instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suud puhtaks" otsestuudiosse kogunenud välismaalsele pakub Eesti rahu ja ilu. Siin on rohkem ruumi ning vähem sagimist – väikese riigi, väikesed mured. Tänu väiksusele on inimesed üksteisele lähemal, mistõttu pole otsustajad kuskil kaugel, vaid kodanikele väga lähedal. See tekitab tunde, et tavalised inimesed saavad ühiskondlikus debatis päriselt kaasa rääkida.
Seejuures ei jää Eestis elavate välismaalaste hinnangul kohalikel otsekohesusest puudub. Kui eestlasele midagi ei meeldi, siis öeldakse see otse välja. Isegi, kui see kukub välja ebaviisakalt. Sestap võivad tunduda ka meie debatid ja arutelud vahel tulisemad, kui need päriselt on.
Kuid kõik ei ole siiski nii roosiline. Taasiseseisvunud Eesti esimesi päevi näinud välismaalased tõdesid, et tollal oli eestlaste vaim ühtsem ja visioon julgem. Praegu aga arutatakse millise betoonprojekti alla miljardeid paigutatakse, kuid ei tegeleta piisavalt vaesuse ja ühiskondliku ebavõrdsusega.
Loe stuudios jagatud lugudest täpsemalt saate otseblogist!
Otseblogi:
#suudpuhtaks Tweets
Proloog:
"Suud puhtaks" proloogis rääkis enda Eestisse jõudmise loo Ruslan Trochynskyi. Svjata Vatra laulja saabus esmakordselt siia 14 aastat tagasi. Hetkel mil ta astus Tallinna lennujaamas Eesti pinnale kohtus ta ka oma praeguse elukaaslasega. | "Suud puhtaks": kui jõudsin siia ehk kuidas paistab juubilar välispilgule? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suud puhtaks" otsestuudiosse kogunenud välismaalsele pakub Eesti rahu ja ilu. Siin on rohkem ruumi ning vähem sagimist – väikese riigi, väikesed mured. Tänu väiksusele on inimesed üksteisele lähemal, mistõttu pole otsustajad kuskil kaugel, vaid kodanikele väga lähedal. See tekitab tunde, et tavalised inimesed saavad ühiskondlikus debatis päriselt kaasa rääkida.
Seejuures ei jää Eestis elavate välismaalaste hinnangul kohalikel otsekohesusest puudub. Kui eestlasele midagi ei meeldi, siis öeldakse see otse välja. Isegi, kui see kukub välja ebaviisakalt. Sestap võivad tunduda ka meie debatid ja arutelud vahel tulisemad, kui need päriselt on.
Kuid kõik ei ole siiski nii roosiline. Taasiseseisvunud Eesti esimesi päevi näinud välismaalased tõdesid, et tollal oli eestlaste vaim ühtsem ja visioon julgem. Praegu aga arutatakse millise betoonprojekti alla miljardeid paigutatakse, kuid ei tegeleta piisavalt vaesuse ja ühiskondliku ebavõrdsusega.
Loe stuudios jagatud lugudest täpsemalt saate otseblogist!
Otseblogi:
#suudpuhtaks Tweets
Proloog:
"Suud puhtaks" proloogis rääkis enda Eestisse jõudmise loo Ruslan Trochynskyi. Svjata Vatra laulja saabus esmakordselt siia 14 aastat tagasi. Hetkel mil ta astus Tallinna lennujaamas Eesti pinnale kohtus ta ka oma praeguse elukaaslasega.
### Response:
"Suud puhtaks": kui jõudsin siia ehk kuidas paistab juubilar välispilgule? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rubin läks üheksandal minutil Oleg Kuzmini tabamusest juhtima, aga 39. minutil Gary Martin viigistas. Igonen mängida ei saanud, kirjutab Soccernet.ee.
Rubin on varem sel talvel 0:1 kaotanud Joonas Tamme leivaisale Sarpsborg, kuid 1:0 võitnud Siim Lutsu tööandjat Praha Bohemians.
Lilleströmi hooaeg Norra kõrgliigas algab 11. märtsil. | Igoneni koduklubi tegi Kaasani Rubiniga viigi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rubin läks üheksandal minutil Oleg Kuzmini tabamusest juhtima, aga 39. minutil Gary Martin viigistas. Igonen mängida ei saanud, kirjutab Soccernet.ee.
Rubin on varem sel talvel 0:1 kaotanud Joonas Tamme leivaisale Sarpsborg, kuid 1:0 võitnud Siim Lutsu tööandjat Praha Bohemians.
Lilleströmi hooaeg Norra kõrgliigas algab 11. märtsil.
### Response:
Igoneni koduklubi tegi Kaasani Rubiniga viigi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaia Kanepi teatas oma Facebooki lehel, et on ennast turniirilt maha võtnud. "Ma ei saa osaleda seni võistlusplaanis olnud Acapulco turniiril Mehhikos, kuna ei ole veel võistlemiseks valmis. Viibin hetkel küll Eestis, aga loodan, et järgmine turniir, kus osaleda saan, on BNP Paribas OpenWellsis Californias märtsi alguses."
Kanepi mängis viimati 19. jaanuaril Australian Openil, kus langes konkurentsist kolmandas ringis. | Kanepi Mehhiko turniiril ei osale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaia Kanepi teatas oma Facebooki lehel, et on ennast turniirilt maha võtnud. "Ma ei saa osaleda seni võistlusplaanis olnud Acapulco turniiril Mehhikos, kuna ei ole veel võistlemiseks valmis. Viibin hetkel küll Eestis, aga loodan, et järgmine turniir, kus osaleda saan, on BNP Paribas OpenWellsis Californias märtsi alguses."
Kanepi mängis viimati 19. jaanuaril Australian Openil, kus langes konkurentsist kolmandas ringis.
### Response:
Kanepi Mehhiko turniiril ei osale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mehed on füüsiliselt väga hea seisus. Päris ausalt," lausus Lehismets küsimuse peale, milline korvpallikoondislaste seis loetud päevad enne tähtsaid MM valikmänge on. Mehe sõnul teeb tema töö lihtsamaks asjaolu, et koondise mängud peetakse klubihooaja sees.
"Klubihooaja keskel koondisemänge pidada on kõvasti parem. Mehed tulevad klubide juurest ja on juba heas vormis. Selles mõttes on muidugi lihtsam kui suvel, mil on pikk ettevalmistusperiood. Kõik on tegelikult natuke teistmoodi. Mängijad, kes väljas mängivad saavad kokku ja tulevad siia hea meelega. Kõik on justkui turistid ja naudivad protsessi," muigas Lehismets.
Arusaadavalt sel lühikesel nädalal jõusaalile olulist rõhku ei panda. "Teeme saalis natuke kiirustrenni ja plahvatusi. Jõusaaliks praegu aega ei ole."
Lehismetsal oli kiidusõnu ka meie noorema generatsiooni suunas. "Kullamäe on super vend! Ta on ikka väga hea. Ta on lihtsalt noor ja pole päris mehe jõudu veel tulnud. Kui pannakse talle keha vastu siis on loogiline, et massi ja jõu ülekaal on meestel suurem, aga ta kompenseerib selle platsinägemise ja tehnikaga. Mulle väga meeldib. Ma arvan, et kõigile meeldib!"
Tagamängija Martin Dorbek on Lehismetsa sõnul külmetushaigusest üle saanud ning juba kaks trennigi täismahus kaasa teinud. | Priit Lehismets: koondislased on supervormis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mehed on füüsiliselt väga hea seisus. Päris ausalt," lausus Lehismets küsimuse peale, milline korvpallikoondislaste seis loetud päevad enne tähtsaid MM valikmänge on. Mehe sõnul teeb tema töö lihtsamaks asjaolu, et koondise mängud peetakse klubihooaja sees.
"Klubihooaja keskel koondisemänge pidada on kõvasti parem. Mehed tulevad klubide juurest ja on juba heas vormis. Selles mõttes on muidugi lihtsam kui suvel, mil on pikk ettevalmistusperiood. Kõik on tegelikult natuke teistmoodi. Mängijad, kes väljas mängivad saavad kokku ja tulevad siia hea meelega. Kõik on justkui turistid ja naudivad protsessi," muigas Lehismets.
Arusaadavalt sel lühikesel nädalal jõusaalile olulist rõhku ei panda. "Teeme saalis natuke kiirustrenni ja plahvatusi. Jõusaaliks praegu aega ei ole."
Lehismetsal oli kiidusõnu ka meie noorema generatsiooni suunas. "Kullamäe on super vend! Ta on ikka väga hea. Ta on lihtsalt noor ja pole päris mehe jõudu veel tulnud. Kui pannakse talle keha vastu siis on loogiline, et massi ja jõu ülekaal on meestel suurem, aga ta kompenseerib selle platsinägemise ja tehnikaga. Mulle väga meeldib. Ma arvan, et kõigile meeldib!"
Tagamängija Martin Dorbek on Lehismetsa sõnul külmetushaigusest üle saanud ning juba kaks trennigi täismahus kaasa teinud.
### Response:
Priit Lehismets: koondislased on supervormis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viimati tuli Eestisse suurem lotovõit 10. jaanuaril, kui üks õnnelik Ida-Virumaal elav naine võitis Vironia keskuse R-kioskist ostetud Vikinglotto piletiga 6+0 taseme võidu summas 242 000 eurot.
2017. aastal maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks kokku 9,2 miljonit eurot.
Võitudena maksis Eesti Loto eelmisel aastal välja üle 23 miljoni euro. | Õnnelik lotomängija võitis Bingo lotoga üle 385 000 euro | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viimati tuli Eestisse suurem lotovõit 10. jaanuaril, kui üks õnnelik Ida-Virumaal elav naine võitis Vironia keskuse R-kioskist ostetud Vikinglotto piletiga 6+0 taseme võidu summas 242 000 eurot.
2017. aastal maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks kokku 9,2 miljonit eurot.
Võitudena maksis Eesti Loto eelmisel aastal välja üle 23 miljoni euro.
### Response:
Õnnelik lotomängija võitis Bingo lotoga üle 385 000 euro |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Team Wigginsi presentatsioonil esitleti klubi uut koosseisu, kuhu kuulub uuest aastast ka andekas Tom Piddock. Suurbritannia talent on võitnud juunioride Euroopa- ja maailmameistrivõistlused cyclo-crossis ning tuli möödunud aastal maailmameistriks eraldistardiga sõidus, vahendab The Guardian. Küsimusele, mida 37-aastane klubi omanik noortele ratturitele soovitaks, vastas Wiggins: "Ärge minge tulevikus Team Skysse sõitma, sest nad rikuksid teid ära. Minge, kuhu iganes mujale."
Wiggins usub, et tänu Chris Froome'i domineerimine viimaste aastate suurtuuridel on tekitanud jalgrattaspordi kohale negatiivse varju. Ta vihjab Froome'i septembris Vueltal antud dopinguproovile, mis sisaldas lubatust kaks korda enam astmaravimi salbutamooli jälgi. Wigginsi sõnul ei tee ta oma ütlemistega nalja. Vaadates Team Sky tulemusi hooaja alguses, tunnistab Wiggins, et tema endine tiim on endiselt parim meeskond maailmas. „See on reaalsus, et Skyst räägitakse hetkel palju. Nii head kui ka halba.”
Pärast rattakarjääri lõpetamist on Wiggins asunud tegelema sõudmisega ning tahab sellel alal ka olümpiale pääseda. Samuti soovib ta tulevikus U-23 meeskonna kõrvale luua naiste klubi. | Endine Team Sky rattur ja Tour de France'i võitja tegi julge avalduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Team Wigginsi presentatsioonil esitleti klubi uut koosseisu, kuhu kuulub uuest aastast ka andekas Tom Piddock. Suurbritannia talent on võitnud juunioride Euroopa- ja maailmameistrivõistlused cyclo-crossis ning tuli möödunud aastal maailmameistriks eraldistardiga sõidus, vahendab The Guardian. Küsimusele, mida 37-aastane klubi omanik noortele ratturitele soovitaks, vastas Wiggins: "Ärge minge tulevikus Team Skysse sõitma, sest nad rikuksid teid ära. Minge, kuhu iganes mujale."
Wiggins usub, et tänu Chris Froome'i domineerimine viimaste aastate suurtuuridel on tekitanud jalgrattaspordi kohale negatiivse varju. Ta vihjab Froome'i septembris Vueltal antud dopinguproovile, mis sisaldas lubatust kaks korda enam astmaravimi salbutamooli jälgi. Wigginsi sõnul ei tee ta oma ütlemistega nalja. Vaadates Team Sky tulemusi hooaja alguses, tunnistab Wiggins, et tema endine tiim on endiselt parim meeskond maailmas. „See on reaalsus, et Skyst räägitakse hetkel palju. Nii head kui ka halba.”
Pärast rattakarjääri lõpetamist on Wiggins asunud tegelema sõudmisega ning tahab sellel alal ka olümpiale pääseda. Samuti soovib ta tulevikus U-23 meeskonna kõrvale luua naiste klubi.
### Response:
Endine Team Sky rattur ja Tour de France'i võitja tegi julge avalduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Armee pressiesindaja Simon Korez ütles, et 800-liikmeline 72. brigaad tunnistati pärast mitut NATO testi lahinguks kõlbmatuks.
"Me olime aastaid hoiatanud, mis toimub. Me näitasime, et oleme alarahastatud ja et meie kohustused on kasvanud ja et niisugune olukord on pikemas perspektiivis väljakannatamatu," ütles Korez ning lisas, et sõjaväe varustus on "vana ja kulunud".
Sloveenia meedia teatas läbikukkumisest juba nädala algul, märkides, et brigaad harjutas testiks 18 kuud.
Korez ütles, et olukorra parandamiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid ja et uueks testiks ettevalmistamine on üksuse tähtsaim ülesanne. | Sloveenia armee ei teinud NATO lahinguvalmiduse testi ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Armee pressiesindaja Simon Korez ütles, et 800-liikmeline 72. brigaad tunnistati pärast mitut NATO testi lahinguks kõlbmatuks.
"Me olime aastaid hoiatanud, mis toimub. Me näitasime, et oleme alarahastatud ja et meie kohustused on kasvanud ja et niisugune olukord on pikemas perspektiivis väljakannatamatu," ütles Korez ning lisas, et sõjaväe varustus on "vana ja kulunud".
Sloveenia meedia teatas läbikukkumisest juba nädala algul, märkides, et brigaad harjutas testiks 18 kuud.
Korez ütles, et olukorra parandamiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid ja et uueks testiks ettevalmistamine on üksuse tähtsaim ülesanne.
### Response:
Sloveenia armee ei teinud NATO lahinguvalmiduse testi ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Enne pidu andis Kaljulaid Narvas üle tänavused riigi teenetemärgid. Samuti tutvustati Narvas Eesti 100. sünnipäevale pühendatud kuld- ja hõbemünti.
Pidulisi oli Narva raekoja platsil koos värskete teenetemärkide kavaleridega pool tuhat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Pidulised olid mõistagi rahul, et üheks juubelinädala olulisemaks peopaigaks valiti just Narva.
"Tunded on ülevad, sest sünnipäev algas pihta ja just Narvast. See on väga tore. Ja kohalikule rahvale tuua riik siia - see on väga hea," ütles Urmas Tokman.
"Meil on ju tulemas selline suur juubel - Eesti 100. Seda ei saa iga päev. Ja täna oli ometigi presidendiproua meil kohal. Ja meil on esimest korda Eestis naispresident, selle üle on ka väga hea meel," sõnas Kristina Ernits.
"Tunded keevad üle. Väga suur rõõm on, et meie vabariik saab 100 aastaseks. Ja ma olen õnnelik, et ma nägin presidenti," ütles Jana Bašurova.
Pärast peo ametliku osa lõppu tuli president rahva sekka. "Rahva seas olla on alati hea ja rõõm ja uhke tunne ka. Eesti inimesed on nii armsad," ütles Kaljulaid. | Galerii ja video: EV100 pidu Narva raekoja platsil | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Enne pidu andis Kaljulaid Narvas üle tänavused riigi teenetemärgid. Samuti tutvustati Narvas Eesti 100. sünnipäevale pühendatud kuld- ja hõbemünti.
Pidulisi oli Narva raekoja platsil koos värskete teenetemärkide kavaleridega pool tuhat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Pidulised olid mõistagi rahul, et üheks juubelinädala olulisemaks peopaigaks valiti just Narva.
"Tunded on ülevad, sest sünnipäev algas pihta ja just Narvast. See on väga tore. Ja kohalikule rahvale tuua riik siia - see on väga hea," ütles Urmas Tokman.
"Meil on ju tulemas selline suur juubel - Eesti 100. Seda ei saa iga päev. Ja täna oli ometigi presidendiproua meil kohal. Ja meil on esimest korda Eestis naispresident, selle üle on ka väga hea meel," sõnas Kristina Ernits.
"Tunded keevad üle. Väga suur rõõm on, et meie vabariik saab 100 aastaseks. Ja ma olen õnnelik, et ma nägin presidenti," ütles Jana Bašurova.
Pärast peo ametliku osa lõppu tuli president rahva sekka. "Rahva seas olla on alati hea ja rõõm ja uhke tunne ka. Eesti inimesed on nii armsad," ütles Kaljulaid.
### Response:
Galerii ja video: EV100 pidu Narva raekoja platsil |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kohanemine on läinud üpris hästi, sest siinsed mängijad ja treenerid on kõik väga muhedad ja mind võeti kiiresti omaks. Iga päev on kaks trenni, teisipäeval ja kolmapäeval lausa kolm. Üks trenn on individuaalsete oskuste arendamine, teine trenn on võistkonna ühine trenn. Vaba aeg kulub siin peamiselt puhkamiseks ja õppimiseks," rääkis tagamängija portaalile Korvpall24.ee oma igapäevarutiinist.
Seni pidi Jaakson Tšehhis leppima vaid treeningutega, kuid möödunud nädalavahetusel sai ta ka mängijalitsentsi ning osales esimeses kahes U-19 liiga kohtumises, kus teises tõi juba oma meeskonna ühe edukaimana 15 punkti.
"Esmaspäevast reedeni on 12 trenni ning nädalavahetuseti on mängud. Üle nädala on kaks U-19 liiga mängu ning iga nädal on üks meeste mäng. Sain litsentsi alles hiljuti, kui 18-aastaseks sain. Esimesed mängud olidki sellel nädalavahetusel U-19 liigas. Esiliigaga läheb veel aega, kuna seal on vaja veel eraldi mingid paberid korda ajada," kommenteeris Jaakson.
Tema sõnul on esimeste muljete järgi Tšehhi U-19 liiga tase üsna hea: "Eestis küll U-19 liigat pole, aga siin on selles vanuses poisid juba päris tugevad ja näha on, et jõusaali tehakse korralikult trenni. Üldine tase on täitsa hea, paljud satsid konkureeriks Eestis meistritiitlile. Siin suudavad mitmed meeskonnad esimese otsa tiime üllatada."
Jaaksoni sõnul on tal leping GBA meeskonnaga järgmise hooaja lõpuni. | Tšehhi korvpalliakadeemias harjutav Jaakson sai kätte mängijalitsentsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohanemine on läinud üpris hästi, sest siinsed mängijad ja treenerid on kõik väga muhedad ja mind võeti kiiresti omaks. Iga päev on kaks trenni, teisipäeval ja kolmapäeval lausa kolm. Üks trenn on individuaalsete oskuste arendamine, teine trenn on võistkonna ühine trenn. Vaba aeg kulub siin peamiselt puhkamiseks ja õppimiseks," rääkis tagamängija portaalile Korvpall24.ee oma igapäevarutiinist.
Seni pidi Jaakson Tšehhis leppima vaid treeningutega, kuid möödunud nädalavahetusel sai ta ka mängijalitsentsi ning osales esimeses kahes U-19 liiga kohtumises, kus teises tõi juba oma meeskonna ühe edukaimana 15 punkti.
"Esmaspäevast reedeni on 12 trenni ning nädalavahetuseti on mängud. Üle nädala on kaks U-19 liiga mängu ning iga nädal on üks meeste mäng. Sain litsentsi alles hiljuti, kui 18-aastaseks sain. Esimesed mängud olidki sellel nädalavahetusel U-19 liigas. Esiliigaga läheb veel aega, kuna seal on vaja veel eraldi mingid paberid korda ajada," kommenteeris Jaakson.
Tema sõnul on esimeste muljete järgi Tšehhi U-19 liiga tase üsna hea: "Eestis küll U-19 liigat pole, aga siin on selles vanuses poisid juba päris tugevad ja näha on, et jõusaali tehakse korralikult trenni. Üldine tase on täitsa hea, paljud satsid konkureeriks Eestis meistritiitlile. Siin suudavad mitmed meeskonnad esimese otsa tiime üllatada."
Jaaksoni sõnul on tal leping GBA meeskonnaga järgmise hooaja lõpuni.
### Response:
Tšehhi korvpalliakadeemias harjutav Jaakson sai kätte mängijalitsentsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kehras peeti tuline kohtumine, kus jagati kokku üksteist kaheminutilist karistust ja hoiatuse teenisid mõlemad peatreenerid. Algus oli tasavägine, ent 2:2 viigiseisult tegid mulgid peamiselt Mikk Variku ja Kristo Voika vedamisel 7:1 vahespurdi ja jätkasid sama enesekindlalt.
Kodumeeskonna peatreener Kaupo Liiva rõhutas enne mängu, et realiseerimine peab oluliselt paranema, ent kolmapäeval suudeti esimese 17 minutiga visata vaid neli väravat. Kehralased vähendasid kaheksaväravaliseks kasvanud kaotusseisu enne poolajavilet kahe võrra, ent valgevenelased Sergei Rodjukovi ja Andrei Hapali visked seadsid tabloole numbrid 12:20.
Viljandi oli vaid korra varem sel hooajal – autsaider Tapa vastu – visanud avapoolajaga 20 väravat. Teine poolaeg suurt muutust ei toonud. Kehra sai vahe jälle kuue peale, aga võõrustajad spurtisid uuesti eest ja juhtisid parimal juhul juba 11-ga. Lõppseis andis Viljandile tänavuse hooaja esimese võidu Kehra üle, tulemusega 32:26.
Voika viskas mulkide kasuks üheksa väravat, Rodjukov lisas kuus, Kristo Järve viis ja Varik neli tabamust. Kaotajate poolel langes peamine skooritegemine välismaalaste õlule – Dmõtro Jankovski viskas seitse, Abdel Djalil Machou kuus, Nikita Jermaševitš ja kuu algul 17-aastaseks saanud oma kasvandik David Mamporia neli väravat.
Teises esinelikumeeskondade vastasseisus kohtusid Põlvas kohalikud Coop ja Serviti. Eesti liigas tänavu vaid võite tunnistav Serviti pääses kiirelt 4:1 ja siis juba 10:3 ette. Tiitlikaitsja tütarklubi noored tegid tugeva lõpu, ehkki vahepeal neljaväravaliseks sulanud kaotusseis paisus poolajavileks numbriteks 13:19. Servitil sai ainuüksi avapoolajal käe valgeks 11 pallurit.
Teisel pooltunnil püsis Serviti edu pidevalt kuue- või seitsmeväravalisena ja lõpuvile kõlades oli kirjas järjekordne võit tulemusega 37:30. Henri Sillaste tabas seitsmel, Hendrik Varul kuuel, Kristjan Muuga ja Ülljo Pihus neljal korral. Nooremate põlvalaste kasuks viskasid Tõnis Kase kuus, Mihkel Muld ja Alfred Timmo viis väravat.
Kohtadele 5 - 8 peetaval vaheturniiril võõrustas Aruküla/Audentes HC Viimsi/Tööriistamarketit ning lasi külalistel kiirelt eest minna. Vaikselt, aga kindlalt kasvatasid viimsilased edu, kuniks vaheajale mindi seisul 15:9. Teist poolaega alustasid noored võõrustajad tubli 4:1 vahespurdiga, ent jäid siis 11 minutiks väravata.
Viimsi viskas sama ajaga neli vastuseta väravat ja edaspidi kasvatas eduseisu veelgi. Kümneväravalist edu küll hoida ei suudetud, aga hooaja seitsmes võit tuli kindlalt 30:24. Võitjatel said tabamuse kirja kõik kümme väljakumängijat, neist Mihkel Vaher ja Arlo Talmar seitsmel korral. Kaotajatest viskasid Karl Martin Kiis, Aleksander Kesküla ja Andre Sild neli väravat.
Servitil on tabelis 32 punkti, järgnevad Viljandi 25, Kehra 19 ja Coop 16 silmaga. Teisel vaheturniiril juhib HC Tallinn 16 punktiga. Viimsil on 14, Aruküla/Audentesel kolm ja SK Tapal üks punkt. Neljapäeval algusega kell 19 kohtuvad käimasoleva vooru viimases mängus Tapa ja Tallinn. | Käsipalli meistriliiga: Viljandi murdis võimsa avapoolaja abil Kehra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kehras peeti tuline kohtumine, kus jagati kokku üksteist kaheminutilist karistust ja hoiatuse teenisid mõlemad peatreenerid. Algus oli tasavägine, ent 2:2 viigiseisult tegid mulgid peamiselt Mikk Variku ja Kristo Voika vedamisel 7:1 vahespurdi ja jätkasid sama enesekindlalt.
Kodumeeskonna peatreener Kaupo Liiva rõhutas enne mängu, et realiseerimine peab oluliselt paranema, ent kolmapäeval suudeti esimese 17 minutiga visata vaid neli väravat. Kehralased vähendasid kaheksaväravaliseks kasvanud kaotusseisu enne poolajavilet kahe võrra, ent valgevenelased Sergei Rodjukovi ja Andrei Hapali visked seadsid tabloole numbrid 12:20.
Viljandi oli vaid korra varem sel hooajal – autsaider Tapa vastu – visanud avapoolajaga 20 väravat. Teine poolaeg suurt muutust ei toonud. Kehra sai vahe jälle kuue peale, aga võõrustajad spurtisid uuesti eest ja juhtisid parimal juhul juba 11-ga. Lõppseis andis Viljandile tänavuse hooaja esimese võidu Kehra üle, tulemusega 32:26.
Voika viskas mulkide kasuks üheksa väravat, Rodjukov lisas kuus, Kristo Järve viis ja Varik neli tabamust. Kaotajate poolel langes peamine skooritegemine välismaalaste õlule – Dmõtro Jankovski viskas seitse, Abdel Djalil Machou kuus, Nikita Jermaševitš ja kuu algul 17-aastaseks saanud oma kasvandik David Mamporia neli väravat.
Teises esinelikumeeskondade vastasseisus kohtusid Põlvas kohalikud Coop ja Serviti. Eesti liigas tänavu vaid võite tunnistav Serviti pääses kiirelt 4:1 ja siis juba 10:3 ette. Tiitlikaitsja tütarklubi noored tegid tugeva lõpu, ehkki vahepeal neljaväravaliseks sulanud kaotusseis paisus poolajavileks numbriteks 13:19. Servitil sai ainuüksi avapoolajal käe valgeks 11 pallurit.
Teisel pooltunnil püsis Serviti edu pidevalt kuue- või seitsmeväravalisena ja lõpuvile kõlades oli kirjas järjekordne võit tulemusega 37:30. Henri Sillaste tabas seitsmel, Hendrik Varul kuuel, Kristjan Muuga ja Ülljo Pihus neljal korral. Nooremate põlvalaste kasuks viskasid Tõnis Kase kuus, Mihkel Muld ja Alfred Timmo viis väravat.
Kohtadele 5 - 8 peetaval vaheturniiril võõrustas Aruküla/Audentes HC Viimsi/Tööriistamarketit ning lasi külalistel kiirelt eest minna. Vaikselt, aga kindlalt kasvatasid viimsilased edu, kuniks vaheajale mindi seisul 15:9. Teist poolaega alustasid noored võõrustajad tubli 4:1 vahespurdiga, ent jäid siis 11 minutiks väravata.
Viimsi viskas sama ajaga neli vastuseta väravat ja edaspidi kasvatas eduseisu veelgi. Kümneväravalist edu küll hoida ei suudetud, aga hooaja seitsmes võit tuli kindlalt 30:24. Võitjatel said tabamuse kirja kõik kümme väljakumängijat, neist Mihkel Vaher ja Arlo Talmar seitsmel korral. Kaotajatest viskasid Karl Martin Kiis, Aleksander Kesküla ja Andre Sild neli väravat.
Servitil on tabelis 32 punkti, järgnevad Viljandi 25, Kehra 19 ja Coop 16 silmaga. Teisel vaheturniiril juhib HC Tallinn 16 punktiga. Viimsil on 14, Aruküla/Audentesel kolm ja SK Tapal üks punkt. Neljapäeval algusega kell 19 kohtuvad käimasoleva vooru viimases mängus Tapa ja Tallinn.
### Response:
Käsipalli meistriliiga: Viljandi murdis võimsa avapoolaja abil Kehra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Junckeri ametiaeg lõpeb 2019. aastal ning Selmayri uus ametikoht tähendab, et ta saab jääda komisjoni tööle ka pärast Junckeri ametist lahkumist.
Selmayr vahetab välja Alexander Italianeri, kes oli peasekretär 2015. aastast. Selmayri asemel saab Junckeri kabinetiülemaks hispaanlanna Clara Martinez.
Juncker kutsub 47-aastast juristiharidusega sakslast Selmayri hellitavalt "koletiseks" (Monster), Briti meedia aga "Brüsseli Rasputiniks", sest ta on seotud vastuoludega Brexiti-läbirääkimiste lekete asjus.
"Ma olen kindel, et Martin Selmayrist saab komisjonile suurepärane peasekretär," ütles Juncker ajakirjanikele.
"Meil on vaja peasekretäri, kes tunneb seda kohta ja Euroopat, et ei tekiks poliitilist katkestust."
Juncker on varem seletanud, et kutsub Selmayri koletiseks, sest too suudab teha tööd vahet pidamata ööd ja päevad. Asjasse kriitilisemalt suhtuvad hääled räägivad, et koletis viitab Selmayri halastamatule juhtimisstiilile.
Kolmapäeval kommenteeris Juncker, et Selmayril on temaga üks ühine omadus - mõlemal on vaenlasi.
Ta lükkas aga tagasi väited pingetest Selmayri ja mõne Euroopa Komisjoni voliniku vahel, öeldes, et aegajalt on tekkinud probleeme suhetes erinevate volinikega, mis on täiesti normaalne. | Selmayrist saab Euroopa Komisjoni peasekretär | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Junckeri ametiaeg lõpeb 2019. aastal ning Selmayri uus ametikoht tähendab, et ta saab jääda komisjoni tööle ka pärast Junckeri ametist lahkumist.
Selmayr vahetab välja Alexander Italianeri, kes oli peasekretär 2015. aastast. Selmayri asemel saab Junckeri kabinetiülemaks hispaanlanna Clara Martinez.
Juncker kutsub 47-aastast juristiharidusega sakslast Selmayri hellitavalt "koletiseks" (Monster), Briti meedia aga "Brüsseli Rasputiniks", sest ta on seotud vastuoludega Brexiti-läbirääkimiste lekete asjus.
"Ma olen kindel, et Martin Selmayrist saab komisjonile suurepärane peasekretär," ütles Juncker ajakirjanikele.
"Meil on vaja peasekretäri, kes tunneb seda kohta ja Euroopat, et ei tekiks poliitilist katkestust."
Juncker on varem seletanud, et kutsub Selmayri koletiseks, sest too suudab teha tööd vahet pidamata ööd ja päevad. Asjasse kriitilisemalt suhtuvad hääled räägivad, et koletis viitab Selmayri halastamatule juhtimisstiilile.
Kolmapäeval kommenteeris Juncker, et Selmayril on temaga üks ühine omadus - mõlemal on vaenlasi.
Ta lükkas aga tagasi väited pingetest Selmayri ja mõne Euroopa Komisjoni voliniku vahel, öeldes, et aegajalt on tekkinud probleeme suhetes erinevate volinikega, mis on täiesti normaalne.
### Response:
Selmayrist saab Euroopa Komisjoni peasekretär |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Itaalia on peatreenerita olnud alates novembrist, kui maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonis põrunud Gian Piero Ventura lahkuma sunniti. Vaba tooliga on seostatud erinevaid tippnimesid, kuid Ranieri ihkab tööd endale, vahendab Soccernet.ee.
"Iga Itaalia treener tahaks Nazionale eesotsas olla," märkis Ranieri, kes hetkel töötab Prantsusmaal. "Mul on Nantes'iga kaheaastane leping ja keegi pole mulle sõnumit saatnud, seega pole mul midagi öelda, aga kui Itaaliast ühendust võetaks, läheksin presidendi juurde ja paluksin end töölt vabastada."
66-aastane Ranieri on pika karjääri jooksul mitmeid tippklubisid kodumaal, Hispaanias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Seni ainus kogemus koondisega läks aga aia taha, kui ta jõudis 2014. aastal Kreekat juhendada vaid neljas mängus ja sai seejärel kinga. | Claudio Ranieri ihkab endiselt Itaalia koondise peatreeneri ametit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Itaalia on peatreenerita olnud alates novembrist, kui maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonis põrunud Gian Piero Ventura lahkuma sunniti. Vaba tooliga on seostatud erinevaid tippnimesid, kuid Ranieri ihkab tööd endale, vahendab Soccernet.ee.
"Iga Itaalia treener tahaks Nazionale eesotsas olla," märkis Ranieri, kes hetkel töötab Prantsusmaal. "Mul on Nantes'iga kaheaastane leping ja keegi pole mulle sõnumit saatnud, seega pole mul midagi öelda, aga kui Itaaliast ühendust võetaks, läheksin presidendi juurde ja paluksin end töölt vabastada."
66-aastane Ranieri on pika karjääri jooksul mitmeid tippklubisid kodumaal, Hispaanias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Seni ainus kogemus koondisega läks aga aia taha, kui ta jõudis 2014. aastal Kreekat juhendada vaid neljas mängus ja sai seejärel kinga.
### Response:
Claudio Ranieri ihkab endiselt Itaalia koondise peatreeneri ametit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rünnakud Kafr Batna linnale sooritati varahommikul ning neis lasti käiku suurtükid, sõjalennukid ja helikopteritelt heidetavad tünnipommid, teatas Süüria tsiviilkaitse ehk Valged Kiivrid.
Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus kinnitas hukkunute arvu, kuid lisas, et valitsusväed ründasid hommikul Ida-Ghoutas mitut piirkonda ja haavata sai umbes 300 inimest.
Meediaorganisatsioon Ghouta Media Center teatas rünnakutest Kafr Batna ja teiste linnade vastu Damaskuse ümbruses.
Süüria režiimiväed ja Vene relvajõud alustasid uut rünnakutelainet mässuliste kontrollitud Ida-Ghouta vastu pühapäeval ning aktivistide sõnul pole õhu- ja suurtükirünnakud raugenud. Viimastel andmetel on rünnakutelaines surma saanud üle 280 ja haavata vähemalt 1400 tsiviilisikut.
Venemaa eitab seotust Ida-Ghouta õhurünnakutega
Kreml eitas kolmapäeval seotust õhurünnakutega Süüria mässuliste enklaavile Ida-Ghoutas, kus on nädala algusest saadik surma saanud vähemalt 250 tsiviilelanikku.
"Need on alusetud süüdistused. Ei ole selge, millele need tuginevad. Ühtki kuupäeva ei ole antud. Me ei ole nendega nõus," ütles presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov vastuseks USA väitele, et rünnakute eest vastutab Venemaa.
Ka vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus ütles, et rünnakuid on teinud Vene sõjalennukid.
Venemaa soovib ÜRO JN-i istungit Ida-Ghouta vägivalla arutamiseks
Venemaa kutsus korraldama neljapäeval ÜRO Julgeolekunõukogu istungi, et arutada vägivalla kasvu Süüria Ida-Ghouta enklaavis, teatas Vene suursaadik Vassili Nebenzia kolmapäeval.
Nebenzia ütles nõukogule, et avatud istung võimaldab kõigil osapooltel "esitada oma visioon, oma arusaam olukorrast ja pakkuda välja teid sellest olukorrast välja saamiseks".
Punane Rist nõudis Damaskuselt pääsu Ida-Ghoutasse
Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) nõudis kolmapäeval Damaskuselt pääsu Süüria pealinna lähedal asuvasse Ida-Ghoutasse, kus on sel nädalal režiimivägede rünnakutes saanud surma üle 300 ja kannatada 1400 inimest.
"Lahingutegevus põhjustab lähipäevadel ja nädalatel ilmselt veelgi suuremaid kannatusi ning meie meeskonnad tuleb lubada Ida-Ghoutasse, et abistada haavatuid," ütles ICRC delegatsiooni juht Süürias Marianne Gasser. | Ida-Ghoutas jätkuvad Süüria valitsusvägede rünnakud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rünnakud Kafr Batna linnale sooritati varahommikul ning neis lasti käiku suurtükid, sõjalennukid ja helikopteritelt heidetavad tünnipommid, teatas Süüria tsiviilkaitse ehk Valged Kiivrid.
Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus kinnitas hukkunute arvu, kuid lisas, et valitsusväed ründasid hommikul Ida-Ghoutas mitut piirkonda ja haavata sai umbes 300 inimest.
Meediaorganisatsioon Ghouta Media Center teatas rünnakutest Kafr Batna ja teiste linnade vastu Damaskuse ümbruses.
Süüria režiimiväed ja Vene relvajõud alustasid uut rünnakutelainet mässuliste kontrollitud Ida-Ghouta vastu pühapäeval ning aktivistide sõnul pole õhu- ja suurtükirünnakud raugenud. Viimastel andmetel on rünnakutelaines surma saanud üle 280 ja haavata vähemalt 1400 tsiviilisikut.
Venemaa eitab seotust Ida-Ghouta õhurünnakutega
Kreml eitas kolmapäeval seotust õhurünnakutega Süüria mässuliste enklaavile Ida-Ghoutas, kus on nädala algusest saadik surma saanud vähemalt 250 tsiviilelanikku.
"Need on alusetud süüdistused. Ei ole selge, millele need tuginevad. Ühtki kuupäeva ei ole antud. Me ei ole nendega nõus," ütles presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov vastuseks USA väitele, et rünnakute eest vastutab Venemaa.
Ka vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus ütles, et rünnakuid on teinud Vene sõjalennukid.
Venemaa soovib ÜRO JN-i istungit Ida-Ghouta vägivalla arutamiseks
Venemaa kutsus korraldama neljapäeval ÜRO Julgeolekunõukogu istungi, et arutada vägivalla kasvu Süüria Ida-Ghouta enklaavis, teatas Vene suursaadik Vassili Nebenzia kolmapäeval.
Nebenzia ütles nõukogule, et avatud istung võimaldab kõigil osapooltel "esitada oma visioon, oma arusaam olukorrast ja pakkuda välja teid sellest olukorrast välja saamiseks".
Punane Rist nõudis Damaskuselt pääsu Ida-Ghoutasse
Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) nõudis kolmapäeval Damaskuselt pääsu Süüria pealinna lähedal asuvasse Ida-Ghoutasse, kus on sel nädalal režiimivägede rünnakutes saanud surma üle 300 ja kannatada 1400 inimest.
"Lahingutegevus põhjustab lähipäevadel ja nädalatel ilmselt veelgi suuremaid kannatusi ning meie meeskonnad tuleb lubada Ida-Ghoutasse, et abistada haavatuid," ütles ICRC delegatsiooni juht Süürias Marianne Gasser.
### Response:
Ida-Ghoutas jätkuvad Süüria valitsusvägede rünnakud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 44-aastane Välilä on Soome koosseisus pronksi võitnud varemgi. See juhtus täpselt 20 aastat tagasi 1998. aastal Nagano peetud taliolümpiamängudel. 2003. aastal otsustas Välilä tippspordist loobuda.
Uiskudest ei suutnud soomlanna kaua eemal olla. 2014. aastal asus Välilä taas võistlustulle Soome koondisega Šotsi taliolümpial.
Soomlannad võitsid Venemaa olümpiakoondist seisuga 3:2. | Soomlannast sai vanim jäähoki medalist taliolümpiamängude ajaloos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
44-aastane Välilä on Soome koosseisus pronksi võitnud varemgi. See juhtus täpselt 20 aastat tagasi 1998. aastal Nagano peetud taliolümpiamängudel. 2003. aastal otsustas Välilä tippspordist loobuda.
Uiskudest ei suutnud soomlanna kaua eemal olla. 2014. aastal asus Välilä taas võistlustulle Soome koondisega Šotsi taliolümpial.
Soomlannad võitsid Venemaa olümpiakoondist seisuga 3:2.
### Response:
Soomlannast sai vanim jäähoki medalist taliolümpiamängude ajaloos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noori mängumehi oli kokku toodud lisaks Eestile veel näiteks Itaaliast, Lätist, Leedust, Soomest, Rumeeniast, Hispaaniast ja Sloveeniast, vahendab Soccernet.ee.
Rahvusvahelises seltskonnas oli 14-aastase Roosi enda sõnul suurim vahe just füüsilistes võimetes. Kasvult olid lõunamaa poisid ikka peajagu pikemad, aga ka füüsilistel tugevamad. Tehniliselt suurt vahet polnud. Miikal sai end näidata vasakkaitsjana, kus korra kauglöögist ka vastaste väravalati värisema pani. Kokkuvõtteks hindas Santose kasvandik seda suurepäraseks kogemuseks ja eelkõige oli hea ennast võrrelda muu maailma omavanuste mängumeestega. | Santose noor jalgpallur käis end Itaalias näitamas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noori mängumehi oli kokku toodud lisaks Eestile veel näiteks Itaaliast, Lätist, Leedust, Soomest, Rumeeniast, Hispaaniast ja Sloveeniast, vahendab Soccernet.ee.
Rahvusvahelises seltskonnas oli 14-aastase Roosi enda sõnul suurim vahe just füüsilistes võimetes. Kasvult olid lõunamaa poisid ikka peajagu pikemad, aga ka füüsilistel tugevamad. Tehniliselt suurt vahet polnud. Miikal sai end näidata vasakkaitsjana, kus korra kauglöögist ka vastaste väravalati värisema pani. Kokkuvõtteks hindas Santose kasvandik seda suurepäraseks kogemuseks ja eelkõige oli hea ennast võrrelda muu maailma omavanuste mängumeestega.
### Response:
Santose noor jalgpallur käis end Itaalias näitamas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sõidu täpse hinna teadmine enne auto tellimist on miski, mida kliendid kõrgelt hindavad. Seni on sajad tuhanded Uberi kliendid üle maailma kindlat hinda näinud enne sõidu alustamist, tänasest saavad sellest kasu ka eestlased," teatas ettevõte.
Uber märkis, et hinna arvutamisel võetakse arvesse tõenäolist kuluvat aega ning distantsi, lisaks ka kohalikku liiklust ning sedagi, kui palju teisi Uberi kliente ja juhte on lähedal sõidu tellimise hetkel.
Kui hinnad tõusevad suurenenud nõudluse pärast, kuvatakse hinnakordaja asemel kliendile täpne sõidu maksumus. Sedasi pole kliendi jaoks ootamatusi ega üllatusi. | Uber kuvab rakenduses nüüdsest täpset sõidutasu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sõidu täpse hinna teadmine enne auto tellimist on miski, mida kliendid kõrgelt hindavad. Seni on sajad tuhanded Uberi kliendid üle maailma kindlat hinda näinud enne sõidu alustamist, tänasest saavad sellest kasu ka eestlased," teatas ettevõte.
Uber märkis, et hinna arvutamisel võetakse arvesse tõenäolist kuluvat aega ning distantsi, lisaks ka kohalikku liiklust ning sedagi, kui palju teisi Uberi kliente ja juhte on lähedal sõidu tellimise hetkel.
Kui hinnad tõusevad suurenenud nõudluse pärast, kuvatakse hinnakordaja asemel kliendile täpne sõidu maksumus. Sedasi pole kliendi jaoks ootamatusi ega üllatusi.
### Response:
Uber kuvab rakenduses nüüdsest täpset sõidutasu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Järgmises ringis läheb Zopp vastamisi kas Tšehhi esindaja Adam Pavlasekiga (ATP 206.) või valgevenelase Uladzimir Ignatikuga (ATP 186.). | Zopp jätkas Bergamo turniiri võidukalt ja pääses veerandfinaali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Järgmises ringis läheb Zopp vastamisi kas Tšehhi esindaja Adam Pavlasekiga (ATP 206.) või valgevenelase Uladzimir Ignatikuga (ATP 186.).
### Response:
Zopp jätkas Bergamo turniiri võidukalt ja pääses veerandfinaali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koondise peatreener Tiit Sokk kommenteeris valikut järgnevalt: "Puidetil on väikeseid probleeme põlvega, kuid järgmistes mängudes arvestame temaga kindlasti. Nagu olen juba öelnud lähtusime valikute tegemisel ka sellest, et nooremad mehed saaksid kogemusi. Matthias Tassi positsioonile on koondises kõva konkurents ning seekord jäi ta valikust välja." | Tass ja Puidet jäävad mängust Kreekaga eemale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koondise peatreener Tiit Sokk kommenteeris valikut järgnevalt: "Puidetil on väikeseid probleeme põlvega, kuid järgmistes mängudes arvestame temaga kindlasti. Nagu olen juba öelnud lähtusime valikute tegemisel ka sellest, et nooremad mehed saaksid kogemusi. Matthias Tassi positsioonile on koondises kõva konkurents ning seekord jäi ta valikust välja."
### Response:
Tass ja Puidet jäävad mängust Kreekaga eemale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | UEFA Study Groupi näol on tegemist programmiga, mis on kestnud juba kümme aastat ja kus saavad kokku erinevate riikide alaliitude esindused eesmärgiga täiendada oma teadmisi ja vahetada kogemusi neljas valdkonnas – treenerite koolitus, noorte-, naiste- ning rahvajalgpall.
Eestis jaoks on õppeprogrammi võõrustamine esmakordne. Tallinnasse sõidavad märtsi keskpaigas treenerid ja ametnikud San Marinost, Gibraltarilt ja Portugalist. Suuremad teemad, mida arutatakse, on projekt "Jalgpall kooli!", Rimi jalgpalli osavusfestivalid ja suvelaagrid, Arte Gümnaasiumi jalgpalliklassid, SPIN spordiprogramm ja koolisport üldiselt.
Omapoolsete ettekannetega esinevad kolme päeva jooksul kõik osalevad riigid ja UEFA rahvajalgpalli saadik. 14. märtsil külastatakse Rimi jalgpalli osavusfestivali Raplamaal. Eesti Jalgpalli Liidust saavad sõna tehniline direktor Janno Kivisild, koolitusosakonna juht Karel Voolaid, Arte Gümnaasiumi projekti koordinaator Urmas Kirs, kooliprojekti juht Rauno Tutk, suvelaagrite koordinaator Martti Pukk ja rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. Lisaks räägivad oma valdkondadest Eesti Koolispordi Liidu peasekretär Madis Pettai ja SPIN-programmi tegevjuht Keit Fomotškin.
Teet Allas usub, et seminarist saavad kasu kõik osapooled. "Arvan, et meil on teiste riikide jalgpalliliitudele jagada väärtuslikke kogemusi selle kohta, kuidas oleme erinevad projektid Eestis käima lükanud ja koole oma tegevustesse kaasanud. Meie omalt poolt loodame saada teistelt riikidelt uusi ideid, et viia jalgpalli veelgi rohkemate inimesteni." | Eesti võõrustab esmakordselt UEFA õppeprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
UEFA Study Groupi näol on tegemist programmiga, mis on kestnud juba kümme aastat ja kus saavad kokku erinevate riikide alaliitude esindused eesmärgiga täiendada oma teadmisi ja vahetada kogemusi neljas valdkonnas – treenerite koolitus, noorte-, naiste- ning rahvajalgpall.
Eestis jaoks on õppeprogrammi võõrustamine esmakordne. Tallinnasse sõidavad märtsi keskpaigas treenerid ja ametnikud San Marinost, Gibraltarilt ja Portugalist. Suuremad teemad, mida arutatakse, on projekt "Jalgpall kooli!", Rimi jalgpalli osavusfestivalid ja suvelaagrid, Arte Gümnaasiumi jalgpalliklassid, SPIN spordiprogramm ja koolisport üldiselt.
Omapoolsete ettekannetega esinevad kolme päeva jooksul kõik osalevad riigid ja UEFA rahvajalgpalli saadik. 14. märtsil külastatakse Rimi jalgpalli osavusfestivali Raplamaal. Eesti Jalgpalli Liidust saavad sõna tehniline direktor Janno Kivisild, koolitusosakonna juht Karel Voolaid, Arte Gümnaasiumi projekti koordinaator Urmas Kirs, kooliprojekti juht Rauno Tutk, suvelaagrite koordinaator Martti Pukk ja rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. Lisaks räägivad oma valdkondadest Eesti Koolispordi Liidu peasekretär Madis Pettai ja SPIN-programmi tegevjuht Keit Fomotškin.
Teet Allas usub, et seminarist saavad kasu kõik osapooled. "Arvan, et meil on teiste riikide jalgpalliliitudele jagada väärtuslikke kogemusi selle kohta, kuidas oleme erinevad projektid Eestis käima lükanud ja koole oma tegevustesse kaasanud. Meie omalt poolt loodame saada teistelt riikidelt uusi ideid, et viia jalgpalli veelgi rohkemate inimesteni."
### Response:
Eesti võõrustab esmakordselt UEFA õppeprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tema sõnul on sellisele väitele vaja rohkem tõendeid kui mida Rimšēvičs teisipäevasel pressikonverentsil pakkus. Kahtlusaluse staatus kriminaalasjas tähendab, et on piisavalt tõendeid uskumaks, et isik sooritas kuriteo, ütles ta, lisades, et see on siiski erinev süüdistuste esitamisest.
"Ärgem kiirusta," lausus ta. "Igatahes pole mul objektiivset teavet, et keegi võis midagi tellida."
Küsimusele, kas tema arust peaks asjaga tegelema võimalikult kiiresti nagu on öelnud mitmed poliitikud, vastas Kalnmeiers, et Rimšēvičsi kinnipidamisest ei ole möödunud veel nädalatki ja seega oleks vastutustundetu täpset ajakava seada.
Väidetele, et ametivõime võidi Rimšēvičsi süü osas eksitada, vastas Kalnmeiers öeldes, et uurijad peavad hindama kõiki fakte ja tõendeid. "Üks asi mida me ei tohi teha on hüppamine järeldusteni, mis ei tugine kindlatel tõenditel või faktidel," märkis ta.
Läti korruptsioonitõrjeamet (KNAB) kahtlustab Rimšēvičsit vähemalt 100 000 eurose pistise nõudmises ja vastuvõtmises. Ärimees Maris Martinsonsi kahtlustatakse kuritööle kaasaaitamises.
Teisipäevasel pressikonverentsil väitis Rimšēvičs, et tema kinnipidamine on seotud ABLV Banki probleemidega ning, et läbiotsimised algasid mõned tunnid pärast seda kui keskpank keeldus pangale andmast miljard eurot likviidsusabi. Samuti rääkis ta, et on korduvalt saanud tapmisähvardusi ning, et ta on "muutunud paljudele Lätis ebamugavaks." | Läti peaprokuröri andmeil pole Rimšēvičsi kriminaalasi tellimustöö | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tema sõnul on sellisele väitele vaja rohkem tõendeid kui mida Rimšēvičs teisipäevasel pressikonverentsil pakkus. Kahtlusaluse staatus kriminaalasjas tähendab, et on piisavalt tõendeid uskumaks, et isik sooritas kuriteo, ütles ta, lisades, et see on siiski erinev süüdistuste esitamisest.
"Ärgem kiirusta," lausus ta. "Igatahes pole mul objektiivset teavet, et keegi võis midagi tellida."
Küsimusele, kas tema arust peaks asjaga tegelema võimalikult kiiresti nagu on öelnud mitmed poliitikud, vastas Kalnmeiers, et Rimšēvičsi kinnipidamisest ei ole möödunud veel nädalatki ja seega oleks vastutustundetu täpset ajakava seada.
Väidetele, et ametivõime võidi Rimšēvičsi süü osas eksitada, vastas Kalnmeiers öeldes, et uurijad peavad hindama kõiki fakte ja tõendeid. "Üks asi mida me ei tohi teha on hüppamine järeldusteni, mis ei tugine kindlatel tõenditel või faktidel," märkis ta.
Läti korruptsioonitõrjeamet (KNAB) kahtlustab Rimšēvičsit vähemalt 100 000 eurose pistise nõudmises ja vastuvõtmises. Ärimees Maris Martinsonsi kahtlustatakse kuritööle kaasaaitamises.
Teisipäevasel pressikonverentsil väitis Rimšēvičs, et tema kinnipidamine on seotud ABLV Banki probleemidega ning, et läbiotsimised algasid mõned tunnid pärast seda kui keskpank keeldus pangale andmast miljard eurot likviidsusabi. Samuti rääkis ta, et on korduvalt saanud tapmisähvardusi ning, et ta on "muutunud paljudele Lätis ebamugavaks."
### Response:
Läti peaprokuröri andmeil pole Rimšēvičsi kriminaalasi tellimustöö |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kõigepealt startisid naised, kus favoriidikoormat kandis norralanna Anna Ulvensoeen, kes selle aasta EM-il saavutas neljanda koha. Lisaks oli ta kaks aastat tagasi üliõpilaste MM-il jälitussõidu võitja ja lühirajal teine. Eestlannadest püüdis medalit eelmiste üliõpilaste maailmameistrivõistluste pronksmedalist Daisy Kudre, kes on maailma edetabelis momendil 17. kohal. Kindla võidu võttiski norralanna Anna Ulvensoeen, kes läbis kaheksa kontrollpunktiga raja ajaga 14.48. Kahele ülejäänud medalile heitlesid viis sportlast, kellest väljus võitjana ja sai kaela hõbemedali Daisy Kudre ajaga 15.18. Kolmas oli venelanna Mariia Petruško, kes kaotas Daisyle kolme sekundiga, kuid edestas neljandaks jäänud kaasmalannat Marina Viatkinat vaid ühe sekundiga. Doris Kudre lõpetas kümnendana, ajaga 15.49, Evely Kaasiku sai 15. (16.40), Epp Paalberg 23. (18.13) ja Jonne Rooma 25. kohaga (18.26).
Meestest võitis nimekaim sportlane Sergei Gorlanov Venemaalt, kes on maailma edetabelis kuuendal kohal ja kes on maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt võitnud kaks pronksmedalit. Aega raja läbimiseks kulus tal 14.48. Venelastele kindlustas kaksikvõidu Vladislav Kiselev ajaga 14.51, kellele jäi nelja sekundiga alla norrakas Jörgen Haugen Madslein. Eesti parimana lõpetas Kevin Hallop 19., Rimmo Rõõm 23., Georg Caius Kutsar 23. ning Andres Saal 28. kohaga.
22. veebruaril kell 11.00 toimub Haanja suusakeskuses sprindi teatevõistlus. | Daisy Kudre võitis üliõpilaste MM-il hõbemedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kõigepealt startisid naised, kus favoriidikoormat kandis norralanna Anna Ulvensoeen, kes selle aasta EM-il saavutas neljanda koha. Lisaks oli ta kaks aastat tagasi üliõpilaste MM-il jälitussõidu võitja ja lühirajal teine. Eestlannadest püüdis medalit eelmiste üliõpilaste maailmameistrivõistluste pronksmedalist Daisy Kudre, kes on maailma edetabelis momendil 17. kohal. Kindla võidu võttiski norralanna Anna Ulvensoeen, kes läbis kaheksa kontrollpunktiga raja ajaga 14.48. Kahele ülejäänud medalile heitlesid viis sportlast, kellest väljus võitjana ja sai kaela hõbemedali Daisy Kudre ajaga 15.18. Kolmas oli venelanna Mariia Petruško, kes kaotas Daisyle kolme sekundiga, kuid edestas neljandaks jäänud kaasmalannat Marina Viatkinat vaid ühe sekundiga. Doris Kudre lõpetas kümnendana, ajaga 15.49, Evely Kaasiku sai 15. (16.40), Epp Paalberg 23. (18.13) ja Jonne Rooma 25. kohaga (18.26).
Meestest võitis nimekaim sportlane Sergei Gorlanov Venemaalt, kes on maailma edetabelis kuuendal kohal ja kes on maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt võitnud kaks pronksmedalit. Aega raja läbimiseks kulus tal 14.48. Venelastele kindlustas kaksikvõidu Vladislav Kiselev ajaga 14.51, kellele jäi nelja sekundiga alla norrakas Jörgen Haugen Madslein. Eesti parimana lõpetas Kevin Hallop 19., Rimmo Rõõm 23., Georg Caius Kutsar 23. ning Andres Saal 28. kohaga.
22. veebruaril kell 11.00 toimub Haanja suusakeskuses sprindi teatevõistlus.
### Response:
Daisy Kudre võitis üliõpilaste MM-il hõbemedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Politsei teatel on piisavalt tõendeid, et süüdistada Netanyahut altkäemaksu võtmises ja võimu kuritarvitamises, kuna ta võttis oma toetajatelt vastu kalleid kinke ja püüdis sõlmida ühe kirjastajaga kokkulepet soodsama kajastuse tagamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Süüdistuse esitamise peab otsustama prokuratuur.
Peaminister on nimetanud süüdistusi nõiajahiks tema vastu. | Iisraeli meedia teatel on Netanyahu liitlane valmis tema vastu tunnistama | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Politsei teatel on piisavalt tõendeid, et süüdistada Netanyahut altkäemaksu võtmises ja võimu kuritarvitamises, kuna ta võttis oma toetajatelt vastu kalleid kinke ja püüdis sõlmida ühe kirjastajaga kokkulepet soodsama kajastuse tagamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Süüdistuse esitamise peab otsustama prokuratuur.
Peaminister on nimetanud süüdistusi nõiajahiks tema vastu.
### Response:
Iisraeli meedia teatel on Netanyahu liitlane valmis tema vastu tunnistama |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Liidus on seatud eesmärgid, millise osakaalu peaks energia tarbimisest moodustama taastuvenergia. Eesti on juba ületanud Euroopa Liidu 2020. aasta lõpuks seatud eesmärgi, 25 protsenti tarbimisest.
See lubab Eestil müüa eesmärki ületava taastuvenergia osa teisele riigile, kel jääb eesmärgi täitmisest puudu.
„Meie eesmärk on olla võimalikult varakult valmis taastuvenergia statistikakaubanduse turul osalemiseks, et saada sealt maksimaalselt kasu. Selleks pakkus riigikantselei koordineeritud töörühm välja ka konkreetsed ettepanekud, “ sõnas strateegiadirektor Henry Kattago.
Komisjon otsustas astuda järgmised sammud taastuvenergia statistiliste ühikute müügi ettevalmistamisel – majandusministeeriumis alustab tööd taastuvenergia statistikakaubanduse müügiga tegeleva ekspert.
Samuti kutsub ministeerium kokku taastuvenergia statistikakaubanduse töörühma, kuhu kuuluvad nii taastuvenergia sektori kui ka riigi esindajad. | Majandusministeerium palkab taastuvenergia kaubanduse eksperdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Liidus on seatud eesmärgid, millise osakaalu peaks energia tarbimisest moodustama taastuvenergia. Eesti on juba ületanud Euroopa Liidu 2020. aasta lõpuks seatud eesmärgi, 25 protsenti tarbimisest.
See lubab Eestil müüa eesmärki ületava taastuvenergia osa teisele riigile, kel jääb eesmärgi täitmisest puudu.
„Meie eesmärk on olla võimalikult varakult valmis taastuvenergia statistikakaubanduse turul osalemiseks, et saada sealt maksimaalselt kasu. Selleks pakkus riigikantselei koordineeritud töörühm välja ka konkreetsed ettepanekud, “ sõnas strateegiadirektor Henry Kattago.
Komisjon otsustas astuda järgmised sammud taastuvenergia statistiliste ühikute müügi ettevalmistamisel – majandusministeeriumis alustab tööd taastuvenergia statistikakaubanduse müügiga tegeleva ekspert.
Samuti kutsub ministeerium kokku taastuvenergia statistikakaubanduse töörühma, kuhu kuuluvad nii taastuvenergia sektori kui ka riigi esindajad.
### Response:
Majandusministeerium palkab taastuvenergia kaubanduse eksperdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pank lunastab 2016. aastal tehtud emissioonid neljapäeval nagu esialgu plaanitud. Ühe emissiooni väärtus on 75 miljonit dollarit ja teise oma 20 miljonit eurot.
Kaheaastased võlakirjad emiteeriti 2016. aasta 22. veebruaril ning need on märgitud Nasdaq Riia võlakirja nimekirjas. Võlakirju ostsid esmasel pakkumisel 190 investorit.
Euroopa Keskpank (ECB) kehtestas esmaspäeval kõigile ABLV maksetele moratooriumi. Panga teatel võeti alates USA rahandusministeeriumi süüdistuste esitamisest pangast välja 600 miljonit eurot. Nasdaq Riia ja Tallinna börsid peatasid panga liikmelisuse börsil.
USA rahandusministeerium tegi möödunud nädalal ettepaneku kehtestada ABLV Bankile seoses rahapesu, korruptsiooni, ametnike mõjutamise ja Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega sanktsioonid. ABLV teatel antakse kõik endast olenev, et süüdistused ümber lükata.
ABLV on varade poolest Läti suuruselt kolmas pank ning see on ECB otsese järelevalve all. | ABLV lunastab 80 miljoni euro ulatuses võlakirju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pank lunastab 2016. aastal tehtud emissioonid neljapäeval nagu esialgu plaanitud. Ühe emissiooni väärtus on 75 miljonit dollarit ja teise oma 20 miljonit eurot.
Kaheaastased võlakirjad emiteeriti 2016. aasta 22. veebruaril ning need on märgitud Nasdaq Riia võlakirja nimekirjas. Võlakirju ostsid esmasel pakkumisel 190 investorit.
Euroopa Keskpank (ECB) kehtestas esmaspäeval kõigile ABLV maksetele moratooriumi. Panga teatel võeti alates USA rahandusministeeriumi süüdistuste esitamisest pangast välja 600 miljonit eurot. Nasdaq Riia ja Tallinna börsid peatasid panga liikmelisuse börsil.
USA rahandusministeerium tegi möödunud nädalal ettepaneku kehtestada ABLV Bankile seoses rahapesu, korruptsiooni, ametnike mõjutamise ja Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega sanktsioonid. ABLV teatel antakse kõik endast olenev, et süüdistused ümber lükata.
ABLV on varade poolest Läti suuruselt kolmas pank ning see on ECB otsese järelevalve all.
### Response:
ABLV lunastab 80 miljoni euro ulatuses võlakirju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Meil on niivõrd hea koostöö, et ma ei usu, et neil on vajalik meid omada. Milleks nad peaksidki omanduse peale mõtlema. Need asjad, mis on käiku juba läinud on koos tehtud. Arendusplaan ehk Masterplaan 2030 on koos linnaga tehtud," ütles Kalm BNS-ile. "Linn on olnud tõesti konstruktiivselt kaasas, mul ei ole neile mitte midagi ette heita," lisas ta.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe sõnul ei saa riigifirma ilma linnata Vanasadama ala arendada – koostööd on näiteks tehtud nii arendusplaani ehk Masterplaan 2030 kui ka Reidi tee kavandamise puhul.
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles mullu detsembris BNS-ile, et linnavalitsus kavandab Tallinna Sadama IPO-l osaleda juhul, kui linnal on võimalik ettevõttes piisavalt suur osalus saada. Riisalu sõnul on Tallinna peamine huvi IPO-l osalemiseks saavutada mõningane kontroll Tallinna Vanasadamas toimuva ja ka piirkonna kinnisvara arenduste üle. "Meie mure on, et mis saab Tallinna Sadamast edasi pärast börsiettevõtteks saamist," märkis Riisalu toona.
Seejuures sujub Kalmu sõnul Tallinna Sadama aktsiate börsile viimine plaanipäraselt, kuid tööd on veel palju teha. "Praegu ettevalmistused käivad. Töömaht on suur aga oleme graafikus," rääkis Tallinna Sadama juhatuse esimees.
"Ettevalmistus lihtne ei ole, finantsdivisjon ja finantsjuht on meil sisemiselt selle projekti vedajad ning seal on tööd väga palju. Ettevalmistuseks tehakse mahukat prospekti, kus peab kõik olema ära kirjeldatud – näitama ära meie riskid," rääkis Kalm. "Ma arvan, et tõenäosus, et me saame börsidebüüdi ära teha on väga hea," lisas ta.
Riigikogus võeti teispäeval vastu transpordi arengukava 2014–2020 muudatused, mis on seotud riigifirma Tallinna Sadama aktsiate börsile viimisega.
Plaani kohaselt saab Tallinna Sadama aktsiatega hakata kauplema Nasdaq Tallinna börsil aasta esimeses pooles. Avalikule kauplemisele läheb kolmandik ettevõtte aktsiatest, kontrolliv enamus jääb riigile.
Valitsus andis mullu novembris majandus- ja taristuministrile nõusoleku riigifirma Tallinna Sadam aktsiate avaliku esmase pakkumise (IPO) ettevalmistuste jätkamiseks ja kiitis heaks edasised tegevused, põhimõtted ning ajakava.
Tallinna Sadama aktsiate avalik noteerimine on kokku lepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta esimese poolaasta lõpuks.
Tallinna Sadam valis konkursiga ettevõtte börsile mineku õigusnõustajaks ühiselt Baker McKenzie ja Cobalti. | Kalm: Tallinna osalemine Tallinna Sadama IPO-l pole otstarbekas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Meil on niivõrd hea koostöö, et ma ei usu, et neil on vajalik meid omada. Milleks nad peaksidki omanduse peale mõtlema. Need asjad, mis on käiku juba läinud on koos tehtud. Arendusplaan ehk Masterplaan 2030 on koos linnaga tehtud," ütles Kalm BNS-ile. "Linn on olnud tõesti konstruktiivselt kaasas, mul ei ole neile mitte midagi ette heita," lisas ta.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe sõnul ei saa riigifirma ilma linnata Vanasadama ala arendada – koostööd on näiteks tehtud nii arendusplaani ehk Masterplaan 2030 kui ka Reidi tee kavandamise puhul.
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles mullu detsembris BNS-ile, et linnavalitsus kavandab Tallinna Sadama IPO-l osaleda juhul, kui linnal on võimalik ettevõttes piisavalt suur osalus saada. Riisalu sõnul on Tallinna peamine huvi IPO-l osalemiseks saavutada mõningane kontroll Tallinna Vanasadamas toimuva ja ka piirkonna kinnisvara arenduste üle. "Meie mure on, et mis saab Tallinna Sadamast edasi pärast börsiettevõtteks saamist," märkis Riisalu toona.
Seejuures sujub Kalmu sõnul Tallinna Sadama aktsiate börsile viimine plaanipäraselt, kuid tööd on veel palju teha. "Praegu ettevalmistused käivad. Töömaht on suur aga oleme graafikus," rääkis Tallinna Sadama juhatuse esimees.
"Ettevalmistus lihtne ei ole, finantsdivisjon ja finantsjuht on meil sisemiselt selle projekti vedajad ning seal on tööd väga palju. Ettevalmistuseks tehakse mahukat prospekti, kus peab kõik olema ära kirjeldatud – näitama ära meie riskid," rääkis Kalm. "Ma arvan, et tõenäosus, et me saame börsidebüüdi ära teha on väga hea," lisas ta.
Riigikogus võeti teispäeval vastu transpordi arengukava 2014–2020 muudatused, mis on seotud riigifirma Tallinna Sadama aktsiate börsile viimisega.
Plaani kohaselt saab Tallinna Sadama aktsiatega hakata kauplema Nasdaq Tallinna börsil aasta esimeses pooles. Avalikule kauplemisele läheb kolmandik ettevõtte aktsiatest, kontrolliv enamus jääb riigile.
Valitsus andis mullu novembris majandus- ja taristuministrile nõusoleku riigifirma Tallinna Sadam aktsiate avaliku esmase pakkumise (IPO) ettevalmistuste jätkamiseks ja kiitis heaks edasised tegevused, põhimõtted ning ajakava.
Tallinna Sadama aktsiate avalik noteerimine on kokku lepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta esimese poolaasta lõpuks.
Tallinna Sadam valis konkursiga ettevõtte börsile mineku õigusnõustajaks ühiselt Baker McKenzie ja Cobalti.
### Response:
Kalm: Tallinna osalemine Tallinna Sadama IPO-l pole otstarbekas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arequipa regiooni võimud hoiatasid, et hukkunute arv võib paraku veel tõusta, sest päästetööd on alles pooleli, vahendas Reuters.
Bussifirma teatel oli bussis umbes 45 reisijat.
Õnnetus leidis aset Camaná provintsis Ocoña piirkonnas Panamericana Suri maanteel.
Ohvriterohked liiklusõnnetused on mägise Peruu teedel üsnagi sagedased, näiteks 2016. aastal hukkus avariides 2600 inimest.
Viimane suurem õnnetus leidis aset alles jaanuari alguses, kui Pasamayo piirkonnas avarii järel kuristikku langenud reisibussis hukkus ligi 50 inimest. | Peruus paiskus taas reisibuss kuristikku, hukkus vähemalt 22 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arequipa regiooni võimud hoiatasid, et hukkunute arv võib paraku veel tõusta, sest päästetööd on alles pooleli, vahendas Reuters.
Bussifirma teatel oli bussis umbes 45 reisijat.
Õnnetus leidis aset Camaná provintsis Ocoña piirkonnas Panamericana Suri maanteel.
Ohvriterohked liiklusõnnetused on mägise Peruu teedel üsnagi sagedased, näiteks 2016. aastal hukkus avariides 2600 inimest.
Viimane suurem õnnetus leidis aset alles jaanuari alguses, kui Pasamayo piirkonnas avarii järel kuristikku langenud reisibussis hukkus ligi 50 inimest.
### Response:
Peruus paiskus taas reisibuss kuristikku, hukkus vähemalt 22 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võõrsil mänginud Ülenurme võitis Tartu Dorpat/TKSK vastu avageimi 25:20 ja teise geimi 25:17 tulemusega. Kolmandas geimis oli omakorda 25:21 ülekaaluga parem koduvõistkond, vähendades nii kaotusseisu minimaalseks. Neljandas geimis põnevust ei tekkinud, kui favoriit Ülenurme purjetas kindla 25:8 ülekaaluga 3:1 (20, 17, -21, 8) võidusadamasse, kirjutab Volley.ee.
Viimasele voorule läheb suurima saagiga vastu Kuressaare, kellel on kirjas 27 punkti. Ülenurme järgneb 26 ja Peetri Võrkpalliklubi 25 punktiga. Põhiturniiri neljandana lõpetanud tiitlikaitsja Sparta kogus 21 punkti. Viimases voorus kohtub Kuressaare võõrsil turniiritabeli viimase Neemeco/Gerardo's Toysiga, tabeli viies Tartu Dorpat/TKSK samuti võõral väljakul lähima jälitaja VK Kramp N1-ga ja Ülenurme kodusaalis Peetri esindusega. | Naiste võrkpalli esiliigas lahutab esikolmikut vaid kaks punkti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võõrsil mänginud Ülenurme võitis Tartu Dorpat/TKSK vastu avageimi 25:20 ja teise geimi 25:17 tulemusega. Kolmandas geimis oli omakorda 25:21 ülekaaluga parem koduvõistkond, vähendades nii kaotusseisu minimaalseks. Neljandas geimis põnevust ei tekkinud, kui favoriit Ülenurme purjetas kindla 25:8 ülekaaluga 3:1 (20, 17, -21, 8) võidusadamasse, kirjutab Volley.ee.
Viimasele voorule läheb suurima saagiga vastu Kuressaare, kellel on kirjas 27 punkti. Ülenurme järgneb 26 ja Peetri Võrkpalliklubi 25 punktiga. Põhiturniiri neljandana lõpetanud tiitlikaitsja Sparta kogus 21 punkti. Viimases voorus kohtub Kuressaare võõrsil turniiritabeli viimase Neemeco/Gerardo's Toysiga, tabeli viies Tartu Dorpat/TKSK samuti võõral väljakul lähima jälitaja VK Kramp N1-ga ja Ülenurme kodusaalis Peetri esindusega.
### Response:
Naiste võrkpalli esiliigas lahutab esikolmikut vaid kaks punkti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loosikausis ootavad oma saatust Premium liiga meeskonnad Tallinna FC Flora, FC Kuressaare, Nõmme Kalju FC, Tallinna FCI Levadia, Viljandi JK Tulevik ja JK Narva Trans, esiliigat esindav Tallinna FC Flora U-21 ning II liigas palliv FCI Tallinn.
Karikavõistluste veerandfinaalid mängitakse 17. ja 18. aprillil ning finalistid selguvad 8. ja 9. mail peetavates poolfinaalides. Klubijalgpalli pidupäev, mille raames selgub ka Evaldi Tipneri karikavõistluste võitja, toimub tänavu A. Le Coq Arenal 19. mail. | Homme selguvad Tipneri karikavõistluste veerandfinaalpaarid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loosikausis ootavad oma saatust Premium liiga meeskonnad Tallinna FC Flora, FC Kuressaare, Nõmme Kalju FC, Tallinna FCI Levadia, Viljandi JK Tulevik ja JK Narva Trans, esiliigat esindav Tallinna FC Flora U-21 ning II liigas palliv FCI Tallinn.
Karikavõistluste veerandfinaalid mängitakse 17. ja 18. aprillil ning finalistid selguvad 8. ja 9. mail peetavates poolfinaalides. Klubijalgpalli pidupäev, mille raames selgub ka Evaldi Tipneri karikavõistluste võitja, toimub tänavu A. Le Coq Arenal 19. mail.
### Response:
Homme selguvad Tipneri karikavõistluste veerandfinaalpaarid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimetüli on takistanud Skopje-l NATO ja Euroopa Liiduga liitumist, vahendas Reuters.
"Mul on väga hea meel ja tunnen kergendust, et läbirääkimistes toimub edasiliikumine," sõnas Merkel ühisel pressikonverentsil Makedoonia peaministri Zoran Zaeviga.
"Viimase kümne aasta jooksul pole lahendus olnud nii lähedal kui praegu. Oleks imeline, kui allesjäänud raskused ületatakse," lisas ta.
Kreeka on vastu, et endine Jugoslaavia vabariik kasutab nime Makedoonia, kuna arvab, et see võib viia territoriaalsete nõudmisteni sama nime kandva regiooni järele Põhja-Kreekas.
Kreeka opositsiooniliider nõuab leppe jaoks suuri mööndusi
Kreeka suurima opositsioonierakonna Uue Demokraatia partei esimees Kyriakos Mitsotakis ütles, et Makedoonia peab olema nõus muutma oma põhiseadust selleks, et saada liikuda edasi NATO- ja EL-iga liitumise suunas, vahendas Politico.
Tema sõnul peaks Kreeka Makedoonia Vabariigi nime leppega nõustuma vaid siis, kui see on osa laiemast kokkuleppest, mis kohustab Skopjet muu hulgas muutma oma põhiseadust ja loobuma territoriaalsetest nõudmistest.
"See peab olema komplekslepe. Kõik küsimused tuleb lahendada samaaegselt. Küsimus ei ole ainult nimes, see on maa tagastamise poliitikas, see on kooliraamatute muutmises. Lõppude-lõpuks on küsimus nende põhiseaduse muutmises, et tagada see, et kõik kokkulepped peegelduvad nende põhiseaduse muutmises," rääkis ta.
Lääneriikide liidrid toetavad eelmisel aastal võimule tulnud Makedoonia uue valitsuse jõupingutusi tüli lahendamiseks ning tihedamate sidemete loomises Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Paljud kreeklased usuvad aga, et nime Makedoonia kasutamine võib kaasa tuua territoriaalsed nõudmised. Seetõttu on kümned tuhanded kreeklased protesteerinud Ateenas selle vastu.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras on püüdnud jõuda Makedooniaga kompromissile tüli lahendamiseks. | Merkeli sõnul on Kreeka ja Makedoonia nimetüli jõudmas lahenduseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimetüli on takistanud Skopje-l NATO ja Euroopa Liiduga liitumist, vahendas Reuters.
"Mul on väga hea meel ja tunnen kergendust, et läbirääkimistes toimub edasiliikumine," sõnas Merkel ühisel pressikonverentsil Makedoonia peaministri Zoran Zaeviga.
"Viimase kümne aasta jooksul pole lahendus olnud nii lähedal kui praegu. Oleks imeline, kui allesjäänud raskused ületatakse," lisas ta.
Kreeka on vastu, et endine Jugoslaavia vabariik kasutab nime Makedoonia, kuna arvab, et see võib viia territoriaalsete nõudmisteni sama nime kandva regiooni järele Põhja-Kreekas.
Kreeka opositsiooniliider nõuab leppe jaoks suuri mööndusi
Kreeka suurima opositsioonierakonna Uue Demokraatia partei esimees Kyriakos Mitsotakis ütles, et Makedoonia peab olema nõus muutma oma põhiseadust selleks, et saada liikuda edasi NATO- ja EL-iga liitumise suunas, vahendas Politico.
Tema sõnul peaks Kreeka Makedoonia Vabariigi nime leppega nõustuma vaid siis, kui see on osa laiemast kokkuleppest, mis kohustab Skopjet muu hulgas muutma oma põhiseadust ja loobuma territoriaalsetest nõudmistest.
"See peab olema komplekslepe. Kõik küsimused tuleb lahendada samaaegselt. Küsimus ei ole ainult nimes, see on maa tagastamise poliitikas, see on kooliraamatute muutmises. Lõppude-lõpuks on küsimus nende põhiseaduse muutmises, et tagada see, et kõik kokkulepped peegelduvad nende põhiseaduse muutmises," rääkis ta.
Lääneriikide liidrid toetavad eelmisel aastal võimule tulnud Makedoonia uue valitsuse jõupingutusi tüli lahendamiseks ning tihedamate sidemete loomises Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Paljud kreeklased usuvad aga, et nime Makedoonia kasutamine võib kaasa tuua territoriaalsed nõudmised. Seetõttu on kümned tuhanded kreeklased protesteerinud Ateenas selle vastu.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras on püüdnud jõuda Makedooniaga kompromissile tüli lahendamiseks.
### Response:
Merkeli sõnul on Kreeka ja Makedoonia nimetüli jõudmas lahenduseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägises kohtumises jäid kahel esimesel kolmandikul väravad viskamata, otsustava tabamuse autoriks oli Maxim Noreau 55 sekundit pärast viimase kolmandiku algust.
Viimati jäi Soome koondis medalita 2002. aastal, kui veerandfinaalis jäädi 1:2 alla samuti Kanadale. Toona tulid kanadalased ka olümpiavõitjateks.
Kanada läheb poolfinaalis vastamisi Saksamaaga, kes oli veerandfinaalis lisaaja järel 4:3 üle Rootsist. Saksamaa läks avakolmandikul Christian Ehrhoffi ja Marcel Nöbelsi tabamuste järel 2:0 ette, otsustava kolmandiku neljandal minutil vähendas rootslaste kaotusseisu Anton Lander, kuid Dominik Kahun tegi seejärel seisuks 3:1.
Veidi enam kui minut hiljem viskas Patrik Hersley ühe värava tagasi ning omakorda kaks minutit hiljem tõi Mikael Wikstrandi tabamus tabloole viiginumbrid. Lisaajal viskas otsustava värava Patrick Reimer.
Teises poolfinaalis lähevad vastamisi Tšehhi ja olümpiasportlased Venemaalt. | Soome ja Rootsi jäävad meeste jäähokis medalita | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägises kohtumises jäid kahel esimesel kolmandikul väravad viskamata, otsustava tabamuse autoriks oli Maxim Noreau 55 sekundit pärast viimase kolmandiku algust.
Viimati jäi Soome koondis medalita 2002. aastal, kui veerandfinaalis jäädi 1:2 alla samuti Kanadale. Toona tulid kanadalased ka olümpiavõitjateks.
Kanada läheb poolfinaalis vastamisi Saksamaaga, kes oli veerandfinaalis lisaaja järel 4:3 üle Rootsist. Saksamaa läks avakolmandikul Christian Ehrhoffi ja Marcel Nöbelsi tabamuste järel 2:0 ette, otsustava kolmandiku neljandal minutil vähendas rootslaste kaotusseisu Anton Lander, kuid Dominik Kahun tegi seejärel seisuks 3:1.
Veidi enam kui minut hiljem viskas Patrik Hersley ühe värava tagasi ning omakorda kaks minutit hiljem tõi Mikael Wikstrandi tabamus tabloole viiginumbrid. Lisaajal viskas otsustava värava Patrick Reimer.
Teises poolfinaalis lähevad vastamisi Tšehhi ja olümpiasportlased Venemaalt.
### Response:
Soome ja Rootsi jäävad meeste jäähokis medalita |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Arvan, et nad (Gazprom) viivad ellu ka teised suurprojektid, sh Nord Stream 2, Turkish Stream käib täie hooga. Riigi idaosas on suur töö, te teate. Nii et olen kindel, et tootmismahud teile tagatakse. Neil on ehitus ja kapitaalremont ei lõppe kunagi, mahud on tohutud," kinnitas president metallitöösturile.
"Osaleme Gazpromi ja Transnefti tähtsates projektides - nafta- ja gaasijuhtmete ehitamises Venemaal, sh ka väljaveoks. Oleme neile nende projektide arendamise eest väga tänulikud. Arvestame, et neid lisandub," ütles Mordašov. | Putin usub, et Nord Stream 2 projekt liigub edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Arvan, et nad (Gazprom) viivad ellu ka teised suurprojektid, sh Nord Stream 2, Turkish Stream käib täie hooga. Riigi idaosas on suur töö, te teate. Nii et olen kindel, et tootmismahud teile tagatakse. Neil on ehitus ja kapitaalremont ei lõppe kunagi, mahud on tohutud," kinnitas president metallitöösturile.
"Osaleme Gazpromi ja Transnefti tähtsates projektides - nafta- ja gaasijuhtmete ehitamises Venemaal, sh ka väljaveoks. Oleme neile nende projektide arendamise eest väga tänulikud. Arvestame, et neid lisandub," ütles Mordašov.
### Response:
Putin usub, et Nord Stream 2 projekt liigub edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nelja sõidu summas edestasid sakslannad hõbeda võitnud USA duot Elana Meyers Taylor - Lauren Gibbs 0,07 sekundiga. Viimasel kahel OM-il kahebobil kulla võitnud Kaillie Humphries jäi oma paarilise Phylicia George'iga pronksile (+0,44). Esimese Aafrika koondisena olümpiamängudele pääsenud Nigeeria pidi leppima viimase ehk 20. kohaga, neid edestas Jamaica.
2002. aastal sai Saksamaa naiste kahebobil nii hõbeda kui kulla, neli aastat hiljem Torinos tulid Sandra Kiriasis ja Anja Schneiderheinze olümpiavõitjateks. Kahel viimasel OM-il jäid sakslannad aga pjedestaalilt välja. | Saksa bobinaised heastasid kahe viimase OM-i pettumuse kullaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nelja sõidu summas edestasid sakslannad hõbeda võitnud USA duot Elana Meyers Taylor - Lauren Gibbs 0,07 sekundiga. Viimasel kahel OM-il kahebobil kulla võitnud Kaillie Humphries jäi oma paarilise Phylicia George'iga pronksile (+0,44). Esimese Aafrika koondisena olümpiamängudele pääsenud Nigeeria pidi leppima viimase ehk 20. kohaga, neid edestas Jamaica.
2002. aastal sai Saksamaa naiste kahebobil nii hõbeda kui kulla, neli aastat hiljem Torinos tulid Sandra Kiriasis ja Anja Schneiderheinze olümpiavõitjateks. Kahel viimasel OM-il jäid sakslannad aga pjedestaalilt välja.
### Response:
Saksa bobinaised heastasid kahe viimase OM-i pettumuse kullaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Havard Bokko, Simen Spieler Nilsen ja Sverre Lunde Pedersen edestasid finaalis kohalikelt tuge saanud Lõuna-Korea uisutajaid 1,2 sekundiga. Norralastele oli see nendelt olümpiamängudelt teiseks kiiruisukullaks, meeste 500 m distantsil võidutses esmaspäeval Havard Lorentzen.
Poolfinaalis olümpiarekordi 3.37,08 välja uisutanud Norrale alla jäänud Sotši olümpiavõitja Holland pidi seekord leppima pronksmedaliga, ületades B-finaalis finišijoone viis sekundit varem kui Uus-Meremaa.
Naiste finaalis püstitasid jaapanlannad Miho Takagi, Ayano Sato ja Nana Takagi olümpiarekordi 2.53,89 ning edestasid nelja aasta eest kulla võitnud hollandlannasid 1,6 sekundiga. Sotšis jäid jaapanlannad sootuks pjedestaalilt välja. Pronksi võitis täna USA. | Hollandi koondised jäid kiiruisuhallis kullata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Havard Bokko, Simen Spieler Nilsen ja Sverre Lunde Pedersen edestasid finaalis kohalikelt tuge saanud Lõuna-Korea uisutajaid 1,2 sekundiga. Norralastele oli see nendelt olümpiamängudelt teiseks kiiruisukullaks, meeste 500 m distantsil võidutses esmaspäeval Havard Lorentzen.
Poolfinaalis olümpiarekordi 3.37,08 välja uisutanud Norrale alla jäänud Sotši olümpiavõitja Holland pidi seekord leppima pronksmedaliga, ületades B-finaalis finišijoone viis sekundit varem kui Uus-Meremaa.
Naiste finaalis püstitasid jaapanlannad Miho Takagi, Ayano Sato ja Nana Takagi olümpiarekordi 2.53,89 ning edestasid nelja aasta eest kulla võitnud hollandlannasid 1,6 sekundiga. Sotšis jäid jaapanlannad sootuks pjedestaalilt välja. Pronksi võitis täna USA.
### Response:
Hollandi koondised jäid kiiruisuhallis kullata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Loo pealkirja võib hääldada nagu sada või hundred, sest lugu tuleb välja nii inglise kui ka eesti keeles. See on ka bändi esimeseks eestikeelseks looks. "100" on inspireeritud Eesti sajandast sünnipäevast ning kutsub üles inimesi oma kodumaa üle uhkust tundma ja väärtustama seda, mida oleme selle lühikese ajaga saavutanud.
"Mul on väga hea meel, et saan olla siin just Eesti sajandal sünnipäeval. See on väga ajalooline hetk ja mul on väga suur au proovida sel puhul laulda eesti keeles. Kuigi ma saan hakkama eesti keeles suhtlemisega, on laulmine siiski väga suur väljakutse. Ma andsin endast parima ja loodetavasti ei kõla see liiga imelikult," lausus laulja Ian Karell, kes on sündinud ja põhilise osa oma elust elanud Ameerika Ühendriikides.
Ingliskeelne versioon tuleb välja 24. veebruaril. | Horror Dance Squad tähistab eestikeelse looga "100" Eesti juubelit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Loo pealkirja võib hääldada nagu sada või hundred, sest lugu tuleb välja nii inglise kui ka eesti keeles. See on ka bändi esimeseks eestikeelseks looks. "100" on inspireeritud Eesti sajandast sünnipäevast ning kutsub üles inimesi oma kodumaa üle uhkust tundma ja väärtustama seda, mida oleme selle lühikese ajaga saavutanud.
"Mul on väga hea meel, et saan olla siin just Eesti sajandal sünnipäeval. See on väga ajalooline hetk ja mul on väga suur au proovida sel puhul laulda eesti keeles. Kuigi ma saan hakkama eesti keeles suhtlemisega, on laulmine siiski väga suur väljakutse. Ma andsin endast parima ja loodetavasti ei kõla see liiga imelikult," lausus laulja Ian Karell, kes on sündinud ja põhilise osa oma elust elanud Ameerika Ühendriikides.
Ingliskeelne versioon tuleb välja 24. veebruaril.
### Response:
Horror Dance Squad tähistab eestikeelse looga "100" Eesti juubelit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Ma tunnen härra Rimšēvičsit 27 aastat ja kuigi me ei ole sõbrad, siis pole mul kunagi olnud põhjust tema aususes kahelda. Need uudised on ilmselgelt väga üllatavad," kommenteeris Lucas Ilmārs Rimšēvičsile esitatud kahtlustusi.
"Ma ei välista, et see võib olla tõsi, sest inimesed teevad vahel suuri vigu. Aga hetkel ma ootaksin ja vaataksin, millised on tõendid ja laseks õigusorganitel oma tööd teha," lisas balti riikide poliiteluga hästi kursis olev Lucas.
"Ma tean ka seda, et Venemaal on võime saata korda kõikvõimalikke provokatsioone. Selles loos on mõned kummalised detailid, millest ma täiesti aru ei saa. Üks on see, et miks Venemaa võimud pakkusid infot härra Rimšēvičsi väidetavatest reisidest Venemaale. See ei ole tavaliselt avalik informatsioon. Ma tahaks ka selle loo keskmes oleva panga kohta rohkem teada saada. Ma olen hetkel avatud meelega ja ma kutsun üles kõiki mitte kiirustama hinnanguid andma," lausus Lucas veel.
Läti kaitseministeerium ütles teisipäeval, et arvestades viimastel päevadel Läti pangandussektoris toimunud sündmusi ja keskpanga juhi Ilmārs Rimšēvičse kinnipidamist, siis on suur tõenäosus, et Lätile sooritatakse välist teaberünnakut.
"Ma arvan, et kaitseministeerium teab ilmselt, millest räägib. Aga nagu ma ütlesin - peaks vaatama, kuidas uurimine edeneb ja mitte tegema järeldusi," kommenteeris seda Lucas.
Lucas märkis, et tal ei ole põhjust kahelda kaitseministeeriumi uurimisvõimekustes. "Läti sõjaväeluure on väga hea," sõnas ta.
"On võimalik, et see lugu vastab tõele ja et samal ajal toimub ka inforünnak. On selge, et Venemaa tahab Lätit nõrgestada, aga samas on ka võimalik, et isegi kõrgetel ametikohtadel olevad Läti ametiisikud võivad teha suuri vigu," võttis Lucas kokku. | Edward Lucas Läti pangandusskandaalist: seal on kummalisi detaile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Ma tunnen härra Rimšēvičsit 27 aastat ja kuigi me ei ole sõbrad, siis pole mul kunagi olnud põhjust tema aususes kahelda. Need uudised on ilmselgelt väga üllatavad," kommenteeris Lucas Ilmārs Rimšēvičsile esitatud kahtlustusi.
"Ma ei välista, et see võib olla tõsi, sest inimesed teevad vahel suuri vigu. Aga hetkel ma ootaksin ja vaataksin, millised on tõendid ja laseks õigusorganitel oma tööd teha," lisas balti riikide poliiteluga hästi kursis olev Lucas.
"Ma tean ka seda, et Venemaal on võime saata korda kõikvõimalikke provokatsioone. Selles loos on mõned kummalised detailid, millest ma täiesti aru ei saa. Üks on see, et miks Venemaa võimud pakkusid infot härra Rimšēvičsi väidetavatest reisidest Venemaale. See ei ole tavaliselt avalik informatsioon. Ma tahaks ka selle loo keskmes oleva panga kohta rohkem teada saada. Ma olen hetkel avatud meelega ja ma kutsun üles kõiki mitte kiirustama hinnanguid andma," lausus Lucas veel.
Läti kaitseministeerium ütles teisipäeval, et arvestades viimastel päevadel Läti pangandussektoris toimunud sündmusi ja keskpanga juhi Ilmārs Rimšēvičse kinnipidamist, siis on suur tõenäosus, et Lätile sooritatakse välist teaberünnakut.
"Ma arvan, et kaitseministeerium teab ilmselt, millest räägib. Aga nagu ma ütlesin - peaks vaatama, kuidas uurimine edeneb ja mitte tegema järeldusi," kommenteeris seda Lucas.
Lucas märkis, et tal ei ole põhjust kahelda kaitseministeeriumi uurimisvõimekustes. "Läti sõjaväeluure on väga hea," sõnas ta.
"On võimalik, et see lugu vastab tõele ja et samal ajal toimub ka inforünnak. On selge, et Venemaa tahab Lätit nõrgestada, aga samas on ka võimalik, et isegi kõrgetel ametikohtadel olevad Läti ametiisikud võivad teha suuri vigu," võttis Lucas kokku.
### Response:
Edward Lucas Läti pangandusskandaalist: seal on kummalisi detaile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Billy Grahamit peetakse kõige mõjukamaks 20. sajandi USA kristlikuks jutlustajaks, kes pälvis lisaks kodumaale laialdast tähelepanu ka välismaal. Meedia andis talle seetõttu ka hüüdnime "protestantlik paavst", vahendas CNN.
60 aasta jooksul jutlustas Lõuna Baptistide Konventsiooni kuuluv Graham isiklikult ohkem kui 210 miljoni inimese ees. Muuhulgas on ta nõustanud vaimulikes küsimustes ka mitmeid USA presidente - ta on kohtunud ja koos palvetanud kõikide USA riigipeadega alates Harry Trumanist.
Eriti head suhted olid tal väidetavalt Dwight D. Eisenhoweri, Lyndon Johnsoni, Richard Nixoni, Bill Clintoni ja George W. Bushiga.
Muuhulgas on märkimisväärne ka tema panus rassilise diskrimineerimise vastu võitlemisel. Juba 1957. aastal kutsus ta noore Martin Luther Kingi New Yorki ühiselt jutlustama ning hiljem maksis ta ära ka oma kolleegi kautsjoni, kui viimane meeleavalduste käigus kinni peeti.
Graham viibis 1984. aastal Nõukogude Liitu külastades kolm päeva ka Eestis, kus jutlustas Tallinnas Oleviste kirikus. 2009. aasta mais käis Eestis tema poeg, samuti tuntud vaimulik Franklin Graham.
Famed evangelist the Rev. Billy Graham, who met with every US President since Truman, has died at age 99, a spokesperson says https://t.co/90WlJ2CcN9 pic.twitter.com/ZIcPXdEdYU
— CNN Breaking News (@cnnbrk) February 21, 2018
JUST IN: Christian evangelist Rev. Billy Graham has died at age 99
"He was an extraordinary man." - Joe pic.twitter.com/Fp2cWxhz6b
— MSNBC (@MSNBC) February 21, 2018 | Suri tuntud USA vaimulik Billy Graham | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Billy Grahamit peetakse kõige mõjukamaks 20. sajandi USA kristlikuks jutlustajaks, kes pälvis lisaks kodumaale laialdast tähelepanu ka välismaal. Meedia andis talle seetõttu ka hüüdnime "protestantlik paavst", vahendas CNN.
60 aasta jooksul jutlustas Lõuna Baptistide Konventsiooni kuuluv Graham isiklikult ohkem kui 210 miljoni inimese ees. Muuhulgas on ta nõustanud vaimulikes küsimustes ka mitmeid USA presidente - ta on kohtunud ja koos palvetanud kõikide USA riigipeadega alates Harry Trumanist.
Eriti head suhted olid tal väidetavalt Dwight D. Eisenhoweri, Lyndon Johnsoni, Richard Nixoni, Bill Clintoni ja George W. Bushiga.
Muuhulgas on märkimisväärne ka tema panus rassilise diskrimineerimise vastu võitlemisel. Juba 1957. aastal kutsus ta noore Martin Luther Kingi New Yorki ühiselt jutlustama ning hiljem maksis ta ära ka oma kolleegi kautsjoni, kui viimane meeleavalduste käigus kinni peeti.
Graham viibis 1984. aastal Nõukogude Liitu külastades kolm päeva ka Eestis, kus jutlustas Tallinnas Oleviste kirikus. 2009. aasta mais käis Eestis tema poeg, samuti tuntud vaimulik Franklin Graham.
Famed evangelist the Rev. Billy Graham, who met with every US President since Truman, has died at age 99, a spokesperson says https://t.co/90WlJ2CcN9 pic.twitter.com/ZIcPXdEdYU
— CNN Breaking News (@cnnbrk) February 21, 2018
JUST IN: Christian evangelist Rev. Billy Graham has died at age 99
"He was an extraordinary man." - Joe pic.twitter.com/Fp2cWxhz6b
— MSNBC (@MSNBC) February 21, 2018
### Response:
Suri tuntud USA vaimulik Billy Graham |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Meeleavaldusel oli kohal umbes 20 inimest ning lisaks Rakvere tapamaja töötajatele võttis üritusest osa ka kaks esindajat Soome toiduainetetööstuse töötajate liidust SEL, vahendas Yle.
SEL-i esindaja Minttu Sillanpää selgitas, et samal ajal arutavad HKScani Soomes asuvate tootmisüksuste usaldusisikud seda, milliste toetusmeetmetega eestlastest kolleege veel aidata.
HKScani kontserni kuuluva Rakvere Lihakombinaadi tapamaja töötajad alustasid 6. veebruaril tähtajatu streigiga töötajate palkade tõstmiseks.
Ettevõtte töötajad nõuavad streigiga tapamaja töötajate põhipalga tõstmist 16 protsendi võrra alates 1. veebruarist 2018 ja lisaks 16 protsenti põhipalga tõstmist 1. juulist. Lisaks nõutakse, et tulemuspalga arvestamist ei muudeta. Tapamaja töötajate senine netopalk on ligikaudu 750 eurot kuus. See koosneb põhipalgast ja lisatasudest. | Rakvere streikijad avaldasid meelt Turus asuva HKScani peakontori ees | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Meeleavaldusel oli kohal umbes 20 inimest ning lisaks Rakvere tapamaja töötajatele võttis üritusest osa ka kaks esindajat Soome toiduainetetööstuse töötajate liidust SEL, vahendas Yle.
SEL-i esindaja Minttu Sillanpää selgitas, et samal ajal arutavad HKScani Soomes asuvate tootmisüksuste usaldusisikud seda, milliste toetusmeetmetega eestlastest kolleege veel aidata.
HKScani kontserni kuuluva Rakvere Lihakombinaadi tapamaja töötajad alustasid 6. veebruaril tähtajatu streigiga töötajate palkade tõstmiseks.
Ettevõtte töötajad nõuavad streigiga tapamaja töötajate põhipalga tõstmist 16 protsendi võrra alates 1. veebruarist 2018 ja lisaks 16 protsenti põhipalga tõstmist 1. juulist. Lisaks nõutakse, et tulemuspalga arvestamist ei muudeta. Tapamaja töötajate senine netopalk on ligikaudu 750 eurot kuus. See koosneb põhipalgast ja lisatasudest.
### Response:
Rakvere streikijad avaldasid meelt Turus asuva HKScani peakontori ees |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cavendishi ratas tehti korda ja ta jätkas sõitu, kuid mees pidi viie kilomeetri järel katkestama, kirjutab portaal Marathon100. Ta viidi vigastuste väljaselgitamiseks meditsiinilisse ülevaatusesse.
Dimension Data teate kohaselt kukkus Cavendish sama õla peale, mida ta vigastas mullusel Tour de France'il, kui ta heitles Peter Saganiga grupifinišis esikoha nimel. Toona pidi Cavendish kaks kuud võistluspausi pidama. Dimension Data panustab nüüd Abu Dhabi tuuri grupifinišites Mark Renshaw'le. | Cavendishi jaoks lõppes Abu Dhabi tuur viie kilomeetri järel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cavendishi ratas tehti korda ja ta jätkas sõitu, kuid mees pidi viie kilomeetri järel katkestama, kirjutab portaal Marathon100. Ta viidi vigastuste väljaselgitamiseks meditsiinilisse ülevaatusesse.
Dimension Data teate kohaselt kukkus Cavendish sama õla peale, mida ta vigastas mullusel Tour de France'il, kui ta heitles Peter Saganiga grupifinišis esikoha nimel. Toona pidi Cavendish kaks kuud võistluspausi pidama. Dimension Data panustab nüüd Abu Dhabi tuuri grupifinišites Mark Renshaw'le.
### Response:
Cavendishi jaoks lõppes Abu Dhabi tuur viie kilomeetri järel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918. aastal kell 20.00 Endla Teatri rõdult. Just seetõttu on see ka sobiv paik, kus avada Eesti 100. sünnipäeva puhul suurejooneline näitus "Vabadus".
Näitusele koondatakse ajavahemikus 1918-2018 valminud eesti kunstnike teosed, mis kajastavad vabaduse kontseptsiooni eri generatsioonide vaatenurgast.
Näitusel on esindatud Karl Burmani, Leonhard Lapini, Raul Meele, Tõnis Laanemaa, Laurentsiuse, Taje Trossi, Al Paldroki, Peeter Alliku, Toomas Kuusingu jt tööd. | Endla teatris avatav näitus uurib vabaduse kontseptsioone Eesti kunstis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918. aastal kell 20.00 Endla Teatri rõdult. Just seetõttu on see ka sobiv paik, kus avada Eesti 100. sünnipäeva puhul suurejooneline näitus "Vabadus".
Näitusele koondatakse ajavahemikus 1918-2018 valminud eesti kunstnike teosed, mis kajastavad vabaduse kontseptsiooni eri generatsioonide vaatenurgast.
Näitusel on esindatud Karl Burmani, Leonhard Lapini, Raul Meele, Tõnis Laanemaa, Laurentsiuse, Taje Trossi, Al Paldroki, Peeter Alliku, Toomas Kuusingu jt tööd.
### Response:
Endla teatris avatav näitus uurib vabaduse kontseptsioone Eesti kunstis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väide põhineb SVT saate "Uppdrag granskning" kätte jõudnud ülekuulamissalvestusel, mille abil üritati juhtumit käsitlenud kohut eksiteele viia, vahendas Yle.
Rootsi valitsus lubas 1987. aastal Palme mõrvari jälile viivate vihjete eest kuni 50 miljonit krooni vaevatasu. Aastate jooksul on mitmed narkosõltlased tunnistanud, et politsei üritas neid raha abil valetunnistusi andma meelitada.
SVT uudise kohaselt oli üheks selliseks isikuks Christer Petterssoni sõber Harri Miekkalinna. 1989. aastal rääkis Miekkalinna Stockholmi esimese astme kohtus, et üks politseinikest öelnud talle, et kui ta neid aitab, võib ta "osta endale mitte ainult maja, vaid kogu ühiskonna".
Varem on prokuratuur ja politsei sellised tunnistajate väited alati selgesõnaliselt tagasi lükanud.
Aastatel 1969-1976 ja 1982-1986 Rootsi peaministriks olnud sotsiaaldemokraat Olof Palme oli muuhulgas tuntud selle poolest, et talle ei meeldinud ihukaitsjaid kasutada. 1986. aasta 28. veebruari õhtul jalutas Palme koos oma naise Lisbetiga Stockholmi kesklinnas ning enne metroosse sisenemist lähenes neile tundmatu mees, kes tulistas Palmele kuuli selga, tegi ühe lasu ka tema abikaasa suunas ning seejärel põgenes. Palme suri sündmuskohal ning tema mõrv on siiani lahendamata.
1988. aasta detsembris võttis politsei kinni kohalikus kriminaalses maailmas tuntud Christer Petterssoni. Lisbet Palme nimetas teda tulistajaks, mees läks kohtu alla ja mõisteti 1989. aastal süüdi. Järgmine kohtuaste aga mõistis mehe piisavate tõendite puudumisele viidates aga õigeks. Kuigi Petterssoni vastu esitati hiljem veel tõendeid, keeldus ülemkohus uut menetlust alustamast. Pettersson suri 2004. aasta septembris.
Lisaks ebapiisavatele tõenditele pidas kohus Petterssoni puhul oluliseks loogilise motiivi puudumist. Hiljem on Petterssoni tuttavad meedias väitnud, et mees on kuritegu tunnistanud, kuid selgitanud, et tegu oli eksitusega - nimelt olevat ta tahtnud tappa hoopis üht narkodiilerit ning ajas ta lihtsalt tänaval kõndinud Palmega segi.
Palme mõrv tekitab Rootsi ühiskonnas endiselt palju vaidlusi ning on ka mitmete vandenõuteooriate allikaks. | SVT: Palme mõrva uurijad survestasid narkosõltlasi valetunnistusi andma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väide põhineb SVT saate "Uppdrag granskning" kätte jõudnud ülekuulamissalvestusel, mille abil üritati juhtumit käsitlenud kohut eksiteele viia, vahendas Yle.
Rootsi valitsus lubas 1987. aastal Palme mõrvari jälile viivate vihjete eest kuni 50 miljonit krooni vaevatasu. Aastate jooksul on mitmed narkosõltlased tunnistanud, et politsei üritas neid raha abil valetunnistusi andma meelitada.
SVT uudise kohaselt oli üheks selliseks isikuks Christer Petterssoni sõber Harri Miekkalinna. 1989. aastal rääkis Miekkalinna Stockholmi esimese astme kohtus, et üks politseinikest öelnud talle, et kui ta neid aitab, võib ta "osta endale mitte ainult maja, vaid kogu ühiskonna".
Varem on prokuratuur ja politsei sellised tunnistajate väited alati selgesõnaliselt tagasi lükanud.
Aastatel 1969-1976 ja 1982-1986 Rootsi peaministriks olnud sotsiaaldemokraat Olof Palme oli muuhulgas tuntud selle poolest, et talle ei meeldinud ihukaitsjaid kasutada. 1986. aasta 28. veebruari õhtul jalutas Palme koos oma naise Lisbetiga Stockholmi kesklinnas ning enne metroosse sisenemist lähenes neile tundmatu mees, kes tulistas Palmele kuuli selga, tegi ühe lasu ka tema abikaasa suunas ning seejärel põgenes. Palme suri sündmuskohal ning tema mõrv on siiani lahendamata.
1988. aasta detsembris võttis politsei kinni kohalikus kriminaalses maailmas tuntud Christer Petterssoni. Lisbet Palme nimetas teda tulistajaks, mees läks kohtu alla ja mõisteti 1989. aastal süüdi. Järgmine kohtuaste aga mõistis mehe piisavate tõendite puudumisele viidates aga õigeks. Kuigi Petterssoni vastu esitati hiljem veel tõendeid, keeldus ülemkohus uut menetlust alustamast. Pettersson suri 2004. aasta septembris.
Lisaks ebapiisavatele tõenditele pidas kohus Petterssoni puhul oluliseks loogilise motiivi puudumist. Hiljem on Petterssoni tuttavad meedias väitnud, et mees on kuritegu tunnistanud, kuid selgitanud, et tegu oli eksitusega - nimelt olevat ta tahtnud tappa hoopis üht narkodiilerit ning ajas ta lihtsalt tänaval kõndinud Palmega segi.
Palme mõrv tekitab Rootsi ühiskonnas endiselt palju vaidlusi ning on ka mitmete vandenõuteooriate allikaks.
### Response:
SVT: Palme mõrva uurijad survestasid narkosõltlasi valetunnistusi andma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külma jagub ka vabariigi aastapäevaks, kui ööl vastu laupäeva langeb õhutemperatuur kohati kuni 20 miinuskraadini, päeval on aga külma 7-12 kraadi.
Pühapäevaks ja esmaspäevaks ennustab Eesti ilmateenistus, et pakaseline on eelkõige Lõuna-Eestis, kus taevas pikemalt selge püsib ning seal langeb temperatuur alla 20 miinuskraadi.
"Teisipäeval koondub madalrõhkkond Kesk-Euroopa kohale ja selle mõju väheneb. Lumehoogude võimalus on suurem Hiiumaa ja mandri põhjarannikul. Kirdetuul päevaks nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb öösel alla 20 miinuskraadi, pikemalt selgena püsiva taeva korral ka alla 25 külmakraadi. Vaid jäävaba veega rannikualadel on kuni 15 kraadi, päeval külma 13 - 18 kraadi," seisab prognoosis.
Norra riiklik ilmateenistus on avaldanud prognoosi kuni 2. märtsini. Sealsed sünoptikud ennustavad näiteks, et Põlvamaal Värskas on teisipäeval külma kogu päeva 20 kraadi ümber, langedes kolmapäeva öösel koguni 27 kraadini.
Tallinnas on norralaste andmetel järgmisel nädalal kõige enam 16 kraadi külma, kolmapäeval-neljapäeval läheb soojemaks ja päevane õhutemperatuur on 4-5 miinuskraadi ümber, oodata on lumesadu.
Pole välistatud ka 30 külmakraadi
"Praegu jätkub väga külma arktilise õhumassi sissetung ja seda üle Eesti. Termomeetrinäidud sõltuvad otseselt pilvkattest, mis takistab õhu järsku jahtumist maapinnalähedases kihis," ütles ERR-ile sünoptik Taimi Paljak.
Paljak selgitas, et tugev tuul segab samuti õhukihte ja temperatuuri langus on siis aeglasem. "Selge ja vaikse öö korral saab aga teoks õhutemperatuuri kiire ja pidev langus kuni päikesetõusuni. Lähinädala madalaimad tulevadki neis paikades, kus on pilvi vähe ja tuul nõrk. Piirkonniti küll suurt erinevust ei ole, kuid kindlasti on külma vähem saartel, kus veel jäävaba Läänemeri külmale leevendust pakub," rääkis Paljak.
Kolmapäevastel andmetel on kohatine Paljaku sõnul õhutemperatuuri langus kuni 25 külmakraadini eeloleval ööl Kirde-Eestis, ööl vastu reedet Kagu-Eestis, sama krõbedat külma on oodata laupäeva hommikul Eesti idaservas ja pühapäeva hommikul Lõuna-Eestis.
Paljak lausus, et uuesti muutub külm käredamaks ööl vastu teisipäeva, mil hommikul on õhutemperatuur laialdaselt 25 miinuskraadi, järgneval paaril ööl pole välistatud langus kohati ka kuni 30 kraadini.
Reedest alates tõmbub külm veidi tagasi. | Järgmisel nädalal läheb veel külmemaks - kohati 25 miinuskraadi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külma jagub ka vabariigi aastapäevaks, kui ööl vastu laupäeva langeb õhutemperatuur kohati kuni 20 miinuskraadini, päeval on aga külma 7-12 kraadi.
Pühapäevaks ja esmaspäevaks ennustab Eesti ilmateenistus, et pakaseline on eelkõige Lõuna-Eestis, kus taevas pikemalt selge püsib ning seal langeb temperatuur alla 20 miinuskraadi.
"Teisipäeval koondub madalrõhkkond Kesk-Euroopa kohale ja selle mõju väheneb. Lumehoogude võimalus on suurem Hiiumaa ja mandri põhjarannikul. Kirdetuul päevaks nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb öösel alla 20 miinuskraadi, pikemalt selgena püsiva taeva korral ka alla 25 külmakraadi. Vaid jäävaba veega rannikualadel on kuni 15 kraadi, päeval külma 13 - 18 kraadi," seisab prognoosis.
Norra riiklik ilmateenistus on avaldanud prognoosi kuni 2. märtsini. Sealsed sünoptikud ennustavad näiteks, et Põlvamaal Värskas on teisipäeval külma kogu päeva 20 kraadi ümber, langedes kolmapäeva öösel koguni 27 kraadini.
Tallinnas on norralaste andmetel järgmisel nädalal kõige enam 16 kraadi külma, kolmapäeval-neljapäeval läheb soojemaks ja päevane õhutemperatuur on 4-5 miinuskraadi ümber, oodata on lumesadu.
Pole välistatud ka 30 külmakraadi
"Praegu jätkub väga külma arktilise õhumassi sissetung ja seda üle Eesti. Termomeetrinäidud sõltuvad otseselt pilvkattest, mis takistab õhu järsku jahtumist maapinnalähedases kihis," ütles ERR-ile sünoptik Taimi Paljak.
Paljak selgitas, et tugev tuul segab samuti õhukihte ja temperatuuri langus on siis aeglasem. "Selge ja vaikse öö korral saab aga teoks õhutemperatuuri kiire ja pidev langus kuni päikesetõusuni. Lähinädala madalaimad tulevadki neis paikades, kus on pilvi vähe ja tuul nõrk. Piirkonniti küll suurt erinevust ei ole, kuid kindlasti on külma vähem saartel, kus veel jäävaba Läänemeri külmale leevendust pakub," rääkis Paljak.
Kolmapäevastel andmetel on kohatine Paljaku sõnul õhutemperatuuri langus kuni 25 külmakraadini eeloleval ööl Kirde-Eestis, ööl vastu reedet Kagu-Eestis, sama krõbedat külma on oodata laupäeva hommikul Eesti idaservas ja pühapäeva hommikul Lõuna-Eestis.
Paljak lausus, et uuesti muutub külm käredamaks ööl vastu teisipäeva, mil hommikul on õhutemperatuur laialdaselt 25 miinuskraadi, järgneval paaril ööl pole välistatud langus kohati ka kuni 30 kraadini.
Reedest alates tõmbub külm veidi tagasi.
### Response:
Järgmisel nädalal läheb veel külmemaks - kohati 25 miinuskraadi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hea on tõdeda, et oleme uue tähiseni jõudnud ja tõepoolest, Tallinna Suusamaraton toimub juba kahekümnendat korda. Varasemalt on maraton ära jäänud vaid ühel korral, kuid aastast aastasse oleme suutnud suusamaratoni ikka ära pidada. Ilmataat on sel aastal meid soosinud ning paistab, et tuleb hea päev suusasõpradele. Rada on sobilik kõigile ning hea võimalus pärast riigi juubelipidustusi ennast looduses liigutada." sõnas Tallinna Maratoni korraldaja Raivar Vaher pressiteate vahendusel.
Rajal on 95% ulatuses klassikajälg sees ja sobib kõigile osalejatele. Kavas on 20 km ja 40 km suusatamist vabatehnikas ning toimuvad ka lastesõidud kõige noorematele. | Tallinna Maraton ootab suusasõpru juubelimaratonile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hea on tõdeda, et oleme uue tähiseni jõudnud ja tõepoolest, Tallinna Suusamaraton toimub juba kahekümnendat korda. Varasemalt on maraton ära jäänud vaid ühel korral, kuid aastast aastasse oleme suutnud suusamaratoni ikka ära pidada. Ilmataat on sel aastal meid soosinud ning paistab, et tuleb hea päev suusasõpradele. Rada on sobilik kõigile ning hea võimalus pärast riigi juubelipidustusi ennast looduses liigutada." sõnas Tallinna Maratoni korraldaja Raivar Vaher pressiteate vahendusel.
Rajal on 95% ulatuses klassikajälg sees ja sobib kõigile osalejatele. Kavas on 20 km ja 40 km suusatamist vabatehnikas ning toimuvad ka lastesõidud kõige noorematele.
### Response:
Tallinna Maraton ootab suusasõpru juubelimaratonile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui me räägime oma laiapindsest riigikaitsest, siis elanikkonna informeerimine, sõltumatu informatsiooni leviku kindlustamine on loomulikult oluline osa sellest laiapindsest riigikaitsest," ütles Luik kolmapäeval riigikogu infotunnis vastates Reformierakonna fraktsiooni liige Urve Tiiduse küsimusele, kas sõltumatu informatsiooni levik on riigi julgeoleku osa.
Luige sõnul on kõige suuremad probleemid on ETV+-ga, sest nad tegutsevad väiksema levialaga võrgus. "On tõepoolest olemas teatavad territooriumid, ja osa neist asub just Ida-Virumaal, kus levi on suhteliselt nõrk."
Kaitseministeerium selle probleemiga otseselt ei tegele, kuid valitsusel on Luige kinnitusel plaanis arutada lisafinantseerimist ETV+ levi tagamiseks.
Tiidus märkis, et maailmas, kus informatsioonitulv on täiesti hoomamatu, kannab Eesti Rahvusringhääling nagu avalik-õiguslikud infokanalid mujalgi sõltumatu ja tasakaalustatud informatsiooni edastaja kaubamärki.
Eestis ollakse Luige sõnul huvitatud sellest, et infokanalid oleksid võimalikult vabad, kuid "loomulikult tuleb alati arvestada, et meie idanaaber teeb jõupingutusi sõltumatu info leviku takistamiseks." | Jüri Luik: telekanali ETV+ laiem levik on osa Eesti julgeolekust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui me räägime oma laiapindsest riigikaitsest, siis elanikkonna informeerimine, sõltumatu informatsiooni leviku kindlustamine on loomulikult oluline osa sellest laiapindsest riigikaitsest," ütles Luik kolmapäeval riigikogu infotunnis vastates Reformierakonna fraktsiooni liige Urve Tiiduse küsimusele, kas sõltumatu informatsiooni levik on riigi julgeoleku osa.
Luige sõnul on kõige suuremad probleemid on ETV+-ga, sest nad tegutsevad väiksema levialaga võrgus. "On tõepoolest olemas teatavad territooriumid, ja osa neist asub just Ida-Virumaal, kus levi on suhteliselt nõrk."
Kaitseministeerium selle probleemiga otseselt ei tegele, kuid valitsusel on Luige kinnitusel plaanis arutada lisafinantseerimist ETV+ levi tagamiseks.
Tiidus märkis, et maailmas, kus informatsioonitulv on täiesti hoomamatu, kannab Eesti Rahvusringhääling nagu avalik-õiguslikud infokanalid mujalgi sõltumatu ja tasakaalustatud informatsiooni edastaja kaubamärki.
Eestis ollakse Luige sõnul huvitatud sellest, et infokanalid oleksid võimalikult vabad, kuid "loomulikult tuleb alati arvestada, et meie idanaaber teeb jõupingutusi sõltumatu info leviku takistamiseks."
### Response:
Jüri Luik: telekanali ETV+ laiem levik on osa Eesti julgeolekust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikohal oleval Pärnul on 23 kohtumisega koos 59 punkti, Limbaži asub 14 meeskonna seas tabeli viimasel kohal 11 punktiga. Kohtumine Lätis algab kolmapäeval kell 20.00, vahendab volley.ee.
Bigbank hoiab liigatabelis 54 punktiga kolmandat kohta, TTÜ on 18 punktiga 11. Neljapäevane mäng TTÜ spordihoones algab kell 19.00.
Põhiturniir lõpeb 11. märtsil ja seejärel jätkavad kaheksa paremat meeskonda play-off'is võitlust karika nimel. | Võrkpalli Balti liigas kohtuvad tabeli esimene ja viimane meeskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikohal oleval Pärnul on 23 kohtumisega koos 59 punkti, Limbaži asub 14 meeskonna seas tabeli viimasel kohal 11 punktiga. Kohtumine Lätis algab kolmapäeval kell 20.00, vahendab volley.ee.
Bigbank hoiab liigatabelis 54 punktiga kolmandat kohta, TTÜ on 18 punktiga 11. Neljapäevane mäng TTÜ spordihoones algab kell 19.00.
Põhiturniir lõpeb 11. märtsil ja seejärel jätkavad kaheksa paremat meeskonda play-off'is võitlust karika nimel.
### Response:
Võrkpalli Balti liigas kohtuvad tabeli esimene ja viimane meeskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Oht, et Vene kodanikud võetakse vahi alla USA korrakitseametite väljastatud orderite alusel, sh süüdistuste alusel, mis esitati neil päevil rühmale Vene kodanikele, on taaskordne põhjus järele mõelda meie kodanikel, kelle suhtes võib USA korrakaitsjatel etteheiteid olla," ütles Sergei Rjabkov.
Tema sõnutsi on USA välisministeeriumi veebilehel üleval nimekiri riikidest, kellega USA-l on väljaandmisleping ning Vene välisministeeriumi veebilehel on sinna viide.
"Kuid isegi sellise leppe puudumine ei ole ükskõik kus riigis Vene kodanike julgeoleku tagatiseks. Teame hulka juhtumeid, kui asjaomased USA ametid ei häbenenud meie kaasmaalasi sõnaselgelt röövida, kui neile oli etteheiteid," märkis Rjabkov.
"Seetõttu on kõnealune küsimus väga tõsine ja igaüks peab välismaale sõites oma olukorda kaaluma," rõhutas asevälisminister.
USA vandekohus esitas reedel Muelleri juurdluse raames 13 venelasele süüdistuse sekkumises USA presidendivalimistesse. Muelleri sõnul esinesid süüdistatavad ameeriklastena ja haldasid sotsiaalmeediakontosid, kus keskendusid USA rahvast lõhestavatele poliitilistele ja sotsiaalküsimustele. Valeuudiseid levitati muu hulgas Facebookis, Twitteris, Youtubes ja Instagramis.
Moskva: USA-Vene suhete parandamine saab olema väga raske
USA-Vene suhete parandamine saab olema väga raske, märkis asevälisminister Rjabkov.
Minister süüdistas USA-d katses sekkuda Venemaa siseasjadesse märtsis toimuvate Vene presidendivalimiste eel, sest Washington esitas 13 venelasele süüdistuse sekkumises USA valimistesse 2016. aastal.
"Paradoksaalsel kombel astub USA samme, mis on suunatud meie siseasjadesse sekkumiseks, presidendivalimiste eel kahepoolsetes suhetes pingete kruvimiseks, kuid seejuures jätkavad täiesti põhjendamatult ja tõestamatult meie süüdistamist nende valimisprotsessidesse sekkumises," lausus Rjabkov.
"Selge, et Moskvas tekitab see kahjutunde," märkis ta.
"Saab olema väga raske tuua suhted USA-ga välja praegusest seisust," rõhutas ta.
Aseminister kinnitas, et sanktsioonide kehtestamisel vastab Venemaa samaga.
"Me reageerime, sh peegelmeetmetega, meil on omad nimekirjad isikutest, kellele on Venemaale pääs raskendatud on muid reageerimisviise. Ma ei välista midagi, kuid enne, kui sellest rääkida, peab vaatama, mis tegelikult aset leiab," ütles Rjabkov. | Moskva: Muelleri nimekirja venelastel tasub vältida välismaal käimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Oht, et Vene kodanikud võetakse vahi alla USA korrakitseametite väljastatud orderite alusel, sh süüdistuste alusel, mis esitati neil päevil rühmale Vene kodanikele, on taaskordne põhjus järele mõelda meie kodanikel, kelle suhtes võib USA korrakaitsjatel etteheiteid olla," ütles Sergei Rjabkov.
Tema sõnutsi on USA välisministeeriumi veebilehel üleval nimekiri riikidest, kellega USA-l on väljaandmisleping ning Vene välisministeeriumi veebilehel on sinna viide.
"Kuid isegi sellise leppe puudumine ei ole ükskõik kus riigis Vene kodanike julgeoleku tagatiseks. Teame hulka juhtumeid, kui asjaomased USA ametid ei häbenenud meie kaasmaalasi sõnaselgelt röövida, kui neile oli etteheiteid," märkis Rjabkov.
"Seetõttu on kõnealune küsimus väga tõsine ja igaüks peab välismaale sõites oma olukorda kaaluma," rõhutas asevälisminister.
USA vandekohus esitas reedel Muelleri juurdluse raames 13 venelasele süüdistuse sekkumises USA presidendivalimistesse. Muelleri sõnul esinesid süüdistatavad ameeriklastena ja haldasid sotsiaalmeediakontosid, kus keskendusid USA rahvast lõhestavatele poliitilistele ja sotsiaalküsimustele. Valeuudiseid levitati muu hulgas Facebookis, Twitteris, Youtubes ja Instagramis.
Moskva: USA-Vene suhete parandamine saab olema väga raske
USA-Vene suhete parandamine saab olema väga raske, märkis asevälisminister Rjabkov.
Minister süüdistas USA-d katses sekkuda Venemaa siseasjadesse märtsis toimuvate Vene presidendivalimiste eel, sest Washington esitas 13 venelasele süüdistuse sekkumises USA valimistesse 2016. aastal.
"Paradoksaalsel kombel astub USA samme, mis on suunatud meie siseasjadesse sekkumiseks, presidendivalimiste eel kahepoolsetes suhetes pingete kruvimiseks, kuid seejuures jätkavad täiesti põhjendamatult ja tõestamatult meie süüdistamist nende valimisprotsessidesse sekkumises," lausus Rjabkov.
"Selge, et Moskvas tekitab see kahjutunde," märkis ta.
"Saab olema väga raske tuua suhted USA-ga välja praegusest seisust," rõhutas ta.
Aseminister kinnitas, et sanktsioonide kehtestamisel vastab Venemaa samaga.
"Me reageerime, sh peegelmeetmetega, meil on omad nimekirjad isikutest, kellele on Venemaale pääs raskendatud on muid reageerimisviise. Ma ei välista midagi, kuid enne, kui sellest rääkida, peab vaatama, mis tegelikult aset leiab," ütles Rjabkov.
### Response:
Moskva: Muelleri nimekirja venelastel tasub vältida välismaal käimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ministeeriumi kõneisik Heather Nauert ütles, et USA on teinud Lätiga aastaid koostööd, et võidelda korruptsiooni, rahapesu ja teiste rahvusvaheliste julgeolekuohtudega. "Edasi liikudes toetavad Ühendriigid Läti valitsust, Läti finants- ja kapitaliturgude komisjoni ja Läti korrakaitset ning aitavad neil ellu viia meie ühise visiooni tugevast ja hästireguleeritud Läti finantssektorist," teatas ministeerium avalduses.
USA rahandusministeerium tegi möödunud nädalal ettepaneku kehtestada ABLV Bankile seoses rahapesu, korruptsiooni, ametnike mõjutamise ja Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega sanktsioonid.
Euroopa Keskpank (ECB) kehtestas esmaspäeval kõigile ABLV maksetele moratooriumi. Panga teatel võeti alates ministeeriumi süüdistuste esitamisest pangast välja 600 miljonit eurot. Esmaspäeval laenas Läti Keskpank ABLV-le 98 miljonit eurot olukorra stabiliseerimiseks ning Nasdaq Riia ja Tallinna börsid peatasid panga liikmelisuse börsil.
ABLV teatel antakse kõik endast olenev, et süüdistused ümber lükata. | USA: usume Läti võimekusse tagada finantssektori terviklikkus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ministeeriumi kõneisik Heather Nauert ütles, et USA on teinud Lätiga aastaid koostööd, et võidelda korruptsiooni, rahapesu ja teiste rahvusvaheliste julgeolekuohtudega. "Edasi liikudes toetavad Ühendriigid Läti valitsust, Läti finants- ja kapitaliturgude komisjoni ja Läti korrakaitset ning aitavad neil ellu viia meie ühise visiooni tugevast ja hästireguleeritud Läti finantssektorist," teatas ministeerium avalduses.
USA rahandusministeerium tegi möödunud nädalal ettepaneku kehtestada ABLV Bankile seoses rahapesu, korruptsiooni, ametnike mõjutamise ja Põhja-Korea tuumaprogrammi rahastamisega sanktsioonid.
Euroopa Keskpank (ECB) kehtestas esmaspäeval kõigile ABLV maksetele moratooriumi. Panga teatel võeti alates ministeeriumi süüdistuste esitamisest pangast välja 600 miljonit eurot. Esmaspäeval laenas Läti Keskpank ABLV-le 98 miljonit eurot olukorra stabiliseerimiseks ning Nasdaq Riia ja Tallinna börsid peatasid panga liikmelisuse börsil.
ABLV teatel antakse kõik endast olenev, et süüdistused ümber lükata.
### Response:
USA: usume Läti võimekusse tagada finantssektori terviklikkus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuigi kosmilist kiirgust ehk primaarkiirgust leidub ka Maa atmosfääris, on see siin oluliselt väiksem - rahvusvahelises kosmosejaamas saab inimene ühe päeva jooksul sama suure doosi kiirgust kui Maal terve aasta vältel. Teada on, et aastaid kosmoses viibimine vähendab vaimset võimekust, tõstab kiirgusest tingitud vähki haigestumise riski, kahjustab südant, veresoonkonda, immuunsüsteemi organeid ja kiirendab vananemist.
NASA, Oxfordi, Bostoni ning mitme Euroopa Liidu ja Venemaa ülikoolide teadlased pakuvad oma ebatavaliselt mahukas ülevaateartiklis kosmilise kiirguse mõju vähendamiseks välja nii geeniteraapia, kunstliku talveune kui ka radioaktiivsusele vastupidavamate inimeste valimise.
Teadlased kaardistasid erinevad valdkonnad radiobioloogiast ja biogerontoloogiast tehisintellektini, mille teaduslikul uurimisel on võimalik leida lahendus nii pikkade kosmosereiside probleemile kui ka vananemise pidurdamisele.
Teadlaste kaardistatud valdkonnad, et teha inimene kosmosereisile vastupidavaks. Kohandatud artiklist: Cortese et al. 2018
Näiteks pakutakse välja viis, kuidas muuta rakud radioresistentseks ehk suurendada nende võimekust ennast kaitsta radioaktiivse kiirguse eest ning parandada või vabaneda ioniseeritud kiirguse mõjul tekkinud kahjustunud koest.
Juba praegu on teada bakter Deinococcus radiodurans, mis suudab parandada enda DNAd ja mis seetõttu talub suuri kiirgusdoose. See tähendab, et õppides tundma selle bakteri toimemehhanismi, saaksime seda edasi arendades ehk kasutada ka inimese peal.
"Sellest uuringust on väga huvitatud ka Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), mis on algatanud programmi Aurora, et leida viise, kuidas viia inimesi ohutusse talveunne."
Võimalik on mõjutada ka inimese ainevahetust, täpsemalt seda aeglustada. Teisisõnu, panna inimesed n-ö kunstlikku talveunne. Sellest uuringust on väga huvitatud ka Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), mis on algatanud programmi Aurora, et leida viise, kuidas viia inimesi ohutusse “talveunne”.
Viimane idee pole tegelikult midagi uut, sest seda proovisid ka venelased 1969. aastal. Paraku jäid need uuringud katki pärast Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi isa Sergei Korolevi surma. Küll aga on alles toonaste uuringute tulemused, kus katsetati hiirte peal näiteks hüpoksia ehk hapnikuvaeguse tingimustes.
Ühe ideena käivad teadlased välja ka inimeste täppisvalimise ning olulisimana: just nende inimeste väljasõelumise, kellel on eelsoodumus radioresistentsusele. Näiteks ühes 2003. aasta uuringus tuuakse välja, et teatud inimestel, iseäranis neil, kes elavad looduslikult kõrge radioaktiivsusfooniga kohtades, on geneetiline radioresistentsus ehk keha loomulik vastupanuvõime radioaktiivsusele.
Siinkohal on paslik meelde tuletada, et ka Eestis on klindivööndis looduslik radioaktiivsustase tavapärasest kõrgem ning kambrium-vendi põhjavesi sisaldab tavapärasest enam raadiumi isotoope.
"Me käisime lihtsalt välja erinevaid ideid, millest mõni oli päris ambitsioonikas ja futuristlik. Seejärel uurisime hoolikalt nende teostatavust ja hindasime potentsiaali."
Oluline on aga see, et kosmoseteaduse tarvis tehtud uuringust on abi hoopis gerontoloogias ehk sellest võib välja kasvada ka vastuseid vananemise pidurdamiseks. Ehk nii geeniteraapiate, ainevahetuse mõjutamise uuringute kui ka radioresistentsete inimeste otsingute käigus võib avastada nii mõndagi, mis aitab edasi hoopis inimese pikaealisuse uuringutes.
Vananemisuuringutes napib rahastust, seevastu on raha ohtralt aga kosmoseuuringutes.
“Päris lõbus oli võtta osa sellest teoreetilisest projektist sellises rahvusvahelises rühmas. Me käisime lihtsalt välja erinevaid ideid, millest mõni oli päris ambitsioonikas ja futuristlik. Seejärel uurisime hoolikalt nende teostatavust ja hindasime potentsiaali,” kirjeldas uuringu üks autoritest Dmitry Klokov, kes juhib Kanada tuumauuringute laboratooriumide keskuses radiobioloogia laborit.
Selle tulemusena sõeluti välja mitu uut ja huvitavat uuringusuunda. Hea on seegi, et kuna uuringus osaleb ligi 30 teadus- ja uurimisasutust erinevatest riikidest ning selle taga on tohutu rahastus.
Nüüd loodavad teadlased jätkata uuringuid USA, Euroopa ja Venemaa kosmoseprogrammide toel ning arendada nende varjus välja ka meile, tavalistele Maa elanikele eluea pikendamise lahendusi. | Kosmilise kiirguse uurimise varjus soovitakse avastada inimese pikaealisust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuigi kosmilist kiirgust ehk primaarkiirgust leidub ka Maa atmosfääris, on see siin oluliselt väiksem - rahvusvahelises kosmosejaamas saab inimene ühe päeva jooksul sama suure doosi kiirgust kui Maal terve aasta vältel. Teada on, et aastaid kosmoses viibimine vähendab vaimset võimekust, tõstab kiirgusest tingitud vähki haigestumise riski, kahjustab südant, veresoonkonda, immuunsüsteemi organeid ja kiirendab vananemist.
NASA, Oxfordi, Bostoni ning mitme Euroopa Liidu ja Venemaa ülikoolide teadlased pakuvad oma ebatavaliselt mahukas ülevaateartiklis kosmilise kiirguse mõju vähendamiseks välja nii geeniteraapia, kunstliku talveune kui ka radioaktiivsusele vastupidavamate inimeste valimise.
Teadlased kaardistasid erinevad valdkonnad radiobioloogiast ja biogerontoloogiast tehisintellektini, mille teaduslikul uurimisel on võimalik leida lahendus nii pikkade kosmosereiside probleemile kui ka vananemise pidurdamisele.
Teadlaste kaardistatud valdkonnad, et teha inimene kosmosereisile vastupidavaks. Kohandatud artiklist: Cortese et al. 2018
Näiteks pakutakse välja viis, kuidas muuta rakud radioresistentseks ehk suurendada nende võimekust ennast kaitsta radioaktiivse kiirguse eest ning parandada või vabaneda ioniseeritud kiirguse mõjul tekkinud kahjustunud koest.
Juba praegu on teada bakter Deinococcus radiodurans, mis suudab parandada enda DNAd ja mis seetõttu talub suuri kiirgusdoose. See tähendab, et õppides tundma selle bakteri toimemehhanismi, saaksime seda edasi arendades ehk kasutada ka inimese peal.
"Sellest uuringust on väga huvitatud ka Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), mis on algatanud programmi Aurora, et leida viise, kuidas viia inimesi ohutusse talveunne."
Võimalik on mõjutada ka inimese ainevahetust, täpsemalt seda aeglustada. Teisisõnu, panna inimesed n-ö kunstlikku talveunne. Sellest uuringust on väga huvitatud ka Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), mis on algatanud programmi Aurora, et leida viise, kuidas viia inimesi ohutusse “talveunne”.
Viimane idee pole tegelikult midagi uut, sest seda proovisid ka venelased 1969. aastal. Paraku jäid need uuringud katki pärast Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi isa Sergei Korolevi surma. Küll aga on alles toonaste uuringute tulemused, kus katsetati hiirte peal näiteks hüpoksia ehk hapnikuvaeguse tingimustes.
Ühe ideena käivad teadlased välja ka inimeste täppisvalimise ning olulisimana: just nende inimeste väljasõelumise, kellel on eelsoodumus radioresistentsusele. Näiteks ühes 2003. aasta uuringus tuuakse välja, et teatud inimestel, iseäranis neil, kes elavad looduslikult kõrge radioaktiivsusfooniga kohtades, on geneetiline radioresistentsus ehk keha loomulik vastupanuvõime radioaktiivsusele.
Siinkohal on paslik meelde tuletada, et ka Eestis on klindivööndis looduslik radioaktiivsustase tavapärasest kõrgem ning kambrium-vendi põhjavesi sisaldab tavapärasest enam raadiumi isotoope.
"Me käisime lihtsalt välja erinevaid ideid, millest mõni oli päris ambitsioonikas ja futuristlik. Seejärel uurisime hoolikalt nende teostatavust ja hindasime potentsiaali."
Oluline on aga see, et kosmoseteaduse tarvis tehtud uuringust on abi hoopis gerontoloogias ehk sellest võib välja kasvada ka vastuseid vananemise pidurdamiseks. Ehk nii geeniteraapiate, ainevahetuse mõjutamise uuringute kui ka radioresistentsete inimeste otsingute käigus võib avastada nii mõndagi, mis aitab edasi hoopis inimese pikaealisuse uuringutes.
Vananemisuuringutes napib rahastust, seevastu on raha ohtralt aga kosmoseuuringutes.
“Päris lõbus oli võtta osa sellest teoreetilisest projektist sellises rahvusvahelises rühmas. Me käisime lihtsalt välja erinevaid ideid, millest mõni oli päris ambitsioonikas ja futuristlik. Seejärel uurisime hoolikalt nende teostatavust ja hindasime potentsiaali,” kirjeldas uuringu üks autoritest Dmitry Klokov, kes juhib Kanada tuumauuringute laboratooriumide keskuses radiobioloogia laborit.
Selle tulemusena sõeluti välja mitu uut ja huvitavat uuringusuunda. Hea on seegi, et kuna uuringus osaleb ligi 30 teadus- ja uurimisasutust erinevatest riikidest ning selle taga on tohutu rahastus.
Nüüd loodavad teadlased jätkata uuringuid USA, Euroopa ja Venemaa kosmoseprogrammide toel ning arendada nende varjus välja ka meile, tavalistele Maa elanikele eluea pikendamise lahendusi.
### Response:
Kosmilise kiirguse uurimise varjus soovitakse avastada inimese pikaealisust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimeses setis haaras eduseisu Osaka, kuid eestlanna suutis kaotusseisu jäämise järel võita kaks geimi ning minna juhtima 2:1. Jaapanlanna kaitsemäng seejärel paranes, ning maailma 48. reket võitis suisa viis geimi järjest ning seeläbi avaseti 6:2. Seisul 15:15 tegi Eesti esireket järjest kaks topeltviga.
Teine sett jätkus Osaka domineerimisega, kui jaapanlanna kiirelt 2:0 juhtima asus. Seejärel suutis Kontaveit küll ühe geimi tänu Osaka vigadele võita, kuid pärast seda jätkus Jaapani tennisisti domineerimine – Osaka asus juhtima 4:1. 1:4 kaotusseisus suutis Kontaveit oma mängu käima saada, võites neli geimi järjest ning minnes 6:5 juhtima. Paraku suutis jaapanlanna Kontaveidi kolme lihtvea järel seisu viigistada, ning järgnes kiire lõppmäng.
Pingelises kiires lõppmängus saavutasid eduseisu kordamööda nii Kontaveit kui Osaka ning viimase kehvade servide järel näis setist oma võtvat eestlanna. Seisul 5:5 tegi Osaka aga suurepärase tõrje, ning järgnenud matšpalli võitis jaapanlanna. | Neli geimi järjest võitnud Kontaveit pudenes Dubais ikkagi konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimeses setis haaras eduseisu Osaka, kuid eestlanna suutis kaotusseisu jäämise järel võita kaks geimi ning minna juhtima 2:1. Jaapanlanna kaitsemäng seejärel paranes, ning maailma 48. reket võitis suisa viis geimi järjest ning seeläbi avaseti 6:2. Seisul 15:15 tegi Eesti esireket järjest kaks topeltviga.
Teine sett jätkus Osaka domineerimisega, kui jaapanlanna kiirelt 2:0 juhtima asus. Seejärel suutis Kontaveit küll ühe geimi tänu Osaka vigadele võita, kuid pärast seda jätkus Jaapani tennisisti domineerimine – Osaka asus juhtima 4:1. 1:4 kaotusseisus suutis Kontaveit oma mängu käima saada, võites neli geimi järjest ning minnes 6:5 juhtima. Paraku suutis jaapanlanna Kontaveidi kolme lihtvea järel seisu viigistada, ning järgnes kiire lõppmäng.
Pingelises kiires lõppmängus saavutasid eduseisu kordamööda nii Kontaveit kui Osaka ning viimase kehvade servide järel näis setist oma võtvat eestlanna. Seisul 5:5 tegi Osaka aga suurepärase tõrje, ning järgnenud matšpalli võitis jaapanlanna.
### Response:
Neli geimi järjest võitnud Kontaveit pudenes Dubais ikkagi konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kõneisik Ibrahim Kalini sõnul üritas 40-50 sõidukist koosnev režiimiüksuste kolonn teisipäeval Afrinisse siseneda, kuid nad olevat pärast Türgi suurtükituld taas taganenud, vahendas Reuters.
"Iga samm režiimi või muude elementide poolt selles suunas omab kindlasti tõsiseid tagajärgi," selgitas Kalin pressikonverentsil. "Iga samm toetamaks YPG terroristlikku organisatsiooni tähendab seda, et nad on otseselt terroriorganisatsioonide poolel ja muutuvad meie jaoks legitiimseteks sihtmärkideks."
Presidendi kõneisik rõhutas ka, et Ankara ei pea sellel teemal Süüria valitsusega otsekõnelusi, kuid Türgi sõnumid edastatakse Damaskusele sellest hoolimata.
Briti päritolu vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus kinnitas, et Türgi rünnakud jätkusid kogu öö, muuhulgas tulistati suurtükkidest ka piirkonna keskuseks olevat Afrini linna.
Valitsusmeelsete üksuste komandör ütles teisipäeval, et nad tõmbusid küll Türgi suurtükitule tõttu natukeseks ajaks tagasi, kuid jätkasid seejärel edasi liikumist ning viibivad nüüd juba Afrinis.
Türgi alustas 20. jaanuaril Afrinis sõjalist operatsiooni kurdi rahvakaitseüksuste (YPG) vastu, toetades endale lojaalseid Süüria ülestõusnuid õhurünnakute ja maavägedega. Operatsiooni eesmärk on tõrjuda YPG Afrinist välja ja anda piirkond Süüria ülestõusnute kontrolli alla.
Ankara peab YPG-d Türgis ja Põhja-Iraagis tegutseva separatistliku Kurdistani Töölispartei (PKK) haruks ja sellena terrorirühmituseks. Ühendriigid seevastu toetavad Süüria Demokraatlikke Jõude (SDF), milles YPG moodustab peamise lahingjõu, võitluses ISIS-e vastu.
Süüria valitsusväed taandusid kurdide enamusega aladelt 2012. aastal, andes kurdidele vabad käed omavalitsussüsteemi kehtestamiseks. Türgi pealetungi tõttu aga alustasid kurdid ja Damaskus uuesti läbirääkimisi ning sõlmitud kokkuleppe kohaselt hakkasid Süüria valitsust toetavad üksused tagasi Afrinisse liikuma. Damaskus on Türgi operatsiooni hukka mõistnud ja nimetanud seda okupeerimiseks.
Suurem osa kurdide üksuste kontrolli all olevatest piirkondadest asub Süüria kirdeosas. Afrini piirkond on aga loodeosas ning see on ülejäänud kurdide aladest sisuliselt ära lõigatud. Türgi on ähvardanud oma operatsiooni ka laiendada ka teistesse Süüria kurdide piirkondadesse, kuid seal asuvad koos YPG üksustega ka USA sõjaväelased ning see asjaolu on tekitanud tõsiseid pingeid Ankara ja Washingtoni vahel. | Türgi hoiatas Damaskust Afrini kurdide toetamise eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kõneisik Ibrahim Kalini sõnul üritas 40-50 sõidukist koosnev režiimiüksuste kolonn teisipäeval Afrinisse siseneda, kuid nad olevat pärast Türgi suurtükituld taas taganenud, vahendas Reuters.
"Iga samm režiimi või muude elementide poolt selles suunas omab kindlasti tõsiseid tagajärgi," selgitas Kalin pressikonverentsil. "Iga samm toetamaks YPG terroristlikku organisatsiooni tähendab seda, et nad on otseselt terroriorganisatsioonide poolel ja muutuvad meie jaoks legitiimseteks sihtmärkideks."
Presidendi kõneisik rõhutas ka, et Ankara ei pea sellel teemal Süüria valitsusega otsekõnelusi, kuid Türgi sõnumid edastatakse Damaskusele sellest hoolimata.
Briti päritolu vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus kinnitas, et Türgi rünnakud jätkusid kogu öö, muuhulgas tulistati suurtükkidest ka piirkonna keskuseks olevat Afrini linna.
Valitsusmeelsete üksuste komandör ütles teisipäeval, et nad tõmbusid küll Türgi suurtükitule tõttu natukeseks ajaks tagasi, kuid jätkasid seejärel edasi liikumist ning viibivad nüüd juba Afrinis.
Türgi alustas 20. jaanuaril Afrinis sõjalist operatsiooni kurdi rahvakaitseüksuste (YPG) vastu, toetades endale lojaalseid Süüria ülestõusnuid õhurünnakute ja maavägedega. Operatsiooni eesmärk on tõrjuda YPG Afrinist välja ja anda piirkond Süüria ülestõusnute kontrolli alla.
Ankara peab YPG-d Türgis ja Põhja-Iraagis tegutseva separatistliku Kurdistani Töölispartei (PKK) haruks ja sellena terrorirühmituseks. Ühendriigid seevastu toetavad Süüria Demokraatlikke Jõude (SDF), milles YPG moodustab peamise lahingjõu, võitluses ISIS-e vastu.
Süüria valitsusväed taandusid kurdide enamusega aladelt 2012. aastal, andes kurdidele vabad käed omavalitsussüsteemi kehtestamiseks. Türgi pealetungi tõttu aga alustasid kurdid ja Damaskus uuesti läbirääkimisi ning sõlmitud kokkuleppe kohaselt hakkasid Süüria valitsust toetavad üksused tagasi Afrinisse liikuma. Damaskus on Türgi operatsiooni hukka mõistnud ja nimetanud seda okupeerimiseks.
Suurem osa kurdide üksuste kontrolli all olevatest piirkondadest asub Süüria kirdeosas. Afrini piirkond on aga loodeosas ning see on ülejäänud kurdide aladest sisuliselt ära lõigatud. Türgi on ähvardanud oma operatsiooni ka laiendada ka teistesse Süüria kurdide piirkondadesse, kuid seal asuvad koos YPG üksustega ka USA sõjaväelased ning see asjaolu on tekitanud tõsiseid pingeid Ankara ja Washingtoni vahel.
### Response:
Türgi hoiatas Damaskust Afrini kurdide toetamise eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MTÜ Autoettevõtete Liit direktor Villem Tori ütles kolmapäeval ERR-ile, et iga ettevõte otsustab ise, kuidas oma juhtide kainust enne sõitu kontrollida.
"Bussijuhtide üle on lihtsam meditsiinilist kontrolli teostada, kuna nemad alustavad teekonda enamasti ühest kohast. Kaugliinide bussijuhid aga stardivad sealt, kus õhtul lõpetavad. Paljudele bussidel on paigaldatud ka alkolukud," rääkis Tori. Võimatu on aga Tori sõnul mitmepäevastel kaugsõitudel olevaid veokijuhte kontrollida.
Autoettevõtete Liit kaalus aastaid tagasi ebausaldusväärsete juhtide nimekirja koostamist, kuid Tori sõnul oleks see seadusevastane, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega. "Aga muidugi vahetavad ettevõtjad juhtide kohta infot, küsitakse eelmisest töökohast ehk nagu küsitakse inimese kohta ükskõik millise ameti puhul."
Tori ütles, et ettevõtted on joobnuna sõitmisel tabatud juhtidega väga ranged ja tavaliselt jääb see mehele viimaseks tööpäevaks kutselise juhina.
Samas on Tori sõnul sellisel rangusel kaks otsa. "Kui näiteks muidu väga tubli töötaja on patustanud, siis võiks ta suunata psühholoogilisele ravile. Kui ta on selle läbinud, siis võiks ju eksinu tööle tagasi võtta, kuid ettevõtjad pole seda teinud. Siis tuleb värvata aga teadmata taustaga inimesi. Ja tulevad need, kes ei tohiks autojuhtidena töötada."
Tori lausus, et häid kutselisi juhte on raske ametisse leida. "Töö on keeruline ja stressirohke...ning kui me korralikke juhte pidevalt pitsitame, siis nad loobuvad," tõdes Villem Tori.
Tallinna Linnatranspordi AS kontrollib alati oma juhid üle. "Viimaste aastate statistika näitab, et aastas on mõnikümmend juhtu, kui juhil on enne liinile minekut jääknähud, joobes juhte ei ole ette tulnud," ütles ettevõtte pressiesindaja Urmas Tooming.
Politsei joobes juhte karistades inimese elukutset arvesse ei võta
Harjumaal Keila lähistel Kulna ülesõidul reisirongile otsa sõitnud veokijuhil tuvastati alkoholijoove, ent politsei poolt tabatud joobes juhtide statistikas ei kajastu, kas tegemist oli kutselise juhiga või mitte.
Juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles, et vahet ei tehta ka karistuse määramisel. "Karistuse suurust mõjutavad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning kutseliseks juhiks olemine raskendavate asjaolude hulka ei kuulu."
Ka eelolevatel pühadel on politsei väljas, et purjus juhte roolist kõrvaldada. "Pühad kipuvad ikka olema aeg, kui alkoholi ehk tavapärasest enam tarvitatakse ja politseil on plaanis sel ajal korraldada ka puhumisreide," sõnas Tikerpe. | Veofirmade esindaja: korralike kutselisi autojuhte on raske leida | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MTÜ Autoettevõtete Liit direktor Villem Tori ütles kolmapäeval ERR-ile, et iga ettevõte otsustab ise, kuidas oma juhtide kainust enne sõitu kontrollida.
"Bussijuhtide üle on lihtsam meditsiinilist kontrolli teostada, kuna nemad alustavad teekonda enamasti ühest kohast. Kaugliinide bussijuhid aga stardivad sealt, kus õhtul lõpetavad. Paljudele bussidel on paigaldatud ka alkolukud," rääkis Tori. Võimatu on aga Tori sõnul mitmepäevastel kaugsõitudel olevaid veokijuhte kontrollida.
Autoettevõtete Liit kaalus aastaid tagasi ebausaldusväärsete juhtide nimekirja koostamist, kuid Tori sõnul oleks see seadusevastane, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega. "Aga muidugi vahetavad ettevõtjad juhtide kohta infot, küsitakse eelmisest töökohast ehk nagu küsitakse inimese kohta ükskõik millise ameti puhul."
Tori ütles, et ettevõtted on joobnuna sõitmisel tabatud juhtidega väga ranged ja tavaliselt jääb see mehele viimaseks tööpäevaks kutselise juhina.
Samas on Tori sõnul sellisel rangusel kaks otsa. "Kui näiteks muidu väga tubli töötaja on patustanud, siis võiks ta suunata psühholoogilisele ravile. Kui ta on selle läbinud, siis võiks ju eksinu tööle tagasi võtta, kuid ettevõtjad pole seda teinud. Siis tuleb värvata aga teadmata taustaga inimesi. Ja tulevad need, kes ei tohiks autojuhtidena töötada."
Tori lausus, et häid kutselisi juhte on raske ametisse leida. "Töö on keeruline ja stressirohke...ning kui me korralikke juhte pidevalt pitsitame, siis nad loobuvad," tõdes Villem Tori.
Tallinna Linnatranspordi AS kontrollib alati oma juhid üle. "Viimaste aastate statistika näitab, et aastas on mõnikümmend juhtu, kui juhil on enne liinile minekut jääknähud, joobes juhte ei ole ette tulnud," ütles ettevõtte pressiesindaja Urmas Tooming.
Politsei joobes juhte karistades inimese elukutset arvesse ei võta
Harjumaal Keila lähistel Kulna ülesõidul reisirongile otsa sõitnud veokijuhil tuvastati alkoholijoove, ent politsei poolt tabatud joobes juhtide statistikas ei kajastu, kas tegemist oli kutselise juhiga või mitte.
Juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles, et vahet ei tehta ka karistuse määramisel. "Karistuse suurust mõjutavad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning kutseliseks juhiks olemine raskendavate asjaolude hulka ei kuulu."
Ka eelolevatel pühadel on politsei väljas, et purjus juhte roolist kõrvaldada. "Pühad kipuvad ikka olema aeg, kui alkoholi ehk tavapärasest enam tarvitatakse ja politseil on plaanis sel ajal korraldada ka puhumisreide," sõnas Tikerpe.
### Response:
Veofirmade esindaja: korralike kutselisi autojuhte on raske leida |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väga austatud proua President, teie ekstsellentsid, lugupeetud daamid ja härrad! Arvan suurepäraselt teadvat, mis on etikett. See on asi, mis kleebitakse kauba külge. Sealt saab aimu, palju on kasutatud E-aineid ning millal „parim enne“ on möödas. Mina pole sellest iialgi hoolinud. Söön, mis maitseb – ja teen, mis mulle maitseb.
Jah, aiman eos, et elame ajal, mil kohe lüüakse ka mulle kleepekas otsaette. Et olen nüüd suu- ja ostukorvistatud. Aga vaadake, asi pole nii lihtne – on asju, millega ei kaubelda. Kõige loomulikum neist on südametunnistus, aated ja uhkus olla see, kes sa parasjagu oled. Nii et ärge tulge palun jälle küsima, kas ma olen oma isamaal õnnelik. Suurimat rõõmu pole inimesele antud! Kuidas ma oma riigis teisiti saaksingi?
Olen valikutes vaba, mis vaba. Tunnustus on aga alati tähtis. Tänan kõigi meelespeetute nimel neid, kellel tuli pähe meid teenetemärkidele esitada. Ent kõige tähtsama loen välja statuudist: me peame olema oma riigi suhtes hoolivamad. Jah, ma olen tolerast, kui soovite! Aga hoolin oma Eestist täpselt samamoodi kui vihakülvajad või kasulõikajad. Üks on aga ometigi kindel – meie riigist, kaasmaalastest ja meie sõpradest pean ma väga. Andke andeks, poeet ei pruugi alati ju sinisilmne olla. Sestap jätkan must-valges, mida ma arvan enam-vähem valdavat – ehk riimvärsis:
Oi, ära ole õrnahingeline luuletaja,
vaid ahmi seda õhku, mida sul on vaja!
Kõik eluslepid, allakäigutrepid,
keda see küll kepib?
Sa kas lepid
või siis kaasa stepid.
Samm paremale, teine vasakule ära,
kuid õilishingele on antud teatud omapära:
ma jalutan kesk aeda,
märkan konna
ning hakkan mõtlema, et kes ta on ja,
kas peaksin teda suudlema,
noh, mine tea?
Siis annan talle peost ma ära roiskund kalapea,
kuid saabub siil…
nii lihtsalt see kõik läheb!
On taolist õnne elus antud väga-väga vähe!
Vaid üks käib korraga ja teine kaob –
poeb riida alla peitu,
endal süda taob.
Kuid see on puhtalt minu enda laotud riit!
Konn oli,
siil käis siin,
peaasi, et mu vana kalapea ei näiks
kui läbilutsutatud Eesti Vabariik…
Kes ajab oma asja lihtsalt,
vaikselt,
saab aru,
miks tal maitseb
elada siin paikselt!
„Armastus“ on eesti keeles üks riimumatumaid sõnu. Õnneks me teame, et selline asi on ilmas olemas… Musi sünnipäevalapsele otse suule pole ju mingi patt! Elagu minu ja sinu ja meie kallis Eesti – vaba riik! • | Villu Kangur: olen tolerast, aga hoolin Eestist samamoodi nagu vihakülvajad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väga austatud proua President, teie ekstsellentsid, lugupeetud daamid ja härrad! Arvan suurepäraselt teadvat, mis on etikett. See on asi, mis kleebitakse kauba külge. Sealt saab aimu, palju on kasutatud E-aineid ning millal „parim enne“ on möödas. Mina pole sellest iialgi hoolinud. Söön, mis maitseb – ja teen, mis mulle maitseb.
Jah, aiman eos, et elame ajal, mil kohe lüüakse ka mulle kleepekas otsaette. Et olen nüüd suu- ja ostukorvistatud. Aga vaadake, asi pole nii lihtne – on asju, millega ei kaubelda. Kõige loomulikum neist on südametunnistus, aated ja uhkus olla see, kes sa parasjagu oled. Nii et ärge tulge palun jälle küsima, kas ma olen oma isamaal õnnelik. Suurimat rõõmu pole inimesele antud! Kuidas ma oma riigis teisiti saaksingi?
Olen valikutes vaba, mis vaba. Tunnustus on aga alati tähtis. Tänan kõigi meelespeetute nimel neid, kellel tuli pähe meid teenetemärkidele esitada. Ent kõige tähtsama loen välja statuudist: me peame olema oma riigi suhtes hoolivamad. Jah, ma olen tolerast, kui soovite! Aga hoolin oma Eestist täpselt samamoodi kui vihakülvajad või kasulõikajad. Üks on aga ometigi kindel – meie riigist, kaasmaalastest ja meie sõpradest pean ma väga. Andke andeks, poeet ei pruugi alati ju sinisilmne olla. Sestap jätkan must-valges, mida ma arvan enam-vähem valdavat – ehk riimvärsis:
Oi, ära ole õrnahingeline luuletaja,
vaid ahmi seda õhku, mida sul on vaja!
Kõik eluslepid, allakäigutrepid,
keda see küll kepib?
Sa kas lepid
või siis kaasa stepid.
Samm paremale, teine vasakule ära,
kuid õilishingele on antud teatud omapära:
ma jalutan kesk aeda,
märkan konna
ning hakkan mõtlema, et kes ta on ja,
kas peaksin teda suudlema,
noh, mine tea?
Siis annan talle peost ma ära roiskund kalapea,
kuid saabub siil…
nii lihtsalt see kõik läheb!
On taolist õnne elus antud väga-väga vähe!
Vaid üks käib korraga ja teine kaob –
poeb riida alla peitu,
endal süda taob.
Kuid see on puhtalt minu enda laotud riit!
Konn oli,
siil käis siin,
peaasi, et mu vana kalapea ei näiks
kui läbilutsutatud Eesti Vabariik…
Kes ajab oma asja lihtsalt,
vaikselt,
saab aru,
miks tal maitseb
elada siin paikselt!
„Armastus“ on eesti keeles üks riimumatumaid sõnu. Õnneks me teame, et selline asi on ilmas olemas… Musi sünnipäevalapsele otse suule pole ju mingi patt! Elagu minu ja sinu ja meie kallis Eesti – vaba riik! •
### Response:
Villu Kangur: olen tolerast, aga hoolin Eestist samamoodi nagu vihakülvajad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šadeiko ei plaaninud sisehooajal võistelda ja sellest lähtuvalt on ka tema treeningud vastavalt üles ehitatud, mistõttu pole sportlase seisund sobiv tiitlivõistlusel osalemiseks, teatas Eesti Kergejõustikuliidu pressiteade.
Kergejõustiku sise-maailmameistrivõistlused Birminghamis toimuvad 1.–4. märtsini. | Grit Šadeiko loobus Birminghami sise-MM-ist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šadeiko ei plaaninud sisehooajal võistelda ja sellest lähtuvalt on ka tema treeningud vastavalt üles ehitatud, mistõttu pole sportlase seisund sobiv tiitlivõistlusel osalemiseks, teatas Eesti Kergejõustikuliidu pressiteade.
Kergejõustiku sise-maailmameistrivõistlused Birminghamis toimuvad 1.–4. märtsini.
### Response:
Grit Šadeiko loobus Birminghami sise-MM-ist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Edasi lükati 24. veebruariks kavandatud Esiliiga mängud Tallinna FCI Levadia U21 - Rakvere JK Tarvas, Nõmme Kalju FC U21 - Tallinna FC Flora U21 ja Tartu FC Santos - Tartu JK Welco ning Esiliiga B kohtumised Kohtla-Järve JK Järve - Paide Linnameeskond U21, Vändra JK Vaprus - Tallinna JK Legion ja Pärnu Jalgpalliklubi - Tartu JK Tammeka U21.
Uue toimumisaja saavad 25. veebruariks planeeritud Premium liiga mängud JK Narva Trans - Pärnu JK Vaprus ja Nõmme Kalju FC - FC Kuressaare, Esiliiga kohtumised Maardu Linnameeskond - FC Elva ja JK Tallinna Kalev U21 - Keila JK ning Esiliiga B mäng Tallinna FC Flora U19 - FC Nõmme United.
Mängude uued toimumisajad teatatakse esimesel võimalusel. | Premium liiga nädalavahetuseks planeeritud mängud lükati edasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Edasi lükati 24. veebruariks kavandatud Esiliiga mängud Tallinna FCI Levadia U21 - Rakvere JK Tarvas, Nõmme Kalju FC U21 - Tallinna FC Flora U21 ja Tartu FC Santos - Tartu JK Welco ning Esiliiga B kohtumised Kohtla-Järve JK Järve - Paide Linnameeskond U21, Vändra JK Vaprus - Tallinna JK Legion ja Pärnu Jalgpalliklubi - Tartu JK Tammeka U21.
Uue toimumisaja saavad 25. veebruariks planeeritud Premium liiga mängud JK Narva Trans - Pärnu JK Vaprus ja Nõmme Kalju FC - FC Kuressaare, Esiliiga kohtumised Maardu Linnameeskond - FC Elva ja JK Tallinna Kalev U21 - Keila JK ning Esiliiga B mäng Tallinna FC Flora U19 - FC Nõmme United.
Mängude uued toimumisajad teatatakse esimesel võimalusel.
### Response:
Premium liiga nädalavahetuseks planeeritud mängud lükati edasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Minu Eesti on sügishalli värvi. Ta on paksu pilvevaiba värvi, mis hommikust hommikusse katab maad, laskmata elul päriselt üles ärgatagi. Ta on Õismäe, Lasnamäe ja Mustamäe hallide kivimajade värvi, mis sirutavad end halli taeva poole, uskudes, et ulatuvad selleni nagu New Yorgi kõrgeimad pilvelõhkujad, sest Meie ei ole ju viletsamad. Okei!?! Ta on eestlase hallide silmade värvi, mis naerda ei armasta, aga nutta enam ei taha. Ta on halli vihma värvi, mis sajab täna, homme ja ülehomme, hoides meid kinni meie hallide kiviseinte vahel.
Minu Eesti on musta öö värvi. Öö, mis suuremal osal aastast lämmatab päeva peaaegu kohe, kui see on tõusnud. Ta on mustade muremõtete värvi, mis närivad meid, kui lebame pimedatel öödel üksinda oma voodites ja mõtleme oma mustale minevikule. Kartes, et tulevik on niisama tume, märkame igaks juhuks kõiki üksteise mustasid tegusid ning kahtlustame igaüht, kes meie poole vaatab.
Minu Eesti on veripunast värvi, nagu vaik, mis voolab maha raiutud haava-, lepa- ja männipuude tüvedest sadadel hektaritel. Ta on põrguleekide, millega meid juba 700 aastat on ähvardatud, värvi. Ta on hirmu värvi, mis siiani mäletab punast terrorit ning meie meeste, naiste ja laste valatud verd. Kärbseseenena punased on meie mürgised sõnad ja pilgud, mida üksteise poole heidame, nii igaks juhuks, sest ei taha, et keegi meile liiga lähedale pääseks, kuna oleme õppinud, et parem on, kui keegi meid päriselt ei tunne.
Minu Eesti on porikarva pruuni värvi. Saagivaeste põldude värvi, mis ägavad vaikselt, kui neilt oodatakse, et nad oma kivise ja liivase pinnaga toidaksid ära terve rahva. Ta on põllumehe kortsuliste käte värvi, kes klopib need pruunist mullast puhtaks ning tuleb ära linna, et paremat elu otsida. Ta on pruunide rabalaugaste värvi, mis vaikivad kängus rabamändide vahel ning on armulikult valmis endasse tõmbama iga vaevatud hinge. Ta on vaenu värvi, millega vaatame altkulmu igale tõmmule inimesele näkku ning saadame ta mõttes Aafrikasse.
Ent ühel hommikul rebeneb paks hall pilvekate ning paljastab sinise taevaräbala, mis kuldab maa üle miljoni tillukese päikesetäpiga ning märkame, et hallid silmad pilluvad tegelikult erksiniseid, hiierohelisi või kastanpruune sädemeid. Must öö ja jää taganevad erkpunase koidu ees, mis värvib maailma sekunditega roosadesse ja kollastesse toonidesse.
Meie hallikassinine Läänemeri kannab oma harjadel säbruseid lainetorte ning lumivalged häbelikud eestlased kogunevad kadakate vahele, et lasta suvel oma nahka maalida sügavkuldsete värvidega.
Äkki oleme saanud üheks hõimuks ja põgeneme kivilinnadest väikeste madalate talutarede vahele, et koos üle jaanitule hüpata ning loitsida tervist ja õnne. Vabanenud korraks harjumusest vaikida, hoiame kätest kinni ja laulame koos sinisest taevast, valgetest unistustest ning sellest, et mis värvi on armastus. Tantsime kirevates triibuseelikutes ennastunustavalt ning hiilime häbelikult sügavrohelistesse hiitesse, et jätta sinna oma ohvriand, mis sellest, et enam hästi ei usu. Punume lumivalgetest karikakardest ja sügavsinistest rukkililledest pärgi ning tõotame igavest truudust oma maale, oma rahvale, oma perele, oma kommetele.
Leiame endast uued lood ja laulud, uued mõtted, uued teadmised, uued teod, mis tõstavad meid pea päikeseni...
Ja nii kestab see seni, kuni paukuvad augustikuised äikesetormid rebivad sinise taeva taas armutult lõhki ning maa kattub halli vihmaveega.
Minu Eesti on sügishalli värvi...
... aga ta on minu Eesti! • | „Kirjuta Eestile“ võidutöö | Minu Eesti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Minu Eesti on sügishalli värvi. Ta on paksu pilvevaiba värvi, mis hommikust hommikusse katab maad, laskmata elul päriselt üles ärgatagi. Ta on Õismäe, Lasnamäe ja Mustamäe hallide kivimajade värvi, mis sirutavad end halli taeva poole, uskudes, et ulatuvad selleni nagu New Yorgi kõrgeimad pilvelõhkujad, sest Meie ei ole ju viletsamad. Okei!?! Ta on eestlase hallide silmade värvi, mis naerda ei armasta, aga nutta enam ei taha. Ta on halli vihma värvi, mis sajab täna, homme ja ülehomme, hoides meid kinni meie hallide kiviseinte vahel.
Minu Eesti on musta öö värvi. Öö, mis suuremal osal aastast lämmatab päeva peaaegu kohe, kui see on tõusnud. Ta on mustade muremõtete värvi, mis närivad meid, kui lebame pimedatel öödel üksinda oma voodites ja mõtleme oma mustale minevikule. Kartes, et tulevik on niisama tume, märkame igaks juhuks kõiki üksteise mustasid tegusid ning kahtlustame igaüht, kes meie poole vaatab.
Minu Eesti on veripunast värvi, nagu vaik, mis voolab maha raiutud haava-, lepa- ja männipuude tüvedest sadadel hektaritel. Ta on põrguleekide, millega meid juba 700 aastat on ähvardatud, värvi. Ta on hirmu värvi, mis siiani mäletab punast terrorit ning meie meeste, naiste ja laste valatud verd. Kärbseseenena punased on meie mürgised sõnad ja pilgud, mida üksteise poole heidame, nii igaks juhuks, sest ei taha, et keegi meile liiga lähedale pääseks, kuna oleme õppinud, et parem on, kui keegi meid päriselt ei tunne.
Minu Eesti on porikarva pruuni värvi. Saagivaeste põldude värvi, mis ägavad vaikselt, kui neilt oodatakse, et nad oma kivise ja liivase pinnaga toidaksid ära terve rahva. Ta on põllumehe kortsuliste käte värvi, kes klopib need pruunist mullast puhtaks ning tuleb ära linna, et paremat elu otsida. Ta on pruunide rabalaugaste värvi, mis vaikivad kängus rabamändide vahel ning on armulikult valmis endasse tõmbama iga vaevatud hinge. Ta on vaenu värvi, millega vaatame altkulmu igale tõmmule inimesele näkku ning saadame ta mõttes Aafrikasse.
Ent ühel hommikul rebeneb paks hall pilvekate ning paljastab sinise taevaräbala, mis kuldab maa üle miljoni tillukese päikesetäpiga ning märkame, et hallid silmad pilluvad tegelikult erksiniseid, hiierohelisi või kastanpruune sädemeid. Must öö ja jää taganevad erkpunase koidu ees, mis värvib maailma sekunditega roosadesse ja kollastesse toonidesse.
Meie hallikassinine Läänemeri kannab oma harjadel säbruseid lainetorte ning lumivalged häbelikud eestlased kogunevad kadakate vahele, et lasta suvel oma nahka maalida sügavkuldsete värvidega.
Äkki oleme saanud üheks hõimuks ja põgeneme kivilinnadest väikeste madalate talutarede vahele, et koos üle jaanitule hüpata ning loitsida tervist ja õnne. Vabanenud korraks harjumusest vaikida, hoiame kätest kinni ja laulame koos sinisest taevast, valgetest unistustest ning sellest, et mis värvi on armastus. Tantsime kirevates triibuseelikutes ennastunustavalt ning hiilime häbelikult sügavrohelistesse hiitesse, et jätta sinna oma ohvriand, mis sellest, et enam hästi ei usu. Punume lumivalgetest karikakardest ja sügavsinistest rukkililledest pärgi ning tõotame igavest truudust oma maale, oma rahvale, oma perele, oma kommetele.
Leiame endast uued lood ja laulud, uued mõtted, uued teadmised, uued teod, mis tõstavad meid pea päikeseni...
Ja nii kestab see seni, kuni paukuvad augustikuised äikesetormid rebivad sinise taeva taas armutult lõhki ning maa kattub halli vihmaveega.
Minu Eesti on sügishalli värvi...
... aga ta on minu Eesti! •
### Response:
„Kirjuta Eestile“ võidutöö | Minu Eesti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavastuse lähtepunktiks on võetud 1974. aasta kultuslik erootikafilm “Emmanuelle”. Nõukogude tsensuuriga kultuuriruumis elavate Eesti vaatajateni jõudis vabameelne film tänu Soome Televisioonile alles 80ndate lõpus. Lavastuse peategelased on otsimas Emmanuelle’i, sattudes oma teekonnal silmitsi erinevate ahistamisjuhtumitega.
Kui aastal 1987 näitas Soome televisioon filmi Emmanuelle, sõitis pool Eestist Tallinna seda vaatama, nagu laulupeole. Tõusis plahvatuslikult eestlaste iive, me saime aimu erootikast, kuid paljugi on jäänud veel arusaamatuks. Soomlased küll näitasid meile seda ilu, õrnust ja veetlust, aga ei andnud juhiseid, kuidas selleni jõuda. Kui me püüame kõige selle järgi haarata, on korraga kõik vale ja õhus levib vaid ebaadekvaatsuse vaim. | Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavastuse lähtepunktiks on võetud 1974. aasta kultuslik erootikafilm “Emmanuelle”. Nõukogude tsensuuriga kultuuriruumis elavate Eesti vaatajateni jõudis vabameelne film tänu Soome Televisioonile alles 80ndate lõpus. Lavastuse peategelased on otsimas Emmanuelle’i, sattudes oma teekonnal silmitsi erinevate ahistamisjuhtumitega.
Kui aastal 1987 näitas Soome televisioon filmi Emmanuelle, sõitis pool Eestist Tallinna seda vaatama, nagu laulupeole. Tõusis plahvatuslikult eestlaste iive, me saime aimu erootikast, kuid paljugi on jäänud veel arusaamatuks. Soomlased küll näitasid meile seda ilu, õrnust ja veetlust, aga ei andnud juhiseid, kuidas selleni jõuda. Kui me püüame kõige selle järgi haarata, on korraga kõik vale ja õhus levib vaid ebaadekvaatsuse vaim.
### Response:
Urmas Vadi lavastab Tartus "Emmanuelle'i" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äärmiselt põnevas ja tasavägises kohtumises asusid mängu juhtima ameeriklased, kelle esimese värava viskas kohtumise seitsmendal minutil Ryan Donato. 16. minutil viigistas Jan Kolar seisu.
Sarnane mängukäik jätkus ka teises kolmandikus, kuid seekord asusid juhtima tšehhid. 29. minutil oli täpne Tomas Kundratek, kes vormistas Martin Ruzicka antud resultatiivse söödu Tšehhi 2:1 väravaks. Kaks minutit hiljem viigistas ameeriklaste Jim Slater, väravasöödu sai kirja Brian O'Neill.
Et viimasel kolmandikul kumbki pool vastase väravalukku enam lahti muukida ei suutnud, läks kohtumine lisaajale. Paraku jäid ka seal väravad löömata.
Lisaajale järgnenud karistusvisetes oli kahe riigi kümne viskaja seas ainukesena täpne Tšehhi mängumees Petr Koukal. Kuna ameeriklased ühtegi karistusviset realiseerida ei suutnud, osutus Koukali tabamus otsustavaks, kinkides Tšehhile edasipääsu poolfinaali.
Selle tulemusega on 1998. aastal olümpiavõitjaks tulnud Tšehhi juba praegu parandanud enda viimase kahe olümpia tulemust, kus mõlemal korral jäädi seitsmendaks. Lisaks kuldmedalile on Tšehhil olümpiamängudelt ette näidata ka 2006. aastal Torinos võidetud pronks.
Teises hommikuses veerandfinaalis oli Venemaa olümpiasportlaste võistkond mäekõrguselt üle Norrast, kes alistati koguni 6:1.
Venelased läksid kohtumist juba esimesel kolmandikul 3:0 juhtima, kui täpsed olid Mikhail Grigorenko, Nikita Gusev ja Vjatšeslav Vojnov.
27. minutil suutis Norra küll ühe värava tänu Alexander Bonsaksenile tagasi lüüa, aga minut hiljem jätkus venelaste väravatesadu. 29. minutil oli täpne Sergei Kalinin ja 34. minutil viskas Nikita Nesterov seisuks juba 5:1. Mängu lõppseisu vormistas 54. minutil Ivan Telegin, kes tõi tabloole numbrid 6:1.
Ülejäänud kaks poolfinalisti selgitavad täna välja Kanada – Soome ning Rootsi – Saksamaa. | Hoki poolfinaali jõudsid esimestena tšehhid ja venelased | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äärmiselt põnevas ja tasavägises kohtumises asusid mängu juhtima ameeriklased, kelle esimese värava viskas kohtumise seitsmendal minutil Ryan Donato. 16. minutil viigistas Jan Kolar seisu.
Sarnane mängukäik jätkus ka teises kolmandikus, kuid seekord asusid juhtima tšehhid. 29. minutil oli täpne Tomas Kundratek, kes vormistas Martin Ruzicka antud resultatiivse söödu Tšehhi 2:1 väravaks. Kaks minutit hiljem viigistas ameeriklaste Jim Slater, väravasöödu sai kirja Brian O'Neill.
Et viimasel kolmandikul kumbki pool vastase väravalukku enam lahti muukida ei suutnud, läks kohtumine lisaajale. Paraku jäid ka seal väravad löömata.
Lisaajale järgnenud karistusvisetes oli kahe riigi kümne viskaja seas ainukesena täpne Tšehhi mängumees Petr Koukal. Kuna ameeriklased ühtegi karistusviset realiseerida ei suutnud, osutus Koukali tabamus otsustavaks, kinkides Tšehhile edasipääsu poolfinaali.
Selle tulemusega on 1998. aastal olümpiavõitjaks tulnud Tšehhi juba praegu parandanud enda viimase kahe olümpia tulemust, kus mõlemal korral jäädi seitsmendaks. Lisaks kuldmedalile on Tšehhil olümpiamängudelt ette näidata ka 2006. aastal Torinos võidetud pronks.
Teises hommikuses veerandfinaalis oli Venemaa olümpiasportlaste võistkond mäekõrguselt üle Norrast, kes alistati koguni 6:1.
Venelased läksid kohtumist juba esimesel kolmandikul 3:0 juhtima, kui täpsed olid Mikhail Grigorenko, Nikita Gusev ja Vjatšeslav Vojnov.
27. minutil suutis Norra küll ühe värava tänu Alexander Bonsaksenile tagasi lüüa, aga minut hiljem jätkus venelaste väravatesadu. 29. minutil oli täpne Sergei Kalinin ja 34. minutil viskas Nikita Nesterov seisuks juba 5:1. Mängu lõppseisu vormistas 54. minutil Ivan Telegin, kes tõi tabloole numbrid 6:1.
Ülejäänud kaks poolfinalisti selgitavad täna välja Kanada – Soome ning Rootsi – Saksamaa.
### Response:
Hoki poolfinaali jõudsid esimestena tšehhid ja venelased |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Et tähistada sajandat sünnipäeva väärikalt ja ilma piinlike sotsiaalsete eksimusteta, vaatame meiegi ajastuvaimus ja -sõnas üle olulisemad käitumisviisid 1921. aastal.
Esmajoones tuleb otsustada, kas soovite sel uhkel päeval võõrustada, olla võõrustatud või minna näiteks restorani.
Vähim ettevalmistust nõuab tähistamine avalikes ruumides, kuid sealgi on nii mõndagi, mida silmas pidada.
"Naisterahvast on see väga inetu, kui ta avalikkuis ruumes kõvasti naerab, ta võib seda teha tasakesi või tarbe korral taskurätikut suu ees hoida."
Avalikkudes ruumides tuleb piinlikult tagasihoidlikkust tähele panna. Hää elukomme nõuab, nagu üleüldse igal pool, oma ligimisese austamist ja respekteerimist ja oma enese isiku tagasisurumist. Vali naermine, kõnelemine ja kätega vehklemine on sel põhjusel alati koguni hukkamõistetav. Naisterahvast on see väga inetu, kui ta avalikkuis ruumes kõvasti naerab, ta võib seda teha tasakesi või tarbe korral taskurätikut suu ees hoida.
Niisama andeksandmatu on, kui meesterahvas kelneriga skandaali teeb – mida meil kahjuks õige sagedasti juhtub. Kelneri juhusliku lohakuse või tähelepanematuse korral tarvitab haritud inimene rahulikke kindlaid sõnu ja ei tunne tarvidust toorelt räusata või rusikaga lauale põrutada.
Kelneriga tuleb tarvitada rahulikke sõnu, mitte toorelt räusata. Autor: Sander Ilvest/PM/Scanpix Baltics Autor: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix
Nagu kärarikas, silmatorkav ülespidamine, nii on ka kõlbmatu iseäranis toredais riidis avalikku kohta ilmuda. Uhked riided on sündsad ainult kinniseis ruumes, seltskonnas, pallil, teaatri looshes jne. Avalikkuis ruumes olgu riided korralikud, peened, kuid mitte liig toredad. Teisest küljest on aga ka kombevastane korratult, määrdunult ja iganend moes rahva sekka minna, see annab mulje nagu oleks inimene mingi metsaalune. Meil leidub kahjuks inimesi, isegi haritlasi, kes niisuguse välimusega uhkeldada püüavad, et see aga kuhugile ei kõlba, võib igaüks mõista.
"Naeruvääriliseks teeb end meesterahvas, kes pruune kingi kannab ja seejures torukübara pähe paneb."
Naeruvääriliseks teeb end meesterahvas, kes pruune kingi kannab ja seejures torukübara pähe paneb. Pruunid kingad kõlbavad ainult jalutuskäigule, nad ei sünni kinnisesse ruumi, seltskonda, teaatrisse, kontserdile. Naisterahvas, kes avalikkudesse kohtadesse kõiksuguste ehetega ja dimantidega ilmub, sõrmed sõrmuseid täis, teeb enese teiste naeruks.
Üks kõigesuurematest mõnusustest on oma sõpru ja tuttavaid enese juure kutsuda ja suuremat või vähemat pidusööki anda.
Kui te soovite riigi sünnipäeval külalisi võõrustada, on tarvis neile esitada kaheksa päeva enne pidusööki suusõnaline või kirjalik kutse. Kui kutse on kirjalik, peab kutsutu kohe vastama, et vajadusel jääks pidusöögi korraldajale aega mõnd teist tema asemele kutsuda. Kui kutsutu loobub, ütleb ta viisakate sõnadega ära, võimalikult äraütlemise põhjust nimetades ja kahetsust avaldades, et ta pakutavatest mõnusustest osa võtta ei saa.
Ükskõik, kas kutsest on loobutud või see vastu võetud, aga päev enne pidu tuleb võõrustaja juurde teha külaskäik - üksnes südamlikkude sõprade vahel ja ligidasel läbikäimisel jäävad need külaskäigud ära.
Kuidas reisida viisakalt?
Kui võõrustaja juurde viib raudtee, on see mõistagi mugav viis külla saabuda. Meie raudteedel võib kahjuks alati seda pahet tähele panna, et inimesed metsikult tungides ja kaasreisijaid koguni kõrvalegi tõugates vagunis võimalikult hääd kohta püüavad kätte saada. Säherdune hoolimatus annab ikka viisakusetunde puudusest tunnistuse. Pääasjaks jääb rongile minekul see, et mitte ei tungitaks. Kui vagunis vabu kohti olemas, saadakse need ilma päälesurumisetagi kätte; on aga vagun täiskiilut, siis on päälepressimisest vähe kasu või ta on koguni asjata.
Kõigepealt tuleb lasta inimesed rongist väljuda, alles siis ise siseneda. Autor: Liis Treimann/PM/Scanpix Baltics
"Koguni viisakuseta oleks kitsast istekohta surumisega avaramaks teha katsuda, seejuures teise riietelle istudes, neid nagu pressi vahel hoides."
Kui vagunis ainult üksainuke istekoht kahe reisija vahel vaba peaks olema, siis ei kõlba mitte sõnalausumata sääl istet võtta, vaid tuleb selleks enne luba paluda, näituseks sõnadega: "Kas lubate lahkelt?" Kes istub, peab jalad alati enese ligi hoidma, et kaasreisijad nende üle ei komistaks, koguni viisakuseta oleks kitsast istekohta surumisega avaramaks teha katsuda, seejuures teise riietelle istudes, neid nagu pressi vahel hoides. Viisakuseta on ka suure ajalehega kaasareisija nägu kinni katta, niiviisi väljavaatamist takistades.
Kuidas käituda, kui jõuate peole?
Pidusööke võib korraldada mistahes ajal oma hääksarvamise järgi. Kutsutud ilmugu natuke aega, umbes kümme minutit enne määratud tundi, mitte ilmaski hiljem. Hoopis kombevastane on minutki aega ennast oodata lasta.
Võõrustajatel peavad selleks ajaks olema tehtud kõik toimetused: iseäranis maksab see perenaise kohta, kes omi ettevalmistusi nii peab korraldama, et kõik valmis on, kui võõrad tulevad. Viimastelle on see väga piinlik, kui perenaine viimasel silmapilgul ärevalt edasi-tagasi käib, et sööki valmis sääda.
Kohtumisel ei anna meesterahvas iialgi naisterahvalle enne kätt, vaid ootab alati, kuni see talle käe ulatab. Ainult meesterahvas, kes üle 60 aasta vana on, võib naisterahvalle enne käe anda. Kätt ei tohi liiga kõvasti pigistada, mitte ülearu kinni hoida ja ka mitte ainult kergelt puudutada. Koguni viisakuseta on teisele ainult üht või paari sõrme ulatada. Üleüldse võib kõiki oma tundmusi käepigistusse sisse panna ja saab selle kaudu teisele tõsist rõõmu, südamlikkust ning tõsist sõprust avaldada. Tugev käepigistus on alati otsekohesuse tundemärk, kuna lõdev käeandmine või koguni lohakas puudutamine kõrkusest, üleüldse halvast iseloomust tunnistuse annab.
Meesterahvas ootab alati, kuni naine talle käe ulatab. Autor: Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix
"Et külastus oleks jõudumööda nii võõrale kui perenaisele, peaks iga seltskonda armastav perekond käima läbi enam-vähem omasugustega."
Saabudes tuleb kahtlemata võtta kaasa külakosti, kuid et külastus oleks jõudumööda nii võõrale kui perenaisele, peaks iga seltskonda armastav perekond käima läbi enam-vähem omasugustega. Kui meid pidusöögiks on kutsutud, siis oleme me kohustet ka kutsujalle pidusöögi andma ja meil oleks muidugi väga piinlik tundmus, kui meile peenes perekonnas toredusi on pakutud ja meie nendele inimestele siis oleksime sunnitud lihtsalt sööke andma, sest et meie ses suhtes üle oma jõu ei tohi minna.
"Üleüldse võib kõiki oma tundmusi käepigistusse sisse panna ja saab selle kaudu teisele tõsist rõõmu, südamlikkust ning tõsist sõprust avaldada."
Nii piduandjad kui külalised on suures õhtu toaletis: meesterahvad kannavad pikka kuube või frakki ja musti pükse, valget slipsi, valget vesti või musta frakkvesti, valgeid või heledaid kindaid ja lakksaapaid. Naisterahvad poolväljalõigatud seltskonnakleiti sabaga. Suurtes linnades kantakse niisugusel korral veel iseäralisi riideid nagu neid teaatris, kontserdil ja vastuvõtmisel kantakse. Kui tegu pole suurema pidusöögiga, vaid väikse seltskonnaga sõprade juures, kes nii suurt toredust enesele lubada ei saa, siis ilmuvad külalised oma ilusamas tänava- ehk promenaadi toaletis.
Frakk, valged kindad ja valge slips on sobilik rõivastus meestele. Autor: Rene Suurkaev/ERR
"Hääs seltskonnas poliitikast ja usu asjust ei räägita."
Jutuajamise eest peavad kandma hoolt kõik pidulised. Jutuajamine saab alati üksikute isikute haridusekraadist, vaimust ja meeleolust ärarippuma. Ainult ühte vana reeglit tuleb siinkohal veel korrata, nimelt, et hääs seltskonnas poliitikast ja usu asjust ei räägita.
Mida pidulistele söögiks anda?
Söökide kokkusääd ärgu olgu rikkalik, vaid peenike ja vaheldusrikas. Kui vähegi toreduse pääle rõhku pannakse, siis ei tohi kala laual puududa.
Eelsöögid seisavad koos lihasöökidest, kohased on metslinnud või mesloomad (metspardid, nurmkanad, faasanid, nepid, jänesed, metskitsed, metssead, põhjapõdrad jne). Praad ja kala olgu võimalikult suur, sest et ta muidu vähese maitsega. Aiavili valitakse aastaaja järele: talvel võib osalt ka sissetehtuid tarvitada, mis nüüd kiiduväärt hääduses saadav ja värskest vaevalt äratuntav.
"Lõpuks juust, rikkalikus väljavalikus."
Magusad vahelsöögid tulevad piinliku hoolega valmistada, sest et nad söögisedelil tähtsat osa etendavad. Maiusasjade väljavalik olgu rikkalik: ilus valmind ilma plekkideta puuvili, krakkmandlid ja rosinad, kompvekid ja peenike tort või mõni teine küpsis. Lõpuks juust, rikkalikus väljavalikus.
Söögid tuleb serveerida järgmiselt: pääle supi tuleb kõigepäält kala, siis järgnevad eelsöögid: kodulinnu-ragout'd, nurmkanad, vasikaliha riisiga, jänesed jne. Nüüd tulevad praed, ühest jätkub, antakse aga ka kaks või kolm. Neile lisaks antakse salatid ja kompotid, niisamati aiavili. Sellepääle järgnevad magusad vahelsöögid, jäätis ja maiusasjad.
Maiusasjade valik olgu rikkalik ja valmistatud piinliku hoolega. Autor: Lauri Laan/Nami-Nami retseptikogu
Veinid antakse harilikult järgnevas järjekorras: supi järele Madeira, Malaga ehk Kapvein, üleüldse mõni lõunamaa vein. Esimese käigu ajal Bordeaux ehk Burgander. Enne praadi Rheinvein. Dessert'iga Muscat, Alicante (valge) Malvoisie, Constance, Tokayer jne.
"Saksa Champagneritele lauldakse küll vahetpidamata kiidulaule, kuid asjatundja teab, et Prantsuse omad kõige paremad maailmas on."
Paljuis majus antakse teiste veinide kõrval pidusöögil hakatusest saadik Champagner'i (mõrudat ja magusat). Õigusepärast tuleks seda ainult söögi lõpul anda, järelsöögi ajal, et sellele seda mõnu anda, mida ainult see sätendav vein anda suudab. Saksa Champagneritele lauldakse küll vahetpidamata kiidulaule, kuid asjatundja teab, et Prantsuse omad kõige paremad maailmas on. Kes Prantsuse oma eneselle lubada ei saa, see leppigu parem hää Rheinveiniga.
Perenaine muretseb tingimata, kuidas pidulauda sääda.
Lauakatmise viis oleneb iga mehe varanduslikust seisukohast. Kui aga maitset olemas, saab ka ilma suurte kuludeta lauda kaunilt ja asjakohaselt ehtida. Teatavad asjad on nüüd peenel laual tingimata tarvilised: laitmata peenike laudlina ja salvrätid, peenikesed klaasid ja ilus portselaan. Iga külalise söögiriistad ja -nõud tulevad ühesuguses korras lauale sääda.
"Salvrätti ei kõlba ka põranda küürimise lapi moodi tarvitada, vaid äiatakse ainult kergelt üle huulte."
Et külaliste silmadelle rõõmu valmistada, ei tohiks ka kõige lihtsamalgi laual lilled puududa. Igal külalisel peab küllalt ruumi olema, nende küünarnukid ei tohi teineteist puudutada. Iga taldriku kõrvale pannakse pahemalle poole kahvel, paremalle poole lusik ja nuga, viimane klaasist või metallist alusekesele. Taldriku kõrvale enam laua keskkoha poole pannakse väike taldrik salati või kompoti jaoks.
Taldriku ette säätakse klaasid: kolm klaasi säätakse kolmenurka, on neid viis, siis kahte ritta või ringi, kusjuures igal klaasil iga võõra juures üks ja seesama koht. Seesugune korraldus on lauale ülisuureks ehteks, iseäranis kui klaaside seas värvilisi on.
Salvrätik, mis võimalikult lihtsalt kokku pandud, varustetakse leivatükikesega ja pannakse supiga täidet taldriku kõrvale. Liiga kunstlikku salvrätiku kokkupanemist ei või just väga kohaseks kiita, peenetundelises võõras võib ta kergesti jälkusetunnet äratada, sest et ta otsatu käperdamise tõttu oma esialgse puhtuse kaotab.
Salvrätiku liiga kunstlik seadmine võib tekitada külalistes jäikusetunnet. Autor: Eero Vabamägi/PM/Scanpix Baltics
Salvrätti ei haruteta ilmaski koguni lahti, vaid ainult pikuti ja laotetakse lahtiselt põlvede pääle. Ei kõlba naisterahval ega meesterahval seda kleidi vahele või nööpauku pista, koguni kõnelemata krae vahele toppimisest. Salvrätti ei kõlba ka põranda küürimise lapi moodi tarvitada, vaid äiatakse ainult kergelt üle huulte.
Veini- ja veekaravin peab meesterahva lähedal seisma, kes peab naisterahvalle alati vett pakkuma, sest et naisterahvas oma veini, dessertveinid väjaarvatud, veega segab, ka Rheinveini juures teeb ta erandi.
Kuidas süüa, et mitte näida talupoeglik?
On rikkas majas nõndanimetet maître d'hôtel olemas, siis lõigub ta kõik libliktoidud ja alamad pakuvad neid võõrastelle. Peenes majas, kus maître d'hôtel 'i olemas ei ole, peab majaperemees ise praed tükkideks lõikuma. Igalt vähegi haritud mehelt nõutakse, et ta seda oskama peab.
"Väga viisakas on, kui majaperemees ise veinipudeli lahti teeb ja esimesed tilgad, mis korgitükke või muud mustust võivad sisaldada, oma klaasi valab."
Väga viisakas on, kui majaperemees ise veinipudeli lahti teeb, mille juures pääle korgi väljatõmbamise pudeli kael salvrätiga üle tuleb pühkida, ja esimesed tilgad, mis korgitükke või muud mustust võivad sisaldada, oma klaasi valab. Alles siis ulatab ta pudeli võõrastelle.
Sissevalamisel ei tohi pudelit ilmaski alt kinni võtta, vaid ta võetakse kätte kaunis ülevalt poolt, sel kombel et nimetissõrm pudeli kaela kohal aset leiab. Joomisel hoitakse klaasi sõrmede vahel võimalikult elegandilt ja alt jalast; teda ei jooda kunagi ühe sõõmuga tühjaks.
Veiniklaasi hoitakse sõrmede vahel võimalikult elegandilt. Autor: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix
Arvamine, nagu ei tohitaks laual enne sööma hakata kui kõik teised sööma on hakand, on täitsa ekslik. Supp on ju tema taldrikul, kui lauda istutakse, tähendab võib iga võõras ka kohe sööma hakata. Taldrikusse jäetagu ikka pisut suppi pääle söömist järele. Iialgi ei tohi taldrikut kergitada, et viimast tilka ära süüa, vaid taldrik peab puudutamata oma kohale jääma.
"Konte ei tohi iialgi suhu võtta, see oleks hullem kui talupoeglik."
Konte ei tohi iialgi suhu võtta, see oleks hullem kui talupoeglik. Noa ja kahvli abil tehakse liha kondi küljest lahti; mis liig kinnine, see jäägu parem külge. Kahvli kumerus olgu ülespoole pöördud. Kahvlit ärgu hoitagu ilmaski nii, et ta kumerus alla poole pöördud — see näeks välja, nagu ajaksime viglaga heinu küüniuksest sisse.
Nuga ja kahvel pannakse ainult silmapilguks ristamisi taldrikuile, kui liha kõrvale leiba tahetakse süüa, mida ainult sõrmedega murtakse, ilmaski ei lõigata. Lõigates võiksid kergesti kooriku raasukesed naabrille silma või naisterahvalle väljalõigatud turjale karata. Pääle leiva midagi sõrmedega ei tohi puudutada.
"Kahvlit ärgu hoitagu ilmaski nii, et ta kumerus alla poole pöördud — see näeks välja, nagu ajaksime viglaga heinu küüniuksest sisse."
Kala luud korjatagu liha seest hoolega välja; kui siiski mõni suhu peaks juhtuma, siis tuleb ta huultega kahvlile asetada ja sellega taldriku äärele panna. Iialgi ei tohi sõrmedega kala luud suust välja võtta. Sõrmedega ei tohi vähkigi puudutada. Kus iseäralisi riistu nende söömiseks ei ole ja kus hääde kommete peale rõhku pannakse, jäetakse see söök lihtsalt ära, sest koguni võimata on vähki süüa, ilma et sõrmi appi võetaks.
Söögi ettevõtmise aegu ärgu kõneldagu, sest et selleläbi kergelt äpardusi võib juhtuda. Veel vähem sünnis on täie suuga kõnelemine.
Mida võtta ette pääle söömist?
Võõras ei ole sunnitud igast söögist sööma ja ei tohi piduandja talle siin mitte üleliiga pääle käia. Võõral peab niisugune vaade olema, et teda häämeelega on kutsutud, mis põhjusel ta siis söökide seas oma hääksarvamist mööda võib valida ja häbeneda ei tohi.
Külaline peab ise vabalt ja rõõmuga toitude seast valima. Autor: Sander Ilvest/PM/Scanpix Baltics
Pääle söögi ei tarviteta kunagi hambaorke, peenikesel laual ei ole neid üleüldse olemaski. On siiski vastikuid söögijätiseid hammaste vahele jäänud, siis tuleb ära oodata, kuni laualt üles tõustakse, siis võib neid ilma nägemata kuskil nurgas, mõnd pilti vaadeldes, kõrvaldada.
"On siiski vastikuid söögijätiseid hammaste vahele jäänud, siis tuleb ära oodata, kuni laualt üles tõustakse, siis võib neid ilma nägemata kuskil nurgas, mõnd pilti vaadeldes, kõrvaldada."
Pääle sööki tõustakse püsti ja juuakse kohvi ja likööri söögilaual või saalis. Kas seltskond pääle kohvi ja likööri aegamööda lahkub või mitte, oleneb täitsa kutsumise laadist ja perekonna kommetst. Pikendatakse koosolemist, siis järgnevad pääle sööki mõnel juhtumisel laulu ja muusikalised ettekanded ja mängud, õhtul pakutakse mitmesuguseid maiusasju ja lõpuks, kella 12 aegu teed küpsistega.
Ilusat pidupäeva!
Artiklis on kasutatud väljavõtteid 1921. aasta raamatust "Kombeõpetus". | Õpime pidupäevaks kombed selgeks: tähista riigi sünnipäeva nagu aastal 1921 | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Et tähistada sajandat sünnipäeva väärikalt ja ilma piinlike sotsiaalsete eksimusteta, vaatame meiegi ajastuvaimus ja -sõnas üle olulisemad käitumisviisid 1921. aastal.
Esmajoones tuleb otsustada, kas soovite sel uhkel päeval võõrustada, olla võõrustatud või minna näiteks restorani.
Vähim ettevalmistust nõuab tähistamine avalikes ruumides, kuid sealgi on nii mõndagi, mida silmas pidada.
"Naisterahvast on see väga inetu, kui ta avalikkuis ruumes kõvasti naerab, ta võib seda teha tasakesi või tarbe korral taskurätikut suu ees hoida."
Avalikkudes ruumides tuleb piinlikult tagasihoidlikkust tähele panna. Hää elukomme nõuab, nagu üleüldse igal pool, oma ligimisese austamist ja respekteerimist ja oma enese isiku tagasisurumist. Vali naermine, kõnelemine ja kätega vehklemine on sel põhjusel alati koguni hukkamõistetav. Naisterahvast on see väga inetu, kui ta avalikkuis ruumes kõvasti naerab, ta võib seda teha tasakesi või tarbe korral taskurätikut suu ees hoida.
Niisama andeksandmatu on, kui meesterahvas kelneriga skandaali teeb – mida meil kahjuks õige sagedasti juhtub. Kelneri juhusliku lohakuse või tähelepanematuse korral tarvitab haritud inimene rahulikke kindlaid sõnu ja ei tunne tarvidust toorelt räusata või rusikaga lauale põrutada.
Kelneriga tuleb tarvitada rahulikke sõnu, mitte toorelt räusata. Autor: Sander Ilvest/PM/Scanpix Baltics Autor: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix
Nagu kärarikas, silmatorkav ülespidamine, nii on ka kõlbmatu iseäranis toredais riidis avalikku kohta ilmuda. Uhked riided on sündsad ainult kinniseis ruumes, seltskonnas, pallil, teaatri looshes jne. Avalikkuis ruumes olgu riided korralikud, peened, kuid mitte liig toredad. Teisest küljest on aga ka kombevastane korratult, määrdunult ja iganend moes rahva sekka minna, see annab mulje nagu oleks inimene mingi metsaalune. Meil leidub kahjuks inimesi, isegi haritlasi, kes niisuguse välimusega uhkeldada püüavad, et see aga kuhugile ei kõlba, võib igaüks mõista.
"Naeruvääriliseks teeb end meesterahvas, kes pruune kingi kannab ja seejures torukübara pähe paneb."
Naeruvääriliseks teeb end meesterahvas, kes pruune kingi kannab ja seejures torukübara pähe paneb. Pruunid kingad kõlbavad ainult jalutuskäigule, nad ei sünni kinnisesse ruumi, seltskonda, teaatrisse, kontserdile. Naisterahvas, kes avalikkudesse kohtadesse kõiksuguste ehetega ja dimantidega ilmub, sõrmed sõrmuseid täis, teeb enese teiste naeruks.
Üks kõigesuurematest mõnusustest on oma sõpru ja tuttavaid enese juure kutsuda ja suuremat või vähemat pidusööki anda.
Kui te soovite riigi sünnipäeval külalisi võõrustada, on tarvis neile esitada kaheksa päeva enne pidusööki suusõnaline või kirjalik kutse. Kui kutse on kirjalik, peab kutsutu kohe vastama, et vajadusel jääks pidusöögi korraldajale aega mõnd teist tema asemele kutsuda. Kui kutsutu loobub, ütleb ta viisakate sõnadega ära, võimalikult äraütlemise põhjust nimetades ja kahetsust avaldades, et ta pakutavatest mõnusustest osa võtta ei saa.
Ükskõik, kas kutsest on loobutud või see vastu võetud, aga päev enne pidu tuleb võõrustaja juurde teha külaskäik - üksnes südamlikkude sõprade vahel ja ligidasel läbikäimisel jäävad need külaskäigud ära.
Kuidas reisida viisakalt?
Kui võõrustaja juurde viib raudtee, on see mõistagi mugav viis külla saabuda. Meie raudteedel võib kahjuks alati seda pahet tähele panna, et inimesed metsikult tungides ja kaasreisijaid koguni kõrvalegi tõugates vagunis võimalikult hääd kohta püüavad kätte saada. Säherdune hoolimatus annab ikka viisakusetunde puudusest tunnistuse. Pääasjaks jääb rongile minekul see, et mitte ei tungitaks. Kui vagunis vabu kohti olemas, saadakse need ilma päälesurumisetagi kätte; on aga vagun täiskiilut, siis on päälepressimisest vähe kasu või ta on koguni asjata.
Kõigepealt tuleb lasta inimesed rongist väljuda, alles siis ise siseneda. Autor: Liis Treimann/PM/Scanpix Baltics
"Koguni viisakuseta oleks kitsast istekohta surumisega avaramaks teha katsuda, seejuures teise riietelle istudes, neid nagu pressi vahel hoides."
Kui vagunis ainult üksainuke istekoht kahe reisija vahel vaba peaks olema, siis ei kõlba mitte sõnalausumata sääl istet võtta, vaid tuleb selleks enne luba paluda, näituseks sõnadega: "Kas lubate lahkelt?" Kes istub, peab jalad alati enese ligi hoidma, et kaasreisijad nende üle ei komistaks, koguni viisakuseta oleks kitsast istekohta surumisega avaramaks teha katsuda, seejuures teise riietelle istudes, neid nagu pressi vahel hoides. Viisakuseta on ka suure ajalehega kaasareisija nägu kinni katta, niiviisi väljavaatamist takistades.
Kuidas käituda, kui jõuate peole?
Pidusööke võib korraldada mistahes ajal oma hääksarvamise järgi. Kutsutud ilmugu natuke aega, umbes kümme minutit enne määratud tundi, mitte ilmaski hiljem. Hoopis kombevastane on minutki aega ennast oodata lasta.
Võõrustajatel peavad selleks ajaks olema tehtud kõik toimetused: iseäranis maksab see perenaise kohta, kes omi ettevalmistusi nii peab korraldama, et kõik valmis on, kui võõrad tulevad. Viimastelle on see väga piinlik, kui perenaine viimasel silmapilgul ärevalt edasi-tagasi käib, et sööki valmis sääda.
Kohtumisel ei anna meesterahvas iialgi naisterahvalle enne kätt, vaid ootab alati, kuni see talle käe ulatab. Ainult meesterahvas, kes üle 60 aasta vana on, võib naisterahvalle enne käe anda. Kätt ei tohi liiga kõvasti pigistada, mitte ülearu kinni hoida ja ka mitte ainult kergelt puudutada. Koguni viisakuseta on teisele ainult üht või paari sõrme ulatada. Üleüldse võib kõiki oma tundmusi käepigistusse sisse panna ja saab selle kaudu teisele tõsist rõõmu, südamlikkust ning tõsist sõprust avaldada. Tugev käepigistus on alati otsekohesuse tundemärk, kuna lõdev käeandmine või koguni lohakas puudutamine kõrkusest, üleüldse halvast iseloomust tunnistuse annab.
Meesterahvas ootab alati, kuni naine talle käe ulatab. Autor: Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix
"Et külastus oleks jõudumööda nii võõrale kui perenaisele, peaks iga seltskonda armastav perekond käima läbi enam-vähem omasugustega."
Saabudes tuleb kahtlemata võtta kaasa külakosti, kuid et külastus oleks jõudumööda nii võõrale kui perenaisele, peaks iga seltskonda armastav perekond käima läbi enam-vähem omasugustega. Kui meid pidusöögiks on kutsutud, siis oleme me kohustet ka kutsujalle pidusöögi andma ja meil oleks muidugi väga piinlik tundmus, kui meile peenes perekonnas toredusi on pakutud ja meie nendele inimestele siis oleksime sunnitud lihtsalt sööke andma, sest et meie ses suhtes üle oma jõu ei tohi minna.
"Üleüldse võib kõiki oma tundmusi käepigistusse sisse panna ja saab selle kaudu teisele tõsist rõõmu, südamlikkust ning tõsist sõprust avaldada."
Nii piduandjad kui külalised on suures õhtu toaletis: meesterahvad kannavad pikka kuube või frakki ja musti pükse, valget slipsi, valget vesti või musta frakkvesti, valgeid või heledaid kindaid ja lakksaapaid. Naisterahvad poolväljalõigatud seltskonnakleiti sabaga. Suurtes linnades kantakse niisugusel korral veel iseäralisi riideid nagu neid teaatris, kontserdil ja vastuvõtmisel kantakse. Kui tegu pole suurema pidusöögiga, vaid väikse seltskonnaga sõprade juures, kes nii suurt toredust enesele lubada ei saa, siis ilmuvad külalised oma ilusamas tänava- ehk promenaadi toaletis.
Frakk, valged kindad ja valge slips on sobilik rõivastus meestele. Autor: Rene Suurkaev/ERR
"Hääs seltskonnas poliitikast ja usu asjust ei räägita."
Jutuajamise eest peavad kandma hoolt kõik pidulised. Jutuajamine saab alati üksikute isikute haridusekraadist, vaimust ja meeleolust ärarippuma. Ainult ühte vana reeglit tuleb siinkohal veel korrata, nimelt, et hääs seltskonnas poliitikast ja usu asjust ei räägita.
Mida pidulistele söögiks anda?
Söökide kokkusääd ärgu olgu rikkalik, vaid peenike ja vaheldusrikas. Kui vähegi toreduse pääle rõhku pannakse, siis ei tohi kala laual puududa.
Eelsöögid seisavad koos lihasöökidest, kohased on metslinnud või mesloomad (metspardid, nurmkanad, faasanid, nepid, jänesed, metskitsed, metssead, põhjapõdrad jne). Praad ja kala olgu võimalikult suur, sest et ta muidu vähese maitsega. Aiavili valitakse aastaaja järele: talvel võib osalt ka sissetehtuid tarvitada, mis nüüd kiiduväärt hääduses saadav ja värskest vaevalt äratuntav.
"Lõpuks juust, rikkalikus väljavalikus."
Magusad vahelsöögid tulevad piinliku hoolega valmistada, sest et nad söögisedelil tähtsat osa etendavad. Maiusasjade väljavalik olgu rikkalik: ilus valmind ilma plekkideta puuvili, krakkmandlid ja rosinad, kompvekid ja peenike tort või mõni teine küpsis. Lõpuks juust, rikkalikus väljavalikus.
Söögid tuleb serveerida järgmiselt: pääle supi tuleb kõigepäält kala, siis järgnevad eelsöögid: kodulinnu-ragout'd, nurmkanad, vasikaliha riisiga, jänesed jne. Nüüd tulevad praed, ühest jätkub, antakse aga ka kaks või kolm. Neile lisaks antakse salatid ja kompotid, niisamati aiavili. Sellepääle järgnevad magusad vahelsöögid, jäätis ja maiusasjad.
Maiusasjade valik olgu rikkalik ja valmistatud piinliku hoolega. Autor: Lauri Laan/Nami-Nami retseptikogu
Veinid antakse harilikult järgnevas järjekorras: supi järele Madeira, Malaga ehk Kapvein, üleüldse mõni lõunamaa vein. Esimese käigu ajal Bordeaux ehk Burgander. Enne praadi Rheinvein. Dessert'iga Muscat, Alicante (valge) Malvoisie, Constance, Tokayer jne.
"Saksa Champagneritele lauldakse küll vahetpidamata kiidulaule, kuid asjatundja teab, et Prantsuse omad kõige paremad maailmas on."
Paljuis majus antakse teiste veinide kõrval pidusöögil hakatusest saadik Champagner'i (mõrudat ja magusat). Õigusepärast tuleks seda ainult söögi lõpul anda, järelsöögi ajal, et sellele seda mõnu anda, mida ainult see sätendav vein anda suudab. Saksa Champagneritele lauldakse küll vahetpidamata kiidulaule, kuid asjatundja teab, et Prantsuse omad kõige paremad maailmas on. Kes Prantsuse oma eneselle lubada ei saa, see leppigu parem hää Rheinveiniga.
Perenaine muretseb tingimata, kuidas pidulauda sääda.
Lauakatmise viis oleneb iga mehe varanduslikust seisukohast. Kui aga maitset olemas, saab ka ilma suurte kuludeta lauda kaunilt ja asjakohaselt ehtida. Teatavad asjad on nüüd peenel laual tingimata tarvilised: laitmata peenike laudlina ja salvrätid, peenikesed klaasid ja ilus portselaan. Iga külalise söögiriistad ja -nõud tulevad ühesuguses korras lauale sääda.
"Salvrätti ei kõlba ka põranda küürimise lapi moodi tarvitada, vaid äiatakse ainult kergelt üle huulte."
Et külaliste silmadelle rõõmu valmistada, ei tohiks ka kõige lihtsamalgi laual lilled puududa. Igal külalisel peab küllalt ruumi olema, nende küünarnukid ei tohi teineteist puudutada. Iga taldriku kõrvale pannakse pahemalle poole kahvel, paremalle poole lusik ja nuga, viimane klaasist või metallist alusekesele. Taldriku kõrvale enam laua keskkoha poole pannakse väike taldrik salati või kompoti jaoks.
Taldriku ette säätakse klaasid: kolm klaasi säätakse kolmenurka, on neid viis, siis kahte ritta või ringi, kusjuures igal klaasil iga võõra juures üks ja seesama koht. Seesugune korraldus on lauale ülisuureks ehteks, iseäranis kui klaaside seas värvilisi on.
Salvrätik, mis võimalikult lihtsalt kokku pandud, varustetakse leivatükikesega ja pannakse supiga täidet taldriku kõrvale. Liiga kunstlikku salvrätiku kokkupanemist ei või just väga kohaseks kiita, peenetundelises võõras võib ta kergesti jälkusetunnet äratada, sest et ta otsatu käperdamise tõttu oma esialgse puhtuse kaotab.
Salvrätiku liiga kunstlik seadmine võib tekitada külalistes jäikusetunnet. Autor: Eero Vabamägi/PM/Scanpix Baltics
Salvrätti ei haruteta ilmaski koguni lahti, vaid ainult pikuti ja laotetakse lahtiselt põlvede pääle. Ei kõlba naisterahval ega meesterahval seda kleidi vahele või nööpauku pista, koguni kõnelemata krae vahele toppimisest. Salvrätti ei kõlba ka põranda küürimise lapi moodi tarvitada, vaid äiatakse ainult kergelt üle huulte.
Veini- ja veekaravin peab meesterahva lähedal seisma, kes peab naisterahvalle alati vett pakkuma, sest et naisterahvas oma veini, dessertveinid väjaarvatud, veega segab, ka Rheinveini juures teeb ta erandi.
Kuidas süüa, et mitte näida talupoeglik?
On rikkas majas nõndanimetet maître d'hôtel olemas, siis lõigub ta kõik libliktoidud ja alamad pakuvad neid võõrastelle. Peenes majas, kus maître d'hôtel 'i olemas ei ole, peab majaperemees ise praed tükkideks lõikuma. Igalt vähegi haritud mehelt nõutakse, et ta seda oskama peab.
"Väga viisakas on, kui majaperemees ise veinipudeli lahti teeb ja esimesed tilgad, mis korgitükke või muud mustust võivad sisaldada, oma klaasi valab."
Väga viisakas on, kui majaperemees ise veinipudeli lahti teeb, mille juures pääle korgi väljatõmbamise pudeli kael salvrätiga üle tuleb pühkida, ja esimesed tilgad, mis korgitükke või muud mustust võivad sisaldada, oma klaasi valab. Alles siis ulatab ta pudeli võõrastelle.
Sissevalamisel ei tohi pudelit ilmaski alt kinni võtta, vaid ta võetakse kätte kaunis ülevalt poolt, sel kombel et nimetissõrm pudeli kaela kohal aset leiab. Joomisel hoitakse klaasi sõrmede vahel võimalikult elegandilt ja alt jalast; teda ei jooda kunagi ühe sõõmuga tühjaks.
Veiniklaasi hoitakse sõrmede vahel võimalikult elegandilt. Autor: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix
Arvamine, nagu ei tohitaks laual enne sööma hakata kui kõik teised sööma on hakand, on täitsa ekslik. Supp on ju tema taldrikul, kui lauda istutakse, tähendab võib iga võõras ka kohe sööma hakata. Taldrikusse jäetagu ikka pisut suppi pääle söömist järele. Iialgi ei tohi taldrikut kergitada, et viimast tilka ära süüa, vaid taldrik peab puudutamata oma kohale jääma.
"Konte ei tohi iialgi suhu võtta, see oleks hullem kui talupoeglik."
Konte ei tohi iialgi suhu võtta, see oleks hullem kui talupoeglik. Noa ja kahvli abil tehakse liha kondi küljest lahti; mis liig kinnine, see jäägu parem külge. Kahvli kumerus olgu ülespoole pöördud. Kahvlit ärgu hoitagu ilmaski nii, et ta kumerus alla poole pöördud — see näeks välja, nagu ajaksime viglaga heinu küüniuksest sisse.
Nuga ja kahvel pannakse ainult silmapilguks ristamisi taldrikuile, kui liha kõrvale leiba tahetakse süüa, mida ainult sõrmedega murtakse, ilmaski ei lõigata. Lõigates võiksid kergesti kooriku raasukesed naabrille silma või naisterahvalle väljalõigatud turjale karata. Pääle leiva midagi sõrmedega ei tohi puudutada.
"Kahvlit ärgu hoitagu ilmaski nii, et ta kumerus alla poole pöördud — see näeks välja, nagu ajaksime viglaga heinu küüniuksest sisse."
Kala luud korjatagu liha seest hoolega välja; kui siiski mõni suhu peaks juhtuma, siis tuleb ta huultega kahvlile asetada ja sellega taldriku äärele panna. Iialgi ei tohi sõrmedega kala luud suust välja võtta. Sõrmedega ei tohi vähkigi puudutada. Kus iseäralisi riistu nende söömiseks ei ole ja kus hääde kommete peale rõhku pannakse, jäetakse see söök lihtsalt ära, sest koguni võimata on vähki süüa, ilma et sõrmi appi võetaks.
Söögi ettevõtmise aegu ärgu kõneldagu, sest et selleläbi kergelt äpardusi võib juhtuda. Veel vähem sünnis on täie suuga kõnelemine.
Mida võtta ette pääle söömist?
Võõras ei ole sunnitud igast söögist sööma ja ei tohi piduandja talle siin mitte üleliiga pääle käia. Võõral peab niisugune vaade olema, et teda häämeelega on kutsutud, mis põhjusel ta siis söökide seas oma hääksarvamist mööda võib valida ja häbeneda ei tohi.
Külaline peab ise vabalt ja rõõmuga toitude seast valima. Autor: Sander Ilvest/PM/Scanpix Baltics
Pääle söögi ei tarviteta kunagi hambaorke, peenikesel laual ei ole neid üleüldse olemaski. On siiski vastikuid söögijätiseid hammaste vahele jäänud, siis tuleb ära oodata, kuni laualt üles tõustakse, siis võib neid ilma nägemata kuskil nurgas, mõnd pilti vaadeldes, kõrvaldada.
"On siiski vastikuid söögijätiseid hammaste vahele jäänud, siis tuleb ära oodata, kuni laualt üles tõustakse, siis võib neid ilma nägemata kuskil nurgas, mõnd pilti vaadeldes, kõrvaldada."
Pääle sööki tõustakse püsti ja juuakse kohvi ja likööri söögilaual või saalis. Kas seltskond pääle kohvi ja likööri aegamööda lahkub või mitte, oleneb täitsa kutsumise laadist ja perekonna kommetst. Pikendatakse koosolemist, siis järgnevad pääle sööki mõnel juhtumisel laulu ja muusikalised ettekanded ja mängud, õhtul pakutakse mitmesuguseid maiusasju ja lõpuks, kella 12 aegu teed küpsistega.
Ilusat pidupäeva!
Artiklis on kasutatud väljavõtteid 1921. aasta raamatust "Kombeõpetus".
### Response:
Õpime pidupäevaks kombed selgeks: tähista riigi sünnipäeva nagu aastal 1921 |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome naiskonna viis kohtumise kolmandal minutil Minnamari Tuomineni söödust juhtima Petra Nieminen. Teise kolmandiku alguses viskas soomlannade Susanna Tapani Soome teise värava. Venemaa olümpiasportlased suutsid küll Olga Sosina abil kaotusseisu kaks minutit hiljem ühe värava võrra vähendada, aga Linda Valimaki 3:1 värav 32. minutil andis Soomele taas kaheväravalise eduseisu. Vene naised vähendasid viimases kolmandikus tänu Ludmila Beljakovale vahe küll minimaalseks, aga sellest enam ei piisanud Soome medalivõidu vääramiseks.
Soome hokinaiskonnale on tegu läbi aegade kolmanda olümpiamängude pronksmedaliga. Kolmas koht teeniti ka 2010. aastal Vancouveris ja 1998. aastal Naganos.
Homme aset leidvas naiste hoki finaalmängus lähevad vastamisi Kanada ja Ameerika Ühendriigid. | Soome hokinaised alistasid pronksikohtumises venelannad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome naiskonna viis kohtumise kolmandal minutil Minnamari Tuomineni söödust juhtima Petra Nieminen. Teise kolmandiku alguses viskas soomlannade Susanna Tapani Soome teise värava. Venemaa olümpiasportlased suutsid küll Olga Sosina abil kaotusseisu kaks minutit hiljem ühe värava võrra vähendada, aga Linda Valimaki 3:1 värav 32. minutil andis Soomele taas kaheväravalise eduseisu. Vene naised vähendasid viimases kolmandikus tänu Ludmila Beljakovale vahe küll minimaalseks, aga sellest enam ei piisanud Soome medalivõidu vääramiseks.
Soome hokinaiskonnale on tegu läbi aegade kolmanda olümpiamängude pronksmedaliga. Kolmas koht teeniti ka 2010. aastal Vancouveris ja 1998. aastal Naganos.
Homme aset leidvas naiste hoki finaalmängus lähevad vastamisi Kanada ja Ameerika Ühendriigid.
### Response:
Soome hokinaised alistasid pronksikohtumises venelannad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Konkurents oli väga tihe. Finaal oleks väga-väga ilus olnud, aga siin seda 10. kohta oleks raskem saada kui tavateates. Võistkondi on rohkem ja võrdseid võistkondi veel rohkem," tõdes treener Anti Saarepuu pärast võistlust Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Nagu nägime, eesotsas Šveitsiga – Dario Cologna ja Roman Furger, kellest üks on olümpiavõitja ja teine oli distantsil 12., jäid täna finaalist välja. See on väga tihe võistlus."
Küsimusele, kas tema ajamata habe on kuidagi seotud eestlaste tulemustega, vastas Saarepuu naerdes: "Pigem on habe ajamata, sest pole aega, päevad on pikad. Aga võib-olla kui oleks finaali jõudnud, oleks habeme ära ajanud."
Murdmaasuusatajatel on PyeongChangis kavas veel nädalavahetusel sõidetavad maratonid. "50 km on ees, loodame parimat. Algo Kärbil on veel õige start tegemata," ütles Saarepuu. "Muretseda ei ole põhjust." | Saarepuu: muretsemiseks pole põhjust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Konkurents oli väga tihe. Finaal oleks väga-väga ilus olnud, aga siin seda 10. kohta oleks raskem saada kui tavateates. Võistkondi on rohkem ja võrdseid võistkondi veel rohkem," tõdes treener Anti Saarepuu pärast võistlust Eesti ajakirjanikega vesteldes. "Nagu nägime, eesotsas Šveitsiga – Dario Cologna ja Roman Furger, kellest üks on olümpiavõitja ja teine oli distantsil 12., jäid täna finaalist välja. See on väga tihe võistlus."
Küsimusele, kas tema ajamata habe on kuidagi seotud eestlaste tulemustega, vastas Saarepuu naerdes: "Pigem on habe ajamata, sest pole aega, päevad on pikad. Aga võib-olla kui oleks finaali jõudnud, oleks habeme ära ajanud."
Murdmaasuusatajatel on PyeongChangis kavas veel nädalavahetusel sõidetavad maratonid. "50 km on ees, loodame parimat. Algo Kärbil on veel õige start tegemata," ütles Saarepuu. "Muretseda ei ole põhjust."
### Response:
Saarepuu: muretsemiseks pole põhjust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Diggins ületas finišijoone Rootsist (Charlotte Kalla - Stina Nilsson) 0,19 sekundit varem, pronks läks kaela norralannadele Marit Björgenile ning Maiken Caspersen Fallale (+2,97).
USA jaoks oli tegemist alles teise murdmaasuusatamise medaliga olümpiamängude ajaloos - 1976. aastal sai Bill Koch meeste 30 km distantsil hõbemedali.
Pronksi võitnud norralannast Marit Björgenist sai esimene sportlane, kes taliolümpiamängudelt võitnud 14 medalit. Eelnevalt jagas Björgen esikohta legendaarse Ole Einar Björndaleniga. Lisaks seitsmele kullale kuulub Björgeni auhinnakappi ka neli hõbedat ja kolm pronksi. | Murdmaanaised tõid USA-le ajaloolise kulla, Björgenist sai edukaim OM-sportlane | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Diggins ületas finišijoone Rootsist (Charlotte Kalla - Stina Nilsson) 0,19 sekundit varem, pronks läks kaela norralannadele Marit Björgenile ning Maiken Caspersen Fallale (+2,97).
USA jaoks oli tegemist alles teise murdmaasuusatamise medaliga olümpiamängude ajaloos - 1976. aastal sai Bill Koch meeste 30 km distantsil hõbemedali.
Pronksi võitnud norralannast Marit Björgenist sai esimene sportlane, kes taliolümpiamängudelt võitnud 14 medalit. Eelnevalt jagas Björgen esikohta legendaarse Ole Einar Björndaleniga. Lisaks seitsmele kullale kuulub Björgeni auhinnakappi ka neli hõbedat ja kolm pronksi.
### Response:
Murdmaanaised tõid USA-le ajaloolise kulla, Björgenist sai edukaim OM-sportlane |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametikõrgendusest teatas kolmapäevasel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Ratso töötas seni Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadis direktorina, kus tema juhitud üksus tegeles nii multilateraalset kaubandust kui kahepoolseid vabakaubanduslepinguid puudutava üldise kaubandusstrateegiaga, samuti kaubandusanalüüsi ja erinevaid tööstussektoreid, sealhulgas energeetikat, puudutavate kaubandusküsimustega.
Aastatel 2007–2010 juhatas Ratso samas peadirektoraadis direktoraati, mille vastutusvaldkonnas olid WTO, OECD, juriidilised kaubandusküsimused, sealhulgas WTO kaubandusvaidlused ning põllumajandus- ja kalanduskaubandusega seotud küsimused. Ratso alustas tööd Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadis 2006. aasta alguses, olles esimese aasta juhtivnõuniku ametikohal.
Enne Euroopa Komisjoniga liitumist töötas Ratso majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis asekantslerina (1994–2005), vastutades muuhulgas ministeeriumi valitsemisala eurointegratsiooni küsimuste eest ning kuuludes Eesti ELiga liitumisläbirääkimiste delegatsiooni.
Varem on Euroopa Komisjonis nii kõrgele ametikohale ehk peadirektoraadi asepeadirektoriks tõusnud vaid kaks eestlasest ametnikku - Henrik Hololei ja Maive Rute.
Ratsoga samal positsioonil olev Rute nimetati 2016. aastal Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitjaks.
Kõige kõrgemal ametnikupositsioonil Euroopa Liidus on Hololei, kes töötab alates 2015. aasta oktoobrist Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorina.
Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval kokku viie uue pedirektori ja viie asepeadirektori määramisest. Kümnest kuus uut juhti on naised.
Selmayrist saab Euroopa Komisjoni peasekretär
Euroopa Komisjoni ametite puhul oli aga kolmapäeval suurimaks uudiseks see, et Junckeri kabinetiülemast Martin Selmayrist saab Euroopa Komisjoni peasekretär ehk sisuliselt EL-i kõige kõrgem ametnik.
Mitteametlikult on Junckeri lähimaks nõuandjaks olevat Selmayri peetud juba varem Brüsseli kõige olulisemaks ametnikuks ning uus ametikoht tähendab seda, et Selmayri karjäär jätkub Komisjonis ka pärast Junckeri ametiaja lõppu.
Seni Komisjoni peasekretäriks olnud Alexander Italianer läheb 1. märtsil pensionile.
Junckeri uueks kabinetiülemaks saab aga Selmayri senine asetäitja Clara Martinez Alberola. | Eestlasest ametnik tõusis Euroopa Komisjonis kõrgele ametikohale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametikõrgendusest teatas kolmapäevasel pressikonverentsil Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Ratso töötas seni Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadis direktorina, kus tema juhitud üksus tegeles nii multilateraalset kaubandust kui kahepoolseid vabakaubanduslepinguid puudutava üldise kaubandusstrateegiaga, samuti kaubandusanalüüsi ja erinevaid tööstussektoreid, sealhulgas energeetikat, puudutavate kaubandusküsimustega.
Aastatel 2007–2010 juhatas Ratso samas peadirektoraadis direktoraati, mille vastutusvaldkonnas olid WTO, OECD, juriidilised kaubandusküsimused, sealhulgas WTO kaubandusvaidlused ning põllumajandus- ja kalanduskaubandusega seotud küsimused. Ratso alustas tööd Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadis 2006. aasta alguses, olles esimese aasta juhtivnõuniku ametikohal.
Enne Euroopa Komisjoniga liitumist töötas Ratso majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis asekantslerina (1994–2005), vastutades muuhulgas ministeeriumi valitsemisala eurointegratsiooni küsimuste eest ning kuuludes Eesti ELiga liitumisläbirääkimiste delegatsiooni.
Varem on Euroopa Komisjonis nii kõrgele ametikohale ehk peadirektoraadi asepeadirektoriks tõusnud vaid kaks eestlasest ametnikku - Henrik Hololei ja Maive Rute.
Ratsoga samal positsioonil olev Rute nimetati 2016. aastal Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitjaks.
Kõige kõrgemal ametnikupositsioonil Euroopa Liidus on Hololei, kes töötab alates 2015. aasta oktoobrist Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektorina.
Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval kokku viie uue pedirektori ja viie asepeadirektori määramisest. Kümnest kuus uut juhti on naised.
Selmayrist saab Euroopa Komisjoni peasekretär
Euroopa Komisjoni ametite puhul oli aga kolmapäeval suurimaks uudiseks see, et Junckeri kabinetiülemast Martin Selmayrist saab Euroopa Komisjoni peasekretär ehk sisuliselt EL-i kõige kõrgem ametnik.
Mitteametlikult on Junckeri lähimaks nõuandjaks olevat Selmayri peetud juba varem Brüsseli kõige olulisemaks ametnikuks ning uus ametikoht tähendab seda, et Selmayri karjäär jätkub Komisjonis ka pärast Junckeri ametiaja lõppu.
Seni Komisjoni peasekretäriks olnud Alexander Italianer läheb 1. märtsil pensionile.
Junckeri uueks kabinetiülemaks saab aga Selmayri senine asetäitja Clara Martinez Alberola.
### Response:
Eestlasest ametnik tõusis Euroopa Komisjonis kõrgele ametikohale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alliku villa on Peedu suvituspiirkonna kõige silmapaistvam arhitektuuriobjekt, mis väljendab 20. sajandi alguse muutusi suvituskultuuris. Terviklikult säilinud peahoone moodustab koos teenijatemaja, maakeldri ja kõrghaljastatud krundiga ajastutruu juugendliku ansambli.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on hoone arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ning selle juures on tähtis ka väärtuslike interjööride säilimine. „Lisaks arhitektuuriväärtusele on sellel majal ka suur kultuuriajalooline väärtus, kuna nõukogude perioodil elas, suvitas ja töötas hoones arvukalt tuntud kultuuritegelasi,“ ütles Jänes.
Juugendliku puitvilla rajas 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses tartlasest pankur Oskar Allik. 1950. aastatel kolisid kunagisse suvituskompleksi kirjanikud – sellest sai kirjanike puhkekodu Lõuna-Eestis. Aasta läbi peatus Peedul arvukalt tuntud kultuuriinimesi. Loomemajas elasid näiteks Kersti Merilaas, August Sang, Paul-Eerik Rummo, Paul Viiding, Kalju Kangur, Erni Hiir, Peeter Olesk, Boris Kabur, Astrid Reinla ja teised. Seda külastasid sageli ka Juhan Smuul, Hando Runnel, Ain Kaalep, Karl Muru, Debora Vaarandi, Jaan Kross, Aadu Hint ja paljud teised loovisikud.
Hoone mälestiseks tunnistamise aluseks on Muinsuskaitseameti eksperthinnang, mis tugineb Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi viidud mahuka uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemustele. | Endisest kirjanike loomemajast Elvas sai kultuurimälestis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alliku villa on Peedu suvituspiirkonna kõige silmapaistvam arhitektuuriobjekt, mis väljendab 20. sajandi alguse muutusi suvituskultuuris. Terviklikult säilinud peahoone moodustab koos teenijatemaja, maakeldri ja kõrghaljastatud krundiga ajastutruu juugendliku ansambli.
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on hoone arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ning selle juures on tähtis ka väärtuslike interjööride säilimine. „Lisaks arhitektuuriväärtusele on sellel majal ka suur kultuuriajalooline väärtus, kuna nõukogude perioodil elas, suvitas ja töötas hoones arvukalt tuntud kultuuritegelasi,“ ütles Jänes.
Juugendliku puitvilla rajas 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses tartlasest pankur Oskar Allik. 1950. aastatel kolisid kunagisse suvituskompleksi kirjanikud – sellest sai kirjanike puhkekodu Lõuna-Eestis. Aasta läbi peatus Peedul arvukalt tuntud kultuuriinimesi. Loomemajas elasid näiteks Kersti Merilaas, August Sang, Paul-Eerik Rummo, Paul Viiding, Kalju Kangur, Erni Hiir, Peeter Olesk, Boris Kabur, Astrid Reinla ja teised. Seda külastasid sageli ka Juhan Smuul, Hando Runnel, Ain Kaalep, Karl Muru, Debora Vaarandi, Jaan Kross, Aadu Hint ja paljud teised loovisikud.
Hoone mälestiseks tunnistamise aluseks on Muinsuskaitseameti eksperthinnang, mis tugineb Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi viidud mahuka uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemustele.
### Response:
Endisest kirjanike loomemajast Elvas sai kultuurimälestis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Neil päevil 25 aastat tagasi kõneles Lennart Meri oma esimeses vabariigi aastapäeva presidendikõnes: „Ma nägin Eestimaad otsekui esimest korda: see on uus maa, täis lootust ja tulevikku, aga samas ka raskete probleemidega. Praegu me elame idealismist rohkem kui leivast. Idealismi kandjaks on meie vanim põlvkond, kes teab ja mäletab, et ainult töö muutis Eesti kahe maailmasõja vahel jõukaks ja dünaamiliseks vabariigiks. Idealismi teiseks kandjaks on eesti noorus, samamoodi nagu Manifesti väljakuulutamise ajal.“
See oli kõne, mille president Meri lõpetas sõjaeelse Saaremaa vallavanema August Otsa tsitaadiga: „Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata.“
Üks inimpõlv on sest ajast peale kasvanud. Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 1990ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud.
Üks inimpõlv tööd.
Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet, mälestusi. Veerand sajandi tagusega võrreldes kindlasti rohkem leiba ja mitte vähem idealismi.
Minu suurim tänu ja lugupidamine teile ja teie kaaslastele ning lähedastele selle eest!
Aga küsigem ka, kas me oleme õnnelikud? On kurb tõde, et paljud meie inimesed otsekui ei tunne oma riiki enam ära. Ei tunne, et neid siin hinnatakse. Ja kui me kinnitame – juba mõnda aega tagasi nagu päheõpitud kõnekilluks kujunenult –, et jah, sellist Eestit me tahtsimegi, siis paljud sellega ei nõustu, ja me ei saa väita, et nad eksivad.
Kas on siis nii, nagu tõdes meie suurim kirjanik Tammsaare, kelle ümmargust sünniaastapäeva äsja tähistasime, noore Andrese suu läbi, et kuigi tööd on meie Vargamäel kõvasti tehtud ja vaeva nähtud, pole see armastust ühes toonud?
Või kirjeldab seda veel täpsemalt Tammsaarest ühe inimpõlve vanem Anton Tšehhov, kelle näidendeid sel hooajal meie teatrites taas rohkelt lavale on toodud?
Tšehhovi kohta on märgitud, et ta pole murranguliste aegade autor. Tema tegelaste elukäike ei paiska segi sõjad või revolutsioonid, suured katastroofid või hiilgavad võidud. Nende asemel on aeg, mis ei lähe ajalooraamatuisse. Argipäev, mille voolusängis elu kulgeb, tuues kaasa väikesi rõõme, aga veelgi meeldejäävamalt ehk marrastusi; tekitades palavikulise tunde, kuidas päevad libisevad käest, hoides meid kogu aeg nii tohutult hõivatuna ja samas kogu aeg nii kuhugi jõudmata.
On midagi väga tänapäevast neis Tšehhovi tegelaste dialoogides, õigemini üksteisele esitatavates monoloogides, kus rääkijad on erakordselt avameelsed, valmis kõigest kõnelema, otsima teistes mõistmist – ja samas nii suutmatud teineteiseni jõudma, igaüks justkui oma elu puuris.
Kuid ka Tšehhovi lahenduseks on töö ja lähedased, kellega koos seda teha. Hüsteeriad ja ekstsessid mööduvad, sõidetakse taas laiali ... ja hakatakse tööle. Töö on tuleviku embrüo.
Betti Alver on meile kinkinud oodi vanast kartulikorvist, kes pärast viimast, juba lume alt tehtud saagikoristust jäi „üksi põllu äärde vastu talve unarule – loogad lahti, kanne katki, küljekondil kirvetäks. Mida ikka. Nii see läks.“
Kevadised sulaveed kannavad korvi tagasi paju alla, mille okstest karjapoiss ta kunagi punus, ning ta vahelt tärkab pääsusilm. „Ja mida paremat kord päris imperaator?“ küsib luuletaja. „Su laadile on omalanda lähedased nii mullasõmer, taevatäht kui meelespea. Ja mis ehk enam veel – sind järelpõlv ei nea.“
Head teenetemärkide laureaadid!
Mitte iga tunnustust ei saa aumärgina rinnas kanda. Teie lood on rõõmu ja armastusega tehtud tööst. Aidakem leida seda tulevikku kandvat rõõmu tänastes tegemistes ka seal, kus seda napib.
Eesti keeles ongi olevik ju juba ka tulevik. • | Kersti Kaljulaid: eesti keeles ongi olevik juba ka tulevik | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Neil päevil 25 aastat tagasi kõneles Lennart Meri oma esimeses vabariigi aastapäeva presidendikõnes: „Ma nägin Eestimaad otsekui esimest korda: see on uus maa, täis lootust ja tulevikku, aga samas ka raskete probleemidega. Praegu me elame idealismist rohkem kui leivast. Idealismi kandjaks on meie vanim põlvkond, kes teab ja mäletab, et ainult töö muutis Eesti kahe maailmasõja vahel jõukaks ja dünaamiliseks vabariigiks. Idealismi teiseks kandjaks on eesti noorus, samamoodi nagu Manifesti väljakuulutamise ajal.“
See oli kõne, mille president Meri lõpetas sõjaeelse Saaremaa vallavanema August Otsa tsitaadiga: „Mees peab tegema nii palju tööd, et tal pole vaja küüsi lõigata.“
Üks inimpõlv on sest ajast peale kasvanud. Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 1990ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud.
Üks inimpõlv tööd.
Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka. Tänu teie tööle – olgu see siis ette võetud palgatööna või selle kõrvalt vabadel õhtutel ja nädalavahetustel – on selles kodus, nagu ühes õiges kodus peabki, aina rohkem teadmisi, sõpru, turvatunnet, mälestusi. Veerand sajandi tagusega võrreldes kindlasti rohkem leiba ja mitte vähem idealismi.
Minu suurim tänu ja lugupidamine teile ja teie kaaslastele ning lähedastele selle eest!
Aga küsigem ka, kas me oleme õnnelikud? On kurb tõde, et paljud meie inimesed otsekui ei tunne oma riiki enam ära. Ei tunne, et neid siin hinnatakse. Ja kui me kinnitame – juba mõnda aega tagasi nagu päheõpitud kõnekilluks kujunenult –, et jah, sellist Eestit me tahtsimegi, siis paljud sellega ei nõustu, ja me ei saa väita, et nad eksivad.
Kas on siis nii, nagu tõdes meie suurim kirjanik Tammsaare, kelle ümmargust sünniaastapäeva äsja tähistasime, noore Andrese suu läbi, et kuigi tööd on meie Vargamäel kõvasti tehtud ja vaeva nähtud, pole see armastust ühes toonud?
Või kirjeldab seda veel täpsemalt Tammsaarest ühe inimpõlve vanem Anton Tšehhov, kelle näidendeid sel hooajal meie teatrites taas rohkelt lavale on toodud?
Tšehhovi kohta on märgitud, et ta pole murranguliste aegade autor. Tema tegelaste elukäike ei paiska segi sõjad või revolutsioonid, suured katastroofid või hiilgavad võidud. Nende asemel on aeg, mis ei lähe ajalooraamatuisse. Argipäev, mille voolusängis elu kulgeb, tuues kaasa väikesi rõõme, aga veelgi meeldejäävamalt ehk marrastusi; tekitades palavikulise tunde, kuidas päevad libisevad käest, hoides meid kogu aeg nii tohutult hõivatuna ja samas kogu aeg nii kuhugi jõudmata.
On midagi väga tänapäevast neis Tšehhovi tegelaste dialoogides, õigemini üksteisele esitatavates monoloogides, kus rääkijad on erakordselt avameelsed, valmis kõigest kõnelema, otsima teistes mõistmist – ja samas nii suutmatud teineteiseni jõudma, igaüks justkui oma elu puuris.
Kuid ka Tšehhovi lahenduseks on töö ja lähedased, kellega koos seda teha. Hüsteeriad ja ekstsessid mööduvad, sõidetakse taas laiali ... ja hakatakse tööle. Töö on tuleviku embrüo.
Betti Alver on meile kinkinud oodi vanast kartulikorvist, kes pärast viimast, juba lume alt tehtud saagikoristust jäi „üksi põllu äärde vastu talve unarule – loogad lahti, kanne katki, küljekondil kirvetäks. Mida ikka. Nii see läks.“
Kevadised sulaveed kannavad korvi tagasi paju alla, mille okstest karjapoiss ta kunagi punus, ning ta vahelt tärkab pääsusilm. „Ja mida paremat kord päris imperaator?“ küsib luuletaja. „Su laadile on omalanda lähedased nii mullasõmer, taevatäht kui meelespea. Ja mis ehk enam veel – sind järelpõlv ei nea.“
Head teenetemärkide laureaadid!
Mitte iga tunnustust ei saa aumärgina rinnas kanda. Teie lood on rõõmu ja armastusega tehtud tööst. Aidakem leida seda tulevikku kandvat rõõmu tänastes tegemistes ka seal, kus seda napib.
Eesti keeles ongi olevik ju juba ka tulevik. •
### Response:
Kersti Kaljulaid: eesti keeles ongi olevik juba ka tulevik |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sügisel müügile jõudnud rahvuslipuvärvides jäätis on osutunud populaarseks kaubaks, mida on varutud juubelinädalaks piisavalt, kinnitavad kõik kaupmehed. Veebruaris on oodata juubelijäätise müügi tippu.
Prismades on jäätist müüdud ligi 2000 pakki. "Prismades on Premia sinimustvalge jäätis olemas ja tellime toodet pidevalt juurde," lubab jaeketi kommunikatsioonijuht Piret Lankots, et defitsiiti ei saabu.
Rimi oma müüginumbreid ei avalda, ent kinnitab, et tegu on vaieldamatult populaarse tootega. "Veebruarikuus on see jäätis perepakendites müüdavate jäätiste arvestuses püsinud viie paremini müüva jäätise hulgas," kinnitab jaeketi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.
Rimi on varustanud juubelijäätisega kõik oma kauplused. "Oleme nädalavahetuseks planeerinud suurema koguse, et pakkuda toodet klientidele pidupäeva puhul soodushinnaga. Koguseid planeerisime optimistlikult, kuid nagu me teame, on nõudlus ettearvamatu. Loodame, et jätkub kõigile," ütles Bats.
Maxima müüb rahvusvärvides jäätist oma kahe ja kolme X-ga poodides, seega väikestest Maximatest seda otsida ei tasu.
"Premia sinimustvalge jäätis on vabariigi pidupäeva eel tõesti populaarne müügiartikkel," kinnitab ettevõtte kommertsdirektor Kristina Mustonen.
Ka Coopist ja Selverist kinnitati ERR-ile, et toode on kõikides poodides olemas ja tarneprobleeme enne 24. veebruari tekkida ei tohiks.
Premia: jätkame tootmist vähemalt aasta lõpuni
Premia on mullu oktoobris lettidele jõudnud Eesti 100 jäätist müünud nüüdseks 31,6 tonni ehk 65 800 pakki.
"Kõik need kuud on Eesti 100 jäätis olnud meie müügitopi ülemises otsas ja nüüd, Eesti sünnipäevakuul on sinimustvalge jäätise müük eriti võimsa hoo sisse saanud. Veebruaris plaanime müüa 20 tonni," ütles Premia juhatuse esimees Aivar Aus ERR-ile. "Sinimustvalget jäätist plaanime esimese hooga müüa vähemalt kuni 2018. aasta lõpuni."
Siiski ei välista Premia, et populaarse maiuse tootmine jätkub ka edaspidi. | Kauplused varuvad sinimustvalget jäätist, Premia ennustab müügi tippnädalat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sügisel müügile jõudnud rahvuslipuvärvides jäätis on osutunud populaarseks kaubaks, mida on varutud juubelinädalaks piisavalt, kinnitavad kõik kaupmehed. Veebruaris on oodata juubelijäätise müügi tippu.
Prismades on jäätist müüdud ligi 2000 pakki. "Prismades on Premia sinimustvalge jäätis olemas ja tellime toodet pidevalt juurde," lubab jaeketi kommunikatsioonijuht Piret Lankots, et defitsiiti ei saabu.
Rimi oma müüginumbreid ei avalda, ent kinnitab, et tegu on vaieldamatult populaarse tootega. "Veebruarikuus on see jäätis perepakendites müüdavate jäätiste arvestuses püsinud viie paremini müüva jäätise hulgas," kinnitab jaeketi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.
Rimi on varustanud juubelijäätisega kõik oma kauplused. "Oleme nädalavahetuseks planeerinud suurema koguse, et pakkuda toodet klientidele pidupäeva puhul soodushinnaga. Koguseid planeerisime optimistlikult, kuid nagu me teame, on nõudlus ettearvamatu. Loodame, et jätkub kõigile," ütles Bats.
Maxima müüb rahvusvärvides jäätist oma kahe ja kolme X-ga poodides, seega väikestest Maximatest seda otsida ei tasu.
"Premia sinimustvalge jäätis on vabariigi pidupäeva eel tõesti populaarne müügiartikkel," kinnitab ettevõtte kommertsdirektor Kristina Mustonen.
Ka Coopist ja Selverist kinnitati ERR-ile, et toode on kõikides poodides olemas ja tarneprobleeme enne 24. veebruari tekkida ei tohiks.
Premia: jätkame tootmist vähemalt aasta lõpuni
Premia on mullu oktoobris lettidele jõudnud Eesti 100 jäätist müünud nüüdseks 31,6 tonni ehk 65 800 pakki.
"Kõik need kuud on Eesti 100 jäätis olnud meie müügitopi ülemises otsas ja nüüd, Eesti sünnipäevakuul on sinimustvalge jäätise müük eriti võimsa hoo sisse saanud. Veebruaris plaanime müüa 20 tonni," ütles Premia juhatuse esimees Aivar Aus ERR-ile. "Sinimustvalget jäätist plaanime esimese hooga müüa vähemalt kuni 2018. aasta lõpuni."
Siiski ei välista Premia, et populaarse maiuse tootmine jätkub ka edaspidi.
### Response:
Kauplused varuvad sinimustvalget jäätist, Premia ennustab müügi tippnädalat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelnõu üheks peamiseks eesmärgiks on ebaseaduslik migratsioon tugevama kontrolli alla võtta, vahendas EUobserver.
Muuhulgas sätestaks uus seadus, et ebaseaduslikke sisserändajaid saaks praegusest poole kauem kinni pidada, et varjupaiga taotluste menetluste aega lühendataks ning et ebaseadusliku piiriületuse ees karistatakse reaalse vanglakaristusega.
Inimõigusorganisatsioonid on migratsioonipoliitikat oluliselt karmistavat eelnõu teravalt kritiseerinud. Samal ajal saab eelnõu hääletamine olema ka Macroni tsentristliku ja nii vasak- kui ka paremtiiba hõlmava parlamendienamuse proovikiviks.
Prantsusmaa president Macron kinnitas juba suvel, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti ei soovi ta enam näha tänavatel või metsades elavaid migrantide ja on lubanud, et Calais' telklinnak ehk nn džungel ei kerki enam kunagi uuesti.
Samuti on ta võtnud sõna politsei ning teiste ametkondade kaitseks, keda erinevad inimõiguslased ja organisatsioonid on süüdistanud migrantide liiga jõulises kohtlemises. | Prantsuse siseminister esitleb migratsioonipoliitikat karmistavat eelnõu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelnõu üheks peamiseks eesmärgiks on ebaseaduslik migratsioon tugevama kontrolli alla võtta, vahendas EUobserver.
Muuhulgas sätestaks uus seadus, et ebaseaduslikke sisserändajaid saaks praegusest poole kauem kinni pidada, et varjupaiga taotluste menetluste aega lühendataks ning et ebaseadusliku piiriületuse ees karistatakse reaalse vanglakaristusega.
Inimõigusorganisatsioonid on migratsioonipoliitikat oluliselt karmistavat eelnõu teravalt kritiseerinud. Samal ajal saab eelnõu hääletamine olema ka Macroni tsentristliku ja nii vasak- kui ka paremtiiba hõlmava parlamendienamuse proovikiviks.
Prantsusmaa president Macron kinnitas juba suvel, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti ei soovi ta enam näha tänavatel või metsades elavaid migrantide ja on lubanud, et Calais' telklinnak ehk nn džungel ei kerki enam kunagi uuesti.
Samuti on ta võtnud sõna politsei ning teiste ametkondade kaitseks, keda erinevad inimõiguslased ja organisatsioonid on süüdistanud migrantide liiga jõulises kohtlemises.
### Response:
Prantsuse siseminister esitleb migratsioonipoliitikat karmistavat eelnõu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maksuamet jätkab tuludeklaratsioonide menetlemist, kuid suurem hulk tagastamisotsuseid jääb järgmisesse nädalasse.
14. veebruari hilisõhtul avanes võimalus esitada e-maksuametis tuludeklaratsioone. Maksuamet avaldas toona lootust, et raha hakatakse tagastama alates 26.-27. veebruarist.
Kui seni on saanud tulusid deklareerida kuni 31. märtsini, siis tänavu saab neid esitada kuni 2. aprillini. | Esimesed 30 000 maksumaksjat saavad neljapäeval riigilt raha tagasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maksuamet jätkab tuludeklaratsioonide menetlemist, kuid suurem hulk tagastamisotsuseid jääb järgmisesse nädalasse.
14. veebruari hilisõhtul avanes võimalus esitada e-maksuametis tuludeklaratsioone. Maksuamet avaldas toona lootust, et raha hakatakse tagastama alates 26.-27. veebruarist.
Kui seni on saanud tulusid deklareerida kuni 31. märtsini, siis tänavu saab neid esitada kuni 2. aprillini.
### Response:
Esimesed 30 000 maksumaksjat saavad neljapäeval riigilt raha tagasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegu on ühtlasi kõige kaugemal asuva täheplahvatusega, mille puhul on teadlased suutnud välja selgitada, mis sorti supernoovaga tegu on. Vaatluste põhjal sai liigitada DES16C2nm ülieredate supernoovade sekka.
Kui supernoovad ise on juba universumi ühed kõige energeetilisemad sündmused, siis ülieredad täheplahvatused on neist veel keskmiselt sada korda eredamad. Suur osa energiast vallandub sellisel juhul ultraviolettkiirgusena. Maad tabades neeldub sellest enamik atmosfääris. Seetõttu on ülieredaid supernoovasid vaatamata oma nimele raske märgata.
Seekord tuli aga astronoomidele appi universumi paisumine. Mida kaugemal asub objekt, millelt valgus pärineb, seda rohkem on see välja venitatud. Erakordse kauguse tõttu oli supernoovat näha nähtava valguse spektriosas. Seda sai jälgida ka kõige suuremate maapealsete teleskoopidega.
Supernoovalt pärinevat valgust täpsemalt analüüsides tuli välja, et selles puudus vesiniku sõrmejälg. Universumis kõige külluslikumalt leiduva elemendi spektrijoonte puudumine viitab, et supernoovana lahvatanud objekt oli äärmiselt suure massiga.
Esimesed ülieredad supernoovad jäid teadlastele silma alles kümnekonna aasta eest. Seetõttu puudub täheteadlastel veel väga hea arusaam, kuidas vallandub plahvatuste käigus rohkem energiat, kui suudavad sama aja jooksul kiirata isegi kõige eredamad galaktikad. Juhtiva hüpoteesi kohaselt mängivad võtmerolli massiivsete tähtede plahvatamisel tekkivad pöörlevad neutrontähed. Energia vallandub, kui ülitihedaid objekte tabab plahvatuspaiga lähistele jäänud aine.
Töörühm eesotsas Matthew Smithiga Southamptoni ülikoolist loodab, et täiendavate vaatluste käigus leiavad nad teisigi ülieredaid supernoovasid. Esialgsete tähelepanekute alusel on teadlastel selleks ka head väljavaated. Mida kaugemale Maast minna, seda rohkem neid leiab.
Pikemas plaanis võimaldaks see neid standardiseerida nagu laialt levinumaid Ia-tüüpi supernoovasid. Just nende abil saadi kinnitust, et universumi paisub tõepoolest kiirenevas tempos. Juba noores universumis süttinud standardküünlad paistavad oma kauguse tõttu Maalt vaadates aga liiga kahvatutena, et neist saaks ammutada kasulikku informatsiooni.
DES16C2nm ei ole samas ilmselt kõige kaugemal asuva supernoova, mida astronoomid kunagi näinud on. Kaks veelgi kaugemal asuvat supernoovakandidaati jäid teadlastele silma 2012. aastal. Toona suudeti määrata aga vaid nende kaugus, kuid mitte analüüsida võimalikelt supernoovadelt pärinenud valguse täpset koostist.
Uurimus ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal. | Astronoomid nägid enam kui 10 miljardi eest lahvatanud koletut supernoovat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegu on ühtlasi kõige kaugemal asuva täheplahvatusega, mille puhul on teadlased suutnud välja selgitada, mis sorti supernoovaga tegu on. Vaatluste põhjal sai liigitada DES16C2nm ülieredate supernoovade sekka.
Kui supernoovad ise on juba universumi ühed kõige energeetilisemad sündmused, siis ülieredad täheplahvatused on neist veel keskmiselt sada korda eredamad. Suur osa energiast vallandub sellisel juhul ultraviolettkiirgusena. Maad tabades neeldub sellest enamik atmosfääris. Seetõttu on ülieredaid supernoovasid vaatamata oma nimele raske märgata.
Seekord tuli aga astronoomidele appi universumi paisumine. Mida kaugemal asub objekt, millelt valgus pärineb, seda rohkem on see välja venitatud. Erakordse kauguse tõttu oli supernoovat näha nähtava valguse spektriosas. Seda sai jälgida ka kõige suuremate maapealsete teleskoopidega.
Supernoovalt pärinevat valgust täpsemalt analüüsides tuli välja, et selles puudus vesiniku sõrmejälg. Universumis kõige külluslikumalt leiduva elemendi spektrijoonte puudumine viitab, et supernoovana lahvatanud objekt oli äärmiselt suure massiga.
Esimesed ülieredad supernoovad jäid teadlastele silma alles kümnekonna aasta eest. Seetõttu puudub täheteadlastel veel väga hea arusaam, kuidas vallandub plahvatuste käigus rohkem energiat, kui suudavad sama aja jooksul kiirata isegi kõige eredamad galaktikad. Juhtiva hüpoteesi kohaselt mängivad võtmerolli massiivsete tähtede plahvatamisel tekkivad pöörlevad neutrontähed. Energia vallandub, kui ülitihedaid objekte tabab plahvatuspaiga lähistele jäänud aine.
Töörühm eesotsas Matthew Smithiga Southamptoni ülikoolist loodab, et täiendavate vaatluste käigus leiavad nad teisigi ülieredaid supernoovasid. Esialgsete tähelepanekute alusel on teadlastel selleks ka head väljavaated. Mida kaugemale Maast minna, seda rohkem neid leiab.
Pikemas plaanis võimaldaks see neid standardiseerida nagu laialt levinumaid Ia-tüüpi supernoovasid. Just nende abil saadi kinnitust, et universumi paisub tõepoolest kiirenevas tempos. Juba noores universumis süttinud standardküünlad paistavad oma kauguse tõttu Maalt vaadates aga liiga kahvatutena, et neist saaks ammutada kasulikku informatsiooni.
DES16C2nm ei ole samas ilmselt kõige kaugemal asuva supernoova, mida astronoomid kunagi näinud on. Kaks veelgi kaugemal asuvat supernoovakandidaati jäid teadlastele silma 2012. aastal. Toona suudeti määrata aga vaid nende kaugus, kuid mitte analüüsida võimalikelt supernoovadelt pärinenud valguse täpset koostist.
Uurimus ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal.
### Response:
Astronoomid nägid enam kui 10 miljardi eest lahvatanud koletut supernoovat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tehingu kohaselt võtab Ekspress Grupi tütarettevõte Ekspress Meedia üle Ajakirjade Kirjastusele kuuluvate kuukirjade Eesti Naine, Anne ja Stiil, Pere ja Kodu, Oma Maitse, Tervis Pluss ja Jana ning iganädalaselt ilmuva Kroonika väljaandmise.
AS Ajakirjade Kirjastus koos ülejäänud väljaannetega liidetakse AS-iga SL Õhtuleht ja firmad jätkavad ühinemise järel nime all AS Õhtuleht Kirjastus.
Õhtuleht hakkab välja andma Kodukirja, Naistelehte, Nipiraamatut, Käsitööd, Telelehte, Kalale, Ristikut ja selle alltooteid ning Toidutare veebiportaali.
Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu ütles ERRile, et otsuse põhjus on vajadus olla digitaalses maailmas edukam.
"Kui on valik, kas investeerida, kui nüüd Ekspress Meedia näitel rääkida, Ekspress Grupi näol järgmise suure veebivõimekuse ehitamisse või Õhtulehe näitel koos Suits Meediaga sellesse panustada, siis me eelistasime kasutada ära oma väga tugevat positsiooni sellel turul ja kasutada seda sisu, mida tänasel päeval Ajakirjade Kirjastus toodab - mis on märkimisväärselt hea ja mida märkimisväärselt palju tehakse -, et seda saaks online 'is palju tugevamalt ära kasutada," selgitas ta.
Rüütsalu märkis, et liitumiseks on vaja konkurentsiameti luba ja niipea, kui see saadakse, alustatakse liitumisprotsessiga.
Liitumine viiakse lõpule 2018. aasta jooksul ja seni jätkab Ajakirjade Kirjastus tegevust eraldiseisvalt. Uue ühinenud ettevõtte AS Õhtuleht Kirjastus omanike struktuur ei muutu. See jääb endiselt kuuluma 50 protsendi ulatuses Ekspress Grupile ja 50 protsendi ulatuses Suits Meediale.
Ühtegi praegu väljaantavat ajakirja ei ole plaanis sulgeda. Ajakirjade tellijate jaoks jäävad kõik tellimused praegusel kujul kehtima.
Ajakirjade Kirjastuse suurima tiraažiga kuukirjad on Eesti Naine (tiraaž 18 900), Nipiraamat (tiraaž 17 000), Pere ja Kodu (tiraaž 12 400), Kodukiri (tiraaž 12 300) ja Anne&Stiil (tiraaž 11 900) ning nädalakirjad Teleleht (tiraaž 37 000), Kroonika (tiraaž 33 400) ja Naisteleht (tiraaž 28 900). | Ekspress Meedia ja Õhtuleht jagavad omavahel ajakirjad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tehingu kohaselt võtab Ekspress Grupi tütarettevõte Ekspress Meedia üle Ajakirjade Kirjastusele kuuluvate kuukirjade Eesti Naine, Anne ja Stiil, Pere ja Kodu, Oma Maitse, Tervis Pluss ja Jana ning iganädalaselt ilmuva Kroonika väljaandmise.
AS Ajakirjade Kirjastus koos ülejäänud väljaannetega liidetakse AS-iga SL Õhtuleht ja firmad jätkavad ühinemise järel nime all AS Õhtuleht Kirjastus.
Õhtuleht hakkab välja andma Kodukirja, Naistelehte, Nipiraamatut, Käsitööd, Telelehte, Kalale, Ristikut ja selle alltooteid ning Toidutare veebiportaali.
Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu ütles ERRile, et otsuse põhjus on vajadus olla digitaalses maailmas edukam.
"Kui on valik, kas investeerida, kui nüüd Ekspress Meedia näitel rääkida, Ekspress Grupi näol järgmise suure veebivõimekuse ehitamisse või Õhtulehe näitel koos Suits Meediaga sellesse panustada, siis me eelistasime kasutada ära oma väga tugevat positsiooni sellel turul ja kasutada seda sisu, mida tänasel päeval Ajakirjade Kirjastus toodab - mis on märkimisväärselt hea ja mida märkimisväärselt palju tehakse -, et seda saaks online 'is palju tugevamalt ära kasutada," selgitas ta.
Rüütsalu märkis, et liitumiseks on vaja konkurentsiameti luba ja niipea, kui see saadakse, alustatakse liitumisprotsessiga.
Liitumine viiakse lõpule 2018. aasta jooksul ja seni jätkab Ajakirjade Kirjastus tegevust eraldiseisvalt. Uue ühinenud ettevõtte AS Õhtuleht Kirjastus omanike struktuur ei muutu. See jääb endiselt kuuluma 50 protsendi ulatuses Ekspress Grupile ja 50 protsendi ulatuses Suits Meediale.
Ühtegi praegu väljaantavat ajakirja ei ole plaanis sulgeda. Ajakirjade tellijate jaoks jäävad kõik tellimused praegusel kujul kehtima.
Ajakirjade Kirjastuse suurima tiraažiga kuukirjad on Eesti Naine (tiraaž 18 900), Nipiraamat (tiraaž 17 000), Pere ja Kodu (tiraaž 12 400), Kodukiri (tiraaž 12 300) ja Anne&Stiil (tiraaž 11 900) ning nädalakirjad Teleleht (tiraaž 37 000), Kroonika (tiraaž 33 400) ja Naisteleht (tiraaž 28 900).
### Response:
Ekspress Meedia ja Õhtuleht jagavad omavahel ajakirjad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sundby ja Kläbo edestasid finišis olümpiasportlasi Venemaalt (Denis Spitsov ja Aleksandr Bolšunov) 1,71 sekundiga, pronks läks kaela prantslastele (Maurice Manificat ja Richard Jouve), kes kaotasid Norra paarile 2,02. Esimesena jäi medalita Rootsi (Marcus Hellner ja Calle Halfarsson).
Kläbole oli see nendelt olümpiamängudelt juba kolmandaks kullaks, Sundby on pjedestaali kõrgeimale astmele tõusnud kaks korda. Mõlemad kuulusid Norra kuldsesse 4x10 teatesõidunelikusse, Kläbo võidutses ka klassikasprindis.
Enne finaali:
Kilp ja Tammjärv sõitsid teises poolfinaalis, mille võitis Norra (Martin Johnsrud Sundby ning Johannes Hösflot Kläbo). Norralastele kaotas Eesti 26,33 ja sai üheksanda koha, kahe sõidu peale saadi kokku 14. koht. Edasipääs jäi veidi enam kui 20 sekundi kaugusele.
Esimesest poolfinaalist said kohaga edasi olümpiasportlased Venemaalt (Denis Spitsov ja Aleksandr Bolšunov) ning Rootsi (Marcus Hellner ja Calle Halfarsson; +0,15). Teises poolfinaalis järgnes Norrale Prantsusmaa (Maurice Manificat ja Richard Jouve; +0,48). Mõlemast poolfinaalist pääsesid aegade põhjal edasi ka kolm järgmist koondist - esimesest Saksamaa, Soome ja Tšehhi ning teisest USA, Itaalia ja Kanada. Üllatuslikult jäi finaali ukse taha Šveits (Roman Fürger, Dario Cologna). | Norralased jätkasid domineerimist, Kilp ja Tammjärv finaali ei jõudnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sundby ja Kläbo edestasid finišis olümpiasportlasi Venemaalt (Denis Spitsov ja Aleksandr Bolšunov) 1,71 sekundiga, pronks läks kaela prantslastele (Maurice Manificat ja Richard Jouve), kes kaotasid Norra paarile 2,02. Esimesena jäi medalita Rootsi (Marcus Hellner ja Calle Halfarsson).
Kläbole oli see nendelt olümpiamängudelt juba kolmandaks kullaks, Sundby on pjedestaali kõrgeimale astmele tõusnud kaks korda. Mõlemad kuulusid Norra kuldsesse 4x10 teatesõidunelikusse, Kläbo võidutses ka klassikasprindis.
Enne finaali:
Kilp ja Tammjärv sõitsid teises poolfinaalis, mille võitis Norra (Martin Johnsrud Sundby ning Johannes Hösflot Kläbo). Norralastele kaotas Eesti 26,33 ja sai üheksanda koha, kahe sõidu peale saadi kokku 14. koht. Edasipääs jäi veidi enam kui 20 sekundi kaugusele.
Esimesest poolfinaalist said kohaga edasi olümpiasportlased Venemaalt (Denis Spitsov ja Aleksandr Bolšunov) ning Rootsi (Marcus Hellner ja Calle Halfarsson; +0,15). Teises poolfinaalis järgnes Norrale Prantsusmaa (Maurice Manificat ja Richard Jouve; +0,48). Mõlemast poolfinaalist pääsesid aegade põhjal edasi ka kolm järgmist koondist - esimesest Saksamaa, Soome ja Tšehhi ning teisest USA, Itaalia ja Kanada. Üllatuslikult jäi finaali ukse taha Šveits (Roman Fürger, Dario Cologna).
### Response:
Norralased jätkasid domineerimist, Kilp ja Tammjärv finaali ei jõudnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prokurör Evestus taotleb Harju maakohtu mullu 30. novembri otsuse tühistamist osas, millega Allik mõisteti korduvas pistise võtmises õigeks ning taotleb tema süüdimõistmist.
Lisaks taotleb prokurör Allikule lisakaristusena tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu kaheks aastaks.
Evestuse hinnangul tuleb tühistada Marko Kilgi süüditunnistamine omastamises ning ta tuleb süüdi tunnistada ametisikuna omastamises.
Maakohtu otsuse vaidlustas ka Alliku ja Kilgi kaitsja Margus Kurm, kes taotleb mõlema süüdimõistmise tühistamist.
Tallinna ringkonnakohus arutab kriminaalasja 26. veebruaril.
Maakohus tunnistas mullu novembris Alliku (49) süüdi tarkvarafirma Helmeselt altkäemaksu võtmises, kuid ülejäänud süüdistustes õigeks.
Kohus mõistis Allikule tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Prokuröri nõutud lisakaristust kohus Allikule ei mõistnud.
Kohus tunnistas Kilgi (41) süüdi kahes süüdistusepunktis, kuid ühes mõistis ta õigeks ning mõistis talle tingimisi ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga.
Kohus mõistis Allikult riigituludesse kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 13 714,50 eurot ja Kilgilt 2072,50 eurot.
Allik kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et ei näe endal altkäemaksu võtmise süüd ning kaebab kohtuotsuse kindlasti edasi.
Mullu mais toimunud kohtuvaidluses taotles juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Allikule tingimisi kaheaastast vangistust kolmeaastase katseajaga ja Kilgile tingimisi ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Samuti taotles Evestus Allikule lisakaristusena kolmeks aastaks juhtival kohal töötamise keelu kohaldamist ning Kilgile sarnast keeldu kaheks aastaks.
Lisaks sellele palus Evestus mõista Allikult välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa ligi 11 600 eurot ja Kilgilt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa üle 5200 euro.
"Kohtumenetluse vältel oleme korduvalt vaielnud selle üle, kas kliendiüritustel osalemine on seaduse silmis rikkumine või mitte. Kõnealuse kriminaalasja fookuses olid hankepartnerite poolt korraldatud ja tasutud reisid," ütles Evestus.
Tegemist on äriühingutega, kes on osalenud süüdistuse kohaselt hangete läbiviimisel ning nn kliendiüritus ja reisid olid pakutud nendele ametnikele, kes olid kaasatud otsustamisprotsessi või juhtisid vastavat valdkonda.
"Julgen väita, et tegemist on pistise mõttes pakutud hüvedega. Selline käitumine viitab huvide konfliktile, samuti ebavõrdsusele teiste hankel osalejate suhtes ning tõstab prokuratuuri hinnangul äraostmise võimalust," ütles prokurör ning lisas, et sellise süüdistatavatele omistatava käitumise puhul on tegemist pigem normi kui erandiga.
Reiside vastuvõtmine ja kliendiüritustel osalemine ei olnud süüdistatavate poolt raviasutuse muu juhtkonna ega nõukoguga kooskõlastatud, märkis süüdistus.
Kaitsja Margus Kurm leidis kohtuvaidluses, et nii Allik kui Kilk tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Helmese osas menetlus lõpetati
Mullu 9. mai istungil teatas Evestus, et prokuratuur käivitas kriminaaluurimise, et kontrollida tarkvarafirma Helmese poolt juriidilise isikuna võimalikku korduvat altkäemaksu andmist.
Helmese ja firma esindaja Andres Kuke võimalikku seaduserikkumist uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.
Evestus märkis toona kohtuistungil, et kohtualused rääkisid oma ütlustes, et puhkusereisid, mis nende väitel Helmes AS tasus vastutasuna nende tehtud töö eest, olid kooskõlastatud Helmese esindaja Andres Kukega ning sellest tulenevalt käivitaski prokuratuur kriminaaluurimise.
Kahtlustuse kohaselt pani Andres Kukk toime korduva pistise andmise, mis alates 2015. aastast on kvalifitseeritav altkäemaksu andmisena ametiisikule vastutasuna temapoolse ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda.
Kahtlustuse kohaselt pani Helmes toime sama kuriteo juriidilise isikuna.
Mullu augustis vabanes tuntud ettevõtja Jaan Pillesaare tarkvarafirma AS Helmes PERH-i juhtidele altkäemaksu andmise kahtlustusest, sest prokuratuur lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlustel.
Helmes pidi Eesti Ekspressi andmetel maksma kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise eest riigile 4000 eurot. Lisaks kohustus Helmese nõukogu liige Andres Kukk tasuma 2000 eurot.
Süüdistus
Algselt esitatud süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingul.
Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga ning vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia selle ettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse kinnitusel näitas uurimine, et ühepäevased Müncheni Oktoberfesti külastused oli lõbu-, mitte tööreisid.
Süüdistuse kohaselt käisid süüdistatavad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud Helmese kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.
Uurimise käigus leidis PERH-i pikaaegne IT-lahenduste partner Helmes, et on kandnud üle 10 000 euro kahju, sest Allik ja Kilk esitasid oma reiside kohta valeandmeid ja neljal reisil polnud mingit pistmist töö- ja kliendisuhetega.
PERH-i toitlustajate osas menetlus lõpetati
Harju maakohus lõpetas mullu aprilli lõpus PERH-i eksjuhtide kriminaalasjast eraldatud PERH-i toitlustajate süüasja, kuid pani süüdistatutele kohustuse tasuda riigile 1000-5000 eurot
Kohus lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlustel PERH-i toitlustusjuhi Anu Vähi ning haiglale pikalt toitlustusteenuseid osutanud P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juhi Anella Stimmeri osas.
Kohtumääruse kohaselt pidi P. Dussmann Eesti OÜ tasuma riigile 5000 eurot, Stimmer 2000 eurot ja Vähi 1000 eurot. | Prokurör taotleb PERH-i eksjuhtide süüdimõistmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prokurör Evestus taotleb Harju maakohtu mullu 30. novembri otsuse tühistamist osas, millega Allik mõisteti korduvas pistise võtmises õigeks ning taotleb tema süüdimõistmist.
Lisaks taotleb prokurör Allikule lisakaristusena tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keeldu kaheks aastaks.
Evestuse hinnangul tuleb tühistada Marko Kilgi süüditunnistamine omastamises ning ta tuleb süüdi tunnistada ametisikuna omastamises.
Maakohtu otsuse vaidlustas ka Alliku ja Kilgi kaitsja Margus Kurm, kes taotleb mõlema süüdimõistmise tühistamist.
Tallinna ringkonnakohus arutab kriminaalasja 26. veebruaril.
Maakohus tunnistas mullu novembris Alliku (49) süüdi tarkvarafirma Helmeselt altkäemaksu võtmises, kuid ülejäänud süüdistustes õigeks.
Kohus mõistis Allikule tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Prokuröri nõutud lisakaristust kohus Allikule ei mõistnud.
Kohus tunnistas Kilgi (41) süüdi kahes süüdistusepunktis, kuid ühes mõistis ta õigeks ning mõistis talle tingimisi ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga.
Kohus mõistis Allikult riigituludesse kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 13 714,50 eurot ja Kilgilt 2072,50 eurot.
Allik kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et ei näe endal altkäemaksu võtmise süüd ning kaebab kohtuotsuse kindlasti edasi.
Mullu mais toimunud kohtuvaidluses taotles juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Allikule tingimisi kaheaastast vangistust kolmeaastase katseajaga ja Kilgile tingimisi ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.
Samuti taotles Evestus Allikule lisakaristusena kolmeks aastaks juhtival kohal töötamise keelu kohaldamist ning Kilgile sarnast keeldu kaheks aastaks.
Lisaks sellele palus Evestus mõista Allikult välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa ligi 11 600 eurot ja Kilgilt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa üle 5200 euro.
"Kohtumenetluse vältel oleme korduvalt vaielnud selle üle, kas kliendiüritustel osalemine on seaduse silmis rikkumine või mitte. Kõnealuse kriminaalasja fookuses olid hankepartnerite poolt korraldatud ja tasutud reisid," ütles Evestus.
Tegemist on äriühingutega, kes on osalenud süüdistuse kohaselt hangete läbiviimisel ning nn kliendiüritus ja reisid olid pakutud nendele ametnikele, kes olid kaasatud otsustamisprotsessi või juhtisid vastavat valdkonda.
"Julgen väita, et tegemist on pistise mõttes pakutud hüvedega. Selline käitumine viitab huvide konfliktile, samuti ebavõrdsusele teiste hankel osalejate suhtes ning tõstab prokuratuuri hinnangul äraostmise võimalust," ütles prokurör ning lisas, et sellise süüdistatavatele omistatava käitumise puhul on tegemist pigem normi kui erandiga.
Reiside vastuvõtmine ja kliendiüritustel osalemine ei olnud süüdistatavate poolt raviasutuse muu juhtkonna ega nõukoguga kooskõlastatud, märkis süüdistus.
Kaitsja Margus Kurm leidis kohtuvaidluses, et nii Allik kui Kilk tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Helmese osas menetlus lõpetati
Mullu 9. mai istungil teatas Evestus, et prokuratuur käivitas kriminaaluurimise, et kontrollida tarkvarafirma Helmese poolt juriidilise isikuna võimalikku korduvat altkäemaksu andmist.
Helmese ja firma esindaja Andres Kuke võimalikku seaduserikkumist uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.
Evestus märkis toona kohtuistungil, et kohtualused rääkisid oma ütlustes, et puhkusereisid, mis nende väitel Helmes AS tasus vastutasuna nende tehtud töö eest, olid kooskõlastatud Helmese esindaja Andres Kukega ning sellest tulenevalt käivitaski prokuratuur kriminaaluurimise.
Kahtlustuse kohaselt pani Andres Kukk toime korduva pistise andmise, mis alates 2015. aastast on kvalifitseeritav altkäemaksu andmisena ametiisikule vastutasuna temapoolse ametiseisundi kasutamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda.
Kahtlustuse kohaselt pani Helmes toime sama kuriteo juriidilise isikuna.
Mullu augustis vabanes tuntud ettevõtja Jaan Pillesaare tarkvarafirma AS Helmes PERH-i juhtidele altkäemaksu andmise kahtlustusest, sest prokuratuur lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlustel.
Helmes pidi Eesti Ekspressi andmetel maksma kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise eest riigile 4000 eurot. Lisaks kohustus Helmese nõukogu liige Andres Kukk tasuma 2000 eurot.
Süüdistus
Algselt esitatud süüdistuse kohaselt võttis PERH-i juhatuse endine esimees Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul olla raviasutuse toitlustajaks samas kriminaalasjas süüdistuse saanud osaühingul.
Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga ning vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia selle ettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse kinnitusel näitas uurimine, et ühepäevased Müncheni Oktoberfesti külastused oli lõbu-, mitte tööreisid.
Süüdistuse kohaselt käisid süüdistatavad PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud Helmese kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.
Uurimise käigus leidis PERH-i pikaaegne IT-lahenduste partner Helmes, et on kandnud üle 10 000 euro kahju, sest Allik ja Kilk esitasid oma reiside kohta valeandmeid ja neljal reisil polnud mingit pistmist töö- ja kliendisuhetega.
PERH-i toitlustajate osas menetlus lõpetati
Harju maakohus lõpetas mullu aprilli lõpus PERH-i eksjuhtide kriminaalasjast eraldatud PERH-i toitlustajate süüasja, kuid pani süüdistatutele kohustuse tasuda riigile 1000-5000 eurot
Kohus lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlustel PERH-i toitlustusjuhi Anu Vähi ning haiglale pikalt toitlustusteenuseid osutanud P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juhi Anella Stimmeri osas.
Kohtumääruse kohaselt pidi P. Dussmann Eesti OÜ tasuma riigile 5000 eurot, Stimmer 2000 eurot ja Vähi 1000 eurot.
### Response:
Prokurör taotleb PERH-i eksjuhtide süüdimõistmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vare ütles, et Läti panganduses toimuv lööb ka Eestit, sest Lääne investorid käsitlevad Balti riike ühe regioonina. Seega võivad võimalikud investorid arvata, et see, mis juhtus Lätis, võib vabalt juhtuda ka Eestis. "See negatiivne imagoloogia, mis sealt tekib lööb meid igal juhul," ütles Vare.
"See tekitab kahtlusi usaldusväärsuses. Hind on siin küljes ära jäänud majanduslike tehingute näol," lisas ta.
Läti kaitseministeerium ütles teisipäeval, et arvestades viimastel päevadel Läti pangandussektoris toimunud sündmusi ja keskpanga juhi Ilmārs Rimšēvičse kinnipidamist, siis on suur tõenäosus, et Lätile sooritatakse välist teaberünnakut.
Vare sõnul ei saa seda välistada. "See on ju hämara võitu maailm kus on raske tuua tõendeid. On tunda, et siin on eriteneistuste käsi mängis. Olgu see infooperatsioon või midagi muud," ütles ta.
Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort ütles ERR-i raadiouudistele, et tal on olemasoleva info põhjal väga raske mingit põhjapanevat hinnangut anda. "Tavapärane on see, et korruptsioonijuhtumeid kasutatakse ära. Eesti kaitsepolitsei on korduvalt selle eest hoiatanud, et välisriigid korruptiivseid sidemeid kasutavad manipulatsioonina," lausus Koort.
"Kas Läti vastu käib just otseselt inforünnak. See ongi küsimus pigem Läti ametiisikutele, aga tundub sedamoodi, et juhtum, mis tuli avalikuks on lihtsalt kasutatud ära kellegi poolt edasi arendamisel. Kas nüüd selleks, et midagi varjata, seda on väga raske öelda," kommenteeris Koort. | Vare: Läti panganduses toimuv lööb ka Eestit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vare ütles, et Läti panganduses toimuv lööb ka Eestit, sest Lääne investorid käsitlevad Balti riike ühe regioonina. Seega võivad võimalikud investorid arvata, et see, mis juhtus Lätis, võib vabalt juhtuda ka Eestis. "See negatiivne imagoloogia, mis sealt tekib lööb meid igal juhul," ütles Vare.
"See tekitab kahtlusi usaldusväärsuses. Hind on siin küljes ära jäänud majanduslike tehingute näol," lisas ta.
Läti kaitseministeerium ütles teisipäeval, et arvestades viimastel päevadel Läti pangandussektoris toimunud sündmusi ja keskpanga juhi Ilmārs Rimšēvičse kinnipidamist, siis on suur tõenäosus, et Lätile sooritatakse välist teaberünnakut.
Vare sõnul ei saa seda välistada. "See on ju hämara võitu maailm kus on raske tuua tõendeid. On tunda, et siin on eriteneistuste käsi mängis. Olgu see infooperatsioon või midagi muud," ütles ta.
Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort ütles ERR-i raadiouudistele, et tal on olemasoleva info põhjal väga raske mingit põhjapanevat hinnangut anda. "Tavapärane on see, et korruptsioonijuhtumeid kasutatakse ära. Eesti kaitsepolitsei on korduvalt selle eest hoiatanud, et välisriigid korruptiivseid sidemeid kasutavad manipulatsioonina," lausus Koort.
"Kas Läti vastu käib just otseselt inforünnak. See ongi küsimus pigem Läti ametiisikutele, aga tundub sedamoodi, et juhtum, mis tuli avalikuks on lihtsalt kasutatud ära kellegi poolt edasi arendamisel. Kas nüüd selleks, et midagi varjata, seda on väga raske öelda," kommenteeris Koort.
### Response:
Vare: Läti panganduses toimuv lööb ka Eestit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2017. aastal registreeriti 204 700 ebaseadusliku piiriületuse juhtumit, vahendas EUobserver Frontexi raportit.
Raporti kohaselt aitas Frontex möödunud aastal kaasa ka rohkem kui 14 000 inimese tagasisaatmisele.
Endiselt on EL-i välispiiri ebaseaduslikku ületamist arvestades kõige aktiivsemaks piirkonnaks Vahemeri, samas on see piirkond migrantide jaoks ka kõige ohtlikum. | Frontex: ebaseaduslike piiriületuste arv oli viimaste aastate madalaim | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2017. aastal registreeriti 204 700 ebaseadusliku piiriületuse juhtumit, vahendas EUobserver Frontexi raportit.
Raporti kohaselt aitas Frontex möödunud aastal kaasa ka rohkem kui 14 000 inimese tagasisaatmisele.
Endiselt on EL-i välispiiri ebaseaduslikku ületamist arvestades kõige aktiivsemaks piirkonnaks Vahemeri, samas on see piirkond migrantide jaoks ka kõige ohtlikum.
### Response:
Frontex: ebaseaduslike piiriületuste arv oli viimaste aastate madalaim |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viiekordne X-mängude medalist ja kahekordne võitja Del Bosco kaotus hüppele minnes suuskade üle kontrolli, mistõttu polnud kanadalasel võimalik enam jalgadele maanduda. Seljale kukkunud Del Basco murdis vaagnaluu ja 35-kanadalane tuli võistlusrajalt ära toimetada kanderaamil.
Christopher del Bosco (paremal) kukkumine. Autor: AFP/Scanpix
Del Bosco vigastus polnud tänastes sõitudes ainuke. Terence Tchiknavorian toimetati võistluselt haiglasse, kui 25-aastane prantslane murdis sääreluu. Austria esindaja Christoph Wahrstötter sai peapõrutuse, kui põrkas enda sõidus kokku rootslase Erik Mobärgiga. | Kanada freestyle suusataja ja suusakrossi suurfavoriit murdis vaagnaluu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viiekordne X-mängude medalist ja kahekordne võitja Del Bosco kaotus hüppele minnes suuskade üle kontrolli, mistõttu polnud kanadalasel võimalik enam jalgadele maanduda. Seljale kukkunud Del Basco murdis vaagnaluu ja 35-kanadalane tuli võistlusrajalt ära toimetada kanderaamil.
Christopher del Bosco (paremal) kukkumine. Autor: AFP/Scanpix
Del Bosco vigastus polnud tänastes sõitudes ainuke. Terence Tchiknavorian toimetati võistluselt haiglasse, kui 25-aastane prantslane murdis sääreluu. Austria esindaja Christoph Wahrstötter sai peapõrutuse, kui põrkas enda sõidus kokku rootslase Erik Mobärgiga.
### Response:
Kanada freestyle suusataja ja suusakrossi suurfavoriit murdis vaagnaluu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lühisarja teises osas küsiti, mida arvab Konstantin Päts? Kuidas teha uut riiki? Kus lugeda ette manifest? Haritlaste klubisse saabub saadik Haapsalust.
Sajanditagused sündmused äratavad nädala jooksul ellu Tanel Jonas, Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Argo Aadli, Aarne Soro, Mart Toome, Kalju Orro ja Jüri Tiidus.
Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud seitsmeosaline draamasari on ETV ekraanil alates esmaspäevast, 19. veebruarist vahetult enne "Aktuaalse kaamera" õhtust saadet.
Sari valmis koostöös EV100 toimkonnaga. | Vaata saadet: "Hetk ajaloos: Kutse" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lühisarja teises osas küsiti, mida arvab Konstantin Päts? Kuidas teha uut riiki? Kus lugeda ette manifest? Haritlaste klubisse saabub saadik Haapsalust.
Sajanditagused sündmused äratavad nädala jooksul ellu Tanel Jonas, Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Argo Aadli, Aarne Soro, Mart Toome, Kalju Orro ja Jüri Tiidus.
Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud seitsmeosaline draamasari on ETV ekraanil alates esmaspäevast, 19. veebruarist vahetult enne "Aktuaalse kaamera" õhtust saadet.
Sari valmis koostöös EV100 toimkonnaga.
### Response:
Vaata saadet: "Hetk ajaloos: Kutse" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See oli 1987. aasta üks suvepäev, kui ma koristasin ema loal köögikappe. See meeldis mulle väga, sest iga kord ilmus kappidest aina uusi ja huvitavaid leide. Ükskord läks halvasti – ma pillasin punasetäpilise jahutopsiku keset köögipõrandat. Selle kaas lendas pealt ning maa oli hetkega valge.
Mäletan, et lakke tõusis kerge valge pilv ning selle saatel astus kööki ema, kes küsis: „…ja kes selle segaduse eest nüüd vastutab?“ Ma olin õnnetu kuueaastane ning mu ema tegi mulle jahupilve varjus selle küsimusega üheselt selgeks, et kes teeb – või kes jama kokku keerab –, see ka vastutab.
Lisaks sellele on mind kasvatatud vaimus, et kui jama ise ja ausalt üles tunnistad, on karistus leebem. Inimese eksivad ju ikka! Eksimuse ülestunnistamine läheb aastate lisandudes aga millegipärast aina raskemaks.
Näib, et nii on ka Eesti tipp-poliitikute, valitsuse liikmete ning kõrgete riigiametnikega. Nende kõnepruugis on kuulda järjest enam sõna “riik” erinevas kontekstis. Riik on võtnud ülesandeks, riik otsustas, riigi tellimusel sai tehtud, riik vastutab.
Mis asi on see riik, millest järjest enam räägitakse? See riik on nagu mingi müstiline X-mees või naine, kes on kusagil olemas, kuid keda keegi näinud pole. See ei saa ju ometi nii olla! Riik oleme me kõik – rahvas moodustab riigi ning rahvast on Eestis üle 1,3 miljoni elaniku.
Riigi mainimine on eriti ohtlik, kui me räägime millestki, mis on valesti läinud või millega kaasneb väga suur rahaline ning poliitiline vastutus. Selles kontekstis ei ole riigi mõiste kasutamine isegi kohane.
Iga otsuse või otsustamatuse taga on inimene või inimeste grupp, kes teatud tegevuse ja valikute eest vastutab. Arusaadavalt on kõik hästi, kuni juhtub mingi jama. Meenub SKAIS2, Estonian Air, ID-kaartide turvalisus, VEB Fond ja kadunud raha. Loetelu võiks jätkata.
Kõikide nende möödapanekute kontekstis on räägitud müstilisest „Eesti riigist“, kes jälle midagi otsustas.
„Nagu teada, on Eesti asutanud uue lennundusettevõtte,“ ütles Kristen Michal Estonian Airi tegevuse lõpetamist kommenteerides. „Nüüd otsustas riik lõpetada lepingu ka Tietoga ja kuulutada välja uue hanke, mille eeldatav maksumus on 10 miljonit eurot ja ajaline maht neli aastat. Seni on riik maksnud partneritele arenduste eest ligi 5 miljonit eurot ja tööde tähtaeg kukkus juba 2016. aasta lõpus,“ seisab Postimehes nässu läinud SKAIS2 projekti uudise juures.
Neid umbkaudseid „Eesti“ ja „riigi“ lauseid on veel. Kuid nende möödapanekute juures pole mainitud ühtegi nime. Kes on see konkreetne isik või isikute grupp, kes kõik need otsused vastu on võtnud? Tõsi, SKAIS2 projekti viltumineku eest otsustas lõpuks, pärast tuliseid vaidlusi ekspeaministri ja endise sotsiaalministri vahel, vastutuse võtta sotsiaalministeeriumi asekantsler Marika Priske.
Eelnevad näited on seotud väga suure rahalise kuluga ning selle maksab kinni Eestis töötav, riigikassasse makse tasuv elanik. Kulu ei kanna müstiline „riik“, vaid inimesed.
Mida sellest kõigest järeldada? See on psühholoogiline vigurdamine, mille abil inimene – olgu ta kui mõjukas, kena ja rahakas tahes – soovib ühtäkki vabaneda vastutusest ning lükata kordasaadetud segaduse kellegi kaela. Heale sõbrale helistada ei saa, kõik õlekõrred on ka juba kasutatud ning ei jäägi muud üle, kui kasutada väljendit „riik“, keda on hea musta hobusena otsustajate vankri ette rakendada.
Mina oma jahutopsi looga ja rahulike ööunedega arvan, et sedasi talitada on vale ning iga otsuse taga peab olema inimene või vähemalt inimeste grupp. Ka Eesti valitsus oleks eeltoodud näidete puhul juba päris hea otsustajate ning vastutajatena välja tuua. Valitsusse kuulub praegu näiteks 14 ministrit ja neid juhib peaminister. Saab kokku 15 nime. Olemas on 15 isikut.
Inimene on huvitav ja eks see kõik on ju arusaadav, et kui jalgealune tuliseks läheb, tahaks põgeneda. Kuid kui inimene on juba vastu võtnud kõrge ametikoha, tuleb endas leida ka nii palju julgust, et võtta teatud hetkedel vastutus.
Riigikogu valimised lähenevad ning teen kõikidele kandideerijatele ettepaneku alustada valimiskampaaniat nii, et iga enda langetatud otsuse taga on enda nimi. See mäng võib pakkuda üllatuslikke momente, eriti eneseavastuslikke. Nagu näiteks, et ei olegi nii õudne midagi otsustades ja ära tehes seda enda nime alt ka välja öelda ja kui valesti läheb, siis ka vabandada. Siiras vabandus on minu meelest väga sümpaatne. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Maria Murakas | Otsustuse ja vastutuse ebamäärasusest Eesti riigi näitel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See oli 1987. aasta üks suvepäev, kui ma koristasin ema loal köögikappe. See meeldis mulle väga, sest iga kord ilmus kappidest aina uusi ja huvitavaid leide. Ükskord läks halvasti – ma pillasin punasetäpilise jahutopsiku keset köögipõrandat. Selle kaas lendas pealt ning maa oli hetkega valge.
Mäletan, et lakke tõusis kerge valge pilv ning selle saatel astus kööki ema, kes küsis: „…ja kes selle segaduse eest nüüd vastutab?“ Ma olin õnnetu kuueaastane ning mu ema tegi mulle jahupilve varjus selle küsimusega üheselt selgeks, et kes teeb – või kes jama kokku keerab –, see ka vastutab.
Lisaks sellele on mind kasvatatud vaimus, et kui jama ise ja ausalt üles tunnistad, on karistus leebem. Inimese eksivad ju ikka! Eksimuse ülestunnistamine läheb aastate lisandudes aga millegipärast aina raskemaks.
Näib, et nii on ka Eesti tipp-poliitikute, valitsuse liikmete ning kõrgete riigiametnikega. Nende kõnepruugis on kuulda järjest enam sõna “riik” erinevas kontekstis. Riik on võtnud ülesandeks, riik otsustas, riigi tellimusel sai tehtud, riik vastutab.
Mis asi on see riik, millest järjest enam räägitakse? See riik on nagu mingi müstiline X-mees või naine, kes on kusagil olemas, kuid keda keegi näinud pole. See ei saa ju ometi nii olla! Riik oleme me kõik – rahvas moodustab riigi ning rahvast on Eestis üle 1,3 miljoni elaniku.
Riigi mainimine on eriti ohtlik, kui me räägime millestki, mis on valesti läinud või millega kaasneb väga suur rahaline ning poliitiline vastutus. Selles kontekstis ei ole riigi mõiste kasutamine isegi kohane.
Iga otsuse või otsustamatuse taga on inimene või inimeste grupp, kes teatud tegevuse ja valikute eest vastutab. Arusaadavalt on kõik hästi, kuni juhtub mingi jama. Meenub SKAIS2, Estonian Air, ID-kaartide turvalisus, VEB Fond ja kadunud raha. Loetelu võiks jätkata.
Kõikide nende möödapanekute kontekstis on räägitud müstilisest „Eesti riigist“, kes jälle midagi otsustas.
„Nagu teada, on Eesti asutanud uue lennundusettevõtte,“ ütles Kristen Michal Estonian Airi tegevuse lõpetamist kommenteerides. „Nüüd otsustas riik lõpetada lepingu ka Tietoga ja kuulutada välja uue hanke, mille eeldatav maksumus on 10 miljonit eurot ja ajaline maht neli aastat. Seni on riik maksnud partneritele arenduste eest ligi 5 miljonit eurot ja tööde tähtaeg kukkus juba 2016. aasta lõpus,“ seisab Postimehes nässu läinud SKAIS2 projekti uudise juures.
Neid umbkaudseid „Eesti“ ja „riigi“ lauseid on veel. Kuid nende möödapanekute juures pole mainitud ühtegi nime. Kes on see konkreetne isik või isikute grupp, kes kõik need otsused vastu on võtnud? Tõsi, SKAIS2 projekti viltumineku eest otsustas lõpuks, pärast tuliseid vaidlusi ekspeaministri ja endise sotsiaalministri vahel, vastutuse võtta sotsiaalministeeriumi asekantsler Marika Priske.
Eelnevad näited on seotud väga suure rahalise kuluga ning selle maksab kinni Eestis töötav, riigikassasse makse tasuv elanik. Kulu ei kanna müstiline „riik“, vaid inimesed.
Mida sellest kõigest järeldada? See on psühholoogiline vigurdamine, mille abil inimene – olgu ta kui mõjukas, kena ja rahakas tahes – soovib ühtäkki vabaneda vastutusest ning lükata kordasaadetud segaduse kellegi kaela. Heale sõbrale helistada ei saa, kõik õlekõrred on ka juba kasutatud ning ei jäägi muud üle, kui kasutada väljendit „riik“, keda on hea musta hobusena otsustajate vankri ette rakendada.
Mina oma jahutopsi looga ja rahulike ööunedega arvan, et sedasi talitada on vale ning iga otsuse taga peab olema inimene või vähemalt inimeste grupp. Ka Eesti valitsus oleks eeltoodud näidete puhul juba päris hea otsustajate ning vastutajatena välja tuua. Valitsusse kuulub praegu näiteks 14 ministrit ja neid juhib peaminister. Saab kokku 15 nime. Olemas on 15 isikut.
Inimene on huvitav ja eks see kõik on ju arusaadav, et kui jalgealune tuliseks läheb, tahaks põgeneda. Kuid kui inimene on juba vastu võtnud kõrge ametikoha, tuleb endas leida ka nii palju julgust, et võtta teatud hetkedel vastutus.
Riigikogu valimised lähenevad ning teen kõikidele kandideerijatele ettepaneku alustada valimiskampaaniat nii, et iga enda langetatud otsuse taga on enda nimi. See mäng võib pakkuda üllatuslikke momente, eriti eneseavastuslikke. Nagu näiteks, et ei olegi nii õudne midagi otsustades ja ära tehes seda enda nime alt ka välja öelda ja kui valesti läheb, siis ka vabandada. Siiras vabandus on minu meelest väga sümpaatne. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
### Response:
Maria Murakas | Otsustuse ja vastutuse ebamäärasusest Eesti riigi näitel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muelleri meeskonna uurijad esitasid Alex van der Zwaanile süüdistuse tahtlikus valetunnistuste andmises suhtluse kohta Trumpi kampaaniameeskonna kunagise kõrge ametniku Richard Gatesiga, kellele eriprokurör on esitanud süüdistused.
Gatesile ja Manafortile on esitatud süüdistused kelmuses, rahapesus, vandenõus USA huvide vastu ja USA võimude eksitamises oma koostöö osas Ukraina kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši ja tema Regioonide Parteiga.
Londonis baseeruvas rahvusvahelises advokaadibüroos Skadden töötav Van der Zwaan sai süüdistuse ka valetamises oma kontaktide kohta teise nimetamata isikuga, seisab süüdistustekstis. Eriprokuröri büroo teatel tehakse advokaadi suhtes kohtuotsus teatavaks 3. aprillil.
Süüdistus ei sisaldanud infot Van der Zwaani sidemete kohta Trumpi kampaaniaga, kuid ta on esindanud oma advokaadibürood Ukraina valitsuse heaks 2012. aastal tehtud töös seoses ekspeaminister Julia Tõmošenko korruptsioonikohtuprotsessiga.
Gates ja Manafort töötasid sel ajal toonase Ukraina presidendi Janukovõtši heaks.
Muelleri meeskond teatas reedel, et on avastanud tõendeid Manaforti sooritatud pangapettuse kohta, mida algsed süüdistused ei katnud.
USA vandekohus esitas reedel Muelleri juurdluse raames 13 venelasele süüdistuse sekkumises USA presidendivalimistesse.
Muelleri sõnul esinesid süüdistatavad ameeriklastena ja haldasid sotsiaalmeediakontosid, kus keskendusid USA rahvast lõhestavatele poliitilistele ja sotsiaalküsimustele. Valeuudiseid levitati muu hulgas Facebookis, Twitteris, Youtubes ja Instagramis.
Rühma olevat juhtinud president Vladimir Putini lähedane liitlane Jevgeni Prigožin ja nende valeuudised jõudsid märkimisväärse hulga ameeriklasteni.
Rühm baseerus peamiselt Peterburis nõndanimetatud trollivabrikus, kuid osa kahtlustatavaid reisis ka USA-sse. Informatsioonioperatsioonis osales sadu vahetustega töötanud inimesi ja selle eelarve oli miljoneid dollareid. Süüdistus esitati ka kolmele Vene firmale.
Süüdistuses ei märgita siiski, et Venemaal oleks õnnestunud mõjutada USA valimiste lõpptulemusi.
Mueller uurib Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse, Trumpi kampaaniameeskonna võimalikku kokkumängu Vene valitsusega ning seda, kas Trump takistas õigusemõistmist, kui vallandas FBI endise direktori James Comey. | Manafortiga seotud advokaat võttis omaks valetamise USA eriprokurörile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muelleri meeskonna uurijad esitasid Alex van der Zwaanile süüdistuse tahtlikus valetunnistuste andmises suhtluse kohta Trumpi kampaaniameeskonna kunagise kõrge ametniku Richard Gatesiga, kellele eriprokurör on esitanud süüdistused.
Gatesile ja Manafortile on esitatud süüdistused kelmuses, rahapesus, vandenõus USA huvide vastu ja USA võimude eksitamises oma koostöö osas Ukraina kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši ja tema Regioonide Parteiga.
Londonis baseeruvas rahvusvahelises advokaadibüroos Skadden töötav Van der Zwaan sai süüdistuse ka valetamises oma kontaktide kohta teise nimetamata isikuga, seisab süüdistustekstis. Eriprokuröri büroo teatel tehakse advokaadi suhtes kohtuotsus teatavaks 3. aprillil.
Süüdistus ei sisaldanud infot Van der Zwaani sidemete kohta Trumpi kampaaniaga, kuid ta on esindanud oma advokaadibürood Ukraina valitsuse heaks 2012. aastal tehtud töös seoses ekspeaminister Julia Tõmošenko korruptsioonikohtuprotsessiga.
Gates ja Manafort töötasid sel ajal toonase Ukraina presidendi Janukovõtši heaks.
Muelleri meeskond teatas reedel, et on avastanud tõendeid Manaforti sooritatud pangapettuse kohta, mida algsed süüdistused ei katnud.
USA vandekohus esitas reedel Muelleri juurdluse raames 13 venelasele süüdistuse sekkumises USA presidendivalimistesse.
Muelleri sõnul esinesid süüdistatavad ameeriklastena ja haldasid sotsiaalmeediakontosid, kus keskendusid USA rahvast lõhestavatele poliitilistele ja sotsiaalküsimustele. Valeuudiseid levitati muu hulgas Facebookis, Twitteris, Youtubes ja Instagramis.
Rühma olevat juhtinud president Vladimir Putini lähedane liitlane Jevgeni Prigožin ja nende valeuudised jõudsid märkimisväärse hulga ameeriklasteni.
Rühm baseerus peamiselt Peterburis nõndanimetatud trollivabrikus, kuid osa kahtlustatavaid reisis ka USA-sse. Informatsioonioperatsioonis osales sadu vahetustega töötanud inimesi ja selle eelarve oli miljoneid dollareid. Süüdistus esitati ka kolmele Vene firmale.
Süüdistuses ei märgita siiski, et Venemaal oleks õnnestunud mõjutada USA valimiste lõpptulemusi.
Mueller uurib Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse, Trumpi kampaaniameeskonna võimalikku kokkumängu Vene valitsusega ning seda, kas Trump takistas õigusemõistmist, kui vallandas FBI endise direktori James Comey.
### Response:
Manafortiga seotud advokaat võttis omaks valetamise USA eriprokurörile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Oma vanatädi lugudest teab Johanna, et vabaduse nimel on pidanud meie vanemad ja vanavanemad palju kannatuste radu läbi käima.
"Meid valitsesid mitmed riigid, meid okupeeriti, aga me ei kaotanud lootust. Meil oli alati meie imeilus loodus, südamlikud inimesed, andekad heliloojad ja teadlased," kirjutas Johanna video all.
Johanna on uhke oma riigi ning selle saavutuste üle ja loodab, et tema video toob kõigile naeratuse näole ning sisendab usku. | Iluuisutaja tõi Eesti ajaloo jääle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Oma vanatädi lugudest teab Johanna, et vabaduse nimel on pidanud meie vanemad ja vanavanemad palju kannatuste radu läbi käima.
"Meid valitsesid mitmed riigid, meid okupeeriti, aga me ei kaotanud lootust. Meil oli alati meie imeilus loodus, südamlikud inimesed, andekad heliloojad ja teadlased," kirjutas Johanna video all.
Johanna on uhke oma riigi ning selle saavutuste üle ja loodab, et tema video toob kõigile naeratuse näole ning sisendab usku.
### Response:
Iluuisutaja tõi Eesti ajaloo jääle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lepe läks ümbertegemisele, kui mullu jaanuaris võimule saanud USA president Donald Trump algse leppe tagasi lükkas ja USA sealt välja võttis.
Leppesse jäid 11 riiki: Austraalia, Brunei, Jaapan, Kanada, Malaisia, Mehhiko, Peruu, Singapur, Tšiili, Uus-Meremaa ja Vietnam. Kokku moodustavad nad maailma majandusest 13,5 protsenti ja kui USA leppesse naaseks, tõuseks osakaal umbes 40 protsendini.
Riigid panevad dokumendile allkirja 8. märtsil Tšiili pealinnas Santiagos.
Pärast USA lahkumist leppest asusid ülejäänud riigid lepet muutma ning uues leppes peatati muudatuste rakendamine 22 valdkonnas, mille seas on intellektuaalne omand ja maksumaksja subsideeritud ravimid.
Austraalia kaubandusministri Steve Ciobo sõnul tühistaks lepe tariifid üle 98 protsendi ulatuses kaubandusalal, mille kogusuurus on umbes 13 triljonit USA dollarit.
USA meedia kirjutab, et Trumpi vabariiklastest erakonnakaaslased ärgitavad presidenti leppe asjus meelt muutma. Washington Posti andmeil kirjutas 25 vabariiklasest senaatorit Trumpile vastavasisulise kirja.
"Ärgitame sind tegema agressiivselt tööd, et tagada reformid, mis lubavad USA-l liituda selle leppega," kirjutasid senaatorid.
"Suurem majanduslik lävimine praegu TPP-s oleva 11 riigiga võib märkimisväärselt parandada USA ettevõtete konkurentsivõimet, toetada miljoneid USA töökohti, suurendada USA eksporti, tõsta palku, täielikult vallandada Ameerika energiapotentsiaali ja tuua kasu tarbijatele," lisasid nad. | Uus-Meremaa avaldas TPP muudetud teksti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lepe läks ümbertegemisele, kui mullu jaanuaris võimule saanud USA president Donald Trump algse leppe tagasi lükkas ja USA sealt välja võttis.
Leppesse jäid 11 riiki: Austraalia, Brunei, Jaapan, Kanada, Malaisia, Mehhiko, Peruu, Singapur, Tšiili, Uus-Meremaa ja Vietnam. Kokku moodustavad nad maailma majandusest 13,5 protsenti ja kui USA leppesse naaseks, tõuseks osakaal umbes 40 protsendini.
Riigid panevad dokumendile allkirja 8. märtsil Tšiili pealinnas Santiagos.
Pärast USA lahkumist leppest asusid ülejäänud riigid lepet muutma ning uues leppes peatati muudatuste rakendamine 22 valdkonnas, mille seas on intellektuaalne omand ja maksumaksja subsideeritud ravimid.
Austraalia kaubandusministri Steve Ciobo sõnul tühistaks lepe tariifid üle 98 protsendi ulatuses kaubandusalal, mille kogusuurus on umbes 13 triljonit USA dollarit.
USA meedia kirjutab, et Trumpi vabariiklastest erakonnakaaslased ärgitavad presidenti leppe asjus meelt muutma. Washington Posti andmeil kirjutas 25 vabariiklasest senaatorit Trumpile vastavasisulise kirja.
"Ärgitame sind tegema agressiivselt tööd, et tagada reformid, mis lubavad USA-l liituda selle leppega," kirjutasid senaatorid.
"Suurem majanduslik lävimine praegu TPP-s oleva 11 riigiga võib märkimisväärselt parandada USA ettevõtete konkurentsivõimet, toetada miljoneid USA töökohti, suurendada USA eksporti, tõsta palku, täielikult vallandada Ameerika energiapotentsiaali ja tuua kasu tarbijatele," lisasid nad.
### Response:
Uus-Meremaa avaldas TPP muudetud teksti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Noh lõpetas esmaspäevase sõidu Kimist ja Parkist neli sekundit hiljem ja kuna võistkonnasõidus peatatakse stopper siis, kui võistkonna viimane esindaja on finišijoone ületanud, sai Lõuna-Korea kirja kehvema aja.
Noh, kes oli lootnud olümpial võita enda varalahkunud venna mälestuseks kuldmedali, oli pärast sõitu pisarais, kuid võistkonnakaaslased Kim ja Park ei teinud sellest välja.
Sõidule järgnenud intervjuus süüdistas Kim Nohi. "Võistkonnavõistlustel selguvad ajad viimase sõitja finišeerides. Selles osas ei läinud meil hästi."
Kolmapäeva lõunaks olid rohkem kui 500 000 lõunakorealast allkirjastanud Lõuna-Korea presidendile esitatava petitsiooni, milles nõuavad Kimi ja Parki eemaldamist olümpiakoondisest. Kui presidendile esitatud petitsioon saab 30 päevaga vähemalt 200 000 allkirja, peab president antud teemal sõna võtma.
Kuigi pisarais Kim vabandas öeldu pärast teisipäevasel pressikonverentsil, pole avalikkuse pahameel vaibunud. "Sportlane, kes pole meeskonnamängija, ei vääri rahvuskoondise liikmeks olemist," kirjutas üks petitsiooni allkirjastanu. | Pool miljonit korealast nõuavad kahe kiiruisutaja koondisest eemaldamist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Noh lõpetas esmaspäevase sõidu Kimist ja Parkist neli sekundit hiljem ja kuna võistkonnasõidus peatatakse stopper siis, kui võistkonna viimane esindaja on finišijoone ületanud, sai Lõuna-Korea kirja kehvema aja.
Noh, kes oli lootnud olümpial võita enda varalahkunud venna mälestuseks kuldmedali, oli pärast sõitu pisarais, kuid võistkonnakaaslased Kim ja Park ei teinud sellest välja.
Sõidule järgnenud intervjuus süüdistas Kim Nohi. "Võistkonnavõistlustel selguvad ajad viimase sõitja finišeerides. Selles osas ei läinud meil hästi."
Kolmapäeva lõunaks olid rohkem kui 500 000 lõunakorealast allkirjastanud Lõuna-Korea presidendile esitatava petitsiooni, milles nõuavad Kimi ja Parki eemaldamist olümpiakoondisest. Kui presidendile esitatud petitsioon saab 30 päevaga vähemalt 200 000 allkirja, peab president antud teemal sõna võtma.
Kuigi pisarais Kim vabandas öeldu pärast teisipäevasel pressikonverentsil, pole avalikkuse pahameel vaibunud. "Sportlane, kes pole meeskonnamängija, ei vääri rahvuskoondise liikmeks olemist," kirjutas üks petitsiooni allkirjastanu.
### Response:
Pool miljonit korealast nõuavad kahe kiiruisutaja koondisest eemaldamist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taliolümpia kurioosumid: talvine moodne viievõistlus OM-il | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
### Response:
Taliolümpia kurioosumid: talvine moodne viievõistlus OM-il | |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | MARGUS LAIDRE: Eesti etüüdid
Eesti sai minu jaoks alguse kahekorruselise puumaja teise korruse kahetoalisest ahiküttega korterist Kooli tänavas. See asus kohas, mida minu hilisemad ülikoolikaaslased, kes siit nädalavahetuseks „linna“ Soome televisioonist „Dallast“ ja „Falcon Cresti“ vaatama sõitsid, varjamatu irooniaga „väikeseks puust linnakeseks“ pilkasid. Aga seda kõike ma siis veel ei teadnud. Nagu ei teadnud ma sedagi, et mitme aastakümne pärast liigub Eesti koos minuga Kooli tänavalt sellistesse võõrapärase kõlaga kohtadesse nagu Rådmansgatan, Fritz-Schäffer-Strasse, Kurfürstendamm, Hyde Park Gate ja Itäinen Puistotie. See kõik oli alles ees, minu eest varjul nagu ka osa Eestist, mis aeg-ajalt poolsalamisi end ilmutas, ja neil, kes näha oskasid, oma endisaegseid kontuure aimata lasi.
MEELIS FRIEDENTHAL: Riik kui kunstiteos
Mis on riik? Varakeskaegses frankide ühiskonnas pidi kuningas kogu oma valitsusaja mööda riiki ringi sõitma, vägevas rüüs, uhke kaaskonnaga ja relvis sõjameestega, lippudega ja pidusöökidega. Ta ei saanud kuhugi kauaks pidama jääda, sest kui ta oli mõnda aega ühest või teisest piirkonnast eemal olnud, siis võis karta, et sealsed elanikud hakkavad mässama ega taha enam oma kohustusi täita. Kuninga ja sõjameeste perioodiline kohalolek tuletas neile aga riigi olemasolu meelde, tegi selle nähtavaks.
5 Kultuuri ja teaduse elutööpreemiad ning Wiedemanni auhind
Anu Raud
Aino Pervik
Merle Karusoo
Reet Kasik
Mall Hiimäe
Agu Laisk
avastuspreemia Ahto Buldas
12 Eduard Wiiralt, Holger Loodus ja #EV200 kunstiprogramm
16 Lavastus, mis ei unune iial
MART KALM: „Nihkes ehitatud Eesti: arhitektuuri sada“
Kuna raamat „100 aastat Eesti arhitektuuri“ ootab alles ilmumisjärge, tundub õige juubeli ajal huvitavam arutada, mis meil selle saja aasta jooksul ehitati tavaarengu suhtes mitteootuspäraselt, nihkes või jäi üldse ehitamata. See ei ole mõeldud rahvusliku enesehaletsusena, et küll me oleme kehvad või lollid olnud, vaid mõtteharjutusena, mis kontekstualiseerib meid üldisesse arhitektuuri arengusse. Tore on ju unistada, mis kõik meil oleks võinud veel olla.
22 Sille Pihlaku „Ruumi materiaalne intelligentsus“
JIM ASHILEVI „Imestuse kiituseks“
Sünnipäeval on tavaks saata sünnipäevalapsele õnnitlussõnumeid, võib-olla helistadagi. Kui ollakse päris lähedased, minnakse külla, vahel lausa ette teatamata, jah, vahel minnakse ja tehakse sünnipäevalapsele üllatus, ilmutakse talle akna taha, tavaliselt väikse sõprade pundiga, ja äratatakse ta lauluga üles. Viimast juhtub muidugi harva, inimestel pole tavaliselt nii palju aega ja viitsimist. Kõige levinum õnnitlusviis XXI sajandi alguse Eestis on siiski lühike emoji ’dest palistatud õnnesoov sünnipäevalapse Facebooki seinal.
26 Intervjuu Andrus Kasemaaga
MARGUS OTT: „Ebavõrdsuse leevendamine“,
Eesti tuleviku pant on inimestevahelise ning inimeste ja teiste liikide vahelise ebavõrdsuse mahendamine.
Kaks põhilist probleemi, millest sõltub Eesti ja ka üldse inimkonna tulevik, on keskkonnahoid ja ühiskondliku ebavõrdsuse leevendamine. Ja kuna keskkonnaprobleemid tulenevad sellest, et inimkond hoolimatult oma ümbrust ja teisi olendeid ekspluateerib (kahjustamani iseennast), siis võib esimese probleemi ühendada teisega ja ütelda, et tegemist on ebavõrdsuse leevendamisega inimeste ja teiste olendite vahel. Ja kuigi praktilises aktivismis on nad ka lahus, näib nende vahel olevat loogiline sisuline seos: teiste olendite ja teiste inimestega arvestamine on sama loomuga. Ja kui me hoolime ainult ühest ega pea üldse silmas teist, siis mulle tundub, et selle hoiaku sisemises mehhanismis on midagi viltu. On ilmselge, et me ei saa luua inimlikku õnne, kui me ei arvesta keskkonnaga (see oleks enesetapp), ja me ei saa jätkusuutlikult keskkonna eest hoolitseda, kui ühiskond ise puruneb.
AIMAR VENTSEL: „Rahvuste surmast“
1999. aastal andis eesti hiphopkollektiiv A-Rühm välja kasseti „Laulmata jäänud laulud”, kus on ka pala „Rahvused on surnud”. Kuulasin selle loo uuesti üle. See on kolme ja poole minutine hästi roppude sõnadega eurovastane ood, kus materdatakse ennekõike multikultuurset ühiskonda ja migratsiooni. Kõige selle vastu ollakse umbes sama sõnakasutusega nagu anno 2018 sotsiaalmeedia pagulasvastastes gruppides. Kusagil loo keskel kõlab refrään: „Rahvused on surnud, riigid on surnud!“ Puhttehniliselt panevad räpparid aga puusse – etniliselt segatud ühiskond ei tähenda ei rahvuse ega riigi surma. Siiski on meie mõttemaailmas kinnistunud arusaam, et rahvusriik peab olema monoetniline, sõna otseses mõttes kuuluma ühele rahvale. Saksamaa on seega sakslaste oma, Prantsusmaa prantslaste oma ja Eesti peab muidugi kuuluma ainult eestlastele.
REBEKA PÕLDSAM: ROOSA MÜTS. Millest sa unistad, tüdruk?
1920ndate ajalehtedes räägiti homoseksualismist kui meditsiinilisest hälbest, mida koos teiste sugupahandustega uuriti Tallinnatki külastanud Berliini doktori Magnus Hirschfeldti kliinikus ja muuseumis. Reportaažide kõrval sõjaväes peetavast homoseksualismivastasest võitlusest, kuigi isegi alkoholismi vähendamises oli näha paremaid tulemusi, avaldati valgustavaid selgitusi homoseksuaalsuse ajaloost ning valdavalt peeti õigeks, et homoseksuaalsuse pärast ei tohi kriminaalselt karistada.
ÜLO VALK: „Tähelepanekuid Eesti kummitustest“
Eesti riigi sajanda sünnipäevaga seotu on esile tõstnud mineviku ja ajaloo teemad. Juhan Liivi kuulus mõttesalm, kus tulevik tuletatakse mäletamisest, paneb meile vastutuse nii olnu kui ka tuleva eest ja kummitab meid samavõrd kui Jakob Hurda juhtmõte saada suureks vaimult. Mitmed põhimõtted ja hoiakud, mis määravad eestlaste vaimulaadi, on sõnastatud juba enne Eesti riigi sündi, sealhulgas suhe esivanematesse ja nende pärandisse. Kreutzwald alustab „Kalevipoega“ võrdlemisi morbiidsete piltidega, kus joonistuvad kadunud näod, viirastuvad mulla alla varisenud kaimud ning varjukujud kerkivad kalmuküngastest. Udupilves kangastuvad verised heitlused, elustuvad sõja-, nälja- ja katkuaegade kannatused. Rahutus surmaunes võtab tajutava kuju unustatud ajalugu.
KERRI KOTTA: „Eesti muusika 1918–2018–2118“
Umbkaudu sada aastat tagasi valmis üks Heino Elleri tuntumaid teoseid: sümfooniline poeem „Koit“. Prohvetlik on nii teose tulevikku vaatav pealkiri kui ka vormiline ülesehitus, milles konventsionaalne annab järk-järgult teed ebakonventsionaalsele. Muusikateoreetik Mart Humala sõnul võib poeemi kulgu kuni kõrvalpartii alguseni vaadelda traditsioonilise sonaadivormina, sealt edasi aga ootuspärane areng takerdub: Eller teeb kõrvalpartii korrektseks (s.t konventsionaalseks) artikuleerimiseks mitu ebaõnnestunud „katset“ ning hülgab mingil hetkel muusikalisele fantaasiale omaselt sonaadivormi kui teose vormilise raamistiku sootuks.
35 Intervjuu Talvi Faustmanniga
JÜRI REINVERE: „Järgmised sada aastat“
Ei pea olema just prohvet, et öelda: järgmise saja aasta jooksul – mis saja aasta jooksul, päris lähitulevikus! – saame näha muutusi, mida praegu ei oska veel ette kujutada ja millega võrreldes mõjuvad meie praegused mured ja murekesed päris naljakana. Olen kindel, et näeme veel mitmeid rändevoogusid, hullemaid kui see, mis olnud, ning arutelust, kas tegime õigesti või valesti, kas laseme põgenikud Euroopasse või saadame nad välja, saab tühine saiapuru. Olen kindel, et peame suutma jalule jääda keset tohutuid raputusi idas, olgu siis otse piiri taga või palju kaugemal. Olen kindel, et kogu meie senine käsitus Eestist ja selle suhestumisest muutuva maailmaga on ellujäämiseks vaja väga suures osas ümber mõtestada.
PÄRTEL PIIRIMÄE: Eesti mõttelugu ajas ja ruumis
aastast peale ehk 23 aasta jooksul on metronoomi järjekindlusega, pool tosinat köidet aastas, ilmunud „Eesti mõtteloo“ sarjas juba 138 raamatut.
+ 8 kommentaari
44 Arvustamisel „Eesti lood“ ja „Hetk ajaloos“
47 EV100 Sirbi esiküljel
52 Kadi Tuule „100 betoonplatsi Eesti Vabariigile“ ja intervjuu Helen Sooväli-Seppinguga
55 Vestlusring „Ühiskondlik tellimus ei pea tähendama tellimuskunsti“
57 Kaido Ole „Kõik koos“, Peeter Lauritsa „Tulevik tuleb biooniliste hüpetega?“ ja Rael Arteli „Mis värk on?“
KAAREL TARAND: „Linnastu või sure!“
Kui Kalev kotka seljas Viru randa jõudis, rajas ta riigi, asutas valla ja ehitas koja. Tähendab, riigi peakorteriks, mis mahutas korraga kuningalossi, parlamendihoone ja valitsuse asupaiga, oli talu. Pärast vana Kalevi surma troonile asunud uus juht Kalevipoeg hakkas riigi pikaajalist arengustrateegiat koostama ja mõistis peagi, et senise mudeli järgi rahvastiku heaolu ning riigi julgeolekut ja majandust kasvatades pole mõõdetavate näitajate poolest võimalik Soomele ja muudele arenenud ühiskonnaga riikidele järele jõuda ja neist mööda minna.
EVA PIIRIMÄE: „Enesemääramise idee ajalugu“
Viimase kümne aasta uueks moeteemaks on tõusnud inimõiguste ajalugu. Enesemääramise idee sarnast tähelepanu paraku veel saanud pole: nagu on hiljuti tõdenud Ameerika ajaloolane Eric D. Weitz, „enesemääramise idee ajalugu (intellectual history) on vaevalt teada“. Üksikutele perioodidele ja nähtustele keskenduvaid uurimusi on muidugi omajagu, kuid üldisema ülevaate otsijail tuleb rahulduda teostega, mis on juba ise muutunud ideeajaloo allikaks, peegeldades II maailmasõja järgseid meeleolusid. Eriti silmatorkav on tänase uurimisseisu juures, et peaaegu puudub enesemääramist ja rahvusprintsiipi käsitlevate uurimuste dialoog. Alljärgnev on seega hulljulge, praeguse piduliku ajahetke inspiratsioonist kantud katse visandada mõned üldisemad arengujooned valgustusest kuni aastani 1918.
MART KULDKEPP: „Maailm tuleviku lävel“
Eesti riikluse sünniks elutähtsal perioodil umbkaudu 1917. aasta sügisest kuni 1918. aasta sügiseni oli ka hästi informeeritud isikul pea võimatu Euroopa tulevikku mingigi kindlusega ennustada. Aastaid kestnud Esimese maailmasõja lahingutes olid suurriikide sõjalised eesmärgid muutunud kompromissitumaks ning ühtlasi järjest ambitsioonikamaks, mis tegi varem ehk siiski võimaliku üleüldise diplomaatilise rahusobituse veelgi ebatõenäolisemaks. Samal ajal jätkus muutusteta seis läänerindel ning hoolimata Saksamaa välja kuulutatud piiramatust allveesõjast, Ameerika Ühendriikide sõtta astumisest ja kahest Vene revolutsioonist oli sõja lõpptulemus ikka veel sama ebakindel kui ennegi. See tähendas, et nii Antandil kui ka Keskriikidel tuli võidu heaks panustada järjest suurem osa oma järjest napimatest ressurssidest, võtta kasutusele kõikmõeldav relvastus ja poliitilised survemeetmed ning loobuda erinevatest ideoloogilistest ja humanitaarsest kaalutlustest, mis olid neid seni veel mingil määral tagasi hoidnud. Võit tuli igal juhul saavutada enne seda, kui sõjaväsimus ja defetism on jõudnud kaotuse vältimatuks kuulutada.
66 Intervjuu Rein Müllersoniga
68 Anneli Saro „Kas teatrile on vaja riiki? Aga riigile teatrit?“ ning intervjuu Lea Tormisega
TARMO SOOMERE: „Akadeemia panustab õmblusteta ühiskonda“
Väikeriikides tõstatatakse tihti küsimus, kas meil tasub üldse oma nina maailma asjadesse toppida. Muusikas võib pikka aega olla tipus üks geenius (nagu akadeemik Arvo Pärt) ja spordis üliandekas noor, keda toetab üksainus perekond. Teaduses ei tee ei üksi ega väikese meeskonnaga enam suurt midagi.
Eestis on teadlasi ühe suure riigi jaoks veel mõistliku suurusega uurimisinstituudi jagu. Selliste instituutide teadusnõukojad on enam-vähem sama suured kui kogu meie akadeemia. Mis teeb teadlaste esindajatest või koorekihist akadeemia? Mis tähendus või vältimatu kvaliteet sellel nimetusel on?
Eesti puhul kerkib veel üks torkiv küsimus: kas mikroriigis on teaduste akadeemial üldse mingit mõtet? Või siis teistpidi: kui suur peaks olema riik, et riiklikul teaduste akadeemial oleks loogiline koht selle funktsioneerimises?
75 Rubriik „Tänavamekk“ ja Kai Lobjaka „Millal on disain?“
TUI HIRV: „Sotsiaalne vastutus, see me ühine“
Ühel novembrikuu esmaspäeva õhtul põikas minu poole Óðinni tänavasse sisse Pärtel-Peeter Pere. Esimese viie minuti jooksul leidsime ühised tuttavad, edasi rääkis Pärtel mulle kohaturundusest. Olin muidugi kõrvust tõstetud, et eesti noormees on palutud Islandi riigiasutusele midagi nii peent õpetama, ja uurisin lähemalt, kuidas Eesti turundamine edeneb. Portaal „Invest in Estonia“ tutvustab Eestit kui Põhja-Euroopa kompetentsi ja digitaalse äritegemise hälli, nutikat ja paindlikku paika, kus üleilmsete ambitsioonidega ettevõtete käsutuses on maailmaklassi inimkapital, harukordne digivõimekus ja konkurentsivõimeline ärikeskkond.
MIHHAIL TRUNIN „Imelikud kattumised“
Lugesin „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“ esimest korda vene keeles. Kui märkasin manifesti esimeses lõigus kaht tsitaati „Kalevipojast“, tekkis kiusatus võrrelda seda ajaloolist dokumenti sama aja kirjanduslike manifestidega.
81 Art Leete „ Soome-ugri loogika“ ja János Pusztay „Soome-ugri keeled ja tulevik“
84 Intervjuu Tuul Sepaga
RAILI MARLING ja MARI-LIIS SEPPER: „Eesti naise roll rahvuslikus narratiivis“
Virginia Woolf, nii feminismi kui modernismi suurkuju, deklareeris Teise maailmasõja koidikul 1938. aastal oma sõjavastases essees „Kolm gini“ („Three Guineas“ ), et naisena ei ole tal kodumaad, naisena ta ei vaja kodumaad, naisena on tema kodumaaks maailm. Woolfi essee kriitika keskmes on mehekeskne ühiskond, kus patriootlike loosungitega õigustatakse konkurentsi ja selle laiendusena sõda. Naiste kohustus oli tema meelest mitte taastoota seda sõjakat rahvuse retoorikat, vaid pakkuda alternatiivi. Nagu Woolfi tsitaat juba vihjab, ei ole käesolev rahvusluse käsitlus plakatlik loetelu naistest, kes on oma panuse andnud rahvusaate arendamisse, riigi ehitamisse ja isamaa eest seismisse. Neid naisi on ning neist sobib rääkida pidukõnes, aga pidukõne taha ei saa peita keerukamat suhet naisõigusluse ja rahvusluse vahel. EV 100 eel on asjakohane küsida, milline suhe on naistel, ja kitsamalt naisõiguslusel, olnud rahvuslusega Eestis. Millises rollis on rahvusaade ja avalik retoorika näinud naisi?
LINDA KALJUNDI: Riigist, rahvusest ja maagilisest mõtlemisest“
Nagu hästi teada, iseloomustab Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva pidustusi üksjagu mänguline suhtumine aastaarvudesse: ühelt poolt tähistatakse 100 aasta möödumist vabariigi loomisest, teiselt poolt justkui vabariigi 100aastaseks saamist (siinjuures on ambivalentseks jäetud suhtumine omariikluse katkemisse aastatel 1940–1991). Mitmeti mõistetavus väljendub ka Eesti ühe edukama disainiagentuuri poolt loodud logos, kust saab numbritena lugeda välja nii 100 kui 18. Aastapäevaprogrammi kodulehel sedastatakse: „EV100 logo lihtne geomeetria kätkeb endas numbrimaagiat – riigi sünniaastat ja iseolemise sadat aastat.“ Võib siiski oletada, et avalikkuses jääb kõlama suurem ja ümmargusem arv (tõsi, see on üsnagi edukalt võimaldanud kaasata ka nõukogudeaegseid mälestusi ja seda eriti rohujuuretasandil, koolides jm). Veel kavalama lahenduse on leidnud lätlased, kelle logol on kirjas 1∞: viimast numbrit võib tõlgendada nii lõpmatuse märgina (läti rahvas pole mitte ainult iidne, vaid ka igavene) kui ka kahe nullina või siis hoopis pikali kukkunud kaheksana, lugedes seda vastavalt 100 või 18na.
90 Intervjuu Rainer Sarnetiga
93 Kultuuri ja teaduse aastapreemiad
100 Marju Kõivupuu „Pärandikirju II. Traditsioon“ | Sel reedel on Sirp Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks 100-leheküljeline | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
MARGUS LAIDRE: Eesti etüüdid
Eesti sai minu jaoks alguse kahekorruselise puumaja teise korruse kahetoalisest ahiküttega korterist Kooli tänavas. See asus kohas, mida minu hilisemad ülikoolikaaslased, kes siit nädalavahetuseks „linna“ Soome televisioonist „Dallast“ ja „Falcon Cresti“ vaatama sõitsid, varjamatu irooniaga „väikeseks puust linnakeseks“ pilkasid. Aga seda kõike ma siis veel ei teadnud. Nagu ei teadnud ma sedagi, et mitme aastakümne pärast liigub Eesti koos minuga Kooli tänavalt sellistesse võõrapärase kõlaga kohtadesse nagu Rådmansgatan, Fritz-Schäffer-Strasse, Kurfürstendamm, Hyde Park Gate ja Itäinen Puistotie. See kõik oli alles ees, minu eest varjul nagu ka osa Eestist, mis aeg-ajalt poolsalamisi end ilmutas, ja neil, kes näha oskasid, oma endisaegseid kontuure aimata lasi.
MEELIS FRIEDENTHAL: Riik kui kunstiteos
Mis on riik? Varakeskaegses frankide ühiskonnas pidi kuningas kogu oma valitsusaja mööda riiki ringi sõitma, vägevas rüüs, uhke kaaskonnaga ja relvis sõjameestega, lippudega ja pidusöökidega. Ta ei saanud kuhugi kauaks pidama jääda, sest kui ta oli mõnda aega ühest või teisest piirkonnast eemal olnud, siis võis karta, et sealsed elanikud hakkavad mässama ega taha enam oma kohustusi täita. Kuninga ja sõjameeste perioodiline kohalolek tuletas neile aga riigi olemasolu meelde, tegi selle nähtavaks.
5 Kultuuri ja teaduse elutööpreemiad ning Wiedemanni auhind
Anu Raud
Aino Pervik
Merle Karusoo
Reet Kasik
Mall Hiimäe
Agu Laisk
avastuspreemia Ahto Buldas
12 Eduard Wiiralt, Holger Loodus ja #EV200 kunstiprogramm
16 Lavastus, mis ei unune iial
MART KALM: „Nihkes ehitatud Eesti: arhitektuuri sada“
Kuna raamat „100 aastat Eesti arhitektuuri“ ootab alles ilmumisjärge, tundub õige juubeli ajal huvitavam arutada, mis meil selle saja aasta jooksul ehitati tavaarengu suhtes mitteootuspäraselt, nihkes või jäi üldse ehitamata. See ei ole mõeldud rahvusliku enesehaletsusena, et küll me oleme kehvad või lollid olnud, vaid mõtteharjutusena, mis kontekstualiseerib meid üldisesse arhitektuuri arengusse. Tore on ju unistada, mis kõik meil oleks võinud veel olla.
22 Sille Pihlaku „Ruumi materiaalne intelligentsus“
JIM ASHILEVI „Imestuse kiituseks“
Sünnipäeval on tavaks saata sünnipäevalapsele õnnitlussõnumeid, võib-olla helistadagi. Kui ollakse päris lähedased, minnakse külla, vahel lausa ette teatamata, jah, vahel minnakse ja tehakse sünnipäevalapsele üllatus, ilmutakse talle akna taha, tavaliselt väikse sõprade pundiga, ja äratatakse ta lauluga üles. Viimast juhtub muidugi harva, inimestel pole tavaliselt nii palju aega ja viitsimist. Kõige levinum õnnitlusviis XXI sajandi alguse Eestis on siiski lühike emoji ’dest palistatud õnnesoov sünnipäevalapse Facebooki seinal.
26 Intervjuu Andrus Kasemaaga
MARGUS OTT: „Ebavõrdsuse leevendamine“,
Eesti tuleviku pant on inimestevahelise ning inimeste ja teiste liikide vahelise ebavõrdsuse mahendamine.
Kaks põhilist probleemi, millest sõltub Eesti ja ka üldse inimkonna tulevik, on keskkonnahoid ja ühiskondliku ebavõrdsuse leevendamine. Ja kuna keskkonnaprobleemid tulenevad sellest, et inimkond hoolimatult oma ümbrust ja teisi olendeid ekspluateerib (kahjustamani iseennast), siis võib esimese probleemi ühendada teisega ja ütelda, et tegemist on ebavõrdsuse leevendamisega inimeste ja teiste olendite vahel. Ja kuigi praktilises aktivismis on nad ka lahus, näib nende vahel olevat loogiline sisuline seos: teiste olendite ja teiste inimestega arvestamine on sama loomuga. Ja kui me hoolime ainult ühest ega pea üldse silmas teist, siis mulle tundub, et selle hoiaku sisemises mehhanismis on midagi viltu. On ilmselge, et me ei saa luua inimlikku õnne, kui me ei arvesta keskkonnaga (see oleks enesetapp), ja me ei saa jätkusuutlikult keskkonna eest hoolitseda, kui ühiskond ise puruneb.
AIMAR VENTSEL: „Rahvuste surmast“
1999. aastal andis eesti hiphopkollektiiv A-Rühm välja kasseti „Laulmata jäänud laulud”, kus on ka pala „Rahvused on surnud”. Kuulasin selle loo uuesti üle. See on kolme ja poole minutine hästi roppude sõnadega eurovastane ood, kus materdatakse ennekõike multikultuurset ühiskonda ja migratsiooni. Kõige selle vastu ollakse umbes sama sõnakasutusega nagu anno 2018 sotsiaalmeedia pagulasvastastes gruppides. Kusagil loo keskel kõlab refrään: „Rahvused on surnud, riigid on surnud!“ Puhttehniliselt panevad räpparid aga puusse – etniliselt segatud ühiskond ei tähenda ei rahvuse ega riigi surma. Siiski on meie mõttemaailmas kinnistunud arusaam, et rahvusriik peab olema monoetniline, sõna otseses mõttes kuuluma ühele rahvale. Saksamaa on seega sakslaste oma, Prantsusmaa prantslaste oma ja Eesti peab muidugi kuuluma ainult eestlastele.
REBEKA PÕLDSAM: ROOSA MÜTS. Millest sa unistad, tüdruk?
1920ndate ajalehtedes räägiti homoseksualismist kui meditsiinilisest hälbest, mida koos teiste sugupahandustega uuriti Tallinnatki külastanud Berliini doktori Magnus Hirschfeldti kliinikus ja muuseumis. Reportaažide kõrval sõjaväes peetavast homoseksualismivastasest võitlusest, kuigi isegi alkoholismi vähendamises oli näha paremaid tulemusi, avaldati valgustavaid selgitusi homoseksuaalsuse ajaloost ning valdavalt peeti õigeks, et homoseksuaalsuse pärast ei tohi kriminaalselt karistada.
ÜLO VALK: „Tähelepanekuid Eesti kummitustest“
Eesti riigi sajanda sünnipäevaga seotu on esile tõstnud mineviku ja ajaloo teemad. Juhan Liivi kuulus mõttesalm, kus tulevik tuletatakse mäletamisest, paneb meile vastutuse nii olnu kui ka tuleva eest ja kummitab meid samavõrd kui Jakob Hurda juhtmõte saada suureks vaimult. Mitmed põhimõtted ja hoiakud, mis määravad eestlaste vaimulaadi, on sõnastatud juba enne Eesti riigi sündi, sealhulgas suhe esivanematesse ja nende pärandisse. Kreutzwald alustab „Kalevipoega“ võrdlemisi morbiidsete piltidega, kus joonistuvad kadunud näod, viirastuvad mulla alla varisenud kaimud ning varjukujud kerkivad kalmuküngastest. Udupilves kangastuvad verised heitlused, elustuvad sõja-, nälja- ja katkuaegade kannatused. Rahutus surmaunes võtab tajutava kuju unustatud ajalugu.
KERRI KOTTA: „Eesti muusika 1918–2018–2118“
Umbkaudu sada aastat tagasi valmis üks Heino Elleri tuntumaid teoseid: sümfooniline poeem „Koit“. Prohvetlik on nii teose tulevikku vaatav pealkiri kui ka vormiline ülesehitus, milles konventsionaalne annab järk-järgult teed ebakonventsionaalsele. Muusikateoreetik Mart Humala sõnul võib poeemi kulgu kuni kõrvalpartii alguseni vaadelda traditsioonilise sonaadivormina, sealt edasi aga ootuspärane areng takerdub: Eller teeb kõrvalpartii korrektseks (s.t konventsionaalseks) artikuleerimiseks mitu ebaõnnestunud „katset“ ning hülgab mingil hetkel muusikalisele fantaasiale omaselt sonaadivormi kui teose vormilise raamistiku sootuks.
35 Intervjuu Talvi Faustmanniga
JÜRI REINVERE: „Järgmised sada aastat“
Ei pea olema just prohvet, et öelda: järgmise saja aasta jooksul – mis saja aasta jooksul, päris lähitulevikus! – saame näha muutusi, mida praegu ei oska veel ette kujutada ja millega võrreldes mõjuvad meie praegused mured ja murekesed päris naljakana. Olen kindel, et näeme veel mitmeid rändevoogusid, hullemaid kui see, mis olnud, ning arutelust, kas tegime õigesti või valesti, kas laseme põgenikud Euroopasse või saadame nad välja, saab tühine saiapuru. Olen kindel, et peame suutma jalule jääda keset tohutuid raputusi idas, olgu siis otse piiri taga või palju kaugemal. Olen kindel, et kogu meie senine käsitus Eestist ja selle suhestumisest muutuva maailmaga on ellujäämiseks vaja väga suures osas ümber mõtestada.
PÄRTEL PIIRIMÄE: Eesti mõttelugu ajas ja ruumis
aastast peale ehk 23 aasta jooksul on metronoomi järjekindlusega, pool tosinat köidet aastas, ilmunud „Eesti mõtteloo“ sarjas juba 138 raamatut.
+ 8 kommentaari
44 Arvustamisel „Eesti lood“ ja „Hetk ajaloos“
47 EV100 Sirbi esiküljel
52 Kadi Tuule „100 betoonplatsi Eesti Vabariigile“ ja intervjuu Helen Sooväli-Seppinguga
55 Vestlusring „Ühiskondlik tellimus ei pea tähendama tellimuskunsti“
57 Kaido Ole „Kõik koos“, Peeter Lauritsa „Tulevik tuleb biooniliste hüpetega?“ ja Rael Arteli „Mis värk on?“
KAAREL TARAND: „Linnastu või sure!“
Kui Kalev kotka seljas Viru randa jõudis, rajas ta riigi, asutas valla ja ehitas koja. Tähendab, riigi peakorteriks, mis mahutas korraga kuningalossi, parlamendihoone ja valitsuse asupaiga, oli talu. Pärast vana Kalevi surma troonile asunud uus juht Kalevipoeg hakkas riigi pikaajalist arengustrateegiat koostama ja mõistis peagi, et senise mudeli järgi rahvastiku heaolu ning riigi julgeolekut ja majandust kasvatades pole mõõdetavate näitajate poolest võimalik Soomele ja muudele arenenud ühiskonnaga riikidele järele jõuda ja neist mööda minna.
EVA PIIRIMÄE: „Enesemääramise idee ajalugu“
Viimase kümne aasta uueks moeteemaks on tõusnud inimõiguste ajalugu. Enesemääramise idee sarnast tähelepanu paraku veel saanud pole: nagu on hiljuti tõdenud Ameerika ajaloolane Eric D. Weitz, „enesemääramise idee ajalugu (intellectual history) on vaevalt teada“. Üksikutele perioodidele ja nähtustele keskenduvaid uurimusi on muidugi omajagu, kuid üldisema ülevaate otsijail tuleb rahulduda teostega, mis on juba ise muutunud ideeajaloo allikaks, peegeldades II maailmasõja järgseid meeleolusid. Eriti silmatorkav on tänase uurimisseisu juures, et peaaegu puudub enesemääramist ja rahvusprintsiipi käsitlevate uurimuste dialoog. Alljärgnev on seega hulljulge, praeguse piduliku ajahetke inspiratsioonist kantud katse visandada mõned üldisemad arengujooned valgustusest kuni aastani 1918.
MART KULDKEPP: „Maailm tuleviku lävel“
Eesti riikluse sünniks elutähtsal perioodil umbkaudu 1917. aasta sügisest kuni 1918. aasta sügiseni oli ka hästi informeeritud isikul pea võimatu Euroopa tulevikku mingigi kindlusega ennustada. Aastaid kestnud Esimese maailmasõja lahingutes olid suurriikide sõjalised eesmärgid muutunud kompromissitumaks ning ühtlasi järjest ambitsioonikamaks, mis tegi varem ehk siiski võimaliku üleüldise diplomaatilise rahusobituse veelgi ebatõenäolisemaks. Samal ajal jätkus muutusteta seis läänerindel ning hoolimata Saksamaa välja kuulutatud piiramatust allveesõjast, Ameerika Ühendriikide sõtta astumisest ja kahest Vene revolutsioonist oli sõja lõpptulemus ikka veel sama ebakindel kui ennegi. See tähendas, et nii Antandil kui ka Keskriikidel tuli võidu heaks panustada järjest suurem osa oma järjest napimatest ressurssidest, võtta kasutusele kõikmõeldav relvastus ja poliitilised survemeetmed ning loobuda erinevatest ideoloogilistest ja humanitaarsest kaalutlustest, mis olid neid seni veel mingil määral tagasi hoidnud. Võit tuli igal juhul saavutada enne seda, kui sõjaväsimus ja defetism on jõudnud kaotuse vältimatuks kuulutada.
66 Intervjuu Rein Müllersoniga
68 Anneli Saro „Kas teatrile on vaja riiki? Aga riigile teatrit?“ ning intervjuu Lea Tormisega
TARMO SOOMERE: „Akadeemia panustab õmblusteta ühiskonda“
Väikeriikides tõstatatakse tihti küsimus, kas meil tasub üldse oma nina maailma asjadesse toppida. Muusikas võib pikka aega olla tipus üks geenius (nagu akadeemik Arvo Pärt) ja spordis üliandekas noor, keda toetab üksainus perekond. Teaduses ei tee ei üksi ega väikese meeskonnaga enam suurt midagi.
Eestis on teadlasi ühe suure riigi jaoks veel mõistliku suurusega uurimisinstituudi jagu. Selliste instituutide teadusnõukojad on enam-vähem sama suured kui kogu meie akadeemia. Mis teeb teadlaste esindajatest või koorekihist akadeemia? Mis tähendus või vältimatu kvaliteet sellel nimetusel on?
Eesti puhul kerkib veel üks torkiv küsimus: kas mikroriigis on teaduste akadeemial üldse mingit mõtet? Või siis teistpidi: kui suur peaks olema riik, et riiklikul teaduste akadeemial oleks loogiline koht selle funktsioneerimises?
75 Rubriik „Tänavamekk“ ja Kai Lobjaka „Millal on disain?“
TUI HIRV: „Sotsiaalne vastutus, see me ühine“
Ühel novembrikuu esmaspäeva õhtul põikas minu poole Óðinni tänavasse sisse Pärtel-Peeter Pere. Esimese viie minuti jooksul leidsime ühised tuttavad, edasi rääkis Pärtel mulle kohaturundusest. Olin muidugi kõrvust tõstetud, et eesti noormees on palutud Islandi riigiasutusele midagi nii peent õpetama, ja uurisin lähemalt, kuidas Eesti turundamine edeneb. Portaal „Invest in Estonia“ tutvustab Eestit kui Põhja-Euroopa kompetentsi ja digitaalse äritegemise hälli, nutikat ja paindlikku paika, kus üleilmsete ambitsioonidega ettevõtete käsutuses on maailmaklassi inimkapital, harukordne digivõimekus ja konkurentsivõimeline ärikeskkond.
MIHHAIL TRUNIN „Imelikud kattumised“
Lugesin „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“ esimest korda vene keeles. Kui märkasin manifesti esimeses lõigus kaht tsitaati „Kalevipojast“, tekkis kiusatus võrrelda seda ajaloolist dokumenti sama aja kirjanduslike manifestidega.
81 Art Leete „ Soome-ugri loogika“ ja János Pusztay „Soome-ugri keeled ja tulevik“
84 Intervjuu Tuul Sepaga
RAILI MARLING ja MARI-LIIS SEPPER: „Eesti naise roll rahvuslikus narratiivis“
Virginia Woolf, nii feminismi kui modernismi suurkuju, deklareeris Teise maailmasõja koidikul 1938. aastal oma sõjavastases essees „Kolm gini“ („Three Guineas“ ), et naisena ei ole tal kodumaad, naisena ta ei vaja kodumaad, naisena on tema kodumaaks maailm. Woolfi essee kriitika keskmes on mehekeskne ühiskond, kus patriootlike loosungitega õigustatakse konkurentsi ja selle laiendusena sõda. Naiste kohustus oli tema meelest mitte taastoota seda sõjakat rahvuse retoorikat, vaid pakkuda alternatiivi. Nagu Woolfi tsitaat juba vihjab, ei ole käesolev rahvusluse käsitlus plakatlik loetelu naistest, kes on oma panuse andnud rahvusaate arendamisse, riigi ehitamisse ja isamaa eest seismisse. Neid naisi on ning neist sobib rääkida pidukõnes, aga pidukõne taha ei saa peita keerukamat suhet naisõigusluse ja rahvusluse vahel. EV 100 eel on asjakohane küsida, milline suhe on naistel, ja kitsamalt naisõiguslusel, olnud rahvuslusega Eestis. Millises rollis on rahvusaade ja avalik retoorika näinud naisi?
LINDA KALJUNDI: Riigist, rahvusest ja maagilisest mõtlemisest“
Nagu hästi teada, iseloomustab Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva pidustusi üksjagu mänguline suhtumine aastaarvudesse: ühelt poolt tähistatakse 100 aasta möödumist vabariigi loomisest, teiselt poolt justkui vabariigi 100aastaseks saamist (siinjuures on ambivalentseks jäetud suhtumine omariikluse katkemisse aastatel 1940–1991). Mitmeti mõistetavus väljendub ka Eesti ühe edukama disainiagentuuri poolt loodud logos, kust saab numbritena lugeda välja nii 100 kui 18. Aastapäevaprogrammi kodulehel sedastatakse: „EV100 logo lihtne geomeetria kätkeb endas numbrimaagiat – riigi sünniaastat ja iseolemise sadat aastat.“ Võib siiski oletada, et avalikkuses jääb kõlama suurem ja ümmargusem arv (tõsi, see on üsnagi edukalt võimaldanud kaasata ka nõukogudeaegseid mälestusi ja seda eriti rohujuuretasandil, koolides jm). Veel kavalama lahenduse on leidnud lätlased, kelle logol on kirjas 1∞: viimast numbrit võib tõlgendada nii lõpmatuse märgina (läti rahvas pole mitte ainult iidne, vaid ka igavene) kui ka kahe nullina või siis hoopis pikali kukkunud kaheksana, lugedes seda vastavalt 100 või 18na.
90 Intervjuu Rainer Sarnetiga
93 Kultuuri ja teaduse aastapreemiad
100 Marju Kõivupuu „Pärandikirju II. Traditsioon“
### Response:
Sel reedel on Sirp Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks 100-leheküljeline |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tasavägises duellis kullale edestas Leman hõbedale tulnud šveitslast Marc Bischofbergerit.
Pronksmedali sai kaela olümpialipu all võistlev venelane Sergei Ridžik, kes põrkas finaalsõidus kokku kanadalase Kevin Drury. Venelane suutis aga püsti tõusta ja sõidu kolmanda kohaga lõpetada. Neljas finalist Drury katkestas.
Lemani kulla puhul on tegemist Kanada kolmanda kullaga viiest võimalikust taliolümpia suusakrossi aladelt.
Finaali ei jõudnud seekord ükski Prantsusmaa esindaja, olgugi, et nelja aasta eest Sotšis võeti samal alal kolmikvõit. | Meeste suusakrossi kuld läks Kanadasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tasavägises duellis kullale edestas Leman hõbedale tulnud šveitslast Marc Bischofbergerit.
Pronksmedali sai kaela olümpialipu all võistlev venelane Sergei Ridžik, kes põrkas finaalsõidus kokku kanadalase Kevin Drury. Venelane suutis aga püsti tõusta ja sõidu kolmanda kohaga lõpetada. Neljas finalist Drury katkestas.
Lemani kulla puhul on tegemist Kanada kolmanda kullaga viiest võimalikust taliolümpia suusakrossi aladelt.
Finaali ei jõudnud seekord ükski Prantsusmaa esindaja, olgugi, et nelja aasta eest Sotšis võeti samal alal kolmikvõit.
### Response:
Meeste suusakrossi kuld läks Kanadasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | " Adaption (sobitumine, kohanemine) on nime suhtes väga konkreetselt programmiline muusika – erinevate rütmiliste tasandite samaaegne toimumine. Üldisemalt võib seda tõlgendada, kui kahe esmapilgul vastandliku poole kooseksisteerimist," iseloomustas Kristjan Randalu esiettekandele tulevat teost.
Randalut seob Tallinna Kammerorkestriga kümnete aastate pikkune koostöö nii solisti kui heliloojana.
"Minu esimene kontsert koos Tallinna Kammerorkestriga oli rohkem kui 20 aastat tagasi, mängisin siis Mozarti c-moll klaverikontserti, samuti Mustpeade Majas. Aastatega on lisandunud palju enda muusikat, 2009 salvestasime koos minu töötlused Entel-Tenteli lauludest (Enter Denter), mis ka nüüd kontserdil kõlavad. Hea on tunnetada läbi aastate kogetud ühist muusikat, mille baasilt leida vabadus hetkes ja uues."
Kristjan Randalu on oma põlvkonna silmapaistvamaid pianiste, keda hinnatakse nii solisti, ansamblimuusiku kui heliloojana. Randalu on üks aktiivsemaid ja laiema haardega eesti jazzmuusikuid maailmas.
Kontserdil tulevad koos Tallinna Kammerorkestriga ettekandele veel Kristjan Randalu teos "Inner Asylum" ehk "Sisemine turvapaik", mille tekkelugu on seotud aastaga 1988, kui kogu tema pere sõitis toona Lääne-Saksamaale kahenädalasele reisile, mis formaalselt kestab tänaseni. Samuti Kristjan Randalu improvisatsioonid tuntud lastelaulude teemadel "Enter Denter" ning Randalu haarav versioon rahvalaulust "Igaühel oma pill" pealkirjaga "Igaühel oma klaver ja orkester".
Tallinna Kammerorkestri pidunädalad toovad 2. märtsist kuni 7. aprillini publikuni kuus eriilmelist kontserti, kus solistid on Kristjan Randalu (klaver), Kalle Randalu (klaver), Andrew Lawrence-King (harf) ja Ardo Ran Varres (šansoneer). Esiettekandele tulevad Kristjan Randalu ja Jonas Tarmi uudisteosed Tallinna Kammerorkestrile, orkestrit juhatavad Tõnu Kaljuste, Juha Kangas, Jaakko Kuusisto ja Risto Joost.
Kontsert TKO 25. Kristjan Randalu toimub 2. märtsil kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja Valges saalis. Esineb Tallinna Kammerorkester, solist Kristjan Randalu (klaver).
Tallinna Kammerorkestri asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. 20 aasta jooksul on sellest kujunenud üks Eesti esindusorkestreid, kes on oodatud esineja paljudel kontserdilavadel Euroopas ja mujal maailmas. Orkester on äratanud tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga. Mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika, oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sealhulgas vähemtuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. Orkestri peadirigent on Risto Joost. | Tallinna Kammerorkestri pidunädalad avab Kristjan Randalu uudisteose esiettekanne | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
" Adaption (sobitumine, kohanemine) on nime suhtes väga konkreetselt programmiline muusika – erinevate rütmiliste tasandite samaaegne toimumine. Üldisemalt võib seda tõlgendada, kui kahe esmapilgul vastandliku poole kooseksisteerimist," iseloomustas Kristjan Randalu esiettekandele tulevat teost.
Randalut seob Tallinna Kammerorkestriga kümnete aastate pikkune koostöö nii solisti kui heliloojana.
"Minu esimene kontsert koos Tallinna Kammerorkestriga oli rohkem kui 20 aastat tagasi, mängisin siis Mozarti c-moll klaverikontserti, samuti Mustpeade Majas. Aastatega on lisandunud palju enda muusikat, 2009 salvestasime koos minu töötlused Entel-Tenteli lauludest (Enter Denter), mis ka nüüd kontserdil kõlavad. Hea on tunnetada läbi aastate kogetud ühist muusikat, mille baasilt leida vabadus hetkes ja uues."
Kristjan Randalu on oma põlvkonna silmapaistvamaid pianiste, keda hinnatakse nii solisti, ansamblimuusiku kui heliloojana. Randalu on üks aktiivsemaid ja laiema haardega eesti jazzmuusikuid maailmas.
Kontserdil tulevad koos Tallinna Kammerorkestriga ettekandele veel Kristjan Randalu teos "Inner Asylum" ehk "Sisemine turvapaik", mille tekkelugu on seotud aastaga 1988, kui kogu tema pere sõitis toona Lääne-Saksamaale kahenädalasele reisile, mis formaalselt kestab tänaseni. Samuti Kristjan Randalu improvisatsioonid tuntud lastelaulude teemadel "Enter Denter" ning Randalu haarav versioon rahvalaulust "Igaühel oma pill" pealkirjaga "Igaühel oma klaver ja orkester".
Tallinna Kammerorkestri pidunädalad toovad 2. märtsist kuni 7. aprillini publikuni kuus eriilmelist kontserti, kus solistid on Kristjan Randalu (klaver), Kalle Randalu (klaver), Andrew Lawrence-King (harf) ja Ardo Ran Varres (šansoneer). Esiettekandele tulevad Kristjan Randalu ja Jonas Tarmi uudisteosed Tallinna Kammerorkestrile, orkestrit juhatavad Tõnu Kaljuste, Juha Kangas, Jaakko Kuusisto ja Risto Joost.
Kontsert TKO 25. Kristjan Randalu toimub 2. märtsil kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja Valges saalis. Esineb Tallinna Kammerorkester, solist Kristjan Randalu (klaver).
Tallinna Kammerorkestri asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. 20 aasta jooksul on sellest kujunenud üks Eesti esindusorkestreid, kes on oodatud esineja paljudel kontserdilavadel Euroopas ja mujal maailmas. Orkester on äratanud tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga. Mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika, oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sealhulgas vähemtuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. Orkestri peadirigent on Risto Joost.
### Response:
Tallinna Kammerorkestri pidunädalad avab Kristjan Randalu uudisteose esiettekanne |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmi "Must luik" muusika saatel esinenud Zagitova kavasse kuulus kolm kolmekordset hüpet, seal hulgas kolmekordne lutz ja kolmekordne loop.
"Olen õnnelik, et mu kava sujus probleemideta. Olen endale väga tänulik," sõnas Zagitova tõlgi abil Reutersile. "Ma arvan, et see polnud mu parim esitus. Saaksin olla veelgi parem. Järgmiseks eesmärgiks on ka vabakava probleemideta sooritada."
Zagitova sõidule eelnevalt oli tema kaasmaalane Jevgenia Medvedeva püstitanud tulemusega 81,61 uue maailmarekordi, kuid 82,92 punkti saanud Zagitova ületas selle 15 minutit hiljem. 18-aastase Medvedeva nimele kuulus ka senine naiste üksiksõidu lühikava maailmarekord, milleks oli 80,85 punkti.
Iluuisutamise naiste üksiksõit jätkub 23. veebruaril kell 3.00 vabakavaga. | 15-aastane venelanna püstitas naiste lühikavas uue maailmarekordi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmi "Must luik" muusika saatel esinenud Zagitova kavasse kuulus kolm kolmekordset hüpet, seal hulgas kolmekordne lutz ja kolmekordne loop.
"Olen õnnelik, et mu kava sujus probleemideta. Olen endale väga tänulik," sõnas Zagitova tõlgi abil Reutersile. "Ma arvan, et see polnud mu parim esitus. Saaksin olla veelgi parem. Järgmiseks eesmärgiks on ka vabakava probleemideta sooritada."
Zagitova sõidule eelnevalt oli tema kaasmaalane Jevgenia Medvedeva püstitanud tulemusega 81,61 uue maailmarekordi, kuid 82,92 punkti saanud Zagitova ületas selle 15 minutit hiljem. 18-aastase Medvedeva nimele kuulus ka senine naiste üksiksõidu lühikava maailmarekord, milleks oli 80,85 punkti.
Iluuisutamise naiste üksiksõit jätkub 23. veebruaril kell 3.00 vabakavaga.
### Response:
15-aastane venelanna püstitas naiste lühikavas uue maailmarekordi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse seniste plaanide järgi peaks avalikel bussiliinidel tasuta sõita saama juba 1. juulil, kui küsida ühistranspordikeskustest, siis vastatakse, et mingit selgust, kuidas ja mis mahus seda tasuta sõitu korraldada, praegu veel ei ole, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Ülemöödunud nädalal, kui maanteeametis plaane tutvustati, läks asi pigem segasemaks. Ühe mure tekitas juurde koosolekul kõlanud mõte, et piletid ei pruugi kaduda sugugi kõigilt liinidelt. Ehk need avalikud bussiliinid, mis ühendavad muuhulgas maakondade keskusi, võivad jääda nagu tänagi, ainult osaliselt doteerituks.
Selliseid liine on Eestis umbes veerandsada. Näiteks see, mis ühendab Valgat läbi Tõrva Tartuga või see, mille abil saab Tõrvast läbi Valga Võruni.
Valgamaa ühistranspordikeskuse tegevjuht Liia Rätsep nentis, et see oli paras šokk. "Need liinid ju kutsuti ellu selleks, et asendada suletud kommertsliine. Ja need liinid täidavad just maakonnaliinide ülesandeid maakonna piires. Ja mitte ainult maakonna piires, vaid ka näiteks Tõrva-Valga-Võru liin täidab maakonnaliinide ülesandeid nii Valga maakonnas kui Võru maakonnas. Võru liiniga on ühildatud Hargla põhikooli õpilasliin. See peaks tasuliseks jääma, kui teised liinid lähevad maakonna piires tasuta liinideks. See loob ebavõrdse kohtlemise," ütles ta.
Tegemist on ühega neist küsimustest, mille selgitamiseks plaanivad koalitsioonipartnerid veel kokku saada.
"Kuna teenused liiguvad maakonnast välja, siis peaks transport järele jõudma. Et ma ei peaks maksma selle eest, et ma sõidan eluliselt vajaliku teenuse järele, mis minust mitteolenevatel põhjustel on maakonnast välja viidud. Meile tundub nii, et ääremaa probleemidesse ei süveneta, sest tunne jääb küll selline, et Eesti on kaheks löödud. Et on Harju maakond ja siis on ülejäänud. Ülemise poole probleemid paistavad paremini välja kui meie probleemid siin," nentis Rätsep.
Samas pole ka Harjumaa Ühistranspordikeskus muudatuste üle õnnelik. Nende probleemid aga ongi hoopis teistsugused. Keskuse arendusjuht Terje Villem märkis, et Harjumaal on riigi poolt doteeritud liinid populaarsed ning juba praegu on neil iga aastaga ligi 10 protsenti rohkem sõitjaid.
"Kohati on bussid väga täis juba praegu. Ega Eesti riigihangete seadus ei võimalda väga kiiresti siin tegutseda. Mis oli lubatud ehk mahtu 20 protsendi võrra kasvatada, see on juba täis. See tähendab seda, et juba praegu me peame tegema lisahankeid. Me oleme uutes hangetes liinide mahtu juba kõvasti suurendanud aga see rahuldab nüüd praeguse kasvu ära, mis on umbes 10 protsenti aastas," ütles ta.
Kui avalikel liinidel piletid üldse kaovad, võib nendel sõitjate hulk Harjumaal kasvada kuni 40 protsenti. Sellist survet praeguste ega ka eesootavate lepingute najal kuidagi ära ei teeninda ning tarvis läheks uusi, hoopis suurema mahuga riigihankeid.
"Tegelikkuses ollakse praeguseks juba täiesti hiljaks jäänud. Need hanked oleks pidanud välja kuulutama ikkagi juba aasta tagasi umbes, et vedajal jääks pool aastat ettevalmistusaega. Ma arvan, et Harjumaal tuleb ikka päris suur kriis, et bussid on nii täis, et lihtsalt ei mahu peale," ütles Villem.
Villemi sõnul ei ole keegi Harjumaa Ühistranspordikeskuselt ettepanekut küsinud.
"Esiteks ei ole keegi meilt ettepanekut küsinud kunagi varem. Teiseks päris kindlasti ei oleks siin lahendus tasuta ühistransport vaid pigem ühistranspordi kvaliteedi tõstmine ja parandamine, väljumiste sageduse tõstmine ja liinivõrgu parandamine," ütles ta.
Ja see tõstab taas juba habemega teema ehk mida teha nende ühistranspordikeskustega, kes tasuta bussisõidu mõtet ei toeta. Poliitikud on mänginud erinevate mõtetega ning välja on pakutud näiteks lahendus, et need, kes tasuta sõitu ei taha, saavadki vähem raha. Ehk nagu teisedki, saavad nad pisut raha liinivõrgu arendamiseks, kuid seda osa, mida valitsus tahab jagada tasuta sõiduks, nemad kasutada ei saa.
Selle küsimuse üle on valitsuses poliitilist kokkulepet otsitud juba alates läinud sügisest. Riigikogus IRL-i esindav Andres Metsoja ütles, et nüüd on see kokkulepe olemas ning ühistranspordikeskuse soov või soovimatus tasuta sõitu pakkuda, neile laekuvat rahahulka ei mõjuta.
"Kui ühistranspordikeskused otsustavad, et see piletihind ikkagi ei ole null, siis ministeerium selgelt ka kaalub, mis on see argument ja ei saa olla sellist dogma või otsustusõigust ülevalt alla, et see peab olema ilmtingimata null," ütles Metsoja. | Tasuta bussisõidu tegelik maht on seni teadmata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse seniste plaanide järgi peaks avalikel bussiliinidel tasuta sõita saama juba 1. juulil, kui küsida ühistranspordikeskustest, siis vastatakse, et mingit selgust, kuidas ja mis mahus seda tasuta sõitu korraldada, praegu veel ei ole, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Ülemöödunud nädalal, kui maanteeametis plaane tutvustati, läks asi pigem segasemaks. Ühe mure tekitas juurde koosolekul kõlanud mõte, et piletid ei pruugi kaduda sugugi kõigilt liinidelt. Ehk need avalikud bussiliinid, mis ühendavad muuhulgas maakondade keskusi, võivad jääda nagu tänagi, ainult osaliselt doteerituks.
Selliseid liine on Eestis umbes veerandsada. Näiteks see, mis ühendab Valgat läbi Tõrva Tartuga või see, mille abil saab Tõrvast läbi Valga Võruni.
Valgamaa ühistranspordikeskuse tegevjuht Liia Rätsep nentis, et see oli paras šokk. "Need liinid ju kutsuti ellu selleks, et asendada suletud kommertsliine. Ja need liinid täidavad just maakonnaliinide ülesandeid maakonna piires. Ja mitte ainult maakonna piires, vaid ka näiteks Tõrva-Valga-Võru liin täidab maakonnaliinide ülesandeid nii Valga maakonnas kui Võru maakonnas. Võru liiniga on ühildatud Hargla põhikooli õpilasliin. See peaks tasuliseks jääma, kui teised liinid lähevad maakonna piires tasuta liinideks. See loob ebavõrdse kohtlemise," ütles ta.
Tegemist on ühega neist küsimustest, mille selgitamiseks plaanivad koalitsioonipartnerid veel kokku saada.
"Kuna teenused liiguvad maakonnast välja, siis peaks transport järele jõudma. Et ma ei peaks maksma selle eest, et ma sõidan eluliselt vajaliku teenuse järele, mis minust mitteolenevatel põhjustel on maakonnast välja viidud. Meile tundub nii, et ääremaa probleemidesse ei süveneta, sest tunne jääb küll selline, et Eesti on kaheks löödud. Et on Harju maakond ja siis on ülejäänud. Ülemise poole probleemid paistavad paremini välja kui meie probleemid siin," nentis Rätsep.
Samas pole ka Harjumaa Ühistranspordikeskus muudatuste üle õnnelik. Nende probleemid aga ongi hoopis teistsugused. Keskuse arendusjuht Terje Villem märkis, et Harjumaal on riigi poolt doteeritud liinid populaarsed ning juba praegu on neil iga aastaga ligi 10 protsenti rohkem sõitjaid.
"Kohati on bussid väga täis juba praegu. Ega Eesti riigihangete seadus ei võimalda väga kiiresti siin tegutseda. Mis oli lubatud ehk mahtu 20 protsendi võrra kasvatada, see on juba täis. See tähendab seda, et juba praegu me peame tegema lisahankeid. Me oleme uutes hangetes liinide mahtu juba kõvasti suurendanud aga see rahuldab nüüd praeguse kasvu ära, mis on umbes 10 protsenti aastas," ütles ta.
Kui avalikel liinidel piletid üldse kaovad, võib nendel sõitjate hulk Harjumaal kasvada kuni 40 protsenti. Sellist survet praeguste ega ka eesootavate lepingute najal kuidagi ära ei teeninda ning tarvis läheks uusi, hoopis suurema mahuga riigihankeid.
"Tegelikkuses ollakse praeguseks juba täiesti hiljaks jäänud. Need hanked oleks pidanud välja kuulutama ikkagi juba aasta tagasi umbes, et vedajal jääks pool aastat ettevalmistusaega. Ma arvan, et Harjumaal tuleb ikka päris suur kriis, et bussid on nii täis, et lihtsalt ei mahu peale," ütles Villem.
Villemi sõnul ei ole keegi Harjumaa Ühistranspordikeskuselt ettepanekut küsinud.
"Esiteks ei ole keegi meilt ettepanekut küsinud kunagi varem. Teiseks päris kindlasti ei oleks siin lahendus tasuta ühistransport vaid pigem ühistranspordi kvaliteedi tõstmine ja parandamine, väljumiste sageduse tõstmine ja liinivõrgu parandamine," ütles ta.
Ja see tõstab taas juba habemega teema ehk mida teha nende ühistranspordikeskustega, kes tasuta bussisõidu mõtet ei toeta. Poliitikud on mänginud erinevate mõtetega ning välja on pakutud näiteks lahendus, et need, kes tasuta sõitu ei taha, saavadki vähem raha. Ehk nagu teisedki, saavad nad pisut raha liinivõrgu arendamiseks, kuid seda osa, mida valitsus tahab jagada tasuta sõiduks, nemad kasutada ei saa.
Selle küsimuse üle on valitsuses poliitilist kokkulepet otsitud juba alates läinud sügisest. Riigikogus IRL-i esindav Andres Metsoja ütles, et nüüd on see kokkulepe olemas ning ühistranspordikeskuse soov või soovimatus tasuta sõitu pakkuda, neile laekuvat rahahulka ei mõjuta.
"Kui ühistranspordikeskused otsustavad, et see piletihind ikkagi ei ole null, siis ministeerium selgelt ka kaalub, mis on see argument ja ei saa olla sellist dogma või otsustusõigust ülevalt alla, et see peab olema ilmtingimata null," ütles Metsoja.
### Response:
Tasuta bussisõidu tegelik maht on seni teadmata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Seda sõna tuleb käsitleda koos festivalis tekkivate helide ja ruumiga. Püha on selline sõna, mis elektriseerib sisemust, mille järgi janu ja nälga on täna võib-olla rohkem kui kunagi enne," märkis Steiner.
Tema sõnul on püha nagu lisaruum, mida on võimalik saada tänu dialoogis olemisele millegi sügava ja avaraga. "Püha on mingis mõttes justkui kokkulepe rahva, riigi ja inimeste vahel, mis on püha. Kuid püha peaks olema ka midagi plastilist, mille üle saab arutleda ja ka nalja visata, tõsiselt võtta," seletas Steiner.
39. korda toimuv EMP on Eesti suurim esiettekannete festival, mis toob 2018. aastal nädala jooksul publikuni üle 30 uudisteose meie erinevate põlvkondade väljapaistvatelt heliloojatelt.
Esitajad Eesti tippkollektiivid ja interpreedid, nende seas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Yxus Ensemble, Ansambel U:, Tallinna Uue Muusika Ansambel, Vox Clamantis, Heinavanker, keelpillikvartett Prezioso, Heigo Rosin, Kadri-Ann Sumera, Tõnu Kalm, Mingo Rajandi, Ekke Västrik, Jaanus Siniväli, Kristin Kuldkepp jpt.
Välisesinejatest on festivalil esindatud rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid ja muusikakoosseisud Itaaliast, Hollandist, Šveitsist ja Saksamaalt, nende seas kontrabassist Dario Calderone Hollandist, viiuli ja vioolamängija Barbara Lüneburg Saksamaalt ning uue muusika ansamblid L’Arsenale Itaaliast ja Ensemble du Bout du Monde Šveitsist.
Kontsertidel kõlavad teosed heliloojatelt: Toivo Tulev (*kolme uue sümfoonia maailma esiettekannet festivali kavas), Jüri Reinvere, Kristjan Randalu, Maria Kõrvits, Pärt Uusberg, Arash Yazdani, Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes, Liisa Hirsch, Märt-Matis Lill, Galina Grigorjeva, Kristjan Kõrver, Malle Maltis, Margo Kõlar, Robert Jürjendal, Ardo-Ran Varres, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Liina Sumera, Riho-Esko Maimets, Gerta Raidma, Age Veeroos, Mari Vihmand, Mart Saar, Kuldar Sink, Cyrillus Kreek jpt.
Vt täpsemat kava Eesti Muusika Päevade kodulehelt. | Tänavuste Eesti Muusika Päevade teema on "Püha" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Seda sõna tuleb käsitleda koos festivalis tekkivate helide ja ruumiga. Püha on selline sõna, mis elektriseerib sisemust, mille järgi janu ja nälga on täna võib-olla rohkem kui kunagi enne," märkis Steiner.
Tema sõnul on püha nagu lisaruum, mida on võimalik saada tänu dialoogis olemisele millegi sügava ja avaraga. "Püha on mingis mõttes justkui kokkulepe rahva, riigi ja inimeste vahel, mis on püha. Kuid püha peaks olema ka midagi plastilist, mille üle saab arutleda ja ka nalja visata, tõsiselt võtta," seletas Steiner.
39. korda toimuv EMP on Eesti suurim esiettekannete festival, mis toob 2018. aastal nädala jooksul publikuni üle 30 uudisteose meie erinevate põlvkondade väljapaistvatelt heliloojatelt.
Esitajad Eesti tippkollektiivid ja interpreedid, nende seas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Yxus Ensemble, Ansambel U:, Tallinna Uue Muusika Ansambel, Vox Clamantis, Heinavanker, keelpillikvartett Prezioso, Heigo Rosin, Kadri-Ann Sumera, Tõnu Kalm, Mingo Rajandi, Ekke Västrik, Jaanus Siniväli, Kristin Kuldkepp jpt.
Välisesinejatest on festivalil esindatud rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid ja muusikakoosseisud Itaaliast, Hollandist, Šveitsist ja Saksamaalt, nende seas kontrabassist Dario Calderone Hollandist, viiuli ja vioolamängija Barbara Lüneburg Saksamaalt ning uue muusika ansamblid L’Arsenale Itaaliast ja Ensemble du Bout du Monde Šveitsist.
Kontsertidel kõlavad teosed heliloojatelt: Toivo Tulev (*kolme uue sümfoonia maailma esiettekannet festivali kavas), Jüri Reinvere, Kristjan Randalu, Maria Kõrvits, Pärt Uusberg, Arash Yazdani, Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes, Liisa Hirsch, Märt-Matis Lill, Galina Grigorjeva, Kristjan Kõrver, Malle Maltis, Margo Kõlar, Robert Jürjendal, Ardo-Ran Varres, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Liina Sumera, Riho-Esko Maimets, Gerta Raidma, Age Veeroos, Mari Vihmand, Mart Saar, Kuldar Sink, Cyrillus Kreek jpt.
Vt täpsemat kava Eesti Muusika Päevade kodulehelt.
### Response:
Tänavuste Eesti Muusika Päevade teema on "Püha" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Julius Mägiste on soovituslikud nimed kokku kogunud raamatusse "Eestipäraseid eesnimesid", millest sai 1930. aastate teisel poolel omamoodi "piibel", mida perekonnaseisuametnikud hoolega kasutasid, kui mingi vanemate soovitud nimi tundus kahtlane.
Julius Mägiste "Eestipäraseid eesnimesid" Autor: Keiti Vilms
Tütarlastele soovitati teiste hulgas panna näiteks selliseid nimesid: Angerva, Ebu, Huile, Häilmu, Ilmatar, Käll, Leegi, Libli, Maala, Mesike, Nido, Orvike, Püvi, Sula ja Õitse.
Ja poisslastele: Aat, Ergav, Hüvalemb, Höödur, Jundo, Kaugo, Kotkas, Kõvand, Kübro, Lüll, Meemik, Ool, Peibo, Rajur, Raudo, Rill, Tõndo, Väigo jpt.
Vt pikemat nimede loetelu ja kuula Keiti Vilmsi eelmisi sõnasäutse. | Sõnasäuts. Eestipäraseid eesnimesid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Julius Mägiste on soovituslikud nimed kokku kogunud raamatusse "Eestipäraseid eesnimesid", millest sai 1930. aastate teisel poolel omamoodi "piibel", mida perekonnaseisuametnikud hoolega kasutasid, kui mingi vanemate soovitud nimi tundus kahtlane.
Julius Mägiste "Eestipäraseid eesnimesid" Autor: Keiti Vilms
Tütarlastele soovitati teiste hulgas panna näiteks selliseid nimesid: Angerva, Ebu, Huile, Häilmu, Ilmatar, Käll, Leegi, Libli, Maala, Mesike, Nido, Orvike, Püvi, Sula ja Õitse.
Ja poisslastele: Aat, Ergav, Hüvalemb, Höödur, Jundo, Kaugo, Kotkas, Kõvand, Kübro, Lüll, Meemik, Ool, Peibo, Rajur, Raudo, Rill, Tõndo, Väigo jpt.
Vt pikemat nimede loetelu ja kuula Keiti Vilmsi eelmisi sõnasäutse.
### Response:
Sõnasäuts. Eestipäraseid eesnimesid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Washingtonis peetud divisjoni liidrite mängus võtsid külalised kiiresti juhtohjad enda kätte, kui esimese 17 minutiga mindi 3:0 juhtima. Tampa Bay Lightningu esimese ja kolmanda värava viskas Brayden Point, teise tabamuse vormistas Chris Kunitz.
Capitals 0:3 kaotusseisus veel alla ei andnud – teisel kolmandikul vähendas Lars Eller Dmitri Orlovi söödust kaotusseisu kahele väravale. Üheksa minutit enne kohtumise lõppu tegi Aleksandr Ovetškin Matt Niskaneni söödust vahe minimaalseks, visates seisuks 3:2. Paraku Vene vanameistri väravast Capitalsi päästmiseks ei piisanud – 53. minutil viis Ovetškini rahvuskaaslane Nikita Kutšerov Tampa klubi 4:2 juhtima, vormistades nõnda külaliste 34. võidu käimasoleval hooajal.
Tulemused:
Vegas Golden Knights – Anaheim Ducks 0:2
New Jersey Devils – Columbus Blue Jackets 1:2
Philadelphia Flyers – Montreal Canadiens 3:2
Toronto Maple Leafs – Florida Panthers 1:0
Washington Capitals – Tampa Bay Lightning 2:4
Detroit Red Wings – Nashville Predators 2:3
St. Louis Blues – San Jose Sharks 2:3
Winnipeg Jets – Los Angeles Kings 3:4
Edmonton Oilers – Boston Bruins 2:3
Vancouver Canucks – Colorado Avalanche 4:5 | Tampa Bay alistas divisjoni liidrite heitluses Capitalsi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Washingtonis peetud divisjoni liidrite mängus võtsid külalised kiiresti juhtohjad enda kätte, kui esimese 17 minutiga mindi 3:0 juhtima. Tampa Bay Lightningu esimese ja kolmanda värava viskas Brayden Point, teise tabamuse vormistas Chris Kunitz.
Capitals 0:3 kaotusseisus veel alla ei andnud – teisel kolmandikul vähendas Lars Eller Dmitri Orlovi söödust kaotusseisu kahele väravale. Üheksa minutit enne kohtumise lõppu tegi Aleksandr Ovetškin Matt Niskaneni söödust vahe minimaalseks, visates seisuks 3:2. Paraku Vene vanameistri väravast Capitalsi päästmiseks ei piisanud – 53. minutil viis Ovetškini rahvuskaaslane Nikita Kutšerov Tampa klubi 4:2 juhtima, vormistades nõnda külaliste 34. võidu käimasoleval hooajal.
Tulemused:
Vegas Golden Knights – Anaheim Ducks 0:2
New Jersey Devils – Columbus Blue Jackets 1:2
Philadelphia Flyers – Montreal Canadiens 3:2
Toronto Maple Leafs – Florida Panthers 1:0
Washington Capitals – Tampa Bay Lightning 2:4
Detroit Red Wings – Nashville Predators 2:3
St. Louis Blues – San Jose Sharks 2:3
Winnipeg Jets – Los Angeles Kings 3:4
Edmonton Oilers – Boston Bruins 2:3
Vancouver Canucks – Colorado Avalanche 4:5
### Response:
Tampa Bay alistas divisjoni liidrite heitluses Capitalsi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane poolkaitsja ei ole viimasel ajal peatreener Massimiliano Allegri usaldust pälvinud ja jäi eelmisel nädalal pingile nii Meistrite liigas kui nädalavahetusel liigamängus. Kokku on tema selle hooaja saldos vaid veidi üle 500 mänguminuti, vahendab Soccernet.ee.
2016. aasta Euroopa meistrivõistlustest põlvevigastusega eemale jäänud Marchisio tähtsus on sellest ajast saadik kulgenud langevas joones ja kuigi tema leping kehtib 2020. aastani, kirjutab Goal.com, et üleminekut USA-sse juba arutatakse. Juventuse särki on Marchisio kandnud 1993. aastast ehk ajast, kui oli seitsmeaastane.
"Ainus asi, mida tuleviku kohta ütlen, on see, et praegu on kõik korras ja tahan meeskonnakaaslasi aidata," ütles itaallane veebruari alguses. "See on ainus, millest mõtlen. Mul on pikk leping, aga jalgpallis ei tea kunagi, mis saab." | Juventuse raudvara võib klubist lahkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane poolkaitsja ei ole viimasel ajal peatreener Massimiliano Allegri usaldust pälvinud ja jäi eelmisel nädalal pingile nii Meistrite liigas kui nädalavahetusel liigamängus. Kokku on tema selle hooaja saldos vaid veidi üle 500 mänguminuti, vahendab Soccernet.ee.
2016. aasta Euroopa meistrivõistlustest põlvevigastusega eemale jäänud Marchisio tähtsus on sellest ajast saadik kulgenud langevas joones ja kuigi tema leping kehtib 2020. aastani, kirjutab Goal.com, et üleminekut USA-sse juba arutatakse. Juventuse särki on Marchisio kandnud 1993. aastast ehk ajast, kui oli seitsmeaastane.
"Ainus asi, mida tuleviku kohta ütlen, on see, et praegu on kõik korras ja tahan meeskonnakaaslasi aidata," ütles itaallane veebruari alguses. "See on ainus, millest mõtlen. Mul on pikk leping, aga jalgpallis ei tea kunagi, mis saab."
### Response:
Juventuse raudvara võib klubist lahkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametiühingu juht Oleg Tšubarov märkis, et pidev kokkuhoiupoliitika on toonud kaasa ka otsuseid ohutusse investeerimise kärpimiseks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Tema sõnul teavad vedurijuhid, et tõkkepuuta ülesõidule jõudes peavad nad alati valmis olema selleks, et keegi võib ette sõita ja see olukord tekitab stressi.
Eesti Raudtee teatel on Eestis on 152 raudteeülesõitu ning neist on tõkkepuudega varustatud 40.
Ettevõtte juht Erik Laidvee ütles eile, et edaspidi varustatakse aina rohkem ülesõite ka tõkkepuuga. | Raudteelaste ametiühing taunib ohutusse investeerimise kärpimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametiühingu juht Oleg Tšubarov märkis, et pidev kokkuhoiupoliitika on toonud kaasa ka otsuseid ohutusse investeerimise kärpimiseks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Tema sõnul teavad vedurijuhid, et tõkkepuuta ülesõidule jõudes peavad nad alati valmis olema selleks, et keegi võib ette sõita ja see olukord tekitab stressi.
Eesti Raudtee teatel on Eestis on 152 raudteeülesõitu ning neist on tõkkepuudega varustatud 40.
Ettevõtte juht Erik Laidvee ütles eile, et edaspidi varustatakse aina rohkem ülesõite ka tõkkepuuga.
### Response:
Raudteelaste ametiühing taunib ohutusse investeerimise kärpimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 7.56 sõitis 60-aastane mees Harjumaal Lääne-Harju vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 21. kilomeetril Mazda 323-ga teelt välja kraavi. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 8.33 sõitis 49-aastane mees Harjumaal Keila vallas Lehola külas veoautoga Scania Kulna raudteeülesõidul ette reisirongile Stadler, mida juhtis 50-aastane mees. Mõlemad juhid, rongi reisisaatja ja neli reisijat toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kaks reisijat toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 9.47 kaldus 34-aastane mees veokiga Scania Tallinnas Pirita teel reguleerimata ülekäigurajal teelt välja ja sõitis otsa kõnniteel olnud liiklusmärgile. Veok riivas kõnniteel olnud 65-aastast naist ning sõitis otsa kõnnitee servas olnud valgustuspostile. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 20.52 teatati, et 32-aastane mees sõitis Tallinnas Keskuse tänavalt Mercedes-Benziga Sõpruse puiesteele vasakpööret tehes otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületavale 42-aastasele mehele. Mõlemale liiklejale põles üheaegselt fooris roheline tuli. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. | Liikluses sai viga 12 inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 7.56 sõitis 60-aastane mees Harjumaal Lääne-Harju vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 21. kilomeetril Mazda 323-ga teelt välja kraavi. Juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Kell 8.33 sõitis 49-aastane mees Harjumaal Keila vallas Lehola külas veoautoga Scania Kulna raudteeülesõidul ette reisirongile Stadler, mida juhtis 50-aastane mees. Mõlemad juhid, rongi reisisaatja ja neli reisijat toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kaks reisijat toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 9.47 kaldus 34-aastane mees veokiga Scania Tallinnas Pirita teel reguleerimata ülekäigurajal teelt välja ja sõitis otsa kõnniteel olnud liiklusmärgile. Veok riivas kõnniteel olnud 65-aastast naist ning sõitis otsa kõnnitee servas olnud valgustuspostile. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.
Kell 20.52 teatati, et 32-aastane mees sõitis Tallinnas Keskuse tänavalt Mercedes-Benziga Sõpruse puiesteele vasakpööret tehes otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületavale 42-aastasele mehele. Mõlemale liiklejale põles üheaegselt fooris roheline tuli. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
### Response:
Liikluses sai viga 12 inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Viru maakohus kinnitas rus.err.ee -le, et eelmise nädala lõpus klubi poolt esitatud pankrotiavaldus võeti menetlusse ning vaadatakse läbi 7. märtsil.
20. veebruari seisuga on Sillamäe klubil pea 70 000 eurone maksuvõlg, lisaks võlgneb klubi 165 000 eurot Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) ning mängijatele ollakse võlgu ka palgaraha.
Eelmisel hooajal otsustas EJL maksuvõlgnevute tõttu Sillamäe Kalevilt ära võtta kõrgliiga litsentsi, misjärel kukkus kuuendal kohal lõpetanud klubi II liigasse. | Sillamäe Kalev andis sisse pankrotiavalduse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Viru maakohus kinnitas rus.err.ee -le, et eelmise nädala lõpus klubi poolt esitatud pankrotiavaldus võeti menetlusse ning vaadatakse läbi 7. märtsil.
20. veebruari seisuga on Sillamäe klubil pea 70 000 eurone maksuvõlg, lisaks võlgneb klubi 165 000 eurot Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) ning mängijatele ollakse võlgu ka palgaraha.
Eelmisel hooajal otsustas EJL maksuvõlgnevute tõttu Sillamäe Kalevilt ära võtta kõrgliiga litsentsi, misjärel kukkus kuuendal kohal lõpetanud klubi II liigasse.
### Response:
Sillamäe Kalev andis sisse pankrotiavalduse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Idapiiril on üheksa drooni, mis on piirivalvurite igapäevases kasutuses alates jaanuarist ning neile lisaks on kagupiiril üks täisautomaatne droonipesa koos drooniga.
Kokku toimetavad piirivalvurid alates aasta algusest seega praegu kümne drooniga. "Hiljuti soetatud üheksa drooni on niinimetatud seljakoti-droonid ehk et neid saab mugavasti patrullides kaasas kanda ja neil eraldi laadimispunkte ehk droonipesasid ette nähtud ei ole," ütles ERR-ile PPA integreeritud piirihalduse büroo politseikolonelleitnant Kalev Sarapu.
Praegu ei ole PPA-l kindlat plaani või ajakava täiendavate droonide soetamiseks. "Ennekõike katsetavad piirivalvurid oma igapäevatöös olemasolevaid droone ning selle põhjal saame jooksvalt hinnata, kas, kuhu ja milliseid droone oleks tulevikus lisaks tarvis soetada," rääkis Sarapu.
Kümmet drooni kasutavad piirivalvurid Sarapu sõnul erineva iseloomuga piirivahejuhtumite ennetamiseks ja neile reageerimiseks nii maismaapiiril kui ka järvepiiril.
"Maismaal kasutatakse drooni peaasjalikult kahtlaste jälgede ja isikute monitoorimiseks, järvel enamasti aga päästejuhtumite lahendamiseks. Drooniga piiriolukorra seiramine annab seega piirivalvuritele lisavõimalusi oma tegevuste paremaks planeerimiseks ja läbiviimiseks," kirjeldas Sarapu.
"Peab arvestama, et nii nagu muul tehnikal võib ka droonidel esineda teatud tõrkeid. Seni on tehtud mõnedele uutele droonidele väiksemaid tarkvaraparandusi ja - kohendusi, kuid märkimisväärseid tagasilööke esinenud ei ole," ütles Sarapu. Samuti ei ole droonide kasutuselevõtu järel tema sõnul muutusi koostöös Venemaa piirivalvega.
Sarapu lisas, et piiriehituse fookus jätkuvalt katselõikudel, kuhu on tarnitud uued seire- ja valvesüsteemid, mida parasjagu häälestatakse ja testitakse. Pärast seda jätkub kahele katselõigule loodud taristu ja seiresüsteemide tehniline testimine.
"Paralleelselt käib töö elektrivõrgu liitumispunktide rajamisel, mille toel tagatakse energiavarustus piirile paigaldatud seireseadmete tarbeks, kuid liitumispunktide loomine võimaldab muuhulgas energiaga varustada ka piiriäärsete kohalike elanike majapidamisi. Ka Vanikujärv, mis piiriehituse projekti käigus puhastati ja renoveeriti, võimaldab kohalikel seal senisest aktiivsemalt vaba aega veeta, sest veekogu saavad nüüd kalastajate kõrval soovi korral kasutada ka teised loodusnautlejad," rääkis Sarapu. | Piirivalvele piisab praegu kümnest droonist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Idapiiril on üheksa drooni, mis on piirivalvurite igapäevases kasutuses alates jaanuarist ning neile lisaks on kagupiiril üks täisautomaatne droonipesa koos drooniga.
Kokku toimetavad piirivalvurid alates aasta algusest seega praegu kümne drooniga. "Hiljuti soetatud üheksa drooni on niinimetatud seljakoti-droonid ehk et neid saab mugavasti patrullides kaasas kanda ja neil eraldi laadimispunkte ehk droonipesasid ette nähtud ei ole," ütles ERR-ile PPA integreeritud piirihalduse büroo politseikolonelleitnant Kalev Sarapu.
Praegu ei ole PPA-l kindlat plaani või ajakava täiendavate droonide soetamiseks. "Ennekõike katsetavad piirivalvurid oma igapäevatöös olemasolevaid droone ning selle põhjal saame jooksvalt hinnata, kas, kuhu ja milliseid droone oleks tulevikus lisaks tarvis soetada," rääkis Sarapu.
Kümmet drooni kasutavad piirivalvurid Sarapu sõnul erineva iseloomuga piirivahejuhtumite ennetamiseks ja neile reageerimiseks nii maismaapiiril kui ka järvepiiril.
"Maismaal kasutatakse drooni peaasjalikult kahtlaste jälgede ja isikute monitoorimiseks, järvel enamasti aga päästejuhtumite lahendamiseks. Drooniga piiriolukorra seiramine annab seega piirivalvuritele lisavõimalusi oma tegevuste paremaks planeerimiseks ja läbiviimiseks," kirjeldas Sarapu.
"Peab arvestama, et nii nagu muul tehnikal võib ka droonidel esineda teatud tõrkeid. Seni on tehtud mõnedele uutele droonidele väiksemaid tarkvaraparandusi ja - kohendusi, kuid märkimisväärseid tagasilööke esinenud ei ole," ütles Sarapu. Samuti ei ole droonide kasutuselevõtu järel tema sõnul muutusi koostöös Venemaa piirivalvega.
Sarapu lisas, et piiriehituse fookus jätkuvalt katselõikudel, kuhu on tarnitud uued seire- ja valvesüsteemid, mida parasjagu häälestatakse ja testitakse. Pärast seda jätkub kahele katselõigule loodud taristu ja seiresüsteemide tehniline testimine.
"Paralleelselt käib töö elektrivõrgu liitumispunktide rajamisel, mille toel tagatakse energiavarustus piirile paigaldatud seireseadmete tarbeks, kuid liitumispunktide loomine võimaldab muuhulgas energiaga varustada ka piiriäärsete kohalike elanike majapidamisi. Ka Vanikujärv, mis piiriehituse projekti käigus puhastati ja renoveeriti, võimaldab kohalikel seal senisest aktiivsemalt vaba aega veeta, sest veekogu saavad nüüd kalastajate kõrval soovi korral kasutada ka teised loodusnautlejad," rääkis Sarapu.
### Response:
Piirivalvele piisab praegu kümnest droonist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Wallenberg, keda nimetatakse sageli ka "Rootsi Schindleriks", päästis aastail 1944-1945 kümneid tuhandeid Budapesti juute koonduslaagritesse saatmisest, väljastades neile vajalikke dokumente. Samuti hankis ta nende majutamiseks hooneid.
Ta kadus salapärastel asjaoludel pärast Punaarmee sõdurite poolt vahi alla võtmist 17. jaanuaril 1945.
Nõukogude Liidu 1957. aastal väljastatud dokumentide järgi suri ta 1947. aasta 17. juulil Lubjanka vanglas südamerikke tagajärjel.
Wallenbergi perekond ei ole aktsepteerinud seda versiooni juhtunust ja on püüdnud aastakümneid välja selgitada, mis mehega juhtus.
2000. aastal teatas Vene uurimiskomisjon, et diplomaat hukati 1947. aastal poliitilistel põhjustel.
Wallenbergi perekond kaebas eelmisel aastal FSB kohtusse pärast seda, kui julgeolekuteenistus oli korduvalt keeldunud sellele ligipääsu andmisest arhiividokumentidele. Septembris lükkas Moskva kohus Wallenbergide hagi tagasi.
Vene uudisteagentuuride teatel ütles FSB esindaja kohtus, et dokumentide avalikustamine võib viia informatsiooni avaldamiseni Wallenbergi kongikaaslaste kohta, "mida kõik sugulased ei taha".
Septembris ütles FSB esindaja Sergei Tšurikov kohtus, et perekonna nõudmine tuleks tagasi lükata, sest arhiividokumendid sisaldavad üksikasju salapolitsei teiste vangide "eraelu" kohta. Kui advokaadid ei saa just dokumentides nimetatute kõigi järeltulijate nõusolekut, on võimalik 1947. aastast pärinevaid dokumente avaldada alles 2022. aastal pärast 75-aastast ametlikku ooteaega, sõnas ta.
"Te võite oodata neid tähtaegu," ütles Tšurikov Wallenbergi pere advokaatidele. Ta tunnistas ka, et info varjamiseks on rakendatud meetmeid ja seetõttu on dokumendid tsenseeritud ning mõned osad või leheküljed välja rebitud.
Eelkõige tahavad endise diplomaadi pereliikmed teada, kas Wallenberg oli "vang number 7", kes arhiividokumentide järgi kuulati üle 1947. aasta 23. juulil - kuus päeva pärast Wallenbergi väidetavat surma.
Perekond sai salapärasest kinnipeetavast teada kahelt ajaloolaselt, kelle sõnul ütlesid FSB arhivaarid neile, et see vang oli ilmselt Wallenberg.
Rootsi kuulutas eelmisel aastal Wallenbergi ametlikult surnuks, kuid tema surnukeha pole perekonnale kunagi tagastatud. | Vene kohus kinnitas FSB keelu avaldada Wallenbergi perele arhiividokumente | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Wallenberg, keda nimetatakse sageli ka "Rootsi Schindleriks", päästis aastail 1944-1945 kümneid tuhandeid Budapesti juute koonduslaagritesse saatmisest, väljastades neile vajalikke dokumente. Samuti hankis ta nende majutamiseks hooneid.
Ta kadus salapärastel asjaoludel pärast Punaarmee sõdurite poolt vahi alla võtmist 17. jaanuaril 1945.
Nõukogude Liidu 1957. aastal väljastatud dokumentide järgi suri ta 1947. aasta 17. juulil Lubjanka vanglas südamerikke tagajärjel.
Wallenbergi perekond ei ole aktsepteerinud seda versiooni juhtunust ja on püüdnud aastakümneid välja selgitada, mis mehega juhtus.
2000. aastal teatas Vene uurimiskomisjon, et diplomaat hukati 1947. aastal poliitilistel põhjustel.
Wallenbergi perekond kaebas eelmisel aastal FSB kohtusse pärast seda, kui julgeolekuteenistus oli korduvalt keeldunud sellele ligipääsu andmisest arhiividokumentidele. Septembris lükkas Moskva kohus Wallenbergide hagi tagasi.
Vene uudisteagentuuride teatel ütles FSB esindaja kohtus, et dokumentide avalikustamine võib viia informatsiooni avaldamiseni Wallenbergi kongikaaslaste kohta, "mida kõik sugulased ei taha".
Septembris ütles FSB esindaja Sergei Tšurikov kohtus, et perekonna nõudmine tuleks tagasi lükata, sest arhiividokumendid sisaldavad üksikasju salapolitsei teiste vangide "eraelu" kohta. Kui advokaadid ei saa just dokumentides nimetatute kõigi järeltulijate nõusolekut, on võimalik 1947. aastast pärinevaid dokumente avaldada alles 2022. aastal pärast 75-aastast ametlikku ooteaega, sõnas ta.
"Te võite oodata neid tähtaegu," ütles Tšurikov Wallenbergi pere advokaatidele. Ta tunnistas ka, et info varjamiseks on rakendatud meetmeid ja seetõttu on dokumendid tsenseeritud ning mõned osad või leheküljed välja rebitud.
Eelkõige tahavad endise diplomaadi pereliikmed teada, kas Wallenberg oli "vang number 7", kes arhiividokumentide järgi kuulati üle 1947. aasta 23. juulil - kuus päeva pärast Wallenbergi väidetavat surma.
Perekond sai salapärasest kinnipeetavast teada kahelt ajaloolaselt, kelle sõnul ütlesid FSB arhivaarid neile, et see vang oli ilmselt Wallenberg.
Rootsi kuulutas eelmisel aastal Wallenbergi ametlikult surnuks, kuid tema surnukeha pole perekonnale kunagi tagastatud.
### Response:
Vene kohus kinnitas FSB keelu avaldada Wallenbergi perele arhiividokumente |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaebuse kohaselt andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2014. aasta sügisel keelatud riigiabi osaühingutele TS Laevad ja TS Shipping, et nad mandri ja suursaarte vahelise liiniveo hanke tingimata võidaksid.
Majandusministeerium pidas pärast Leedo kaebust Euroopa Komisjoniga kirjavahetust ja saatis eelmise aasta jaanuaris neile viimase kirja, kus vastas kaebuses esitatud etteheidetele ja komisjoni küsimustele.
Eelmise aasta mais ütles ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi, et rohkem komisjon rohkem küsimusi ega otsuseid saatnud ei ole. Pea kolmveerand aastat hiljem püsib olukord samasugusena ja menetlust pole alustatud.
"Vahepeal ei ole muudatusi olnud," kinnitas majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ERR-ile.
Ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse info- ja kommunikatsiooniassistent Andreas Sepp ütles pärast Brüsseli kolleegidega konsulteerimist, et mingisuguseid arenguid selles küsimuses ei ole.
Mullu kevadel oli komisjonil kaebuse kohta öelda ainult seda, et see saadi kätte ja komisjon vaagib seda.
Leedo on varem öelnud, et kui Euroopa Komisjon peaks leidma, et Eesti on parvlaevahankes eksinud, esitab ta riigi vastu nõude summas 97-98 miljonit eurot. | Leedo riigiabikaebus Euroopa Komisjonile seisab teist aastat lahenduseta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaebuse kohaselt andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2014. aasta sügisel keelatud riigiabi osaühingutele TS Laevad ja TS Shipping, et nad mandri ja suursaarte vahelise liiniveo hanke tingimata võidaksid.
Majandusministeerium pidas pärast Leedo kaebust Euroopa Komisjoniga kirjavahetust ja saatis eelmise aasta jaanuaris neile viimase kirja, kus vastas kaebuses esitatud etteheidetele ja komisjoni küsimustele.
Eelmise aasta mais ütles ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi, et rohkem komisjon rohkem küsimusi ega otsuseid saatnud ei ole. Pea kolmveerand aastat hiljem püsib olukord samasugusena ja menetlust pole alustatud.
"Vahepeal ei ole muudatusi olnud," kinnitas majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ERR-ile.
Ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse info- ja kommunikatsiooniassistent Andreas Sepp ütles pärast Brüsseli kolleegidega konsulteerimist, et mingisuguseid arenguid selles küsimuses ei ole.
Mullu kevadel oli komisjonil kaebuse kohta öelda ainult seda, et see saadi kätte ja komisjon vaagib seda.
Leedo on varem öelnud, et kui Euroopa Komisjon peaks leidma, et Eesti on parvlaevahankes eksinud, esitab ta riigi vastu nõude summas 97-98 miljonit eurot.
### Response:
Leedo riigiabikaebus Euroopa Komisjonile seisab teist aastat lahenduseta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Goggia, kelle senine ainus tiitlivõistluste medal oli MM-pronks suurslaalomist, läbi raja ajaga 1.39,22. Goggia on ka MK-sarjas kiirlaskumise arvestuses esikohal.
Nagu suurslaalomis, võitis ka kiirlaskumises hõbeda norralanna Ragnhild Mowinckel, kes jäi Goggiale alla vaid üheksa sajandikuga.
Kaheksa aastat tagasi Vancouveris kiirlaskumises olümpiavõitjaks tulnud 33-aastane ameeriklanna Lindsey Vonn pidi sel korral leppima pronksiga, kaotades Goggiale 0,47 sekundiga.
Esimesena jäi medalita ülisuurslaalomis Liechtensteinile pronksi võitnud Tina Weirather, kes kaotas nüüd Goggiale 0,63 sekundiga. | Itaallanna võitis esimese olümpiakulla, Vonn leppis pronksiga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Goggia, kelle senine ainus tiitlivõistluste medal oli MM-pronks suurslaalomist, läbi raja ajaga 1.39,22. Goggia on ka MK-sarjas kiirlaskumise arvestuses esikohal.
Nagu suurslaalomis, võitis ka kiirlaskumises hõbeda norralanna Ragnhild Mowinckel, kes jäi Goggiale alla vaid üheksa sajandikuga.
Kaheksa aastat tagasi Vancouveris kiirlaskumises olümpiavõitjaks tulnud 33-aastane ameeriklanna Lindsey Vonn pidi sel korral leppima pronksiga, kaotades Goggiale 0,47 sekundiga.
Esimesena jäi medalita ülisuurslaalomis Liechtensteinile pronksi võitnud Tina Weirather, kes kaotas nüüd Goggiale 0,63 sekundiga.
### Response:
Itaallanna võitis esimese olümpiakulla, Vonn leppis pronksiga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Milano haaras juba esimese veerandi lõpuks 11-punktise edu, mida poolajaks suurendati 15 punktile ja kolmandal perioodil korraks isegi 27 silmale. Mängu lõpul tuli Baskonia lähemale, aga Itaalia klubi võit kordagi küsimärgi all polnud.
Viimasel ajal taas platsile saav Raieste viibis väljakul peaaegu kaks minutit, tõi omadele kaks punkti (kahesed 1/1), andis ühe resultatiivse söödu ja tegi ühe vaheltlõike ehk kulutas napi mänguaja efektiivselt.
Baskonia parim oli 23 punkti visanud keskmängija Matt Costello. Wade Baldwin lisas 13 silma. Võitjate parim oli 15 punktiga tagamängija Devon Hall.
Baskonia on aga kõik need kohtumised kaotanud ning asub kokkuvõttes seitsme võidu ja 17 kaotusega 18 tiimi konkurentsis 16. kohal. Tahapoole jäävad vaid Ateena Panathinaikos (5-17) ja Kaunase Žalgiris (4-19).
Tulemused: Berliini Alba - Peterburi Zeniit 76:67, Monaco - Kaunase Žalgiris 82:83, Pireuse Olympiakos - Istanbuli Anadolu Efes 87:85 la, Tel Avivi Maccabi - Moskva CSKA 84:75, Milano Olimpia - Baskonia 89:78.
Tabeliseis: 1. Madridi Real 20-4, 2. Barcelona 19-5, 3. Milano Olimpia 17-7, 4. Pireuse Olympiakos 14-9, 5. Peterburi Zeniit 14-9, 6. Moskva CSKA 14-10, 7. Kaasani Uniks 13-10, 8. Istanbuli Fenerbahce 12-10. | Raieste tabas ainsa pealeviske, aga Baskonia kaotas taas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Milano haaras juba esimese veerandi lõpuks 11-punktise edu, mida poolajaks suurendati 15 punktile ja kolmandal perioodil korraks isegi 27 silmale. Mängu lõpul tuli Baskonia lähemale, aga Itaalia klubi võit kordagi küsimärgi all polnud.
Viimasel ajal taas platsile saav Raieste viibis väljakul peaaegu kaks minutit, tõi omadele kaks punkti (kahesed 1/1), andis ühe resultatiivse söödu ja tegi ühe vaheltlõike ehk kulutas napi mänguaja efektiivselt.
Baskonia parim oli 23 punkti visanud keskmängija Matt Costello. Wade Baldwin lisas 13 silma. Võitjate parim oli 15 punktiga tagamängija Devon Hall.
Baskonia on aga kõik need kohtumised kaotanud ning asub kokkuvõttes seitsme võidu ja 17 kaotusega 18 tiimi konkurentsis 16. kohal. Tahapoole jäävad vaid Ateena Panathinaikos (5-17) ja Kaunase Žalgiris (4-19).
Tulemused: Berliini Alba - Peterburi Zeniit 76:67, Monaco - Kaunase Žalgiris 82:83, Pireuse Olympiakos - Istanbuli Anadolu Efes 87:85 la, Tel Avivi Maccabi - Moskva CSKA 84:75, Milano Olimpia - Baskonia 89:78.
Tabeliseis: 1. Madridi Real 20-4, 2. Barcelona 19-5, 3. Milano Olimpia 17-7, 4. Pireuse Olympiakos 14-9, 5. Peterburi Zeniit 14-9, 6. Moskva CSKA 14-10, 7. Kaasani Uniks 13-10, 8. Istanbuli Fenerbahce 12-10.
### Response:
Raieste tabas ainsa pealeviske, aga Baskonia kaotas taas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti koondises said värava ja resultatiivse söödu kirja Erik Potšinok ja Jegor Proskurin, ühe värava lisas Deniss Kontseus. Tulemuslikud söödud kirjutati veel Nikita Borodajevi, Erik Nevolaineni ja Nikita Stepanovi nimele.
Ukraina eest viskasid kaks väravat nii Nikita Konevõtš kui ka Volodõmõr Naumenko.
Eesti koondise väravas tõrjus Georg Vladimirov 30 vastaste üritust. Eesti meeskond omakorda sooritas mängu jooksul 22 pealeviset.
Reedel mängib Eesti U-18 koondis võõrustaja Leeduga ja laupäeval on vastaseks Poola. | Eesti jäähoki noortekoondis kaotas lisaajal Ukrainale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti koondises said värava ja resultatiivse söödu kirja Erik Potšinok ja Jegor Proskurin, ühe värava lisas Deniss Kontseus. Tulemuslikud söödud kirjutati veel Nikita Borodajevi, Erik Nevolaineni ja Nikita Stepanovi nimele.
Ukraina eest viskasid kaks väravat nii Nikita Konevõtš kui ka Volodõmõr Naumenko.
Eesti koondise väravas tõrjus Georg Vladimirov 30 vastaste üritust. Eesti meeskond omakorda sooritas mängu jooksul 22 pealeviset.
Reedel mängib Eesti U-18 koondis võõrustaja Leeduga ja laupäeval on vastaseks Poola.
### Response:
Eesti jäähoki noortekoondis kaotas lisaajal Ukrainale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rootslased pääsesid juhtima 2:1, 5:2 ja võitsid lõpuks 7:4. Seejuures olid mõlemal tiimil samad kaptenid, kes neli aastat tagasi ehk Niklas Edin (Rootsi) ja John Shuster (USA).
Rootsi jätkab turniiri seega kahe võiduga, sest avapäeval saadi jagu ka Hiinast 6:4. Ameeriklased võitsid avapäeval Venemaa olümpiakomitee võistkonda 6:5.
Lisaks Rootsile on kaks võitu kirjas veel Kanadal: kolmapäeval saadi jagu Taanist 10:5 ja neljapäeval Norrast 6:5.
Neljapäeval tuli esimest korda jääle ka valitseva Euroopa meistri Bruce Mouati tiim Suurbritannia, kes sai jagu Itaaliast 7:5.
Samuti peeti neljapäeval kaks esimest vooru naiste turniiril ning vaid võidud on kirjas Šveitsil ja USA-l.
Šveits sai jagu Suurbritanniast 6:5 ja Hiinast 7:5 ning USA alistas Venemaa olümpiakomitee 9:3 ja Taani 7:5.
Meeste ja naiste kurlingu põhiturniirid peetakse järgmise neljapäeva, 17. veebruarini. | Rootsi alistas PyeongChangi olümpiafinaali kordusmängus USA | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rootslased pääsesid juhtima 2:1, 5:2 ja võitsid lõpuks 7:4. Seejuures olid mõlemal tiimil samad kaptenid, kes neli aastat tagasi ehk Niklas Edin (Rootsi) ja John Shuster (USA).
Rootsi jätkab turniiri seega kahe võiduga, sest avapäeval saadi jagu ka Hiinast 6:4. Ameeriklased võitsid avapäeval Venemaa olümpiakomitee võistkonda 6:5.
Lisaks Rootsile on kaks võitu kirjas veel Kanadal: kolmapäeval saadi jagu Taanist 10:5 ja neljapäeval Norrast 6:5.
Neljapäeval tuli esimest korda jääle ka valitseva Euroopa meistri Bruce Mouati tiim Suurbritannia, kes sai jagu Itaaliast 7:5.
Samuti peeti neljapäeval kaks esimest vooru naiste turniiril ning vaid võidud on kirjas Šveitsil ja USA-l.
Šveits sai jagu Suurbritanniast 6:5 ja Hiinast 7:5 ning USA alistas Venemaa olümpiakomitee 9:3 ja Taani 7:5.
Meeste ja naiste kurlingu põhiturniirid peetakse järgmise neljapäeva, 17. veebruarini.
### Response:
Rootsi alistas PyeongChangi olümpiafinaali kordusmängus USA |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tapal peetud kohtuminegi oli ohus, kuid au meeskondadele, et suutsid puuduvate mängijate kiuste siiski platsile astuda. Eriti valusalt tabasid probleemid üheksa mängijat kokku saanud SK Tapat, kel puudusid paremad snaiprid Vahur Oolup ja Rail Ageni. Põud valitses ka joonemängijate sektsioonis, kuid võimalusi said muidu vähem mänguaega teenivad pallurid.
Oivaliselt kasutas kohtumise algminutitel oma šanssi Endrik Jaanis, sest 18-aastane tagamees viskas Tapa neli esimest väravat ja aitas võõrustajad 4:3 juhtima. Serviti nõelas valusalt kiirrünnakutega, saades neid esimese veerandtunniga koguni kaheksa. Kogemus oli siin tähtis – Henri Sillaste realiseeris neli ja Kristjan Muuga kaks kiirrünnakut.
Pärast Andreas Parve tabamust oli veel 11. minutil põlvalaste eduseis vaid 7:6, siis hakkas vahe vaikselt suurenema. Mathias Rebane tegi 20. minutil karistusviskest 13:9 ning poolajavileks seadis Sillaste järjekordse kiirrünnakuväravaga seisuks 17:11.
Teisest pooltunnist oli kulunud kolm minutit, enne kui seis tablool muutus ja jälle oli üksinda Tapa väravavahi Artur Oganezovi vastu põgenenud Sillaste. Kodumeeskond oli suurtes raskustes skoorimisega. Ilja Kosmirak pommitas küll seisuks 18:12, kuid see jäi Tapa ainsaks tabamuseks esimese 11 minuti jooksul.
Anatoli Tšezlov viis Serviti 40. minutil 21:12 juhtima ja seitse minutit hiljem kasvatas venelasest mängujuht vahe kümnele väravale – 26:16. Võitjas kahtlust polnud ja Serviti kindlustas kõikide sarjade peale 12. järjestikuse võidu tulemusega 30:22.
Kohtumise resultatiivseim oli Sillaste 12 tabamusega. Viimati viskas kogenud Eesti koondise vasakäär tosin või enam väravat neli aastat tagasi, toona Balti liigas Riia Celtnieksi võrku. Tšezlov tabas kuus, Rebane ja Tõnis Kase kolm korda. Tapa kasuks viskas Kosmirak kuus ning Jaanis ja Marten Saar viis väravat.
Liigatabelit juhib Serviti 11 punktiga, mängu vähem pidanud Viljandi HC-l on üheksa silma. HC Tallinn on kogunud kuus, Raasiku/Mistra neli ja SK Tapa kaks punkti. Ainsana pole punktiarvet avanud HC Kehra/Horizon Pulp&Paper. | Põlva Serviti alistas meistriliigas SK Tapa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tapal peetud kohtuminegi oli ohus, kuid au meeskondadele, et suutsid puuduvate mängijate kiuste siiski platsile astuda. Eriti valusalt tabasid probleemid üheksa mängijat kokku saanud SK Tapat, kel puudusid paremad snaiprid Vahur Oolup ja Rail Ageni. Põud valitses ka joonemängijate sektsioonis, kuid võimalusi said muidu vähem mänguaega teenivad pallurid.
Oivaliselt kasutas kohtumise algminutitel oma šanssi Endrik Jaanis, sest 18-aastane tagamees viskas Tapa neli esimest väravat ja aitas võõrustajad 4:3 juhtima. Serviti nõelas valusalt kiirrünnakutega, saades neid esimese veerandtunniga koguni kaheksa. Kogemus oli siin tähtis – Henri Sillaste realiseeris neli ja Kristjan Muuga kaks kiirrünnakut.
Pärast Andreas Parve tabamust oli veel 11. minutil põlvalaste eduseis vaid 7:6, siis hakkas vahe vaikselt suurenema. Mathias Rebane tegi 20. minutil karistusviskest 13:9 ning poolajavileks seadis Sillaste järjekordse kiirrünnakuväravaga seisuks 17:11.
Teisest pooltunnist oli kulunud kolm minutit, enne kui seis tablool muutus ja jälle oli üksinda Tapa väravavahi Artur Oganezovi vastu põgenenud Sillaste. Kodumeeskond oli suurtes raskustes skoorimisega. Ilja Kosmirak pommitas küll seisuks 18:12, kuid see jäi Tapa ainsaks tabamuseks esimese 11 minuti jooksul.
Anatoli Tšezlov viis Serviti 40. minutil 21:12 juhtima ja seitse minutit hiljem kasvatas venelasest mängujuht vahe kümnele väravale – 26:16. Võitjas kahtlust polnud ja Serviti kindlustas kõikide sarjade peale 12. järjestikuse võidu tulemusega 30:22.
Kohtumise resultatiivseim oli Sillaste 12 tabamusega. Viimati viskas kogenud Eesti koondise vasakäär tosin või enam väravat neli aastat tagasi, toona Balti liigas Riia Celtnieksi võrku. Tšezlov tabas kuus, Rebane ja Tõnis Kase kolm korda. Tapa kasuks viskas Kosmirak kuus ning Jaanis ja Marten Saar viis väravat.
Liigatabelit juhib Serviti 11 punktiga, mängu vähem pidanud Viljandi HC-l on üheksa silma. HC Tallinn on kogunud kuus, Raasiku/Mistra neli ja SK Tapa kaks punkti. Ainsana pole punktiarvet avanud HC Kehra/Horizon Pulp&Paper.
### Response:
Põlva Serviti alistas meistriliigas SK Tapa |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.