instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lille, kes eelmisel hooajal PSG eest üllatuslikult Prantsusmaa liigatiitli napsas, alustas mängu Metzi vastu hästi ja läks 23. minutil Sven Botmani väravast juhtima, aga lagunes siis täielikult.
52. minutiks juhtis Metz mängu 3:1, kaks korda oli resultatiivne Fabien Centonze ja korra pani võrgu sahisema Matthieu Udol. Seejärel sai eelmisel hooajal Prantsusmaa kõrgliigas kümnenda koha saanud Metz, aga punase kaardi, kui 56. minutil saadeti väljakult minema Kiki Kouyate.
Ühemehelises enamuses suutis Lille siiski mängu tagasi tulla ja Jonathan Ikone ning Burak Yilmazi lisaminutitel löödud värav tegid skooriks 3:3 ja tõid neile liigahooaja avamängust raske viigipunkti.
Lille eeldatavalt suurim konkurent PSG oli avavoorus võidukas, alistades võõrsil Troyesi 2:1. Monaco ja Lyon kaotasid sarnaselt Lille'ile juba avavoorus viike, kui viigistati vastavalt 1:1 Nantesiga ja 1:1 Brestiga. | Prantsusmaa valitsev meister Lille alustas hooaega väravaterohke viigiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lille, kes eelmisel hooajal PSG eest üllatuslikult Prantsusmaa liigatiitli napsas, alustas mängu Metzi vastu hästi ja läks 23. minutil Sven Botmani väravast juhtima, aga lagunes siis täielikult.
52. minutiks juhtis Metz mängu 3:1, kaks korda oli resultatiivne Fabien Centonze ja korra pani võrgu sahisema Matthieu Udol. Seejärel sai eelmisel hooajal Prantsusmaa kõrgliigas kümnenda koha saanud Metz, aga punase kaardi, kui 56. minutil saadeti väljakult minema Kiki Kouyate.
Ühemehelises enamuses suutis Lille siiski mängu tagasi tulla ja Jonathan Ikone ning Burak Yilmazi lisaminutitel löödud värav tegid skooriks 3:3 ja tõid neile liigahooaja avamängust raske viigipunkti.
Lille eeldatavalt suurim konkurent PSG oli avavoorus võidukas, alistades võõrsil Troyesi 2:1. Monaco ja Lyon kaotasid sarnaselt Lille'ile juba avavoorus viike, kui viigistati vastavalt 1:1 Nantesiga ja 1:1 Brestiga.
### Response:
Prantsusmaa valitsev meister Lille alustas hooaega väravaterohke viigiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 13 aastat kestnud eestkoste annab James Spearsile õiguse kontrollida laulja finantse, kirjutab Huffington Post.
Neljapäeval avalikuks tulnud dokumentidest selgub, et isa on seda õigust oma 39-aastase tütre suhtes ohtralt kasutanud, näiteks püüdis ta takistada lühikest puhkust Hawaiil.
Saarepuhkus toimus mitu nädalat pärast Britney Spearsi esimest kõmu tekitanud ja emotsionaalset avaldust kohtule, kus ta nimetas oma isa käitumist ahistavaks. Ka reisi jaoks tuli küsida James Spearsilt luba ning viimane ei kiitnud tütre enda teenitud raha kulutamist puhkuse jaoks heaks.
Lõpuks reisiluba siiski saadi, kuid küsimuse üle tekkinud vaidlus on laulja advokaadi sõnul näide sellest, miks ei tohi eestkoste küsimusega enam päevagi venitada. Mathew Rosengart selgitas kohtule, et laulja on olnud oma isa mikroskoopilise kontrolli all lapsepõlvest tänase päevani. Seetõttu tegi advokaat kohtule ka avalduse nihutada 29. septembriks määratud kohtuistung ettepoole, 23. augustile. Kui see pole võimalik, taotleb Rosengart vähemalt Jamie Spearsi võimu peatamist kuni kohtuistungini.
Reedel teatas Jamie Spears oma avalduses, et pole nõus oma võimu külmutamisega, kuna väidetavalt on Britney teine eestkostja, Jodi Montgomery seadnud veel möödunud kuul küsitavuse alla laulja vaimse tervise.
Kohtupaberitest selgub, et Jamie Spears on kulutanud suuri summasid oma tütre raha viimase nõusolekuta. Viimase aasta jooksul on näiteks isa advokaadile makstud 1,4 miljonit dollarit ja 500 000 on läinud meediakuludeks. Lisaks on isa enam kui kahekordistanud oma mänedžeritasu.
Laulja advokaat on seisukohal, et isegi kui kaks kuud kohtuistungini ei tundu viimase 13 aasta kõrval enam pikk aeg, ei tohiks lauljat enam terroriseerida ning seega loeb iga päev. Britney soovib, et tema isa finantsilised eestkoste õigused võtaks ajutiselt üle raamatupidaja Jason Rubin. Laulja hallatav vara ulatub 60 miljoni dollarini. | Britney Spearsi isa püüdis takistada ka tütre puhkust Hawaiil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
13 aastat kestnud eestkoste annab James Spearsile õiguse kontrollida laulja finantse, kirjutab Huffington Post.
Neljapäeval avalikuks tulnud dokumentidest selgub, et isa on seda õigust oma 39-aastase tütre suhtes ohtralt kasutanud, näiteks püüdis ta takistada lühikest puhkust Hawaiil.
Saarepuhkus toimus mitu nädalat pärast Britney Spearsi esimest kõmu tekitanud ja emotsionaalset avaldust kohtule, kus ta nimetas oma isa käitumist ahistavaks. Ka reisi jaoks tuli küsida James Spearsilt luba ning viimane ei kiitnud tütre enda teenitud raha kulutamist puhkuse jaoks heaks.
Lõpuks reisiluba siiski saadi, kuid küsimuse üle tekkinud vaidlus on laulja advokaadi sõnul näide sellest, miks ei tohi eestkoste küsimusega enam päevagi venitada. Mathew Rosengart selgitas kohtule, et laulja on olnud oma isa mikroskoopilise kontrolli all lapsepõlvest tänase päevani. Seetõttu tegi advokaat kohtule ka avalduse nihutada 29. septembriks määratud kohtuistung ettepoole, 23. augustile. Kui see pole võimalik, taotleb Rosengart vähemalt Jamie Spearsi võimu peatamist kuni kohtuistungini.
Reedel teatas Jamie Spears oma avalduses, et pole nõus oma võimu külmutamisega, kuna väidetavalt on Britney teine eestkostja, Jodi Montgomery seadnud veel möödunud kuul küsitavuse alla laulja vaimse tervise.
Kohtupaberitest selgub, et Jamie Spears on kulutanud suuri summasid oma tütre raha viimase nõusolekuta. Viimase aasta jooksul on näiteks isa advokaadile makstud 1,4 miljonit dollarit ja 500 000 on läinud meediakuludeks. Lisaks on isa enam kui kahekordistanud oma mänedžeritasu.
Laulja advokaat on seisukohal, et isegi kui kaks kuud kohtuistungini ei tundu viimase 13 aasta kõrval enam pikk aeg, ei tohiks lauljat enam terroriseerida ning seega loeb iga päev. Britney soovib, et tema isa finantsilised eestkoste õigused võtaks ajutiselt üle raamatupidaja Jason Rubin. Laulja hallatav vara ulatub 60 miljoni dollarini.
### Response:
Britney Spearsi isa püüdis takistada ka tütre puhkust Hawaiil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Michigani osariigis olid koroonaviiruse immuunmarkerid tervenisti kahel kolmandikul uuritud hirvedest.
Tegu on esimese tõendiga, mis näitab, et koroonaviirus võib levida ka metsloomade seas. Kuigi teadlaste uurimus ootab veel eelretsenseerimist, on leiud siiski murettekitavad, kirjutab Science Alert.
Koroonaviiruse antikehade olemasolu hirvede veres viitab sellele, et hirved on viiruse hiljuti läbi põdenud. Samas ei tuvastanud teadlased, et koroonaviirus oleks kuidagimoodi hirvede tervist halvendanud.
Teadlased kardavad, et niiviisi hirvedes peidus olles ja metsloomade seas levides võib koroonaviirus areneda uuteks tüvedeks. Need tüved võivad levida kiiresti ning nakatada tulevikus uusi inimesi, palju raskemalt kui praegu.
Valgesaba-pampahirved on Põhja-Ameerikas väga levinud, neid leidub eriti palju USA idaosas asuvate linnade juures. Seetõttu ristuvad ka hirve teekonnad inimestega võrdlemisi tihti.
Teadlased on juba ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia algusest saati muretsenud, et viirus võib inimeselt tagasi mõnele loomaliigile kanduda.
Eelmisel aastal näiteks avastati Euroopa ja Põhja-Ameerika naaritsakasvatustes massiline koroonaviiruse puhang, mistõttu olid riigid sunnitud hukkama miljoneid naaritsaid. Erinevalt tehistingimustes peetavatest naaritsatest pole viiruse ohjamine metsloomade seas aga nii hõlbus.
Koroonaviiruse levik metsloomade seas, võib võitluse viirusega muuta äärmiselt keerukaks. Kui viirus niiviisi loomade hulgas edasi kandub ja seejärel uuesti inimesi nakatab, võivad meie vaktsiinid tulevikus olla palju vähem tõhusad. Seepäras on teadlased ka mures.
Kuidas need hirved koroonaviirusega kokku puutusid, on endiselt ebaselge. See võis neile hüpata otse inimeselt või siis näiteks kanduda hirvele edasi mõnelt meiega kokku puutunud kariloomalt või metsloomalt.
Uuring avaldati veebilehel bioRxiv.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25. | 40 protsendil USA hirvedest on olnud koroonaviirus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Michigani osariigis olid koroonaviiruse immuunmarkerid tervenisti kahel kolmandikul uuritud hirvedest.
Tegu on esimese tõendiga, mis näitab, et koroonaviirus võib levida ka metsloomade seas. Kuigi teadlaste uurimus ootab veel eelretsenseerimist, on leiud siiski murettekitavad, kirjutab Science Alert.
Koroonaviiruse antikehade olemasolu hirvede veres viitab sellele, et hirved on viiruse hiljuti läbi põdenud. Samas ei tuvastanud teadlased, et koroonaviirus oleks kuidagimoodi hirvede tervist halvendanud.
Teadlased kardavad, et niiviisi hirvedes peidus olles ja metsloomade seas levides võib koroonaviirus areneda uuteks tüvedeks. Need tüved võivad levida kiiresti ning nakatada tulevikus uusi inimesi, palju raskemalt kui praegu.
Valgesaba-pampahirved on Põhja-Ameerikas väga levinud, neid leidub eriti palju USA idaosas asuvate linnade juures. Seetõttu ristuvad ka hirve teekonnad inimestega võrdlemisi tihti.
Teadlased on juba ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia algusest saati muretsenud, et viirus võib inimeselt tagasi mõnele loomaliigile kanduda.
Eelmisel aastal näiteks avastati Euroopa ja Põhja-Ameerika naaritsakasvatustes massiline koroonaviiruse puhang, mistõttu olid riigid sunnitud hukkama miljoneid naaritsaid. Erinevalt tehistingimustes peetavatest naaritsatest pole viiruse ohjamine metsloomade seas aga nii hõlbus.
Koroonaviiruse levik metsloomade seas, võib võitluse viirusega muuta äärmiselt keerukaks. Kui viirus niiviisi loomade hulgas edasi kandub ja seejärel uuesti inimesi nakatab, võivad meie vaktsiinid tulevikus olla palju vähem tõhusad. Seepäras on teadlased ka mures.
Kuidas need hirved koroonaviirusega kokku puutusid, on endiselt ebaselge. See võis neile hüpata otse inimeselt või siis näiteks kanduda hirvele edasi mõnelt meiega kokku puutunud kariloomalt või metsloomalt.
Uuring avaldati veebilehel bioRxiv.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
### Response:
40 protsendil USA hirvedest on olnud koroonaviirus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaetapina sõideti neljapäeval 10,6 kilomeetri pikkune temposõit, mille Ebras võitis ajaga 15.55. Lähimat jälitajat, belglanna Cleo Kiekensi edestas ta kolme sekundiga. Kolmanda koha pälvis hollandlanna Norah Minck (+0.44). "Võit oli endalegi veidike üllatuseks, kuna ma polnud pool kuud peaaegu mitte midagi teinud. Nii võistluste kui treeningute poolest," kommenteeris Ebras.
Kriteeriumis, kus naisjuuniorid sõitsid eliitratturitega koos, sai Ebras neljanda koha, kaotades võitjale, taanlanna Julie Uhrele kahe minuti ja 33 sekundiga. "Tempo oli hästi kõrge ja jäin peagrupist poole peal maha," kirjeldas Ebras.
Laupäeval sõidetud grupissõidus lõpetas eestlanna teisena rootslanna Alma Johanssoni selja taga, saades võitjaga kirja sama aja. Pühapäevases grupisõidus polnud Ebrasele aga vastast. Kiekens kaotas talle kahe ja Johansson nelja sekundiga.
Nelja päeva kokkuvõttes teenis Ebras kolmanda koha, kaotades Kiekensile kahe minuti ja 23 sekundiga ning Johanssonile ühe minuti ja 33 sekundiga. | Kaks etappi võitnud Ebras sai Taanis kolmanda koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaetapina sõideti neljapäeval 10,6 kilomeetri pikkune temposõit, mille Ebras võitis ajaga 15.55. Lähimat jälitajat, belglanna Cleo Kiekensi edestas ta kolme sekundiga. Kolmanda koha pälvis hollandlanna Norah Minck (+0.44). "Võit oli endalegi veidike üllatuseks, kuna ma polnud pool kuud peaaegu mitte midagi teinud. Nii võistluste kui treeningute poolest," kommenteeris Ebras.
Kriteeriumis, kus naisjuuniorid sõitsid eliitratturitega koos, sai Ebras neljanda koha, kaotades võitjale, taanlanna Julie Uhrele kahe minuti ja 33 sekundiga. "Tempo oli hästi kõrge ja jäin peagrupist poole peal maha," kirjeldas Ebras.
Laupäeval sõidetud grupissõidus lõpetas eestlanna teisena rootslanna Alma Johanssoni selja taga, saades võitjaga kirja sama aja. Pühapäevases grupisõidus polnud Ebrasele aga vastast. Kiekens kaotas talle kahe ja Johansson nelja sekundiga.
Nelja päeva kokkuvõttes teenis Ebras kolmanda koha, kaotades Kiekensile kahe minuti ja 23 sekundiga ning Johanssonile ühe minuti ja 33 sekundiga.
### Response:
Kaks etappi võitnud Ebras sai Taanis kolmanda koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Toodang kasvas kiirelt kõigis tööstuse valdkondades – mäetööstuses 19 protsenti, energeetikas 14 protsenti ja töötlevas tööstuses 10 protsenti, teatas statistikaamet.
Statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul on tööstustoodang alates aprillist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud.
"Juunis võis mäetööstuses täheldada head kasvu nii turba tootmises kui ka kivide kaevandamises. Jätkus ka töötleva tööstuse toodangumahu kasv, mis oli seekord 10 protsenti. Erinevalt kahest eelnevast kuust ei olnud võrdlusbaas 2020. aastaga enam nii madal. Möödunud aasta juuniks oli koroonapandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord lõppenud ja võis märgata tööstuse taastumist," selgitas Bunder.
Tootmine suurenes ka enamikel töötleva tööstuse tegevusaladel.
Suurema osatähtsusega tööstusharudest näitasid kasvu puidu töötlemine 14,8 protsendiga ja metalltoodete 13,4 protsendiga, kummi- ja plasttoodete 38,7 protsendiga, elektriseadmete 21,4 protsendiga, toiduainete 2,1 protsendiga ning ehitusmaterjalide tootmine 27,1 protsendiga.
Vähenes aga elektroonikaseadmete tootmine, mida mõjutas ka kõrge võrdlusbaas ehk asjaolu, et 2020. aasta juuni näol oli tegemist poolaasta suurima toodangumahuga kuuga.
Töötleva tööstuse toodangust 67 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse juuniga 16 protsenti ja müük siseturule 17 protsenti.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.
Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes eelmise aasta juuniga 30 protsenti ja soojuse tootmine kolm protsenti. | Juuni tööstustoodangu maht kasvas 11 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Toodang kasvas kiirelt kõigis tööstuse valdkondades – mäetööstuses 19 protsenti, energeetikas 14 protsenti ja töötlevas tööstuses 10 protsenti, teatas statistikaamet.
Statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul on tööstustoodang alates aprillist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud.
"Juunis võis mäetööstuses täheldada head kasvu nii turba tootmises kui ka kivide kaevandamises. Jätkus ka töötleva tööstuse toodangumahu kasv, mis oli seekord 10 protsenti. Erinevalt kahest eelnevast kuust ei olnud võrdlusbaas 2020. aastaga enam nii madal. Möödunud aasta juuniks oli koroonapandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord lõppenud ja võis märgata tööstuse taastumist," selgitas Bunder.
Tootmine suurenes ka enamikel töötleva tööstuse tegevusaladel.
Suurema osatähtsusega tööstusharudest näitasid kasvu puidu töötlemine 14,8 protsendiga ja metalltoodete 13,4 protsendiga, kummi- ja plasttoodete 38,7 protsendiga, elektriseadmete 21,4 protsendiga, toiduainete 2,1 protsendiga ning ehitusmaterjalide tootmine 27,1 protsendiga.
Vähenes aga elektroonikaseadmete tootmine, mida mõjutas ka kõrge võrdlusbaas ehk asjaolu, et 2020. aasta juuni näol oli tegemist poolaasta suurima toodangumahuga kuuga.
Töötleva tööstuse toodangust 67 protsenti müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim farmaatsia ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks võrreldes mulluse juuniga 16 protsenti ja müük siseturule 17 protsenti.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.
Energeetika valdkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes eelmise aasta juuniga 30 protsenti ja soojuse tootmine kolm protsenti.
### Response:
Juuni tööstustoodangu maht kasvas 11 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Voronja galerii skulptuuride aia konkursile esitas 43 kunstnikku 49 teost. Nende hulgas oli nii üksikuid skulptuure kui ka skulptuuride ansambleid. Kokku osales konkursil 67 skulptuuri, mille kogumaksumus oli kokku 376 229 eurot. Skulptuuride ostufond on EAS-i toel 50 000 eurot.
"Konkursist osavõtt oli üllatavalt suur ning väljapakutud teoste tase tõeliselt muljetavaldav. Nii lähenemiste kui ka materjalide rohkus näitab, kuivõrd erinevalt võib vabaõhu skulptuuri mõista. Žürii töö oli kõige selle tõttu meeldivalt raske, kuid saavutasime siiski selge üksmeele," iseloomustas Tartu kunstnike liidu esindaja Peeter Talvistu žürii tööd.
"Ka meid üllatas rohke osavõtt konkursist, mis annab omakorda märku sellest, et oleme skulptuuride pargi rajamisega õigel teel. Kunstiturul on skulptuuride osakaal võrreldes teiste kunstiliikidega väiksem ning autoritel napib võimalusi mahuliste teoste eksponeerimiseks," selgitasid Voronja galeristid skulptuuride pargi rajamise mõtet. "Voronja galerii missiooniks on läbi aastate olnud uute sihtgruppide kaasamine galeriisse ja seda eesmärki on ka edukalt täidetud. Voronja skulptuuride aed annab loodetavasti omapoolse panuse skulptuurituru elavdamisel. Eestlaste aedades võiks olla märksa rohkem skulptuure," lisasid galeristid.
Neljaliikmeline žürii koosseisus Peeter Talvistu (Tartu kunstnike liidu esindaja), Karin Bachmann (maastikuarhitekt), Elo Liiv (skulptor) ja Raul Oreškin (Voronja galerii esindaja) valis 49 teose seast välja üheksa:
Varvara & Mar "Tuulerütm"
Art Allmägi "Varesejaht"
Terje Ojaver "Põgenev kivi"
Jüri Ojaver "Meestepood"
Kaisa Eiche ja Urmo Mets "Kiik"
Ülo Kirt "Pesad"
Piret Müüripeal "Rõuk"
Mare Mikoff ja Al Paldrok "Tundmatu umbrohi"
Sander Raudsepp "Änimal"
Osa teostest saabub Voronja aeda juba sellel hooajal. Kõiki konkursiga väljavalitud objekte saab näha järgmisel, IX suvehooajal. Pärast seda saab Voronja galeriid külastada aastaringselt. | Voronja galerii skulptuuride aeda valiti välja üheksa uut teost | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Voronja galerii skulptuuride aia konkursile esitas 43 kunstnikku 49 teost. Nende hulgas oli nii üksikuid skulptuure kui ka skulptuuride ansambleid. Kokku osales konkursil 67 skulptuuri, mille kogumaksumus oli kokku 376 229 eurot. Skulptuuride ostufond on EAS-i toel 50 000 eurot.
"Konkursist osavõtt oli üllatavalt suur ning väljapakutud teoste tase tõeliselt muljetavaldav. Nii lähenemiste kui ka materjalide rohkus näitab, kuivõrd erinevalt võib vabaõhu skulptuuri mõista. Žürii töö oli kõige selle tõttu meeldivalt raske, kuid saavutasime siiski selge üksmeele," iseloomustas Tartu kunstnike liidu esindaja Peeter Talvistu žürii tööd.
"Ka meid üllatas rohke osavõtt konkursist, mis annab omakorda märku sellest, et oleme skulptuuride pargi rajamisega õigel teel. Kunstiturul on skulptuuride osakaal võrreldes teiste kunstiliikidega väiksem ning autoritel napib võimalusi mahuliste teoste eksponeerimiseks," selgitasid Voronja galeristid skulptuuride pargi rajamise mõtet. "Voronja galerii missiooniks on läbi aastate olnud uute sihtgruppide kaasamine galeriisse ja seda eesmärki on ka edukalt täidetud. Voronja skulptuuride aed annab loodetavasti omapoolse panuse skulptuurituru elavdamisel. Eestlaste aedades võiks olla märksa rohkem skulptuure," lisasid galeristid.
Neljaliikmeline žürii koosseisus Peeter Talvistu (Tartu kunstnike liidu esindaja), Karin Bachmann (maastikuarhitekt), Elo Liiv (skulptor) ja Raul Oreškin (Voronja galerii esindaja) valis 49 teose seast välja üheksa:
Varvara & Mar "Tuulerütm"
Art Allmägi "Varesejaht"
Terje Ojaver "Põgenev kivi"
Jüri Ojaver "Meestepood"
Kaisa Eiche ja Urmo Mets "Kiik"
Ülo Kirt "Pesad"
Piret Müüripeal "Rõuk"
Mare Mikoff ja Al Paldrok "Tundmatu umbrohi"
Sander Raudsepp "Änimal"
Osa teostest saabub Voronja aeda juba sellel hooajal. Kõiki konkursiga väljavalitud objekte saab näha järgmisel, IX suvehooajal. Pärast seda saab Voronja galeriid külastada aastaringselt.
### Response:
Voronja galerii skulptuuride aeda valiti välja üheksa uut teost |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | S1 klassi esimest sõitu asus juhtima Eero Madisson (KTM, Almaca Motosport), keda jälitas alguses klubikaaslane ajasõidu kiireim Alex Vetkin (Husqvarna), kellest mõned ringid hiljem pääses mööda avaetapil võidutsenud Patrick Pals (TM, Vihur Motosport), kuna Vetkin pidi tehnilistel põhjustel korraks peatuma. Sõidu teises pooles sai aga Pals oma tahtmise, kui ta Madissonist mööda pääses, aga viimane ei andnud alla, kuid esikohta enam tagasi võtta ei suutnud ja ta pidi Palsi järel teise kohaga leppima. Vetkin jäi esiduost maha lõpuks aga üle 20 sekundi.
Teist sõitu asus taas juhtima Madisson, kes heitles Vetkiniga terve sõidu ja lõpplahendus saabus alles eelviimases kurvis, kus Vetkin Madissonist mööda sai ja esimesena ruudulise lipu alt läbi kihutas. Palsi tsiklil tõrkus sidur, mis rikkus ta stardi ja noormees pääses sealt minema alles siis, kui konkurentidel juba pea pool ringi läbitud. Kiireima ringiaja teinud Pals suutis end lõpuks siiski kolmandaks sõita.
Samades sõitudes osalenud Open klassis sõitsid end esikolmikusse lätlane Kaspars Loss (KTM), Egert Põld (KTM, Äksi39Team) ja teine lätlane Valts Grigans (Husqvarna).
S4 klassis võitis avasõidu kindlalt ringrajalt tuttav kiire neiu Selyn Kazakova (Husqvarna, Vihur Motosport) leedulase Gediminas Jomantase (Husqvarna) ja klubikaaslase Sven Simulaski (Husqvarna) ees, kuid pidi teises sõidus leedulase paremust tunnistama, kuna kukkus sõidu alguses ja ei suutnud enam põhikonkurenti kätte saada. Simulask ületas lõpujoone taas kolmandana.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis etapi seega Jomantas Kazakova ja Simulaski ees.
Koos S4-ga sõitnud Street klassis oli esimene Erki Maripuu (KTM).
SM Junior arvestuses võidutses sarnaselt eelmisele etapile Mathias Vetkin (Husqvarna, Almaca Motosport) Rasmus Ebelmann (Husqvarna, Äksi39Team) ees. Rita-Liisa Mooses (Husqvarna, Eesti Motospordi Akadeemia) oli seekord kolmas.
Samades sõitudes osalenud SM Junior 65 klassis võidutses samuti eelmisel etapil võitnud kiire Venemaa tüdruku Elena Petrishina (Husqvarna) Robin Robert Moosese (KTM, Eesti Motospordi Akadeemia) ja Travis Siilaku (KTM, Almaca Motosport) ees.
Ainult asfaldiosal sõitnud SM65 klassis võitis aga Petrsishina kaasmaalaste Sofia Grigorieva ja Alexey Govyadinovi (mõlemad Husqvarna) ees.
Kõige väiksemas SM50 klassis sõitsid end poodiumile Dmitry Kopanov (Husqvarna) Venemaalt, Meribel Kask (Husqvarna, Almaca Motosport) ja eelmisel etapil võidutsenud venelane Makar Novichov (Husqvarna).
SuperQuad klassis läks esikoht aga mõlemad sõidud võitnud lätlasele Normunds Cirulisele (KTM), kellele järgnesid Estonian Supermoto Racing Team tiimi sõitjad Priit Kurg ja Roman Mägi (mõlemad Yamaha).
Eesti karikavõistluste arvestusse kuuluvas Pit 160 Open klassis võttis etapivõidu Kaarel Kikerpill (PitsterPro), teine oli Mihhail Bõstrov ja kolmas Heigo Enden. Pit18+ parim oli Gert Apri (PitsterPro) ja Pit Junioris Oliver Püüding (YCF).
Eesti meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 28. augustil Rapla kardirajal. | Alex Vetkin võitis Supermoto meistrivõistluste teise etapi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
S1 klassi esimest sõitu asus juhtima Eero Madisson (KTM, Almaca Motosport), keda jälitas alguses klubikaaslane ajasõidu kiireim Alex Vetkin (Husqvarna), kellest mõned ringid hiljem pääses mööda avaetapil võidutsenud Patrick Pals (TM, Vihur Motosport), kuna Vetkin pidi tehnilistel põhjustel korraks peatuma. Sõidu teises pooles sai aga Pals oma tahtmise, kui ta Madissonist mööda pääses, aga viimane ei andnud alla, kuid esikohta enam tagasi võtta ei suutnud ja ta pidi Palsi järel teise kohaga leppima. Vetkin jäi esiduost maha lõpuks aga üle 20 sekundi.
Teist sõitu asus taas juhtima Madisson, kes heitles Vetkiniga terve sõidu ja lõpplahendus saabus alles eelviimases kurvis, kus Vetkin Madissonist mööda sai ja esimesena ruudulise lipu alt läbi kihutas. Palsi tsiklil tõrkus sidur, mis rikkus ta stardi ja noormees pääses sealt minema alles siis, kui konkurentidel juba pea pool ringi läbitud. Kiireima ringiaja teinud Pals suutis end lõpuks siiski kolmandaks sõita.
Samades sõitudes osalenud Open klassis sõitsid end esikolmikusse lätlane Kaspars Loss (KTM), Egert Põld (KTM, Äksi39Team) ja teine lätlane Valts Grigans (Husqvarna).
S4 klassis võitis avasõidu kindlalt ringrajalt tuttav kiire neiu Selyn Kazakova (Husqvarna, Vihur Motosport) leedulase Gediminas Jomantase (Husqvarna) ja klubikaaslase Sven Simulaski (Husqvarna) ees, kuid pidi teises sõidus leedulase paremust tunnistama, kuna kukkus sõidu alguses ja ei suutnud enam põhikonkurenti kätte saada. Simulask ületas lõpujoone taas kolmandana.
Kahe sõidu kokkuvõttes võitis etapi seega Jomantas Kazakova ja Simulaski ees.
Koos S4-ga sõitnud Street klassis oli esimene Erki Maripuu (KTM).
SM Junior arvestuses võidutses sarnaselt eelmisele etapile Mathias Vetkin (Husqvarna, Almaca Motosport) Rasmus Ebelmann (Husqvarna, Äksi39Team) ees. Rita-Liisa Mooses (Husqvarna, Eesti Motospordi Akadeemia) oli seekord kolmas.
Samades sõitudes osalenud SM Junior 65 klassis võidutses samuti eelmisel etapil võitnud kiire Venemaa tüdruku Elena Petrishina (Husqvarna) Robin Robert Moosese (KTM, Eesti Motospordi Akadeemia) ja Travis Siilaku (KTM, Almaca Motosport) ees.
Ainult asfaldiosal sõitnud SM65 klassis võitis aga Petrsishina kaasmaalaste Sofia Grigorieva ja Alexey Govyadinovi (mõlemad Husqvarna) ees.
Kõige väiksemas SM50 klassis sõitsid end poodiumile Dmitry Kopanov (Husqvarna) Venemaalt, Meribel Kask (Husqvarna, Almaca Motosport) ja eelmisel etapil võidutsenud venelane Makar Novichov (Husqvarna).
SuperQuad klassis läks esikoht aga mõlemad sõidud võitnud lätlasele Normunds Cirulisele (KTM), kellele järgnesid Estonian Supermoto Racing Team tiimi sõitjad Priit Kurg ja Roman Mägi (mõlemad Yamaha).
Eesti karikavõistluste arvestusse kuuluvas Pit 160 Open klassis võttis etapivõidu Kaarel Kikerpill (PitsterPro), teine oli Mihhail Bõstrov ja kolmas Heigo Enden. Pit18+ parim oli Gert Apri (PitsterPro) ja Pit Junioris Oliver Püüding (YCF).
Eesti meistrivõistluste järgmine etapp sõidetakse 28. augustil Rapla kardirajal.
### Response:
Alex Vetkin võitis Supermoto meistrivõistluste teise etapi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Delfi toodetud dokumentaalfilmi "Riigikogu direktor" režissöör on Toomas Lepp ja stsenarist Hannes Rumm.
Lepa ja Rummu tandemi pani kokku Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, kelle idee ka see film oli, rääkis dokumentaalfilmi stsenarist Hannes Rumm Vikerraadio hommikusaates.
Nugis oli põnev ja huvitav isiksus, ütles Rumm, lubades, et seda saab ka filmis näha. "Ülo Nugise loo kaudu oleme püüdnud lahti rääkida ka taasiseseisvumise loo," lisas ta.
Nugis oli stsenaristi sõnul alati tööle keskendunud, eraelust ta avalikult ei rääkinud. Selle tõttu ongi tema isiklikku poolt, näiteks relva kandmist, huvitav avastada, selgitas Rumm.
Filmi tehes veendusin, et iseseisvuse taastamine oli kollektiivne saavutus, ütles Rumm.
Nugise valimine ülemnõukogu esimeheks oli dramaatiline, alla jäänud Marju Lauristin ei võtnud seda kergelt, kuid hiljem töötasid nad tulemuslikult koos, ütles Rumm.
Ülemnõukogu oli Nugise juhtimisel päris parlament, töövõimeline seadusandlik kogu, märkis Rumm. Muu hulgas algas sealt ka omandireformi kavandamine.
Nugise juhiomadusi erinevate nõukogudeaegsete organisatsioonide direktorina on raske tagantjärele hinnata, on erinevaid mälestusi. Aga näiteks Estoplasti töötajad, keda Rumm filmi tarvis usutles, ei kuulnud teda kunagi karjumas nagu see kuvand ehk oli.
Tulekul on ka Hannes Rummu raamat Ülo Nugisest. Käsikiri valmib suve lõpuks ja raamat peaks ilmuma jõuludeks, ütles Rumm. | Iseseisvuse taastamise 30. aastapäevaks valmib dokfilm Ülo Nugisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Delfi toodetud dokumentaalfilmi "Riigikogu direktor" režissöör on Toomas Lepp ja stsenarist Hannes Rumm.
Lepa ja Rummu tandemi pani kokku Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, kelle idee ka see film oli, rääkis dokumentaalfilmi stsenarist Hannes Rumm Vikerraadio hommikusaates.
Nugis oli põnev ja huvitav isiksus, ütles Rumm, lubades, et seda saab ka filmis näha. "Ülo Nugise loo kaudu oleme püüdnud lahti rääkida ka taasiseseisvumise loo," lisas ta.
Nugis oli stsenaristi sõnul alati tööle keskendunud, eraelust ta avalikult ei rääkinud. Selle tõttu ongi tema isiklikku poolt, näiteks relva kandmist, huvitav avastada, selgitas Rumm.
Filmi tehes veendusin, et iseseisvuse taastamine oli kollektiivne saavutus, ütles Rumm.
Nugise valimine ülemnõukogu esimeheks oli dramaatiline, alla jäänud Marju Lauristin ei võtnud seda kergelt, kuid hiljem töötasid nad tulemuslikult koos, ütles Rumm.
Ülemnõukogu oli Nugise juhtimisel päris parlament, töövõimeline seadusandlik kogu, märkis Rumm. Muu hulgas algas sealt ka omandireformi kavandamine.
Nugise juhiomadusi erinevate nõukogudeaegsete organisatsioonide direktorina on raske tagantjärele hinnata, on erinevaid mälestusi. Aga näiteks Estoplasti töötajad, keda Rumm filmi tarvis usutles, ei kuulnud teda kunagi karjumas nagu see kuvand ehk oli.
Tulekul on ka Hannes Rummu raamat Ülo Nugisest. Käsikiri valmib suve lõpuks ja raamat peaks ilmuma jõuludeks, ütles Rumm.
### Response:
Iseseisvuse taastamise 30. aastapäevaks valmib dokfilm Ülo Nugisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reutersi andmetel on Arabica kohvi hind viimase aasta jooksul kahekordistunud.
Selveri poeketi ostudirektori Katrin Riisalu sõnul võib paari kuu jooksul kohvi keskmine hinnatõus poelettidel olla kuus kuni 11 protsenti. Hinnatõusu on oodata nii Arabica kui ka Robusta kohvisortide seas.
"Näiteks presskannu kohvi, kui ta muidu maksab kuskil 4.50, siis ta võib hakata maksma 4.90. Hinnatõus võib olla kuskil 40 senti paki pealt. Kilo pealt umbes sama, kümme protsenti, sellega peaks tarbija arvestama. Augustist on osadel sortidel juba hinnad tõusnud," rääkis Riisalu.
Pauligi kommertsdirektori Rainer Tammeti sõnul nähti juba eelmise aasta lõpus maailmaturul kohvihindade tõusu.
"Kui vaadat pikema ajalisemat trendi siis kohvi hind on olnud suhteliselt madal, aga ülemaailmselt on kohvi tarbimine kasvus, kaks protsenti. Mis tähendab et nõudlus on olnud suurem ja kohvikasvatamine ei ole selle järgi tulnud," selgitas Tammet. "See on olnud pikema ajalisem probleem, seda on ka maaimas ette nähtud, et kohvi hind läheb üles. Miks pole järgi jõudnud on sellepärast, et kohv on suhteliselt odav ja põllumeestele, kes kohviga tegelevad, ei ole olnud väga atraktiivne laiendada oma farme ja kasvatuspiirkondi."
2020. alguses langes ajutiselt kohvi tarbimine, sest toitlustuskohad olid sunnitud koroonakriisi tõttu end sulgema. "Tegelik seis tooraine osas selgub oktoobris, siis on näha, kui palju kohvipuid on kahjustunud. Kõrgem hind on õiglasem ka põllumeestele, et istandusi laiendada ja saadavust parandada," ütles Tammet.
Kui hinnatõus mõjutab eelkõige maaletoojaid ja poekette, siis toidukohad hindu selle võrra tõstma ei rutta. Reval Cafe tegevjuhi Renee Treifeldti sõnul tooraine hinnatõus kohvikutes kajastust ei leia.
"Kui väga paljud hinnad täna on tõusnud, siis kohvi hind on pigem püsiv, me ei näe isegi võimalust, et seda väga palju saaks tõsta, sest inimesed ikka väga vaatavad hindu," ütles ta. | Kohvi jaehinna tõus võib küündida 10 protsendini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reutersi andmetel on Arabica kohvi hind viimase aasta jooksul kahekordistunud.
Selveri poeketi ostudirektori Katrin Riisalu sõnul võib paari kuu jooksul kohvi keskmine hinnatõus poelettidel olla kuus kuni 11 protsenti. Hinnatõusu on oodata nii Arabica kui ka Robusta kohvisortide seas.
"Näiteks presskannu kohvi, kui ta muidu maksab kuskil 4.50, siis ta võib hakata maksma 4.90. Hinnatõus võib olla kuskil 40 senti paki pealt. Kilo pealt umbes sama, kümme protsenti, sellega peaks tarbija arvestama. Augustist on osadel sortidel juba hinnad tõusnud," rääkis Riisalu.
Pauligi kommertsdirektori Rainer Tammeti sõnul nähti juba eelmise aasta lõpus maailmaturul kohvihindade tõusu.
"Kui vaadat pikema ajalisemat trendi siis kohvi hind on olnud suhteliselt madal, aga ülemaailmselt on kohvi tarbimine kasvus, kaks protsenti. Mis tähendab et nõudlus on olnud suurem ja kohvikasvatamine ei ole selle järgi tulnud," selgitas Tammet. "See on olnud pikema ajalisem probleem, seda on ka maaimas ette nähtud, et kohvi hind läheb üles. Miks pole järgi jõudnud on sellepärast, et kohv on suhteliselt odav ja põllumeestele, kes kohviga tegelevad, ei ole olnud väga atraktiivne laiendada oma farme ja kasvatuspiirkondi."
2020. alguses langes ajutiselt kohvi tarbimine, sest toitlustuskohad olid sunnitud koroonakriisi tõttu end sulgema. "Tegelik seis tooraine osas selgub oktoobris, siis on näha, kui palju kohvipuid on kahjustunud. Kõrgem hind on õiglasem ka põllumeestele, et istandusi laiendada ja saadavust parandada," ütles Tammet.
Kui hinnatõus mõjutab eelkõige maaletoojaid ja poekette, siis toidukohad hindu selle võrra tõstma ei rutta. Reval Cafe tegevjuhi Renee Treifeldti sõnul tooraine hinnatõus kohvikutes kajastust ei leia.
"Kui väga paljud hinnad täna on tõusnud, siis kohvi hind on pigem püsiv, me ei näe isegi võimalust, et seda väga palju saaks tõsta, sest inimesed ikka väga vaatavad hindu," ütles ta.
### Response:
Kohvi jaehinna tõus võib küündida 10 protsendini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Venemaa riiklik gaasifirma Gazprom on suve jooksul hooldustöid teostanud mitmel Euroopa-suunalisel gaasijuhtmel. Maagaasi müük on toimunud Saksamaal ja Austrias paiknevatest mahutitest.
Ida-Soome ülikooli adjunktprofessor Andrei Belõi selgitas ERR-ile, et tegemist võib olla tahtlikult tekitatud tarneraskustega.
"See ei ole varjatud, et Gazprom ja ka Saksamaa ettevõtted hoiatavad, et on tulemas hooajalised hooldustööd. Nii vihjavad nad, et veel üks torujuhe on alati kasulik," rääkis Belõi. "Küsimus, mis meie vaatlejatel on tekkinud on, et miks Jamali-Europa ja Nord Stream 1 torujuhtmel tehakse hooldustöid samaaegselt. See tundub küsitav arvestades maagaasi tarneraskusi Euroopas."
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et tarneraskusi tekitades üritab Venemaa Nord Stream 2 jaoks kindlustada võimalikult soodsat regulatsiooni.
"Nii Nord Stream 1 kui Nord Stream 2 torjuhtmed tõenäoliselt on selle aasta lõpuks tegelikkus. Siit algab sisuliselt uus etapp Euroopa ja Venemaa suhetes, mis puudutab energiapoliitikat. Üks oluline tegur, mis võib olla mitte kohe, aga tulevikus rolli mängida võib on, et Saksamaal 26. septembril leiavad aset parlamendivalimised. Nord Stream 2 suhtes väga kriitilisel seisukohal olevad rohelised on sisuliset ikkagi võrdsed praegu kristlike demokraatidega. Tuleb väga tihe võitlus ja kui rohelised peaksid võitma siis on väga huvitav näha kuidas Saksamaa valitsus suhtub Nord Streami projekti," selgitas Mihkelson.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et tarneraskusi Eestis ei ole. Eesti maagaas pärineb põhiliselt Läti hoidlast. Praegu toimub seal tavapärane talve suuremateks tarbimismahtudeks valmistumine.
Läti looduslik gaasihoidla on olnud kasutusel aastakümneid ja selle varud on tarbimisega võrreldes väga suured.
"Meil on ju Balti riikides olemas juba mitmed aastad Leedus LNG terminal. Selle terminali kaudu saab ka gaasi sisse tuua ja seda ka tehakse," ütles Köster. "Tegelikult on nii, et seal Läti hoidlas ei ole mitte ainult kõik Venemaa gaas. Seal on erinevat gaasi, kindlasti ka seda gaasi, mis on tulnud tankeritega Leetu, siis tehtud vedelast gaasist jälle tavaline gaas, pandud see torusse ja ka sellist gaasi on läti hoidlas. Leedukad on ise reklaaminud, et kui on vajadus, siis Leedu impordi terminali kaudu saab jooksvalt ära toita kõik Balti riigid. Ma arvan meil muretsemiseks suurt põhjust ei ole." | Eestit Venemaa gaasiekspordi mahu vähenemine ei ähvarda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Venemaa riiklik gaasifirma Gazprom on suve jooksul hooldustöid teostanud mitmel Euroopa-suunalisel gaasijuhtmel. Maagaasi müük on toimunud Saksamaal ja Austrias paiknevatest mahutitest.
Ida-Soome ülikooli adjunktprofessor Andrei Belõi selgitas ERR-ile, et tegemist võib olla tahtlikult tekitatud tarneraskustega.
"See ei ole varjatud, et Gazprom ja ka Saksamaa ettevõtted hoiatavad, et on tulemas hooajalised hooldustööd. Nii vihjavad nad, et veel üks torujuhe on alati kasulik," rääkis Belõi. "Küsimus, mis meie vaatlejatel on tekkinud on, et miks Jamali-Europa ja Nord Stream 1 torujuhtmel tehakse hooldustöid samaaegselt. See tundub küsitav arvestades maagaasi tarneraskusi Euroopas."
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et tarneraskusi tekitades üritab Venemaa Nord Stream 2 jaoks kindlustada võimalikult soodsat regulatsiooni.
"Nii Nord Stream 1 kui Nord Stream 2 torjuhtmed tõenäoliselt on selle aasta lõpuks tegelikkus. Siit algab sisuliselt uus etapp Euroopa ja Venemaa suhetes, mis puudutab energiapoliitikat. Üks oluline tegur, mis võib olla mitte kohe, aga tulevikus rolli mängida võib on, et Saksamaal 26. septembril leiavad aset parlamendivalimised. Nord Stream 2 suhtes väga kriitilisel seisukohal olevad rohelised on sisuliset ikkagi võrdsed praegu kristlike demokraatidega. Tuleb väga tihe võitlus ja kui rohelised peaksid võitma siis on väga huvitav näha kuidas Saksamaa valitsus suhtub Nord Streami projekti," selgitas Mihkelson.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et tarneraskusi Eestis ei ole. Eesti maagaas pärineb põhiliselt Läti hoidlast. Praegu toimub seal tavapärane talve suuremateks tarbimismahtudeks valmistumine.
Läti looduslik gaasihoidla on olnud kasutusel aastakümneid ja selle varud on tarbimisega võrreldes väga suured.
"Meil on ju Balti riikides olemas juba mitmed aastad Leedus LNG terminal. Selle terminali kaudu saab ka gaasi sisse tuua ja seda ka tehakse," ütles Köster. "Tegelikult on nii, et seal Läti hoidlas ei ole mitte ainult kõik Venemaa gaas. Seal on erinevat gaasi, kindlasti ka seda gaasi, mis on tulnud tankeritega Leetu, siis tehtud vedelast gaasist jälle tavaline gaas, pandud see torusse ja ka sellist gaasi on läti hoidlas. Leedukad on ise reklaaminud, et kui on vajadus, siis Leedu impordi terminali kaudu saab jooksvalt ära toita kõik Balti riigid. Ma arvan meil muretsemiseks suurt põhjust ei ole."
### Response:
Eestit Venemaa gaasiekspordi mahu vähenemine ei ähvarda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Laagri peatuskoht ja ülekäik on kohalike poolt üsna intensiivse kasutusega, uue raja lisamine olemasolevale ülekäigule ei tulnud seetõttu ohutuse vaatest kõne allagi ning seetõttu otsustati tunneli ehitamise kasuks," ütles Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin.
Arvestades liiklejate hulka ja kasutusmugavust rajatakse olemasoleva ülekäigu asemele viie meetri laiune tunnel.
"Tunneli rajamisel on arvestatud kõikide liiklejagruppidega võrdselt, seal on eraldi rada jalgratturitele ja jalakäijatele," ütles Vjatkin.
Tunnelist viivad juurdepääsud nii olemasolevale platvormile kui Pärnu maantee poole rajatavale uuele platvormile.
Kuna peatuskohta saabuvad paljud inimesed jalgrattaga, kes soovivad edasi liikuda rongiga, siis rajatakse mõlemale poole raudteed eraldi katusealusega varustatud jalgrattaparklad. Autoga liiklejad saavad kasutada juba rajatud "reisi ja pargi" parklat.
Ehitushanke pakkumiste esitamise tähtaeg on septembri keskpaigas. Eduka hankemenetluse järel soovib Eesti Raudtee koheselt sõlmida ehituslepingu ja alustada töödega. Kogu kompleks peaks valmima järgmise aasta suvel.
Teise peatee rajamisega seonduvalt on lähiajal töösse minemas ka Pääsküla jõe raudteesilla rekonstrueerimine ning Topi olemasoleva viadukti kõrvale uue viadukti rajamine. Raudteetööd uue raja ehituseks algavad samuti käesoleval sügisel.
"Kõik need ehitustööd häirivad mingil määral nii jalakäijate kui autoliiklejate igapäevaseid liikumisteid, seetõttu palume juba ette vabandust ning loodame kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ja erilist valvsust ehitustööde piirkonnas," lisas Vjatkin.
Tunneli ja platvormi rajamine on üks osa suuremast eesmärgist, milleks on Pääsküla ja Keila jaamade vahele teise peatee rajamine. | Laagri rongijaam saab uue ooteplatvormi ja jalakäijate tunneli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Laagri peatuskoht ja ülekäik on kohalike poolt üsna intensiivse kasutusega, uue raja lisamine olemasolevale ülekäigule ei tulnud seetõttu ohutuse vaatest kõne allagi ning seetõttu otsustati tunneli ehitamise kasuks," ütles Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin.
Arvestades liiklejate hulka ja kasutusmugavust rajatakse olemasoleva ülekäigu asemele viie meetri laiune tunnel.
"Tunneli rajamisel on arvestatud kõikide liiklejagruppidega võrdselt, seal on eraldi rada jalgratturitele ja jalakäijatele," ütles Vjatkin.
Tunnelist viivad juurdepääsud nii olemasolevale platvormile kui Pärnu maantee poole rajatavale uuele platvormile.
Kuna peatuskohta saabuvad paljud inimesed jalgrattaga, kes soovivad edasi liikuda rongiga, siis rajatakse mõlemale poole raudteed eraldi katusealusega varustatud jalgrattaparklad. Autoga liiklejad saavad kasutada juba rajatud "reisi ja pargi" parklat.
Ehitushanke pakkumiste esitamise tähtaeg on septembri keskpaigas. Eduka hankemenetluse järel soovib Eesti Raudtee koheselt sõlmida ehituslepingu ja alustada töödega. Kogu kompleks peaks valmima järgmise aasta suvel.
Teise peatee rajamisega seonduvalt on lähiajal töösse minemas ka Pääsküla jõe raudteesilla rekonstrueerimine ning Topi olemasoleva viadukti kõrvale uue viadukti rajamine. Raudteetööd uue raja ehituseks algavad samuti käesoleval sügisel.
"Kõik need ehitustööd häirivad mingil määral nii jalakäijate kui autoliiklejate igapäevaseid liikumisteid, seetõttu palume juba ette vabandust ning loodame kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist ja erilist valvsust ehitustööde piirkonnas," lisas Vjatkin.
Tunneli ja platvormi rajamine on üks osa suuremast eesmärgist, milleks on Pääsküla ja Keila jaamade vahele teise peatee rajamine.
### Response:
Laagri rongijaam saab uue ooteplatvormi ja jalakäijate tunneli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vestlusteemad võib jagada kolme rühma ja esimene neist on poliitiline. Meil on olnud Ühendriikidega strateegiline partnerlus alates 2008. aastast. Kuid loomulikult on pea kõik selle aja jooksul muutunud. Ja see strateegiline partnerlus tuleb lahendada uuel tasemel," ütles välisminister Dmõtro Kuleba.
Ministri sõnul arutatakse teises rühmas Donbassi ja Krimmi küsimusi.
"Kuhu ja kuidas me seal liigume. Arutasime mitmeid väga konkreetseid ideid, seni ei saa ma neid jagada," ütles Ukraina välisministeeriumi juht.
"Kolmas on muidugi majandus. Me ei varja asjaolu, et tahame näha Ukraina majanduses rohkem Ameerika raha, eriti meie majanduse strateegilistes sektorites. Valmistame visiidi jaoks ette konkreetseid projekte koos nimede, numbrite ja rakendamise kuupäevadega, mille esitame Ameerika poolele kaalumiseks," rääkis Kuleba. | Biden ja Zelenskõi kohtuvad augusti lõpus Washingtonis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vestlusteemad võib jagada kolme rühma ja esimene neist on poliitiline. Meil on olnud Ühendriikidega strateegiline partnerlus alates 2008. aastast. Kuid loomulikult on pea kõik selle aja jooksul muutunud. Ja see strateegiline partnerlus tuleb lahendada uuel tasemel," ütles välisminister Dmõtro Kuleba.
Ministri sõnul arutatakse teises rühmas Donbassi ja Krimmi küsimusi.
"Kuhu ja kuidas me seal liigume. Arutasime mitmeid väga konkreetseid ideid, seni ei saa ma neid jagada," ütles Ukraina välisministeeriumi juht.
"Kolmas on muidugi majandus. Me ei varja asjaolu, et tahame näha Ukraina majanduses rohkem Ameerika raha, eriti meie majanduse strateegilistes sektorites. Valmistame visiidi jaoks ette konkreetseid projekte koos nimede, numbrite ja rakendamise kuupäevadega, mille esitame Ameerika poolele kaalumiseks," rääkis Kuleba.
### Response:
Biden ja Zelenskõi kohtuvad augusti lõpus Washingtonis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäevast alates testiti enam kui 11 miljonit inimest, mis tähendab, et "pea kõik linna elanikud", välja arvatud alla kuue aasta vanused lapsed ja välismaal puhkamas olevad tudengid, vahendas riiklik uudisteagentuur Xinhua Wuhani kõrge ametniku Li Tao sõnu.
Xinhua teatas, et laupäeval oli linnas registreeritud 37 kohalikult levinud koroonajuhtumit ja viimases massitestis leiti 41 kodumaist haigustunnusteta viiruskandjat. Eelmisel nädalal leiti Wuhanis tegutsevate migrantidest võõrtöötajate seast seitse nakatumist.
Ametivõimud mobiliseerisid testimiskampaania jaoks kiiresti üle 28 000 tervishoiutöötaja ja avasid 2800 testimispunkti.
Hiina viis kodumaised juhtumid linnas võimude väitel praktiliselt nulli pärast koroonaviiruse esmakordset ilmnemist linnas 2019. aasta lõpus. Kiiresti rakendatud meetmed võimaldasid majandusel ja kogu elul normaalseks taastuda. | Wuhan korraldas kõigi linnaelanike COVID-19 testimise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäevast alates testiti enam kui 11 miljonit inimest, mis tähendab, et "pea kõik linna elanikud", välja arvatud alla kuue aasta vanused lapsed ja välismaal puhkamas olevad tudengid, vahendas riiklik uudisteagentuur Xinhua Wuhani kõrge ametniku Li Tao sõnu.
Xinhua teatas, et laupäeval oli linnas registreeritud 37 kohalikult levinud koroonajuhtumit ja viimases massitestis leiti 41 kodumaist haigustunnusteta viiruskandjat. Eelmisel nädalal leiti Wuhanis tegutsevate migrantidest võõrtöötajate seast seitse nakatumist.
Ametivõimud mobiliseerisid testimiskampaania jaoks kiiresti üle 28 000 tervishoiutöötaja ja avasid 2800 testimispunkti.
Hiina viis kodumaised juhtumid linnas võimude väitel praktiliselt nulli pärast koroonaviiruse esmakordset ilmnemist linnas 2019. aasta lõpus. Kiiresti rakendatud meetmed võimaldasid majandusel ja kogu elul normaalseks taastuda.
### Response:
Wuhan korraldas kõigi linnaelanike COVID-19 testimise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Iraani ajakirjandus spekuleeris juba kaua Mokhberi määramisega sellele ametikohale.
Mokhber on juhtinud aastaid Setadi ehk Imaam Khomeini korralduste sihtasutust. Asutuse nimi viitab islamivabariigi rajajale ajatolla Ruhollah Khomeinile.
Mokhberi määras aastal 2007 sellele ametikohale riigi kõrgeim usujuht ajatolla Ali Khamenei, enne seda töötas ta mitmetel ametikohtades Khuzestani provintsis.
1980. aastate lõpus asutatud Setadi algsed varad pärinevad eraomandi võõrandamisest pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni. Sestsaati on sihtasutusest saanud hiigel äriimpeerium, mille alla kuuluvad igas vallas, sealhulgas ka tervishoiusektoris tegutsevad ettevõtted.
Setadile kuuluv Barekati sihtasutus tootis Iraani esimese koroonaviiruse vaktsiini, mis sai juunis erakorralise kasutusloa.
USA rahandusministeerium lisas nii Setadi, kui Mokhberi jaanuaris musta nimekirja. Washingtoni sõnul on Setadil "osalus pea kõigis Iraani majandussektorites, sealhulgas energia-, telekomi- ja finantsteenuste sektoris".
Hassan Rouhanilt ameti üle võtnud Raisi andis neljapäeval parlamendi ees ametivande ning peab kahe nädala jooksul esitama oma valitsuse koosseisu. Lääs on kritiseerinud Iraani kohtusüsteemi endist juhti, süüdistades teda inimõiguste rikkumises ning USA lisas ta 2019. aastal sanktsiooninimekirja.
Oma kabinetiülemaks määras Raisi endise kohtute kõneisiku Gholamhossein Esmaili, kes on EL-i sanktsiooninimekirjas.
Esimest korda pandi ta musta nimekirja 2011. aastal Iraani vanglate ülemana "tõsiste inimõigusrikkumiste eest".
Raisi ametiajal hakkab võim koonduma konservatiivide kätte, kes võitsid ka 2020. aasta parlamendivalimised, kus paljud mõõdukad ja reformimeelsed kandidaadid diskvalifitseeriti.
Pühapäeval valiti Teherani linnapeaks ultrakonservatiivne parlamendiliige ja tänavuste presidendivalimiste kandidaat Alireza Zakani, teatas riiklik uudisteagentuur IRNA. Ta sai häälteenamuse linnavolikogus, kus on ülekaalus konservatiivid, kuid ei saa asuda ametisse enne taandumist parlamendist. Tema eelkäijaks oli pika staažiga riigiametnik Pirouz Hanachi, keda peeti reformimeelsete liitlaseks.
Zakani oli seadusandja aastatel 2004-2016 ja pääses parlamenti uuesti ka pärast 2020. aasta valimisi. Ta on 55-aastane meditsiiniprofessor, kes presidendivalimiste konkurentsis Raisiga välja langes. | Iraani asepresidendiks saab USA mustas nimekirjas olev Mokhber | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Iraani ajakirjandus spekuleeris juba kaua Mokhberi määramisega sellele ametikohale.
Mokhber on juhtinud aastaid Setadi ehk Imaam Khomeini korralduste sihtasutust. Asutuse nimi viitab islamivabariigi rajajale ajatolla Ruhollah Khomeinile.
Mokhberi määras aastal 2007 sellele ametikohale riigi kõrgeim usujuht ajatolla Ali Khamenei, enne seda töötas ta mitmetel ametikohtades Khuzestani provintsis.
1980. aastate lõpus asutatud Setadi algsed varad pärinevad eraomandi võõrandamisest pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni. Sestsaati on sihtasutusest saanud hiigel äriimpeerium, mille alla kuuluvad igas vallas, sealhulgas ka tervishoiusektoris tegutsevad ettevõtted.
Setadile kuuluv Barekati sihtasutus tootis Iraani esimese koroonaviiruse vaktsiini, mis sai juunis erakorralise kasutusloa.
USA rahandusministeerium lisas nii Setadi, kui Mokhberi jaanuaris musta nimekirja. Washingtoni sõnul on Setadil "osalus pea kõigis Iraani majandussektorites, sealhulgas energia-, telekomi- ja finantsteenuste sektoris".
Hassan Rouhanilt ameti üle võtnud Raisi andis neljapäeval parlamendi ees ametivande ning peab kahe nädala jooksul esitama oma valitsuse koosseisu. Lääs on kritiseerinud Iraani kohtusüsteemi endist juhti, süüdistades teda inimõiguste rikkumises ning USA lisas ta 2019. aastal sanktsiooninimekirja.
Oma kabinetiülemaks määras Raisi endise kohtute kõneisiku Gholamhossein Esmaili, kes on EL-i sanktsiooninimekirjas.
Esimest korda pandi ta musta nimekirja 2011. aastal Iraani vanglate ülemana "tõsiste inimõigusrikkumiste eest".
Raisi ametiajal hakkab võim koonduma konservatiivide kätte, kes võitsid ka 2020. aasta parlamendivalimised, kus paljud mõõdukad ja reformimeelsed kandidaadid diskvalifitseeriti.
Pühapäeval valiti Teherani linnapeaks ultrakonservatiivne parlamendiliige ja tänavuste presidendivalimiste kandidaat Alireza Zakani, teatas riiklik uudisteagentuur IRNA. Ta sai häälteenamuse linnavolikogus, kus on ülekaalus konservatiivid, kuid ei saa asuda ametisse enne taandumist parlamendist. Tema eelkäijaks oli pika staažiga riigiametnik Pirouz Hanachi, keda peeti reformimeelsete liitlaseks.
Zakani oli seadusandja aastatel 2004-2016 ja pääses parlamenti uuesti ka pärast 2020. aasta valimisi. Ta on 55-aastane meditsiiniprofessor, kes presidendivalimiste konkurentsis Raisiga välja langes.
### Response:
Iraani asepresidendiks saab USA mustas nimekirjas olev Mokhber |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Rwanda ja Mosambiigi võitlejad vallutasid Mocimboa da Praia sadamalinna, mis oli üle kahe aasta mässuliste kantsiks," säutsus Rwanda kaitsevägi.
Vägede kõneisik Ronald Rwivanga kinnitas seda AFP-le, öeldes, "Jah, (Mocimboa da Praia) langes".
Mässulised tegid 2017. aasta oktoobris sadamalinnast esimesed rünnakud ning sestsaati oli Mocimboa da Praia Islamiliiduga (IS) seotud mässuliste rühmituse Al-Shabaab peakorteriks.
Mocimboa da Praia "oli mässuliste viimane kants ning võitluse esimene faas lõppes islamistide minemakihutamisega," ütles Rwivanga tekstisõnumis.
Rwanda saatis juulis Mosambiigi armee toetuseks 1000 sõdurit, et saada uuesti kontrolli alla riigi põhjaosas asuv Cabo Delgado provints, kus asub üks Aafrika suurimaid vedelgaasi maardlaid.
Rwanda armee teatas läinud nädalal esimestest edusammudest võitluses mässulistega, öeldes, et nad aitasid Mosambiigi armeel taastada kontrolli Awasse üle, mis on väike, aga strateegilise tähtsusega asum Mocimboa da Praia lähedal.
"Jätkame julgeolekuoperatsioonidega, et need piirkonnad täielikult terroristidest abastada ja lubada Mosambiigi ja Rwanda vägedel stabiliseerimisoperatsioonidega alustada, et inimesed saaksid lõpuks oma kodudesse naasta ja ettevõtted saaksid uksed avada," rääkis Rwivanga.
USA välisministeerium lisas reedel terroristide musta nimekirja viis Aafrika džihadistlike rühmituste juhti, lõigates ära nende ligipääsu mis tahes varadele ja rahaallikatele, mis neil Ühendriikides võivad olla.
Mosambiigi Islamiriigi haru komandör Bonomade Machude Omar pandi musta nimekirja märtsis Palma linnas Amarula hotelli vastu sooritatud rünnaku juhtimise pärast, teatas välisminister Antony Blinken avalduses.
Amarula hotellirünnakus tapeti vähemalt kümmekond inimest ning üle 8000 põhenes. Samuti on Omar vastutav teiste Mosambiigis ja Tansaanias toimunud rünnakute pärast, märkis Blinken. | Rwanda ja Mosambiigi väed hõivasid džihadistide kantsi Mocimboa da Praia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Rwanda ja Mosambiigi võitlejad vallutasid Mocimboa da Praia sadamalinna, mis oli üle kahe aasta mässuliste kantsiks," säutsus Rwanda kaitsevägi.
Vägede kõneisik Ronald Rwivanga kinnitas seda AFP-le, öeldes, "Jah, (Mocimboa da Praia) langes".
Mässulised tegid 2017. aasta oktoobris sadamalinnast esimesed rünnakud ning sestsaati oli Mocimboa da Praia Islamiliiduga (IS) seotud mässuliste rühmituse Al-Shabaab peakorteriks.
Mocimboa da Praia "oli mässuliste viimane kants ning võitluse esimene faas lõppes islamistide minemakihutamisega," ütles Rwivanga tekstisõnumis.
Rwanda saatis juulis Mosambiigi armee toetuseks 1000 sõdurit, et saada uuesti kontrolli alla riigi põhjaosas asuv Cabo Delgado provints, kus asub üks Aafrika suurimaid vedelgaasi maardlaid.
Rwanda armee teatas läinud nädalal esimestest edusammudest võitluses mässulistega, öeldes, et nad aitasid Mosambiigi armeel taastada kontrolli Awasse üle, mis on väike, aga strateegilise tähtsusega asum Mocimboa da Praia lähedal.
"Jätkame julgeolekuoperatsioonidega, et need piirkonnad täielikult terroristidest abastada ja lubada Mosambiigi ja Rwanda vägedel stabiliseerimisoperatsioonidega alustada, et inimesed saaksid lõpuks oma kodudesse naasta ja ettevõtted saaksid uksed avada," rääkis Rwivanga.
USA välisministeerium lisas reedel terroristide musta nimekirja viis Aafrika džihadistlike rühmituste juhti, lõigates ära nende ligipääsu mis tahes varadele ja rahaallikatele, mis neil Ühendriikides võivad olla.
Mosambiigi Islamiriigi haru komandör Bonomade Machude Omar pandi musta nimekirja märtsis Palma linnas Amarula hotelli vastu sooritatud rünnaku juhtimise pärast, teatas välisminister Antony Blinken avalduses.
Amarula hotellirünnakus tapeti vähemalt kümmekond inimest ning üle 8000 põhenes. Samuti on Omar vastutav teiste Mosambiigis ja Tansaanias toimunud rünnakute pärast, märkis Blinken.
### Response:
Rwanda ja Mosambiigi väed hõivasid džihadistide kantsi Mocimboa da Praia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hankel võtavad mõõtu mobiil-ID ja Smart-ID looja SK ID Solutions ning Belgia ettevõte Belgian Mobile ID.
Algselt pidi riik uue mobiilse elektroonilise identiteedi teenuse võtma kasutusele tuleva aasta jaanuarist, riigihanke protsess on algselt plaanitust rohkem aega võtnud ja pakkumisteni loodetakse jõuda septembri teisel poolel.
"Uus lahendus peaks toimima järgmise aasta 1. juulist," rääkis riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori asetäitja Margus Arm ERR-ile.
Kümme aastat tagasi võitis hanke Swedbanki, SEB Panga ja Telia Eesti ühiselt loodud SK ID Solutions, kes on sellest ajast hallanud mobiil-ID-d.
Mobiil-ID kasutajaid on Eestis praeguseks üle 225 000, populaarsemaks on osutunud sama ettevõtte teine lahendus Smart-ID, millel on Eestis kasutajaid 580 000. Smart-ID eeliseks võib pidada seda, et teenus ei ole seotud SIM-kaardiga ja on kasutajale tasuta.
"Kui vaatame, mis hange oli 11 aastat tagasi, siis seal mindi hankima väga spetsiifilist lahendust, tehnoloogiat. Praegu me läksime otsima pigem uut lahendust, mis võimaldaks mobiilsel seadmel isiku tuvastamist ja anda digitaalallkirja," rääkis Arm.
Praeguste lahenduste, mobiil-ID, Smart-ID ja ID-kaardi kõrvale tuleb seega tõenäoliselt uus ja riigi poolt toetatud lahendus. Põhiline sisu jääb uuel lahendusel samaks - ka sellega saab end autentida, logida sisse teenustesse ja anda digiallkirja.
SK ID Solutionsi juhatuse liikme Liisa Lukini sõnul plaanib ettevõte kahe toimiva lahendusega siiski ka edaspidi jätkata. Ka riik toetab mobiil-ID-d edasi veel viis aastat pärast lepingu lõppemist, ehk teenuse kasutajad lähiajal selle kadumist kartma ei pea.
"Tõenäoliselt pakume seda edasi, aga riik ei ole selles protsessis enam osaline. Hetkel oleme seisukohal, et jätkame operaatoritega mobiil-ID välja andmist," rääkis Lukin.
SK ID solutions pakub mobiil-ID teenust just sellisel viisil ka Leedus, kus see ei ole riiklik lahendus.
"Täna on Eestis Smart-ID kasutajaid 600 000. Mobiil-ID-l, mis on turul olnud 10 aastat, on 225 000 kasutajat," kirjeldas Lukin, tuues välja, et just teenuse ebamugavus ja tasu tarbija jaoks on need, mis on Smart-ID populaarsust kasvatanud. Samal ajal on Smart-ID kallim e-teenuse pakkujale, kes soovib seda oma teenuses isiku autentimisel kasutada.
Hange võiks meelitada eraettevõtted riigile uusi lahendusi pakkuma
Uuel hankel osaleb ka Belgia ettevõtja Belgian Mobile ID, mis on nagu Eesti firmagi pankade ja telekomide konsortsium.
On vaid üks asi, mis riikliku garantiiga isikutunnistust teistest eristab - sellega saab anda hääle valimistel.
"Eks alati on küsimus, kui palju neid lahendusi turul peaks olema. Siiani on kolm olnud: mobiil-ID, ID-kaart ja Smart-ID. Kolmest kaks on väljastatud riigi poolt. Me oleme riigina defineerinud, et riik tagab lisaks ID-kaardile ühe alternatiivse lahenduse. Ehk me tahaksime oma kodanikele pakkuda vähemalt kahte erineval tehnoloogial põhinevat lahendust, kui ühega midagi juhtub, siis on võimalik teist edasi kasutada. Loomulikult kui neljas juurde tuleb - lõpuks otsustavad kasutajad, mida nad kasutada tahavad, mis on see lisaväärtus, miks nad peaksid võtma mingi uue lahenduse," rääkis Arm.
Armi sõnul on uue hanke üks eeldus, et teenus oleks SIM-kaardi vaba.
"Praegune lahendus toetub ikkagi väga palju SIM-kaardile, võiks öelda, et see lahendus otseselt hankesse ei sobi, midagi uut peab tulema," rääkis ta. Arm kinnitas, et Smart-ID lahendus samas aga hanke tingimustega vastuollu ei lähe.
Lukini hinnangul peaks kaaluma, kas töötavate lahendustega turule veel neljanda mobiilse lahenduse toomist võib mõistlikuks pidada. "Kui turul on piisavalt kaetust, siis võib-olla leida mingi muu vorm selleks, et turul oleks tegutsejad," sõnas ta.
Arm märkis, et teiseks võimaluseks oleks riigil ise uus lahendus arendada.
"Pigem võiksid ettevõtted uute lahendustega välja tulla ja riik võtab selle kasutusele. Eks eelmine tehnoloogia on 10 aastat tagasi hangitud, mingi aeg tuleb vaadata üle, mis turul toimub ja kas on tänapäevasemaid, uuemaid, teise tehnoloogiaga lahendusi. Kes teab, 10 aasta pärast on ta näotuvastus, hääl, sõrmejälg või hoopis midagi muud, aeg-ajalt peab vaatama mis uusi asju turul on," sõnas ta.
See, kas uus teenus on lõpptarbija jaoks tasuta, või tasuline nagu mobiil-ID, on hankes lahtine ehk sõltub konkreetsest pakkumisest. | Riik loodab uuel aastal mobiil-ID asemel uue lahenduse kasutusele võtta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hankel võtavad mõõtu mobiil-ID ja Smart-ID looja SK ID Solutions ning Belgia ettevõte Belgian Mobile ID.
Algselt pidi riik uue mobiilse elektroonilise identiteedi teenuse võtma kasutusele tuleva aasta jaanuarist, riigihanke protsess on algselt plaanitust rohkem aega võtnud ja pakkumisteni loodetakse jõuda septembri teisel poolel.
"Uus lahendus peaks toimima järgmise aasta 1. juulist," rääkis riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektori asetäitja Margus Arm ERR-ile.
Kümme aastat tagasi võitis hanke Swedbanki, SEB Panga ja Telia Eesti ühiselt loodud SK ID Solutions, kes on sellest ajast hallanud mobiil-ID-d.
Mobiil-ID kasutajaid on Eestis praeguseks üle 225 000, populaarsemaks on osutunud sama ettevõtte teine lahendus Smart-ID, millel on Eestis kasutajaid 580 000. Smart-ID eeliseks võib pidada seda, et teenus ei ole seotud SIM-kaardiga ja on kasutajale tasuta.
"Kui vaatame, mis hange oli 11 aastat tagasi, siis seal mindi hankima väga spetsiifilist lahendust, tehnoloogiat. Praegu me läksime otsima pigem uut lahendust, mis võimaldaks mobiilsel seadmel isiku tuvastamist ja anda digitaalallkirja," rääkis Arm.
Praeguste lahenduste, mobiil-ID, Smart-ID ja ID-kaardi kõrvale tuleb seega tõenäoliselt uus ja riigi poolt toetatud lahendus. Põhiline sisu jääb uuel lahendusel samaks - ka sellega saab end autentida, logida sisse teenustesse ja anda digiallkirja.
SK ID Solutionsi juhatuse liikme Liisa Lukini sõnul plaanib ettevõte kahe toimiva lahendusega siiski ka edaspidi jätkata. Ka riik toetab mobiil-ID-d edasi veel viis aastat pärast lepingu lõppemist, ehk teenuse kasutajad lähiajal selle kadumist kartma ei pea.
"Tõenäoliselt pakume seda edasi, aga riik ei ole selles protsessis enam osaline. Hetkel oleme seisukohal, et jätkame operaatoritega mobiil-ID välja andmist," rääkis Lukin.
SK ID solutions pakub mobiil-ID teenust just sellisel viisil ka Leedus, kus see ei ole riiklik lahendus.
"Täna on Eestis Smart-ID kasutajaid 600 000. Mobiil-ID-l, mis on turul olnud 10 aastat, on 225 000 kasutajat," kirjeldas Lukin, tuues välja, et just teenuse ebamugavus ja tasu tarbija jaoks on need, mis on Smart-ID populaarsust kasvatanud. Samal ajal on Smart-ID kallim e-teenuse pakkujale, kes soovib seda oma teenuses isiku autentimisel kasutada.
Hange võiks meelitada eraettevõtted riigile uusi lahendusi pakkuma
Uuel hankel osaleb ka Belgia ettevõtja Belgian Mobile ID, mis on nagu Eesti firmagi pankade ja telekomide konsortsium.
On vaid üks asi, mis riikliku garantiiga isikutunnistust teistest eristab - sellega saab anda hääle valimistel.
"Eks alati on küsimus, kui palju neid lahendusi turul peaks olema. Siiani on kolm olnud: mobiil-ID, ID-kaart ja Smart-ID. Kolmest kaks on väljastatud riigi poolt. Me oleme riigina defineerinud, et riik tagab lisaks ID-kaardile ühe alternatiivse lahenduse. Ehk me tahaksime oma kodanikele pakkuda vähemalt kahte erineval tehnoloogial põhinevat lahendust, kui ühega midagi juhtub, siis on võimalik teist edasi kasutada. Loomulikult kui neljas juurde tuleb - lõpuks otsustavad kasutajad, mida nad kasutada tahavad, mis on see lisaväärtus, miks nad peaksid võtma mingi uue lahenduse," rääkis Arm.
Armi sõnul on uue hanke üks eeldus, et teenus oleks SIM-kaardi vaba.
"Praegune lahendus toetub ikkagi väga palju SIM-kaardile, võiks öelda, et see lahendus otseselt hankesse ei sobi, midagi uut peab tulema," rääkis ta. Arm kinnitas, et Smart-ID lahendus samas aga hanke tingimustega vastuollu ei lähe.
Lukini hinnangul peaks kaaluma, kas töötavate lahendustega turule veel neljanda mobiilse lahenduse toomist võib mõistlikuks pidada. "Kui turul on piisavalt kaetust, siis võib-olla leida mingi muu vorm selleks, et turul oleks tegutsejad," sõnas ta.
Arm märkis, et teiseks võimaluseks oleks riigil ise uus lahendus arendada.
"Pigem võiksid ettevõtted uute lahendustega välja tulla ja riik võtab selle kasutusele. Eks eelmine tehnoloogia on 10 aastat tagasi hangitud, mingi aeg tuleb vaadata üle, mis turul toimub ja kas on tänapäevasemaid, uuemaid, teise tehnoloogiaga lahendusi. Kes teab, 10 aasta pärast on ta näotuvastus, hääl, sõrmejälg või hoopis midagi muud, aeg-ajalt peab vaatama mis uusi asju turul on," sõnas ta.
See, kas uus teenus on lõpptarbija jaoks tasuta, või tasuline nagu mobiil-ID, on hankes lahtine ehk sõltub konkreetsest pakkumisest.
### Response:
Riik loodab uuel aastal mobiil-ID asemel uue lahenduse kasutusele võtta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Skoori avas 16. minutil Grete Daut, kui saatis palli kauni löögiga lati alla, vahendab jalgpall.ee. See tabamus jäi avapoolajal ainukeseks, kuid kodunaiskond alustas teist kolmveerandtundi teravalt, kui kahe minuti jooksul tegid skoori Merily Toom ja Paula Maria Mengel.
Emma Treiberg suutis 60. minutil Kalevi kaotusseisu vähendada, kuid seejärel saadi kirja õnnetu omavärav, mis taastas Sportingu kolmeväravalise edu. Kohtumise viimane tabamus kirjutati 83. minutil Ljubov Maksimova nimele, kes realiseeris penalti.
Sporting hoiab 15 punktiga tabelis liidrikohta, Kalev paikneb üheksa punktiga kolmandal kohal. 13 punktiga on teisel kohal Flora, kes alistas laupäeval Lisette Tammiku kahe ning Kristina Teerni ja Helina Tarkmeele ühe värava toel 4:1 Pärnu Vapruse. | Kindla võidu saanud Saku Sporting jätkab tabeliliidrina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Skoori avas 16. minutil Grete Daut, kui saatis palli kauni löögiga lati alla, vahendab jalgpall.ee. See tabamus jäi avapoolajal ainukeseks, kuid kodunaiskond alustas teist kolmveerandtundi teravalt, kui kahe minuti jooksul tegid skoori Merily Toom ja Paula Maria Mengel.
Emma Treiberg suutis 60. minutil Kalevi kaotusseisu vähendada, kuid seejärel saadi kirja õnnetu omavärav, mis taastas Sportingu kolmeväravalise edu. Kohtumise viimane tabamus kirjutati 83. minutil Ljubov Maksimova nimele, kes realiseeris penalti.
Sporting hoiab 15 punktiga tabelis liidrikohta, Kalev paikneb üheksa punktiga kolmandal kohal. 13 punktiga on teisel kohal Flora, kes alistas laupäeval Lisette Tammiku kahe ning Kristina Teerni ja Helina Tarkmeele ühe värava toel 4:1 Pärnu Vapruse.
### Response:
Kindla võidu saanud Saku Sporting jätkab tabeliliidrina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Näib olevat väljaspool igasugust kahtlust, et Šotimaa parlamendis saab olema iseseisvusmeelne enamus," lausus Sturgeon Sky Newsile, kui sai ilmsiks, et valimised võitnud SNP jääb napilt absoluutsest enamusest ilma.
Kuid iseseisvust toetavad ka Šotimaa Rohelised.
SNP vajab 129-kohalises parlamendis enamuse saavutamiseks 65 kohta, kuid BBC prognooside kohaselt võidab partei 63 kohta. Šotimaa rohelistele prognoositakse parlamendis üheksat mandaati.
Sturgeoni hinnangul ei ole Westminsteril mingit alust keelata Šotimaale referendumit Ühendkuningriigist lahkulöömiseks.
"Boris Johnsonil või õigupoolest ükskõik kellel veel, kes püüavad blokeerida Šotimaa rahva õigust valida omaenda tulevik, lihtsalt puudub igasugune demokraatlik õigustus," tõdes esimene minister oma kõnes pärast valimisi. | Sturgeon on veendunud, et iseseisvusmeelsed said Šoti parlamendis enamuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Näib olevat väljaspool igasugust kahtlust, et Šotimaa parlamendis saab olema iseseisvusmeelne enamus," lausus Sturgeon Sky Newsile, kui sai ilmsiks, et valimised võitnud SNP jääb napilt absoluutsest enamusest ilma.
Kuid iseseisvust toetavad ka Šotimaa Rohelised.
SNP vajab 129-kohalises parlamendis enamuse saavutamiseks 65 kohta, kuid BBC prognooside kohaselt võidab partei 63 kohta. Šotimaa rohelistele prognoositakse parlamendis üheksat mandaati.
Sturgeoni hinnangul ei ole Westminsteril mingit alust keelata Šotimaale referendumit Ühendkuningriigist lahkulöömiseks.
"Boris Johnsonil või õigupoolest ükskõik kellel veel, kes püüavad blokeerida Šotimaa rahva õigust valida omaenda tulevik, lihtsalt puudub igasugune demokraatlik õigustus," tõdes esimene minister oma kõnes pärast valimisi.
### Response:
Sturgeon on veendunud, et iseseisvusmeelsed said Šoti parlamendis enamuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Colonial Pipeline ütles, et küberrünnak leidis aset reedel ning mõjutas ka firma infotehnoloogia süsteeme.
Kompanii toimetab oma torujuhtmete kaudu bensiini, diislikütust, lennukikütust ja kodumajapidamiste kütteõli Mehhiko lahe äärsetest naftatöötlustehastest idarannikule.
IT spetsialistide sõnul viitab kõik lunavararünnakule. | Küberrünnaku tõttu suleti ajutiselt USA suurim naftatorustik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Colonial Pipeline ütles, et küberrünnak leidis aset reedel ning mõjutas ka firma infotehnoloogia süsteeme.
Kompanii toimetab oma torujuhtmete kaudu bensiini, diislikütust, lennukikütust ja kodumajapidamiste kütteõli Mehhiko lahe äärsetest naftatöötlustehastest idarannikule.
IT spetsialistide sõnul viitab kõik lunavararünnakule.
### Response:
Küberrünnaku tõttu suleti ajutiselt USA suurim naftatorustik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väravatega alustas Inter juba neljandal minutil, kui Roberto Gagliardini viis kodutiimi juhtima. Alexis Sanchez lisas 26. minutil Milano klubi edule, misjärel Balde Keita lõi 35. minutil värava Sampdoria jaoks. Sanchez lõi kõigest minut hiljem oma teise ning poolajale mindi seisul 3:1 Interi kasuks. Teisel poolajal lisasid kodutiimi saldole veel väravad Andrea Pinamonti ning Lautaro Martinez ja Inter võitis esimese kodumängu pärast meistritiitli kindlustamist 5:1.
Inter võitis Serie A viimati hooajal 2009/10, toonane oli neile viiendaks järjestikuseks tiitliks. Interi peatreeneriks oli toona Jose Mourinho ja samal hooajal krooniti klubi ka Meistrite liiga võitjaks.
Interile on see 19. Serie A meistritiitliks, aga väljaspoolt Milanot ja Torinot võidutses Itaalias viimati AS Roma, kelle triumfist möödub sel kevadel juba 20 aastat.
Milano Interi 85 punkti taga on liigatabelis teisel kohal kolm mänguvooru enne hooaja lõppu Napoli 70 punktiga. Neile järgnevad Atalanta, Juventus ning AC Milan, kel kõigil on 69 punkti. | Inter tähistas meistritiitlit neljaväravalise võiduga Sampdoria üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väravatega alustas Inter juba neljandal minutil, kui Roberto Gagliardini viis kodutiimi juhtima. Alexis Sanchez lisas 26. minutil Milano klubi edule, misjärel Balde Keita lõi 35. minutil värava Sampdoria jaoks. Sanchez lõi kõigest minut hiljem oma teise ning poolajale mindi seisul 3:1 Interi kasuks. Teisel poolajal lisasid kodutiimi saldole veel väravad Andrea Pinamonti ning Lautaro Martinez ja Inter võitis esimese kodumängu pärast meistritiitli kindlustamist 5:1.
Inter võitis Serie A viimati hooajal 2009/10, toonane oli neile viiendaks järjestikuseks tiitliks. Interi peatreeneriks oli toona Jose Mourinho ja samal hooajal krooniti klubi ka Meistrite liiga võitjaks.
Interile on see 19. Serie A meistritiitliks, aga väljaspoolt Milanot ja Torinot võidutses Itaalias viimati AS Roma, kelle triumfist möödub sel kevadel juba 20 aastat.
Milano Interi 85 punkti taga on liigatabelis teisel kohal kolm mänguvooru enne hooaja lõppu Napoli 70 punktiga. Neile järgnevad Atalanta, Juventus ning AC Milan, kel kõigil on 69 punkti.
### Response:
Inter tähistas meistritiitlit neljaväravalise võiduga Sampdoria üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis seitsmendal kohal asetsev Sabalenka alustas finaalis suurepäraselt ja võitis esimese seti Barty vastu lausa 6:0. Valgevenelanna võitis kõikidest setis saadud 40-st punktist 27.
Liivaväljakutel 16-mängulisel võiduseerial olev Barty vastas teises setis hästi ning läks ette 2:0. Sabalenka seejärel viigistas, kuid austraallanna murdis taas Sabalenka servi ning võitis teise seti 6:3.
Kolmas set kulges tasavägiselt ning mõlemad mängijad võitsid oma servigeimid. Sabalenka ning Barty vahetasid geimivõite kuni seisuni 4:4, mil valgevenelanna murdis Barty servi ja võitis järgneva geimi, et realiseerida 6:4 setivõit.
Sabalenka lõi mängu jooksul üheksa ässa ning tegi kolm topeltviga. Barty arvele jäi kolm ässa ning kaks topeltviga.
Sabalenka jaoks on Madridi turniirivõit tema karjääri kümnes, aga esimene liivaväljakutel. Valgevenelanna tõuseb esmaspäeval maailma edetabelis seitsmendalt kohalt neljandale. Ühtlasi sai Sabalenka ka revanši, sest oli Bartyle kaotanud aprilli lõpus Stuttgardis toimunud turniiri finaalis. | Esireketilt revanši saanud Sabalenka võitis karjääri esimese liivaturniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis seitsmendal kohal asetsev Sabalenka alustas finaalis suurepäraselt ja võitis esimese seti Barty vastu lausa 6:0. Valgevenelanna võitis kõikidest setis saadud 40-st punktist 27.
Liivaväljakutel 16-mängulisel võiduseerial olev Barty vastas teises setis hästi ning läks ette 2:0. Sabalenka seejärel viigistas, kuid austraallanna murdis taas Sabalenka servi ning võitis teise seti 6:3.
Kolmas set kulges tasavägiselt ning mõlemad mängijad võitsid oma servigeimid. Sabalenka ning Barty vahetasid geimivõite kuni seisuni 4:4, mil valgevenelanna murdis Barty servi ja võitis järgneva geimi, et realiseerida 6:4 setivõit.
Sabalenka lõi mängu jooksul üheksa ässa ning tegi kolm topeltviga. Barty arvele jäi kolm ässa ning kaks topeltviga.
Sabalenka jaoks on Madridi turniirivõit tema karjääri kümnes, aga esimene liivaväljakutel. Valgevenelanna tõuseb esmaspäeval maailma edetabelis seitsmendalt kohalt neljandale. Ühtlasi sai Sabalenka ka revanši, sest oli Bartyle kaotanud aprilli lõpus Stuttgardis toimunud turniiri finaalis.
### Response:
Esireketilt revanši saanud Sabalenka võitis karjääri esimese liivaturniiri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuidas jälgib Tallinn 9. mail pronkssõduri juures koroonaviiruse piirangute järgimist, ennekõike vahemaa järgimist?
Meie ülesanne on aidata inimestel liikuda nii, et see oleks ohutu. Et kõik saaksid monumendi juurde tulla ja lilli panna. Maske jagatakse ka kohapeal. See on linnatöötajate ülesanne ja politsei jälgib ohutust.
Inimesed on pandeemiast tüdinenud ja paljude jaoks on 9. mai omamoodi väljund. Kas te ei karda, et olukord kohapeal võib kontrolli alt väljuda ja te ei saa vältida massilisi pidustusi?
See on paljudele meist väga oluline päev, see peegeldab ka ajaloolist mälu ja paljude inimeste jaoks on see põhiline mentaliteet. Olen kindel, et see on oluline päev kõigile Tallinna inimestele.
See on võidupüha, see on Euroopa päev, see on emadepäev. Mulle tundub, et on väga oluline tähistada seda selliselt, et selle päeva sümbol - rahulik taevas meie kohal - püsiks ilmast hoolimata. Olen kindel, et just sellepärast, et see päev on nii tähtis, suudame kõik distantsi hoida ja mõista, et peame üksteise eest hoolitsema. Üldine ohutus peaks olema selle päeva peamine moto.
Tundub, et olete oma retoorikat veidi pehmendanud. Üsna hiljuti pooldasite karmimaid piiranguid, nüüd on teie retoorika veidi muutunud.
Ma ei pooldanud mitte niivõrd karmimaid piiranguid, kuivõrd seda, et alati peaks olema selge plaan. Ja valitsuse tegevus peab vastama tegelikule olukorrale. Seda parem, kui on plaan pikemaks perioodiks.
Kui valitsus otsustaks piirangud tühistada, siis oleks hea seda teha nii, et see oleks inimestele arusaadav. Sealhulgas, kui tegemist on tallinlaste ja kõigi Eesti elanike jaoks oluliste päevadega, olgu selleks siis ülestõusmispühad 2. mail, mil loodeti ka seda, et inimestel on võimalus neid pühi traditsiooniliselt pidada, kuid järgides ohutusreegleid, ja 9. mai.
Me kutsume üles ettevaatlikkusele ja usume isegi, et sel päeval oleks siiski võimalik jääda koju oma perega ja osaleda heategevuses. Kuid kui tõesti on kutse ja soov tulla, siis see võimalus on olemas ja meie ülesanne on teha kõik, et see oleks turvaline. | Kõlvart: 9. mai tähistamise peamine moto peaks olema üldine ohutus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuidas jälgib Tallinn 9. mail pronkssõduri juures koroonaviiruse piirangute järgimist, ennekõike vahemaa järgimist?
Meie ülesanne on aidata inimestel liikuda nii, et see oleks ohutu. Et kõik saaksid monumendi juurde tulla ja lilli panna. Maske jagatakse ka kohapeal. See on linnatöötajate ülesanne ja politsei jälgib ohutust.
Inimesed on pandeemiast tüdinenud ja paljude jaoks on 9. mai omamoodi väljund. Kas te ei karda, et olukord kohapeal võib kontrolli alt väljuda ja te ei saa vältida massilisi pidustusi?
See on paljudele meist väga oluline päev, see peegeldab ka ajaloolist mälu ja paljude inimeste jaoks on see põhiline mentaliteet. Olen kindel, et see on oluline päev kõigile Tallinna inimestele.
See on võidupüha, see on Euroopa päev, see on emadepäev. Mulle tundub, et on väga oluline tähistada seda selliselt, et selle päeva sümbol - rahulik taevas meie kohal - püsiks ilmast hoolimata. Olen kindel, et just sellepärast, et see päev on nii tähtis, suudame kõik distantsi hoida ja mõista, et peame üksteise eest hoolitsema. Üldine ohutus peaks olema selle päeva peamine moto.
Tundub, et olete oma retoorikat veidi pehmendanud. Üsna hiljuti pooldasite karmimaid piiranguid, nüüd on teie retoorika veidi muutunud.
Ma ei pooldanud mitte niivõrd karmimaid piiranguid, kuivõrd seda, et alati peaks olema selge plaan. Ja valitsuse tegevus peab vastama tegelikule olukorrale. Seda parem, kui on plaan pikemaks perioodiks.
Kui valitsus otsustaks piirangud tühistada, siis oleks hea seda teha nii, et see oleks inimestele arusaadav. Sealhulgas, kui tegemist on tallinlaste ja kõigi Eesti elanike jaoks oluliste päevadega, olgu selleks siis ülestõusmispühad 2. mail, mil loodeti ka seda, et inimestel on võimalus neid pühi traditsiooniliselt pidada, kuid järgides ohutusreegleid, ja 9. mai.
Me kutsume üles ettevaatlikkusele ja usume isegi, et sel päeval oleks siiski võimalik jääda koju oma perega ja osaleda heategevuses. Kuid kui tõesti on kutse ja soov tulla, siis see võimalus on olemas ja meie ülesanne on teha kõik, et see oleks turvaline.
### Response:
Kõlvart: 9. mai tähistamise peamine moto peaks olema üldine ohutus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene poolaeg möödus tiimide vahel väravata, aga teisel poolajal kogus oma teise kollase kaardi Tammeka poolkaitsja Mihkel Järviste, loovutades Kuressaarele penalti. Penaltit kaitstes liikus Tammeka väravavaht Karl Johan Pechter enne lööki joonelt ning Märten Pajunurm realiseeris taaslöödud penalti teisel katsel ja Kuressaare võitis mängu 1:0.
Kuressaare on kahe võidu, seitsme kaotuse ning ühe viigiga Premium liigas kaheksas, Tammeka pettumustvalmistav seeria jätkub: hooaega alustati kahe järjestikuse võiduga, seejärel saavutati viik Viljandi Tulevikuga misjärel on Tammeka kaotanud viis kohtumist järjest ja meeskond asetseb liigaedetabelis seitsmendal kohal.
Laupäeval peetud mängudest viimases alistas Nõmme Kalju FC 2:1 JK Narva Transi. Pavel Marin avas Kalju jaoks väravasaldo 33. minutil ning Vladimir Avilov pikendas Nõmme tiimi edu 44. minutil. Kuigi Trans sai ühe värava 87. minutil tagasi, ei olnud see küllalt ja Kalju võitis kohtumise 2:1. | Kuressaare andis Tammekale viienda kaotuse, Kalju alistas Transi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene poolaeg möödus tiimide vahel väravata, aga teisel poolajal kogus oma teise kollase kaardi Tammeka poolkaitsja Mihkel Järviste, loovutades Kuressaarele penalti. Penaltit kaitstes liikus Tammeka väravavaht Karl Johan Pechter enne lööki joonelt ning Märten Pajunurm realiseeris taaslöödud penalti teisel katsel ja Kuressaare võitis mängu 1:0.
Kuressaare on kahe võidu, seitsme kaotuse ning ühe viigiga Premium liigas kaheksas, Tammeka pettumustvalmistav seeria jätkub: hooaega alustati kahe järjestikuse võiduga, seejärel saavutati viik Viljandi Tulevikuga misjärel on Tammeka kaotanud viis kohtumist järjest ja meeskond asetseb liigaedetabelis seitsmendal kohal.
Laupäeval peetud mängudest viimases alistas Nõmme Kalju FC 2:1 JK Narva Transi. Pavel Marin avas Kalju jaoks väravasaldo 33. minutil ning Vladimir Avilov pikendas Nõmme tiimi edu 44. minutil. Kuigi Trans sai ühe värava 87. minutil tagasi, ei olnud see küllalt ja Kalju võitis kohtumise 2:1.
### Response:
Kuressaare andis Tammekale viienda kaotuse, Kalju alistas Transi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Algviisikusse kuulunud Kristjan Kitsing teenis mänguaega 18,4 minutit ja viskas 3 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/3). Lisaks võttis ta 3 lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja 3 isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Ivan Buva oli Rytase parim 25 punkti ja 15 lauapalliga. Gytis Radzevicius lisas 17 punkti, 7 lauapalli ja 3 korvisöötu ning Dovis Bickauskis sai kirja 16 punkti ja 5 korvisöötu. Mindaugas Girdziunas tõi 10 punkti ja andis 3 korvisöötu.
Turniiritabelis on Rytas 27 võidu ja kaheksa kaotusega teisel kohal. Nevežis asub kümne võidu ja 25 kaotusega viimasel ehk kümnendal positsioonil.
Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist. | Kitsingu ja Rytase võiduseeria sai lõpu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Algviisikusse kuulunud Kristjan Kitsing teenis mänguaega 18,4 minutit ja viskas 3 punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/3). Lisaks võttis ta 3 lauapalli, tegi ühe vaheltlõike ja 3 isiklikku viga, vahendab Korvpall24.ee.
Ivan Buva oli Rytase parim 25 punkti ja 15 lauapalliga. Gytis Radzevicius lisas 17 punkti, 7 lauapalli ja 3 korvisöötu ning Dovis Bickauskis sai kirja 16 punkti ja 5 korvisöötu. Mindaugas Girdziunas tõi 10 punkti ja andis 3 korvisöötu.
Turniiritabelis on Rytas 27 võidu ja kaheksa kaotusega teisel kohal. Nevežis asub kümne võidu ja 25 kaotusega viimasel ehk kümnendal positsioonil.
Loe pikemalt Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Kitsingu ja Rytase võiduseeria sai lõpu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses ringis sai eestlane 4:1 punktivõidu ungarlase Krisztian Kecskemeti üle. Teises ringis kaotas Mägisalu 2018. aasta MM-hõbedale ja tunamullusele Euroopa meistrile Victor Ciobanule 5:8 ja see tähendas olümpiaunistuse lõppemist.
Kuna Mägisalu alistanud Moldova maadleja Victor Ciobanu jõudis finaali, saab Mägisalu jätkata pühapäevastes lohtusringides, kus eestlane kohtub tadžikk Firuz Mirzoradzhaboviga. Tadžikk kaotas Ciobanule lausa 0:14, kui 7:0 seisult sooritas Ciobanu 5 punkti väärt heite, mida Mirzoradzhabov üritas reeglitevastaselt takistada. Ciobanule anti heite eest kokku seitse punkti. | Mägisalu kaotas Euroopa meistrile ja olümpiale ei saa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses ringis sai eestlane 4:1 punktivõidu ungarlase Krisztian Kecskemeti üle. Teises ringis kaotas Mägisalu 2018. aasta MM-hõbedale ja tunamullusele Euroopa meistrile Victor Ciobanule 5:8 ja see tähendas olümpiaunistuse lõppemist.
Kuna Mägisalu alistanud Moldova maadleja Victor Ciobanu jõudis finaali, saab Mägisalu jätkata pühapäevastes lohtusringides, kus eestlane kohtub tadžikk Firuz Mirzoradzhaboviga. Tadžikk kaotas Ciobanule lausa 0:14, kui 7:0 seisult sooritas Ciobanu 5 punkti väärt heite, mida Mirzoradzhabov üritas reeglitevastaselt takistada. Ciobanule anti heite eest kokku seitse punkti.
### Response:
Mägisalu kaotas Euroopa meistrile ja olümpiale ei saa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimene geim algas punkt-punkti mänguna ja geimi poole peal oli seis viigis 6:6. Pausile minnes olid eestlased 11:7 eduseisus. Esimene geimpall tekkis Marranile ja Rüütelile seisul 20:12. Seda ei suudetud ära kasutada ja Taani paar võitis kolm punkti järjest, neljanda geimpalli suutsid eestlased realiseerida ja võitsid esimese geimi 21:15.
Teist geimi alustasid eestlannad tugevalt, saavutades eduseisu 10:3 ja pausile mindi nende juhtimisel 11:6. Taani viigistas mängu seisul 12:12. Viik püsis veel tablool ka seisul 14:14, pärast mida esimest asetust omavad Marran ja Rüütel võitsid kuus punkti järjest. Pääs poolfinaali kindlustati ära kolmandal matšpallil ja nõnda võitsid eestlannad kohtumise 21:15, 21:16.
Järgmises ringis kohtuvad eestlannad neljandat asetust omava Taani paari Natasja Anthoniseni ja Clara Graverseniga (BWF 78.).
Meeste üksikmängus läks pääsu poolfinaali püüdma Eesti esireket Raul Must (BWF 90.), kelle vastaseks oli Sri Lanka mängumees Niluka Karunaratne (BWF 119.). Pärast 56-minutilist mängu tuli võitjana välja Sri Lanka esindaja seisuga 21:18, 27:25. | Eesti sulgpallurid jõudsid Portugalis poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimene geim algas punkt-punkti mänguna ja geimi poole peal oli seis viigis 6:6. Pausile minnes olid eestlased 11:7 eduseisus. Esimene geimpall tekkis Marranile ja Rüütelile seisul 20:12. Seda ei suudetud ära kasutada ja Taani paar võitis kolm punkti järjest, neljanda geimpalli suutsid eestlased realiseerida ja võitsid esimese geimi 21:15.
Teist geimi alustasid eestlannad tugevalt, saavutades eduseisu 10:3 ja pausile mindi nende juhtimisel 11:6. Taani viigistas mängu seisul 12:12. Viik püsis veel tablool ka seisul 14:14, pärast mida esimest asetust omavad Marran ja Rüütel võitsid kuus punkti järjest. Pääs poolfinaali kindlustati ära kolmandal matšpallil ja nõnda võitsid eestlannad kohtumise 21:15, 21:16.
Järgmises ringis kohtuvad eestlannad neljandat asetust omava Taani paari Natasja Anthoniseni ja Clara Graverseniga (BWF 78.).
Meeste üksikmängus läks pääsu poolfinaali püüdma Eesti esireket Raul Must (BWF 90.), kelle vastaseks oli Sri Lanka mängumees Niluka Karunaratne (BWF 119.). Pärast 56-minutilist mängu tuli võitjana välja Sri Lanka esindaja seisuga 21:18, 27:25.
### Response:
Eesti sulgpallurid jõudsid Portugalis poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi Barcelona valdas külalistena 59 protsenti mänguajast palli, ei suudetud kasutada ära ühtegi väravavõimalust ning kohtumine Hispaania jalgpallihiidude vahel päädis väravavahtide tubli töö tõttu väravateta viigiga.
Hispaania kõrgliigas on Meistrite liiga koha kindlustanud neli tiimi ning neist viimane, Sevilla, hoiab liigatabelis 70 punktiga neljandat kohta. Kolmandal kohal on Madridi Real 74 punktiga, kel avanes Barcelona ja Atletico viigiga võimalus pühapäeval võiduga Sevilla üle liidripositsioon haarata. Kuigi Atletico on kolme punktiga Realist ees, on omavaheliste kohtumiste eelis Realil. Barcelona on 75 punktiga teisel kohal.
Barcelona kapten Gerard Pique ütles pärast mängu, et tiim näeb Hispaania kõrgliigat täiesti lahtisena. "Oleme endiselt konkurentsis. La Liga on täiesti lahtine, kolm [järele jäänud] mängu on palju, isegi kui see ei ole enam meie kätes," ütles Pique. "Kui võidame kõik kolm alles jäänud mängu, siis arvan, et võidame ka liiga. Me võitleme lõpuni, isegi kui me ei ole teinud kõike, mis vaja."
Viigini jõudsid laupäeval ka Alaves ja Levante, kelle kohtumine lõppes seisul 2:2. | Atletico väravateta viik Barcelonaga avas Reali jaoks ukse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi Barcelona valdas külalistena 59 protsenti mänguajast palli, ei suudetud kasutada ära ühtegi väravavõimalust ning kohtumine Hispaania jalgpallihiidude vahel päädis väravavahtide tubli töö tõttu väravateta viigiga.
Hispaania kõrgliigas on Meistrite liiga koha kindlustanud neli tiimi ning neist viimane, Sevilla, hoiab liigatabelis 70 punktiga neljandat kohta. Kolmandal kohal on Madridi Real 74 punktiga, kel avanes Barcelona ja Atletico viigiga võimalus pühapäeval võiduga Sevilla üle liidripositsioon haarata. Kuigi Atletico on kolme punktiga Realist ees, on omavaheliste kohtumiste eelis Realil. Barcelona on 75 punktiga teisel kohal.
Barcelona kapten Gerard Pique ütles pärast mängu, et tiim näeb Hispaania kõrgliigat täiesti lahtisena. "Oleme endiselt konkurentsis. La Liga on täiesti lahtine, kolm [järele jäänud] mängu on palju, isegi kui see ei ole enam meie kätes," ütles Pique. "Kui võidame kõik kolm alles jäänud mängu, siis arvan, et võidame ka liiga. Me võitleme lõpuni, isegi kui me ei ole teinud kõike, mis vaja."
Viigini jõudsid laupäeval ka Alaves ja Levante, kelle kohtumine lõppes seisul 2:2.
### Response:
Atletico väravateta viik Barcelonaga avas Reali jaoks ukse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses setis vahetasid mullu US Openi poolfinaalis kohtunud mehed kaks geimivõitu, misjärel võitis Zverev kolm järjestikust geimi, murdes ühel korral Thiemi servi. Vastastikune heitlus päädis Zverevi 6:3 setivõiduga.
Teine sett algas geimide poolest samamoodi, kui esimene: Zverev võitis esimese geimi, Thiem vastas omakorda võiduga ning siis haaras ohjad Zverev ja võitis kolm geimi järjest. Seejärel murdis Thiem sakslase servi, aga Zverev suutis eduseisust kinni hoida ja lõpetas kohtumise 6:4 setivõiduga.
Natuke üle pooleteise tunni kestnud kohtumises lõi Zverev kuus ässa ja tegi kaks topeltviga. Thiemi arvele jäi üks äss ning kolm topeltviga. Zverev lõpetas võiduga ka neljamängulise kaotusseeria Thiemi vastu ning on nüüd võitnud 11-st kohtumisest Thiemi vastu kolm.
"Meil on olnud fantastilisi mänge. Oleme mänginud mõned maailma suurimatest mängudest. Oleme mänginud Masters 1000 finaalis, suure slämmi turniiri finaalis ja [rivaalsus] aina areneb," ütles Zverev mängujärgses intervjuus. "See kestab veel mõned aastad. Loodetavasti mängime veel mõned imelised mängud."
Zverev mängib pühapäeval oma teises Madridi finaalis, kohtudes Matteo Berrettiniga, kes alistas norralase Casper Ruudi 6:4, 6:4. | Zverev lõpetas kaotusseeria Thiemi vastu ja jõudis Madridis finaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses setis vahetasid mullu US Openi poolfinaalis kohtunud mehed kaks geimivõitu, misjärel võitis Zverev kolm järjestikust geimi, murdes ühel korral Thiemi servi. Vastastikune heitlus päädis Zverevi 6:3 setivõiduga.
Teine sett algas geimide poolest samamoodi, kui esimene: Zverev võitis esimese geimi, Thiem vastas omakorda võiduga ning siis haaras ohjad Zverev ja võitis kolm geimi järjest. Seejärel murdis Thiem sakslase servi, aga Zverev suutis eduseisust kinni hoida ja lõpetas kohtumise 6:4 setivõiduga.
Natuke üle pooleteise tunni kestnud kohtumises lõi Zverev kuus ässa ja tegi kaks topeltviga. Thiemi arvele jäi üks äss ning kolm topeltviga. Zverev lõpetas võiduga ka neljamängulise kaotusseeria Thiemi vastu ning on nüüd võitnud 11-st kohtumisest Thiemi vastu kolm.
"Meil on olnud fantastilisi mänge. Oleme mänginud mõned maailma suurimatest mängudest. Oleme mänginud Masters 1000 finaalis, suure slämmi turniiri finaalis ja [rivaalsus] aina areneb," ütles Zverev mängujärgses intervjuus. "See kestab veel mõned aastad. Loodetavasti mängime veel mõned imelised mängud."
Zverev mängib pühapäeval oma teises Madridi finaalis, kohtudes Matteo Berrettiniga, kes alistas norralase Casper Ruudi 6:4, 6:4.
### Response:
Zverev lõpetas kaotusseeria Thiemi vastu ja jõudis Madridis finaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dortmund võttis seitsmendal minutil Marco Reusi väravast edu ja Jadon Sancho lisas 51. minutil veel teise. Leipzigil õnnestus 77. minutiks mäng Lukas Klostermanni ning Dani Olmo väravatest viigistada, aga Sancho lõi 87. minutil Dortmundi jaoks võiduvärava.
Liigatabelis neljandal kohal oleva Dortmundi võit teisel kohal asetseva RB Leipzigi üle kindlustas ühtlasi Müncheni Bayernile nende üheksanda järjestikuse koduliiga meistritiitli. Bayern on 71 punktiga liiga tipus, kui tiimidel on mängida veel kaks mängu.
Bayern on võitnud Bundesliga meistritiitli üheksal järjestikusel hooajal ja käesoleva hooaja võit on tiimi ajaloos 31.
Teised tulemused:
Hoffenheim - Schalke 4:2
Bremeni Werder - Leverkuseni Bayer 0:0
Wolfsburg - Union Berlin 3:0 | Dortmundi võit Leipzigi üle kindlustas Bayernile meistritiitli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dortmund võttis seitsmendal minutil Marco Reusi väravast edu ja Jadon Sancho lisas 51. minutil veel teise. Leipzigil õnnestus 77. minutiks mäng Lukas Klostermanni ning Dani Olmo väravatest viigistada, aga Sancho lõi 87. minutil Dortmundi jaoks võiduvärava.
Liigatabelis neljandal kohal oleva Dortmundi võit teisel kohal asetseva RB Leipzigi üle kindlustas ühtlasi Müncheni Bayernile nende üheksanda järjestikuse koduliiga meistritiitli. Bayern on 71 punktiga liiga tipus, kui tiimidel on mängida veel kaks mängu.
Bayern on võitnud Bundesliga meistritiitli üheksal järjestikusel hooajal ja käesoleva hooaja võit on tiimi ajaloos 31.
Teised tulemused:
Hoffenheim - Schalke 4:2
Bremeni Werder - Leverkuseni Bayer 0:0
Wolfsburg - Union Berlin 3:0
### Response:
Dortmundi võit Leipzigi üle kindlustas Bayernile meistritiitli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikolmiku moodustas tugeva sõidu teinud Ganna kõrval kaks Team Jumbo-Visma ratturit. Edoardo Affini jäi teiseks (+0.10), kolmandana lõpetas Tobias Foss (+0.13). Jos Van Emden jäi kolmanda tiimiliikmena kuuendaks (+0.18).
Esikümnesse mahtusid ka kolm Deceunick - Quick-Step ratturit: Joao Almeida lõpetas neljandana (+0.17), viiendana lõpetas Remi Cavagna (+0.18) ja Remco Evenepoel jäi seitsmendaks (+0.19).
Tanel Kangert (Team BikeExchange) lõpetas esimese sõidu Girol 60. kohal (+0.43) ja Rein Taaramäe (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux) lõpetas sõidu 101. kohal (+0.54).
Giro d'Italia jätkub pühapäeval 179-kilomeetrilise tasase etapiga (Stupinigi - Novara). Tõsisemate mägedeni jõutakse esimest korda järgmise nädala lõpus. | Giro d'Italia temposõidu võitis valitsev maailmameister | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikolmiku moodustas tugeva sõidu teinud Ganna kõrval kaks Team Jumbo-Visma ratturit. Edoardo Affini jäi teiseks (+0.10), kolmandana lõpetas Tobias Foss (+0.13). Jos Van Emden jäi kolmanda tiimiliikmena kuuendaks (+0.18).
Esikümnesse mahtusid ka kolm Deceunick - Quick-Step ratturit: Joao Almeida lõpetas neljandana (+0.17), viiendana lõpetas Remi Cavagna (+0.18) ja Remco Evenepoel jäi seitsmendaks (+0.19).
Tanel Kangert (Team BikeExchange) lõpetas esimese sõidu Girol 60. kohal (+0.43) ja Rein Taaramäe (Intermarche-Wanty-Gobert Materiaux) lõpetas sõidu 101. kohal (+0.54).
Giro d'Italia jätkub pühapäeval 179-kilomeetrilise tasase etapiga (Stupinigi - Novara). Tõsisemate mägedeni jõutakse esimest korda järgmise nädala lõpus.
### Response:
Giro d'Italia temposõidu võitis valitsev maailmameister |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hamiltonile järgnesid laupäevases kvalifikatsioonis Red Bulli piloot Max Verstappen (+0,036) ja Mercedese tiimikaaslane Valtteri Bottas (+0,132). Neljanda aja sai kirja Ferrari juht Charles Leclerc (+0,769) ja viiendalt kohalt alustab pühapäeval Alpine'i piloot Esteban Ocon (+0,839).
Full details from a historic qualifying #SpanishGP #F1 pic.twitter.com/vYW749znGF
— Formula 1 (@F1) May 8, 2021
Hamiltonil täitus kvalifikatsioonivõiduga ümmargune arv parimaid stardikohtasid ja seitsmekordne maailmameister oli sõidujärgselt heas tujus. "Ma ei suuda uskuda, et me oleme 100-ni jõudnud! Olen vaimustuses, see oleks nagu mu esimene!" ütles Hamilton. "Kes oleks osanud 2012. aasta lõpus arvata, et jõuame 100-ni."
Hispaania GP põhisõit algab pühapäeval kell 16.00. | Lewis Hamilton saavutas karjääri 100. parima stardikoha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hamiltonile järgnesid laupäevases kvalifikatsioonis Red Bulli piloot Max Verstappen (+0,036) ja Mercedese tiimikaaslane Valtteri Bottas (+0,132). Neljanda aja sai kirja Ferrari juht Charles Leclerc (+0,769) ja viiendalt kohalt alustab pühapäeval Alpine'i piloot Esteban Ocon (+0,839).
Full details from a historic qualifying #SpanishGP #F1 pic.twitter.com/vYW749znGF
— Formula 1 (@F1) May 8, 2021
Hamiltonil täitus kvalifikatsioonivõiduga ümmargune arv parimaid stardikohtasid ja seitsmekordne maailmameister oli sõidujärgselt heas tujus. "Ma ei suuda uskuda, et me oleme 100-ni jõudnud! Olen vaimustuses, see oleks nagu mu esimene!" ütles Hamilton. "Kes oleks osanud 2012. aasta lõpus arvata, et jõuame 100-ni."
Hispaania GP põhisõit algab pühapäeval kell 16.00.
### Response:
Lewis Hamilton saavutas karjääri 100. parima stardikoha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel teatas Euroopa jalgpalliliit (UEFA), et on otsustanud karistada üheksat klubi, kes esialgselt soovisid Euroopa Superliigaga liituda. Manchester United, Liverpool, Manchester City, Chelsea, Tottenham Hotspur, Arsenal, AC Milan, Madridi Atletico ning Milano klubi Internazionale peavad UEFA otsusest lähtuvalt läbima "taasintegratsiooni", mis tähendab kumulatiivselt 15 miljoni euro suurust annetust, mis investeeritakse noorte jalgpalli kasuks, UEFA teatas reedel.
Samuti peetakse üheks hooajaks kinni viis protsenti klubide tulust Meistrite ja Euroopa liigadest ja tiimid on nõustunud maksma 100 miljonit eurot trahvi, kui osalevad UEFA volituseta võistlussarjades. Tiime trahvitakse veel 50 miljoni euroga, kui rikuvad klubide vahelist deklaratsiooni, mis sõlmiti pärast luhtunud katset luua 12-st tippklubist koosnev liiga.
"Need klubid tunnistasid oma vigu varakult ja on astunud samme, et näidata oma kahetsust ja pühendumust Euroopa jalgpalli tulevikuks," ütles UEFA president Aleksander Ceferin reedel. "Sama ei saa aga öelda klubide kohta, kes on siiani seotud Superliigaga ja UEFA tegeleb nende klubidega järgnevalt."
Superliiga asutajaklubid Madridi Real, Barcelona ning Juventus tegid laupäeval ühispöördumise, kus kaitsesid liiga ideed ning mõistsid hukka "talumatu" surve, mis neile UEFA poolt suunatud on.
"Asutajaklubid on kannatanud ja jätkuvalt kannatavad vastuvõetamatut kolmandate osapoolte survet, ähvardusi ja rünnakuid projektist loobuda," kirjutasid asutajaklubid ühispöördumises.
Tiimid lisasid, et neist oleks vastutustundetu projekt hüljata, aga nad on pärast laialdast vastukaja avatud projektile lähenemist uuesti läbi vaatama. "Me oleme täielikult teadlikud Superliiga projekti reaktsioonide mitmekesisusest ja samuti vajadusest mõelda taas põhjuste üle järele," kirjutasid tiimid. | Kolm Superliiga asutajaklubi kaitsesid ühispöördumises projekti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel teatas Euroopa jalgpalliliit (UEFA), et on otsustanud karistada üheksat klubi, kes esialgselt soovisid Euroopa Superliigaga liituda. Manchester United, Liverpool, Manchester City, Chelsea, Tottenham Hotspur, Arsenal, AC Milan, Madridi Atletico ning Milano klubi Internazionale peavad UEFA otsusest lähtuvalt läbima "taasintegratsiooni", mis tähendab kumulatiivselt 15 miljoni euro suurust annetust, mis investeeritakse noorte jalgpalli kasuks, UEFA teatas reedel.
Samuti peetakse üheks hooajaks kinni viis protsenti klubide tulust Meistrite ja Euroopa liigadest ja tiimid on nõustunud maksma 100 miljonit eurot trahvi, kui osalevad UEFA volituseta võistlussarjades. Tiime trahvitakse veel 50 miljoni euroga, kui rikuvad klubide vahelist deklaratsiooni, mis sõlmiti pärast luhtunud katset luua 12-st tippklubist koosnev liiga.
"Need klubid tunnistasid oma vigu varakult ja on astunud samme, et näidata oma kahetsust ja pühendumust Euroopa jalgpalli tulevikuks," ütles UEFA president Aleksander Ceferin reedel. "Sama ei saa aga öelda klubide kohta, kes on siiani seotud Superliigaga ja UEFA tegeleb nende klubidega järgnevalt."
Superliiga asutajaklubid Madridi Real, Barcelona ning Juventus tegid laupäeval ühispöördumise, kus kaitsesid liiga ideed ning mõistsid hukka "talumatu" surve, mis neile UEFA poolt suunatud on.
"Asutajaklubid on kannatanud ja jätkuvalt kannatavad vastuvõetamatut kolmandate osapoolte survet, ähvardusi ja rünnakuid projektist loobuda," kirjutasid asutajaklubid ühispöördumises.
Tiimid lisasid, et neist oleks vastutustundetu projekt hüljata, aga nad on pärast laialdast vastukaja avatud projektile lähenemist uuesti läbi vaatama. "Me oleme täielikult teadlikud Superliiga projekti reaktsioonide mitmekesisusest ja samuti vajadusest mõelda taas põhjuste üle järele," kirjutasid tiimid.
### Response:
Kolm Superliiga asutajaklubi kaitsesid ühispöördumises projekti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veerandfinaalis oli Eesti vastaseks Itaalia. Esmalt kohtus esiduo Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar itaallaste Gianluca Dal Corso – Tobia Marchettoga ja eestlased võtsid kindla 2:0 (21:16, 21:17) võidu. Timo Lõhmus – Dmitri Korotkov pidid seejärel tunnistama Jakob Windischi – Samuele Cottafava 2:0 (21:17, 21:11) paremust ja veerandfinaali võitja pidi selgitama otsustav kolmas mäng, vahendab Volley.ee.
Otsustavas kohtumises läksid vastamisi Nõlvak – Tiisaar ja Windisch – Cottafava. Avageimi võitis Eesti duo 21:15, ent teises geimis vigastas Tiisaar hüppeliigest, aga pärast pikka tohterdamist otsustas ta kohtumist jätkata. Teist geimi siiski võita ei suudetud ja ka kolmandas tuli tunnistada vastase paremust. Kokkuvõttes seega 1:2 (21:15, 15:21, 7:15) kaotus ja poolfinaali ei pääsetud.
Pühapäeval kohtub Eesti koondis 5. koha mängul Leeduga ning on lootust, et Tiisar saab läbi vigastuse koondist aidata.
Loe pikemalt Volley.ee portaalist. | Meeste rannavollekoondis kaotas OM-i valikturniiril veerandfinaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veerandfinaalis oli Eesti vastaseks Itaalia. Esmalt kohtus esiduo Kusti Nõlvak – Mart Tiisaar itaallaste Gianluca Dal Corso – Tobia Marchettoga ja eestlased võtsid kindla 2:0 (21:16, 21:17) võidu. Timo Lõhmus – Dmitri Korotkov pidid seejärel tunnistama Jakob Windischi – Samuele Cottafava 2:0 (21:17, 21:11) paremust ja veerandfinaali võitja pidi selgitama otsustav kolmas mäng, vahendab Volley.ee.
Otsustavas kohtumises läksid vastamisi Nõlvak – Tiisaar ja Windisch – Cottafava. Avageimi võitis Eesti duo 21:15, ent teises geimis vigastas Tiisaar hüppeliigest, aga pärast pikka tohterdamist otsustas ta kohtumist jätkata. Teist geimi siiski võita ei suudetud ja ka kolmandas tuli tunnistada vastase paremust. Kokkuvõttes seega 1:2 (21:15, 15:21, 7:15) kaotus ja poolfinaali ei pääsetud.
Pühapäeval kohtub Eesti koondis 5. koha mängul Leeduga ning on lootust, et Tiisar saab läbi vigastuse koondist aidata.
Loe pikemalt Volley.ee portaalist.
### Response:
Meeste rannavollekoondis kaotas OM-i valikturniiril veerandfinaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidu delegatsioon Gruusias teatas oma avalduses, et 40 000 Gruusia lari (9600 euro) suuruse kautsjoni tasumine on oluline samm Gruusia poliitilise kriisi lahendamiseks.
Melia vabastatakse kautsjoni vastu eeluurimisvanglast. Tema vabastamise aeg pole veel teada.
41-aastane Melia peeti kinni veebruaris pärast politsei jõulist haarangut erakonna peakontorile. Lääneriigid mõistsid nii rünnaku kui Melia vahistamise karmilt hukka.
Meliat süüdistatakse vägivalla õhutamises, kuid tema enda hinnangul on tegu poliitilise tagakiusamisega.
Loodetakse, et opositsiooniliidri vabastamine aitab kaasa riigi poliitilise patiseisu lahenemisele. Olukord pingestus pärast seda kui valitsuserakond Gruusia Unistus võitis mullu oktoobris toimunud üldvalimised. Opositsioon keeldus valimistulemusi tunnistamast.
Melia erakond pole seni nõustunud allkirjastama EL-i vahendatud lepet kriisi leevendamiseks. Üksikud Gruusia Unistuse liikmed ning pea kõik opositsiooniparteide esindajad on lepingu allkirjastanud, kuid UNM teatas, et ei allkirjasta lepet enne Melia vabastamist. | Euroopa Liit tasus Gruusia opositsioonijuhi Nikanor Melia kautsjoni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidu delegatsioon Gruusias teatas oma avalduses, et 40 000 Gruusia lari (9600 euro) suuruse kautsjoni tasumine on oluline samm Gruusia poliitilise kriisi lahendamiseks.
Melia vabastatakse kautsjoni vastu eeluurimisvanglast. Tema vabastamise aeg pole veel teada.
41-aastane Melia peeti kinni veebruaris pärast politsei jõulist haarangut erakonna peakontorile. Lääneriigid mõistsid nii rünnaku kui Melia vahistamise karmilt hukka.
Meliat süüdistatakse vägivalla õhutamises, kuid tema enda hinnangul on tegu poliitilise tagakiusamisega.
Loodetakse, et opositsiooniliidri vabastamine aitab kaasa riigi poliitilise patiseisu lahenemisele. Olukord pingestus pärast seda kui valitsuserakond Gruusia Unistus võitis mullu oktoobris toimunud üldvalimised. Opositsioon keeldus valimistulemusi tunnistamast.
Melia erakond pole seni nõustunud allkirjastama EL-i vahendatud lepet kriisi leevendamiseks. Üksikud Gruusia Unistuse liikmed ning pea kõik opositsiooniparteide esindajad on lepingu allkirjastanud, kuid UNM teatas, et ei allkirjasta lepet enne Melia vabastamist.
### Response:
Euroopa Liit tasus Gruusia opositsioonijuhi Nikanor Melia kautsjoni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise kõik kolm väravat löödi teisel poolajal. Järvelaid jälgis mängu varupingilt. Neli vooru enne hooaja lõppu jääb Vendsyssel püsimajäämiskohast kolme punkti kaugusele, vahendab Soccernet.ee.
Mihkel Ainsalu puudus kohtumisest, milles tema tööandja Helsingör kaotas liigaliider Viborgile 0:3. Helsingör hoiab neljandat positsiooni.
Talvel Helsingöriga liitunud Ainsalu on seni teeninud Taani esiliigas viie vahetusest sekkumisega kokku 60 mänguminutit. Järvelaid on käinud sel hooajal väljakul 18 liigamatšis, neist pooltes on ta mahtunud põhikoosseisu. | Henri Järvelaidi koduklubi langes viimaseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise kõik kolm väravat löödi teisel poolajal. Järvelaid jälgis mängu varupingilt. Neli vooru enne hooaja lõppu jääb Vendsyssel püsimajäämiskohast kolme punkti kaugusele, vahendab Soccernet.ee.
Mihkel Ainsalu puudus kohtumisest, milles tema tööandja Helsingör kaotas liigaliider Viborgile 0:3. Helsingör hoiab neljandat positsiooni.
Talvel Helsingöriga liitunud Ainsalu on seni teeninud Taani esiliigas viie vahetusest sekkumisega kokku 60 mänguminutit. Järvelaid on käinud sel hooajal väljakul 18 liigamatšis, neist pooltes on ta mahtunud põhikoosseisu.
### Response:
Henri Järvelaidi koduklubi langes viimaseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mul on hea meel teatada, et Euroopa Komisjon kiitis just heaks lepingu Pfizer/BioNTechiga aastateks 2021-2023, mis tagab 900 miljonit doosi (+ 900 miljonit optsioonina)," postitas ta sotsiaalmeediasse EL-i tippkohtumiselt Portugalis.
"Järgnevad teised lepingud ja teised vaktsiinitehnoloogiad," lubas ta.
Uus leping, mis pälvis kõigi liikmesriikide toetuse, ei hõlma ainult vaktsiinide tootmist, vaid jälgib ka seda, et kõik vajalikud komponendid oleks pärit EL-ist.
Euroopa Komisjon on seni sõlminud lepingu 2,3 miljardi vaktsiinidoosi ostmiseks kuuelt eri ettevõttelt. "Järgnevad uued lepingud ja uued vaktsiinitehnoloogiad," lausus Von der Leyen oma Twitteri postituses.
Lepingu eesmärk, lisaks juba kokkulepitud 600 miljonile BioNTech/Pfizer doosile, on tagada 450 miljoni elanikuga Euroopa Liidule piisav vaktsiinivaru ka lisadoosi manustamiseks, kinnitas EL.
Lisaks on tellitava vaktsiiniga võimalik laiendada kaitsesüstimist ka alaealistele ning madalama sissetulekuga riikidele väljaspool EL-i.
Von der Leyen on öelnud, et mRNA tehnoloogia, mida BioNTech/Pfizer ja teised vaktsiinitootjad kasutavad, on osutunud ohutuks ja tõhusaks.
Saksa BioNTech ning Ühendriikide Pfizer on suurendanud Euroopa varustamist oma ühiselt välja töötatud vaktsiiniga ning nende vaktsiin on praegu peamine, mida EL-is kasutatakse.
Lisaks on EL ostnud vaktsiini ka AstraZenecalt, kes pole aga tarninud lubatud koguseid ning kelle vaktsiini maine sai kannatada seotusest võimalusega haruldase tromboosi tekkeks. Lisaks on EL soetanud ka Moderna ja Johnson & Johnsoni vaktsiine.
Pärast aeglast vaktsineerimise algust on EL tempot oluliselt tõstnud ning enam kui veerand elanikest on saanud vähemalt ühe kaitsesüsti.
27 liikmesriigiga bloki eesmärk on vaktsineerida 70 protsenti elanikest juuli lõpuks. Enne suurt suvepuhkuste perioodi on riigid end ka sammhaaval avama hakanud.
Von der Leyen on jäänud kindlaks EL-i strateegiale, et vaktsiinilepingute sõlmimise eest vastutab Euroopa Komisjon, ehkki pälvis esialgu palju kriitikat vaktsineerimise aeglase alguse pärast.
Euroopa ja USA vaidlevad selle üle, kas koroonavaktsiinide patentide tühistamine aitaks kaasa vaesemate riikide paremale vaktsiiniga varustatusele.
EL on saatnud seni kolmandatele riikidele üle 200 miljoni vaktsiinidoosi, samas kui USA saatis vaid 2,7 miljonit doosi Mehhikole, nimetades seda laenuks.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus märkis, et Euroopa roll maailmas võitluses COVID-19 on olulisem kui kunagi varem, lisades, et see näitab, et kui teha koostööd ühiste eesmärkide nimel, oleme üheskoos tugevamad.
EL on suur WHO Covaxi programmi toetaja, varustades vaktsiiniga ka madalama sissetulekuga riike. | EL sõlmis Pfizer/BioNTechiga lepingu 1,8 miljardi täiendava doosi saamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mul on hea meel teatada, et Euroopa Komisjon kiitis just heaks lepingu Pfizer/BioNTechiga aastateks 2021-2023, mis tagab 900 miljonit doosi (+ 900 miljonit optsioonina)," postitas ta sotsiaalmeediasse EL-i tippkohtumiselt Portugalis.
"Järgnevad teised lepingud ja teised vaktsiinitehnoloogiad," lubas ta.
Uus leping, mis pälvis kõigi liikmesriikide toetuse, ei hõlma ainult vaktsiinide tootmist, vaid jälgib ka seda, et kõik vajalikud komponendid oleks pärit EL-ist.
Euroopa Komisjon on seni sõlminud lepingu 2,3 miljardi vaktsiinidoosi ostmiseks kuuelt eri ettevõttelt. "Järgnevad uued lepingud ja uued vaktsiinitehnoloogiad," lausus Von der Leyen oma Twitteri postituses.
Lepingu eesmärk, lisaks juba kokkulepitud 600 miljonile BioNTech/Pfizer doosile, on tagada 450 miljoni elanikuga Euroopa Liidule piisav vaktsiinivaru ka lisadoosi manustamiseks, kinnitas EL.
Lisaks on tellitava vaktsiiniga võimalik laiendada kaitsesüstimist ka alaealistele ning madalama sissetulekuga riikidele väljaspool EL-i.
Von der Leyen on öelnud, et mRNA tehnoloogia, mida BioNTech/Pfizer ja teised vaktsiinitootjad kasutavad, on osutunud ohutuks ja tõhusaks.
Saksa BioNTech ning Ühendriikide Pfizer on suurendanud Euroopa varustamist oma ühiselt välja töötatud vaktsiiniga ning nende vaktsiin on praegu peamine, mida EL-is kasutatakse.
Lisaks on EL ostnud vaktsiini ka AstraZenecalt, kes pole aga tarninud lubatud koguseid ning kelle vaktsiini maine sai kannatada seotusest võimalusega haruldase tromboosi tekkeks. Lisaks on EL soetanud ka Moderna ja Johnson & Johnsoni vaktsiine.
Pärast aeglast vaktsineerimise algust on EL tempot oluliselt tõstnud ning enam kui veerand elanikest on saanud vähemalt ühe kaitsesüsti.
27 liikmesriigiga bloki eesmärk on vaktsineerida 70 protsenti elanikest juuli lõpuks. Enne suurt suvepuhkuste perioodi on riigid end ka sammhaaval avama hakanud.
Von der Leyen on jäänud kindlaks EL-i strateegiale, et vaktsiinilepingute sõlmimise eest vastutab Euroopa Komisjon, ehkki pälvis esialgu palju kriitikat vaktsineerimise aeglase alguse pärast.
Euroopa ja USA vaidlevad selle üle, kas koroonavaktsiinide patentide tühistamine aitaks kaasa vaesemate riikide paremale vaktsiiniga varustatusele.
EL on saatnud seni kolmandatele riikidele üle 200 miljoni vaktsiinidoosi, samas kui USA saatis vaid 2,7 miljonit doosi Mehhikole, nimetades seda laenuks.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus märkis, et Euroopa roll maailmas võitluses COVID-19 on olulisem kui kunagi varem, lisades, et see näitab, et kui teha koostööd ühiste eesmärkide nimel, oleme üheskoos tugevamad.
EL on suur WHO Covaxi programmi toetaja, varustades vaktsiiniga ka madalama sissetulekuga riike.
### Response:
EL sõlmis Pfizer/BioNTechiga lepingu 1,8 miljardi täiendava doosi saamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameeriklanna teatas reedel sotsiaalmeedia vahendusel, et otsus treenerit vahetada oli keeruline, sest karjääris on isa abiga läbi elatud ning edu nähtud palju, sealhulgas ka võit Austraalia lahtistel eelmisel aastal.
"Ma olen igavesti tänulik oma isa ohverduse ja panuse eest, et toimetada mind siia, kus ma olen. Ma olen põnevil, et näha, mida tulevik mulle toob ja ootan uue tehnilise tiimi kokkupanekut järgmistel nädalatel," ütles Kenin.
Kenin on kaotanud viimased kolm mängu, viimati aprillis Eesti esireket Anett Kontaveidile. Kenini Austraalia lahtiste tiitlikaitsmine veebruaris jäi samuti lühikeseks, sest turniiri teises ringis lülitas ameeriklanna konkurentsist Kaia Kanepi. Pärast kaotust Kanepile käis Kenin ka pimesooleoperatsioonil. | Maailma neljas reket loobub treenerist isa teenetest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameeriklanna teatas reedel sotsiaalmeedia vahendusel, et otsus treenerit vahetada oli keeruline, sest karjääris on isa abiga läbi elatud ning edu nähtud palju, sealhulgas ka võit Austraalia lahtistel eelmisel aastal.
"Ma olen igavesti tänulik oma isa ohverduse ja panuse eest, et toimetada mind siia, kus ma olen. Ma olen põnevil, et näha, mida tulevik mulle toob ja ootan uue tehnilise tiimi kokkupanekut järgmistel nädalatel," ütles Kenin.
Kenin on kaotanud viimased kolm mängu, viimati aprillis Eesti esireket Anett Kontaveidile. Kenini Austraalia lahtiste tiitlikaitsmine veebruaris jäi samuti lühikeseks, sest turniiri teises ringis lülitas ameeriklanna konkurentsist Kaia Kanepi. Pärast kaotust Kanepile käis Kenin ka pimesooleoperatsioonil.
### Response:
Maailma neljas reket loobub treenerist isa teenetest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "On tõeline rõõm pikendada seda seiklust PSG-ga, sest ma olen Pariisis väga õnnelik. On tõeline uhkus selle meeskonna osa olla. Siin kasvasin ma inimesena ja mängijana. Ma olen väga rahul, et sain pikendada [lepingut] ja loodan siin veel mitu karikat võita," ütles Neymar.
29-aastane ründaja on võitnud PSG-ga kolm prantsuse kõrgliigakarikat, käesoleval hooajal on meeskond nelja punkti kaugusel liigaliidrist Lille'ist.
Santoses karjääri alustanud brasiillane on löönud PSG eest 112 mänguga 85 väravat ning on jaganud 51 väravaga lõppenud söötu. Oma kodumaa eest on brasiillane löönud 103 mänguga 64 väravat. | PSG pikendas Neymari lepingut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"On tõeline rõõm pikendada seda seiklust PSG-ga, sest ma olen Pariisis väga õnnelik. On tõeline uhkus selle meeskonna osa olla. Siin kasvasin ma inimesena ja mängijana. Ma olen väga rahul, et sain pikendada [lepingut] ja loodan siin veel mitu karikat võita," ütles Neymar.
29-aastane ründaja on võitnud PSG-ga kolm prantsuse kõrgliigakarikat, käesoleval hooajal on meeskond nelja punkti kaugusel liigaliidrist Lille'ist.
Santoses karjääri alustanud brasiillane on löönud PSG eest 112 mänguga 85 väravat ning on jaganud 51 väravaga lõppenud söötu. Oma kodumaa eest on brasiillane löönud 103 mänguga 64 väravat.
### Response:
PSG pikendas Neymari lepingut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uus Laine alustas programmi külaliskuraatorite tegevusega 2020. aasta kevadel, kui esimeseks kureerijaks oli pop-up klubi VÄLK. Hiljem piirangute tõttu kuraatorite tegevus seiskus, kuid sel hooajal alustatakse programmiga taas.
Avakuul toob Laura Prits Uude Lainesse teiste seas näiteks Robert Linna, Inga Tislari ja Rene Puura, Lepatriinu, Robert Kõrvitsa ning Blues Estonia avatud mikrofoni õhtu lauljatele ja laulukirjutajatele. li
"Kuna mul on endal palju erinevaid huvisid ja minu muusikamaitse on seinast seina, siis tuleb kavagi üsna kirju," sõnas Prits ja lisas, et talle ei meeldi ei inimeste ega ka ürituste puhul lahterdamine stiilis "see üritus on vaid seda tüüpi inimestele". "Tahan anda võimaluse uutele artistidele esitada enda kirjutatud loomingut, mis on võib-olla pikalt sahtli põhjas olnud."
Prits kinnitas ka seda, et koroonaviiruse tõttu on ürituste korraldamine küllalt keeruline. "Positiivne on kindlasti see, et artistid tahavad esineda ning inimesed tahavad kontserdile tulla, kõige keerulisem osa ongi need kaks asja võimalikult turvaliselt siduda, et mõlemad osapooled oleksid õnnelikud." | Kultuuriklubi Uus Laine programmi juhatab suve hakul laulja Laura Prits | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uus Laine alustas programmi külaliskuraatorite tegevusega 2020. aasta kevadel, kui esimeseks kureerijaks oli pop-up klubi VÄLK. Hiljem piirangute tõttu kuraatorite tegevus seiskus, kuid sel hooajal alustatakse programmiga taas.
Avakuul toob Laura Prits Uude Lainesse teiste seas näiteks Robert Linna, Inga Tislari ja Rene Puura, Lepatriinu, Robert Kõrvitsa ning Blues Estonia avatud mikrofoni õhtu lauljatele ja laulukirjutajatele. li
"Kuna mul on endal palju erinevaid huvisid ja minu muusikamaitse on seinast seina, siis tuleb kavagi üsna kirju," sõnas Prits ja lisas, et talle ei meeldi ei inimeste ega ka ürituste puhul lahterdamine stiilis "see üritus on vaid seda tüüpi inimestele". "Tahan anda võimaluse uutele artistidele esitada enda kirjutatud loomingut, mis on võib-olla pikalt sahtli põhjas olnud."
Prits kinnitas ka seda, et koroonaviiruse tõttu on ürituste korraldamine küllalt keeruline. "Positiivne on kindlasti see, et artistid tahavad esineda ning inimesed tahavad kontserdile tulla, kõige keerulisem osa ongi need kaks asja võimalikult turvaliselt siduda, et mõlemad osapooled oleksid õnnelikud."
### Response:
Kultuuriklubi Uus Laine programmi juhatab suve hakul laulja Laura Prits |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oleme valmis selle teemaga tegelema kohe, kui konkreetne ettepanek lauale pannakse," ütles Michel Portos EL-i riigijuhtide tippkohtumisel.
Michel hoiatas siiski, et ühenduses on kahtlusi, kas patentide tühistamine on võluvits, mis aitab tekkinud probleemid lahendada.
Micheli hinnangul on kiireim lahendus, et vaktsiinid üle maailma laiali jagada, eksport ja EL ootab tema sõnul kõigilt partneritelt vaktsiiniannuste ekspordi lihtsustamist.
Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei pidanud patentidest loobumist kõige põletavamaks küsimuseks. "Praegu on hädasund hoopis rohkem toota ja suurendada solidaarsust," ütles ta.
EL-i tippkohtumise teist päeva pidi ilmestama ka kahepoolne kohtumine Indiaga, kus laupäeval ulatus koroonasurmade arv ööpäevas juba üle 4000. | EL arutab vaktsiinipatentide tühistamist, kui USA teeb ettepaneku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oleme valmis selle teemaga tegelema kohe, kui konkreetne ettepanek lauale pannakse," ütles Michel Portos EL-i riigijuhtide tippkohtumisel.
Michel hoiatas siiski, et ühenduses on kahtlusi, kas patentide tühistamine on võluvits, mis aitab tekkinud probleemid lahendada.
Micheli hinnangul on kiireim lahendus, et vaktsiinid üle maailma laiali jagada, eksport ja EL ootab tema sõnul kõigilt partneritelt vaktsiiniannuste ekspordi lihtsustamist.
Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei pidanud patentidest loobumist kõige põletavamaks küsimuseks. "Praegu on hädasund hoopis rohkem toota ja suurendada solidaarsust," ütles ta.
EL-i tippkohtumise teist päeva pidi ilmestama ka kahepoolne kohtumine Indiaga, kus laupäeval ulatus koroonasurmade arv ööpäevas juba üle 4000.
### Response:
EL arutab vaktsiinipatentide tühistamist, kui USA teeb ettepaneku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Johaug läbis Oslos Bisletti staadionil peetud võistlusel distantsi ajaga 31.32,88 ehk pea kaheksa sekundit kiiremini, kui tema eelmisel aastal püstitatud senine tippmark 31.40,67.
Ligemale kaheksa sekundit jäi aga Tokyo normist vajaka. "Hoolimata sellest, kas ma oleksin normi täitnud või mitte, poleks ma Tokyosse sõitnud," lausus Johaug jooksu järel Norra avaõiguslikule ringhäälingule NRK.
"Minu eesmärk on järgmisel talvel Pekingi olümpia. Ma olen siin selleks, et saada motivatsiooni ja treenida mitmekülgsemalt," lisas ta. "Ennekõige oli see lihtsalt uskumatult lõbus, kui kuulsin aprilli keskel, et Bislettil joostakse 10 000 meetrit ja tahtsin väga kaasa lüüa."
Võistluse võitis hiljuti suurepärast maanteejooksutulemust näidanud Karoline Bjerkeli Grövdal ajaga 30.50,84, mis tähistas samuti norralanna isiklikku rekordit ja ületas suurelt ka Tokyo normatiivi. | Johaugil ei õnnestunud olümpianormi täita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Johaug läbis Oslos Bisletti staadionil peetud võistlusel distantsi ajaga 31.32,88 ehk pea kaheksa sekundit kiiremini, kui tema eelmisel aastal püstitatud senine tippmark 31.40,67.
Ligemale kaheksa sekundit jäi aga Tokyo normist vajaka. "Hoolimata sellest, kas ma oleksin normi täitnud või mitte, poleks ma Tokyosse sõitnud," lausus Johaug jooksu järel Norra avaõiguslikule ringhäälingule NRK.
"Minu eesmärk on järgmisel talvel Pekingi olümpia. Ma olen siin selleks, et saada motivatsiooni ja treenida mitmekülgsemalt," lisas ta. "Ennekõige oli see lihtsalt uskumatult lõbus, kui kuulsin aprilli keskel, et Bislettil joostakse 10 000 meetrit ja tahtsin väga kaasa lüüa."
Võistluse võitis hiljuti suurepärast maanteejooksutulemust näidanud Karoline Bjerkeli Grövdal ajaga 30.50,84, mis tähistas samuti norralanna isiklikku rekordit ja ületas suurelt ka Tokyo normatiivi.
### Response:
Johaugil ei õnnestunud olümpianormi täita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rauno Sappinen viis Flora 19. minutil juhtima ja teise värava lõi 78. minutil vaid mõni minut varem vahetusest sekkunud Rauno Alliku. Legioni tabamus kirjutati 90. minutil Sander Puri nimele.
Flora on saanud tänavusel hooajal viis võitu ja kaks viiki, aga kuna võrreldes konkurentidega on kaks mängu vähem peetud, ei anna see hetkel kõrgemat kolmandast kohast.
Legion on kaotanud nüüd kaks mängu järjest tiitlipretendentidele: eelmisel nädalavahetusel jäädi võõrsil alla Paide Linnameeskonnale 0:1.
Hilisemates kohtumistes astuvad vastamisi Tartu JK Tammeka - FC Kuressaare ja JK Narva Trans - Nõmme Kalju FC. | Flora jätkas hooaega võiduga Legioni üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rauno Sappinen viis Flora 19. minutil juhtima ja teise värava lõi 78. minutil vaid mõni minut varem vahetusest sekkunud Rauno Alliku. Legioni tabamus kirjutati 90. minutil Sander Puri nimele.
Flora on saanud tänavusel hooajal viis võitu ja kaks viiki, aga kuna võrreldes konkurentidega on kaks mängu vähem peetud, ei anna see hetkel kõrgemat kolmandast kohast.
Legion on kaotanud nüüd kaks mängu järjest tiitlipretendentidele: eelmisel nädalavahetusel jäädi võõrsil alla Paide Linnameeskonnale 0:1.
Hilisemates kohtumistes astuvad vastamisi Tartu JK Tammeka - FC Kuressaare ja JK Narva Trans - Nõmme Kalju FC.
### Response:
Flora jätkas hooaega võiduga Legioni üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hollandlane sõitis oma kiireima ringi välja kümme minutit enne vabatreeningu lõppu, edestades valitsevat maailmameistrit Lewis Hamiltoni (Mercedes) 0,235 sekundiga. Kolmandat aega näitas Charles Leclerc (Ferrari; +0,473).
Leclerci meeskonnakaaslane Carlos Sainz oli neljas (+0,575), soomlane Valtteri Bottas (Mercedes) viies (+0,588) ja britt Lando Norris (McLaren) kuues (+0,659).
Kui esimesel vabatreeningul oli kiireim olnud Bottas, siis teisel treeningul näitas kiireimat minekut Hamilton.
Max Verstappen grabs P1 in our final practice session prior to qualifying
Three teams in the top three, we're liking this #SpanishGP #F1 pic.twitter.com/JTGAyvXuVm
— Formula 1 (@F1) May 8, 2021 | Verstappen oli viimasel treeningul Mercedestest nobedam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hollandlane sõitis oma kiireima ringi välja kümme minutit enne vabatreeningu lõppu, edestades valitsevat maailmameistrit Lewis Hamiltoni (Mercedes) 0,235 sekundiga. Kolmandat aega näitas Charles Leclerc (Ferrari; +0,473).
Leclerci meeskonnakaaslane Carlos Sainz oli neljas (+0,575), soomlane Valtteri Bottas (Mercedes) viies (+0,588) ja britt Lando Norris (McLaren) kuues (+0,659).
Kui esimesel vabatreeningul oli kiireim olnud Bottas, siis teisel treeningul näitas kiireimat minekut Hamilton.
Max Verstappen grabs P1 in our final practice session prior to qualifying
Three teams in the top three, we're liking this #SpanishGP #F1 pic.twitter.com/JTGAyvXuVm
— Formula 1 (@F1) May 8, 2021
### Response:
Verstappen oli viimasel treeningul Mercedestest nobedam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuju leidis arheoloog Francesco Giancola, kes tegeles kokkuvarisenud keskaegse müüri restaureerimisega, vahendab CNN.
"Kui me müüri taga kaevasime, märkasin, et maa muutis värvi. Jätkasime kaevamisega kuniks marmorist tükk nähtavale ilmus. Ma sain kohe kuju ja silmade järgi aru, et see oli pea Augustuse kuju küljest," kirjeldas arheoloog.
Pärast skulptuuriosa avastamist andis ta sellest kohe teada Isernia linnapeale, ametivõimudele ja kultuuriministeeriumile.
Leitud skulptuur on hinnanguliselt 2000 aastat vana. Arheoloogid ei tea, miks kuju just sealt leiti, kuid ühe hüpoteesina võis leiukohas asuda turuplats või tempel.
Ilmselt oli originaalne skulptuur kõrgem kui kaks meetrit ning selle valmistamiseks kasutati sama tüüpi marmorit, millest tegi oma kujusid Michelangelo.
Isernia linnapea Giacomo D'Apollonio selgitas, et tegemist on väga ajaloolise piirkonnaga, kus võib peidus olla veel mitmeid teisi arheoloogilisi leide. | Lõuna-Itaaliast avastati 2000 aasta vanune Rooma keisri skulptuur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuju leidis arheoloog Francesco Giancola, kes tegeles kokkuvarisenud keskaegse müüri restaureerimisega, vahendab CNN.
"Kui me müüri taga kaevasime, märkasin, et maa muutis värvi. Jätkasime kaevamisega kuniks marmorist tükk nähtavale ilmus. Ma sain kohe kuju ja silmade järgi aru, et see oli pea Augustuse kuju küljest," kirjeldas arheoloog.
Pärast skulptuuriosa avastamist andis ta sellest kohe teada Isernia linnapeale, ametivõimudele ja kultuuriministeeriumile.
Leitud skulptuur on hinnanguliselt 2000 aastat vana. Arheoloogid ei tea, miks kuju just sealt leiti, kuid ühe hüpoteesina võis leiukohas asuda turuplats või tempel.
Ilmselt oli originaalne skulptuur kõrgem kui kaks meetrit ning selle valmistamiseks kasutati sama tüüpi marmorit, millest tegi oma kujusid Michelangelo.
Isernia linnapea Giacomo D'Apollonio selgitas, et tegemist on väga ajaloolise piirkonnaga, kus võib peidus olla veel mitmeid teisi arheoloogilisi leide.
### Response:
Lõuna-Itaaliast avastati 2000 aasta vanune Rooma keisri skulptuur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Siin ja praegu: Toomas Suuman"
9. mail kell 19.30
Jüri Aarma külaliseks on Rakvere teatri näitleja Toomas Suuman. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Anne Tuuling.
Lavastus "Jaanipäev"
9. mail kell 20.35
Rakvere Teatri etendus jutustab elu võimalikkusest Ida-Virumaal. Selles kahe venna loos on lisaks traagikale ka paras annus musta huumorit. Lavastuse lõppedes langevad näilisuse kulissid ja päevavalgele ujub tõde oma täies hiilguses. "Jaanitule" režissööri Peeter Simmi sõnul üritati teha midagi täiesti uut, sest projekti eelarve oli olematu.
Osades Toomas Suumann, Eduard Salmistu ja Ülle Lichtfeldt. Autor Rünno Saaremäe. Lavastaja Üllar Saaremäe, režissöör Peeter Simm, juhtoperaator Kristjan-Jaak Nuudi.
Portreesaade "Rakvere majahoidja: Toomas Suuman"
9. mail kell 21.55
Portreesaade Eesti näitekunsti hallist kardinalist ja Rakvere teatri legendaarsest näitlejast Toomas Suumanist. Mees on Rakveres elanud pea 30 aastat ja kogu selle aja teatrile pühendanud, tegutsedes seal nii näitleja, lavastaja, kirjandusala juhataja kui ka näitekirjanikuna. Saates vaatab Toomas Suuman tagasi oma lapsepõlvele, oma näitlejaks saamise loo ja tänaseni tehtud rollide kõrval räägib ta siiralt ka teatritööst loobumise mõtetest. Mõistagi ei puudu säravad meenutused ning kommentaarid tema endistelt ja praegustelt kolleegidelt.
Mängufilm "Mehetapja. Süütu. Vari"
9. mail kell 22.50
"Mehetapja" on motiiv rahvaluulest, teema, mida tuntakse Skandinaavia pärimustekstides, samuti ka meie samanimelises regilaulus. Tegevus toimub pulmapäeva varahommikust järgmise päeva varahommikuni. "Süütu" tegevus toimub 1949. aasta kevadel ja peategelaseks on Ingerimaalt Eestisse küüditatud noor Elina. Edasiküüditamise hirmus registreeritakse fiktiivne abielu eestlase Heinoga ja noored hakkavad elama Heino onu korteri verandal, kummalgi eraldi nurk ning magamisase. "Vari" liigub kaasajas, päriselu ja fantaasia piirialadel. Peategelane Luna Lee otsustab kodunt põgeneda. Kolme novelli ühendav lüli on peategelane: nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed mängib Rea Lest. Teistes rollides Jörgen Liik, Üllar Saaremäe, Toomas Suumann, Priit Pedajas, Katariina Unt, Peeter Volkonski, Mari Lill, Ain Lutsepp, Meelis Rämmeld, Juhan Ulfsak, Helena Merzin, Eduard Salmistu jt. Režissöör Sulev Keedus, operaatorid Erik Põllumaa ja Ivar Taim. | ETV2 teemaõhtu on pühendatud Toomas Suumanile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Siin ja praegu: Toomas Suuman"
9. mail kell 19.30
Jüri Aarma külaliseks on Rakvere teatri näitleja Toomas Suuman. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Anne Tuuling.
Lavastus "Jaanipäev"
9. mail kell 20.35
Rakvere Teatri etendus jutustab elu võimalikkusest Ida-Virumaal. Selles kahe venna loos on lisaks traagikale ka paras annus musta huumorit. Lavastuse lõppedes langevad näilisuse kulissid ja päevavalgele ujub tõde oma täies hiilguses. "Jaanitule" režissööri Peeter Simmi sõnul üritati teha midagi täiesti uut, sest projekti eelarve oli olematu.
Osades Toomas Suumann, Eduard Salmistu ja Ülle Lichtfeldt. Autor Rünno Saaremäe. Lavastaja Üllar Saaremäe, režissöör Peeter Simm, juhtoperaator Kristjan-Jaak Nuudi.
Portreesaade "Rakvere majahoidja: Toomas Suuman"
9. mail kell 21.55
Portreesaade Eesti näitekunsti hallist kardinalist ja Rakvere teatri legendaarsest näitlejast Toomas Suumanist. Mees on Rakveres elanud pea 30 aastat ja kogu selle aja teatrile pühendanud, tegutsedes seal nii näitleja, lavastaja, kirjandusala juhataja kui ka näitekirjanikuna. Saates vaatab Toomas Suuman tagasi oma lapsepõlvele, oma näitlejaks saamise loo ja tänaseni tehtud rollide kõrval räägib ta siiralt ka teatritööst loobumise mõtetest. Mõistagi ei puudu säravad meenutused ning kommentaarid tema endistelt ja praegustelt kolleegidelt.
Mängufilm "Mehetapja. Süütu. Vari"
9. mail kell 22.50
"Mehetapja" on motiiv rahvaluulest, teema, mida tuntakse Skandinaavia pärimustekstides, samuti ka meie samanimelises regilaulus. Tegevus toimub pulmapäeva varahommikust järgmise päeva varahommikuni. "Süütu" tegevus toimub 1949. aasta kevadel ja peategelaseks on Ingerimaalt Eestisse küüditatud noor Elina. Edasiküüditamise hirmus registreeritakse fiktiivne abielu eestlase Heinoga ja noored hakkavad elama Heino onu korteri verandal, kummalgi eraldi nurk ning magamisase. "Vari" liigub kaasajas, päriselu ja fantaasia piirialadel. Peategelane Luna Lee otsustab kodunt põgeneda. Kolme novelli ühendav lüli on peategelane: nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed mängib Rea Lest. Teistes rollides Jörgen Liik, Üllar Saaremäe, Toomas Suumann, Priit Pedajas, Katariina Unt, Peeter Volkonski, Mari Lill, Ain Lutsepp, Meelis Rämmeld, Juhan Ulfsak, Helena Merzin, Eduard Salmistu jt. Režissöör Sulev Keedus, operaatorid Erik Põllumaa ja Ivar Taim.
### Response:
ETV2 teemaõhtu on pühendatud Toomas Suumanile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui ma mõtlen värvidest ja nende päritolust, haakuvad nad minu jaoks tavaliselt kindlate kohtadega," selgitas Kristi Kongi ja lisas, et neid kohti on ta harilikult kogenud teekonnal kusagile või kusagilt. "Olen viimased aastad ringi liikudes kirjutanud üles värvide nimetusi ja olen avastanud, et niiviisi värvide kaudu kohakogemuste kirjeldamine ning hiljem nende värvide järgi kogetu meenutamine on kõige täpsem ja tõesem."
Näitus "Sädelev täht Magenta. Oli see unes või oli see ilmsi?" hõlmab õlimaale lõuendil ja galeriiruumi laienevat maaliinstallatsiooni. Õlimaalid on valminud ajavahemikus 2020. aasta kevadest 2021. aasta kevadeni. Näitus on avatud 14. maist kuni 19. juunini.
"Sädelev täht Magenta. Oli see unes või oli see ilmsi?" on teine näitus galerii selle aasta programmis "Ökoloogia–ökonoomia", kus käsitletakse erinevate nurkade alt ökoloogia ja majanduse valupunkte. | Kogo galerii avab maali- ja installatsioonikunstniku Kristi Kongi isikunäituse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui ma mõtlen värvidest ja nende päritolust, haakuvad nad minu jaoks tavaliselt kindlate kohtadega," selgitas Kristi Kongi ja lisas, et neid kohti on ta harilikult kogenud teekonnal kusagile või kusagilt. "Olen viimased aastad ringi liikudes kirjutanud üles värvide nimetusi ja olen avastanud, et niiviisi värvide kaudu kohakogemuste kirjeldamine ning hiljem nende värvide järgi kogetu meenutamine on kõige täpsem ja tõesem."
Näitus "Sädelev täht Magenta. Oli see unes või oli see ilmsi?" hõlmab õlimaale lõuendil ja galeriiruumi laienevat maaliinstallatsiooni. Õlimaalid on valminud ajavahemikus 2020. aasta kevadest 2021. aasta kevadeni. Näitus on avatud 14. maist kuni 19. juunini.
"Sädelev täht Magenta. Oli see unes või oli see ilmsi?" on teine näitus galerii selle aasta programmis "Ökoloogia–ökonoomia", kus käsitletakse erinevate nurkade alt ökoloogia ja majanduse valupunkte.
### Response:
Kogo galerii avab maali- ja installatsioonikunstniku Kristi Kongi isikunäituse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuusik alustas turniiri võiduga usbekk Doston Meilijevi üle ja alistas teises ringis ipponiga ka Mauritiuse esindaja Remi Feuillet'd.
Kolmandas ringis tuli vastaseks kahekordne Euroopa meister Mihhail Igolnikov Venemaalt, kes sooritas eestlase vastu ipponi.
Kuni 90 kg kaaluvate meeste seas heitles teinegi eestlane Klen Kristofer Kaljulaid, kes kaotas kohe esimese matši ipponiga Venemaa esindajale Husen Halmurzajevile. | Kuusik teenis suure slämmi turniiril kaks võitu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuusik alustas turniiri võiduga usbekk Doston Meilijevi üle ja alistas teises ringis ipponiga ka Mauritiuse esindaja Remi Feuillet'd.
Kolmandas ringis tuli vastaseks kahekordne Euroopa meister Mihhail Igolnikov Venemaalt, kes sooritas eestlase vastu ipponi.
Kuni 90 kg kaaluvate meeste seas heitles teinegi eestlane Klen Kristofer Kaljulaid, kes kaotas kohe esimese matši ipponiga Venemaa esindajale Husen Halmurzajevile.
### Response:
Kuusik teenis suure slämmi turniiril kaks võitu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teiste seas lähevad starti ka eestlased Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) ja Tanel Kangert (BikeExchange).
Neist Taaramäe on korra (2016. aastal) võitnud Giro d'Italial ka etapi. Viis aastat tagasi oli ka eestlase seni ainus osaluskord.
Kangert on Itaalia velotuuril sage külaline - pärast 2012. aastat on jäänud vahele vaid 2014. aasta velotuur. 2013. ja 2015. aastal lõpetas eestlane üldarvestuses 13. kohal.
Laupäeval on Torinos kavas 8,6-kilomeetrine individuaalne temposõit. Pühapäeval toimub esimene tasase maa etapp (Stupinigi - Novara; 179 km). Esmaspäeval läheb pisut künklikumaks (Biella - Canale; 190 km). Tõsisemate mägedeni jõutakse esimest korda järgmise nädala lõpus.
Tänavuse velotuuri peafavoriitide hulka võib lugeda britt Simon Yatesi (BikeExchange), kolumblase Egan Bernali (Ineos Grenadiers) ja belglase Remco Evenepoeli (Deceuninck - Quick Step).
Neist Yates võitis 2018. aastal Hispaania velotuuri ja on näidanud end heast küljest ka Girol, võites 2018. aastal kolm etappi ja tulles 2019. aastal kokkuvõttes kaheksandaks. Hea vormi kinnituseks on hiljutine esikoht Alpi velotuuril.
24-aastase Bernali tähetund saabus 2019. aasta Prantsusmaa velotuuril, mille ta võitis. Mullu tuli aga Tour de France katkestada ja Girol teeb ta alles oma debüüdi.
Vaid 21-aastane Evenepoel on paljude silmis must hobune, sest suurtel velotuuridel pole ta varem startinud ja pärast mullust kukkumist Lombardias teeb ta nüüd alles hooaja avastardi. Küll aga on belglane tugev temposõidus ja just 30-kilomeetrise individuaalse eraldistardist sõiduga tänavune Giro tipnebki.
Aprillis treeningul rannet vigastanud Vincenzo Nibali (Trek - Segafredo) kaasalöömine oli viimase hetkeni kahtluse all, aga 2013. ja 2016. aastal üldvõitjaks tulnud itaallane tuleb siiski starti. | Girol stardib kaks eestlast, peafavoriidi koorem asetatakse Yatesi õlule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teiste seas lähevad starti ka eestlased Rein Taaramäe (Intermarche - Wanty - Gobert Materiaux) ja Tanel Kangert (BikeExchange).
Neist Taaramäe on korra (2016. aastal) võitnud Giro d'Italial ka etapi. Viis aastat tagasi oli ka eestlase seni ainus osaluskord.
Kangert on Itaalia velotuuril sage külaline - pärast 2012. aastat on jäänud vahele vaid 2014. aasta velotuur. 2013. ja 2015. aastal lõpetas eestlane üldarvestuses 13. kohal.
Laupäeval on Torinos kavas 8,6-kilomeetrine individuaalne temposõit. Pühapäeval toimub esimene tasase maa etapp (Stupinigi - Novara; 179 km). Esmaspäeval läheb pisut künklikumaks (Biella - Canale; 190 km). Tõsisemate mägedeni jõutakse esimest korda järgmise nädala lõpus.
Tänavuse velotuuri peafavoriitide hulka võib lugeda britt Simon Yatesi (BikeExchange), kolumblase Egan Bernali (Ineos Grenadiers) ja belglase Remco Evenepoeli (Deceuninck - Quick Step).
Neist Yates võitis 2018. aastal Hispaania velotuuri ja on näidanud end heast küljest ka Girol, võites 2018. aastal kolm etappi ja tulles 2019. aastal kokkuvõttes kaheksandaks. Hea vormi kinnituseks on hiljutine esikoht Alpi velotuuril.
24-aastase Bernali tähetund saabus 2019. aasta Prantsusmaa velotuuril, mille ta võitis. Mullu tuli aga Tour de France katkestada ja Girol teeb ta alles oma debüüdi.
Vaid 21-aastane Evenepoel on paljude silmis must hobune, sest suurtel velotuuridel pole ta varem startinud ja pärast mullust kukkumist Lombardias teeb ta nüüd alles hooaja avastardi. Küll aga on belglane tugev temposõidus ja just 30-kilomeetrise individuaalse eraldistardist sõiduga tänavune Giro tipnebki.
Aprillis treeningul rannet vigastanud Vincenzo Nibali (Trek - Segafredo) kaasalöömine oli viimase hetkeni kahtluse all, aga 2013. ja 2016. aastal üldvõitjaks tulnud itaallane tuleb siiski starti.
### Response:
Girol stardib kaks eestlast, peafavoriidi koorem asetatakse Yatesi õlule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lahingusse on oodatud GIF-pildid, mis annavad edasi mõne Eesti vanasõna ja/või kõnekäänu sõnumi. GIF-ide loomiseks võib kasutada Rahvusraamatukogu digitaalseid arhiive või ka välismaiseid andmebaase, kust leiab vabaks kasutuseks mõeldud materjale.
GIF-piltide loomise juhendi ja vabakasutuses olevate teoste leidmise nippe leiab siit. Iga osaleja võib esitada konkursile maksimaalselt kolm tööd.
Žürii poolt esile tõstetud töödele saab hääli anda 7. kuni 10. juunini, GIF-lahingu võitjad kuulutatakse välja 11. juunil. Parimad tööd avaldatakse rahvusraamatukogu Facebookis ja Instagramis ning hariduskeskuse lehel. Peaauhinnaks on tahvelarvuti ja lisaks on veel mitmeid üllatusauhindu. | Rahvusraamatukogu korraldab vanasõnadest inspireeritud GIF-ide konkursi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lahingusse on oodatud GIF-pildid, mis annavad edasi mõne Eesti vanasõna ja/või kõnekäänu sõnumi. GIF-ide loomiseks võib kasutada Rahvusraamatukogu digitaalseid arhiive või ka välismaiseid andmebaase, kust leiab vabaks kasutuseks mõeldud materjale.
GIF-piltide loomise juhendi ja vabakasutuses olevate teoste leidmise nippe leiab siit. Iga osaleja võib esitada konkursile maksimaalselt kolm tööd.
Žürii poolt esile tõstetud töödele saab hääli anda 7. kuni 10. juunini, GIF-lahingu võitjad kuulutatakse välja 11. juunil. Parimad tööd avaldatakse rahvusraamatukogu Facebookis ja Instagramis ning hariduskeskuse lehel. Peaauhinnaks on tahvelarvuti ja lisaks on veel mitmeid üllatusauhindu.
### Response:
Rahvusraamatukogu korraldab vanasõnadest inspireeritud GIF-ide konkursi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Möödunud aastal toimunud konkursile saabus 50 tööd, mille seast žürii valis välja kolm parimat. Võidutööde autoriteks on Eili Lepik-Kannelmäe, Aili Allas ja Hanna Särekanno, esikoht ehk kujundus, mis hakkas kaunistama raamatusarja, selgus koostöös J.K. Rowlingu agentuuriga.
Kirjastus Varrak peatoimetaja ja Harry Potteri raamatute tõlkija Krista Kaera sõnul oli esitatud tööde seas päris mitu huvitavat kujundust. "Potteri raamatute juures on kindlasti oluline fantaasiarikkus, muidugi loob iga laps raamatut lugedes oma maailma, kuid hea kaanekujundus on kui põnev uks sinna maailma."
Raamatu "Harry Potter ja tarkade kivi" eestikeelne tõlge ilmus esmakordselt 2000. aastal, juubeliks loodud Harry Potteri kaanekujunduste konkursi eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused. | "Harry Potter ja tarkade kivi" kordustrükk sai avalikul konkursil uue kujunduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Möödunud aastal toimunud konkursile saabus 50 tööd, mille seast žürii valis välja kolm parimat. Võidutööde autoriteks on Eili Lepik-Kannelmäe, Aili Allas ja Hanna Särekanno, esikoht ehk kujundus, mis hakkas kaunistama raamatusarja, selgus koostöös J.K. Rowlingu agentuuriga.
Kirjastus Varrak peatoimetaja ja Harry Potteri raamatute tõlkija Krista Kaera sõnul oli esitatud tööde seas päris mitu huvitavat kujundust. "Potteri raamatute juures on kindlasti oluline fantaasiarikkus, muidugi loob iga laps raamatut lugedes oma maailma, kuid hea kaanekujundus on kui põnev uks sinna maailma."
Raamatu "Harry Potter ja tarkade kivi" eestikeelne tõlge ilmus esmakordselt 2000. aastal, juubeliks loodud Harry Potteri kaanekujunduste konkursi eesmärgiks oli luua raamatusarjale uued kodumaised kujundused.
### Response:
"Harry Potter ja tarkade kivi" kordustrükk sai avalikul konkursil uue kujunduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pentus-Rosimannus kirjutas, et laps sünnib suve lõpus ning praegu on kõik kenasti kulgenud.
"Mina jätkan senisel moel tööd, kuni uus lisanduv pereliige lubab. Sünni järel asendab mind mu naasmiseni ametliku asendamise korra kohaselt mõnda aega justiitsminister Maris Lauri," kirjutas minister.
Lauri ütles ERR-ile, et ministrina tulebki selleks valmis olla, et vahepeal tekib vajadus kedagi teist asendada.
"Ma arvan, et mu taust aitab mind. Olen pikalt olnud riigikogu rahanduskomisjonis ja olen ka lühikest aega olnud rahandusminister," selgitas Lauri
Ta lisas, et kahe ministripositsiooni ühendamine toob kaasa küll suurema töökoormuse, kuid Pentus-Rosimannus avaldas Lauri sõnul lootust, et pole tööst väga pikalt eemal. | Pentus-Rosimannus läheb suvel lapsepuhkusele ja teda hakkab asendama Lauri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pentus-Rosimannus kirjutas, et laps sünnib suve lõpus ning praegu on kõik kenasti kulgenud.
"Mina jätkan senisel moel tööd, kuni uus lisanduv pereliige lubab. Sünni järel asendab mind mu naasmiseni ametliku asendamise korra kohaselt mõnda aega justiitsminister Maris Lauri," kirjutas minister.
Lauri ütles ERR-ile, et ministrina tulebki selleks valmis olla, et vahepeal tekib vajadus kedagi teist asendada.
"Ma arvan, et mu taust aitab mind. Olen pikalt olnud riigikogu rahanduskomisjonis ja olen ka lühikest aega olnud rahandusminister," selgitas Lauri
Ta lisas, et kahe ministripositsiooni ühendamine toob kaasa küll suurema töökoormuse, kuid Pentus-Rosimannus avaldas Lauri sõnul lootust, et pole tööst väga pikalt eemal.
### Response:
Pentus-Rosimannus läheb suvel lapsepuhkusele ja teda hakkab asendama Lauri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus lisandus ööpäevaga 1486 nakatunut ja viirusega suri neli inimest. Kokku on riigis registreeritud 256 906 nakkus- ja 4024 surmajuhtu.
Viimastel päevadel on Lätis uute juhtumite arv suurenema hakanud ning ööpäevaga registreeriti 786 uut nakkusjuhtu. Päev varem ulatus uute nakatunute arv üle tuhande. Viirusega suri 11 inimest. Alates pandeemia algusest on riigis tuvastatud 123 331 nakatumist ja surnud on 2208 inimest.
Soomes püsib võrdluses Balti riikidega nakatumine jätkuvalt madalamal tasemel. Viimase 24 tunni jooksul tuli juurde 229 nakatunut. Kokku on riigis registreeritud 88 561 koroonajuhtu ja viirusega on surnud 922 inimest. | Leedus lisandus pea 1500 uut nakkusjuhtu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus lisandus ööpäevaga 1486 nakatunut ja viirusega suri neli inimest. Kokku on riigis registreeritud 256 906 nakkus- ja 4024 surmajuhtu.
Viimastel päevadel on Lätis uute juhtumite arv suurenema hakanud ning ööpäevaga registreeriti 786 uut nakkusjuhtu. Päev varem ulatus uute nakatunute arv üle tuhande. Viirusega suri 11 inimest. Alates pandeemia algusest on riigis tuvastatud 123 331 nakatumist ja surnud on 2208 inimest.
Soomes püsib võrdluses Balti riikidega nakatumine jätkuvalt madalamal tasemel. Viimase 24 tunni jooksul tuli juurde 229 nakatunut. Kokku on riigis registreeritud 88 561 koroonajuhtu ja viirusega on surnud 922 inimest.
### Response:
Leedus lisandus pea 1500 uut nakkusjuhtu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 8. mail tähistavad Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Alliansi liikmesriigid Teise maailmasõja lõppu Euroopas. Seitsekümmend kuus aastat tagasi saabus rahu, kui Saksamaa kirjutas alla lõplikule ja tingimusteta kapitulatsiooniaktile. Sõjast kurnatud eurooplased ja ameeriklased tundsid suurt rõõmu ja kergendust, kuid nõukogude niinimetatud vabastajate haardesse jäänud rahvastele jäi vabadus üksnes unistuseks.
Koostöö vastandlike väärtustega lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel oli tingitud vaid hädaolukorra vajadustest ning lõppes varsti peale ühise vaenlase purustamist. Briti peaminister Winston Churchill pidas 3. märtsil 1946 prohvetliku kõne pealkirjaga "Rahusidemed" (Sinews of Peace). Ta hoiatas raudse eesriide kerkimisest Läänemerest Vahemereni.
Eesti, nagu ka Läti ja Leedu, olid neutraalsed riigid. Nad lootsid sõda vältida ning neil ei olnud 1939. aastal tugevaid liitlasi, kellega koos võidelda kurjuse vastu ja vältida aastakümneid kestnud okupatsiooni, massiküüditamisi ja muid traagilisi tagajärgi. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Saksamaale 3. septembril 1939, kuid see ei aidanud Poolat eelkõige geograafia ja Molotovi-Ribbentropi pakti tõttu.
Nõukogude Liidu agressioon Poola vastu paar nädalat hiljem erines Saksamaa omast ainult rünnakusuuna ja okupeeritud alade poolest. USA ei soovinud toona sõtta astuda ning Euroopa liitlased ei kuulutanud ka Nõukogude Liidule sõda. Võitlemine pakti sõlminud Stalini ja Hitleriga korraga oleks olnud ilma Ameerikata praktiliselt võimatu.
Nürnbergi sõjatribunali (1946-1949) kohtupingis istusid üksnes alistatud kurjategijad. Saksamaa denatsifitseeriti, kuid keegi ei juurinud välja nõukogude süsteemi valelikkust ja ebainimlikku kurjust. See eksisteerib edasi idanaabri ajalooraamatutes ning kahjuks paljuski ka Venemaa tänapäevases poliitikas.
Külm sõda kuulutati lõppenuks 1980. aastate lõpus. Ameerika poliitikateadlane Francis Fukuyama arvas ühtlasi, et on saabunud lääneliku liberaalse demokraatia lõplik võit ja "ajaloo lõpp". Kaks viimast aastakümmet ja eriti viimased aastad tõendavad kahjuks vastupidist, et pole lõppenud ei külm sõda ida ja lääne vahel, kuigi lääs on paljuski laienenud, ega ajalugu, demokraatia kindla juurdumise mõttes.
Need ajaloolised sündmused on meile õpetanud nii mõndagi.
"Totalitaarsed suurriigid ei austa kunagi rahvusvahelist õigust ega väikeriikide rahuarmastust ja iseseisvust."
Esiteks, Eestil on vaja tugevaid liitlasi ja liitlassuhteid nagu hapnikku, et kaitsta oma iseseisvust ja demokraatiat. Teiseks, oht idast ei kao, kuni Kreml võitleb agressiivselt läänemaailma vastu ning lämmatab demokraatiat Venemaal. Totalitaarsed suurriigid ei austa kunagi rahvusvahelist õigust ega väikeriikide rahuarmastust ja iseseisvust. Kolmandaks, koostöö ühildamatute väärtustega riikide vahel ei ole kunagi kindel ega püsiv.
Teise maailmasõja ja Külma sõja pärand ei ole kadunud. Lennart Meri ütles: "Kogemustega on juba kord nii, et neid leiab ainult minevikust". Ta lisas: "See kujutlus, et Stalinite ja Hitlerite aeg on möödas, on ohtlik".
Eesti ja kogu läänemaailm mälestab 8. mail kümneid miljoneid Teise maailmasõja ohvreid. Kõige kurvem on, et enamik hukkunuist olid tsiviilelanikud, liitlasriikide kaitsjad ning agressorite käsku täitnud lihtsad sõdurid. Sõda on ebaõiglane, kuivõrd selle taga on väheste pime viha ja ambitsioon, kuid kannatab lugematu arv süütuid inimesi.
Eesti inimkaotused Teises maailmasõjas ja selle järel olid tohutu suured. Pea ükski pere ei jäänud puutumata. Paljud eestlased ja teiste rahvuste esindajad langesid või jäid kadunuks. NKVD ja Gestapo ning Punaarmee ja SS tapsid ja vägivallatsesid. Nõukogude lennuvägi pommitas Tallinnat ning uputas laevu tuhandete hirmunud põgenikega. Eesti jäi ilma kümnetest tuhandetest sõjapagulasest, massiküüditamiste ohvritest ja tapetud vabadusvõitlejatest.
8. mai on eurooplaste ja põhja-ameeriklaste jaoks oma elu ja tervise kaotanud inimeste mälestamise päev, mitte Teises maailmasõjas saavutatud võidu tähistamine toore sõjalise jõu demonstratsiooniga.
9. mail on Euroopa päev. Need kaks tähtpäeva sobivad suurepäraselt kokku, sest Euroopa Liidu ja selle eelkäijate loomise peamine põhjus oli rahu kindlustamine igakülgse koostöö, solidaarsuse ja sõbralike suhete kaudu.
Rahu hoidmine on Eesti ja NATO liitlaste peamine eesmärk. Vanas-Roomas öeldi: "Kui tahad rahu, valmistu sõjaks". Reede öösel tegid umbes 750 USA ja teiste liitlasriikide õhudessantväelast langevarjuhüppe Nurmsi lennuväljale, õppuse Defender 21 käigus. Uute Normandia dessandi laadsete operatsioonide vältimiseks tuleb harjutada ning jõudu ja kaitsetahet näidata rahuajal. Ma tänan Teid! | Kalle Laanet: Eesti vajab tugevaid liitlasi ja liitlassuhteid nagu hapnikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
8. mail tähistavad Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Alliansi liikmesriigid Teise maailmasõja lõppu Euroopas. Seitsekümmend kuus aastat tagasi saabus rahu, kui Saksamaa kirjutas alla lõplikule ja tingimusteta kapitulatsiooniaktile. Sõjast kurnatud eurooplased ja ameeriklased tundsid suurt rõõmu ja kergendust, kuid nõukogude niinimetatud vabastajate haardesse jäänud rahvastele jäi vabadus üksnes unistuseks.
Koostöö vastandlike väärtustega lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel oli tingitud vaid hädaolukorra vajadustest ning lõppes varsti peale ühise vaenlase purustamist. Briti peaminister Winston Churchill pidas 3. märtsil 1946 prohvetliku kõne pealkirjaga "Rahusidemed" (Sinews of Peace). Ta hoiatas raudse eesriide kerkimisest Läänemerest Vahemereni.
Eesti, nagu ka Läti ja Leedu, olid neutraalsed riigid. Nad lootsid sõda vältida ning neil ei olnud 1939. aastal tugevaid liitlasi, kellega koos võidelda kurjuse vastu ja vältida aastakümneid kestnud okupatsiooni, massiküüditamisi ja muid traagilisi tagajärgi. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Saksamaale 3. septembril 1939, kuid see ei aidanud Poolat eelkõige geograafia ja Molotovi-Ribbentropi pakti tõttu.
Nõukogude Liidu agressioon Poola vastu paar nädalat hiljem erines Saksamaa omast ainult rünnakusuuna ja okupeeritud alade poolest. USA ei soovinud toona sõtta astuda ning Euroopa liitlased ei kuulutanud ka Nõukogude Liidule sõda. Võitlemine pakti sõlminud Stalini ja Hitleriga korraga oleks olnud ilma Ameerikata praktiliselt võimatu.
Nürnbergi sõjatribunali (1946-1949) kohtupingis istusid üksnes alistatud kurjategijad. Saksamaa denatsifitseeriti, kuid keegi ei juurinud välja nõukogude süsteemi valelikkust ja ebainimlikku kurjust. See eksisteerib edasi idanaabri ajalooraamatutes ning kahjuks paljuski ka Venemaa tänapäevases poliitikas.
Külm sõda kuulutati lõppenuks 1980. aastate lõpus. Ameerika poliitikateadlane Francis Fukuyama arvas ühtlasi, et on saabunud lääneliku liberaalse demokraatia lõplik võit ja "ajaloo lõpp". Kaks viimast aastakümmet ja eriti viimased aastad tõendavad kahjuks vastupidist, et pole lõppenud ei külm sõda ida ja lääne vahel, kuigi lääs on paljuski laienenud, ega ajalugu, demokraatia kindla juurdumise mõttes.
Need ajaloolised sündmused on meile õpetanud nii mõndagi.
"Totalitaarsed suurriigid ei austa kunagi rahvusvahelist õigust ega väikeriikide rahuarmastust ja iseseisvust."
Esiteks, Eestil on vaja tugevaid liitlasi ja liitlassuhteid nagu hapnikku, et kaitsta oma iseseisvust ja demokraatiat. Teiseks, oht idast ei kao, kuni Kreml võitleb agressiivselt läänemaailma vastu ning lämmatab demokraatiat Venemaal. Totalitaarsed suurriigid ei austa kunagi rahvusvahelist õigust ega väikeriikide rahuarmastust ja iseseisvust. Kolmandaks, koostöö ühildamatute väärtustega riikide vahel ei ole kunagi kindel ega püsiv.
Teise maailmasõja ja Külma sõja pärand ei ole kadunud. Lennart Meri ütles: "Kogemustega on juba kord nii, et neid leiab ainult minevikust". Ta lisas: "See kujutlus, et Stalinite ja Hitlerite aeg on möödas, on ohtlik".
Eesti ja kogu läänemaailm mälestab 8. mail kümneid miljoneid Teise maailmasõja ohvreid. Kõige kurvem on, et enamik hukkunuist olid tsiviilelanikud, liitlasriikide kaitsjad ning agressorite käsku täitnud lihtsad sõdurid. Sõda on ebaõiglane, kuivõrd selle taga on väheste pime viha ja ambitsioon, kuid kannatab lugematu arv süütuid inimesi.
Eesti inimkaotused Teises maailmasõjas ja selle järel olid tohutu suured. Pea ükski pere ei jäänud puutumata. Paljud eestlased ja teiste rahvuste esindajad langesid või jäid kadunuks. NKVD ja Gestapo ning Punaarmee ja SS tapsid ja vägivallatsesid. Nõukogude lennuvägi pommitas Tallinnat ning uputas laevu tuhandete hirmunud põgenikega. Eesti jäi ilma kümnetest tuhandetest sõjapagulasest, massiküüditamiste ohvritest ja tapetud vabadusvõitlejatest.
8. mai on eurooplaste ja põhja-ameeriklaste jaoks oma elu ja tervise kaotanud inimeste mälestamise päev, mitte Teises maailmasõjas saavutatud võidu tähistamine toore sõjalise jõu demonstratsiooniga.
9. mail on Euroopa päev. Need kaks tähtpäeva sobivad suurepäraselt kokku, sest Euroopa Liidu ja selle eelkäijate loomise peamine põhjus oli rahu kindlustamine igakülgse koostöö, solidaarsuse ja sõbralike suhete kaudu.
Rahu hoidmine on Eesti ja NATO liitlaste peamine eesmärk. Vanas-Roomas öeldi: "Kui tahad rahu, valmistu sõjaks". Reede öösel tegid umbes 750 USA ja teiste liitlasriikide õhudessantväelast langevarjuhüppe Nurmsi lennuväljale, õppuse Defender 21 käigus. Uute Normandia dessandi laadsete operatsioonide vältimiseks tuleb harjutada ning jõudu ja kaitsetahet näidata rahuajal. Ma tänan Teid!
### Response:
Kalle Laanet: Eesti vajab tugevaid liitlasi ja liitlassuhteid nagu hapnikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paljud inimesed on küsinud, kuidas me nii varakult Hyundaiga kokkuleppele jõudsime. Vastus on lihtne: pärast Arktika rallit oli paus. Kaks kuud ei olnud eriti midagi teha. See oli paras aeg asjad selgeks teha," teatas Tänak portaali vahendusel.
"Nüüd läheme Portugali ja seejärel Sardiiniasse ning hooaeg läheb üsna tihedaks. Meil on rallid, rallide-eelsed üritused ja arendustestid. Me teeme iga päev tööd, ei olnud mõtet seda otsustamist edasi lükata. Nüüd saab keskenduda oma asjadele. See on perfektne lahendus."
Tänaku sõnul sai otsustavaks asjaolu, et järgmisel hooajal võetakse kasutusele täiesti erinevad autod. "Üks suuri punkte Hyundaisse jäämise juures oli seotud uute reeglitega ja meeskonna vahetamine tähendanuks minekut autosse, mida on testitud ja arendatud sinuta. Nüüd oleme auto sünni juures ja ma loodan, et see saab määravaks. See on igal juhul plaan. Aga kui nii ei lähe, siis on see üksnes oma viga."
"Eelmise aasta lõpus ja tänavuse aasta alguses käisid läbirääkimised praktiliselt kõigi kolme tiimiga, aga kõige tähtsam on, et me saame algusest peale oma autot arendada," tähtsustas 2019. aasta maailmameister.
Järgmisel aastal võetakse kasutusele hübriidid ja uue auto arendamisel loodab Tänak ka M-Spordist palgatud inseneri Christian Loriaux' panusele. "Nagu olete ehk kuulnud, siis on meil selleks keegi lisaks - Andrea [Adamo - Hyundai boss] tegi tõeliselt head tööd, et tõi Christian Loriaux' meeskonda. Andrea paneb meie esituste heaks ja võitude jaoks kõik välja," jätkas Tänak.
"Ma olen kindel, et Christian on üks neist, kes on minevikus näidanud geniaalsust. Hiljem on ta töötanud ringrajaspordi heaks, aga kõik tema teadmised kuluvad meile kindlasti marjaks ära. Ma arvan, et Christiani tulek ei ole kõik, mida see meeskond saab pakkuda. Meeskond töötab kõige nimel täie rauaga ja Hyundais on palju-palju toimumas."
Tänak tõi välja, et Hyundai praeguse auto juures ei ole võimalik enam kõike soovitut muuta ja vahetunud on ka mitmed insenerid, kes masina algselt välja töötasid. "Aga uue puhul alustame puhtalt lehelt ja meie kätes on võimalus teha täiuslik auto."
Tänakuga koos pikendas lepingut ka meeskonna kauaaegne piloot Thierry Neuville. "Ma olen kindel, et märkasite, kuidas Thierry sõlmis lepingu samal ajal kui mina. Ma olen sellega rahul. Nii on meeskond kindlasti tugev. Thierry on suurepärane sõitja, selles pole kahtlustki ning kui sul on meeskonnakaaslane, kes paneb sind pingutama, siis see viib edasi."
"Nüüd peame vaatama, kes istub kolmandasse autosse. Paaril viimasel aastal on Andrea teinud suurepärast tööd, võites kaks tootjate meistritiitlit. Ma usun temasse täielikult, et ta valib õige strateegia." | Tänak põhjendas Hyundais jätkamist: meil on võimalus ehitada täiuslik auto | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paljud inimesed on küsinud, kuidas me nii varakult Hyundaiga kokkuleppele jõudsime. Vastus on lihtne: pärast Arktika rallit oli paus. Kaks kuud ei olnud eriti midagi teha. See oli paras aeg asjad selgeks teha," teatas Tänak portaali vahendusel.
"Nüüd läheme Portugali ja seejärel Sardiiniasse ning hooaeg läheb üsna tihedaks. Meil on rallid, rallide-eelsed üritused ja arendustestid. Me teeme iga päev tööd, ei olnud mõtet seda otsustamist edasi lükata. Nüüd saab keskenduda oma asjadele. See on perfektne lahendus."
Tänaku sõnul sai otsustavaks asjaolu, et järgmisel hooajal võetakse kasutusele täiesti erinevad autod. "Üks suuri punkte Hyundaisse jäämise juures oli seotud uute reeglitega ja meeskonna vahetamine tähendanuks minekut autosse, mida on testitud ja arendatud sinuta. Nüüd oleme auto sünni juures ja ma loodan, et see saab määravaks. See on igal juhul plaan. Aga kui nii ei lähe, siis on see üksnes oma viga."
"Eelmise aasta lõpus ja tänavuse aasta alguses käisid läbirääkimised praktiliselt kõigi kolme tiimiga, aga kõige tähtsam on, et me saame algusest peale oma autot arendada," tähtsustas 2019. aasta maailmameister.
Järgmisel aastal võetakse kasutusele hübriidid ja uue auto arendamisel loodab Tänak ka M-Spordist palgatud inseneri Christian Loriaux' panusele. "Nagu olete ehk kuulnud, siis on meil selleks keegi lisaks - Andrea [Adamo - Hyundai boss] tegi tõeliselt head tööd, et tõi Christian Loriaux' meeskonda. Andrea paneb meie esituste heaks ja võitude jaoks kõik välja," jätkas Tänak.
"Ma olen kindel, et Christian on üks neist, kes on minevikus näidanud geniaalsust. Hiljem on ta töötanud ringrajaspordi heaks, aga kõik tema teadmised kuluvad meile kindlasti marjaks ära. Ma arvan, et Christiani tulek ei ole kõik, mida see meeskond saab pakkuda. Meeskond töötab kõige nimel täie rauaga ja Hyundais on palju-palju toimumas."
Tänak tõi välja, et Hyundai praeguse auto juures ei ole võimalik enam kõike soovitut muuta ja vahetunud on ka mitmed insenerid, kes masina algselt välja töötasid. "Aga uue puhul alustame puhtalt lehelt ja meie kätes on võimalus teha täiuslik auto."
Tänakuga koos pikendas lepingut ka meeskonna kauaaegne piloot Thierry Neuville. "Ma olen kindel, et märkasite, kuidas Thierry sõlmis lepingu samal ajal kui mina. Ma olen sellega rahul. Nii on meeskond kindlasti tugev. Thierry on suurepärane sõitja, selles pole kahtlustki ning kui sul on meeskonnakaaslane, kes paneb sind pingutama, siis see viib edasi."
"Nüüd peame vaatama, kes istub kolmandasse autosse. Paaril viimasel aastal on Andrea teinud suurepärast tööd, võites kaks tootjate meistritiitlit. Ma usun temasse täielikult, et ta valib õige strateegia."
### Response:
Tänak põhjendas Hyundais jätkamist: meil on võimalus ehitada täiuslik auto |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi kauboi tundub kultuurimärgina, keda kohtab vaid Mississippi jõest lõunas, leidub põhjas tänapäevani selle ameti pidajaid. Ricky Staubi esikfilm "Betoonkauboi" liikleb edukalt nende maadel, tuues Netflixi publikuni Philadelphia äärelinnas tänini jätkuva mustanahaliste kauboide elu, esitatuna noore poisi ja tema võõrandunud isa loona. Eriliseks teeb filmi suuresti Philadelphia äärelinn, mis pole ehitatud valmis mõnes Hollywoodi paviljonis, vaid haaratud purki autentses asukohas, autentseid kohalikke kasutades.
Seesugune pooldokumentaalne sissevaade tõstab "Betoonkauboi" esile kaunis tüüpiliste mehekssirgumise lugude hulgast, milleks see võinuks muidu manduda. Filmi keskmes on Cole (Caleb McLaughlin), noormees, kelle ema annab pärast poisi järjekordset koolikaklust viimaks alla ja viib poisi suveks hobusekasvatajast isa juurde. Cole saabub Philadelphiasse keset ööd, riided pakitud prügikottidesse, isa ei paista kusagil. Kui üks naabritest soovitab tal isa otsida tänavaotsa tallidest, reedab Cole'i nägu, et ta peab seda ilmselt mingisuguseks eufemismiks. Seda see loomulikult pole.
Tänava lõpust leiab Cole filmi keskse asukoha ja kujundi ehk Fletcheri tänava tallid, samuti oma isa, Idris Elba kehastatud keskealise väikse õllekõhuga ja elunäinud kauboi Harpi joomas kaasratsuritega prügitünni tehtud lõkke ümber õlut. Vaatajale meenutab see mingit müstilist vaatepilti sajanditagusest ajast. Isa-poja taaskohtumine – dialoogist selgub, et nad pole näinud aastaid – tähendab ennekõike ebamugavust ja mühatusi. Koos naastakse Harpi koju, kus koristamata kahetoalises korteris peab Cole peale isa maid jagama ka tema hobusega.
Õnneks ei võta film pöördeid, mis võiksid langeda huumori valdkonda. Cole'i lugu pole jutustus sellest, kuidas linnapoiss kolib maale ja saab teadlikuks elu lihtsatest rõõmudest. Esiteks on teos teadlikult asetatud nii narratiivi kui ka pildikeele poolest Philadelphia eeslinnade kultuurilisse keskkonda. Teiseks asetab film Cole'i – üleskasvamist kujutavatele filmidele omaselt – kahe kivi vahele. Kui noorukit ootab kodus võõrandunud isa ja töö tallides, leiab ta endale palju enam meeltmööda olevat kanepidiilerist kunagise lapsepõlvesõbra Smushiga (Jharrel Jerome) öösiti mööda linna ringi kihutamise.
Teisisõnu on Cole olukorras, mida kohtab enam kui tihti Ameerika eeslinnade noortest rääkivates filmides: lootuse kaotanud üksikema, lahutatud või pere juurest minema jooksnud isa, lapsed, kes hakkavad müüma uimasteid, saavad mõnel tänavanurgal kuuli või siis, vastupidi, teevad edukalt oma lõpueksamid ja liiguvad edasi paremasse ellu. Siinkohal on õnneks leitud oma tee ja võetud ette kujutada tänavaid ja sealset elu kaunis stereotüübivabalt. Kuigi filmis kohtab surma, vägivalda ja väiksemal määral ka gängikultuuri, pole "Betoonikauboi" mingil viisil ära teeninud 16+ reitingut, mis on sellele Netflixis pandud. Täiskasvanu- ja äärelinnaelu kujutamisest hoolimata on olemuselt tegu siiski ennekõike noortefilmiga.
Noortefilmi tunnetust rõhutab Harpi ja Smushi jõuline vastandamine kahes tulevikuväljavaates, mille ees Cole filmi kestel seisab. Kahe tegelase vastandus on kahjuks küll trafaretne: raske töö või kiire raha, sitaviskamine või kanepilükkamine, õhtu kodus hobusega või õhtu majapeol tüdrukutega on teetähised sellel hea ja halva skaalal, millel Cole liigub. Et tegu on kauboifilmiga, ei tohiks tulla üllatusena, millise elu kasuks Cole lõpuks otsustab. Etteaimatavust oleks võinud ju natuke peita, kuid sellepärast ei saa filmi peale otseselt ka pahane olla.
Etteaimatavused on lavastatud ja välja mängitud siiski piisavalt hästi, et filmivaatamist mitte rikkuda. Üllatuslikult osutus sümpaatseks, olgugi juba loo loogika tõttu ettemääratult traagiliseks Smushi tegelaskuju. Jerome on Smushi tänavadiileri stereotüübi puhul osanud eriliselt välja mängida karakteris peituva aspekti, et ta pole tegelikult üldse paha poiss. Tegelasena võinuks Smush välja kukkuda ka libeda tänava-Mefistofelese või kesise lite-isafiguurina. Selle asemel on Jerome vaataja ette toonud filmi võib-olla isegi kõige mitmetahulisema tegelase. Mitte ainult hoiatava paralleeli Cole'ile, kui viimane ei peaks suutma ennast kokku võtta, vaid täisväärtusliku tegelase, kelles on tasakaalus nooruslik tahtmine mängida laia lehte, teadmine elu väärtusetusest tänavatel ja siiras hoolimine Cole'ist. Smush üritab seejuures temast oma nooremat partnerit kasvatada.
On kergelt kummastav, et kõige etteaimatavama narratiiviga tegelane on filmis kõige mitmetahulisemalt esitletud. Nii Idris Elba kehastatud Harp kui ka Caleb McLaughlini Cole mõjuvad filmis kohati etteaimatavalt mitte ainult loo tõttu, kuhu nad on asetatud, vaid ka teatava liigse mugavuse tõttu tegelaste esitusviisis. Kuigi mõlemad täidavad edukalt oma funktsiooni – üks äärelinna Marlboro-mehe, teine rohelise, kuid täkku täis noormehena – jääb mõlemal tegelasel puudu teatavast kolmemõõtmelisusest. Kuigi Elba flirdib oma rollis korduvalt sellega, et tema tegelaskuju minevik sarnaneb Smushi omaga, ning Cole'il jookseb kõrvalliinina paari kaadrisse mahtuv armastuslugu, ei päästa see tegelasi olemast pigem tegelased kui isiksused.
Suuresti mõjutab sellist muljet asjaolu, et suur osa filmi kõrvaltegelastest on pigem just nimelt isiksused kui tegelased. "Betoonkaubois" lavastatud maailm ei ole nimelt filmilik fantaasiakonstruktsioon ei esimeses ega teises astmes. Filmi tegevuskohaks on tallid Philadelphias Fletcheri tänaval, enamikku filmi kõrvaltegelastest kehastavad aga samade tallide töötajad, ratsanikud ja haldajad. Siinkohal peab nii lavastajale kui ka kirjutajale andma kiidupunktid tõetruuduse eest nende kõrvaltegelaste kujutamisel.
Teisisõnu saab filmi vaadates kohtuda peale näitlejate kehastatud ideaalkauboide ka päris kauboidega, nende oma visuaalkultuuri ja keele vahendusel. Ei tea, kas see tuleneb sellest, et ratsuritele anti oma teksti esitamisel palju vabadust, kuid kohalike kõnekeel ja paari lõkkestseeni kõrvale jutustatud lood tekitavad ilmselt ka kohalikus publikus kiusatust vaadata filmi subtiitritega. Seda puhtalt seetõttu, et see slängis on niivõrd rikkalik ja äge – kahju on detaile kõrvust mööda lasta. Kui kõrvalosatäitjatest kedagi eraldi välja tuua, tasub mainida Jamil Prattise kehastatud liikumispuudega kauboid Parist.
Eelteadmine, et filmis on kasutatud suuresti kohalikke talliinimesi, lisab nende rollisooritusele tõelisuse astme, mida on keeruline mitte kõrgelt hinnata.
Kes ootab võimsaid tagaajamisstseene hobustega läbi linnatänavate, peab aga pettuma. Kuigi teema tunduks nagu sobilik, ja ka päris ratsanikud on suudetud kampa saada, tasakaalustab film kauboikultuurile iseomast maagiat järjepanu argieluga. "Betoonkaubois" on edukalt loodud maagilise realismi atmosfääri pealispind, sinna kordagi päriselt sukeldumata. Pildikeel ja loo struktuur pakuvad vesternižanriga seotud pidepunkte: Cole rahustab hobust, kes ei allu kellelegi, või leinav kauboi, kes seisab kunagise trikiratsaniku matustel sadulal püsti. Õhus on püsivalt vesterni hõngu ja igal hetkel võiks filmi tegelikult mahtuda mõni deus ex hippio stiilis lahendus. Viimasest on suudetud õnneks varmalt hoiduda kuni võiduka lõpuni, kus see on ka igati välja teenitud.
Pildikeeleliselt on film vägagi õnnestunud. Vesterni atmosfäär on põimitud äärmiselt hästi kergelt allakäinud äärelinna konteksti. Kuigi on tore näha, kuidas madalate kahe- ja kolmekorruseliste majade taustal kangastub loojuvas päikeses äkitselt kiirtee kõrval metsik lääs, on ekraaniteose meisterlikemad hetked need, kus suudetakse luua klassikalise kauboi- ja maaelu tunnetus vähem ära käiatud vahenditega. Eriliselt meeldejääva üksikdetailina mõjub sõnnikukäru ette kinnitatud kaamerast paistev rakurss, mis leiaks endale tõenäoliselt järgijaid ka eesti filmi kontekstis. Nagu mainitud, ei seisne filmi kaubofantaasia tagaajamistes hobustel, vaid pigem selles, et on tarvis tall sõnnikust tühjaks visata. Kauboivaimsus niivõrd ülevalt kätte saada väärib kiitust. Kauboifantaasia on filmis asendatud kauboielu tõelisusega – ning mõjub seda maagilisemalt.
Cole'i üleskasvamise loo taustal jookseb "Betoonkaubois" kestvalt ka tallide lugu. Vaatajale antakse filmi esimesel kümnel minutil mõista, et Fletcheri tänava tallid on kinnisvaraarendajatele ja linnavalitsusele pigem pinnuks silmas. Vaataja aga mõistab, kui erilised ja olulised on need tallid sealsele kogukonnale. Need seovad Philadelphia kauboisid majanduslikult ja sotsiaalselt, aga ka kultuuri ja traditsiooni mõttes põlvkondlikus mõõtmes. Filmis suudetakse edukalt näidata nii meile kui Cole'ile hobusetalle, hobuseid ja kauboisid liimina, mis hoiab koos kogukonda.
"Betoonkauboi" on film, millele vanusepiirang võib vägagi liiga teha. Suurepärane noortefilm pakub põnevust küll ka vanemale publikule, pinget ja mõtlemisainet kultuuri ja traditsiooni rollist noore mehe kasvamises. Suurepärane isa-poja film on võib-olla veider valik enne emadepäeva, kuid väärib soovitamist. | Arvustus. Isad, pojad ja sadulad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi kauboi tundub kultuurimärgina, keda kohtab vaid Mississippi jõest lõunas, leidub põhjas tänapäevani selle ameti pidajaid. Ricky Staubi esikfilm "Betoonkauboi" liikleb edukalt nende maadel, tuues Netflixi publikuni Philadelphia äärelinnas tänini jätkuva mustanahaliste kauboide elu, esitatuna noore poisi ja tema võõrandunud isa loona. Eriliseks teeb filmi suuresti Philadelphia äärelinn, mis pole ehitatud valmis mõnes Hollywoodi paviljonis, vaid haaratud purki autentses asukohas, autentseid kohalikke kasutades.
Seesugune pooldokumentaalne sissevaade tõstab "Betoonkauboi" esile kaunis tüüpiliste mehekssirgumise lugude hulgast, milleks see võinuks muidu manduda. Filmi keskmes on Cole (Caleb McLaughlin), noormees, kelle ema annab pärast poisi järjekordset koolikaklust viimaks alla ja viib poisi suveks hobusekasvatajast isa juurde. Cole saabub Philadelphiasse keset ööd, riided pakitud prügikottidesse, isa ei paista kusagil. Kui üks naabritest soovitab tal isa otsida tänavaotsa tallidest, reedab Cole'i nägu, et ta peab seda ilmselt mingisuguseks eufemismiks. Seda see loomulikult pole.
Tänava lõpust leiab Cole filmi keskse asukoha ja kujundi ehk Fletcheri tänava tallid, samuti oma isa, Idris Elba kehastatud keskealise väikse õllekõhuga ja elunäinud kauboi Harpi joomas kaasratsuritega prügitünni tehtud lõkke ümber õlut. Vaatajale meenutab see mingit müstilist vaatepilti sajanditagusest ajast. Isa-poja taaskohtumine – dialoogist selgub, et nad pole näinud aastaid – tähendab ennekõike ebamugavust ja mühatusi. Koos naastakse Harpi koju, kus koristamata kahetoalises korteris peab Cole peale isa maid jagama ka tema hobusega.
Õnneks ei võta film pöördeid, mis võiksid langeda huumori valdkonda. Cole'i lugu pole jutustus sellest, kuidas linnapoiss kolib maale ja saab teadlikuks elu lihtsatest rõõmudest. Esiteks on teos teadlikult asetatud nii narratiivi kui ka pildikeele poolest Philadelphia eeslinnade kultuurilisse keskkonda. Teiseks asetab film Cole'i – üleskasvamist kujutavatele filmidele omaselt – kahe kivi vahele. Kui noorukit ootab kodus võõrandunud isa ja töö tallides, leiab ta endale palju enam meeltmööda olevat kanepidiilerist kunagise lapsepõlvesõbra Smushiga (Jharrel Jerome) öösiti mööda linna ringi kihutamise.
Teisisõnu on Cole olukorras, mida kohtab enam kui tihti Ameerika eeslinnade noortest rääkivates filmides: lootuse kaotanud üksikema, lahutatud või pere juurest minema jooksnud isa, lapsed, kes hakkavad müüma uimasteid, saavad mõnel tänavanurgal kuuli või siis, vastupidi, teevad edukalt oma lõpueksamid ja liiguvad edasi paremasse ellu. Siinkohal on õnneks leitud oma tee ja võetud ette kujutada tänavaid ja sealset elu kaunis stereotüübivabalt. Kuigi filmis kohtab surma, vägivalda ja väiksemal määral ka gängikultuuri, pole "Betoonikauboi" mingil viisil ära teeninud 16+ reitingut, mis on sellele Netflixis pandud. Täiskasvanu- ja äärelinnaelu kujutamisest hoolimata on olemuselt tegu siiski ennekõike noortefilmiga.
Noortefilmi tunnetust rõhutab Harpi ja Smushi jõuline vastandamine kahes tulevikuväljavaates, mille ees Cole filmi kestel seisab. Kahe tegelase vastandus on kahjuks küll trafaretne: raske töö või kiire raha, sitaviskamine või kanepilükkamine, õhtu kodus hobusega või õhtu majapeol tüdrukutega on teetähised sellel hea ja halva skaalal, millel Cole liigub. Et tegu on kauboifilmiga, ei tohiks tulla üllatusena, millise elu kasuks Cole lõpuks otsustab. Etteaimatavust oleks võinud ju natuke peita, kuid sellepärast ei saa filmi peale otseselt ka pahane olla.
Etteaimatavused on lavastatud ja välja mängitud siiski piisavalt hästi, et filmivaatamist mitte rikkuda. Üllatuslikult osutus sümpaatseks, olgugi juba loo loogika tõttu ettemääratult traagiliseks Smushi tegelaskuju. Jerome on Smushi tänavadiileri stereotüübi puhul osanud eriliselt välja mängida karakteris peituva aspekti, et ta pole tegelikult üldse paha poiss. Tegelasena võinuks Smush välja kukkuda ka libeda tänava-Mefistofelese või kesise lite-isafiguurina. Selle asemel on Jerome vaataja ette toonud filmi võib-olla isegi kõige mitmetahulisema tegelase. Mitte ainult hoiatava paralleeli Cole'ile, kui viimane ei peaks suutma ennast kokku võtta, vaid täisväärtusliku tegelase, kelles on tasakaalus nooruslik tahtmine mängida laia lehte, teadmine elu väärtusetusest tänavatel ja siiras hoolimine Cole'ist. Smush üritab seejuures temast oma nooremat partnerit kasvatada.
On kergelt kummastav, et kõige etteaimatavama narratiiviga tegelane on filmis kõige mitmetahulisemalt esitletud. Nii Idris Elba kehastatud Harp kui ka Caleb McLaughlini Cole mõjuvad filmis kohati etteaimatavalt mitte ainult loo tõttu, kuhu nad on asetatud, vaid ka teatava liigse mugavuse tõttu tegelaste esitusviisis. Kuigi mõlemad täidavad edukalt oma funktsiooni – üks äärelinna Marlboro-mehe, teine rohelise, kuid täkku täis noormehena – jääb mõlemal tegelasel puudu teatavast kolmemõõtmelisusest. Kuigi Elba flirdib oma rollis korduvalt sellega, et tema tegelaskuju minevik sarnaneb Smushi omaga, ning Cole'il jookseb kõrvalliinina paari kaadrisse mahtuv armastuslugu, ei päästa see tegelasi olemast pigem tegelased kui isiksused.
Suuresti mõjutab sellist muljet asjaolu, et suur osa filmi kõrvaltegelastest on pigem just nimelt isiksused kui tegelased. "Betoonkaubois" lavastatud maailm ei ole nimelt filmilik fantaasiakonstruktsioon ei esimeses ega teises astmes. Filmi tegevuskohaks on tallid Philadelphias Fletcheri tänaval, enamikku filmi kõrvaltegelastest kehastavad aga samade tallide töötajad, ratsanikud ja haldajad. Siinkohal peab nii lavastajale kui ka kirjutajale andma kiidupunktid tõetruuduse eest nende kõrvaltegelaste kujutamisel.
Teisisõnu saab filmi vaadates kohtuda peale näitlejate kehastatud ideaalkauboide ka päris kauboidega, nende oma visuaalkultuuri ja keele vahendusel. Ei tea, kas see tuleneb sellest, et ratsuritele anti oma teksti esitamisel palju vabadust, kuid kohalike kõnekeel ja paari lõkkestseeni kõrvale jutustatud lood tekitavad ilmselt ka kohalikus publikus kiusatust vaadata filmi subtiitritega. Seda puhtalt seetõttu, et see slängis on niivõrd rikkalik ja äge – kahju on detaile kõrvust mööda lasta. Kui kõrvalosatäitjatest kedagi eraldi välja tuua, tasub mainida Jamil Prattise kehastatud liikumispuudega kauboid Parist.
Eelteadmine, et filmis on kasutatud suuresti kohalikke talliinimesi, lisab nende rollisooritusele tõelisuse astme, mida on keeruline mitte kõrgelt hinnata.
Kes ootab võimsaid tagaajamisstseene hobustega läbi linnatänavate, peab aga pettuma. Kuigi teema tunduks nagu sobilik, ja ka päris ratsanikud on suudetud kampa saada, tasakaalustab film kauboikultuurile iseomast maagiat järjepanu argieluga. "Betoonkaubois" on edukalt loodud maagilise realismi atmosfääri pealispind, sinna kordagi päriselt sukeldumata. Pildikeel ja loo struktuur pakuvad vesternižanriga seotud pidepunkte: Cole rahustab hobust, kes ei allu kellelegi, või leinav kauboi, kes seisab kunagise trikiratsaniku matustel sadulal püsti. Õhus on püsivalt vesterni hõngu ja igal hetkel võiks filmi tegelikult mahtuda mõni deus ex hippio stiilis lahendus. Viimasest on suudetud õnneks varmalt hoiduda kuni võiduka lõpuni, kus see on ka igati välja teenitud.
Pildikeeleliselt on film vägagi õnnestunud. Vesterni atmosfäär on põimitud äärmiselt hästi kergelt allakäinud äärelinna konteksti. Kuigi on tore näha, kuidas madalate kahe- ja kolmekorruseliste majade taustal kangastub loojuvas päikeses äkitselt kiirtee kõrval metsik lääs, on ekraaniteose meisterlikemad hetked need, kus suudetakse luua klassikalise kauboi- ja maaelu tunnetus vähem ära käiatud vahenditega. Eriliselt meeldejääva üksikdetailina mõjub sõnnikukäru ette kinnitatud kaamerast paistev rakurss, mis leiaks endale tõenäoliselt järgijaid ka eesti filmi kontekstis. Nagu mainitud, ei seisne filmi kaubofantaasia tagaajamistes hobustel, vaid pigem selles, et on tarvis tall sõnnikust tühjaks visata. Kauboivaimsus niivõrd ülevalt kätte saada väärib kiitust. Kauboifantaasia on filmis asendatud kauboielu tõelisusega – ning mõjub seda maagilisemalt.
Cole'i üleskasvamise loo taustal jookseb "Betoonkaubois" kestvalt ka tallide lugu. Vaatajale antakse filmi esimesel kümnel minutil mõista, et Fletcheri tänava tallid on kinnisvaraarendajatele ja linnavalitsusele pigem pinnuks silmas. Vaataja aga mõistab, kui erilised ja olulised on need tallid sealsele kogukonnale. Need seovad Philadelphia kauboisid majanduslikult ja sotsiaalselt, aga ka kultuuri ja traditsiooni mõttes põlvkondlikus mõõtmes. Filmis suudetakse edukalt näidata nii meile kui Cole'ile hobusetalle, hobuseid ja kauboisid liimina, mis hoiab koos kogukonda.
"Betoonkauboi" on film, millele vanusepiirang võib vägagi liiga teha. Suurepärane noortefilm pakub põnevust küll ka vanemale publikule, pinget ja mõtlemisainet kultuuri ja traditsiooni rollist noore mehe kasvamises. Suurepärane isa-poja film on võib-olla veider valik enne emadepäeva, kuid väärib soovitamist.
### Response:
Arvustus. Isad, pojad ja sadulad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eeldan, et keegi ikka kutsutakse. (Sirbi trükkimineku ajal ei ole see veel teada.) Kirjandusmuuseumi olukord on keeruline, direktorikonkurss tihe (kuus kandidaati) – küllap soovitakse täpsustavaid küsimusi esitada?
Kirjandusmuuseumi hädad jõudsid avalikkuse ette mullu jaanuaris, kui selgus, et Eesti Teadusagentuur andis kirjandusmuuseumi kõigile granditaotlustele eitava vastuse. Tegu ei olnud erandiga, uurimistoetuseta jäid ka teiste institutsioonide Eesti kirjandust uurivad töörühmad.
Aprillis 2020 kuulutati kirjandusmuuseumi senise direktori ametiaja lõppemise tõttu välja direktorikonkurss, kuid juunikuus tunnistati see luhtunuks, sest ministeeriumi teaduspoliitika komisjoni hinnangul "ei vastanud kandidaatide esitatud visioonid ootustele, kuidas leida [—] tarvilike struktuursete reformide jaoks parim eestvedaja". Alates 1. juulist 2020 on direktori ülesandeid täitnud haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Martin Eessalu.
Reformid on paratamatud. Kõigepealt tingib selle kirjandusmuuseumi kehv rahaline olukord. Halvemast päästab kirjandusmuuseumi riigi rahaline garantii: asutusele tagatakse 85% viimase kolme aasta uurimistoetuste ja teaduse baasrahastuse finantseerimise summa keskmisest. Samal ajal ootab ministeerium, et senisest selgemini hoitaks lahus teadustöö ja arhiivindus: "teadusrahastuse muudatused ei tohi ohtu seada arhiivi tööd". Veel enam, arhiiv peaks oma teenuse "kaasajastama" (loe: sooritama digihüppe).
Tõepoolest on kirjandusmuuseumis teadusrahaga varem kaetud ka arhiivi- ja halduskulusid, selle põhjus näib aga olevat olnud ennekõike ministeeriumist saadud ebapiisav püsirahastus. Õnneks on seda hiljuti suurendatud, kuid kuuldavasti siiski kasinalt. Baasfinantseerimise eelarvest oodatakse seejuures ka "muuseumi põhitegevuseks kõige olulisemate uuringute" rahastamist. Kuidas seda aga teostada, kui varasemast väiksem eelarve on juba kaasa toonud ulatusliku koondamise ning praeguse mudeli juures see jätkub? Kes uurib? Kes teeb arhiivi uurijatele kättesaadavaks?
Sobiv direktorikandidaat on konkursiteate järgi rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse kogemusega visioonikas eestvedaja, kes suudab oma ideid ellu viia, meeskonda inspireerida, planeerida eelarvet jne. Niisuguseid kandidaate leidub. Kes tahes aga vestlema kutsutakse: uuritagu omakorda komisjonilt, kas riigil on üldse pakkuda kirjandusmuuseumi "nüüdisaegseks teadus- ja mäluasutuseks kujundamiseks" vajalik ressurss. Võimalik, et mõni kandidaat on juba ise lisarahastusallikaid otsinud. Kas ei toimi ta siis justnagu Piibeleht, kes on nutikas kosilane küll, kuid läheb siiski kosja äia enda rahaga? Mida arvab temast Laura ning kas pruut peaks katsuma kabedamalt kõndida?
Kõige tähtsam küsimus on hoopis, kas teaduspoliitika komisjon langetab otsuse puhtpragmaatiliselt nagu Vestmann. Missugusena nähakse Eesti riigis humanitaaria tulevikku? | Pille-Riin Larm. Kirjandusmuuseumi direktori pisuhänd | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eeldan, et keegi ikka kutsutakse. (Sirbi trükkimineku ajal ei ole see veel teada.) Kirjandusmuuseumi olukord on keeruline, direktorikonkurss tihe (kuus kandidaati) – küllap soovitakse täpsustavaid küsimusi esitada?
Kirjandusmuuseumi hädad jõudsid avalikkuse ette mullu jaanuaris, kui selgus, et Eesti Teadusagentuur andis kirjandusmuuseumi kõigile granditaotlustele eitava vastuse. Tegu ei olnud erandiga, uurimistoetuseta jäid ka teiste institutsioonide Eesti kirjandust uurivad töörühmad.
Aprillis 2020 kuulutati kirjandusmuuseumi senise direktori ametiaja lõppemise tõttu välja direktorikonkurss, kuid juunikuus tunnistati see luhtunuks, sest ministeeriumi teaduspoliitika komisjoni hinnangul "ei vastanud kandidaatide esitatud visioonid ootustele, kuidas leida [—] tarvilike struktuursete reformide jaoks parim eestvedaja". Alates 1. juulist 2020 on direktori ülesandeid täitnud haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Martin Eessalu.
Reformid on paratamatud. Kõigepealt tingib selle kirjandusmuuseumi kehv rahaline olukord. Halvemast päästab kirjandusmuuseumi riigi rahaline garantii: asutusele tagatakse 85% viimase kolme aasta uurimistoetuste ja teaduse baasrahastuse finantseerimise summa keskmisest. Samal ajal ootab ministeerium, et senisest selgemini hoitaks lahus teadustöö ja arhiivindus: "teadusrahastuse muudatused ei tohi ohtu seada arhiivi tööd". Veel enam, arhiiv peaks oma teenuse "kaasajastama" (loe: sooritama digihüppe).
Tõepoolest on kirjandusmuuseumis teadusrahaga varem kaetud ka arhiivi- ja halduskulusid, selle põhjus näib aga olevat olnud ennekõike ministeeriumist saadud ebapiisav püsirahastus. Õnneks on seda hiljuti suurendatud, kuid kuuldavasti siiski kasinalt. Baasfinantseerimise eelarvest oodatakse seejuures ka "muuseumi põhitegevuseks kõige olulisemate uuringute" rahastamist. Kuidas seda aga teostada, kui varasemast väiksem eelarve on juba kaasa toonud ulatusliku koondamise ning praeguse mudeli juures see jätkub? Kes uurib? Kes teeb arhiivi uurijatele kättesaadavaks?
Sobiv direktorikandidaat on konkursiteate järgi rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse kogemusega visioonikas eestvedaja, kes suudab oma ideid ellu viia, meeskonda inspireerida, planeerida eelarvet jne. Niisuguseid kandidaate leidub. Kes tahes aga vestlema kutsutakse: uuritagu omakorda komisjonilt, kas riigil on üldse pakkuda kirjandusmuuseumi "nüüdisaegseks teadus- ja mäluasutuseks kujundamiseks" vajalik ressurss. Võimalik, et mõni kandidaat on juba ise lisarahastusallikaid otsinud. Kas ei toimi ta siis justnagu Piibeleht, kes on nutikas kosilane küll, kuid läheb siiski kosja äia enda rahaga? Mida arvab temast Laura ning kas pruut peaks katsuma kabedamalt kõndida?
Kõige tähtsam küsimus on hoopis, kas teaduspoliitika komisjon langetab otsuse puhtpragmaatiliselt nagu Vestmann. Missugusena nähakse Eesti riigis humanitaaria tulevikku?
### Response:
Pille-Riin Larm. Kirjandusmuuseumi direktori pisuhänd |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Thomas Vinterbergi "Järgmine ring" jutustab nelja kooliõpetaja kummalisest eksperimendist. Nad otsustavad enese peal katsetada, kas kerges alkoholiuimas toimetades on elu elamisväärsem ja tulemused paremad. Esialgu lähebki kõik tõusujoones, ent tasapisi hakkab selguma, et julgetel otsustel võivad olla ka soovimatud tagajärjed.
"Järgmine ring" valiti 2020. aasta Cannesi filmifestivali programmi ning Euroopa Filmiakadeemia valis selle aasta parimaks linateoseks. Hiljuti lisandus filmile parima võõrkeelse filmi Oscar.
Videolink on virtuaalne keskkond, mis võimaldab vaadata kinolevis olnud filme veebikeskkonnas. Veebikeskkonna sisu eest hoolitsevad Eestis tegutsevad väikelevitajad Estinfilm, A-One Films, BestFilm, Estinfilm ja Must Käsi. | Võõrkeelse filmi Oscariga pärjatud "Järgmist ringi" saab Euroopa päeva puhul tasuta vaadata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Thomas Vinterbergi "Järgmine ring" jutustab nelja kooliõpetaja kummalisest eksperimendist. Nad otsustavad enese peal katsetada, kas kerges alkoholiuimas toimetades on elu elamisväärsem ja tulemused paremad. Esialgu lähebki kõik tõusujoones, ent tasapisi hakkab selguma, et julgetel otsustel võivad olla ka soovimatud tagajärjed.
"Järgmine ring" valiti 2020. aasta Cannesi filmifestivali programmi ning Euroopa Filmiakadeemia valis selle aasta parimaks linateoseks. Hiljuti lisandus filmile parima võõrkeelse filmi Oscar.
Videolink on virtuaalne keskkond, mis võimaldab vaadata kinolevis olnud filme veebikeskkonnas. Veebikeskkonna sisu eest hoolitsevad Eestis tegutsevad väikelevitajad Estinfilm, A-One Films, BestFilm, Estinfilm ja Must Käsi.
### Response:
Võõrkeelse filmi Oscariga pärjatud "Järgmist ringi" saab Euroopa päeva puhul tasuta vaadata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondise resultatiivseimaks kerkis 16 punktiga (+7) Mati Juus, Johann Mattias Üprus lisas 8 punkti (+2) ja 7 punkti (-5) jäi Tristan Tähe arvele. Eesti vastuvõtt oli 47%, rünnak 41%, blokiga saadi 6 ja serviga mitte ühtegi punkti. Vigu tehti pallingul 13, vahendab Volley.ee.
Rumeenia kasuks tõi 20 punkti (+16) Cristian-Dan Chitigoi. Rumeenia vastuvõtt oli 50%, rünnak 49%, blokist saadi 12 ja servilt 4 punkti (9 viga).
Laupäeval on Eesti vastaseks Venemaa koondis.
Eesti kuulub C-alagruppi koos Rumeenia, Venemaa ja Iisraeliga. Finaalturniirile pääsevad alagruppide võitjad ja kõigi alagruppide peale kaks paremat teise koha saajat.
Eesti koondise koosseis: Andris Vahula, Tristan Urb, Tristan Täht, Johann Mattias Üprus, Mati Juus, Ranel Rahuoja, Aleksander Sarapuu, Robin Puss, Kristjan Unt, Sten-Markus Taasväli, Paul Mihkel Maasalu, Ron Rudolf Teesaar.
Peatreener Rando Ringmets, abitreenerid Marko Vantsi ja Madis Kesküla, mänedžer/statistik Laura Rogenbaum.
Eesti koondise mängud:
7. mai kell 19.00 Rumeenia – Eesti
8. mai kell 16.00 Venemaa – Eesti
9. mai kell 16.00 Eesti – Iisrael | U-17 noormehed jäid EM-valikturniiril alla Rumeeniale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondise resultatiivseimaks kerkis 16 punktiga (+7) Mati Juus, Johann Mattias Üprus lisas 8 punkti (+2) ja 7 punkti (-5) jäi Tristan Tähe arvele. Eesti vastuvõtt oli 47%, rünnak 41%, blokiga saadi 6 ja serviga mitte ühtegi punkti. Vigu tehti pallingul 13, vahendab Volley.ee.
Rumeenia kasuks tõi 20 punkti (+16) Cristian-Dan Chitigoi. Rumeenia vastuvõtt oli 50%, rünnak 49%, blokist saadi 12 ja servilt 4 punkti (9 viga).
Laupäeval on Eesti vastaseks Venemaa koondis.
Eesti kuulub C-alagruppi koos Rumeenia, Venemaa ja Iisraeliga. Finaalturniirile pääsevad alagruppide võitjad ja kõigi alagruppide peale kaks paremat teise koha saajat.
Eesti koondise koosseis: Andris Vahula, Tristan Urb, Tristan Täht, Johann Mattias Üprus, Mati Juus, Ranel Rahuoja, Aleksander Sarapuu, Robin Puss, Kristjan Unt, Sten-Markus Taasväli, Paul Mihkel Maasalu, Ron Rudolf Teesaar.
Peatreener Rando Ringmets, abitreenerid Marko Vantsi ja Madis Kesküla, mänedžer/statistik Laura Rogenbaum.
Eesti koondise mängud:
7. mai kell 19.00 Rumeenia – Eesti
8. mai kell 16.00 Venemaa – Eesti
9. mai kell 16.00 Eesti – Iisrael
### Response:
U-17 noormehed jäid EM-valikturniiril alla Rumeeniale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nagu toob tabavalt välja meditsiiniajaloolane William Bynum, meditsiin aastal 1900 oli lähedasem tänapäevale kui meditsiinile aastal 1800. Enne 19. sajandit oli tervendamise praktika üldpildis sarnane olnud viimased 2000 aastat, kirjutab TÜ ajaloodoktorant ja muuseumi kuraator Anu Rae.
Arst oli tihtilugu jõuka patsiendi nõudmistele allutatud ärimees, kes andis vajadusel nõu eluviisi muutmiseks ning kombineeris seda eri ravimite ja aadrilaskmisega. Haiglaid oli vähe ja olemasolevad täitsid suuremalt jaolt hooldekodu funktsiooni.
Baltimaade kontekstiks püüdis kohalik talupoeg end enamasti iseseisvalt koduste vahenditega ravida ega usaldanud sakse arste. Apteek oli paljudele meditsiiniteaduse tipp. Rahvavalgustuse ja noblesse oblige (seisus kohustab, toim) põhimõtetest lähtuvalt jagasid hüva tervisenõu ja -abi talupoegadele ka kohalikud mõisnikud või nende prouad. Üldpildina oli arst siiski sarnaselt Jumalale ja keisrile nii kõrgel kui ka kaugel.
Kolm suurt katsumust
Mis seda kõike põhjustas? Esiteks polnud arstidel aastal 1800 patsiendi diagnoosimiseks peale oma meelte mingeid vahendeid. Seetõttu põhines peamine moodus haige seisundist ülevaate saamiseks kannataja enda öeldu uskumisel. Niisiis polnud harv juhus, kus doktor tõbist oma silmadega ei näinudki ja kogu suhtlus toimus kirja teel. Britid on suure tööna ära transkribeerinud 18. sajandi ühe kuulsaima Edinburghis tegutsenud arsti William Culleni kirjavahetuse (The Cullen Project), mis seda erakordselt hästi ilmestab.
Teisena võib välja tuua asjaolu, et arstiteaduse teadmised polnud patsiendi sümptomite leevendamiseks tihtilugu piisavad. Teisisõnu, kui haigus oli juba kohal, oli tegelikult vähe, mida sai teha. Omaaegsed seda nii traagiliselt muidugi ei tajunud. Igasuguseid haigusnähte püüti ikka igal võimalikul moel taganema sundida, olgu siis hüva ravimiga metsast või apteegist. Ka saun oli alati hea valik.
Kuna aga arsti enda meetodid andsid talupoja omadega võrreldes samaväärse tulemus, püsiski arsti positsioon suuresti tänu tema ülikoolis käimisest tulenevale autoriteedile ja kommunikatsiooni oskustele.
Kolmandaks oli haiglast eluga pääsemine õnnemäng. Antiseptika sünd jäi 19. sajandi teise poolde, mistõttu levisid kitsastes tingimustes igasugused nakkused sama rõõmsalt nagu lihapuljongil Petri tassis. Selleks aga, et tekiks arusaam bakterist kui haiguse põhjustajast, tuli eelnevalt teha palju erinevaid katseid. Peamiselt seostatakse bakteriteooriat prantsuse teadlase Louis Pasteuri nimega. Tehtud töö aitas mõista, kui oluline on haava sattunud mikroorganismide hävitamine
See kõik muutus 19. sajandil. Meditsiiniteaduse arendamiseks tekkisid täistööajaga teadlaste ametikohad. Samuti arenes diagnoosimistehnika: tulid stetoskoop ja termomeeter. Sajandi keskelt alates arenes jõudsalt ka kirurgia ja seda just tingituna üldanesteesia kasutuselevõtust. Sajandi teises pooles jäid tänu puhtuse võidukäigule opereeritavad palju sagedamini ellu. Varasemalt nentisid kirurgid , et operatsioon oli edukas, aga patsient ikka suri, tihtilugu just haavapõletikku.
Eetikaprobleemid
Ülikoolihaiglates olevad patsiendid täitsid nii õppe- kui ka uurimistöö eesmärki, nii nagu ka tänapäeval. Wilhelm von Humboldti kõrgkooli ideaali järgi viib edasi õpetamise ja teaduse sümbioos, mis on igasugustest piirangutest täiesti vaba. Saksa teadus oli just tänu soodsatele uurimistöö tegemise võimalustele üks maailma parimatest.
Siiski tuleb möönda, et uurimistöö eetika ei toiminud tollal veel rahvusvaheliste standardite järgi ja britid olid alles 1870. aastatel välja tulnud loomadel tehtavate teaduskatsete seadusliku reguleerimisega (Cruelty to Animals Act, 1876). Inimesteni jõuti natuke hiljem, nt 1900. aastal sätestati Preisimaal, et haiglapatsientide peal tehtavate teadusuuringute puhul on tarvilik informeeritud nõusolek.
Kohalikud kuulsused
Paljud kohalikud baltisaksa teadlased tegid Saksamaal hiilgavat karjääri. Üks nendest oli kirurg Ernst von Bergmann. Ta oli oma väärika karjääri jooksul tunnistajaks enneolematule arengule kirurgias. Pärast antiseptika kasutuselevõttu julgesid kirurgid minna kehapiirkondadesse, kus varem infektsioonioht oleks olnud liiga suur, nt kõhuõõnde. 1880. aastatel oli põletikulise pimesoole eemaldamine veel väga uus protseduur, kuna kirurgid alles "avastasid" kõhuõõneoperatsioonide võimalusi.
Kui Joseph Lister soovitas haava puhastada, piserdades desinfitseerivat ainet nii õhku kui ka kirurgiariistadele, siis von Bergmann astus sammu edasi. Ta hakkas rakendama aseptikat ehk püüdis luua operatsioonisaali bakterivaba keskkonda, kus mikroobid haava üldse ei satukski. Selleks tuli eelnevalt kuuma auruga steriliseerida kõik marlid, mitmekordselt kasutatavad kummikindad ja kirurgiariistad. Kui antiseptika tegeleb mustuse tagajärgedega, siis aseptika ennetab seda kõike, luues nii veelgi ohutumad opereerimisvõimalused.
Meie kohalik von Bergmann oli seotud ka Preisi kroonprintsi, kes sai lühikest aega olla keiser Friedrich Wilhelm III, ravimisega. Niivõrd kuulsa mehe haigus tekitas palju poleemikat ja tema õige diagnoos pole senini lõpliku kinnitust leidnud.
Ernst Bergmann kolleegidega pärast amputeerimist. Autor/allikas: unbekannt/Wikimedia Commons
Nimelt tekkis Preisi kroonprintsil 1887. aasta algul häälekähedus, mida püüdis ravida ebaõnnestunult vana hea keskkonna vahetusega. Seejärel tuli Friedrich Berliini Charité haiglasse von Bergmanni juurde konsultatsioonile. Mais 1887. aastal diagnoosis von Bergmann tal häälepaelte vähi ning soovitas kõri (larynx) kirurgilist eemaldamist.
Protseduur oli aga alles väga uus. Operatsiooni kirjeldati esmakordselt alles 1873. aastal ja kuni kroonprintsi juhtumini kokku alla 30 korra, seejuures neist viiel korra lvon Bergmanni poolt. Nende juhtumite suremus oli 80-90 protsenti, mistõttu sooviti teise arsti arvamust.
Teine arst oli inglane Morell Mackenzie. Tema kasuks rääkis nii tema spetsialiteet kui ka asjaolu, et kroonprintsess oli samuti inglanna, kuninganna Victoria vanim laps, ning kroonprintsess usaldas oma riigi arste rohkem. Mackenzie võttis biopsia, mida analüüsis tolle aja kuulsaim patoloog Rudolf Virchow. Virchow ei leidnud proovist vähirakke, mille tulemusena diagnoositi kasvaja healoomuliseks.
Lisaks prognoosis Mackenzie, et kroonprints saab varsti terveks. Nii aga ei juhtunud. Kokkuvõttes von Bergmanni soovitatud operatsiooni ei tehtudki. Keiser suri juunis 1888.
Heitlus nähtamatu vaenlasega
Nakkused polnud probleemiks vaid operatsioonisaalis, tegemist oli arstkonna jaoks üleüldise ja põhilise probleemiga. Inimkonna ajaloos olid nakkushaigused peamiseks surma põhjustajaks alates põllumajanduse tekkest kuni II maailmasõjani. Alates eelmise sajandi keskpaigast algasid laialdased vaktsineerimised, tulid antibiootikumid ja veelgi puhtam keskkond, tänu millele nakkushaigused taandusid.
Ainus inimeste nakkushaigus, mida on seni suudetud inimpopulatsioonist eemaldada, on rõuged. Praegu asuvad need viirused vaid kahes hästivalvatud Maailma Tervisorganisatsiooni hallatavas laboris USAs ja Venemaal.
Sajandi viimast veerandit iseloomustab pinev töö vaktsiinide kallal. Robert Kochi leiutatud tuberkuliinist küll vaktsiini ei saanud, kuid seda hakati kasutama tuberkuloosi diagnoosimisel. Aastal 1901 sai Emil Behring hobuste vereplasmast saadud difteeriaantitoksiini eest Nobeli preemia. Paul Ehrlich töötas välja ravimi süüfilise vastu. Selleks oli Salvarsan ehk esimene sünteetiline antibiootikum arseeni baasil.
Kerge ei ole olla naine
Naistel oli 19. sajandil arstihariduse saamine äärmiselt keerukas. Üks võimalus oli minna Zürichisse, kuigi algselt lubati Šveitsis meditsiini õppida vaid välismaa naistel, kohalikud daamid pidid valima sobilikuma haridustee. Seoses naiste emantsipatsiooniga hakkasid osad ülikoolid naisi loengutesse laskma, kuid üldiselt ei peetud seda siiski eiõigeks. Ülikooliharidus keelati seda tihti põhjendusega, et naise "konstitutsioon" ei võimalda tal selliste keeruliste teemadega hakkama saada.
Naiste ülikooli lubamine oleks seni hariduseprivileegi nautinud meesarstidele tähendanud konkurentsi kasvu. Seetõttu hakati loodusteadustest otsima "tõendeid", miks naised ei tohiks ülikoolis õppida. Näiteks näitasid antropomeetrilised mõõtmised, et naiste ajukolju maht on keskmiselt meeste omast väiksem. Sealt edasi aga tehti suur loogikaviga ja väideti, et väiksem ajumaht tähendab väiksemat intellekti. Sellest "järeldati", et naised ei olegi võimelised ülikooliharidusega hakkama saama.
Samuti usuti, et naise aju tarbib intellektuaalse töö käigus ära enamuse toitainetest. Selle tulemusel võivad reproduktiivorganid kannatada ja nii ka tulevaste laste "kvaliteet" oluliselt kahaneda.
Kui tuua võrdluseks Tartu, siis siinses ülikoolis võisid naised minna vabakuulajaks 1905. aastal ja 1915. aastal said naised õiguse olla immatrikuleeritud täieõiguslike üliõpilastena.
Psühhiaatria ja sõltuvus
Samuti oli 19. sajandi lõpp märgiline psühhiaatria jaoks. Tulid käibele uued taksonoomiad, nagu maniakaal-depressiivne häire. Selle mõiste pakkus välja ka Tartus töötanud psühhiaater Emil Kraepelin. Tänapäeval on selle parim vaste I tüüpi bipolaarne häire. Tollal aga polnud psühhiaatriahäirete klassifikatsioon veel rahvusvaheliselt standardiseeritud. Siiski algas vaimuhaiguste täpne defineerimine ja etioloogia uurimine just 19. sajandi viimastel kümnenditel.
Lisaks muutus sajandi teises pooles aegamisi probleemiks opiaatide pea kontrollimatu kasutamine. Samas tuleks mõista, et tegemist oli esimese korraga inimkonna ajaloos, mil valu oli võimalik seljatada. Kuigi oopium oli Euroopa kultuuriruumis ka varem teada, oli siiski tegemist täiesti uue olukorraga. Idee sõltuvusest polnud veel välja kujunenud. Morfiinisõltuvus 19. sajandil oligi pigem meditsiinitöötajate probleem.
Olen ise uurinud Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku patsientide diagnoose 19. sajandi lõpus. Ka meil tuleb hästi välja, et morfiiniprobleemidega sattusid kliinikusse arstiteadusega seotud inimesed: arstiprouad, meditsiiniüliõpilased, arstide pojad, ämmaemandad, aga ka mõni kõrgklassi inimene. Põhjus seisneb selles, et vaene talupoeg poleks lihtsalt jõudnud endale opiaadisõltuvust finantsiliselt lubada.
Tänapäeva meditsiin on võrdlemisi uus nähtus. Pelgalt 150 aastat tagasi oli meile kõigile tuttav haiglate süsteem ja arstiõpe alles välja kujunemas ning arstiteadus tegi eelnevat kaht aastatuhandet häbisse jätvaid edusamme. Vaadates tagasi 19. sajandi lõpu meditsiinile, saame olla tänulikud tollaste teadlaste ennastsalgavale tööle nüüdisaja tervishoiu alustalade loomisel.
ERR-i keskkonnas Jupiter saab praegu vaadata ajalooliselt äärmiselt tõepärasest seriaali "Charité", mis annab suurepärase ülevaate 19. sajandi lõpu meditsiini saavutustest ja valupunktidest. Soovitan seda kindlasti kõigile nii tänapäevase kui ka vanema aja meditsiini huvilistele. | Pilguheit minevikku – 19. sajand muutis meditsiini teaduseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nagu toob tabavalt välja meditsiiniajaloolane William Bynum, meditsiin aastal 1900 oli lähedasem tänapäevale kui meditsiinile aastal 1800. Enne 19. sajandit oli tervendamise praktika üldpildis sarnane olnud viimased 2000 aastat, kirjutab TÜ ajaloodoktorant ja muuseumi kuraator Anu Rae.
Arst oli tihtilugu jõuka patsiendi nõudmistele allutatud ärimees, kes andis vajadusel nõu eluviisi muutmiseks ning kombineeris seda eri ravimite ja aadrilaskmisega. Haiglaid oli vähe ja olemasolevad täitsid suuremalt jaolt hooldekodu funktsiooni.
Baltimaade kontekstiks püüdis kohalik talupoeg end enamasti iseseisvalt koduste vahenditega ravida ega usaldanud sakse arste. Apteek oli paljudele meditsiiniteaduse tipp. Rahvavalgustuse ja noblesse oblige (seisus kohustab, toim) põhimõtetest lähtuvalt jagasid hüva tervisenõu ja -abi talupoegadele ka kohalikud mõisnikud või nende prouad. Üldpildina oli arst siiski sarnaselt Jumalale ja keisrile nii kõrgel kui ka kaugel.
Kolm suurt katsumust
Mis seda kõike põhjustas? Esiteks polnud arstidel aastal 1800 patsiendi diagnoosimiseks peale oma meelte mingeid vahendeid. Seetõttu põhines peamine moodus haige seisundist ülevaate saamiseks kannataja enda öeldu uskumisel. Niisiis polnud harv juhus, kus doktor tõbist oma silmadega ei näinudki ja kogu suhtlus toimus kirja teel. Britid on suure tööna ära transkribeerinud 18. sajandi ühe kuulsaima Edinburghis tegutsenud arsti William Culleni kirjavahetuse (The Cullen Project), mis seda erakordselt hästi ilmestab.
Teisena võib välja tuua asjaolu, et arstiteaduse teadmised polnud patsiendi sümptomite leevendamiseks tihtilugu piisavad. Teisisõnu, kui haigus oli juba kohal, oli tegelikult vähe, mida sai teha. Omaaegsed seda nii traagiliselt muidugi ei tajunud. Igasuguseid haigusnähte püüti ikka igal võimalikul moel taganema sundida, olgu siis hüva ravimiga metsast või apteegist. Ka saun oli alati hea valik.
Kuna aga arsti enda meetodid andsid talupoja omadega võrreldes samaväärse tulemus, püsiski arsti positsioon suuresti tänu tema ülikoolis käimisest tulenevale autoriteedile ja kommunikatsiooni oskustele.
Kolmandaks oli haiglast eluga pääsemine õnnemäng. Antiseptika sünd jäi 19. sajandi teise poolde, mistõttu levisid kitsastes tingimustes igasugused nakkused sama rõõmsalt nagu lihapuljongil Petri tassis. Selleks aga, et tekiks arusaam bakterist kui haiguse põhjustajast, tuli eelnevalt teha palju erinevaid katseid. Peamiselt seostatakse bakteriteooriat prantsuse teadlase Louis Pasteuri nimega. Tehtud töö aitas mõista, kui oluline on haava sattunud mikroorganismide hävitamine
See kõik muutus 19. sajandil. Meditsiiniteaduse arendamiseks tekkisid täistööajaga teadlaste ametikohad. Samuti arenes diagnoosimistehnika: tulid stetoskoop ja termomeeter. Sajandi keskelt alates arenes jõudsalt ka kirurgia ja seda just tingituna üldanesteesia kasutuselevõtust. Sajandi teises pooles jäid tänu puhtuse võidukäigule opereeritavad palju sagedamini ellu. Varasemalt nentisid kirurgid , et operatsioon oli edukas, aga patsient ikka suri, tihtilugu just haavapõletikku.
Eetikaprobleemid
Ülikoolihaiglates olevad patsiendid täitsid nii õppe- kui ka uurimistöö eesmärki, nii nagu ka tänapäeval. Wilhelm von Humboldti kõrgkooli ideaali järgi viib edasi õpetamise ja teaduse sümbioos, mis on igasugustest piirangutest täiesti vaba. Saksa teadus oli just tänu soodsatele uurimistöö tegemise võimalustele üks maailma parimatest.
Siiski tuleb möönda, et uurimistöö eetika ei toiminud tollal veel rahvusvaheliste standardite järgi ja britid olid alles 1870. aastatel välja tulnud loomadel tehtavate teaduskatsete seadusliku reguleerimisega (Cruelty to Animals Act, 1876). Inimesteni jõuti natuke hiljem, nt 1900. aastal sätestati Preisimaal, et haiglapatsientide peal tehtavate teadusuuringute puhul on tarvilik informeeritud nõusolek.
Kohalikud kuulsused
Paljud kohalikud baltisaksa teadlased tegid Saksamaal hiilgavat karjääri. Üks nendest oli kirurg Ernst von Bergmann. Ta oli oma väärika karjääri jooksul tunnistajaks enneolematule arengule kirurgias. Pärast antiseptika kasutuselevõttu julgesid kirurgid minna kehapiirkondadesse, kus varem infektsioonioht oleks olnud liiga suur, nt kõhuõõnde. 1880. aastatel oli põletikulise pimesoole eemaldamine veel väga uus protseduur, kuna kirurgid alles "avastasid" kõhuõõneoperatsioonide võimalusi.
Kui Joseph Lister soovitas haava puhastada, piserdades desinfitseerivat ainet nii õhku kui ka kirurgiariistadele, siis von Bergmann astus sammu edasi. Ta hakkas rakendama aseptikat ehk püüdis luua operatsioonisaali bakterivaba keskkonda, kus mikroobid haava üldse ei satukski. Selleks tuli eelnevalt kuuma auruga steriliseerida kõik marlid, mitmekordselt kasutatavad kummikindad ja kirurgiariistad. Kui antiseptika tegeleb mustuse tagajärgedega, siis aseptika ennetab seda kõike, luues nii veelgi ohutumad opereerimisvõimalused.
Meie kohalik von Bergmann oli seotud ka Preisi kroonprintsi, kes sai lühikest aega olla keiser Friedrich Wilhelm III, ravimisega. Niivõrd kuulsa mehe haigus tekitas palju poleemikat ja tema õige diagnoos pole senini lõpliku kinnitust leidnud.
Ernst Bergmann kolleegidega pärast amputeerimist. Autor/allikas: unbekannt/Wikimedia Commons
Nimelt tekkis Preisi kroonprintsil 1887. aasta algul häälekähedus, mida püüdis ravida ebaõnnestunult vana hea keskkonna vahetusega. Seejärel tuli Friedrich Berliini Charité haiglasse von Bergmanni juurde konsultatsioonile. Mais 1887. aastal diagnoosis von Bergmann tal häälepaelte vähi ning soovitas kõri (larynx) kirurgilist eemaldamist.
Protseduur oli aga alles väga uus. Operatsiooni kirjeldati esmakordselt alles 1873. aastal ja kuni kroonprintsi juhtumini kokku alla 30 korra, seejuures neist viiel korra lvon Bergmanni poolt. Nende juhtumite suremus oli 80-90 protsenti, mistõttu sooviti teise arsti arvamust.
Teine arst oli inglane Morell Mackenzie. Tema kasuks rääkis nii tema spetsialiteet kui ka asjaolu, et kroonprintsess oli samuti inglanna, kuninganna Victoria vanim laps, ning kroonprintsess usaldas oma riigi arste rohkem. Mackenzie võttis biopsia, mida analüüsis tolle aja kuulsaim patoloog Rudolf Virchow. Virchow ei leidnud proovist vähirakke, mille tulemusena diagnoositi kasvaja healoomuliseks.
Lisaks prognoosis Mackenzie, et kroonprints saab varsti terveks. Nii aga ei juhtunud. Kokkuvõttes von Bergmanni soovitatud operatsiooni ei tehtudki. Keiser suri juunis 1888.
Heitlus nähtamatu vaenlasega
Nakkused polnud probleemiks vaid operatsioonisaalis, tegemist oli arstkonna jaoks üleüldise ja põhilise probleemiga. Inimkonna ajaloos olid nakkushaigused peamiseks surma põhjustajaks alates põllumajanduse tekkest kuni II maailmasõjani. Alates eelmise sajandi keskpaigast algasid laialdased vaktsineerimised, tulid antibiootikumid ja veelgi puhtam keskkond, tänu millele nakkushaigused taandusid.
Ainus inimeste nakkushaigus, mida on seni suudetud inimpopulatsioonist eemaldada, on rõuged. Praegu asuvad need viirused vaid kahes hästivalvatud Maailma Tervisorganisatsiooni hallatavas laboris USAs ja Venemaal.
Sajandi viimast veerandit iseloomustab pinev töö vaktsiinide kallal. Robert Kochi leiutatud tuberkuliinist küll vaktsiini ei saanud, kuid seda hakati kasutama tuberkuloosi diagnoosimisel. Aastal 1901 sai Emil Behring hobuste vereplasmast saadud difteeriaantitoksiini eest Nobeli preemia. Paul Ehrlich töötas välja ravimi süüfilise vastu. Selleks oli Salvarsan ehk esimene sünteetiline antibiootikum arseeni baasil.
Kerge ei ole olla naine
Naistel oli 19. sajandil arstihariduse saamine äärmiselt keerukas. Üks võimalus oli minna Zürichisse, kuigi algselt lubati Šveitsis meditsiini õppida vaid välismaa naistel, kohalikud daamid pidid valima sobilikuma haridustee. Seoses naiste emantsipatsiooniga hakkasid osad ülikoolid naisi loengutesse laskma, kuid üldiselt ei peetud seda siiski eiõigeks. Ülikooliharidus keelati seda tihti põhjendusega, et naise "konstitutsioon" ei võimalda tal selliste keeruliste teemadega hakkama saada.
Naiste ülikooli lubamine oleks seni hariduseprivileegi nautinud meesarstidele tähendanud konkurentsi kasvu. Seetõttu hakati loodusteadustest otsima "tõendeid", miks naised ei tohiks ülikoolis õppida. Näiteks näitasid antropomeetrilised mõõtmised, et naiste ajukolju maht on keskmiselt meeste omast väiksem. Sealt edasi aga tehti suur loogikaviga ja väideti, et väiksem ajumaht tähendab väiksemat intellekti. Sellest "järeldati", et naised ei olegi võimelised ülikooliharidusega hakkama saama.
Samuti usuti, et naise aju tarbib intellektuaalse töö käigus ära enamuse toitainetest. Selle tulemusel võivad reproduktiivorganid kannatada ja nii ka tulevaste laste "kvaliteet" oluliselt kahaneda.
Kui tuua võrdluseks Tartu, siis siinses ülikoolis võisid naised minna vabakuulajaks 1905. aastal ja 1915. aastal said naised õiguse olla immatrikuleeritud täieõiguslike üliõpilastena.
Psühhiaatria ja sõltuvus
Samuti oli 19. sajandi lõpp märgiline psühhiaatria jaoks. Tulid käibele uued taksonoomiad, nagu maniakaal-depressiivne häire. Selle mõiste pakkus välja ka Tartus töötanud psühhiaater Emil Kraepelin. Tänapäeval on selle parim vaste I tüüpi bipolaarne häire. Tollal aga polnud psühhiaatriahäirete klassifikatsioon veel rahvusvaheliselt standardiseeritud. Siiski algas vaimuhaiguste täpne defineerimine ja etioloogia uurimine just 19. sajandi viimastel kümnenditel.
Lisaks muutus sajandi teises pooles aegamisi probleemiks opiaatide pea kontrollimatu kasutamine. Samas tuleks mõista, et tegemist oli esimese korraga inimkonna ajaloos, mil valu oli võimalik seljatada. Kuigi oopium oli Euroopa kultuuriruumis ka varem teada, oli siiski tegemist täiesti uue olukorraga. Idee sõltuvusest polnud veel välja kujunenud. Morfiinisõltuvus 19. sajandil oligi pigem meditsiinitöötajate probleem.
Olen ise uurinud Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku patsientide diagnoose 19. sajandi lõpus. Ka meil tuleb hästi välja, et morfiiniprobleemidega sattusid kliinikusse arstiteadusega seotud inimesed: arstiprouad, meditsiiniüliõpilased, arstide pojad, ämmaemandad, aga ka mõni kõrgklassi inimene. Põhjus seisneb selles, et vaene talupoeg poleks lihtsalt jõudnud endale opiaadisõltuvust finantsiliselt lubada.
Tänapäeva meditsiin on võrdlemisi uus nähtus. Pelgalt 150 aastat tagasi oli meile kõigile tuttav haiglate süsteem ja arstiõpe alles välja kujunemas ning arstiteadus tegi eelnevat kaht aastatuhandet häbisse jätvaid edusamme. Vaadates tagasi 19. sajandi lõpu meditsiinile, saame olla tänulikud tollaste teadlaste ennastsalgavale tööle nüüdisaja tervishoiu alustalade loomisel.
ERR-i keskkonnas Jupiter saab praegu vaadata ajalooliselt äärmiselt tõepärasest seriaali "Charité", mis annab suurepärase ülevaate 19. sajandi lõpu meditsiini saavutustest ja valupunktidest. Soovitan seda kindlasti kõigile nii tänapäevase kui ka vanema aja meditsiini huvilistele.
### Response:
Pilguheit minevikku – 19. sajand muutis meditsiini teaduseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 23 minutit mänginud Doncic viskas 24 punkti ja neist 5000. punkt oli seitsmes. Sellega jõudis sloveen sihtmärgini 22 aasta ja 67 päeva vanuselt. Nooremalt on 5000 punktini küündinud vaid LeBron James, Kevin Durant ja Carmelo Anthony.
Tim Hardaway juunior viskas 20 punkti ja Dallas võitis viimasest 12 mängust üheksanda. Josh Richardsoni arvele jäi Dallase paremuselt kolmanda mehena 18 silma.
Cleveland on aga kaotanud NBA-s üheksa kohtumist järjest. See seeria on võimalik lõpetada pühapäeval, kui mängitakse Dallasega veel korra. | Luka Doncic saavutas NBA-s uue tähise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
23 minutit mänginud Doncic viskas 24 punkti ja neist 5000. punkt oli seitsmes. Sellega jõudis sloveen sihtmärgini 22 aasta ja 67 päeva vanuselt. Nooremalt on 5000 punktini küündinud vaid LeBron James, Kevin Durant ja Carmelo Anthony.
Tim Hardaway juunior viskas 20 punkti ja Dallas võitis viimasest 12 mängust üheksanda. Josh Richardsoni arvele jäi Dallase paremuselt kolmanda mehena 18 silma.
Cleveland on aga kaotanud NBA-s üheksa kohtumist järjest. See seeria on võimalik lõpetada pühapäeval, kui mängitakse Dallasega veel korra.
### Response:
Luka Doncic saavutas NBA-s uue tähise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Suri üks inimene: 73-aastane mees. Kokku on alates pandeemia algusest Eestis surnud 1195 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 18 ning haiglaravi vajab 23 patsienti vähem kui reedel. Kokku on haiglates 290 inimest, kellest 44 on intensiivravil (päev varem 45) ja 33 juhitaval hingamisel (päev varem 32).
Koju saadeti 22 inimest, kaks inimest viidi üle COVID-osakonda teise haiglasse ning 17 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 67 eluaastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 213 inimest ehk 73 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 136 inimesel. 99 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 63, Tartumaale 33, Pärnu- ja Viljandimaale 24, Lääne-Virumaale ja Põlvamaale üheksa uut nakkusjuhtu. Valgamaale kaheksa, Saaremaale seitse, Järvamaale kuus, Jõgeva-, Lääne-, Rapla- ja Võrumaale viis uut nakkusjuhtu. Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Üheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 354 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 7,9 protsenti.
Viie päevaga on tehtud rekordilised 59 019 kaitsesüsti
Ööpäeva jooksul manustati 13 789 vaktsiinidoosi, millest 6303 olid esmased kaitsesüstid. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 369 157 inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 155 022 inimest.
Viimase viie päevaga on tehtud rekordilised 59 019 vaktsineerimist, möödunud nädalal tehti seitsme päeva jooksul ligi 6000 süsti vähem ehk kokku jagati välja 53 403 kaitsesüsti. Nädal enne seda tehti 37 925 vaktsineerimist.
Selle nädala jooksul on esmase kaitsesüsti saanud 29 567 inimest ehk pool kõikidest viie päeva jooksul vaktsineeritud inimestest.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 62 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.
Laupäevaks on haiglates lõpetatud 7309 COVID-19 haigusjuhtumit 7036 inimesega. Ja viirusest on kokku tervenenud 115 699 inimest. | Ööpäevaga tuli juurde 348 koroonapositiivset, haiglaravil 290 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Suri üks inimene: 73-aastane mees. Kokku on alates pandeemia algusest Eestis surnud 1195 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 18 ning haiglaravi vajab 23 patsienti vähem kui reedel. Kokku on haiglates 290 inimest, kellest 44 on intensiivravil (päev varem 45) ja 33 juhitaval hingamisel (päev varem 32).
Koju saadeti 22 inimest, kaks inimest viidi üle COVID-osakonda teise haiglasse ning 17 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 67 eluaastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 213 inimest ehk 73 protsenti.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 136 inimesel. 99 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus 63, Tartumaale 33, Pärnu- ja Viljandimaale 24, Lääne-Virumaale ja Põlvamaale üheksa uut nakkusjuhtu. Valgamaale kaheksa, Saaremaale seitse, Järvamaale kuus, Jõgeva-, Lääne-, Rapla- ja Võrumaale viis uut nakkusjuhtu. Hiiumaale uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Üheksa positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 354 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 7,9 protsenti.
Viie päevaga on tehtud rekordilised 59 019 kaitsesüsti
Ööpäeva jooksul manustati 13 789 vaktsiinidoosi, millest 6303 olid esmased kaitsesüstid. Vaktsineerimisi on tehtud kokku 369 157 inimesele, kellest lõpetatud vaktsineerimisega on 155 022 inimest.
Viimase viie päevaga on tehtud rekordilised 59 019 vaktsineerimist, möödunud nädalal tehti seitsme päeva jooksul ligi 6000 süsti vähem ehk kokku jagati välja 53 403 kaitsesüsti. Nädal enne seda tehti 37 925 vaktsineerimist.
Selle nädala jooksul on esmase kaitsesüsti saanud 29 567 inimest ehk pool kõikidest viie päeva jooksul vaktsineeritud inimestest.
Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 62 protsenti. 70+ vanusegruppi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal.
Laupäevaks on haiglates lõpetatud 7309 COVID-19 haigusjuhtumit 7036 inimesega. Ja viirusest on kokku tervenenud 115 699 inimest.
### Response:
Ööpäevaga tuli juurde 348 koroonapositiivset, haiglaravil 290 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 17. sajandist pärit hoone, aastatel 1714–1723 vene keisri Peeter I peamine residents Tallinnas on ühtlasi Tallinna vanim muuseum, mis avati juba 1806. aastal. Eestis ainsana säilinud 17. sajandi suvemõisa hoone tutvustab ka Kadrioru lossi- ja pargiansambli kujunemislugu.
Tallinna linnamuuseumi direktor Heli Nurger selgitas, miks jääb muuseum sellel suvel külastajatele suletuks. "1941. aastal sai Tallinna Linnamuuseum omale filiaali – Peeter I majamuuseumi Kadriorus. 80 aastat hiljem, vaatame oma vanimale filiaalile suure hoolega otsa, linnamuuseumi konservaatorid ja muinsuskaitsjad on leidnud hoone puitkonstruktsioonides tegutsemas puidust toituvaid putukaid ning sellest tingituna oleme sunnitud Peeter I maja käesolevaks hooajaks sulgema, et viia läbi puitkonstruktsioonide uuringud ja kõrvaldada kahjustused hoone konstruktsioonidest. Tööde täpne kestus selgub uuringu tulemustest augustikuuks."
Ehkki maja jääb lähikuudel suletuks, ei katke seetõttu töö muuseumi haridus- ja publikuprogrammidega. Muuseumi juhataja Jelena Tšekulajeva kinnitas, et soovijad saavad endiselt tellida muuseumitunde ja tuure pargis nii lastele kui ka täiskasvanutele. | Peeter I maja Kadriorus jääb tänavu suvel külastajatele suletuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
17. sajandist pärit hoone, aastatel 1714–1723 vene keisri Peeter I peamine residents Tallinnas on ühtlasi Tallinna vanim muuseum, mis avati juba 1806. aastal. Eestis ainsana säilinud 17. sajandi suvemõisa hoone tutvustab ka Kadrioru lossi- ja pargiansambli kujunemislugu.
Tallinna linnamuuseumi direktor Heli Nurger selgitas, miks jääb muuseum sellel suvel külastajatele suletuks. "1941. aastal sai Tallinna Linnamuuseum omale filiaali – Peeter I majamuuseumi Kadriorus. 80 aastat hiljem, vaatame oma vanimale filiaalile suure hoolega otsa, linnamuuseumi konservaatorid ja muinsuskaitsjad on leidnud hoone puitkonstruktsioonides tegutsemas puidust toituvaid putukaid ning sellest tingituna oleme sunnitud Peeter I maja käesolevaks hooajaks sulgema, et viia läbi puitkonstruktsioonide uuringud ja kõrvaldada kahjustused hoone konstruktsioonidest. Tööde täpne kestus selgub uuringu tulemustest augustikuuks."
Ehkki maja jääb lähikuudel suletuks, ei katke seetõttu töö muuseumi haridus- ja publikuprogrammidega. Muuseumi juhataja Jelena Tšekulajeva kinnitas, et soovijad saavad endiselt tellida muuseumitunde ja tuure pargis nii lastele kui ka täiskasvanutele.
### Response:
Peeter I maja Kadriorus jääb tänavu suvel külastajatele suletuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võistluse võitis prantslanna Pauline Ferrand Prevot (20.37), kellele järgnesid šveitslanna Linda Indergand (20.38) ja britt Annie Last (20.39).
"Hooaja esimese suurema võistluse eel on ikka närv sees, et kuidas talvine ettevalmistus kulgenud on ja millises hoos on konkurendid," kommenteeris Liiv pärast etteastet.
"Kuna ilm oli viimastel päevadel väga heitlik olnud ja terve eelnev öö sadas vihma, siis oli õhus ka palju küsimärke, et mis tingimused rajal valitsevad ning millise rehvivalikuga starti minna."
Lõivi sõnul algas võistlus kenasti, ta oli liidrite grupis ja valdava osa esimesest poolest sõitis 10.-15. positsiooni kandis.
"Umbes kolm ringi enne lõppu lõi mul ühest astmest üle sõites sadula paigast ära. Seega olin sunnitud ülejäänud sõidu sõitma valdavalt püsti, sest ei saanud enam mugavalt istuda," jätkas eestlanna.
"Selle tõttu andsin kiiruses tagasi ja jäin liidritest maha ning kaotasin mitmeid kohti. Viimaseks ringiks suutsin ennast taas kokku võtta ning sõitsime neljase pundiga kuni finišini koos. Lõpuspurdiga saavutasin 16. koha."
Maailma karika etapi põhisõit ehk olümpiakrossi naiste eliitstardi võistlus toimub pühapäeval. Siis lööb kaasa ka Mari-Liis Mõttus. | Lõiv tuli sadulaprobleemi kiuste MK-etapil 16. kohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võistluse võitis prantslanna Pauline Ferrand Prevot (20.37), kellele järgnesid šveitslanna Linda Indergand (20.38) ja britt Annie Last (20.39).
"Hooaja esimese suurema võistluse eel on ikka närv sees, et kuidas talvine ettevalmistus kulgenud on ja millises hoos on konkurendid," kommenteeris Liiv pärast etteastet.
"Kuna ilm oli viimastel päevadel väga heitlik olnud ja terve eelnev öö sadas vihma, siis oli õhus ka palju küsimärke, et mis tingimused rajal valitsevad ning millise rehvivalikuga starti minna."
Lõivi sõnul algas võistlus kenasti, ta oli liidrite grupis ja valdava osa esimesest poolest sõitis 10.-15. positsiooni kandis.
"Umbes kolm ringi enne lõppu lõi mul ühest astmest üle sõites sadula paigast ära. Seega olin sunnitud ülejäänud sõidu sõitma valdavalt püsti, sest ei saanud enam mugavalt istuda," jätkas eestlanna.
"Selle tõttu andsin kiiruses tagasi ja jäin liidritest maha ning kaotasin mitmeid kohti. Viimaseks ringiks suutsin ennast taas kokku võtta ning sõitsime neljase pundiga kuni finišini koos. Lõpuspurdiga saavutasin 16. koha."
Maailma karika etapi põhisõit ehk olümpiakrossi naiste eliitstardi võistlus toimub pühapäeval. Siis lööb kaasa ka Mari-Liis Mõttus.
### Response:
Lõiv tuli sadulaprobleemi kiuste MK-etapil 16. kohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta kõige olulisem album ja kahtlen sügavalt, et miski suudab seda ületada. Floating Points töötas selle materjaliga viis aastat ning see paistab ka selgelt välja: iga element selles teoses on läbitunnetatud ja põhjusega omal kohal. "Promises" on ühelt poolt äärmuslikult minimalistlik – samad motiivid tulevad ja lähevad ning arengut on selles kõiges esmapilgul vähe –, kuid tegelikult on plaadile koondatud mingi muusikaline algollus, kust on maha kooritud ülearune ja alles jäätud vaid see vähene, mida päriselt vaja on.
Paljuski ületab see muusika sõnad, sellest pole otsekui võimalik rääkida: olen seda plaati kuulates korduvalt avastanud, et pisar tuleb silmanurka. Miks? Ratsionaalselt pole seda võimalik selgitada, siin plaadil on mingi lummav ilu, midagi sellist, mida kuuleb muusikas paraku liiga harva. "Promises" on justkui kõige ilusam sürreaalne unenägu, mida eales näinud oled: sinna trügivad eikuskilt sisse pildikesed lapsepõlvest, toredad inimesed aastate tagant, ammuste suvede lõhnad, aga ka mingi nukrameelne ja ajatu igatsus.
Eriti võimsalt mõjub teost läbiv peamotiiv, mis kordub iga kümmekonna sekundi tagant. Väike helifragment muundub vähehaaval, kuid energia jääb samaks, see tuleb otsekui lainena kuulajale peale ja toob kaasa külmavärinad. Kogu teose võti peitubki suuresti just selles motiivis, selles on mingisugune maagiline seletamatu jõud, mis mõjub füüsiliselt. Tõepoolest jääb mulje, et see motiiv ei ole ainult hulk noote, vaid elav-hingav olemus.
Kui esmapilgul võib näida, et "Promises" sobiks hästi taustamuusikaks, siis pigem vastupidi: Floating Pointsi ja Pharoah Sandersi koostöös on sündinud teos, mis mõjub hoopis nii aktiivselt, et viib kuulaja kuskile minema. Mõtted lendavad ootamatus suunas ja unustada tühja-tähja, mis su ümber toimub. Kõik muu kaob, jääd ainult sina ja muusika. See on võimas tunne, proovige ka. | Kodune kultuurisoovitus | Floating Points ja Pharoah Sanders viivad taevasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta kõige olulisem album ja kahtlen sügavalt, et miski suudab seda ületada. Floating Points töötas selle materjaliga viis aastat ning see paistab ka selgelt välja: iga element selles teoses on läbitunnetatud ja põhjusega omal kohal. "Promises" on ühelt poolt äärmuslikult minimalistlik – samad motiivid tulevad ja lähevad ning arengut on selles kõiges esmapilgul vähe –, kuid tegelikult on plaadile koondatud mingi muusikaline algollus, kust on maha kooritud ülearune ja alles jäätud vaid see vähene, mida päriselt vaja on.
Paljuski ületab see muusika sõnad, sellest pole otsekui võimalik rääkida: olen seda plaati kuulates korduvalt avastanud, et pisar tuleb silmanurka. Miks? Ratsionaalselt pole seda võimalik selgitada, siin plaadil on mingi lummav ilu, midagi sellist, mida kuuleb muusikas paraku liiga harva. "Promises" on justkui kõige ilusam sürreaalne unenägu, mida eales näinud oled: sinna trügivad eikuskilt sisse pildikesed lapsepõlvest, toredad inimesed aastate tagant, ammuste suvede lõhnad, aga ka mingi nukrameelne ja ajatu igatsus.
Eriti võimsalt mõjub teost läbiv peamotiiv, mis kordub iga kümmekonna sekundi tagant. Väike helifragment muundub vähehaaval, kuid energia jääb samaks, see tuleb otsekui lainena kuulajale peale ja toob kaasa külmavärinad. Kogu teose võti peitubki suuresti just selles motiivis, selles on mingisugune maagiline seletamatu jõud, mis mõjub füüsiliselt. Tõepoolest jääb mulje, et see motiiv ei ole ainult hulk noote, vaid elav-hingav olemus.
Kui esmapilgul võib näida, et "Promises" sobiks hästi taustamuusikaks, siis pigem vastupidi: Floating Pointsi ja Pharoah Sandersi koostöös on sündinud teos, mis mõjub hoopis nii aktiivselt, et viib kuulaja kuskile minema. Mõtted lendavad ootamatus suunas ja unustada tühja-tähja, mis su ümber toimub. Kõik muu kaob, jääd ainult sina ja muusika. See on võimas tunne, proovige ka.
### Response:
Kodune kultuurisoovitus | Floating Points ja Pharoah Sanders viivad taevasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Burak Yilmaz viis Lille'i juba neljandal minutil penaltist juhtima ja külalismeeskonna väljavaated muutusid veelgi soodsamaks, kui 35. minutil eemaldati kahe kollase kaardi tõttu Lensi kaitsja Clement Michelin.
Viis minutit hiljem lõigi Yilmaz seisuks 2:0 ja lõppseisu vormistas 60. minutil külaliste teine ründaja Jonathan David.
Prantsusmaa kõrgliigas on mõni voor enne hooaja lõppu üleval intriig, sest Pariisi Saint-Germain polegi liidrikohal ja võib neile juba enne hooaega omistatud meistritiitlist ilma jääda.
Lille'il on mängida veel tabeli keskmike hulka kuuluvate St. Etienne'iga (kodus) ja Angers'iga (võõrsil) ning kui teenitakse kuus punkti, on meistritiitel nende.
PSG-l seisavad veel ees mängud võõrsil Rennes'i, kodus Reimsi ja võõrsil Brestiga.
Tabelitipp: 1. Lille 79 punkti (36 mängust), 2. Pariisi Saint-Germain 75 (35), 3. Monaco 71 (35), 4. Lyon 70 (35), 5. Marseille 56 (35), 6. Lens 56 (36), 7. Rennes 54 (35), 8. Montpellier 47 (35). | Lille sai tähtsa võidu ja PSG olukord muutus hapumaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Burak Yilmaz viis Lille'i juba neljandal minutil penaltist juhtima ja külalismeeskonna väljavaated muutusid veelgi soodsamaks, kui 35. minutil eemaldati kahe kollase kaardi tõttu Lensi kaitsja Clement Michelin.
Viis minutit hiljem lõigi Yilmaz seisuks 2:0 ja lõppseisu vormistas 60. minutil külaliste teine ründaja Jonathan David.
Prantsusmaa kõrgliigas on mõni voor enne hooaja lõppu üleval intriig, sest Pariisi Saint-Germain polegi liidrikohal ja võib neile juba enne hooaega omistatud meistritiitlist ilma jääda.
Lille'il on mängida veel tabeli keskmike hulka kuuluvate St. Etienne'iga (kodus) ja Angers'iga (võõrsil) ning kui teenitakse kuus punkti, on meistritiitel nende.
PSG-l seisavad veel ees mängud võõrsil Rennes'i, kodus Reimsi ja võõrsil Brestiga.
Tabelitipp: 1. Lille 79 punkti (36 mängust), 2. Pariisi Saint-Germain 75 (35), 3. Monaco 71 (35), 4. Lyon 70 (35), 5. Marseille 56 (35), 6. Lens 56 (36), 7. Rennes 54 (35), 8. Montpellier 47 (35).
### Response:
Lille sai tähtsa võidu ja PSG olukord muutus hapumaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me oleme jõudnud olukorda, kus inimene on domineeriv liik. Näiteks ületab arvutuste järgi inimese loodud tehismaterjali mass juba kogu maakeral leiduva elusaine massi. Kui antropotseen kinnitust leiab, siis me kehtestame iseennast 4,5 miljardit aastat väldanud geoloogilises ajas," märkis Kirsimäe.
Antropotseeni märksõna ümber on viimasel paaril aastakümnel ilmunud lugematu hulk akadeemilist kirjandust. Arutatakse nii selle üle, kuidas ja millal inimtegevuse mõju planeedi ökosüsteemidele kasvas kui ka selle üle, kuidas tekkinud olukorras orienteeruda ja toimida. "Antropotseeni mõiste on viimase kahekümne aasta jooksul plahvatanud. Seda mitte ainult loodusteadustes, vaid ennekõike isegi sotsiaal- ja humanitaarteadustes," kommenteeris Kirsimäe.
Professor märkis, et geoloogid jälgivad neid debatte tähelepanelikult, sest antropotseeni mõiste laialdane kasutamine on justkui "tungimine" geoloogide pärusmaale: "See on kindlasti kõige enam kõlapinda ja kasutust leidnud geoloogiline üksus väljaspool erialakirjandust."
Geoloogiaharu, mis tegeleb aja liigendamisega, on stratigraafia. Rahvusvahelise geoloogiateaduste ühenduse stratigraafia komisjonis töötab spetsiaalne töörühm, mille eesmärk on anda antropotseeni mõistele geoloogiline sisu. "Käivad väga tõsised vaidlused, sest geoloogilise aja stratigraafiline liigestus on geoloogia üheks alusdokumendiks. Vaieldakse näiteks selle üle, millise kriteeriumi alusel antropotseeni hinnata ja kuhu täpselt selle algus paigutada," märkis Kirsimäe.
Professori sõnul valitseb geoloogide seas uue ajaüksuse kehtestamise osas üpris vastakaid arvamusi. Kuna vajalikud märgid on aga olemas, siis suure tõenäosusega see ikkagi lähitulevikus kehtestatakse.
Eoon, aegkond, ajastu, ajastik
Geoloogiline ajaarvamine on hierarhiline süsteem, milles eristatakse eoone, aegkondi, ajastuid ja ajastikke. Meie praegune aeg kuulub fanerosoikumi eooni, mis algas 541 miljonit aastat tagasi ja tähistab meredes loomade ilmumist ja bioloogilise mitmekesisuse plahvatuslikku kasvu.
Fanerosoikum jaguneb sellest taseme võrra madalamateks üksusteks paleosoikum, mesosoikum ja kainosoikum ehk uusaegkond. Viimasse sisse mahub omakorda käimasolev kvaternaari ajastu, mis liigendub ajastikeks (ingl. epoch) – täpsemalt pleistotseeniks ehk jääajaks ja sellele järgnenud holotseeniks.
Holotseeni algas ligikaudu 10 000 aastat tagasi ja märgib viimase jääaja massilist taandumist. Professor rõhutas, et jää taandumine toimus järk-järgult ja mitte igal poool samaaegselt. "Kui nii mõelda, siis Antarktikas, kus jääkilbid püsivad siiani, pole holotseen veel alanudki," selgitas Kirsimäe.
Antropotseeni nähakse enamasti holotseenile järgneva ajastikuna, kuigi leidub ka neid, kes sooviks kehtestada uue geoloogilise üksuse mitte ajastiku, vaid aegkonna tasandil. "Kui antropotseen kinnitatakse, siis kujuneks holotseenist pretsedenditult geoloogilise aja kõige lühem ajastik. Iseküsimus muidugi on, kui kauaks siis omakorda antropotseeni jagub, kui me sama hävitavalt jätkame nagu täna," märkis professor.
Antropogeen algas juba palju varem
Kuigi antropotseeni mõiste on laialdast tähelepanu pälvinud just viimastel aastakümnetel, siis geoloogilistes debattides on sarnast terminit kasutatud juba palju varem. "Juba 19. sajandil hakati rääkima antropogeenist, mis tähistab kvaternaari ajastut ja mida defineerib inimliigi esilekerkimine. Teise hulgas kasutas seda mõistet 20. sajandi esimeses pooles Vene geoloogia-geokeemia koolkonna esindaja Vladimir Vernadski, kes on tuntud ka biosfääri mõiste arendajana," selgitas Kirsimäe.
Nagu öeldud, tähistab antropogeen üldisemat inimliigi ilmumist ega seostu veel loodussüsteemide tervikut hõlmavate inimtegevuse mõjudega. Viimastest hakati rääkima 1950. ja 1960. aastatel, mil muu hulgas hakati üha enam märkama CO2 sisalduse drastilist tõusu.
Geoloogilise ajaarvamise kriteeriumid
Geoloogiliste ajajärkude liigenduses on olulised kaks tingimust. Esiteks võetakse arvesse bioevolutsiooni ehk liikide tekkimist ja väljasuremist. "Need on iseenesest loomulikud protsessid. Piire saab tõmmata siis, kui väljasuremises esinevad selged hüpped, mida on võimalik paleontoloogiliste meetoditega kindlaks teha," selgitas Kirsimäe.
Ta lisas, et väljasuremislained võivad tekkida näiteks kliimatingimuste, ennekõike temperatuuri muutuste tagajärjel. Sellise muutuse tekitas näiteks 65 miljonit aastat tagasi maakera tabanud asteroid, mille plahvatusele järgnenud nii-nimetatud "tuumatalve" tulemusena surid teiste liikide seas välja ka dinosaurused.
Teine kriteerium ongi globaalse ulatusega sündmused, mis mõjutavad temperatuuri tõusu ja langust ning on äratuntavad teatud keemiliste signaalide kaudu.
"See raamat, mida me lappame, on kivimid. Kividest moodustunud setetest otsitakse keemilisi signaale ja fossiile, mis annavad märku liikide tekkimisest ja kadumisest. Kui me defineerime antropotseeni, siis tuleb mõelda sellele, et näiteks saja miljoni aasta pärast peaks meie ajal tekkinud setted andma piisavalt märke piiri tõmbamiseks," kirjeldas Kirsimäe.
Ta lisas, et kõige selgem märk praegusest inimtegevusest on fossiilsete kütuste põletamisest tingitud CO2 osakaalu tõus. "CO2 sisaldust kivimitest otse siiski mõõta ei saa, aga seda saab teha süsiniku isotoopide koostise määramise kaudu, mis kannab endas fossiilkütuste põletamise tagajärjel muutunud atmosfääri süsihappegaasi sõrmejälge. Alternatiiv on kasutada atmosfääris tehtud tuumapommi katsetustest jäänud jälge," selgitas professor.
Geoloogilise aja liigendamine eeldab seega globaalse ulatusega sündmust ja sellega kaasnevat liikide väljasuremist. "Geoloogi pilguga vaadeldes on antropotseeni kinnitamiseks vajalikud kriteeriumid täidetud: on olemas keemiline signaal ja toimub ulatuslik liikide väljasuremine," sõnas Kirsimäe. | Geoloog: märgid näitavad, et alanud on uus geoloogiline ajajärk | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me oleme jõudnud olukorda, kus inimene on domineeriv liik. Näiteks ületab arvutuste järgi inimese loodud tehismaterjali mass juba kogu maakeral leiduva elusaine massi. Kui antropotseen kinnitust leiab, siis me kehtestame iseennast 4,5 miljardit aastat väldanud geoloogilises ajas," märkis Kirsimäe.
Antropotseeni märksõna ümber on viimasel paaril aastakümnel ilmunud lugematu hulk akadeemilist kirjandust. Arutatakse nii selle üle, kuidas ja millal inimtegevuse mõju planeedi ökosüsteemidele kasvas kui ka selle üle, kuidas tekkinud olukorras orienteeruda ja toimida. "Antropotseeni mõiste on viimase kahekümne aasta jooksul plahvatanud. Seda mitte ainult loodusteadustes, vaid ennekõike isegi sotsiaal- ja humanitaarteadustes," kommenteeris Kirsimäe.
Professor märkis, et geoloogid jälgivad neid debatte tähelepanelikult, sest antropotseeni mõiste laialdane kasutamine on justkui "tungimine" geoloogide pärusmaale: "See on kindlasti kõige enam kõlapinda ja kasutust leidnud geoloogiline üksus väljaspool erialakirjandust."
Geoloogiaharu, mis tegeleb aja liigendamisega, on stratigraafia. Rahvusvahelise geoloogiateaduste ühenduse stratigraafia komisjonis töötab spetsiaalne töörühm, mille eesmärk on anda antropotseeni mõistele geoloogiline sisu. "Käivad väga tõsised vaidlused, sest geoloogilise aja stratigraafiline liigestus on geoloogia üheks alusdokumendiks. Vaieldakse näiteks selle üle, millise kriteeriumi alusel antropotseeni hinnata ja kuhu täpselt selle algus paigutada," märkis Kirsimäe.
Professori sõnul valitseb geoloogide seas uue ajaüksuse kehtestamise osas üpris vastakaid arvamusi. Kuna vajalikud märgid on aga olemas, siis suure tõenäosusega see ikkagi lähitulevikus kehtestatakse.
Eoon, aegkond, ajastu, ajastik
Geoloogiline ajaarvamine on hierarhiline süsteem, milles eristatakse eoone, aegkondi, ajastuid ja ajastikke. Meie praegune aeg kuulub fanerosoikumi eooni, mis algas 541 miljonit aastat tagasi ja tähistab meredes loomade ilmumist ja bioloogilise mitmekesisuse plahvatuslikku kasvu.
Fanerosoikum jaguneb sellest taseme võrra madalamateks üksusteks paleosoikum, mesosoikum ja kainosoikum ehk uusaegkond. Viimasse sisse mahub omakorda käimasolev kvaternaari ajastu, mis liigendub ajastikeks (ingl. epoch) – täpsemalt pleistotseeniks ehk jääajaks ja sellele järgnenud holotseeniks.
Holotseeni algas ligikaudu 10 000 aastat tagasi ja märgib viimase jääaja massilist taandumist. Professor rõhutas, et jää taandumine toimus järk-järgult ja mitte igal poool samaaegselt. "Kui nii mõelda, siis Antarktikas, kus jääkilbid püsivad siiani, pole holotseen veel alanudki," selgitas Kirsimäe.
Antropotseeni nähakse enamasti holotseenile järgneva ajastikuna, kuigi leidub ka neid, kes sooviks kehtestada uue geoloogilise üksuse mitte ajastiku, vaid aegkonna tasandil. "Kui antropotseen kinnitatakse, siis kujuneks holotseenist pretsedenditult geoloogilise aja kõige lühem ajastik. Iseküsimus muidugi on, kui kauaks siis omakorda antropotseeni jagub, kui me sama hävitavalt jätkame nagu täna," märkis professor.
Antropogeen algas juba palju varem
Kuigi antropotseeni mõiste on laialdast tähelepanu pälvinud just viimastel aastakümnetel, siis geoloogilistes debattides on sarnast terminit kasutatud juba palju varem. "Juba 19. sajandil hakati rääkima antropogeenist, mis tähistab kvaternaari ajastut ja mida defineerib inimliigi esilekerkimine. Teise hulgas kasutas seda mõistet 20. sajandi esimeses pooles Vene geoloogia-geokeemia koolkonna esindaja Vladimir Vernadski, kes on tuntud ka biosfääri mõiste arendajana," selgitas Kirsimäe.
Nagu öeldud, tähistab antropogeen üldisemat inimliigi ilmumist ega seostu veel loodussüsteemide tervikut hõlmavate inimtegevuse mõjudega. Viimastest hakati rääkima 1950. ja 1960. aastatel, mil muu hulgas hakati üha enam märkama CO2 sisalduse drastilist tõusu.
Geoloogilise ajaarvamise kriteeriumid
Geoloogiliste ajajärkude liigenduses on olulised kaks tingimust. Esiteks võetakse arvesse bioevolutsiooni ehk liikide tekkimist ja väljasuremist. "Need on iseenesest loomulikud protsessid. Piire saab tõmmata siis, kui väljasuremises esinevad selged hüpped, mida on võimalik paleontoloogiliste meetoditega kindlaks teha," selgitas Kirsimäe.
Ta lisas, et väljasuremislained võivad tekkida näiteks kliimatingimuste, ennekõike temperatuuri muutuste tagajärjel. Sellise muutuse tekitas näiteks 65 miljonit aastat tagasi maakera tabanud asteroid, mille plahvatusele järgnenud nii-nimetatud "tuumatalve" tulemusena surid teiste liikide seas välja ka dinosaurused.
Teine kriteerium ongi globaalse ulatusega sündmused, mis mõjutavad temperatuuri tõusu ja langust ning on äratuntavad teatud keemiliste signaalide kaudu.
"See raamat, mida me lappame, on kivimid. Kividest moodustunud setetest otsitakse keemilisi signaale ja fossiile, mis annavad märku liikide tekkimisest ja kadumisest. Kui me defineerime antropotseeni, siis tuleb mõelda sellele, et näiteks saja miljoni aasta pärast peaks meie ajal tekkinud setted andma piisavalt märke piiri tõmbamiseks," kirjeldas Kirsimäe.
Ta lisas, et kõige selgem märk praegusest inimtegevusest on fossiilsete kütuste põletamisest tingitud CO2 osakaalu tõus. "CO2 sisaldust kivimitest otse siiski mõõta ei saa, aga seda saab teha süsiniku isotoopide koostise määramise kaudu, mis kannab endas fossiilkütuste põletamise tagajärjel muutunud atmosfääri süsihappegaasi sõrmejälge. Alternatiiv on kasutada atmosfääris tehtud tuumapommi katsetustest jäänud jälge," selgitas professor.
Geoloogilise aja liigendamine eeldab seega globaalse ulatusega sündmust ja sellega kaasnevat liikide väljasuremist. "Geoloogi pilguga vaadeldes on antropotseeni kinnitamiseks vajalikud kriteeriumid täidetud: on olemas keemiline signaal ja toimub ulatuslik liikide väljasuremine," sõnas Kirsimäe.
### Response:
Geoloog: märgid näitavad, et alanud on uus geoloogiline ajajärk |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1971. aastal rajas Raamat Tallinnfilmi juurde joonisfilmigrupi, kus valmis 17 aasta jooksul 14 animafilmi. Hariduselt on Raamat aga maalikunstnik. Sõjajärgsel ajal lõpetas ta kunstiakadeemia maali erialal cum laude. Rein Raamatu paar portreemaali ja graafikat 1960. aastatest kuuluvad muuhulgas ka Eesti kunstimuuseumi kogusse.
Näitusel on väljas üle kuuekümne töö, mis on valminud 1960. aastatest tänase päevani. Tünngalerii seintel leiab filmide kavanditeid kui ka mitmeid lille-, portree- ja maastikumaalide, mis võtavad kokku Raamatu eluloo. Näha on ka maale, mis on esmakordselt koduse ateljee seinte vahelt välja saanud.
Näitus "Ülevaade tehtust" avatakse jääb avatuks 8. kuni 30. maini. Tünngalerii on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. | Viinistu tünngaleriis avatakse Rein Raamatu ülevaatenäitus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1971. aastal rajas Raamat Tallinnfilmi juurde joonisfilmigrupi, kus valmis 17 aasta jooksul 14 animafilmi. Hariduselt on Raamat aga maalikunstnik. Sõjajärgsel ajal lõpetas ta kunstiakadeemia maali erialal cum laude. Rein Raamatu paar portreemaali ja graafikat 1960. aastatest kuuluvad muuhulgas ka Eesti kunstimuuseumi kogusse.
Näitusel on väljas üle kuuekümne töö, mis on valminud 1960. aastatest tänase päevani. Tünngalerii seintel leiab filmide kavanditeid kui ka mitmeid lille-, portree- ja maastikumaalide, mis võtavad kokku Raamatu eluloo. Näha on ka maale, mis on esmakordselt koduse ateljee seinte vahelt välja saanud.
Näitus "Ülevaade tehtust" avatakse jääb avatuks 8. kuni 30. maini. Tünngalerii on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.
### Response:
Viinistu tünngaleriis avatakse Rein Raamatu ülevaatenäitus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konverentsi korraldavad Saksamaa, USA ja Suurbritannia, Hiina võimud nimetavad üritust aga riigivastaseks poliitkampaaniaks, vahendab Reuters.
"Hiinaga vastasseisu provotseerimine on nende kinnisidee /---/, seesugune provokatiivne sündmus viibki ainult suurema vastasseisuni," teatas Hiina kirjas ÜRO liikmesriikidele.
Konverentsil räägitakse täpsemalt uiguuride ja teiste turgi rahvaste diskrimineerimisest Hiinas, ennekõike on fookuses Xinjiangi piirkonna koonduslaagrid.
Hiina on aga öelnud, et koonduslaagrite näol on tegemist treeninglaagritega, kus toimuvad usulise äärmuslikkuse vastased koolitused.
"Inimõiguste murekohti kasutatakse poliitilise tööriistana, et sekkuda Hiina siseasjadesse, nagu näiteks Xinjiangi. Lisaks tekitatakse lõhestumist, turbulentsi ja takistatakse Hiina arengut," seisis Hiina kirjas.
Samas on USA koonduslaagrite tegevust kutsunud genotsiidiks ning peatanud puuvilla ja tomatite impordi Xinjiangist.
"Peking on aastaid üritanud valitsusi vaigistada, aga see strateegia on armetult läbi kukkunud, sest üha enam riike võtab sõna Hiina jõletute kuritegude osas, mis on suunatud uiguuride ja turgi moslemite vastu," ütles inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watch ÜRO osakonna juhataja Louis Charbonneau.
Lisaks ÜRO riikidele osalevad konverentsil organisatsioonide Human Rights Watch ja Amnesty Internationali esindajad. | Hiina kutsub riike üles ÜRO uiguuride inimõiguste konverentsi boikoteerima | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konverentsi korraldavad Saksamaa, USA ja Suurbritannia, Hiina võimud nimetavad üritust aga riigivastaseks poliitkampaaniaks, vahendab Reuters.
"Hiinaga vastasseisu provotseerimine on nende kinnisidee /---/, seesugune provokatiivne sündmus viibki ainult suurema vastasseisuni," teatas Hiina kirjas ÜRO liikmesriikidele.
Konverentsil räägitakse täpsemalt uiguuride ja teiste turgi rahvaste diskrimineerimisest Hiinas, ennekõike on fookuses Xinjiangi piirkonna koonduslaagrid.
Hiina on aga öelnud, et koonduslaagrite näol on tegemist treeninglaagritega, kus toimuvad usulise äärmuslikkuse vastased koolitused.
"Inimõiguste murekohti kasutatakse poliitilise tööriistana, et sekkuda Hiina siseasjadesse, nagu näiteks Xinjiangi. Lisaks tekitatakse lõhestumist, turbulentsi ja takistatakse Hiina arengut," seisis Hiina kirjas.
Samas on USA koonduslaagrite tegevust kutsunud genotsiidiks ning peatanud puuvilla ja tomatite impordi Xinjiangist.
"Peking on aastaid üritanud valitsusi vaigistada, aga see strateegia on armetult läbi kukkunud, sest üha enam riike võtab sõna Hiina jõletute kuritegude osas, mis on suunatud uiguuride ja turgi moslemite vastu," ütles inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watch ÜRO osakonna juhataja Louis Charbonneau.
Lisaks ÜRO riikidele osalevad konverentsil organisatsioonide Human Rights Watch ja Amnesty Internationali esindajad.
### Response:
Hiina kutsub riike üles ÜRO uiguuride inimõiguste konverentsi boikoteerima |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aprilli lõpus tähistati Alatskivi mail ja veebiavarustes vaiksel moel Juhan Liivi 157. sünniaastapäeva. Traditsiooniliselt kuulutatakse sel päeval välja Liivi luuleauhinna laureaat. Tänavu tunnistati kõige silmapaistvamaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks Berit Petolai "Tõnkadi-lõnk".
Luuletus on sündinud pikkamisi. Ridade taga aimuvad mõned isiklikumad vihjed ja allhoovused, mille juurde on kippunud väikesed ja lihtsad, ent kindlad pidepunktid, nagu vana roheline metsajakk, puravikud, kodu kui hinge rahupaik … Mõttekatked aitas viimaks kokku sõlmida argine mantra "tõnkadi-lõnk" – heli, mida teeb Petolai vana saunapuude vedamise käru.
Palju õnne Juhan Liivi luuleauhinna puhul! Olete ühte köidetud mitme lillesidemega: töötasid aastatel 2014–2020 Rupsil Liivi muuseumi giid-pedagoogina, elad mitte kuigi kaugel Meoma külas, praegu pead raamatukoguhoidja ametit Juhan Liivi viimases elupaigas Koosal…
Aitäh õnnesoovide eest! Jah tõesti, siinkandis tegutsedes olen sattunud Juhan Liivi trajektoorile kulgema. Kuid olles õppinud ülikoolis kirjandust ning soovides siin selles kandis oma erialaga kokkupuutuvaid ameteid pidada, siis oleks vist ka võimatu Liivist mööda minna. Liiv ikka ilmutab end siinsel (kirjandus)maastikul, pinnas kõneleb nendest märkidest ja jälgedest, mille tema ja ta looming siia jätnud on. Rupsil möödus ta lapsepõlv, seal ta kujunes ja kasvas ning sinna pöördus ta veel hiljem ka tagasi, Koosal heitis hinge … Nüüd oleks vaja veel Peipsi äärde Riidmale Liivi sünnipaika kaluriametit pidama minna (ja sellest näiteks kaluripoeeme kirjutada), siis oleks ring terviklik.
Kes on sulle Juhan Liiv?
Kui asusin tööle Liivi muuseumi, toimus minus tasapisi mingi nihe. Sain vist omamoodi rikutud. Seni olin Juhan Liivist ikka mõelnud kui meie suurest pühast luuletajast, kes ta loomulikult ka on, kuid üks asi on lugeda klassiku teoseid distantsilt ning hoopis midagi muud see, kui satud ise samadele radadele, kus autor on oma tekstid loonud või nendeks ainest saanud. Toimus sõbrunemine, omaksvõtt. Juhan Liivist sai mulle Juhan, Juku. Lugesin Juhani tekste ning jalutasin Oja talu õuel ja selle ümbruses, Juhani venna Jakobi istutatud suurte pärnade all. Missugune võis olla siinne maastik ja avanev vaade siis, kui Juhan siin uitas? Kuhupoole ta tavaliselt pöörata tavatses? Saades osa paigavaimust, tunnetades seda ise omal nahal, muutusid nii Juhan ise kui ka tema looming mulle lähedaseks, see sai sügavama ja inimlikuma mõõtme. Juku mure, haigus ja raskemeelsus lõikasid valusalt südamesse.
Märkamatult hakkasin ka oma giidirepertuaaris rääkima külastajatele justnimelt Juhanist.
Mitmel korral tundus Rupsi maastikel, et üks kurblik kõhetu kuju rändab seal siiamaani. Viirastub õunapuuaias, vaatab mind läbi rehemaja akende, kui ma tööpäeva lõpus läksin sinna uksi lukustama. Neil seikadel oli paaril korral veidi üleloomulik maik juures: näiteks rehemaja köögikambri uks, mis mitte kuidagi ei saa ise lahti vajuda, tegi seda ometi nii, et mul kaasas olnud koer karva turri ajas ja urisema hakkas. Teinekord oli mu mõneaastane tütar minuga ühes ja ütles korraga, et üks pikk onu oli tulnud ja siis metsa poole läinud – ajal, mil muuseumi sulgema hakkasime ning ühtegi hingelist enam kuskil ei liikunud. Suviti rehemaja eestuppa lõksu lennanud pääsukesi õue aidates küsisin, kes või mis see siin üldse on, keda ma peos hoian, ja kas ei veiderda minuga keegi, etendades siin stseeni ühest teada-tuntud palakesest.
Kui muuseumist lahkusin ja viimasel tööpäeval tegin veel sümboolse tiiru mööda lemmikuks saanud soppe Oja talu õuel, leidsin kiige juurest muru seest kaks imeilusat sokusarve. Neid võtsin kui lahkumiskingitust Juhanilt. Arvan, et see side, mille ma Jukuga neil aastatel sain, jääb püsima. Ta on tõesti nagu vana sõber, selline kohati raske iseloomuga ja nukrameelne tüüp, kellele on antud kanda erakordse andekuse raske kandam. Selline, kes vahel ei ilmuta end tükil ajal, et ühel talveõhtul taas tulla. Siis kutsun ta sisse, kütan sauna kuumaks, aitan selga pesta, pakun toas sooja suppi ja kuulan ära, mis mured tal südant rõhuvad.
"Suured asjad muunduvad, kasvavad üle pea või pöörduvad teisele teele. / Väiksed asjad korduvad ja neis on pidet." Üks neist väikestest asjadest on vana saunapuude vedamise käru, mille "tuttav lauluke" köidab heliga kokku aastad auhinnaluuletuses "Tõnkadi-lõnk". Palun räägi luuletuse sünniloost.
On luuletusi, mis on minuni jõudnud nagu äkiline rahesadu suve lõpus. Sellised, mis on ühe hetkega otsast lõpuni valmis. Enamasti juhtub see õues toimetades, midagi tehes või kuskil uidates. Olen siis ikka kiiruga tuppa paberi ja pastaka järele läinud, ise luuletusel sabast kinni hoides, et see putku ei paneks. Kord jalgrattaga ühe vana maja juurde sõites sadas üks pikem tekst mulle robinal kaela, mingid ilmutuslikud pildid vanast ajast ja ühest vanast kummalisest armastusest. Kimasin rattaga koju ja panin luuletuse paberile, peanahk surises pärast tükk aega.
Teised on aga rahulikuma ja aeglasema iseloomuga luuletused, mis võivad kujuneda ja küpseda pikema aja vältel, saates endast mingeid välgatusi, katkeid, kujundeid ning tundmusi. Vahel tuleb korraga terve lause, siis aga viskab keegi sulle nagu kapaga vaid kaks sõna. Või esimese rea, mis hakkab end muudkui kordama ja keerutama, haarab sind enda võimusesse ja muudkui sosistab õhtuti enne magama jäämist, et ole valmis, peagi näitan end sulle tervenisti! Tükk aega võib selline tekst peas settida ja laagerduda, vahel hakkab ta korraga aina uusi võrseid ajama ja nii tekib temast hoopis mitu luuletust. Ja teinekord jääb ta unne nagu talvine karu, paned ta kuskile tallele ning kevadel avastad, et temast on saanud küpse tükk.
"Tõnkadi-lõnk" on see rahulikuma ja aeglasema iseloomuga luuletus. Nüüdseks paari kevade tagune tekst. Ta ilmutas end mulle mitme kuu vältel, saates endast algul tagasihoidlikke aistinguid ja aimusi. Meelde hõljuma tuli virvendus heast vaimust, teadsin, et see vihje peab selles luuletuses sees olema. Nende ridade taga on mu ema kuju, tema kohalolu läbi alatise piiritu heasoovlikkuse. On mõneti kummaline, et "kauge palve" on nüüdseks saanud teistmoodi tähenduse, sest ema enam praeguseks siinilmas ei ole. Küllap mingitel tasanditel on kaugustel teistsugune, mõttejõul ületatav mõõde, sest hea vaimu kohalolu aiman tänutundega ning mul on tunne, et ka selle luuletuse saatus on mõneti märgiline.
Veel andsid endast märku ja soovi luuletuseks saada need väiksed asjad, olulised ja kallid asjad, ühe inimolemuse lihtsad, ent kindlad pidepunktid – vana roheline metsajakk, puravikud ja kirjutamised sügisõhtutel, looduse vaatlemine ja tunnetamine, sellega üheks saamine ja olemine, kodu kui hinge rahupaik, ja siis see midagi, mis meelitab ja kutsub vahel öökullina iseendast eemalduma (või just, iseendale lähenema?). Kõike seda ümbritsemas aja voolamine ja peatumatu kulg ning inimene oma elu ja toimetustega selle voolamise keskel. Katked ja sähvatused tulid tasapisi minuni, kuid esialgu vaid keerdusid mu peas, midagi oli puudu, et need paberile jõuaksid ja terviklikuks luuletuseks võiksid vormuda. Kuni ühe saunaskäiguni naabri juurde.
Kütsin seal tookord ise sauna ja puid käruga sauna vedades jäin kuulatama, et küll see naabri puukäru laulab teistmoodi kui minu oma. Selsamal hetkel tabasin ära, et olen kogu aeg kuulanud kodus omaenda puukäru laulu, seda tõnkadi-lõnk-kulgemist üle õue, mis on saanud mulle nii tavapäraseks ja tuttavaks, et see saadab mind arvatavasti läbi elu nagu südametuksed. Argine mantra, mis leidub ehk mingi heli või pildi näol igaühe elus, saates inimest läbi aastate. Korraga oli selge, et sellest tõnkadi-lõngist saabki raam nendele eelnevatele sähvatustele ja mõtetele, mis olid minu juurde tulnud ja soovisid luuletuseks saada. Pähe jäi kaikuma algusrida, terve saunasoleku aja mõtlesin luuletusele ning koju minnes panin luuletuse paberile. Nii ta sündis, tõnkadi-lõnk.
Sinu 2019. aastal ilmunud debüütkogu "Meoma ümisevad tuuled" arvustuses nendib Lauri Sommer, et see raamat on justkui vitamiin pimedatel aegadel: sealt leiab õrnust, looduse hällitusi ja unistamise julgust. Millest ammutad vitamiine sina ise?
Kiirustamist ja rahmeldamist, müra ja vilkuvaid ekraane on praeguses maailmas palju, seega peavad olema mingid pidepunktid, mille juurde pöörduda, kui olemine kisub veidi rabedaks. Uut jõudu ja keskenduda aitavat rahu saan toimingutest, mis on küllap tuttavad paljudele, kes nende abil oma keskme juures katsuvad püsida. Vahel aitab see, et astudki lihtsalt õue. Lähed uitama, kas lastega koos või ka päris üksinda, vaid koer (ja no kassid) seltsiks. Kuulatad tõeliselt, vaatad tõeliselt. Näed tõeliselt. Jälgida mõnda looma, lindu või putukat tegutsemas – see puhastab alati pea üleliigsest, viib mõrud mõtted ja tormakuse eemale. Mets ja seenelkäik, kodune saun ja saunaskäigule eelnev askeldamine …
Kuigi lugemisaega viimasel ajal napib, on ka raamatud minuga ikka kaasas käinud (ja tänu raamatukogutööle olen neist nüüd igast küljest ümbritsetud). Viimased vitamiinina mõjunud teosed on kaks tõlkeraamatut, Lauri Sommeri tõlgitud "Indiaani luulet" ja Lauri ning Merike Pilteri tõlgitud Sarah Orne Jewetti jutukogumik "Nooljate kuuskede maa". Vahel on tore omaette musitseerida. Mängin suupilli, akordionit ning parmupilli. Õppisin lapsena klaverit, mis läks küll üle kivide ja kändude, kuid millest on jäänud siiski teatav oskus klimberdades viise luua ja helisid järele aimata. Isa tõi mulle ühe töökorras vana lõõtsa, vahel on mõnus õhtuti toas või õues istudes sellest pillist hääli välja meelitada, koer kaasa ulgumas ning lapsed huviga jälgimas, et mida see ema nüüd korraldab.
Kui võimaldatakse ning lastakse, siis mõne päeva magaks lihtsalt maha. Uskumatu, kui palju energiat võib anda ühe uduse ja sombuse päeva mahamagamine, kui saad oma urus lihtsalt keras olla. Õhtu hakul muidugi ärkad üles ja lähed üle ukse õue, hakkad vaikselt toimetama, kuulad kakke hüüdmas ja hüüad vastu. Sealt tulebki vitamiin. Kevadõhtust, selle häältest ja lõhnadest.
Viimaks tahaksin küsida rahutu hinge kohta, kes kõndis aastaid Alatskivi kandis piki maanteeserva ja keda peeti Juhan Liivi reinkarnatsiooniks. Kas ta kõnnib siiani?
Oh jah, tema, see siin kandis Legendaarne Kõndija! Ta on alles, kuid nüüd palju tagasihoidlikumate jalutusringidega. Maanteed teda nähtavasti enam ei tõmba, uitab vaid Koosal. Kas kulusid selle lõputu vantsimise peale jalad läbi või otsustas ta, et füüsilisest rändamisest nüüdseks aitab ning on paras aeg oma rännakud sissepoole pöörata. Räägitakse, et ta käib nüüd regulaarselt Tartus ja saab seal ravi, isegi haigla ümber olevat tal sissetallatud rajakesed. Aga kes teab, võib-olla just praegu, kui minagi siin keset ööd kirjatööga tegelen, istub ta Koosal oma toakeses ja vuhistab seal midagi kirjutada? | Liivi luulepreemia laureaat Berit Petolai: osa luuletusi jõuab minuni nagu äkiline rahesadu suve lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aprilli lõpus tähistati Alatskivi mail ja veebiavarustes vaiksel moel Juhan Liivi 157. sünniaastapäeva. Traditsiooniliselt kuulutatakse sel päeval välja Liivi luuleauhinna laureaat. Tänavu tunnistati kõige silmapaistvamaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks Berit Petolai "Tõnkadi-lõnk".
Luuletus on sündinud pikkamisi. Ridade taga aimuvad mõned isiklikumad vihjed ja allhoovused, mille juurde on kippunud väikesed ja lihtsad, ent kindlad pidepunktid, nagu vana roheline metsajakk, puravikud, kodu kui hinge rahupaik … Mõttekatked aitas viimaks kokku sõlmida argine mantra "tõnkadi-lõnk" – heli, mida teeb Petolai vana saunapuude vedamise käru.
Palju õnne Juhan Liivi luuleauhinna puhul! Olete ühte köidetud mitme lillesidemega: töötasid aastatel 2014–2020 Rupsil Liivi muuseumi giid-pedagoogina, elad mitte kuigi kaugel Meoma külas, praegu pead raamatukoguhoidja ametit Juhan Liivi viimases elupaigas Koosal…
Aitäh õnnesoovide eest! Jah tõesti, siinkandis tegutsedes olen sattunud Juhan Liivi trajektoorile kulgema. Kuid olles õppinud ülikoolis kirjandust ning soovides siin selles kandis oma erialaga kokkupuutuvaid ameteid pidada, siis oleks vist ka võimatu Liivist mööda minna. Liiv ikka ilmutab end siinsel (kirjandus)maastikul, pinnas kõneleb nendest märkidest ja jälgedest, mille tema ja ta looming siia jätnud on. Rupsil möödus ta lapsepõlv, seal ta kujunes ja kasvas ning sinna pöördus ta veel hiljem ka tagasi, Koosal heitis hinge … Nüüd oleks vaja veel Peipsi äärde Riidmale Liivi sünnipaika kaluriametit pidama minna (ja sellest näiteks kaluripoeeme kirjutada), siis oleks ring terviklik.
Kes on sulle Juhan Liiv?
Kui asusin tööle Liivi muuseumi, toimus minus tasapisi mingi nihe. Sain vist omamoodi rikutud. Seni olin Juhan Liivist ikka mõelnud kui meie suurest pühast luuletajast, kes ta loomulikult ka on, kuid üks asi on lugeda klassiku teoseid distantsilt ning hoopis midagi muud see, kui satud ise samadele radadele, kus autor on oma tekstid loonud või nendeks ainest saanud. Toimus sõbrunemine, omaksvõtt. Juhan Liivist sai mulle Juhan, Juku. Lugesin Juhani tekste ning jalutasin Oja talu õuel ja selle ümbruses, Juhani venna Jakobi istutatud suurte pärnade all. Missugune võis olla siinne maastik ja avanev vaade siis, kui Juhan siin uitas? Kuhupoole ta tavaliselt pöörata tavatses? Saades osa paigavaimust, tunnetades seda ise omal nahal, muutusid nii Juhan ise kui ka tema looming mulle lähedaseks, see sai sügavama ja inimlikuma mõõtme. Juku mure, haigus ja raskemeelsus lõikasid valusalt südamesse.
Märkamatult hakkasin ka oma giidirepertuaaris rääkima külastajatele justnimelt Juhanist.
Mitmel korral tundus Rupsi maastikel, et üks kurblik kõhetu kuju rändab seal siiamaani. Viirastub õunapuuaias, vaatab mind läbi rehemaja akende, kui ma tööpäeva lõpus läksin sinna uksi lukustama. Neil seikadel oli paaril korral veidi üleloomulik maik juures: näiteks rehemaja köögikambri uks, mis mitte kuidagi ei saa ise lahti vajuda, tegi seda ometi nii, et mul kaasas olnud koer karva turri ajas ja urisema hakkas. Teinekord oli mu mõneaastane tütar minuga ühes ja ütles korraga, et üks pikk onu oli tulnud ja siis metsa poole läinud – ajal, mil muuseumi sulgema hakkasime ning ühtegi hingelist enam kuskil ei liikunud. Suviti rehemaja eestuppa lõksu lennanud pääsukesi õue aidates küsisin, kes või mis see siin üldse on, keda ma peos hoian, ja kas ei veiderda minuga keegi, etendades siin stseeni ühest teada-tuntud palakesest.
Kui muuseumist lahkusin ja viimasel tööpäeval tegin veel sümboolse tiiru mööda lemmikuks saanud soppe Oja talu õuel, leidsin kiige juurest muru seest kaks imeilusat sokusarve. Neid võtsin kui lahkumiskingitust Juhanilt. Arvan, et see side, mille ma Jukuga neil aastatel sain, jääb püsima. Ta on tõesti nagu vana sõber, selline kohati raske iseloomuga ja nukrameelne tüüp, kellele on antud kanda erakordse andekuse raske kandam. Selline, kes vahel ei ilmuta end tükil ajal, et ühel talveõhtul taas tulla. Siis kutsun ta sisse, kütan sauna kuumaks, aitan selga pesta, pakun toas sooja suppi ja kuulan ära, mis mured tal südant rõhuvad.
"Suured asjad muunduvad, kasvavad üle pea või pöörduvad teisele teele. / Väiksed asjad korduvad ja neis on pidet." Üks neist väikestest asjadest on vana saunapuude vedamise käru, mille "tuttav lauluke" köidab heliga kokku aastad auhinnaluuletuses "Tõnkadi-lõnk". Palun räägi luuletuse sünniloost.
On luuletusi, mis on minuni jõudnud nagu äkiline rahesadu suve lõpus. Sellised, mis on ühe hetkega otsast lõpuni valmis. Enamasti juhtub see õues toimetades, midagi tehes või kuskil uidates. Olen siis ikka kiiruga tuppa paberi ja pastaka järele läinud, ise luuletusel sabast kinni hoides, et see putku ei paneks. Kord jalgrattaga ühe vana maja juurde sõites sadas üks pikem tekst mulle robinal kaela, mingid ilmutuslikud pildid vanast ajast ja ühest vanast kummalisest armastusest. Kimasin rattaga koju ja panin luuletuse paberile, peanahk surises pärast tükk aega.
Teised on aga rahulikuma ja aeglasema iseloomuga luuletused, mis võivad kujuneda ja küpseda pikema aja vältel, saates endast mingeid välgatusi, katkeid, kujundeid ning tundmusi. Vahel tuleb korraga terve lause, siis aga viskab keegi sulle nagu kapaga vaid kaks sõna. Või esimese rea, mis hakkab end muudkui kordama ja keerutama, haarab sind enda võimusesse ja muudkui sosistab õhtuti enne magama jäämist, et ole valmis, peagi näitan end sulle tervenisti! Tükk aega võib selline tekst peas settida ja laagerduda, vahel hakkab ta korraga aina uusi võrseid ajama ja nii tekib temast hoopis mitu luuletust. Ja teinekord jääb ta unne nagu talvine karu, paned ta kuskile tallele ning kevadel avastad, et temast on saanud küpse tükk.
"Tõnkadi-lõnk" on see rahulikuma ja aeglasema iseloomuga luuletus. Nüüdseks paari kevade tagune tekst. Ta ilmutas end mulle mitme kuu vältel, saates endast algul tagasihoidlikke aistinguid ja aimusi. Meelde hõljuma tuli virvendus heast vaimust, teadsin, et see vihje peab selles luuletuses sees olema. Nende ridade taga on mu ema kuju, tema kohalolu läbi alatise piiritu heasoovlikkuse. On mõneti kummaline, et "kauge palve" on nüüdseks saanud teistmoodi tähenduse, sest ema enam praeguseks siinilmas ei ole. Küllap mingitel tasanditel on kaugustel teistsugune, mõttejõul ületatav mõõde, sest hea vaimu kohalolu aiman tänutundega ning mul on tunne, et ka selle luuletuse saatus on mõneti märgiline.
Veel andsid endast märku ja soovi luuletuseks saada need väiksed asjad, olulised ja kallid asjad, ühe inimolemuse lihtsad, ent kindlad pidepunktid – vana roheline metsajakk, puravikud ja kirjutamised sügisõhtutel, looduse vaatlemine ja tunnetamine, sellega üheks saamine ja olemine, kodu kui hinge rahupaik, ja siis see midagi, mis meelitab ja kutsub vahel öökullina iseendast eemalduma (või just, iseendale lähenema?). Kõike seda ümbritsemas aja voolamine ja peatumatu kulg ning inimene oma elu ja toimetustega selle voolamise keskel. Katked ja sähvatused tulid tasapisi minuni, kuid esialgu vaid keerdusid mu peas, midagi oli puudu, et need paberile jõuaksid ja terviklikuks luuletuseks võiksid vormuda. Kuni ühe saunaskäiguni naabri juurde.
Kütsin seal tookord ise sauna ja puid käruga sauna vedades jäin kuulatama, et küll see naabri puukäru laulab teistmoodi kui minu oma. Selsamal hetkel tabasin ära, et olen kogu aeg kuulanud kodus omaenda puukäru laulu, seda tõnkadi-lõnk-kulgemist üle õue, mis on saanud mulle nii tavapäraseks ja tuttavaks, et see saadab mind arvatavasti läbi elu nagu südametuksed. Argine mantra, mis leidub ehk mingi heli või pildi näol igaühe elus, saates inimest läbi aastate. Korraga oli selge, et sellest tõnkadi-lõngist saabki raam nendele eelnevatele sähvatustele ja mõtetele, mis olid minu juurde tulnud ja soovisid luuletuseks saada. Pähe jäi kaikuma algusrida, terve saunasoleku aja mõtlesin luuletusele ning koju minnes panin luuletuse paberile. Nii ta sündis, tõnkadi-lõnk.
Sinu 2019. aastal ilmunud debüütkogu "Meoma ümisevad tuuled" arvustuses nendib Lauri Sommer, et see raamat on justkui vitamiin pimedatel aegadel: sealt leiab õrnust, looduse hällitusi ja unistamise julgust. Millest ammutad vitamiine sina ise?
Kiirustamist ja rahmeldamist, müra ja vilkuvaid ekraane on praeguses maailmas palju, seega peavad olema mingid pidepunktid, mille juurde pöörduda, kui olemine kisub veidi rabedaks. Uut jõudu ja keskenduda aitavat rahu saan toimingutest, mis on küllap tuttavad paljudele, kes nende abil oma keskme juures katsuvad püsida. Vahel aitab see, et astudki lihtsalt õue. Lähed uitama, kas lastega koos või ka päris üksinda, vaid koer (ja no kassid) seltsiks. Kuulatad tõeliselt, vaatad tõeliselt. Näed tõeliselt. Jälgida mõnda looma, lindu või putukat tegutsemas – see puhastab alati pea üleliigsest, viib mõrud mõtted ja tormakuse eemale. Mets ja seenelkäik, kodune saun ja saunaskäigule eelnev askeldamine …
Kuigi lugemisaega viimasel ajal napib, on ka raamatud minuga ikka kaasas käinud (ja tänu raamatukogutööle olen neist nüüd igast küljest ümbritsetud). Viimased vitamiinina mõjunud teosed on kaks tõlkeraamatut, Lauri Sommeri tõlgitud "Indiaani luulet" ja Lauri ning Merike Pilteri tõlgitud Sarah Orne Jewetti jutukogumik "Nooljate kuuskede maa". Vahel on tore omaette musitseerida. Mängin suupilli, akordionit ning parmupilli. Õppisin lapsena klaverit, mis läks küll üle kivide ja kändude, kuid millest on jäänud siiski teatav oskus klimberdades viise luua ja helisid järele aimata. Isa tõi mulle ühe töökorras vana lõõtsa, vahel on mõnus õhtuti toas või õues istudes sellest pillist hääli välja meelitada, koer kaasa ulgumas ning lapsed huviga jälgimas, et mida see ema nüüd korraldab.
Kui võimaldatakse ning lastakse, siis mõne päeva magaks lihtsalt maha. Uskumatu, kui palju energiat võib anda ühe uduse ja sombuse päeva mahamagamine, kui saad oma urus lihtsalt keras olla. Õhtu hakul muidugi ärkad üles ja lähed üle ukse õue, hakkad vaikselt toimetama, kuulad kakke hüüdmas ja hüüad vastu. Sealt tulebki vitamiin. Kevadõhtust, selle häältest ja lõhnadest.
Viimaks tahaksin küsida rahutu hinge kohta, kes kõndis aastaid Alatskivi kandis piki maanteeserva ja keda peeti Juhan Liivi reinkarnatsiooniks. Kas ta kõnnib siiani?
Oh jah, tema, see siin kandis Legendaarne Kõndija! Ta on alles, kuid nüüd palju tagasihoidlikumate jalutusringidega. Maanteed teda nähtavasti enam ei tõmba, uitab vaid Koosal. Kas kulusid selle lõputu vantsimise peale jalad läbi või otsustas ta, et füüsilisest rändamisest nüüdseks aitab ning on paras aeg oma rännakud sissepoole pöörata. Räägitakse, et ta käib nüüd regulaarselt Tartus ja saab seal ravi, isegi haigla ümber olevat tal sissetallatud rajakesed. Aga kes teab, võib-olla just praegu, kui minagi siin keset ööd kirjatööga tegelen, istub ta Koosal oma toakeses ja vuhistab seal midagi kirjutada?
### Response:
Liivi luulepreemia laureaat Berit Petolai: osa luuletusi jõuab minuni nagu äkiline rahesadu suve lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teine maailmasõda on 20. sajandi arvukatest traagilistest sündmustest kõige mastaapsem – selle tulemusena kaotas elu umbes 70 miljonit inimest, nende seas ligikaudu 40 miljonit tsiviilisikut. Ainuüksi need numbrit kinnitavad, et tegemist on koletusliku kuriteoga, millise sarnast peab olevikku ja tulevikku silmas pidades kõigi vahenditega vältima.
Peaaegu kogu maailma 1939. aasta 1. septembril haaranud ja mitmel mandril aastaid kestnud võitlust ja kannatusi tulvil ajajärgu lõppdaatumina on kokkuleppeliselt mainitud erinevaid kuupäevi: 1945. aasta 8. ja 9. maid, või 2. septembrit, mis märgistab Jaapani kapituleerimist.
Ning on ka igati arusaadav, et nende daatumitega seoses meenutatakse kunagi aset leidnud sündmusi ja mälestatakse arvukaid hukkunuid. Kuid, mineviku sündmuste meenutamise puhul tekib üks vägagi oluline, nii öelda didaktiline küsimus: miks seda teha? Ehk, milline võiks olla minevikust pärit sõnum, mida tuleks kindlasti arvestada nii kaasaega, kui tulevikku silmas pidades.
Ning milline on selle sõnumi täpsem suunitlus, mis oma olemuselt kas kinnistab, või välistab vastandumise, aitab kunagistel vaenupooltel (ka endistel sõjaaegsetel liitlastel) ületada neid kümnendid tagasi eraldanud arusaamade rindejoone.
Paraku aga tuleb tõdeda, et paljud Teise maailmasõjaga üldisemalt ning suure isamaasõjaga konkreetsemalt seonduvaid sündmusi interpreteeritakse Venemaal ja lääne maailmas vägagi erinevalt. Venemaal on see lähenemine kokku võetav üldistava sõnapaariga "sõja võit" ja läänes sõnapaariga "sõja lõpp".
Suure isamaasõja sündmuste käsitlemine valdavalt saavutatud võidu ja kangelaslikkuse võtmes viib paratamatult olnu heroilise kirjeldamiseni, mis kinnistab klišeeliku arusaama maailmast, kus leiab aset permanentne võitlus "meie ja nende vahel". Seega tulemusena ettemääratud rollide jaotuseni, milles eksisteerivad vaid must-valgete kujunditena võitjad ja kaotajad.
Samastumine on inimloomusele omane ning võitjatega samastumisega pole üldiselt mingeid probleeme – sellises rollis pole ka tulevikku silmas pidades ennast raske ette kujutada, kuid, samas, kes siis ikka tahaks näha ennast pidevalt kaotaja rollis.
Kusjuures propagandistlikus variandis on tegemist jätkuvalt ainsa sõja vallandanud süüdlasega, kellele vastandub õilis nõukogude riik, kelle kunagistest relvakandjatest veteranide solvamine võib praegu päädida Venemaal isegi kriminaalkurjategijaks kuulutamisega.
Seejuures tuleb märkida, et praegusest erinevalt polnud lugu saavutatud võidust suures isamaasõjas kaugeltki ainsaks vundamendiblokiks, millele toetus Nõukogude Liidu (Venemaa) sangarliku ajalookäsitluse hoone.
Nii olid suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni toimumiskuupäevaga seonduvad pidustused aastaid 9. maiga seonduvatest üritustest suurejoonelisemad, paiknedes nõukogude pidustuste hierarhias vaieldamatult esikohal.
Esimese kahekümne sõjajärgse aasta jooksul tähistati Nõukogude Liidus paraadiga Võidu päeva vaid korra, 1945. aasta 24. juunil. Ning töövabaks päevaks oli 9. mai ainult paaril sõjajärgsel aastal. 1947. aasta 23. detsembri ülemnõukogu presiidiumi otsusega muudeti 9. mai taas tavaliseks tööpäevaks ning selle asemel töövabaks päevaks 1. jaanuar.
Miks Stalin loobus "võidu ülistamisest", on omaette teema, kuid ilmselt ei jäänud ta saavutatud võidu "tulemustega" rahule. Nüüd on ajaloolaste kasutuses piisaval hulgal erinevaid dokumente, mis kinnitavad, et valitsemisaja viimastel aastatel ning kasutades mugava ettekäändena puhkenud Korea sõda, kavatses Stalin realiseerida nõukogude juhtide vana, permanentse revolutsiooni unistuse ning vallutada kogu maailma.
"Ärgitades kommunistliku Hiina juhti Mao Zedongi konflikti sekkuma, kirjeldas Stalin Ameerika Ühendriike papist tiigrina."
Mille eeldusena oligi vaja, visates Korea poolsaarel bensiini lõkkesse, süüdata kolmas maailmasõda. Selles, et see sõda lõppes kapitalistliku maailma hävinguga polnud nõukogude diktaatoril mingit kahtlust. Ärgitades kommunistliku Hiina juhti Mao Zedongi konflikti sekkuma, kirjeldas Stalin Ameerika Ühendriike papist tiigrina, kellest jagu saamiseks on kätte jõudnud igati soodne moment.
Järgmine Võidu paraad toimus alles Leonid Brežnevi ajal, 1965. aastal, kui 9. maist sai jälle töövaba päev. Sellest ajast alates muutus võidu tähistamine aina grandioossemaks ürituseks, mille üheks osaks kujunes alates 2012. aastast "Surematu polgu" nime kandev liikumine, mis oma olemuselt ei meenuta kuidagi hukkunute mälestamisüritust.
Milline siis võiks olla Teise maailma sõja ning selle raamides toimunud suure isamaasõja olevikku ja tulevikku suunatud sõnum. Sõnum, mis ületaks lõhe "meie ja nende" vahel. Kas selleks saab olla vaid "võidule", kui peamisele õppetunnile-märgile panustamine?
Minu arvates mitte, sest mineviku õudust tekitavatest kogemustest lähtudes peaks peamine õppetund seisnema pigem selles, et midagi analoogilist ei korduks kunagi. Seega tuleks vähem ülistada saavutatud võitu ja keskenduda rohkem küsimustele, kuidas sai midagi sellist juhtuda. Kuidas oli võimalik nii lühikese ajaga unustada Esimese maailmasõja ohvrid ja tormata uude verevalamisse?
Kuidas juhtus nii, et kaks diktaatorit, Hitler ja Stalin leidsid ühise keele ning said otsustada mitmete riikide ja rahvaste saatuse üle? Miks demokraatlik maailm jättis õigel ajal ohtudele reageerimata? Ja nii edasi.
Asetades mälestusürituste keskpunkti tulevikku suunatud soovi, et midagi sellist ei korduks, võikski keskenduda pigem sõjaaegsetele kannatustele ja üleelamistele, mis said inimestele osaks alates kaevikutes tule alla sattumisest kuni pommitamise ajal keldritesse varjumiseni. Siis selgubki, et sõltumata kantud vormist ja emakeelest on need kirjeldused üksüheselt kokkulangevad.
Ning see võikski meid, tulevikku silmas pidades, ühendada. Ühendada selle nimel, et sõjaõudused ei korduks, mõistes, et sõda ei tähenda kaugeltki ainult võitu ja tagantjärele selle auks korraldatud paraade. Niikaua aga, kui käsitleda 9. maid vaid võitu tähistava suure pidupäevana, keerates samas pidustustele aina vinti juurde, pole muutuseks arusaamades kahjuks erilist lootust.
Kuigi juba ammu oleks aeg õppida kas või kunagistelt vaenupooltelt, näiteks Prantsusmaalt ja Saksamaalt, kuidas tähistada ja millist õppetundi ammutada, meenutades mitte ainult Esimese, vaid ka Teise maailmasõja lõppu märgistavat kuupäeva. | David Vseviov: 8. ja 9. mai – kuidas meenutada? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teine maailmasõda on 20. sajandi arvukatest traagilistest sündmustest kõige mastaapsem – selle tulemusena kaotas elu umbes 70 miljonit inimest, nende seas ligikaudu 40 miljonit tsiviilisikut. Ainuüksi need numbrit kinnitavad, et tegemist on koletusliku kuriteoga, millise sarnast peab olevikku ja tulevikku silmas pidades kõigi vahenditega vältima.
Peaaegu kogu maailma 1939. aasta 1. septembril haaranud ja mitmel mandril aastaid kestnud võitlust ja kannatusi tulvil ajajärgu lõppdaatumina on kokkuleppeliselt mainitud erinevaid kuupäevi: 1945. aasta 8. ja 9. maid, või 2. septembrit, mis märgistab Jaapani kapituleerimist.
Ning on ka igati arusaadav, et nende daatumitega seoses meenutatakse kunagi aset leidnud sündmusi ja mälestatakse arvukaid hukkunuid. Kuid, mineviku sündmuste meenutamise puhul tekib üks vägagi oluline, nii öelda didaktiline küsimus: miks seda teha? Ehk, milline võiks olla minevikust pärit sõnum, mida tuleks kindlasti arvestada nii kaasaega, kui tulevikku silmas pidades.
Ning milline on selle sõnumi täpsem suunitlus, mis oma olemuselt kas kinnistab, või välistab vastandumise, aitab kunagistel vaenupooltel (ka endistel sõjaaegsetel liitlastel) ületada neid kümnendid tagasi eraldanud arusaamade rindejoone.
Paraku aga tuleb tõdeda, et paljud Teise maailmasõjaga üldisemalt ning suure isamaasõjaga konkreetsemalt seonduvaid sündmusi interpreteeritakse Venemaal ja lääne maailmas vägagi erinevalt. Venemaal on see lähenemine kokku võetav üldistava sõnapaariga "sõja võit" ja läänes sõnapaariga "sõja lõpp".
Suure isamaasõja sündmuste käsitlemine valdavalt saavutatud võidu ja kangelaslikkuse võtmes viib paratamatult olnu heroilise kirjeldamiseni, mis kinnistab klišeeliku arusaama maailmast, kus leiab aset permanentne võitlus "meie ja nende vahel". Seega tulemusena ettemääratud rollide jaotuseni, milles eksisteerivad vaid must-valgete kujunditena võitjad ja kaotajad.
Samastumine on inimloomusele omane ning võitjatega samastumisega pole üldiselt mingeid probleeme – sellises rollis pole ka tulevikku silmas pidades ennast raske ette kujutada, kuid, samas, kes siis ikka tahaks näha ennast pidevalt kaotaja rollis.
Kusjuures propagandistlikus variandis on tegemist jätkuvalt ainsa sõja vallandanud süüdlasega, kellele vastandub õilis nõukogude riik, kelle kunagistest relvakandjatest veteranide solvamine võib praegu päädida Venemaal isegi kriminaalkurjategijaks kuulutamisega.
Seejuures tuleb märkida, et praegusest erinevalt polnud lugu saavutatud võidust suures isamaasõjas kaugeltki ainsaks vundamendiblokiks, millele toetus Nõukogude Liidu (Venemaa) sangarliku ajalookäsitluse hoone.
Nii olid suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni toimumiskuupäevaga seonduvad pidustused aastaid 9. maiga seonduvatest üritustest suurejoonelisemad, paiknedes nõukogude pidustuste hierarhias vaieldamatult esikohal.
Esimese kahekümne sõjajärgse aasta jooksul tähistati Nõukogude Liidus paraadiga Võidu päeva vaid korra, 1945. aasta 24. juunil. Ning töövabaks päevaks oli 9. mai ainult paaril sõjajärgsel aastal. 1947. aasta 23. detsembri ülemnõukogu presiidiumi otsusega muudeti 9. mai taas tavaliseks tööpäevaks ning selle asemel töövabaks päevaks 1. jaanuar.
Miks Stalin loobus "võidu ülistamisest", on omaette teema, kuid ilmselt ei jäänud ta saavutatud võidu "tulemustega" rahule. Nüüd on ajaloolaste kasutuses piisaval hulgal erinevaid dokumente, mis kinnitavad, et valitsemisaja viimastel aastatel ning kasutades mugava ettekäändena puhkenud Korea sõda, kavatses Stalin realiseerida nõukogude juhtide vana, permanentse revolutsiooni unistuse ning vallutada kogu maailma.
"Ärgitades kommunistliku Hiina juhti Mao Zedongi konflikti sekkuma, kirjeldas Stalin Ameerika Ühendriike papist tiigrina."
Mille eeldusena oligi vaja, visates Korea poolsaarel bensiini lõkkesse, süüdata kolmas maailmasõda. Selles, et see sõda lõppes kapitalistliku maailma hävinguga polnud nõukogude diktaatoril mingit kahtlust. Ärgitades kommunistliku Hiina juhti Mao Zedongi konflikti sekkuma, kirjeldas Stalin Ameerika Ühendriike papist tiigrina, kellest jagu saamiseks on kätte jõudnud igati soodne moment.
Järgmine Võidu paraad toimus alles Leonid Brežnevi ajal, 1965. aastal, kui 9. maist sai jälle töövaba päev. Sellest ajast alates muutus võidu tähistamine aina grandioossemaks ürituseks, mille üheks osaks kujunes alates 2012. aastast "Surematu polgu" nime kandev liikumine, mis oma olemuselt ei meenuta kuidagi hukkunute mälestamisüritust.
Milline siis võiks olla Teise maailma sõja ning selle raamides toimunud suure isamaasõja olevikku ja tulevikku suunatud sõnum. Sõnum, mis ületaks lõhe "meie ja nende" vahel. Kas selleks saab olla vaid "võidule", kui peamisele õppetunnile-märgile panustamine?
Minu arvates mitte, sest mineviku õudust tekitavatest kogemustest lähtudes peaks peamine õppetund seisnema pigem selles, et midagi analoogilist ei korduks kunagi. Seega tuleks vähem ülistada saavutatud võitu ja keskenduda rohkem küsimustele, kuidas sai midagi sellist juhtuda. Kuidas oli võimalik nii lühikese ajaga unustada Esimese maailmasõja ohvrid ja tormata uude verevalamisse?
Kuidas juhtus nii, et kaks diktaatorit, Hitler ja Stalin leidsid ühise keele ning said otsustada mitmete riikide ja rahvaste saatuse üle? Miks demokraatlik maailm jättis õigel ajal ohtudele reageerimata? Ja nii edasi.
Asetades mälestusürituste keskpunkti tulevikku suunatud soovi, et midagi sellist ei korduks, võikski keskenduda pigem sõjaaegsetele kannatustele ja üleelamistele, mis said inimestele osaks alates kaevikutes tule alla sattumisest kuni pommitamise ajal keldritesse varjumiseni. Siis selgubki, et sõltumata kantud vormist ja emakeelest on need kirjeldused üksüheselt kokkulangevad.
Ning see võikski meid, tulevikku silmas pidades, ühendada. Ühendada selle nimel, et sõjaõudused ei korduks, mõistes, et sõda ei tähenda kaugeltki ainult võitu ja tagantjärele selle auks korraldatud paraade. Niikaua aga, kui käsitleda 9. maid vaid võitu tähistava suure pidupäevana, keerates samas pidustustele aina vinti juurde, pole muutuseks arusaamades kahjuks erilist lootust.
Kuigi juba ammu oleks aeg õppida kas või kunagistelt vaenupooltelt, näiteks Prantsusmaalt ja Saksamaalt, kuidas tähistada ja millist õppetundi ammutada, meenutades mitte ainult Esimese, vaid ka Teise maailmasõja lõppu märgistavat kuupäeva.
### Response:
David Vseviov: 8. ja 9. mai – kuidas meenutada? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | RKAS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper selgitas ERR-ile, et esmalt oli plaanis aadressil Magasini 35 asuv krunt tõesti 2019. aastal maha müüa, kuid vahepeal kaalus RKAS krundile riigile vajalike hoonete rajamist. Seetõttu lükkusid aga esialgsed plaanid edasi.
"Tänaseks ükski idee realiseerunud ei ole ning seega läheme edasi kinnistu ettevalmistamisega müügiks. Kinnistul lammutatakse kogu hoonestus, see annab ka olulise lisaväärtuse, kus esiteks uus omanik ei pea ise hakkama neid töid teostama. Ning teiseks on kinnistul selliselt suurem rahaline väärtus," sõnas Sepper.
Praegu toimub krundil aga lisaks amortiseerunud hoonete lammutamisele ka kütteõli reostuse likvideerimine. Sepper selgitas, et tööde tegemiseks on saadud toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja KredExilt.
Aasta lõpuks peaks kõik tööd valmis saama ning siis paneb RKAS kinnistu müüki, lisas Sepper. | Riik plaanib Tallinna vangla vana kinnistu uuel aastal müüki panna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
RKAS-i kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper selgitas ERR-ile, et esmalt oli plaanis aadressil Magasini 35 asuv krunt tõesti 2019. aastal maha müüa, kuid vahepeal kaalus RKAS krundile riigile vajalike hoonete rajamist. Seetõttu lükkusid aga esialgsed plaanid edasi.
"Tänaseks ükski idee realiseerunud ei ole ning seega läheme edasi kinnistu ettevalmistamisega müügiks. Kinnistul lammutatakse kogu hoonestus, see annab ka olulise lisaväärtuse, kus esiteks uus omanik ei pea ise hakkama neid töid teostama. Ning teiseks on kinnistul selliselt suurem rahaline väärtus," sõnas Sepper.
Praegu toimub krundil aga lisaks amortiseerunud hoonete lammutamisele ka kütteõli reostuse likvideerimine. Sepper selgitas, et tööde tegemiseks on saadud toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja KredExilt.
Aasta lõpuks peaks kõik tööd valmis saama ning siis paneb RKAS kinnistu müüki, lisas Sepper.
### Response:
Riik plaanib Tallinna vangla vana kinnistu uuel aastal müüki panna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane ääremängija tabas väljakult viskeid 16/23, sealjuures samuti enda jaoks rekordilised kaheksa kaugviset ning võttis ka kaheksa lauapalli.
"Ma mängin paremini, ma viskan paremini," lausus Bogdanovic pärast kohtumist. "Nii et jõuan vormi just õigeks hetkeks enne play-off 'i."
Tagamängija Jordan Clarkson toetas Bogdanovici 21 punkti ja kaheksa resultatiivse sööduga. Denveri paremad olid Michael Porter juunior 31 silmaga ning Nikola Jokic 24 punkti ja 13 tulemusliku sööduga.
Portland Trail Blazersi tagamängija Damian Lillard viskas 38 punkti ja jagas seitse resultatiivset söötu ning tema klubi sai kodus jagu Los Angeles Lakersist 106:101 (34:22, 25:33, 23:23, 24:23).
Portland (38-29) asub läänekonverentsis kuuendal kohal ega ole veel kohta play-off 'is kindlustanud. Küll on aga pilet taskus neid edestavatel Utah Jazzil (49-18), Phoenix Sunsil (48-19), Los Angeles Clippersil (45-22), Denver Nuggetsil (44-23) ja Dallas Mavericksil (39-28).
Idakonverentsis on selgunud kolm edasipääsejat: Philadelphia 76ers (46-21), Milwaukee Bucks (43-24) ja Brooklyn Nets (43-24).
Tulemused: Philadelphia - New Orleans 109:107, Chicago - Boston 121:99, Charlotte - Orlando 122:112, Miami - Minnesota 121:112, Milwaukee - Houston 141:133, Dallas - Cleveland 110:90, Utah - Denver 127:120, Phoenix - New York 128:105, Portland - LA Lakers 106:101, Sacramento - San Antonio 104:113. | Utah Jazz jätkas Bogdanovici elu parima mängu toel võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane ääremängija tabas väljakult viskeid 16/23, sealjuures samuti enda jaoks rekordilised kaheksa kaugviset ning võttis ka kaheksa lauapalli.
"Ma mängin paremini, ma viskan paremini," lausus Bogdanovic pärast kohtumist. "Nii et jõuan vormi just õigeks hetkeks enne play-off 'i."
Tagamängija Jordan Clarkson toetas Bogdanovici 21 punkti ja kaheksa resultatiivse sööduga. Denveri paremad olid Michael Porter juunior 31 silmaga ning Nikola Jokic 24 punkti ja 13 tulemusliku sööduga.
Portland Trail Blazersi tagamängija Damian Lillard viskas 38 punkti ja jagas seitse resultatiivset söötu ning tema klubi sai kodus jagu Los Angeles Lakersist 106:101 (34:22, 25:33, 23:23, 24:23).
Portland (38-29) asub läänekonverentsis kuuendal kohal ega ole veel kohta play-off 'is kindlustanud. Küll on aga pilet taskus neid edestavatel Utah Jazzil (49-18), Phoenix Sunsil (48-19), Los Angeles Clippersil (45-22), Denver Nuggetsil (44-23) ja Dallas Mavericksil (39-28).
Idakonverentsis on selgunud kolm edasipääsejat: Philadelphia 76ers (46-21), Milwaukee Bucks (43-24) ja Brooklyn Nets (43-24).
Tulemused: Philadelphia - New Orleans 109:107, Chicago - Boston 121:99, Charlotte - Orlando 122:112, Miami - Minnesota 121:112, Milwaukee - Houston 141:133, Dallas - Cleveland 110:90, Utah - Denver 127:120, Phoenix - New York 128:105, Portland - LA Lakers 106:101, Sacramento - San Antonio 104:113.
### Response:
Utah Jazz jätkas Bogdanovici elu parima mängu toel võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jack Willock (22. minutil) ja Paul Dummett (34.) viisid külalised avapoolajal 2:0 juhtima ning teisel poolajal suurendasid Callum Wilsoni (64. ja 73.) tabamused edu veelgi.
Leicesteri väravad sündisid viimase kümne minuti jooksul: 80. minutil skooris Marc Albrighton ja 87. minutil Kelechi Iheanacho.
Liigatabelis andis Leicester nüüd võimaluse Meistrite liiga finalistile Chelseale. Kui Londoni klubi alistab laupäeval võõrsil oma tulevase finaalivastase Manchester City, tõustakse ise kolmandaks.
Tabeliseis: 1. Manchester City 80 punkti (34 mängust), 2. Manchester United 67 (33), 3. Leicester City 63 (35), 4. Chelsea 61 (34), 5. West Ham United 58 (34), 6. Tottenham Hotspur 56 (34), 7. Liverpool 54 (33), 8. Everton 52 (33). | Newcastle lõi võõrsil Leicesterile neli väravat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jack Willock (22. minutil) ja Paul Dummett (34.) viisid külalised avapoolajal 2:0 juhtima ning teisel poolajal suurendasid Callum Wilsoni (64. ja 73.) tabamused edu veelgi.
Leicesteri väravad sündisid viimase kümne minuti jooksul: 80. minutil skooris Marc Albrighton ja 87. minutil Kelechi Iheanacho.
Liigatabelis andis Leicester nüüd võimaluse Meistrite liiga finalistile Chelseale. Kui Londoni klubi alistab laupäeval võõrsil oma tulevase finaalivastase Manchester City, tõustakse ise kolmandaks.
Tabeliseis: 1. Manchester City 80 punkti (34 mängust), 2. Manchester United 67 (33), 3. Leicester City 63 (35), 4. Chelsea 61 (34), 5. West Ham United 58 (34), 6. Tottenham Hotspur 56 (34), 7. Liverpool 54 (33), 8. Everton 52 (33).
### Response:
Newcastle lõi võõrsil Leicesterile neli väravat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Reedel avaldatud andmed järgnevad USA rahvastikuameti eelmise nädala teatele, et California kaotab esmakordselt ühe koha kongressis, kuna viimasel aastakümnel on elanikkonna kasv olnud väiksem kui teistes osariikides.
Sellele vaatamata on 39,5 miljoni elanikuga California 52-liikmeline esindatus kongressis kõige suurem.
Viimastel aastatel on rohkem inimesi lahkunud Californiast kui sinna elama kolinud. Erinevad uuringud näitavad, et see on põhjustatud osariigi kõrgetest maksudest ja progressiivsest poliitikast. Paljud lahkuvad osariikidesse, kus avalik võim ei ole sama ühetaoliselt demokraatide käes.
Aastatel 2010-2020 lahkus umbes 6,1 miljonit inimest Californiast teistesse osariikidesse ning saabus 4,9 miljonit.
Rahvusvaheliste immigrantide saabumine ja surmadest suurem sündimus oli seni olnud piisav selle kaotuse kompenseerimiseks. Olukord muutus aga 2020. aastal.
Tavalisel aastal saabub teistest riikidest Californiasse 140 000 kuni 150 000 inimest. Eelmisel aastal oli neid ainult 29 000. Osariigi ametnike sõnul oli see otseselt mõjutatud eelmise presidendi Donald Trumpi administratsiooni otsusest peatada suureks osaks aastaks uute viisade väljastamine.
Üle maailma kehtestatud koroonapiirangud tekitasid ka 29-protsendise languse rahvusvaheliste tudengite seas, kes tulevad Californiasse. Neid oli umbes 53 000 inimest.
Sündide arv vähenes jätkuvalt, peegeldades üleriigilist trendi. Surmade arv aga kasvas, kuna eelmisel aastal nõudis COVID-19 Californias 51 000 inimese elu. See oli 19-protsendine kasv võrreldes eelnenud kolme aasta keskmisega. | USA California osariigi elanikkond vähenes esimest korda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Reedel avaldatud andmed järgnevad USA rahvastikuameti eelmise nädala teatele, et California kaotab esmakordselt ühe koha kongressis, kuna viimasel aastakümnel on elanikkonna kasv olnud väiksem kui teistes osariikides.
Sellele vaatamata on 39,5 miljoni elanikuga California 52-liikmeline esindatus kongressis kõige suurem.
Viimastel aastatel on rohkem inimesi lahkunud Californiast kui sinna elama kolinud. Erinevad uuringud näitavad, et see on põhjustatud osariigi kõrgetest maksudest ja progressiivsest poliitikast. Paljud lahkuvad osariikidesse, kus avalik võim ei ole sama ühetaoliselt demokraatide käes.
Aastatel 2010-2020 lahkus umbes 6,1 miljonit inimest Californiast teistesse osariikidesse ning saabus 4,9 miljonit.
Rahvusvaheliste immigrantide saabumine ja surmadest suurem sündimus oli seni olnud piisav selle kaotuse kompenseerimiseks. Olukord muutus aga 2020. aastal.
Tavalisel aastal saabub teistest riikidest Californiasse 140 000 kuni 150 000 inimest. Eelmisel aastal oli neid ainult 29 000. Osariigi ametnike sõnul oli see otseselt mõjutatud eelmise presidendi Donald Trumpi administratsiooni otsusest peatada suureks osaks aastaks uute viisade väljastamine.
Üle maailma kehtestatud koroonapiirangud tekitasid ka 29-protsendise languse rahvusvaheliste tudengite seas, kes tulevad Californiasse. Neid oli umbes 53 000 inimest.
Sündide arv vähenes jätkuvalt, peegeldades üleriigilist trendi. Surmade arv aga kasvas, kuna eelmisel aastal nõudis COVID-19 Californias 51 000 inimese elu. See oli 19-protsendine kasv võrreldes eelnenud kolme aasta keskmisega.
### Response:
USA California osariigi elanikkond vähenes esimest korda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | CEV Cupil aitas Oliver Venno Istanbuli Galatasaray (Türgi) 3:0 (25:17, 25:21, 25:20) võidule Horvaatia klubi Zagrebi Mladosti üle ning tagas kahe mängu kokkuvõttes kindlalt edasipääsu järgmisse ringi, kirjutab volley.ee. Eestlasest diagonaalründaja oli oma meeskonna edukaim 11 punktiga (+5).
Samas sarjas said Martti Juhkami ja Tourcoing (Prantsusmaa) Hispaania klubi Terueli üle küll 3:0 (25:28, 25:19, 25:20) võidu ning võitlesid seeläbi välja kuldse geimi, ent kaotasid selle 13:15. Nii pääses kokkuvõttes edasi Teruel, kes oli avamängu võitnud 3:0. Juhkami väljakul ei käinud.
Naiste CEV Cupil läks Kertu Laagi tööandja Salo LP Viesti (Soome) teistkordselt vastamisi Beverini Asterixiga Belgiast ning pidi vastu võtma 0:3 (25:27, 18:25, 20:25) kaotuse ja langes samuti konkurentsist. Avamängu kaotas Salo 1:3. Laagi arvele kogunes 13 punkti (+9).
CEV Challenge Cupil jäid Karli Allik ja Bukaresti Steaua teistkordselt alla teisele Rumeenia klubile Zalaule 0:3 (16:25, 23:25, 32:34) ning ka nende jaoks on eurosari lõppenud. Avakohtumise kaotas Steaua samuti 0:3. Allik tõi 10 punkti (+2).
Naiste CEV Cupil said Nette Peit ja LP Kangasala (Soome) kordusmängus Sloveenia klubilt Nova Gorica samuti 0:3 (17:25, 19:25, 16:25) kaotuse, nagu ka avamängus. Peit tõi 5 punkti (+3).
Markkus Keel ja Posojilnica Aich/Dob (Austria) mängivad CEV Cupil Tšehhi klubiga Dukla Liberec, kes võitis avamängu 3:1. Kordusmatš toimub 6. detsembril kell 18.00. | Venno ja Galatasaray pääsesid edasi, teised eestlased langesid välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
CEV Cupil aitas Oliver Venno Istanbuli Galatasaray (Türgi) 3:0 (25:17, 25:21, 25:20) võidule Horvaatia klubi Zagrebi Mladosti üle ning tagas kahe mängu kokkuvõttes kindlalt edasipääsu järgmisse ringi, kirjutab volley.ee. Eestlasest diagonaalründaja oli oma meeskonna edukaim 11 punktiga (+5).
Samas sarjas said Martti Juhkami ja Tourcoing (Prantsusmaa) Hispaania klubi Terueli üle küll 3:0 (25:28, 25:19, 25:20) võidu ning võitlesid seeläbi välja kuldse geimi, ent kaotasid selle 13:15. Nii pääses kokkuvõttes edasi Teruel, kes oli avamängu võitnud 3:0. Juhkami väljakul ei käinud.
Naiste CEV Cupil läks Kertu Laagi tööandja Salo LP Viesti (Soome) teistkordselt vastamisi Beverini Asterixiga Belgiast ning pidi vastu võtma 0:3 (25:27, 18:25, 20:25) kaotuse ja langes samuti konkurentsist. Avamängu kaotas Salo 1:3. Laagi arvele kogunes 13 punkti (+9).
CEV Challenge Cupil jäid Karli Allik ja Bukaresti Steaua teistkordselt alla teisele Rumeenia klubile Zalaule 0:3 (16:25, 23:25, 32:34) ning ka nende jaoks on eurosari lõppenud. Avakohtumise kaotas Steaua samuti 0:3. Allik tõi 10 punkti (+2).
Naiste CEV Cupil said Nette Peit ja LP Kangasala (Soome) kordusmängus Sloveenia klubilt Nova Gorica samuti 0:3 (17:25, 19:25, 16:25) kaotuse, nagu ka avamängus. Peit tõi 5 punkti (+3).
Markkus Keel ja Posojilnica Aich/Dob (Austria) mängivad CEV Cupil Tšehhi klubiga Dukla Liberec, kes võitis avamängu 3:1. Kordusmatš toimub 6. detsembril kell 18.00.
### Response:
Venno ja Galatasaray pääsesid edasi, teised eestlased langesid välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cagliari alistas Veronas Serie A tabeli punase laterna Chievo 2:1. Viigiliselt lõppenud avapoolaja järel lõi otsustava värava kodumeeskonna võrku Cagliari kaitsja Fabio Pisacane. Ragnar Klavan vaatas kohtumist varumeeste pingilt.
Kaheksandikfinaalis kohtub Cagliari liigarivaali Atalantaga, mäng peetakse Bergamos 13. jaanuaril. | Cagliari pääses karikasarjas 16 parema sekka, Klavan istus pingil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cagliari alistas Veronas Serie A tabeli punase laterna Chievo 2:1. Viigiliselt lõppenud avapoolaja järel lõi otsustava värava kodumeeskonna võrku Cagliari kaitsja Fabio Pisacane. Ragnar Klavan vaatas kohtumist varumeeste pingilt.
Kaheksandikfinaalis kohtub Cagliari liigarivaali Atalantaga, mäng peetakse Bergamos 13. jaanuaril.
### Response:
Cagliari pääses karikasarjas 16 parema sekka, Klavan istus pingil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui ülejäänud europarlamendi Eesti saadikud leiavad, et sanktsioonid on pärast Aasovi merel aset leidnud sündmusi Venemaa vastu vajalikud, siis Yana Toom (KE) neid ei poolda.
"Ma hääletan alati sanktsioonide vastu. Nagu ütles ka Saksa välisminister: rahunegem maha, ärgem eskaleerigem. Sanktsioonid ei kanna vilja ilmselt," põhjendas Toom.
Indrek Tarand (kandideerib SDE ridades) leidis seevastu, et rahvusvaheline õigus on täitmiseks ning nende rikkumise korral on sanktsioonide kehtestamine üheks võimaluseks.
Tunne Kelami (Isamaa) hinnangul on EL-i ülesandeks ära hoida suurema sõja teke, milleks sobiksid hästi Magnitski-tüüpi sanktsioonid, mille on heaks kiitnud USA, Kanada ja Balti riigid.
Urmas Paeti (RE) sõnul on Euroopa kaitsekoostöö halvatud, sest äärmuslikud poliitilised jõud on EL-i vastu, nii et paljud nende seisukohad kattuvad Venemaaga. Sellised muutused Euroopa poliitilises kliimas hakkavad aga paratamatult mõjutama EL-i välis- ja julgeolekupoliitikat, s.h suhteid Venemaaga.
"itaalia valitsus paljuski just sellistest poliitjõududest koosnebki," tõi Paet näiteks. Tema hinnangul tuleb esmalt leida võimalus jätkata seniste sanktsioonidega, kuni seda ei suudeta, ei saa liikuda ka uute sanktsioonideni.
Igor Gräzin (RE) leidis, et Ukraina ja Venemaa vahel toimunud Aasovi konfliktis oli kaks aspekti.
"Mereõiguse järgi on Venemaa kurguni süüdi, see on täiesti selge," tõdes Gräzin.
Samas leidis ta, et tülil oli ka pragmaatiline aspekt, millele juhtis tähelepanu USA president Donald Trump.
"Kui tead, et venelane on oma parsadega seal, siis, Ukraina, ära nori tüli!" põrutas poliitik, lisades, et Trump käitus Putiniga nii, et tal oleks häbi, vaatamata sellele, et selline lähenemine polnud ei juriidiline ega diplomaatiline.
Samas leidis Gräzin, et sanktsioonid töötavad suurepäraselt, need lihtsalt võtavad aega, mistap nõuavad kannatust, tuues näiteks Kuuba.
Toom nõustus Gräziniga, et rahvusvaheline õigus on täitmiseks, kuid tõi esile, et põhjusega on juba Rooma õigusest saati kasutusel mõisted " de jure" ja " de facto", tuues näiteks nii Põhja-Küprost kui ka Tiibetit.
"Poliitikas on olemas nii õigus kui ka reaalsus. Keegi ei käitu Tiibetis nii, nagu see oleks iseseisev riik, samuti Põhja-Küproses. Kuuba sanktsioonid võtsid aega 50-60 aastat, nagu võttis aega ka Balti riikide okupeerimise mõju," tõi Toom näiteks, lisades, et mittetunnustamispoliitika võib sanktsioonidest paremini mõjuda.
Paet tõi esile, et Aasovi merel juhtunu ei toimunud üleöö, vaid seda oli pikalt ette valmistatud, ning sanktsioone on Venemaale kehtestanud üksnes demokraatlikud lääneriigid. Ta tõi esile, et kui EL lõpetas mingite kaupade tarne Venemaale, siis ujusid kohe välja teised, kes neid kaupu varmalt Venemaale pakkuma asusid. Tema hinnangul on mõjutavad praegused sanktsioonid Venemaad liiga vähe.
Ivari Padar (SDE) leidis, et sanktsioonidel on Vene majandusele siiski tuntav mõju.
"Sanktsioonide hinnaks võib olla Venemaa SKT-st kuus protsenti, mis ei ole ükldse väike number," tõi ta esile, lisades, et EL-il peab siiski jätkuma meelekindlust sanktsioonidega ühiselt jätkata.
Kelam tõigi esile, et väga palju energiat kulub kõhklemisele: "Kas sanktsioone on vaja või sanktsioone ei ole vaja, kas sanktsioonid töötavad või sanktsioonid ei tööta."
Sanktsioonide alternatiivina näeb Kelam üknes sõjalist sekkumist, kuid selleks EL-il jõudu ei jätku, seevastu santksioonidel on pikaajaline mõju.
"Ka EL-i liikmesriigid, kes sanktsioone Venemaa suhtes rakendavad, ei ole väga huvitatud, et need toimiksid - neil on oma lekkekanalid, mis aitavad äri ikka edasi ajada," nägi Kelam sanktsioonide nõrkust ja otsustuskindluse puudumist. "Kui sanktsioonid tõhusalt toimiksid, oleks Putini positsioon märksa nõrgem."
Ta tõi esile, et Aasovi konflikt on kasulik eeskätt Putinile, kelle toetus on pärast Venemaal palju pahameelt tekitanud pensionireformi kukkunud.
Tarand möönis, et poliitilise kompromissi huvides said sanktsioonid vastu võetud pehmema sõnastusega, kui vaja olnuks. Ta juhtis tähelepanu, et see küsimus on EL-is delegeeritud Prantsusmaa ja Saksamaa valitsustele, samas aga on Saksamaal oma huvi Venemaal - Nord Stream 2. Siiani pole üle kümne aasta kestnud võitlus selle rajamise vastu EL-is vilja kandnud ja Saksamaa läheb projektiga edasi, ehkki see tähendab, et jätkuvad Venemaa rahakassa täitmine ja sõltuvus nende ressurssidest. Sellegipoolest oli Tarand optimistlik, et Nord Stream 2 ei tule, kuivõrd nad püüavad näidata seda europarlamendis julgeolekuküsimusena.
"Võin kihla vedada pudeli nafta või siis gaasi peale, et Nord Stream tuleb!" teatas Toom. põhjendades seda Eestis levinud väärarusaamaga, et Euroopa on oma seisukohtades ühtne.
Euroopa julgeolekut aitaks parandada Euroopa armee, juhul kui see ei konkureeriks NATO-ga ega oleks ka "operetiarmee" ehk vaid näilise sõjalise võimekusega keha, nagu ütles Padar.
Seekord nõustus ka Toom: "Mulle väga meeldib see Euroopa armee mõte, olen sellele kahe käega poolt. Mulle teeb muret eurooplaste suhtumine. Euroopa mees peab olema võimeline end ise kaitsma, mitte ootama, et keegi ookeani tagant tuleks teda kaitsma. Praegu see on teenus - me maksame makse."
Euroopa ühtsus pannakse aga proovile pärast uusi europarlamendi valimisi kevadel, mil sinna enneolematus koguses populiste ja äärmuslasi hakkab sisse saama. Siiski pole ka neist oodata ühtset leeri.
"Euroopa populistid erinevatest riikidest ei suuda koostööd teha, sest nad on sageli maniakaalse hälbega," põhjendas Tarand, tuues näiteks Marine Le Pen'i ja Nigel Farage'i, kel jäi koostöö tegemata, sest Le Pen oli Farage'i jaoks liiga antisemiitlik.
Kes kuhu kandideerib
Eesti saadikutest kõik ei ole kevadist kandideerimist - nii riigikokku kui europarlamenti - veel ära otsustanud.
"Olen olnud kogu aeg põhimõtteliselt selle vastu, et mängida peibutusparti, sest see takistab uute tulijate esilekerkimist," ütles Kelam. Ta taunis, et isegi kohalike omavalitsuste valimisel panevad riigikogulased end valimisnimekirja. "Pean otsustama. On võimalus, et kandideerin," vastas ta.
"Kui riigikogu valimistele lähen, siis peletus- mitte peibutuspardiks," teatas Yana Toom, lisades, et europarlamenti läheb ta kindlasti. "Aga mine tea, äkki saan Eesti peaministriks, siis on rahu majas," lisas ta naljatades.
Tarand põhjendas nii riigikokku kui europarlamenti mõlemasse kandideerimist kalendriga, selgitades, et pole poliitikute süü, et need kaks sündmust kalendris nii lähestikku aset leiavad, pealegi riigikogu vajavat viimaste sündmuste valguses inimõigusi ja konstitutsiooni austavaid saadikuid. Siiski lubas ta, et kui uuesti europarlamenti saab, sihib ta hoopis eurovoliniku kohta, mis jätaks Andrus Ansipile võimaluse taanduda Tartu linnavolinikuks.
Ivari Padar lubas samuti riigikokku kandideerida. "Äkki lähen peaministriks," viskas ta Toomi tooni jätkates.
Igor Gräzin ütles, et kui ta varem oli kindel, et ei kandideeri enam kuhugi, siis viimase kuu jooksul on ta hakanud mõtlema, et üks euroskeptik kuluks europarlamendile ikkagi ära.
"Vastus on "jah" ja "jah"," ütles Urmas Paet kindlal toonil, pidades silmas nii riigikogu kui ka europarlamendi valimisi ja põhjendades oma otsust vajadusega lasta vahepeal rahval poliitiku väärtust kraadida. | Toom: Vean pudeli gaasi peale kihla, et Nord Stream 2 tuleb! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui ülejäänud europarlamendi Eesti saadikud leiavad, et sanktsioonid on pärast Aasovi merel aset leidnud sündmusi Venemaa vastu vajalikud, siis Yana Toom (KE) neid ei poolda.
"Ma hääletan alati sanktsioonide vastu. Nagu ütles ka Saksa välisminister: rahunegem maha, ärgem eskaleerigem. Sanktsioonid ei kanna vilja ilmselt," põhjendas Toom.
Indrek Tarand (kandideerib SDE ridades) leidis seevastu, et rahvusvaheline õigus on täitmiseks ning nende rikkumise korral on sanktsioonide kehtestamine üheks võimaluseks.
Tunne Kelami (Isamaa) hinnangul on EL-i ülesandeks ära hoida suurema sõja teke, milleks sobiksid hästi Magnitski-tüüpi sanktsioonid, mille on heaks kiitnud USA, Kanada ja Balti riigid.
Urmas Paeti (RE) sõnul on Euroopa kaitsekoostöö halvatud, sest äärmuslikud poliitilised jõud on EL-i vastu, nii et paljud nende seisukohad kattuvad Venemaaga. Sellised muutused Euroopa poliitilises kliimas hakkavad aga paratamatult mõjutama EL-i välis- ja julgeolekupoliitikat, s.h suhteid Venemaaga.
"itaalia valitsus paljuski just sellistest poliitjõududest koosnebki," tõi Paet näiteks. Tema hinnangul tuleb esmalt leida võimalus jätkata seniste sanktsioonidega, kuni seda ei suudeta, ei saa liikuda ka uute sanktsioonideni.
Igor Gräzin (RE) leidis, et Ukraina ja Venemaa vahel toimunud Aasovi konfliktis oli kaks aspekti.
"Mereõiguse järgi on Venemaa kurguni süüdi, see on täiesti selge," tõdes Gräzin.
Samas leidis ta, et tülil oli ka pragmaatiline aspekt, millele juhtis tähelepanu USA president Donald Trump.
"Kui tead, et venelane on oma parsadega seal, siis, Ukraina, ära nori tüli!" põrutas poliitik, lisades, et Trump käitus Putiniga nii, et tal oleks häbi, vaatamata sellele, et selline lähenemine polnud ei juriidiline ega diplomaatiline.
Samas leidis Gräzin, et sanktsioonid töötavad suurepäraselt, need lihtsalt võtavad aega, mistap nõuavad kannatust, tuues näiteks Kuuba.
Toom nõustus Gräziniga, et rahvusvaheline õigus on täitmiseks, kuid tõi esile, et põhjusega on juba Rooma õigusest saati kasutusel mõisted " de jure" ja " de facto", tuues näiteks nii Põhja-Küprost kui ka Tiibetit.
"Poliitikas on olemas nii õigus kui ka reaalsus. Keegi ei käitu Tiibetis nii, nagu see oleks iseseisev riik, samuti Põhja-Küproses. Kuuba sanktsioonid võtsid aega 50-60 aastat, nagu võttis aega ka Balti riikide okupeerimise mõju," tõi Toom näiteks, lisades, et mittetunnustamispoliitika võib sanktsioonidest paremini mõjuda.
Paet tõi esile, et Aasovi merel juhtunu ei toimunud üleöö, vaid seda oli pikalt ette valmistatud, ning sanktsioone on Venemaale kehtestanud üksnes demokraatlikud lääneriigid. Ta tõi esile, et kui EL lõpetas mingite kaupade tarne Venemaale, siis ujusid kohe välja teised, kes neid kaupu varmalt Venemaale pakkuma asusid. Tema hinnangul on mõjutavad praegused sanktsioonid Venemaad liiga vähe.
Ivari Padar (SDE) leidis, et sanktsioonidel on Vene majandusele siiski tuntav mõju.
"Sanktsioonide hinnaks võib olla Venemaa SKT-st kuus protsenti, mis ei ole ükldse väike number," tõi ta esile, lisades, et EL-il peab siiski jätkuma meelekindlust sanktsioonidega ühiselt jätkata.
Kelam tõigi esile, et väga palju energiat kulub kõhklemisele: "Kas sanktsioone on vaja või sanktsioone ei ole vaja, kas sanktsioonid töötavad või sanktsioonid ei tööta."
Sanktsioonide alternatiivina näeb Kelam üknes sõjalist sekkumist, kuid selleks EL-il jõudu ei jätku, seevastu santksioonidel on pikaajaline mõju.
"Ka EL-i liikmesriigid, kes sanktsioone Venemaa suhtes rakendavad, ei ole väga huvitatud, et need toimiksid - neil on oma lekkekanalid, mis aitavad äri ikka edasi ajada," nägi Kelam sanktsioonide nõrkust ja otsustuskindluse puudumist. "Kui sanktsioonid tõhusalt toimiksid, oleks Putini positsioon märksa nõrgem."
Ta tõi esile, et Aasovi konflikt on kasulik eeskätt Putinile, kelle toetus on pärast Venemaal palju pahameelt tekitanud pensionireformi kukkunud.
Tarand möönis, et poliitilise kompromissi huvides said sanktsioonid vastu võetud pehmema sõnastusega, kui vaja olnuks. Ta juhtis tähelepanu, et see küsimus on EL-is delegeeritud Prantsusmaa ja Saksamaa valitsustele, samas aga on Saksamaal oma huvi Venemaal - Nord Stream 2. Siiani pole üle kümne aasta kestnud võitlus selle rajamise vastu EL-is vilja kandnud ja Saksamaa läheb projektiga edasi, ehkki see tähendab, et jätkuvad Venemaa rahakassa täitmine ja sõltuvus nende ressurssidest. Sellegipoolest oli Tarand optimistlik, et Nord Stream 2 ei tule, kuivõrd nad püüavad näidata seda europarlamendis julgeolekuküsimusena.
"Võin kihla vedada pudeli nafta või siis gaasi peale, et Nord Stream tuleb!" teatas Toom. põhjendades seda Eestis levinud väärarusaamaga, et Euroopa on oma seisukohtades ühtne.
Euroopa julgeolekut aitaks parandada Euroopa armee, juhul kui see ei konkureeriks NATO-ga ega oleks ka "operetiarmee" ehk vaid näilise sõjalise võimekusega keha, nagu ütles Padar.
Seekord nõustus ka Toom: "Mulle väga meeldib see Euroopa armee mõte, olen sellele kahe käega poolt. Mulle teeb muret eurooplaste suhtumine. Euroopa mees peab olema võimeline end ise kaitsma, mitte ootama, et keegi ookeani tagant tuleks teda kaitsma. Praegu see on teenus - me maksame makse."
Euroopa ühtsus pannakse aga proovile pärast uusi europarlamendi valimisi kevadel, mil sinna enneolematus koguses populiste ja äärmuslasi hakkab sisse saama. Siiski pole ka neist oodata ühtset leeri.
"Euroopa populistid erinevatest riikidest ei suuda koostööd teha, sest nad on sageli maniakaalse hälbega," põhjendas Tarand, tuues näiteks Marine Le Pen'i ja Nigel Farage'i, kel jäi koostöö tegemata, sest Le Pen oli Farage'i jaoks liiga antisemiitlik.
Kes kuhu kandideerib
Eesti saadikutest kõik ei ole kevadist kandideerimist - nii riigikokku kui europarlamenti - veel ära otsustanud.
"Olen olnud kogu aeg põhimõtteliselt selle vastu, et mängida peibutusparti, sest see takistab uute tulijate esilekerkimist," ütles Kelam. Ta taunis, et isegi kohalike omavalitsuste valimisel panevad riigikogulased end valimisnimekirja. "Pean otsustama. On võimalus, et kandideerin," vastas ta.
"Kui riigikogu valimistele lähen, siis peletus- mitte peibutuspardiks," teatas Yana Toom, lisades, et europarlamenti läheb ta kindlasti. "Aga mine tea, äkki saan Eesti peaministriks, siis on rahu majas," lisas ta naljatades.
Tarand põhjendas nii riigikokku kui europarlamenti mõlemasse kandideerimist kalendriga, selgitades, et pole poliitikute süü, et need kaks sündmust kalendris nii lähestikku aset leiavad, pealegi riigikogu vajavat viimaste sündmuste valguses inimõigusi ja konstitutsiooni austavaid saadikuid. Siiski lubas ta, et kui uuesti europarlamenti saab, sihib ta hoopis eurovoliniku kohta, mis jätaks Andrus Ansipile võimaluse taanduda Tartu linnavolinikuks.
Ivari Padar lubas samuti riigikokku kandideerida. "Äkki lähen peaministriks," viskas ta Toomi tooni jätkates.
Igor Gräzin ütles, et kui ta varem oli kindel, et ei kandideeri enam kuhugi, siis viimase kuu jooksul on ta hakanud mõtlema, et üks euroskeptik kuluks europarlamendile ikkagi ära.
"Vastus on "jah" ja "jah"," ütles Urmas Paet kindlal toonil, pidades silmas nii riigikogu kui ka europarlamendi valimisi ja põhjendades oma otsust vajadusega lasta vahepeal rahval poliitiku väärtust kraadida.
### Response:
Toom: Vean pudeli gaasi peale kihla, et Nord Stream 2 tuleb! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pakt" ("El Pacto")
Režissöör: David Victori
Hispaanlased on tuntud nii oma magusate komöödiate kui romantiliste linalugude poolest, kuid vähemalt sama tugev - kui isegi mitte tugevam - on nende oskus näidata oma elu tumedat poolt läbi krimi- ja õuduslugude. "Pakt" on selle heaks kinnituseks, rääkides loo lähedaste kaotamisest ja võimalusest inimesi nende lahkumise piirilt päästa. Niigi hämarates toonides müsteerium tuuakse vaatajate ette ööpimeduses ja kahtlastes nurgatagustes, kuhu tavainimestel pole mingit asja. Seega läbi ja lõhki õõvafilm, kus helgusest võib vaid unistada.
Üllataval kombel jooksis PÖFFi debüütfilmide võistlusprogrammi (küll väljaspool võistlust) kuulunud "Pakt" Eesti kriitikutest mööda. Kohalikus pressis ei ilmunud filmist ühtki arvustust ega pikemat analüüsi, kuigi on üsna pretsedenditu, et arthouse 'i kõrvale on pääsenud raju õudusfilm, mille südamlik ja üldinimlik lugu on pakitud tihedalt action 'i, õõvastavate visuaalide ja albiinoämblike (!) vahele. Sisulises plaanis ei ole David Victori esimene täispikk linatöö küll kõige originaalsem, kuid muinasjutuline "leping saatanaga" temaatika on hoitud filmis võimalikult realistlik, andes seeläbi õudustele tugevama psühholoogilise kaalu.
Viimased aastad on toonud palju näiteid õudusfilmidest, mis murravad tee kriitikute südametesse ja nopivad auhindu ka festivalidel. Olgu see siis "Get Out", mis skooris isegi Oscaritel, või käesolevast aastast "The Quiet Place" ja "Hereditary"- need linalood kinnitavad, et žanrifilmid elavad säravamat elu kui kunagi varem. Sellele reageeris ka PÖFF oma võistlusprogrammides, näidates, et meelelahutuslikkus ei ole tabu ning et kvaliteetkino ei pea peituma ainult sügavates draamates. Küsimus seisneb lihtsalt selles, kas režissöör suudab oma hullumeelsed ideed piisavalt terviklikult ja põnevalt kokku pakkida.
"Pakt" ei jää ilmselt pikaks ajaks meelde ega uuenda kuidagi õudusžanri, ent mõnusa hooga lugu on piisavalt käre, et pakkuda momente ka kogenud filmifriikidele. Kinolevisse film kindlasti ei jõua, kuid koht mõne voogedastusvõrgustiku riiulil oleks täiesti põhjendatud - Netflixis on Euroopa väikesed õudusfilmid näiteks väga tugevalt esindatud.
"Ekstaas" ("Climax")
Režissöör: Gaspar Noé
Prantsuse režissöör Gaspar Noé on üks neist, kes kuulub filmimaailma "pahapoiste" kampa. Tema filmid ületavad järjepidevalt ja sihikindlalt kõiki konventsionaalse kino piire ning paljudel juhtudel on tema jaoks provokatsioon isegi olulisem kui traditsiooniline lugu. Pole keeruline näha sarnasust Taani lavastaja Lars von Trieriga, kes tunneb samuti rõõmu sellest, kui inimesi tema film välja vihastab, endast välja viib või sunnib saalist lahkuma.
Samal ajal on Noé karjäär kulgenud tõusude ja mõõnade rütmis, kus näiteks paari aasta tagune "Armastus" ("Love") tõstis põhjendamatult fookusesse porno ja tsenseerimata seksi ja mõjus oma ebavajaliku 3D-efektiga lihtsalt uinutavalt igavalt. Üle-eelmine film "Enter the Void" aga sarnaneb paljuski "Ekstaasiga" (mis on väga ebaõnnestunud tõlge pealkirjast "Climax"), rääkides väga lihtsat lugu läbi ülivisuaalse ja hüpnotiseeriva pildikeele. Mõlema puhul tuleb meeldimise või mittemeeldimise asemel rääkida pigem mõjumisest või töötamisest - kellel jaoks need töötavad, lahkuvad kinost läbiraputatuna, kelle jaoks mitte, need on lihtsalt närvis, et pidid täielikku jama taluma.
"Ekstaasi" sisulise poole paljastab kogu sügavuses (khm!) juba sünopsis - mitukümmend tantsijat võtavad uue lavastuse proovis pahaaimamatult hiigelkoguse LSD'd, mis toob filmi kulgedes üha trööstitumaid tagajärgi. Gaspar Noé on seejuures teadlikult eiranud näitlejaid, filmis astuvadki üles samuti tantsijad - kui välja arvata Sofia Boutella, kes on tänaseks teinud nime ka suurtes kassahittides, kuigi temagi karjäär algas kunagi tantsijana.
Vaid paarileheküljelisel stsenaariumi põhjal on valminud intensiivne rännak, mis haarab vaataja vähehaaval kaasa, hoiab täiesti suvaliste argivestlustega filmi vaikselt tiksumas ja heidab siis visuaalsesse tsentrifuugi, mis loksutab pelgalt mõjuva pildikeelega korralikult läbi. Tristan Priimägi on kirjutanud, et filmi mõju võib võrrelda narkotripiga, mis tegelikult on igalt pädev võrdlus. Pikad kaadrid, vabalt mööda tuba lendlev kaamera ja transsiviiv värvigamma, mis on tuttav juba "Enter the Voidist", suudavad vaatajale pakkuda filmielamuse, mis ei sarnane millegi muuga. Kogemuskino, kuid mitte nagu juustused 5D-elamused, mida kaubanduskeskustes pakutakse, vaid päriselt naha alla pugev psühho-rännak.
Pole kahtlustki, et "Ekstaas" on film, mida saab kas armastada või jäägitult vihata, kuid üks on kindel - Gaspar Noé provokatsioon on antud juhul täiesti põhjendatud, ta ei ole mitte lihtsalt trikster, vaid ka tugeva visiooniga kunstnik, kes mõistab filmi väljendusvahendite võimalusi kõige laiemas mõttes.
Alates 14. detsembrist jõuab "Ekstaas" Eesti kinolevisse.
"Kangas" ("In Fabric")
Režissöör: Peter Strickland
Tänu PÖFFile on juba üle kahekümne aasta võimalik Eestis näha veidraid kunstifilme, mis ei jõuaks üheski paralleeluniversumis siinsesse kinolevisse. Nende tihedalt allegoorsete, tõsiste või antropoloogiliste filmide kõrval, kus leidub küll ka oma pärle, on minu jaoks hoopis huvitavam väike nurgatagune, kuhu kuuluvad täielikud friigifilmid. Paljud neist jõuavad "Öiste väriate" programmi, millest eest tuhat tänu Helmutile ja Mariale, aga mõned on puistatud ka kava peale laiali. Tuleb näpuga järge ajada, püüda sünopsisest aru saada, kas see on lihtsalt veiderdav kirjeldus muidu normaalsest filmist või ongi linateos täielik nõdrameelne hullus.
Üks selliseid näiteid on just Briti lavastaja Peter Stricklandi "Kangas", mis ei tahagi end vaatajatele kergesti kätte anda. Hektiline linalugu läheb käima ootamatult rahulikult, meenutades isegi mõnd väikest indie -draamat, kuid õige pea hakkad taipama: midagi on valesti. Samm-sammult jõuab kohale, et selle argise pealispinna all pulbitseb perverssete nõidade mõistatuslik maailm, kust trügib inimeste sekka üks nõiutud mõrvarkleit. Vormiliselt võiks see olla õudusparoodia, mis irvitab žanriklišeede üle ja loksutab seda üle võlli briti huumoris, kuid Strickland ei lähe nii lihtsat teed pidi. Film eirab kõiki reegleid nii loojutustuse, montaaži kui pildikeele osas, mõjudes pigem kui ülidramatiseeritud antiikteater. Sama võtet kasutab ka Kreeka lavastaja Yorgos Lanthimos, kuid "Kangas" on veel jaburam.
Seansi ajal lahkus saalist mitukümmend inimest ning tegelikult pole sellest midagi üllatavat - "Kangas" juhatab vaatajat juhuslike sündmustega valele teele, annab korduvate nõrdameelsete motiividega filmile poeetilise käigu ja kuigi sellest segapudrust võib proovida mingit tervikut kokku panna, siis ei ole see parimagi tahtmise juures võimalik. Filmist võib leida viiteid tarbimisühiskonnale ja "Office Space'i" sarnasele kontoriabsurdile, kuid need on väga tinglikud. Tegelikult on see lihtsalt ühe segase autori õõvastav maailm, kuhu vaataja saab korraks sisse kiigata. Uuesti ei tahaks, aga ühe korra oli päris huvitav.
Vaevalt see kunagi Eesti kinolevisse jõuab, aga Netflixi friigifilmide peidetud nurka sobiks hästi.
"Hävitaja" ("Destroyer")
Režissöör: Karyn Kusama
Võib-olla oli minul imelik lapsepõlv, aga 1990. aastate Ameerika krimifilmides, kus uurijad on alati veidi pohmas, pahad on eriti pahad ja head on eriti head, peitub mingi turvaline soojus. Neis lihtsates süžeedes, üheplaanilistes tegelastes ja juustustes action -stseenides on midagi sellist, millest ei tüdine, pigem lähevad need ajaga õdusamaks ja nunnumaks. Ilmselt pole ma ainus, sest Eesti kommertskanalid ketravad neid filme tänaseni.
Aastaid oli selliste filmide tootmises paus, sest moodsad põnevikud ja krimkad kippusid olema liiga tõsiseltvõetavad ja kunstilised, polnud enam mõnusat B-kategooria totrust. Teine äärmus oli see, kus uuemad linalood, mis mõndagi märki tabasid, olid kokkuvõttes lihtsalt nii halvad, et ei kõlvanud kuskile. Õnneks näitab Karyn Kusama filmiga "Hävitaja", et mõnusalt tume ja kergemeelne retrokrimka on võimalik ka praegu - isegi nii ambitsioonikalt, et sinna sisse saab ära peita südamliku perekonnaloo.
Peaosatäitjaks on Nicole Kidman, kes teeb oma karjääri ühe parima ja veidraima rolli, kehastades alkoholist läbiimbunud uurijat, kelle must nahkmantel ja kohutavalt ärajoodud nägu annavad alust suurepäraseks Halloweeni-kostüümiks. "Hävitaja" läheb esimesest minutist peale käima, rullides lahti müstilise mõrvaloo, mille tagant paljastub Kidmani minevik salapolitseinikuga julmade pangaröövlite ridades. Mitmete labaste, kuid siiski mõjuvate pööretega lugu on jutustatud üllataval moel. Me näeme peategelase minevikku 16 aasta tagant ja tema tänapäeva, kuid vahepealne aeg jääb teadmata. Miks ta on sellisesse kohta jõudnud? Kellega on päriselt tegemist? Pole aimugi, kuid lugu on piisavalt avar ja reljeefne, et iga vaataja saab need seosed ise luua.
Režissöör Karyn Kusama on karjääri jooksul teinud mitmeid ebaõnnestunud katsetusi nagu tühine "Aeon Flux" või lihtsalt nilbe straight-to-DVD tasemel "Jennifer's Body", ent viimased linalood näitavad, et tegelikult on tal väga täpne arusaam žanrifilmide mudelitest. Nii värske "Destroyer" kui kõhe thriller "The Invitation" seisavad laiemas žanrikinos üsna autonoomselt, olles tugeva autorikäega meelelahutuslikud plahvatused, mis jäävad pikaks ajaks kummitama. Loodetavasti tuleb tänu Kusamale selline tume ja lõbus krimiandmine uuesti moodi.
Hetkel ei ole avaldatud, kas "Hävitaja" üldse Eesti kinolevisse jõuab, kuid publikut oleks filmile kindlasti.
"Rändlinnud" ("Birds of Passage")
Režissöörid: Christina Gallego, Ciro Guerra
Narkokartellide argipäeva on viimastel aastatel kino- ja teleekraanidel läbi ja lõhki uuritud, olgu see siis "Narcos" - millele lisandus just uus kõrvalseriaal "Narcos: Mexico" - või siis tänaseks juba filmisarjaks kasvanud "Sicario". Nii nende näidete kui ka paljude teiste kartellifilmide puhul on põhiliselt fookuses ässad, kes topivad taskutesse miljoneid dollareid narkoraha, elavad hiigelvillades ja tegelevad kõiksugu tumedate tegudega. Seejuures jäävad varjule kohalikud, kes aineid kasvatavad, korjavad ja ässadele edasi müüvad - seal n-ö põhjakihis toimuvad tegelikult samasugused teod, lihtsalt kontekst ja eluolu on täiesti erinevad.
"Rändlinnud" viibki vaataja 1970. aastate Kolumbia narkokaubanduse keskmesse, võttes fookusesse ühe väikese Wayuu küla, kus jälgitakse väga täpselt esivanemate seatud reegleid ja traditsioone. Esimesed mõnikümmend minutit on sündmustik väga hõre ja tänuväärselt laisk, sest pilguheit sellesse tundmatusse maailma on niivõrd võõrapärane, et nõuab sisseelamiseks pisut aega. Vähehaaval haarab kohalike inimeste kogukonnatunnetus ja kindel elukord täielikult kaasa, sest Christina Gallego ja Ciro Guerra jutustavad lugu läbi miljoni väikese detaili. See annab filmile antropoloogilise tõsiseltvõetavuse, mis on isegi ajastutruudes linalugudes küllalt harv nähtus.
Rahumeelselt alanud lugu ehitab kiiresti pineva õhustiku, mida tekitavad üha kasvavad narkodiilid ja kaks peategelast, kes meenutavad tõsiste kriminaalide asemel pigem suvalisi kaake. Valede otsuste ja halbade kokkusattumiste tagajärjel läheb käima halastamatu kättemaks, mis ületab oma julmusega kõik ootused ja teeb silmad ette ka suurtele möllukassahittidele. Eriti eepilise käigu annab filmile ka see, et lugu kulgeb läbi mitmekümne aasta, mida Hollywoodi loojutustuse traditsioonis eriti ei kohta.
Tihe ja suurejooneline eepos, mis paneb maagilise realismi tigeda narkodraama konteksti, mõjudes korraga nii hariva sissevaatena tundmatusse maailma kui ka intrigeeriva meelelahutusliku plahvatusena.
Tuleva aasta veebruaris saab "Rändlindusid" näha ka Eesti kinodes. | Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: viimased teravamad elamused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pakt" ("El Pacto")
Režissöör: David Victori
Hispaanlased on tuntud nii oma magusate komöödiate kui romantiliste linalugude poolest, kuid vähemalt sama tugev - kui isegi mitte tugevam - on nende oskus näidata oma elu tumedat poolt läbi krimi- ja õuduslugude. "Pakt" on selle heaks kinnituseks, rääkides loo lähedaste kaotamisest ja võimalusest inimesi nende lahkumise piirilt päästa. Niigi hämarates toonides müsteerium tuuakse vaatajate ette ööpimeduses ja kahtlastes nurgatagustes, kuhu tavainimestel pole mingit asja. Seega läbi ja lõhki õõvafilm, kus helgusest võib vaid unistada.
Üllataval kombel jooksis PÖFFi debüütfilmide võistlusprogrammi (küll väljaspool võistlust) kuulunud "Pakt" Eesti kriitikutest mööda. Kohalikus pressis ei ilmunud filmist ühtki arvustust ega pikemat analüüsi, kuigi on üsna pretsedenditu, et arthouse 'i kõrvale on pääsenud raju õudusfilm, mille südamlik ja üldinimlik lugu on pakitud tihedalt action 'i, õõvastavate visuaalide ja albiinoämblike (!) vahele. Sisulises plaanis ei ole David Victori esimene täispikk linatöö küll kõige originaalsem, kuid muinasjutuline "leping saatanaga" temaatika on hoitud filmis võimalikult realistlik, andes seeläbi õudustele tugevama psühholoogilise kaalu.
Viimased aastad on toonud palju näiteid õudusfilmidest, mis murravad tee kriitikute südametesse ja nopivad auhindu ka festivalidel. Olgu see siis "Get Out", mis skooris isegi Oscaritel, või käesolevast aastast "The Quiet Place" ja "Hereditary"- need linalood kinnitavad, et žanrifilmid elavad säravamat elu kui kunagi varem. Sellele reageeris ka PÖFF oma võistlusprogrammides, näidates, et meelelahutuslikkus ei ole tabu ning et kvaliteetkino ei pea peituma ainult sügavates draamates. Küsimus seisneb lihtsalt selles, kas režissöör suudab oma hullumeelsed ideed piisavalt terviklikult ja põnevalt kokku pakkida.
"Pakt" ei jää ilmselt pikaks ajaks meelde ega uuenda kuidagi õudusžanri, ent mõnusa hooga lugu on piisavalt käre, et pakkuda momente ka kogenud filmifriikidele. Kinolevisse film kindlasti ei jõua, kuid koht mõne voogedastusvõrgustiku riiulil oleks täiesti põhjendatud - Netflixis on Euroopa väikesed õudusfilmid näiteks väga tugevalt esindatud.
"Ekstaas" ("Climax")
Režissöör: Gaspar Noé
Prantsuse režissöör Gaspar Noé on üks neist, kes kuulub filmimaailma "pahapoiste" kampa. Tema filmid ületavad järjepidevalt ja sihikindlalt kõiki konventsionaalse kino piire ning paljudel juhtudel on tema jaoks provokatsioon isegi olulisem kui traditsiooniline lugu. Pole keeruline näha sarnasust Taani lavastaja Lars von Trieriga, kes tunneb samuti rõõmu sellest, kui inimesi tema film välja vihastab, endast välja viib või sunnib saalist lahkuma.
Samal ajal on Noé karjäär kulgenud tõusude ja mõõnade rütmis, kus näiteks paari aasta tagune "Armastus" ("Love") tõstis põhjendamatult fookusesse porno ja tsenseerimata seksi ja mõjus oma ebavajaliku 3D-efektiga lihtsalt uinutavalt igavalt. Üle-eelmine film "Enter the Void" aga sarnaneb paljuski "Ekstaasiga" (mis on väga ebaõnnestunud tõlge pealkirjast "Climax"), rääkides väga lihtsat lugu läbi ülivisuaalse ja hüpnotiseeriva pildikeele. Mõlema puhul tuleb meeldimise või mittemeeldimise asemel rääkida pigem mõjumisest või töötamisest - kellel jaoks need töötavad, lahkuvad kinost läbiraputatuna, kelle jaoks mitte, need on lihtsalt närvis, et pidid täielikku jama taluma.
"Ekstaasi" sisulise poole paljastab kogu sügavuses (khm!) juba sünopsis - mitukümmend tantsijat võtavad uue lavastuse proovis pahaaimamatult hiigelkoguse LSD'd, mis toob filmi kulgedes üha trööstitumaid tagajärgi. Gaspar Noé on seejuures teadlikult eiranud näitlejaid, filmis astuvadki üles samuti tantsijad - kui välja arvata Sofia Boutella, kes on tänaseks teinud nime ka suurtes kassahittides, kuigi temagi karjäär algas kunagi tantsijana.
Vaid paarileheküljelisel stsenaariumi põhjal on valminud intensiivne rännak, mis haarab vaataja vähehaaval kaasa, hoiab täiesti suvaliste argivestlustega filmi vaikselt tiksumas ja heidab siis visuaalsesse tsentrifuugi, mis loksutab pelgalt mõjuva pildikeelega korralikult läbi. Tristan Priimägi on kirjutanud, et filmi mõju võib võrrelda narkotripiga, mis tegelikult on igalt pädev võrdlus. Pikad kaadrid, vabalt mööda tuba lendlev kaamera ja transsiviiv värvigamma, mis on tuttav juba "Enter the Voidist", suudavad vaatajale pakkuda filmielamuse, mis ei sarnane millegi muuga. Kogemuskino, kuid mitte nagu juustused 5D-elamused, mida kaubanduskeskustes pakutakse, vaid päriselt naha alla pugev psühho-rännak.
Pole kahtlustki, et "Ekstaas" on film, mida saab kas armastada või jäägitult vihata, kuid üks on kindel - Gaspar Noé provokatsioon on antud juhul täiesti põhjendatud, ta ei ole mitte lihtsalt trikster, vaid ka tugeva visiooniga kunstnik, kes mõistab filmi väljendusvahendite võimalusi kõige laiemas mõttes.
Alates 14. detsembrist jõuab "Ekstaas" Eesti kinolevisse.
"Kangas" ("In Fabric")
Režissöör: Peter Strickland
Tänu PÖFFile on juba üle kahekümne aasta võimalik Eestis näha veidraid kunstifilme, mis ei jõuaks üheski paralleeluniversumis siinsesse kinolevisse. Nende tihedalt allegoorsete, tõsiste või antropoloogiliste filmide kõrval, kus leidub küll ka oma pärle, on minu jaoks hoopis huvitavam väike nurgatagune, kuhu kuuluvad täielikud friigifilmid. Paljud neist jõuavad "Öiste väriate" programmi, millest eest tuhat tänu Helmutile ja Mariale, aga mõned on puistatud ka kava peale laiali. Tuleb näpuga järge ajada, püüda sünopsisest aru saada, kas see on lihtsalt veiderdav kirjeldus muidu normaalsest filmist või ongi linateos täielik nõdrameelne hullus.
Üks selliseid näiteid on just Briti lavastaja Peter Stricklandi "Kangas", mis ei tahagi end vaatajatele kergesti kätte anda. Hektiline linalugu läheb käima ootamatult rahulikult, meenutades isegi mõnd väikest indie -draamat, kuid õige pea hakkad taipama: midagi on valesti. Samm-sammult jõuab kohale, et selle argise pealispinna all pulbitseb perverssete nõidade mõistatuslik maailm, kust trügib inimeste sekka üks nõiutud mõrvarkleit. Vormiliselt võiks see olla õudusparoodia, mis irvitab žanriklišeede üle ja loksutab seda üle võlli briti huumoris, kuid Strickland ei lähe nii lihtsat teed pidi. Film eirab kõiki reegleid nii loojutustuse, montaaži kui pildikeele osas, mõjudes pigem kui ülidramatiseeritud antiikteater. Sama võtet kasutab ka Kreeka lavastaja Yorgos Lanthimos, kuid "Kangas" on veel jaburam.
Seansi ajal lahkus saalist mitukümmend inimest ning tegelikult pole sellest midagi üllatavat - "Kangas" juhatab vaatajat juhuslike sündmustega valele teele, annab korduvate nõrdameelsete motiividega filmile poeetilise käigu ja kuigi sellest segapudrust võib proovida mingit tervikut kokku panna, siis ei ole see parimagi tahtmise juures võimalik. Filmist võib leida viiteid tarbimisühiskonnale ja "Office Space'i" sarnasele kontoriabsurdile, kuid need on väga tinglikud. Tegelikult on see lihtsalt ühe segase autori õõvastav maailm, kuhu vaataja saab korraks sisse kiigata. Uuesti ei tahaks, aga ühe korra oli päris huvitav.
Vaevalt see kunagi Eesti kinolevisse jõuab, aga Netflixi friigifilmide peidetud nurka sobiks hästi.
"Hävitaja" ("Destroyer")
Režissöör: Karyn Kusama
Võib-olla oli minul imelik lapsepõlv, aga 1990. aastate Ameerika krimifilmides, kus uurijad on alati veidi pohmas, pahad on eriti pahad ja head on eriti head, peitub mingi turvaline soojus. Neis lihtsates süžeedes, üheplaanilistes tegelastes ja juustustes action -stseenides on midagi sellist, millest ei tüdine, pigem lähevad need ajaga õdusamaks ja nunnumaks. Ilmselt pole ma ainus, sest Eesti kommertskanalid ketravad neid filme tänaseni.
Aastaid oli selliste filmide tootmises paus, sest moodsad põnevikud ja krimkad kippusid olema liiga tõsiseltvõetavad ja kunstilised, polnud enam mõnusat B-kategooria totrust. Teine äärmus oli see, kus uuemad linalood, mis mõndagi märki tabasid, olid kokkuvõttes lihtsalt nii halvad, et ei kõlvanud kuskile. Õnneks näitab Karyn Kusama filmiga "Hävitaja", et mõnusalt tume ja kergemeelne retrokrimka on võimalik ka praegu - isegi nii ambitsioonikalt, et sinna sisse saab ära peita südamliku perekonnaloo.
Peaosatäitjaks on Nicole Kidman, kes teeb oma karjääri ühe parima ja veidraima rolli, kehastades alkoholist läbiimbunud uurijat, kelle must nahkmantel ja kohutavalt ärajoodud nägu annavad alust suurepäraseks Halloweeni-kostüümiks. "Hävitaja" läheb esimesest minutist peale käima, rullides lahti müstilise mõrvaloo, mille tagant paljastub Kidmani minevik salapolitseinikuga julmade pangaröövlite ridades. Mitmete labaste, kuid siiski mõjuvate pööretega lugu on jutustatud üllataval moel. Me näeme peategelase minevikku 16 aasta tagant ja tema tänapäeva, kuid vahepealne aeg jääb teadmata. Miks ta on sellisesse kohta jõudnud? Kellega on päriselt tegemist? Pole aimugi, kuid lugu on piisavalt avar ja reljeefne, et iga vaataja saab need seosed ise luua.
Režissöör Karyn Kusama on karjääri jooksul teinud mitmeid ebaõnnestunud katsetusi nagu tühine "Aeon Flux" või lihtsalt nilbe straight-to-DVD tasemel "Jennifer's Body", ent viimased linalood näitavad, et tegelikult on tal väga täpne arusaam žanrifilmide mudelitest. Nii värske "Destroyer" kui kõhe thriller "The Invitation" seisavad laiemas žanrikinos üsna autonoomselt, olles tugeva autorikäega meelelahutuslikud plahvatused, mis jäävad pikaks ajaks kummitama. Loodetavasti tuleb tänu Kusamale selline tume ja lõbus krimiandmine uuesti moodi.
Hetkel ei ole avaldatud, kas "Hävitaja" üldse Eesti kinolevisse jõuab, kuid publikut oleks filmile kindlasti.
"Rändlinnud" ("Birds of Passage")
Režissöörid: Christina Gallego, Ciro Guerra
Narkokartellide argipäeva on viimastel aastatel kino- ja teleekraanidel läbi ja lõhki uuritud, olgu see siis "Narcos" - millele lisandus just uus kõrvalseriaal "Narcos: Mexico" - või siis tänaseks juba filmisarjaks kasvanud "Sicario". Nii nende näidete kui ka paljude teiste kartellifilmide puhul on põhiliselt fookuses ässad, kes topivad taskutesse miljoneid dollareid narkoraha, elavad hiigelvillades ja tegelevad kõiksugu tumedate tegudega. Seejuures jäävad varjule kohalikud, kes aineid kasvatavad, korjavad ja ässadele edasi müüvad - seal n-ö põhjakihis toimuvad tegelikult samasugused teod, lihtsalt kontekst ja eluolu on täiesti erinevad.
"Rändlinnud" viibki vaataja 1970. aastate Kolumbia narkokaubanduse keskmesse, võttes fookusesse ühe väikese Wayuu küla, kus jälgitakse väga täpselt esivanemate seatud reegleid ja traditsioone. Esimesed mõnikümmend minutit on sündmustik väga hõre ja tänuväärselt laisk, sest pilguheit sellesse tundmatusse maailma on niivõrd võõrapärane, et nõuab sisseelamiseks pisut aega. Vähehaaval haarab kohalike inimeste kogukonnatunnetus ja kindel elukord täielikult kaasa, sest Christina Gallego ja Ciro Guerra jutustavad lugu läbi miljoni väikese detaili. See annab filmile antropoloogilise tõsiseltvõetavuse, mis on isegi ajastutruudes linalugudes küllalt harv nähtus.
Rahumeelselt alanud lugu ehitab kiiresti pineva õhustiku, mida tekitavad üha kasvavad narkodiilid ja kaks peategelast, kes meenutavad tõsiste kriminaalide asemel pigem suvalisi kaake. Valede otsuste ja halbade kokkusattumiste tagajärjel läheb käima halastamatu kättemaks, mis ületab oma julmusega kõik ootused ja teeb silmad ette ka suurtele möllukassahittidele. Eriti eepilise käigu annab filmile ka see, et lugu kulgeb läbi mitmekümne aasta, mida Hollywoodi loojutustuse traditsioonis eriti ei kohta.
Tihe ja suurejooneline eepos, mis paneb maagilise realismi tigeda narkodraama konteksti, mõjudes korraga nii hariva sissevaatena tundmatusse maailma kui ka intrigeeriva meelelahutusliku plahvatusena.
Tuleva aasta veebruaris saab "Rändlindusid" näha ka Eesti kinodes.
### Response:
Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: viimased teravamad elamused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Siseminister osaleb kohtumisel ja toetab seda pakti," ütles peaminister Saulius Skvernelis ajakirjanikele.
Raamistik on kavas ametlikult heaks kiita 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis peetaval kohtumisel.
ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel.
Lepe sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust.
USA, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Šveits, Austria ja veel mõned riigid ei toeta ränderaamistikku.
Leedu kavatseb Marrakechis koos veel mitme Euroopa Liidu riigiga esitada kirjaliku selgituse, mille kohaselt jätab endale suveräänsuse oma rändepoliitika üle ja otsustusõiguse, mis ulatuses ÜRO ränderaamistikus osaletakse.
Leedu parlament võttis teisipäeval vastu resolutsiooni, milles rõhutatakse, et ÜRO ränderaamistik ei ole õiguslikult siduv dokument. | Leedu valitsus andis rohelise tule ÜRO ränderaamistikule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Siseminister osaleb kohtumisel ja toetab seda pakti," ütles peaminister Saulius Skvernelis ajakirjanikele.
Raamistik on kavas ametlikult heaks kiita 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis peetaval kohtumisel.
ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel.
Lepe sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust.
USA, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Šveits, Austria ja veel mõned riigid ei toeta ränderaamistikku.
Leedu kavatseb Marrakechis koos veel mitme Euroopa Liidu riigiga esitada kirjaliku selgituse, mille kohaselt jätab endale suveräänsuse oma rändepoliitika üle ja otsustusõiguse, mis ulatuses ÜRO ränderaamistikus osaletakse.
Leedu parlament võttis teisipäeval vastu resolutsiooni, milles rõhutatakse, et ÜRO ränderaamistik ei ole õiguslikult siduv dokument.
### Response:
Leedu valitsus andis rohelise tule ÜRO ränderaamistikule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järjekordne Issanda aasta hakkab lõppema. Kindlasti on selles olnud palju, mida enesega ühes võtta ka järgnevasse aastasse. On asju, mida võime meenutada rõõmuga südames, on ka selliseid, mis jäävad kripeldama või muudavad meele mõruks. Tihti arvame, et oleme ise teinud kõik selleks, et rõõmsaid hetki ja ilusat oleks rohkem – ainult teised on need, kes on suutnud mõne kauni asja ära rikkuda. Teinekord on aga peeglisse vaatamisest kasu, et näha ennast selliselt, nagu näevad kõrvalseisjad. Aastalõpp on selline tagasi ja peeglisse vaatamise aeg.
Jõulustseen pagulastega
Advendiaja juurde kuulub jõulustseeni kujutamine kirikutes, linnaväljakutel, postkaartidel ja poeakendel. Keegi on kunagi teravmeelselt tõdenud, et kui kõrvaldada jõulustseenist kõik juudid, araablased ja põgenikud, jääksid pildile ainult loomad. See tähelepanek juhatab meid otse eelmise nädala kõige palavama teema juurde. See oli ÜRO rändedokument.
Samal esmaspäeval, kui riigikogu seda küsimust Toompeal keevaliselt arutas, pidas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku parlament ehk kirikukogu Tallinnas oma istungjärku. Avajumalateenistuse jutluses sõnastasin kirikujuhina kiriku seisukoha selles küsimuses nõnda: "Meie ülesanne kirikuna ja ristiinimestena on näha poliitika ning kõikide paktide ja lepingute taga inimest – ligimest, kes vajab abi. Ligimese tasandile asudes peame abivajajas ära tundma Kristuse enda. See ei tähenda üht poolt valides massiimmigratsiooni toetamist ega teist poolt valides abivajajate selekteerimist nende usu või rahvuse alusel. Me peame olema Kristuse poolel."
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on oma tollase eksiilkiriku kaudu 1947. aastal asutatud Luterliku Maailmaliidu asutajaliige. Täna kuulub sellesse maailma luterlasi ühendavasse osaduskonda 148 luteri kirikut 99 riigist enam kui 75,5 miljoni liikmega. Luterlik Maailmaliit asutati pärast II maailmasõda eesmärgiga aidata lahendada ootamatult Euroopas tekkinud põgenikekriisi, mis puudutas ka umbes 70 000 eesti põgenikku. 1947. aastal oli üks kuuest põgenikust maailmas luterlane. Nõnda on põgenike küsimus luterlastele tänini väga hingelähedane.
Kuigi sellest Kodu-Eestis vähe räägitakse, oli just Luterlik Maailmaliit see organisatsioon, kes aitas pärast sõda Euroopa põgenikelaagritest maailma turvalistesse riikidesse – sealhulgas Kanadasse, Ameerikasse, Austraaliasse – ümber paigutada kümneid tuhandeid eesti pagulasi ning leida neil esmane töö ja kodu. Luterlik Maailmaliit on tänaseni ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (ingl UNHCR) üks suurimatest partneritest, aidates iga-aastaselt teenida erineval viisil 2,3 miljonit inimest põgenikelaagrites Lõuna-Sudaanis, Burundis, Põhja-Iraagis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kamerunis, Süürias ja Jeruusalemmas.
See kontekst on oluline, et näidata, milline on see pere, kuhu kuulub Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Eile anti Brüsselis Euroopa Parlamendi esimesele asepresidendile Mairead McGuinnessile üle Euroopa kirikute rändekomisjoni ja Euroopa Kirikute Konverentsi koostöös valminud jõulupöördumine, milles kutsutakse Euroopa riike ja rahvaid, poliitilisi juhte ja kirikuid üles mitte muutuma teiste kannatuste suhtes ükskõikseks, vaid selle asemel pidama kalliks abi vajavate inimeste väärikust ning mõistma, et külalislahkus võõraste suhtes on osa meie kristlikust ja euroopalikust pärandist.
Selle pöördumise on omalt poolt heaks kiitnud üle 30 Euroopa kirikute ja oikumeeniliste kogude juhid, teiste seas ka Eesti Apostlik-õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus ja mina Luterliku Maailmaliidu asepresidendi ja EELK peapiiskopina. Meie vahetu panus on kogu selles suures ja üllas töös nagu tilk ookeanis, kuid see ei vähenda meie jaoks oluliseks peetavate väärtuste kaalu.
Kirik hoolib
Kirik hoolib ega ole seadnud kordagi kahtluse alla abivajaja aitamist rahvuse, usu või muude eristuvate tunnuste tõttu. Püüame aidata nende oskuste ja ressurssidega, mis meile on jõukohased.
Selle tunnistuseks on meie mitmete koguduste regulaarne töö intellektipuudega inimestega, tänavalastega, kodutute ja töötutega. Paljud meie kogudused peavad supikööke ja jagavad igapäevaselt rõiva- ja toiduabi vähekindlustatud peredele. Lisaks ainelisele toe pakkumisele tegeletakse kiriku perekeskustes paarinõustamisega ja lähisuhtevägivalla küsimustega. Nimetamata ei saa jätta diakooniahaiglas ja vanadekodudes tehtavat tööd eakatega, ka dementsetega. Mitmes koguduses tegeletakse laste päevahoiu või lasteaia pidamisega. Tegutsevad luterlikud üldhariduskoolid ja Eesti vanima erakõrgkoolina usuteaduse instituut, kus lisaks vaimulikele valmistatakse ette hingehoidjaid meditsiini- ja hoolekandeasutustele.
Kõige selle kõrval toimub koguduste juures tavapärane laste- ja noortetöö, millesse on kaasatud üle 4000 lapse ja noore. Laulupeo juubeliaasta eel on hea meelde tuletada, et EELK kogudustes tegutseb 170 laulukoori, milles laulab üle 2300 laulja. EELK koguduste igapäevategevusse on regulaarselt kaasatud üle 5000 vabatahtliku. Sellega paralleelselt toimub kiriku põhitöö – jumalateenistuste, ametitalituste ja kontsertide pidamine, millel kokku osaleb aastas üle 700 000 inimese.
Kirik kuulutab Jumala sõna ja teeb lakkamata armastuse ja hoolekandetööd. Kahjuks ei ulatu see tegevus reeglina peavoolumeedia pealkirjadeni, sest selles töös puudub intriig. Armastuses ei ole kunagi intriigi. Armastus on oma olemuselt ennastandev, mitte ennastkehtestav.
Iga inimhing on tähtis, ka selleks, et rahvas püsiks
Kui räägime rändest, ei saa minna mööda Eestist lahkujate küsimusest. Eesti rahvastiku prognoos aastani 2060 näitab üha süvenevat kurba tendentsi rahvastiku vähenemise suunas.
Kuigi juba praeguseks on iseseisvuse taastamise järgsest Eestist vabatahtlikult lahkunud rohkem inimesi kui II maailmasõja keeristes sõja ja vägivalla eest põgenedes, väheneb Euroopa Liidu statistikaagentuuri Eurostat andmetel Eesti elanikkond eesoleva 40 aastaga veel ligi 200 000 inimese võrra. Vähenemine on tingitud väikesest sündivusest, aga ka väljarändest. Sellises olukorras tuleb rakendada kiiresti ja kõik abinõud iga inimelu, olgu väikese või suure, väärtustamiseks.
Keeruliseks ning palju pingeid ja vastasseise, samuti möödarääkimisi on tekitanud selles kontekstis küsimus, millal algab inimelu ja sellega kaasnevad inimõigused ning kus on vanemate, riigi või meditsiini otsustusõiguse piir veel sündimata lapse elu üle otsustamisel. Mõeldes erinevatel põhjustel sündimata jäetud laste küll suure, aga õnneks siiski kahaneva arvu peale, olen tänulik, et Eesti riigis lubatakse juba 22 nädala vanuse enneaegselt sündiva lapse elule aitamiseks rakendada aktiivselt kogu meditsiiniline abi. Eestis sünnib enneaegsena 5,5 protsenti, Euroopas umbes 10 protsenti lastest. Väga väikeseid enneaegseid, kelle sünnikaal on alla 1 500 g ja kes on sündinud enne 32. rasedusnädalat, moodustavad Eestis umbes 1 protsendi kõikidest sündidest.
Tegelikult polegi need protsendid tähtsad. Kui kasvõi üks neist eriti väikestest lastest sirgub täiskasvanuks, oleme astunud suure sammu elu väärtustamise teel. Iga inimhing on tähtis!
Inimestest hoolides ja nende elu ja tervist väärtustades peame märkama ja reageerima ka igale lähisuhtevägivalla juhtumile enese ümber. Seda eriti laste ja naiste vastu suunatud vägivalla puhul. Sellega haakub esmaabikoolitajate ennastunustav selgitus- ja koolitustöö elude hoidmise ja väärtustamise nimel. Igal aastal võiks jääda ellu 1000 inimest, kui kõrvalolijad oskaksid ja julgeksid osutada elementaarset esmaabi oma ligimesele.
Märkamine ja vastutuse võtmine sõbra, tuttava või ka päris võõra eest aitaks vähendada alko- ja narkojoobes eluohtlikku seisundisse sattunud laste, noorte ja täiskasvanute hulka. Sama puudutab sügavas depressioonis viibijate ja enesetapule kalduvate, sageli just meesterahvaste elu tähelepanemist ja märkamist.
Nende küsimustega tegelevad hingehoidjad, keda kirik oma kõrgkoolis koolitab, nagu ka kaplanid kaitseväes, kaitseliidus, politsei- ja piirivalveametis ning vanglateenistuses. Kui suudaksime koostöös riigiga ühtse kaplanisüsteemi luua ka meditsiini- ja hoolekandeasutuste tarvis, oleks paljud inimesed vähemalt keerulistel eluhetkedel õnnelikumad.
Isiklik panus rahvastiku juurdekasvule
Mure rahvastiku vähenemise pärast pani mind mõtlema, kuidas kirik või ka mina isiklikult kirikupeana saaksin anda omale jõukohase panuse selle probleemi lahendamisse. Saan teha seda, milleks ma olen kutsutud ja seatud. Arvan, et täna on siin paslik koht anda lubadus, et olen valmis alates 2020. aastast viie aasta kestel isiklikult ristima kõik lapsed, kes sünnivad perre kolmanda ja sealt iga järgmise lapsena. Miks mitte korraldada siis juba terve pere, vajadusel ka vanemate ja vanemate laste ristimine.
Kuidas see täpselt kõik võiks toimuda – seda jõuan veel läbi mõelda ja kaasvaimulikke kaasates korraldada. Kui see lubadus võiks julgustada kasvõi ühe pere juurdekasvule, oleksin siiralt õnnelik ja Jumalale tänulik.
Pühakodade renessanss Tallinnas
Mööduv aasta on olnud märkimisväärne arvestades mitmete pühakodade saatust. Tallinna toomkirik, mille ehitamise algus jääb umbes 800 aasta taha, on saanud lõpuks siin tegutseva koguduse omandisse, kui Tallinna linn otsustas kiriku kogudusele mööduva aasta kevadel üle anda. Tallinna linnale kuulub tänu ka Mustamäel ehitamisel oleva kiriku toetamise eest, toomkiriku kõrval asuva Piiskopi aia rajamise eest, nagu ka paljude teiste Tallinna pühakodade läbimõeldud toetamise eest. Olukorras, kus riiklik Pühakodade programm elab oma viimast aastat, on pealinnas taas elustumas "Kirikute renessansi" programm.
30 aastaga ligi poolsada uut ja taastatud pühakoda Eestis
Aastakümnete kestel on riigi ja omavalituste toel saanud korda või taastatud kümneid ja kümneid Eestimaa kirikuid. Ajal, mil mujal Euroopas pigem räägitakse kirikute sulgemisest, isegi müügist, on Eestis viimase kolmekümne aasta kestel toimunud vaikne, kuid järjepidev kirikute renessanss. Eneselegi üllatuseks jõudsin 30 viimase aasta kestel Eestis taastatud ja taas kasutusele võetud või uuena rajatud pühakodasid ja sakraalhooneid kokku lugedes peaaegu poolesajani.
Lõppeval aastal said taaspühitsetud näiteks Naissaare ja Kaitseväe kalmistu kabelid ja päris uusrajatisena pühitseti hiljuti Tallinna uue vangla kabel. Vaikida ei saa pärast koguduse pankrotti uuesti kasutuskõlblikuks muudetud ja multifunktsionaalselt kasutusele võetud Narva Aleksandri kirikust. Ehitustööd on kohe algamas Saku kiriku ehitamiseks ning ehitusprojekti koostamine on töös Saue ja Jõgeva kirikute jaoks.
Mõne aasta pärast saame kõneleda juba 50 uuest või uuesti kasutusele võetud luterlikust pühakojast Eestis. Kui lisame siia teiste konfessioonide pühakojad, samuti umbes 50, siis tundub paljulevitatud legend Eestist kui kirikukauge rahvaga maast üsna ebausutav.
Kui palju pingeid ja möödarääkimisi kaasa toonud Niguliste kiriku kompenseerimise küsimus peaks veel sel aastal jõudma positiivse lahenduseni, nagu lootus on, saab Nigulistest esimene taastatud ja kasutamiskõlbulik ajalooline luteri kiriku hoone, mille kohta võib öelda, et selle saatus oli saada müüdud ja ka seda mitte kiriku omal initsiatiivil.
Kõikide pea poolesaja kiriku ja muu pühitsetud ruumi taastamine on toimunud kiriku, riigi ja omavalituste ühisel jõul. EELK oma arvutused viimase 5 aasta kohta kinnitavad, et oleme ajaloolistesse pühakodadesse kiriku, koguduste, välismaa sõpruskoguduste, eraannetajate ja koguduste liikmete toel investeerinud 10 miljonit eurot.
Eetiline jõukus?
Kõik kirikute ehitamised-taastamised on toimunud hoolimata koguduste väga piiratud võimalustest. Viimaste aastate majanduskasv on õnneks loonud uusi võimalusi mitme pühakoja restaureerimiseks või rajamiseks. Samas, kas majandus peabki lõputult kasvama? Kas see on vajalik ja eetiline?
Lugedes uudiseid, et maailma kaheksal miljardäril on kokku sama palju vara kui poolel inimkonnal, siis küsin, kus on piir? Minu hinnangul peaksime kõik enese jaoks määrama oma vajaduse piiri. Ülejäänu kuulub ühiskonda panustamiseks, näiteks heategevusena. Heaks näiteks on EELK Toetusfond, mis asutati mitme Eesti tunnustatud ettevõtja poolt eesmärgiga anda võimalus head teha.
Tarbimiseetika
Paljud inimesed ei seo oma isiklikku tarbimist eetikaga, eriti keskkonnasäästlike eluviisidega. Väidetavalt pidavat kogu maailma lihatööstus tootma kordades enam kasvuhoonegaase kui kogu transport kokku. Kui jätkame liha söömist sama isukalt, ei ole Pariisi kliimaleppega seatud siht alandada maailma temperatuuri 1,5 C° lihtsalt võimalik.
Peaksime teadlikult minema üle egokeskselt mõtlemiselt ökokesksele mõtlemisele, et elada eetiliselt ja säästa keskkonda ka tulevate põlvkondade jaoks. Üks minu hea sõber soovitas tuua jõuluks metsast koju inetu ja rääbakas kuusepuu, et säästa neid puid, mis on ilusad ja võiksid suureks kasvades olla elujõulisemad. Suured muutused algavad väikestest, kuid teadlikest otsustest.
Kiriku sotsiaalne vastutus
Mööduval aastal õnnestus eestimaalastel teist korda lähiajaloos tervitada oma kodumaa pinnal Rooma paavsti. See oli kindlasti üks aasta tähtsündmustest, mille mõju vältab veel kaua.
Mulle meenub oikumeenilisel noortekohtumisel paavst Franciscuse poolt öeldu: "Kristlik elu on me elu ja me tulevik ja me lootus! See ei ole mingi muuseum." Mulle jäi see meelde, sest kogen sageli ise, kuidas kirikut ja kristlust tahetakse suruda minevikku, lükata ajalukku, lukustada muuseumisse. Kirikul ja usul on aga elav ja aktiivne olevik ning lootusrikas tulevik.
Nädala eest kinnitas EELK kirikukogu luteri kiriku lähikümnendi strateegia, mille visiooni peatükis on muuhulgas kirjutatud: "Vabal rahvakirikul on sotsiaalne vastutus. Jumala armastus julgustab vaatama armastuse silmadega meid ümbritseva loodu ja kõigi kaasinimeste poole ning aitab iseäranis märgata, lohutada ja toetada neid, kes on väetid, haiged, hädasolijad ja tõrjutud. Kirik peab aitama teha nende hääle avalikult kuuldavaks. Ühiskondliku õigluse, rahu ja loodu hoidmise eest väljaastumine on osa sellest, mida tähendab olla kirik ja kristlane."
Viimaste nädalate sündmused Eestis ja mujal maailmas kinnitavad, et liidrid võivad ehitada, kuid ka lõhkuda. Sõnum võib olla hea, kuid kui seda öelda südametult, on sel vastupidine mõju. Üle piiri minna on alati lihtne, piiri pidada aga väga keeruline.
Piirideta maailmas pole vabadust, vaid valitseb hirm. Hirm ei ole hea nõuandja ei oleviku ega tuleviku tarvis. Vajame hirmu asemel rahu, mis ei tähenda lihtsalt vastuolude puudumist, vaid on miski, mis on tajutavalt kohal- ja juuresolev. Kui saavutame rahu, oskame ehitada sildu, mis ulatuvad üle piiride, tarade ja kuristike.
Selliseks sillaks on armastus, mis sai ilmsiks jõuluööl Petlemmas sündinud lapses. Jumal sai inimeseks. Jeesus Kristus sai sillaks taeva ja maa, igaviku ja ajaliku vahel. Tema armastus on avanud meile tee sellele sillale ning me saame sinna kaasa võtta ka kõiki teisi, keda me kristliku ligimesearmastusega puudutame.
Tänan kõiki, kes minu kutsele vastasid ja tänasel advendimõtisklusel ja vastuvõtul osalevad. Soovin teile kaunist advendiaja algust, rahu südamesse ja hinge ning rohket Jumala õnnistust! •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Urmas Viilma: üle piiri minna on lihtne, piiri pidada aga väga keeruline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järjekordne Issanda aasta hakkab lõppema. Kindlasti on selles olnud palju, mida enesega ühes võtta ka järgnevasse aastasse. On asju, mida võime meenutada rõõmuga südames, on ka selliseid, mis jäävad kripeldama või muudavad meele mõruks. Tihti arvame, et oleme ise teinud kõik selleks, et rõõmsaid hetki ja ilusat oleks rohkem – ainult teised on need, kes on suutnud mõne kauni asja ära rikkuda. Teinekord on aga peeglisse vaatamisest kasu, et näha ennast selliselt, nagu näevad kõrvalseisjad. Aastalõpp on selline tagasi ja peeglisse vaatamise aeg.
Jõulustseen pagulastega
Advendiaja juurde kuulub jõulustseeni kujutamine kirikutes, linnaväljakutel, postkaartidel ja poeakendel. Keegi on kunagi teravmeelselt tõdenud, et kui kõrvaldada jõulustseenist kõik juudid, araablased ja põgenikud, jääksid pildile ainult loomad. See tähelepanek juhatab meid otse eelmise nädala kõige palavama teema juurde. See oli ÜRO rändedokument.
Samal esmaspäeval, kui riigikogu seda küsimust Toompeal keevaliselt arutas, pidas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku parlament ehk kirikukogu Tallinnas oma istungjärku. Avajumalateenistuse jutluses sõnastasin kirikujuhina kiriku seisukoha selles küsimuses nõnda: "Meie ülesanne kirikuna ja ristiinimestena on näha poliitika ning kõikide paktide ja lepingute taga inimest – ligimest, kes vajab abi. Ligimese tasandile asudes peame abivajajas ära tundma Kristuse enda. See ei tähenda üht poolt valides massiimmigratsiooni toetamist ega teist poolt valides abivajajate selekteerimist nende usu või rahvuse alusel. Me peame olema Kristuse poolel."
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on oma tollase eksiilkiriku kaudu 1947. aastal asutatud Luterliku Maailmaliidu asutajaliige. Täna kuulub sellesse maailma luterlasi ühendavasse osaduskonda 148 luteri kirikut 99 riigist enam kui 75,5 miljoni liikmega. Luterlik Maailmaliit asutati pärast II maailmasõda eesmärgiga aidata lahendada ootamatult Euroopas tekkinud põgenikekriisi, mis puudutas ka umbes 70 000 eesti põgenikku. 1947. aastal oli üks kuuest põgenikust maailmas luterlane. Nõnda on põgenike küsimus luterlastele tänini väga hingelähedane.
Kuigi sellest Kodu-Eestis vähe räägitakse, oli just Luterlik Maailmaliit see organisatsioon, kes aitas pärast sõda Euroopa põgenikelaagritest maailma turvalistesse riikidesse – sealhulgas Kanadasse, Ameerikasse, Austraaliasse – ümber paigutada kümneid tuhandeid eesti pagulasi ning leida neil esmane töö ja kodu. Luterlik Maailmaliit on tänaseni ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (ingl UNHCR) üks suurimatest partneritest, aidates iga-aastaselt teenida erineval viisil 2,3 miljonit inimest põgenikelaagrites Lõuna-Sudaanis, Burundis, Põhja-Iraagis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kamerunis, Süürias ja Jeruusalemmas.
See kontekst on oluline, et näidata, milline on see pere, kuhu kuulub Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Eile anti Brüsselis Euroopa Parlamendi esimesele asepresidendile Mairead McGuinnessile üle Euroopa kirikute rändekomisjoni ja Euroopa Kirikute Konverentsi koostöös valminud jõulupöördumine, milles kutsutakse Euroopa riike ja rahvaid, poliitilisi juhte ja kirikuid üles mitte muutuma teiste kannatuste suhtes ükskõikseks, vaid selle asemel pidama kalliks abi vajavate inimeste väärikust ning mõistma, et külalislahkus võõraste suhtes on osa meie kristlikust ja euroopalikust pärandist.
Selle pöördumise on omalt poolt heaks kiitnud üle 30 Euroopa kirikute ja oikumeeniliste kogude juhid, teiste seas ka Eesti Apostlik-õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus ja mina Luterliku Maailmaliidu asepresidendi ja EELK peapiiskopina. Meie vahetu panus on kogu selles suures ja üllas töös nagu tilk ookeanis, kuid see ei vähenda meie jaoks oluliseks peetavate väärtuste kaalu.
Kirik hoolib
Kirik hoolib ega ole seadnud kordagi kahtluse alla abivajaja aitamist rahvuse, usu või muude eristuvate tunnuste tõttu. Püüame aidata nende oskuste ja ressurssidega, mis meile on jõukohased.
Selle tunnistuseks on meie mitmete koguduste regulaarne töö intellektipuudega inimestega, tänavalastega, kodutute ja töötutega. Paljud meie kogudused peavad supikööke ja jagavad igapäevaselt rõiva- ja toiduabi vähekindlustatud peredele. Lisaks ainelisele toe pakkumisele tegeletakse kiriku perekeskustes paarinõustamisega ja lähisuhtevägivalla küsimustega. Nimetamata ei saa jätta diakooniahaiglas ja vanadekodudes tehtavat tööd eakatega, ka dementsetega. Mitmes koguduses tegeletakse laste päevahoiu või lasteaia pidamisega. Tegutsevad luterlikud üldhariduskoolid ja Eesti vanima erakõrgkoolina usuteaduse instituut, kus lisaks vaimulikele valmistatakse ette hingehoidjaid meditsiini- ja hoolekandeasutustele.
Kõige selle kõrval toimub koguduste juures tavapärane laste- ja noortetöö, millesse on kaasatud üle 4000 lapse ja noore. Laulupeo juubeliaasta eel on hea meelde tuletada, et EELK kogudustes tegutseb 170 laulukoori, milles laulab üle 2300 laulja. EELK koguduste igapäevategevusse on regulaarselt kaasatud üle 5000 vabatahtliku. Sellega paralleelselt toimub kiriku põhitöö – jumalateenistuste, ametitalituste ja kontsertide pidamine, millel kokku osaleb aastas üle 700 000 inimese.
Kirik kuulutab Jumala sõna ja teeb lakkamata armastuse ja hoolekandetööd. Kahjuks ei ulatu see tegevus reeglina peavoolumeedia pealkirjadeni, sest selles töös puudub intriig. Armastuses ei ole kunagi intriigi. Armastus on oma olemuselt ennastandev, mitte ennastkehtestav.
Iga inimhing on tähtis, ka selleks, et rahvas püsiks
Kui räägime rändest, ei saa minna mööda Eestist lahkujate küsimusest. Eesti rahvastiku prognoos aastani 2060 näitab üha süvenevat kurba tendentsi rahvastiku vähenemise suunas.
Kuigi juba praeguseks on iseseisvuse taastamise järgsest Eestist vabatahtlikult lahkunud rohkem inimesi kui II maailmasõja keeristes sõja ja vägivalla eest põgenedes, väheneb Euroopa Liidu statistikaagentuuri Eurostat andmetel Eesti elanikkond eesoleva 40 aastaga veel ligi 200 000 inimese võrra. Vähenemine on tingitud väikesest sündivusest, aga ka väljarändest. Sellises olukorras tuleb rakendada kiiresti ja kõik abinõud iga inimelu, olgu väikese või suure, väärtustamiseks.
Keeruliseks ning palju pingeid ja vastasseise, samuti möödarääkimisi on tekitanud selles kontekstis küsimus, millal algab inimelu ja sellega kaasnevad inimõigused ning kus on vanemate, riigi või meditsiini otsustusõiguse piir veel sündimata lapse elu üle otsustamisel. Mõeldes erinevatel põhjustel sündimata jäetud laste küll suure, aga õnneks siiski kahaneva arvu peale, olen tänulik, et Eesti riigis lubatakse juba 22 nädala vanuse enneaegselt sündiva lapse elule aitamiseks rakendada aktiivselt kogu meditsiiniline abi. Eestis sünnib enneaegsena 5,5 protsenti, Euroopas umbes 10 protsenti lastest. Väga väikeseid enneaegseid, kelle sünnikaal on alla 1 500 g ja kes on sündinud enne 32. rasedusnädalat, moodustavad Eestis umbes 1 protsendi kõikidest sündidest.
Tegelikult polegi need protsendid tähtsad. Kui kasvõi üks neist eriti väikestest lastest sirgub täiskasvanuks, oleme astunud suure sammu elu väärtustamise teel. Iga inimhing on tähtis!
Inimestest hoolides ja nende elu ja tervist väärtustades peame märkama ja reageerima ka igale lähisuhtevägivalla juhtumile enese ümber. Seda eriti laste ja naiste vastu suunatud vägivalla puhul. Sellega haakub esmaabikoolitajate ennastunustav selgitus- ja koolitustöö elude hoidmise ja väärtustamise nimel. Igal aastal võiks jääda ellu 1000 inimest, kui kõrvalolijad oskaksid ja julgeksid osutada elementaarset esmaabi oma ligimesele.
Märkamine ja vastutuse võtmine sõbra, tuttava või ka päris võõra eest aitaks vähendada alko- ja narkojoobes eluohtlikku seisundisse sattunud laste, noorte ja täiskasvanute hulka. Sama puudutab sügavas depressioonis viibijate ja enesetapule kalduvate, sageli just meesterahvaste elu tähelepanemist ja märkamist.
Nende küsimustega tegelevad hingehoidjad, keda kirik oma kõrgkoolis koolitab, nagu ka kaplanid kaitseväes, kaitseliidus, politsei- ja piirivalveametis ning vanglateenistuses. Kui suudaksime koostöös riigiga ühtse kaplanisüsteemi luua ka meditsiini- ja hoolekandeasutuste tarvis, oleks paljud inimesed vähemalt keerulistel eluhetkedel õnnelikumad.
Isiklik panus rahvastiku juurdekasvule
Mure rahvastiku vähenemise pärast pani mind mõtlema, kuidas kirik või ka mina isiklikult kirikupeana saaksin anda omale jõukohase panuse selle probleemi lahendamisse. Saan teha seda, milleks ma olen kutsutud ja seatud. Arvan, et täna on siin paslik koht anda lubadus, et olen valmis alates 2020. aastast viie aasta kestel isiklikult ristima kõik lapsed, kes sünnivad perre kolmanda ja sealt iga järgmise lapsena. Miks mitte korraldada siis juba terve pere, vajadusel ka vanemate ja vanemate laste ristimine.
Kuidas see täpselt kõik võiks toimuda – seda jõuan veel läbi mõelda ja kaasvaimulikke kaasates korraldada. Kui see lubadus võiks julgustada kasvõi ühe pere juurdekasvule, oleksin siiralt õnnelik ja Jumalale tänulik.
Pühakodade renessanss Tallinnas
Mööduv aasta on olnud märkimisväärne arvestades mitmete pühakodade saatust. Tallinna toomkirik, mille ehitamise algus jääb umbes 800 aasta taha, on saanud lõpuks siin tegutseva koguduse omandisse, kui Tallinna linn otsustas kiriku kogudusele mööduva aasta kevadel üle anda. Tallinna linnale kuulub tänu ka Mustamäel ehitamisel oleva kiriku toetamise eest, toomkiriku kõrval asuva Piiskopi aia rajamise eest, nagu ka paljude teiste Tallinna pühakodade läbimõeldud toetamise eest. Olukorras, kus riiklik Pühakodade programm elab oma viimast aastat, on pealinnas taas elustumas "Kirikute renessansi" programm.
30 aastaga ligi poolsada uut ja taastatud pühakoda Eestis
Aastakümnete kestel on riigi ja omavalituste toel saanud korda või taastatud kümneid ja kümneid Eestimaa kirikuid. Ajal, mil mujal Euroopas pigem räägitakse kirikute sulgemisest, isegi müügist, on Eestis viimase kolmekümne aasta kestel toimunud vaikne, kuid järjepidev kirikute renessanss. Eneselegi üllatuseks jõudsin 30 viimase aasta kestel Eestis taastatud ja taas kasutusele võetud või uuena rajatud pühakodasid ja sakraalhooneid kokku lugedes peaaegu poolesajani.
Lõppeval aastal said taaspühitsetud näiteks Naissaare ja Kaitseväe kalmistu kabelid ja päris uusrajatisena pühitseti hiljuti Tallinna uue vangla kabel. Vaikida ei saa pärast koguduse pankrotti uuesti kasutuskõlblikuks muudetud ja multifunktsionaalselt kasutusele võetud Narva Aleksandri kirikust. Ehitustööd on kohe algamas Saku kiriku ehitamiseks ning ehitusprojekti koostamine on töös Saue ja Jõgeva kirikute jaoks.
Mõne aasta pärast saame kõneleda juba 50 uuest või uuesti kasutusele võetud luterlikust pühakojast Eestis. Kui lisame siia teiste konfessioonide pühakojad, samuti umbes 50, siis tundub paljulevitatud legend Eestist kui kirikukauge rahvaga maast üsna ebausutav.
Kui palju pingeid ja möödarääkimisi kaasa toonud Niguliste kiriku kompenseerimise küsimus peaks veel sel aastal jõudma positiivse lahenduseni, nagu lootus on, saab Nigulistest esimene taastatud ja kasutamiskõlbulik ajalooline luteri kiriku hoone, mille kohta võib öelda, et selle saatus oli saada müüdud ja ka seda mitte kiriku omal initsiatiivil.
Kõikide pea poolesaja kiriku ja muu pühitsetud ruumi taastamine on toimunud kiriku, riigi ja omavalituste ühisel jõul. EELK oma arvutused viimase 5 aasta kohta kinnitavad, et oleme ajaloolistesse pühakodadesse kiriku, koguduste, välismaa sõpruskoguduste, eraannetajate ja koguduste liikmete toel investeerinud 10 miljonit eurot.
Eetiline jõukus?
Kõik kirikute ehitamised-taastamised on toimunud hoolimata koguduste väga piiratud võimalustest. Viimaste aastate majanduskasv on õnneks loonud uusi võimalusi mitme pühakoja restaureerimiseks või rajamiseks. Samas, kas majandus peabki lõputult kasvama? Kas see on vajalik ja eetiline?
Lugedes uudiseid, et maailma kaheksal miljardäril on kokku sama palju vara kui poolel inimkonnal, siis küsin, kus on piir? Minu hinnangul peaksime kõik enese jaoks määrama oma vajaduse piiri. Ülejäänu kuulub ühiskonda panustamiseks, näiteks heategevusena. Heaks näiteks on EELK Toetusfond, mis asutati mitme Eesti tunnustatud ettevõtja poolt eesmärgiga anda võimalus head teha.
Tarbimiseetika
Paljud inimesed ei seo oma isiklikku tarbimist eetikaga, eriti keskkonnasäästlike eluviisidega. Väidetavalt pidavat kogu maailma lihatööstus tootma kordades enam kasvuhoonegaase kui kogu transport kokku. Kui jätkame liha söömist sama isukalt, ei ole Pariisi kliimaleppega seatud siht alandada maailma temperatuuri 1,5 C° lihtsalt võimalik.
Peaksime teadlikult minema üle egokeskselt mõtlemiselt ökokesksele mõtlemisele, et elada eetiliselt ja säästa keskkonda ka tulevate põlvkondade jaoks. Üks minu hea sõber soovitas tuua jõuluks metsast koju inetu ja rääbakas kuusepuu, et säästa neid puid, mis on ilusad ja võiksid suureks kasvades olla elujõulisemad. Suured muutused algavad väikestest, kuid teadlikest otsustest.
Kiriku sotsiaalne vastutus
Mööduval aastal õnnestus eestimaalastel teist korda lähiajaloos tervitada oma kodumaa pinnal Rooma paavsti. See oli kindlasti üks aasta tähtsündmustest, mille mõju vältab veel kaua.
Mulle meenub oikumeenilisel noortekohtumisel paavst Franciscuse poolt öeldu: "Kristlik elu on me elu ja me tulevik ja me lootus! See ei ole mingi muuseum." Mulle jäi see meelde, sest kogen sageli ise, kuidas kirikut ja kristlust tahetakse suruda minevikku, lükata ajalukku, lukustada muuseumisse. Kirikul ja usul on aga elav ja aktiivne olevik ning lootusrikas tulevik.
Nädala eest kinnitas EELK kirikukogu luteri kiriku lähikümnendi strateegia, mille visiooni peatükis on muuhulgas kirjutatud: "Vabal rahvakirikul on sotsiaalne vastutus. Jumala armastus julgustab vaatama armastuse silmadega meid ümbritseva loodu ja kõigi kaasinimeste poole ning aitab iseäranis märgata, lohutada ja toetada neid, kes on väetid, haiged, hädasolijad ja tõrjutud. Kirik peab aitama teha nende hääle avalikult kuuldavaks. Ühiskondliku õigluse, rahu ja loodu hoidmise eest väljaastumine on osa sellest, mida tähendab olla kirik ja kristlane."
Viimaste nädalate sündmused Eestis ja mujal maailmas kinnitavad, et liidrid võivad ehitada, kuid ka lõhkuda. Sõnum võib olla hea, kuid kui seda öelda südametult, on sel vastupidine mõju. Üle piiri minna on alati lihtne, piiri pidada aga väga keeruline.
Piirideta maailmas pole vabadust, vaid valitseb hirm. Hirm ei ole hea nõuandja ei oleviku ega tuleviku tarvis. Vajame hirmu asemel rahu, mis ei tähenda lihtsalt vastuolude puudumist, vaid on miski, mis on tajutavalt kohal- ja juuresolev. Kui saavutame rahu, oskame ehitada sildu, mis ulatuvad üle piiride, tarade ja kuristike.
Selliseks sillaks on armastus, mis sai ilmsiks jõuluööl Petlemmas sündinud lapses. Jumal sai inimeseks. Jeesus Kristus sai sillaks taeva ja maa, igaviku ja ajaliku vahel. Tema armastus on avanud meile tee sellele sillale ning me saame sinna kaasa võtta ka kõiki teisi, keda me kristliku ligimesearmastusega puudutame.
Tänan kõiki, kes minu kutsele vastasid ja tänasel advendimõtisklusel ja vastuvõtul osalevad. Soovin teile kaunist advendiaja algust, rahu südamesse ja hinge ning rohket Jumala õnnistust! •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Urmas Viilma: üle piiri minna on lihtne, piiri pidada aga väga keeruline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis toimunud avamängu 0:3 kaotanud pärnakad pidid edasipääsu püüdmiseks võitma 3:0 või 3:1 ja seejärel olema paremad ka kuldses geimis, tugevad vastased olid oma koduväljakul Eesti klubist aga siiski üle. Esimese geimi võitis Monza 25:21, teise 25:22 ning tagas sellega edasipääsu. Kolmanda geimi võitsid võõrustajad 25:19.
Pärnu resultatiivseim oli Chizoba Neves Atu, kelle arvele jäi 14 punkti. Üleplatsimeheks oli Monzale 15 silma toonud Oleg Plotnõtski.
"Mängijatel on luba riskida ja luba mängida ilusat võrkpalli, suuri pingeid meil pole. Püüame seda mängu nautida, sest selliseid vastaseid saab harva kogeda," rääkis euromängu eel Pärnu peatreener Avo Keel.
Teisipäeval langes edasisest konkurentsist Saaremaa VK, kes jäi 0:3 alla Prantsusmaa tippklubile Poitiers. | Pärnu ei suutnud eurosarjas Itaalia klubi üllatada ja langes konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis toimunud avamängu 0:3 kaotanud pärnakad pidid edasipääsu püüdmiseks võitma 3:0 või 3:1 ja seejärel olema paremad ka kuldses geimis, tugevad vastased olid oma koduväljakul Eesti klubist aga siiski üle. Esimese geimi võitis Monza 25:21, teise 25:22 ning tagas sellega edasipääsu. Kolmanda geimi võitsid võõrustajad 25:19.
Pärnu resultatiivseim oli Chizoba Neves Atu, kelle arvele jäi 14 punkti. Üleplatsimeheks oli Monzale 15 silma toonud Oleg Plotnõtski.
"Mängijatel on luba riskida ja luba mängida ilusat võrkpalli, suuri pingeid meil pole. Püüame seda mängu nautida, sest selliseid vastaseid saab harva kogeda," rääkis euromängu eel Pärnu peatreener Avo Keel.
Teisipäeval langes edasisest konkurentsist Saaremaa VK, kes jäi 0:3 alla Prantsusmaa tippklubile Poitiers.
### Response:
Pärnu ei suutnud eurosarjas Itaalia klubi üllatada ja langes konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmanda veerandaja lõppedes oli Daugavpils 52:49 ette pääsenud, kirjutab Korvpall24. Viimase neljandiku keskpaigas viis Kadri Uiga võõrustajad juhtima ning seisult 58:58 tehti 8:2 spurt.
Tartu parim oli Anna Gret Asi 18 punkti, kuue lauapalli ja nelja korvisööduga. Eleriin Vaino lisas 15 silma ja üheksa lauapalli, Maria Metsaorg sai kirja 11 punkti. Vastaste resultatiivseimana tõi Kristine Egle 14 punkti.
Turniiritabelis asub Tartu Ülikool/Kalev (4-6) kümne tiimi seas kaheksandal kohal. Daugavpilsi Ülikool (6-4) hoiab neljandat kohta. | Asi ja Vaino tõid TÜ/Kalevile ühisliigas magusa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmanda veerandaja lõppedes oli Daugavpils 52:49 ette pääsenud, kirjutab Korvpall24. Viimase neljandiku keskpaigas viis Kadri Uiga võõrustajad juhtima ning seisult 58:58 tehti 8:2 spurt.
Tartu parim oli Anna Gret Asi 18 punkti, kuue lauapalli ja nelja korvisööduga. Eleriin Vaino lisas 15 silma ja üheksa lauapalli, Maria Metsaorg sai kirja 11 punkti. Vastaste resultatiivseimana tõi Kristine Egle 14 punkti.
Turniiritabelis asub Tartu Ülikool/Kalev (4-6) kümne tiimi seas kaheksandal kohal. Daugavpilsi Ülikool (6-4) hoiab neljandat kohta.
### Response:
Asi ja Vaino tõid TÜ/Kalevile ühisliigas magusa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Alati saab paremini, aga arvestades, et ma pole pikalt renni sõitnud [viimati septembri alguses - toim.], tundsin end isegi päris hästi. Tegelikult tuli mulle selline tulemus üllatusena," ütles Kelly Sildaru Postimehele.
Sildaru sai avalaskumisel kohtunikelt 93 punkti ja parandas teises voorus tulemust veel 0,25 silma võrra. Kvalifikatsiooni võitis 93,75 punkti kogunud PyeongChangi olümpiavõitjast kanadalanna Cassie Sharp.
Kvalifikatsioonivõistluse võitja Sharpe'i kohta ütles Kelly Sildaru isa ja treener Tõnis Sildaru, et kanadalanna on justkui teiselt planeedilt. "Ta on teisest klassist ja konkurentidest jupp maad ees."
"Talle on raske vastu saada, vähemalt praegu," kinnitas Kelly Sildaru. | Sildaru kvalifikatsiooni võitjast: talle on raske vastu saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Alati saab paremini, aga arvestades, et ma pole pikalt renni sõitnud [viimati septembri alguses - toim.], tundsin end isegi päris hästi. Tegelikult tuli mulle selline tulemus üllatusena," ütles Kelly Sildaru Postimehele.
Sildaru sai avalaskumisel kohtunikelt 93 punkti ja parandas teises voorus tulemust veel 0,25 silma võrra. Kvalifikatsiooni võitis 93,75 punkti kogunud PyeongChangi olümpiavõitjast kanadalanna Cassie Sharp.
Kvalifikatsioonivõistluse võitja Sharpe'i kohta ütles Kelly Sildaru isa ja treener Tõnis Sildaru, et kanadalanna on justkui teiselt planeedilt. "Ta on teisest klassist ja konkurentidest jupp maad ees."
"Talle on raske vastu saada, vähemalt praegu," kinnitas Kelly Sildaru.
### Response:
Sildaru kvalifikatsiooni võitjast: talle on raske vastu saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal waleslase Mark Hughesi teenetest loobunud Southampton asub liigatabelis üheksa punktiga 18. kohal. Käesoleval hooajal on võetud vaid üks võit, kui septembri esimesel päeval alistati Crystal Palace 2:0.
Klubi uueks peatreeneriks saanud Ralph Hasenhüttl juhendas kahel eelmisel aastal Saksamaa kõrgliigaklubi Leipzigit, 2017. aasta kevadel saavutati Bundesligas teine koht. | Southampton palkas peatreeneriks endise Leipzigi juhendaja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal waleslase Mark Hughesi teenetest loobunud Southampton asub liigatabelis üheksa punktiga 18. kohal. Käesoleval hooajal on võetud vaid üks võit, kui septembri esimesel päeval alistati Crystal Palace 2:0.
Klubi uueks peatreeneriks saanud Ralph Hasenhüttl juhendas kahel eelmisel aastal Saksamaa kõrgliigaklubi Leipzigit, 2017. aasta kevadel saavutati Bundesligas teine koht.
### Response:
Southampton palkas peatreeneriks endise Leipzigi juhendaja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise esimeses geimis loovutas võõrsil mänginud TalTech/Tradehouse eelmisel aastal finaali jõudnud Tallinna Ülikoolile vaid 15 punkti, kirjutab volley.ee. Ka teises geimis võõrustajad suuremat vastupanu osutada ei suutnud, kogudes sarnaselt avageimile 15 punkti. Kodupubliku rõõmuks mäng kolme geimiga ei lõppenud, kui Tallinna Ülikool suutis kolmanda geimi 25:20 võiduga kaotusseisu minimaalseks vähendada. Enamaks koduvõistkond võimeline ei olnud, leppides neljandas geimis 16:25 ja mängu kokkuvõttes seega 1:3 (-15, -15, 20, -16) kaotusega.
Korduskohtumise peavad naiskonnad 13. detsembril kell 19 TalTechi Spordihoones. Tallinna Ülikooli 3:0 või 3:1 võit viib vastasseisu kuldsesse geimi, ülejäänud tulemused esikohamatšile omakorda TalTech/Tradehouse'i. Teises poolfinaalpaari esimeses mängus võttis tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbank Gerardo`s Toys/Neemeco üle 3:0 võidu. Kahemängulise seeria teine vaatus algab Tallinna 32. Keskkoolis 13. detsembril kell 20.30. | Ülikoolinaiskonnad astusid karikasarjas ühe jalaga poolfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise esimeses geimis loovutas võõrsil mänginud TalTech/Tradehouse eelmisel aastal finaali jõudnud Tallinna Ülikoolile vaid 15 punkti, kirjutab volley.ee. Ka teises geimis võõrustajad suuremat vastupanu osutada ei suutnud, kogudes sarnaselt avageimile 15 punkti. Kodupubliku rõõmuks mäng kolme geimiga ei lõppenud, kui Tallinna Ülikool suutis kolmanda geimi 25:20 võiduga kaotusseisu minimaalseks vähendada. Enamaks koduvõistkond võimeline ei olnud, leppides neljandas geimis 16:25 ja mängu kokkuvõttes seega 1:3 (-15, -15, 20, -16) kaotusega.
Korduskohtumise peavad naiskonnad 13. detsembril kell 19 TalTechi Spordihoones. Tallinna Ülikooli 3:0 või 3:1 võit viib vastasseisu kuldsesse geimi, ülejäänud tulemused esikohamatšile omakorda TalTech/Tradehouse'i. Teises poolfinaalpaari esimeses mängus võttis tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbank Gerardo`s Toys/Neemeco üle 3:0 võidu. Kahemängulise seeria teine vaatus algab Tallinna 32. Keskkoolis 13. detsembril kell 20.30.
### Response:
Ülikoolinaiskonnad astusid karikasarjas ühe jalaga poolfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vehklemisliidu president Margus Hansoni sõnul oli 2018. aasta järjekordne tähelepanuväärne ja saavutusrohke aasta pikas ja kestvas eduloos. "Tänavused Euroopa meistrivõistlused kujunesid meie jaoks tõeliseks medalisajuks. Epeenaiste kolmikvõit Katrina Lehise, Kristina Kuuse ja Julia Beljajeva esituses, epeenaiskonna pronksmedal ning Nikolai Novosjolovi individuaalne hõbe pakkusid tõeliselt kaasahaaravaid ja kauneid esitusi ning näitasid ilmekalt, et Eesti on maailma absoluutsesse paremikku kuuluv vehklemisriik," märkis vehklemisliidu president.
Parimateks sportlasteks kuulutati valitsev Euroopa meister Katrina Lehis ja Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali võitnud Nikolai Novosjolov. Novosjolov sai veel teisegi tunnustuse, olles ka parim noorte treener. Parimaks treeneriks valiti Helen Nelis-Naukas. Kolmandat aastat järjest on parim noor Karoliine Loit. Noormeestest kuulutati parimaks Ruslan Eskov.
"Vehklemine on võidetud medalite arvult täna Eesti kõige edukam spordiala. Suurvõistluste finaalis näha kahte eestlast on aastatepikkuse pühendunud ja raske töö tulemus, mis teeb silmad ette ka teistele spordi suurriikidele. Mul on väga hea meel, et meil on treenereid, kes on pühendunud sellele, et spordialal oleks järelkasv ja viinud vehklemisele tänasele tasemele," viitas Hanson Helen Nelis-Naukase pikaajalisele edukale tegevusele vehklemistreenerina. | Aasta parimad vehklejad on Katrina Lehis ja Nikolai Novosjolov | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vehklemisliidu president Margus Hansoni sõnul oli 2018. aasta järjekordne tähelepanuväärne ja saavutusrohke aasta pikas ja kestvas eduloos. "Tänavused Euroopa meistrivõistlused kujunesid meie jaoks tõeliseks medalisajuks. Epeenaiste kolmikvõit Katrina Lehise, Kristina Kuuse ja Julia Beljajeva esituses, epeenaiskonna pronksmedal ning Nikolai Novosjolovi individuaalne hõbe pakkusid tõeliselt kaasahaaravaid ja kauneid esitusi ning näitasid ilmekalt, et Eesti on maailma absoluutsesse paremikku kuuluv vehklemisriik," märkis vehklemisliidu president.
Parimateks sportlasteks kuulutati valitsev Euroopa meister Katrina Lehis ja Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali võitnud Nikolai Novosjolov. Novosjolov sai veel teisegi tunnustuse, olles ka parim noorte treener. Parimaks treeneriks valiti Helen Nelis-Naukas. Kolmandat aastat järjest on parim noor Karoliine Loit. Noormeestest kuulutati parimaks Ruslan Eskov.
"Vehklemine on võidetud medalite arvult täna Eesti kõige edukam spordiala. Suurvõistluste finaalis näha kahte eestlast on aastatepikkuse pühendunud ja raske töö tulemus, mis teeb silmad ette ka teistele spordi suurriikidele. Mul on väga hea meel, et meil on treenereid, kes on pühendunud sellele, et spordialal oleks järelkasv ja viinud vehklemisele tänasele tasemele," viitas Hanson Helen Nelis-Naukase pikaajalisele edukale tegevusele vehklemistreenerina.
### Response:
Aasta parimad vehklejad on Katrina Lehis ja Nikolai Novosjolov |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sildaru sai avakatsel kohtunikelt 93 punkti (95; 94, 93; 91; 92; 93), tema järel teist kohta hoidnud olümpiavõitjast kanadalanna Cassie Sharpe suutis teisel laskumisel eestlanna tulemuse 0,75 punktiga ületada.
Teisel katsel parandas Sildaru oma tulemust 0,25 punktiga ja sai Sharpe'i järel teise koha. Reedene lõppvõistlus algab Eesti aja järgi kell 20.
Kvalifikatsiooni paremusjärjestus:
1. Cassie Sharp 93,75
2. Kelly Sildaru 93,25
3. Brita Sigourney 88,75
4. Rachael Karker 86,00
5. Devin Logan 85,25
6. Annalisa Drew 82,00
7. Kexin Zhang 79,25
8. Maddie Bowman 72,75
Enne võistlust:
Stardinimekirjas on 24 freestyle -suusatajat. Sildaru pääseb rennile kaheksandana.
Mõõtu tuleb võtta teiste seas ka PyeongChangi olümpiavõitja Cassie Sharpe'i (Kanada) ja pronksi Brita Sigourneyga (USA).
Edu korral pääseb Sildaru finaali, mis on peetakse reedel Eesti aja järgi kell 20.00.
Nii mullu kui ka tänavu krooniti Sildaru sellel distsipliinil juunioride maailmameistriks. | Võimas avakatse tagas Sildarule koha MK-etapi finaalis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sildaru sai avakatsel kohtunikelt 93 punkti (95; 94, 93; 91; 92; 93), tema järel teist kohta hoidnud olümpiavõitjast kanadalanna Cassie Sharpe suutis teisel laskumisel eestlanna tulemuse 0,75 punktiga ületada.
Teisel katsel parandas Sildaru oma tulemust 0,25 punktiga ja sai Sharpe'i järel teise koha. Reedene lõppvõistlus algab Eesti aja järgi kell 20.
Kvalifikatsiooni paremusjärjestus:
1. Cassie Sharp 93,75
2. Kelly Sildaru 93,25
3. Brita Sigourney 88,75
4. Rachael Karker 86,00
5. Devin Logan 85,25
6. Annalisa Drew 82,00
7. Kexin Zhang 79,25
8. Maddie Bowman 72,75
Enne võistlust:
Stardinimekirjas on 24 freestyle -suusatajat. Sildaru pääseb rennile kaheksandana.
Mõõtu tuleb võtta teiste seas ka PyeongChangi olümpiavõitja Cassie Sharpe'i (Kanada) ja pronksi Brita Sigourneyga (USA).
Edu korral pääseb Sildaru finaali, mis on peetakse reedel Eesti aja järgi kell 20.00.
Nii mullu kui ka tänavu krooniti Sildaru sellel distsipliinil juunioride maailmameistriks.
### Response:
Võimas avakatse tagas Sildarule koha MK-etapi finaalis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kümnevõistluses on normiks 8200 punkti, meeste odaviskes 83 ja kettaheites 65 meetrit. 400 m tõkkejooksu normatiiviks on 49,30; naiste kaugushüppes peavad sportlased MM-ile pääsemiseks saama kirja tulemuse 6.72. Maratoni normiks on meestel 2:16 ja naistel 2:37.
Qualifying standards approved for IAAF World Athletics Championships Doha 2019 https://t.co/nXArlbFxIR pic.twitter.com/mbiE2fxmDw
— RunnerSpace.com (@RunnerSpace_com) December 5, 2018 | Kümnevõistlejad peavad MM-ile pääsemiseks koguma 8200 punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kümnevõistluses on normiks 8200 punkti, meeste odaviskes 83 ja kettaheites 65 meetrit. 400 m tõkkejooksu normatiiviks on 49,30; naiste kaugushüppes peavad sportlased MM-ile pääsemiseks saama kirja tulemuse 6.72. Maratoni normiks on meestel 2:16 ja naistel 2:37.
Qualifying standards approved for IAAF World Athletics Championships Doha 2019 https://t.co/nXArlbFxIR pic.twitter.com/mbiE2fxmDw
— RunnerSpace.com (@RunnerSpace_com) December 5, 2018
### Response:
Kümnevõistlejad peavad MM-ile pääsemiseks koguma 8200 punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eile õhtul helistati ja tehti pakkumine. Olen Itaalia liigadel ikka silma peal hoidnud, kuid klubi kohta suurt midagi ei oska öelda, aga eks saab näha," sõnas Veideman Korvpall24.ee portaalile antud telefoniusutluses.
"Raplas oli kõik tip-top. Tabeliseisu vaadates oleks võinud muidugi paremini minna. Klubist lahkudes mingid tunded ikka on, aga elu on selline," sõnas Veideman ning lisas, et kuigi välisklubidega oli tal vahepealsel ajal kontakte veelgi, siis konkreetseks läksid jutud üksnes Mantovaga.
Serie A2 liigas on täpselt kaks kolmandikku põhihooajast veel mängimata ning Veidemani sõnul on leping Itaalia tiimiga sõlmitud hooaja lõpuni. | Veideman: kontakte välisklubidega oli veel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eile õhtul helistati ja tehti pakkumine. Olen Itaalia liigadel ikka silma peal hoidnud, kuid klubi kohta suurt midagi ei oska öelda, aga eks saab näha," sõnas Veideman Korvpall24.ee portaalile antud telefoniusutluses.
"Raplas oli kõik tip-top. Tabeliseisu vaadates oleks võinud muidugi paremini minna. Klubist lahkudes mingid tunded ikka on, aga elu on selline," sõnas Veideman ning lisas, et kuigi välisklubidega oli tal vahepealsel ajal kontakte veelgi, siis konkreetseks läksid jutud üksnes Mantovaga.
Serie A2 liigas on täpselt kaks kolmandikku põhihooajast veel mängimata ning Veidemani sõnul on leping Itaalia tiimiga sõlmitud hooaja lõpuni.
### Response:
Veideman: kontakte välisklubidega oli veel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinna Vesi tutvub praegu lähemalt konkurentsiameti poolt esitatud põhjendustega veeteenuse hindade kooskõlastamata jätmisele ja langetab seejärel otsuse vaide või kaebuse esitamise osas, teatas ettevõte börsile.
Kuni konkurentsiamet ei ole uusi veeteenuse hindu kooskõlastanud ega muul viisil kehtestanud, kehtivad senised veeteenuse hinnad.
Tallinna Vesi võib otsuse osas esitada 30 päeva jooksul vaide kas konkurentsiametile või kaebuse Tallinna Halduskohtule.
Ettevõte ootab seejuures jätkuvalt ka otsust käimasolevast rahvusvahelisest vahekohtumenetlusest, kus AS Tallinna Vesi ja United Utilities B.V. on esitanud riigi vastu kahju hüvitamise nõude Eesti ja Hollandi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu alusel. | Konkurentsiamet jättis Tallinna Vee tariifid kooskõlastamata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinna Vesi tutvub praegu lähemalt konkurentsiameti poolt esitatud põhjendustega veeteenuse hindade kooskõlastamata jätmisele ja langetab seejärel otsuse vaide või kaebuse esitamise osas, teatas ettevõte börsile.
Kuni konkurentsiamet ei ole uusi veeteenuse hindu kooskõlastanud ega muul viisil kehtestanud, kehtivad senised veeteenuse hinnad.
Tallinna Vesi võib otsuse osas esitada 30 päeva jooksul vaide kas konkurentsiametile või kaebuse Tallinna Halduskohtule.
Ettevõte ootab seejuures jätkuvalt ka otsust käimasolevast rahvusvahelisest vahekohtumenetlusest, kus AS Tallinna Vesi ja United Utilities B.V. on esitanud riigi vastu kahju hüvitamise nõude Eesti ja Hollandi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu alusel.
### Response:
Konkurentsiamet jättis Tallinna Vee tariifid kooskõlastamata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavust hooaega alustas Mööl Taani esiliigaklubis HB Køge, kus tegi kaasa kümnes mängus. Hooaja teise poole veetis Mööl Tallinna Kalevis, saades 18 mänguga kirja kaks väravat ja kuus väravasöötu. Kokku on Mööl Premium liigas mänginud koguni 246 kohtumist ja löönud 35 väravat.
"Ma olen nüüdseks mänginud välismaal, Eesti tippklubides ning klubides, kes soovivad saada ühel hetkel tippklubideks," rääkis Mööl pressiteate vahendusel. "Kõik need kogemused on olnud vinged ja ma olen kõiki neid eluetappe isemoodi nautinud. Nüüd olen ma lõplikult tagasi ning liitun Paide Linnameeskonnaga, sest mulle meeldib mõte olla osa tiimist, kellel on ambitsiooni hakata konkureerima Eesti tippudega. Tiimis olevad mängijad ning staff pole mulle võõrad ning paljudega ma olen varasemalt koos mänginud. Ma usun, et mind võetakse hästi vastu ja loodan, et leiame kiiresti ühise hingamise ning jõuame seatud eesmärkideni."
2012. aastal Omaani vastu koondisedebüüdi teinud Mööl on Eesti koondist esindanud 9 kohtumises, viimati tänavu jaanuaris maavõistlusmängus Rootsiga.
Mööl on Paide Linnameeskonna kolmandaks hooajaeelseks täienduseks – novembris liitusid meeskonnaga ründaja Alassana Jatta ja väravavaht Mait Toom. | Karl Mööl liitus Paide Linnameeskonnaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavust hooaega alustas Mööl Taani esiliigaklubis HB Køge, kus tegi kaasa kümnes mängus. Hooaja teise poole veetis Mööl Tallinna Kalevis, saades 18 mänguga kirja kaks väravat ja kuus väravasöötu. Kokku on Mööl Premium liigas mänginud koguni 246 kohtumist ja löönud 35 väravat.
"Ma olen nüüdseks mänginud välismaal, Eesti tippklubides ning klubides, kes soovivad saada ühel hetkel tippklubideks," rääkis Mööl pressiteate vahendusel. "Kõik need kogemused on olnud vinged ja ma olen kõiki neid eluetappe isemoodi nautinud. Nüüd olen ma lõplikult tagasi ning liitun Paide Linnameeskonnaga, sest mulle meeldib mõte olla osa tiimist, kellel on ambitsiooni hakata konkureerima Eesti tippudega. Tiimis olevad mängijad ning staff pole mulle võõrad ning paljudega ma olen varasemalt koos mänginud. Ma usun, et mind võetakse hästi vastu ja loodan, et leiame kiiresti ühise hingamise ning jõuame seatud eesmärkideni."
2012. aastal Omaani vastu koondisedebüüdi teinud Mööl on Eesti koondist esindanud 9 kohtumises, viimati tänavu jaanuaris maavõistlusmängus Rootsiga.
Mööl on Paide Linnameeskonna kolmandaks hooajaeelseks täienduseks – novembris liitusid meeskonnaga ründaja Alassana Jatta ja väravavaht Mait Toom.
### Response:
Karl Mööl liitus Paide Linnameeskonnaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas eelneva nädalaga võrreldes 28 protsenti, kuid haigestumuse intensiivsus ei ületa veel hooajale iseloomulikke näitajaid, teatas terviseamet.
Peamisteks haigustekitajateks on paragripiviirused. Enim haigestusid kuni nelja-aastased lapsed. Igas vanuses lapsed moodustasid kõigist viirusnakkustega arstile pöördumistest 53 protsenti.
Registreeritud gripijuhtude arv püsis samas stabiilne, gripiviiruse laialdast levikut ei ole täheldada, arstid registreerivad vaid üksikuid gripijuhtumeid. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal kuus A-gripi viiruse juhtu.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte on registreeritud pea kõikjal. | Viirushaigustesse tõvestumine on nädalaga kasvanud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas eelneva nädalaga võrreldes 28 protsenti, kuid haigestumuse intensiivsus ei ületa veel hooajale iseloomulikke näitajaid, teatas terviseamet.
Peamisteks haigustekitajateks on paragripiviirused. Enim haigestusid kuni nelja-aastased lapsed. Igas vanuses lapsed moodustasid kõigist viirusnakkustega arstile pöördumistest 53 protsenti.
Registreeritud gripijuhtude arv püsis samas stabiilne, gripiviiruse laialdast levikut ei ole täheldada, arstid registreerivad vaid üksikuid gripijuhtumeid. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal kuus A-gripi viiruse juhtu.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte on registreeritud pea kõikjal.
### Response:
Viirushaigustesse tõvestumine on nädalaga kasvanud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nõuandvas dokumendis, mille valitsus oli teisipäevase parlamendihääletuse tõttu sunnitud kolmapäeval avaldama, keskendutakse Põhja-Iirimaale, mis praeguse Brexiti-leppe järgi jääks ülejäänud Ühendkuningriigist erinevale majandusalale.
See tähendaks, et Ühendkuningriik jääks sisuliselt Euroopa Liidu tolliliitu, et tagada kaupade liikumine Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel.
Dokumendis hoiatab õigusnõunik aga, et praeguse teksti järgi võib Ühendkuningriik sellisesse olukorda jääda lõputuks ajaks, kuni ei sõlmita uut lepet.
"Hoolimata protokollis kirjutatust, et see ei ole mõeldud jäädava lahendusena, tähendab rahvusvahelise õiguse seisukohast see seda, et protokoll jääb jõusse kuni seda ei asenda uus lepe," märkis Cox.
"Kuna pole tühistamisõigust, on õiguslik oht, et Ühendkuningriigile võivad saada osaks pikad ja korduvad läbirääkimised," jätkas ta, lisades, et need võivad kesta aastaid.
Valitsusele antud dokumendis kirjutatakse ka, et kaubanduse mõttes jääks Suurbritannia saar Põhja-Iirimaa jaoks kolmandaks riigiks.
Samas märkis Cox ka, et Põhja-Iiri ja Iirimaa piiri lepe ei ole ka Euroopa Liidu jaoks mugav. "Võib arutleda, et see loob ohtliku pretsedendi teistele liikmesriikidele, mis soovivad liidust lahkuda," ütles õigusnõunik.
Ühendkuningriigi valitsus tõrjus nädalaid leiboristide nõudmist õigusnõu täismahus avaldada, kuid teisipäeval sundis parlament valitsust seda siiski tegema. Tegemist oli ka Briti parlamendi ajaloos esimese korraga, kui juriidiliselt oli valitsus eiramas parlamendi tahet (" contempt of parliament"). | Briti valitsuse õigusnõunik hoiatas Brexitiga kaasnevate riskide eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nõuandvas dokumendis, mille valitsus oli teisipäevase parlamendihääletuse tõttu sunnitud kolmapäeval avaldama, keskendutakse Põhja-Iirimaale, mis praeguse Brexiti-leppe järgi jääks ülejäänud Ühendkuningriigist erinevale majandusalale.
See tähendaks, et Ühendkuningriik jääks sisuliselt Euroopa Liidu tolliliitu, et tagada kaupade liikumine Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel.
Dokumendis hoiatab õigusnõunik aga, et praeguse teksti järgi võib Ühendkuningriik sellisesse olukorda jääda lõputuks ajaks, kuni ei sõlmita uut lepet.
"Hoolimata protokollis kirjutatust, et see ei ole mõeldud jäädava lahendusena, tähendab rahvusvahelise õiguse seisukohast see seda, et protokoll jääb jõusse kuni seda ei asenda uus lepe," märkis Cox.
"Kuna pole tühistamisõigust, on õiguslik oht, et Ühendkuningriigile võivad saada osaks pikad ja korduvad läbirääkimised," jätkas ta, lisades, et need võivad kesta aastaid.
Valitsusele antud dokumendis kirjutatakse ka, et kaubanduse mõttes jääks Suurbritannia saar Põhja-Iirimaa jaoks kolmandaks riigiks.
Samas märkis Cox ka, et Põhja-Iiri ja Iirimaa piiri lepe ei ole ka Euroopa Liidu jaoks mugav. "Võib arutleda, et see loob ohtliku pretsedendi teistele liikmesriikidele, mis soovivad liidust lahkuda," ütles õigusnõunik.
Ühendkuningriigi valitsus tõrjus nädalaid leiboristide nõudmist õigusnõu täismahus avaldada, kuid teisipäeval sundis parlament valitsust seda siiski tegema. Tegemist oli ka Briti parlamendi ajaloos esimese korraga, kui juriidiliselt oli valitsus eiramas parlamendi tahet (" contempt of parliament").
### Response:
Briti valitsuse õigusnõunik hoiatas Brexitiga kaasnevate riskide eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2011. ja 2012. aastal räägiti palju ja kiitvalt sotsiaalmeedia "vabastavast" rollist araabia kevade sündmustes ja Venemaa protestilaines. Analüütiku hinnangul on sellest entusiasmist väga vähe järel täna, kui Prantsusmaad räsib "kollaste vestide" protestilaine. "Kuigi Facebook teeb endiselt seda, mida ta oskab kõige paremini: laseb inimestel oma raevu suunata," nentis Beršidski Bloombergi arvamusloos.
Ta juhtis tähelepanu sellele, kuidas 2011. aastal nimetati Facebooki reaalajas toimuvaks demokraatiaks.
"2011. aasta lõpus võtsin ka mina osa Venemaa protestidest, mis järgnesid kallutatud parlamendivalimistele. Facebook mängis nende meeleavalduste organiseerimises keskset rolli. Kuna nähtusel oli selge muster - juhtideta protestivõrgustik USA ettevõtte platvormil, avalikku nördimust tiivustavad meemid, ebamäärased ja kiirelt radikaliseeruvad nõudmised - jõudis president Vladimir Putin selleni, et kahtlustas USA-d sama mudeli rakendamises erinevates maailma piirkondades. Ta oli naiivne nagu olid ka need vaatlejad, kes arvasid, et Facebooki rollil nendes rahvaülestõusudes oli midagi pistmist vabaduse või demokraatiaga," meenutas Beršidski.
Kohe pärast seda, kui araabia kevadest puudutatud riigid liikusid tagasi autokraatia juurde või paiskusid kaosesse, hakkas tekkima mure, et sotsiaalmeedia pole võimeline kaasa aitama demokraatlikule üleminekule. "Kuid Facebook ja teised platvormid polnud kunagi selles tugevad: nende tegevus seisnes selles, et erutada üha rohkem inimesi teemadel, mis nendele inimestele korda läheb. Võimendades sõnumeid ja paisutades arvamusmulle kütsid nad üles pöörase raevu seal, kus enne oli olnud ainult torisemist," märkis kolumnist.
Beršidski sõnul on sama toimumas nüüd Prantsusmaal - riigis, mida on võimatu kirjeldada kui autokraatiat ja kus USA-l pole mingit põhjust revolutsiooni õhutada.
Kõik sai alguse valitsuse otsusest tõsta kütuseaktsiisi - diislikütuse puhul 7,6 senti liitri pealt, bensiini puhul 3,9 senti liitri pealt. "See ei ole mingi pöörane asi. Inimesele, kes täidab iga nädal 50-liitrise paagi diislikütusega, tähendab aktsiisitõus praktikas seda, et tema kulu kasvab iga kuu 15,2 eurot, vähem kui kaks söögikorda McDonald'sis. Kuid pärast seda, kui oktoobri keskel hakkas Facebookis kulutulena levima akordionimängija Jacline Mouraud pahane sõnavõtt valitsuse "autovastase" poliitika teemal, on sündmused arenenud pöörase kiirusega ning sellega on kaasnenud viimase kümne aasta kõige hullemad massirahutused, selgitas analüütik.
Nagu ka varem mainitud protestide puhul, on need sündmused suures osas liidriteta ja neil ei ole vaja arenemiseks Prantsusmaa poliitika ja meedia infrastruktuuri. Küll on aga esile kerkinud hulk eestkõnelejaid, kelle tuntus on saanud alguse Facebookis tehtud otseülekannetest ning kelle nõudmised on sageli kirju segu erinevatest üsnagi ebarealistlikest ideedest. Hoolimata sellest on nad aga üleöö tõusnud üleriigilisteks arvamusliidriteks.
President Emmanuel Macron on nimetanud "kollaste vestide" manifesti pöördumiseks, mis "räägib natuke kõigest ja ükskõik millest". Ning tõepoolest - kui algselt käis jutt kütuseaktsiisist, toiduainete käibemaksust, liiklustrahvide vähendamisest, siis nüüd nõutakse paremaid avalikke teenuseid, parlamendi laiali saatmist ja Macroni tagasiastumist. Nüüd on tegu vihaga, mis laieneb kõikidesse suundadesse, nentis Beršidski.
Stanfordi ülikooli teadur ja Pariisi Sciences Po kunagine ajakirjandusprofessor Frederic Filloux on iseloomustanud olukorda nii: "Facebook kui avaliku pahameele võimendaja ja radikaliseerija on demonstreerinud taas, kui toksiliselt ta demokraatlikule protsessile mõjub."
Beršidski rõhutas, et selles pole midagi demokraatlikku, kui grupp Facebooki administraatoreid on eestkõnelejad, kes otsustavad, mis on rahvaliikumine ja mis mitte. Erinevalt Macronist ja Prantsuse rahvasaadikutest pole neid sotsiaalmeediafirma palgatöötajaid mitte keegi valinud.
"Seda, kas Prantsuse väikesest aktsiisitõusu plaanist tekkinud viha on tegelik või vähemalt osaliselt tekitatud Facebooki kõlakodades, on praegu ilma täpsete teaduslike meetoditeta raske hinnata. Hoolimata sellest on aeg loobuda viimastest illusioonidest, et sotsiaalmeediavõrgustikud suudaksid mängida positiivset rolli demokraatia ja vabaduse edendamisel," leidis kolumnist.
"Vaba ühiskond ei saa Facebooki keelustada või täielikult reguleerida selle viha suurendavat funktsiooni. Kuid ta peaks olema teadlik ohtudest, mida Facebook ja sarnased platvormid demokraatlikele institutsioonidele kujutavad. Iroonia seisneb ka selles, et oht autoritaarsetele režiimidele on väiksem: nad on õppinud nendel platvormidel avaliku arvamusega manipuleerima propaganda, trollimise, tagakiusamise ja tegelikus elus aktivistide hirmutamise abil," jätkas ta.
"Riik nagu Prantsusmaa selliste võtete kasutamist endale lubada ei saa. See tähendab rohkem tööd politseile ja raskemaid otsuseid poliitikutele, kes pole valmis alistuma tänavapoliitika nõudmistele, kuniks sotsiaalmeediast tiivustatud populistid valimisi võitma hakkavad. Selle tulemuse vältimine nõuab inimestelt arusaamist, millega need platvormid päriselt tegelevad, ja seda, et inimesed hakkaksid sealt hulgaliselt lahkuma," sõnas Beršidski lõpetuseks. | Analüütik: Prantsusmaa rahutuste võti on sotsiaalmeedias, mitte aktsiisis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2011. ja 2012. aastal räägiti palju ja kiitvalt sotsiaalmeedia "vabastavast" rollist araabia kevade sündmustes ja Venemaa protestilaines. Analüütiku hinnangul on sellest entusiasmist väga vähe järel täna, kui Prantsusmaad räsib "kollaste vestide" protestilaine. "Kuigi Facebook teeb endiselt seda, mida ta oskab kõige paremini: laseb inimestel oma raevu suunata," nentis Beršidski Bloombergi arvamusloos.
Ta juhtis tähelepanu sellele, kuidas 2011. aastal nimetati Facebooki reaalajas toimuvaks demokraatiaks.
"2011. aasta lõpus võtsin ka mina osa Venemaa protestidest, mis järgnesid kallutatud parlamendivalimistele. Facebook mängis nende meeleavalduste organiseerimises keskset rolli. Kuna nähtusel oli selge muster - juhtideta protestivõrgustik USA ettevõtte platvormil, avalikku nördimust tiivustavad meemid, ebamäärased ja kiirelt radikaliseeruvad nõudmised - jõudis president Vladimir Putin selleni, et kahtlustas USA-d sama mudeli rakendamises erinevates maailma piirkondades. Ta oli naiivne nagu olid ka need vaatlejad, kes arvasid, et Facebooki rollil nendes rahvaülestõusudes oli midagi pistmist vabaduse või demokraatiaga," meenutas Beršidski.
Kohe pärast seda, kui araabia kevadest puudutatud riigid liikusid tagasi autokraatia juurde või paiskusid kaosesse, hakkas tekkima mure, et sotsiaalmeedia pole võimeline kaasa aitama demokraatlikule üleminekule. "Kuid Facebook ja teised platvormid polnud kunagi selles tugevad: nende tegevus seisnes selles, et erutada üha rohkem inimesi teemadel, mis nendele inimestele korda läheb. Võimendades sõnumeid ja paisutades arvamusmulle kütsid nad üles pöörase raevu seal, kus enne oli olnud ainult torisemist," märkis kolumnist.
Beršidski sõnul on sama toimumas nüüd Prantsusmaal - riigis, mida on võimatu kirjeldada kui autokraatiat ja kus USA-l pole mingit põhjust revolutsiooni õhutada.
Kõik sai alguse valitsuse otsusest tõsta kütuseaktsiisi - diislikütuse puhul 7,6 senti liitri pealt, bensiini puhul 3,9 senti liitri pealt. "See ei ole mingi pöörane asi. Inimesele, kes täidab iga nädal 50-liitrise paagi diislikütusega, tähendab aktsiisitõus praktikas seda, et tema kulu kasvab iga kuu 15,2 eurot, vähem kui kaks söögikorda McDonald'sis. Kuid pärast seda, kui oktoobri keskel hakkas Facebookis kulutulena levima akordionimängija Jacline Mouraud pahane sõnavõtt valitsuse "autovastase" poliitika teemal, on sündmused arenenud pöörase kiirusega ning sellega on kaasnenud viimase kümne aasta kõige hullemad massirahutused, selgitas analüütik.
Nagu ka varem mainitud protestide puhul, on need sündmused suures osas liidriteta ja neil ei ole vaja arenemiseks Prantsusmaa poliitika ja meedia infrastruktuuri. Küll on aga esile kerkinud hulk eestkõnelejaid, kelle tuntus on saanud alguse Facebookis tehtud otseülekannetest ning kelle nõudmised on sageli kirju segu erinevatest üsnagi ebarealistlikest ideedest. Hoolimata sellest on nad aga üleöö tõusnud üleriigilisteks arvamusliidriteks.
President Emmanuel Macron on nimetanud "kollaste vestide" manifesti pöördumiseks, mis "räägib natuke kõigest ja ükskõik millest". Ning tõepoolest - kui algselt käis jutt kütuseaktsiisist, toiduainete käibemaksust, liiklustrahvide vähendamisest, siis nüüd nõutakse paremaid avalikke teenuseid, parlamendi laiali saatmist ja Macroni tagasiastumist. Nüüd on tegu vihaga, mis laieneb kõikidesse suundadesse, nentis Beršidski.
Stanfordi ülikooli teadur ja Pariisi Sciences Po kunagine ajakirjandusprofessor Frederic Filloux on iseloomustanud olukorda nii: "Facebook kui avaliku pahameele võimendaja ja radikaliseerija on demonstreerinud taas, kui toksiliselt ta demokraatlikule protsessile mõjub."
Beršidski rõhutas, et selles pole midagi demokraatlikku, kui grupp Facebooki administraatoreid on eestkõnelejad, kes otsustavad, mis on rahvaliikumine ja mis mitte. Erinevalt Macronist ja Prantsuse rahvasaadikutest pole neid sotsiaalmeediafirma palgatöötajaid mitte keegi valinud.
"Seda, kas Prantsuse väikesest aktsiisitõusu plaanist tekkinud viha on tegelik või vähemalt osaliselt tekitatud Facebooki kõlakodades, on praegu ilma täpsete teaduslike meetoditeta raske hinnata. Hoolimata sellest on aeg loobuda viimastest illusioonidest, et sotsiaalmeediavõrgustikud suudaksid mängida positiivset rolli demokraatia ja vabaduse edendamisel," leidis kolumnist.
"Vaba ühiskond ei saa Facebooki keelustada või täielikult reguleerida selle viha suurendavat funktsiooni. Kuid ta peaks olema teadlik ohtudest, mida Facebook ja sarnased platvormid demokraatlikele institutsioonidele kujutavad. Iroonia seisneb ka selles, et oht autoritaarsetele režiimidele on väiksem: nad on õppinud nendel platvormidel avaliku arvamusega manipuleerima propaganda, trollimise, tagakiusamise ja tegelikus elus aktivistide hirmutamise abil," jätkas ta.
"Riik nagu Prantsusmaa selliste võtete kasutamist endale lubada ei saa. See tähendab rohkem tööd politseile ja raskemaid otsuseid poliitikutele, kes pole valmis alistuma tänavapoliitika nõudmistele, kuniks sotsiaalmeediast tiivustatud populistid valimisi võitma hakkavad. Selle tulemuse vältimine nõuab inimestelt arusaamist, millega need platvormid päriselt tegelevad, ja seda, et inimesed hakkaksid sealt hulgaliselt lahkuma," sõnas Beršidski lõpetuseks.
### Response:
Analüütik: Prantsusmaa rahutuste võti on sotsiaalmeedias, mitte aktsiisis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljud erakondade annetused lähevad MTÜ-dele, millega on seotud poliitikud, nende seas ka parlamendiliikmed.
ERR küsis Oviirilt, kas tegu ei ole poliitilise korruptsiooniga, mis peaks pälvima ERJK tähelepanu. Oviir sõnul on see aga laiem küsimus ning komisjoni pädevus on suhteliselt piiratud.
"Seadus on ilusti ära märkinud, et erakond võib tulu saada kindlatest allikatest. /.../ Kas seda võiks käsitleda kuidagi erakonnale tehtud annetusena - mina arvan, et ei ole. Minu esimene emotsioon ütleb, et see ei ole annetus, sest ka annetuse kohta on erakonnaseaduses väga täpselt toodud, mis on annetus ja mis võiks olla keelatud annetus," rääkis ta.
Oviir tõi välja, et keelatud on juriidilise isiku annetus või anonüümne annetus, nagu ka see, kui keegi loobub erakonna vastu suunatud nõuetest.
"Ühtegi sellist alust on keeruline öelda. See, kas seekordne ja eelnenud riigieelarved on täpselt riigieelarvestrateegiat järginud, kas on ka mingeid valdkondlikke arenguplaane järginud, on teine küsimus, aga see pole ERJK teema," tõdes ta.
Komisjoni esimehe sõnul on katuserahade jagamine erakonnaliikmetega seotud MTÜ-dele eetilise kategooria küsimus.
"Riigieelarve on väga avalik dokument ja selle võtab vastu riigikogu häälteenamusega. Ja kui nemad on seda teinud, siis on küsimus 3. märtsil valijate käes, kas nad hindavad sellist tegevust sobivaks või mitte," nentis Oviir.
Ta lisas, et kui kellelgi on reaalset infot korruptsiooni kohta, siis tuleb teha avaldus politseile, kes korruptsiooniga tegeleb. Katuseraha omade liikmete ühingutele jagamine ei lähe aga Oviiri hinnangul ka korruptsiooni alla, kui seal ei ole võimalik selgelt välja tuua, et erakond on sealt midagi tagasi saanud. Tegu on siiski eetika valdkonda kuuluva teemaga, millele annavad hinnangu valijad, sõnas ERJK esimees. | ERKJ peab parteilaste MTÜ-dele katuseraha jagamist eelkõige eetikaküsimuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljud erakondade annetused lähevad MTÜ-dele, millega on seotud poliitikud, nende seas ka parlamendiliikmed.
ERR küsis Oviirilt, kas tegu ei ole poliitilise korruptsiooniga, mis peaks pälvima ERJK tähelepanu. Oviir sõnul on see aga laiem küsimus ning komisjoni pädevus on suhteliselt piiratud.
"Seadus on ilusti ära märkinud, et erakond võib tulu saada kindlatest allikatest. /.../ Kas seda võiks käsitleda kuidagi erakonnale tehtud annetusena - mina arvan, et ei ole. Minu esimene emotsioon ütleb, et see ei ole annetus, sest ka annetuse kohta on erakonnaseaduses väga täpselt toodud, mis on annetus ja mis võiks olla keelatud annetus," rääkis ta.
Oviir tõi välja, et keelatud on juriidilise isiku annetus või anonüümne annetus, nagu ka see, kui keegi loobub erakonna vastu suunatud nõuetest.
"Ühtegi sellist alust on keeruline öelda. See, kas seekordne ja eelnenud riigieelarved on täpselt riigieelarvestrateegiat järginud, kas on ka mingeid valdkondlikke arenguplaane järginud, on teine küsimus, aga see pole ERJK teema," tõdes ta.
Komisjoni esimehe sõnul on katuserahade jagamine erakonnaliikmetega seotud MTÜ-dele eetilise kategooria küsimus.
"Riigieelarve on väga avalik dokument ja selle võtab vastu riigikogu häälteenamusega. Ja kui nemad on seda teinud, siis on küsimus 3. märtsil valijate käes, kas nad hindavad sellist tegevust sobivaks või mitte," nentis Oviir.
Ta lisas, et kui kellelgi on reaalset infot korruptsiooni kohta, siis tuleb teha avaldus politseile, kes korruptsiooniga tegeleb. Katuseraha omade liikmete ühingutele jagamine ei lähe aga Oviiri hinnangul ka korruptsiooni alla, kui seal ei ole võimalik selgelt välja tuua, et erakond on sealt midagi tagasi saanud. Tegu on siiski eetika valdkonda kuuluva teemaga, millele annavad hinnangu valijad, sõnas ERJK esimees.
### Response:
ERKJ peab parteilaste MTÜ-dele katuseraha jagamist eelkõige eetikaküsimuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tõnis Rihvk kirjutas laevakompanii nimel, et Olav Miili ja Richard Tomingase versioon, nagu oleks praamiühenduse opereerimise lõpetamisega jäänud äripartneritel vastastikku mingisuguseid nõudeid.
Olav Miil, Richard Tomingas ja Vjatšeslav Leedo ning finantseerinud pangad kinnitasid Rihvki sõnul kokkuleppe, mille sisu oli: vastastikku pretensioone ei ole.
"Kokkulepete mõte oli üheselt see, et kuivõrd äri lõppes ootamatult, tekkis kõigil osalistel teiste suhtes nõudeid. Osalised leppisidki kokku, et veel rumalam oleks tekitada ohtralt lisakulutusi neid nõudeid keeruliste kohtunõuete kaudu vastastikku välja nõuda," märkis Rihvk.
Rihvk kinnitas, et Saaremaa Laevakompanii maksis kuue aasta jooksul laevade kasutamise eest arvete alusel välja 82,3 miljonit eurot. | Saaremaa Laevakompanii: "Pealtnägija" andis eetriaega valedele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tõnis Rihvk kirjutas laevakompanii nimel, et Olav Miili ja Richard Tomingase versioon, nagu oleks praamiühenduse opereerimise lõpetamisega jäänud äripartneritel vastastikku mingisuguseid nõudeid.
Olav Miil, Richard Tomingas ja Vjatšeslav Leedo ning finantseerinud pangad kinnitasid Rihvki sõnul kokkuleppe, mille sisu oli: vastastikku pretensioone ei ole.
"Kokkulepete mõte oli üheselt see, et kuivõrd äri lõppes ootamatult, tekkis kõigil osalistel teiste suhtes nõudeid. Osalised leppisidki kokku, et veel rumalam oleks tekitada ohtralt lisakulutusi neid nõudeid keeruliste kohtunõuete kaudu vastastikku välja nõuda," märkis Rihvk.
Rihvk kinnitas, et Saaremaa Laevakompanii maksis kuue aasta jooksul laevade kasutamise eest arvete alusel välja 82,3 miljonit eurot.
### Response:
Saaremaa Laevakompanii: "Pealtnägija" andis eetriaega valedele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 33-aastane Noah veetis kaks eelmist hooaega oma sünnilinna New Yorgi klubis, aga sai teisel hooajal väljakule vaid seitsmes kohtumises.
Alates oktoobri keskpaigast vabaagendi staatuses olnud Noah kuulus aastaid Chicago Bullsi ridadesse. Kokku on tal tippliigas kirjas 625 mängu, mille jooksul viskas keskmiselt 8,9 punkti ja võttis 9,3 lauapalli.
Kahel korral (2013, 2014) ka liiga Tähtede mängule valitud Noah nimetati 2014. aastal NBA kõige paremaks kaitsemängijaks. | Memphis Grizzlies täienes kogenud prantslasega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
33-aastane Noah veetis kaks eelmist hooaega oma sünnilinna New Yorgi klubis, aga sai teisel hooajal väljakule vaid seitsmes kohtumises.
Alates oktoobri keskpaigast vabaagendi staatuses olnud Noah kuulus aastaid Chicago Bullsi ridadesse. Kokku on tal tippliigas kirjas 625 mängu, mille jooksul viskas keskmiselt 8,9 punkti ja võttis 9,3 lauapalli.
Kahel korral (2013, 2014) ka liiga Tähtede mängule valitud Noah nimetati 2014. aastal NBA kõige paremaks kaitsemängijaks.
### Response:
Memphis Grizzlies täienes kogenud prantslasega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Peale muhedate loodusmaagiliste Võrumaa juttude leidub teoses lugusid liivlaste elust ja Vabadussõjast, Itaalia-märkmeid, kalastusjutte, meenutusi, saksa-aegseid olukirjeldusi, luulet ja suulist folkloori.
334 lehekülje paksuse raamatu koostas Lauri Sommer, kes kirjutas ka järelsõna. Kujundas Mari Ainso, kaane tegi Marja-Liisa Plats ning kirjastas Kaarnakivi Selts.
Palad on ääretult eriilmelised ning esitlustega kaasnev audio-osa saab sisaldama mitmeid näiteid. Esimesed on humoristlikust poolest:
Följeton-monograafia sellest, kuidas Jaan Vahtra püüdis Vagulast 18-kilose havi (1933):
ja kuuldemäng palast "Kustiandri töö" (1929), mis räägib radikaalse tehnilise innovatsiooni, raadio tulekust külakolkasse.
Raamatu ilmumise puhul viisistas koostaja autori lüürikat.
Esitlused toimuvad 18. detsembril kell 18 Tampere majas Tartus ning 20. detsembril kell 16 Kreutzwaldi muuseumis Võrus. | Ilmusid eesti maagilise realismi rajaja tundmata palad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Peale muhedate loodusmaagiliste Võrumaa juttude leidub teoses lugusid liivlaste elust ja Vabadussõjast, Itaalia-märkmeid, kalastusjutte, meenutusi, saksa-aegseid olukirjeldusi, luulet ja suulist folkloori.
334 lehekülje paksuse raamatu koostas Lauri Sommer, kes kirjutas ka järelsõna. Kujundas Mari Ainso, kaane tegi Marja-Liisa Plats ning kirjastas Kaarnakivi Selts.
Palad on ääretult eriilmelised ning esitlustega kaasnev audio-osa saab sisaldama mitmeid näiteid. Esimesed on humoristlikust poolest:
Följeton-monograafia sellest, kuidas Jaan Vahtra püüdis Vagulast 18-kilose havi (1933):
ja kuuldemäng palast "Kustiandri töö" (1929), mis räägib radikaalse tehnilise innovatsiooni, raadio tulekust külakolkasse.
Raamatu ilmumise puhul viisistas koostaja autori lüürikat.
Esitlused toimuvad 18. detsembril kell 18 Tampere majas Tartus ning 20. detsembril kell 16 Kreutzwaldi muuseumis Võrus.
### Response:
Ilmusid eesti maagilise realismi rajaja tundmata palad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei pidas laupäeval Pariisi kesklinnas puhkenud rahutuste ajal kinni 412 inimest. Korrarikkujad loopisid politseinikke kividega, kaklesid korrakaitsjatega, panid põlema umbes 200 autot ning rüüstasid poode, vahendas AFP.
Kinnipeetute näol on tegu peamiselt meesterahvastega, kelle seas on palju madala sissetulekuga kodanikke maapiirkondadest, kes saabusid pealinna oma viha ja pettumust välja valama. Teine selge grupp kinnipeetute seas on isikud, kes käivad regulaarselt meeleavaldustel probleeme ja kokkupõrkeid tekitamas ehk jutt käib erinevate anarhistlike või vasakäärmuslike rühmituste liikmetest.
Mitmete süüdistatavate puhul rõhutas prokuratuur, et süüdistatavate kahjuks räägib asjaolu, et nad saabusid meeleavaldustele ilmselge sooviga vägivallas kaasa lüüa. Prokuröri hinnangul pole näiteks mõeldav, et teleskoopnuiaga meelt avaldama saabunud isikul oleksid rahumeelsed kavatsused.
Mõne süüdistatava puhul pälvisid tähelepanu ka pikk kuriteoregister või pikaaegsed probleemid alkoholi tarbimisega.
Oli ka erandlikke juhtumeid: näiteks üks kinnipeetu oli 22-aastane ülikoolis ärindus õppiv magistrandist noormees, kes töötab osalise tööajaga riikliku postiteenistuse rahandusosakonnas ning teenib kuus umbes 2500 eurot. Teda süüdistati tänavatele barrikaadide püstitamises, katsetes politseinikke vigastada ning kanepi omamises.
Mitmetel puhkudel aga otsustas kohus inimesed koheselt vabastada, sest politsei poolt esitatud tõendid polnud piisavad. Ühe 50-aastase meditsiinitöötaja olid politseinikud näiteks täiesti juhuslikult suure segaduse käigus kinni pidanud.
Nn kollaste vestide protestilaine sai alguse valitsuse plaanist tõsta uuest aastast kütuseaktsiisi, kuid hiljem sai sellest laiem pahameel president Emmanuel Macroni ja valitsuse poliitika suhtes. Teisipäeval teatas valitsus, et kütuseaktsiisi tõus külmutatakse kuueks kuuks.
Analüütikud on märkinud, et Prantsusmaa puhul, kus vägivalda sisaldavad meeleavaldused ja protestilained on üsnagi sagedased, oli tegu siiski ebatavalise nähtusega, sest kollaste vestide rahutuste eestvedajateks ei olnud ametiühingud ning sotsiaalmeedias võimendatud protestijatel ei olnud kindlaid ja ühiseid eesmärke ega ka selgeid liidreid. | Pariisi rahutustega seoses pidas politsei kinni väga kirju seltskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei pidas laupäeval Pariisi kesklinnas puhkenud rahutuste ajal kinni 412 inimest. Korrarikkujad loopisid politseinikke kividega, kaklesid korrakaitsjatega, panid põlema umbes 200 autot ning rüüstasid poode, vahendas AFP.
Kinnipeetute näol on tegu peamiselt meesterahvastega, kelle seas on palju madala sissetulekuga kodanikke maapiirkondadest, kes saabusid pealinna oma viha ja pettumust välja valama. Teine selge grupp kinnipeetute seas on isikud, kes käivad regulaarselt meeleavaldustel probleeme ja kokkupõrkeid tekitamas ehk jutt käib erinevate anarhistlike või vasakäärmuslike rühmituste liikmetest.
Mitmete süüdistatavate puhul rõhutas prokuratuur, et süüdistatavate kahjuks räägib asjaolu, et nad saabusid meeleavaldustele ilmselge sooviga vägivallas kaasa lüüa. Prokuröri hinnangul pole näiteks mõeldav, et teleskoopnuiaga meelt avaldama saabunud isikul oleksid rahumeelsed kavatsused.
Mõne süüdistatava puhul pälvisid tähelepanu ka pikk kuriteoregister või pikaaegsed probleemid alkoholi tarbimisega.
Oli ka erandlikke juhtumeid: näiteks üks kinnipeetu oli 22-aastane ülikoolis ärindus õppiv magistrandist noormees, kes töötab osalise tööajaga riikliku postiteenistuse rahandusosakonnas ning teenib kuus umbes 2500 eurot. Teda süüdistati tänavatele barrikaadide püstitamises, katsetes politseinikke vigastada ning kanepi omamises.
Mitmetel puhkudel aga otsustas kohus inimesed koheselt vabastada, sest politsei poolt esitatud tõendid polnud piisavad. Ühe 50-aastase meditsiinitöötaja olid politseinikud näiteks täiesti juhuslikult suure segaduse käigus kinni pidanud.
Nn kollaste vestide protestilaine sai alguse valitsuse plaanist tõsta uuest aastast kütuseaktsiisi, kuid hiljem sai sellest laiem pahameel president Emmanuel Macroni ja valitsuse poliitika suhtes. Teisipäeval teatas valitsus, et kütuseaktsiisi tõus külmutatakse kuueks kuuks.
Analüütikud on märkinud, et Prantsusmaa puhul, kus vägivalda sisaldavad meeleavaldused ja protestilained on üsnagi sagedased, oli tegu siiski ebatavalise nähtusega, sest kollaste vestide rahutuste eestvedajateks ei olnud ametiühingud ning sotsiaalmeedias võimendatud protestijatel ei olnud kindlaid ja ühiseid eesmärke ega ka selgeid liidreid.
### Response:
Pariisi rahutustega seoses pidas politsei kinni väga kirju seltskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 2009. aastast Meeke'i abistanud iirlanse Paul Nagle'i mittejätkamine oli kindel juba oktoobris, kui tehti teatavaks Meeke'i ja Toyota leping. "Mul on täita suured kingad, aga olen Krisi ja Toyotaga koos töötamise üle väga põnevil," kommenteeris Marshall.
Esimest korda kümne aasta eest Saksamaal MM-rallil startinud Marshall on varem abistanud näiteks hollandlast Kevin Abbringit ja viimasel paaril hooajal uus-meremaalast Hayden Paddonit. Viimase kõrval on ta kolmel korral pääsenud ka MM-sarja etappide pjedestaalidele.
"Minu aeg temaga [Paddoniga] on olnud kindlasti minu kõige edukam periood sel spordialal. Raske on nii tugevat partnerlust lõpetada ja vaagisin seda otsust kaua. Kuid tekkinud võimalust ei saanud ignoreerida," ütles Marshall.
Marshalli istumine Meeke'i kõrvale tõstab üha enam küsimärke Paddoni kohale, kel järgmiseks hooajaks leping puudub. Võimalik, et uus-meremaalane jätkab siiski osaajaga Hyundai tehasemeeskonnas. | Kris Meeke sai uue kaardilugeja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 2009. aastast Meeke'i abistanud iirlanse Paul Nagle'i mittejätkamine oli kindel juba oktoobris, kui tehti teatavaks Meeke'i ja Toyota leping. "Mul on täita suured kingad, aga olen Krisi ja Toyotaga koos töötamise üle väga põnevil," kommenteeris Marshall.
Esimest korda kümne aasta eest Saksamaal MM-rallil startinud Marshall on varem abistanud näiteks hollandlast Kevin Abbringit ja viimasel paaril hooajal uus-meremaalast Hayden Paddonit. Viimase kõrval on ta kolmel korral pääsenud ka MM-sarja etappide pjedestaalidele.
"Minu aeg temaga [Paddoniga] on olnud kindlasti minu kõige edukam periood sel spordialal. Raske on nii tugevat partnerlust lõpetada ja vaagisin seda otsust kaua. Kuid tekkinud võimalust ei saanud ignoreerida," ütles Marshall.
Marshalli istumine Meeke'i kõrvale tõstab üha enam küsimärke Paddoni kohale, kel järgmiseks hooajaks leping puudub. Võimalik, et uus-meremaalane jätkab siiski osaajaga Hyundai tehasemeeskonnas.
### Response:
Kris Meeke sai uue kaardilugeja |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.