instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Averile pandi süüks moslemiga abiellunud naise solvamist kohtuistungil, kus viimane soovis lahutust, kirjutab Postimees.
Tegelikult tegi Averi ametist tagandamise otsuse ära riigikohtu distsiplinaarkolleegium juba mullu 7. novembril.
Kohtunike korralekutsuv kogu tutvus toona Viru maakohtu esimehe Astrid Asi koostatud distsiplinaarsüüdistuse ja Averi kirjalike seisukohtadega ning kuulas 25. septembril ära ka kohtuniku suulised selgitused.
Selgitusi ei peetud piisavaks ning Averile määrati seaduses ette nähtud rängim karistus ehk ametist tagandamine. Aver kaebas otsuse edasi, kuid üldkogu ei muutnud seda.
Averi tagandamiseni viinud kohtuistung toimus mullu 21. juunil, mil tsiviilasja käigus soovis eestlanna lahutada oma abielu välismaalasega. | Moslemiga abiellunud naist solvanud kohtunik vabastati ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Averile pandi süüks moslemiga abiellunud naise solvamist kohtuistungil, kus viimane soovis lahutust, kirjutab Postimees.
Tegelikult tegi Averi ametist tagandamise otsuse ära riigikohtu distsiplinaarkolleegium juba mullu 7. novembril.
Kohtunike korralekutsuv kogu tutvus toona Viru maakohtu esimehe Astrid Asi koostatud distsiplinaarsüüdistuse ja Averi kirjalike seisukohtadega ning kuulas 25. septembril ära ka kohtuniku suulised selgitused.
Selgitusi ei peetud piisavaks ning Averile määrati seaduses ette nähtud rängim karistus ehk ametist tagandamine. Aver kaebas otsuse edasi, kuid üldkogu ei muutnud seda.
Averi tagandamiseni viinud kohtuistung toimus mullu 21. juunil, mil tsiviilasja käigus soovis eestlanna lahutada oma abielu välismaalasega.
### Response:
Moslemiga abiellunud naist solvanud kohtunik vabastati ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õnnetus juhtus kell 10.39 Pärnu maanteel, kus 49-aastane naine sõitis Audiga otsa ülekäigurajal rohelise fooritulega sõiduteed ületanud 27-aastasele naisele.
Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Naine jäi ülekäigurajal auto alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õnnetus juhtus kell 10.39 Pärnu maanteel, kus 49-aastane naine sõitis Audiga otsa ülekäigurajal rohelise fooritulega sõiduteed ületanud 27-aastasele naisele.
Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Naine jäi ülekäigurajal auto alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Senati siseriikliku julgeoleku komitee raport suurendab survet FBI-le.
Raport märgib, et umbes 50 000 tekstisõnumit kahe FBI uurija vahel näitavad, et nemad ja teised suhtusid 2016. aastal kergemalt demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni rikkumiste uurimisse, käivitades samal ajal uurimise Trumpi kampaania suhtes.
Raporti kohaselt näitavad FBI agendi Peter Strzoki ja agentuuri juristi Lisa Page'i isiklikud läkitused kallutatud suhtumist Clintonisse, mõjutades uurimist, mis oli seotud isikliku meiliserveri kasutamisega välisministeeriumi kirjavahetuseks ajal, mil ta oli USA välisminister.
Ajaleht Washington Post kirjutas detsembris, et Strzokil oli uurimise ajal suhe Page'iga, kellega vahetati tekstisõnumeid, kus väljendati Trumpi vastaseid tundeid ja muid kommentaare, mis ilmselgelt olid Clintonit toetava sisuga. | Uus vabariiklaste raport süüdistab FBI-d kallutatud suhtumises Trumpi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Senati siseriikliku julgeoleku komitee raport suurendab survet FBI-le.
Raport märgib, et umbes 50 000 tekstisõnumit kahe FBI uurija vahel näitavad, et nemad ja teised suhtusid 2016. aastal kergemalt demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni rikkumiste uurimisse, käivitades samal ajal uurimise Trumpi kampaania suhtes.
Raporti kohaselt näitavad FBI agendi Peter Strzoki ja agentuuri juristi Lisa Page'i isiklikud läkitused kallutatud suhtumist Clintonisse, mõjutades uurimist, mis oli seotud isikliku meiliserveri kasutamisega välisministeeriumi kirjavahetuseks ajal, mil ta oli USA välisminister.
Ajaleht Washington Post kirjutas detsembris, et Strzokil oli uurimise ajal suhe Page'iga, kellega vahetati tekstisõnumeid, kus väljendati Trumpi vastaseid tundeid ja muid kommentaare, mis ilmselgelt olid Clintonit toetava sisuga.
### Response:
Uus vabariiklaste raport süüdistab FBI-d kallutatud suhtumises Trumpi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mattis ütles esindajatekoja relvateenistuste komitees kuulamisel, et Moskva rikub keskmise tegevusraadiusega tuumarelvade lepet (INF) ning Washington tahab avaldada survet, et Venemaa taas lepet täitma hakkaks.
USA kaitseministri sõnul jäävad Ühendriigid INF-i raamidesse, kuid teevad tööd alternatiivse relva väljatöötamiseks, mis peaks panema Venemaa olukorda, kus ta näeb, et on mõtet naasta leppe tingimuste täitmise juurde.
Washington on mitu kuud süüdistanud Venemaad uue keskmise tegevusraadiusega tiibrakettide väljatöötamises, millega rikutakse Ronald Reagani ja Mihhail Gorbatšovi allkirjastatud ja 1988. aastal ellu viidud lepet.
Moskva eitab leppe rikkumist.
Pentagon avaldas eelmisel nädalal uuendatud tuumastrateegia, milles määratletakse, kuidas Ühendriigid kavatsevad seista silmitsi Põhja-Koreast, Iraanist, Hiinast ja Venemaalt tulenevate ohtudega.
Strateegia näeb ette uued allveelaevadelt välja tulistatavad ballistilised raketid, mis on varustatud väikese mõjuraadiusega tuumalõhkepeadega, ning uued tuumalaengutega tiibraketid.
Ballistilised raketid ei oleks vastuolus INF-iga, kuid tiibraketid, kui need järgmise 7-10 aasta jooksul välja töötataks, teeksid seda.
Washington võib aga tiibrakettide väljatöötamisega viivitada, kui Moskva nõustub taas täitma 30 aastat tagasi sõlmitud INF-i tingimusi, ütles Pentagoni asedirektor strateegilise stabiilsuse küsimustes Greg Weaver. | Mattis: USA võtab Venemaad silmas pidades kasutusele uued tuumarelvad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mattis ütles esindajatekoja relvateenistuste komitees kuulamisel, et Moskva rikub keskmise tegevusraadiusega tuumarelvade lepet (INF) ning Washington tahab avaldada survet, et Venemaa taas lepet täitma hakkaks.
USA kaitseministri sõnul jäävad Ühendriigid INF-i raamidesse, kuid teevad tööd alternatiivse relva väljatöötamiseks, mis peaks panema Venemaa olukorda, kus ta näeb, et on mõtet naasta leppe tingimuste täitmise juurde.
Washington on mitu kuud süüdistanud Venemaad uue keskmise tegevusraadiusega tiibrakettide väljatöötamises, millega rikutakse Ronald Reagani ja Mihhail Gorbatšovi allkirjastatud ja 1988. aastal ellu viidud lepet.
Moskva eitab leppe rikkumist.
Pentagon avaldas eelmisel nädalal uuendatud tuumastrateegia, milles määratletakse, kuidas Ühendriigid kavatsevad seista silmitsi Põhja-Koreast, Iraanist, Hiinast ja Venemaalt tulenevate ohtudega.
Strateegia näeb ette uued allveelaevadelt välja tulistatavad ballistilised raketid, mis on varustatud väikese mõjuraadiusega tuumalõhkepeadega, ning uued tuumalaengutega tiibraketid.
Ballistilised raketid ei oleks vastuolus INF-iga, kuid tiibraketid, kui need järgmise 7-10 aasta jooksul välja töötataks, teeksid seda.
Washington võib aga tiibrakettide väljatöötamisega viivitada, kui Moskva nõustub taas täitma 30 aastat tagasi sõlmitud INF-i tingimusi, ütles Pentagoni asedirektor strateegilise stabiilsuse küsimustes Greg Weaver.
### Response:
Mattis: USA võtab Venemaad silmas pidades kasutusele uued tuumarelvad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA osakaal NATO eelarves on praegu umbes 70 protsenti.
Prantsusmaa valitsuse seaduseelnõu kohaselt suureneksid relvajõudude kulutused 2018. aasta 34,2 miljardilt eurolt 50 miljardini 2025. aastal. Sellega suureneks kaitse-eelarve 1,82 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
NATO on seadnud eesmärgiks, et liikmesriikide kaitsekulutused oleksid vähemalt kaks protsenti SKP-st.
Kaitsekulutuste suurendamine president Emmanuel Macroni ametiajal on oluline muutus pärast aastaid kestnud kokkuhoiupoliitikat.
Macron on Prantsusmaa esimene relvajõudude ülemjuhataja, kes ei ole käinud sõjaväes. Ta sai täisealiseks pärast seda, kui Prantsusmaa loobus kohustuslikust ajateenistusest 1997. aastal.
Samas on ta korduvalt rõhutanud oma toetust relvajõududele, mis on aidanud tagada Prantsusmaal julgeolekut seoses terroriohuga ning osalevad võitluses džihadistide vastu Lääne-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Suur osa lisarahast kulutatakse vananenud soomukite väljavahetamiseks, uute tankurlennukite ja laevade ostmiseks ning Prantsusmaa tuumaarsenali tugevdamiseks.
Samuti suunatakse raha sõjaväelaste väljaõppele, sõjaväelaste perekondade elutingimuste parandamisele ning uue varustuse soetamisele. | Prantsusmaa teatas plaanist suurendada kaitsekulutusi üle 40 protsendi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA osakaal NATO eelarves on praegu umbes 70 protsenti.
Prantsusmaa valitsuse seaduseelnõu kohaselt suureneksid relvajõudude kulutused 2018. aasta 34,2 miljardilt eurolt 50 miljardini 2025. aastal. Sellega suureneks kaitse-eelarve 1,82 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
NATO on seadnud eesmärgiks, et liikmesriikide kaitsekulutused oleksid vähemalt kaks protsenti SKP-st.
Kaitsekulutuste suurendamine president Emmanuel Macroni ametiajal on oluline muutus pärast aastaid kestnud kokkuhoiupoliitikat.
Macron on Prantsusmaa esimene relvajõudude ülemjuhataja, kes ei ole käinud sõjaväes. Ta sai täisealiseks pärast seda, kui Prantsusmaa loobus kohustuslikust ajateenistusest 1997. aastal.
Samas on ta korduvalt rõhutanud oma toetust relvajõududele, mis on aidanud tagada Prantsusmaal julgeolekut seoses terroriohuga ning osalevad võitluses džihadistide vastu Lääne-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Suur osa lisarahast kulutatakse vananenud soomukite väljavahetamiseks, uute tankurlennukite ja laevade ostmiseks ning Prantsusmaa tuumaarsenali tugevdamiseks.
Samuti suunatakse raha sõjaväelaste väljaõppele, sõjaväelaste perekondade elutingimuste parandamisele ning uue varustuse soetamisele.
### Response:
Prantsusmaa teatas plaanist suurendada kaitsekulutusi üle 40 protsendi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teada tõde, et teater ei kulge enamasti kalendriaastate vaheldumise taktis, vaid tendentsid ja nende vaheldumine tulevad selgemalt esile mitme aasta-hooaja või veel pikema aja lõikes. Seetõttu vaadatakse ka seekordse Teatrielu mitmeski artiklis 2016. aasta taustal pikemalt tagasi.
Ene Paaver vaatleb aastatel 2011–2016 ilmunud Eesti teatriraamatuid ning Mihkel Seeder annab ülevaate omadramaturgia hetkeseisust ja selle kohast Eesti teatrite lavadel.
2016. aastal lastele ja noortele tehtud teatrist ja seal sündinud murrangust kirjutab Eva-Liisa Linder ning Liisi Aibel toob esile etendus- ja visuaalkunstide üha tugevama lähenemise ja põimumise. Andrus Laansalu tõdeb, et Eesti tehnoloogiline teater on jõudnud seisu, kui vanaviisi enam ei saa ning tuleb minna uuele ringile.
Kuivõrd 2016 oli Shakespeare’i-aasta, siis annab Maris Peters ülevaate mullu Eestis lavale jõudnud Shakespeare’i-lavastustest. Pille-Riin Purje võtab põhjaliku vaatluse alla Indrek Sammuli mängitud Thomas Becketi rolli Eesti Draamateatri lavastuses „Becket ehk Jumala au“. Valle-Sten Maiste artiklis käsitletakse eestlaste ja venelaste integratsiooniteemat kahe lavastuse – Vaba Lava „Ma pigem tantsiksin sinuga“ ning Tallinna Linnateatri ja Vene teatri „Teisest silmapilgust“ – näitel.
Kerri Kotta vaatleb kaht ooperilavastust, Estonia „Aidat“ ja Vanemuise „Lucia di Lammermoori“, mis mõlemad on üles ehitatud klassikalisele armastuskolmnurgale. Heili Einasto võrdleb „Onegini“ ja „Luikede järve“ balletilavastusi Estonias ja San Francisco Balletis.
Rubriigi „Mälu“ tarvis on Sven Karja tõlkinud ja kommenteerinud lõigu Ukraina kunagise juhtiva teatri- ja kirjanduskriitiku Natalja Kuzjakina uurimusest, mis käsitleb Evald Hermaküla Vanemuise-perioodi (aastad 1962–1983) töid, rõhuasetusega tema Vanemuise egiidi all juhendatud stuudio lavastustel.
Kogumiku lõpetab Toomas Petersoni artikkel „Statistikast ja Eesti haldusjaotusest“ ning 2016. aasta teatrikroonika- ja statistika, mille koostas Tiia Sippol (Eesti Teatri Agentuur).
Teatrielu 2016 koostajad on Madli Pesti ja Tambet Kaugema, keeletoimetaja Mari Tuuling, kunstnik Kersti Tormis. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur.
Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. | Teatrielu 2016 sai kaante vahele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teada tõde, et teater ei kulge enamasti kalendriaastate vaheldumise taktis, vaid tendentsid ja nende vaheldumine tulevad selgemalt esile mitme aasta-hooaja või veel pikema aja lõikes. Seetõttu vaadatakse ka seekordse Teatrielu mitmeski artiklis 2016. aasta taustal pikemalt tagasi.
Ene Paaver vaatleb aastatel 2011–2016 ilmunud Eesti teatriraamatuid ning Mihkel Seeder annab ülevaate omadramaturgia hetkeseisust ja selle kohast Eesti teatrite lavadel.
2016. aastal lastele ja noortele tehtud teatrist ja seal sündinud murrangust kirjutab Eva-Liisa Linder ning Liisi Aibel toob esile etendus- ja visuaalkunstide üha tugevama lähenemise ja põimumise. Andrus Laansalu tõdeb, et Eesti tehnoloogiline teater on jõudnud seisu, kui vanaviisi enam ei saa ning tuleb minna uuele ringile.
Kuivõrd 2016 oli Shakespeare’i-aasta, siis annab Maris Peters ülevaate mullu Eestis lavale jõudnud Shakespeare’i-lavastustest. Pille-Riin Purje võtab põhjaliku vaatluse alla Indrek Sammuli mängitud Thomas Becketi rolli Eesti Draamateatri lavastuses „Becket ehk Jumala au“. Valle-Sten Maiste artiklis käsitletakse eestlaste ja venelaste integratsiooniteemat kahe lavastuse – Vaba Lava „Ma pigem tantsiksin sinuga“ ning Tallinna Linnateatri ja Vene teatri „Teisest silmapilgust“ – näitel.
Kerri Kotta vaatleb kaht ooperilavastust, Estonia „Aidat“ ja Vanemuise „Lucia di Lammermoori“, mis mõlemad on üles ehitatud klassikalisele armastuskolmnurgale. Heili Einasto võrdleb „Onegini“ ja „Luikede järve“ balletilavastusi Estonias ja San Francisco Balletis.
Rubriigi „Mälu“ tarvis on Sven Karja tõlkinud ja kommenteerinud lõigu Ukraina kunagise juhtiva teatri- ja kirjanduskriitiku Natalja Kuzjakina uurimusest, mis käsitleb Evald Hermaküla Vanemuise-perioodi (aastad 1962–1983) töid, rõhuasetusega tema Vanemuise egiidi all juhendatud stuudio lavastustel.
Kogumiku lõpetab Toomas Petersoni artikkel „Statistikast ja Eesti haldusjaotusest“ ning 2016. aasta teatrikroonika- ja statistika, mille koostas Tiia Sippol (Eesti Teatri Agentuur).
Teatrielu 2016 koostajad on Madli Pesti ja Tambet Kaugema, keeletoimetaja Mari Tuuling, kunstnik Kersti Tormis. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur.
Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
### Response:
Teatrielu 2016 sai kaante vahele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lipnitskaja võitis Sotši olümpial vaid 15-aastaselt koos Venemaa koondisega võistkonnavõistluse. Seejuures sai temast riigi kõigi aegade noorim olümpiavõitja ja noorim olümpiavõitja iluuisutamises viimase 78 aasta jooksul.
Uudis tuli kõigest päev pärast seda, kui Sotši naisüksiksõidu olümpiavõitja Adelina Sotnikova teatas hooaja vahelejätmisest ja PyeongChangi olümpial tiitlikaitsmisest loobumisest. Sotnikova treener Jevgeni Pljuštšenko sõnas agentuurile R-Sport, et puudumist olümpialt ei tohiks võtta kui tema hoolealuse kogu karjääri lõppu. | Venemaa noorim olümpiavõitja lõpetas 19-aastaselt tippspordiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lipnitskaja võitis Sotši olümpial vaid 15-aastaselt koos Venemaa koondisega võistkonnavõistluse. Seejuures sai temast riigi kõigi aegade noorim olümpiavõitja ja noorim olümpiavõitja iluuisutamises viimase 78 aasta jooksul.
Uudis tuli kõigest päev pärast seda, kui Sotši naisüksiksõidu olümpiavõitja Adelina Sotnikova teatas hooaja vahelejätmisest ja PyeongChangi olümpial tiitlikaitsmisest loobumisest. Sotnikova treener Jevgeni Pljuštšenko sõnas agentuurile R-Sport, et puudumist olümpialt ei tohiks võtta kui tema hoolealuse kogu karjääri lõppu.
### Response:
Venemaa noorim olümpiavõitja lõpetas 19-aastaselt tippspordiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese geimi alguses läks Eesti mitu korda punktiga peale, aga geimi keskel kaldus vaekauss kodumeeskonnale. Veel 19:20-le suudeti vahe vähendada, aga geimi lõpus olid poolakad kindlamad ja võitsid 25:21.
Teises geimis jäi Eesti alguses paaril korral kolme punktiga taha, aga üldiselt kulges geim punkt-punkti heitluses. Seisul 24:24 eksis Renee Teppan aga servil ja kuigi vastaste serv loeti seejärel auti, siis challenge 'i järel muudeti otsust ning 26:24 geimivõit poolakatele.
Kolmandas geimis pääses Eesti mitme punktiga juhtima, aga otsustavatel momentidel oli Poola taas kindlam ja võitis 25:22.
Alagrupi võitis kaheksa punktiga Serbia, edasi said ka kuus punkti kogunud Poola ja kahele jäänud Soome. Sarnaselt Soomele teenis kaks punkti ka Eesti, aga otsustavaks sai omavahelise matši kaotus.
Enne mängu:
Enne otsustavat alagrupikohtumist on edasipääsu osas selles mõttes lihtne, et kõik sõltub meist endist ja kõrvalisele abile pole vaja loota. Kui suudame valitsevad maailmameistrid alistada, oleme EM-finaalturniiril tosina parema seas. Kui mitte, piirdub tänavune suurvõistlus meie jaoks kolme kohtumisega.
"Mäng Serbiaga näitas, et kõik on võimalik. Seni, kuni ise usume, seni, kuni saalitäis siniseid on meiega, seni pole küsimust ka, kas me jaksame," sõnas rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal alaliidu pressiteate vahendusel.
Senises kahes mängus on meie koondis pidanud ülimalt võitluslikud lahingud Soome ja Serbiaga, ent paraku tuli mõlemas vastastele 2:3 alla vanduda. Poola avas turniiri 65 000 fänni ees Varssavis 0:3 šokk-kaotusega Serbiale, ent võitis teises voorus sama skooriga Soomet.
Kuna alagrupiturniiri paremusjärjestuse määramisel vaadatakse esmalt võitude arvu, siis grupi esikohta ja otsepääset veerandfinaali meil jahtida pole võimalik. See, kas Poola alistamise järel läheksime play-off ringi grupi teise või kolmandana, sõltub juba Soome – Serbia mängu tulemusest.
Esmalt tuleb aga võõrustajaid võita ja lihtne see enam kui 11 000 fänni mahutaval Ergo Arenal olema ei saa. "Poola on võistkond, kuhu kuuluvad väga nimekad pallurid, kellest osa võitsid kolm aastat tagasi MM-tiitli. Kui tahame turniirile jääda ja alagrupist edasi pääseda, peame mängima nagu iga pallivahetus oleks meie elu viimane. Poola on sada korda selliseid mänge mänginud, meie saame nii kõvade vastastega mängida vaid EM-finaalturniiril. Õnneks tänavu MM-valiksarjas ka Venemaaga, kellega pidasime enne turniiri lisaks ka ühe sõprusmängu," rääkis rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Cretu viimase alagrupikohtumise eel.
Küll on meil olemas Poola meeskonnast väga hea ülevaade, sest Cretu treenis viimased kolm hooaega sealses kõrgliigas mängivat Lubini Cuprumi klubi ning koduses meistrisarjas pole selle aja jooksul mänginud vaid vastaste kaptenist nurgaründaja Michal Kubiak.
Lisaks olid Lubinis tööl ka rahvusmeeskonna statistik Alar Rikberg ja koondise füüsilise ettevalmistuse treener Mirko Fasini ning palle lõi maha nurgaründaja Robert Täht. Vastaste elu teeb lihtsamaks, et meie peatreeneri käe all mängisid nii diagonaalründaja Lukasz Kaczmarek kui sidemängija Grzegorz Lomacz. | Eesti koondis kaotas Poolale kolmes geimis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese geimi alguses läks Eesti mitu korda punktiga peale, aga geimi keskel kaldus vaekauss kodumeeskonnale. Veel 19:20-le suudeti vahe vähendada, aga geimi lõpus olid poolakad kindlamad ja võitsid 25:21.
Teises geimis jäi Eesti alguses paaril korral kolme punktiga taha, aga üldiselt kulges geim punkt-punkti heitluses. Seisul 24:24 eksis Renee Teppan aga servil ja kuigi vastaste serv loeti seejärel auti, siis challenge 'i järel muudeti otsust ning 26:24 geimivõit poolakatele.
Kolmandas geimis pääses Eesti mitme punktiga juhtima, aga otsustavatel momentidel oli Poola taas kindlam ja võitis 25:22.
Alagrupi võitis kaheksa punktiga Serbia, edasi said ka kuus punkti kogunud Poola ja kahele jäänud Soome. Sarnaselt Soomele teenis kaks punkti ka Eesti, aga otsustavaks sai omavahelise matši kaotus.
Enne mängu:
Enne otsustavat alagrupikohtumist on edasipääsu osas selles mõttes lihtne, et kõik sõltub meist endist ja kõrvalisele abile pole vaja loota. Kui suudame valitsevad maailmameistrid alistada, oleme EM-finaalturniiril tosina parema seas. Kui mitte, piirdub tänavune suurvõistlus meie jaoks kolme kohtumisega.
"Mäng Serbiaga näitas, et kõik on võimalik. Seni, kuni ise usume, seni, kuni saalitäis siniseid on meiega, seni pole küsimust ka, kas me jaksame," sõnas rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal alaliidu pressiteate vahendusel.
Senises kahes mängus on meie koondis pidanud ülimalt võitluslikud lahingud Soome ja Serbiaga, ent paraku tuli mõlemas vastastele 2:3 alla vanduda. Poola avas turniiri 65 000 fänni ees Varssavis 0:3 šokk-kaotusega Serbiale, ent võitis teises voorus sama skooriga Soomet.
Kuna alagrupiturniiri paremusjärjestuse määramisel vaadatakse esmalt võitude arvu, siis grupi esikohta ja otsepääset veerandfinaali meil jahtida pole võimalik. See, kas Poola alistamise järel läheksime play-off ringi grupi teise või kolmandana, sõltub juba Soome – Serbia mängu tulemusest.
Esmalt tuleb aga võõrustajaid võita ja lihtne see enam kui 11 000 fänni mahutaval Ergo Arenal olema ei saa. "Poola on võistkond, kuhu kuuluvad väga nimekad pallurid, kellest osa võitsid kolm aastat tagasi MM-tiitli. Kui tahame turniirile jääda ja alagrupist edasi pääseda, peame mängima nagu iga pallivahetus oleks meie elu viimane. Poola on sada korda selliseid mänge mänginud, meie saame nii kõvade vastastega mängida vaid EM-finaalturniiril. Õnneks tänavu MM-valiksarjas ka Venemaaga, kellega pidasime enne turniiri lisaks ka ühe sõprusmängu," rääkis rahvusmeeskonna peatreener Gheorghe Cretu viimase alagrupikohtumise eel.
Küll on meil olemas Poola meeskonnast väga hea ülevaade, sest Cretu treenis viimased kolm hooaega sealses kõrgliigas mängivat Lubini Cuprumi klubi ning koduses meistrisarjas pole selle aja jooksul mänginud vaid vastaste kaptenist nurgaründaja Michal Kubiak.
Lisaks olid Lubinis tööl ka rahvusmeeskonna statistik Alar Rikberg ja koondise füüsilise ettevalmistuse treener Mirko Fasini ning palle lõi maha nurgaründaja Robert Täht. Vastaste elu teeb lihtsamaks, et meie peatreeneri käe all mängisid nii diagonaalründaja Lukasz Kaczmarek kui sidemängija Grzegorz Lomacz.
### Response:
Eesti koondis kaotas Poolale kolmes geimis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon andis Varssavile 26. juulini aega peatada seadusandlikud sammud, mis EL-i täitevorgani hinnangul kujutavad endast süsteemset ohtu õigusriigi põhimõtetele ja teavitada komisjoni meetmetest nende muutmiseks.
Kohtureformid tõid Poolas kaasa massilised meeleavaldused ning tekitasid kartusi õigusriigi põhimõtete järgimise osas.
Poola välisministeeriumi esmaspäevases avalduses on öeldud, et erakonna Seadus ja Õiglus (PiS) valitsuse seadusandlikud sammud, mille peaeesmärk on õigussüsteemi reformida, on igati kooskõlas Euroopa standarditega.
Euroopa Komisjon on väljendanud muu hulgas muret, et Poola justiitsminister saab õiguse meelevaldselt pikendada pensionieani jõudnud kohtunike mandaati ning nimetada ja vallandada kohtute eeistujaid.
Muude murede seas oli ka sooline diskrimineerimine, sest naiskohtunike pensionieaks on määratud uue seadusega 60 ja meeskohtunikele 65 eluaastat.
Varssavi vastas sellele, et kõnealused reformid vastavad ühiskonnas aastate jooksul kasvanud ootustele ja seetõttu on komisjoni kahtlused alusetud. | Poola tõrjus EL-i süüdistusi kohtureformi aadressil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon andis Varssavile 26. juulini aega peatada seadusandlikud sammud, mis EL-i täitevorgani hinnangul kujutavad endast süsteemset ohtu õigusriigi põhimõtetele ja teavitada komisjoni meetmetest nende muutmiseks.
Kohtureformid tõid Poolas kaasa massilised meeleavaldused ning tekitasid kartusi õigusriigi põhimõtete järgimise osas.
Poola välisministeeriumi esmaspäevases avalduses on öeldud, et erakonna Seadus ja Õiglus (PiS) valitsuse seadusandlikud sammud, mille peaeesmärk on õigussüsteemi reformida, on igati kooskõlas Euroopa standarditega.
Euroopa Komisjon on väljendanud muu hulgas muret, et Poola justiitsminister saab õiguse meelevaldselt pikendada pensionieani jõudnud kohtunike mandaati ning nimetada ja vallandada kohtute eeistujaid.
Muude murede seas oli ka sooline diskrimineerimine, sest naiskohtunike pensionieaks on määratud uue seadusega 60 ja meeskohtunikele 65 eluaastat.
Varssavi vastas sellele, et kõnealused reformid vastavad ühiskonnas aastate jooksul kasvanud ootustele ja seetõttu on komisjoni kahtlused alusetud.
### Response:
Poola tõrjus EL-i süüdistusi kohtureformi aadressil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Praeguseks 46-aastane Date loobus esimest korda tipptennisest juba 1996. aastal, aga otsustas ootamatult 2008. aastal tagasi tulla.
Kui enne esimest loobumist jõudis ta kolm korda suure slämmi turniiridel poolfinaali, siis pärast naasmist teda selline edu enam ei saatnud ja kolmandast ringist kaugemale pole jaapanlanna pääsenud.
Esmaspäeval teatas hetkel maailma edetabelise teise tuhandesse langenud Date oma blogi vahendusel, et teistkordse taandumise põhjusteks on valu põlvedes ja õlgades.
1995. aasta novembris maailma edetabelis neljandat kohta hoidnud Date võitis karjääri jooksul kaheksa WTA turniiri, neist viimase päev enne oma 39. sünnipäeva, kui alistas Souli turniiri finaalis hispaanlanna Anabel Medina Garriguesi. | Kunagine maailma neljas reket lõpetab 46-aastaselt karjääri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Praeguseks 46-aastane Date loobus esimest korda tipptennisest juba 1996. aastal, aga otsustas ootamatult 2008. aastal tagasi tulla.
Kui enne esimest loobumist jõudis ta kolm korda suure slämmi turniiridel poolfinaali, siis pärast naasmist teda selline edu enam ei saatnud ja kolmandast ringist kaugemale pole jaapanlanna pääsenud.
Esmaspäeval teatas hetkel maailma edetabelise teise tuhandesse langenud Date oma blogi vahendusel, et teistkordse taandumise põhjusteks on valu põlvedes ja õlgades.
1995. aasta novembris maailma edetabelis neljandat kohta hoidnud Date võitis karjääri jooksul kaheksa WTA turniiri, neist viimase päev enne oma 39. sünnipäeva, kui alistas Souli turniiri finaalis hispaanlanna Anabel Medina Garriguesi.
### Response:
Kunagine maailma neljas reket lõpetab 46-aastaselt karjääri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Järveläinen esindas eelmisel hooajal TTÜ-d, kus põhiturniiril viskas ta põhihooajal 25 mängu jooksul keskmiselt 17,7 punkti ja haaras 8,1 lauapalli mängus.
"Ootan huviga, mida Briti saared mulle pakuvad nii korvpalli, kui ka kultuuri poolest," ütles Järveläinen ERR-ile. "Kõige paremini suvi ei kulgenud, kuna terve eelmise hooaja seganud kannakõõluse põletik ei taandunud piisavalt kiiresti ja ilma välise sekkumiseta süsti kujul. Lisaks segab praegu veel vasaku nimetissõrme murd, seetõttu pole ma rahul oma senise ettevalmistusega."
Plymouth oli mullu Suurbritannias 12 meeskonna konkurentsis üheksas ehk jäi esimesena play-off'ist välja. Alates 2004. aastast kõrgliigas mängiv meeskond on kolmel korral jõudnud poolfinaali, aga viimati neli aastat tagasi. "Briti Korvpalliigast on võrgus kättesaadaval piisavalt mänge, seega mingisugune ettekujutus on, aga lõpliku hinnangu reserveerin hetkeni, kui on mängitud esimesed mängud."
Aastatel 2010-2011 esindas meeskonda ka hilisem Tartu Ülikool/Rocki tagamängija Evaldas Žabas. | Joonas Järveläineni karjäär jätkub Suurbritannia kõrgliigas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Järveläinen esindas eelmisel hooajal TTÜ-d, kus põhiturniiril viskas ta põhihooajal 25 mängu jooksul keskmiselt 17,7 punkti ja haaras 8,1 lauapalli mängus.
"Ootan huviga, mida Briti saared mulle pakuvad nii korvpalli, kui ka kultuuri poolest," ütles Järveläinen ERR-ile. "Kõige paremini suvi ei kulgenud, kuna terve eelmise hooaja seganud kannakõõluse põletik ei taandunud piisavalt kiiresti ja ilma välise sekkumiseta süsti kujul. Lisaks segab praegu veel vasaku nimetissõrme murd, seetõttu pole ma rahul oma senise ettevalmistusega."
Plymouth oli mullu Suurbritannias 12 meeskonna konkurentsis üheksas ehk jäi esimesena play-off'ist välja. Alates 2004. aastast kõrgliigas mängiv meeskond on kolmel korral jõudnud poolfinaali, aga viimati neli aastat tagasi. "Briti Korvpalliigast on võrgus kättesaadaval piisavalt mänge, seega mingisugune ettekujutus on, aga lõpliku hinnangu reserveerin hetkeni, kui on mängitud esimesed mängud."
Aastatel 2010-2011 esindas meeskonda ka hilisem Tartu Ülikool/Rocki tagamängija Evaldas Žabas.
### Response:
Joonas Järveläineni karjäär jätkub Suurbritannia kõrgliigas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kaotas avapäeval Rootsi klubile Hammarby 1:2 (1:1, 0:0, 0:1), kuid alistas siis Leedu 3:2 (0:1, 1:1, 2:0) ja kaotas viimasel päeval turniiri võitnud Läti liiga tähtede koondisele 2:7 (0:2, 2:3, 0:2).
Turniiri parimaks väravavahiks tunnistati Reinis Petkus (Läti), kaitsjaks Aleksandr Ossipov (Eesti) ja ründajaks Frenks Razgals (Läti). | Eesti hokikoondis lõpetas koduse turniiri kolmandana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kaotas avapäeval Rootsi klubile Hammarby 1:2 (1:1, 0:0, 0:1), kuid alistas siis Leedu 3:2 (0:1, 1:1, 2:0) ja kaotas viimasel päeval turniiri võitnud Läti liiga tähtede koondisele 2:7 (0:2, 2:3, 0:2).
Turniiri parimaks väravavahiks tunnistati Reinis Petkus (Läti), kaitsjaks Aleksandr Ossipov (Eesti) ja ründajaks Frenks Razgals (Läti).
### Response:
Eesti hokikoondis lõpetas koduse turniiri kolmandana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Läti koosseis: Kristaps Porzingis, Janis Blums, Davis Bertans, Dairis Bertans, Janis Timma, Rolands Šmits, Kristaps Janicenoks, Janis Strelnieks, Aigars Škele, Andrejs Gražulis, Žanis Peiners, Martinš Meiers.
Läti mängib Euroopa meistrivõistlustel D-alagrupis, kus vastasteks on võõrustaja Türgi, Venemaa, Serbia ja Belgia. | Selgus Läti lõplik koosseis EM-finaalturniiriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Läti koosseis: Kristaps Porzingis, Janis Blums, Davis Bertans, Dairis Bertans, Janis Timma, Rolands Šmits, Kristaps Janicenoks, Janis Strelnieks, Aigars Škele, Andrejs Gražulis, Žanis Peiners, Martinš Meiers.
Läti mängib Euroopa meistrivõistlustel D-alagrupis, kus vastasteks on võõrustaja Türgi, Venemaa, Serbia ja Belgia.
### Response:
Selgus Läti lõplik koosseis EM-finaalturniiriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pank ei vastanud nõuetele kahel perioodil vahemikus 2015 ja 2016. Tegu on esimese korraga alates euroala pangandusjärelevalve rolli võtmisest 2014. aastal, kui ECB on mõnda panka likviidsusnõuete rikkumise eest trahvinud.
Keskpanga teatel ei muutnud rikkumine panga likviidsuspositsiooni ja pank on probleemi täielikult lahendanud.
Permanent TSB teatas avalduses, et rikkumine tulenes regulatsioonide muudatuste valesti interpreteerimisest ning trahvi ei plaanita Euroopa Kohtus vaidlustada. | Euroopa Keskpank trahvis Iiri panka likviidsusnõuete rikkumise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pank ei vastanud nõuetele kahel perioodil vahemikus 2015 ja 2016. Tegu on esimese korraga alates euroala pangandusjärelevalve rolli võtmisest 2014. aastal, kui ECB on mõnda panka likviidsusnõuete rikkumise eest trahvinud.
Keskpanga teatel ei muutnud rikkumine panga likviidsuspositsiooni ja pank on probleemi täielikult lahendanud.
Permanent TSB teatas avalduses, et rikkumine tulenes regulatsioonide muudatuste valesti interpreteerimisest ning trahvi ei plaanita Euroopa Kohtus vaidlustada.
### Response:
Euroopa Keskpank trahvis Iiri panka likviidsusnõuete rikkumise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii Eestil kui ka Soomel on hetkel kaks punkti, aga EM-finaalturniiril vaadatakse esimesena võitude arv ning Soomel on kirjas 3:2 võit Eesti üle. Seega peab Eesti tänase matši Poola vastu kindlasti võita, et jätkama pääseda.
Poolal pole täna aga enam midagi erilist püüda, kuna avavoorus saadi Serbia käest 0:3 kaotus ja lootust teisest kohast kõrgemale tõusta enam pole. Vaid esimene meeskond pääseb otse veerandfinaali.
Eesti ja Poola mäng algab Eesti aja järgi kell 21.30. | Soome pidi tunnistama Serbia 3:0 üleolekut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii Eestil kui ka Soomel on hetkel kaks punkti, aga EM-finaalturniiril vaadatakse esimesena võitude arv ning Soomel on kirjas 3:2 võit Eesti üle. Seega peab Eesti tänase matši Poola vastu kindlasti võita, et jätkama pääseda.
Poolal pole täna aga enam midagi erilist püüda, kuna avavoorus saadi Serbia käest 0:3 kaotus ja lootust teisest kohast kõrgemale tõusta enam pole. Vaid esimene meeskond pääseb otse veerandfinaali.
Eesti ja Poola mäng algab Eesti aja järgi kell 21.30.
### Response:
Soome pidi tunnistama Serbia 3:0 üleolekut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venezuela finants- ja naftasektori vastu kehtestatud sanktsioonide eesmärgiks on üsna selgelt halvendada niigi tasakaalust väljas olukorda ja süvendada majandusprobleeme," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
"On ilmselge, et sanktsioonide loogika sisaldab ka pingete õhutamise väljavaadet."
USA avalikustas reedel uued karmid sanktsioonid Venezuela vastu. Valge Maja märkis oma avalduses, et meetmete eesmärk on jätta president Nicolás Maduro diktatuur ilma olulistest finantsallikatest ebaseadusliku võimu säilitamiseks, kaitsta USA finantssüsteemi Venezuela korruptsiooni eest ning võimaldada humanitaarabi venezuela rahvale.
Zahharova nimetas küüniliseks sanktsioone, mis tema sõnul avalikustati Venezuela sisepoliitika suhtelise stabiliseerumise hetkel.
"Provotseerides ja julgustades väljastpoolt sisepoliitilise olukorra destabiliseerimist ei saa olla tavaliste venezuelalaste huvides," ütles ta.
Zahharova lisas, et Venemaa kavatseb analüüsida sanktsioonide mõju Venemaa huvidele ja äridele Venezuelas.
Maduro ise ütles eelmisel nädalal, et tal on Venemaa täielik ja absoluutne toetus.
Venezuela president on tugevdanud oma haaret riigi üle vastuseks aprillis alanud tänavaprotestidele, mille käigus on surma saanud ligi 130 inimest.
Rahvusvaheline kogukond peab Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusliku assamblee ametissenimetamist eemaldumiseks demokraatiast. Assamblee teatas 18. augustil opositsiooni enamusega parlamendilt seadusandliku võimu võtmisest. | Moskva sarjas USA-d uute sanktsioonide eest Venezuela vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venezuela finants- ja naftasektori vastu kehtestatud sanktsioonide eesmärgiks on üsna selgelt halvendada niigi tasakaalust väljas olukorda ja süvendada majandusprobleeme," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
"On ilmselge, et sanktsioonide loogika sisaldab ka pingete õhutamise väljavaadet."
USA avalikustas reedel uued karmid sanktsioonid Venezuela vastu. Valge Maja märkis oma avalduses, et meetmete eesmärk on jätta president Nicolás Maduro diktatuur ilma olulistest finantsallikatest ebaseadusliku võimu säilitamiseks, kaitsta USA finantssüsteemi Venezuela korruptsiooni eest ning võimaldada humanitaarabi venezuela rahvale.
Zahharova nimetas küüniliseks sanktsioone, mis tema sõnul avalikustati Venezuela sisepoliitika suhtelise stabiliseerumise hetkel.
"Provotseerides ja julgustades väljastpoolt sisepoliitilise olukorra destabiliseerimist ei saa olla tavaliste venezuelalaste huvides," ütles ta.
Zahharova lisas, et Venemaa kavatseb analüüsida sanktsioonide mõju Venemaa huvidele ja äridele Venezuelas.
Maduro ise ütles eelmisel nädalal, et tal on Venemaa täielik ja absoluutne toetus.
Venezuela president on tugevdanud oma haaret riigi üle vastuseks aprillis alanud tänavaprotestidele, mille käigus on surma saanud ligi 130 inimest.
Rahvusvaheline kogukond peab Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusliku assamblee ametissenimetamist eemaldumiseks demokraatiast. Assamblee teatas 18. augustil opositsiooni enamusega parlamendilt seadusandliku võimu võtmisest.
### Response:
Moskva sarjas USA-d uute sanktsioonide eest Venezuela vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 26-aastasel White'il oli Fürthis suurepärane nädal, sest 16 parema seas sai ta 4:1 võidu maailma esinumbri Mark Selby üle, kelle arvele jäi turniiri parim seeria (143).
Finaalis Murphyga ei jäänud White kordagi kaotusseisu ja lõpetas kohtumise kuuendas freimis 97-punktise seeriaga. Tema eelmine reitinguturniiri võit jääb ülemöödunud aastasse, mil White võitis Indian Openi.
White on läinud snuukriajalukku sellega, et jõudis üheksaselt kõigi aegade noorima mängijana võistlustel enam kui sajapunktise seeriani (century break) ja tuli juba 14-aastaselt amatööride maailmameistriks. | Kunagine snuukri imelaps alistas Selby ja võitis reitinguturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
26-aastasel White'il oli Fürthis suurepärane nädal, sest 16 parema seas sai ta 4:1 võidu maailma esinumbri Mark Selby üle, kelle arvele jäi turniiri parim seeria (143).
Finaalis Murphyga ei jäänud White kordagi kaotusseisu ja lõpetas kohtumise kuuendas freimis 97-punktise seeriaga. Tema eelmine reitinguturniiri võit jääb ülemöödunud aastasse, mil White võitis Indian Openi.
White on läinud snuukriajalukku sellega, et jõudis üheksaselt kõigi aegade noorima mängijana võistlustel enam kui sajapunktise seeriani (century break) ja tuli juba 14-aastaselt amatööride maailmameistriks.
### Response:
Kunagine snuukri imelaps alistas Selby ja võitis reitinguturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teist korda tuli selle vanuseklassi maailmameistriks Iraan, kes alistas finaalis Venemaa 3:1 (25:20, 25:23, 21:25, 25:20). Pronksimängus oli Jaapan parem Lõuna-Koreast 3:0 (25:22, 25:22, 25:18).
Naiste U-18 MM-il teenis samuti teise tiitli Itaalia, kes oli finaalis üle Dominikaani Vabariigist 3:1 (25:23, 19:25, 25:12, 25:20). Pronksimatšis alistas Venemaa 3:1 (25:21, 25:21, 16:25, 25:15) Türgi. | U-19 vanuseklassi võrkpalli MM-il näitas võimu Aasia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teist korda tuli selle vanuseklassi maailmameistriks Iraan, kes alistas finaalis Venemaa 3:1 (25:20, 25:23, 21:25, 25:20). Pronksimängus oli Jaapan parem Lõuna-Koreast 3:0 (25:22, 25:22, 25:18).
Naiste U-18 MM-il teenis samuti teise tiitli Itaalia, kes oli finaalis üle Dominikaani Vabariigist 3:1 (25:23, 19:25, 25:12, 25:20). Pronksimatšis alistas Venemaa 3:1 (25:21, 25:21, 16:25, 25:15) Türgi.
### Response:
U-19 vanuseklassi võrkpalli MM-il näitas võimu Aasia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ettevõtte esindaja Rene Must ütles, et Tallinn-Kuressaare lendajad toimetatakse Virtsu sadamasse bussiga.
"Toimetame lennureisijad Tallinna lennujaamast bussiga Virtsu sadamasse kell 21.05 väljuvale praamile ja praamilt liigume reisijatega vastava bussiga juba Kuressaarde," kirjeldas ta.
Eeldatava tehnilise rikke põhjustas asjaolu, et lennuki vasaku mootori starteri ühendus vindiga on katkenud. Seega ei ole esmaspäeva õhtul Kärdla lennuväljale maandunud lennukil võimalik ühte mootorit käivitada ja lennuk ei saa õhku tõusta.
Mehaanik on teel Tallinnast Kärdla lennujaama. | Transaviabaltika tühistas lennuki rikke tõttu õhtused lennud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ettevõtte esindaja Rene Must ütles, et Tallinn-Kuressaare lendajad toimetatakse Virtsu sadamasse bussiga.
"Toimetame lennureisijad Tallinna lennujaamast bussiga Virtsu sadamasse kell 21.05 väljuvale praamile ja praamilt liigume reisijatega vastava bussiga juba Kuressaarde," kirjeldas ta.
Eeldatava tehnilise rikke põhjustas asjaolu, et lennuki vasaku mootori starteri ühendus vindiga on katkenud. Seega ei ole esmaspäeva õhtul Kärdla lennuväljale maandunud lennukil võimalik ühte mootorit käivitada ja lennuk ei saa õhku tõusta.
Mehaanik on teel Tallinnast Kärdla lennujaama.
### Response:
Transaviabaltika tühistas lennuki rikke tõttu õhtused lennud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistkond koosseisus Armin Evert Lelle, Tiit Matvejev, Kregor Zirk ja Janter Suun läbisid 4x100 m kombineeritud teateujumise uue Eesti juunioride rekordiga 3.48,74, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Eelnev tippmark, mis ujutud juunioride EM-il pea kaks kuud tagasi oli numbritega 3.48,89, mis sai ületatud 15 sajandikuga. Endisest rekordnelikust ujusid nüüdki Lelle ja Suun, rinnuli- ja liblikujumist tegid toona Joonas Niine ja Marko-Matteus Langel.
Uus Eesti juunioride rekord tõi meie meestele 11. koha. Eelujumiste nobedaim oli Itaalia (3.39,04), viimasena finaali pääsesid Brasiilia mehed ajaga 3.43,54. Eestil kolmandat vahetust ehk liblikat ujunud Zirk ujus uue Eesti tippmargi ajaga 53.39, kunagi varem pole ükski eestlane teateujumises liblikat veel nii kiirelt läbinud. Varasem tippmark kuulus Martin Liivamägile ajaga 53.49.
Enne teateujumist oli stardis veel Armin Evert Lelle, kes saavutas 200 m seliliujumises 18. koha. Ta läbis distantsi ajaga 2.04,70, mis jäi tema isiklikule ja juunioride rekordile (2.03,75) alla pea sekundiga. Eelujumiste parim oli ameeriklane Carson Foster ajaga 1.59,44, viimasena finaali pääseti tulemusega 2.01,56. | Eesti nelik ujus Indianapolises juunioride rekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistkond koosseisus Armin Evert Lelle, Tiit Matvejev, Kregor Zirk ja Janter Suun läbisid 4x100 m kombineeritud teateujumise uue Eesti juunioride rekordiga 3.48,74, vahendab Priit Aaviku Ujumisblogi.
Eelnev tippmark, mis ujutud juunioride EM-il pea kaks kuud tagasi oli numbritega 3.48,89, mis sai ületatud 15 sajandikuga. Endisest rekordnelikust ujusid nüüdki Lelle ja Suun, rinnuli- ja liblikujumist tegid toona Joonas Niine ja Marko-Matteus Langel.
Uus Eesti juunioride rekord tõi meie meestele 11. koha. Eelujumiste nobedaim oli Itaalia (3.39,04), viimasena finaali pääsesid Brasiilia mehed ajaga 3.43,54. Eestil kolmandat vahetust ehk liblikat ujunud Zirk ujus uue Eesti tippmargi ajaga 53.39, kunagi varem pole ükski eestlane teateujumises liblikat veel nii kiirelt läbinud. Varasem tippmark kuulus Martin Liivamägile ajaga 53.49.
Enne teateujumist oli stardis veel Armin Evert Lelle, kes saavutas 200 m seliliujumises 18. koha. Ta läbis distantsi ajaga 2.04,70, mis jäi tema isiklikule ja juunioride rekordile (2.03,75) alla pea sekundiga. Eelujumiste parim oli ameeriklane Carson Foster ajaga 1.59,44, viimasena finaali pääseti tulemusega 2.01,56.
### Response:
Eesti nelik ujus Indianapolises juunioride rekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimsi vabaõhumuuseumis peetav suur suvelõpu ja koolialguse üritus "Hüvasti, suvi! 2017" reklaamis end kõlavate nimedega: esinevad Smilers, Púr Múdd, Reket, Ariadne, Koit Toome ja Laura, aga ka laste seas populaarse telesaate "Väikesed hiiglased" alaealised osalised.
Koolialguse puhul on lastele avatud suur meelelahutusala ning esimesed 500 last saavad tasuta jäätise, kohal on ka lasteautode park. Lisaks reklaamib südaööni vältav piletiga üritus end rannarahva toitude, tänavatoidu ja vesipiibu lesilaga.
ERR-i küsimusele, kas koolialguse peole, mis on suunatud lastele, sobib vesipiipu pakkuda, vastas korraldaja, VV Productions'i (OÜ Berit Grupp) juhatuse liige Villu Veedla esialgu, et see sõltub kontekstist, aga rõhutas, et tegemist pole üksnes koolialguse üritusega, vaid eelkõige suvelõpu üritusega, mis kestab ööni välja.
"Oleme kohapeal arvestanud, et lastel on oma ala ja täiskasvanutel on siis ka võimalused erinevaks meelelahutuseks. Ma arvan, et see liiga suur vastuolu ei ole - see on kogupereüritus, nii et ei ole hullu, kui vanemad vesipiipu ka teevad," leidis Veedla, lisades, et üritusel müüakse ka alkoholi, mistõttu ei ole mõtet ka vesipiibuala ära jätta.
Üritust võõrustava Viimsi vabaõhumuuseumi juhataja Janek Šafranovski tunnistas ERR-ile, et ei ole oma territooriumil võõrustatava ürituse programmiga tutvunud, kuid möönis, et näeb vastuolu küll.
"Natuke totakalt kukkus see välja jah. Loomulikult on siin vastuolu, kui ühes reklaamis on koos nii koolialguse üritus kui ka vesipiibu lounge," möönis Šafranovski.
Viimsi vabaõhumuuseumi juhataja tõdes, et alul käis ürituse korraldaja rääkimas üksnes suvelõpupeost, millele koolialguse nüanss lisandus töö käigus.
Pärast vestlemist ürituse korraldaja Villu Veedlaga võeti aga ühiselt vastu otsus, et vesipiibulesilat, mis on juba välja reklaamitud, ära jätma ei hakata, ent ala tuleb piirata selliselt, et alaealised sinna ei pääseks.
"Meie nõudmisel peavad nad eraldama vesipiibuala sedasi, et alaealistel ei oleks ligipääsu," kinnitas Šafranovski ERR-ile.
Hiljem teatas Veedla ERR-ile, et vesipiibuala jäetakse üritusel siiski täiesti ära. | Viimsi koolialguse pidu jätab reklaamitud vesipiibuala ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimsi vabaõhumuuseumis peetav suur suvelõpu ja koolialguse üritus "Hüvasti, suvi! 2017" reklaamis end kõlavate nimedega: esinevad Smilers, Púr Múdd, Reket, Ariadne, Koit Toome ja Laura, aga ka laste seas populaarse telesaate "Väikesed hiiglased" alaealised osalised.
Koolialguse puhul on lastele avatud suur meelelahutusala ning esimesed 500 last saavad tasuta jäätise, kohal on ka lasteautode park. Lisaks reklaamib südaööni vältav piletiga üritus end rannarahva toitude, tänavatoidu ja vesipiibu lesilaga.
ERR-i küsimusele, kas koolialguse peole, mis on suunatud lastele, sobib vesipiipu pakkuda, vastas korraldaja, VV Productions'i (OÜ Berit Grupp) juhatuse liige Villu Veedla esialgu, et see sõltub kontekstist, aga rõhutas, et tegemist pole üksnes koolialguse üritusega, vaid eelkõige suvelõpu üritusega, mis kestab ööni välja.
"Oleme kohapeal arvestanud, et lastel on oma ala ja täiskasvanutel on siis ka võimalused erinevaks meelelahutuseks. Ma arvan, et see liiga suur vastuolu ei ole - see on kogupereüritus, nii et ei ole hullu, kui vanemad vesipiipu ka teevad," leidis Veedla, lisades, et üritusel müüakse ka alkoholi, mistõttu ei ole mõtet ka vesipiibuala ära jätta.
Üritust võõrustava Viimsi vabaõhumuuseumi juhataja Janek Šafranovski tunnistas ERR-ile, et ei ole oma territooriumil võõrustatava ürituse programmiga tutvunud, kuid möönis, et näeb vastuolu küll.
"Natuke totakalt kukkus see välja jah. Loomulikult on siin vastuolu, kui ühes reklaamis on koos nii koolialguse üritus kui ka vesipiibu lounge," möönis Šafranovski.
Viimsi vabaõhumuuseumi juhataja tõdes, et alul käis ürituse korraldaja rääkimas üksnes suvelõpupeost, millele koolialguse nüanss lisandus töö käigus.
Pärast vestlemist ürituse korraldaja Villu Veedlaga võeti aga ühiselt vastu otsus, et vesipiibulesilat, mis on juba välja reklaamitud, ära jätma ei hakata, ent ala tuleb piirata selliselt, et alaealised sinna ei pääseks.
"Meie nõudmisel peavad nad eraldama vesipiibuala sedasi, et alaealistel ei oleks ligipääsu," kinnitas Šafranovski ERR-ile.
Hiljem teatas Veedla ERR-ile, et vesipiibuala jäetakse üritusel siiski täiesti ära.
### Response:
Viimsi koolialguse pidu jätab reklaamitud vesipiibuala ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Kontserdi juhi ja ooperi loomise idee autori Jüri Leiteni sõnul otsiti kohe pärast suviseid esietendusi võimalust etendada lavastust ka sügishooajal. "Pikk prooviperiood on seljataga ja kunagi hiljem lisaetenduste korraldamine oleks kõigega otsast peale alustamine, praegu on kogu koosseisul asi veel värskelt lihasmälus," kinnitas Leiten.
Ott Leplandi sõnul on Rannapi rockooperi kõige tugevam külg, et teos on üks suur muusikaline tervik, samas kui igast laulust võiks saada superhitt. "Ma siiralt loodan, et ooper ei jää ainult siia, Saaremaa ooperipäevadele," sõnas Lepland juba pärast esietendust.
Rockooperi "Nurjatu saar" tegevus hargneb tuhat aastat tagasi Saaremaal. Peategelasi on seitse, nende seas viikingite pealik Rullo (Marko Matvere), sepp Vesse (Ott Lepland), tema armastatu Hallatüdruk (Lenna Kuurmaa), vanapagan Uude (Tõnis Mägi), tema poeg Tölpa (Andrus Bonzo Albrecht ), nunn Birgitta (Kristel Aaslaid) ja tulehaldjas Laurits (Markus Teeäär). Kammernaiskoor Sireen ja Eesti rahvusmeeskoor RAM kehastuvad ümber eriilmelisteks tegelasteks nagu hülged, kadakad, viikingid jt.
Rein Rannapi "Nurjatu Saar"
Libreto Andrus Kivirähk, laulusõnad Wimberg, lavastaja Vahur Keller (NUKU teater),
kunstnik Jaanus Laagriküll, videokunstnik Taavi Varm, tantsuseaded Märt Agu.
Festivaliorkester, dirigent Martin Sildos
Lisaetendused toimuvad 31. oktoobril ja 1. novembril Nordea kontserdimajas. | Rannapi rockooper "Nurjatu saar" etendub Tallinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Kontserdi juhi ja ooperi loomise idee autori Jüri Leiteni sõnul otsiti kohe pärast suviseid esietendusi võimalust etendada lavastust ka sügishooajal. "Pikk prooviperiood on seljataga ja kunagi hiljem lisaetenduste korraldamine oleks kõigega otsast peale alustamine, praegu on kogu koosseisul asi veel värskelt lihasmälus," kinnitas Leiten.
Ott Leplandi sõnul on Rannapi rockooperi kõige tugevam külg, et teos on üks suur muusikaline tervik, samas kui igast laulust võiks saada superhitt. "Ma siiralt loodan, et ooper ei jää ainult siia, Saaremaa ooperipäevadele," sõnas Lepland juba pärast esietendust.
Rockooperi "Nurjatu saar" tegevus hargneb tuhat aastat tagasi Saaremaal. Peategelasi on seitse, nende seas viikingite pealik Rullo (Marko Matvere), sepp Vesse (Ott Lepland), tema armastatu Hallatüdruk (Lenna Kuurmaa), vanapagan Uude (Tõnis Mägi), tema poeg Tölpa (Andrus Bonzo Albrecht ), nunn Birgitta (Kristel Aaslaid) ja tulehaldjas Laurits (Markus Teeäär). Kammernaiskoor Sireen ja Eesti rahvusmeeskoor RAM kehastuvad ümber eriilmelisteks tegelasteks nagu hülged, kadakad, viikingid jt.
Rein Rannapi "Nurjatu Saar"
Libreto Andrus Kivirähk, laulusõnad Wimberg, lavastaja Vahur Keller (NUKU teater),
kunstnik Jaanus Laagriküll, videokunstnik Taavi Varm, tantsuseaded Märt Agu.
Festivaliorkester, dirigent Martin Sildos
Lisaetendused toimuvad 31. oktoobril ja 1. novembril Nordea kontserdimajas.
### Response:
Rannapi rockooper "Nurjatu saar" etendub Tallinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 28-aastasele Vivianile oli see juba teiseks klassikuvõiduks nädalase vahega, sest seitse päeva varem finišeeris ta esimesena Hamburgi lähistel EuroEyes Cyclassicsil. Lisaks tuli ta kuu alguses grupisõidus just Kristoffi järel EM-hõbedale. "Ma ei vahetaks neid kaheksat päeva Euroopa meistritiitli vastu," kommenteeris Viviani prioriteete.
Enne sõidu algust oli Sky võistkonna liidriks Michal Kwiatkowski ja sprindifiniši korral pidi meeskond panustama Danny van Poppelile. "Pärast 140. kilomeetrit ütles Danny, et tal ei ole hea päev ja Kwiato andis mulle 20 kilomeetrit enne lõppu vabad käed," lausus mullusel Rio de Janeiro olümpial trekisõidu omniumis kulla teeninud Viviani. "Ma tundsin endal vastutust ja võtsin mõned riskid ja jälgisin tõusudel hoolikalt äraminekuid." | Suurepärases hoos itaallane sai Kristoffilt EM-i kaotuse eest revanši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
28-aastasele Vivianile oli see juba teiseks klassikuvõiduks nädalase vahega, sest seitse päeva varem finišeeris ta esimesena Hamburgi lähistel EuroEyes Cyclassicsil. Lisaks tuli ta kuu alguses grupisõidus just Kristoffi järel EM-hõbedale. "Ma ei vahetaks neid kaheksat päeva Euroopa meistritiitli vastu," kommenteeris Viviani prioriteete.
Enne sõidu algust oli Sky võistkonna liidriks Michal Kwiatkowski ja sprindifiniši korral pidi meeskond panustama Danny van Poppelile. "Pärast 140. kilomeetrit ütles Danny, et tal ei ole hea päev ja Kwiato andis mulle 20 kilomeetrit enne lõppu vabad käed," lausus mullusel Rio de Janeiro olümpial trekisõidu omniumis kulla teeninud Viviani. "Ma tundsin endal vastutust ja võtsin mõned riskid ja jälgisin tõusudel hoolikalt äraminekuid."
### Response:
Suurepärases hoos itaallane sai Kristoffilt EM-i kaotuse eest revanši |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Riigid, mis eurot ei kasuta, võiksid euroala riikide kohtumistel vaatleja staatusest kasu saada," ütles Sobotka igaaastasel kohtumisel Tšehhi suursaadikutega.
"Tšehhi Vabariik käib ettepaneku välja. Saame näha, kas see kogub laiemat toetust," sõnas Sobotka, lisades, et vaatleja staatus aitaks kaasa usalduse kasvule euroala ja selle väliste riikide vahel.
Euroalasse kuuluvad 28 Euroopa Liidu liikmesriigist 19. Sellest väljapoole jäävad Ühendkuningriik, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi.
Tšehhi keskpanga juht Jiri Rusnok ütles mullu ametisse asudes, et tema hinnangul ei liitu riik euroalaga tema kuueaastase ametiaja jooksul. | Praha: euroala välistel EL-i riikidel võiks olla vaatleja staatus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Riigid, mis eurot ei kasuta, võiksid euroala riikide kohtumistel vaatleja staatusest kasu saada," ütles Sobotka igaaastasel kohtumisel Tšehhi suursaadikutega.
"Tšehhi Vabariik käib ettepaneku välja. Saame näha, kas see kogub laiemat toetust," sõnas Sobotka, lisades, et vaatleja staatus aitaks kaasa usalduse kasvule euroala ja selle väliste riikide vahel.
Euroalasse kuuluvad 28 Euroopa Liidu liikmesriigist 19. Sellest väljapoole jäävad Ühendkuningriik, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi.
Tšehhi keskpanga juht Jiri Rusnok ütles mullu ametisse asudes, et tema hinnangul ei liitu riik euroalaga tema kuueaastase ametiaja jooksul.
### Response:
Praha: euroala välistel EL-i riikidel võiks olla vaatleja staatus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2008. aasta Pekingi olümpia järeltestimisel osutusid positiivseteks algselt kulla võitnud Chunghong Liu, Lei Cao ja Chen Xiezia proovid. Kaks esimest kaebasid otsuse edasi rahvusvahelisse spordikohtusse, kes aga nende karistust ei kergendanud.
Mullu juunis võttis rahvusvahelise tõsteliidu täitevkogu vastu otsuse, et kui ühe koondise kolm liiget jäävad aasta jooksul keelatud ainetega vahele, võidakse vastava riigi sportlased rahvusvahelistelt võistlustelt kuni neljaks aastaks kõrvaldada. Esmakordsel rikkumisel piirdutakse tõenäoliselt siiski 12 kuuga.
Kui tõsteliit seda karistust rakendab, võivad hiinlased jääda eemale novembri lõpus USA-s Anaheimis algavalt MM-ilt. Hiina on hetkel maailma tõstmise valitseja, sest alates 2000. aasta Sydney mängudest on nad alati lõpetanud medalitabeli tipus. Viimati Rio de Janeiro olümpial teeniti viis kuldmedalit.
Juunis hoiatas rahvusvaheline olümpiakomitee, et tõstmine võidakse olümpiakavast eemaldada, kui dopinguprobleemid ei kao. | Maailma edukaim tõstmisriik võidakse MM-ilt kõrvale jätta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2008. aasta Pekingi olümpia järeltestimisel osutusid positiivseteks algselt kulla võitnud Chunghong Liu, Lei Cao ja Chen Xiezia proovid. Kaks esimest kaebasid otsuse edasi rahvusvahelisse spordikohtusse, kes aga nende karistust ei kergendanud.
Mullu juunis võttis rahvusvahelise tõsteliidu täitevkogu vastu otsuse, et kui ühe koondise kolm liiget jäävad aasta jooksul keelatud ainetega vahele, võidakse vastava riigi sportlased rahvusvahelistelt võistlustelt kuni neljaks aastaks kõrvaldada. Esmakordsel rikkumisel piirdutakse tõenäoliselt siiski 12 kuuga.
Kui tõsteliit seda karistust rakendab, võivad hiinlased jääda eemale novembri lõpus USA-s Anaheimis algavalt MM-ilt. Hiina on hetkel maailma tõstmise valitseja, sest alates 2000. aasta Sydney mängudest on nad alati lõpetanud medalitabeli tipus. Viimati Rio de Janeiro olümpial teeniti viis kuldmedalit.
Juunis hoiatas rahvusvaheline olümpiakomitee, et tõstmine võidakse olümpiakavast eemaldada, kui dopinguprobleemid ei kao.
### Response:
Maailma edukaim tõstmisriik võidakse MM-ilt kõrvale jätta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35-aastane Madeleine teatas perelisast esimesena ise oma ametlikul Facebooki leheküljel, kirjutab The Local. "Chris ja mina saame rõõmuga teatada, et olen rase. Ootame aega, mil nejast saab viis," avaldas printsess.
Kuningakoda on uudist kinnitanud, öeldes, et Madeleine on hea tervise juures ning laps peaks ilmavalgust nägema järgmise aasta märtsis.
Madeleine abiellus finantsalal töötava O'Neilliga 2013. aastal. Briti-Ameerika päritolu mees ei soovinud oma töö tõttu kuninglikku tiitlit. 2014. aastal sündis perekonda printsess Leonore ja 2015. aastal prints Nicolas.
Kuninglik perekond elab Londonis, kuid viibib viimasel ajal palju Stockholmis, kuna Leonore läks seal lasteaeda. Kuningakoja pressiesindaja sõnul on Madeleine'i jaoks väga oluline säilitada lastel sidet Rootsi ja rootsi keelega.
Madeleine'i vanem vend, prints Carl Philip ootab koos oma abikaasa, printsess Sofiaga teist last, kes peaks sündima septembris. 2016. aasta kevadel nägi ilmavalgust nende poeg, prints Alexander.
Kroonprintsess Victorial on abikaasa, prints Danieliga kaks last, printsess Estelle ja prints Oscar. | Rootsi printsess Madeleine ootab kolmandat last | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35-aastane Madeleine teatas perelisast esimesena ise oma ametlikul Facebooki leheküljel, kirjutab The Local. "Chris ja mina saame rõõmuga teatada, et olen rase. Ootame aega, mil nejast saab viis," avaldas printsess.
Kuningakoda on uudist kinnitanud, öeldes, et Madeleine on hea tervise juures ning laps peaks ilmavalgust nägema järgmise aasta märtsis.
Madeleine abiellus finantsalal töötava O'Neilliga 2013. aastal. Briti-Ameerika päritolu mees ei soovinud oma töö tõttu kuninglikku tiitlit. 2014. aastal sündis perekonda printsess Leonore ja 2015. aastal prints Nicolas.
Kuninglik perekond elab Londonis, kuid viibib viimasel ajal palju Stockholmis, kuna Leonore läks seal lasteaeda. Kuningakoja pressiesindaja sõnul on Madeleine'i jaoks väga oluline säilitada lastel sidet Rootsi ja rootsi keelega.
Madeleine'i vanem vend, prints Carl Philip ootab koos oma abikaasa, printsess Sofiaga teist last, kes peaks sündima septembris. 2016. aasta kevadel nägi ilmavalgust nende poeg, prints Alexander.
Kroonprintsess Victorial on abikaasa, prints Danieliga kaks last, printsess Estelle ja prints Oscar.
### Response:
Rootsi printsess Madeleine ootab kolmandat last |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24. augustil toimus kella 13.30 paiku Ida-Virumaal Sillamäel Kesk ja Pavlovi tänavate ristmikul liiklusõnnetus. 81-aastasele jalakäijale sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa sõiduauto Mercedes-Benz, mille roolis oli kriminaalses joobes 44-aastane Danil.
Vigastusi saanud eakas naine toimetati haiglasse, kus ta suri ööl vastu reedet.
Viru ringkonnaprokuratuur esitas reedel Viru maakohtule mehe vahi alla võtmiseks taotluse, mille kohus ka rahuldas. Esialgu jääb mees vahi alla kaheks kuuks.
Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets ütles, et autojuhti on varasemalt korduvalt karistatud liiklusseaduse rikkumise ja muude süütegude eest, sealhulgas ka alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimise eest, viimati tänavu märtsis.
"Kuna prokuratuuril oli alust arvata, et ta võib panna ka edaspidi selliseid süütegusid toime ja hakata menetlusest kõrvale hoiduma, taotlesime tema vahi alla võtmist kohtueelse menetluse ajaks," ütles Zagorets.
Juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb liiklusnõuete rikkumist, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Süüdimõistmise korral võib kohus karistuseks mõista kuni viieaastase vangistuse.
Kohtueelset menetlust viib läbi Ida prefektuur ja kriminaalmenetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.
Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Andres Jaggo sõnul on joobes juhtimine teadlik valik panna enda ja kaasliiklejate elu ohtu.
"Joobes juhtide osalusega liiklusõnnetuste puhul ei saa rääkida õnnetusjuhtumitest. See ei ole õnnetute asjaolude kokkulangemine, vaid tahtlik tegu ja juhi teadlik valik panna enda ja kaasliiklejate elu ohtu. Liiklusõnnetused, mille põhjustaja on joobes juht, on ära hoitavad, sellest piisaks ainult ühest hoolivast inimesest, kes ei luba alkoholi tarvitanud juhti rooli või annab sellisest juhist teada," sõnas Jaggo.
"Joobe kahtlusega juhist peab kindlasti teavitama politseid numbril 112 enne, kui juhtub tragöödia, mille tagajärgi ei saa parandada," lisas ta.
Tänavu on Eesti teedel liiklusõnnetustes hukkunud 33 inimest, neist 13 Ida prefektuuris. Joobes juhtide süül on toimunud sel aastal 314 liiklusõnnetus, milles on hukkunud kaheksa ja saanud vigastada 112 inimest. | Kohus võttis vahi alla Sillamäel raske liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24. augustil toimus kella 13.30 paiku Ida-Virumaal Sillamäel Kesk ja Pavlovi tänavate ristmikul liiklusõnnetus. 81-aastasele jalakäijale sõitis reguleerimata ülekäigurajal otsa sõiduauto Mercedes-Benz, mille roolis oli kriminaalses joobes 44-aastane Danil.
Vigastusi saanud eakas naine toimetati haiglasse, kus ta suri ööl vastu reedet.
Viru ringkonnaprokuratuur esitas reedel Viru maakohtule mehe vahi alla võtmiseks taotluse, mille kohus ka rahuldas. Esialgu jääb mees vahi alla kaheks kuuks.
Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets ütles, et autojuhti on varasemalt korduvalt karistatud liiklusseaduse rikkumise ja muude süütegude eest, sealhulgas ka alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimise eest, viimati tänavu märtsis.
"Kuna prokuratuuril oli alust arvata, et ta võib panna ka edaspidi selliseid süütegusid toime ja hakata menetlusest kõrvale hoiduma, taotlesime tema vahi alla võtmist kohtueelse menetluse ajaks," ütles Zagorets.
Juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb liiklusnõuete rikkumist, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Süüdimõistmise korral võib kohus karistuseks mõista kuni viieaastase vangistuse.
Kohtueelset menetlust viib läbi Ida prefektuur ja kriminaalmenetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.
Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Andres Jaggo sõnul on joobes juhtimine teadlik valik panna enda ja kaasliiklejate elu ohtu.
"Joobes juhtide osalusega liiklusõnnetuste puhul ei saa rääkida õnnetusjuhtumitest. See ei ole õnnetute asjaolude kokkulangemine, vaid tahtlik tegu ja juhi teadlik valik panna enda ja kaasliiklejate elu ohtu. Liiklusõnnetused, mille põhjustaja on joobes juht, on ära hoitavad, sellest piisaks ainult ühest hoolivast inimesest, kes ei luba alkoholi tarvitanud juhti rooli või annab sellisest juhist teada," sõnas Jaggo.
"Joobe kahtlusega juhist peab kindlasti teavitama politseid numbril 112 enne, kui juhtub tragöödia, mille tagajärgi ei saa parandada," lisas ta.
Tänavu on Eesti teedel liiklusõnnetustes hukkunud 33 inimest, neist 13 Ida prefektuuris. Joobes juhtide süül on toimunud sel aastal 314 liiklusõnnetus, milles on hukkunud kaheksa ja saanud vigastada 112 inimest.
### Response:
Kohus võttis vahi alla Sillamäel raske liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tantsulavastus on väike fantaasiarikas koguperepõnevik, kus kõik on sõnadetagi selge.
Nagu Eno Raua raamatudki, jutustab lavastus kolmest võluvast tegelasest, nende sõprusest, leidlikkusest ja vaprusest, looduses seiklemisest ja maailma päästmisest. Naksitrallid on südamlikud ja tähelepanelikud ning hoolivad üksteisest, inimestest ja loodusest. Ja mõned äpardused juhtuvad neil ikka ka. Lavastuses Naksitrallid sõnu ei kasuta, need peab kodus ise raamatust juurde lugema.
"Naksitrallide" lavastaja-libretist ja kunstnik on Katrin Pärn, lavastaja-koreograaf, kunstnik ja videokujundaja on Janek Savolainen, videokujundaja Argo Valdmaa (Endla Teater), valguskujundaja Tõnis Järs.
Osades on Silas Stubbs, Benjamin Kyprianos, Anton Jakovlev, Janika Suurmets, Aivar Kallaste, Merilin Mutli, Julia Kaškovskaja, Gerardo Avelar ja Gus Upchurch. | Vanemuises jõuavad lavale tantsivad Naksitrallid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tantsulavastus on väike fantaasiarikas koguperepõnevik, kus kõik on sõnadetagi selge.
Nagu Eno Raua raamatudki, jutustab lavastus kolmest võluvast tegelasest, nende sõprusest, leidlikkusest ja vaprusest, looduses seiklemisest ja maailma päästmisest. Naksitrallid on südamlikud ja tähelepanelikud ning hoolivad üksteisest, inimestest ja loodusest. Ja mõned äpardused juhtuvad neil ikka ka. Lavastuses Naksitrallid sõnu ei kasuta, need peab kodus ise raamatust juurde lugema.
"Naksitrallide" lavastaja-libretist ja kunstnik on Katrin Pärn, lavastaja-koreograaf, kunstnik ja videokujundaja on Janek Savolainen, videokujundaja Argo Valdmaa (Endla Teater), valguskujundaja Tõnis Järs.
Osades on Silas Stubbs, Benjamin Kyprianos, Anton Jakovlev, Janika Suurmets, Aivar Kallaste, Merilin Mutli, Julia Kaškovskaja, Gerardo Avelar ja Gus Upchurch.
### Response:
Vanemuises jõuavad lavale tantsivad Naksitrallid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viadukt suletakse 29. augustist 31. augustini liiklusele seoses teekatte taastusremonttöödega - uuendatakse viadukti asfaltbetoonkate ning uuendatakse teekattemärgistust.
Taastusremondi ajal kehtib ajutine liikluskorraldus, kus Suur-Sõjamäe tänavalt on lubatud otsesõit Järvevana teele.
Tööde lepinguline maksumus on 40 000 eurot. Töid teostab Altos Teed OÜ. | Suur-Sõjamäe tänavat ja Järvevana teed ühendav viadukt suletakse remondiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viadukt suletakse 29. augustist 31. augustini liiklusele seoses teekatte taastusremonttöödega - uuendatakse viadukti asfaltbetoonkate ning uuendatakse teekattemärgistust.
Taastusremondi ajal kehtib ajutine liikluskorraldus, kus Suur-Sõjamäe tänavalt on lubatud otsesõit Järvevana teele.
Tööde lepinguline maksumus on 40 000 eurot. Töid teostab Altos Teed OÜ.
### Response:
Suur-Sõjamäe tänavat ja Järvevana teed ühendav viadukt suletakse remondiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Munakivi- ja kruusalõikudega pikitud 188,2 kilomeetri pikkuse sõidu võitis hollandlane Taco van der Hoorn (Roompot – Nederlandse Loterij) mulluse võitja Wout van Aerti (Verandas Willems-Crelan) ees. Kolmas koht kuulus van Aerti meeskonnakaaslasele Tim Merlierile, vahendab Rattauudised.ee.
Otsustav äraminek toimus umbes 50 kilomeetrit enne finishit ning iga kilomeetriga väiksemaks jäänud peagrupp jooksikuid kätte ei saanudki.
Räim kaotas võitjale lõpuks 1.12.
Tulemuse said täna kirja vaid 38 ratturit. Norman Vahtra (AGO-Aqua Service) seekord nende seas ei olnud.
Mullu teenis Räim samal sõidul 12. koha. | Räim sõitis Belgias esikümnesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Munakivi- ja kruusalõikudega pikitud 188,2 kilomeetri pikkuse sõidu võitis hollandlane Taco van der Hoorn (Roompot – Nederlandse Loterij) mulluse võitja Wout van Aerti (Verandas Willems-Crelan) ees. Kolmas koht kuulus van Aerti meeskonnakaaslasele Tim Merlierile, vahendab Rattauudised.ee.
Otsustav äraminek toimus umbes 50 kilomeetrit enne finishit ning iga kilomeetriga väiksemaks jäänud peagrupp jooksikuid kätte ei saanudki.
Räim kaotas võitjale lõpuks 1.12.
Tulemuse said täna kirja vaid 38 ratturit. Norman Vahtra (AGO-Aqua Service) seekord nende seas ei olnud.
Mullu teenis Räim samal sõidul 12. koha.
### Response:
Räim sõitis Belgias esikümnesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viieaastane tüdruk, kelle emakeel on inglise keel, on elanud viimased kuus kuud Londonis kahes moslemite majapidamises. Hooldusega seotud otsused tehti tüdruku perekonna soovide vastaselt, vahendas ajaleht The Times, kes on tutvunud ka kohaliku ametniku raportiga juhtumi kohta.
Raportis kirjeldab sotsiaaltöötaja, kuidas laps nuttis ja anus, et teda ei saadetaks tagasi hooldaja juurde, kuna seal ei räägita inglise keelt. Raportis märgitakse, et sotsiaaltöötaja kuulis, kuidas tüdruk väitis, et hooldaja võttis ära tema kaelakee, millel oli rist küljes, ning soovitas tal araabia keelt õppida.
Väidetavalt rääkis laps enda emale, et kui talle anti koju kaasa itaalia toitu, mis on tema lemmik, siis hooldaja ei lubanud tal seda süüa, kuna eines oli peekonit sees.
Hiljem on tüdruk enda emale väidetavalt ka öelnud, et "jõulud ja lihavõttepühad on nõmedad" ning et "Euroopa naised on rumalad ja alkohoolikud".
Lapse kasuperesse paigutamisega seotud otsuste tegemisel peavad kohalikud võimud pöörama tähelepanu lapse "religioossele veendumusele, rassilisele päritolule ning kultuurilisele ja keelelisele taustale".
Tower Hamletsi linnaosa ei soovinud vastata The Times'i palvele selgitada, miks otsustati paigutada valgenahaline, inglise keelt kõnelev kristlasest laps moslemitest kasuperede juurde, sealhulgas ühes neist majapidamistest ei saanud ta aru keelest, mida perekond rääkis.
Osades piirkondades Suurbritannias on etnilise vähemuse taustaga kasuvanemate puudus ning seetõttu on sagedane, et vajadusel paigutatakse teise nahavärviga laps valge nahavärviga briti kasuvanemate hoole alla. Vastupidised otsused on palju haruldasemad.
Inglismaa statistika kohaselt olid eelmisel aastal 51 800 kasuperesse paigutatud lapsest 39 900 valgenahalised ning 62 400 kasuperest 52 500 olid valgenahalised. | Leht: Londonis sunniti kristlasest last elama moslemite hoole all | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viieaastane tüdruk, kelle emakeel on inglise keel, on elanud viimased kuus kuud Londonis kahes moslemite majapidamises. Hooldusega seotud otsused tehti tüdruku perekonna soovide vastaselt, vahendas ajaleht The Times, kes on tutvunud ka kohaliku ametniku raportiga juhtumi kohta.
Raportis kirjeldab sotsiaaltöötaja, kuidas laps nuttis ja anus, et teda ei saadetaks tagasi hooldaja juurde, kuna seal ei räägita inglise keelt. Raportis märgitakse, et sotsiaaltöötaja kuulis, kuidas tüdruk väitis, et hooldaja võttis ära tema kaelakee, millel oli rist küljes, ning soovitas tal araabia keelt õppida.
Väidetavalt rääkis laps enda emale, et kui talle anti koju kaasa itaalia toitu, mis on tema lemmik, siis hooldaja ei lubanud tal seda süüa, kuna eines oli peekonit sees.
Hiljem on tüdruk enda emale väidetavalt ka öelnud, et "jõulud ja lihavõttepühad on nõmedad" ning et "Euroopa naised on rumalad ja alkohoolikud".
Lapse kasuperesse paigutamisega seotud otsuste tegemisel peavad kohalikud võimud pöörama tähelepanu lapse "religioossele veendumusele, rassilisele päritolule ning kultuurilisele ja keelelisele taustale".
Tower Hamletsi linnaosa ei soovinud vastata The Times'i palvele selgitada, miks otsustati paigutada valgenahaline, inglise keelt kõnelev kristlasest laps moslemitest kasuperede juurde, sealhulgas ühes neist majapidamistest ei saanud ta aru keelest, mida perekond rääkis.
Osades piirkondades Suurbritannias on etnilise vähemuse taustaga kasuvanemate puudus ning seetõttu on sagedane, et vajadusel paigutatakse teise nahavärviga laps valge nahavärviga briti kasuvanemate hoole alla. Vastupidised otsused on palju haruldasemad.
Inglismaa statistika kohaselt olid eelmisel aastal 51 800 kasuperesse paigutatud lapsest 39 900 valgenahalised ning 62 400 kasuperest 52 500 olid valgenahalised.
### Response:
Leht: Londonis sunniti kristlasest last elama moslemite hoole all |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 22-aastane Keita tegi suurepärase eelmise hooaja ja Liverpool jahtis teda terve tänavuse suve, aga lõpuks jõuti kokkuleppele järgmise hooaja osas. Klubi maksab väljaande Liverpool Echo teatel pisut rohkem kui guinealase väljaostuklausel 48 miljonit naela (ca 52 miljonit eurot).
Sellega tõuseb Keita ka Liverpooli kõigi aegade kalleimaks mängijaks, sest tänavu suvel maksti AS Romale egiptlase Mohamed Salah' eest 36,9 miljonit naela (ca 40 miljonit eurot). | Liverpool maksab poolkaitsja eest rekordilise summa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
22-aastane Keita tegi suurepärase eelmise hooaja ja Liverpool jahtis teda terve tänavuse suve, aga lõpuks jõuti kokkuleppele järgmise hooaja osas. Klubi maksab väljaande Liverpool Echo teatel pisut rohkem kui guinealase väljaostuklausel 48 miljonit naela (ca 52 miljonit eurot).
Sellega tõuseb Keita ka Liverpooli kõigi aegade kalleimaks mängijaks, sest tänavu suvel maksti AS Romale egiptlase Mohamed Salah' eest 36,9 miljonit naela (ca 40 miljonit eurot).
### Response:
Liverpool maksab poolkaitsja eest rekordilise summa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sarajevo läks mängu 52. minutil juhtima, kuid võõrustajad viigistasid 73. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Kui Bosnia kõrgliigast on mängitud kuus vooru, on Sarajevo 12 meeskonna seas viie punktiga üheksandal kohal. Nende pühapäevane vastane jagab 4.-6. kohta. | Liivaku klubi võidupõud venis nelja mänguni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sarajevo läks mängu 52. minutil juhtima, kuid võõrustajad viigistasid 73. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Kui Bosnia kõrgliigast on mängitud kuus vooru, on Sarajevo 12 meeskonna seas viie punktiga üheksandal kohal. Nende pühapäevane vastane jagab 4.-6. kohta.
### Response:
Liivaku klubi võidupõud venis nelja mänguni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas saab aga üks noor füüsik tööle maailma juhtivasse kosmoseagentuuri ja mida täpsemalt ookeani taga arendama hakatakse?
Tartu observatooriumis kosmosetehnoloogia osakonda ja ESTCube-2 projekti juhtinud Andris Slavinskis töötab järgmise aasta jooksul külalisteadlasena Ameerika Rahvuslikus Lennundus- ja Kosmoseagentuuris NASA (täpsemalt NASA AMES Research Center’s Mission Design Center) põneva nimega projekti kallal: väikeste satelliitide kasutamine planeetidevahelistes uuringutes. Slavinskise trump satelliitide ja nanokosmoselaevade missiooni (alla 10 kg) arendamisel on tehnoloogiaalane taust – aastaid on töötatud koostöös Pekka Janhuneniga ESTCube-1 satelliidil testitud elektrilise päikesetuule purje kallal.
Andris Slavinskis, Alum Rock Park. Autor: Erakogu.
Tartu observatooriumi, Tartu ülikooli ja mitmete teiste Eesti ja Euroopa ülikoolide ühisprojekt ESTCube sai alguse kui kosmosetehnoloogiat ja –uurimist populariseeriv ja tudengeid inspireeriv ettevõtmine. Nii ka sai. Lisaks praktilisele õppele oli ESTCube’i programmi osa ka teadus ja nii testiti näiteks elektrilist päikesetuule purje ja tehti ennenägematult hea kvaliteediga fotosid meie koduplaneedist. NASA poolt on Tartus tehtu kõrgelt hinnatud, kinnitab Slavinskis.
Satelliidipilv jahib asteroide
Californias Räniorus asuvas teaduskeskuses juhib Slavinskis teadusprojekti mille käigus arendatakse esialgsest tehnoloogilisest ideest (projekti nö “ coctail napkin ” faas, mil pole midagi peale esialgse ideevisandi) välja pea-aegu ehituskõlbulik projekt uurimaks asteroidide geoloogiat päikesetuule purjede abil liikuvate nanosatelliitidega (või ka nanokosmoselaevadega).
Idee kohaselt lennatakse nanosatelliitidega (jah, terve hulga nanosatelliitidega üheaegselt) ümber asteroidide (jah, paljude asteroidide) lähemal kui 1000 km ning tehakse kõrge resolutsiooniga (10-20 meetrit asteroidi pinda ühe foto piksli kohta) fotosid ja analüüsitakse asteroidide spektri tüüpe. Lisaks saadakse selgust asteroidide tekkepõhjuste kohta.
Erakordne on selle projekti juures nanosatelliite liikumapanev mehhanism, milleks on juba tuttav päikesetuule puri ja eesmärk, milleks on uurida asteroidide geoloogiat ja geofüüsikat suure arvu näidete varal. Asteroidid kui meie jaoks väärtuslike maavarade kandjad on juba mõnda aega paelunud tehnoloogiapioneeride meeli ja uuringu ning sellest lähtuva missiooni võimalikku mõju pole raske hinnata.
Kuupsatelliit ja asteroid, kunstniku lavastus. Autor: Mihkel Pajusalu
“Koos Pekka Janhuneniga me leidsime, et piisab väga lihtsast päikesepurjest, et nanokosmoselaeva asteroidi umber liigutada,” selgitab Slavinskis. Seda teoreetilist võimalust nüüd esialgu paberil ja ehk tulevikus ka reaalselt testima asutaksegi. Enne reaalse kosmosemissioonini jõudmist tuleb läbi teha terve hulk (kokku üheksa) tööetappe: paberil toimuvaid analüüse ja modelleerimisi nagu kosmoselaeva lennutrajektooride arvutused ja võrdlused teiste analoogsete missioonidega. Töö käib meetodi loomise kallal. Samal ajal töötatakse NASA kosmoselendude keskuses paralleelselt päikesepurje arendamise kallal.
Seega lähitulevikus siiski veel Slavinskise nimelisi satelliite ja kosmoselaevasid õhku lennutama ei hakata. “Peab töötama edasi ja vaatama kuidas rahvusvaheline teadlaskond meie ideed vastu võtab. Kosmosemissioonide puhul palju ebakindlust: kulus 25+ aastat selleks, et Rosetta saaks komeedil maanduda ning oli 5+ pooleli jäänud missiooni enne kui New Horizon Plutoni jõudis.”
Asteroidid kui killukesed päikesesüsteemi loomise aegadest
“Asteroidid on väidetavalt kõige põnevamaks osaks päikesesüsteemis. Mõned neist on 4,5 miljardit aastat vanad. See on kolmandik kogu universumi vanusest ja seda on siiamaani raske uskuda. Asteroide uuritakse mitmetel põhjustel: et saada aru päikesesüsteemi varasest evolutsioonist kuni futuristlike ideedeni kosmose maavarade kaevandamisest. Nad on kui jäänukid päikesesüsteemi tekkeaegadest ja nende uurimise abil on võimalik teada saada kuidas vesi ja orgaanilised ained Maale ja teistele planeetidele jõudsid,” selgitab Slavinskis.
Asteroidide uurimiseks ei pea tingimata nendeni lendama või nendele maanduma – on kaks põhilist uurimise võimalust: kaugseire teleskoopide abil ja kosmoselennud. Teleskoobid annavad olulist infot asteroidide orbiidi, albeedo, värvuse, spektri tüübi ja suuruse kohta; kuid vaid kosmoselaevaga saab uurimisel minna detailidesse ja koguda proove taevakehadelt endilt.
Praeguseks hetkeks on kirjeldatud enam kui 735 000 asteroidi, millest 150 000 puhul on teada nende ligikaudne suurus ja albeedo. Vaid 1900 asteroidi puhul on määratud nende spektri tüüp. Spektraalsed asteroidide klassid on: C – süsinikuga rikastatud objektid (75 % kõikidest asteroididest); S – räniga rikastatud objektid (ca 17 %); M – metallilised (enamik ülejäänutest asteroididest).
Alates 1990ndatest on kuue kosmosemissiooni käigus suudetud lennata asteroidide lähedusse ja selle käigus kogutud kokku proove kümnelt asteroidilt. Järgneva dekaadi jooksul see number ilmselt kahekordistub tänu Hayabusa-2, OSIRIS-REx, Lucy, Psyche ja Dart missioonidele.
Paljude väikeste kosmoselaevade kasutamise eelis ühe suure missiooni ees (üks suur kosmoselaev külastab mitmeid asteroide, missiooni maksumusega ligi 1 miljard dollarit) seisneb statistilises usaldusväärsuses. Väikeste laevade abil on võimalik väiksema aja ja raha abil seirata suurt hulka (loodetavasti kõiki suuremaid asteroidide tüüpe) asteroide ning neid andmeid usaldusväärselt teistele mitteuuritud asteroididele ka üle kanda.
Tänu Gaia nimelisele superteleskoobile, suureneb lähiajal leitavate uute asteroidide hulk ilmselt kordades. Pildil Gaia ja Linnutee. Autor: ESA/ATG medialab; ESO/S. Brunier
Misasi on satelliitide “parv”?
“Satelliitide parv on grupp satelliite, mis teevad omavahel koostööd ja vahetavad infot, selleks, et saada parimaid mõõtetulemusi. Siin tuleb välja just väikeste satelliitide eelis. Teine kontseptsioon “parve” kirjeldamisel on lihtsalt olukord, kus kasutatakse samaaegselt hulka satelliite, mis tiirlevad erinevatel orbiitidel,” kirjeldab Slavinskis erinevaid satelliitide ja nanokosmoselaevade kasutamise võimalusi.
Ilmselt hakkab just ümber Maa tiirlevate sadade kuupsatelliitide reaalajas edastatav pilt meile lähitulevikus Google Mapsi asendama. Juba praegu käib selline lepinguline tegevus suurettevõtete Planet ja Google vahel. Suurprojekt Google Earth Live, kus satelliitide pilti uuendatakse igapäevaselt, saab olema tulevikus igapäevane reaalsus.
“See mida meie arendame, on täpsemalt öeldes “laevastik” – iga kosmoselaev külastab kindlat gruppi asteroide, mõnda asteroidi külastatakse mitu korda ja nad ei pea omavahel tingimata koostööd tegema. Seda mida Planet teeb Maaga, tahaksime meie teha asteroidide vöös – need on lihtsad mõõtmised, mis võimaldavad teha head statistikat.”
Tulevik tundub kosmiline!
Praegune missiooni arendamine on esimene samm ning loodetavasti saavutatakse selle abil teadlaskonna heakskiit, parandatakse veelgi koostöövõimalusi ja saadakse uusi partnereid – et siis juba Euroopa Kosmoseagentuuri egiidi alt reaalne missioon käivitada. Selleks on vaja koostööd pea kõigi Euroopa riikidega ja loodetavasti ka NASA AMESi meeskonnaga – tulevik näitab kas see nii ka läheb.
“Ma tunnen, et Eesti kosmoseteadusel ja tehnoloogial on potentsiaali enam kui kunagi varem. Sellest peab sündima midagi suurt ja põnevat,” on Andris Slavinskis positiivne.
Noore teadlase energia ja entusiasm on suurepäraselt tajutavad ka läbi California-Eesti veebiühenduse ja mul pole kahtlustki, et see nii ka läheb.
NASA AMES, San Francisco Pride. Autor: Peter Race. | ESTCube’i edulugu lennutas noore Tartu füüsiku USA kosmoseagentuuri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas saab aga üks noor füüsik tööle maailma juhtivasse kosmoseagentuuri ja mida täpsemalt ookeani taga arendama hakatakse?
Tartu observatooriumis kosmosetehnoloogia osakonda ja ESTCube-2 projekti juhtinud Andris Slavinskis töötab järgmise aasta jooksul külalisteadlasena Ameerika Rahvuslikus Lennundus- ja Kosmoseagentuuris NASA (täpsemalt NASA AMES Research Center’s Mission Design Center) põneva nimega projekti kallal: väikeste satelliitide kasutamine planeetidevahelistes uuringutes. Slavinskise trump satelliitide ja nanokosmoselaevade missiooni (alla 10 kg) arendamisel on tehnoloogiaalane taust – aastaid on töötatud koostöös Pekka Janhuneniga ESTCube-1 satelliidil testitud elektrilise päikesetuule purje kallal.
Andris Slavinskis, Alum Rock Park. Autor: Erakogu.
Tartu observatooriumi, Tartu ülikooli ja mitmete teiste Eesti ja Euroopa ülikoolide ühisprojekt ESTCube sai alguse kui kosmosetehnoloogiat ja –uurimist populariseeriv ja tudengeid inspireeriv ettevõtmine. Nii ka sai. Lisaks praktilisele õppele oli ESTCube’i programmi osa ka teadus ja nii testiti näiteks elektrilist päikesetuule purje ja tehti ennenägematult hea kvaliteediga fotosid meie koduplaneedist. NASA poolt on Tartus tehtu kõrgelt hinnatud, kinnitab Slavinskis.
Satelliidipilv jahib asteroide
Californias Räniorus asuvas teaduskeskuses juhib Slavinskis teadusprojekti mille käigus arendatakse esialgsest tehnoloogilisest ideest (projekti nö “ coctail napkin ” faas, mil pole midagi peale esialgse ideevisandi) välja pea-aegu ehituskõlbulik projekt uurimaks asteroidide geoloogiat päikesetuule purjede abil liikuvate nanosatelliitidega (või ka nanokosmoselaevadega).
Idee kohaselt lennatakse nanosatelliitidega (jah, terve hulga nanosatelliitidega üheaegselt) ümber asteroidide (jah, paljude asteroidide) lähemal kui 1000 km ning tehakse kõrge resolutsiooniga (10-20 meetrit asteroidi pinda ühe foto piksli kohta) fotosid ja analüüsitakse asteroidide spektri tüüpe. Lisaks saadakse selgust asteroidide tekkepõhjuste kohta.
Erakordne on selle projekti juures nanosatelliite liikumapanev mehhanism, milleks on juba tuttav päikesetuule puri ja eesmärk, milleks on uurida asteroidide geoloogiat ja geofüüsikat suure arvu näidete varal. Asteroidid kui meie jaoks väärtuslike maavarade kandjad on juba mõnda aega paelunud tehnoloogiapioneeride meeli ja uuringu ning sellest lähtuva missiooni võimalikku mõju pole raske hinnata.
Kuupsatelliit ja asteroid, kunstniku lavastus. Autor: Mihkel Pajusalu
“Koos Pekka Janhuneniga me leidsime, et piisab väga lihtsast päikesepurjest, et nanokosmoselaeva asteroidi umber liigutada,” selgitab Slavinskis. Seda teoreetilist võimalust nüüd esialgu paberil ja ehk tulevikus ka reaalselt testima asutaksegi. Enne reaalse kosmosemissioonini jõudmist tuleb läbi teha terve hulk (kokku üheksa) tööetappe: paberil toimuvaid analüüse ja modelleerimisi nagu kosmoselaeva lennutrajektooride arvutused ja võrdlused teiste analoogsete missioonidega. Töö käib meetodi loomise kallal. Samal ajal töötatakse NASA kosmoselendude keskuses paralleelselt päikesepurje arendamise kallal.
Seega lähitulevikus siiski veel Slavinskise nimelisi satelliite ja kosmoselaevasid õhku lennutama ei hakata. “Peab töötama edasi ja vaatama kuidas rahvusvaheline teadlaskond meie ideed vastu võtab. Kosmosemissioonide puhul palju ebakindlust: kulus 25+ aastat selleks, et Rosetta saaks komeedil maanduda ning oli 5+ pooleli jäänud missiooni enne kui New Horizon Plutoni jõudis.”
Asteroidid kui killukesed päikesesüsteemi loomise aegadest
“Asteroidid on väidetavalt kõige põnevamaks osaks päikesesüsteemis. Mõned neist on 4,5 miljardit aastat vanad. See on kolmandik kogu universumi vanusest ja seda on siiamaani raske uskuda. Asteroide uuritakse mitmetel põhjustel: et saada aru päikesesüsteemi varasest evolutsioonist kuni futuristlike ideedeni kosmose maavarade kaevandamisest. Nad on kui jäänukid päikesesüsteemi tekkeaegadest ja nende uurimise abil on võimalik teada saada kuidas vesi ja orgaanilised ained Maale ja teistele planeetidele jõudsid,” selgitab Slavinskis.
Asteroidide uurimiseks ei pea tingimata nendeni lendama või nendele maanduma – on kaks põhilist uurimise võimalust: kaugseire teleskoopide abil ja kosmoselennud. Teleskoobid annavad olulist infot asteroidide orbiidi, albeedo, värvuse, spektri tüübi ja suuruse kohta; kuid vaid kosmoselaevaga saab uurimisel minna detailidesse ja koguda proove taevakehadelt endilt.
Praeguseks hetkeks on kirjeldatud enam kui 735 000 asteroidi, millest 150 000 puhul on teada nende ligikaudne suurus ja albeedo. Vaid 1900 asteroidi puhul on määratud nende spektri tüüp. Spektraalsed asteroidide klassid on: C – süsinikuga rikastatud objektid (75 % kõikidest asteroididest); S – räniga rikastatud objektid (ca 17 %); M – metallilised (enamik ülejäänutest asteroididest).
Alates 1990ndatest on kuue kosmosemissiooni käigus suudetud lennata asteroidide lähedusse ja selle käigus kogutud kokku proove kümnelt asteroidilt. Järgneva dekaadi jooksul see number ilmselt kahekordistub tänu Hayabusa-2, OSIRIS-REx, Lucy, Psyche ja Dart missioonidele.
Paljude väikeste kosmoselaevade kasutamise eelis ühe suure missiooni ees (üks suur kosmoselaev külastab mitmeid asteroide, missiooni maksumusega ligi 1 miljard dollarit) seisneb statistilises usaldusväärsuses. Väikeste laevade abil on võimalik väiksema aja ja raha abil seirata suurt hulka (loodetavasti kõiki suuremaid asteroidide tüüpe) asteroide ning neid andmeid usaldusväärselt teistele mitteuuritud asteroididele ka üle kanda.
Tänu Gaia nimelisele superteleskoobile, suureneb lähiajal leitavate uute asteroidide hulk ilmselt kordades. Pildil Gaia ja Linnutee. Autor: ESA/ATG medialab; ESO/S. Brunier
Misasi on satelliitide “parv”?
“Satelliitide parv on grupp satelliite, mis teevad omavahel koostööd ja vahetavad infot, selleks, et saada parimaid mõõtetulemusi. Siin tuleb välja just väikeste satelliitide eelis. Teine kontseptsioon “parve” kirjeldamisel on lihtsalt olukord, kus kasutatakse samaaegselt hulka satelliite, mis tiirlevad erinevatel orbiitidel,” kirjeldab Slavinskis erinevaid satelliitide ja nanokosmoselaevade kasutamise võimalusi.
Ilmselt hakkab just ümber Maa tiirlevate sadade kuupsatelliitide reaalajas edastatav pilt meile lähitulevikus Google Mapsi asendama. Juba praegu käib selline lepinguline tegevus suurettevõtete Planet ja Google vahel. Suurprojekt Google Earth Live, kus satelliitide pilti uuendatakse igapäevaselt, saab olema tulevikus igapäevane reaalsus.
“See mida meie arendame, on täpsemalt öeldes “laevastik” – iga kosmoselaev külastab kindlat gruppi asteroide, mõnda asteroidi külastatakse mitu korda ja nad ei pea omavahel tingimata koostööd tegema. Seda mida Planet teeb Maaga, tahaksime meie teha asteroidide vöös – need on lihtsad mõõtmised, mis võimaldavad teha head statistikat.”
Tulevik tundub kosmiline!
Praegune missiooni arendamine on esimene samm ning loodetavasti saavutatakse selle abil teadlaskonna heakskiit, parandatakse veelgi koostöövõimalusi ja saadakse uusi partnereid – et siis juba Euroopa Kosmoseagentuuri egiidi alt reaalne missioon käivitada. Selleks on vaja koostööd pea kõigi Euroopa riikidega ja loodetavasti ka NASA AMESi meeskonnaga – tulevik näitab kas see nii ka läheb.
“Ma tunnen, et Eesti kosmoseteadusel ja tehnoloogial on potentsiaali enam kui kunagi varem. Sellest peab sündima midagi suurt ja põnevat,” on Andris Slavinskis positiivne.
Noore teadlase energia ja entusiasm on suurepäraselt tajutavad ka läbi California-Eesti veebiühenduse ja mul pole kahtlustki, et see nii ka läheb.
NASA AMES, San Francisco Pride. Autor: Peter Race.
### Response:
ESTCube’i edulugu lennutas noore Tartu füüsiku USA kosmoseagentuuri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Froome startis MM-il viimati 2013. aastal Firenzes, kus ta võitis Sky tiimiga meeskonnasõidus pronksi. Grupisõidu Froome toona katkestas. Froome’i auhinnakapis on kaks olümpiapronksi temposõidus (2012., 2016). Viimati osales ta MM-i eraldistardis 2009. aastal, kui sai Mendrisios 17. koha, vahendab Rattaprofid.ee.
“Kui lõpetan Vuelta heas vormis ja ma ei sõida viimasel nädalal piiri peal, võtan hea meelega osa MM-i meeskonnasõidust ja võimalik, et ka individuaalsest temposõidust. Arvan, et grupisõidu rada ei sobi mulle üldse ning annan selle võimaluse teistele.”
Froome edestab Vuelta kokkuvõttes Esteban Chavesit (Orica-Scott) 36 sekundiga. “Olen Vuelta algusega väga rahul. Siiani on olnud enne finišit kolm neljakilomeetrist mäge. Unelmate stsenaarium on olla sellisel positsioonil,” kinnitas Froome. | Chris Froome kaalub aastate järel taas MM-il startimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Froome startis MM-il viimati 2013. aastal Firenzes, kus ta võitis Sky tiimiga meeskonnasõidus pronksi. Grupisõidu Froome toona katkestas. Froome’i auhinnakapis on kaks olümpiapronksi temposõidus (2012., 2016). Viimati osales ta MM-i eraldistardis 2009. aastal, kui sai Mendrisios 17. koha, vahendab Rattaprofid.ee.
“Kui lõpetan Vuelta heas vormis ja ma ei sõida viimasel nädalal piiri peal, võtan hea meelega osa MM-i meeskonnasõidust ja võimalik, et ka individuaalsest temposõidust. Arvan, et grupisõidu rada ei sobi mulle üldse ning annan selle võimaluse teistele.”
Froome edestab Vuelta kokkuvõttes Esteban Chavesit (Orica-Scott) 36 sekundiga. “Olen Vuelta algusega väga rahul. Siiani on olnud enne finišit kolm neljakilomeetrist mäge. Unelmate stsenaarium on olla sellisel positsioonil,” kinnitas Froome.
### Response:
Chris Froome kaalub aastate järel taas MM-il startimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu juhtis hiljuti ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi tähelepanu sellele, et Iraan rajab praegu Süüria ja Liibanoni territooriumile rakettide valmistamiseks mõeldud tootmisüksusi. Netanyahu hinnangul on Iraani eesmärgiks kasutada neid rakette Iisraeli vastu ning sellise stsenaariumiga ei saa Iisrael tema sõnul leppida, vahendasid Yle, Reuters ja Jerusalem Post.
Äsja nentis Iisraeli juhtkond ka seda, et Iraan on saamas enda kontrolli alla maanteetaristut, mis ulatub Vahemereni ning see on selgelt Iisraeli turvalisust ohustav olukord.
Netanyahu rõhutas Guterresile, et Iraan kasutab Süüriat oma sõjalise mõjuvõimu laiendamiseks ning selleks et viia ellu oma avalikult välja öeldud eesmärk ehk Iisraeli riigi hävitamine.
Ajalehe Jerusalem Post andmetel oli Iisraeli kõrge ametnik edastanud Venemaale ja Iraanile karmisõnalise hoiatuse, et Iraan loobuks oma sõjalise võimu laiendamisest Süürias ja Liibanonis. Ametnik oli öelnud, et Iisrael on valmis viima ellu mitmeid samme sellise arengu pidurdamiseks, muuhulgas on üheks võimalikuks sammuks ka Süüria presidendi Bashar al-Assadi Damaskuses asuva palee pommitamine.
Netanyahu arutas Lähis-Ida olukorda möödunud nädalal Sotšis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Väidetavalt ei jõudnud nad ühisele arvamusele, millises suunas peaks olukord Süürias arenema.
Iisraeli nõudmiseks on, et Iraani relvaüksused peavad Süüriast lahkuma, ning Netanyahu hoiatas Putinit, et kui Iisraeli julgeolekut arvesse ei võeta, ei jää ka Moskva vahendatud relvarahu püsima. | Allikad: Iisrael on valmis Iraani ohjeldamiseks Damaskust ründama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu juhtis hiljuti ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi tähelepanu sellele, et Iraan rajab praegu Süüria ja Liibanoni territooriumile rakettide valmistamiseks mõeldud tootmisüksusi. Netanyahu hinnangul on Iraani eesmärgiks kasutada neid rakette Iisraeli vastu ning sellise stsenaariumiga ei saa Iisrael tema sõnul leppida, vahendasid Yle, Reuters ja Jerusalem Post.
Äsja nentis Iisraeli juhtkond ka seda, et Iraan on saamas enda kontrolli alla maanteetaristut, mis ulatub Vahemereni ning see on selgelt Iisraeli turvalisust ohustav olukord.
Netanyahu rõhutas Guterresile, et Iraan kasutab Süüriat oma sõjalise mõjuvõimu laiendamiseks ning selleks et viia ellu oma avalikult välja öeldud eesmärk ehk Iisraeli riigi hävitamine.
Ajalehe Jerusalem Post andmetel oli Iisraeli kõrge ametnik edastanud Venemaale ja Iraanile karmisõnalise hoiatuse, et Iraan loobuks oma sõjalise võimu laiendamisest Süürias ja Liibanonis. Ametnik oli öelnud, et Iisrael on valmis viima ellu mitmeid samme sellise arengu pidurdamiseks, muuhulgas on üheks võimalikuks sammuks ka Süüria presidendi Bashar al-Assadi Damaskuses asuva palee pommitamine.
Netanyahu arutas Lähis-Ida olukorda möödunud nädalal Sotšis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Väidetavalt ei jõudnud nad ühisele arvamusele, millises suunas peaks olukord Süürias arenema.
Iisraeli nõudmiseks on, et Iraani relvaüksused peavad Süüriast lahkuma, ning Netanyahu hoiatas Putinit, et kui Iisraeli julgeolekut arvesse ei võeta, ei jää ka Moskva vahendatud relvarahu püsima.
### Response:
Allikad: Iisrael on valmis Iraani ohjeldamiseks Damaskust ründama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 39-aastane president ja tema abikaasa Brigitte adopteerisid Nemo kodutute loomade varjupaigast ja nimetasid oma uue pereliikme Jules Verne'i raamatu "20 000 ljööd vee all" kangelase järgi, vahendas The Local.
Meedia silma alla sattus Nemo esmakordselt täna, kui ta Elysee palees külalisi tervitas.
Siiani on iga sõjajärgne Prantsusmaa president pidanud koera. Seni on eelistatud labradore, kuid riigimehe Charles de Gaulle kõrval jooksis corgi, kes oli kingitus Briti kuningannalt Elizabeth II-lt.
Prantsusmaa eelmine president Francois Hollande andis kodu labradorile nimega Philae, kes oli jõulukingitus sõjaveteranidelt. Philae sai oma nime Euroopa kosmoseagentuuri sondi järgi, mis maandus 2014. aastal komeedi tuuma pinnale.
Autor: AFP/Scanpix | Prantsusmaa sai esikoera | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
39-aastane president ja tema abikaasa Brigitte adopteerisid Nemo kodutute loomade varjupaigast ja nimetasid oma uue pereliikme Jules Verne'i raamatu "20 000 ljööd vee all" kangelase järgi, vahendas The Local.
Meedia silma alla sattus Nemo esmakordselt täna, kui ta Elysee palees külalisi tervitas.
Siiani on iga sõjajärgne Prantsusmaa president pidanud koera. Seni on eelistatud labradore, kuid riigimehe Charles de Gaulle kõrval jooksis corgi, kes oli kingitus Briti kuningannalt Elizabeth II-lt.
Prantsusmaa eelmine president Francois Hollande andis kodu labradorile nimega Philae, kes oli jõulukingitus sõjaveteranidelt. Philae sai oma nime Euroopa kosmoseagentuuri sondi järgi, mis maandus 2014. aastal komeedi tuuma pinnale.
Autor: AFP/Scanpix
### Response:
Prantsusmaa sai esikoera |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täielik steriilsus on illusioon. Iga inimene kannab endaga kaasas umbes 40 triljonit bakterit. Sellele on viidanud juba varasemad uuringud. Stanfordi ülikooli teadlaste analüüs viitab nüüd, et neist valdav enamik on teadusele tundmatud. Saati siis liigitatud või mõnel muul moel teaduslikult kirjeldatud.
Töörühma algseks eesmärgiks oli otsida alternatiive elundisiirdamisele sageli järgnevale koebiopsiale. Protseduuri eesmärgiks on ennustada, kas patsiendi keha hakkab tunnistama organit enda omana või üritab immuunsüsteem sellest vabaneda. Halvimal juhul päädib see äratõukereaktsiooniga. Praktikas hõlmab koeproovi võtmine suurt süstalt ja terve pärastlõuna haiglavoodis veetmist.
Stephen Quake lootis kolleegidega, et asja ajab ära ka lihtne vereproov. Täpsemalt otsisid nad sellest vabalt ulpivat pärilikkusainet – DNA-d. Nagu 2015. aastal tema töörühma sulest ilmunud uurimus viitas, on tervete inimeste ja patsientide proovid selleks tõepoolest piisavalt erinevad. Analüüsi käigus jäi neile silma aga ka inimestele mitte kuuluvat pärilikkusainet.
Sellest 99 protsenti ei vastanud ühelegi toona andmebaasides leidunud pärilikkusaine järjestusele. Seda täpsemalt uurides leidis Quake`i töörühm, et sellest suurema osa saab omistada proteobakteritele. Nende ühed tuntumad esindajad on näiteks koli- ja salmonellabakterid. Samuti jäid muu hulga sõelale senitundmatud TTV-viirused.
Seejuures langesid need täiesti uude alarühma. See viitab, et alles 1997. aastal avastatud viiruste mitmekesisus on arvatust vähemalt kaks korda suurem. Tervetel inimestel TTV-viirused reeglina tervisehädasid ei põhjusta. Samas suudavad need edukalt nakatada nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, sh immuunsüsteemi tööd alla suruvaid ravimeid võtvaid patsiente.
Quake plaanib kolleegidega uurida järgmise sammuna saamal viisil teiste loomaliikide verd. Selle käigus loodab ta leida uusi bakteritest ja viirustest haigustekitajaid, mis inimestele veel märgatavaid probleeme ei valmista. Samas võiks selle käigus kogutavad teadmised kiirendada uute alles pead tõstvate patogeenide avastamist.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes. | Uuring: suurem osa inimeses elavaid baktereid on teadusele tundmatud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täielik steriilsus on illusioon. Iga inimene kannab endaga kaasas umbes 40 triljonit bakterit. Sellele on viidanud juba varasemad uuringud. Stanfordi ülikooli teadlaste analüüs viitab nüüd, et neist valdav enamik on teadusele tundmatud. Saati siis liigitatud või mõnel muul moel teaduslikult kirjeldatud.
Töörühma algseks eesmärgiks oli otsida alternatiive elundisiirdamisele sageli järgnevale koebiopsiale. Protseduuri eesmärgiks on ennustada, kas patsiendi keha hakkab tunnistama organit enda omana või üritab immuunsüsteem sellest vabaneda. Halvimal juhul päädib see äratõukereaktsiooniga. Praktikas hõlmab koeproovi võtmine suurt süstalt ja terve pärastlõuna haiglavoodis veetmist.
Stephen Quake lootis kolleegidega, et asja ajab ära ka lihtne vereproov. Täpsemalt otsisid nad sellest vabalt ulpivat pärilikkusainet – DNA-d. Nagu 2015. aastal tema töörühma sulest ilmunud uurimus viitas, on tervete inimeste ja patsientide proovid selleks tõepoolest piisavalt erinevad. Analüüsi käigus jäi neile silma aga ka inimestele mitte kuuluvat pärilikkusainet.
Sellest 99 protsenti ei vastanud ühelegi toona andmebaasides leidunud pärilikkusaine järjestusele. Seda täpsemalt uurides leidis Quake`i töörühm, et sellest suurema osa saab omistada proteobakteritele. Nende ühed tuntumad esindajad on näiteks koli- ja salmonellabakterid. Samuti jäid muu hulga sõelale senitundmatud TTV-viirused.
Seejuures langesid need täiesti uude alarühma. See viitab, et alles 1997. aastal avastatud viiruste mitmekesisus on arvatust vähemalt kaks korda suurem. Tervetel inimestel TTV-viirused reeglina tervisehädasid ei põhjusta. Samas suudavad need edukalt nakatada nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, sh immuunsüsteemi tööd alla suruvaid ravimeid võtvaid patsiente.
Quake plaanib kolleegidega uurida järgmise sammuna saamal viisil teiste loomaliikide verd. Selle käigus loodab ta leida uusi bakteritest ja viirustest haigustekitajaid, mis inimestele veel märgatavaid probleeme ei valmista. Samas võiks selle käigus kogutavad teadmised kiirendada uute alles pead tõstvate patogeenide avastamist.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
### Response:
Uuring: suurem osa inimeses elavaid baktereid on teadusele tundmatud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | NBA klubi Toronto Raptorsi hingekirja kuuluv 206 cm pikkune ääremängija viibis avaveerandil väljakul 9 minutit ja 21 sekundit, kui ta puhkama võeti. Teisel veerandajal soovis peatreener Cesar Guidetti noormehe uuesti mängu panna, kuid ta keeldus.
Koondise mänedžer Renato Lamas kommenteeris FIBA kodulehele: "Pärast mingisugust pettumust, mida ta täpsemalt ei selgitanud, keeldus Caboclo mängu minemast. Minu jaoks on see koondise solvamine ja tõsine distsipliini rikkumine. Me üritasime temaga rääkida, kuid ta keeldus. Saadame ta minema, sest me tahame koondisesse mängijaid, kes soovivad siin olla."
Pühapäeval avaldas noor mängumees oma Instagrami kontol avaliku vabanduse: "Ma tahan vabandada oma käitumise eest viimases mängus. Ma austan koondise treenereid ja meeskonnakaaslasi ning olen endas pettunud, et lasin emotsioonidel sekkuda meie meeskonna tegemistesse. Koondise esindamine on auasi ning ma võtan kõhklemata vastu karistuse, mis mulle määratakse. Ma arenen professionaalse sportlasena iga päev."
Bruno Caboclo on kolme hooaja jooksul Raptorsi särgis platsile pääsenud kolmes NBA mängus ning eelmisel hooajal kogus ta 9 kohtumisega keskmiselt 1,6 punkti ja 1,1 lauapalli.
Brasiilia kaotas kõnealuse mängu Mehhikole 76:99. | Brasiilia saatis tujutsenud NBA mängumehe koondisest minema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
NBA klubi Toronto Raptorsi hingekirja kuuluv 206 cm pikkune ääremängija viibis avaveerandil väljakul 9 minutit ja 21 sekundit, kui ta puhkama võeti. Teisel veerandajal soovis peatreener Cesar Guidetti noormehe uuesti mängu panna, kuid ta keeldus.
Koondise mänedžer Renato Lamas kommenteeris FIBA kodulehele: "Pärast mingisugust pettumust, mida ta täpsemalt ei selgitanud, keeldus Caboclo mängu minemast. Minu jaoks on see koondise solvamine ja tõsine distsipliini rikkumine. Me üritasime temaga rääkida, kuid ta keeldus. Saadame ta minema, sest me tahame koondisesse mängijaid, kes soovivad siin olla."
Pühapäeval avaldas noor mängumees oma Instagrami kontol avaliku vabanduse: "Ma tahan vabandada oma käitumise eest viimases mängus. Ma austan koondise treenereid ja meeskonnakaaslasi ning olen endas pettunud, et lasin emotsioonidel sekkuda meie meeskonna tegemistesse. Koondise esindamine on auasi ning ma võtan kõhklemata vastu karistuse, mis mulle määratakse. Ma arenen professionaalse sportlasena iga päev."
Bruno Caboclo on kolme hooaja jooksul Raptorsi särgis platsile pääsenud kolmes NBA mängus ning eelmisel hooajal kogus ta 9 kohtumisega keskmiselt 1,6 punkti ja 1,1 lauapalli.
Brasiilia kaotas kõnealuse mängu Mehhikole 76:99.
### Response:
Brasiilia saatis tujutsenud NBA mängumehe koondisest minema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dopingukontrolli teostas Eesti Antidoping mitmel Eestis toimunud jõutõstevõistlustel koostöös Eesti Jõutõsteliiduga. "Jõutõsteliit on järjepidevalt tellinud dopingukontrolle, et kaitsta oma spordiala puhtust. Loomulikult tekitab selleaastane leid meelehärmi, aga jätkame dopinguvastast võitlust järjekindla teavitustöö ja kontrollimisega," kommenteeris Eesti Jõutõsteliidu president Kaido Leesmann pressiteate vahendusel.
Leitud ained olid peamiselt anaboolsed steroidid ning kõik dopinguproovid võeti võistlussiseselt. Ükski kolmest sportlasest B-proovi avada ei soovinud. Distsiplinaarkolleegiumi koosolek, kus positiivse dopinguproovi andnud sportlased ära kuulati ja otsus karistuste kohta langetati, toimus juulikuu alguses ning käesolevaks hetkeks on möödunud ka 21 päeva, mil kolleegiumi otsust oli võimalik edasi kaevata. Seega on sportlaste karistused jõustunud.
Eesti Antidopingu juhatuse liige Elina Kivinukk ütles, et positiivse dopinguproovi korral on sportlasel tõendamiskohustus selgitades, kuidas keelatud ained temani jõudsid ning tema organismi sattusid. "Paraku ükski jõutõstja seda ei selgitanud ega ilmnenud ka muid pehmendavaid asjaolusid," ütles Kivinukk.
Kõigile kolmele positiivse proovi andnud jõutõstjale määrati nelja-aastane võistluskeeld alates esialgse võistluskeelu kuupäevast. Karistust kandvad sportlased on Moonika Aus (keelatud ained on oksandroloon ja selle metaboliidid, võistluskeeld 18.05.2017-17.05.2021), Romek Velt (keelatud aine drostanoloon, võistluskeeld 6.03.2017-5.03.2021) ning Sergei Zaitsev (keelatud ained metandienoon ja meldoonium, võistluskeeld 8.05.2017-7.05.2021).
Võistluskeeld tähendab, et dopinguvastase reegli rikkumise tõttu on sportlastel keelatud nelja aasta jooksul osaleda mis tahes võistlustel või muus spordialases tegevuses (välja arvatud dopinguvastased koolitusprogrammid). Keeld hõlmab ka osalemist treeninglaagrites, demonstratsioonesinemistel ja treeningutel, mida korraldab spordialaliit või selle liikmeks olev klubi. Ühel spordialal määratud võistluskeeld kehtib ka teistel spordialadel. | Kolm Eesti jõutõstjat jäid vahele keelatud ainete tarvitamisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dopingukontrolli teostas Eesti Antidoping mitmel Eestis toimunud jõutõstevõistlustel koostöös Eesti Jõutõsteliiduga. "Jõutõsteliit on järjepidevalt tellinud dopingukontrolle, et kaitsta oma spordiala puhtust. Loomulikult tekitab selleaastane leid meelehärmi, aga jätkame dopinguvastast võitlust järjekindla teavitustöö ja kontrollimisega," kommenteeris Eesti Jõutõsteliidu president Kaido Leesmann pressiteate vahendusel.
Leitud ained olid peamiselt anaboolsed steroidid ning kõik dopinguproovid võeti võistlussiseselt. Ükski kolmest sportlasest B-proovi avada ei soovinud. Distsiplinaarkolleegiumi koosolek, kus positiivse dopinguproovi andnud sportlased ära kuulati ja otsus karistuste kohta langetati, toimus juulikuu alguses ning käesolevaks hetkeks on möödunud ka 21 päeva, mil kolleegiumi otsust oli võimalik edasi kaevata. Seega on sportlaste karistused jõustunud.
Eesti Antidopingu juhatuse liige Elina Kivinukk ütles, et positiivse dopinguproovi korral on sportlasel tõendamiskohustus selgitades, kuidas keelatud ained temani jõudsid ning tema organismi sattusid. "Paraku ükski jõutõstja seda ei selgitanud ega ilmnenud ka muid pehmendavaid asjaolusid," ütles Kivinukk.
Kõigile kolmele positiivse proovi andnud jõutõstjale määrati nelja-aastane võistluskeeld alates esialgse võistluskeelu kuupäevast. Karistust kandvad sportlased on Moonika Aus (keelatud ained on oksandroloon ja selle metaboliidid, võistluskeeld 18.05.2017-17.05.2021), Romek Velt (keelatud aine drostanoloon, võistluskeeld 6.03.2017-5.03.2021) ning Sergei Zaitsev (keelatud ained metandienoon ja meldoonium, võistluskeeld 8.05.2017-7.05.2021).
Võistluskeeld tähendab, et dopinguvastase reegli rikkumise tõttu on sportlastel keelatud nelja aasta jooksul osaleda mis tahes võistlustel või muus spordialases tegevuses (välja arvatud dopinguvastased koolitusprogrammid). Keeld hõlmab ka osalemist treeninglaagrites, demonstratsioonesinemistel ja treeningutel, mida korraldab spordialaliit või selle liikmeks olev klubi. Ühel spordialal määratud võistluskeeld kehtib ka teistel spordialadel.
### Response:
Kolm Eesti jõutõstjat jäid vahele keelatud ainete tarvitamisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pea igal otsusel on mingi ruumiline mõõde, tulevikku ulatuv mõju ja tagajärg ning paljuski on linnad seesuguste väga erinevatest distsipliinidest tulenevate otsuste ja kestvate protsesside tulem. Konverentsil küsitakse, kes ja kuidas seda tulemust teadlikult suunavad ja mida tahame linnalt tulevikus.
Konverentsil esinevad:
Thomas Auer, kes on arendanud energia- ja ehitusteenuste kontseptsioone projektidele üle terve maailma ning pälvinud tunnustust nende innovaatilise disaini ja energiatõhususe eest. Tema väljatöötatud kontseptid on maailma tipparhitektide loomingulise käekirja tähtis osa. Auer on osalenud paljudes rahvusvahelistes disainiprojektides ja -võistlustel koostöös maailma tuntud arhitektidega. Ta kuulub mitmel kontinendil esindatud energiatõhususe büroo Transsolar juhtkonda.
Markus Schaefer juhtis enne (koos Hiromi Hosoyaga) Hosoya Shaefer Architects asutamist Rotterdamis AMOt, mis on Rem Koolhaasi asutatud OMA arhitektuuribüroo mõttekoda ja uuringute osakond. Nii oma töö eest OMAs kui Hosoya Shaeferis on Markus Schaefer võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Lisaks on ta partner ja uuringute juht CityTrackerX AGs, mis on erarahastusega uuringute ja arendusettevõte, mis tegeleb linnade toimimise analüüsiga reaalajas.
Douglas Gordon on arhitekt ja ruumiplaneerija, kes omandas hariduse UCLi Bartletti arhitektuurikoolist ja töötas ligi 15 aastat Londonis linnaplaneerimise valdkonnas, tegeledes selliste suurprojektidega nagu Covent Garden, Kings Cross ja Camden Towni taaselustamine. Täna tegutseb Gordon Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas, kus korraldab Euroopa Liidu linnateemaliste ühisprojektide toimumist (Helsingi-Tallinn-Peterburi: ruumivisioonid, North South Interface, jt) ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Johannes Kuehn asutas 2001. aastal Berliinis koos Simona Malvezzi ja Wilfried Kuehniga Kuehn Malvezzi. Alates 2016. aastast on ta ehituse ja disaini professor Bauhausi ülikoolis Weimaris. Kuehn Malvezzi töö fookuseks - ning üldisemalt ka nende disainistrateegia lähtepunktiks - on näitused ja muuseumid: kõikidel skaaladel, alates näitusekujundustest ja lõpetades linnaga, lähtuvad nad kuraatorlikust lähenemisest arhitektuurile.
Konverents on osaks EKA arhitektuuriteaduskonna suuremahulisest uurimisprojektist “Lõpetamata linn: Tallinna linnaehituslikud visioonid ja ruumilised stsenaariumid”, mille näol on tegemist kolm aastat kestva uurimistööga Tallinna linnaehituslikust olukorrast ja selle võimalikest tulevikuarengutest. Projekt valmib koostöös Tallinna linnaga ja saab teoks tänu E.L.L. Kinnisvara toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise. E.L.L. Kinnisvara on Baltimaade suurimaid kinnisvaraettevõtteid, mis arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ning büroohooneid. Ettevõtte tänases kinnisvaraportfellis on 185 000 m² üüritavat pinda. | Maailmas tunnustatud arhitektid saabuvad Tallinna esinema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pea igal otsusel on mingi ruumiline mõõde, tulevikku ulatuv mõju ja tagajärg ning paljuski on linnad seesuguste väga erinevatest distsipliinidest tulenevate otsuste ja kestvate protsesside tulem. Konverentsil küsitakse, kes ja kuidas seda tulemust teadlikult suunavad ja mida tahame linnalt tulevikus.
Konverentsil esinevad:
Thomas Auer, kes on arendanud energia- ja ehitusteenuste kontseptsioone projektidele üle terve maailma ning pälvinud tunnustust nende innovaatilise disaini ja energiatõhususe eest. Tema väljatöötatud kontseptid on maailma tipparhitektide loomingulise käekirja tähtis osa. Auer on osalenud paljudes rahvusvahelistes disainiprojektides ja -võistlustel koostöös maailma tuntud arhitektidega. Ta kuulub mitmel kontinendil esindatud energiatõhususe büroo Transsolar juhtkonda.
Markus Schaefer juhtis enne (koos Hiromi Hosoyaga) Hosoya Shaefer Architects asutamist Rotterdamis AMOt, mis on Rem Koolhaasi asutatud OMA arhitektuuribüroo mõttekoda ja uuringute osakond. Nii oma töö eest OMAs kui Hosoya Shaeferis on Markus Schaefer võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Lisaks on ta partner ja uuringute juht CityTrackerX AGs, mis on erarahastusega uuringute ja arendusettevõte, mis tegeleb linnade toimimise analüüsiga reaalajas.
Douglas Gordon on arhitekt ja ruumiplaneerija, kes omandas hariduse UCLi Bartletti arhitektuurikoolist ja töötas ligi 15 aastat Londonis linnaplaneerimise valdkonnas, tegeledes selliste suurprojektidega nagu Covent Garden, Kings Cross ja Camden Towni taaselustamine. Täna tegutseb Gordon Helsingi linna keskkonnateenuste osakonnas, kus korraldab Euroopa Liidu linnateemaliste ühisprojektide toimumist (Helsingi-Tallinn-Peterburi: ruumivisioonid, North South Interface, jt) ning aitab kaasa Helsingi uue linnaplaneeringu koostamisele.
Johannes Kuehn asutas 2001. aastal Berliinis koos Simona Malvezzi ja Wilfried Kuehniga Kuehn Malvezzi. Alates 2016. aastast on ta ehituse ja disaini professor Bauhausi ülikoolis Weimaris. Kuehn Malvezzi töö fookuseks - ning üldisemalt ka nende disainistrateegia lähtepunktiks - on näitused ja muuseumid: kõikidel skaaladel, alates näitusekujundustest ja lõpetades linnaga, lähtuvad nad kuraatorlikust lähenemisest arhitektuurile.
Konverents on osaks EKA arhitektuuriteaduskonna suuremahulisest uurimisprojektist “Lõpetamata linn: Tallinna linnaehituslikud visioonid ja ruumilised stsenaariumid”, mille näol on tegemist kolm aastat kestva uurimistööga Tallinna linnaehituslikust olukorrast ja selle võimalikest tulevikuarengutest. Projekt valmib koostöös Tallinna linnaga ja saab teoks tänu E.L.L. Kinnisvara toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise. E.L.L. Kinnisvara on Baltimaade suurimaid kinnisvaraettevõtteid, mis arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ning büroohooneid. Ettevõtte tänases kinnisvaraportfellis on 185 000 m² üüritavat pinda.
### Response:
Maailmas tunnustatud arhitektid saabuvad Tallinna esinema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Trinec tegi pühapäeva õhtul 0:0 viigi Kralove Hradeciga. Reintam mängis endale tavapäraselt kaasa kogu kohtumise. Liigatabelis jätkab Trinec kuuest mängust kogutud 10 punktiga kuuendal kohal. Kralove on 11 silmaga neljas, kirjutab Soccernet.ee.
Barõssavi BATE alistas võõrsil 4:0 Artur Kotenko endise klubi Soligorski Šahtjori. Artur Pikk BATE koosseisu ei kuulunud. Tabelis jätkab BATE 42 punktiga kolmandal kohal, Šahtjoril on neli punkti enam. Liider on 20 vooruga 46 punkti teeninud Minski Dinamo. | Reintam sai kirja nullimängu, Pika klubi suure võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Trinec tegi pühapäeva õhtul 0:0 viigi Kralove Hradeciga. Reintam mängis endale tavapäraselt kaasa kogu kohtumise. Liigatabelis jätkab Trinec kuuest mängust kogutud 10 punktiga kuuendal kohal. Kralove on 11 silmaga neljas, kirjutab Soccernet.ee.
Barõssavi BATE alistas võõrsil 4:0 Artur Kotenko endise klubi Soligorski Šahtjori. Artur Pikk BATE koosseisu ei kuulunud. Tabelis jätkab BATE 42 punktiga kolmandal kohal, Šahtjoril on neli punkti enam. Liider on 20 vooruga 46 punkti teeninud Minski Dinamo.
### Response:
Reintam sai kirja nullimängu, Pika klubi suure võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sama liiga teises tsoonis lõi Kaimar Saag lõpuminutitel (87. ja 90.) kaks väravat, kuid tema leivaisa Nybergsund kaotas KFUM-ile 3:4. Nii Saag kui ka tema klubikaaslane Eino Puri tegid kaasa kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
Hönefoss paikneb oma tsoonis 14 meeskonna seas üheksandal, Nybergsund oma tsoonis kümnendal kohal. | Dmitrijev läheb koondisesse võidu pealt, Saag lõi kaks väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sama liiga teises tsoonis lõi Kaimar Saag lõpuminutitel (87. ja 90.) kaks väravat, kuid tema leivaisa Nybergsund kaotas KFUM-ile 3:4. Nii Saag kui ka tema klubikaaslane Eino Puri tegid kaasa kõik 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee.
Hönefoss paikneb oma tsoonis 14 meeskonna seas üheksandal, Nybergsund oma tsoonis kümnendal kohal.
### Response:
Dmitrijev läheb koondisesse võidu pealt, Saag lõi kaks väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnasse on kiiruskaamerad paigaldatud Kristiine ristmikule ja Ülemiste viaduktile tunnelisuu ette Järvevana teel.
Kui Kristiine ristmiku kaamerad andis Tallinn maanteeametile üle, siis Ülemiste viadukti kaamera on endiselt linna käsutuses. Kas viimane ka trahve teeb, Tallinna transpodiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ei ütle, sest ta peab oluliseks, et liiklejad täidaksid reegleid kõikjal ja alati, sõltumata kiiruskaamera töökorrast.
"Autojuhid on ju isegi näinud Ülemiste viaduktil, et kui nende kiirus on lubatust vähemalt +3 km/h, siis kaamera kuvab neile kiiruse ületamist," ütleb Rüütelmaa, jättes vastamata, kas kaamera fikseeritud kiiruseületamise eest ka trahve on teinud. "Ma trahvinumbrit öelda ei oska, seda menetleb politsei."
Politseist kinnitati ERR-ile siiski, et ametlikult mõõdavad Tallinnas kiirust üksnes Kristiine liikluskaamerad, ent Ülemiste kaamera on pigem informatiivne tabloo, mis näitab juhile tema sõidukiirust, juhul kui see lubatud 70 km/h ületab.
Rüütelmaa sõnul on nad fikseerinud, et Järvevana teel sõidab enamik liiklejaid kiirusega 67-68 km/h. Samas on ka mõningaid ekstreemseid näiteid juulikuu teisest poolest: näiteks mõõdeti ühe sõiduauto kiiruseks 153 km/h, ühe kaubiku kiiruseks 134 km/h ja ühe raske-poolhaagise kiiruseks, mis ei tohi ühelgi juhul üle 90 km/h sõita, 107 km/h.
"Elu näitab seda, et need kaamerad distsiplineerivad autojuhte, aga juhi juures, kes sõidab kiirusel 153 km/h, ei aita miski - selline juht tuleb liiklusest eemaldada," ütleb Rüütelmaa.
Kas politsei selle juhi ka juhtimisõigusest ilma jättis, Rüütelmaa ei tea - transpordiametile laekub info mõõdetud kiirustest, ent trahvimisega tegeleb juba politsei ning tagasisidet trahvimistest linn ei saa.
PPA teatel nad juhtimisõigust siiski ära pole võtnud.
"Kiiruskaamera poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust, mis ei näe ette põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Valdav osa hoiatustrahvidest on summas 9-18 eurot," kommenteeris PPA pressiesindaja Marie Aava.
Kristiine ristmiku liiklus rahunes
Rüütelmaa sõnul oli ajakirjanduses avaldatud teatest, et Kristiine ristmiku kiiruskaamera alustab tööd 1. märtsist, palju kasu.
"Kohe pärast seda sõidukiiruste ületamised langesid, kordades kohe," tõdeb Rüütelmaa.
Kui alates märtsist on Kristiine ristmiku kahe kiiruskaameraga fikseeritud keskmiselt pisut üle 600 kiiruseületuse kuus, siis kaks kuud eristuvad selgelt: juuli ja august. Juulikuus oli rikkumisi rekordvähe ja augustis, mis pole veel lõppenudki, rekordpalju.
"Juulikuu tagasihoidlik tulemus on ilmselt tingitud puhkuseperioodist, mil linnaliikluses osales vähem sõidukeid. Septembris muutub linnapilt, sest inimesed naasevad tööle," prognoosib PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sügisel muutust.
Siiski tuleb ka Kristiine ristmikul aeg-ajalt ette hulljulgeid manöövreid.
"Kristiine ristmikul, kus on lubatud sõita maksimaalselt 50 km/h, oli rekord 96 km/h, ja see oli veel pöördel. Mis toimub selle inimese peas, kes läheb Kristiine ristmikule 96 km/h? Seal on palju jalakäijaid ja ühistranspordi peatused. Aga kui tehnika alt veab, rehv lõhkeb? Ei taha üldse mõelda," ütleb Rüütelmaa.
Mobiilsest kaamerast oleks abi
Ehkki kaamera on võimeline tuvastama ka punase tule eiramist ristmikul, käivitub see funktsioon Rüütelmaa sõnul alles järgmise aasta veebruarist.
Tema sõnul oleks suur abi mobiilsetest kiiruskaameratest, mille asukohta saaks vastavalt vajadusele muuta ning kasutada kõige liiklusohtlikumates paikades.
Tallinnas nimetab ta selliste kohtadena näiteks Järvevana tee raudteeülesõidu ja nn Stockmanni ristmikku, kus hulgaliselt rikkumisi ette tuleb.
"Järvevana teel on raudteeülesõit ja 50 ala. Seal ei ole ka nähtavus kõige parem - kui liikuda Tartu maantee suunas, ei ole vasak pool hästi näha. See 50 on seal selleks, et juhil oleks aega ka pidurdada ja vajadusel peatuda," põhjendab Rüütelmaa.
Keskmiselt ületatakse see ülesõit aga kiirusel 70 km/h. "Kui rong tuleb ja tõkkepuu langeb, siis on seal pidevalt äkkpidurdused. Iga kuu sõidetakse Eestis raudteel keskmiselt üks tõkkepuu maha," tõdeb Rüütelmaa. Harvad pole ka fataalsed õnnetused raudteeülesõitudel.
Stockmanni ristmikul aga mõõdetakse pidevalt ulmelisi kiirusi, millega seda ületatakse. Ometi on tegemist suure ja keerulise liiklussõlmega, kus liigub ka tramm.
Rüütelmaa toob järjest näiteid, kuidas üks või teine sõiduauto, mikrobuss ja raskeveok sajaga üle ristmiku on kihutanud. Seetõttu olekski ohutuse nimel abi teisaldatavatest kiiruskaameratest, mis liiklust rahustaksid. | Kristiine kiiruskaamerate käivitamine Tallinnas vähendas rikkumisi kordades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnasse on kiiruskaamerad paigaldatud Kristiine ristmikule ja Ülemiste viaduktile tunnelisuu ette Järvevana teel.
Kui Kristiine ristmiku kaamerad andis Tallinn maanteeametile üle, siis Ülemiste viadukti kaamera on endiselt linna käsutuses. Kas viimane ka trahve teeb, Tallinna transpodiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ei ütle, sest ta peab oluliseks, et liiklejad täidaksid reegleid kõikjal ja alati, sõltumata kiiruskaamera töökorrast.
"Autojuhid on ju isegi näinud Ülemiste viaduktil, et kui nende kiirus on lubatust vähemalt +3 km/h, siis kaamera kuvab neile kiiruse ületamist," ütleb Rüütelmaa, jättes vastamata, kas kaamera fikseeritud kiiruseületamise eest ka trahve on teinud. "Ma trahvinumbrit öelda ei oska, seda menetleb politsei."
Politseist kinnitati ERR-ile siiski, et ametlikult mõõdavad Tallinnas kiirust üksnes Kristiine liikluskaamerad, ent Ülemiste kaamera on pigem informatiivne tabloo, mis näitab juhile tema sõidukiirust, juhul kui see lubatud 70 km/h ületab.
Rüütelmaa sõnul on nad fikseerinud, et Järvevana teel sõidab enamik liiklejaid kiirusega 67-68 km/h. Samas on ka mõningaid ekstreemseid näiteid juulikuu teisest poolest: näiteks mõõdeti ühe sõiduauto kiiruseks 153 km/h, ühe kaubiku kiiruseks 134 km/h ja ühe raske-poolhaagise kiiruseks, mis ei tohi ühelgi juhul üle 90 km/h sõita, 107 km/h.
"Elu näitab seda, et need kaamerad distsiplineerivad autojuhte, aga juhi juures, kes sõidab kiirusel 153 km/h, ei aita miski - selline juht tuleb liiklusest eemaldada," ütleb Rüütelmaa.
Kas politsei selle juhi ka juhtimisõigusest ilma jättis, Rüütelmaa ei tea - transpordiametile laekub info mõõdetud kiirustest, ent trahvimisega tegeleb juba politsei ning tagasisidet trahvimistest linn ei saa.
PPA teatel nad juhtimisõigust siiski ära pole võtnud.
"Kiiruskaamera poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamise korral kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust, mis ei näe ette põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Valdav osa hoiatustrahvidest on summas 9-18 eurot," kommenteeris PPA pressiesindaja Marie Aava.
Kristiine ristmiku liiklus rahunes
Rüütelmaa sõnul oli ajakirjanduses avaldatud teatest, et Kristiine ristmiku kiiruskaamera alustab tööd 1. märtsist, palju kasu.
"Kohe pärast seda sõidukiiruste ületamised langesid, kordades kohe," tõdeb Rüütelmaa.
Kui alates märtsist on Kristiine ristmiku kahe kiiruskaameraga fikseeritud keskmiselt pisut üle 600 kiiruseületuse kuus, siis kaks kuud eristuvad selgelt: juuli ja august. Juulikuus oli rikkumisi rekordvähe ja augustis, mis pole veel lõppenudki, rekordpalju.
"Juulikuu tagasihoidlik tulemus on ilmselt tingitud puhkuseperioodist, mil linnaliikluses osales vähem sõidukeid. Septembris muutub linnapilt, sest inimesed naasevad tööle," prognoosib PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sügisel muutust.
Siiski tuleb ka Kristiine ristmikul aeg-ajalt ette hulljulgeid manöövreid.
"Kristiine ristmikul, kus on lubatud sõita maksimaalselt 50 km/h, oli rekord 96 km/h, ja see oli veel pöördel. Mis toimub selle inimese peas, kes läheb Kristiine ristmikule 96 km/h? Seal on palju jalakäijaid ja ühistranspordi peatused. Aga kui tehnika alt veab, rehv lõhkeb? Ei taha üldse mõelda," ütleb Rüütelmaa.
Mobiilsest kaamerast oleks abi
Ehkki kaamera on võimeline tuvastama ka punase tule eiramist ristmikul, käivitub see funktsioon Rüütelmaa sõnul alles järgmise aasta veebruarist.
Tema sõnul oleks suur abi mobiilsetest kiiruskaameratest, mille asukohta saaks vastavalt vajadusele muuta ning kasutada kõige liiklusohtlikumates paikades.
Tallinnas nimetab ta selliste kohtadena näiteks Järvevana tee raudteeülesõidu ja nn Stockmanni ristmikku, kus hulgaliselt rikkumisi ette tuleb.
"Järvevana teel on raudteeülesõit ja 50 ala. Seal ei ole ka nähtavus kõige parem - kui liikuda Tartu maantee suunas, ei ole vasak pool hästi näha. See 50 on seal selleks, et juhil oleks aega ka pidurdada ja vajadusel peatuda," põhjendab Rüütelmaa.
Keskmiselt ületatakse see ülesõit aga kiirusel 70 km/h. "Kui rong tuleb ja tõkkepuu langeb, siis on seal pidevalt äkkpidurdused. Iga kuu sõidetakse Eestis raudteel keskmiselt üks tõkkepuu maha," tõdeb Rüütelmaa. Harvad pole ka fataalsed õnnetused raudteeülesõitudel.
Stockmanni ristmikul aga mõõdetakse pidevalt ulmelisi kiirusi, millega seda ületatakse. Ometi on tegemist suure ja keerulise liiklussõlmega, kus liigub ka tramm.
Rüütelmaa toob järjest näiteid, kuidas üks või teine sõiduauto, mikrobuss ja raskeveok sajaga üle ristmiku on kihutanud. Seetõttu olekski ohutuse nimel abi teisaldatavatest kiiruskaameratest, mis liiklust rahustaksid.
### Response:
Kristiine kiiruskaamerate käivitamine Tallinnas vähendas rikkumisi kordades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "The Orpheum ei saa näidata filmi, mille sisu on tundetu nii suure osa vastu meie ühiskonnast," seisis ametlikus teadaandes, vahendas Independent.
Film jõudis The Orpheumi kuu alguses, kuid otsustati järgmise suve kinokavast eemaldada, sest tõi kaasa liialt pettunud kommentaare kinokülastajatelt.
"Tuulest viidud" on 1939. aasta linateos, mis räägib Ameerika kodusõja eelpäevadest ning pälvis esimese värvifilmina Oscari. Ühtlasi tegi "Tuulest viidud" ajalugu, sest tõi kuldmehikese esimesele mustanahalisele, naiskõrvalosa täitnud Hattie McDanielile.
Läbi aastate on film toonud kaasa pahameelt, sest peegeldab mõnede hinnangul lõunaosariiklaste seisukohti ning õigustab rassilisi stereotüüpe.
"The Orpheum aktsepteerib programmile antud tagasisidet elanikkonnalt ning filmi hiljutine linastus pälvis hulgaliselt kommentaare. The Orpheum võttis neid kõiki tõsiselt," põhjendas kino esindaja. Ühtlasi seisis ametlikus teadaandes, et hariva, meelelahutusliku ja õpetliku eesmärgiga organisatsioon ei saa näidata filmi, mis mõjub tundetult nii suurele osale kohalikest elanikest.
Kinopidajate otsus on kaasa toonud ka negatiivset tagasisidet, sest filmi nähakse eelkõige märgilise teosena kultuurimaailmas. "Mis maailmas toimub? Kujusid võetakse maha, filmiklassika tühistatakse. Kas me jõuame nii raamatute põletamiseni? Pole vahet, mitu monumenti maha võetakse või filmi ära keelatakse, ajalugu ei saa kustutada," kommenteeris Facebooki kasutaja Lauren Rogers.
"Tuulest viidud" film põhineb Margaret Mitchelli samanimelisel romaanil ning pälvis kaheksa Oscarit. | USA kino lõpetas rassismisüüdistuste tõttu "Tuulest viidud" näitamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"The Orpheum ei saa näidata filmi, mille sisu on tundetu nii suure osa vastu meie ühiskonnast," seisis ametlikus teadaandes, vahendas Independent.
Film jõudis The Orpheumi kuu alguses, kuid otsustati järgmise suve kinokavast eemaldada, sest tõi kaasa liialt pettunud kommentaare kinokülastajatelt.
"Tuulest viidud" on 1939. aasta linateos, mis räägib Ameerika kodusõja eelpäevadest ning pälvis esimese värvifilmina Oscari. Ühtlasi tegi "Tuulest viidud" ajalugu, sest tõi kuldmehikese esimesele mustanahalisele, naiskõrvalosa täitnud Hattie McDanielile.
Läbi aastate on film toonud kaasa pahameelt, sest peegeldab mõnede hinnangul lõunaosariiklaste seisukohti ning õigustab rassilisi stereotüüpe.
"The Orpheum aktsepteerib programmile antud tagasisidet elanikkonnalt ning filmi hiljutine linastus pälvis hulgaliselt kommentaare. The Orpheum võttis neid kõiki tõsiselt," põhjendas kino esindaja. Ühtlasi seisis ametlikus teadaandes, et hariva, meelelahutusliku ja õpetliku eesmärgiga organisatsioon ei saa näidata filmi, mis mõjub tundetult nii suurele osale kohalikest elanikest.
Kinopidajate otsus on kaasa toonud ka negatiivset tagasisidet, sest filmi nähakse eelkõige märgilise teosena kultuurimaailmas. "Mis maailmas toimub? Kujusid võetakse maha, filmiklassika tühistatakse. Kas me jõuame nii raamatute põletamiseni? Pole vahet, mitu monumenti maha võetakse või filmi ära keelatakse, ajalugu ei saa kustutada," kommenteeris Facebooki kasutaja Lauren Rogers.
"Tuulest viidud" film põhineb Margaret Mitchelli samanimelisel romaanil ning pälvis kaheksa Oscarit.
### Response:
USA kino lõpetas rassismisüüdistuste tõttu "Tuulest viidud" näitamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sunday Telegraph kirjutab oma allikatele viidates, et käesoleva aasta alguses toimunud öise simulatsiooniõppuse ajal saabusid terroristideks kehastunud politseinikud paadiga Thamesi jõelt parlamendihoonesse ning neil õnnestus tungida alamkoja ruumidesse viie minutiga.
Reaalses olukorras võiks selline sissetung lõppeda rohkem kui 100 rahvasaadiku surmaga.
Õppuse näol oli tegu ühega meetmetest, mida Briti politsei võttis kasutusele pärast märtsikuist terrorirünnakus Londonis, kus ründaja sõitis kõigepealt autoga Westminsteri sillal inimestele otsa, väljus siis autost ja pussitas parlamendi väravas politseinikku. Korravalvurid lasid ründaja maha. Terroriakti tõttu hukkusid politseinik Keith Palmer ja veel kaks inimest.
Nüüdseks olevat Westminsteri paleel ka Thamesi poolel relvastatud valve ning võimud on astunud ka muid samme, et parlamendihoone turvalisust tõsta. | Õppus: "terroristid" tungisid Briti alamkotta viie minutiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sunday Telegraph kirjutab oma allikatele viidates, et käesoleva aasta alguses toimunud öise simulatsiooniõppuse ajal saabusid terroristideks kehastunud politseinikud paadiga Thamesi jõelt parlamendihoonesse ning neil õnnestus tungida alamkoja ruumidesse viie minutiga.
Reaalses olukorras võiks selline sissetung lõppeda rohkem kui 100 rahvasaadiku surmaga.
Õppuse näol oli tegu ühega meetmetest, mida Briti politsei võttis kasutusele pärast märtsikuist terrorirünnakus Londonis, kus ründaja sõitis kõigepealt autoga Westminsteri sillal inimestele otsa, väljus siis autost ja pussitas parlamendi väravas politseinikku. Korravalvurid lasid ründaja maha. Terroriakti tõttu hukkusid politseinik Keith Palmer ja veel kaks inimest.
Nüüdseks olevat Westminsteri paleel ka Thamesi poolel relvastatud valve ning võimud on astunud ka muid samme, et parlamendihoone turvalisust tõsta.
### Response:
Õppus: "terroristid" tungisid Briti alamkotta viie minutiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul pakub hea tervisespordirajatis palju mugavaid võimalusi liikumiseks, kuid hea tervisespordirajatise loomine, arendamine ja käigushoidmine nõuab palju planeerimist ja pühendunud tööd, sageli sõltumata ilmast ja kellaajast.
"Oleme tänulikud kõigile, kes seda tööd pühendumusega Eesti rahva heaks teevad. Koos anname panuse liikumisharrastuse edendamisesse, et meie inimesed elaksid kauem tervemalt ja õnnelikumalt. EOK peab oluliseks tunnustada neid, kes on Eesti spordi ja liikumisharrastuse arengule kaasa aidanud, ning on hea meel, et tänavu on põhjust välja anda koguni kaks auhinda," ütles Sõõrumaa.
Parima tervisespordirajatise valimisel hinnatakse pakutavaid liikumisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele ja erinevate raskusastmetele, kasutatavust erinevatel aastaaegadel, valgustuse olemasolu pimedal ajal, sobivust ümbritseva keskkonnaga, maastiku ja looduse eripäradega arvestamist, haljastuselementide kasutamist, kerget ligipääsetavust, põhiteenuste tasuta kasutamisvõimalusi ja palju muud. Kuna üleriigilisel komisjonil oli tänavu raske eristada ühte parimat, langetati otsus anda välja kaks autasu.
Tõrva Terviseradade matkaring kulgeb mööda Tõrva linna parkmetsi, parke ja haljasalasid, mis moodustavad katkematu rohelise võrgustiku. Rohealad ümbritsevad linna ja moodustavad rohekoridore linna sees, mis omakorda on seotud kergliiklusteedega. Matkaringi pikkus on 11,1 km, millest valgustatud raja pikkus on 1,5 km. Tõrva Terviseradade hulka kuulub ka 6 km pikkune rattarada ja Härma 4,2 km pikkused terviserajad, mis talvel kohandatakse suusatamiseks. Kõiki neid hooldab koos vabatahtlikega 2009. aastal asutatud MTÜ Tõrva Spordiselts, spordiseltsi partner on Tõrva linn. Tõrva Spordiselts korraldab terviseradadel mitmesuguseid spordiüritusi, näiteks mullu kokku 45 ning osavõtjate arv ulatus kuni saja inimeseni.
Pirita Spordikeskusel on ammused traditsioonid. Siia on treenima oodatud nii igas vanuses tervisesportlased kui ka tippsportlased. Velotreki ehitamist alustati juba 1955. aastal ja Rummu teealuse tunneli rajamine, mis ühendab suusarajad Lillepi pargi rattateedega, jõudis lõpule 2015. aastal. Remonditud on velotrekki, rajatud eri pikkusega jooksu- ja suusaradu ning tenniseväljakuid. Talvel saab siin harrastada uisutamist. Kogu keskus sobitub hästi maastikku ja seetõttu pakuvad Pirita kaunid maastikuvaated sportimise kõrval ka emotsionaalset naudingut. Keskuse Pirita jõe poolsele alale on rajatud väiksemate spordihuviliste jaoks mänguväljak. Velotreki keskmises osas saab harrastada jalgpalli. Suurepärane võimalus on siia loodud rannavõrkpalli mängimiseks ja Pirita jões ujumiseks. Loomulikult on alal välijõusaal ja venitussein jooksjatele. Terviserajad on väga populaarsed ja kuna rajad on valgustatud, ei sega treenijaid ka õhtupimedus.
Kodukaunistamise konkurssi on Eesti Kodukaunistamise Ühendus korraldanud alates 1999. aastast. Autasud annab üle Vabariigi President. Alates 2005. aastast valitakse konkursil Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel ka parimat tervisespordirajatist. | Aasta tervisespordirajatised on Tõrva Terviserajad ja Pirita Spordikeskus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul pakub hea tervisespordirajatis palju mugavaid võimalusi liikumiseks, kuid hea tervisespordirajatise loomine, arendamine ja käigushoidmine nõuab palju planeerimist ja pühendunud tööd, sageli sõltumata ilmast ja kellaajast.
"Oleme tänulikud kõigile, kes seda tööd pühendumusega Eesti rahva heaks teevad. Koos anname panuse liikumisharrastuse edendamisesse, et meie inimesed elaksid kauem tervemalt ja õnnelikumalt. EOK peab oluliseks tunnustada neid, kes on Eesti spordi ja liikumisharrastuse arengule kaasa aidanud, ning on hea meel, et tänavu on põhjust välja anda koguni kaks auhinda," ütles Sõõrumaa.
Parima tervisespordirajatise valimisel hinnatakse pakutavaid liikumisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele ja erinevate raskusastmetele, kasutatavust erinevatel aastaaegadel, valgustuse olemasolu pimedal ajal, sobivust ümbritseva keskkonnaga, maastiku ja looduse eripäradega arvestamist, haljastuselementide kasutamist, kerget ligipääsetavust, põhiteenuste tasuta kasutamisvõimalusi ja palju muud. Kuna üleriigilisel komisjonil oli tänavu raske eristada ühte parimat, langetati otsus anda välja kaks autasu.
Tõrva Terviseradade matkaring kulgeb mööda Tõrva linna parkmetsi, parke ja haljasalasid, mis moodustavad katkematu rohelise võrgustiku. Rohealad ümbritsevad linna ja moodustavad rohekoridore linna sees, mis omakorda on seotud kergliiklusteedega. Matkaringi pikkus on 11,1 km, millest valgustatud raja pikkus on 1,5 km. Tõrva Terviseradade hulka kuulub ka 6 km pikkune rattarada ja Härma 4,2 km pikkused terviserajad, mis talvel kohandatakse suusatamiseks. Kõiki neid hooldab koos vabatahtlikega 2009. aastal asutatud MTÜ Tõrva Spordiselts, spordiseltsi partner on Tõrva linn. Tõrva Spordiselts korraldab terviseradadel mitmesuguseid spordiüritusi, näiteks mullu kokku 45 ning osavõtjate arv ulatus kuni saja inimeseni.
Pirita Spordikeskusel on ammused traditsioonid. Siia on treenima oodatud nii igas vanuses tervisesportlased kui ka tippsportlased. Velotreki ehitamist alustati juba 1955. aastal ja Rummu teealuse tunneli rajamine, mis ühendab suusarajad Lillepi pargi rattateedega, jõudis lõpule 2015. aastal. Remonditud on velotrekki, rajatud eri pikkusega jooksu- ja suusaradu ning tenniseväljakuid. Talvel saab siin harrastada uisutamist. Kogu keskus sobitub hästi maastikku ja seetõttu pakuvad Pirita kaunid maastikuvaated sportimise kõrval ka emotsionaalset naudingut. Keskuse Pirita jõe poolsele alale on rajatud väiksemate spordihuviliste jaoks mänguväljak. Velotreki keskmises osas saab harrastada jalgpalli. Suurepärane võimalus on siia loodud rannavõrkpalli mängimiseks ja Pirita jões ujumiseks. Loomulikult on alal välijõusaal ja venitussein jooksjatele. Terviserajad on väga populaarsed ja kuna rajad on valgustatud, ei sega treenijaid ka õhtupimedus.
Kodukaunistamise konkurssi on Eesti Kodukaunistamise Ühendus korraldanud alates 1999. aastast. Autasud annab üle Vabariigi President. Alates 2005. aastast valitakse konkursil Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel ka parimat tervisespordirajatist.
### Response:
Aasta tervisespordirajatised on Tõrva Terviserajad ja Pirita Spordikeskus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige rohkem arutati uute kaalukategooriate teemal ning anti ka omapoolsed nõuanded, kuidas erinevates maadlusstiilides käituma peaks.
Juba varem on juhtivad ametnikud mõista andnud, et tahetakse liikuda seniselt kaheksalt kaalukategoorialt kümne peale, kuid suurimaks probleemiks on olnud see, kuidas tehtavad muudatused saada kõige paremini klappima olümpiamängude kuue kaalukategooriaga.
Lõpuks võeti komisjoni poolt üsnagi konservatiivne seisukoht ning kõige rohkem muudeti kreeka-rooma maadluse kategooriaid, kirjutab portaal unitedworldwrestling.org.
Vabamaadluses jäid kehtima senised kaheksa kaalukategooriat ja neile lisati lihtsalt 79 kg ja 92 kg klassid. Olümpial maadeldakse kategooriates 57 kg, 65 kg, 74 kg, 86 kg, 97 kg ja 125 kg. Alles jäävad ka senised vahepealsed kategooriad 61 kg ja 70 kg, millele siis lisatakse eelpool mainitud 79 kg ja 92 kg.
Naistemaadluses nihutati erinevaid kategooriaid 1-2 kilo võrra ning olümpial maadeldakse edaspidi klassides 50 kg, 53 kg, 57 kg, 62 kg, 68 kg ja 76 kg ning teistel võistlustel on eraldi arvestus ka kategooriates 55 kg, 59 kg, 65 kg ja 72 kg.
Kreeka-rooma maadluses nihutati enamus kategooriaid ning edaspidi on olümpiaklassideks 60 kg, 67 kg, 77 kg, 87 kg, 97 kg ja 130 kg. Teistel võistlustel lisanduvad veel ka 55 kg, 63 kg, 72 kg ja 82 kg.
Juunioride ja U-23 maadlejad hakkavad võistlema täiskasvanute kategooriate järgi. Noormaadlejate kategooriad tehakse teatavaks lähipäevadel. | Maadluses lisatakse ja muudetakse kaalukategooriaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige rohkem arutati uute kaalukategooriate teemal ning anti ka omapoolsed nõuanded, kuidas erinevates maadlusstiilides käituma peaks.
Juba varem on juhtivad ametnikud mõista andnud, et tahetakse liikuda seniselt kaheksalt kaalukategoorialt kümne peale, kuid suurimaks probleemiks on olnud see, kuidas tehtavad muudatused saada kõige paremini klappima olümpiamängude kuue kaalukategooriaga.
Lõpuks võeti komisjoni poolt üsnagi konservatiivne seisukoht ning kõige rohkem muudeti kreeka-rooma maadluse kategooriaid, kirjutab portaal unitedworldwrestling.org.
Vabamaadluses jäid kehtima senised kaheksa kaalukategooriat ja neile lisati lihtsalt 79 kg ja 92 kg klassid. Olümpial maadeldakse kategooriates 57 kg, 65 kg, 74 kg, 86 kg, 97 kg ja 125 kg. Alles jäävad ka senised vahepealsed kategooriad 61 kg ja 70 kg, millele siis lisatakse eelpool mainitud 79 kg ja 92 kg.
Naistemaadluses nihutati erinevaid kategooriaid 1-2 kilo võrra ning olümpial maadeldakse edaspidi klassides 50 kg, 53 kg, 57 kg, 62 kg, 68 kg ja 76 kg ning teistel võistlustel on eraldi arvestus ka kategooriates 55 kg, 59 kg, 65 kg ja 72 kg.
Kreeka-rooma maadluses nihutati enamus kategooriaid ning edaspidi on olümpiaklassideks 60 kg, 67 kg, 77 kg, 87 kg, 97 kg ja 130 kg. Teistel võistlustel lisanduvad veel ka 55 kg, 63 kg, 72 kg ja 82 kg.
Juunioride ja U-23 maadlejad hakkavad võistlema täiskasvanute kategooriate järgi. Noormaadlejate kategooriad tehakse teatavaks lähipäevadel.
### Response:
Maadluses lisatakse ja muudetakse kaalukategooriaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene laenuleping 100 000 euro mahus allkirjastati möödunud nädalal. Laenuga plaanib Viimsis tegutsev toitlustusettevõte ümber ehitada köögi ja soetada uut tehnikat, teatas Ühistupank.
Ettevõtetele laenude pakkumine on ainus teenus, mida saab Ühistupank pakkuda ilma tegevusloata, ütles panga juhatuse esimees Ülle Mathiesen BNS-ile. Tegevusloa puudumise tõttu ei saa pank pakkuda laene ega muid teenuseid eraisikutele.
Mathieseni sõnul on väikeste ja keskmiste ettevõtete huvi uue laenu vastu märkimisväärne ning suurpankade vähene huvi väikeste äriklientide vastu annab väikestele finantsasutustele hea võimaluse.
Eesti Ühistupank näeb ärilaenu klientidena eelkõige ettevõtteid, millel on vaja äritegevuse arendamiseks ja laiendamiseks laenu mahus 10 000 - 150 000 eurot. "Ettevõtte asukoht ega tegevusala ei ole meie jaoks piiranguks – oleme valmis rahastama erinevate sektorite ettevõtteid Eesti eri paigus. Laenuintress on meil kindlasti konkurentsivõimeline, oluline on kinnisvaratagatise olemasolu. Esimeses etapis anname me ettevõtetele laenu kuni kolmeks aastaks," lisas Ülle Mathiesen.
Aprillis ei andnud finantsinspektsioon Ühistupangale tegevusluba, kuna ei saanud soovitud lisainfot Edgar Savisaare kohta. Ühistupank kaebas mais finantsinspektsiooni kohtusse ning plaanib tänavu neljandas kvartalis uuesti taotleda tegevusluba.
Ühistupangal on 161 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget. Nende hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted. | Ühistupank andis välja esimese ärilaenu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene laenuleping 100 000 euro mahus allkirjastati möödunud nädalal. Laenuga plaanib Viimsis tegutsev toitlustusettevõte ümber ehitada köögi ja soetada uut tehnikat, teatas Ühistupank.
Ettevõtetele laenude pakkumine on ainus teenus, mida saab Ühistupank pakkuda ilma tegevusloata, ütles panga juhatuse esimees Ülle Mathiesen BNS-ile. Tegevusloa puudumise tõttu ei saa pank pakkuda laene ega muid teenuseid eraisikutele.
Mathieseni sõnul on väikeste ja keskmiste ettevõtete huvi uue laenu vastu märkimisväärne ning suurpankade vähene huvi väikeste äriklientide vastu annab väikestele finantsasutustele hea võimaluse.
Eesti Ühistupank näeb ärilaenu klientidena eelkõige ettevõtteid, millel on vaja äritegevuse arendamiseks ja laiendamiseks laenu mahus 10 000 - 150 000 eurot. "Ettevõtte asukoht ega tegevusala ei ole meie jaoks piiranguks – oleme valmis rahastama erinevate sektorite ettevõtteid Eesti eri paigus. Laenuintress on meil kindlasti konkurentsivõimeline, oluline on kinnisvaratagatise olemasolu. Esimeses etapis anname me ettevõtetele laenu kuni kolmeks aastaks," lisas Ülle Mathiesen.
Aprillis ei andnud finantsinspektsioon Ühistupangale tegevusluba, kuna ei saanud soovitud lisainfot Edgar Savisaare kohta. Ühistupank kaebas mais finantsinspektsiooni kohtusse ning plaanib tänavu neljandas kvartalis uuesti taotleda tegevusluba.
Ühistupangal on 161 eraisikust ja juriidilisest isikust liiget. Nende hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted.
### Response:
Ühistupank andis välja esimese ärilaenu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
American Made
Barry Seal: Mees üle Ameerika
1
7962
7962
2
The Nut Job 2: Nutty by Nature
Paras pähkel 2
1
6067
6067
3
Emoji Movie
Emoji film
2
4567
33585
4
The Hitman's Bodyguard
Palgamõrvari ihukaitsja
2
3658
18618
5
Бабушка лёгкого поведения
Nurjatu vanaema
1
1991
1991
6
Cars 3
Autod 3
5
1820
77311
7
Annabelle: Creation
Annabelle: loomine
3
1425
17838 | Eesti kino top 7. Kokaiinikauboi Tom Cruise maandus esikohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koht
Originaalpealkiri
Eesti pealkiri
Nädal
Vaatajaid
Vaatajaid kokku
1
American Made
Barry Seal: Mees üle Ameerika
1
7962
7962
2
The Nut Job 2: Nutty by Nature
Paras pähkel 2
1
6067
6067
3
Emoji Movie
Emoji film
2
4567
33585
4
The Hitman's Bodyguard
Palgamõrvari ihukaitsja
2
3658
18618
5
Бабушка лёгкого поведения
Nurjatu vanaema
1
1991
1991
6
Cars 3
Autod 3
5
1820
77311
7
Annabelle: Creation
Annabelle: loomine
3
1425
17838
### Response:
Eesti kino top 7. Kokaiinikauboi Tom Cruise maandus esikohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 31. augustil ootab Küprost ees mäng Bosnia ja Hertsegoviinaga ning kolm päeva hiljem, 3. septembril, kohtub Eesti Küprosega A. Le Coq Arenal. Mäng algab kell 19:00, väravad tehakse lahti kaks tundi varem. Kell 15:45 avatakse staadioni ümbruses festivaliala.
Eesti – Küprose kohtumine on otseülekandes nähtav ka ETV ning ERR-i spordiportaali vahendusel.
Küprose koondis:
Väravavahid
Antonis Giorgallidis (30.01.1982) – AEK Larnaca 67/0
Constantinos Panayi (08.10.1994) – Omonoia Nicosia 8/0
Neofytos Michael (19.12.1993) – Aris Limassol 0/0
Kaitsjad
Jason Demetriou (18.11.1987) – Southend United 37/1
Giorgos Merkis (30.07.1984) – Apoel Nicosia 35/1
Andreas Avraam (06.06.1987) – AEL Limassol 32/5
Konstantinos Laifis (19.05.1993) – FC Standard Liège 15/1
Marios Antoniades (14.05.1990) – AEK Larnaca 12/0
Fanos Katelaris (26.08.1996) – Omonoia Nicosia 2/1
Marios Demetriou (24.04.1993) – Omonoia Nicosia 0/0
Poolkaitsjad
Constantinos Charalambides (25.07.1981) – AEK Larnaca 91/12
Marios Nikolaou (04.10.1983) – AEL Limassol 54/1
Nektarios Alexandrou (19.12.1983) – Apoel Nicosia 37/0
Vincent Fabien Laban (09.09.1984) – AEK Larnaca 29/2
Kostakis Artymatas (15.04.1993) – Apoel Nicosia 16/0
Charalampos Kyriakou (09.02.1995) – Apollon Limassol 10/0
Grigoris Kastanos (30.01.1998) – Zulte Waregem 8/0
Giorgos Economides (10.04.1990) – Anorthosis Famagusta 7/0
Renato Margaca (17.07.1985) – Omonoia Nicosia 3/0
Vasilios Papafotis (10.08.1995) – Doska Katokopias 0/0
Alexandros Konstantinou (11.04.1992) – Ermis Aradippou 0/0
Ründajad
Efstathios Aloneftis (29.03.1983) – Apoel Nicosia 65/11
Dimitris Christofi (28.09.1988) – Omonoia Nicosia 44/7
Nestor Mytidis (01.06.1991) – AEK Larnaca 29/5
Pieros Sotiriou (13.01.1993) – FC Copenhagen 21/2
Antreas Makris (27.11.1995) – Apoel Nicosia 17/0 | Küprose jalgpallikoondis toetub peamiselt koduliiga palluritele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
31. augustil ootab Küprost ees mäng Bosnia ja Hertsegoviinaga ning kolm päeva hiljem, 3. septembril, kohtub Eesti Küprosega A. Le Coq Arenal. Mäng algab kell 19:00, väravad tehakse lahti kaks tundi varem. Kell 15:45 avatakse staadioni ümbruses festivaliala.
Eesti – Küprose kohtumine on otseülekandes nähtav ka ETV ning ERR-i spordiportaali vahendusel.
Küprose koondis:
Väravavahid
Antonis Giorgallidis (30.01.1982) – AEK Larnaca 67/0
Constantinos Panayi (08.10.1994) – Omonoia Nicosia 8/0
Neofytos Michael (19.12.1993) – Aris Limassol 0/0
Kaitsjad
Jason Demetriou (18.11.1987) – Southend United 37/1
Giorgos Merkis (30.07.1984) – Apoel Nicosia 35/1
Andreas Avraam (06.06.1987) – AEL Limassol 32/5
Konstantinos Laifis (19.05.1993) – FC Standard Liège 15/1
Marios Antoniades (14.05.1990) – AEK Larnaca 12/0
Fanos Katelaris (26.08.1996) – Omonoia Nicosia 2/1
Marios Demetriou (24.04.1993) – Omonoia Nicosia 0/0
Poolkaitsjad
Constantinos Charalambides (25.07.1981) – AEK Larnaca 91/12
Marios Nikolaou (04.10.1983) – AEL Limassol 54/1
Nektarios Alexandrou (19.12.1983) – Apoel Nicosia 37/0
Vincent Fabien Laban (09.09.1984) – AEK Larnaca 29/2
Kostakis Artymatas (15.04.1993) – Apoel Nicosia 16/0
Charalampos Kyriakou (09.02.1995) – Apollon Limassol 10/0
Grigoris Kastanos (30.01.1998) – Zulte Waregem 8/0
Giorgos Economides (10.04.1990) – Anorthosis Famagusta 7/0
Renato Margaca (17.07.1985) – Omonoia Nicosia 3/0
Vasilios Papafotis (10.08.1995) – Doska Katokopias 0/0
Alexandros Konstantinou (11.04.1992) – Ermis Aradippou 0/0
Ründajad
Efstathios Aloneftis (29.03.1983) – Apoel Nicosia 65/11
Dimitris Christofi (28.09.1988) – Omonoia Nicosia 44/7
Nestor Mytidis (01.06.1991) – AEK Larnaca 29/5
Pieros Sotiriou (13.01.1993) – FC Copenhagen 21/2
Antreas Makris (27.11.1995) – Apoel Nicosia 17/0
### Response:
Küprose jalgpallikoondis toetub peamiselt koduliiga palluritele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Valitsuspartnerid on kokku leppinud, et ühe koalitsioonierakonna esimehena on Helir-Valdor Seederil võimalus soovi korral valitsuse kabinetinõupidamistel osaleda," ütles valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver BNS-ile.
IRL-i suurkogu valis Seederi partei esimeheks 13. mail ja pärast seda võttis ta Priit Sibulalt üle IRL-i riigikogu fraktsiooni juhtimise.
Juuni alguses sai Seederi ettepanekul Margus Tsahkna asemel kaitseministriks Jüri Luik, Marko Pomerantsi asemel uueks keskkonnaministriks Siim Valmar Kiisler ja Sven Sesteri asemel rahandusministriks Toomas Tõniste. | Seeder saab soovi korral valitsuskabineti nõupidamistel osaleda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Valitsuspartnerid on kokku leppinud, et ühe koalitsioonierakonna esimehena on Helir-Valdor Seederil võimalus soovi korral valitsuse kabinetinõupidamistel osaleda," ütles valitsuse pressiesindaja Urmas Seaver BNS-ile.
IRL-i suurkogu valis Seederi partei esimeheks 13. mail ja pärast seda võttis ta Priit Sibulalt üle IRL-i riigikogu fraktsiooni juhtimise.
Juuni alguses sai Seederi ettepanekul Margus Tsahkna asemel kaitseministriks Jüri Luik, Marko Pomerantsi asemel uueks keskkonnaministriks Siim Valmar Kiisler ja Sven Sesteri asemel rahandusministriks Toomas Tõniste.
### Response:
Seeder saab soovi korral valitsuskabineti nõupidamistel osaleda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mullune meister Mariehamn võõrustas VPS-i 1102 pealtvaataja ees ja alistas nad 49. minuti tabamusest 1:0. Vaikla sai kirja nullimängu, Meerits 90 minutit ja Jürgenson jälgis kohtumist varumeeste seast. Liigatabelis on VPS 34 punktiga 6. kohal, Mariehamn 33 silmaga kohe nende selja taga, kirjutab Soccernet.ee.
Teisest tänases kohtumises alistas tabeliliider HJK 5521 silmapaari ees Ats Purje koduklubi Kuopio Palloseura. HJK-le tõi 1:0 võidu Akseli Pelvase 40. minuti värav. Purje tegi KuPS-i eest kaasa täismängu ning teenis 84. minutil ka kollase kaardi. KuPS jätkab 35 punktiga neljandal tabelireal.
Soome naiste kõrgliiga väljalangemisgrupis jätkas kaotuste lainel Eesti koondise kaitsja Pille Raadiku koduklubi Aland United, kes jäi Oulu Naisfutisele alla 0:2. Alandi kapten Raadik tegi kaasa täismängu. Kaotusest hoolimata edestavad nad üleminekumängudele viivat eelviimast kohta kolme punktiga. | Eesti väravavahtide duelli Soomes võitis Vaikla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mullune meister Mariehamn võõrustas VPS-i 1102 pealtvaataja ees ja alistas nad 49. minuti tabamusest 1:0. Vaikla sai kirja nullimängu, Meerits 90 minutit ja Jürgenson jälgis kohtumist varumeeste seast. Liigatabelis on VPS 34 punktiga 6. kohal, Mariehamn 33 silmaga kohe nende selja taga, kirjutab Soccernet.ee.
Teisest tänases kohtumises alistas tabeliliider HJK 5521 silmapaari ees Ats Purje koduklubi Kuopio Palloseura. HJK-le tõi 1:0 võidu Akseli Pelvase 40. minuti värav. Purje tegi KuPS-i eest kaasa täismängu ning teenis 84. minutil ka kollase kaardi. KuPS jätkab 35 punktiga neljandal tabelireal.
Soome naiste kõrgliiga väljalangemisgrupis jätkas kaotuste lainel Eesti koondise kaitsja Pille Raadiku koduklubi Aland United, kes jäi Oulu Naisfutisele alla 0:2. Alandi kapten Raadik tegi kaasa täismängu. Kaotusest hoolimata edestavad nad üleminekumängudele viivat eelviimast kohta kolme punktiga.
### Response:
Eesti väravavahtide duelli Soomes võitis Vaikla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algus oli väga lubav. Teise veerandaja keskel juhtis Eesti 18 punktiga 39:21 ja paistis, et ülemäära tõsiseks mänguks ei lähe. Aga kaugelt hästi tabama hakanud norralased tulid mängu tagasi. Nende kaugvisete protsent kohtumise lõpuks oli koguni 52 % (12/23), pooled kolmesed tabas Lars Espe (6/7), kirjutab basket.ee.
Kohtumise lõpp oli mõlemapoolsete võimalustega, kuid pikema kõrre tõmbasid vastased. Eesti eduseisul 83:82 alustati viimast minutit, ent lõpuspurt 8:2 tagas võidu Norrale.
Eesti poolel oli suurim skooritegija Mihkel Kirves 25 punktiga, võrdselt 12 punkti lisasid Siim-Markus Post ja Oliver Metsalu. Vastastel kogus Espe 27 punkti. | Eesti universiaadikoondis kaotas hästi kolmeseid tabanud Norrale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algus oli väga lubav. Teise veerandaja keskel juhtis Eesti 18 punktiga 39:21 ja paistis, et ülemäära tõsiseks mänguks ei lähe. Aga kaugelt hästi tabama hakanud norralased tulid mängu tagasi. Nende kaugvisete protsent kohtumise lõpuks oli koguni 52 % (12/23), pooled kolmesed tabas Lars Espe (6/7), kirjutab basket.ee.
Kohtumise lõpp oli mõlemapoolsete võimalustega, kuid pikema kõrre tõmbasid vastased. Eesti eduseisul 83:82 alustati viimast minutit, ent lõpuspurt 8:2 tagas võidu Norrale.
Eesti poolel oli suurim skooritegija Mihkel Kirves 25 punktiga, võrdselt 12 punkti lisasid Siim-Markus Post ja Oliver Metsalu. Vastastel kogus Espe 27 punkti.
### Response:
Eesti universiaadikoondis kaotas hästi kolmeseid tabanud Norrale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Välisministeeriumi teatel jõuti Pekingis toimunud kõnelustel "vastastikusele mõistmisele".
India ei nõudle vaidlusalust Doklami piirkonda Himaalajas endale, vaid on tihedates liitlassuhetes Bhutaniga, keda nähakse puhvrina oma rivaali Hiina suhtes. India ja Hiina järjekordne vastasseis piirkonnas algas 16. juunil, kui Hiina väed asusid Doklami platool teed ehitama ja India selle takistamiseks sinna oma väed viis.
Hiina väljendas India otsusega seoses rahulolu.
Hiina välisministeeriumi esindaja Hua Chunying kinnitas, et India on oma väed ja tehnika tagasi tõmmanud ja Hiina väed "jätkavad patrullimist piiri Hiina poolel".
Platoo on strateegiliselt tähtis, sest annab Hiinale juurdepääsu kitsale maaribale, mis ühendab India kirdeosariike ülejäänud riigiga.
Analüütikute sõnul oli tegemist ühe sügavaima kriisiga kahe tuumariigi vahel viimaste aastakümnete jooksul.
India ja Hiina vastastikusel usaldamatusel on pikka ajalugu ning 1962. aastal pidasid nad India Arunachal Pradeshi osariigi pärast maha sõja.
Esmaspäevane avaldus tuli mõni päev enne seda, kui India peaminister Narendra Modi peaks sõitma Hiinasse BRICS-i riikide - India, Hiina, Venemaa, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi -- tippkohtumisele. | India väed lõpetavad Himaalajas vastasseisu Hiinaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Välisministeeriumi teatel jõuti Pekingis toimunud kõnelustel "vastastikusele mõistmisele".
India ei nõudle vaidlusalust Doklami piirkonda Himaalajas endale, vaid on tihedates liitlassuhetes Bhutaniga, keda nähakse puhvrina oma rivaali Hiina suhtes. India ja Hiina järjekordne vastasseis piirkonnas algas 16. juunil, kui Hiina väed asusid Doklami platool teed ehitama ja India selle takistamiseks sinna oma väed viis.
Hiina väljendas India otsusega seoses rahulolu.
Hiina välisministeeriumi esindaja Hua Chunying kinnitas, et India on oma väed ja tehnika tagasi tõmmanud ja Hiina väed "jätkavad patrullimist piiri Hiina poolel".
Platoo on strateegiliselt tähtis, sest annab Hiinale juurdepääsu kitsale maaribale, mis ühendab India kirdeosariike ülejäänud riigiga.
Analüütikute sõnul oli tegemist ühe sügavaima kriisiga kahe tuumariigi vahel viimaste aastakümnete jooksul.
India ja Hiina vastastikusel usaldamatusel on pikka ajalugu ning 1962. aastal pidasid nad India Arunachal Pradeshi osariigi pärast maha sõja.
Esmaspäevane avaldus tuli mõni päev enne seda, kui India peaminister Narendra Modi peaks sõitma Hiinasse BRICS-i riikide - India, Hiina, Venemaa, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi -- tippkohtumisele.
### Response:
India väed lõpetavad Himaalajas vastasseisu Hiinaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ürituse jätkuv tõusulaine näitab: eestlased tahavad näha ja kuulda retrostaare," kinnitas ürituse pressiesindaja Reno Hekkonens ERR Menule.
Tänavu kolmandat korda toimunud festival tõi kolme päeva jooksul publiku ette terve rea kodu- ja välismaiseid retrostaare. Hekkonens tõdes, et publikut tundub kontsertidele jaguvat. "Proovime iga aasta teha põhjaliku analüüsi, mis töötab ning sel aastal nägime, et iga asi oli omal õigel kohal. Ainuke, mis on ettearvamatu, on ilm, aga sel aastal ei morjendanud inimesi seegi, et üks päev sadas," tõdes Hekkonens.
Ta lisas, et esinejate lineup on korraldajatele suur väljaminek, kuid seni on suudetud omadega toime tulla. "Nii suurte festivalide puhul tähendab isegi ühel aastal valearvestuse tegemist ürituse jätkusuutlikkuse lõppu. Siiamaani oleme kalkuleerinud õigesti," rääkis Hekkonens.
Tänavu külastas Hekkonensi hinnangul festivali iga päev tuhandeid inimesi, kuid täpset numbrit ta öelda ei oska. "Teeme veel kokkuvõtteid ja ei julgeks numbritega spekuleerida," tõdes ta.
We Love the 90s 2018
Järgmise aasta festivali üks suurnimesid on KLF, 1990ndate alguse üks edukaimaid artiste maailmas ja elektroonilise tantsumuusika üks ikoonilisemaid bände. Kuigi bänd tegutses lühikese aja, on nende kullavaramu lood nagu "Justified and Ancient", "Last Train To Trancenter", "What Time Is Love?".
Popbänd S Club loodi Spice Girlside mänedžeri poolt ning tegutses edukalt 1990. lõpus ja 2000. esimesel poolel. Koosseisu kontol on üle kümne miljoni müüdud plaadi ja üks esimesi populaarseid teleseeriaale artisti elust.
Palju kordi Eestis esinenud Briti bänd Londonbeat on ka järgmine aasta oma positiivset energiat laval näitamas.
Hollandist pärit 2 Brothers on the 4th Floor on eelkõige tuntud oma loo "Dreams" tõttu, kuigi 1990ndatel välja lastud kahelt albumilt tõusis edetabelitesse ka teisi hitte mis kummitavad kõiki nostalgia fänne.
Twenty 4 Seven on Hollandi euro-popi bänd, mis saavutas suure edu 1990ndate alguses Madalmaades ja Suurbritannias. Praegusenigi on nende "Slave To The Music" edukas tantsulugu retroüritustel.
We Love the 90s 2018 toimub 23.-25. augustini Tallinna lauluväljakul. | We Love the 90s korraldaja: eestlased tahavad näha ja kuulda retrostaare | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ürituse jätkuv tõusulaine näitab: eestlased tahavad näha ja kuulda retrostaare," kinnitas ürituse pressiesindaja Reno Hekkonens ERR Menule.
Tänavu kolmandat korda toimunud festival tõi kolme päeva jooksul publiku ette terve rea kodu- ja välismaiseid retrostaare. Hekkonens tõdes, et publikut tundub kontsertidele jaguvat. "Proovime iga aasta teha põhjaliku analüüsi, mis töötab ning sel aastal nägime, et iga asi oli omal õigel kohal. Ainuke, mis on ettearvamatu, on ilm, aga sel aastal ei morjendanud inimesi seegi, et üks päev sadas," tõdes Hekkonens.
Ta lisas, et esinejate lineup on korraldajatele suur väljaminek, kuid seni on suudetud omadega toime tulla. "Nii suurte festivalide puhul tähendab isegi ühel aastal valearvestuse tegemist ürituse jätkusuutlikkuse lõppu. Siiamaani oleme kalkuleerinud õigesti," rääkis Hekkonens.
Tänavu külastas Hekkonensi hinnangul festivali iga päev tuhandeid inimesi, kuid täpset numbrit ta öelda ei oska. "Teeme veel kokkuvõtteid ja ei julgeks numbritega spekuleerida," tõdes ta.
We Love the 90s 2018
Järgmise aasta festivali üks suurnimesid on KLF, 1990ndate alguse üks edukaimaid artiste maailmas ja elektroonilise tantsumuusika üks ikoonilisemaid bände. Kuigi bänd tegutses lühikese aja, on nende kullavaramu lood nagu "Justified and Ancient", "Last Train To Trancenter", "What Time Is Love?".
Popbänd S Club loodi Spice Girlside mänedžeri poolt ning tegutses edukalt 1990. lõpus ja 2000. esimesel poolel. Koosseisu kontol on üle kümne miljoni müüdud plaadi ja üks esimesi populaarseid teleseeriaale artisti elust.
Palju kordi Eestis esinenud Briti bänd Londonbeat on ka järgmine aasta oma positiivset energiat laval näitamas.
Hollandist pärit 2 Brothers on the 4th Floor on eelkõige tuntud oma loo "Dreams" tõttu, kuigi 1990ndatel välja lastud kahelt albumilt tõusis edetabelitesse ka teisi hitte mis kummitavad kõiki nostalgia fänne.
Twenty 4 Seven on Hollandi euro-popi bänd, mis saavutas suure edu 1990ndate alguses Madalmaades ja Suurbritannias. Praegusenigi on nende "Slave To The Music" edukas tantsulugu retroüritustel.
We Love the 90s 2018 toimub 23.-25. augustini Tallinna lauluväljakul.
### Response:
We Love the 90s korraldaja: eestlased tahavad näha ja kuulda retrostaare |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaministrit saadab visiidil äridelegatsioon, mis koosneb kaitsetööstuse, infotehnoloogia, energeetika ja loomemajanduse esindajatest. Äridelegatsiooni reisi korraldab kaubandus-tööstuskoda koostöös ettevõtluse arendamise sihtasutusega.
Peaministri büroo teatel on Ratase visiidil on kaks eesmärki. Esiteks toetada tulevikutehnoloogiate arendamisega tegelevaid ettevõtjaid ärisuhete edendamisel, tunnustada nende senist tööd ning kannustada välisinvesteeringute toomist Eestisse.
Teiseks tõsta esile lähenevat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, mille tähistamisega alustati selle aasta kevadel. Peaminister kohtub Ameerika Ühendriikides elavate eestlastega, kes on panustanud ja panustavad jätkuvalt Eesti riigi püsimisse ja eduloosse.
Teisipäeval kohtub peaminister Eesti Indianapolise Seltsiga ning annab õhtul Indiana Ülikoolis Bloomingtonis loengu sajandivanusest Eesti Vabariigist.
Kolmapäeval viibib peaminister San Fransiscos, kus külastab äridelegatsiooniga Stanfordi Ülikooli mainekat rahvusvahelist uurimisinstituuti, mille teadlased tegelevad muu hulgas tehisintellekti, isejuhtivate sõidukite ning pildi- ja keeletuvastuse arendamisega.
Delegatsioon külastab ka maailma suurimat idufirmade kiirendit Plug&Play Tech Keskust ning tutvutakse Maailma Majandusfoorumi Neljanda Tööstusrevolutsiooni Keskuse tööga, et arutada, kuidas Eesti võiks panustada selle töösse.
Lisaks väisab peaminister Stanfordi Ülikooli raamatukogu, mille arhiivis paikneb suurim Eesti materjalide kogu Ameerika Ühendriikides.
Peaminister kohtub Stanfordi Ülikoolis töötavate ja õppivate eestlastega, endise välisministri Condoleezza Rice’i ning teiste tunnustatud teadlaste ja professoritega. Kohtumistel arutatakse haridus- ja teaduskoostöö võimalusi, maailma majandusarengu ning Euroopa Liidu olulisimate sõlmteemade üle.
31. augustil ja 1. septembril viibib peaminister Los Angeleses. Peaminister külastab Los Angelese kaubanduskoda, et tutvustada California ettevõtetele Eesti majanduse võimalusi. Hyperloop One peakontoris allkirjastatakse koostöökavatsuste protokoll.
Kohaliku aja järgi 31. augusti õhtul avab peaminister Lääneranniku Eesti Päevad, mille raames osaleb järgmisel hommikul vestlusringis Eestist, Ameerika Ühendriikidest ja maailmast.
Peaminister naaseb Eestisse laupäeva, 2. septembri õhtul. | Ratas viibib laupäevani USA-s visiidil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaministrit saadab visiidil äridelegatsioon, mis koosneb kaitsetööstuse, infotehnoloogia, energeetika ja loomemajanduse esindajatest. Äridelegatsiooni reisi korraldab kaubandus-tööstuskoda koostöös ettevõtluse arendamise sihtasutusega.
Peaministri büroo teatel on Ratase visiidil on kaks eesmärki. Esiteks toetada tulevikutehnoloogiate arendamisega tegelevaid ettevõtjaid ärisuhete edendamisel, tunnustada nende senist tööd ning kannustada välisinvesteeringute toomist Eestisse.
Teiseks tõsta esile lähenevat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, mille tähistamisega alustati selle aasta kevadel. Peaminister kohtub Ameerika Ühendriikides elavate eestlastega, kes on panustanud ja panustavad jätkuvalt Eesti riigi püsimisse ja eduloosse.
Teisipäeval kohtub peaminister Eesti Indianapolise Seltsiga ning annab õhtul Indiana Ülikoolis Bloomingtonis loengu sajandivanusest Eesti Vabariigist.
Kolmapäeval viibib peaminister San Fransiscos, kus külastab äridelegatsiooniga Stanfordi Ülikooli mainekat rahvusvahelist uurimisinstituuti, mille teadlased tegelevad muu hulgas tehisintellekti, isejuhtivate sõidukite ning pildi- ja keeletuvastuse arendamisega.
Delegatsioon külastab ka maailma suurimat idufirmade kiirendit Plug&Play Tech Keskust ning tutvutakse Maailma Majandusfoorumi Neljanda Tööstusrevolutsiooni Keskuse tööga, et arutada, kuidas Eesti võiks panustada selle töösse.
Lisaks väisab peaminister Stanfordi Ülikooli raamatukogu, mille arhiivis paikneb suurim Eesti materjalide kogu Ameerika Ühendriikides.
Peaminister kohtub Stanfordi Ülikoolis töötavate ja õppivate eestlastega, endise välisministri Condoleezza Rice’i ning teiste tunnustatud teadlaste ja professoritega. Kohtumistel arutatakse haridus- ja teaduskoostöö võimalusi, maailma majandusarengu ning Euroopa Liidu olulisimate sõlmteemade üle.
31. augustil ja 1. septembril viibib peaminister Los Angeleses. Peaminister külastab Los Angelese kaubanduskoda, et tutvustada California ettevõtetele Eesti majanduse võimalusi. Hyperloop One peakontoris allkirjastatakse koostöökavatsuste protokoll.
Kohaliku aja järgi 31. augusti õhtul avab peaminister Lääneranniku Eesti Päevad, mille raames osaleb järgmisel hommikul vestlusringis Eestist, Ameerika Ühendriikidest ja maailmast.
Peaminister naaseb Eestisse laupäeva, 2. septembri õhtul.
### Response:
Ratas viibib laupäevani USA-s visiidil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väide, mis tugineb allikatele Liibüas, kerkib esile ajal, mil käesoleval kuul on Liibüast saabunud migrante päästetud merelt märkimisväärselt vähem - eelmisel aastal samal ajal päästeti merelt 21 000 inimest, käesoleval aastal aga vaid 3000 ringis, vahendas ajaleht The Times.
Uudisteagentuuri teates juhiti tähelepanu Sabrathas toimunud kohtumisele, kus pidasid läbirääkimisi Itaalia luureametnikud ja rühmituse Anas Dabbashi juhtfiguurid. Nimetatud rühmitus on väidetavalt lähedalt seotud inimsmugeldamisega ning selle juht Ahmed Dabbashi olevat küsinud itaallastelt ka migratsioonivoo peatamise vastutasuks üht angaari, kuhu ta saaks oma peakorteri rajada.
Esmaspäeval aga kohtuvad Pariisis Euroopa Liidu ja mitme Aafrika riigi liidrid, et arutada meetmeid, kuidas migratsioonivoog kontrolli alla saada. Alates 2014. aastast on Aafrikast Itaaliasse saabunud umbes 600 000 migranti.
Itaalia luureteenistuste kõneisik ei soovinud väidet viie miljoni dollari maksmisest kommenteerida.
Küll on aga Itaalia tegemas lähedast koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud Liibüa valitsusega, mis kontrollib pealinn Tripolit. Näiteks koolitab Itaalia Liibüa rannavalvet ning kavatseb investeerida Liibüasse, et pakkuda alternatiive inimsmugeldamiselt teenimisele. | Meedia: Itaalia maksab inimsmugeldajatele migratsioonivoo ohjeldamise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väide, mis tugineb allikatele Liibüas, kerkib esile ajal, mil käesoleval kuul on Liibüast saabunud migrante päästetud merelt märkimisväärselt vähem - eelmisel aastal samal ajal päästeti merelt 21 000 inimest, käesoleval aastal aga vaid 3000 ringis, vahendas ajaleht The Times.
Uudisteagentuuri teates juhiti tähelepanu Sabrathas toimunud kohtumisele, kus pidasid läbirääkimisi Itaalia luureametnikud ja rühmituse Anas Dabbashi juhtfiguurid. Nimetatud rühmitus on väidetavalt lähedalt seotud inimsmugeldamisega ning selle juht Ahmed Dabbashi olevat küsinud itaallastelt ka migratsioonivoo peatamise vastutasuks üht angaari, kuhu ta saaks oma peakorteri rajada.
Esmaspäeval aga kohtuvad Pariisis Euroopa Liidu ja mitme Aafrika riigi liidrid, et arutada meetmeid, kuidas migratsioonivoog kontrolli alla saada. Alates 2014. aastast on Aafrikast Itaaliasse saabunud umbes 600 000 migranti.
Itaalia luureteenistuste kõneisik ei soovinud väidet viie miljoni dollari maksmisest kommenteerida.
Küll on aga Itaalia tegemas lähedast koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud Liibüa valitsusega, mis kontrollib pealinn Tripolit. Näiteks koolitab Itaalia Liibüa rannavalvet ning kavatseb investeerida Liibüasse, et pakkuda alternatiive inimsmugeldamiselt teenimisele.
### Response:
Meedia: Itaalia maksab inimsmugeldajatele migratsioonivoo ohjeldamise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna valimisliidu ühinemine on Mõisa sõnul kindel. "Sada protsenti on see kindel siis, kui see kell 15 välja kuulutatakse [ otseülekannet vaata siit ]. Aga mingeid suuri probleeme ei paista olevat," rääkis Mõis Vikerraadiole.
Küsimusele, mida on ühinemisest võita Urmas Sõõrumaal või Jüri Mõisal, vastas ta: "Meie oleme see jõud Tallinna tulevases volikogus, kes tahaks teha kõikide jõududega koostööd. Ja mida varem see algab, seda parem see on."
Mõisa sõnul on eesmärk lõpetada olemasoleva praktika, kus kohaliku omavalitsuse volikogus käib pidev võitlus opositsiooni ja koalitsiooni vahel.
"Ise arvame, et kui oleme suuremad, oleme nähtavamad ja arvestatavamad. See annab meile parema valimistulemuse ja pärast saame rohkem mõjutada linnaelu," põhjendas ta liitumist Savisaarega.
Programmide ühildamise kohta lausus Mõis, et Ühistupanga kohta pole tema arvamus muutunud, kuid ka Savisaare programm ei räägi enam ühistupangast, vaid ühest Tallinna pangast soodustingimustel laenu andmisest. Mõis pakkus ühe lahendusena välja, et linn võiks osta praegu ühistupanga kontol oleva 10 miljoni euroga näiteks LHV aktsiaid, teenida sealt dividenditulu ja sellega rahuldada sotsiaalvajadust selles tegevusvaldkonnas.
Mõisa sõnul on vale arvata, et Tegus Tallinn suubub Savisaare liitu või vastupidi. "Kirjutame ühise programmi, mille mõlemad heaks kiidavad." | Mõis: kirjutame Savisaarega ühise programmi kokku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna valimisliidu ühinemine on Mõisa sõnul kindel. "Sada protsenti on see kindel siis, kui see kell 15 välja kuulutatakse [ otseülekannet vaata siit ]. Aga mingeid suuri probleeme ei paista olevat," rääkis Mõis Vikerraadiole.
Küsimusele, mida on ühinemisest võita Urmas Sõõrumaal või Jüri Mõisal, vastas ta: "Meie oleme see jõud Tallinna tulevases volikogus, kes tahaks teha kõikide jõududega koostööd. Ja mida varem see algab, seda parem see on."
Mõisa sõnul on eesmärk lõpetada olemasoleva praktika, kus kohaliku omavalitsuse volikogus käib pidev võitlus opositsiooni ja koalitsiooni vahel.
"Ise arvame, et kui oleme suuremad, oleme nähtavamad ja arvestatavamad. See annab meile parema valimistulemuse ja pärast saame rohkem mõjutada linnaelu," põhjendas ta liitumist Savisaarega.
Programmide ühildamise kohta lausus Mõis, et Ühistupanga kohta pole tema arvamus muutunud, kuid ka Savisaare programm ei räägi enam ühistupangast, vaid ühest Tallinna pangast soodustingimustel laenu andmisest. Mõis pakkus ühe lahendusena välja, et linn võiks osta praegu ühistupanga kontol oleva 10 miljoni euroga näiteks LHV aktsiaid, teenida sealt dividenditulu ja sellega rahuldada sotsiaalvajadust selles tegevusvaldkonnas.
Mõisa sõnul on vale arvata, et Tegus Tallinn suubub Savisaare liitu või vastupidi. "Kirjutame ühise programmi, mille mõlemad heaks kiidavad."
### Response:
Mõis: kirjutame Savisaarega ühise programmi kokku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabadusmonumendi sillale püstitatud 800-ruutmeetrises rulapargis päev otsa kestnud BMX pargi- ja tänavasõiduvõistlused päädisid vaatemänguliste finaalidega, mille võitjateks tunnistati vastavalt venelane Kostya Andreev ja inglane Alex Donnachie. Pargisõidus tuli teiseks venetsueellane Daniel Dhers ja kolmandaks ameeriklane Justin Dowell, tänavasõidu hõbe ja pronks läksid Saksamaale, vastavalt Leon Hoppele ning Daniel Tüntele.
Kokku võistles Simple Summer Sessionil 39 trikiratturit 15 riigist, neist 7 eestlast. Finaalidesse pääses neist üks – eduka tõukeratturina maailmas kuulsust koguv, ent samal ajal ka BMXi pargisõiduga tegelev Roomet Säälik.
Simple Summer Sessioni Baltikumi parimad lunastasid endale võistlusel automaatselt kutsed talvisele Simple Sessionile, mis toimub 3.–4. veebruaril 2018. aastal Saku Suurhallis. Eestlastest tuli tänavasõidus parimaks Chris Patrick Tilk (kvalifikatsioonis 16. koht), lätlastest Kristaps Reimanis (finaalis 5. koht). Pargisõidus sai kutse võistlusele eestlastest Roomet Säälik (finaalis 8. koht), lätlastest Ernests Ebolds (finaalis 6. koht) ja leedukatest Martynas Lagauskas (kvalifikatsioonis 15. koht).
Oma võimaluse said ka kohalikud rulatajad, kelle jaoks toimus väljakul parima triki võistlus. | Riia kesklinnas toimus suvine Simple Session | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabadusmonumendi sillale püstitatud 800-ruutmeetrises rulapargis päev otsa kestnud BMX pargi- ja tänavasõiduvõistlused päädisid vaatemänguliste finaalidega, mille võitjateks tunnistati vastavalt venelane Kostya Andreev ja inglane Alex Donnachie. Pargisõidus tuli teiseks venetsueellane Daniel Dhers ja kolmandaks ameeriklane Justin Dowell, tänavasõidu hõbe ja pronks läksid Saksamaale, vastavalt Leon Hoppele ning Daniel Tüntele.
Kokku võistles Simple Summer Sessionil 39 trikiratturit 15 riigist, neist 7 eestlast. Finaalidesse pääses neist üks – eduka tõukeratturina maailmas kuulsust koguv, ent samal ajal ka BMXi pargisõiduga tegelev Roomet Säälik.
Simple Summer Sessioni Baltikumi parimad lunastasid endale võistlusel automaatselt kutsed talvisele Simple Sessionile, mis toimub 3.–4. veebruaril 2018. aastal Saku Suurhallis. Eestlastest tuli tänavasõidus parimaks Chris Patrick Tilk (kvalifikatsioonis 16. koht), lätlastest Kristaps Reimanis (finaalis 5. koht). Pargisõidus sai kutse võistlusele eestlastest Roomet Säälik (finaalis 8. koht), lätlastest Ernests Ebolds (finaalis 6. koht) ja leedukatest Martynas Lagauskas (kvalifikatsioonis 15. koht).
Oma võimaluse said ka kohalikud rulatajad, kelle jaoks toimus väljakul parima triki võistlus.
### Response:
Riia kesklinnas toimus suvine Simple Session |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 40-aastane Niels Högel mõisteti 2015. aasta veebruaris süüdi ja saadeti vanglasse kahe intensiivravi patsiendi mõrvamise eest Delmenhorsti haiglas. Lisaks mõistis kohus ta süüdi kolmes mõrvakatses, vahendasid AFP ja The Local.
Esmaspäeval aga teatas politsei, et uurijad on vahepeal ekshumeerinud ja analüüsinud veel surnukehi ning on leidnud tõendeid vähemalt 84 mõrva kohta.
Juhul kui kahtlustused paika peavad ja nendele lisada juba kinnituse saanud kaks mõrva, oleks Högeli näol tegu Saksamaa ajaloo ühe hullema sarimõrvariga.
2015. aasta kohtuprotsessil tunnistas mees, et ta süstis umbes 90 patsiendile lubatust suurema doosi ravimit, et ta saaks hiljem tähelepanu nende patsientide elustamisega ning paistaks seeläbi oma ülemustele paremini silma.
Högel tunnistas, et tundis eufooriat, kui tal õnnestus mõni patsient päästa. Kui see aga ei õnnestunud, tundis ta alati masendust ning lubas endale, et see jääb viimaseks korraks, kui ta sellist "surmavat mängu" harrastab. Paraku ei suutnud ta endale antud lubadust eriti pikka aega pidada.
Pärast Högeli kunagisi ülestunnistusi alustasid politsei ja prokuratuur põhjalikku juurdlust nimega Kardio, et vaadata üle Delmenhorsti haiglas aset leidnud surmajuhtumid. Äsja esitatud kahtlustused ongi nimetatud juurdluse tulemuseks. | Saksa politsei kahtlustab, et põetaja mõrvas vähemalt 84 patsienti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
40-aastane Niels Högel mõisteti 2015. aasta veebruaris süüdi ja saadeti vanglasse kahe intensiivravi patsiendi mõrvamise eest Delmenhorsti haiglas. Lisaks mõistis kohus ta süüdi kolmes mõrvakatses, vahendasid AFP ja The Local.
Esmaspäeval aga teatas politsei, et uurijad on vahepeal ekshumeerinud ja analüüsinud veel surnukehi ning on leidnud tõendeid vähemalt 84 mõrva kohta.
Juhul kui kahtlustused paika peavad ja nendele lisada juba kinnituse saanud kaks mõrva, oleks Högeli näol tegu Saksamaa ajaloo ühe hullema sarimõrvariga.
2015. aasta kohtuprotsessil tunnistas mees, et ta süstis umbes 90 patsiendile lubatust suurema doosi ravimit, et ta saaks hiljem tähelepanu nende patsientide elustamisega ning paistaks seeläbi oma ülemustele paremini silma.
Högel tunnistas, et tundis eufooriat, kui tal õnnestus mõni patsient päästa. Kui see aga ei õnnestunud, tundis ta alati masendust ning lubas endale, et see jääb viimaseks korraks, kui ta sellist "surmavat mängu" harrastab. Paraku ei suutnud ta endale antud lubadust eriti pikka aega pidada.
Pärast Högeli kunagisi ülestunnistusi alustasid politsei ja prokuratuur põhjalikku juurdlust nimega Kardio, et vaadata üle Delmenhorsti haiglas aset leidnud surmajuhtumid. Äsja esitatud kahtlustused ongi nimetatud juurdluse tulemuseks.
### Response:
Saksa politsei kahtlustab, et põetaja mõrvas vähemalt 84 patsienti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavu on festivalil esindatud ka Eesti interpreedid Erkki-Sven Tüür, Paavo Järvi ja Ain Anger. Kontserdisalvestused kõlavad õhtuti kell 19 ja päeval kell 11.
Mõned nopped kavast: Erilisel kohal on ooperiõhtu 28. augustil kell 19, sest ooperis "Hovanštšina" astub teiste nimekate solistide hulgas üles Ain Anger. Thomas Adèsi uudisteost "Polaris" saab autori dirigeerimisel kuulata teisipäeval, 29. augustil, kell 11. Sama päeva õhtul kell 19 on kavas Marianne Crebassa, BBC Filharmooniaorkestri ja koori kontsert Esa-Pekka Saloneni juhatusel. Berliini Riigikapell Daniel Barenboimiga eesotsas toob esiettekandele Sir Harrison Birtwistle’i "Deep Time" kolmapäeval, 30. augustil, kell 19.
Eesti muusika ei kõla BBC Promsil sugugi mitte igal aastal, kuid tänavu 3. augustil esitati Euroopa suurimal klassikafestivalil Erkki-Sven Tüüri haarav keelpilliorkestriteos "Flamma", ettekandjaks Saksa Kammerfilharmooniaorkester Paavo Järvi juhatusel. Eetris on see 31. augustil kell 19.
Ameerika staarsoprani Renée Flemingu kontserti saab kuulata reedel, 1. septembril, kell 11. Poliitilise ja muusikalise vabaduse üle mõtiskleb 31-aastane leedu dirigent Mirga Gražinyte-Tyla koos Birminghami Linnaorkestriga reede, 1. septembri õhtul kell 19 – kavas on klassika hulgas ka Gerald Barry uudisteos "Canada".
Erilistest kavadest tasub ära märkida ka Scott Walkeri laulude õhtu salvestus, kus astuvad üles nii John Grant, Jarvis Cocker kui ka Susanne Sundfør. Kontsert on Klassikaraadio eetris laupäeval, 2. septembril, kell 20.15.
Eredaid ettekandeid ja musitseerimise hetki Londonist on sel nädalal kavas lisaks eelmainituile veel rohkelt – täpsemat infot leiab Klassikaraadio saatekavast. Kontserdid on Klassikaraadio kodulehel järelkuulatavad kuu aega. | BBC Proms vallutab nädalaks Klassikaraadio eetri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavu on festivalil esindatud ka Eesti interpreedid Erkki-Sven Tüür, Paavo Järvi ja Ain Anger. Kontserdisalvestused kõlavad õhtuti kell 19 ja päeval kell 11.
Mõned nopped kavast: Erilisel kohal on ooperiõhtu 28. augustil kell 19, sest ooperis "Hovanštšina" astub teiste nimekate solistide hulgas üles Ain Anger. Thomas Adèsi uudisteost "Polaris" saab autori dirigeerimisel kuulata teisipäeval, 29. augustil, kell 11. Sama päeva õhtul kell 19 on kavas Marianne Crebassa, BBC Filharmooniaorkestri ja koori kontsert Esa-Pekka Saloneni juhatusel. Berliini Riigikapell Daniel Barenboimiga eesotsas toob esiettekandele Sir Harrison Birtwistle’i "Deep Time" kolmapäeval, 30. augustil, kell 19.
Eesti muusika ei kõla BBC Promsil sugugi mitte igal aastal, kuid tänavu 3. augustil esitati Euroopa suurimal klassikafestivalil Erkki-Sven Tüüri haarav keelpilliorkestriteos "Flamma", ettekandjaks Saksa Kammerfilharmooniaorkester Paavo Järvi juhatusel. Eetris on see 31. augustil kell 19.
Ameerika staarsoprani Renée Flemingu kontserti saab kuulata reedel, 1. septembril, kell 11. Poliitilise ja muusikalise vabaduse üle mõtiskleb 31-aastane leedu dirigent Mirga Gražinyte-Tyla koos Birminghami Linnaorkestriga reede, 1. septembri õhtul kell 19 – kavas on klassika hulgas ka Gerald Barry uudisteos "Canada".
Erilistest kavadest tasub ära märkida ka Scott Walkeri laulude õhtu salvestus, kus astuvad üles nii John Grant, Jarvis Cocker kui ka Susanne Sundfør. Kontsert on Klassikaraadio eetris laupäeval, 2. septembril, kell 20.15.
Eredaid ettekandeid ja musitseerimise hetki Londonist on sel nädalal kavas lisaks eelmainituile veel rohkelt – täpsemat infot leiab Klassikaraadio saatekavast. Kontserdid on Klassikaraadio kodulehel järelkuulatavad kuu aega.
### Response:
BBC Proms vallutab nädalaks Klassikaraadio eetri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AARE PILV: Lugesin „Klaaslapse” läbi ühe õhtuga, mõistagi see tekst mõjus, aga ta mõjus mitte ainult lugemise ajal, vaid ka tagantjärele. Ja üks kummaline asi oli see: hakkas tunduma, et õigupoolest nagu polnudki midagi „mõtelda”, n-ö interpreteerida — sest kuidas tõlgendada inimliku viletsuse jäledat elementaarsust, lootusetuse ja sihi purunemise traagika enda teatavat „abjektsust”, seda, et päris traagikas ja päris põrgus ei ole mingitki ülevust, seal põhjas pole lunastust, mis kannatusega otsekui peaks kaasnema, ongi lihtsalt „perse”. Mu meelest annab see raamat kõige muu kõrval väga selgelt edasi seda põrgu triviaalsust — ja just see on kannatuse juures see kõige rohkem inimväärikust solvav ja alandav asi. Samas on teksti stiil üsna kaine ja väheemotsionaalne. Kui palju ja kui, siis millist tööd sa teksti emotsionaalse nivoo ja stiilivõtme kallal kirjutades tegid? Õigupoolest ma ei teagi, mislaadi kirjutaja sa üldse oled, kui spontaanne või kui tehniline — seda ei loe tekstist endast nii hõlpsalt välja.
MAARJA KANGRO: Ega ma päris spontaansete kirjutajate hulka ei kuulu. Selle, kas ja milliseid emotsioone tekst peaks ilmutama, kaalun ma hoolega läbi, õige doseerimine on oluline. Teinekord usaldan esmast impulssi, aga igatahes vaatan üle. „Klaaslapse” puhul oli eriti tähtis, et emotsionaalne nivoo püsiks kontrolli all ja oleks suurema osa ajast pigem madalale keeratud, muidu kaotab sellistel teemadel kirjutamine oma mõju, muutub iseenese nõretavaks paroodiaks. Ränkade kogemuste väljendamine suurte tundepuhangutena ei vea välja — minu meelelaadiga inimese jaoks. Elaksime barokiajal, väljenduksin ilmselt teisiti.
Tekst ise sai alguse asjalikest, kellaajalistest ülestähendustest. Hiljem nendele päevikukatketele kude juurde kasvatades ja muid teemasid sisse tuues arvasin endiselt, et emotsioon ja asja õudus ilmnevad kõige paremini lihtsates füüsilise maailma kirjeldustes (kliiniku fuajee, Soome telekas, mis sünnituspalatis mängis), faktides, päriselt aset leidnud dialoogides. Ühest küljest tahtsin olla nagu fotograaf, kes midagi liigselt ei kommenteeri, samas tahtsin jagada ka oma arutlusi sigimise, surma, kannatuse, trauma jne teemadel, püüdes olla nii otsene ja nii lakooniline kui võimalik. Ma vist pean seda ka viisakaks, et lugejale liigselt emotsioone kaela ei läigatata. Aga teisest küljest on ses raamatus kuju saanud mõned väga suured emotsioonid, näiteks vihapuhang sealsamas haiglas. Viha on võimas, kohutav, kandev emotsioon, üks mu kole ja elav inspiratsiooniallikas.
A. P.: Jah, see raevuepisood jääb meelde, mõjub peaaegu nagu füsioloogiline reaktsioon, mille keha võtab ette valu ja hirmu vastu. Viha on vist emotsioon, mida on raske sentimentaliseerida (kas pole?); ja ühtlasi on ta — mulle näib — selline „kattev” emotsioon, ses mõttes, et ta katab alati midagi muud, osutab millelegi, mida ta püüab ületada või neutraliseerida, tal on mingid „alumised korrused”. Ses mõttes mõjus too raev seal raamatus ühtlasi hirmu ja leina märgina.
M. K.: Nagu me teame, ei saa ühtki lugemisviisi valeks kuulutada, ka autor mitte, nii et järelikult võib see viha siin jätta ka füsioloogilise reaktsiooni mulje. Autor tahaks siiski öelda, et võib-olla on selles episoodis kerge ära segada viha ja lihtsalt agressiooni, mis võib tuleneda hirmust või ebakindlusest. See viha siin on mõeldud emotsioonina, mille päästab valla tajutud ebaõiglus (sellist asja esinevat muide ka loomade puhul). Selles stseenis ei pidanud viha vallapäästjaks olema mitte füsioloogia (valu, ebameeldiva seisundi surub viha just tagaplaanile), vaid sõnad: peategelast vihastab haiglaõe kõnepruuk, mille põhjal talle tundub, et too gratuleerib ennast raskes olukorras patsientide arvelt. Selline ebaõiglus tuleb likvideerida. Ja sealt edasi plahvatab viha üleüldiseks raevuks elu üha taaspuhkeva ebaõigluse vastu. Sõda tajutud ebaõigluse vastu on see, mis annab jõudu, nii et valu ununeb. Olgu muud mis on, peaasi et ebaõigluse vastu saab üles tõustud. Suuremal skaalal võib ebaõigluse tajumisest põhjustatud viha tuua kaasa nii head kui halba. Igatahes paneb ta jõud liikuma.
Mis hirmu puutub — seda ma pigem sellesse stseeni ei hõlmanud. Kirjeldatu oli olukord, kus lootus on nulli keeratud, nii et ka iseenese surm ei hirmuta. Aga küllap elava kujutlusvõimega, paremas seisus lugeja hakkab siin mõtlema, mida tema tunneks, kui ta sellises olukorras oleks.
Lein — sellel on tekstis tervikuna kindlasti oma koht, ja vihal leinas, aga mitte tingimata selles episoodis. Muidugi, viha on ju ka üks faas Kübler-Rossi populaarses viiefaasilises leinakäsitluses, ja leinaviha tuleb just nimelt ebaõigluse tajumisest, aga see konkreetne episood on natuke teise tekkega. Kokkuvõttes on viha mulle üks oluline teema, mille juurde ma tulen kindlasti tagasi.
A. P.: Jah, ma ei mõelnudki otse (või mitte ainult) seda, et viha oleks füsioloogiliselt tingitud, vaid pigem muljet, mil viisil see esile purskub, otsekui mingi iiveldushoona. Ma ei ole ise ka mingi füsioloogiliste seletuste fänn, aga mul on vist kalduvus võtta asju nii, et inimene ei tunne ega mõtle mitte ainult aju või närvisüsteemiga, vaid kogu kehaga. Aga siin muidugi tulebki välja see, et mingid kogemused on mulle kui mehele raskesti kujuteldavad, loen olukorda sisse hirmu, mis ilmselt tuleb hoopis sellest, et ma ei suuda kirjeldatavat korralikult internaliseerida, ei suuda koherentselt ette kujutada seda füüsilis-emotsionaalset olukorda.
Aga siit tolle õigluse ja raevu teemalt laiemale pinnale käänates: mind on viimasel ajal hakanud vaevama küsimus, et kui püüda edendada ühiskondlikku õiglust, siis üks võimalus on võtta võitlevam, raevukam, leppimatum positsioon, teine võimalus on võtta n-ö leplikum, dialoogilisem ja harivam toon; kumb on õigem, tõhusam, kumba ma tegema peaks, kas eest lükkama või kaasa tõmbama; kas see on vaid taktika küsimus või on see põhimõttelisem maailmavaate küsimus? Mingi sisemine raev peab muidugi kuskil sees küdema, kui tahta ebaõiglust vähendada, aga kuidas see n-ö väljundis peaks kehastuma. Suhestud sa selle küsimuseasetusega kuidagi?
M. K.: Kuidas siis muidu, see on väga tähtis küsimus. Kui asi on taktikas, võib muidugi öelda, et meetodi valik — kas raevuga või keelitades — on kaasusepõhine, tuleb oma äranägemise järgi otsustada, mis võiks parajasti paremini toimida. Raevupurse on taktikana väga ekstreemne, sellega tuleb üliettevaatlikult ümber käia, et see inimese enese vastu ei pöörduks. Mitte kõik ei oska pidama saada seal, kus viha on puhastav ja mitte veel hävitav.
Aga muidugi on taktikavaliku taga ka maailmavaade, ja maailmavaateliselt pooldan ma loomulikult dialoogi, läbirääkimist, ärakuulamist totaka nuiaga vehkimise asemel. Inimesed, kes liiga kergesti endast välja lähevad — kelle enesetaju on hellake nagu karikatuursel macho -mehel —, on väga tüütud, olen alati eelistanud viisakaid, talitsetuid, dialoogivõimelisi. See on väsitav, kui ei saa suhelda teisega nagu võrdsega, vaid pead teda võtma justkui loodusnähtust või fauna eriesindajat, kes tajub ekslikult kergesti, et teda on jälle rünnatud. Kas või ainult seeläbi, et tal ei lasta domineerida. Nägin kunagi, et olid Facebooki postitanud uudise sellest, kuidas Mihhail Veller virutab telestuudios mikrofoni käest ja tassi vastu seina. Selline inimene on omadega untsus.
Ma loodan, et mu varasemast jutust ei jäänud muljet, nagu ma vihaväljendusi sageli õigustaksin. Vastupidi. Ma olen kasvanud kodus, kus isa, muidu väga heasüdamlik ja huumorimeelega inimene, ei suutnud tihtipeale oma vihapurskeid kontrollida. Minus tekitas see lapsena mässumeelt ja omakorda raevu ebaõigluse vastu: miks peab teise inimese irratsionaalne emotsioon peale jääma ainult seepärast, et tal on täiskasvanu jõud ja võim? Kuna olukorrad, kus „adrekas üles viskab”, pole mullegi tundmatud, lugesin millalgi natuke viha geneetilise tagapõhja kohta. Selle kohta on toredat materjali, leitud on näiteks monoamiini oksüdaas A geeni seos agressiivsusega ja isegi kiiruseületamisega (geen on seotud dopamiini- ja serotoniiniregulatsiooniga). Samuti on olemas üks teatav DARPP-32-geen, mille T-alleelid võivad suurendada vihakalduvust. Selle geeni viha-variandi kandjaid olevat muide läänemaailmas rohkem kui mujal. See selleks, tegelikult geneetiline determinism mind nii väga ei lumma. Olen täheldanud, et kui loen, et nii- ja naasugune käitumine võib tõepoolest olla geneetiliselt tingitud, tunnen kohe, et võin käituda nii, nagu tahan, tõestan justkui endale, et otsustan „ise”, kultuurilise minana. Näiteks suurepärane vahend tusatuju peletamiseks on lugeda artikleid depressiooni geneetilisest tagapõhjast.
Ja ikkagi, tulles su küsimuse juurde tagasi: maailmavaateliselt igal juhul läbirääkimistaktikat pooldades ei saa ma salata, et on olukordi, kus ei jää muud üle kui eest lükata, sest kaasa tõmmata lihtsalt ei õnnestu. Kui teine pool juba pikemat aega tegelikust dialoogist keeldub, kasutab lausdemagoogiat ja obstruktsionismi, üritab lihtsalt pähe istuda, on jabur mõistvalt kaasa noogutada ja tema „argumente” arvesse võtta. See oleks ebaõiglane. On hetki, kus üldise hüve nimel on otstarbekam öelda „ole praegu vait, et me saaksime edasi minna”. Midagi ei saa vist teha või ette otsustada jäägitult, maailmavaatesse peab jääma teatud annus juhtumipõhisust.
A. P.: See tuleb tegelikult tuttav ette, ka mul on aeg-ajalt äkilisi vihahooge, mis kiiresti lahtuvad, aga jätavad halva maigu: kas ma selline nõme siis olengi? Ja mõnikord tundub, et niisugune dialoogi ja ratsionaalsuse nimel rääkimine on püüe seda kompenseerida, mingi tundekasvatuslik enesetehnika. Vahel olen mõelnud, kas pole inimeste vaated ja hoiakud nende enda sisemise deemoniga võitlemise väljendus — igaühel on enda juures miski, mis talle ei meeldi, ja siis ta tegeleb sellega; liberaalsemate vaadetega inimene tunneb endas ära irratsionaalsemad jooned ja igaühes loomupäraselt pesitseva fašismi, konservatiivsem inimene tunneb ära oma tõmbe kombelõtvuse poole (näiteks naistemehed on pigem konservatiivid, minu mulje järgi) või lihtsalt tunneb süüd, et tahaks kodu või kogukonna raamidest lahti, homofoobid pelgavad ise homoseksuaalseks osutuda jne. Ühesõnaga see, mille nimel ja vastu inimene maailmavaateliselt võitleb, on miski, millega ta eelkõige iseenda sees võitleb, miski, mis vajab tema spetsiaalset jõupingutust. Ma utreerin muidugi.
Aga ma küsin niipidi: kas sa usud, et ratsionaalne ühiskonnakorraldus on võimalik, realistlik? Või kas põhiväärtus üldse on mingi dialoogi võimaldav ratsionaalsus, äkki midagi muud? Sest mulle näib, et sa pole lõppkokkuvõttes selline enda isiklike eksistentsiaalidega ametis olev kirjutaja, vaid sulle on oluline mingi sotsiaalne suhe, sotsiaalses võrgus või mustris toimimine, isegi kui sa kirjutad isiklikest suhetest; sellest tulebki, et ma sihin mingeid su kujutelmi n-ö heast sotsiaalsest korrast või vähemasti talutavaimast — mis võiks olla selle alusprintsiip su meelest?
M. K.: Eks sinnapoole peab püüdma, arvestades, et see on siht, mis jääbki sihiks. Vist oleks raske ette kujutada, et me saame mingil hetkel lõpliku kindlusega öelda: nüüd on meie ühiskonnakorraldus läbinisti, kõigi jaoks ratsionaalne. Ratsionaalsusi tuleb aeg-ajalt ikka omavahel klapitada ja eri vaatepunktist lähtuva ratsionaalse toimimise vilju ohjata. Motiivid, ajendid, eesmärgid, mille teenistusse ratsionaalsust rakendatakse, on ju sageli irratsionaalsed, näen seda endagi juures. Aga jah, dialoog ja selle ratsionaalne, läbipaistev, jälgitav argumentatsioon on üks sotsiaalse toimimise põhiväärtusi, kuidas siis teisiti. See eeldab muidugi tahtmist teist poolt üldse kuulda võtta, kommunikatsioonivalmidust. Pideva järeleküsimise valmidust. Juba eraelus on see raske, aga ühiskondlikult võib selle puudumine olla laastav, viia katastroofini.
A. P.: Eelmisega seoses — ühes su novellis („Hüppa tulle”) nimetab luuletajast peategelane end „kaastundlikuks nihilistiks”. Mu meelest on see üsna sobiv määratlus sinu hoiaku kohta maailma suhtes. Oled sa nõus? Kui oled, siis kas võiksid avada, miks selline hoiak sulle põhjendatuna tundub. Ja kas selles määratluses on sinu silmis mingi sisemine vastuolu (kust tuleb see kaastunne? miks nihilist, kui kaastundlik?).
M. K.: Olen nõus. Ma pidasin — vist ka selle tegelaskuju puhul — silmas rohkem sellist vabastavat, vattimolikku nihilismi, äratundmist, et mingeid metafüüsilisi, ühtseid, igavesi aluspõhju, „kust kõik tuleb ja mille nimel kõik on”, ei saagi olemas olla.
Mitte seda, et elu iseenesest oleks mõttetu või tühine. Või et ta oma mõttetuse potentsiaali või tühjajooksmise horisondi juures ei võiks olla nauditav — ja seda just tänu teistele inimestele. Kui kõik muud suured tähendused jooksevad tühjaks, siis seda me ometi näeme, et on olemas teised elusolendid, meiesugused olendid, kes samamoodi midagi loodavad, tahavad, on meiega lõpuks pigem sarnased kui meist erinevad (ma arvan küll, et meil on kasulikum pigem niimoodi mõelda). Muud „põhialused” on tinglikud, aga need olendid on niisama olemas nagu ma ise. Ma oskan mõelda ja ennast teadvustada ainult tänu nendele. Sealt see kaastunne — ja seepärast pole mu meelest positiivse, emantsipatoorse nihilismi ja kaastunde vahel vastuolu. Nihilism on tegelikult mu meelest väga respekteeriv hoiak.
See kõik ei tähenda, et ma ei võiks käituda närukaelana, omakasupüüdlikult. Ma ei ole ennast kunagi arvanud „õigete” hulka. Aga see, et mitte keegi ei saa olla lõplikult õige (isegi kui ta käitub alati märksa paremini kui teised), annab ka aluse inimestesse kaastunde ja empaatiaga suhtuda.
A. P.: Mulle tundub ühe olulise teemaliinina „Klaaslapses” usu ja ateismi teema — sellest on juttu ju kas või raamatu pealkirja kujundi seletuses; ja seal on ka üsna jõulist ateistlikku jumalaneedmist (Stephen Fry toel — ma olen seda videot näinud, kus ta jumalat „utter maniaciks” nimetab). Näib, et sa suhtud usuteemasse teatava kirega, see pole sulle päris ükskõik. Ma vaatasin su raamatukogukirjeid ja avastasin, et su esimene tõlge on aastast 1994 advendilugude kogumik pühapäevakoolidele. See pani endamisi küsima, et kas sul on äkki mingi oma isiklik usu-ajalugu (minul näiteks on, teismelise usklikkusest läbi vahepealse „mitteteadvusse represseerimise” nüüdse rahutegemiseni antiklerikaalse agnostiku hoiaku näol) — et kas su nüüdne ateism on mingi arengu ja otsuste tulemus? On sul usuga mingid arved õiendada?
M. K.: Heh, see advendilugude tõlge on rubriigist non olet, tudengipõlve haltuura. Raha oli vaja, tahtsin reisida ja mujal maal ka kohvikus käia. Tollal tõlkisin kõike, mis aga näppu juhtus, täiesti kriminaalse hooletusega ka ühe betoonpumba kasutusõpetuse. Kartsin muidugi, et ükskord võivad mõned haltuurad pinnale ujuda, ja eks see päev ole ammugi käes, ESTER-i eest end juba ei peida.
Mingit isiklikku usu-ajalugu mul ei ole; kui ma nooremana olin radikaalne ateist, siis nüüdseks pigem leebe antiklerikaalne agnostik. „Klaaslapses” tuleb esile kirglikum ateism, sest seal kirjeldatakse kriisimomente, kus maailm lootusetuses kristalliseerub ja selles kainuses ilmneb ka igasuguse „kõrgema jõu” kontseptsiooni tarbetus. Kas on mõtet sellele energiat raisata? Mit der Klarheit nimmt die Kälte zu, selgusega kasvab külm, ütles Thomas Bernhard ühes oma auhinnakõnes, aga sellistel äärmuslikel hetkedel kangastub ka teistpidine: külmaga, lootusetusega kasvab selgus. Religioon tundub kriisiselguses üks kentsakas institutsioon.
Aga mäletan, et kui hakkasin kunagi ammu itaalia keeles lugema Foucault’ raamatut „Valvata ja karistada”, jäin kohe alguses pikalt pidama sellel, kuidas Damiens, keda oli võikalt piinatud ja kes pidi neljaks kistama, palus Jumalalt halastust ja hüüdis Jeesust appi. Suudles veel krutsifiksi kah. Inimene, kes pidi oma kehaga kogema elu kõiketühistavat jäledust, jubedat valu, pöördus ikka veel Jumala kui mõtteka jõu poole. Kuidas nii? Kõik oli ju lootusetult perses, selle Jumala loodud või ka tema pädevusest välja jäävas maailmas.
Võimalik, et inimene tahab sellisel viimsel, talumatu kannatuse hetkel siiski, et ta oleks osa millestki suuremast, mingist jõust, mis talle tähenduse annab. Tahab mingit suurt sidet luua — ilmselt on omaenese surma niimoodi kergem kogeda. Maire Jaanus kirjutab sellest, kuidas 9/11 ajal olevat inimesed saatnud hukule määratud lennukist I love you -sõnumeid. Inimesed ühendasid end oma kujutluses millegi suure ja kandvaga. Küllap teeb see suremise talutavamaks. Aga teise, sulle tähtsa inimese surma kogemine on niivõrd kainestav üleelamine, et suured ülevad kujutlused paistavad tarbetu krabinana.
Näikse, et „jumala-geeni” mul ei ole. Aga mind on see kujutlus huvitanud küll: kuidas on uskuda? Kuidas see käib, mis viise ja võimalusi selleks on? Mulle meeldib enda jaoks läbi mõelda, kuidas oleks olla keegi, kes mõtleb niivõrd teistmoodi kui mina. Kui veel haltuuradest rääkida, siis tudengina tõlkisin ühele Kanada pastorile jutlusi. Lugesin sinna juurde huviga piiblit, nimetades seda küll tollal „tunne oma vastast”-operatsiooniks. Kristlusest veel: kuna ma õppisin üsna kaua muusikat, on või õieti oli mul peas paras hulk ladinakeelseid usutekste. Ühel kontserdil avastasin, et missa tekst ei olegi enam tervikuna peas, ja olin väga pettunud. Mõtlesin, et kirjutan mingi följetonikese ateistist, kes endas niimoodi pettub, aga see jäi siiski tegemata.
A. P.: Mis on mõjutanud su ilmavaatelisi/poliitilisi hoiakuid? Kuivõrd on need kodust või sõpradelt õpitud, kuivõrd ise avastatud/tuletatud? Kuivõrd kultiveeritud su maailmavaade on, kuivõrd ebateadlik?
M. K.: Huvitav, kas mõni inimene ütleks: „Ah, minu ilmavaade on täiesti ebateadlik”? Võib-olla ütlekski. Mina siiski ei ütle.
Ei saa ka väita, et mäletan, kuidas ennevanasti oli olemas see algne mina, puhas tahvel, millele siis hakkas keskkonnast toimeaineid peale sadama ja mis tuletas mingi sisemise programmi põhjal neist just niisuguse ilmavaate. Aga see küsimus on huvitav, olen tegelikult sellele palju mõelnud.
Eks ikka need vastasseisud ja kokkupõrked maailmaga mõjutasid juba õige varakult, tasapisi sinna nihilismi poole. Käisime õdedega lapsena Tallinna-lähises maakoolis, see oli illusioonidest vabastav kogemus, sovhoosikool justkui varane armeeteenistus. Tegi selgeks, kuidas on olla igapäevaselt võõras. Sellele kogemusele ladestus lääne kirjandus, moodsa valge mehe äng, millega mul oli kuidagi väga kerge samastuda. Kafka, Faulkner, Frisch, Sartre, Camus, Thomas Mann jne. Oma osa moraalihoiakute kujunemisel oli Soome TV-st nähtud filmidel ja sarjadel — sealt sai refleksioonimaterjali. Hindamatu tähtsus arusaamade ülesehitamisel oligi just sellel, et sain kõige üle arutleda oma õe Kirkega, kes on minust aasta noorem. Olime vahel pool ööd üleval ja rääkisime, mõtlesime välja alternatiivmaailmu. Irvitasime hoiakute ja ambitsioonide üle, mida me noorukestena uskusime läbi nägevat.
Kui kodu silmas pidada, siis maailmavaade kujunes sellega ikka teatavas poleemikas, põrkumistes, nagu see tollal oli vist tavapärane. Tõsi, vanavanemad, kes meid maal iga päev kooli saatsid, olid väga tasakaalukad, eeskujulikult tolerantsete vaadetega inimesed. Vanemad jällegi tundlikud loominguinimesed, mis teeb lapse omamoodi varaküpseks, varakult teadlikuks inimloomuse keerukusest. Oma põlvkonnale iseloomulikult kasvasin täies teadlikkuses nõukogude elu nõmedusest ja olin veendunud, et ei hakka tulevikus elama Nõukogude Eestis: see liit kas kukub kokku või ma emigreerun! Aga eks lääne kirjandus ja filmid olid näidanud, et ka võrreldamatult atraktiivsemas vabaturu maailmas pole elu muretu. Olin üsna ärev laps. Põlgasin Nõukogude riiki, maalisin kooli atlasslipul Leninile tatitilgad nina alla, panin seinalehte pildi, kus groteskne Karl Vaino karjub „jelagu iks mai”, aga kümneaastaselt nägin unes, kuidas mu vanemad, Sumerad ja meie maanaabrid istusid Nõmme turul ja müüsid ämbritest sulapigi, sest saabunud oli oodatud kapitalism. See oli mustvalge unenägu, vist üks väheseid mustvalgeid, mis ma olen näinud. Isa oli just äsja tulnud Kielist, rääkinud, kui hästi on seal kõik asjad korraldatud. Aga mina olin kuulnud, kuidas meil riik tellib ja ostab teoseid, ja muretsesin, kas meie intelligendid ikka suudaksid kapitalismi tingimustes läbi lüüa.
Kindlasti on mu kujunemist dialektiliselt mõjutanud ka teised koolikeskkonnad, muusikakeskkool ja Õismäe Humanitaargümnaasium, mis oli 1990-ndate alguses väga edumeelne, mitte ainult õppekava, vaid ka õhustiku poolest. Veendumusi on aidanud selitada varase nooruse hääletusretked Euroopasse, kokkupõrked toredate lääne inimestega, kes idaeurooplase suhtes polnudki alati nii valgustatud (ja mina ju ometi esindasin moodsa läänlase ängi, teadsin sellest oma arust kirjanduse põhjal rohkem kui nii mõnigi neist!).
Tartus pidas Ülle Türk meile kohe ülikooli alguses (1993) loengu seksismist ja poliitkorrektsusest kõigi selle probleemkohtadega, ja see oli väga kiiduväärt ettevõtmine. Tollal oli see läänes teema, aga meil polnud kõik tulevased poliitkorrektsuse vaenlased veel jõudnud nähtust õieti teadvustadagi. Ma arvan, et selleks ajaks oli minust juba kujunenud mingisugune proto-vasakliberaal, kuigi seejuures olin ma äärmiselt individualistlik, vahel kahjuks ülbuseni. Suhtlesime palju muusikarahvaga, kellest mitmel olid väga traditsioonilised vaated. Oli tuttavaid, lausa sõpru, kes arvasid, et geide tunnustamise juurest jõuame zoofiiliani. Ideoloogilisel vastasrindel asuvate inimestega lävimine, lähiringkonna inimeste veenmine — küll see kõik nõudis energiat! Näed, et inimene on n-ö hea inimene, või inimene nagu inimene ikka, aga mõne koha pealt täitsa untsus vaadetega. Kuidas see asi siis lahendada?
Terry Eagleton on öelnud, et ideoloogia on nagu halitoos: see on sel teisel tüübil, the other guy has it. Aga mind tabas ülikooli lõpus ja eriti humanitaarinstituudi magistrantuuri alguses totaalne ideoloogiakriitiline valvsus iseenese suhtes. Küll ma püüdsin ennast jälitada: kus on selle tahtmise, selle fantaasia, selle sõnastuse juured, kas ma võin seda eelistust niisuguses vormis väljendada või on see reflekteerimata šovinism, nõme konformism? Ega mul omal halitoosi ei ole — ja kui on, lõhnaku see vähemalt šikilt!
Eks seal taga oli suurte poststrukturalistide lugemine, maailmas ringivaatamine, ja siis jälle lugemine. Aga üks selgelt nähtav mõjutus oli ka see, et Hasso Krull, väga sümpaatne inimene, tõi EHI-s maale Žižeki ja Žižeki kaudu Lacani. Aastal 1999 sai loetud ingliskeelset „Ideoloogia ülevat objekti” köidetud paljundusena nagu püha ürikut. Tellisin endale netist ja ühelt Inglismaal õppinud sõbralt muidki Žižeki raamatuid, saksa sõbralt — samuti Hasso mõjul — Sloterdijki „Küünilise mõistuse kriitika”, mida ma küll kaanest kaaneni läbi ei lugenud. Vaatasin nüüd sügavamalt sisse ka eri feminismiteooriatesse, mõõtsin ennast nende taustal.
Ma arvan, et see oli väga kasulik paine. Sain sellest lahti, õppisin ennast uuesti ka spontaanselt usaldama, refleksioonivaba olema, aga loodetavasti juba mingil uuel tasandil. Hakkasin isegi luulet kirjutama.
A. P.: Oled tutvustanud ka Rancière’i, kelle ideed selle kohta, et kunst ei ole poliitiline eeskätt oma programmilisusega, vaid peenemalt selle kaudu, kuidas kunsti „laboris” kujundatakse ümber „tajutava jaotust”, on mullegi sümpaatsed. Kas tunned, et su kirjanduslik tegevus on Rancière’i mõttes poliitiline? Kas see on su sihtide hulgas? („Klaaslaps” kindlasti, aga ka muidu, üldisemalt?)
M. K.: Jaa, kindlasti. Aga mitte päris niimoodi, et kõigepealt oleks olemas see abstraktne siht, soov tajutava jaotuskorda muuta, ja siis tuleks teos. See soov peab ikka sündima koos teose ideega. Enamasti ma ei käi ringi otsides, kus saaks mingeid vaatamisviise või konventsioone kangutama hakata, et teha üks silmahakkav kunstitegu. Pigem on nii, et tunnen vajadust tegelda mingite teemade või kujutusviisidega, ja siis jagan ära, et tahan neist rääkida ka seepärast, et tajutava jaotuskorda on vaja nihestada. Siiski vaatan teatava üllatusega, kui tehtut peetakse kuidagi vapustavaks, jahmatavaks, provokatiivseks, transgressiivseks. Aga ega see mulle vastumeelt ei ole, kaugel sellest — usun, et suurele osale loojatest niisugune suhtumine vist pigem meeldib. Tunnetatakse, et teos pole asjata loodud, võib-olla on see aidanud maailma kuidagi teisiti näha, isegi kui kunsti toimimisest päris rancière’likult ei mõelda. Aga selleks, et ise midagi luua, peab olema tegu teema või nähtusega, millest ma näen, et just mina siin ja praegu pean sellest kirjutama. Ja just sel moel. Samas, kui see „ajalooline” moment on ära olnud, tajutava jaotuskord on nihestatud, siis võiks midagi veel jääda, mis poliitilises agendas, ajaloohetkes ei ammendu. Mis paneks inimesi selle teose juurde tagasi tulema. See „maa” element, kui heideggerlikult rääkida. Eks mul on neid kahtlusi pidevalt — kui öeldakse, et mu lähenemine on julge, olen mõelnud, kas äkki julgus on mu ainus voorus, muud seal polegi.
A. P.: Kas maailm väärib mässamist või pigem resigneerumist?
M. K.: Kui peab vastama kas üht või teist, siis — nagu sa vist juba aimad — pigem mässamist, olgu või resigneerunult. Eks see igal konkreetsel juhul sõltub sellest, kui palju on energiat, mida saab mässamisse investeerida. Ja kui hull või ebaõiglane on olukord. Saan aru, et juba lihtsalt mässus eneses peitub oma võlu: sellist temperamenti leidub minus küll. Mäss on ju lahe murrang, barrikaadidel on äge olla. Hoopis keerulisem on see, mis pärast saab. Kuidas mässu vilju edasi küpsetada.
A. P.: Kas iroonia ja „nõrga mõtlemise” ajad ei hakka mööda saama? Kas neist piisab, et hoida ühiskonda kuhugi vaimupimedusse vajumast (olukorras, kus Ameerika president on ilma naljameeleta loll ja see vaimulaad võidab üha enam populaarsust)? Või tuleb neist just kangekaelselt kinni hoida (kas või enesekaitseks — iroonia on ju mingis mõttes ka enesekaitse, mis alati ähvardab irooniku kuhugi kapslisse sulgeda)?
M. K.: Võib-olla need ajad hakkavad mööda saama, võib-olla juba ongi suuresti möödas, aga küsimus on, kas nad peaksid mööda saama. Vattimol, kellele sa viitad (ja keda ma olen ka tõlkinud), on see „nõrk mõtlemine”, pensiero debole, halvasti valitud nimetus põhimõtteliselt heale nähtusele. See antifondatsionalistlik, tõlgendav lähenemine, nihilism, millest enne sai räägitud, pidi ju looma võimalused pidevaks dialoogiks, kokkulepeteks, edasiliikumiseks. Metafüüsiliste aluste puudumine ei tähenda seda, et ei otsitaks mõistlikke aluseid kokkulepetele. Või et samaväärselt võiksid kehtida mis tahes meelevaldsed maailmakirjeldused, subjektiivne jama. Vattimol on küll (nüüdses valguses eriti) õnnetult pealkirjastatud raamat „Hüvastijätt tõega”, aga see, kui niisugustele postmodernsetele filosoofidele ei ole üht suurtähelist Tõde, suurt tõejutustust, ei tähenda, et nad ei tunnistaks tõde ega väärtustaks tõe väljaselgitamise võimalust. Eriti imelikud on väited, nagu ei tunnistaks postmodernsed mõtlejad loodusseadusi jms (kogu nende loodud fashionable nonsense ei puutu siin asjasse). Aga jah, „nõrk mõtlemine” ei ole atraktiivne termin. Kes see tahaks öelda, et ta mõtleb nõrgalt. Justkui nimetaks iseend debiilikuks.
Ja kas Trump on postmodernsest tõelahustumisest võrsunud tont, selle eneseparoodiline kehastus? Päris juhuslik see esilekerkimine kindlasti ei olnud — et ahv toksis kirjutusmasinal valmis ülimalt ebatõenäolise, ennustamatu rea. Ka ironist Rorty hoiatas peaaegu paarikümne aasta eest, et midagi sellist võib juhtuda, kui „kultuurilise poliitika” varjus unustatakse ära töölisklassi langevad palgad ja kaduvad töökohad. Pärast Trumpi valimist levitati seda ammust ennustust rohkesti.
Muide, kui juba Rancière’i sai mainitud: tema ideed poliitikast kui dissensusest, nende nõustumatusest, kelle häält kuulda pole, visati mõnes blogis kahjurõõmuga esile. Saite nüüd, Trumpi valimine oli dissensuse väljendus, mäss establishment ’i vastu. Kvalifitseerimatud võtsid võimu! Eks ta ole, kvalifitseerimatuid, kuuldamatuid saab alati ära kasutada. Ja liberaalsed eliidid on kahtlemata valearvestusi teinud.
Aga kui tulla iroonia juurde: võib tekkida tõesti kahtlus, et kui Trumpi-taoline tüüp on võimul ja tõsiseltvõetavus avalikust diskursist täielikult kaob, siis pole ka enam eriti, mille üle ironiseerida. Võib-olla pole iroonia ja ironism põhiline režiim, milles teatud nähtustega suhestuda. Aga kuramus, võib-olla just on. Julm, agressiivne iroonia vasturelvana? Peaks mõtlema, kuidas sellest saaks eduka strateegia välja arendada.
Rääkimata sellest, et eluspüsimiseks on (enese)iroonia hädavajalik. See on ju ikkagi intelligentsuse osa, suutlikkus vaatepunkti vahetada. Mina olen küll valmis iroonialaevaga põhja minema. Kui siia ilma enam ühtki iroonilist inimest ei jääks, oleks elu talumatult üheplaaniline. Kunst selle praegusel kujul kaoks varsti ka ära.
A. P.: Kas ma olen õigesti aru saanud, et sinu meelest ei peaks kunst tegelema lohutusega, petliku harmooniaga (mulle on jäänud selline mulje, nii palju kui ma olen kokku puutunud su hinnangutega muusikale — heakõlaline popp sulle vist ei istu; mäletan su skepsiseväljendust Gavin Bryarsi suhtes jne)? Ma esitan selle küsimuse hüperbooliga, tegelikult huvitab mind, millist muusikat sa hindad ja ei hinda, ja mille alusel sa seda teed (kui jätta kõrvale see esmane, et ta peaks olema n-ö profilt tehtud).
M. K.: Üks mitte just ebaharilik vastus on, et mind võlub kontseptuaalsuse osav ühendus meelelisega. Või see, kui meelelise materjaliga on nii hästi ja tundlikult ümber käidud, et materjal ise kasvab kontseptsiooniks.
Kui ma peaksin kiire playlist ’i koostama ilusast muusikast, millega ma näiteks raadios DJ-na päeva sisustaksin, siis üks nimekiri võiks olla selline, ajas ettepoole liikudes: Francesco Landini, Orlando di Lasso, Monteverdi, Bach. Agressiivne minimalist Louis Andriessen, tema õpilane Steve Martland. Täiesti teistsugused nüüdisitaallased Donatoni ja Sciarrino. Mauricio Kageli absurdihuumor ja teatraalsus. Anders Hillborg. Thomas Adés.
On palju kvaliteete, mida hinnata. Jõud, energia. Teravus, tundlikkus. Oskus sündmustega ümber käia. Eks mulle meeldib ikka see ka, kui teos suudab oma iluga söövitada. See on lahe, kuidas teatud harmooniakäigud mõjuvad psühhofüsioloogiliselt erutavalt, kõigutavalt, häirivalt.
Gavin Bryarsiga olen tegelikult koostööd teinud, ta on väga sümpaatne inimene. See oli Krahli lavastus, Bryarsi ja Jalaka „Õnne valem”, ja nad olid hädas, tarvis oli ingliskeelseid luuletekste Hawkingi „Aja lühiloo” põhjal. „You saved my… life,” ütles Bryars viisakalt. Aga jah, eriti nooremana olin ma sihuke konflikti armastav radikaal, Bryarsi „Jesus’ Blood Never Failed Me Yet” ja „The Sinking of the Titanic” mulle ei istunud, just helikeele, mitte idee poolest. Ja ma peaaegu pahandasin, kui üks läti kunstnikust sõber kiitis Brian Enot, kelle kuulamine tundus mulle ajaraiskamisena. Nüüd ma olen muutunud, üsna teine inimene, leplik. Arvan, et oskan nautida väga mitmesugust muusikat, ka seda, mis ei sobi otseselt mu veregrupiga. Peaasi, et loos oleks mingi kandev kujund või võte. Jällegi: ka midagi sellist, mis uudsuses, hetke agendas ei ammendu.
Eesti heliloojate seas on palju tuttavaid ja sõpru, kelle üpris eriilmelist loomingut ma hea meelega kuulan. Mirjam Tally, Tanja Kozlova, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve. Liisa Hirsch, Ülo Krigul, Malle Maltis. Nüüdismuusika on mulle äärmiselt inspireeriv keskkond, seda kuulates tekib hämmastavas kontsentratsioonis ideid. Uuteks luuletekstideks, proosalahendusteks. Peakski püüdma jälile jõuda, miks nii. Teinekord on kahju, et oma idee sõidab mõnda nüüdismuusika teost kuulates nii tugevalt sisse, et helide jälgimine jääb tagaplaanile.
Ja siis on mul omad vanaaegse metafüüsilise kaifi võtted: keerata automakis põhja „Pink Floyd”, sõita suurel kiirusel õhtupäikeses läbi aprillikuise, veel kõleda ja pruuni Eesti maastiku, mööda hüljatud sigalatest, taustal omaaegsed kortermajade asumid.
Mul käivad vahel harva, väga rasketel eluhetkedel peal need „Adorno-perioodid”, mida ma olen „Klaaslapses” kirjeldanud. Kus avangardistlik lihtsast kommunikatsioonist, kompromissist, kaasaminekust keeldumine tundub ainus talutav lahendus. Kus ma tunnen, et ainult selline radikaalne kunstnik on „minu poolel”.
Aga eks seegi ole lohutus. Ei, ma ei salga, et kunsti üks funktsioone on lohutuse pakkumine, tõesti on. Küsimus on, mis kedagi lohutab. Mulle on lohutav juba üksnes fakt, et on olemas alternatiivsete maailmade loomise võimalus. Võimalus seda elujama kujutada, uuel viisil uurida, lahti võtta, ümber ehitada. Ja see, kui tunned mingi kujundi või mustri ära: ah, see on just selline sõna/kõla/pilt, millega ma seda olukorda/mõtet oleksin tahtnud väljendada. Või isegi mitte nii otseselt, aga mingi äratundmine on tähtis. Ka sitakujutuse äratundmine. Vana radikaal tahaks nüüd öelda, et jah, aga mitte uinutamine, mitte see tsirkus, mille vaatamise järel on jälle rõõmsam orjatööle minna. Mitte mingi konventsionaalne pilt, kuhu on lisatud mõned vahvad krutskid, pätitembud koos võimutruudusega. Vahel mus tõesti ärkab kultuurisõdalane, kes tahaks reanimeerida vana antagonismi. Kunst versus turg, kunst versus võim — olid ajad ja kujutlused, ah!
Aga siis ma mõtlen jälle, et ligimest tuleb respekteerida. Kes ma olen, et talle öelda, et kui ta konventsionaliseeritud pättust või imalaid popballaade naudib, lõõmab temas falsches Bewußtsein. Eurovisiooni ma paneksin muidugi kinni, jätaksin ainult punktide andmise mängu.
A. P.: Ilu, hea maitse — on need sinu meelest olulised väärtused? Või kuidas sa neid mõtestad?
M. K.: Jaa, mõlemad on olulised, nendest ei saa mööda. Vaatan hea meelega ilusaid inimesi. Väga hea meelega. Mulle istub pigem selline juugendlik kui barokne ilu. Nõtkus ja sidusus on ilusad, aga väike rabedus võib vahel olla huvitavam, intrigeerivam.
Ja juba inimilu juures on väga tähtis, et seda ei oleks ära rikkunud kehv maitse.
Ma kardan, et maitse ongi üks inimese konservatiivne tuum, vähemalt minu puhul on see küll nii. Mis maitsele vastu käib, see käib vastu. Siin on raske mööndusi teha. Osalt on maitse-eelistused kindlasti füsioloogiliselt, ajukeemiliselt jne tingitud, nagu näiteks kalduvus eelistada heledust, kiirust, tsitruselõhnu. Suurtes, komplekssetes asjades on maitse muidugi kultiveeritav, ja eks mu enda maitse on ka elu jooksul kultiveerunud. Kirjanduses vist vähe, küll aga kujutavas kunstis ja visuaalis üldse, seal mäletan lausa hetki, kus olen adunud, et ah sa raip, mu eelistus on vist profaanne.
Kultiveeritud, gurmaanlikule maitsele peaks olema iseloomulik veel see, et mainstream ’ile eelistatakse mingeid vähetuntud, veidramaid asju. Vaat jah, eelmises vastuses tõin ma välja ikkagi väga laialt mängitavaid maailma heliloojaid — šiki mulje nimel oleks võib-olla pidanud rohkem eripäratsema.
Bourdieulikus võtmes on maitse muidugi üks kuri asi, domineerimissuhete, hierarhiate ja privileegide põlistamise vahend. Eristus, mis tahab pikka harjutamist ja mida igaüks ei saa endale lubada. Eks ta ole. On vist küll neid radikaale, kes head maitset põlgavad, stiilis „ah, kui palju on maailmas räigust ja barbaarsust, ja me räägime heast maitsest!”. Ja on vist nii, et juba maitse üle arutlemine ise viitab distinktsioonile ja teatud klassi kuulumisele. Mingites inimrühmades — kellel pole olnud ressurssi, et end peente eristustega harjutada — räägitakse vist pigem ilust või stiilsusest.
Eks igal sotsiaalsel grupil ole oma esteetilised eristusviisid, oma biidi adumise, koodi äratabamise märgid, oma shibboleth. See pole vist päris sama asi kui maitse, kuigi võib seada maitsele omad piirangud. Maitse vastu šikilt eksimiseks on ikka vaja kontekstiteadlikkust. Nüri nali tahab õiget raamistust, kuigi halva maitse räme rõhutamine üksi ei tähenda veel seda, et asjale oleksid vaimukad jutumärgid ümber pandud. Vahel on rõhutatult halb maitse lihtsalt rõhutatult halb maitse. Samas usun ma, et heasoovlik ausus peaks aitama ka tundmatus maitsekontekstis toime tulla.
Ma arvan, et vanemaks, see tähendab küpsemaks saades suudab inimene maitseteemaga hooletumalt, nonšalantsemalt ümber käia. Ja näe, ma ikkagi ütlen „nonšalantsemalt”, mis on juba maitsekriteerium. Ma ikka ei saa oma maitsepuntrast üle, nagu paistab. Maitse lõikub ka moraalihoiakutega (eneseiroonia kui hea maitse, enesekiitus kui halb). Ja küll see teeb rõõmu, kui kellegagi su eristused, nüansi- ja registritajud klapivad.
A. P.: Paar sellist esmapilgul kollast küsimust ka. Mis on kõige olulisem? Ilma milleta poleks elu elamist väärt?
M. K.: Ah, see küsimus eeldaks nüüd vaimukat vastust, aga midagi head ei tule pähe. Öelgem siis igavalt, et eks ikka inimesed, kellele su tehtu korda läheb ja kes tahavad, et sulle see korda läheks, mis nemad teevad.
Ja veel: elu teeb elamisväärseks võimalus kohta ja kesta vahetada, mööda maakera ringi liikuda ja oma identiteet näiliselt unustada. See liikumine ja enese unustamine või väljavahetamine on vajalik nagu uni: kui tekib pikk vaegus, lähen närviliseks, tõredaks.
A. P.: Mida tahad kõige rohkem elus vältida?
M. K.: Mu suur õnnetus on püüd vältida kahetsust. Olen väga kõva kahetseja, ja teades, kui vastik see on, kui kahetsus söövitab, püüan seda vahel hoolega ennetada. Ja see takerdab tegutsemist, ja kahetsus tuleb ikkagi. See on nagu muinasjutus, kus tuleb valida teeviitade vahel. Lähed paremale, kahetsed oma käitumise jõhkrust. Lähed vasakule, kahetsed oma liigset pehmust. Lähed otse, kahetsed sildade põletamist. Ei lähe kuskile, kahetsed võimaluste käestlaskmist. Võtad tööpakkumise vastu, kahetsed seotust ja ajakaotust. Lükkad ettepaneku tagasi, kahetsed võimaluse kasutamata jätmist. Noh, võib-olla avaldub selles mu meele religioosne mõõde: tajuda olemasoluga kaasnevat pidevat kahetsemisvõimalust.
A. P.: Alguse juurde tagasi pöördudes — olen seoses „Klaaslapsega” ehk kõige rohkem mõelnud vajadusele abjektile otse otsa vaadata; sellega paralleelne on ka kannatusele otse otsa vaatamine, need toimivad kuidagi sarnaselt. Abjekti välditakse ja kannatusi püütakse kuidagi mõttekana põhjendada (kas või kristluses, kus kannatus kuulub n-ö asja juurde, on ses mõttes õilistatud), sest nad mõjuvad puhtal kujul alandavalt; nad alandavad sellega, et meie tähendusalti vaimuga vastamisi olles on nad meie eitus („ma ei tähenda midagi, kui tahes palju sa ka ei püüaks”) ja samal ajal otsekui peidavad mingit täiesti varjatud tähenduslikkust, see tähenduse eitus ise tundub olevat mingi solvavalt kättesaamatu tähendus. Aga mulle näib, et siit selle traagilise alanduse juurest on võimalik veel mingi hüpe edasi (kas nimetada seda budistlikuks/taoistlikuks?): sitt on tegelikult lihtsalt sitt, tal polegi mingit varjatud tähendust, tal polegi minuga suhet, ta lihtsalt vedeleb seal; kannatusel pole tegelikult tähendust (ei süüd, ei lunastust) — ja just see tähendusetus vabastab, ta on lihtsalt kannatus, tal pole mingit suhet minu isikliku tähenduslikkuse ja väärtusega. Selline hüpe, kus tähendusetuse kuristik ilmneb järsku lihtsalt jamana. Kas sa suhestud selle mõttekäiguga kuidagi?
M. K.: Mulle on alati tundunud patroneeriv hakata teisele tema kannatuste kohta rääkima, et küllap sel kõigel on mõte, kannatus õilistab, õpetab. Niimoodi öeldes me ju lausa vihjame, et kannatada saanud inimeses oli enne justkui midagi puudu, nüüd on ta täielikum, arenenum, kannatust oli justkui vaja. Ei, alati on tundunud lugupidavam öelda, et olukord on tõesti jube — ja et oled valmis teist aitama, kui selleks on mõni võimalus. Aga seda trauma, sita läbinähtamatut tähendusetust tuleb aktsepteerida.
Ei saa öelda, et kannatusel puuduks arusaamisi ja tajusid laiendav mõõde. Kui ta edukalt üle elatakse, võib ta teha teiste suhtes empaatilisemaks. Aga mulle tähendab see pigem arusaamist: ah, kahju, teine on sattunud sita sisse. Arvan ka, et kannatusest saab õppida just seda tähendusetust, mõttetust tajudes.
Samas — küllap aitab paljusid ikka see tähenduse leidmise strateegia. Inimesel on lihtsam elada mõtestatud maailmas, kus temaga juhtus nõnda, sest ajahetkel x oli ta käitunud nii, saatus maksis kätte, Jumal esitas mõistatuse, millest õppida.
Ma loodan, et olen selle mõõtme raamatus esile toonud — sitt ongi sitt. Aga miks talle peab otsa vaatama? Eelkõige poolehoiust liigikaaslaste vastu, kes kogevad võib-olla samasugust jama ja kellele kogemuse jagamine tuleks kasuks. Kui me kannatuse ja sita lihtsalt kõrvale viskame kui millegi, mis pole üldse kõneväärt (ja oma kannatustest ajaliselt kaugenedes suudame seda muidugi teha), siis me ignoreerime neid, kellele kannatusega toimetulek on parajasti eluküsimus. Teiseks on sitale otsavaatamine ka tehniliselt õpetlik. Võib-olla saab siiski rohkem teada, mis toimub ja kuidas täpselt, kus tekib meis endis õudus ja millisteks tükkideks seda annab lahti võtta. | Maarja Kangro: olen valmis iroonialaevaga põhja minema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AARE PILV: Lugesin „Klaaslapse” läbi ühe õhtuga, mõistagi see tekst mõjus, aga ta mõjus mitte ainult lugemise ajal, vaid ka tagantjärele. Ja üks kummaline asi oli see: hakkas tunduma, et õigupoolest nagu polnudki midagi „mõtelda”, n-ö interpreteerida — sest kuidas tõlgendada inimliku viletsuse jäledat elementaarsust, lootusetuse ja sihi purunemise traagika enda teatavat „abjektsust”, seda, et päris traagikas ja päris põrgus ei ole mingitki ülevust, seal põhjas pole lunastust, mis kannatusega otsekui peaks kaasnema, ongi lihtsalt „perse”. Mu meelest annab see raamat kõige muu kõrval väga selgelt edasi seda põrgu triviaalsust — ja just see on kannatuse juures see kõige rohkem inimväärikust solvav ja alandav asi. Samas on teksti stiil üsna kaine ja väheemotsionaalne. Kui palju ja kui, siis millist tööd sa teksti emotsionaalse nivoo ja stiilivõtme kallal kirjutades tegid? Õigupoolest ma ei teagi, mislaadi kirjutaja sa üldse oled, kui spontaanne või kui tehniline — seda ei loe tekstist endast nii hõlpsalt välja.
MAARJA KANGRO: Ega ma päris spontaansete kirjutajate hulka ei kuulu. Selle, kas ja milliseid emotsioone tekst peaks ilmutama, kaalun ma hoolega läbi, õige doseerimine on oluline. Teinekord usaldan esmast impulssi, aga igatahes vaatan üle. „Klaaslapse” puhul oli eriti tähtis, et emotsionaalne nivoo püsiks kontrolli all ja oleks suurema osa ajast pigem madalale keeratud, muidu kaotab sellistel teemadel kirjutamine oma mõju, muutub iseenese nõretavaks paroodiaks. Ränkade kogemuste väljendamine suurte tundepuhangutena ei vea välja — minu meelelaadiga inimese jaoks. Elaksime barokiajal, väljenduksin ilmselt teisiti.
Tekst ise sai alguse asjalikest, kellaajalistest ülestähendustest. Hiljem nendele päevikukatketele kude juurde kasvatades ja muid teemasid sisse tuues arvasin endiselt, et emotsioon ja asja õudus ilmnevad kõige paremini lihtsates füüsilise maailma kirjeldustes (kliiniku fuajee, Soome telekas, mis sünnituspalatis mängis), faktides, päriselt aset leidnud dialoogides. Ühest küljest tahtsin olla nagu fotograaf, kes midagi liigselt ei kommenteeri, samas tahtsin jagada ka oma arutlusi sigimise, surma, kannatuse, trauma jne teemadel, püüdes olla nii otsene ja nii lakooniline kui võimalik. Ma vist pean seda ka viisakaks, et lugejale liigselt emotsioone kaela ei läigatata. Aga teisest küljest on ses raamatus kuju saanud mõned väga suured emotsioonid, näiteks vihapuhang sealsamas haiglas. Viha on võimas, kohutav, kandev emotsioon, üks mu kole ja elav inspiratsiooniallikas.
A. P.: Jah, see raevuepisood jääb meelde, mõjub peaaegu nagu füsioloogiline reaktsioon, mille keha võtab ette valu ja hirmu vastu. Viha on vist emotsioon, mida on raske sentimentaliseerida (kas pole?); ja ühtlasi on ta — mulle näib — selline „kattev” emotsioon, ses mõttes, et ta katab alati midagi muud, osutab millelegi, mida ta püüab ületada või neutraliseerida, tal on mingid „alumised korrused”. Ses mõttes mõjus too raev seal raamatus ühtlasi hirmu ja leina märgina.
M. K.: Nagu me teame, ei saa ühtki lugemisviisi valeks kuulutada, ka autor mitte, nii et järelikult võib see viha siin jätta ka füsioloogilise reaktsiooni mulje. Autor tahaks siiski öelda, et võib-olla on selles episoodis kerge ära segada viha ja lihtsalt agressiooni, mis võib tuleneda hirmust või ebakindlusest. See viha siin on mõeldud emotsioonina, mille päästab valla tajutud ebaõiglus (sellist asja esinevat muide ka loomade puhul). Selles stseenis ei pidanud viha vallapäästjaks olema mitte füsioloogia (valu, ebameeldiva seisundi surub viha just tagaplaanile), vaid sõnad: peategelast vihastab haiglaõe kõnepruuk, mille põhjal talle tundub, et too gratuleerib ennast raskes olukorras patsientide arvelt. Selline ebaõiglus tuleb likvideerida. Ja sealt edasi plahvatab viha üleüldiseks raevuks elu üha taaspuhkeva ebaõigluse vastu. Sõda tajutud ebaõigluse vastu on see, mis annab jõudu, nii et valu ununeb. Olgu muud mis on, peaasi et ebaõigluse vastu saab üles tõustud. Suuremal skaalal võib ebaõigluse tajumisest põhjustatud viha tuua kaasa nii head kui halba. Igatahes paneb ta jõud liikuma.
Mis hirmu puutub — seda ma pigem sellesse stseeni ei hõlmanud. Kirjeldatu oli olukord, kus lootus on nulli keeratud, nii et ka iseenese surm ei hirmuta. Aga küllap elava kujutlusvõimega, paremas seisus lugeja hakkab siin mõtlema, mida tema tunneks, kui ta sellises olukorras oleks.
Lein — sellel on tekstis tervikuna kindlasti oma koht, ja vihal leinas, aga mitte tingimata selles episoodis. Muidugi, viha on ju ka üks faas Kübler-Rossi populaarses viiefaasilises leinakäsitluses, ja leinaviha tuleb just nimelt ebaõigluse tajumisest, aga see konkreetne episood on natuke teise tekkega. Kokkuvõttes on viha mulle üks oluline teema, mille juurde ma tulen kindlasti tagasi.
A. P.: Jah, ma ei mõelnudki otse (või mitte ainult) seda, et viha oleks füsioloogiliselt tingitud, vaid pigem muljet, mil viisil see esile purskub, otsekui mingi iiveldushoona. Ma ei ole ise ka mingi füsioloogiliste seletuste fänn, aga mul on vist kalduvus võtta asju nii, et inimene ei tunne ega mõtle mitte ainult aju või närvisüsteemiga, vaid kogu kehaga. Aga siin muidugi tulebki välja see, et mingid kogemused on mulle kui mehele raskesti kujuteldavad, loen olukorda sisse hirmu, mis ilmselt tuleb hoopis sellest, et ma ei suuda kirjeldatavat korralikult internaliseerida, ei suuda koherentselt ette kujutada seda füüsilis-emotsionaalset olukorda.
Aga siit tolle õigluse ja raevu teemalt laiemale pinnale käänates: mind on viimasel ajal hakanud vaevama küsimus, et kui püüda edendada ühiskondlikku õiglust, siis üks võimalus on võtta võitlevam, raevukam, leppimatum positsioon, teine võimalus on võtta n-ö leplikum, dialoogilisem ja harivam toon; kumb on õigem, tõhusam, kumba ma tegema peaks, kas eest lükkama või kaasa tõmbama; kas see on vaid taktika küsimus või on see põhimõttelisem maailmavaate küsimus? Mingi sisemine raev peab muidugi kuskil sees küdema, kui tahta ebaõiglust vähendada, aga kuidas see n-ö väljundis peaks kehastuma. Suhestud sa selle küsimuseasetusega kuidagi?
M. K.: Kuidas siis muidu, see on väga tähtis küsimus. Kui asi on taktikas, võib muidugi öelda, et meetodi valik — kas raevuga või keelitades — on kaasusepõhine, tuleb oma äranägemise järgi otsustada, mis võiks parajasti paremini toimida. Raevupurse on taktikana väga ekstreemne, sellega tuleb üliettevaatlikult ümber käia, et see inimese enese vastu ei pöörduks. Mitte kõik ei oska pidama saada seal, kus viha on puhastav ja mitte veel hävitav.
Aga muidugi on taktikavaliku taga ka maailmavaade, ja maailmavaateliselt pooldan ma loomulikult dialoogi, läbirääkimist, ärakuulamist totaka nuiaga vehkimise asemel. Inimesed, kes liiga kergesti endast välja lähevad — kelle enesetaju on hellake nagu karikatuursel macho -mehel —, on väga tüütud, olen alati eelistanud viisakaid, talitsetuid, dialoogivõimelisi. See on väsitav, kui ei saa suhelda teisega nagu võrdsega, vaid pead teda võtma justkui loodusnähtust või fauna eriesindajat, kes tajub ekslikult kergesti, et teda on jälle rünnatud. Kas või ainult seeläbi, et tal ei lasta domineerida. Nägin kunagi, et olid Facebooki postitanud uudise sellest, kuidas Mihhail Veller virutab telestuudios mikrofoni käest ja tassi vastu seina. Selline inimene on omadega untsus.
Ma loodan, et mu varasemast jutust ei jäänud muljet, nagu ma vihaväljendusi sageli õigustaksin. Vastupidi. Ma olen kasvanud kodus, kus isa, muidu väga heasüdamlik ja huumorimeelega inimene, ei suutnud tihtipeale oma vihapurskeid kontrollida. Minus tekitas see lapsena mässumeelt ja omakorda raevu ebaõigluse vastu: miks peab teise inimese irratsionaalne emotsioon peale jääma ainult seepärast, et tal on täiskasvanu jõud ja võim? Kuna olukorrad, kus „adrekas üles viskab”, pole mullegi tundmatud, lugesin millalgi natuke viha geneetilise tagapõhja kohta. Selle kohta on toredat materjali, leitud on näiteks monoamiini oksüdaas A geeni seos agressiivsusega ja isegi kiiruseületamisega (geen on seotud dopamiini- ja serotoniiniregulatsiooniga). Samuti on olemas üks teatav DARPP-32-geen, mille T-alleelid võivad suurendada vihakalduvust. Selle geeni viha-variandi kandjaid olevat muide läänemaailmas rohkem kui mujal. See selleks, tegelikult geneetiline determinism mind nii väga ei lumma. Olen täheldanud, et kui loen, et nii- ja naasugune käitumine võib tõepoolest olla geneetiliselt tingitud, tunnen kohe, et võin käituda nii, nagu tahan, tõestan justkui endale, et otsustan „ise”, kultuurilise minana. Näiteks suurepärane vahend tusatuju peletamiseks on lugeda artikleid depressiooni geneetilisest tagapõhjast.
Ja ikkagi, tulles su küsimuse juurde tagasi: maailmavaateliselt igal juhul läbirääkimistaktikat pooldades ei saa ma salata, et on olukordi, kus ei jää muud üle kui eest lükata, sest kaasa tõmmata lihtsalt ei õnnestu. Kui teine pool juba pikemat aega tegelikust dialoogist keeldub, kasutab lausdemagoogiat ja obstruktsionismi, üritab lihtsalt pähe istuda, on jabur mõistvalt kaasa noogutada ja tema „argumente” arvesse võtta. See oleks ebaõiglane. On hetki, kus üldise hüve nimel on otstarbekam öelda „ole praegu vait, et me saaksime edasi minna”. Midagi ei saa vist teha või ette otsustada jäägitult, maailmavaatesse peab jääma teatud annus juhtumipõhisust.
A. P.: See tuleb tegelikult tuttav ette, ka mul on aeg-ajalt äkilisi vihahooge, mis kiiresti lahtuvad, aga jätavad halva maigu: kas ma selline nõme siis olengi? Ja mõnikord tundub, et niisugune dialoogi ja ratsionaalsuse nimel rääkimine on püüe seda kompenseerida, mingi tundekasvatuslik enesetehnika. Vahel olen mõelnud, kas pole inimeste vaated ja hoiakud nende enda sisemise deemoniga võitlemise väljendus — igaühel on enda juures miski, mis talle ei meeldi, ja siis ta tegeleb sellega; liberaalsemate vaadetega inimene tunneb endas ära irratsionaalsemad jooned ja igaühes loomupäraselt pesitseva fašismi, konservatiivsem inimene tunneb ära oma tõmbe kombelõtvuse poole (näiteks naistemehed on pigem konservatiivid, minu mulje järgi) või lihtsalt tunneb süüd, et tahaks kodu või kogukonna raamidest lahti, homofoobid pelgavad ise homoseksuaalseks osutuda jne. Ühesõnaga see, mille nimel ja vastu inimene maailmavaateliselt võitleb, on miski, millega ta eelkõige iseenda sees võitleb, miski, mis vajab tema spetsiaalset jõupingutust. Ma utreerin muidugi.
Aga ma küsin niipidi: kas sa usud, et ratsionaalne ühiskonnakorraldus on võimalik, realistlik? Või kas põhiväärtus üldse on mingi dialoogi võimaldav ratsionaalsus, äkki midagi muud? Sest mulle näib, et sa pole lõppkokkuvõttes selline enda isiklike eksistentsiaalidega ametis olev kirjutaja, vaid sulle on oluline mingi sotsiaalne suhe, sotsiaalses võrgus või mustris toimimine, isegi kui sa kirjutad isiklikest suhetest; sellest tulebki, et ma sihin mingeid su kujutelmi n-ö heast sotsiaalsest korrast või vähemasti talutavaimast — mis võiks olla selle alusprintsiip su meelest?
M. K.: Eks sinnapoole peab püüdma, arvestades, et see on siht, mis jääbki sihiks. Vist oleks raske ette kujutada, et me saame mingil hetkel lõpliku kindlusega öelda: nüüd on meie ühiskonnakorraldus läbinisti, kõigi jaoks ratsionaalne. Ratsionaalsusi tuleb aeg-ajalt ikka omavahel klapitada ja eri vaatepunktist lähtuva ratsionaalse toimimise vilju ohjata. Motiivid, ajendid, eesmärgid, mille teenistusse ratsionaalsust rakendatakse, on ju sageli irratsionaalsed, näen seda endagi juures. Aga jah, dialoog ja selle ratsionaalne, läbipaistev, jälgitav argumentatsioon on üks sotsiaalse toimimise põhiväärtusi, kuidas siis teisiti. See eeldab muidugi tahtmist teist poolt üldse kuulda võtta, kommunikatsioonivalmidust. Pideva järeleküsimise valmidust. Juba eraelus on see raske, aga ühiskondlikult võib selle puudumine olla laastav, viia katastroofini.
A. P.: Eelmisega seoses — ühes su novellis („Hüppa tulle”) nimetab luuletajast peategelane end „kaastundlikuks nihilistiks”. Mu meelest on see üsna sobiv määratlus sinu hoiaku kohta maailma suhtes. Oled sa nõus? Kui oled, siis kas võiksid avada, miks selline hoiak sulle põhjendatuna tundub. Ja kas selles määratluses on sinu silmis mingi sisemine vastuolu (kust tuleb see kaastunne? miks nihilist, kui kaastundlik?).
M. K.: Olen nõus. Ma pidasin — vist ka selle tegelaskuju puhul — silmas rohkem sellist vabastavat, vattimolikku nihilismi, äratundmist, et mingeid metafüüsilisi, ühtseid, igavesi aluspõhju, „kust kõik tuleb ja mille nimel kõik on”, ei saagi olemas olla.
Mitte seda, et elu iseenesest oleks mõttetu või tühine. Või et ta oma mõttetuse potentsiaali või tühjajooksmise horisondi juures ei võiks olla nauditav — ja seda just tänu teistele inimestele. Kui kõik muud suured tähendused jooksevad tühjaks, siis seda me ometi näeme, et on olemas teised elusolendid, meiesugused olendid, kes samamoodi midagi loodavad, tahavad, on meiega lõpuks pigem sarnased kui meist erinevad (ma arvan küll, et meil on kasulikum pigem niimoodi mõelda). Muud „põhialused” on tinglikud, aga need olendid on niisama olemas nagu ma ise. Ma oskan mõelda ja ennast teadvustada ainult tänu nendele. Sealt see kaastunne — ja seepärast pole mu meelest positiivse, emantsipatoorse nihilismi ja kaastunde vahel vastuolu. Nihilism on tegelikult mu meelest väga respekteeriv hoiak.
See kõik ei tähenda, et ma ei võiks käituda närukaelana, omakasupüüdlikult. Ma ei ole ennast kunagi arvanud „õigete” hulka. Aga see, et mitte keegi ei saa olla lõplikult õige (isegi kui ta käitub alati märksa paremini kui teised), annab ka aluse inimestesse kaastunde ja empaatiaga suhtuda.
A. P.: Mulle tundub ühe olulise teemaliinina „Klaaslapses” usu ja ateismi teema — sellest on juttu ju kas või raamatu pealkirja kujundi seletuses; ja seal on ka üsna jõulist ateistlikku jumalaneedmist (Stephen Fry toel — ma olen seda videot näinud, kus ta jumalat „utter maniaciks” nimetab). Näib, et sa suhtud usuteemasse teatava kirega, see pole sulle päris ükskõik. Ma vaatasin su raamatukogukirjeid ja avastasin, et su esimene tõlge on aastast 1994 advendilugude kogumik pühapäevakoolidele. See pani endamisi küsima, et kas sul on äkki mingi oma isiklik usu-ajalugu (minul näiteks on, teismelise usklikkusest läbi vahepealse „mitteteadvusse represseerimise” nüüdse rahutegemiseni antiklerikaalse agnostiku hoiaku näol) — et kas su nüüdne ateism on mingi arengu ja otsuste tulemus? On sul usuga mingid arved õiendada?
M. K.: Heh, see advendilugude tõlge on rubriigist non olet, tudengipõlve haltuura. Raha oli vaja, tahtsin reisida ja mujal maal ka kohvikus käia. Tollal tõlkisin kõike, mis aga näppu juhtus, täiesti kriminaalse hooletusega ka ühe betoonpumba kasutusõpetuse. Kartsin muidugi, et ükskord võivad mõned haltuurad pinnale ujuda, ja eks see päev ole ammugi käes, ESTER-i eest end juba ei peida.
Mingit isiklikku usu-ajalugu mul ei ole; kui ma nooremana olin radikaalne ateist, siis nüüdseks pigem leebe antiklerikaalne agnostik. „Klaaslapses” tuleb esile kirglikum ateism, sest seal kirjeldatakse kriisimomente, kus maailm lootusetuses kristalliseerub ja selles kainuses ilmneb ka igasuguse „kõrgema jõu” kontseptsiooni tarbetus. Kas on mõtet sellele energiat raisata? Mit der Klarheit nimmt die Kälte zu, selgusega kasvab külm, ütles Thomas Bernhard ühes oma auhinnakõnes, aga sellistel äärmuslikel hetkedel kangastub ka teistpidine: külmaga, lootusetusega kasvab selgus. Religioon tundub kriisiselguses üks kentsakas institutsioon.
Aga mäletan, et kui hakkasin kunagi ammu itaalia keeles lugema Foucault’ raamatut „Valvata ja karistada”, jäin kohe alguses pikalt pidama sellel, kuidas Damiens, keda oli võikalt piinatud ja kes pidi neljaks kistama, palus Jumalalt halastust ja hüüdis Jeesust appi. Suudles veel krutsifiksi kah. Inimene, kes pidi oma kehaga kogema elu kõiketühistavat jäledust, jubedat valu, pöördus ikka veel Jumala kui mõtteka jõu poole. Kuidas nii? Kõik oli ju lootusetult perses, selle Jumala loodud või ka tema pädevusest välja jäävas maailmas.
Võimalik, et inimene tahab sellisel viimsel, talumatu kannatuse hetkel siiski, et ta oleks osa millestki suuremast, mingist jõust, mis talle tähenduse annab. Tahab mingit suurt sidet luua — ilmselt on omaenese surma niimoodi kergem kogeda. Maire Jaanus kirjutab sellest, kuidas 9/11 ajal olevat inimesed saatnud hukule määratud lennukist I love you -sõnumeid. Inimesed ühendasid end oma kujutluses millegi suure ja kandvaga. Küllap teeb see suremise talutavamaks. Aga teise, sulle tähtsa inimese surma kogemine on niivõrd kainestav üleelamine, et suured ülevad kujutlused paistavad tarbetu krabinana.
Näikse, et „jumala-geeni” mul ei ole. Aga mind on see kujutlus huvitanud küll: kuidas on uskuda? Kuidas see käib, mis viise ja võimalusi selleks on? Mulle meeldib enda jaoks läbi mõelda, kuidas oleks olla keegi, kes mõtleb niivõrd teistmoodi kui mina. Kui veel haltuuradest rääkida, siis tudengina tõlkisin ühele Kanada pastorile jutlusi. Lugesin sinna juurde huviga piiblit, nimetades seda küll tollal „tunne oma vastast”-operatsiooniks. Kristlusest veel: kuna ma õppisin üsna kaua muusikat, on või õieti oli mul peas paras hulk ladinakeelseid usutekste. Ühel kontserdil avastasin, et missa tekst ei olegi enam tervikuna peas, ja olin väga pettunud. Mõtlesin, et kirjutan mingi följetonikese ateistist, kes endas niimoodi pettub, aga see jäi siiski tegemata.
A. P.: Mis on mõjutanud su ilmavaatelisi/poliitilisi hoiakuid? Kuivõrd on need kodust või sõpradelt õpitud, kuivõrd ise avastatud/tuletatud? Kuivõrd kultiveeritud su maailmavaade on, kuivõrd ebateadlik?
M. K.: Huvitav, kas mõni inimene ütleks: „Ah, minu ilmavaade on täiesti ebateadlik”? Võib-olla ütlekski. Mina siiski ei ütle.
Ei saa ka väita, et mäletan, kuidas ennevanasti oli olemas see algne mina, puhas tahvel, millele siis hakkas keskkonnast toimeaineid peale sadama ja mis tuletas mingi sisemise programmi põhjal neist just niisuguse ilmavaate. Aga see küsimus on huvitav, olen tegelikult sellele palju mõelnud.
Eks ikka need vastasseisud ja kokkupõrked maailmaga mõjutasid juba õige varakult, tasapisi sinna nihilismi poole. Käisime õdedega lapsena Tallinna-lähises maakoolis, see oli illusioonidest vabastav kogemus, sovhoosikool justkui varane armeeteenistus. Tegi selgeks, kuidas on olla igapäevaselt võõras. Sellele kogemusele ladestus lääne kirjandus, moodsa valge mehe äng, millega mul oli kuidagi väga kerge samastuda. Kafka, Faulkner, Frisch, Sartre, Camus, Thomas Mann jne. Oma osa moraalihoiakute kujunemisel oli Soome TV-st nähtud filmidel ja sarjadel — sealt sai refleksioonimaterjali. Hindamatu tähtsus arusaamade ülesehitamisel oligi just sellel, et sain kõige üle arutleda oma õe Kirkega, kes on minust aasta noorem. Olime vahel pool ööd üleval ja rääkisime, mõtlesime välja alternatiivmaailmu. Irvitasime hoiakute ja ambitsioonide üle, mida me noorukestena uskusime läbi nägevat.
Kui kodu silmas pidada, siis maailmavaade kujunes sellega ikka teatavas poleemikas, põrkumistes, nagu see tollal oli vist tavapärane. Tõsi, vanavanemad, kes meid maal iga päev kooli saatsid, olid väga tasakaalukad, eeskujulikult tolerantsete vaadetega inimesed. Vanemad jällegi tundlikud loominguinimesed, mis teeb lapse omamoodi varaküpseks, varakult teadlikuks inimloomuse keerukusest. Oma põlvkonnale iseloomulikult kasvasin täies teadlikkuses nõukogude elu nõmedusest ja olin veendunud, et ei hakka tulevikus elama Nõukogude Eestis: see liit kas kukub kokku või ma emigreerun! Aga eks lääne kirjandus ja filmid olid näidanud, et ka võrreldamatult atraktiivsemas vabaturu maailmas pole elu muretu. Olin üsna ärev laps. Põlgasin Nõukogude riiki, maalisin kooli atlasslipul Leninile tatitilgad nina alla, panin seinalehte pildi, kus groteskne Karl Vaino karjub „jelagu iks mai”, aga kümneaastaselt nägin unes, kuidas mu vanemad, Sumerad ja meie maanaabrid istusid Nõmme turul ja müüsid ämbritest sulapigi, sest saabunud oli oodatud kapitalism. See oli mustvalge unenägu, vist üks väheseid mustvalgeid, mis ma olen näinud. Isa oli just äsja tulnud Kielist, rääkinud, kui hästi on seal kõik asjad korraldatud. Aga mina olin kuulnud, kuidas meil riik tellib ja ostab teoseid, ja muretsesin, kas meie intelligendid ikka suudaksid kapitalismi tingimustes läbi lüüa.
Kindlasti on mu kujunemist dialektiliselt mõjutanud ka teised koolikeskkonnad, muusikakeskkool ja Õismäe Humanitaargümnaasium, mis oli 1990-ndate alguses väga edumeelne, mitte ainult õppekava, vaid ka õhustiku poolest. Veendumusi on aidanud selitada varase nooruse hääletusretked Euroopasse, kokkupõrked toredate lääne inimestega, kes idaeurooplase suhtes polnudki alati nii valgustatud (ja mina ju ometi esindasin moodsa läänlase ängi, teadsin sellest oma arust kirjanduse põhjal rohkem kui nii mõnigi neist!).
Tartus pidas Ülle Türk meile kohe ülikooli alguses (1993) loengu seksismist ja poliitkorrektsusest kõigi selle probleemkohtadega, ja see oli väga kiiduväärt ettevõtmine. Tollal oli see läänes teema, aga meil polnud kõik tulevased poliitkorrektsuse vaenlased veel jõudnud nähtust õieti teadvustadagi. Ma arvan, et selleks ajaks oli minust juba kujunenud mingisugune proto-vasakliberaal, kuigi seejuures olin ma äärmiselt individualistlik, vahel kahjuks ülbuseni. Suhtlesime palju muusikarahvaga, kellest mitmel olid väga traditsioonilised vaated. Oli tuttavaid, lausa sõpru, kes arvasid, et geide tunnustamise juurest jõuame zoofiiliani. Ideoloogilisel vastasrindel asuvate inimestega lävimine, lähiringkonna inimeste veenmine — küll see kõik nõudis energiat! Näed, et inimene on n-ö hea inimene, või inimene nagu inimene ikka, aga mõne koha pealt täitsa untsus vaadetega. Kuidas see asi siis lahendada?
Terry Eagleton on öelnud, et ideoloogia on nagu halitoos: see on sel teisel tüübil, the other guy has it. Aga mind tabas ülikooli lõpus ja eriti humanitaarinstituudi magistrantuuri alguses totaalne ideoloogiakriitiline valvsus iseenese suhtes. Küll ma püüdsin ennast jälitada: kus on selle tahtmise, selle fantaasia, selle sõnastuse juured, kas ma võin seda eelistust niisuguses vormis väljendada või on see reflekteerimata šovinism, nõme konformism? Ega mul omal halitoosi ei ole — ja kui on, lõhnaku see vähemalt šikilt!
Eks seal taga oli suurte poststrukturalistide lugemine, maailmas ringivaatamine, ja siis jälle lugemine. Aga üks selgelt nähtav mõjutus oli ka see, et Hasso Krull, väga sümpaatne inimene, tõi EHI-s maale Žižeki ja Žižeki kaudu Lacani. Aastal 1999 sai loetud ingliskeelset „Ideoloogia ülevat objekti” köidetud paljundusena nagu püha ürikut. Tellisin endale netist ja ühelt Inglismaal õppinud sõbralt muidki Žižeki raamatuid, saksa sõbralt — samuti Hasso mõjul — Sloterdijki „Küünilise mõistuse kriitika”, mida ma küll kaanest kaaneni läbi ei lugenud. Vaatasin nüüd sügavamalt sisse ka eri feminismiteooriatesse, mõõtsin ennast nende taustal.
Ma arvan, et see oli väga kasulik paine. Sain sellest lahti, õppisin ennast uuesti ka spontaanselt usaldama, refleksioonivaba olema, aga loodetavasti juba mingil uuel tasandil. Hakkasin isegi luulet kirjutama.
A. P.: Oled tutvustanud ka Rancière’i, kelle ideed selle kohta, et kunst ei ole poliitiline eeskätt oma programmilisusega, vaid peenemalt selle kaudu, kuidas kunsti „laboris” kujundatakse ümber „tajutava jaotust”, on mullegi sümpaatsed. Kas tunned, et su kirjanduslik tegevus on Rancière’i mõttes poliitiline? Kas see on su sihtide hulgas? („Klaaslaps” kindlasti, aga ka muidu, üldisemalt?)
M. K.: Jaa, kindlasti. Aga mitte päris niimoodi, et kõigepealt oleks olemas see abstraktne siht, soov tajutava jaotuskorda muuta, ja siis tuleks teos. See soov peab ikka sündima koos teose ideega. Enamasti ma ei käi ringi otsides, kus saaks mingeid vaatamisviise või konventsioone kangutama hakata, et teha üks silmahakkav kunstitegu. Pigem on nii, et tunnen vajadust tegelda mingite teemade või kujutusviisidega, ja siis jagan ära, et tahan neist rääkida ka seepärast, et tajutava jaotuskorda on vaja nihestada. Siiski vaatan teatava üllatusega, kui tehtut peetakse kuidagi vapustavaks, jahmatavaks, provokatiivseks, transgressiivseks. Aga ega see mulle vastumeelt ei ole, kaugel sellest — usun, et suurele osale loojatest niisugune suhtumine vist pigem meeldib. Tunnetatakse, et teos pole asjata loodud, võib-olla on see aidanud maailma kuidagi teisiti näha, isegi kui kunsti toimimisest päris rancière’likult ei mõelda. Aga selleks, et ise midagi luua, peab olema tegu teema või nähtusega, millest ma näen, et just mina siin ja praegu pean sellest kirjutama. Ja just sel moel. Samas, kui see „ajalooline” moment on ära olnud, tajutava jaotuskord on nihestatud, siis võiks midagi veel jääda, mis poliitilises agendas, ajaloohetkes ei ammendu. Mis paneks inimesi selle teose juurde tagasi tulema. See „maa” element, kui heideggerlikult rääkida. Eks mul on neid kahtlusi pidevalt — kui öeldakse, et mu lähenemine on julge, olen mõelnud, kas äkki julgus on mu ainus voorus, muud seal polegi.
A. P.: Kas maailm väärib mässamist või pigem resigneerumist?
M. K.: Kui peab vastama kas üht või teist, siis — nagu sa vist juba aimad — pigem mässamist, olgu või resigneerunult. Eks see igal konkreetsel juhul sõltub sellest, kui palju on energiat, mida saab mässamisse investeerida. Ja kui hull või ebaõiglane on olukord. Saan aru, et juba lihtsalt mässus eneses peitub oma võlu: sellist temperamenti leidub minus küll. Mäss on ju lahe murrang, barrikaadidel on äge olla. Hoopis keerulisem on see, mis pärast saab. Kuidas mässu vilju edasi küpsetada.
A. P.: Kas iroonia ja „nõrga mõtlemise” ajad ei hakka mööda saama? Kas neist piisab, et hoida ühiskonda kuhugi vaimupimedusse vajumast (olukorras, kus Ameerika president on ilma naljameeleta loll ja see vaimulaad võidab üha enam populaarsust)? Või tuleb neist just kangekaelselt kinni hoida (kas või enesekaitseks — iroonia on ju mingis mõttes ka enesekaitse, mis alati ähvardab irooniku kuhugi kapslisse sulgeda)?
M. K.: Võib-olla need ajad hakkavad mööda saama, võib-olla juba ongi suuresti möödas, aga küsimus on, kas nad peaksid mööda saama. Vattimol, kellele sa viitad (ja keda ma olen ka tõlkinud), on see „nõrk mõtlemine”, pensiero debole, halvasti valitud nimetus põhimõtteliselt heale nähtusele. See antifondatsionalistlik, tõlgendav lähenemine, nihilism, millest enne sai räägitud, pidi ju looma võimalused pidevaks dialoogiks, kokkulepeteks, edasiliikumiseks. Metafüüsiliste aluste puudumine ei tähenda seda, et ei otsitaks mõistlikke aluseid kokkulepetele. Või et samaväärselt võiksid kehtida mis tahes meelevaldsed maailmakirjeldused, subjektiivne jama. Vattimol on küll (nüüdses valguses eriti) õnnetult pealkirjastatud raamat „Hüvastijätt tõega”, aga see, kui niisugustele postmodernsetele filosoofidele ei ole üht suurtähelist Tõde, suurt tõejutustust, ei tähenda, et nad ei tunnistaks tõde ega väärtustaks tõe väljaselgitamise võimalust. Eriti imelikud on väited, nagu ei tunnistaks postmodernsed mõtlejad loodusseadusi jms (kogu nende loodud fashionable nonsense ei puutu siin asjasse). Aga jah, „nõrk mõtlemine” ei ole atraktiivne termin. Kes see tahaks öelda, et ta mõtleb nõrgalt. Justkui nimetaks iseend debiilikuks.
Ja kas Trump on postmodernsest tõelahustumisest võrsunud tont, selle eneseparoodiline kehastus? Päris juhuslik see esilekerkimine kindlasti ei olnud — et ahv toksis kirjutusmasinal valmis ülimalt ebatõenäolise, ennustamatu rea. Ka ironist Rorty hoiatas peaaegu paarikümne aasta eest, et midagi sellist võib juhtuda, kui „kultuurilise poliitika” varjus unustatakse ära töölisklassi langevad palgad ja kaduvad töökohad. Pärast Trumpi valimist levitati seda ammust ennustust rohkesti.
Muide, kui juba Rancière’i sai mainitud: tema ideed poliitikast kui dissensusest, nende nõustumatusest, kelle häält kuulda pole, visati mõnes blogis kahjurõõmuga esile. Saite nüüd, Trumpi valimine oli dissensuse väljendus, mäss establishment ’i vastu. Kvalifitseerimatud võtsid võimu! Eks ta ole, kvalifitseerimatuid, kuuldamatuid saab alati ära kasutada. Ja liberaalsed eliidid on kahtlemata valearvestusi teinud.
Aga kui tulla iroonia juurde: võib tekkida tõesti kahtlus, et kui Trumpi-taoline tüüp on võimul ja tõsiseltvõetavus avalikust diskursist täielikult kaob, siis pole ka enam eriti, mille üle ironiseerida. Võib-olla pole iroonia ja ironism põhiline režiim, milles teatud nähtustega suhestuda. Aga kuramus, võib-olla just on. Julm, agressiivne iroonia vasturelvana? Peaks mõtlema, kuidas sellest saaks eduka strateegia välja arendada.
Rääkimata sellest, et eluspüsimiseks on (enese)iroonia hädavajalik. See on ju ikkagi intelligentsuse osa, suutlikkus vaatepunkti vahetada. Mina olen küll valmis iroonialaevaga põhja minema. Kui siia ilma enam ühtki iroonilist inimest ei jääks, oleks elu talumatult üheplaaniline. Kunst selle praegusel kujul kaoks varsti ka ära.
A. P.: Kas ma olen õigesti aru saanud, et sinu meelest ei peaks kunst tegelema lohutusega, petliku harmooniaga (mulle on jäänud selline mulje, nii palju kui ma olen kokku puutunud su hinnangutega muusikale — heakõlaline popp sulle vist ei istu; mäletan su skepsiseväljendust Gavin Bryarsi suhtes jne)? Ma esitan selle küsimuse hüperbooliga, tegelikult huvitab mind, millist muusikat sa hindad ja ei hinda, ja mille alusel sa seda teed (kui jätta kõrvale see esmane, et ta peaks olema n-ö profilt tehtud).
M. K.: Üks mitte just ebaharilik vastus on, et mind võlub kontseptuaalsuse osav ühendus meelelisega. Või see, kui meelelise materjaliga on nii hästi ja tundlikult ümber käidud, et materjal ise kasvab kontseptsiooniks.
Kui ma peaksin kiire playlist ’i koostama ilusast muusikast, millega ma näiteks raadios DJ-na päeva sisustaksin, siis üks nimekiri võiks olla selline, ajas ettepoole liikudes: Francesco Landini, Orlando di Lasso, Monteverdi, Bach. Agressiivne minimalist Louis Andriessen, tema õpilane Steve Martland. Täiesti teistsugused nüüdisitaallased Donatoni ja Sciarrino. Mauricio Kageli absurdihuumor ja teatraalsus. Anders Hillborg. Thomas Adés.
On palju kvaliteete, mida hinnata. Jõud, energia. Teravus, tundlikkus. Oskus sündmustega ümber käia. Eks mulle meeldib ikka see ka, kui teos suudab oma iluga söövitada. See on lahe, kuidas teatud harmooniakäigud mõjuvad psühhofüsioloogiliselt erutavalt, kõigutavalt, häirivalt.
Gavin Bryarsiga olen tegelikult koostööd teinud, ta on väga sümpaatne inimene. See oli Krahli lavastus, Bryarsi ja Jalaka „Õnne valem”, ja nad olid hädas, tarvis oli ingliskeelseid luuletekste Hawkingi „Aja lühiloo” põhjal. „You saved my… life,” ütles Bryars viisakalt. Aga jah, eriti nooremana olin ma sihuke konflikti armastav radikaal, Bryarsi „Jesus’ Blood Never Failed Me Yet” ja „The Sinking of the Titanic” mulle ei istunud, just helikeele, mitte idee poolest. Ja ma peaaegu pahandasin, kui üks läti kunstnikust sõber kiitis Brian Enot, kelle kuulamine tundus mulle ajaraiskamisena. Nüüd ma olen muutunud, üsna teine inimene, leplik. Arvan, et oskan nautida väga mitmesugust muusikat, ka seda, mis ei sobi otseselt mu veregrupiga. Peaasi, et loos oleks mingi kandev kujund või võte. Jällegi: ka midagi sellist, mis uudsuses, hetke agendas ei ammendu.
Eesti heliloojate seas on palju tuttavaid ja sõpru, kelle üpris eriilmelist loomingut ma hea meelega kuulan. Mirjam Tally, Tanja Kozlova, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve. Liisa Hirsch, Ülo Krigul, Malle Maltis. Nüüdismuusika on mulle äärmiselt inspireeriv keskkond, seda kuulates tekib hämmastavas kontsentratsioonis ideid. Uuteks luuletekstideks, proosalahendusteks. Peakski püüdma jälile jõuda, miks nii. Teinekord on kahju, et oma idee sõidab mõnda nüüdismuusika teost kuulates nii tugevalt sisse, et helide jälgimine jääb tagaplaanile.
Ja siis on mul omad vanaaegse metafüüsilise kaifi võtted: keerata automakis põhja „Pink Floyd”, sõita suurel kiirusel õhtupäikeses läbi aprillikuise, veel kõleda ja pruuni Eesti maastiku, mööda hüljatud sigalatest, taustal omaaegsed kortermajade asumid.
Mul käivad vahel harva, väga rasketel eluhetkedel peal need „Adorno-perioodid”, mida ma olen „Klaaslapses” kirjeldanud. Kus avangardistlik lihtsast kommunikatsioonist, kompromissist, kaasaminekust keeldumine tundub ainus talutav lahendus. Kus ma tunnen, et ainult selline radikaalne kunstnik on „minu poolel”.
Aga eks seegi ole lohutus. Ei, ma ei salga, et kunsti üks funktsioone on lohutuse pakkumine, tõesti on. Küsimus on, mis kedagi lohutab. Mulle on lohutav juba üksnes fakt, et on olemas alternatiivsete maailmade loomise võimalus. Võimalus seda elujama kujutada, uuel viisil uurida, lahti võtta, ümber ehitada. Ja see, kui tunned mingi kujundi või mustri ära: ah, see on just selline sõna/kõla/pilt, millega ma seda olukorda/mõtet oleksin tahtnud väljendada. Või isegi mitte nii otseselt, aga mingi äratundmine on tähtis. Ka sitakujutuse äratundmine. Vana radikaal tahaks nüüd öelda, et jah, aga mitte uinutamine, mitte see tsirkus, mille vaatamise järel on jälle rõõmsam orjatööle minna. Mitte mingi konventsionaalne pilt, kuhu on lisatud mõned vahvad krutskid, pätitembud koos võimutruudusega. Vahel mus tõesti ärkab kultuurisõdalane, kes tahaks reanimeerida vana antagonismi. Kunst versus turg, kunst versus võim — olid ajad ja kujutlused, ah!
Aga siis ma mõtlen jälle, et ligimest tuleb respekteerida. Kes ma olen, et talle öelda, et kui ta konventsionaliseeritud pättust või imalaid popballaade naudib, lõõmab temas falsches Bewußtsein. Eurovisiooni ma paneksin muidugi kinni, jätaksin ainult punktide andmise mängu.
A. P.: Ilu, hea maitse — on need sinu meelest olulised väärtused? Või kuidas sa neid mõtestad?
M. K.: Jaa, mõlemad on olulised, nendest ei saa mööda. Vaatan hea meelega ilusaid inimesi. Väga hea meelega. Mulle istub pigem selline juugendlik kui barokne ilu. Nõtkus ja sidusus on ilusad, aga väike rabedus võib vahel olla huvitavam, intrigeerivam.
Ja juba inimilu juures on väga tähtis, et seda ei oleks ära rikkunud kehv maitse.
Ma kardan, et maitse ongi üks inimese konservatiivne tuum, vähemalt minu puhul on see küll nii. Mis maitsele vastu käib, see käib vastu. Siin on raske mööndusi teha. Osalt on maitse-eelistused kindlasti füsioloogiliselt, ajukeemiliselt jne tingitud, nagu näiteks kalduvus eelistada heledust, kiirust, tsitruselõhnu. Suurtes, komplekssetes asjades on maitse muidugi kultiveeritav, ja eks mu enda maitse on ka elu jooksul kultiveerunud. Kirjanduses vist vähe, küll aga kujutavas kunstis ja visuaalis üldse, seal mäletan lausa hetki, kus olen adunud, et ah sa raip, mu eelistus on vist profaanne.
Kultiveeritud, gurmaanlikule maitsele peaks olema iseloomulik veel see, et mainstream ’ile eelistatakse mingeid vähetuntud, veidramaid asju. Vaat jah, eelmises vastuses tõin ma välja ikkagi väga laialt mängitavaid maailma heliloojaid — šiki mulje nimel oleks võib-olla pidanud rohkem eripäratsema.
Bourdieulikus võtmes on maitse muidugi üks kuri asi, domineerimissuhete, hierarhiate ja privileegide põlistamise vahend. Eristus, mis tahab pikka harjutamist ja mida igaüks ei saa endale lubada. Eks ta ole. On vist küll neid radikaale, kes head maitset põlgavad, stiilis „ah, kui palju on maailmas räigust ja barbaarsust, ja me räägime heast maitsest!”. Ja on vist nii, et juba maitse üle arutlemine ise viitab distinktsioonile ja teatud klassi kuulumisele. Mingites inimrühmades — kellel pole olnud ressurssi, et end peente eristustega harjutada — räägitakse vist pigem ilust või stiilsusest.
Eks igal sotsiaalsel grupil ole oma esteetilised eristusviisid, oma biidi adumise, koodi äratabamise märgid, oma shibboleth. See pole vist päris sama asi kui maitse, kuigi võib seada maitsele omad piirangud. Maitse vastu šikilt eksimiseks on ikka vaja kontekstiteadlikkust. Nüri nali tahab õiget raamistust, kuigi halva maitse räme rõhutamine üksi ei tähenda veel seda, et asjale oleksid vaimukad jutumärgid ümber pandud. Vahel on rõhutatult halb maitse lihtsalt rõhutatult halb maitse. Samas usun ma, et heasoovlik ausus peaks aitama ka tundmatus maitsekontekstis toime tulla.
Ma arvan, et vanemaks, see tähendab küpsemaks saades suudab inimene maitseteemaga hooletumalt, nonšalantsemalt ümber käia. Ja näe, ma ikkagi ütlen „nonšalantsemalt”, mis on juba maitsekriteerium. Ma ikka ei saa oma maitsepuntrast üle, nagu paistab. Maitse lõikub ka moraalihoiakutega (eneseiroonia kui hea maitse, enesekiitus kui halb). Ja küll see teeb rõõmu, kui kellegagi su eristused, nüansi- ja registritajud klapivad.
A. P.: Paar sellist esmapilgul kollast küsimust ka. Mis on kõige olulisem? Ilma milleta poleks elu elamist väärt?
M. K.: Ah, see küsimus eeldaks nüüd vaimukat vastust, aga midagi head ei tule pähe. Öelgem siis igavalt, et eks ikka inimesed, kellele su tehtu korda läheb ja kes tahavad, et sulle see korda läheks, mis nemad teevad.
Ja veel: elu teeb elamisväärseks võimalus kohta ja kesta vahetada, mööda maakera ringi liikuda ja oma identiteet näiliselt unustada. See liikumine ja enese unustamine või väljavahetamine on vajalik nagu uni: kui tekib pikk vaegus, lähen närviliseks, tõredaks.
A. P.: Mida tahad kõige rohkem elus vältida?
M. K.: Mu suur õnnetus on püüd vältida kahetsust. Olen väga kõva kahetseja, ja teades, kui vastik see on, kui kahetsus söövitab, püüan seda vahel hoolega ennetada. Ja see takerdab tegutsemist, ja kahetsus tuleb ikkagi. See on nagu muinasjutus, kus tuleb valida teeviitade vahel. Lähed paremale, kahetsed oma käitumise jõhkrust. Lähed vasakule, kahetsed oma liigset pehmust. Lähed otse, kahetsed sildade põletamist. Ei lähe kuskile, kahetsed võimaluste käestlaskmist. Võtad tööpakkumise vastu, kahetsed seotust ja ajakaotust. Lükkad ettepaneku tagasi, kahetsed võimaluse kasutamata jätmist. Noh, võib-olla avaldub selles mu meele religioosne mõõde: tajuda olemasoluga kaasnevat pidevat kahetsemisvõimalust.
A. P.: Alguse juurde tagasi pöördudes — olen seoses „Klaaslapsega” ehk kõige rohkem mõelnud vajadusele abjektile otse otsa vaadata; sellega paralleelne on ka kannatusele otse otsa vaatamine, need toimivad kuidagi sarnaselt. Abjekti välditakse ja kannatusi püütakse kuidagi mõttekana põhjendada (kas või kristluses, kus kannatus kuulub n-ö asja juurde, on ses mõttes õilistatud), sest nad mõjuvad puhtal kujul alandavalt; nad alandavad sellega, et meie tähendusalti vaimuga vastamisi olles on nad meie eitus („ma ei tähenda midagi, kui tahes palju sa ka ei püüaks”) ja samal ajal otsekui peidavad mingit täiesti varjatud tähenduslikkust, see tähenduse eitus ise tundub olevat mingi solvavalt kättesaamatu tähendus. Aga mulle näib, et siit selle traagilise alanduse juurest on võimalik veel mingi hüpe edasi (kas nimetada seda budistlikuks/taoistlikuks?): sitt on tegelikult lihtsalt sitt, tal polegi mingit varjatud tähendust, tal polegi minuga suhet, ta lihtsalt vedeleb seal; kannatusel pole tegelikult tähendust (ei süüd, ei lunastust) — ja just see tähendusetus vabastab, ta on lihtsalt kannatus, tal pole mingit suhet minu isikliku tähenduslikkuse ja väärtusega. Selline hüpe, kus tähendusetuse kuristik ilmneb järsku lihtsalt jamana. Kas sa suhestud selle mõttekäiguga kuidagi?
M. K.: Mulle on alati tundunud patroneeriv hakata teisele tema kannatuste kohta rääkima, et küllap sel kõigel on mõte, kannatus õilistab, õpetab. Niimoodi öeldes me ju lausa vihjame, et kannatada saanud inimeses oli enne justkui midagi puudu, nüüd on ta täielikum, arenenum, kannatust oli justkui vaja. Ei, alati on tundunud lugupidavam öelda, et olukord on tõesti jube — ja et oled valmis teist aitama, kui selleks on mõni võimalus. Aga seda trauma, sita läbinähtamatut tähendusetust tuleb aktsepteerida.
Ei saa öelda, et kannatusel puuduks arusaamisi ja tajusid laiendav mõõde. Kui ta edukalt üle elatakse, võib ta teha teiste suhtes empaatilisemaks. Aga mulle tähendab see pigem arusaamist: ah, kahju, teine on sattunud sita sisse. Arvan ka, et kannatusest saab õppida just seda tähendusetust, mõttetust tajudes.
Samas — küllap aitab paljusid ikka see tähenduse leidmise strateegia. Inimesel on lihtsam elada mõtestatud maailmas, kus temaga juhtus nõnda, sest ajahetkel x oli ta käitunud nii, saatus maksis kätte, Jumal esitas mõistatuse, millest õppida.
Ma loodan, et olen selle mõõtme raamatus esile toonud — sitt ongi sitt. Aga miks talle peab otsa vaatama? Eelkõige poolehoiust liigikaaslaste vastu, kes kogevad võib-olla samasugust jama ja kellele kogemuse jagamine tuleks kasuks. Kui me kannatuse ja sita lihtsalt kõrvale viskame kui millegi, mis pole üldse kõneväärt (ja oma kannatustest ajaliselt kaugenedes suudame seda muidugi teha), siis me ignoreerime neid, kellele kannatusega toimetulek on parajasti eluküsimus. Teiseks on sitale otsavaatamine ka tehniliselt õpetlik. Võib-olla saab siiski rohkem teada, mis toimub ja kuidas täpselt, kus tekib meis endis õudus ja millisteks tükkideks seda annab lahti võtta.
### Response:
Maarja Kangro: olen valmis iroonialaevaga põhja minema |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ukrainas oli võistlustules kokku neli Eesti võidusõitjat. Klassi F-125 olid lootused kõrged, sest kaks varasemat etappi võitnud Marek Peeba oli endiselt kiire ja vajadus oli tulla vähemalt etapil kuuendaks, et võita tiitel.
Peebal õnnestusid kõik stardid ja kolme sõidu võiduga krooniti ta paadiklassi F-125 Euroopa meistriks. Erik Aaslav-Kaasik oli etapil kolmas ja oma tiitlivõistluste debüüti teinud Sanna Aaslav-Kaasik tuli kuuendale kohale. Erko Aabrams osales klassis F-500 ja saavutas seni tema jaoks edukaima teise koha.
F-500 MM-sarja viimane etapp sõidetakse septembris Itaalias, kus selgub maailmameister.
Lätis, Aluksnes toimunud noorteklassi GT-15 Euroopa meistrivõistlustel osales kolm Eesti noort võidusõitjat. Tiitlikaitsja Stefan Arand ei jätnud juba alates ajasõidust teistele mingit võimalust.
Georgi Iljin oli ajasõidus kuues ja Kärol Soodla kaheksas. Kõik kolm sõitu võitnud Stefan Arand kindlustas omale tiitlivõidu ja Georgi Iljin oli kõigis kolmes sõidus teine ja saavutas hõbemedali. | Eesti veemotosportlased tõid kaks Euroopa meistritiitlit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ukrainas oli võistlustules kokku neli Eesti võidusõitjat. Klassi F-125 olid lootused kõrged, sest kaks varasemat etappi võitnud Marek Peeba oli endiselt kiire ja vajadus oli tulla vähemalt etapil kuuendaks, et võita tiitel.
Peebal õnnestusid kõik stardid ja kolme sõidu võiduga krooniti ta paadiklassi F-125 Euroopa meistriks. Erik Aaslav-Kaasik oli etapil kolmas ja oma tiitlivõistluste debüüti teinud Sanna Aaslav-Kaasik tuli kuuendale kohale. Erko Aabrams osales klassis F-500 ja saavutas seni tema jaoks edukaima teise koha.
F-500 MM-sarja viimane etapp sõidetakse septembris Itaalias, kus selgub maailmameister.
Lätis, Aluksnes toimunud noorteklassi GT-15 Euroopa meistrivõistlustel osales kolm Eesti noort võidusõitjat. Tiitlikaitsja Stefan Arand ei jätnud juba alates ajasõidust teistele mingit võimalust.
Georgi Iljin oli ajasõidus kuues ja Kärol Soodla kaheksas. Kõik kolm sõitu võitnud Stefan Arand kindlustas omale tiitlivõidu ja Georgi Iljin oli kõigis kolmes sõidus teine ja saavutas hõbemedali.
### Response:
Eesti veemotosportlased tõid kaks Euroopa meistritiitlit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "R2 hommiku-uudiste idee on selles, et inimesed saaksid paariminutilise kokkuvõtte kõige olulisematest uudistest. R2 uudistesaatel puudub kindel pikkus ehk saade on väga paindlik - kui maailmas ikka midagi ei toimu, siis sellest saavad teada ka meie kuulajad," selgitas Janet ERR Menule uut saatekontseptsiooni.
"Kui aga parasjagu toimub midagi olulist või midagi, kus lisandub sekunditega uut infot, saame hommikuprogrammis väga kiiresti info kuulajateni viia ka uudistesaate väliselt," lisas ta.
Raadio 2 hommikuprogrammi jäävad reedeti juhtima ka Gert Zavatski ja Jakob Rosin. Neli erinevat saatejuhti Janeti sõnul uudiste lugemisse mingit muutust ei too, küll aga erinevad vastavalt saate vedajatele kindlasti teemalaiendused ja ka Janeti enda roll saadetes.
"Aktuaalse kaamera" jälgijatele on Janet Õunapuu tuntud kui kultuuriuudiste toimetaja ning seda tööd ta hommikuprogrammi kõrvalt jätta ei kavatse. "Kultuuriuudistes näeb mind edasi nii nagu varem, ikka kahel päeval nädalas."
"Sügis saab minu jaoks olema põnev väljakutse, kuidas lühidalt kõik oluline ära öelda ja muidugi, kuidas kell 5.45 maailmast aru saada," on Janet põnevil. "Esialgun stardin umbes kümne äratusega!" | R2 "Hommik!" saab oma uudistelugeja: esialgu stardin umbes kümne äratusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"R2 hommiku-uudiste idee on selles, et inimesed saaksid paariminutilise kokkuvõtte kõige olulisematest uudistest. R2 uudistesaatel puudub kindel pikkus ehk saade on väga paindlik - kui maailmas ikka midagi ei toimu, siis sellest saavad teada ka meie kuulajad," selgitas Janet ERR Menule uut saatekontseptsiooni.
"Kui aga parasjagu toimub midagi olulist või midagi, kus lisandub sekunditega uut infot, saame hommikuprogrammis väga kiiresti info kuulajateni viia ka uudistesaate väliselt," lisas ta.
Raadio 2 hommikuprogrammi jäävad reedeti juhtima ka Gert Zavatski ja Jakob Rosin. Neli erinevat saatejuhti Janeti sõnul uudiste lugemisse mingit muutust ei too, küll aga erinevad vastavalt saate vedajatele kindlasti teemalaiendused ja ka Janeti enda roll saadetes.
"Aktuaalse kaamera" jälgijatele on Janet Õunapuu tuntud kui kultuuriuudiste toimetaja ning seda tööd ta hommikuprogrammi kõrvalt jätta ei kavatse. "Kultuuriuudistes näeb mind edasi nii nagu varem, ikka kahel päeval nädalas."
"Sügis saab minu jaoks olema põnev väljakutse, kuidas lühidalt kõik oluline ära öelda ja muidugi, kuidas kell 5.45 maailmast aru saada," on Janet põnevil. "Esialgun stardin umbes kümne äratusega!"
### Response:
R2 "Hommik!" saab oma uudistelugeja: esialgu stardin umbes kümne äratusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Endine pikaaegne Kopli kunstigümnaasiumi direktor, nüüdne riigikogu liige Märt Sults ütleb Tallinna linnapilti ilmunud kolme kirjavigase reklaamplakati kohta, et on saanud üksnes positiivset tagasisidet ning ei tunnista vigu. Samuti keeldub ta plakateid valimiskampaania osaks pidamast.
Olete silmatorkavad plakatid linnapilti üles pannud. Olete te tagasisidet ka neile saanud?
Jaa, ämbrite kaupa positiivne.
Ma tegin seda niimoodi, et ma panin selle kõigepealt Facebooki üles. Mul kevadel oli peaaegu samasugune, ainult et "õppurite" asemel oli sõna "koolijütsid", aga siis mingi teatav seltsimees oskas öelda, et "koolijütsi" all mõistetakse 1.-4. klassi laps. Siis ma mõtlesin, et hea küll, mina, vana pedagooginärts, kuidas ma võisin sellise ämbri teha, ja siis panin sõna "õppurid".
"Jah, need komad võivad seal olla ja võivad mitte olla - reeglid neid ei keela ja seda riigieksami kirjandis valeks ei saa lugeda."
Kõik on mu isikliku raha eest tehtud ja see on juba neljas kord, kui ma niimoodi õnnitlen oma õpilasi. Õigemini, tuletan meelde, et see on kihvt asi ja see on emotsioone täis, see ei ole mingisugune... Noh, ma võin rääkida kui palju tahes, te niikuinii ei usu. Jälle, jälle pannakse kirja, et niikuinii mingi erakonnavärk.
Kuna tuli uus määrus välja, et kooli minna ei tohi ja ma oma sõpradele ja õpilastele paha ei taha, koolist läbi ei läheks, siis seekord ma lihtsalt valusa ja haige südamega pidin seda tegema - ma tahtsin tõesti koolidest läbi käia, aga kuna tuli see määrus, siis ma ei saa ju teha nii, et ma teen oma sõpradele, oma headele inimestele, keda ma väga armastan, haiget. Nii et ma ei saa teha seda.
Kas seda tagasisidet ka olete saanud, et teie plakati tekstis on vigu?
Te mõtlete komasid?
Jah, et komasid on ehk pisut ülearu saanud ja hüüumärke ka.
Ei ole, hüüumärke ei ole liiga palju, see on minu stiil, sinna ei ole midagi teha!
Aga komad?
Aga komad sellepärast, et see on kiillause. "Head mõnusat algust" on tähtis, ja see on eesti keele reeglite järgi kõik õige. Ma ei tea, mida need eesti keele uutjad teevad siin, koristavad kõik komad ja semikoolonid ära kogu aeg, eks ole. Ma mõtlesin tükk aega, kuidas ma saan hästi lühidalt hästi palju öelda ja mitte ükski semiootik ei ole mulle nüüd seda öelnud.
Mul oli eile Facebookis täpselt seesama küsimus: üks küsis, kas komasid pole liiga palju, ja mina ütlesin, et see on kiillause, sõnum on "head mõnusat algust". Jah, need komad võivad seal olla ja võivad mitte olla - reeglid neid ei keela ja seda riigieksami kirjandis valeks ei saa lugeda.
Aga kas küsisite igaks juhuks kuskilt järele ka?
Kui päris aus olla... No ütleme nii, et kui on valesti, siis on see puhas minu aps. Ma ei küsinud kuskilt järele. Ma ei saa konsulteerida kellegagi, sest ma ei taha konsulteerida kellegagi, keda mulle antakse konsulteerimiseks, sellepärast et need konsulteerimised ei ole puhtad ja siirad.
Arvate, et eesti keele instituudis ei anta teile siirast nõu?
Ei-ei-ei, kui eesti keele instituuti ma oleksin seda rääkima läinud, siis oleks eesti keele instituut kleepinud neid plakateid terve Eesti täis.
Miks te nii arvate?
Ma tean seda. Ma oma mõtteid ja oma asju, mida ma kavatsen teha, üritan hoida kuni viimase hetkeni nii, et neist keegi mitte midagi ei tea. Mul on see plagiaatsus igapäevane asi - ma käin mingi mõtte välja, idee välja, et teeks selle ära, järgmine päev on mingisugune kaubamärk all ja mingi teine firma teeb seda, kaasaarvatud haridusministeerium.
Selles suhtes ma pean uskuma ennast ja oma väga lähedasi inimesi, nõu saan küsida hästi kitsas ringkonnas, sest ma puutun plagiaadiga kokku hommikust õhtuni, iseenda mõtete plagiaadiga. Kahjuks on see nii. Ja selle plakati väljailmumise ma avalikustasin - minult on küsitud küll, kas see aasta tuleb ka, ma ütlesin, muidugi tuleb, aga rohkem ma midagi ei ütelnud!
Kes need plagieerijad on, kellega te hädas olete?
Ma ei ole hädas, nemad on minuga hädas.
Aga ikkagi, kes teid plagieerima kipuvad?
Ei, ma ei hakka rääkima. Kui ma räägin, siis ma ütlen otse näkku, ma ei hakka midagi küll meedia kaudu tegema. Mul on sellised põhimõtted.
Kui nüüd keegi ikkagi ütleb teile, et komasid sai ülearu ja seda reeglid ei toeta, kas te siis võtate midagi ette ka nende plakatitega?
Mida ma võtan ette? Mul ei ole raha! Ma ei hakka neid ümber ometigi trükkima. Las keegi ütleb, las keegi kirjutab, et seal on komasid liiga palju, seal on komasid liiga vähe. See firma, kes need plakatid trükkis ja üles pani, selles firmas on korrektorid olemas, neid see asi ei häirinud. Eesti keele filoloogid seal on olemas. Jah, ta on piiri peal, ma ei eita seda, eks ole, aga samal ajal ta minu koolituse järgi on kiillause, kui mina koolis käisin. Eesti keele grammatikas olin ma päris kõva käsi!
Kes tahab pahasti öelda, see ütleb niikuinii, aga kes tahab näha head, saab sealt emotsiooni ja emotsioon on hea. Ma tunnen, et ma tegin õige asja. Mul isegi naine neelas alla praegu selle rahakulutamise selle plakati peale - see on kõige suurem tunnustus!
Aga ma värisen koos koolidega praegu, sest see, mis see aasta aasta tuleb - mul on südamest kahju selle kohutava pressingu peale, mis koolidele langeb selle 16-aastaste valimisõigusega ja soovin absoluutselt kõikidele koolidirektoritele ja huvijuhtidele, sotsiaalpedagoogidele, turvainimestele väga kainet meelt ja väga kanget tahet, et nad suudaksid sellele jandile vastu pidada, mis nüüd tuleb. Sügav kummardus, et koolijuhid suudaksid hoida nüüd seda, mis selle 30 000 hääle püüdmiseks lahti läheb.
Jah, kahjuks ma olen poliitik, ma ei saa minna oma väga tuttavatesse sõprade koolidesse 1. septembril ja öelda head uut aastat - ma ei taha neile halba. Nii et see 1. september on minu jaoks isiklikult väga raske.
Aga kui keegi ütleb, et seal komasid palju on, siis ma ütlen, et täie raha eest! Vastus on selline. Kui juba see läks nii palju maksma, siis miks kuramuse pärast ei või komasid panna!
Palju see siis läks teile maksma?
Nad maksavad niimoodi tuhande euro ringis.
See on koos selle nö linnaruumi rentimisega?
Linnaruumi ma rentisin juba jaanuaris ära.
Mitu plakatit teil on?
Ma ei ole lugenud, aga neid peaks kolm tükki olema. 300 eurot pluss käibemaks pidi olema tükk.
Kus nad teil kõik ripuvad?
Kristiines peaks rippuma, siis Paldiski maantee nurgas peaks rippuma ja Sõle tänava otsas peaks rippuma. Niimoodi on tellitud ja ma broneerin kohad jaanuarikuus, seepärast nad on nii odavad. Lihtinimese jaoks on ta puhas rahapõletamine muidugi, aga kui sa oled terve elu koolis olnud, siis... rohkemat ma ei saa teha.
Kus te ise kandideerite?
Põhja-Tallinnas. Aga need on sellised kohad, kus inimeste läbikäik on hästi-hästi suur, siis antud juhul see ei klassifitseeru mitte mingil juhul minu puhul Põhja-Tallinnas valimiskampaaniaks, kui keegi hakkab seda nüüd külge ajama. No seda aetakse ka niikuinii külge!
Aga kevadel oli, möödunud sügisel oli, ülemöödunud kevadel oli - kogu aeg on need plakatid üleval olnud samade kohtade peal. Täpselt kõik see aeg on olnud, kui ma koolis ei ole olnud. Ma ei ole koolis nüüd kaks aastat olnud ja kaks aastat ma nutan selle järgi.
Aga jah, koolidirektoritele, huvijuhtidele, sotsiaalpedagoogidele ma soovin meeletut, meeletut tahtekindlust, sest see, mis seal ümber koolide toimuma hakkab, see on karauul! Seda keegi ei kuulanud, kui seda seaduseelnõu vastu võtma hakati. Ma möllasin ja ma kirjutasin eelnõusid ja jumal-jumal, mis ma kõik tegin seal. Seal aga ainult hääletati ja hääletati, ja hääletatigi rahulikult sisse. Ma mõtlesin, et kuramus küll, mis asja te teete! Aga see on töölepingusse sisse kirjutatud kannatused.
Eesti keele instituudi keelenõuandla kommentaar Märt Sultsi reklaamplakati lausele "Head, uue õppehooaja, mõnusat algust !!!" (lause muutmata kujul):
"Sellesse lausesse komasid panna ei ole korrektne."
Sellesse lausesse komasid panna ei ole korrektne. Ilma komadeta on lause keeleliselt korrektne. Tegemist ei ole kiillausega, nagu arvas lause koostaja. Tegemist on samaväärsete täienditega. Koma on vajalik rinnastatud täiendite korral ehk kui täiendid käivad eri asjade kohta.
Kolme hüüumärki ei saa otseselt keelata, ent tegemist on stiililiialdusega.
Täiendite rinnastuse kohta võib lisaks uurida siit. | Märt Sults vigasest reklaamplakatist: see on kiillause! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Endine pikaaegne Kopli kunstigümnaasiumi direktor, nüüdne riigikogu liige Märt Sults ütleb Tallinna linnapilti ilmunud kolme kirjavigase reklaamplakati kohta, et on saanud üksnes positiivset tagasisidet ning ei tunnista vigu. Samuti keeldub ta plakateid valimiskampaania osaks pidamast.
Olete silmatorkavad plakatid linnapilti üles pannud. Olete te tagasisidet ka neile saanud?
Jaa, ämbrite kaupa positiivne.
Ma tegin seda niimoodi, et ma panin selle kõigepealt Facebooki üles. Mul kevadel oli peaaegu samasugune, ainult et "õppurite" asemel oli sõna "koolijütsid", aga siis mingi teatav seltsimees oskas öelda, et "koolijütsi" all mõistetakse 1.-4. klassi laps. Siis ma mõtlesin, et hea küll, mina, vana pedagooginärts, kuidas ma võisin sellise ämbri teha, ja siis panin sõna "õppurid".
"Jah, need komad võivad seal olla ja võivad mitte olla - reeglid neid ei keela ja seda riigieksami kirjandis valeks ei saa lugeda."
Kõik on mu isikliku raha eest tehtud ja see on juba neljas kord, kui ma niimoodi õnnitlen oma õpilasi. Õigemini, tuletan meelde, et see on kihvt asi ja see on emotsioone täis, see ei ole mingisugune... Noh, ma võin rääkida kui palju tahes, te niikuinii ei usu. Jälle, jälle pannakse kirja, et niikuinii mingi erakonnavärk.
Kuna tuli uus määrus välja, et kooli minna ei tohi ja ma oma sõpradele ja õpilastele paha ei taha, koolist läbi ei läheks, siis seekord ma lihtsalt valusa ja haige südamega pidin seda tegema - ma tahtsin tõesti koolidest läbi käia, aga kuna tuli see määrus, siis ma ei saa ju teha nii, et ma teen oma sõpradele, oma headele inimestele, keda ma väga armastan, haiget. Nii et ma ei saa teha seda.
Kas seda tagasisidet ka olete saanud, et teie plakati tekstis on vigu?
Te mõtlete komasid?
Jah, et komasid on ehk pisut ülearu saanud ja hüüumärke ka.
Ei ole, hüüumärke ei ole liiga palju, see on minu stiil, sinna ei ole midagi teha!
Aga komad?
Aga komad sellepärast, et see on kiillause. "Head mõnusat algust" on tähtis, ja see on eesti keele reeglite järgi kõik õige. Ma ei tea, mida need eesti keele uutjad teevad siin, koristavad kõik komad ja semikoolonid ära kogu aeg, eks ole. Ma mõtlesin tükk aega, kuidas ma saan hästi lühidalt hästi palju öelda ja mitte ükski semiootik ei ole mulle nüüd seda öelnud.
Mul oli eile Facebookis täpselt seesama küsimus: üks küsis, kas komasid pole liiga palju, ja mina ütlesin, et see on kiillause, sõnum on "head mõnusat algust". Jah, need komad võivad seal olla ja võivad mitte olla - reeglid neid ei keela ja seda riigieksami kirjandis valeks ei saa lugeda.
Aga kas küsisite igaks juhuks kuskilt järele ka?
Kui päris aus olla... No ütleme nii, et kui on valesti, siis on see puhas minu aps. Ma ei küsinud kuskilt järele. Ma ei saa konsulteerida kellegagi, sest ma ei taha konsulteerida kellegagi, keda mulle antakse konsulteerimiseks, sellepärast et need konsulteerimised ei ole puhtad ja siirad.
Arvate, et eesti keele instituudis ei anta teile siirast nõu?
Ei-ei-ei, kui eesti keele instituuti ma oleksin seda rääkima läinud, siis oleks eesti keele instituut kleepinud neid plakateid terve Eesti täis.
Miks te nii arvate?
Ma tean seda. Ma oma mõtteid ja oma asju, mida ma kavatsen teha, üritan hoida kuni viimase hetkeni nii, et neist keegi mitte midagi ei tea. Mul on see plagiaatsus igapäevane asi - ma käin mingi mõtte välja, idee välja, et teeks selle ära, järgmine päev on mingisugune kaubamärk all ja mingi teine firma teeb seda, kaasaarvatud haridusministeerium.
Selles suhtes ma pean uskuma ennast ja oma väga lähedasi inimesi, nõu saan küsida hästi kitsas ringkonnas, sest ma puutun plagiaadiga kokku hommikust õhtuni, iseenda mõtete plagiaadiga. Kahjuks on see nii. Ja selle plakati väljailmumise ma avalikustasin - minult on küsitud küll, kas see aasta tuleb ka, ma ütlesin, muidugi tuleb, aga rohkem ma midagi ei ütelnud!
Kes need plagieerijad on, kellega te hädas olete?
Ma ei ole hädas, nemad on minuga hädas.
Aga ikkagi, kes teid plagieerima kipuvad?
Ei, ma ei hakka rääkima. Kui ma räägin, siis ma ütlen otse näkku, ma ei hakka midagi küll meedia kaudu tegema. Mul on sellised põhimõtted.
Kui nüüd keegi ikkagi ütleb teile, et komasid sai ülearu ja seda reeglid ei toeta, kas te siis võtate midagi ette ka nende plakatitega?
Mida ma võtan ette? Mul ei ole raha! Ma ei hakka neid ümber ometigi trükkima. Las keegi ütleb, las keegi kirjutab, et seal on komasid liiga palju, seal on komasid liiga vähe. See firma, kes need plakatid trükkis ja üles pani, selles firmas on korrektorid olemas, neid see asi ei häirinud. Eesti keele filoloogid seal on olemas. Jah, ta on piiri peal, ma ei eita seda, eks ole, aga samal ajal ta minu koolituse järgi on kiillause, kui mina koolis käisin. Eesti keele grammatikas olin ma päris kõva käsi!
Kes tahab pahasti öelda, see ütleb niikuinii, aga kes tahab näha head, saab sealt emotsiooni ja emotsioon on hea. Ma tunnen, et ma tegin õige asja. Mul isegi naine neelas alla praegu selle rahakulutamise selle plakati peale - see on kõige suurem tunnustus!
Aga ma värisen koos koolidega praegu, sest see, mis see aasta aasta tuleb - mul on südamest kahju selle kohutava pressingu peale, mis koolidele langeb selle 16-aastaste valimisõigusega ja soovin absoluutselt kõikidele koolidirektoritele ja huvijuhtidele, sotsiaalpedagoogidele, turvainimestele väga kainet meelt ja väga kanget tahet, et nad suudaksid sellele jandile vastu pidada, mis nüüd tuleb. Sügav kummardus, et koolijuhid suudaksid hoida nüüd seda, mis selle 30 000 hääle püüdmiseks lahti läheb.
Jah, kahjuks ma olen poliitik, ma ei saa minna oma väga tuttavatesse sõprade koolidesse 1. septembril ja öelda head uut aastat - ma ei taha neile halba. Nii et see 1. september on minu jaoks isiklikult väga raske.
Aga kui keegi ütleb, et seal komasid palju on, siis ma ütlen, et täie raha eest! Vastus on selline. Kui juba see läks nii palju maksma, siis miks kuramuse pärast ei või komasid panna!
Palju see siis läks teile maksma?
Nad maksavad niimoodi tuhande euro ringis.
See on koos selle nö linnaruumi rentimisega?
Linnaruumi ma rentisin juba jaanuaris ära.
Mitu plakatit teil on?
Ma ei ole lugenud, aga neid peaks kolm tükki olema. 300 eurot pluss käibemaks pidi olema tükk.
Kus nad teil kõik ripuvad?
Kristiines peaks rippuma, siis Paldiski maantee nurgas peaks rippuma ja Sõle tänava otsas peaks rippuma. Niimoodi on tellitud ja ma broneerin kohad jaanuarikuus, seepärast nad on nii odavad. Lihtinimese jaoks on ta puhas rahapõletamine muidugi, aga kui sa oled terve elu koolis olnud, siis... rohkemat ma ei saa teha.
Kus te ise kandideerite?
Põhja-Tallinnas. Aga need on sellised kohad, kus inimeste läbikäik on hästi-hästi suur, siis antud juhul see ei klassifitseeru mitte mingil juhul minu puhul Põhja-Tallinnas valimiskampaaniaks, kui keegi hakkab seda nüüd külge ajama. No seda aetakse ka niikuinii külge!
Aga kevadel oli, möödunud sügisel oli, ülemöödunud kevadel oli - kogu aeg on need plakatid üleval olnud samade kohtade peal. Täpselt kõik see aeg on olnud, kui ma koolis ei ole olnud. Ma ei ole koolis nüüd kaks aastat olnud ja kaks aastat ma nutan selle järgi.
Aga jah, koolidirektoritele, huvijuhtidele, sotsiaalpedagoogidele ma soovin meeletut, meeletut tahtekindlust, sest see, mis seal ümber koolide toimuma hakkab, see on karauul! Seda keegi ei kuulanud, kui seda seaduseelnõu vastu võtma hakati. Ma möllasin ja ma kirjutasin eelnõusid ja jumal-jumal, mis ma kõik tegin seal. Seal aga ainult hääletati ja hääletati, ja hääletatigi rahulikult sisse. Ma mõtlesin, et kuramus küll, mis asja te teete! Aga see on töölepingusse sisse kirjutatud kannatused.
Eesti keele instituudi keelenõuandla kommentaar Märt Sultsi reklaamplakati lausele "Head, uue õppehooaja, mõnusat algust !!!" (lause muutmata kujul):
"Sellesse lausesse komasid panna ei ole korrektne."
Sellesse lausesse komasid panna ei ole korrektne. Ilma komadeta on lause keeleliselt korrektne. Tegemist ei ole kiillausega, nagu arvas lause koostaja. Tegemist on samaväärsete täienditega. Koma on vajalik rinnastatud täiendite korral ehk kui täiendid käivad eri asjade kohta.
Kolme hüüumärki ei saa otseselt keelata, ent tegemist on stiililiialdusega.
Täiendite rinnastuse kohta võib lisaks uurida siit.
### Response:
Märt Sults vigasest reklaamplakatist: see on kiillause! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venitamine kuulub tõesti ka meditsiini- või ka spordi valdkonda ja siis kasutatakse venitusharjutusi või venitusravi. Hoopis iseasi on, kui räägitakse viivitamisest. Siis ei maksa kuulajaile-lugejaile õuduspilte silme ette manada, kuidas Riigikogus või kohtumajas kedagi venitatakse nagu piinapingil ehk kasutatakse venitustaktikat.
Riigikogus kasutatakse aeg-ajalt ikka viivitamist ehk venitamistaktikat. Ja nagu oleme näinud, siis kohtumajas ka.
Kuulake varasemaid säutse. | Keelesäuts. Millal venitus-, millal venitamistaktika? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venitamine kuulub tõesti ka meditsiini- või ka spordi valdkonda ja siis kasutatakse venitusharjutusi või venitusravi. Hoopis iseasi on, kui räägitakse viivitamisest. Siis ei maksa kuulajaile-lugejaile õuduspilte silme ette manada, kuidas Riigikogus või kohtumajas kedagi venitatakse nagu piinapingil ehk kasutatakse venitustaktikat.
Riigikogus kasutatakse aeg-ajalt ikka viivitamist ehk venitamistaktikat. Ja nagu oleme näinud, siis kohtumajas ka.
Kuulake varasemaid säutse.
### Response:
Keelesäuts. Millal venitus-, millal venitamistaktika? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme päeva jooksul tegid võistlejad mitmeid eagley’d ning finaalpäeval tegi 8. rajal "hole in one" löögi Annika Meos. Kokku osales võistlusel 117 golfarit.
Esimese koha saavutas Carl Hellat tulemusega -7 (69, 73, 67). Kolme mänguringi jooksul tegi Hellat ühe eagle’i, 13 birdie’t ning mängis par’i 32 rada. Teise koha võitles välja Kevin Christopher Jegers, tulemuseks -5 (74, 69, 68). Tulemusega -1 (69, 72, 74) saavutas kolmanda koha Mattias Varjun.
Hellati sõnul sujus kõik hästi, nii pikad löögid kui lähimäng. "Olen olnud juba kaks aastat teisel kohal, seega andsin sel nädalavahetusel endast kõik, et olla kolmandal aastal esimene," sõnas Hellat pressiteate vahendusel.
Küsimusele, milliseks hindab värske löögimängu meister oma arengut sel aastal, tõi ta välja, et sellel hooajal on mäng oluliselt parem: "Areng on toimunud eelkõige harjutamise aspektist ning sellest tuleb ka erinevus kahe hooaja vahel, mis kajastub just üldmängus." Tulevikuplaanid on Hellat sidunud USA ülikooliga. "Kokkulepe on juba olemas, kuid ilmselt juhtub see kõik 2020. aastal," lisas ta.
Naisteklassis hoidsid kuni viimaste hetkedeni põnevust Annika Meos ja Liis Kuuli. Kokkuvõttes saavutas Meos esimese koha tulemusega +15 (83, 75, 73). Vaid ühe löögi rohkem teinud Kuuli jäi teiseks, tulemuseks +16 (73, 86, 73). Karola Soe saavutas tulemusega +24 (85, 76, 79) kolmanda koha.
Naisteklassi võitja Annika Meos toob välja, et täna oli tegemist täiesti ideaalse päevaga. "Liisiga oli väga põnev mängida ning mul on väga hea meel, et mängisime mõlemad hästi ja tegime kuni lõpuni mängu väga pingeliseks," sõnas Meos. "Tegin ju ka hole in one’i, millega olen tohutult rahul," lisas ta.
Selle aasta löögimängu EMV on erakordne, sest esmakordselt lõpetasid meeste klassi esimesed kolm golfarit võistluse miinustulemusega. Samuti osales võistlusel kogu Eesti amatöörtaseme golfikoondis. Meeste arvestuses olid kümnest parimast võistlejast lausa kaheksa Eesti golfikoondisest. | Eesti meistrid löögimängus on Carl Hellat ja Annika Meos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme päeva jooksul tegid võistlejad mitmeid eagley’d ning finaalpäeval tegi 8. rajal "hole in one" löögi Annika Meos. Kokku osales võistlusel 117 golfarit.
Esimese koha saavutas Carl Hellat tulemusega -7 (69, 73, 67). Kolme mänguringi jooksul tegi Hellat ühe eagle’i, 13 birdie’t ning mängis par’i 32 rada. Teise koha võitles välja Kevin Christopher Jegers, tulemuseks -5 (74, 69, 68). Tulemusega -1 (69, 72, 74) saavutas kolmanda koha Mattias Varjun.
Hellati sõnul sujus kõik hästi, nii pikad löögid kui lähimäng. "Olen olnud juba kaks aastat teisel kohal, seega andsin sel nädalavahetusel endast kõik, et olla kolmandal aastal esimene," sõnas Hellat pressiteate vahendusel.
Küsimusele, milliseks hindab värske löögimängu meister oma arengut sel aastal, tõi ta välja, et sellel hooajal on mäng oluliselt parem: "Areng on toimunud eelkõige harjutamise aspektist ning sellest tuleb ka erinevus kahe hooaja vahel, mis kajastub just üldmängus." Tulevikuplaanid on Hellat sidunud USA ülikooliga. "Kokkulepe on juba olemas, kuid ilmselt juhtub see kõik 2020. aastal," lisas ta.
Naisteklassis hoidsid kuni viimaste hetkedeni põnevust Annika Meos ja Liis Kuuli. Kokkuvõttes saavutas Meos esimese koha tulemusega +15 (83, 75, 73). Vaid ühe löögi rohkem teinud Kuuli jäi teiseks, tulemuseks +16 (73, 86, 73). Karola Soe saavutas tulemusega +24 (85, 76, 79) kolmanda koha.
Naisteklassi võitja Annika Meos toob välja, et täna oli tegemist täiesti ideaalse päevaga. "Liisiga oli väga põnev mängida ning mul on väga hea meel, et mängisime mõlemad hästi ja tegime kuni lõpuni mängu väga pingeliseks," sõnas Meos. "Tegin ju ka hole in one’i, millega olen tohutult rahul," lisas ta.
Selle aasta löögimängu EMV on erakordne, sest esmakordselt lõpetasid meeste klassi esimesed kolm golfarit võistluse miinustulemusega. Samuti osales võistlusel kogu Eesti amatöörtaseme golfikoondis. Meeste arvestuses olid kümnest parimast võistlejast lausa kaheksa Eesti golfikoondisest.
### Response:
Eesti meistrid löögimängus on Carl Hellat ja Annika Meos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kreekat ootab esmalt 31. augustil kodumurul ees kohtumine Eestiga, mis peetakse Georgios Karaiskakis staadionil. Samas kohas võõrustatakse kolm päeva hiljem, 3. septembril Belgiat.
Kreeka - Eesti mäng algab kell 21:45 ning kohtumisest teeb otseülekande ETV.
Kreeka koondis:
Väravavahid
Orestis Karnezis (11.07.1985) - Udinese Calcio 42/0
Stefanos Kapino (18.03.1994) - Olympiacos FC 9/0
Ioannis Anestis (09.05.1991) - AEK Athens FC 0/0
Kaitsjad
Vassileios Torosidis (10.06.1985) – Bologna FC 1909 91/9
Sokratis Papastathopoulos (09.06.1988) – Borussia Dortmund 73/2
Konstantinos Manolas (14.06.1991) – AS Roma 29/0
Kyriakos Papadopoulos (23.02.1992) – Hamburg SV 25/4
Georgios Tzavellas (26.11.1987) – Alanyaspor 24/2
Konstantinos Stafylidis (02.12.1993) – FC Augsburg 17/2
Charalambos Lykogiannis (22.10.1993) - SK Sturm Graz 0/0
Panagiotis Retsos (09.08.1998) - Olympiacos FC 0/0
Poolkaitsjad
Alexandros Tziolis (13.02.1985) – Al-Fayha FC 64/1
Ioannis Maniatis (12.10.1986) – Alanyaspor 47/1
Andreas Samaris (13.06.1989) - SL Benfica 28/1
Konstantinos Fortounis (16.10.1992) – Olympiacos FC 26/3
Panagiotis Tachtsidis (15.02.1991) – Olympiacos FC 20/1
Petros Mantalos (31.08.1991) – AEK Athens FC 15/2
Anastasios Bakasetas (28.06.1993) – AEK Athens FC 7/0
Jose Carlos Goncalves-Rodrigues (31.08.1988) - Panathinaikos FC 2/0
Dimitrios Kourbelis (02.11.1993) - Panathinaikos FC 1/0
Andreas Bouchalakis (05.04.1993) - Nottingham Forest 0/0
Emmanouil Siopis (14.05.1994) - Olympiacos FC 0/0
Ründajad
Konstantinos Mitroglou (12.03.1988) – SL Benfica 54/13
Ioannis Gianniotas (29.04.1993) - Olympiacos FC 6/1
Apostolos Vellios (08.01.1992) – Nottingham Forest 6/0
Dimitrios Diamantakos (05.03.1993) – VfL Bochum 4/0
Anastasios Donis (29.08.1996) - VfB Stuttgart 1/0
Pärast Kreekaga kohtumist, ootab Eestit ees järgmine valikmäng kodumurul, kui 3. septembril on A. Le Coq Arenal vastaseks Küprose koondis. Mäng algab kell 19:00.
Nii Kreeka kui ka Küprose valikmängud on otseülekandes nähtavad ka ETV ekraanil. | Kreeka avaldas koondise mängudeks Belgia ja Eestiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kreekat ootab esmalt 31. augustil kodumurul ees kohtumine Eestiga, mis peetakse Georgios Karaiskakis staadionil. Samas kohas võõrustatakse kolm päeva hiljem, 3. septembril Belgiat.
Kreeka - Eesti mäng algab kell 21:45 ning kohtumisest teeb otseülekande ETV.
Kreeka koondis:
Väravavahid
Orestis Karnezis (11.07.1985) - Udinese Calcio 42/0
Stefanos Kapino (18.03.1994) - Olympiacos FC 9/0
Ioannis Anestis (09.05.1991) - AEK Athens FC 0/0
Kaitsjad
Vassileios Torosidis (10.06.1985) – Bologna FC 1909 91/9
Sokratis Papastathopoulos (09.06.1988) – Borussia Dortmund 73/2
Konstantinos Manolas (14.06.1991) – AS Roma 29/0
Kyriakos Papadopoulos (23.02.1992) – Hamburg SV 25/4
Georgios Tzavellas (26.11.1987) – Alanyaspor 24/2
Konstantinos Stafylidis (02.12.1993) – FC Augsburg 17/2
Charalambos Lykogiannis (22.10.1993) - SK Sturm Graz 0/0
Panagiotis Retsos (09.08.1998) - Olympiacos FC 0/0
Poolkaitsjad
Alexandros Tziolis (13.02.1985) – Al-Fayha FC 64/1
Ioannis Maniatis (12.10.1986) – Alanyaspor 47/1
Andreas Samaris (13.06.1989) - SL Benfica 28/1
Konstantinos Fortounis (16.10.1992) – Olympiacos FC 26/3
Panagiotis Tachtsidis (15.02.1991) – Olympiacos FC 20/1
Petros Mantalos (31.08.1991) – AEK Athens FC 15/2
Anastasios Bakasetas (28.06.1993) – AEK Athens FC 7/0
Jose Carlos Goncalves-Rodrigues (31.08.1988) - Panathinaikos FC 2/0
Dimitrios Kourbelis (02.11.1993) - Panathinaikos FC 1/0
Andreas Bouchalakis (05.04.1993) - Nottingham Forest 0/0
Emmanouil Siopis (14.05.1994) - Olympiacos FC 0/0
Ründajad
Konstantinos Mitroglou (12.03.1988) – SL Benfica 54/13
Ioannis Gianniotas (29.04.1993) - Olympiacos FC 6/1
Apostolos Vellios (08.01.1992) – Nottingham Forest 6/0
Dimitrios Diamantakos (05.03.1993) – VfL Bochum 4/0
Anastasios Donis (29.08.1996) - VfB Stuttgart 1/0
Pärast Kreekaga kohtumist, ootab Eestit ees järgmine valikmäng kodumurul, kui 3. septembril on A. Le Coq Arenal vastaseks Küprose koondis. Mäng algab kell 19:00.
Nii Kreeka kui ka Küprose valikmängud on otseülekandes nähtavad ka ETV ekraanil.
### Response:
Kreeka avaldas koondise mängudeks Belgia ja Eestiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Galinos märkis, et olukord, kus Kreeka saartele saabub pärast 16 kuu pikkust pausi taas rohkem migrante, näitab seda, et Türgi on loobumas oma kohustusest inimsmugeldamist piirata, kirjutab ajaleht The Times.
"Kui Türgi tahab peatada [Kreekasse suunduvaid migrante] siis ta saab seda teha ja teeb ka," selgitas Galinos. "On selge, et türklased ei täida oma osa lepingu tingimustest. Kui miski on leidnud selle kriisi käigus ja leppe sõlmimise järel tõestamist, siis on selleks see, et migratsioonivoogusid reguleeritakse."
Eelmise aasta märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt lubas Türgi teha lõpu inimsmugeldamisele ja sai Brüsselilt vastutasuks kolm miljardit eurot, et anda abi riigis viibivale rohkem kui kolmele miljonile põgenikule, kellest suurem osa on pärit Süüriast.
Eelmisel kuul väitis president Recep Tayyip Erdogan, et Ankarale on EL-i poolt eraldatud vaid 800 miljonit. Samas näitavad EL-i dokumendid, et peaagu kogu lubatud summa on eraldatud, muuhulgas ka 20 miljonit eurot Türgi rannavalve tugevdamiseks.
Erdogan on korduvalt ähvardanud migratsioonileppest loobuda. "Kuulake mind. Kui te lähete veel kaugemale, siis piirid taasavatakse, pidage seda meeles," teatas ta Euroopa Liidule eelmise aasta novembris, kui Türgi liitumiskõnelused külmutati.
Eelmisel nädalal saabus Türgi lähedal asuvatele Kreeka saartele vähemalt 730 migranti, mis on märkimisväärne kasv. See omakorda paneb üha suurema surve alla viiel saarel, sealhulgas Lesbosel, asuvad vastuvõtukeskused, kus tuleb kõigi nende inimeste varjupaigataotlusi menetlema hakata.
NN Dublini regulatsiooni kohaselt tuleb varjupaigataotlejal esitada varjupaigataotlus esimeses EL-i riigis, kuhu ta saabub. See reegel peatati osaliselt ja ajutiselt 2015. aastal, kui Kreeka rändekriisi kõige intensiivsemal perioodil hätta jäi. Kreeka ja ka Itaalia aitamiseks loodi ka põgenike ümberpaigutamise süsteem, mis pole erinevatel põhjustel siiski Brüsselile loodetud ulatuses veel teostunud.
Küll aga tegi EL eelmise aasta detsembris otsuse, et olukord Kreeka laagrites on piisavalt paranenud ning seetõttu hakkavad teised liikmesriigid saatma Kreeka kaud´u nende juurde jõudnud inimesi tagasi Kreekasse. Näiteks Saksamaa saatis esimese grupi varjupaigataotlejaid Kreekasse tagasi käesoleval kuul.
Lesbose saarel asuv Moria migratsioonikeskus on ülerahvastatud ning seal on sageli toimunud massirahutusi. Linnapea Galinos rõhutas, et ta ei ole mingil juhul nõus olukorraga, kus kedagi hakatakse Lesbosele tagasi saatma. "Me oleme väsinud. Meil ei ole ruumi ja meid on sisuliselt jäetud üksi selle kriisiga tegelema. Juba praegu pean ma hakkama saama 5000 saarel viibiva migrandiga ehk poole suurema arvuga kui see, milles me kokku leppisime, ja poole rohkem, kui meil majutuskeskustes ruumi on. Lesbosele enam ei mahu," nentis ta.
Türgi valitsuse esindajad pole veel Lesbose linnapea süüdistusi kommenteerinud. | Lesbose linnapea: Türgi ei täida migratsioonileppe tingimusi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Galinos märkis, et olukord, kus Kreeka saartele saabub pärast 16 kuu pikkust pausi taas rohkem migrante, näitab seda, et Türgi on loobumas oma kohustusest inimsmugeldamist piirata, kirjutab ajaleht The Times.
"Kui Türgi tahab peatada [Kreekasse suunduvaid migrante] siis ta saab seda teha ja teeb ka," selgitas Galinos. "On selge, et türklased ei täida oma osa lepingu tingimustest. Kui miski on leidnud selle kriisi käigus ja leppe sõlmimise järel tõestamist, siis on selleks see, et migratsioonivoogusid reguleeritakse."
Eelmise aasta märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt lubas Türgi teha lõpu inimsmugeldamisele ja sai Brüsselilt vastutasuks kolm miljardit eurot, et anda abi riigis viibivale rohkem kui kolmele miljonile põgenikule, kellest suurem osa on pärit Süüriast.
Eelmisel kuul väitis president Recep Tayyip Erdogan, et Ankarale on EL-i poolt eraldatud vaid 800 miljonit. Samas näitavad EL-i dokumendid, et peaagu kogu lubatud summa on eraldatud, muuhulgas ka 20 miljonit eurot Türgi rannavalve tugevdamiseks.
Erdogan on korduvalt ähvardanud migratsioonileppest loobuda. "Kuulake mind. Kui te lähete veel kaugemale, siis piirid taasavatakse, pidage seda meeles," teatas ta Euroopa Liidule eelmise aasta novembris, kui Türgi liitumiskõnelused külmutati.
Eelmisel nädalal saabus Türgi lähedal asuvatele Kreeka saartele vähemalt 730 migranti, mis on märkimisväärne kasv. See omakorda paneb üha suurema surve alla viiel saarel, sealhulgas Lesbosel, asuvad vastuvõtukeskused, kus tuleb kõigi nende inimeste varjupaigataotlusi menetlema hakata.
NN Dublini regulatsiooni kohaselt tuleb varjupaigataotlejal esitada varjupaigataotlus esimeses EL-i riigis, kuhu ta saabub. See reegel peatati osaliselt ja ajutiselt 2015. aastal, kui Kreeka rändekriisi kõige intensiivsemal perioodil hätta jäi. Kreeka ja ka Itaalia aitamiseks loodi ka põgenike ümberpaigutamise süsteem, mis pole erinevatel põhjustel siiski Brüsselile loodetud ulatuses veel teostunud.
Küll aga tegi EL eelmise aasta detsembris otsuse, et olukord Kreeka laagrites on piisavalt paranenud ning seetõttu hakkavad teised liikmesriigid saatma Kreeka kaud´u nende juurde jõudnud inimesi tagasi Kreekasse. Näiteks Saksamaa saatis esimese grupi varjupaigataotlejaid Kreekasse tagasi käesoleval kuul.
Lesbose saarel asuv Moria migratsioonikeskus on ülerahvastatud ning seal on sageli toimunud massirahutusi. Linnapea Galinos rõhutas, et ta ei ole mingil juhul nõus olukorraga, kus kedagi hakatakse Lesbosele tagasi saatma. "Me oleme väsinud. Meil ei ole ruumi ja meid on sisuliselt jäetud üksi selle kriisiga tegelema. Juba praegu pean ma hakkama saama 5000 saarel viibiva migrandiga ehk poole suurema arvuga kui see, milles me kokku leppisime, ja poole rohkem, kui meil majutuskeskustes ruumi on. Lesbosele enam ei mahu," nentis ta.
Türgi valitsuse esindajad pole veel Lesbose linnapea süüdistusi kommenteerinud.
### Response:
Lesbose linnapea: Türgi ei täida migratsioonileppe tingimusi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 24. – 27. septembrini on taaskord eesmärgiks luua kuni 16 laulu, mis kandideeriksid ka Eesti Laulu konkursile. Laagrisse oodatakse 16 Eesti kirjutajat, kaheksa osalejat on tulemas väljaspoolt, teatas Music Estonia.
Nagu ka eelmisel aastal, siis ükski Eesti Laulu Akadeemia raames loodud laul automaatselt konkursile ei pääse, enne tuleb läbida eelžürii hääletusvoor. Eelmise aasta Eesti Laulu Akadeemiast pääses konkursile kolm lugu – Laura Pritsi "Hey, kiddo!", Liis Lemsalu "Keep running" ja Rasmus Rändvee "This Love".
Tänaseks on laager toimunud juba kolmel korral. Viimane neist toimus Tallinn Music Weeki nädalal. Laagrist on siiani avalikusse kõrvu jõudnud Grete Paia uus lugu "Wasted Youth".
Songwriting Camp aftermovie from Music Estonia on Vimeo.
Ka sel korral moodustatakse meloodiakirjutajatest ja produtsentidest kolmeliikmelised meeskonnad, igas meeskonnas on kaks Eesti kirjutajat ja üks välismaine produtsent. Osalejate valikul on oluliseimaks kriteeriumiks varasem laulukirjutamiskogemus, muuhulgas peetakse silmas meloodiakirjutajate ja produtsentide jaotumist. Osalejate lõplikul valikul osalevad Music Estonia ja Eesti Laulu Akadeemia esindajad ning ka välispartnerid.
Osalemiseks tuleb täita kandideerimisvorm, tähtajaks on 4. september. | Eesti Laulu fookusega laulukirjutajate laager toimub taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
24. – 27. septembrini on taaskord eesmärgiks luua kuni 16 laulu, mis kandideeriksid ka Eesti Laulu konkursile. Laagrisse oodatakse 16 Eesti kirjutajat, kaheksa osalejat on tulemas väljaspoolt, teatas Music Estonia.
Nagu ka eelmisel aastal, siis ükski Eesti Laulu Akadeemia raames loodud laul automaatselt konkursile ei pääse, enne tuleb läbida eelžürii hääletusvoor. Eelmise aasta Eesti Laulu Akadeemiast pääses konkursile kolm lugu – Laura Pritsi "Hey, kiddo!", Liis Lemsalu "Keep running" ja Rasmus Rändvee "This Love".
Tänaseks on laager toimunud juba kolmel korral. Viimane neist toimus Tallinn Music Weeki nädalal. Laagrist on siiani avalikusse kõrvu jõudnud Grete Paia uus lugu "Wasted Youth".
Songwriting Camp aftermovie from Music Estonia on Vimeo.
Ka sel korral moodustatakse meloodiakirjutajatest ja produtsentidest kolmeliikmelised meeskonnad, igas meeskonnas on kaks Eesti kirjutajat ja üks välismaine produtsent. Osalejate valikul on oluliseimaks kriteeriumiks varasem laulukirjutamiskogemus, muuhulgas peetakse silmas meloodiakirjutajate ja produtsentide jaotumist. Osalejate lõplikul valikul osalevad Music Estonia ja Eesti Laulu Akadeemia esindajad ning ka välispartnerid.
Osalemiseks tuleb täita kandideerimisvorm, tähtajaks on 4. september.
### Response:
Eesti Laulu fookusega laulukirjutajate laager toimub taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filter Temposõidu karikasarja ja Lätis peetava Filter Velokauss sarja ühisel lõppvõistlusel järgnesid Martmale lätlased Vitalijs Kornilovs (33.36,3; Alpha Baltic-Maratoni.lv) ja Janis Vecvanags (33.53,9; Filter).
Kiireimaks naiseks kerkis lätlanna Viktorija Sipovica (Apsardzes Mobila Grupa) ajaga (40.03,4), teise-kolmanda teenisid vastavalt Mae Lang (40.40,2) ja Mathilde Manuela Nigul (42.07,2). Distantsi läbijaid oli kokku 206.
Filter Temposõidu karikasarja üldvõidu pälvis seitsmest etapist neli võitnud Martma. Tiimikaaslane Sander Kempi tuli teisele ja Margus Ruse kolmandale kohale.
Naistest sai hooaja kokkuvõttes esikoha Liisi Rist, järgnesid Krista Karing ja Mathilde Manuela Nigul. Paremate autasustamine toimub 2. septembril kell 17.15 Peetri alevikus Fakto Auto Tallinna rahvasõidu raames.
Rattavõistlusele järgnenud 5 km eraldistardist jooksuvõistlusel näitas parimat aega Bert Tippi (16.34,5), kes edestas Janar Juhkovit (17.41,8) ja Tauno Hangi (17.47,8). Naistes võitis esikoha Klarika Kuusk ajaga 19.39,0). Esimest aastat toimunud jooksuvõistluse üldvõitjaks krooniti Janar Juhkov. | Kert Martma võitis Filter Temposõidu karikasarja finaaletapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filter Temposõidu karikasarja ja Lätis peetava Filter Velokauss sarja ühisel lõppvõistlusel järgnesid Martmale lätlased Vitalijs Kornilovs (33.36,3; Alpha Baltic-Maratoni.lv) ja Janis Vecvanags (33.53,9; Filter).
Kiireimaks naiseks kerkis lätlanna Viktorija Sipovica (Apsardzes Mobila Grupa) ajaga (40.03,4), teise-kolmanda teenisid vastavalt Mae Lang (40.40,2) ja Mathilde Manuela Nigul (42.07,2). Distantsi läbijaid oli kokku 206.
Filter Temposõidu karikasarja üldvõidu pälvis seitsmest etapist neli võitnud Martma. Tiimikaaslane Sander Kempi tuli teisele ja Margus Ruse kolmandale kohale.
Naistest sai hooaja kokkuvõttes esikoha Liisi Rist, järgnesid Krista Karing ja Mathilde Manuela Nigul. Paremate autasustamine toimub 2. septembril kell 17.15 Peetri alevikus Fakto Auto Tallinna rahvasõidu raames.
Rattavõistlusele järgnenud 5 km eraldistardist jooksuvõistlusel näitas parimat aega Bert Tippi (16.34,5), kes edestas Janar Juhkovit (17.41,8) ja Tauno Hangi (17.47,8). Naistes võitis esikoha Klarika Kuusk ajaga 19.39,0). Esimest aastat toimunud jooksuvõistluse üldvõitjaks krooniti Janar Juhkov.
### Response:
Kert Martma võitis Filter Temposõidu karikasarja finaaletapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klubi omav ettevõte Slipstream Sports teavitas keerulisest olukorrast ka tiimi liikmeid, kirjutab Spordipartner.ee. "Loodame, et olukord laheneb mõne päeva jooksul ja meeskond leiab uue rahastaja. Praegu on kõik klubi liikmed vabastatud 2018. aasta kohustustest," seisis ametlikus avalduses.
"Kõik praegused sponsorid (Cannondale, Drapac, Oath, POC) on valmis meeskonda ka järgmisel aastal toetama, kuid lisarahastuseta ei saa me eelarvet kokku."
Cannondale-Drapac teatas hiljuti, et on pikendanud tiimi staarsõitja, Tour de France'il teise koha saanud Rigoberto Uraniga lepingut kolme aasta võrra. Colombia ratturi agent Giuseppe Acquadro lisas, et nad annavad Cannondale-Drapacile kaks nädalat aega olukord lahendada. | USA tippmeeskond võib tegevuse lõpetada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klubi omav ettevõte Slipstream Sports teavitas keerulisest olukorrast ka tiimi liikmeid, kirjutab Spordipartner.ee. "Loodame, et olukord laheneb mõne päeva jooksul ja meeskond leiab uue rahastaja. Praegu on kõik klubi liikmed vabastatud 2018. aasta kohustustest," seisis ametlikus avalduses.
"Kõik praegused sponsorid (Cannondale, Drapac, Oath, POC) on valmis meeskonda ka järgmisel aastal toetama, kuid lisarahastuseta ei saa me eelarvet kokku."
Cannondale-Drapac teatas hiljuti, et on pikendanud tiimi staarsõitja, Tour de France'il teise koha saanud Rigoberto Uraniga lepingut kolme aasta võrra. Colombia ratturi agent Giuseppe Acquadro lisas, et nad annavad Cannondale-Drapacile kaks nädalat aega olukord lahendada.
### Response:
USA tippmeeskond võib tegevuse lõpetada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Rain” räägib 11-aastasest Atsist, kelle mitukümmend aastat vanem vend Rain naaseb kõigile ootamatult lapsepõlvekoju mereäärses väikelinnas, kus teda ootavad ees autoritaarne isa ning armastuse kaotamise äärel ema. Ats on tunnistajaks kahe kardinaalselt erineva maailmanägemuse, kahe eri põlvkonda kuuluva kange mehe - isa ja venna põrkumisele. Kui isa püüab kindla jalgealuse kaotanud Raini enda raamidesse suruda, siis Rain leiab lootuse hoopis Aleksandras, hämara minevikuga salapärases naises.
Režissöör Janno Jürgens ütles, et soovib tegeleda aegumatute teemadega: “Minu jaoks räägib “Rain” meheks olemise ja meheks sirgumise raskustest ja rõõmudest läbi vendade, isa ja poja ning sõprade suhete. Keskendudes sealjuures kolmele põlvkonnale, nende erinevustele ja sarnasustele.”
Filmis teevad kaasa Indrek Ojari, Rein Oja, Laine Mägi, Ivo Uukkivi, Meelis Rämmeld, Marcus Borkmann jt. Filmi stsenaristideks on Anti
Naulainen ja Janno Jürgens, operaator on Erik Põllumaa, kunstnik Matis Mäesalu, kostüümikunstnik Liis Plato. Film valmib tootmisfirmas Alasti
Kino ja selle produtsendiks on Kristjan Pütsep. Film jõuab kinodesse hilissügisel 2018.
Režissöör ning stsenarist Janno Jürgens on sündinud 1985 Haapsalus. Ta on lõpetanud Balti Filmi-ja Meediakoolis filmirežissööri erialal ja
erialaselt täiendanud end Poolas, Prantsusmaal ja Rumeenias. Tema tuntumad tööd on “Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat” ja
lühifilm “Distants”, mis valiti Locarno filmifestivali programmi.
Filmi tootmist toetavad Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. | Algasid uue Eesti mängufilmi "Rain" võtted | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Rain” räägib 11-aastasest Atsist, kelle mitukümmend aastat vanem vend Rain naaseb kõigile ootamatult lapsepõlvekoju mereäärses väikelinnas, kus teda ootavad ees autoritaarne isa ning armastuse kaotamise äärel ema. Ats on tunnistajaks kahe kardinaalselt erineva maailmanägemuse, kahe eri põlvkonda kuuluva kange mehe - isa ja venna põrkumisele. Kui isa püüab kindla jalgealuse kaotanud Raini enda raamidesse suruda, siis Rain leiab lootuse hoopis Aleksandras, hämara minevikuga salapärases naises.
Režissöör Janno Jürgens ütles, et soovib tegeleda aegumatute teemadega: “Minu jaoks räägib “Rain” meheks olemise ja meheks sirgumise raskustest ja rõõmudest läbi vendade, isa ja poja ning sõprade suhete. Keskendudes sealjuures kolmele põlvkonnale, nende erinevustele ja sarnasustele.”
Filmis teevad kaasa Indrek Ojari, Rein Oja, Laine Mägi, Ivo Uukkivi, Meelis Rämmeld, Marcus Borkmann jt. Filmi stsenaristideks on Anti
Naulainen ja Janno Jürgens, operaator on Erik Põllumaa, kunstnik Matis Mäesalu, kostüümikunstnik Liis Plato. Film valmib tootmisfirmas Alasti
Kino ja selle produtsendiks on Kristjan Pütsep. Film jõuab kinodesse hilissügisel 2018.
Režissöör ning stsenarist Janno Jürgens on sündinud 1985 Haapsalus. Ta on lõpetanud Balti Filmi-ja Meediakoolis filmirežissööri erialal ja
erialaselt täiendanud end Poolas, Prantsusmaal ja Rumeenias. Tema tuntumad tööd on “Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat” ja
lühifilm “Distants”, mis valiti Locarno filmifestivali programmi.
Filmi tootmist toetavad Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.
### Response:
Algasid uue Eesti mängufilmi "Rain" võtted |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aru, kes oli ERM-i direktor aastatel 2006-2012, ütles, et tema südametunnistus hakkaks valutama, kui ta riigikogu liikme kohalt enne volituste lõppu ära peaks tulema.
"Eks ma mängin selle mõttega, aga aega on otsustada septembri lõpuni. Aus vastus on, et ma pole otsustanud," kommenteeris Aru oma kandideerimisplaane ERR-i raadiouudistele.
Ta soovib kainelt analüüsida, panna ritta plussid ja miinused. "Emotsioon ütleb, et ma armastan ERM-i ja süda kuulub sinna, aga selle pärast ei pea ise direktor olema. Arvan, et õige oleks, kui põlvkond minust noorem võtaks juhtida. Olen võib-olla liiga vana." | Krista Aru kaalub ERM-i juhiks kandideerimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aru, kes oli ERM-i direktor aastatel 2006-2012, ütles, et tema südametunnistus hakkaks valutama, kui ta riigikogu liikme kohalt enne volituste lõppu ära peaks tulema.
"Eks ma mängin selle mõttega, aga aega on otsustada septembri lõpuni. Aus vastus on, et ma pole otsustanud," kommenteeris Aru oma kandideerimisplaane ERR-i raadiouudistele.
Ta soovib kainelt analüüsida, panna ritta plussid ja miinused. "Emotsioon ütleb, et ma armastan ERM-i ja süda kuulub sinna, aga selle pärast ei pea ise direktor olema. Arvan, et õige oleks, kui põlvkond minust noorem võtaks juhtida. Olen võib-olla liiga vana."
### Response:
Krista Aru kaalub ERM-i juhiks kandideerimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Briti võimudel pole hetkel veel õnnestunud välja selgitada, kas ja millist kemikaali Birling Gapi randa saabunud udu sisaldas, vahendasid Guardian, BBC ja Yle.
Inimeste sõnul olevat udu haisenud kloori järele, kuid ametnikud ei pea mingit kloorileket siiski tõenäoliseks.
Ida-Sussexi võimud on soovitanud rannapiirkonna elanikel praegu veel siseruumides püsida ning hoida uksed ja aknad suletuina.
Please keep doors & windows closed following the #BirlingGap incident https://t.co/f7R3xsvcin
— ESFRSBrightonStnMan (@chrisbaker999) August 27, 2017
This the chemical mist at Beachy Head / Birling Gap that led us to leave with stinging eyes... pic.twitter.com/GNuRx2Mv9C
— James B (@welshjab) August 27, 2017 | Inglismaa rannikule saabus merelt salapärane udu, 133 inimest on haiglas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Briti võimudel pole hetkel veel õnnestunud välja selgitada, kas ja millist kemikaali Birling Gapi randa saabunud udu sisaldas, vahendasid Guardian, BBC ja Yle.
Inimeste sõnul olevat udu haisenud kloori järele, kuid ametnikud ei pea mingit kloorileket siiski tõenäoliseks.
Ida-Sussexi võimud on soovitanud rannapiirkonna elanikel praegu veel siseruumides püsida ning hoida uksed ja aknad suletuina.
Please keep doors & windows closed following the #BirlingGap incident https://t.co/f7R3xsvcin
— ESFRSBrightonStnMan (@chrisbaker999) August 27, 2017
This the chemical mist at Beachy Head / Birling Gap that led us to leave with stinging eyes... pic.twitter.com/GNuRx2Mv9C
— James B (@welshjab) August 27, 2017
### Response:
Inglismaa rannikule saabus merelt salapärane udu, 133 inimest on haiglas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikümnes toimus üks muudatus, kui 10. reale kerkis slovakitar Dominika Cibulkova. Liidrina jätkab tšehhitar Karolina Pliskova, teisel kohal on rumeenlanna Simona Halep ja kolmandal hispaanlanna Garbine Muguruza.
Meeste maailma edetabeli tipus samuti muudatusi ei tomunud ja juhib hispaanlane Rafael Nadal, kellele järgnevad britt Andy Murray ja šveitslane Roger Federer.
Koguni 31 kohta kerkis aga eestlane Jürgen Zopp, kes asub nüüd 311. positsioonil. Tuhande parema hulka mahuvad veel 424. real paiknev Vladimir Ivanov (+1) ning 733. kohta hoidev Kenneth Raisma (-3). | Kontaveit langes edetabelis kaks kohta, Zopp tegi suure tõusu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikümnes toimus üks muudatus, kui 10. reale kerkis slovakitar Dominika Cibulkova. Liidrina jätkab tšehhitar Karolina Pliskova, teisel kohal on rumeenlanna Simona Halep ja kolmandal hispaanlanna Garbine Muguruza.
Meeste maailma edetabeli tipus samuti muudatusi ei tomunud ja juhib hispaanlane Rafael Nadal, kellele järgnevad britt Andy Murray ja šveitslane Roger Federer.
Koguni 31 kohta kerkis aga eestlane Jürgen Zopp, kes asub nüüd 311. positsioonil. Tuhande parema hulka mahuvad veel 424. real paiknev Vladimir Ivanov (+1) ning 733. kohta hoidev Kenneth Raisma (-3).
### Response:
Kontaveit langes edetabelis kaks kohta, Zopp tegi suure tõusu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kust ma selle võtsin? Vaevalt et keegi otsesõnu õpetas. Ameerikas ei oska keegi vist kahtlustadagi, et täiskasvanul see oskus puudub. Woody Alleni mitmes filmis esineb rooliga hädas olev newyorklane, aga päris autovaba tegelast ei meenu. Ja kui Eesti Kirjanike Liidust rääkida, siis tean, et vähemalt Aapo Ilvesel ja Olavi Ruitlasel on juhiloal kõik tähestiku esimesed tähed, mootorrattast väiksema veoauto ja bussi kategooriani. Küllap mitmel teiselgi.
Mäletan, kuidas koolis, vist psühholoogia tunnis, küsis õpetaja, et kes peab ennast idealistiks, kes realistiks. Idealisti puhul ajasin ainsana käe püsti. Tagantjärele elusaatusi kaaludes tundub, et lõviosa eksis ja pendeldab kahevahel. Tol ajal, kui idealisti-sildi võtsin, oli juba üsna selge, et muus peale kirjutamise olen üsna keskpärane. „Sa ei lähegi eesti filoloogiasse?” imestasid teised. Just nimelt ei läinud. Mõtlesin umbes nõnda, et andekal lõbutüdrukul on rohkem kasu psühholoogiast või raamatupidamisest kui günekoloogiaõpingutest.
Auto juhtimine ei tee veel tingimata realistiks-praktikuks, aga auto puudumisel on raskem niisugune olla. Auto on olmevahend, ihulise elupraktika artefakt. Olmele pühendumist näitab ka elu isiklikus korteris või majas, isegi kui see õigupoolest pangale kuulub. Kodulooma või laste eest hoolitsemine nõuab samuti olmepädevusi. Liiga palju olmet ei jäta loomingule aega. Osa loomesoonega inimesi otsustab seetõttu olmet maksimaalselt vältida, peab seda ehk seisusele kohatukski. Umbes nagu aadliku puhul peeti töötegemist halvaks tooniks — džentelmeni käed on mõhnadeta.
„Miks sa seda teed? Sa oled ju kirjanik,” küsis mult sigalakku-seisundis sõbranna, pidades silmas mu palgatööd, ettevõtluskatseid, kinnisvaraga jahmerdamist ning olmet üleüldse. Tegin ebamäärase žesti enda ümber, viidates elamiskõlblikuks putitatud puumajakorterile. Ja püüdsin jutu viisakalt mujale juhtida. Võib-olla oleksin pidanud viitama oma luuletustele ja proosale? Karta on, et olmeta poleks mul üldse millestki kõnelda. Teisalt on olme pärast palju kirjutamata jäänud. Kirjutasin sügisel ilmuvat Peipsiveere-romaani viis aastat. Eks lugejad hindavad, kas asi on seda väärt, aga mu arust oleksin pidanud kirjutama kiiremini ja suurema süvenemisega. Kolmandat pidi, viimaks just kurnav rütm — päeval muu töö, siis õhtune perepuhkus ja lõpuks kirjutamine — andis tekstile õige maigu.
Kirjaniku tähtsaim oskus on inimeste tundmine. Inimeste ja nende elamise viiside. Kirjanik, kes pole asutanud ühtegi osaühingut, tundnud rõõmu ja muret äripartneritest, asjatanud maksuameti ja tolliga, peab olema väga tundlik ja nutikas, et ettevõtjast usutavalt kirjutada. Kirjanik, kes pole kätt mulda pannud ega metsast marju korjanud, on maa-asjade kujutamisega üpris hädas — või kujutab neid joonislikult. Nõnda tekibki eriti just nüüdisaegset kirjandust lugedes vahel tunne, et autorid kõnelevad pabernukkudest, mitte inimestest. Küllap on siin oma roll postmodernistlikul eksitusel, justkui oleks inimene ja tema maailm pelgalt sotsiaalne konstruktsioon. Ma ei taha kedagi nimeliselt solvata, selle tarbeks on arvustuste rubriik.
Ohutu viis veenvaks kirjutamiseks on rääkida endast. Just nagu mina praegu teen. Kõrvaltegelased on siiski vältimatud. Kui elutunnetus on üheülbaline, kukuvad tegelased välja ühesugused, autoriga sama nägu. Igav. Loomulikult ei pea empaatiline vaatleja alati näppe õliseks tegema, kõike omal nahal kogema. Empaatiat aga napib, olgugi et peavoolu retoorika kumiseb humanismist, võrdsusest ja hoolimisest. Teiste kogemustest õppimine ei pruugi lihtsalt kätte tulla. V. S. Naipaul on tunnistanud: kirjanikuna alustades arvas ta, justkui piisaks heaks kirjutamiseks sellest, et oled tundlik ja oskad kuulata; kuid inimesed kõnelevad pigem lihtsamatest asjadest, elamise allhoovuste tabamiseks tuleb õppida küsima.
Elu Eestis, lääneblokis ja mõnes ida piirkonnas pole iial olnud nii külluslik. Kaubanduspinda elaniku kohta on varsti rohkem kui elamispinda. Ometi painab inimesi ahistav tunne, et kõike tahaks, aga ei saa. Mis siis, et õieti pole nii palju tarvis. Siilina tõmbuvad tundlikud loojad kaitsesse, allkirjastavad kümneid petitsioone aastas, otsivad tõelist demokraatiat isehakanud juhtidega vabaühendustest. Või sukelduvad sõnadesse otsekui hullunud elektroonik, kes unustab asjade funktsiooni ja imetleb iga üksikut kondensaatorit või takistit või nende teoreetilist mudelit, arvutab mahtuvusi ja takistust, püüdmatagi neist toimivat seadet kokku panna. Kuulutavad, et on midagi veel ehedamat kui käe-gakatsutav maailm. Jumalariik, päkapikumaa, sotsialistlik või kommu-nistlik paradiis, ürguni, hauatagune elu, igikestvus raamaturiiulis või lihtne, olmeahistusest vaba agraarne idüll loodusrahvaste juures.
Lääne-Euroopa, eriti Skandinaavia kirjanike puhul hakkab tihti silma vaenulikkus ühiskonna hammasrataste vastu, mis loovad rohkete toetusfondide kaudu neid endidki toitva lisandväärtuse. Olen pidanud läänes kuulama, kuidas lihtsal inimesel — patroneeriv väljend — oli Nõukogude Liidus parem elada ning ilmselt loojalgi parem luua. Vaidlemiseta nood korrad ei möödunud, aga nagu ühes tublis vaidluses ikka, süvenes osaliste senine veendumus veelgi. Arvan endiselt, et olmet on inimese elus alati ja igal pool umbes samas koguses.
Kas või rahvas mu lapsepõlve Peipsiveeres — kes ei joonud, need rügasid hoolega tööd. Mõtelda vaid, Vene aja lõpuks oli naabrinaisel ja -mehel kummalgi raamatu peal sada tuhat rubla. Raamatu peal, see tähendab praeguses keeles pangaarvel. Naabrinaine polnud uhkeldaja, ta rääkis tühja haihtuvatest summadest alles enne 1992. aasta rahareformi. Nuta või ropenda, õiglus ei puutu asjasse. Inimestele, kes olid näinud esimese vabariigi kroone, mitut rublareformi, ost- ja riigimarkasid, ei saanud inflatsioon üllatusena tulla. Miski sundis neid kolhoositöö kõrvalt kurkide ja sibulatega jamama, ehkki oleks võinud niisama puhata. Või luuletusi kirjutada. Või kui just pidi rügama, siis lastele linna majad ehitada. Sada tuhat rubla oli 1980-ndate lõpuni umbes sama, mis kolmsada-nelisada tuhat eurot praegu.
Kapitalism ei sunni inimest end olmesse uputama. Mul olid vahepeal Rootsi kolleegid, peaaegu alluvad — näost näha, et olmekrambis sellest hoolimata, et heaoluriik peaks hoidma neid iga lombi ja reha eest otse-kui lapsi. Reisides olen aru saanud, et väheste tehniliste võimalustega elu ei ole kergem. Lihtsate vahenditega, lõkke, poti, karuäkke, lainepleki, koormakile, taskulambi, riisi ja mustade ubadega saab elada vaimselt väga koormavat elu, ihulisest koormusest rääkimata.
Alati võib elada lihtsalt või keeruliselt. Pigem elatakse keeruliselt, tahetakse ja tehakse rohkem kui tarvis. See on inimloomus ja progressi mootor, mis siis, et oravana rattas tiirutav üksikisik tavaliselt isegi ei juurdle, kas ratas on ühendatud dünamoga ja toodab elektrit või kõriseb niisama. Kirjaniku ülesanne on see kõrin ära tabada. Igaühe ratas kõriseb isemoodi. Kõigil on omad põhjused seda ringi ajada. Ning päris paljud ei ole iialgi mõtelnud, miks nad seda teevad.
Olen sügavalt vastu ideele, et poeet peab suureks loomiseks katusekambris nälgima. Füüsiline ebakindlus töötab pigem ikka vastu. Kirjanik on inimene nagu teisedki. Mäletan, kui Jaan Pehk hakkas kuulsaks saama, käisid suvalised inimesed talle pinda, et noh, pead ennast teistest paremaks või. Jaan ei pidanud, ta pole sedamoodi mees. Tõik on, et muidugi ta on parem, aga seda ei tingi puuküttega korter vaeste kirjanike majas ega üleliigsed kilod.
Mehis Heinsaar rääkis mulle kunagi umbes nõnda, et ta on nõrk ini-mene, tal ei ole palju jõudu, selle pärast ei saa ta endale lubada naist ja lapsi, muidu ta ei kirjutaks, ei jõuaks kirjutada. Ei tea, kui tõsiselt ta seda mõtles, tekstid on tal jõulised küll ja mees ise püsib kobedalt püsti. Aga vist oli see vaid avang õpetusele: „Vahur, jõud ei ole lõputu, sa pead kirjutamisele ruumi andma.” Eks ma siis püüangi, nii palju kui oskan.
Olme on kahe teraga mõõk. Minul on see aidanud inimesi paremini mõista. Mulle meeldis juba teismelisena luuletusi kirjutada, aga toona sain isegi aru, et olin lammas mis lammas. Tuli hakata elama. Kergeid aegu pole õieti olnudki, ka Brüsselis europalgal mitte. Turundamine, tõlkimine, börsimängud, idufirmad, varane ärkamine kella peale, näonaha kuivamine lennureisidel, tööaja detailne mõõtmine, koosolekud, õhumüüjad ja õõnsad koolitused, lammutamine ja ehitamine, tööriista-de ostmine, mööbli ja muusikariistade meisterdamine, koduvein, õlu ja samakas, praktilised ja vähem praktilised oskused, mis viimistletud just selle piirini, kus veel ei saa kõnelda meisterlikkusest.
Kohutavalt palju olmet. Valetaksin, kui ütleksin, et kõik see on tehtud vaid kirjanduse toitmiseks. Ma ei taha enda eluviisi kellelegi pähe määrida. Mehis vist autot ei juhi, vaid sõidab jalgrattaga pikki vahemaid, hingab endasse keskkonda ja inimeste tajusid. Võibolla ei pea kirjanik üldse liikuma. Peaasi et kirjanikul oleks siiras huvi selle vastu, kuidas paistab maailm tema ninaotsast kaugemal. Eksiarvamus, et maine ja kehaline on madal ning kõrge vaim peab sellest eralduma, tugineb suri-jate lohutamiseks välja mõeldud lookesele surematust hingest. Hing on elekter inimese elavates kudedes, selle elushoidmiseks on tarvis mit-mesugusel määral olmet.
Anton Tšehhov praktiseeris arstina, ehkki „Kolmes ões” kurdab ta Tšebutõkini suu läbi, kui kurnav see on. Franz Kafka rügas kindlustusfirmas kahjukäsitlejana, jääb mulje, et see ta hauda ajaski, ehkki tegelikult jätkus Kafkal energiat intiimsuheteks kümnete, kui mitte sadade naistega. Lisaks armastanud ta ujuda, sõuda ja ratsutada. Charles Bukowski ja Contra töötasid aastaid kirjakandjana, mõlemale tegi see kokkuvõttes pigem head kui halba. Kõigel on paras mõõt, olgu tööl või napsitamisel.
'Kirjanikud on tundlikud, lausa ülitundlikud. Liigne olme võib lömastada ajatusele pretendeerivad mõtted. Pole päris ilmaasjata, et vähem loovad inimesed imestavad, kui kirjanik oskab käsitseda mootorsaagi või sportautoga kummi vilistab. Mootorsaag on ohtlik elukas, tema taltsutamine nõuab keskendumist. Auto nõuab sadat asja lubadest ja õlivahetusest puksiiriteenuse ja kaskokindlustuseni. Lihtsam on käsi mitte õliseks teha ning kirjutada sotsiaalsetest konstruktsioonidest. Mugav on sõita taksoga ja kiruda mõttes juhti, kui too reeglite vastu eksib või õigel hetkel eksida ei julge.
Mati Undil polnud mu teada lube, aga inimlikud närvidraamad oskas ta veenvalt kirja panna ning lavale tuua. Andrus Kivirähk on mitmes intervjuus rõhutanud, et tal pole lube ega autot. Geeniusele piisab kitsamast vahetute olmekogemuste skaalast, et suurt, kestvat sõna luua. Mõni oskab teiste kogemusi nii hästi endasse võtta, panna inimesed kõnelema, et ta ei pea kuigi palju ise läbi elama — need oleksidki otsekui tema enda kogemused. Mõni peab aga kogu jama ise läbi tegema. Ma ei tihka ennast esimeseks tüübiks liigitada, ehkki paljud tänapäeva autorid näikse ennast kergekäeliselt just selliseks pidavat. Omal nahal kogemine on asjatult alahinnatud.
Artikkel pärineb augusti Loomingust. | Vahur Afanasjev. Olmest ja kirjandusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kust ma selle võtsin? Vaevalt et keegi otsesõnu õpetas. Ameerikas ei oska keegi vist kahtlustadagi, et täiskasvanul see oskus puudub. Woody Alleni mitmes filmis esineb rooliga hädas olev newyorklane, aga päris autovaba tegelast ei meenu. Ja kui Eesti Kirjanike Liidust rääkida, siis tean, et vähemalt Aapo Ilvesel ja Olavi Ruitlasel on juhiloal kõik tähestiku esimesed tähed, mootorrattast väiksema veoauto ja bussi kategooriani. Küllap mitmel teiselgi.
Mäletan, kuidas koolis, vist psühholoogia tunnis, küsis õpetaja, et kes peab ennast idealistiks, kes realistiks. Idealisti puhul ajasin ainsana käe püsti. Tagantjärele elusaatusi kaaludes tundub, et lõviosa eksis ja pendeldab kahevahel. Tol ajal, kui idealisti-sildi võtsin, oli juba üsna selge, et muus peale kirjutamise olen üsna keskpärane. „Sa ei lähegi eesti filoloogiasse?” imestasid teised. Just nimelt ei läinud. Mõtlesin umbes nõnda, et andekal lõbutüdrukul on rohkem kasu psühholoogiast või raamatupidamisest kui günekoloogiaõpingutest.
Auto juhtimine ei tee veel tingimata realistiks-praktikuks, aga auto puudumisel on raskem niisugune olla. Auto on olmevahend, ihulise elupraktika artefakt. Olmele pühendumist näitab ka elu isiklikus korteris või majas, isegi kui see õigupoolest pangale kuulub. Kodulooma või laste eest hoolitsemine nõuab samuti olmepädevusi. Liiga palju olmet ei jäta loomingule aega. Osa loomesoonega inimesi otsustab seetõttu olmet maksimaalselt vältida, peab seda ehk seisusele kohatukski. Umbes nagu aadliku puhul peeti töötegemist halvaks tooniks — džentelmeni käed on mõhnadeta.
„Miks sa seda teed? Sa oled ju kirjanik,” küsis mult sigalakku-seisundis sõbranna, pidades silmas mu palgatööd, ettevõtluskatseid, kinnisvaraga jahmerdamist ning olmet üleüldse. Tegin ebamäärase žesti enda ümber, viidates elamiskõlblikuks putitatud puumajakorterile. Ja püüdsin jutu viisakalt mujale juhtida. Võib-olla oleksin pidanud viitama oma luuletustele ja proosale? Karta on, et olmeta poleks mul üldse millestki kõnelda. Teisalt on olme pärast palju kirjutamata jäänud. Kirjutasin sügisel ilmuvat Peipsiveere-romaani viis aastat. Eks lugejad hindavad, kas asi on seda väärt, aga mu arust oleksin pidanud kirjutama kiiremini ja suurema süvenemisega. Kolmandat pidi, viimaks just kurnav rütm — päeval muu töö, siis õhtune perepuhkus ja lõpuks kirjutamine — andis tekstile õige maigu.
Kirjaniku tähtsaim oskus on inimeste tundmine. Inimeste ja nende elamise viiside. Kirjanik, kes pole asutanud ühtegi osaühingut, tundnud rõõmu ja muret äripartneritest, asjatanud maksuameti ja tolliga, peab olema väga tundlik ja nutikas, et ettevõtjast usutavalt kirjutada. Kirjanik, kes pole kätt mulda pannud ega metsast marju korjanud, on maa-asjade kujutamisega üpris hädas — või kujutab neid joonislikult. Nõnda tekibki eriti just nüüdisaegset kirjandust lugedes vahel tunne, et autorid kõnelevad pabernukkudest, mitte inimestest. Küllap on siin oma roll postmodernistlikul eksitusel, justkui oleks inimene ja tema maailm pelgalt sotsiaalne konstruktsioon. Ma ei taha kedagi nimeliselt solvata, selle tarbeks on arvustuste rubriik.
Ohutu viis veenvaks kirjutamiseks on rääkida endast. Just nagu mina praegu teen. Kõrvaltegelased on siiski vältimatud. Kui elutunnetus on üheülbaline, kukuvad tegelased välja ühesugused, autoriga sama nägu. Igav. Loomulikult ei pea empaatiline vaatleja alati näppe õliseks tegema, kõike omal nahal kogema. Empaatiat aga napib, olgugi et peavoolu retoorika kumiseb humanismist, võrdsusest ja hoolimisest. Teiste kogemustest õppimine ei pruugi lihtsalt kätte tulla. V. S. Naipaul on tunnistanud: kirjanikuna alustades arvas ta, justkui piisaks heaks kirjutamiseks sellest, et oled tundlik ja oskad kuulata; kuid inimesed kõnelevad pigem lihtsamatest asjadest, elamise allhoovuste tabamiseks tuleb õppida küsima.
Elu Eestis, lääneblokis ja mõnes ida piirkonnas pole iial olnud nii külluslik. Kaubanduspinda elaniku kohta on varsti rohkem kui elamispinda. Ometi painab inimesi ahistav tunne, et kõike tahaks, aga ei saa. Mis siis, et õieti pole nii palju tarvis. Siilina tõmbuvad tundlikud loojad kaitsesse, allkirjastavad kümneid petitsioone aastas, otsivad tõelist demokraatiat isehakanud juhtidega vabaühendustest. Või sukelduvad sõnadesse otsekui hullunud elektroonik, kes unustab asjade funktsiooni ja imetleb iga üksikut kondensaatorit või takistit või nende teoreetilist mudelit, arvutab mahtuvusi ja takistust, püüdmatagi neist toimivat seadet kokku panna. Kuulutavad, et on midagi veel ehedamat kui käe-gakatsutav maailm. Jumalariik, päkapikumaa, sotsialistlik või kommu-nistlik paradiis, ürguni, hauatagune elu, igikestvus raamaturiiulis või lihtne, olmeahistusest vaba agraarne idüll loodusrahvaste juures.
Lääne-Euroopa, eriti Skandinaavia kirjanike puhul hakkab tihti silma vaenulikkus ühiskonna hammasrataste vastu, mis loovad rohkete toetusfondide kaudu neid endidki toitva lisandväärtuse. Olen pidanud läänes kuulama, kuidas lihtsal inimesel — patroneeriv väljend — oli Nõukogude Liidus parem elada ning ilmselt loojalgi parem luua. Vaidlemiseta nood korrad ei möödunud, aga nagu ühes tublis vaidluses ikka, süvenes osaliste senine veendumus veelgi. Arvan endiselt, et olmet on inimese elus alati ja igal pool umbes samas koguses.
Kas või rahvas mu lapsepõlve Peipsiveeres — kes ei joonud, need rügasid hoolega tööd. Mõtelda vaid, Vene aja lõpuks oli naabrinaisel ja -mehel kummalgi raamatu peal sada tuhat rubla. Raamatu peal, see tähendab praeguses keeles pangaarvel. Naabrinaine polnud uhkeldaja, ta rääkis tühja haihtuvatest summadest alles enne 1992. aasta rahareformi. Nuta või ropenda, õiglus ei puutu asjasse. Inimestele, kes olid näinud esimese vabariigi kroone, mitut rublareformi, ost- ja riigimarkasid, ei saanud inflatsioon üllatusena tulla. Miski sundis neid kolhoositöö kõrvalt kurkide ja sibulatega jamama, ehkki oleks võinud niisama puhata. Või luuletusi kirjutada. Või kui just pidi rügama, siis lastele linna majad ehitada. Sada tuhat rubla oli 1980-ndate lõpuni umbes sama, mis kolmsada-nelisada tuhat eurot praegu.
Kapitalism ei sunni inimest end olmesse uputama. Mul olid vahepeal Rootsi kolleegid, peaaegu alluvad — näost näha, et olmekrambis sellest hoolimata, et heaoluriik peaks hoidma neid iga lombi ja reha eest otse-kui lapsi. Reisides olen aru saanud, et väheste tehniliste võimalustega elu ei ole kergem. Lihtsate vahenditega, lõkke, poti, karuäkke, lainepleki, koormakile, taskulambi, riisi ja mustade ubadega saab elada vaimselt väga koormavat elu, ihulisest koormusest rääkimata.
Alati võib elada lihtsalt või keeruliselt. Pigem elatakse keeruliselt, tahetakse ja tehakse rohkem kui tarvis. See on inimloomus ja progressi mootor, mis siis, et oravana rattas tiirutav üksikisik tavaliselt isegi ei juurdle, kas ratas on ühendatud dünamoga ja toodab elektrit või kõriseb niisama. Kirjaniku ülesanne on see kõrin ära tabada. Igaühe ratas kõriseb isemoodi. Kõigil on omad põhjused seda ringi ajada. Ning päris paljud ei ole iialgi mõtelnud, miks nad seda teevad.
Olen sügavalt vastu ideele, et poeet peab suureks loomiseks katusekambris nälgima. Füüsiline ebakindlus töötab pigem ikka vastu. Kirjanik on inimene nagu teisedki. Mäletan, kui Jaan Pehk hakkas kuulsaks saama, käisid suvalised inimesed talle pinda, et noh, pead ennast teistest paremaks või. Jaan ei pidanud, ta pole sedamoodi mees. Tõik on, et muidugi ta on parem, aga seda ei tingi puuküttega korter vaeste kirjanike majas ega üleliigsed kilod.
Mehis Heinsaar rääkis mulle kunagi umbes nõnda, et ta on nõrk ini-mene, tal ei ole palju jõudu, selle pärast ei saa ta endale lubada naist ja lapsi, muidu ta ei kirjutaks, ei jõuaks kirjutada. Ei tea, kui tõsiselt ta seda mõtles, tekstid on tal jõulised küll ja mees ise püsib kobedalt püsti. Aga vist oli see vaid avang õpetusele: „Vahur, jõud ei ole lõputu, sa pead kirjutamisele ruumi andma.” Eks ma siis püüangi, nii palju kui oskan.
Olme on kahe teraga mõõk. Minul on see aidanud inimesi paremini mõista. Mulle meeldis juba teismelisena luuletusi kirjutada, aga toona sain isegi aru, et olin lammas mis lammas. Tuli hakata elama. Kergeid aegu pole õieti olnudki, ka Brüsselis europalgal mitte. Turundamine, tõlkimine, börsimängud, idufirmad, varane ärkamine kella peale, näonaha kuivamine lennureisidel, tööaja detailne mõõtmine, koosolekud, õhumüüjad ja õõnsad koolitused, lammutamine ja ehitamine, tööriista-de ostmine, mööbli ja muusikariistade meisterdamine, koduvein, õlu ja samakas, praktilised ja vähem praktilised oskused, mis viimistletud just selle piirini, kus veel ei saa kõnelda meisterlikkusest.
Kohutavalt palju olmet. Valetaksin, kui ütleksin, et kõik see on tehtud vaid kirjanduse toitmiseks. Ma ei taha enda eluviisi kellelegi pähe määrida. Mehis vist autot ei juhi, vaid sõidab jalgrattaga pikki vahemaid, hingab endasse keskkonda ja inimeste tajusid. Võibolla ei pea kirjanik üldse liikuma. Peaasi et kirjanikul oleks siiras huvi selle vastu, kuidas paistab maailm tema ninaotsast kaugemal. Eksiarvamus, et maine ja kehaline on madal ning kõrge vaim peab sellest eralduma, tugineb suri-jate lohutamiseks välja mõeldud lookesele surematust hingest. Hing on elekter inimese elavates kudedes, selle elushoidmiseks on tarvis mit-mesugusel määral olmet.
Anton Tšehhov praktiseeris arstina, ehkki „Kolmes ões” kurdab ta Tšebutõkini suu läbi, kui kurnav see on. Franz Kafka rügas kindlustusfirmas kahjukäsitlejana, jääb mulje, et see ta hauda ajaski, ehkki tegelikult jätkus Kafkal energiat intiimsuheteks kümnete, kui mitte sadade naistega. Lisaks armastanud ta ujuda, sõuda ja ratsutada. Charles Bukowski ja Contra töötasid aastaid kirjakandjana, mõlemale tegi see kokkuvõttes pigem head kui halba. Kõigel on paras mõõt, olgu tööl või napsitamisel.
'Kirjanikud on tundlikud, lausa ülitundlikud. Liigne olme võib lömastada ajatusele pretendeerivad mõtted. Pole päris ilmaasjata, et vähem loovad inimesed imestavad, kui kirjanik oskab käsitseda mootorsaagi või sportautoga kummi vilistab. Mootorsaag on ohtlik elukas, tema taltsutamine nõuab keskendumist. Auto nõuab sadat asja lubadest ja õlivahetusest puksiiriteenuse ja kaskokindlustuseni. Lihtsam on käsi mitte õliseks teha ning kirjutada sotsiaalsetest konstruktsioonidest. Mugav on sõita taksoga ja kiruda mõttes juhti, kui too reeglite vastu eksib või õigel hetkel eksida ei julge.
Mati Undil polnud mu teada lube, aga inimlikud närvidraamad oskas ta veenvalt kirja panna ning lavale tuua. Andrus Kivirähk on mitmes intervjuus rõhutanud, et tal pole lube ega autot. Geeniusele piisab kitsamast vahetute olmekogemuste skaalast, et suurt, kestvat sõna luua. Mõni oskab teiste kogemusi nii hästi endasse võtta, panna inimesed kõnelema, et ta ei pea kuigi palju ise läbi elama — need oleksidki otsekui tema enda kogemused. Mõni peab aga kogu jama ise läbi tegema. Ma ei tihka ennast esimeseks tüübiks liigitada, ehkki paljud tänapäeva autorid näikse ennast kergekäeliselt just selliseks pidavat. Omal nahal kogemine on asjatult alahinnatud.
Artikkel pärineb augusti Loomingust.
### Response:
Vahur Afanasjev. Olmest ja kirjandusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Bouanane on sündinud 1994. aasta 25. oktoobril, vahendas Yle.
Peamine kahtlustatav võeti eelmise nädala teisipäeval kohtu poolt vahi alla ning teda kahtlustatakse kahes terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvas ja kaheksas samal eesmärgil tehtud mõrvakatses.
Samade kuritegude eest on kahtlustavatena eeluurimisvanglas veel kolm maroko juurtega meest. Lisaks on Turu rünnakuga seoses antud ühe isiku suhtes välja rahvusvaheline vahistamismäärus.
Soome keskkriminaalpolitsei sai peamise kahtlustatava tegeliku nime teada pühapäeval ja see informatsioon saadi rahvusvahelise politseikoostöö abil. Varem on peamine kahtlustatav Soomes elanud ja tutvustanud end nimega Abderrahman Mechkah.
Peamine kahtlustatav on ülekuulamise ajal tunnistanud politseile, et ta sooritas eelpool mainitud pussitamised. Samas eitab ta süüd terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvades. | Turu noarünnaku peamise kahtlustatava tegelik nimi on Abderrahman Bouanane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Bouanane on sündinud 1994. aasta 25. oktoobril, vahendas Yle.
Peamine kahtlustatav võeti eelmise nädala teisipäeval kohtu poolt vahi alla ning teda kahtlustatakse kahes terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvas ja kaheksas samal eesmärgil tehtud mõrvakatses.
Samade kuritegude eest on kahtlustavatena eeluurimisvanglas veel kolm maroko juurtega meest. Lisaks on Turu rünnakuga seoses antud ühe isiku suhtes välja rahvusvaheline vahistamismäärus.
Soome keskkriminaalpolitsei sai peamise kahtlustatava tegeliku nime teada pühapäeval ja see informatsioon saadi rahvusvahelise politseikoostöö abil. Varem on peamine kahtlustatav Soomes elanud ja tutvustanud end nimega Abderrahman Mechkah.
Peamine kahtlustatav on ülekuulamise ajal tunnistanud politseile, et ta sooritas eelpool mainitud pussitamised. Samas eitab ta süüd terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvades.
### Response:
Turu noarünnaku peamise kahtlustatava tegelik nimi on Abderrahman Bouanane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Need kongid tuletavad meile täna meelde, millist hinda meie kaasmaalased on vabaduse eest maksnud. Nii muuseumi avamispäev kui esimene selja taha jäänud kuu on kinnituseks, kui paljusid inimesi siin toimunu puudutab. Avamisel jõudis muuseumisse 1500 inimest, kuid huvi ei ole raugenud ka pärast seda – iga päev külastab konge keskmiselt 250 inimest. Nende seas on nii välisturiste, eestimaalasi, endisi represseerituid ning ka väga palju noori,” kirjeldas Okupatsioonide muuseumi direktor Merilin Piipuu.
1912. aastal elumajana valminud Pagari tänava hoone roll Eesti lähiajaloos on olnud märkimisväärne. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes majas mitmel korral Ajutine Valitsus, Vabadussõja ja järgnenud iseseisvusajal asusid hoones Sõjaministeerium ja sõjaväe peastaap. 1941. aastal rajas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat keldrisse sisevangla kongid, millest kujunes üks kardetuimaid paiku okupeeritud Eestis.
KGB vangikongide ekspositsioon valmis Okupatsioonide muuseumi eestvedamisel koostöös Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga. Vangikongide avamise projekti toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Okupatsioonide muuseum.
Okupatsioonide muuseumit külastas 2016. aasta jooksul ligikaudu 33 300 inimest.
KGB vangikongid ja Okupatsioonide muuseum on külastamiseks avatud iga päev 10.00-18.00. | KGB vangikonge on esimese kuu jooksul külastanud üle 10 tuhande inimese | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Need kongid tuletavad meile täna meelde, millist hinda meie kaasmaalased on vabaduse eest maksnud. Nii muuseumi avamispäev kui esimene selja taha jäänud kuu on kinnituseks, kui paljusid inimesi siin toimunu puudutab. Avamisel jõudis muuseumisse 1500 inimest, kuid huvi ei ole raugenud ka pärast seda – iga päev külastab konge keskmiselt 250 inimest. Nende seas on nii välisturiste, eestimaalasi, endisi represseerituid ning ka väga palju noori,” kirjeldas Okupatsioonide muuseumi direktor Merilin Piipuu.
1912. aastal elumajana valminud Pagari tänava hoone roll Eesti lähiajaloos on olnud märkimisväärne. Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes majas mitmel korral Ajutine Valitsus, Vabadussõja ja järgnenud iseseisvusajal asusid hoones Sõjaministeerium ja sõjaväe peastaap. 1941. aastal rajas ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat keldrisse sisevangla kongid, millest kujunes üks kardetuimaid paiku okupeeritud Eestis.
KGB vangikongide ekspositsioon valmis Okupatsioonide muuseumi eestvedamisel koostöös Eesti Mälu Instituudi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga. Vangikongide avamise projekti toetajad on Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Okupatsioonide muuseum.
Okupatsioonide muuseumit külastas 2016. aasta jooksul ligikaudu 33 300 inimest.
KGB vangikongid ja Okupatsioonide muuseum on külastamiseks avatud iga päev 10.00-18.00.
### Response:
KGB vangikonge on esimese kuu jooksul külastanud üle 10 tuhande inimese |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristiansund võitis avapoolaja, aga 75. minutil Ole Gunnar Solskjaeri hoolealused viigistasid. Kõigest kolm minutit hiljem sai Baranov kirja omavärava, kui püüdis peaga väravajoonelt palli päästa, kirjutab Soccernet.ee.
Enar Jäägeri koduklubi Oslo Valeranga pääses poolfinaali, alistades kõrgliiga liidri Trondheimi Rosenborgi kaotusseisust 2:1.
Nii Baranov kui ka Jääger tegid veerandfinaalis kaasa kõik 90 minutit. | Baranovi omavärav langetas Kristiansundi veerandfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristiansund võitis avapoolaja, aga 75. minutil Ole Gunnar Solskjaeri hoolealused viigistasid. Kõigest kolm minutit hiljem sai Baranov kirja omavärava, kui püüdis peaga väravajoonelt palli päästa, kirjutab Soccernet.ee.
Enar Jäägeri koduklubi Oslo Valeranga pääses poolfinaali, alistades kõrgliiga liidri Trondheimi Rosenborgi kaotusseisust 2:1.
Nii Baranov kui ka Jääger tegid veerandfinaalis kaasa kõik 90 minutit.
### Response:
Baranovi omavärav langetas Kristiansundi veerandfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uberi uue juhi nime üle on spekuleeritud juba kuid ning ettevõtte nõukogu langetas otsuse pühapäeva hilisõhtul, vahendas BBC oma allikat.
Ametlikult pole Uber veel uue juhi nime teatanud.
Uberi eelmine tegevjuht - ja firma üks asutajatest - Travis Kalanick astus aktsionäride poolse surve tõttu tagasi käesoleva aasta juunis.
Tagasiastumise põhjuseks olid hiljuti avalikkuse ette jõudnud skandaalid, mis puudutasid rahvusvahelises start-up firmas levinud "meestekeskset töökultuuri", mille raames on esitatud ka süüdistusi seksuaalses ahistamises. Lisaks on ettevõtet ja selle tollast juhti süüdistatud tarkvaraga manipuleerimises ja Uberi juhtide ülbes kohtlemises.
Uberi sõidujagamisteenuse kiire leviku peamiseks arhitektiks peetud Kalanick tunnistas, et ta vastab tagasiastumisega investorite soovile ning tahab seega vältida järjekordset konflikti. Kalanick jäi endiselt Uberi nõukogu liikmeks.
Seega on Khosrowshahi ülesandeks ka ettevõtte avaliku maine parandamine.
Uberi uueks juhiks pakuti varem meedias ka Hewlett Packard Meg Whitmani ja General Electricu Jeff Immeltit. | BBC: Uberi uueks juhiks saab Dara Khosrowshahi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uberi uue juhi nime üle on spekuleeritud juba kuid ning ettevõtte nõukogu langetas otsuse pühapäeva hilisõhtul, vahendas BBC oma allikat.
Ametlikult pole Uber veel uue juhi nime teatanud.
Uberi eelmine tegevjuht - ja firma üks asutajatest - Travis Kalanick astus aktsionäride poolse surve tõttu tagasi käesoleva aasta juunis.
Tagasiastumise põhjuseks olid hiljuti avalikkuse ette jõudnud skandaalid, mis puudutasid rahvusvahelises start-up firmas levinud "meestekeskset töökultuuri", mille raames on esitatud ka süüdistusi seksuaalses ahistamises. Lisaks on ettevõtet ja selle tollast juhti süüdistatud tarkvaraga manipuleerimises ja Uberi juhtide ülbes kohtlemises.
Uberi sõidujagamisteenuse kiire leviku peamiseks arhitektiks peetud Kalanick tunnistas, et ta vastab tagasiastumisega investorite soovile ning tahab seega vältida järjekordset konflikti. Kalanick jäi endiselt Uberi nõukogu liikmeks.
Seega on Khosrowshahi ülesandeks ka ettevõtte avaliku maine parandamine.
Uberi uueks juhiks pakuti varem meedias ka Hewlett Packard Meg Whitmani ja General Electricu Jeff Immeltit.
### Response:
BBC: Uberi uueks juhiks saab Dara Khosrowshahi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Korraldajaklubi Serviti pole kodust turniiri võitnud 2011. aastast ja alustas tänavust finaali hästi, juhtides avapoolaja keskel 7:4 ja 8:6. Saabus aga mõõn ja piiterlased võitsid viimased tosin minutit 9:2 ning olid vaheajaks ees 15:10.
Musting: "Euromängude eel oli turniir väga kasulik!"
Serviti alla ei andnud ja ehkki Peterburi tiim juhtis teise poolaja algul 17:11, võideldi välja viigiseis 18:18. Kohtumise viimane veerandtund möödus võrdses heitluses, ehkki võõrustajad kordagi juhtima ei pääsenud. Pisut enam kui minut enne lõppu tuli Raiko Rudissaare karistusviskest viik 25:25. Viimane sõna jäi siiski külalistele ning Viktor Babkini täpne vise kindlustas võidu Peterburi HC-le.
Henri Sillaste viskas Serviti kasuks 5, Carl-Eric Uibo ja Roman Aizatullov 4, Rudissaar, Kristjan Muuga ja Hendrik Varul 3, Siivo Sokk 2 ning Henri Hiiend 1 värava. Vastaste ja mängu parimana sai Venemaa MM-koondislane Dmitri Kisseljov kirja 6 tabamust.
"Selle hooaja esimene mäng, kus veidi enam pinget ja korralikult publikut kaasa elamas," sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Tahtsin erinevaid mängijaid proovida ja avapoolaja lõpul lõikasime sellega näppu. Realiseerimisega jäime eriti tõsiselt hätta. Õnneks teisel poolajal saime järgi ja mängisime kohati vägagi hästi, ent võiduks siiski ei piisanud."
Juba järgmisel laupäeval alustab Serviti euromängudega ja Mustingu sõnul näitas Põlva turniir ära paljugi, nii hea kui halva poolelt. "Oleme endiselt ebastabiilsed ja tagaliinis tahaks näha mõnd liidrit esile tõusmas. Samas oleme viimase paari nädalaga saanud hästi toimima meeskondliku kaitse ja võitlusvaimgi on kõrgel tasemel," hindas Musting.
Pronks läks soomlastele, Põlva noored said 8. koha
Teine turniiril osalenud Eesti klubi ehk peamiselt noortest palluritest koosnev Põlva Coop näitas kohamängus jälle head võitlusvaimu kui 4-5-väravalise kaotusseisu 40. minutiks 16:16 viigiks võitles. Lõpus oli lätlaste Ludza SK Latgolsil siiski püssirohtu rohkem ja lõunanaabrid said 24:21 (14:11) võidu ja sellega ka 7. koha. Coopi parimana jäi Tõnis Kase arvele 5 väravat.
5.-6. koha mängus üllatas Vilniuse VHC Šviesa kaasmaalasi, valitsevat Leedu meistrit Klaipeda Dragunast 34:33 (14:18). Sealjuures oli Šviesa teisel poolajal seitsme ja veel kolm minutit enne lõppu kolme väravaga taga!
Pronksimängus alistas soomlaste Grankulla IFK mängujärgse karistusvisete seeria järel Valgevene tippklubi Minski SKA reservmeeskonna tulemusega 35:32 (15:15, 31:31). Turniiri parima individuaalse etteaste tegi siin minsklaste Julian Girik, visates koguni 18 väravat! Kokku jäi Giriki arvele nelja kohtumisega 49 tabamust.
Põlva Cup 2017 lõplik paremusjärjestus: 1. Peterburi HC, 2. Põlva Serviti, 3. Grankulla IFK, 4. Minski SKA, 5. Vilniuse VHC Šviesa, 6. Klaipeda Dragunas, 7. Ludza SK Latgols, 8. Põlva Coop. | Põlva Serviti kaotas koduse turniiri finaalis Peterburi meeskonnale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Korraldajaklubi Serviti pole kodust turniiri võitnud 2011. aastast ja alustas tänavust finaali hästi, juhtides avapoolaja keskel 7:4 ja 8:6. Saabus aga mõõn ja piiterlased võitsid viimased tosin minutit 9:2 ning olid vaheajaks ees 15:10.
Musting: "Euromängude eel oli turniir väga kasulik!"
Serviti alla ei andnud ja ehkki Peterburi tiim juhtis teise poolaja algul 17:11, võideldi välja viigiseis 18:18. Kohtumise viimane veerandtund möödus võrdses heitluses, ehkki võõrustajad kordagi juhtima ei pääsenud. Pisut enam kui minut enne lõppu tuli Raiko Rudissaare karistusviskest viik 25:25. Viimane sõna jäi siiski külalistele ning Viktor Babkini täpne vise kindlustas võidu Peterburi HC-le.
Henri Sillaste viskas Serviti kasuks 5, Carl-Eric Uibo ja Roman Aizatullov 4, Rudissaar, Kristjan Muuga ja Hendrik Varul 3, Siivo Sokk 2 ning Henri Hiiend 1 värava. Vastaste ja mängu parimana sai Venemaa MM-koondislane Dmitri Kisseljov kirja 6 tabamust.
"Selle hooaja esimene mäng, kus veidi enam pinget ja korralikult publikut kaasa elamas," sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Tahtsin erinevaid mängijaid proovida ja avapoolaja lõpul lõikasime sellega näppu. Realiseerimisega jäime eriti tõsiselt hätta. Õnneks teisel poolajal saime järgi ja mängisime kohati vägagi hästi, ent võiduks siiski ei piisanud."
Juba järgmisel laupäeval alustab Serviti euromängudega ja Mustingu sõnul näitas Põlva turniir ära paljugi, nii hea kui halva poolelt. "Oleme endiselt ebastabiilsed ja tagaliinis tahaks näha mõnd liidrit esile tõusmas. Samas oleme viimase paari nädalaga saanud hästi toimima meeskondliku kaitse ja võitlusvaimgi on kõrgel tasemel," hindas Musting.
Pronks läks soomlastele, Põlva noored said 8. koha
Teine turniiril osalenud Eesti klubi ehk peamiselt noortest palluritest koosnev Põlva Coop näitas kohamängus jälle head võitlusvaimu kui 4-5-väravalise kaotusseisu 40. minutiks 16:16 viigiks võitles. Lõpus oli lätlaste Ludza SK Latgolsil siiski püssirohtu rohkem ja lõunanaabrid said 24:21 (14:11) võidu ja sellega ka 7. koha. Coopi parimana jäi Tõnis Kase arvele 5 väravat.
5.-6. koha mängus üllatas Vilniuse VHC Šviesa kaasmaalasi, valitsevat Leedu meistrit Klaipeda Dragunast 34:33 (14:18). Sealjuures oli Šviesa teisel poolajal seitsme ja veel kolm minutit enne lõppu kolme väravaga taga!
Pronksimängus alistas soomlaste Grankulla IFK mängujärgse karistusvisete seeria järel Valgevene tippklubi Minski SKA reservmeeskonna tulemusega 35:32 (15:15, 31:31). Turniiri parima individuaalse etteaste tegi siin minsklaste Julian Girik, visates koguni 18 väravat! Kokku jäi Giriki arvele nelja kohtumisega 49 tabamust.
Põlva Cup 2017 lõplik paremusjärjestus: 1. Peterburi HC, 2. Põlva Serviti, 3. Grankulla IFK, 4. Minski SKA, 5. Vilniuse VHC Šviesa, 6. Klaipeda Dragunas, 7. Ludza SK Latgols, 8. Põlva Coop.
### Response:
Põlva Serviti kaotas koduse turniiri finaalis Peterburi meeskonnale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Etapi võitis olümpiavõitja Nino Schurter ajaga 1:24.30. Teisele kohale tuli prantslane Stephane Tempier tulemusega 1:24.34. Kolmandale kohale sõitis end prantslane Julien Absalon resultaadiga 1:25.17. Martin Loo kaotas võitjale 4.04.
"Esimesel sajal meetril oli ees grupi keskel kukkumine, millest sain peaaegu puhtalt mööda aga järgmisel hetkel sõitis üks võistleja mulle käe alla ja trügis seni kuni kukkusin. Mul polnud seal midagi teha, sest ära lükata teda polnud võimalik ja kui käe lenksust lahti oleksin lasknud siis ilmselt oleks halvemini kukkunud. Alustasin täitsa lõpust ja esimesed paar ringi tuli rohkem energiat kulutada, et järjest kohta parandada," kommenteeris Loo pressiteate vahendusel.
Järgmisena osaleb Loo Austraalias toimuval MM-il. | Martin Loo sai Itaalia MK-etapil 33. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Etapi võitis olümpiavõitja Nino Schurter ajaga 1:24.30. Teisele kohale tuli prantslane Stephane Tempier tulemusega 1:24.34. Kolmandale kohale sõitis end prantslane Julien Absalon resultaadiga 1:25.17. Martin Loo kaotas võitjale 4.04.
"Esimesel sajal meetril oli ees grupi keskel kukkumine, millest sain peaaegu puhtalt mööda aga järgmisel hetkel sõitis üks võistleja mulle käe alla ja trügis seni kuni kukkusin. Mul polnud seal midagi teha, sest ära lükata teda polnud võimalik ja kui käe lenksust lahti oleksin lasknud siis ilmselt oleks halvemini kukkunud. Alustasin täitsa lõpust ja esimesed paar ringi tuli rohkem energiat kulutada, et järjest kohta parandada," kommenteeris Loo pressiteate vahendusel.
Järgmisena osaleb Loo Austraalias toimuval MM-il.
### Response:
Martin Loo sai Itaalia MK-etapil 33. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Finaalvõistlus Cesise vanalinnas pakkus oma raskete tõusudega füüsiliselt raske väljakutse. Eestlaste parimana lõpetas Kenny Kivikas 27. kohaga. Kaotust ajaga 15.09 võitjaks tulnud tšehhile Vojtech Kralile kogunes 1.11.
Tema kommentaar oma sooritusele: "Tehniliselt tegin üsna puhta jooksu, üks kõhklusmoment strateegilisel teevalikuetapil läks ehk maksma 15 sekundi ringis, kuid kahjuks ei olnud täna sees seda õiget särtsu, mis lubanuks parimatega sammu pidada."
Timo Sild tegi paar teevalikuviga ja ei tundnud samuti ennast füüsiliselt parimas minekus, tasuks 34. koht, kaotust võitjale 1.26.
Naisteklassis saavutas ülekaaluka võidu mitmekordne maailmameister Tove Alexandersson Rootsist, kes võitis ajaga 15.22 ja edestas teist kohta tervelt 39 sekundiga. Evely Kaasiku tegi ühe suurema vea ja vääratas paaril teevalikul ning lõpetas 44. kohaga, võitjast maas 3.32. | Kenny Kivikas oli MK-etapil sprindis Eesti parim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Finaalvõistlus Cesise vanalinnas pakkus oma raskete tõusudega füüsiliselt raske väljakutse. Eestlaste parimana lõpetas Kenny Kivikas 27. kohaga. Kaotust ajaga 15.09 võitjaks tulnud tšehhile Vojtech Kralile kogunes 1.11.
Tema kommentaar oma sooritusele: "Tehniliselt tegin üsna puhta jooksu, üks kõhklusmoment strateegilisel teevalikuetapil läks ehk maksma 15 sekundi ringis, kuid kahjuks ei olnud täna sees seda õiget särtsu, mis lubanuks parimatega sammu pidada."
Timo Sild tegi paar teevalikuviga ja ei tundnud samuti ennast füüsiliselt parimas minekus, tasuks 34. koht, kaotust võitjale 1.26.
Naisteklassis saavutas ülekaaluka võidu mitmekordne maailmameister Tove Alexandersson Rootsist, kes võitis ajaga 15.22 ja edestas teist kohta tervelt 39 sekundiga. Evely Kaasiku tegi ühe suurema vea ja vääratas paaril teevalikul ning lõpetas 44. kohaga, võitjast maas 3.32.
### Response:
Kenny Kivikas oli MK-etapil sprindis Eesti parim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastupidiselt algsele ideele on muinastulede ööst saanud hoopis suure möllu ja lauluga suve ärasaatmispidu, kirjutab Õhtuleht.
Laiema kõlapinna sai üritus korraldaja Mairold Vaigu sõnul umbes kümme üheksa aastat tagasi, kui ta hakkas koguma lõkkesüütamise traditsiooni kohta infot: kus neid lõkkeid täpselt süüdatakse ja mis kuskil toimub.
Vaigule ei meeldi aga see, et muinastulede ööst on osas kohtades välja kasvanud suur ja kärarikas pidu, mis ei lähe kokku aga muinastulede öö algse ideega. | Muinastulede öö korraldaja: kärarikas pidu ei lähe kokku algse ideega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastupidiselt algsele ideele on muinastulede ööst saanud hoopis suure möllu ja lauluga suve ärasaatmispidu, kirjutab Õhtuleht.
Laiema kõlapinna sai üritus korraldaja Mairold Vaigu sõnul umbes kümme üheksa aastat tagasi, kui ta hakkas koguma lõkkesüütamise traditsiooni kohta infot: kus neid lõkkeid täpselt süüdatakse ja mis kuskil toimub.
Vaigule ei meeldi aga see, et muinastulede ööst on osas kohtades välja kasvanud suur ja kärarikas pidu, mis ei lähe kokku aga muinastulede öö algse ideega.
### Response:
Muinastulede öö korraldaja: kärarikas pidu ei lähe kokku algse ideega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Statistikaamet teatas, et teises kvartalis ehitati omal jõul 627 miljoni euro eest, sellest hooneid 391 miljoni ja rajatisi 236 miljoni euro eest. Aastaga suurenes hoonete ehitamine üheksa protsenti ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitus, mis pöördus tänavu aasta algusest taas kasvule. Jätkuvalt püsib kasvutrendil ka hoonete ehitamine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.
Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta teises kvartalis kasutusse 1422 uut eluruumi, s.o 97 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. Teises kvartalis väljastati ehitusluba 2066 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kümnendiku rohkem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu. | Eestis kasvasid ehitusmahud teises kvartalis 25 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Statistikaamet teatas, et teises kvartalis ehitati omal jõul 627 miljoni euro eest, sellest hooneid 391 miljoni ja rajatisi 236 miljoni euro eest. Aastaga suurenes hoonete ehitamine üheksa protsenti ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.
Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitus, mis pöördus tänavu aasta algusest taas kasvule. Jätkuvalt püsib kasvutrendil ka hoonete ehitamine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.
Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta teises kvartalis kasutusse 1422 uut eluruumi, s.o 97 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. Teises kvartalis väljastati ehitusluba 2066 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kümnendiku rohkem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
### Response:
Eestis kasvasid ehitusmahud teises kvartalis 25 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kavas on aastaringi anda pisemaid plaadiesitluskontserte üle Eesti ning hilissügisel jõuab kuulajateni ka vinüülplaat. Muusikagurmeel Vanamõisa Vabaõhukeskuses osaleb hulk tuntud muusikuid ja sõpru-koostööpartnereid – Rain Rämmal, Tõnu Hallik, Jaan Sööt, Margus Jürisson, Margus Kappel, Roland Puusepp, Kaarel Liiv ja üllatuskülalised, kaasa teevad Anne Adamsi õpilased Noodipuu huvikoolist.
Konfereerib ja küpsetab Jaan Habicht ning vürtsi lisab Aleksei Turovski. | Anne Adams meenutab vana ja toob uut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kavas on aastaringi anda pisemaid plaadiesitluskontserte üle Eesti ning hilissügisel jõuab kuulajateni ka vinüülplaat. Muusikagurmeel Vanamõisa Vabaõhukeskuses osaleb hulk tuntud muusikuid ja sõpru-koostööpartnereid – Rain Rämmal, Tõnu Hallik, Jaan Sööt, Margus Jürisson, Margus Kappel, Roland Puusepp, Kaarel Liiv ja üllatuskülalised, kaasa teevad Anne Adamsi õpilased Noodipuu huvikoolist.
Konfereerib ja küpsetab Jaan Habicht ning vürtsi lisab Aleksei Turovski.
### Response:
Anne Adams meenutab vana ja toob uut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondislane sai jääle pisut enam kui 15 minutiks ning tegi selle ajaga kuus pealeviset, millest üks oli teel ka väravaraamide vahele, kuid vastaste väravavaht suutis selle tõrjuda, kirjutab Delfi Sport.
Nelja meeskonnaga alagrupis on lisaks JYP-ile ja Capitalsile veel valgevenelaste Hrodna Neman ning šveitslaste Zug. Edasi 16 parema sekka pääsevad alagrupi kaks paremat. | Robert Rooba ja JYP jätkasid Meistrite liigas võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondislane sai jääle pisut enam kui 15 minutiks ning tegi selle ajaga kuus pealeviset, millest üks oli teel ka väravaraamide vahele, kuid vastaste väravavaht suutis selle tõrjuda, kirjutab Delfi Sport.
Nelja meeskonnaga alagrupis on lisaks JYP-ile ja Capitalsile veel valgevenelaste Hrodna Neman ning šveitslaste Zug. Edasi 16 parema sekka pääsevad alagrupi kaks paremat.
### Response:
Robert Rooba ja JYP jätkasid Meistrite liigas võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | “Üldjuhul on Eesti demokraatlik riik, kus inimeste tegevusvabadust, kui selle tegevusega ei seata ohtu teiste inimeste elu ja tervist, ei piirata,” ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Iiris Saluri ERR-ile.
Saluri sõnul võtab terviseamet seisukoha ja reageerib koostöös teiste ametkondadega alati, kui tegemist on inimese elu ja tervist ohustada võivate toimingute ja toodetega. “Aga arvestada tuleb ka sellega, et me elame demokraatlikus riigis. Igaühel on õigus teha oma valikuid ja vastutada nende eest.”
“Üldjuhul on aga Eesti demokraatlik riik, kus inimeste tegevusvabadust, kui selle tegevusega ei seata ohtu teiste inimeste elu ja tervist, ei piirata.”
Pärast seda, kui ERR avaldas artikli “Eneseabi ja esoteerikaga tegelevad ettevõtted teenivad kuuekohalist kasumit”, pöördus ajakirjaniku poole lugeja, kes rääkis, kuidas tema sõber läks oma seljapõletikku ravima tuttava “uhuu-arsti” juurde, kes andis tollele “suhkruterakesi”, mille peale sõbral olevat “momentaalselt” paremaks läinud.
Kuidas kommenteerida seda, kui räägime terviseohtlike toodete ja teenuste kõrval ka inimeste terviseohtlikust käitumisest? “Kui inimene sai abi terakestest, siis ei saa seda pahaks panna ei terakeste pakkujale ega neid tarvitanud inimesele, eeldusel, et tegemist oli terakeste tarvitaja vaba tahtega,” ütles Saluri. Alternatiivmeditsiin on tema sõnul lai mõiste.
Saluri märkis, et nimetatud „posijad“ ei ole reeglina tervishoiuteenuse osutajad, mistõttu terviseamet ei saagi alati samme võtta. “Juhul kui nad seda väidavad, kas end või oma teenust nõnda reklaamides, siis see on lubamatu tegevus, millele terviseamet reageerib koheselt, kui selline info meieni jõuab.”
“Kui inimene sai abi terakestest, siis ei saa seda pahaks panna ei terakeste pakkujale ega neid tarvitanud inimesele, eeldusel, et tegemist oli terakeste tarvitaja vaba tahtega.”
Kuigi võiks arvata, et antud teema puhul on kommenteerimise koht ka ravimiametil, sest ravimid peavad enne turustamist saama loa ja nende toime (farmakoloogiline, immunoloogiline või metaboolne) peab olema tõendatud, tuleb siinkohal mängu mõistete defineerimise kõrge täpsus.
“Tervistavate väidete omistamine ei tee tootest – sõnumid, kivid või muu – veel ravimit või meditsiiniseadet. See on tarbijakaitse küsimus, kui tootel väidetakse olevat omadusi, mida sel pole,” selgitas ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.”
Lihtsalt lubaduse eest tervendada vastutusele võtta ei saa
Tarbijakaitseametisse jõuavad aeg-ajalt toodete tõendamata omadustega seotud pöördumised, nagu märkis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. “Aga tarbijavaidluste komisjoni ei ole need jõudnud, sest on tarbijate poolt tagasi võetud.”
Tarbijakaitseametil on pädevus olukordades, kui lubatakse konkreetseid raviomadusi ja kasutatakse raviväiteid. Eksitavaks ja keelatud kauplemisvõtteks ja reklaamiks loetakse tõele mittevastava väite esitamist, et kaup või teenus ravib haigusi, talitushäireid või väärarendeid. Seega ei saa siinkohal vastutusele võtta lihtsalt ebamäärase lubaduse eest “tervendada”.
“Kui öeldakse, et „kristallkuul on hea sinu hingele“, „ennustame kaartidega“ või „tule koolitusele, kus aitame sul elus uue lehekülje keerata“ ei ole see ameti pädevusse kuuluv. Kui öeldakse, et kristallkuul ravib vähist terveks, siis see oleks eksitav kauplemisvõte.”
“Kui öeldakse, et „kristallkuul on hea sinu hingele“, „ennustame kaartidega“ või „tule koolitusele, kus aitame sul elus uue lehekülje keerata“ ei ole see ameti pädevusse kuuluv. Kui öeldakse, et kristallkuul ravib vähist terveks, siis see oleks eksitav kauplemisvõte,” selgitas Turetski.
Kuigi tarbijakaitseamet on sellistele uskumatutele pakkumistele ja võimalikule petta saamisele viimastel aastatel kampaaniatega – näiteks “Liiga hea, et olla tõsi“ – just tarbijate tähelepanu pööranud, taandub kõik lõpuks ikkagi üksikisikule. “Paraku on aga nii, et inimese usk ja veendumus on iga inimese enda otsustada, nii nagu ka iga tehingu tegemine,” nentis Turetski.
Võiks arvata, et eespool käsitletud toodete ja teenustele on soodsa pinnase loonud Eestis telekanal TV3, mis on olnud altis konkurentidest enam näitama kõiksuguseid para- ja pseudoteadustega seotud saateid. Millisel hetkel võiks siin tarbijakaitse vahele astuda, kui üldse?
“Tsensuuri teatavasti Eestis ei ole ja sõnavabaduse piiramine on samamoodi välistus, mis tähendabki, et igal reklaamikandjal ja telekanalil on südametunnistuse küsimus, mida ja millisel kujul ta avaldab ja näitab.”
“Tsensuuri teatavasti Eestis ei ole ja sõnavabaduse piiramine on samamoodi välistus, mis tähendabki, et igal reklaamikandjal ja telekanalil on südametunnistuse küsimus, mida ja millisel kujul ta avaldab ja näitab,” märkis Turetski.
Riik ei hoia, aga ka ei keela
Saluri väitis, et mõned piiripealsed tegevused – aroomterapeut, Eesti loodusterapeut, Hiina loodusterapeut, holistilise regressiooni terapeut, homöopaat, refleksoloog, Shiatsu terapeut, Tai loodusterapeut, Tiibeti loodusterapeut – on Eestis täiesti lubatud, viidates kutsestandardite olemasolule. Tegelikult päris nii seda mõista ei saa, sest kutsestandardite eesmärk on teine.
“Jah, selles infos on tõesti tõde kaduma läinud,” märkis sihtasutuse Kutsekoda koordinaator Salome Virkus. “Kutsestandardi olemasolu ei luba ega keela ühegi ameti pidamist – väga paljudel levinud ametitel ei ole kutsestandardeid. Kutsestandardi koostamise fakt iseenesest ei tekita regulatsiooni ega ole käsitletav tegevusloana, vaid annab valdkonna esindajatele võimaluse oma elukutse struktureeritult ära kirjeldada.”
Täiendmeditsiiniga seotud ametialadel töötamiseks ei ole üldse nõutud tegevusloa ega kutsetunnistuse taotlemine, seega ei ole tegemist reguleeritud kutsetega. “Täiendmeditsiini valdkonna teenuste osutamine ei ole mitte ühegi seadusega keelatud, seega oleks need lubatud ka ilma kutsestandardi olemasoluta,” märkis Virkus.
“Kutsestandardi koostamise fakt iseenesest ei tekita regulatsiooni ega ole käsitletav tegevusloana, vaid annab valdkonna esindajatele võimaluse oma elukutse struktureeritult ära kirjeldada.”
ERR-i küsimusele, miks sellised piiripealsed kutsealad ei ole Eestis reguleeritud, vastas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Liis Reiter eeskõnelejatega sarnaselt.
“Rahvatervise seisukohast lähtudes on peamine, et need ettevõtmised ei oleks inimeste tervisele ohtlikud. Sellisel juhul ei ole ka alust nende osutamist keelata või piirata. Lisaks kohaldub kõigile neile teenustele tarbijakaitseseadus, mis sätestab väga üldiselt, et kõik tarbijale osutatavad teenused peavad olema inimese tervisele ohutud.“
Samamoodi ei kontrolli ega ei esita haridus- ja teadusministeerium nõudeid selliste “tervendust” või “tervendajate” oskusi lubavate koolituste sisule, sest need ei ole reguleeritud, ei kuulu tasemekoolituse alla ja neid ei rahasta riik. Täienduskoolituste registri funktsioon on eelkõige informatiivne.
“Täienduskoolituste registreerimise süsteem on suunatud sellele, et info koolitajate-koolituste kohta oleks avalikustatud koolitajate kodulehekülgedel, et inimesed saaksid ise otsustada nende koolituste üle,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Tarmu Kurm.
Lõpuks vastutab ikkagi tarbija
Seega on lõpuks vastutus ikkagi toote või teenuse ostjal. Saluri sõnul tuletab ka terviseamet tarbijakaitseameti kõrval igal sammul inimestele meelde, et teenuste tarbimisel ja toodete ostmisel tuleb teha teadlikke otsuseid. “Teenuse saaja või kauba ostja peaks võtma endale aega tausta uurimiseks ja asjatundjatega nõupidamiseks.”
Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiutöötajate registrisse kantud tervishoiuteenuse osutajate üle. “Kui inimesele pakutavat teenust nimetab pakkuja tervishoiuteenuseks, siis saab igaüks kontrollida, kas teenuse pakkujal on teenuse osutamiseks luba ja kas pakkuja ise on tervishoiuteenuseosutajate registrist leitav.”
Terviseameti eestvedamisel on moodustatud ka töörühm piiripealsete toodete määratlemiseks, kuhu kuuluvad tarbijakaitseameti, põllumajandusameti, ravimiameti ja veterinaar- ja toiduameti esindajad. Viimati peatas terviseamet fütotampoonide müügi, kuna tootjal ei õnnestunud toote ohutust tõendada. Aga lõpuks kaitseb iga tarbija end kahtlaste toodete ja teenuste eest ise.
“Kui täiskasvanud inimene tahab ikkagi pakutavaid ahvatlusi enese peal testida, siis otse ja kõike keelata kahjuks ei ole võimalik.”
“Kui on tegemist uue ja paljulubava tootega, siis isegi kui tegemist on kalli asjaga, langetab ostuotsuse iga inimene ise. Kui on kahtlusi, siis küsib ja uurib.” Esmalt võiks Saluri sõnul uurida oma arstilt, aga võib pöörduda ka terviseameti poole. “Kui täiskasvanud inimene tahab ikkagi pakutavaid ahvatlusi enese peal testida, siis otse ja kõike keelata kahjuks ei ole võimalik.” | Amet: “tervendajate” tegevust ei saa piirata, sest Eestis on demokraatia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
“Üldjuhul on Eesti demokraatlik riik, kus inimeste tegevusvabadust, kui selle tegevusega ei seata ohtu teiste inimeste elu ja tervist, ei piirata,” ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Iiris Saluri ERR-ile.
Saluri sõnul võtab terviseamet seisukoha ja reageerib koostöös teiste ametkondadega alati, kui tegemist on inimese elu ja tervist ohustada võivate toimingute ja toodetega. “Aga arvestada tuleb ka sellega, et me elame demokraatlikus riigis. Igaühel on õigus teha oma valikuid ja vastutada nende eest.”
“Üldjuhul on aga Eesti demokraatlik riik, kus inimeste tegevusvabadust, kui selle tegevusega ei seata ohtu teiste inimeste elu ja tervist, ei piirata.”
Pärast seda, kui ERR avaldas artikli “Eneseabi ja esoteerikaga tegelevad ettevõtted teenivad kuuekohalist kasumit”, pöördus ajakirjaniku poole lugeja, kes rääkis, kuidas tema sõber läks oma seljapõletikku ravima tuttava “uhuu-arsti” juurde, kes andis tollele “suhkruterakesi”, mille peale sõbral olevat “momentaalselt” paremaks läinud.
Kuidas kommenteerida seda, kui räägime terviseohtlike toodete ja teenuste kõrval ka inimeste terviseohtlikust käitumisest? “Kui inimene sai abi terakestest, siis ei saa seda pahaks panna ei terakeste pakkujale ega neid tarvitanud inimesele, eeldusel, et tegemist oli terakeste tarvitaja vaba tahtega,” ütles Saluri. Alternatiivmeditsiin on tema sõnul lai mõiste.
Saluri märkis, et nimetatud „posijad“ ei ole reeglina tervishoiuteenuse osutajad, mistõttu terviseamet ei saagi alati samme võtta. “Juhul kui nad seda väidavad, kas end või oma teenust nõnda reklaamides, siis see on lubamatu tegevus, millele terviseamet reageerib koheselt, kui selline info meieni jõuab.”
“Kui inimene sai abi terakestest, siis ei saa seda pahaks panna ei terakeste pakkujale ega neid tarvitanud inimesele, eeldusel, et tegemist oli terakeste tarvitaja vaba tahtega.”
Kuigi võiks arvata, et antud teema puhul on kommenteerimise koht ka ravimiametil, sest ravimid peavad enne turustamist saama loa ja nende toime (farmakoloogiline, immunoloogiline või metaboolne) peab olema tõendatud, tuleb siinkohal mängu mõistete defineerimise kõrge täpsus.
“Tervistavate väidete omistamine ei tee tootest – sõnumid, kivid või muu – veel ravimit või meditsiiniseadet. See on tarbijakaitse küsimus, kui tootel väidetakse olevat omadusi, mida sel pole,” selgitas ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.”
Lihtsalt lubaduse eest tervendada vastutusele võtta ei saa
Tarbijakaitseametisse jõuavad aeg-ajalt toodete tõendamata omadustega seotud pöördumised, nagu märkis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. “Aga tarbijavaidluste komisjoni ei ole need jõudnud, sest on tarbijate poolt tagasi võetud.”
Tarbijakaitseametil on pädevus olukordades, kui lubatakse konkreetseid raviomadusi ja kasutatakse raviväiteid. Eksitavaks ja keelatud kauplemisvõtteks ja reklaamiks loetakse tõele mittevastava väite esitamist, et kaup või teenus ravib haigusi, talitushäireid või väärarendeid. Seega ei saa siinkohal vastutusele võtta lihtsalt ebamäärase lubaduse eest “tervendada”.
“Kui öeldakse, et „kristallkuul on hea sinu hingele“, „ennustame kaartidega“ või „tule koolitusele, kus aitame sul elus uue lehekülje keerata“ ei ole see ameti pädevusse kuuluv. Kui öeldakse, et kristallkuul ravib vähist terveks, siis see oleks eksitav kauplemisvõte.”
“Kui öeldakse, et „kristallkuul on hea sinu hingele“, „ennustame kaartidega“ või „tule koolitusele, kus aitame sul elus uue lehekülje keerata“ ei ole see ameti pädevusse kuuluv. Kui öeldakse, et kristallkuul ravib vähist terveks, siis see oleks eksitav kauplemisvõte,” selgitas Turetski.
Kuigi tarbijakaitseamet on sellistele uskumatutele pakkumistele ja võimalikule petta saamisele viimastel aastatel kampaaniatega – näiteks “Liiga hea, et olla tõsi“ – just tarbijate tähelepanu pööranud, taandub kõik lõpuks ikkagi üksikisikule. “Paraku on aga nii, et inimese usk ja veendumus on iga inimese enda otsustada, nii nagu ka iga tehingu tegemine,” nentis Turetski.
Võiks arvata, et eespool käsitletud toodete ja teenustele on soodsa pinnase loonud Eestis telekanal TV3, mis on olnud altis konkurentidest enam näitama kõiksuguseid para- ja pseudoteadustega seotud saateid. Millisel hetkel võiks siin tarbijakaitse vahele astuda, kui üldse?
“Tsensuuri teatavasti Eestis ei ole ja sõnavabaduse piiramine on samamoodi välistus, mis tähendabki, et igal reklaamikandjal ja telekanalil on südametunnistuse küsimus, mida ja millisel kujul ta avaldab ja näitab.”
“Tsensuuri teatavasti Eestis ei ole ja sõnavabaduse piiramine on samamoodi välistus, mis tähendabki, et igal reklaamikandjal ja telekanalil on südametunnistuse küsimus, mida ja millisel kujul ta avaldab ja näitab,” märkis Turetski.
Riik ei hoia, aga ka ei keela
Saluri väitis, et mõned piiripealsed tegevused – aroomterapeut, Eesti loodusterapeut, Hiina loodusterapeut, holistilise regressiooni terapeut, homöopaat, refleksoloog, Shiatsu terapeut, Tai loodusterapeut, Tiibeti loodusterapeut – on Eestis täiesti lubatud, viidates kutsestandardite olemasolule. Tegelikult päris nii seda mõista ei saa, sest kutsestandardite eesmärk on teine.
“Jah, selles infos on tõesti tõde kaduma läinud,” märkis sihtasutuse Kutsekoda koordinaator Salome Virkus. “Kutsestandardi olemasolu ei luba ega keela ühegi ameti pidamist – väga paljudel levinud ametitel ei ole kutsestandardeid. Kutsestandardi koostamise fakt iseenesest ei tekita regulatsiooni ega ole käsitletav tegevusloana, vaid annab valdkonna esindajatele võimaluse oma elukutse struktureeritult ära kirjeldada.”
Täiendmeditsiiniga seotud ametialadel töötamiseks ei ole üldse nõutud tegevusloa ega kutsetunnistuse taotlemine, seega ei ole tegemist reguleeritud kutsetega. “Täiendmeditsiini valdkonna teenuste osutamine ei ole mitte ühegi seadusega keelatud, seega oleks need lubatud ka ilma kutsestandardi olemasoluta,” märkis Virkus.
“Kutsestandardi koostamise fakt iseenesest ei tekita regulatsiooni ega ole käsitletav tegevusloana, vaid annab valdkonna esindajatele võimaluse oma elukutse struktureeritult ära kirjeldada.”
ERR-i küsimusele, miks sellised piiripealsed kutsealad ei ole Eestis reguleeritud, vastas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Liis Reiter eeskõnelejatega sarnaselt.
“Rahvatervise seisukohast lähtudes on peamine, et need ettevõtmised ei oleks inimeste tervisele ohtlikud. Sellisel juhul ei ole ka alust nende osutamist keelata või piirata. Lisaks kohaldub kõigile neile teenustele tarbijakaitseseadus, mis sätestab väga üldiselt, et kõik tarbijale osutatavad teenused peavad olema inimese tervisele ohutud.“
Samamoodi ei kontrolli ega ei esita haridus- ja teadusministeerium nõudeid selliste “tervendust” või “tervendajate” oskusi lubavate koolituste sisule, sest need ei ole reguleeritud, ei kuulu tasemekoolituse alla ja neid ei rahasta riik. Täienduskoolituste registri funktsioon on eelkõige informatiivne.
“Täienduskoolituste registreerimise süsteem on suunatud sellele, et info koolitajate-koolituste kohta oleks avalikustatud koolitajate kodulehekülgedel, et inimesed saaksid ise otsustada nende koolituste üle,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Tarmu Kurm.
Lõpuks vastutab ikkagi tarbija
Seega on lõpuks vastutus ikkagi toote või teenuse ostjal. Saluri sõnul tuletab ka terviseamet tarbijakaitseameti kõrval igal sammul inimestele meelde, et teenuste tarbimisel ja toodete ostmisel tuleb teha teadlikke otsuseid. “Teenuse saaja või kauba ostja peaks võtma endale aega tausta uurimiseks ja asjatundjatega nõupidamiseks.”
Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiutöötajate registrisse kantud tervishoiuteenuse osutajate üle. “Kui inimesele pakutavat teenust nimetab pakkuja tervishoiuteenuseks, siis saab igaüks kontrollida, kas teenuse pakkujal on teenuse osutamiseks luba ja kas pakkuja ise on tervishoiuteenuseosutajate registrist leitav.”
Terviseameti eestvedamisel on moodustatud ka töörühm piiripealsete toodete määratlemiseks, kuhu kuuluvad tarbijakaitseameti, põllumajandusameti, ravimiameti ja veterinaar- ja toiduameti esindajad. Viimati peatas terviseamet fütotampoonide müügi, kuna tootjal ei õnnestunud toote ohutust tõendada. Aga lõpuks kaitseb iga tarbija end kahtlaste toodete ja teenuste eest ise.
“Kui täiskasvanud inimene tahab ikkagi pakutavaid ahvatlusi enese peal testida, siis otse ja kõike keelata kahjuks ei ole võimalik.”
“Kui on tegemist uue ja paljulubava tootega, siis isegi kui tegemist on kalli asjaga, langetab ostuotsuse iga inimene ise. Kui on kahtlusi, siis küsib ja uurib.” Esmalt võiks Saluri sõnul uurida oma arstilt, aga võib pöörduda ka terviseameti poole. “Kui täiskasvanud inimene tahab ikkagi pakutavaid ahvatlusi enese peal testida, siis otse ja kõike keelata kahjuks ei ole võimalik.”
### Response:
Amet: “tervendajate” tegevust ei saa piirata, sest Eestis on demokraatia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lehe teatel kavatses õppepurjekas Kruzenstern, mille pardal on 164 kadetti, külastada Maarianhaminat.
Peastaap ei kommenteerinud otsuse põhjuseid.
Rootsi maakaitsekõrgkoolis töötav julgeolekupoliitika asjatundja Tomas Ries ütles lehele, et visiidi aeg ei ole juhuslik. Septembris korraldavad Venemaa ja Valgevene ühisõppused Zapad.
"Tõenäoliselt soovitakse Venemaa poolelt Soomet testida," sõnas Ries. Kadettide lubamine Ahvenamaale oleks vastuolus demilitariseeritud piirkonna staatusega.
Kruzenstern kuulub Kaliningradi kõrgemale mereinseneride koolile. Alus külastas sel suvel Tall Ships Rac | Leht: Soome peastaap ei luba Vene õppepurjekat Ahvenamaale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lehe teatel kavatses õppepurjekas Kruzenstern, mille pardal on 164 kadetti, külastada Maarianhaminat.
Peastaap ei kommenteerinud otsuse põhjuseid.
Rootsi maakaitsekõrgkoolis töötav julgeolekupoliitika asjatundja Tomas Ries ütles lehele, et visiidi aeg ei ole juhuslik. Septembris korraldavad Venemaa ja Valgevene ühisõppused Zapad.
"Tõenäoliselt soovitakse Venemaa poolelt Soomet testida," sõnas Ries. Kadettide lubamine Ahvenamaale oleks vastuolus demilitariseeritud piirkonna staatusega.
Kruzenstern kuulub Kaliningradi kõrgemale mereinseneride koolile. Alus külastas sel suvel Tall Ships Rac
### Response:
Leht: Soome peastaap ei luba Vene õppepurjekat Ahvenamaale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 5,4 protsenti vastanutest ostab vähemalt korra kuus alkoholi lõunapiiri tagant, kus alkoholiaktsiisid on Eestiga võrreldes madalamad. Oodatult on kõige aktiivsemad Läti vahet käijad lõunaeestlased, kellest tunnistas 55,2 protsenti, et on 2017. aastal lõunanaabri maksumärkidega alkoholi tarbinud, kirjutas Postimees.
"Lätist alkoholi ostnute osakaal on aastatagusega võrreldes peaagu kahekordistunud ning tänavu on sellega kokku puutunud veidi alla kolmandiku siinsest elanikkonnast. Tõsi, suurema osa neist moodustavad vaid korra-paar Lätti sattunud inimesed, kes ei ole siis ühtlasi ka alkoholi kaasa ostmata jätnud," märkis uuringu teinud Kantar Emori ekspert Aivar Voog. | Tänavu on Lätist käinud alkoholi hankimas ligi kolmandik küsitletuist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
5,4 protsenti vastanutest ostab vähemalt korra kuus alkoholi lõunapiiri tagant, kus alkoholiaktsiisid on Eestiga võrreldes madalamad. Oodatult on kõige aktiivsemad Läti vahet käijad lõunaeestlased, kellest tunnistas 55,2 protsenti, et on 2017. aastal lõunanaabri maksumärkidega alkoholi tarbinud, kirjutas Postimees.
"Lätist alkoholi ostnute osakaal on aastatagusega võrreldes peaagu kahekordistunud ning tänavu on sellega kokku puutunud veidi alla kolmandiku siinsest elanikkonnast. Tõsi, suurema osa neist moodustavad vaid korra-paar Lätti sattunud inimesed, kes ei ole siis ühtlasi ka alkoholi kaasa ostmata jätnud," märkis uuringu teinud Kantar Emori ekspert Aivar Voog.
### Response:
Tänavu on Lätist käinud alkoholi hankimas ligi kolmandik küsitletuist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui 2016. aasta esimese kuue kuuga said kindlustusandjad liikluskindlustuselt 4,4 miljonit eurot kahjumit, siis tänavu samal perioodil on kahjum vähenenud 1,7 miljoni euroni.
„Kahjumi vähenemine on tingitud asjaolust, et liikluskindlustuse hinnad on hakanud tõusma, kuid kindlustusjuhtumite arv ja keskmine kahju on jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele,“ ütles liikluskindlustuse fondi juhatuse esimees Mart Jesse.
Kui 2016. aastal oli keskmine liikluskindlustuse aastamakse 112 eurot, siis tänavu esimesel poolaastal oli see 122 eurot.
„Hinnatõus ei ole kellelegi meeltmööda, kuid liikluskindlustuse hinnamuudatus ei ole kindlasti suurendanud kõikide sõidukiomanike kindlustusmakseid. Makse on kasvanud kindlasti isikutel, kes on põhjustanud hiljuti kindlustusjuhtumi,“ ütles Gjensidige sõidukite kindlustuse tootejuht Marko Privoi.
„Kui liikluskindlustus ei ole enam kahjumis, raugeb ka hinnatõusu surve. Kindlustusmaksete suurenemist saab kaudselt pidurdada iga liikleja, kui ta on liikluses tähelepanelik ja arvestab teiste liiklejatega,“ lisas Privoi.
ERGO riskijuhi Kaido Naaritsa sõnul on hinnatõusul mitmeid objektiivseid põhjuseid, näiteks sõidukid muutuvad järjest nutikamateks ja seega ka varuosad kallimateks.
2017. aasta esimese poolaastal oli päevas keskmiselt 96 kindlustusjuhtumit ja poolaastas kokku 17 375 kindlustusjuhtumit. Keskmine kahju oli 1 986 eurot.
Kõige enam liikluskindlustuse juhtumeid oli Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas, arvuliselt vastavalt 10 156, 1 923 ja 1 091 juhtumit. | Liikluskindlustuse keskmine aastamakse on kasvanud 10 euro võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui 2016. aasta esimese kuue kuuga said kindlustusandjad liikluskindlustuselt 4,4 miljonit eurot kahjumit, siis tänavu samal perioodil on kahjum vähenenud 1,7 miljoni euroni.
„Kahjumi vähenemine on tingitud asjaolust, et liikluskindlustuse hinnad on hakanud tõusma, kuid kindlustusjuhtumite arv ja keskmine kahju on jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele,“ ütles liikluskindlustuse fondi juhatuse esimees Mart Jesse.
Kui 2016. aastal oli keskmine liikluskindlustuse aastamakse 112 eurot, siis tänavu esimesel poolaastal oli see 122 eurot.
„Hinnatõus ei ole kellelegi meeltmööda, kuid liikluskindlustuse hinnamuudatus ei ole kindlasti suurendanud kõikide sõidukiomanike kindlustusmakseid. Makse on kasvanud kindlasti isikutel, kes on põhjustanud hiljuti kindlustusjuhtumi,“ ütles Gjensidige sõidukite kindlustuse tootejuht Marko Privoi.
„Kui liikluskindlustus ei ole enam kahjumis, raugeb ka hinnatõusu surve. Kindlustusmaksete suurenemist saab kaudselt pidurdada iga liikleja, kui ta on liikluses tähelepanelik ja arvestab teiste liiklejatega,“ lisas Privoi.
ERGO riskijuhi Kaido Naaritsa sõnul on hinnatõusul mitmeid objektiivseid põhjuseid, näiteks sõidukid muutuvad järjest nutikamateks ja seega ka varuosad kallimateks.
2017. aasta esimese poolaastal oli päevas keskmiselt 96 kindlustusjuhtumit ja poolaastas kokku 17 375 kindlustusjuhtumit. Keskmine kahju oli 1 986 eurot.
Kõige enam liikluskindlustuse juhtumeid oli Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas, arvuliselt vastavalt 10 156, 1 923 ja 1 091 juhtumit.
### Response:
Liikluskindlustuse keskmine aastamakse on kasvanud 10 euro võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui parlamendivalimised toimuksid praegu, annaks rohelistele hääle 17,5 protsenti küsitlusele vastanutest.
Populaarseim partei on Koonderakond 20,7-protsendise toetusega.
Kolmandat kohta jagavad Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid (SDP). Mõlemat toetab 17,3 protsenti vastanutest.
Kantar TNS korraldas küsitluse 17.-18. augustil ja selles osales üle 2600 inimese. Lubatud veamäär oli kaks protsendipunkti. | Rohelised on tõusnud Soome populaarsuselt teiseks parteiks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui parlamendivalimised toimuksid praegu, annaks rohelistele hääle 17,5 protsenti küsitlusele vastanutest.
Populaarseim partei on Koonderakond 20,7-protsendise toetusega.
Kolmandat kohta jagavad Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid (SDP). Mõlemat toetab 17,3 protsenti vastanutest.
Kantar TNS korraldas küsitluse 17.-18. augustil ja selles osales üle 2600 inimese. Lubatud veamäär oli kaks protsendipunkti.
### Response:
Rohelised on tõusnud Soome populaarsuselt teiseks parteiks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kokku saavad A. H. Tammsaare romaanist "Põrgupõhja uus Vanapagan" tuntud tegelased, Eesti näitlejad ja Jakuutia lavastaja Sergei Potapov. Vanapaganat mängib Ivo Uukkivi, Antsu Martin Kõiv. Jumal nähtavalt lavale ei jõua, nagu Tammsaarelgi.
Lavastaja ja dramaturgi tahtel on maarahva lugu tõstetud tänasesse linnastunud maailma, kus valitseb raha eest ja pärast teeme kõike moraal. Kuhu satub Vanapagan, tulles 21. sajandi teise kümnendi keskel põrgust maa peale õndsaks saama? Mis maa see on? "Sentimentaalne, lüüriline draama," sõnastab lavastaja ise laval vaatajate ees lahtirulluva.
Lisaks Uukkivile ja Kõivule mängivad Liisa Pulk, Elina Reinold ja Sulev Teppart. Lavastuse kunstnik on Ervin Õunapuu.
"Vanapaganat" mängitakse 11 korda, 13. augustist kuni 29. augustini.
"Vanapagan" on Jakuudi šamaanlavastaja Sergei Potapovi juba teine pöördumine eesti klassika poole. Eelmisel suvel esietendus Viinistul ajatundlik ja publikumenukas August Kitzbergi "Libahunt". R.A.A.A.M-il on sel suvelõpul publiku soovi mängukavva lisatud kümme "Vannutatud neitsite" etendust Telliskivi loomelinnaku kollases saalis. "Vannutatud neitsites" mängib eri põlvkondadest naisnäitlejate suurepärane kooslus – Ülle Kaljuste, Kaie Mihkelson, Inga Salurand, Riina Maidre, Lii Tedre ja Külli Reinumägi. Etendused toimuvad 18. augustist kuni 30. augustini.
28. augustil esietendub "Agamemnon", mis on Raimo Passi esimene monolavastus. See on R.A.A.A.M.i esimene esietendus välismaa teatris, sest esietendus toimub Teheranis Tamashakhane teatris, kus 2012 toimusid "Antigone" legendaarsed külalisetendused. Lavastaja Homayun Ghanizadeh. Eesti publik näeb lavastust novembris.
Tänavust menulavastust "Aleksei Karenin" näeb uuesti järgmisel suvel Tapa jaamas. | R.A.A.A.M lõpetab teatrisuve lavastusega "Vanapagan" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kokku saavad A. H. Tammsaare romaanist "Põrgupõhja uus Vanapagan" tuntud tegelased, Eesti näitlejad ja Jakuutia lavastaja Sergei Potapov. Vanapaganat mängib Ivo Uukkivi, Antsu Martin Kõiv. Jumal nähtavalt lavale ei jõua, nagu Tammsaarelgi.
Lavastaja ja dramaturgi tahtel on maarahva lugu tõstetud tänasesse linnastunud maailma, kus valitseb raha eest ja pärast teeme kõike moraal. Kuhu satub Vanapagan, tulles 21. sajandi teise kümnendi keskel põrgust maa peale õndsaks saama? Mis maa see on? "Sentimentaalne, lüüriline draama," sõnastab lavastaja ise laval vaatajate ees lahtirulluva.
Lisaks Uukkivile ja Kõivule mängivad Liisa Pulk, Elina Reinold ja Sulev Teppart. Lavastuse kunstnik on Ervin Õunapuu.
"Vanapaganat" mängitakse 11 korda, 13. augustist kuni 29. augustini.
"Vanapagan" on Jakuudi šamaanlavastaja Sergei Potapovi juba teine pöördumine eesti klassika poole. Eelmisel suvel esietendus Viinistul ajatundlik ja publikumenukas August Kitzbergi "Libahunt". R.A.A.A.M-il on sel suvelõpul publiku soovi mängukavva lisatud kümme "Vannutatud neitsite" etendust Telliskivi loomelinnaku kollases saalis. "Vannutatud neitsites" mängib eri põlvkondadest naisnäitlejate suurepärane kooslus – Ülle Kaljuste, Kaie Mihkelson, Inga Salurand, Riina Maidre, Lii Tedre ja Külli Reinumägi. Etendused toimuvad 18. augustist kuni 30. augustini.
28. augustil esietendub "Agamemnon", mis on Raimo Passi esimene monolavastus. See on R.A.A.A.M.i esimene esietendus välismaa teatris, sest esietendus toimub Teheranis Tamashakhane teatris, kus 2012 toimusid "Antigone" legendaarsed külalisetendused. Lavastaja Homayun Ghanizadeh. Eesti publik näeb lavastust novembris.
Tänavust menulavastust "Aleksei Karenin" näeb uuesti järgmisel suvel Tapa jaamas.
### Response:
R.A.A.A.M lõpetab teatrisuve lavastusega "Vanapagan" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate resultatiivseimad olid Andres Nocioni 37 ja Facundo Campazzo 33 punktiga. Nocioni võttis ka 11 lauapalli ning Campazzo andis sama palju resultatiivseid sööte. Kaotajatele tõi Nene Hilario parimana 24 silma ja 11 lauapalli.
Mängu otsustavad sündmused arenesid neljandal veerandajal. Brasiilia juhtis 2.41 enne normaalaja lõppu 83:75, kuid Nocioni kolmene kolm sekundit enne lõpusireeni viis mängu lisaajale. Esimese lisaaja viimasel minutil juhtisid brasiillased kahe punktiga, kuid Campazzo kahene viis matši teisele lisaajale, mida domineerisid argentiinlased.
Teistes B-alagrupi neljanda vooru kohtumistes on täna öösel vastamisi Hispaania - Leedu ja Horvaatia - Nigeeria. Enne neid matše on Argentinal 3 (4-st mängust), Leedul 3 (3), Horvaatial 2 (3), Brasiilial 1 (4), Hispaanial 1 (3) ning Nigeerial 0 (3) võitu. | Argentina vajas Brasiilia alistamiseks kahte lisaaega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate resultatiivseimad olid Andres Nocioni 37 ja Facundo Campazzo 33 punktiga. Nocioni võttis ka 11 lauapalli ning Campazzo andis sama palju resultatiivseid sööte. Kaotajatele tõi Nene Hilario parimana 24 silma ja 11 lauapalli.
Mängu otsustavad sündmused arenesid neljandal veerandajal. Brasiilia juhtis 2.41 enne normaalaja lõppu 83:75, kuid Nocioni kolmene kolm sekundit enne lõpusireeni viis mängu lisaajale. Esimese lisaaja viimasel minutil juhtisid brasiillased kahe punktiga, kuid Campazzo kahene viis matši teisele lisaajale, mida domineerisid argentiinlased.
Teistes B-alagrupi neljanda vooru kohtumistes on täna öösel vastamisi Hispaania - Leedu ja Horvaatia - Nigeeria. Enne neid matše on Argentinal 3 (4-st mängust), Leedul 3 (3), Horvaatial 2 (3), Brasiilial 1 (4), Hispaanial 1 (3) ning Nigeerial 0 (3) võitu.
### Response:
Argentina vajas Brasiilia alistamiseks kahte lisaaega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eestlannad lõpetasid laupäevased võistlussõidud 19., 20., 18. ning 18. kohtadel.
Pärast laupäevast võistluspäeva juhivad võistlust taanlannad Jena Hansen ning Katja Steen Salskov-Iversen. Teisel kohal on Brasiilia paar Martine Grael ja Kahena Kunze. | Tammiste ja Sepp hoiavad Rios 19. kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eestlannad lõpetasid laupäevased võistlussõidud 19., 20., 18. ning 18. kohtadel.
Pärast laupäevast võistluspäeva juhivad võistlust taanlannad Jena Hansen ning Katja Steen Salskov-Iversen. Teisel kohal on Brasiilia paar Martine Grael ja Kahena Kunze.
### Response:
Tammiste ja Sepp hoiavad Rios 19. kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rammo seniseks parimaks esituseks Rios oli reedel saavutatud kaheksas koht, enne tänast hoidis Rammo üldarvestuses 27. kohta.
Enne esmaspäeval toimuvaid medalisõite moodustavad esikolmiku horvaat Tonci Stipanovic, austraallane Tom Burton ning uus-meremaalane Sam Meech. Enne tänast võistluspäeva teist kohta hoidnud brasiillane Robert Scheidt langes neljandaks. | Rammo tuli Laser klassi 9. sõidus teiseks, 10. viiendaks ning lõpetas OM-i 21. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rammo seniseks parimaks esituseks Rios oli reedel saavutatud kaheksas koht, enne tänast hoidis Rammo üldarvestuses 27. kohta.
Enne esmaspäeval toimuvaid medalisõite moodustavad esikolmiku horvaat Tonci Stipanovic, austraallane Tom Burton ning uus-meremaalane Sam Meech. Enne tänast võistluspäeva teist kohta hoidnud brasiillane Robert Scheidt langes neljandaks.
### Response:
Rammo tuli Laser klassi 9. sõidus teiseks, 10. viiendaks ning lõpetas OM-i 21. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõeline põnevuskohtumine kestis kolm tundi ja üheksa minutit, viimane sett kestis tund ja 26 minutit.
Finaalis kohtub del Potro esimesena finaali jõudnud 2012. aasta olümpiavõitja Andy Murrayga, kes oli 6:1, 6:4 parem jaapanlasest Kei Nishikorist.
29-aastane britt alistas maailma edetabelis seitsmendal kohal oleva Nishikori tunni ja 19 minuti pikkuse mängu järel. | Del Potro alistas pingelises poolfinaalis Nadali ning kohtub finaalis Murrayga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõeline põnevuskohtumine kestis kolm tundi ja üheksa minutit, viimane sett kestis tund ja 26 minutit.
Finaalis kohtub del Potro esimesena finaali jõudnud 2012. aasta olümpiavõitja Andy Murrayga, kes oli 6:1, 6:4 parem jaapanlasest Kei Nishikorist.
29-aastane britt alistas maailma edetabelis seitsmendal kohal oleva Nishikori tunni ja 19 minuti pikkuse mängu järel.
### Response:
Del Potro alistas pingelises poolfinaalis Nadali ning kohtub finaalis Murrayga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klišina eemaldati võistlejate nimekirjast pärast seda, kui leiti uusi tõendeid, mis seovad teda Venemaa riikliku dopinguprogrammiga.
„Me saame kinnitada, et ta annab meie otsuse edasi spordiarbitraaži,“ vahendab Reuters IAAF-i ametniku sõnu. „See on hetkel ka ainus informatsioon, mida me saame anda.“
"Ma olen puhas sportlane ning ma olen seda juba mitmel korral tõestanud," kirjutas Klišina oma Facebooki kontol. "Ma olen USA-s elanud kolm aastat ning mind on testitud kõnealusest dopingusüsteemist väljaspool."
"Praegusel hetkel tunnen ma ennast reedetuna süsteemi poolt, mis ei ole pühendunud spordi puhtana hoidmisele, vaid võitudele väljaspool spordiareene."
Venemaa olümpiakomitee presidendi Aleksandr Žukovi sõnul on tegemist "Venemaa naissportlaste IAAF-i poolse küünilise naeruvääristamisega".
Spordiarbitraaž peaks oma otsuse avaldama hiljemalt esmaspäevaks, naiste kaugushüppe kvalifikatsioon toimub Eesti aja järgi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva.
Eelmisel kuul ilmunud WADA raporti kohaselt tegi Moskva antidopingulabor koostööd võimudega ja tegutses Venemaa sportlaste kaitseks, mitte sõltumatu antidopingu agentuurina. | Ainsa Venemaa kergejõustiklasena Riosse sõitnud Klišina ei pääse ikkagi võistlema | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klišina eemaldati võistlejate nimekirjast pärast seda, kui leiti uusi tõendeid, mis seovad teda Venemaa riikliku dopinguprogrammiga.
„Me saame kinnitada, et ta annab meie otsuse edasi spordiarbitraaži,“ vahendab Reuters IAAF-i ametniku sõnu. „See on hetkel ka ainus informatsioon, mida me saame anda.“
"Ma olen puhas sportlane ning ma olen seda juba mitmel korral tõestanud," kirjutas Klišina oma Facebooki kontol. "Ma olen USA-s elanud kolm aastat ning mind on testitud kõnealusest dopingusüsteemist väljaspool."
"Praegusel hetkel tunnen ma ennast reedetuna süsteemi poolt, mis ei ole pühendunud spordi puhtana hoidmisele, vaid võitudele väljaspool spordiareene."
Venemaa olümpiakomitee presidendi Aleksandr Žukovi sõnul on tegemist "Venemaa naissportlaste IAAF-i poolse küünilise naeruvääristamisega".
Spordiarbitraaž peaks oma otsuse avaldama hiljemalt esmaspäevaks, naiste kaugushüppe kvalifikatsioon toimub Eesti aja järgi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva.
Eelmisel kuul ilmunud WADA raporti kohaselt tegi Moskva antidopingulabor koostööd võimudega ja tegutses Venemaa sportlaste kaitseks, mitte sõltumatu antidopingu agentuurina.
### Response:
Ainsa Venemaa kergejõustiklasena Riosse sõitnud Klišina ei pääse ikkagi võistlema |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.