinguid. Minsk hoiatas, et paljud Valgevene elanikud tõlgendavad Moskva sammu kui täieliku migratsioonikontrolli kehtestamist.
Venemaa föderatsiooninõukogu välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšov kaitses otsust ja väitis, et samm pole suunatud Valgevene vastu, vaid kontrollimaks kolmandate isikute liikumist piiril.
Välisministeeriumi hinnangut, et Venemaa rikkus kokkulepet, kordas reedel ka president Lukašenko ise.
"Kujutage ette, on olemas riikidevahelised lepingud, kokkulepped. Ja siis üks minister, las olla, et tähtis FSB mees ja nii edasi, ühe liigutusega oma käsku andes kriipsutas maha kõik senised kokkulepped. Kas see on siis normaalne?" märkis ta kohtumisel ajakirjanikega.
"See on lihtsalt poliitiline rünnak, ei tohi sellist asja teha," nentis Lukašenko ja lisas, et sellised läbimõtlematud sammud ainult rikuvad riikidevahelisi suhteid.
Minsk: Moskva teadis viiepäevase viisavabaduse plaanist
Minsk võib kaaluda välismaalaste Valgevenes viisavaba viibimise tähtaja pikendamist, praegu on see viis päeva.
"Miks viis päeva? Me tahtsime proovida," ütles Valgevene president Aleksandr Lukašenko.
"Me ei varjanud seda otsust (viiepäevase viisavaba Valgevenes viibimise kohta 80 riigi kodanikele) Venemaa eest. Me ei saanud seda varjata," märkis Lukašenko kohtumisel meedia ja avalikkusega Minskis.
Valgevene välisminister Uladzimir Makei märkis omalt poolt, et "elu ei seisa paigal: kui me näeme, et see režiim töötab hästi, mõtleme selle üle, et teha ettepanek välismaalaste märksa pikemaks viisavabaks viibimiseks meie riigis."
Lukašenko lisas, et Minsk "hoidis venemaalasi asjaga kursis". "Viide, et Minsk teatas viisavabadusest ja Moskva ei teadnud sellest midagi, on selge vale. Ärge uskuge seda," ütles Valgevene president.
### Response:
Lukašenko ei pea Vene sõjaväebaasi Valgevenes vajalikuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigihaldusminister Mihhail Korbi välja käidud mõte, et kutsekoolid ja gümnaasiumid võiksid olla kohalike omavalitsuste majandada, tuli Põlva vallavanem Georg Pelisaarele üllatusena. Põlvas avati riigigümnaasiumi uus hoone alles ligi kuu aega tagasi ning kogu kooli rahastus tuleb riigilt, vahendasid ERRi raadiouudised.
Juhul kui gümnaasium tõesti omavalitsuse pidada antaks, peaks sellega kaasa tulema ka kogu senine rahastus, usub Pelisaar.
"Kas või näiteks õpilaste toitlustamine, mis praegu kaetakse vaid 78 sendi ulatuses riigi poolt, aga riigigümnaasiumis makstakse kõikide gümnaasiumiõpilaste toit täies mahus kinni," tõi ta välja.
Mailis Reps ütles, et rahastamise osas puudutavad muutused kõiki koole. Ilma rahata gümnaasiume Repsi kinnitusel üle ei anta ning kaalumisel on ka võimalus, et gümnaasium antaks pidada mitmele omavalitsusele korraga. Seejuures võiks gümnaasiumide ja kutsekoolide üle andmine käia käsikäes.
"Kolme omavalitsuse vahel, keskastmes nii kutsehariduse võtmes kui gümnaasiumis kohapeal, on neid lapsi suunata võib-olla kodule lähemal ja tehakse julgemalt otsuseid, kes sobib rohkem kutseharidusvaldkonda ja kes gümnaasiumisse," sõnas haridusminister.
Mõneti algab omavalitsuste kaasamine riigigümnaasiumide programmi juba enne 2021. aastat. Nimelt on juba välja valitud mõned munitsipaalgümnaasiumid, millest riigigümnaasiumit ei tehta, kuid mis hakkavad saama samaväärset rahastust.
"On juttu olnud, et näiteks Kilingi-Nõmmel ja Vändral on Pärnu kõrval selgelt juba geograafilised põhjused. Siin on maakondi, kus on ka keeleteema, nagu näiteks kerkis üles, et kui meil on Lääne-Virumaal vajadus venekeelse gümnaasiumi järele, kas see on Rakveres või näiteks Tapal," märkis Reps.
Aaviksoo: ühel hetkel tuleks hakata gümnaasiume ka jõuga sulgema
Koolivõrgureformi üks käimalükkajaid, endine haridusminister Jaak Aaviksoo tõdes, et kui reform tehtud, siis võib tõesti kaaluda ka kohalike omavalitsuste rolli suurendamist. Mis aga puudutab lahendust, kus samaväärsel rahastusel töötaks nii riigi- kui munitsipaalgümnaasiumid, siis seda Aaviksoo ei toeta.
"Mul on niisugune tunne, et siin on veidi kergekäeliselt vastu tuldud teatud gümnaasiumide soovile jätkata nii kaua kui võimalik. Nende nimetatud gümnaasiumide puhul kriitilise massi saamine on keeruline ja nad tõmbavad riigigümnaasiumist ressurssi ära," sõnas ta.
Omavalitsusi, kes tänaseni munitsipaalgümnaasiumi peavad, on kümneid, ning paljud neist sulgemisega ei nõustu. Aaviksoo sõnul tuleks riigil võtta siin tugevam seisukoht ning ühel hetkel hakata gümnaasiume ka jõuga sulgema.
"Ühel hetkel tulekski jalg maha panna, nii nagu meil ka haldusreformiga on - vabatahtlikkus ja piits ja präänik, aga ühel hetkel on aeg otsas ja siis tuleb riigil otsustada," nentis Aaviksoo.
Mailis Repsi sõnul on sama meelt ka suurem osa valitsuse liikmetest.
"Kas see on nii, nagu omal ajal räägiti, et gümnaasiumiaste päris seadusega keelataks mingist väiksusest alates, aga tõepoolest peab ütlema, et kui väga väikeseks jääb gümnaasiumiaste, siis seal gümnaasiumi õppekvaliteeti ei taga," tõdes minister. | Reps: riigigümnaasiume saab omavalitsustele üle anda alles pärast koolivõrgureformi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigihaldusminister Mihhail Korbi välja käidud mõte, et kutsekoolid ja gümnaasiumid võiksid olla kohalike omavalitsuste majandada, tuli Põlva vallavanem Georg Pelisaarele üllatusena. Põlvas avati riigigümnaasiumi uus hoone alles ligi kuu aega tagasi ning kogu kooli rahastus tuleb riigilt, vahendasid ERRi raadiouudised.
Juhul kui gümnaasium tõesti omavalitsuse pidada antaks, peaks sellega kaasa tulema ka kogu senine rahastus, usub Pelisaar.
"Kas või näiteks õpilaste toitlustamine, mis praegu kaetakse vaid 78 sendi ulatuses riigi poolt, aga riigigümnaasiumis makstakse kõikide gümnaasiumiõpilaste toit täies mahus kinni," tõi ta välja.
Mailis Reps ütles, et rahastamise osas puudutavad muutused kõiki koole. Ilma rahata gümnaasiume Repsi kinnitusel üle ei anta ning kaalumisel on ka võimalus, et gümnaasium antaks pidada mitmele omavalitsusele korraga. Seejuures võiks gümnaasiumide ja kutsekoolide üle andmine käia käsikäes.
"Kolme omavalitsuse vahel, keskastmes nii kutsehariduse võtmes kui gümnaasiumis kohapeal, on neid lapsi suunata võib-olla kodule lähemal ja tehakse julgemalt otsuseid, kes sobib rohkem kutseharidusvaldkonda ja kes gümnaasiumisse," sõnas haridusminister.
Mõneti algab omavalitsuste kaasamine riigigümnaasiumide programmi juba enne 2021. aastat. Nimelt on juba välja valitud mõned munitsipaalgümnaasiumid, millest riigigümnaasiumit ei tehta, kuid mis hakkavad saama samaväärset rahastust.
"On juttu olnud, et näiteks Kilingi-Nõmmel ja Vändral on Pärnu kõrval selgelt juba geograafilised põhjused. Siin on maakondi, kus on ka keeleteema, nagu näiteks kerkis üles, et kui meil on Lääne-Virumaal vajadus venekeelse gümnaasiumi järele, kas see on Rakveres või näiteks Tapal," märkis Reps.
Aaviksoo: ühel hetkel tuleks hakata gümnaasiume ka jõuga sulgema
Koolivõrgureformi üks käimalükkajaid, endine haridusminister Jaak Aaviksoo tõdes, et kui reform tehtud, siis võib tõesti kaaluda ka kohalike omavalitsuste rolli suurendamist. Mis aga puudutab lahendust, kus samaväärsel rahastusel töötaks nii riigi- kui munitsipaalgümnaasiumid, siis seda Aaviksoo ei toeta.
"Mul on niisugune tunne, et siin on veidi kergekäeliselt vastu tuldud teatud gümnaasiumide soovile jätkata nii kaua kui võimalik. Nende nimetatud gümnaasiumide puhul kriitilise massi saamine on keeruline ja nad tõmbavad riigigümnaasiumist ressurssi ära," sõnas ta.
Omavalitsusi, kes tänaseni munitsipaalgümnaasiumi peavad, on kümneid, ning paljud neist sulgemisega ei nõustu. Aaviksoo sõnul tuleks riigil võtta siin tugevam seisukoht ning ühel hetkel hakata gümnaasiume ka jõuga sulgema.
"Ühel hetkel tulekski jalg maha panna, nii nagu meil ka haldusreformiga on - vabatahtlikkus ja piits ja präänik, aga ühel hetkel on aeg otsas ja siis tuleb riigil otsustada," nentis Aaviksoo.
Mailis Repsi sõnul on sama meelt ka suurem osa valitsuse liikmetest.
"Kas see on nii, nagu omal ajal räägiti, et gümnaasiumiaste päris seadusega keelataks mingist väiksusest alates, aga tõepoolest peab ütlema, et kui väga väikeseks jääb gümnaasiumiaste, siis seal gümnaasiumi õppekvaliteeti ei taga," tõdes minister.
### Response:
Reps: riigigümnaasiume saab omavalitsustele üle anda alles pärast koolivõrgureformi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ootan Rootsi rallit väga. See on üks mu rallikalendri lemmikuid ja suured kiirused panevad adrenaliini voolama. Sel aastal võimsama auto roolis on see midagi väga erilist," sõnas Tänak oma meeskonna M-Sporti pressiteate vahendusel.
"Katseid on väga tore sõita - nad on tõeliselt kiired, voolavad ja sujuvad. Peame olema lõdvestunud ja keskendunud ning leidma hea rütmi. Loodan kenasid jäiseid olusid ja olla positsioonis, mis lubaks võidelda kõige tipmiste kohtade eest."
Tänaku sõnul on kõige tähtsam leida kohe stardis hea tunne ja teha puhas sõit. "Loodetavasti ilm soosib meid ja saame vajaduselt lumevallidelt tuge," ootab eestlane. "Sõidujooned on väga kitsad see on ehk ralli raskeim külg. Värske lume korral pead olema kindel, et sõida joonest välja - vastasel juhul võib hea pidamine asenduda täieliku pidamatusega."
"Ma ei jõua oodata, mil saan taas rooli taha ja minu arust on meil potentsiaali taas heaks tulemuseks."
Hooaja esimesel MM-etapil Monte Carlos teenis Tänak võistkonnakaaslase Sebastien Ogier' (Ford) ja soomlase Jari-Matti Latvala (Toyota) järel kolmanda koha. | Tänak ühe oma lemmiketapi eel: Rootsi ralli suured kiirused panevad adrenaliini voolama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ootan Rootsi rallit väga. See on üks mu rallikalendri lemmikuid ja suured kiirused panevad adrenaliini voolama. Sel aastal võimsama auto roolis on see midagi väga erilist," sõnas Tänak oma meeskonna M-Sporti pressiteate vahendusel.
"Katseid on väga tore sõita - nad on tõeliselt kiired, voolavad ja sujuvad. Peame olema lõdvestunud ja keskendunud ning leidma hea rütmi. Loodan kenasid jäiseid olusid ja olla positsioonis, mis lubaks võidelda kõige tipmiste kohtade eest."
Tänaku sõnul on kõige tähtsam leida kohe stardis hea tunne ja teha puhas sõit. "Loodetavasti ilm soosib meid ja saame vajaduselt lumevallidelt tuge," ootab eestlane. "Sõidujooned on väga kitsad see on ehk ralli raskeim külg. Värske lume korral pead olema kindel, et sõida joonest välja - vastasel juhul võib hea pidamine asenduda täieliku pidamatusega."
"Ma ei jõua oodata, mil saan taas rooli taha ja minu arust on meil potentsiaali taas heaks tulemuseks."
Hooaja esimesel MM-etapil Monte Carlos teenis Tänak võistkonnakaaslase Sebastien Ogier' (Ford) ja soomlase Jari-Matti Latvala (Toyota) järel kolmanda koha.
### Response:
Tänak ühe oma lemmiketapi eel: Rootsi ralli suured kiirused panevad adrenaliini voolama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laulja sõnul kulges klipi filmimine, mis on tehtud möödunud aasta novembris Riia vanalinnas kunstimuuseumi trepil, väga ekstreemselt. Klipi valmimise ajal oli õhutemperatuur alla miinus kümne kraadi. "Alustasime tööd umbes kell kuus õhtul ja lõpetasime kesköö paiku. Laulsin klipi filmimiseks laulu 60 või 70 korda. Pärast seda veetsin nädala haiglas, et ravida filmimisel tekkinud kopsupõletikku, kuid tänu sellele juhtumile olen kogenum ja mõistan, et tervisesse tuleb tõsiselt suhtuda, sest kõigel on oma tagajärjed," kirjeldas laulja.
Loo "I’m in Love With You" muusika autorid on The Ludvig ja Jānis Ķirsis, teksti kirjutas The Ludvig.
"Esimest armastust kogeb igaüks eriliselt, olemata tunneteks veel valmis ja piisavalt küps. See on armastus, mida tuntakse habraste ja tundlike närvilõpmetega. Just seepärast, et see on esimene, tundub see eriliselt kontrastne. Kõik on ülev. Kui oled sel ajal üksildane, pole sa mitte lihtsalt üksildane, vaid väga üksildane. Kui oled oma väljavalitu kõrval, pole sa lihtsalt õnnelik, vaid äärmiselt õnnelik. Kui oled esimese armastusega õnnistatud, võid elu sisse hingata," rääkis noormees oma muusikapalast.
The Ludvig rääkis, et on ilma muusikata nagu tavaline 16-aastane. "Õpin, püüdlen eesmärgi poole, kuid veedan mõnusalt aega sõpradega muusikahelide saatel. Kuulan kogu aeg muusikat, vaatan muusikat, mõtlen muusikast," lausus ta.
The Ludvig sündis Talsis, elab Dižstendes ja õpib praegu NMV Riia toomkoori kooli muusikaliosakonnas vokaaliõpetaja ja laulja Annija Putniņa juures. "Hakkasin laulma neljandas klassis, kui vanem õde tegi mulle komplimendi raadios kõlanud lauludele kaasalaulmise kohta. Muusikat hakkasin kirjutama 11-aastaselt – garaažis koos parimate sõpradega. Kohe kui esimesed laulud said valmis, lasime samal ööl neid tuttavatel tüdrukutel telefoni teel kuulata. Nüüd enam sõpradega koos eriti palju laule ei kirjuta, sest igaüks meist on valinud oma muusikastiili," rääkis Jēkabs ja lisas, et tema arvates on laulud muutunud aja jooksul paremaks ja tõsimeelsemaks nii sõnade kui ka muusika mõttes. "Minu meelest on parem ise laule kirjutada, mitte kellegagi koos, sest siis suudan neid laulda märksa emotsionaalsemalt. Kõik laulud, mis olen üles kirjutanud, räägivad minu tegelikest tunnetest, sest olen veendunud, et neid ei peaks ilustama," lausus ta.
2014. pälvis The Ludvig aunimetuse "Läti uhkus". | Läti imelaps sai muusikavideot filmides kopsupõletiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laulja sõnul kulges klipi filmimine, mis on tehtud möödunud aasta novembris Riia vanalinnas kunstimuuseumi trepil, väga ekstreemselt. Klipi valmimise ajal oli õhutemperatuur alla miinus kümne kraadi. "Alustasime tööd umbes kell kuus õhtul ja lõpetasime kesköö paiku. Laulsin klipi filmimiseks laulu 60 või 70 korda. Pärast seda veetsin nädala haiglas, et ravida filmimisel tekkinud kopsupõletikku, kuid tänu sellele juhtumile olen kogenum ja mõistan, et tervisesse tuleb tõsiselt suhtuda, sest kõigel on oma tagajärjed," kirjeldas laulja.
Loo "I’m in Love With You" muusika autorid on The Ludvig ja Jānis Ķirsis, teksti kirjutas The Ludvig.
"Esimest armastust kogeb igaüks eriliselt, olemata tunneteks veel valmis ja piisavalt küps. See on armastus, mida tuntakse habraste ja tundlike närvilõpmetega. Just seepärast, et see on esimene, tundub see eriliselt kontrastne. Kõik on ülev. Kui oled sel ajal üksildane, pole sa mitte lihtsalt üksildane, vaid väga üksildane. Kui oled oma väljavalitu kõrval, pole sa lihtsalt õnnelik, vaid äärmiselt õnnelik. Kui oled esimese armastusega õnnistatud, võid elu sisse hingata," rääkis noormees oma muusikapalast.
The Ludvig rääkis, et on ilma muusikata nagu tavaline 16-aastane. "Õpin, püüdlen eesmärgi poole, kuid veedan mõnusalt aega sõpradega muusikahelide saatel. Kuulan kogu aeg muusikat, vaatan muusikat, mõtlen muusikast," lausus ta.
The Ludvig sündis Talsis, elab Dižstendes ja õpib praegu NMV Riia toomkoori kooli muusikaliosakonnas vokaaliõpetaja ja laulja Annija Putniņa juures. "Hakkasin laulma neljandas klassis, kui vanem õde tegi mulle komplimendi raadios kõlanud lauludele kaasalaulmise kohta. Muusikat hakkasin kirjutama 11-aastaselt – garaažis koos parimate sõpradega. Kohe kui esimesed laulud said valmis, lasime samal ööl neid tuttavatel tüdrukutel telefoni teel kuulata. Nüüd enam sõpradega koos eriti palju laule ei kirjuta, sest igaüks meist on valinud oma muusikastiili," rääkis Jēkabs ja lisas, et tema arvates on laulud muutunud aja jooksul paremaks ja tõsimeelsemaks nii sõnade kui ka muusika mõttes. "Minu meelest on parem ise laule kirjutada, mitte kellegagi koos, sest siis suudan neid laulda märksa emotsionaalsemalt. Kõik laulud, mis olen üles kirjutanud, räägivad minu tegelikest tunnetest, sest olen veendunud, et neid ei peaks ilustama," lausus ta.
2014. pälvis The Ludvig aunimetuse "Läti uhkus".
### Response:
Läti imelaps sai muusikavideot filmides kopsupõletiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohus mõistis 34-aastasele Vassilile kolmeaastase vanglakaristuse, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ERR.ee-le.
Praegu kannab mees 11 aasta pikkust vangistust alaealise vägistamise ja varguste eest.
Kuna mees kannab eelnevat karistust alates 2006. aastast, siis lükkub tema vanglast vabanemine uue kriminaalkaristuse tõttu mitme aasta võrra edasi.
Ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt ähvardas Vassili 2015. aastal kolmel korral kirja teel teda vangi mõistnud kohtunikku tapmisega.
Ühtlasi nõudis mees kirjades, et kohtunik langetaks otsuse tema ennetähtaegseks vanglast vabastamiseks.
Ringkonnaprokurör Toomas Liiva märkis, et on kohtuotsusega väga rahul.
"Selle otsusega on saadetud selge signaal, et ebaseaduslikud katsed õigusemõistmist mõjutada väärivad üheselt hukkamõistmist ning neile järgneb ka tõsine karistusõiguslik reaktsioon riigi poolt," ütles Liiva.
Kohtuotsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus.
Karistusseadustik näeb sellise kuriteo eest ette kuni viieaastase vangistuse. | Kohtunikku tapmisega ähvardanud kurjategija sai vangla-aastaid juurde | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohus mõistis 34-aastasele Vassilile kolmeaastase vanglakaristuse, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas ERR.ee-le.
Praegu kannab mees 11 aasta pikkust vangistust alaealise vägistamise ja varguste eest.
Kuna mees kannab eelnevat karistust alates 2006. aastast, siis lükkub tema vanglast vabanemine uue kriminaalkaristuse tõttu mitme aasta võrra edasi.
Ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt ähvardas Vassili 2015. aastal kolmel korral kirja teel teda vangi mõistnud kohtunikku tapmisega.
Ühtlasi nõudis mees kirjades, et kohtunik langetaks otsuse tema ennetähtaegseks vanglast vabastamiseks.
Ringkonnaprokurör Toomas Liiva märkis, et on kohtuotsusega väga rahul.
"Selle otsusega on saadetud selge signaal, et ebaseaduslikud katsed õigusemõistmist mõjutada väärivad üheselt hukkamõistmist ning neile järgneb ka tõsine karistusõiguslik reaktsioon riigi poolt," ütles Liiva.
Kohtuotsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus.
Karistusseadustik näeb sellise kuriteo eest ette kuni viieaastase vangistuse.
### Response:
Kohtunikku tapmisega ähvardanud kurjategija sai vangla-aastaid juurde |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "’Lugu räägib sellest, kuidas inimesed tahavad mind enda järgi vormida ja näha mind kellegi teisena, võib-olla paremana ja korralikumana," rääkis R.V. "Fakt on see, et tegelikkuses jään ma endale kindlaks – teengi asju omamoodi, hoolimata sellest, et inimesed tahavad mind võib-olla kellegi teisena näha," lisas ta. Ühtlasi räägib "Midagi muud" toimuvast halvematel aegadel.
Romi sulest on pärit loo refrään. "Ma tundsin algusest peale, et see on läbinisti Raineri lugu, kuid kuna teema on ka mulle hingelähedane, otsustasime, et annan ka oma panuse loosse," selgitas Rom.
Video on loodud noore R.A.W Studio videomeistri Tanka poolt. | Rakvere räpparid avaldasid muusikavideo loole "Midagi muud" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"’Lugu räägib sellest, kuidas inimesed tahavad mind enda järgi vormida ja näha mind kellegi teisena, võib-olla paremana ja korralikumana," rääkis R.V. "Fakt on see, et tegelikkuses jään ma endale kindlaks – teengi asju omamoodi, hoolimata sellest, et inimesed tahavad mind võib-olla kellegi teisena näha," lisas ta. Ühtlasi räägib "Midagi muud" toimuvast halvematel aegadel.
Romi sulest on pärit loo refrään. "Ma tundsin algusest peale, et see on läbinisti Raineri lugu, kuid kuna teema on ka mulle hingelähedane, otsustasime, et annan ka oma panuse loosse," selgitas Rom.
Video on loodud noore R.A.W Studio videomeistri Tanka poolt.
### Response:
Rakvere räpparid avaldasid muusikavideo loole "Midagi muud" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeste 10 km sprindis võidutses tiirud puhaste paberitega läbinud venelane Aleksei Volkov 24.41,8-ga. Teine oli samuti täpselt lasknud norralane Fredrik Gjesbakk (+4,6; 0+0), talle järgnes venelane Dmitri Malõško (+6,2; 0+1).
Oma esimese stardi sel hooajal tegi 28-aastane Tarjei Bö (+25,6; 1+1), lõpetades võistluse kuuendana. Olümpiavõitja ja kaheksal MK-etapil triumfeerinud Tarjei Bö oli kiireim mees suusarajal.
Parim eestlane oli 45. koha saanud Johan Talihärm (+2.50,5; 2+0), Tarvi Sikk oli 63. (+4.22,1; 2+1) ja Jan Treier katkestas sõidu pärast lamadestiiru, mille läbis puhtalt.
Naiste 7,5 km sprindi võitis sakslanna Denise Herrmann (19.27,4; 0+1), teine oli venelanna Darja Virolainen (+18,6; 0+0) ja kolmas slovakitar Paulina Fialkova (+27,6; 0+0). Eestlannad Brezno-Osrblies ei startinud. | IBU karikaetapil pääses jälitussõitu üks eestlane, tagasituleku teinud norralane esikuuikus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeste 10 km sprindis võidutses tiirud puhaste paberitega läbinud venelane Aleksei Volkov 24.41,8-ga. Teine oli samuti täpselt lasknud norralane Fredrik Gjesbakk (+4,6; 0+0), talle järgnes venelane Dmitri Malõško (+6,2; 0+1).
Oma esimese stardi sel hooajal tegi 28-aastane Tarjei Bö (+25,6; 1+1), lõpetades võistluse kuuendana. Olümpiavõitja ja kaheksal MK-etapil triumfeerinud Tarjei Bö oli kiireim mees suusarajal.
Parim eestlane oli 45. koha saanud Johan Talihärm (+2.50,5; 2+0), Tarvi Sikk oli 63. (+4.22,1; 2+1) ja Jan Treier katkestas sõidu pärast lamadestiiru, mille läbis puhtalt.
Naiste 7,5 km sprindi võitis sakslanna Denise Herrmann (19.27,4; 0+1), teine oli venelanna Darja Virolainen (+18,6; 0+0) ja kolmas slovakitar Paulina Fialkova (+27,6; 0+0). Eestlannad Brezno-Osrblies ei startinud.
### Response:
IBU karikaetapil pääses jälitussõitu üks eestlane, tagasituleku teinud norralane esikuuikus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Otsustasin esitada kaebuse konstitutsioonikohtule," kinnitas Ciorbea Reutersi teatel.
Ciorbea ei pea põhjendatuks valitsuse väidet, nagu olnuks määruse vastu võtmisega kiire, et Rumeenia seadused Euroopa Liidu direktiividega kooskõlla viia.
"Oleks olnud piisavalt aega, et neid asju arutada regulaarse parlamentaarse protseduuri kaudu, seega ei saa keegi väita, nagu oleks kiire. Kohus otsustab nüüd, kas määrus on põhiseadusega kooskõlas või mitte," lausus ombudsman.
Rumeenia peaprokurör Augustin Lazar tervitas otsust määrus kohtus vaidlustada ning ütles, et ka prokuratuur valmistab ette kaebuse esitamist apellatsioonikohtusse.
Määrus peaks jõustuma veidi rohkem kui nädala pärast, kui kohus seda ei peata. Konstitutsioonikohus andis valitsusele, parlamendile ning magistraatide nõukogule, mis samuti määruse kohtus vaidlustas, aega argumentide esitamiseks kuni 7. veebruarini.
Määruse vastu on viimastel päevadel Bukarestis ja teistes linnades meelt avaldanud tuhanded inimesed. Kriitikute sõnul pööratakse määrusega tagasi edusammud, mida Rumeenia on pärast 2007. aastal Euroopa Liiduga liitumist korruptsiooni vastu võitlemisel teinud.
Kolmapäeval avaldas üle kogu riigi meelt umbes 200 000 inimest. Tegu on suurimate protestidega pärast 1989. aastat. | Rumeenia ombudsman vaidlustas proteste põhjustanud määruse kohtus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Otsustasin esitada kaebuse konstitutsioonikohtule," kinnitas Ciorbea Reutersi teatel.
Ciorbea ei pea põhjendatuks valitsuse väidet, nagu olnuks määruse vastu võtmisega kiire, et Rumeenia seadused Euroopa Liidu direktiividega kooskõlla viia.
"Oleks olnud piisavalt aega, et neid asju arutada regulaarse parlamentaarse protseduuri kaudu, seega ei saa keegi väita, nagu oleks kiire. Kohus otsustab nüüd, kas määrus on põhiseadusega kooskõlas või mitte," lausus ombudsman.
Rumeenia peaprokurör Augustin Lazar tervitas otsust määrus kohtus vaidlustada ning ütles, et ka prokuratuur valmistab ette kaebuse esitamist apellatsioonikohtusse.
Määrus peaks jõustuma veidi rohkem kui nädala pärast, kui kohus seda ei peata. Konstitutsioonikohus andis valitsusele, parlamendile ning magistraatide nõukogule, mis samuti määruse kohtus vaidlustas, aega argumentide esitamiseks kuni 7. veebruarini.
Määruse vastu on viimastel päevadel Bukarestis ja teistes linnades meelt avaldanud tuhanded inimesed. Kriitikute sõnul pööratakse määrusega tagasi edusammud, mida Rumeenia on pärast 2007. aastal Euroopa Liiduga liitumist korruptsiooni vastu võitlemisel teinud.
Kolmapäeval avaldas üle kogu riigi meelt umbes 200 000 inimest. Tegu on suurimate protestidega pärast 1989. aastat.
### Response:
Rumeenia ombudsman vaidlustas proteste põhjustanud määruse kohtus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA sõdurid paigutati jaanuaris Poola Venemaa heidutamiseks Ühendriikide eelmise presidendi Barack Obama otsusega.
Uus president Donald Trump on andnud märku, et Euroopa peaks rohkem ise oma kaitsesse panustama, seetõttu kardab Varssavi, et USA sõdurid ei pruugi kauaks kohale jääda.
Duda välispoliitikanõunik Krzysztof Szczerski kohtus neljapäeval Washingtonis Trumpi rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynniga, kes kinnitas, et "USA vägede kohalolu Poolas on Poola-USA sidemete alaline element".
Duda nõunik kutsus ka Trumpi juulis Poola piirkondlikule tippkohtumisele. | USA kinnitas Poolale vägede pikaajalist kohalolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA sõdurid paigutati jaanuaris Poola Venemaa heidutamiseks Ühendriikide eelmise presidendi Barack Obama otsusega.
Uus president Donald Trump on andnud märku, et Euroopa peaks rohkem ise oma kaitsesse panustama, seetõttu kardab Varssavi, et USA sõdurid ei pruugi kauaks kohale jääda.
Duda välispoliitikanõunik Krzysztof Szczerski kohtus neljapäeval Washingtonis Trumpi rahvusliku julgeoleku nõuniku Michael Flynniga, kes kinnitas, et "USA vägede kohalolu Poolas on Poola-USA sidemete alaline element".
Duda nõunik kutsus ka Trumpi juulis Poola piirkondlikule tippkohtumisele.
### Response:
USA kinnitas Poolale vägede pikaajalist kohalolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Improteater sünnib laval, kui näitlejad võtavad publikult märksõnu ja hakkavad nendest tekitama situatsioone ja lugusid, kasutades improteatri tehnikaid, mis põhinevad assotsiatsioonidel, kujutlusvõimel ja mängulisusel.
Tarvo, kuidas reisiseltskond ringreisi meeleollu sisse elas?
Eks need pikad lennureisid ole sundimise peal. Püsimatul inimesel on raske kümme tundi ühe koha peal olla. Läksime läbi Varssavi, kuigi tagasiteel otsustas LOT, Nordica üks omanikest, et jätab reisi ära. Erki Aule jäi selle hilinemise tõttu eemale varem kokkulepitud multifilmi helindamisest. Praegu suhtleme lennufirmaga, et saada kompensatsiooni, aga noh, see selleks, reisidel ikka juhtub. Reisiidee algas sellest, et Torontos on naiskorporatsioon Filiae Patriae, kes korraldab üle kahe aasta tuluõhtut ning neil tekkis mõte, et seekord võiks esineja olla Eestist, näiteks improteater. Otsustasime, et okei, tuleme, ja et pikka reisi mitte vaid ühe esinemise pärast ette võtta, liigume enne Chicagosse. Chicagos oligi n-ö neljapäevane aklimatiseerumislaager. Ööbisime peredes, andsime ühe etenduse ja õpitoa. Kuna Põhja-Ameerika on improteatri häll, mõtlesime, et kui juba "sünnitusmajja" minna, siis tahaks vaadata mõne kohaliku improteatri etendust. Seal oli üks kõvem kohalik trupp, kuhu piletite saamiseks tuli vaeva näha, varem kohale minna. Meil neljal poisil läks õnneks.
Fotod: 2x sotsiaalmeedia/ erakogu
Ja edasi liikusite Torontosse?
Jah, üheksa ööd olime Tartu College´is, mis on eestlastele kuuluv tudengite ühiselamu ning asub täiesti kesklinnas. Toronto on tudengite Meka, kohalikus ülikoolis õpib 60 000 tudengit. Ööbisime seal, nii ei pidanud pidevalt peredes külakorda käima ja sõime mitmekesist tänavatoitu. Vaatasime nii improt kui stand-up´ i, mis on žanriliselt lähedased, nägime väga häid ja kehvemaid etendusi, tegelikult võisime saada täitsa kerge teatrimürgituse. Siis käisime ka Ehatares, mis on teada-tuntud Kanada eestlaste vanadekodu, kus elanike keskmine vanus on 94. Esimeses reas istus väga säravate silmadega, väga positiivne inimene, Roman Toi. Hästi suur, soe, mõnus, ootamatu vastuvõtt oli seal, esitasime kolmveerandtunnise laulukava, nad tahtsid kuulda ilusat eesti keelt. Kitarr oli meil kaasas ja Maarius Pärn on Eneseimetlejate Klubi esitenor.
Peamised esinemised olid siis Chicago Eesti Majas ja Torontos Tartu College´is?
Just, need olid spetsiaalselt meie jaoks välja kuulutatud. Toronto etendus oli reisi kulminatsioon, esinemine kulges väga edukalt. See etendus oli 75 protsendi ulatuses inglise keeles, sest pooled publikust oskasid eesti keelt ja pooled olid inglise keele põhjaga. Ja osa nendest, kes keelt oskavad, ei julge seda rääkida. Seetõttu tegimegi kolm õpituba, nendest kaks eesti lastele Eesti Maja koolis, seal olid 5.-6. klass ja ka vanemad. Seal käivad eestlaste järeltulijate lapsed kaks korda nädalas. Omavahel räägivad nad inglise keeles. Utsitasime neid eesti sõnu kasutama, tegime harjutusi, kus ringis osalejad ütlesid omavahel assotsieeruvaid sõnu, näiteks päike, taevas, päevitamine ja nii edasi. Noorema põlve eesti keele oskus sõltub palju kodudest, kuidas seal eesti keelde suhtutakse. Kui lastakse lõdvemalt, jääb keeleoskus passiivseks. Nooremad lapsed rääkisid õpitubades eesti keelt julgemini, kui nende teismelistest koolikaaslased, kel kippus tundliku eaga seotud edvistamine kõnelemist tagasi hoidma.
Fotod: 2x sotsiaalmeedia/ erakogu
Need õpitoad toimusid Tartu College´i majas?
Jaa, alumisel soklikorrusel. Sealt on kõik eesti kultuurigrupid läbi käinud, alles oli seal Viimsi tsirkuseteater, rippusid lae all, tegid trikke. Kohalikul aktiivil on suured visioonid, kuidas seda maja edasi arendada, kuuldavasti on ära ostetud kõrvalkrunt. Idee poolest võiks sinna tekkida veelgi laiem keskus, nii-öelda Little Estonia. Ühelt poolt neil silmad säravad, kuid palju pidureid on peal visiooni arendamisel, alustades bürokraatiast. Toronto Eesti Maja asub linnaservas ja on rohkem kultuuri ja vaimsuse keskus, Tartu College on tuluteenimisprojekt ja sotsiaalse suhtlemise keskus.
Impro põhineb assotsiatsioonidel, mis on seotud omakorda kultuuritaustaga. Kas saite etendustel publikuga n-ö samale leheküljele?
Me mängime alati teadlikult lähtuvalt konkreetsest kohast, sealsest keskkonnast ja sisendid tulevad ju alati publikust. Kasutame märksõnu, mis on konkreetse linnaga seotud. Näiteks vaatasime enne esinemist lehed ühe, et mis on põletavad teemad lisaks Trumpile. Nii suudab publik seostada. Kui suuta sisse põimida asju, mis eile, täna on juhtunud, siis see sulandab. Ja mis sealse põhja-ameerika publiku juures oli väga tore. Ta tulebki etendusele naerma, ta on juba eos valmis etenduseks ja seda ilma võltsi viisakuseta. Eesti publik võtab sageli endale teatava ülessoojenemisaja.
Foto: eestielu.com
Kui palju Chicago ja Toronto etendustel rahvast oli?
Kuna Eesti Maja Chicagos asub linnast tunniajase sõidu kaugusel, siis seal oli ligi 60 inimest, korraldajad küll ootasid rohkem, samas oli tulijad ka kuue tunni kauguselt. Tartu College´is oli ligi 140 inimest.
Kuidas paistab väljavaade eesti improteatri edasiste esinemiste suhtes väljaspool kodumaa piire? Kasutasite Toronto etenduses 75 protsendi ulatuses inglise keelt.
Ma julgen öelda küll, jaa, et see perspektiiv on olemas. Taseme poolest pole meil midagi häbeneda. Mis puutub ühise keele leidmisse nii otseses kui ülekantud tähenduses, siis impros on esmatähtis kohalolu selles konkreetses paigas. Publik elab ühes, neile tuntud keskkonnas, kui keegi tuleb väljastpoolt, siis tema paneb tähele teisi asju, sest talle on kõik täiesti uus. Nii et selline uudsuse efekt, millest publik osa võib saada, on külalisetendustel alati olemas. Ning kohalike oludega kohanemisel on impronäitlejad osavad.
Teie kutsuja oli Ellen Valter, kunagine lavaka külalistudeng, saitegi tuttavaks lavaka ajal.
Jah, ta töötab kompaniis Entertainment One, mis toodab seriaale ja haldab nende õigusi, ta töötab seal juura alal. Firma on Põhja-Ameerikas tuntud, meil nende seriaale laiemalt ei teata. Lisaks on Ellen tegev meid kutsunud korporatsioonis Filiae Patriae ning ta on ka kohaliku Eesti Ühispanga juhatuse esinaine.
Tarvo Krall ja Ellen Valter. Foto: sotsiaalmeedia/ erakogu
Millal näeb reisiselle kodumaa lavadel improtamas?
Teeme praegu kolme formaati: "Rõud trip", "Matused" ja "Kuulsusega laval", kus veebruaris tuleb meile kuulsusena külla Inga Lunge. Täpsed kuupäevad leiab lehelt improimpeerium.ee ja improteemat kajastab lehekülg improv.ee.
Mida need formaadid kujutavad endast?
"Rõud tripil" minnakse autoga kuhugi sõitma, küsime publikult, kes me oleme, kuhu läheme. Viimati, kui mina osalesin, sõitsime Moskvasse. Siis näeb formaat ette, et ühel tegelasel on saladus, kellel ja milline, ilmneb mängu sees, keegi etendajast peab võtma omaks, et saladus on temal ja selle välja mängima. Laval on viis tooli, mis kujutavad autosalongi, sõidame, tulevad peatused, võtame inimesi peale. Valgus muutub, jõuame uude kohta, vahepeal osad magavad. Kõik oleneb, kuidas jumal juhatab sel hetkel, peaasi, et endal oleks fun ja publikul ka. "Matustel" on kujuteldav kadunukene. Publiku käest võtame infot, kes oleme meie kadunukese jaoks ja läheme ajas tagasi ning näitame, kuidas oleme temaga suhelnud. See ei ole kurb, pigem vastupidi, "Matused" on ehk liiga karm väljend, aga selline on formaadi nimi.
Impro põhineb tähelepanul ja koostööl. Liitusin ise improtrenniga Von Glehni Teatris jaanuaris ja leian, et see võiks olla lahe harrastus igaühele, kes tahab oma elu rikastada. Kuidas ütleksid, miks tasub improt proovida?
Ta avab sul hoopis teisi ajukanaleid, näiteks inimestel, kes on olnud jännis koolikirjandite kirjutamisega, hakkab kambas olles fantaasia tööle, hakkavad n-ö teised tuled põlema. Impro on suurepärane meeskonnatöö mudel, läbi vastastikuste väljapakkumiste tekib ühine mõtlemine. Nüüd inimestele, kes tulevad tänavalt, on ülesanded alati kraad lihtsamad, kui nendele, kes tegelevad süvitsi. Siis tulevad juurde algused ja lõpud, läheb teatriks kätte. Mängulise kogemuse saamine on lihtne, näiteks Toronto täiskasvanute töötoas oli üks 80aastane vanadaam, kel silmad särasid ja kes ütles, et ta pole nii lahedat asja varem teinud ja et ta ei uskunud, et sellega hakkama saab. Püüdsime sellest töötoast leida koostööpartnereid hilisema etenduse jaoks ja kasutada eestikeelseid sõnu, et osalistel tekiks julgus eesti keeles rääkida.
Kui tegime töötoas tutvustusringi, märkasin, et kõikide nimed olid nagu Tammsaare raamatutest võetud, no täiesti eesti nimed, aga nad ei räägi eriti eesti keelt (näiteid Tammsaare tegelaste nimedest: Aino Wõsand, Õie Lillak, Hilda Maasikas, Karl Raismik, Andres Paas, Pearu Murakas – T. L.). Oli mõnus ja lahe nendega tuttavaks saada. Toronto eestlaste seas oli palju sinna kunagi läinud eestlaste järeltulijaid, oli huvitav, kuidas nemad maailma asju näevad.
Nad on pidanud kohanema, leidma oma tasakaalu.
Jah, ega see kerge pole, töö leidmiseks on vaja olla haritud, tubli ja võimeline. Eestlastele annab Tartu College ja see seltskond päris palju võimalusi. Torontos hakkas silma palju kodutuid, kes istuvad poodide eest, koerad külje all, käsi pikalt ees ja ütlevad, et anna veerand dollarit.
Kuidas reisi kokku võtad, mis see andis sulle?
Ikka mitme pangega elamusi. Ühtepidi need suured, hoomamatud vahemaad. Naljakas oli, et inimesed rääkisid kohtade kaugusest ajas, mitte kilomeetrites, selline mõtlemise vahe on. Näiteks öeldi, et Niagara kosk on pooleteise tunni autosõidu kaugusel.
Sul on olnud viimastel päevadel etendusi, kas oled n-ö tavarutiiniga taas harjunud? (intervjuu toimus teisipäeval, kuus päeva pärast Eestisse tagasi jõudmist – T. L.).
Praegu olen juba rahulikult magada saanud, eks see unevõlg oli pärast naasmist üsna kriipiv. Täna tunnen end juba täiesti okeilt, eurooplasena. Seal tundsin end kuskil kuuendal päeval ameeriklasena, kui sain lõpuks kuus tundi magada. Aga siin laupäeval oli hea etendus Vana Baskini Teatri tükiga "Kõik meestest" puupüsti täis saalile, täna ootab ees Mooste, nii et elu käib bussis ja "rõud trip" jätkub. Ja muidugi, täname reisi toetamise eest Eesti kultuurkapitali, Eesti näitlejate liitu ja Eesti lavastajate liitu.
P.S: Kajastust reisiseltskonna tegudest sõnas, pildis ja videos näeb ka eestielu.com leheküljel. | Tarvo Krall: improteater avab hoopis teised ajukanalid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Improteater sünnib laval, kui näitlejad võtavad publikult märksõnu ja hakkavad nendest tekitama situatsioone ja lugusid, kasutades improteatri tehnikaid, mis põhinevad assotsiatsioonidel, kujutlusvõimel ja mängulisusel.
Tarvo, kuidas reisiseltskond ringreisi meeleollu sisse elas?
Eks need pikad lennureisid ole sundimise peal. Püsimatul inimesel on raske kümme tundi ühe koha peal olla. Läksime läbi Varssavi, kuigi tagasiteel otsustas LOT, Nordica üks omanikest, et jätab reisi ära. Erki Aule jäi selle hilinemise tõttu eemale varem kokkulepitud multifilmi helindamisest. Praegu suhtleme lennufirmaga, et saada kompensatsiooni, aga noh, see selleks, reisidel ikka juhtub. Reisiidee algas sellest, et Torontos on naiskorporatsioon Filiae Patriae, kes korraldab üle kahe aasta tuluõhtut ning neil tekkis mõte, et seekord võiks esineja olla Eestist, näiteks improteater. Otsustasime, et okei, tuleme, ja et pikka reisi mitte vaid ühe esinemise pärast ette võtta, liigume enne Chicagosse. Chicagos oligi n-ö neljapäevane aklimatiseerumislaager. Ööbisime peredes, andsime ühe etenduse ja õpitoa. Kuna Põhja-Ameerika on improteatri häll, mõtlesime, et kui juba "sünnitusmajja" minna, siis tahaks vaadata mõne kohaliku improteatri etendust. Seal oli üks kõvem kohalik trupp, kuhu piletite saamiseks tuli vaeva näha, varem kohale minna. Meil neljal poisil läks õnneks.
Fotod: 2x sotsiaalmeedia/ erakogu
Ja edasi liikusite Torontosse?
Jah, üheksa ööd olime Tartu College´is, mis on eestlastele kuuluv tudengite ühiselamu ning asub täiesti kesklinnas. Toronto on tudengite Meka, kohalikus ülikoolis õpib 60 000 tudengit. Ööbisime seal, nii ei pidanud pidevalt peredes külakorda käima ja sõime mitmekesist tänavatoitu. Vaatasime nii improt kui stand-up´ i, mis on žanriliselt lähedased, nägime väga häid ja kehvemaid etendusi, tegelikult võisime saada täitsa kerge teatrimürgituse. Siis käisime ka Ehatares, mis on teada-tuntud Kanada eestlaste vanadekodu, kus elanike keskmine vanus on 94. Esimeses reas istus väga säravate silmadega, väga positiivne inimene, Roman Toi. Hästi suur, soe, mõnus, ootamatu vastuvõtt oli seal, esitasime kolmveerandtunnise laulukava, nad tahtsid kuulda ilusat eesti keelt. Kitarr oli meil kaasas ja Maarius Pärn on Eneseimetlejate Klubi esitenor.
Peamised esinemised olid siis Chicago Eesti Majas ja Torontos Tartu College´is?
Just, need olid spetsiaalselt meie jaoks välja kuulutatud. Toronto etendus oli reisi kulminatsioon, esinemine kulges väga edukalt. See etendus oli 75 protsendi ulatuses inglise keeles, sest pooled publikust oskasid eesti keelt ja pooled olid inglise keele põhjaga. Ja osa nendest, kes keelt oskavad, ei julge seda rääkida. Seetõttu tegimegi kolm õpituba, nendest kaks eesti lastele Eesti Maja koolis, seal olid 5.-6. klass ja ka vanemad. Seal käivad eestlaste järeltulijate lapsed kaks korda nädalas. Omavahel räägivad nad inglise keeles. Utsitasime neid eesti sõnu kasutama, tegime harjutusi, kus ringis osalejad ütlesid omavahel assotsieeruvaid sõnu, näiteks päike, taevas, päevitamine ja nii edasi. Noorema põlve eesti keele oskus sõltub palju kodudest, kuidas seal eesti keelde suhtutakse. Kui lastakse lõdvemalt, jääb keeleoskus passiivseks. Nooremad lapsed rääkisid õpitubades eesti keelt julgemini, kui nende teismelistest koolikaaslased, kel kippus tundliku eaga seotud edvistamine kõnelemist tagasi hoidma.
Fotod: 2x sotsiaalmeedia/ erakogu
Need õpitoad toimusid Tartu College´i majas?
Jaa, alumisel soklikorrusel. Sealt on kõik eesti kultuurigrupid läbi käinud, alles oli seal Viimsi tsirkuseteater, rippusid lae all, tegid trikke. Kohalikul aktiivil on suured visioonid, kuidas seda maja edasi arendada, kuuldavasti on ära ostetud kõrvalkrunt. Idee poolest võiks sinna tekkida veelgi laiem keskus, nii-öelda Little Estonia. Ühelt poolt neil silmad säravad, kuid palju pidureid on peal visiooni arendamisel, alustades bürokraatiast. Toronto Eesti Maja asub linnaservas ja on rohkem kultuuri ja vaimsuse keskus, Tartu College on tuluteenimisprojekt ja sotsiaalse suhtlemise keskus.
Impro põhineb assotsiatsioonidel, mis on seotud omakorda kultuuritaustaga. Kas saite etendustel publikuga n-ö samale leheküljele?
Me mängime alati teadlikult lähtuvalt konkreetsest kohast, sealsest keskkonnast ja sisendid tulevad ju alati publikust. Kasutame märksõnu, mis on konkreetse linnaga seotud. Näiteks vaatasime enne esinemist lehed ühe, et mis on põletavad teemad lisaks Trumpile. Nii suudab publik seostada. Kui suuta sisse põimida asju, mis eile, täna on juhtunud, siis see sulandab. Ja mis sealse põhja-ameerika publiku juures oli väga tore. Ta tulebki etendusele naerma, ta on juba eos valmis etenduseks ja seda ilma võltsi viisakuseta. Eesti publik võtab sageli endale teatava ülessoojenemisaja.
Foto: eestielu.com
Kui palju Chicago ja Toronto etendustel rahvast oli?
Kuna Eesti Maja Chicagos asub linnast tunniajase sõidu kaugusel, siis seal oli ligi 60 inimest, korraldajad küll ootasid rohkem, samas oli tulijad ka kuue tunni kauguselt. Tartu College´is oli ligi 140 inimest.
Kuidas paistab väljavaade eesti improteatri edasiste esinemiste suhtes väljaspool kodumaa piire? Kasutasite Toronto etenduses 75 protsendi ulatuses inglise keelt.
Ma julgen öelda küll, jaa, et see perspektiiv on olemas. Taseme poolest pole meil midagi häbeneda. Mis puutub ühise keele leidmisse nii otseses kui ülekantud tähenduses, siis impros on esmatähtis kohalolu selles konkreetses paigas. Publik elab ühes, neile tuntud keskkonnas, kui keegi tuleb väljastpoolt, siis tema paneb tähele teisi asju, sest talle on kõik täiesti uus. Nii et selline uudsuse efekt, millest publik osa võib saada, on külalisetendustel alati olemas. Ning kohalike oludega kohanemisel on impronäitlejad osavad.
Teie kutsuja oli Ellen Valter, kunagine lavaka külalistudeng, saitegi tuttavaks lavaka ajal.
Jah, ta töötab kompaniis Entertainment One, mis toodab seriaale ja haldab nende õigusi, ta töötab seal juura alal. Firma on Põhja-Ameerikas tuntud, meil nende seriaale laiemalt ei teata. Lisaks on Ellen tegev meid kutsunud korporatsioonis Filiae Patriae ning ta on ka kohaliku Eesti Ühispanga juhatuse esinaine.
Tarvo Krall ja Ellen Valter. Foto: sotsiaalmeedia/ erakogu
Millal näeb reisiselle kodumaa lavadel improtamas?
Teeme praegu kolme formaati: "Rõud trip", "Matused" ja "Kuulsusega laval", kus veebruaris tuleb meile kuulsusena külla Inga Lunge. Täpsed kuupäevad leiab lehelt improimpeerium.ee ja improteemat kajastab lehekülg improv.ee.
Mida need formaadid kujutavad endast?
"Rõud tripil" minnakse autoga kuhugi sõitma, küsime publikult, kes me oleme, kuhu läheme. Viimati, kui mina osalesin, sõitsime Moskvasse. Siis näeb formaat ette, et ühel tegelasel on saladus, kellel ja milline, ilmneb mängu sees, keegi etendajast peab võtma omaks, et saladus on temal ja selle välja mängima. Laval on viis tooli, mis kujutavad autosalongi, sõidame, tulevad peatused, võtame inimesi peale. Valgus muutub, jõuame uude kohta, vahepeal osad magavad. Kõik oleneb, kuidas jumal juhatab sel hetkel, peaasi, et endal oleks fun ja publikul ka. "Matustel" on kujuteldav kadunukene. Publiku käest võtame infot, kes oleme meie kadunukese jaoks ja läheme ajas tagasi ning näitame, kuidas oleme temaga suhelnud. See ei ole kurb, pigem vastupidi, "Matused" on ehk liiga karm väljend, aga selline on formaadi nimi.
Impro põhineb tähelepanul ja koostööl. Liitusin ise improtrenniga Von Glehni Teatris jaanuaris ja leian, et see võiks olla lahe harrastus igaühele, kes tahab oma elu rikastada. Kuidas ütleksid, miks tasub improt proovida?
Ta avab sul hoopis teisi ajukanaleid, näiteks inimestel, kes on olnud jännis koolikirjandite kirjutamisega, hakkab kambas olles fantaasia tööle, hakkavad n-ö teised tuled põlema. Impro on suurepärane meeskonnatöö mudel, läbi vastastikuste väljapakkumiste tekib ühine mõtlemine. Nüüd inimestele, kes tulevad tänavalt, on ülesanded alati kraad lihtsamad, kui nendele, kes tegelevad süvitsi. Siis tulevad juurde algused ja lõpud, läheb teatriks kätte. Mängulise kogemuse saamine on lihtne, näiteks Toronto täiskasvanute töötoas oli üks 80aastane vanadaam, kel silmad särasid ja kes ütles, et ta pole nii lahedat asja varem teinud ja et ta ei uskunud, et sellega hakkama saab. Püüdsime sellest töötoast leida koostööpartnereid hilisema etenduse jaoks ja kasutada eestikeelseid sõnu, et osalistel tekiks julgus eesti keeles rääkida.
Kui tegime töötoas tutvustusringi, märkasin, et kõikide nimed olid nagu Tammsaare raamatutest võetud, no täiesti eesti nimed, aga nad ei räägi eriti eesti keelt (näiteid Tammsaare tegelaste nimedest: Aino Wõsand, Õie Lillak, Hilda Maasikas, Karl Raismik, Andres Paas, Pearu Murakas – T. L.). Oli mõnus ja lahe nendega tuttavaks saada. Toronto eestlaste seas oli palju sinna kunagi läinud eestlaste järeltulijaid, oli huvitav, kuidas nemad maailma asju näevad.
Nad on pidanud kohanema, leidma oma tasakaalu.
Jah, ega see kerge pole, töö leidmiseks on vaja olla haritud, tubli ja võimeline. Eestlastele annab Tartu College ja see seltskond päris palju võimalusi. Torontos hakkas silma palju kodutuid, kes istuvad poodide eest, koerad külje all, käsi pikalt ees ja ütlevad, et anna veerand dollarit.
Kuidas reisi kokku võtad, mis see andis sulle?
Ikka mitme pangega elamusi. Ühtepidi need suured, hoomamatud vahemaad. Naljakas oli, et inimesed rääkisid kohtade kaugusest ajas, mitte kilomeetrites, selline mõtlemise vahe on. Näiteks öeldi, et Niagara kosk on pooleteise tunni autosõidu kaugusel.
Sul on olnud viimastel päevadel etendusi, kas oled n-ö tavarutiiniga taas harjunud? (intervjuu toimus teisipäeval, kuus päeva pärast Eestisse tagasi jõudmist – T. L.).
Praegu olen juba rahulikult magada saanud, eks see unevõlg oli pärast naasmist üsna kriipiv. Täna tunnen end juba täiesti okeilt, eurooplasena. Seal tundsin end kuskil kuuendal päeval ameeriklasena, kui sain lõpuks kuus tundi magada. Aga siin laupäeval oli hea etendus Vana Baskini Teatri tükiga "Kõik meestest" puupüsti täis saalile, täna ootab ees Mooste, nii et elu käib bussis ja "rõud trip" jätkub. Ja muidugi, täname reisi toetamise eest Eesti kultuurkapitali, Eesti näitlejate liitu ja Eesti lavastajate liitu.
P.S: Kajastust reisiseltskonna tegudest sõnas, pildis ja videos näeb ka eestielu.com leheküljel.
### Response:
Tarvo Krall: improteater avab hoopis teised ajukanalid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peamine asi on veenda Kiievit lõpetama sellist hoolimatut tegevust, mis võib õõnestada Minski rahuprotsessi," vahendasid Lenta ja Reuters Peskovi sõnu.
Jutt laskemoonast sai alguse sellest, kui ajakirjanik küsis Peskovilt, kas on oht, et ülestõusnutel saavad relvad otsa. "Ma ei tea, meie siin Kremlis ei tegele laskemoona arvestusega," vastas Peskov.
"Loodame, et neil jätkub laskemoona, et vastata Ukraina relvajõudude agressiivsele tegevusele," lisas ta.
Ukraina, lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on alates Donbassi konflikti algusest süüdistanud Venemaad selles, et ta saadab Ida-Ukrainasse nii võitlejaid kui ka relvastust. Sisuliselt on kriitikud jõudnud järeldusele, et Donbassis sõdivad terved Vene kaadriväelastest kokku pandud üksused, piirkonda on saadetud ka moodsaimat Vene relvastust ning et nn rahvavabariike juhitakse tegelikult otse Moskvast viisil, mis meenutab mõne Vene Föderatsiooni provintsi administreerimist. Moskva on kõik sellised süüdistused tagasi lükanud.
Kuigi Minski leppest lähtuv relvarahu pole Donbassis täies mahus kunagi kehtima hakanud, on sündmused rindejoonel - eriti Avdijivka linnas - alates 29. jaanuarist märkimisväärselt pingelisemaks muutunud.
Kremli-meelsed jõud on Ukraina relvajõudude positsioone tulistanud ka Minski leppega keelatud raskerelvastusest - näiteks Gradi rakettide ja 152 mm suurtükkidega - ja mitmeid kordi on Avdijivka lähistel proovitud ka pealetungi korraldada. Nende päevade jooksul on langenud ligi paarkümmend Ukraina sõdurit, haavata saanuid on veel rohkem. Hukkunuid ja vigastatuid on olnud ka tsiviilelanike seas.
Avdijivka linn aga sattus humanitaarkatastroofi äärele, sest vastase tulistamise tõttu katkes ligi 30 000 elanikuga asula varustamine vee, elektri ja küttega. Ukraina võimud on jaganud inimestele toitu ja muud vajalikku, osa elanikke on ka evakueeritud.
Kremli-meelsete võitlejate ja Venemaa poolt aga peetakse pingete tekitamise, tulistamiste ja inimohvrite eest vastutavaks Ukraina armeed, kelle mürsud olevat tabanud ka Donetski linna.
Ukraina on korduvalt rõhutanud, et nemad pole Donetski linna tulistanud. Kiievi kinnitusel ei tulista nad inimasustusega piirkondi. Ukraina võimud on omakorda juhtinud tähelepanu ka sellele, et Kremli-meelsed võitlejad on paigutanud oma raketisüsteeme enda kontrolli all olevatesse elamukvartalitesse.
Peskov: Suurbritannia süüdistustel küberrünnakute teemal pole mingit alust
Peskov märkis, et Briti kaitseministri Michael Falloni väidetel, et Venemaa levitab valeinformatsiooni ja korraldab küberrünnakuid, pole mingit alust.
Kremli kõneisiku arvates on sellised avaldused kahetsusväärsed.
Suurbritannia kaitseminister ütles St Andrews'i ülikoolis peetud kõnes, et Venemaa viib läbi järjekindlat küberrünnakute kampaaniat, mille sihtmärkideks on lääneriikide demokraatlikud institutsioonid ja kriitilise tähtsusega infrastruktuur.
Fallon toonitas, et on äärmiselt vajalik, et NATO liikmesriigid tugevdaksid oma küberkaitset.
"NATO peab kaitsma end küberruumis sama efektiivselt nagu seda tehakse õhus, maal ja merel, et meie vastased teaksid, et küberrelvade kasutamine läheb neile kalliks maksma," lisas ta ja nentis, et küberrünnakud ja infosõda on muutunud Moskva "pidevaks käitumismustriks".
Fallon märkis kokkuvõtteks, et NATO peab tegema rohkem, et astuda vastu Kremli poolt loodud "võltsreaalsusele". | Kremli pressiesindaja loodab, et Ida-Ukraina võitlejatel jätkub laskemoona | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peamine asi on veenda Kiievit lõpetama sellist hoolimatut tegevust, mis võib õõnestada Minski rahuprotsessi," vahendasid Lenta ja Reuters Peskovi sõnu.
Jutt laskemoonast sai alguse sellest, kui ajakirjanik küsis Peskovilt, kas on oht, et ülestõusnutel saavad relvad otsa. "Ma ei tea, meie siin Kremlis ei tegele laskemoona arvestusega," vastas Peskov.
"Loodame, et neil jätkub laskemoona, et vastata Ukraina relvajõudude agressiivsele tegevusele," lisas ta.
Ukraina, lääneriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on alates Donbassi konflikti algusest süüdistanud Venemaad selles, et ta saadab Ida-Ukrainasse nii võitlejaid kui ka relvastust. Sisuliselt on kriitikud jõudnud järeldusele, et Donbassis sõdivad terved Vene kaadriväelastest kokku pandud üksused, piirkonda on saadetud ka moodsaimat Vene relvastust ning et nn rahvavabariike juhitakse tegelikult otse Moskvast viisil, mis meenutab mõne Vene Föderatsiooni provintsi administreerimist. Moskva on kõik sellised süüdistused tagasi lükanud.
Kuigi Minski leppest lähtuv relvarahu pole Donbassis täies mahus kunagi kehtima hakanud, on sündmused rindejoonel - eriti Avdijivka linnas - alates 29. jaanuarist märkimisväärselt pingelisemaks muutunud.
Kremli-meelsed jõud on Ukraina relvajõudude positsioone tulistanud ka Minski leppega keelatud raskerelvastusest - näiteks Gradi rakettide ja 152 mm suurtükkidega - ja mitmeid kordi on Avdijivka lähistel proovitud ka pealetungi korraldada. Nende päevade jooksul on langenud ligi paarkümmend Ukraina sõdurit, haavata saanuid on veel rohkem. Hukkunuid ja vigastatuid on olnud ka tsiviilelanike seas.
Avdijivka linn aga sattus humanitaarkatastroofi äärele, sest vastase tulistamise tõttu katkes ligi 30 000 elanikuga asula varustamine vee, elektri ja küttega. Ukraina võimud on jaganud inimestele toitu ja muud vajalikku, osa elanikke on ka evakueeritud.
Kremli-meelsete võitlejate ja Venemaa poolt aga peetakse pingete tekitamise, tulistamiste ja inimohvrite eest vastutavaks Ukraina armeed, kelle mürsud olevat tabanud ka Donetski linna.
Ukraina on korduvalt rõhutanud, et nemad pole Donetski linna tulistanud. Kiievi kinnitusel ei tulista nad inimasustusega piirkondi. Ukraina võimud on omakorda juhtinud tähelepanu ka sellele, et Kremli-meelsed võitlejad on paigutanud oma raketisüsteeme enda kontrolli all olevatesse elamukvartalitesse.
Peskov: Suurbritannia süüdistustel küberrünnakute teemal pole mingit alust
Peskov märkis, et Briti kaitseministri Michael Falloni väidetel, et Venemaa levitab valeinformatsiooni ja korraldab küberrünnakuid, pole mingit alust.
Kremli kõneisiku arvates on sellised avaldused kahetsusväärsed.
Suurbritannia kaitseminister ütles St Andrews'i ülikoolis peetud kõnes, et Venemaa viib läbi järjekindlat küberrünnakute kampaaniat, mille sihtmärkideks on lääneriikide demokraatlikud institutsioonid ja kriitilise tähtsusega infrastruktuur.
Fallon toonitas, et on äärmiselt vajalik, et NATO liikmesriigid tugevdaksid oma küberkaitset.
"NATO peab kaitsma end küberruumis sama efektiivselt nagu seda tehakse õhus, maal ja merel, et meie vastased teaksid, et küberrelvade kasutamine läheb neile kalliks maksma," lisas ta ja nentis, et küberrünnakud ja infosõda on muutunud Moskva "pidevaks käitumismustriks".
Fallon märkis kokkuvõtteks, et NATO peab tegema rohkem, et astuda vastu Kremli poolt loodud "võltsreaalsusele".
### Response:
Kremli pressiesindaja loodab, et Ida-Ukraina võitlejatel jätkub laskemoona |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | A-alagrupis juhib Zaporožje ZTR 13 punktiga, Minski SKA ja Kehra jäävad viie silma kaugusele. Viljandil on 6, Klaipeda Dragunasel 3 ja Riia Celtnieksil 2 punkti, ent kahel viimasel on mäng varuks. Balti liiga veerandfinaalidesse pääseb alagrupi neli paremat.
Novembrikuine omavaheline mäng Kehras lõppes kodumeeskonna 26:23 paremusega ja huvitaval kombel on nii tänavused Eesti liiga kui mullused Balti liiga kohtumised nende kahe klubi vahel alati lõppenud koduvõiduga! "Laupäeval kavatseme selle müüdi murda!" kinnitas kehralaste peatreener Indrek Lillsoo.
Kehralased sõidavad Viljandisse hea emotsiooni pealt, olles kolmapäeval koduliigas alistanud Põlva Serviti 29:27. "Oluline võit, me polnud ammu Servitist jagu saanud ning tihti just lõpus mängu ära andnud. Nüüd läks vastupidi," sõnas Lillsoo. "Seis on hetkel hea, mehed terved, meil on pikk pink ja saame julgemalt vahetada. Viljandiga peame juba kolmapäeval uuesti Eesti liigat mängima ja ka siis võõrsil, nii et valmistume lausa kaheks tähtsaks mänguks."
Viljandi HC peatreener Marko Koks tunnistas, et pole nii täpselt kodu- ja võõrsilstatistikat jälginud: "Päris huvitav tõsiasi, küllap siis ikka on olemas nn. koduväljakueelis. Oleme enda arvates ka võõrsil päris tublid olnud, aga ilmselt oleme tõesti kodusaalis veidi enesekindlamad."
Kolmas Balti liigas osalev Eesti klubi, Põlva Serviti sõidab Soome, et kohtuda tiitlikaitsja Riihimäe Cocksiga. Kui põlvalased maitsesid kolmapäeval kaotusekibedust, siis Soome meister alistas koduliigas Siuntio IF-i kindlalt 35:24. Teemu Tamminen viskas riihimäkilaste kasuks 10 väravat, vastaste ridades sai ühe tabamusega käe valgeks ka vigastuspausilt naasnud endine Serviti pallur Ardo Puna.
B-alagrupis juhib Serviti hetkel 9 punktiga, ent Cocks on vaid ühe silma kaugusel ning omab varus kahte mängu. "Tabeliseis on hea, aga tähtsam on hetkel oma mäng käima saada," lausus Musting. "Viimasel ajal pole me just heas seisus, aga tasapisi läheb paremaks. Loodan meeste silmadesse uuesti sära saada ja hea esitus Soomes tõstaks meie enesetunnet kõvasti." | Viljandi ja Kehra kohtuvad olulises Balti liiga mängus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
A-alagrupis juhib Zaporožje ZTR 13 punktiga, Minski SKA ja Kehra jäävad viie silma kaugusele. Viljandil on 6, Klaipeda Dragunasel 3 ja Riia Celtnieksil 2 punkti, ent kahel viimasel on mäng varuks. Balti liiga veerandfinaalidesse pääseb alagrupi neli paremat.
Novembrikuine omavaheline mäng Kehras lõppes kodumeeskonna 26:23 paremusega ja huvitaval kombel on nii tänavused Eesti liiga kui mullused Balti liiga kohtumised nende kahe klubi vahel alati lõppenud koduvõiduga! "Laupäeval kavatseme selle müüdi murda!" kinnitas kehralaste peatreener Indrek Lillsoo.
Kehralased sõidavad Viljandisse hea emotsiooni pealt, olles kolmapäeval koduliigas alistanud Põlva Serviti 29:27. "Oluline võit, me polnud ammu Servitist jagu saanud ning tihti just lõpus mängu ära andnud. Nüüd läks vastupidi," sõnas Lillsoo. "Seis on hetkel hea, mehed terved, meil on pikk pink ja saame julgemalt vahetada. Viljandiga peame juba kolmapäeval uuesti Eesti liigat mängima ja ka siis võõrsil, nii et valmistume lausa kaheks tähtsaks mänguks."
Viljandi HC peatreener Marko Koks tunnistas, et pole nii täpselt kodu- ja võõrsilstatistikat jälginud: "Päris huvitav tõsiasi, küllap siis ikka on olemas nn. koduväljakueelis. Oleme enda arvates ka võõrsil päris tublid olnud, aga ilmselt oleme tõesti kodusaalis veidi enesekindlamad."
Kolmas Balti liigas osalev Eesti klubi, Põlva Serviti sõidab Soome, et kohtuda tiitlikaitsja Riihimäe Cocksiga. Kui põlvalased maitsesid kolmapäeval kaotusekibedust, siis Soome meister alistas koduliigas Siuntio IF-i kindlalt 35:24. Teemu Tamminen viskas riihimäkilaste kasuks 10 väravat, vastaste ridades sai ühe tabamusega käe valgeks ka vigastuspausilt naasnud endine Serviti pallur Ardo Puna.
B-alagrupis juhib Serviti hetkel 9 punktiga, ent Cocks on vaid ühe silma kaugusel ning omab varus kahte mängu. "Tabeliseis on hea, aga tähtsam on hetkel oma mäng käima saada," lausus Musting. "Viimasel ajal pole me just heas seisus, aga tasapisi läheb paremaks. Loodan meeste silmadesse uuesti sära saada ja hea esitus Soomes tõstaks meie enesetunnet kõvasti."
### Response:
Viljandi ja Kehra kohtuvad olulises Balti liiga mängus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täna, 3. veebruaril avatakse Eesti noore ja andeka kunstniku Alisa Vasina näitus, et tähistada innovaatilise rahvusvahelise kunstiturunduse projekti "Kunst ratastel" 2017. aasta hooaja algust.
Projekt ise on alguse saanud koostöös Kultuurikatlaga, kuid nüüdseks on see saanud isesesval tuule tiibadesse.
Projekti "Kunst Ratastel" eesmärk on filmiliku ja põnevaid juhtumeid täis road-trip' iga tuua tänavakunst nurgatagustest ratastele, sõidutada see läbi Euroopa ning legaalselt demonstreerida selle kunstivormi imetlusväärset olemust ja ambitsioone. Teisalt on soov tutvustada ebaharilikul moel noori andekaid artiste ning seda, mida neil maailmale pakkuda on. Nii saab aastal 2017 uue unikaalse kuue 25 kasutatud autot (paljudel juhtudel ka pääsu autolammutusest), millel on oma lugu, kuid veelgi põnevamad lood on rääkida projektis osalevatel kunstnikel endil.
Tänavu juba kolmandat korda toimuv Slowball algab 2. augustil Tallinnas, läbib viie päeva jooksul Soome, Rootsi ja saabub Ahvenamaale 5. augustil. Marsruudiks on Helsingi-Turku-Stockholm-Mariehamn. "Kunst ratastel" kulmineerub 6. augustil Ahvenamaal, kus Slowballi autodega sõitnud meeskonnad veedavad ühe lõõgastava päeva. Reisi jooksul toimuvad linnades "Kunst ratastel" näitused.
Päevi näinud Volkswagenid, SAABid, Fordid ja teistegi automarkide esindajad muutuvad läbi loovuse ja uuskasutuse iseseisvateks kunstiobjektideks - lõbusateks ja müstilisteks liikuvateks jutustusteks, kunstnike visiitkaardiks, mille nad oma käega on maalinud.
Esimeseks Slowballi "Kunst Ratastel" kunstnikuks valiti sel aastal noor andekas Eesti kunstnik Alisa Vasina, kes oma kaunite ja omapäraste maalidega osaleb edukalt ka regulaarselt toimuvatel Tartu noorte kunstnike oksjonil, kust nii mõnedki kollektsionäärid on tema teoseid enda kogusse ostnud.
Alisa auto on Slowball auto #32 Audi 80, millega on võimalik kohtuda 3. veebruaril kohvik Sõbrad ees.
Alisat inspireerivad jänesed, "Alice imdedemaal" ja kunst kui selline. Lewis Carolli muinasjutus "Alice imedemaal" pidasid tegelased igavesti pöörast teeõhtut. Alisa Vasina loodud muinasjutulised jäneste maalid ilmuvad Kohvik Sõbrad seintele, et pidada pöörast teeõhtut. Jänesed on pöörased, neil on erinevad kuvandid, koguni vastandlikud - jänes võib olla armas ja hirmutav, tark ja rumal, arg ja vapper, süütu ja ihar - ilmselt seetõttu on jänese kujund eriti populaarne tänapäeval pop sürrealistlikus maalis. Jänese kujund on läbi aegade olnud laialt levinud märk, iidsetes usundites oli jänese sümboolika oma olemuselt samuti mitmekihiline ja tähendusrikas. Näitusel saab näha Alisa Vasina pop sürrealistlikke maale jänestest. Nii nagu Lewis Carolli muinasjutus "Alice imedemaal" on valge jänese atribuudiks kell, on need ajanäitajad näitusel esindatud teoste lahutamatuks osaks.
Avalikud Slowball autode maalimise sessioonid toimuvad siis, kui ilmad soojemaks lähevad. Eeldatavalt mais, juunis ja juulis Tallinnas. | "Kunst ratastel" hakkab taas veerema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täna, 3. veebruaril avatakse Eesti noore ja andeka kunstniku Alisa Vasina näitus, et tähistada innovaatilise rahvusvahelise kunstiturunduse projekti "Kunst ratastel" 2017. aasta hooaja algust.
Projekt ise on alguse saanud koostöös Kultuurikatlaga, kuid nüüdseks on see saanud isesesval tuule tiibadesse.
Projekti "Kunst Ratastel" eesmärk on filmiliku ja põnevaid juhtumeid täis road-trip' iga tuua tänavakunst nurgatagustest ratastele, sõidutada see läbi Euroopa ning legaalselt demonstreerida selle kunstivormi imetlusväärset olemust ja ambitsioone. Teisalt on soov tutvustada ebaharilikul moel noori andekaid artiste ning seda, mida neil maailmale pakkuda on. Nii saab aastal 2017 uue unikaalse kuue 25 kasutatud autot (paljudel juhtudel ka pääsu autolammutusest), millel on oma lugu, kuid veelgi põnevamad lood on rääkida projektis osalevatel kunstnikel endil.
Tänavu juba kolmandat korda toimuv Slowball algab 2. augustil Tallinnas, läbib viie päeva jooksul Soome, Rootsi ja saabub Ahvenamaale 5. augustil. Marsruudiks on Helsingi-Turku-Stockholm-Mariehamn. "Kunst ratastel" kulmineerub 6. augustil Ahvenamaal, kus Slowballi autodega sõitnud meeskonnad veedavad ühe lõõgastava päeva. Reisi jooksul toimuvad linnades "Kunst ratastel" näitused.
Päevi näinud Volkswagenid, SAABid, Fordid ja teistegi automarkide esindajad muutuvad läbi loovuse ja uuskasutuse iseseisvateks kunstiobjektideks - lõbusateks ja müstilisteks liikuvateks jutustusteks, kunstnike visiitkaardiks, mille nad oma käega on maalinud.
Esimeseks Slowballi "Kunst Ratastel" kunstnikuks valiti sel aastal noor andekas Eesti kunstnik Alisa Vasina, kes oma kaunite ja omapäraste maalidega osaleb edukalt ka regulaarselt toimuvatel Tartu noorte kunstnike oksjonil, kust nii mõnedki kollektsionäärid on tema teoseid enda kogusse ostnud.
Alisa auto on Slowball auto #32 Audi 80, millega on võimalik kohtuda 3. veebruaril kohvik Sõbrad ees.
Alisat inspireerivad jänesed, "Alice imdedemaal" ja kunst kui selline. Lewis Carolli muinasjutus "Alice imedemaal" pidasid tegelased igavesti pöörast teeõhtut. Alisa Vasina loodud muinasjutulised jäneste maalid ilmuvad Kohvik Sõbrad seintele, et pidada pöörast teeõhtut. Jänesed on pöörased, neil on erinevad kuvandid, koguni vastandlikud - jänes võib olla armas ja hirmutav, tark ja rumal, arg ja vapper, süütu ja ihar - ilmselt seetõttu on jänese kujund eriti populaarne tänapäeval pop sürrealistlikus maalis. Jänese kujund on läbi aegade olnud laialt levinud märk, iidsetes usundites oli jänese sümboolika oma olemuselt samuti mitmekihiline ja tähendusrikas. Näitusel saab näha Alisa Vasina pop sürrealistlikke maale jänestest. Nii nagu Lewis Carolli muinasjutus "Alice imedemaal" on valge jänese atribuudiks kell, on need ajanäitajad näitusel esindatud teoste lahutamatuks osaks.
Avalikud Slowball autode maalimise sessioonid toimuvad siis, kui ilmad soojemaks lähevad. Eeldatavalt mais, juunis ja juulis Tallinnas.
### Response:
"Kunst ratastel" hakkab taas veerema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koostöölepe tähendab, et kui keegi leiab Pealinnas või Stolitsas ilmunud ajakirjanduslikes materjalides eksimusi hea ajakirjandustava ehk ajakirjanduseetika koodeksi vastu, siis saab ta pöörduda vastava kaebusega pressinõukogu poole.
Lisaks ajalehtede liidu liikmeslehtedele on pressinõukoguga varem ühinenud raadio Kuku, rahvusringhääling, Delfi, TV 3, BNS, Kanal 2 ja Tallinna TV.
Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub meediaga vastuollu sattunule võimaluse leida kohtuväliseid lahendusi.
Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta, arvestades ühelt poolt ajakirjanduse huve vabalt infot saada ja levitada ning teiselt poolt avalikkuse õigustatud huve suhetes ajakirjandusega. | Pressinõukogu võttis Pealinna ja Stolitsa liikmeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koostöölepe tähendab, et kui keegi leiab Pealinnas või Stolitsas ilmunud ajakirjanduslikes materjalides eksimusi hea ajakirjandustava ehk ajakirjanduseetika koodeksi vastu, siis saab ta pöörduda vastava kaebusega pressinõukogu poole.
Lisaks ajalehtede liidu liikmeslehtedele on pressinõukoguga varem ühinenud raadio Kuku, rahvusringhääling, Delfi, TV 3, BNS, Kanal 2 ja Tallinna TV.
Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub meediaga vastuollu sattunule võimaluse leida kohtuväliseid lahendusi.
Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta, arvestades ühelt poolt ajakirjanduse huve vabalt infot saada ja levitada ning teiselt poolt avalikkuse õigustatud huve suhetes ajakirjandusega.
### Response:
Pressinõukogu võttis Pealinna ja Stolitsa liikmeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsev Eesti meister pidas lõppenud kuul ühisliigas neli kohtumist ja võitis need kõik. Esmalt mängiti koduväljakul üle mõlemad Leedu klubid, seejärel alistati võõrsil Järvamaa ja maiuspalaks eelmisel pühapäeval ka suur kodune konkurent Pärnu Võrkpalliklubi. Viimase matši võit kergitas Selveri ühtlasi tabelis suvepealinna võistkonnast mööda, vahendab volley.ee.
Allik panustas igasse võitu kahekohalisse punktisumma, kusjuures mäng-mängult läksid nurgaründaja esitused aina paremaks. Kui ta alustas kuud kahe tosinapunktilise matšiga, siis kahes viimases mängus oli saldo 18 ja 19 punkti. Kuu kogusummaks kogunes seega 61 punkti, mis oli sarjas paremuselt kolmas näitaja. Nurgaründaja efektiivsusnäitaja +34 oli sarja neljas tulemus. Eriti kõvasti valmistas Allik vastastele peavalu aga servijoone tagant, lüües nelja mängu peale koguni kümme ässa. Eriti hoos oli ta Pärnu vastu, kust pallinguga tuli viis otsepunkti. Hullemat turmtuld korraldas jaanuaris Credit24 Meistriliigas vaid Vilniuse klubi sidemängija Dmitri Šlomin, kes paugutas 15 ässa.
Eduka ründetegevuse kõrval näitas Allik kindlust ka vastuvõtul. Igas mängus oli tema näitaja vähemalt 62,5 protsenti.
Eelmisel kahel kuul läksid parima mängija tiitlid sarja juhtiva Tartu Bigbanki palluritele. Novembris teenis tunnustuse tartlaste diagonaalründaja Bradley Robert Gunter ja detsembris 212 sentimeetri pikkune keskblokeerija Mart Naaber. | Võrkpalli Balti liiga jaanuari parimaks valiti Karli Allik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsev Eesti meister pidas lõppenud kuul ühisliigas neli kohtumist ja võitis need kõik. Esmalt mängiti koduväljakul üle mõlemad Leedu klubid, seejärel alistati võõrsil Järvamaa ja maiuspalaks eelmisel pühapäeval ka suur kodune konkurent Pärnu Võrkpalliklubi. Viimase matši võit kergitas Selveri ühtlasi tabelis suvepealinna võistkonnast mööda, vahendab volley.ee.
Allik panustas igasse võitu kahekohalisse punktisumma, kusjuures mäng-mängult läksid nurgaründaja esitused aina paremaks. Kui ta alustas kuud kahe tosinapunktilise matšiga, siis kahes viimases mängus oli saldo 18 ja 19 punkti. Kuu kogusummaks kogunes seega 61 punkti, mis oli sarjas paremuselt kolmas näitaja. Nurgaründaja efektiivsusnäitaja +34 oli sarja neljas tulemus. Eriti kõvasti valmistas Allik vastastele peavalu aga servijoone tagant, lüües nelja mängu peale koguni kümme ässa. Eriti hoos oli ta Pärnu vastu, kust pallinguga tuli viis otsepunkti. Hullemat turmtuld korraldas jaanuaris Credit24 Meistriliigas vaid Vilniuse klubi sidemängija Dmitri Šlomin, kes paugutas 15 ässa.
Eduka ründetegevuse kõrval näitas Allik kindlust ka vastuvõtul. Igas mängus oli tema näitaja vähemalt 62,5 protsenti.
Eelmisel kahel kuul läksid parima mängija tiitlid sarja juhtiva Tartu Bigbanki palluritele. Novembris teenis tunnustuse tartlaste diagonaalründaja Bradley Robert Gunter ja detsembris 212 sentimeetri pikkune keskblokeerija Mart Naaber.
### Response:
Võrkpalli Balti liiga jaanuari parimaks valiti Karli Allik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi katseid tehti hiirtel, usub uuringut eestvedanud Toyama ülikooli ajuteaduse professor Kaoru Inokuchi, et tulevikus kasutatakse sama lahendust ka inimeste puhul. "Ajju siirdatakse juba praegu näiteks Parkinsoni ja Huntingtoni tõve leevendamiseks elektroode. Sarnasel eesmärkidel kasutatakse viiruspõhiseid vektoreid. Ma ei näe seetõttu põhjust, et optogeneetikaga peaks minema teistmoodi. Teraapiast tõusev kasu võib tõsisemate psühhotraumade puhul sellega seonduvaid riske õigustada," sõnas professor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Inokuchi nentis, et mõnikord tekib traumeeriva sündmuse mõjul sisult täiesti erinevate mälestuste vahel tarbetud seosed. "See toob omakorda täiesti tavaliste ja korduvate sündmuste peale meelde valu tekitavad sündmused. Kui suudame seosed kustutada seejuures mälujälgi endid kahjustamata, saame pakkuda traumapatsientidele selles osas püsivat leevendust," selgitas professor. Ajakirjas Science ilmunud töö viis teadlased eesmärgile sammu lähemale.
Eelnevates töödes oli teinud Inokuchi kaaslastega vastupidist – põiminud mälestustesse tehislike elemente, millel polnud konkreetsete olukordadega midagi pistmist. Ometi oli nende mõju piisav, et mõjutada näriliste käitumist.
Põimitud mälestused
Uues töös tekitas töörühm esmalt hiirtel kahte sorti traumeerivaid mälestusi. Iga kord, kui närilised suhkrulahust lakkusid, süstiti neile liitiumkloriidi. Ühendi mõjul tekkiv peapööritus oli sedavõrd ebameeldiv, et peagi õppisid nad suhkrust hoiduma. Mõni päev hiljem anti samadele hiirtele kindla helisignaali peale kergeid elektrilööke. Peagi tardusid hiired juba helisignaali kuulmise peale.
Kahe mälestuse sidumiseks mängiti hirmutavat helitooni ajal, mil närilised lakkusid suhkrulahust. Mõne aja pärast tardusid hiired juba vedeliku maitset.
Mälestuste üksteisest taas lahutamiseks võttis töörühm appi optogeneetika. Osa ajurakkudest muudeti vetikatelt pärinevate geenidega valgustundlikuks, mis võimaldas laseriga nende laenglemise hetkeliselt lõpetada. "Vaigistasime valikuliselt vaid need neuronid, mis kahe mälestuse puhul kattusid [...] ja loomad ei tardunudki enam suhkrulahuse maitse peale," selgitas Inokuchi. Samal ajal kartsid nad aga jätkuvalt helitooni. Teisisõnu ei muutnud see eelnevalt tekkinud mälujälgede sisu.
Kriitiline mass
Professor tõi välja, et aju kasutab mälestuste kodeerimiseks sageli samu neuroneid. Konkreetsel juhul olid kaks mälujälge eraldiseisvad isegi juhul, kui kattusid 8 – 9 protsenti neuronitest. "Nende osakaalu kasvades tekib aga ühel hetkel oluline nihe. Meie katsete põhjal peab see ületama 15 protsenti. Samas muutub lävend ilmselt vastavalt sellele, mis sorti mälestustest me räägime," laiendas Inokuchi. Seeläbi puudub tavaliselt ka risk, et kaks mälestused sulanduvad üheks.
Evolutsioonilises plaanis on erinevate mälestuste seostamine siiski kasulik. "See on selgete narratiivide ja kontseptsioonide loomiseks ülioluline. Mõnikord on sellel lihtsalt mõned mitte nii meeldivad kõrvalmõjud'," lisas Inokuchi.
Uurimus ilmus ajakirjas Science. | Laser ja vetikavalk leevendab minevikutraumasid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi katseid tehti hiirtel, usub uuringut eestvedanud Toyama ülikooli ajuteaduse professor Kaoru Inokuchi, et tulevikus kasutatakse sama lahendust ka inimeste puhul. "Ajju siirdatakse juba praegu näiteks Parkinsoni ja Huntingtoni tõve leevendamiseks elektroode. Sarnasel eesmärkidel kasutatakse viiruspõhiseid vektoreid. Ma ei näe seetõttu põhjust, et optogeneetikaga peaks minema teistmoodi. Teraapiast tõusev kasu võib tõsisemate psühhotraumade puhul sellega seonduvaid riske õigustada," sõnas professor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Inokuchi nentis, et mõnikord tekib traumeeriva sündmuse mõjul sisult täiesti erinevate mälestuste vahel tarbetud seosed. "See toob omakorda täiesti tavaliste ja korduvate sündmuste peale meelde valu tekitavad sündmused. Kui suudame seosed kustutada seejuures mälujälgi endid kahjustamata, saame pakkuda traumapatsientidele selles osas püsivat leevendust," selgitas professor. Ajakirjas Science ilmunud töö viis teadlased eesmärgile sammu lähemale.
Eelnevates töödes oli teinud Inokuchi kaaslastega vastupidist – põiminud mälestustesse tehislike elemente, millel polnud konkreetsete olukordadega midagi pistmist. Ometi oli nende mõju piisav, et mõjutada näriliste käitumist.
Põimitud mälestused
Uues töös tekitas töörühm esmalt hiirtel kahte sorti traumeerivaid mälestusi. Iga kord, kui närilised suhkrulahust lakkusid, süstiti neile liitiumkloriidi. Ühendi mõjul tekkiv peapööritus oli sedavõrd ebameeldiv, et peagi õppisid nad suhkrust hoiduma. Mõni päev hiljem anti samadele hiirtele kindla helisignaali peale kergeid elektrilööke. Peagi tardusid hiired juba helisignaali kuulmise peale.
Kahe mälestuse sidumiseks mängiti hirmutavat helitooni ajal, mil närilised lakkusid suhkrulahust. Mõne aja pärast tardusid hiired juba vedeliku maitset.
Mälestuste üksteisest taas lahutamiseks võttis töörühm appi optogeneetika. Osa ajurakkudest muudeti vetikatelt pärinevate geenidega valgustundlikuks, mis võimaldas laseriga nende laenglemise hetkeliselt lõpetada. "Vaigistasime valikuliselt vaid need neuronid, mis kahe mälestuse puhul kattusid [...] ja loomad ei tardunudki enam suhkrulahuse maitse peale," selgitas Inokuchi. Samal ajal kartsid nad aga jätkuvalt helitooni. Teisisõnu ei muutnud see eelnevalt tekkinud mälujälgede sisu.
Kriitiline mass
Professor tõi välja, et aju kasutab mälestuste kodeerimiseks sageli samu neuroneid. Konkreetsel juhul olid kaks mälujälge eraldiseisvad isegi juhul, kui kattusid 8 – 9 protsenti neuronitest. "Nende osakaalu kasvades tekib aga ühel hetkel oluline nihe. Meie katsete põhjal peab see ületama 15 protsenti. Samas muutub lävend ilmselt vastavalt sellele, mis sorti mälestustest me räägime," laiendas Inokuchi. Seeläbi puudub tavaliselt ka risk, et kaks mälestused sulanduvad üheks.
Evolutsioonilises plaanis on erinevate mälestuste seostamine siiski kasulik. "See on selgete narratiivide ja kontseptsioonide loomiseks ülioluline. Mõnikord on sellel lihtsalt mõned mitte nii meeldivad kõrvalmõjud'," lisas Inokuchi.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
### Response:
Laser ja vetikavalk leevendab minevikutraumasid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Apple'il on Indias praegu vaid kaheprostendine turuosa, millega jääb ettevõte selgelt alla põhilisele konkurendile Samsungile. Apple ei saa praegu Indias oma kaupluseid avada, kuna Indias kehtivad seadused seavad välisettevõtetele piirangud, kui need ei ole oma tegevust vähemalt osaliselt riiki toonud, vahendas BBC.
iPhone'ide tootmise Karnataka osariiki toomise plaanist teatasid sealsed võimud, kuid Apple ise ole seda veel kinnitanud. Samas teatas Apple sel nädalal, et kavandab Indiasse märkimisväärseid investeeringuid. Lisaks on Apple varasemalt pidanud India võimudega läbrääkimisi.
Apple peamine tootmispartner on Taiwani suurfirma Foxconn, millele kuulub suurib iPhone'ide tootmisüksus Hiinas. Telefonide tootmise tehase ehitaks väidatavalt Taiwani ettevõte Wistron Corp. | Apple hakkab ilmselt iPhone'e Indias valmistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Apple'il on Indias praegu vaid kaheprostendine turuosa, millega jääb ettevõte selgelt alla põhilisele konkurendile Samsungile. Apple ei saa praegu Indias oma kaupluseid avada, kuna Indias kehtivad seadused seavad välisettevõtetele piirangud, kui need ei ole oma tegevust vähemalt osaliselt riiki toonud, vahendas BBC.
iPhone'ide tootmise Karnataka osariiki toomise plaanist teatasid sealsed võimud, kuid Apple ise ole seda veel kinnitanud. Samas teatas Apple sel nädalal, et kavandab Indiasse märkimisväärseid investeeringuid. Lisaks on Apple varasemalt pidanud India võimudega läbrääkimisi.
Apple peamine tootmispartner on Taiwani suurfirma Foxconn, millele kuulub suurib iPhone'ide tootmisüksus Hiinas. Telefonide tootmise tehase ehitaks väidatavalt Taiwani ettevõte Wistron Corp.
### Response:
Apple hakkab ilmselt iPhone'e Indias valmistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Beyonce on sel korral nomineeritud üheksale Grammy auhinnale, nende hulgas aasta parima albumi ja aasta parima laulu kategoorias, vahendas BBC.
Lauljatari ülesastumist Grammyde galal kinnitas tema mänedžerist isa Mathew, kes usub, et lisaks beebiuudisele jõuab peagi fännide kõrvu veel midagi põnevat.
Beyonce teatas kaksikuteootusest Instagrami vahendusel ning pildist on kujunenud lehekülje populaarseim postitus läbi aegade. Pilti on like 'inud rohkem kui üheksa miljonit Instagrami kasutajat.
Grammyde auhindu jagatakse sel aastal 12. veebruaril. Suurejoonelisel galal esinevad lisaks Beyonce'ile veel Adele, Bruno Mars, the Weeknd, Daft Punk ja Alicia Keys.
We would like to share our love and happiness. We have been blessed two times over. We are incredibly grateful that our family will be growing by two, and we thank you for your well wishes. - The Carters
A photo posted by Beyoncé (@beyonce) on Feb 1, 2017 at 10:39am PST | Kaksikuteootusest teatanud Beyonce astub üles Grammyde galal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Beyonce on sel korral nomineeritud üheksale Grammy auhinnale, nende hulgas aasta parima albumi ja aasta parima laulu kategoorias, vahendas BBC.
Lauljatari ülesastumist Grammyde galal kinnitas tema mänedžerist isa Mathew, kes usub, et lisaks beebiuudisele jõuab peagi fännide kõrvu veel midagi põnevat.
Beyonce teatas kaksikuteootusest Instagrami vahendusel ning pildist on kujunenud lehekülje populaarseim postitus läbi aegade. Pilti on like 'inud rohkem kui üheksa miljonit Instagrami kasutajat.
Grammyde auhindu jagatakse sel aastal 12. veebruaril. Suurejoonelisel galal esinevad lisaks Beyonce'ile veel Adele, Bruno Mars, the Weeknd, Daft Punk ja Alicia Keys.
We would like to share our love and happiness. We have been blessed two times over. We are incredibly grateful that our family will be growing by two, and we thank you for your well wishes. - The Carters
A photo posted by Beyoncé (@beyonce) on Feb 1, 2017 at 10:39am PST
### Response:
Kaksikuteootusest teatanud Beyonce astub üles Grammyde galal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eestis on tõsine skandaal: seal kontrollisid kodanikud eelmise presidendi krediitkaardi väljavõtet ja avastasid, et ta kulutas raha asjadele, mida on raske nimetada riiklikeks," kirjutas Navalnõi reedel sotsiaalmeedias.
Navalnõi tõdeb, et Venemaal samasugust läbipaistvust liidrite kulude osas ei ole ning valitsus on isegi väljastanud korralduse, et Vene kodanikud ei saaks teada, kuidas riiklike suurettevõtete juhid kasutavad firmade tulusid.
"Selle tulemusena naerdakse Venemaa meedias eestlaste ja nende probleemide üle. Putin ja Medvedev ilmselt samuti räägivad seda kui anekdooti," kirjutas Navalnõi.
Vene opositsiooniliider lisab võrdluse Eesti ja Venemaa sisemajanduse kogutoodangu, keskmise palga ja pensionite kohta, milles kõigis on Eesti näitajad paremad.
Tema hinnangul on suhtumise erinevus riigi läbipaistvusse just üks põhjusi, miks Eesti elanike tulud Venemaa omadest suuremad on.
"Lähen valimistele selleks, et Venemaa riigivõimu läbipaistvus poleks väiksem kui Eestis, palgad aga suuremad," lõpetas Navalnõi oma postituse.
Navalnõi on Venemaa opositsiooni koordinatsiooninõukogu liige ja Progressipartei liider. USA ajaleht The Wall Street Journal nimetas Navalnõid 2012. aastal "meheks, keda president Vladimir Putin kõige rohkem kardab". | Vene opositsiooniliider Navalnõi seadis Eestit eeskujuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eestis on tõsine skandaal: seal kontrollisid kodanikud eelmise presidendi krediitkaardi väljavõtet ja avastasid, et ta kulutas raha asjadele, mida on raske nimetada riiklikeks," kirjutas Navalnõi reedel sotsiaalmeedias.
Navalnõi tõdeb, et Venemaal samasugust läbipaistvust liidrite kulude osas ei ole ning valitsus on isegi väljastanud korralduse, et Vene kodanikud ei saaks teada, kuidas riiklike suurettevõtete juhid kasutavad firmade tulusid.
"Selle tulemusena naerdakse Venemaa meedias eestlaste ja nende probleemide üle. Putin ja Medvedev ilmselt samuti räägivad seda kui anekdooti," kirjutas Navalnõi.
Vene opositsiooniliider lisab võrdluse Eesti ja Venemaa sisemajanduse kogutoodangu, keskmise palga ja pensionite kohta, milles kõigis on Eesti näitajad paremad.
Tema hinnangul on suhtumise erinevus riigi läbipaistvusse just üks põhjusi, miks Eesti elanike tulud Venemaa omadest suuremad on.
"Lähen valimistele selleks, et Venemaa riigivõimu läbipaistvus poleks väiksem kui Eestis, palgad aga suuremad," lõpetas Navalnõi oma postituse.
Navalnõi on Venemaa opositsiooni koordinatsiooninõukogu liige ja Progressipartei liider. USA ajaleht The Wall Street Journal nimetas Navalnõid 2012. aastal "meheks, keda president Vladimir Putin kõige rohkem kardab".
### Response:
Vene opositsiooniliider Navalnõi seadis Eestit eeskujuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kilp ja Einaste sõitsid mõlemad neljandas veerandfinaalis, kust läks esimesena edasi kvalifikatsiooni kiireim mees, venelane Aleksandr Panžinski ning teisena kanadalane Andrew Newell. Kilp lõpetas neljandana, kaotades Panžinskile 5,32 ja Einaste jõudis selles veerandfinaalis viimasena üle finišijoone, kaotades venelasele 11,38 sekundiga, seega kumbki eestlane edasi ei pääsenud.
Etapivõidu võttis lõpuspurdiga venelane Gleb Retivõhh, edestades 0,3 sekundiga norralast Sondre Turvoll Fosslit ja 0,73 sekundiga kaasmaalast Andrei Parfenovit. Vaid ühe sajandikuga kaotas Parfenovile Kanadat esindav Len Väljas.
Naiste seas teenis karjääri esimese MK-etapivõidu sloveenlanna Anamarija Lampic, kes edestas finaalis 1,6 sekundiga norralanna Silje Öyre Slindi ja 1,79 sekundiga ameeriklanna Ida Sargenti. Esimesena jäi pjedestaalilt välja poolatar Justyna Kowalczyk, kes kaotas võitjale 2,35.
Kvalifikatsioon:
Kiireima aja sõitis välja venelane Aleksandr Panžinski, edestades 1,97 sekundiga Kanadat esindavat Len Väljast ja 3,57 sekundiga prantslast Lucas Chanavat’d. Kilp sai kirja 22. koha, kaotades 12,48 ja Einaste oli 27., kaotades 15,83. Kokku oli rajal 55 meest.
Naistest oli kvalifikatsioonis kiireim ameeriklanna Sophie Caldwell, 1,84 sekundiga kaotas talle poolatar Justyna Kowalczyk ja 4,27 sekundiga norralanna Anna Svendsen. | Kilp ja Einaste prooviolümpial veerandfinaalist edasi ei pääsenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kilp ja Einaste sõitsid mõlemad neljandas veerandfinaalis, kust läks esimesena edasi kvalifikatsiooni kiireim mees, venelane Aleksandr Panžinski ning teisena kanadalane Andrew Newell. Kilp lõpetas neljandana, kaotades Panžinskile 5,32 ja Einaste jõudis selles veerandfinaalis viimasena üle finišijoone, kaotades venelasele 11,38 sekundiga, seega kumbki eestlane edasi ei pääsenud.
Etapivõidu võttis lõpuspurdiga venelane Gleb Retivõhh, edestades 0,3 sekundiga norralast Sondre Turvoll Fosslit ja 0,73 sekundiga kaasmaalast Andrei Parfenovit. Vaid ühe sajandikuga kaotas Parfenovile Kanadat esindav Len Väljas.
Naiste seas teenis karjääri esimese MK-etapivõidu sloveenlanna Anamarija Lampic, kes edestas finaalis 1,6 sekundiga norralanna Silje Öyre Slindi ja 1,79 sekundiga ameeriklanna Ida Sargenti. Esimesena jäi pjedestaalilt välja poolatar Justyna Kowalczyk, kes kaotas võitjale 2,35.
Kvalifikatsioon:
Kiireima aja sõitis välja venelane Aleksandr Panžinski, edestades 1,97 sekundiga Kanadat esindavat Len Väljast ja 3,57 sekundiga prantslast Lucas Chanavat’d. Kilp sai kirja 22. koha, kaotades 12,48 ja Einaste oli 27., kaotades 15,83. Kokku oli rajal 55 meest.
Naistest oli kvalifikatsioonis kiireim ameeriklanna Sophie Caldwell, 1,84 sekundiga kaotas talle poolatar Justyna Kowalczyk ja 4,27 sekundiga norralanna Anna Svendsen.
### Response:
Kilp ja Einaste prooviolümpial veerandfinaalist edasi ei pääsenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Geenid, fotoonika ja infotehnoloogia – sel aastal on presidendi premeeritavaid valdkondi ja teadlasi tavapärasest rohkem, varasematel aastatel pole enam kui kahes kategoorias auhindu jagatud.
Tõnu Esko. Virgo Siil
Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko müttab mitmel rindel. Ta on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu asedirektor teadusalal, järeldoktorantuuris Cambridge`is ja külalisteadur Bostoni lastehaiglas. “Töötan ka rahvuslikus majandusuuringute keskuses Ameerikas, majandusteadlasena,” lisab Esko: “ehk siis uurin inimeste vaimseid võimeid ja nende geneetilist tausta.”
Esko aktiivset ja sisukat tegevust on märgatud varemgi. Lisaks kodumaisele tunnustusele arvas Thomson Reuters ta 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka.
Kodumaise kiitusega käib kaasas 5000 euro suurune preemia ning kohustus pidada aasta jooksul vähemalt kaks akadeemilist loengut võimalusel väljaspool suuremaid linnu Tartut ja Tallinnat. Eskol on üks kool juba valmis vaadatud. “See toimub Nõo gümnaasiumis, kus ma oma gümnaasiumihariduse omandasin,” täpsustas ta.
Teadust tuleb tutvustada
Esko sõnul pole teaduse populariseerimine, teadusest ja geenidest rääkimine ei talle ega ka teistele geenivaramu teadlastele midagi uut. Kõik töötajad käivad erinevates koolides ja asutustes inimestele oma valdkonda tutvustamas. Ehk natuke üllatuslikult on geenijutust kohati vaat et rohkemgi huvitatud vanemad inimesed. “Neid huvitab, miks neil elu on nii kulgenud, nagu ta on kulgenud. Vanematel inimestel on ka suurem huvi enda mineviku kohta – kes olid nende esivanemad, nende haigused, kust nad pärit on,” selgitas Esko.
Teadusest rääkimine on Esko hinnangul tähtis mitmel põhjusel. Esiteks saab näidata, et teadlase elu on väga põnev. Selle käigus kohtab palju huvitavaid inimesi ja uusi mõtteid. Elu ei muutu rutiinseks. Teiseks “peaks noortega rääkimas käima, et innustada neid õppima ja teadma fakte. Et me ei elaks tõejärgses ühiskonnas ja soolapuhujate võidukäik ei süveneks,'' lisas Esko.
Noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest
Üks eripreemia otsustati sel korral määrata Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikalise optika vanemteadurile ja õppejõule Heli Luknerile teadusliku mõtteviisi aktiivse levitamise eest.
Heli Lukner. ERR
Lukner keskendub teadustegevuses ülilühikeste valgussähvatuste vormimisele ja mõõtmisele. Muu hulgas on ta läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Max Plancki valgusteaduse instituudis.
Vanemteaduri sõnul on üks põnevamaid väljakutseid olnud ülilühikeste impulsside kestvuse mõõteseadme disainimine uuele ja mastaapsele Euroopa laserikeskusele Extreme Light Infrastructure (ELI). Selles on senistest oluliselt võimsamad ja võimekamad uue põlvkonna laserid, mille abil saab lahendada inimkonna ees seisvaid keerukaid väljakutseid füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis ja materjaliteaduses.
Lukner on juba 6. hooaega noorte teadusvõistluse Rakett 69 kohtunik, veab alates 2015. aastast tudengite fotoonikaklubi ja teadust populariseeriva Teadusbussi üks algatajatest.
Fotoonikaklubis lahendavad nutikad tudengid ettevõtete välja pakutud probleeme. Vanemteadur ütles, et hea hariduse ja ettevõtlikuse toel annavad tudengid panuse teadmistepõhise majaduse arengusse.
Ka Lukner leidis, et teaduskommunikatsioon on tulevase põlvkonna vormimisel tähtis ja teaduslik mõtteviis on soolapuhumise võidukäigu tõrjumiseks parim relv. "Noored õpivad varakult tõde otsima ja andmeid analüüsima," rääkis vanemteadur.
See teda innustabki. “Teadust populariseerivaid ettevõtmisi tiivustab missioonitunne ja soov jagada ning inspireerida kaasteelisi. Olen õnnelik, et seda ka märgatakse ja tunnustatakse,” sõnas Lukner.
Maksim Jenihhin. Erakogu
Kolmas preemia IT-teadlasele
Maksim Jenihhin saab IT-teadlase eripreemia. Jenihhin uurib Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi vanemteadurina nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on seotud mitmete rahvusvaheliste projektidega, teaduskonverentside korraldamisega. Samuti asutas Jenihhin vaheldumisi Euroopas ja Ladina-Ameerikas toimuva doktoriõppe suvekooli BELAS.
Esimese eestlasena pälvis Jenihhin digitaalsüsteemide projekteerimise ja verifitseerimise uurimiseks “IBM faculty” auhinna. Ta juhtis Eesti teaduse tippkeskuses CEBE depressiooni avastava uut tüüpi mobiilse ajusignaalide analüsaatori välja töötamist.
Sarnaselt Tõnu Eskoga ka alub Jenihhingi loengu pidamist kodukoolis. "Kuna ma Jõhvi linnast pärit olen, külastaksin näiteks hea meelega kooli, kus ma ise õppisin," rääkis ta.
Jenihhin leiab, et Eesti õpilased on targad. Seda näitavad kasvõi hiljutised PISA testi tulemused. Samas on tal kahju, et õpilased vähe arvutiriistvarast või digitaalsüsteemidest huvituvad. "IT all mõistetakse tihti vaid tarkvara, kuid kiipide arendus ning sellega seotud ülihuvitavad ülesanded jäävad märkamata," sõnas teadlane.
Teadusmaailmas on Eesti teadlaste kuvand IT-valdkonnas tema hinnangul väga hea, näiteks teiste Baltimaade kohta sama öelda ei saa. Praegu viibibki Jenihhin Ateenas, kus toimub Euroopa kiipide testimise tippkonverentsi korraldus- ning programmikomitee koosolek.
Jenihhini sõnul on Eesti arvutisüsteemide usaldusväärsuse disaini teadusvaldkonna üheks rajajaks on tema juhendaja akadeemik Raimund-Johannes Ubar. "Tema koolkonna TTÜ teadlased on väga aktiivsed, edukad ja tunnustatud terves maailmas," lisas Jenihhin.
Noore teadlase preemia varasemad laureaadid:
2000 - molekulaarbioloog Priit Kogerman
2001 - farmakoloog Allen Kaasik
Kultuurirahastu preemia - geograaf Hill Kulu
2002 - arvutiteadlane Ahto Buldas
2003 - keemik Ivo Leito
2004 - arvutiteadlane Jaan Raik
2005 - neurobioloog Sulev Kõks
2006 - hematoloog-onkoloog Alar Aints
2007 - keemik Ivari Kaljurand
2008 - sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus
2009 - füüsik Mait Müntel
2010 - filosoof Bruno Mölder
2011 - arvutiteadlane Peeter Laud
2012 - meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals
2013 - astrofüüsik Elmo Tempel
2014 - geeniteadlane Lili Milani
2015 - botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo
meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak | Noore teadlase preemia pälvisid geeniteadlane, füüsik ja IT-teadlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Geenid, fotoonika ja infotehnoloogia – sel aastal on presidendi premeeritavaid valdkondi ja teadlasi tavapärasest rohkem, varasematel aastatel pole enam kui kahes kategoorias auhindu jagatud.
Tõnu Esko. Virgo Siil
Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko müttab mitmel rindel. Ta on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu asedirektor teadusalal, järeldoktorantuuris Cambridge`is ja külalisteadur Bostoni lastehaiglas. “Töötan ka rahvuslikus majandusuuringute keskuses Ameerikas, majandusteadlasena,” lisab Esko: “ehk siis uurin inimeste vaimseid võimeid ja nende geneetilist tausta.”
Esko aktiivset ja sisukat tegevust on märgatud varemgi. Lisaks kodumaisele tunnustusele arvas Thomson Reuters ta 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka.
Kodumaise kiitusega käib kaasas 5000 euro suurune preemia ning kohustus pidada aasta jooksul vähemalt kaks akadeemilist loengut võimalusel väljaspool suuremaid linnu Tartut ja Tallinnat. Eskol on üks kool juba valmis vaadatud. “See toimub Nõo gümnaasiumis, kus ma oma gümnaasiumihariduse omandasin,” täpsustas ta.
Teadust tuleb tutvustada
Esko sõnul pole teaduse populariseerimine, teadusest ja geenidest rääkimine ei talle ega ka teistele geenivaramu teadlastele midagi uut. Kõik töötajad käivad erinevates koolides ja asutustes inimestele oma valdkonda tutvustamas. Ehk natuke üllatuslikult on geenijutust kohati vaat et rohkemgi huvitatud vanemad inimesed. “Neid huvitab, miks neil elu on nii kulgenud, nagu ta on kulgenud. Vanematel inimestel on ka suurem huvi enda mineviku kohta – kes olid nende esivanemad, nende haigused, kust nad pärit on,” selgitas Esko.
Teadusest rääkimine on Esko hinnangul tähtis mitmel põhjusel. Esiteks saab näidata, et teadlase elu on väga põnev. Selle käigus kohtab palju huvitavaid inimesi ja uusi mõtteid. Elu ei muutu rutiinseks. Teiseks “peaks noortega rääkimas käima, et innustada neid õppima ja teadma fakte. Et me ei elaks tõejärgses ühiskonnas ja soolapuhujate võidukäik ei süveneks,'' lisas Esko.
Noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest
Üks eripreemia otsustati sel korral määrata Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikalise optika vanemteadurile ja õppejõule Heli Luknerile teadusliku mõtteviisi aktiivse levitamise eest.
Heli Lukner. ERR
Lukner keskendub teadustegevuses ülilühikeste valgussähvatuste vormimisele ja mõõtmisele. Muu hulgas on ta läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Max Plancki valgusteaduse instituudis.
Vanemteaduri sõnul on üks põnevamaid väljakutseid olnud ülilühikeste impulsside kestvuse mõõteseadme disainimine uuele ja mastaapsele Euroopa laserikeskusele Extreme Light Infrastructure (ELI). Selles on senistest oluliselt võimsamad ja võimekamad uue põlvkonna laserid, mille abil saab lahendada inimkonna ees seisvaid keerukaid väljakutseid füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis ja materjaliteaduses.
Lukner on juba 6. hooaega noorte teadusvõistluse Rakett 69 kohtunik, veab alates 2015. aastast tudengite fotoonikaklubi ja teadust populariseeriva Teadusbussi üks algatajatest.
Fotoonikaklubis lahendavad nutikad tudengid ettevõtete välja pakutud probleeme. Vanemteadur ütles, et hea hariduse ja ettevõtlikuse toel annavad tudengid panuse teadmistepõhise majaduse arengusse.
Ka Lukner leidis, et teaduskommunikatsioon on tulevase põlvkonna vormimisel tähtis ja teaduslik mõtteviis on soolapuhumise võidukäigu tõrjumiseks parim relv. "Noored õpivad varakult tõde otsima ja andmeid analüüsima," rääkis vanemteadur.
See teda innustabki. “Teadust populariseerivaid ettevõtmisi tiivustab missioonitunne ja soov jagada ning inspireerida kaasteelisi. Olen õnnelik, et seda ka märgatakse ja tunnustatakse,” sõnas Lukner.
Maksim Jenihhin. Erakogu
Kolmas preemia IT-teadlasele
Maksim Jenihhin saab IT-teadlase eripreemia. Jenihhin uurib Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi vanemteadurina nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on seotud mitmete rahvusvaheliste projektidega, teaduskonverentside korraldamisega. Samuti asutas Jenihhin vaheldumisi Euroopas ja Ladina-Ameerikas toimuva doktoriõppe suvekooli BELAS.
Esimese eestlasena pälvis Jenihhin digitaalsüsteemide projekteerimise ja verifitseerimise uurimiseks “IBM faculty” auhinna. Ta juhtis Eesti teaduse tippkeskuses CEBE depressiooni avastava uut tüüpi mobiilse ajusignaalide analüsaatori välja töötamist.
Sarnaselt Tõnu Eskoga ka alub Jenihhingi loengu pidamist kodukoolis. "Kuna ma Jõhvi linnast pärit olen, külastaksin näiteks hea meelega kooli, kus ma ise õppisin," rääkis ta.
Jenihhin leiab, et Eesti õpilased on targad. Seda näitavad kasvõi hiljutised PISA testi tulemused. Samas on tal kahju, et õpilased vähe arvutiriistvarast või digitaalsüsteemidest huvituvad. "IT all mõistetakse tihti vaid tarkvara, kuid kiipide arendus ning sellega seotud ülihuvitavad ülesanded jäävad märkamata," sõnas teadlane.
Teadusmaailmas on Eesti teadlaste kuvand IT-valdkonnas tema hinnangul väga hea, näiteks teiste Baltimaade kohta sama öelda ei saa. Praegu viibibki Jenihhin Ateenas, kus toimub Euroopa kiipide testimise tippkonverentsi korraldus- ning programmikomitee koosolek.
Jenihhini sõnul on Eesti arvutisüsteemide usaldusväärsuse disaini teadusvaldkonna üheks rajajaks on tema juhendaja akadeemik Raimund-Johannes Ubar. "Tema koolkonna TTÜ teadlased on väga aktiivsed, edukad ja tunnustatud terves maailmas," lisas Jenihhin.
Noore teadlase preemia varasemad laureaadid:
2000 - molekulaarbioloog Priit Kogerman
2001 - farmakoloog Allen Kaasik
Kultuurirahastu preemia - geograaf Hill Kulu
2002 - arvutiteadlane Ahto Buldas
2003 - keemik Ivo Leito
2004 - arvutiteadlane Jaan Raik
2005 - neurobioloog Sulev Kõks
2006 - hematoloog-onkoloog Alar Aints
2007 - keemik Ivari Kaljurand
2008 - sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus
2009 - füüsik Mait Müntel
2010 - filosoof Bruno Mölder
2011 - arvutiteadlane Peeter Laud
2012 - meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals
2013 - astrofüüsik Elmo Tempel
2014 - geeniteadlane Lili Milani
2015 - botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo
meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak
### Response:
Noore teadlase preemia pälvisid geeniteadlane, füüsik ja IT-teadlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglise keeles Euro Winners Cup nime kandval turniiril osalevad Euroopa riikide meistrid. Eranditena panevad kaks võistkonda välja võõrustaja Portugal ning mullu turniiril võidutsenud Itaalia.
Portugalis Nazares toimuvale turniirile sõidab ka Pärnu võistkond FC Valicecar, kes on seetõttu varakult alustanud ka hooaja ettevalmistust.
"Praegu teevad poisid trenni kaks korda nädalas saalis ning Valicecari võistkond on mängimas saalijalgpalli rahvaliigas. Lisaks tehakse loomulikult ka individuaalset trenni, näiteks käiakse ujumas ja jõusaalis," ütles meeskonna eestvedaja Aleksei Galkin.
Meeskond on tänavu koos käinud ka liiva peal. "Kaks nädalat tagasi käisime esimest korda Nõos (rannahallis – toim.), kus toimus ühe päeval jooksul treening nii hommikul kui ka õhtul ja see oli vägev tunne," sõnas Galkin. "Teeme sel aastal ettevalmistust veidi teistmoodi, et ei tekiks olukorda, kus alles enne turniiri oleme liiva peale jõudnud. Veebruaris on plaanis Nõos veel treenida."
Hetkel on meeskonna koosseis veel lahtine, sest pole lõplikult kindel, millised leegionärid võistkonda tänavu esindavad. "Professionaalid teevad hetkel Peterburis neli korda nädalas trenni ja lisaks veel mängivad, mistõttu on nemad kindlasti vormis. Sõltub ka sellest, millistel turniiridel nad osalevad, aga kindlasti leiame neile väärt asendusi. Pigem on küsimus mängijates Eestis, sest minu jätkamine on lahtine ja väga palju "materjali" minu asendamiseks Pärnus pole," ütles vigastusest taastuv võistkonna mängiv treener Galkin.
Mullu Eesti parimaks rannajalgpalluriks valitud 37-aastane Galkin käis 19. detsembril taaskord põlveoperatsioonil ning on uuest aastast spetsiaalse kava järgi taastunud. "Ühe trenni sain isegi Nõos kaasa teha, aga hetkel on põlv nõrk. Iga päev teen koostööd füsioterapeudi ja treeneriga nii ujulas kui ka jõusaalis. Mängida veel ei saa, aga löögiharjutusi tohin kaasa teha. Kui individuaalselt veel pingutan, siis on võimalik, et suudan ühe hooaja veel mängida, aga see on raske. Kui põlv läheb veebruari lõpus katki, siis..." sõnas Galkin.
Euroopa klubide meistrite karikaturniiri suunas vaatas ta optimistlikult. "Muidugi on siin veel üks väga tähtis detail – loosimine. Eelmisel aastal sai Peugeot mängitava grupi, sai ka esimese võidu ning jäi poolakatele napilt alla. Loosimisega on juba kord selline lugu, et kas veab või mitte. Loodame, et meil läheb sellega hästi," lausus Galkin.
"Valmistume kõvasti ja anname endast parima. Eilse seisuga on meil delegatsioonis juba 40 inimest, nii et kindlasti on kohal ka meie fännid!" lisas ta. | Eesti meister rannajalgpallis kutsuti taas kõrgetasemelisele turniirile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglise keeles Euro Winners Cup nime kandval turniiril osalevad Euroopa riikide meistrid. Eranditena panevad kaks võistkonda välja võõrustaja Portugal ning mullu turniiril võidutsenud Itaalia.
Portugalis Nazares toimuvale turniirile sõidab ka Pärnu võistkond FC Valicecar, kes on seetõttu varakult alustanud ka hooaja ettevalmistust.
"Praegu teevad poisid trenni kaks korda nädalas saalis ning Valicecari võistkond on mängimas saalijalgpalli rahvaliigas. Lisaks tehakse loomulikult ka individuaalset trenni, näiteks käiakse ujumas ja jõusaalis," ütles meeskonna eestvedaja Aleksei Galkin.
Meeskond on tänavu koos käinud ka liiva peal. "Kaks nädalat tagasi käisime esimest korda Nõos (rannahallis – toim.), kus toimus ühe päeval jooksul treening nii hommikul kui ka õhtul ja see oli vägev tunne," sõnas Galkin. "Teeme sel aastal ettevalmistust veidi teistmoodi, et ei tekiks olukorda, kus alles enne turniiri oleme liiva peale jõudnud. Veebruaris on plaanis Nõos veel treenida."
Hetkel on meeskonna koosseis veel lahtine, sest pole lõplikult kindel, millised leegionärid võistkonda tänavu esindavad. "Professionaalid teevad hetkel Peterburis neli korda nädalas trenni ja lisaks veel mängivad, mistõttu on nemad kindlasti vormis. Sõltub ka sellest, millistel turniiridel nad osalevad, aga kindlasti leiame neile väärt asendusi. Pigem on küsimus mängijates Eestis, sest minu jätkamine on lahtine ja väga palju "materjali" minu asendamiseks Pärnus pole," ütles vigastusest taastuv võistkonna mängiv treener Galkin.
Mullu Eesti parimaks rannajalgpalluriks valitud 37-aastane Galkin käis 19. detsembril taaskord põlveoperatsioonil ning on uuest aastast spetsiaalse kava järgi taastunud. "Ühe trenni sain isegi Nõos kaasa teha, aga hetkel on põlv nõrk. Iga päev teen koostööd füsioterapeudi ja treeneriga nii ujulas kui ka jõusaalis. Mängida veel ei saa, aga löögiharjutusi tohin kaasa teha. Kui individuaalselt veel pingutan, siis on võimalik, et suudan ühe hooaja veel mängida, aga see on raske. Kui põlv läheb veebruari lõpus katki, siis..." sõnas Galkin.
Euroopa klubide meistrite karikaturniiri suunas vaatas ta optimistlikult. "Muidugi on siin veel üks väga tähtis detail – loosimine. Eelmisel aastal sai Peugeot mängitava grupi, sai ka esimese võidu ning jäi poolakatele napilt alla. Loosimisega on juba kord selline lugu, et kas veab või mitte. Loodame, et meil läheb sellega hästi," lausus Galkin.
"Valmistume kõvasti ja anname endast parima. Eilse seisuga on meil delegatsioonis juba 40 inimest, nii et kindlasti on kohal ka meie fännid!" lisas ta.
### Response:
Eesti meister rannajalgpallis kutsuti taas kõrgetasemelisele turniirile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trump on ajakirjandusele antud intervjuudes ennustanud EL-i peatset lagunemist.
"On lubamatu, et Ühendriikide president avaldab teatud arvu avaldustega survet sellele, mis Euroopa peaks või ei peaks olema," ütles Hollande Maltal EL-i tippkohtumisel ajakirjanikele.
"Kes teab tegelikult, mida USA president tahab, eriti transatlantiliselt alliansilt, ja kulutuste jagamise osas, mida ta nimetab koormaks," lisas Hollande.
Saksa kantsler Angela Merkel avaldas arvamust, et parim viis asjaajamiseks USA administratsiooniga, kelle suhtumine Euroopasse näib olevat ambivalentne, on oma plaanidega edasi minna.
"Ma olen juba öelnud, et Euroopa saatus on tema enda kätes," ütles Merkel Vallettasse saabudes.
"Ja ma usun, et mida kindlamalt me ütleme, kuidas meie määratleme oma rolli maailmas, seda paremini suudame hoolitseda ka transatlantiliste suhete eest."
"Sellepärast on minu jaoks siin esikohal kõnelused Euroopast, mitte teiste maailmaosadega tegelemine," rõhutas Merkel.
EL-i suhteid Trumpi administratsiooniga arutatakse Malta tippkohtumise teises pooles, pärast kõnelusi Liibüast üle Vahemere Euroopasse jõudvast rändevoost. | Hollande: Trumpi survega Euroopa Liidule ei saa leppida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trump on ajakirjandusele antud intervjuudes ennustanud EL-i peatset lagunemist.
"On lubamatu, et Ühendriikide president avaldab teatud arvu avaldustega survet sellele, mis Euroopa peaks või ei peaks olema," ütles Hollande Maltal EL-i tippkohtumisel ajakirjanikele.
"Kes teab tegelikult, mida USA president tahab, eriti transatlantiliselt alliansilt, ja kulutuste jagamise osas, mida ta nimetab koormaks," lisas Hollande.
Saksa kantsler Angela Merkel avaldas arvamust, et parim viis asjaajamiseks USA administratsiooniga, kelle suhtumine Euroopasse näib olevat ambivalentne, on oma plaanidega edasi minna.
"Ma olen juba öelnud, et Euroopa saatus on tema enda kätes," ütles Merkel Vallettasse saabudes.
"Ja ma usun, et mida kindlamalt me ütleme, kuidas meie määratleme oma rolli maailmas, seda paremini suudame hoolitseda ka transatlantiliste suhete eest."
"Sellepärast on minu jaoks siin esikohal kõnelused Euroopast, mitte teiste maailmaosadega tegelemine," rõhutas Merkel.
EL-i suhteid Trumpi administratsiooniga arutatakse Malta tippkohtumise teises pooles, pärast kõnelusi Liibüast üle Vahemere Euroopasse jõudvast rändevoost.
### Response:
Hollande: Trumpi survega Euroopa Liidule ei saa leppida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnevalt asepresidendina tegutsenud Kiivikas sai liikmesklubide poolehoiu, kogudes võimalikust 13 häälest 12.
Kiivikas on olnud Eesti kulturismiga seotud 25 aastat, olnud juures kulturismi ja fitnessi arenemise ja arendamise juures paljudes eri rollides – treeneri, sportlase ja spordiaktivistina. | Ott Kiivikas valiti Eesti kulturismi ja Fitnessiliidu uueks presidendiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnevalt asepresidendina tegutsenud Kiivikas sai liikmesklubide poolehoiu, kogudes võimalikust 13 häälest 12.
Kiivikas on olnud Eesti kulturismiga seotud 25 aastat, olnud juures kulturismi ja fitnessi arenemise ja arendamise juures paljudes eri rollides – treeneri, sportlase ja spordiaktivistina.
### Response:
Ott Kiivikas valiti Eesti kulturismi ja Fitnessiliidu uueks presidendiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni 30 päeva võib sellist sõidukit kasutada eeldusel, et juht on rikkest või puudusest teadlik ning liikluses osalemisel sellega arvestab, seisab kooskõlastamisel oleva eelnõu seletuskirjas.
Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.
Liiklusseaduse teise suurema muudatusena loobutakse eelnõuga Eesti saartel, välja arvatud Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal, kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest.
Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik teeliikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima tehnoülevaatuse.
Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus sõiduki kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal, leiab eelnõu autor majandusministeerium.
Eelnõu jõustumiseks on planeeritud 20. mai 2017. aasta. | Sõiduki väiksema puuduse või rikke korral seda liiklusest edaspidi ei kõrvaldata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni 30 päeva võib sellist sõidukit kasutada eeldusel, et juht on rikkest või puudusest teadlik ning liikluses osalemisel sellega arvestab, seisab kooskõlastamisel oleva eelnõu seletuskirjas.
Kehtiva seaduse kohaselt tohib sellise sõidukiga sõita ainult remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli või tagasi parkimiskohta.
Liiklusseaduse teise suurema muudatusena loobutakse eelnõuga Eesti saartel, välja arvatud Hiiumaal, Muhus ja Saaremaal, kasutatavate sõidukite tehnoülevaatuse kohustusest.
Kehtiva seaduse kohaselt peavad kõik teeliikluses kasutatavad sõidukid olenemata sellest, kus sõidukit kasutatakse, läbima tehnoülevaatuse.
Samas ei ole otstarbekas viia kontrolle läbi üksnes väikesaartel kasutatavatel sõidukitel, kus sõiduki kasutusintensiivsus ning liiklustihedus on väga madal, leiab eelnõu autor majandusministeerium.
Eelnõu jõustumiseks on planeeritud 20. mai 2017. aasta.
### Response:
Sõiduki väiksema puuduse või rikke korral seda liiklusest edaspidi ei kõrvaldata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mattis kordas oma Lõuna-Koreas öeldud avaldust, et Põhja-Korea poolt korraldatud provokatsioonid ei jäta ruumi kahtlusteks USA pühendumise asjus, vahendas Reuters.
"Ma tahan kindlalt öelda, et meie kahepoolse kaitseleppe 5. artiklit mõistetakse täna samamoodi nagu seda tehti aasta aega tagasi, viis aastat tagasi ja nagu seda tehakse aasta ja 10 aasta pärast," sõnas USA kaitseminister.
Kahepoolse leppe 5. artikli alusel on USA-l kohustus kaitsta Jaapani administratiivkontrolli all olevat territooriumi. Jaapan on juba pikemat aega soovinud kinnitust, et Washington on pühendunud senisesele poliitikalte, mis puudutab Ida-Hiina meres Jaapani kontrolli all olevaid saari, mida peab enda omaks ka Hiina.
Peaminister Abe sõnul on ta veendunud, et koos Trumpi ja Mattisega, saavad USA ja Jaapan näidata maailmale oma vankumatut liitlassuhet.
Jaapani välisminister Fumio Kishida ütles omakorda, et Tokyo soovib tugevdada liitlassuhet Washingtoniga seoses üha äärmuslikuma julgeolekuolukorraga Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Valimiskampaania ajal tegi praegune president Donald Trump avaldusi, mida võis tõlgendada kui kahtlemist liitlassuhetes Lõuna-Korea ja Jaapaniga.
Lõuna-Korea ja Jaapan olid kaitseminister Mattise esimesteks ametlikeks välisvisiitideks. | Mattis kinnitas Jaapani peaministrile vankumatut liitlassuhet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mattis kordas oma Lõuna-Koreas öeldud avaldust, et Põhja-Korea poolt korraldatud provokatsioonid ei jäta ruumi kahtlusteks USA pühendumise asjus, vahendas Reuters.
"Ma tahan kindlalt öelda, et meie kahepoolse kaitseleppe 5. artiklit mõistetakse täna samamoodi nagu seda tehti aasta aega tagasi, viis aastat tagasi ja nagu seda tehakse aasta ja 10 aasta pärast," sõnas USA kaitseminister.
Kahepoolse leppe 5. artikli alusel on USA-l kohustus kaitsta Jaapani administratiivkontrolli all olevat territooriumi. Jaapan on juba pikemat aega soovinud kinnitust, et Washington on pühendunud senisesele poliitikalte, mis puudutab Ida-Hiina meres Jaapani kontrolli all olevaid saari, mida peab enda omaks ka Hiina.
Peaminister Abe sõnul on ta veendunud, et koos Trumpi ja Mattisega, saavad USA ja Jaapan näidata maailmale oma vankumatut liitlassuhet.
Jaapani välisminister Fumio Kishida ütles omakorda, et Tokyo soovib tugevdada liitlassuhet Washingtoniga seoses üha äärmuslikuma julgeolekuolukorraga Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Valimiskampaania ajal tegi praegune president Donald Trump avaldusi, mida võis tõlgendada kui kahtlemist liitlassuhetes Lõuna-Korea ja Jaapaniga.
Lõuna-Korea ja Jaapan olid kaitseminister Mattise esimesteks ametlikeks välisvisiitideks.
### Response:
Mattis kinnitas Jaapani peaministrile vankumatut liitlassuhet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Talle pakkusid suuremat konkurentsi Gert Dorbek, Kristo Saage ja Joonas Järveläinen.
Dzeletovic liitus TLÜ/Kaleviga uue aasta alguses (jaanuaris oli TLÜ/Kalevi saldo 4-2). 23-aastase ja 205 cm pika serblase näitajad viies meistriliiga kohtumises olid 21,4 pt, 6,8 lp, 1,4 rs ja 1,8 vl. Visked: 2p 56 %, 3p 33 %, vv 79 %. PIR 23,2.
Konkurentsis olid veel Gert Dorbek (14pt, tabavus 53%, 52%, 88%; PIR 13), Mark Tollefsen (14,5+4,8lp, tabavus 84%, 47%, 67%; PIR 18), Kristo Saage (13,5+4,3+4, tabavus 58%, 40%, 77%, PIR 16,3), vaid kolmes mängus osalenud Joonas Järveläinen (23+10,7lp, tabavus 69%, 33%, 70%, PIR 27) ning Dominykas Milka (13,8+8,6+1,2, tabavus 66%, 100%, 56%, PIR 20,2). | Aasta alguses TLÜ/Kaleviga liitunud serblane valiti jaanuari parimaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Talle pakkusid suuremat konkurentsi Gert Dorbek, Kristo Saage ja Joonas Järveläinen.
Dzeletovic liitus TLÜ/Kaleviga uue aasta alguses (jaanuaris oli TLÜ/Kalevi saldo 4-2). 23-aastase ja 205 cm pika serblase näitajad viies meistriliiga kohtumises olid 21,4 pt, 6,8 lp, 1,4 rs ja 1,8 vl. Visked: 2p 56 %, 3p 33 %, vv 79 %. PIR 23,2.
Konkurentsis olid veel Gert Dorbek (14pt, tabavus 53%, 52%, 88%; PIR 13), Mark Tollefsen (14,5+4,8lp, tabavus 84%, 47%, 67%; PIR 18), Kristo Saage (13,5+4,3+4, tabavus 58%, 40%, 77%, PIR 16,3), vaid kolmes mängus osalenud Joonas Järveläinen (23+10,7lp, tabavus 69%, 33%, 70%, PIR 27) ning Dominykas Milka (13,8+8,6+1,2, tabavus 66%, 100%, 56%, PIR 20,2).
### Response:
Aasta alguses TLÜ/Kaleviga liitunud serblane valiti jaanuari parimaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmikvõidu võtsid venelased – esikoha sai ajaga 32.55,7 Aleksandr Bolšunov, Aleksei Tšervotkin kaotas talle 21,8 ja Deniss Spitsov 28,2 sekundiga.
Kõrge lõpetas võistluse 25. kohaga, kaotades võitjale 2.26,3, Veerpalu sai 27. koha, kaotust kogunes 2.31,8. Kokku lõpetas sõidu 50 noormeest.
Naiste 10 km vabatehnikasõidus tuli maailmameistriks rootslanna Anna Dyvik, kes lõpetas ajaga 26.14,0. Järgnesid kolm norralannat – 16,8 sekundiga kaotas võitjale Tiril Udnes Weng, 23 sekundiga Lovise Heimdal ning kõige napimalt, vaid ühe sajandikuga jäi medalist ilma Lotta Udnes Weng.
Anette Veerpalu sai 43 lõpetanu seas 38. koha, kaotades võitjale 3.38,8. | Kõrge ja Veerpalu jõudsid U-23 MM-il 30 parema sekka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmikvõidu võtsid venelased – esikoha sai ajaga 32.55,7 Aleksandr Bolšunov, Aleksei Tšervotkin kaotas talle 21,8 ja Deniss Spitsov 28,2 sekundiga.
Kõrge lõpetas võistluse 25. kohaga, kaotades võitjale 2.26,3, Veerpalu sai 27. koha, kaotust kogunes 2.31,8. Kokku lõpetas sõidu 50 noormeest.
Naiste 10 km vabatehnikasõidus tuli maailmameistriks rootslanna Anna Dyvik, kes lõpetas ajaga 26.14,0. Järgnesid kolm norralannat – 16,8 sekundiga kaotas võitjale Tiril Udnes Weng, 23 sekundiga Lovise Heimdal ning kõige napimalt, vaid ühe sajandikuga jäi medalist ilma Lotta Udnes Weng.
Anette Veerpalu sai 43 lõpetanu seas 38. koha, kaotades võitjale 3.38,8.
### Response:
Kõrge ja Veerpalu jõudsid U-23 MM-il 30 parema sekka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuhu on käbi kukkunud? Miks just sinna? Ja milline on ema või isa roll lapse jäljeraja kujunemises? Need on vaid mõned küsimused, mida saate "Käbi ei kuku..." juht Sten Teppan külalistele esitab.
Esimeses saates räägivad isa ja tütre loo Kalev Lindal ja Eeva Talsi. Teises saates on mikrofoni ees ema Anni Kreem (Viiding) ja poeg Jaagup Kreem.
"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris alates 5. veebruarist pühapäeviti kell 10.10. | Vikerraadios algab vestlussaade "Käbi ei kuku..." | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuhu on käbi kukkunud? Miks just sinna? Ja milline on ema või isa roll lapse jäljeraja kujunemises? Need on vaid mõned küsimused, mida saate "Käbi ei kuku..." juht Sten Teppan külalistele esitab.
Esimeses saates räägivad isa ja tütre loo Kalev Lindal ja Eeva Talsi. Teises saates on mikrofoni ees ema Anni Kreem (Viiding) ja poeg Jaagup Kreem.
"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris alates 5. veebruarist pühapäeviti kell 10.10.
### Response:
Vikerraadios algab vestlussaade "Käbi ei kuku..." |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Doktor Kaspar Rõivassepp avastas lõikuse käigus, et lisaks meniski vigastusele on põlvel ka kõhre probleem, mis vajas samuti kirurgilist sekkumist, kirjutab Delfi.
Küll aga venib nüüd oluliselt pikemaks Arbeti tagasitulek, sest lõikusest taastumine nõuab enam aega. Algse kuue nädala asemel räägitakse kümnest nädalast ehk võistluspaus kujuneb eeldatavalt kahe ja poole kuu pikkuseks. Arbetit võiks tagasi väljakul näha aprilli keskel, kui koduses meistriliigas algavad play-off’id.
"Muidugi kahju, et paus nii pikaks venib, aga doktor Rõivassepa sõnul sain endale noore mehe põlve. See võib pikendada minu sportlaskarjääri," sõnas kodusel režiimil viibiv kalevlane. Ta vigastas põlve viimatises VTB Ühisliiga mängus Permi Parmaga. | Arbeti võistluspaus venib oodatust pikemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Doktor Kaspar Rõivassepp avastas lõikuse käigus, et lisaks meniski vigastusele on põlvel ka kõhre probleem, mis vajas samuti kirurgilist sekkumist, kirjutab Delfi.
Küll aga venib nüüd oluliselt pikemaks Arbeti tagasitulek, sest lõikusest taastumine nõuab enam aega. Algse kuue nädala asemel räägitakse kümnest nädalast ehk võistluspaus kujuneb eeldatavalt kahe ja poole kuu pikkuseks. Arbetit võiks tagasi väljakul näha aprilli keskel, kui koduses meistriliigas algavad play-off’id.
"Muidugi kahju, et paus nii pikaks venib, aga doktor Rõivassepa sõnul sain endale noore mehe põlve. See võib pikendada minu sportlaskarjääri," sõnas kodusel režiimil viibiv kalevlane. Ta vigastas põlve viimatises VTB Ühisliiga mängus Permi Parmaga.
### Response:
Arbeti võistluspaus venib oodatust pikemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaldus erineb varasematest president Donald Trumpi signaalidest, mille järgi võis arvata, et ta ei ole Iisraeli asundustegevuse vastu, vahendas BBC.
Okupeeritud Läänekaldale rajatud uusasunduste saatus on üks kõige enam vaidlusi tekitavaid teemasid Iisraeli ja Palestiina vahel. Umbes 140 asunduses elab üle 600 000 juudi. Rahvusvahelise seaduse järgi on tegu ebaseaduslike ehitistega, ehkki Iisrael ei ole sellega nõus.
Trumpi võimulesaamine on Iisraeli valitsusele julgustavalt mõjunud ja viimastel päevadel on riik teinud teatavaks plaanid tuhandete asunduskodude ehitamiseks.
Neljapäeval tegi selle kohta avalduse Valge Maja. "Kuigi me ei usu, et asunduste olemasolu takistaks rahu saavutamist, ei pruugi uute asunduste ehitamine või olemasolevate laiendamine väljapoole nende praegusi piire selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata," seisis avalduses.
Valge Maja teatel ootab Trumpi administratsioon võimalust sel teemal Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga arutleda, kui ta veebruari lõpus Washingtoni visiidile tuleb.
Iisrael: vara veel öelda, kuidas USA avaldus asundustegevust mõjutab
Iisrali saadik ÜROs Danny Danon rääkis Iisraeli raadiole, et vara on veel hinnata, kuidas Valge Maja värske avaldus Iisraeli plaani uusi asunduskodusid rajada mõjutab.
"Seda on veel vara öelda. Ma ei nimetaks seda USA administratsiooni tagasipöördeks, kuid see teema on neil selgelt päevakorral. Küsimust arutatakse, kui peaminister Washingtonis presidendiga kohtub," sõnas Danon.
Iisrael okupeeris Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma 1967. aastal ja peab kogu linna oma jagamatuks pealinnaks. Palestiinlased näevad aga Ida-Jeruusalemma tulevase Palestiina riigi pealinnana. | USA: Iisraeli uusasundused ei pruugi rahule kaasa aidata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaldus erineb varasematest president Donald Trumpi signaalidest, mille järgi võis arvata, et ta ei ole Iisraeli asundustegevuse vastu, vahendas BBC.
Okupeeritud Läänekaldale rajatud uusasunduste saatus on üks kõige enam vaidlusi tekitavaid teemasid Iisraeli ja Palestiina vahel. Umbes 140 asunduses elab üle 600 000 juudi. Rahvusvahelise seaduse järgi on tegu ebaseaduslike ehitistega, ehkki Iisrael ei ole sellega nõus.
Trumpi võimulesaamine on Iisraeli valitsusele julgustavalt mõjunud ja viimastel päevadel on riik teinud teatavaks plaanid tuhandete asunduskodude ehitamiseks.
Neljapäeval tegi selle kohta avalduse Valge Maja. "Kuigi me ei usu, et asunduste olemasolu takistaks rahu saavutamist, ei pruugi uute asunduste ehitamine või olemasolevate laiendamine väljapoole nende praegusi piire selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata," seisis avalduses.
Valge Maja teatel ootab Trumpi administratsioon võimalust sel teemal Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga arutleda, kui ta veebruari lõpus Washingtoni visiidile tuleb.
Iisrael: vara veel öelda, kuidas USA avaldus asundustegevust mõjutab
Iisrali saadik ÜROs Danny Danon rääkis Iisraeli raadiole, et vara on veel hinnata, kuidas Valge Maja värske avaldus Iisraeli plaani uusi asunduskodusid rajada mõjutab.
"Seda on veel vara öelda. Ma ei nimetaks seda USA administratsiooni tagasipöördeks, kuid see teema on neil selgelt päevakorral. Küsimust arutatakse, kui peaminister Washingtonis presidendiga kohtub," sõnas Danon.
Iisrael okupeeris Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma 1967. aastal ja peab kogu linna oma jagamatuks pealinnaks. Palestiinlased näevad aga Ida-Jeruusalemma tulevase Palestiina riigi pealinnana.
### Response:
USA: Iisraeli uusasundused ei pruugi rahule kaasa aidata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ähvardas korduvalt kriminaalkorras karistatud 67-aastane Sulev tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse teinud kohtunikku, süüdistuse esitanud prokuröri ning hiljem juba karistuse kandmise ajal vangivalvurit füüsilise vägivallaga.
Süüdistus märkis, et kuna tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud mehega, kes on süüdi tunnistatud muuhulgas ka väga raskes isikuvastases kuriteos, oli kannatanutel alust arvata, et Sulev võib oma ähvardused ka teoks teha.
2008. aasta lõpus mõistis Pärnu maakohus mehe süüdi Kuressaares sama aasta 14. märtsil oma tuttava naise surnuks peksmises. Kohus karistas meest seitsme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Tartu maakohus peab Sulevi kriminaalasjas eelistungi veebruari keskel.
Süüdimõistmisel ähvardab meest kuni viieaastane vanglakaristus. | Roimar sai süüdistuse kohtuniku ja prokuröri ähvardamises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ähvardas korduvalt kriminaalkorras karistatud 67-aastane Sulev tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse teinud kohtunikku, süüdistuse esitanud prokuröri ning hiljem juba karistuse kandmise ajal vangivalvurit füüsilise vägivallaga.
Süüdistus märkis, et kuna tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud mehega, kes on süüdi tunnistatud muuhulgas ka väga raskes isikuvastases kuriteos, oli kannatanutel alust arvata, et Sulev võib oma ähvardused ka teoks teha.
2008. aasta lõpus mõistis Pärnu maakohus mehe süüdi Kuressaares sama aasta 14. märtsil oma tuttava naise surnuks peksmises. Kohus karistas meest seitsme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Tartu maakohus peab Sulevi kriminaalasjas eelistungi veebruari keskel.
Süüdimõistmisel ähvardab meest kuni viieaastane vanglakaristus.
### Response:
Roimar sai süüdistuse kohtuniku ja prokuröri ähvardamises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.
Lindude paigatruuduse mõõtmiseks püüti Slovakkias talviste toidumajade juurest nii rasva- kui ka sinitihaseid. Kuna telemeetrilistest uuringutest on teada, et tihased võivad talvel toitumiskohtadest liikuda kuni 1 km ning vaid harva 1,5 km kaugusele, transporditi rõngastatud linnud püügikohast 7,8 km kaugusele, mis on palju suurem lindude talvisest tegutsemisraadiusest. Selliselt sai täpsemalt hinnata lindude paigatruudust ja nende orienteerumisvõimet: kui linnud on truud oma toidumajadele, siis peaksid nad varem või hiljem nende juurde tagasi jõudma. Kui aga lindudele on oluline pelgalt hea ninaesine, võivad nad “koduneda” ka mõnes teises toidukohas vabastamispaiga lähedal.
Toidumajade juures linde edasi püüdes hakkasid varem püütud linnud aegamisi “kodukohta” tagasi jõudma. Siiski ei naasnud kõik linnud, vaid see erines nii liigiti kui ka sugude lõikes. Keskmiselt kulus lindudel tagasi jõudmiseks neli nädalat, kuid sinitihased olid rasvatihastest kiiremad – neil kulus selleks keskmiselt üks nädal vähem. Samuti oli sinitihaste osa naasnute seas rasvatihastest suurem – sinitihastest naasid ligikaudu pooled (45,7%), rasvatihastest vaid kolmandik (32,5%). Mõlema liigi puhul jõudsid “koju” kiiremini isased. Naasmise kiirust mõjutas ka toidumajas oleva toidu hulk linnu püügi hetkel – linnud naasid kiiremini rikkalikumalt kaetud toidumajade juurde.
Uuringu tulemuste ühene tõlgendamine on keerukas, kuid tulemused viitavad talviste territooriumite kujunemise, paigatruuduse ja “kodu” leidmise sõltumisele nii linnuliigist, toidumajas olevast toidu hulgast kui ka linnu soost.
Uuringu tulemustest võiks teha ka praktilisi järeldusi – kui soovid, et linnud ka kauge maa tagant ikka ja jälle just sinu toidumaja üles leiaksid, tuleks seda hoolsasti toiduga täita. See, kas lindude inimese külge “aheldamine” peaks olema omaette eesmärk, jäägu aga igaühe enese otsustada.
Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Krištín A, Kaňuch P. 2017. Stay or go? Strong winter feeding site fidelity in small woodland passerines revealed by a homing eksperiment. Journal of Ornithology | Kas tihased on toidumajale truud? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.
Lindude paigatruuduse mõõtmiseks püüti Slovakkias talviste toidumajade juurest nii rasva- kui ka sinitihaseid. Kuna telemeetrilistest uuringutest on teada, et tihased võivad talvel toitumiskohtadest liikuda kuni 1 km ning vaid harva 1,5 km kaugusele, transporditi rõngastatud linnud püügikohast 7,8 km kaugusele, mis on palju suurem lindude talvisest tegutsemisraadiusest. Selliselt sai täpsemalt hinnata lindude paigatruudust ja nende orienteerumisvõimet: kui linnud on truud oma toidumajadele, siis peaksid nad varem või hiljem nende juurde tagasi jõudma. Kui aga lindudele on oluline pelgalt hea ninaesine, võivad nad “koduneda” ka mõnes teises toidukohas vabastamispaiga lähedal.
Toidumajade juures linde edasi püüdes hakkasid varem püütud linnud aegamisi “kodukohta” tagasi jõudma. Siiski ei naasnud kõik linnud, vaid see erines nii liigiti kui ka sugude lõikes. Keskmiselt kulus lindudel tagasi jõudmiseks neli nädalat, kuid sinitihased olid rasvatihastest kiiremad – neil kulus selleks keskmiselt üks nädal vähem. Samuti oli sinitihaste osa naasnute seas rasvatihastest suurem – sinitihastest naasid ligikaudu pooled (45,7%), rasvatihastest vaid kolmandik (32,5%). Mõlema liigi puhul jõudsid “koju” kiiremini isased. Naasmise kiirust mõjutas ka toidumajas oleva toidu hulk linnu püügi hetkel – linnud naasid kiiremini rikkalikumalt kaetud toidumajade juurde.
Uuringu tulemuste ühene tõlgendamine on keerukas, kuid tulemused viitavad talviste territooriumite kujunemise, paigatruuduse ja “kodu” leidmise sõltumisele nii linnuliigist, toidumajas olevast toidu hulgast kui ka linnu soost.
Uuringu tulemustest võiks teha ka praktilisi järeldusi – kui soovid, et linnud ka kauge maa tagant ikka ja jälle just sinu toidumaja üles leiaksid, tuleks seda hoolsasti toiduga täita. See, kas lindude inimese külge “aheldamine” peaks olema omaette eesmärk, jäägu aga igaühe enese otsustada.
Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Krištín A, Kaňuch P. 2017. Stay or go? Strong winter feeding site fidelity in small woodland passerines revealed by a homing eksperiment. Journal of Ornithology
### Response:
Kas tihased on toidumajale truud? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vooru kesksetes kohtumistes on täna kell 17.30 vastamisi Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond ning laupäeval kell 14 kohtuvad FC Flora – FC Levadia.
Premium liiga meeskondi näeb täna väljakul ka kell 19.15 algavas kohtumises, kui vastamisi lähevad FCI – Sillamäe Kalev. Homme on veel vastamisi Tartu JK Tammeka – Maardu Linnameeskond (12.15), JK Narva Trans – Pärnu JK Vaprus (15.45) ja Rakvere JK Tarvas – Viljandi JK Tulevik (17.30). Nende mängudega tõmmatakse joon alla Taliturniiri A- ja B-turniiridele, kus osalevad kümme Premium liiga ja kaks Esiliiga meeskonda.
Hooaja ettevalmistus jätkub teiste meeskondade jaoks Taliturniiri raames märtsi alguseni. Täna kell 21 on vastamisi Paide Linnameeskond U-21 – Viimsi JK, homme kell 19.15 kohtuvad FC Levadia U-21 – JK Tallinna Kalev.
Pühapäeval algab pikk mängudepäev kell 9.45 Raasiku FC Joker – FC Flora U-19 kohtumisega. Seejärel on kell 11.30 vastamisi Nõmme Kalju FC U-21 – FCI U-21, millele järgneb Tartu JK Welco – FC Kuressaare (13.15) matš. Lisaks kohtuvad pühapäeval Taliturniiri raames Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Tammeka U-21 (15.00), FC Flora U-21 – FC Elva (16.45), Vändra JK Vaprus – Tallinna Kalev U21 (18.30) ja Keila JK – Nõmme United (20.15).
Taliturniiril tabelit ei peeta ja seega võitjat ei selgitata. Sissepääs on kõikide pealtvaatajate jaoks tasuta. | Taliturniiril peavad Premium liiga meeskonnad oma viimase vooru kohtumisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vooru kesksetes kohtumistes on täna kell 17.30 vastamisi Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond ning laupäeval kell 14 kohtuvad FC Flora – FC Levadia.
Premium liiga meeskondi näeb täna väljakul ka kell 19.15 algavas kohtumises, kui vastamisi lähevad FCI – Sillamäe Kalev. Homme on veel vastamisi Tartu JK Tammeka – Maardu Linnameeskond (12.15), JK Narva Trans – Pärnu JK Vaprus (15.45) ja Rakvere JK Tarvas – Viljandi JK Tulevik (17.30). Nende mängudega tõmmatakse joon alla Taliturniiri A- ja B-turniiridele, kus osalevad kümme Premium liiga ja kaks Esiliiga meeskonda.
Hooaja ettevalmistus jätkub teiste meeskondade jaoks Taliturniiri raames märtsi alguseni. Täna kell 21 on vastamisi Paide Linnameeskond U-21 – Viimsi JK, homme kell 19.15 kohtuvad FC Levadia U-21 – JK Tallinna Kalev.
Pühapäeval algab pikk mängudepäev kell 9.45 Raasiku FC Joker – FC Flora U-19 kohtumisega. Seejärel on kell 11.30 vastamisi Nõmme Kalju FC U-21 – FCI U-21, millele järgneb Tartu JK Welco – FC Kuressaare (13.15) matš. Lisaks kohtuvad pühapäeval Taliturniiri raames Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Tammeka U-21 (15.00), FC Flora U-21 – FC Elva (16.45), Vändra JK Vaprus – Tallinna Kalev U21 (18.30) ja Keila JK – Nõmme United (20.15).
Taliturniiril tabelit ei peeta ja seega võitjat ei selgitata. Sissepääs on kõikide pealtvaatajate jaoks tasuta.
### Response:
Taliturniiril peavad Premium liiga meeskonnad oma viimase vooru kohtumisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuenduse perioodil on 6.–20. veebruarini iseteeninduses võimalik vaadata telefoninumbriga seotud ja arveldusalast infot ning tasuda arveid. Muud tehingud on sel perioodil iseteeninduses piiratud.
Esindustes ei ole võimalik sel perioodil liituda mobiil-ID teenusega ning vahetada mobiil-ID SIM-kaarte, muud tehingud on võimalikud, kuid võivad võtta tavapärasest kauem aega.
Tele2 juhi Argo Virkebau sõnul on tegemist ühe olulisima projektiga Tele2 Eesti ajaloos ja ka ühe suurima IT-projektiga kogu telekommunikatsioonisektoris.
“Oleme viimase viie aastaga investeerinud Eestis võrkude ja tugisüsteemide arendamisse 48 miljonit eurot ning uus müügi- ja arveldussüsteem on sellest üks olulisemaid ja suuremaid töid. Valmistasime seda 500 000 klienti puudutavat arendust ette ligi kaks aastat,” rääkis Virkebau.
Ta lisas, et süsteemide uuendus muudab tulevikus klienditeeninduse ja arvelduse tunduvalt kiiremaks ning igakuine arve saab uue ja selgema formaadi. „Kuna kogu Tele2 grupp kasutab samu süsteeme, siis saame tulevikus võtta kiiremini kasutusele uuenduslikke tehnilisi lahendusi,“ ütles Virkebau.
Kuna iga uus asi vajab harjumist, siis võivad osad teenindusprotsessid esialgu võtta harjumuspärasest kauem aega, hoiatas Virkebau. | Tele2 iseteenindus on uuele süsteemile ülemineku tõttu piiratud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuenduse perioodil on 6.–20. veebruarini iseteeninduses võimalik vaadata telefoninumbriga seotud ja arveldusalast infot ning tasuda arveid. Muud tehingud on sel perioodil iseteeninduses piiratud.
Esindustes ei ole võimalik sel perioodil liituda mobiil-ID teenusega ning vahetada mobiil-ID SIM-kaarte, muud tehingud on võimalikud, kuid võivad võtta tavapärasest kauem aega.
Tele2 juhi Argo Virkebau sõnul on tegemist ühe olulisima projektiga Tele2 Eesti ajaloos ja ka ühe suurima IT-projektiga kogu telekommunikatsioonisektoris.
“Oleme viimase viie aastaga investeerinud Eestis võrkude ja tugisüsteemide arendamisse 48 miljonit eurot ning uus müügi- ja arveldussüsteem on sellest üks olulisemaid ja suuremaid töid. Valmistasime seda 500 000 klienti puudutavat arendust ette ligi kaks aastat,” rääkis Virkebau.
Ta lisas, et süsteemide uuendus muudab tulevikus klienditeeninduse ja arvelduse tunduvalt kiiremaks ning igakuine arve saab uue ja selgema formaadi. „Kuna kogu Tele2 grupp kasutab samu süsteeme, siis saame tulevikus võtta kiiremini kasutusele uuenduslikke tehnilisi lahendusi,“ ütles Virkebau.
Kuna iga uus asi vajab harjumist, siis võivad osad teenindusprotsessid esialgu võtta harjumuspärasest kauem aega, hoiatas Virkebau.
### Response:
Tele2 iseteenindus on uuele süsteemile ülemineku tõttu piiratud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastapäeva kontserdil tuleb esitamisele eestikeelne repertuaar, kuid mõnel muul õhtul kuuleb Taavit laulmas ka inglise keeles.
Peterson sai tuntuks saates "Eesti otsib superstaari", mille finaali ta jõudis. Eesti muusikamaastikul on Peterson tegutsenud aktiivselt juba kümme aastat.
Kontsert toimub 24. veebruaril Beach Road Hotelis. | Taavi Peterson esineb vabariigi aastapäeval Kambodžas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastapäeva kontserdil tuleb esitamisele eestikeelne repertuaar, kuid mõnel muul õhtul kuuleb Taavit laulmas ka inglise keeles.
Peterson sai tuntuks saates "Eesti otsib superstaari", mille finaali ta jõudis. Eesti muusikamaastikul on Peterson tegutsenud aktiivselt juba kümme aastat.
Kontsert toimub 24. veebruaril Beach Road Hotelis.
### Response:
Taavi Peterson esineb vabariigi aastapäeval Kambodžas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Soome liitus 2003. aasta juunis nende umbkaudu pooltega maailma riikidest, mis aktsepteerivad topeltkodakondsust, oli nii mõndagi teisiti kui praegu. Venemaa president oli kogu eelmise aastakümne olnud Boris Jeltsin, maailmas valitses külma sõja asemel soe rahu ning vene rahvusest inimesi elas Soome lahest põhja pool võrreldes tänasega tunduvalt vähem.
Topeltkodakondsusega – mille üks olulistest eesmärkidest oli võimaldada välissoomlastele uue koduriigi kodakondsuse võtmise korral ka Soome kodakondsuse säilitamine – ei osatud seega seostada mingeid erilisi ohte.
Tänaseks on paljugi muutunud. Venemaa välispoliitilise ja sõjalise doktriini muutumist on tähele pandud ka meie põhjanaabrite juures.
Soome rahvusringhääling Yle teatas teisipäeval, et Soome kaitsejõududes rakendatakse salajasi juhtnööre, mille kohaselt Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikuid ei lasta ajateenistuses sellise informatsiooni ligi, mis on kaitstud riigisaladusega. Lisaks välistavat Soome-Vene topeltkodakondsus ka kaitsejõudude ametitesse kinnitamise.
Soome kaitsepolitsei juhtis topeltkodakondsusega seotud probleemidele tähelepanu juba mullu sügisel, toonitades muu hulgas, et Venemaa nõuab kõigilt oma kodanikelt koostööd kõigi riigiorganite, sealhulgas luurestruktuuridega.
Soome kaitseminister, põlissoomlasi esindav Jussi Niinistö korraldas uudise peale korraliku mürgli, nimetades seda libauudiseks ja väites, et see kahjustab Soome ja Venemaa suhteid. Ka kaitsejõud nõudsid Ylelt vabandamist oma maine kahjustamise pärast.
Kuid Yle kinnitas, et uudis vastab tõele ning ringhääling uudistejuht avaldas imestust Soome ja Venemaa suhete kahjustamise väite üle olukorras, kus nii Soome kaitseministeerium kui ka siseministeerium kavatsevad peatselt välja tulla seaduseelnõudega, mis piiravad topeltkodakondsusega isikute pääsemist teatud ametikohtadele.
Rääkimata sellest, et Soome kaitsepolitsei juhtis topeltkodakondsusega seotud probleemidele tähelepanu juba mullu sügisel, toonitades muu hulgas, et Venemaa nõuab kõigilt oma kodanikelt koostööd kõigi riigiorganite, sealhulgas luurestruktuuridega.
Lisaks on tänaseks välja koorunud ka asjaolu, et Soome ühes suuremas sõjaväeüksuses, Kainuu brigaadis, on vaikimisi välistatud Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega ajateenijate koolitamine näiteks droonioperaatoriteks. Ja ka välisministeerium on ajalehe Helsingin Sanomat uudise kohaselt vähemalt ühe isiku Soome-Vene topeltkodakondsuse ilmsiks tulles ametisse nimetamata jätnud.
Nii tundubki, et kaitseminister Niinistö pahameel Yle uudise suhtes pole lähtunud sellest, et uudis tõele ei vasta, vaid et hoolega saladuses hoitud teave avalikkuse ette toodi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Soome liitus 2003. aasta juunis nende umbkaudu pooltega maailma riikidest, mis aktsepteerivad topeltkodakondsust, oli nii mõndagi teisiti kui praegu. Venemaa president oli kogu eelmise aastakümne olnud Boris Jeltsin, maailmas valitses külma sõja asemel soe rahu ning vene rahvusest inimesi elas Soome lahest põhja pool võrreldes tänasega tunduvalt vähem.
Topeltkodakondsusega – mille üks olulistest eesmärkidest oli võimaldada välissoomlastele uue koduriigi kodakondsuse võtmise korral ka Soome kodakondsuse säilitamine – ei osatud seega seostada mingeid erilisi ohte.
Tänaseks on paljugi muutunud. Venemaa välispoliitilise ja sõjalise doktriini muutumist on tähele pandud ka meie põhjanaabrite juures.
Soome rahvusringhääling Yle teatas teisipäeval, et Soome kaitsejõududes rakendatakse salajasi juhtnööre, mille kohaselt Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikuid ei lasta ajateenistuses sellise informatsiooni ligi, mis on kaitstud riigisaladusega. Lisaks välistavat Soome-Vene topeltkodakondsus ka kaitsejõudude ametitesse kinnitamise.
Soome kaitsepolitsei juhtis topeltkodakondsusega seotud probleemidele tähelepanu juba mullu sügisel, toonitades muu hulgas, et Venemaa nõuab kõigilt oma kodanikelt koostööd kõigi riigiorganite, sealhulgas luurestruktuuridega.
Soome kaitseminister, põlissoomlasi esindav Jussi Niinistö korraldas uudise peale korraliku mürgli, nimetades seda libauudiseks ja väites, et see kahjustab Soome ja Venemaa suhteid. Ka kaitsejõud nõudsid Ylelt vabandamist oma maine kahjustamise pärast.
Kuid Yle kinnitas, et uudis vastab tõele ning ringhääling uudistejuht avaldas imestust Soome ja Venemaa suhete kahjustamise väite üle olukorras, kus nii Soome kaitseministeerium kui ka siseministeerium kavatsevad peatselt välja tulla seaduseelnõudega, mis piiravad topeltkodakondsusega isikute pääsemist teatud ametikohtadele.
Rääkimata sellest, et Soome kaitsepolitsei juhtis topeltkodakondsusega seotud probleemidele tähelepanu juba mullu sügisel, toonitades muu hulgas, et Venemaa nõuab kõigilt oma kodanikelt koostööd kõigi riigiorganite, sealhulgas luurestruktuuridega.
Lisaks on tänaseks välja koorunud ka asjaolu, et Soome ühes suuremas sõjaväeüksuses, Kainuu brigaadis, on vaikimisi välistatud Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega ajateenijate koolitamine näiteks droonioperaatoriteks. Ja ka välisministeerium on ajalehe Helsingin Sanomat uudise kohaselt vähemalt ühe isiku Soome-Vene topeltkodakondsuse ilmsiks tulles ametisse nimetamata jätnud.
Nii tundubki, et kaitseminister Niinistö pahameel Yle uudise suhtes pole lähtunud sellest, et uudis tõele ei vasta, vaid et hoolega saladuses hoitud teave avalikkuse ette toodi.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill arvas, et rahvusraamatukogu on eriti sobilik koht Veljo Tormise mälestusraamatu jaoks, sest seal paiknev Tormise kogu on justkui helilooja maailmapildi ehe väljendus ning avab tema unikaalse ja ülimalt isikupärase mõttemaailma laiemaid tagamaid.
Rahvusraamatukogu seob Veljo Tormisega tema unikaalne, ligi 500 nimetusest koosnev rahvamuusikaalane heliplaadi-, raamatu- ja noodikogu, mida saab kasutada muusikasaalis. Tormise kogus saab lugeda raamatuid Põhjala šamanismist või "Kalevala" võrdlusest teiste maailma eepostega, kuulata indiaani, jaapani, heebrea või india muusikat, uurida aafrika ja araabia rütme, püüdes leida ühiseid jooni maailma rahvaste ürgsetes viisides.
Samas seisavad reas Jakob Hurda, Oskar Looritsa, Juhan Zeigeri, Herbert Tampere, Ingrid Rüütli jt ulatuslikud kogumikud ning uurimused alates rahvapillidest kuni muistse rauasulatamiseni, rääkimata Veljo Tormise enda heliloomingust heliplaatidel ning noodiväljaannetes.
Veljo Tormise mälestusraamat on rahvusraamatukogu muusikasaalis 28. veebruarini. | Rahvusraamatukogus on avatud Veljo Tormise mälestusraamat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill arvas, et rahvusraamatukogu on eriti sobilik koht Veljo Tormise mälestusraamatu jaoks, sest seal paiknev Tormise kogu on justkui helilooja maailmapildi ehe väljendus ning avab tema unikaalse ja ülimalt isikupärase mõttemaailma laiemaid tagamaid.
Rahvusraamatukogu seob Veljo Tormisega tema unikaalne, ligi 500 nimetusest koosnev rahvamuusikaalane heliplaadi-, raamatu- ja noodikogu, mida saab kasutada muusikasaalis. Tormise kogus saab lugeda raamatuid Põhjala šamanismist või "Kalevala" võrdlusest teiste maailma eepostega, kuulata indiaani, jaapani, heebrea või india muusikat, uurida aafrika ja araabia rütme, püüdes leida ühiseid jooni maailma rahvaste ürgsetes viisides.
Samas seisavad reas Jakob Hurda, Oskar Looritsa, Juhan Zeigeri, Herbert Tampere, Ingrid Rüütli jt ulatuslikud kogumikud ning uurimused alates rahvapillidest kuni muistse rauasulatamiseni, rääkimata Veljo Tormise enda heliloomingust heliplaatidel ning noodiväljaannetes.
Veljo Tormise mälestusraamat on rahvusraamatukogu muusikasaalis 28. veebruarini.
### Response:
Rahvusraamatukogus on avatud Veljo Tormise mälestusraamat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tartu Ülikooli ja AS-i YIT Ehitus juhtkonna vahel läbirääkimised käivad, et leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss tekkinud olukorrale. Kohtuvaidlus pole kummagi poole eesmärk," ütles Tartu Ülikooli kommunikatsiooniosakonna juhataja Illari Lään BNS-ile.
YIT Ehituse juhatuse esimees Margus Põim ütles samuti, et firma otsib olukorrale jätkuvalt lahendust ning on ülikooliga ka kohtunud.
Lääni sõnul käib praegu ka kahepoolne raamatukogu renoveerimistööde hetkeseisu hindamine ja dokumentatsiooni ülevaatamine. "Tööde mahtu ja objekti suurust arvestades võiks see valmis saada 2017. aasta veebruari jooksul," rääkis ta.
"Uue hanke töödekirjeldust saab ülikool hakata ette valmistama siis, kui hetkeseis on hinnatud. Kui raamatukogus pooleliolevate ehitustööde hindamine valmis saab ning YIT Ehitusega on kompromissile jõutud, annab ülikool sellest kohe ka teada nii ülikooliperele kui ka laiemale avalikkusele," ütles raamatukogu kommunikatsiooniosakonna juhataja.
Tartu Ülikool saatis jaanuari alguses AS-ile YIT Ehitus teate raamatukogu rekonstrueerimistööde töövõtulepingu ülesütlemise ning leppetrahvinõude esitamise kohta, sest töövõtja on ülikooli hinnangul lepingu tingimusi oluliselt rikkunud.
Ülikool ja AS YIT Ehitus sõlmisid 2016. aasta mais töövõtulepingu ülikooli raamatukogu hoone rekonstrueerimiseks 6,7 miljoni euro eest. Lepingu kohaselt pidi tööde teostamine ja valmimine toimuma etapiviisiliselt ning raamatukogu avatama kasutajatele juba 2016. aasta oktoobri alguses, teatas ülikool jaanuaris.
Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul ei peetud kokkulepitud tähtaegadest kinni juba tööde esimeses etapis. Kuigi ülikool andis nii esimese kui ka teise etapi tööde puhul töövõtjale täiendavad tähtajad, ei pidanud YIT Ehitus ülikooli sõnul nendest kinni.
AS-i YIT Ehitus teatel ei ole firma Tartu Ülikooli raamatukogu ehituslepingut rikkunud. Samas seaduse järgi on tellijal õigus leping lõpetada igal juhul, ka siis, kui lepingut pole rikutud, ütles firma esindaja jaanuari alguses.
"AS YIT Ehitus loodab, et lähinädalatel leitakse tellijaga pärast ehitustööde faktilise seisu fikseerimist ja objektiivsete hinnangute kujundamist õigusliku olukorra kohta kompromiss, sest kulukas kohtuvaidlus ei saa mõistlikult olla kummagi poole huvides," ütles YIT Ehitust esindav vandeadvokaat toona. | TÜ loodab YIT-iga raamatukogu ehitusvaidluses kompromissi veebruaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tartu Ülikooli ja AS-i YIT Ehitus juhtkonna vahel läbirääkimised käivad, et leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss tekkinud olukorrale. Kohtuvaidlus pole kummagi poole eesmärk," ütles Tartu Ülikooli kommunikatsiooniosakonna juhataja Illari Lään BNS-ile.
YIT Ehituse juhatuse esimees Margus Põim ütles samuti, et firma otsib olukorrale jätkuvalt lahendust ning on ülikooliga ka kohtunud.
Lääni sõnul käib praegu ka kahepoolne raamatukogu renoveerimistööde hetkeseisu hindamine ja dokumentatsiooni ülevaatamine. "Tööde mahtu ja objekti suurust arvestades võiks see valmis saada 2017. aasta veebruari jooksul," rääkis ta.
"Uue hanke töödekirjeldust saab ülikool hakata ette valmistama siis, kui hetkeseis on hinnatud. Kui raamatukogus pooleliolevate ehitustööde hindamine valmis saab ning YIT Ehitusega on kompromissile jõutud, annab ülikool sellest kohe ka teada nii ülikooliperele kui ka laiemale avalikkusele," ütles raamatukogu kommunikatsiooniosakonna juhataja.
Tartu Ülikool saatis jaanuari alguses AS-ile YIT Ehitus teate raamatukogu rekonstrueerimistööde töövõtulepingu ülesütlemise ning leppetrahvinõude esitamise kohta, sest töövõtja on ülikooli hinnangul lepingu tingimusi oluliselt rikkunud.
Ülikool ja AS YIT Ehitus sõlmisid 2016. aasta mais töövõtulepingu ülikooli raamatukogu hoone rekonstrueerimiseks 6,7 miljoni euro eest. Lepingu kohaselt pidi tööde teostamine ja valmimine toimuma etapiviisiliselt ning raamatukogu avatama kasutajatele juba 2016. aasta oktoobri alguses, teatas ülikool jaanuaris.
Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul ei peetud kokkulepitud tähtaegadest kinni juba tööde esimeses etapis. Kuigi ülikool andis nii esimese kui ka teise etapi tööde puhul töövõtjale täiendavad tähtajad, ei pidanud YIT Ehitus ülikooli sõnul nendest kinni.
AS-i YIT Ehitus teatel ei ole firma Tartu Ülikooli raamatukogu ehituslepingut rikkunud. Samas seaduse järgi on tellijal õigus leping lõpetada igal juhul, ka siis, kui lepingut pole rikutud, ütles firma esindaja jaanuari alguses.
"AS YIT Ehitus loodab, et lähinädalatel leitakse tellijaga pärast ehitustööde faktilise seisu fikseerimist ja objektiivsete hinnangute kujundamist õigusliku olukorra kohta kompromiss, sest kulukas kohtuvaidlus ei saa mõistlikult olla kummagi poole huvides," ütles YIT Ehitust esindav vandeadvokaat toona.
### Response:
TÜ loodab YIT-iga raamatukogu ehitusvaidluses kompromissi veebruaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 25-aastasele Loginovile määrati esialgne võistluskeeld 2014. aasta novembri lõpus, kui järeltestimisel leiti tema 2013. aasta 26. novembril antud dopinguproovist EPO tarvitamise jälgi. Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) määras Loginovile kaheaastase võistluskeelu, mis lõppes mullu 25. novembril.
29-aastane Starõhh põrus samuti EPO-ga, algselt määrati ka temale kaheaastane keeld, kuid hiljem lisati sellele veel üks aasta. Nimelt andis Starõhh esimese positiivseks osutunud proovi 2013. aasta 23. detsembril, kuid 2014. aasta lõpus ilmnes järeltestimisel, et positiivne oli ka tema 2. jaanuaril antud proov. IBU otsustas, et nii väikese vahega antud kaks positiivset proovi on märk sihilikust dopingutarvitamisest ja seetõttu sai ta kokkuvõttes kolmeaastase keelu, mis lõppes mullu 23. detsembril.
Eelmisel nädalal peetud Euroopa meistrivõistlustel olid nii Loginov kui Starõhh suurepärases hoos – Loginov võitis kuldmedali 20 km tavadistantsil, 12,5 km jälitussõidus ja segateatesõidus ning oli sprindis teine, Starõhh tuli Euroopa meistriks 15 km tavadistantsil, 10 km jälitussõidus ja samuti segateatesõidus, sprindis võitis ta pronksi.
Tänu headele esitustele valitigi Starõhh ja Loginov ka Venemaa MM-koondisesse. Jaanuari lõpus peetud Anterselva MK-etapi ajal kinnitas IBU president Anders Besseberg, et kuna sportlased on enda karistuse kandnud, tohivad nad MM-il võistelda.
Teistele sportlastele see aga väga meeltmööda ei ole. "See on kahtlane, kui keelu alt tulnud sportlased naasevad nii hästi, see pole meie alale hea," kommenteeris kolmekordne maailmameister Johannes Thingnes Bö. "Mina ei saa nende koondist valida. See on küll totter, aga reeglite järgi on ta karistuse kandnud. Me ei saa teda võistlemast takistada, aga kindlasti pole ma rõõmus, kui teda stardijoonel näen."
"Paljusid paneb see kulmu kergitama, et ta on nii võimsalt naasnud. Aga ta on karistuse kandnud ja peame sellega leppima," lisas neljakordne olümpiavõitja Emil Hegle Svendsen. "Loomulikult ajab see närvi, kuid pean püüdma sellest üle olla."
Ka viimastel aastatel meeste laskesuusatamist valitsenud Martin Fourcade meenutas sotsiaalmeedias Loginovi patustamist. Nimelt oli Loginovil jaanuari lõpus sünnipäev ja Venemaa alaliit postitas sel puhul noormehest pildi, loetledes tema saavutusi. Fourcade kommenteeris: "Ja ärge unustage, et tal oli EPO tarvitamise tõttu kaheaastane võistluskeeld. Ärge unustage tema tähtsaimat trofeed." Hiljem kustutas Fourcade selle kommentaari ära. | Dopingupatuste venelaste MM-ile pääsemine pahandab konkurente | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
25-aastasele Loginovile määrati esialgne võistluskeeld 2014. aasta novembri lõpus, kui järeltestimisel leiti tema 2013. aasta 26. novembril antud dopinguproovist EPO tarvitamise jälgi. Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU) määras Loginovile kaheaastase võistluskeelu, mis lõppes mullu 25. novembril.
29-aastane Starõhh põrus samuti EPO-ga, algselt määrati ka temale kaheaastane keeld, kuid hiljem lisati sellele veel üks aasta. Nimelt andis Starõhh esimese positiivseks osutunud proovi 2013. aasta 23. detsembril, kuid 2014. aasta lõpus ilmnes järeltestimisel, et positiivne oli ka tema 2. jaanuaril antud proov. IBU otsustas, et nii väikese vahega antud kaks positiivset proovi on märk sihilikust dopingutarvitamisest ja seetõttu sai ta kokkuvõttes kolmeaastase keelu, mis lõppes mullu 23. detsembril.
Eelmisel nädalal peetud Euroopa meistrivõistlustel olid nii Loginov kui Starõhh suurepärases hoos – Loginov võitis kuldmedali 20 km tavadistantsil, 12,5 km jälitussõidus ja segateatesõidus ning oli sprindis teine, Starõhh tuli Euroopa meistriks 15 km tavadistantsil, 10 km jälitussõidus ja samuti segateatesõidus, sprindis võitis ta pronksi.
Tänu headele esitustele valitigi Starõhh ja Loginov ka Venemaa MM-koondisesse. Jaanuari lõpus peetud Anterselva MK-etapi ajal kinnitas IBU president Anders Besseberg, et kuna sportlased on enda karistuse kandnud, tohivad nad MM-il võistelda.
Teistele sportlastele see aga väga meeltmööda ei ole. "See on kahtlane, kui keelu alt tulnud sportlased naasevad nii hästi, see pole meie alale hea," kommenteeris kolmekordne maailmameister Johannes Thingnes Bö. "Mina ei saa nende koondist valida. See on küll totter, aga reeglite järgi on ta karistuse kandnud. Me ei saa teda võistlemast takistada, aga kindlasti pole ma rõõmus, kui teda stardijoonel näen."
"Paljusid paneb see kulmu kergitama, et ta on nii võimsalt naasnud. Aga ta on karistuse kandnud ja peame sellega leppima," lisas neljakordne olümpiavõitja Emil Hegle Svendsen. "Loomulikult ajab see närvi, kuid pean püüdma sellest üle olla."
Ka viimastel aastatel meeste laskesuusatamist valitsenud Martin Fourcade meenutas sotsiaalmeedias Loginovi patustamist. Nimelt oli Loginovil jaanuari lõpus sünnipäev ja Venemaa alaliit postitas sel puhul noormehest pildi, loetledes tema saavutusi. Fourcade kommenteeris: "Ja ärge unustage, et tal oli EPO tarvitamise tõttu kaheaastane võistluskeeld. Ärge unustage tema tähtsaimat trofeed." Hiljem kustutas Fourcade selle kommentaari ära.
### Response:
Dopingupatuste venelaste MM-ile pääsemine pahandab konkurente |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Epu peamiseks tööülesandeks on eesistumisega seotud teemade kajastamine rahvusringhäälingu erinevatel uudisplatvormidel, kuid kindlasti aitab ta ka teisi teemasid katta, eriti enne eesistumise algust," ütles ERR-i uudistejuht Urmet Kook.
Ehand rõhutas, et Euroopa Liidu nõukogu eesistumine annab Eestile võimaluse tavalisest enam silma paista. "Just sel perioodil Euroopa uudiseid vahendada on eriti huvitav ja tore. Korrespondent saab teha ajakirjanikutööd selle kõige otsesemas ja paremas tähenduses. Olles viimastel aastatel olnud eelkõige toimetaja rollis, on see mulle tänuväärne võimalus taas seda päris ajakirjandust teha ja uues rollis uusi oskusi õppida," rääkis Epp Ehand.
"Koos Johannese ja operaatorite Raido Lahe ning Leonid Nikolajeviga moodustub meil Brüsselis juba ühtlasi väike toimetus. Sageli on korrespondenditöö üksikvõitlus, meil on kollegiaalne kaasamõtlemine ja tugi olemas, mis on eriti tore," lisas Ehand.
Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini. Ehandi lähetus Brüsselisse kestabki käesoleva aasta lõpuni.
Brüsselis jätkab ERR-i korrespondendina ka Johannes Tralla. | ERR lähetas Brüsselisse teiseks korrespondendiks Epp Ehandi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Epu peamiseks tööülesandeks on eesistumisega seotud teemade kajastamine rahvusringhäälingu erinevatel uudisplatvormidel, kuid kindlasti aitab ta ka teisi teemasid katta, eriti enne eesistumise algust," ütles ERR-i uudistejuht Urmet Kook.
Ehand rõhutas, et Euroopa Liidu nõukogu eesistumine annab Eestile võimaluse tavalisest enam silma paista. "Just sel perioodil Euroopa uudiseid vahendada on eriti huvitav ja tore. Korrespondent saab teha ajakirjanikutööd selle kõige otsesemas ja paremas tähenduses. Olles viimastel aastatel olnud eelkõige toimetaja rollis, on see mulle tänuväärne võimalus taas seda päris ajakirjandust teha ja uues rollis uusi oskusi õppida," rääkis Epp Ehand.
"Koos Johannese ja operaatorite Raido Lahe ning Leonid Nikolajeviga moodustub meil Brüsselis juba ühtlasi väike toimetus. Sageli on korrespondenditöö üksikvõitlus, meil on kollegiaalne kaasamõtlemine ja tugi olemas, mis on eriti tore," lisas Ehand.
Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini. Ehandi lähetus Brüsselisse kestabki käesoleva aasta lõpuni.
Brüsselis jätkab ERR-i korrespondendina ka Johannes Tralla.
### Response:
ERR lähetas Brüsselisse teiseks korrespondendiks Epp Ehandi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjoni novembris toimunud auditi esialgsed tulemused on murettekitavad, ütles Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andiukaitis oma kirjas maaeluminister Tarmo Tammele.
"Auditi tulemused toovad esile tõsised puudujäägid, mis seavad ohtu sigade Aafrika katku kontrolli alla saamise ning võivad kaasa tuua riski sigade Aafrika katku levikuks taudivabadele aladele," kirjutas volinik.
Ta ütles, et Eesti peab tegema kiireid ja otsustavaid samme, näitamaks huvipooltele, et Eesti täidab enda kohustust enda ja Euroopa Liidu territooriumi kaitsmisel. Andriukaitis tegi ka ettepaneku teha puuduste kõrvaldamiseks koostööd.
Veterinaar- ja toiduametist öeldi BNS-ile, et auditi kõige olulisem soovitus puudutas bioohutuse tagamist jahipidamisel ning sellekohastest nõuetest kinnipidamise kontrolli. Ameti teatel pöörab VTA seega bioohutusnõuete täitmisele metsas sel aastal erilist tähelepanu.
"Seakatku tõhusamaks tõrjumiseks metsast on oluline lisaks veterinaarteenistusele ka keskkonnaasutuste ja erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonide panus," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Vastavalt maaeluministeeriumi kehtestatud reeglitele peab taudistunud alal metssea korjusega kokku puutunud inimene puhastama oma riided, jalanõud ning veoki ja samuti tuleb sigade katku diagnoosiga metssealiha säilitamise ruum ning lihaga kokku puutunud esemed, seadmed ning veokid desinfitseerida, märkis amet.
Taudistunud alalt leitud metsseakorjuse ja kütitud metssea ning neilt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste veol tuleb tagada lekkekindlus.
Käesolevast aastast kehtib nõue, et katku diagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS-i Vireen käitlemistehases. Rümp tuleb metsas viia spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse käitlemistehasesse. Eesmärgiks on sedakaudu vähendada viiruse hulka looduses ning seeläbi teiste metssigade võimalikku nakatumist.
Veterinaar- ja toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 96 konteinerit ja 56 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni, märkis amet.
"Oleme alustanud kontrollidega, kus pärast seakatku diagnoosimist võtab ühe või teise maakonna veterinaarkeskus ühendust jahiseltsiga ning samm-sammult kontrollib bioohutusnõuete täitmist nii-öelda lasust konteinerini," teatas VTA BNS-ile.
Maaeluministeerium on koostöös veterinaar- ja toiduametiga välja andnud bioohituse abinõusid meenutava plakati ning plaanib neid jagada ka jahiseltsidele jagamisel bioohutuse abinõusid meenutav plakat ning töös on hariva videomaterjali valmistamine, lisas amet. Samuti on VTA järelevalveametnikel on plaanis osaleda keskkonnainspektsiooni jahipidamise kontrolli alastel reididel, et kaasata töösse ka keskkonnainspektoreid.
Eestis diagnoositi esimene Aafrika seakatku juhtum 2014. aasta 8. septembril, mil Hispaaniast Euroopa Liidu referentlaborist tuli kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed kodusigade katkujuhud registreeris veterinaar- ja toiduamet 2015. aasta 21. juulil. | Euroopa Komisjon: Eesti võitluses seakatkuga on tõsiseid puudusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjoni novembris toimunud auditi esialgsed tulemused on murettekitavad, ütles Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andiukaitis oma kirjas maaeluminister Tarmo Tammele.
"Auditi tulemused toovad esile tõsised puudujäägid, mis seavad ohtu sigade Aafrika katku kontrolli alla saamise ning võivad kaasa tuua riski sigade Aafrika katku levikuks taudivabadele aladele," kirjutas volinik.
Ta ütles, et Eesti peab tegema kiireid ja otsustavaid samme, näitamaks huvipooltele, et Eesti täidab enda kohustust enda ja Euroopa Liidu territooriumi kaitsmisel. Andriukaitis tegi ka ettepaneku teha puuduste kõrvaldamiseks koostööd.
Veterinaar- ja toiduametist öeldi BNS-ile, et auditi kõige olulisem soovitus puudutas bioohutuse tagamist jahipidamisel ning sellekohastest nõuetest kinnipidamise kontrolli. Ameti teatel pöörab VTA seega bioohutusnõuete täitmisele metsas sel aastal erilist tähelepanu.
"Seakatku tõhusamaks tõrjumiseks metsast on oluline lisaks veterinaarteenistusele ka keskkonnaasutuste ja erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonide panus," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Vastavalt maaeluministeeriumi kehtestatud reeglitele peab taudistunud alal metssea korjusega kokku puutunud inimene puhastama oma riided, jalanõud ning veoki ja samuti tuleb sigade katku diagnoosiga metssealiha säilitamise ruum ning lihaga kokku puutunud esemed, seadmed ning veokid desinfitseerida, märkis amet.
Taudistunud alalt leitud metsseakorjuse ja kütitud metssea ning neilt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste veol tuleb tagada lekkekindlus.
Käesolevast aastast kehtib nõue, et katku diagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS-i Vireen käitlemistehases. Rümp tuleb metsas viia spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse käitlemistehasesse. Eesmärgiks on sedakaudu vähendada viiruse hulka looduses ning seeläbi teiste metssigade võimalikku nakatumist.
Veterinaar- ja toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 96 konteinerit ja 56 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni, märkis amet.
"Oleme alustanud kontrollidega, kus pärast seakatku diagnoosimist võtab ühe või teise maakonna veterinaarkeskus ühendust jahiseltsiga ning samm-sammult kontrollib bioohutusnõuete täitmist nii-öelda lasust konteinerini," teatas VTA BNS-ile.
Maaeluministeerium on koostöös veterinaar- ja toiduametiga välja andnud bioohituse abinõusid meenutava plakati ning plaanib neid jagada ka jahiseltsidele jagamisel bioohutuse abinõusid meenutav plakat ning töös on hariva videomaterjali valmistamine, lisas amet. Samuti on VTA järelevalveametnikel on plaanis osaleda keskkonnainspektsiooni jahipidamise kontrolli alastel reididel, et kaasata töösse ka keskkonnainspektoreid.
Eestis diagnoositi esimene Aafrika seakatku juhtum 2014. aasta 8. septembril, mil Hispaaniast Euroopa Liidu referentlaborist tuli kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed kodusigade katkujuhud registreeris veterinaar- ja toiduamet 2015. aasta 21. juulil.
### Response:
Euroopa Komisjon: Eesti võitluses seakatkuga on tõsiseid puudusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Stuudios on Edmund Burke'i Seltsi juhatuse liige Hardo Pajula, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
"Vasar" on eetris reedel kell 14.05. | Täna "Vasaras": Tean või arvan? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Stuudios on Edmund Burke'i Seltsi juhatuse liige Hardo Pajula, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
"Vasar" on eetris reedel kell 14.05.
### Response:
Täna "Vasaras": Tean või arvan? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Audentese SG/Noortekoondis üllatas favoriidikoormat kandnud Famila/Võru Võrkpalliklubi teises geimis, jäädes peale 25:23 tulemusega. Rohkemaks võõrsil mänginud pealinna naiskond võimeline ei olnud, kui Võru esindus saavutas kodupubliku abiga 3:1 (14, -23, 20, 19) võidu, vahendab volley.ee.
11 silmaga plusspoolele jäänud Heleene Hollas panustas võitu üleplatsimängijana 19 punkti. Margot Pähn aasisteeris 18 ja Haide Haring 11 punktiga. Hanna Pajula vastas külaliste poolel 17, Agnes Karm 16 ja Silvia Pertens 12 punktiga.
Naiste meistriliiga põhiturniiril peetakse kokku kümme kohtumist, millest kuus on juba toimunud. Lisaks lähevad arvesse Balti liigas peetavad Eesti klubide omavahelised mängud.
Naiste esiliigas ainsana punktita jätkav Kohila Võrkpalliklubi/E-Service koduväljakul Peetri Võrkpalliklubi vastu geimivõiduni ei jõudnud, leppides 0:3 (-13, -11, -16) kaotusega. Pikalt turniiritabelis juhtpositsiooni hoidnud, kuid kahes viimases mängus kaotusega leppinud ja tabelis teiseks langenud Sparta naasis võitude teele, kui koduväljakul oldi 3:1 (-22, 20, 21, 20) resultaadiga üle VilVolist.
Üheksa vooruga 21 punkti kogunud Sparta hoiab turniiritabelis teist kohta, jäädes Mectus Tartu/TKSK-st maha ühe punktiga. Peetri Võrkpalliklubi on 19 punktiga kolmas ja VilVol 12 punktiga kuues. Ainsana ei ole punktiarvet avanud kaheksandal real paiknev Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. Pühapäeval võõrustab turniiritabeli neljas naiskond Saaremaa/Kuressaare seitsmendat kohta hoidvat VK Krampi. | Võru loovutas meistriliigas geimi, esiliigas olid võidukad Peetri ja Sparta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Audentese SG/Noortekoondis üllatas favoriidikoormat kandnud Famila/Võru Võrkpalliklubi teises geimis, jäädes peale 25:23 tulemusega. Rohkemaks võõrsil mänginud pealinna naiskond võimeline ei olnud, kui Võru esindus saavutas kodupubliku abiga 3:1 (14, -23, 20, 19) võidu, vahendab volley.ee.
11 silmaga plusspoolele jäänud Heleene Hollas panustas võitu üleplatsimängijana 19 punkti. Margot Pähn aasisteeris 18 ja Haide Haring 11 punktiga. Hanna Pajula vastas külaliste poolel 17, Agnes Karm 16 ja Silvia Pertens 12 punktiga.
Naiste meistriliiga põhiturniiril peetakse kokku kümme kohtumist, millest kuus on juba toimunud. Lisaks lähevad arvesse Balti liigas peetavad Eesti klubide omavahelised mängud.
Naiste esiliigas ainsana punktita jätkav Kohila Võrkpalliklubi/E-Service koduväljakul Peetri Võrkpalliklubi vastu geimivõiduni ei jõudnud, leppides 0:3 (-13, -11, -16) kaotusega. Pikalt turniiritabelis juhtpositsiooni hoidnud, kuid kahes viimases mängus kaotusega leppinud ja tabelis teiseks langenud Sparta naasis võitude teele, kui koduväljakul oldi 3:1 (-22, 20, 21, 20) resultaadiga üle VilVolist.
Üheksa vooruga 21 punkti kogunud Sparta hoiab turniiritabelis teist kohta, jäädes Mectus Tartu/TKSK-st maha ühe punktiga. Peetri Võrkpalliklubi on 19 punktiga kolmas ja VilVol 12 punktiga kuues. Ainsana ei ole punktiarvet avanud kaheksandal real paiknev Kohila Võrkpalliklubi/E-Service. Pühapäeval võõrustab turniiritabeli neljas naiskond Saaremaa/Kuressaare seitsmendat kohta hoidvat VK Krampi.
### Response:
Võru loovutas meistriliigas geimi, esiliigas olid võidukad Peetri ja Sparta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Moskva on muutnud desinformatsiooni relvaks, mille abil mõjutada ja destabiliseerida lääneriikide valitsusi ning nõrgestada NATO-t," rõhutas ta BBC teatel ja tuletas meelde, et Vladimir Putin on teinud valiku olla Lääne "strateegiliseks rivaaliks".
Fallon toonitas, et on äärmiselt vajalik, et NATO liikmesriigid tugevdaksid oma küberkaitset.
"NATO peab kaitsma end küberruumis sama efektiivselt nagu seda tehakse õhus, maal ja merel, et meie vastased teaksid, et küberrelvade kasutamine läheb neile kalliks maksma," lisas ta ja nentis, et küberrünnakud ja infosõda on muutunud Moskva "pidevaks käitumismustriks".
Fallon märkis kokkuvõtteks, et NATO peab tegema rohkem, et astuda vastu Kremli poolt loodud "võltsreaalsusele".
Briti parlamendi alamkoja äsja valminud raport hoiatab, et piisavate ametioskustega tööjõu puudus ning "kaootiline" suhtumine isiklike andmete kaitsmisse õõnestavad usaldust Briti valitsuse võimekusse kaitsta oma infrastruktuuri ja majandust küberrünnakute eest.
Falloni kõne leidis aset vaid mõni tund enne seda, kui Briti peaminister Theresa May kavatseb Maltal Euroopa Liidu mitteametlikul tippkohtumisel kutsuda NATO-sse kuuluvaid EL-i liikmesriike üles oma kaitsekulutusi tõstma. | Briti kaitseminister: NATO peab astuma vastu "Kremli võltsreaalsusele" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Moskva on muutnud desinformatsiooni relvaks, mille abil mõjutada ja destabiliseerida lääneriikide valitsusi ning nõrgestada NATO-t," rõhutas ta BBC teatel ja tuletas meelde, et Vladimir Putin on teinud valiku olla Lääne "strateegiliseks rivaaliks".
Fallon toonitas, et on äärmiselt vajalik, et NATO liikmesriigid tugevdaksid oma küberkaitset.
"NATO peab kaitsma end küberruumis sama efektiivselt nagu seda tehakse õhus, maal ja merel, et meie vastased teaksid, et küberrelvade kasutamine läheb neile kalliks maksma," lisas ta ja nentis, et küberrünnakud ja infosõda on muutunud Moskva "pidevaks käitumismustriks".
Fallon märkis kokkuvõtteks, et NATO peab tegema rohkem, et astuda vastu Kremli poolt loodud "võltsreaalsusele".
Briti parlamendi alamkoja äsja valminud raport hoiatab, et piisavate ametioskustega tööjõu puudus ning "kaootiline" suhtumine isiklike andmete kaitsmisse õõnestavad usaldust Briti valitsuse võimekusse kaitsta oma infrastruktuuri ja majandust küberrünnakute eest.
Falloni kõne leidis aset vaid mõni tund enne seda, kui Briti peaminister Theresa May kavatseb Maltal Euroopa Liidu mitteametlikul tippkohtumisel kutsuda NATO-sse kuuluvaid EL-i liikmesriike üles oma kaitsekulutusi tõstma.
### Response:
Briti kaitseminister: NATO peab astuma vastu "Kremli võltsreaalsusele" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui senine suund on olnud, et gümnaasiumihariduse korraldaja peaks olema kindlasti riik, siis uue koalitsiooni tulekuga on hakatud seda mõtet ümber vaatama, vahendasid ERRi raadiouudised.
"Õppimisprotsess peab olema ühe tasandi käes. Küsimus on, millise etapini me käsitleme seda protsessi. Kas me käsitleme seda põhikooli lõpuni ja siis edasi gümnaasiumid ja kutsekoolid asuvad riigi käes - on juba riiklik õppesüsteem. Teine nägemus on selline, et me käsitleme õppeprotsessi põhikooli algusest kuni gümnaasiumi lõpuni. Meie arvates hetkel gümnaasiumiaste ja kutsekooliaste ei pea olema riiklik ülesanne. See võiks olla täiesti kohaliku omavalitsuse tasandi ülesanne," rääkis Korb.
See ei tähenda tema sõnul, et tänast riigigümnaasiumite programmi hakataks tagasi pöörama. Gümnaasiumivõrku on vaja endiselt korrastada, ning sestap viiakse reform ka lõpuni. Seejärel võib aga riik oma rolli muuta.
"Me räägime võrgu loomisest ja korrastamisest. Teatud hetkel riigigümnaasiumid saavad rajatud ja neid on teatud arv üle Eesti. Me ei ehita riigigümnaasiume lõpmatuseni," nentis riigihaldusminister.
Arutelu riigigümnaasiumide kohalike omavalitsuste kätte andmisest on tegelikult ainult osa valitsuse plaanist, mil moel suurendada kohaliku tasandi rolli valitsemises. Algsest nimekirjast ülesannetest, mille üleandmist kaaluti, jäi pärast läinudnädalast valitsusliikmete kohtumist lauale 24. Mõnede ülesannete puhul sai otsus iseenesest tehtud ehk ministeeriumid on hakanud vastavaid eelnõusid juba kirjutama. See puudutab näiteks asenduskodude ja asendusperede rahastamist, samuti maakondliku ühistranspordi korraldamist ning alustavate ettevõtete nõustamist.
Uute ülesannetega kaasneb ka lisaraha
Korbi sõnul saavad omavalitsused ühes ülesannetega juurde ka raha ning pigem niimoodi, et rahalisa laekub omavalitsuse üldisesse tulubaasi ja see, mil moel uut ülesannet täita, on juba omavalitsuse enda otsustada.
"Näiteks toimetulekutoetuse võiks vabalt anda üle kohalike omavalitsuste ülesannete hulka koos rahaga. Aga täna on toimetulekutoetuse maksmine /.../, suurus ja kord ja kõik asjad, täpselt ette nähtud seadusega. Ei ole mõtet üle anda kohalikele omavalitsustele ülesannet nii, et antakse neile ülesanne ja täpselt konkreetselt kirjutatakse ette, kuidas nad peavad seda ülesannet ära täitma," sõnas minister.
Samas on juba praegu probleemiks, et näiteks sotsiaalteenuseid pakuvad kohalikud omavalitsused erineval tasemel. Mõned proovivad kaasa lüüa pea igas projektis ning on valmis selle eest ka maksma, teistel pole teenuste jaoks kas raha või tahet.
Tihtilugu ei sõltu teenuste tase mitte omavalitsuse võimekusest, vaid ka vallajuhtide prioriteetidest. Kuidas siis tagada, et teenuste tase omavalitsuste lõikes veel enam kõikuma ei hakka? Korbi sõnul pannakse kindlasti paika miinimummäärad. Samuti on pärast haldusreformi meil tugevamad omavalitsused, lubas ta.
"Kõige tähtsam on anda ressurssi, siis püstitada mingi miinimumtase ja siis vaadata, kuidas kohalik omavalitsus saab sellega hakkama. Kui seda ei toimu, siis on selleks erinevad mõjumehhanismid, aga kindlasti ka valijad jäävad ülesannete täitmise hindajateks. Mis veel võiks olla parem järelevalve, kui mitte inimesed ise," nentis Korb. | Korb tahab riigigümnaasiumide pidamise omavalitsuste vastutusse anda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui senine suund on olnud, et gümnaasiumihariduse korraldaja peaks olema kindlasti riik, siis uue koalitsiooni tulekuga on hakatud seda mõtet ümber vaatama, vahendasid ERRi raadiouudised.
"Õppimisprotsess peab olema ühe tasandi käes. Küsimus on, millise etapini me käsitleme seda protsessi. Kas me käsitleme seda põhikooli lõpuni ja siis edasi gümnaasiumid ja kutsekoolid asuvad riigi käes - on juba riiklik õppesüsteem. Teine nägemus on selline, et me käsitleme õppeprotsessi põhikooli algusest kuni gümnaasiumi lõpuni. Meie arvates hetkel gümnaasiumiaste ja kutsekooliaste ei pea olema riiklik ülesanne. See võiks olla täiesti kohaliku omavalitsuse tasandi ülesanne," rääkis Korb.
See ei tähenda tema sõnul, et tänast riigigümnaasiumite programmi hakataks tagasi pöörama. Gümnaasiumivõrku on vaja endiselt korrastada, ning sestap viiakse reform ka lõpuni. Seejärel võib aga riik oma rolli muuta.
"Me räägime võrgu loomisest ja korrastamisest. Teatud hetkel riigigümnaasiumid saavad rajatud ja neid on teatud arv üle Eesti. Me ei ehita riigigümnaasiume lõpmatuseni," nentis riigihaldusminister.
Arutelu riigigümnaasiumide kohalike omavalitsuste kätte andmisest on tegelikult ainult osa valitsuse plaanist, mil moel suurendada kohaliku tasandi rolli valitsemises. Algsest nimekirjast ülesannetest, mille üleandmist kaaluti, jäi pärast läinudnädalast valitsusliikmete kohtumist lauale 24. Mõnede ülesannete puhul sai otsus iseenesest tehtud ehk ministeeriumid on hakanud vastavaid eelnõusid juba kirjutama. See puudutab näiteks asenduskodude ja asendusperede rahastamist, samuti maakondliku ühistranspordi korraldamist ning alustavate ettevõtete nõustamist.
Uute ülesannetega kaasneb ka lisaraha
Korbi sõnul saavad omavalitsused ühes ülesannetega juurde ka raha ning pigem niimoodi, et rahalisa laekub omavalitsuse üldisesse tulubaasi ja see, mil moel uut ülesannet täita, on juba omavalitsuse enda otsustada.
"Näiteks toimetulekutoetuse võiks vabalt anda üle kohalike omavalitsuste ülesannete hulka koos rahaga. Aga täna on toimetulekutoetuse maksmine /.../, suurus ja kord ja kõik asjad, täpselt ette nähtud seadusega. Ei ole mõtet üle anda kohalikele omavalitsustele ülesannet nii, et antakse neile ülesanne ja täpselt konkreetselt kirjutatakse ette, kuidas nad peavad seda ülesannet ära täitma," sõnas minister.
Samas on juba praegu probleemiks, et näiteks sotsiaalteenuseid pakuvad kohalikud omavalitsused erineval tasemel. Mõned proovivad kaasa lüüa pea igas projektis ning on valmis selle eest ka maksma, teistel pole teenuste jaoks kas raha või tahet.
Tihtilugu ei sõltu teenuste tase mitte omavalitsuse võimekusest, vaid ka vallajuhtide prioriteetidest. Kuidas siis tagada, et teenuste tase omavalitsuste lõikes veel enam kõikuma ei hakka? Korbi sõnul pannakse kindlasti paika miinimummäärad. Samuti on pärast haldusreformi meil tugevamad omavalitsused, lubas ta.
"Kõige tähtsam on anda ressurssi, siis püstitada mingi miinimumtase ja siis vaadata, kuidas kohalik omavalitsus saab sellega hakkama. Kui seda ei toimu, siis on selleks erinevad mõjumehhanismid, aga kindlasti ka valijad jäävad ülesannete täitmise hindajateks. Mis veel võiks olla parem järelevalve, kui mitte inimesed ise," nentis Korb.
### Response:
Korb tahab riigigümnaasiumide pidamise omavalitsuste vastutusse anda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laager saab toimuma TMW linnafestivaliga samal nädalal, 27.-30. märtsil Tallinnas. Aktiivne laulukirjutamise ja -salvestamise periood toimub kahel päeval, 28. ja 29. märtsil, teatas Music Estonia
Laagrisse on teretulnud nii kogenud produtsendid, muusikakirjutajad kui ka laulukirjutajatest artistid. Ühtlasi otsitakse artiste, kellel on soov ja valmisolek hiljem laagri vältel sündinud loomingut salvestada ja välja anda.
Kolmanda laagri raames on 20 väljavalitud laulukirjutajal võimalus töötada ja luua muusikat koos kümne rahvusvahelise selle valdkonna professionaaliga. Laulukirjutajad jagatakse kümnesse meeskonda, kus igas tiimis on kaks regionaalset muusikakirjutajat ning üks mentor. Meeskonnad töötavad kahe päeva jooksul koos artistidega ning salvestavad esimesed versioonid oma loomingust. Laagri kahe tööpäeva lõpus esitletakse oma lugusid suurel ühiskuulamisel.
Eelnevad laagrid on osutunud üle-ootuste edukaks. Kirjutatud lugudest kaks (Liis Lemsalu - "Sinu ees", Karl-Erik Taukar - "Tähti täis on öö") olid nomineeritud Eesti Muusikaauhinnad galal aasta parima laulu tiitlile ning kolm laulu (Rasmus Rändvee - "This Love", Laura Prits - "Hey Kiddo", Liis Lemsalu - "Keep Running") osalevad Eesti Laul 2017 konkursil.
Varasemalt on meie laulukirjutajate laagris rahvusvaheliste mentoritena osalenud Robert Callum ja James Stewart (Suurbritannia), Isabelle Ljunggren, Gustav Svennungsson, Magnus Wallin, Erik Sahlén, Tara Nabavi (Rootsi), Joel Isaksson ja Oskar Nyman (Rootsi/Soome).
Laagrisse kandideerimise tähtaeg on 22. veebruar. Osalejad saavad teatavaks märtsi alguses. | Laulukirjutajate laager otsib taas osalejaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laager saab toimuma TMW linnafestivaliga samal nädalal, 27.-30. märtsil Tallinnas. Aktiivne laulukirjutamise ja -salvestamise periood toimub kahel päeval, 28. ja 29. märtsil, teatas Music Estonia
Laagrisse on teretulnud nii kogenud produtsendid, muusikakirjutajad kui ka laulukirjutajatest artistid. Ühtlasi otsitakse artiste, kellel on soov ja valmisolek hiljem laagri vältel sündinud loomingut salvestada ja välja anda.
Kolmanda laagri raames on 20 väljavalitud laulukirjutajal võimalus töötada ja luua muusikat koos kümne rahvusvahelise selle valdkonna professionaaliga. Laulukirjutajad jagatakse kümnesse meeskonda, kus igas tiimis on kaks regionaalset muusikakirjutajat ning üks mentor. Meeskonnad töötavad kahe päeva jooksul koos artistidega ning salvestavad esimesed versioonid oma loomingust. Laagri kahe tööpäeva lõpus esitletakse oma lugusid suurel ühiskuulamisel.
Eelnevad laagrid on osutunud üle-ootuste edukaks. Kirjutatud lugudest kaks (Liis Lemsalu - "Sinu ees", Karl-Erik Taukar - "Tähti täis on öö") olid nomineeritud Eesti Muusikaauhinnad galal aasta parima laulu tiitlile ning kolm laulu (Rasmus Rändvee - "This Love", Laura Prits - "Hey Kiddo", Liis Lemsalu - "Keep Running") osalevad Eesti Laul 2017 konkursil.
Varasemalt on meie laulukirjutajate laagris rahvusvaheliste mentoritena osalenud Robert Callum ja James Stewart (Suurbritannia), Isabelle Ljunggren, Gustav Svennungsson, Magnus Wallin, Erik Sahlén, Tara Nabavi (Rootsi), Joel Isaksson ja Oskar Nyman (Rootsi/Soome).
Laagrisse kandideerimise tähtaeg on 22. veebruar. Osalejad saavad teatavaks märtsi alguses.
### Response:
Laulukirjutajate laager otsib taas osalejaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kitsing viibis väljakul 18 minutit ja viskas selle ajaga 11 punkti ning võttis kolm lauapalli. Bakken Bearsi resultatiivseim oli Mike Gesell 15 punktiga, Devaughn Akoon-Purcell ja Adama Darboe lisasid kumbki 12 punkti.
Horsensi parim oli Lawrence Alexander 19 punktiga.
Käimasoleva hooaja eelmises omavahelises mängus jäi Horsens peale 104:98.
Bakken Bears hoiab Taani kõrgliigas 13 võidu ja kolme kaotusega Horsensi (17-2) järel teist kohta. Kolmandal kohal oleval Svendborgil on kirjas 11 võitu ja üheksa kaotust. | Bakken Bears pidi liidri paremust tunnistama, Kitsingult 11 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kitsing viibis väljakul 18 minutit ja viskas selle ajaga 11 punkti ning võttis kolm lauapalli. Bakken Bearsi resultatiivseim oli Mike Gesell 15 punktiga, Devaughn Akoon-Purcell ja Adama Darboe lisasid kumbki 12 punkti.
Horsensi parim oli Lawrence Alexander 19 punktiga.
Käimasoleva hooaja eelmises omavahelises mängus jäi Horsens peale 104:98.
Bakken Bears hoiab Taani kõrgliigas 13 võidu ja kolme kaotusega Horsensi (17-2) järel teist kohta. Kolmandal kohal oleval Svendborgil on kirjas 11 võitu ja üheksa kaotust.
### Response:
Bakken Bears pidi liidri paremust tunnistama, Kitsingult 11 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigipea kohtub lisaks Eesti oma ekstreemiolümpia korraldajatele ja üle maailma kohale tulnud sportlastele ka läinud nädalavahetusel USA-s Aspenis peetud talvistelt X-mängudelt kõigi aegade noorima kahekordse võitjana naasnud vigursuusataja Kelly Sildaruga.
Koos Simple Sessioni korraldajatega avatakse Kaljulaidi ja Sildaru tervituse saatel Saku Suurhalli kerkinud hiiglaslik võistluspark kaks päeva vältavateks võistlusteks, mida jälgivad võimsa teleülekande vahendusel sajad tuhanded silmapaarid üle kogu maailma.
Kaljulaid saabub võistlusele kell 11. Võistluspargi sümboolse võistlusteks avamise järel jääb president mõneks ajaks ka võistlusi jälgima. | Simple Sessioni võistlused avavad president Kersti Kaljulaid ja Kelly Sildaru | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigipea kohtub lisaks Eesti oma ekstreemiolümpia korraldajatele ja üle maailma kohale tulnud sportlastele ka läinud nädalavahetusel USA-s Aspenis peetud talvistelt X-mängudelt kõigi aegade noorima kahekordse võitjana naasnud vigursuusataja Kelly Sildaruga.
Koos Simple Sessioni korraldajatega avatakse Kaljulaidi ja Sildaru tervituse saatel Saku Suurhalli kerkinud hiiglaslik võistluspark kaks päeva vältavateks võistlusteks, mida jälgivad võimsa teleülekande vahendusel sajad tuhanded silmapaarid üle kogu maailma.
Kaljulaid saabub võistlusele kell 11. Võistluspargi sümboolse võistlusteks avamise järel jääb president mõneks ajaks ka võistlusi jälgima.
### Response:
Simple Sessioni võistlused avavad president Kersti Kaljulaid ja Kelly Sildaru |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Pillifondi esimesele kuuele keelpillile kandideerimiseks laekus kokku 23 avaldust. Pillidele oli võimalik 31. detsembrini kandideerida kõigil Eesti Vabariigi kodanikel, kes on vastava eriala (viiul, altviiul, tšello) omandanud või omandavad seda rahvusvaheliselt tunnustatud (akrediteeritud) muusikaõppeasutuses. Avaldused vaatas läbi viieliikmeline ekspertkogu. Eesti Pillifondi nõukogu kinnitas ekspertkogu poolt esitatud ettepanekud pillide kasutamiseks.
Eesti Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvad erainvestoritele, kes annavad instrumendid pillifondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse. Eesti Pillifondi pillide hulka kuuluvad neli viiulit, altviiul ja tšello. Vanimad Eesti Pillifondi pillid pärinevad 17. sajandist. Eesti Pillifondi kollektsiooni koguväärtus on praegu ligikaudu 800 000 eurot.
Sihtasutus Eesti Pillifond asutati 7. detsembril 2015 kultuuriministeeriumi initsiatiivil AS Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järvi poolt. Fondi asutamise ja tegevuse põhieesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine. | Selgusid interpreedid, kes hakkavad mängima haruldastel pillifondi keelpillidel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Pillifondi esimesele kuuele keelpillile kandideerimiseks laekus kokku 23 avaldust. Pillidele oli võimalik 31. detsembrini kandideerida kõigil Eesti Vabariigi kodanikel, kes on vastava eriala (viiul, altviiul, tšello) omandanud või omandavad seda rahvusvaheliselt tunnustatud (akrediteeritud) muusikaõppeasutuses. Avaldused vaatas läbi viieliikmeline ekspertkogu. Eesti Pillifondi nõukogu kinnitas ekspertkogu poolt esitatud ettepanekud pillide kasutamiseks.
Eesti Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvad erainvestoritele, kes annavad instrumendid pillifondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse. Eesti Pillifondi pillide hulka kuuluvad neli viiulit, altviiul ja tšello. Vanimad Eesti Pillifondi pillid pärinevad 17. sajandist. Eesti Pillifondi kollektsiooni koguväärtus on praegu ligikaudu 800 000 eurot.
Sihtasutus Eesti Pillifond asutati 7. detsembril 2015 kultuuriministeeriumi initsiatiivil AS Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järvi poolt. Fondi asutamise ja tegevuse põhieesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine.
### Response:
Selgusid interpreedid, kes hakkavad mängima haruldastel pillifondi keelpillidel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Täna mingit mökitamist polnud. 152 km, 3:27 võitja aeg ja esimene võit tiimil see aasta käes, sest etapi võitis Kristoff ja mõni tund hiljem pani herr Martin Valencia tuuril Hispaanias teise etapi – hea päev," kirjutas Taaramäe enda Facebooki-küljel. "Päeva vältel oli põhimõtteliselt 80% küljetuule ralli. Ega ma miskit ära munenud, et päeva lõpuks kolmandas grupis olin ja üle viie minuti esimestele kaotasin. Pigem olin just õigel ajal õiges kohas ja kui ees oli veel 30 kutti, siis murdsin ka end selle grupiga küljetuulest läbi, kuid mingi aeg ca 40 km enne joont sai lihtsalt jõud otsa."
"Sellised päevad pole just minu leib, aga hea konditsiooniga oleksin kindlasti koos kollidest tiimikaaslastega ees olnud (kollid, sest nad kõik suured lauskmaa ja klassikute mehed, kes võistlevad aasta läbi Kristoffi kõrval). Igatahes läheb veel aega, enne kui vorm paremaks läheb," jätkas ta. "Kuid kuna meeskonnas on liidrisärk kaitsta ja seitse meest olid täna ees, siis on tuuri üldvõit tiimile vägagi võimalik ja järgneval kahel pikemal päeval pean kindlasti n-ö tööhobust mängima ja ka temposõit tuleb täiega ära funkida. Nii et pärast sellist viiepäevast n-ö jõu-ja imemislaagrit peaks arenguhüpe kiirelt tulema." | Taaramäe: läheb veel aega, enne kui vorm paraneb | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Täna mingit mökitamist polnud. 152 km, 3:27 võitja aeg ja esimene võit tiimil see aasta käes, sest etapi võitis Kristoff ja mõni tund hiljem pani herr Martin Valencia tuuril Hispaanias teise etapi – hea päev," kirjutas Taaramäe enda Facebooki-küljel. "Päeva vältel oli põhimõtteliselt 80% küljetuule ralli. Ega ma miskit ära munenud, et päeva lõpuks kolmandas grupis olin ja üle viie minuti esimestele kaotasin. Pigem olin just õigel ajal õiges kohas ja kui ees oli veel 30 kutti, siis murdsin ka end selle grupiga küljetuulest läbi, kuid mingi aeg ca 40 km enne joont sai lihtsalt jõud otsa."
"Sellised päevad pole just minu leib, aga hea konditsiooniga oleksin kindlasti koos kollidest tiimikaaslastega ees olnud (kollid, sest nad kõik suured lauskmaa ja klassikute mehed, kes võistlevad aasta läbi Kristoffi kõrval). Igatahes läheb veel aega, enne kui vorm paremaks läheb," jätkas ta. "Kuid kuna meeskonnas on liidrisärk kaitsta ja seitse meest olid täna ees, siis on tuuri üldvõit tiimile vägagi võimalik ja järgneval kahel pikemal päeval pean kindlasti n-ö tööhobust mängima ja ka temposõit tuleb täiega ära funkida. Nii et pärast sellist viiepäevast n-ö jõu-ja imemislaagrit peaks arenguhüpe kiirelt tulema."
### Response:
Taaramäe: läheb veel aega, enne kui vorm paraneb |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate parimana tõi Stephen Curry 29 punkti, Kevin Durant lisas 26 punkti ja andis kümme korvisöötu. Teisel poolajal tabas Curry enda hooaja 200. kolmepunktiviske, sellega sai temast NBA ajaloos esimene mängija, kes on viiel järjestikusel hooajal tabanud 200 või enam kaugviset.
Clippersi ridades viskas Blake Griffin 31 punkti.
Clippers on nüüd Warriorsile alla jäänud viimases üheksas omavahelises kohtumises.
Tulemused:
LA Clippers – Golden State 120:133
San Antonio – Philadelphia 102:86
Houston – Atlanta 108:113
Washington – LA Lakers 116:108 | Warriors võttis viienda järjestikuse võidu, Curry tegi ajalugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate parimana tõi Stephen Curry 29 punkti, Kevin Durant lisas 26 punkti ja andis kümme korvisöötu. Teisel poolajal tabas Curry enda hooaja 200. kolmepunktiviske, sellega sai temast NBA ajaloos esimene mängija, kes on viiel järjestikusel hooajal tabanud 200 või enam kaugviset.
Clippersi ridades viskas Blake Griffin 31 punkti.
Clippers on nüüd Warriorsile alla jäänud viimases üheksas omavahelises kohtumises.
Tulemused:
LA Clippers – Golden State 120:133
San Antonio – Philadelphia 102:86
Houston – Atlanta 108:113
Washington – LA Lakers 116:108
### Response:
Warriors võttis viienda järjestikuse võidu, Curry tegi ajalugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiiu ja Pühalepa valdade territooriumile plaanitud päikesejaama rajajad saavad kiidelda muljet avaldavate arvudega: elektrijaamas on kokku 3240 päikesepaneeli ja jaama tootmisvõimsus on üle ühe megavati, millest liitumisvõimsus on 900 kilovatti. Kärdla piiril seni tühjalt seisnud maalapile plaanitud jaama aastane toodangumaht on üks gigavatt-tund (GWh).
«Kärdla jaam on suurimaid päikeseelektrijaamu Taanist ja Leedust põhjapoolsematel laiuskraadidel,» ütles ajalehele projekti eestvedaja, elektritootmisega tegeleva ettevõtte FootonVolt AS juhatuse liige Marek-Andres Kauts.
Omanikud investeerivad jaama kokku ligi miljon eurot. FootonVolt AS-i tuumikaktsionär on Eesti kapitalil põhinev investeerimisfirma Koha Capital OÜ; nende portfellis on näiteks Eesti suurim erakapitalil põhinev hüdroelektrijaam Jägalas ja City24 kinnisvaraportaal. Koha Capitali varasemad investeeringud on olnud muuhulgas osalus Solarise keskuses Tallinnas, Cinamoni kinoketis ja uudisteagentuuris BNS. | Hiiumaale tuleb Eesti suurim päikeseelektrijaam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiiu ja Pühalepa valdade territooriumile plaanitud päikesejaama rajajad saavad kiidelda muljet avaldavate arvudega: elektrijaamas on kokku 3240 päikesepaneeli ja jaama tootmisvõimsus on üle ühe megavati, millest liitumisvõimsus on 900 kilovatti. Kärdla piiril seni tühjalt seisnud maalapile plaanitud jaama aastane toodangumaht on üks gigavatt-tund (GWh).
«Kärdla jaam on suurimaid päikeseelektrijaamu Taanist ja Leedust põhjapoolsematel laiuskraadidel,» ütles ajalehele projekti eestvedaja, elektritootmisega tegeleva ettevõtte FootonVolt AS juhatuse liige Marek-Andres Kauts.
Omanikud investeerivad jaama kokku ligi miljon eurot. FootonVolt AS-i tuumikaktsionär on Eesti kapitalil põhinev investeerimisfirma Koha Capital OÜ; nende portfellis on näiteks Eesti suurim erakapitalil põhinev hüdroelektrijaam Jägalas ja City24 kinnisvaraportaal. Koha Capitali varasemad investeeringud on olnud muuhulgas osalus Solarise keskuses Tallinnas, Cinamoni kinoketis ja uudisteagentuuris BNS.
### Response:
Hiiumaale tuleb Eesti suurim päikeseelektrijaam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sõiduautode segmentidest kasvas talvekuule omaselt maasturite müük, sealjuures just keskmiste maasturite osas, milliseid müüdi isegi rohkem kui väiksema keskklassi autosid. Samas aga langes veidi eelmise aasta jaanuariga võrreldes väiksemate maasturite osakaal.
Elektriautosid müüdi jaanuaris viis ja hübriide 104.
Eksporti läks 62 sõiduautot, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL).
Jaanuaris oli automarkidest edukaim Toyota 331 sõiduautoga. Esikolmikusse mahtusid veel Volkswagen 223 ja Škoda 167 müüdud sõiduautoga. Mudelitest osutus populaarseimaks Honda CR-V, milliseid müüdi 95. Järgnesid Toyota RAV4 ja Volkswagen Passat, vastavalt 87 ja 82 müüdud autoga.
Tarbesõidukeid müüdi alanud aasta jaanuaris 553 ehk siis 16,2 protsenti rohkem kui mullu jaanuris. Edukaimaks margiks osutus Volkswagen 79 tarbesõidukiga. Teist kohta jagasid Volvo ja Citroen 63 sõidukiga.
Väga kõrge oli jaanuaris veokite osakaal ja selles segmendis oli edukaim Volvo 63 veokiga. Hästi läksid kaubaks ka Scania veokid, milliseid müüdi jaanuaris 53. Kolmandat kohta jagasid DAF ja MAN 15 müüdud veokiga. | Eesti uute sõiduautode turg kasvas 13,5 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sõiduautode segmentidest kasvas talvekuule omaselt maasturite müük, sealjuures just keskmiste maasturite osas, milliseid müüdi isegi rohkem kui väiksema keskklassi autosid. Samas aga langes veidi eelmise aasta jaanuariga võrreldes väiksemate maasturite osakaal.
Elektriautosid müüdi jaanuaris viis ja hübriide 104.
Eksporti läks 62 sõiduautot, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL).
Jaanuaris oli automarkidest edukaim Toyota 331 sõiduautoga. Esikolmikusse mahtusid veel Volkswagen 223 ja Škoda 167 müüdud sõiduautoga. Mudelitest osutus populaarseimaks Honda CR-V, milliseid müüdi 95. Järgnesid Toyota RAV4 ja Volkswagen Passat, vastavalt 87 ja 82 müüdud autoga.
Tarbesõidukeid müüdi alanud aasta jaanuaris 553 ehk siis 16,2 protsenti rohkem kui mullu jaanuris. Edukaimaks margiks osutus Volkswagen 79 tarbesõidukiga. Teist kohta jagasid Volvo ja Citroen 63 sõidukiga.
Väga kõrge oli jaanuaris veokite osakaal ja selles segmendis oli edukaim Volvo 63 veokiga. Hästi läksid kaubaks ka Scania veokid, milliseid müüdi jaanuaris 53. Kolmandat kohta jagasid DAF ja MAN 15 müüdud veokiga.
### Response:
Eesti uute sõiduautode turg kasvas 13,5 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleplatsimees oli Viimsit koguni 13 tabamusega toetanud Robin Oberg. Siim Pinnoneni ja Priit Poksi arvele jäi kuus tabamust. Tallase resultatiivseim oli Rauno Aus 11 väravaga. Markus Viitkar lisas kaheksa ja Enrico Anton seitse tabamust.
Varem toimunud vooru mängudes sai Aruküla 26:25 jagu SK Tapast ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võitis Põlva Servitit 29:27.
Liigatabel: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (24/15); Põlva Serviti (23/14); Viimsi/Tööriistamarket (23/15); Viljandi HC (18/14); SK Tapa (6/15); HC Tallas (4/15); Aruküla (4/14). | Tallas andis Viimsile käsipalli meistriliigas lahingu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleplatsimees oli Viimsit koguni 13 tabamusega toetanud Robin Oberg. Siim Pinnoneni ja Priit Poksi arvele jäi kuus tabamust. Tallase resultatiivseim oli Rauno Aus 11 väravaga. Markus Viitkar lisas kaheksa ja Enrico Anton seitse tabamust.
Varem toimunud vooru mängudes sai Aruküla 26:25 jagu SK Tapast ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper võitis Põlva Servitit 29:27.
Liigatabel: HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (24/15); Põlva Serviti (23/14); Viimsi/Tööriistamarket (23/15); Viljandi HC (18/14); SK Tapa (6/15); HC Tallas (4/15); Aruküla (4/14).
### Response:
Tallas andis Viimsile käsipalli meistriliigas lahingu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õhtu kaalukaim teos on Gustav Mahleri "Laul maast", mida on nimetatud Mahleri parimaks sümfooniaks. Tegu on mahuka laulude tsükliga, mille tekstid põhinevad saksa keelde tõlgitud vanadel hiina luuletustel.
Solistidena osalevad teose ettekandes Viinis elav armastatud metsosopran Annely Peebo ning vaieldamatult üks juhtivaid ooperisoliste Mati Turi, vahendab kontserditeade.
Gustav Mahleri kõrval on kavas Eestis esmakordselt esitatava prantsuse helilooja Charles Koechlini (kelle sünnist möödub tänavu 150 aastat) sümfooniline poeem "Tähistaeva poole". Olari Eltsi sõnul võib Koechlinit pidada teiste prantsuse heliloojate Claude Debussy ja Maurice Raveliga samaväärseks heliloojaks, kes oli oma eluajal küll äärmiselt viljakas, kuid on teenimatult jäänud oma kuulsate ametivendade varju.
Lisaks kõlab kontserdi esimeses pooles veel soome hinnatud nüüdishelilooja Kaija Saariaho kolmeosaline suurteos "Orion" sümfooniaorkestrile.
Dirigent Olari Eltsi ja ERSOt ühendab ammune koostöö: Eltsi esimene kontsert koos ERSOga "City Life" toimus 1998. aastal, kavas oli John Adamsi, Steve Reichi ja Eino Tambergi looming. Esialgu peamiselt nüüdismuusika interpretatsioonidega tunnustust pälvinud Eltsi repertuaar on oluliselt laienenud, hõlmates kogu sümfooniaorkestrile loodut. Sageli on tema käe all esitamisel unustusehõlma jäänud väärtteosed. | Olari Elts jätkab ERSO ees Mahleri suurteosega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õhtu kaalukaim teos on Gustav Mahleri "Laul maast", mida on nimetatud Mahleri parimaks sümfooniaks. Tegu on mahuka laulude tsükliga, mille tekstid põhinevad saksa keelde tõlgitud vanadel hiina luuletustel.
Solistidena osalevad teose ettekandes Viinis elav armastatud metsosopran Annely Peebo ning vaieldamatult üks juhtivaid ooperisoliste Mati Turi, vahendab kontserditeade.
Gustav Mahleri kõrval on kavas Eestis esmakordselt esitatava prantsuse helilooja Charles Koechlini (kelle sünnist möödub tänavu 150 aastat) sümfooniline poeem "Tähistaeva poole". Olari Eltsi sõnul võib Koechlinit pidada teiste prantsuse heliloojate Claude Debussy ja Maurice Raveliga samaväärseks heliloojaks, kes oli oma eluajal küll äärmiselt viljakas, kuid on teenimatult jäänud oma kuulsate ametivendade varju.
Lisaks kõlab kontserdi esimeses pooles veel soome hinnatud nüüdishelilooja Kaija Saariaho kolmeosaline suurteos "Orion" sümfooniaorkestrile.
Dirigent Olari Eltsi ja ERSOt ühendab ammune koostöö: Eltsi esimene kontsert koos ERSOga "City Life" toimus 1998. aastal, kavas oli John Adamsi, Steve Reichi ja Eino Tambergi looming. Esialgu peamiselt nüüdismuusika interpretatsioonidega tunnustust pälvinud Eltsi repertuaar on oluliselt laienenud, hõlmates kogu sümfooniaorkestrile loodut. Sageli on tema käe all esitamisel unustusehõlma jäänud väärtteosed.
### Response:
Olari Elts jätkab ERSO ees Mahleri suurteosega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elame täna Eestis mingis mõttes nagu kahes ajavoolus. Ühelt poolt on tunne, et oleme kaotanud oma ajataju ja elame väliste sõja- ja vägivallauudiste voolus. Teisalt tiksub ajalookell, mis toob lähemale aasta 2018: oleme suures juubeliaastas, mille lõppedes muutub faktiks, et Eesti Vabariigi sünnist on möödunud sajand.
2018 on samas oluline aasta kogu Euroopa ajaloo jaoks, sest lisaks Eestile on see veel terve rea vabariikide sünniaasta. Kui meie saatusekaaslastest vabariigid tähistavad omariikluse sajandat aastapäeva koos Eestiga üldise rõõmupeoga, siis Euroopa endiste impeeriumide keskmeks olnud riikides leidub veel sajandki pärast nende impeeriumide lagunemist keisrite (tsaaride, sultanite) aegade järele õhkajaid.
Nii olemegi tänases Euroopas olukorras, kus kõigile eurooplastele ühiselt mõistetav väärtus on aastal 2018 vabariikide sünni asemel hoopis see, et sajand tagasi suutsid meie esivanemad lõpetada esimese maailmasõja koledused.
Eestis peaks muidugi iga koolipoiss teadma, et maailmasõja lõpp ülejäänud Euroopa jaoks ei tähendanud rahuaega meie jaoks. Eesti riigi kinnistumiseks tuli pidada veel sõda, mida me seni ikka Vabadussõjaks nimetame, aga mida ilmselt kunagi tulevikus suuremates inglis- või mandariinikeelsetes ajalugudes hakatakse esimese maailmasõja jätkusõjaks nimetama.
Ehk tasuks mõned aastad enne Tartu rahulepingu sõlmimise sajandat sünnipäeva juurutada ka arusaam, et Tartu rahuleping on üks kivi selles suures müüris, mis lõpetas esimese maailmasõja.
Eesti Vabariigis langeb aasta algusse mitu Eesti riigi sünniga seotud tähtsündmust: kohe aasta alguses meenutame vaherahu; siis on hetk, kui saame tähistada Jaan Poska sünniaastapäeva ning siis ongi meil käes 2. veebruar, kui püüame hetkeks aduda neid emotsioone, mille meis tekitab Tartu rahu aastapäev. See sündmus liigutab meid kõiki, olenemata sellest, mida me selles päevas kõige tähtsamaks peame.
Kuid ehk tasuks mõned aastad enne Tartu rahulepingu sõlmimise sajandat sünnipäeva juurutada ka arusaam, et kõige olulisem selle lepingu juures (mida peaksid aktsepteerima nii meie liitlased kui ka meie naaber, kes vahel meie arusaamist ühisest ajaloost ei taha jagada) on see, et Tartu rahuleping on üks kivi selles suures müüris, mis lõpetas esimese maailmasõja ja andis võimaluse reaalselt luua selle maailmasõja järgne uus Euroopa.
Kui loeme Tartu rahulepingu algusridu, siis on seal öeldud: Eesti ühelt poolt ning Venemaa teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha.
Tartu rahulepingu artikkel I pani kirja kõige olulisema: „Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord.“ Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Esimese maailmasõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi.
Pole kahtlust, et Tartu rahulepingu artikkel II sõnastas olulised garantiid Eesti riigi tegemistele, sest kirja oli pandud lubadus, et: „Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.“
Rahva austust Tartu rahulepingu läbirääkijate suhtes lisas veel lepingu lisalause, et sündinud Eesti riik oli suutnud oma suure naabriga seekord tõesti osavalt läbi rääkida, sest lepingusse oli kirja pandud veel üks lubadus: „Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“
Oleks väga tore, kui rahulepingu läbirääkimistel osalenud meeste tegemisi meenutataks mitte ainult 2. veebruaril, vaid muudelgi päevadel ka nende sünnikohtade koolides.
Igal aastal on meil põhjust meenutada neid eesti mehi, kes olid määratud Eesti demokraatliku vabariigi valitsuse poolt allkirjaõiguslike volinikena rahuläbirääkimiste delegatsiooni. Need mehed kirjutasid oma nimed igaveseks meie ajalukku, sest nad said hakkama millegi nii suurega, millega – Jakob Hurda sõnadega öeldes – saavad hakkama vaid need, kes vaimult suured.
Aga Tartu rahulepingu tekstis nende meeste nimed kirjas sellises järjekorras:
Asutava Kogu liige Jaan Jaani poeg Poska,
Asutava Kogu liige Ants Jaani poeg Piip
Asutava Kogu liige Mait Aleksandri poeg Püümann,
Asutava Kogu liige Julius Jüri poeg Seljamaa
ja kindralstaabi kindralmajor Jaan Heinrichi poeg Soots.
Oleks väga tore, kui nende meeste tegemisi meenutataks mitte ainult 2. veebruaril, vaid muudelgi päevadel ka nende meeste sünnikohtade koolides.
Tean, et kindlasti meenutatakse neid mehi ja eriti Jaan Poskat Laiuse koolis, mis kannab nüüd Laiusel sündinud Jaan Poska nime. Laiuse lapsed teavad juba lapsepõlvest, et nende kandi mees aitas tuua Euroopasse jälle rahu. Lapsed teavad, et just 2. veebruaril 1920 muutus ajutine vaherahu Venemaa ja Eesti vahel (Euroopa piiri ühes lõigus) kaheks aastakümneks siiski pidavaks rahuks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elame täna Eestis mingis mõttes nagu kahes ajavoolus. Ühelt poolt on tunne, et oleme kaotanud oma ajataju ja elame väliste sõja- ja vägivallauudiste voolus. Teisalt tiksub ajalookell, mis toob lähemale aasta 2018: oleme suures juubeliaastas, mille lõppedes muutub faktiks, et Eesti Vabariigi sünnist on möödunud sajand.
2018 on samas oluline aasta kogu Euroopa ajaloo jaoks, sest lisaks Eestile on see veel terve rea vabariikide sünniaasta. Kui meie saatusekaaslastest vabariigid tähistavad omariikluse sajandat aastapäeva koos Eestiga üldise rõõmupeoga, siis Euroopa endiste impeeriumide keskmeks olnud riikides leidub veel sajandki pärast nende impeeriumide lagunemist keisrite (tsaaride, sultanite) aegade järele õhkajaid.
Nii olemegi tänases Euroopas olukorras, kus kõigile eurooplastele ühiselt mõistetav väärtus on aastal 2018 vabariikide sünni asemel hoopis see, et sajand tagasi suutsid meie esivanemad lõpetada esimese maailmasõja koledused.
Eestis peaks muidugi iga koolipoiss teadma, et maailmasõja lõpp ülejäänud Euroopa jaoks ei tähendanud rahuaega meie jaoks. Eesti riigi kinnistumiseks tuli pidada veel sõda, mida me seni ikka Vabadussõjaks nimetame, aga mida ilmselt kunagi tulevikus suuremates inglis- või mandariinikeelsetes ajalugudes hakatakse esimese maailmasõja jätkusõjaks nimetama.
Ehk tasuks mõned aastad enne Tartu rahulepingu sõlmimise sajandat sünnipäeva juurutada ka arusaam, et Tartu rahuleping on üks kivi selles suures müüris, mis lõpetas esimese maailmasõja.
Eesti Vabariigis langeb aasta algusse mitu Eesti riigi sünniga seotud tähtsündmust: kohe aasta alguses meenutame vaherahu; siis on hetk, kui saame tähistada Jaan Poska sünniaastapäeva ning siis ongi meil käes 2. veebruar, kui püüame hetkeks aduda neid emotsioone, mille meis tekitab Tartu rahu aastapäev. See sündmus liigutab meid kõiki, olenemata sellest, mida me selles päevas kõige tähtsamaks peame.
Kuid ehk tasuks mõned aastad enne Tartu rahulepingu sõlmimise sajandat sünnipäeva juurutada ka arusaam, et kõige olulisem selle lepingu juures (mida peaksid aktsepteerima nii meie liitlased kui ka meie naaber, kes vahel meie arusaamist ühisest ajaloost ei taha jagada) on see, et Tartu rahuleping on üks kivi selles suures müüris, mis lõpetas esimese maailmasõja ja andis võimaluse reaalselt luua selle maailmasõja järgne uus Euroopa.
Kui loeme Tartu rahulepingu algusridu, siis on seal öeldud: Eesti ühelt poolt ning Venemaa teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha.
Tartu rahulepingu artikkel I pani kirja kõige olulisema: „Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord.“ Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Esimese maailmasõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi.
Pole kahtlust, et Tartu rahulepingu artikkel II sõnastas olulised garantiid Eesti riigi tegemistele, sest kirja oli pandud lubadus, et: „Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.“
Rahva austust Tartu rahulepingu läbirääkijate suhtes lisas veel lepingu lisalause, et sündinud Eesti riik oli suutnud oma suure naabriga seekord tõesti osavalt läbi rääkida, sest lepingusse oli kirja pandud veel üks lubadus: „Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“
Oleks väga tore, kui rahulepingu läbirääkimistel osalenud meeste tegemisi meenutataks mitte ainult 2. veebruaril, vaid muudelgi päevadel ka nende sünnikohtade koolides.
Igal aastal on meil põhjust meenutada neid eesti mehi, kes olid määratud Eesti demokraatliku vabariigi valitsuse poolt allkirjaõiguslike volinikena rahuläbirääkimiste delegatsiooni. Need mehed kirjutasid oma nimed igaveseks meie ajalukku, sest nad said hakkama millegi nii suurega, millega – Jakob Hurda sõnadega öeldes – saavad hakkama vaid need, kes vaimult suured.
Aga Tartu rahulepingu tekstis nende meeste nimed kirjas sellises järjekorras:
Asutava Kogu liige Jaan Jaani poeg Poska,
Asutava Kogu liige Ants Jaani poeg Piip
Asutava Kogu liige Mait Aleksandri poeg Püümann,
Asutava Kogu liige Julius Jüri poeg Seljamaa
ja kindralstaabi kindralmajor Jaan Heinrichi poeg Soots.
Oleks väga tore, kui nende meeste tegemisi meenutataks mitte ainult 2. veebruaril, vaid muudelgi päevadel ka nende meeste sünnikohtade koolides.
Tean, et kindlasti meenutatakse neid mehi ja eriti Jaan Poskat Laiuse koolis, mis kannab nüüd Laiusel sündinud Jaan Poska nime. Laiuse lapsed teavad juba lapsepõlvest, et nende kandi mees aitas tuua Euroopasse jälle rahu. Lapsed teavad, et just 2. veebruaril 1920 muutus ajutine vaherahu Venemaa ja Eesti vahel (Euroopa piiri ühes lõigus) kaheks aastakümneks siiski pidavaks rahuks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.