instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seitsme ja poole aasta vanune Pootsman on oluline Euroopa akvaariumide ja loomaaedade assotsiastiooni (EAZA) liigikaitselises paljundusprogrammis, kellele on järglaste saamiseks välja valitud temaga geneetiliselt sobiv emane amuuri tiiger Tanya.
Ettepanek tiiger ohustatud liikide Euroopa programmiga (EEP) Tšehhi loomaaiale laenata tuli amuuri tiigrite ja amuuri leopardide EEP koordinaator Jo Cookilt. Londoni loomaaias töötava koordinaatori sõnul on Tallinna loomaaia amuuri tiigril väga oluline roll liigikaitseprogrammis.
"Tegemist on puhastverd amuuri tiigriga, kelle mõlemad vanemad on pärit loodusest. Nii tema ise kui ka tema järglased on äärmiselt olulised nii tulevaste loomaaedade kui ka looduslike kaitseprogrammide tarvis. Kogemustega ja mitmeid pesakondi üles kasvatanud amuuri tiiger Tanya on Pootsmanile väga hea paariline," rõõmustas Cook loomaaedade omavahelise liigikaitselise koostöö üle. Zlín-Lešná loomaaia amuuri tiigrite loodusliku elupaigaga sarnanev väljapanek peaks koordinaatori hinnangul pakkuma kaslastele järglaste saamiseks soodsat keskkonda.
Rahvusvahelises paljundusprogrammis osalemine on olulisel kohal Tallinna loomaaia liigikaitseliste tegevuste seas. "Amuuri tiigri liigikaitseprogrammi raames Zlini loomaaeda saatmine on positiivne nii ohustatud tiigrite asurkondade säilitamisel kui ka meie tiigri enda heaolu pärast. Pootsmani näol on tegemist väga heade geenidega isendiga. Kui praegu on tiiger meil paariliseta ekspositsiooniloom, siis Zlínis on talle olemas nii sobiv kaaslane kui ka vastavad tingimused järglaste andmiseks," kommenteeris loomaaia direktor Tiit Maran EAZA paljundusprogrammis osalemist.
Paljundusprogrammi lõppedes tuleb tiiger Tallinna loomaaeda tagasi ning siis juba kaasaegsesse Tiigriorgu, mis loob võimaluse tuua talle siia ka emane paariline.
EAZA on üks Euroopa juhtivamaid teaduskeskusi ja keskkonnahariduse võrgustikke, mille liikmelisusega loomaaiad teevad koostööd ohustatud liikide säilimise ja looduslike asurkondade taastamise heaks. Tallinna loomaaial on EAZA asutajaliikmena suured kogemused kaslaste paljundamisel. Siin on aegade jooksul sündinud 23 amuuri tiigri kutsikat.
Tiigrite arvukus on viimase saja aasta jooksul looduses märkimisväärselt vähenenud. Põhjapoolse levikuga amuuri tiigreid arvatakse looduses olevat säilinud veel umbes 400 isendit. Allesolevaid tiigreid ohustavad intensiivse inimtegevuse tagajärjena enim elupaikade kadu ja killustumine, toidubaasi vaesumine, konkurents jahimeestega saakloomade pärast ning salaküttimine ja -kaubandus.
Pühapäeval, 9. detsembril kell 13.30 saab loomaaias näha amuuri tiigri kommenteeritud söötmist. | Loomaaed saadab amuuri tiiger Pootsmani Tšehhi järglasi andma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seitsme ja poole aasta vanune Pootsman on oluline Euroopa akvaariumide ja loomaaedade assotsiastiooni (EAZA) liigikaitselises paljundusprogrammis, kellele on järglaste saamiseks välja valitud temaga geneetiliselt sobiv emane amuuri tiiger Tanya.
Ettepanek tiiger ohustatud liikide Euroopa programmiga (EEP) Tšehhi loomaaiale laenata tuli amuuri tiigrite ja amuuri leopardide EEP koordinaator Jo Cookilt. Londoni loomaaias töötava koordinaatori sõnul on Tallinna loomaaia amuuri tiigril väga oluline roll liigikaitseprogrammis.
"Tegemist on puhastverd amuuri tiigriga, kelle mõlemad vanemad on pärit loodusest. Nii tema ise kui ka tema järglased on äärmiselt olulised nii tulevaste loomaaedade kui ka looduslike kaitseprogrammide tarvis. Kogemustega ja mitmeid pesakondi üles kasvatanud amuuri tiiger Tanya on Pootsmanile väga hea paariline," rõõmustas Cook loomaaedade omavahelise liigikaitselise koostöö üle. Zlín-Lešná loomaaia amuuri tiigrite loodusliku elupaigaga sarnanev väljapanek peaks koordinaatori hinnangul pakkuma kaslastele järglaste saamiseks soodsat keskkonda.
Rahvusvahelises paljundusprogrammis osalemine on olulisel kohal Tallinna loomaaia liigikaitseliste tegevuste seas. "Amuuri tiigri liigikaitseprogrammi raames Zlini loomaaeda saatmine on positiivne nii ohustatud tiigrite asurkondade säilitamisel kui ka meie tiigri enda heaolu pärast. Pootsmani näol on tegemist väga heade geenidega isendiga. Kui praegu on tiiger meil paariliseta ekspositsiooniloom, siis Zlínis on talle olemas nii sobiv kaaslane kui ka vastavad tingimused järglaste andmiseks," kommenteeris loomaaia direktor Tiit Maran EAZA paljundusprogrammis osalemist.
Paljundusprogrammi lõppedes tuleb tiiger Tallinna loomaaeda tagasi ning siis juba kaasaegsesse Tiigriorgu, mis loob võimaluse tuua talle siia ka emane paariline.
EAZA on üks Euroopa juhtivamaid teaduskeskusi ja keskkonnahariduse võrgustikke, mille liikmelisusega loomaaiad teevad koostööd ohustatud liikide säilimise ja looduslike asurkondade taastamise heaks. Tallinna loomaaial on EAZA asutajaliikmena suured kogemused kaslaste paljundamisel. Siin on aegade jooksul sündinud 23 amuuri tiigri kutsikat.
Tiigrite arvukus on viimase saja aasta jooksul looduses märkimisväärselt vähenenud. Põhjapoolse levikuga amuuri tiigreid arvatakse looduses olevat säilinud veel umbes 400 isendit. Allesolevaid tiigreid ohustavad intensiivse inimtegevuse tagajärjena enim elupaikade kadu ja killustumine, toidubaasi vaesumine, konkurents jahimeestega saakloomade pärast ning salaküttimine ja -kaubandus.
Pühapäeval, 9. detsembril kell 13.30 saab loomaaias näha amuuri tiigri kommenteeritud söötmist.
### Response:
Loomaaed saadab amuuri tiiger Pootsmani Tšehhi järglasi andma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajaleht tsiteeris artiklis allikatena inimesi, kes on minister Triaga otseses kontaktis, vahendas Reuters.
Samas märgiti artiklis, et parteitu Tria pole veel lõplikku otsust langetanud ning võib jääda veel ametisse hoolimata sellest, on valitsuskabinetis üha suuremas isolatsioonis.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte ütles teisipäeval, et Euroopa Liidu trahvide vältimiseks mõeldud riigi uus eelarvekava valmib lähitundidel.
Itaalia valitsus tuli septembri lõpus välja järgmise aasta riigieelarvega, millega lastakse eelarve puudujäägil kasvada 2,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelmise valitsuse ajal oli eesmärgiks hoida riigieelarve puudujääk 0,8 protsendi juures.
Olukord, kus uus kahe populismis süüdistatud erakonna valitsus mitte ei tegele Itaalia problemaatilise rahanduspoliitika lahendamisega, vaid laseb riigivõlal hoopis veelgi kasvada, on tekitanud turgudel ärevust ning toonud kaasa Euroopa Komisjoni, teiste EL-i liikmesriikide ning paljude majandusekspertide kriitika.
Minister Tria polnud juba siis eelarve puudujäägi tasemega rahul - tema oleks lasknud sellel kasvada vaid 1,6 protsendini - ning meedia väitel nõustus ta ametis jätkama vaid tänu sellele, et riigi EL-i meelne president Sergio Mattarella isiklikult palus tal suurema kaose vältimiseks siiski ametis jätkata.
Avaliku sektori kulutusi paisutav ja "lahke" riigieelarve on selge väljakutse eurotsooni reeglitele. Eurotsooni reeglite kohaselt ei tohi liikmesriigi riigieelarve puudujääk ületada kolme protsenti ning riigivõlg peab olema väiksem kui 60 protsenti SKP-st. Itaalia puhul on aga probleemiks see, et riigivõlg on praeguseks tõusnud 132 protsendini SKP-st, mis tähendab, et tegu on kõige suurema riigivõlaga liikmesriigiga pärast Kreekat. Itaalia majandus on aga oluliselt suurem kui Kreeka oma ning erinevalt Ateenast, kus on juba aastaid astutud valusaid samme rahandusliku olukorra parandamiseks, paistab hetkel, et Itaalia praegune valitsus liigub selle riigieelarvega hoopis vastupidises suunas.
Ärevust tekitab ka see, et analüütikud eeldasid Itaalia valitsuselt mõnevõrra mõõdukamat puudujäägi kasvu.
Kuigi Itaalia võimupoliitikud, eelkõige asepeaministritest valitsusparteide juhid Matteo Salvini ja Luigi Di Maio, on varem kinnitanud, et Itaalia Brüsseli nõudmistele vastu ei tule ja jääb oma eelarveplaanidele kindlaks, on viimasel ajal üha rohkem märke sellest, et Rooma on olukorra tõsidust mõistmas ja tegemas eelarves teatavaid parandusi.
Näiteks väljaanne Politico kirjutas esmaspäeval, et "Itaalia lehvitab eelarve asjus valget lippu" ehk on valmis plaanitud kulutusi siiski kärpima ja vältima sellega võimalikke sanktsioone Brüsseli poolt. | Leht: Itaalia rahandusminister võib eelarve kinnitamise järel tagasi astuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajaleht tsiteeris artiklis allikatena inimesi, kes on minister Triaga otseses kontaktis, vahendas Reuters.
Samas märgiti artiklis, et parteitu Tria pole veel lõplikku otsust langetanud ning võib jääda veel ametisse hoolimata sellest, on valitsuskabinetis üha suuremas isolatsioonis.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte ütles teisipäeval, et Euroopa Liidu trahvide vältimiseks mõeldud riigi uus eelarvekava valmib lähitundidel.
Itaalia valitsus tuli septembri lõpus välja järgmise aasta riigieelarvega, millega lastakse eelarve puudujäägil kasvada 2,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelmise valitsuse ajal oli eesmärgiks hoida riigieelarve puudujääk 0,8 protsendi juures.
Olukord, kus uus kahe populismis süüdistatud erakonna valitsus mitte ei tegele Itaalia problemaatilise rahanduspoliitika lahendamisega, vaid laseb riigivõlal hoopis veelgi kasvada, on tekitanud turgudel ärevust ning toonud kaasa Euroopa Komisjoni, teiste EL-i liikmesriikide ning paljude majandusekspertide kriitika.
Minister Tria polnud juba siis eelarve puudujäägi tasemega rahul - tema oleks lasknud sellel kasvada vaid 1,6 protsendini - ning meedia väitel nõustus ta ametis jätkama vaid tänu sellele, et riigi EL-i meelne president Sergio Mattarella isiklikult palus tal suurema kaose vältimiseks siiski ametis jätkata.
Avaliku sektori kulutusi paisutav ja "lahke" riigieelarve on selge väljakutse eurotsooni reeglitele. Eurotsooni reeglite kohaselt ei tohi liikmesriigi riigieelarve puudujääk ületada kolme protsenti ning riigivõlg peab olema väiksem kui 60 protsenti SKP-st. Itaalia puhul on aga probleemiks see, et riigivõlg on praeguseks tõusnud 132 protsendini SKP-st, mis tähendab, et tegu on kõige suurema riigivõlaga liikmesriigiga pärast Kreekat. Itaalia majandus on aga oluliselt suurem kui Kreeka oma ning erinevalt Ateenast, kus on juba aastaid astutud valusaid samme rahandusliku olukorra parandamiseks, paistab hetkel, et Itaalia praegune valitsus liigub selle riigieelarvega hoopis vastupidises suunas.
Ärevust tekitab ka see, et analüütikud eeldasid Itaalia valitsuselt mõnevõrra mõõdukamat puudujäägi kasvu.
Kuigi Itaalia võimupoliitikud, eelkõige asepeaministritest valitsusparteide juhid Matteo Salvini ja Luigi Di Maio, on varem kinnitanud, et Itaalia Brüsseli nõudmistele vastu ei tule ja jääb oma eelarveplaanidele kindlaks, on viimasel ajal üha rohkem märke sellest, et Rooma on olukorra tõsidust mõistmas ja tegemas eelarves teatavaid parandusi.
Näiteks väljaanne Politico kirjutas esmaspäeval, et "Itaalia lehvitab eelarve asjus valget lippu" ehk on valmis plaanitud kulutusi siiski kärpima ja vältima sellega võimalikke sanktsioone Brüsseli poolt.
### Response:
Leht: Itaalia rahandusminister võib eelarve kinnitamise järel tagasi astuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 51-aastane Paatelainen nimetati Läti peatreeneriks tänavu mais. Tema esimene kohtumine Balti turniiril Eesti vastu osutus edukaks, aga 1:0 võit jäi ühtlasi ka viimaseks.
Rahvuste liigas tehti D-grupis neli viiki ja kaotati kaks kohtumist ning lepiti Gruusia ja Kasahstani järel ja Andorra ees kolmanda kohaga.
EM-valikturniiril loositi Läti G-gruppi koos Poola, Austria, Iisraeli, Sloveenia ja Makedooniaga. | Lätlased vallandasid üksnes Eestit võitnud soomlasest peatreeneri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
51-aastane Paatelainen nimetati Läti peatreeneriks tänavu mais. Tema esimene kohtumine Balti turniiril Eesti vastu osutus edukaks, aga 1:0 võit jäi ühtlasi ka viimaseks.
Rahvuste liigas tehti D-grupis neli viiki ja kaotati kaks kohtumist ning lepiti Gruusia ja Kasahstani järel ja Andorra ees kolmanda kohaga.
EM-valikturniiril loositi Läti G-gruppi koos Poola, Austria, Iisraeli, Sloveenia ja Makedooniaga.
### Response:
Lätlased vallandasid üksnes Eestit võitnud soomlasest peatreeneri |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väga oluline punkt, mida kindlasti meilt ka oodatakse, on see, et valimiskampaania kajastamise perioodi ajal ehk 1. jaanuarist kuni riigikogu valimiste päevani 3. märtsil ei ole lubatud kandidaatidel tegutseda Tallinna Televisiooni saatejuhtide, kommentaatorite, reporterite ja saadete püsikülalistena," sõnas TTV juhatuse liige Taavi Pukk.
Puki sõnul võtab TTV alates 1. jaanuarist eesmärgi püüda igakülgselt erakondasid ja kandidaate tutvustada, et valijad oleks informeeritud. Selle hulka kuulub ka parteidele võrdse tasuta valimisreklaami aja pakkumine.
"Oleme paika pannud ka kindlad valimisreklaamide mahud. Tallinna Televisioon pakub ka sel korral kõikidele riigikogu valimistel osalevatele nimekirjadele võimaluse edastada eetris teatud hulk tasuta valimisreklaame ehk kokku 300 sekundi ulatuses. Täiendatavate reklaamide edastamiseks on paika pandud vastav hinnakiri," lisas Pukk.
TTV plaanib korraldada ka valimisdebatte, mis hakkavad pihta ilmselt jaanuari keskpaigast. | Tallinna TV ei lase kandidaate saatejuhtideks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väga oluline punkt, mida kindlasti meilt ka oodatakse, on see, et valimiskampaania kajastamise perioodi ajal ehk 1. jaanuarist kuni riigikogu valimiste päevani 3. märtsil ei ole lubatud kandidaatidel tegutseda Tallinna Televisiooni saatejuhtide, kommentaatorite, reporterite ja saadete püsikülalistena," sõnas TTV juhatuse liige Taavi Pukk.
Puki sõnul võtab TTV alates 1. jaanuarist eesmärgi püüda igakülgselt erakondasid ja kandidaate tutvustada, et valijad oleks informeeritud. Selle hulka kuulub ka parteidele võrdse tasuta valimisreklaami aja pakkumine.
"Oleme paika pannud ka kindlad valimisreklaamide mahud. Tallinna Televisioon pakub ka sel korral kõikidele riigikogu valimistel osalevatele nimekirjadele võimaluse edastada eetris teatud hulk tasuta valimisreklaame ehk kokku 300 sekundi ulatuses. Täiendatavate reklaamide edastamiseks on paika pandud vastav hinnakiri," lisas Pukk.
TTV plaanib korraldada ka valimisdebatte, mis hakkavad pihta ilmselt jaanuari keskpaigast.
### Response:
Tallinna TV ei lase kandidaate saatejuhtideks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Red Bulli noorteprogrammiga liitunud Vips sõitis tänavusel hooajal Motoparki võistkonna värvides F3 Euroopa meistrivõistlustel. Uus sari pandi aga kokku just sellest ja GP3 sarjast.
Sel hooajal võitis mullune Saksamaa F4 sarja meister F3 EM-sarjas neli sõitu ja tuli samale kohale ka kokkuvõttes. Uustulnukate seas oli 18-aastane Vips venelase Robert Shwartzmani järel teine.
Praeguseks on teada, et uues sarjas osalevad ka tänavu F3 sarjas Vipsi järel viiendaks tulnud uus-meremaalane Marcus Armstrong ja Jaapani F4 sarja meister Yuki Tsunoda. Kumbki ei ole aga Vipsi tiimikaaslane. | Selgus Jüri Vipsi järgmise hooaja võistlussari | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Red Bulli noorteprogrammiga liitunud Vips sõitis tänavusel hooajal Motoparki võistkonna värvides F3 Euroopa meistrivõistlustel. Uus sari pandi aga kokku just sellest ja GP3 sarjast.
Sel hooajal võitis mullune Saksamaa F4 sarja meister F3 EM-sarjas neli sõitu ja tuli samale kohale ka kokkuvõttes. Uustulnukate seas oli 18-aastane Vips venelase Robert Shwartzmani järel teine.
Praeguseks on teada, et uues sarjas osalevad ka tänavu F3 sarjas Vipsi järel viiendaks tulnud uus-meremaalane Marcus Armstrong ja Jaapani F4 sarja meister Yuki Tsunoda. Kumbki ei ole aga Vipsi tiimikaaslane.
### Response:
Selgus Jüri Vipsi järgmise hooaja võistlussari |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pentagon on esitanud kindralleitnant McKenzie USA keskväejuhatuse järgmiseks ülemaks ning sellega seoses toimus teisipäeval senati relvateenistuste komitees ka tema kuulamine, kus üheks põhiliseks teemaks oli just nimelt olukord Afganistanis, vahendasid Hill ja Guardian.
"Ma olen veendunud, et operatsioonilises mõttes on sõjaline olukord suures osas patiseisus," märkis ta ja hoiatas USA vägede Afganistanist välja tõmbamise eest, sest valitsusväed ei ole praegu veel võimelised riiki kaitsma.
McKenzie juhtis tähelepanu ka sellele, et inimkaotused Afganistani valitsusvägede ridades on olnud väga suured ning selline olukord pole sõjaliselt jätkusuutlik.
President Ashraf Ghani ütles eelmisel kuul, et alates 2015. aastast on võitluses langenud rohkem kui 28 000 valitsusväelast. McKenzie sõnas, et USA peab tegema Afganistani relvajõudude rohkem koostööd ja parandama seda, keda värvatakse, kuidas väljaõpet korraldatakse ning kuidas missioone läbi viiakse.
USA väed on olnud Afganistanis alates 2001. aastast, mil Washington tõrjus võimult islamiäärmusliku rühmituse Taliban. Selle aja jooksul on langenud 2400 USA sõdurit, 12 neist käesoleval aastal. Viimasel ajal on USA vägede ülesandeks olnud eelkõige väljaõpe, õhutoetus ning erioperatsioonid.
Erinevate intensiivsusega sõda või sisekonflikt on aga problemaatilises Afganistanis kestnud sisuliselt alates 1970. aastatest. | USA kindral hoiatas Afganistanist tagasi tõmbumise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pentagon on esitanud kindralleitnant McKenzie USA keskväejuhatuse järgmiseks ülemaks ning sellega seoses toimus teisipäeval senati relvateenistuste komitees ka tema kuulamine, kus üheks põhiliseks teemaks oli just nimelt olukord Afganistanis, vahendasid Hill ja Guardian.
"Ma olen veendunud, et operatsioonilises mõttes on sõjaline olukord suures osas patiseisus," märkis ta ja hoiatas USA vägede Afganistanist välja tõmbamise eest, sest valitsusväed ei ole praegu veel võimelised riiki kaitsma.
McKenzie juhtis tähelepanu ka sellele, et inimkaotused Afganistani valitsusvägede ridades on olnud väga suured ning selline olukord pole sõjaliselt jätkusuutlik.
President Ashraf Ghani ütles eelmisel kuul, et alates 2015. aastast on võitluses langenud rohkem kui 28 000 valitsusväelast. McKenzie sõnas, et USA peab tegema Afganistani relvajõudude rohkem koostööd ja parandama seda, keda värvatakse, kuidas väljaõpet korraldatakse ning kuidas missioone läbi viiakse.
USA väed on olnud Afganistanis alates 2001. aastast, mil Washington tõrjus võimult islamiäärmusliku rühmituse Taliban. Selle aja jooksul on langenud 2400 USA sõdurit, 12 neist käesoleval aastal. Viimasel ajal on USA vägede ülesandeks olnud eelkõige väljaõpe, õhutoetus ning erioperatsioonid.
Erinevate intensiivsusega sõda või sisekonflikt on aga problemaatilises Afganistanis kestnud sisuliselt alates 1970. aastatest.
### Response:
USA kindral hoiatas Afganistanist tagasi tõmbumise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Edgar Savisaare kohtuprotsessis on järgmine samm sel ajal, kui mina veel prokurörina tegev olen. See on 21. detsembril riigikohtust oodatav kohtumäärus, mis peaks meile andma selge viite, kas Savisaarega üldse kohtupidamine kunagi tulevikus jätkub või mitte," ütles Evestus.
Evestus selgitas, et küsimuse all on, kas see menetlus lõpetatakse riigikohtu poolt või jätkub maakohtus.
"Kui see maakohtus jätkub uuel aastal, siis mina prokurörina seal riikliku süüdistaja ülesandeid ei täida ja neid täidab üks mu kolleegidest. Kes see kolleeg nimeliselt on, seda on täna vara öelda. See on üks mu kolleeg süüdistusosakonnast. Minu kõrval on selles protsessis kogu aeg olnud ka kolleeg Põhja ringkonnaprokuratuurist Triinu Olev, kes selles protsessis ka jätkab. Prokuratuur kui institutsioon on kohtusaalis jätkuvalt esindatud ja laud tühjaks ei jää," märkis ta.
Evestuse hinnangul ei nõua uuel süüdistajal enda kurssi viimine 50 toimikuga väga palju lisaaega.
"Ma arvan, et kurssi viimine ei nõua eriti palju lisaaega, sest kohtuistungid ei jätku koheselt. Kui riigikohus teeb mingi otsuse, siis paari kuu pärast määrab maakohus järgmise istungi. Sel ajal on minu asendajal võimalik ka kõik asjaolud endale selgeks teha. Üks oluline nüanss selle juures on, et need 50 köidet materjali, mis süüdistaja on kogunud, on kohtusaalis minu poolt juba esitatud. Ma olen suure töö mitme kuu jooksul ära teinud. Ma olen kõik dokumentaalsed tõendid, sajad tunnistajad ära kuulanud," selgitas Evestus.
Tema hinnangul on uuel prokuröril jäänud kohtusaalis tööd teha paar tundi, misjärel jõutakse kaitsja tõendite ja kohtuvaidluseni. Evestus nentis, et selle protsessi puhul välja toodud mõistliku menetlusaja küsimus on igati asjakohane.
"Kui terve mõistusega seda kõrvalt vaadata, siis selline oht on olemas. Protsess osade süüdistatavate või Edgar Savisaare suhtes on sellisel kahtlasel pinnal. Me ei tea, mis tänasel päeval sellest edasi saab. Ega ka ringkonnakohus, kes tühistas maakohtu lõpetamise määruse, ei saanud sõnaselgelt öelda, et Savisaar on terve ja kõlbulik kohtus osalema, vaid palus pigem teha rida toiminguid selleks, et tuvastada, kas äkki on tegemist pahatahtliku kõrvalehoidumisega," ütles Evestus.
"Kui see protsess Savisaare suhtes kohtus jätkub, saab ta eelkõige jätkuma esimestel hetkedel nende asjaolude üle, mis puudutavad tema kohtusse ilmumist või mitte ilmumist ja tema tegeliku tervisliku seisundi veel täiendavat selgitamist," arvas ta.
Evestus märkis, et tema eemärk selles menetluses olekski edaspidi olnud see, et kui Edgar Savisaare suhtes ei ole lähikuudel võimalik selgust saada ehk kas protsessi on võimalik jätkata või mitte, tuleks nende süüdistatavate ettevõtjate suhtes kriminaalasi ära lahendada ühel või teisel viisil.
"Edgar Savisaare puhul eraldamise teel või lõpetamise teel, mis iganes. Oma ettepaneku 2018. aastal ma maakohtule juba tegin, et võiks eraldada ja ettevõtjatega lõpuni minna, kuid siis otsustati täiendava ekspertiisi kasuks. Minu jaoks on oluline ja prokuratuuri jaoks peaks olema oluline, et need ettevõtjad 2019. aastal jõuaksid otsuseni," ütles Evestus.
Evestuse sõnul on mõistliku menetlusaja möödumise temaatika selles protsessis kõlanud.
"Vandeadvokaat Aivar Pilv on selle välja toonud ja see on väga mõistlik küsimus, sest rahapesu menetlus on tõesti kestnud kaua. Eks kohus, kui Savisaare suhtes see menetlus jätkub, nendes küsimustes peab seisukoha kujundama. Mis puudutab ettevõtjatega seotud altkäemaksu episoode, siis need on saanud alguse aastal 2014 ja neis on mõistlik hakata otsuseni jõudma nüüd või vähemalt järgmise aasta jooksul. Siin ma ei ole nõus, sest see asi ei ole lihtsalt seisnud riiulil ning on mõistlik veel menetluses jätkata," ütles ta.
Evestus lükkas tagasi arvamuse, et tema ametist lahkumine võiks olla seotud konkreetselt Savisaare protsessiga.
"See ei ole seotud Savisaare protsessiga, sest sel hetkel kui lahkumine sai lõplikult otsustatud, ei sündinud Savisaare kohtuasjas ühtegi olulist lahendit või midagi, mis oleks mind kuidagi prokurörina kurvastanud või rõõmustanud. Lihtsalt selle protsessi viimase aasta kulg näitab seda, et ükski protsess ei pea tagasi hoidma inimeste otsuseid, sest selle protsessi kulgu, ajalist pikkust, on suhteliselt raske ette määrata ja seetõttu ma ei saa siduda ennast selle protsessiga täielikult," tõdes Evestus.
Evestuse sõnul oleks tal olnud hea meel, kui tänavu sügisel oleks sel protsessil jõutud kohtuvaidluseni, nagu 2017. aastal planeeriti.
"Kui see oleks kõik nii läinud, siis oleks olnud kõik ilus. Viimane aasta on olnud selle protsessi seisukohalt nukker," nentis ta.
Toomas Sildami pikka intervjuud Steven-Hristo Evestusega saab täismahus lugeda neljapäeva hommikul ERR-i uudisteportaalist. | Evestus Savisaare protsessist: viimane aasta on olnud nukker | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Edgar Savisaare kohtuprotsessis on järgmine samm sel ajal, kui mina veel prokurörina tegev olen. See on 21. detsembril riigikohtust oodatav kohtumäärus, mis peaks meile andma selge viite, kas Savisaarega üldse kohtupidamine kunagi tulevikus jätkub või mitte," ütles Evestus.
Evestus selgitas, et küsimuse all on, kas see menetlus lõpetatakse riigikohtu poolt või jätkub maakohtus.
"Kui see maakohtus jätkub uuel aastal, siis mina prokurörina seal riikliku süüdistaja ülesandeid ei täida ja neid täidab üks mu kolleegidest. Kes see kolleeg nimeliselt on, seda on täna vara öelda. See on üks mu kolleeg süüdistusosakonnast. Minu kõrval on selles protsessis kogu aeg olnud ka kolleeg Põhja ringkonnaprokuratuurist Triinu Olev, kes selles protsessis ka jätkab. Prokuratuur kui institutsioon on kohtusaalis jätkuvalt esindatud ja laud tühjaks ei jää," märkis ta.
Evestuse hinnangul ei nõua uuel süüdistajal enda kurssi viimine 50 toimikuga väga palju lisaaega.
"Ma arvan, et kurssi viimine ei nõua eriti palju lisaaega, sest kohtuistungid ei jätku koheselt. Kui riigikohus teeb mingi otsuse, siis paari kuu pärast määrab maakohus järgmise istungi. Sel ajal on minu asendajal võimalik ka kõik asjaolud endale selgeks teha. Üks oluline nüanss selle juures on, et need 50 köidet materjali, mis süüdistaja on kogunud, on kohtusaalis minu poolt juba esitatud. Ma olen suure töö mitme kuu jooksul ära teinud. Ma olen kõik dokumentaalsed tõendid, sajad tunnistajad ära kuulanud," selgitas Evestus.
Tema hinnangul on uuel prokuröril jäänud kohtusaalis tööd teha paar tundi, misjärel jõutakse kaitsja tõendite ja kohtuvaidluseni. Evestus nentis, et selle protsessi puhul välja toodud mõistliku menetlusaja küsimus on igati asjakohane.
"Kui terve mõistusega seda kõrvalt vaadata, siis selline oht on olemas. Protsess osade süüdistatavate või Edgar Savisaare suhtes on sellisel kahtlasel pinnal. Me ei tea, mis tänasel päeval sellest edasi saab. Ega ka ringkonnakohus, kes tühistas maakohtu lõpetamise määruse, ei saanud sõnaselgelt öelda, et Savisaar on terve ja kõlbulik kohtus osalema, vaid palus pigem teha rida toiminguid selleks, et tuvastada, kas äkki on tegemist pahatahtliku kõrvalehoidumisega," ütles Evestus.
"Kui see protsess Savisaare suhtes kohtus jätkub, saab ta eelkõige jätkuma esimestel hetkedel nende asjaolude üle, mis puudutavad tema kohtusse ilmumist või mitte ilmumist ja tema tegeliku tervisliku seisundi veel täiendavat selgitamist," arvas ta.
Evestus märkis, et tema eemärk selles menetluses olekski edaspidi olnud see, et kui Edgar Savisaare suhtes ei ole lähikuudel võimalik selgust saada ehk kas protsessi on võimalik jätkata või mitte, tuleks nende süüdistatavate ettevõtjate suhtes kriminaalasi ära lahendada ühel või teisel viisil.
"Edgar Savisaare puhul eraldamise teel või lõpetamise teel, mis iganes. Oma ettepaneku 2018. aastal ma maakohtule juba tegin, et võiks eraldada ja ettevõtjatega lõpuni minna, kuid siis otsustati täiendava ekspertiisi kasuks. Minu jaoks on oluline ja prokuratuuri jaoks peaks olema oluline, et need ettevõtjad 2019. aastal jõuaksid otsuseni," ütles Evestus.
Evestuse sõnul on mõistliku menetlusaja möödumise temaatika selles protsessis kõlanud.
"Vandeadvokaat Aivar Pilv on selle välja toonud ja see on väga mõistlik küsimus, sest rahapesu menetlus on tõesti kestnud kaua. Eks kohus, kui Savisaare suhtes see menetlus jätkub, nendes küsimustes peab seisukoha kujundama. Mis puudutab ettevõtjatega seotud altkäemaksu episoode, siis need on saanud alguse aastal 2014 ja neis on mõistlik hakata otsuseni jõudma nüüd või vähemalt järgmise aasta jooksul. Siin ma ei ole nõus, sest see asi ei ole lihtsalt seisnud riiulil ning on mõistlik veel menetluses jätkata," ütles ta.
Evestus lükkas tagasi arvamuse, et tema ametist lahkumine võiks olla seotud konkreetselt Savisaare protsessiga.
"See ei ole seotud Savisaare protsessiga, sest sel hetkel kui lahkumine sai lõplikult otsustatud, ei sündinud Savisaare kohtuasjas ühtegi olulist lahendit või midagi, mis oleks mind kuidagi prokurörina kurvastanud või rõõmustanud. Lihtsalt selle protsessi viimase aasta kulg näitab seda, et ükski protsess ei pea tagasi hoidma inimeste otsuseid, sest selle protsessi kulgu, ajalist pikkust, on suhteliselt raske ette määrata ja seetõttu ma ei saa siduda ennast selle protsessiga täielikult," tõdes Evestus.
Evestuse sõnul oleks tal olnud hea meel, kui tänavu sügisel oleks sel protsessil jõutud kohtuvaidluseni, nagu 2017. aastal planeeriti.
"Kui see oleks kõik nii läinud, siis oleks olnud kõik ilus. Viimane aasta on olnud selle protsessi seisukohalt nukker," nentis ta.
Toomas Sildami pikka intervjuud Steven-Hristo Evestusega saab täismahus lugeda neljapäeva hommikul ERR-i uudisteportaalist.
### Response:
Evestus Savisaare protsessist: viimane aasta on olnud nukker |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Richard Laur oli kauaaegne Kalevi Auto-Motoklubi ülem, juhataja ja Kalevi Suursõitude peakorraldaja.
Motospordiga tegi ta tutvust 1940. aastal nn igamehetäpsussõidul korvipoisina, treeneritena abistasid teda Erich ja Johannes Tomson.
Mootorratturina võitis ta aastatel 1946-1958 NSV Liidu meistrivõistlustel kolm hõbedat ja kaks pronksi. Ajavahemikus 1948-1959 krooniti Laur seitse korda ka Eesti meistriks.
Hiljem tegutses Laur edukalt ka teiste motosportlaste Endel Kiisa, Lembit Teesalu, Ants Kalami, Indrek Tilli, Mart Lajali ja Tõnu Karneri treenerina, pälvides 1971. aastal NSV Liidu teenelise treeneri aunimetuse.
Lisaks Kalevi klubile oli ta aastakümneid tegev ka Eesti auto- ja mootorrattaspordi alaliitudes, sealhulgas esimehe positsioonil. | Suri teenekas Eesti motosporditegelane Richard Laur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Richard Laur oli kauaaegne Kalevi Auto-Motoklubi ülem, juhataja ja Kalevi Suursõitude peakorraldaja.
Motospordiga tegi ta tutvust 1940. aastal nn igamehetäpsussõidul korvipoisina, treeneritena abistasid teda Erich ja Johannes Tomson.
Mootorratturina võitis ta aastatel 1946-1958 NSV Liidu meistrivõistlustel kolm hõbedat ja kaks pronksi. Ajavahemikus 1948-1959 krooniti Laur seitse korda ka Eesti meistriks.
Hiljem tegutses Laur edukalt ka teiste motosportlaste Endel Kiisa, Lembit Teesalu, Ants Kalami, Indrek Tilli, Mart Lajali ja Tõnu Karneri treenerina, pälvides 1971. aastal NSV Liidu teenelise treeneri aunimetuse.
Lisaks Kalevi klubile oli ta aastakümneid tegev ka Eesti auto- ja mootorrattaspordi alaliitudes, sealhulgas esimehe positsioonil.
### Response:
Suri teenekas Eesti motosporditegelane Richard Laur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste 7,5 kilomeetri sprindi läbis Talihärm ajaga 22.20,1 (1+1), teisena lõpetas Darya Sepandj (+28,9; 0+0) ning kolmanda koha teenis Siena Ellingson (+2.56,1; 1+2), vahendab biathlon.ee.
Naiste 10 kilomeetri jälitussõidus ei olnud Talihärmale taas vastast. Tiirudes kahel korral eksinud eestlanna läbis distantsi ajaga 33.09,1 (1+0+1+0). Teise koha teenis Emily Dickson (+1.53,8; 2+0+2+1) ning pjedestaali kolmandale astmele astus Sepandj (+3.19,5; 2+1+1+1).
Põhja-Ameerika karikasarja teine etapp toimub juba sel nädalavahetusel samuti Canmore'is.
View this post on Instagram
North American Cup #1 started its season in ???????? Canmore. ????????Johanna Talihärm had a great weekend ????first place in sprint and pursuit! #estonianbiathlonteam #noram#1
A post shared by Estonian Biathlon Team (@estonianbiathlonteam) on Dec 4, 2018 at 8:44am PST | Johanna Talihärm sai Põhja-Ameerika karikasarja avaetapil kaks esikohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste 7,5 kilomeetri sprindi läbis Talihärm ajaga 22.20,1 (1+1), teisena lõpetas Darya Sepandj (+28,9; 0+0) ning kolmanda koha teenis Siena Ellingson (+2.56,1; 1+2), vahendab biathlon.ee.
Naiste 10 kilomeetri jälitussõidus ei olnud Talihärmale taas vastast. Tiirudes kahel korral eksinud eestlanna läbis distantsi ajaga 33.09,1 (1+0+1+0). Teise koha teenis Emily Dickson (+1.53,8; 2+0+2+1) ning pjedestaali kolmandale astmele astus Sepandj (+3.19,5; 2+1+1+1).
Põhja-Ameerika karikasarja teine etapp toimub juba sel nädalavahetusel samuti Canmore'is.
View this post on Instagram
North American Cup #1 started its season in ???????? Canmore. ????????Johanna Talihärm had a great weekend ????first place in sprint and pursuit! #estonianbiathlonteam #noram#1
A post shared by Estonian Biathlon Team (@estonianbiathlonteam) on Dec 4, 2018 at 8:44am PST
### Response:
Johanna Talihärm sai Põhja-Ameerika karikasarja avaetapil kaks esikohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uurimuse esimene autor Laura Carrascosa märkis aga, et tulevikus võiks see muuta regulaarse vähitesti arsti juures käimise tavapäraseks osaks. "See on odav ja seda on väga lihtne teha, misläbi saaks rakendada seda ka tavalistes kliinikutes," laiendas Queenslandi Ülikooli järeldoktor ERR Novaatorile antud intervjuus. Eeskätt nägi Carrascosa sarnaseid teste pigem eeluuringu vahendina.
Näitkatsetes leiti proove uurides testi alusel vähile viitavaid märke kümnel juhul sajast ka siis, kui tegelikult neid seal polnud. Päris elus võib valepositiivse diagnoosi saamine tekitada teaduskirjanduse põhjal mõõdukat stressi ja viia üksikjuhtumitel veelgi tõsisemate sümptomiteni. Seetõttu tuleks esialgse diagnoosi panemise järel kontrollida tulemuste paikapidavust teiste, ekspertide tehtavate testidega.
Carrascosa tõi samas välja, et palju paremad pole ka juba standardkasutuses olevas testid. Näiteks eesnäärmevähi testi tehes pannakse esimese korraga õige diagnoos kolmel juhul viiest.
Laiemat pilti vaadates pidas Carrascosa lahendust siiski edasiminekuks. Erinevalt paljudest eelkäijatest saab sama testiga kontrollida mitme erineva vähivormi olemasolu. Katsetes täheldati nii vere-, rinna-, eesnäärme- kui ka soolevähi olemasolu. Eelnevalt on peetud eri vähivormidega seostatavaid mutatsioone liiga eriilmelisteks, et neid kõiki saaks märgata sama veretestiga.
Veidi teistsugust lähenemist kasutades keskendusid Austraalia teadlased DNA järjestuse asemel selle külge haagitavatele metüülrühmadele. Molekulid muudavad geenide avaldumist. Tervetes rakkudes võib näha seeläbi vägagi eriilmelisi ja üle terve genoomi laotuvaid mustreid. Vähirakkudes on aheldatud DNA külge vähirakke minimaalselt ja need on koondunud üksikutesse piirkondadesse.
"Normaalne ja vähi DNA käitub lisanduste mõjul vees väga erinevalt. Selle märkamiseks piisab juba väga vähesest vähi-DNA hulgast. Enne polnud seda keegi sel viisil hoomanud," selgitas järeldoktor. Täpsemalt võtab vähi-DNA selle mõjul kolmemõõtmelise kuju, mis jäävad lahuses väga hästi kinni kullast nanoosakeste külge. Lahuse värv sellega ei muutu. Vaid tervete rakkude DNA-d sisaldav lahus värvub roosaks.
Järgmise sammuna plaanib testida töörühm rohkemate proovidega. Praegu kaasati eri näidiseid vaid veidi üle paarisaja, millest piisas vaid meetodi tööpõhimõtte tõestamiseks. "Samuti loodame suuremates kliinilistes uuringutes välja selgitada, kui varajases staadiumis saab vähki avastada ja kas avastada saab ka erinevaid vähivorme," lisas Carrascosa.
Vereringesse satub vähirakkude DNA pärast nende surma. Mida rohkem leidub kehas vähirakke, seda kergem on seega leida ka nendest pärinevat pärilikkusainet. Koeproove uurides on vähirakkude märkamiseks vaja järjestada sageli nende DNA tervikuna. Selleks kasutatavad uue põlvkonna seadmed on aga kallid ja neid leidub tavalistelt vaid suuremates laboratooriumites.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. | Kiirtest leiab verest vähirakkude DNA kümmekonna minutiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uurimuse esimene autor Laura Carrascosa märkis aga, et tulevikus võiks see muuta regulaarse vähitesti arsti juures käimise tavapäraseks osaks. "See on odav ja seda on väga lihtne teha, misläbi saaks rakendada seda ka tavalistes kliinikutes," laiendas Queenslandi Ülikooli järeldoktor ERR Novaatorile antud intervjuus. Eeskätt nägi Carrascosa sarnaseid teste pigem eeluuringu vahendina.
Näitkatsetes leiti proove uurides testi alusel vähile viitavaid märke kümnel juhul sajast ka siis, kui tegelikult neid seal polnud. Päris elus võib valepositiivse diagnoosi saamine tekitada teaduskirjanduse põhjal mõõdukat stressi ja viia üksikjuhtumitel veelgi tõsisemate sümptomiteni. Seetõttu tuleks esialgse diagnoosi panemise järel kontrollida tulemuste paikapidavust teiste, ekspertide tehtavate testidega.
Carrascosa tõi samas välja, et palju paremad pole ka juba standardkasutuses olevas testid. Näiteks eesnäärmevähi testi tehes pannakse esimese korraga õige diagnoos kolmel juhul viiest.
Laiemat pilti vaadates pidas Carrascosa lahendust siiski edasiminekuks. Erinevalt paljudest eelkäijatest saab sama testiga kontrollida mitme erineva vähivormi olemasolu. Katsetes täheldati nii vere-, rinna-, eesnäärme- kui ka soolevähi olemasolu. Eelnevalt on peetud eri vähivormidega seostatavaid mutatsioone liiga eriilmelisteks, et neid kõiki saaks märgata sama veretestiga.
Veidi teistsugust lähenemist kasutades keskendusid Austraalia teadlased DNA järjestuse asemel selle külge haagitavatele metüülrühmadele. Molekulid muudavad geenide avaldumist. Tervetes rakkudes võib näha seeläbi vägagi eriilmelisi ja üle terve genoomi laotuvaid mustreid. Vähirakkudes on aheldatud DNA külge vähirakke minimaalselt ja need on koondunud üksikutesse piirkondadesse.
"Normaalne ja vähi DNA käitub lisanduste mõjul vees väga erinevalt. Selle märkamiseks piisab juba väga vähesest vähi-DNA hulgast. Enne polnud seda keegi sel viisil hoomanud," selgitas järeldoktor. Täpsemalt võtab vähi-DNA selle mõjul kolmemõõtmelise kuju, mis jäävad lahuses väga hästi kinni kullast nanoosakeste külge. Lahuse värv sellega ei muutu. Vaid tervete rakkude DNA-d sisaldav lahus värvub roosaks.
Järgmise sammuna plaanib testida töörühm rohkemate proovidega. Praegu kaasati eri näidiseid vaid veidi üle paarisaja, millest piisas vaid meetodi tööpõhimõtte tõestamiseks. "Samuti loodame suuremates kliinilistes uuringutes välja selgitada, kui varajases staadiumis saab vähki avastada ja kas avastada saab ka erinevaid vähivorme," lisas Carrascosa.
Vereringesse satub vähirakkude DNA pärast nende surma. Mida rohkem leidub kehas vähirakke, seda kergem on seega leida ka nendest pärinevat pärilikkusainet. Koeproove uurides on vähirakkude märkamiseks vaja järjestada sageli nende DNA tervikuna. Selleks kasutatavad uue põlvkonna seadmed on aga kallid ja neid leidub tavalistelt vaid suuremates laboratooriumites.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
### Response:
Kiirtest leiab verest vähirakkude DNA kümmekonna minutiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui miski ei tööta, siis ei ole me rumalad, vaid muudame seda," ütles Benjamin Griveaux usutluses RTL raadiole.
Siiski rõhutas ta, et "esialgu ei ole see küsimus laual".
Kõrge sissetulekuga inimeste maksu kaotamine oli üks Macroni presidendikampaania võtmelubadusi. Tühistamise eesmärk oli meelitada Prantsusmaale tagasi rikkaid inimesi ja investoreid.
Selle maksu taastamine on üks niinimetatud kollavestide liikumise põhinõudmisi. Liikumine sai alguse meeleavaldustest kütuseaktsiisi vastu, kuid on nüüd laienenud liikumiseks üldise elukalliduse vastu. Teiste nõudmiste seas on kütusemaksu tõusu peatamine ja miinimumpalga tõstmine.
Griveaux palus kolmapäeval, et valitsusele antaks "18 kuni 24 kuud, et meede (rikaste maksu tühistamine) saaks täielikult mõjuda". Ta lisas, et parlament vaatab tulemused üle 2019. aasta lõpus.
Kui kõnelustel meeleavaldajatega ei jõuta lahenduseni, siis valitsus loobub jaanuaris jõustuma pidanud kütuseaktsiisi tõusust, lisas Griveaux.
"Me otsime lahendusi koos. Kui kõneluste lõpuks head lahendust ei leita, siis lepime me tagajärgedega," ütles ta. "Me ei ole poliitikas selleks, et meil oleks õigus. Me oleme poliitikas selleks, et asjad laheneksid." | Ametnik: Prantsuse valitsus kaalub rikaste maksu taastamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui miski ei tööta, siis ei ole me rumalad, vaid muudame seda," ütles Benjamin Griveaux usutluses RTL raadiole.
Siiski rõhutas ta, et "esialgu ei ole see küsimus laual".
Kõrge sissetulekuga inimeste maksu kaotamine oli üks Macroni presidendikampaania võtmelubadusi. Tühistamise eesmärk oli meelitada Prantsusmaale tagasi rikkaid inimesi ja investoreid.
Selle maksu taastamine on üks niinimetatud kollavestide liikumise põhinõudmisi. Liikumine sai alguse meeleavaldustest kütuseaktsiisi vastu, kuid on nüüd laienenud liikumiseks üldise elukalliduse vastu. Teiste nõudmiste seas on kütusemaksu tõusu peatamine ja miinimumpalga tõstmine.
Griveaux palus kolmapäeval, et valitsusele antaks "18 kuni 24 kuud, et meede (rikaste maksu tühistamine) saaks täielikult mõjuda". Ta lisas, et parlament vaatab tulemused üle 2019. aasta lõpus.
Kui kõnelustel meeleavaldajatega ei jõuta lahenduseni, siis valitsus loobub jaanuaris jõustuma pidanud kütuseaktsiisi tõusust, lisas Griveaux.
"Me otsime lahendusi koos. Kui kõneluste lõpuks head lahendust ei leita, siis lepime me tagajärgedega," ütles ta. "Me ei ole poliitikas selleks, et meil oleks õigus. Me oleme poliitikas selleks, et asjad laheneksid."
### Response:
Ametnik: Prantsuse valitsus kaalub rikaste maksu taastamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolmapäevane Eesti Ekspress märkis oma kuulduste rubriigis, et prantslasel õnnestus hullude manöövritega väljatulistatud õhk-õhk raketi eest pageda.
Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni juht Vallo Toomet ütles ERR-ile, et ainus, mida kinnitada saab, on see, et sel hetkel oli õhuruumis veel teisi lennukeid.
Kas Hispaania hävituslendur sõitis Prantsuse lennuki ees, järel või külje peal, kui rakett väljus, on Toometi sõnul spekulatsioon, mida ei saa kommenteerida enne, kui uurimine pole lõppenud.
"Hispaanlased ise uurivad ja Eesti kaitsevägi ei ole sinna sekkunud ja meil ei ole otsest seost. See on hispaanlaste uurida ja nemad ütlevad, mis seal täpselt toimus," märkis Toomet. | Kaitsevägi ei kommenteeri Hispaania raketijuhtumi spekulatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolmapäevane Eesti Ekspress märkis oma kuulduste rubriigis, et prantslasel õnnestus hullude manöövritega väljatulistatud õhk-õhk raketi eest pageda.
Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni juht Vallo Toomet ütles ERR-ile, et ainus, mida kinnitada saab, on see, et sel hetkel oli õhuruumis veel teisi lennukeid.
Kas Hispaania hävituslendur sõitis Prantsuse lennuki ees, järel või külje peal, kui rakett väljus, on Toometi sõnul spekulatsioon, mida ei saa kommenteerida enne, kui uurimine pole lõppenud.
"Hispaanlased ise uurivad ja Eesti kaitsevägi ei ole sinna sekkunud ja meil ei ole otsest seost. See on hispaanlaste uurida ja nemad ütlevad, mis seal täpselt toimus," märkis Toomet.
### Response:
Kaitsevägi ei kommenteeri Hispaania raketijuhtumi spekulatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vabapääsmega põhitabelisse koha saanud 15-aastane Lajal alistas teises ringis kindlalt 6:1, 6:1 turniiril 16. asetatud Saudi Araabia mängija Saud Alhaqbani.
Kolmandas ringis läheb Lajal vastamisi kõrgeimat paigutust omava ameeriklase Dali Blanchiga.
Blanch paikneb ITF-i juunioride edetabelis 218. real, Lajal aga 1443. kohal. Eestlase äsjane vastane Alhaqban on 692. positsioonil.
Kuni 16-aastaste tüdrukute seas pidi Carol Plakk teises ringis tunnistama ameeriklanna Avery Durhami 4:6, 6:2, 7:5 paremust.
Kuni 18-aastaste tüdrukute seas kaotas läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile jõudnud 16-aastane Saara Orav seal avaringis, jäädes 1:6, 6:2, 3:6 alla 15-aastasele ameeriklannale Charlotte Owensbyle.
Paarismängus piirdusid Orav ja usbekk Yasmina Karimjanova samuti avaringiga, kaotades tasavägises mängus 6:7 (5), 6:1, 5:10 Poola-USA duole Anna Hertelile ja Gabriella Price'ile.
Kuni 18-aastaste noormeeste seas üksikmängus avaringis välja kukkunud Daniil Glinka langes koos Venetsueela tennisisti Brandon Perezega ka paarismängus konkurentsist välja, kaotades esimeses ringis 5:7, 6:1, 7:10 Tšehhi-Luksemburgi paarile Andrew Paulsonile ja Chris Rodeschile. | 15-aastane Eesti tennisist sai mainekal noorteturniiril väärt võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vabapääsmega põhitabelisse koha saanud 15-aastane Lajal alistas teises ringis kindlalt 6:1, 6:1 turniiril 16. asetatud Saudi Araabia mängija Saud Alhaqbani.
Kolmandas ringis läheb Lajal vastamisi kõrgeimat paigutust omava ameeriklase Dali Blanchiga.
Blanch paikneb ITF-i juunioride edetabelis 218. real, Lajal aga 1443. kohal. Eestlase äsjane vastane Alhaqban on 692. positsioonil.
Kuni 16-aastaste tüdrukute seas pidi Carol Plakk teises ringis tunnistama ameeriklanna Avery Durhami 4:6, 6:2, 7:5 paremust.
Kuni 18-aastaste tüdrukute seas kaotas läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile jõudnud 16-aastane Saara Orav seal avaringis, jäädes 1:6, 6:2, 3:6 alla 15-aastasele ameeriklannale Charlotte Owensbyle.
Paarismängus piirdusid Orav ja usbekk Yasmina Karimjanova samuti avaringiga, kaotades tasavägises mängus 6:7 (5), 6:1, 5:10 Poola-USA duole Anna Hertelile ja Gabriella Price'ile.
Kuni 18-aastaste noormeeste seas üksikmängus avaringis välja kukkunud Daniil Glinka langes koos Venetsueela tennisisti Brandon Perezega ka paarismängus konkurentsist välja, kaotades esimeses ringis 5:7, 6:1, 7:10 Tšehhi-Luksemburgi paarile Andrew Paulsonile ja Chris Rodeschile.
### Response:
15-aastane Eesti tennisist sai mainekal noorteturniiril väärt võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aastatel 1978–79 valminud video on Birnbaumi kunsti iseloomustamiseks ilmekas näide. Teos, milles näeb korduvate plahvatuste saatel näitlejanna Lynda Carterit muutumas sekretärist superkangelaseks, kasutab kaadreid 70. aastate Ameerika telesarjast "Wonder Woman" ("Imenaine"). "Birnbaumi teos loob vastuolulisi ja humoorikaid seoseid kultusseriaali, soostereotüüpide ja tänase ühiskonna vahel. Muide, kas pole mitte irooniline, et seriaalis on naiskangelanna nimi Diana Prince (tlk "prints")?" lisas näituse kuraator Joanna Hoffmann.
"Technology/Transformation: Wonder Woman" ("Tehnoloogia/transformatsioon: Imenaine") astub dialoogi Tartmusi näitusega "Isekeskis. Naine kujutamas naist" (13.12.2018–28.04.2019), kus kuraator Kadri Asmer tegeleb naise kuvandiga eesti naiskunstnike loomingus eelmise sajandi 20.–80. aastatel. Birnbaumi videoteos pakub rahvusvahelist võrdlusmomenti ning toob teravalt esile naise kujutamisega seotud vastuolud. "Ühest küljest on 1940. aastatel loodud imenaise karakter positiivne – naiskangelasi leidub kunstis ja kirjanduses vähe ning püstolikuule käsivartega tõrjuva vitaalse naise ilmumine popkultuuri on igati tervitatav," sõnas Hoffmann. "Teisalt täidab tema üliseksikas välimus – trikoo, paljad sääred, dekoltee, jumestus – ikkagi eelkõige eesmärki mõjuda mehele ihaldusväärselt." Õhku jääb küsimus: milliseid superkangelannasid me tänases ühiskonnas vajame?
Aastal 2017 alguse saanud näitusesari "Lingid maailma" paigutab tunnustatud väliskunstnike teosed dialoogi kohalike autorite loominguga. Varasemalt on sarjas eksponeeritud USA videokunstnike John Baldessari, Leslie Thorntoni, Martha Rosleri ja Vito Acconci teoseid. Näitus jääb avatuks 10. veebruarini 2019. | Tartu Kunstimuuseumi uus näitus pakatab feministlikust irooniast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aastatel 1978–79 valminud video on Birnbaumi kunsti iseloomustamiseks ilmekas näide. Teos, milles näeb korduvate plahvatuste saatel näitlejanna Lynda Carterit muutumas sekretärist superkangelaseks, kasutab kaadreid 70. aastate Ameerika telesarjast "Wonder Woman" ("Imenaine"). "Birnbaumi teos loob vastuolulisi ja humoorikaid seoseid kultusseriaali, soostereotüüpide ja tänase ühiskonna vahel. Muide, kas pole mitte irooniline, et seriaalis on naiskangelanna nimi Diana Prince (tlk "prints")?" lisas näituse kuraator Joanna Hoffmann.
"Technology/Transformation: Wonder Woman" ("Tehnoloogia/transformatsioon: Imenaine") astub dialoogi Tartmusi näitusega "Isekeskis. Naine kujutamas naist" (13.12.2018–28.04.2019), kus kuraator Kadri Asmer tegeleb naise kuvandiga eesti naiskunstnike loomingus eelmise sajandi 20.–80. aastatel. Birnbaumi videoteos pakub rahvusvahelist võrdlusmomenti ning toob teravalt esile naise kujutamisega seotud vastuolud. "Ühest küljest on 1940. aastatel loodud imenaise karakter positiivne – naiskangelasi leidub kunstis ja kirjanduses vähe ning püstolikuule käsivartega tõrjuva vitaalse naise ilmumine popkultuuri on igati tervitatav," sõnas Hoffmann. "Teisalt täidab tema üliseksikas välimus – trikoo, paljad sääred, dekoltee, jumestus – ikkagi eelkõige eesmärki mõjuda mehele ihaldusväärselt." Õhku jääb küsimus: milliseid superkangelannasid me tänases ühiskonnas vajame?
Aastal 2017 alguse saanud näitusesari "Lingid maailma" paigutab tunnustatud väliskunstnike teosed dialoogi kohalike autorite loominguga. Varasemalt on sarjas eksponeeritud USA videokunstnike John Baldessari, Leslie Thorntoni, Martha Rosleri ja Vito Acconci teoseid. Näitus jääb avatuks 10. veebruarini 2019.
### Response:
Tartu Kunstimuuseumi uus näitus pakatab feministlikust irooniast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aasta eest oli sarnane taotlus tagasi lükatud.
Uus taotlus 2019. aasta palkadeks hõlmab Narva teatrikeskuse juhi Anželika Shticalovi, produtsendi, tehniku, korraldusjuhi ja haldusjuhi palku.
Vastu pakutakse mõistlikku koostööd, sealhulgas linna ning linnaasutuste ürituste korraldamist soodustingimustel. Lisaks tuuakse taotluses esile Narva linna kultuurielu elavdamist ning turistide toomist määral, mis muudab selle toetuse linna jaoks investeeringuks.
Narva linnavolikogu esimees Irina Janovitš hoidus kinnitamast, kas taotlus seekord rahuldatakse.
"Võin vaid öelda, et kõigepealt arutatakse küsimust volikogu koosolekutel," vastas ta portaali rus.err.ee küsimusele.
Ka fraktsiooni Narva - meie kodu esindaja Vladimit Butuzov ei osanud öelda, kas saadikute arvamus antud küimuses on aastaga muutunud ning lubas asja komisjonis arutada.
Fraktsiooni Meie Narva liider Jana Kondrašova aga kahtles raha eraldamises. "Ühest küljest on avalduses toodud tugevad argumendid ning teatrikeskus Vaba Lava on Narvale tõesti tähtis, aga teisalt seavad kirja autorid linna ebamugavasse olukorda teiste eraorganisatsioonide suhtes," märkis ta.
Kondrašova soovitas teatrikeskusel küsida raha pigem loominguliste projektide toetuseks.
Anželika Shticalovi sõnul läheb Vaba Lava Narval ilma linna toetuseta raskeks. Juhatuse liige Märt Meos usub, et uksi teatrikeskus siiski sulgema ei pea ka ilma linna toetuseta.
Narva Vaba Lava keskus kaotas nädal enne avamist, 23. novembril rentniku, sest kohalik teater Ilmarine loobus neile ehitatud ruumidest, pidades rendihinda liiga kõrgeks.
Ilmarise teater kirjutas rendilepingule alla 2016. aastal, lubades maksta väikse saali ja kontroriruumi eest 1800 eurot kuus ja kommunaalkulud. Novembris teatas teater, et peab seda hinda enda jaoks kõrgeks ja 50-kohalist saali ebasobivaks.
Vaba Lava Narvakultuurikeskuses on 220 kohaga suur " black box"-tüüpi saal, umbes 100 kohaga stuudiosaal ja 60 kohaga väike saal.
Stuudiosaalis hakkab osalise ajaga tegutsema ERR, mis tähendab, et Narva muutub ERRi ja peamiselt ETV+ jaoks korralikuks tegutsemisbaasiks. | Narva Vaba Lava küsib linnalt 80 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aasta eest oli sarnane taotlus tagasi lükatud.
Uus taotlus 2019. aasta palkadeks hõlmab Narva teatrikeskuse juhi Anželika Shticalovi, produtsendi, tehniku, korraldusjuhi ja haldusjuhi palku.
Vastu pakutakse mõistlikku koostööd, sealhulgas linna ning linnaasutuste ürituste korraldamist soodustingimustel. Lisaks tuuakse taotluses esile Narva linna kultuurielu elavdamist ning turistide toomist määral, mis muudab selle toetuse linna jaoks investeeringuks.
Narva linnavolikogu esimees Irina Janovitš hoidus kinnitamast, kas taotlus seekord rahuldatakse.
"Võin vaid öelda, et kõigepealt arutatakse küsimust volikogu koosolekutel," vastas ta portaali rus.err.ee küsimusele.
Ka fraktsiooni Narva - meie kodu esindaja Vladimit Butuzov ei osanud öelda, kas saadikute arvamus antud küimuses on aastaga muutunud ning lubas asja komisjonis arutada.
Fraktsiooni Meie Narva liider Jana Kondrašova aga kahtles raha eraldamises. "Ühest küljest on avalduses toodud tugevad argumendid ning teatrikeskus Vaba Lava on Narvale tõesti tähtis, aga teisalt seavad kirja autorid linna ebamugavasse olukorda teiste eraorganisatsioonide suhtes," märkis ta.
Kondrašova soovitas teatrikeskusel küsida raha pigem loominguliste projektide toetuseks.
Anželika Shticalovi sõnul läheb Vaba Lava Narval ilma linna toetuseta raskeks. Juhatuse liige Märt Meos usub, et uksi teatrikeskus siiski sulgema ei pea ka ilma linna toetuseta.
Narva Vaba Lava keskus kaotas nädal enne avamist, 23. novembril rentniku, sest kohalik teater Ilmarine loobus neile ehitatud ruumidest, pidades rendihinda liiga kõrgeks.
Ilmarise teater kirjutas rendilepingule alla 2016. aastal, lubades maksta väikse saali ja kontroriruumi eest 1800 eurot kuus ja kommunaalkulud. Novembris teatas teater, et peab seda hinda enda jaoks kõrgeks ja 50-kohalist saali ebasobivaks.
Vaba Lava Narvakultuurikeskuses on 220 kohaga suur " black box"-tüüpi saal, umbes 100 kohaga stuudiosaal ja 60 kohaga väike saal.
Stuudiosaalis hakkab osalise ajaga tegutsema ERR, mis tähendab, et Narva muutub ERRi ja peamiselt ETV+ jaoks korralikuks tegutsemisbaasiks.
### Response:
Narva Vaba Lava küsib linnalt 80 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 27-aastane Veideman mängis eelmisel hooajal samuti Itaalias Udine meeskonnas, aga liitus tänavu suvel Raplaga. Siiski lepiti kokku, et soovi korral võib ta välismaale lahkuda.
"See on olukord, milleks ei taha valmis olla, aga pead olema. Selline kokkulepe oli, seda tuleb austada, soovida Rainile vaid parimat ja liikuda ise edasi," sõnas Rapla mänedžer Jaak Karp klubi pressiteate vahendusel.
Veideman tõusis oodatult üheks Rapla meeskonna liidriks tuues keskmiselt 17,8 punkti, võttes 4,7 lauapalli ja andes 4,1 resultatiivset söötu. "Meeskonnale on see kõva hoop, aga me ei kavatse pead norgu lasta, töötame täie jõuga edasi, tibude lugemiseni on veel aega!" lisas Karp.
"Loomulikult on praktiliselt võimatu asendada Rain eestlasest Eesti koondise tasemel mängijaga. Sellest oleks eriti kahju, kui Rain tuleks asendada välismaalasega. Alustame otsinguid siiski Eesti nimedest ja kindlasti uurime enne üle, mis Läti mängijateturul toimub."
Mantova hoiab hetkel Itaalia tugevuselt teises liigas idatsoonis kolme võidu ja seitsme kaotusega 16 klubi seas 14. kohta. | Rain Veideman liitub Itaalia klubiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
27-aastane Veideman mängis eelmisel hooajal samuti Itaalias Udine meeskonnas, aga liitus tänavu suvel Raplaga. Siiski lepiti kokku, et soovi korral võib ta välismaale lahkuda.
"See on olukord, milleks ei taha valmis olla, aga pead olema. Selline kokkulepe oli, seda tuleb austada, soovida Rainile vaid parimat ja liikuda ise edasi," sõnas Rapla mänedžer Jaak Karp klubi pressiteate vahendusel.
Veideman tõusis oodatult üheks Rapla meeskonna liidriks tuues keskmiselt 17,8 punkti, võttes 4,7 lauapalli ja andes 4,1 resultatiivset söötu. "Meeskonnale on see kõva hoop, aga me ei kavatse pead norgu lasta, töötame täie jõuga edasi, tibude lugemiseni on veel aega!" lisas Karp.
"Loomulikult on praktiliselt võimatu asendada Rain eestlasest Eesti koondise tasemel mängijaga. Sellest oleks eriti kahju, kui Rain tuleks asendada välismaalasega. Alustame otsinguid siiski Eesti nimedest ja kindlasti uurime enne üle, mis Läti mängijateturul toimub."
Mantova hoiab hetkel Itaalia tugevuselt teises liigas idatsoonis kolme võidu ja seitsme kaotusega 16 klubi seas 14. kohta.
### Response:
Rain Veideman liitub Itaalia klubiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel kuul esitas turundusettevõtja ja "positiivsuse guru" Emile Ratelband Arnhemi kohtule taotluse muuta ametlikult oma sünniaega nii, et ta oleks 49-aastane, vahendasid BBC ja Guardian.
Mees põhjendas oma taotlust sellega, et tema ametlik vanus ei peegelda tema identiteeti ja emotsionaalset seisundit ning on takistuseks tema töös ja eraelus.
Ratelband rõhutas, et ta ei tunne end 69-aastasena ning tema soov on kooskõlas teiste isiklike muudatustega, mis maailmas üha rohkem mõistmist leiavad. Näiteks olevat vanuse muutmine tema meelest sarnane nime või soo muutmisega.
Juhtum sai ülemaailmset tähelepanu (ninga ka kriitikat näiteks transsooliste kogukonna poolt) ning Ratelband andis meedias ka rohkelt kommentaare oma soovi teemal. "Kui ma olen 49-aastane, võin ma lihtsamalt osta uue maja, hankida teistsuguse auto. Kui ma olen kohtingurakenduses Tinder ja 69-aastane, siis mulle ei vastata. Kui ma olen 49-aastane ja sellise näoga nagu ma praegu olen, siis olen ma luksuslikus olukorras," rääkis ta ja lisas, et ka arstid on tunnistanud, et tema keha meenutab rohkem 40. eluaastates meesterahva oma.
Kohus tunnistas esmaspäevases otsuses, et vanus on osa inimese identiteedist ning et tänapäeva ühiskonnas võivad inimesed tunda end ka üha kõrgemas heas energilise ja tervena, kuid need polevat siiski piisavad argumendid, et juriidiliselt niivõrd keerulisele soovile vastu tulla.
Otsuses rõhutati, et erinevalt nimest või soost, võib vanuse muutmine tuua kaasa ennenägematuid probleeme.
"Õigused ja kohustused on samuti vanusega seotud. Näiteks koolikohustus, õigus valida, õigus abielluda, õigus alkoholi osta või õigus autot juhtida," nentis kohus ja märkis, et Ratelbandi taotluse heakskiitmine muudaks kõik need piirangud mõttetuteks. Sellega leidis kohus, et võimalus end nooremaks kuulutada võib teoorias kaasa tuua ka vastupidise trendi - muuta end ametlikult vanemaks.
20 aasta kaotamine võib tekitada kõikvõimalikke probleeme ja ebameeldivat mõju ühiskonnale laiemalt - mis saaks näiteks sellel ajal hangitud kvalifikatsioonidest, väljastatud dokumentidest, sõlmitud abieludest või üleüldse rahvastikuregistrist laiemalt, küsis kohus.
Kohus lisas, et kui seadusemuudatused, mis lubavad inimesel oma sugu muuta, kutsuti ellu pärast pikka ülemaailmset debatti, pole peale Ratelbandi mitte keegi sellist soovi varem avaldanud.
Samuti rõhutatakse otsuses, et kui Ratelband tunneb end vanuse tõttu diskrimineerituna, on mitmeid juriidilisi viise, kuidas selles vallas oma õiguste eest seista.
Ratelband kinnitas ajakirjanikele, et tal on kavas kohtusaagat jätkata ning ta plaanib Arnhemi kohtu otsuse edasi kaevata. Mees lisas, et ta on esimene "tuhandete seas", kes soovivad oma vanust muuta. | Hollandi kohus ei tulnud vastu mehe soovile 20 aastat nooremaks saada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel kuul esitas turundusettevõtja ja "positiivsuse guru" Emile Ratelband Arnhemi kohtule taotluse muuta ametlikult oma sünniaega nii, et ta oleks 49-aastane, vahendasid BBC ja Guardian.
Mees põhjendas oma taotlust sellega, et tema ametlik vanus ei peegelda tema identiteeti ja emotsionaalset seisundit ning on takistuseks tema töös ja eraelus.
Ratelband rõhutas, et ta ei tunne end 69-aastasena ning tema soov on kooskõlas teiste isiklike muudatustega, mis maailmas üha rohkem mõistmist leiavad. Näiteks olevat vanuse muutmine tema meelest sarnane nime või soo muutmisega.
Juhtum sai ülemaailmset tähelepanu (ninga ka kriitikat näiteks transsooliste kogukonna poolt) ning Ratelband andis meedias ka rohkelt kommentaare oma soovi teemal. "Kui ma olen 49-aastane, võin ma lihtsamalt osta uue maja, hankida teistsuguse auto. Kui ma olen kohtingurakenduses Tinder ja 69-aastane, siis mulle ei vastata. Kui ma olen 49-aastane ja sellise näoga nagu ma praegu olen, siis olen ma luksuslikus olukorras," rääkis ta ja lisas, et ka arstid on tunnistanud, et tema keha meenutab rohkem 40. eluaastates meesterahva oma.
Kohus tunnistas esmaspäevases otsuses, et vanus on osa inimese identiteedist ning et tänapäeva ühiskonnas võivad inimesed tunda end ka üha kõrgemas heas energilise ja tervena, kuid need polevat siiski piisavad argumendid, et juriidiliselt niivõrd keerulisele soovile vastu tulla.
Otsuses rõhutati, et erinevalt nimest või soost, võib vanuse muutmine tuua kaasa ennenägematuid probleeme.
"Õigused ja kohustused on samuti vanusega seotud. Näiteks koolikohustus, õigus valida, õigus abielluda, õigus alkoholi osta või õigus autot juhtida," nentis kohus ja märkis, et Ratelbandi taotluse heakskiitmine muudaks kõik need piirangud mõttetuteks. Sellega leidis kohus, et võimalus end nooremaks kuulutada võib teoorias kaasa tuua ka vastupidise trendi - muuta end ametlikult vanemaks.
20 aasta kaotamine võib tekitada kõikvõimalikke probleeme ja ebameeldivat mõju ühiskonnale laiemalt - mis saaks näiteks sellel ajal hangitud kvalifikatsioonidest, väljastatud dokumentidest, sõlmitud abieludest või üleüldse rahvastikuregistrist laiemalt, küsis kohus.
Kohus lisas, et kui seadusemuudatused, mis lubavad inimesel oma sugu muuta, kutsuti ellu pärast pikka ülemaailmset debatti, pole peale Ratelbandi mitte keegi sellist soovi varem avaldanud.
Samuti rõhutatakse otsuses, et kui Ratelband tunneb end vanuse tõttu diskrimineerituna, on mitmeid juriidilisi viise, kuidas selles vallas oma õiguste eest seista.
Ratelband kinnitas ajakirjanikele, et tal on kavas kohtusaagat jätkata ning ta plaanib Arnhemi kohtu otsuse edasi kaevata. Mees lisas, et ta on esimene "tuhandete seas", kes soovivad oma vanust muuta.
### Response:
Hollandi kohus ei tulnud vastu mehe soovile 20 aastat nooremaks saada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas tartlasena jääte Eesti Meediat juhtima Tartust või kolite Tallinna?
See on eraeluline teema, aga loomulikult ei saa igapäevaselt Tartust juhtida. Mingi residents mul Tallinnas hakkab olema, aga päriselt ei hakka ära kolima.
Milline on teie visioon Eesti Meedia organisatsioonist, kuhu see lähiaastatel liigub?
Küsimus on natuke vara esitatud, sest eile ma alles tutvusin organisatsiooniga lähemalt. Seda, kuhu meedia liigub, dikteerib suures osas turg. Lihtsalt tuleb jälgida turul toimuvaid muutusi ja nendele adekvaatselt reageerida. Kõik saavad ise majandustulemustega tutvuda, et nii meil kui konkurentidel ei ole praegu kõige paremad ajad. Järelikult on turul toimunud protsessid, mis ei ole meile soodsad.
Kuidas trükiäril ehk teie seni juhitud Kroonpressil läheb? Kas see on äriüksus, mis Eesti Meedia muude äride miinuse vähemalt mingil määral kinni maksab?
See, kes keda kinni maksab, on rohkem omaniku küsimus. Trükiäri - ühelt poolt on ta küllaltki elujõuline, aga paraku mitte enam arenemisvõimeline. Konkurents turul, mitte ainult trükikodade vahel, vaid ka teiste meediatega, on pannud trüki suhteliselt ebasoodsasse seisu. Kuigi trükikojad toimivad ja toodavad ka raha, ei näe ma selles sektoris enam väga jätkusuutlikkust. Räägin puhtalt praegu perioodika trükist ja reklaamtrükist. Tegelikult on pakendi-, etiketi-, raamatutrükk paremas seisus.
Mis seisus Eesti Meedia majanduslikult tänasel päeval on? Kas vastab tõele, et miinus on suur ja eriti TV poolelt?
Jah, kahjumis me oleme. Kes on meediat lähemalt jälginud, teab seda, et TV Eestis millegipärast erajaamadele [kasumit] ei tooda. Tõenäoliselt on siin pistmist turu väiksusega, jaamade paljususega ja ka eestlase meediaharjumusega. Eestlane ei ole väga televisioonilembeline. Televisioonil läheb paremini Lätis ja Leedus.
Kanal 2 ümber on väga palju juttu olnud viimastel nädalatel, sealhulgas lepingute lõpetamisest Teet Margna produktsioonifirmaga. Räägitakse, et telekanal plaanib hakata rohkem omasisu tootma. Kas võtate veel saateid maha? On teil Kanal 2-ga mingi konkreetne plaan?
Kõik võimalused on laual, mingit otsust küll praegu tehtud pole. Uisapäisa me kindlasti tegutsema ei hakka. Kindlasti pole mingit paanikat või meeleheitlikku tegutsemist. Kõigepealt plaanid paika ja siis otsused.
Milline on telemaastiku tulevik reklaamipinnana?
See on väga keeruline küsimus. ERR-il on kindlasti mõnus seda küsimust ignoreerida, aga kuna telejaamad sõltuvad reklaamist, on see loomulikult meie jaoks eksistentsiaalne. Paraku need protsessid, mis seda mõjutavad, toimivad aeglaselt. Ei olegi nii lihtne sellele vastata. Kindlasti ootab televisiooni lähiaastatel ees üsnagi palju tehnoloogilisi muudatusi, mis võivad anda uue võimaluse reklaamimüügile.
Peate silmas...
Näiteks IP-põhist televisiooni. Võib-olla televisioon kolib üldse arvutipõhisesse keskkonda, mis iganes. Tehnoloogilised võimalused seda toodet muuta tarbija jaoks laienevad. Samas tungib väga palju sellele turule telekomiettevõtteid sisumüüjana - filmi- ja saaterendid. Muutuvad vaatamisharjumused, järelvaatamisest aga üritab tarbija välja sõeluda reklaami, mis ei ole jällegi kasulik.
Tulles veel Eesti Meedia kui kontserni juurde tervikuna, siis kas pigem on suund kärpimisele või on soov veel suuremaks kasvada?
Teen olulist vahet kärpimisel ja efektiivistamisel. Teiseks ei ole meil kavas oma turupositsioone loovutada. Küsimus on, kui suur saab olema turg. See muutub ajas. Aga oma osa tahame kindlasti säilitada või isegi suurendada.
Milliseks jääb Läti ja Leedu roll kontsernis?
Eesti Meedia jääb haldama Lätis ja Leedus kummaski üht uudisteportaali.
Kuidas hindate Eesti Meedia arenguid teie eelkäija Sven Nuutmanni ajal?
Kas ma peaksin? Ma ei ole varem sellesse firmasse nii palju süvenenud. Isegi, kui ma tahaksin hinnangut anda, poleks see praegu kohane.
Mis on teie tugevus, teie enda hinnangul, miks teid sellele ametipositsioonile kutsuti või valiti?
Jällegi kord, omanikul oli valida. Miks ta valis minu, on rohkem tema peas. Ma ise arvan, et minu tugevuseks on rohkem inimeste juhtimine.
Te pole konfliktne juht? Milles see tugevus väljendub?
Konfliktne juht ma kindlasti pole. Pigem üritan olla arvestav ja kindlasti ka kaasav juht.
Jõudu ja edu raskes töös.
Aitäh. | Eesti Meedia uus juht: uisapäisa ma tegutsema ei hakka | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas tartlasena jääte Eesti Meediat juhtima Tartust või kolite Tallinna?
See on eraeluline teema, aga loomulikult ei saa igapäevaselt Tartust juhtida. Mingi residents mul Tallinnas hakkab olema, aga päriselt ei hakka ära kolima.
Milline on teie visioon Eesti Meedia organisatsioonist, kuhu see lähiaastatel liigub?
Küsimus on natuke vara esitatud, sest eile ma alles tutvusin organisatsiooniga lähemalt. Seda, kuhu meedia liigub, dikteerib suures osas turg. Lihtsalt tuleb jälgida turul toimuvaid muutusi ja nendele adekvaatselt reageerida. Kõik saavad ise majandustulemustega tutvuda, et nii meil kui konkurentidel ei ole praegu kõige paremad ajad. Järelikult on turul toimunud protsessid, mis ei ole meile soodsad.
Kuidas trükiäril ehk teie seni juhitud Kroonpressil läheb? Kas see on äriüksus, mis Eesti Meedia muude äride miinuse vähemalt mingil määral kinni maksab?
See, kes keda kinni maksab, on rohkem omaniku küsimus. Trükiäri - ühelt poolt on ta küllaltki elujõuline, aga paraku mitte enam arenemisvõimeline. Konkurents turul, mitte ainult trükikodade vahel, vaid ka teiste meediatega, on pannud trüki suhteliselt ebasoodsasse seisu. Kuigi trükikojad toimivad ja toodavad ka raha, ei näe ma selles sektoris enam väga jätkusuutlikkust. Räägin puhtalt praegu perioodika trükist ja reklaamtrükist. Tegelikult on pakendi-, etiketi-, raamatutrükk paremas seisus.
Mis seisus Eesti Meedia majanduslikult tänasel päeval on? Kas vastab tõele, et miinus on suur ja eriti TV poolelt?
Jah, kahjumis me oleme. Kes on meediat lähemalt jälginud, teab seda, et TV Eestis millegipärast erajaamadele [kasumit] ei tooda. Tõenäoliselt on siin pistmist turu väiksusega, jaamade paljususega ja ka eestlase meediaharjumusega. Eestlane ei ole väga televisioonilembeline. Televisioonil läheb paremini Lätis ja Leedus.
Kanal 2 ümber on väga palju juttu olnud viimastel nädalatel, sealhulgas lepingute lõpetamisest Teet Margna produktsioonifirmaga. Räägitakse, et telekanal plaanib hakata rohkem omasisu tootma. Kas võtate veel saateid maha? On teil Kanal 2-ga mingi konkreetne plaan?
Kõik võimalused on laual, mingit otsust küll praegu tehtud pole. Uisapäisa me kindlasti tegutsema ei hakka. Kindlasti pole mingit paanikat või meeleheitlikku tegutsemist. Kõigepealt plaanid paika ja siis otsused.
Milline on telemaastiku tulevik reklaamipinnana?
See on väga keeruline küsimus. ERR-il on kindlasti mõnus seda küsimust ignoreerida, aga kuna telejaamad sõltuvad reklaamist, on see loomulikult meie jaoks eksistentsiaalne. Paraku need protsessid, mis seda mõjutavad, toimivad aeglaselt. Ei olegi nii lihtne sellele vastata. Kindlasti ootab televisiooni lähiaastatel ees üsnagi palju tehnoloogilisi muudatusi, mis võivad anda uue võimaluse reklaamimüügile.
Peate silmas...
Näiteks IP-põhist televisiooni. Võib-olla televisioon kolib üldse arvutipõhisesse keskkonda, mis iganes. Tehnoloogilised võimalused seda toodet muuta tarbija jaoks laienevad. Samas tungib väga palju sellele turule telekomiettevõtteid sisumüüjana - filmi- ja saaterendid. Muutuvad vaatamisharjumused, järelvaatamisest aga üritab tarbija välja sõeluda reklaami, mis ei ole jällegi kasulik.
Tulles veel Eesti Meedia kui kontserni juurde tervikuna, siis kas pigem on suund kärpimisele või on soov veel suuremaks kasvada?
Teen olulist vahet kärpimisel ja efektiivistamisel. Teiseks ei ole meil kavas oma turupositsioone loovutada. Küsimus on, kui suur saab olema turg. See muutub ajas. Aga oma osa tahame kindlasti säilitada või isegi suurendada.
Milliseks jääb Läti ja Leedu roll kontsernis?
Eesti Meedia jääb haldama Lätis ja Leedus kummaski üht uudisteportaali.
Kuidas hindate Eesti Meedia arenguid teie eelkäija Sven Nuutmanni ajal?
Kas ma peaksin? Ma ei ole varem sellesse firmasse nii palju süvenenud. Isegi, kui ma tahaksin hinnangut anda, poleks see praegu kohane.
Mis on teie tugevus, teie enda hinnangul, miks teid sellele ametipositsioonile kutsuti või valiti?
Jällegi kord, omanikul oli valida. Miks ta valis minu, on rohkem tema peas. Ma ise arvan, et minu tugevuseks on rohkem inimeste juhtimine.
Te pole konfliktne juht? Milles see tugevus väljendub?
Konfliktne juht ma kindlasti pole. Pigem üritan olla arvestav ja kindlasti ka kaasav juht.
Jõudu ja edu raskes töös.
Aitäh.
### Response:
Eesti Meedia uus juht: uisapäisa ma tegutsema ei hakka |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sellega tagati kolmeliikmelises alagrupis Hollandi järel teine koht, mis viib Eesti edasi teise vooru.
"Jäime kohe nende surve alla, kaotades esimeses kohtumises ja pannes endale kohustuse võita kaks korda nende tugevaimat mängijat," võttis mängu kokku Eesti koondise mängiv peatreener Vallot Vainula. "Aga otsustavate punktide ajal oli meil pisut rohkem ka õnne ning eks see oli üks osa võitu võtmest."
Hilisõhtul mängis veel ka Eesti naiskond võõrsil Taaniga, kuid kahjuks tuli vastu võtta peale tasavägist mängu 2:3 kaotus, kuid sellegipoolest saavutasid Eesti naised alagrupis teise koha ja edasipääsu teise vooru.
Eesti hakkab võitlema aasta alguses edasipääsu nimel finaalturniirile, mis toimub septembri alguses Prantsusmaal. | Eesti lauatennisistid alistasid EM-il Montenegro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sellega tagati kolmeliikmelises alagrupis Hollandi järel teine koht, mis viib Eesti edasi teise vooru.
"Jäime kohe nende surve alla, kaotades esimeses kohtumises ja pannes endale kohustuse võita kaks korda nende tugevaimat mängijat," võttis mängu kokku Eesti koondise mängiv peatreener Vallot Vainula. "Aga otsustavate punktide ajal oli meil pisut rohkem ka õnne ning eks see oli üks osa võitu võtmest."
Hilisõhtul mängis veel ka Eesti naiskond võõrsil Taaniga, kuid kahjuks tuli vastu võtta peale tasavägist mängu 2:3 kaotus, kuid sellegipoolest saavutasid Eesti naised alagrupis teise koha ja edasipääsu teise vooru.
Eesti hakkab võitlema aasta alguses edasipääsu nimel finaalturniirile, mis toimub septembri alguses Prantsusmaal.
### Response:
Eesti lauatennisistid alistasid EM-il Montenegro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina ei ole veel kinnitanud president Donald Trumpi teadet, et Peking vähendab USA autode imporditolli ja hakkab ostma Ameerika põllumajanduskaupu.
Trumpi ja USA ametnike vastakad sõnavõtud ning Hiina soovimatus USA väiteid kinnitada viisid teisipäeval langusesse ka aktsiaturud. Turud pelgavad, et riigid ei suuda kaubandustüli siiski lahendada.
"Hiina asub jõustama teatud meetmeid, milles jõuti konsensuseni, ja mida varem nad seda teevad, seda parem," teatas Hiina kaubandusministeerium.
Osapooltel on kõneluste pidamiseks "kindel ajakava ja raamistik", lisas ministeerium, kuid ei täpsustanud kummagi sisu.
Hiina vaikimine paneb inimesed kahtlema, kas Trump rääkis tõtt, kui väitis, et Hiina lubas osta USA kaupu ja arutada USA muresid tehnoloogia varastamisest. | Hiina lubas jõustada Trumpi-Xi imporditollide vaherahu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina ei ole veel kinnitanud president Donald Trumpi teadet, et Peking vähendab USA autode imporditolli ja hakkab ostma Ameerika põllumajanduskaupu.
Trumpi ja USA ametnike vastakad sõnavõtud ning Hiina soovimatus USA väiteid kinnitada viisid teisipäeval langusesse ka aktsiaturud. Turud pelgavad, et riigid ei suuda kaubandustüli siiski lahendada.
"Hiina asub jõustama teatud meetmeid, milles jõuti konsensuseni, ja mida varem nad seda teevad, seda parem," teatas Hiina kaubandusministeerium.
Osapooltel on kõneluste pidamiseks "kindel ajakava ja raamistik", lisas ministeerium, kuid ei täpsustanud kummagi sisu.
Hiina vaikimine paneb inimesed kahtlema, kas Trump rääkis tõtt, kui väitis, et Hiina lubas osta USA kaupu ja arutada USA muresid tehnoloogia varastamisest.
### Response:
Hiina lubas jõustada Trumpi-Xi imporditollide vaherahu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saudi Araabia kroonprintsi seotuses olid kindlad kusjuures mõlema suurpartei esindajad, vahendasid PBS, BBC, Defense One jt.
Kõige teravamalt võttis sõna Lõuna-Carolina osariiki esindav vabariiklane Lindsey Graham, kes on enda sõnul väga kindel, et Saudi kroonprints on vastutav Khashoggi tapmise eest. Graham nimetas oma sõnavõtus kroonprintsi ohtlikuks ja hullumeelseks.
"Siin ei ole mitte suitsevat püssi, vaid siin on suitsev saag," sõnas senaator viidates väitele, et Khashoggi surnukeha tükeldati Istanbulis asuvas Saudi Araabia konsulaadis.
Graham kinnitas, et ta ei mitte kuidagi toetada Saudi Araabia osalemist Jeemeni konfliktis või relvade müüki Saudi Araabia valitsusele nii kaua, kuni kroonprints võimul on.
New Jersey demokraat Bob Menendez oli sarnasel arvamusel ja ütles, et USA peab saatma Saudi Araabiale selge ja ühemõttelise sõnumi, et selline käitumine rahvusvahelisel areenil pole vastuvõetav.
Tennessee vabariiklane Bob Corker lausus, et talle ei ole mingit kahtlust, et Mohammed bin Salman andis korralduse Khashoggi tapmiseks. "Kui ta oleks vandekohtu ees, mõistetaks ta süüdi 30 minutiga," lisas ta.
Corker avaldas ka arvamust, et president Trump on kroonprintsi hukka mõistmisest hoidudes Khashoggi mõrva sisuliselt heaks kiitnud.
Alabama vabariiklane Richard Shelby märkis omakorda, et nüüd on USA ees seisvaks küsimuseks see, kuidas teha vahet kroonprintsi ja Saudi Araabia kui liitlasriigi vahel.
USA senatis on pärast parteiülest heakskiitu kavas korraldada hääletus, mille eesmärgiks on peatada USA sõjaline abi Saudi Araabia juhitud koalitsioonile Jeemenis.
Connecticuti demokraat Chris Murphy aga kritiseeris Trumpi administratsiooni liigse salastamise eest. "Kui administratsioon teab, et Saudi Araabia juhid olid seotud USA residendi mõrvaga, siis miks ei peaks sellest teadma ka avalikkus?" | USA senaatorid kritiseerisid pärast CIA briifingut Saudi kroonprintsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saudi Araabia kroonprintsi seotuses olid kindlad kusjuures mõlema suurpartei esindajad, vahendasid PBS, BBC, Defense One jt.
Kõige teravamalt võttis sõna Lõuna-Carolina osariiki esindav vabariiklane Lindsey Graham, kes on enda sõnul väga kindel, et Saudi kroonprints on vastutav Khashoggi tapmise eest. Graham nimetas oma sõnavõtus kroonprintsi ohtlikuks ja hullumeelseks.
"Siin ei ole mitte suitsevat püssi, vaid siin on suitsev saag," sõnas senaator viidates väitele, et Khashoggi surnukeha tükeldati Istanbulis asuvas Saudi Araabia konsulaadis.
Graham kinnitas, et ta ei mitte kuidagi toetada Saudi Araabia osalemist Jeemeni konfliktis või relvade müüki Saudi Araabia valitsusele nii kaua, kuni kroonprints võimul on.
New Jersey demokraat Bob Menendez oli sarnasel arvamusel ja ütles, et USA peab saatma Saudi Araabiale selge ja ühemõttelise sõnumi, et selline käitumine rahvusvahelisel areenil pole vastuvõetav.
Tennessee vabariiklane Bob Corker lausus, et talle ei ole mingit kahtlust, et Mohammed bin Salman andis korralduse Khashoggi tapmiseks. "Kui ta oleks vandekohtu ees, mõistetaks ta süüdi 30 minutiga," lisas ta.
Corker avaldas ka arvamust, et president Trump on kroonprintsi hukka mõistmisest hoidudes Khashoggi mõrva sisuliselt heaks kiitnud.
Alabama vabariiklane Richard Shelby märkis omakorda, et nüüd on USA ees seisvaks küsimuseks see, kuidas teha vahet kroonprintsi ja Saudi Araabia kui liitlasriigi vahel.
USA senatis on pärast parteiülest heakskiitu kavas korraldada hääletus, mille eesmärgiks on peatada USA sõjaline abi Saudi Araabia juhitud koalitsioonile Jeemenis.
Connecticuti demokraat Chris Murphy aga kritiseeris Trumpi administratsiooni liigse salastamise eest. "Kui administratsioon teab, et Saudi Araabia juhid olid seotud USA residendi mõrvaga, siis miks ei peaks sellest teadma ka avalikkus?"
### Response:
USA senaatorid kritiseerisid pärast CIA briifingut Saudi kroonprintsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kipchoge uuendas 16. septembris Berliini maratonil maailmarekordit, läbides distantsi 2:01.39-ga. Seejuures paranes eelmine tippmark tervelt minuti ja 18 sekundiga.
Aprillis ka Londoni maratoni võitnud Kipchoge on teeninud nüüd esikoha üheksal eliitvõistlusel järjest, mis tähistab nüüdisajal samuti rekordit.
Lisaks Kipchogele kandideerisid auhinnale veel USA sprinter Christian Coleman, Rootsi teivashüppaja Armand Duplantis, Prantsusmaa mitmevõistleja Kevin Mayer ja Katari tõkkejooksja Abderrahman Samba.
Naistest teenis aasta kergejõustiklase tiitli Ibargüen, kes ei kaotanud hooaja jooksul kaugus- ega kolmikhüppes ainsatki võistlust. Mõlemal distsipliinil krooniti Kolumbia sportlane ka Teemantliiga võitjaks.
Nominentide ringi kuulusid ka briti sprinter Dina Asher-Smith, Keenia takistusjooksja Beatrice Chepkoech, Bahama sprinter Shaunae Miller-Uibo ja Belgia mitmevõistleja Nafi Thiam.
Tõusva tähe auhinnad teenisid Duplantis ja Ameerika tõkkejooksja Sydney McLaughlin. | Aasta kergejõustiklasteks valiti Kipchoge ja Ibargüen | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kipchoge uuendas 16. septembris Berliini maratonil maailmarekordit, läbides distantsi 2:01.39-ga. Seejuures paranes eelmine tippmark tervelt minuti ja 18 sekundiga.
Aprillis ka Londoni maratoni võitnud Kipchoge on teeninud nüüd esikoha üheksal eliitvõistlusel järjest, mis tähistab nüüdisajal samuti rekordit.
Lisaks Kipchogele kandideerisid auhinnale veel USA sprinter Christian Coleman, Rootsi teivashüppaja Armand Duplantis, Prantsusmaa mitmevõistleja Kevin Mayer ja Katari tõkkejooksja Abderrahman Samba.
Naistest teenis aasta kergejõustiklase tiitli Ibargüen, kes ei kaotanud hooaja jooksul kaugus- ega kolmikhüppes ainsatki võistlust. Mõlemal distsipliinil krooniti Kolumbia sportlane ka Teemantliiga võitjaks.
Nominentide ringi kuulusid ka briti sprinter Dina Asher-Smith, Keenia takistusjooksja Beatrice Chepkoech, Bahama sprinter Shaunae Miller-Uibo ja Belgia mitmevõistleja Nafi Thiam.
Tõusva tähe auhinnad teenisid Duplantis ja Ameerika tõkkejooksja Sydney McLaughlin.
### Response:
Aasta kergejõustiklasteks valiti Kipchoge ja Ibargüen |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroalal on tuldud pikk tee neist aegadest, mil Iirimaa üritas kriisi puhkedes üksi kõigi oma pankade kohustusi tagada ning Saksamaa valitsus teatas, et garanteerib sakslaste hoiused, seades nii teiste riikide valitsused sundseisu. Iirimaa pankade kohustused ületasid sel hetkel riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) seitse korda ja Saksamaa valitsuse lubadus tähendas vekslit ligi triljonile eurole.
2008. aastal USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist puhkenud pangandus- ja finantskriis nõudis kiiret tegutsemist, kuid ühiseid lahendusi euroala riikidel ei olnud. Lehmani kollapsi kannul tuli üsna varsti Kreeka võlakriis ja sealt edasi usaldamatus kogu ühisraha suhtes.
Nende sündmuste tõukel jõuti lõpuks äratundmisele, et euroala vajab siiski ühist tuletõrjedepood.
Sündisid kaks olulist otsust: luua pangandusliit, et allutada Euroopa ühine finantsurg ja pangad ühistele reeglitele ning kehtestada ühine kriisilahenduse kord.
Lisaks loodi Euroopa stabiilsusmehhanism nende euroala riikide toetamiseks, mis omal jõul turult enam laenu ei saanud. Siingi johtusid paljud riikide maksevõime probleemid pangandussektorist. Kokku vajas abistamist viis riiki – Kreeka, Iirimaa, Portugal, Küpros ja Hispaania. Kõik on tänaseks abiprogrammi lõpetanud.
ESMi uus funktsioon ja tugilaenud
Pangandusliit ei ole aga veel valmis. Käivitunud on ühtne järelevalve ja kriisilahenduse kord, kuid puudu on ühine hoiusekindlustus, mis tagaks, et euro Eesti pangas on niisama kindel kui Saksa pangas hoiustatud euro.
Ka pankade kriisilahenduse raamistikus on lüngad – see oli üks osa äsja Brüsselis hommikuni väldanud rahandusministrite maratonkõnelustest. Neil pandi paika, kuidas hakkab toimima Euroopa stabiilsusmehhanismi uus funktsioon: kindlustuse pakkumine pangandusliidu kriisilahenduse fondile.
Sellest fondist rahastatakse nende raskustes pankade restruktureerimist, mida avaliku huvi tõttu ei saa pankrotti lasta. Fondi rahastab pangandussektor, mis maksab tulevikus tagasi ka võimaliku ESMi vahendite kasutamise selleks otstarbeks. Mida paremini kriisilahendamise süsteem töötab, seda vähem on põhjust karta, et pankade päästmiseks on vaja maksumaksja raha.
Ühtlasi tahetakse edaspidi probleemidele varem jaole saada, et kriisi lahendamise kulud oleksid väiksemad. Nii arutasid rahandusministrid, kuidas saada paremini toimima ESMi ennetavad tugilaenud. Mõeldud on need riikidele, mis rahaliidu reegleid järgivad, kuid mis võivad raskustesse sattuda välise teguri mõjul (näiteks kanduvad probleemid üle teisest riigist). Eesti puhul, mis reegleid täidab, pole mõeldamatu olukord, kus turg ei taha laenu anda põhjusel, et varem pole riigivõlakirju välja antud.
Praegu arutusel olevate reformidega nähakse ESMile suuremat rolli ka abi taotleva riigi maksevõime ja majanduspoliitika hindamisel. Seda selleks, et kindlamalt juurduks põhimõte, et ESMi toetust saab anda vaid sellisel juhul, kui abi taotleva riigi võlatase on jõukohane. Kui analüüs näitab, et ei ole, tuleb võlg enne abi andmist restruktureerida.
Kõiki neid muudatusi plaanitakse ESMi olemasoleva mahu piires, uusi rahalisi kohustusi see riikidele kaasa ei too. Kõik on olulised sammud, et rahaliit oleks järgmises kriisis vastupidavam. Kuid valmis veel mitte – ühised arusaamad ja lahendused nõuavad aega ja arutelu.
Rahandusministrite ettepanekud jõuavad nüüd detsembri keskpaigaks otsustamiseks euroala valitsusjuhtide ette. Ja uuel aastal läheb töö edasi. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Sirje Rank | Euroala maratonkõnelustega samm edasi tõhusama kriisilahenduse poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroalal on tuldud pikk tee neist aegadest, mil Iirimaa üritas kriisi puhkedes üksi kõigi oma pankade kohustusi tagada ning Saksamaa valitsus teatas, et garanteerib sakslaste hoiused, seades nii teiste riikide valitsused sundseisu. Iirimaa pankade kohustused ületasid sel hetkel riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) seitse korda ja Saksamaa valitsuse lubadus tähendas vekslit ligi triljonile eurole.
2008. aastal USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist puhkenud pangandus- ja finantskriis nõudis kiiret tegutsemist, kuid ühiseid lahendusi euroala riikidel ei olnud. Lehmani kollapsi kannul tuli üsna varsti Kreeka võlakriis ja sealt edasi usaldamatus kogu ühisraha suhtes.
Nende sündmuste tõukel jõuti lõpuks äratundmisele, et euroala vajab siiski ühist tuletõrjedepood.
Sündisid kaks olulist otsust: luua pangandusliit, et allutada Euroopa ühine finantsurg ja pangad ühistele reeglitele ning kehtestada ühine kriisilahenduse kord.
Lisaks loodi Euroopa stabiilsusmehhanism nende euroala riikide toetamiseks, mis omal jõul turult enam laenu ei saanud. Siingi johtusid paljud riikide maksevõime probleemid pangandussektorist. Kokku vajas abistamist viis riiki – Kreeka, Iirimaa, Portugal, Küpros ja Hispaania. Kõik on tänaseks abiprogrammi lõpetanud.
ESMi uus funktsioon ja tugilaenud
Pangandusliit ei ole aga veel valmis. Käivitunud on ühtne järelevalve ja kriisilahenduse kord, kuid puudu on ühine hoiusekindlustus, mis tagaks, et euro Eesti pangas on niisama kindel kui Saksa pangas hoiustatud euro.
Ka pankade kriisilahenduse raamistikus on lüngad – see oli üks osa äsja Brüsselis hommikuni väldanud rahandusministrite maratonkõnelustest. Neil pandi paika, kuidas hakkab toimima Euroopa stabiilsusmehhanismi uus funktsioon: kindlustuse pakkumine pangandusliidu kriisilahenduse fondile.
Sellest fondist rahastatakse nende raskustes pankade restruktureerimist, mida avaliku huvi tõttu ei saa pankrotti lasta. Fondi rahastab pangandussektor, mis maksab tulevikus tagasi ka võimaliku ESMi vahendite kasutamise selleks otstarbeks. Mida paremini kriisilahendamise süsteem töötab, seda vähem on põhjust karta, et pankade päästmiseks on vaja maksumaksja raha.
Ühtlasi tahetakse edaspidi probleemidele varem jaole saada, et kriisi lahendamise kulud oleksid väiksemad. Nii arutasid rahandusministrid, kuidas saada paremini toimima ESMi ennetavad tugilaenud. Mõeldud on need riikidele, mis rahaliidu reegleid järgivad, kuid mis võivad raskustesse sattuda välise teguri mõjul (näiteks kanduvad probleemid üle teisest riigist). Eesti puhul, mis reegleid täidab, pole mõeldamatu olukord, kus turg ei taha laenu anda põhjusel, et varem pole riigivõlakirju välja antud.
Praegu arutusel olevate reformidega nähakse ESMile suuremat rolli ka abi taotleva riigi maksevõime ja majanduspoliitika hindamisel. Seda selleks, et kindlamalt juurduks põhimõte, et ESMi toetust saab anda vaid sellisel juhul, kui abi taotleva riigi võlatase on jõukohane. Kui analüüs näitab, et ei ole, tuleb võlg enne abi andmist restruktureerida.
Kõiki neid muudatusi plaanitakse ESMi olemasoleva mahu piires, uusi rahalisi kohustusi see riikidele kaasa ei too. Kõik on olulised sammud, et rahaliit oleks järgmises kriisis vastupidavam. Kuid valmis veel mitte – ühised arusaamad ja lahendused nõuavad aega ja arutelu.
Rahandusministrite ettepanekud jõuavad nüüd detsembri keskpaigaks otsustamiseks euroala valitsusjuhtide ette. Ja uuel aastal läheb töö edasi. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Sirje Rank | Euroala maratonkõnelustega samm edasi tõhusama kriisilahenduse poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Performance"Armastaja(d)" või hegemoonilises keeles "The Lover(s)" on afektiivselt eksperimentaalne kunstiakt, mis on süttinud unustamise tahtest, pääsuks inimekstrakti (ligipääsmatu?) tuumani.
Märkus. Autor on end lähtestanud vaataja positsiooni, osa publikust ehk adresseeritav. Vaatajana manan esimese vaate kolmele artefaktile – kunstnik, tätoveerija ja viiulimängija, edaspidises kirjelduses subjektid.
Subjekt A 1 pikutab antiikromantilises meeleolus massaažilaual, olles paljastanud oma ihu sensuaalses lubavuses näiliselt kahele kaasvaatajale, kes on subjekt B 2 ja subjekt C 3. Subjekt A adresseerib subjektidele B ja C julgelt isiklikke ja empaatilisi (ilu)kirjanduslikke mõtteid, lugedes tekste katsetavas narratiivis. Tekste, mis sisuliselt identifitseerivad end danteliku determinismi, igava ja igavese armastuse, revolutsiooni, (taas)tsiteerimise / ja suhu, ja suhu, hästi palju lendlehti marsib mu suhu,. mu suu on täis mitte ainult minu enda, vaid kõigi teiste ideid. nii mõnus on süüa ideid. / 4 enesest teadlikuks saamise / seilan mööda piraadimerd ja ükski türa mind ei takista. 5 /inimeseks saamise /mis te arvate, kui võtaks lapsed kaissu, pakuks neile totaalset turvatunnet, füüsilist lähedust ja siirust, armastust. sellist armastust, millest te ise võib-olla vaid unistada olete osanud?/ 6 ja sellega kaasneva võimaliku enesepõlguse / kui napakas sa pead olema, et jääd kogemata rasedakas, kuulasin 10 min, näost punane ja otsustasin, et täna oma rasedusest neile ei räägi, räägin seda mõni teine kord/ 7 sära, fantasmagooriate /aga tegelikult on see fiktsioon. see on ühiskonna poolt sugereeritud ettekujutus ideaalsest emast.... emaks saades sain ma kõik selle ühiskonna surve, selle ettekujutuse emast, enda õlule, kuigi olin ise ikka samasugune laps nagu enne. 8 nihilistlike mõtetega (laste) fetišismist "... ja iga matust peaks tähistama kui sündi. aga inimesed groteskselt nunnutavad vastsündinuid kui lääneimet, väärastunud rõõmuga, et üks hing on veel meie seas, kellele on antud õnne kehaliselt ja vaimselt kannatada." 9 ning igatsevate välgatustega realismi mõtteaplustes /oh jumal! arvan, et elu oleks ilus, kui ma ei oleks muud kui lihtne...." 10
Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Olenemata "The Lover(s)'i" võimalikust kristlik-passionistlikust interpretatsioonist, teadvustades, et viimast on võimalik igal pool rakendada, on õiglasem vaadata antud eksperimentaalset kunstiakti pigem nihilistlikus kontekstis, mitte küll fanaatilises eituses, vaid kui akti, mis metafüüsilise nime potentsiaalist olenemata on aktina eelkõige anti-metafüüsiline. Maise taevane versioon.
Enne kui langel esmasel pilgul kolme, kuid teisel pilgul nelja artefakti seletusse, osutan, miks võiks olla teos "The Lover(s)" näide müstilisest eksistentsialismi valdkonnast. Rõhutades, et seda ta siiski ei ole!
The Lovers 11 /Armastajad, tähistab esiteks ilmselget – armastajaid. Kahte subjekti, kes satuvad – kas saatuslikul ettemääratusel või juhuste sobilikul kokkulangemisel – teineteise teele. Jättes kõrvale monogaamse arusaama maailmast, pole kaardi tähenduses oluline, kas kokku sattunud kaks inimest jätkavad maist teekonda lõpuni koos või päädib kohtumine üürikese hetkega. Tähtis on eelkõige determinism, metafüüsilises kontekstis inimesest väljaspool seisev kõrgem teadmine. Olend, kes reguleerib subjektide elu, nende endi tahtest olenemata. Kuid põigates mööda inimlikust armastusest, on "The Lover" kõige lihtsamalt ja sümbolistlikult siiski valik. Kas olla või mitte olla, kas teha või mitte teha, kas minna või mitte minna, kas öelda või mitte öelda, kas uskuda või mitte uskuda, kas tunda end süüdi või mitte tunda end süüdi, kas andestada või mitte andestada, kas vihata või armastada jne.
Kunstnik puudutab "The Lovers'i" kaardi tähendust eelkõige valikute sümboolikas, ja viimane päädib küsimuste nivooga talle endale – kas see, mis minuga on siin elus juhtunud – minu armastused, minu pettumused, minu rõõmud, minu tragöödiad, minu suurimad armastused, ja eelkõige minu laps, kes muudab tema kui inimese vaadet elule – on ainukordne. Jah, siinses kontekstis töötab teose pealkiri koos armastajate kaardi metafüüsilise ehk deterministliku tähendusega. Kas see, mis minuga juhtus, on ainukordne, ja juhul kui ei ole, siis kas see on ainukordne ainult minule, just teatud põhjustel. Siinsel juhul muutubki oluliseks vajadus iseenda sisse langeda, tajumaks vastuseid, mis on n-ö eremiitlikus laternavalguses subjekti enese sisemuses.
Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Kuid nüüd heidan taaskord kõrvale metafüüsika ja sukeldun antiromantismi ning eelkõige anti-metafüüsikasse. Põhjendan, miks "Armastajad" kunstiaktina on nihilistlik ja eelkõige anarhistlike sugemetega, tähistades, et eksisteerivad üks näiline adresseerija ja tõeline adresseerija. Komponendid, mis annavad võimaluse vaadata akti nii fundamentalistlikust perspektiivist, seda siis eelkõige passioon, ja teisalt vastupidises tähenduses, mida on modernistlik anarhism.
Toon lühidalt välja subjekti B ja subjekti C potentsiaalse rolli afektiivses aktis.
Tätoveerija ehk subjekt B:
Subjekt B sümboliseerib osavõtmatut kuulajat. Mõneti kui väikest kapitalisti, kes on saabunud stseeni lihtsalt oma rolli täitma või tööd tegema. Tema töö seisneb eelkõige subjekti A ihule tolle meelest sümboolse sõna igavikulises jäädvustamises, olenemata sellest, kas subjekt B meelest on sõna "armastajad" tundelise laenguga. Võimalik, et sellisel juhul on subjekt B jaoks tegu tühja sõnaga, tähendades, see sõna lihtsalt on. Seega subjektile B ei ole oluline, mida subjekt A ehk kunstnik akti põhjenduseks vestleb. Kohati muutuvad subjekt A monoloogid subjekt B veenmise protsessiks. Subjekt A tahteks tõendada, et hetkes toimuv omab suuremat tähendust kui see tegelikult võib omada. Kokku saavad seega kõrge ja maine. Ootused ja reaalsus. Tegu ülistav tekstuaalsus ja ülistust maandav maisus ehk tätoveerimine kui tegu. Subjekt B roll on seega kahetine, adresseeritav ehk reguleeritud tööjõud, ning teisalt võimalik kaasadresseerija.
Viiulimängija ehk subjekt C:
Subjekt C kui kolmas vaataja. Võimalik vaataja eikusagilt. See tähendab, et publikule jääb mõistatuseks, kas subjekt C on neutraalne või hinnanguline vaataja eikusagilt. Kohati on subjekt C lihtsalt müra. Eelkõige destruktiivne müra sõnale. Heitlik tähelepanu tõmbaja. Tragöödia mõõtmelisuse lisaja. Viiuldaja on subjekt A suhtes fookuse eemale kiskuja, ja seda eelkõige inimekstraktini jõudmise perspektiivist. Ta on eneseunustusele vastutöötaja. Meenutaja, et sa ei ole veel jõudnud sinna välja, kuhu sa tahad jõuda. Seega, müra ei lase ennast unustada, enese sisse langeda. Siinsel juhul tekib taaskord küsimus, kas mitte subjekt C pole see õige adresseerija, seda eelkõige tema positsioonist ning funktsioonist oletades. Segaja mittekusagilt. Keegi kolmas.
Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Kuid nüüd siiski peamine, nood, kes tegelikult muudavad performance 'i "Armastajad" tõeliseks nihilistlikuks ja anti-metafüüsiliseks aktiks – publik.
Publik ehk subjekt X
Mis võib sütitada subjekti A osaliselt pihtima, teisalt veenma, kolmandaks kaasa kutsuma, neljandaks rääkima oma isiklikku tõde, viiendaks adresseerima neid, kes teda vaatavad?
Võimalik, et lisaks tahtele tajuda iseenda tuuma, saab määravaks teinegi tahe. Nimelt kontroll ja tsiviliseeritus. Viimast võimaldab subjektile A peale subjekt B ja C eelkõige subjekt X ehk publik.
Ning kontrolli aktuaalne ärgitaja ongi eelkõige publik, tähendades, et subjekt A iha kogeda lahtilaskmise kogemust muutub pöördvõrdeliseks ehk hoopis ihaks kontrollida vaatajate ees oma tundeid ning eelkõige naudinguid. Viimane ongi võimu tajumise üks printsiipe ehk kontroll naudingute üle. Seega muutub tõeliseks kolmandaks hoopis neljas ehk publik, subjekt X, kes nn kontrrevolutsioonilise aktina pöördub hinnanguliseks vaatajaks ehk tõeliseks adresseerijaks.
Seega peformance 'i "Armastaja(d)/The Lovers" püant seisneb eelkõige tagurpidi lugemises – adresseerija on adresseeritav.
Kes räägib, ja kes vaatab?
***
Performance toimus 1. detsembril avatud galerii Vent Space avamise raames.
1 kunstnik
2 tätoveerija
3 viiuldaja
4 Kelly Turk. "Võidukas hobune"
5 Sveta Grigorjeva. "Kunagi ehmusin...jt luuletusi"
6 Marta Vaarik "Millised oleksime kui meid oleks kasvatatud kaisus?"
7 Marta Vaarik. "Millised oleksime kui meid oleks kasvatatud kaisus?"
8 Marta Vaarik "Ibid"
9 David.
10 William Shakespeare. Kuningas Henri Kuues. Monoloog
11 The Lovers Tarot Rider Deck. | Arvustus. Kes räägib, ja kes vaatab? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Performance"Armastaja(d)" või hegemoonilises keeles "The Lover(s)" on afektiivselt eksperimentaalne kunstiakt, mis on süttinud unustamise tahtest, pääsuks inimekstrakti (ligipääsmatu?) tuumani.
Märkus. Autor on end lähtestanud vaataja positsiooni, osa publikust ehk adresseeritav. Vaatajana manan esimese vaate kolmele artefaktile – kunstnik, tätoveerija ja viiulimängija, edaspidises kirjelduses subjektid.
Subjekt A 1 pikutab antiikromantilises meeleolus massaažilaual, olles paljastanud oma ihu sensuaalses lubavuses näiliselt kahele kaasvaatajale, kes on subjekt B 2 ja subjekt C 3. Subjekt A adresseerib subjektidele B ja C julgelt isiklikke ja empaatilisi (ilu)kirjanduslikke mõtteid, lugedes tekste katsetavas narratiivis. Tekste, mis sisuliselt identifitseerivad end danteliku determinismi, igava ja igavese armastuse, revolutsiooni, (taas)tsiteerimise / ja suhu, ja suhu, hästi palju lendlehti marsib mu suhu,. mu suu on täis mitte ainult minu enda, vaid kõigi teiste ideid. nii mõnus on süüa ideid. / 4 enesest teadlikuks saamise / seilan mööda piraadimerd ja ükski türa mind ei takista. 5 /inimeseks saamise /mis te arvate, kui võtaks lapsed kaissu, pakuks neile totaalset turvatunnet, füüsilist lähedust ja siirust, armastust. sellist armastust, millest te ise võib-olla vaid unistada olete osanud?/ 6 ja sellega kaasneva võimaliku enesepõlguse / kui napakas sa pead olema, et jääd kogemata rasedakas, kuulasin 10 min, näost punane ja otsustasin, et täna oma rasedusest neile ei räägi, räägin seda mõni teine kord/ 7 sära, fantasmagooriate /aga tegelikult on see fiktsioon. see on ühiskonna poolt sugereeritud ettekujutus ideaalsest emast.... emaks saades sain ma kõik selle ühiskonna surve, selle ettekujutuse emast, enda õlule, kuigi olin ise ikka samasugune laps nagu enne. 8 nihilistlike mõtetega (laste) fetišismist "... ja iga matust peaks tähistama kui sündi. aga inimesed groteskselt nunnutavad vastsündinuid kui lääneimet, väärastunud rõõmuga, et üks hing on veel meie seas, kellele on antud õnne kehaliselt ja vaimselt kannatada." 9 ning igatsevate välgatustega realismi mõtteaplustes /oh jumal! arvan, et elu oleks ilus, kui ma ei oleks muud kui lihtne...." 10
Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Olenemata "The Lover(s)'i" võimalikust kristlik-passionistlikust interpretatsioonist, teadvustades, et viimast on võimalik igal pool rakendada, on õiglasem vaadata antud eksperimentaalset kunstiakti pigem nihilistlikus kontekstis, mitte küll fanaatilises eituses, vaid kui akti, mis metafüüsilise nime potentsiaalist olenemata on aktina eelkõige anti-metafüüsiline. Maise taevane versioon.
Enne kui langel esmasel pilgul kolme, kuid teisel pilgul nelja artefakti seletusse, osutan, miks võiks olla teos "The Lover(s)" näide müstilisest eksistentsialismi valdkonnast. Rõhutades, et seda ta siiski ei ole!
The Lovers 11 /Armastajad, tähistab esiteks ilmselget – armastajaid. Kahte subjekti, kes satuvad – kas saatuslikul ettemääratusel või juhuste sobilikul kokkulangemisel – teineteise teele. Jättes kõrvale monogaamse arusaama maailmast, pole kaardi tähenduses oluline, kas kokku sattunud kaks inimest jätkavad maist teekonda lõpuni koos või päädib kohtumine üürikese hetkega. Tähtis on eelkõige determinism, metafüüsilises kontekstis inimesest väljaspool seisev kõrgem teadmine. Olend, kes reguleerib subjektide elu, nende endi tahtest olenemata. Kuid põigates mööda inimlikust armastusest, on "The Lover" kõige lihtsamalt ja sümbolistlikult siiski valik. Kas olla või mitte olla, kas teha või mitte teha, kas minna või mitte minna, kas öelda või mitte öelda, kas uskuda või mitte uskuda, kas tunda end süüdi või mitte tunda end süüdi, kas andestada või mitte andestada, kas vihata või armastada jne.
Kunstnik puudutab "The Lovers'i" kaardi tähendust eelkõige valikute sümboolikas, ja viimane päädib küsimuste nivooga talle endale – kas see, mis minuga on siin elus juhtunud – minu armastused, minu pettumused, minu rõõmud, minu tragöödiad, minu suurimad armastused, ja eelkõige minu laps, kes muudab tema kui inimese vaadet elule – on ainukordne. Jah, siinses kontekstis töötab teose pealkiri koos armastajate kaardi metafüüsilise ehk deterministliku tähendusega. Kas see, mis minuga juhtus, on ainukordne, ja juhul kui ei ole, siis kas see on ainukordne ainult minule, just teatud põhjustel. Siinsel juhul muutubki oluliseks vajadus iseenda sisse langeda, tajumaks vastuseid, mis on n-ö eremiitlikus laternavalguses subjekti enese sisemuses.
Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Kuid nüüd heidan taaskord kõrvale metafüüsika ja sukeldun antiromantismi ning eelkõige anti-metafüüsikasse. Põhjendan, miks "Armastajad" kunstiaktina on nihilistlik ja eelkõige anarhistlike sugemetega, tähistades, et eksisteerivad üks näiline adresseerija ja tõeline adresseerija. Komponendid, mis annavad võimaluse vaadata akti nii fundamentalistlikust perspektiivist, seda siis eelkõige passioon, ja teisalt vastupidises tähenduses, mida on modernistlik anarhism.
Toon lühidalt välja subjekti B ja subjekti C potentsiaalse rolli afektiivses aktis.
Tätoveerija ehk subjekt B:
Subjekt B sümboliseerib osavõtmatut kuulajat. Mõneti kui väikest kapitalisti, kes on saabunud stseeni lihtsalt oma rolli täitma või tööd tegema. Tema töö seisneb eelkõige subjekti A ihule tolle meelest sümboolse sõna igavikulises jäädvustamises, olenemata sellest, kas subjekt B meelest on sõna "armastajad" tundelise laenguga. Võimalik, et sellisel juhul on subjekt B jaoks tegu tühja sõnaga, tähendades, see sõna lihtsalt on. Seega subjektile B ei ole oluline, mida subjekt A ehk kunstnik akti põhjenduseks vestleb. Kohati muutuvad subjekt A monoloogid subjekt B veenmise protsessiks. Subjekt A tahteks tõendada, et hetkes toimuv omab suuremat tähendust kui see tegelikult võib omada. Kokku saavad seega kõrge ja maine. Ootused ja reaalsus. Tegu ülistav tekstuaalsus ja ülistust maandav maisus ehk tätoveerimine kui tegu. Subjekt B roll on seega kahetine, adresseeritav ehk reguleeritud tööjõud, ning teisalt võimalik kaasadresseerija.
Viiulimängija ehk subjekt C:
Subjekt C kui kolmas vaataja. Võimalik vaataja eikusagilt. See tähendab, et publikule jääb mõistatuseks, kas subjekt C on neutraalne või hinnanguline vaataja eikusagilt. Kohati on subjekt C lihtsalt müra. Eelkõige destruktiivne müra sõnale. Heitlik tähelepanu tõmbaja. Tragöödia mõõtmelisuse lisaja. Viiuldaja on subjekt A suhtes fookuse eemale kiskuja, ja seda eelkõige inimekstraktini jõudmise perspektiivist. Ta on eneseunustusele vastutöötaja. Meenutaja, et sa ei ole veel jõudnud sinna välja, kuhu sa tahad jõuda. Seega, müra ei lase ennast unustada, enese sisse langeda. Siinsel juhul tekib taaskord küsimus, kas mitte subjekt C pole see õige adresseerija, seda eelkõige tema positsioonist ning funktsioonist oletades. Segaja mittekusagilt. Keegi kolmas.
Autor: Anna Aurelia Minev/ERR
Kuid nüüd siiski peamine, nood, kes tegelikult muudavad performance 'i "Armastajad" tõeliseks nihilistlikuks ja anti-metafüüsiliseks aktiks – publik.
Publik ehk subjekt X
Mis võib sütitada subjekti A osaliselt pihtima, teisalt veenma, kolmandaks kaasa kutsuma, neljandaks rääkima oma isiklikku tõde, viiendaks adresseerima neid, kes teda vaatavad?
Võimalik, et lisaks tahtele tajuda iseenda tuuma, saab määravaks teinegi tahe. Nimelt kontroll ja tsiviliseeritus. Viimast võimaldab subjektile A peale subjekt B ja C eelkõige subjekt X ehk publik.
Ning kontrolli aktuaalne ärgitaja ongi eelkõige publik, tähendades, et subjekt A iha kogeda lahtilaskmise kogemust muutub pöördvõrdeliseks ehk hoopis ihaks kontrollida vaatajate ees oma tundeid ning eelkõige naudinguid. Viimane ongi võimu tajumise üks printsiipe ehk kontroll naudingute üle. Seega muutub tõeliseks kolmandaks hoopis neljas ehk publik, subjekt X, kes nn kontrrevolutsioonilise aktina pöördub hinnanguliseks vaatajaks ehk tõeliseks adresseerijaks.
Seega peformance 'i "Armastaja(d)/The Lovers" püant seisneb eelkõige tagurpidi lugemises – adresseerija on adresseeritav.
Kes räägib, ja kes vaatab?
***
Performance toimus 1. detsembril avatud galerii Vent Space avamise raames.
1 kunstnik
2 tätoveerija
3 viiuldaja
4 Kelly Turk. "Võidukas hobune"
5 Sveta Grigorjeva. "Kunagi ehmusin...jt luuletusi"
6 Marta Vaarik "Millised oleksime kui meid oleks kasvatatud kaisus?"
7 Marta Vaarik. "Millised oleksime kui meid oleks kasvatatud kaisus?"
8 Marta Vaarik "Ibid"
9 David.
10 William Shakespeare. Kuningas Henri Kuues. Monoloog
11 The Lovers Tarot Rider Deck.
### Response:
Arvustus. Kes räägib, ja kes vaatab? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Luminori rahapesu tõkestamise juht Hannes Oja ütles, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt on pankadel kohustus ajakohastada kõikide klientide andmeid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Seetõttu peavad kõik olemasolevad kliendid seda ise regulaarselt tegema. Mitteresidentidest kliendid peavad vastama aga ka täiendavatele küsimustele, mis on seotud nende äritegevuse ja tehingute päritoluga.
"Tuletame andmete uuendamist klientidele alati erinevate kanalite kaudu (e-mail, post, telefon, internetipank) meelde. Kui klient jätab siiski järjepidevalt andmed uuendamata või ei suuda tõendada oma äritegevusega seotud tehingute päritolu ja rahade liikumist, siis oleme kohustatud lõpetama kliendisuhte. See on kooskõlas ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega," rääkis Oja.
Ühtlasi märkis ta, et Luminor on oma teenuste pakkumisel keskendunud ennekõike kohalikule ehk Baltikumi turule, mistõttu eeldatakse, et ka panga klientide tegevus on seotud siinse majandusruumiga. Kuivõrd e-residentsus ei ole samaväärne Eesti kodakondsusega ning kõik e-residendid peavad läbima kontrolli, siis ei ole panga võimalik pakkuda soovitud teenust, kui pank ei saa neilt piisavalt teavet.
Luminori pressiesindaja Hedwig Meidra ütles ERR-ile, et tegemist on tavapärase kliendiandmete uuendamise protsessiga, mis tuleneb erinevatest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonidest.
"Samuti on Luminor vaadanud üle oma riskipoliitika ja suletakse vaid nende klientide kontod, kelle riskiprofiil ei vasta enam Luminor riskipoliitikale. Sellekohane teavitus saadetakse kliendile vastavalt panga üldtingimustele ning klientidele võimaldatakse kahekuune üleminekuaeg, et nad saaksid oma arveldused mugavalt üle viia," märkis ta.
E-residentsuse programmi avalike suhete juht Arnaud Castaignet tõdes, et kuna viimasel ajal on pangad läinud järjest karmimaks oma tunne-oma-klienti põhimõtete rakendamises, siis tõepoolest on neil mitteresidentidel, kel pole ette näidata seost Eestiga, olnud juba mõnda aega raskusi Eestis asuvates pankades konto avamisega ja omamisega. Seetõttu kasutavad paljud e-residendid Eestis asuvate pankade asemel välismaiseid makseasutusi nagu Holvi, Transferwise jt. | Luminor sulgeb hoolsuskohustust eiravate e-residentide kontod | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Luminori rahapesu tõkestamise juht Hannes Oja ütles, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt on pankadel kohustus ajakohastada kõikide klientide andmeid, kirjutab Eesti Päevaleht.
Seetõttu peavad kõik olemasolevad kliendid seda ise regulaarselt tegema. Mitteresidentidest kliendid peavad vastama aga ka täiendavatele küsimustele, mis on seotud nende äritegevuse ja tehingute päritoluga.
"Tuletame andmete uuendamist klientidele alati erinevate kanalite kaudu (e-mail, post, telefon, internetipank) meelde. Kui klient jätab siiski järjepidevalt andmed uuendamata või ei suuda tõendada oma äritegevusega seotud tehingute päritolu ja rahade liikumist, siis oleme kohustatud lõpetama kliendisuhte. See on kooskõlas ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega," rääkis Oja.
Ühtlasi märkis ta, et Luminor on oma teenuste pakkumisel keskendunud ennekõike kohalikule ehk Baltikumi turule, mistõttu eeldatakse, et ka panga klientide tegevus on seotud siinse majandusruumiga. Kuivõrd e-residentsus ei ole samaväärne Eesti kodakondsusega ning kõik e-residendid peavad läbima kontrolli, siis ei ole panga võimalik pakkuda soovitud teenust, kui pank ei saa neilt piisavalt teavet.
Luminori pressiesindaja Hedwig Meidra ütles ERR-ile, et tegemist on tavapärase kliendiandmete uuendamise protsessiga, mis tuleneb erinevatest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonidest.
"Samuti on Luminor vaadanud üle oma riskipoliitika ja suletakse vaid nende klientide kontod, kelle riskiprofiil ei vasta enam Luminor riskipoliitikale. Sellekohane teavitus saadetakse kliendile vastavalt panga üldtingimustele ning klientidele võimaldatakse kahekuune üleminekuaeg, et nad saaksid oma arveldused mugavalt üle viia," märkis ta.
E-residentsuse programmi avalike suhete juht Arnaud Castaignet tõdes, et kuna viimasel ajal on pangad läinud järjest karmimaks oma tunne-oma-klienti põhimõtete rakendamises, siis tõepoolest on neil mitteresidentidel, kel pole ette näidata seost Eestiga, olnud juba mõnda aega raskusi Eestis asuvates pankades konto avamisega ja omamisega. Seetõttu kasutavad paljud e-residendid Eestis asuvate pankade asemel välismaiseid makseasutusi nagu Holvi, Transferwise jt.
### Response:
Luminor sulgeb hoolsuskohustust eiravate e-residentide kontod |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajal, mil Puna-Hiina draakon oma jäledaid lõugu laiutab ja koostöös eikuhugi kadunud sarmaatliku impeeriumiga ohustab demokraatia üleilmset võidukäiku maamunal, mis ei ole teps lapik, nagu vaid pimedusega löödud EKRE valija võib uskuma jääda, on iga progressiivse silmavaatega ühis- ja kogukonnaliikme kohus veel enam teravdada valvsust, ära tundmaks vaenlase sepitsusi ka pisiasjades!
Vastasel juhul võite tabada end samas olukorras nagu 48aastased Fille ja Rulle Noarootsist, kes pärast väsitavat, ent viljakat töönädalat otsustasid otsida abi edasiseks eluks eneseabiraamatust "Hea tuju raamat", millest neile oli töönädala jooksul korduvalt rääkinud kohaliku müügivõrgu teenidustöötaja, 62aastane Laine.
Astunud kelgult, siirdusid mehed lähimasse raamatukaubastusse, kus küsisid heausklikult "Hea tuju raamatut". 247 lk paksuse kvaliteettrükise asemel, mis pakub "pakub äratundmisrõõmu ning annab tujuküllasel ja optimistlikul moel kasulikke nõuandeid vanusega seotud murede lahendamiseks," nagu lubanud autor, lugupeetud suhtekorraldaja Aune Past, ulatati 48aastastele Fillele ja Rullele aga läbipaistmatus (!) kilekotis "mingi raamat". Kohmetunud ja väsitavate töönädalate tagajärjel veel hajameelsed mehed ei taibanud sisseostu väärtus kohe kontrollida. Räme pettus selgus alles koduse Noarootsi kõrkjate vahel!
"Eks me ole ise kah parajad udud," kõneles Fille või Rulle meie eriti sügaval uuriva toimetuse koltreporterile, "oleks kaalust pidanud aru saama, et asi pole päris õige, aga see viimane töönädal oli pikale läinud ja noh."
Kõigepealt avastasid mehed, et viimaste isiklike säästude eest omandatud "raamatus" on kõigest 160 lehekülge ning autoriks hoopis keegi Mart Juur, kellest ei Fille ega Rulle kõppugi ei tea.
"Sest ajast, kui Fille endale magades teleka kaissu tõmbas ja see katki läks, me uudiseid ei jälgi eriti," kõneles Rulle, "pealegi, peavoolumeedia niikuinii valetab. Kes see Juur olla võib – niikuinii üks nende hulgast, kes paljukannatanud Eestimaad maha müüvad! Või on hoopis Vene mõjuagent!"
"Võibolla on üldse varjunimi," lisab Fille. "Need solgihinged ei julge ju kodanikunime kasutada, nad ei väärigi kodaniku austavat nimetust!"
Pettumusest kõneldes lähevad mehed hoogu, ses parimagi tahtmise juures ei ole nad suutnud üllitisest mingit abi leida.
"No tegin lahti ja seal öeldakse, et see on hea tunne, kui oled midagi oma kätega algusest lõpuni ära lõhkunud. Mis abi see on? Kaua võib teleka pärast näägutada, ega ma meelega," ütleb Fille.
"Või niisugune tarkusetera, et rikkad teevad seda asja miljonäripoosis, mis on ilmne vaenu õhutamine ühiskonnas," lisab Rulle.
Meelehärmi tekitasid veel "saba ja sarvedeta" luuletused ning arusaamatud artiklid, kus "selgelt mõnitatakse euroopalikke väärtusi, esitades teadureid grantinoolijatena, näiteks."
Eriti jõledaks teevad "raamatu" "illustratsioonid".
"Hmelnitski, see on ju vene nimi, selge, kustpoolt tuul puhub," nendib Rulle. "Üks Hmelnitski juba müüs vaba Ukraina tiblade tsaarile, ju on sugulane. Joonistada see mees ei oska, igal juhul."
Toimetus on toimetanud nimetatud eseme eriti tähtsate asjade uuriva toimetuse laborisse, kus selgitatakse välja selle mürkgaaside sisaldus ja päritolu. Senised andmed viitavad selgelt Kremli käsitööle Hiina tiražeeringus. Mart Juure kohta on teada, et juba koolipoisina fännas nimetatud isik Brežnevi võimu, õnnitledes punabojaari sünnipäeval toda telegrammiga!
Kodanikud! Olge valvsad, isegi kultuuritemplites. | Arvustus. Olge valvsad! Hoiduge! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajal, mil Puna-Hiina draakon oma jäledaid lõugu laiutab ja koostöös eikuhugi kadunud sarmaatliku impeeriumiga ohustab demokraatia üleilmset võidukäiku maamunal, mis ei ole teps lapik, nagu vaid pimedusega löödud EKRE valija võib uskuma jääda, on iga progressiivse silmavaatega ühis- ja kogukonnaliikme kohus veel enam teravdada valvsust, ära tundmaks vaenlase sepitsusi ka pisiasjades!
Vastasel juhul võite tabada end samas olukorras nagu 48aastased Fille ja Rulle Noarootsist, kes pärast väsitavat, ent viljakat töönädalat otsustasid otsida abi edasiseks eluks eneseabiraamatust "Hea tuju raamat", millest neile oli töönädala jooksul korduvalt rääkinud kohaliku müügivõrgu teenidustöötaja, 62aastane Laine.
Astunud kelgult, siirdusid mehed lähimasse raamatukaubastusse, kus küsisid heausklikult "Hea tuju raamatut". 247 lk paksuse kvaliteettrükise asemel, mis pakub "pakub äratundmisrõõmu ning annab tujuküllasel ja optimistlikul moel kasulikke nõuandeid vanusega seotud murede lahendamiseks," nagu lubanud autor, lugupeetud suhtekorraldaja Aune Past, ulatati 48aastastele Fillele ja Rullele aga läbipaistmatus (!) kilekotis "mingi raamat". Kohmetunud ja väsitavate töönädalate tagajärjel veel hajameelsed mehed ei taibanud sisseostu väärtus kohe kontrollida. Räme pettus selgus alles koduse Noarootsi kõrkjate vahel!
"Eks me ole ise kah parajad udud," kõneles Fille või Rulle meie eriti sügaval uuriva toimetuse koltreporterile, "oleks kaalust pidanud aru saama, et asi pole päris õige, aga see viimane töönädal oli pikale läinud ja noh."
Kõigepealt avastasid mehed, et viimaste isiklike säästude eest omandatud "raamatus" on kõigest 160 lehekülge ning autoriks hoopis keegi Mart Juur, kellest ei Fille ega Rulle kõppugi ei tea.
"Sest ajast, kui Fille endale magades teleka kaissu tõmbas ja see katki läks, me uudiseid ei jälgi eriti," kõneles Rulle, "pealegi, peavoolumeedia niikuinii valetab. Kes see Juur olla võib – niikuinii üks nende hulgast, kes paljukannatanud Eestimaad maha müüvad! Või on hoopis Vene mõjuagent!"
"Võibolla on üldse varjunimi," lisab Fille. "Need solgihinged ei julge ju kodanikunime kasutada, nad ei väärigi kodaniku austavat nimetust!"
Pettumusest kõneldes lähevad mehed hoogu, ses parimagi tahtmise juures ei ole nad suutnud üllitisest mingit abi leida.
"No tegin lahti ja seal öeldakse, et see on hea tunne, kui oled midagi oma kätega algusest lõpuni ära lõhkunud. Mis abi see on? Kaua võib teleka pärast näägutada, ega ma meelega," ütleb Fille.
"Või niisugune tarkusetera, et rikkad teevad seda asja miljonäripoosis, mis on ilmne vaenu õhutamine ühiskonnas," lisab Rulle.
Meelehärmi tekitasid veel "saba ja sarvedeta" luuletused ning arusaamatud artiklid, kus "selgelt mõnitatakse euroopalikke väärtusi, esitades teadureid grantinoolijatena, näiteks."
Eriti jõledaks teevad "raamatu" "illustratsioonid".
"Hmelnitski, see on ju vene nimi, selge, kustpoolt tuul puhub," nendib Rulle. "Üks Hmelnitski juba müüs vaba Ukraina tiblade tsaarile, ju on sugulane. Joonistada see mees ei oska, igal juhul."
Toimetus on toimetanud nimetatud eseme eriti tähtsate asjade uuriva toimetuse laborisse, kus selgitatakse välja selle mürkgaaside sisaldus ja päritolu. Senised andmed viitavad selgelt Kremli käsitööle Hiina tiražeeringus. Mart Juure kohta on teada, et juba koolipoisina fännas nimetatud isik Brežnevi võimu, õnnitledes punabojaari sünnipäeval toda telegrammiga!
Kodanikud! Olge valvsad, isegi kultuuritemplites.
### Response:
Arvustus. Olge valvsad! Hoiduge! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei avaldas lootust, et selline hoiatus ei häbimärgistaks kõiki välismaist päritolu inimesi, sest hoiatus puudutab peamiselt üht kindlat seltskonda, vahendas Yle.
Hoiatuses rõhutatakse, et lisaks tütarlastele endile peaksid sotsiaalmeedias toimuval silma peal hoidma ka lapsevanemad.
Politsei selgitas, et Oulu piirkonnas on viimasel ajal ilmsiks tulnud mitmeid juhtumeid, kus välismaist päritolu mehed, kes sageli isegi soome keelt ei oska, meelitavad endast selgelt nooremaid alaealisi tütarlapsi endaga suhtlema. Halvimal juhul on sellised suhted toonud kaas kahtlustused rasketes seksuaalkuritegudes.
Hetkel uurib Oulu politsei kolme erinevat juhtumit, mille puhul kahtlustatakse välismaalastest mehi laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes.
Seitse meest on praegu vahi all kahtlustatuna lapse seksuaalses ärakasutamises ja vägistamises raskendavatel asjaoludel.
Lisaks sellele uurib politsei kaht erinevat juhtumit, kus on ka kaks erinevat kahtlustavat. Mõlemad juhtumid leidsid aset novembri keskel Oulus Tuira linnaosas.
"Need kahetsusväärsed juhtumid on üks põhjus, miks otsustasime selle pressiteate edastada," kommenteeris Oulu politseijaoskonna ülemkomissar Markus Kiiskinen.
Kiiskinen lisas, et kahtlustatavate puhul on alust arvata, et nad on omavahel tuttavad. Samuti ühendab neid juhtumeid asjaolu, et täisealised kahtlustatavad võtsid alaealiste tütarlastega ühendust sotsiaalmeedia abil.
"Jutt käib kümnetest juhtumitest. Politseile laekub informatsiooni meelitamisest ja ebameeldivatest katsetustest. Kõik ei pruugi siiski kaasa tuua eeluurimist. Juurdlus algatatakse nende juhtumite puhul, kus kohtumine on kokku lepitud ning alaealist on juba ahistatud," rääkis ülemkomissar.
Informatsiooni juhtumite koha on andnud politseile nii lapsevanemad kui ka mõnel juhul sotsiaaltöötajad.
Yle kirjutas pikemas kokkuvõttes, et kõik kannatanud on nooremad kui 15 eluaastat ning kõigi kolme juhtumi kahtlustatavad on tulnud Soome kas pagulaste või varjupaigataotlejatena. | Oulu politsei hoiatas tütarlapsi välismaalastest meeste eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei avaldas lootust, et selline hoiatus ei häbimärgistaks kõiki välismaist päritolu inimesi, sest hoiatus puudutab peamiselt üht kindlat seltskonda, vahendas Yle.
Hoiatuses rõhutatakse, et lisaks tütarlastele endile peaksid sotsiaalmeedias toimuval silma peal hoidma ka lapsevanemad.
Politsei selgitas, et Oulu piirkonnas on viimasel ajal ilmsiks tulnud mitmeid juhtumeid, kus välismaist päritolu mehed, kes sageli isegi soome keelt ei oska, meelitavad endast selgelt nooremaid alaealisi tütarlapsi endaga suhtlema. Halvimal juhul on sellised suhted toonud kaas kahtlustused rasketes seksuaalkuritegudes.
Hetkel uurib Oulu politsei kolme erinevat juhtumit, mille puhul kahtlustatakse välismaalastest mehi laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes.
Seitse meest on praegu vahi all kahtlustatuna lapse seksuaalses ärakasutamises ja vägistamises raskendavatel asjaoludel.
Lisaks sellele uurib politsei kaht erinevat juhtumit, kus on ka kaks erinevat kahtlustavat. Mõlemad juhtumid leidsid aset novembri keskel Oulus Tuira linnaosas.
"Need kahetsusväärsed juhtumid on üks põhjus, miks otsustasime selle pressiteate edastada," kommenteeris Oulu politseijaoskonna ülemkomissar Markus Kiiskinen.
Kiiskinen lisas, et kahtlustatavate puhul on alust arvata, et nad on omavahel tuttavad. Samuti ühendab neid juhtumeid asjaolu, et täisealised kahtlustatavad võtsid alaealiste tütarlastega ühendust sotsiaalmeedia abil.
"Jutt käib kümnetest juhtumitest. Politseile laekub informatsiooni meelitamisest ja ebameeldivatest katsetustest. Kõik ei pruugi siiski kaasa tuua eeluurimist. Juurdlus algatatakse nende juhtumite puhul, kus kohtumine on kokku lepitud ning alaealist on juba ahistatud," rääkis ülemkomissar.
Informatsiooni juhtumite koha on andnud politseile nii lapsevanemad kui ka mõnel juhul sotsiaaltöötajad.
Yle kirjutas pikemas kokkuvõttes, et kõik kannatanud on nooremad kui 15 eluaastat ning kõigi kolme juhtumi kahtlustatavad on tulnud Soome kas pagulaste või varjupaigataotlejatena.
### Response:
Oulu politsei hoiatas tütarlapsi välismaalastest meeste eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olümpialipu all esinenud Krušelnitski võitis koos abikaasa Anastassija Brõzgalovaga segapaarismängus pronksmedali, aga pidi sellest positiivse dopinguproovi abil loobuma. Rahvusvaheline spordikohus ei jäänud uskuma Krušelnitski väiteid, nagu tarbinuks ta meldooniumit tahtmatult.
Sportlane võib aga otsuse 21 päeva jooksul edasi kaevata. "Me ei nõustu otsusega absoluutselt ning jätkame oma sportlase ja tema õiguste toetamist. Nõuame uusi uuringuid ja nii Venemaal kui ka välismaal," teatas Venemaa jääkeegliliidu president Dmitri Svištšev.
PyeongChangi olümpiamängudel andis lisaks Krušelnitskile positiivse dopinguproovi veel üks Venemaa sportlane. Bobisõitjale Nadežda Sergejevale määrati keelatud südameravimi manustamise eest kaheksa kuu pikkune võistluskeeld. | Dopingut tarvitanud jääkeeglimängija peab neljaks aastaks kõrvale jääma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olümpialipu all esinenud Krušelnitski võitis koos abikaasa Anastassija Brõzgalovaga segapaarismängus pronksmedali, aga pidi sellest positiivse dopinguproovi abil loobuma. Rahvusvaheline spordikohus ei jäänud uskuma Krušelnitski väiteid, nagu tarbinuks ta meldooniumit tahtmatult.
Sportlane võib aga otsuse 21 päeva jooksul edasi kaevata. "Me ei nõustu otsusega absoluutselt ning jätkame oma sportlase ja tema õiguste toetamist. Nõuame uusi uuringuid ja nii Venemaal kui ka välismaal," teatas Venemaa jääkeegliliidu president Dmitri Svištšev.
PyeongChangi olümpiamängudel andis lisaks Krušelnitskile positiivse dopinguproovi veel üks Venemaa sportlane. Bobisõitjale Nadežda Sergejevale määrati keelatud südameravimi manustamise eest kaheksa kuu pikkune võistluskeeld.
### Response:
Dopingut tarvitanud jääkeeglimängija peab neljaks aastaks kõrvale jääma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mueller tõi otsuse (täismahus dokument SIIN) taustana välja kaebealuse märkimisväärse koostööpanuse ja muud õigusalased kaalutlused, vahendasid Axios, Vox, Associated Press ja Reuters.
Dokumendis märgib Muelleri meeskond, et Flynni kuulati üle 19 korda ning ta oli abiks mitme poolelioleva juurdluse raames.
Kohus peaks tegema otsuse Flynni asjus 18. detsembril.
Muelleri meeskond peaks esitama käesoleval nädalal memod ka seoses Trumpi endise advokaadi Michael Coheni ja kunagise kampaaniajuhi Paul Manaforti.
Flynn tunnistas end detsembris süüdi valetamises Föderaalsele Juurdlusbüroole (FBI) küsimuse kohta, kas ta arutas üleminekuperioodil Venemaa tollase suursaadikuga sanktsiooniteemat.
Ta on teinud koostööd Muelleri juhitava juurdlusega võimalikust kokkumängust Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel.
Trump vallandas Flynni 2017. aasta 13. veebruaril. | USA eriprokurör Mueller ei taotle Flynnile vanglakaristust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mueller tõi otsuse (täismahus dokument SIIN) taustana välja kaebealuse märkimisväärse koostööpanuse ja muud õigusalased kaalutlused, vahendasid Axios, Vox, Associated Press ja Reuters.
Dokumendis märgib Muelleri meeskond, et Flynni kuulati üle 19 korda ning ta oli abiks mitme poolelioleva juurdluse raames.
Kohus peaks tegema otsuse Flynni asjus 18. detsembril.
Muelleri meeskond peaks esitama käesoleval nädalal memod ka seoses Trumpi endise advokaadi Michael Coheni ja kunagise kampaaniajuhi Paul Manaforti.
Flynn tunnistas end detsembris süüdi valetamises Föderaalsele Juurdlusbüroole (FBI) küsimuse kohta, kas ta arutas üleminekuperioodil Venemaa tollase suursaadikuga sanktsiooniteemat.
Ta on teinud koostööd Muelleri juhitava juurdlusega võimalikust kokkumängust Venemaa ja Trumpi kampaaniameeskonna vahel.
Trump vallandas Flynni 2017. aasta 13. veebruaril.
### Response:
USA eriprokurör Mueller ei taotle Flynnile vanglakaristust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mitu allikat kinnitasid Taani ringhäälingule DR, et Taani peab Leeduga kõnelusi seoses Vilniuse lähedale ehitatava uue vanglaga. Kopenhaagen tahab saata sinna Taanis kuriteos süüdi mõistetud välismaalased, keda kohus karistas lisaks vangistusele ka riigist välja saatmisega, vahendas Copenhagen Post.
Samm oleks kooskõlas hiljuti heaks kiidetud Taani 2019. aasta eelarvega, mis ütleb: "Võimalikult ruttu ja hiljemalt 2019. aasta lõpuks tuleb sõlmida partnerriigiga lepe Taani vanglaruumi loomisest välismaale, et riigist välja saadetud kurjategijad saavad oma karistuse ära kanda seal, selle asemel, et koormata Taani vanglasüsteemi ja ühiskonda."
Läbirääkimised keskenduvad praegu sellele, mida täpselt Leedu Taanilt vastu saab. Väidetavalt on Leedu väljendanud projekti vastu "märkimisväärset huvi", kirjutas Copenhagen Post.
Taani Rahvapartei on pikalt soovinud, et Taani ostaks või liisiks Ida-Euroopas ühe vangla. Parlamendi esindajad külastasid eelmisel aastal vanglaid Leedus ja Rumeenias.
"Olen kindel, et nad (kurjategijad) kannaksid oma karistust Taani vanglas, kuid seal peab olema ruumi paljudele teistele," ütles erakonna Venstre esindaja Preben Bang Henriksen.
"Me ei pea sisustama vanglat samale tasemele Taani vanglatega, kuid on selge, et peame rahastame seda ühel või teisel moel, et täita rahvusvahelisi leppeid. See on miski, mida teeb vanglaamet," lisas ta.
Väidetavalt soovib oma väliskurjategijaid uude Leedu vanglasse paigutada veel mitu Euroopa riiki.
Reedel teatas Taani valitsus plaanist hakata väljasaatmist ootavaid välismaalasi üksildasele Lindholmi saarele. | Kopenhaagen arutab Vilniusega Taani välisvangide paigutamist Leetu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mitu allikat kinnitasid Taani ringhäälingule DR, et Taani peab Leeduga kõnelusi seoses Vilniuse lähedale ehitatava uue vanglaga. Kopenhaagen tahab saata sinna Taanis kuriteos süüdi mõistetud välismaalased, keda kohus karistas lisaks vangistusele ka riigist välja saatmisega, vahendas Copenhagen Post.
Samm oleks kooskõlas hiljuti heaks kiidetud Taani 2019. aasta eelarvega, mis ütleb: "Võimalikult ruttu ja hiljemalt 2019. aasta lõpuks tuleb sõlmida partnerriigiga lepe Taani vanglaruumi loomisest välismaale, et riigist välja saadetud kurjategijad saavad oma karistuse ära kanda seal, selle asemel, et koormata Taani vanglasüsteemi ja ühiskonda."
Läbirääkimised keskenduvad praegu sellele, mida täpselt Leedu Taanilt vastu saab. Väidetavalt on Leedu väljendanud projekti vastu "märkimisväärset huvi", kirjutas Copenhagen Post.
Taani Rahvapartei on pikalt soovinud, et Taani ostaks või liisiks Ida-Euroopas ühe vangla. Parlamendi esindajad külastasid eelmisel aastal vanglaid Leedus ja Rumeenias.
"Olen kindel, et nad (kurjategijad) kannaksid oma karistust Taani vanglas, kuid seal peab olema ruumi paljudele teistele," ütles erakonna Venstre esindaja Preben Bang Henriksen.
"Me ei pea sisustama vanglat samale tasemele Taani vanglatega, kuid on selge, et peame rahastame seda ühel või teisel moel, et täita rahvusvahelisi leppeid. See on miski, mida teeb vanglaamet," lisas ta.
Väidetavalt soovib oma väliskurjategijaid uude Leedu vanglasse paigutada veel mitu Euroopa riiki.
Reedel teatas Taani valitsus plaanist hakata väljasaatmist ootavaid välismaalasi üksildasele Lindholmi saarele.
### Response:
Kopenhaagen arutab Vilniusega Taani välisvangide paigutamist Leetu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mõlemad väravad lõi Richard Gadze teisel poolajal. Antonov kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 70. minutil, kui Hermannstadt oli juba 0:2 kaotusseisus, vahendab Soccernet.ee.
Hermannstadt paikneb kaheksandal positsioonil. | Antonovi klubi kaotas tabeli viimasele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mõlemad väravad lõi Richard Gadze teisel poolajal. Antonov kuulus põhikoosseisu ja vahetati välja 70. minutil, kui Hermannstadt oli juba 0:2 kaotusseisus, vahendab Soccernet.ee.
Hermannstadt paikneb kaheksandal positsioonil.
### Response:
Antonovi klubi kaotas tabeli viimasele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusamet kuulutas avaliku konkursi GAG-i direktori ametikohale välja 29. oktoobril ja kandidaadid said end esitada kuni 15. novembrini. Möödunud nädala esmaspäeval toimus vestlusvoor, uus direktor jäi aga välja valimata.
"GAG-i direktori valimise konkurss luhtus ja direktorit ei valitud, kuna ükski vestlusvoorus osalenud kandidaat ei kogunud hääletusel nõutavat arvu hääli," ütles haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Leini Jürisaar ERR-ile.
Ta lisas, et kindlasti tuleb direktori leidmiseks uus konkurss, kuid selle aega ei ole veel paika pandud. Samuti ei ole teada, kes saab GAG-i direktori kohusetäitjaks, kuniks uut juhti pole leitud.
Mitu kandidaati end üles andis, haridusamet ei avalikusta, sest nende asjaajamiskorras on konkursikomisjoni protokollidele pandud kümneaastane avaldamispiirang.
GAG-i 13 aastat juhtinud Hendrik Agur teatas oktoobris, et paneb aasta lõpus ameti maha, et minna tööle haridusministeeriumisse, kus hakkab tegelema riigigümnaasiumide rajamisega Tallinnasse. | GAG-i juhikonkurss kukkus läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusamet kuulutas avaliku konkursi GAG-i direktori ametikohale välja 29. oktoobril ja kandidaadid said end esitada kuni 15. novembrini. Möödunud nädala esmaspäeval toimus vestlusvoor, uus direktor jäi aga välja valimata.
"GAG-i direktori valimise konkurss luhtus ja direktorit ei valitud, kuna ükski vestlusvoorus osalenud kandidaat ei kogunud hääletusel nõutavat arvu hääli," ütles haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Leini Jürisaar ERR-ile.
Ta lisas, et kindlasti tuleb direktori leidmiseks uus konkurss, kuid selle aega ei ole veel paika pandud. Samuti ei ole teada, kes saab GAG-i direktori kohusetäitjaks, kuniks uut juhti pole leitud.
Mitu kandidaati end üles andis, haridusamet ei avalikusta, sest nende asjaajamiskorras on konkursikomisjoni protokollidele pandud kümneaastane avaldamispiirang.
GAG-i 13 aastat juhtinud Hendrik Agur teatas oktoobris, et paneb aasta lõpus ameti maha, et minna tööle haridusministeeriumisse, kus hakkab tegelema riigigümnaasiumide rajamisega Tallinnasse.
### Response:
GAG-i juhikonkurss kukkus läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Linnart Mäll (7.06.1938 – 14.02.2010) oli maailmamainega teadlane, keda võib asetada ühte ritta teiste Eesti orientalistika suurkujude Leopold von Schroederi, Uku Masingu, Artur Võõbuse ja Jaan Puhveliga. Mäll oli ka väljapaistev Ida kõrgkultuuride tekstide tõlkija. "Käesolevas raamatus kõneleb Õpetaja Linnart Mäll ise lugejaga oma kirjutistest ja intervjuudest pärit aegumatute mõtete ja tähelepanekute kaudu," kirjutab raamatu ümbrisel Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar.
Värske koguteos sisaldab mälestusi, mõtteid ja märkmeid ning väheseid tänaseni säilinud Linnart Mälli peetud kõnesid. Lisaks on siin olulisi meenutusi Eesti kultuuriloo tippudest aegade jooksul, unikaalseid fotosid ja dokumente.
Raamatu käsikirja on erialaselt konsulteerinud ja toimetanud Tartu Ülikooli teadlased, tunnustatud orientalistid Märt Läänemets ja Teet Toome, kes Linnart Mälli õpilastena kannavad Mälli koolkonna vaimsust edasi. Raamatu koostas ajaloo-uurija Ivar Tröner, kirjastas Sirje Endre kirjastus SE&JS. Väärtteose ülimalt kauni kujunduse autor on Andres Tali.
Eesti taasiseseisvumisaja pöördelistes sündmustes andis Mäll olulise panuse Eesti poliitikasse, olles üks ERSP loojaid, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Ta oli ka Esindamata Rahvaste Organisatsiooni asutajaid ja esimene esimees. Mõistagi oli just Linnart Mäll see isik, kes 1988. aastal taaslõi Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi ning oli aastatel 1988–1991 "EAO Sõnumitooja" väljaandjaid. Oma elu viimasel kümnendil algatas ta uuesti EAO aastaraamatu ilmumise, mis nõukogude võimu aegadel oli seiskunud. Mäll oli ka mitme teadussarja asutaja. Tema saavutusi hinnati 2008. aastal Eesti riigi teaduspreemiaga. Linnart Mälli loodud humanistlike baastekstide kontseptsioon hakkab humanitaarteadustes üha enam mõjujõudu võitma.
Äsja lugejani jõudnud Mälli-raamatu koostaja on lähtunud tõdemusest, et akadeemilise orientalistika ja tõenduspõhise semiootika kõrval oli Linnart Mälli elutöös olulisel kohal tarkuseõpetuslik ja rahvavalgustuslik idee, mille kontekst on palju keerulisemalt piiritletav, kui see on tema ida-teemaliste teadustööde puhul. Uus raamat toob esmakordselt eesti lugejani Linnart Mälli autobiograafilised mõtted, mis pole kirjaliku teksti kujul kunagi avalikkuse ees olnud. Mälli mõtted ja väljenduslaad on kohati väga reljeefsed, isegi karmid. Lugeja leiab siit üsna teravas toonis aforisme paljude elunähtuste kohta, kuid ka mõtisklusi elust, inimesest, keelest, ühiskonnast, poliitikast jne.
Mõni eriti markantne arvamus annab selgelt aimu ajastust, milles Linnart Mälli mõtted ja ütlemised formuleerusid. Tema saatuseks oli elada palju aastaid nõukogude okupatsiooni tingimustes. Mäll oli rõhuva ajastu suhtes avameelselt kriitiline ega sallinud võimukandjaid, eriti just ideoloogilisi parteitöötajaid ja KGB tegelasi. Valitud eriala – idamaade filosoofia ja Ida kultuur – andis talle võimaluse süveneda teadusesse ja niimoodi eemalduda argipäevast. Samavõrra hoidis ta oma pingsa tähelepanu all eesti kultuuriruumis toimuvat. Linnart Mäll uskus, et kultuur tervikuna elab niikaua, kuni elavad kirjalikud tekstid.
Mäll oli üks esimesi, kes 1980. aastate lõpus asus energiliselt taaslooma Eesti Vabariiki. Kuid siingi oli ta vaatamata oma seltsivale ja sõbralikule loomule teravalt karm nende inimeste suhtes, kes kameeleonina rivistusid nüüd kiiresti ümber "eesti asja" ajama. Võiksime küsida, kas riigi taastamise üks alusepanijaid, nagu Mäll kahtlemata oli, jäänuks rahule toimuvaga, mis järgnes? Raamatust leiame tema hinnanguid iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi kahe esimese kümnendi poliitika kohta. Need on tabavalt täpsed ja paraku kehtivad paljuski ka tänases päevas. Kas ja kuipalju oli Mälli arvamistes tõtt, selle üle otsustab iga lugeja juba ise.
Varem on Ivar Tröner koostanud Ülo Vooglaidi raamatud "Aeg ja Vaim" (2015) ning "Sõna on Jõud" (2018). | Ilmus Linnart Mälli mõttepärandit koondav teos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Linnart Mäll (7.06.1938 – 14.02.2010) oli maailmamainega teadlane, keda võib asetada ühte ritta teiste Eesti orientalistika suurkujude Leopold von Schroederi, Uku Masingu, Artur Võõbuse ja Jaan Puhveliga. Mäll oli ka väljapaistev Ida kõrgkultuuride tekstide tõlkija. "Käesolevas raamatus kõneleb Õpetaja Linnart Mäll ise lugejaga oma kirjutistest ja intervjuudest pärit aegumatute mõtete ja tähelepanekute kaudu," kirjutab raamatu ümbrisel Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar.
Värske koguteos sisaldab mälestusi, mõtteid ja märkmeid ning väheseid tänaseni säilinud Linnart Mälli peetud kõnesid. Lisaks on siin olulisi meenutusi Eesti kultuuriloo tippudest aegade jooksul, unikaalseid fotosid ja dokumente.
Raamatu käsikirja on erialaselt konsulteerinud ja toimetanud Tartu Ülikooli teadlased, tunnustatud orientalistid Märt Läänemets ja Teet Toome, kes Linnart Mälli õpilastena kannavad Mälli koolkonna vaimsust edasi. Raamatu koostas ajaloo-uurija Ivar Tröner, kirjastas Sirje Endre kirjastus SE&JS. Väärtteose ülimalt kauni kujunduse autor on Andres Tali.
Eesti taasiseseisvumisaja pöördelistes sündmustes andis Mäll olulise panuse Eesti poliitikasse, olles üks ERSP loojaid, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Ta oli ka Esindamata Rahvaste Organisatsiooni asutajaid ja esimene esimees. Mõistagi oli just Linnart Mäll see isik, kes 1988. aastal taaslõi Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi ning oli aastatel 1988–1991 "EAO Sõnumitooja" väljaandjaid. Oma elu viimasel kümnendil algatas ta uuesti EAO aastaraamatu ilmumise, mis nõukogude võimu aegadel oli seiskunud. Mäll oli ka mitme teadussarja asutaja. Tema saavutusi hinnati 2008. aastal Eesti riigi teaduspreemiaga. Linnart Mälli loodud humanistlike baastekstide kontseptsioon hakkab humanitaarteadustes üha enam mõjujõudu võitma.
Äsja lugejani jõudnud Mälli-raamatu koostaja on lähtunud tõdemusest, et akadeemilise orientalistika ja tõenduspõhise semiootika kõrval oli Linnart Mälli elutöös olulisel kohal tarkuseõpetuslik ja rahvavalgustuslik idee, mille kontekst on palju keerulisemalt piiritletav, kui see on tema ida-teemaliste teadustööde puhul. Uus raamat toob esmakordselt eesti lugejani Linnart Mälli autobiograafilised mõtted, mis pole kirjaliku teksti kujul kunagi avalikkuse ees olnud. Mälli mõtted ja väljenduslaad on kohati väga reljeefsed, isegi karmid. Lugeja leiab siit üsna teravas toonis aforisme paljude elunähtuste kohta, kuid ka mõtisklusi elust, inimesest, keelest, ühiskonnast, poliitikast jne.
Mõni eriti markantne arvamus annab selgelt aimu ajastust, milles Linnart Mälli mõtted ja ütlemised formuleerusid. Tema saatuseks oli elada palju aastaid nõukogude okupatsiooni tingimustes. Mäll oli rõhuva ajastu suhtes avameelselt kriitiline ega sallinud võimukandjaid, eriti just ideoloogilisi parteitöötajaid ja KGB tegelasi. Valitud eriala – idamaade filosoofia ja Ida kultuur – andis talle võimaluse süveneda teadusesse ja niimoodi eemalduda argipäevast. Samavõrra hoidis ta oma pingsa tähelepanu all eesti kultuuriruumis toimuvat. Linnart Mäll uskus, et kultuur tervikuna elab niikaua, kuni elavad kirjalikud tekstid.
Mäll oli üks esimesi, kes 1980. aastate lõpus asus energiliselt taaslooma Eesti Vabariiki. Kuid siingi oli ta vaatamata oma seltsivale ja sõbralikule loomule teravalt karm nende inimeste suhtes, kes kameeleonina rivistusid nüüd kiiresti ümber "eesti asja" ajama. Võiksime küsida, kas riigi taastamise üks alusepanijaid, nagu Mäll kahtlemata oli, jäänuks rahule toimuvaga, mis järgnes? Raamatust leiame tema hinnanguid iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi kahe esimese kümnendi poliitika kohta. Need on tabavalt täpsed ja paraku kehtivad paljuski ka tänases päevas. Kas ja kuipalju oli Mälli arvamistes tõtt, selle üle otsustab iga lugeja juba ise.
Varem on Ivar Tröner koostanud Ülo Vooglaidi raamatud "Aeg ja Vaim" (2015) ning "Sõna on Jõud" (2018).
### Response:
Ilmus Linnart Mälli mõttepärandit koondav teos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalised alustasid kohtumist paremini, kuid seisult 11:18 tegi Saint Mary's 11:0 spurdi ja poolajapausile siirduti Tassi koduülikooli 36:31 juhtimisel. Teise poolaja võitis Saint Mary's koguni 57:30 ning võttis Bethune-Cookmani üle 32-punktilise võidu, vahendab Korvpall24.ee.
Eestlase panus jäi võidumängus tagasihoidlikuks. Vahetusmeeste pingilt alustanud Tass pääses väljakule seitsmeks minutiks, mille jooksul võttis ühe lauapalli ning tegi ühe pallikaotuse ja kaks viga.
Saint Mary's jätkab NCAA hooaega viie võidu ja nelja kaotusega. Järgmises mängus minnakse Eesti aja järgi öösel vastu laupäeva vastamisi New Mexico Ülikooli meeskonnaga (4-2).
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist. | Tassi koduülikool teenis hooaja suurima võidu, eestlase panus kesine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised alustasid kohtumist paremini, kuid seisult 11:18 tegi Saint Mary's 11:0 spurdi ja poolajapausile siirduti Tassi koduülikooli 36:31 juhtimisel. Teise poolaja võitis Saint Mary's koguni 57:30 ning võttis Bethune-Cookmani üle 32-punktilise võidu, vahendab Korvpall24.ee.
Eestlase panus jäi võidumängus tagasihoidlikuks. Vahetusmeeste pingilt alustanud Tass pääses väljakule seitsmeks minutiks, mille jooksul võttis ühe lauapalli ning tegi ühe pallikaotuse ja kaks viga.
Saint Mary's jätkab NCAA hooaega viie võidu ja nelja kaotusega. Järgmises mängus minnakse Eesti aja järgi öösel vastu laupäeva vastamisi New Mexico Ülikooli meeskonnaga (4-2).
Loe edasi Korvpall24.ee portaalist.
### Response:
Tassi koduülikool teenis hooaja suurima võidu, eestlase panus kesine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Purustustest või ohvritest seni teatatud ei ole.
Maavärina kese asus Uus-Kaledoonial asuvast Tadine linnast 168 kilomeetrit idas ja 10 kilomeetri sügavusel. USA geoloogiaamet teatas algselt, et maavärin oli magnituudiga 7,6, kuid hiljem pisut vähendas seda.
"Maavärina esialgsetest parameetritest lähtudes... on ohtliku tsunamilaine esinemine võimalik rannikutel, mis asuvad maavärina epitsentrist kuni tuhande kilomeetri kaugusel," teatas Vaikse Ookeani tsunamihoiatuskeskus.
Maavärinale järgnes mitu järeltõuget.
Keskus "täheldas" piirkonnas tsunamilaineid, kuid ei öelnud, kus täpselt. Keskus lisas, et Uus-Kaledooniat ja lähedalasuvat Vanuatut võivad tabada kuni kolme meetri ning Fidžit kuni ühe meetri kõrgused tsunamilained.
Uus-Kaledoonia inimesed said tekstsõnumiga korralduse minna varjupaikadesse. Uus-Kaledoonia ja Vanuatu elanikud aga ütlesid, et nemad maavärinat ei tundnud. Vanuatul ei kõlanud ka häiresireenid.
Uus-Meremaa võimud väljastasid maavärina järel sarnase hoiatuse, aga hiljem tühistasid selle.
Uus-Kaledoonia lähistel toimus uus maavärin magnituudiga 6,6
Uus-Kaledoonia saarte lähistel toimus kolmapäeval maavärin magnituudiga 6,6, millele mõni tund eelnes samas piirkonnas maavärin magnituudiga 7,5, ütlesid ametnikud.
Uus maavärin toimus kohaliku aja järgi kell 17.43 (Eesti aeg kell 8.43). Selle kese asus Uus-Kaledoonial asuvast Tadine linnast umbes 192 kilomeetrit idakagus ja 10 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiaamet.
Ohvritest ega purustustest pole seni teatatud, kuid järeltõuked jätkuvad. USA geoloogiaameti andmeil on nende magnituud jäänud 4,9 ning 5,9 vahele ning seni on neid olnud kokku kümme. | Uus-Kaledoonia lähistel toimus maavärin magnituudiga 7,5 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Purustustest või ohvritest seni teatatud ei ole.
Maavärina kese asus Uus-Kaledoonial asuvast Tadine linnast 168 kilomeetrit idas ja 10 kilomeetri sügavusel. USA geoloogiaamet teatas algselt, et maavärin oli magnituudiga 7,6, kuid hiljem pisut vähendas seda.
"Maavärina esialgsetest parameetritest lähtudes... on ohtliku tsunamilaine esinemine võimalik rannikutel, mis asuvad maavärina epitsentrist kuni tuhande kilomeetri kaugusel," teatas Vaikse Ookeani tsunamihoiatuskeskus.
Maavärinale järgnes mitu järeltõuget.
Keskus "täheldas" piirkonnas tsunamilaineid, kuid ei öelnud, kus täpselt. Keskus lisas, et Uus-Kaledooniat ja lähedalasuvat Vanuatut võivad tabada kuni kolme meetri ning Fidžit kuni ühe meetri kõrgused tsunamilained.
Uus-Kaledoonia inimesed said tekstsõnumiga korralduse minna varjupaikadesse. Uus-Kaledoonia ja Vanuatu elanikud aga ütlesid, et nemad maavärinat ei tundnud. Vanuatul ei kõlanud ka häiresireenid.
Uus-Meremaa võimud väljastasid maavärina järel sarnase hoiatuse, aga hiljem tühistasid selle.
Uus-Kaledoonia lähistel toimus uus maavärin magnituudiga 6,6
Uus-Kaledoonia saarte lähistel toimus kolmapäeval maavärin magnituudiga 6,6, millele mõni tund eelnes samas piirkonnas maavärin magnituudiga 7,5, ütlesid ametnikud.
Uus maavärin toimus kohaliku aja järgi kell 17.43 (Eesti aeg kell 8.43). Selle kese asus Uus-Kaledoonial asuvast Tadine linnast umbes 192 kilomeetrit idakagus ja 10 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiaamet.
Ohvritest ega purustustest pole seni teatatud, kuid järeltõuked jätkuvad. USA geoloogiaameti andmeil on nende magnituud jäänud 4,9 ning 5,9 vahele ning seni on neid olnud kokku kümme.
### Response:
Uus-Kaledoonia lähistel toimus maavärin magnituudiga 7,5 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Miedz alistas kaheksandikfinaalis Wroclawi Slaski 1:0. Mõlemad Eesti koondislased tegid kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Kahe kõrgliigaklubi kohtumise ainsa värava lõi Borja Fernandez 43. minutil. | Ojamaa ja Pika koduklubi pääses veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Miedz alistas kaheksandikfinaalis Wroclawi Slaski 1:0. Mõlemad Eesti koondislased tegid kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Kahe kõrgliigaklubi kohtumise ainsa värava lõi Borja Fernandez 43. minutil.
### Response:
Ojamaa ja Pika koduklubi pääses veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Michel märkis, et otsuse, kas ränderaamistik heaks kiita või mitte, peaks tegema parlament vältimaks senise valitsuse lagunemist, vahendas Politico.
Liberaalset prantsuskeelset erakonda Reformiliikumine (Mouvement Réformateur, MR) esindav Michel on valitsuses vaielnud ränderaamistiku teemal peamiselt flaamikeelseid konservatiive esindava Uue Flaami Alliansiga (Nieuw-Vlaamse Alliantie, N-VA).
"Parlament on demokraatia kodu. Ma olen veendunud, et on saabunud hetk, kui parlament peab tegema valiku," selgitas peaminister pressikonverentsil, mis järgnes päevi kestnud vaidlustele. Valitsus on olnud sisuliselt lagunemise äärel pärast seda, kui N-VA teatas, et nemad on ränderaamistiku allkirjastamisele vastu.
Michel oli juba varem lubanud ränderaamistiku allkirjastamist ja mainis seda isegi septembris ÜRO-s.
"Kaalul on meie usaldusväärsus. Me oleme ÜRI julgeolekunõukogu liige. Meil on Euroopas tugev maine," märkis peaminister teisipäeval.
Parlament peaks hakkama ränderaamistiku küsimust arutama juba kolmapäeval, kuid hetkel on veel ebaselge, millal hääletamiseni jõutakse. Tõenäoliselt saab ränderaamistiku allkirjastamine, sest selle poolt võivad hääletada vasakpoolsed ja tsentristlikud opositsiooniparteid.
Kui see juhtub, ei saa välistada võimalust, et N-VA ikkagi lahkub valitsusest ning peaminister Michel jääb juhtima vähemusvalitsust. See omakorda võib tuua kaasa ennetähtaegsed valimised kohe pärast aastavahetust, kuigi korralised regionaalsed, föderaalsed ja eurovalimised toimuvad kõik lähiajal ehk 2019. aasta jooksul.
Samas on teada, et enne kui rahvasaadikud hakkavad hääletama ÜRO ränderaamistiku allkirjastamise üle, on Micheli koalitsioonipartnerid lisanud eelnõule selgitava märkuse, mis kärbib oluliselt ränderaamistikust tuleneda võivaid kohustusi. Sarnast poliitilist manöövrit on selles küsimuses konsensuse saavutamiseks kasutanud ka mitu teist Euroopa riiki.
"Ma lähen Marrakechi ja edastan seal parlamendi arvamust," lausus Michel lõpetuseks.
Riigijuhid kogunevad järgmisel nädalal ränderaamistiku heaks kiitmiseks Marokosse Marrakechi.
Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Poola, Ungari, Itaalia ja Austria on loobunud ränderaamistiku allkirjastamisest, Teised, sealhulgas Taani ja Holland, pole dokumendile täiemahulist toetust andmas. Osa valitsusi, sealhulgas Eesti, on andnud otsuse tegemise parlamendile. | Tülitsev Belgia valitsus laseb ränderaamistiku otsuse teha parlamendil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Michel märkis, et otsuse, kas ränderaamistik heaks kiita või mitte, peaks tegema parlament vältimaks senise valitsuse lagunemist, vahendas Politico.
Liberaalset prantsuskeelset erakonda Reformiliikumine (Mouvement Réformateur, MR) esindav Michel on valitsuses vaielnud ränderaamistiku teemal peamiselt flaamikeelseid konservatiive esindava Uue Flaami Alliansiga (Nieuw-Vlaamse Alliantie, N-VA).
"Parlament on demokraatia kodu. Ma olen veendunud, et on saabunud hetk, kui parlament peab tegema valiku," selgitas peaminister pressikonverentsil, mis järgnes päevi kestnud vaidlustele. Valitsus on olnud sisuliselt lagunemise äärel pärast seda, kui N-VA teatas, et nemad on ränderaamistiku allkirjastamisele vastu.
Michel oli juba varem lubanud ränderaamistiku allkirjastamist ja mainis seda isegi septembris ÜRO-s.
"Kaalul on meie usaldusväärsus. Me oleme ÜRI julgeolekunõukogu liige. Meil on Euroopas tugev maine," märkis peaminister teisipäeval.
Parlament peaks hakkama ränderaamistiku küsimust arutama juba kolmapäeval, kuid hetkel on veel ebaselge, millal hääletamiseni jõutakse. Tõenäoliselt saab ränderaamistiku allkirjastamine, sest selle poolt võivad hääletada vasakpoolsed ja tsentristlikud opositsiooniparteid.
Kui see juhtub, ei saa välistada võimalust, et N-VA ikkagi lahkub valitsusest ning peaminister Michel jääb juhtima vähemusvalitsust. See omakorda võib tuua kaasa ennetähtaegsed valimised kohe pärast aastavahetust, kuigi korralised regionaalsed, föderaalsed ja eurovalimised toimuvad kõik lähiajal ehk 2019. aasta jooksul.
Samas on teada, et enne kui rahvasaadikud hakkavad hääletama ÜRO ränderaamistiku allkirjastamise üle, on Micheli koalitsioonipartnerid lisanud eelnõule selgitava märkuse, mis kärbib oluliselt ränderaamistikust tuleneda võivaid kohustusi. Sarnast poliitilist manöövrit on selles küsimuses konsensuse saavutamiseks kasutanud ka mitu teist Euroopa riiki.
"Ma lähen Marrakechi ja edastan seal parlamendi arvamust," lausus Michel lõpetuseks.
Riigijuhid kogunevad järgmisel nädalal ränderaamistiku heaks kiitmiseks Marokosse Marrakechi.
Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Poola, Ungari, Itaalia ja Austria on loobunud ränderaamistiku allkirjastamisest, Teised, sealhulgas Taani ja Holland, pole dokumendile täiemahulist toetust andmas. Osa valitsusi, sealhulgas Eesti, on andnud otsuse tegemise parlamendile.
### Response:
Tülitsev Belgia valitsus laseb ränderaamistiku otsuse teha parlamendil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vähemalt tosin lääneriiki on praeguseks ÜRO ränderaamistiku toetamisest loobunud või kaaluvad seda ning see näitab ka, kuidas nii Euroopa kui ka USA on liikumas rangema piirikontrolli suunas, kirjutab leht.
Ränderaamistikku puudutavad vaidlused on lõhestanud juba valitsusi ning on saanud nurgakiviks laiematele hirmudele, mis puudutavad ülemaailmse koostöö vähenemist.
Eelmise nädala neljapäeval teatas oma tagasiastumisest Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak, kes oli ÜRO peaassamblee spiikriks ajal, kui ränderaamistik seal heaks kiideti. Tagasiastumise põhjuseks oli asjaolu, et Slovakkia parlament ja peaminister Peter Pellegrini lükkasid ränderaamistiku tagasi.
Hiljutine areng Euroopas on tähelepanuväärne ka seetõttu, et veel natuke aega tagasi oli ÜRO ränderaamistiku ainsaks otsesõnu tagasilükkajaks migratsioonivastasusega tähelepanu pälvinud Viktor Orbani Ungari.
Kuigi ränderaamistik pole ise siduv, peavad selle kriitikud dokumenti nn Trooja hobuseks, mis võiks kaasa tuua riiklike seaduste muutmise.
Praegune Euroopa Liidu eesistujariik Austria on ränderaamistikku süüdistanud selles, et seal aetakse segi varjupaigataotlejad, kellel on põhjendatud soov kaitset saada, ning nn majandusmigrandid, kelle huviks on paremat tööd saada.
Ränderaamistikule anti kõigi ÜRO liikmete, välja arvatud Donald Trumpi juhitud USA poolt, esialgne heakskiit käesoleva aasta juulis.
Pärast seda on selle tagasi lükanud Austraalia, Iisrael, Poola, Bulgaaria, Ungari, Tšehhi Vabariik, Austria ja Slovakkia.
Vaidlusi on see tekitanud Eestis, Hollandis, Belgias ja Horvaatias ning konservatiivsed, rahvuslikud või paremäärmuslikud parteid on selle hukka mõistnud näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Taanis.
Täpsem ülevaade kõikide Euroopa Liidu riikide kohta pole hetkel veel kindel, sest mõnes riigis pole ränderaamistikust olulist siseriiklikku teemat tõstatunud, teistes riikides on heakskiidu protseduur veel pooleli.
Valitsustevaheline konverents, kus ÜRO ränderaamistik (Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration) peaks heakskiidu saama, toimub 10. ja 11. detsembril Marrakechi linnas Marokos.
Detsembris peaksid Euroopa Liidu riigijuhid hakkama arutama ka ühise varjupaigasüsteemi üle, kuid suuri kompromisse selles vallas hetkel ei paista. Osa EL-i diplomaate soovib seetõttu varjupaigateema osadeks jagada nii, et valitsusjuhid saaksid detsembris kokku leppida mõnedes vähem vaidlusi põhjustavates küsimustes. | FT: üha rohkem lääneriike on ränderaamistikust loobumas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vähemalt tosin lääneriiki on praeguseks ÜRO ränderaamistiku toetamisest loobunud või kaaluvad seda ning see näitab ka, kuidas nii Euroopa kui ka USA on liikumas rangema piirikontrolli suunas, kirjutab leht.
Ränderaamistikku puudutavad vaidlused on lõhestanud juba valitsusi ning on saanud nurgakiviks laiematele hirmudele, mis puudutavad ülemaailmse koostöö vähenemist.
Eelmise nädala neljapäeval teatas oma tagasiastumisest Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak, kes oli ÜRO peaassamblee spiikriks ajal, kui ränderaamistik seal heaks kiideti. Tagasiastumise põhjuseks oli asjaolu, et Slovakkia parlament ja peaminister Peter Pellegrini lükkasid ränderaamistiku tagasi.
Hiljutine areng Euroopas on tähelepanuväärne ka seetõttu, et veel natuke aega tagasi oli ÜRO ränderaamistiku ainsaks otsesõnu tagasilükkajaks migratsioonivastasusega tähelepanu pälvinud Viktor Orbani Ungari.
Kuigi ränderaamistik pole ise siduv, peavad selle kriitikud dokumenti nn Trooja hobuseks, mis võiks kaasa tuua riiklike seaduste muutmise.
Praegune Euroopa Liidu eesistujariik Austria on ränderaamistikku süüdistanud selles, et seal aetakse segi varjupaigataotlejad, kellel on põhjendatud soov kaitset saada, ning nn majandusmigrandid, kelle huviks on paremat tööd saada.
Ränderaamistikule anti kõigi ÜRO liikmete, välja arvatud Donald Trumpi juhitud USA poolt, esialgne heakskiit käesoleva aasta juulis.
Pärast seda on selle tagasi lükanud Austraalia, Iisrael, Poola, Bulgaaria, Ungari, Tšehhi Vabariik, Austria ja Slovakkia.
Vaidlusi on see tekitanud Eestis, Hollandis, Belgias ja Horvaatias ning konservatiivsed, rahvuslikud või paremäärmuslikud parteid on selle hukka mõistnud näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Taanis.
Täpsem ülevaade kõikide Euroopa Liidu riikide kohta pole hetkel veel kindel, sest mõnes riigis pole ränderaamistikust olulist siseriiklikku teemat tõstatunud, teistes riikides on heakskiidu protseduur veel pooleli.
Valitsustevaheline konverents, kus ÜRO ränderaamistik (Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration) peaks heakskiidu saama, toimub 10. ja 11. detsembril Marrakechi linnas Marokos.
Detsembris peaksid Euroopa Liidu riigijuhid hakkama arutama ka ühise varjupaigasüsteemi üle, kuid suuri kompromisse selles vallas hetkel ei paista. Osa EL-i diplomaate soovib seetõttu varjupaigateema osadeks jagada nii, et valitsusjuhid saaksid detsembris kokku leppida mõnedes vähem vaidlusi põhjustavates küsimustes.
### Response:
FT: üha rohkem lääneriike on ränderaamistikust loobumas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37-aastane Williams mängis viimati skandaalses USA lahtiste finaalis, kus kaotas Naomi Osakale. Pärast seda kuulutas ameeriklanna hooaja lõppenuks.
Enne Austraalia lahtiseid peaks Williams osalema ka detsembri lõpus Abu Dhabis peetaval näidisturniiril ja pärast seda Perthis toimuval Hopmani karikaturniiril.
Meeste turniirile on kaitstud reitinguga üles antud ka šotlane Andy Murray. Endine maailma esireket osales tänavu puusavigastuse tõttu neljast suurturniirist vaid ühel.
Tiitlikaitsjatena tulevad Melbourne'is väljakule kogenud šveitslane Roger Federer ja tänavu oma esimese suure slämmi tiitli teeninud Caroline Wozniacki. | Serena Williams ja Andy Murray lähevad Austraalia lahtistele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37-aastane Williams mängis viimati skandaalses USA lahtiste finaalis, kus kaotas Naomi Osakale. Pärast seda kuulutas ameeriklanna hooaja lõppenuks.
Enne Austraalia lahtiseid peaks Williams osalema ka detsembri lõpus Abu Dhabis peetaval näidisturniiril ja pärast seda Perthis toimuval Hopmani karikaturniiril.
Meeste turniirile on kaitstud reitinguga üles antud ka šotlane Andy Murray. Endine maailma esireket osales tänavu puusavigastuse tõttu neljast suurturniirist vaid ühel.
Tiitlikaitsjatena tulevad Melbourne'is väljakule kogenud šveitslane Roger Federer ja tänavu oma esimese suure slämmi tiitli teeninud Caroline Wozniacki.
### Response:
Serena Williams ja Andy Murray lähevad Austraalia lahtistele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hiina ja USA liidrid tunduvad olevat eri meelt selles, mida hiljutisel kohtumisel Argentiinas kokku lepiti, vahendasid ERR-i teleuudised, Washington Post, Vox ja Yle.
Esmaspäeval läksid börsikursid üles, kuna Hiina ja USA president teatasid vaherahust kaubandussõjas.
President Donald Trump aga ärritas hiljem hiinlasi oma säutsudega Twitteris. Ta ähvardas seada Hiina kaupadele lisatolle, kui Hiina ei tee märkimisväärseid muudatusi oma kaubanduspoliitikas.
"President Xi ja mina soovime, et see kokkulepe teoks saaks ja tõenäoliselt nii ka läheb. Kuid ärge unustage, et ma olen Tollimaksumees," märkis Trump oma Twitteri-postituses.
....I am a Tariff Man. When people or countries come in to raid the great wealth of our Nation, I want them to pay for the privilege of doing so. It will always be the best way to max out our economic power. We are right now taking in $billions in Tariffs. MAKE AMERICA RICH AGAIN
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 4, 2018 | Investorid kahtlevad USA ja Hiina kaubandussõja lõpus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hiina ja USA liidrid tunduvad olevat eri meelt selles, mida hiljutisel kohtumisel Argentiinas kokku lepiti, vahendasid ERR-i teleuudised, Washington Post, Vox ja Yle.
Esmaspäeval läksid börsikursid üles, kuna Hiina ja USA president teatasid vaherahust kaubandussõjas.
President Donald Trump aga ärritas hiljem hiinlasi oma säutsudega Twitteris. Ta ähvardas seada Hiina kaupadele lisatolle, kui Hiina ei tee märkimisväärseid muudatusi oma kaubanduspoliitikas.
"President Xi ja mina soovime, et see kokkulepe teoks saaks ja tõenäoliselt nii ka läheb. Kuid ärge unustage, et ma olen Tollimaksumees," märkis Trump oma Twitteri-postituses.
....I am a Tariff Man. When people or countries come in to raid the great wealth of our Nation, I want them to pay for the privilege of doing so. It will always be the best way to max out our economic power. We are right now taking in $billions in Tariffs. MAKE AMERICA RICH AGAIN
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) December 4, 2018
### Response:
Investorid kahtlevad USA ja Hiina kaubandussõja lõpus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kavas on Pēteris Vasksi "Musica serena", Wolfgang Amadeus Mozarti Viiulikontsert nr 4 D-duur, Gustav Holst "Püha Pauli süit", Leó Weineri Divertisment nr 1 ja Pehr-Henrik Nordgreni "Mälestuspildikesi maaelust".
"Robert Traksmann on nagu kasvanud koos Tallinna Kammerorkestriga – ta on olnud saalis kuulaja, esinenud palju kordi orkestri ees solistina, samuti osalenud paljudel kontsertidel ning kontsertreisidel orkestrandina," ütles orkestri tegevprodutsent Kaido Kelder.
"On olnud suur rõõm näha tema kasvamist suurepäraseks muusikuks ning tunda heameelt koos musitseerimisest," lisas Kelder. "Rõõm on teada anda, et Robert Traksmanni õpetaja Kolja Blacher esineb meie orkestri ees 2. märtsil Estonia kontserdisaalis."
"Juha Kangas on dirigeerinud orkestrit pea TKO loomisest alates ja omab väga tähtsat rolli orkestri kujunemisel selliseks, kes me praegu oleme. Oleme kohtunud Juhaga igal hooajal ja andnud koos temaga kümneid kontserte Eestis, samuti piiri taga," rääkis Kelder.
Tallinna Kammerorkester on üks Eesti viiest professionaalsest orkestrist, mille asutas 1993. aastal Tõnu Kaljuste. Orkestri peadirigent alates 2013. aastast on Risto Joost. | Kammerorkestri sarjas "Talendid kodus" esinevad Robert Traksmann ja Juha Kangas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kavas on Pēteris Vasksi "Musica serena", Wolfgang Amadeus Mozarti Viiulikontsert nr 4 D-duur, Gustav Holst "Püha Pauli süit", Leó Weineri Divertisment nr 1 ja Pehr-Henrik Nordgreni "Mälestuspildikesi maaelust".
"Robert Traksmann on nagu kasvanud koos Tallinna Kammerorkestriga – ta on olnud saalis kuulaja, esinenud palju kordi orkestri ees solistina, samuti osalenud paljudel kontsertidel ning kontsertreisidel orkestrandina," ütles orkestri tegevprodutsent Kaido Kelder.
"On olnud suur rõõm näha tema kasvamist suurepäraseks muusikuks ning tunda heameelt koos musitseerimisest," lisas Kelder. "Rõõm on teada anda, et Robert Traksmanni õpetaja Kolja Blacher esineb meie orkestri ees 2. märtsil Estonia kontserdisaalis."
"Juha Kangas on dirigeerinud orkestrit pea TKO loomisest alates ja omab väga tähtsat rolli orkestri kujunemisel selliseks, kes me praegu oleme. Oleme kohtunud Juhaga igal hooajal ja andnud koos temaga kümneid kontserte Eestis, samuti piiri taga," rääkis Kelder.
Tallinna Kammerorkester on üks Eesti viiest professionaalsest orkestrist, mille asutas 1993. aastal Tõnu Kaljuste. Orkestri peadirigent alates 2013. aastast on Risto Joost.
### Response:
Kammerorkestri sarjas "Talendid kodus" esinevad Robert Traksmann ja Juha Kangas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Houthi mässuliste esindajad ja ÜRO saadik Martin Griffiths on juba Stockholmi saabunud. Päeval peaks kohale jõudma ka valitsuse delegatsioon, vahendasid ERR-i teleuudised.
Rahukõnelusi on üritatud alustada mitu korda, aga siiani ei ole see õnnestunud.
Seekord loodetakse edasiminekut, kuna eile jõudsid valitsus ja Houthi mässulised kokkuleppele sadade vangide vahetamises.
Samuti lepiti kokku viiekümne haavatud mässulise toimetamises ravile Omaani.
Jeemeni kodusõda paisus rahvusvaheliseks kriisiks 2015. aastal, kui Saudi Araabia ja tema liitlased läksid Jeemeni valitsusele appi, et toetada neid võitluses mässulistega. | Stockholmis algavad Jeemeni rahukõnelused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Houthi mässuliste esindajad ja ÜRO saadik Martin Griffiths on juba Stockholmi saabunud. Päeval peaks kohale jõudma ka valitsuse delegatsioon, vahendasid ERR-i teleuudised.
Rahukõnelusi on üritatud alustada mitu korda, aga siiani ei ole see õnnestunud.
Seekord loodetakse edasiminekut, kuna eile jõudsid valitsus ja Houthi mässulised kokkuleppele sadade vangide vahetamises.
Samuti lepiti kokku viiekümne haavatud mässulise toimetamises ravile Omaani.
Jeemeni kodusõda paisus rahvusvaheliseks kriisiks 2015. aastal, kui Saudi Araabia ja tema liitlased läksid Jeemeni valitsusele appi, et toetada neid võitluses mässulistega.
### Response:
Stockholmis algavad Jeemeni rahukõnelused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Septembrist peale küünarnukivigastusega audis olnud Markkanen sai platsile alles teist kohtumist järjest, aga oli 21 punktiga Chicago liider (visked väljakult siiski vaid 33,3%). Lisaks haaras 21-aastane mängumees 32 minuti jooksul ka kümme lauapalli.
Üleplatsimeheks kerkis aga võitjate mängujuht Darren Collison, kes korjas 23 silma. Keskmängija Myles Turneri nimele jäi 18 punkti ja 11 lauapalli.
Natuke edukamalt kulges teise eurooplase Luka Doncici õhtu. Ta tabas viimase minuti alguses tähtsa kolmese ja aitas Dallas Mavericksi kodus 111:102 (34:20, 26:25, 27:28, 24:29) võiduni Portland Trail Blazersi üle.
Kokku jäi sloveeni arvele 21 silma, millega oli võitjate parim. Tagamängija Wesley Matthews lisas 17 punkti. Portlandile ei piisanud ka mängujuht Damian Lillardi 33 punktist ja kaheksast resultatiivsest söödust.
Tulemused: Indiana - Chicago 96:90, Miami - Orlando 90:105, Dallas - Portland 111:102, Phoenix - Sacramento 105:122, Utah - San Antonio 139:105. | Vigastusest paranenud Markkanenilt kaksikduubel, Doncic aitas omad võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Septembrist peale küünarnukivigastusega audis olnud Markkanen sai platsile alles teist kohtumist järjest, aga oli 21 punktiga Chicago liider (visked väljakult siiski vaid 33,3%). Lisaks haaras 21-aastane mängumees 32 minuti jooksul ka kümme lauapalli.
Üleplatsimeheks kerkis aga võitjate mängujuht Darren Collison, kes korjas 23 silma. Keskmängija Myles Turneri nimele jäi 18 punkti ja 11 lauapalli.
Natuke edukamalt kulges teise eurooplase Luka Doncici õhtu. Ta tabas viimase minuti alguses tähtsa kolmese ja aitas Dallas Mavericksi kodus 111:102 (34:20, 26:25, 27:28, 24:29) võiduni Portland Trail Blazersi üle.
Kokku jäi sloveeni arvele 21 silma, millega oli võitjate parim. Tagamängija Wesley Matthews lisas 17 punkti. Portlandile ei piisanud ka mängujuht Damian Lillardi 33 punktist ja kaheksast resultatiivsest söödust.
Tulemused: Indiana - Chicago 96:90, Miami - Orlando 90:105, Dallas - Portland 111:102, Phoenix - Sacramento 105:122, Utah - San Antonio 139:105.
### Response:
Vigastusest paranenud Markkanenilt kaksikduubel, Doncic aitas omad võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üleminekuaastal rahastatakse Eesti Rahvusringhäälingut riigi poolt 65 protsendi ulatuses aastaeelarvest. ERRi juhatuse sõnul kuulub kokkuleppe juurde ka preemia igale koosseisulisele töötajale – 50 eurot (miinus maksud).
"Kindlasti võib mõnigi öelda, et 50 eurot (miinus maksud) on lojaalsele töötajale väike raha," ütles Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose. "Olen koridoride peal kuulnud õelaid jutte, et selle summa lõpus võiks olla rohkem nulle. Julgemad soovisid saada lausa 500 eurot (miinus maksud), aga me ei saa igale töötajale lubada valuraha, mis on sama suur, kui meie keskmise telesaate hooaja eelarve."
"Reklaamiostjad on kindlasti elevil," arvas juhatuse liige Urmas Oru, kellele pole teema pikast erameedia kogemusest võõras. "Usun, et kosilasi jagub. Kujutage ette, et olete eraomanik ning teil on võimalus "Aktuaalne kaamera" tõsta kella 22 peale ja Margus Saare nina ette asetada pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**."
"Kas olete alati teada tahtnud, millist kesvamärjukest eelistab Morna linna tegus seltskond? Või millist limonaadi trimpab laste lemmik Timmu? Eks ikka seda brändi, kes kanalile rohkem maksab," ütles Oru silma pilgutades.
Reklaami naasmise ja sponsoreeritud sisu potentsiaali näeb samuti päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala, kes lisas kolleegi repliigile: "Ka "Esimese stuudio" laual võiks veeklaasi asemel olla kas pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**. Rääkimata sellest, et iga poliitik saaks endale isikliku tele- või raadiosaate osta. Ehk jaguks siis raha ka korralike valguslagede soetamiseks, et juhtoperaator ja valgustaja ei peaks prožektori keeramiseks seda kividega pilduma."
"Tele ja raadio vahel on meil sünergia juba saavutatud, aga nüüd on sellele veelgi praktilisem rakendus," jagas oma mõtteid spordiuudiste juht Rivo Saarna. "Edaspidi oleks meil võimalus jalgpallivõistluste ajal minna enne otsustavaid penalteid reklaamipausile ja paluda televaatajal kuulata neid penalteid edasi Vikerraadiost."
"Raadiotest rääkides, meil on praegu palju erineva suunitlusega kanaleid," ütles juhatuse liige Riina Rõõmus. "Äkki oleks mõistlik muusikavalik edaspidi ühtlustada ja igas kanalis samal ajal reklaame mängida?"
Lahtisi küsimusi on veel palju. Kas tehingu sisu on ka senine arhiiv? Kas aktsiad võivad minna UP Investi või All Media Baltics katuse alla ja mida on sellest arvata konkurentsiametil? Võib-olla tunneb huvi hoopis mõni Venemaa investeerimisfirma? Mis saab EBU liikmelisusest ja eurovisioonist? Spekuleerida võib kõigega, aga kuni kultuuriministeeriumi poolt ei ole vormistus lõplik, peab töö majas tulevikku vaadates ka edasi käima.
"Olukord on keerukas, kuna me ei tea, millise ideoloogilise suunitlusega on meie uued isandad," kommenteeris ETV peatoimetaja Marje Tõemäe. "Me ei tea, kes meist läheb ja kes tuleb. Teleprogrammi planeeritakse vahel aga ette isegi aastateks ning seepärast näeme praegu tagala kindlustamisega palju vaeva."
ETV põhikanali peatoimetaja sõnul ongi ERRi tellimusel sügishooajaks valmimas muu hulgas kaks uut situatsioonikomöödia sugemetega lavastuslikku sarja.
"Kolgata puiestee 8" räägib eeskujulikust katoliku perekonnast, kus pereisa töötab tselluloositehases ja ema kantseldab koduperenaisena nende kaheksat last. "Sarjas avanevad meile koomilised kokkupõrked traditsioonilise perekonna ning uksest ja aknast sisse tungiva pahatahtliku multikultuurse propaganda vahel," lisas Tõemäe.
Teine seriaal, "Vikerkaare põik 1a", räägib perekonnast, kus lapsi on ainult üks, ent see-eest on tal suisa viis vanemat – kaks meest, kaks naist ja üks mittebinaarne Apache rünnakukopter. "Sarjas avanevad meile koomilised kokkupõrked moodsa perekonna ning pahatahtlike konservatiivsete naabrite vahel," ütles ETV peatoimetaja.
Kumb seriaal ilmavalgust näeb ja milline hiirega montaažiprogrammist prügikasti lohistatakse, selgub juba sügisel, kui uued omanikud on teada.
Mida plaanivad aga ERRi töötajad oma valurahaks saadud 50 euro (miinus maksud) eest osta?
"Mina olen lootusrikas ja investeerin selle [50 eurot (miinus maksud) - toim] mõnda agressiivsemasse pensionifondi," ütles saatejuht Urmas Vaino.
Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek: "Horoskoop soovitas mul kratsida paar lotopiletit või tõmmata korra kasiinos kangi."
"Raske öelda," jäi uudiste- ja sporditoimetuse juht Anvar Samost mõtlikuks. "Ma pole veel otsustanud, kas võtta pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**."
* Tähelepanu! Tegemist on väljamõeldisega.
** Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. •
Käesolev artikkel on följeton.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Följeton* | Eesti Rahvusringhääling erastatakse ja reklaamid naasevad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üleminekuaastal rahastatakse Eesti Rahvusringhäälingut riigi poolt 65 protsendi ulatuses aastaeelarvest. ERRi juhatuse sõnul kuulub kokkuleppe juurde ka preemia igale koosseisulisele töötajale – 50 eurot (miinus maksud).
"Kindlasti võib mõnigi öelda, et 50 eurot (miinus maksud) on lojaalsele töötajale väike raha," ütles Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose. "Olen koridoride peal kuulnud õelaid jutte, et selle summa lõpus võiks olla rohkem nulle. Julgemad soovisid saada lausa 500 eurot (miinus maksud), aga me ei saa igale töötajale lubada valuraha, mis on sama suur, kui meie keskmise telesaate hooaja eelarve."
"Reklaamiostjad on kindlasti elevil," arvas juhatuse liige Urmas Oru, kellele pole teema pikast erameedia kogemusest võõras. "Usun, et kosilasi jagub. Kujutage ette, et olete eraomanik ning teil on võimalus "Aktuaalne kaamera" tõsta kella 22 peale ja Margus Saare nina ette asetada pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**."
"Kas olete alati teada tahtnud, millist kesvamärjukest eelistab Morna linna tegus seltskond? Või millist limonaadi trimpab laste lemmik Timmu? Eks ikka seda brändi, kes kanalile rohkem maksab," ütles Oru silma pilgutades.
Reklaami naasmise ja sponsoreeritud sisu potentsiaali näeb samuti päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala, kes lisas kolleegi repliigile: "Ka "Esimese stuudio" laual võiks veeklaasi asemel olla kas pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**. Rääkimata sellest, et iga poliitik saaks endale isikliku tele- või raadiosaate osta. Ehk jaguks siis raha ka korralike valguslagede soetamiseks, et juhtoperaator ja valgustaja ei peaks prožektori keeramiseks seda kividega pilduma."
"Tele ja raadio vahel on meil sünergia juba saavutatud, aga nüüd on sellele veelgi praktilisem rakendus," jagas oma mõtteid spordiuudiste juht Rivo Saarna. "Edaspidi oleks meil võimalus jalgpallivõistluste ajal minna enne otsustavaid penalteid reklaamipausile ja paluda televaatajal kuulata neid penalteid edasi Vikerraadiost."
"Raadiotest rääkides, meil on praegu palju erineva suunitlusega kanaleid," ütles juhatuse liige Riina Rõõmus. "Äkki oleks mõistlik muusikavalik edaspidi ühtlustada ja igas kanalis samal ajal reklaame mängida?"
Lahtisi küsimusi on veel palju. Kas tehingu sisu on ka senine arhiiv? Kas aktsiad võivad minna UP Investi või All Media Baltics katuse alla ja mida on sellest arvata konkurentsiametil? Võib-olla tunneb huvi hoopis mõni Venemaa investeerimisfirma? Mis saab EBU liikmelisusest ja eurovisioonist? Spekuleerida võib kõigega, aga kuni kultuuriministeeriumi poolt ei ole vormistus lõplik, peab töö majas tulevikku vaadates ka edasi käima.
"Olukord on keerukas, kuna me ei tea, millise ideoloogilise suunitlusega on meie uued isandad," kommenteeris ETV peatoimetaja Marje Tõemäe. "Me ei tea, kes meist läheb ja kes tuleb. Teleprogrammi planeeritakse vahel aga ette isegi aastateks ning seepärast näeme praegu tagala kindlustamisega palju vaeva."
ETV põhikanali peatoimetaja sõnul ongi ERRi tellimusel sügishooajaks valmimas muu hulgas kaks uut situatsioonikomöödia sugemetega lavastuslikku sarja.
"Kolgata puiestee 8" räägib eeskujulikust katoliku perekonnast, kus pereisa töötab tselluloositehases ja ema kantseldab koduperenaisena nende kaheksat last. "Sarjas avanevad meile koomilised kokkupõrked traditsioonilise perekonna ning uksest ja aknast sisse tungiva pahatahtliku multikultuurse propaganda vahel," lisas Tõemäe.
Teine seriaal, "Vikerkaare põik 1a", räägib perekonnast, kus lapsi on ainult üks, ent see-eest on tal suisa viis vanemat – kaks meest, kaks naist ja üks mittebinaarne Apache rünnakukopter. "Sarjas avanevad meile koomilised kokkupõrked moodsa perekonna ning pahatahtlike konservatiivsete naabrite vahel," ütles ETV peatoimetaja.
Kumb seriaal ilmavalgust näeb ja milline hiirega montaažiprogrammist prügikasti lohistatakse, selgub juba sügisel, kui uued omanikud on teada.
Mida plaanivad aga ERRi töötajad oma valurahaks saadud 50 euro (miinus maksud) eest osta?
"Mina olen lootusrikas ja investeerin selle [50 eurot (miinus maksud) - toim] mõnda agressiivsemasse pensionifondi," ütles saatejuht Urmas Vaino.
Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek: "Horoskoop soovitas mul kratsida paar lotopiletit või tõmmata korra kasiinos kangi."
"Raske öelda," jäi uudiste- ja sporditoimetuse juht Anvar Samost mõtlikuks. "Ma pole veel otsustanud, kas võtta pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**."
* Tähelepanu! Tegemist on väljamõeldisega.
** Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. •
Käesolev artikkel on följeton.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Följeton* | Eesti Rahvusringhääling erastatakse ja reklaamid naasevad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui tänavu jaanuaris loositi uudse UEFA Rahvuste liiga alagrupid, olid meeleolud Eesti jalgpallisõprade seas positiivsed. Uus turniir loodi eesmärgiga asendada seni teisejärgulise tähtsusega olnud maavõistlused suurema kaaluga mängudega, andmaks rahvuskoondistele veel üks võimalus kvalifitseeruda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Teoorias annab Rahvuste liiga hea võimaluse just Eesti-sugustele väikeriikidele, sest turniiril minnakse vastamisi sarnase tasemega meeskondadega. Kui võistkond võidab oma Rahvuste liiga alagrupi, kuid ei pääse finaalturniirile läbi EM-valiksarja, avaneb neil võimalus mängida play-off 'ides.
Sinisärgid loositi ühte alagruppi Ungari, Kreeka ja Soomega ning kuigi punkte loodeti eelkõige noppida põhjanaabritelt, polnud ka esimesed kaks meeskonda enda parimate päevade tasemel. Eesti koondise peatreener Martin Reim avaldas septembri alguses Rahvuste liiga avamängu eel Kreekaga lootust, et suudetakse olla alagrupi mustad hobused – meeskond, kes pole favoriit, ent kes püüab kõiki nõelata.
Paraku ei kulgenud lõppev aasta Reimi hoolealuste jaoks sugugi ootuspäraselt. Eesti rahvusmeeskond pidas ühtekokku 12 mängu, millest võideti kõigest kaks. Kolmel korral mängis Eesti viiki ja koguni seitsmel korral tuli tunnistada vastase paremust. Numbrid ei olnud sugugi paremad uudses Rahvuste liigas, kus suudeti võita üks mäng – seda viimases kohtumises Kreekaga, mil Eesti viimane koht oli paraku juba kindel. Sinisärgid tegid kodus ka vaatemängulise 3:3 viigi Ungariga, aga ülejäänud neljas kohtumises kaotati alagrupikaaslastele nulliga. Eesti lõi tänavu kokku kaheksa väravat – nendest kolm Ungarile, kaks Leedule ning ühe Rootsile, Marokole ja Kreekale. Endale lubati lüüa 15 väravat.
Lõppevat aastat võib Eesti jalgpallikoondise jaoks pidada läbikukkumiseks, sest kaks enesele püstitatud eesmärki jäid meeskonna poolt täitmata. Suvel peetud Balti turniiril – mille puhul seati sihiks esimene turniirivõit 80-aastase vaheaja järel – jäädi alavormis Läti järel teiseks ning Rahvuste liigas, kus eesmärgiks oli C-liigase püsimajäämine, jäädi kindlalt viimaseks ning langeti kõige madalamale astmele, ehk D-liigasse.
Jalgpallikoondise tänavune saldo pole aga lihtsalt kehv – tegu on rahvusmeeskonna halvima hooajaga viimase 11 aasta jooksul. Viimati võitis Eesti aastanumbri sees vaid kaks mängu 2007. aastal*, mil meeskonna juhendajateks olid esmalt hollandlane Jelle Goes ning seejärel kurikuulsat rombi formatsiooni juurutada püüdnud taanlane Viggo Jensen. Toona asus Eesti FIFA maailma edetabelis 124. kohal, täna asutakse 90. tabelireal. 11 aasta eest olid Eesti numbriteks 14 mängus kaks võitu, kaks viiki ja kümme kaotust, väravate vahega 5:24.
Viimati sai Eesti kalendriaastas kaks võitu 2007. aastal, mil üheks peatreeneriks oli Viggo Jensen (pildil). Toona alistati kahel korral Andorra. Autor: Toomas Huik/Scanpix
Tulemused pole Reimi käe all oluliselt paranenud
Martin Reim on Eesti jalgpallikoondise peatreeneri ametis olnud üle kahe aasta, olles võtnud 2016. aasta septembris ohjad üle rootslaselt Magnus Pehrssonilt. Pehrsson lahkus aga ametist kriitikatulva saatel – endine Djurgardeni loots polevat suutnud Aivar Pohlaku sõnul ühitada koondise kahte kultuuriruumi, Marko Kristal heitis rootslasele ette suutmatust parandada Eesti koondise standardolukordade kvaliteeti ja sinisärgid EM-valiktsükli play-off 'idesse tüürinud Tarmo Rüütli tundis tagantjärgi heameelt, et Reimi näol antakse võimalus Eesti treeneritele. Pehrssoni vallandamine ei tulnud küll pärast 0:5 ja 0:7 kaotusi Portugalile ja Bosnia ja Hertsegoviinale tänapäevale omast jalgpallitreenerite kiiret vahetamist silmas pidades üllatusena, ent heites pilgu Pehrssoni ja Reimi numbritele Eesti koondise juhendajatena, torkab silma Eesti jalgpalli suurkujude ja meedia kahepalgelisus.
Magnus Pehrsson juhendas Eesti koondist kahe ja poole aastase perioodi jooksul 33 mängus, saades selle ajaga kirja 11 võitu, kaheksa viiki ja 14 kaotust. Rootslase käe all lõid sinisärgid 24 väravat ja lasid enda võrku sahistada 37 korral. Koondise legendaarse poolkaitsja Martin Reimi juhendamisel on Eesti tänaseks pidanud 30 mängu, millest on võidetud 11, viigistatud seitse ja kaotatud 12. Väravate vaheks on 35:35. Võttes luubi alla suurema kaaluga kohtumised, siis EM-valikmängudes/Rahvuste liigas on Reimil ette näidata neli võitu – vs Küpros (EM), Kreeka (RL) ning kaks võitu UEFA noorima liikme Gibraltari vastu (EM-valiksarjas). Magnus Pehrssoni ametiajal Rahvuste liigat veel ei eksisteerinud, kuid EM-valiktsüklis suutis Eesti rootslase juhendamisel alistada Sloveenia, San Marino ning Leedu.
Kuigi koondise toetajate seas võib kuulda tasapisi kasvavat nurinat Reimi ja meeskonna tulemuste suunal, jääb kriitika peatreeneri osas koduse vuti suurfiguuride seas pigem tagasihoidlikuks kui mitte lausa olematuks. Praegune olukord tekitab aga paratamatult küsimusi – kui palju aega tuleks juhendajale anda? Miks pole Reim sattunud sama suure kriitika alla, kui tema rootslasest eelkäija? Oli ju lõppenud aasta lähimineviku nõrgimaid. Või ehk ongi rahvusmeeskonna praegune tase selline?
Kahtlemata tuleks peatreenerile anda aega, et oma mängustiili juurutada, ent juhendaja ei tohiks olla immuunne kriitikale. Otseloomulikult on jalgpallis olulisim roll platsil olevatel mängijatel, kuid koosseisu valiku ja taktika eest vastutab peatreener. Pettumust valmistanud aasta jooksul oli läbivaks märksõnaks nüri ründetegevus – Eesti ei suutnud oma võimalusi ära kasutada või neid sootuks mitte luua. See oli pärast kaotusi ka Martin Reimi üks enim kasutatavaid vabandusi ja kuigi vähesed vaidlevad sellele vastu, siis tekib küsimus, miks ei suutnud meeskonna peatreener olukorda aasta vältel parandada? Mais ütles Reim, et saades kaitse lukku, tuleb ka rünnak järele. Paraku pole ka Eesti kaitsemäng üleliia kiita olnud – kui vaadata suuremat pilti ning jätta välja õnnestunud tegutsemine 1:0 võidumängus Kreeka vastu. Probleeme kaitsetööga illustreerib hästi 3:3 viik Ungariga, kus kaks madjarite väravat sündisid nurgalöögi järgsetest olukordadest ning õige pea pärast Eesti enda tabamusi. Tõsi – antud kohtumises oli kiiduväärt Eesti ründetegevus, eriti Siim Lutsu ja Henri Anieri väravate puhul, ent lõpptulemus jätab sellegipoolest mõnetise "nokk kinni, saba lahti" olukorra mulje.
Martin Reimi kaitseks tuleb nentida, et Eestil on tänavu olnud probleeme ka vigastustega. Ühe olulisema puudujana saab välja tuua lühikese ajaga keskväljal võtmemängijaks kujunenud 20-aastase Mattias Käiti, kes tõmbas viimati sinise särgi selga juunis, kui Lätile jäädi alla 0:1. Vigastustega on kimpus olnud ka meeskonna kapten Ragnar Klavan, kes tegi lõppenud hooajal kaasa vaid kolmes koondisemängus – viimati enda seni ainsas Rahvuste liiga mängus, kui Soomele kaotati võõrsil 0:1.
Pilk tulevikku
Eesti loositi 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükliks ühte alagruppi Hollandi, Saksamaa, Põhja-Iirimaa ja Valgevenega. Nii Martin Reim kui ka Aivar Pohlak tõdesid, et surmagruppi sattunud Eesti jaoks oleks tõenäoliselt parim võimalik tulemus kolmas koht, kuid pidades silmas lõppeva aasta tulemusi, oleks ka see paras eneseületus. Sinisärgid alustavad uut valiksarja kahe mänguga Põhja-Iirimaa vastu, misjärel sõidetakse külla alavormis Saksamaale. Kuigi Eesti fännidel on mängudest põhjaiirlastega helged mälestused, pole viimaste meeskond samade päevade tasemel, kui Eesti nende üle 2012. aasta EM-i valiktsüklis kaks võitu võttis. Põhja-Iirimaa mängis eelmisel EM-finaalturniiril ja viimases MM-valiktsüklis jõuti play-off 'idesse. Ka Saksamaa vastu ei saa olema kerge, rääkimata taas Euroopa tipu poole rühkivast Hollandist. Aivar Pohlak lausus pärast alagruppide loosimist, et Eesti peamiseks vastaseks saab olema Valgevene ning minimaalseks eesmärgiks võiks olla mitte lõpetada grupis viimasel kohal – tulemus, mida on suudetud vältida alates 1996. aasta EM-valiksarjast.
Eesti kuulub esmakordselt pärast Teist maailmasõda ühte valikgruppi Saksamaaga. Lisaks tuleb rinda pista tugeva Hollandi, Põhja-Iirimaa ning Valgevenega. Autor: AFP/Scanpix
Koondise hetkest taset ja rasket alagruppi silmas pidades oleks kohatu eeldada, et meeskonna tulemused uuel aastal drastiliselt paraneks. Ometigi ootaks peatreenerilt murekohtade adresseerimist – miks ei suudeta tekitada piisavalt võimalusi? Miks ei suuda ründajad omi olukordi ära kasutada? Miks lubatakse endale lüüa kergeid väravaid? Eesti on varasemalt näidanud, et oskab väravaid lüüa ning et oskab ka kaitsta – peatreeneri eesmärgiks on leida viis, kuidas need oskused ühte liita, ohverdamata üht või teist. Koondise raudvara Ragnar Klavan (33) ja Konstantin Vassiljev (34) ei pruugi küll olla vormilt ja vastupidavuselt enam parimate päevade tasemel, kuid oma kogemustega on nad kahtlemata võimelised looma nooremate meeskonnakaaslastega arvestatava koosluse. Euroopa liigas on tänavu taset näidanud keskkaitsja Joonas Tamm (26), poolkaitses saame peagi uuesti näha Mattias Käiti ja ründajatest on Hollandi esiliigas head vormi demonstreerinud Rauno Sappinen (22). Seni suuremat kriitikat vältinud Martin Reimil seisab ees tõehetk – kas Eesti koondise rekordinternatsionaal suudab leida meeskonna murekohtadele lahenduse või naaseme pikemaks ajaks sajandi alguses tuttavaks saanud "ilusate kaotuste" ajastusse.
*Jättes välja 3:0 võidu Eesti U-21 koondise üle. | Ülevaade: jalgpallikoondise aasta oli viimase kümnendi kehvim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui tänavu jaanuaris loositi uudse UEFA Rahvuste liiga alagrupid, olid meeleolud Eesti jalgpallisõprade seas positiivsed. Uus turniir loodi eesmärgiga asendada seni teisejärgulise tähtsusega olnud maavõistlused suurema kaaluga mängudega, andmaks rahvuskoondistele veel üks võimalus kvalifitseeruda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Teoorias annab Rahvuste liiga hea võimaluse just Eesti-sugustele väikeriikidele, sest turniiril minnakse vastamisi sarnase tasemega meeskondadega. Kui võistkond võidab oma Rahvuste liiga alagrupi, kuid ei pääse finaalturniirile läbi EM-valiksarja, avaneb neil võimalus mängida play-off 'ides.
Sinisärgid loositi ühte alagruppi Ungari, Kreeka ja Soomega ning kuigi punkte loodeti eelkõige noppida põhjanaabritelt, polnud ka esimesed kaks meeskonda enda parimate päevade tasemel. Eesti koondise peatreener Martin Reim avaldas septembri alguses Rahvuste liiga avamängu eel Kreekaga lootust, et suudetakse olla alagrupi mustad hobused – meeskond, kes pole favoriit, ent kes püüab kõiki nõelata.
Paraku ei kulgenud lõppev aasta Reimi hoolealuste jaoks sugugi ootuspäraselt. Eesti rahvusmeeskond pidas ühtekokku 12 mängu, millest võideti kõigest kaks. Kolmel korral mängis Eesti viiki ja koguni seitsmel korral tuli tunnistada vastase paremust. Numbrid ei olnud sugugi paremad uudses Rahvuste liigas, kus suudeti võita üks mäng – seda viimases kohtumises Kreekaga, mil Eesti viimane koht oli paraku juba kindel. Sinisärgid tegid kodus ka vaatemängulise 3:3 viigi Ungariga, aga ülejäänud neljas kohtumises kaotati alagrupikaaslastele nulliga. Eesti lõi tänavu kokku kaheksa väravat – nendest kolm Ungarile, kaks Leedule ning ühe Rootsile, Marokole ja Kreekale. Endale lubati lüüa 15 väravat.
Lõppevat aastat võib Eesti jalgpallikoondise jaoks pidada läbikukkumiseks, sest kaks enesele püstitatud eesmärki jäid meeskonna poolt täitmata. Suvel peetud Balti turniiril – mille puhul seati sihiks esimene turniirivõit 80-aastase vaheaja järel – jäädi alavormis Läti järel teiseks ning Rahvuste liigas, kus eesmärgiks oli C-liigase püsimajäämine, jäädi kindlalt viimaseks ning langeti kõige madalamale astmele, ehk D-liigasse.
Jalgpallikoondise tänavune saldo pole aga lihtsalt kehv – tegu on rahvusmeeskonna halvima hooajaga viimase 11 aasta jooksul. Viimati võitis Eesti aastanumbri sees vaid kaks mängu 2007. aastal*, mil meeskonna juhendajateks olid esmalt hollandlane Jelle Goes ning seejärel kurikuulsat rombi formatsiooni juurutada püüdnud taanlane Viggo Jensen. Toona asus Eesti FIFA maailma edetabelis 124. kohal, täna asutakse 90. tabelireal. 11 aasta eest olid Eesti numbriteks 14 mängus kaks võitu, kaks viiki ja kümme kaotust, väravate vahega 5:24.
Viimati sai Eesti kalendriaastas kaks võitu 2007. aastal, mil üheks peatreeneriks oli Viggo Jensen (pildil). Toona alistati kahel korral Andorra. Autor: Toomas Huik/Scanpix
Tulemused pole Reimi käe all oluliselt paranenud
Martin Reim on Eesti jalgpallikoondise peatreeneri ametis olnud üle kahe aasta, olles võtnud 2016. aasta septembris ohjad üle rootslaselt Magnus Pehrssonilt. Pehrsson lahkus aga ametist kriitikatulva saatel – endine Djurgardeni loots polevat suutnud Aivar Pohlaku sõnul ühitada koondise kahte kultuuriruumi, Marko Kristal heitis rootslasele ette suutmatust parandada Eesti koondise standardolukordade kvaliteeti ja sinisärgid EM-valiktsükli play-off 'idesse tüürinud Tarmo Rüütli tundis tagantjärgi heameelt, et Reimi näol antakse võimalus Eesti treeneritele. Pehrssoni vallandamine ei tulnud küll pärast 0:5 ja 0:7 kaotusi Portugalile ja Bosnia ja Hertsegoviinale tänapäevale omast jalgpallitreenerite kiiret vahetamist silmas pidades üllatusena, ent heites pilgu Pehrssoni ja Reimi numbritele Eesti koondise juhendajatena, torkab silma Eesti jalgpalli suurkujude ja meedia kahepalgelisus.
Magnus Pehrsson juhendas Eesti koondist kahe ja poole aastase perioodi jooksul 33 mängus, saades selle ajaga kirja 11 võitu, kaheksa viiki ja 14 kaotust. Rootslase käe all lõid sinisärgid 24 väravat ja lasid enda võrku sahistada 37 korral. Koondise legendaarse poolkaitsja Martin Reimi juhendamisel on Eesti tänaseks pidanud 30 mängu, millest on võidetud 11, viigistatud seitse ja kaotatud 12. Väravate vaheks on 35:35. Võttes luubi alla suurema kaaluga kohtumised, siis EM-valikmängudes/Rahvuste liigas on Reimil ette näidata neli võitu – vs Küpros (EM), Kreeka (RL) ning kaks võitu UEFA noorima liikme Gibraltari vastu (EM-valiksarjas). Magnus Pehrssoni ametiajal Rahvuste liigat veel ei eksisteerinud, kuid EM-valiktsüklis suutis Eesti rootslase juhendamisel alistada Sloveenia, San Marino ning Leedu.
Kuigi koondise toetajate seas võib kuulda tasapisi kasvavat nurinat Reimi ja meeskonna tulemuste suunal, jääb kriitika peatreeneri osas koduse vuti suurfiguuride seas pigem tagasihoidlikuks kui mitte lausa olematuks. Praegune olukord tekitab aga paratamatult küsimusi – kui palju aega tuleks juhendajale anda? Miks pole Reim sattunud sama suure kriitika alla, kui tema rootslasest eelkäija? Oli ju lõppenud aasta lähimineviku nõrgimaid. Või ehk ongi rahvusmeeskonna praegune tase selline?
Kahtlemata tuleks peatreenerile anda aega, et oma mängustiili juurutada, ent juhendaja ei tohiks olla immuunne kriitikale. Otseloomulikult on jalgpallis olulisim roll platsil olevatel mängijatel, kuid koosseisu valiku ja taktika eest vastutab peatreener. Pettumust valmistanud aasta jooksul oli läbivaks märksõnaks nüri ründetegevus – Eesti ei suutnud oma võimalusi ära kasutada või neid sootuks mitte luua. See oli pärast kaotusi ka Martin Reimi üks enim kasutatavaid vabandusi ja kuigi vähesed vaidlevad sellele vastu, siis tekib küsimus, miks ei suutnud meeskonna peatreener olukorda aasta vältel parandada? Mais ütles Reim, et saades kaitse lukku, tuleb ka rünnak järele. Paraku pole ka Eesti kaitsemäng üleliia kiita olnud – kui vaadata suuremat pilti ning jätta välja õnnestunud tegutsemine 1:0 võidumängus Kreeka vastu. Probleeme kaitsetööga illustreerib hästi 3:3 viik Ungariga, kus kaks madjarite väravat sündisid nurgalöögi järgsetest olukordadest ning õige pea pärast Eesti enda tabamusi. Tõsi – antud kohtumises oli kiiduväärt Eesti ründetegevus, eriti Siim Lutsu ja Henri Anieri väravate puhul, ent lõpptulemus jätab sellegipoolest mõnetise "nokk kinni, saba lahti" olukorra mulje.
Martin Reimi kaitseks tuleb nentida, et Eestil on tänavu olnud probleeme ka vigastustega. Ühe olulisema puudujana saab välja tuua lühikese ajaga keskväljal võtmemängijaks kujunenud 20-aastase Mattias Käiti, kes tõmbas viimati sinise särgi selga juunis, kui Lätile jäädi alla 0:1. Vigastustega on kimpus olnud ka meeskonna kapten Ragnar Klavan, kes tegi lõppenud hooajal kaasa vaid kolmes koondisemängus – viimati enda seni ainsas Rahvuste liiga mängus, kui Soomele kaotati võõrsil 0:1.
Pilk tulevikku
Eesti loositi 2020. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükliks ühte alagruppi Hollandi, Saksamaa, Põhja-Iirimaa ja Valgevenega. Nii Martin Reim kui ka Aivar Pohlak tõdesid, et surmagruppi sattunud Eesti jaoks oleks tõenäoliselt parim võimalik tulemus kolmas koht, kuid pidades silmas lõppeva aasta tulemusi, oleks ka see paras eneseületus. Sinisärgid alustavad uut valiksarja kahe mänguga Põhja-Iirimaa vastu, misjärel sõidetakse külla alavormis Saksamaale. Kuigi Eesti fännidel on mängudest põhjaiirlastega helged mälestused, pole viimaste meeskond samade päevade tasemel, kui Eesti nende üle 2012. aasta EM-i valiktsüklis kaks võitu võttis. Põhja-Iirimaa mängis eelmisel EM-finaalturniiril ja viimases MM-valiktsüklis jõuti play-off 'idesse. Ka Saksamaa vastu ei saa olema kerge, rääkimata taas Euroopa tipu poole rühkivast Hollandist. Aivar Pohlak lausus pärast alagruppide loosimist, et Eesti peamiseks vastaseks saab olema Valgevene ning minimaalseks eesmärgiks võiks olla mitte lõpetada grupis viimasel kohal – tulemus, mida on suudetud vältida alates 1996. aasta EM-valiksarjast.
Eesti kuulub esmakordselt pärast Teist maailmasõda ühte valikgruppi Saksamaaga. Lisaks tuleb rinda pista tugeva Hollandi, Põhja-Iirimaa ning Valgevenega. Autor: AFP/Scanpix
Koondise hetkest taset ja rasket alagruppi silmas pidades oleks kohatu eeldada, et meeskonna tulemused uuel aastal drastiliselt paraneks. Ometigi ootaks peatreenerilt murekohtade adresseerimist – miks ei suudeta tekitada piisavalt võimalusi? Miks ei suuda ründajad omi olukordi ära kasutada? Miks lubatakse endale lüüa kergeid väravaid? Eesti on varasemalt näidanud, et oskab väravaid lüüa ning et oskab ka kaitsta – peatreeneri eesmärgiks on leida viis, kuidas need oskused ühte liita, ohverdamata üht või teist. Koondise raudvara Ragnar Klavan (33) ja Konstantin Vassiljev (34) ei pruugi küll olla vormilt ja vastupidavuselt enam parimate päevade tasemel, kuid oma kogemustega on nad kahtlemata võimelised looma nooremate meeskonnakaaslastega arvestatava koosluse. Euroopa liigas on tänavu taset näidanud keskkaitsja Joonas Tamm (26), poolkaitses saame peagi uuesti näha Mattias Käiti ja ründajatest on Hollandi esiliigas head vormi demonstreerinud Rauno Sappinen (22). Seni suuremat kriitikat vältinud Martin Reimil seisab ees tõehetk – kas Eesti koondise rekordinternatsionaal suudab leida meeskonna murekohtadele lahenduse või naaseme pikemaks ajaks sajandi alguses tuttavaks saanud "ilusate kaotuste" ajastusse.
*Jättes välja 3:0 võidu Eesti U-21 koondise üle.
### Response:
Ülevaade: jalgpallikoondise aasta oli viimase kümnendi kehvim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olin Euroopa Parlamendis neli aastat EP Ukraina delegatsiooni asepresident ja käisin seal pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina sõja algust korduvalt kohal. Seetõttu olen näinud ka lähedalt, kui erinev on olnud Euroopa eri riikide ja erakondade suhtumine Venemaa tegevusse ja Ukraina kriisi.
Paremäärmuslased näiteks arvasid, et peaks tegema Putiniga leppeid: Venemaa võtaks osa Süüria pagulastest endale ja Euroopa loovutaks n-ö vastutasuks osa Ida-Euroopast Venemaa mõjusfääri. Neid ei takistanud sellist juttu ajamast ka idaeurooplaste meeldetuletused, et 1939. aastal Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud sarnane pakt tõi meie osale Euroopast kaasa suuri kannatusi.
Nende riikide esindajad, millel on Venemaal laialdased ärihuvid, olid pigem sanktsioonide vastu või nende tühistamise poolt. Lisaks valitses nn vana Euroopa esindajate seas libauudistest tulenev segadus – levis jutt, et Venemaaga liitumine oli Krimmi elanike vaba tahe, et seal tegutsevad rohelised mehikesed pole Vene väed jne.
Ukraina suhtes on kogu aeg vähemaks jäänud ka tähelepanu. Uued kriisid tulid peale ja Krimmi annekteerimine ei olnud enam nii aktuaalne. Siis hakkasid kõlama seisukohad, et unustage Krimm, oluline on, et Venemaa edasi ei tungi.
Mõtlesin selliseid jutte kuulates ja neid arenguid vaadates sageli, et mis juhtuks, kui Vene väed tungiks või imbuks üle Eesti piiri. Venemaa hakkaks tõenäoliselt algatuseks levitama häma, et pole üldse selge, kus see piir siin läheb ja me polegi piiri ületanud. Euroopa küsiks, et kuidas teie omavahelised kokkulepped on. Aga meil pole Venemaaga kehtivat piirilepingut. Ah soo?! Siis ei saa te ju üheselt väita, et piir on ületatud...
Teiseks, enamus Ida-Virumaa elanikest on vene emakeelega. Ei imestaks, kui kuuleksime jutte, et need elanikud ise tahtsid, et Venemaa väed tuleksid neid päästma. Taoliste vaidluste ja segaduse külvamise käigus süveneks nii mõnegi meist kaugemal asuva eurooplase hinges kahtlus, et ei tea, mis ikkagi on tõde ja kellel on õigus.
Aeg muudkui läheks. Uued kriisid tuleks peale. Ja ühel hetkel öeldaks, et unustage see Ida-Virumaa, vaatame, et uusi jamasid ei tule.
Kõik see meenus mulle, kui esmaspäeval hääletas riigikogu Ukraina resolutsiooni teemal ja 28 protsenti peaministripartei Keskerakonna fraktsiooni liikmetest ei andnud sellele avaldusele allkirja ega väljendanud oma toetust ka hääletusel. Fraktsiooni nimel esinenud väliskomisjoni liige Enn Eesmaa ütles, et "kutsume üles austama Aasovi mere ühiskasutuse lepet ja loodame, et täiendavad kokkulepped ja tasakaalukas diplomaatia välistavad edaspidi sellised üliohtlikud konfliktid."
Ühiskasutuse lepingu teemadel tasub vaadata esmaspäevast saadet "Välisilm", et aru saada, millest on jutt. Samalaadne teema võib meil tekkida, kui Venemaa ütleb näiteks, et Nordstreami gaasitorust ei tohi laevad üle sõita. Kas me siis ütleme ka, et peame saavutama kokkuleppe ja enne ei tohi keegi sõita? Aga kui Venemaal pole mingit soovi seda kokkulepet saavutada, siis jääb ju peale Venemaa soov.
Teine viide Eesmaa kõnest: "Detsembrikuus toimuval Euroopa Ülemkogul ei saa sanktsioonide lõpetamine kõne alla tulla. Samas tõdeti me fraktsioonis nii Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherinile kui ka Euroopa mitmele riigijuhile viidates, et edasistes sanktsioonides pole rahvusvaheliselt kokku lepitud, mistõttu tekitas küsimusi ka riigikogu avalduses väljatoodud üleskutse sanktsioonide laiendamiseks."
Seega, Keskerakonna fraktsioon arvab, et Venemaa võib rahvusvahelist õigust rikkudes ja Teise maailma sõja järgses ajas täiesti pretsedenditult muuta Aasovi mere oma sisemereks, takistada Ukrainal omaenda sadamate kasutamist ja see ei vääri isegi uusi sanktsioone?
Julgeolek on meie riigi püsimajäämisele eluliselt oluline. See ei ole teema, kus on ruumi mingiteks võbelusteks. Püüaks mõelda ennast positsiooni, kus meie oleme need, kes abi vajavad. Me ju ei tahaks kuulda, et meile oluliste sõprade hulgast ei tulnud seda toetust, millega me olime arvestanud.
Meie fraktsiooni inimesed andsid kõik küll avaldusele toetusallkirja, ent kolm liiget erineval põhjusel lõpphääletusel ei osalenud. See on kahetsusväärne, kuid mitte tahtlik. Oma selget toetust avaldusele on kõik siiski väljendanud. Ometi tegi Delfi loo meie ühest puudujast, mitte aga sellest, et üle veerandi peaministri fraktsiooni liikmetest tahtlikult Ukrainat ei toeta. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Kaja Kallas: Keskerakond, Eesti julgeolekus ei ole ruumi teie võbelusteks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olin Euroopa Parlamendis neli aastat EP Ukraina delegatsiooni asepresident ja käisin seal pärast Krimmi annekteerimist ja Ida-Ukraina sõja algust korduvalt kohal. Seetõttu olen näinud ka lähedalt, kui erinev on olnud Euroopa eri riikide ja erakondade suhtumine Venemaa tegevusse ja Ukraina kriisi.
Paremäärmuslased näiteks arvasid, et peaks tegema Putiniga leppeid: Venemaa võtaks osa Süüria pagulastest endale ja Euroopa loovutaks n-ö vastutasuks osa Ida-Euroopast Venemaa mõjusfääri. Neid ei takistanud sellist juttu ajamast ka idaeurooplaste meeldetuletused, et 1939. aastal Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud sarnane pakt tõi meie osale Euroopast kaasa suuri kannatusi.
Nende riikide esindajad, millel on Venemaal laialdased ärihuvid, olid pigem sanktsioonide vastu või nende tühistamise poolt. Lisaks valitses nn vana Euroopa esindajate seas libauudistest tulenev segadus – levis jutt, et Venemaaga liitumine oli Krimmi elanike vaba tahe, et seal tegutsevad rohelised mehikesed pole Vene väed jne.
Ukraina suhtes on kogu aeg vähemaks jäänud ka tähelepanu. Uued kriisid tulid peale ja Krimmi annekteerimine ei olnud enam nii aktuaalne. Siis hakkasid kõlama seisukohad, et unustage Krimm, oluline on, et Venemaa edasi ei tungi.
Mõtlesin selliseid jutte kuulates ja neid arenguid vaadates sageli, et mis juhtuks, kui Vene väed tungiks või imbuks üle Eesti piiri. Venemaa hakkaks tõenäoliselt algatuseks levitama häma, et pole üldse selge, kus see piir siin läheb ja me polegi piiri ületanud. Euroopa küsiks, et kuidas teie omavahelised kokkulepped on. Aga meil pole Venemaaga kehtivat piirilepingut. Ah soo?! Siis ei saa te ju üheselt väita, et piir on ületatud...
Teiseks, enamus Ida-Virumaa elanikest on vene emakeelega. Ei imestaks, kui kuuleksime jutte, et need elanikud ise tahtsid, et Venemaa väed tuleksid neid päästma. Taoliste vaidluste ja segaduse külvamise käigus süveneks nii mõnegi meist kaugemal asuva eurooplase hinges kahtlus, et ei tea, mis ikkagi on tõde ja kellel on õigus.
Aeg muudkui läheks. Uued kriisid tuleks peale. Ja ühel hetkel öeldaks, et unustage see Ida-Virumaa, vaatame, et uusi jamasid ei tule.
Kõik see meenus mulle, kui esmaspäeval hääletas riigikogu Ukraina resolutsiooni teemal ja 28 protsenti peaministripartei Keskerakonna fraktsiooni liikmetest ei andnud sellele avaldusele allkirja ega väljendanud oma toetust ka hääletusel. Fraktsiooni nimel esinenud väliskomisjoni liige Enn Eesmaa ütles, et "kutsume üles austama Aasovi mere ühiskasutuse lepet ja loodame, et täiendavad kokkulepped ja tasakaalukas diplomaatia välistavad edaspidi sellised üliohtlikud konfliktid."
Ühiskasutuse lepingu teemadel tasub vaadata esmaspäevast saadet "Välisilm", et aru saada, millest on jutt. Samalaadne teema võib meil tekkida, kui Venemaa ütleb näiteks, et Nordstreami gaasitorust ei tohi laevad üle sõita. Kas me siis ütleme ka, et peame saavutama kokkuleppe ja enne ei tohi keegi sõita? Aga kui Venemaal pole mingit soovi seda kokkulepet saavutada, siis jääb ju peale Venemaa soov.
Teine viide Eesmaa kõnest: "Detsembrikuus toimuval Euroopa Ülemkogul ei saa sanktsioonide lõpetamine kõne alla tulla. Samas tõdeti me fraktsioonis nii Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherinile kui ka Euroopa mitmele riigijuhile viidates, et edasistes sanktsioonides pole rahvusvaheliselt kokku lepitud, mistõttu tekitas küsimusi ka riigikogu avalduses väljatoodud üleskutse sanktsioonide laiendamiseks."
Seega, Keskerakonna fraktsioon arvab, et Venemaa võib rahvusvahelist õigust rikkudes ja Teise maailma sõja järgses ajas täiesti pretsedenditult muuta Aasovi mere oma sisemereks, takistada Ukrainal omaenda sadamate kasutamist ja see ei vääri isegi uusi sanktsioone?
Julgeolek on meie riigi püsimajäämisele eluliselt oluline. See ei ole teema, kus on ruumi mingiteks võbelusteks. Püüaks mõelda ennast positsiooni, kus meie oleme need, kes abi vajavad. Me ju ei tahaks kuulda, et meile oluliste sõprade hulgast ei tulnud seda toetust, millega me olime arvestanud.
Meie fraktsiooni inimesed andsid kõik küll avaldusele toetusallkirja, ent kolm liiget erineval põhjusel lõpphääletusel ei osalenud. See on kahetsusväärne, kuid mitte tahtlik. Oma selget toetust avaldusele on kõik siiski väljendanud. Ometi tegi Delfi loo meie ühest puudujast, mitte aga sellest, et üle veerandi peaministri fraktsiooni liikmetest tahtlikult Ukrainat ei toeta. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Kaja Kallas: Keskerakond, Eesti julgeolekus ei ole ruumi teie võbelusteks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Weekend Festival Baltic OÜ omanik John Rugemalira teatas kirjas partneritele, et ettevõtte pankroti vältimiseks saavad nad maksta ettevõttele, kelle ees neil võlg üleval on, kokku 25 protsenti tasumata võlast neljas võrdses osamakses, kirjutab Äripäev.
Maksetega saaksid nad tema väitel alustada jaanuari keskelt ning need tehakse kord kuus.
"Pärast nende nelja osamakse tasumist loeksime võla teie ees täielikult tasutuks ning kõik järgnevad nõuded kehtetuks," märkis Rugemalira.
Rugemalira palus kirjas arvestada, et kui algatataks pankrotimenetlus, siis ei saa nii head pakkumist kõrgete menetluskulude tõttu enam teha. | Võlgades Weekend pakub: maksame 25 protsenti või mitte midagi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Weekend Festival Baltic OÜ omanik John Rugemalira teatas kirjas partneritele, et ettevõtte pankroti vältimiseks saavad nad maksta ettevõttele, kelle ees neil võlg üleval on, kokku 25 protsenti tasumata võlast neljas võrdses osamakses, kirjutab Äripäev.
Maksetega saaksid nad tema väitel alustada jaanuari keskelt ning need tehakse kord kuus.
"Pärast nende nelja osamakse tasumist loeksime võla teie ees täielikult tasutuks ning kõik järgnevad nõuded kehtetuks," märkis Rugemalira.
Rugemalira palus kirjas arvestada, et kui algatataks pankrotimenetlus, siis ei saa nii head pakkumist kõrgete menetluskulude tõttu enam teha.
### Response:
Võlgades Weekend pakub: maksame 25 protsenti või mitte midagi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 6.40 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Olustvere alevikus Jaamaküla tee 16 juures, kus 36-aastane naine sõitis Volkswagen Caddyga sirgel teelõigul teelt välja vastu puud. Juht toimetati Viljandi haiglasse kontrolli.
Kell 8.17 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Viimsi vallas Viimsi-Randvere tee 4. kilomeetril, kus 42-aastane mees sõitis Volkswagen Passat otsa teele jooksnud põdrale. Juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 10.45 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Järva vallas Koigi külas, kus vastava kategooria juhtimisõiguseta 27-aastane mees tagurdas liikurmasinaga Merlo P32,6 Plus otsa tema taga liikunud jalgratturile, 40-aastasele mehele. Jalgrattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 10.58 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Rõuge vallas Sänna-Rõuge maantee 2. kilomeetril, kus 48-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga teelt välja kraavi ja vastu truupi. Juht ja autos olnud 48-aastane mees toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.
Kell 11.10 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinna–Tartu–Võru-Luhamaa maantee 147. kilomeetril, kus 42-aastane mees sõitis Volkswagen Transporteriga libeduse tõttu lauges kurvis teelt välja kraavi ja paiskus sõidukiga paremale küljele. Sõidukis olnud 38-aastane mees toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 11.14 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Peipsiääre vallas Aovere-Kallaste-Omedu maantee 23. kilomeetril, kus 66-aastane mees sõitis Volkswagen Caravellega teelt välja ja rullus katusele. Autos olnud kaasreisija, 75-aastane naine, toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 17.16 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori tänaval, kus 33-aastane naine sõitis Peugeot 406-ga otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud ja käekõrval jalgratast lükanud 15-aastasele noormehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga kaheksa inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 6.40 juhtus liiklusõnnetus Viljandimaal Olustvere alevikus Jaamaküla tee 16 juures, kus 36-aastane naine sõitis Volkswagen Caddyga sirgel teelõigul teelt välja vastu puud. Juht toimetati Viljandi haiglasse kontrolli.
Kell 8.17 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Viimsi vallas Viimsi-Randvere tee 4. kilomeetril, kus 42-aastane mees sõitis Volkswagen Passat otsa teele jooksnud põdrale. Juht toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 10.45 juhtus liiklusõnnetus Järvamaal Järva vallas Koigi külas, kus vastava kategooria juhtimisõiguseta 27-aastane mees tagurdas liikurmasinaga Merlo P32,6 Plus otsa tema taga liikunud jalgratturile, 40-aastasele mehele. Jalgrattur toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 10.58 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Rõuge vallas Sänna-Rõuge maantee 2. kilomeetril, kus 48-aastane mees sõitis Volkswagen Passatiga teelt välja kraavi ja vastu truupi. Juht ja autos olnud 48-aastane mees toimetati Lõuna-Eesti haiglasse.
Kell 11.10 juhtus liiklusõnnetus Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinna–Tartu–Võru-Luhamaa maantee 147. kilomeetril, kus 42-aastane mees sõitis Volkswagen Transporteriga libeduse tõttu lauges kurvis teelt välja kraavi ja paiskus sõidukiga paremale küljele. Sõidukis olnud 38-aastane mees toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 11.14 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Peipsiääre vallas Aovere-Kallaste-Omedu maantee 23. kilomeetril, kus 66-aastane mees sõitis Volkswagen Caravellega teelt välja ja rullus katusele. Autos olnud kaasreisija, 75-aastane naine, toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 17.16 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Gonsiori tänaval, kus 33-aastane naine sõitis Peugeot 406-ga otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud ja käekõrval jalgratast lükanud 15-aastasele noormehele. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga kaheksa inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kolme koalitsioonierakonna katuserahade nimekirjadest leiab nii spordiseltse, külaseltse, koole, lasteaedu kui ka kirikuid. Seejuures on kirikute vastu heldemad Keskerakond ja Isamaa, kelle katuserahade tabeleist leiab pika loetelu pühakodade korrastamiseks mõeldud summasid, samas kui sotsidelt said remonditoetust vaid mõned kirikud.
Paistab aga silma, et erakonnad ei jäta kasutamata võimalust katuserahadega ka oma liikmete tegevusele hoogu anda.
Üks kahest Keskerakonna suuremast rahaeraldusest, 100 000 eurot on läinud Tööstuspark Intec-Nakro MTÜ-le, mille üks kahest juhatuse liikmest on Keskerakonna liige, korruptsioonis süüdi mõistetud Narva linnavolinik Fjodor Ovsjannikov.
Möödunud aastal ületas uudisekünnise MTÜ-le Voore Keskerakonna katuserahadest antud 50 000 euro suurune summa, sest ühingu juhatuse liige Kristjan Sakk on keskerakondlasest riigikogu liikme Erki Savisaare koostööpartner. Voore ei jäänud Keskerakonna panuseta ka sel aastal: neile laekub 17 000 eurot mõisate 3D turundamise platvormi arendamiseks.
50 000 eurot sai tegevustoetust sundüürnike õiguste eest võitlev Eesti Üürnike Liit, mille juhatusse kuulub kaks keskerakondlast: Urmi Reinde ja riigikogu liige Heimar Lenk.
12 000 eurot tegevustoetust läks aga MTÜ-le Talendipank, mille juhatuses on ka Keskerakonna liikmed Sten-Erik Jantson ja Tiina Jantson. Ühingu aastaaruande kohaselt tegelevad nad iludusvõistluste korraldamisega.
Viisu külaselts, mille juhatusse kuulub Paide linnavolikogu keskerakondlasest esimees Aivar Tubli, sai peaministriparteilt pargi rekonstrueerimiseks 20 000 eurot.
5000 euroga on Keskerakond muu hulgas meeles pidanud Jõgeva haiglat, mille juhatuse liige Peep Põdder on lisaks erakonda kuulumisele tuntud ka kui Edgar Savisaare ihuarst.
Ka Isamaa ja sotsid pole raha jagades oma liikmeid unustanud
Isamaa katuserahadest sai 100 000 eurot MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, mille viiest juhatuse liikmest kolm, nende seas Trivimi Velliste, on Isamaa liikmed. Toetuse eesmärk on rajada Pätsi monument.
50 000 eurot läks Taheva valla külade seltsile, et arendada koostöövõrgustikku. Seltsi ainus juhatuse liige Monika Rogenbaum kuulub Isamaasse. Poolsada tuhat eurot andis erakond ka MTÜ-le Rõuge Spordiklubi, mille juhatuse liikmetest kaks - Jaak Pächter ja Oliver Ossipov on Isamaa liikmed.
MTÜ Kalevi Jahtklubi on katuseraha nimekirjas 25 000 euroga sadama infrastruktuuri renoveerimiseks. Ühingu juhatuses on ka Isamaasse kuuluv Kalev Vapper. Sama suure summa eraldas erakond Jaan Tõnissoni instituudile, mille ainus juhatuse liige Andrus Villem on samuti Isamaa ridadest.
Isamaa katuserahast 23 000 eurot kogukonnarajatisteks saanud MTÜ Toila-Ontika Merekuurort juhatusse kuulub Isamaa liige Tiit Salvan.
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts, mille juhatuses on kohaliku vallavolikogu isamaalasest liige Tiit Harjak, sai 15 000 eurot, et projekteerida Hiiumaa Vabadussõja monument.
Ka sotsid käivad katuseraha jagamisel koalitsioonipartneritega ühte jalga. Nemad on andnud 36 000 eurot Tartumaa Põllumeeste Liidule, mille tegevjuht on SDE liige Jaan Sõrra. 45 000 eurot saab aga SA Tilsi Staadion, mille juhatusse kuulub sotside liige Sirje Tobreluts.
Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsisile, mille juhatusse kuulub erakonna liige Ants Johanson, eraldasid sotsid 10 000 eurot ruumide renoveerimiseks ja soetusteks. Ka MTÜ Väikese Väina Selts, kus juhatusse kuuluvad Andres Hanso ja Heiki Hanso SDE-st, sai sotsidelt keskkonnaanalüüsi koostamiseks 10 000 eurot.
Sama suure summa saanud Vaiatu Küla Seltsi juhatuse liige on SDE-sse kuuluv Mati Kepp. 10 000 eurot läheb ka Sõmerpalu hooldekodule, kus juhatuse ainsaks liikmeks on sotsiaaldemokraat Lenhard Ermel, ning Eesti Kepikõnni Liidule, mille üks juhatuse liikmeist on sotsiaaldemokraat Rein Randver.
Lisaks eelmainituile leidub veel teisigi erakonnaliikmetega seotud asutustele määratud toetusi küllaldaselt nii Keskerakonna, sotside kui ka Isamaa katuseraha nimekirjas. Isamaa jagas 2019. aasta riigieelarvest katuseraha 1,86, Keskerakond 2,2 ja sotsiaaldemokraadid 1,94 miljonit eurot.
Opositsioonierakondade rahaeraldistes niisuguseid seoseid peaaegu ei paista. EKRE jagas oma 300 000 euro suuruse katuseraha võrdsetes osades Hille Tänavsuu Vähiravifondile Kingitud Elu, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule ning SA-le TÜ Kliinikumi Lastefond.
Vabaerakonnal oli katuseraha 227 000 eurot ning raha saanutest jäi ainsana, mille juhatusse kuulus ka erakonna liikmeid, silma MTÜ Pelgulinna selts. Asumiselts sai inventari soetamiseks ja tegevustoetuseks 8000 eurot.
Reformierakond loobus katuserahast. | Erakonnad jagavad oma liikmete MTÜ-dele heldelt katuseraha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kolme koalitsioonierakonna katuserahade nimekirjadest leiab nii spordiseltse, külaseltse, koole, lasteaedu kui ka kirikuid. Seejuures on kirikute vastu heldemad Keskerakond ja Isamaa, kelle katuserahade tabeleist leiab pika loetelu pühakodade korrastamiseks mõeldud summasid, samas kui sotsidelt said remonditoetust vaid mõned kirikud.
Paistab aga silma, et erakonnad ei jäta kasutamata võimalust katuserahadega ka oma liikmete tegevusele hoogu anda.
Üks kahest Keskerakonna suuremast rahaeraldusest, 100 000 eurot on läinud Tööstuspark Intec-Nakro MTÜ-le, mille üks kahest juhatuse liikmest on Keskerakonna liige, korruptsioonis süüdi mõistetud Narva linnavolinik Fjodor Ovsjannikov.
Möödunud aastal ületas uudisekünnise MTÜ-le Voore Keskerakonna katuserahadest antud 50 000 euro suurune summa, sest ühingu juhatuse liige Kristjan Sakk on keskerakondlasest riigikogu liikme Erki Savisaare koostööpartner. Voore ei jäänud Keskerakonna panuseta ka sel aastal: neile laekub 17 000 eurot mõisate 3D turundamise platvormi arendamiseks.
50 000 eurot sai tegevustoetust sundüürnike õiguste eest võitlev Eesti Üürnike Liit, mille juhatusse kuulub kaks keskerakondlast: Urmi Reinde ja riigikogu liige Heimar Lenk.
12 000 eurot tegevustoetust läks aga MTÜ-le Talendipank, mille juhatuses on ka Keskerakonna liikmed Sten-Erik Jantson ja Tiina Jantson. Ühingu aastaaruande kohaselt tegelevad nad iludusvõistluste korraldamisega.
Viisu külaselts, mille juhatusse kuulub Paide linnavolikogu keskerakondlasest esimees Aivar Tubli, sai peaministriparteilt pargi rekonstrueerimiseks 20 000 eurot.
5000 euroga on Keskerakond muu hulgas meeles pidanud Jõgeva haiglat, mille juhatuse liige Peep Põdder on lisaks erakonda kuulumisele tuntud ka kui Edgar Savisaare ihuarst.
Ka Isamaa ja sotsid pole raha jagades oma liikmeid unustanud
Isamaa katuserahadest sai 100 000 eurot MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, mille viiest juhatuse liikmest kolm, nende seas Trivimi Velliste, on Isamaa liikmed. Toetuse eesmärk on rajada Pätsi monument.
50 000 eurot läks Taheva valla külade seltsile, et arendada koostöövõrgustikku. Seltsi ainus juhatuse liige Monika Rogenbaum kuulub Isamaasse. Poolsada tuhat eurot andis erakond ka MTÜ-le Rõuge Spordiklubi, mille juhatuse liikmetest kaks - Jaak Pächter ja Oliver Ossipov on Isamaa liikmed.
MTÜ Kalevi Jahtklubi on katuseraha nimekirjas 25 000 euroga sadama infrastruktuuri renoveerimiseks. Ühingu juhatuses on ka Isamaasse kuuluv Kalev Vapper. Sama suure summa eraldas erakond Jaan Tõnissoni instituudile, mille ainus juhatuse liige Andrus Villem on samuti Isamaa ridadest.
Isamaa katuserahast 23 000 eurot kogukonnarajatisteks saanud MTÜ Toila-Ontika Merekuurort juhatusse kuulub Isamaa liige Tiit Salvan.
Hiiumaa Muinsuskaitse Selts, mille juhatuses on kohaliku vallavolikogu isamaalasest liige Tiit Harjak, sai 15 000 eurot, et projekteerida Hiiumaa Vabadussõja monument.
Ka sotsid käivad katuseraha jagamisel koalitsioonipartneritega ühte jalga. Nemad on andnud 36 000 eurot Tartumaa Põllumeeste Liidule, mille tegevjuht on SDE liige Jaan Sõrra. 45 000 eurot saab aga SA Tilsi Staadion, mille juhatusse kuulub sotside liige Sirje Tobreluts.
Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsisile, mille juhatusse kuulub erakonna liige Ants Johanson, eraldasid sotsid 10 000 eurot ruumide renoveerimiseks ja soetusteks. Ka MTÜ Väikese Väina Selts, kus juhatusse kuuluvad Andres Hanso ja Heiki Hanso SDE-st, sai sotsidelt keskkonnaanalüüsi koostamiseks 10 000 eurot.
Sama suure summa saanud Vaiatu Küla Seltsi juhatuse liige on SDE-sse kuuluv Mati Kepp. 10 000 eurot läheb ka Sõmerpalu hooldekodule, kus juhatuse ainsaks liikmeks on sotsiaaldemokraat Lenhard Ermel, ning Eesti Kepikõnni Liidule, mille üks juhatuse liikmeist on sotsiaaldemokraat Rein Randver.
Lisaks eelmainituile leidub veel teisigi erakonnaliikmetega seotud asutustele määratud toetusi küllaldaselt nii Keskerakonna, sotside kui ka Isamaa katuseraha nimekirjas. Isamaa jagas 2019. aasta riigieelarvest katuseraha 1,86, Keskerakond 2,2 ja sotsiaaldemokraadid 1,94 miljonit eurot.
Opositsioonierakondade rahaeraldistes niisuguseid seoseid peaaegu ei paista. EKRE jagas oma 300 000 euro suuruse katuseraha võrdsetes osades Hille Tänavsuu Vähiravifondile Kingitud Elu, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule ning SA-le TÜ Kliinikumi Lastefond.
Vabaerakonnal oli katuseraha 227 000 eurot ning raha saanutest jäi ainsana, mille juhatusse kuulus ka erakonna liikmeid, silma MTÜ Pelgulinna selts. Asumiselts sai inventari soetamiseks ja tegevustoetuseks 8000 eurot.
Reformierakond loobus katuserahast.
### Response:
Erakonnad jagavad oma liikmete MTÜ-dele heldelt katuseraha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kertši vahejuhtum peaks olema ilmselgeks tõendiks kõigile meie Euroopa partneritele, et gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamine on halb idee," seisab USA välisministeeriumi avalduses.
Saksa kantsler Angela Merkel kinnitas novembri lõpus, et ei tagane Nord Stream 2 gaasijuhtmest, kuid lubas tagada Ukraina püsimise Vene gaasi transiitriigina.
Pärast seda kui Venemaa hõivas pühapäeval kolm Ukraina alust ja võttis vangi üle 20 meremehe, ärgitab Ukraina president Petro Porošenko riike suurendama survet Moskvale.
Usutluses ajalehele Bild ütles Porošenko, et Moskvat tuleb survestada muu hulgas Vene-Saksa Nord Stream 2 projekti peatamisega.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert on varemgi öelnud, et gaasijuhtmeprojektiga Nord Stream 2 seotud riikidel tuleks hoolega järele mõelda, kas nad ikka vajavad seda. | USA kutsus EL-i üles gaasijuhtmest Nord Stream 2 loobuma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kertši vahejuhtum peaks olema ilmselgeks tõendiks kõigile meie Euroopa partneritele, et gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamine on halb idee," seisab USA välisministeeriumi avalduses.
Saksa kantsler Angela Merkel kinnitas novembri lõpus, et ei tagane Nord Stream 2 gaasijuhtmest, kuid lubas tagada Ukraina püsimise Vene gaasi transiitriigina.
Pärast seda kui Venemaa hõivas pühapäeval kolm Ukraina alust ja võttis vangi üle 20 meremehe, ärgitab Ukraina president Petro Porošenko riike suurendama survet Moskvale.
Usutluses ajalehele Bild ütles Porošenko, et Moskvat tuleb survestada muu hulgas Vene-Saksa Nord Stream 2 projekti peatamisega.
USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert on varemgi öelnud, et gaasijuhtmeprojektiga Nord Stream 2 seotud riikidel tuleks hoolega järele mõelda, kas nad ikka vajavad seda.
### Response:
USA kutsus EL-i üles gaasijuhtmest Nord Stream 2 loobuma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leroy Sane 40. ja Riyad Mahrezi 51. minuti tabamused viisid Raheem Sterlingule puhkust andnud City 2:0 juhtima, enne kui Abdoulaye Doucoure värav viis minutit enne lõpuvilet kodumeeskonnale lootust andis. Viigiväravani siiski ei jõutud ja nii pikenes City võidukas seeria koduliigas juba seitsmele mängule.
Teised tulemused:
Bournemouth - Huddersfield 2:1
Brighton - Crystal Palace 3:1
West Ham - Cardiff 3:1 | Sane ja Mahrez tõid Cityle seitsmenda järjestikuse võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leroy Sane 40. ja Riyad Mahrezi 51. minuti tabamused viisid Raheem Sterlingule puhkust andnud City 2:0 juhtima, enne kui Abdoulaye Doucoure värav viis minutit enne lõpuvilet kodumeeskonnale lootust andis. Viigiväravani siiski ei jõutud ja nii pikenes City võidukas seeria koduliigas juba seitsmele mängule.
Teised tulemused:
Bournemouth - Huddersfield 2:1
Brighton - Crystal Palace 3:1
West Ham - Cardiff 3:1
### Response:
Sane ja Mahrez tõid Cityle seitsmenda järjestikuse võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Isamaa kogus aasta teises kvartalis rahalisi annetusi 125 851 eurot, millest lõviosa moodustas teise pensionisamba reformi toetanud konservatiivsete vaadetega ettevõtja Parvel Pruunsilla 100 000 euro suurune annetus.
Võrdselt 10 000 eurot annetasid Isamaale ehitusettevõtja Toomas Luman ja Medicumi nõukogu liige Jaanus Vool.
Isamaa ühenduse Parempoolsed juht Kristjan Vanaselja annetas erakonnale 1922 eurot. Ülejäänud annetused olid viiest eurost 1000 euroni.
Riigitoetust sai Isamaa 157 812 eurot, liikmemaksu koguti 9910 eurot ja tulu erakonna varalt saadi 19 eurot.
Uus toetas valitsusparteisid kokku 60 000 euroga
Haapsalu taustaga ettevõtja Koit Uus toetas teises kvartalis Keskerakonda 30 000 euroga ja sama suure summaga ka Reformierakonda.
Ehitusettevõtja Raivo Rand tegi Keskerakonnale 7500 euro suuruse rahasüsti.
Kokku tegi Keskerakonnale rahalise annetuse 116 inimest kogusummas 59 575 eurot.
Riigitoetust sai Keskerakond 341 926 eurot, liikmemaksu koguti 15 590 eurot.
Suurimad liikmemaksu maksjad Keskerakonnas olid Mihhail Stalnuhhin 1200 euro, Mailis Reps 1189 euro ja Aadu Must 1089 euroga.
Reformierakond kogus kokku 120 678 eurot rahalisi annetusi, mis oli Isamaa järel paremuselt teine tulemus.
Reformierakond sai 25 000 euro suuruse rahalise annetuse Aivar Tuulbergilt. Arle Mölder annetas peaministriparteile 10 000 eurot. Sama suure annetuse tegi ka ettevõtja Tarmo Tamm.
Riigitoetust sai Reformierakond 447 134 eurot ning liikmemaksu koguti 5333 eurot.
Sotside suurimad rahastajad olid nende eurosaadikud
Euroopa Parlamendi saadikud Marina Kaljurand ja Sven Mikser annetasid teises kvartalis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale mõlemad 3000 eurot, mis olid ka suurimad rahalised annetused.
Kokku said sotsid rahalisi annetusi 20 305 eurot. Riigitoetust saadi 131 510 eurot ja liikmemaksu koguti 5363 eurot.
Samuti opositsioonis olev EKRE sai teises kvartalis rahalisi annetusi 15 296 eurot. Sellest suurima summa, 2400 eurot annetas erakonnale EKRE parlamendisaadik Jaak Valge.
Riigitoetust sai EKRE 249 869 eurot ja liikmemaksu koguti 14 745 eurot.
Parlamendiväline Eesti 200 sai rahalisi annetusi 1878 eurot ja kogus liikmemaksu 5695 eurot.
Eestimaa Rohelised said teises kvartalis rahalisi annetusi 7154 eurot, millest 2500 eurot annetas Ants Vihmand, 2000 eurot Aivar Berzin ja 1000 eurot Karli Lambot. Liikmemaksu kogusid Rohelised 1573 eurot.
Eesti Tulevikuerakonna aruannet ERJK lehel teisipäeva hommikuse seisuga polnud.
Kokku said Eesti erakonnad aasta teises kvartalis rahalisi annetusi 350 735 eurot. Liikmemaksu koguti kokku 58 208 eurot ja tulu erakonna varalt teeniti 8281 eurot. Põhilise sissetuleku said Eesti erakonnad endiselt riigi käest - kokku 1,33 miljonit eurot. | Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Isamaa kogus aasta teises kvartalis rahalisi annetusi 125 851 eurot, millest lõviosa moodustas teise pensionisamba reformi toetanud konservatiivsete vaadetega ettevõtja Parvel Pruunsilla 100 000 euro suurune annetus.
Võrdselt 10 000 eurot annetasid Isamaale ehitusettevõtja Toomas Luman ja Medicumi nõukogu liige Jaanus Vool.
Isamaa ühenduse Parempoolsed juht Kristjan Vanaselja annetas erakonnale 1922 eurot. Ülejäänud annetused olid viiest eurost 1000 euroni.
Riigitoetust sai Isamaa 157 812 eurot, liikmemaksu koguti 9910 eurot ja tulu erakonna varalt saadi 19 eurot.
Uus toetas valitsusparteisid kokku 60 000 euroga
Haapsalu taustaga ettevõtja Koit Uus toetas teises kvartalis Keskerakonda 30 000 euroga ja sama suure summaga ka Reformierakonda.
Ehitusettevõtja Raivo Rand tegi Keskerakonnale 7500 euro suuruse rahasüsti.
Kokku tegi Keskerakonnale rahalise annetuse 116 inimest kogusummas 59 575 eurot.
Riigitoetust sai Keskerakond 341 926 eurot, liikmemaksu koguti 15 590 eurot.
Suurimad liikmemaksu maksjad Keskerakonnas olid Mihhail Stalnuhhin 1200 euro, Mailis Reps 1189 euro ja Aadu Must 1089 euroga.
Reformierakond kogus kokku 120 678 eurot rahalisi annetusi, mis oli Isamaa järel paremuselt teine tulemus.
Reformierakond sai 25 000 euro suuruse rahalise annetuse Aivar Tuulbergilt. Arle Mölder annetas peaministriparteile 10 000 eurot. Sama suure annetuse tegi ka ettevõtja Tarmo Tamm.
Riigitoetust sai Reformierakond 447 134 eurot ning liikmemaksu koguti 5333 eurot.
Sotside suurimad rahastajad olid nende eurosaadikud
Euroopa Parlamendi saadikud Marina Kaljurand ja Sven Mikser annetasid teises kvartalis Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale mõlemad 3000 eurot, mis olid ka suurimad rahalised annetused.
Kokku said sotsid rahalisi annetusi 20 305 eurot. Riigitoetust saadi 131 510 eurot ja liikmemaksu koguti 5363 eurot.
Samuti opositsioonis olev EKRE sai teises kvartalis rahalisi annetusi 15 296 eurot. Sellest suurima summa, 2400 eurot annetas erakonnale EKRE parlamendisaadik Jaak Valge.
Riigitoetust sai EKRE 249 869 eurot ja liikmemaksu koguti 14 745 eurot.
Parlamendiväline Eesti 200 sai rahalisi annetusi 1878 eurot ja kogus liikmemaksu 5695 eurot.
Eestimaa Rohelised said teises kvartalis rahalisi annetusi 7154 eurot, millest 2500 eurot annetas Ants Vihmand, 2000 eurot Aivar Berzin ja 1000 eurot Karli Lambot. Liikmemaksu kogusid Rohelised 1573 eurot.
Eesti Tulevikuerakonna aruannet ERJK lehel teisipäeva hommikuse seisuga polnud.
Kokku said Eesti erakonnad aasta teises kvartalis rahalisi annetusi 350 735 eurot. Liikmemaksu koguti kokku 58 208 eurot ja tulu erakonna varalt teeniti 8281 eurot. Põhilise sissetuleku said Eesti erakonnad endiselt riigi käest - kokku 1,33 miljonit eurot.
### Response:
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma ei taha millestki hoida kinni kauem, kui ma peaks, aga täna ma tunnen, et tahan Inglismaaga sõita Katari maailmameistrivõistlustele," sõnas inglaste peatreener.
"Oleme nelja aastaga sammu edasi astunud. Saavutasime neljanda, kolmanda ja teise koha. Me kuuluma Euroopa paremikku. See meeskond pole oma täit potentsiaali veel realiseerinud," ütles Southgate.
Jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse Kataris 21. novembrist 18. detsembrini 2022. aastal. | Southgate: soovin meeskonda juhendada ka 2022. aasta MM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma ei taha millestki hoida kinni kauem, kui ma peaks, aga täna ma tunnen, et tahan Inglismaaga sõita Katari maailmameistrivõistlustele," sõnas inglaste peatreener.
"Oleme nelja aastaga sammu edasi astunud. Saavutasime neljanda, kolmanda ja teise koha. Me kuuluma Euroopa paremikku. See meeskond pole oma täit potentsiaali veel realiseerinud," ütles Southgate.
Jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse Kataris 21. novembrist 18. detsembrini 2022. aastal.
### Response:
Southgate: soovin meeskonda juhendada ka 2022. aasta MM-il |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsja 34 etapivõiduga Eddy Merckxile kuuluva rekordiga samale pulgale tõusnud Cavendishil on käesoleval Prantsusmaa velotuuril veel võimalik rekord ainult oma nimele võtta, sest Pariisis sõidetav Champs-Elysees etapp on sprinterile sobiva profiiliga.
"Ma ei saa sõitmist igavesti jätkata, kuid mulle endiselt meeldib see ja ma olen näidanud, et olen jätkuvalt konkurentsivõimeline. Tahaksin jätkata. Mulle meeldib rattaga sõita. Saan seda jätkata seni, kuni keha seda lubab," oli Cavendish tuleviku osas optimistlik. "Olen täna sama võistlusjanuline kui 13 aastat tagasi, kui püüdsin oma esimest etapivõitu," lisas ta.
Cavendish on tänavusel etapil võidutsenud neljal korral.
Tour de France'il on sõidetud 15 etappi ning jäänud on veel kuus sõitu.
Sarja üldliider on sloveenlane Tadej Pogacar. | Cavendish: praegune edu Touril paneb mind tahtma karjääri jätkata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsja 34 etapivõiduga Eddy Merckxile kuuluva rekordiga samale pulgale tõusnud Cavendishil on käesoleval Prantsusmaa velotuuril veel võimalik rekord ainult oma nimele võtta, sest Pariisis sõidetav Champs-Elysees etapp on sprinterile sobiva profiiliga.
"Ma ei saa sõitmist igavesti jätkata, kuid mulle endiselt meeldib see ja ma olen näidanud, et olen jätkuvalt konkurentsivõimeline. Tahaksin jätkata. Mulle meeldib rattaga sõita. Saan seda jätkata seni, kuni keha seda lubab," oli Cavendish tuleviku osas optimistlik. "Olen täna sama võistlusjanuline kui 13 aastat tagasi, kui püüdsin oma esimest etapivõitu," lisas ta.
Cavendish on tänavusel etapil võidutsenud neljal korral.
Tour de France'il on sõidetud 15 etappi ning jäänud on veel kuus sõitu.
Sarja üldliider on sloveenlane Tadej Pogacar.
### Response:
Cavendish: praegune edu Touril paneb mind tahtma karjääri jätkata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avaetapist võttis osa kaheksa meeskonda. Võistkonnad olid jagatud kahte alagruppi, kus selgitati välja kohamängudele pääsejad. GSE läbis alagrupi täiseduga, kui mängud võideti väravate vahega 7:3. Samasugused numbrid olid ette näidata ka Pärnu JK Vaprusel, kes teenis kuus punkti. JK Koduvile sai ühe võiduga kirja kolm punkti ning Paidelonal jäi punktiarve avamata.
Teisest alagrupis napsas seitsme punktiga esikoha Viljandi Valla Jalgpallimeeskond, edestades ühe punktiga FC Pärnu Unitedit. AQ Lasertool kogus kolm punkti ning JK Karsklus jäi ühe punkti peale.
Finaali kujunes põnevaks ning GSE alistas 2:1 Viljandi Valla Jalgpallimeeskonna. Kolmanda koha lahingus alistas FC Pärnu United 4:1 Pärnu JK Vapruse. Viiendale kohale tuli AQ Lasertool, edestades 5:1 JK Koduvile meeskonda. Seitsmendale kohale platseerus Paidelona, alistades 3:2 JK Karskluse.
GSE koosseisu kuulusid Kristo Käver, Sergei Zakusilo, Henri Link, Mirkko Moisar, Sten Roosaar, Markko Moisar, Ivar Škapin, Peeter Jaanus ja Herti Raudsepp.
Järgmine etapp nii meestele kui ka naistele toimub 21. augustil kell 14.30 Tallinnas Sportland Arenal. | 5vs. 5 jalgpalliturniiril esimesel etapil noppis võidu GSE | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avaetapist võttis osa kaheksa meeskonda. Võistkonnad olid jagatud kahte alagruppi, kus selgitati välja kohamängudele pääsejad. GSE läbis alagrupi täiseduga, kui mängud võideti väravate vahega 7:3. Samasugused numbrid olid ette näidata ka Pärnu JK Vaprusel, kes teenis kuus punkti. JK Koduvile sai ühe võiduga kirja kolm punkti ning Paidelonal jäi punktiarve avamata.
Teisest alagrupis napsas seitsme punktiga esikoha Viljandi Valla Jalgpallimeeskond, edestades ühe punktiga FC Pärnu Unitedit. AQ Lasertool kogus kolm punkti ning JK Karsklus jäi ühe punkti peale.
Finaali kujunes põnevaks ning GSE alistas 2:1 Viljandi Valla Jalgpallimeeskonna. Kolmanda koha lahingus alistas FC Pärnu United 4:1 Pärnu JK Vapruse. Viiendale kohale tuli AQ Lasertool, edestades 5:1 JK Koduvile meeskonda. Seitsmendale kohale platseerus Paidelona, alistades 3:2 JK Karskluse.
GSE koosseisu kuulusid Kristo Käver, Sergei Zakusilo, Henri Link, Mirkko Moisar, Sten Roosaar, Markko Moisar, Ivar Škapin, Peeter Jaanus ja Herti Raudsepp.
Järgmine etapp nii meestele kui ka naistele toimub 21. augustil kell 14.30 Tallinnas Sportland Arenal.
### Response:
5vs. 5 jalgpalliturniiril esimesel etapil noppis võidu GSE |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägiselt kulgenud mängus lõi tugev tšehhitar kuus ässa, kohtumise võitnud Sramkova suutis teenida vaid ühe otsepunkti.
Otsustavas setis näitas head mängu 24-aastane slovakitar, kes suutis teha vähem topeltvigu, päästa rohkem murdepalle ja seejuures ise enam murdepalle ka realiseerida.
16 parema sekka pääsenud Sramkova järgmine vastane on Mona Bartheli (WTA 153.) ja Viktoria Kuzmova (WTA 30.) vahelise kohtumise võitja. | Kvitova kaotas üllatuslikult maailma 226. reketile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägiselt kulgenud mängus lõi tugev tšehhitar kuus ässa, kohtumise võitnud Sramkova suutis teenida vaid ühe otsepunkti.
Otsustavas setis näitas head mängu 24-aastane slovakitar, kes suutis teha vähem topeltvigu, päästa rohkem murdepalle ja seejuures ise enam murdepalle ka realiseerida.
16 parema sekka pääsenud Sramkova järgmine vastane on Mona Bartheli (WTA 153.) ja Viktoria Kuzmova (WTA 30.) vahelise kohtumise võitja.
### Response:
Kvitova kaotas üllatuslikult maailma 226. reketile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Venemaa on avatud dialoogile Ukrainaga ja valmis arutama kõige keerulisemaid küsimusi. Aga oluline on aru saada, kas see partner seisab oma riiklike huvide eest ega teeni kellegi teise omi tööriistana kellegi teise käes, et meie vastu võidelda," väitis Putin artiklis pealkirjaga "Venelaste ja ukrainlaste ajalooline ühtsus", mis avaldati Kremli veebilehel.
Putini sõnutsi peab Venemaa lugu ukraina keelest ja traditsioonidest, aga ka ukrainlaste soovist näha oma riiki vaba, turvalise ja edukana.
"Ma olen kindel, et Ukraina tõeline suveräänsus on võimalik spetsiifiliselt läbi partnerluse Venemaaga. Meie vaimsed, inimlikud, tsivilisatsioonilised sidemed on moodustunud sajandite vältel, need lähevad samasse lättesse, neid on karastanud ühised väljakutsed, saavutused ja võidud. Meie sugulus on kandunud põlvest põlve," kirjutas ta.
Samuti kirjutas Putin, et Kiievi võimud pole Donbassi rahumeelsest tagastamisest huvitatud ja et Ukrainal pole Donbassi vaja.
Ukraina põlisrahvaste kaitseks mõeldud seadust võrdles Putin aga massihävitusrelva kasutamisega Venemaa vastu.
Mais Ukraina ülemraadale esitatud eelnõu järgi tunnustatakse põlisrahvastena rahvaid, kes moodustavad riigis etnilise vähemuse ja kellel ei ole väljaspool Ukrainat oma riiki.
Putini väitel sunnib seadus Ukrainas elavaid venelasi oma identiteedist ja pärandist loobuma.
"Ei oleks liialdus öelda, et kurss vägivaldse assimilatsiooni poole, etniliselt puhta ja Venemaa suhtes agressiivse Ukraina riigi loomise poole on võrreldav massihävitusrelva kasutamisega meie vastu, mis puudutab selle tagajärgi," väitis Putin. | Putin: Ukraina saab olla suveräänne ainult läbi partnerluse Venemaaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Venemaa on avatud dialoogile Ukrainaga ja valmis arutama kõige keerulisemaid küsimusi. Aga oluline on aru saada, kas see partner seisab oma riiklike huvide eest ega teeni kellegi teise omi tööriistana kellegi teise käes, et meie vastu võidelda," väitis Putin artiklis pealkirjaga "Venelaste ja ukrainlaste ajalooline ühtsus", mis avaldati Kremli veebilehel.
Putini sõnutsi peab Venemaa lugu ukraina keelest ja traditsioonidest, aga ka ukrainlaste soovist näha oma riiki vaba, turvalise ja edukana.
"Ma olen kindel, et Ukraina tõeline suveräänsus on võimalik spetsiifiliselt läbi partnerluse Venemaaga. Meie vaimsed, inimlikud, tsivilisatsioonilised sidemed on moodustunud sajandite vältel, need lähevad samasse lättesse, neid on karastanud ühised väljakutsed, saavutused ja võidud. Meie sugulus on kandunud põlvest põlve," kirjutas ta.
Samuti kirjutas Putin, et Kiievi võimud pole Donbassi rahumeelsest tagastamisest huvitatud ja et Ukrainal pole Donbassi vaja.
Ukraina põlisrahvaste kaitseks mõeldud seadust võrdles Putin aga massihävitusrelva kasutamisega Venemaa vastu.
Mais Ukraina ülemraadale esitatud eelnõu järgi tunnustatakse põlisrahvastena rahvaid, kes moodustavad riigis etnilise vähemuse ja kellel ei ole väljaspool Ukrainat oma riiki.
Putini väitel sunnib seadus Ukrainas elavaid venelasi oma identiteedist ja pärandist loobuma.
"Ei oleks liialdus öelda, et kurss vägivaldse assimilatsiooni poole, etniliselt puhta ja Venemaa suhtes agressiivse Ukraina riigi loomise poole on võrreldav massihävitusrelva kasutamisega meie vastu, mis puudutab selle tagajärgi," väitis Putin.
### Response:
Putin: Ukraina saab olla suveräänne ainult läbi partnerluse Venemaaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 7-kordse ameeriklasest slämmivõitja sõnul näitas maailma esireket Djokovic äsja lõppenud Wimbledoni finaalmängus itaallase Matteo Berrettini vastu läbi aegade kvaliteetseimat mängupilti.
"Ma arvan, et ta võidutseb veel neljal või viiel suure slämmi turniiril. Arv sõltub sellest, kas ta suudab terve püsida," ütles McEnroe. "Ta suudab ennast alati esikohale seada ja seetõttu saab ta ka väga hästi aru, mida ta saavutanud on ja kui ajaloolised tema tulemused on. Djokovic on parasjagu purustamas kõigi aegade rekordeid. Sellega kaasneb tohutu surve," lisas ta.
Djokovici treener ja mängijana isegi Wimbledonis triumfeerinud Goran Ivanisevic sõnas, et kui Djokovic suudab võita ka USA lahtised meistrivõistlused ning slämmiturniiridele sel hooajal ilusa joone alla tõmmata, lõppeksid ka arutelud kõigi aegade parima mängija osas. "Ta on praegu ainus mees, kes oleks võimeline kõik neli slämmi võitma. Kui see juhtub, on läbi aegade parim mängija selge," ütles Ivanisevic Djokovici kohta.
Viimati võitis ühel hooajal kõik neli slämmiturniiri Rod Laver aastal 1969. | McEnroe: Djokovic jõuab 25 suure slämmi tiitlini | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
7-kordse ameeriklasest slämmivõitja sõnul näitas maailma esireket Djokovic äsja lõppenud Wimbledoni finaalmängus itaallase Matteo Berrettini vastu läbi aegade kvaliteetseimat mängupilti.
"Ma arvan, et ta võidutseb veel neljal või viiel suure slämmi turniiril. Arv sõltub sellest, kas ta suudab terve püsida," ütles McEnroe. "Ta suudab ennast alati esikohale seada ja seetõttu saab ta ka väga hästi aru, mida ta saavutanud on ja kui ajaloolised tema tulemused on. Djokovic on parasjagu purustamas kõigi aegade rekordeid. Sellega kaasneb tohutu surve," lisas ta.
Djokovici treener ja mängijana isegi Wimbledonis triumfeerinud Goran Ivanisevic sõnas, et kui Djokovic suudab võita ka USA lahtised meistrivõistlused ning slämmiturniiridele sel hooajal ilusa joone alla tõmmata, lõppeksid ka arutelud kõigi aegade parima mängija osas. "Ta on praegu ainus mees, kes oleks võimeline kõik neli slämmi võitma. Kui see juhtub, on läbi aegade parim mängija selge," ütles Ivanisevic Djokovici kohta.
Viimati võitis ühel hooajal kõik neli slämmiturniiri Rod Laver aastal 1969.
### Response:
McEnroe: Djokovic jõuab 25 suure slämmi tiitlini |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viivitus järgneb süvenevale tülile seoses Ungari seadusele, mis keelab LGBTQ küsimuste propageerimise alaealistele. Komisjoni president Ursula von der Leyen on hoiatanud, et riik loobuks seadusest.
Samal ajal kasvab Brüsselile surve Budapest EL-i rahastusest ilma jätta.
"Komisjon ei ole Ungari taaste- ja vastupidavusplaani hindamist veel lõpuni viinud," teatas komisjoni pressiesindaja. "Kui meie analüüs vajab veel nädalaid, mitte päevi, siis esitame Ungarile ettepaneku nõustuda kahekuuse tähtaja pikendamisega," lisas ta.
Komisjon keeldus täpsustamast, mis Ungari 7,2 miljardi eurose taastekava heakskiitmisel komistuskiviks on saanud.
Komisjon on seadnud endale tähtaja kiita liikmesriikide esitatud kavad heaks kahe kuuga alates nende laekumisest. Ungari esitas enda kava 12. mail.
Arutelud EL-i tohutu taasterahastu üle on puudutanud ka küsimust, mil määral on Ungari pühendunud korruptsiooniga võitlemisele ja kohtusüsteemi iseseisvuse tagamisele.
Ungari peaminister Viktor Orban on aastate jooksul võtnud vastu seadusi, mis kriitikute sõnul õõnestavad nii sõnavabadust kui ka riigi kohtusüsteemi sõltumatust.
Ehkki Orbani sõnul on LGBTQ-vastane seadus mõeldud laste kaitsmiseks, aetakse kriitikute sõnul selles segamini pedofiilia ja homoseksuaalsus ning häbimärgistatakse LGBTQ kogukonna toetamist.
Von der Leyen ütles läinud kolmapäeval, et seadus on häbiplekk. Samuti lubas ta, et kui Ungari olukorda ei paranda, kasutab komisjon kõiki talle antud volitusi. | Brüssel viivitab Ungari taasteplaani heakskiitmisega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viivitus järgneb süvenevale tülile seoses Ungari seadusele, mis keelab LGBTQ küsimuste propageerimise alaealistele. Komisjoni president Ursula von der Leyen on hoiatanud, et riik loobuks seadusest.
Samal ajal kasvab Brüsselile surve Budapest EL-i rahastusest ilma jätta.
"Komisjon ei ole Ungari taaste- ja vastupidavusplaani hindamist veel lõpuni viinud," teatas komisjoni pressiesindaja. "Kui meie analüüs vajab veel nädalaid, mitte päevi, siis esitame Ungarile ettepaneku nõustuda kahekuuse tähtaja pikendamisega," lisas ta.
Komisjon keeldus täpsustamast, mis Ungari 7,2 miljardi eurose taastekava heakskiitmisel komistuskiviks on saanud.
Komisjon on seadnud endale tähtaja kiita liikmesriikide esitatud kavad heaks kahe kuuga alates nende laekumisest. Ungari esitas enda kava 12. mail.
Arutelud EL-i tohutu taasterahastu üle on puudutanud ka küsimust, mil määral on Ungari pühendunud korruptsiooniga võitlemisele ja kohtusüsteemi iseseisvuse tagamisele.
Ungari peaminister Viktor Orban on aastate jooksul võtnud vastu seadusi, mis kriitikute sõnul õõnestavad nii sõnavabadust kui ka riigi kohtusüsteemi sõltumatust.
Ehkki Orbani sõnul on LGBTQ-vastane seadus mõeldud laste kaitsmiseks, aetakse kriitikute sõnul selles segamini pedofiilia ja homoseksuaalsus ning häbimärgistatakse LGBTQ kogukonna toetamist.
Von der Leyen ütles läinud kolmapäeval, et seadus on häbiplekk. Samuti lubas ta, et kui Ungari olukorda ei paranda, kasutab komisjon kõiki talle antud volitusi.
### Response:
Brüssel viivitab Ungari taasteplaani heakskiitmisega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 42-aastase Mosleyga sõlmiti nelja aasta pikkune leping.
"Meil on väga hea meel, et Jamahl ja tema perekond Magicu perega liitusid," teatas klubi president Jeff Weltman pressiteates. "NBA treenerite kogukonnas peetakse Jamahli tõusvaks täheks. Tema tugevused on mängija isiklikku arengusse panustamine. Jamahl on suhtleja ja ühendaja ning me ei jõua ära oodata, millal ta meie tiimi juhendama hakkab," lisas ta.
See on Mosley jaoks esimene kord end peatreenerina proovile panna. Viimased seitse hooaega veetis Mosley Dallase Mavericksi abitreeneri rollis. Enne seda töötas ta samuti abitreenerina Clevelandis (2010-2014) ja Denveris (2005-2010). | Orlando Magic vahetab peatreenerit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
42-aastase Mosleyga sõlmiti nelja aasta pikkune leping.
"Meil on väga hea meel, et Jamahl ja tema perekond Magicu perega liitusid," teatas klubi president Jeff Weltman pressiteates. "NBA treenerite kogukonnas peetakse Jamahli tõusvaks täheks. Tema tugevused on mängija isiklikku arengusse panustamine. Jamahl on suhtleja ja ühendaja ning me ei jõua ära oodata, millal ta meie tiimi juhendama hakkab," lisas ta.
See on Mosley jaoks esimene kord end peatreenerina proovile panna. Viimased seitse hooaega veetis Mosley Dallase Mavericksi abitreeneri rollis. Enne seda töötas ta samuti abitreenerina Clevelandis (2010-2014) ja Denveris (2005-2010).
### Response:
Orlando Magic vahetab peatreenerit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ka eelmise aasta Rally Estonia favoriitideks peeti tuttavates tingimustes kihutavaid Ott Tänakut ja Kalle Rovanperä, kuid kui eestlane suutis ralli kindlalt võita, siis soomlane lõpetas alles viiendana. Siis vaid 19-aastast soomlast soositi ralli eel isegi rohkem, sest kui Toyota on kiiretel teedel, nagu Eestis on, harjunud, siis Hyundai ei olnud sarnastes tingimustes just head minekut näidanud.
Sel aastal räägib Evansi sõnul soomlase kasuks asjaolu, et aasta tagasi oli Rovanperäl WRC sarjas väga vähe kogemusi, nüüdseks on ta kogemustepagas oluliselt täienenud ja Toyota iseärasused selged.
Evansi meelest seab ta Rovanperä Tänakust ette ka sellepärast, et noor soomlane on oma esimest MM-etapi võitu pikalt oodanud ja millalgi peab tema kannatlikkuse anum üle ajama hakkama. Oma koduteedel Soomes pidi Rovanperä just Tänaku paremust tunnistama ja hiljem tunnistas Toyota sõitja, et kaotus tegi haiget.
Toyota kasuks räägib ka asjaolu, et Elfyn Evans veetis Eesti etapi eel autot testides mitmeid päevi tehnilistel teedel ja jagab auto kohta saadud informatsiooni potentsiaalika Rovanperäga.
Evansi arvates ei saa Eestis maha kanda ka üldsarja liidrit prantslast Sebastien Ogier'i, aga kuna Eesti ilm on sisuliselt terve suve piirkonna kohta väga kuum olnud, ei pruugi suurepäraste tehniliste oskustega, aga enamasti just kiirusest vajaka jääva Ogier' šansid üleliia suured olla. Kuum ja kuiv ilm võimaldab sõitjatel arendada MM-sarja suurimaid kiirusi.
Autoralli MM-sarjas hoiab Ott Tänak Rally Estonia eel neljandat kohta, Kalle Rovanperä on kuues.
Rally Estonia algab Lõuna-Eesti teedel neljapäeval, 15. juulil. | Tuntud ralliajakirjanik: Rally Estonia favoriit on Rovanperä, mitte Tänak | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ka eelmise aasta Rally Estonia favoriitideks peeti tuttavates tingimustes kihutavaid Ott Tänakut ja Kalle Rovanperä, kuid kui eestlane suutis ralli kindlalt võita, siis soomlane lõpetas alles viiendana. Siis vaid 19-aastast soomlast soositi ralli eel isegi rohkem, sest kui Toyota on kiiretel teedel, nagu Eestis on, harjunud, siis Hyundai ei olnud sarnastes tingimustes just head minekut näidanud.
Sel aastal räägib Evansi sõnul soomlase kasuks asjaolu, et aasta tagasi oli Rovanperäl WRC sarjas väga vähe kogemusi, nüüdseks on ta kogemustepagas oluliselt täienenud ja Toyota iseärasused selged.
Evansi meelest seab ta Rovanperä Tänakust ette ka sellepärast, et noor soomlane on oma esimest MM-etapi võitu pikalt oodanud ja millalgi peab tema kannatlikkuse anum üle ajama hakkama. Oma koduteedel Soomes pidi Rovanperä just Tänaku paremust tunnistama ja hiljem tunnistas Toyota sõitja, et kaotus tegi haiget.
Toyota kasuks räägib ka asjaolu, et Elfyn Evans veetis Eesti etapi eel autot testides mitmeid päevi tehnilistel teedel ja jagab auto kohta saadud informatsiooni potentsiaalika Rovanperäga.
Evansi arvates ei saa Eestis maha kanda ka üldsarja liidrit prantslast Sebastien Ogier'i, aga kuna Eesti ilm on sisuliselt terve suve piirkonna kohta väga kuum olnud, ei pruugi suurepäraste tehniliste oskustega, aga enamasti just kiirusest vajaka jääva Ogier' šansid üleliia suured olla. Kuum ja kuiv ilm võimaldab sõitjatel arendada MM-sarja suurimaid kiirusi.
Autoralli MM-sarjas hoiab Ott Tänak Rally Estonia eel neljandat kohta, Kalle Rovanperä on kuues.
Rally Estonia algab Lõuna-Eesti teedel neljapäeval, 15. juulil.
### Response:
Tuntud ralliajakirjanik: Rally Estonia favoriit on Rovanperä, mitte Tänak |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Tegemist oli esimese Eesti karikavõistlusega jõutõmbes üksikalana. Varem pole selliseid võistlusi olnud," lausus Eesti jõutõsteliidu president Alexander Andrusenko. "Tundub, et rahvale selline formaat meeldis ja nii mõnigi sportlane on leidnud endale veel ühe väljundi. Oli tugev konkurents ja tehti väga häid tulemusi - tugevamad naised tõmbasid üle 160 ja mehed üle 300 kilo, nii et oli, mida vaadata."
Meeste tähtsaim karikas tuli Roland Desjatskile 43,57 IPF-i punktiga (tulemus 310 kilo, võistleja kaal 80,55 kilo). 2. koha sai Siim Salin ja 3. koha Tõnis Holmberg.
"Raske töö ja vaev sai lõpuks tasutud. Ettevalmistus oli hea ja võistlus mulle väga meeldis," oli Roland Desjatski (Võru) tagasihoidlik.
"Võistlus oli hästi korraldatud ja tugevad jõutõstjad olid kohal. Pinget jagus viimaste katseteni. 335 kilo oli raskus, mida plaanisin täna tõmmata. Vaatamata suurele kuumusele see ka õnnestus. Olen tulemusega rahul," sõnas Siim Salin (Sparta), kes tõmbas võistluse võimsaima tulemuse.
Veteranidest võitis karika Risto Popa, juunioridest Tanel Saimre ja noortest Mikk Lehtoja.
Helena Veelmaa võitis naiste absoluutkaalu 33,82 punktiga (tulemus 165 kilo, kaal 70,35 kilo). Järgnesid Hedi Haug ja Kadi Kertu Elias.
"Sellisel kuumal päeval oli võistlus mõnusalt sujuv ja kiire. Paistis, et kõik ootasid paar kraadi jahedamat temperatuuri, et püstitada isiklikke rekordeid, kuid ilm ei soosinud ootusi. Arvestades, et olen hetkel jõusaalitreeningutest pausi võtnud ning teinud värskes õhus rammutrenni ja kergejõustikku, siis jäin tulemusega rahule. Muidugi ootasin endalt paremat sooritust, kuid mitmeid päevi kestnud kuumus mõjub kehale ja vaimule ning alati ei saa ootuspärast tulemust," ütles Helena Veelmaa (SKA).
"Lisaks võistlesin eelmisel päeval Eestimaa rammunaise tiitlile, mis mõjutas suuresti raskustevalikut jõutõmmetekatsetel (150-160-165). Olgugi, et sel korral sai võistelda vaid jõutõmbes ja katseid ala kohta kolm, siis jätkus põnevust viimaste tõmmeteni ja poodiumikohad otsustati alles viimase tõmbega. Suur tänu korraldajatele ja võistlejatele!" lisas ta.
Naisjuunioride karika võitis Kadi Kertu Elias ja noorte karika Eliise Mikomägi. | Esmakordselt selgitati Eesti karikavõitjad jõutõmbes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Tegemist oli esimese Eesti karikavõistlusega jõutõmbes üksikalana. Varem pole selliseid võistlusi olnud," lausus Eesti jõutõsteliidu president Alexander Andrusenko. "Tundub, et rahvale selline formaat meeldis ja nii mõnigi sportlane on leidnud endale veel ühe väljundi. Oli tugev konkurents ja tehti väga häid tulemusi - tugevamad naised tõmbasid üle 160 ja mehed üle 300 kilo, nii et oli, mida vaadata."
Meeste tähtsaim karikas tuli Roland Desjatskile 43,57 IPF-i punktiga (tulemus 310 kilo, võistleja kaal 80,55 kilo). 2. koha sai Siim Salin ja 3. koha Tõnis Holmberg.
"Raske töö ja vaev sai lõpuks tasutud. Ettevalmistus oli hea ja võistlus mulle väga meeldis," oli Roland Desjatski (Võru) tagasihoidlik.
"Võistlus oli hästi korraldatud ja tugevad jõutõstjad olid kohal. Pinget jagus viimaste katseteni. 335 kilo oli raskus, mida plaanisin täna tõmmata. Vaatamata suurele kuumusele see ka õnnestus. Olen tulemusega rahul," sõnas Siim Salin (Sparta), kes tõmbas võistluse võimsaima tulemuse.
Veteranidest võitis karika Risto Popa, juunioridest Tanel Saimre ja noortest Mikk Lehtoja.
Helena Veelmaa võitis naiste absoluutkaalu 33,82 punktiga (tulemus 165 kilo, kaal 70,35 kilo). Järgnesid Hedi Haug ja Kadi Kertu Elias.
"Sellisel kuumal päeval oli võistlus mõnusalt sujuv ja kiire. Paistis, et kõik ootasid paar kraadi jahedamat temperatuuri, et püstitada isiklikke rekordeid, kuid ilm ei soosinud ootusi. Arvestades, et olen hetkel jõusaalitreeningutest pausi võtnud ning teinud värskes õhus rammutrenni ja kergejõustikku, siis jäin tulemusega rahule. Muidugi ootasin endalt paremat sooritust, kuid mitmeid päevi kestnud kuumus mõjub kehale ja vaimule ning alati ei saa ootuspärast tulemust," ütles Helena Veelmaa (SKA).
"Lisaks võistlesin eelmisel päeval Eestimaa rammunaise tiitlile, mis mõjutas suuresti raskustevalikut jõutõmmetekatsetel (150-160-165). Olgugi, et sel korral sai võistelda vaid jõutõmbes ja katseid ala kohta kolm, siis jätkus põnevust viimaste tõmmeteni ja poodiumikohad otsustati alles viimase tõmbega. Suur tänu korraldajatele ja võistlejatele!" lisas ta.
Naisjuunioride karika võitis Kadi Kertu Elias ja noorte karika Eliise Mikomägi.
### Response:
Esmakordselt selgitati Eesti karikavõitjad jõutõmbes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kert Varik/Lari Kunnas (Husqvarna, AYR Racing Team) ei andnud kummaski sõidus konkurentidele mingit sõnaõigust, kui asusid mõlemas stardis liidriks ja kadusid teistelt peagi eest. Avasõidus said teise koha lõpuks Gert Gordejev ja mitmekordne maailmameister lätlane Kaspars Stupelis (Husqvarna, RedMoto Racing), kes olid peale stardikurvi alles kuuendad. Kolmandana ületasid lõpujoone Markus Normak ja Karl-Albert Kasesalu (Zabel, MK GasGas), kellest Gordejev/ Stupelis möödusid mõned ringid enne lõppu.
Teine sõit oli aga sündmustevaesem, kui Varik/Kunnas panid kohe ees minema ja kohe teise koha sisse võtnud Gordejev/Stupelis nende järel, aga vahe suurenes pea iga ringiga ja Varik/Kunnas võtsid taas kindla võidu. Normak/Kasesalu sõitsid terve sõidu kindlalt turvalise vahega kolmandal kohal lõpuni.
Kahe sõidu kokkuvõttes oli seega esikolmik Varik/Kunnas, Gordejev/Stupelis ja Normak/Kasesalu.
Samades sõitudes osalenud B-klassis võidutsesid vennad Kevin ja Kenny Vaher (Husqvarna, Kose AMK), Reigo Klemm/Kristo Aasma (Zabel, MK D&T) ja Kristjan Klemm/Kristjan Vaher (KTM, AYR Racing Team) ees.
Quad- idel võitis esimese sõidu ülivõimsalt kolmekordne Euroopa meister Kevin Saar (Yamaha, Pärnu MC). Teisele kohale käis seevastu üks viimaste ägedaim võiduajamine eelmise Lange etapi võitnud noorukese Karl-Robin Rillo (Yamaha, RedMoto Racing), lätlaste Matiss Palevicsi ja Reinis Bicansi (mõlemad Honda) ning Priit Järvloo (Kawasaki, Sõmerpalu MK) vahel. Mitu ringi suutis Rillo vanemaid konkurente selja taga hoida, kuid sõidu edenedes läksid kõik kolm temast siiski mööda ning Saare järel lõpetasid Palevics, Bizands, Järvloo ja Rillo.
Saar juhtis suure eduga ka teist sõitu, kuid pidi siis distantsi poole peal purunenud kütusepumba tõttu raja äärde keerama. Põneva teise sõidu võitis Järvloo, kes suutis terve sõidu Bidzansi rünnakuid edukalt tõrjuda, kuid ka tema võistlusmasin lõpetas töölepingu, aga seda õnneks mõnikümmend meetrit peale päästvat lõpujoont. Kolmas oli selles sõidus Palevics.
Selles sõidus oli üldse palju tehnilistel põhjustel toimunud katkestamisi ja selle nahka läks ka Rillo teine sõit. Noormees oli raja ääres mitu minutit ja siis kui ta masina tööle sai, olid konkurendid talle juba vähemalt ringiga sisse teinud.
Kahe sõidu kokkuvõttes said meistrivõistlused juba kolmanda võidumehe, kelleks oli Järvloo Bicansi ja Palevicsi ees.
Koos Openiga rajal olnud 35+ arvestuses võitis etapi lätlane Janis Tiaugs (Yamaha), teine oli Kardo Saarmann (Honda, Paikuse MK) ja kolmas võitja kaasmaalane Viktors Vaskis (Yamaha).
Noorte Q100 meistrivõistluste etapil läksid kõik poodiumikohad aga meie lõunanaabritele Karlis Straubergsile (Honda), Markuss Augustovskisele (KTM) ja Martins Puhalskisele (Honda). Kõige väiksemas meistrivõistluste klassis ATV Lapsed jäi aga kaksikvõit Eestisse ja seda Linnamäe krossiklubile, kui parimaks osutus Pätrik Ilm (Cobra) ja teine oli seekord Argo Algma (Apex). Poodiumi madalaimale astemele tõusus lätlane Arturs Neiders (Kawasaki).
Külgkorvide Eesti karikatele võistlevates veteranide arvestuses võitsid Argi Põldsaar/Arno Peever (KTM, Kohila Sidecar Cross Team), kellele järgnesid Renee Reinu/Maurice Lina (KTM, Kohila Motospordiklubi) ja Janek Soidla/Krister Kindel (Yamaha, Lääne MK). Eakamate 55+ klassis võtsid võidu aga Sverre Lamp/Indrek Aljes (KTM, Saku MK), teiseks tulid Märt Arula/Patrick Põldma (Husqvarna, Kose AMK) ning kolmandaks Sergei Ivanov/Johannes Johansson (KTM, Saku MK).
Quad Veteranides võidutses Janek Vernik (Yamaha, SK Yamaha Keskus) lätlase Janis Kirilko (KTM) ja Olari Saarme (KTM, Sõmerpalu MK) ees. B-klassis võitis Agris Hannson (Yamaha, Kagu MK) ja teise koha sai Liisi Kajo (Kawasaki), juunioreid oli rajal üks, lätlane Mairis Vasisenko (Honda).
Ainsas sooloklassisõidus osalesid ka naised, kes valmistuvad järgmisel nädalavahetusel Pärnus peetavaks Euroopa meistrivõistluste etapiks. Seal näitas superminekut alles 13-aastane Carita Lomp (Husqvarna, Pärnu MC), kes võitles end kummaski sõidus kahe mehe järel kolmandaks. Naiste arvestuses järgnesid talle Karleen Randveer (Honda, Otepää MK) ja Juta Saan (Honda, Kagu MK). Meeste MX OpenD/E arvestuses sõitsid end Pärnus poodiumile Carl-Markus Merits (Honda, Türi AMK), Marten Vaher (Husqvarna, Türi AMK) ja Mark Tori (Husqvarna, Pärnu MC).
Castrol Eesti motokrossi meistrivõistlused jätkuvad 25. juulil Toilas, kus on stardis samuti külgkorvid ja quad- id. Soolode järgmine etapp sõidetakse aga 31. juulil Türil. | Varik-Kunnas jätkasid võitudega,quad-ide hooajal juba kolmas etapivõitja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kert Varik/Lari Kunnas (Husqvarna, AYR Racing Team) ei andnud kummaski sõidus konkurentidele mingit sõnaõigust, kui asusid mõlemas stardis liidriks ja kadusid teistelt peagi eest. Avasõidus said teise koha lõpuks Gert Gordejev ja mitmekordne maailmameister lätlane Kaspars Stupelis (Husqvarna, RedMoto Racing), kes olid peale stardikurvi alles kuuendad. Kolmandana ületasid lõpujoone Markus Normak ja Karl-Albert Kasesalu (Zabel, MK GasGas), kellest Gordejev/ Stupelis möödusid mõned ringid enne lõppu.
Teine sõit oli aga sündmustevaesem, kui Varik/Kunnas panid kohe ees minema ja kohe teise koha sisse võtnud Gordejev/Stupelis nende järel, aga vahe suurenes pea iga ringiga ja Varik/Kunnas võtsid taas kindla võidu. Normak/Kasesalu sõitsid terve sõidu kindlalt turvalise vahega kolmandal kohal lõpuni.
Kahe sõidu kokkuvõttes oli seega esikolmik Varik/Kunnas, Gordejev/Stupelis ja Normak/Kasesalu.
Samades sõitudes osalenud B-klassis võidutsesid vennad Kevin ja Kenny Vaher (Husqvarna, Kose AMK), Reigo Klemm/Kristo Aasma (Zabel, MK D&T) ja Kristjan Klemm/Kristjan Vaher (KTM, AYR Racing Team) ees.
Quad- idel võitis esimese sõidu ülivõimsalt kolmekordne Euroopa meister Kevin Saar (Yamaha, Pärnu MC). Teisele kohale käis seevastu üks viimaste ägedaim võiduajamine eelmise Lange etapi võitnud noorukese Karl-Robin Rillo (Yamaha, RedMoto Racing), lätlaste Matiss Palevicsi ja Reinis Bicansi (mõlemad Honda) ning Priit Järvloo (Kawasaki, Sõmerpalu MK) vahel. Mitu ringi suutis Rillo vanemaid konkurente selja taga hoida, kuid sõidu edenedes läksid kõik kolm temast siiski mööda ning Saare järel lõpetasid Palevics, Bizands, Järvloo ja Rillo.
Saar juhtis suure eduga ka teist sõitu, kuid pidi siis distantsi poole peal purunenud kütusepumba tõttu raja äärde keerama. Põneva teise sõidu võitis Järvloo, kes suutis terve sõidu Bidzansi rünnakuid edukalt tõrjuda, kuid ka tema võistlusmasin lõpetas töölepingu, aga seda õnneks mõnikümmend meetrit peale päästvat lõpujoont. Kolmas oli selles sõidus Palevics.
Selles sõidus oli üldse palju tehnilistel põhjustel toimunud katkestamisi ja selle nahka läks ka Rillo teine sõit. Noormees oli raja ääres mitu minutit ja siis kui ta masina tööle sai, olid konkurendid talle juba vähemalt ringiga sisse teinud.
Kahe sõidu kokkuvõttes said meistrivõistlused juba kolmanda võidumehe, kelleks oli Järvloo Bicansi ja Palevicsi ees.
Koos Openiga rajal olnud 35+ arvestuses võitis etapi lätlane Janis Tiaugs (Yamaha), teine oli Kardo Saarmann (Honda, Paikuse MK) ja kolmas võitja kaasmaalane Viktors Vaskis (Yamaha).
Noorte Q100 meistrivõistluste etapil läksid kõik poodiumikohad aga meie lõunanaabritele Karlis Straubergsile (Honda), Markuss Augustovskisele (KTM) ja Martins Puhalskisele (Honda). Kõige väiksemas meistrivõistluste klassis ATV Lapsed jäi aga kaksikvõit Eestisse ja seda Linnamäe krossiklubile, kui parimaks osutus Pätrik Ilm (Cobra) ja teine oli seekord Argo Algma (Apex). Poodiumi madalaimale astemele tõusus lätlane Arturs Neiders (Kawasaki).
Külgkorvide Eesti karikatele võistlevates veteranide arvestuses võitsid Argi Põldsaar/Arno Peever (KTM, Kohila Sidecar Cross Team), kellele järgnesid Renee Reinu/Maurice Lina (KTM, Kohila Motospordiklubi) ja Janek Soidla/Krister Kindel (Yamaha, Lääne MK). Eakamate 55+ klassis võtsid võidu aga Sverre Lamp/Indrek Aljes (KTM, Saku MK), teiseks tulid Märt Arula/Patrick Põldma (Husqvarna, Kose AMK) ning kolmandaks Sergei Ivanov/Johannes Johansson (KTM, Saku MK).
Quad Veteranides võidutses Janek Vernik (Yamaha, SK Yamaha Keskus) lätlase Janis Kirilko (KTM) ja Olari Saarme (KTM, Sõmerpalu MK) ees. B-klassis võitis Agris Hannson (Yamaha, Kagu MK) ja teise koha sai Liisi Kajo (Kawasaki), juunioreid oli rajal üks, lätlane Mairis Vasisenko (Honda).
Ainsas sooloklassisõidus osalesid ka naised, kes valmistuvad järgmisel nädalavahetusel Pärnus peetavaks Euroopa meistrivõistluste etapiks. Seal näitas superminekut alles 13-aastane Carita Lomp (Husqvarna, Pärnu MC), kes võitles end kummaski sõidus kahe mehe järel kolmandaks. Naiste arvestuses järgnesid talle Karleen Randveer (Honda, Otepää MK) ja Juta Saan (Honda, Kagu MK). Meeste MX OpenD/E arvestuses sõitsid end Pärnus poodiumile Carl-Markus Merits (Honda, Türi AMK), Marten Vaher (Husqvarna, Türi AMK) ja Mark Tori (Husqvarna, Pärnu MC).
Castrol Eesti motokrossi meistrivõistlused jätkuvad 25. juulil Toilas, kus on stardis samuti külgkorvid ja quad- id. Soolode järgmine etapp sõidetakse aga 31. juulil Türil.
### Response:
Varik-Kunnas jätkasid võitudega,quad-ide hooajal juba kolmas etapivõitja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Teenuste taastamine on lõpule viidud," teatas Miamis baseeruv IT-firma pärast päevi kestnud viivitusi, viidates oma VSA tarkvarale, mida kasutatakse arvuti- ja printerivõrkude töös.
Mõne eksperdi sõnul võis tegemist olla ajaloo suurima lunavararünnakuga ja selle taga kahtlustatakse Vene häkkerirühmitust REvil. Rünnak mõjutas umbes 1500 firmat ja häkkerid nõudsid 70 miljonit dollarit lunaraha.
Rünnak Kaseyale on mõjutanud firmasid vähemalt 17 riigis, sealhulgas Rootsi kaubandusketti Coop, aga ka tosinat Uus-Meremaa lasteaeda.
Ehkki Kaseya on vähetuntud firma, on see küberjulgeoleku ekspertide sõnul magus sihtmärk, kuna selle tarkvara kasutavad tuhanded ettevõtted, mistõttu saavad häkkerid halvata ühe hoobiga tohutu hulga ärisid.
USA president Joe Biden hoiatas reedel Vene riigipead Vladimir Putinit, et see võtaks Venemaal tegutsevate lunavarahäkkerite osas midagi ette.
Sama sõnumi edastas Biden Putinile ka nende kohtumisel Genfis. | Lunavararünnaku alla sattunud Kaseya taastas serverid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Teenuste taastamine on lõpule viidud," teatas Miamis baseeruv IT-firma pärast päevi kestnud viivitusi, viidates oma VSA tarkvarale, mida kasutatakse arvuti- ja printerivõrkude töös.
Mõne eksperdi sõnul võis tegemist olla ajaloo suurima lunavararünnakuga ja selle taga kahtlustatakse Vene häkkerirühmitust REvil. Rünnak mõjutas umbes 1500 firmat ja häkkerid nõudsid 70 miljonit dollarit lunaraha.
Rünnak Kaseyale on mõjutanud firmasid vähemalt 17 riigis, sealhulgas Rootsi kaubandusketti Coop, aga ka tosinat Uus-Meremaa lasteaeda.
Ehkki Kaseya on vähetuntud firma, on see küberjulgeoleku ekspertide sõnul magus sihtmärk, kuna selle tarkvara kasutavad tuhanded ettevõtted, mistõttu saavad häkkerid halvata ühe hoobiga tohutu hulga ärisid.
USA president Joe Biden hoiatas reedel Vene riigipead Vladimir Putinit, et see võtaks Venemaal tegutsevate lunavarahäkkerite osas midagi ette.
Sama sõnumi edastas Biden Putinile ka nende kohtumisel Genfis.
### Response:
Lunavararünnaku alla sattunud Kaseya taastas serverid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõige populaarsemaks filmiks osutus möödunud nädalavahetusel aga "Must lesk", mida vaatas 8012 inimest.
Kolmanda koha saavutas juuni lõpust kinodes olnud "Kiired ja vihased 9", mida vaatas 9.–11. juulini 3371 kinokülastajat.
Üle 1000 vaataja kogusid ka "Spirit: Taltsutamatu", "Peeter Pikk-kõrv: jänes jooksus" ja "Oihhh! Seiklus jätkub".
Juuni algusest kinodes olnud "Eesti matus" kogus 825 vaatajat. | "Öölapsed" kogus esimese nädalavahetusega ligi 5000 vaatajat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõige populaarsemaks filmiks osutus möödunud nädalavahetusel aga "Must lesk", mida vaatas 8012 inimest.
Kolmanda koha saavutas juuni lõpust kinodes olnud "Kiired ja vihased 9", mida vaatas 9.–11. juulini 3371 kinokülastajat.
Üle 1000 vaataja kogusid ka "Spirit: Taltsutamatu", "Peeter Pikk-kõrv: jänes jooksus" ja "Oihhh! Seiklus jätkub".
Juuni algusest kinodes olnud "Eesti matus" kogus 825 vaatajat.
### Response:
"Öölapsed" kogus esimese nädalavahetusega ligi 5000 vaatajat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rashford oli üks kolmest inglasest, kes otsustavas penaltiseerias Itaalia vastu löögiga eksis.
Manchesteri politsei alustas kell 2.50 toime pandud vandalismi osas uurimist.
Kunstiteos, mis põhineb Daniel Cheethami fotol ja mille on maalinud tänavakunstnik Akse, loodi koostöös kogukonna tänavakunstiprojektiga Withington Walls.
Maaling telliti Rashfordi panuse eest laste toidupuuduse vastu võitlemisel.
Withington Wallsi tänavakunstiprojekti asutaja Ed Wellard sõnas, et luges rikutud seinamaalingust hommikul uudistest ja tõttas kohe selle juurde. "Sõitsin ruttu kohale, et maalingut nii palju parandada, kui suutsin, ülejäänud katsin kinni. Loodetavasti saab kunstnik esimesel võimalusel seda üle joonistama tulla," sõnas ta.
Rashford võttis mõni aeg tagasi peale koduklubi Manchester Unitedi kaotust Villarrealile Euroopa liiga finaalis sotsiaalmeedias rassistlike kommentaaride osas sõna. Peale penaltiseerias vastu võetud kaotust loetles tumedanahaline mängija oma sotsiaalmeedia kanalites kokku üle 70 rassistliku solvangu. | Inglismaal vandaalitseti Rashfordi kujutava seinamaalingu kallal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rashford oli üks kolmest inglasest, kes otsustavas penaltiseerias Itaalia vastu löögiga eksis.
Manchesteri politsei alustas kell 2.50 toime pandud vandalismi osas uurimist.
Kunstiteos, mis põhineb Daniel Cheethami fotol ja mille on maalinud tänavakunstnik Akse, loodi koostöös kogukonna tänavakunstiprojektiga Withington Walls.
Maaling telliti Rashfordi panuse eest laste toidupuuduse vastu võitlemisel.
Withington Wallsi tänavakunstiprojekti asutaja Ed Wellard sõnas, et luges rikutud seinamaalingust hommikul uudistest ja tõttas kohe selle juurde. "Sõitsin ruttu kohale, et maalingut nii palju parandada, kui suutsin, ülejäänud katsin kinni. Loodetavasti saab kunstnik esimesel võimalusel seda üle joonistama tulla," sõnas ta.
Rashford võttis mõni aeg tagasi peale koduklubi Manchester Unitedi kaotust Villarrealile Euroopa liiga finaalis sotsiaalmeedias rassistlike kommentaaride osas sõna. Peale penaltiseerias vastu võetud kaotust loetles tumedanahaline mängija oma sotsiaalmeedia kanalites kokku üle 70 rassistliku solvangu.
### Response:
Inglismaal vandaalitseti Rashfordi kujutava seinamaalingu kallal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval alustas uurimismeeskond Estonia vraki juures põhjalikku uuringut 3D skanneriga. Arikas selgitas, et selle eesmärk on saada täpsem ülevaade vraki enda seisundist ja vrakki ümbritseva merepõhja seisundist.
Arikase sõnul on väljaspool vrakki erinevaid objekte, mis vajavad täpsemaid uuringuid.
"Näha on, et vrakil on erinevates kohtades erineva suurusega deformatsioonid. Et saada ülevaade, mis on deformatsioonide täpsed mõõtmed ja mis võivad olla deformatsioonide tekkepõhjused, on vaja neid kohti kindlasti täiendavalt uurida erinevate nurkade alt nii 3D skanneriga kui ka kinnitada üle allveeroboti uuringuga," rääkis ta.
"Praegu saab öelda, et kindlasti on tegemist deformatsioonidega, mida on näha erinevates kohtades laeva peal. On näha ka erinevaid tükke ja detaile laiali laeva enda peal kui ka laeva ümbruses," lisas Arikas.
Varem teatas Arikas, et vraki kerest on leitud kaks seni teadmata pragu. Praod on 10-15 meetrit pikad ning pole selge, kas need tekkisid laevakeresse katastroofi ajal või pärast seda, ütles Arikas Rootsi uudisteagentuurile TT, mida vahendas Rootsi rahvusringhääling.
Rootsi ohutusjuurdluskeskuse asejuht Jonas Bäckstrand ütles, et avastatud kahjustused laevakeres on huvitavad, kuid ta rõhutas, et neist ei tohiks teha ennatlikke järeldusi. "On risk, et neid andmeid hakatakse üle ekspluateerima ilma, et meil oleks olemas kõigil uurimisandmetel põhinev tervikpilt," vahendas Iltalehti Bäckstrandi sõnu.
Arikase sõnul on plaanis teha 3D skanneriga ring ümber laeva ära, et saada täpsem ülevaade laevakere ja ümbritseva ala kohta.
Teisipäeval alustab meeskond detailsemate uuringutega objekt objekti kaupa, vaatab lähemalt deformatsioone. "Kindlasti need kohad, mis pakuvad praegu huvi, tuleb täiendavalt uurida allveerobotiga. Täna hommikul saime kinnituse, et nähtavus vee all on praegu piisav, et viia läbi uuringud allveerobotiga," märkis Arikas.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskus koostöös Rootsi ja Soome vastavate ametitega alustasid juulis vraki eeluuringutega, millega valmistatakse ette põhjalikumat ekspeditsiooni laevahuku põhjuste väljaselgitamiseks.
Arikas teatas nädalavahetusel, et vraki uuringud algasid lehviksonariga, et kaardistada laeva asend ja ümbritseva merepõhja seisund. Arikase sõnul on lehviksonari tehtud kujutisel selgelt eristatavad Estonia vraki vööriosa, kiil ja ahter. Näha on sild, tekiehitis, akende read ülemistel tekkidel ning ankur, sõukruvi ja teised detailid. Näha on ka deformatsioone laevakere keskosas.
Laupäeval viidi põhjaprofileerijaga läbi kogu ala uuringud. Arikase sõnul on kujutisel näha ristlõiget Estonia vraki keskosast. "Sellelt võib hinnata, et laeva keskosa toetub kõvemale moreenile, mille peale laev on pidama jäänud, ja vööri- ning ahtriosa pehmemale savile. Nägime uuringutest, et laeva keskosa on pigem kõrgem ja toimunud on läbipaine. Sellest tulenevalt on suure tõenäosusega tegemist deformatsioonidega, mida me järgnevatel päevadel läbi viidavate uuringutega plaanime täpsemalt tuvastada," selgitas Arikas. | Arikas: Estonia kerest leiti kaks uut pragu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval alustas uurimismeeskond Estonia vraki juures põhjalikku uuringut 3D skanneriga. Arikas selgitas, et selle eesmärk on saada täpsem ülevaade vraki enda seisundist ja vrakki ümbritseva merepõhja seisundist.
Arikase sõnul on väljaspool vrakki erinevaid objekte, mis vajavad täpsemaid uuringuid.
"Näha on, et vrakil on erinevates kohtades erineva suurusega deformatsioonid. Et saada ülevaade, mis on deformatsioonide täpsed mõõtmed ja mis võivad olla deformatsioonide tekkepõhjused, on vaja neid kohti kindlasti täiendavalt uurida erinevate nurkade alt nii 3D skanneriga kui ka kinnitada üle allveeroboti uuringuga," rääkis ta.
"Praegu saab öelda, et kindlasti on tegemist deformatsioonidega, mida on näha erinevates kohtades laeva peal. On näha ka erinevaid tükke ja detaile laiali laeva enda peal kui ka laeva ümbruses," lisas Arikas.
Varem teatas Arikas, et vraki kerest on leitud kaks seni teadmata pragu. Praod on 10-15 meetrit pikad ning pole selge, kas need tekkisid laevakeresse katastroofi ajal või pärast seda, ütles Arikas Rootsi uudisteagentuurile TT, mida vahendas Rootsi rahvusringhääling.
Rootsi ohutusjuurdluskeskuse asejuht Jonas Bäckstrand ütles, et avastatud kahjustused laevakeres on huvitavad, kuid ta rõhutas, et neist ei tohiks teha ennatlikke järeldusi. "On risk, et neid andmeid hakatakse üle ekspluateerima ilma, et meil oleks olemas kõigil uurimisandmetel põhinev tervikpilt," vahendas Iltalehti Bäckstrandi sõnu.
Arikase sõnul on plaanis teha 3D skanneriga ring ümber laeva ära, et saada täpsem ülevaade laevakere ja ümbritseva ala kohta.
Teisipäeval alustab meeskond detailsemate uuringutega objekt objekti kaupa, vaatab lähemalt deformatsioone. "Kindlasti need kohad, mis pakuvad praegu huvi, tuleb täiendavalt uurida allveerobotiga. Täna hommikul saime kinnituse, et nähtavus vee all on praegu piisav, et viia läbi uuringud allveerobotiga," märkis Arikas.
Eesti Ohutusjuurdluse Keskus koostöös Rootsi ja Soome vastavate ametitega alustasid juulis vraki eeluuringutega, millega valmistatakse ette põhjalikumat ekspeditsiooni laevahuku põhjuste väljaselgitamiseks.
Arikas teatas nädalavahetusel, et vraki uuringud algasid lehviksonariga, et kaardistada laeva asend ja ümbritseva merepõhja seisund. Arikase sõnul on lehviksonari tehtud kujutisel selgelt eristatavad Estonia vraki vööriosa, kiil ja ahter. Näha on sild, tekiehitis, akende read ülemistel tekkidel ning ankur, sõukruvi ja teised detailid. Näha on ka deformatsioone laevakere keskosas.
Laupäeval viidi põhjaprofileerijaga läbi kogu ala uuringud. Arikase sõnul on kujutisel näha ristlõiget Estonia vraki keskosast. "Sellelt võib hinnata, et laeva keskosa toetub kõvemale moreenile, mille peale laev on pidama jäänud, ja vööri- ning ahtriosa pehmemale savile. Nägime uuringutest, et laeva keskosa on pigem kõrgem ja toimunud on läbipaine. Sellest tulenevalt on suure tõenäosusega tegemist deformatsioonidega, mida me järgnevatel päevadel läbi viidavate uuringutega plaanime täpsemalt tuvastada," selgitas Arikas.
### Response:
Arikas: Estonia kerest leiti kaks uut pragu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate ridadesse kuulusid Jaan Puidet, Karl Johan Lips, Rait Riivo Laane ja Egert Haller, vahendab Korvpall24.
Finaal oli enamuse mänguajast Eesti tiimi kontrolli all, kuid normaalaja viimasel minutil lasti kuuma ilma ja väsimuse tõttu mitu eksimust järjest, mis lubasid vastastel kiirelt kolmepunktilise vahe tagasi mängida ja kohtumise lisaajale viia. Lisaajal keskendusid mõlemad meeskonnad sellele, et konkurent ei saaks kahepunktijoone tagant viskele ning mõlemad said kohe oma esimesel rünnakul korvi alt punktid kirja.
Seejärel otsustas Macron palli suruda uuesti korvi alla, kus Karl Johan Lips oma vastase 1-1 üle mängis ja lisaaja võiduks piisanud teise punkti Eesti klubile tõstis.
Rait-Riivo Laane sõnas normaalaja lõpus juhtunud ärakukkumise kohta: "See oli psühholoogiline. Olime ühel momendil nelja punktiga kindlasti ees ja umbes minut oli mängida. Kokkuvõttes küll võitsime, aga see lõpplahendus oli jama. Sellist asja me ei saa lubada, kui oleme kuskil tugevamal turniiril või ükskõik kus. See karistatakse ära. Praegu ma ei teagi, keda tänama peab, et võitsime. Võitjate üle kohut ei mõisteta."
3×3 TalTech Optibet Lite Quest oli FIBA 3×3 maailmaturnee sarja kuuluv osavõistlus, kus eliitsarja võitja sai pääsme 6.-7. augustini Saksamaal, Hamburgis toimuvale FIBA 3×3 Challengerile.
Peamiselt Eesti 3×3 rahvuskoondise mängijatest koosneval Macroni võistkonnal tuleb seetõttu tõenäoliselt ilma jääda 3×3 Tallinn Openi finaalturniirist ja ka 3×3 Eesti meistrivõistluste medalitest. Aga FIBA 3×3 Challengeril osalemine aitab kindlasti kaasa kogemuste hankimisele, mis tõenäoliselt on üliolulised 10.-12. septembrini Pariisis toimuvatel 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril, kus Eesti mängib Euroopa TOP12 võistkonna seas.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee. | Rait-Riivo Laane TalTechi 3x3 turniirist: ei teagi, keda võidu eest tänada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridadesse kuulusid Jaan Puidet, Karl Johan Lips, Rait Riivo Laane ja Egert Haller, vahendab Korvpall24.
Finaal oli enamuse mänguajast Eesti tiimi kontrolli all, kuid normaalaja viimasel minutil lasti kuuma ilma ja väsimuse tõttu mitu eksimust järjest, mis lubasid vastastel kiirelt kolmepunktilise vahe tagasi mängida ja kohtumise lisaajale viia. Lisaajal keskendusid mõlemad meeskonnad sellele, et konkurent ei saaks kahepunktijoone tagant viskele ning mõlemad said kohe oma esimesel rünnakul korvi alt punktid kirja.
Seejärel otsustas Macron palli suruda uuesti korvi alla, kus Karl Johan Lips oma vastase 1-1 üle mängis ja lisaaja võiduks piisanud teise punkti Eesti klubile tõstis.
Rait-Riivo Laane sõnas normaalaja lõpus juhtunud ärakukkumise kohta: "See oli psühholoogiline. Olime ühel momendil nelja punktiga kindlasti ees ja umbes minut oli mängida. Kokkuvõttes küll võitsime, aga see lõpplahendus oli jama. Sellist asja me ei saa lubada, kui oleme kuskil tugevamal turniiril või ükskõik kus. See karistatakse ära. Praegu ma ei teagi, keda tänama peab, et võitsime. Võitjate üle kohut ei mõisteta."
3×3 TalTech Optibet Lite Quest oli FIBA 3×3 maailmaturnee sarja kuuluv osavõistlus, kus eliitsarja võitja sai pääsme 6.-7. augustini Saksamaal, Hamburgis toimuvale FIBA 3×3 Challengerile.
Peamiselt Eesti 3×3 rahvuskoondise mängijatest koosneval Macroni võistkonnal tuleb seetõttu tõenäoliselt ilma jääda 3×3 Tallinn Openi finaalturniirist ja ka 3×3 Eesti meistrivõistluste medalitest. Aga FIBA 3×3 Challengeril osalemine aitab kindlasti kaasa kogemuste hankimisele, mis tõenäoliselt on üliolulised 10.-12. septembrini Pariisis toimuvatel 3×3 korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril, kus Eesti mängib Euroopa TOP12 võistkonna seas.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Rait-Riivo Laane TalTechi 3x3 turniirist: ei teagi, keda võidu eest tänada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Väga tähtis moment - rahaabi. Komisjon on valmis toetama Leedut selle keerulise, raske olukorra lahendamisel sisserändajate kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks," ütles Johansson.
"Augustis eraldatavad kümme miljonit eurot tulevad mitmesugustest fondidest, komisjon kaalub vajaduste rahuldamiseks ka muid võimalusi," lisas ta.
Sel aastal on Leedus kinni peetud 1676 ebaseaduslikku peamiselt Aafrikast ja Lähis-Idast pärit immigranti, kes on sisenenud riiki Valgevenest.
Kogu 2020. aasta jooksul peeti kinni 81 ja 2019. aastal 46 ebaseaduslikku sisserändajat.
Leedu on viimasel ajal tugevdanud valvet Valgevene piiril, neid toetab nüüd ka Euroopa piirivalveagentuur Frontex. | EL eraldab Leedule rändemure lahendamiseks kümme miljonit eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Väga tähtis moment - rahaabi. Komisjon on valmis toetama Leedut selle keerulise, raske olukorra lahendamisel sisserändajate kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks," ütles Johansson.
"Augustis eraldatavad kümme miljonit eurot tulevad mitmesugustest fondidest, komisjon kaalub vajaduste rahuldamiseks ka muid võimalusi," lisas ta.
Sel aastal on Leedus kinni peetud 1676 ebaseaduslikku peamiselt Aafrikast ja Lähis-Idast pärit immigranti, kes on sisenenud riiki Valgevenest.
Kogu 2020. aasta jooksul peeti kinni 81 ja 2019. aastal 46 ebaseaduslikku sisserändajat.
Leedu on viimasel ajal tugevdanud valvet Valgevene piiril, neid toetab nüüd ka Euroopa piirivalveagentuur Frontex.
### Response:
EL eraldab Leedule rändemure lahendamiseks kümme miljonit eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 1. jaanuaril 2020 elas Euroopa Liidus 219 miljonit meest ja 229 miljonit naist, mis teeb 100 mehe kohta 104,7 naist ehk 4,7 protsenti rohkem naisi. Lätis oli aga naisi 16,5 protsenti rohkem kui mehi. Leedus oli sama näitaja 14,2, Portugalis 11,9 ja Eestis 11,2 protsenti. Naisi elab kõigis EL-i riikides peale Malta, Luksemburgi, Rootsi ja Sloveenia rohkem kui mehi. Suurim on erinevus Maltal, kus 100 mehe kohta on 93,6 naist.
Naiste suhtarv riigiti. Autor/allikas: Eurostat
Sarnane oli olukord Lätis ka 20 aastat tagasi. Eurostati andmeil oöli 2001. aasta alguses Lätis 117,3 naist 100 mehe kohta, mis oli ka siis Euroopa kõrgeim näitaja.
Samast ülevaatest selgus ka, et Euroopa Liidu riikide (27 praeguse liikmesriigi - toim.) elanikkond kokku kasvas 20 aastaga 429 miljonilt 447 miljonini, mis tähendab 4-protsendist kasvu. Rahvastik kasvas 17 riigis, vähenes kümnes. Protsentuaalselt kõige suurem oli rahvastiku kasv Luksemburgis, Maltal, Iirimaal ja Küprosel, vähenemine oli kõige järsem Leedu ja Lätis - mõlemas üle 20 protsendi. Eesti rahvaarv vähenes samal perioodil 7,1 protsenti (1,4 miljonilt 1,3 miljonile). | Euroopa kõige naisterohkem riik on Läti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
1. jaanuaril 2020 elas Euroopa Liidus 219 miljonit meest ja 229 miljonit naist, mis teeb 100 mehe kohta 104,7 naist ehk 4,7 protsenti rohkem naisi. Lätis oli aga naisi 16,5 protsenti rohkem kui mehi. Leedus oli sama näitaja 14,2, Portugalis 11,9 ja Eestis 11,2 protsenti. Naisi elab kõigis EL-i riikides peale Malta, Luksemburgi, Rootsi ja Sloveenia rohkem kui mehi. Suurim on erinevus Maltal, kus 100 mehe kohta on 93,6 naist.
Naiste suhtarv riigiti. Autor/allikas: Eurostat
Sarnane oli olukord Lätis ka 20 aastat tagasi. Eurostati andmeil oöli 2001. aasta alguses Lätis 117,3 naist 100 mehe kohta, mis oli ka siis Euroopa kõrgeim näitaja.
Samast ülevaatest selgus ka, et Euroopa Liidu riikide (27 praeguse liikmesriigi - toim.) elanikkond kokku kasvas 20 aastaga 429 miljonilt 447 miljonini, mis tähendab 4-protsendist kasvu. Rahvastik kasvas 17 riigis, vähenes kümnes. Protsentuaalselt kõige suurem oli rahvastiku kasv Luksemburgis, Maltal, Iirimaal ja Küprosel, vähenemine oli kõige järsem Leedu ja Lätis - mõlemas üle 20 protsendi. Eesti rahvaarv vähenes samal perioodil 7,1 protsenti (1,4 miljonilt 1,3 miljonile).
### Response:
Euroopa kõige naisterohkem riik on Läti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kas see, mis väljakul toimus ja mis taktikaga meeskonnad mängisid, oli turniiri senist käiku vaadates ootuspärane?
Ma ei usu, et seal väga palju prognoosida andis. Selge oli see, et mõlemad meeskonnad olid näidanud kõrgetasemelist jalgpalli - Itaalia võib-olla natuke rohkem särtsakat ja vähem mängu tapvat, kui nad mõnikord harrastanud on. Inglismaa oli samuti väga loov ja rünnakut lõpetav. Oli arvata, et alla selle taseme nad ei mängi. Mõlemad on tasemelt võrdsed ja nägime, et kummal rohkem näkkas, see võttis oma.
Kas normaal- ja lisaaega vaadates suutis üks koondis oma potentsiaali natuke rohkem välja mängida kui teine või mitte?
Mulle tundub, et Inglismaa tegi seda, mida ta oli võimeline tegema - ta läks juhtima, ta domineeris ja oli Itaaliale probleemiks. Teistpidi oli Itaalia meeskond, kes ei lasknud ennast verest välja lüüa, nad panid endast kõik mängu ja suutsid seisu viigistada. See kõik tuli huvitava võitluse, mitte mingite skeemide abil. Kõik olid aru saanud, et kui sa mingit teravust ei loo, siis ei juhtu mitte midagi.
Itaalia tuli raskest seisust välja ja suutis Inglismaa surve alla panna. Samal ajal ei saa Inglismaa kohta ühtegi halba sõna öelda, nad olid väga huvitava süžee paika pannud, alates vahetuste taktikast, kuidas nad vahetusi tegid ja reserve lõppu jätsid.
Võrdsed meeskonnad loksusid kuni lisaaja ja penaltiteni välja. Ega seal hetkegi rahu maa peal ei olnud.
Inglismaa peatreener Gareth Southgate ütles, et penaltilööjad määras tema. Millest teie arvates penaltilööjaid valides lähtuda, kui käes on nii tähtis hetk?
Seda on kõrvalt väga raske öelda, sa pead igat inimest tundma ja nende iseloomu ning närvikava teadma. Sa ei saa seda kõrvalt nii öelda. See, et Southgate sõna võttis, on õige. Ta võtab noortelt meestelt, kes eksisid, natuke pingeid maha. See jääb neid väga kauaks närima, et võib-olla nende tõttu ei tulnud seda tulemust, mida taheti.
Keegi pidi penaltilööjate valiku tegema ja ta ei pannud seda otsustavat käiku teiste õlule, vaid tegi selle ise ära ja nii ta ka tunnistas. | Tarmo Rüütli EM-i finaalist: Itaalia ei lasknud ennast verest välja lüüa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kas see, mis väljakul toimus ja mis taktikaga meeskonnad mängisid, oli turniiri senist käiku vaadates ootuspärane?
Ma ei usu, et seal väga palju prognoosida andis. Selge oli see, et mõlemad meeskonnad olid näidanud kõrgetasemelist jalgpalli - Itaalia võib-olla natuke rohkem särtsakat ja vähem mängu tapvat, kui nad mõnikord harrastanud on. Inglismaa oli samuti väga loov ja rünnakut lõpetav. Oli arvata, et alla selle taseme nad ei mängi. Mõlemad on tasemelt võrdsed ja nägime, et kummal rohkem näkkas, see võttis oma.
Kas normaal- ja lisaaega vaadates suutis üks koondis oma potentsiaali natuke rohkem välja mängida kui teine või mitte?
Mulle tundub, et Inglismaa tegi seda, mida ta oli võimeline tegema - ta läks juhtima, ta domineeris ja oli Itaaliale probleemiks. Teistpidi oli Itaalia meeskond, kes ei lasknud ennast verest välja lüüa, nad panid endast kõik mängu ja suutsid seisu viigistada. See kõik tuli huvitava võitluse, mitte mingite skeemide abil. Kõik olid aru saanud, et kui sa mingit teravust ei loo, siis ei juhtu mitte midagi.
Itaalia tuli raskest seisust välja ja suutis Inglismaa surve alla panna. Samal ajal ei saa Inglismaa kohta ühtegi halba sõna öelda, nad olid väga huvitava süžee paika pannud, alates vahetuste taktikast, kuidas nad vahetusi tegid ja reserve lõppu jätsid.
Võrdsed meeskonnad loksusid kuni lisaaja ja penaltiteni välja. Ega seal hetkegi rahu maa peal ei olnud.
Inglismaa peatreener Gareth Southgate ütles, et penaltilööjad määras tema. Millest teie arvates penaltilööjaid valides lähtuda, kui käes on nii tähtis hetk?
Seda on kõrvalt väga raske öelda, sa pead igat inimest tundma ja nende iseloomu ning närvikava teadma. Sa ei saa seda kõrvalt nii öelda. See, et Southgate sõna võttis, on õige. Ta võtab noortelt meestelt, kes eksisid, natuke pingeid maha. See jääb neid väga kauaks närima, et võib-olla nende tõttu ei tulnud seda tulemust, mida taheti.
Keegi pidi penaltilööjate valiku tegema ja ta ei pannud seda otsustavat käiku teiste õlule, vaid tegi selle ise ära ja nii ta ka tunnistas.
### Response:
Tarmo Rüütli EM-i finaalist: Itaalia ei lasknud ennast verest välja lüüa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Me näeme, kuidas Hiina kasutab majanduslikke ja finantsvahendeid oma poliitilise mõju suurendamiseks kõikjal maailmas. Selle üle kaeblemine on kasutu, peame pakkuma alternatiive," ütles Saksa välisminister Heiko Maas EL-i välissuhete nõukogu ajal Brüsselis ajakirjanikele. "On tähtis, et Euroopa Liit koordineeriks seda väga tihedalt Ameerika Ühendriikidega," lisas ta.
"Tänastes järeldustes toonitatakse ühendatuse tähtsust majanduskasvu, julgeoleku ja vastupanuvõime jaoks. /---/ Nõukogu rõhutab, kui oluline on investeerida nii füüsilisse taristusse kui ka õigusraamistikku. EL-i ühendatuseesmärkide saavutamiseks kutsub nõukogu komisjoni ja kõrget esindajat üles koordineerima tegevust liikmesriikide ja Euroopa ettevõtjatega, samuti finants- ja arenguasutustega. Nõukogu märgib, et võrdsete tingimuste säilitamiseks ja erainvesteeringute stimuleerimiseks on vaja prognoositavaid rahvusvahelisi norme ja standardeid," öeldakse ühendatuspartnerluste käivitamise pressiteates.
Euroopa Liit on juba sõlminud partnerlusleppe Jaapani ja Indiaga transpordi-, energia- ja digiüghenduste tugevdamiseks Aasia suunal. Nii India kui Jaapan on mures Hiina tegutsemise pärast, kus vaesed riigid satuvad Pekingist sõltuvusse, kuna on sunnitud sellelt laenu võtma.
Juunis Ühendkuningriigis kohtunud seitsme juhtiva demokraatliku tööstusriigi G7 liidrid teatasid samuti plaanist pakkuda arengupankade, eraettevõtetele antavate laenugarantiide ja lääneriikide oskusteabe kaudu arenguriikidele tuge nende taristuprojektide rajamiseks ning samas teha seda läbipaistvalt.
Ehkki kavas"Ülemaailmselt ühendatud Euroopa" ei ole otsesõnu Hiinat kordagi nimetatud, ütles üks strateegia koostamises osalenud ametnik Reutersile, et tegelikult räägib kogu kava Hiinast.
Hiina on alates 2013. aastast käivitanud rohkem kui 60 riigis mitmesuguseid taristuehitusprojekte, mis peaks aitama kaasa Kagu-Aasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida, Euroopa ja Aafrika ühendamisele, mille kaudu loodab Hiina edendada oma kaupade eksporti maailmas.
Peking on käivitanud Euroopas ka 17+1 koostööformaadi, milles püüab arendada majandussidemeid 17 Ida- ja Kesk-Euroopa riigi, sealhulgas ka Eestiga.
Hiina on eitanud soovi kasutada oma majandustegevust oma mõjuvõimu tugevdamiseks. | EL käivitab Hiinale vastukaaluks globaalsete ühenduste kava | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Me näeme, kuidas Hiina kasutab majanduslikke ja finantsvahendeid oma poliitilise mõju suurendamiseks kõikjal maailmas. Selle üle kaeblemine on kasutu, peame pakkuma alternatiive," ütles Saksa välisminister Heiko Maas EL-i välissuhete nõukogu ajal Brüsselis ajakirjanikele. "On tähtis, et Euroopa Liit koordineeriks seda väga tihedalt Ameerika Ühendriikidega," lisas ta.
"Tänastes järeldustes toonitatakse ühendatuse tähtsust majanduskasvu, julgeoleku ja vastupanuvõime jaoks. /---/ Nõukogu rõhutab, kui oluline on investeerida nii füüsilisse taristusse kui ka õigusraamistikku. EL-i ühendatuseesmärkide saavutamiseks kutsub nõukogu komisjoni ja kõrget esindajat üles koordineerima tegevust liikmesriikide ja Euroopa ettevõtjatega, samuti finants- ja arenguasutustega. Nõukogu märgib, et võrdsete tingimuste säilitamiseks ja erainvesteeringute stimuleerimiseks on vaja prognoositavaid rahvusvahelisi norme ja standardeid," öeldakse ühendatuspartnerluste käivitamise pressiteates.
Euroopa Liit on juba sõlminud partnerlusleppe Jaapani ja Indiaga transpordi-, energia- ja digiüghenduste tugevdamiseks Aasia suunal. Nii India kui Jaapan on mures Hiina tegutsemise pärast, kus vaesed riigid satuvad Pekingist sõltuvusse, kuna on sunnitud sellelt laenu võtma.
Juunis Ühendkuningriigis kohtunud seitsme juhtiva demokraatliku tööstusriigi G7 liidrid teatasid samuti plaanist pakkuda arengupankade, eraettevõtetele antavate laenugarantiide ja lääneriikide oskusteabe kaudu arenguriikidele tuge nende taristuprojektide rajamiseks ning samas teha seda läbipaistvalt.
Ehkki kavas"Ülemaailmselt ühendatud Euroopa" ei ole otsesõnu Hiinat kordagi nimetatud, ütles üks strateegia koostamises osalenud ametnik Reutersile, et tegelikult räägib kogu kava Hiinast.
Hiina on alates 2013. aastast käivitanud rohkem kui 60 riigis mitmesuguseid taristuehitusprojekte, mis peaks aitama kaasa Kagu-Aasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida, Euroopa ja Aafrika ühendamisele, mille kaudu loodab Hiina edendada oma kaupade eksporti maailmas.
Peking on käivitanud Euroopas ka 17+1 koostööformaadi, milles püüab arendada majandussidemeid 17 Ida- ja Kesk-Euroopa riigi, sealhulgas ka Eestiga.
Hiina on eitanud soovi kasutada oma majandustegevust oma mõjuvõimu tugevdamiseks.
### Response:
EL käivitab Hiinale vastukaaluks globaalsete ühenduste kava |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei on viimase kahe nädala jooksul saanud 920 teadet öörahu rikkumiste kohta üle Eesti.
"Suvi on puhkuste aeg ja siis tahetakse end lõdvaks lasta, seda sageli lärmakate pidude või valju muusika saatel ning tihti ei arvestata selles osas naabritega," lausus politsei Lääne-Harju piirkonnavanem Mart Meriküll.
Suurenenud öörahu rikkumiste arvus võib Merikülli sõnul tõenäoliselt rolli mängida koroonapiirangutest vabanemine, soov näha taas sõpru ja korraldada pidusid.
"Samuti on juuni olnud tavapärasest soojem ning paljud inimesed hoiavad rõduuksed ja aknad lahti, mis omakorda soodustab müra levimist," lisas ta.
Öörahurikkumiste puhul on inimesed valdavalt mõistlikud ja enamasti piisab sellest, kui politsei teeb suulise hoiatuse. Kui patrull saab uue väljakutse samasse kohta, on politsei võtnud inimestelt muusikakeskuse ja muu sarnase helitehnika hoiule, et rikkumine ei saaks enam jätkuda.
"Avaliku korra korduvrikkuja peab sel juhul olema valmis ka selleks, et politsei võib ta vastutusele võtta," sõnas Meriküll.
Tema sõnul on probleem rahurikkujatega tugevam kortermajades, sest seinad on õhukesed ja muusika kostub naabriteni. Lisaks muusikale kostub sageli ka teisi olmehelisid, nagu näiteks remonditööd.
Meriküll lisas, et inimesed peaksid taolistes küsimustes ennekõike omavahel kokkuleppe saavutama ja kui see ei õnnestu, siis võiks probleemi käsitleda korteriühistus. "Kui kokkulepet siiski ei saavutata, aitab piirkonnapolitseinik," lisas ta.
Päevasel ajal rahu rikkumise korral on Merikülli sõnul siiski esimesena abiks korteriühistu, sest politseil pole seadusest tulenevat alust sekkuda.
Ta sõnas, et vastavalt korrakaitseseadusele sekkub politsei siis, kui rahu rikutakse tööpäeviti kell 23-6 ning reedeti ja laupäeviti 24-7.
"Enamikel juhtudel piisab lihtsalt sellest, kui rahu rikkujaga suhelda ja paluda tal viisakalt vaiksemalt toimetada. Lärm ei pruugi olla tekitatud pahatahtlikult," ütles Meriküll. | Öörahu rikkumiste teadete arv on suvel suurenenud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei on viimase kahe nädala jooksul saanud 920 teadet öörahu rikkumiste kohta üle Eesti.
"Suvi on puhkuste aeg ja siis tahetakse end lõdvaks lasta, seda sageli lärmakate pidude või valju muusika saatel ning tihti ei arvestata selles osas naabritega," lausus politsei Lääne-Harju piirkonnavanem Mart Meriküll.
Suurenenud öörahu rikkumiste arvus võib Merikülli sõnul tõenäoliselt rolli mängida koroonapiirangutest vabanemine, soov näha taas sõpru ja korraldada pidusid.
"Samuti on juuni olnud tavapärasest soojem ning paljud inimesed hoiavad rõduuksed ja aknad lahti, mis omakorda soodustab müra levimist," lisas ta.
Öörahurikkumiste puhul on inimesed valdavalt mõistlikud ja enamasti piisab sellest, kui politsei teeb suulise hoiatuse. Kui patrull saab uue väljakutse samasse kohta, on politsei võtnud inimestelt muusikakeskuse ja muu sarnase helitehnika hoiule, et rikkumine ei saaks enam jätkuda.
"Avaliku korra korduvrikkuja peab sel juhul olema valmis ka selleks, et politsei võib ta vastutusele võtta," sõnas Meriküll.
Tema sõnul on probleem rahurikkujatega tugevam kortermajades, sest seinad on õhukesed ja muusika kostub naabriteni. Lisaks muusikale kostub sageli ka teisi olmehelisid, nagu näiteks remonditööd.
Meriküll lisas, et inimesed peaksid taolistes küsimustes ennekõike omavahel kokkuleppe saavutama ja kui see ei õnnestu, siis võiks probleemi käsitleda korteriühistus. "Kui kokkulepet siiski ei saavutata, aitab piirkonnapolitseinik," lisas ta.
Päevasel ajal rahu rikkumise korral on Merikülli sõnul siiski esimesena abiks korteriühistu, sest politseil pole seadusest tulenevat alust sekkuda.
Ta sõnas, et vastavalt korrakaitseseadusele sekkub politsei siis, kui rahu rikutakse tööpäeviti kell 23-6 ning reedeti ja laupäeviti 24-7.
"Enamikel juhtudel piisab lihtsalt sellest, kui rahu rikkujaga suhelda ja paluda tal viisakalt vaiksemalt toimetada. Lärm ei pruugi olla tekitatud pahatahtlikult," ütles Meriküll.
### Response:
Öörahu rikkumiste teadete arv on suvel suurenenud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mihkel Laurits saavutas teise koha kehakaalus kuni 105 kg tulemusega 442,5 kg (150+112,5+180 kg). Kulla võitis Christian Buchs (Prantsusmaa) tulemusega 482,5 kg, pronksi aga František Hromas (Tšehhi) tulemusega 185 kg.
Ka Heino Maiste sai kaela hõbemedali kehakaalus kuni 74 kg tulemusega 350 kg (100+70+180 kg). Kaalus, kus osales kaks võistlejat, võitis kulla John Terragni (Taani) tulemusega 435 kg.
"Meie võistlused EM-il on mõlemad tehtud. Täna tuli juurde kaks EM-i hõbemedalit M4 klassis kogusummas. Lisaks mõlemale üks väike kuldmedal ja kaks väikest hõbemedalit: Heino rehabiliteeris end ja võitis jõutõmbe, mina lamades surumise," ütles Mihkel Laurits.
1944. aastal sündinud Mihkel Laurits tuli paar päeva varem Euroopa meistriks tulemusega 435 kg (145+100+190 kg) kategoorias masters IV (üle 70 aastased, -105 kg), kus ta oli ainuke võistleja. | Eesti sai jõutõstmise EM-ilt medalilisa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mihkel Laurits saavutas teise koha kehakaalus kuni 105 kg tulemusega 442,5 kg (150+112,5+180 kg). Kulla võitis Christian Buchs (Prantsusmaa) tulemusega 482,5 kg, pronksi aga František Hromas (Tšehhi) tulemusega 185 kg.
Ka Heino Maiste sai kaela hõbemedali kehakaalus kuni 74 kg tulemusega 350 kg (100+70+180 kg). Kaalus, kus osales kaks võistlejat, võitis kulla John Terragni (Taani) tulemusega 435 kg.
"Meie võistlused EM-il on mõlemad tehtud. Täna tuli juurde kaks EM-i hõbemedalit M4 klassis kogusummas. Lisaks mõlemale üks väike kuldmedal ja kaks väikest hõbemedalit: Heino rehabiliteeris end ja võitis jõutõmbe, mina lamades surumise," ütles Mihkel Laurits.
1944. aastal sündinud Mihkel Laurits tuli paar päeva varem Euroopa meistriks tulemusega 435 kg (145+100+190 kg) kategoorias masters IV (üle 70 aastased, -105 kg), kus ta oli ainuke võistleja.
### Response:
Eesti sai jõutõstmise EM-ilt medalilisa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konsultatsioonid erakondade vahel käivad, need ei ole lõppenud. Kui küsida, kas on konkreetne kandidaat olemas, siis on vastus, et ei ole.
Eelmisel nädalal kirjutas Delfi, et Jüri Ratas tegi ettepaneku presidendiks kandideerida eelmise valitsuse kaitseministrile Jüri Luigele (Isamaa). Luik aga lükkas Ratase ettepaneku Delfi kinnitusel tagasi.
"Olukorras, kus poliitikud omavahel räägivad, räägitakse erinevate kandidaatidega, siis need on töised jutud ja neid otsimisi kindlasti ei tehta ajakirjanduse veergudel," kommenteeris Ratas.
"Kui te küsite, kas on keegi, kelle osas ma läbi räägin, kelle peale ma mõtlen, siis jah, on küll," lisas ta.
Ratas rääkis, et tema soov on, et riigikogu suudaks presidendi ära valida.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et viimati arutasid riigikogu erakondade esimehed presidendikandidaatide teemat enne jaanipäeva.
"Pärast jaanipäeva ei ole minul olnud suhtlust sellisel tasemel, et oleks juttu olnud konkreetsetest inimestest või võimalikest kandidaatidest," lausus Seeder.
ERR küsis Seedrilt, kas potentsiaalne presidendikandidaat võiks olla erakonna liige või võiks ta tulla väljastpoolt erakondi. "Selline teoreetiline filosofeerimine sellele protsessile kaasa ei aita. Ka varasemalt ei ole aidanud. Lõpuks on ikkagi valik lähtunud konkreetsetest oludest, inimestest, kokkulepetest," vastas Seeder.
Isamaa omaenda kandidaadi ülesseadmist ei plaani. "Meie tahaks otsida Eestile tegelikku presidenti, mitte lihtsalt osaleda presidendivalimistel. See ei ole eesmärk, et kellegagi saavutada kokkulepe, et siis mängida presidendivalimiste mängu," lausus Seeder.
Seeder ütles, et Isamaa loodab, et erakondade vahel on võimalik saavutada kokkulepe sobiva kandidaadi suhtes. "Meie eelistus on ühine kandidaat, kellel on laiem toetud, mitte oma kandidaat, kelle me saaksime üles seada," sõnas Seeder.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar ütles, et sotsidega võimalike kandidaatide osas kokkuleppeid teha ei ole püütud.
"Me loeme lehest seda, et koalitsioon väidab, et nad midagi teevad, näitavad näpuga üksteise peale, aga rohkem ei tea midagi," ütles Saar.
Küsimusele, kas sotsid ei plaani oma kandidaadiga välja tulla ja temale ka teistelt erakondadelt toetust küsida, vastas Saar, et praeguses seisus ei saa midagi välistada. "Elame näeme," ütles ta.
Nii Ratas, Seeder kui ka Saar ütlesid, et loodavad, et president valitakse ära riigikogus.
Presidendivalimiste riigikogu voor toimub augusti lõpus. | Erakonnad loodavad, et president õnnestub riigikogus ära valida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konsultatsioonid erakondade vahel käivad, need ei ole lõppenud. Kui küsida, kas on konkreetne kandidaat olemas, siis on vastus, et ei ole.
Eelmisel nädalal kirjutas Delfi, et Jüri Ratas tegi ettepaneku presidendiks kandideerida eelmise valitsuse kaitseministrile Jüri Luigele (Isamaa). Luik aga lükkas Ratase ettepaneku Delfi kinnitusel tagasi.
"Olukorras, kus poliitikud omavahel räägivad, räägitakse erinevate kandidaatidega, siis need on töised jutud ja neid otsimisi kindlasti ei tehta ajakirjanduse veergudel," kommenteeris Ratas.
"Kui te küsite, kas on keegi, kelle osas ma läbi räägin, kelle peale ma mõtlen, siis jah, on küll," lisas ta.
Ratas rääkis, et tema soov on, et riigikogu suudaks presidendi ära valida.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et viimati arutasid riigikogu erakondade esimehed presidendikandidaatide teemat enne jaanipäeva.
"Pärast jaanipäeva ei ole minul olnud suhtlust sellisel tasemel, et oleks juttu olnud konkreetsetest inimestest või võimalikest kandidaatidest," lausus Seeder.
ERR küsis Seedrilt, kas potentsiaalne presidendikandidaat võiks olla erakonna liige või võiks ta tulla väljastpoolt erakondi. "Selline teoreetiline filosofeerimine sellele protsessile kaasa ei aita. Ka varasemalt ei ole aidanud. Lõpuks on ikkagi valik lähtunud konkreetsetest oludest, inimestest, kokkulepetest," vastas Seeder.
Isamaa omaenda kandidaadi ülesseadmist ei plaani. "Meie tahaks otsida Eestile tegelikku presidenti, mitte lihtsalt osaleda presidendivalimistel. See ei ole eesmärk, et kellegagi saavutada kokkulepe, et siis mängida presidendivalimiste mängu," lausus Seeder.
Seeder ütles, et Isamaa loodab, et erakondade vahel on võimalik saavutada kokkulepe sobiva kandidaadi suhtes. "Meie eelistus on ühine kandidaat, kellel on laiem toetud, mitte oma kandidaat, kelle me saaksime üles seada," sõnas Seeder.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar ütles, et sotsidega võimalike kandidaatide osas kokkuleppeid teha ei ole püütud.
"Me loeme lehest seda, et koalitsioon väidab, et nad midagi teevad, näitavad näpuga üksteise peale, aga rohkem ei tea midagi," ütles Saar.
Küsimusele, kas sotsid ei plaani oma kandidaadiga välja tulla ja temale ka teistelt erakondadelt toetust küsida, vastas Saar, et praeguses seisus ei saa midagi välistada. "Elame näeme," ütles ta.
Nii Ratas, Seeder kui ka Saar ütlesid, et loodavad, et president valitakse ära riigikogus.
Presidendivalimiste riigikogu voor toimub augusti lõpus.
### Response:
Erakonnad loodavad, et president õnnestub riigikogus ära valida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Režisööri Ergo Kulla sõnul tehakse headest teostest ikka uusi versioone, viidates asjaolule, et omaaegne Sulev Nõmmiku lavastatud "Siin me oleme" loodi Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Uusversioonide lavastamine on levinud teatris ja üha enam ka Lääne filmimaailmas.
"Tegu on kihvti teosega ja sellest saab edukalt teha tänapäeva sotsiaalse tausta ja ühiskondliku närviga uus komöödialugu," selgitas lavastaja, et filmi tegevus tuuakse praegusesse aega.
Lugu ise rullub lahti jaanipäeva paiku. Kavas on ka suurem publikustseen, kuhu kaasatakse kohalikke. Kulla sõnul tuuakse võimalusel filmi ka 1978. aastast pärineva linateose näitleja Lauri Nebel. Osades mängivad Kaire Vilgats, Meelis Rämmeld, Eva Koldits, Sepo Seeman, Pääru Oja ja Kristel Elling.
Filmi tegevprodutsent on Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Olev Sten Erik Jõgi, kes on alates 2015. aastast mänginud telesarjades ja töötanud ka operaatori assistendina. Üheskoos lavastajaga külastasid nad nädala algul Saaremaad, et üle vaadata võimalikke võttepaiku. Jõgi märkis, et potentsiaalne asukoht on neil Leisi kandis leitud, kuid midagi kindlat veel selles osas pole.
Linateos peaks valmima 2022. aasta esimeses pooles. | Saaremaal filmitakse kultusfilmi "Siin me oleme" uusversioon | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Režisööri Ergo Kulla sõnul tehakse headest teostest ikka uusi versioone, viidates asjaolule, et omaaegne Sulev Nõmmiku lavastatud "Siin me oleme" loodi Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Uusversioonide lavastamine on levinud teatris ja üha enam ka Lääne filmimaailmas.
"Tegu on kihvti teosega ja sellest saab edukalt teha tänapäeva sotsiaalse tausta ja ühiskondliku närviga uus komöödialugu," selgitas lavastaja, et filmi tegevus tuuakse praegusesse aega.
Lugu ise rullub lahti jaanipäeva paiku. Kavas on ka suurem publikustseen, kuhu kaasatakse kohalikke. Kulla sõnul tuuakse võimalusel filmi ka 1978. aastast pärineva linateose näitleja Lauri Nebel. Osades mängivad Kaire Vilgats, Meelis Rämmeld, Eva Koldits, Sepo Seeman, Pääru Oja ja Kristel Elling.
Filmi tegevprodutsent on Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Olev Sten Erik Jõgi, kes on alates 2015. aastast mänginud telesarjades ja töötanud ka operaatori assistendina. Üheskoos lavastajaga külastasid nad nädala algul Saaremaad, et üle vaadata võimalikke võttepaiku. Jõgi märkis, et potentsiaalne asukoht on neil Leisi kandis leitud, kuid midagi kindlat veel selles osas pole.
Linateos peaks valmima 2022. aasta esimeses pooles.
### Response:
Saaremaal filmitakse kultusfilmi "Siin me oleme" uusversioon |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Konkurendi ja WRC punktitabeli juhi Sebastien Ogier' edu MM sarjas on Tänaku ees peale Safari rallit kerkinud 64 punktile ning hooaja lõpuni on jäänud veel kuus rallit. Vaatamata sellele hoiab Ott Tänak Betsafe'i intervjuus optimistlikku joont ning sõnas, et kõik on võimalik, kuni enam ei ole võimalik. Siiski muutub tema sõnul tiitlivõit iga ebaõnnestunud võistlusega vähem reaalsemaks.
Kuigi eelmisel aastal õnnestus tal Hyundaiga koduetapil võita, siis Tänaku arvates on Toyotale selline profiil paremini sobinud. "Hyundaiga on algusest peale olnud keeruline kiiretel rallidel Toyotaga konkureerida, kuid eelmine aasta tegime selles osas head tööd. Selleks aastaks on nad kindlasti reageerinud ja konkurents saab olema tihe," kommenteeris Tänak.
Erinevalt eelmisest aastast on Rally Estonia taas kavas südasuvel – kui suur erinevus sõitjate jaoks tingimusi arvestades on, kui Eesti etapp toimub suvel või sügisel? "Kuna teed on siin üldiselt pehmed, siis suvel on kindlasti suurem lootus näha kuiva ilma ja tänu sellele võiksid ka teed paremini kesta. Äikeseilmade tõttu võib ilm olla ebastabiilsem, mis teeb ehk ralli jällegi huvitavamaks, aga üldiselt on rehvivalik siin lihtne ja ilma tõttu väga palju ei muutu," sõnas Ott Tänak.
Meedias ja fännide seal on viimastel aastatel arutletud selle üle, et rallide viimased võistluspäevad kipuvad olema igavad ja kaaluda võiks formaadi muutmist. Tänaku arvates oleks ka sõitjate jaoks parim lahendus see, kui rallid muudetaks lühemaks, kompaktsemand ning need toimuksid kahel päeval. "Pikad üritused muutuvad alati lõpuks igavaks ja üksluiseks. Spordi puhul on samuti ikkagi oluline, et võistlus oleks kompaktne ja põnev. Praegune formaat on juba kümneid aastaid vana," ütles ta.
Täispikka Rally Estonia intervjuud Ott Tänakuga saab lugeda Betsafe'i blogist. | Tänak: konkurents Toyotaga saab Rally Estonial olema tihe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Konkurendi ja WRC punktitabeli juhi Sebastien Ogier' edu MM sarjas on Tänaku ees peale Safari rallit kerkinud 64 punktile ning hooaja lõpuni on jäänud veel kuus rallit. Vaatamata sellele hoiab Ott Tänak Betsafe'i intervjuus optimistlikku joont ning sõnas, et kõik on võimalik, kuni enam ei ole võimalik. Siiski muutub tema sõnul tiitlivõit iga ebaõnnestunud võistlusega vähem reaalsemaks.
Kuigi eelmisel aastal õnnestus tal Hyundaiga koduetapil võita, siis Tänaku arvates on Toyotale selline profiil paremini sobinud. "Hyundaiga on algusest peale olnud keeruline kiiretel rallidel Toyotaga konkureerida, kuid eelmine aasta tegime selles osas head tööd. Selleks aastaks on nad kindlasti reageerinud ja konkurents saab olema tihe," kommenteeris Tänak.
Erinevalt eelmisest aastast on Rally Estonia taas kavas südasuvel – kui suur erinevus sõitjate jaoks tingimusi arvestades on, kui Eesti etapp toimub suvel või sügisel? "Kuna teed on siin üldiselt pehmed, siis suvel on kindlasti suurem lootus näha kuiva ilma ja tänu sellele võiksid ka teed paremini kesta. Äikeseilmade tõttu võib ilm olla ebastabiilsem, mis teeb ehk ralli jällegi huvitavamaks, aga üldiselt on rehvivalik siin lihtne ja ilma tõttu väga palju ei muutu," sõnas Ott Tänak.
Meedias ja fännide seal on viimastel aastatel arutletud selle üle, et rallide viimased võistluspäevad kipuvad olema igavad ja kaaluda võiks formaadi muutmist. Tänaku arvates oleks ka sõitjate jaoks parim lahendus see, kui rallid muudetaks lühemaks, kompaktsemand ning need toimuksid kahel päeval. "Pikad üritused muutuvad alati lõpuks igavaks ja üksluiseks. Spordi puhul on samuti ikkagi oluline, et võistlus oleks kompaktne ja põnev. Praegune formaat on juba kümneid aastaid vana," ütles ta.
Täispikka Rally Estonia intervjuud Ott Tänakuga saab lugeda Betsafe'i blogist.
### Response:
Tänak: konkurents Toyotaga saab Rally Estonial olema tihe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Laev on teel Ruhnu poole ja jõuab saarele kella 17 ajal. Laev EVA-320 on vajadusel valmis esmaspäeval tegema veel teisegi reisi Ruhnu ja Roomassaare vahel. EVA-320 on võimeline korraga transportima kuni 10 inimest.
Ruhnu liini teenindav AS Kihnu Veeteed tegeleb mootoririkke tuvastamisega ning on liinile suunanud AS Saarte Liinide aluse m/l Panda.
Kaaluti ka võimalust kasutada Ruhnult inimeste transportimiseks lennukit, kuid olemasolev pakkumine ei vastanud ohutusnõuetele ja ei sobinud reisijateveoks.
Ruhnu vallavanem tegeleb nimekirja koostamisega, kui palju inimesi kokku on vaja saarelt ära tuua. Eesmärk on tagada inimeste ära saamine saarelt ja Ruhnu elanike pääs kodusaarele. teatas transpordiamet.
AS Kihnu Veeteed teatas, et häireid võib esineda kogu nädala jooksul kõigil Ruhnu liinidel nii Pärnust, Munalaiust kui ka Roomassaarest. | Transpordiamet saadab ruhnlastele appi laeva EVA-320 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Laev on teel Ruhnu poole ja jõuab saarele kella 17 ajal. Laev EVA-320 on vajadusel valmis esmaspäeval tegema veel teisegi reisi Ruhnu ja Roomassaare vahel. EVA-320 on võimeline korraga transportima kuni 10 inimest.
Ruhnu liini teenindav AS Kihnu Veeteed tegeleb mootoririkke tuvastamisega ning on liinile suunanud AS Saarte Liinide aluse m/l Panda.
Kaaluti ka võimalust kasutada Ruhnult inimeste transportimiseks lennukit, kuid olemasolev pakkumine ei vastanud ohutusnõuetele ja ei sobinud reisijateveoks.
Ruhnu vallavanem tegeleb nimekirja koostamisega, kui palju inimesi kokku on vaja saarelt ära tuua. Eesmärk on tagada inimeste ära saamine saarelt ja Ruhnu elanike pääs kodusaarele. teatas transpordiamet.
AS Kihnu Veeteed teatas, et häireid võib esineda kogu nädala jooksul kõigil Ruhnu liinidel nii Pärnust, Munalaiust kui ka Roomassaarest.
### Response:
Transpordiamet saadab ruhnlastele appi laeva EVA-320 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati nägi Kadrioru staadion sarnast võistlust kümme aastat tagasi, kui tollal veel U-20 vanuseklassis Kevin Mayer, Jimmy Vicaut, Dafne Schippers, Marija Lasitskene ja Pierre Ambroise Bosse võitsid siin kuldmedaleid ja purustasid rekordeid. Nagu 2011, nii ka tänavu - ilm on kuum ja uued U-20 tipud tulevad Tallinna võistlema.
15.-18. juulil Kadrioru staadionil toimuvad kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlused pakuvad haruldast võimalust heita pilk tulevikku. Kes välismaistest tulijatest võiks Tallinnas särada kõige eredamalt?
Kettaheites asub võistlema Virgilijus Alekna 18-aastane poeg Mykolas Alekna, kes on juba 1,75 kg kettaga heitnud oma vanuseklassi maailma kõigi aegade teise tulemuse 69.77. U-20 vanuseklassi maailmarekord on seejuures 70.13.
Meeste kaugushüppes on Oliver Koletzko oma tulemuseks saavutanud 7.90. See on kümme sentimeetrit rohkem, kui oli just lõppenud U-23 EM-i võistlustele pääsemiseks vajalik norm. Vanuse poolest võiks noor sakslane sel aastal rahulikult võistelda ka U-18 EM-il, paraku see võistlus jääb ära ja nii sihivad paljud häid tulemusi teha ihkavad noorsportlased oma parimat vormi Tallinnas toimuvateks võistlusteks.
Suurbritanniast Amy Hunt sai 2019. aastal U-20 Euroopa meistrivõistlustel Borases kuldmedali nii 200 m kui ka 4x100 m jooksus, võites sealjuures 200 m tiitli ajaga 22,94 hoolimata ebasoodsast vastutuulest 1,7 m/s. Soodsamates tuuleoludes oleks britt võinud ületada ajalooraamatutes ühe pikimalt püsinud rekordi 22,85, mille Ida-Saksamaa Barbel Wockel püstitas U-20 Euroopa meistrivõistlustel 1973. aastal.
Haruldase duubli nimel võitleb ka valitsev Euroopa U-20 meister kettaheites Alida Van Daalen Hollandist. 19-aastane sportlane on U-20 tasemel kuulitõuke edetabelis tulemusega 17.65 hetkel teisel kohal ja kettaheites tulemusega 57.20 kolmandal kohal.
Silm tasub peal hoida ka Kreeka odaviskajal Elina Tzengkol, kes vaid mõni nädal tagasi viskas tugeva tulemuse 61.42 ning tõkkejooksjal Ditaji Kambundjil. Šveitslane on sel hooajal juba kaks korda 100 m tõkkejooksus 13 sekundi piiri alistanud. Tema nimi kõlab tuttavalt - tegemist tugeva sprinteri Mujinga Kambundji õega.
Vaid 15 juuniorsportlast on seni suutnud ületada kümnevõistluses 8000 punkti piiri. Üks neist on belglane Jente Hauttekeete, kes mõned nädalad tagasi kogus meeste kümnevõistluses 8034 punkti ning purustas sellega 12 aastat püsinud Belgia U-20 vanuseklassi rekordi. Seitsmevõistluses on tema nimel sisetingimuste U-20 maailmarekord. Tallinnas toimuvad võistlused on tema üks selle suve olulisemaid eesmärke, Hauttekeete medalikollektsioonist on puudu Euroopa meistrivõistluste kuld.
Nende nimede kõrval asuvad Tallinnas kuldmedali nimel võistlema paljud U-20 vanuseklassi Euroopa hooaja tippmarkide omanikud. Kokku on 15.-18. juulil Kadrioru staadionil U20 kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võistlustules 1247 Euroopa parimat sportlast. Sealhulgas rakendub kõigile ametlikult akrediteeritud väliskülalistele ohutuse tagamiseks COVID-19 ennetusprotokoll - meetmete seas on Eestisse sisenemise eelduseks negatiivse koroonatesti tulemuse esitamine. Võistlejaile kehtib nõue, et test peab olema tehtud maksimaalselt 48 tundi enne riiki sisenemist.
Eestit esindab U-20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel 39-pealine U-20 koondis.
Ajaloos esmakordselt korraldatakse Eestis kahel järjestikusel nädalal nii U-23 kui U-20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi. Pühapäevaga lõppesid U-23 vanuseklassi võistlused ning 15.-18. juulil toimuvad U-20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. Suurvõistlustele on võimalik kaasa elada nii staadionil kohapeal kui ka ERRi ja Euroopa kergejõustiku kanalite kaudu. | U-23 EM-ile järgneb Kadriorus U-20 EM, kohal ka Alekna poeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati nägi Kadrioru staadion sarnast võistlust kümme aastat tagasi, kui tollal veel U-20 vanuseklassis Kevin Mayer, Jimmy Vicaut, Dafne Schippers, Marija Lasitskene ja Pierre Ambroise Bosse võitsid siin kuldmedaleid ja purustasid rekordeid. Nagu 2011, nii ka tänavu - ilm on kuum ja uued U-20 tipud tulevad Tallinna võistlema.
15.-18. juulil Kadrioru staadionil toimuvad kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlused pakuvad haruldast võimalust heita pilk tulevikku. Kes välismaistest tulijatest võiks Tallinnas särada kõige eredamalt?
Kettaheites asub võistlema Virgilijus Alekna 18-aastane poeg Mykolas Alekna, kes on juba 1,75 kg kettaga heitnud oma vanuseklassi maailma kõigi aegade teise tulemuse 69.77. U-20 vanuseklassi maailmarekord on seejuures 70.13.
Meeste kaugushüppes on Oliver Koletzko oma tulemuseks saavutanud 7.90. See on kümme sentimeetrit rohkem, kui oli just lõppenud U-23 EM-i võistlustele pääsemiseks vajalik norm. Vanuse poolest võiks noor sakslane sel aastal rahulikult võistelda ka U-18 EM-il, paraku see võistlus jääb ära ja nii sihivad paljud häid tulemusi teha ihkavad noorsportlased oma parimat vormi Tallinnas toimuvateks võistlusteks.
Suurbritanniast Amy Hunt sai 2019. aastal U-20 Euroopa meistrivõistlustel Borases kuldmedali nii 200 m kui ka 4x100 m jooksus, võites sealjuures 200 m tiitli ajaga 22,94 hoolimata ebasoodsast vastutuulest 1,7 m/s. Soodsamates tuuleoludes oleks britt võinud ületada ajalooraamatutes ühe pikimalt püsinud rekordi 22,85, mille Ida-Saksamaa Barbel Wockel püstitas U-20 Euroopa meistrivõistlustel 1973. aastal.
Haruldase duubli nimel võitleb ka valitsev Euroopa U-20 meister kettaheites Alida Van Daalen Hollandist. 19-aastane sportlane on U-20 tasemel kuulitõuke edetabelis tulemusega 17.65 hetkel teisel kohal ja kettaheites tulemusega 57.20 kolmandal kohal.
Silm tasub peal hoida ka Kreeka odaviskajal Elina Tzengkol, kes vaid mõni nädal tagasi viskas tugeva tulemuse 61.42 ning tõkkejooksjal Ditaji Kambundjil. Šveitslane on sel hooajal juba kaks korda 100 m tõkkejooksus 13 sekundi piiri alistanud. Tema nimi kõlab tuttavalt - tegemist tugeva sprinteri Mujinga Kambundji õega.
Vaid 15 juuniorsportlast on seni suutnud ületada kümnevõistluses 8000 punkti piiri. Üks neist on belglane Jente Hauttekeete, kes mõned nädalad tagasi kogus meeste kümnevõistluses 8034 punkti ning purustas sellega 12 aastat püsinud Belgia U-20 vanuseklassi rekordi. Seitsmevõistluses on tema nimel sisetingimuste U-20 maailmarekord. Tallinnas toimuvad võistlused on tema üks selle suve olulisemaid eesmärke, Hauttekeete medalikollektsioonist on puudu Euroopa meistrivõistluste kuld.
Nende nimede kõrval asuvad Tallinnas kuldmedali nimel võistlema paljud U-20 vanuseklassi Euroopa hooaja tippmarkide omanikud. Kokku on 15.-18. juulil Kadrioru staadionil U20 kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võistlustules 1247 Euroopa parimat sportlast. Sealhulgas rakendub kõigile ametlikult akrediteeritud väliskülalistele ohutuse tagamiseks COVID-19 ennetusprotokoll - meetmete seas on Eestisse sisenemise eelduseks negatiivse koroonatesti tulemuse esitamine. Võistlejaile kehtib nõue, et test peab olema tehtud maksimaalselt 48 tundi enne riiki sisenemist.
Eestit esindab U-20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel 39-pealine U-20 koondis.
Ajaloos esmakordselt korraldatakse Eestis kahel järjestikusel nädalal nii U-23 kui U-20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi. Pühapäevaga lõppesid U-23 vanuseklassi võistlused ning 15.-18. juulil toimuvad U-20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. Suurvõistlustele on võimalik kaasa elada nii staadionil kohapeal kui ka ERRi ja Euroopa kergejõustiku kanalite kaudu.
### Response:
U-23 EM-ile järgneb Kadriorus U-20 EM, kohal ka Alekna poeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nüüd teatavad üks Austraalia ja üks Saksa teadlane, et on Austraalias samuti näinud mööda veepinda kõndivat mardikat. Erakordne ja eriskummaline on nende teate juures aga kummal pool veepinda mardikas jalutas.
John Gould Uus-Lõuna-Walesist Newcastle'i Ülikoolist ja Jose Valdez Leipzigist Lõiminguliste Elurikkuseuuringute Saksa Keskusest kirjutavad ajakirjas Ethology, et nende nähtud mardikas jalutas veelombi pinna alumisel küljel, ise vee sees, jalad ülespidi, altpoolt vastu vee ja õhu eralduspinda.
Gould ja Valdez aga mitte ainult ei kirjuta sellest, mida nägid, vaid neil on nähtu tõenduseks ka video. Teateid mardikate alaspidi veepinnal käimisest on teaduskirjanduses ilmunud varemgi, aga videot sest nähtusest ei ole teadlaste teada varem tehtud.
Gould ja Valdez oletavad, et mardikal aitas pinna lähedal püsida väike õhumull, mida ta kõhu peal kandis.
Mis liiki see mardikas täpselt oli, ei oska uuringu autorid öelda. Nad pakuvad vaid, et tõenäoliselt kuulus ta vesimardiklaste sugukonda.
Haruldane liikumisviis võib teadlaste arvates aidata mardikal röövloomadele ja saakloomadele märkamatumaks jääda.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25 | Mardikas kõndis veepinna alaküljel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nüüd teatavad üks Austraalia ja üks Saksa teadlane, et on Austraalias samuti näinud mööda veepinda kõndivat mardikat. Erakordne ja eriskummaline on nende teate juures aga kummal pool veepinda mardikas jalutas.
John Gould Uus-Lõuna-Walesist Newcastle'i Ülikoolist ja Jose Valdez Leipzigist Lõiminguliste Elurikkuseuuringute Saksa Keskusest kirjutavad ajakirjas Ethology, et nende nähtud mardikas jalutas veelombi pinna alumisel küljel, ise vee sees, jalad ülespidi, altpoolt vastu vee ja õhu eralduspinda.
Gould ja Valdez aga mitte ainult ei kirjuta sellest, mida nägid, vaid neil on nähtu tõenduseks ka video. Teateid mardikate alaspidi veepinnal käimisest on teaduskirjanduses ilmunud varemgi, aga videot sest nähtusest ei ole teadlaste teada varem tehtud.
Gould ja Valdez oletavad, et mardikal aitas pinna lähedal püsida väike õhumull, mida ta kõhu peal kandis.
Mis liiki see mardikas täpselt oli, ei oska uuringu autorid öelda. Nad pakuvad vaid, et tõenäoliselt kuulus ta vesimardiklaste sugukonda.
Haruldane liikumisviis võib teadlaste arvates aidata mardikal röövloomadele ja saakloomadele märkamatumaks jääda.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
### Response:
Mardikas kõndis veepinna alaküljel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tosina õigusakti eesmärk on tagada emissioonide vähendamine 55 protsendi võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega.
Plaanile on etteheiteid teinud juba nii poliitilised huvigrupid, tööstuslobi kui keskkonnakaitsjad.
Niinimetatud "rohelise kokkuleppe" taga on tähelepanuväärsed lubadused nagu otsus keelata uute bensiiniautode müük alates 2035. aastast.
Samuti tahab komisjon reformida Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), mille alusel kaubeldakse saastekvootidega.
Keskkonnakaitsjad mõistavad plaani tõenäoliselt hukka, kuna see ei ole nende hinnangul piisavalt ambitsioonikas, tööstuslobi ja osa kivisöest sõltuvaid liikmesriike aga seetõttu, et see minevat liiga kaugele.
HKS katab elektri-, terase-, tsemendi- ja kemikaalitööstust, aga ka lennundust, mis kokku moodustavad umbes 40 protsenti Euroopa süsihappegaasi emissioonist. Kolmapäeval esitletav pakett laiendaks seda ka laevandusele, maanteetranspordile ja ehitusele.
Komisjoni plaaniga laiendataks ka niinimetatud süsinikumaksu, mida nõutakse bloki välispiiril, et heidutada firmasid kolimast oma saastavaid tehaseid leebemate reeglitega jurisdiktsioonidesse. Maksuga kohandataks piiril hindasid nii, et kaupu EL-i importivad firmad peavad ostma lubasid, mis tuginevad süsiniku hinnale blokis.
Tõenäoliselt ärritab käik EL-i suuri kaubanduspartnerid nagu Hiina ja India. Nende rahustamiseks plaanitakse järkjärgult loobuda tasuta saastekvootidest, mida jagatakse EL-is baseeruvatele tootjatele, et aidata neil vähem reguleeritud impordiga konkureerida.
Piiril kogutavalt maksult ei oodata, et sellest saaks Brüsselile suur tuluallikas, kuivõrd 14 miljardit eurot, mida see eeldatavasti aastas sisse toob, on köömes roheülemineku kogukulu kõrval.
Euroopa parlamendi keskkonnakomitee esimees Pascal Canfin märkis aga, et see avab seadusandjatele tee karmimate meetmete uurimiseks.
Euroopa Rahvapartei (EPP) konservatiivsed eurosaadikud proovivad ilmselt tasuta kvoote alles hoida, kuna EL-i terase ja alumiiniumi tootjate sõnul on need hädavajalikud.
Rohelised ja keskkonnaühendused näevad järkjärgulist loobumist aga ebapiisavana. | Euroopa Komisjon esitleb kolmapäeval suurt kliimapaketti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tosina õigusakti eesmärk on tagada emissioonide vähendamine 55 protsendi võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega.
Plaanile on etteheiteid teinud juba nii poliitilised huvigrupid, tööstuslobi kui keskkonnakaitsjad.
Niinimetatud "rohelise kokkuleppe" taga on tähelepanuväärsed lubadused nagu otsus keelata uute bensiiniautode müük alates 2035. aastast.
Samuti tahab komisjon reformida Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), mille alusel kaubeldakse saastekvootidega.
Keskkonnakaitsjad mõistavad plaani tõenäoliselt hukka, kuna see ei ole nende hinnangul piisavalt ambitsioonikas, tööstuslobi ja osa kivisöest sõltuvaid liikmesriike aga seetõttu, et see minevat liiga kaugele.
HKS katab elektri-, terase-, tsemendi- ja kemikaalitööstust, aga ka lennundust, mis kokku moodustavad umbes 40 protsenti Euroopa süsihappegaasi emissioonist. Kolmapäeval esitletav pakett laiendaks seda ka laevandusele, maanteetranspordile ja ehitusele.
Komisjoni plaaniga laiendataks ka niinimetatud süsinikumaksu, mida nõutakse bloki välispiiril, et heidutada firmasid kolimast oma saastavaid tehaseid leebemate reeglitega jurisdiktsioonidesse. Maksuga kohandataks piiril hindasid nii, et kaupu EL-i importivad firmad peavad ostma lubasid, mis tuginevad süsiniku hinnale blokis.
Tõenäoliselt ärritab käik EL-i suuri kaubanduspartnerid nagu Hiina ja India. Nende rahustamiseks plaanitakse järkjärgult loobuda tasuta saastekvootidest, mida jagatakse EL-is baseeruvatele tootjatele, et aidata neil vähem reguleeritud impordiga konkureerida.
Piiril kogutavalt maksult ei oodata, et sellest saaks Brüsselile suur tuluallikas, kuivõrd 14 miljardit eurot, mida see eeldatavasti aastas sisse toob, on köömes roheülemineku kogukulu kõrval.
Euroopa parlamendi keskkonnakomitee esimees Pascal Canfin märkis aga, et see avab seadusandjatele tee karmimate meetmete uurimiseks.
Euroopa Rahvapartei (EPP) konservatiivsed eurosaadikud proovivad ilmselt tasuta kvoote alles hoida, kuna EL-i terase ja alumiiniumi tootjate sõnul on need hädavajalikud.
Rohelised ja keskkonnaühendused näevad järkjärgulist loobumist aga ebapiisavana.
### Response:
Euroopa Komisjon esitleb kolmapäeval suurt kliimapaketti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nii juhtus Sitsiilias Caltagirone linnas, kus üks 22-aastane meesterahvas kiirustas autoga kesklinna pidustustele, aga sattus avariisse ja hukkus.
Milanos said erinevatel asjaoludes 15 inimest viga, neist kolm tõsisemalt. Üks inimene kaotas kolm sõrme, kuna tema käes plahvatas ilutulestikurakett.
Jalgpalliga pisut kaudsemalt seotud intsident juhtus Lõuna-Itaalias Foggia provintsis, kus ilmselt melu ära kasutanud palgamõrvar lasi maha oma sihtmärgi ja põgenes mootorrattal. Juhtunus sai kannatada ka ohvri kuueaastane vennatütar, kelle seisund on hetkel võimude sõnul väga tõsine.
Itaalia tuli jalgpalli Euroopa meistriks teistkordselt pärast 1968. aastat, kui alistas Wembley staadionil peetud finaalis võõrustaja Itaalia 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias 3:2. | Pidutsema kihutanud itaallane hukkus autoavariis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nii juhtus Sitsiilias Caltagirone linnas, kus üks 22-aastane meesterahvas kiirustas autoga kesklinna pidustustele, aga sattus avariisse ja hukkus.
Milanos said erinevatel asjaoludes 15 inimest viga, neist kolm tõsisemalt. Üks inimene kaotas kolm sõrme, kuna tema käes plahvatas ilutulestikurakett.
Jalgpalliga pisut kaudsemalt seotud intsident juhtus Lõuna-Itaalias Foggia provintsis, kus ilmselt melu ära kasutanud palgamõrvar lasi maha oma sihtmärgi ja põgenes mootorrattal. Juhtunus sai kannatada ka ohvri kuueaastane vennatütar, kelle seisund on hetkel võimude sõnul väga tõsine.
Itaalia tuli jalgpalli Euroopa meistriks teistkordselt pärast 1968. aastat, kui alistas Wembley staadionil peetud finaalis võõrustaja Itaalia 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias 3:2.
### Response:
Pidutsema kihutanud itaallane hukkus autoavariis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 35. Pärnu filmifestivali teema on "Kutsumus" - kutsumus teha seda, mida on tehtud aastasadu ja mis pakub rõõmu ja rahuldust nii endale kui ka teistele.
Filminädala avab homme režissöör Irina Tsiljuki film "Maa kui sinine apelsin" (The Earth is Blue as an Orange, Ukraina/Leedu 2020). Donbassis elab üksikema Anna koos oma nelja lapsega. Hoolimata sellest, et nende küla pidevalt pommitatakse, järgneb pere ühisele kutsumusele – kõik tahavad saada filmiloojateks.
ETV2 ekraanil on Eesti rahva auhinnale kandideerivad filmid 12.-16. juulini kell 21.30 ja filmidele eelneb sissejuhatav kommentaar.
Pärnu filmifestivali lõpetamist vahendab ETV2 laupäeval, 17. juunil kell 22.30 ja siis selguvad nii žürii poolt parimaks tunnistatud filmid kui ka Eesti rahva lemmik.
Kõiki võistlusfilme saab vaadata ka ERR kultuuriportaalis.
Filmifestivali nädalale paneb kohe peale lõputseremooniat punkti festivali kavasse kuulunud režissöör Guido Hendrikxi dokumentalfilm "Inimene ja Kaamera" (A Man and a Camera, Holland 2021). Lõbus ja segadusse ajav linateos uurib inimloomust luues portree hollandlastest kui uudishimulikust ja heatahtlikust rahvast. Autor kasutab inimeste avamiseks võtit, mille peale pole varem tuldud.
"Inimene ja kaamera" on ETV2 eetris 17. juunil kell 23.
Võistlusfilmide tutvustused:
13. juulil"Läti koiott" (Latvian Coyote, Läti 2019), režissöör Ivars Zviedris.
Zviedris filmis oma doki Läti-Vene piiril, kus kohalikud eluheidikud teenivad elatist eluskaubaga. Kas selles äris on ka kutsumust, kui eesmärgiks on aidata Vietnami põgenikke siseneda salaja Euroopa Liitu? ELi ja Venemaa piiril kohtuvad inimesed, kes tahavad elada inimväärilist elu. Ühed tulevad teiselt poolt maakera ja teised on kohalikud illegaalid.
14. juulil"Klounide planeet" (Clown´s Planet, Hispaania 2021), režissöör Hector Carré.
Autor läheb kaasa hispaania naljameestega, kes lahutavad laste meelt pagulaslaagrites ja haiglates mitmel pool maailmas. Meeste põues tuksub kutsumus olla toeks vanematest ilmajäänud lastele. Klounid ajavad meid naerma ja me ei võta neid tõsiselt, samas austame ja imetleme aktiviste, sest nad võitlevad parema ühiskonna eest.
15. juulil"Lorino valaskala" (Wieloryb z Lorino, Poola 2019), režissöör Macej Cuske.
Linateos toob vaataja Vaikse ookeani äärsesse Lorino külla, mille eskimod maha jätsid. Lorino tähendab tšuktši keeles "leitud küla". Eskimode kutsumuse küttida valaskalu on tänaseks üle võtnud uusasukad, kes oma külmaverelise osavusega ei jää maha eelkäijatest.
16. juulil "Lootuste kool" (School of Hope, Soome/Maroko/Prantsuse/USA 2021), režissöör Mohamed El Abuodi.
"Lootuste kool" viib meid Maroko Sahhaarasse beduiinide juurde. Laste kutsumus on koolis käia ja siis harituna suurde maailma lennata. Nende vanemate kutsumus on aga vastupidine – lapsed peaks koju karja jääma ja nii tuhendeaastast eluviisi alles hoidma.
Rahvaauhinnale kandideerivaid filme saab eelvaadata ja lemmiku poolt hääletada ERR kultuuriportaalis ja pleieris allpool. | ETV2 ekraanile jõuab alates esmaspäevast valik Pärnu filmifestivali dokfilme | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
35. Pärnu filmifestivali teema on "Kutsumus" - kutsumus teha seda, mida on tehtud aastasadu ja mis pakub rõõmu ja rahuldust nii endale kui ka teistele.
Filminädala avab homme režissöör Irina Tsiljuki film "Maa kui sinine apelsin" (The Earth is Blue as an Orange, Ukraina/Leedu 2020). Donbassis elab üksikema Anna koos oma nelja lapsega. Hoolimata sellest, et nende küla pidevalt pommitatakse, järgneb pere ühisele kutsumusele – kõik tahavad saada filmiloojateks.
ETV2 ekraanil on Eesti rahva auhinnale kandideerivad filmid 12.-16. juulini kell 21.30 ja filmidele eelneb sissejuhatav kommentaar.
Pärnu filmifestivali lõpetamist vahendab ETV2 laupäeval, 17. juunil kell 22.30 ja siis selguvad nii žürii poolt parimaks tunnistatud filmid kui ka Eesti rahva lemmik.
Kõiki võistlusfilme saab vaadata ka ERR kultuuriportaalis.
Filmifestivali nädalale paneb kohe peale lõputseremooniat punkti festivali kavasse kuulunud režissöör Guido Hendrikxi dokumentalfilm "Inimene ja Kaamera" (A Man and a Camera, Holland 2021). Lõbus ja segadusse ajav linateos uurib inimloomust luues portree hollandlastest kui uudishimulikust ja heatahtlikust rahvast. Autor kasutab inimeste avamiseks võtit, mille peale pole varem tuldud.
"Inimene ja kaamera" on ETV2 eetris 17. juunil kell 23.
Võistlusfilmide tutvustused:
13. juulil"Läti koiott" (Latvian Coyote, Läti 2019), režissöör Ivars Zviedris.
Zviedris filmis oma doki Läti-Vene piiril, kus kohalikud eluheidikud teenivad elatist eluskaubaga. Kas selles äris on ka kutsumust, kui eesmärgiks on aidata Vietnami põgenikke siseneda salaja Euroopa Liitu? ELi ja Venemaa piiril kohtuvad inimesed, kes tahavad elada inimväärilist elu. Ühed tulevad teiselt poolt maakera ja teised on kohalikud illegaalid.
14. juulil"Klounide planeet" (Clown´s Planet, Hispaania 2021), režissöör Hector Carré.
Autor läheb kaasa hispaania naljameestega, kes lahutavad laste meelt pagulaslaagrites ja haiglates mitmel pool maailmas. Meeste põues tuksub kutsumus olla toeks vanematest ilmajäänud lastele. Klounid ajavad meid naerma ja me ei võta neid tõsiselt, samas austame ja imetleme aktiviste, sest nad võitlevad parema ühiskonna eest.
15. juulil"Lorino valaskala" (Wieloryb z Lorino, Poola 2019), režissöör Macej Cuske.
Linateos toob vaataja Vaikse ookeani äärsesse Lorino külla, mille eskimod maha jätsid. Lorino tähendab tšuktši keeles "leitud küla". Eskimode kutsumuse küttida valaskalu on tänaseks üle võtnud uusasukad, kes oma külmaverelise osavusega ei jää maha eelkäijatest.
16. juulil "Lootuste kool" (School of Hope, Soome/Maroko/Prantsuse/USA 2021), režissöör Mohamed El Abuodi.
"Lootuste kool" viib meid Maroko Sahhaarasse beduiinide juurde. Laste kutsumus on koolis käia ja siis harituna suurde maailma lennata. Nende vanemate kutsumus on aga vastupidine – lapsed peaks koju karja jääma ja nii tuhendeaastast eluviisi alles hoidma.
Rahvaauhinnale kandideerivaid filme saab eelvaadata ja lemmiku poolt hääletada ERR kultuuriportaalis ja pleieris allpool.
### Response:
ETV2 ekraanile jõuab alates esmaspäevast valik Pärnu filmifestivali dokfilme |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti sportlasi oli MM-ile osalema sõitnud viis: möödunud hooaja Euroopa meister ja üks favoriite Kärol Soodla, Märten Arula ning GT-30 klassis oma tiitlivõistluste debüüti tegevad Kalvin Thomas Royster, Erik-Rennes Pihlak ja Sten Ivanov.
Finaali pääses sportlastest 18 paremat – esimesed 12 parimat said edasi otse ajasõidu tulemusega ja viimased kuus finaalikohta selgitati läbi lohutusõidu. Eesti sportlastest oli ajasõidus parim Soodla, kes sõitis välja kolmanda aja. Ivanov oli neljas, Pihlak üheksas, Royster kaheteistkümnes ja Arula pääses finaali läbi lohutussõidu. Ajasõidu võitis ja parima stardikoha tagas omale rootslane William Sjöström.
Esimeses sõidus sai stardist parima lähte lätlanna Laura Lakovica, kes juba esimese ringi keskel oli omale mitme paadipikkuse edumaa välja sõitnud. Teisel kohal püsis Sjöström ja kolmandal Soodla. Enne esimese ringi lõppu aga keeras Ivanov oma paadi üle külje uppi ning anti punane lipp ja sõit läks kordusstarti. Kordusstardis sai parima lähte jällegi Lakovica, aga seekord väljus esimesest pöördest teisena Soodla, kes suutis stardisirgel Sjöströmi edastada. Sõit katkestati järjekordse avarii tagajärjel, kus põrkasid kokku norrakas Solvang ja rootslane Wrenkler. Teist kordusstarti ei tulnud ja sõitjatele läksid kirja pooled punktid. Maksimumpunktid Lakovicale, teine oli Soodla ja kolmas rootslane Wiberg.
Teises sõidus põhjustasid kordusstardi stardisirgel avarii teinud Royster ja leedulane Kukcinavicus. Roysteri paat sai nii pahasti viga, et tema jaoks oli võistlus selleks korraks läbi. Kordusstardis sai kohe juhtima Lakovica, kes ka teise sõidu võitis, teisena finišeeris Soodla ning kolmas oli viiendalt kohalt startinud ja hea sõidu teinud Pihlak, kelle tulemuselt hilisemalt tänu tehtud sõiduveale võeti üks ring maha.
Kolmandas sõidus toimus samuti kordusstart, kus asusid võistlust juhtima Läti ja Eesti tüdrukud, kuni kuuendal ringil lendas uppi Pihlaku paat ja sõit tuli järjekordselt katkestada. Uut kordusstarti ei toimunud ja sõitjaid said järjekordselt sõidust pooled punktid. Esikoha punktid läksid Lakovicale, teine oli Soodla ja kolmas oli Sjöström.
Viimane neljas sõit pidi välja selgitama, kas tiitel läheb Lätti või tuleb Eestisse. Punaste tulede kustudes sai järjekordse ülihea stardi Lakovica ja juhtis sõitu kuni lõpuni Soodla ees. Kolmanda koha võttis sõidust Ivanov.
2021. aasta paadiklassi GT-30 MM-tiitli võitjaks kuulutati noor lätlanna Laura Lakovica, hõbemedal kuulus Kärol Soodlale ja pronks William Sjöströmile.
Sten Ivanov lõpetas oma MM-i debüüdi neljanda kohaga, Erik-Rennes Pihlak oli kümnes, Marten Arula üheteistkümnes ja Kalvin Thomas Roysteri lõpptulemuseks oli 17. koht. | Eesti veemotosõitja Kärol Soodla tuli MM-il teiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti sportlasi oli MM-ile osalema sõitnud viis: möödunud hooaja Euroopa meister ja üks favoriite Kärol Soodla, Märten Arula ning GT-30 klassis oma tiitlivõistluste debüüti tegevad Kalvin Thomas Royster, Erik-Rennes Pihlak ja Sten Ivanov.
Finaali pääses sportlastest 18 paremat – esimesed 12 parimat said edasi otse ajasõidu tulemusega ja viimased kuus finaalikohta selgitati läbi lohutusõidu. Eesti sportlastest oli ajasõidus parim Soodla, kes sõitis välja kolmanda aja. Ivanov oli neljas, Pihlak üheksas, Royster kaheteistkümnes ja Arula pääses finaali läbi lohutussõidu. Ajasõidu võitis ja parima stardikoha tagas omale rootslane William Sjöström.
Esimeses sõidus sai stardist parima lähte lätlanna Laura Lakovica, kes juba esimese ringi keskel oli omale mitme paadipikkuse edumaa välja sõitnud. Teisel kohal püsis Sjöström ja kolmandal Soodla. Enne esimese ringi lõppu aga keeras Ivanov oma paadi üle külje uppi ning anti punane lipp ja sõit läks kordusstarti. Kordusstardis sai parima lähte jällegi Lakovica, aga seekord väljus esimesest pöördest teisena Soodla, kes suutis stardisirgel Sjöströmi edastada. Sõit katkestati järjekordse avarii tagajärjel, kus põrkasid kokku norrakas Solvang ja rootslane Wrenkler. Teist kordusstarti ei tulnud ja sõitjatele läksid kirja pooled punktid. Maksimumpunktid Lakovicale, teine oli Soodla ja kolmas rootslane Wiberg.
Teises sõidus põhjustasid kordusstardi stardisirgel avarii teinud Royster ja leedulane Kukcinavicus. Roysteri paat sai nii pahasti viga, et tema jaoks oli võistlus selleks korraks läbi. Kordusstardis sai kohe juhtima Lakovica, kes ka teise sõidu võitis, teisena finišeeris Soodla ning kolmas oli viiendalt kohalt startinud ja hea sõidu teinud Pihlak, kelle tulemuselt hilisemalt tänu tehtud sõiduveale võeti üks ring maha.
Kolmandas sõidus toimus samuti kordusstart, kus asusid võistlust juhtima Läti ja Eesti tüdrukud, kuni kuuendal ringil lendas uppi Pihlaku paat ja sõit tuli järjekordselt katkestada. Uut kordusstarti ei toimunud ja sõitjaid said järjekordselt sõidust pooled punktid. Esikoha punktid läksid Lakovicale, teine oli Soodla ja kolmas oli Sjöström.
Viimane neljas sõit pidi välja selgitama, kas tiitel läheb Lätti või tuleb Eestisse. Punaste tulede kustudes sai järjekordse ülihea stardi Lakovica ja juhtis sõitu kuni lõpuni Soodla ees. Kolmanda koha võttis sõidust Ivanov.
2021. aasta paadiklassi GT-30 MM-tiitli võitjaks kuulutati noor lätlanna Laura Lakovica, hõbemedal kuulus Kärol Soodlale ja pronks William Sjöströmile.
Sten Ivanov lõpetas oma MM-i debüüdi neljanda kohaga, Erik-Rennes Pihlak oli kümnes, Marten Arula üheteistkümnes ja Kalvin Thomas Roysteri lõpptulemuseks oli 17. koht.
### Response:
Eesti veemotosõitja Kärol Soodla tuli MM-il teiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Selle aasta kevadel sõlmisid Eesti haridusvaldkonna suurimad eestkosteorganisatsioonid haridusleppe, mille peamiseks sõnumiks oli see, et nii kõrghariduse kui ka õpetajate palgafondi maht riigieelarves peab tõusma. Teiste eesmärkidena leiavad mainimist veel tasuta kõrghariduse jätkumine, õppejõududele konkurentsivõimeline töötasu ning stipendiumid üliõpilastele, mis käivad elukalliduse kasvuga kaasas. Viimasest eesmärgist tingituna tuleks arutleda selle üle, kuidas üldse on tänapäeval kõrghariduskraadi omandades üliõpilasel rahaliselt võimalik ära elada.
Võin kindlustundega väita, et enamik sellel aastal kõrgkooli õppima asuvatest noortest seisab silmitsi küsimusega, kuidas õpingute ajal rahaliselt toime tulla. Vastus võiks esmapilgul olla lihtne – asu tööle –, kuid asja keerukus ja olukorra tõsidus on sügavam, kui seda võime ehk esialgu mõista. Selle aasta vastuvõtuprogrammides esines suurel määral osakoormusega sessioonõppevormis tasulisi õppekavasid. Ülikoolide reklaamides välgatab põhimõte "Tule õpi ja tööta korraga!". Mõni vilistlane lausa kiidab sellist õppevormi, öeldes, et sai oskuse tööd ja õppimist tasakaalustada. Minu sõnade taga aga peaks märkama murenooti, sest oma seni kuus aastat kestnud kõrgkooliõpingute ajal kuulsin ma õppejõududelt vaid üht: "Üliõpilase töö on õppimine". Millest peaks üliõpilane sellise vastuolu puhul siis lähtuma?
Tegelikkus on see, et valdavale osale üliõpilaskonnast ei saa tööks olla vaid õppimine – juba ligikaudu 70 protsenti üliõpilastest töötab ja tihtipeale täiskoormusega. Enamlevinud põhjuseks töötamisele on jätkuvalt elamiskulude katmine. Kõrvutame veidi numbreid: näiteks ka poole kohaga töötades kujuneb nädala töökoormuseks 20 tundi. Lisaks on üliõpilasel vaja semestris läbida 30 ainepunkti, mis vastab umbes 39 tunnile õppetööle nädalas. See teeb kokku peaaegu 60 tundi nädalas, mis tuleb loovutada nii õppimisele kui ka töötamisele. Kuid see on vaid juhul, kui töötatakse poole kohaga ning õppekoormus vastab ootustele. TÜ üliõpilaskonna endine esimees Karl Lembit Laane küsis õigustatult, millal siis üliõpilane tegelikult puhkab?
On märgiline, et viimase aasta jooksul on tööhõive määr langenud enim 16–24-aastaste hulgas. Valdkonnad, mis on noortele olnud tööturul seni ligipääsetavad, on pidanud palju koondama ning uksi sulgema. Seega ei ole noorel tudengil sugugi kerge leida sobivat osakoormusega tööd, olgu see tema erialaga seotud või mitte, millest oma õpinguid toetada. Niisiis on noor sunnitud ühe või teise arvelt ohverdusi tegema: kannatab kas puhkeaeg, õppimisele pühendumine või elu kvaliteet tühja rahakoti tõttu.
Teiseks vastuseks kõrgkooli astuvale noorele on sotsiaalsed tagatised ehk õppetoetused või õppelaen. Riiklik vajaduspõhine õppetoetus võimaldab saada vastavalt oma leibkonna sissetulekule kas 75, 135 või 220 eurot kuus. Hetkel saab vajaduspõhist õppetoetust umbes 22 protsenti üliõpilastest. Õppelaenu maksimaalne suurus on 2500 eurot aastas, mis teeb vaid 208 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal elatusmiinimum 220,5 eurot, mis peaks katma baasvahendid – eluase, minimaalne toidukord, muud toiduga mitteseotud kulutused. Elatusmiinimum on inimese igapäevavajaduste katmiseks vajalik elatusvahendite väikseim kogus ehk absoluutse vaesuse piir. Kas me tõesti soovime, et meie noored peaksid elama õppelaenu toel vaesuses ning peale ülikooli lõpetamist püsiva finantskoorma all? Nähtub, et õppelaen ei ole sugugi võluvits, mis kõik probleemid ära lahendab. Ei ole õiglane, et jätame kõrgemat haridust omandavad noored hätta, sest ei suuda neile riiklikult tagada piisaval määral sotsiaalset kindlustatust.
Üks kindel lahendus olukorrale oleks kõrghariduse rahastuse tõus, millega kaasneb toetuste kooskõlla viimine tänapäeva elukallidusega. Selliselt saaksime langetada üliõpilastele seatud ootuseid püsivalt töötada ning aidata kaasa õpitulemuste paranemisele ja seeläbi oma erialale rohkem pühendunud spetsialistide koolitamisele. Seda enam, et ülekoormusest tingitud stress on üheks enamlevinud vaimse tervise murekohaks ning üliõpilaste vaimse tervise olukord on praeguseks jõudnud katastroofilisse seisu.
Palju saaks teha ka õppelaenu tingimuste parendamiseks. Praegu nõutavad kaks käendajat ja üüratu laenuintress (üks kõrgemaid Euroopas) on väga piiravad tingimused, mille osas tuleks julgelt astuda samme õppelaenu kättesaadavamaks tegemisel. Kuigi haridus- ja teadusministeerium avalikustas 8. juulil, et õppelaenu tingimused tulevikus muutuvad, on tegemist siiski vaid osalise lahendusega, mis ei taga püsivalt ei õpingute ning kindlasti mitte ka elamiskulude täielikku finantseerimist.
Seega ei ole sugugi kerge äsja kõrgkooli astuvatel noortel. Väljakutseid ja lahendamata probleeme on hulganisti. Arvan, et suuremas osas on täna pall siiski otsustajate ehk poliitikute käes, et meil oleks noortel piisavalt julgust õppima tulla, seal püsida ning hiljem ka ühiskonda tagasi anda riigile olulistes valdkondades. | Eleri Pilliroog: kas tudeng toitub õhust ja teadmistest? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Selle aasta kevadel sõlmisid Eesti haridusvaldkonna suurimad eestkosteorganisatsioonid haridusleppe, mille peamiseks sõnumiks oli see, et nii kõrghariduse kui ka õpetajate palgafondi maht riigieelarves peab tõusma. Teiste eesmärkidena leiavad mainimist veel tasuta kõrghariduse jätkumine, õppejõududele konkurentsivõimeline töötasu ning stipendiumid üliõpilastele, mis käivad elukalliduse kasvuga kaasas. Viimasest eesmärgist tingituna tuleks arutleda selle üle, kuidas üldse on tänapäeval kõrghariduskraadi omandades üliõpilasel rahaliselt võimalik ära elada.
Võin kindlustundega väita, et enamik sellel aastal kõrgkooli õppima asuvatest noortest seisab silmitsi küsimusega, kuidas õpingute ajal rahaliselt toime tulla. Vastus võiks esmapilgul olla lihtne – asu tööle –, kuid asja keerukus ja olukorra tõsidus on sügavam, kui seda võime ehk esialgu mõista. Selle aasta vastuvõtuprogrammides esines suurel määral osakoormusega sessioonõppevormis tasulisi õppekavasid. Ülikoolide reklaamides välgatab põhimõte "Tule õpi ja tööta korraga!". Mõni vilistlane lausa kiidab sellist õppevormi, öeldes, et sai oskuse tööd ja õppimist tasakaalustada. Minu sõnade taga aga peaks märkama murenooti, sest oma seni kuus aastat kestnud kõrgkooliõpingute ajal kuulsin ma õppejõududelt vaid üht: "Üliõpilase töö on õppimine". Millest peaks üliõpilane sellise vastuolu puhul siis lähtuma?
Tegelikkus on see, et valdavale osale üliõpilaskonnast ei saa tööks olla vaid õppimine – juba ligikaudu 70 protsenti üliõpilastest töötab ja tihtipeale täiskoormusega. Enamlevinud põhjuseks töötamisele on jätkuvalt elamiskulude katmine. Kõrvutame veidi numbreid: näiteks ka poole kohaga töötades kujuneb nädala töökoormuseks 20 tundi. Lisaks on üliõpilasel vaja semestris läbida 30 ainepunkti, mis vastab umbes 39 tunnile õppetööle nädalas. See teeb kokku peaaegu 60 tundi nädalas, mis tuleb loovutada nii õppimisele kui ka töötamisele. Kuid see on vaid juhul, kui töötatakse poole kohaga ning õppekoormus vastab ootustele. TÜ üliõpilaskonna endine esimees Karl Lembit Laane küsis õigustatult, millal siis üliõpilane tegelikult puhkab?
On märgiline, et viimase aasta jooksul on tööhõive määr langenud enim 16–24-aastaste hulgas. Valdkonnad, mis on noortele olnud tööturul seni ligipääsetavad, on pidanud palju koondama ning uksi sulgema. Seega ei ole noorel tudengil sugugi kerge leida sobivat osakoormusega tööd, olgu see tema erialaga seotud või mitte, millest oma õpinguid toetada. Niisiis on noor sunnitud ühe või teise arvelt ohverdusi tegema: kannatab kas puhkeaeg, õppimisele pühendumine või elu kvaliteet tühja rahakoti tõttu.
Teiseks vastuseks kõrgkooli astuvale noorele on sotsiaalsed tagatised ehk õppetoetused või õppelaen. Riiklik vajaduspõhine õppetoetus võimaldab saada vastavalt oma leibkonna sissetulekule kas 75, 135 või 220 eurot kuus. Hetkel saab vajaduspõhist õppetoetust umbes 22 protsenti üliõpilastest. Õppelaenu maksimaalne suurus on 2500 eurot aastas, mis teeb vaid 208 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal elatusmiinimum 220,5 eurot, mis peaks katma baasvahendid – eluase, minimaalne toidukord, muud toiduga mitteseotud kulutused. Elatusmiinimum on inimese igapäevavajaduste katmiseks vajalik elatusvahendite väikseim kogus ehk absoluutse vaesuse piir. Kas me tõesti soovime, et meie noored peaksid elama õppelaenu toel vaesuses ning peale ülikooli lõpetamist püsiva finantskoorma all? Nähtub, et õppelaen ei ole sugugi võluvits, mis kõik probleemid ära lahendab. Ei ole õiglane, et jätame kõrgemat haridust omandavad noored hätta, sest ei suuda neile riiklikult tagada piisaval määral sotsiaalset kindlustatust.
Üks kindel lahendus olukorrale oleks kõrghariduse rahastuse tõus, millega kaasneb toetuste kooskõlla viimine tänapäeva elukallidusega. Selliselt saaksime langetada üliõpilastele seatud ootuseid püsivalt töötada ning aidata kaasa õpitulemuste paranemisele ja seeläbi oma erialale rohkem pühendunud spetsialistide koolitamisele. Seda enam, et ülekoormusest tingitud stress on üheks enamlevinud vaimse tervise murekohaks ning üliõpilaste vaimse tervise olukord on praeguseks jõudnud katastroofilisse seisu.
Palju saaks teha ka õppelaenu tingimuste parendamiseks. Praegu nõutavad kaks käendajat ja üüratu laenuintress (üks kõrgemaid Euroopas) on väga piiravad tingimused, mille osas tuleks julgelt astuda samme õppelaenu kättesaadavamaks tegemisel. Kuigi haridus- ja teadusministeerium avalikustas 8. juulil, et õppelaenu tingimused tulevikus muutuvad, on tegemist siiski vaid osalise lahendusega, mis ei taga püsivalt ei õpingute ning kindlasti mitte ka elamiskulude täielikku finantseerimist.
Seega ei ole sugugi kerge äsja kõrgkooli astuvatel noortel. Väljakutseid ja lahendamata probleeme on hulganisti. Arvan, et suuremas osas on täna pall siiski otsustajate ehk poliitikute käes, et meil oleks noortel piisavalt julgust õppima tulla, seal püsida ning hiljem ka ühiskonda tagasi anda riigile olulistes valdkondades.
### Response:
Eleri Pilliroog: kas tudeng toitub õhust ja teadmistest? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Jälgime tähelepanelikult olukorra arengut Kuubal ja selle ümber. Me oleme veendunud, et Kuuba võimud rakendavad kõiki vajalikke meetmeid ühiskondliku rahu taastamiseks põhiseaduse ja siseriiklike seaduste raames," ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ministeeriumi kodulehel avaldatud kommentaaris.
"Me peame lubamatuks välist sekkumist suveräänse riigi siseasjadesse ning mitmesuguseid muid destruktiivseid tegevusi, mis võiks kaasa aidata olukorra stabiliseerimisele saare," lisas Zahharvova.
Mitmes Kuuba linnas kogunesid pühapäeval tänavatele tuhanded valitsusvastased meeleavaldajad, kes nõudsid vabadust ja kommunistlike valitsejate lahkumist.
Ameerika Ühendriikide riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan hoiatas pühapäeval Kuuba võime, et need ei tegutseks meelevaldajate vastu, kes osalesid protestidel kommunistliku valitsuse vastu. Samuti avaldasid mitmed konkressi liikmed toetust protestijatele. | Venemaa võttis sõna Kuuba režiimi toetuseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Jälgime tähelepanelikult olukorra arengut Kuubal ja selle ümber. Me oleme veendunud, et Kuuba võimud rakendavad kõiki vajalikke meetmeid ühiskondliku rahu taastamiseks põhiseaduse ja siseriiklike seaduste raames," ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ministeeriumi kodulehel avaldatud kommentaaris.
"Me peame lubamatuks välist sekkumist suveräänse riigi siseasjadesse ning mitmesuguseid muid destruktiivseid tegevusi, mis võiks kaasa aidata olukorra stabiliseerimisele saare," lisas Zahharvova.
Mitmes Kuuba linnas kogunesid pühapäeval tänavatele tuhanded valitsusvastased meeleavaldajad, kes nõudsid vabadust ja kommunistlike valitsejate lahkumist.
Ameerika Ühendriikide riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan hoiatas pühapäeval Kuuba võime, et need ei tegutseks meelevaldajate vastu, kes osalesid protestidel kommunistliku valitsuse vastu. Samuti avaldasid mitmed konkressi liikmed toetust protestijatele.
### Response:
Venemaa võttis sõna Kuuba režiimi toetuseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inglismaa asus Luke Shaw' väravast juba teisel minutil juhtima, aga teisel poolajal Leonardo Bonucci viigistas ja penaltiseerias oli parem Itaalia.
"Mängijad andsid endast kõik, mitte vaid täna [eile - toim.], vaid kogu turniiri jooksul. Neil on põhjust hoida pea püsti," kiitis Southgate pärast matši pressikonverentsil.
"See meeskond on üheskoos andnud oma riigile mõned imelised õhtud. Nad mängisid finaali esimese poole nii hästi olukorras, kus ootused nende suhtes olid kõrged. Nad on teinud enam kui ükski teine koondis viimase 50 aasta jooksul. Nad peaksid selle üle uhked olema."
Penaltiseerias eksisid Inglismaa eest järgemööda Marcus Rashford, Jadon Sancho ja viimasena ka Bukayo Saka. "Penaltilööjad olid minu otsustada. Me töötasime nende kallal treeningutel," kommenteeris Southgate.
"Asi pole mängijates. Asjad ei kulgenud meie kasuks, aga me teadsime, et nad on parimad lööjad neist, kes väljakul viibivad. Loomulikult on see poistele südantlõhestav, aga neid pole tarvis selle eest süüdistada, see on treeneri otsustada, kes lööb penalteid."
"Ta [Saka] pole üksi. Ta on superpoiss, kes on kaaslaste seas hinnatud. Tal oli imeline turniir ja ta jätkab staariks pürgimist. Täna [eile - toim.] esines ta finaalis eriliselt hästi. Me peame teda toetama ja ma olen kindel, et ta saab väljaspoolt palju toetust."
Esmakordselt EM-finaali pääsenud Inglismaa ainsaks täistabamuseks jääb triumf 1966. aasta kodusel MM-il. Neljakordsele maailmameistrile Itaaliale oli tegemist teise EM-tiitliga pärast 1968. aasta turniiri. | Southgate: mängijaid pole põhjust süüdistada, penaltilööjad määrasin mina | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inglismaa asus Luke Shaw' väravast juba teisel minutil juhtima, aga teisel poolajal Leonardo Bonucci viigistas ja penaltiseerias oli parem Itaalia.
"Mängijad andsid endast kõik, mitte vaid täna [eile - toim.], vaid kogu turniiri jooksul. Neil on põhjust hoida pea püsti," kiitis Southgate pärast matši pressikonverentsil.
"See meeskond on üheskoos andnud oma riigile mõned imelised õhtud. Nad mängisid finaali esimese poole nii hästi olukorras, kus ootused nende suhtes olid kõrged. Nad on teinud enam kui ükski teine koondis viimase 50 aasta jooksul. Nad peaksid selle üle uhked olema."
Penaltiseerias eksisid Inglismaa eest järgemööda Marcus Rashford, Jadon Sancho ja viimasena ka Bukayo Saka. "Penaltilööjad olid minu otsustada. Me töötasime nende kallal treeningutel," kommenteeris Southgate.
"Asi pole mängijates. Asjad ei kulgenud meie kasuks, aga me teadsime, et nad on parimad lööjad neist, kes väljakul viibivad. Loomulikult on see poistele südantlõhestav, aga neid pole tarvis selle eest süüdistada, see on treeneri otsustada, kes lööb penalteid."
"Ta [Saka] pole üksi. Ta on superpoiss, kes on kaaslaste seas hinnatud. Tal oli imeline turniir ja ta jätkab staariks pürgimist. Täna [eile - toim.] esines ta finaalis eriliselt hästi. Me peame teda toetama ja ma olen kindel, et ta saab väljaspoolt palju toetust."
Esmakordselt EM-finaali pääsenud Inglismaa ainsaks täistabamuseks jääb triumf 1966. aasta kodusel MM-il. Neljakordsele maailmameistrile Itaaliale oli tegemist teise EM-tiitliga pärast 1968. aasta turniiri.
### Response:
Southgate: mängijaid pole põhjust süüdistada, penaltilööjad määrasin mina |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Veziko sõnul oli koroonaaeg meelelahutajate jaoks keeruline. Ta tõdes, et esimene laine oli raskem, sest kontserdipiletite tagasi ostmine tekitas publikus pahameelt. Teise laine puhul oli aga Veziko sõnul märksa lihtsam, sest inimesed olid juba harjunud ja muusikuid enam ei süüdistanud.
Nüüd on Vezikol aga taas võimalik esineda ning ta tunneb, et kitarrimängu ja laulmise rõõm on tagasi tulnud.
"Ma pole ennast kunagi nii hästi laval tundnud kui praegu. Olen mingis mõttes parimas vormis üldse ja seda peabki kasutama, esinema ja rahvale viima," sõnas ta ja lisas, et laval on tunda värskust ja koos mängimise rõõmu.
Uue kontserttuuri "Öö kuulub meile" ettevalmistused algasid juba jaanuarikuus.
Kontserttuur toimub Pärnus Ammende villas, Andri-Peedo talus Võrumaal, Kuressaares Arensburgi restoranis, Märjamaa laululaval, Pühajärve ääres Kangro talus, Vana-Veski puhkekeskuses, Haapsalu kuursaalis, Tartus ERM-i viinaköögis, Räpina sadamas, Saku mõisas ja Vihula mõisas.
Kõige enam ootab Veziko sel suvel laulu "7 miili" esitamist, mis on seotud lähedase inimese kaotusega.
"See on midagi sellist, mida me pole kontsertidel kunagi esitanud ja see on kuidagi täiesti teine maailm," märkis ta. | Alen Veziko trio alustab suvetuuriga "Öö kuulub meile" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Veziko sõnul oli koroonaaeg meelelahutajate jaoks keeruline. Ta tõdes, et esimene laine oli raskem, sest kontserdipiletite tagasi ostmine tekitas publikus pahameelt. Teise laine puhul oli aga Veziko sõnul märksa lihtsam, sest inimesed olid juba harjunud ja muusikuid enam ei süüdistanud.
Nüüd on Vezikol aga taas võimalik esineda ning ta tunneb, et kitarrimängu ja laulmise rõõm on tagasi tulnud.
"Ma pole ennast kunagi nii hästi laval tundnud kui praegu. Olen mingis mõttes parimas vormis üldse ja seda peabki kasutama, esinema ja rahvale viima," sõnas ta ja lisas, et laval on tunda värskust ja koos mängimise rõõmu.
Uue kontserttuuri "Öö kuulub meile" ettevalmistused algasid juba jaanuarikuus.
Kontserttuur toimub Pärnus Ammende villas, Andri-Peedo talus Võrumaal, Kuressaares Arensburgi restoranis, Märjamaa laululaval, Pühajärve ääres Kangro talus, Vana-Veski puhkekeskuses, Haapsalu kuursaalis, Tartus ERM-i viinaköögis, Räpina sadamas, Saku mõisas ja Vihula mõisas.
Kõige enam ootab Veziko sel suvel laulu "7 miili" esitamist, mis on seotud lähedase inimese kaotusega.
"See on midagi sellist, mida me pole kontsertidel kunagi esitanud ja see on kuidagi täiesti teine maailm," märkis ta.
### Response:
Alen Veziko trio alustab suvetuuriga "Öö kuulub meile" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samuel Becketti legendaarne ja 20. sajandi üheks olulisemaks draamaks peetud teatritekst saab sedapuhku esmakordselt võrukeelse hääle. Kuigi Beckett nägi vaevalt ette meie praeguse aja spetsiifilisi vaegusi, on selles loos 2021. aastal midagi eriliselt tuttavlikku – tegelaste kramplik tahe leida lootusetust olukorrast mingigi väljapääs. Kuidas me muidu suudaksime tõusta igal hommikul, lüüa päev läbi aega surnuks ja minna õhtul magama ilma teadmiseta, kas meie lootused ja unistused ka kunagi veel täituvad? "Godot'd uutõn" on ühtaegu vodevill, tragöödia, filosoofia ja metafüüsika, mida vürtsitab Becketti ainulaadne huumor.
Godot võrukeelse tõlke (tõlke autor Jan Rahman) põhjal valminud lavastuseskiisi etendati sama seltskonna poolt ühekordselt Võru Keele ja Kultuuri Fondi Kaika Suveülikoolis 2018. aasta augustis, pidades tulevikuperspektiivis silmas täismahulise lavastuse ja avalike etendusteni jõudmist. Lähtudes nii publiku kui ka kriitikute heast vastuvõtust ning ka trupi sünergiast antud lavastuse puhul, otsustatigi 2021. aasta suvel lavale tuua võrukeelse "Godot'd uutõn" täispikk verisoon.
Enamuse lavastuse trupist moodustavad Lõuna-Eesti taustaga teatritegijad. Lavastajaks on Taago Tubin (Ugala Teater), kunstnikuteks Taago Tubin ja Tarmo Tagamets, muusikaliseks kujundajaks Patrick McGinley, valguskujundajateks Mari-Riin ja Sander Aleks Paavo (mõlemad Ugala Teater). Publiku ette astuvad Tarmo Tagamets, Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Agu Trolla, Patrick McGinley, Henn Rahman ja Vootele Ruusmaa.
Etendused toimuvad 23. – 31. juulini kuuel korral Võrumaal, Navi küla Tamme talus. | Võrumaal etendub Samuel Becketti teose võrukeelne tõlgendus "Godot'd uutõn" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samuel Becketti legendaarne ja 20. sajandi üheks olulisemaks draamaks peetud teatritekst saab sedapuhku esmakordselt võrukeelse hääle. Kuigi Beckett nägi vaevalt ette meie praeguse aja spetsiifilisi vaegusi, on selles loos 2021. aastal midagi eriliselt tuttavlikku – tegelaste kramplik tahe leida lootusetust olukorrast mingigi väljapääs. Kuidas me muidu suudaksime tõusta igal hommikul, lüüa päev läbi aega surnuks ja minna õhtul magama ilma teadmiseta, kas meie lootused ja unistused ka kunagi veel täituvad? "Godot'd uutõn" on ühtaegu vodevill, tragöödia, filosoofia ja metafüüsika, mida vürtsitab Becketti ainulaadne huumor.
Godot võrukeelse tõlke (tõlke autor Jan Rahman) põhjal valminud lavastuseskiisi etendati sama seltskonna poolt ühekordselt Võru Keele ja Kultuuri Fondi Kaika Suveülikoolis 2018. aasta augustis, pidades tulevikuperspektiivis silmas täismahulise lavastuse ja avalike etendusteni jõudmist. Lähtudes nii publiku kui ka kriitikute heast vastuvõtust ning ka trupi sünergiast antud lavastuse puhul, otsustatigi 2021. aasta suvel lavale tuua võrukeelse "Godot'd uutõn" täispikk verisoon.
Enamuse lavastuse trupist moodustavad Lõuna-Eesti taustaga teatritegijad. Lavastajaks on Taago Tubin (Ugala Teater), kunstnikuteks Taago Tubin ja Tarmo Tagamets, muusikaliseks kujundajaks Patrick McGinley, valguskujundajateks Mari-Riin ja Sander Aleks Paavo (mõlemad Ugala Teater). Publiku ette astuvad Tarmo Tagamets, Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Agu Trolla, Patrick McGinley, Henn Rahman ja Vootele Ruusmaa.
Etendused toimuvad 23. – 31. juulini kuuel korral Võrumaal, Navi küla Tamme talus.
### Response:
Võrumaal etendub Samuel Becketti teose võrukeelne tõlgendus "Godot'd uutõn" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Islamiriigiga seotud äärmuslaste ülestõus maagaasirikkas Cabo Delgado provintsis puhkes 2017. aasta lõpus. Vägivallas on hukkunud umbes 3000 ja kodudest põgenenud 800 000 inimest.
Endine koloniaalvõim Portugal juba osutab Mosambiigi armeele väljaõppeabi. EL-i uuest missioonist moodustavad umbes poole Portugali instruktorid, missiooni hakkab juhtima Portugal.
"Missiooni eesmärk on pakkuda Mosambiigi relvajõududele toetust ja väljaõpet tsiviilelanike kaitsmisel ning julgeoleku ja korra taastamisel Cabo Delgado provintsis," märkis EL avalduses.
Missioonil plaanib osaleda ka Eesti, ütles kaitseministeeriumi esindaja juuli algul ERR-ile. "Ootame veel missiooni ametlikku kinnitamist, kuid kaitseminister Kalle Laanet on Portugali kaitseministrile kinnitanud meie põhimõttelist valmisolekut Mosambiigi missiooni panustada," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli 1. juulil ERR-ile. | EL kinnitas sõjalise missiooni lähetamise Mosambiiki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Islamiriigiga seotud äärmuslaste ülestõus maagaasirikkas Cabo Delgado provintsis puhkes 2017. aasta lõpus. Vägivallas on hukkunud umbes 3000 ja kodudest põgenenud 800 000 inimest.
Endine koloniaalvõim Portugal juba osutab Mosambiigi armeele väljaõppeabi. EL-i uuest missioonist moodustavad umbes poole Portugali instruktorid, missiooni hakkab juhtima Portugal.
"Missiooni eesmärk on pakkuda Mosambiigi relvajõududele toetust ja väljaõpet tsiviilelanike kaitsmisel ning julgeoleku ja korra taastamisel Cabo Delgado provintsis," märkis EL avalduses.
Missioonil plaanib osaleda ka Eesti, ütles kaitseministeeriumi esindaja juuli algul ERR-ile. "Ootame veel missiooni ametlikku kinnitamist, kuid kaitseminister Kalle Laanet on Portugali kaitseministrile kinnitanud meie põhimõttelist valmisolekut Mosambiigi missiooni panustada," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli 1. juulil ERR-ile.
### Response:
EL kinnitas sõjalise missiooni lähetamise Mosambiiki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonaviiruse tagajärjel surnud 11-aastase lapse puhul määrati surma põhjuseks esialgu insuldist tekkinud ajuturse, kirjutab Eesti Päevaleht. Pärast lahkamist ja konsiiliumit saadi aga aru, et tegelikult põhjustas surma hoopis koroonaviirus.
Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas selgitas surmajuhtumit lähemalt: tütarlaps jõudis haiglasse hommikul, insuldiga, teadvuseta seisundis. Insuldi sai tüdruk Raukase hinnangul ilmselt öösel ning lapse vanemad leidsid tütre hommikul teadvuseta, koomas.
See, et tüdrukul oli koroonaviirus, selgus alles haiglas, kuna kõiki haiglasse saabujaid testitakse koroonaviiruse suhtes. Veel eelmisel päeval oli tüdruk käinud sõbral külas ja kaevanud peavalu üle.
Kaasuvaid haiguseid tüdrukul ei olnud ning Raukase sõnul oli tüdruk eelnevalt olnud tugeva tervisega.
Lahangul leiti ka, et tüdrukul oli koroonaviirusest tekkinud kopsupõletik. Selle sümptomeid aga tüdrukul polnud, mistõttu ei osanud tema pere kahtlustada, et tütar võib olla nakatunud koroonaviirusega. | 11-aastane tüdruk suri koroonaviiruse põhjustatud insuldi tagajärjel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonaviiruse tagajärjel surnud 11-aastase lapse puhul määrati surma põhjuseks esialgu insuldist tekkinud ajuturse, kirjutab Eesti Päevaleht. Pärast lahkamist ja konsiiliumit saadi aga aru, et tegelikult põhjustas surma hoopis koroonaviirus.
Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas selgitas surmajuhtumit lähemalt: tütarlaps jõudis haiglasse hommikul, insuldiga, teadvuseta seisundis. Insuldi sai tüdruk Raukase hinnangul ilmselt öösel ning lapse vanemad leidsid tütre hommikul teadvuseta, koomas.
See, et tüdrukul oli koroonaviirus, selgus alles haiglas, kuna kõiki haiglasse saabujaid testitakse koroonaviiruse suhtes. Veel eelmisel päeval oli tüdruk käinud sõbral külas ja kaevanud peavalu üle.
Kaasuvaid haiguseid tüdrukul ei olnud ning Raukase sõnul oli tüdruk eelnevalt olnud tugeva tervisega.
Lahangul leiti ka, et tüdrukul oli koroonaviirusest tekkinud kopsupõletik. Selle sümptomeid aga tüdrukul polnud, mistõttu ei osanud tema pere kahtlustada, et tütar võib olla nakatunud koroonaviirusega.
### Response:
11-aastane tüdruk suri koroonaviiruse põhjustatud insuldi tagajärjel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia sai Tallinnast kuus kulda, viis hõbedat ja kaks pronksi, Saksamaa kuus kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi. Prantsusmaa piirdus kahe kullaga, aga teenis koguni kaheksa hõbe- ja pronksmedalit.
Edukad tiitlivõistlused olid ka Tšehhi jaoks, kelle koondis võitis viis kuldmedalit. Kolm kulda said Hispaania, Holland ja Šveits.
Eesti naabritest sai ühe kulla, ühe hõbeda ja ühe pronksi Soome, kelle odaviskaja Topias Laine võitis meeste konkurentsis tulemusega 81.67. Rootsi sai kaks hõbedat ja neli pronksi, aga mitte kulda.
Balti riikidest jõudis ainsana medalini Läti - Ruta Kate Lasmane sai naiste kolmikhüppes 13.75-ga pronksi.
Kokku jõudis U-23 EM-il medalini 27 koondist ehk enam kui pooled osalenuist (48). | U-23 EM-i medalitabeli tipust leiab Itaalia, autasusid jätkus ka Soomele ja Lätile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia sai Tallinnast kuus kulda, viis hõbedat ja kaks pronksi, Saksamaa kuus kulda, neli hõbedat ja kaks pronksi. Prantsusmaa piirdus kahe kullaga, aga teenis koguni kaheksa hõbe- ja pronksmedalit.
Edukad tiitlivõistlused olid ka Tšehhi jaoks, kelle koondis võitis viis kuldmedalit. Kolm kulda said Hispaania, Holland ja Šveits.
Eesti naabritest sai ühe kulla, ühe hõbeda ja ühe pronksi Soome, kelle odaviskaja Topias Laine võitis meeste konkurentsis tulemusega 81.67. Rootsi sai kaks hõbedat ja neli pronksi, aga mitte kulda.
Balti riikidest jõudis ainsana medalini Läti - Ruta Kate Lasmane sai naiste kolmikhüppes 13.75-ga pronksi.
Kokku jõudis U-23 EM-il medalini 27 koondist ehk enam kui pooled osalenuist (48).
### Response:
U-23 EM-i medalitabeli tipust leiab Itaalia, autasusid jätkus ka Soomele ja Lätile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türkmenistani riigimeedia teatas reedel, et Serdar määrati majandus- ja rahandusküsimuste asepeaministriks, kelle ülesandeks jääb ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega suhtlemine. Berdõmuhhamedov taandas oma poja ka riigikontrolli juhi ja riigi julgeolekunõukogu liikme kohtadelt, kus ta seni oli töötanud. Mingit põhjendust otsustele ei antud.
Pärast nimetamist riigikontrolli juhiks ja julgeolekunõukogu liikmeks tänavu veebruaris tõusis Serdari nähtavus avalikkuses järsult, kirjutas väljaanne Raasdio Vabaduse / Vaba Euroopa veebiväljaanne rferl.org. Serdari näidati juhtimas Türkmenistani delegatsioone välismaal ning tema visiidid riigi eri piirkondadesse hakkasid meenutama tema isa käitumist.
Aprillis osales Serdar turkmeeni hobuse- ja koeratõu riigipühade pidustustel, kus varasemalt on olnud prominentsel kohal tema isa, kes on rahvale demonstreerinud ka oma ratsutamisoskust ning jaganud tublimatele tõuaretajatele auhindu.
Serdari uuele ametikohale nimetamisega kaasnes ka mitme kõrge ametniku vallandamine. Türkmenistani majanduslik olukord on halvenenud, tööpuudus kasvanud, valitseb segadus toiduainete hinnasubsiidiumidega ning paljud inimesed on lahkunud tööle välismaale. Aprillis langes Türkmenistani vääringu manati kurss kõigi aegade madalaimale tasemele.
Türkmenistani riigi range kontrolli all olev majandus, mis on aastaid raskustes olnud, kannatab ebaõnnestunud energiamüügi otsuste ning gaasihindade madalseisu tõttu.
Türkmenistanil on teadaolevalt maailma ühed suurimad maagaasivarud. | Türkmenistani president valmistab oma poega ette võimuletõusuks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türkmenistani riigimeedia teatas reedel, et Serdar määrati majandus- ja rahandusküsimuste asepeaministriks, kelle ülesandeks jääb ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega suhtlemine. Berdõmuhhamedov taandas oma poja ka riigikontrolli juhi ja riigi julgeolekunõukogu liikme kohtadelt, kus ta seni oli töötanud. Mingit põhjendust otsustele ei antud.
Pärast nimetamist riigikontrolli juhiks ja julgeolekunõukogu liikmeks tänavu veebruaris tõusis Serdari nähtavus avalikkuses järsult, kirjutas väljaanne Raasdio Vabaduse / Vaba Euroopa veebiväljaanne rferl.org. Serdari näidati juhtimas Türkmenistani delegatsioone välismaal ning tema visiidid riigi eri piirkondadesse hakkasid meenutama tema isa käitumist.
Aprillis osales Serdar turkmeeni hobuse- ja koeratõu riigipühade pidustustel, kus varasemalt on olnud prominentsel kohal tema isa, kes on rahvale demonstreerinud ka oma ratsutamisoskust ning jaganud tublimatele tõuaretajatele auhindu.
Serdari uuele ametikohale nimetamisega kaasnes ka mitme kõrge ametniku vallandamine. Türkmenistani majanduslik olukord on halvenenud, tööpuudus kasvanud, valitseb segadus toiduainete hinnasubsiidiumidega ning paljud inimesed on lahkunud tööle välismaale. Aprillis langes Türkmenistani vääringu manati kurss kõigi aegade madalaimale tasemele.
Türkmenistani riigi range kontrolli all olev majandus, mis on aastaid raskustes olnud, kannatab ebaõnnestunud energiamüügi otsuste ning gaasihindade madalseisu tõttu.
Türkmenistanil on teadaolevalt maailma ühed suurimad maagaasivarud.
### Response:
Türkmenistani president valmistab oma poega ette võimuletõusuks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Keset lämmatavat suve tundub täiesti ebaoluline, kui palju koroonaviirusesse nakatunuid täna registreeriti. Ometi peaks see just praegu meid huvitama, et sügisel ei tuleks taas seista silmitsi piirangutega. Koroonasse nakatumise näitajad ei liigu alla, vaid ülespoole.
Samal ajal kui koroonanakatumine pisitasa kasvab, on vaktsineerimine saavutanud klaaslae. Selleks, et koroonaviiruse kolmanda laine ajal ei tuleks taas hakata ühiskonda sulgema, peaks 70–90 protsenti ühiskonnast olema kas vaktsineeritud või Covidi läbi põdenud. Arvestades, et alla 12-aastaseid ei vaktsineerita, tähendab, et täiskasvanud elanikkonnast peaks saama immuunsuse rohkem kui eelmainitud osakaal.
Andmeentusiast Kunnar Kukk tegi kiire arvutuse, mille kohaselt praeguses vaktsineerimistempos saaks 70 protsenti elanikkonnast kahe doosiga kaitsepoogitud 13. oktoobriks. Ehk siis umbes koolivaheajaks, kuid ilmselt selleks ajaks on ka nakatumine sealmaal, et pärast sügispuhkust tuleb taas eneseisolatsioonide ja distantsõppe periood.
Lisaks peaks 70 protsendi vaktsineerituse tase paika vaid arvutuslikult, sest vaktsineerimistempo aeglustub. Kõik need, kes on vaktsiini soovinud, saavad selle ilmselt suve jooksul siiski kätte. Probleem on aga nende inimestega, kes ei ole võtnud vaevaks vaktsineerimisteemaga tegeleda või kes pole enda jaoks langetanud otsust.
Kolm ettepanekut
Siiani ei ole te minu suust kuulnud ilmselt ühtki uut infokildu, sest neid murekohti on ajakirjandus läbi arutanud korduvalt. Sestap suunan mõttelõnga hoopis ettepanekutele, mis võiksid aidata lahendada vaktsineerimise klaaslae probleemi. Pakungi välja kolm ettepanekut.
1. jalgsi liikuva elaniku juurde
5. juuli "Vikerhommikus" rääkis Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet väga sisukalt erinevatest viisidest, kuidas jõuda vaktsineerimisveenmisega venekeelse elanikkonnani. Ühtlasi märkis ta, et Lasnamäe kaubanduskeskuses toimunud vaktsineerimisalgatusse linnaosavalitsust ei kaasatud. See on päris kõnekas fakt. Vahest oleks tõhusam teha keskse ja kohaliku võimu vahel koostööd?
Kunagise lasnamäelasena tean väga hästi, et jalgsi liikuv "mägede" elanik ei käi enamasti linnaosa sees olevates suurtes kaubanduskeskustes, vaid näiteks väiksemas Kotka, Pae või Lasnamäe poes. Need on ideaalsed kohad, kus kohtuda pensionär Sveta või Vadimiga, tudengist Vassimi või üksikema Lenaga. Neile saab läheneda müügimehe kombel – teate küll neid panga ja teleteenuse müüjaid – ja pakkuda vaktsineerimisvõimalust.
Sarnase idee käis välja ka Vladimir Svet ning usun, et sellega nõustuvad ka Ida-Virumaa, Maardu, Mustamäe või mistahes taolise asumi eluoluga kursis olevad inimesed.
2. vaktsineerimisaeg kirjaga koju
Mitmes Euroopa riigis kasutatakse n-ö ette pakutud arstiaegu sõeluuringuteks. Riikides, kus seda tehakse, osaleb sõeluuringutes ka rohkem inimesi kui Eestis. Minul on sellega kogemus Rootsist, kus posti teel tuleb kaks kuud varem koju kiri, mis kutsub näiteks lapse hambaarstikontrolli või mind vähiennetuse uuringusse. Kirjas on täpne aeg ja koht, kuhu mind oodatakse ning ka andmed, kuidas seda aega muuta.
Taoline lähenemine paneb inimesele surve langetada otsus ning ühtlasi teeb tema eest ära tüütu planeerimise ja ajaotsimise töö. Mis oleks, kui saadaks vaktsineerimata Eesti inimestele koju neile planeeritud vaktsineerimisaja ja -koha?
See säästaks perearstikeskusi inimeste tagaajamisest ja kasvataks tõenäoliselt vaktsineerimistempot nende arvelt, kes pole viitsinud teemaga tegeleda. Ja annaks ka võimaluse keelduda, kui inimene nii peaks soovima. Igal juhul paneb see asjad liikuma, nagu näitab teiste riikide kogemus.
Selle soovituse juures tõstan esile aga teavitusaja pikkuse olulisust: inimene peab tõesti vähemalt kuu aega ette teadma, et seda käiku planeerida. Eesti vaktsineerimisalgatused on aga seni toimunud kuni viiepäevase etteteatamisega, mis ühtlasi põhjendab, miks need pole alati kõige edukamad olnud.
3. KOV-i sõnumilehed asjalikumaks / Kolmas soovitus puudutab samuti postkasti jõudvat teavitust.
Kui tavaline ajaleht jõuab inimeste postkasti üha harvemini, siis praeguseks pole vist kindlamat postkastitäitjat kui kohaliku omavalitsuse sõnumileht. Elades suvel kahes omavalitsuses, saan ma neli erinevat lehte.
Tallinna asumi leht kuulutab asju, mis on kas iseenesest mõistetavad, nagu see, et tuleb rannahooaeg, või siis kiidavad koolide-lasteaedade remonti ning omavalitsuse igapäevatööd. Kindlasti ei puudu ühestki numbrist linnaosavanema pilt ja kiidulaul.
Kaunis sarnane on suvekoju jõudev vallaleht, mis kiidab taas omavalitsuse töövõite ja töökangelasi.
See leht tuleb ka iga vaktsineerimata elaniku postkasti – seevastu plakat Tallinna kesklinnas nende inimesteni enamasti ei jõua. See tähendab, et too sõnumileht oleks parim viis selgitada inimestele, mis ootab meid ees, kui sügisel taas kõik haigestuma hakkame, mis eelised on vaktsineeritud inimesel, mis piirangud vaktsineerimata elanikel ning kus on selle valla inimesel kõige kergem saada vaktsineeritud või selle kohta infot. Seda infot ma maksumaksja raha eest toodetud sõnumilehest veel leidnud pole.
Vaktsineerimine vajab sihitumat ja inimkesksemat lähenemist piirkonniti ning peab arvestama inimeste harjumusi ja eripärasid. Jah, see kõik vajab raha ja tegijaid, aga ennekõike vajab see läbimõtlemist inimlikul tasandil. Vastasel juhul oleme sügisel samas kohas, kus eelmisel ja ka järgnevatel sügistel.
Muide, võrdlus gripiga on kohane: koroona-eelse aja statistika kohaselt ei haigestu suvekuudel grippi keegi, kuid koroona näib olevat aastaringne nuhtlus – praegune nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta on mulluse oktoobri keskpaiga tasemel – ning see annab aimu, mis ootab meid ees sügisel, talvel ja järgmisel kevadel ning suvel. Ehk teema on tõsine ja vajab päriselt ka tegelemist. Praegu.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Marju Himma: vaktsineerimine vajab sihitumat ja inimkesksemat lähenemist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Keset lämmatavat suve tundub täiesti ebaoluline, kui palju koroonaviirusesse nakatunuid täna registreeriti. Ometi peaks see just praegu meid huvitama, et sügisel ei tuleks taas seista silmitsi piirangutega. Koroonasse nakatumise näitajad ei liigu alla, vaid ülespoole.
Samal ajal kui koroonanakatumine pisitasa kasvab, on vaktsineerimine saavutanud klaaslae. Selleks, et koroonaviiruse kolmanda laine ajal ei tuleks taas hakata ühiskonda sulgema, peaks 70–90 protsenti ühiskonnast olema kas vaktsineeritud või Covidi läbi põdenud. Arvestades, et alla 12-aastaseid ei vaktsineerita, tähendab, et täiskasvanud elanikkonnast peaks saama immuunsuse rohkem kui eelmainitud osakaal.
Andmeentusiast Kunnar Kukk tegi kiire arvutuse, mille kohaselt praeguses vaktsineerimistempos saaks 70 protsenti elanikkonnast kahe doosiga kaitsepoogitud 13. oktoobriks. Ehk siis umbes koolivaheajaks, kuid ilmselt selleks ajaks on ka nakatumine sealmaal, et pärast sügispuhkust tuleb taas eneseisolatsioonide ja distantsõppe periood.
Lisaks peaks 70 protsendi vaktsineerituse tase paika vaid arvutuslikult, sest vaktsineerimistempo aeglustub. Kõik need, kes on vaktsiini soovinud, saavad selle ilmselt suve jooksul siiski kätte. Probleem on aga nende inimestega, kes ei ole võtnud vaevaks vaktsineerimisteemaga tegeleda või kes pole enda jaoks langetanud otsust.
Kolm ettepanekut
Siiani ei ole te minu suust kuulnud ilmselt ühtki uut infokildu, sest neid murekohti on ajakirjandus läbi arutanud korduvalt. Sestap suunan mõttelõnga hoopis ettepanekutele, mis võiksid aidata lahendada vaktsineerimise klaaslae probleemi. Pakungi välja kolm ettepanekut.
1. jalgsi liikuva elaniku juurde
5. juuli "Vikerhommikus" rääkis Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet väga sisukalt erinevatest viisidest, kuidas jõuda vaktsineerimisveenmisega venekeelse elanikkonnani. Ühtlasi märkis ta, et Lasnamäe kaubanduskeskuses toimunud vaktsineerimisalgatusse linnaosavalitsust ei kaasatud. See on päris kõnekas fakt. Vahest oleks tõhusam teha keskse ja kohaliku võimu vahel koostööd?
Kunagise lasnamäelasena tean väga hästi, et jalgsi liikuv "mägede" elanik ei käi enamasti linnaosa sees olevates suurtes kaubanduskeskustes, vaid näiteks väiksemas Kotka, Pae või Lasnamäe poes. Need on ideaalsed kohad, kus kohtuda pensionär Sveta või Vadimiga, tudengist Vassimi või üksikema Lenaga. Neile saab läheneda müügimehe kombel – teate küll neid panga ja teleteenuse müüjaid – ja pakkuda vaktsineerimisvõimalust.
Sarnase idee käis välja ka Vladimir Svet ning usun, et sellega nõustuvad ka Ida-Virumaa, Maardu, Mustamäe või mistahes taolise asumi eluoluga kursis olevad inimesed.
2. vaktsineerimisaeg kirjaga koju
Mitmes Euroopa riigis kasutatakse n-ö ette pakutud arstiaegu sõeluuringuteks. Riikides, kus seda tehakse, osaleb sõeluuringutes ka rohkem inimesi kui Eestis. Minul on sellega kogemus Rootsist, kus posti teel tuleb kaks kuud varem koju kiri, mis kutsub näiteks lapse hambaarstikontrolli või mind vähiennetuse uuringusse. Kirjas on täpne aeg ja koht, kuhu mind oodatakse ning ka andmed, kuidas seda aega muuta.
Taoline lähenemine paneb inimesele surve langetada otsus ning ühtlasi teeb tema eest ära tüütu planeerimise ja ajaotsimise töö. Mis oleks, kui saadaks vaktsineerimata Eesti inimestele koju neile planeeritud vaktsineerimisaja ja -koha?
See säästaks perearstikeskusi inimeste tagaajamisest ja kasvataks tõenäoliselt vaktsineerimistempot nende arvelt, kes pole viitsinud teemaga tegeleda. Ja annaks ka võimaluse keelduda, kui inimene nii peaks soovima. Igal juhul paneb see asjad liikuma, nagu näitab teiste riikide kogemus.
Selle soovituse juures tõstan esile aga teavitusaja pikkuse olulisust: inimene peab tõesti vähemalt kuu aega ette teadma, et seda käiku planeerida. Eesti vaktsineerimisalgatused on aga seni toimunud kuni viiepäevase etteteatamisega, mis ühtlasi põhjendab, miks need pole alati kõige edukamad olnud.
3. KOV-i sõnumilehed asjalikumaks / Kolmas soovitus puudutab samuti postkasti jõudvat teavitust.
Kui tavaline ajaleht jõuab inimeste postkasti üha harvemini, siis praeguseks pole vist kindlamat postkastitäitjat kui kohaliku omavalitsuse sõnumileht. Elades suvel kahes omavalitsuses, saan ma neli erinevat lehte.
Tallinna asumi leht kuulutab asju, mis on kas iseenesest mõistetavad, nagu see, et tuleb rannahooaeg, või siis kiidavad koolide-lasteaedade remonti ning omavalitsuse igapäevatööd. Kindlasti ei puudu ühestki numbrist linnaosavanema pilt ja kiidulaul.
Kaunis sarnane on suvekoju jõudev vallaleht, mis kiidab taas omavalitsuse töövõite ja töökangelasi.
See leht tuleb ka iga vaktsineerimata elaniku postkasti – seevastu plakat Tallinna kesklinnas nende inimesteni enamasti ei jõua. See tähendab, et too sõnumileht oleks parim viis selgitada inimestele, mis ootab meid ees, kui sügisel taas kõik haigestuma hakkame, mis eelised on vaktsineeritud inimesel, mis piirangud vaktsineerimata elanikel ning kus on selle valla inimesel kõige kergem saada vaktsineeritud või selle kohta infot. Seda infot ma maksumaksja raha eest toodetud sõnumilehest veel leidnud pole.
Vaktsineerimine vajab sihitumat ja inimkesksemat lähenemist piirkonniti ning peab arvestama inimeste harjumusi ja eripärasid. Jah, see kõik vajab raha ja tegijaid, aga ennekõike vajab see läbimõtlemist inimlikul tasandil. Vastasel juhul oleme sügisel samas kohas, kus eelmisel ja ka järgnevatel sügistel.
Muide, võrdlus gripiga on kohane: koroona-eelse aja statistika kohaselt ei haigestu suvekuudel grippi keegi, kuid koroona näib olevat aastaringne nuhtlus – praegune nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta on mulluse oktoobri keskpaiga tasemel – ning see annab aimu, mis ootab meid ees sügisel, talvel ja järgmisel kevadel ning suvel. Ehk teema on tõsine ja vajab päriselt ka tegelemist. Praegu.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
### Response:
Marju Himma: vaktsineerimine vajab sihitumat ja inimkesksemat lähenemist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on teise singliga ansambli neljandalt albumilt, mida nad praegu salvestamas on.
"Uuel lool kostab meie bändi praegust muusikalist dünaamikat ja lugu on suuresti sündinud koos prooviruumis jämmides. Tõsiselt hea meel on selle üle, et saame Dramamamaga taas kontserte anda," ütles Tammepõld. "Joonistasin loole ka naivistliku video, mis veidi lapsemeelselt loo sõnumit avab," lisas ta.
Dramamama astub esimest korda uuenenud koosseisus üles sel reedel, 16. juulil kell 19.00 Noblessneris merepeo Sail Tallinn raames. | Dramamama andis välja uue singli "Head Above the Water" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on teise singliga ansambli neljandalt albumilt, mida nad praegu salvestamas on.
"Uuel lool kostab meie bändi praegust muusikalist dünaamikat ja lugu on suuresti sündinud koos prooviruumis jämmides. Tõsiselt hea meel on selle üle, et saame Dramamamaga taas kontserte anda," ütles Tammepõld. "Joonistasin loole ka naivistliku video, mis veidi lapsemeelselt loo sõnumit avab," lisas ta.
Dramamama astub esimest korda uuenenud koosseisus üles sel reedel, 16. juulil kell 19.00 Noblessneris merepeo Sail Tallinn raames.
### Response:
Dramamama andis välja uue singli "Head Above the Water" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koroonasse nakatumisega kaasnevaid neuroloogilisi sümptomeid kirjeldati juba pandeemia alguspäevil. Hilisema statistika põhjal võivad need vaevata kuni 80 protsenti haiglasse sattunud patsientidest.
Kuigi enamasti on sümptomid kergemad, hõlmates näiteks segadustunnet ja ajutiselt lõhnataju kaotamist, päädib see mõnikord muu hulgas psühhoosi vallandumise või peaajupõletikuga. Närvisüsteemi võivad mõjutada sarnaselt mitmedki teised rasked haigused. Koroonaviiruse puhul jäi aga esialgu ebaselgeks, kuidas see täpselt aju kahjustama pääseb.
Aju tugirakud
Ajakirjas Current Opinion in Neurology ilmunud ülevaade kinnitab sarnaselt varasematele lahangutel kogutud andmetele, et ajju ei jõua viirust kuigi palju. Aju-verebarjäär suudab tõkestada viirust reeglina sama hästi kui tavapärasemaid haigustekitajaid.
Suurbritannia biopanka kogutud ajupiltide uurimisel on samas selgunud, et nakatumine seostub lõhna- ja maitsemeelega seotud ajuosades hallaine hulga vähenemisega. Viimane vihjab, et viirus võib pääseda ajju nina kaudu.
Eeskätt näib koroonaviirus nakatavat ajus astrotsüüte – neuronite tööks hädavajalikke tugirakke, mida leidub ajus neuronitest kordades rohkem. Viimast on nähtud nii katseklaasis aju matkivate miniorganitega tehtud katsetes kui ka surnud koroonapatsientide aju uurimisel. Isegi kui viirus rakke ei nakata, viitas üks hiljuti ilmunud ja paarikümmet inimest hõlmanud uuring, et viirus võib mõjutada mõnede astrotsüütide geenide avaldumismustreid.
Astrotsüütide nakatamine võib selgitada ülevaate autorite sõnul mõningaid neuroloogilisi sümptomeid, sh loidust ja depressiooni. Teisisõnu ei pruugi koroonaviirus kahjustada ilmtingimata neuroneid endid, kuid häirida sellele vaatamata aju tavapärast toimimist.
Veri
Hamstrite ja katseklaasis ajuorganoididega tehtud katsetes on lisaks nähtud, et koroonaviirus võib vähendada ajju jõudva vere hulka. See omakorda kahjustab neuroneid, mis võib pikemas plaanis viia rakkude surmani ja tekitada pikemajalisi kahjustusi.
Täpsemalt mõjutab viirus keha väiksemaid veresooni – kapillaare – ääristavaid rakke. Peritsüütide pinnal oleva retseptori blokeerimine viib veresoonte ahenemiseni. Nõnda võib olla Covidi-sümptomite leevendamisel kasu mõningatest kõrgvererõhutõve-ravimitest. Neist kahega tehakse praegu kliinilisi katseid.
Probleemid immuunsüsteemiga
Viimasel kümnendil on ka tähele pandud, et mõningaid ajuhäireid võivad muuta raskemaks autoantikehad. Nakkuse korral võib valmistada immuunsüsteem antikehasid, mis hakkavad ründama lisaks haigustekitajatele inimese enda kudesid. Olulisena suudavad neist mõned läbistada aju-verebarjääri. Nõnda on seostatud autoantikehi näiteks haruldase pimedaks jäämist põhjustava Devici haigusega ja mäluhäiretega.
Möödunud aastal ilmunud töödes leiti hamstritega tehtud katsetes, et mõned nakkuse korral toodetavad antikehad suutsid võidelda ühtaegu nii viiruse vastu kui ka seonduda ajurakkudega. Sarnaselt käituvaid antikehi leiti koroona tõttu kriitilises seisus oleva 11 patsiendi verest ja seljaaju-vedelikust. Samas on õnnestunud teiste antikehade manustamisega autoantikehade tegevust pärssida.
Koroonaviiruse mõju vererakkudele ja immuunsüsteemi eripärad ei selgita ülevaate autorite sõnul ilmselt kõiki nakkusega seotud neuroloogilisi sümptomeid. Samas võiks tõusta neile keskenduvatest teraapiatest olla abi just koroona pikemaajaliste mõjude ennetamisel ja vähendamisel. | Koroonaviirus suudab kahjustada aju mitmel erineval viisil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koroonasse nakatumisega kaasnevaid neuroloogilisi sümptomeid kirjeldati juba pandeemia alguspäevil. Hilisema statistika põhjal võivad need vaevata kuni 80 protsenti haiglasse sattunud patsientidest.
Kuigi enamasti on sümptomid kergemad, hõlmates näiteks segadustunnet ja ajutiselt lõhnataju kaotamist, päädib see mõnikord muu hulgas psühhoosi vallandumise või peaajupõletikuga. Närvisüsteemi võivad mõjutada sarnaselt mitmedki teised rasked haigused. Koroonaviiruse puhul jäi aga esialgu ebaselgeks, kuidas see täpselt aju kahjustama pääseb.
Aju tugirakud
Ajakirjas Current Opinion in Neurology ilmunud ülevaade kinnitab sarnaselt varasematele lahangutel kogutud andmetele, et ajju ei jõua viirust kuigi palju. Aju-verebarjäär suudab tõkestada viirust reeglina sama hästi kui tavapärasemaid haigustekitajaid.
Suurbritannia biopanka kogutud ajupiltide uurimisel on samas selgunud, et nakatumine seostub lõhna- ja maitsemeelega seotud ajuosades hallaine hulga vähenemisega. Viimane vihjab, et viirus võib pääseda ajju nina kaudu.
Eeskätt näib koroonaviirus nakatavat ajus astrotsüüte – neuronite tööks hädavajalikke tugirakke, mida leidub ajus neuronitest kordades rohkem. Viimast on nähtud nii katseklaasis aju matkivate miniorganitega tehtud katsetes kui ka surnud koroonapatsientide aju uurimisel. Isegi kui viirus rakke ei nakata, viitas üks hiljuti ilmunud ja paarikümmet inimest hõlmanud uuring, et viirus võib mõjutada mõnede astrotsüütide geenide avaldumismustreid.
Astrotsüütide nakatamine võib selgitada ülevaate autorite sõnul mõningaid neuroloogilisi sümptomeid, sh loidust ja depressiooni. Teisisõnu ei pruugi koroonaviirus kahjustada ilmtingimata neuroneid endid, kuid häirida sellele vaatamata aju tavapärast toimimist.
Veri
Hamstrite ja katseklaasis ajuorganoididega tehtud katsetes on lisaks nähtud, et koroonaviirus võib vähendada ajju jõudva vere hulka. See omakorda kahjustab neuroneid, mis võib pikemas plaanis viia rakkude surmani ja tekitada pikemajalisi kahjustusi.
Täpsemalt mõjutab viirus keha väiksemaid veresooni – kapillaare – ääristavaid rakke. Peritsüütide pinnal oleva retseptori blokeerimine viib veresoonte ahenemiseni. Nõnda võib olla Covidi-sümptomite leevendamisel kasu mõningatest kõrgvererõhutõve-ravimitest. Neist kahega tehakse praegu kliinilisi katseid.
Probleemid immuunsüsteemiga
Viimasel kümnendil on ka tähele pandud, et mõningaid ajuhäireid võivad muuta raskemaks autoantikehad. Nakkuse korral võib valmistada immuunsüsteem antikehasid, mis hakkavad ründama lisaks haigustekitajatele inimese enda kudesid. Olulisena suudavad neist mõned läbistada aju-verebarjääri. Nõnda on seostatud autoantikehi näiteks haruldase pimedaks jäämist põhjustava Devici haigusega ja mäluhäiretega.
Möödunud aastal ilmunud töödes leiti hamstritega tehtud katsetes, et mõned nakkuse korral toodetavad antikehad suutsid võidelda ühtaegu nii viiruse vastu kui ka seonduda ajurakkudega. Sarnaselt käituvaid antikehi leiti koroona tõttu kriitilises seisus oleva 11 patsiendi verest ja seljaaju-vedelikust. Samas on õnnestunud teiste antikehade manustamisega autoantikehade tegevust pärssida.
Koroonaviiruse mõju vererakkudele ja immuunsüsteemi eripärad ei selgita ülevaate autorite sõnul ilmselt kõiki nakkusega seotud neuroloogilisi sümptomeid. Samas võiks tõusta neile keskenduvatest teraapiatest olla abi just koroona pikemaajaliste mõjude ennetamisel ja vähendamisel.
### Response:
Koroonaviirus suudab kahjustada aju mitmel erineval viisil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tarmo Bakler hakkab Tallinnas tööle 16. augustil ja Ida-Virumaal on ta viimaseks tööpäevaks reede, 13. august. "Ootamatu tekkinud olukorra tõttu kutsusin 10. augustiks kokku erakorralise nõukogu koosoleku ja seal hakkame juhi konkursi väljakuulutamist arutama," sõnas Ida-Viru keskhaigla nõukogu esimees Valeri Korb, kes tunnistas, et teade sihtpakkumisega Ida-Talinna keskhaigla juhiks valitud Bakleri äraminekust tuli talle ootamatusena. "Tarmo Bakler on töötanud juhatuse esimehena alates 2003. aasta kevadest ja selle ajaga oli temaga tekkinud väga hea koostöö. Tunnistan, et teade Bakleri Ida-Tallinna keskhaigla juhiks valimisest tuli mu jaoks väikse šokina, et miks ja kuhu ta läheb. Aga kui hakata mõistusega võtma, siis 18 aastat on ikka päris pikk aeg ning kuna ta pere elab ka Harjumaal ja ta oli pidevalt ratastel, siis on arusaadav ta töökoha muutmise soov," ütles Korb Raadio 4 uudistele.
Konkursi tulemuste selgumise ja Bakleri äraminemise vahelisel ajal haigla töö pärsitud ei ole, sest juhatus on kolmeliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks Tarmo Baklerile ka ülemarst Toomas Kariis ja haldusjuht Tarmo Tohver. "Haigla sai juhitud Bakleri puhkuste ajal ja seesama süsteem töötab ka pärast tema äraminekut," sõnas Korb.
Ida-Viru keskhaigla nõukogu on kuueliikmeline, kolm liiget esindavad Kohtla-Järve linnavalitsust ja kolm liiget Tartu Ülikooli kliinikumi.
Ida-Viru keskhaigla on Virumaa suurim haigla, mis teenindab 175 000 elanikuga piirkonda ja annab tööd rohkem kui 1000 inimesele. | Ida-Viru keskhaiglal seisavad ees uue juhi otsingud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tarmo Bakler hakkab Tallinnas tööle 16. augustil ja Ida-Virumaal on ta viimaseks tööpäevaks reede, 13. august. "Ootamatu tekkinud olukorra tõttu kutsusin 10. augustiks kokku erakorralise nõukogu koosoleku ja seal hakkame juhi konkursi väljakuulutamist arutama," sõnas Ida-Viru keskhaigla nõukogu esimees Valeri Korb, kes tunnistas, et teade sihtpakkumisega Ida-Talinna keskhaigla juhiks valitud Bakleri äraminekust tuli talle ootamatusena. "Tarmo Bakler on töötanud juhatuse esimehena alates 2003. aasta kevadest ja selle ajaga oli temaga tekkinud väga hea koostöö. Tunnistan, et teade Bakleri Ida-Tallinna keskhaigla juhiks valimisest tuli mu jaoks väikse šokina, et miks ja kuhu ta läheb. Aga kui hakata mõistusega võtma, siis 18 aastat on ikka päris pikk aeg ning kuna ta pere elab ka Harjumaal ja ta oli pidevalt ratastel, siis on arusaadav ta töökoha muutmise soov," ütles Korb Raadio 4 uudistele.
Konkursi tulemuste selgumise ja Bakleri äraminemise vahelisel ajal haigla töö pärsitud ei ole, sest juhatus on kolmeliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks Tarmo Baklerile ka ülemarst Toomas Kariis ja haldusjuht Tarmo Tohver. "Haigla sai juhitud Bakleri puhkuste ajal ja seesama süsteem töötab ka pärast tema äraminekut," sõnas Korb.
Ida-Viru keskhaigla nõukogu on kuueliikmeline, kolm liiget esindavad Kohtla-Järve linnavalitsust ja kolm liiget Tartu Ülikooli kliinikumi.
Ida-Viru keskhaigla on Virumaa suurim haigla, mis teenindab 175 000 elanikuga piirkonda ja annab tööd rohkem kui 1000 inimesele.
### Response:
Ida-Viru keskhaiglal seisavad ees uue juhi otsingud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Penaltiseerias eksisid Inglismaa poolelt Marcus Rashford, Jadon Sancho ja Bukayo Saka, kes kõik on mustanahalised jalgpallurid. Sellele järgnes ühismeedias sõim nende mängijate suunas ja ei puudunud ka rassistlikud avaldused.
Inglismaa jalgpalliliit mõistis poolehoidjate tegevuse hukka. "Me teeme kõikvõimaliku, et toetada mängijaid, keda see puudutas ning samal ajal pooldame vastutavate isikute kõige karmimat karistamist, mis võimalik" teatas jalgpalliliit oma avalduses.
"Me jätkame kõikvõimaliku tegemist, et vältida diskrimineerimist jalgpallis, aga palume valitsusel kiiresti tegutseda ja töötada välja asjakohased õigusaktid, et sel väärkohtlemises oleksid reaalsed tagajärjed."
Solvajate tegevuse mõistis hukka ka peaminister Boris Johnson ning Suurbritannia politsei on asunud juhtunut uurima.
Enne finaalmängu tegid nii Inglismaa kui ka Euroopa meistriks kroonitud Itaalia meeskond rassismi vastu võitlemiseks põlvitusžesti. | Eksinud penaltilööjaid tabasid rassistlikud solvangud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Penaltiseerias eksisid Inglismaa poolelt Marcus Rashford, Jadon Sancho ja Bukayo Saka, kes kõik on mustanahalised jalgpallurid. Sellele järgnes ühismeedias sõim nende mängijate suunas ja ei puudunud ka rassistlikud avaldused.
Inglismaa jalgpalliliit mõistis poolehoidjate tegevuse hukka. "Me teeme kõikvõimaliku, et toetada mängijaid, keda see puudutas ning samal ajal pooldame vastutavate isikute kõige karmimat karistamist, mis võimalik" teatas jalgpalliliit oma avalduses.
"Me jätkame kõikvõimaliku tegemist, et vältida diskrimineerimist jalgpallis, aga palume valitsusel kiiresti tegutseda ja töötada välja asjakohased õigusaktid, et sel väärkohtlemises oleksid reaalsed tagajärjed."
Solvajate tegevuse mõistis hukka ka peaminister Boris Johnson ning Suurbritannia politsei on asunud juhtunut uurima.
Enne finaalmängu tegid nii Inglismaa kui ka Euroopa meistriks kroonitud Itaalia meeskond rassismi vastu võitlemiseks põlvitusžesti.
### Response:
Eksinud penaltilööjaid tabasid rassistlikud solvangud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa ühines pühapäeval Ühendkuningriigi ja Kreekaga, mis on välistanud riigi uue sulgemise järgmise koroonalaine korral, kirjutas väljaanne eurointelligence.com. Prantsuse Euroopa-asjade minister Clement Beaune ütles, et riik peab sulgemise asemel õppima elama koos viirusega. Beaune küll ei välistanud, et valitsus võib kehtestada arvulised piirangud, kui palju inimesi võib koguneda baaridesse ja restoranidesse ning laiendada koroonatõendi kasutusala, kuid ta rõhutas, et olukord ei saa olema enam nii raske kui see oli kevadel, sest nüüd on olemas koroonavaktsiin.
Kreeka peaministewr Kyriakos Mitsotakis ütles eelmisel nädalal, et ehkki riik ei saa kedagi kohustada ennast vaktsineerima, ei hakka valitsus kehtestama piiranguid, et kaitsta vaktsineerimata inimesi suure enamuse vaktsineeritud elanikonnna arvel. Mitsotakis viitas vaktsiinide kättedsaadavusele kui peamisele argumendile ning rõhutas, et riigis on inimesi, kes teadlikult loobuvad enda vaktsineerimisest ning sellega suurendavad uue viiruselaine vallandumise ohtu.
Briti tervishoiu- ja sotsiaalminister Sajid Javid ütles sama juba juunis ning rõhutas, et vaktsineerimine liigub õiges suunas ning Ühendkuningriik peab õppima koos COVID-19-ga elama.
Siiski on mõnes riigis märgata koroonaviiruse levikus uut tõusu, seda eriti tänu väga nakkavale Delta-tüvele, tõdes eurointelligence.com ning tõi näiteks Hispaania ja Hollandi. Samuti kiirendab levikut see, et noored inimesed, kellel on rohkem kontakte ja kes käivad enam väljas, ei ole vaktsineeritud.
Eurointelligence.com rõhutas samas, et ehkki nakatumine mõnel pool kasvab, ei ole märgata suremuse kasvu nagu see juhtus eelmiste koroonalainete ajal ning see on tõenäoliselt peamine faktor, miks valitsused ei kavatse enam uuesti oma riike kinni panna. | Briti, Prantsuse ja Kreeka võimud ei plaani uue koroonalaine saabumisel riiki sulgeda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa ühines pühapäeval Ühendkuningriigi ja Kreekaga, mis on välistanud riigi uue sulgemise järgmise koroonalaine korral, kirjutas väljaanne eurointelligence.com. Prantsuse Euroopa-asjade minister Clement Beaune ütles, et riik peab sulgemise asemel õppima elama koos viirusega. Beaune küll ei välistanud, et valitsus võib kehtestada arvulised piirangud, kui palju inimesi võib koguneda baaridesse ja restoranidesse ning laiendada koroonatõendi kasutusala, kuid ta rõhutas, et olukord ei saa olema enam nii raske kui see oli kevadel, sest nüüd on olemas koroonavaktsiin.
Kreeka peaministewr Kyriakos Mitsotakis ütles eelmisel nädalal, et ehkki riik ei saa kedagi kohustada ennast vaktsineerima, ei hakka valitsus kehtestama piiranguid, et kaitsta vaktsineerimata inimesi suure enamuse vaktsineeritud elanikonnna arvel. Mitsotakis viitas vaktsiinide kättedsaadavusele kui peamisele argumendile ning rõhutas, et riigis on inimesi, kes teadlikult loobuvad enda vaktsineerimisest ning sellega suurendavad uue viiruselaine vallandumise ohtu.
Briti tervishoiu- ja sotsiaalminister Sajid Javid ütles sama juba juunis ning rõhutas, et vaktsineerimine liigub õiges suunas ning Ühendkuningriik peab õppima koos COVID-19-ga elama.
Siiski on mõnes riigis märgata koroonaviiruse levikus uut tõusu, seda eriti tänu väga nakkavale Delta-tüvele, tõdes eurointelligence.com ning tõi näiteks Hispaania ja Hollandi. Samuti kiirendab levikut see, et noored inimesed, kellel on rohkem kontakte ja kes käivad enam väljas, ei ole vaktsineeritud.
Eurointelligence.com rõhutas samas, et ehkki nakatumine mõnel pool kasvab, ei ole märgata suremuse kasvu nagu see juhtus eelmiste koroonalainete ajal ning see on tõenäoliselt peamine faktor, miks valitsused ei kavatse enam uuesti oma riike kinni panna.
### Response:
Briti, Prantsuse ja Kreeka võimud ei plaani uue koroonalaine saabumisel riiki sulgeda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sel esmaspäeval tuleb Eestisse 29 500 doosi Pfizeri vaktsiini ja neljapäeval 7200 doosi Moderna vaktsiini. Kokku seega 36 700 doosi.
Nädala pärast on Pfizeri ja Moderna kogused täpselt samad, kuid sellele tuleb lisaks 8000 doosi Jansseni vaktsiini. Ehk kokku 44 700 doosi.
35 protsenti esmased kaitsesüstid + Janssen
Eelmisel nädalal tehti Eestis 42 343 vaktsineerimisest. Sellest 14 821 doosi ehk 35 protsenti olid esmased kaitsesüstid pluss ühedoosiline Jansseni vaktsiin.
Teisi kaitsesüste oli eelmisel nädalal 27 522 ehk ligi 65 protsenti kõikidest doosidest.
Esmaspäeva hommikusega seisuga on Eestis vaktsineerimisi tehtud kokku 583 560 inimesele. Neist 90 900 on pooleli oleva vaktsineerimisega, 492 660 inimese vaktsineerimiskuur on aga lõpetatud. | Eestisse tuleb sel nädalal 36 700 vaktsiinidoosi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sel esmaspäeval tuleb Eestisse 29 500 doosi Pfizeri vaktsiini ja neljapäeval 7200 doosi Moderna vaktsiini. Kokku seega 36 700 doosi.
Nädala pärast on Pfizeri ja Moderna kogused täpselt samad, kuid sellele tuleb lisaks 8000 doosi Jansseni vaktsiini. Ehk kokku 44 700 doosi.
35 protsenti esmased kaitsesüstid + Janssen
Eelmisel nädalal tehti Eestis 42 343 vaktsineerimisest. Sellest 14 821 doosi ehk 35 protsenti olid esmased kaitsesüstid pluss ühedoosiline Jansseni vaktsiin.
Teisi kaitsesüste oli eelmisel nädalal 27 522 ehk ligi 65 protsenti kõikidest doosidest.
Esmaspäeva hommikusega seisuga on Eestis vaktsineerimisi tehtud kokku 583 560 inimesele. Neist 90 900 on pooleli oleva vaktsineerimisega, 492 660 inimese vaktsineerimiskuur on aga lõpetatud.
### Response:
Eestisse tuleb sel nädalal 36 700 vaktsiinidoosi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.