instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohalikke meediafirmasid koondav pressiliit APIG lisas, et survestab ka Prantsuse valitsust USA tehnoloogiahiiu vastu meetmeid rakendama.
Rahvusvaheline uudisteagentuur AFP, mis ei ole APIG osa, teatas eraldi kaebuse esitamisest.
Prantsusmaa oli esimene riik, mis ratifitseeris Euroopa Liidu uue autorikaitsedirektiivi. Seadus jõustub neljapäeval ja see kohustab veebihiide väljaannetele nende sisu eest maksma.
Google on aga teatanud, et näitab otsingutulemustes artikleid, pilte ja videosid ainult tingimusel, et meediafirmad lubavad neid kasutada tasuta.
Juhul kui nad keelduvad, näidatakse otsingutulemustes ainult pealkirja ja linki, teatas Google. See tähendaks väljaannete jaoks aga pea kindlasti nähtavuse ja reklaamitulu vähenemist.
Kolmapäeval tegid sajad ajakirjanikud Euroopa ametnikele üleskutse Google'i vastu meetmeid rakendada.
Umbes 800 ajakirjanikku, fotograafi, filmitegijat ja meediafirmade tegevjuhti allkirjastasid avaliku kirja, mis avaldati ajalehtedes üle Euroopa. Kirjas ärgitati valitsusi, et nad sunniks Google'it ja teisi tehnoloogiafirmasid EL-i uut direktiivi täitma. | Prantsuse meedia kaebab Google'i konkurentsiametisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohalikke meediafirmasid koondav pressiliit APIG lisas, et survestab ka Prantsuse valitsust USA tehnoloogiahiiu vastu meetmeid rakendama.
Rahvusvaheline uudisteagentuur AFP, mis ei ole APIG osa, teatas eraldi kaebuse esitamisest.
Prantsusmaa oli esimene riik, mis ratifitseeris Euroopa Liidu uue autorikaitsedirektiivi. Seadus jõustub neljapäeval ja see kohustab veebihiide väljaannetele nende sisu eest maksma.
Google on aga teatanud, et näitab otsingutulemustes artikleid, pilte ja videosid ainult tingimusel, et meediafirmad lubavad neid kasutada tasuta.
Juhul kui nad keelduvad, näidatakse otsingutulemustes ainult pealkirja ja linki, teatas Google. See tähendaks väljaannete jaoks aga pea kindlasti nähtavuse ja reklaamitulu vähenemist.
Kolmapäeval tegid sajad ajakirjanikud Euroopa ametnikele üleskutse Google'i vastu meetmeid rakendada.
Umbes 800 ajakirjanikku, fotograafi, filmitegijat ja meediafirmade tegevjuhti allkirjastasid avaliku kirja, mis avaldati ajalehtedes üle Euroopa. Kirjas ärgitati valitsusi, et nad sunniks Google'it ja teisi tehnoloogiafirmasid EL-i uut direktiivi täitma.
### Response:
Prantsuse meedia kaebab Google'i konkurentsiametisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokurör Meelis Juursoo sõnul nõuti mehele vangistust kolm aastat ja kuus kuud tingimisi. Sellest kolm kuud tuleb mehel kanda reaalset vanglakaristust, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kohtu otsust põhjendas prokurör sellega, et mees kahetseb siiralt oma tegu ning on üles näidanud igakülgset koostööd nii politsei kui ka hiljem prokuratuuriga.
34-aastast pereisa süüdistati relvastatud röövis ja tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises.
Süüdistuse järgi sisenes Targamaa 8. septembril kella 12.57 ajal gaasimaskiga Haanja A&O kauplusesse ning nõudis vintpüssiga Mauser ähvardades sularaha. Ta sai kassast 205 eurot. Keegi röövi käigus vigastada ei saanud.
Targmaa kandis gaasimaski ning põgenes peale röövi. Mehe tabas Läti piiri lähedal Läti politsei.
Lõuna prefektuuri operatiivteabetalituse juht Ottomar Virk ütles peale kinnipidamist, et politseil on olnud ka varem Targamaaga "mõned kokkupuuted". | Haanja poeröövel pääses kolmekuuse vangistusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokurör Meelis Juursoo sõnul nõuti mehele vangistust kolm aastat ja kuus kuud tingimisi. Sellest kolm kuud tuleb mehel kanda reaalset vanglakaristust, kirjutab Võrumaa Teataja.
Kohtu otsust põhjendas prokurör sellega, et mees kahetseb siiralt oma tegu ning on üles näidanud igakülgset koostööd nii politsei kui ka hiljem prokuratuuriga.
34-aastast pereisa süüdistati relvastatud röövis ja tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises.
Süüdistuse järgi sisenes Targamaa 8. septembril kella 12.57 ajal gaasimaskiga Haanja A&O kauplusesse ning nõudis vintpüssiga Mauser ähvardades sularaha. Ta sai kassast 205 eurot. Keegi röövi käigus vigastada ei saanud.
Targmaa kandis gaasimaski ning põgenes peale röövi. Mehe tabas Läti piiri lähedal Läti politsei.
Lõuna prefektuuri operatiivteabetalituse juht Ottomar Virk ütles peale kinnipidamist, et politseil on olnud ka varem Targamaaga "mõned kokkupuuted".
### Response:
Haanja poeröövel pääses kolmekuuse vangistusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rokas Jokubaitis on vigastusega väljas ja Kerr Kriisa nimetati meeskonda, et Euroliiga mänguks Asveliga mängujuhipositsiooni tugevdada," teatas Žalgiris.
Žalgiris võõrustab reede õhtul Prantsusmaa klubi Villeurbanne'i Asvelit, kohtumine algab Kaunases kell 20.
View this post on Instagram
Rokas Jokubaitis is out with an injury, and Kerr Kriisa ???????? has been called up to strengthen the Point Guard spot for @EuroLeague game against @asvel_basket. ???? #Zalgiris #ManoKomanda #MyTeam #Jokubaitis #Kriisa #Estonia #EuroLeague #GameON
A post shared by BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiriskaunas) on Oct 24, 2019 at 1:22am PDT | Kerr Kriisa nimetati Euroliiga mänguks Žalgirise koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rokas Jokubaitis on vigastusega väljas ja Kerr Kriisa nimetati meeskonda, et Euroliiga mänguks Asveliga mängujuhipositsiooni tugevdada," teatas Žalgiris.
Žalgiris võõrustab reede õhtul Prantsusmaa klubi Villeurbanne'i Asvelit, kohtumine algab Kaunases kell 20.
View this post on Instagram
Rokas Jokubaitis is out with an injury, and Kerr Kriisa ???????? has been called up to strengthen the Point Guard spot for @EuroLeague game against @asvel_basket. ???? #Zalgiris #ManoKomanda #MyTeam #Jokubaitis #Kriisa #Estonia #EuroLeague #GameON
A post shared by BC Zalgiris Kaunas (@bczalgiriskaunas) on Oct 24, 2019 at 1:22am PDT
### Response:
Kerr Kriisa nimetati Euroliiga mänguks Žalgirise koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Testikatsele esimesena startinud Tänaku parimaks ajaks jäi kolmandal läbimisel sõidetud 1.33,4. Nobedaim oli tema meeskonnakaaslane Kris Meeke (1.31,6), kes edestas Dani Sordot (+0,3), Jari-Matti Latvalat (+0,7), Teemu Sunineni (+1,3) ja Takamoto Katsutat (+1,5).
Ralli saab hoo sisse reede hommikul Eesti aja järgi kell 10.23 algava Gandesa kiiruskatse esimese läbimisega.
Enne rallit:
Kaks rallit enne hooaja lõppu edestab Tänak valitsevat maailmameistrit Sebastien Ogier'd 28 ja Thierry Neuville'i 41 punktiga. "Ma arvan, et ei ole mõtet kõike riskida, et see siin ära teha," rääkis eestlane kolmapäeval ERR-ile. "Hooaeg lõppeb Austraalias, mitte siin. Peaeesmärk on tiitel aasta lõpuks ära võita. Kas see tuleb siin või Austraalias - sellel iseenesest pole vahet."
Kataloonias sõidetakse reedel kruusal ja laupäeval-pühapäeval asfaldil. Tegemist on ainsa säärase ralliga MM-kalendris. Reedel tuleb sõitjatel hakkama saada katsega, mis pakub nii kruusa kui ka asfalti. La Fatarella - Vilalba on 38,85 kilomeetriga ühtlasi ralli pikim katse.
"Eks aastas on erinevaid kiiruskatseid, kus asfalti on kruusaga segamini pandud. See asfaldilõik on suht pikk ja päris asfaldikatse seal vahepeal. Kindlasti rehvidele on pigem keeruline," lausus Tänak.
"See teebki katse keeruliseks, et kõigepealt 10-12 km kruusa, siis pikk asfaldilõik ja siis veel 20 km kruusa. Kindlasti tuleb mõelda ka viimase 20 km peale. See on vast kõige olulisem."
"Auto on sel aastal asfaldil ja kruusal väga hea olnud. Vaatame, mis tingimused on, aga kui kõik läheb libedalt, siis peaks kiirust jaguma," kinnitas Tänak.
Kataloonia ralli ajakava:
Neljapäev
Testikatse (2 km) - kell 10.01
Reede
SS1 Gandesa 1 (7 km) - kell 10.23
SS2 Horta-Bot 1 (19 km) - kell 11.03
SS3 La Fatarella - Vilalba 1 (38,85 km) - kell 12.13
Hoolduspaus
SS4 Gandesa 2 (7 km) - kell 16.26
SS5 Horta-Bot 2 (19 km) - kell 17.06
SS6 La Fatarella - Vilalba 2 (38,85 km) - kell 19.16
Laupäev
SS7 Savalla 1 (14,08 km) - kell 10.00
SS8 Querol 1 (21,26 km) - kell 10.41
SS9 El Montmell 1 (24,40 km) - kell 11.38
Hoolduspaus
SS10 Savalla 2 (14,08 km) - kell 15.01
SS11 Querol 2 (21,26 km) - kell 15.42
SS12 El Montmell 2 (24,40 km) - kell 16.38
SS13 Salou (2,24 km) - kell 18.30
Pühapäev
SS14 Riudecanyes 1 (16,35 km) - kell 8.41
SS15 La Mussara 1 (20,72 km) - kell 9.38
Hoolduspaus
SS16 Riudecanyes 2 (16,35 km) - kell 11.54
SS17 La Mussara 2 (20,72 km) - kell 13.18 (punktikatse, otse ETV-s) | Tänak oli Kataloonia ralli testikatsel paremuselt neljas Toyota sõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Testikatsele esimesena startinud Tänaku parimaks ajaks jäi kolmandal läbimisel sõidetud 1.33,4. Nobedaim oli tema meeskonnakaaslane Kris Meeke (1.31,6), kes edestas Dani Sordot (+0,3), Jari-Matti Latvalat (+0,7), Teemu Sunineni (+1,3) ja Takamoto Katsutat (+1,5).
Ralli saab hoo sisse reede hommikul Eesti aja järgi kell 10.23 algava Gandesa kiiruskatse esimese läbimisega.
Enne rallit:
Kaks rallit enne hooaja lõppu edestab Tänak valitsevat maailmameistrit Sebastien Ogier'd 28 ja Thierry Neuville'i 41 punktiga. "Ma arvan, et ei ole mõtet kõike riskida, et see siin ära teha," rääkis eestlane kolmapäeval ERR-ile. "Hooaeg lõppeb Austraalias, mitte siin. Peaeesmärk on tiitel aasta lõpuks ära võita. Kas see tuleb siin või Austraalias - sellel iseenesest pole vahet."
Kataloonias sõidetakse reedel kruusal ja laupäeval-pühapäeval asfaldil. Tegemist on ainsa säärase ralliga MM-kalendris. Reedel tuleb sõitjatel hakkama saada katsega, mis pakub nii kruusa kui ka asfalti. La Fatarella - Vilalba on 38,85 kilomeetriga ühtlasi ralli pikim katse.
"Eks aastas on erinevaid kiiruskatseid, kus asfalti on kruusaga segamini pandud. See asfaldilõik on suht pikk ja päris asfaldikatse seal vahepeal. Kindlasti rehvidele on pigem keeruline," lausus Tänak.
"See teebki katse keeruliseks, et kõigepealt 10-12 km kruusa, siis pikk asfaldilõik ja siis veel 20 km kruusa. Kindlasti tuleb mõelda ka viimase 20 km peale. See on vast kõige olulisem."
"Auto on sel aastal asfaldil ja kruusal väga hea olnud. Vaatame, mis tingimused on, aga kui kõik läheb libedalt, siis peaks kiirust jaguma," kinnitas Tänak.
Kataloonia ralli ajakava:
Neljapäev
Testikatse (2 km) - kell 10.01
Reede
SS1 Gandesa 1 (7 km) - kell 10.23
SS2 Horta-Bot 1 (19 km) - kell 11.03
SS3 La Fatarella - Vilalba 1 (38,85 km) - kell 12.13
Hoolduspaus
SS4 Gandesa 2 (7 km) - kell 16.26
SS5 Horta-Bot 2 (19 km) - kell 17.06
SS6 La Fatarella - Vilalba 2 (38,85 km) - kell 19.16
Laupäev
SS7 Savalla 1 (14,08 km) - kell 10.00
SS8 Querol 1 (21,26 km) - kell 10.41
SS9 El Montmell 1 (24,40 km) - kell 11.38
Hoolduspaus
SS10 Savalla 2 (14,08 km) - kell 15.01
SS11 Querol 2 (21,26 km) - kell 15.42
SS12 El Montmell 2 (24,40 km) - kell 16.38
SS13 Salou (2,24 km) - kell 18.30
Pühapäev
SS14 Riudecanyes 1 (16,35 km) - kell 8.41
SS15 La Mussara 1 (20,72 km) - kell 9.38
Hoolduspaus
SS16 Riudecanyes 2 (16,35 km) - kell 11.54
SS17 La Mussara 2 (20,72 km) - kell 13.18 (punktikatse, otse ETV-s)
### Response:
Tänak oli Kataloonia ralli testikatsel paremuselt neljas Toyota sõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Galatasaray võitis avageimi 25:23, kuid kaotas siis kaks järgmist 16:25 ja 22:25. Neljandas jäädi taas peale 25:23 ja otsustavas viiendas geimis juba kindlalt 15:6.
Venno kerkis võidumängus Galatasaray üheks parimaks, tuues 22 punkti. Burutay Subasi panustas võitu 24 punktiga.
Galatasarayle on see esimene superkarika võit.
Liigahooaega alustab Galatasaray laupäeval Inegöli vastu. | Venno aitas koduklubi Türgi superkarika võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Galatasaray võitis avageimi 25:23, kuid kaotas siis kaks järgmist 16:25 ja 22:25. Neljandas jäädi taas peale 25:23 ja otsustavas viiendas geimis juba kindlalt 15:6.
Venno kerkis võidumängus Galatasaray üheks parimaks, tuues 22 punkti. Burutay Subasi panustas võitu 24 punktiga.
Galatasarayle on see esimene superkarika võit.
Liigahooaega alustab Galatasaray laupäeval Inegöli vastu.
### Response:
Venno aitas koduklubi Türgi superkarika võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Swedbank kinnitas oma teadaandes, et panga tegevus nii Lätis kui ka teistes riikides on täiesti stabiilne ning seda näitavad ka neljapäeval avalikustatud kolmanda kvartali tulemused, mille kohaselt on panga kasum ainuüksi Lätis ulatunud sellel aastal 83 miljoni euroni, vahendasid TV NET ja Dienas Bizness.
Samas märkis pank, et austab oma klientide soove pääseda ligi sularahale ning seetõttu tagatakse, et Daugavpilsis asuvad pangaautomaadid on täidetud.
Läti finantsinspektsioon tuletas juhtumi valguses meelde, et valede levitamine Läti pangandussektori kohta on kriminaalselt karistatav ning selliste kuulujuttude levitamine võib halvimal juhul tuua kaasa kuni viie aasta pikkuse vabadusekaotuse.
Juhtumist on lisaks finantsinspektsioonile teavitatud ka politseid ja riikliku julgeoleku teenistust.
Läti Swedbanki pressiesindaja Janis Krops kommenteeris, et sihilik kuulujuttude edastamine sai alguse kolmapäeva õhtul ning neljapäevaks oli pangaautomaatide juures juba rahulikum. Mingit märkimisväärset lisakulu juhtum panga jaoks ei tekitanud.
"Pangaautomaatide monitooringusüsteem näitab, et Daugavpilsi elanikud on rahunenud. Tõenäoliselt on olnud selgitustöö meedias tulemuslik," lisas ta ja rõhutas, et sellist fenomeni oli märgata ainult Daugavpilsis, mujal Lätis kuulujutud levima ei hakanud.
Krops rääkis, et võimud uurivad praegu juhtumit, sest tundub, et kuulujutte levitati teadlikult ja võimalikke tagajärgi silmas pidades.
Riigi lõunapoolses kaguosas asuv Daugavpils on Läti suuruselt teine linn. Tegu on tööstuslinnaga, kus suurem osa elanikest on venekeelsed. | Daugavpilsis levisid kuulujutud Swedbanki kohta, juhtumit uurib politsei | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Swedbank kinnitas oma teadaandes, et panga tegevus nii Lätis kui ka teistes riikides on täiesti stabiilne ning seda näitavad ka neljapäeval avalikustatud kolmanda kvartali tulemused, mille kohaselt on panga kasum ainuüksi Lätis ulatunud sellel aastal 83 miljoni euroni, vahendasid TV NET ja Dienas Bizness.
Samas märkis pank, et austab oma klientide soove pääseda ligi sularahale ning seetõttu tagatakse, et Daugavpilsis asuvad pangaautomaadid on täidetud.
Läti finantsinspektsioon tuletas juhtumi valguses meelde, et valede levitamine Läti pangandussektori kohta on kriminaalselt karistatav ning selliste kuulujuttude levitamine võib halvimal juhul tuua kaasa kuni viie aasta pikkuse vabadusekaotuse.
Juhtumist on lisaks finantsinspektsioonile teavitatud ka politseid ja riikliku julgeoleku teenistust.
Läti Swedbanki pressiesindaja Janis Krops kommenteeris, et sihilik kuulujuttude edastamine sai alguse kolmapäeva õhtul ning neljapäevaks oli pangaautomaatide juures juba rahulikum. Mingit märkimisväärset lisakulu juhtum panga jaoks ei tekitanud.
"Pangaautomaatide monitooringusüsteem näitab, et Daugavpilsi elanikud on rahunenud. Tõenäoliselt on olnud selgitustöö meedias tulemuslik," lisas ta ja rõhutas, et sellist fenomeni oli märgata ainult Daugavpilsis, mujal Lätis kuulujutud levima ei hakanud.
Krops rääkis, et võimud uurivad praegu juhtumit, sest tundub, et kuulujutte levitati teadlikult ja võimalikke tagajärgi silmas pidades.
Riigi lõunapoolses kaguosas asuv Daugavpils on Läti suuruselt teine linn. Tegu on tööstuslinnaga, kus suurem osa elanikest on venekeelsed.
### Response:
Daugavpilsis levisid kuulujutud Swedbanki kohta, juhtumit uurib politsei |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Akranes asus juhtima juba 1. minutil, kui Levadia väravavaht Armands Aparins pudistas lihtsa palli ning Eythor Wöhler suskas selle võrku. Sama mängija lõi 7. minutil Akranesi teise värava ning Gisli Unnarsson lõi 13. minutil 3:0. 20. minutil realiseeris Sigurdur Thorsteinsson penalti ja seis oli 4:0, vahendab Soccernet.ee.
30. ja 31. minutil lõi Wöhler oma kolmanda ja neljanda värava. 6:0 eduseisu järel Akranes veidi rahunes ning avapoolajal rohkem väravaid ei nähtud. Teine poolaeg algas Levadiale halvimal võimalikul moel, sest 47. minutil teenis tõsise vea eest punase kaardi vaheajal Karevi Pajumetsa asemel platsile tulnud Igor Sokolov.
62. minutil lõi Unnarsson seisuks 7:0, 63. minutil Elis Gylfason 8:0 ja 65. minutil Unnarsson 9:0. 77. minutil tabas Aron Gudjonsson ja 85. minutil viis Wöhler meeskonna 11:0 juhtima.
86. minutil lõi Herman Õunas Levadia auvärava, aga isegi kui võtta arvesse tribüünilt kõlanud hõiget "mäng käib viimase värava peale", ei olnud Levadiale rõõmustamist ette nähtud, sest 88. minutil lõi Brynjar Palsson Akranesi 12. värava.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Levadia U-19 sai Euroopa noorteliigas suure kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Akranes asus juhtima juba 1. minutil, kui Levadia väravavaht Armands Aparins pudistas lihtsa palli ning Eythor Wöhler suskas selle võrku. Sama mängija lõi 7. minutil Akranesi teise värava ning Gisli Unnarsson lõi 13. minutil 3:0. 20. minutil realiseeris Sigurdur Thorsteinsson penalti ja seis oli 4:0, vahendab Soccernet.ee.
30. ja 31. minutil lõi Wöhler oma kolmanda ja neljanda värava. 6:0 eduseisu järel Akranes veidi rahunes ning avapoolajal rohkem väravaid ei nähtud. Teine poolaeg algas Levadiale halvimal võimalikul moel, sest 47. minutil teenis tõsise vea eest punase kaardi vaheajal Karevi Pajumetsa asemel platsile tulnud Igor Sokolov.
62. minutil lõi Unnarsson seisuks 7:0, 63. minutil Elis Gylfason 8:0 ja 65. minutil Unnarsson 9:0. 77. minutil tabas Aron Gudjonsson ja 85. minutil viis Wöhler meeskonna 11:0 juhtima.
86. minutil lõi Herman Õunas Levadia auvärava, aga isegi kui võtta arvesse tribüünilt kõlanud hõiget "mäng käib viimase värava peale", ei olnud Levadiale rõõmustamist ette nähtud, sest 88. minutil lõi Brynjar Palsson Akranesi 12. värava.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
### Response:
Levadia U-19 sai Euroopa noorteliigas suure kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusteaduse professor Gustav Suits kirjutas mitu poeetilist autoportreed, nende hulgas tollegi, milles ta kirjeldab oma tundmusi tudengite ees seistes.
Ta alustas cum tempore ehk akadeemilise veerandiga või "hilinedes" nagu käesolevate ridade pealkirjas tsiteeritud või ei alustanud üldse, kui loenguks vajalik pensum (Suits pidas loenguid neid oma käsikirjast maha lugedes) ei valminud viimistletud kujul. Suitsu loeng pidi olema akadeemiline novell ehk kasutades Friedebert Tuglase sõnu, "sonett proosas".
Et niisugust kirjutada, selleks tegi Gustav Suits eelnevalt rohkesti musta tööd: luges umbkaudu kümnes keeles, mõtiskles, kirjutas märkmeid ja tõmbas maha. Talle iseloomulikult palus Suits koguni korduvalt oma õppejõutöö tegelikku algust edasi lükata, põhjendades seda vajadusega täiendada oma teadmisi eriti uuema maailmakirjanduse vallas.
Akadeemilises, nagu ka poliitilises elus on teatav soojendusaeg niisiis ajalooliselt täiesti arusaadav ja seda ka siis, kui korralisel õppejõul tekib õigus õppetöövabale aastale ehk sabatile (puhtakujulisel poliitikul analoogilist õigust ei teki ja kõrgemal riigiametnikul, näiteks suursaadikul, võib ta tekkida sõltuvalt allsüsteemi eripärast).
Tahtes kõike seda seadusandlikult korraldada, peaksime ka näitama ära võimalikud eksimused ning karistused nende eest. See ei oleks lahendus, ammugi mitte lõplik.
Põhjus siin ja järgnevalt ses suhtes oma seisukoht lahti kirjutada seisneb aga mitte akadeemilises soojendusajas, vaid olukorras, mis on Eesti õiguskindlust ning –kultuuri destrueeriv ehk lammutav, erodeeriv ehk õõnestav ja obstrueeriv ehk (parlamendi viljakust) pidurdav.
Olukord ise on kujunenud riigi peaprokuröri koha täitmises ilma soojendusajata ka sel juhul, kui Lavly Perling oleks seatud oma senisele ametikohale teisekski tähtajaks ilma "pausita". Tööruumid võivad ju tuttavad olla ning kolleegidki samad, kuid kuna kahtlustused tema põhimõttelise rolli ja tema konkreetse töö kohta muutuvad, siis soojendusaja välistamine sundinuks teda tegelema enesekaitsega põhitöö kõrvalt.
Jätan alamal psühholoogilised kaalutlused kõrvale, sest õiguslikult on need sätestatavad äärmiselt tinglikult. Küll saab sätestada peaprokuröri õigusi siis, kui tema ülesanded on pandud kohusetäitjale, kusjuures panija peab suutma ka põhjendada, miks on jäänud peaprokurör "ise" nimetamata.
"Konsensus koalitsioonis muide ei ole nendes huvides seadusandlikult määrav, sest see on kõigest kokkuleppeline."
On juba riigi huvides, et niisugune olukord oleks võimalikult ajutine või ka erandlik. Konsensus koalitsioonis muide ei ole nendes huvides seadusandlikult määrav, sest see on kõigest kokkuleppeline, aga minu meelest saab riiklikke funktsioone täitvate ametiisikute asendamist kohusetäitjatega põhjendada konsensuse puudumisega ainult saamatusest või toimib konsensus ise obstruktiivselt.
Teiseks peaks peaprokuröri nimi olema avalikkusele teada mõistliku aja jooksul, alampiiriks kolm kuud. Kujutlegem korraks, et uus peaprokurör tuleb majast väljastpoolt ega ole ametkondlikult seotud ainsagi poolelioleva menetlusega ükskõik, millises kohtuliku õigusmõistmise faasis.
Kui kaua kulub tal aega prokuratuuri sisseelamiseks ning oma arvamuse kujundamiseks nendes küsimustes, millega õigusloomes tegeleb parlament?
Ja nendes küsimustes, mille puhul rahvas ei hoia suud kinni? Olgu sellisteks küsimusteks näiteks oportuniteet või siis rahvusvaheline õigusabi rahapesu ja terrorismi vallas. Need ei ole ametkondlikud asjad, sest need on riigi toimimise parameetrid ka väljaspool kohtulikku asjaajamist.
Elada neisse sisse vaevalt aasta või koguni paari kestes on isegi pöörane tempo, aga kui peaprokurör kinnitatakse kohale 13. tunnil, siis kulub tal viiest või kümnest aastast vähemasti kaks aastat kahtlustuste ümberlükkamiseks.
Opereerimine kahtlustustega ilma mõistusepärase argumentatsioonita ei näita parlamendi tugevust. Vastupidi, pigemini see tõendab parlamendi sihituid eneseotsinguid ilma lihtrahva-poolse kindlustundeta.
Miks ma arvan, et "kahtlustused tema … kohta" muutuvad? Rahapesu on juba loomuldasa pikka uurimist ja menetlemist nõudev protsess, milles on alati mitu osapoolt. See mitu ei ole konstantne suurus, vaid vastupidi, ta muutub ning tavaliselt kasvavalt.
Ükskõik, kes niisugust "koosseisu" ka uurib ja kes uurimist juhib, igal juhul on võimalik, et uuel uurijal tuleb võtta seisukoht ka oma eelkäija suhtes. Kahtlustamine aga ei ole uurimine; vastuoksa, see on hoopiski ettekääne, kui teda rakendatakse kiiremini kui leitakse tõendusmaterjal.
Lausega "kahtlustused tema … kohta" ongi mõeldud olukorda, kus kahtlustusest saab ettekääne lükkamaks õiguskaitse ja –kultuuri jaoks olulise ametikoha täitmine üle ääre, mõistlikkuse pinnalt mõistusetagusesse määramatusesse.
Mille nimel? Ma ei usu, et parlamentarismi kinnistamise nimel. Koalitsioon ei ole veel parlamentarism, konsensus on seda veelgi vähem. Parlamentarism on produktiivne poliitiline tahe hiljemalt akadeemilise veerandiga.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Peeter Olesk: "minutit viis üle veerandigi"…ehk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusteaduse professor Gustav Suits kirjutas mitu poeetilist autoportreed, nende hulgas tollegi, milles ta kirjeldab oma tundmusi tudengite ees seistes.
Ta alustas cum tempore ehk akadeemilise veerandiga või "hilinedes" nagu käesolevate ridade pealkirjas tsiteeritud või ei alustanud üldse, kui loenguks vajalik pensum (Suits pidas loenguid neid oma käsikirjast maha lugedes) ei valminud viimistletud kujul. Suitsu loeng pidi olema akadeemiline novell ehk kasutades Friedebert Tuglase sõnu, "sonett proosas".
Et niisugust kirjutada, selleks tegi Gustav Suits eelnevalt rohkesti musta tööd: luges umbkaudu kümnes keeles, mõtiskles, kirjutas märkmeid ja tõmbas maha. Talle iseloomulikult palus Suits koguni korduvalt oma õppejõutöö tegelikku algust edasi lükata, põhjendades seda vajadusega täiendada oma teadmisi eriti uuema maailmakirjanduse vallas.
Akadeemilises, nagu ka poliitilises elus on teatav soojendusaeg niisiis ajalooliselt täiesti arusaadav ja seda ka siis, kui korralisel õppejõul tekib õigus õppetöövabale aastale ehk sabatile (puhtakujulisel poliitikul analoogilist õigust ei teki ja kõrgemal riigiametnikul, näiteks suursaadikul, võib ta tekkida sõltuvalt allsüsteemi eripärast).
Tahtes kõike seda seadusandlikult korraldada, peaksime ka näitama ära võimalikud eksimused ning karistused nende eest. See ei oleks lahendus, ammugi mitte lõplik.
Põhjus siin ja järgnevalt ses suhtes oma seisukoht lahti kirjutada seisneb aga mitte akadeemilises soojendusajas, vaid olukorras, mis on Eesti õiguskindlust ning –kultuuri destrueeriv ehk lammutav, erodeeriv ehk õõnestav ja obstrueeriv ehk (parlamendi viljakust) pidurdav.
Olukord ise on kujunenud riigi peaprokuröri koha täitmises ilma soojendusajata ka sel juhul, kui Lavly Perling oleks seatud oma senisele ametikohale teisekski tähtajaks ilma "pausita". Tööruumid võivad ju tuttavad olla ning kolleegidki samad, kuid kuna kahtlustused tema põhimõttelise rolli ja tema konkreetse töö kohta muutuvad, siis soojendusaja välistamine sundinuks teda tegelema enesekaitsega põhitöö kõrvalt.
Jätan alamal psühholoogilised kaalutlused kõrvale, sest õiguslikult on need sätestatavad äärmiselt tinglikult. Küll saab sätestada peaprokuröri õigusi siis, kui tema ülesanded on pandud kohusetäitjale, kusjuures panija peab suutma ka põhjendada, miks on jäänud peaprokurör "ise" nimetamata.
"Konsensus koalitsioonis muide ei ole nendes huvides seadusandlikult määrav, sest see on kõigest kokkuleppeline."
On juba riigi huvides, et niisugune olukord oleks võimalikult ajutine või ka erandlik. Konsensus koalitsioonis muide ei ole nendes huvides seadusandlikult määrav, sest see on kõigest kokkuleppeline, aga minu meelest saab riiklikke funktsioone täitvate ametiisikute asendamist kohusetäitjatega põhjendada konsensuse puudumisega ainult saamatusest või toimib konsensus ise obstruktiivselt.
Teiseks peaks peaprokuröri nimi olema avalikkusele teada mõistliku aja jooksul, alampiiriks kolm kuud. Kujutlegem korraks, et uus peaprokurör tuleb majast väljastpoolt ega ole ametkondlikult seotud ainsagi poolelioleva menetlusega ükskõik, millises kohtuliku õigusmõistmise faasis.
Kui kaua kulub tal aega prokuratuuri sisseelamiseks ning oma arvamuse kujundamiseks nendes küsimustes, millega õigusloomes tegeleb parlament?
Ja nendes küsimustes, mille puhul rahvas ei hoia suud kinni? Olgu sellisteks küsimusteks näiteks oportuniteet või siis rahvusvaheline õigusabi rahapesu ja terrorismi vallas. Need ei ole ametkondlikud asjad, sest need on riigi toimimise parameetrid ka väljaspool kohtulikku asjaajamist.
Elada neisse sisse vaevalt aasta või koguni paari kestes on isegi pöörane tempo, aga kui peaprokurör kinnitatakse kohale 13. tunnil, siis kulub tal viiest või kümnest aastast vähemasti kaks aastat kahtlustuste ümberlükkamiseks.
Opereerimine kahtlustustega ilma mõistusepärase argumentatsioonita ei näita parlamendi tugevust. Vastupidi, pigemini see tõendab parlamendi sihituid eneseotsinguid ilma lihtrahva-poolse kindlustundeta.
Miks ma arvan, et "kahtlustused tema … kohta" muutuvad? Rahapesu on juba loomuldasa pikka uurimist ja menetlemist nõudev protsess, milles on alati mitu osapoolt. See mitu ei ole konstantne suurus, vaid vastupidi, ta muutub ning tavaliselt kasvavalt.
Ükskõik, kes niisugust "koosseisu" ka uurib ja kes uurimist juhib, igal juhul on võimalik, et uuel uurijal tuleb võtta seisukoht ka oma eelkäija suhtes. Kahtlustamine aga ei ole uurimine; vastuoksa, see on hoopiski ettekääne, kui teda rakendatakse kiiremini kui leitakse tõendusmaterjal.
Lausega "kahtlustused tema … kohta" ongi mõeldud olukorda, kus kahtlustusest saab ettekääne lükkamaks õiguskaitse ja –kultuuri jaoks olulise ametikoha täitmine üle ääre, mõistlikkuse pinnalt mõistusetagusesse määramatusesse.
Mille nimel? Ma ei usu, et parlamentarismi kinnistamise nimel. Koalitsioon ei ole veel parlamentarism, konsensus on seda veelgi vähem. Parlamentarism on produktiivne poliitiline tahe hiljemalt akadeemilise veerandiga.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Peeter Olesk: "minutit viis üle veerandigi"…ehk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nusrat Jahan Rafi (19) valati bensiiniga üle ja süüdati põlema pärast seda, kui ta keeldus võtmast tagasi politseile esitatud seksuaalse ahistamise kaebust oma seminariõpetaja vastu. Tema tapmine vallandas Lõuna-Aasia riigis meeleavaldused.
"Kohtuotsus tõestab, et Bangladeshis ei pääse keegi mõrva eest karistuseta. Meil on õigusriik," ütles prokurör Hafez Ahmed ajakirjanikele pärast kohtuotsuste väljakuulutamist.
Istung kahtlusaluste üle kestis vaid 62 päeva. Süüdimõistetute advokaatide sõnul kaevatakse neljapäevane otsus ülemkohtusse.
Inimõigusorganisatsioonide sõnul on vägistamis- ja seksuaalrünnakute juhtumid Bangladeshis sagenenud, sest võimud ei karista süüdlasi.
Rafi meelitati seminarihoone katusele, kus tema ründajad nõudsid ahistamissüüdistuse tagasivõtmist. Seejärel kallati ta bensiiniga üle ja pandi põlema. Neiu keha sai 80 protsendi ulatuses põletushaavu ning ta suri haiglas 10. aprillil.
Tema surm tõi Bangladeshis kaasa meeleavalduste laine, milles nõuti seksuaalse ahistamise peatamist ja süüdlastele karmi karistust. Süüdlaste kohtu ette toomist lubas ka peaminister Sheikh Hasina.
Rafi oli läinud märtsi lõpus politseisse ahistamisest teatama. Kohalik politseiülem kuulas naise ära, kuid ütles, et "see pole suur asi".
Üks 18-st esialgu kinnivõetud inimesest väitis, et õpetaja andis rünnakuks korralduse, teatas politsei. Õpetaja oli öelnud neile, et nad survestaksid Rafit ning tapaks ta, kui ta keeldub, ütles kõrge politseiametnik Mohammad Iqbal, kes juhtis tapmisjuhtumi juurdlust.
Iqbali sõnul olid mõned kinnipeetud Rafi klassikaaslased. Samuti sidusid süüdlased tema käed ja jalad salliga kinni.
"Plaan oli jätta mulje, nagu tegu oli enesetapuga. Kuid see ei õnnestunud pärast seda, kui Rafil õnnestus veel põledes trepist alla jõuda. Tema sall oli ära põlenud ja tema käed ja jalad pääsesid vabaks," ütles ta.
Aktivistid ütlevad, et mõrv paljastas Bangladeshis karistamatuse kultuuri, mis puudutab naiste ja laste vastu sooritatud seksuaalkuritegusid. Samuti näitab juhtum, et kuritegude ohvrid seisavad läbielatust rääkides silmitsi rünnakutega.
Süüdimõistvad otsused vägistamise ja seksuaalse ahistamise juhtumite puhul on riigis samuti haruldased.
Bangladesh moodustas pärast intsidenti 27 000 koolis komiteed seksuaalvägivalla peatamiseks. | Bangladeshi kohus mõistis 16 inimest surma neiu elusalt põletamise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nusrat Jahan Rafi (19) valati bensiiniga üle ja süüdati põlema pärast seda, kui ta keeldus võtmast tagasi politseile esitatud seksuaalse ahistamise kaebust oma seminariõpetaja vastu. Tema tapmine vallandas Lõuna-Aasia riigis meeleavaldused.
"Kohtuotsus tõestab, et Bangladeshis ei pääse keegi mõrva eest karistuseta. Meil on õigusriik," ütles prokurör Hafez Ahmed ajakirjanikele pärast kohtuotsuste väljakuulutamist.
Istung kahtlusaluste üle kestis vaid 62 päeva. Süüdimõistetute advokaatide sõnul kaevatakse neljapäevane otsus ülemkohtusse.
Inimõigusorganisatsioonide sõnul on vägistamis- ja seksuaalrünnakute juhtumid Bangladeshis sagenenud, sest võimud ei karista süüdlasi.
Rafi meelitati seminarihoone katusele, kus tema ründajad nõudsid ahistamissüüdistuse tagasivõtmist. Seejärel kallati ta bensiiniga üle ja pandi põlema. Neiu keha sai 80 protsendi ulatuses põletushaavu ning ta suri haiglas 10. aprillil.
Tema surm tõi Bangladeshis kaasa meeleavalduste laine, milles nõuti seksuaalse ahistamise peatamist ja süüdlastele karmi karistust. Süüdlaste kohtu ette toomist lubas ka peaminister Sheikh Hasina.
Rafi oli läinud märtsi lõpus politseisse ahistamisest teatama. Kohalik politseiülem kuulas naise ära, kuid ütles, et "see pole suur asi".
Üks 18-st esialgu kinnivõetud inimesest väitis, et õpetaja andis rünnakuks korralduse, teatas politsei. Õpetaja oli öelnud neile, et nad survestaksid Rafit ning tapaks ta, kui ta keeldub, ütles kõrge politseiametnik Mohammad Iqbal, kes juhtis tapmisjuhtumi juurdlust.
Iqbali sõnul olid mõned kinnipeetud Rafi klassikaaslased. Samuti sidusid süüdlased tema käed ja jalad salliga kinni.
"Plaan oli jätta mulje, nagu tegu oli enesetapuga. Kuid see ei õnnestunud pärast seda, kui Rafil õnnestus veel põledes trepist alla jõuda. Tema sall oli ära põlenud ja tema käed ja jalad pääsesid vabaks," ütles ta.
Aktivistid ütlevad, et mõrv paljastas Bangladeshis karistamatuse kultuuri, mis puudutab naiste ja laste vastu sooritatud seksuaalkuritegusid. Samuti näitab juhtum, et kuritegude ohvrid seisavad läbielatust rääkides silmitsi rünnakutega.
Süüdimõistvad otsused vägistamise ja seksuaalse ahistamise juhtumite puhul on riigis samuti haruldased.
Bangladesh moodustas pärast intsidenti 27 000 koolis komiteed seksuaalvägivalla peatamiseks.
### Response:
Bangladeshi kohus mõistis 16 inimest surma neiu elusalt põletamise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtu pressiesindaja selgitas uudisteagentuurile LETA, et Dzintarsi õiguskaitse juhtum on olnud kohtu menetluses alates 2016. aasta oktoobrist, pankrotiavaldus laekus aga käesoleva aasta 21. oktoobril, vahendas Läti ringhäälingu veebileht.
Diks omakorda ütles, et pankrotiavaldus tuleneb sellest, et õiguskaitse muudatustega ei olnud enam nõus ettevõtte võlausaldajad.
Dzintarsi nõukogu liige Dagnija Maike ütles, et firma kreeditorid polnud nõus ootama aasta lõpuni, mil Dzintars plaanis müüa oma tootmishoone ja tasuda saadud rahaga ka oma võlgnevused.
"Ettevõte ei vaja vanu nõukogudeaegseid tootmishooneid, seega plaan nägi ette nende müümist. Üks võimalikke ostjaid kavatses saabuda alles novembris ning müügiprotsess oleks võtnud aega kolm kuud, kuid võlausaldajad ei soovinud enam oodata," selgitas ta.
Nõukogu liikme sõnul õnnestuks Dzintarsi kaupa toota palju väiksemates ruumides või uues kompaktses tehasehoones.
Läti raadiole ütles Maike, et Dzintarsi võlad, sealhulgas maksuvõlg, ulatuvad 11 miljoni euroni ning firmas on astutud juba rohkelt kulusid kärpivaid samme.
Samuti rääkis Maike võimalikust välisinvestorist, kes võiks toetada uue tootmishoone rajamist, kuid ühtegi nime ta ei maininud.
"Igal juhul Dzintars ei kao, sest kõik tootemargid ja patendid kuuluvad ettevõtte tegelikule omanikule Ilja Gercikovsile," lisas Maike.
Dzintars, mis tähendab läti keeles merevaiku, on Läti üks tuntumaid kaubamärke ning ettevõtte väitel ulatub nende ajalugu juba aastani 1849, mil Riias rajati Heinrich Adolf Brigeri seebi- ja parfümeeriatehas.
Ka nõukogude ajal olid riigiettevõtte Dzintars tooted populaarsed. 1991. aastal aga jätkati tegevust aktsiaseltsina. | Läti kosmeetikafirma Dzintars on silmitsi pankrotiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtu pressiesindaja selgitas uudisteagentuurile LETA, et Dzintarsi õiguskaitse juhtum on olnud kohtu menetluses alates 2016. aasta oktoobrist, pankrotiavaldus laekus aga käesoleva aasta 21. oktoobril, vahendas Läti ringhäälingu veebileht.
Diks omakorda ütles, et pankrotiavaldus tuleneb sellest, et õiguskaitse muudatustega ei olnud enam nõus ettevõtte võlausaldajad.
Dzintarsi nõukogu liige Dagnija Maike ütles, et firma kreeditorid polnud nõus ootama aasta lõpuni, mil Dzintars plaanis müüa oma tootmishoone ja tasuda saadud rahaga ka oma võlgnevused.
"Ettevõte ei vaja vanu nõukogudeaegseid tootmishooneid, seega plaan nägi ette nende müümist. Üks võimalikke ostjaid kavatses saabuda alles novembris ning müügiprotsess oleks võtnud aega kolm kuud, kuid võlausaldajad ei soovinud enam oodata," selgitas ta.
Nõukogu liikme sõnul õnnestuks Dzintarsi kaupa toota palju väiksemates ruumides või uues kompaktses tehasehoones.
Läti raadiole ütles Maike, et Dzintarsi võlad, sealhulgas maksuvõlg, ulatuvad 11 miljoni euroni ning firmas on astutud juba rohkelt kulusid kärpivaid samme.
Samuti rääkis Maike võimalikust välisinvestorist, kes võiks toetada uue tootmishoone rajamist, kuid ühtegi nime ta ei maininud.
"Igal juhul Dzintars ei kao, sest kõik tootemargid ja patendid kuuluvad ettevõtte tegelikule omanikule Ilja Gercikovsile," lisas Maike.
Dzintars, mis tähendab läti keeles merevaiku, on Läti üks tuntumaid kaubamärke ning ettevõtte väitel ulatub nende ajalugu juba aastani 1849, mil Riias rajati Heinrich Adolf Brigeri seebi- ja parfümeeriatehas.
Ka nõukogude ajal olid riigiettevõtte Dzintars tooted populaarsed. 1991. aastal aga jätkati tegevust aktsiaseltsina.
### Response:
Läti kosmeetikafirma Dzintars on silmitsi pankrotiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ruud andis intervjuu Rootsi leheküljele Tennisportalen, kus ta meenutas ka maikuist matši Kyrgiosega. Ruud ja Kyrgios olid vastamisi Rooma Mastersi teises ringis, kus 24-aastane austraallane kaotas Ruudi vastu avaseti 3:6, võitis teise 7:6 (5) ning sai kolmandas seisul 1:1 kohtunikult ebasportliku käitumise eest hoiatuse. Selle peale läks Kyrgios niivõrd vihaseks, et viskas väljakule plastiktooli, pakkis asjad kokku ja kõndis minema, mispeale otsustas pukikohtunik ta diskvalifitseerida.
Ruud rääkis Rootsi tenniseportaalile antud intervjuus, et tema arvates on Kyrgios täiesti hull ja käitus väljakul nagu idioot. Ruudi öeldu jõudis ka Kyrgioseni, kes kirjutas seejärel Twitteris: "Hei, Casper Ruud! Oleksin väga tänulik, kui järgmisel korral, kui sul on midagi öelda, ütled seda mulle näkku. Olen kindel, et sa ei laksutaks siis nii palju lõugu. Seni vaatan endiselt parema meelega värvi kuivamist kui sind tennist mängimas, tohutult igav."
Pisut hiljem lisas ta: "Samas saan aru, et sa pead pidevalt minu nime mainima, sest inimesed isegi ei tea, et sa tennist mängid. Edu Milanos, tšempion!"
Kyrgios paikneb maailma edetabelis 30. ja 20-aastane Ruud 61. kohal. Teisipäeval kinnitati, et Ruud kvalifitseerus Milanos peetavale ATP tulevikutähtede finaalturniirile.
Ligi kuu aega tagasi määras meeste tennise katuseorganisatsioon ATP Kyriosele ebasobiva käitumise eest kuuekuulise katseajaga 16-nädalase võistluskeelu ja 25 000 dollari suuruse rahatrahvi. Katseaeg näeb ette, et ta ei tohi sel ajal verbaalselt ega füüsiliselt väärkohelda ametnikke ega pealtvaatajaid, ebasportlikult käituda ega ropendada. Lisaks peab tal ATP turniiridel olema vaimse treeneri toetus ja väljaspool hooaega tuleb otsida käitumisjuhtimisele spetsialiseerunud professionaali abi.
Hey @CasperRuud98 next time you have something to say, I would appreciate you say it to my face, I'm sure you wouldn't run your mouth so much after that. Until then I will continue to rather watch paint dry then watch you play tennis, boring af.
— Nicholas Kyrgios (@NickKyrgios) October 24, 2019 | Tennise pahapoiss Norra talendile: enne vaataksin värvi kuivamist kui sind mängimas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ruud andis intervjuu Rootsi leheküljele Tennisportalen, kus ta meenutas ka maikuist matši Kyrgiosega. Ruud ja Kyrgios olid vastamisi Rooma Mastersi teises ringis, kus 24-aastane austraallane kaotas Ruudi vastu avaseti 3:6, võitis teise 7:6 (5) ning sai kolmandas seisul 1:1 kohtunikult ebasportliku käitumise eest hoiatuse. Selle peale läks Kyrgios niivõrd vihaseks, et viskas väljakule plastiktooli, pakkis asjad kokku ja kõndis minema, mispeale otsustas pukikohtunik ta diskvalifitseerida.
Ruud rääkis Rootsi tenniseportaalile antud intervjuus, et tema arvates on Kyrgios täiesti hull ja käitus väljakul nagu idioot. Ruudi öeldu jõudis ka Kyrgioseni, kes kirjutas seejärel Twitteris: "Hei, Casper Ruud! Oleksin väga tänulik, kui järgmisel korral, kui sul on midagi öelda, ütled seda mulle näkku. Olen kindel, et sa ei laksutaks siis nii palju lõugu. Seni vaatan endiselt parema meelega värvi kuivamist kui sind tennist mängimas, tohutult igav."
Pisut hiljem lisas ta: "Samas saan aru, et sa pead pidevalt minu nime mainima, sest inimesed isegi ei tea, et sa tennist mängid. Edu Milanos, tšempion!"
Kyrgios paikneb maailma edetabelis 30. ja 20-aastane Ruud 61. kohal. Teisipäeval kinnitati, et Ruud kvalifitseerus Milanos peetavale ATP tulevikutähtede finaalturniirile.
Ligi kuu aega tagasi määras meeste tennise katuseorganisatsioon ATP Kyriosele ebasobiva käitumise eest kuuekuulise katseajaga 16-nädalase võistluskeelu ja 25 000 dollari suuruse rahatrahvi. Katseaeg näeb ette, et ta ei tohi sel ajal verbaalselt ega füüsiliselt väärkohelda ametnikke ega pealtvaatajaid, ebasportlikult käituda ega ropendada. Lisaks peab tal ATP turniiridel olema vaimse treeneri toetus ja väljaspool hooaega tuleb otsida käitumisjuhtimisele spetsialiseerunud professionaali abi.
Hey @CasperRuud98 next time you have something to say, I would appreciate you say it to my face, I'm sure you wouldn't run your mouth so much after that. Until then I will continue to rather watch paint dry then watch you play tennis, boring af.
— Nicholas Kyrgios (@NickKyrgios) October 24, 2019
### Response:
Tennise pahapoiss Norra talendile: enne vaataksin värvi kuivamist kui sind mängimas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii polegi vist olnud. Raamatut korduvalt eri kohtades ja kellaaegadel lugedes lugesin nagu mitut erinevat raamatut. Tundus pentsik. Ehk tuli asi sellest, et tekstid on tihti kohakesksed, hetkekesksed ja tegelikult ka sellest, et kord lugesin raamatut eest tahapoole ja tagant ette keskele jõudmata ja siis alustasin keskelt. Tunne ja toon olid üsna sarnased, aga räägitav erines. Ja meeleolu ka. Mõnda aega ei saanud aru, aga siis hakkasin saama.
Alguseotsas minnakse vanadesse majadesse või isegi täiesti lagunenutesse, keldrisse, varjendisse, lastakse tulla kellelgi oma majja ja seal võimust võtta. Isegi samastutakse nende (ka lagunenud) hoonetega ja ollakse osaduses inimestega, kes elasid siin seitsekümmend aastat tagasi ja rändasid siis üle mere või valmistusid keldris ja varjendis vaenuliku võõra tulekuks.
See on kurb osa raamatust. Ja raamib raamatut, sest lõpus jõutakse tagasi algusse ega tahetagi enam sealt ära minna.
Raamatu keskmine osa on samuti nukker ja melanhoolne, aga hoopis helge. Sest seal minnakse loodusse ja samastutakse sellega – mida on luules palju tehtud ja tehakse veel. Jessenin saab langevaks täheks, Tuglas mereks, keegi tomilinnuks, keegi albatrossiks. Aga Pärtna sulest on taolist hea ja värske lugeda. Pargis põgenev kakk siin küll on, aga enamasti on loodus vait ja temaga saabki osaks vaiki ja vagur olles. Eesti värk ja Juhan Liiv.
Ehk ongi värske lähenemine see, et Pärtnat ei pane vaatama-jälgima, kui midagi juhtub, aga see, kui parajasti ei juhtu, aga miski on justkui õhus, ootel, hinge kinni pidav. Mis ühedab eesti luulet jaapani ja hiina omaga. See on järelemõtlemise hetk, kus hetkeks lendab eksistentsiaalne või panteistlik tunnetus üle nagu vari, taevas avaneb auk, kuhu alul kaob suitsujuga, aga siis võid juba ise suitsust tuulelipuna taevaauku kaduda. Olla lihunikukonksu külge riputatud metsloom, vaadelda surnuluid Emajõe põhjas ja teada, et oled ise millalgi üsna sama. Juurelda, kas see, mida inimesena teha saad, erineb eriti sellest, mida loodus teeb loomuldasa. Kasvada läbi maailma niidistikuga. Olla looduses korraga võõras ja distantsil ja ikkagi osa ja oma. Näha, et polaarjoonel polegi talv surm, aga hoopis lunn.
Kui ma nii räägin, tundub romantiline ja ja isegi naiiv, aga lugedes on ehe ja elav. Palju leidub kui peatunud või surnudki looduse hetki, aga need on just eriti elus nagu pikk kaader mõnes filmis, kus midagi ei toimu, aga pinge on ülal. Maarja Pärtnal ongi see pikk loodusvaatlus või selfi koos loodusega üks pikk tummfilm, ehk isegi mustvalge. Värvidest on vähe juttu, looduse ilust kah, tähtis on muu. Ei ole siin aegagi ilu vaadelda, kui eksistents haarab siit ja sealt kinni ja kisub ja kimbutab.
Raamatu ainsas haikus vaadatakse kajakat, kes kivil justkui ootaks ja küsitakse, et mida too seal siis ootab. Tõesti tore tähelepanek. Kuda lind ja loom on nii pingsalt kohal ja samas tühjad, aga ikkagi nagu ootel, pikalt liikumatud. No ja miks meie nii ei oska. Miks see meid paneb küsima, et mis asja ta siis seal õige ootab. Ise teame, et enamasti mitte midagi. No ehk vaatab silmanurgast meid, et mida inimene vahib ja niheleb ega või rahulikult erk ja tähelepanelik olla. Nojah see kajaka erksus oleks nagu tubli mediteerija erksus, kes ei liiguta, aga püsib ümbrusega tihedas kontaktis nigu tubli samurai.
Üks motiiv ühendab kaht tekstiportsu raamatus. Minnakse keldrisse. Raamatu majade osas on kelder või lagunend keldrivare rusuv pelgupaik, looduse osas on riiulil moosipurgid ja keldrissemineku vaikus, kus ollakse korraga enese ees ja järel ja jälgitakse oma liikumist. Jälle on tähtis peatunud hetke kinnipüüdmine tavaolme olemises. Eksistents paotab eesriiet ja kingib järelemõtlemiseks lageda viivu.
Nojah, kui sul on hetk, kui tõstad pea ja kuulatad, siis sa enamasti ju luuletust ei kirjuta, kirjutame pigem emotsiooni pealt, tormis ja tungis või rõõmus või kurbuses. Sedapidi ongi tänuväärt, et Maarja Pärtna võtab tühja kauni hetke kaasa ja hoiab seda endas, kuni ei saa enne rahu, kui kirjutab luuletuse möödunud tühjast kohast, aja peatumisest. Justkui tahaks neid hetki veel esile manada. Oh, kaunis hetk, kui sa ei saa viibida, tule vähemalt tagasi.
Kelder toob meelde muidugi alateadvuse ja see on ilmselt spekulatsioon või siis mitte. Meelde tuleb üks ammune novell või jutustus, äkki oli see Mati Undi "Kuuuvarjutus", kus tegelane läheb jutu lõpus keldrisse ja ei tee seal midagi, lihtsalt on liikumatult omaette.
Vivaarium viitab mu meelest teatud võõrandumisele nii looduses kui lagunenud maamaju vaadeldes ja osalusihalusele. Aga isegi kui ollakse osa ja millegi sees, siis kuskilt ikka väljas. Nagu klaas oleks vahel. Ja vahel ei taipagi, kummal pool klaasi ollakse. Kas ma olen nüüd millegi, vivaariumi sees või vaatan seda väljast.
Algul võõrsõnaline pealkiri mind häiris, aga siis tundus õige, sest võõras sõna on ka kuskilt väljast, mulle võõras, võõrandav, aga ehk siis meeldetuletus, et me oleme looduse osa olles mõneti ka looduses võõrad ja tagasi ühtsusse päriselt ei pääse.
Pärtna tuli luulesse kümmekond aastat tagasi ja kohe valmina ning umbes taolisena nagu ta on praegugi. Sai peagi Juhan Liivi auhinna ja jääb oma muutumistes üsna samasse helistikku. Kena ongi. Ei kuhja luulet iga hinna eest, aga teeb pigem sisemisest vajadusest. Parimail hetkil nagu ei luuletakski ise, aga on loodusest eeskuju võtnud ja laseb luuletusel tolksti paberile kukkuda nagu õunapuu küpsel viljal murule. Täitsa zen.
Ah soo, meenus ka Julio Cortazari novell aksolotlist akvaariumis. Seal on sarnane "kummal pool klaasi ma olen" teema. Ja pika põrnitseva kala vahtimise peale samastutakse või vahetatakse kalaga kohad või saadaksegi aksolotliks.
Mis linnuks, kalaks või puuks Maarja Pärtna võiks loodust jälgides saada, ei oska arvata. Las saab ikka pigem luulekoguks. | Arvustus. Loodus luuletab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii polegi vist olnud. Raamatut korduvalt eri kohtades ja kellaaegadel lugedes lugesin nagu mitut erinevat raamatut. Tundus pentsik. Ehk tuli asi sellest, et tekstid on tihti kohakesksed, hetkekesksed ja tegelikult ka sellest, et kord lugesin raamatut eest tahapoole ja tagant ette keskele jõudmata ja siis alustasin keskelt. Tunne ja toon olid üsna sarnased, aga räägitav erines. Ja meeleolu ka. Mõnda aega ei saanud aru, aga siis hakkasin saama.
Alguseotsas minnakse vanadesse majadesse või isegi täiesti lagunenutesse, keldrisse, varjendisse, lastakse tulla kellelgi oma majja ja seal võimust võtta. Isegi samastutakse nende (ka lagunenud) hoonetega ja ollakse osaduses inimestega, kes elasid siin seitsekümmend aastat tagasi ja rändasid siis üle mere või valmistusid keldris ja varjendis vaenuliku võõra tulekuks.
See on kurb osa raamatust. Ja raamib raamatut, sest lõpus jõutakse tagasi algusse ega tahetagi enam sealt ära minna.
Raamatu keskmine osa on samuti nukker ja melanhoolne, aga hoopis helge. Sest seal minnakse loodusse ja samastutakse sellega – mida on luules palju tehtud ja tehakse veel. Jessenin saab langevaks täheks, Tuglas mereks, keegi tomilinnuks, keegi albatrossiks. Aga Pärtna sulest on taolist hea ja värske lugeda. Pargis põgenev kakk siin küll on, aga enamasti on loodus vait ja temaga saabki osaks vaiki ja vagur olles. Eesti värk ja Juhan Liiv.
Ehk ongi värske lähenemine see, et Pärtnat ei pane vaatama-jälgima, kui midagi juhtub, aga see, kui parajasti ei juhtu, aga miski on justkui õhus, ootel, hinge kinni pidav. Mis ühedab eesti luulet jaapani ja hiina omaga. See on järelemõtlemise hetk, kus hetkeks lendab eksistentsiaalne või panteistlik tunnetus üle nagu vari, taevas avaneb auk, kuhu alul kaob suitsujuga, aga siis võid juba ise suitsust tuulelipuna taevaauku kaduda. Olla lihunikukonksu külge riputatud metsloom, vaadelda surnuluid Emajõe põhjas ja teada, et oled ise millalgi üsna sama. Juurelda, kas see, mida inimesena teha saad, erineb eriti sellest, mida loodus teeb loomuldasa. Kasvada läbi maailma niidistikuga. Olla looduses korraga võõras ja distantsil ja ikkagi osa ja oma. Näha, et polaarjoonel polegi talv surm, aga hoopis lunn.
Kui ma nii räägin, tundub romantiline ja ja isegi naiiv, aga lugedes on ehe ja elav. Palju leidub kui peatunud või surnudki looduse hetki, aga need on just eriti elus nagu pikk kaader mõnes filmis, kus midagi ei toimu, aga pinge on ülal. Maarja Pärtnal ongi see pikk loodusvaatlus või selfi koos loodusega üks pikk tummfilm, ehk isegi mustvalge. Värvidest on vähe juttu, looduse ilust kah, tähtis on muu. Ei ole siin aegagi ilu vaadelda, kui eksistents haarab siit ja sealt kinni ja kisub ja kimbutab.
Raamatu ainsas haikus vaadatakse kajakat, kes kivil justkui ootaks ja küsitakse, et mida too seal siis ootab. Tõesti tore tähelepanek. Kuda lind ja loom on nii pingsalt kohal ja samas tühjad, aga ikkagi nagu ootel, pikalt liikumatud. No ja miks meie nii ei oska. Miks see meid paneb küsima, et mis asja ta siis seal õige ootab. Ise teame, et enamasti mitte midagi. No ehk vaatab silmanurgast meid, et mida inimene vahib ja niheleb ega või rahulikult erk ja tähelepanelik olla. Nojah see kajaka erksus oleks nagu tubli mediteerija erksus, kes ei liiguta, aga püsib ümbrusega tihedas kontaktis nigu tubli samurai.
Üks motiiv ühendab kaht tekstiportsu raamatus. Minnakse keldrisse. Raamatu majade osas on kelder või lagunend keldrivare rusuv pelgupaik, looduse osas on riiulil moosipurgid ja keldrissemineku vaikus, kus ollakse korraga enese ees ja järel ja jälgitakse oma liikumist. Jälle on tähtis peatunud hetke kinnipüüdmine tavaolme olemises. Eksistents paotab eesriiet ja kingib järelemõtlemiseks lageda viivu.
Nojah, kui sul on hetk, kui tõstad pea ja kuulatad, siis sa enamasti ju luuletust ei kirjuta, kirjutame pigem emotsiooni pealt, tormis ja tungis või rõõmus või kurbuses. Sedapidi ongi tänuväärt, et Maarja Pärtna võtab tühja kauni hetke kaasa ja hoiab seda endas, kuni ei saa enne rahu, kui kirjutab luuletuse möödunud tühjast kohast, aja peatumisest. Justkui tahaks neid hetki veel esile manada. Oh, kaunis hetk, kui sa ei saa viibida, tule vähemalt tagasi.
Kelder toob meelde muidugi alateadvuse ja see on ilmselt spekulatsioon või siis mitte. Meelde tuleb üks ammune novell või jutustus, äkki oli see Mati Undi "Kuuuvarjutus", kus tegelane läheb jutu lõpus keldrisse ja ei tee seal midagi, lihtsalt on liikumatult omaette.
Vivaarium viitab mu meelest teatud võõrandumisele nii looduses kui lagunenud maamaju vaadeldes ja osalusihalusele. Aga isegi kui ollakse osa ja millegi sees, siis kuskilt ikka väljas. Nagu klaas oleks vahel. Ja vahel ei taipagi, kummal pool klaasi ollakse. Kas ma olen nüüd millegi, vivaariumi sees või vaatan seda väljast.
Algul võõrsõnaline pealkiri mind häiris, aga siis tundus õige, sest võõras sõna on ka kuskilt väljast, mulle võõras, võõrandav, aga ehk siis meeldetuletus, et me oleme looduse osa olles mõneti ka looduses võõrad ja tagasi ühtsusse päriselt ei pääse.
Pärtna tuli luulesse kümmekond aastat tagasi ja kohe valmina ning umbes taolisena nagu ta on praegugi. Sai peagi Juhan Liivi auhinna ja jääb oma muutumistes üsna samasse helistikku. Kena ongi. Ei kuhja luulet iga hinna eest, aga teeb pigem sisemisest vajadusest. Parimail hetkil nagu ei luuletakski ise, aga on loodusest eeskuju võtnud ja laseb luuletusel tolksti paberile kukkuda nagu õunapuu küpsel viljal murule. Täitsa zen.
Ah soo, meenus ka Julio Cortazari novell aksolotlist akvaariumis. Seal on sarnane "kummal pool klaasi ma olen" teema. Ja pika põrnitseva kala vahtimise peale samastutakse või vahetatakse kalaga kohad või saadaksegi aksolotliks.
Mis linnuks, kalaks või puuks Maarja Pärtna võiks loodust jälgides saada, ei oska arvata. Las saab ikka pigem luulekoguks.
### Response:
Arvustus. Loodus luuletab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõni ehk on Balti Jaama kandis või vanalinnas näinud üht ilusat üleskeeratud vuntside ning kõvakübaraga veidrikku, kes võluva aktsendiga ukulele saatel traditsionaale esitab. Dan Renwick on kõrgharidusega kloun, Eestisse kolinud Austraalia poiss, kes peab Kalamajas Heldekese kabareeteatrit.
Kui ta aasta tagasi korraldas seal esimese Tallinn Fringe Festivali, siis ma olin hämmingus – meil on juba mingis mõttes palju nn alternatiivteatrit, aga nii alternatiivset ja kummalist kava polnudki veel keegi kokku pannud. Festival mõttega, et "tule ja tee"!
Püstijala- ja burleskikavad, improteater ja valge klounaad, luuleõhtud ning rokkbändid, suuremõõtmeline kabaree ja väiksemõõtmeline performance. See kõik mahtus sinna ära – nagu oleks keegi Kalamaja ja Telliskivi üle, kuigi ikka heas mõttes ja sõbralikult nalja teinud.
Aga Renwick on ohtlik mees, ta on tagasi. Ja välja kuulutanud ka tänavuse hullumeelsuse-paraadi. Veel umbes nädala, kuni kuu lõpuni, saab end registreerida teisele Tallinn Fringe Festivalile. | Jürgen Rooste soovitab: Fringe festival | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõni ehk on Balti Jaama kandis või vanalinnas näinud üht ilusat üleskeeratud vuntside ning kõvakübaraga veidrikku, kes võluva aktsendiga ukulele saatel traditsionaale esitab. Dan Renwick on kõrgharidusega kloun, Eestisse kolinud Austraalia poiss, kes peab Kalamajas Heldekese kabareeteatrit.
Kui ta aasta tagasi korraldas seal esimese Tallinn Fringe Festivali, siis ma olin hämmingus – meil on juba mingis mõttes palju nn alternatiivteatrit, aga nii alternatiivset ja kummalist kava polnudki veel keegi kokku pannud. Festival mõttega, et "tule ja tee"!
Püstijala- ja burleskikavad, improteater ja valge klounaad, luuleõhtud ning rokkbändid, suuremõõtmeline kabaree ja väiksemõõtmeline performance. See kõik mahtus sinna ära – nagu oleks keegi Kalamaja ja Telliskivi üle, kuigi ikka heas mõttes ja sõbralikult nalja teinud.
Aga Renwick on ohtlik mees, ta on tagasi. Ja välja kuulutanud ka tänavuse hullumeelsuse-paraadi. Veel umbes nädala, kuni kuu lõpuni, saab end registreerida teisele Tallinn Fringe Festivalile.
### Response:
Jürgen Rooste soovitab: Fringe festival |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oktoobri algusest ametis olnud Henrikkson tunnistas intervjuus Financial Timesile, et nii tema kui ka nõukogu esimees, endine Rootsi peaminister Göran Persson on kohtunud USA pädevate võimuesindajatega, kuid täpsemaid detaile ta kohtumiste kohta ei jaganud.
Swedbanki kontserni aktsia on kaotanud alates veebruaris puhkenud skandaalist kolmandiku oma väärtusest. SVT poolt avalikkuse ette toodud skandaali sisuks on asjaolu, et panga Eesti haru kaudu liikus rohkem kui 10 aasta jooksul 135 miljardit eurot kõrge riskiga mitteresidentide raha.
"Ma ei ütleks, et see on eksistentsiaalne probleem. See on tume pilv, mis panga kohal ripub," märkis Henriksson ja lisas, et on rääkinud ka juhtidega teistest pankadest, mis on silmitsi sarnaste rahapesujuurdlustega.
Taani suurim laenuandja Danske Bank on samuti rahapesuskandaalist räsitud ning panga Eesti harus toimunut uurivad praegu nii USA, Taani, Eesti ja Prantsusmaa võimud. Danske 200 miljardi euro suuruse rahapesuskandaali seosed Swedbankiga olid ka põhjuseks, miks Swedbank samuti probleemide küüsi sattus.
Henriksson tunnistas, et ligi 200 aastasele pangale, mis on säästupangana rajatud jätkusuutlikkusele, on väga raske näha ajalehtedes pealkirju, mis räägivad rahapesust.
"See kahjustab meid. Ning ma soovin sellest eemale saada. Ma tahan, et oleksime ajaloo puhul võimalikult avatud ja läbipaistev, ning edaspidi tulevikus soovin ma olla turuliider," selgitas ta.
Swedbank on praeguseks teinud 132 algatust, et tugevdada oma võimekust võidelda finantskuritegudega ning 70 sellist meedet peaks saama valmis ka aasta lõpuks.
Swedbanki 93 miljonit eurot maksev sisejuurdlus on plaanis saada valmis järgmise aasta alguseks ning järeldused on kavas ka avalikustada. Varem on Swedbank öelnud, et sisejuurdluse soovitusi ei avalikustata.
Financial Times kirjutas märtsis, et New Yorgi finantsteenuste osakond uurib Swedbankiga seoses seitset eraldi teemat. Osa investoreid ja analüütikuid on mures, kas pangal on piisavalt kapitali, et võimalikku suurt USA trahvi ära maksta.
Henriksson kinnitas, et pank on finantsiliselt tugev, kuid lisas, et hetkel on rahapesuteema puhul tegu siiski alles süüdistustega ning seega ei saa ka pank spekuleerida võimalike trahvide suurusega.
Pangajuht rääkis Financial Timesiga ajal, mil on selgunud, et kolmandas kvartalis langes Swedbanki netotulu rohkem kui analüütikud eeldasid ehk 13 protsenti 430 miljoni euroni. Netotulu vähenemine on tingitud kulude kasvust, mis on omakorda tingitud rahapesujuurdlustest. | Swedbanki tegevjuht: rahapesujuurdlused ei ole pangale eksistentsiaalne oht | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oktoobri algusest ametis olnud Henrikkson tunnistas intervjuus Financial Timesile, et nii tema kui ka nõukogu esimees, endine Rootsi peaminister Göran Persson on kohtunud USA pädevate võimuesindajatega, kuid täpsemaid detaile ta kohtumiste kohta ei jaganud.
Swedbanki kontserni aktsia on kaotanud alates veebruaris puhkenud skandaalist kolmandiku oma väärtusest. SVT poolt avalikkuse ette toodud skandaali sisuks on asjaolu, et panga Eesti haru kaudu liikus rohkem kui 10 aasta jooksul 135 miljardit eurot kõrge riskiga mitteresidentide raha.
"Ma ei ütleks, et see on eksistentsiaalne probleem. See on tume pilv, mis panga kohal ripub," märkis Henriksson ja lisas, et on rääkinud ka juhtidega teistest pankadest, mis on silmitsi sarnaste rahapesujuurdlustega.
Taani suurim laenuandja Danske Bank on samuti rahapesuskandaalist räsitud ning panga Eesti harus toimunut uurivad praegu nii USA, Taani, Eesti ja Prantsusmaa võimud. Danske 200 miljardi euro suuruse rahapesuskandaali seosed Swedbankiga olid ka põhjuseks, miks Swedbank samuti probleemide küüsi sattus.
Henriksson tunnistas, et ligi 200 aastasele pangale, mis on säästupangana rajatud jätkusuutlikkusele, on väga raske näha ajalehtedes pealkirju, mis räägivad rahapesust.
"See kahjustab meid. Ning ma soovin sellest eemale saada. Ma tahan, et oleksime ajaloo puhul võimalikult avatud ja läbipaistev, ning edaspidi tulevikus soovin ma olla turuliider," selgitas ta.
Swedbank on praeguseks teinud 132 algatust, et tugevdada oma võimekust võidelda finantskuritegudega ning 70 sellist meedet peaks saama valmis ka aasta lõpuks.
Swedbanki 93 miljonit eurot maksev sisejuurdlus on plaanis saada valmis järgmise aasta alguseks ning järeldused on kavas ka avalikustada. Varem on Swedbank öelnud, et sisejuurdluse soovitusi ei avalikustata.
Financial Times kirjutas märtsis, et New Yorgi finantsteenuste osakond uurib Swedbankiga seoses seitset eraldi teemat. Osa investoreid ja analüütikuid on mures, kas pangal on piisavalt kapitali, et võimalikku suurt USA trahvi ära maksta.
Henriksson kinnitas, et pank on finantsiliselt tugev, kuid lisas, et hetkel on rahapesuteema puhul tegu siiski alles süüdistustega ning seega ei saa ka pank spekuleerida võimalike trahvide suurusega.
Pangajuht rääkis Financial Timesiga ajal, mil on selgunud, et kolmandas kvartalis langes Swedbanki netotulu rohkem kui analüütikud eeldasid ehk 13 protsenti 430 miljoni euroni. Netotulu vähenemine on tingitud kulude kasvust, mis on omakorda tingitud rahapesujuurdlustest.
### Response:
Swedbanki tegevjuht: rahapesujuurdlused ei ole pangale eksistentsiaalne oht |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ricciardo lõpetas 13. oktoobril peetud sõidus algselt kuuendana ja Hülkenberg üheksandana, kuid Racing Pointi meeskond esitas protesti, et Renault' meeskond kasutas keelatud pidurisüsteemi. FIA kohtunikud leidsid, et Renault pole küll eksinud F1 tehniliste reeglite vastu, kuid antud pidurisüsteem klassifitseerub sõitjate keelatud abina ja seetõttu tühistati Ricciardo ja Hülkenbergi tulemus Jaapani GP-l.
Renault' meeskond pole veel otsustanud, kas esitab apellatsiooni. "Kaalume enda võimalusi," teatas meeskond.
Võistkondade arvestuses on küll Renault jätkuvalt viies, kuid vahe kuuendal kohal oleva Toro Rossoga on nüüd vaid kuus punkti.
Vormel-1 MM-sarja järgmine etapp sõidetakse sel nädalavahetusel Mehhikos. | FIA tühistas Renault' F1 meeskonna Jaapani GP tulemused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ricciardo lõpetas 13. oktoobril peetud sõidus algselt kuuendana ja Hülkenberg üheksandana, kuid Racing Pointi meeskond esitas protesti, et Renault' meeskond kasutas keelatud pidurisüsteemi. FIA kohtunikud leidsid, et Renault pole küll eksinud F1 tehniliste reeglite vastu, kuid antud pidurisüsteem klassifitseerub sõitjate keelatud abina ja seetõttu tühistati Ricciardo ja Hülkenbergi tulemus Jaapani GP-l.
Renault' meeskond pole veel otsustanud, kas esitab apellatsiooni. "Kaalume enda võimalusi," teatas meeskond.
Võistkondade arvestuses on küll Renault jätkuvalt viies, kuid vahe kuuendal kohal oleva Toro Rossoga on nüüd vaid kuus punkti.
Vormel-1 MM-sarja järgmine etapp sõidetakse sel nädalavahetusel Mehhikos.
### Response:
FIA tühistas Renault' F1 meeskonna Jaapani GP tulemused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõve hinnangul on Kalev Saare kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine töökogemus vandeadvokaadi ning õigusteaduskonna tsiviilõiguse dotsendina võimaldab tal oluliselt panustada riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.
Saare tööalane tegevus sai alguse 1996. aastal advokaadibüroos Lepik & Luhaäär, kus ta töötas juristina. 2005. aastast praeguseni on Saare töötanud Advokaadibüroos COBALT (endise ärinimega Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär, Advokaadibüroo LAWIN) vandeadvokaadina. Lisaks on Saare panustanud alates 2003. aastal Tartu Ülikooli tööle asumisest tsiviilõiguse üldosa ja hiljem ka ühinguõiguse ainekursuse väljatöötamisse ja arendamisse. Samuti on Saare osalenud oluliste teaduspublikatsioonide koostamisel.
Saare ametisse nimetamise poolt hääletas 68 riigikogu liiget ja üks jäi erapooletuks. | Riigikogu nimetas Kalev Saare riigikohtu liikmeks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõve hinnangul on Kalev Saare kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine töökogemus vandeadvokaadi ning õigusteaduskonna tsiviilõiguse dotsendina võimaldab tal oluliselt panustada riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.
Saare tööalane tegevus sai alguse 1996. aastal advokaadibüroos Lepik & Luhaäär, kus ta töötas juristina. 2005. aastast praeguseni on Saare töötanud Advokaadibüroos COBALT (endise ärinimega Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär, Advokaadibüroo LAWIN) vandeadvokaadina. Lisaks on Saare panustanud alates 2003. aastal Tartu Ülikooli tööle asumisest tsiviilõiguse üldosa ja hiljem ka ühinguõiguse ainekursuse väljatöötamisse ja arendamisse. Samuti on Saare osalenud oluliste teaduspublikatsioonide koostamisel.
Saare ametisse nimetamise poolt hääletas 68 riigikogu liiget ja üks jäi erapooletuks.
### Response:
Riigikogu nimetas Kalev Saare riigikohtu liikmeks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saate teises osas peavad Aksel ja Laura selgitama naise konservatiivsetele vanematele, miks nad lahutada tahavad ning see on üks üpris keeruline ettevõtmine.
Teraapiaseanss näeb ette, et tuleb korraldada tänueine teineteise lõppeva kooselu eest tänamiseks. Aksel võtab toidutegemise enda peale, aga suur ja ebameeldiv üllatus segab tal kokkamisele keskendumist. Laura saab teada, et Aksel on teda ilmselt petnud. Samal ajal toob tütar Ave koju oma peigmehe, kes on kõike muud kui oodati. Aksel saab lõplikult aru, et Laura tahab lahutada ja paar kaevab sõjakirve üles.
"Lahutus Eesti moodi" stsenarist on Martin Algus, režissöör Ergo Kuld. Sari on ETV eetris reedel kell 20, enne tele-eetrit näeb sarja juba reede hommikust Menu.err.ee portaalist. | "Lahutus Eesti moodi" teises osas kaevatakse üles sõjakirves | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saate teises osas peavad Aksel ja Laura selgitama naise konservatiivsetele vanematele, miks nad lahutada tahavad ning see on üks üpris keeruline ettevõtmine.
Teraapiaseanss näeb ette, et tuleb korraldada tänueine teineteise lõppeva kooselu eest tänamiseks. Aksel võtab toidutegemise enda peale, aga suur ja ebameeldiv üllatus segab tal kokkamisele keskendumist. Laura saab teada, et Aksel on teda ilmselt petnud. Samal ajal toob tütar Ave koju oma peigmehe, kes on kõike muud kui oodati. Aksel saab lõplikult aru, et Laura tahab lahutada ja paar kaevab sõjakirve üles.
"Lahutus Eesti moodi" stsenarist on Martin Algus, režissöör Ergo Kuld. Sari on ETV eetris reedel kell 20, enne tele-eetrit näeb sarja juba reede hommikust Menu.err.ee portaalist.
### Response:
"Lahutus Eesti moodi" teises osas kaevatakse üles sõjakirves |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rääkides peaprokurörist ja valitsuse liikmest on tegemist väga vastutusrikaste kohtadega, siin ei saa olla mingeid mänge ega tehinguid. Juhtunud on need uudised ühel ja samal päeval, aga mingit seost selle vahel loomulikult ei ole," ütles Keskerakonna esimees Ratas neljapäeval usutluses ERR-ile.
Ratase sõnul ei jätka valitsus ilma väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrita, ega kavatse nn portfellita ministritest loobuda.
"Hakkama saab kindlasti ka väiksema arvu ministritega, aga sõltub, kuidas koalitsioonis kokku lepitakse, seekord on kohti 15. Pole ükski koalitsioonipartner soovinud seda ümber vaadata," sõnas Ratas.
Küsimusele, milline on hea väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, vastas Ratas: "Ta teeb kõik endast oleneva, et avada uksi Eestist väljaspool meie ettevõtjatele, aidata välisvisiitidel äridelegatsioonidel saada võimalikult kõrgetasemelisi kohtumisi. Olen nõus ka selle üle debatti pidama, et ministrikoht oleks välisministeeriumi all."
Samuti pidas peaminister oluliseks selle ministri pühendumist infotehnoloogia valdkonnale, mis on üks Eesti edulugusid.
Ratas ei hakanud ennustama, kui kiiresti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ministrikandidaadi välja pakub ning kui palju on neil sobilikke inimesi sellele kohale. "Ma ei ole EKRE liige ja ei oska seda pinki hinnata," lausus Ratas. "Kõiki kandidaate tuleb põhjalikult kaaluda."
Toomas Sildami täispikka intervjuud Jüri Ratasega saab lugeda reedel rahvusringhäälingu uudisteportaalist. | Ratase kinnitusel mingit tehingut Kingo ja Perlingu osas polnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rääkides peaprokurörist ja valitsuse liikmest on tegemist väga vastutusrikaste kohtadega, siin ei saa olla mingeid mänge ega tehinguid. Juhtunud on need uudised ühel ja samal päeval, aga mingit seost selle vahel loomulikult ei ole," ütles Keskerakonna esimees Ratas neljapäeval usutluses ERR-ile.
Ratase sõnul ei jätka valitsus ilma väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrita, ega kavatse nn portfellita ministritest loobuda.
"Hakkama saab kindlasti ka väiksema arvu ministritega, aga sõltub, kuidas koalitsioonis kokku lepitakse, seekord on kohti 15. Pole ükski koalitsioonipartner soovinud seda ümber vaadata," sõnas Ratas.
Küsimusele, milline on hea väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, vastas Ratas: "Ta teeb kõik endast oleneva, et avada uksi Eestist väljaspool meie ettevõtjatele, aidata välisvisiitidel äridelegatsioonidel saada võimalikult kõrgetasemelisi kohtumisi. Olen nõus ka selle üle debatti pidama, et ministrikoht oleks välisministeeriumi all."
Samuti pidas peaminister oluliseks selle ministri pühendumist infotehnoloogia valdkonnale, mis on üks Eesti edulugusid.
Ratas ei hakanud ennustama, kui kiiresti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ministrikandidaadi välja pakub ning kui palju on neil sobilikke inimesi sellele kohale. "Ma ei ole EKRE liige ja ei oska seda pinki hinnata," lausus Ratas. "Kõiki kandidaate tuleb põhjalikult kaaluda."
Toomas Sildami täispikka intervjuud Jüri Ratasega saab lugeda reedel rahvusringhäälingu uudisteportaalist.
### Response:
Ratase kinnitusel mingit tehingut Kingo ja Perlingu osas polnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõukogu rahuldas TTV juhatuse liikme Taavi Puki tagasiastumisavalduse ning TTV jätkab alates detsembrist ühe juhatuse liikmega, teatas Raepress neljapäeval.
Ühtlasi pikendas nõukogu teise juhatuse liikme Revo Raudjärve lepingut kolmeks aastaks, Raudjärve palgatingimusi ei muudetud.
"Üks juhatuse liikmetest on avaldanud soovi ametist tagasi astuda, nõukogu seda arutas ning leidis, et TTV saab vähenenud koosseisus hakkama ka ühe juhatuse liikmega. Ma tänan Taavi Pukki tehtud töö eest TTV juhina ning hea koostöö eest SA nõukoguga," ütles nõukogu esimees Aivar Riisalu.
TTV nõukogu kuulas ära juhatuse ka ülevaate televisiooniteenuse lõpetamisega seonduvate lepingute seisust. Osa lepinguid on juba lõpetatud ning mõned läbirääkimised lepingute lõpetamiseks on veel pooleli.
Kolm saadet jätkavad
TTV juhatus tutvustas nõukogule plaani valmistada ette riigihanked igal tööpäeval eetris oleva uudistesaate, kord nädalas eetris oleva debatisaate ja kord nädalas eetris oleva kultuurielu ja aktuaalseid teemasid käsitleva telemagasini jaoks eetriaja ostmiseks.
Nõukogu tegi juhatusele ülesandeks valmistada kuu aja jooksul ette riigihanked, et 2020. aasta algusest oleks võimalik Tallinna saateid tele-eetris näha.
"Lisaks linnasaadete tegemisele jääb TTV ülesandeks toota asjakohaseid ennetus- ja teavitusvideoid ning pakkuda audiovisuaalset materjali nii Pealinna ja Stolitsa portaalile kui ka linna sotsiaalmeediakanalitele," ütles Riisalu.
Riisalu sõnul on maailm ja infoväli meie ümber muutunud visuaalseks ning vajaliku teabe linlasteni viimiseks peab ajaga kaasas käima ja sellisel kujul seda neile pakkuma.
Tallinna TV nõukogu otsustas septembri lõpus, et telekanal lahkub 1. oktoobrist vabalevist. | Taavi Pukk lahkus Tallinna TV juhi kohalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõukogu rahuldas TTV juhatuse liikme Taavi Puki tagasiastumisavalduse ning TTV jätkab alates detsembrist ühe juhatuse liikmega, teatas Raepress neljapäeval.
Ühtlasi pikendas nõukogu teise juhatuse liikme Revo Raudjärve lepingut kolmeks aastaks, Raudjärve palgatingimusi ei muudetud.
"Üks juhatuse liikmetest on avaldanud soovi ametist tagasi astuda, nõukogu seda arutas ning leidis, et TTV saab vähenenud koosseisus hakkama ka ühe juhatuse liikmega. Ma tänan Taavi Pukki tehtud töö eest TTV juhina ning hea koostöö eest SA nõukoguga," ütles nõukogu esimees Aivar Riisalu.
TTV nõukogu kuulas ära juhatuse ka ülevaate televisiooniteenuse lõpetamisega seonduvate lepingute seisust. Osa lepinguid on juba lõpetatud ning mõned läbirääkimised lepingute lõpetamiseks on veel pooleli.
Kolm saadet jätkavad
TTV juhatus tutvustas nõukogule plaani valmistada ette riigihanked igal tööpäeval eetris oleva uudistesaate, kord nädalas eetris oleva debatisaate ja kord nädalas eetris oleva kultuurielu ja aktuaalseid teemasid käsitleva telemagasini jaoks eetriaja ostmiseks.
Nõukogu tegi juhatusele ülesandeks valmistada kuu aja jooksul ette riigihanked, et 2020. aasta algusest oleks võimalik Tallinna saateid tele-eetris näha.
"Lisaks linnasaadete tegemisele jääb TTV ülesandeks toota asjakohaseid ennetus- ja teavitusvideoid ning pakkuda audiovisuaalset materjali nii Pealinna ja Stolitsa portaalile kui ka linna sotsiaalmeediakanalitele," ütles Riisalu.
Riisalu sõnul on maailm ja infoväli meie ümber muutunud visuaalseks ning vajaliku teabe linlasteni viimiseks peab ajaga kaasas käima ja sellisel kujul seda neile pakkuma.
Tallinna TV nõukogu otsustas septembri lõpus, et telekanal lahkub 1. oktoobrist vabalevist.
### Response:
Taavi Pukk lahkus Tallinna TV juhi kohalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ainuüksi kullerite abiga on teele pandud märkimisväärselt rohkem kõrvitsaid kui eelmisel aastal ning saabuvate kõrvitsate kogus aina kasvab. Erinevatest Eestimaa paikadest on loomaaeda saabunud ligi sada erinevas suuruses saadetist.
Kuna kõrvits säilib hästi, siis saavad loomad maiustada seni, kuni saaki jätkub, kasvõi kevadeni välja. Lisaks kõrvitsatele on abivalmid abilised loomaaiapoole teele pannud ka porgandeid, peete ja teisi hästisäilivaid köögivilju.
Kõrvitsapäev rikastab loomaaialoomade toidulauda ja keskkonda ning pakub neile erksavärvilise söögivilja näol põnevat uudistamist. Peol serveeritakse loomadele toitu tavapärasest huvitavamal moel, mis pakub ka külastajatele põnevat vaatepilti: kes kaevub kõrvitsasse, kes veeretab seda kui palli, kes astub kõrvitsa lihtsalt puruks, et oleks mugavam suhu pista. Loomade toitmist saadavad loomaaiatöötajate kommentaarid.
Kõrvitsapeo kava laupäeval, 26. oktoobril:
11.00 jääkarud
11.30 kullimäe asukad: ilvesed, kotkad ja kakud
12.00 takiinid ja lakklambad
12.15 lõvid ja jaapani makaagid
12.30 väikese troopikamaja asukad
13.00 suure troopikamaja elanikud
13.30 pesukarud, amuuri leopard, euroopa naarits
14.00 emaelevandid ja surikaat elevandimajas
14.15 ninasarvikud ning isaelevant õueaedikutes
14.30 kõrvitsasupp peolistele paksunahaliste maja ees | Loomaaed tähistab kõrvitsapeoga rekordilist kõrvitsasaaki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ainuüksi kullerite abiga on teele pandud märkimisväärselt rohkem kõrvitsaid kui eelmisel aastal ning saabuvate kõrvitsate kogus aina kasvab. Erinevatest Eestimaa paikadest on loomaaeda saabunud ligi sada erinevas suuruses saadetist.
Kuna kõrvits säilib hästi, siis saavad loomad maiustada seni, kuni saaki jätkub, kasvõi kevadeni välja. Lisaks kõrvitsatele on abivalmid abilised loomaaiapoole teele pannud ka porgandeid, peete ja teisi hästisäilivaid köögivilju.
Kõrvitsapäev rikastab loomaaialoomade toidulauda ja keskkonda ning pakub neile erksavärvilise söögivilja näol põnevat uudistamist. Peol serveeritakse loomadele toitu tavapärasest huvitavamal moel, mis pakub ka külastajatele põnevat vaatepilti: kes kaevub kõrvitsasse, kes veeretab seda kui palli, kes astub kõrvitsa lihtsalt puruks, et oleks mugavam suhu pista. Loomade toitmist saadavad loomaaiatöötajate kommentaarid.
Kõrvitsapeo kava laupäeval, 26. oktoobril:
11.00 jääkarud
11.30 kullimäe asukad: ilvesed, kotkad ja kakud
12.00 takiinid ja lakklambad
12.15 lõvid ja jaapani makaagid
12.30 väikese troopikamaja asukad
13.00 suure troopikamaja elanikud
13.30 pesukarud, amuuri leopard, euroopa naarits
14.00 emaelevandid ja surikaat elevandimajas
14.15 ninasarvikud ning isaelevant õueaedikutes
14.30 kõrvitsasupp peolistele paksunahaliste maja ees
### Response:
Loomaaed tähistab kõrvitsapeoga rekordilist kõrvitsasaaki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 17-aastane Saar (WTA 1155.) sai teises ringis pisut alla kahe tunni kestnud kohtumises 6:3, 6:4 jagu turniiril teist paigutust omanud Rootsi esindajast Marina Yudanovist (WTA 536.).
Avaringis pidas Saar ligi kolm ja pool tundi kestnud maratonlahingu itaallanna Maria Vittoria Vivianiga (WTA 1043.), jäädes lõpuks peale 7:6 (3), 4:6, 7:5.
Veerandfinaalis läheb Saar vastamisi kuuenda asetusega itaallanna Sara Gambogiga (WTA 817.).
Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Maileen Nuudi kaotas avaringis 0:6, 4:6 turniiril 8. asetatud taanlanna Olga Helmile, aga jätkab edukalt paarismängus. Nuudil ja poolataril Paulina Jastrebskal on neljas paigutus ja nad on jõudnud poolfinaali, kus lähevad vastamisi leedulanna Iveta Dapkute ja slovakitari Ingrid Vojcinakovaga. | Väärt võidu saanud Saar jõudis Oslos veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
17-aastane Saar (WTA 1155.) sai teises ringis pisut alla kahe tunni kestnud kohtumises 6:3, 6:4 jagu turniiril teist paigutust omanud Rootsi esindajast Marina Yudanovist (WTA 536.).
Avaringis pidas Saar ligi kolm ja pool tundi kestnud maratonlahingu itaallanna Maria Vittoria Vivianiga (WTA 1043.), jäädes lõpuks peale 7:6 (3), 4:6, 7:5.
Veerandfinaalis läheb Saar vastamisi kuuenda asetusega itaallanna Sara Gambogiga (WTA 817.).
Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Maileen Nuudi kaotas avaringis 0:6, 4:6 turniiril 8. asetatud taanlanna Olga Helmile, aga jätkab edukalt paarismängus. Nuudil ja poolataril Paulina Jastrebskal on neljas paigutus ja nad on jõudnud poolfinaali, kus lähevad vastamisi leedulanna Iveta Dapkute ja slovakitari Ingrid Vojcinakovaga.
### Response:
Väärt võidu saanud Saar jõudis Oslos veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Benjamin Gold Kanadast McGilli Ülikoolist ja ta kolleegid koostasid kõigepealt arvutiprogrammi, mis analüüsis muusikapalasid. Nad söötsid programmile ette väga mitmesuguseid klassikalise muusika palu, aga ka rahvalaule, džässi ja atonaalset muusikat.
Programm oskas iga pala puhul määrata, kui kompleksne see oli. Muusika komplekssuse mõiste olid teadlased varem ise määratlenud ja programmi sisse kirjutanud. Komplekssuse mõiste taandub paljuski sellele, kui üllatavad võiksid muusikapala helikäigud tunduda inimesele, kes on harjunud kuulama lääne muusikat.
Siis mängisid teadlased mõnda neist arvuti analüüsitud paladest katseisikutele ette ja palusid hinnata nende meeldivust. Valik hõlmas nii Georges Bizet' "Carmenit" ja Juan Tizoli—Duke Ellingtoni "Caravani" kui ka jaapani rahvalaulu kirsiõitest "Sakura".
Selgus, et inimestele meeldisid kõige rohkem selline muusika, mida arvuti ei olnud hinnanud väga kompleksseks, aga ka mitte väga vähekompleksseks.
Seda võib tõlgendada nii, et kui inimestele tundus, et nad aimavad, kuidas kuulatav muusikapala edasi läheb, siis pakkus neile rõõmu, kui helikäik neid natuke üllatas. Kui aga muusika tundus üsna harjumatu või võõrapärane, siis meeldis inimestele, kui üllatusi oli ikkagi pigem vähe.
Katse 3. (Nvm, nothing to see) Autor/allikas: Siim Lõvi
Katse 2. (Nvm, nothing to see) Autor/allikas: Siim Lõvi
Katse 1. (Nvm, nothing to see) Autor/allikas: Siim Lõvi
Tulemused, mille Gold ja kaasautorid avaldavad ajakirjas The Journal of Neuroscience, on kooskõlas mõnede muudegi kunstiliikide kohta tehtud tähelepanekutega, et kui teos jääb keerukuselt keskmisele tasemele, pakub see inimestele kõige enam huvi ja rõõmu.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25. | Meeldiv muusika ei ole liiga lihtne ega liiga keerukas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Benjamin Gold Kanadast McGilli Ülikoolist ja ta kolleegid koostasid kõigepealt arvutiprogrammi, mis analüüsis muusikapalasid. Nad söötsid programmile ette väga mitmesuguseid klassikalise muusika palu, aga ka rahvalaule, džässi ja atonaalset muusikat.
Programm oskas iga pala puhul määrata, kui kompleksne see oli. Muusika komplekssuse mõiste olid teadlased varem ise määratlenud ja programmi sisse kirjutanud. Komplekssuse mõiste taandub paljuski sellele, kui üllatavad võiksid muusikapala helikäigud tunduda inimesele, kes on harjunud kuulama lääne muusikat.
Siis mängisid teadlased mõnda neist arvuti analüüsitud paladest katseisikutele ette ja palusid hinnata nende meeldivust. Valik hõlmas nii Georges Bizet' "Carmenit" ja Juan Tizoli—Duke Ellingtoni "Caravani" kui ka jaapani rahvalaulu kirsiõitest "Sakura".
Selgus, et inimestele meeldisid kõige rohkem selline muusika, mida arvuti ei olnud hinnanud väga kompleksseks, aga ka mitte väga vähekompleksseks.
Seda võib tõlgendada nii, et kui inimestele tundus, et nad aimavad, kuidas kuulatav muusikapala edasi läheb, siis pakkus neile rõõmu, kui helikäik neid natuke üllatas. Kui aga muusika tundus üsna harjumatu või võõrapärane, siis meeldis inimestele, kui üllatusi oli ikkagi pigem vähe.
Katse 3. (Nvm, nothing to see) Autor/allikas: Siim Lõvi
Katse 2. (Nvm, nothing to see) Autor/allikas: Siim Lõvi
Katse 1. (Nvm, nothing to see) Autor/allikas: Siim Lõvi
Tulemused, mille Gold ja kaasautorid avaldavad ajakirjas The Journal of Neuroscience, on kooskõlas mõnede muudegi kunstiliikide kohta tehtud tähelepanekutega, et kui teos jääb keerukuselt keskmisele tasemele, pakub see inimestele kõige enam huvi ja rõõmu.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
### Response:
Meeldiv muusika ei ole liiga lihtne ega liiga keerukas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Parlament lükkas Macroni eelmise kandidaadi Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu siseturuvoliniku kohale 10. oktoobril tagasi. Selles nähti Prantsuse riigipea jaoks harvaesinevat poliitilist lüüasaamist Euroopa Liidu tasandil.
Élysée palee teatas avalduses, et Macron esitas Euroopa Komisjoni tulevasele presidendile Ursula von Der Leyenile ettepaneku nimetada Breton voliniku kohale, kelle töö katab tööstuspoliitikat, kaitsekulutusi, kõrgtehnoloogia- ja kosmosesektorit.
Avaldusest selgus, et Von der Leyen on Bretoni kandidatuuri juba heaks kiitnud. "Kui me kandidaadi juba esitame, tähendab see, et ta on sobiv," lisati teates.
"Thierry Bretonil on suured oskused valdkondades, mida portfell katab, eriti tööstuse ja kõrgtehnoloogia vallas," teatas Élysée palee, märkides, et endisel majandusministril on tegudemehe maine.
Breton töötas aastatel 2005-2007 president Jacques Chiraci valitsuses majandusministrina ja selles ametis suutis ta läbi viia raskustes France Telecomi erastamise.
Praegu juhib ta rahvusvahelist infotehnoloogiafirmat Atos.
Kui europarlament Bretoni kandidatuuri heaks kiidab, saab ta siseturuvolinikuna tööle asuda 1. detsembril, kuu aega kavandatust hiljem.
Europarlamendi komisjon hääletas septembri lõpus lõpus maha ka Rumeenia ja Ungari volikukandidaadid. | Prantsusmaa esitas eurovoliniku kandidaadiks endise majandusministri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Parlament lükkas Macroni eelmise kandidaadi Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu siseturuvoliniku kohale 10. oktoobril tagasi. Selles nähti Prantsuse riigipea jaoks harvaesinevat poliitilist lüüasaamist Euroopa Liidu tasandil.
Élysée palee teatas avalduses, et Macron esitas Euroopa Komisjoni tulevasele presidendile Ursula von Der Leyenile ettepaneku nimetada Breton voliniku kohale, kelle töö katab tööstuspoliitikat, kaitsekulutusi, kõrgtehnoloogia- ja kosmosesektorit.
Avaldusest selgus, et Von der Leyen on Bretoni kandidatuuri juba heaks kiitnud. "Kui me kandidaadi juba esitame, tähendab see, et ta on sobiv," lisati teates.
"Thierry Bretonil on suured oskused valdkondades, mida portfell katab, eriti tööstuse ja kõrgtehnoloogia vallas," teatas Élysée palee, märkides, et endisel majandusministril on tegudemehe maine.
Breton töötas aastatel 2005-2007 president Jacques Chiraci valitsuses majandusministrina ja selles ametis suutis ta läbi viia raskustes France Telecomi erastamise.
Praegu juhib ta rahvusvahelist infotehnoloogiafirmat Atos.
Kui europarlament Bretoni kandidatuuri heaks kiidab, saab ta siseturuvolinikuna tööle asuda 1. detsembril, kuu aega kavandatust hiljem.
Europarlamendi komisjon hääletas septembri lõpus lõpus maha ka Rumeenia ja Ungari volikukandidaadid.
### Response:
Prantsusmaa esitas eurovoliniku kandidaadiks endise majandusministri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suwon mängis nädalavahetusel 1:1 viiki tabeli punase laterna Seoul E-Landiga, kus jala sai valgeks ka Anier, vahendab Soccernet.ee.
Eestlase jaoks oli tegemist kolmanda väravaga Lõuna-Korea esiliigas. | Anier pääses Lõuna-Korea esiliigas mänguvooru sümboolsesse koosseisu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suwon mängis nädalavahetusel 1:1 viiki tabeli punase laterna Seoul E-Landiga, kus jala sai valgeks ka Anier, vahendab Soccernet.ee.
Eestlase jaoks oli tegemist kolmanda väravaga Lõuna-Korea esiliigas.
### Response:
Anier pääses Lõuna-Korea esiliigas mänguvooru sümboolsesse koosseisu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme ja Reinsalu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Otse kell 12: valitsuse pressikonverentsil Ratas, Helme ja Reinsalu | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Postimees tõdes, et Kert Kingo ja Jakko Väli skandaal paneb küsima: kuidas on EKRE-l igasuguste ametikohtade täitmine küll nõnda vaevaline?
Ajaleht lisas, et Kingo puhul on tegu EKRE-le sümtomaatilise probleemiga. "Minister näitas oma põgusa ametiaja jooksul üles märkimisväärset asjatundmatust oma valitsusalal, sisuliselt keeldudes täitmast mandaati väliskaubanduse ja e-riigi arendajana. Kõige tipuks valetas korduvalt ja labaselt. Sellistel inimestel ei saanudki olla kohta Eesti vabariigi valitsuses."
Postimees meenutas juhtkirjas, et pärast Marti Kuusiku lahkimist ministrikohalt nägi EKRE uue ministri ehk Kingo leidmisega tublisti vaeva. EKRE lühikest pinki näitab Postimehe hinnangul ka see, et justiitsminister Raivo Aeg ei esita Lavly Perlingut EKRE vastuseisu tõttu peaprokuröriks. "Oleks viimastel aga kedagi asemele pakkuda..."
Postimees ennustas, et uue väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaministrit tuleb ilmselt kaua oodata.
Eesti Päevaleht märkis juhtkirjas, et Kingo tegevus, õigemini tegevusetus oma tööülesandeid täites hakkas aegamisi Eesti riigile ja majandusele juba otsest kahju tekitama. "Vormiliselt astus Kingo tagasi oma nõunikuafääri asjus keerutamise ja valetamise tõttu, aga ta ei olnud selle ameti jaoks ka muidu pädev."
Eesti Päevaleht tõdeb, et laiemas kontekstis on Kingo tagasiastumisel paraku ka olulisi kõrvalmõjusid. "Esiteks tõi eilne päev uudise, et justiitsminister Raivo Aeg on EKRE survel otsustanud loobuda Lavly Perlingu teiseks ametiajaks peaprokuröri kohale esitamisest. Kui see on vahetuskaup Kingo tagasiastumise eest, siis tegid Perlingut seni toetanud Isamaa ja Keskerakond küll kehva tehingu. Perlingu ja Kingo pädevust ei saa ju võrreldagi. "
Õhtuleht märkis juhtkirjas, et Kert Kingo võib paljude talle tehtud etteheidete üle vaielda, kas ta on oma tööga hakkama saanud või kas ta on teeninud riiki parimal võimalikul moel, kuid põhiline on see, et ta valetas sotsiaalmeedias sõimelnud Jakko Väli tööle võtmise kohta.
"Soov räuskajast distantseeruda on mõistetav ning kaitsereaktsioonina esimesel hetkel ka loomulik. Kuid isegi sellisest nõunikust lahti saamiseks on ainuvõimalik tee jälgida fakte ning mitte hakata musta valgeks rääkima. Vale on vale, olgu ta väike või suur ning ses suhtes ei jää muud kui eeldada nulltolerantsi ka peaministrilt," kirjutas Õhtuleht. | Ajalehed tegid juhtkirjades Kingole karme etteheiteid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Postimees tõdes, et Kert Kingo ja Jakko Väli skandaal paneb küsima: kuidas on EKRE-l igasuguste ametikohtade täitmine küll nõnda vaevaline?
Ajaleht lisas, et Kingo puhul on tegu EKRE-le sümtomaatilise probleemiga. "Minister näitas oma põgusa ametiaja jooksul üles märkimisväärset asjatundmatust oma valitsusalal, sisuliselt keeldudes täitmast mandaati väliskaubanduse ja e-riigi arendajana. Kõige tipuks valetas korduvalt ja labaselt. Sellistel inimestel ei saanudki olla kohta Eesti vabariigi valitsuses."
Postimees meenutas juhtkirjas, et pärast Marti Kuusiku lahkimist ministrikohalt nägi EKRE uue ministri ehk Kingo leidmisega tublisti vaeva. EKRE lühikest pinki näitab Postimehe hinnangul ka see, et justiitsminister Raivo Aeg ei esita Lavly Perlingut EKRE vastuseisu tõttu peaprokuröriks. "Oleks viimastel aga kedagi asemele pakkuda..."
Postimees ennustas, et uue väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaministrit tuleb ilmselt kaua oodata.
Eesti Päevaleht märkis juhtkirjas, et Kingo tegevus, õigemini tegevusetus oma tööülesandeid täites hakkas aegamisi Eesti riigile ja majandusele juba otsest kahju tekitama. "Vormiliselt astus Kingo tagasi oma nõunikuafääri asjus keerutamise ja valetamise tõttu, aga ta ei olnud selle ameti jaoks ka muidu pädev."
Eesti Päevaleht tõdeb, et laiemas kontekstis on Kingo tagasiastumisel paraku ka olulisi kõrvalmõjusid. "Esiteks tõi eilne päev uudise, et justiitsminister Raivo Aeg on EKRE survel otsustanud loobuda Lavly Perlingu teiseks ametiajaks peaprokuröri kohale esitamisest. Kui see on vahetuskaup Kingo tagasiastumise eest, siis tegid Perlingut seni toetanud Isamaa ja Keskerakond küll kehva tehingu. Perlingu ja Kingo pädevust ei saa ju võrreldagi. "
Õhtuleht märkis juhtkirjas, et Kert Kingo võib paljude talle tehtud etteheidete üle vaielda, kas ta on oma tööga hakkama saanud või kas ta on teeninud riiki parimal võimalikul moel, kuid põhiline on see, et ta valetas sotsiaalmeedias sõimelnud Jakko Väli tööle võtmise kohta.
"Soov räuskajast distantseeruda on mõistetav ning kaitsereaktsioonina esimesel hetkel ka loomulik. Kuid isegi sellisest nõunikust lahti saamiseks on ainuvõimalik tee jälgida fakte ning mitte hakata musta valgeks rääkima. Vale on vale, olgu ta väike või suur ning ses suhtes ei jää muud kui eeldada nulltolerantsi ka peaministrilt," kirjutas Õhtuleht.
### Response:
Ajalehed tegid juhtkirjades Kingole karme etteheiteid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lobitöö mõistet pole Eestis seadusandluses määratletud, mistõttu pole üllatav, et seda aetakse segi muu (otsuste) mõjutamisega seotud sõnavaraga. Näidet pole tarvis kaugelt otsida. Alles 1. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud"EKRE mõjukas liige korruptsiooniafääris: Endel Oja küsis lobitöö eest pistist" artiklis kasutati "mõjuvõimuga kauplemist" ja "lobitööd" vaat et sünonüümidena.
Lobitöö lai, Transparency Internationali pakutud definitsioon on järgmine: "igasugune huvigrupipoolne otsene või kaudne suhtlus avalike teenistujate, poliitiliste otsusetegijate või nende esindajatega, et mõjutada avalikke otsuseid".
Lobi ehk eestkoste pole seega midagi muud kui huvirühmade tegevus ametiisikute mõjutamiseks - avalikult või silmast silma, kirjalikult või suuliselt. Siia alla ei liigitu seega üksikisiku pöördumised enda õiguste kaitseks, vaid ärihuvide ja mõne ühiskonna grupi huvide eest seismine.
Endel Oja, kelle suhtes kriminaalmenetlust siiski ei alustatud, proovis väidetavalt altkäemaksu eest arhitektuuribüroole Kadarik Tüür pakkuda "teenust" ERR-i uue telemaja ehituse riigieelarvesse saamise näol. Sellisel juhul oleks tegu mõjuvõimuga kauplemisega.
See, kui suur või väike on inimese tegelik mõju otsuste langetamisel, ei vähenda asja tuuma: igasugune professionaalse või sotsiaalse positsiooni ärakasutamine meelehea saamiseks on korruptiivne.
Nagu kirjutas Äripäev 18. oktoobri juhtkirjas, on Eestis lobitöö osas tarvis õigus- ja väärtusselgust. Tundub, et esimese poole me vaikselt liigume.
15. oktoobril märkis Tallinna ringkonnakohus Pärnu linnavolikogu liikme Ago Kalmeri süüdimõistva otsusega, et antud kriminaalasja puhul oli põhiküsimus, kas "tegemist [oli] kompromissläbirääkimistega kinnistu omandamishinna osas või kuriteoga ehk altkäemaksu küsimises konkreetse vara väärtuses".
See, et süüdistatav pakkus oma ettevõttele teatud maalapi saamise või rahaks vahetamise eest volikogus hääli, jäi aga esimese kohtuastme jaoks legaalse ärihuvide eest seismise piiridesse.
Lääne ringkonnaprokurör Küllike Kask kommenteeris"Aktuaalsele Kaamerale", et Pärnu maakohtu otsuse tühistamine aitab "tõmmata piiri niinimetatud lobitöö ja korruptsiooni vahele".
Muudame sõnavara
Hoiakute osas oleme praegusel hetkel aga nõiaringis. Lobitöö on justkui tabu või siis vähemalt kaheldava väärtusega tegevus. Eeldatakse, et "päris" otsused tehakse tagatubades. Aeg-ajalt ilmub ajakirjanduses lugu, milles ühe või teise grupi huvidega on ebaproportsionaalselt arvestatud.
Kuivõrd aga avalikkusel puudub ülevaade sellest, kellega veel kohtuti või millest otsus lähtus, saab algne tees nurgatagusest diilitegemisest taas kinnitust. Seejärel tõuseb ühiskonnas mõneks ajaks huvi lobitöö reguleerimise vastu, aga sõna "reguleerimine" tekitab sellise vastumeelsuse, et arutelu sellest enam edasi ei liigu.
Varemgi on lobitöö määratlemise suunas püüeldud, kuid ühtset sobivat lahendust pole siiani suudetud leida. Justiitsministeerium on aastate jooksul korraldanud temaatilisi ümarlaudu, kodadele on tehtud ettepanek välja töötada lobiregister ning viimati võttis riigikogu ette huvirühmadega suhtlemise hea tava koostamise. Kahjuks üpris tulutult.
Võib tunduda vastuoluline, aga arvan, et nõiaringist vabaks saamiseks ei peaks me Eestis vahet tegema n-ö traditsiooniliste lobistide (strateegilised kommunikatsioonieksperdid, advokaadid, ärihuvide esindajad) ning huvirühmade (erialaliidud, ametiühingud, vabaühendused) vahel.
Palgatavaid professionaalseid lobiste on meil hinnanguliselt 20-30, kuid eraldi huvikaitsega tegelevaid inimesi kokku mõnisada. Eesmärk on kõigil aga sama: mõjutada avalikke otsuseid. Seega tasuks positiivse mõiste "huvikaitsjad" all määratleda kõiki huvirühmade esindajaid.
Olgem selged: lobitöö ehk eestkoste ehk huvikaitse on vajalik ja loomulik huvide esindamise viis. Poliitikute ning kõrgemate riigiametnike töö aga ongi erinevate huvirühmadega kohtuda ning huvirühmade eesmärk omakorda teatud huvide eest seista.
Päevavalgus loob usaldust
Sattusin hiljuti ühte huvitavasse vestlusesse. Teine pool avaldas pooleldi naljatades väljakutsuva väite, et Eesti ühiskonnas on usaldus äärmiselt kõrge politsei vastu seetõttu, et paljugi nende tegemisest on salajane ja seega hoopis läbipaistmatu. Riigikogu, mille infotunnid on otse vaadatavad ja tegevus mitmeti avalik, usaldus on aga 54 protsendi juures. Ehk siis peaks läbipaistmatus olema võti usalduse tõusule.
"Politsei mitte ainult ei tegutse õiglaselt, vaid selle tegevus näeb ka õiglane välja."
See on aga ohtlik rada. Usaldus politsei vastu on Eestis ühiskonnas lausa 86 protsenti (2018 – Kaitseministeerium) mitte seetõttu, et me nende tegemistest midagi ei tea, vaid seepärast, et nad teevad oma tööd hästi. Aeg, mil me polnud kindlad, kas peame trahvi vältimiseks altkäemaksu pakkuma, on ammu möödas. Politsei mitte ainult ei tegutse õiglaselt, vaid selle tegevus näeb ka õiglane välja.
Täpselt samamoodi peaksime lähenema teistele institutsioonidele.
Kui me räägime lobitöö reguleerimisest, ei räägi me poliitikute kogu kalendri avalikustamisest ega lobistidega kohtumise keelustamisest. Reeglite ega seadusega kogu nihverdamist ära ei hoia. Lõppude lõpuks on ikka nii, et kõigile ei saagi meeldida ja poliitilise otsuse vastutust kannab lõpuks otsustaja ise.
Küll saavad poliitikud ja kõrgemad riigiametnikud kohtumiste osas olla läbipaistvad ning avalikule infole viidates öelda: enne selle otsuse langetamist kohtusime kõikide järgmiste huvirühmadega – nii vabaühenduste, kodade, liitude kui ka ametiühingutega – ning langetasime vastavalt erakondlikule programmile järgmise otsuse.
Nii tekib ka väike lootus, et meie kesise ühiskondliku usaldusega institutsioonid nagu erakonnad, riigikogu ja valitsus muutuvad ühiskonna silmis väheke usaldusväärsemaks.
Kuidas edasi?
Esimese reaalse sammuni jõuame aga ilmselt päris varsti. Nimelt leidis Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühendus GRECO 2018. aastal läbi viidud hindamisvoorus, et Eesti ministrite kohtumised huvirühmadega peavad tulevikus avalikud olema.
Kuigi mõned ministeeriumid seda juba teevad, pole see sugugi ühtne praktika, mistõttu ootame põnevusega, et näha, kui aktiivsed huvikaitsjatega kohtujad meie ministrid on. Mina jään igatahes lootma, et numbrid on mitmekohalised ja muljetavaldavad.
Kuivõrd kuskilt tuleb alustada, otsustasime oktoobrikuust ka ühingu Korruptsioonivaba Eesti kodulehel avaldada kõik huvikaitsealased tegevused ja kohtumised. Me pole sugugi esimesed ja kutsume teisigi huvirühmi sama tegema. Nõnda saavad meie enda ühingu liikmed ja partnerid näha, kuidas me oma eesmärke saavutame, ning tagame, et oleme enda poolt läbipaistvuse tagamiseks oma osa teinud. | Carina Paju: lobitöö tuleks ümber mõtestada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lobitöö mõistet pole Eestis seadusandluses määratletud, mistõttu pole üllatav, et seda aetakse segi muu (otsuste) mõjutamisega seotud sõnavaraga. Näidet pole tarvis kaugelt otsida. Alles 1. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud"EKRE mõjukas liige korruptsiooniafääris: Endel Oja küsis lobitöö eest pistist" artiklis kasutati "mõjuvõimuga kauplemist" ja "lobitööd" vaat et sünonüümidena.
Lobitöö lai, Transparency Internationali pakutud definitsioon on järgmine: "igasugune huvigrupipoolne otsene või kaudne suhtlus avalike teenistujate, poliitiliste otsusetegijate või nende esindajatega, et mõjutada avalikke otsuseid".
Lobi ehk eestkoste pole seega midagi muud kui huvirühmade tegevus ametiisikute mõjutamiseks - avalikult või silmast silma, kirjalikult või suuliselt. Siia alla ei liigitu seega üksikisiku pöördumised enda õiguste kaitseks, vaid ärihuvide ja mõne ühiskonna grupi huvide eest seismine.
Endel Oja, kelle suhtes kriminaalmenetlust siiski ei alustatud, proovis väidetavalt altkäemaksu eest arhitektuuribüroole Kadarik Tüür pakkuda "teenust" ERR-i uue telemaja ehituse riigieelarvesse saamise näol. Sellisel juhul oleks tegu mõjuvõimuga kauplemisega.
See, kui suur või väike on inimese tegelik mõju otsuste langetamisel, ei vähenda asja tuuma: igasugune professionaalse või sotsiaalse positsiooni ärakasutamine meelehea saamiseks on korruptiivne.
Nagu kirjutas Äripäev 18. oktoobri juhtkirjas, on Eestis lobitöö osas tarvis õigus- ja väärtusselgust. Tundub, et esimese poole me vaikselt liigume.
15. oktoobril märkis Tallinna ringkonnakohus Pärnu linnavolikogu liikme Ago Kalmeri süüdimõistva otsusega, et antud kriminaalasja puhul oli põhiküsimus, kas "tegemist [oli] kompromissläbirääkimistega kinnistu omandamishinna osas või kuriteoga ehk altkäemaksu küsimises konkreetse vara väärtuses".
See, et süüdistatav pakkus oma ettevõttele teatud maalapi saamise või rahaks vahetamise eest volikogus hääli, jäi aga esimese kohtuastme jaoks legaalse ärihuvide eest seismise piiridesse.
Lääne ringkonnaprokurör Küllike Kask kommenteeris"Aktuaalsele Kaamerale", et Pärnu maakohtu otsuse tühistamine aitab "tõmmata piiri niinimetatud lobitöö ja korruptsiooni vahele".
Muudame sõnavara
Hoiakute osas oleme praegusel hetkel aga nõiaringis. Lobitöö on justkui tabu või siis vähemalt kaheldava väärtusega tegevus. Eeldatakse, et "päris" otsused tehakse tagatubades. Aeg-ajalt ilmub ajakirjanduses lugu, milles ühe või teise grupi huvidega on ebaproportsionaalselt arvestatud.
Kuivõrd aga avalikkusel puudub ülevaade sellest, kellega veel kohtuti või millest otsus lähtus, saab algne tees nurgatagusest diilitegemisest taas kinnitust. Seejärel tõuseb ühiskonnas mõneks ajaks huvi lobitöö reguleerimise vastu, aga sõna "reguleerimine" tekitab sellise vastumeelsuse, et arutelu sellest enam edasi ei liigu.
Varemgi on lobitöö määratlemise suunas püüeldud, kuid ühtset sobivat lahendust pole siiani suudetud leida. Justiitsministeerium on aastate jooksul korraldanud temaatilisi ümarlaudu, kodadele on tehtud ettepanek välja töötada lobiregister ning viimati võttis riigikogu ette huvirühmadega suhtlemise hea tava koostamise. Kahjuks üpris tulutult.
Võib tunduda vastuoluline, aga arvan, et nõiaringist vabaks saamiseks ei peaks me Eestis vahet tegema n-ö traditsiooniliste lobistide (strateegilised kommunikatsioonieksperdid, advokaadid, ärihuvide esindajad) ning huvirühmade (erialaliidud, ametiühingud, vabaühendused) vahel.
Palgatavaid professionaalseid lobiste on meil hinnanguliselt 20-30, kuid eraldi huvikaitsega tegelevaid inimesi kokku mõnisada. Eesmärk on kõigil aga sama: mõjutada avalikke otsuseid. Seega tasuks positiivse mõiste "huvikaitsjad" all määratleda kõiki huvirühmade esindajaid.
Olgem selged: lobitöö ehk eestkoste ehk huvikaitse on vajalik ja loomulik huvide esindamise viis. Poliitikute ning kõrgemate riigiametnike töö aga ongi erinevate huvirühmadega kohtuda ning huvirühmade eesmärk omakorda teatud huvide eest seista.
Päevavalgus loob usaldust
Sattusin hiljuti ühte huvitavasse vestlusesse. Teine pool avaldas pooleldi naljatades väljakutsuva väite, et Eesti ühiskonnas on usaldus äärmiselt kõrge politsei vastu seetõttu, et paljugi nende tegemisest on salajane ja seega hoopis läbipaistmatu. Riigikogu, mille infotunnid on otse vaadatavad ja tegevus mitmeti avalik, usaldus on aga 54 protsendi juures. Ehk siis peaks läbipaistmatus olema võti usalduse tõusule.
"Politsei mitte ainult ei tegutse õiglaselt, vaid selle tegevus näeb ka õiglane välja."
See on aga ohtlik rada. Usaldus politsei vastu on Eestis ühiskonnas lausa 86 protsenti (2018 – Kaitseministeerium) mitte seetõttu, et me nende tegemistest midagi ei tea, vaid seepärast, et nad teevad oma tööd hästi. Aeg, mil me polnud kindlad, kas peame trahvi vältimiseks altkäemaksu pakkuma, on ammu möödas. Politsei mitte ainult ei tegutse õiglaselt, vaid selle tegevus näeb ka õiglane välja.
Täpselt samamoodi peaksime lähenema teistele institutsioonidele.
Kui me räägime lobitöö reguleerimisest, ei räägi me poliitikute kogu kalendri avalikustamisest ega lobistidega kohtumise keelustamisest. Reeglite ega seadusega kogu nihverdamist ära ei hoia. Lõppude lõpuks on ikka nii, et kõigile ei saagi meeldida ja poliitilise otsuse vastutust kannab lõpuks otsustaja ise.
Küll saavad poliitikud ja kõrgemad riigiametnikud kohtumiste osas olla läbipaistvad ning avalikule infole viidates öelda: enne selle otsuse langetamist kohtusime kõikide järgmiste huvirühmadega – nii vabaühenduste, kodade, liitude kui ka ametiühingutega – ning langetasime vastavalt erakondlikule programmile järgmise otsuse.
Nii tekib ka väike lootus, et meie kesise ühiskondliku usaldusega institutsioonid nagu erakonnad, riigikogu ja valitsus muutuvad ühiskonna silmis väheke usaldusväärsemaks.
Kuidas edasi?
Esimese reaalse sammuni jõuame aga ilmselt päris varsti. Nimelt leidis Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühendus GRECO 2018. aastal läbi viidud hindamisvoorus, et Eesti ministrite kohtumised huvirühmadega peavad tulevikus avalikud olema.
Kuigi mõned ministeeriumid seda juba teevad, pole see sugugi ühtne praktika, mistõttu ootame põnevusega, et näha, kui aktiivsed huvikaitsjatega kohtujad meie ministrid on. Mina jään igatahes lootma, et numbrid on mitmekohalised ja muljetavaldavad.
Kuivõrd kuskilt tuleb alustada, otsustasime oktoobrikuust ka ühingu Korruptsioonivaba Eesti kodulehel avaldada kõik huvikaitsealased tegevused ja kohtumised. Me pole sugugi esimesed ja kutsume teisigi huvirühmi sama tegema. Nõnda saavad meie enda ühingu liikmed ja partnerid näha, kuidas me oma eesmärke saavutame, ning tagame, et oleme enda poolt läbipaistvuse tagamiseks oma osa teinud.
### Response:
Carina Paju: lobitöö tuleks ümber mõtestada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Portland oli järjest võitnud 18 hooaja esimest kodumängu, mis on ka NBA rekord. Enne Denverile allajäämist kaotati viimati 2000. aastal Los Angeles Lakersile.
Mängu väga hästi alustanud Portland juhtis esimesel veerandajal vahepeal 12 punktiga, aga teise veerandaja alguses pääses punktiga ette Denver, kasvatades siis edu kümnepunktiliseks. Kolmandal veerandil juhtis Denver veel üheksa punktiga, aga veerandaeg lõpetati Portlandi 74:73 paremuses. Kui viimast veerandit oli mängida 4.59, läks Portland veel punktiga 88:87 ette, kuid siis pani külalismeeskond enda paremuse lõplikult maksma, võites 108:100.
Võitjate parim oli Nikola Jokic 20 punkti ja 13 lauapalliga, Will Barton lisas 19 punkti. Damian Lillard tõi üleplatsimehena Portlandile 32 punkti ja andis kaheksa resultatiivset söötu.
Suvel vabaagendina Boston Celticsist Brooklyn Netsi siirdunud Kyrie Irving tegi võimsa debüüdi, visates enda esimeses mängus uue koduklubi eest 50 punkti. Tegemist on ka uue NBA rekordiga, senine debüüdi punktirekord oli Kiki Vandeweghe nimel, kui 1984. aastal esimest korda Portland Trail Blazersi eest mängides viskas ta 47 punkti.
Irvingu säravale debüüdile jättis aga pleki külge tema viimane vise – lisaaega oli mängida jäänud kuus sekundit ja Irving kukkus korvi alla liikudes, suutis siiski püsti tõusta ja visata, aga pall korvi ei läinud ning seega sai Minnesota Timberwolves lisaajal Brooklyn Netsist jagu 127:126.
Lisaks 50 punktile sai Irving kirja kaheksa lauapalli ja seitse resultatiivset söötu. Caris LeVert lisas 20 punkti ning Taurean Prince 15 punkti ja 11 lauapalli. Minnesota parim oli Karl-Anthony Towns 36 punkti ja 14 lauapalliga.
Dallas Mavericks alustas hooaega 108:100 võiduga Washington Wizardsi üle. Võitjate ridades tõi Luka Doncic 34 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Kristaps Porzinis lisas 23 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Chicago 126:125
Indiana – Detroit 110:119
Orlando – Cleveland 94:85
Brooklyn – Minnesota 126:127 la.
Miami – Memphis 120:101
Philadelphia – Boston 107:93
Dallas – Washington 108:100
San Antonio – New York 120:111
Utah – Oklahoma City 100:95
Phoenix – Sacramento 124:95
Portland – Denver 100:108 | NBA: Denver lõpetas Portlandi rekordiseeria; Irving tegi debüüdi punktirekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Portland oli järjest võitnud 18 hooaja esimest kodumängu, mis on ka NBA rekord. Enne Denverile allajäämist kaotati viimati 2000. aastal Los Angeles Lakersile.
Mängu väga hästi alustanud Portland juhtis esimesel veerandajal vahepeal 12 punktiga, aga teise veerandaja alguses pääses punktiga ette Denver, kasvatades siis edu kümnepunktiliseks. Kolmandal veerandil juhtis Denver veel üheksa punktiga, aga veerandaeg lõpetati Portlandi 74:73 paremuses. Kui viimast veerandit oli mängida 4.59, läks Portland veel punktiga 88:87 ette, kuid siis pani külalismeeskond enda paremuse lõplikult maksma, võites 108:100.
Võitjate parim oli Nikola Jokic 20 punkti ja 13 lauapalliga, Will Barton lisas 19 punkti. Damian Lillard tõi üleplatsimehena Portlandile 32 punkti ja andis kaheksa resultatiivset söötu.
Suvel vabaagendina Boston Celticsist Brooklyn Netsi siirdunud Kyrie Irving tegi võimsa debüüdi, visates enda esimeses mängus uue koduklubi eest 50 punkti. Tegemist on ka uue NBA rekordiga, senine debüüdi punktirekord oli Kiki Vandeweghe nimel, kui 1984. aastal esimest korda Portland Trail Blazersi eest mängides viskas ta 47 punkti.
Irvingu säravale debüüdile jättis aga pleki külge tema viimane vise – lisaaega oli mängida jäänud kuus sekundit ja Irving kukkus korvi alla liikudes, suutis siiski püsti tõusta ja visata, aga pall korvi ei läinud ning seega sai Minnesota Timberwolves lisaajal Brooklyn Netsist jagu 127:126.
Lisaks 50 punktile sai Irving kirja kaheksa lauapalli ja seitse resultatiivset söötu. Caris LeVert lisas 20 punkti ning Taurean Prince 15 punkti ja 11 lauapalli. Minnesota parim oli Karl-Anthony Towns 36 punkti ja 14 lauapalliga.
Dallas Mavericks alustas hooaega 108:100 võiduga Washington Wizardsi üle. Võitjate ridades tõi Luka Doncic 34 punkti ja võttis üheksa lauapalli, Kristaps Porzinis lisas 23 punkti.
Tulemused:
Charlotte – Chicago 126:125
Indiana – Detroit 110:119
Orlando – Cleveland 94:85
Brooklyn – Minnesota 126:127 la.
Miami – Memphis 120:101
Philadelphia – Boston 107:93
Dallas – Washington 108:100
San Antonio – New York 120:111
Utah – Oklahoma City 100:95
Phoenix – Sacramento 124:95
Portland – Denver 100:108
### Response:
NBA: Denver lõpetas Portlandi rekordiseeria; Irving tegi debüüdi punktirekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Päästjate päästjate palk tõuseb keskmiselt kuus protsenti ehk 60 eurot. See tõstab päästjate uue keskmise põhipalga 1061 euroni.
Patrullpolitseinikel ja piirivalvuritel tõuseb palk 65 eurot, mis teeb keskmiseks tõusuks 4,6 protsenti. See tähendab, et politseiametnike miinimumpalk suureneb 1280 eurolt 1345 euroni.
Päästekorraldaja põhipalk tõuseb keskmiselt 5,7 protsenti ehk 63 eurot, mis tähendab, et nende keskmine palk tõuseb seniselt 1106 eurolt 1169 euroni.
Siseminister Mart Helme ütles, et palk suureneb ainult eesliini töötajatel. Asutustes töötavatel juhtidel ja administratsioonil palka ei tõsteta.
Politseinike, päästjate ja päästekorraldajate järgmise aasta palgatõusuks on ette nähtud ligi 6,9 miljonit eurot. Selle moodustab riigieelarvest eraldatud 5,2 miljonit eurot ning asutustes tehtud ümberkorraldustest vabanenud 1,7 miljonit eurot. | Politseinike ja päästjate palk tõuseb kokkuleppe järgi vähemalt 50 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Päästjate päästjate palk tõuseb keskmiselt kuus protsenti ehk 60 eurot. See tõstab päästjate uue keskmise põhipalga 1061 euroni.
Patrullpolitseinikel ja piirivalvuritel tõuseb palk 65 eurot, mis teeb keskmiseks tõusuks 4,6 protsenti. See tähendab, et politseiametnike miinimumpalk suureneb 1280 eurolt 1345 euroni.
Päästekorraldaja põhipalk tõuseb keskmiselt 5,7 protsenti ehk 63 eurot, mis tähendab, et nende keskmine palk tõuseb seniselt 1106 eurolt 1169 euroni.
Siseminister Mart Helme ütles, et palk suureneb ainult eesliini töötajatel. Asutustes töötavatel juhtidel ja administratsioonil palka ei tõsteta.
Politseinike, päästjate ja päästekorraldajate järgmise aasta palgatõusuks on ette nähtud ligi 6,9 miljonit eurot. Selle moodustab riigieelarvest eraldatud 5,2 miljonit eurot ning asutustes tehtud ümberkorraldustest vabanenud 1,7 miljonit eurot.
### Response:
Politseinike ja päästjate palk tõuseb kokkuleppe järgi vähemalt 50 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KARIN PAULUS: Nooblilt sadamas
Tallinna kunagine tööstusarhitektuur on linlaste seas popp. Noblessneri piirkond tundub aga juba liiga ilus, luksuslik ja valmis, et meelitada alternatiivi otsijaid.
On täiesti hämmastav, et viimastel kuudel on mul olnud peaaegu iga päev Noblessnerisse asja. Hipsterlikus Põhjala pruulikoja Tap Roomis oli suvistel õhtutel õllejärjekord nii pikk, et tundus, nagu oleks nõukogude aeg tagasi. Kevadel Tallinna linnruumi ja arhitektuuri avastamise ekskursioone ("Open House Tallinn") korraldades selgus, et kunagist tööstusarhitektuuri tahtis uudistama tulla vaata et liigagi palju inimesi. Arhitektuuribiennaali ajal näidati ühes külmas saras, millel on aga ägedad sihvakad proportsioonid, üht filmikest, veidi hiljem, "Disainiöö" raames, olid targemad tulnud samasse mütside ja kinnastega moeetendust ning kohalikku kaupa vaatama. Äsja avatud Proto avastustehases imetleti aga uhkeid näitusi. Kai kunstikeskuse avamisele oli kogunenud nii palju rahvast, et nad ei mahtunud majja lausa ära: inimesed olid täiesti läbi vettinud, kuid moodsad ja õnnelikud.
LAURI LAANISTO: Pigista vähemalt üks silm kinni, kui täiust tahad näha
Isegi esteetilis-vormilised hinnanguid kõrvale jättes tekib küsimus, kas Roslingite raamat üldse erineb me raamatulette täitvast tekstuaalsest soolapuhumisest.
Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund, Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tõlkinud Helen Urbanik. Toimetanud Kristiina Ainelo. Kujundanud Villu Koskaru. Tänapäev 2018. 308 lk.
Roslingite raamat lõi pärast eelmisel aastal ilmumist tublisti laineid, sest selle lugemisest saadud silmi avavast kogemusest andsid häälekalt teada Bill Gates ja teisedki selle ilma mõjukad. Nii nagu globaalsel tasandil, nii ka lokaalsel – näiteks Mihkel Kunnus oli raamatut kätte võttes skeptiline. Ta kahtlustas, et äkki kaubastatakse sellega leina, kuna raamat ilmus suuremalt jaolt postuumselt (juhtautor Hans Rosling suri 2017. aastal) ja ka alapealkiri tundus väga naiivne. Kuid lugemise järel korrigeeris põhjalikult oma arvamust ja nimetas raamatut lõpuks ülimalt tervistavaks teoseks, mida võiksid lugeda võimalikult paljud inimesed.
Algoritmi, esoteerika ja poeesia piirimail. Intervjuu Roland Snooksiga.
Austraalias Melbourne'is tegutsev Roland Snooks on omanimelise arhitektuuristuudio juht ja eksperimentaaluuringute platvormi Kokkugia kaasasutaja. Ta õpetab Melbourne'i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (Royal Melbourne Institute of Technology, RMIT) ja juhib sealset arhitektuurirobotite laborit.
KASPAR VIILUP: Kodumaised hirmud
Urmas Eero Liiv: "Aasta eest mõtlesin, et kodumaist õudusfilmi oodatakse suurema põnevusega."
Urmas Eero Liiv alustas oma filmikarjääri 1990. aastate lõpus dokirežissöörina ning jõudis õige pea televisiooni, kus jätkas tõsieluprojektidega. Tema esimene mängufilm, päris sündmustel põhinev triller "Must alpinist" esilinastus 2015. aastal lõpus PÖFFil. Nüüd jõuab kinodesse tema teine linateos, reklaammaterjalide sõnul Eesti esimene õudusfilm "Kiirtee põrgusse". Intervjuus tuleb juttu nii Eesti filmist kui ka ebavõrdsusest telemaastikul.
STEN HALJAK: Vihkan eksperimentaalfilme, sest ma alahindan nende mõju
Eksperimentaalfilmid on sama vajalikud kui narratiivsed filmid, aga jäänud praegu teenimatult varju.
Eksperimentaalfilmi ajalugu on sama rikkalik kui narratiivipõhiste filmide oma. Võib väita, et nad on arenenud paralleelselt ja üksteist täiustades. 1920. aastatel, Esimese maailmasõja järgses Euroopas hakkasid visuaalkunstnikud ja kirjanikud ründama ning naeruvääristama tavapäraseid arusaamu süžeest, tegelastest ning aja ja ruumi kasutusest teostes, mida nad pidasid kodanlikuks ja piiravaks, ja astusid vastu tüüpilisele arusaamale, et on ainult üks viis, kuidas filme teha.
RASMUS PUUR: Tõnis Kõrvitsa tänamatu töö
Omaloomingust palju rohkem on Tõnis Kõrvits teinud teiste muusika arranžeeringuid ja orkestratsioone.
Augusti keskel oma 75. sünnipäeva pidanud arranžeerija, helilooja ja dirigendi Tõnis Kõrvitsa loominguga on kokku puutunud ilmselt iga eestlane kas tema lastelaulude, laulupeo seadete või estraadiklassika arranžeeringute kaudu. Ometi on tema tööd ja teeneid eesti muusikas raske üle hinnata, kuigi hinnatud ja märgatud on teda minu meelest kahetsusväärselt vähe. Miks?
LIISA PUUSEPP: Transformatsioon keskkonnahariduses
Hoolimata sellest, et keskkonnateadmised on justkui kogu aeg meie ümber, oleme eestlastena keskkonnateadlikkuselt tavalist prügi sorteeriv metsarahvas.
Praeguses olukorras, mil noored reedeti kliimastreigivad, mil Maa ületarbimise päev (Earth Overshoot Day) liigub jõudsal sammul aasta esimesse poolde – sel aastal oli see 29. juuli,* mil rahvusvahelised raportid (sh IPCC ja IPBES) hoiatavad, et ökokatastroof on kohal, mil Eesti elanike suur keskkonnateadlikkus tegudega kokku ei lähe, on vaja kõneleda keskkonnaharidusest. Mitte ainult sellest, kuidas info koolilasteni jõuab – seda edasi anda oskame niigi (tasub vaadata PISA testide tulemustabeleid, kus Eesti on esirinnas), vaid just sellest, kuidas omandatud info meie käitumises kajastub, kuidas õppimine on toetatud ning tänu sellele ühiskond terve ja elu hoitud. Silmas tuleb pidada sedagi, et õppijad pole vaid koolilapsed. Me kõik – vanusest hoolimata – oleme õppijad. Aju ei saa täis ega väsi uut omandamast.
Arvustamisel
Rooma Immanueli sonetiraamat
Toomas Jürgensteini "Kes sa oled taevas"
Andrus Kasemaa luulekogud "Mees otsib naist" ja "Muusa"
Christopher Badcocki "Diameetriline vaim"
Vanemuise "Tere, kallis!", Kuressaare teatri "Röövsaak", Nukuteatri "Röövel Hotzenplotz"
näitused: "Lase oma tähelepanul ... pehmeneda ja laiali valguda", Dénes Farkasi "Unenägudest, mis sind äratavad" ja Krista Möldri "Jah, siit ma käisin tihtipeale mööda"
VII Eesti noorte koorijuhtide konkurss, festival "Üle heli" ja kontsert "Juhan 20" | Sirbis: Noblessneri liigne ilu, "Faktitäiuse" kriitika ja kodumaised hirmud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KARIN PAULUS: Nooblilt sadamas
Tallinna kunagine tööstusarhitektuur on linlaste seas popp. Noblessneri piirkond tundub aga juba liiga ilus, luksuslik ja valmis, et meelitada alternatiivi otsijaid.
On täiesti hämmastav, et viimastel kuudel on mul olnud peaaegu iga päev Noblessnerisse asja. Hipsterlikus Põhjala pruulikoja Tap Roomis oli suvistel õhtutel õllejärjekord nii pikk, et tundus, nagu oleks nõukogude aeg tagasi. Kevadel Tallinna linnruumi ja arhitektuuri avastamise ekskursioone ("Open House Tallinn") korraldades selgus, et kunagist tööstusarhitektuuri tahtis uudistama tulla vaata et liigagi palju inimesi. Arhitektuuribiennaali ajal näidati ühes külmas saras, millel on aga ägedad sihvakad proportsioonid, üht filmikest, veidi hiljem, "Disainiöö" raames, olid targemad tulnud samasse mütside ja kinnastega moeetendust ning kohalikku kaupa vaatama. Äsja avatud Proto avastustehases imetleti aga uhkeid näitusi. Kai kunstikeskuse avamisele oli kogunenud nii palju rahvast, et nad ei mahtunud majja lausa ära: inimesed olid täiesti läbi vettinud, kuid moodsad ja õnnelikud.
LAURI LAANISTO: Pigista vähemalt üks silm kinni, kui täiust tahad näha
Isegi esteetilis-vormilised hinnanguid kõrvale jättes tekib küsimus, kas Roslingite raamat üldse erineb me raamatulette täitvast tekstuaalsest soolapuhumisest.
Hans Rosling, Ola Rosling, Anna Rosling Rönnlund, Faktitäius. Kümme põhjust, miks me maailmast valesti mõtleme – ja miks asjad on paremini, kui sa arvad. Tõlkinud Helen Urbanik. Toimetanud Kristiina Ainelo. Kujundanud Villu Koskaru. Tänapäev 2018. 308 lk.
Roslingite raamat lõi pärast eelmisel aastal ilmumist tublisti laineid, sest selle lugemisest saadud silmi avavast kogemusest andsid häälekalt teada Bill Gates ja teisedki selle ilma mõjukad. Nii nagu globaalsel tasandil, nii ka lokaalsel – näiteks Mihkel Kunnus oli raamatut kätte võttes skeptiline. Ta kahtlustas, et äkki kaubastatakse sellega leina, kuna raamat ilmus suuremalt jaolt postuumselt (juhtautor Hans Rosling suri 2017. aastal) ja ka alapealkiri tundus väga naiivne. Kuid lugemise järel korrigeeris põhjalikult oma arvamust ja nimetas raamatut lõpuks ülimalt tervistavaks teoseks, mida võiksid lugeda võimalikult paljud inimesed.
Algoritmi, esoteerika ja poeesia piirimail. Intervjuu Roland Snooksiga.
Austraalias Melbourne'is tegutsev Roland Snooks on omanimelise arhitektuuristuudio juht ja eksperimentaaluuringute platvormi Kokkugia kaasasutaja. Ta õpetab Melbourne'i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (Royal Melbourne Institute of Technology, RMIT) ja juhib sealset arhitektuurirobotite laborit.
KASPAR VIILUP: Kodumaised hirmud
Urmas Eero Liiv: "Aasta eest mõtlesin, et kodumaist õudusfilmi oodatakse suurema põnevusega."
Urmas Eero Liiv alustas oma filmikarjääri 1990. aastate lõpus dokirežissöörina ning jõudis õige pea televisiooni, kus jätkas tõsieluprojektidega. Tema esimene mängufilm, päris sündmustel põhinev triller "Must alpinist" esilinastus 2015. aastal lõpus PÖFFil. Nüüd jõuab kinodesse tema teine linateos, reklaammaterjalide sõnul Eesti esimene õudusfilm "Kiirtee põrgusse". Intervjuus tuleb juttu nii Eesti filmist kui ka ebavõrdsusest telemaastikul.
STEN HALJAK: Vihkan eksperimentaalfilme, sest ma alahindan nende mõju
Eksperimentaalfilmid on sama vajalikud kui narratiivsed filmid, aga jäänud praegu teenimatult varju.
Eksperimentaalfilmi ajalugu on sama rikkalik kui narratiivipõhiste filmide oma. Võib väita, et nad on arenenud paralleelselt ja üksteist täiustades. 1920. aastatel, Esimese maailmasõja järgses Euroopas hakkasid visuaalkunstnikud ja kirjanikud ründama ning naeruvääristama tavapäraseid arusaamu süžeest, tegelastest ning aja ja ruumi kasutusest teostes, mida nad pidasid kodanlikuks ja piiravaks, ja astusid vastu tüüpilisele arusaamale, et on ainult üks viis, kuidas filme teha.
RASMUS PUUR: Tõnis Kõrvitsa tänamatu töö
Omaloomingust palju rohkem on Tõnis Kõrvits teinud teiste muusika arranžeeringuid ja orkestratsioone.
Augusti keskel oma 75. sünnipäeva pidanud arranžeerija, helilooja ja dirigendi Tõnis Kõrvitsa loominguga on kokku puutunud ilmselt iga eestlane kas tema lastelaulude, laulupeo seadete või estraadiklassika arranžeeringute kaudu. Ometi on tema tööd ja teeneid eesti muusikas raske üle hinnata, kuigi hinnatud ja märgatud on teda minu meelest kahetsusväärselt vähe. Miks?
LIISA PUUSEPP: Transformatsioon keskkonnahariduses
Hoolimata sellest, et keskkonnateadmised on justkui kogu aeg meie ümber, oleme eestlastena keskkonnateadlikkuselt tavalist prügi sorteeriv metsarahvas.
Praeguses olukorras, mil noored reedeti kliimastreigivad, mil Maa ületarbimise päev (Earth Overshoot Day) liigub jõudsal sammul aasta esimesse poolde – sel aastal oli see 29. juuli,* mil rahvusvahelised raportid (sh IPCC ja IPBES) hoiatavad, et ökokatastroof on kohal, mil Eesti elanike suur keskkonnateadlikkus tegudega kokku ei lähe, on vaja kõneleda keskkonnaharidusest. Mitte ainult sellest, kuidas info koolilasteni jõuab – seda edasi anda oskame niigi (tasub vaadata PISA testide tulemustabeleid, kus Eesti on esirinnas), vaid just sellest, kuidas omandatud info meie käitumises kajastub, kuidas õppimine on toetatud ning tänu sellele ühiskond terve ja elu hoitud. Silmas tuleb pidada sedagi, et õppijad pole vaid koolilapsed. Me kõik – vanusest hoolimata – oleme õppijad. Aju ei saa täis ega väsi uut omandamast.
Arvustamisel
Rooma Immanueli sonetiraamat
Toomas Jürgensteini "Kes sa oled taevas"
Andrus Kasemaa luulekogud "Mees otsib naist" ja "Muusa"
Christopher Badcocki "Diameetriline vaim"
Vanemuise "Tere, kallis!", Kuressaare teatri "Röövsaak", Nukuteatri "Röövel Hotzenplotz"
näitused: "Lase oma tähelepanul ... pehmeneda ja laiali valguda", Dénes Farkasi "Unenägudest, mis sind äratavad" ja Krista Möldri "Jah, siit ma käisin tihtipeale mööda"
VII Eesti noorte koorijuhtide konkurss, festival "Üle heli" ja kontsert "Juhan 20"
### Response:
Sirbis: Noblessneri liigne ilu, "Faktitäiuse" kriitika ja kodumaised hirmud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kehtima hakkava õiguse kohaselt tuleb gaasipaigaldistele teha audit üksnes enne esmakordset kasutusele võtmist ja pärast ümberehitamist. Täiendavalt kehtestatakse elamutes paiknevatele küttegaasiseadmetele korralise kontrolli kohustus iga 4 aasta tagant pädeva isiku poolt. Kontrollida tuleb kodudes kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatavaid gaasipaigaldisi," ütles majandusministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak ütles, et gaasipaigaldise korrashoiu ja ohutuse eest vastutab paigaldise omanik. "Kui kodus on gaasiseade, kutsume inimesi üles paigaldama eluruumi vingugaasiandur. Kodudes paiknevaid gaasiseadmeid tuleb korras hoida ja ümberehituste puhul kaasata kindlasti selleks pädevad isikud."
Aastatel 2017-2018 on küttegaasiseadmetega juhtunud 25 õnnetust, mille põhjuseks on olnud vingugaas ning inimene on hukkunud või pöördunud haiglasse. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ning seda aitab tuvastada ainult vingugaasiandur.
Määrusega muudeti ka nõudeid gaasimahutite paiknemisele teiste hoonete suhtes. Edaspidi on ettevõtjatel rohkem valikuvõimalusi mahutite asukoha valikul. Nõuded rakenduvad alates 1. jaanuarist 2021. Määrus jõustub novembri alguses. | Ministeerium kehtestas gaasiseadmetele kohususliku kontrolli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kehtima hakkava õiguse kohaselt tuleb gaasipaigaldistele teha audit üksnes enne esmakordset kasutusele võtmist ja pärast ümberehitamist. Täiendavalt kehtestatakse elamutes paiknevatele küttegaasiseadmetele korralise kontrolli kohustus iga 4 aasta tagant pädeva isiku poolt. Kontrollida tuleb kodudes kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatavaid gaasipaigaldisi," ütles majandusministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak ütles, et gaasipaigaldise korrashoiu ja ohutuse eest vastutab paigaldise omanik. "Kui kodus on gaasiseade, kutsume inimesi üles paigaldama eluruumi vingugaasiandur. Kodudes paiknevaid gaasiseadmeid tuleb korras hoida ja ümberehituste puhul kaasata kindlasti selleks pädevad isikud."
Aastatel 2017-2018 on küttegaasiseadmetega juhtunud 25 õnnetust, mille põhjuseks on olnud vingugaas ning inimene on hukkunud või pöördunud haiglasse. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ning seda aitab tuvastada ainult vingugaasiandur.
Määrusega muudeti ka nõudeid gaasimahutite paiknemisele teiste hoonete suhtes. Edaspidi on ettevõtjatel rohkem valikuvõimalusi mahutite asukoha valikul. Nõuded rakenduvad alates 1. jaanuarist 2021. Määrus jõustub novembri alguses.
### Response:
Ministeerium kehtestas gaasiseadmetele kohususliku kontrolli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikus väljakule jooksnud 22-aastane eestlane kerkis koduklubi kangelaseks. Kirves teenis mänguaega 24 minutit ning viskas meeskonna parimana 21 punkti (kahesed 7/12, kolmesed 0/2, vabavisked 7/8), võttis üheksa lauapalli (neist kuus ründest), andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Levice poolelt toetas eestlast Martin Bachan 14 silmaga. Vastaste parim oli 21 punkti ja 11 lauapalliga kaksikduubli teinud Eric Nottage.
Järgmise liigamängu peab kolme võidu ja kahe kaotusega viiendat kohta hoidev Kirvese koduklubi järgmisel laupäeval, kui külla sõidetakse Sviti Iskrale. | Mihkel Kirvese suurepärane etteaste vedas Levice võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikus väljakule jooksnud 22-aastane eestlane kerkis koduklubi kangelaseks. Kirves teenis mänguaega 24 minutit ning viskas meeskonna parimana 21 punkti (kahesed 7/12, kolmesed 0/2, vabavisked 7/8), võttis üheksa lauapalli (neist kuus ründest), andis ühe resultatiivse söödu, tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Levice poolelt toetas eestlast Martin Bachan 14 silmaga. Vastaste parim oli 21 punkti ja 11 lauapalliga kaksikduubli teinud Eric Nottage.
Järgmise liigamängu peab kolme võidu ja kahe kaotusega viiendat kohta hoidev Kirvese koduklubi järgmisel laupäeval, kui külla sõidetakse Sviti Iskrale.
### Response:
Mihkel Kirvese suurepärane etteaste vedas Levice võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Häältega 227-181 vastu võetud dokument on kolmas, mis tegeleb 2016. aasta presidendivalimistest tõukunud probleemidega.
Eelnõu näeb ette, et kandidaadid ja poliitikakomiteed teavitaksid Föderaalset Juurdlusbürood ja teisi võime, kui välisriik kampaanias abi pakub. Dokument karmistab ka välisriikide kodanike kampaaniakulutuste piiranguid ning suurendab poliitreklaamide läbipaistvust sotsiaalmeediaplatvormidel nagu Facebook ja Twitter.
Eelnõu algatanud California demokraadi Zoe Lofgreni sõnul aitab see takistada välisriikide valitsustel USA valimistesse sekkuda. Illinoisi vabariiklane Rodney Davis aga nimetas dokumenti halvasti varjatud katseks hoida alal jõupingutusi president Donald Trumpi tagandamiseks. | USA esindajatekoda kiitis heaks valimiste turvalisuse eelnõu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Häältega 227-181 vastu võetud dokument on kolmas, mis tegeleb 2016. aasta presidendivalimistest tõukunud probleemidega.
Eelnõu näeb ette, et kandidaadid ja poliitikakomiteed teavitaksid Föderaalset Juurdlusbürood ja teisi võime, kui välisriik kampaanias abi pakub. Dokument karmistab ka välisriikide kodanike kampaaniakulutuste piiranguid ning suurendab poliitreklaamide läbipaistvust sotsiaalmeediaplatvormidel nagu Facebook ja Twitter.
Eelnõu algatanud California demokraadi Zoe Lofgreni sõnul aitab see takistada välisriikide valitsustel USA valimistesse sekkuda. Illinoisi vabariiklane Rodney Davis aga nimetas dokumenti halvasti varjatud katseks hoida alal jõupingutusi president Donald Trumpi tagandamiseks.
### Response:
USA esindajatekoda kiitis heaks valimiste turvalisuse eelnõu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel nädalal peavad Eesti koolid vaheaega. Paljud pered on sõitnud kas soojamaareisile või mõnda naaberriiki. Ent on väga palju ka neid, kes eelistavad öö või paar spaas veeta. Sellest annavad tunnistust enamjaolt välja müüdud majutusvõimalused veekeskuste juures.
Kuna paljude spaahotellide kodulehed ei võimalda hindu või täituvust näha, ilma päringut esitamata, võttis ERR täituvuse ja hindade aluseks Booking.com keskkonnas esitatud info. Otse hotellist majutust ostes ei saa hinnad tulla soodsamad, sest seda ei luba Booking.com-i lepingureeglid. Küll aga on hinnad ja täituvus ajas kiirelt muutuv nähtus, mistap on see ülevaade pigem indikatsiooniks valitsevast olukorrast.
Rege tuleb rautada suvel
Kui mõnele perele peaks alles praegu turgatama nädalalõpuks spaasse minna, siis kuigi palju võimalusi enam ei ole. Ka jõuluvaheajaks ega isegi veebruari- ja kevadvaheaegadeks enam igale poole tube saada pole.
Rakvere Aqva spaa on sügishooajaks täiesti välja müüdud. Ka jõuluvaheajaga pole priisata: jaanuari algusesse jääva vaheaja nädalal on maja täiesti välja müüdud, saada on vaid üksikud ööd detsembri lõpus, kahe öö kaupa on juba keerulisem löögile pääseda.
Seejuures ei ole teenus sugugi odav. Kui neljaliikmeline perekond peaks tahtma jõuluvaheajal kaheöise ujula- ja saunapuhkuse ette võtta, tuleb Rakveres arvestada 500-600-eurose väljaminekuga. Ühe öö majutuse eest tuleb perel välja käia kuni 300 eurot (sõltuvalt kuupäevast).
Neljaliikmelisel perekonnal tuleb enamjaolt arvestada ka kahe hotellitoa võtmisega, peretube paljudel pole või on need juba välja müüdud.
Ei veebruari- ega aprillikuistesse koolivaheaegadesse ei õnnestu Rakvere Aqva spaas enam majutust saada.
Hedon spaa jääb tabamatuks
Pärnus on spaasid rohkem kui Rakveres, mistap on seal ka rohkem valikuvõimalust. Siiski on ka seal nii Tervise Paradiis kui ka Estonia Medical spaa toad välja müüdud. Teistes Pärnu spaades tuleb neljaliikmelisel koolivaheajaseltskonnal kergitada kukrut kahe öö eest 284 (sanatoorium Tervis) kuni 543 euro võrra (Estonia Resort spaa, kus sel nädalal leidis aset ka kloorimürgitusjuhtum). Enamik majutushindu kahe öö eest jääb 300-400 euro vahele.
Detsembrivaheajaks on juba välja müüdud nii Tervise Paradiis, sanatoorium Tervis kui ka Estonia Medical spaa.
Selleks ajaks leiab perekond Pärnus kaheks ööks majutuse praeguse seisuga hinnavahemikus 168 (kaks Viiking spaa superior -klassi tuba koos hommikusöögi ja spaasissepääsuga) kuni 584 euro eest (kaks standardtuba Hedon spaas). Seejuures ei sisalda mitte kõik majutuspaketid spaasissepääsu, ehkki hotellid asuvad spaateenuste pakkuja juures. Näiteks Wasa Resort spaahotelli apartemendis ööbimisega (neljase pere hinnad jäävad vahemikku 325-380 eurot) ei kaasne ei spaapääse ega ka hommikusöök, mõlemad tuleks eraldi juurde osta. Majutuse võib võtta ka juuniorsviiti, siis on paketis nii spaasissepääs kui ka hommikusöök, ent siis tuleb detsembris käia paketi eest välja 430-460 eurot, sõltuvalt kuupäevast ja saadavusest.
Ehkki Hedon spaa on kõige kõrgema hinnaga, on see näiteks jaanuarikuus vaheajal juba välja müüdud. Siin muidugi tuleb põhjust otsida kaugemalt kui vaid meie koolivaheaeg - meie idanaabrid armastavad sel ajal Eestis oma jõule ja uut aastat tähistamas käia. See tekitab veelgi enam nõudlust ja lükkab majutushinnad lakke. Nii peaks neljaliikmeline pere praegu puhkust broneerima asudes arvestama kaheöise majutuse eest jaanuarisse jääval koolivaheajal kuni 626-eurose väljaminekuga (kaks sviiti Tervise Paradiisis, mis sisaldavad ka spaasissepääsu; odavamad variandid on selles majutuskohas välja müüdud). Kõige odavamat majutust pakub selleks ajaks Estonia Medical spaa, kus pere saaks võtta kaks säästuklassi tuba 296 euro eest, spaasissepääs ja hommikusöök on samuti hinnas.
Veebruariks ja aprilliks ehk ülejäänuteks selle õppeaasta koolivaheaegadeks Pärnus veel spaahotellides majutust leiab, üksnes Hedon spaa on ka selleks ajaks juba täielikult välja müüdud.
Saaremaa on välja müüdud
Ka kõik Saaremaa spaad on on sügisvaheajaks välja müüdud, üksnes spaahotelli Meri leiaks veel kaheks ööks neljasele perekonnale kaks kaheinimesetuba koondhinnaga 264 eurot.
Talviseks koolivaheajaks veel pakkumisi leidub. Kahe öö eest tuleb neljasel perel välja käia vähemalt 222 eurot (Arensburg spaa superiortuba spaasissepääsuga). Kui on aga soov külastada just Georg Ots spaad, peab arvestama 520 euroga, millele tuleb spaapiletid veel lisaks osta, neid majutuspaketis ei sisaldu.
Grand Rose spaas on detsembriks pakkuda veel ainult deluxe -tube, mis kaheks ööks läheks neljasele perekonnale maksma 682 eurot, sest võtta tuleks kaks tuba. Jaanuaris saaks samas spaas ööbida ka odavamalt, siis on võimalik võtta peretuba, kuhu mahubki neli inimest. Sel juhul läheb elamus maksma 420 eurot ning hinna sees on ka spaapiletid.
Veebruari koolivaheajaks on Saaremaa spaahotellide hinnad soodsamad, Johan spaas ja Arensburg spaas saab neljane perekond kaks ööd suisa umbes 200 euroga veeta ning spaapiletidki on majutuse hinna sees.
Aprillikuise koolivaheaja hinnad on juba kallimad. Grand Rose spaas tuleb aga igal ajal üle 400-eurose väljaminekuga rehkendada.
Narva-Jõesuus valik napp
Ka Narva-Jõesuu on puhkajate seas äärmiselt populaarne. Enamik ööbimisvõimalusega veekeskusi on sel nädalal välja müüdud, üksnes Meresuu spaasse mahuks neljaliikmeline pere kaheks ööks veel 500 euro eest ööbima. Pisut Narva-Jõesuust väljapoole jäävas Laagna spaas saaks aga peretoa teiste majutusasutustega suisa soodsalt kätte: kaks ööd seal maksaks neljale 216 eurot.
Detsembrisse valikut on, alates Narva-Jõesuu sanatooriumist (340 eurot neljale kaks ööd, spaasissepääsuga) ja lõpetades Noorus spaaga (540 eurot samadel tingimustel).
Jaanuari alguses on majutusega juba kitsam. Siis on valikus üksnes linnast välja jääv Laagna spaa (242 eurot) ja Noorus spaa Inn, mis pakub sama veekeskuse hotellist soodusamat ja lihtsamat majutust hinnaga 432 eurot kahe öö eest. Spaapiletid on hinna sees.
Ei veebruari- ega ka aprillikuiseks koolivaheajaks Narva-Jõesuu sanatooriumisse kohti enam ei leia. Noorus spaas ja Meresuu spaas veel ruumi on, neljase pere kahe öö majutushinnad koos spaasissepääsuga algavad 300 eurost.
Tartus vaid luksus
Ka Tartus asuv V spaa on sügiseseks koolivaheajaks juba välja müüdud, detsembris saaks neljane perekond ööbida seal kaks ööd hinnaga 582-612 eurot, sõltuvalt ööst. Järel on vaid superior - ja deluxe -toad ehk kallim hinnaklass. Seejuures spaapileteid majutus ei sisalda. Jaanuarisse leiaks deluxe -toad ilma spaapiletiteta kaheks ööks 592 euro eest, need tuleks veel juurde osta. Odavamad toad on juba läinud.
Nii veebruari- kui ka aprillikuiseks koolivaheajaks leiab ka lihtsamaid tube, mis neljasele perele läheks kahe öö eest kokku maksma vähemalt 362 eurot. Spaapiletid tuleb lisaks osta.
Haapsallu mahub
Haapsalus veel valikuid jagub. Oktoobris on küll Fra mare Thalasso spaahotellis juba kõik toad läinud, ent Laine spaahotelli neljane pere veel 440 euro eest kaheks ööks saaks. Spaapääsmed on hinna sees. Sama hinnaga on tube ka talvevaheajaks.
Detsembris-jaanuaris saaks koolivaheajal ööbida ka Fra Mare Thalasso spaas, kus neljane pere saaks kaks ööd veeta 334 euro eest.
Veebruaris on Laine spaahotell koolivaheajaks juba välja müüdud, Fra mare Thalasso spaasse veel majutust leiab. Neljane pere perab arvestama umbes 300-eurose väljaminekuga, sõltuvalt kuupäevast. Spaapiletid on majutuse hinna sees.
Aprillikuus on nii Fra Mare Thalasso spaa kui ka spaahotell Laine koolivaheajaks juba välja müüdud. | Spaad on koolivaheaegadel vaatamata krõbedale hinnale ikka täis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel nädalal peavad Eesti koolid vaheaega. Paljud pered on sõitnud kas soojamaareisile või mõnda naaberriiki. Ent on väga palju ka neid, kes eelistavad öö või paar spaas veeta. Sellest annavad tunnistust enamjaolt välja müüdud majutusvõimalused veekeskuste juures.
Kuna paljude spaahotellide kodulehed ei võimalda hindu või täituvust näha, ilma päringut esitamata, võttis ERR täituvuse ja hindade aluseks Booking.com keskkonnas esitatud info. Otse hotellist majutust ostes ei saa hinnad tulla soodsamad, sest seda ei luba Booking.com-i lepingureeglid. Küll aga on hinnad ja täituvus ajas kiirelt muutuv nähtus, mistap on see ülevaade pigem indikatsiooniks valitsevast olukorrast.
Rege tuleb rautada suvel
Kui mõnele perele peaks alles praegu turgatama nädalalõpuks spaasse minna, siis kuigi palju võimalusi enam ei ole. Ka jõuluvaheajaks ega isegi veebruari- ja kevadvaheaegadeks enam igale poole tube saada pole.
Rakvere Aqva spaa on sügishooajaks täiesti välja müüdud. Ka jõuluvaheajaga pole priisata: jaanuari algusesse jääva vaheaja nädalal on maja täiesti välja müüdud, saada on vaid üksikud ööd detsembri lõpus, kahe öö kaupa on juba keerulisem löögile pääseda.
Seejuures ei ole teenus sugugi odav. Kui neljaliikmeline perekond peaks tahtma jõuluvaheajal kaheöise ujula- ja saunapuhkuse ette võtta, tuleb Rakveres arvestada 500-600-eurose väljaminekuga. Ühe öö majutuse eest tuleb perel välja käia kuni 300 eurot (sõltuvalt kuupäevast).
Neljaliikmelisel perekonnal tuleb enamjaolt arvestada ka kahe hotellitoa võtmisega, peretube paljudel pole või on need juba välja müüdud.
Ei veebruari- ega aprillikuistesse koolivaheaegadesse ei õnnestu Rakvere Aqva spaas enam majutust saada.
Hedon spaa jääb tabamatuks
Pärnus on spaasid rohkem kui Rakveres, mistap on seal ka rohkem valikuvõimalust. Siiski on ka seal nii Tervise Paradiis kui ka Estonia Medical spaa toad välja müüdud. Teistes Pärnu spaades tuleb neljaliikmelisel koolivaheajaseltskonnal kergitada kukrut kahe öö eest 284 (sanatoorium Tervis) kuni 543 euro võrra (Estonia Resort spaa, kus sel nädalal leidis aset ka kloorimürgitusjuhtum). Enamik majutushindu kahe öö eest jääb 300-400 euro vahele.
Detsembrivaheajaks on juba välja müüdud nii Tervise Paradiis, sanatoorium Tervis kui ka Estonia Medical spaa.
Selleks ajaks leiab perekond Pärnus kaheks ööks majutuse praeguse seisuga hinnavahemikus 168 (kaks Viiking spaa superior -klassi tuba koos hommikusöögi ja spaasissepääsuga) kuni 584 euro eest (kaks standardtuba Hedon spaas). Seejuures ei sisalda mitte kõik majutuspaketid spaasissepääsu, ehkki hotellid asuvad spaateenuste pakkuja juures. Näiteks Wasa Resort spaahotelli apartemendis ööbimisega (neljase pere hinnad jäävad vahemikku 325-380 eurot) ei kaasne ei spaapääse ega ka hommikusöök, mõlemad tuleks eraldi juurde osta. Majutuse võib võtta ka juuniorsviiti, siis on paketis nii spaasissepääs kui ka hommikusöök, ent siis tuleb detsembris käia paketi eest välja 430-460 eurot, sõltuvalt kuupäevast ja saadavusest.
Ehkki Hedon spaa on kõige kõrgema hinnaga, on see näiteks jaanuarikuus vaheajal juba välja müüdud. Siin muidugi tuleb põhjust otsida kaugemalt kui vaid meie koolivaheaeg - meie idanaabrid armastavad sel ajal Eestis oma jõule ja uut aastat tähistamas käia. See tekitab veelgi enam nõudlust ja lükkab majutushinnad lakke. Nii peaks neljaliikmeline pere praegu puhkust broneerima asudes arvestama kaheöise majutuse eest jaanuarisse jääval koolivaheajal kuni 626-eurose väljaminekuga (kaks sviiti Tervise Paradiisis, mis sisaldavad ka spaasissepääsu; odavamad variandid on selles majutuskohas välja müüdud). Kõige odavamat majutust pakub selleks ajaks Estonia Medical spaa, kus pere saaks võtta kaks säästuklassi tuba 296 euro eest, spaasissepääs ja hommikusöök on samuti hinnas.
Veebruariks ja aprilliks ehk ülejäänuteks selle õppeaasta koolivaheaegadeks Pärnus veel spaahotellides majutust leiab, üksnes Hedon spaa on ka selleks ajaks juba täielikult välja müüdud.
Saaremaa on välja müüdud
Ka kõik Saaremaa spaad on on sügisvaheajaks välja müüdud, üksnes spaahotelli Meri leiaks veel kaheks ööks neljasele perekonnale kaks kaheinimesetuba koondhinnaga 264 eurot.
Talviseks koolivaheajaks veel pakkumisi leidub. Kahe öö eest tuleb neljasel perel välja käia vähemalt 222 eurot (Arensburg spaa superiortuba spaasissepääsuga). Kui on aga soov külastada just Georg Ots spaad, peab arvestama 520 euroga, millele tuleb spaapiletid veel lisaks osta, neid majutuspaketis ei sisaldu.
Grand Rose spaas on detsembriks pakkuda veel ainult deluxe -tube, mis kaheks ööks läheks neljasele perekonnale maksma 682 eurot, sest võtta tuleks kaks tuba. Jaanuaris saaks samas spaas ööbida ka odavamalt, siis on võimalik võtta peretuba, kuhu mahubki neli inimest. Sel juhul läheb elamus maksma 420 eurot ning hinna sees on ka spaapiletid.
Veebruari koolivaheajaks on Saaremaa spaahotellide hinnad soodsamad, Johan spaas ja Arensburg spaas saab neljane perekond kaks ööd suisa umbes 200 euroga veeta ning spaapiletidki on majutuse hinna sees.
Aprillikuise koolivaheaja hinnad on juba kallimad. Grand Rose spaas tuleb aga igal ajal üle 400-eurose väljaminekuga rehkendada.
Narva-Jõesuus valik napp
Ka Narva-Jõesuu on puhkajate seas äärmiselt populaarne. Enamik ööbimisvõimalusega veekeskusi on sel nädalal välja müüdud, üksnes Meresuu spaasse mahuks neljaliikmeline pere kaheks ööks veel 500 euro eest ööbima. Pisut Narva-Jõesuust väljapoole jäävas Laagna spaas saaks aga peretoa teiste majutusasutustega suisa soodsalt kätte: kaks ööd seal maksaks neljale 216 eurot.
Detsembrisse valikut on, alates Narva-Jõesuu sanatooriumist (340 eurot neljale kaks ööd, spaasissepääsuga) ja lõpetades Noorus spaaga (540 eurot samadel tingimustel).
Jaanuari alguses on majutusega juba kitsam. Siis on valikus üksnes linnast välja jääv Laagna spaa (242 eurot) ja Noorus spaa Inn, mis pakub sama veekeskuse hotellist soodusamat ja lihtsamat majutust hinnaga 432 eurot kahe öö eest. Spaapiletid on hinna sees.
Ei veebruari- ega ka aprillikuiseks koolivaheajaks Narva-Jõesuu sanatooriumisse kohti enam ei leia. Noorus spaas ja Meresuu spaas veel ruumi on, neljase pere kahe öö majutushinnad koos spaasissepääsuga algavad 300 eurost.
Tartus vaid luksus
Ka Tartus asuv V spaa on sügiseseks koolivaheajaks juba välja müüdud, detsembris saaks neljane perekond ööbida seal kaks ööd hinnaga 582-612 eurot, sõltuvalt ööst. Järel on vaid superior - ja deluxe -toad ehk kallim hinnaklass. Seejuures spaapileteid majutus ei sisalda. Jaanuarisse leiaks deluxe -toad ilma spaapiletiteta kaheks ööks 592 euro eest, need tuleks veel juurde osta. Odavamad toad on juba läinud.
Nii veebruari- kui ka aprillikuiseks koolivaheajaks leiab ka lihtsamaid tube, mis neljasele perele läheks kahe öö eest kokku maksma vähemalt 362 eurot. Spaapiletid tuleb lisaks osta.
Haapsallu mahub
Haapsalus veel valikuid jagub. Oktoobris on küll Fra mare Thalasso spaahotellis juba kõik toad läinud, ent Laine spaahotelli neljane pere veel 440 euro eest kaheks ööks saaks. Spaapääsmed on hinna sees. Sama hinnaga on tube ka talvevaheajaks.
Detsembris-jaanuaris saaks koolivaheajal ööbida ka Fra Mare Thalasso spaas, kus neljane pere saaks kaks ööd veeta 334 euro eest.
Veebruaris on Laine spaahotell koolivaheajaks juba välja müüdud, Fra mare Thalasso spaasse veel majutust leiab. Neljane pere perab arvestama umbes 300-eurose väljaminekuga, sõltuvalt kuupäevast. Spaapiletid on majutuse hinna sees.
Aprillikuus on nii Fra Mare Thalasso spaa kui ka spaahotell Laine koolivaheajaks juba välja müüdud.
### Response:
Spaad on koolivaheaegadel vaatamata krõbedale hinnale ikka täis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal kirjutas ERR Norra TV2-s avaldatud loost, mille kohaselt Eestis mitmeid auhindu pälvinud ja Euroopa Liidu fondidest toetust saanud ASIE viis ühelt Norra staadionilt utiliseerimiseks eemaldatud vana kunstmuru Horvaatiasse, kus see sealsele staadionile paigaldati. Seejuures pole ASIE-l, mis on Norras mitu aastat kunstmuruväljakuid eemaldanud, telekanali andmetel olnud kunagi lube, mida on vaja, et kunstmuru prügina riigist välja viia.
Norra TV2 ajakirjanik Trine Melheim Naess ütles ERR-ile, et telekanal on teinud Eesti ettevõttest mitu uudist, millest viimase kohaselt on ASIE võtnud 20 kulunud kunstmuruplatsi, mis on mõeldud utiliseerimiseks, kuid ei vasta, kuskohas need asuvad.
"Teame, et ettevõte on ladustanud kunstmuruväljakuid kogu Euroopas ja neil ei ümbertöötlemiseks seda tehnoloogiat, mida nad väidavad," lausus ta. "Suur küsimus on see, kuhu vanad väljakud jõuavad ja millele nad on oma raha kulutanud?"
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg ütles, et ministeeriumile teadaolevalt on ettevõte tegevus kooskõlas kehtivate seadustega. Samuti pole Norra ametivõimud Eesti omade poole pöördunud.
Advanced Sports Installations Europe AS pälvis 2017. aastal aasta keskkonnasõbralikku ettevõtte tiitli keskkonnasõbraliku teenuse eest, millega saab kunstmuruväljakuid taaskasutada, käidelda või ümber töödelda. Samal aastal sai ettevõte keskkonnainvesteeringute keskusest toetust projektile, millega arendati ja valmistati uuenduslik tehnoloogia spordiväljakute aluse elastsuskihi ülesvõtmiseks ja korduskasutamiseks esialgsel eesmärgil ja kujul.
"Projekti elluviimine aitab vähendada jäätmeteket, suurendab materjalide korduskasutust, vähendab negatiivseid keskkonnamõjusid ja pakub odavamat lahendust jalgpalliväljakute ja staadionite renoveerimiseks. Selle seadme tööga on nii keskkonnaministeeriumi kui keskkonnainvesteeringute keskuse töötajad paikvaatlusel tutvunud ja see töötab," kinnitas Krusberg.
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kadri Kauksi ütles samas, et keskkonnainspektsioon läheb Norra meedias ilmunud süüdistuste tõttu lähinädalail siiski Põltsamaale ASIE tehasesse, et teha kindlaks, kas kõik toimub nii, nagu pabereil näidatud.
Lättemägi: mobiilsete masinatega saab kunstmuru kohapeal käidelda
Raul Lättemägi, kes eelmisel nädalal ei soovinud Norra meedia väiteid pikemalt kommenteerida, ütles nüüd ERR-ile, et nende ringmajanduse põhimõtetel loodud kontseptsiooni kohaselt ei ole materjalid jäätmed, vaid produkt ning olenevalt materjali kvaliteedist saab kõigile neile leida taaskasutamisvõimaluse, mille süsinikujalajälg peab olema võimalikult väike.
"Ringmajandus ja jätkusuutlikkus on ARENA kontseptsiooni põhimõtted, mida järgisime ka konkreetse Norra väljaku puhul," lausus ta. "ASI Europe AS pakub täna veel teenust enamasti alltöövõtjana ning väljakute omanikega reeglina kokku ei puutu. Käesoleva Norra projekti saame kommenteerida niipalju, et tegu oli arusaamatusega käitlemise ootuse osas, mis väljaku omanik oli kokku leppinud peatöövõtjaga, milleks oli Pro Turf. Meie käitusime heas usus ning ringmajandust toetades. Meie Norra väljakud transporditakse ametlikku käitlemiskeskusesse."
Ehkki Norra ajakirjanik väitis, et mitu ASIE töötajat ja konsultanti pole saanud lubatud töötasu, lükkas Lättemägi selle süüdistuse tagasi ja ütles, et neil niisugust infot ei ole, pealegi ei ole neil kunagi olnud Norras töötajaid.
Küsimusele, kas ASIE-l ei ole Norras kunstmuru ümbertöötlemiseks ja riigist välja viimiseks luba, Lättemägi otsesõnu ei vastanud.
"ASI Europe'i poolt välja arendatud mobiilsed masinad võimaldavad kunstmuruväljakuid käidelda kohapeal. Detailidesse laskumata võime kinnitada, et oleme suhelnud mõlema riigi ametiasutusega ning saanud kinnituse, et meie käitlemise tulemusena tekkivad materjalid, mille me väljaku asukohas või lähimas käitlemiskeskuses ette valmistame, on võimalik täna riigist välja transportida. Oleme suutelised käitlema materjale nii, et materjalid on eraldatud üksikute komponentideni," rääkis ta.
Eestis on ASIE-l jäätmekäitlusluba ja nad on Lättemäe sõnul kogunud eluea lõppu jõudnud materjale juba aastaid, kuid alustavad ümbertöötlemisega siis, kui see on ettevõtte jaoks kuluefektiivne, et kunstmuru plastkomponendid ümber töödelda ning leida neile parim rakendus.
ASIE kogus tänavu ühisrahastusplatvormi Argeld kaudu 300 000 eurot 12 kuuks, et siseneda Hollandi turule. Laenu aastane intressimäär on 15 protsenti kvartaalsete intressimaksetega ning põhiosa tagastatakse laenuperioodi lõpus. Laenu tagatiseks on pant 80 protsendile ASIE aktsiatele ning Lättemäe isiklik käendus summas 300 000 eurot.
Lättemäe sõnul alustas ASIE Hollandist tegevust tänavu septembri alguses ja praeguseks on käideldud 10 000 tonni materjale. Ta rõhutas, et kogu tegevus toimub kehtiva kasutusloa alusel.
Advanced Sports Installations Europe'i majandusnäitajaid vaadates paistab silma, et ettevõttel on neli kehtivat maksehäiret ning üle 24 000 euro suurune maksuvõlg.
"ASIE-l ei ole maksuvõlga," vastas Lättemägi palvele selgitada maksuvõlgade põhjuseid ning esitas tõendiks maksuameti 22. oktoobri seisuga väljastatud tõendi, mille kohaselt firmal tõepoolest võlgnevusi pole.
Niisugune tõend ei kajasta aga ajatatud maksuvõlgu ning tõepoolest, ASIE võlg on Krediidiinfo andmetel ajatatud.
Ehkki ASIE jäi eelmisel aastal 2,3 miljoni euro suuruse käibe juures 150 000 euroga kahjumisse, selgitab ettevõte oma majandusaasta aruandes, et mullu juunis lõppes Euroopa Komisjoni meetme Horizon 2020 toetusprojekt, mille iseärasusena tuli erakorraliselt saadud sihttoetust kajastada tuluna ning seadmete väljatöötamiseks tehtud soetused projekti tegevuskuludena. See tekitaski aruandeaastasse kahjumi.
Raul Lättemägi on osanik kokku viies ettevõttes, millest neli paistavad silma maksuvõlgade või häiretega. EAS-ilt Põltsamaale kosmoseteemalise perepargi rajamiseks toetust saanud, kuid esialgsest ajakavast kõvasti maha jäänud Kosmopark OÜ-l on 23. oktoobri seisuga ligi 2100 eurot maksuvõlga ja üks kehtiv maksehäire. Ettevõte jäi mullu üle 37 000 euroga kahjumisse.
Põltsamaa Turundus OÜ maksuvõlg on üle 13 000 euro ja mullune kahjum üle 34 000 euro. OÜ-l Hüdraulik on maksuvõlasumma 392 eurot ja neil on ka üks kehtiv maksehäire, kuid nad jäid eelmisel aastal 11 000 euroga kasumisse. Ainus maksuvõlgadeta Lättemäele kuuluv ettevõte on Uue-Põltsamaa Mõis, mille kahjum oli mullu 1500 eurot.
Jalgpalliliit muretseb Eestile tehtava mainekahju pärast
Eesti Jalgpalli Liidu Lilleküla jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja rääkis ERR-ile, et Norra meedias väidetu kohta on keeruline midagi öelda ning liit ei saa sealseid süüdistusi kinnitada ega ümber lükata. "Küll tuleb Norra meediat selles osas uskuda, et neil ei ole ümbertöötlemise luba Norras," tõdes ta.
Kaldoja pidas usutavaks, et ASIE-l on olemas tehnika, millega kunstmuru maast üles võtta ja sellest kohapeal täiteained eemaldada, nende Põltsamaa tehase sisustusega ei onud ta aga kursis.
"Tallinnas on neil Betooni tänaval üks ladustamisplats, kus vedeleb suures koguses kunstmuru, mis on tõenäoliselt Skandinaaviast või Euroopast toodud, aga need ei ole faktid, vaid arvatav teadmine, et nii see on," lausus ta. "Nagu ma aru saan, on Norra TV üsna põhjalikult teemat uurinud, nad on kohapeal käinud, territooriumil pilte teinud, ka Põltsamaal käinud."
Jalgpalliliidul on ASIE-ga olnud mõned kokkupuuted. Näiteks pakkus ASIE mullu ühele omavalitsusele kasutatud kunstmuru Belgiast, kuid jalgpalliliit, kellelt omavalitsusjuhid nõu küsisisd, laitis selle plaani maha, kuna pidas hinda kasutatud muru kohta liiga krõbedaks.
"Eesti ei ole enam sellel tasemel, et suhteliselt suur omavalitsus peaks maha panema kuskilt mujalt Euroopast toodud kasutatud kunstmuru, mille seisukord on ikkagi küsitav," põhjendas Kaldoja.
Lisaks on ettevõttega olnud hädas üks jalgpalliliidu klubidest, kuna ASIE juht Raul Lättemägi lubas Lasnamäel asuvale Ajaxi staadionile panna maha kasutatud kunstmurulapi, tõi rullid kohale, kuid pole paari aasta jooksul muru maha pannud.
Lättemägi näeb asju teisiti: "23. augustil 2019 tarnis ASI Europe AS Tallinna Ajax FC staadioni treeningväljaku renoveerimiseks ca 2400 ruutmeetrit kunstmuru. Nimetatud kunstmuru koos täitematerjalidega anti jalgpalliklubile paigaldamiseks tasuta. ASIE Europe AS ei oma muru paigaldamise osas mingit kohustust."
Ka tõi Kaldoja näite, kuidas ASIE pani ühes Eesti omavalitsuses möödunud aastal paigaldatud kunstmuru sisse kasutatud kummigraanulid, kuigi hankes seda kirjas polnud.
"Sellele ma sattusin ise peale, siis omavalitsus tegi päringud, loomulikult räägiti must valgeks, aga see ei ole reaalne jutt. Omavalitsustele esitati ka kohe osa kummigraanulite tarneleht, mis oleks justkui tarnitud nende Betooni aadressile, aga see kummimaht, mis tarnitud oli, ei olnud kindlasti piisav kogus selleks," meenutas Kaldoja.
Jalgpalliliidu soovitusel tellis omavalitsus seejärel mitteametliku lisatesti ning lisakatsetused ei läinud üheski punktis läbi. See ei näita Kaldoja sõnul, et väljak oleks halb ja seda ei saaks kasutada, vaid seda, et töö ei ole tehtud nii, nagu kokku lepitud. Hetkel ootab ta tagasisidet testidele, mille Raul Lättemägi sügisel sama väljaku osas ise tellis.
"Sellised väikesed kokkupuuted on. Ise me nendega koostööd ei ole teinud, nemad ühtegi väljakut ei ole paigaldanud või teinud, selle koha pealt ma ei saa kommetneerida. Idee, EL-i rahastus ja kõik, mis nad teevad, võiks ju olla väga teretulnud, kui seda ausalt teha. Meie mure Norra uudiste valguses ongi pigem see, et kaudselt saab ikkagi Eesti maine kahjustada, kui Eesti ettevõte niimoodi tegutseb ja kui see tegutsemine osutub tõeks," sõnas Kaldoja.
Jalgpalliliidul on mure ka sellepärast, et nad annavad omavalitsustele nõu jalgpalliväljakute hanketingimuste osas, et need oleksid õigesti koostatud ning vastaksid FIFA kvaliteedinõuetele ja ka keskkonnanõuetele. Paraku ei jõua liit igale poole ja kui omavalitsus ei oska tootjalt õigel ajal nõuda murukatte kohta taaskasutuse sertifikaati, on selle hilisem utiliseerimine kilohinnaga ehk päris kallis. | Inspektsioon läheb Norras skandaali sattunud Eesti kunstmurufirma tehast kontrollima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal kirjutas ERR Norra TV2-s avaldatud loost, mille kohaselt Eestis mitmeid auhindu pälvinud ja Euroopa Liidu fondidest toetust saanud ASIE viis ühelt Norra staadionilt utiliseerimiseks eemaldatud vana kunstmuru Horvaatiasse, kus see sealsele staadionile paigaldati. Seejuures pole ASIE-l, mis on Norras mitu aastat kunstmuruväljakuid eemaldanud, telekanali andmetel olnud kunagi lube, mida on vaja, et kunstmuru prügina riigist välja viia.
Norra TV2 ajakirjanik Trine Melheim Naess ütles ERR-ile, et telekanal on teinud Eesti ettevõttest mitu uudist, millest viimase kohaselt on ASIE võtnud 20 kulunud kunstmuruplatsi, mis on mõeldud utiliseerimiseks, kuid ei vasta, kuskohas need asuvad.
"Teame, et ettevõte on ladustanud kunstmuruväljakuid kogu Euroopas ja neil ei ümbertöötlemiseks seda tehnoloogiat, mida nad väidavad," lausus ta. "Suur küsimus on see, kuhu vanad väljakud jõuavad ja millele nad on oma raha kulutanud?"
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg ütles, et ministeeriumile teadaolevalt on ettevõte tegevus kooskõlas kehtivate seadustega. Samuti pole Norra ametivõimud Eesti omade poole pöördunud.
Advanced Sports Installations Europe AS pälvis 2017. aastal aasta keskkonnasõbralikku ettevõtte tiitli keskkonnasõbraliku teenuse eest, millega saab kunstmuruväljakuid taaskasutada, käidelda või ümber töödelda. Samal aastal sai ettevõte keskkonnainvesteeringute keskusest toetust projektile, millega arendati ja valmistati uuenduslik tehnoloogia spordiväljakute aluse elastsuskihi ülesvõtmiseks ja korduskasutamiseks esialgsel eesmärgil ja kujul.
"Projekti elluviimine aitab vähendada jäätmeteket, suurendab materjalide korduskasutust, vähendab negatiivseid keskkonnamõjusid ja pakub odavamat lahendust jalgpalliväljakute ja staadionite renoveerimiseks. Selle seadme tööga on nii keskkonnaministeeriumi kui keskkonnainvesteeringute keskuse töötajad paikvaatlusel tutvunud ja see töötab," kinnitas Krusberg.
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kadri Kauksi ütles samas, et keskkonnainspektsioon läheb Norra meedias ilmunud süüdistuste tõttu lähinädalail siiski Põltsamaale ASIE tehasesse, et teha kindlaks, kas kõik toimub nii, nagu pabereil näidatud.
Lättemägi: mobiilsete masinatega saab kunstmuru kohapeal käidelda
Raul Lättemägi, kes eelmisel nädalal ei soovinud Norra meedia väiteid pikemalt kommenteerida, ütles nüüd ERR-ile, et nende ringmajanduse põhimõtetel loodud kontseptsiooni kohaselt ei ole materjalid jäätmed, vaid produkt ning olenevalt materjali kvaliteedist saab kõigile neile leida taaskasutamisvõimaluse, mille süsinikujalajälg peab olema võimalikult väike.
"Ringmajandus ja jätkusuutlikkus on ARENA kontseptsiooni põhimõtted, mida järgisime ka konkreetse Norra väljaku puhul," lausus ta. "ASI Europe AS pakub täna veel teenust enamasti alltöövõtjana ning väljakute omanikega reeglina kokku ei puutu. Käesoleva Norra projekti saame kommenteerida niipalju, et tegu oli arusaamatusega käitlemise ootuse osas, mis väljaku omanik oli kokku leppinud peatöövõtjaga, milleks oli Pro Turf. Meie käitusime heas usus ning ringmajandust toetades. Meie Norra väljakud transporditakse ametlikku käitlemiskeskusesse."
Ehkki Norra ajakirjanik väitis, et mitu ASIE töötajat ja konsultanti pole saanud lubatud töötasu, lükkas Lättemägi selle süüdistuse tagasi ja ütles, et neil niisugust infot ei ole, pealegi ei ole neil kunagi olnud Norras töötajaid.
Küsimusele, kas ASIE-l ei ole Norras kunstmuru ümbertöötlemiseks ja riigist välja viimiseks luba, Lättemägi otsesõnu ei vastanud.
"ASI Europe'i poolt välja arendatud mobiilsed masinad võimaldavad kunstmuruväljakuid käidelda kohapeal. Detailidesse laskumata võime kinnitada, et oleme suhelnud mõlema riigi ametiasutusega ning saanud kinnituse, et meie käitlemise tulemusena tekkivad materjalid, mille me väljaku asukohas või lähimas käitlemiskeskuses ette valmistame, on võimalik täna riigist välja transportida. Oleme suutelised käitlema materjale nii, et materjalid on eraldatud üksikute komponentideni," rääkis ta.
Eestis on ASIE-l jäätmekäitlusluba ja nad on Lättemäe sõnul kogunud eluea lõppu jõudnud materjale juba aastaid, kuid alustavad ümbertöötlemisega siis, kui see on ettevõtte jaoks kuluefektiivne, et kunstmuru plastkomponendid ümber töödelda ning leida neile parim rakendus.
ASIE kogus tänavu ühisrahastusplatvormi Argeld kaudu 300 000 eurot 12 kuuks, et siseneda Hollandi turule. Laenu aastane intressimäär on 15 protsenti kvartaalsete intressimaksetega ning põhiosa tagastatakse laenuperioodi lõpus. Laenu tagatiseks on pant 80 protsendile ASIE aktsiatele ning Lättemäe isiklik käendus summas 300 000 eurot.
Lättemäe sõnul alustas ASIE Hollandist tegevust tänavu septembri alguses ja praeguseks on käideldud 10 000 tonni materjale. Ta rõhutas, et kogu tegevus toimub kehtiva kasutusloa alusel.
Advanced Sports Installations Europe'i majandusnäitajaid vaadates paistab silma, et ettevõttel on neli kehtivat maksehäiret ning üle 24 000 euro suurune maksuvõlg.
"ASIE-l ei ole maksuvõlga," vastas Lättemägi palvele selgitada maksuvõlgade põhjuseid ning esitas tõendiks maksuameti 22. oktoobri seisuga väljastatud tõendi, mille kohaselt firmal tõepoolest võlgnevusi pole.
Niisugune tõend ei kajasta aga ajatatud maksuvõlgu ning tõepoolest, ASIE võlg on Krediidiinfo andmetel ajatatud.
Ehkki ASIE jäi eelmisel aastal 2,3 miljoni euro suuruse käibe juures 150 000 euroga kahjumisse, selgitab ettevõte oma majandusaasta aruandes, et mullu juunis lõppes Euroopa Komisjoni meetme Horizon 2020 toetusprojekt, mille iseärasusena tuli erakorraliselt saadud sihttoetust kajastada tuluna ning seadmete väljatöötamiseks tehtud soetused projekti tegevuskuludena. See tekitaski aruandeaastasse kahjumi.
Raul Lättemägi on osanik kokku viies ettevõttes, millest neli paistavad silma maksuvõlgade või häiretega. EAS-ilt Põltsamaale kosmoseteemalise perepargi rajamiseks toetust saanud, kuid esialgsest ajakavast kõvasti maha jäänud Kosmopark OÜ-l on 23. oktoobri seisuga ligi 2100 eurot maksuvõlga ja üks kehtiv maksehäire. Ettevõte jäi mullu üle 37 000 euroga kahjumisse.
Põltsamaa Turundus OÜ maksuvõlg on üle 13 000 euro ja mullune kahjum üle 34 000 euro. OÜ-l Hüdraulik on maksuvõlasumma 392 eurot ja neil on ka üks kehtiv maksehäire, kuid nad jäid eelmisel aastal 11 000 euroga kasumisse. Ainus maksuvõlgadeta Lättemäele kuuluv ettevõte on Uue-Põltsamaa Mõis, mille kahjum oli mullu 1500 eurot.
Jalgpalliliit muretseb Eestile tehtava mainekahju pärast
Eesti Jalgpalli Liidu Lilleküla jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja rääkis ERR-ile, et Norra meedias väidetu kohta on keeruline midagi öelda ning liit ei saa sealseid süüdistusi kinnitada ega ümber lükata. "Küll tuleb Norra meediat selles osas uskuda, et neil ei ole ümbertöötlemise luba Norras," tõdes ta.
Kaldoja pidas usutavaks, et ASIE-l on olemas tehnika, millega kunstmuru maast üles võtta ja sellest kohapeal täiteained eemaldada, nende Põltsamaa tehase sisustusega ei onud ta aga kursis.
"Tallinnas on neil Betooni tänaval üks ladustamisplats, kus vedeleb suures koguses kunstmuru, mis on tõenäoliselt Skandinaaviast või Euroopast toodud, aga need ei ole faktid, vaid arvatav teadmine, et nii see on," lausus ta. "Nagu ma aru saan, on Norra TV üsna põhjalikult teemat uurinud, nad on kohapeal käinud, territooriumil pilte teinud, ka Põltsamaal käinud."
Jalgpalliliidul on ASIE-ga olnud mõned kokkupuuted. Näiteks pakkus ASIE mullu ühele omavalitsusele kasutatud kunstmuru Belgiast, kuid jalgpalliliit, kellelt omavalitsusjuhid nõu küsisisd, laitis selle plaani maha, kuna pidas hinda kasutatud muru kohta liiga krõbedaks.
"Eesti ei ole enam sellel tasemel, et suhteliselt suur omavalitsus peaks maha panema kuskilt mujalt Euroopast toodud kasutatud kunstmuru, mille seisukord on ikkagi küsitav," põhjendas Kaldoja.
Lisaks on ettevõttega olnud hädas üks jalgpalliliidu klubidest, kuna ASIE juht Raul Lättemägi lubas Lasnamäel asuvale Ajaxi staadionile panna maha kasutatud kunstmurulapi, tõi rullid kohale, kuid pole paari aasta jooksul muru maha pannud.
Lättemägi näeb asju teisiti: "23. augustil 2019 tarnis ASI Europe AS Tallinna Ajax FC staadioni treeningväljaku renoveerimiseks ca 2400 ruutmeetrit kunstmuru. Nimetatud kunstmuru koos täitematerjalidega anti jalgpalliklubile paigaldamiseks tasuta. ASIE Europe AS ei oma muru paigaldamise osas mingit kohustust."
Ka tõi Kaldoja näite, kuidas ASIE pani ühes Eesti omavalitsuses möödunud aastal paigaldatud kunstmuru sisse kasutatud kummigraanulid, kuigi hankes seda kirjas polnud.
"Sellele ma sattusin ise peale, siis omavalitsus tegi päringud, loomulikult räägiti must valgeks, aga see ei ole reaalne jutt. Omavalitsustele esitati ka kohe osa kummigraanulite tarneleht, mis oleks justkui tarnitud nende Betooni aadressile, aga see kummimaht, mis tarnitud oli, ei olnud kindlasti piisav kogus selleks," meenutas Kaldoja.
Jalgpalliliidu soovitusel tellis omavalitsus seejärel mitteametliku lisatesti ning lisakatsetused ei läinud üheski punktis läbi. See ei näita Kaldoja sõnul, et väljak oleks halb ja seda ei saaks kasutada, vaid seda, et töö ei ole tehtud nii, nagu kokku lepitud. Hetkel ootab ta tagasisidet testidele, mille Raul Lättemägi sügisel sama väljaku osas ise tellis.
"Sellised väikesed kokkupuuted on. Ise me nendega koostööd ei ole teinud, nemad ühtegi väljakut ei ole paigaldanud või teinud, selle koha pealt ma ei saa kommetneerida. Idee, EL-i rahastus ja kõik, mis nad teevad, võiks ju olla väga teretulnud, kui seda ausalt teha. Meie mure Norra uudiste valguses ongi pigem see, et kaudselt saab ikkagi Eesti maine kahjustada, kui Eesti ettevõte niimoodi tegutseb ja kui see tegutsemine osutub tõeks," sõnas Kaldoja.
Jalgpalliliidul on mure ka sellepärast, et nad annavad omavalitsustele nõu jalgpalliväljakute hanketingimuste osas, et need oleksid õigesti koostatud ning vastaksid FIFA kvaliteedinõuetele ja ka keskkonnanõuetele. Paraku ei jõua liit igale poole ja kui omavalitsus ei oska tootjalt õigel ajal nõuda murukatte kohta taaskasutuse sertifikaati, on selle hilisem utiliseerimine kilohinnaga ehk päris kallis.
### Response:
Inspektsioon läheb Norras skandaali sattunud Eesti kunstmurufirma tehast kontrollima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2016. aastal kutsuti lisaõppekogunemisele 303 reservväelast. Õppusel osales 222, mis tähendab, et kompaniid saavutasid oma lahingvalmiduse, sest ettenähtud ametikohad täideti 88-protsendiliselt.
2017. aastal kutsuti 904 reservväelast, mis sisaldas ka ülekatet. Osales 538, mis võimaldas üksuse mehitada pea 81-protsendiliselt.
2018. aasta maikuus kutsuti 223 ja osales 130 reservväelast. See võimaldas üksuse mehitada pea 61-protsendiliselt.
2018. aasta novembris aga kutsuti 1220 reservväelast, mis sisaldas ka ülekatet. Kohale tuli 648, mis võimaldas üksuse mehitada 91 protsendi ulatuses. Üksuses mehitati toona osad ametikohad ka ajateenijatega.
2019. aastal, ehk äsja lõppenud õppusele saadeti välja 2170 kutset, mis sisaldas ka ülekatet, mis jõudsid kohale 1902 reservväelasele, kellest tuli õppusele 1464. Kutse kätte saanutest tuli õppusele 77 protsenti reservväelastest. Need arvud võimaldasid kaitseväel mehitada üks pataljon 96 protsendi ulatuses ja teine 103 protsendi ulatuses.
Kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor Indrek Sirel ütles, et seni on lisaõppekogunemised õnnestunud.
"Senini oleme kõikidel lisaõppekogunemistel formeerinud sõjaaja üksused vastavalt nõuetele ja lisaõppekogunemised on meile näidanud, et praktikas see süsteem toimib. Lisaõppekogunemiste õnnestumise aluseks on reservväelaste kohusetunne ja teadlikkus oma rollist Eesti riigikaitses ja me kindlasti jätkame ka edaspidi lisaõppekogunemiste korraldamist," ütles Sirel ERR-ile.
Sirel ütles, et lisaõppekogunemised on muutunud täiesti tavaliseks osaks kaitseväe elust.
"Läbi nende me oleme aru saanud, mis tähendab, et inimesi nii lühikese etteteatamisega välja kutsuda, alates sellest, et nimekirjad on korrastatud, alates sellest, et perioodiliselt toimuvad ka nende nimekirjade kontrollid ja, et ka protseduurid, kuidas neid üles seada. Kõik see on see, mida me oleme oluliselt parandanud," lisas Sirel.
Sirel rääkis, et ka nendest tegevustest, mis järgnevad üksuse formeerimisele on nüüdseks paremini aru saadud.
Värske lisaõppekogunemise Okas 2019 kohta ütles Sirel, et see on tõestus selle kohta, et reservarmee saab toimida. "See, mida meie ohvitserid, allohvitserid, sõdurid ametnikud ja ka kaitseliitlased oma igapäevases teevad selleks, et seda valmidust hoida, see töötab," lausus Sirel.
Sirel ütles, et viimase lisaõppekogunemise osalusega võib igati rahule jääda. "Võttes arvesse lisaõppekogunemise iseloomu ja et see on vähese ajalise etteteatamisega, siis ta on isegi tunduvalt kõvem kui rahuldav," lausus ta. | Ülevaade Okase statistikast: see on tõestus reservarmee toimimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2016. aastal kutsuti lisaõppekogunemisele 303 reservväelast. Õppusel osales 222, mis tähendab, et kompaniid saavutasid oma lahingvalmiduse, sest ettenähtud ametikohad täideti 88-protsendiliselt.
2017. aastal kutsuti 904 reservväelast, mis sisaldas ka ülekatet. Osales 538, mis võimaldas üksuse mehitada pea 81-protsendiliselt.
2018. aasta maikuus kutsuti 223 ja osales 130 reservväelast. See võimaldas üksuse mehitada pea 61-protsendiliselt.
2018. aasta novembris aga kutsuti 1220 reservväelast, mis sisaldas ka ülekatet. Kohale tuli 648, mis võimaldas üksuse mehitada 91 protsendi ulatuses. Üksuses mehitati toona osad ametikohad ka ajateenijatega.
2019. aastal, ehk äsja lõppenud õppusele saadeti välja 2170 kutset, mis sisaldas ka ülekatet, mis jõudsid kohale 1902 reservväelasele, kellest tuli õppusele 1464. Kutse kätte saanutest tuli õppusele 77 protsenti reservväelastest. Need arvud võimaldasid kaitseväel mehitada üks pataljon 96 protsendi ulatuses ja teine 103 protsendi ulatuses.
Kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor Indrek Sirel ütles, et seni on lisaõppekogunemised õnnestunud.
"Senini oleme kõikidel lisaõppekogunemistel formeerinud sõjaaja üksused vastavalt nõuetele ja lisaõppekogunemised on meile näidanud, et praktikas see süsteem toimib. Lisaõppekogunemiste õnnestumise aluseks on reservväelaste kohusetunne ja teadlikkus oma rollist Eesti riigikaitses ja me kindlasti jätkame ka edaspidi lisaõppekogunemiste korraldamist," ütles Sirel ERR-ile.
Sirel ütles, et lisaõppekogunemised on muutunud täiesti tavaliseks osaks kaitseväe elust.
"Läbi nende me oleme aru saanud, mis tähendab, et inimesi nii lühikese etteteatamisega välja kutsuda, alates sellest, et nimekirjad on korrastatud, alates sellest, et perioodiliselt toimuvad ka nende nimekirjade kontrollid ja, et ka protseduurid, kuidas neid üles seada. Kõik see on see, mida me oleme oluliselt parandanud," lisas Sirel.
Sirel rääkis, et ka nendest tegevustest, mis järgnevad üksuse formeerimisele on nüüdseks paremini aru saadud.
Värske lisaõppekogunemise Okas 2019 kohta ütles Sirel, et see on tõestus selle kohta, et reservarmee saab toimida. "See, mida meie ohvitserid, allohvitserid, sõdurid ametnikud ja ka kaitseliitlased oma igapäevases teevad selleks, et seda valmidust hoida, see töötab," lausus Sirel.
Sirel ütles, et viimase lisaõppekogunemise osalusega võib igati rahule jääda. "Võttes arvesse lisaõppekogunemise iseloomu ja et see on vähese ajalise etteteatamisega, siis ta on isegi tunduvalt kõvem kui rahuldav," lausus ta.
### Response:
Ülevaade Okase statistikast: see on tõestus reservarmee toimimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kohtumisel ei olnud kavas langetada mingeid ametlikke otsuseid ja seda ei tehtud," lausus ametiisik pärast 27 liikmesmaa suursaadiku kohtumist Brüsselis.
"Kõik olid üht meelt vajaduses anda leppeta Brexiti vältimiseks ajapikendust. Selle pikkus on endiselt arutamisel," lisas ta.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk soovitas EL-i liidritel kiita heaks Ühendkuningriigi blokist lahkumise edasilükkamine 31. oktoobrilt järgmise aasta 31. jaanuarini.
Kuid mõni pealinn, eelkõige Pariis, sooviks märksa lühemat ajapikendust, et aidata peaminister Boris Johnsonil kiiresti väljaastumisleping alamkojast läbi suruda.
Kui liikmesriigid üksmeelselt ei leia, siis kutsutakse esmaspäevaks kokku EL-i erakorraline kohtumine, kuid EL-i allika sõnul eelistavad liikmed sel nädalal kirja teel otsuseni jõuda.
Suursaadikud kavatsevad kohtuda uuesti reedel.
"Vahepeal jätkab president Tusk konsultatsioone," lisas ametnik. | EL-i liikmed toetavad Brexiti edasilükkamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohtumisel ei olnud kavas langetada mingeid ametlikke otsuseid ja seda ei tehtud," lausus ametiisik pärast 27 liikmesmaa suursaadiku kohtumist Brüsselis.
"Kõik olid üht meelt vajaduses anda leppeta Brexiti vältimiseks ajapikendust. Selle pikkus on endiselt arutamisel," lisas ta.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk soovitas EL-i liidritel kiita heaks Ühendkuningriigi blokist lahkumise edasilükkamine 31. oktoobrilt järgmise aasta 31. jaanuarini.
Kuid mõni pealinn, eelkõige Pariis, sooviks märksa lühemat ajapikendust, et aidata peaminister Boris Johnsonil kiiresti väljaastumisleping alamkojast läbi suruda.
Kui liikmesriigid üksmeelselt ei leia, siis kutsutakse esmaspäevaks kokku EL-i erakorraline kohtumine, kuid EL-i allika sõnul eelistavad liikmed sel nädalal kirja teel otsuseni jõuda.
Suursaadikud kavatsevad kohtuda uuesti reedel.
"Vahepeal jätkab president Tusk konsultatsioone," lisas ametnik.
### Response:
EL-i liikmed toetavad Brexiti edasilükkamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alex Oxlade-Chamberlain viis Liverpooli juba teisel minutil juhtima ning teisel poolajal suurendasid edu uuesti Oxlade-Chamberlain (57. minutil), Sadio Mane (77.) ja Mohamed Salah (87.). Genki autabamuse lõi 88. minutil Stephen Odey.
Vooru ühes keskseimas kohtumises oli Milano Inter F-grupis parem Dortmundi Borussiast 2:0. Väravani jõudsid Lautaro Martinez (22.) ja Antonio Candreva (89).
Teises sama alagrupi mängus oli Barcelona võõrsil üle Praha Slaviast 2:1 (3. Lionel Messi, 57. ov Peter Olayinka - 50. Jan Boril).
Suurepärase saavutuseni jõudis aga 19-aastane norralane Erling Braut Haland, kes 2:3 kaotusmängus Napolile lõi mõlemad Salzburgi väravad. Tegemist on nüüd esimese mängijaga ajaloos, kes on oma kolme esimese Meistrite liiga mänguga löönud kuus väravat.
Tulemused ja tabeliseisud:
E-grupp: Salzburg - Napoli 2:3, Genk - Liverpool 1:4
Napoli 7 punkti, Liverpool 6, Salzburg 3, Genk 1
F-grupp: Praha Slavia - Barcelona 1:2, Milano Inter - Dortmundi Borussia 2:0
Barcelona 7, Inter 4, Dortmund 4, Praha Slavia 1
G-grupp: RB Leipzig - Zeniit 2:1, Benfica - Lyon 2:1
RB Leipzig 6, Zeniit 4, Lyon 4, Benfica 3
H-grupp: Ajax - Chelsea 0:1, Lille - Valencia 1:1
Ajax 6, Chelsea 6, Valencia 4, Lille 1 | Liverpool ja Barcelona võitsid, 19-aastane norralane on imelises hoos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alex Oxlade-Chamberlain viis Liverpooli juba teisel minutil juhtima ning teisel poolajal suurendasid edu uuesti Oxlade-Chamberlain (57. minutil), Sadio Mane (77.) ja Mohamed Salah (87.). Genki autabamuse lõi 88. minutil Stephen Odey.
Vooru ühes keskseimas kohtumises oli Milano Inter F-grupis parem Dortmundi Borussiast 2:0. Väravani jõudsid Lautaro Martinez (22.) ja Antonio Candreva (89).
Teises sama alagrupi mängus oli Barcelona võõrsil üle Praha Slaviast 2:1 (3. Lionel Messi, 57. ov Peter Olayinka - 50. Jan Boril).
Suurepärase saavutuseni jõudis aga 19-aastane norralane Erling Braut Haland, kes 2:3 kaotusmängus Napolile lõi mõlemad Salzburgi väravad. Tegemist on nüüd esimese mängijaga ajaloos, kes on oma kolme esimese Meistrite liiga mänguga löönud kuus väravat.
Tulemused ja tabeliseisud:
E-grupp: Salzburg - Napoli 2:3, Genk - Liverpool 1:4
Napoli 7 punkti, Liverpool 6, Salzburg 3, Genk 1
F-grupp: Praha Slavia - Barcelona 1:2, Milano Inter - Dortmundi Borussia 2:0
Barcelona 7, Inter 4, Dortmund 4, Praha Slavia 1
G-grupp: RB Leipzig - Zeniit 2:1, Benfica - Lyon 2:1
RB Leipzig 6, Zeniit 4, Lyon 4, Benfica 3
H-grupp: Ajax - Chelsea 0:1, Lille - Valencia 1:1
Ajax 6, Chelsea 6, Valencia 4, Lille 1
### Response:
Liverpool ja Barcelona võitsid, 19-aastane norralane on imelises hoos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige.
Ta on avaldanud arvukalt luulet, proosat, esseistikat ja tõlkeid.
Kaplinski sõnastas "40 kirja" esimese versiooni ja oli üks sellele allakirjutajaid.
Kaplinski kuulus Eesti Kongressi ja oli aastatel 1992-1995 riigikogu liige.
Kaplinski oli Tartu linna aukodanik ja teda on tunnustatud Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga.
2016. aastal sai Kaplinski riigi kultuuripreemia elutöö eest.
Jaan Kaplinski järgi on nimi pandud ka ühele asteroidile. 1998. aastal Tšehhi astronoomi poolt avastatud asteroidile pandi nimeks 29528 Kaplinski.
Kaplinskil oli diagnoositud amüotroofne lateraalskleroos (ALS).
Jaan Kaplinski ärasaatmine toimub pühapäeval, 15. augustil algusega kell 14.30 Tartus Jaani kirikus (Jaani tn 5). Viiruseohu tõttu on võimalik kirikusse lubada vaid vaktsineerituid, COVID-i läbipõdenuid või negatiivse testi sooritanuid. Pärgi ja suuri kimpe paluvad lähedased mitte tuua. | Suri Jaan Kaplinski | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige.
Ta on avaldanud arvukalt luulet, proosat, esseistikat ja tõlkeid.
Kaplinski sõnastas "40 kirja" esimese versiooni ja oli üks sellele allakirjutajaid.
Kaplinski kuulus Eesti Kongressi ja oli aastatel 1992-1995 riigikogu liige.
Kaplinski oli Tartu linna aukodanik ja teda on tunnustatud Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga.
2016. aastal sai Kaplinski riigi kultuuripreemia elutöö eest.
Jaan Kaplinski järgi on nimi pandud ka ühele asteroidile. 1998. aastal Tšehhi astronoomi poolt avastatud asteroidile pandi nimeks 29528 Kaplinski.
Kaplinskil oli diagnoositud amüotroofne lateraalskleroos (ALS).
Jaan Kaplinski ärasaatmine toimub pühapäeval, 15. augustil algusega kell 14.30 Tartus Jaani kirikus (Jaani tn 5). Viiruseohu tõttu on võimalik kirikusse lubada vaid vaktsineerituid, COVID-i läbipõdenuid või negatiivse testi sooritanuid. Pärgi ja suuri kimpe paluvad lähedased mitte tuua.
### Response:
Suri Jaan Kaplinski |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kristo Tohver, abikohtunikud Silver Kõiv ja Sten Klaasen ning neljas kohtunik Karl Koppel teenindavad neljapäeval UEFA Konverentsiliiga kvalifikatsiooniringi mängu Bakuus, kus on vastamisi kohalik Qarabag ja Küprose klubi Limassoli AEL.
Uno Tutk on kohtunike vaatleja teisipäeval Portugalis, kui Benfica võõrustab Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril Moskva Spartakit (RUS). Mängu kohtunik on Anthony Taylor (ENG). Viimati oli Tutk vaatleja Konverentsiliigas 1. FC Slovácko (CZE) – PFC Lokomotiv Plovdiv 1926 (BUL) matšil, kus kohtunikuks oli Andrew Madley (ENG).
Kadri Jägel oli delegaadiks juuli lõpus Andorras, kui Konverentsiliigas kohtusid Inter Club d'Escaldes (AND) – KF Teuta (ALB). Targo Kaldoja täitis delegaadi ülesandeid samuti Konverentsiliigas Islandil, kus olid vastamisi Breiðablik (ISL) – Aberdeen FC (SCO).
Raili Ellermaa on järgmisel nädalal delegaat naiste Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril Mariehamnis (FIN), kus osalevad Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United (FIN), AFC Universitatea Olimpia Cluj (ROU), Glentoran FC (NIR) ning Servette Football Club Chenois feminine (SUI).
Eurosarjas on jätkuvalt konkurentsis Tallinna FC Flora, kes võõrustab teisipäeval kell 19 A. Le Coq Arenal Omoniat (CYP). Kohtunikud tulevad Slovakkiast: väljakukohtunik on Ivan Kružliak, keda abistavad Branislav Hancko ja Ján Pozor, neljas kohtunik on Peter Královič. Avamängu võitis Küprose meeskond 1:0. | Uno Tutk hindab Inglismaa tippkohtuniku esitust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kristo Tohver, abikohtunikud Silver Kõiv ja Sten Klaasen ning neljas kohtunik Karl Koppel teenindavad neljapäeval UEFA Konverentsiliiga kvalifikatsiooniringi mängu Bakuus, kus on vastamisi kohalik Qarabag ja Küprose klubi Limassoli AEL.
Uno Tutk on kohtunike vaatleja teisipäeval Portugalis, kui Benfica võõrustab Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril Moskva Spartakit (RUS). Mängu kohtunik on Anthony Taylor (ENG). Viimati oli Tutk vaatleja Konverentsiliigas 1. FC Slovácko (CZE) – PFC Lokomotiv Plovdiv 1926 (BUL) matšil, kus kohtunikuks oli Andrew Madley (ENG).
Kadri Jägel oli delegaadiks juuli lõpus Andorras, kui Konverentsiliigas kohtusid Inter Club d'Escaldes (AND) – KF Teuta (ALB). Targo Kaldoja täitis delegaadi ülesandeid samuti Konverentsiliigas Islandil, kus olid vastamisi Breiðablik (ISL) – Aberdeen FC (SCO).
Raili Ellermaa on järgmisel nädalal delegaat naiste Meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiril Mariehamnis (FIN), kus osalevad Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United (FIN), AFC Universitatea Olimpia Cluj (ROU), Glentoran FC (NIR) ning Servette Football Club Chenois feminine (SUI).
Eurosarjas on jätkuvalt konkurentsis Tallinna FC Flora, kes võõrustab teisipäeval kell 19 A. Le Coq Arenal Omoniat (CYP). Kohtunikud tulevad Slovakkiast: väljakukohtunik on Ivan Kružliak, keda abistavad Branislav Hancko ja Ján Pozor, neljas kohtunik on Peter Královič. Avamängu võitis Küprose meeskond 1:0.
### Response:
Uno Tutk hindab Inglismaa tippkohtuniku esitust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane eestlane tegi oma suurtuuride debüüdi mullu samuti Vueltal, kus küll ühelgi etapil kõrgele kohale ei jõudnud, aga sõitis lõpuni ja sai kokkuvõttes 140. koha.
Lisaks Laasile on tänavuses koosseisus sakslased Maximilian Schachmann, Ben Zwiehoff ja Anton Palzer, austerlased Patrick Gamper ja Felix Grossschartner, belglane Jordi Meeus ja Poola lipu all võistlev itaallane Cesare Benedetti.
Laupäeval algaval Hispaania velotuuril läbitakse 21 etappi kogupikkusega üle 3400 kilomeetri. Võistlus kulmineerub 5. septembril. Lisaks Laasile on eestlastest võimalik ka Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) osalemine. | Martin Laas osaleb Vueltal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane eestlane tegi oma suurtuuride debüüdi mullu samuti Vueltal, kus küll ühelgi etapil kõrgele kohale ei jõudnud, aga sõitis lõpuni ja sai kokkuvõttes 140. koha.
Lisaks Laasile on tänavuses koosseisus sakslased Maximilian Schachmann, Ben Zwiehoff ja Anton Palzer, austerlased Patrick Gamper ja Felix Grossschartner, belglane Jordi Meeus ja Poola lipu all võistlev itaallane Cesare Benedetti.
Laupäeval algaval Hispaania velotuuril läbitakse 21 etappi kogupikkusega üle 3400 kilomeetri. Võistlus kulmineerub 5. septembril. Lisaks Laasile on eestlastest võimalik ka Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) osalemine.
### Response:
Martin Laas osaleb Vueltal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eks ma üritan kahe jalaga maa peal olla. Kui suur tõenäosus üldse on, et inimesed siia välja jõuavad ja oma parimas vormis? Neid on ikka vähe! Esimestel ongi õnnestunud, aga suuremal hulgal see tegelikult ei õnnestu," lausus Nurme ERR-ile.
"Ma olen täna 35 aastat vana ja Pariisis võib-olla 38. Siin olid 44-aastasedki maratoonarid - üks vähemalt - ja 42 oli ka, ma tean. Kui ma juba nii kaugele jõudnud olen kui täna, siis ma tahaks näha ära ka selle lõpu. Ehk mis tähendab olla 40-ne jooksja."
"Võib-olla teeks tõesti neli-viis aastat veel edasi," jätkas Nurme. "Siis saan ka teistele öelda, mis see tähendas. Kas sinna sisse jääb ka olümpia - jumal teab. Aga võiks ikka jääda!"
Järgmisel aastal on suurimaks tiitlivõistluseks EM. Eelmistel Euroopa meistrivõistlustel lõpetas Nurme üheksandana. "Seal võiks hästi joosta ja olles oma elu tippvormis, siis võiks ju jälle top kümnesse tulla ja miks mitte isegi sinna etteotsa ronida. See on meeskonnatöö ja eks ole näha - äkki õnnestub sealt midagi head välja tuua."
Pärast olümpiat viibib Nurme kodumaal ja pere keskel. "Minu preemia on see, et lähen järgmisel nädalal Tartusse ja korraldan lastele spordi ja piiblilugude laagri. Tahan lastele anda midagi, mis mu südames on ja see ongi parim, mis elus maha jätta saan. Aidates teisi, andes edasi midagi, mida ise olen omastanud."
"Muidugi, millest pere on jäänud sporditegemise tõttu ilma - seda tahaks kuidagi tagasi ka anda. Minna koju, hoolitseda oma laste eest, armastada oma naist. Olla tänulik selle eest, mis mul on ja mitte minna ahneks selle üle, mida mul ei ole. Aga võistelda tahaks ikka mõnel Eesti võistlusel ja mine sea tea - võib-olla hooaja lõpus mõni maratongi veel. Nüüd tuleb aeg maha võtta ja korra õhk välja lasta."
Samuti olümpial jooksnud Roman Fosti läheb Tokyost pere juurde Keeniasse. Kuidas on temal lood Pariisiga? "Kuna see aasta sai isiklik rekord tehtud, võtame aasta korraga. Sõbrad ütlesid mulle, et 2013 alustasid maratone Pariisis, miks mitte Pariisis teha viimane olümpiamaraton. Ega see kolm aastat ju kaugel ole. Aga kõige tähtsam, et oleks tervis korras, saaks kinnituskohad korda ja endal oleks motivatsiooni." | Nurme ei kavatse peatuda: tahaks näha, mida tähendab olla 40-aastane jooksja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eks ma üritan kahe jalaga maa peal olla. Kui suur tõenäosus üldse on, et inimesed siia välja jõuavad ja oma parimas vormis? Neid on ikka vähe! Esimestel ongi õnnestunud, aga suuremal hulgal see tegelikult ei õnnestu," lausus Nurme ERR-ile.
"Ma olen täna 35 aastat vana ja Pariisis võib-olla 38. Siin olid 44-aastasedki maratoonarid - üks vähemalt - ja 42 oli ka, ma tean. Kui ma juba nii kaugele jõudnud olen kui täna, siis ma tahaks näha ära ka selle lõpu. Ehk mis tähendab olla 40-ne jooksja."
"Võib-olla teeks tõesti neli-viis aastat veel edasi," jätkas Nurme. "Siis saan ka teistele öelda, mis see tähendas. Kas sinna sisse jääb ka olümpia - jumal teab. Aga võiks ikka jääda!"
Järgmisel aastal on suurimaks tiitlivõistluseks EM. Eelmistel Euroopa meistrivõistlustel lõpetas Nurme üheksandana. "Seal võiks hästi joosta ja olles oma elu tippvormis, siis võiks ju jälle top kümnesse tulla ja miks mitte isegi sinna etteotsa ronida. See on meeskonnatöö ja eks ole näha - äkki õnnestub sealt midagi head välja tuua."
Pärast olümpiat viibib Nurme kodumaal ja pere keskel. "Minu preemia on see, et lähen järgmisel nädalal Tartusse ja korraldan lastele spordi ja piiblilugude laagri. Tahan lastele anda midagi, mis mu südames on ja see ongi parim, mis elus maha jätta saan. Aidates teisi, andes edasi midagi, mida ise olen omastanud."
"Muidugi, millest pere on jäänud sporditegemise tõttu ilma - seda tahaks kuidagi tagasi ka anda. Minna koju, hoolitseda oma laste eest, armastada oma naist. Olla tänulik selle eest, mis mul on ja mitte minna ahneks selle üle, mida mul ei ole. Aga võistelda tahaks ikka mõnel Eesti võistlusel ja mine sea tea - võib-olla hooaja lõpus mõni maratongi veel. Nüüd tuleb aeg maha võtta ja korra õhk välja lasta."
Samuti olümpial jooksnud Roman Fosti läheb Tokyost pere juurde Keeniasse. Kuidas on temal lood Pariisiga? "Kuna see aasta sai isiklik rekord tehtud, võtame aasta korraga. Sõbrad ütlesid mulle, et 2013 alustasid maratone Pariisis, miks mitte Pariisis teha viimane olümpiamaraton. Ega see kolm aastat ju kaugel ole. Aga kõige tähtsam, et oleks tervis korras, saaks kinnituskohad korda ja endal oleks motivatsiooni."
### Response:
Nurme ei kavatse peatuda: tahaks näha, mida tähendab olla 40-aastane jooksja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 53-aastase hokitreeneri osalemine meeskonna juures sõltub siiski sellest, kas turniiril osalevad ka maailma tugevaima liiga NHL-i mängijad.
2021/2022 hooaja kalendrit koostades on küll olümpiapausiga arvestatud, aga midagi ei ole veel kinnitatud ja näiteks koroonaviiruse situatsiooni tõttu ei pruugi NHL-i hokimehed Pekingi olümpiale lennata.
Üheksa hooaega järjest Tampa Bay klubi juhendanud Cooperi kõrval moodustavad kogenud treenerite tiimi Bruce Cassidy (hetkel Boston Bruinsi peatreener), Peter DeBoer (Vegas Golden Knights) ja Barry Trotz (New York Islanders).
Cooperil on rahvuskoondise juhtimise kogemus juba olemas, sest 2017. aasta MM-turniiril juhendas ta kanadalased hõbemedaliteni.
Kanada meeskond on läbi aegade edukaim hokimaa üheksa kulla, nelja hõbeda ja kolme pronksmedaliga. NHL-i meeste osalusel võideti viimasest neljast olümpiast kolm, nõrgema koosseisuga PyeongChangi turniiril saadi pronksmedalid. | Selgus Pekingi olümpial Kanada hokimehi juhendav peatreener | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
53-aastase hokitreeneri osalemine meeskonna juures sõltub siiski sellest, kas turniiril osalevad ka maailma tugevaima liiga NHL-i mängijad.
2021/2022 hooaja kalendrit koostades on küll olümpiapausiga arvestatud, aga midagi ei ole veel kinnitatud ja näiteks koroonaviiruse situatsiooni tõttu ei pruugi NHL-i hokimehed Pekingi olümpiale lennata.
Üheksa hooaega järjest Tampa Bay klubi juhendanud Cooperi kõrval moodustavad kogenud treenerite tiimi Bruce Cassidy (hetkel Boston Bruinsi peatreener), Peter DeBoer (Vegas Golden Knights) ja Barry Trotz (New York Islanders).
Cooperil on rahvuskoondise juhtimise kogemus juba olemas, sest 2017. aasta MM-turniiril juhendas ta kanadalased hõbemedaliteni.
Kanada meeskond on läbi aegade edukaim hokimaa üheksa kulla, nelja hõbeda ja kolme pronksmedaliga. NHL-i meeste osalusel võideti viimasest neljast olümpiast kolm, nõrgema koosseisuga PyeongChangi turniiril saadi pronksmedalid.
### Response:
Selgus Pekingi olümpial Kanada hokimehi juhendav peatreener |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui norralane kogus 24, siis eestlane 22 punkti. Kolmandaks tuli 20 punktiga taas norralanae Odd Christian Eiking (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux).
Neljapäevast pühapäevale toimunud tugevuselt teise kategooria velotuuri tipphetk tuli Laasi jaoks reedesel etapil, mille eestlane suutis võita. Kokkuvõttes piirdus Laas siiski 82. kohaga, kaotades võitjale enam kui 14 minutiga.
Arctic Race'i võitis belglane Ben Hermans (Israel Start-Up Nation), kes edestas kahe sekundiga Eikingit ja kuue sekundiga prantslast Victor Lafay'd (Cofidis).
2015. aastal võitis Arctic Race'i kokkuvõttes Rein Taaramäe. | Laas tuli Arctic Race'i punktiarvestuses teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui norralane kogus 24, siis eestlane 22 punkti. Kolmandaks tuli 20 punktiga taas norralanae Odd Christian Eiking (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux).
Neljapäevast pühapäevale toimunud tugevuselt teise kategooria velotuuri tipphetk tuli Laasi jaoks reedesel etapil, mille eestlane suutis võita. Kokkuvõttes piirdus Laas siiski 82. kohaga, kaotades võitjale enam kui 14 minutiga.
Arctic Race'i võitis belglane Ben Hermans (Israel Start-Up Nation), kes edestas kahe sekundiga Eikingit ja kuue sekundiga prantslast Victor Lafay'd (Cofidis).
2015. aastal võitis Arctic Race'i kokkuvõttes Rein Taaramäe.
### Response:
Laas tuli Arctic Race'i punktiarvestuses teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Metroos ja linnalähirongides koroonapassi esialgu ei küsita, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Koroonapass tõendab, et selle omanik on kas vaktsineeritud, saanud värske negatiivse proovitulemuse või haiguse hiljuti läbi põdenud.
Arvamusküsitluste järgi pooldab enamik prantslasi koroonapassi, ülejäänud pole aga ükskõiksed, vaid väga ägedalt selle vastu. | Prantsusmaa nõuab koroonapassi näitamist üritustel, restoranis ja rongis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Metroos ja linnalähirongides koroonapassi esialgu ei küsita, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Koroonapass tõendab, et selle omanik on kas vaktsineeritud, saanud värske negatiivse proovitulemuse või haiguse hiljuti läbi põdenud.
Arvamusküsitluste järgi pooldab enamik prantslasi koroonapassi, ülejäänud pole aga ükskõiksed, vaid väga ägedalt selle vastu.
### Response:
Prantsusmaa nõuab koroonapassi näitamist üritustel, restoranis ja rongis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Grupifinišiga kulmineerunud etapil oli kõige väledam 27-aastane Bahaus, kelle järel finišeerisid kolumblane Alvaro Jose Hodeg (Deceuninck - Quick Step) ja prantslane Hugo Hofstetter (Israel Start-Up Nation).
Kangert sai võitjaga sama aja juures 68. kohta. Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation) lõpetas veidi pärast peagruppi, kaotades Bauhausile minuti ja 53 sekundiga.
Poola velotuur kestab pühapäevani. | Kangert lõpetas Poola velotuuril peagrupis, võit sakslasele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Grupifinišiga kulmineerunud etapil oli kõige väledam 27-aastane Bahaus, kelle järel finišeerisid kolumblane Alvaro Jose Hodeg (Deceuninck - Quick Step) ja prantslane Hugo Hofstetter (Israel Start-Up Nation).
Kangert sai võitjaga sama aja juures 68. kohta. Norman Vahtra (Israel Start-Up Nation) lõpetas veidi pärast peagruppi, kaotades Bauhausile minuti ja 53 sekundiga.
Poola velotuur kestab pühapäevani.
### Response:
Kangert lõpetas Poola velotuuril peagrupis, võit sakslasele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AstraZeneca koos oma tootmispartneri India seerumiinstituudiga müüsid juuli jooksul miljard annust koroonavaktsiini 170 riiki, vahendas "Aktuaalne kaamera".
BioNTechi teatel loodab firma koroonavaktsiini müügist teenida 15,9 miljardit eurot tulu ehk maikuist tuluennustust on oluliselt optimistlikumaks kohandatud. | Pfizer ja BioNTech müüsid juulis üle miljardi annuse koroonavaktsiini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AstraZeneca koos oma tootmispartneri India seerumiinstituudiga müüsid juuli jooksul miljard annust koroonavaktsiini 170 riiki, vahendas "Aktuaalne kaamera".
BioNTechi teatel loodab firma koroonavaktsiini müügist teenida 15,9 miljardit eurot tulu ehk maikuist tuluennustust on oluliselt optimistlikumaks kohandatud.
### Response:
Pfizer ja BioNTech müüsid juulis üle miljardi annuse koroonavaktsiini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljast etapist koosneva velotuuri teisel ja kolmandal etapil sai eestlane teise koha. Viimase etapi lõpetas ta kümnendana.
Punktiarvestuses tuli Taaramäe neljandaks ja mägede arvestuses üheksandaks.
Sazka Touri võitis Itaalia jalgrattur Filippo Zand (Bardiani-CSF-Faizane; 16:45.21), kellele järgnes norralane Tobias Halland Johannessen (Uno-X; +0.15). Taaramäe kaotas võitjale 40 sekundiga. | Taaramäe lõpetas Tšehhi velotuuri kolmandana | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljast etapist koosneva velotuuri teisel ja kolmandal etapil sai eestlane teise koha. Viimase etapi lõpetas ta kümnendana.
Punktiarvestuses tuli Taaramäe neljandaks ja mägede arvestuses üheksandaks.
Sazka Touri võitis Itaalia jalgrattur Filippo Zand (Bardiani-CSF-Faizane; 16:45.21), kellele järgnes norralane Tobias Halland Johannessen (Uno-X; +0.15). Taaramäe kaotas võitjale 40 sekundiga.
### Response:
Taaramäe lõpetas Tšehhi velotuuri kolmandana |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Palusalu seljatas avaringis austerlase Eduard Schölli ja teises ringis rumeenlase Zoltan Kondorossy. Kolmandas ringis oli ta kohtunike otsusega 3:0 üle rootslasest John Nymanist ja neljandas samuti 3:0 türklasest Mehmet Cobanist.
Viimases ringis sai Palusalu samuti kohtunike 3:0 otsusega võidu sakslase Kurt Hornfischeri üle ja see tõi eestlasele viiepäevase pausi järel teise kulla. Eelnevalt oli teda saatnud edu vabamaadluse raskekaalus.
9. augustil tõid aga eestlastele medali veel kaks maadlejat: August Neo sai pronksi kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus (kuni 87 kg) ja Voldemar Väli kreeka-rooma maadluse kergekaalus (kuni 66 kg).
Maailma tähelepanu pälvis suuresti aga Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane Jesse Owens, kes teenis USA 4 x 100 meetri teatevõistkonna liikmena oma neljanda kuldmedali. Varem oli ta võitnud ka 100 ja 200 meetri jooksu ning kaugushüppe. | Kristjan Palusalu krooniti 85 aastat tagasi kahekordseks olümpiavõitjaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Palusalu seljatas avaringis austerlase Eduard Schölli ja teises ringis rumeenlase Zoltan Kondorossy. Kolmandas ringis oli ta kohtunike otsusega 3:0 üle rootslasest John Nymanist ja neljandas samuti 3:0 türklasest Mehmet Cobanist.
Viimases ringis sai Palusalu samuti kohtunike 3:0 otsusega võidu sakslase Kurt Hornfischeri üle ja see tõi eestlasele viiepäevase pausi järel teise kulla. Eelnevalt oli teda saatnud edu vabamaadluse raskekaalus.
9. augustil tõid aga eestlastele medali veel kaks maadlejat: August Neo sai pronksi kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus (kuni 87 kg) ja Voldemar Väli kreeka-rooma maadluse kergekaalus (kuni 66 kg).
Maailma tähelepanu pälvis suuresti aga Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane Jesse Owens, kes teenis USA 4 x 100 meetri teatevõistkonna liikmena oma neljanda kuldmedali. Varem oli ta võitnud ka 100 ja 200 meetri jooksu ning kaugushüppe.
### Response:
Kristjan Palusalu krooniti 85 aastat tagasi kahekordseks olümpiavõitjaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et pidurdada koroonaviiruse levikut ja tagada koondise maksimaalne kaitstus enne kodust EM-i, on kõik mängud publikule suletud.
Peatreener Cedric Enardi kasutuses on nendeks kohtumisteks 17 mängijat. Peatreener ütles, et viimane ettevalmistusperiood on kulgenud soovitult.
"Alustasime rahulikult, liigume edasi samm-sammult, et mitte üle forsseerida ja saada aimu, millises seisus mehed on. Vigastustega hädas olnud meeste osas püüame eriti ettevaatlikult tegutseda, aga algus on olnud hea," kommenteeris juhendaja alaliidu pressiteate vahendusel.
"Ootan väga, et saaksime end kuus kuue vastu mängulises olukorras proovile panna nii-öelda päris vastasega, mitte omavahelises mängus. Ootan meestelt juba praegu õiget meelestatust ja võitluslikkust, et septembri alguses oleks kõik nii nagu vaja. Mängudes kasutan kõiki 17 meest, mõistagi arvestan igaühe hetkeseisuga."
Rahvusmeeskonna koosseis mängudes Soomega:
Sidemängijad: Kert Toobal, Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan
Temporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits, Henri Treial
Nurgaründajad: Robert Täht, Kristo Kollo, Märt Tammearu, Albert Hurt, Karli Allik
Liberod: Silver Maar, Johan Vahter, Rait Rikberg
Kontrollmängud enne EM-finaalturniiri:
11. august kell 16.00 Eesti – Soome
12. august kell 16.00 Eesti – Soome (ametlik kontrollmäng)
13. august kell 11.00 Eesti – Soome
26. august kell 16.00 Eesti – Hispaania
27. august kell 17.00 Eesti – Hispaania
28. august kell 16.00 Eesti – Hispaania (ametlik kontrollmäng) | EM-iks valmistuv Eesti võrkpallikoondis peab kontrollmänge Soomega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et pidurdada koroonaviiruse levikut ja tagada koondise maksimaalne kaitstus enne kodust EM-i, on kõik mängud publikule suletud.
Peatreener Cedric Enardi kasutuses on nendeks kohtumisteks 17 mängijat. Peatreener ütles, et viimane ettevalmistusperiood on kulgenud soovitult.
"Alustasime rahulikult, liigume edasi samm-sammult, et mitte üle forsseerida ja saada aimu, millises seisus mehed on. Vigastustega hädas olnud meeste osas püüame eriti ettevaatlikult tegutseda, aga algus on olnud hea," kommenteeris juhendaja alaliidu pressiteate vahendusel.
"Ootan väga, et saaksime end kuus kuue vastu mängulises olukorras proovile panna nii-öelda päris vastasega, mitte omavahelises mängus. Ootan meestelt juba praegu õiget meelestatust ja võitluslikkust, et septembri alguses oleks kõik nii nagu vaja. Mängudes kasutan kõiki 17 meest, mõistagi arvestan igaühe hetkeseisuga."
Rahvusmeeskonna koosseis mängudes Soomega:
Sidemängijad: Kert Toobal, Robert Viiber, Renet Vanker
Diagonaalründajad: Oliver Venno, Renee Teppan
Temporündajad: Ardo Kreek, Timo Tammemaa, Andri Aganits, Henri Treial
Nurgaründajad: Robert Täht, Kristo Kollo, Märt Tammearu, Albert Hurt, Karli Allik
Liberod: Silver Maar, Johan Vahter, Rait Rikberg
Kontrollmängud enne EM-finaalturniiri:
11. august kell 16.00 Eesti – Soome
12. august kell 16.00 Eesti – Soome (ametlik kontrollmäng)
13. august kell 11.00 Eesti – Soome
26. august kell 16.00 Eesti – Hispaania
27. august kell 17.00 Eesti – Hispaania
28. august kell 16.00 Eesti – Hispaania (ametlik kontrollmäng)
### Response:
EM-iks valmistuv Eesti võrkpallikoondis peab kontrollmänge Soomega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaan oli luuletaja ja neid on alati vähe. Ikka vaid mõni üksik, alati vaid loetud arv ühe väikese rahva keeles. Jah, muidugi, ta oli veel nii palju, ühiskonnategelane, teisitimõtleja, isegi parlamendisaadik, kirjanik kõige laiemas ja kõige rikkamas mõttes, romaanidest kuni blogipostitusteni. Kõike, mida ta kirjutas, oli alati huvitav lugeda. Alati oli selles midagi värsket, üks väike ootamatus, üks väike muie.
Aga ikkagi, kõigepealt oli ta luuletaja.
Surmatunnil langeb inimese kuju ümbert maha kõik vähem oluline ja alles jääb imelikul kombel see kõige värskem, kõige elavam, see eriline naeratus, millega ta elades vaatas maailma.
Luuletaja on saadik ühest teisest paigast, ühelt teiselt maalt. Maalt, kus taevas on kõrgem, kus õhk on puhtam ja kus inimesed teavad üht saladust. Maalt, mis on küll siinsamas, aga mis ei ole alati kättesaadav ega ligipääsetav. Luule avab sinna akna ja mõnikord ka ukse. Luule on see, mis hingata laseb, kui teinekord rusub ja matab. 1980ndate sumbunud ja hallis Tartus kehastas Jaan Kaplinski just seda: ühte teist maailma, mida tema tundis ja teadis, mille vaba kodanik ta oli ja kuhu ta lahkesti ka meile kõigile ust paotas. Tema loengutel ülikooli Tõlkekabinetis, nagu seda tagasihoidlikult kutsuti, kuulis asju ja asjadest, millest keegi teine selles linnas ei rääkinud. Ega vist mõelnudki. Temas oli midagi nii suveräänset. Ja samas nii haavatavat. Kuidas ta julgeb kõigest sellest ...? Selles julgemises, avameelsuses oli mingi tohutu julgustus. Jah, ta oli nagu see kuningas ilma maata ühes ta enda noorepõlveluuletuses. Nüüd on see kuningas teel teisele maale, võib-olla oma päriskoju, aga sellest me enam midagi ei tea. Sealt ta ei kirjuta meile enam.
Aga just nagu kirjutaks ikka! Tarvitseb mul vaid lahti teha too väikene siniste kaantega raamat, "Õhtu toob tagasi kõik", mis mulle alati nii palju on tähendanud, ja jälle on tunne, nagu räägiks ta neid sõnu just siin ja praegu. Luule on igavene olevik, luule tühistab meie minevikukahetsused ja tulevikuhirmud. Korraga oleme vabad. Meil pole vaja kuhugi reisida, meil pole vaja millestki pääseda, lihtsalt teha lahti üks väikene siniste kaantega raamat. Ja isegi seda pole vaja. Lihtsalt tuletada meelde need sõnad. Sa ju mäletad neid?
Pesu ei saa kunagi pestud.
Ahi ei saa kunagi köetud.
Raamatud ei saa kunagi loetud.
Elu ei saa kunagi valmis.
Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg
püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks.
Kui tara on ühest otsast korras,
laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on praod,
laste püksipõlved katki...
Kõike ei jõua meeleski pidada. Ime on,
et selle kõige kõrval jõuab märgata
kevadet, mida on kõik nii täis,
mida jätkub igale poole – õhtupilvedesse,
vainurästa laulu ja igasse
kastepiiska igal rohuliblel niidul,
nii kaugele kui silm videvas seletab. | Tõnu Õnnepalu: kõiges, mida Jaan kirjutas, oli alati üks väike muie | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaan oli luuletaja ja neid on alati vähe. Ikka vaid mõni üksik, alati vaid loetud arv ühe väikese rahva keeles. Jah, muidugi, ta oli veel nii palju, ühiskonnategelane, teisitimõtleja, isegi parlamendisaadik, kirjanik kõige laiemas ja kõige rikkamas mõttes, romaanidest kuni blogipostitusteni. Kõike, mida ta kirjutas, oli alati huvitav lugeda. Alati oli selles midagi värsket, üks väike ootamatus, üks väike muie.
Aga ikkagi, kõigepealt oli ta luuletaja.
Surmatunnil langeb inimese kuju ümbert maha kõik vähem oluline ja alles jääb imelikul kombel see kõige värskem, kõige elavam, see eriline naeratus, millega ta elades vaatas maailma.
Luuletaja on saadik ühest teisest paigast, ühelt teiselt maalt. Maalt, kus taevas on kõrgem, kus õhk on puhtam ja kus inimesed teavad üht saladust. Maalt, mis on küll siinsamas, aga mis ei ole alati kättesaadav ega ligipääsetav. Luule avab sinna akna ja mõnikord ka ukse. Luule on see, mis hingata laseb, kui teinekord rusub ja matab. 1980ndate sumbunud ja hallis Tartus kehastas Jaan Kaplinski just seda: ühte teist maailma, mida tema tundis ja teadis, mille vaba kodanik ta oli ja kuhu ta lahkesti ka meile kõigile ust paotas. Tema loengutel ülikooli Tõlkekabinetis, nagu seda tagasihoidlikult kutsuti, kuulis asju ja asjadest, millest keegi teine selles linnas ei rääkinud. Ega vist mõelnudki. Temas oli midagi nii suveräänset. Ja samas nii haavatavat. Kuidas ta julgeb kõigest sellest ...? Selles julgemises, avameelsuses oli mingi tohutu julgustus. Jah, ta oli nagu see kuningas ilma maata ühes ta enda noorepõlveluuletuses. Nüüd on see kuningas teel teisele maale, võib-olla oma päriskoju, aga sellest me enam midagi ei tea. Sealt ta ei kirjuta meile enam.
Aga just nagu kirjutaks ikka! Tarvitseb mul vaid lahti teha too väikene siniste kaantega raamat, "Õhtu toob tagasi kõik", mis mulle alati nii palju on tähendanud, ja jälle on tunne, nagu räägiks ta neid sõnu just siin ja praegu. Luule on igavene olevik, luule tühistab meie minevikukahetsused ja tulevikuhirmud. Korraga oleme vabad. Meil pole vaja kuhugi reisida, meil pole vaja millestki pääseda, lihtsalt teha lahti üks väikene siniste kaantega raamat. Ja isegi seda pole vaja. Lihtsalt tuletada meelde need sõnad. Sa ju mäletad neid?
Pesu ei saa kunagi pestud.
Ahi ei saa kunagi köetud.
Raamatud ei saa kunagi loetud.
Elu ei saa kunagi valmis.
Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg
püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks.
Kui tara on ühest otsast korras,
laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi,
köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on praod,
laste püksipõlved katki...
Kõike ei jõua meeleski pidada. Ime on,
et selle kõige kõrval jõuab märgata
kevadet, mida on kõik nii täis,
mida jätkub igale poole – õhtupilvedesse,
vainurästa laulu ja igasse
kastepiiska igal rohuliblel niidul,
nii kaugele kui silm videvas seletab.
### Response:
Tõnu Õnnepalu: kõiges, mida Jaan kirjutas, oli alati üks väike muie |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelvalikturniiril mängivad meeskonnad, kes ei jõudnud 2022. aasta EM-finaalturniirile. Lisaks Lätile on grupis Rumeenia ja esimesest faasist edasi pääsenud Valgevene.
Eelvalikturniiri teises faasis moodustati neli kolmeliikmelist alagruppi, mille kaks paremat pääsevad valikturniirile. Läti võõrustab oma vastaseid Riias.
Esimeses mängus alistati laupäeval Rumeenia 108:72 (37:16, 20:9, 29:22, 22:25) ja teises kohtumises pühapäeval Valgevene 92:83 (21:20, 24:24, 20:23, 27:16).
Mõlema vastasega peab Läti veel korra uuesti kohtuma: kolmapäeval Rumeeniaga ja neljapäeval Valgevenega.
Eesti korvpallikoondis pääses 2022. aasta EM-finaalturniirile ja saab seega alustada otse valikturniirilt.
MM-finaalturniir peetakse ülejärgmisel aastal Indoneesias, Jaapanis ja Filipiinidel. | Läti korvpallikoondis alustas MM-ile pürgimist edukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelvalikturniiril mängivad meeskonnad, kes ei jõudnud 2022. aasta EM-finaalturniirile. Lisaks Lätile on grupis Rumeenia ja esimesest faasist edasi pääsenud Valgevene.
Eelvalikturniiri teises faasis moodustati neli kolmeliikmelist alagruppi, mille kaks paremat pääsevad valikturniirile. Läti võõrustab oma vastaseid Riias.
Esimeses mängus alistati laupäeval Rumeenia 108:72 (37:16, 20:9, 29:22, 22:25) ja teises kohtumises pühapäeval Valgevene 92:83 (21:20, 24:24, 20:23, 27:16).
Mõlema vastasega peab Läti veel korra uuesti kohtuma: kolmapäeval Rumeeniaga ja neljapäeval Valgevenega.
Eesti korvpallikoondis pääses 2022. aasta EM-finaalturniirile ja saab seega alustada otse valikturniirilt.
MM-finaalturniir peetakse ülejärgmisel aastal Indoneesias, Jaapanis ja Filipiinidel.
### Response:
Läti korvpallikoondis alustas MM-ile pürgimist edukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese mängu Itaaliale 19 väravaga kaotanud Eesti alustas kohtumist oluliselt vähem närviliselt. Kuigi sünnipäevalaps Gertu Jõhvikas saatis esimese viske üle värava, tuli paremäär Inga Bušinalt peagi 1:1. Aga nagu avamänguski, valmistasid muret pallikaotused ja neile järgnenud vastaste kiirrünnakud.
Eesti järgmist väravat pidi ootama 11. minutini ning selle ajaga oli Serbia põgenenud 8:1 eduseisu. Rünnakul ei suudetud kuidagi lahti muukida vastaste kaitseliini, visked maandusid blokis või hästi tõrjunud puurivahi Anja Cvetkovici kätes. Kümneminutilise mängu järel said eestlannad aga kaitse pidama, Serbiat hoiti nullil ka vähemuses mängides.
Suurepäraselt tõrjus Eesti väravasuul Darja Belokurova, peatades ridamisi kiirrünnakuidki. Jõhvikas oli täpne nii tagant visates kui ka läbimurdel ning 24. minutil oli seis 12:4. Poolaja lõpul pääses serblannade füüsiline võimsus maksvusele ning puhkama minnes näitas tabloo 17:5.
Pausijärgselt vahetas Serbia välja põhikoosseisu, aga mängukvaliteedile see jälge ei jätnud. Endiselt oli Eesti hädas tehnilise praagi ja vastaste kiirete rünnakulahendustega. Teist poolaega oli mängitud üle üheksa minuti, enne kui Aleksandra-Jennifer Mednikova hiilgava läbimurde tulemusena Eesti skoori kasvatas.
Eesti kaitses agressiivselt, ent järgnesid mitmed kaheminutilised karistused. 20-väravaliseks rebenes vahe esmakordselt 42. minutil, kuid eestlannad jätkasid võitlust. 17. sünnipäeva tähistanud Jõhvikas oli aktiivne nii rünnakul kui ka kaitses ning teenis 54. minutil kolmanda eemaldamise tõttu punase kaardi.
Serbia võttis lõpuks kindla 36:13 võidu. Eesti resultatiivsemad olid täna mängujuhid, sest nii Jõhvikas kui ka Mednikova tabasid kolmel korral, Beata Gajevskaja lisas kaks väravat ning ühel puhul olid täpsed Bušina, Laura Kärner, Karina Kuul, Marta Vinogradova ja Milana Leoke-Bosenko.
"Võime mängida palju paremini! Parandamisruumi on kõikjal, aga eriti kaitses. Seal me praegu hakkama ei saa. Mängudes, kus vastane nii palju kiirrünnakuid teeb, pole väravavahil lihtne, aga annan oma parima. Loomulikult saame siit turniirilt suurepärase kogemuse," tunnistas korraldajate poolt Eesti parimaks valitud väravavaht Belokurova.
"Positiivse poole pealt tooks välja, et mõlemas senises mängus on meil olnud perioode, kus plaanitu toimib. Teeme häid läbimurdeid, kombinatsioonid õnnestuvad ja võitleme isukalt. Aga neid hetki on vähe ja tüdrukud kaotavad liiga kiirelt eneseusu, mis viib omakorda pallikaotusteni," sõnas Eesti koondise peatreener Ella Kungurtseva.
"Muidugi peame tunnistama, et tasemevahe on suur – vastastel on rohkem kogemusi ja parem kokkumäng. Aga siin on suurepärane õppimiskoht ja me ei lase tujul langeda. Loodame, et suudame oma mängu parandada, eriti just võistkondliku koostöö osas nii kaitses kui ka rünnakul," lisas Kungurtseva. | Eesti käsipallineiud jätkavad EM-turniiril võiduta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese mängu Itaaliale 19 väravaga kaotanud Eesti alustas kohtumist oluliselt vähem närviliselt. Kuigi sünnipäevalaps Gertu Jõhvikas saatis esimese viske üle värava, tuli paremäär Inga Bušinalt peagi 1:1. Aga nagu avamänguski, valmistasid muret pallikaotused ja neile järgnenud vastaste kiirrünnakud.
Eesti järgmist väravat pidi ootama 11. minutini ning selle ajaga oli Serbia põgenenud 8:1 eduseisu. Rünnakul ei suudetud kuidagi lahti muukida vastaste kaitseliini, visked maandusid blokis või hästi tõrjunud puurivahi Anja Cvetkovici kätes. Kümneminutilise mängu järel said eestlannad aga kaitse pidama, Serbiat hoiti nullil ka vähemuses mängides.
Suurepäraselt tõrjus Eesti väravasuul Darja Belokurova, peatades ridamisi kiirrünnakuidki. Jõhvikas oli täpne nii tagant visates kui ka läbimurdel ning 24. minutil oli seis 12:4. Poolaja lõpul pääses serblannade füüsiline võimsus maksvusele ning puhkama minnes näitas tabloo 17:5.
Pausijärgselt vahetas Serbia välja põhikoosseisu, aga mängukvaliteedile see jälge ei jätnud. Endiselt oli Eesti hädas tehnilise praagi ja vastaste kiirete rünnakulahendustega. Teist poolaega oli mängitud üle üheksa minuti, enne kui Aleksandra-Jennifer Mednikova hiilgava läbimurde tulemusena Eesti skoori kasvatas.
Eesti kaitses agressiivselt, ent järgnesid mitmed kaheminutilised karistused. 20-väravaliseks rebenes vahe esmakordselt 42. minutil, kuid eestlannad jätkasid võitlust. 17. sünnipäeva tähistanud Jõhvikas oli aktiivne nii rünnakul kui ka kaitses ning teenis 54. minutil kolmanda eemaldamise tõttu punase kaardi.
Serbia võttis lõpuks kindla 36:13 võidu. Eesti resultatiivsemad olid täna mängujuhid, sest nii Jõhvikas kui ka Mednikova tabasid kolmel korral, Beata Gajevskaja lisas kaks väravat ning ühel puhul olid täpsed Bušina, Laura Kärner, Karina Kuul, Marta Vinogradova ja Milana Leoke-Bosenko.
"Võime mängida palju paremini! Parandamisruumi on kõikjal, aga eriti kaitses. Seal me praegu hakkama ei saa. Mängudes, kus vastane nii palju kiirrünnakuid teeb, pole väravavahil lihtne, aga annan oma parima. Loomulikult saame siit turniirilt suurepärase kogemuse," tunnistas korraldajate poolt Eesti parimaks valitud väravavaht Belokurova.
"Positiivse poole pealt tooks välja, et mõlemas senises mängus on meil olnud perioode, kus plaanitu toimib. Teeme häid läbimurdeid, kombinatsioonid õnnestuvad ja võitleme isukalt. Aga neid hetki on vähe ja tüdrukud kaotavad liiga kiirelt eneseusu, mis viib omakorda pallikaotusteni," sõnas Eesti koondise peatreener Ella Kungurtseva.
"Muidugi peame tunnistama, et tasemevahe on suur – vastastel on rohkem kogemusi ja parem kokkumäng. Aga siin on suurepärane õppimiskoht ja me ei lase tujul langeda. Loodame, et suudame oma mängu parandada, eriti just võistkondliku koostöö osas nii kaitses kui ka rünnakul," lisas Kungurtseva.
### Response:
Eesti käsipallineiud jätkavad EM-turniiril võiduta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peaks valitsus Aukštaitijas ja Kraslavas eriolukorra välja kuulutama, laienevad seal kohe piirivalve volitused.
Siseministeerium märkis, et Leedu valitsus kehtestas piirivalve erikorra, mistõttu on migrandid viimastel päevadel Valgevenes koondunud Poola ja Läti piirile ja püüavad sealt üle tulla.
Siseminister sõidab Läti-Valgevene piiriga tutvuma kolmapäeval.
Valitsuse eriolukorra otsus nõuab seimi kinnitust. | Läti plaanib kuulutada Valgevene piiril välja eriolukorra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peaks valitsus Aukštaitijas ja Kraslavas eriolukorra välja kuulutama, laienevad seal kohe piirivalve volitused.
Siseministeerium märkis, et Leedu valitsus kehtestas piirivalve erikorra, mistõttu on migrandid viimastel päevadel Valgevenes koondunud Poola ja Läti piirile ja püüavad sealt üle tulla.
Siseminister sõidab Läti-Valgevene piiriga tutvuma kolmapäeval.
Valitsuse eriolukorra otsus nõuab seimi kinnitust.
### Response:
Läti plaanib kuulutada Valgevene piiril välja eriolukorra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajasõitudes näitas parimat aega Soodla, kes võitis ajasõidu kaasmaalase Sten Ivanovi ees ja Lakovica oli kolmas. Märten Arula oli ajasõidus kuues ja Erik-Rennes Pihlak seitsmes.
Esimeses võistlussõidus näitas oma ülihead starti Lakovica, kes väljus esimesest pöördest liidrina. Tema kannul kohe Soodla ja Noel Vänttinen Soomest. Sõit aga katkestati, sest teises pöördes toimus kolmikavarii poolaka Jakub Rochnowski, Arula ja Pihlaku vahel. Eestlaste paadid said kõvasti pihta ja nende jaoks oli võistlus selleks korraks lõppenud. Rochnowski pääses kergemini ja sai võistlust jätkata.
Kordusstardis sai parima lähte järjekordselt Lakovica, tema järel Soodla ja kolmandana Ivanov. Esimesed kaks läksid oma teed, aga kolmandale kohale käis kõva võidusõit Ivanovi, rootslase Hilmer Wibergi ja Vänttineni vahel. Wiberg võttis sõidust lõpuks kolmanda koha, Ivanov oli neljas ja Vänttinen viies.
Teises sõidus jätkus Lakovica ülemvõim stardist alates. Esimesel ringil käis põnev sõit kohtadele teisest viiendani Soodla, Ivanovi, Wibergi ja Vänttineni vahel. Viimasteks ringideks olid aga juba väiksed vahed sisse sõidetud ja teise sõidu esiviisik oli järgmine: Lakovica, Soodla, Ivanov, Wiberg ja Vänttinen.
Kolmas ja neljas sõit toimusid pühapäeval ning selleks ajaks oli Trzciankas tuul tõusnud ja tingimused muutunud raskemaks. Stardifoori tulede kustudes ei käivitunud koheselt võistluse liidri Lakovica paadimootor ja parima stardi said Soodla ja Ivanov.
Esimeses pöördes oli Lakovica küll juba kolmas, aga teises pöördes sõiduvea teinud Ivanov tõttu sai Soodla väikese edu sisse ja läks oma teed. Lakovical omakorda kannul Vänttinen, Rochnowski ja Wiberg. Sõidu lõpus hakkas rolli mängima sõiduoskus, sest puhanguline tuul tõstis mitmel korral veest lahti nii Lakovica kui Rochnowski paadi. Sõidu võit läks Soodlale, teiseks sõitis ennast Wiberg, kolmas oli Lakovica.
Neljanda sõidu stardis Lakovica enam ei eksinud ja oma tugeva stardiga asus ta võistlust kohe algusest juhtima. Soodla püüdis sõidu esimeses pooles leida võimalusi lätlannast möödumiseks aga selleks oleks Lakovica pidanud tegema sõiduvea. Viimase võistlussõidu lõpetas punane lipp, kui eelviimasel ringil läks lendu viiendal kohal sõitnud Ivanovi paat. Kuna 75% sõidust oli läbitud siis kordusstarti ei toimunud.
"Ma olen tulemusega väga rahul, kuna oli väga raske võistlus. Teisel võistluspäeval tõusnud tuul ja lained tegid mõlemad sõidud ettearvamatuks. Ma panin kõik oma oskused ja jõu mängu, et paati vee küljes kinni hoida," jäi Kärol Soodla võistlusega rahule.
Peale tehnilist kontrolli kuulutati Euroopa meistriks lätlanna Laura Lakovica, hõbemedal kuulus Kärol Soodlale ja pronks Hilmer Wibergile Rootsist. Sten Ivanov tuli neljandaks. | Eestlanna Soodla tuli veemoto EM-il hõbedale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajasõitudes näitas parimat aega Soodla, kes võitis ajasõidu kaasmaalase Sten Ivanovi ees ja Lakovica oli kolmas. Märten Arula oli ajasõidus kuues ja Erik-Rennes Pihlak seitsmes.
Esimeses võistlussõidus näitas oma ülihead starti Lakovica, kes väljus esimesest pöördest liidrina. Tema kannul kohe Soodla ja Noel Vänttinen Soomest. Sõit aga katkestati, sest teises pöördes toimus kolmikavarii poolaka Jakub Rochnowski, Arula ja Pihlaku vahel. Eestlaste paadid said kõvasti pihta ja nende jaoks oli võistlus selleks korraks lõppenud. Rochnowski pääses kergemini ja sai võistlust jätkata.
Kordusstardis sai parima lähte järjekordselt Lakovica, tema järel Soodla ja kolmandana Ivanov. Esimesed kaks läksid oma teed, aga kolmandale kohale käis kõva võidusõit Ivanovi, rootslase Hilmer Wibergi ja Vänttineni vahel. Wiberg võttis sõidust lõpuks kolmanda koha, Ivanov oli neljas ja Vänttinen viies.
Teises sõidus jätkus Lakovica ülemvõim stardist alates. Esimesel ringil käis põnev sõit kohtadele teisest viiendani Soodla, Ivanovi, Wibergi ja Vänttineni vahel. Viimasteks ringideks olid aga juba väiksed vahed sisse sõidetud ja teise sõidu esiviisik oli järgmine: Lakovica, Soodla, Ivanov, Wiberg ja Vänttinen.
Kolmas ja neljas sõit toimusid pühapäeval ning selleks ajaks oli Trzciankas tuul tõusnud ja tingimused muutunud raskemaks. Stardifoori tulede kustudes ei käivitunud koheselt võistluse liidri Lakovica paadimootor ja parima stardi said Soodla ja Ivanov.
Esimeses pöördes oli Lakovica küll juba kolmas, aga teises pöördes sõiduvea teinud Ivanov tõttu sai Soodla väikese edu sisse ja läks oma teed. Lakovical omakorda kannul Vänttinen, Rochnowski ja Wiberg. Sõidu lõpus hakkas rolli mängima sõiduoskus, sest puhanguline tuul tõstis mitmel korral veest lahti nii Lakovica kui Rochnowski paadi. Sõidu võit läks Soodlale, teiseks sõitis ennast Wiberg, kolmas oli Lakovica.
Neljanda sõidu stardis Lakovica enam ei eksinud ja oma tugeva stardiga asus ta võistlust kohe algusest juhtima. Soodla püüdis sõidu esimeses pooles leida võimalusi lätlannast möödumiseks aga selleks oleks Lakovica pidanud tegema sõiduvea. Viimase võistlussõidu lõpetas punane lipp, kui eelviimasel ringil läks lendu viiendal kohal sõitnud Ivanovi paat. Kuna 75% sõidust oli läbitud siis kordusstarti ei toimunud.
"Ma olen tulemusega väga rahul, kuna oli väga raske võistlus. Teisel võistluspäeval tõusnud tuul ja lained tegid mõlemad sõidud ettearvamatuks. Ma panin kõik oma oskused ja jõu mängu, et paati vee küljes kinni hoida," jäi Kärol Soodla võistlusega rahule.
Peale tehnilist kontrolli kuulutati Euroopa meistriks lätlanna Laura Lakovica, hõbemedal kuulus Kärol Soodlale ja pronks Hilmer Wibergile Rootsist. Sten Ivanov tuli neljandaks.
### Response:
Eestlanna Soodla tuli veemoto EM-il hõbedale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minu huvi nähtuse vastu, mida Ivo Linna ühes oma intervjuus on nimetanud "Eesti invasiooniks", algas 2000. aastal, kui terveks aastaks Venemaale Jakuutiasse sõitsin. See oli natukene nagu tagasiminek minevikku, sest kohati meenutas eluolu Venemaa perifeerias Nõukogude Liidu viimaseid aastaid. Pidevalt puutusin kokku sellega, et minult küsiti, kuidas Urmas Ott, Anne Veski või Tõnis Mägi elavad. Juurde käisid tihti ka mälestused mingitest nõukogudeaegsetest telesaadetest või sõitudest Eesti NSV-sse. Tugevaim elamus oli vast Kasahstani endises pealinnas Almatõs, kus kasahhist taksojuht, kuuldes, et ma olen Eestist, hakkas mulle laulma Tõnis Mäe laule. Siis avastasingi, et ma ei tea Eesti estraadilauljate venekeelset loomingut üldse. Seesama kohtumine Almatõs sai ka hetkeks, kui otsustasin "Eesti invasiooniga" tegelema hakata. Ning viimane teemakohane mälestus. Istusin Peterburis Teaduste Akadeemia raamatukogu keldris selles osakonnas, kus antakse lugejapileteid. Olin tulnud Peterburi, et uurida nõukogudeaegseid ajalehti ja vaadata, mida seal Eesti artistidest kirjutatakse. Samal ajal kui vanemapoolne töötaja mu lugejapiletit välja kirjutas, kõlas raadios Anne Veski venekeelne laul.
Pärast lugematuid intervjuusid tolleaegsete muusikute, helitehnikute ja teiste asjaosalistega, tööd akadeemilise kirjandusega ning nüüdseks juba mitmete biograafiliste raamatute läbitöötamist hakkas tekkima koherentne pilt sündinust. Lisaks oli mul võimalus teha uurimistööd Venemaal, Ukrainas ja Gruusias, kus kohtusin nõukogudeaegsete muusikaürituste korraldajate ja muusikutega. Kõige põnevam nendest kohtumistest oli ehk võimalus intervjueerida 1980. aasta Thbilisi rock -festivali korraldajaid. Sel festivalil oli esinenud ka Gunnar Graps koos Magnetic Bandiga.
Et mõista Eesti invasiooni ehk siis Eesti estraadi edulugu Nõukogude Liidu avarustes, on vaja kõigepealt aru saada Nõukogude estraadimuusika olemusest ning kogu Nõukogude muusikatööstusest. Praeguseks eesti keeles ilmunud raamatud keskenduvad pigem nähtuse olmepoolele – sealjuures on lõputud lood peopanemisest külmades Venemaa hotellides, rikkalikest vastuvõttudest või lusikaga konservide söömisest oma korduvuses pigem igavad ja ei seleta Eesti invasiooni fenomeni kuigivõrd. 1 Peaaegu üldse pole kirjutatud, kuidas estraadimuusika "funktsioneeris" omas ajas ja Nõukogude süsteemis. Eesti estraadi kannustas mind uurima veel see, et retrospektiivsed uuringud kajastasid sel ajal peamiselt Venemaal toimunut, mõningaid analüüse on ka Ukraina ja Kesk-Aasia liiduvabariikide kohta. 2 Eestit mainiti mõningates publikatsioonides vaid kui näidet liberaalse kultuuripoliitikaga liiduvabariigist, kus korraldati isegi jazz - ja rock- festivale. Ajakirjanik ja muusikakriitik Artemi Troitski on ENSV-d nimetanud suisa Nõukogude rock 'i paradiisiks. 3 Ometi on Nõukogude estraadist väljaspool Venemaad kirjutatud vähe.
Mis on estraad ja kust ta tuleb?
Puht terminoloogiliselt sisaldab estraad endas palju rohkem kui muusikat. Nõukogude sõnal "estraad" on prantsuse juured ja tähendab see "väikest lava". 4 Kui "suur lava" on tähendanud prantsuse kultuuris klassikalist ooperi- või teatrilava ehk siis "tõsist" kunsti, siis "väikesel" laval tehtu oli mittetõsine meelelahutus, mis "suurele lavale" ei kõlvanud. Peale meelelahutusliku muusika hõlmab mõiste "väikese lava kultuur" veel teatrit, moodsat tantsu, püstijalakomöödiat (tol ajal kutsuti selle esitajaid humoristideks), üldse komöödiate esitamist, tsirkust jms. Sama laialt suhtuti estraadi ka Nõukogude Liidus ja suhtutakse tänapäevalgi vähemalt Venemaal. Estraadiartist ei ole mitte ainult laulja, vaid ka näiteks humorist. Eino Baskin oli Nõukogude ajal estraadiartist, esitades laval humoristlikke sketše ning juhatades galakontsertidel teadustajana sisse ka teisi artiste. Hiljuti surnud üks vene kuulsamaid humoriste Mihhail Zadornov nimetas ennast näiteks estraadiartistiks ja oma esinemisi kontsertideks. Tüüpiline Nõukogude estraadikontsert oligi selline meelelahutuslik sündmus, kus peale muusikute ja ansamblite esinesid veel humoristid, tsirkuseartistid, näitlejad jpt.
Estraadimuusika algust võib seostada urbaniseerumisega juba enne Oktoobrirevolutsiooni. Küladest linna liikuv rahvas moodustas suhteliselt ruttu linnaproletariaadi, kelle huvi folkloorse külakultuuri vastu hakkas kiiresti vähenema. Linn pakkus peale töö võimalusi ka meelelahutuseks ja vene kultuuris nii tüüpiline trahteris pidutsemine käis ikka muusikaga. Oluline osa uue meelelahutusmuusika kultuuri tekkimises oli sellel, et maalt linna rännanud asusid tihti elama kriminaalsetesse slummidesse, kus valitsesid teised normid ja eluviis. 5 Seega toimus võõrdumine külakeskkonnast pärit muusikast ja hindama hakati linlikku meelelahutusmuusikat. See muusika oli tol ajal sulam eri kaasaegsetest linnamuusika stiilidest, millesse segunes ka rahvamuusikat. Pärast Oktoobrirevolutsiooni seoses näljahädaga maal, kollektiviseerimisega ja industrialiseerimisega rahvaränne linnadesse suurenes. Tõelise tõuke uue meelelahutusmuusika tekkele aga andis Lenini uus majanduspoliitika ehk NEP 1920. aastail. Eraettevõtluse lubamisega käis kaasas ka meelelahutuskohtade arvu tõus, kus raha kogunud nepmanid seda raiskamas käisid. Teiseks iseloomustab NEP-i ajastu kultuuri eksperimenteerimine ja väikekriminaalide heroiseerimine, mille parimaks näiteks on Ilfi ja Petrovi "12 tooli". Just nende paari aasta jooksul hakkasid muusikud trahterites ja restoranides kokku segama uut segu erinevatest muusikastiilidest. 6
Nõukogude estraadimuusika loojaks peetakse juudi päritolu Odessa lauljat Leonid Utjossovit. Utjossovgi kerkis esile 1920. aastail. Odessa oli tol ajal veel rahvusvaheline sadamalinn, kus kohtusid ka eri muusikalised traditsioonid. Nii segas Utjossov ameerika jazzi, tangot ja fokstrotti, vene trahterimuusikat ja Odessa juutide kriminaalse alatooniga laule. Ta esitas oma laule vähemalt kolmes – vene, inglise ja jidiši – keeles ja kehastas suurepäraselt Odessa rahvusvahelist atmosfääri. Utjossov võlus kuulajate masse just oma rahvalikkusega, ta laulud olid segu tänavalüürikast ja bolševike poolt sanktsioneeritud ametlikust meelelahutuskultuurist. Utjossovi julgus on mõnes mõttes tähelepanuväärne, see viis ta sinnamaani, et ta esitas oma juudi kriminaalseid tänavalaule Stalinile endale. Oma karjääri tipul oli ta tõeline estraaditäht, kes oli kuulus nii muusikuna, näitlejana kui ka meelelahutajana. Suur osa Utjossovi tõusus oli ka sellel, et ta oli laulev filminäitleja, esitades oma menulaule 1930. aastate Nõukogude filmides. Ta pani kokku teatraalse jazzorkestri ning tuuritas sellega üle terve Nõukogude Liidu. On väidetud, et Leonid Utjossov ja polaarlendur Anatoli Ljapidevski olid 1930. aastatel Stalini järel kõige populaarsemad inimesed riigis. 7
Nõukogude kultuuritööstus
Kultuuritööstuse kontseptsiooni seostatakse Frankfurdi koolkonnaga, kus kultuuriteadlased Theodor Adorno ja Max Horkheimer selle idee formuleerisid. Kultuuritööstuse mõiste sisu lühidalt kokku võetuna tähendab massilise tarbimiskultuuri tekitamist ehk siis, et kultuuritootjad toodavad ja manipuleerivad kultuuri eesmärgiga seda turustada ja selle müügist kasumit saada. Kontseptsioon eeldab, et massid aktsepteerivad neile pakutava kultuuri kui toodangu ja tarbivad seda vastuvaidlematult. 8 Just Adorno oli massikultuuri suhtes eriti kriitiline ning selle algtõukeks oli väidetavalt tema pettumine jazzmuusikas. 9 Olen olnud mitmel konverentsil, kus eri esinejad on väitnud, et Nõukogude Liidus kultuuritööstust ei eksisteerinud. Pealtnäha oli see tõesti niimoodi. Nõukogude kultuuril oli tugev ideoloogiline alatoon ja selle eesmärk oli sotsialistlikke masse harida ning neile meelelahutust pakkuda, mis kõik juba eos peaks välistama igasuguse kultuuritööstuse olemasolu.
Nõukogude Liidus ei tehtud ka formaalselt vahet kõrg- ja madala kultuuri vahel, polnud nii selgelt defineeritud erinevust muusikažanride vahel nagu Läänes. 10 Klassikaline muusika ja ooper olid Nõukogude Liidus kättesaadavad laiadele töötajate massidele ning kolhooside ja tehaste töölisi veeti ettevõtete bussidega etendustele ning kontsertidele. 11 Komponistid nagu Prokofjev ja Šostakovitš olid tuntud üle terve riigi, kuni sinnamaani, et Prokofjevi muusikat kasutati multifilmides. 12 Meelelahutusmuusikas eksisteeris kogu nõukogude aja teatud vahe "tõsise" rahvamuusika ja "kerge" levimuusika vahel. Stalin ise, kellele meeldis rahvamuusika, soosis just seda žanri. Meelelahutusmuusikat peeti Nõukogude Liidu algusaegadel teisejärguliseks, kuid ta oli aina urbaniseeruvas ühiskonnas populaarne. 13 Ajapikku leidis estraadimuusika siiski järjest enam ametlikku tunnustust, eriti pärast seda, kui muusikakollektiividelt hakati nõudma tele- ja raadioesinemiste tarvis oma repertuaari kinnitamist ning lugude nootide esitamist. Kuna rahvamuusikakollektiivide muusikud olid tihti muusikalise hariduseta, siis said siin eelise just estraadikollektiivid, kelle liikmetel oli üldiselt muusikaline haridus. 14 Kõigest hoolimata ei tehtud rahvamuusika ja estraadimuusika vahel selget žanrilist vahet. Esimene kuulus ja tol ajal vanim rahvamuusikaorkester Venemaal, 1911. aastal algselt talupojakoorina loodud Pjatnitski koor võttis populaarsuse saavutamise nimel üle levimuusika elemente ja orkestratsiooni. 15 Teisalt lisasid mitmed estraadiesinejad oma muusikasse folkloorseid elemente, eriti oli see tuntav Kesk-Aasia estraadimuusika puhul. 16
Pealtnäha oli riiklik suhtumine muusikasse väga ideoloogiline. Muusika roll oli masse harida ja sisendada neisse sotsialistlikke väärtusi. 17 Selleks oli loodud süsteem, mis kontrollis kõike muusikasse puutuvat. Muusikud olid kultuuritöötajad, kel oli täita oma tööülesanne – pakkuda kõrgekvaliteedilist meelelahutust. Kõik artistid ja ansamblid pidid seisma hingekirjas mingi ettevõtte või asutuse juures. Suur osa Eesti estraadimuusikuid kuulus Eesti Riikliku Filharmoonia juurde, ent osa oli ka teatrite, televisiooni või raadio hingekirjas. 1970. aastail sai populaarseks töötada kolhoosides ja sovhoosides, sest seal oli rahastus parem. Sporaadiliselt teenis üks osa artiste leiba ka tehaste kultuuritöötajatena. Kõik artistid pidid läbima tarifitseerimise ehk esinema kultuuriametnikest komisjoni ees, kes määras kindlaks nende lavaküpsuse. Eri aegadel olid nõudmised tarifitseerimiskomisjoni ees esitatavale repertuaarile erinevad, ent alati pidi see sisaldama teatud hulga Nõukogude autorite lugusid. Tarifitseerimiskomisjoni otsusega anti artistile kategooria. Madalaim kategooria võimaldas esineda ainult oma ettevõtte pidudel, edasi tuli luba esineda rajooni ja liiduvabariigi piires, kõrgeimad kategooriad tähendasid võimalust esineda üle terve Nõukogude Liidu või suisa välismaal. Kategooriast sõltus ka nn punktitasu, ehk kui palju esinejale või saatemuusikutele kontserdi eest maksti. 18 Kontsertide organiseerimisega tegelesid riiklikud kontsertagentuurid, nagu Eesti Riiklik Filharmoonia. Ühe artisti esinemist teises liiduvabariigis vahendas Sovkontsert ja välismaale Goskontsert. Kõik näis olevat detailideni reguleeritud.
Lähemal vaatlusel võib aga täheldada Nõukogude Liiduski kultuuritööstuse olemasolu. "Nõukogude Liidus oli täiesti funktsioneeriv autoritasude süsteem," ütles mulle Alar Madisson, 1980. aastate Fixi laulja. Kui nõude taga esitada teatud protsent Nõukogude Liidu Heliloojate Liidu liikmete loomingut võib näha poliitikat panna lauljaid esitama ideoloogiliselt õigeid tekste, siis asja teine pool oli heliloojate otsene huvi, et nende töid esitataks, kuna nad said selle eest autoritasusid. Seega lisaks süsteemi ideoloogiliseks tööriistaks olemisele oli heliloojate liit veel ka suur ja mõjuvõimas lobigrupp, kes võitles oma liikmete loomingu võimalikult rohke esitamise eest. Kõik liidu liikmed kuulusid automaatselt ka sellisesse organisatsiooni nagu Muzfond. Kui liit jagas oma liikmete vahel ära teatud osa autoritasudest, siis Muzfond haldas ülejäänud raha, pidades selle eest ülal sanatooriumide võrgustikku ja andes liidu liikmetele stipendiume, laenu ja ühekordseid preemiaid. Mõlema organisatsiooniga oli tihedalt seotud kirjastus Kompozitor, mille ülesanne oli kõige muu kõrval jälgida, et nõuetest kinni peetaks ja mis seega de facto oli heliloojate liidu autorikaitse õiguste järelevalvaja. 19 Muzfond omakorda sai viis protsenti kirjastuse Kompozitor avaldamistasudest ja kaks protsenti kontsertide piletituludest. 20 Nõukogude autorikaitse süsteem oli robustne, ent ta töötas. Pärast iga esinemist pidi artist täitma repertuaarilehe, mille alusel lugude autorid said autoritasu. Repertuaarileht ei pruukinud alati kajastada tegelikult esitatud palasid, aga see vaikiti enamasti maha. Nii oli restoranidel, kultuurimajadel ja klubidel võimalik näidata, et nende juures esitatakse nõutav osa Nõukogude autorite loomingut ja fondid jäid rahule. Nõukogude kultuuritööstuse eripäraks oli, et kõik oli allutatud plaanimajandusele. Kontsertorganisatsioonid, klubid ja kultuurimajad pidid täitma kontsertide plaani. Esinemiste plaan oli ka artistidel. Kõigest hoolimata praktiseeriti ka n-ö mustade kontsertide korraldamist ehk siis üritusi, mis ei seisnud kusagil kirjas ja mille kassa jagati ära korraldajate ja esinejate vahel. 21 Kultuuritööstusest väljaspool asetses riiklik plaadifirma Melodija. Kui Läänes oli sel perioodil tavaliselt kultuuritööstuse keskmes muusika plaadistamine ja plaatide edukas müük, siis Nõukogude Liidus ei olnud albumite ja singlite väljaandmisel kommertslikku tähendust. 22
Nõukogude kultuuritööstuse eripärad tulid hästi esile muusika esitamise viisides. Nõukogude Liidus olid väga populaarsed galakontserdid. Sellise kontserdi jooksul esines ridamisi suur hulk artiste, igaüks kolme kuni viie looga. Vastavalt bürokraatiareeglitele läks niisugune esinemine aga kirja täiskontserdina. Ühest küljest aitas see täita plaani, teisalt maksti artistidele – punktitasu alusel – täistasu, mis oli sama suur kui täispika soolokontserdi esitamise eest.
Eesti invasioon ja muusikaäri
Eesti invasiooni algus langes kokku pingelõdvendusega. 1972. aastal külastas USA president Richard Nixon Nõukogude Liitu ja kohtus selle liidri Leonid Brežneviga. Selle ja järgnevate kohtumiste ajal kirjutati alla rida lepinguid, mille eesmärk oli külma sõja ajal kasvanud pingeid alandada. Üks sellistest kokkulepetest oli Lääne popkultuuri, ennekõike muusika ja filmide piiratud määral lubamine Nõukogude kinodesse, raadiosse ja telesse, isegi plaadifirma Melodija avaldas piiratud valikus Lääne popmuusikat. 23 Eesti lauljatel oli ennegi Nõukogude Liidus menu olnud, olgu näiteks kasvõi Georg Otsa fenomenaalne edu või ka ansambel Laine tuuritamine nii kogu riigis kui ka välismaal. Ent pingelõdvenduse ajal alanud Eesti artistide populaarsusel olid teised tagamaad.
Sel perioodil tekkis ka Nõukogude Liidus midagi kaasaegse popkultuuri sarnast. 1970. aastate lõpus ja 80ndate alguses muutus Nõukogude meelelahutuse iseloom. Muidugi ei saa kõike seda üksnes pingelõdvendusega seostada. Üleüldine elutaseme tõus, televiisorite, plaadimängijate ja magnetofonide lai kasutuselevõtt tingisid sumbunud kultuurieluga riigis ka muidu vajadusi muudatuste järele kultuuririndel. Kuigivõrd üritas näiteks tekstiilitööstus katta nõudlust moodsate riiete järele. 24 Televiisorisse ilmusid noorte- ja muusikasaated, nagu "Goluboi Ogonjok" või "Aasta Laul", 25 rida ajakirju nagu Krokodil või ka eestikeelne Pioneer hakkas kajastama popmuusikat. Ühtäkki seisid Nõukogude Liidu juhid silmitsi probleemiga, et tuli omada kaasaegse popmuusika vallas omamaiseid artiste. Ühelt poolt tuli noorusele näidata, et Nõukogude kultuur ei ole Lääne kultuurist maha jäänud, teisalt tuli aga kontsertorganisatsioonidel mõelda, kust kaasaegset muusikat esitavaid artiste võtta. Nii pööratigi pilgud Eesti poole. 26
ENSV oli tol ajal "Nõukogude Lääs", mis pidi olema ja oligi asendusaineks sellele "päris" välismaale, kuhu sõita ei saanud. 27 On väidetud et Eesti kui lääneliku liiduvabariigi kuvandit ja olemust toetati ka Moskvast, sest niimoodi taheti Lääne turistidele näidata, et Nõukogude Liit on kaasaegne riik. Teine põhjus oli kindlasti eestlaste passiivses vastupanus ja tahtmatuses täielikult üle võtta Nõukogude kultuuri. Eestis oli titulaarrahva vene keele oskus kõige viletsam terves Nõukogude Liidus, eestlased oli rajanud omakeelse mulli ja hoidsid seda suurepäraselt elus. 28 Sellele aitas kaasa nii kaasaegse eestikeelse kultuuri (raamatud, filmid, ajakirjandus jne) olemasolu Eestis kui ka see, et Balti liiduvabariigid olid pea ainukesed, kus eksisteeris täielik omakeelne haridus lasteaedadest kõrg- ja kutsehariduseni välja. 29 Venekeelne kultuur ei huvitanud eestlasi eriti ja nad ei tundnud seda. Alar Madisson rääkis mulle, et Fixi esimene kontsert Venemaal oli Leningradis koos Valeri Leontjeviga. "Me ei teadnud vene muusikast üldse mitte midagi. Me ei teadnud, kes see Leontjev on. Alles pärast kontserti saime me aru, et ta on Venemaal suur staar." Eesti artistid said inspiratsiooni kaasaegsest Lääne muusikast, selle levikule aitasid peale Soome televisiooni ja raadio kaasa ka väliseestlaste poolt toodud või saadetud kassetid ja plaadid.
Eesti oli Lääne muusikale kogu aeg avatud olnud. Eesti Vabariigi ajal tehti Eestis tolle aja kaasaegset tantsu-muusikat, 30 1960. aastatel hakkas levima rock -muusika ja tekkisid n-ö kitarristide ansamblid. 31 Samahästi kui kõik ENSV estraadiartistid kaverdasid Lääne artistide loomingut. 32 Kui võrrelda Eesti artistide muusikat ja välimust teiste Nõukogude Liidu artistidega, märkame silmatorkavat vahet. Eesti artistid olid võrreldamatult läänelikumad. YouTube'ist võib praegugi vaadata Nõukogude estraadiartistide videoid. Tüüpiline naislaulja oli näiteks suhteliselt liikumatu ja apaatne ning laulis eemaloleva pilguga suhteliselt tundetult oma laulud ära. Lisaks kõigele hoidsid Nõukogude artistid, nagu kohane suurele staarile (isegi kui nad seda polnud), publikuga distantsi. Nendega võrreldes oli Anne Veski särtsakas, energiline ja vahetu. Eesti artistid – Tõnis Mägi, Magnetic Band, Apelsin või Fix – paistsid silma energilise lavashow poolest, pakkudes publikule sellist meelelahutust, mida teiste liiduvabariikide artistid ei suutnud pakkuda. Nii jooksis Fixi kitarrist laval ringi, viskus põlvedele ning libises põlvili ja kitarri mängides mööda lava. Ka muusikaliselt erines Eesti repertuaar tavaliste estraadiartistide repertuaarist. Muusikaliselt oli see muidugi segu kõikmõeldavatest stiilidest. Fix esitas rock 'i, reggae 'd, funk 'i ja soul 'i. Sama laia haardega olid kõik Gunnar Grapsiga seotud koosseisud. Ka Tõnis Mägi esitas tuntud Lääne artistide laule eri žanridest (näiteks James Browni loomingut). 33
Siin tuleks korrigeerida vaadet, nagu olnuks rock -muusika Nõukogude Liidus keelatud. Just Eesti kollektiivide edu – Apelsin, Fix ja eriti Magnetic Band – tõestab vastupidist. Väljendit "rock" kasutati küll väga harva kui üldse, kuid viljeldi palju intellektuaalset rock 'i (Stas Namini Grupp, eestlaste Vitamiin ja Ruja) või siis ka tantsumuusikale orienteeritud versiooni rock 'ist (grusiinide Orera ja eestlaste Apelsin on tüüpilised näited). Sellised koosseisud olid reeglina koondatud nimetuse "vokaal-instrumentaalansambel" (VIA) alla. Nõukogude rock 'i käsitlevad autorid näevad harilikult VIA-des võimude poolt sanktsioneeritud pseudo- rock 'i ja pühendavad rohkem tähelepanu artistidele, kes tegutsesid täielikult või poolenisti põranda all, mis oleks justkui nende "autentsuse" ja "ehtsuse" tunnus. 34 Teisalt saab VIA-sid vaadelda kui võimalust viljelda rock -muusikat ülaltpoolt etteantud raamides. 35 Termin ilmus kasutusele 1960. aastail ja sai ruttu rock -ansambli sünonüümiks. 36 Nagu Väino Land (ansambel Fixi liider) mulle selgitas, ei saa VIA-sid vaadata kui estraadimuusikat ega ka kui padu- rock 'i, vaid pigem kui The Bee Geesi või The Eaglesi stiilis muusika viljelemist nõukogude raamistikus. VIA-sid iseloomustasid reeglina muusikaline perfektsionism, keerulised arranžeeringud ja küllaltki suured koosseisud. Tolleaegne Vitamiini klahvpillimängija Peeter Vähi seletas mulle hiljem, et tegelikult oli tinglik vahe keerulisemat muusikat esitavate VIA-de ja traditsioonilisema rocksound 'iga kollektiivide vahel – viimaseid nimetati "gruppa". Ka Vitamiin käis selle kategooria alla ja esitas oma lugusid kontserdil märksa rock 'ilikumalt, kui neid oli stuudios salvestatud.
Raske on ütelda, millal Eesti invasioon täpselt algas, kuid kõigi eelduste järgi oli ansambel Apelsin see, kes 1970. aastatel esimesena hakkas mängima Venemaal ja mujalgi Nõukogude Liidus. 37 Nagu enamik Eesti artiste, andis Apelsin palju galakontserte, kusjuures sageli mitu korda päevas. Rekordiks oli laulja Tõnu Aare andmeil 72 kontserti 18 jooksul Ukrainas. Apelsini tolleaegne (tänapäeva terminoloogias) road manager Aare Nahk väitis intervjuus, et keskeltläbi mängiti 70 kontserti kuus. Igal Nõukogude Liidus tuuritanud artistil on omad lood ja rekordid. Fix näiteks andis sel perioodil Venemaal kolm staadionikontserti päevas, Magnetic Band paistis silma skandaalide ja "mustade kontsertidega". Väidetavalt on ühe päeva jooksul antud kontsertide rekord Jaak Joala käes, kes olla päeva jooksul esinenud kaksteist korda, tehes seda kahel staadionil, mille vahet teda vedas mikrobuss.
Seni eesti keeles ilmunud raamatud ja artiklid Eesti popmuusika lühikesest, ent võidukast perioodist Suure Kodumaa lavalaudadel räägivad peamiselt sellest, kuidas gastrollidel pidutseti või siis milliste olmeelu varjukülgedega eestlased kokku puutusid. Tegelikult oli mööda Venemaad tuuritamine raske töö, mille kohapealne puudulik olme – vilets toit, külmad hotellitoad, sooja vee puudumine – veel raskemaks tegi. Paari kuu jooksul võis üks kollektiiv lennata Kaug-Idast läbi Kesk-Venemaa ja Ukraina Kesk-Aasiasse, andes kontserte mitu korda päevas. Sellise pinge juures oli joomist ning pidutsemist tegelikult vähem, kui legendides räägitakse. Siin pöörduks taas Alar Madissoni poole. "Kas tead, miks me tuuritasime Venemaal?" küsis ta mult, ning tõstis kolm sõrme ja selgitas: "Reisimine, raha ja kuulsus! Eestis olime saavutanud juba kõik, mis oli võimalik. Me olime mänginud igas klubis ja kolhoosis juba mitu korda." Oma lühikese, kuid intensiivse invasiooni perioodil esinesidki Eesti artistid sõna otseses mõttes igas mõeldavas Nõukogude Liidu otsas Anadõrist Tšukotkal kuni Kesk-Aasia linnadeni. Eesti artistid esinesid ka nn suletud linnades ja salajastes sõjaväebaasides.
Üks väga oluline motiiv Nõukogude Liidu peal tuuritamiseks oli muidugi raha. Aivo Ulvik rääkis, et elukutselise muusikuna oli tal Eesti Riiklikus Filharmoonias palk sada rubla, samal ajal kui mõnekuise tuuriga teenis ta seitsesada rubla. Johtuvalt üldkehtivast punktitasu süsteemist said muusikud kontserdi eest sama summa olenemata sellest, kui mitu laulu nad esitasid või kui palju inimesi kontserdile tuli. Mõnede artistide puhul tuli ette ka seda, et ametlikku sissetulekut sai suurendada mustade kontsertidega kohalikes klubides või siis Nõukogude Liidus nii tavalisel kombel olmekaupadega hangeldades. Artistid viisid Eestist kaasa defitsiitset kaupa ja müüsid seda Venemaal või vastupidi – esinedes suletud linnades või Siberi tööstuskeskustes, õnnestus sealt tihti kaasa osta ja müügiks tuua Eestis defitsiitset kaupa. Väidetavalt oli intensiivse tuuritamisega võimalik suhteliselt ruttu koguda nii palju raha, et ehitada maja või osta auto.
Ja muidugi kuulsus! Eestis oli sisuliselt võimatu esineda suurtel staadionidel, kuhu tuleksid suured kuulajate massid. Anne Veski ütleb intervjuus Harri Rinnele: "Venemaal tunned sa ennast staarina. Eestis oled sa lihtsalt laulja". 38 Fixi suurvõitudeks olid Omski kontserdid, kus nad esinesid kaks korda päevas iga kord 20 000 inimese ees, Anne Veski publikurekord oli 36 000 inimest. 39 Sageli käis suurte kontsertidega kaasas elu luksushotellides, banketid ja staarile suunatud kohtlemine. "Jaak Joala oli nii suur staar, et ta oli nõus liikuma ainult valge Volgaga. See talle ka alati leiti," ütles üks intervjueeritavatest. Pole ka ime, et paljud tolleaegsed muusikud tunnevad siiani tugevat emotsionaalset sidet selle aja, Venemaa ja ka vene kultuuriga.
Ajapikku tekkisid artistidel omad suhted Nõukogude muusikamaailmas. Tekkisid kontaktid eri kontsertagentuuride esindajatega, kelle kaudu korraldati tuure Nõukogude Liidu eri osades. Nagu intervjuudest selgub, neid kontakte varjati kiivalt kolleegidest konkurentide eest. Isiklikke kontakte läks vaja ka selleks, et saada võimalus esineda üleliidulises televisioonis. Nagu mitmest intervjuust välja tuleb, tagas esinemine sellises saates nagu "Goluboi ogonjok" esinemispakkumised terveks aastaks või isegi kaheks. Siiski käis väliskontsertide organiseerimine või juba organiseeritud kontsertide kooskõlastamine peamiselt Eesti Riikliku Filharmoonia kaudu. Ma olin vist viimane inimene, kes intervjueeris Oleg Sapož-ninit. Ta oli Eesti Riikliku Filharmoonia direktor aastatel 1981–1993 ehk siis ajal, kui Eesti invasioon oli oma kõrgpunktis. Sapožninit meenutatakse mõningate muusikute seas tänutundega. Ta tegi palju kontsertide organiseerimiseks, ent vajaduse korral ka kaitses artiste Moskvast või ka Tallinnast Eesti Kommunistliku Partei keskkomiteest tulnud repressioonide eest. Nii on Sapožninile tänu võlgu nii Gunnar Graps kui ka Jaak Joala, kes mitmel korral oma taltsutamatu käitumisega võimudele silma jäid. Sapožnini suhtumine artistidesse oli liberaalne. Nagu ta mulle ütles: "Me lasime neil teha, mida nad tahtsid." Sapožnin tunnistas, et ta suhtles artistidega vähe, rohkem nende mänedžeride (tol ajal kutsuti seda ametikohta direktoriks) kaudu. Mänedžerid kooskõlastasid tegevuse ansambli juhiga. 40 Eesti Riiklikul Filharmoonial olid teiste liiduvabariikide kontsertagentuuridega suhtlemisel omad meetodid. "Oli kokkulepe, et meie võtame neilt teatud arvu artiste ja nemad võtavad meilt teatud arvu artiste." Huvitav oli, et Eesti Riikliku Filharmoonia teenitud kasum ei jäänud organisatsioonile, vaid võeti ENSV ametnike poolt ära. Minu küsimusele, miks oli üldse vaja püüda kasumit teenida, kui sellest endale midagi ei jäänud, vastas Sapožnin ehteestlaslikult: "Me tahtsime oma tööd korralikult teha." Millesse ta aga ka aastakümneid hiljem negatiivselt suhtus, olid mustad kontserdid. Ma keerasin jutu Felix Katzile, mehele, kes Moskva Roskontserdis pidevalt organiseeris Eesti artistidele illegaalseid kontserte. Sapožnini reaktsioon juba üksi Katzi nimele oli äärmiselt negatiivne: "Tema ja temasugustega me püüdsime koostööd mitte teha." Kontsertide organiseerimisel teistes liiduvabariikides võeti arvesse eri artistide imidžit ja muusikat. Otseselt rock 'ile orienteeritud Fixil või Magnetic Bandil oli teine publik kui lüürilisel Jaak Joalal, intellektuaalset rock 'i viljeleval Radaril, moodsale diskole orienteeritud Kare Kauksil või klassikalisel estraadidiival Anne Veskil. Eesti NSV kõige populaarsem artist oli vaieldamatult Jaak Joala. Nagu ütles Aare Nahk: "Pärast Joalat tuli pikk vahe ja siis tulid Tõnis Mägi ja Anne Veski. Ja siis kõik ülejäänud." Kõige sellega arvestati Eesti Riiklikus Filharmoonias, kui organiseeriti gastrolle Eesti artistidele kas üksikult või grupiviisiliselt.
Kokkuvõtteks
Eesti estraadi edulugu Nõukogude perioodil on osa Eesti kultuuri ajaloost, mis on siiani süvitsi käsitlemata. Nõukogude Liidu lagunemisega sai järsult otsa ka Eesti artistide tuuritamine sellel suurel territooriumil. Ainukese Eesti artistina on siiani Venemaal tegev Anne Veski. 1990. aastate alguses tehti mitmeid katseid tuua Eesti artiste tagasi Venemaa lavadele, kuid isegi tuntud nimed ei äratanud Venemaa kontserdikorraldajate huvi. Hiljem on Venemaal üritanud karjääri alustada ka noorema põlvkonna artistid nagu Koit Toome, kuid kõik need katsed on läbi kukkunud.
Venemaa on siiani muusikaturg, kus tähtedele makstakse fantastilisi honorare. Täheks saamine nõuab aga omakorda produtsentide poolt suuri rahalisi investeeringuid. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist muutus Venemaa muusikaäri kardinaalselt ning ülejäänud endistesse liiduvabariikidesse on Eesti artistidel palju vähem asja, kuna sealse publiku rahakott on kõhnem.
Eesti invasioon aitab aru saada Nõukogude kultuuritööstuse olemusest. Muusikaäris liikusid suured rahad, ent liikumise kanalid olid teistsugused kui Läänes. Nagu selgub, polnud Nõukogude kultuuripoliitika nii ideoloogiline, kui võiks arvata. Heliloojate liit oli kõige muu kõrval väljas selle eest, et tema liikmed teeniksid autoritasusid. Kontsertorganisatsioonid soovisid teenida raha ja ennekõike olid lisasissetulekust huvitatud muusikud ise, tehes seda nii ametlikke kui ka mitteametlikke kanaleid pidi. Selle artikli kirjutamise hetkel on mul laual venekeelsete kirjadega muusikakassett, mille Eesti Riiklik Filharmoonia lasi välja 1986. aastal eesmärgiga teavitada teiste liiduvabariikide kontsertorganisatsioone Eesti artistide muusikast. Kassetil on lood Apelsinilt, Mahavokilt, Fixilt, Radarilt, Jaak Joalalt jt. Lugude vahel on venekeelsed sissejuhatavad tekstid. Ka Eesti Riiklik Filharmoonia oli osa Nõukogude kultuuritööstusest ja üritas toimuvast kasu lõigata. Eesti invasioon toimus asjaolude kokkusattumisel. Seoses pingelõdvendusega said Nõukogude inimesed rohkem aimu Lääne meelelahutuskultuurist. Elatustaseme kasvu tõttu sooviti rohkem meelelahutust ja glamuuri ning oli ka raha, et selle eest maksta.
Nõukogude aega iseloomustab ühelt poolt range reglementeeritus, kus inimestele kirjutati nende elu detailideni ette. Tolleaegse elu teine pool aga seisnes inimeste võimes reeglite ja struktuuridega manipuleerida. Nõukogude elu sisaldas hulgaliselt mitteformaalseid struktuure ja praktikaid. Letialune kauplemine ei käinud mitte ainult defitsiitse kaubaga poodides, vaid oli igapäevane ka meelelahutusäris. Eesti muusikud suutsid jätta oma jälje Nõukogude Liidu kultuurilukku ja see jälg on siiani märgatav. Tõnis Mäge, Anne Veskit ja Jaak Joalat mäletatakse siiamaani tervel selle riigi kunagisel territooriumil. Jaak Joala surm oli Venemaal suurt tähelepanu äratanud sündmus. Ei ole aga veel täielikku vastust küsimusele, kuidas suutis rahvaarvult kõige väiksem liiduvabariik niivõrd sügava muusikalise jälje jätta.
1 Vt I. Garšnek, Ruja: Must ronk või valge vares. Tallinn, 2010; P. Kangur, Jaak Joala. Ka unustuse jõel aeg kord silla loob. Tallinn, 2015; M. Kilumets, Jaak Joala. Kuulsuse ahelad. Tallinn, 2015; A. Oja, Trammiga Moskvasse. Eesti muusikute seiklused siin- ja sealpool raudset eesriiet. Tallinn, 2018; H. Rinne, Laulev revolutsioon. Tlk S. Liivak. Tallinn, 2009; M. Vaino, J. Urmet, Tühjad pihud. Gunnar Grapsi elu ja muusika. Tallinn, 2013.
2 T. Merchant, Popping Tradition: Performing Maqom and Uzbek "National" Estrada in the 21st Century. Popular Music and Society, 2009, kd 32, nr 1, lk 371–386; M. Rancier, Resurrecting the Nomads: Historical Nostalgia and Modern Nationalism in Contemporary Kazakh Popular Music Videos. Popular Music and Society, 2009, kd 32, nr 3, lk 387–405; S. I. Zhuk, Rock and Roll in the Rocket City. The West, Identity, and Ideology in Soviet Dniepropetrovsk, 1960–1985. Baltimore, 2010.
3 M. Rancier, Resurrecting the Nomads; А. Троицкий, Back in the USSR. Sankt-Peterburg, 2007.
4 D. MacFadyen, Red Stars: Personality and Soviet Popular Song, 1955–1991. Montreal, 2001; D. MacFadyen, Estrada?! Grand Narratives and the Philosophy of the Russian Popular Songs since Perestroika. Montreal jm, 2002.
5 M. Galeotti, The Vory. Russia's Super Mafia. New Haven; London, 2018, 1. ptk.
6 U. Hufen, Das Regime und die Dandys. Russische Gaunerchansons von Lenin bis Putin. Berliin, 2010, lk 40–41.
7 Sealsamas, lk 32–38.
8 M. Horkheimer, T. W. Adorno, The Culture Industry: Enlightenment as Mass Deception. Rmt-s: Media and Cultural Studies. Keyworks. Toim. M. G. Durham, D. M. Kellner. Malden (MA); Oxford, 2001, lk 71–101.
9 J. M. Bernstein, Introduction. Rmt-s: T. W. Adorno, The Culture Industry. Selected Essays on Mass Culture. Toim. J. M. Bernstein. London; New York, 1991, lk 1–28.
10 Läänes oli muusikaliste žanride täpne defineerimine ennekõike vajalik marketingi jaoks. Algas see juba sellest, millisesse kasti plaadipoes panna plaat, kuni selleni, millisele publikule ja kuidas konkreetset artisti turustada.
11 Vt ka K. Negus, Music Genres and Corporate Cultures. London; New York, 1999. 1994. aastal, kui ma kolisin Berliini, üllatasid mind just ülikallid ooperipiletite hinnad. Oma Nõukogude tausta tõttu olin ma oodanud, et ooper on sama odav kui muu muusikaürituse külastamine.
12 R. A. Rothstein, The Quiet Rehabilitation of the Brick Factory: Early Soviet Popular Music and Its Critics. Slavic Review, 1980, kd 39, nr 3, lk 373–388; G. Tsipursky, Socialist Fun: Youth, Consumption, and State-Sponsored Popular Culture in the Soviet Union, 1945–1970. Pittsburgh, 2016.
13 U. Hufen, Das Regime und die Dandys; L. J. Olson, Performing Russia. Folk Revival and Russian Identity. London; New York, 2004.
14 L. J. Olson, Performing Russia, lk 18, 47.
15 Sealsamas, lk 57; S. L. Smith, From Peasants to Professionals: The Socialist-Realist Transformation of a Russian Folk Choir. Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2002, kd 3, nr 3, lk 393–425.
16 Selle üle võib vaielda, kuid Eesti muusikas oli minu meelest esimene klassikaline etnopopi-lugu ansambel Laine "Laulu lõpetus".
17 D. MacFadyen, Red Stars; F. S. Starr, Red and Hot: The Fate of Jazz in the Soviet Union, 1917–1980. New York, 1983.
18 Vt ka H. Rinne, Laulev revolutsioon, lk 90–91.
19 H. Rinne, Laulev revolutsioon; R. A. Rothstein, The Quiet Rehabilitation of the Brick Factory; K. Tomoff, Nelli Grigor'evna Shakhnazarova: Paradoksy sovetskoi muzy-kal'noi kul'tury: 30-e gody; Sergei Bertensson and Jay Leyda: Sergei Rachmaninoff, A Lifetime in Music. (Review.) Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2003, kd 4, nr 2, lk 466–480; K. Tomoff, Creative Union: The Professional Organization of Soviet Composers, 1939–1953. New York, 2006.
20 K. Tomoff, Nelli Grigor'evna Shakhnazarova: Paradoksy…, lk 49–50.
21 H. Rinne, Laulev revolutsioon, lk 152–153. Üks sellistest "mustadest kontsertidest" on 2011. aastal linastunud Vladimir Võssotskist rääkiva filmi "Võssotski. Aitäh, et oled elus" keskmes.
22 Melodija oli kõigi aegade suurim ja salapäraseim plaadifirma. Tal oli monopoolne positsioon Nõukogude Liidu territooriumil ning ametlikult said Nõukogude Liidus ilmuda vaid Melodija plaadid. Melodijas plaatide avaldamisega kaasnes pikk bürokraatlik protsess – plaadimaterjal pidi läbima erinevaid komisjone ja saama nende heakskiidu. Seetõttu võttis singlite ja albumite ilmumine kaua aega, sageli kuni kolm aastat. Artistid said plaadi ilmumise puhul 80–90 rubla, mis hädavaevalt kattis stuudiokulud. Erinevalt Lääne muusikatööstusest ei saanud Nõukogude artistid plaadimüügi eest mingit raha ja pika ilmumistsükli tõttu ei saa ka öelda, et Melodija avaldanuks värsket muusikat. Uus muusika levis peamiselt kodus ümberlindistatud kassettidel ja lintidel. Samasugune oli olukord enamikus sotsialismimaades. Põhjus, miks sotsmaade artistid siiski plaate salvestasid, oli pigem selles, et ametliku singli või albumi üllitamine oli omalaadne auhind pikaajaliste saavutuste eest, milleni igaüks ei jõudnudki.
23 R. G. Kaiser, U.S.-Soviet Relations: Goodbye to Détente. Foreign Affairs, 1980, kd 59, lk 500–521; S. I. Zhuk, Rock and Roll in the Rocket City, lk 125–126, 166.
24 Siin olid jälle esirinnas eestlased, eriti tootmiskoondis Marat, aga ka Tallinna Moemaja, mille ajakiri Siluett levis üle terve Nõukogude Liidu 300 000-s tiraažis.
25 Vt C. Evans, Song of the Year and Soviet Mass Culture in the 1970s. Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2011, kd 12, nr 3, lk 617–645.
26 Iseenesest pole head seletust, miks ENSV popmuusika oli kõikidest liiduvabariikidest kõige läänelikum. Mõned kolleegid on mulle osutanud, et põhjuseks oli Soome televisiooni kättesaadavus. Sellega ma ei nõustu. Soome televisiooni nähti ja vaadati regulaarselt peamiselt Tallinnas ja väga kitsal alal Põhja-Eestis. Artemi Troitski on väitnud, et Eestis oli kõige liberaalsem kultuuripoliitika terves Nõukogude Liidus, ja see ongi nähtavasti olulisi põhjuseid. Üks mu nõukogudeaegset Läti kultuuri uurinud kolleeg väitis, et Lätis tehti kaasaegset popmuusikat kuni selle ajani, mil Läti Filharmoonia direktoriks sai Raimonds Pauls, kes hakkas juurutama tüüpilist tolle perioodi estraadimuusikat.
27 A. Yurchak, Everything Was Forever, Until It Was No More: The Last Soviet Generation. Princeton; Oxford, 2006.
28 Vrd T. Vahter, "Karuks istus vangitornis…": 1980 – aasta, mis raputas Eestit. Tallinn, 2015, lk 30.
29 Teistes Nõukogude liiduvabariikides sai omas keeles ülikoolis õppida heal juhul vaid filoloogiat ja kirjandust, kõik muud õppeained olid nii Kasahstanis kui ka Ukrainas ja mujalgi reeglina vene keeles. See tingiski keelenihke, haritud linnaelanikkond läks suures osas üle vene keelele, mis sai ka koduseks keeleks.
30 Vt H. Pedusaar, Tardunud helide maailm. Tallinn, 2007.
31 V. Salumets, Rockrapsoodia. Tallinn, 1998. Ehkki grusiinid väidavad, et esimene Nõukogude rockfestival toimus 1980. aastal Thbilisis (seal esines ka Magnetic Band), leidis see tegelikult aset 1960. aastatel Tallinnas kinos Kosmos.
32 Sellest on palju juttu, nt: H. Pedusaar, Tardunud helide maailm; H. Rinne, Laulev revolutsioon; V. Salumets, Fikseeritud Fix. Tallinn, 2010; M. Vaino, J. Urmet, Tühjad pihud.
33 H. Rinne, Laulev revolutsioon, lk 160.
34 T. Cushman, Notes from Underground. Rock Music Counterculture in Russia. Albany (NY), 1995; J. P. Friedman, A. Weiner, Between A Rock and Hard Place: Holy Rus' and its Alternatives in Russian Rock Music. Rmt-s: Consuming Russia. Popular Culture, Sex, and Society since Gorbatchev. Toim. A. M. Barker. Durham; London, 1999, lk 110–137; D.-E. Wickström, Y. B. Steinholt, Visions of the (Holy) Motherland in Contemporary Russian Popular Music: Nostalgia, Patriotism, Religion and Russkii Rok. Popular Music and Society, 2009, kd 32, nr 3, lk 313–330.
35 I. Grabowsky, Motor der Verwestlichung. Das sowjetische Estrada-Lied 1950–1975. Osteuropa, 2012, nr 62, lk 21–35.
36 Nimetuse "VIA" esimene dokumenteeritud kasutus pärineb juba 1964. aastast, kui Donetski bänd Avangard selle oma plakatitele kirjutas (Е. Ясенов, Здесь начинались ВИА. Донетский авторский сайт Е. Ясенова, 16.12.2012. http://www.donjetsk.com/retro/1592-zdes-nachinalis-via.html). Avangard esitas omi versioone Presley, The Beatlesi, Rolling Stonesi ja teiste populaarsete Lääne rockbändide loomingust. Ametlikult võeti nimetus kui "rockansambli" sünonüüm kasutusele 1966. aastal (D.-E. Wickström, Y. B. Steinholt, Visions of the (Holy) Motherland in Contemporary Russian Popular Music, lk 314).
37 Tegelikult oli Eesti invasiooni artistide nimekiri suhteliselt lühike, enamik neist tegutses Filharmoonia all: Anne Veski, Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Magnetic Band, Vitamiin, Laine, Fix, Radar, Mahavok, Kuldne Trio, Nemo.
38 H. Rinne, Laulev revolutsioon, lk 182.
39 Sealsamas, lk 160.
40 Peeter Vähi ütles mulle intervjuus: "Ansamblitel olid juhid, et oleks kellelegi pähe anda." | Aimar Ventsel. Eesti estraadi invasioon ja Nõukogude kultuuritööstus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minu huvi nähtuse vastu, mida Ivo Linna ühes oma intervjuus on nimetanud "Eesti invasiooniks", algas 2000. aastal, kui terveks aastaks Venemaale Jakuutiasse sõitsin. See oli natukene nagu tagasiminek minevikku, sest kohati meenutas eluolu Venemaa perifeerias Nõukogude Liidu viimaseid aastaid. Pidevalt puutusin kokku sellega, et minult küsiti, kuidas Urmas Ott, Anne Veski või Tõnis Mägi elavad. Juurde käisid tihti ka mälestused mingitest nõukogudeaegsetest telesaadetest või sõitudest Eesti NSV-sse. Tugevaim elamus oli vast Kasahstani endises pealinnas Almatõs, kus kasahhist taksojuht, kuuldes, et ma olen Eestist, hakkas mulle laulma Tõnis Mäe laule. Siis avastasingi, et ma ei tea Eesti estraadilauljate venekeelset loomingut üldse. Seesama kohtumine Almatõs sai ka hetkeks, kui otsustasin "Eesti invasiooniga" tegelema hakata. Ning viimane teemakohane mälestus. Istusin Peterburis Teaduste Akadeemia raamatukogu keldris selles osakonnas, kus antakse lugejapileteid. Olin tulnud Peterburi, et uurida nõukogudeaegseid ajalehti ja vaadata, mida seal Eesti artistidest kirjutatakse. Samal ajal kui vanemapoolne töötaja mu lugejapiletit välja kirjutas, kõlas raadios Anne Veski venekeelne laul.
Pärast lugematuid intervjuusid tolleaegsete muusikute, helitehnikute ja teiste asjaosalistega, tööd akadeemilise kirjandusega ning nüüdseks juba mitmete biograafiliste raamatute läbitöötamist hakkas tekkima koherentne pilt sündinust. Lisaks oli mul võimalus teha uurimistööd Venemaal, Ukrainas ja Gruusias, kus kohtusin nõukogudeaegsete muusikaürituste korraldajate ja muusikutega. Kõige põnevam nendest kohtumistest oli ehk võimalus intervjueerida 1980. aasta Thbilisi rock -festivali korraldajaid. Sel festivalil oli esinenud ka Gunnar Graps koos Magnetic Bandiga.
Et mõista Eesti invasiooni ehk siis Eesti estraadi edulugu Nõukogude Liidu avarustes, on vaja kõigepealt aru saada Nõukogude estraadimuusika olemusest ning kogu Nõukogude muusikatööstusest. Praeguseks eesti keeles ilmunud raamatud keskenduvad pigem nähtuse olmepoolele – sealjuures on lõputud lood peopanemisest külmades Venemaa hotellides, rikkalikest vastuvõttudest või lusikaga konservide söömisest oma korduvuses pigem igavad ja ei seleta Eesti invasiooni fenomeni kuigivõrd. 1 Peaaegu üldse pole kirjutatud, kuidas estraadimuusika "funktsioneeris" omas ajas ja Nõukogude süsteemis. Eesti estraadi kannustas mind uurima veel see, et retrospektiivsed uuringud kajastasid sel ajal peamiselt Venemaal toimunut, mõningaid analüüse on ka Ukraina ja Kesk-Aasia liiduvabariikide kohta. 2 Eestit mainiti mõningates publikatsioonides vaid kui näidet liberaalse kultuuripoliitikaga liiduvabariigist, kus korraldati isegi jazz - ja rock- festivale. Ajakirjanik ja muusikakriitik Artemi Troitski on ENSV-d nimetanud suisa Nõukogude rock 'i paradiisiks. 3 Ometi on Nõukogude estraadist väljaspool Venemaad kirjutatud vähe.
Mis on estraad ja kust ta tuleb?
Puht terminoloogiliselt sisaldab estraad endas palju rohkem kui muusikat. Nõukogude sõnal "estraad" on prantsuse juured ja tähendab see "väikest lava". 4 Kui "suur lava" on tähendanud prantsuse kultuuris klassikalist ooperi- või teatrilava ehk siis "tõsist" kunsti, siis "väikesel" laval tehtu oli mittetõsine meelelahutus, mis "suurele lavale" ei kõlvanud. Peale meelelahutusliku muusika hõlmab mõiste "väikese lava kultuur" veel teatrit, moodsat tantsu, püstijalakomöödiat (tol ajal kutsuti selle esitajaid humoristideks), üldse komöödiate esitamist, tsirkust jms. Sama laialt suhtuti estraadi ka Nõukogude Liidus ja suhtutakse tänapäevalgi vähemalt Venemaal. Estraadiartist ei ole mitte ainult laulja, vaid ka näiteks humorist. Eino Baskin oli Nõukogude ajal estraadiartist, esitades laval humoristlikke sketše ning juhatades galakontsertidel teadustajana sisse ka teisi artiste. Hiljuti surnud üks vene kuulsamaid humoriste Mihhail Zadornov nimetas ennast näiteks estraadiartistiks ja oma esinemisi kontsertideks. Tüüpiline Nõukogude estraadikontsert oligi selline meelelahutuslik sündmus, kus peale muusikute ja ansamblite esinesid veel humoristid, tsirkuseartistid, näitlejad jpt.
Estraadimuusika algust võib seostada urbaniseerumisega juba enne Oktoobrirevolutsiooni. Küladest linna liikuv rahvas moodustas suhteliselt ruttu linnaproletariaadi, kelle huvi folkloorse külakultuuri vastu hakkas kiiresti vähenema. Linn pakkus peale töö võimalusi ka meelelahutuseks ja vene kultuuris nii tüüpiline trahteris pidutsemine käis ikka muusikaga. Oluline osa uue meelelahutusmuusika kultuuri tekkimises oli sellel, et maalt linna rännanud asusid tihti elama kriminaalsetesse slummidesse, kus valitsesid teised normid ja eluviis. 5 Seega toimus võõrdumine külakeskkonnast pärit muusikast ja hindama hakati linlikku meelelahutusmuusikat. See muusika oli tol ajal sulam eri kaasaegsetest linnamuusika stiilidest, millesse segunes ka rahvamuusikat. Pärast Oktoobrirevolutsiooni seoses näljahädaga maal, kollektiviseerimisega ja industrialiseerimisega rahvaränne linnadesse suurenes. Tõelise tõuke uue meelelahutusmuusika tekkele aga andis Lenini uus majanduspoliitika ehk NEP 1920. aastail. Eraettevõtluse lubamisega käis kaasas ka meelelahutuskohtade arvu tõus, kus raha kogunud nepmanid seda raiskamas käisid. Teiseks iseloomustab NEP-i ajastu kultuuri eksperimenteerimine ja väikekriminaalide heroiseerimine, mille parimaks näiteks on Ilfi ja Petrovi "12 tooli". Just nende paari aasta jooksul hakkasid muusikud trahterites ja restoranides kokku segama uut segu erinevatest muusikastiilidest. 6
Nõukogude estraadimuusika loojaks peetakse juudi päritolu Odessa lauljat Leonid Utjossovit. Utjossovgi kerkis esile 1920. aastail. Odessa oli tol ajal veel rahvusvaheline sadamalinn, kus kohtusid ka eri muusikalised traditsioonid. Nii segas Utjossov ameerika jazzi, tangot ja fokstrotti, vene trahterimuusikat ja Odessa juutide kriminaalse alatooniga laule. Ta esitas oma laule vähemalt kolmes – vene, inglise ja jidiši – keeles ja kehastas suurepäraselt Odessa rahvusvahelist atmosfääri. Utjossov võlus kuulajate masse just oma rahvalikkusega, ta laulud olid segu tänavalüürikast ja bolševike poolt sanktsioneeritud ametlikust meelelahutuskultuurist. Utjossovi julgus on mõnes mõttes tähelepanuväärne, see viis ta sinnamaani, et ta esitas oma juudi kriminaalseid tänavalaule Stalinile endale. Oma karjääri tipul oli ta tõeline estraaditäht, kes oli kuulus nii muusikuna, näitlejana kui ka meelelahutajana. Suur osa Utjossovi tõusus oli ka sellel, et ta oli laulev filminäitleja, esitades oma menulaule 1930. aastate Nõukogude filmides. Ta pani kokku teatraalse jazzorkestri ning tuuritas sellega üle terve Nõukogude Liidu. On väidetud, et Leonid Utjossov ja polaarlendur Anatoli Ljapidevski olid 1930. aastatel Stalini järel kõige populaarsemad inimesed riigis. 7
Nõukogude kultuuritööstus
Kultuuritööstuse kontseptsiooni seostatakse Frankfurdi koolkonnaga, kus kultuuriteadlased Theodor Adorno ja Max Horkheimer selle idee formuleerisid. Kultuuritööstuse mõiste sisu lühidalt kokku võetuna tähendab massilise tarbimiskultuuri tekitamist ehk siis, et kultuuritootjad toodavad ja manipuleerivad kultuuri eesmärgiga seda turustada ja selle müügist kasumit saada. Kontseptsioon eeldab, et massid aktsepteerivad neile pakutava kultuuri kui toodangu ja tarbivad seda vastuvaidlematult. 8 Just Adorno oli massikultuuri suhtes eriti kriitiline ning selle algtõukeks oli väidetavalt tema pettumine jazzmuusikas. 9 Olen olnud mitmel konverentsil, kus eri esinejad on väitnud, et Nõukogude Liidus kultuuritööstust ei eksisteerinud. Pealtnäha oli see tõesti niimoodi. Nõukogude kultuuril oli tugev ideoloogiline alatoon ja selle eesmärk oli sotsialistlikke masse harida ning neile meelelahutust pakkuda, mis kõik juba eos peaks välistama igasuguse kultuuritööstuse olemasolu.
Nõukogude Liidus ei tehtud ka formaalselt vahet kõrg- ja madala kultuuri vahel, polnud nii selgelt defineeritud erinevust muusikažanride vahel nagu Läänes. 10 Klassikaline muusika ja ooper olid Nõukogude Liidus kättesaadavad laiadele töötajate massidele ning kolhooside ja tehaste töölisi veeti ettevõtete bussidega etendustele ning kontsertidele. 11 Komponistid nagu Prokofjev ja Šostakovitš olid tuntud üle terve riigi, kuni sinnamaani, et Prokofjevi muusikat kasutati multifilmides. 12 Meelelahutusmuusikas eksisteeris kogu nõukogude aja teatud vahe "tõsise" rahvamuusika ja "kerge" levimuusika vahel. Stalin ise, kellele meeldis rahvamuusika, soosis just seda žanri. Meelelahutusmuusikat peeti Nõukogude Liidu algusaegadel teisejärguliseks, kuid ta oli aina urbaniseeruvas ühiskonnas populaarne. 13 Ajapikku leidis estraadimuusika siiski järjest enam ametlikku tunnustust, eriti pärast seda, kui muusikakollektiividelt hakati nõudma tele- ja raadioesinemiste tarvis oma repertuaari kinnitamist ning lugude nootide esitamist. Kuna rahvamuusikakollektiivide muusikud olid tihti muusikalise hariduseta, siis said siin eelise just estraadikollektiivid, kelle liikmetel oli üldiselt muusikaline haridus. 14 Kõigest hoolimata ei tehtud rahvamuusika ja estraadimuusika vahel selget žanrilist vahet. Esimene kuulus ja tol ajal vanim rahvamuusikaorkester Venemaal, 1911. aastal algselt talupojakoorina loodud Pjatnitski koor võttis populaarsuse saavutamise nimel üle levimuusika elemente ja orkestratsiooni. 15 Teisalt lisasid mitmed estraadiesinejad oma muusikasse folkloorseid elemente, eriti oli see tuntav Kesk-Aasia estraadimuusika puhul. 16
Pealtnäha oli riiklik suhtumine muusikasse väga ideoloogiline. Muusika roll oli masse harida ja sisendada neisse sotsialistlikke väärtusi. 17 Selleks oli loodud süsteem, mis kontrollis kõike muusikasse puutuvat. Muusikud olid kultuuritöötajad, kel oli täita oma tööülesanne – pakkuda kõrgekvaliteedilist meelelahutust. Kõik artistid ja ansamblid pidid seisma hingekirjas mingi ettevõtte või asutuse juures. Suur osa Eesti estraadimuusikuid kuulus Eesti Riikliku Filharmoonia juurde, ent osa oli ka teatrite, televisiooni või raadio hingekirjas. 1970. aastail sai populaarseks töötada kolhoosides ja sovhoosides, sest seal oli rahastus parem. Sporaadiliselt teenis üks osa artiste leiba ka tehaste kultuuritöötajatena. Kõik artistid pidid läbima tarifitseerimise ehk esinema kultuuriametnikest komisjoni ees, kes määras kindlaks nende lavaküpsuse. Eri aegadel olid nõudmised tarifitseerimiskomisjoni ees esitatavale repertuaarile erinevad, ent alati pidi see sisaldama teatud hulga Nõukogude autorite lugusid. Tarifitseerimiskomisjoni otsusega anti artistile kategooria. Madalaim kategooria võimaldas esineda ainult oma ettevõtte pidudel, edasi tuli luba esineda rajooni ja liiduvabariigi piires, kõrgeimad kategooriad tähendasid võimalust esineda üle terve Nõukogude Liidu või suisa välismaal. Kategooriast sõltus ka nn punktitasu, ehk kui palju esinejale või saatemuusikutele kontserdi eest maksti. 18 Kontsertide organiseerimisega tegelesid riiklikud kontsertagentuurid, nagu Eesti Riiklik Filharmoonia. Ühe artisti esinemist teises liiduvabariigis vahendas Sovkontsert ja välismaale Goskontsert. Kõik näis olevat detailideni reguleeritud.
Lähemal vaatlusel võib aga täheldada Nõukogude Liiduski kultuuritööstuse olemasolu. "Nõukogude Liidus oli täiesti funktsioneeriv autoritasude süsteem," ütles mulle Alar Madisson, 1980. aastate Fixi laulja. Kui nõude taga esitada teatud protsent Nõukogude Liidu Heliloojate Liidu liikmete loomingut võib näha poliitikat panna lauljaid esitama ideoloogiliselt õigeid tekste, siis asja teine pool oli heliloojate otsene huvi, et nende töid esitataks, kuna nad said selle eest autoritasusid. Seega lisaks süsteemi ideoloogiliseks tööriistaks olemisele oli heliloojate liit veel ka suur ja mõjuvõimas lobigrupp, kes võitles oma liikmete loomingu võimalikult rohke esitamise eest. Kõik liidu liikmed kuulusid automaatselt ka sellisesse organisatsiooni nagu Muzfond. Kui liit jagas oma liikmete vahel ära teatud osa autoritasudest, siis Muzfond haldas ülejäänud raha, pidades selle eest ülal sanatooriumide võrgustikku ja andes liidu liikmetele stipendiume, laenu ja ühekordseid preemiaid. Mõlema organisatsiooniga oli tihedalt seotud kirjastus Kompozitor, mille ülesanne oli kõige muu kõrval jälgida, et nõuetest kinni peetaks ja mis seega de facto oli heliloojate liidu autorikaitse õiguste järelevalvaja. 19 Muzfond omakorda sai viis protsenti kirjastuse Kompozitor avaldamistasudest ja kaks protsenti kontsertide piletituludest. 20 Nõukogude autorikaitse süsteem oli robustne, ent ta töötas. Pärast iga esinemist pidi artist täitma repertuaarilehe, mille alusel lugude autorid said autoritasu. Repertuaarileht ei pruukinud alati kajastada tegelikult esitatud palasid, aga see vaikiti enamasti maha. Nii oli restoranidel, kultuurimajadel ja klubidel võimalik näidata, et nende juures esitatakse nõutav osa Nõukogude autorite loomingut ja fondid jäid rahule. Nõukogude kultuuritööstuse eripäraks oli, et kõik oli allutatud plaanimajandusele. Kontsertorganisatsioonid, klubid ja kultuurimajad pidid täitma kontsertide plaani. Esinemiste plaan oli ka artistidel. Kõigest hoolimata praktiseeriti ka n-ö mustade kontsertide korraldamist ehk siis üritusi, mis ei seisnud kusagil kirjas ja mille kassa jagati ära korraldajate ja esinejate vahel. 21 Kultuuritööstusest väljaspool asetses riiklik plaadifirma Melodija. Kui Läänes oli sel perioodil tavaliselt kultuuritööstuse keskmes muusika plaadistamine ja plaatide edukas müük, siis Nõukogude Liidus ei olnud albumite ja singlite väljaandmisel kommertslikku tähendust. 22
Nõukogude kultuuritööstuse eripärad tulid hästi esile muusika esitamise viisides. Nõukogude Liidus olid väga populaarsed galakontserdid. Sellise kontserdi jooksul esines ridamisi suur hulk artiste, igaüks kolme kuni viie looga. Vastavalt bürokraatiareeglitele läks niisugune esinemine aga kirja täiskontserdina. Ühest küljest aitas see täita plaani, teisalt maksti artistidele – punktitasu alusel – täistasu, mis oli sama suur kui täispika soolokontserdi esitamise eest.
Eesti invasioon ja muusikaäri
Eesti invasiooni algus langes kokku pingelõdvendusega. 1972. aastal külastas USA president Richard Nixon Nõukogude Liitu ja kohtus selle liidri Leonid Brežneviga. Selle ja järgnevate kohtumiste ajal kirjutati alla rida lepinguid, mille eesmärk oli külma sõja ajal kasvanud pingeid alandada. Üks sellistest kokkulepetest oli Lääne popkultuuri, ennekõike muusika ja filmide piiratud määral lubamine Nõukogude kinodesse, raadiosse ja telesse, isegi plaadifirma Melodija avaldas piiratud valikus Lääne popmuusikat. 23 Eesti lauljatel oli ennegi Nõukogude Liidus menu olnud, olgu näiteks kasvõi Georg Otsa fenomenaalne edu või ka ansambel Laine tuuritamine nii kogu riigis kui ka välismaal. Ent pingelõdvenduse ajal alanud Eesti artistide populaarsusel olid teised tagamaad.
Sel perioodil tekkis ka Nõukogude Liidus midagi kaasaegse popkultuuri sarnast. 1970. aastate lõpus ja 80ndate alguses muutus Nõukogude meelelahutuse iseloom. Muidugi ei saa kõike seda üksnes pingelõdvendusega seostada. Üleüldine elutaseme tõus, televiisorite, plaadimängijate ja magnetofonide lai kasutuselevõtt tingisid sumbunud kultuurieluga riigis ka muidu vajadusi muudatuste järele kultuuririndel. Kuigivõrd üritas näiteks tekstiilitööstus katta nõudlust moodsate riiete järele. 24 Televiisorisse ilmusid noorte- ja muusikasaated, nagu "Goluboi Ogonjok" või "Aasta Laul", 25 rida ajakirju nagu Krokodil või ka eestikeelne Pioneer hakkas kajastama popmuusikat. Ühtäkki seisid Nõukogude Liidu juhid silmitsi probleemiga, et tuli omada kaasaegse popmuusika vallas omamaiseid artiste. Ühelt poolt tuli noorusele näidata, et Nõukogude kultuur ei ole Lääne kultuurist maha jäänud, teisalt tuli aga kontsertorganisatsioonidel mõelda, kust kaasaegset muusikat esitavaid artiste võtta. Nii pööratigi pilgud Eesti poole. 26
ENSV oli tol ajal "Nõukogude Lääs", mis pidi olema ja oligi asendusaineks sellele "päris" välismaale, kuhu sõita ei saanud. 27 On väidetud et Eesti kui lääneliku liiduvabariigi kuvandit ja olemust toetati ka Moskvast, sest niimoodi taheti Lääne turistidele näidata, et Nõukogude Liit on kaasaegne riik. Teine põhjus oli kindlasti eestlaste passiivses vastupanus ja tahtmatuses täielikult üle võtta Nõukogude kultuuri. Eestis oli titulaarrahva vene keele oskus kõige viletsam terves Nõukogude Liidus, eestlased oli rajanud omakeelse mulli ja hoidsid seda suurepäraselt elus. 28 Sellele aitas kaasa nii kaasaegse eestikeelse kultuuri (raamatud, filmid, ajakirjandus jne) olemasolu Eestis kui ka see, et Balti liiduvabariigid olid pea ainukesed, kus eksisteeris täielik omakeelne haridus lasteaedadest kõrg- ja kutsehariduseni välja. 29 Venekeelne kultuur ei huvitanud eestlasi eriti ja nad ei tundnud seda. Alar Madisson rääkis mulle, et Fixi esimene kontsert Venemaal oli Leningradis koos Valeri Leontjeviga. "Me ei teadnud vene muusikast üldse mitte midagi. Me ei teadnud, kes see Leontjev on. Alles pärast kontserti saime me aru, et ta on Venemaal suur staar." Eesti artistid said inspiratsiooni kaasaegsest Lääne muusikast, selle levikule aitasid peale Soome televisiooni ja raadio kaasa ka väliseestlaste poolt toodud või saadetud kassetid ja plaadid.
Eesti oli Lääne muusikale kogu aeg avatud olnud. Eesti Vabariigi ajal tehti Eestis tolle aja kaasaegset tantsu-muusikat, 30 1960. aastatel hakkas levima rock -muusika ja tekkisid n-ö kitarristide ansamblid. 31 Samahästi kui kõik ENSV estraadiartistid kaverdasid Lääne artistide loomingut. 32 Kui võrrelda Eesti artistide muusikat ja välimust teiste Nõukogude Liidu artistidega, märkame silmatorkavat vahet. Eesti artistid olid võrreldamatult läänelikumad. YouTube'ist võib praegugi vaadata Nõukogude estraadiartistide videoid. Tüüpiline naislaulja oli näiteks suhteliselt liikumatu ja apaatne ning laulis eemaloleva pilguga suhteliselt tundetult oma laulud ära. Lisaks kõigele hoidsid Nõukogude artistid, nagu kohane suurele staarile (isegi kui nad seda polnud), publikuga distantsi. Nendega võrreldes oli Anne Veski särtsakas, energiline ja vahetu. Eesti artistid – Tõnis Mägi, Magnetic Band, Apelsin või Fix – paistsid silma energilise lavashow poolest, pakkudes publikule sellist meelelahutust, mida teiste liiduvabariikide artistid ei suutnud pakkuda. Nii jooksis Fixi kitarrist laval ringi, viskus põlvedele ning libises põlvili ja kitarri mängides mööda lava. Ka muusikaliselt erines Eesti repertuaar tavaliste estraadiartistide repertuaarist. Muusikaliselt oli see muidugi segu kõikmõeldavatest stiilidest. Fix esitas rock 'i, reggae 'd, funk 'i ja soul 'i. Sama laia haardega olid kõik Gunnar Grapsiga seotud koosseisud. Ka Tõnis Mägi esitas tuntud Lääne artistide laule eri žanridest (näiteks James Browni loomingut). 33
Siin tuleks korrigeerida vaadet, nagu olnuks rock -muusika Nõukogude Liidus keelatud. Just Eesti kollektiivide edu – Apelsin, Fix ja eriti Magnetic Band – tõestab vastupidist. Väljendit "rock" kasutati küll väga harva kui üldse, kuid viljeldi palju intellektuaalset rock 'i (Stas Namini Grupp, eestlaste Vitamiin ja Ruja) või siis ka tantsumuusikale orienteeritud versiooni rock 'ist (grusiinide Orera ja eestlaste Apelsin on tüüpilised näited). Sellised koosseisud olid reeglina koondatud nimetuse "vokaal-instrumentaalansambel" (VIA) alla. Nõukogude rock 'i käsitlevad autorid näevad harilikult VIA-des võimude poolt sanktsioneeritud pseudo- rock 'i ja pühendavad rohkem tähelepanu artistidele, kes tegutsesid täielikult või poolenisti põranda all, mis oleks justkui nende "autentsuse" ja "ehtsuse" tunnus. 34 Teisalt saab VIA-sid vaadelda kui võimalust viljelda rock -muusikat ülaltpoolt etteantud raamides. 35 Termin ilmus kasutusele 1960. aastail ja sai ruttu rock -ansambli sünonüümiks. 36 Nagu Väino Land (ansambel Fixi liider) mulle selgitas, ei saa VIA-sid vaadata kui estraadimuusikat ega ka kui padu- rock 'i, vaid pigem kui The Bee Geesi või The Eaglesi stiilis muusika viljelemist nõukogude raamistikus. VIA-sid iseloomustasid reeglina muusikaline perfektsionism, keerulised arranžeeringud ja küllaltki suured koosseisud. Tolleaegne Vitamiini klahvpillimängija Peeter Vähi seletas mulle hiljem, et tegelikult oli tinglik vahe keerulisemat muusikat esitavate VIA-de ja traditsioonilisema rocksound 'iga kollektiivide vahel – viimaseid nimetati "gruppa". Ka Vitamiin käis selle kategooria alla ja esitas oma lugusid kontserdil märksa rock 'ilikumalt, kui neid oli stuudios salvestatud.
Raske on ütelda, millal Eesti invasioon täpselt algas, kuid kõigi eelduste järgi oli ansambel Apelsin see, kes 1970. aastatel esimesena hakkas mängima Venemaal ja mujalgi Nõukogude Liidus. 37 Nagu enamik Eesti artiste, andis Apelsin palju galakontserte, kusjuures sageli mitu korda päevas. Rekordiks oli laulja Tõnu Aare andmeil 72 kontserti 18 jooksul Ukrainas. Apelsini tolleaegne (tänapäeva terminoloogias) road manager Aare Nahk väitis intervjuus, et keskeltläbi mängiti 70 kontserti kuus. Igal Nõukogude Liidus tuuritanud artistil on omad lood ja rekordid. Fix näiteks andis sel perioodil Venemaal kolm staadionikontserti päevas, Magnetic Band paistis silma skandaalide ja "mustade kontsertidega". Väidetavalt on ühe päeva jooksul antud kontsertide rekord Jaak Joala käes, kes olla päeva jooksul esinenud kaksteist korda, tehes seda kahel staadionil, mille vahet teda vedas mikrobuss.
Seni eesti keeles ilmunud raamatud ja artiklid Eesti popmuusika lühikesest, ent võidukast perioodist Suure Kodumaa lavalaudadel räägivad peamiselt sellest, kuidas gastrollidel pidutseti või siis milliste olmeelu varjukülgedega eestlased kokku puutusid. Tegelikult oli mööda Venemaad tuuritamine raske töö, mille kohapealne puudulik olme – vilets toit, külmad hotellitoad, sooja vee puudumine – veel raskemaks tegi. Paari kuu jooksul võis üks kollektiiv lennata Kaug-Idast läbi Kesk-Venemaa ja Ukraina Kesk-Aasiasse, andes kontserte mitu korda päevas. Sellise pinge juures oli joomist ning pidutsemist tegelikult vähem, kui legendides räägitakse. Siin pöörduks taas Alar Madissoni poole. "Kas tead, miks me tuuritasime Venemaal?" küsis ta mult, ning tõstis kolm sõrme ja selgitas: "Reisimine, raha ja kuulsus! Eestis olime saavutanud juba kõik, mis oli võimalik. Me olime mänginud igas klubis ja kolhoosis juba mitu korda." Oma lühikese, kuid intensiivse invasiooni perioodil esinesidki Eesti artistid sõna otseses mõttes igas mõeldavas Nõukogude Liidu otsas Anadõrist Tšukotkal kuni Kesk-Aasia linnadeni. Eesti artistid esinesid ka nn suletud linnades ja salajastes sõjaväebaasides.
Üks väga oluline motiiv Nõukogude Liidu peal tuuritamiseks oli muidugi raha. Aivo Ulvik rääkis, et elukutselise muusikuna oli tal Eesti Riiklikus Filharmoonias palk sada rubla, samal ajal kui mõnekuise tuuriga teenis ta seitsesada rubla. Johtuvalt üldkehtivast punktitasu süsteemist said muusikud kontserdi eest sama summa olenemata sellest, kui mitu laulu nad esitasid või kui palju inimesi kontserdile tuli. Mõnede artistide puhul tuli ette ka seda, et ametlikku sissetulekut sai suurendada mustade kontsertidega kohalikes klubides või siis Nõukogude Liidus nii tavalisel kombel olmekaupadega hangeldades. Artistid viisid Eestist kaasa defitsiitset kaupa ja müüsid seda Venemaal või vastupidi – esinedes suletud linnades või Siberi tööstuskeskustes, õnnestus sealt tihti kaasa osta ja müügiks tuua Eestis defitsiitset kaupa. Väidetavalt oli intensiivse tuuritamisega võimalik suhteliselt ruttu koguda nii palju raha, et ehitada maja või osta auto.
Ja muidugi kuulsus! Eestis oli sisuliselt võimatu esineda suurtel staadionidel, kuhu tuleksid suured kuulajate massid. Anne Veski ütleb intervjuus Harri Rinnele: "Venemaal tunned sa ennast staarina. Eestis oled sa lihtsalt laulja". 38 Fixi suurvõitudeks olid Omski kontserdid, kus nad esinesid kaks korda päevas iga kord 20 000 inimese ees, Anne Veski publikurekord oli 36 000 inimest. 39 Sageli käis suurte kontsertidega kaasas elu luksushotellides, banketid ja staarile suunatud kohtlemine. "Jaak Joala oli nii suur staar, et ta oli nõus liikuma ainult valge Volgaga. See talle ka alati leiti," ütles üks intervjueeritavatest. Pole ka ime, et paljud tolleaegsed muusikud tunnevad siiani tugevat emotsionaalset sidet selle aja, Venemaa ja ka vene kultuuriga.
Ajapikku tekkisid artistidel omad suhted Nõukogude muusikamaailmas. Tekkisid kontaktid eri kontsertagentuuride esindajatega, kelle kaudu korraldati tuure Nõukogude Liidu eri osades. Nagu intervjuudest selgub, neid kontakte varjati kiivalt kolleegidest konkurentide eest. Isiklikke kontakte läks vaja ka selleks, et saada võimalus esineda üleliidulises televisioonis. Nagu mitmest intervjuust välja tuleb, tagas esinemine sellises saates nagu "Goluboi ogonjok" esinemispakkumised terveks aastaks või isegi kaheks. Siiski käis väliskontsertide organiseerimine või juba organiseeritud kontsertide kooskõlastamine peamiselt Eesti Riikliku Filharmoonia kaudu. Ma olin vist viimane inimene, kes intervjueeris Oleg Sapož-ninit. Ta oli Eesti Riikliku Filharmoonia direktor aastatel 1981–1993 ehk siis ajal, kui Eesti invasioon oli oma kõrgpunktis. Sapožninit meenutatakse mõningate muusikute seas tänutundega. Ta tegi palju kontsertide organiseerimiseks, ent vajaduse korral ka kaitses artiste Moskvast või ka Tallinnast Eesti Kommunistliku Partei keskkomiteest tulnud repressioonide eest. Nii on Sapožninile tänu võlgu nii Gunnar Graps kui ka Jaak Joala, kes mitmel korral oma taltsutamatu käitumisega võimudele silma jäid. Sapožnini suhtumine artistidesse oli liberaalne. Nagu ta mulle ütles: "Me lasime neil teha, mida nad tahtsid." Sapožnin tunnistas, et ta suhtles artistidega vähe, rohkem nende mänedžeride (tol ajal kutsuti seda ametikohta direktoriks) kaudu. Mänedžerid kooskõlastasid tegevuse ansambli juhiga. 40 Eesti Riiklikul Filharmoonial olid teiste liiduvabariikide kontsertagentuuridega suhtlemisel omad meetodid. "Oli kokkulepe, et meie võtame neilt teatud arvu artiste ja nemad võtavad meilt teatud arvu artiste." Huvitav oli, et Eesti Riikliku Filharmoonia teenitud kasum ei jäänud organisatsioonile, vaid võeti ENSV ametnike poolt ära. Minu küsimusele, miks oli üldse vaja püüda kasumit teenida, kui sellest endale midagi ei jäänud, vastas Sapožnin ehteestlaslikult: "Me tahtsime oma tööd korralikult teha." Millesse ta aga ka aastakümneid hiljem negatiivselt suhtus, olid mustad kontserdid. Ma keerasin jutu Felix Katzile, mehele, kes Moskva Roskontserdis pidevalt organiseeris Eesti artistidele illegaalseid kontserte. Sapožnini reaktsioon juba üksi Katzi nimele oli äärmiselt negatiivne: "Tema ja temasugustega me püüdsime koostööd mitte teha." Kontsertide organiseerimisel teistes liiduvabariikides võeti arvesse eri artistide imidžit ja muusikat. Otseselt rock 'ile orienteeritud Fixil või Magnetic Bandil oli teine publik kui lüürilisel Jaak Joalal, intellektuaalset rock 'i viljeleval Radaril, moodsale diskole orienteeritud Kare Kauksil või klassikalisel estraadidiival Anne Veskil. Eesti NSV kõige populaarsem artist oli vaieldamatult Jaak Joala. Nagu ütles Aare Nahk: "Pärast Joalat tuli pikk vahe ja siis tulid Tõnis Mägi ja Anne Veski. Ja siis kõik ülejäänud." Kõige sellega arvestati Eesti Riiklikus Filharmoonias, kui organiseeriti gastrolle Eesti artistidele kas üksikult või grupiviisiliselt.
Kokkuvõtteks
Eesti estraadi edulugu Nõukogude perioodil on osa Eesti kultuuri ajaloost, mis on siiani süvitsi käsitlemata. Nõukogude Liidu lagunemisega sai järsult otsa ka Eesti artistide tuuritamine sellel suurel territooriumil. Ainukese Eesti artistina on siiani Venemaal tegev Anne Veski. 1990. aastate alguses tehti mitmeid katseid tuua Eesti artiste tagasi Venemaa lavadele, kuid isegi tuntud nimed ei äratanud Venemaa kontserdikorraldajate huvi. Hiljem on Venemaal üritanud karjääri alustada ka noorema põlvkonna artistid nagu Koit Toome, kuid kõik need katsed on läbi kukkunud.
Venemaa on siiani muusikaturg, kus tähtedele makstakse fantastilisi honorare. Täheks saamine nõuab aga omakorda produtsentide poolt suuri rahalisi investeeringuid. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist muutus Venemaa muusikaäri kardinaalselt ning ülejäänud endistesse liiduvabariikidesse on Eesti artistidel palju vähem asja, kuna sealse publiku rahakott on kõhnem.
Eesti invasioon aitab aru saada Nõukogude kultuuritööstuse olemusest. Muusikaäris liikusid suured rahad, ent liikumise kanalid olid teistsugused kui Läänes. Nagu selgub, polnud Nõukogude kultuuripoliitika nii ideoloogiline, kui võiks arvata. Heliloojate liit oli kõige muu kõrval väljas selle eest, et tema liikmed teeniksid autoritasusid. Kontsertorganisatsioonid soovisid teenida raha ja ennekõike olid lisasissetulekust huvitatud muusikud ise, tehes seda nii ametlikke kui ka mitteametlikke kanaleid pidi. Selle artikli kirjutamise hetkel on mul laual venekeelsete kirjadega muusikakassett, mille Eesti Riiklik Filharmoonia lasi välja 1986. aastal eesmärgiga teavitada teiste liiduvabariikide kontsertorganisatsioone Eesti artistide muusikast. Kassetil on lood Apelsinilt, Mahavokilt, Fixilt, Radarilt, Jaak Joalalt jt. Lugude vahel on venekeelsed sissejuhatavad tekstid. Ka Eesti Riiklik Filharmoonia oli osa Nõukogude kultuuritööstusest ja üritas toimuvast kasu lõigata. Eesti invasioon toimus asjaolude kokkusattumisel. Seoses pingelõdvendusega said Nõukogude inimesed rohkem aimu Lääne meelelahutuskultuurist. Elatustaseme kasvu tõttu sooviti rohkem meelelahutust ja glamuuri ning oli ka raha, et selle eest maksta.
Nõukogude aega iseloomustab ühelt poolt range reglementeeritus, kus inimestele kirjutati nende elu detailideni ette. Tolleaegse elu teine pool aga seisnes inimeste võimes reeglite ja struktuuridega manipuleerida. Nõukogude elu sisaldas hulgaliselt mitteformaalseid struktuure ja praktikaid. Letialune kauplemine ei käinud mitte ainult defitsiitse kaubaga poodides, vaid oli igapäevane ka meelelahutusäris. Eesti muusikud suutsid jätta oma jälje Nõukogude Liidu kultuurilukku ja see jälg on siiani märgatav. Tõnis Mäge, Anne Veskit ja Jaak Joalat mäletatakse siiamaani tervel selle riigi kunagisel territooriumil. Jaak Joala surm oli Venemaal suurt tähelepanu äratanud sündmus. Ei ole aga veel täielikku vastust küsimusele, kuidas suutis rahvaarvult kõige väiksem liiduvabariik niivõrd sügava muusikalise jälje jätta.
1 Vt I. Garšnek, Ruja: Must ronk või valge vares. Tallinn, 2010; P. Kangur, Jaak Joala. Ka unustuse jõel aeg kord silla loob. Tallinn, 2015; M. Kilumets, Jaak Joala. Kuulsuse ahelad. Tallinn, 2015; A. Oja, Trammiga Moskvasse. Eesti muusikute seiklused siin- ja sealpool raudset eesriiet. Tallinn, 2018; H. Rinne, Laulev revolutsioon. Tlk S. Liivak. Tallinn, 2009; M. Vaino, J. Urmet, Tühjad pihud. Gunnar Grapsi elu ja muusika. Tallinn, 2013.
2 T. Merchant, Popping Tradition: Performing Maqom and Uzbek "National" Estrada in the 21st Century. Popular Music and Society, 2009, kd 32, nr 1, lk 371–386; M. Rancier, Resurrecting the Nomads: Historical Nostalgia and Modern Nationalism in Contemporary Kazakh Popular Music Videos. Popular Music and Society, 2009, kd 32, nr 3, lk 387–405; S. I. Zhuk, Rock and Roll in the Rocket City. The West, Identity, and Ideology in Soviet Dniepropetrovsk, 1960–1985. Baltimore, 2010.
3 M. Rancier, Resurrecting the Nomads; А. Троицкий, Back in the USSR. Sankt-Peterburg, 2007.
4 D. MacFadyen, Red Stars: Personality and Soviet Popular Song, 1955–1991. Montreal, 2001; D. MacFadyen, Estrada?! Grand Narratives and the Philosophy of the Russian Popular Songs since Perestroika. Montreal jm, 2002.
5 M. Galeotti, The Vory. Russia's Super Mafia. New Haven; London, 2018, 1. ptk.
6 U. Hufen, Das Regime und die Dandys. Russische Gaunerchansons von Lenin bis Putin. Berliin, 2010, lk 40–41.
7 Sealsamas, lk 32–38.
8 M. Horkheimer, T. W. Adorno, The Culture Industry: Enlightenment as Mass Deception. Rmt-s: Media and Cultural Studies. Keyworks. Toim. M. G. Durham, D. M. Kellner. Malden (MA); Oxford, 2001, lk 71–101.
9 J. M. Bernstein, Introduction. Rmt-s: T. W. Adorno, The Culture Industry. Selected Essays on Mass Culture. Toim. J. M. Bernstein. London; New York, 1991, lk 1–28.
10 Läänes oli muusikaliste žanride täpne defineerimine ennekõike vajalik marketingi jaoks. Algas see juba sellest, millisesse kasti plaadipoes panna plaat, kuni selleni, millisele publikule ja kuidas konkreetset artisti turustada.
11 Vt ka K. Negus, Music Genres and Corporate Cultures. London; New York, 1999. 1994. aastal, kui ma kolisin Berliini, üllatasid mind just ülikallid ooperipiletite hinnad. Oma Nõukogude tausta tõttu olin ma oodanud, et ooper on sama odav kui muu muusikaürituse külastamine.
12 R. A. Rothstein, The Quiet Rehabilitation of the Brick Factory: Early Soviet Popular Music and Its Critics. Slavic Review, 1980, kd 39, nr 3, lk 373–388; G. Tsipursky, Socialist Fun: Youth, Consumption, and State-Sponsored Popular Culture in the Soviet Union, 1945–1970. Pittsburgh, 2016.
13 U. Hufen, Das Regime und die Dandys; L. J. Olson, Performing Russia. Folk Revival and Russian Identity. London; New York, 2004.
14 L. J. Olson, Performing Russia, lk 18, 47.
15 Sealsamas, lk 57; S. L. Smith, From Peasants to Professionals: The Socialist-Realist Transformation of a Russian Folk Choir. Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2002, kd 3, nr 3, lk 393–425.
16 Selle üle võib vaielda, kuid Eesti muusikas oli minu meelest esimene klassikaline etnopopi-lugu ansambel Laine "Laulu lõpetus".
17 D. MacFadyen, Red Stars; F. S. Starr, Red and Hot: The Fate of Jazz in the Soviet Union, 1917–1980. New York, 1983.
18 Vt ka H. Rinne, Laulev revolutsioon, lk 90–91.
19 H. Rinne, Laulev revolutsioon; R. A. Rothstein, The Quiet Rehabilitation of the Brick Factory; K. Tomoff, Nelli Grigor'evna Shakhnazarova: Paradoksy sovetskoi muzy-kal'noi kul'tury: 30-e gody; Sergei Bertensson and Jay Leyda: Sergei Rachmaninoff, A Lifetime in Music. (Review.) Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2003, kd 4, nr 2, lk 466–480; K. Tomoff, Creative Union: The Professional Organization of Soviet Composers, 1939–1953. New York, 2006.
20 K. Tomoff, Nelli Grigor'evna Shakhnazarova: Paradoksy…, lk 49–50.
21 H. Rinne, Laulev revolutsioon, lk 152–153. Üks sellistest "mustadest kontsertidest" on 2011. aastal linastunud Vladimir Võssotskist rääkiva filmi "Võssotski. Aitäh, et oled elus" keskmes.
22 Melodija oli kõigi aegade suurim ja salapäraseim plaadifirma. Tal oli monopoolne positsioon Nõukogude Liidu territooriumil ning ametlikult said Nõukogude Liidus ilmuda vaid Melodija plaadid. Melodijas plaatide avaldamisega kaasnes pikk bürokraatlik protsess – plaadimaterjal pidi läbima erinevaid komisjone ja saama nende heakskiidu. Seetõttu võttis singlite ja albumite ilmumine kaua aega, sageli kuni kolm aastat. Artistid said plaadi ilmumise puhul 80–90 rubla, mis hädavaevalt kattis stuudiokulud. Erinevalt Lääne muusikatööstusest ei saanud Nõukogude artistid plaadimüügi eest mingit raha ja pika ilmumistsükli tõttu ei saa ka öelda, et Melodija avaldanuks värsket muusikat. Uus muusika levis peamiselt kodus ümberlindistatud kassettidel ja lintidel. Samasugune oli olukord enamikus sotsialismimaades. Põhjus, miks sotsmaade artistid siiski plaate salvestasid, oli pigem selles, et ametliku singli või albumi üllitamine oli omalaadne auhind pikaajaliste saavutuste eest, milleni igaüks ei jõudnudki.
23 R. G. Kaiser, U.S.-Soviet Relations: Goodbye to Détente. Foreign Affairs, 1980, kd 59, lk 500–521; S. I. Zhuk, Rock and Roll in the Rocket City, lk 125–126, 166.
24 Siin olid jälle esirinnas eestlased, eriti tootmiskoondis Marat, aga ka Tallinna Moemaja, mille ajakiri Siluett levis üle terve Nõukogude Liidu 300 000-s tiraažis.
25 Vt C. Evans, Song of the Year and Soviet Mass Culture in the 1970s. Kritika: Explorations in Russian and Eurasian History, 2011, kd 12, nr 3, lk 617–645.
26 Iseenesest pole head seletust, miks ENSV popmuusika oli kõikidest liiduvabariikidest kõige läänelikum. Mõned kolleegid on mulle osutanud, et põhjuseks oli Soome televisiooni kättesaadavus. Sellega ma ei nõustu. Soome televisiooni nähti ja vaadati regulaarselt peamiselt Tallinnas ja väga kitsal alal Põhja-Eestis. Artemi Troitski on väitnud, et Eestis oli kõige liberaalsem kultuuripoliitika terves Nõukogude Liidus, ja see ongi nähtavasti olulisi põhjuseid. Üks mu nõukogudeaegset Läti kultuuri uurinud kolleeg väitis, et Lätis tehti kaasaegset popmuusikat kuni selle ajani, mil Läti Filharmoonia direktoriks sai Raimonds Pauls, kes hakkas juurutama tüüpilist tolle perioodi estraadimuusikat.
27 A. Yurchak, Everything Was Forever, Until It Was No More: The Last Soviet Generation. Princeton; Oxford, 2006.
28 Vrd T. Vahter, "Karuks istus vangitornis…": 1980 – aasta, mis raputas Eestit. Tallinn, 2015, lk 30.
29 Teistes Nõukogude liiduvabariikides sai omas keeles ülikoolis õppida heal juhul vaid filoloogiat ja kirjandust, kõik muud õppeained olid nii Kasahstanis kui ka Ukrainas ja mujalgi reeglina vene keeles. See tingiski keelenihke, haritud linnaelanikkond läks suures osas üle vene keelele, mis sai ka koduseks keeleks.
30 Vt H. Pedusaar, Tardunud helide maailm. Tallinn, 2007.
31 V. Salumets, Rockrapsoodia. Tallinn, 1998. Ehkki grusiinid väidavad, et esimene Nõukogude rockfestival toimus 1980. aastal Thbilisis (seal esines ka Magnetic Band), leidis see tegelikult aset 1960. aastatel Tallinnas kinos Kosmos.
32 Sellest on palju juttu, nt: H. Pedusaar, Tardunud helide maailm; H. Rinne, Laulev revolutsioon; V. Salumets, Fikseeritud Fix. Tallinn, 2010; M. Vaino, J. Urmet, Tühjad pihud.
33 H. Rinne, Laulev revolutsioon, lk 160.
34 T. Cushman, Notes from Underground. Rock Music Counterculture in Russia. Albany (NY), 1995; J. P. Friedman, A. Weiner, Between A Rock and Hard Place: Holy Rus' and its Alternatives in Russian Rock Music. Rmt-s: Consuming Russia. Popular Culture, Sex, and Society since Gorbatchev. Toim. A. M. Barker. Durham; London, 1999, lk 110–137; D.-E. Wickström, Y. B. Steinholt, Visions of the (Holy) Motherland in Contemporary Russian Popular Music: Nostalgia, Patriotism, Religion and Russkii Rok. Popular Music and Society, 2009, kd 32, nr 3, lk 313–330.
35 I. Grabowsky, Motor der Verwestlichung. Das sowjetische Estrada-Lied 1950–1975. Osteuropa, 2012, nr 62, lk 21–35.
36 Nimetuse "VIA" esimene dokumenteeritud kasutus pärineb juba 1964. aastast, kui Donetski bänd Avangard selle oma plakatitele kirjutas (Е. Ясенов, Здесь начинались ВИА. Донетский авторский сайт Е. Ясенова, 16.12.2012. http://www.donjetsk.com/retro/1592-zdes-nachinalis-via.html). Avangard esitas omi versioone Presley, The Beatlesi, Rolling Stonesi ja teiste populaarsete Lääne rockbändide loomingust. Ametlikult võeti nimetus kui "rockansambli" sünonüüm kasutusele 1966. aastal (D.-E. Wickström, Y. B. Steinholt, Visions of the (Holy) Motherland in Contemporary Russian Popular Music, lk 314).
37 Tegelikult oli Eesti invasiooni artistide nimekiri suhteliselt lühike, enamik neist tegutses Filharmoonia all: Anne Veski, Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Magnetic Band, Vitamiin, Laine, Fix, Radar, Mahavok, Kuldne Trio, Nemo.
38 H. Rinne, Laulev revolutsioon, lk 182.
39 Sealsamas, lk 160.
40 Peeter Vähi ütles mulle intervjuus: "Ansamblitel olid juhid, et oleks kellelegi pähe anda."
### Response:
Aimar Ventsel. Eesti estraadi invasioon ja Nõukogude kultuuritööstus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rändrahn sai ametliku nime endise ülikooli presidendi ja geoloogi Thomas Crowder Chamberlaini järgi.
Ülikooli vähemustest tudengid leidsid aga, et kivi sümboliseerib diskrimineerivat ajalugu. Rändrahnu nimetati Wisconsini osariigi ajalehe 1925. aasta artiklis mustanahalisi halvustava nimega. Artiklis võrreldi kivi mustanahalise inimese peakujuga.
Ülikooli ajaloolased ütlesid ka, et rassistlik organisatsioon Ku Klux Klan tegutses 1920. aastatel ülikoolilinnakus.
Kivi paigutati mujale ülikooli territooriumile. Endise ülikooli presidendi auks aga püstitatakse mälestustahvel.
Tegemist on haruldase rändrahnuga, mis ekspertide sõnul on kaks miljardit aastat vana. Kivi kaalub 42 tonni. Kivi kasutati ülikoolis ka hariduslikel eesmärkidel. | USA ülikoolilinnakust eemaldati rassistliku hüüdnimega rändrahn | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rändrahn sai ametliku nime endise ülikooli presidendi ja geoloogi Thomas Crowder Chamberlaini järgi.
Ülikooli vähemustest tudengid leidsid aga, et kivi sümboliseerib diskrimineerivat ajalugu. Rändrahnu nimetati Wisconsini osariigi ajalehe 1925. aasta artiklis mustanahalisi halvustava nimega. Artiklis võrreldi kivi mustanahalise inimese peakujuga.
Ülikooli ajaloolased ütlesid ka, et rassistlik organisatsioon Ku Klux Klan tegutses 1920. aastatel ülikoolilinnakus.
Kivi paigutati mujale ülikooli territooriumile. Endise ülikooli presidendi auks aga püstitatakse mälestustahvel.
Tegemist on haruldase rändrahnuga, mis ekspertide sõnul on kaks miljardit aastat vana. Kivi kaalub 42 tonni. Kivi kasutati ülikoolis ka hariduslikel eesmärkidel.
### Response:
USA ülikoolilinnakust eemaldati rassistliku hüüdnimega rändrahn |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Omavahel tennisistid varem kohtunud pole. Tokyo olümpiamängudel langesid mõlemad konkurentsist avaringis: Kontaveit kaotas kahes setis kreeklannale Maria Sakkarile ja Pegula samuti kahes setis hilisemale olümpiavõitjale Belinda Bencicile.
27-aastane Pegula on jõudnud tänavu mitmel heatasemelisel turniiril veerandfinaali: Austraalia lahtistel ning WTA 1000 kategooria turniiridel Dubais ja Roomas.
Kontaveit lööb Montrealis koos britt Harriet Dartiga kaasa ka paarismängus. Nende esimesteks vastasteks on tšehhitarid Karolina Muchova ja Karolina Pliškova.
Mõlemad avaringi mängud on planeeritud teisipäevale. | Kontaveit alustab Montrealis maailma 30. reketi vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Omavahel tennisistid varem kohtunud pole. Tokyo olümpiamängudel langesid mõlemad konkurentsist avaringis: Kontaveit kaotas kahes setis kreeklannale Maria Sakkarile ja Pegula samuti kahes setis hilisemale olümpiavõitjale Belinda Bencicile.
27-aastane Pegula on jõudnud tänavu mitmel heatasemelisel turniiril veerandfinaali: Austraalia lahtistel ning WTA 1000 kategooria turniiridel Dubais ja Roomas.
Kontaveit lööb Montrealis koos britt Harriet Dartiga kaasa ka paarismängus. Nende esimesteks vastasteks on tšehhitarid Karolina Muchova ja Karolina Pliškova.
Mõlemad avaringi mängud on planeeritud teisipäevale.
### Response:
Kontaveit alustab Montrealis maailma 30. reketi vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Poola piirivalve andis esmaspäeval teada, et on alates reedest võtnud kinni 349 ebaseaduslikku migranti, kes saabusid üle piiri Valgevenega, vahendas Reuters.
Piirivalve lisas, et migrandid on tõenäoliselt pärit Iraagist ja Afganistanist.
Piirivalve pressiesindaja Anna Michalska ütles, et nädalavahetusel kinni peetud migrantide arv on rekordiline.
Suurima grupi immigrante - kokku 85 inimest - võtsid Kuznica piirivalvurid kinni laupäeval.
Poola-Valgevene piiril töötav piirivalve Podlasie üksus on sel aastal võtnud kinni 871 ebaseaduslikku migranti. 2020. aastal kokku pidas piirivalve kinni 122 Valgevenest saabunud ebaseaduslikku migranti.
Viimastel nädalatel on Leedu ja Poola sattunud Valgevenest saabuva migratsiooni surve alla. Olukord on nii tõsine, et riigid on palunud abi teistelt maadelt ja ka Euroopa Liidult.
Paljud riigid süüdistavad Valgevene liidrit Aleksandr Lukašenkot selles, et ta kasutab migrante Euroopa Liidu survestamiseks, et viimane leevendaks sanktsioone. Leedu toetab Valgevene opositsiooni ning seal elab aasta tagasi presidendiks kandideerinud Svjatlana Tsihhanovskaja. Poola aga andis varjupaiga Valgevene sportlasele Kristsina Tsimanovskajale, kes keeldus olümpiamängudelt Tokyos koduriiki naasmast.
Lukašenko ütles, et Valgevene vastab tema vastu astutud sammudele ning et lääneriigid ei peaks kasutama Valgevene vastu sanktsioone.
"(Sanktsioonidel) võib olla vastupidine mõju, mida näitab ka tänaste sündmuste reaalsus Valgevene-Poola, Valgevene-Ukraina, Valgevene-Leedu ja Valgevene-Läti piiridel," rääkis Lukašenko esmaspäeval pressikonverentsil.
Esmaspäeval möödus aasta Valgevene presidendivalimistest, mis oponentide väitel andis pettusega Lukašenkole võidu. Kümned tuhanded inimesed protestisid pärast seda Lukašenko vastu. Lukašenko sõnul võitis ta valimised õiglaselt ning vastas protestidele opositsiooni mahasurumisega. Paljud opositsiooni liikmed on arreteeritud või lahkunud välismaale. | Poola saabus nädalavahetusel Valgevenest rekordarv migrante | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Poola piirivalve andis esmaspäeval teada, et on alates reedest võtnud kinni 349 ebaseaduslikku migranti, kes saabusid üle piiri Valgevenega, vahendas Reuters.
Piirivalve lisas, et migrandid on tõenäoliselt pärit Iraagist ja Afganistanist.
Piirivalve pressiesindaja Anna Michalska ütles, et nädalavahetusel kinni peetud migrantide arv on rekordiline.
Suurima grupi immigrante - kokku 85 inimest - võtsid Kuznica piirivalvurid kinni laupäeval.
Poola-Valgevene piiril töötav piirivalve Podlasie üksus on sel aastal võtnud kinni 871 ebaseaduslikku migranti. 2020. aastal kokku pidas piirivalve kinni 122 Valgevenest saabunud ebaseaduslikku migranti.
Viimastel nädalatel on Leedu ja Poola sattunud Valgevenest saabuva migratsiooni surve alla. Olukord on nii tõsine, et riigid on palunud abi teistelt maadelt ja ka Euroopa Liidult.
Paljud riigid süüdistavad Valgevene liidrit Aleksandr Lukašenkot selles, et ta kasutab migrante Euroopa Liidu survestamiseks, et viimane leevendaks sanktsioone. Leedu toetab Valgevene opositsiooni ning seal elab aasta tagasi presidendiks kandideerinud Svjatlana Tsihhanovskaja. Poola aga andis varjupaiga Valgevene sportlasele Kristsina Tsimanovskajale, kes keeldus olümpiamängudelt Tokyos koduriiki naasmast.
Lukašenko ütles, et Valgevene vastab tema vastu astutud sammudele ning et lääneriigid ei peaks kasutama Valgevene vastu sanktsioone.
"(Sanktsioonidel) võib olla vastupidine mõju, mida näitab ka tänaste sündmuste reaalsus Valgevene-Poola, Valgevene-Ukraina, Valgevene-Leedu ja Valgevene-Läti piiridel," rääkis Lukašenko esmaspäeval pressikonverentsil.
Esmaspäeval möödus aasta Valgevene presidendivalimistest, mis oponentide väitel andis pettusega Lukašenkole võidu. Kümned tuhanded inimesed protestisid pärast seda Lukašenko vastu. Lukašenko sõnul võitis ta valimised õiglaselt ning vastas protestidele opositsiooni mahasurumisega. Paljud opositsiooni liikmed on arreteeritud või lahkunud välismaale.
### Response:
Poola saabus nädalavahetusel Valgevenest rekordarv migrante |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui mõni nädal tagasi käis nakatumiskordaja R ära 1,6 peal, siis nüüdseks on see langenud 1,1 ja 1,2 vahele, kinnitab Fischer.
"Eelmise nädala nakatumised olid üsna samal tasemel kui üleeelmisel, toimunud on väike kasv," iseloomustas ta.
Fischeri hinnangul on praegune viiruslik pilt analoogne mulluse novembriga, mil nakatumiskordaja langes samuti kiiresti 1,1 peale, kus seisis mõnda aega, kuni lõpuks tuli kiire tõus.
"Kas nüüd jätkub samamoodi, ei oska öelda," tunnistas Fischer.
Kuigi terviseamet prognoosis paar nädalat tagasi, et kui meetmeid tarvitusele ei võeta, jõuab olukord 2500 nakatumiseni nädalas, siis praegune trend seda võimalust enam ei peegelda.
"See stsenaarium oligi neil pandud tingimustega, et kui midagi ette ei võeta, jätkub kasv samas tempos ja pikalt. Aga võeti ju midagi ette. Kas aitas nüüd see, et ühistranspordis mask ette pandi või tulid sõnumid, et on vaja ettevaatust, aga tundub, et alla see kasvutempo läks," ütles Fischer, kes usub, et mõju avaldasid nii sõnumid kui ka täiendavad ettevaatusabinõud koostöös.
Eestis siiski hakkasid nakatumised vähenema samal ajal, kui ühistranspordis maskikohustus kehtestati ja enne üritustele mahupiirangute rakendumist.
Fischer prognoosib, et ka edaspidi jätkub nii, nagu mullu novembris: nakatumiste kasv on küll aeglustunud, ent päris alla see ei lähe, vaid jääb aeglaselt edasi kasvama.
"Riskimaatriksi järgi ka suremuses on väga novembrisarnane pilt," lisas ta.
Siiski möönis Fischer, et kaks võimalust on veel: positiivse stsenaariumi korral hakkab nakatumine hoopis vaikselt vähenema, negatiivse korral aga läheb veel kiiremini üles kui mullu novembris. Samas lisas teadlane, et ta ei näe kummalegi alternatiivsele stsenaariumile head teaduslikku põhjendust, miks üks või teine võiks realiseeruda. Seetõttu jääb ta aeglase kasvutempo stsenaariumi juurde.
Seda toetab ka jätkuv vaktsineerimine, mille vastu huvi nakatumiste kasvuga kasvas. Möödunud nädalal tehti 38 801 vaktsiinidoosi, neist üle kahe kolmandiku (26 106) olid esimesed doosid. Nädal varem tehti esimesi doose 19 613.
Vähemalt ühe doosiga on nüüdseks vaktsineeritud 667 215 inimest, neist 580 140 vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Täiskasvanutest on vaktsineeritud 59,5 protsenti, kogu elanikkonnast 50,2 protsenti.
Sel nädalal on Eestisse saabumas 37 830 vaktsiinidoosi: 22 230 doosi Pfizer/BioNTechi ning 15 600 doosi Moderna vaktsiini Spikevax.
Euroopa riikides jätkub nakkustaseme langus
Suurbritannias hakkas aga nakatumistase vähenema pärast kõigi piirangute kaotamist. Nakatumised on vähenenud ka näiteks Hispaanias ja Portugalis.
Fischer on silma välisriikidel peal hoidnud ja toob esile, et esialgne järsk nakatumise vähenemine siiski mõne aja möödudes pidurdus.
"Toimub sama, mis meil, aga suuremal skaalal – esmalt oli kiire kasv, mis järsult pidurdus ja siis pidurdus ka langus. Ei ole nii, et kohe läheb nakatumine nulli seal," ütles Fischer.
Suurbritannias peab ta nakatumiste arvu vähenemise põhjuseks koolivaheaja algust, millega langesid ära lastevahelised kontaktid. Lisaks läksid paljud lapsevanemad puhkusele koolivaheaja alates, mistõttu vähenesid ka nakatumised tööpostil.
"Hospitaliseerimine väga palju alla ei läinudki, just nakatumine läks," tõi Fischer Suurbritannia puhul esile. | Nakatumiskordaja on kõvasti langenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui mõni nädal tagasi käis nakatumiskordaja R ära 1,6 peal, siis nüüdseks on see langenud 1,1 ja 1,2 vahele, kinnitab Fischer.
"Eelmise nädala nakatumised olid üsna samal tasemel kui üleeelmisel, toimunud on väike kasv," iseloomustas ta.
Fischeri hinnangul on praegune viiruslik pilt analoogne mulluse novembriga, mil nakatumiskordaja langes samuti kiiresti 1,1 peale, kus seisis mõnda aega, kuni lõpuks tuli kiire tõus.
"Kas nüüd jätkub samamoodi, ei oska öelda," tunnistas Fischer.
Kuigi terviseamet prognoosis paar nädalat tagasi, et kui meetmeid tarvitusele ei võeta, jõuab olukord 2500 nakatumiseni nädalas, siis praegune trend seda võimalust enam ei peegelda.
"See stsenaarium oligi neil pandud tingimustega, et kui midagi ette ei võeta, jätkub kasv samas tempos ja pikalt. Aga võeti ju midagi ette. Kas aitas nüüd see, et ühistranspordis mask ette pandi või tulid sõnumid, et on vaja ettevaatust, aga tundub, et alla see kasvutempo läks," ütles Fischer, kes usub, et mõju avaldasid nii sõnumid kui ka täiendavad ettevaatusabinõud koostöös.
Eestis siiski hakkasid nakatumised vähenema samal ajal, kui ühistranspordis maskikohustus kehtestati ja enne üritustele mahupiirangute rakendumist.
Fischer prognoosib, et ka edaspidi jätkub nii, nagu mullu novembris: nakatumiste kasv on küll aeglustunud, ent päris alla see ei lähe, vaid jääb aeglaselt edasi kasvama.
"Riskimaatriksi järgi ka suremuses on väga novembrisarnane pilt," lisas ta.
Siiski möönis Fischer, et kaks võimalust on veel: positiivse stsenaariumi korral hakkab nakatumine hoopis vaikselt vähenema, negatiivse korral aga läheb veel kiiremini üles kui mullu novembris. Samas lisas teadlane, et ta ei näe kummalegi alternatiivsele stsenaariumile head teaduslikku põhjendust, miks üks või teine võiks realiseeruda. Seetõttu jääb ta aeglase kasvutempo stsenaariumi juurde.
Seda toetab ka jätkuv vaktsineerimine, mille vastu huvi nakatumiste kasvuga kasvas. Möödunud nädalal tehti 38 801 vaktsiinidoosi, neist üle kahe kolmandiku (26 106) olid esimesed doosid. Nädal varem tehti esimesi doose 19 613.
Vähemalt ühe doosiga on nüüdseks vaktsineeritud 667 215 inimest, neist 580 140 vaktsineerimiskuur on lõpetatud. Täiskasvanutest on vaktsineeritud 59,5 protsenti, kogu elanikkonnast 50,2 protsenti.
Sel nädalal on Eestisse saabumas 37 830 vaktsiinidoosi: 22 230 doosi Pfizer/BioNTechi ning 15 600 doosi Moderna vaktsiini Spikevax.
Euroopa riikides jätkub nakkustaseme langus
Suurbritannias hakkas aga nakatumistase vähenema pärast kõigi piirangute kaotamist. Nakatumised on vähenenud ka näiteks Hispaanias ja Portugalis.
Fischer on silma välisriikidel peal hoidnud ja toob esile, et esialgne järsk nakatumise vähenemine siiski mõne aja möödudes pidurdus.
"Toimub sama, mis meil, aga suuremal skaalal – esmalt oli kiire kasv, mis järsult pidurdus ja siis pidurdus ka langus. Ei ole nii, et kohe läheb nakatumine nulli seal," ütles Fischer.
Suurbritannias peab ta nakatumiste arvu vähenemise põhjuseks koolivaheaja algust, millega langesid ära lastevahelised kontaktid. Lisaks läksid paljud lapsevanemad puhkusele koolivaheaja alates, mistõttu vähenesid ka nakatumised tööpostil.
"Hospitaliseerimine väga palju alla ei läinudki, just nakatumine läks," tõi Fischer Suurbritannia puhul esile.
### Response:
Nakatumiskordaja on kõvasti langenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste tennise maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad jaapanlanna Naomi Osaka ja valgevenelanna Arina Sabalenka.
Kaheksa hulka mahuvad ka ameeriklanna Sofia Kenin, ukrainlanna Elina Svitolina, tšehhitar Karolina Pliškova, poolatar Iga Swiatek ja kanadalanna Bianca Andreescu.
Meeste tennise edetabelis juhib endiselt serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad venelane Daniil Medvedev ja esikolmikusse tõusnud kreeklane Stefanos Tsitsipas.
Neljandaks kukkus hispaanlane Rafael Nadal, viiendana jätkab olümpiavõitja Alexander Zverev, kuuendana austerlane Dominic Thiem, seitsmendana venelane Andrei Rubljov ja kaheksandana itaallane Matteo Berrettini. | Kontaveit kukkus kahe koha võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste tennise maailma edetabeli liidrina jätkab austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad jaapanlanna Naomi Osaka ja valgevenelanna Arina Sabalenka.
Kaheksa hulka mahuvad ka ameeriklanna Sofia Kenin, ukrainlanna Elina Svitolina, tšehhitar Karolina Pliškova, poolatar Iga Swiatek ja kanadalanna Bianca Andreescu.
Meeste tennise edetabelis juhib endiselt serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad venelane Daniil Medvedev ja esikolmikusse tõusnud kreeklane Stefanos Tsitsipas.
Neljandaks kukkus hispaanlane Rafael Nadal, viiendana jätkab olümpiavõitja Alexander Zverev, kuuendana austerlane Dominic Thiem, seitsmendana venelane Andrei Rubljov ja kaheksandana itaallane Matteo Berrettini.
### Response:
Kontaveit kukkus kahe koha võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pekingi võimud teatasid eelmisel nädalal, et kuni augusti lõpuni jäävad linnas ära kõik avalikud üritused.
"Mitmed riigid õppisid koroonaviirusega koos elama. Hiina rakendab aga nulltolerantsi poliitikat, millega kaasnevad karmid koroonapiirangud," ütles Šveitsi investeerimispanga Julius Baeri ärijuht Norbert Rücker.
Hiina on maailma suurim naftaimportija.
"Nädalavahetusel avaldatud andmed näitasid, et Hiina toornafta import juulis oli väiksem kui juunis. See mõjutas ka globaalset nafta hinda," ütlesid Hollandi panga ING analüütikud.
Ülemaailmse võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes esmaspäeval neli protsenti. USA peamine võrdlusalus (WTI) langes 4,3 protsenti.
Hiina koroonapiirangud mõjutasid ka teiste toorainete hinda. Langes nii vase, alumiiniumi kui nikli hind.
Toorainete madal hind leevendab survet ettevõtetele kui tarbijatele. Samuti vähendab see tõenäosust, et keskpankurid karmistavad rahapoliitikat. Nafta hinnast sõltuvad paljuski tarbijahinnad, teatas The Wall Street Journal.
Viimaste kuude pakkumise ja nõudluse tasakaal näitab siiski, et nafta hind ei pruugi lähiajal langeda dramaatiliselt, väitsid analüütikud.
Augustis on suvine naftanõudlus kõige suurem. Tarbijatel on puhkused ja seetõttu reisitakse rohkem. Samuti kasutatakse rohkem konditsioneeri.
Investorid siiski muretsevad, kuidas naftaturud suudavad uute koroonapiirangute tingimustes toime tulla. Suurimad naftatootjad plaanivad siiski jätkata tootmise suurendamist, teatas The Wall Street Journal. | Hiina koroonapiirangud langetavad maailmaturul nafta hinda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pekingi võimud teatasid eelmisel nädalal, et kuni augusti lõpuni jäävad linnas ära kõik avalikud üritused.
"Mitmed riigid õppisid koroonaviirusega koos elama. Hiina rakendab aga nulltolerantsi poliitikat, millega kaasnevad karmid koroonapiirangud," ütles Šveitsi investeerimispanga Julius Baeri ärijuht Norbert Rücker.
Hiina on maailma suurim naftaimportija.
"Nädalavahetusel avaldatud andmed näitasid, et Hiina toornafta import juulis oli väiksem kui juunis. See mõjutas ka globaalset nafta hinda," ütlesid Hollandi panga ING analüütikud.
Ülemaailmse võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes esmaspäeval neli protsenti. USA peamine võrdlusalus (WTI) langes 4,3 protsenti.
Hiina koroonapiirangud mõjutasid ka teiste toorainete hinda. Langes nii vase, alumiiniumi kui nikli hind.
Toorainete madal hind leevendab survet ettevõtetele kui tarbijatele. Samuti vähendab see tõenäosust, et keskpankurid karmistavad rahapoliitikat. Nafta hinnast sõltuvad paljuski tarbijahinnad, teatas The Wall Street Journal.
Viimaste kuude pakkumise ja nõudluse tasakaal näitab siiski, et nafta hind ei pruugi lähiajal langeda dramaatiliselt, väitsid analüütikud.
Augustis on suvine naftanõudlus kõige suurem. Tarbijatel on puhkused ja seetõttu reisitakse rohkem. Samuti kasutatakse rohkem konditsioneeri.
Investorid siiski muretsevad, kuidas naftaturud suudavad uute koroonapiirangute tingimustes toime tulla. Suurimad naftatootjad plaanivad siiski jätkata tootmise suurendamist, teatas The Wall Street Journal.
### Response:
Hiina koroonapiirangud langetavad maailmaturul nafta hinda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Näituse "Kodukoha kompass"" idee lähtub eelmisel suvel ilmunud Eesti inimarengu aruandest 2019/2020 "Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud" ja uurib, mis teeb ühest linnast, linnaosast, külast, tänavast või keskväljakust meeldiva paiga, kus inimesed soovivad olla. Kuidas ruum, milles viibime, mõjutab meie tervist, heaolu ja õnnetunnet, aga ka piirkonna majandust ja atraktiivsust.
Näitusega on kaasas ka praktiline kompass-ketas, mis annab kohalikele lihtsa raamistiku oma kodukoha avaliku ruumi kvaliteedi hindamiseks ja ruumiteemaliste arutelude pidamiseks.
Näituse avavad SA Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga ja Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja. "Arvestades, et Hiiumaal on käsil nii üldplaneeringu koostamine kui arengukava uuendamine, on näitus saarele väga hästi ajastatud. Usun, et see avardab külastaja jaoks mõttemaailma avaliku ruumi osas," rääkis Tasuja.
"Meie eesmärk on kogukondi inspireerida, anda inimestele teadmisi heast avalikust ruumist ja selle mõjust meie igapäevaelule. Põhiline, et tekiks elukeskkonnateemaline edasiviiv kohalik arutelu ja dialoog," ütles näituse kuraator, Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga. "Loodame, et näitus aitab kohalikel märgata oma linna uue nurga alt ja näha selle potentsiaali."
"Kodukoha kompass" on toimunud Paides, Rakveres, Narvas, Põlvas, Võrus, Raplas ja Kuressaares. Kärdlas on näitus avatud 10. septembrini 2021.
Näituse kuraator on Kairi Tilga, autoriteks urbanistid Teele Pehk ja Elo Kiivet. Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Näituse kohta saab lähemalt lugeda Eesti Koostöö Kogu kodulehelt. | Heast avalikust ruumist rääkiv rändnäitus "Kodukoha kompass" jõuab Kärdlasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Näituse "Kodukoha kompass"" idee lähtub eelmisel suvel ilmunud Eesti inimarengu aruandest 2019/2020 "Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud" ja uurib, mis teeb ühest linnast, linnaosast, külast, tänavast või keskväljakust meeldiva paiga, kus inimesed soovivad olla. Kuidas ruum, milles viibime, mõjutab meie tervist, heaolu ja õnnetunnet, aga ka piirkonna majandust ja atraktiivsust.
Näitusega on kaasas ka praktiline kompass-ketas, mis annab kohalikele lihtsa raamistiku oma kodukoha avaliku ruumi kvaliteedi hindamiseks ja ruumiteemaliste arutelude pidamiseks.
Näituse avavad SA Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga ja Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja. "Arvestades, et Hiiumaal on käsil nii üldplaneeringu koostamine kui arengukava uuendamine, on näitus saarele väga hästi ajastatud. Usun, et see avardab külastaja jaoks mõttemaailma avaliku ruumi osas," rääkis Tasuja.
"Meie eesmärk on kogukondi inspireerida, anda inimestele teadmisi heast avalikust ruumist ja selle mõjust meie igapäevaelule. Põhiline, et tekiks elukeskkonnateemaline edasiviiv kohalik arutelu ja dialoog," ütles näituse kuraator, Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga. "Loodame, et näitus aitab kohalikel märgata oma linna uue nurga alt ja näha selle potentsiaali."
"Kodukoha kompass" on toimunud Paides, Rakveres, Narvas, Põlvas, Võrus, Raplas ja Kuressaares. Kärdlas on näitus avatud 10. septembrini 2021.
Näituse kuraator on Kairi Tilga, autoriteks urbanistid Teele Pehk ja Elo Kiivet. Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Näituse kohta saab lähemalt lugeda Eesti Koostöö Kogu kodulehelt.
### Response:
Heast avalikust ruumist rääkiv rändnäitus "Kodukoha kompass" jõuab Kärdlasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neljapäev, 12.08
20.00 KRIIPSU-UKU
20.30 EUTANASIYAH
21.00 SÄM
21.40 AZMA
22.25 A-RÜHM
23.15 REKET
00.00 PITSA
01.00 CLEDOS (FI)
Reede, 13.08
17.00 JYRISE
17.30 VALEVXLL
17.55 MARMORMAZE
18.35 RIKOŠETT
19.10 L6KE
19.45 FANTA STIKA
20.20 MAXTRACT
21.00 MANNA
21.40 PÕHJAMAADE HIRM
22.00 GENKA/DEW8
22.55 ÜHENDATUD INIMESED 2.0
00.15 CLICHERIK & MÄX
01.00 PLUUTO / VILLEMDRILLEM
Laupäev, 14.08
13.00 COMEDY
15.00 OPEN MIC
17.00 GENKA / PAUL OJA UNPLUGGED
18.00 RV ja KLAUS
18.35 LUKAMON
19.15 OKYM
20.00 SIP€LGA14
20.45 VÄIKE PD
21.20 KARMO & KÜBERRÜNNAK
22.05 BAD ART
22.50 MARPS
23.35 KIROT
00.20 JERU THE DAMAJA (USA)
01.30 5MIINUST | Eesti hiphopi festival avalikustas ajakava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neljapäev, 12.08
20.00 KRIIPSU-UKU
20.30 EUTANASIYAH
21.00 SÄM
21.40 AZMA
22.25 A-RÜHM
23.15 REKET
00.00 PITSA
01.00 CLEDOS (FI)
Reede, 13.08
17.00 JYRISE
17.30 VALEVXLL
17.55 MARMORMAZE
18.35 RIKOŠETT
19.10 L6KE
19.45 FANTA STIKA
20.20 MAXTRACT
21.00 MANNA
21.40 PÕHJAMAADE HIRM
22.00 GENKA/DEW8
22.55 ÜHENDATUD INIMESED 2.0
00.15 CLICHERIK & MÄX
01.00 PLUUTO / VILLEMDRILLEM
Laupäev, 14.08
13.00 COMEDY
15.00 OPEN MIC
17.00 GENKA / PAUL OJA UNPLUGGED
18.00 RV ja KLAUS
18.35 LUKAMON
19.15 OKYM
20.00 SIP€LGA14
20.45 VÄIKE PD
21.20 KARMO & KÜBERRÜNNAK
22.05 BAD ART
22.50 MARPS
23.35 KIROT
00.20 JERU THE DAMAJA (USA)
01.30 5MIINUST
### Response:
Eesti hiphopi festival avalikustas ajakava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selveri kauplustest tehti 2020. aasta vältel 40,8 miljonit ostu, mis ületas eelmise aasta ostude arvu 1,1 protsendi võrra, märkis ettevõtte juhtkond majandusaasta aruandes.
Juhtkond tõi aruandes ka välja, et 2020. aasta oli jaekaubanduses mitmetes segmentides negatiivselt mõjutatud COVID-19 levikust. Eriolukorras kehtestatud piirangud kaubandusettevõtetele mõjutasid tulemusi märkimisväärselt aasta teises kvartalis, kolmandas kvartalis jaemüügi kasv stabiliseerus.
Selveri töötajate arv taandatuna täistööajale kasvas mullu 313 inimese võrra 2900 inimeseni, kelle tööjõukulud kokku kasvasid tunamulluselt ligi 37,1 miljonilt eurolt mullu üle 43,3 miljoni euro.
Juunis omandas Selver ABC Supermarket AS-i 19 kauplust, lisaks avati mullu Kuressaares WOW Selver, renoveeriti kolme ning laiendati üht kauplust.
2020. aasta lõpu seisuga on Selveri turuosa spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5 protsenti, millega kerkiti suuruselt teiseks jaeketiks. Edukas on ettevõtte teatel olnud ka e-kaubanduse valdkond, kus müügitulu kasvas 2020 aastal 2,5 korda.
Aasta lõpu seisuga kuulus Selveri ketti 54 Selveri kauplust, üheksa Selver ABC-d, seitse Comarketi kauplust, kaks Delice kauplust, Solarise toidupood ning Hiiumaa rändpood, kohvik ja e-Selver.
Selver AS-i emaettvõte on Tallinna Kaubamaja Grupp AS, mis omakorda kuulub NG Investeeringud OÜ kontserni. 2020. aastal kuulutati ja maksti emaettevõtjale välja dividende summas ligi 12,4 miljonit eurot. Aruandeaasta lõpu seisuga oli ettevõttel kokku 20,7 miljonit eurot jaotamata kasumit. | Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selveri kauplustest tehti 2020. aasta vältel 40,8 miljonit ostu, mis ületas eelmise aasta ostude arvu 1,1 protsendi võrra, märkis ettevõtte juhtkond majandusaasta aruandes.
Juhtkond tõi aruandes ka välja, et 2020. aasta oli jaekaubanduses mitmetes segmentides negatiivselt mõjutatud COVID-19 levikust. Eriolukorras kehtestatud piirangud kaubandusettevõtetele mõjutasid tulemusi märkimisväärselt aasta teises kvartalis, kolmandas kvartalis jaemüügi kasv stabiliseerus.
Selveri töötajate arv taandatuna täistööajale kasvas mullu 313 inimese võrra 2900 inimeseni, kelle tööjõukulud kokku kasvasid tunamulluselt ligi 37,1 miljonilt eurolt mullu üle 43,3 miljoni euro.
Juunis omandas Selver ABC Supermarket AS-i 19 kauplust, lisaks avati mullu Kuressaares WOW Selver, renoveeriti kolme ning laiendati üht kauplust.
2020. aasta lõpu seisuga on Selveri turuosa spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5 protsenti, millega kerkiti suuruselt teiseks jaeketiks. Edukas on ettevõtte teatel olnud ka e-kaubanduse valdkond, kus müügitulu kasvas 2020 aastal 2,5 korda.
Aasta lõpu seisuga kuulus Selveri ketti 54 Selveri kauplust, üheksa Selver ABC-d, seitse Comarketi kauplust, kaks Delice kauplust, Solarise toidupood ning Hiiumaa rändpood, kohvik ja e-Selver.
Selver AS-i emaettvõte on Tallinna Kaubamaja Grupp AS, mis omakorda kuulub NG Investeeringud OÜ kontserni. 2020. aastal kuulutati ja maksti emaettevõtjale välja dividende summas ligi 12,4 miljonit eurot. Aruandeaasta lõpu seisuga oli ettevõttel kokku 20,7 miljonit eurot jaotamata kasumit.
### Response:
Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19. Lõuna-Eesti rallile antakse start 28. augusti õhtul kell 17:30 Võru linna keskväljakult. Võistlustrassi pikkuseks on planeeritud 285,93 km, millest kiiruskatsed moodustavad 81,88 km. Kokku on kavas kümme kiiruskatset, millest neli sõidetakse esimesel ja kuus teisel päeval. Starti oodatakse kokku 85 võistlusmasinat nii Eestist kui ka välismaalt.
Võistluste juhi, Gabriel Müürsepa sõnul sujub ralli korraldamine plaanipäraselt: "Teadupärast on hetkel COVID-19 viiruse levik taas tõusuteel ning seetõttu oleme tihedas kontaktis nii Terviseameti kui ka kohaliku omavalitsuse ning Politsei- ja Piirivalveametiga, et olla kursis kõikide kehtivate piirangute ja nõuetega. Hetkeseisuga saame rallit korraldada ja võistluse läbiviimise mõttes on kõik plaanipärane."
"Tänavuse võistlustrassi koostamisel oleme lähtunud põhimõttest, et rada koosneks nii legendaarsetest klassikutest kui ka uutest ja huvitavatest lõikudest. Kokku tuleb võistlejatel läbida kümme kiiruskatset, millest neli on korduvkatsed. Uuendusena saame sel aastal tagasi tuua ka Võru linnakatse. Sarnaselt eelmisele aastale oleme otsustanud ennetava meetmena ralli hooldusala pealtvaatajatele sulgeda ning kõigile osalejatele kehtib maskikandmise kohustus."
19. Lõuna-Eesti ralli on autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste kolmas etapp klassidele EMV1, EMV5, EMV6, EMV7 ja EMV8, viies etapp klassidele EMV2, EMV3 ja EMV4, teine etapp klassidele EMV9 ja EMV10 (võistkondlik arvestus) ning Läti autoralli meistrivõistluste kolmas etapp. Võistlejate eelregistreerimine lõppeb 17. augustil kell 21:00. | Lõuna-Eesti ralli toimub 28. – 29. augustil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19. Lõuna-Eesti rallile antakse start 28. augusti õhtul kell 17:30 Võru linna keskväljakult. Võistlustrassi pikkuseks on planeeritud 285,93 km, millest kiiruskatsed moodustavad 81,88 km. Kokku on kavas kümme kiiruskatset, millest neli sõidetakse esimesel ja kuus teisel päeval. Starti oodatakse kokku 85 võistlusmasinat nii Eestist kui ka välismaalt.
Võistluste juhi, Gabriel Müürsepa sõnul sujub ralli korraldamine plaanipäraselt: "Teadupärast on hetkel COVID-19 viiruse levik taas tõusuteel ning seetõttu oleme tihedas kontaktis nii Terviseameti kui ka kohaliku omavalitsuse ning Politsei- ja Piirivalveametiga, et olla kursis kõikide kehtivate piirangute ja nõuetega. Hetkeseisuga saame rallit korraldada ja võistluse läbiviimise mõttes on kõik plaanipärane."
"Tänavuse võistlustrassi koostamisel oleme lähtunud põhimõttest, et rada koosneks nii legendaarsetest klassikutest kui ka uutest ja huvitavatest lõikudest. Kokku tuleb võistlejatel läbida kümme kiiruskatset, millest neli on korduvkatsed. Uuendusena saame sel aastal tagasi tuua ka Võru linnakatse. Sarnaselt eelmisele aastale oleme otsustanud ennetava meetmena ralli hooldusala pealtvaatajatele sulgeda ning kõigile osalejatele kehtib maskikandmise kohustus."
19. Lõuna-Eesti ralli on autoralli Terminal Oil Eesti meistrivõistluste kolmas etapp klassidele EMV1, EMV5, EMV6, EMV7 ja EMV8, viies etapp klassidele EMV2, EMV3 ja EMV4, teine etapp klassidele EMV9 ja EMV10 (võistkondlik arvestus) ning Läti autoralli meistrivõistluste kolmas etapp. Võistlejate eelregistreerimine lõppeb 17. augustil kell 21:00.
### Response:
Lõuna-Eesti ralli toimub 28. – 29. augustil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm selgitas ERR-ile, et muudatus sai teoks 1. juunist kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi korraldusel.
"Välivormi kasutusele võtmine auvahtkonnas ei ole seotud rahalise kokkuhoiuga ning sellega tegeletud juba rohkem kui aasta jooksul. Auvahtkonna vorm asendati laigulise vormiga eesmärgiga vähendada administratiivkoormust ja keskenduda väljaõppe ning lahinguvalmiduse arendamisele," selgitas Karotamm.
Auvahtkonna kaitseväelased paraadvormis lippu heiskamas. Autor/allikas: Annika Haas
Mais teatas kaitsevägi, et plaanib oma orkestri kulude kokkuhoiu eesmärgil koondada. See uudis sai aga palju vastukaja ning tekkis arutelu kaitseväe kuvandi ning kultuuripoliitika üle.
Nüüd liigub orkester sõjamuuseumi kooseisu, kuid orkestrandid saavad siiski kasutada kaitseväe vormi, oma endiseid ruume ning muusikainstrumente. Samas väheneb orkestri baaseelarve poole võrra ning suurem osa orkestrante hakkab tööle osakoormusega. | Kaitseväe auvahtkond kannab edaspidi paraadvormi asemel laigulist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm selgitas ERR-ile, et muudatus sai teoks 1. juunist kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi korraldusel.
"Välivormi kasutusele võtmine auvahtkonnas ei ole seotud rahalise kokkuhoiuga ning sellega tegeletud juba rohkem kui aasta jooksul. Auvahtkonna vorm asendati laigulise vormiga eesmärgiga vähendada administratiivkoormust ja keskenduda väljaõppe ning lahinguvalmiduse arendamisele," selgitas Karotamm.
Auvahtkonna kaitseväelased paraadvormis lippu heiskamas. Autor/allikas: Annika Haas
Mais teatas kaitsevägi, et plaanib oma orkestri kulude kokkuhoiu eesmärgil koondada. See uudis sai aga palju vastukaja ning tekkis arutelu kaitseväe kuvandi ning kultuuripoliitika üle.
Nüüd liigub orkester sõjamuuseumi kooseisu, kuid orkestrandid saavad siiski kasutada kaitseväe vormi, oma endiseid ruume ning muusikainstrumente. Samas väheneb orkestri baaseelarve poole võrra ning suurem osa orkestrante hakkab tööle osakoormusega.
### Response:
Kaitseväe auvahtkond kannab edaspidi paraadvormi asemel laigulist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peking proovib tugevdada oma haaret tehnoloogiatööstuses. Seetõttu langevad aga Hiina suurimate tehnoloogiafirmade aktsiahinnad, teatas Financial Times.
Veebikaubamaja Pinduodo asutaja Colin Huangi varandus vähenes viimase kuuga 15,6 miljardi dollari võrra. Tehnoloogiafirma Tencenti asutaja Pony Ma kaotas 12 miljardit oma varandusest.
Kõige kuulsama Hiina miljardäri Jack Ma varandus langes samal ajavahemikul 2,6 miljardit dollarit. Viimase aastaga kaotas ta aga 13 miljardit dollarit.
Varandus kasvas aga nendel miljardäridel, kes naudivad Pekingi toetust.
Näiteks pudeliveeärimees Zhong Shansani varandus kasvas viimase kuuga viis miljardit dollarit. Shanshani varanduse väärtus on umbes 72 miljardit dollarit. Ta on riigis rikkaim mees.
Edukad on viimasel ajal ka ärimehed, kes tegutsevad autotööstuses ja taastuvenergiaga.
"Näeme rikkuse ümberkorraldamist," ütles uuringufirma Hurun Report asutaja Rupert Hoogewerf.
"Viimase viie aastaga Hiinas miljardäride arv kahekordistus. Enamus neist teenisid oma varanduse tehnoloogiasektoris. Valitsuse regulatsioonide kasv peletab ettevõtjaid nüüd aga tehnoloogiasektorist eemale," lisas Hoogewerf. | Pekingi võimud vähendavad Hiina tehnoloogiaärimeeste varandust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peking proovib tugevdada oma haaret tehnoloogiatööstuses. Seetõttu langevad aga Hiina suurimate tehnoloogiafirmade aktsiahinnad, teatas Financial Times.
Veebikaubamaja Pinduodo asutaja Colin Huangi varandus vähenes viimase kuuga 15,6 miljardi dollari võrra. Tehnoloogiafirma Tencenti asutaja Pony Ma kaotas 12 miljardit oma varandusest.
Kõige kuulsama Hiina miljardäri Jack Ma varandus langes samal ajavahemikul 2,6 miljardit dollarit. Viimase aastaga kaotas ta aga 13 miljardit dollarit.
Varandus kasvas aga nendel miljardäridel, kes naudivad Pekingi toetust.
Näiteks pudeliveeärimees Zhong Shansani varandus kasvas viimase kuuga viis miljardit dollarit. Shanshani varanduse väärtus on umbes 72 miljardit dollarit. Ta on riigis rikkaim mees.
Edukad on viimasel ajal ka ärimehed, kes tegutsevad autotööstuses ja taastuvenergiaga.
"Näeme rikkuse ümberkorraldamist," ütles uuringufirma Hurun Report asutaja Rupert Hoogewerf.
"Viimase viie aastaga Hiinas miljardäride arv kahekordistus. Enamus neist teenisid oma varanduse tehnoloogiasektoris. Valitsuse regulatsioonide kasv peletab ettevõtjaid nüüd aga tehnoloogiasektorist eemale," lisas Hoogewerf.
### Response:
Pekingi võimud vähendavad Hiina tehnoloogiaärimeeste varandust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks kuuluvad G-gruppi itaallased Jakob Windisch – Samuele Cottafava ning hollandlased Christian Varenhorst – Steven van de Velde, kes kohtuvad teises avamängus omavahel.
Alagrupi teises kohtumises lähevad omavahel vastamisi avamängude võitjad ja kaotajad. Igast alagrupist pääseb edasi kolm esimest meeskonda, alagrupi võitja teenib koha 16 parema seas, teise ja kolmanda koha saajad mängivad 24 parema seas.
Mänge näeb otsepildis European Volleyball YouTube'i kanalil ja alates play-offidest vaid EuroVolley.TV vahendusel.
Oma kolmandal EMil osalevad Nõlvak ja Tiisaar mängisid ettevalmistuse raames lõppenud nädalavahetusel Soomes Kuopios kutsetega turniiril, kus saadi teine koht. Eesti parima duo üks liige Mart Tiisaar rääkis turniiri eel eesmärkidest.
"Meil Kustiga mingit kindlat rutiini pole, et eesmärke paika panna. Aga see on meile kolmas EM ja varem pole väga hästi läinud – esimesel korral tegime lihtsalt kehva esituse, eelmisel aastal läksime liiga suurte ootustega peale. Nüüd on seis veidi rahulikum, pole üle mõelnud asju. Eesmärk on alagrupist edasi pääsemine," ütles Tiisaar.
Kõik vastased on eestlastele tuttavad. "Tunneme neid kõiki, mängivad klassikalist võrkpalli. Venelaste vastu peame püüdma neid serviga rohkem suruda, meil tuleb ka oma side-out ´ile rohkem tähelepanu pöörata. Teada on, et nad on kvaliteetne ja võimas paar igas mõttes, aga paar varianti on, mida nende vastu katsetada. Eks mängu jooksul tuleb vastasega kohaneda ja vajadusel vastavalt muutusi teha."
Soomes said Nõlvak – Tiisaar hea koormusega turniiri. "Saime kõvasti mängida ja hea oli see, et teisel päeval kohtusime samade vastastega, kellega avapäeval ning nii sai muutusi sisse tuua. Kustit segas teisel päeval veidi selg, aga usun, et väike puhkus ja EM-iks on kõik korras," lisas Tiisaar. | Nõlvak ja Tiisaar alustavad rannavolle EM-i Rivo Vesiku hoolealuste vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks kuuluvad G-gruppi itaallased Jakob Windisch – Samuele Cottafava ning hollandlased Christian Varenhorst – Steven van de Velde, kes kohtuvad teises avamängus omavahel.
Alagrupi teises kohtumises lähevad omavahel vastamisi avamängude võitjad ja kaotajad. Igast alagrupist pääseb edasi kolm esimest meeskonda, alagrupi võitja teenib koha 16 parema seas, teise ja kolmanda koha saajad mängivad 24 parema seas.
Mänge näeb otsepildis European Volleyball YouTube'i kanalil ja alates play-offidest vaid EuroVolley.TV vahendusel.
Oma kolmandal EMil osalevad Nõlvak ja Tiisaar mängisid ettevalmistuse raames lõppenud nädalavahetusel Soomes Kuopios kutsetega turniiril, kus saadi teine koht. Eesti parima duo üks liige Mart Tiisaar rääkis turniiri eel eesmärkidest.
"Meil Kustiga mingit kindlat rutiini pole, et eesmärke paika panna. Aga see on meile kolmas EM ja varem pole väga hästi läinud – esimesel korral tegime lihtsalt kehva esituse, eelmisel aastal läksime liiga suurte ootustega peale. Nüüd on seis veidi rahulikum, pole üle mõelnud asju. Eesmärk on alagrupist edasi pääsemine," ütles Tiisaar.
Kõik vastased on eestlastele tuttavad. "Tunneme neid kõiki, mängivad klassikalist võrkpalli. Venelaste vastu peame püüdma neid serviga rohkem suruda, meil tuleb ka oma side-out ´ile rohkem tähelepanu pöörata. Teada on, et nad on kvaliteetne ja võimas paar igas mõttes, aga paar varianti on, mida nende vastu katsetada. Eks mängu jooksul tuleb vastasega kohaneda ja vajadusel vastavalt muutusi teha."
Soomes said Nõlvak – Tiisaar hea koormusega turniiri. "Saime kõvasti mängida ja hea oli see, et teisel päeval kohtusime samade vastastega, kellega avapäeval ning nii sai muutusi sisse tuua. Kustit segas teisel päeval veidi selg, aga usun, et väike puhkus ja EM-iks on kõik korras," lisas Tiisaar.
### Response:
Nõlvak ja Tiisaar alustavad rannavolle EM-i Rivo Vesiku hoolealuste vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaemüük Eesti spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted, kasvas 2020. aastal eelneva aastaga võrreldes viis protsenti 2,8 miljardi euroni, tehes Rimi turuosaks 13,8 protsenti, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.
Seoses pandeemiaga toimus möödunud aasta teises kvartalis järsk käibelangus, mis stabiliseerus aasta lõpuks. Ettevõte järgis valitsuse poolt kehtestatud COVID-19 nõudeid jaekaubandusettevõtetele. Seoses pandeemiast tingitud turistide vähesusega suleti Tallinnas kaks kauplust – Meloni Rimi Ekspress ning Viru Rimi Ekspress.
2020. aasta aprillis käivitas ettevõte Rimi e-poe formaadi. Aasta lõpuks oli e-poe teenus kättesaadav Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas ning nende linnade lähiümbruses.
Rimi Eesti investeeris möödunud aastal 8,8 miljonit eurot. Investeeringud hõlmasid e-poe rajamist, uue kaupluse avamist ning olemasolevate kaupluste uuendamist.
Keskmine töötajate arv kasvas mullu 60 inimese võrra 2362 töötajani ning tööjõukulud kasvasid kolm protsenti 33,8 miljoni euroni.
Rimi Eesti Food AS ainuaktsionäriks on Rimi Baltic AB, mis omakorda kuulub Rootsi ettevõtte ICA Gruppen AB ainuomandusse. | Rimi Eesti kasum tõusis pea veerandi võrra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaemüük Eesti spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted, kasvas 2020. aastal eelneva aastaga võrreldes viis protsenti 2,8 miljardi euroni, tehes Rimi turuosaks 13,8 protsenti, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.
Seoses pandeemiaga toimus möödunud aasta teises kvartalis järsk käibelangus, mis stabiliseerus aasta lõpuks. Ettevõte järgis valitsuse poolt kehtestatud COVID-19 nõudeid jaekaubandusettevõtetele. Seoses pandeemiast tingitud turistide vähesusega suleti Tallinnas kaks kauplust – Meloni Rimi Ekspress ning Viru Rimi Ekspress.
2020. aasta aprillis käivitas ettevõte Rimi e-poe formaadi. Aasta lõpuks oli e-poe teenus kättesaadav Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Narvas ning nende linnade lähiümbruses.
Rimi Eesti investeeris möödunud aastal 8,8 miljonit eurot. Investeeringud hõlmasid e-poe rajamist, uue kaupluse avamist ning olemasolevate kaupluste uuendamist.
Keskmine töötajate arv kasvas mullu 60 inimese võrra 2362 töötajani ning tööjõukulud kasvasid kolm protsenti 33,8 miljoni euroni.
Rimi Eesti Food AS ainuaktsionäriks on Rimi Baltic AB, mis omakorda kuulub Rootsi ettevõtte ICA Gruppen AB ainuomandusse.
### Response:
Rimi Eesti kasum tõusis pea veerandi võrra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arstiteaduse eriala lõpetanud Kristin Raudsepp on töötanud ravimiametis alates 1994. aastast, peadirektori ametikohal alates 2002. aastast. Raudsepa viimane tööpäev on 20. augustil.
Kuna Raudsepa ametiaeg pidi kehtima aasta lõpuni, ei ole konkurssi tema ametikohale veel välja kuulutatud. ERR-i andmetel lahkub Raudsepp varem ametist omal soovil.
Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul on Kristin Raudsepp teeninud pikaajaliselt Eesti riiki ja rahvast ravimivaldkonnas ning viinud Eesti ravimiohutuse valdkonnas Euroopa parimate sekka.
"Kristin on üles ehitanud tugeva organisatsiooni, mis on ennast nii praeguses kriisis kui enne seda selgelt tõestanud. Ma tänan teda olulise panuse eest Eesti inimeste tervise kaitsesse ning soovin palju jõudu ja kordaminekuid erasektoris," ütles Kiik.
Riigikantselei kuulutab konkursi ravimiameti peadirektori ametikoha täitmiseks välja lähiajal. Uue juhi leidmiseni asendab peadirektorit alates 21. augustist senine peadirektori asetäitja Katrin Kiisk. | Ravimiameti peadirektor lahkub omal soovil ametist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arstiteaduse eriala lõpetanud Kristin Raudsepp on töötanud ravimiametis alates 1994. aastast, peadirektori ametikohal alates 2002. aastast. Raudsepa viimane tööpäev on 20. augustil.
Kuna Raudsepa ametiaeg pidi kehtima aasta lõpuni, ei ole konkurssi tema ametikohale veel välja kuulutatud. ERR-i andmetel lahkub Raudsepp varem ametist omal soovil.
Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul on Kristin Raudsepp teeninud pikaajaliselt Eesti riiki ja rahvast ravimivaldkonnas ning viinud Eesti ravimiohutuse valdkonnas Euroopa parimate sekka.
"Kristin on üles ehitanud tugeva organisatsiooni, mis on ennast nii praeguses kriisis kui enne seda selgelt tõestanud. Ma tänan teda olulise panuse eest Eesti inimeste tervise kaitsesse ning soovin palju jõudu ja kordaminekuid erasektoris," ütles Kiik.
Riigikantselei kuulutab konkursi ravimiameti peadirektori ametikoha täitmiseks välja lähiajal. Uue juhi leidmiseni asendab peadirektorit alates 21. augustist senine peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.
### Response:
Ravimiameti peadirektor lahkub omal soovil ametist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ettevõtte 2020. aasta tulemusi mõjutas COVID-19 pandeemia. Eriti mõjutasid ettevõtte käibe kasvu negatiivselt valitsuse poolt COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel kehtestatud piirangud 2020. aasta teises kvartalis," kirjutab ettevõtte juhtkond möödunud aasta majandusaasta aruandes.
Samas märgib juhtkond, et teisalt kiirendas COVID-19 pandeemia tarbijate üleminekut e-kaubandusele, mille tulemusel ettevõtte e-kaubandusest saadud tulu suurenes. Kuid see kompenseeris piirangutest tulenevat negatiivset mõju tulule vaid osaliselt.
Seejuures tekkis ettevõttel aasta jooksul ligi miljon eurot lisakulusid, mis tulenesid ettevõtte töötajate ja klientide tervisekaitsest ning töötajatele COVID-19 pandeemia keskkonnas töötamise kompenseerimisest. Lisaks pakkus ettevõte ajutisi rendisoodustusi piirangute tõttu kannatanud üürnikele, mistõttu renditulu vähenes.
Maxima Eesti juhtkond tõdeb, et COVID-19 pandeemia pole siiski ainus väljakutse Eesti jaeturul. Nimelt sunnib tihe ja kasvav konkurents turuosalisi üha uusi kauplusi avama ning hindu langetama, mis muudab turuolukorra aga veelgi keerulisemaks ning kahandab kasumimarginaale.
Lisaks kuulub juhtkonna sõnul jaemüügisektor nende sektorite hulka, kus valitseb pidev tööjõupuudus. "COVID-19 lükkas selle raskuse mõneks ajaks kõrvale, kuid pandeemia taandumisel tuleb see kindlasti tagasi," märgib juhtkond.
Ettevõttes töötas möödunud aasta lõpu seisuga 3827 inimest, tunamullu oli töötajaid veidi rohkem ehk 3897. Ettevõtte tööjõukulud kasvasid aastaga aga 2 protsenti 51,7 miljoni euroni.
Maxima Eesti OÜ põhitegevusala on toidu- ja tarbekaupade jaemüük, samuti toidukaupade müügiga seotud teenuste osutamine ja kaupade tootmine. Ettevõte alustas oma tegevust Eesti jaekaubandusturul 2004. aastal. 2020. aasta lõpu seisuga kuulus ettevõttele 82 kauplust. | Maxima kasvatas mullu Eestis käivet ja jõudis taas kasumisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ettevõtte 2020. aasta tulemusi mõjutas COVID-19 pandeemia. Eriti mõjutasid ettevõtte käibe kasvu negatiivselt valitsuse poolt COVID-19 pandeemia vastu võitlemisel kehtestatud piirangud 2020. aasta teises kvartalis," kirjutab ettevõtte juhtkond möödunud aasta majandusaasta aruandes.
Samas märgib juhtkond, et teisalt kiirendas COVID-19 pandeemia tarbijate üleminekut e-kaubandusele, mille tulemusel ettevõtte e-kaubandusest saadud tulu suurenes. Kuid see kompenseeris piirangutest tulenevat negatiivset mõju tulule vaid osaliselt.
Seejuures tekkis ettevõttel aasta jooksul ligi miljon eurot lisakulusid, mis tulenesid ettevõtte töötajate ja klientide tervisekaitsest ning töötajatele COVID-19 pandeemia keskkonnas töötamise kompenseerimisest. Lisaks pakkus ettevõte ajutisi rendisoodustusi piirangute tõttu kannatanud üürnikele, mistõttu renditulu vähenes.
Maxima Eesti juhtkond tõdeb, et COVID-19 pandeemia pole siiski ainus väljakutse Eesti jaeturul. Nimelt sunnib tihe ja kasvav konkurents turuosalisi üha uusi kauplusi avama ning hindu langetama, mis muudab turuolukorra aga veelgi keerulisemaks ning kahandab kasumimarginaale.
Lisaks kuulub juhtkonna sõnul jaemüügisektor nende sektorite hulka, kus valitseb pidev tööjõupuudus. "COVID-19 lükkas selle raskuse mõneks ajaks kõrvale, kuid pandeemia taandumisel tuleb see kindlasti tagasi," märgib juhtkond.
Ettevõttes töötas möödunud aasta lõpu seisuga 3827 inimest, tunamullu oli töötajaid veidi rohkem ehk 3897. Ettevõtte tööjõukulud kasvasid aastaga aga 2 protsenti 51,7 miljoni euroni.
Maxima Eesti OÜ põhitegevusala on toidu- ja tarbekaupade jaemüük, samuti toidukaupade müügiga seotud teenuste osutamine ja kaupade tootmine. Ettevõte alustas oma tegevust Eesti jaekaubandusturul 2004. aastal. 2020. aasta lõpu seisuga kuulus ettevõttele 82 kauplust.
### Response:
Maxima kasvatas mullu Eestis käivet ja jõudis taas kasumisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vaatamata heitlikule ilmale, oli saarele siiski sõitnud küllaldaselt spordisõpru, et pidada maha üks korralik rattavõistlus. Pikal põhisõidul startis 65, lühemal sõidul asus stardijoonele 64 ratturit.
Omapärases lõpuheitluses jõudsid üheaegselt, külg-külje kõrval ponnistades, lõpujooneni kaks 40 km distantsi kiiremat ja ka 23 km võitja.
Kahe pika põhisõidu mehe omavahelises duellis tuli võitjaks M-50 vanuseklassi kuuluv Virgo Karu (Hawaii Express) ajaga 1:20:39.6, saades Karl-Arnold Vendelini (JK Paralepa) ees ülinapi võidu. Kolmas mees põhidistantsil Mihkel Einblau (Redbike) lõpetas sõidu ajaga 1:23:27
Möödunud aastal Vormsil võidutsenud Johann Mattias Puuorg soovis kindlasti ka tänavu poodiumikohta püüda, kuid oli sunnitud tehniliste probleemide tõttu sõidu pooleli jätma. Õnnetu juhuse tõttu sattus ta rattakodarasse konkurendi pedaal ning edasi võistlemine osutus kahjuks võimatuks.
Pikal põhisõidul osalenud Pait Hirv pidas rada üldjoontes lihtsaks ja igati meeldivaks. Oma etteastega ta seekord päris rahule ei jäänud, sest võitles pea kogu distantsi jalakrampidega. Eesotsas alustanud mees pidi seetõttu oma algselt positsioonilt taanduma, kuid oli sellele vaatamata finišis rõõmus ja rahulolev.
Naiste pikal põhidistantsil polnud seekord vastast Laura Lepasalule (Simuna SK) aeg 1:29:34, kes edestas möödunud aastal Vormsi etapil triumfeerinud Maris Lillepit (Redbike) aeg 1:34:28.
RedBike'i rattur Lillep seekord Lepasalule kogu jõudu kasutades järele ei kihutanud, säästes jalgu, et tihedas rattasõidukalendris ka teistel võidusõitudel pisut värskem olla. Kolmanda koha põhidistantsil naistest saavutas Merike Meriküla (Raplamaa Rattaklubi KOMO) ajaga 1:37:25.
Lühemal põhidistantsil, millel pikkust 23 kilomeetrit, andsid tooni noorsõitjad. Meeste konkurentsis võitis Vormsil Riko Tammepuu (CFC) ajaga 50:40, jätteks teiseks eelmise etapi võitnud Henri Arjuse (CFC) ajaga 53:07. Kolmandale kohale sõitis Maarius Hirv (Nõmme rattaklubi) ajaga 53:47.
Naiste konkurentsis jäi teistele püüdmatuks N-16 vanuseklassis võistlev Zlata Bronishevskaja (KJK) sõiduaja 1:00:24-ga. Temale järgnesid N-40 vanuseklassis võistlevad Iren Irbe ajaga 1:02:08 ning Annika Tuul (RedBike) 1:04:40-ga.
Võistluspäeva avanud lastesõitude esimesele sõidule tulid kõigepealt rajale kahe kilomeetrise distantsi sõitjad. Sellel võistlusmaal osutusid kiireimateks Kevin Teeäär ja Adrian Irbe Nõmme Rattaklubist. Kolmanda koha võitis Maikel Magnus Välja Aruküla spordiklubist. Kiireim tüdruk Arabella Raie lõpetas sõidu poiste järel viiendana.
Nooremad ratturid läbisi ühe kilomeetrise distantsi. Siin võttis võidu Carl Christer Irbe (Nõmme Rattaklubi). Talle järgnesid Rivo Raadla (JK Paralepa) ja Kaspar Alliksoo (Bike Fanatics). Kiireim tüdruk oli Susanna Hinnov. Lastesõitude viimasel sõidul vurasid võidu tillud oma kaherattalistel.
Parim naiskond oli RedBike Naised ja meeskondadest osutus kiireimaks Hawaii Express Kuressaare.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et vaatamata heitlikele ilmaoludele kujunes Vormsi etapp igati toredaks ja meeleolukaks mõõduvõtuks ning saarele tulnud spordisõbrad ei pidanud kindlasti pettuma.
Fixus Marimetsa Kapp 2021 kolmas osavõistlus peetakse samuti saare peal – 11. septembril ootavad korraldajad kõiki rattasõpru Saaremaale, Karujärve XI Rattamaratoni starti. | Vormsi IX Rattamaratoni võitis Virgo Karu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vaatamata heitlikule ilmale, oli saarele siiski sõitnud küllaldaselt spordisõpru, et pidada maha üks korralik rattavõistlus. Pikal põhisõidul startis 65, lühemal sõidul asus stardijoonele 64 ratturit.
Omapärases lõpuheitluses jõudsid üheaegselt, külg-külje kõrval ponnistades, lõpujooneni kaks 40 km distantsi kiiremat ja ka 23 km võitja.
Kahe pika põhisõidu mehe omavahelises duellis tuli võitjaks M-50 vanuseklassi kuuluv Virgo Karu (Hawaii Express) ajaga 1:20:39.6, saades Karl-Arnold Vendelini (JK Paralepa) ees ülinapi võidu. Kolmas mees põhidistantsil Mihkel Einblau (Redbike) lõpetas sõidu ajaga 1:23:27
Möödunud aastal Vormsil võidutsenud Johann Mattias Puuorg soovis kindlasti ka tänavu poodiumikohta püüda, kuid oli sunnitud tehniliste probleemide tõttu sõidu pooleli jätma. Õnnetu juhuse tõttu sattus ta rattakodarasse konkurendi pedaal ning edasi võistlemine osutus kahjuks võimatuks.
Pikal põhisõidul osalenud Pait Hirv pidas rada üldjoontes lihtsaks ja igati meeldivaks. Oma etteastega ta seekord päris rahule ei jäänud, sest võitles pea kogu distantsi jalakrampidega. Eesotsas alustanud mees pidi seetõttu oma algselt positsioonilt taanduma, kuid oli sellele vaatamata finišis rõõmus ja rahulolev.
Naiste pikal põhidistantsil polnud seekord vastast Laura Lepasalule (Simuna SK) aeg 1:29:34, kes edestas möödunud aastal Vormsi etapil triumfeerinud Maris Lillepit (Redbike) aeg 1:34:28.
RedBike'i rattur Lillep seekord Lepasalule kogu jõudu kasutades järele ei kihutanud, säästes jalgu, et tihedas rattasõidukalendris ka teistel võidusõitudel pisut värskem olla. Kolmanda koha põhidistantsil naistest saavutas Merike Meriküla (Raplamaa Rattaklubi KOMO) ajaga 1:37:25.
Lühemal põhidistantsil, millel pikkust 23 kilomeetrit, andsid tooni noorsõitjad. Meeste konkurentsis võitis Vormsil Riko Tammepuu (CFC) ajaga 50:40, jätteks teiseks eelmise etapi võitnud Henri Arjuse (CFC) ajaga 53:07. Kolmandale kohale sõitis Maarius Hirv (Nõmme rattaklubi) ajaga 53:47.
Naiste konkurentsis jäi teistele püüdmatuks N-16 vanuseklassis võistlev Zlata Bronishevskaja (KJK) sõiduaja 1:00:24-ga. Temale järgnesid N-40 vanuseklassis võistlevad Iren Irbe ajaga 1:02:08 ning Annika Tuul (RedBike) 1:04:40-ga.
Võistluspäeva avanud lastesõitude esimesele sõidule tulid kõigepealt rajale kahe kilomeetrise distantsi sõitjad. Sellel võistlusmaal osutusid kiireimateks Kevin Teeäär ja Adrian Irbe Nõmme Rattaklubist. Kolmanda koha võitis Maikel Magnus Välja Aruküla spordiklubist. Kiireim tüdruk Arabella Raie lõpetas sõidu poiste järel viiendana.
Nooremad ratturid läbisi ühe kilomeetrise distantsi. Siin võttis võidu Carl Christer Irbe (Nõmme Rattaklubi). Talle järgnesid Rivo Raadla (JK Paralepa) ja Kaspar Alliksoo (Bike Fanatics). Kiireim tüdruk oli Susanna Hinnov. Lastesõitude viimasel sõidul vurasid võidu tillud oma kaherattalistel.
Parim naiskond oli RedBike Naised ja meeskondadest osutus kiireimaks Hawaii Express Kuressaare.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et vaatamata heitlikele ilmaoludele kujunes Vormsi etapp igati toredaks ja meeleolukaks mõõduvõtuks ning saarele tulnud spordisõbrad ei pidanud kindlasti pettuma.
Fixus Marimetsa Kapp 2021 kolmas osavõistlus peetakse samuti saare peal – 11. septembril ootavad korraldajad kõiki rattasõpru Saaremaale, Karujärve XI Rattamaratoni starti.
### Response:
Vormsi IX Rattamaratoni võitis Virgo Karu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal edetabeli tipus trooninud Disney Pixari animafilm "Luca" jätkas teisel kohal ja kogus kinodes üle Eesti 4923 külastust, kokku on film kinno toonud 33 199 vaatajat.
Lisaks "Suitsiidisalgale" sisenes uue filmina edetabelisse ka kogupere animafilm "Sõõrud", mis kogus 3692 vaatajat.
Endiselt kogusid rohkelt vaatajaid Jaume Collet-Serra' "Džungliseiklus" (3570 kinokülastust, külastusi kokku kahe nädalaga 13 777), Rasmus Merivoo "Kratt" (2526 kinokülastust, külastusi kokku 10 885), Malcolm D. Lee "Space Jam: uus algus" (1070 kinokülastust, külastusi kokku 16 588) ja Justin Lini "Kiired ja vihased 9" (848 kinokülastust, külastusi kokku 55 693). | Nädalavahetuse menukaim film kinodes oli "Suitsiidisalk: uus missioon" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal edetabeli tipus trooninud Disney Pixari animafilm "Luca" jätkas teisel kohal ja kogus kinodes üle Eesti 4923 külastust, kokku on film kinno toonud 33 199 vaatajat.
Lisaks "Suitsiidisalgale" sisenes uue filmina edetabelisse ka kogupere animafilm "Sõõrud", mis kogus 3692 vaatajat.
Endiselt kogusid rohkelt vaatajaid Jaume Collet-Serra' "Džungliseiklus" (3570 kinokülastust, külastusi kokku kahe nädalaga 13 777), Rasmus Merivoo "Kratt" (2526 kinokülastust, külastusi kokku 10 885), Malcolm D. Lee "Space Jam: uus algus" (1070 kinokülastust, külastusi kokku 16 588) ja Justin Lini "Kiired ja vihased 9" (848 kinokülastust, külastusi kokku 55 693).
### Response:
Nädalavahetuse menukaim film kinodes oli "Suitsiidisalk: uus missioon" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sisserändajatele, kes nõustuvad päritoluriiki tagasi minema, ostab Leedu ka tagasisõidupileti. Samuti saavad nad ühekordse maksena 300 eurot.
Raha makstakse sularahas.
Leedu piirivalvurid on viimase ööpäeva jooksul Valgevene piirilt tagasi saatnud 150 inimest, kes üritasid riiki tulla, teatas esmaspäeval piirivalveteenistus ja märkis, et Leetu pole kolmandat päeva järjest ühtegi migranti lastud.
Sel aastal on Valgevenest Leetu saabunud üle 4000 ebaseadusliku migrandi. Sisserändekriisi tõttu kehtib Leedus eriolukord. | Päritoluriiki tagasi pöörduvad migrandid saavad Leedult 300 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sisserändajatele, kes nõustuvad päritoluriiki tagasi minema, ostab Leedu ka tagasisõidupileti. Samuti saavad nad ühekordse maksena 300 eurot.
Raha makstakse sularahas.
Leedu piirivalvurid on viimase ööpäeva jooksul Valgevene piirilt tagasi saatnud 150 inimest, kes üritasid riiki tulla, teatas esmaspäeval piirivalveteenistus ja märkis, et Leetu pole kolmandat päeva järjest ühtegi migranti lastud.
Sel aastal on Valgevenest Leetu saabunud üle 4000 ebaseadusliku migrandi. Sisserändekriisi tõttu kehtib Leedus eriolukord.
### Response:
Päritoluriiki tagasi pöörduvad migrandid saavad Leedult 300 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sergei Kovaljov suri une pealt reede koidikul kella viie ajal, 92. eluaastal," ütles Tšerkassov esmaspäeval Interfaxile.
Teavet Kovaljovi surma kohta kinnitas ka raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov.
"Sergei suri hommikul une pealt," ütles Venediktov Interfaxile. Tema sõnul ei ole Kovaljovi surm seotud koroonaviirusega.
Memorial avaldas lahkunu lähedastele kaastunnet.
"Hakkame Sergeist tundma puudust igas mõttes: kui armsast vanemast sõbrast, kohkumatust kaasvõitlejast, vaimuinimesest ja nõuandjast, kes oli ustav inimõigustele alati ja kõiges, sõjas ja argielus, poliitikas ja igapäevasuses. Sügav kaastunne omastele," kirjutas Memorial Facebookis.
Venemaa võimud on kuulutanud Memoriali "välisagendiks".
Sergei Kovaljov sündis 2. märtsil 1930 ja oli hariduselt bioloog, lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli 1954. aastal.
Kovaljovist sai Nõukogude Liidu demokraatialiikumise üks juhtfiguure ning ta veetis aktivismi eest aastaid sunnitöölaagris.
Nõukogude Liidu lagunemise järel sai Kovaljovist terav Tšetšeenia sõja kriitik ning ta hoiatas demokraatia murenemise pärast Vladimir Putini valitsemisajal.
Maist 1969 kuulus ta NSVL esimesse inimõigusühendusse inimõiguste kaitse algatusrühma, 1971. aastast oli inimõiguslaste masinakirjalise bülletääni "Jooksvate sündmuste kroonika" peamisi väljaandjaid.
Kovaljov mõisteti 1974. aastal seitsmeks aastaks sunnitööle "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest. Pärast sunnitöölt vabanemist viibis ta kolm aastat asumisel Kolõmas.
Kovaljov oli üks inimõigusorganisatsiooni Memorial asutajaid ja selle kaasesimees. Aastast 2006 kuulus ta erakonda Jabloko. Ta on olnud duuma liige erakonna Venemaa Demokraatlik Valik ridades.
Aastal 1994 nimetati Kovaljov president Boris Jeltsini inimõiguskomisjoni juhiks, kuid vallandati seoses Tšetšeenia sõja avaliku kritiseerimisega.
Kovaljov kritiseeris ka ägedalt endise KGB töötaja Vladimir Putini loodud poliitilist süsteemi.
"Meie riigis luuakse kontrollitud demokraatiat, mis proovib luua probleeme "vaenlastele riigi sees ja väljas,"" kirjutas Kovaljov 2001. aasta juulis, kaks kuud pärast Putini asumist presidendiks.
Kovaljov pälvis 1995. aastal Euroopa Nõukogu inimõiguste auhinna, 2005. aastal Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi ja 2009 Sahharovi auhinna koos inimõigusorganisatsiooniga Memorial. | Vene inimõiguslane Sergei Kovaljov suri 92. eluaastal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sergei Kovaljov suri une pealt reede koidikul kella viie ajal, 92. eluaastal," ütles Tšerkassov esmaspäeval Interfaxile.
Teavet Kovaljovi surma kohta kinnitas ka raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov.
"Sergei suri hommikul une pealt," ütles Venediktov Interfaxile. Tema sõnul ei ole Kovaljovi surm seotud koroonaviirusega.
Memorial avaldas lahkunu lähedastele kaastunnet.
"Hakkame Sergeist tundma puudust igas mõttes: kui armsast vanemast sõbrast, kohkumatust kaasvõitlejast, vaimuinimesest ja nõuandjast, kes oli ustav inimõigustele alati ja kõiges, sõjas ja argielus, poliitikas ja igapäevasuses. Sügav kaastunne omastele," kirjutas Memorial Facebookis.
Venemaa võimud on kuulutanud Memoriali "välisagendiks".
Sergei Kovaljov sündis 2. märtsil 1930 ja oli hariduselt bioloog, lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli 1954. aastal.
Kovaljovist sai Nõukogude Liidu demokraatialiikumise üks juhtfiguure ning ta veetis aktivismi eest aastaid sunnitöölaagris.
Nõukogude Liidu lagunemise järel sai Kovaljovist terav Tšetšeenia sõja kriitik ning ta hoiatas demokraatia murenemise pärast Vladimir Putini valitsemisajal.
Maist 1969 kuulus ta NSVL esimesse inimõigusühendusse inimõiguste kaitse algatusrühma, 1971. aastast oli inimõiguslaste masinakirjalise bülletääni "Jooksvate sündmuste kroonika" peamisi väljaandjaid.
Kovaljov mõisteti 1974. aastal seitsmeks aastaks sunnitööle "nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest. Pärast sunnitöölt vabanemist viibis ta kolm aastat asumisel Kolõmas.
Kovaljov oli üks inimõigusorganisatsiooni Memorial asutajaid ja selle kaasesimees. Aastast 2006 kuulus ta erakonda Jabloko. Ta on olnud duuma liige erakonna Venemaa Demokraatlik Valik ridades.
Aastal 1994 nimetati Kovaljov president Boris Jeltsini inimõiguskomisjoni juhiks, kuid vallandati seoses Tšetšeenia sõja avaliku kritiseerimisega.
Kovaljov kritiseeris ka ägedalt endise KGB töötaja Vladimir Putini loodud poliitilist süsteemi.
"Meie riigis luuakse kontrollitud demokraatiat, mis proovib luua probleeme "vaenlastele riigi sees ja väljas,"" kirjutas Kovaljov 2001. aasta juulis, kaks kuud pärast Putini asumist presidendiks.
Kovaljov pälvis 1995. aastal Euroopa Nõukogu inimõiguste auhinna, 2005. aastal Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi ja 2009 Sahharovi auhinna koos inimõigusorganisatsiooniga Memorial.
### Response:
Vene inimõiguslane Sergei Kovaljov suri 92. eluaastal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati mängis Nilsson 2019. aasta detsembris, kui kaitses oma koduklubi Ottawa Senatorsi väravat mängus Florida Panthersi vastu. Selles mängus sai Nilsson niivõrd tõsise peapõrutuse, et ta on endiselt ka ligi kaks aastat hiljem hädas põrutusejärgsete sümptomitega.
Pühapäeval teataski rootslane, et on otsustanud karjääri lõpetada. "Minu põrutusjärgsed sümptomid ja kaelaprobleemid teevad võimatuks hätkamise professionaalse väravavahina."
"Loomulikult ei ole see viis, kuidas oma karjääri lõpetada soovisin, aga ma sain täita oma lapsepõlveunistuse NHL-is mängimisega ning Rootsi esindamisega maailma tasemel," kirjutas Nilsson oma Instagramis.
Oma postituse lõpus tänas ta kõiki, kes teda sellel teekonnal toetasid ja abiks olid.
Nilsson jõudis NHL-is mängida New York Islandersi, Edmonton Oilersi, St. Louis Bluesi, Buffalo Sabresi, Vancouver Canucksi ja Ottawa Senatorsi eest. Tema arvele jäi kokku 161 mängu NHL-is.
Nilssoni karjääri tipphetkeks võib pidada 2018. aasta MM-i, kus ta Rootsi koondisega võidukas oli. Sellel turniiril valiti Nilsson ka turniiri sümboolsesse koosseisu.
View this post on Instagram
A post shared by Anders Nilsson (@andersnilsson31) | Rootslasest hoki maailmameister peab 31-aastaselt karjääri lõpetama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati mängis Nilsson 2019. aasta detsembris, kui kaitses oma koduklubi Ottawa Senatorsi väravat mängus Florida Panthersi vastu. Selles mängus sai Nilsson niivõrd tõsise peapõrutuse, et ta on endiselt ka ligi kaks aastat hiljem hädas põrutusejärgsete sümptomitega.
Pühapäeval teataski rootslane, et on otsustanud karjääri lõpetada. "Minu põrutusjärgsed sümptomid ja kaelaprobleemid teevad võimatuks hätkamise professionaalse väravavahina."
"Loomulikult ei ole see viis, kuidas oma karjääri lõpetada soovisin, aga ma sain täita oma lapsepõlveunistuse NHL-is mängimisega ning Rootsi esindamisega maailma tasemel," kirjutas Nilsson oma Instagramis.
Oma postituse lõpus tänas ta kõiki, kes teda sellel teekonnal toetasid ja abiks olid.
Nilsson jõudis NHL-is mängida New York Islandersi, Edmonton Oilersi, St. Louis Bluesi, Buffalo Sabresi, Vancouver Canucksi ja Ottawa Senatorsi eest. Tema arvele jäi kokku 161 mängu NHL-is.
Nilssoni karjääri tipphetkeks võib pidada 2018. aasta MM-i, kus ta Rootsi koondisega võidukas oli. Sellel turniiril valiti Nilsson ka turniiri sümboolsesse koosseisu.
View this post on Instagram
A post shared by Anders Nilsson (@andersnilsson31)
### Response:
Rootslasest hoki maailmameister peab 31-aastaselt karjääri lõpetama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurentsiameti andmeil toimus keelatud koostöö aastatel 2015–2019.
Otsus sätestab Merksile rahalise trahvi suuruses 5,4 protsenti Merksi 2020. aasta müügitulust ehk kogusummas 2 688 950,79 eurot. Otsuse kohaselt on AS Merko Ehitus SIA Merksi emaettevõtjana solidaarselt vastutav, kui SIA Merks ise ei täida või ei saa täita oma kohustusi.
SIA Merks ja AS Merko Ehitus ei nõustu otsusega ning plaanivad selle vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul. Konkurentsinõukogu poolt määratud trahv ei kuulu tasumisele ning muud võimalikud seadusest tulenevad tagajärjed ei rakendu enne kohtuotsuse jõustumist.
"Merko Ehitusele valmistab pettumust, et Läti konkurentsiamet on sellise otsuseni jõudnud. Mis tahes võimalik ausa konkurentsi rikkumine on vastuolus kontserni tegevuspõhimõtete ja väärtustega. Kontsern järgib kõigil koduturgudel seadusi ja kontsernis kehtestatud ärieetika reegleid ning jätkab koostöös tütarettevõtete juhtkondadega vajalike meetmete rakendamist regulatiivsete riskide vähendamiseks tulevikus," märkis ettevõte.
Merko Ehituse kontserni kuuluvad Eestis AS Merko Ehitus Eesti, Lätis SIA Merks, Leedus UAB Merko Statyba ning Norras Peritus Entreprenor AS. 2020. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 666 inimesele ning ettevõtte 2020. aasta müügitulu oli 316 miljonit eurot. | Läti konkurentsiamet määras Merko tütarfirmale 2,7-miljonise trahvi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurentsiameti andmeil toimus keelatud koostöö aastatel 2015–2019.
Otsus sätestab Merksile rahalise trahvi suuruses 5,4 protsenti Merksi 2020. aasta müügitulust ehk kogusummas 2 688 950,79 eurot. Otsuse kohaselt on AS Merko Ehitus SIA Merksi emaettevõtjana solidaarselt vastutav, kui SIA Merks ise ei täida või ei saa täita oma kohustusi.
SIA Merks ja AS Merko Ehitus ei nõustu otsusega ning plaanivad selle vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul. Konkurentsinõukogu poolt määratud trahv ei kuulu tasumisele ning muud võimalikud seadusest tulenevad tagajärjed ei rakendu enne kohtuotsuse jõustumist.
"Merko Ehitusele valmistab pettumust, et Läti konkurentsiamet on sellise otsuseni jõudnud. Mis tahes võimalik ausa konkurentsi rikkumine on vastuolus kontserni tegevuspõhimõtete ja väärtustega. Kontsern järgib kõigil koduturgudel seadusi ja kontsernis kehtestatud ärieetika reegleid ning jätkab koostöös tütarettevõtete juhtkondadega vajalike meetmete rakendamist regulatiivsete riskide vähendamiseks tulevikus," märkis ettevõte.
Merko Ehituse kontserni kuuluvad Eestis AS Merko Ehitus Eesti, Lätis SIA Merks, Leedus UAB Merko Statyba ning Norras Peritus Entreprenor AS. 2020. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 666 inimesele ning ettevõtte 2020. aasta müügitulu oli 316 miljonit eurot.
### Response:
Läti konkurentsiamet määras Merko tütarfirmale 2,7-miljonise trahvi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meie õnneks pani Kaplinski olulise osa sellest omailmast kirja ja me kõik saame sellest soovi korral tuge.
Kaplinski kirev loomeilm toimib kui omaette ökosüsteem, ta kirjutas väga mitmes laadis ja žanris – luuletusi, jutte, romaane, näidendeid, esseid, reisikirju, publitsistikat –, ent see kõik kokku moodustab siiski omaette seotud terviku. Sellele tervikule on omased teatud püsimotiivid ja alushoiakud, põhikujundid ja mõtteriimid, mis ennekõike keerlevad tagasituleku, tagasipöördumise ja tagasitõmbumise ümber.
Jaan Kaplinski loomeilma kese on ökoloogiline mõtlemine. Nii kogu tema looming kui laiemalt üldine eluhoiak põhineb dünaamilise tasakaalu otsimisel inimese ja looduse vahel. Kaplinski loomingu keskmes on küsimus elu järele – kuidas mõista elu, kuidas tagada elu jätkumine ja kuidas saavutada mõtestatud elu. See on küsimus, mis on aktuaalsem kui eales varem.
Elu käsitas Kaplinski võrgustikuna, kus kõik on omavahel seotud ja sõltuvuses. Raamatus "Jää ja Titanic" (1995) kirjutas ta kujundlikult: "Elu on nagu tants või muusika, kus ei valitse kausaalsed, vaid holistlikud vahekorrad; kus kõik kuulub kokku, on omavahel seoses."
Kaplinski looming on kiitus elu mitmekesisusele. Üks ta kirjanduslikke tegelasi, ronk Nestor, tõdeb inimestele mõeldes: "Mitmekesisus on vältimatult vajalik nii elule kui tunnetusele. Mida varem inimesed sellest aru saavad, seda parem" ("Ornitofilosoofia. Ronk Nestori märkmeid", 2004).
Thomas Salumets on püüdnud Kaplinski omailma mõistesse "sunnita kujunemine". Ta iseloomustab seda kirjaniku soovina vähendada inimese eesmärgipärast sekkumist, suurendada tähelepanelikku tundlikkust inimvälise maailma ning selle vastu, mis toimub loomulikul viisil. Juba 1976. aastal kirjutas Kaplinski essees "Putukad ja inimesed": "Meid ootab kahtlemata katastroof, kui me ei õpi vähem tahtma, piirama tarbimise, see on biosfääri ekspluateerimise kasvu."
Ühes oma viimases kirjas mulle tänavu jaanuaris kirjutas ta: "Aga inimkond peab varem või hiljem leidma teistsuguse tsivilisatsiooni, õppima elama hoopis kasinamalt. Ja mida varem, seda parem. Usun küll, et loodus ise sunnib meie järglasi seda tegema."
Kuigi Kaplinski usk inimese võimesse ennast muuta aastatega kahanes, siis tahan selle lühikese järelehüüde siiski lõpetada ühe tema varasema optimistliku mõttega: "Inimeses, meis kõikides, on rohkem, kui me teame – inimene ei ole valmis, ei ole suletud. Ja selles on inimese kõige suurem lootus" ("Aukartus elu ees", 1984). | Marek Tamm: Kaplinski lahkumisega hajus silmapiiri taha ühe algupärase mõtleja omailm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meie õnneks pani Kaplinski olulise osa sellest omailmast kirja ja me kõik saame sellest soovi korral tuge.
Kaplinski kirev loomeilm toimib kui omaette ökosüsteem, ta kirjutas väga mitmes laadis ja žanris – luuletusi, jutte, romaane, näidendeid, esseid, reisikirju, publitsistikat –, ent see kõik kokku moodustab siiski omaette seotud terviku. Sellele tervikule on omased teatud püsimotiivid ja alushoiakud, põhikujundid ja mõtteriimid, mis ennekõike keerlevad tagasituleku, tagasipöördumise ja tagasitõmbumise ümber.
Jaan Kaplinski loomeilma kese on ökoloogiline mõtlemine. Nii kogu tema looming kui laiemalt üldine eluhoiak põhineb dünaamilise tasakaalu otsimisel inimese ja looduse vahel. Kaplinski loomingu keskmes on küsimus elu järele – kuidas mõista elu, kuidas tagada elu jätkumine ja kuidas saavutada mõtestatud elu. See on küsimus, mis on aktuaalsem kui eales varem.
Elu käsitas Kaplinski võrgustikuna, kus kõik on omavahel seotud ja sõltuvuses. Raamatus "Jää ja Titanic" (1995) kirjutas ta kujundlikult: "Elu on nagu tants või muusika, kus ei valitse kausaalsed, vaid holistlikud vahekorrad; kus kõik kuulub kokku, on omavahel seoses."
Kaplinski looming on kiitus elu mitmekesisusele. Üks ta kirjanduslikke tegelasi, ronk Nestor, tõdeb inimestele mõeldes: "Mitmekesisus on vältimatult vajalik nii elule kui tunnetusele. Mida varem inimesed sellest aru saavad, seda parem" ("Ornitofilosoofia. Ronk Nestori märkmeid", 2004).
Thomas Salumets on püüdnud Kaplinski omailma mõistesse "sunnita kujunemine". Ta iseloomustab seda kirjaniku soovina vähendada inimese eesmärgipärast sekkumist, suurendada tähelepanelikku tundlikkust inimvälise maailma ning selle vastu, mis toimub loomulikul viisil. Juba 1976. aastal kirjutas Kaplinski essees "Putukad ja inimesed": "Meid ootab kahtlemata katastroof, kui me ei õpi vähem tahtma, piirama tarbimise, see on biosfääri ekspluateerimise kasvu."
Ühes oma viimases kirjas mulle tänavu jaanuaris kirjutas ta: "Aga inimkond peab varem või hiljem leidma teistsuguse tsivilisatsiooni, õppima elama hoopis kasinamalt. Ja mida varem, seda parem. Usun küll, et loodus ise sunnib meie järglasi seda tegema."
Kuigi Kaplinski usk inimese võimesse ennast muuta aastatega kahanes, siis tahan selle lühikese järelehüüde siiski lõpetada ühe tema varasema optimistliku mõttega: "Inimeses, meis kõikides, on rohkem, kui me teame – inimene ei ole valmis, ei ole suletud. Ja selles on inimese kõige suurem lootus" ("Aukartus elu ees", 1984).
### Response:
Marek Tamm: Kaplinski lahkumisega hajus silmapiiri taha ühe algupärase mõtleja omailm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wiener Zeitung kuulub täielikult riigile. Leht on Austria riigi ametlik väljaanne. Seaduse kohaselt peavad lehes ilmuma valitsuse tööpakkumised ja ettevõtted peavad seal avaldama oma iga-aastased majandustulemused. Selliste reklaamidega rahastatakse ka ajalehe uudistetoimetust.
Valitsus viitab nüüd Euroopa Liidu eeskirjadele, mis nõuab, et firmade teavet tuleb levitada digitaalselt.
"Wiener Zeitung peab üle minema digitaalseks. Riigi ülesanne ei ole päevalehe pidamine ja selle rahastamine," ütles Kurz.
Kurziga ei nõustu aga lehe ajakirjanikud. Wiener Zeitungi peatoimetaja Walter Hämmerle tahab päevalehe päästmiseks kaasata välisinvestori. Hämmerle tahab lehte säilitada mitte ainult kaubamärgina vaid kvaliteetse ajalehena. Siiski peab välisinvestori kaasamiseks nõusoleku andma ka Kurz.
Kurz eelistab suhelda meediaga, mis on tema suhtes positiivne. Wiener Zeitung ei ole Kurzi suhtes otseselt kriitiline, kuid ei tee talle ka erandeid.
Kurzi suhtes toimub ka kriminaaluurimine, mis on seotud väidetava parlamendile valetamisega. Kurz eitab süüdistusi. Kriitikute hinnangul püüab Kurz meediaga manipuleerida, kus ta pakub valitsuse kuulutusi endale sobivates ajalehtedes. Kriitikud näevad selles Austria poliitika "orbaniseerumist", teatas Politico.
Austrias on ainult 14 päevalehte. Riigis elab üheksa miljonit inimest. Riigi suurim ajaleht on parempoolne kõmuleht Kronen Zeitung, mida tellib 25 protsenti elanikkonnast.
Ajakirjanduslike alternatiivide vähesuse tõttu leiavad mitmed ajakirjanikud, et Wiener Zeitung tuleb senisel kujul säilitada. Lehe säilimist senisel kujul toetab ka mitu silmapaistvat Austria poliitikut.
"Iga hääl, mille me ajaleheturul kaotame, rikub meedia mitmekesisust, seda ajal, mil faktidel põhinev kaine ja sõltumatu kvaliteetajakirjandus on olulisem, kui kunagi varem," ütlesid poliitikud ühisavalduses.
Wiener Zeitung asutati 1703. aastal. Riigi omandusse läks leht 1857. aastal. Austriat valitsenud Habsburgide monarhia leidis siis, et ajalehe liberaalsed vaated ohustavad keskvalitsust. | Austria valitsus plaanib vähendada riigi vanima päevalehe rahastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wiener Zeitung kuulub täielikult riigile. Leht on Austria riigi ametlik väljaanne. Seaduse kohaselt peavad lehes ilmuma valitsuse tööpakkumised ja ettevõtted peavad seal avaldama oma iga-aastased majandustulemused. Selliste reklaamidega rahastatakse ka ajalehe uudistetoimetust.
Valitsus viitab nüüd Euroopa Liidu eeskirjadele, mis nõuab, et firmade teavet tuleb levitada digitaalselt.
"Wiener Zeitung peab üle minema digitaalseks. Riigi ülesanne ei ole päevalehe pidamine ja selle rahastamine," ütles Kurz.
Kurziga ei nõustu aga lehe ajakirjanikud. Wiener Zeitungi peatoimetaja Walter Hämmerle tahab päevalehe päästmiseks kaasata välisinvestori. Hämmerle tahab lehte säilitada mitte ainult kaubamärgina vaid kvaliteetse ajalehena. Siiski peab välisinvestori kaasamiseks nõusoleku andma ka Kurz.
Kurz eelistab suhelda meediaga, mis on tema suhtes positiivne. Wiener Zeitung ei ole Kurzi suhtes otseselt kriitiline, kuid ei tee talle ka erandeid.
Kurzi suhtes toimub ka kriminaaluurimine, mis on seotud väidetava parlamendile valetamisega. Kurz eitab süüdistusi. Kriitikute hinnangul püüab Kurz meediaga manipuleerida, kus ta pakub valitsuse kuulutusi endale sobivates ajalehtedes. Kriitikud näevad selles Austria poliitika "orbaniseerumist", teatas Politico.
Austrias on ainult 14 päevalehte. Riigis elab üheksa miljonit inimest. Riigi suurim ajaleht on parempoolne kõmuleht Kronen Zeitung, mida tellib 25 protsenti elanikkonnast.
Ajakirjanduslike alternatiivide vähesuse tõttu leiavad mitmed ajakirjanikud, et Wiener Zeitung tuleb senisel kujul säilitada. Lehe säilimist senisel kujul toetab ka mitu silmapaistvat Austria poliitikut.
"Iga hääl, mille me ajaleheturul kaotame, rikub meedia mitmekesisust, seda ajal, mil faktidel põhinev kaine ja sõltumatu kvaliteetajakirjandus on olulisem, kui kunagi varem," ütlesid poliitikud ühisavalduses.
Wiener Zeitung asutati 1703. aastal. Riigi omandusse läks leht 1857. aastal. Austriat valitsenud Habsburgide monarhia leidis siis, et ajalehe liberaalsed vaated ohustavad keskvalitsust.
### Response:
Austria valitsus plaanib vähendada riigi vanima päevalehe rahastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Kardiliidu ühise järelkasvuprojektina ellu kutsutud laste hobikardisari Talendid Rajale sai senise üheksa järjestikuse hooaja ja 66 sõidetud etapi järel Laitse RallyParkis sõidetud võistlusel järjekorras 30. etapivõitja. Teekond võiduni polnud aga sugugi roosiline, seda enam, et võitja selgus alles pärast trahvisekundite rehkendamist.
Eelsõitude tulemusena kuulus finaali esirida aga nooremate vanusegrupi esindajatele. Parima stardikoha oli välja teeninud Markus Jauk, tema kõrvalt asus esikohta püüdma võistluspäeva kõige noorem sõitja, vaid kaheksaaastane Raimo Kaljuste. Sarjas kõik seni sõidetud kolm etappi võitnud Ramon Vlasenko stardikoht oli tagasihoidlik viies, kuid punktiarvestust silmas pidades andnuks seegi positsioon sarja üldvõidu suunas tubli punktisaagi.
Stardist haaras liidrikoha Kaljuste, vedades pingelise kümneminutilise finaali vältel endaga kaasa kogu võistlejaterivi. Vahed olid üliväikesed ning konkurentide soov oma kohta parandada tingis nii mõnegi kokkupõrke. Eelviimasel ringil õnnestus Kaljustest mööda sõita ja liidriks tõusta Vlasenkol. Siiski oli tegemist reeglitevastase möödasõiduga, kuid kuna Vlasenko oma kohta enne finišijoont valmis polnud loovutama, teenis ta sellega ära viiesekundilise ajakaristuse, mis kukutas ta lõpuks kaheksandale kohale.
Päeva imeliseima sõidu tegi Ruudi Reinumägi. Samuti nooremate vanusegruppi kuulunud Reinumägi teenis eelsõitudes esmalt ajatrahvi, mis tõi kaasa küllaltki lootusetu stardikoha C-finaalis. Järjepidevalt ja kindlalt rajas ta endale teed esmalt B-finaali, sealt edasi aga A-finaali, kus jõudis lõpuks teisele kohale. Kolmandana lõpetas võistluse Kaspar Pikkpõld. Päeva kiireima ringi sõitis välja Martti Raudleht.
Kaljuste võit tähendas ühtlasi seda, et Talendid Rajale on saanud läbi aegade noorima etapivõitja. Senine rekord kuulus hetkel ühe Eesti parima noore kardisõitja Joosep Plankeni nimele ning see pärines aastast 2016. Toona üheksaaastase Plankeni rekordi lõi Kaljuste üle koguni terve aastaga.
Nooremate võistlejate arvestuses kuulusid kaks esimest kohta samuti Kaljustele ja Reinumägile. Kolmas oli selles kategoorias Markus Jauk.
Kui sarjas jääb sõita veel kaks etappi, jätkab punktiarvestus üldliidrina Vlasenko. Talle järgnevad Pikkpõld ning Reinumägi.
Vanemate laste vanusegrupis teenis ülekaaluka võidu kõik sessioonid võitnud Hanna-Grete Suvemaa, kes oli Laitses võidukas ka sarja avaetapil. Vahepealsed kaks etapivõitu Unibet kardikeskuses ja Rapla kardirajal tõstsid punktitabeli etteotsa Jürgen Laansoo, kes pühapäevaselt võistluselt teenis vaid neljanda koha punktid. Suvemaa järel lõpetasid etapi teise ja kolmandana vastavalt Artur Karu ja Steven Marcus Ojapõld. Kiireim ring ning selle eest saadavad kümme lisapunkti teenis ära Karu.
Punktiarvestuses jätkab üldliidrina Laansoo, kes edestab kaks võistlust enne hooaja lõppu Suvemaad just kümne punktiga. Edetabeli kolmandaks tõusis hea tulemuse abil Karu.
Talendid Rajale 2021 viies etapp sõidetakse erandina kolmapäeval, 18. augustil kell 16:00 Aravete kardirajal. Finaalvõistlus peetakse Laitse RallyParkis 5. septembril algusega kell 13:00. | Talendid Rajale neljas etapp tõi üllatusvõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Kardiliidu ühise järelkasvuprojektina ellu kutsutud laste hobikardisari Talendid Rajale sai senise üheksa järjestikuse hooaja ja 66 sõidetud etapi järel Laitse RallyParkis sõidetud võistlusel järjekorras 30. etapivõitja. Teekond võiduni polnud aga sugugi roosiline, seda enam, et võitja selgus alles pärast trahvisekundite rehkendamist.
Eelsõitude tulemusena kuulus finaali esirida aga nooremate vanusegrupi esindajatele. Parima stardikoha oli välja teeninud Markus Jauk, tema kõrvalt asus esikohta püüdma võistluspäeva kõige noorem sõitja, vaid kaheksaaastane Raimo Kaljuste. Sarjas kõik seni sõidetud kolm etappi võitnud Ramon Vlasenko stardikoht oli tagasihoidlik viies, kuid punktiarvestust silmas pidades andnuks seegi positsioon sarja üldvõidu suunas tubli punktisaagi.
Stardist haaras liidrikoha Kaljuste, vedades pingelise kümneminutilise finaali vältel endaga kaasa kogu võistlejaterivi. Vahed olid üliväikesed ning konkurentide soov oma kohta parandada tingis nii mõnegi kokkupõrke. Eelviimasel ringil õnnestus Kaljustest mööda sõita ja liidriks tõusta Vlasenkol. Siiski oli tegemist reeglitevastase möödasõiduga, kuid kuna Vlasenko oma kohta enne finišijoont valmis polnud loovutama, teenis ta sellega ära viiesekundilise ajakaristuse, mis kukutas ta lõpuks kaheksandale kohale.
Päeva imeliseima sõidu tegi Ruudi Reinumägi. Samuti nooremate vanusegruppi kuulunud Reinumägi teenis eelsõitudes esmalt ajatrahvi, mis tõi kaasa küllaltki lootusetu stardikoha C-finaalis. Järjepidevalt ja kindlalt rajas ta endale teed esmalt B-finaali, sealt edasi aga A-finaali, kus jõudis lõpuks teisele kohale. Kolmandana lõpetas võistluse Kaspar Pikkpõld. Päeva kiireima ringi sõitis välja Martti Raudleht.
Kaljuste võit tähendas ühtlasi seda, et Talendid Rajale on saanud läbi aegade noorima etapivõitja. Senine rekord kuulus hetkel ühe Eesti parima noore kardisõitja Joosep Plankeni nimele ning see pärines aastast 2016. Toona üheksaaastase Plankeni rekordi lõi Kaljuste üle koguni terve aastaga.
Nooremate võistlejate arvestuses kuulusid kaks esimest kohta samuti Kaljustele ja Reinumägile. Kolmas oli selles kategoorias Markus Jauk.
Kui sarjas jääb sõita veel kaks etappi, jätkab punktiarvestus üldliidrina Vlasenko. Talle järgnevad Pikkpõld ning Reinumägi.
Vanemate laste vanusegrupis teenis ülekaaluka võidu kõik sessioonid võitnud Hanna-Grete Suvemaa, kes oli Laitses võidukas ka sarja avaetapil. Vahepealsed kaks etapivõitu Unibet kardikeskuses ja Rapla kardirajal tõstsid punktitabeli etteotsa Jürgen Laansoo, kes pühapäevaselt võistluselt teenis vaid neljanda koha punktid. Suvemaa järel lõpetasid etapi teise ja kolmandana vastavalt Artur Karu ja Steven Marcus Ojapõld. Kiireim ring ning selle eest saadavad kümme lisapunkti teenis ära Karu.
Punktiarvestuses jätkab üldliidrina Laansoo, kes edestab kaks võistlust enne hooaja lõppu Suvemaad just kümne punktiga. Edetabeli kolmandaks tõusis hea tulemuse abil Karu.
Talendid Rajale 2021 viies etapp sõidetakse erandina kolmapäeval, 18. augustil kell 16:00 Aravete kardirajal. Finaalvõistlus peetakse Laitse RallyParkis 5. septembril algusega kell 13:00.
### Response:
Talendid Rajale neljas etapp tõi üllatusvõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastamisi lähevad lauljad Ott Lepland ja Grete Paia ning näitleja Saara Pius.
Saatejuht Gaute Kivistik.
"Eesti mäng" on ETV eetris esmaspäevast neljapäevani kell 20.30. | "Eesti mängus" astuvad vastamisi Pius, Paia ja Lepland | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastamisi lähevad lauljad Ott Lepland ja Grete Paia ning näitleja Saara Pius.
Saatejuht Gaute Kivistik.
"Eesti mäng" on ETV eetris esmaspäevast neljapäevani kell 20.30.
### Response:
"Eesti mängus" astuvad vastamisi Pius, Paia ja Lepland |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui olla tema loominguga silmitsi, peab tõdema, et sellest õhkub igavikulisust. Ta oli minu jaoks igaviku sümbol, mis on ringikujuline, kuhu sulandub nii elav kui mineraalne loodus, kõik saab kokku. Ka tema enda luules on need kujundid olemas," rääkis Rein Veidemann ERR raadiouudistele, meenutades Jaan Kaplinskit ja tema loomingut.
"Talle ametlikult Nobeli preemiat ei antud, aga Czesław Miłosz, tema sõber, õpetaja ja suur poola kirjanik esitas ta Nobeli preemia kandidaadiks ja võib-olla on seda ka hiljem tehtud," rääkis Veidemann. "Aga võime öelda, et tema on olnud neljas Eesti võimalik nobelist lisaks Tammsaarele, Marie Underile ja Jaan Krossile. Nii et ta on Eesti ja samal ajal suurem kui Eesti. Ta kuulub maailmakirjandusse."
"Huvitav on paradoks, et ta pidas end ise võru kirjanikuks ja võru keel oli talle lõpuks lähedasem kui eesti kirjakeel, kuigi ta kirjutas ka selles," rääkis ta. "Samas on ta on suurt tunnustust pälvinud venekeelse kirjanikuna," lisas ta.
"Ta on piire ületav vaim ja vaim ei saagi teistmoodi, kui olla liikumises. Kujutage ette vaimu, mis püsiks paigal ja oleks suletud! Siis ei saakski me temast midagi teada."
Veidemanni sõnul on kõik Jaan Kaplinski tööd tõlgitavad, aga tõlkimisega tegeles ka Kaplinski ise. "Tema esimene luulekogu 1965. aastal oli "Jäljed allikal". Ta ise tegeles paljude allikatega, milleks olid paljud keeled, kust ta jälgi korjas ja nii muutus ta ise allikaks." | Rein Veidemann: Jaan Kaplinski kuulub maailmakirjandusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui olla tema loominguga silmitsi, peab tõdema, et sellest õhkub igavikulisust. Ta oli minu jaoks igaviku sümbol, mis on ringikujuline, kuhu sulandub nii elav kui mineraalne loodus, kõik saab kokku. Ka tema enda luules on need kujundid olemas," rääkis Rein Veidemann ERR raadiouudistele, meenutades Jaan Kaplinskit ja tema loomingut.
"Talle ametlikult Nobeli preemiat ei antud, aga Czesław Miłosz, tema sõber, õpetaja ja suur poola kirjanik esitas ta Nobeli preemia kandidaadiks ja võib-olla on seda ka hiljem tehtud," rääkis Veidemann. "Aga võime öelda, et tema on olnud neljas Eesti võimalik nobelist lisaks Tammsaarele, Marie Underile ja Jaan Krossile. Nii et ta on Eesti ja samal ajal suurem kui Eesti. Ta kuulub maailmakirjandusse."
"Huvitav on paradoks, et ta pidas end ise võru kirjanikuks ja võru keel oli talle lõpuks lähedasem kui eesti kirjakeel, kuigi ta kirjutas ka selles," rääkis ta. "Samas on ta on suurt tunnustust pälvinud venekeelse kirjanikuna," lisas ta.
"Ta on piire ületav vaim ja vaim ei saagi teistmoodi, kui olla liikumises. Kujutage ette vaimu, mis püsiks paigal ja oleks suletud! Siis ei saakski me temast midagi teada."
Veidemanni sõnul on kõik Jaan Kaplinski tööd tõlgitavad, aga tõlkimisega tegeles ka Kaplinski ise. "Tema esimene luulekogu 1965. aastal oli "Jäljed allikal". Ta ise tegeles paljude allikatega, milleks olid paljud keeled, kust ta jälgi korjas ja nii muutus ta ise allikaks."
### Response:
Rein Veidemann: Jaan Kaplinski kuulub maailmakirjandusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | ERR-i küsimusele, kas laual on veel kandidaatide nimesid peale Urmas Reinsalu, vastas Isamaa Tallinna kesklinna osakonna juhatuse esimees Olle Koop: "Laual on kõik kandidaadid. Lugupeetud inimesi, kes sobiks linnapeakandidaadiks, on meil palju."
Koop väitis, et linnapeakandidaadi üle pole veel arutelusid toimunud.
"Kui juhatus jõuab konsensusele ja valib sobiva kandidaadi, lepime ka kokku, kus ja millal me teda esitleme," jättis Koop lahtiseks, millal kandidaadi nimi avalikult välja öeldakse.
Urmas Reinsalu ise ei soovinud võimalikku linnapeakandidaadiks saamist veel kommenteerida. Reinsalu kõrval on räägitud teise võimaliku kandidaadina ka Riina Solmanist.
Isamaa ja EKRE on ainsad suuremad erakonnad, kes pole oma linnapeakandidaati veel avalikustanud.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 17. oktoobril 2021. | Isamaa juhatus asub teisipäeval valima Tallinna linnapeakandidaati | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
ERR-i küsimusele, kas laual on veel kandidaatide nimesid peale Urmas Reinsalu, vastas Isamaa Tallinna kesklinna osakonna juhatuse esimees Olle Koop: "Laual on kõik kandidaadid. Lugupeetud inimesi, kes sobiks linnapeakandidaadiks, on meil palju."
Koop väitis, et linnapeakandidaadi üle pole veel arutelusid toimunud.
"Kui juhatus jõuab konsensusele ja valib sobiva kandidaadi, lepime ka kokku, kus ja millal me teda esitleme," jättis Koop lahtiseks, millal kandidaadi nimi avalikult välja öeldakse.
Urmas Reinsalu ise ei soovinud võimalikku linnapeakandidaadiks saamist veel kommenteerida. Reinsalu kõrval on räägitud teise võimaliku kandidaadina ka Riina Solmanist.
Isamaa ja EKRE on ainsad suuremad erakonnad, kes pole oma linnapeakandidaati veel avalikustanud.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 17. oktoobril 2021.
### Response:
Isamaa juhatus asub teisipäeval valima Tallinna linnapeakandidaati |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 19-aastane itaallane alistas finaalis USA tennisisti Mackenzie McDonaldi 7:5, 4:6, 7:5 ja võitis tänu sellele oma karjääri kolmanda ATP turniiri.
Ühtlasi sai Sinnerist ATP 500 taseme tenniseturniiride noorim võitja alates sellest kui see tase sai 2009. aastal loodud.
"Ma ei pööra sellele väga tähelepanu, et ma olen noorim võitja, sest pikk teekond on veel ees. Palju tööd on veel teha ja ma keskendun juba järgmisele nädalale," rääkis andekas itaallane.
Sinner on maailma edetabelis ka kõrgeimal kohal alla 20-aastastest mängijatest. Turniiri alustas ta maailma 24. reketina, aga nüüd teeb ta suure tõusu ja tõuseb karjääri parimat kohta tähistavale 15 tabelikohale. Suure tõusu teeb ka tema finaalivastane McDonald, kes tõuseb 107. kohalt 64. tabelireale.
Sinneri parim tulemuse Suure Slämmi turniiridel on mullune Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste veerandfinaali jõudmine. Sel aastal jõudis Sinner neljandasse ringi. | Itaallasest sai noorim ATP 500 taseme tenniseturniiri võitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
19-aastane itaallane alistas finaalis USA tennisisti Mackenzie McDonaldi 7:5, 4:6, 7:5 ja võitis tänu sellele oma karjääri kolmanda ATP turniiri.
Ühtlasi sai Sinnerist ATP 500 taseme tenniseturniiride noorim võitja alates sellest kui see tase sai 2009. aastal loodud.
"Ma ei pööra sellele väga tähelepanu, et ma olen noorim võitja, sest pikk teekond on veel ees. Palju tööd on veel teha ja ma keskendun juba järgmisele nädalale," rääkis andekas itaallane.
Sinner on maailma edetabelis ka kõrgeimal kohal alla 20-aastastest mängijatest. Turniiri alustas ta maailma 24. reketina, aga nüüd teeb ta suure tõusu ja tõuseb karjääri parimat kohta tähistavale 15 tabelikohale. Suure tõusu teeb ka tema finaalivastane McDonald, kes tõuseb 107. kohalt 64. tabelireale.
Sinneri parim tulemuse Suure Slämmi turniiridel on mullune Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste veerandfinaali jõudmine. Sel aastal jõudis Sinner neljandasse ringi.
### Response:
Itaallasest sai noorim ATP 500 taseme tenniseturniiri võitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avalikkusele on hästi teada Kreenholmi vabriku ajalugu. Vähem aga teatakse, et Põhja-Tallinnas paikneb siiani Sitsi kvartal, meenutamaks kunagist Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabrikut, mille minevik ei jää oma Narva õele kuidagimoodi alla.
"Selle unustatud tööstushiiglase kõhuõõnsustesse sisenemisel sai hetkega selgeks, et nii mastaapne ruum väärib ainuüksi temale pühendatud lavastust ja nii hakkaski idanema idee jutustada lugu Sitsi vabrikust," rääkis lavastaja Helen Rekkor.
"Seda enam, et Misanzeni käekiri on alati olnud seotud nii kohaspetsiifika kui ka ühel või teisel viisil mineviku mõtestamisega -- pärimuslood vaheldumas ajaloolisest ainesest inspiratsiooni ammutavate lavalugudega," jätkas ta.
"Ajaloolistesse dokumentidesse ja artiklitesse süvenedes hakkas hargnema hämmastav narratiiv, mille rõhutamiseks võimaldasime koos dramaturg Mihkel Seederiga endale veidi nn poeetilist luba, et vabrikut ja selle asunikke puudutavat sümfooniat ühtseks tervikuks punuda," selgitas Rekkor.
Lavastuse "Sitsi silentium" proovid. Autor/allikas: Eliisa Vellama
Kui senini on teatriühendus Misanzeni loo jutustamise põhimõtted tõukunud suuresti visuaalsetest vahenditest, siis seekord on sama olulisel kohal ka sõnakunst, lisas ta. "Ehkki oma põhimõtetele truuks jäädes arendame ka edasi endale omast poeetilis-visuaalset teatrikeelt."
Dramaturg Mihkel Seeder märkis, et temasuguse uue aja humanitaari jaoks on üsna keeruline ette kujutada, kuidas oli töötada vabrikus sada aastat tagasi. Sitsi manufaktuurihoonesse sisenedes aga tabas teda hetkega võimas tunne.
"See oli midagi aukartuse ja õõva vahepealset. See tunne lükkas kohe tunnetuse paika. Hakkasin tajuma, mida tähendab olla osa säärasest hiiglaslikust masinavärgist, kuuluda selle lärmaka katedraali kogudusse," kirjeldas ta.
"Ja seda enam vaimustusin, et jutustame oma mastaapset lugu just seal, kus see kord ka aset leidis – otse Kalamaja külje all, paljude tallinlaste poolt unustatud vabrikukompleksis, millest õhkab mastaapsust, vaatemängulisust ja draamat."
Lavastuse "Sitsi silentium" proovid. Autor/allikas: Eliisa Vellama
Laval astuvad üles Silva Pijon, Piret Krumm, Rauno Kaibiainen ja Andres Roosileht. Lisaks teevad kaasa 15 teatri- ja tantsutaustaga noort näitlejat. Lavastuse autor-lavastaja on Helen Rekkor, dramaturg Mihkel Seeder (VAT Teater), kostüümikunstnik Maarja Pabunen, lavakunstnik Laura Kõiv, koreograaf Kristjan Rohioja, helilooja ja helikujundaja Villem Rootalu, videokunstnik Sander Põldsaar ja valguskunstnik Priidu Adlas.
Lavastuse "Sitsi silentium" etendused toimuvad 14., 15., 19., 20., 21., 25., 26., 27. ja 28. augustil algusega kell 20.00 Balti manufaktuuris (Manufaktuuri tänav, Tallinn).
Teatriühenduse Misanzen lõid 2015. aastal noored teatritegijad eesmärgiga tuua lavale koosloomemeetodil loodud lavastusi ning arendada ja populariseerida visuaalteatrižanrit Eestis. Teatriühendus tegi lavadebüüdi 2015. aasta juulikuus Viinistu kunstimuuseumis, kus tõid "Viinistu teatriõhtu" ühisnimetaja all lavale Eesti esimese täispika varjuteatrilavastuse "Üle vee" (Salme Reegi nimelise teatripreemia nominatsioon) ja kohaspetsiifilise algupärandi "Laineid lausudes".
Lisaks lavastused "Süüria rahvalood" (etenduskunstide ühisauhinna nominatsioon), "Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu" (Ants Lauteri nimeline lavastajapreemia) ja "Sõsara sõrmeluud" (sõnalavastuse originaalmuusika laureaat). | Balti manufaktuuris esietendub Sitsi kangavabriku mälu taaselustav lavastus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avalikkusele on hästi teada Kreenholmi vabriku ajalugu. Vähem aga teatakse, et Põhja-Tallinnas paikneb siiani Sitsi kvartal, meenutamaks kunagist Balti puuvilla ketramise ja kudumise vabrikut, mille minevik ei jää oma Narva õele kuidagimoodi alla.
"Selle unustatud tööstushiiglase kõhuõõnsustesse sisenemisel sai hetkega selgeks, et nii mastaapne ruum väärib ainuüksi temale pühendatud lavastust ja nii hakkaski idanema idee jutustada lugu Sitsi vabrikust," rääkis lavastaja Helen Rekkor.
"Seda enam, et Misanzeni käekiri on alati olnud seotud nii kohaspetsiifika kui ka ühel või teisel viisil mineviku mõtestamisega -- pärimuslood vaheldumas ajaloolisest ainesest inspiratsiooni ammutavate lavalugudega," jätkas ta.
"Ajaloolistesse dokumentidesse ja artiklitesse süvenedes hakkas hargnema hämmastav narratiiv, mille rõhutamiseks võimaldasime koos dramaturg Mihkel Seederiga endale veidi nn poeetilist luba, et vabrikut ja selle asunikke puudutavat sümfooniat ühtseks tervikuks punuda," selgitas Rekkor.
Lavastuse "Sitsi silentium" proovid. Autor/allikas: Eliisa Vellama
Kui senini on teatriühendus Misanzeni loo jutustamise põhimõtted tõukunud suuresti visuaalsetest vahenditest, siis seekord on sama olulisel kohal ka sõnakunst, lisas ta. "Ehkki oma põhimõtetele truuks jäädes arendame ka edasi endale omast poeetilis-visuaalset teatrikeelt."
Dramaturg Mihkel Seeder märkis, et temasuguse uue aja humanitaari jaoks on üsna keeruline ette kujutada, kuidas oli töötada vabrikus sada aastat tagasi. Sitsi manufaktuurihoonesse sisenedes aga tabas teda hetkega võimas tunne.
"See oli midagi aukartuse ja õõva vahepealset. See tunne lükkas kohe tunnetuse paika. Hakkasin tajuma, mida tähendab olla osa säärasest hiiglaslikust masinavärgist, kuuluda selle lärmaka katedraali kogudusse," kirjeldas ta.
"Ja seda enam vaimustusin, et jutustame oma mastaapset lugu just seal, kus see kord ka aset leidis – otse Kalamaja külje all, paljude tallinlaste poolt unustatud vabrikukompleksis, millest õhkab mastaapsust, vaatemängulisust ja draamat."
Lavastuse "Sitsi silentium" proovid. Autor/allikas: Eliisa Vellama
Laval astuvad üles Silva Pijon, Piret Krumm, Rauno Kaibiainen ja Andres Roosileht. Lisaks teevad kaasa 15 teatri- ja tantsutaustaga noort näitlejat. Lavastuse autor-lavastaja on Helen Rekkor, dramaturg Mihkel Seeder (VAT Teater), kostüümikunstnik Maarja Pabunen, lavakunstnik Laura Kõiv, koreograaf Kristjan Rohioja, helilooja ja helikujundaja Villem Rootalu, videokunstnik Sander Põldsaar ja valguskunstnik Priidu Adlas.
Lavastuse "Sitsi silentium" etendused toimuvad 14., 15., 19., 20., 21., 25., 26., 27. ja 28. augustil algusega kell 20.00 Balti manufaktuuris (Manufaktuuri tänav, Tallinn).
Teatriühenduse Misanzen lõid 2015. aastal noored teatritegijad eesmärgiga tuua lavale koosloomemeetodil loodud lavastusi ning arendada ja populariseerida visuaalteatrižanrit Eestis. Teatriühendus tegi lavadebüüdi 2015. aasta juulikuus Viinistu kunstimuuseumis, kus tõid "Viinistu teatriõhtu" ühisnimetaja all lavale Eesti esimese täispika varjuteatrilavastuse "Üle vee" (Salme Reegi nimelise teatripreemia nominatsioon) ja kohaspetsiifilise algupärandi "Laineid lausudes".
Lisaks lavastused "Süüria rahvalood" (etenduskunstide ühisauhinna nominatsioon), "Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu" (Ants Lauteri nimeline lavastajapreemia) ja "Sõsara sõrmeluud" (sõnalavastuse originaalmuusika laureaat).
### Response:
Balti manufaktuuris esietendub Sitsi kangavabriku mälu taaselustav lavastus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pärast SARS-CoV-2 ilmumist hakati koheselt tegelema vaktsiinide välja töötamisega. Õnneks olid teadlastel käepärast aastaid arendatud uued tehnoloogiad nagu mRNA ja viirusvektori kasutamine tootmaks vaktsiine SARS-CoV-2 vastu. Kasutusele võeti ka vanad ja ammutuntud tehnoloogiad nagu inaktiveeritud viirused või valgupõhised vaktsiinid.
Vaktsiinid arendati kliiniliste uuringuteni rekordilise kiirusega, aga kliiniliste uuringute mahus mingeid järeleandmisi ei tehtud. Pandeemia tingimustes esitati vaktsiinid registreerimiseks, kui uuringutes osalejatel oli möödunud vähemalt kaks kuud teisest vaktsiinidoosist, kuid uuritavate jälgimine jätkus.
Tänu suurtele pingutustele ja pandeemia jätkumisele oligi detsembris 2020 esimene mRNA vaktsiin regulaatorite poolt heaks kiidetud ja algas elanikkonna vaktsineerimine.
Kliinilistes uuringutes olid vaktsiinid ületanud kõiki ootusi; mRNA vaktsiinide enam kui 90-protsendiline efektiivsus keskmise raskusega COVID-19 vältimisel ja peaaegu sajaprotsendiline efektiivsus raske haiguse korral oli väga hea tulemus.
Adenoviirusvektori vaktsiinide efektiivsus oli veidi madalam, kuid ka need vaktsiinid oli peaaegu maksimaalse efektiivsusega raske haiguse vältimisel. Vaktsiinidel on kõrvalnähud, kuid need on valdavalt kerged või mõõduka raskusega ja mööduvad mõne päevaga. Tõsised kõrvalnähud on üliharvad esinedes sagedusega üks kuni viie juhtu 100 000 vaktsineeritu kohta.
Kuigi vaktsiinid olid loodud toimima esialgse Wuhani tüve vastu oli nende efektiivsus alfa tüve (UK tüvi) korral sama hea. Veelgi olulisem on, et vaktsiinid ei tööta ainult kliinilistes uuringutes, vaid teevad seda ka päris elus. Intensiivselt vaktsineerivates riikides Iisraelis ja Ühendkuningriigis, kus ennekõike vaktsineeriti eakamaid inimesi, langes nakatumine, hospitaliseerimine ja suremus pärast vaktsiinide laialdast kasutuselevõttu väga oluliselt mitte ainult vaktsineeritute hulgas, vaid kogu elanikkonnas. See kõik lubas piiranguid leevendada.
Kevadel 2021 hakkas laialdaselt levima senistest nakkavam delta tüvi, mis praeguseks on vallutanud kogu maailma. Samal ajal hakkas nakatumine nii Ühendkuningriigis kui ka Iisraelis jällegi tõusma.
Tõenäoliseks põhjuseks oli nii delta tüve levik, piirangute kadumine kui ka pandeemia laineline kulg. Samuti osutusid praegused vaktsiinid veidi kehvemaks kergete haigusjuhtude vältimisel, kuid ennetasid endiselt väga hästi rasket haigust sõltumata ringlevast tüvest.
Karjaimmuunsus
Seoses delta tüve kiirema ja laialdasema levikuga on mitmed modelleerijad leidnud, et karjaimmuunsuseks ei piisa 70-protsendilisest vaktsineeritusest, vaid tarvis on vaktsineerida 80-90 protsenti elanikkonnast.
Samuti on viimasel ajal hakatud kahtlema kas SARS-CoV-2 korral karjaimmuunsust, sarnaselt leetrite ja punetistega tekkida saabki. Pigem kaldub arvamus selles suunas, et koroonaviiruste puhul on sarnaselt gripiviirusele tegemist pidevalt muteeruvate viirustega ning infektsiooni või vaktsineerimise järgsed antikehad ei püsi aastakümneid infektsiooni vältimiseks vajalikul tasemel.
"Laialdane ja kiire vaktsineerimine aitab pidurdada uute tüvede teket."
Kuigi siin on palju ebaselget, lähevad sellised arvamused kokku varem tuntud koroonaviiruste käitumisega. Küll aga on kõik eksperdid ühel nõul, et laialdane ja kiire vaktsineerimine aitab pidurdada uute tüvede teket ja seetõttu lükkub ka vaktsiinile resistentsete tüvede teke võimalikult kaugele.
Oluline on märkida, et seni on kõik muret tekitavad SARS-CoV-2 tüved tekkinud enne vaktsiinide kasutusele tulekut. Kui me peaksime vajama uusi vaktsiine, mis ka uute (praegu veel mitte tuntud ja võimalik et mitte olemasolevate) tüvede eest efektiivselt kaitseks, on oluline, et nende väljatöötamiseks ja katsetamiseks jääks piisavalt aega. Ka seda võimaldab praeguste vaktsiinide võimalikult laialdane kasutamine.
Revaktsineerimine või kolmas doos
Kuna vaktsiinid pole ideaalsed ja immuunvastus väheneb ajas, nakatuvad ka täielikult vaktsineeritud inimesed. Viiruse ringluse täielik elimineerimine praeguste vaktsiinide või kasutatavate skeemidega võimalik pole. Seetõttu on päevakorral ka kolmandate dooside manustamise vajadus.
Uuringud on näidanud, et kolmas doos tõstab nii algse (Wuhani tüve) kui ka uute viiruse variantide (sh delta) vastu suunatud antikehade hulka ja võimalik, et kolmedoosiline režiim annab tugevama kaitse ja pikaajalisema immuunkaitse kui kahel süstil põhinev skeem. Kas selline skeem on ka kliiniliselt efektiivsem kergete infektsioonide vältimisel ja samal ajal ka hästi talutav, pole praeguseks veel teada.
Revaktsineerimise eesmärgiks oleks ennekõike raske haigestumise vähendamine isikutel, kellel immuunsuse teke on problemaatiline. Revaktsineerimine võib osutuda vajalikuks kui vaktsiinide või läbipõdemise poolt esile kutsutud immuunsus nõrgeneb või kui tekivad uued viirusetüved, millele olemasolevate vaktsiinidega saadud toime on vähenenud. Kahjuks ei saa me seda ilma kliiniliste uuringuteta hinnata, sest head ja igapäevaselt kasutatavat biomarkerit immuunvastuse hindamiseks pole.
Ka Eestis kuuleme iga päev, et nakatuvad ka kahe doosiga vaktsineeritud. Kui vaatame andmeid lähemalt, siis näeme, et umbes 40 protsenti neist nakatub esimese kaheksa nädala jooksul ja veel 40 protsenti nakatub 9-16 nädala jooksul pärast teise vaktsiinidoosi saamist.
See viitab pigem sellele, et vaktsiinid pole nakatumise eest kaitsmisel sajaprotsendilise efektiivsusega (juba eelnevalt teada uuringutest).
Immuunsuse nõrgenemisele vähemalt praegused andmed ei viita. Sama on näha ka kliinilistest uuringutest – Comirnaty vaktsiini (Pfizer/BioNtech) efektiivsus kuus kuud pärast vaktsineerimise algust on endiselt 91 protsenti, kuid kui esimese kahe kuu jooksul oli efektiivsus 96 protsenti, siis pärast neljandat kuud on see 83 protsenti.
"Vaktsiinide efektiivsus raske haigestumise vältimisel on endiselt väga hea ja ületab 90 protsenti sõltumata ringlevatest tüvedest."
Moderna pressiteate alusel püsib Spikevaxi efektiivsus aga kuue kuu jooksul sisuliselt muutumatuna ja on endiselt rohkem kui 90 protsenti. Oluline on rõhutada, et vaktsiinide efektiivsus raske haigestumise vältimisel on endiselt väga hea ja ületab 90 protsenti sõltumata ringlevatest tüvedest.
Ka andmed nii Iisraelist, Kanadast kui ka Ühendkuningriigist näitavad, et haiglasse satuvad ennekõike vaktsineerimata inimesed. Sarnased on ka Eesti andmed: üle 90 protsendi hospitaliseeritutest ja kõik juulis ning augustis intensiivravi vajanud COVID-19 haiged on vaktsineerimata. Seejuures moodustavad vaktsineerimata inimesed enim haiglaravi vajavas vanuserühmas (vanus 70+ aastat) umbes 30 protsenti ehk siis vähemuse.
Siit järeldub, et inimesed, kes pole ennast vaktsineerimisega kaitsnud, põhjustavad umbes 90 protsenti haiglate koormusest. Seega pole raske haiguse vältimise seisukohalt revaktsineerimine kogu elanikkonnale praegu vajalik ning pigem on oluline fokusseerida esimeste ja teiste dooside võimalikult kiirele manustamisele eriti neile, kes raskest haigusest ohustatud on.
Kas ja kuidas olukord talvisel ning kevadisel viiruste hooajal muutub, pole võimalik täpselt öelda. Küll aga võib kindlalt väita, et revaktsineerimise (võimalik) vajadus pole kindlasti "algusesse tagasi pöördumine".
Kui aga eesmärgiks on SARS-CoV-2 ringluse vältimine, siis võib olla tegemist olukorraga, kus kaks vaktsiinidoosi pole immuunsuse tekitamiseks piisav ning vajalik on vähemalt kolme või enama doosi manustamine. See on puhas spekulatsioon kuna uuringuid selle kohta veel avaldatud pole. Küll on teada, et need toimuvad ja ootame pingsalt nende tulemusi.
Kolmandate dooside manustamisel tekib ka küsimus, millist vaktsiini kasutada. Sama tüüpi adenoviirusvektoritel põhinevate vaktsiinide kasutamine pole tõenäoliselt efektiivne, kuna adenoviiruste vastu tekivad antikehad, mistõttu viiruste sisenemine rakku ja SARS-CoV-2 ogavalgu tootmine on takistatud.
Ideaalne oleks, kui kolmas doos tehakse vaktsiiniga, mis toimib ka uutele ja laialt ringlevatele variantidele. Spetsiifilisi vaktsiine nende tüvede vastu praegu turul pole. Tõsi, uuringud näitavad, et ka olemasolevate vaktsiinide kolmas süst võimendab väga tugevalt antikehade tootmist, mis hävitavad nii "vanu" kui ka "uusi" viirustüvesid.
Lisaks sellele on uuringud ka näidanud, et erineva mehhanismiga vaktsiinide kombineerimine (heteroloogne vaktsineerimine) tekitab rohkem antikehi kui samade vaktsiinide kasutamine. Loodetavasti jõuavad varsti turule valgupõhised vaktsiinid, mis samuti võiksid hästi kolmandateks doosideks sobida. Ennekõike aga vajame vastavaid uuringuid.
Paljud riigid plaanivad sügisel kolmanda doosi manustamist immuunpuudulikkusega isikutele. Vastav uuring on praegu käimas Norras.
Milline on kolmandate dooside taluvus? Selle kohta on andmeid väga vähe. Päriselu andmed võiksid hakata selguma ennekõike Iisraelis käimasolevast 60+ vanuses olevate inimeste vaktsineerimise tulemustest.
Tõe huvides peab ütlema, et Iisrael pole mitte kõige kõrgema vaktsineeritusega riik, kaks doosi on saanud vaid veidi üle 60 protsendi elanikkonnast ja suhteliselt suur on seal vaktsiinivastaste kogukond. Ilmselt püütakse seal lisaks kolmandatele doosidele suurendada ka vaktsineerituse taset.
Kuidas edasi?
Viimaste nädalate uuringud on näidanud, et haigestumise hetkel on delta tüvega nakatunutel viiruse koormus sarnane vaktsineeritutel ja mitte vaktsineeritutel. Küll aga hakkab vaktsineeritutel peale seda viiruse koormus palju kiiremini langema, mistõttu nad põevad kergemini ja on lühemat aega nakkusohtlikud.
Millist mõju see kõik viiruse ülekandele avaldab pole teada, aga spekuleeritud on, et ka vaktsineeritud võivad (vähemalt alguses) sarnaselt mittevaktsineeritutega nakkust levitada.
Delta tüve eelsed uuringud on näidanud, et viiruse edasikandmine vaktsiinide mõjul vähenes, sõltuvalt uuringust 50-80 protsenti. Kuigi delta tüvi võib seda mingil määral muuta, on selge, et kui vaktsineeritu ka levitab nakkust teisele vaktsineeritule, on viimase haigestumine harv ja raske haigestumine väga ebatõenäoline.
Seetõttu on oluline, et just raskest haigusest ohustatud isikud oleksid kahe doosiga vaktsineeritud. Kas, kellele ja millega teha kolmandaid doose, sõltub ennekõike sellest, mida näitavad käimasolevad uuringud.
Viirus pole ühestki maailma riigist kadunud ja enamikus riikides on vaktsineerimise tase vaktsiinide puuduse tõttu väga madal. Seega peame selle viirusega veel koos eksisteerima ning lisaks vaktsineerimisele kasutama ka teisi viiruse levikut vähendavaid meetodeid, millest lihtsamad on hajutatus ja olukordades, kus viiruse leviku tõenäosus on suur ja hajutamine pole võimalik, meditsiiniliste näomaskide kandmine.
Suur küsimus on, mis hakkab selle hooajal juhtuma gripiga. Lõunapoolkeral on olnud teine hooaeg ilma gripita, aga ega gripiviirused maailmast kadunud pole. Kuigi need ei levi sama kiiresti kui SARS-CoV-2, on võimalik, et aasta (või enama) pikkust "immunoloogilist auku" need kasutamata ei jäta. | Irja Lutsar: vaktsiinid on efektiivseim võimalus pandeemiast väljumiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pärast SARS-CoV-2 ilmumist hakati koheselt tegelema vaktsiinide välja töötamisega. Õnneks olid teadlastel käepärast aastaid arendatud uued tehnoloogiad nagu mRNA ja viirusvektori kasutamine tootmaks vaktsiine SARS-CoV-2 vastu. Kasutusele võeti ka vanad ja ammutuntud tehnoloogiad nagu inaktiveeritud viirused või valgupõhised vaktsiinid.
Vaktsiinid arendati kliiniliste uuringuteni rekordilise kiirusega, aga kliiniliste uuringute mahus mingeid järeleandmisi ei tehtud. Pandeemia tingimustes esitati vaktsiinid registreerimiseks, kui uuringutes osalejatel oli möödunud vähemalt kaks kuud teisest vaktsiinidoosist, kuid uuritavate jälgimine jätkus.
Tänu suurtele pingutustele ja pandeemia jätkumisele oligi detsembris 2020 esimene mRNA vaktsiin regulaatorite poolt heaks kiidetud ja algas elanikkonna vaktsineerimine.
Kliinilistes uuringutes olid vaktsiinid ületanud kõiki ootusi; mRNA vaktsiinide enam kui 90-protsendiline efektiivsus keskmise raskusega COVID-19 vältimisel ja peaaegu sajaprotsendiline efektiivsus raske haiguse korral oli väga hea tulemus.
Adenoviirusvektori vaktsiinide efektiivsus oli veidi madalam, kuid ka need vaktsiinid oli peaaegu maksimaalse efektiivsusega raske haiguse vältimisel. Vaktsiinidel on kõrvalnähud, kuid need on valdavalt kerged või mõõduka raskusega ja mööduvad mõne päevaga. Tõsised kõrvalnähud on üliharvad esinedes sagedusega üks kuni viie juhtu 100 000 vaktsineeritu kohta.
Kuigi vaktsiinid olid loodud toimima esialgse Wuhani tüve vastu oli nende efektiivsus alfa tüve (UK tüvi) korral sama hea. Veelgi olulisem on, et vaktsiinid ei tööta ainult kliinilistes uuringutes, vaid teevad seda ka päris elus. Intensiivselt vaktsineerivates riikides Iisraelis ja Ühendkuningriigis, kus ennekõike vaktsineeriti eakamaid inimesi, langes nakatumine, hospitaliseerimine ja suremus pärast vaktsiinide laialdast kasutuselevõttu väga oluliselt mitte ainult vaktsineeritute hulgas, vaid kogu elanikkonnas. See kõik lubas piiranguid leevendada.
Kevadel 2021 hakkas laialdaselt levima senistest nakkavam delta tüvi, mis praeguseks on vallutanud kogu maailma. Samal ajal hakkas nakatumine nii Ühendkuningriigis kui ka Iisraelis jällegi tõusma.
Tõenäoliseks põhjuseks oli nii delta tüve levik, piirangute kadumine kui ka pandeemia laineline kulg. Samuti osutusid praegused vaktsiinid veidi kehvemaks kergete haigusjuhtude vältimisel, kuid ennetasid endiselt väga hästi rasket haigust sõltumata ringlevast tüvest.
Karjaimmuunsus
Seoses delta tüve kiirema ja laialdasema levikuga on mitmed modelleerijad leidnud, et karjaimmuunsuseks ei piisa 70-protsendilisest vaktsineeritusest, vaid tarvis on vaktsineerida 80-90 protsenti elanikkonnast.
Samuti on viimasel ajal hakatud kahtlema kas SARS-CoV-2 korral karjaimmuunsust, sarnaselt leetrite ja punetistega tekkida saabki. Pigem kaldub arvamus selles suunas, et koroonaviiruste puhul on sarnaselt gripiviirusele tegemist pidevalt muteeruvate viirustega ning infektsiooni või vaktsineerimise järgsed antikehad ei püsi aastakümneid infektsiooni vältimiseks vajalikul tasemel.
"Laialdane ja kiire vaktsineerimine aitab pidurdada uute tüvede teket."
Kuigi siin on palju ebaselget, lähevad sellised arvamused kokku varem tuntud koroonaviiruste käitumisega. Küll aga on kõik eksperdid ühel nõul, et laialdane ja kiire vaktsineerimine aitab pidurdada uute tüvede teket ja seetõttu lükkub ka vaktsiinile resistentsete tüvede teke võimalikult kaugele.
Oluline on märkida, et seni on kõik muret tekitavad SARS-CoV-2 tüved tekkinud enne vaktsiinide kasutusele tulekut. Kui me peaksime vajama uusi vaktsiine, mis ka uute (praegu veel mitte tuntud ja võimalik et mitte olemasolevate) tüvede eest efektiivselt kaitseks, on oluline, et nende väljatöötamiseks ja katsetamiseks jääks piisavalt aega. Ka seda võimaldab praeguste vaktsiinide võimalikult laialdane kasutamine.
Revaktsineerimine või kolmas doos
Kuna vaktsiinid pole ideaalsed ja immuunvastus väheneb ajas, nakatuvad ka täielikult vaktsineeritud inimesed. Viiruse ringluse täielik elimineerimine praeguste vaktsiinide või kasutatavate skeemidega võimalik pole. Seetõttu on päevakorral ka kolmandate dooside manustamise vajadus.
Uuringud on näidanud, et kolmas doos tõstab nii algse (Wuhani tüve) kui ka uute viiruse variantide (sh delta) vastu suunatud antikehade hulka ja võimalik, et kolmedoosiline režiim annab tugevama kaitse ja pikaajalisema immuunkaitse kui kahel süstil põhinev skeem. Kas selline skeem on ka kliiniliselt efektiivsem kergete infektsioonide vältimisel ja samal ajal ka hästi talutav, pole praeguseks veel teada.
Revaktsineerimise eesmärgiks oleks ennekõike raske haigestumise vähendamine isikutel, kellel immuunsuse teke on problemaatiline. Revaktsineerimine võib osutuda vajalikuks kui vaktsiinide või läbipõdemise poolt esile kutsutud immuunsus nõrgeneb või kui tekivad uued viirusetüved, millele olemasolevate vaktsiinidega saadud toime on vähenenud. Kahjuks ei saa me seda ilma kliiniliste uuringuteta hinnata, sest head ja igapäevaselt kasutatavat biomarkerit immuunvastuse hindamiseks pole.
Ka Eestis kuuleme iga päev, et nakatuvad ka kahe doosiga vaktsineeritud. Kui vaatame andmeid lähemalt, siis näeme, et umbes 40 protsenti neist nakatub esimese kaheksa nädala jooksul ja veel 40 protsenti nakatub 9-16 nädala jooksul pärast teise vaktsiinidoosi saamist.
See viitab pigem sellele, et vaktsiinid pole nakatumise eest kaitsmisel sajaprotsendilise efektiivsusega (juba eelnevalt teada uuringutest).
Immuunsuse nõrgenemisele vähemalt praegused andmed ei viita. Sama on näha ka kliinilistest uuringutest – Comirnaty vaktsiini (Pfizer/BioNtech) efektiivsus kuus kuud pärast vaktsineerimise algust on endiselt 91 protsenti, kuid kui esimese kahe kuu jooksul oli efektiivsus 96 protsenti, siis pärast neljandat kuud on see 83 protsenti.
"Vaktsiinide efektiivsus raske haigestumise vältimisel on endiselt väga hea ja ületab 90 protsenti sõltumata ringlevatest tüvedest."
Moderna pressiteate alusel püsib Spikevaxi efektiivsus aga kuue kuu jooksul sisuliselt muutumatuna ja on endiselt rohkem kui 90 protsenti. Oluline on rõhutada, et vaktsiinide efektiivsus raske haigestumise vältimisel on endiselt väga hea ja ületab 90 protsenti sõltumata ringlevatest tüvedest.
Ka andmed nii Iisraelist, Kanadast kui ka Ühendkuningriigist näitavad, et haiglasse satuvad ennekõike vaktsineerimata inimesed. Sarnased on ka Eesti andmed: üle 90 protsendi hospitaliseeritutest ja kõik juulis ning augustis intensiivravi vajanud COVID-19 haiged on vaktsineerimata. Seejuures moodustavad vaktsineerimata inimesed enim haiglaravi vajavas vanuserühmas (vanus 70+ aastat) umbes 30 protsenti ehk siis vähemuse.
Siit järeldub, et inimesed, kes pole ennast vaktsineerimisega kaitsnud, põhjustavad umbes 90 protsenti haiglate koormusest. Seega pole raske haiguse vältimise seisukohalt revaktsineerimine kogu elanikkonnale praegu vajalik ning pigem on oluline fokusseerida esimeste ja teiste dooside võimalikult kiirele manustamisele eriti neile, kes raskest haigusest ohustatud on.
Kas ja kuidas olukord talvisel ning kevadisel viiruste hooajal muutub, pole võimalik täpselt öelda. Küll aga võib kindlalt väita, et revaktsineerimise (võimalik) vajadus pole kindlasti "algusesse tagasi pöördumine".
Kui aga eesmärgiks on SARS-CoV-2 ringluse vältimine, siis võib olla tegemist olukorraga, kus kaks vaktsiinidoosi pole immuunsuse tekitamiseks piisav ning vajalik on vähemalt kolme või enama doosi manustamine. See on puhas spekulatsioon kuna uuringuid selle kohta veel avaldatud pole. Küll on teada, et need toimuvad ja ootame pingsalt nende tulemusi.
Kolmandate dooside manustamisel tekib ka küsimus, millist vaktsiini kasutada. Sama tüüpi adenoviirusvektoritel põhinevate vaktsiinide kasutamine pole tõenäoliselt efektiivne, kuna adenoviiruste vastu tekivad antikehad, mistõttu viiruste sisenemine rakku ja SARS-CoV-2 ogavalgu tootmine on takistatud.
Ideaalne oleks, kui kolmas doos tehakse vaktsiiniga, mis toimib ka uutele ja laialt ringlevatele variantidele. Spetsiifilisi vaktsiine nende tüvede vastu praegu turul pole. Tõsi, uuringud näitavad, et ka olemasolevate vaktsiinide kolmas süst võimendab väga tugevalt antikehade tootmist, mis hävitavad nii "vanu" kui ka "uusi" viirustüvesid.
Lisaks sellele on uuringud ka näidanud, et erineva mehhanismiga vaktsiinide kombineerimine (heteroloogne vaktsineerimine) tekitab rohkem antikehi kui samade vaktsiinide kasutamine. Loodetavasti jõuavad varsti turule valgupõhised vaktsiinid, mis samuti võiksid hästi kolmandateks doosideks sobida. Ennekõike aga vajame vastavaid uuringuid.
Paljud riigid plaanivad sügisel kolmanda doosi manustamist immuunpuudulikkusega isikutele. Vastav uuring on praegu käimas Norras.
Milline on kolmandate dooside taluvus? Selle kohta on andmeid väga vähe. Päriselu andmed võiksid hakata selguma ennekõike Iisraelis käimasolevast 60+ vanuses olevate inimeste vaktsineerimise tulemustest.
Tõe huvides peab ütlema, et Iisrael pole mitte kõige kõrgema vaktsineeritusega riik, kaks doosi on saanud vaid veidi üle 60 protsendi elanikkonnast ja suhteliselt suur on seal vaktsiinivastaste kogukond. Ilmselt püütakse seal lisaks kolmandatele doosidele suurendada ka vaktsineerituse taset.
Kuidas edasi?
Viimaste nädalate uuringud on näidanud, et haigestumise hetkel on delta tüvega nakatunutel viiruse koormus sarnane vaktsineeritutel ja mitte vaktsineeritutel. Küll aga hakkab vaktsineeritutel peale seda viiruse koormus palju kiiremini langema, mistõttu nad põevad kergemini ja on lühemat aega nakkusohtlikud.
Millist mõju see kõik viiruse ülekandele avaldab pole teada, aga spekuleeritud on, et ka vaktsineeritud võivad (vähemalt alguses) sarnaselt mittevaktsineeritutega nakkust levitada.
Delta tüve eelsed uuringud on näidanud, et viiruse edasikandmine vaktsiinide mõjul vähenes, sõltuvalt uuringust 50-80 protsenti. Kuigi delta tüvi võib seda mingil määral muuta, on selge, et kui vaktsineeritu ka levitab nakkust teisele vaktsineeritule, on viimase haigestumine harv ja raske haigestumine väga ebatõenäoline.
Seetõttu on oluline, et just raskest haigusest ohustatud isikud oleksid kahe doosiga vaktsineeritud. Kas, kellele ja millega teha kolmandaid doose, sõltub ennekõike sellest, mida näitavad käimasolevad uuringud.
Viirus pole ühestki maailma riigist kadunud ja enamikus riikides on vaktsineerimise tase vaktsiinide puuduse tõttu väga madal. Seega peame selle viirusega veel koos eksisteerima ning lisaks vaktsineerimisele kasutama ka teisi viiruse levikut vähendavaid meetodeid, millest lihtsamad on hajutatus ja olukordades, kus viiruse leviku tõenäosus on suur ja hajutamine pole võimalik, meditsiiniliste näomaskide kandmine.
Suur küsimus on, mis hakkab selle hooajal juhtuma gripiga. Lõunapoolkeral on olnud teine hooaeg ilma gripita, aga ega gripiviirused maailmast kadunud pole. Kuigi need ei levi sama kiiresti kui SARS-CoV-2, on võimalik, et aasta (või enama) pikkust "immunoloogilist auku" need kasutamata ei jäta.
### Response:
Irja Lutsar: vaktsiinid on efektiivseim võimalus pandeemiast väljumiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sain agendi kaudu mitmeid pakkumisi, aga juba märtsis käisin end näitamas Erices. Mulle meeldis siin kõik – nii treener, võistkond kui ka elustiil. Võrreldes teiste klubidega olid ka tingimused paremad ja nii langes otsus Sitsiilia klubi kasuks," kirjeldas Polina Gorbatšova profilepingu sündi.
"Esimesed muljed on suurepärased. Hispaanlasest treener on väga hea ning naiskond ühtne ja sõbralik. Sulasin võistkonda sisse kiiresti ning kõik kartused, mis olid üksinda võõrasse riiki ja keskkonda liikumisel, pühiti kiiresti minema," rõõmustas kolmandat nädalat Sitsiilia väikelinnas Erices treeniv neiu.
Eesti koondislase uus koduklubi AC Life Style Erice mängib Itaalia kõrgliigas ehk Serie A-s teist aastat. 2019. aastal asutatud tiim tõusis kohe esimesel hooajal meistrisarja, lõpetas mullu põhiturniiri neljandana ning kaotas poolfinaalis hilisemale meistrile PDO Salernole.
Itaalia karikavõistlustel võitis Erice pronksmedali ja kvalifitseerus mängima tugevuselt kolmandasse eurosarja ehk EHF European Cupile. Teises eelringis, mis toimub oktoobris, loositi Erice vastaseks Iisraeli klubi Ramat Gani Maccabi Arazim. Serie A uus hooaeg algab septembri teisel nädalal.
"Klubi on kõvasti arengusse panustanud. Võistkonnas on mitu argentiinlannat, värskelt liitusid kaks Horvaatia mängijat ning ka kohalike seas välisklubide kogemustega pallureid. Eesmärgiks on võita Itaalia liiga ja karikas ning debüteerida edukalt eurosarjas," teadis Gorbatšova naiskonna ambitsioone.
"Soovin end proovile panna kõrgemal tasemel ja areneda nii mängija kui ka isiksusena. Erices on loodud head tingimused ja loodan võistkonda aidata eesmärkide täitmisel. Hetkel pole veel selge, kas mind kasutatakse mängujuhina, parem- või vasaksisemisena, aga treener teab minu omadusi," sõnas mõlema käega mängida oskav universaal.
Noorest east hoolimata on Gorbatšova Eestis juba vägagi tunnustatud mängija. Reval-Spordi naiskonnas on tal kaks Eesti meistritiitlit ja üks karikavõit. Mullu oli Gorbatšova ülekaalukalt 119 väravaga meistriliiga parim snaiper ning valiti ka hooaja sümboolsesse koosseisu.
Eesti rahvusnaiskonnas debüteeris värske Erice pallur maikuus Läti vastu, visates kahes võidumängus kokku 12 väravat. 2018. aastal pärjati Gorbatšova U-16 EM-il põhiturniiri parima väravakütina ning aasta hiljem valiti Eesti parimaks noormängijaks. Kuue viimase hooajaga on ta noorte ja naiste kodustes sarjades kokku visanud üle tuhande värava.
"Polina on juba pikalt olnud üks Eesti lubavamaid noori talente ning mul on hea meel, et ta saab võimaluse end välismaal tõestada. Loodame, et Alina ja nüüd Polina eeskujul näeme pärast koondise taaselustamist veel naisi välismaale liikumas ning seeläbi koondise taset tõstmas," kommenteeris üleminekut Eesti naiste koondise peatreener Taavi Tibar. | Noor käsipallikoondislane Polina Gorbatšova siirdus Itaalia tippklubisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sain agendi kaudu mitmeid pakkumisi, aga juba märtsis käisin end näitamas Erices. Mulle meeldis siin kõik – nii treener, võistkond kui ka elustiil. Võrreldes teiste klubidega olid ka tingimused paremad ja nii langes otsus Sitsiilia klubi kasuks," kirjeldas Polina Gorbatšova profilepingu sündi.
"Esimesed muljed on suurepärased. Hispaanlasest treener on väga hea ning naiskond ühtne ja sõbralik. Sulasin võistkonda sisse kiiresti ning kõik kartused, mis olid üksinda võõrasse riiki ja keskkonda liikumisel, pühiti kiiresti minema," rõõmustas kolmandat nädalat Sitsiilia väikelinnas Erices treeniv neiu.
Eesti koondislase uus koduklubi AC Life Style Erice mängib Itaalia kõrgliigas ehk Serie A-s teist aastat. 2019. aastal asutatud tiim tõusis kohe esimesel hooajal meistrisarja, lõpetas mullu põhiturniiri neljandana ning kaotas poolfinaalis hilisemale meistrile PDO Salernole.
Itaalia karikavõistlustel võitis Erice pronksmedali ja kvalifitseerus mängima tugevuselt kolmandasse eurosarja ehk EHF European Cupile. Teises eelringis, mis toimub oktoobris, loositi Erice vastaseks Iisraeli klubi Ramat Gani Maccabi Arazim. Serie A uus hooaeg algab septembri teisel nädalal.
"Klubi on kõvasti arengusse panustanud. Võistkonnas on mitu argentiinlannat, värskelt liitusid kaks Horvaatia mängijat ning ka kohalike seas välisklubide kogemustega pallureid. Eesmärgiks on võita Itaalia liiga ja karikas ning debüteerida edukalt eurosarjas," teadis Gorbatšova naiskonna ambitsioone.
"Soovin end proovile panna kõrgemal tasemel ja areneda nii mängija kui ka isiksusena. Erices on loodud head tingimused ja loodan võistkonda aidata eesmärkide täitmisel. Hetkel pole veel selge, kas mind kasutatakse mängujuhina, parem- või vasaksisemisena, aga treener teab minu omadusi," sõnas mõlema käega mängida oskav universaal.
Noorest east hoolimata on Gorbatšova Eestis juba vägagi tunnustatud mängija. Reval-Spordi naiskonnas on tal kaks Eesti meistritiitlit ja üks karikavõit. Mullu oli Gorbatšova ülekaalukalt 119 väravaga meistriliiga parim snaiper ning valiti ka hooaja sümboolsesse koosseisu.
Eesti rahvusnaiskonnas debüteeris värske Erice pallur maikuus Läti vastu, visates kahes võidumängus kokku 12 väravat. 2018. aastal pärjati Gorbatšova U-16 EM-il põhiturniiri parima väravakütina ning aasta hiljem valiti Eesti parimaks noormängijaks. Kuue viimase hooajaga on ta noorte ja naiste kodustes sarjades kokku visanud üle tuhande värava.
"Polina on juba pikalt olnud üks Eesti lubavamaid noori talente ning mul on hea meel, et ta saab võimaluse end välismaal tõestada. Loodame, et Alina ja nüüd Polina eeskujul näeme pärast koondise taaselustamist veel naisi välismaale liikumas ning seeläbi koondise taset tõstmas," kommenteeris üleminekut Eesti naiste koondise peatreener Taavi Tibar.
### Response:
Noor käsipallikoondislane Polina Gorbatšova siirdus Itaalia tippklubisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mailis Repsi üks kaitsjatest, vandeadvokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et prokuratuur esitas toimiku töönädala lõpus ning veel pole olnud aega sellega täpsemalt tutvuda.
Keres sõnas, et kaitsjad istuvad lähiajal maha, et toimikut üksikasjalikult lugeda.
Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles ERR-ile, et Keskerakonnast pole talle teadaolevalt keegi toimiku sisuga tutvunud ning sealset infot ta kommenteerida ei osanud.
Repsi ennast ERR-il tabada ei õnnestunud.
Taust
Prokuratuur esitas möödunud reedel pärast kohtueelse uurimise lõppu uurimistoimiku Repsile ja tema kaitsjatele. Nüüd on Repsi advokaatidel võimalus omapoolseid taotlusi esitada ning seejärel otsustab prokuratuur, kas asjaga kohtusse minna.
Juhul, kui asi kohtusse viiakse, võetakse Repsilt ka saadikupuutumatus.
Endine haridusminister sai 19. veebruaril ametliku kahtlustuse omastamises, mis sisaldas muu hulgas ministeeriumile soetatud Jura kohvimasina koju viimist ja ministeeriumi auto kasutamist perereisil Horvaatiasse. | Repsi kaitsjad ja Keskerakond pole jõudnud eeluurimise toimikuga tutvuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mailis Repsi üks kaitsjatest, vandeadvokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et prokuratuur esitas toimiku töönädala lõpus ning veel pole olnud aega sellega täpsemalt tutvuda.
Keres sõnas, et kaitsjad istuvad lähiajal maha, et toimikut üksikasjalikult lugeda.
Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi ütles ERR-ile, et Keskerakonnast pole talle teadaolevalt keegi toimiku sisuga tutvunud ning sealset infot ta kommenteerida ei osanud.
Repsi ennast ERR-il tabada ei õnnestunud.
Taust
Prokuratuur esitas möödunud reedel pärast kohtueelse uurimise lõppu uurimistoimiku Repsile ja tema kaitsjatele. Nüüd on Repsi advokaatidel võimalus omapoolseid taotlusi esitada ning seejärel otsustab prokuratuur, kas asjaga kohtusse minna.
Juhul, kui asi kohtusse viiakse, võetakse Repsilt ka saadikupuutumatus.
Endine haridusminister sai 19. veebruaril ametliku kahtlustuse omastamises, mis sisaldas muu hulgas ministeeriumile soetatud Jura kohvimasina koju viimist ja ministeeriumi auto kasutamist perereisil Horvaatiasse.
### Response:
Repsi kaitsjad ja Keskerakond pole jõudnud eeluurimise toimikuga tutvuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Robertson lonkas väljakult ära esimese poolaja lõpus pärast seda, kui ta oli üritanud tsenderdust blokeerida, aga väänas olukorras õnnetult oma hüppeliigest.
Liverpooli peatreeneri Jürgen Kloppi sõnul läheb 27-aastane kaitsja esmaspäeval uuringutele, kus tema vigastusele täpsem hinnang antakse.
Liverpooli ja Bilbao sõpruskohtumine lõppes 1:1 viigiga. Liverpooli viis juhtima Diogo Jota, aga Alex Berenguer ei lasknud inglastel võita ja viigistas seisu.
Liverpoolil on veel enne liigahooaja algust ees sõprusmäng Osasunaga. Hooaja esimese liigamängus kohtutakse Norwichiga, kes pärast aastast pausi taas kõrgliigas tagasi on. | Liverpooli võtmemängija sai uue hooaja eel vigastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Robertson lonkas väljakult ära esimese poolaja lõpus pärast seda, kui ta oli üritanud tsenderdust blokeerida, aga väänas olukorras õnnetult oma hüppeliigest.
Liverpooli peatreeneri Jürgen Kloppi sõnul läheb 27-aastane kaitsja esmaspäeval uuringutele, kus tema vigastusele täpsem hinnang antakse.
Liverpooli ja Bilbao sõpruskohtumine lõppes 1:1 viigiga. Liverpooli viis juhtima Diogo Jota, aga Alex Berenguer ei lasknud inglastel võita ja viigistas seisu.
Liverpoolil on veel enne liigahooaja algust ees sõprusmäng Osasunaga. Hooaja esimese liigamängus kohtutakse Norwichiga, kes pärast aastast pausi taas kõrgliigas tagasi on.
### Response:
Liverpooli võtmemängija sai uue hooaja eel vigastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuku raadio uus peatoimetaja Madis Kimmel kinnitas ERR-ile, et raadio sulgeb sügisest oma Tartu toimetuse.
"Tartu on teinud head tööd kohalike teemade kajastamisega," rääkis Kimmel, kuid tunnistas, et sulgemise tõttu koondatakse kaks Tartu saatejuhti.
Kimmeli sõnul jääb stuudio Tartus küll füüsilisel kujul alles, kuid saateid sealt enam ei edastata. Muutused on tingitud kulude optimeerimisest.
Praegu on käsil raadio sügisprogrammi koostamine, mida ootavad ees nii mõnedki muutused.
Seda, kas Kuku raadios väheneb uudistesaadete osakaal, Kimmel kommenteerida ei tahtnud, vaid lubas, et uuendatud programm jõuab kuulajateni 30. augustil.
Kuku kuulub Postimehe meediagruppi, mille omanikuks on Margus Linnamäe. | Kuku raadio sulgeb Tartu toimetuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuku raadio uus peatoimetaja Madis Kimmel kinnitas ERR-ile, et raadio sulgeb sügisest oma Tartu toimetuse.
"Tartu on teinud head tööd kohalike teemade kajastamisega," rääkis Kimmel, kuid tunnistas, et sulgemise tõttu koondatakse kaks Tartu saatejuhti.
Kimmeli sõnul jääb stuudio Tartus küll füüsilisel kujul alles, kuid saateid sealt enam ei edastata. Muutused on tingitud kulude optimeerimisest.
Praegu on käsil raadio sügisprogrammi koostamine, mida ootavad ees nii mõnedki muutused.
Seda, kas Kuku raadios väheneb uudistesaadete osakaal, Kimmel kommenteerida ei tahtnud, vaid lubas, et uuendatud programm jõuab kuulajateni 30. augustil.
Kuku kuulub Postimehe meediagruppi, mille omanikuks on Margus Linnamäe.
### Response:
Kuku raadio sulgeb Tartu toimetuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lomborgi sõnul puuduvad tõendid, et üleujutused on seotud kliimasoojenemisega. Ajalehes The Wall Street Journal lükkas Lomborg ümber ka väited, et globaalse soojenemise tagajärjel muutuvad metsatulekahjud üha sagedasemaks.
USA Geofüüsika Liit avaldas märtsis uuringu, mis näitas, et tänapäeval juhtuvad üleujutused maailmas harvemini kui 1970. aastatel. Uuringus leiti, et olukorda parandasid üleujutusvastased meetmed ja kliimamuutused.
Lomborg ütles, et Ahri jõevee tase oli 1804. aastal ja 1910. aastal kõrgema tasemega, kui sel suvel.
"Üha rohkem inimesi ehitab asulaid jõe äärde. See ei jäta veele kohta, kuhu ära minna. See on tõeline põhjus, miks Saksamaal oli üleujutustes hukkunute arv nii suur," ütles Lomborg.
Lomborgi sõnul oli globaalne soojenemine Merkelile heaks ettekäändeks, et vältida küsimusi üleujutuste hoiatussüsteemi kohta.
Euroopa üleujutuste teadvustamise süsteem hoiatas Saksamaa ametivõime üleujutuste eest juba neli päeva varem. Paljud Ahri oru elanikud ei saanud aga valitsuselt mingit hoiatust, teatas The Times.
Saksamaa kantsler Angela Merkel süüdistas üleujutuse tekkimises globaalset soojenemist. "Peame suurendama kliimamuutuste vastase võitluse tempot," ütles Merkel.
Keskkonnakaitsjad kritiseerivad Lomborgi.
"Lomborgi argumendid põhinevad fantastilistel arvudel, millel on vähe usaldusväärsust," ütles Londoni majanduskooli kliimamuutuste ja keskkonna instituudi kommunikatsioonidirektor Bob Ward.
Saksamaal suri juulis suure üleujutuse tõttu 184 inimest. | Taani teadlane: Saksamaa üleujutuse põhjustas võimude halb planeerimine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lomborgi sõnul puuduvad tõendid, et üleujutused on seotud kliimasoojenemisega. Ajalehes The Wall Street Journal lükkas Lomborg ümber ka väited, et globaalse soojenemise tagajärjel muutuvad metsatulekahjud üha sagedasemaks.
USA Geofüüsika Liit avaldas märtsis uuringu, mis näitas, et tänapäeval juhtuvad üleujutused maailmas harvemini kui 1970. aastatel. Uuringus leiti, et olukorda parandasid üleujutusvastased meetmed ja kliimamuutused.
Lomborg ütles, et Ahri jõevee tase oli 1804. aastal ja 1910. aastal kõrgema tasemega, kui sel suvel.
"Üha rohkem inimesi ehitab asulaid jõe äärde. See ei jäta veele kohta, kuhu ära minna. See on tõeline põhjus, miks Saksamaal oli üleujutustes hukkunute arv nii suur," ütles Lomborg.
Lomborgi sõnul oli globaalne soojenemine Merkelile heaks ettekäändeks, et vältida küsimusi üleujutuste hoiatussüsteemi kohta.
Euroopa üleujutuste teadvustamise süsteem hoiatas Saksamaa ametivõime üleujutuste eest juba neli päeva varem. Paljud Ahri oru elanikud ei saanud aga valitsuselt mingit hoiatust, teatas The Times.
Saksamaa kantsler Angela Merkel süüdistas üleujutuse tekkimises globaalset soojenemist. "Peame suurendama kliimamuutuste vastase võitluse tempot," ütles Merkel.
Keskkonnakaitsjad kritiseerivad Lomborgi.
"Lomborgi argumendid põhinevad fantastilistel arvudel, millel on vähe usaldusväärsust," ütles Londoni majanduskooli kliimamuutuste ja keskkonna instituudi kommunikatsioonidirektor Bob Ward.
Saksamaal suri juulis suure üleujutuse tõttu 184 inimest.
### Response:
Taani teadlane: Saksamaa üleujutuse põhjustas võimude halb planeerimine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimasel ajal on kõlanud ettepanekuid leppida seaduse tasandil kokku, et vägistamine on juba see, kui vahekord toimub ühe osapoole selge nõusolekuta. Julgesin avaldada selle ettepaneku suhtes mõningast skeptilisust.
Selle muudatuse näol ei oleks tegemist võluvitsaga, mis lihtsustaks süüdlaste ehk siis tahtevastasesse vahekorda astuja vastutusele võtmist. Teiste riikide sellekohane kogemus on täiesti olemas ning paraku mitte just eriti julgustav, vähemalt minu hinnangul.
Lähtudes põhimõttest, et tark õpib teiste, rumal aga enda vigadest, pidasin vajalikuks mõningatele suure tõenäosusega esile kerkivatele valupunktidele oma arvamusloos vihjata, kui ka Eesti seadusandja peaks vajalikuks valida selline tee.
Pärast loo avaldamist kirjutas mulle kolleeg, kes tänas mind teema käsitlemise eest valdkonnas, milles "paljud sõna võtta ei soovi".
Esmapilgul tundus selline sõnastus kummaline. Olin ju pelgalt kirjeldanud mõningaid kohtumenetluses (ja meie põhiseaduses) kehtivaid alustõdesid ning teiste riikide praktikat, kuid kirjas vihjatud tegelikkus sai mu peatselt kätte.
Näiteks tunnistas üks tuntud isik sotsiaalmeedias, et pelgalt minu nimi toob talle okse kurku ning teine arutelus osaleja, kes on äsja lõpetanud TÜ õigusteaduskonna, tuvastas mul elementaarsete õigusteadmiste puudumise ning sedastas, et tekst on "täielik jamps ja demagoogia" ning kohati on tegemist suisa lausvaletamisega ("Sven Anton: vägistamise kui kuriteo määratlemine", Postimees).
Ma ei hakka ükshaaval tegelema nende (õiguslikult kohati ka suisa piinlikult ekslike) väidetega, mis nii artiklis kui ka internetiavarustes esitati, maht lihtsalt ei võimaldaks. Teema täiendavaks avamiseks ütleksin siiski veel järgmist.
Et muudatustele (seksuaal)karistusõiguses tuleb mõelda ja vajadusel neid ka teha, on väljaspool vaidlust. Konkreetsel ajal ja konkreetses kohas kehtiv seadus peab vastama ühiskondlikele vajadustele, eks ta on oluline osake sellest üldisest orgaanikast, mis meid toimivaks kogumiks lõimib.
Küsigem: kus me oleme, kui räägime vägistamiskuriteost Eesti kehtivas seaduses. Selleks, et võtta inimene vastutusele teise isiku seksuaalse enesemääramise vaieldamatult rängas rikkumises, peab olema tuvastatud järgmine:
suguühendus, mis on ühe osapoole jaoks tahtevastane;
selle vastanduva tahte (ei ütlemise või ka lihtsalt mõista andmise, kui soovite vähem juriidilist sõnastust) ületamine kas vägivallaga või kasutades ära kannatanu abitusseisundit.
Need on kaks asja, mille abil (vägivald) või mida ära kasutades (kannatanu abitusseisund) on kuriteo toimepanijal võimalik kannatanu tahtmisest mööda vaadata, see vajadusel murda ning peale suruda enda soovid ja eesmärgid (ehk siis seksuaalvahekord).
Oponentide hinnangul on need tunnused (vägivald, abitusseisund) aga ebamõistlikud ning "kitsendavad", need tuleks seadusest kaotada, et saavutada kannatanu huve silmas pidades õige ja õiglane tulemus. Julgeksin sellele ettepanekule jätkuvalt vastu vaielda ning selgitaksin järgnevalt, miks.
Abitusseisund tähendab sisuliselt kaitsetust
Eeldan, et vägivalla mõiste sisustamine ei valmista ka juurakaugele inimesele erilist raskust – selleks on löömine, kägistamine, teatud puhkudel ka jõuline kinnihoidmine või ükskõik millisel muul moel füüsiliselt haiget tegemine, aga ka ähvardamine, kui lubatakse tekitada tervisekahjustus või varaline kahju.
Kusjuures, kui rääkida ähvardamisest, siis see ei pea kindlasti olema n-ö selgesõnaline. Eks mõista andmisi, mis kõik juhtuda võib, kui inimene ei käitu nii, nagu üks osapooltest soovib, on praktikas tulnud ette ikka äärmiselt erinevaid ning julgeks kinnitada, et kohtupraktika hõlmab neid olukordi pigem laialt (kohati ehk liigagi) kui kitsalt.
Teatud asjaoludel on praktikas loetud vägivallaks isegi kannatanule ähvardava pilguga otsa põrnitsemine, rääkimata siis telefonikõnedest, millega lubatakse muutuda kellegi kõige hirmsamaks õudusunenäoks või "soovitatakse" olla liikluses ettevaatlik.
Teine võimalus, mis võiks praegusel hetkel ehk isegi suuremat tähelepanu pälvida, on kannatanu abitusseisund, mida ära kasutades kurjategija enda eesmärgi saavutab.
Juriidilistes terminites väljendudes on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille täpne sisu ja ulatus on mõeldudki pandama paika ja fikseeruma alles kohtupraktikas, täpsemalt üksikjuhtumite kaupa. Seadus peab olema paindlik, et reageerida eriilmelistele elulistele situatsioonidele, sellest ka vajadus n-ö ujuvate ehk rangelt määratlemata mõistete järele.
Minu hinnangul peaks abitusseisundi ärakasutamise tunnus katma olukorrad, mis reformile üles kutsujad enda argumentides selle vajalikkust põhjendades näidetena toovad (nt kannatanu kangestumine, suutmatus vastupanu osutada, uimastamine jne).
Julgen väita sedagi, et see tunnus on meie seaduses sõnastatud ja kohtupraktikas oluliselt laiemalt mõtestatud kui neis riikides, mida tuuakse eeskujuna, kui räägitakse vajadusest meie seksuaalkaristusõigust reformida (näiteks Saksamaa, Hispaania; vt detailsemalt Mario Truu, Valikuliselt karistusseadustiku § 141 tõlgendamise probleemidest, Juridica 2016/5, lk 323-329).
Nii võib ohver olla abitusseisundis olukorrast johtuvalt (näiteks silmitsi seismine endast tugevama ründajaga), füüsilisest eripärast tingitult (hiljuti oli kohtus juhtum, kus kannatanu oli mõningasest liikumisvaegusest tingituna abitusseisundis) või siis tulenevalt psüühilistest eripäradest, olgu need siis püsivat laadi (vaimne puue), ealised (alaealisus) või konkreetsest olukorrast tingitud (raske joove, aga ka uimastamine nn korgijoogiga vms).
Eriti oluline on toonitada, et selline abitusseisundi defineerimine toimub ka kohtus. Juba 2007. aastal otsustas riigikohus, et abitusseisund on olukord, kus kannatanu ei suuda vastupanu osutada või loobub sellest füüsilise allajäämuse või psüühilise takistuse (nt hirmu) tõttu. Kusjuures piisab sellest, kui kannatanu vastupanu näib objektiivsele kõrvaltvaatajale (sh hiljem kohtule) lootusetu ning kolmandatelt isikutelt pole võimalik abi saada (riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.10.2007. aasta otsus nr 3-1-1-25-07).
See natuke raskepärane jutt tähendab suhteliselt lihtsat asja: abitusseisund tähendab sisuliselt kaitsetust. Selle riigikohtu otsuses väljaöeldu kiiluvees on kujunenud ka edasine praktika – kaitsetuseks on loetud rasket joovet, magamist, kinnihoidmist, uimastamist, halvavat hirmu, kõrvalist/eraldatud kohta, füüsilist/vaimset puuet või muud isikulist eripära jne.
Siinkohal küsiks, millised on need elulised juhtumid, mis sellest suhteliselt tihedast sõelast n-ö läbi kukuvad ehk karistamata jäävad, kuigi inimlik õiglustunne nõuaks konkreetsel juhtumil seaduse karmi kohaldamist?
"Julgen arvata, et meie seadus hõlmab ka olukordi, mis näiteks Saksamaal kaetud ei olnud."
Nagu öeldud, midagi sellist, mida meie praeguse seaduse sõnastus "kinni ei püüaks", ettepanekute tegijad minu hinnangul esitanud ei ole. Seejuures julgen arvata, et meie seadus hõlmab ka olukordi, mis näiteks Saksamaal kaetud ei olnud ning mis ühe argumendina tingisidki lõppastmes seaduse muutmise.
Jutt on genitaalsete piirkondade ootamatust/üllatuslikust haaramisest, mille toimepanijaks olid valdavalt noored immigrantidest mehed ööklubides ja avalikel üritustel. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks määratlemata õigusmõiste abitusseisundi näol ei peaks neid olukordi hõlmama.
Ehk siis ei ole mõtet viidata teistele riikidele kui eeskujule, teadmata ja teadvustamata, milline on meie enda seadus ja praktika.
Heaks näiteks ongi Hispaanias menetluses olev eelnõu, mille kohaselt on seksuaalvahekorraks vajalik mõlema osapoole nõusolek, vastasel korral loetakse tegu vägistamiseks ("Lea Danilson-Järg, Kuidas lepitada Ilvestit ja Hennot?", Postimees). Väide vastab tõele. Õige on seegi, et konkreetseteks seadusemuudatusteks annavad tihtilugu tõuke konkreetsed süümenetlused, milles ühiskonna silmis satuvad konflikti teo väline ja sisuline räigus ning sellele kohtus antav hinnang.
Erandiks ei olnud asjade kulg ka Hispaanias. Seal sai paljuski määravaks 2016. aastal toimunud seksuaalrünnak, kus Pamplonas toimunud traditsiooniliste pidustuste käigus viisid viis meesterahvast 18-aastase tütarlapse trepikotta, olid seal temaga korduvalt vahekorras ning ka filmisid seda kõike.
Kuna ohver ennast füüsiliselt ei kaitsnud ("ei olnud löömist ega ka mitte ähvardamist"), leidis kriminaalasja menetlenud esimese astme kohus, et tegemist ei olnud mitte vägistamise, vaid nn ärakasutamiskuriteoga (mille eest mõisteti meestele üheksa aastat vangistust; vägistamiskoosseisu sanktsioonid on mõnevõrra rangemad).
Järgnesid ulatuslikud ühiskondlikud protestid (ainult "jah" tähendab "jah"), ning Hispaania seadusandjal kulus viis aastat, et tulla välja seaduseelnõuga (poliitilises plaanis oli vajalik vasakpoolse valitsuse võimuletulek). Selle veel jõustumata kava kohaselt kaotatakse ära erisus ärakasutamiskuriteo ja vägistamiskuriteo vahel – seksuaalrünnakud on eelnõu kohaselt vägistamised vaatamata sellele, kas ohver end selle käigus kaitses või laskis asjal toimuda lähtuvalt teda vallanud hirmust.
Lisaks reformitakse eelnõuga Hispaania kohtumenetlust ehk vältimatu ei ole enam ohvri ja teo väidetava toimepanija silmast-silma seismine kohtusaalis, teatud juhtudel võimaldatakse anda ütlusi ka nt eraldi ruumist.
Kõrvutades nüüd Hispaania seadusandja plaane ja meie juba kehtivat seadust julgen arvata, et hispaanlased soovivad reformi tulemusel jõuda sinna, kus meie juba oleme.
Meie seaduse kohaselt olnuks kirjeldatud rünnak klassikaline abitusseisundi juhtum, kus ohver loobus mõttetust vastupanust enda säästmise nimel, seega tema tahe murti ning pandi toime vägistamine (KarS § 141). Ja meie menetlusseadus tunneb ka võimalust viia ülekuulamine läbi teisiti, kui ainult teo väidetava toimepanijaga kohtusaalis silmitsi seistes (KrMS § 69). Miks murda Eestis sisse lahtisest uksest?
Ja muide, kaebemenetluse tulemusena jõudis ka Hispaania kõrgema astme kohus seisukohale, et esimese instantsi kohus on seaduse tõlgendamisel eksinud ning tegemist oli siiski vägistamisteoga. Aga see ei huvitanud mõistagi enam kedagi.
Tuleb anda toimunule üldhinnang
Siinkohal jõuamegi aga kohta, kus peitub asja tegelik tuum ja eesmärk. Ega ettepanekute tegijad seda ju varjagi; soov on saada süüdimõistmine kohtus kuidagi lihtsamaks.
Naistearstid Kai Part ja Made Laanpere (Tartu Postimees, 18.06.2021) ning Postimehe arvamustoimetaja Lea Danilson-Järg (Postimees, 1.07.2021) ütlevad suhteliselt otseselt, et seadusemuudatuse peamiseks eesmärgiks oleks muuta senises kriminaalmenetlusõiguses kehtivat tõendamiskoormise jaotust. Süüdistatav ise peaks tõendama, et seksuaalvahekorraks oli teise osapoole nõusolek ehk ta peaks hakkama tõendama enda süütust.
Avaldatud on ka arvamust, et kui selline seadusemuudatus ette võtta, peavad mehel olema edaspidi ette näidata tõendid naise nõusoleku kohta, kui ta tahab pääseda vägistamissüüdistusest. Teiste riikide kogemus viitab, et sellised lootused ei ole määratud täituma.
"Süü tõendamisega peab hakkama saama prokuratuur ning temal ei ole peamise tõendiallika otsimisel reeglina vaadata aga mitte kellegi kui kannatanu poole."
Need ei ole täitunud seal ega saa realiseeruda ka Eestis. Sellele on takistuseks nii meie kehtiv menetlusseadus (KrMS § 7), põhiseaduse § 22 kui ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduse Kaitse Konventsiooni art 6, mille tuum on sama: keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud tõendama enda süütust ning kedagi ei tohi käsitada süüdiolevana enne, kui korrakohases menetluses on tõendatud vastupidine ehk isiku süü. Süü tõendamisega peab hakkama saama prokuratuur ning temal ei ole peamise tõendiallika otsimisel reeglina vaadata aga mitte kellegi kui kannatanu poole.
Nii paradoksaalne kui see ka ei ole, ei too olukord, kus tõendada on kohtus justkui vähem (ei vägivalda, ei abitusseisundit, ainult tahtevastasus), tegelikkuses kaasa väiksemamahulist kohtumenetlust ning tõenduslikult lihtsamat protsessi. Pigem on riikides, kes seda teed on läinud, leidnud aset vastupidine: kannatanut küsitletakse toimunu kulgemise jne osas detailsemalt kui kunagi enne.
Kindlasti ei toimu aga mingitki laienemist võimalike tõendite ringis, mida isiku süüküsimuse lahendamisel saab kasutada, nagu seda optimistlikult leiab jurist Anton, viidates suguühtele eelnenud ja järgnenud sündmustele, mida justkui saaks hakata kasutama, kui meie seadust reformida.
Arvamus, et sellised tõendid juba praegu kasutamist ei leia, on sügavalt ekslik; tegemist on n-ö klassikalisse tõendiarsenali kuuluvate asjaoludega, meie kohtumenetluslikus reaalsuses tihtilugu ehk isegi peamiste nüanssidega, mida vajadusel ja võimalusel äärmise põhjalikkusega käsitletakse (vägistamiskuriteo kontekstis riigikohtu kriminaalkolleegium juba 10.04.2006. aasta otsuses nr 3-1-1-12-06). Seda teab kinnitada igaüks, kes on meie süüteomenetlusega natukenegi kursis, väljapakutud vägistamise mõiste muutmine ei annaks võimalike tõendite hulgas absoluutselt mitte midagi juurde.
Seega hindamaks, kas vahekord oli konsensuslik või mitte, tuleb anda toimunule üldhinnang, nagu juristidel on tavaks öelda. Seda kinnitavad ka need, kes Hispaanias reformi teostavad. Ilmselgelt ei tähenda seal valitsusele esitatud seaduseelnõu seda, et nõusolek vahekorraks peab "jah" ütlemise näol olema verbaalselt kõlanud (kuigi mulle tundub, et meie reformidele üles kutsujad sellisest eeldusest justkui lähtuvad).
Eelnõu seletuskirjas antakse teada, et "lähtuda tuleb sellest, et nõusolek vahekorraks on olemas, kui seda väljendatakse tegudega, mis konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades isiku tahte selgelt arusaadavaks teevad".
Eelnõu koostamisel osalenud jurist Patricia Faraldo Cabana on selgitanud, et kindlasti ei oota seadusandja ka nüüd suusõnalist nõusolekut, arvesse tuleb võtta näiteks kehakeelt, mille näitena toob ta olukorra, kus "isik on alasti, võtab vahekorrast aktiivselt osa ning ilmselgelt olukorda naudib".
Kui aga ohver "nutab, lebab nagu täispuhutav nukk ning ilmselgelt mingit naudingut ei väljenda, siis pole ka nõusolekut". Need on suhteliselt ilmselged olukorrad, kuid on alust karta, et sedavõrd lihtsalt me siiski ei pääseks.
Miks ei pääseks? Siinkohal tasuks viidata muredele, mida kirjeldavad Saksa kolleegid, seistes silmitsi aastal 2016 muudetud seadusega ning seejärel kohtumenetluses esile kerkivate küsimustega. On kummastav, kuid nende kogemus näitab, et tihtipeale ei olegi selle muudetud seaduse kontekstis nii lihtne eristada vägistamist kui kuritegu ning sotsiaalselt (veel) aktsepteeritavat käitumist/ärarääkimist/võrgutamist (olles seega jõudnud olukorda, kus kõigi raskuste kiuste on seksuaalvahekorra detailid tõendatud).
On mõistagi olukorrad, kus ülemääraseid küsimusi ei teki (ohver ütleb ei, nutab, püüab teist eemale tõrjuda), kuid elu pakub paraku ka olukordi ning suhtekonstellatsioone, kus piiri tõmbamine ei olegi nii lihtne.
Ja nii arutataksegi Saksamaa kohtutes täie tõsidusega, kas saab rääkida kriminaalkuriteost, kui armukese tungival pealekäimisel võtab naisterahvas töökoha kohvinurgas korraks suhu meesterahva suguelundi, kuigi on kohtumise alguses teada andnud, et ta seda teha ei soovi.
Lahendatakse ka küsimust, kas vastastikusel kokkuleppel alanud seksuaalvahekord peab lõppema "kui selline tervikuna", kui ühele partneritest ei sobi rinnast ja kõhupiirkonnast hammustamine, mida ta ka ütleb, või puudutab see "ei" ainult neid nn kaasnevaid asjaolusid (hammustamist). See vajab aga juba konkreetse partnerlussuhte ning seksuaalse läbikäimise tavade põhjalikumat käsitlemist kohtumenetluses ehk sisenemist magamistuppa, kui lihtsas keeles välja öelda.
Muide, kuidas hinnata õiguslikult läbikäimist prostituudiga, kes ilmselgelt just ei ihka vahekorda konkreetse partneriga, kuid teeb seda siiski majanduslikel kaalutlustel – on see suguühendus vaatamata tahtevastasusele ehk siis vägistamine? (vt nt Elisa Hoven, Das neue Sexualstrafrecht – Ein erster Überblick, NStZ 2020, 578 jj). Loodetavasti on seadusemuudatuse väljapakkujatel vastused olemas. | Paavo Randma: kas prostituudi teenuse kasutamine on vägistamine? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimasel ajal on kõlanud ettepanekuid leppida seaduse tasandil kokku, et vägistamine on juba see, kui vahekord toimub ühe osapoole selge nõusolekuta. Julgesin avaldada selle ettepaneku suhtes mõningast skeptilisust.
Selle muudatuse näol ei oleks tegemist võluvitsaga, mis lihtsustaks süüdlaste ehk siis tahtevastasesse vahekorda astuja vastutusele võtmist. Teiste riikide sellekohane kogemus on täiesti olemas ning paraku mitte just eriti julgustav, vähemalt minu hinnangul.
Lähtudes põhimõttest, et tark õpib teiste, rumal aga enda vigadest, pidasin vajalikuks mõningatele suure tõenäosusega esile kerkivatele valupunktidele oma arvamusloos vihjata, kui ka Eesti seadusandja peaks vajalikuks valida selline tee.
Pärast loo avaldamist kirjutas mulle kolleeg, kes tänas mind teema käsitlemise eest valdkonnas, milles "paljud sõna võtta ei soovi".
Esmapilgul tundus selline sõnastus kummaline. Olin ju pelgalt kirjeldanud mõningaid kohtumenetluses (ja meie põhiseaduses) kehtivaid alustõdesid ning teiste riikide praktikat, kuid kirjas vihjatud tegelikkus sai mu peatselt kätte.
Näiteks tunnistas üks tuntud isik sotsiaalmeedias, et pelgalt minu nimi toob talle okse kurku ning teine arutelus osaleja, kes on äsja lõpetanud TÜ õigusteaduskonna, tuvastas mul elementaarsete õigusteadmiste puudumise ning sedastas, et tekst on "täielik jamps ja demagoogia" ning kohati on tegemist suisa lausvaletamisega ("Sven Anton: vägistamise kui kuriteo määratlemine", Postimees).
Ma ei hakka ükshaaval tegelema nende (õiguslikult kohati ka suisa piinlikult ekslike) väidetega, mis nii artiklis kui ka internetiavarustes esitati, maht lihtsalt ei võimaldaks. Teema täiendavaks avamiseks ütleksin siiski veel järgmist.
Et muudatustele (seksuaal)karistusõiguses tuleb mõelda ja vajadusel neid ka teha, on väljaspool vaidlust. Konkreetsel ajal ja konkreetses kohas kehtiv seadus peab vastama ühiskondlikele vajadustele, eks ta on oluline osake sellest üldisest orgaanikast, mis meid toimivaks kogumiks lõimib.
Küsigem: kus me oleme, kui räägime vägistamiskuriteost Eesti kehtivas seaduses. Selleks, et võtta inimene vastutusele teise isiku seksuaalse enesemääramise vaieldamatult rängas rikkumises, peab olema tuvastatud järgmine:
suguühendus, mis on ühe osapoole jaoks tahtevastane;
selle vastanduva tahte (ei ütlemise või ka lihtsalt mõista andmise, kui soovite vähem juriidilist sõnastust) ületamine kas vägivallaga või kasutades ära kannatanu abitusseisundit.
Need on kaks asja, mille abil (vägivald) või mida ära kasutades (kannatanu abitusseisund) on kuriteo toimepanijal võimalik kannatanu tahtmisest mööda vaadata, see vajadusel murda ning peale suruda enda soovid ja eesmärgid (ehk siis seksuaalvahekord).
Oponentide hinnangul on need tunnused (vägivald, abitusseisund) aga ebamõistlikud ning "kitsendavad", need tuleks seadusest kaotada, et saavutada kannatanu huve silmas pidades õige ja õiglane tulemus. Julgeksin sellele ettepanekule jätkuvalt vastu vaielda ning selgitaksin järgnevalt, miks.
Abitusseisund tähendab sisuliselt kaitsetust
Eeldan, et vägivalla mõiste sisustamine ei valmista ka juurakaugele inimesele erilist raskust – selleks on löömine, kägistamine, teatud puhkudel ka jõuline kinnihoidmine või ükskõik millisel muul moel füüsiliselt haiget tegemine, aga ka ähvardamine, kui lubatakse tekitada tervisekahjustus või varaline kahju.
Kusjuures, kui rääkida ähvardamisest, siis see ei pea kindlasti olema n-ö selgesõnaline. Eks mõista andmisi, mis kõik juhtuda võib, kui inimene ei käitu nii, nagu üks osapooltest soovib, on praktikas tulnud ette ikka äärmiselt erinevaid ning julgeks kinnitada, et kohtupraktika hõlmab neid olukordi pigem laialt (kohati ehk liigagi) kui kitsalt.
Teatud asjaoludel on praktikas loetud vägivallaks isegi kannatanule ähvardava pilguga otsa põrnitsemine, rääkimata siis telefonikõnedest, millega lubatakse muutuda kellegi kõige hirmsamaks õudusunenäoks või "soovitatakse" olla liikluses ettevaatlik.
Teine võimalus, mis võiks praegusel hetkel ehk isegi suuremat tähelepanu pälvida, on kannatanu abitusseisund, mida ära kasutades kurjategija enda eesmärgi saavutab.
Juriidilistes terminites väljendudes on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille täpne sisu ja ulatus on mõeldudki pandama paika ja fikseeruma alles kohtupraktikas, täpsemalt üksikjuhtumite kaupa. Seadus peab olema paindlik, et reageerida eriilmelistele elulistele situatsioonidele, sellest ka vajadus n-ö ujuvate ehk rangelt määratlemata mõistete järele.
Minu hinnangul peaks abitusseisundi ärakasutamise tunnus katma olukorrad, mis reformile üles kutsujad enda argumentides selle vajalikkust põhjendades näidetena toovad (nt kannatanu kangestumine, suutmatus vastupanu osutada, uimastamine jne).
Julgen väita sedagi, et see tunnus on meie seaduses sõnastatud ja kohtupraktikas oluliselt laiemalt mõtestatud kui neis riikides, mida tuuakse eeskujuna, kui räägitakse vajadusest meie seksuaalkaristusõigust reformida (näiteks Saksamaa, Hispaania; vt detailsemalt Mario Truu, Valikuliselt karistusseadustiku § 141 tõlgendamise probleemidest, Juridica 2016/5, lk 323-329).
Nii võib ohver olla abitusseisundis olukorrast johtuvalt (näiteks silmitsi seismine endast tugevama ründajaga), füüsilisest eripärast tingitult (hiljuti oli kohtus juhtum, kus kannatanu oli mõningasest liikumisvaegusest tingituna abitusseisundis) või siis tulenevalt psüühilistest eripäradest, olgu need siis püsivat laadi (vaimne puue), ealised (alaealisus) või konkreetsest olukorrast tingitud (raske joove, aga ka uimastamine nn korgijoogiga vms).
Eriti oluline on toonitada, et selline abitusseisundi defineerimine toimub ka kohtus. Juba 2007. aastal otsustas riigikohus, et abitusseisund on olukord, kus kannatanu ei suuda vastupanu osutada või loobub sellest füüsilise allajäämuse või psüühilise takistuse (nt hirmu) tõttu. Kusjuures piisab sellest, kui kannatanu vastupanu näib objektiivsele kõrvaltvaatajale (sh hiljem kohtule) lootusetu ning kolmandatelt isikutelt pole võimalik abi saada (riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.10.2007. aasta otsus nr 3-1-1-25-07).
See natuke raskepärane jutt tähendab suhteliselt lihtsat asja: abitusseisund tähendab sisuliselt kaitsetust. Selle riigikohtu otsuses väljaöeldu kiiluvees on kujunenud ka edasine praktika – kaitsetuseks on loetud rasket joovet, magamist, kinnihoidmist, uimastamist, halvavat hirmu, kõrvalist/eraldatud kohta, füüsilist/vaimset puuet või muud isikulist eripära jne.
Siinkohal küsiks, millised on need elulised juhtumid, mis sellest suhteliselt tihedast sõelast n-ö läbi kukuvad ehk karistamata jäävad, kuigi inimlik õiglustunne nõuaks konkreetsel juhtumil seaduse karmi kohaldamist?
"Julgen arvata, et meie seadus hõlmab ka olukordi, mis näiteks Saksamaal kaetud ei olnud."
Nagu öeldud, midagi sellist, mida meie praeguse seaduse sõnastus "kinni ei püüaks", ettepanekute tegijad minu hinnangul esitanud ei ole. Seejuures julgen arvata, et meie seadus hõlmab ka olukordi, mis näiteks Saksamaal kaetud ei olnud ning mis ühe argumendina tingisidki lõppastmes seaduse muutmise.
Jutt on genitaalsete piirkondade ootamatust/üllatuslikust haaramisest, mille toimepanijaks olid valdavalt noored immigrantidest mehed ööklubides ja avalikel üritustel. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks määratlemata õigusmõiste abitusseisundi näol ei peaks neid olukordi hõlmama.
Ehk siis ei ole mõtet viidata teistele riikidele kui eeskujule, teadmata ja teadvustamata, milline on meie enda seadus ja praktika.
Heaks näiteks ongi Hispaanias menetluses olev eelnõu, mille kohaselt on seksuaalvahekorraks vajalik mõlema osapoole nõusolek, vastasel korral loetakse tegu vägistamiseks ("Lea Danilson-Järg, Kuidas lepitada Ilvestit ja Hennot?", Postimees). Väide vastab tõele. Õige on seegi, et konkreetseteks seadusemuudatusteks annavad tihtilugu tõuke konkreetsed süümenetlused, milles ühiskonna silmis satuvad konflikti teo väline ja sisuline räigus ning sellele kohtus antav hinnang.
Erandiks ei olnud asjade kulg ka Hispaanias. Seal sai paljuski määravaks 2016. aastal toimunud seksuaalrünnak, kus Pamplonas toimunud traditsiooniliste pidustuste käigus viisid viis meesterahvast 18-aastase tütarlapse trepikotta, olid seal temaga korduvalt vahekorras ning ka filmisid seda kõike.
Kuna ohver ennast füüsiliselt ei kaitsnud ("ei olnud löömist ega ka mitte ähvardamist"), leidis kriminaalasja menetlenud esimese astme kohus, et tegemist ei olnud mitte vägistamise, vaid nn ärakasutamiskuriteoga (mille eest mõisteti meestele üheksa aastat vangistust; vägistamiskoosseisu sanktsioonid on mõnevõrra rangemad).
Järgnesid ulatuslikud ühiskondlikud protestid (ainult "jah" tähendab "jah"), ning Hispaania seadusandjal kulus viis aastat, et tulla välja seaduseelnõuga (poliitilises plaanis oli vajalik vasakpoolse valitsuse võimuletulek). Selle veel jõustumata kava kohaselt kaotatakse ära erisus ärakasutamiskuriteo ja vägistamiskuriteo vahel – seksuaalrünnakud on eelnõu kohaselt vägistamised vaatamata sellele, kas ohver end selle käigus kaitses või laskis asjal toimuda lähtuvalt teda vallanud hirmust.
Lisaks reformitakse eelnõuga Hispaania kohtumenetlust ehk vältimatu ei ole enam ohvri ja teo väidetava toimepanija silmast-silma seismine kohtusaalis, teatud juhtudel võimaldatakse anda ütlusi ka nt eraldi ruumist.
Kõrvutades nüüd Hispaania seadusandja plaane ja meie juba kehtivat seadust julgen arvata, et hispaanlased soovivad reformi tulemusel jõuda sinna, kus meie juba oleme.
Meie seaduse kohaselt olnuks kirjeldatud rünnak klassikaline abitusseisundi juhtum, kus ohver loobus mõttetust vastupanust enda säästmise nimel, seega tema tahe murti ning pandi toime vägistamine (KarS § 141). Ja meie menetlusseadus tunneb ka võimalust viia ülekuulamine läbi teisiti, kui ainult teo väidetava toimepanijaga kohtusaalis silmitsi seistes (KrMS § 69). Miks murda Eestis sisse lahtisest uksest?
Ja muide, kaebemenetluse tulemusena jõudis ka Hispaania kõrgema astme kohus seisukohale, et esimese instantsi kohus on seaduse tõlgendamisel eksinud ning tegemist oli siiski vägistamisteoga. Aga see ei huvitanud mõistagi enam kedagi.
Tuleb anda toimunule üldhinnang
Siinkohal jõuamegi aga kohta, kus peitub asja tegelik tuum ja eesmärk. Ega ettepanekute tegijad seda ju varjagi; soov on saada süüdimõistmine kohtus kuidagi lihtsamaks.
Naistearstid Kai Part ja Made Laanpere (Tartu Postimees, 18.06.2021) ning Postimehe arvamustoimetaja Lea Danilson-Järg (Postimees, 1.07.2021) ütlevad suhteliselt otseselt, et seadusemuudatuse peamiseks eesmärgiks oleks muuta senises kriminaalmenetlusõiguses kehtivat tõendamiskoormise jaotust. Süüdistatav ise peaks tõendama, et seksuaalvahekorraks oli teise osapoole nõusolek ehk ta peaks hakkama tõendama enda süütust.
Avaldatud on ka arvamust, et kui selline seadusemuudatus ette võtta, peavad mehel olema edaspidi ette näidata tõendid naise nõusoleku kohta, kui ta tahab pääseda vägistamissüüdistusest. Teiste riikide kogemus viitab, et sellised lootused ei ole määratud täituma.
"Süü tõendamisega peab hakkama saama prokuratuur ning temal ei ole peamise tõendiallika otsimisel reeglina vaadata aga mitte kellegi kui kannatanu poole."
Need ei ole täitunud seal ega saa realiseeruda ka Eestis. Sellele on takistuseks nii meie kehtiv menetlusseadus (KrMS § 7), põhiseaduse § 22 kui ka Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduse Kaitse Konventsiooni art 6, mille tuum on sama: keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud tõendama enda süütust ning kedagi ei tohi käsitada süüdiolevana enne, kui korrakohases menetluses on tõendatud vastupidine ehk isiku süü. Süü tõendamisega peab hakkama saama prokuratuur ning temal ei ole peamise tõendiallika otsimisel reeglina vaadata aga mitte kellegi kui kannatanu poole.
Nii paradoksaalne kui see ka ei ole, ei too olukord, kus tõendada on kohtus justkui vähem (ei vägivalda, ei abitusseisundit, ainult tahtevastasus), tegelikkuses kaasa väiksemamahulist kohtumenetlust ning tõenduslikult lihtsamat protsessi. Pigem on riikides, kes seda teed on läinud, leidnud aset vastupidine: kannatanut küsitletakse toimunu kulgemise jne osas detailsemalt kui kunagi enne.
Kindlasti ei toimu aga mingitki laienemist võimalike tõendite ringis, mida isiku süüküsimuse lahendamisel saab kasutada, nagu seda optimistlikult leiab jurist Anton, viidates suguühtele eelnenud ja järgnenud sündmustele, mida justkui saaks hakata kasutama, kui meie seadust reformida.
Arvamus, et sellised tõendid juba praegu kasutamist ei leia, on sügavalt ekslik; tegemist on n-ö klassikalisse tõendiarsenali kuuluvate asjaoludega, meie kohtumenetluslikus reaalsuses tihtilugu ehk isegi peamiste nüanssidega, mida vajadusel ja võimalusel äärmise põhjalikkusega käsitletakse (vägistamiskuriteo kontekstis riigikohtu kriminaalkolleegium juba 10.04.2006. aasta otsuses nr 3-1-1-12-06). Seda teab kinnitada igaüks, kes on meie süüteomenetlusega natukenegi kursis, väljapakutud vägistamise mõiste muutmine ei annaks võimalike tõendite hulgas absoluutselt mitte midagi juurde.
Seega hindamaks, kas vahekord oli konsensuslik või mitte, tuleb anda toimunule üldhinnang, nagu juristidel on tavaks öelda. Seda kinnitavad ka need, kes Hispaanias reformi teostavad. Ilmselgelt ei tähenda seal valitsusele esitatud seaduseelnõu seda, et nõusolek vahekorraks peab "jah" ütlemise näol olema verbaalselt kõlanud (kuigi mulle tundub, et meie reformidele üles kutsujad sellisest eeldusest justkui lähtuvad).
Eelnõu seletuskirjas antakse teada, et "lähtuda tuleb sellest, et nõusolek vahekorraks on olemas, kui seda väljendatakse tegudega, mis konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades isiku tahte selgelt arusaadavaks teevad".
Eelnõu koostamisel osalenud jurist Patricia Faraldo Cabana on selgitanud, et kindlasti ei oota seadusandja ka nüüd suusõnalist nõusolekut, arvesse tuleb võtta näiteks kehakeelt, mille näitena toob ta olukorra, kus "isik on alasti, võtab vahekorrast aktiivselt osa ning ilmselgelt olukorda naudib".
Kui aga ohver "nutab, lebab nagu täispuhutav nukk ning ilmselgelt mingit naudingut ei väljenda, siis pole ka nõusolekut". Need on suhteliselt ilmselged olukorrad, kuid on alust karta, et sedavõrd lihtsalt me siiski ei pääseks.
Miks ei pääseks? Siinkohal tasuks viidata muredele, mida kirjeldavad Saksa kolleegid, seistes silmitsi aastal 2016 muudetud seadusega ning seejärel kohtumenetluses esile kerkivate küsimustega. On kummastav, kuid nende kogemus näitab, et tihtipeale ei olegi selle muudetud seaduse kontekstis nii lihtne eristada vägistamist kui kuritegu ning sotsiaalselt (veel) aktsepteeritavat käitumist/ärarääkimist/võrgutamist (olles seega jõudnud olukorda, kus kõigi raskuste kiuste on seksuaalvahekorra detailid tõendatud).
On mõistagi olukorrad, kus ülemääraseid küsimusi ei teki (ohver ütleb ei, nutab, püüab teist eemale tõrjuda), kuid elu pakub paraku ka olukordi ning suhtekonstellatsioone, kus piiri tõmbamine ei olegi nii lihtne.
Ja nii arutataksegi Saksamaa kohtutes täie tõsidusega, kas saab rääkida kriminaalkuriteost, kui armukese tungival pealekäimisel võtab naisterahvas töökoha kohvinurgas korraks suhu meesterahva suguelundi, kuigi on kohtumise alguses teada andnud, et ta seda teha ei soovi.
Lahendatakse ka küsimust, kas vastastikusel kokkuleppel alanud seksuaalvahekord peab lõppema "kui selline tervikuna", kui ühele partneritest ei sobi rinnast ja kõhupiirkonnast hammustamine, mida ta ka ütleb, või puudutab see "ei" ainult neid nn kaasnevaid asjaolusid (hammustamist). See vajab aga juba konkreetse partnerlussuhte ning seksuaalse läbikäimise tavade põhjalikumat käsitlemist kohtumenetluses ehk sisenemist magamistuppa, kui lihtsas keeles välja öelda.
Muide, kuidas hinnata õiguslikult läbikäimist prostituudiga, kes ilmselgelt just ei ihka vahekorda konkreetse partneriga, kuid teeb seda siiski majanduslikel kaalutlustel – on see suguühendus vaatamata tahtevastasusele ehk siis vägistamine? (vt nt Elisa Hoven, Das neue Sexualstrafrecht – Ein erster Überblick, NStZ 2020, 578 jj). Loodetavasti on seadusemuudatuse väljapakkujatel vastused olemas.
### Response:
Paavo Randma: kas prostituudi teenuse kasutamine on vägistamine? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uutest nakatunutest 112 inimest ehk 76,2 protsenti olid vaktsineerimata. Seitsme nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli ning 28 (19 protsenti) nakatunu vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Vaktsineerimata inimesed moodustavad 2021. aasta testitutest 94,8 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati kaheksa uut COVID-19 haigusjuhtumit. Haiglaravi vajab 60 patsienti. Intensiivravil on kuus patsienti, neist juhitaval hingamisel kaks. ööpäev varem oli intensiivravil neli ja juhitaval hingamisel üks patsient.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 62 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 36 inimest (60 protsenti).
Haiglaravil viibivatest patsientidest viis inimest ehk 8,3 protsenti on lõpetatud vaktsineerimisega.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 60 inimesel. 46 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest olid Tallinnas.
Tartumaale lisandus 22, Pärnumaale 14, Jõgeva- ja Võrumaale kaheksa ja Ida-Virumaale seitse uut positiivset testitulemust. Lääne-Viru- ja Viljandimaale lisandus viis, Saare- ja Valgamaale neli, Järvamaale kolm, Põlva- ja Raplamaale kaks uut nakatunut. Lääne- ja Hiiumaale ei lisandunud ühtegi nakatunut.
Kolmel juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 203,3 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,4 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 2066 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 667 215 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 580 140 inimesel.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 59,4 protsenti. Üle 70-aastastest on vaktsineeritud 69,9 protsenti. Kõigist Eesti elanikest on vaktsineeritud 50,2 protsenti. | Ööpäevaga lisandus 147 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uutest nakatunutest 112 inimest ehk 76,2 protsenti olid vaktsineerimata. Seitsme nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli ning 28 (19 protsenti) nakatunu vaktsineerimiskuur on lõpetatud.
Vaktsineerimata inimesed moodustavad 2021. aasta testitutest 94,8 protsenti.
Ööpäeva jooksul avati kaheksa uut COVID-19 haigusjuhtumit. Haiglaravi vajab 60 patsienti. Intensiivravil on kuus patsienti, neist juhitaval hingamisel kaks. ööpäev varem oli intensiivravil neli ja juhitaval hingamisel üks patsient.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 62 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 36 inimest (60 protsenti).
Haiglaravil viibivatest patsientidest viis inimest ehk 8,3 protsenti on lõpetatud vaktsineerimisega.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 60 inimesel. 46 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest olid Tallinnas.
Tartumaale lisandus 22, Pärnumaale 14, Jõgeva- ja Võrumaale kaheksa ja Ida-Virumaale seitse uut positiivset testitulemust. Lääne-Viru- ja Viljandimaale lisandus viis, Saare- ja Valgamaale neli, Järvamaale kolm, Põlva- ja Raplamaale kaks uut nakatunut. Lääne- ja Hiiumaale ei lisandunud ühtegi nakatunut.
Kolmel juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 203,3 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,4 protsenti.
Ööpäeva jooksul manustati 2066 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 667 215 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 580 140 inimesel.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 59,4 protsenti. Üle 70-aastastest on vaktsineeritud 69,9 protsenti. Kõigist Eesti elanikest on vaktsineeritud 50,2 protsenti.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 147 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koduväljakul mänginud Vorskla vormistas võidu suuresti juba esimese poolajaga, kui Lvivile löödi kolm vastuseta väravat. 69. minutil mindi juba 4:0 ette ja kuigi Lviv suutis 86. minutil ühe värava tagasi lüüa, sai Tamme koduklubi kindla 4:1 võidu ja tabelisse juurde kolm punkti.
Tamm mängis keskkaitses kõik 90 minutit ja on sel hooajal teinud nüüd kaasa kolmest mängus kahes.
Kolmas voor on alles pooleli ja seetõttu võib Vorskla oma liidrikoha kaotada, sest Kiievi Dinamo ja Tšernihivi Desna võivad mõlemad Vorsklast mööduda. | Joonas Tamme koduklubi tõusis Ukrainas liidriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koduväljakul mänginud Vorskla vormistas võidu suuresti juba esimese poolajaga, kui Lvivile löödi kolm vastuseta väravat. 69. minutil mindi juba 4:0 ette ja kuigi Lviv suutis 86. minutil ühe värava tagasi lüüa, sai Tamme koduklubi kindla 4:1 võidu ja tabelisse juurde kolm punkti.
Tamm mängis keskkaitses kõik 90 minutit ja on sel hooajal teinud nüüd kaasa kolmest mängus kahes.
Kolmas voor on alles pooleli ja seetõttu võib Vorskla oma liidrikoha kaotada, sest Kiievi Dinamo ja Tšernihivi Desna võivad mõlemad Vorsklast mööduda.
### Response:
Joonas Tamme koduklubi tõusis Ukrainas liidriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võib-olla tõesti on ühes otsas antihumanism ja teises otsas äärmushumanism, nagu kirjutas Karmo Tüür, käsitledes Leedu piiril ja selle ümber toimuvat. Õieti on jutt vastakast suhtumisest illegaalsetesse immigrantidesse, kus ühed nõuavad "kaasamist, mõistmist ja sallimist", teised aga sooviksid sissetungijad kõige karmimate meetmetega minema peletada:
"Loo moraal on väga lihtne: kummalgi poolel pole täit õigust. Äärmushumanistlik lähenemine (inimõiguste ülimustamine) tühistab senise riikluse süsteemi, mis aga mingilgi määral suudab püsti hoida senituntud rahvusvahelist korda. Antihumanistlik pool annab aga kogu võimutäiuse riigile ja muudab inimelu väärtuse tühiseks. Kumbki mõttelaad oma absoluudis viib ummikusse."
Niisiis vana hea kohtuotsus: tõde on vahepeal ja mõlemad äärmused on pahad. Nõnda on see sageli, tõepoolest. Paraku on selline hinnang käesoleval juhul kogu näilisest mõistlikkusest hoolimata siiski eksitav. Asi on nimelt selles, et meil ei ole praegu tegemist kahe äärmusega.
Meil on tegemist üheainsaga, mis on kehastunud sissetungijaks, kes taob vastu rinda ja karjub: "Ma olen inimene! Mul on õigused! Andke mu telefon siia ja laske mul minna!" Too teine äärmus, too antihumanistlik, juhul kui see ka kellegi peas eksisteerib, ei karju telekaamerasse, et neil inimestel seal tara taga pole mingeid õigusi või et nad pole inimesed. Muidugi on õigused, muidugi on nad inimesed, selles ei kahtle ka massiimmigratsiooni vihaseimad vastased.
Kuid see ei tähenda veel, et sissetungijatel oleks õigus tulla meie õue peale kaklema. Sellist inimõigust pole olemas. Nii et need, kes nõuavad sissetungijate tagasisaatmist otse piirilt või nende kinnipidamist kuni väljasaatmiseni muul moel, ei esinda sugugi mingit antihumanistlikku äärmust.
"Inimene saabki eksisteerida vaid tänu mingile kollektiivile ja selle kollektiivi kaudu."
Seista oma riigi, oma kogukonna, oma perekonna ja kodu eest – selles ei ole ega saagi olla midagi antihumanistlikku. Sel lihtsal ja suurepärasel põhjusel, et inimene saabki eksisteerida vaid tänu mingile kollektiivile ja selle kollektiivi kaudu; ta saab olla inimene vaid mingi konkreetse kultuuri kaudu. Selle kollektiivi ja kultuuri, näiteks rahvuse või perekonna kaitsmine on ühtlasi indiviidi kaitsmine.
Riik pole siin mingi eesmärk omaette, riik on kollektiivi loodud enesekaitseorganisatsioon, harval halvemal juhul kohaliku maffia räkitiorganisatsioon. Mõne rahvuse puhul on riik muidugi ka naabrite terroriseerimise ja neilt välja pressimise vahend. Eestlased, lätlased ega leedulased selliste rahvuste hulka ei kuulu. Järelikult, kaitstes oma riiki, kaitsevad nad iseennast ja iga oma liiget ükshaaval.
Mis on vaieldamatult täiesti humanistlik. See, mida Tüür nimetab Leedu sündmustega seoses äärmushumanismiks, ei ole tegelikult ei äärmus- ega üldse humanism, vaid egoism ja hüpertrofeerunud individualism, mis kasvab otsapidi üle antihumanismiks.
Sissetungijad ise liigse individualismi käes muide ei põe, nad on väga kollektivistlikud. Nad lihtsalt kiusavad lolle eurooplasi nende endi relvaga. Kuulutate igasugu mõttetuid vabadusi? Kuulutate õigusi, mille tagamine teile tegelikult üle jõu käib? Olge lahked, jagage ja tagage neid siis meilegi, ja kohe ning palju!
Mida sellises olukorras teha? Karmo Tüür annab veidi eespool vastuse, millest paremat on raske leida: "Päästepaadi meeskonnal peab aga olema nii võime aru saada oma paadi kandevõimest kui ka õigus reguleerida pardalepääsu." Pidades päästepaadi all silmas nii Euroopa Liitu tervikuna kui Leedut eraldi.
Olen seda lihtsat tõde püüdnud signaliseerida juba hiljemalt 1993. aastast alates, kui avaldasin raamatukese "Euroopa – päästepaat või uppuv laev?" Siin seisavad meie ees kuivad, pragmaatilised ja kiretud kaalutlused ning tõsiasjad. Kuid meie ise oleme emotsionaalsed. Päästepaadi meeskonnal pole seetõttu kerge otsust langetada. Aga ükskord tuleb seda ju ometi teha, või kuidas? | Lauri Vahtre: äärmushumanism, antihumanism ja pungil päästepaat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võib-olla tõesti on ühes otsas antihumanism ja teises otsas äärmushumanism, nagu kirjutas Karmo Tüür, käsitledes Leedu piiril ja selle ümber toimuvat. Õieti on jutt vastakast suhtumisest illegaalsetesse immigrantidesse, kus ühed nõuavad "kaasamist, mõistmist ja sallimist", teised aga sooviksid sissetungijad kõige karmimate meetmetega minema peletada:
"Loo moraal on väga lihtne: kummalgi poolel pole täit õigust. Äärmushumanistlik lähenemine (inimõiguste ülimustamine) tühistab senise riikluse süsteemi, mis aga mingilgi määral suudab püsti hoida senituntud rahvusvahelist korda. Antihumanistlik pool annab aga kogu võimutäiuse riigile ja muudab inimelu väärtuse tühiseks. Kumbki mõttelaad oma absoluudis viib ummikusse."
Niisiis vana hea kohtuotsus: tõde on vahepeal ja mõlemad äärmused on pahad. Nõnda on see sageli, tõepoolest. Paraku on selline hinnang käesoleval juhul kogu näilisest mõistlikkusest hoolimata siiski eksitav. Asi on nimelt selles, et meil ei ole praegu tegemist kahe äärmusega.
Meil on tegemist üheainsaga, mis on kehastunud sissetungijaks, kes taob vastu rinda ja karjub: "Ma olen inimene! Mul on õigused! Andke mu telefon siia ja laske mul minna!" Too teine äärmus, too antihumanistlik, juhul kui see ka kellegi peas eksisteerib, ei karju telekaamerasse, et neil inimestel seal tara taga pole mingeid õigusi või et nad pole inimesed. Muidugi on õigused, muidugi on nad inimesed, selles ei kahtle ka massiimmigratsiooni vihaseimad vastased.
Kuid see ei tähenda veel, et sissetungijatel oleks õigus tulla meie õue peale kaklema. Sellist inimõigust pole olemas. Nii et need, kes nõuavad sissetungijate tagasisaatmist otse piirilt või nende kinnipidamist kuni väljasaatmiseni muul moel, ei esinda sugugi mingit antihumanistlikku äärmust.
"Inimene saabki eksisteerida vaid tänu mingile kollektiivile ja selle kollektiivi kaudu."
Seista oma riigi, oma kogukonna, oma perekonna ja kodu eest – selles ei ole ega saagi olla midagi antihumanistlikku. Sel lihtsal ja suurepärasel põhjusel, et inimene saabki eksisteerida vaid tänu mingile kollektiivile ja selle kollektiivi kaudu; ta saab olla inimene vaid mingi konkreetse kultuuri kaudu. Selle kollektiivi ja kultuuri, näiteks rahvuse või perekonna kaitsmine on ühtlasi indiviidi kaitsmine.
Riik pole siin mingi eesmärk omaette, riik on kollektiivi loodud enesekaitseorganisatsioon, harval halvemal juhul kohaliku maffia räkitiorganisatsioon. Mõne rahvuse puhul on riik muidugi ka naabrite terroriseerimise ja neilt välja pressimise vahend. Eestlased, lätlased ega leedulased selliste rahvuste hulka ei kuulu. Järelikult, kaitstes oma riiki, kaitsevad nad iseennast ja iga oma liiget ükshaaval.
Mis on vaieldamatult täiesti humanistlik. See, mida Tüür nimetab Leedu sündmustega seoses äärmushumanismiks, ei ole tegelikult ei äärmus- ega üldse humanism, vaid egoism ja hüpertrofeerunud individualism, mis kasvab otsapidi üle antihumanismiks.
Sissetungijad ise liigse individualismi käes muide ei põe, nad on väga kollektivistlikud. Nad lihtsalt kiusavad lolle eurooplasi nende endi relvaga. Kuulutate igasugu mõttetuid vabadusi? Kuulutate õigusi, mille tagamine teile tegelikult üle jõu käib? Olge lahked, jagage ja tagage neid siis meilegi, ja kohe ning palju!
Mida sellises olukorras teha? Karmo Tüür annab veidi eespool vastuse, millest paremat on raske leida: "Päästepaadi meeskonnal peab aga olema nii võime aru saada oma paadi kandevõimest kui ka õigus reguleerida pardalepääsu." Pidades päästepaadi all silmas nii Euroopa Liitu tervikuna kui Leedut eraldi.
Olen seda lihtsat tõde püüdnud signaliseerida juba hiljemalt 1993. aastast alates, kui avaldasin raamatukese "Euroopa – päästepaat või uppuv laev?" Siin seisavad meie ees kuivad, pragmaatilised ja kiretud kaalutlused ning tõsiasjad. Kuid meie ise oleme emotsionaalsed. Päästepaadi meeskonnal pole seetõttu kerge otsust langetada. Aga ükskord tuleb seda ju ometi teha, või kuidas?
### Response:
Lauri Vahtre: äärmushumanism, antihumanism ja pungil päästepaat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajasõidus kuuendat aega näidanud Kullas näitas esimeses võistlussõidus, et startides on ta kindlalt üks parimaid mehi. Harri asus avaringist alates liidriks ning juhtis terve sõitu ja võttis lõpuks ülekaaluka 20 sekundilise võidu Josh Gilberti ees. Etapile sarja liidrina tulnud Tommy Searle lõpetas sõidu kolmandana.
Teises sõidus võitis Harri taas stardi ja asus sõitu juhtima. Kõik läkski taas plaanipäraselt kuni sõidu üheteistkümnenda ringini, mil Harri tegi väikese sõiduvea ning kukkus ja andis kaks positsiooni ära. Meie mehest pääsesid mööda Shaun Simpson ja Jevgeni Bobrõšev. Kullas lõpetaski sõidu nende seljataga kolmandana. Sarja liider Tommy Searle jäi sõidus alles kuuendaks.
Etapi kokkuvõttes kuulus 45 punktiga esikoht Kullasele. Teise koha sai 38 punktiga Bobrõšev ja kolmanda koha 38 punktiga Josh Gilbert. Sarja kokkuvõttes on Kullasel ja Searlel nüüd võrdselt 193 punkti, kuid kuna meie mehel on rohkem sõiduvõite, siis esikohal asub just Harri. Kolmas on 167 punktiga Shaun Simpson.
Harri Kullas: "Esimese sõidu võitsin üsna kindlalt. Teist sõitu olin juhtimas, kuid tegin sõiduvea ja esiratas läks alt ära ning kaotasin mõned kohad. Sellest siiski piisas, et etapivõit saada." | Harri Kullas võitis Briti meistrivõistluste etapi Blaxhallis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajasõidus kuuendat aega näidanud Kullas näitas esimeses võistlussõidus, et startides on ta kindlalt üks parimaid mehi. Harri asus avaringist alates liidriks ning juhtis terve sõitu ja võttis lõpuks ülekaaluka 20 sekundilise võidu Josh Gilberti ees. Etapile sarja liidrina tulnud Tommy Searle lõpetas sõidu kolmandana.
Teises sõidus võitis Harri taas stardi ja asus sõitu juhtima. Kõik läkski taas plaanipäraselt kuni sõidu üheteistkümnenda ringini, mil Harri tegi väikese sõiduvea ning kukkus ja andis kaks positsiooni ära. Meie mehest pääsesid mööda Shaun Simpson ja Jevgeni Bobrõšev. Kullas lõpetaski sõidu nende seljataga kolmandana. Sarja liider Tommy Searle jäi sõidus alles kuuendaks.
Etapi kokkuvõttes kuulus 45 punktiga esikoht Kullasele. Teise koha sai 38 punktiga Bobrõšev ja kolmanda koha 38 punktiga Josh Gilbert. Sarja kokkuvõttes on Kullasel ja Searlel nüüd võrdselt 193 punkti, kuid kuna meie mehel on rohkem sõiduvõite, siis esikohal asub just Harri. Kolmas on 167 punktiga Shaun Simpson.
Harri Kullas: "Esimese sõidu võitsin üsna kindlalt. Teist sõitu olin juhtimas, kuid tegin sõiduvea ja esiratas läks alt ära ning kaotasin mõned kohad. Sellest siiski piisas, et etapivõit saada."
### Response:
Harri Kullas võitis Briti meistrivõistluste etapi Blaxhallis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailm algas või vähemalt leiutati uuesti üheksakümnendatel. Ülbetel ja segastel üheksakümnendatel, kelle inimkujuline figuur kannab nahktagi ja leopardimustrilisi retuuse, suitsetab tööpäevadel Rumbat ja nädalavahetuseti pidudel Marlborot ning teab pärast kella kaheksat õhtul Roosikrantsi tänavat vältida. Metsik ajalooline tegelane, kes ratsutab kauboina pseudosotsialismi surma ja korporatiivkapitalismi sünni vahel. Tema, kelle kätes oleks kõik justkui ühtäkki võimalik, kuid sealsamas täiesti uutmoodi nässus ja segamini.
Kui soovida sellele ajavaimule mingi konkreetne kehastus anda, pole Eesti kunstimaailmas tegelikult midagi paslikumat kui Herkki-Erich Merila ja Peeter Lauritsa fotorühmitus DeStudio. Legendi järgi 1992. aastal Merila stuudios tekiilapudeli lahendamise käigus sündinud duo suudab pea kolmkümmend aastat hiljem kristalliseerida nii kohalike kui ka globaalsete üheksakümnendate Zeitgeist 'i. Kehastada režiimivahetuse katkestust. Illustreerida fotokunsti toonast žanrihierarhiaid purustavat lendu. Näidata, kuidas reklaam võib olla midagi kunstilist. Astuda modernismi trollipeatuses näoga vastu post 'i ja kõndida minema verise muhu ja muigega.
Fotografiskas eksponeeritav retrospektiivnäitus "Pohmelus" toob DeStudio publikuni ennekõike värskelt. On tähelepanuväärne, kuidas näitus suudab esitada kolm aastakümmet tagasi loodud kunsti igati legendivääriliselt, hoidudes samas pieteeditundest, mis kogu vibe 'i ära rikuks. Tõtt-öelda piisavalt hästi, et Müürileht võib-olla ongi ainus väljaanne, kus sobiks DeStudiot ja seda näitust kajastada. Isegi kui DeStudio nüüdiskultuur on jäänud põlvkonna taha, suudab ta olla "nüüd-kohe-praegu" viisil, mis on lihtsalt rõõmustav!
Sinimustvalge, 1996 Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum
Kunagi ammu
DeStudio on puhtpraktiliste banaalsuste tõttu ajaloolise hetke sünnitis. Kui kohalik kunstimaailm prantsatas taasloodud vabariiki, olid tal näpud päris põhjas. Turumajanduse piiramatu ruum tekitas kunstimaailmas tänu riikliku tellimuse äkilisele kadumisele rahalise vaakumi. Kuni kultuurkapitali loomiseni 1994. aastal rahastas kogu valdkonda sisuliselt ainult Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Valitses ikaldus ja mitmed suure potentsiaaliga kunstnikud kadusid äraelamise vajaduses kunstimaailma radadelt elumere lainetesse ning sealt ajaloo hämarusse.
Merila ja Laurits nägid aga olukorras võimalust. DeStudio plaan oli lihtne ja efektiivne: "Teeme reklaamibüroo. Sellega teenime raha. Rahaga finantseerime kunstitegevust." Ennast reklaamiti kõikvõimalikes leviformaatides terviklahendusi pakkuva ettevõttena. Toonase reklaami kaunis jumetusse maailma sukelduti energiaga, mida võib tagantjärele pidada samavõrd lammutavaks kui otsivaks, uuendavaks ja katsetavaks. Kasuks tulid kindlasti Lauritsa New Yorgis elatud 1991. aasta ja Merila kogemus ajakirjandusfotograafina. Turundusnõksud olid mõlemal fotograafil selged juba ajal, kui turundus tähendas paljude jaoks veel seda, kuidas jalaga keskturu lahtikäivat lauda avada.
Tõtt-öelda oli eesmärk ka kahe valdkonna omavaheline segiajamine. DeStudio eesliide "de" tähistas tegelemist nii kommertsmeedia loomise kui ka selle aktiivse parodeerimisega. Vastuoluline, irooniline, lõhestunud ja muigega suhestumine reklaami ning toonase ühiskonnaga laiemalt joonistub DeStudio loomingust välja seda rohkem, mida enam ajaloolisi kihistusi rühmituse tegevusele peale settib. Muutuv, muunduv, digiajastu piirimail eksisteeriv ja üleüldiselt piiridega mängiv aeg leidis endale DeStudio loomingus mastaabi, mis saab aina selgemaks, konkreetsemaks ja suuremaks, mida kaugemale tulevikku kunstikaanoni vagun ajaloo rööpaid pidi sõidab.
DeStudio Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum
Ikka ja jätkuvalt
Tõenäoliselt ei tohiks ka kõige kunstikaugemal lehelugejal tekkida seda artiklit saatvaid fotosid nähes küsimust, et millist kunstivoolu või kultuurilist positsiooni DeStudio kehastas. Postmodernism par excellence! Nihestatuses on figuurid ja kompositsioonid. Valitseb fragmentaarsus, kehad ja organid on läinud sassi ning kõrge ja madal on äärmiselt relatiivsed suurused – kui neid üldse saabki enam suurusteks lugeda. Kuigi DeStudio looming väljendab tugevalt oma aega, on tegu ka edukate dekonstruktiivsete teostega iseeneses. Aja oma viga, et ta nende näost lahti ei saa.
DeStudio ei viljele postmodernismi aga kuidagi Lääne kunstielu tendentse kopeerides või järele aimates. Loomingulises protsessis said kokku Merila pressitööga omandatud kindlakäelisus ja Lauritsa ülitugev filosoofiline baas ning kasutusel olid kõik omaaegsed võimalused subjektivalikust tehnoloogiani. Igasuguste hierarhiate ja binaarsete vastasseisude tühistamine lähtus nii kunstimaailma äkilisest ärkamisest kaheksakümnendate formalistlik-rahvuslikust masturbatsioonist globaalküla konteksti kui ka reflekteerimisest ühiskondliku koe enda rebenemisjälgedel. Sealjuures on tunda, kuidas aktiivselt tollase sotsiaalse olukorraga suhestuvad teosed ei seisa enesekeskses üksinduses. DeStudio looming toimib eelneva kontekstis murdepunktina ka tänu sellele, et vaataja on saanud kunstiloomes sama oluliseks elemendiks kui teos ise.
Nii formaalselt kui ka sisuliselt on DeStudio üks võtmemõiste katkendlikkus. Tööstuslikkust ja tehnoloogilisust traagelniidina kasutades lõid Merila ja Laurits tükkideks hekseldatud viljaka taimelava uudishimuliku pilgu lennuks – viimasele rohkete silmakujunditega ka üha viidates. Omal ajal kahtlemata agressiivselt ja dekonstruktiivselt mõjunud vaatamiskogemusele tähelepanu pööramine suudab seejuures nüüdisajal üllatada. Kui üheksakümnendatel võisid teosed mõjuda visuaalse orgiana, siis praegune, retrospektiivnäituse kontekstis paratamatult historiseeriv pilk pöörab dekonstruktsiooni kohati ümber konkreetseks konstruktiivseks tegevuseks. DeStudio teosed mõjuvad nüüd kohati pigem endaks nihestuvalt kui ennast tükkideks nihestavana. Teisisõnu saab omaaegne lõhenemine retrospektiivselt tervikuks kujuneva ilme.
Kuid nüüdisaegsus ei suuda kuidagi ümber hinnata ega mängida seda siirast elujõudu ja iroonilist huumorit, mis võib olla tagantjärele vaadates DeStudio hingestatuse peamine kandetala. Nali, olgu see visatud enda, glämmikultuuri või poliitavalikkuse suunal, on fotorühmitusel kasutusel küll dekonstruktiivselt paljastava vahendina, kuid see mõjub aastaid hiljem nagu kood, mille põhjal joonistub välja siiras ja heatujuline tegemisrõõm. Omaaegsete mälestuste põhjal olid DeStudio tegijad üle linna tuntud poisid, kelle koostööpartnerid olid samavõrd kaasloojad kui head sõbrad. On tõepoolest kaunis näha, kuidas fotokollaažid – terviku ja ka kollaaži osistena – peegeldavad nii teravmeelset nalja kui ka mingisugust küünarnukitundest kantud kultuuriseltskonda, kes üldse suudab nii hea killu maha panna.
"DeMonstratsioon" DeStudio pöörastest üheksakümnendatest Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum
Aga nüüd
Kui pöörduda tagasi näituse enda juurde, tuleb jagada kiidusõnu lisaks nimikangelastele ka kuraator Eero Epnerile. Naljakal kombel on DeStudio juurde naasmine märgiline ka talle. Nimelt kaitses Epner enda bakalaureusekraadi DeStudiost rääkiva tööga. Näituse terviku kergusest peegeldub head maitset ja põhjalikkust. Epneri loojutustamisoskus ühes suutlikkusega luua mõtestatud tervikut pole andnud kokku pelgalt parimat näitust Fotografiska praeguse näitusevaliku kontekstis, vaid potentsiaalselt galerii kogu senises ajaloos.
U-kujulisel põhiplaanil läbi kuue saali kulgev väljapanek on seega otsast lõpuni täielik maiuspala. Suurepärane valgustus ühes taasloodud teostega, uuesti eksponeeritud ja restaureeritud vanade ning nüüdisajaga kohandatud töödega, loob terviku, mis mõjub kohati nagu liikumine läbi ülerahvastatud õhtuse öölokaali. Kärtsuvalt ja mürtsuvalt toimiv sissejuhatus teeb sujuva ülemineku üksikteostele. Fotodele on jäetud autonoomiaks vajalik ruum, samas täidab tekkivate paralleelide ja lühiühenduste võrgustik vaataja peas ruumi isegi pealiskaudsema suhestumise korral.
Eriti tuleks kiita DeStudio viimase seeria "õõv@veetlus" esitlemist. Pärast 1997. aastat pani DeStudio oma tegevuse pausile. Aastal 2008 saadi viivuks taas kokku, et kommenteerida muutunud ühiskondlikku olukorda, ning sellest tekkinud räigelt kehakeskne, iha ja vastikust ühte põimiv seeria on näitusel väljateenitult heal positsioonil, kattes U-kujulise näituseruumi sisekurvi. Sarnaselt sellega, kuidas DeStudiost rääkides ei saa üle ega ümber üheksakümnendatest, ei saa unustada, et Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila on iseseisva kunstikeelega omanäolised, praeguseks krestomaatilised loojad. "õõv@veetluse" fotode paralleel varasema loominguga pakub mõlema mehe eraldiseisva loominguga tuttavatele kunstikeele arengu jälgimise meeliülendavat kogemust. DeStudio analoogformaadis fotode digitaalselt fragmentaarne kood, mis naaseb kümme aastat hiljem digiformaadis bioloogiliselt sidusa analoogkoodina, pakub mõtteainest üheksakümnendate prismast kaugele välja.
DeStudio provokatiivne enesereklaam Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum
Teetähised
Laurits ja Merila on teinud selle näituse teatavas Gesamtkunstwerk 'likus vaimsuses. On leitud sobivaim võimalik galerii, antud välja raamat ning suudetud isegi Röövel Ööbik taas kokku ajada. Kõike seda läbib teadlik ja oma ebaühtsuses äärmiselt ühtne stiil ning ülima eneseteadlikkusega moodsas ajas püsimine. Seda isegi rahastuse vallas.
Samasuguse eduga, nagu üheksakümnendatel räägiti ära kliente, suudeti leida selle retrospektiivi kontekstis ülevaateraamatule rahastus Hooandja kaudu. Kuigi DeStudio jätkuv suutlikkus kasutada oma ideede elluviimiseks ajastukohaseid vahendeid on võluv, on näitusega kaasas käiv raamat tõeline saavutus iseeneses. Seda nii kujunduse kui ka sisu poolest. Ülivõrdes kirjutamine hakkab ära väsitama, kuid poleks üldse üllatunud, kui Indrek Sirkli kujundatud raamat kordaks Laura Pappa hiljuti kujundatud suvilaraamatu rahvusvahelist edukäiku. Läbimõeldud mäng nii tekstiformaatide kui ka paberi tekstuuriga pakub näitusega igati võrdväärset lugemiskogemust. Eriliselt südantsoojendav on Johannes Saare tekst, mis mõjub, otsekui DeStudio oleks suutnud peita ülevaateraamatusse oma ülevaatenäituse arvustuse.
Suurepäraste eksponeerimistingimuste kõrval lisab Fotografiska näitusele ka glamuuri ja varakuse hõngu, mis on antud kontekstis igati paslik. Nukker on ehk vaid see, kuidas alumisel korrusel eksponeeritud Ellen von Unwerth mõjub pärast DeStudiot magedalt ja klantslikult. Samas on meeldiv, et kohalike heeroste jaoks pole välismaiste staaridega rindapistmine mingi katsumus. Pähe kerkib tahes-tahtmata küsimus, kas ja kuidas suudab Fotografiska oma frantsiislikku positsiooni ära kasutada. Kuigi galerii eesmärk on tuua Eestisse fotograafia tippnimesid, on DeStudio suutnud teha näituse, mis konkureerib neist parimategagi ning rõõmustaks kunstipublikut küllap nii Stockholmis kui ka New Yorgis. Kui Fotografiska suudab kasutada oma ainulaadset positsiooni globaalsel kunstiturul kohalike fotograafide hüvanguks ja populariseerimiseks, on tal potentsiaali saada institutsiooniks, mis on kahesaja aasta pärast samavõrd märgiline kui tänapäeval Tartu Ülikooli kunstikabinet. Esimene samm selleks oleks loomulikult see, et eesti fotograafide/rühmituste näitused toimuksid väiksema intervalli tagant kui kaks aastat.
Siiani kuld
Enim on Merila ja Laurits seda retrospektiivi luues õnnestunud DeStudio jätkuva aktuaalsuse hoidmise seisukohalt. Tagasivaadetel on alati võimalus kukkuda välja imalalt ja läägelt. Seda on suudetud täielikult vältida. Tohutu vahva on näha retrospektiivi kui aktiivset tagasivaadet, pärandi tunnustamist ja nautimist võrdses mahus selle taaskehtestamisega. DeStudio on kolmkümmend aastat hiljem positsioonil, kus tal jagub siiani, mida öelda ja näidata – loomulikult suudab ta endiselt ka šokeerida ja naerutada. Kuigi üheksakümnendate näitustega küllap konkureerida ei saa, on õhk Fotografiskas sellegipoolest paksult elektrit täis.
On suur šanss, et Laurits ja Merila on kehtestanud ennast selle näitusega lõplikult eesti nüüdisfotograafia grand old man 'idena. Ajalugu on kirjutatud. Šampuseklaase on kokku löödud. Ning Maria Avdjuško silm sädeleb sama eredalt kui kirss tordil.
DeStudio näitus"Pohmelus" on avatud Tallinnas Fotografiskas kuni 3. oktoobrini. | Arvustus. Retrospektiivnäitus "Pohmelus" toob DeStudio publikuni ennekõike värskelt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailm algas või vähemalt leiutati uuesti üheksakümnendatel. Ülbetel ja segastel üheksakümnendatel, kelle inimkujuline figuur kannab nahktagi ja leopardimustrilisi retuuse, suitsetab tööpäevadel Rumbat ja nädalavahetuseti pidudel Marlborot ning teab pärast kella kaheksat õhtul Roosikrantsi tänavat vältida. Metsik ajalooline tegelane, kes ratsutab kauboina pseudosotsialismi surma ja korporatiivkapitalismi sünni vahel. Tema, kelle kätes oleks kõik justkui ühtäkki võimalik, kuid sealsamas täiesti uutmoodi nässus ja segamini.
Kui soovida sellele ajavaimule mingi konkreetne kehastus anda, pole Eesti kunstimaailmas tegelikult midagi paslikumat kui Herkki-Erich Merila ja Peeter Lauritsa fotorühmitus DeStudio. Legendi järgi 1992. aastal Merila stuudios tekiilapudeli lahendamise käigus sündinud duo suudab pea kolmkümmend aastat hiljem kristalliseerida nii kohalike kui ka globaalsete üheksakümnendate Zeitgeist 'i. Kehastada režiimivahetuse katkestust. Illustreerida fotokunsti toonast žanrihierarhiaid purustavat lendu. Näidata, kuidas reklaam võib olla midagi kunstilist. Astuda modernismi trollipeatuses näoga vastu post 'i ja kõndida minema verise muhu ja muigega.
Fotografiskas eksponeeritav retrospektiivnäitus "Pohmelus" toob DeStudio publikuni ennekõike värskelt. On tähelepanuväärne, kuidas näitus suudab esitada kolm aastakümmet tagasi loodud kunsti igati legendivääriliselt, hoidudes samas pieteeditundest, mis kogu vibe 'i ära rikuks. Tõtt-öelda piisavalt hästi, et Müürileht võib-olla ongi ainus väljaanne, kus sobiks DeStudiot ja seda näitust kajastada. Isegi kui DeStudio nüüdiskultuur on jäänud põlvkonna taha, suudab ta olla "nüüd-kohe-praegu" viisil, mis on lihtsalt rõõmustav!
Sinimustvalge, 1996 Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum
Kunagi ammu
DeStudio on puhtpraktiliste banaalsuste tõttu ajaloolise hetke sünnitis. Kui kohalik kunstimaailm prantsatas taasloodud vabariiki, olid tal näpud päris põhjas. Turumajanduse piiramatu ruum tekitas kunstimaailmas tänu riikliku tellimuse äkilisele kadumisele rahalise vaakumi. Kuni kultuurkapitali loomiseni 1994. aastal rahastas kogu valdkonda sisuliselt ainult Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Valitses ikaldus ja mitmed suure potentsiaaliga kunstnikud kadusid äraelamise vajaduses kunstimaailma radadelt elumere lainetesse ning sealt ajaloo hämarusse.
Merila ja Laurits nägid aga olukorras võimalust. DeStudio plaan oli lihtne ja efektiivne: "Teeme reklaamibüroo. Sellega teenime raha. Rahaga finantseerime kunstitegevust." Ennast reklaamiti kõikvõimalikes leviformaatides terviklahendusi pakkuva ettevõttena. Toonase reklaami kaunis jumetusse maailma sukelduti energiaga, mida võib tagantjärele pidada samavõrd lammutavaks kui otsivaks, uuendavaks ja katsetavaks. Kasuks tulid kindlasti Lauritsa New Yorgis elatud 1991. aasta ja Merila kogemus ajakirjandusfotograafina. Turundusnõksud olid mõlemal fotograafil selged juba ajal, kui turundus tähendas paljude jaoks veel seda, kuidas jalaga keskturu lahtikäivat lauda avada.
Tõtt-öelda oli eesmärk ka kahe valdkonna omavaheline segiajamine. DeStudio eesliide "de" tähistas tegelemist nii kommertsmeedia loomise kui ka selle aktiivse parodeerimisega. Vastuoluline, irooniline, lõhestunud ja muigega suhestumine reklaami ning toonase ühiskonnaga laiemalt joonistub DeStudio loomingust välja seda rohkem, mida enam ajaloolisi kihistusi rühmituse tegevusele peale settib. Muutuv, muunduv, digiajastu piirimail eksisteeriv ja üleüldiselt piiridega mängiv aeg leidis endale DeStudio loomingus mastaabi, mis saab aina selgemaks, konkreetsemaks ja suuremaks, mida kaugemale tulevikku kunstikaanoni vagun ajaloo rööpaid pidi sõidab.
DeStudio Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum
Ikka ja jätkuvalt
Tõenäoliselt ei tohiks ka kõige kunstikaugemal lehelugejal tekkida seda artiklit saatvaid fotosid nähes küsimust, et millist kunstivoolu või kultuurilist positsiooni DeStudio kehastas. Postmodernism par excellence! Nihestatuses on figuurid ja kompositsioonid. Valitseb fragmentaarsus, kehad ja organid on läinud sassi ning kõrge ja madal on äärmiselt relatiivsed suurused – kui neid üldse saabki enam suurusteks lugeda. Kuigi DeStudio looming väljendab tugevalt oma aega, on tegu ka edukate dekonstruktiivsete teostega iseeneses. Aja oma viga, et ta nende näost lahti ei saa.
DeStudio ei viljele postmodernismi aga kuidagi Lääne kunstielu tendentse kopeerides või järele aimates. Loomingulises protsessis said kokku Merila pressitööga omandatud kindlakäelisus ja Lauritsa ülitugev filosoofiline baas ning kasutusel olid kõik omaaegsed võimalused subjektivalikust tehnoloogiani. Igasuguste hierarhiate ja binaarsete vastasseisude tühistamine lähtus nii kunstimaailma äkilisest ärkamisest kaheksakümnendate formalistlik-rahvuslikust masturbatsioonist globaalküla konteksti kui ka reflekteerimisest ühiskondliku koe enda rebenemisjälgedel. Sealjuures on tunda, kuidas aktiivselt tollase sotsiaalse olukorraga suhestuvad teosed ei seisa enesekeskses üksinduses. DeStudio looming toimib eelneva kontekstis murdepunktina ka tänu sellele, et vaataja on saanud kunstiloomes sama oluliseks elemendiks kui teos ise.
Nii formaalselt kui ka sisuliselt on DeStudio üks võtmemõiste katkendlikkus. Tööstuslikkust ja tehnoloogilisust traagelniidina kasutades lõid Merila ja Laurits tükkideks hekseldatud viljaka taimelava uudishimuliku pilgu lennuks – viimasele rohkete silmakujunditega ka üha viidates. Omal ajal kahtlemata agressiivselt ja dekonstruktiivselt mõjunud vaatamiskogemusele tähelepanu pööramine suudab seejuures nüüdisajal üllatada. Kui üheksakümnendatel võisid teosed mõjuda visuaalse orgiana, siis praegune, retrospektiivnäituse kontekstis paratamatult historiseeriv pilk pöörab dekonstruktsiooni kohati ümber konkreetseks konstruktiivseks tegevuseks. DeStudio teosed mõjuvad nüüd kohati pigem endaks nihestuvalt kui ennast tükkideks nihestavana. Teisisõnu saab omaaegne lõhenemine retrospektiivselt tervikuks kujuneva ilme.
Kuid nüüdisaegsus ei suuda kuidagi ümber hinnata ega mängida seda siirast elujõudu ja iroonilist huumorit, mis võib olla tagantjärele vaadates DeStudio hingestatuse peamine kandetala. Nali, olgu see visatud enda, glämmikultuuri või poliitavalikkuse suunal, on fotorühmitusel kasutusel küll dekonstruktiivselt paljastava vahendina, kuid see mõjub aastaid hiljem nagu kood, mille põhjal joonistub välja siiras ja heatujuline tegemisrõõm. Omaaegsete mälestuste põhjal olid DeStudio tegijad üle linna tuntud poisid, kelle koostööpartnerid olid samavõrd kaasloojad kui head sõbrad. On tõepoolest kaunis näha, kuidas fotokollaažid – terviku ja ka kollaaži osistena – peegeldavad nii teravmeelset nalja kui ka mingisugust küünarnukitundest kantud kultuuriseltskonda, kes üldse suudab nii hea killu maha panna.
"DeMonstratsioon" DeStudio pöörastest üheksakümnendatest Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum
Aga nüüd
Kui pöörduda tagasi näituse enda juurde, tuleb jagada kiidusõnu lisaks nimikangelastele ka kuraator Eero Epnerile. Naljakal kombel on DeStudio juurde naasmine märgiline ka talle. Nimelt kaitses Epner enda bakalaureusekraadi DeStudiost rääkiva tööga. Näituse terviku kergusest peegeldub head maitset ja põhjalikkust. Epneri loojutustamisoskus ühes suutlikkusega luua mõtestatud tervikut pole andnud kokku pelgalt parimat näitust Fotografiska praeguse näitusevaliku kontekstis, vaid potentsiaalselt galerii kogu senises ajaloos.
U-kujulisel põhiplaanil läbi kuue saali kulgev väljapanek on seega otsast lõpuni täielik maiuspala. Suurepärane valgustus ühes taasloodud teostega, uuesti eksponeeritud ja restaureeritud vanade ning nüüdisajaga kohandatud töödega, loob terviku, mis mõjub kohati nagu liikumine läbi ülerahvastatud õhtuse öölokaali. Kärtsuvalt ja mürtsuvalt toimiv sissejuhatus teeb sujuva ülemineku üksikteostele. Fotodele on jäetud autonoomiaks vajalik ruum, samas täidab tekkivate paralleelide ja lühiühenduste võrgustik vaataja peas ruumi isegi pealiskaudsema suhestumise korral.
Eriti tuleks kiita DeStudio viimase seeria "õõv@veetlus" esitlemist. Pärast 1997. aastat pani DeStudio oma tegevuse pausile. Aastal 2008 saadi viivuks taas kokku, et kommenteerida muutunud ühiskondlikku olukorda, ning sellest tekkinud räigelt kehakeskne, iha ja vastikust ühte põimiv seeria on näitusel väljateenitult heal positsioonil, kattes U-kujulise näituseruumi sisekurvi. Sarnaselt sellega, kuidas DeStudiost rääkides ei saa üle ega ümber üheksakümnendatest, ei saa unustada, et Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila on iseseisva kunstikeelega omanäolised, praeguseks krestomaatilised loojad. "õõv@veetluse" fotode paralleel varasema loominguga pakub mõlema mehe eraldiseisva loominguga tuttavatele kunstikeele arengu jälgimise meeliülendavat kogemust. DeStudio analoogformaadis fotode digitaalselt fragmentaarne kood, mis naaseb kümme aastat hiljem digiformaadis bioloogiliselt sidusa analoogkoodina, pakub mõtteainest üheksakümnendate prismast kaugele välja.
DeStudio provokatiivne enesereklaam Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum
Teetähised
Laurits ja Merila on teinud selle näituse teatavas Gesamtkunstwerk 'likus vaimsuses. On leitud sobivaim võimalik galerii, antud välja raamat ning suudetud isegi Röövel Ööbik taas kokku ajada. Kõike seda läbib teadlik ja oma ebaühtsuses äärmiselt ühtne stiil ning ülima eneseteadlikkusega moodsas ajas püsimine. Seda isegi rahastuse vallas.
Samasuguse eduga, nagu üheksakümnendatel räägiti ära kliente, suudeti leida selle retrospektiivi kontekstis ülevaateraamatule rahastus Hooandja kaudu. Kuigi DeStudio jätkuv suutlikkus kasutada oma ideede elluviimiseks ajastukohaseid vahendeid on võluv, on näitusega kaasas käiv raamat tõeline saavutus iseeneses. Seda nii kujunduse kui ka sisu poolest. Ülivõrdes kirjutamine hakkab ära väsitama, kuid poleks üldse üllatunud, kui Indrek Sirkli kujundatud raamat kordaks Laura Pappa hiljuti kujundatud suvilaraamatu rahvusvahelist edukäiku. Läbimõeldud mäng nii tekstiformaatide kui ka paberi tekstuuriga pakub näitusega igati võrdväärset lugemiskogemust. Eriliselt südantsoojendav on Johannes Saare tekst, mis mõjub, otsekui DeStudio oleks suutnud peita ülevaateraamatusse oma ülevaatenäituse arvustuse.
Suurepäraste eksponeerimistingimuste kõrval lisab Fotografiska näitusele ka glamuuri ja varakuse hõngu, mis on antud kontekstis igati paslik. Nukker on ehk vaid see, kuidas alumisel korrusel eksponeeritud Ellen von Unwerth mõjub pärast DeStudiot magedalt ja klantslikult. Samas on meeldiv, et kohalike heeroste jaoks pole välismaiste staaridega rindapistmine mingi katsumus. Pähe kerkib tahes-tahtmata küsimus, kas ja kuidas suudab Fotografiska oma frantsiislikku positsiooni ära kasutada. Kuigi galerii eesmärk on tuua Eestisse fotograafia tippnimesid, on DeStudio suutnud teha näituse, mis konkureerib neist parimategagi ning rõõmustaks kunstipublikut küllap nii Stockholmis kui ka New Yorgis. Kui Fotografiska suudab kasutada oma ainulaadset positsiooni globaalsel kunstiturul kohalike fotograafide hüvanguks ja populariseerimiseks, on tal potentsiaali saada institutsiooniks, mis on kahesaja aasta pärast samavõrd märgiline kui tänapäeval Tartu Ülikooli kunstikabinet. Esimene samm selleks oleks loomulikult see, et eesti fotograafide/rühmituste näitused toimuksid väiksema intervalli tagant kui kaks aastat.
Siiani kuld
Enim on Merila ja Laurits seda retrospektiivi luues õnnestunud DeStudio jätkuva aktuaalsuse hoidmise seisukohalt. Tagasivaadetel on alati võimalus kukkuda välja imalalt ja läägelt. Seda on suudetud täielikult vältida. Tohutu vahva on näha retrospektiivi kui aktiivset tagasivaadet, pärandi tunnustamist ja nautimist võrdses mahus selle taaskehtestamisega. DeStudio on kolmkümmend aastat hiljem positsioonil, kus tal jagub siiani, mida öelda ja näidata – loomulikult suudab ta endiselt ka šokeerida ja naerutada. Kuigi üheksakümnendate näitustega küllap konkureerida ei saa, on õhk Fotografiskas sellegipoolest paksult elektrit täis.
On suur šanss, et Laurits ja Merila on kehtestanud ennast selle näitusega lõplikult eesti nüüdisfotograafia grand old man 'idena. Ajalugu on kirjutatud. Šampuseklaase on kokku löödud. Ning Maria Avdjuško silm sädeleb sama eredalt kui kirss tordil.
DeStudio näitus"Pohmelus" on avatud Tallinnas Fotografiskas kuni 3. oktoobrini.
### Response:
Arvustus. Retrospektiivnäitus "Pohmelus" toob DeStudio publikuni ennekõike värskelt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa kardab, et islamistlik äärmuslus võib levida Kesk-Aasiasse. Samuti muretseb Moskva, et Põhja-Kaukaasias võib kasvada islamistide mõjuvõim. Suured Kesk-Aasia kogukonnad asuvad ka Venemaa suurtes linnades, teatas The Times.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov leiab, et sõjategevus Afganistanis võib regioonis tugevdada ka ISIS-e mõjuvõimu.
Moskva teatel saabuvad islamistid Afganistani Liibüast ja Süüriast. President Vladimir Putini Afganistani erisaadiku Zamir Kabulovi sõnul võib Talibani võim teised islamistlikud rühmitused likvideerida.
"Mitmed islamistide organisatsioonid keskenduvad Kesk-Aasiale. Talibani võitlejad on nende vaenlased. Talibani võitlejad hävitavad neid," ütles Kabulov.
Mitmed analüütikud leiavad, et Moskva tahab tugevdada oma võimu Kesk-Aasias. Kreml tahab regioonis kärpida Hiina ja lääneriikide mõjuvõimu. Kesk-Aasias osaleb õppustel üle tuhande Venemaa sõduri.
Sajandi alguses toimusid Venemaa linnades mitmed terrorirünnakud.
Kreml kasutab nüüd Põhja-Kaukaasias karme piirkondlikke asevalitsejaid. Radikaalne islam piirkonnas praktiliselt puudub. | Times: Moskva kardab Talibani vähem kui teisi islamiorganisatsioone | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa kardab, et islamistlik äärmuslus võib levida Kesk-Aasiasse. Samuti muretseb Moskva, et Põhja-Kaukaasias võib kasvada islamistide mõjuvõim. Suured Kesk-Aasia kogukonnad asuvad ka Venemaa suurtes linnades, teatas The Times.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov leiab, et sõjategevus Afganistanis võib regioonis tugevdada ka ISIS-e mõjuvõimu.
Moskva teatel saabuvad islamistid Afganistani Liibüast ja Süüriast. President Vladimir Putini Afganistani erisaadiku Zamir Kabulovi sõnul võib Talibani võim teised islamistlikud rühmitused likvideerida.
"Mitmed islamistide organisatsioonid keskenduvad Kesk-Aasiale. Talibani võitlejad on nende vaenlased. Talibani võitlejad hävitavad neid," ütles Kabulov.
Mitmed analüütikud leiavad, et Moskva tahab tugevdada oma võimu Kesk-Aasias. Kreml tahab regioonis kärpida Hiina ja lääneriikide mõjuvõimu. Kesk-Aasias osaleb õppustel üle tuhande Venemaa sõduri.
Sajandi alguses toimusid Venemaa linnades mitmed terrorirünnakud.
Kreml kasutab nüüd Põhja-Kaukaasias karme piirkondlikke asevalitsejaid. Radikaalne islam piirkonnas praktiliselt puudub.
### Response:
Times: Moskva kardab Talibani vähem kui teisi islamiorganisatsioone |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Patrullid lasid võimalikele piiririkkujatele mitmes keeles hoiatusi, et Leedu piiri ületamine selleks mitteettenähtud kohtades on keelatud, teatas piirivalve.
Samuti on piirivalve teatel osa piirkondades näha olnud Valgevene piirivalvurite kohalolu kasvu, eeskätt kagupiiril.
Leedus on sel aastal kinni peetud üle 4000 põgeniku, enamus neist Iraagi kodanikud.
Leedu on kehtestanud rändesurve tõttu eriolukorra ning süüdistab selle organiseerimises Valgevene režiimi. | Leetu ei jõudnud kolmandat päeva järjest ühtegi migranti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Patrullid lasid võimalikele piiririkkujatele mitmes keeles hoiatusi, et Leedu piiri ületamine selleks mitteettenähtud kohtades on keelatud, teatas piirivalve.
Samuti on piirivalve teatel osa piirkondades näha olnud Valgevene piirivalvurite kohalolu kasvu, eeskätt kagupiiril.
Leedus on sel aastal kinni peetud üle 4000 põgeniku, enamus neist Iraagi kodanikud.
Leedu on kehtestanud rändesurve tõttu eriolukorra ning süüdistab selle organiseerimises Valgevene režiimi.
### Response:
Leetu ei jõudnud kolmandat päeva järjest ühtegi migranti |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.