instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kahe etapi järel on Räim kokkuvõttes teisel positsioonil, jäädes liidrile Benjamin Perry’le (Silber Pro) alla seitsme sekundiga, vahendab Delfi.
Velotuuri avaetapil (166 km) pääses eest 10-meheline jooksikute grupp, kuhu kuulus ka Räim. Saarlane sai etapil teise koha Perry järel, ülejäänud kaaskond jäi finišis juba väikese vahega maha. Peagruppi edestati ligi kaheksa minutiga.
Teine etapp (156 km) läks samuti jooksikute saagiks. Võitis ameeriklane Bryan Lewis (Lupus LRT). Räim oli kuues, jäädes võitjale alla 10 sekundiga. | Mihkel Räim hoiab profisõidul Kanadas teist kohta | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kahe etapi järel on Räim kokkuvõttes teisel positsioonil, jäädes liidrile Benjamin Perry’le (Silber Pro) alla seitsme sekundiga, vahendab Delfi.
Velotuuri avaetapil (166 km) pääses eest 10-meheline jooksikute grupp, kuhu kuulus ka Räim. Saarlane sai etapil teise koha Perry järel, ülejäänud kaaskond jäi finišis juba väikese vahega maha. Peagruppi edestati ligi kaheksa minutiga.
Teine etapp (156 km) läks samuti jooksikute saagiks. Võitis ameeriklane Bryan Lewis (Lupus LRT). Räim oli kuues, jäädes võitjale alla 10 sekundiga.
### Response:
Mihkel Räim hoiab profisõidul Kanadas teist kohta |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Agentuur esindab hetkel fotograafe, kuid plaanis on jooksvalt ka uute valdkondade tegijate lisamine.
Baltimaades on kõrge potentsiaaliga loomingulisi talente, kellel kahjuks pole olnud võimalust pürgida väljaspoole oma kodumaad karjääri tegema. Sisenemise väga tugeva konkurentsiga Kesk-Euroopa "visuaalse maastiku mängurite" hulka on teinud raskeks aja, finantsi ja kontaktide puudumine. Paratamatult on aga just seal suuremad ideed, projektid, võimalused eneseteostuseks ja professionaalsuse avardamiseks ja rakendamiseks.
Loodud agentuur tegeleb igapäevaselt fotograafide turundamise ja nende talendi müümisega, andes fotograafile võimaluse keskenduda sellele, mida nad kõige paremini oskavad - loome.
Teenuse eesmärk on leida klientidele õige loomeinimene projekti teostamiseks, tagada valikute langetamiseks vajalik talendi loominguline materjal, olla teadlik ning kiire, vastamaks kõigile küsimustele, mis puudutavad fotograafi professionaalsust, portfooliot, võimalusi ja ajagraafikuid. Lisaks on eesmärk tagada kliendile autoriõiguste kasutusõigus.
Agentuur esindab selliseid oma ala professionaale nagu Herkki Merila, Maiken Staak, Sandra Palm ja Aleksandra Podburtnaja Eestist, Marla Singer Leedust, Maris Kiselovs Lätist.
"Välisturul on kindlasti kliente, kes oleksid huvitatud töötama meie proffide fotograafidega, aga kes pole kunagi neist kuulnud. Kui neist ka on kuuldud, siis on puudunud ehk usaldusväärsus. Agentuur kinnitab fotograafi taset, toestab seljatagust ja tagab kliendile kindluse eesmärgiks seatud tulemi saavutamise kohta. Meie missioon on võimaldada Eesti fotograafidel töötada ka laias maailmas ning saavutada konkurentsivõime Kesk-Euroopa profi-fotograafidega," kommenteerib uue agentuuri võimalusi Agency Icon Creatives'i tegevjuht Terje Kissa. | Loodi esimene Baltimaade loomeinimesi esindav agentuur | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Agentuur esindab hetkel fotograafe, kuid plaanis on jooksvalt ka uute valdkondade tegijate lisamine.
Baltimaades on kõrge potentsiaaliga loomingulisi talente, kellel kahjuks pole olnud võimalust pürgida väljaspoole oma kodumaad karjääri tegema. Sisenemise väga tugeva konkurentsiga Kesk-Euroopa "visuaalse maastiku mängurite" hulka on teinud raskeks aja, finantsi ja kontaktide puudumine. Paratamatult on aga just seal suuremad ideed, projektid, võimalused eneseteostuseks ja professionaalsuse avardamiseks ja rakendamiseks.
Loodud agentuur tegeleb igapäevaselt fotograafide turundamise ja nende talendi müümisega, andes fotograafile võimaluse keskenduda sellele, mida nad kõige paremini oskavad - loome.
Teenuse eesmärk on leida klientidele õige loomeinimene projekti teostamiseks, tagada valikute langetamiseks vajalik talendi loominguline materjal, olla teadlik ning kiire, vastamaks kõigile küsimustele, mis puudutavad fotograafi professionaalsust, portfooliot, võimalusi ja ajagraafikuid. Lisaks on eesmärk tagada kliendile autoriõiguste kasutusõigus.
Agentuur esindab selliseid oma ala professionaale nagu Herkki Merila, Maiken Staak, Sandra Palm ja Aleksandra Podburtnaja Eestist, Marla Singer Leedust, Maris Kiselovs Lätist.
"Välisturul on kindlasti kliente, kes oleksid huvitatud töötama meie proffide fotograafidega, aga kes pole kunagi neist kuulnud. Kui neist ka on kuuldud, siis on puudunud ehk usaldusväärsus. Agentuur kinnitab fotograafi taset, toestab seljatagust ja tagab kliendile kindluse eesmärgiks seatud tulemi saavutamise kohta. Meie missioon on võimaldada Eesti fotograafidel töötada ka laias maailmas ning saavutada konkurentsivõime Kesk-Euroopa profi-fotograafidega," kommenteerib uue agentuuri võimalusi Agency Icon Creatives'i tegevjuht Terje Kissa.
### Response:
Loodi esimene Baltimaade loomeinimesi esindav agentuur |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võtame kokku millised on meie tugevused ja nõrkused. Alustame nõrkustest — Keskerakond ei ole ühtne, seda pole põhjust varjata," rääkis Savisaar. Tema sõnul on erakondliku lõhe põhjustanud mullu novembris toimunud kongressile eelnenud võimuvõitlus Savisaare ja Simsoni leeri vastu.
Kuigi Savisaare sõnul on praegu olukord rahunenud, siis pole erakonnasisene vägikaika vedu veel täielikult lõppenud. "Me töötame juba praegu erakonna kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniaks valmis seadmise nimel. See tuleb tõsine võitlus. Palju tõsisem kui te arvata oskate ning kingitusi meile keegi ei tee," nentis Savisaar.
Kohtu poolt ajutiselt ametist kõrvaldatud Tallinna linnapea sõnul on konkureerivate parteide soovi Keskerakond purustada. "Seetõttu peame selle suvega kindlustama, et sügisest läheme edasi ühtsena. Meil on kõik eeldused võita järgmised kohalike omavalitsuste valimised. Kõik eeldused püsida Eesti poliitika esiliigas. Meie valijad ootavad meilt seda," toonitas Keskerakonna esimees.
Ühtsuse puudumine on ainus nõrkus
Savisaar rõhutas, et kui ühtsuse puudumine on hetkel erakonna ainsaks oluliseks nõrkuseks, siis tugevusi on märksa enam.
“Esiteks, rahva toetus. Meid on rünnatud ja rängalt, aga kõigele vaatamata püsib rahva toetus Keskerakonnale kindlalt. Me oleme küsitluses enamasti esimesel ja vahel ka teisel kohal. Samal ajal on IRL kukkunud alla valimiskünnise. Sotsid on alla jäämas EKRE-le ja Vabaerakonnale," võttis Savisaar kokku tänased jõuvahekorrad.
Savisaar märkis, et Tallinnas munitsipaalvõimu teostades saab Keskerakond tõestada, et Reformierakonnale on alternatiiv olemas.
"Kui Reformierakond kontrolliks ka Tallinna, siis oleks tema võimuvertikaal täielik. Eesti demokraatia oleks lõplikult ümber piiratud. Omariiklus, mis Rahvarinde poolt Eestile tagasi võideti, oleks pistetud rosimannuste ja michalite poolt tasku nagu poleks midagi olnudki," leidis Savisaar.
Haldusreform tapab kohaliku demokraatia
Keskerakonna esimehe sõnul on seaduse jõu saanud haldusreformi ainus eesmärk hävitada kohalik demokraatia.
"Ma olen juba korduvalt rääkinud, et erakondadele, eelkõige suurtele erakondadele on selline reform tegelikult kasulik, sest suures omavalitsuses on erakonna nimekirjaga palju lihtsam hääli koguda. Suures valimisringkonnas kaob kogukondlikkus ja kõigi valitavate volinike isiklik tundmine, mis siiani on väikeseid valdasid ilmestanud," selgitas Savisaar.
Keskerakonna juht tunnistas, et suure erakonna juhina peaks ta rõõmustama sellise muudatuse üle, kuid tegelikult ei ole see Eestile hea. Savisaar toonitas, et ei kavatse valitsusse mineku nimel ohverdada oma põhimõtteid. "Selline juurikas kavatsen ma olla elu lõpuni. Meie võimu nimel oma põhimõtteid ei reeda. Meeldib teile või mitte," sõnas Savisaar.
Helmed on võtnud minult "töö"
Keskerakonna esimees lisas, et mitte ainult Keskerakond pole lõhki, vaid ka teistes erakondades on suured sisepinged.
"Kes juhib tegelikult Reformierakonda? Väga ilus on rääkida, et neil on palju kandidaate ja igaühel oma meeskond, aga veidi kainema pilguga vaadates saavad kõik arukad inimesed aru, et erakond on lõhki, mis lõhki,” ütles Savisaar, “IRL, mis seal üldse toimub? Kas keegi saab sellest aru? Sotsid vahetasid välja esimehe, sest Mikseri juhtimisel sai kahe aasta tagusest 28-protsendilisest toetusest möödunud kevadeks 15-protsendiline valimistulemus. Aga uue esimehega pole erakonna reiting grammivõrragi paranenud. Hoopis vastupidi. Vabaerakonna sisetülidest kirjutas hiljuti Eesti Ekspress ja piisavalt värvikalt.“
Samas tõstis Savisaar esile EKRE edu. "EKRE on aga oma toetuse aasta ajaga pea et kahekordistanud, ja küllap nende kasv jätkub. Helmedest on
saanud see koll, millega reformierakondlased ja sotsid oma lapsi hirmutavad – paistab, et selles punktis olen jäänud töötuks," naljatas Savisaar.
Reformi kliki õudusunenägu
“Mis puudutab presidendivalimisi, siis 1990ndate aastate alguses jäeti Eesti rahvas ilma võimalusest valida presidenti, põhjendusega meie õhukesest demokraatlikust kogemusest. Aga kas me ikka veel ei ole valmis?” küsis Savisaar, “või on lihtsalt reformierakondliku kliki kõige hullem õudusunenägu see, et nende poolt ametisse nimetatud ersats-presidendi asemele tuleb tugev isiksus.”
Savisaare tuletas meelde, et Keskerakonna presidendikandidaadi valivad volikogu liikmed. "Kandidaadid on teie ees. Mailis Reps on kaks korda olnud
haridusminister, Kallase valitsuses ja Ansipi valitsuses. Ma ei arva, et ka Mailis ise usub, et ta saaks kunagi presidendiks. Kas ta ikka on veel sama suurusjärgu poliitik, rahva ühendaja ja riigi ees seisvate väljakutsete sõnastaja kui Lennart Meri või Arnold Rüütel? See, head volinikud, on teie otsus,” kordas Savisaar.
Seejuures ei jätnud Keskerakonna esimees mainimata oma keskset rolli erakonna üles ehitamisel. Savisaar kinnitas, et Keskerakond läheb edasi, suuremad raskused on selleks korraks ületatud ja paremad ajad on ees. “Et Keskerakond läheb edasi, tugevamana ja kindlama selles, et Eestile on meist igaüht vaja,
seda enam, et ajad on keerulised," lõpetas Savisaar oma pöördumise. | Savisaar: sügiseks peame kindlustama Keskerakonna ühtsuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võtame kokku millised on meie tugevused ja nõrkused. Alustame nõrkustest — Keskerakond ei ole ühtne, seda pole põhjust varjata," rääkis Savisaar. Tema sõnul on erakondliku lõhe põhjustanud mullu novembris toimunud kongressile eelnenud võimuvõitlus Savisaare ja Simsoni leeri vastu.
Kuigi Savisaare sõnul on praegu olukord rahunenud, siis pole erakonnasisene vägikaika vedu veel täielikult lõppenud. "Me töötame juba praegu erakonna kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniaks valmis seadmise nimel. See tuleb tõsine võitlus. Palju tõsisem kui te arvata oskate ning kingitusi meile keegi ei tee," nentis Savisaar.
Kohtu poolt ajutiselt ametist kõrvaldatud Tallinna linnapea sõnul on konkureerivate parteide soovi Keskerakond purustada. "Seetõttu peame selle suvega kindlustama, et sügisest läheme edasi ühtsena. Meil on kõik eeldused võita järgmised kohalike omavalitsuste valimised. Kõik eeldused püsida Eesti poliitika esiliigas. Meie valijad ootavad meilt seda," toonitas Keskerakonna esimees.
Ühtsuse puudumine on ainus nõrkus
Savisaar rõhutas, et kui ühtsuse puudumine on hetkel erakonna ainsaks oluliseks nõrkuseks, siis tugevusi on märksa enam.
“Esiteks, rahva toetus. Meid on rünnatud ja rängalt, aga kõigele vaatamata püsib rahva toetus Keskerakonnale kindlalt. Me oleme küsitluses enamasti esimesel ja vahel ka teisel kohal. Samal ajal on IRL kukkunud alla valimiskünnise. Sotsid on alla jäämas EKRE-le ja Vabaerakonnale," võttis Savisaar kokku tänased jõuvahekorrad.
Savisaar märkis, et Tallinnas munitsipaalvõimu teostades saab Keskerakond tõestada, et Reformierakonnale on alternatiiv olemas.
"Kui Reformierakond kontrolliks ka Tallinna, siis oleks tema võimuvertikaal täielik. Eesti demokraatia oleks lõplikult ümber piiratud. Omariiklus, mis Rahvarinde poolt Eestile tagasi võideti, oleks pistetud rosimannuste ja michalite poolt tasku nagu poleks midagi olnudki," leidis Savisaar.
Haldusreform tapab kohaliku demokraatia
Keskerakonna esimehe sõnul on seaduse jõu saanud haldusreformi ainus eesmärk hävitada kohalik demokraatia.
"Ma olen juba korduvalt rääkinud, et erakondadele, eelkõige suurtele erakondadele on selline reform tegelikult kasulik, sest suures omavalitsuses on erakonna nimekirjaga palju lihtsam hääli koguda. Suures valimisringkonnas kaob kogukondlikkus ja kõigi valitavate volinike isiklik tundmine, mis siiani on väikeseid valdasid ilmestanud," selgitas Savisaar.
Keskerakonna juht tunnistas, et suure erakonna juhina peaks ta rõõmustama sellise muudatuse üle, kuid tegelikult ei ole see Eestile hea. Savisaar toonitas, et ei kavatse valitsusse mineku nimel ohverdada oma põhimõtteid. "Selline juurikas kavatsen ma olla elu lõpuni. Meie võimu nimel oma põhimõtteid ei reeda. Meeldib teile või mitte," sõnas Savisaar.
Helmed on võtnud minult "töö"
Keskerakonna esimees lisas, et mitte ainult Keskerakond pole lõhki, vaid ka teistes erakondades on suured sisepinged.
"Kes juhib tegelikult Reformierakonda? Väga ilus on rääkida, et neil on palju kandidaate ja igaühel oma meeskond, aga veidi kainema pilguga vaadates saavad kõik arukad inimesed aru, et erakond on lõhki, mis lõhki,” ütles Savisaar, “IRL, mis seal üldse toimub? Kas keegi saab sellest aru? Sotsid vahetasid välja esimehe, sest Mikseri juhtimisel sai kahe aasta tagusest 28-protsendilisest toetusest möödunud kevadeks 15-protsendiline valimistulemus. Aga uue esimehega pole erakonna reiting grammivõrragi paranenud. Hoopis vastupidi. Vabaerakonna sisetülidest kirjutas hiljuti Eesti Ekspress ja piisavalt värvikalt.“
Samas tõstis Savisaar esile EKRE edu. "EKRE on aga oma toetuse aasta ajaga pea et kahekordistanud, ja küllap nende kasv jätkub. Helmedest on
saanud see koll, millega reformierakondlased ja sotsid oma lapsi hirmutavad – paistab, et selles punktis olen jäänud töötuks," naljatas Savisaar.
Reformi kliki õudusunenägu
“Mis puudutab presidendivalimisi, siis 1990ndate aastate alguses jäeti Eesti rahvas ilma võimalusest valida presidenti, põhjendusega meie õhukesest demokraatlikust kogemusest. Aga kas me ikka veel ei ole valmis?” küsis Savisaar, “või on lihtsalt reformierakondliku kliki kõige hullem õudusunenägu see, et nende poolt ametisse nimetatud ersats-presidendi asemele tuleb tugev isiksus.”
Savisaare tuletas meelde, et Keskerakonna presidendikandidaadi valivad volikogu liikmed. "Kandidaadid on teie ees. Mailis Reps on kaks korda olnud
haridusminister, Kallase valitsuses ja Ansipi valitsuses. Ma ei arva, et ka Mailis ise usub, et ta saaks kunagi presidendiks. Kas ta ikka on veel sama suurusjärgu poliitik, rahva ühendaja ja riigi ees seisvate väljakutsete sõnastaja kui Lennart Meri või Arnold Rüütel? See, head volinikud, on teie otsus,” kordas Savisaar.
Seejuures ei jätnud Keskerakonna esimees mainimata oma keskset rolli erakonna üles ehitamisel. Savisaar kinnitas, et Keskerakond läheb edasi, suuremad raskused on selleks korraks ületatud ja paremad ajad on ees. “Et Keskerakond läheb edasi, tugevamana ja kindlama selles, et Eestile on meist igaüht vaja,
seda enam, et ajad on keerulised," lõpetas Savisaar oma pöördumise.
### Response:
Savisaar: sügiseks peame kindlustama Keskerakonna ühtsuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Mäletate ju kõik, et veel mõne kuu eest seisnes kogu presidendivalimiste debatt arutelus, kas kõige paremini sobib presidendiks esimene, teine või kolmas Reformierakonna kandidaat. Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud ning seda tänu meile kõigile," kinnitas Reps.
Praeguse riigikogu saadiku hinnangul on taasiseseisvunud Eestil olnud kolm väga erineva ilme ja mõjukusega riigipead.
"Viimane president on olnud aktiivne välispoliitiliselt, kuid ei ole soovinud ega suutnud end sisepoliitiliselt maksma panna. Selles valguses on väidetud, et välispoliitiline kompetents peabki olema presidendi A ja O. Ma ei jaga seda seisukohta! Nii on võib-olla mugav valitsuserakondadele, aga kohe kindlasti ei oota sellist presidenti Eesti rahvas," leidis Reps.
Tema hinnangul peab president olema välispoliitiliselt kogenud, kuid Repsi arvates on sellest tähtsam riigipea sisepoliitiline mõju ja autoriteet. "Vabariigi President on vastavalt põhiseadusele Eesti riigipea. Seetõttu oleme aastaid seisnud selle eest, et Eesti inimesed saaksid võimaluse presidenti otse valida. Eesti ei vaja riigipead, kes lepitakse kokku erakondade tagatubades ning kellega rahvas samastuda ei suuda," rõhutas Reps.
Sõjahirmu külvamine tuleb lõpetada
Keskerakondlane märkis, et poliitikutel tuleb kõnetada nii igapäevase sissetuleku pärast muretsevaid kui ka paremini toime tulevaid inimesi. "Kahjuks on Eestis väga palju kõrvale tõrjutud inimesi, kellega lihtsalt ei tegeleta. Samuti on Eestis üha süvenev ääremaastumine ja väljaränne. See on koht, kus president peab sekkuma ja olema muudatuse eestvedaja," arvas Reps.
"Suve lõpus valitav president peab andma endast kõik, et lõpetada pidev vaenu ja sõjahüsteeria külvamine. Meie huvides on ühtehoidev riik ning head ja konstruktiivsed suhted kõigi naabrite, sealhulgas Venemaaga. Pideva vaenamise ja hirmutamise asemel tuleb meil õppida võrdsel tasandil suhtlema," lisas kandidatuuri kaitsnud Reps.
President peab tegelema arvukate siseriiklike probleemidega
Keskerakonna presidendikandidaadi kandidaadi sõnul peab president tegelema maapiirkondade ääremaastumine, sissetulekute ebavõrdsus, põllumajanduskriis, süvenev pagulaskriis ja lugematul hulgal teisi olulisi küsimusi. "Tänane koalitsioon ei suuda üldse mitte milleski kokku leppida. Rääkimata nende tõeliselt oluliste probleemide lahendamisest," leidis Reps.
"Saades Eesti Vabariigi presidendiks, kavatsen ma moodustada erinevate valdkondade ekspertkogud, mis aitavad kavandada Eestile parima võimaliku pikaajalise arengu," lubas keskerakondlane.
Ühtlasi toonitas Reps, et tänane volikogu otsus on alles presidendikampaania ja suurema poliitilise protsessi algus. "Keskerakonnal tuleb taas võtta initsiatiiv Eesti poliitika kujundamisel ning tänaste dogmade murdmisel. Kõik arvamusuuringud näitavad selgelt, et inimesed loodavad just meie peale," toonitas Reps. | Reps erakonna volikogule: minu kandidatuuriga tõstsime Keskerakonna presidendivalimistel pildile | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Mäletate ju kõik, et veel mõne kuu eest seisnes kogu presidendivalimiste debatt arutelus, kas kõige paremini sobib presidendiks esimene, teine või kolmas Reformierakonna kandidaat. Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud ning seda tänu meile kõigile," kinnitas Reps.
Praeguse riigikogu saadiku hinnangul on taasiseseisvunud Eestil olnud kolm väga erineva ilme ja mõjukusega riigipead.
"Viimane president on olnud aktiivne välispoliitiliselt, kuid ei ole soovinud ega suutnud end sisepoliitiliselt maksma panna. Selles valguses on väidetud, et välispoliitiline kompetents peabki olema presidendi A ja O. Ma ei jaga seda seisukohta! Nii on võib-olla mugav valitsuserakondadele, aga kohe kindlasti ei oota sellist presidenti Eesti rahvas," leidis Reps.
Tema hinnangul peab president olema välispoliitiliselt kogenud, kuid Repsi arvates on sellest tähtsam riigipea sisepoliitiline mõju ja autoriteet. "Vabariigi President on vastavalt põhiseadusele Eesti riigipea. Seetõttu oleme aastaid seisnud selle eest, et Eesti inimesed saaksid võimaluse presidenti otse valida. Eesti ei vaja riigipead, kes lepitakse kokku erakondade tagatubades ning kellega rahvas samastuda ei suuda," rõhutas Reps.
Sõjahirmu külvamine tuleb lõpetada
Keskerakondlane märkis, et poliitikutel tuleb kõnetada nii igapäevase sissetuleku pärast muretsevaid kui ka paremini toime tulevaid inimesi. "Kahjuks on Eestis väga palju kõrvale tõrjutud inimesi, kellega lihtsalt ei tegeleta. Samuti on Eestis üha süvenev ääremaastumine ja väljaränne. See on koht, kus president peab sekkuma ja olema muudatuse eestvedaja," arvas Reps.
"Suve lõpus valitav president peab andma endast kõik, et lõpetada pidev vaenu ja sõjahüsteeria külvamine. Meie huvides on ühtehoidev riik ning head ja konstruktiivsed suhted kõigi naabrite, sealhulgas Venemaaga. Pideva vaenamise ja hirmutamise asemel tuleb meil õppida võrdsel tasandil suhtlema," lisas kandidatuuri kaitsnud Reps.
President peab tegelema arvukate siseriiklike probleemidega
Keskerakonna presidendikandidaadi kandidaadi sõnul peab president tegelema maapiirkondade ääremaastumine, sissetulekute ebavõrdsus, põllumajanduskriis, süvenev pagulaskriis ja lugematul hulgal teisi olulisi küsimusi. "Tänane koalitsioon ei suuda üldse mitte milleski kokku leppida. Rääkimata nende tõeliselt oluliste probleemide lahendamisest," leidis Reps.
"Saades Eesti Vabariigi presidendiks, kavatsen ma moodustada erinevate valdkondade ekspertkogud, mis aitavad kavandada Eestile parima võimaliku pikaajalise arengu," lubas keskerakondlane.
Ühtlasi toonitas Reps, et tänane volikogu otsus on alles presidendikampaania ja suurema poliitilise protsessi algus. "Keskerakonnal tuleb taas võtta initsiatiiv Eesti poliitika kujundamisel ning tänaste dogmade murdmisel. Kõik arvamusuuringud näitavad selgelt, et inimesed loodavad just meie peale," toonitas Reps.
### Response:
Reps erakonna volikogule: minu kandidatuuriga tõstsime Keskerakonna presidendivalimistel pildile |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "The Black Album" avaldati 1994. aastal, kuigi oli esialgu plaanitud välja anda juba aastal 1987. Vahetult enne plaadi ilmumist otsustas Prince aga ümber, hävitades koopiad, mis olid varasemalt raadiotesse laiali saadetud, vahendas Pitchfork.
Plaat suudeti aga siiski alles hoida ning see teeb albumi sellisel kujul eriti haruldaseks eksemplariks.
Varem oli suurima müügihinna rekord David Bowie albumi käes, mis müüdi 6826 dollari eest. | Haruldane Prince'i album edastas David Bowie müügirekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"The Black Album" avaldati 1994. aastal, kuigi oli esialgu plaanitud välja anda juba aastal 1987. Vahetult enne plaadi ilmumist otsustas Prince aga ümber, hävitades koopiad, mis olid varasemalt raadiotesse laiali saadetud, vahendas Pitchfork.
Plaat suudeti aga siiski alles hoida ning see teeb albumi sellisel kujul eriti haruldaseks eksemplariks.
Varem oli suurima müügihinna rekord David Bowie albumi käes, mis müüdi 6826 dollari eest.
### Response:
Haruldane Prince'i album edastas David Bowie müügirekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meisterklubi peatreeneri Rainer Vassiljevi sõnul on 193 cm pikkune Dolgopolov võrdväärne asendus Belgia liigasse siirdunud Andres Toobalile. Tema sõnul toob ukrainlane hoolimata noorest east meeskonda kogemust ning annab lisakäigu edukaks esinemiseks Euroopa klubivõrkpalli tugevaimas sarjas ehk Meistrite liigas, vahendab volley.ee.
Esmakordselt nii kõrgel tasemel mängiva Selveri vastaseks loositi Roomas peetud Euroopa võrkpalli galal Serbia tšempion Belgradi Crvena Zvezda, kellega kohtutakse Tallinnas 2. novembril ja võõrsil 6. novembril. Alagrupiturniirile jõudmiseks tuleb Selveril alistada lisaks serblastele ka Türgi klubi İzmiri Arkas. Eelringides kaotuse korral jätkatakse mängimist aste madalamal, CEV Cup sarjas.
Klubi president Mihkel Roosme peab oluliseks, et Eesti klubivõrkpall on tänu Selverile Euroopas jätkuvalt esindatud ja noored mängijad saavad võimaluse jääda silma tugevatele välisklubidele. Samas on eurosarjas osalemine lisaks sportlikule resultaadile klubile tugevaks finantsiliseks väljakutseks. Esmasel hinnangul kasvab Meistrite liigast osavõtu tõttu klubi eelarve veerandi võrra. „Tegeleme aktiivselt uute toetajate leidmisega ning loodame igati, et Eestis tegutsevad ettevõtjad on valmis klubi arengusse panustama. Huvist võib meile lahkesti teada anda,” ütles Roosme.
Selveri võrkpalliklubi on tegutsenud 16 aastat ning selle aja jooksul on võidetud kaheksa Eesti meistritiitlit ning seitsmel korral on tuldud Balti ühisliiga (praeguse nimega Saja liiga) võitjaks. Lisaks esindusmeeskonnale treenib klubis üle 600 erinevas vanuses last ja noort ning klubi juhtimise all tegutseb Tammsaare teel Tallinna suurim rannavollekeskus Credit24 Arena. | Selver läheb Meistrite liigasse uue sidemängijaga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meisterklubi peatreeneri Rainer Vassiljevi sõnul on 193 cm pikkune Dolgopolov võrdväärne asendus Belgia liigasse siirdunud Andres Toobalile. Tema sõnul toob ukrainlane hoolimata noorest east meeskonda kogemust ning annab lisakäigu edukaks esinemiseks Euroopa klubivõrkpalli tugevaimas sarjas ehk Meistrite liigas, vahendab volley.ee.
Esmakordselt nii kõrgel tasemel mängiva Selveri vastaseks loositi Roomas peetud Euroopa võrkpalli galal Serbia tšempion Belgradi Crvena Zvezda, kellega kohtutakse Tallinnas 2. novembril ja võõrsil 6. novembril. Alagrupiturniirile jõudmiseks tuleb Selveril alistada lisaks serblastele ka Türgi klubi İzmiri Arkas. Eelringides kaotuse korral jätkatakse mängimist aste madalamal, CEV Cup sarjas.
Klubi president Mihkel Roosme peab oluliseks, et Eesti klubivõrkpall on tänu Selverile Euroopas jätkuvalt esindatud ja noored mängijad saavad võimaluse jääda silma tugevatele välisklubidele. Samas on eurosarjas osalemine lisaks sportlikule resultaadile klubile tugevaks finantsiliseks väljakutseks. Esmasel hinnangul kasvab Meistrite liigast osavõtu tõttu klubi eelarve veerandi võrra. „Tegeleme aktiivselt uute toetajate leidmisega ning loodame igati, et Eestis tegutsevad ettevõtjad on valmis klubi arengusse panustama. Huvist võib meile lahkesti teada anda,” ütles Roosme.
Selveri võrkpalliklubi on tegutsenud 16 aastat ning selle aja jooksul on võidetud kaheksa Eesti meistritiitlit ning seitsmel korral on tuldud Balti ühisliiga (praeguse nimega Saja liiga) võitjaks. Lisaks esindusmeeskonnale treenib klubis üle 600 erinevas vanuses last ja noort ning klubi juhtimise all tegutseb Tammsaare teel Tallinna suurim rannavollekeskus Credit24 Arena.
### Response:
Selver läheb Meistrite liigasse uue sidemängijaga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänane juubilar alustas mängude kogumist 25. oktoobril 1992, kui Kiievis mängiti Ukrainaga. Esimene matš lõppes küll 0:3 kaotusega, ent juba 29. novembril saadi Tallinnas sama vastase vastu 3:1 revanš. See oli ühtlasi rahvusmeeskonna esimeseks võiduks.
Kokku on Eesti meeskond taasiseseisvumisajal mänginud 48 riigi koondistega ja neist vaid seitsme vastu on kõikidel kordadel väljakult kaotajana lahkutud. Hispaania kõrval kuuluvad klubisse Brasiilia, Iraan, Itaalia, Kanada, Serbia ja Tšehhi, kellega minnakse sügisel kahel korral vastamisi 2017. aasta EM-valiksarja teises ringis.
Kõige rohkem on mängitud Soomega, kellega Eesti on pidanud 32 kohtumist. Saldo on küll paraku tugevalt negatiivne, sest võita on õnnestunud vaid seitse matši. Samas oleks väga huvitav näha, milline on jõudude vahekord praegu, sest viimati mängiti põhjanaabritega 2012. aasta augusti lõpus. Kahekohalise arvu mänge on peetud ka Läti (27), Rootsi (16), Hollandi (13), Valgevene (12) Türgi ja Venemaaga (mõlemad 11).
Koondise saldo enne tänast mängu Hispaaniaga on 146 võitu ja 153 kaotust.
Enim on taasiseseisvumisajal Eesti meeskonda esindanud rahvusmeeskonna raudvara ja praegune kapten Kert Toobal, kelle kontos on 223 matši. Diagonaalründaja Argo Meresaar jõudis karjääri jooksul 175 koondisemänguni, Raimo Pajusalu saldoks jäi 160. Tihedalt hingavad neile aga kuklasse tegevmängijad Ardo Kreek (156) ja Keith Pupart (153), kes tänasega jõuab samale pulgale Janis Sirelpuuga. Üle saja korra on rahvusmeeskonda esindanud tosin pallurit, hoogsalt läheneb libero Rait Rikberg, kel koos 90 mängu. | Eesti võrkpallikoondis peab täna oma ajaloo 300. kohtumise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänane juubilar alustas mängude kogumist 25. oktoobril 1992, kui Kiievis mängiti Ukrainaga. Esimene matš lõppes küll 0:3 kaotusega, ent juba 29. novembril saadi Tallinnas sama vastase vastu 3:1 revanš. See oli ühtlasi rahvusmeeskonna esimeseks võiduks.
Kokku on Eesti meeskond taasiseseisvumisajal mänginud 48 riigi koondistega ja neist vaid seitsme vastu on kõikidel kordadel väljakult kaotajana lahkutud. Hispaania kõrval kuuluvad klubisse Brasiilia, Iraan, Itaalia, Kanada, Serbia ja Tšehhi, kellega minnakse sügisel kahel korral vastamisi 2017. aasta EM-valiksarja teises ringis.
Kõige rohkem on mängitud Soomega, kellega Eesti on pidanud 32 kohtumist. Saldo on küll paraku tugevalt negatiivne, sest võita on õnnestunud vaid seitse matši. Samas oleks väga huvitav näha, milline on jõudude vahekord praegu, sest viimati mängiti põhjanaabritega 2012. aasta augusti lõpus. Kahekohalise arvu mänge on peetud ka Läti (27), Rootsi (16), Hollandi (13), Valgevene (12) Türgi ja Venemaaga (mõlemad 11).
Koondise saldo enne tänast mängu Hispaaniaga on 146 võitu ja 153 kaotust.
Enim on taasiseseisvumisajal Eesti meeskonda esindanud rahvusmeeskonna raudvara ja praegune kapten Kert Toobal, kelle kontos on 223 matši. Diagonaalründaja Argo Meresaar jõudis karjääri jooksul 175 koondisemänguni, Raimo Pajusalu saldoks jäi 160. Tihedalt hingavad neile aga kuklasse tegevmängijad Ardo Kreek (156) ja Keith Pupart (153), kes tänasega jõuab samale pulgale Janis Sirelpuuga. Üle saja korra on rahvusmeeskonda esindanud tosin pallurit, hoogsalt läheneb libero Rait Rikberg, kel koos 90 mängu.
### Response:
Eesti võrkpallikoondis peab täna oma ajaloo 300. kohtumise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vormides hirmu" on abstraktse idee visuaalselt kaunis esitus. Laval on kolm kindla karakterita inimest, kes annavad hirmu ilminguid edasi minimalistliku liikumise kaudu. Mustrimängu moodustavad istumise, kukkumise ja lamamise motiivid. Kord istutakse toolidel, siis paisatakse end viimastelt maha. Lebatakse maapinnal, ajuti keha väristades, või lamatakse pikalt liikumatuna. Venitatud vaikuseminutite ajal astub lavale erkoranžis näitleja, kes hakkab maaslebajaid metallpulgaga togima. Kehad ärkavad, et taas toolidele ronida. Kõik algaks justkui otsast peale. Kukutakse. Tõustakse. Rebitakse tükke penoplastpõrandast. Lõhutakse, et taas tükid kokku koguda ja alustada uut mustrit.
Lavastuses "Vormides hirmu" ei mängita akrobaatilistesse dimensioonidesse kalduvate liikumistehnikate, kaasahaarava dialoogi või värvika taustamölluga. Tervik on visuaalselt askeetlik, aeglase voolu ja väheste elementidega. Liikumine kulgeb läbimõeldult, minimalistlikult. Ideeline tuum koorub välja üksikute seoste, lavalise staatika, meeles mõlkuva temaatika kaudu. Vaid mõnel juhul antakse toimuvale kindlapiirilisem fookus. Vaatajal lastakse saavutada äraolev, meditatiivne seisund. Loodud on keeruline ja meisterlik kombinatsioon: rahulikus meeleolus jutustatakse lugusid hirmust. Sisemine kõhedus jääb harvaks ja aimatavaks. Ei teki soovi põgeneda, vaid langeda veelgi sügavamale sisekaemusse, lasta meeleoludel püsida zen-tasandil.
Hirmu variatsioonid ulatuvad lokaalsest globaalseni, inimeste (enese)hävituslikkusest maailma hävimiseni. Lavastuse ainus sõnaline heliriba on pikitud white noise’i tausta vahele ning osutab vaimselt mehhaniseerunud ühiskonna lakkamatule ringlusele. Orwelliliku masendusmaailma taaslavastamisega tuuakse lavale hirm masinlikkuse ja jälgimisühiskonna ees. Süsteemis viibijate hukkamõist selle väärtuste ja tegutsemismustrite suhtes demonstreerib inimeste jõuetust ja ühiskonnamehhanismide paratamatust. Masinavärgi ümberkorraldamine tähendaks selle hetkelist seiskumist, ehk isegi harjumuspärase kadu. Kummatigi tuleks loobuda ka süsteemi hüvedest. Nii sammutaksegi lava tagaosas seisva, kurnatust ja väsimust sümboliseeriva kohvimasinani, et jätkata truult oma töö-ja eluringi.
Postmodernistlikust metafoorikast minnakse edasi lavastusliku kulminatsiooniga. Pärast kohvipausi saabunud kollapsit astub lavale tegelane oranžis, metallvarras käes, tuues kontrasti nii tumedasse värvigammasse kui ka lavalisse letargiasse. Metallpulgaga togimist võib võtta inimestevahelise distantsi väljendusena. Sama mõtet kandsid lavastust saatnud performance’id, mille keskmes olid tänavale pikali heitnud inimesed. Nii tänaval kui ka teatrisaalis ette kantud osad on õrritav löök inimeste privaattsooni ja mugavusmaailma. Eeldusel, et kõik möödujad ei taju, et tegu on kunstiprojektiga, peaks maas lebav inimene kutsuma eluterves ühiskonnas esile mure potentsiaalse abivajaja pärast. Sageli on vastuseks aga pelk tuimus. Linnaruumi viidud performance’id peaksid kasvatama kodanikutunnet, pöörama tähelepanu abivajajaile. Siiski näib, et ärkavad vaid need, kes pole saavutanud teiste inimeste suhtes täielikku uneseisundit. Kivistunud mass sammub omas rütmis edasi.
Linnaruumis kohatud reaktsioone on tunda ka lavastuse dünaamikas. Metallist pulgaga maaslamajaid liigutav tegelane on kui inimeste hirmude kehastus, hirm ise või prototüüp distantseeruvast inimesest, kes vajab maailmaga suhestumiseks vahendusmeetmeid ja kaitseülikonda. Nii tehnoloogia areng, mehaanilistest seadetest üleküllastunud elukeskkond kui ka inimeste muutunud maailmapilt viivad inimesed üksteistest aina kaugemale. Heatahtlikkuse kõrval on vägivalda, abivalmiduse kõrval võõrastamist, normiks on ükskõiksus. Kuni mure pole tulnud üle koduläve, saab silma kinni pigistada, takistusest üle astuda. Ignoreerida võib kõike, teisest inimesest kuni maailmani. Ent kas pole ükskõiksuski üks vägivalla ilmingutest? Märk, et hoolimatus on liikunud nii kaugele, et pole soovi teha kurja, aga ka mitte head? Kas ei anna seegi alust hirmuks? Laiaulatuslikuks hirmuks, sest tee ignorantsusest teisi jalge alla trampiva mentaliteedi ja vägivallani võib olla ootamatult lühike.
Seejuures on lavastuses tunda positiivset nooti. Hetk, kui kolm alguses laval viibinut jäävad taas üksi, koguvad jõudu ja hakkavad paanilise entusiasmiga maad katvat penoplasti lõhkuma, on poeetiline visuaalselt ja ka mõttetasandil. Seina äärde asetatud puhurid panevad penoplasti tükid ja valged terad põrandal voolama, tekitades lummava kontrastimängu. Korratusest luuakse veelgi suurem korratus. Olemasolev paisatakse segi, et hea kokku koguda ja panna alus uuele, suuremas harmoonias ja teineteisemõistmises toimivale maailmakorraldusele. Vaatamata pessimistlikule inimkuvandile, lämmatavale hirmule, on lavastuses usku paremasse. Ent puhastumine, uus ärkamine, saab toimuda vaid revolutsioonilise kaose kaudu. Nii toimuvadki murrangud vaid ideede või lavastuste tasandil. | Arvustus. Minimalistlik süsteemi murdmine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vormides hirmu" on abstraktse idee visuaalselt kaunis esitus. Laval on kolm kindla karakterita inimest, kes annavad hirmu ilminguid edasi minimalistliku liikumise kaudu. Mustrimängu moodustavad istumise, kukkumise ja lamamise motiivid. Kord istutakse toolidel, siis paisatakse end viimastelt maha. Lebatakse maapinnal, ajuti keha väristades, või lamatakse pikalt liikumatuna. Venitatud vaikuseminutite ajal astub lavale erkoranžis näitleja, kes hakkab maaslebajaid metallpulgaga togima. Kehad ärkavad, et taas toolidele ronida. Kõik algaks justkui otsast peale. Kukutakse. Tõustakse. Rebitakse tükke penoplastpõrandast. Lõhutakse, et taas tükid kokku koguda ja alustada uut mustrit.
Lavastuses "Vormides hirmu" ei mängita akrobaatilistesse dimensioonidesse kalduvate liikumistehnikate, kaasahaarava dialoogi või värvika taustamölluga. Tervik on visuaalselt askeetlik, aeglase voolu ja väheste elementidega. Liikumine kulgeb läbimõeldult, minimalistlikult. Ideeline tuum koorub välja üksikute seoste, lavalise staatika, meeles mõlkuva temaatika kaudu. Vaid mõnel juhul antakse toimuvale kindlapiirilisem fookus. Vaatajal lastakse saavutada äraolev, meditatiivne seisund. Loodud on keeruline ja meisterlik kombinatsioon: rahulikus meeleolus jutustatakse lugusid hirmust. Sisemine kõhedus jääb harvaks ja aimatavaks. Ei teki soovi põgeneda, vaid langeda veelgi sügavamale sisekaemusse, lasta meeleoludel püsida zen-tasandil.
Hirmu variatsioonid ulatuvad lokaalsest globaalseni, inimeste (enese)hävituslikkusest maailma hävimiseni. Lavastuse ainus sõnaline heliriba on pikitud white noise’i tausta vahele ning osutab vaimselt mehhaniseerunud ühiskonna lakkamatule ringlusele. Orwelliliku masendusmaailma taaslavastamisega tuuakse lavale hirm masinlikkuse ja jälgimisühiskonna ees. Süsteemis viibijate hukkamõist selle väärtuste ja tegutsemismustrite suhtes demonstreerib inimeste jõuetust ja ühiskonnamehhanismide paratamatust. Masinavärgi ümberkorraldamine tähendaks selle hetkelist seiskumist, ehk isegi harjumuspärase kadu. Kummatigi tuleks loobuda ka süsteemi hüvedest. Nii sammutaksegi lava tagaosas seisva, kurnatust ja väsimust sümboliseeriva kohvimasinani, et jätkata truult oma töö-ja eluringi.
Postmodernistlikust metafoorikast minnakse edasi lavastusliku kulminatsiooniga. Pärast kohvipausi saabunud kollapsit astub lavale tegelane oranžis, metallvarras käes, tuues kontrasti nii tumedasse värvigammasse kui ka lavalisse letargiasse. Metallpulgaga togimist võib võtta inimestevahelise distantsi väljendusena. Sama mõtet kandsid lavastust saatnud performance’id, mille keskmes olid tänavale pikali heitnud inimesed. Nii tänaval kui ka teatrisaalis ette kantud osad on õrritav löök inimeste privaattsooni ja mugavusmaailma. Eeldusel, et kõik möödujad ei taju, et tegu on kunstiprojektiga, peaks maas lebav inimene kutsuma eluterves ühiskonnas esile mure potentsiaalse abivajaja pärast. Sageli on vastuseks aga pelk tuimus. Linnaruumi viidud performance’id peaksid kasvatama kodanikutunnet, pöörama tähelepanu abivajajaile. Siiski näib, et ärkavad vaid need, kes pole saavutanud teiste inimeste suhtes täielikku uneseisundit. Kivistunud mass sammub omas rütmis edasi.
Linnaruumis kohatud reaktsioone on tunda ka lavastuse dünaamikas. Metallist pulgaga maaslamajaid liigutav tegelane on kui inimeste hirmude kehastus, hirm ise või prototüüp distantseeruvast inimesest, kes vajab maailmaga suhestumiseks vahendusmeetmeid ja kaitseülikonda. Nii tehnoloogia areng, mehaanilistest seadetest üleküllastunud elukeskkond kui ka inimeste muutunud maailmapilt viivad inimesed üksteistest aina kaugemale. Heatahtlikkuse kõrval on vägivalda, abivalmiduse kõrval võõrastamist, normiks on ükskõiksus. Kuni mure pole tulnud üle koduläve, saab silma kinni pigistada, takistusest üle astuda. Ignoreerida võib kõike, teisest inimesest kuni maailmani. Ent kas pole ükskõiksuski üks vägivalla ilmingutest? Märk, et hoolimatus on liikunud nii kaugele, et pole soovi teha kurja, aga ka mitte head? Kas ei anna seegi alust hirmuks? Laiaulatuslikuks hirmuks, sest tee ignorantsusest teisi jalge alla trampiva mentaliteedi ja vägivallani võib olla ootamatult lühike.
Seejuures on lavastuses tunda positiivset nooti. Hetk, kui kolm alguses laval viibinut jäävad taas üksi, koguvad jõudu ja hakkavad paanilise entusiasmiga maad katvat penoplasti lõhkuma, on poeetiline visuaalselt ja ka mõttetasandil. Seina äärde asetatud puhurid panevad penoplasti tükid ja valged terad põrandal voolama, tekitades lummava kontrastimängu. Korratusest luuakse veelgi suurem korratus. Olemasolev paisatakse segi, et hea kokku koguda ja panna alus uuele, suuremas harmoonias ja teineteisemõistmises toimivale maailmakorraldusele. Vaatamata pessimistlikule inimkuvandile, lämmatavale hirmule, on lavastuses usku paremasse. Ent puhastumine, uus ärkamine, saab toimuda vaid revolutsioonilise kaose kaudu. Nii toimuvadki murrangud vaid ideede või lavastuste tasandil.
### Response:
Arvustus. Minimalistlik süsteemi murdmine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võidutuli sünnib 23. juuni hommikul kell 9 Vabadussõjas langenute mälestussamba juures Võru linnakalmistul kui ühendatakse eelneval päeval Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli ning noorkotkaste poolt Võru rahvapeol süüdatud muinastuli.
Lisaks annetatakse tulede ühendamise tseremoonial kõigile võidutule toojatele tuletooja medal.
Võidupüha paraadi otsepilt jõuab ka ETV vaatajateni. Kontsert "Laulud sõdurile" on ETV kavas päev varem, 22. juunil samuti Võrust. Carolin Illenzeeri Fondi vahendusel saavad nii muusikud kui ka publik ja televaatajad toetada lahingus langenud või teenistuses raskelt viga saanud kaitseväelaste lapsi. | Noorkotkad ja kodutütred viivad võidupüha paraadilt tule igasse maakonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võidutuli sünnib 23. juuni hommikul kell 9 Vabadussõjas langenute mälestussamba juures Võru linnakalmistul kui ühendatakse eelneval päeval Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli ning noorkotkaste poolt Võru rahvapeol süüdatud muinastuli.
Lisaks annetatakse tulede ühendamise tseremoonial kõigile võidutule toojatele tuletooja medal.
Võidupüha paraadi otsepilt jõuab ka ETV vaatajateni. Kontsert "Laulud sõdurile" on ETV kavas päev varem, 22. juunil samuti Võrust. Carolin Illenzeeri Fondi vahendusel saavad nii muusikud kui ka publik ja televaatajad toetada lahingus langenud või teenistuses raskelt viga saanud kaitseväelaste lapsi.
### Response:
Noorkotkad ja kodutütred viivad võidupüha paraadilt tule igasse maakonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Avapoolajal standardolukorrast juhtima asunud Slavia vastu suutis BATE küll teise poolaja alguses viigini jõuda, kuid 73. minuti värav jättis kõik kolm punkti ikkagi lõpuks kodumeeskonnale, vahendab Soccernet.ee.
Pikk alustas mängu algkoosseisus ning vahetati välja teise poolaja alguses, 47. minutil.
Hoolimata kaotusest jätkab BATE endiselt meistrivõistluste liidrina, olles 10 mängust kogunud 22 punkti. Lähim jälitaja Minski Dinamo on pidanud mängu enam, kuid on kahe silma kaugusel.
Lisaks Pikale pidas oma järjekordse mängu ka Artur Kotenko leivaisa Saligorski Šahtar, kes alistas kodus tulemusega 3:0 Bobruiski Belšina. Kotenko vaatas kogu mängu vahetuspingilt, 11 mängust 17 silma kogunud Šahtar hoiab tabelis seitsmendat paika. | Pika koduklubi sai taas kaotuse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Avapoolajal standardolukorrast juhtima asunud Slavia vastu suutis BATE küll teise poolaja alguses viigini jõuda, kuid 73. minuti värav jättis kõik kolm punkti ikkagi lõpuks kodumeeskonnale, vahendab Soccernet.ee.
Pikk alustas mängu algkoosseisus ning vahetati välja teise poolaja alguses, 47. minutil.
Hoolimata kaotusest jätkab BATE endiselt meistrivõistluste liidrina, olles 10 mängust kogunud 22 punkti. Lähim jälitaja Minski Dinamo on pidanud mängu enam, kuid on kahe silma kaugusel.
Lisaks Pikale pidas oma järjekordse mängu ka Artur Kotenko leivaisa Saligorski Šahtar, kes alistas kodus tulemusega 3:0 Bobruiski Belšina. Kotenko vaatas kogu mängu vahetuspingilt, 11 mängust 17 silma kogunud Šahtar hoiab tabelis seitsmendat paika.
### Response:
Pika koduklubi sai taas kaotuse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kohtan õppejõuna noori, kes ütlevad, et ei tea näiteks ETV saadetest midagi ega pole mind ekraanil kunagi näinud, aga samas on nende teadmatus täiesti loomulik," ütles Treufeldt Arterile antud intervjuus.
Treufeldti sõnul on see ajastu märk, et noored, kes tahavad ajakirjanikuks saada ei tarbi ajakirjandust ega tunne isegi vastuvõtukomisjoni liiikmeid, järelikult on lihtsalt kuskil mingi teine infotoru, mis on neile olulisem.
Probleemiks peab mees seda, et Eesti ülikool ei tunnusta eesti keeles tehtud teadust ning küsib, miks peab eesti ajakirjandusest inglise keeles kirjutama. "Ajakirjanduse iva on soov kuulata lugu, mis köidab, aitab meil näha, kuulda ja mõista ning oluline on, et lugu on räägitud eesti keeles."
Ajakirjanikutööd alustas Indrek Treufeldt 1986. aastal Eesti Raadios. Aastatel 1994-1995 oli ta president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 1996-2002 oli Treufeldt Eesti Televisiooni toimetaja-saatejuht ning aastatel 2003-2007 ETV korrespondent Brüsselis. Alates 2009. aasta septembrikuust juhib Indrek Treufeldt ETV-s vestlussaadet "Kahekõne".
Alates 2007. aastast on Indrek Treufeldt Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediakoolis teleajakirjanduse õppejõud. 2012. aastal omandas ta filosoofiadoktori kraadi. | Indrek Treufeldt: ma ei usu, et paberleht või raadio kaovad | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kohtan õppejõuna noori, kes ütlevad, et ei tea näiteks ETV saadetest midagi ega pole mind ekraanil kunagi näinud, aga samas on nende teadmatus täiesti loomulik," ütles Treufeldt Arterile antud intervjuus.
Treufeldti sõnul on see ajastu märk, et noored, kes tahavad ajakirjanikuks saada ei tarbi ajakirjandust ega tunne isegi vastuvõtukomisjoni liiikmeid, järelikult on lihtsalt kuskil mingi teine infotoru, mis on neile olulisem.
Probleemiks peab mees seda, et Eesti ülikool ei tunnusta eesti keeles tehtud teadust ning küsib, miks peab eesti ajakirjandusest inglise keeles kirjutama. "Ajakirjanduse iva on soov kuulata lugu, mis köidab, aitab meil näha, kuulda ja mõista ning oluline on, et lugu on räägitud eesti keeles."
Ajakirjanikutööd alustas Indrek Treufeldt 1986. aastal Eesti Raadios. Aastatel 1994-1995 oli ta president Lennart Meri pressiesindaja. Aastatel 1996-2002 oli Treufeldt Eesti Televisiooni toimetaja-saatejuht ning aastatel 2003-2007 ETV korrespondent Brüsselis. Alates 2009. aasta septembrikuust juhib Indrek Treufeldt ETV-s vestlussaadet "Kahekõne".
Alates 2007. aastast on Indrek Treufeldt Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediakoolis teleajakirjanduse õppejõud. 2012. aastal omandas ta filosoofiadoktori kraadi.
### Response:
Indrek Treufeldt: ma ei usu, et paberleht või raadio kaovad |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valopilkkul on Soomes juba 100 000 kasutajat ning ettevõte vahendab ligi 70 000 sõitu kuus. Seejuures kuulub Valkopilkku Soome Taksoliidule (Suomen Taksiliitto).
Tulika takso esindaja Guido Mandre sõnul muudab Soome teenusepakkuja turule sisenemine lihtsamaks just Soome turistide elu. "Nad ei pea enam mõtleme, kust on võimalik taksosid tellida ning mis värvi on takso, mida võib usaldada," rääkis Mandre.
Eesti on Soome turistide peamine sihtriik. Põhjanaabrite statistikaameti andmete kohaselt külastab Eestit igal aastal 2,5 miljonit Soome turisti, mistõttu leiab Soome ettevõte, et Eestis on palju kasvupotentsiaali. | Sõiduvahendusteenust pakkuv Soome ettevõte laiendas oma tegevust Tallinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valopilkkul on Soomes juba 100 000 kasutajat ning ettevõte vahendab ligi 70 000 sõitu kuus. Seejuures kuulub Valkopilkku Soome Taksoliidule (Suomen Taksiliitto).
Tulika takso esindaja Guido Mandre sõnul muudab Soome teenusepakkuja turule sisenemine lihtsamaks just Soome turistide elu. "Nad ei pea enam mõtleme, kust on võimalik taksosid tellida ning mis värvi on takso, mida võib usaldada," rääkis Mandre.
Eesti on Soome turistide peamine sihtriik. Põhjanaabrite statistikaameti andmete kohaselt külastab Eestit igal aastal 2,5 miljonit Soome turisti, mistõttu leiab Soome ettevõte, et Eestis on palju kasvupotentsiaali.
### Response:
Sõiduvahendusteenust pakkuv Soome ettevõte laiendas oma tegevust Tallinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kunstiakadeemia ümber viimastel aastatel toimunud skandaalid ja võitlused on olnud väga demokraatliku iseloomuga, sest kõik asjaosalised on väljunud neist võrdse tulemusega – keegi ei võida ja kõik kaotavad. Juhul kui tegemist on mingit tüüpi üleminekuga, on see nahaajamine osutunud valusamaks, kui oleks osanud arvata. Kui aga tendentsiga, siis oleks põhjust muret tunda. Kui üleüldise akadeemilist maailma iseloomustava probleemiga, siis on selgusetu, miks just kunstiakadeemia on meedias sedavõrd silma jäänud. EKA maja saaga lõpptulemusena vana maja asemele parkla territooriumile kerkinud Coca-Cola punane müügipunkt viib mõtted sellele, et siis võiks ju ka Viru keskuse uuesti maha lammutada ja ennistada sinna see Nehatu burgeriputka, kui juba on suund võetud taastada see 1990ndate vaib Tallinna kesklinnas.
Viimasel nädalal on tähelepanu keskpunktis taas EKA, seoses animatsiooniosakonna professori ja osakonnajuhataja Priit Pärna läbi kukkunud tagasivalimisega 31. mail. EKA nõukogu otsus lükata tagasi Pärna kandidatuur häälteenamusega 16 : 5 oli pehmelt öeldes üllatav kõigile, kes asjassepuutumatuna kogu intsidendist esmakordselt kuulsid. Millest selline tulemus? Ühtki teist kandidaati üles seatud ei olnud. Avalik ruum süttis väga kiiresti ja järgneva kümne päeva jooksul on kogu lugu järjest uute sündmuste ja nüansside päevavalgele tulles arenenud nagu mõni dokumentaalne krimisari. Mitte just "Mõrvari loomine", 1 aga ehk "Pärna langetamine". Iga päev pakub mõne uue süžeepöörde, välja tuleb ootamatuid asitõendeid ühelt või teiselt poolt rindejoont ja järjest keerulisem on rahuldada üldinimlikku soovi saada lihtne ja üheplaaniline selgitus. Võib vaid püüda välja tuua mõningaid olulisi aspekte selles juhtumis.
EKA animatsiooniosakond. Otsus animaosakonna loomise kohta Eestis tuli 2006. aastal, kui pandi ka alus Balti filmi- ja meediakoolile. Toona liikus animatsioon küll miskipärast hoopis Eesti kunstiakadeemia alla. Signe Kivi ettepanekul nõustus juba 1994. aastast Soomes Turu kunstiakadeemias animatsiooniosakonnas õpetanud Priit Pärn naasma Eestisse, et võtta enda peale siinse osakonna juhtimine. Algatati ka edukas europrojekt "Priit Pärn tagasi Eestisse", millest osakonda ka alguses rahastati. Alguses hakati andma eestikeelset bakalaureuseõpet, alates 2007. aastast alustati ka inglisekeelse magistriõppega. Juba sellest ajast pärineb hõõrumine Pärna ja vabade kunstide dekaani Andres Tali vahel. "Ühel hetkel, vist 2007. aastal, võeti meie osakonnalt vargsi vähemaks 1,5 miljonit krooni ja jaotati see teaduskonna peale laiali. Hiljem, kui selgus, et asja taga on Tali, lubati tagasi panna, aga ei pandud".
Pärn jätkas osakonna juhatajana kuni 2014. aastani, kuni sellesse ametisse pandi Ülo Pikkov, Pärnale jäi professori roll. See suhe aga ei kestnud kaua, pärast 2016. aasta alguses võetud vaba semestrit doktoritöö ja filmi lõpetamiseks, ei plaani Pikkov enam naasta osakonda ja on tänaseks keskendunud juba uutele eesmärkidele. Animatsiooniosakonna tulevik on aga hetkel teadmata. EKA rektori Mart Kalmu sõnul jätkuvad meediaskandaali foonil kohtumised ja läbirääkimised Priit Pärnaga: „Kuna Pärn on tudengite juhendamises väga hea, siis on mõistlik, et ta jätkab magistriõppekavaga“ kinnitab Kalm. Pärn kinnitab üsna resoluutselt: "Meil on väga kindlad nõudmised, seni on pakutud poolikuid lahendusi."
Eritingimuste võimalikkusest Eesti vabariigis. Jään korraks siia pidama sõnapaarile "kindlad nõudmised", sest just see tundub olevat olnud kogu konflikti keskmes animaosakonna loomisest peale. Pärn kuulub vana kooli autoritaarsete kultuuriheeroste põlvkonda, kes on rasketes tingimustes ja rasketel aegadel pidanud diplomaatiat ja ilmselt ka demagoogiat rakendades ise endale välja võitlema teatud autonoomse staatuse, mis võimaldaks tegelda loomingulise tööga nii, nagu soovitakse. Nõukogude ajal ei olnud see ilmselt lihtne ja loomulikult on iga selline inimese ja kunstniku võit süsteemi üle kiitust väärt. Tundub aga, et maailm on suuresti muutunud ja sellisele jõulisele loojanatuurile ei ole järjest enam demokratiseeruvas maailmas enam kohta. Kaasaja kunstnik peab, on see siis halb või hea, olema samaaegselt ka võimekas suhtleja, oma mõtete väljendaja, iseenda tegude turundaja ja kindlasti ka mingil määral diplomaat. Aeg paneb pitseri ka meie kultuurile, ja tundub, et järjest enam hinnatakse ühist pingutust harmoonilise kooseksisteerimise nimel. Tahes-tahtmata hakkab selline suhtumine välja sõeluma neid, kes raami enam ei mahu. Pärna juhtumi puhul on inimestel, tundub, pinnuks silmas just need ebasobivused ehk punktid, milles Pärn üldistele reeglitele alluda ei taha. Algusest peale on paljudele närvidele käinud see, et Pärn on mõne arvates ebakorrektselt surunud läbi oma abikaasa Olga Pärna ametlikku kaasamist osakonna töösse, eriti selles osas, kui Olgast sai osakonna dotsent 2014. aastal. Ühelt poolt on kuulda süüdistusi onupojapoliitikas ja Pärna maffias, mis hakkab osakonnasisest arvamust liialt mõjutama, teiselt poolt on Olga Pärn tudengite sõnul osutunud väga pädevaks õppejõuks, kelle roll tudengite aitamisel on osutunud asendamatuks. Kas on tegemist akadeemilise traditsiooni rikkumisega? Kui aga osakonna loomisel oli põhiline eesmärk Pärna tagasikutsumine, siis ei allu ju seegi mingile traditsioonile? Maailmanimega tegijal peaks ikka olema õigus omas valdkonnas teatud tingimusi seada, ja ilmselt sellega algselt ka lepiti. Siinkohal ei tohi aga unustada, et kool (ka ülikool) on oma olemuselt enamasti kahjuks repressiivorgan, mille tavalisteks toimemehhanismideks on struktuur, kord ja distsipliin ning vahendajateks bürokraatia ja administreerimine. Paratamatult üritab säherdune süsteem tasalülitada iga algatuse, mis esitab korrale väljakutse. Üheks teemaks oli ka Pärna tariifideväline töötasu, saatuslikul hääletuskoosolekul viibinud inimeste sõnul ei olnud aga Pärna juhtumi käsitlemisel ei Olga Pärna ega ta palga küsimus eriti oluline, määravaks sai suuresti hoopis Pärna saadetud üleskutse tudengitele, kus ta kutsub tudengeid üles koolist lahkuma BFMi, koos kateedriga. 2 Kirjast võib aga ka lugeda, et vestlus osakonna üleviimiseks filmikooli alla on kestnud juba aastaid ja info ei peaks seetõttu tulema kellelegi üllatusena. Pärn väidab kirjas, et "EKA-l on kogu animatsiooniosakonna eksistentsi vältel olnud probleeme meie tunnistamisega filmivaldkonna osana" ja et juba alates 2014. aastast on käinud läbirääkimised BFMi minemise üle. Kirjalikul kujul selle väljaütlemine ületas aga ilmselt selle „aktsepteeritavate eritingimuste“ piiri ja süsteemi tekkis vajadus mässaja korrale kutsuda, mida ka tehti. Või andis see lihtsalt kätte vajaliku relva sündmustele õige suuna andmiseks.
Eritingimused korüfeedele ei ole aga üksnes suhtumise, vaid ka võimaluse küsimus. Kui kool tahab endale mainet ja kvaliteeti, mida saavad tagada just sellised õpetajad nagu Pärn, siis tuleb selle saavutamiseks luua tihti isepäiselt tegutsevatele talentidele vajalikud tingimused. Algselt ehk tundus see võimalik, aga ajapikku kasvasid süüdistused ebakommunikatiivsuses ning "oma rea ajamises" (milleks ta küll minu arusaamist mööda algselt tiimi kutsuti). Ühel hetkel lõppesid ka saadud eurotoetused ja enam ei soovitud neidsamu vajalikke eritingimusi garanteerida. On täiesti arusaadav, et EKA-taoline väike kool ei kuulu sellesse kategooriasse, kes saaks endale ekstravagantsusi lubada, eriti praegusel hektilisel ajal, mille sisuks on kolimine ja ümberehitused. Ajalugu jääb siiski paratamatult mäletama omanäolisi professoreid ja nende tööd. Võtke siis kinni, kas oleks targem taluda kohati ekstravagantsena mõjuvat erikohtlemist või mängida nn jätkusuutliku, pikema ja paratamatult keskpärasema tulemuse peale.
Pärna koolkond. See toob meid järgmise, debati käigus palju kasutatud sõnani "koolkond", täpsemalt "koolkondlikkus", ja selle peamiselt negatiivse tähendusväljani antud kontekstis. Tõsi, Pärn on loonud oma teostega täiesti omanäolise maailma, mis on selgelt mõjutanud ka kogu Eesti animatsiooni. Eesti lühianimatsioonis on ka varasemast ajast rohkelt näiteid, et on loobutud teksti kasutamisest ja antud mõte edasi üksnes pildi abil. Kujundi- ja pildikeskse traditsiooni kinnistajaks on aga Pärn olnud küll, seades lõputöö ülesandeks teha üks nuku- ja üks joonisfilm dialoogi ja taustakõnet kasutamata. Pärna ja praeguste tudengite vahele jääva põlvkonna, Pärna endiste õpilaste Kaspar Jancise, Priit Tenderi ja Ülo Pikkovi töödes pole keeruline näha Pärna universumit iseloomustavaid tunnusjooni: allegoorilisus, absurdihuumor, füüsilise maailma ja füüsikareeglite eiramine (mis mõjub jõuliselt seetõttu, et see on näiteks mängufilmist suuresti kadunud), seksuaalne mängulisus, kohati ka rõhutatud lihalikkus (taas kontrastiks Eesti mängufilmile, kus seks on endiselt enamasti mitte elu osa, vaid millegi sümboolse representatsioon).
Peab küll kommentaariks ütlema, et Ülo Pikkovi puhul saame siinkohal rääkida pigem varastest töödest. Ta uued filmid "Keha mälu","The End" ja "Tik-Tak" on ka üksteisest absoluutselt erinevad, rääkimata mingist Pärna-järgsest koolkondlikkusest.
Ka üleeile kinos Sõprus linastunud üheksast bakalaureuse- ja magistriastme lõputööst ei kasuta teksti tegelikult mitte ükski. Küll aga on nende filmide vaatamisel tekkivad seosed märksa laiema põhjaga kui Pärna filmograafia. Yyhely Hälvini "Bouillabaisse" meenutab mulle pigem David Shrigleyt, sama autori "Ja mina nagu linnukese …" viltanimatsioon aga ehk hoopis "Oh, Willyt", 3 mis võitis lugematute preemiate hulgas ka Tallinna "Animated Dreams’i" peaauhinna. Samas on loomulikult ka neid, mille Pärna-mõju on ilmsem, näiteks Heta Jäälinoja "Penelope" kordused ja transformatsioonid tunduvad kohati selgelt meenutavat Pärna filmi "Aeg maha" (1985). Tundub, et võib rääkida mõjust ja meetodist, vaevalt aga koolkondlikkusest.
Ehk mõistetakse kooli tasandil seda "koolkondlikkust" laiemalt? Pärna õpe on selgelt keskendunud autorifilmidele, ta on rõhutanud aktiivselt, et tegu on filmiosakonnaga. On aga ka neid, kelle huvides oleks kutsehariduse osakaalu tõstmine animaõppes, sest animaatoreid on kuulu järgi vaja ka reklaamifirmadel, videomängude tootjatel ja teistel pigem ärivalla tegijatel. "Kui animatsiooniõpe peab üldse olema riikliku kunstiülikooli õppekavas, siis tuleb pakkuda ka kutseharidust," arvab loova animatsioonistuudio TOLM loovjuht Joosep Volk, kes tegeleb animatsioonilahendustega väljaspool filmiloomet. "Julgen väita, et enamikul osakonna lõpetajaist puudub piisav oskuste pagas, et omas valdkonnas tööturul läbi lüüa. Huvitaval kombel ei tööta meil ühtegi animaosakonna lõpetanut."
Animaosakonna meister Mikk Mägi ütleb, et soov ja tahe igati olemas, aga vahel jääb asi võimaluste taha. "Niigi olematu eelarve juures (dotsent Olga Pärnale ei ole võimalik maksta põhimõtteliselt täiskohaga tudengite juhendamise eest rohkem kui 400 eurot palka) on meil osakonnas After Effectsi ja eriefektide tunnid ja töötoad, 3D ja komposiitimine. Paljud tudengid aga ei soovigi kommertsanimaatoriteks saada, ning et meie õpilased on olnud autorifilmide loojatena väga edukad." Mäel on täiesti õigus. Kui rääkida loomingulisest tulemuslikkusest, on Anu-Laura Tuttelbergi "Kärbeste veski" (2011) võitnud hulgaliselt auhindu (ühtlasi on see täiesti väljaspool pärnalikku huumorit, ja välistades üsna veenvalt koolkondlikkuse-süüdistused), Kristjan Holmi filmid on samuti olnud rahvusvaheliselt väga nähtaval, uuematest tegijatest on Sander Joone debüütfilm „Velodrool“ nüüd tänavu lausa Annecy festivali tudengifilmide võistlusprogrammis, mida võiks mängufilmimaailmas põhjendatult võrrelda Cannes’i kavva pääsemisega. Mitte ainult Pärna filmid ei konkureeri edukalt maailma parimatega, vaid ka tema õpilaste omad. Tundub, et seda ei tajuta piisavalt.
"Koolkondlikkust" võiks tinglikult tõlgendada ka kildkondlikkusena, selles küsimuses on animaosakond läinud mõneti vastuollu nii ülejäänud EKA kui ka juhatusega. "Olen püüdnud leida viisi, kuidas animatsiooniosakonna teavet ning oskusi paremini kasutada ka kunstierialade üliõpilaste kasuks – mingi erikursus animatsiooni võimaluste tutvustamiseks –, kuid siiani pole see positiivset vastukaja leidnud," kommenteerib vabade kunstide teaduskonna dekaan Andres Tali. "Kõik nägemused saavad tulla ainult läbi osakondadevahelise koostöö ja dialoogi, arvestades vastastikuseid huve ja ka erinevusi. Käesolevaks hetkeks puudus selline kokkupuude juba täielikult." Arusaadav on ka see, et kõik algsest kaugenevad kokkulepped on oma loomult Pärna kui tugeva loojanatuuri visiooni mitmekesistavad (või siis lahjendavad) lahendused. Ühtviisi põhjendatud tunduvad siin mõneti olevat nii kompromisslahenduse otsingud kui ka nendest keeldumine.
Tudengid ja kaasaegne kunst. Kogu debati vältel tundub Pärnal olevat tudengite täielik toetus, tudengkonna enda roll afääris on aga päris intrigeeriv. Pärna toetuseks nõukogule esitatud 49 tudengi allkirjaga kiri ei leidnud soovitud vastukaja, pigem süüdistati Pärna üliõpilastega manipuleerimises ja kirja koostamises. Tõsiasi, mida õpilased ise raevukalt eitavad. Otsuse avalikuks saamisel ähvardati lausa tänavarahutustega, 4 nüüdseks on tänavapilti ilmunud Pärna toetavad pilaplakatid, tudengid lubavad kohal olla ka vabade kunstide teaduskonna dekaani valimisel 16. juunil. Uueks ametiajaks kandideerib ka Andres Tali, kelle arvatav isiklik ja pikaajaline konflikt Pärnaga on paljude meelest ka hetkel käivitunud sündmuste üks põhjusi. Pärn ise ütleb, et "Kui Andres Tali valitakse tagasi, on EKAs jätkamine väga küsitav". Veidi absurdsena tundus ka EKA meediasse paisatud põhjendus: EKA animatsioon ei suhestu piisavalt kaasaegse kunstiga. "See on kahjuks rektori lapsus, mis on hakanud oma elu elama," tunnistab Tali. Huvitaval kombel ilmus meediasse Pärna mahahääletamisega samal päeval ka teade Pärna õpilase Terje Henki animainstallatsioonist Zagrebi kaasaegse kunsti muuseumi välisseinal. 5
Jääb mulje, et erasektor tahab animaosakonnalt efektiivse kutsehariduse tähtsustamist üle kunstilise tegevuse, EKA tahab omakorda näha kaasaegse kunstiga haakuvat mittenarratiivset, ebafilmilikku, interdistsiplinaarset abstraktset animatsiooni. Üldsusele tundub Pärna õpetatud animatsioon aga harjumuspärase suurstuudiote kommertstoodangu kõrval niigi täielik avangard, kus ei saa mingist lookesksusest nende arvates juttugi olla. Nõudmised tirivad animaosakonda eri suundades, aga kuidas peaks see kõik praegusesse õppekavasse vajalikul määral ära mahtuma?
Pärnale esitatud interdistsiplinaarsuse nõuet võiks kommenteerida nii, et loomulikult on kõigile õpilastele kasulik suhtlemine teiste valdkondade tudengitega, mõttevahetus, vastastikune mõjutamine, ja oluline on see, et noor õppija hoiaks oma mõtte avatud ja laseks n-ö võõral signaalil sisse tulla, et see võib-olla muudaks ta töid ja mõtteid. Sellised mõjud ei pea aga ju olema näha kunstiteoses endas või selles, kus teda füüsiliselt eksponeeritakse, galeriis või festivalil. Pigem on oluline see, et teosed oleksid informeeritud mitmest eri distsipliinist, ja tegijad mitmekülgsed inimesed, kes on võimelised looma kirevat, vastuolulist, konfliktset kunsti. Seda aga on võimatu mõõta, kuivõrd Pärna õpilasi mõjutab maailm väljaspool nende osakonda. Ja ei ole ka võimalik väita, et seda mõju ei ole. Norimata tuleks siinkohal siiski mainida, et sellise interdistsiplinaarsuse üheks põhiliseks katalüsaatoriks on ikkagi konkreetne ühine õppehoone, kus segunevad eri valdkondade loengud ja inimesed.
Soovid ja võimalused. Lõpuks jõuame tagasi selle eritingimuste võimaldamise võimalikkuse juurde. Oleks ju igati põhjendatud kõigi suundade süvaõpe: üksteisest eraldi ent kõrvuti eksisteerivad animeeritud loopõhise filmikunsti, tehnilise animatsiooni ja abstraktse galerii-animatsiooni osakonnad. Seda aga ilmselt tulemas ei ole ja kõigi funktsioonide ühte patta surumine põhjustab ebavõrdse rõhuasetuse, mille kujunemisel on alati oma osa ka osakonnajuhataja enda erialasel profiilil. Pärnade hiljutine liivaanimatsioon "Lendurid koduteel" (2014) näitab aga seda, et ka kunstivallas katsetatakse Tallinnas väga edukalt erinevate tehnikatega.
"Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et EKA loob animatsiooniosakonna selleks, et oleks põhjust üleilmselt tunnustatud oma eriala tipp kutsuda kodumaale tagasi kunstiakadeemia haaret laiendama, ning siis hakkab talle ette heitma tema eriala sobimatust dekaani nägemusega teaduskonnast, kuhu see osakond struktuuris paigutati," arvab doktorantide esindajana nõukogu koosolekul osalenud Ruth-Helene Melioranski. Samal meelel on ka Eesti Instituudi juht ja filmikriitik Karlo Funk: "Ühest servast käib tohutu kõrghariduse rahvusvaheline turundamine Archimedese kaudu, et tuua üliõpilasi Eestisse. Teisest servast pureb EKA antud juhul ise oma rahvusvahelisi konkurentsieeliseid."
Soovide ja võimaluste lahknemisest tundub olevat põhjustatud ka kõnealune konflikt. Nende kahe ühildamisel aga tuleks abiks mõneti diplomaatilisem ja rahulikum lähenemine kogu teemale. Pärna juhtum pole esimene sellelaadne, kus isiklik suhtlemisvõimetus matab võime näha suuremat pilti, üldist, inimeseülest hüvangut. Selge see, et kedagi pole võimalik sundida töötama päev-päevalt tundide kaupa nende inimeste kõrval, kellega pole mitte mingisugust klappi. Selline õhkkond tapab igasuguse loomingulisuse ja kaasamõtlemisvõime mõlemalt poolt. Seejuures tuleks leida mingi tee, kuidas isiklike (või siis isiku pihta suunatud) rünnakute tulemusena ei tekiks taas see olukord, mida Pärn kommenteeris sõnadega „lõhume maha, siis sügame end siit-sealt ja tõdeme, et jah, paha lugu…“
1 "Making a Murderer". Netflix, 2015.
2 Kirsti Vainküla. Selgus tegelik Priit Pärna konflikti põhjus: töölepingu rikkumine. Eesti Ekspress, 6. VI 2016.
3 "Oh, Willy", Emma de Swaef ja Marc Roels, 2012.
4 Kirke Ert. Kunstiakadeemia ja Priit Pärna teed lähevad lahku. Postimees, 31. V 2016.
5 Ivar Toopan. Haapsallase Terje Henki animatsioon on Zagrebi kaasaegse kunsti muuseumi välisseintel. Läänlane, 31. V 2016. | Tristan Priimägi: Pärna langetamise lugu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kunstiakadeemia ümber viimastel aastatel toimunud skandaalid ja võitlused on olnud väga demokraatliku iseloomuga, sest kõik asjaosalised on väljunud neist võrdse tulemusega – keegi ei võida ja kõik kaotavad. Juhul kui tegemist on mingit tüüpi üleminekuga, on see nahaajamine osutunud valusamaks, kui oleks osanud arvata. Kui aga tendentsiga, siis oleks põhjust muret tunda. Kui üleüldise akadeemilist maailma iseloomustava probleemiga, siis on selgusetu, miks just kunstiakadeemia on meedias sedavõrd silma jäänud. EKA maja saaga lõpptulemusena vana maja asemele parkla territooriumile kerkinud Coca-Cola punane müügipunkt viib mõtted sellele, et siis võiks ju ka Viru keskuse uuesti maha lammutada ja ennistada sinna see Nehatu burgeriputka, kui juba on suund võetud taastada see 1990ndate vaib Tallinna kesklinnas.
Viimasel nädalal on tähelepanu keskpunktis taas EKA, seoses animatsiooniosakonna professori ja osakonnajuhataja Priit Pärna läbi kukkunud tagasivalimisega 31. mail. EKA nõukogu otsus lükata tagasi Pärna kandidatuur häälteenamusega 16 : 5 oli pehmelt öeldes üllatav kõigile, kes asjassepuutumatuna kogu intsidendist esmakordselt kuulsid. Millest selline tulemus? Ühtki teist kandidaati üles seatud ei olnud. Avalik ruum süttis väga kiiresti ja järgneva kümne päeva jooksul on kogu lugu järjest uute sündmuste ja nüansside päevavalgele tulles arenenud nagu mõni dokumentaalne krimisari. Mitte just "Mõrvari loomine", 1 aga ehk "Pärna langetamine". Iga päev pakub mõne uue süžeepöörde, välja tuleb ootamatuid asitõendeid ühelt või teiselt poolt rindejoont ja järjest keerulisem on rahuldada üldinimlikku soovi saada lihtne ja üheplaaniline selgitus. Võib vaid püüda välja tuua mõningaid olulisi aspekte selles juhtumis.
EKA animatsiooniosakond. Otsus animaosakonna loomise kohta Eestis tuli 2006. aastal, kui pandi ka alus Balti filmi- ja meediakoolile. Toona liikus animatsioon küll miskipärast hoopis Eesti kunstiakadeemia alla. Signe Kivi ettepanekul nõustus juba 1994. aastast Soomes Turu kunstiakadeemias animatsiooniosakonnas õpetanud Priit Pärn naasma Eestisse, et võtta enda peale siinse osakonna juhtimine. Algatati ka edukas europrojekt "Priit Pärn tagasi Eestisse", millest osakonda ka alguses rahastati. Alguses hakati andma eestikeelset bakalaureuseõpet, alates 2007. aastast alustati ka inglisekeelse magistriõppega. Juba sellest ajast pärineb hõõrumine Pärna ja vabade kunstide dekaani Andres Tali vahel. "Ühel hetkel, vist 2007. aastal, võeti meie osakonnalt vargsi vähemaks 1,5 miljonit krooni ja jaotati see teaduskonna peale laiali. Hiljem, kui selgus, et asja taga on Tali, lubati tagasi panna, aga ei pandud".
Pärn jätkas osakonna juhatajana kuni 2014. aastani, kuni sellesse ametisse pandi Ülo Pikkov, Pärnale jäi professori roll. See suhe aga ei kestnud kaua, pärast 2016. aasta alguses võetud vaba semestrit doktoritöö ja filmi lõpetamiseks, ei plaani Pikkov enam naasta osakonda ja on tänaseks keskendunud juba uutele eesmärkidele. Animatsiooniosakonna tulevik on aga hetkel teadmata. EKA rektori Mart Kalmu sõnul jätkuvad meediaskandaali foonil kohtumised ja läbirääkimised Priit Pärnaga: „Kuna Pärn on tudengite juhendamises väga hea, siis on mõistlik, et ta jätkab magistriõppekavaga“ kinnitab Kalm. Pärn kinnitab üsna resoluutselt: "Meil on väga kindlad nõudmised, seni on pakutud poolikuid lahendusi."
Eritingimuste võimalikkusest Eesti vabariigis. Jään korraks siia pidama sõnapaarile "kindlad nõudmised", sest just see tundub olevat olnud kogu konflikti keskmes animaosakonna loomisest peale. Pärn kuulub vana kooli autoritaarsete kultuuriheeroste põlvkonda, kes on rasketes tingimustes ja rasketel aegadel pidanud diplomaatiat ja ilmselt ka demagoogiat rakendades ise endale välja võitlema teatud autonoomse staatuse, mis võimaldaks tegelda loomingulise tööga nii, nagu soovitakse. Nõukogude ajal ei olnud see ilmselt lihtne ja loomulikult on iga selline inimese ja kunstniku võit süsteemi üle kiitust väärt. Tundub aga, et maailm on suuresti muutunud ja sellisele jõulisele loojanatuurile ei ole järjest enam demokratiseeruvas maailmas enam kohta. Kaasaja kunstnik peab, on see siis halb või hea, olema samaaegselt ka võimekas suhtleja, oma mõtete väljendaja, iseenda tegude turundaja ja kindlasti ka mingil määral diplomaat. Aeg paneb pitseri ka meie kultuurile, ja tundub, et järjest enam hinnatakse ühist pingutust harmoonilise kooseksisteerimise nimel. Tahes-tahtmata hakkab selline suhtumine välja sõeluma neid, kes raami enam ei mahu. Pärna juhtumi puhul on inimestel, tundub, pinnuks silmas just need ebasobivused ehk punktid, milles Pärn üldistele reeglitele alluda ei taha. Algusest peale on paljudele närvidele käinud see, et Pärn on mõne arvates ebakorrektselt surunud läbi oma abikaasa Olga Pärna ametlikku kaasamist osakonna töösse, eriti selles osas, kui Olgast sai osakonna dotsent 2014. aastal. Ühelt poolt on kuulda süüdistusi onupojapoliitikas ja Pärna maffias, mis hakkab osakonnasisest arvamust liialt mõjutama, teiselt poolt on Olga Pärn tudengite sõnul osutunud väga pädevaks õppejõuks, kelle roll tudengite aitamisel on osutunud asendamatuks. Kas on tegemist akadeemilise traditsiooni rikkumisega? Kui aga osakonna loomisel oli põhiline eesmärk Pärna tagasikutsumine, siis ei allu ju seegi mingile traditsioonile? Maailmanimega tegijal peaks ikka olema õigus omas valdkonnas teatud tingimusi seada, ja ilmselt sellega algselt ka lepiti. Siinkohal ei tohi aga unustada, et kool (ka ülikool) on oma olemuselt enamasti kahjuks repressiivorgan, mille tavalisteks toimemehhanismideks on struktuur, kord ja distsipliin ning vahendajateks bürokraatia ja administreerimine. Paratamatult üritab säherdune süsteem tasalülitada iga algatuse, mis esitab korrale väljakutse. Üheks teemaks oli ka Pärna tariifideväline töötasu, saatuslikul hääletuskoosolekul viibinud inimeste sõnul ei olnud aga Pärna juhtumi käsitlemisel ei Olga Pärna ega ta palga küsimus eriti oluline, määravaks sai suuresti hoopis Pärna saadetud üleskutse tudengitele, kus ta kutsub tudengeid üles koolist lahkuma BFMi, koos kateedriga. 2 Kirjast võib aga ka lugeda, et vestlus osakonna üleviimiseks filmikooli alla on kestnud juba aastaid ja info ei peaks seetõttu tulema kellelegi üllatusena. Pärn väidab kirjas, et "EKA-l on kogu animatsiooniosakonna eksistentsi vältel olnud probleeme meie tunnistamisega filmivaldkonna osana" ja et juba alates 2014. aastast on käinud läbirääkimised BFMi minemise üle. Kirjalikul kujul selle väljaütlemine ületas aga ilmselt selle „aktsepteeritavate eritingimuste“ piiri ja süsteemi tekkis vajadus mässaja korrale kutsuda, mida ka tehti. Või andis see lihtsalt kätte vajaliku relva sündmustele õige suuna andmiseks.
Eritingimused korüfeedele ei ole aga üksnes suhtumise, vaid ka võimaluse küsimus. Kui kool tahab endale mainet ja kvaliteeti, mida saavad tagada just sellised õpetajad nagu Pärn, siis tuleb selle saavutamiseks luua tihti isepäiselt tegutsevatele talentidele vajalikud tingimused. Algselt ehk tundus see võimalik, aga ajapikku kasvasid süüdistused ebakommunikatiivsuses ning "oma rea ajamises" (milleks ta küll minu arusaamist mööda algselt tiimi kutsuti). Ühel hetkel lõppesid ka saadud eurotoetused ja enam ei soovitud neidsamu vajalikke eritingimusi garanteerida. On täiesti arusaadav, et EKA-taoline väike kool ei kuulu sellesse kategooriasse, kes saaks endale ekstravagantsusi lubada, eriti praegusel hektilisel ajal, mille sisuks on kolimine ja ümberehitused. Ajalugu jääb siiski paratamatult mäletama omanäolisi professoreid ja nende tööd. Võtke siis kinni, kas oleks targem taluda kohati ekstravagantsena mõjuvat erikohtlemist või mängida nn jätkusuutliku, pikema ja paratamatult keskpärasema tulemuse peale.
Pärna koolkond. See toob meid järgmise, debati käigus palju kasutatud sõnani "koolkond", täpsemalt "koolkondlikkus", ja selle peamiselt negatiivse tähendusväljani antud kontekstis. Tõsi, Pärn on loonud oma teostega täiesti omanäolise maailma, mis on selgelt mõjutanud ka kogu Eesti animatsiooni. Eesti lühianimatsioonis on ka varasemast ajast rohkelt näiteid, et on loobutud teksti kasutamisest ja antud mõte edasi üksnes pildi abil. Kujundi- ja pildikeskse traditsiooni kinnistajaks on aga Pärn olnud küll, seades lõputöö ülesandeks teha üks nuku- ja üks joonisfilm dialoogi ja taustakõnet kasutamata. Pärna ja praeguste tudengite vahele jääva põlvkonna, Pärna endiste õpilaste Kaspar Jancise, Priit Tenderi ja Ülo Pikkovi töödes pole keeruline näha Pärna universumit iseloomustavaid tunnusjooni: allegoorilisus, absurdihuumor, füüsilise maailma ja füüsikareeglite eiramine (mis mõjub jõuliselt seetõttu, et see on näiteks mängufilmist suuresti kadunud), seksuaalne mängulisus, kohati ka rõhutatud lihalikkus (taas kontrastiks Eesti mängufilmile, kus seks on endiselt enamasti mitte elu osa, vaid millegi sümboolse representatsioon).
Peab küll kommentaariks ütlema, et Ülo Pikkovi puhul saame siinkohal rääkida pigem varastest töödest. Ta uued filmid "Keha mälu","The End" ja "Tik-Tak" on ka üksteisest absoluutselt erinevad, rääkimata mingist Pärna-järgsest koolkondlikkusest.
Ka üleeile kinos Sõprus linastunud üheksast bakalaureuse- ja magistriastme lõputööst ei kasuta teksti tegelikult mitte ükski. Küll aga on nende filmide vaatamisel tekkivad seosed märksa laiema põhjaga kui Pärna filmograafia. Yyhely Hälvini "Bouillabaisse" meenutab mulle pigem David Shrigleyt, sama autori "Ja mina nagu linnukese …" viltanimatsioon aga ehk hoopis "Oh, Willyt", 3 mis võitis lugematute preemiate hulgas ka Tallinna "Animated Dreams’i" peaauhinna. Samas on loomulikult ka neid, mille Pärna-mõju on ilmsem, näiteks Heta Jäälinoja "Penelope" kordused ja transformatsioonid tunduvad kohati selgelt meenutavat Pärna filmi "Aeg maha" (1985). Tundub, et võib rääkida mõjust ja meetodist, vaevalt aga koolkondlikkusest.
Ehk mõistetakse kooli tasandil seda "koolkondlikkust" laiemalt? Pärna õpe on selgelt keskendunud autorifilmidele, ta on rõhutanud aktiivselt, et tegu on filmiosakonnaga. On aga ka neid, kelle huvides oleks kutsehariduse osakaalu tõstmine animaõppes, sest animaatoreid on kuulu järgi vaja ka reklaamifirmadel, videomängude tootjatel ja teistel pigem ärivalla tegijatel. "Kui animatsiooniõpe peab üldse olema riikliku kunstiülikooli õppekavas, siis tuleb pakkuda ka kutseharidust," arvab loova animatsioonistuudio TOLM loovjuht Joosep Volk, kes tegeleb animatsioonilahendustega väljaspool filmiloomet. "Julgen väita, et enamikul osakonna lõpetajaist puudub piisav oskuste pagas, et omas valdkonnas tööturul läbi lüüa. Huvitaval kombel ei tööta meil ühtegi animaosakonna lõpetanut."
Animaosakonna meister Mikk Mägi ütleb, et soov ja tahe igati olemas, aga vahel jääb asi võimaluste taha. "Niigi olematu eelarve juures (dotsent Olga Pärnale ei ole võimalik maksta põhimõtteliselt täiskohaga tudengite juhendamise eest rohkem kui 400 eurot palka) on meil osakonnas After Effectsi ja eriefektide tunnid ja töötoad, 3D ja komposiitimine. Paljud tudengid aga ei soovigi kommertsanimaatoriteks saada, ning et meie õpilased on olnud autorifilmide loojatena väga edukad." Mäel on täiesti õigus. Kui rääkida loomingulisest tulemuslikkusest, on Anu-Laura Tuttelbergi "Kärbeste veski" (2011) võitnud hulgaliselt auhindu (ühtlasi on see täiesti väljaspool pärnalikku huumorit, ja välistades üsna veenvalt koolkondlikkuse-süüdistused), Kristjan Holmi filmid on samuti olnud rahvusvaheliselt väga nähtaval, uuematest tegijatest on Sander Joone debüütfilm „Velodrool“ nüüd tänavu lausa Annecy festivali tudengifilmide võistlusprogrammis, mida võiks mängufilmimaailmas põhjendatult võrrelda Cannes’i kavva pääsemisega. Mitte ainult Pärna filmid ei konkureeri edukalt maailma parimatega, vaid ka tema õpilaste omad. Tundub, et seda ei tajuta piisavalt.
"Koolkondlikkust" võiks tinglikult tõlgendada ka kildkondlikkusena, selles küsimuses on animaosakond läinud mõneti vastuollu nii ülejäänud EKA kui ka juhatusega. "Olen püüdnud leida viisi, kuidas animatsiooniosakonna teavet ning oskusi paremini kasutada ka kunstierialade üliõpilaste kasuks – mingi erikursus animatsiooni võimaluste tutvustamiseks –, kuid siiani pole see positiivset vastukaja leidnud," kommenteerib vabade kunstide teaduskonna dekaan Andres Tali. "Kõik nägemused saavad tulla ainult läbi osakondadevahelise koostöö ja dialoogi, arvestades vastastikuseid huve ja ka erinevusi. Käesolevaks hetkeks puudus selline kokkupuude juba täielikult." Arusaadav on ka see, et kõik algsest kaugenevad kokkulepped on oma loomult Pärna kui tugeva loojanatuuri visiooni mitmekesistavad (või siis lahjendavad) lahendused. Ühtviisi põhjendatud tunduvad siin mõneti olevat nii kompromisslahenduse otsingud kui ka nendest keeldumine.
Tudengid ja kaasaegne kunst. Kogu debati vältel tundub Pärnal olevat tudengite täielik toetus, tudengkonna enda roll afääris on aga päris intrigeeriv. Pärna toetuseks nõukogule esitatud 49 tudengi allkirjaga kiri ei leidnud soovitud vastukaja, pigem süüdistati Pärna üliõpilastega manipuleerimises ja kirja koostamises. Tõsiasi, mida õpilased ise raevukalt eitavad. Otsuse avalikuks saamisel ähvardati lausa tänavarahutustega, 4 nüüdseks on tänavapilti ilmunud Pärna toetavad pilaplakatid, tudengid lubavad kohal olla ka vabade kunstide teaduskonna dekaani valimisel 16. juunil. Uueks ametiajaks kandideerib ka Andres Tali, kelle arvatav isiklik ja pikaajaline konflikt Pärnaga on paljude meelest ka hetkel käivitunud sündmuste üks põhjusi. Pärn ise ütleb, et "Kui Andres Tali valitakse tagasi, on EKAs jätkamine väga küsitav". Veidi absurdsena tundus ka EKA meediasse paisatud põhjendus: EKA animatsioon ei suhestu piisavalt kaasaegse kunstiga. "See on kahjuks rektori lapsus, mis on hakanud oma elu elama," tunnistab Tali. Huvitaval kombel ilmus meediasse Pärna mahahääletamisega samal päeval ka teade Pärna õpilase Terje Henki animainstallatsioonist Zagrebi kaasaegse kunsti muuseumi välisseinal. 5
Jääb mulje, et erasektor tahab animaosakonnalt efektiivse kutsehariduse tähtsustamist üle kunstilise tegevuse, EKA tahab omakorda näha kaasaegse kunstiga haakuvat mittenarratiivset, ebafilmilikku, interdistsiplinaarset abstraktset animatsiooni. Üldsusele tundub Pärna õpetatud animatsioon aga harjumuspärase suurstuudiote kommertstoodangu kõrval niigi täielik avangard, kus ei saa mingist lookesksusest nende arvates juttugi olla. Nõudmised tirivad animaosakonda eri suundades, aga kuidas peaks see kõik praegusesse õppekavasse vajalikul määral ära mahtuma?
Pärnale esitatud interdistsiplinaarsuse nõuet võiks kommenteerida nii, et loomulikult on kõigile õpilastele kasulik suhtlemine teiste valdkondade tudengitega, mõttevahetus, vastastikune mõjutamine, ja oluline on see, et noor õppija hoiaks oma mõtte avatud ja laseks n-ö võõral signaalil sisse tulla, et see võib-olla muudaks ta töid ja mõtteid. Sellised mõjud ei pea aga ju olema näha kunstiteoses endas või selles, kus teda füüsiliselt eksponeeritakse, galeriis või festivalil. Pigem on oluline see, et teosed oleksid informeeritud mitmest eri distsipliinist, ja tegijad mitmekülgsed inimesed, kes on võimelised looma kirevat, vastuolulist, konfliktset kunsti. Seda aga on võimatu mõõta, kuivõrd Pärna õpilasi mõjutab maailm väljaspool nende osakonda. Ja ei ole ka võimalik väita, et seda mõju ei ole. Norimata tuleks siinkohal siiski mainida, et sellise interdistsiplinaarsuse üheks põhiliseks katalüsaatoriks on ikkagi konkreetne ühine õppehoone, kus segunevad eri valdkondade loengud ja inimesed.
Soovid ja võimalused. Lõpuks jõuame tagasi selle eritingimuste võimaldamise võimalikkuse juurde. Oleks ju igati põhjendatud kõigi suundade süvaõpe: üksteisest eraldi ent kõrvuti eksisteerivad animeeritud loopõhise filmikunsti, tehnilise animatsiooni ja abstraktse galerii-animatsiooni osakonnad. Seda aga ilmselt tulemas ei ole ja kõigi funktsioonide ühte patta surumine põhjustab ebavõrdse rõhuasetuse, mille kujunemisel on alati oma osa ka osakonnajuhataja enda erialasel profiilil. Pärnade hiljutine liivaanimatsioon "Lendurid koduteel" (2014) näitab aga seda, et ka kunstivallas katsetatakse Tallinnas väga edukalt erinevate tehnikatega.
"Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et EKA loob animatsiooniosakonna selleks, et oleks põhjust üleilmselt tunnustatud oma eriala tipp kutsuda kodumaale tagasi kunstiakadeemia haaret laiendama, ning siis hakkab talle ette heitma tema eriala sobimatust dekaani nägemusega teaduskonnast, kuhu see osakond struktuuris paigutati," arvab doktorantide esindajana nõukogu koosolekul osalenud Ruth-Helene Melioranski. Samal meelel on ka Eesti Instituudi juht ja filmikriitik Karlo Funk: "Ühest servast käib tohutu kõrghariduse rahvusvaheline turundamine Archimedese kaudu, et tuua üliõpilasi Eestisse. Teisest servast pureb EKA antud juhul ise oma rahvusvahelisi konkurentsieeliseid."
Soovide ja võimaluste lahknemisest tundub olevat põhjustatud ka kõnealune konflikt. Nende kahe ühildamisel aga tuleks abiks mõneti diplomaatilisem ja rahulikum lähenemine kogu teemale. Pärna juhtum pole esimene sellelaadne, kus isiklik suhtlemisvõimetus matab võime näha suuremat pilti, üldist, inimeseülest hüvangut. Selge see, et kedagi pole võimalik sundida töötama päev-päevalt tundide kaupa nende inimeste kõrval, kellega pole mitte mingisugust klappi. Selline õhkkond tapab igasuguse loomingulisuse ja kaasamõtlemisvõime mõlemalt poolt. Seejuures tuleks leida mingi tee, kuidas isiklike (või siis isiku pihta suunatud) rünnakute tulemusena ei tekiks taas see olukord, mida Pärn kommenteeris sõnadega „lõhume maha, siis sügame end siit-sealt ja tõdeme, et jah, paha lugu…“
1 "Making a Murderer". Netflix, 2015.
2 Kirsti Vainküla. Selgus tegelik Priit Pärna konflikti põhjus: töölepingu rikkumine. Eesti Ekspress, 6. VI 2016.
3 "Oh, Willy", Emma de Swaef ja Marc Roels, 2012.
4 Kirke Ert. Kunstiakadeemia ja Priit Pärna teed lähevad lahku. Postimees, 31. V 2016.
5 Ivar Toopan. Haapsallase Terje Henki animatsioon on Zagrebi kaasaegse kunsti muuseumi välisseintel. Läänlane, 31. V 2016.
### Response:
Tristan Priimägi: Pärna langetamise lugu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 58-aastane endine TT võitja Ian Bell osales koos poja Carliga külgkorvivõistlusel, kui nad sattusid õnnetusse ja Ian Bell hukkus, tema poeg pääses vigastusteta. Bell võidutses TT-l 2003. aastal külgkorvides koos Neil Carpenteriga, kuid aasta hiljem tegi raske õnnetuse ja otsustas võistlemise lõpetada. 2007. aastast naasis ta koos pojaga võistlustulle.
Samal päeval hukkus ka 32-aastane Andrew Soar, kes osales teist korda Mani saare võistlusel.
Eelmise nädala pühapäeval hukkusid 50-aastane Paul Shoesmith, 27-aastane Dwight Beare ja 58-aastane Dean Martin.
Alates 1907. aastast peetavatel võistlustel on hukkunud palju motosportlasi. Koos Manx GP sõitudega on Snaefalli ränkraske rada nõudnud juba umbes 250 ohvrit.
Kõige enam Mani saarte võistluste võite – 26 – on legendaarsel põhja-iirlasel Joey Dunlopil, kes hukkus 2000. aastal Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal. | Mani saarel hukkus taas kaks mootorratturit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
58-aastane endine TT võitja Ian Bell osales koos poja Carliga külgkorvivõistlusel, kui nad sattusid õnnetusse ja Ian Bell hukkus, tema poeg pääses vigastusteta. Bell võidutses TT-l 2003. aastal külgkorvides koos Neil Carpenteriga, kuid aasta hiljem tegi raske õnnetuse ja otsustas võistlemise lõpetada. 2007. aastast naasis ta koos pojaga võistlustulle.
Samal päeval hukkus ka 32-aastane Andrew Soar, kes osales teist korda Mani saare võistlusel.
Eelmise nädala pühapäeval hukkusid 50-aastane Paul Shoesmith, 27-aastane Dwight Beare ja 58-aastane Dean Martin.
Alates 1907. aastast peetavatel võistlustel on hukkunud palju motosportlasi. Koos Manx GP sõitudega on Snaefalli ränkraske rada nõudnud juba umbes 250 ohvrit.
Kõige enam Mani saarte võistluste võite – 26 – on legendaarsel põhja-iirlasel Joey Dunlopil, kes hukkus 2000. aastal Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal.
### Response:
Mani saarel hukkus taas kaks mootorratturit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuringufirma Meedius Eesti korraldatud uuringust nähtub, et Keskerakonna puhul olid sarnaselt teistele erakondadele olulisel kohal uudised presidendivalimiste kohta. Need uudised moodustasid ligi kolmandiku Keskerakonna kogukajastusest.
Palju meediatähelepanu pälvis Edgar Savisaare tegevus, mida kajastati enam kui 40 protsendis kõigis Keskerakonda maininud uudistes, aga ka Priit Toobal ja Mailis Reps olid maikuus meedias nähtavad.'
Ka Reformierakonna puhul moodustas presidendivalimistega seonduv ligi kolmandiku kogukajastusest. Reformierakonna kajastuses oli suur osakaal uudistel, mis käsitlesid Tallinna Sadama juhtimist.
SDE liikmetest pälvis mais enim tähelepanu nüüdseks juba endine erakonna aseesimees Kajar Lember.
Erakondade kajastuse mõõtühikuks on artiklite arv ehk kui mitmes artiklis on neid vaadeldavas ajavahemikus mainitud.
Erakondade mainimisi on vaadeldud kogu Eesti trükimeedias ning 7 olulisemas online allikas, mille hulka kuuluvad Delfi, Eesti Päevaleht Online, Postimees Online, ERR.ee, Õhtuleht Online, Äripäev Online ning e24. | Uuring: presidendivalimisi kajastades on meedia jälginud kõige enam Keskerakonda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuringufirma Meedius Eesti korraldatud uuringust nähtub, et Keskerakonna puhul olid sarnaselt teistele erakondadele olulisel kohal uudised presidendivalimiste kohta. Need uudised moodustasid ligi kolmandiku Keskerakonna kogukajastusest.
Palju meediatähelepanu pälvis Edgar Savisaare tegevus, mida kajastati enam kui 40 protsendis kõigis Keskerakonda maininud uudistes, aga ka Priit Toobal ja Mailis Reps olid maikuus meedias nähtavad.'
Ka Reformierakonna puhul moodustas presidendivalimistega seonduv ligi kolmandiku kogukajastusest. Reformierakonna kajastuses oli suur osakaal uudistel, mis käsitlesid Tallinna Sadama juhtimist.
SDE liikmetest pälvis mais enim tähelepanu nüüdseks juba endine erakonna aseesimees Kajar Lember.
Erakondade kajastuse mõõtühikuks on artiklite arv ehk kui mitmes artiklis on neid vaadeldavas ajavahemikus mainitud.
Erakondade mainimisi on vaadeldud kogu Eesti trükimeedias ning 7 olulisemas online allikas, mille hulka kuuluvad Delfi, Eesti Päevaleht Online, Postimees Online, ERR.ee, Õhtuleht Online, Äripäev Online ning e24.
### Response:
Uuring: presidendivalimisi kajastades on meedia jälginud kõige enam Keskerakonda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ujumine Tartus Arctic Sport spordiklubi 25-meetrises basseinis läks plaanipäraselt. Pärast kuus tundi ja 51 minutit kestnud ujumist tundis ta end hästi, lasi end arstil üle vaadata ja andis meditsiinilaborile Synlab varem kokku lepitud vere üldise seisundi, põhielundite tööd ja lihaskoormust hindavate analüüside tarbeks verd ning siirdus rattaselga, et läbida Võru, Valga, Pärnu, Rakvere ja taas Tartus lõpetada.
Tänane öö, enam kui üheksa tundi rattasõitu vihma käes, sh neli tundi lausvihmas, pani ultratriatleeti oma plaanid ümber hindama. Kuna ilmateade näitab vihma ja tugevat tuult üle Eesti, jätkab Ratasepp Tartu Ülikooli spordifüsioloogia labori sisetingimustes, kus ta saab oma rattaga pukki sõita – ilma pikkade riietevahetuste, kuivatuspeatusteta jne. Heatujuline Ratasepp ütles, et rasketes tingimustes sõitu rõõmustasid Valgas ja Võrus vastu tulnud fännid ja teepeal tervitanud autojuhid.
Kohe kui ilm paraneb, jätkab ta sõitu välitingimustes. Trajektoor selgub jooksvalt, sõltuvalt sellest, kui kaugele ilm lubab minna. Peale muudatusotsust magas Ratasepp varahommikul tunni ja 20 minuti ja sõi putru. „Füüsiliselt on kõik hästi, 19 km ujumisest ja seni õues rattaga sõidetud 246,5 km järel on füüsis väga hea ja olen valmis jätkama,” kommenteeris Ratasepp.
Eile õhtul saabusid ka laborianalüüside tulemused. Laboriarst dr Anneli Raave-Sepp andis teisele verekontrollile järgmise hinnangu: „Hemoglobiin, erütrotsüüdid, hematokrit, naatrium peegeldavad, et vedelikku peaks organismis olema piisavalt. Süsivesikuid on saanud hästi – veresuhkur on hea. Valkude lammutamist peegeldav uurea on jäänud samaks ehk siis valkude lammutamine ei ole ujumisel intensiivistunud. Ehk on siin mõttekoht ja parema vastupanuvõime tagamiseks suurendada just valkude, mitte niivõrd süsivesikute saamist? See, et leukotsüüdid ja neutrofiilid ning kreatiini kinaas on päris korralikult tõusnud, on füsioloogiline vastus füüsilisele koormusele.”
Järgmine vereanalüüside võtmine on plaanis peale rattasõitu, eeldatavasti pühapäeval. Lisaks jälgib kogu aeg ultrasportlase keha koostist ja tervisenäitajaid Tartu Ülikooli doktorant Silva Suvi, kes koostöös professor Vahur Ööpikuga teeb sellest spordipingutusest teadustöö.
Kell 8.20 sai Ratasepa ratas pukki seadistatud ja ta jätkab sisetingimustes. Ees on veel 653 km rattasõitu ja 211 km jooksu.
„Pukil sõit ei ole kindlasti mugavuslahendus. Ajalises mõttes võtab distantsi läbimine kindlasti rohkem aega, sisetingimustes on palav ega saa kasutada kõiki lihaseid, mida välitingimustes. Nii et esimesel võimalusel pöördume välja tagasi Eestimaa loodusesse,” sõnas Ratasepp. | Ultratriatleet Rait Ratasepp muutis ilma tõttu katsumuse marsruuti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ujumine Tartus Arctic Sport spordiklubi 25-meetrises basseinis läks plaanipäraselt. Pärast kuus tundi ja 51 minutit kestnud ujumist tundis ta end hästi, lasi end arstil üle vaadata ja andis meditsiinilaborile Synlab varem kokku lepitud vere üldise seisundi, põhielundite tööd ja lihaskoormust hindavate analüüside tarbeks verd ning siirdus rattaselga, et läbida Võru, Valga, Pärnu, Rakvere ja taas Tartus lõpetada.
Tänane öö, enam kui üheksa tundi rattasõitu vihma käes, sh neli tundi lausvihmas, pani ultratriatleeti oma plaanid ümber hindama. Kuna ilmateade näitab vihma ja tugevat tuult üle Eesti, jätkab Ratasepp Tartu Ülikooli spordifüsioloogia labori sisetingimustes, kus ta saab oma rattaga pukki sõita – ilma pikkade riietevahetuste, kuivatuspeatusteta jne. Heatujuline Ratasepp ütles, et rasketes tingimustes sõitu rõõmustasid Valgas ja Võrus vastu tulnud fännid ja teepeal tervitanud autojuhid.
Kohe kui ilm paraneb, jätkab ta sõitu välitingimustes. Trajektoor selgub jooksvalt, sõltuvalt sellest, kui kaugele ilm lubab minna. Peale muudatusotsust magas Ratasepp varahommikul tunni ja 20 minuti ja sõi putru. „Füüsiliselt on kõik hästi, 19 km ujumisest ja seni õues rattaga sõidetud 246,5 km järel on füüsis väga hea ja olen valmis jätkama,” kommenteeris Ratasepp.
Eile õhtul saabusid ka laborianalüüside tulemused. Laboriarst dr Anneli Raave-Sepp andis teisele verekontrollile järgmise hinnangu: „Hemoglobiin, erütrotsüüdid, hematokrit, naatrium peegeldavad, et vedelikku peaks organismis olema piisavalt. Süsivesikuid on saanud hästi – veresuhkur on hea. Valkude lammutamist peegeldav uurea on jäänud samaks ehk siis valkude lammutamine ei ole ujumisel intensiivistunud. Ehk on siin mõttekoht ja parema vastupanuvõime tagamiseks suurendada just valkude, mitte niivõrd süsivesikute saamist? See, et leukotsüüdid ja neutrofiilid ning kreatiini kinaas on päris korralikult tõusnud, on füsioloogiline vastus füüsilisele koormusele.”
Järgmine vereanalüüside võtmine on plaanis peale rattasõitu, eeldatavasti pühapäeval. Lisaks jälgib kogu aeg ultrasportlase keha koostist ja tervisenäitajaid Tartu Ülikooli doktorant Silva Suvi, kes koostöös professor Vahur Ööpikuga teeb sellest spordipingutusest teadustöö.
Kell 8.20 sai Ratasepa ratas pukki seadistatud ja ta jätkab sisetingimustes. Ees on veel 653 km rattasõitu ja 211 km jooksu.
„Pukil sõit ei ole kindlasti mugavuslahendus. Ajalises mõttes võtab distantsi läbimine kindlasti rohkem aega, sisetingimustes on palav ega saa kasutada kõiki lihaseid, mida välitingimustes. Nii et esimesel võimalusel pöördume välja tagasi Eestimaa loodusesse,” sõnas Ratasepp.
### Response:
Ultratriatleet Rait Ratasepp muutis ilma tõttu katsumuse marsruuti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõike pealaval toimuvat sünkroontõlgitakse viipekeelde – nii saavad ka kurdid näiteks Metstöllu kontserti nautida ning mõistavad päevajuhtide Hannes Hermaküla ja Samuel Golombi juttu," sõnas PTOI korraldaja Tiia Sihver. "Kinotelgis näitame kirjeldustõlkega filme, millest esimene on noorte lemmik "Supilinna salaselts" ning teine Urmas Eero Liivi noortedraama "Must alpinist".
" Festivali üheks tõmbenumbriks on kindlasti pimekohvik, kus külastajad saavad tõelise elamuse – nägemismeel lülitatakse välja ning sööma ja jooma peab kombates," märkis Tiia Sihver. "See on ka ainukene festivali ala, kus väikest piletiraha küsime, sest selle eest saab joodavat ja midagi ka hamba alla, kuid eelkõige hindamatu kogemuse."
Vaegnägijate temaatikat käsitleb ka Terateatri tükk "Pime päev", mis ilmestab mõtlemapanevalt valusnaljakaid situatsioone, kuhu pime inimene kas juhuslikult või ümbritsevate tähelepanematuse tõttu võib sattuda. Lastealal saab õppida jalaga maalimist, viipekeelt, esmaabi ning tule- ja liiklusohutust. Spordialal toimub pimelaskmine, ratastooli vehklemine, pimelauatennis ning ratastooli korvpalli turniir.
Lisaks saab kunstitelgis tutvuda suure kunstinäitusega, mille programmi aitas koostada varvaskunstnik Meelis Luks ehk Mella. Festivali alal müüakse käsitööd ning festivali maskotte – Pehmikuid.
Tallinna Transpordiameti info kohaselt teenindavad täna kogu päeva vältel Stroomi randa sõitvat liini nr. 40 enamjaolt madala põhjaga ja uuemad bussid. Madala põhjaga bussi ooteaeg ei tohiks ületada 15 minutit. Pardirallilt saab madala põhjaga trammiga Viru peatusesse ja sealt edasi nr. 40 bussiga Stroomi randa.
Koguperefestival PTOI toimub juba teist korda.
MTÜ Puude taga on inimene lõid ettevõtlikud eestimaalased, kelle missiooniks on ühiskondliku suhtluslõhe vähendamine puudeta ja puudega inimeste vahel. MTÜ PTOI tegeleb puudega inimestele oluliste teemadega, nagu näiteks liikumine linnaruumis, ligipääs kultuurisündmustele ja kaasatus. Koos hea partneri Eesti Töötukassaga tegeleb ka tööhõive küsimusega. Lisaks jagatakse oma kogemusi ja oskusi teistele Eesti kultuurikorraldajatele, et ka nemad saaksid oma sündmuse teha kõigile ligipääsetavaks. | Koguperefestivalil tõlgitakse viipekeelde Metsatöllu esinemine | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõike pealaval toimuvat sünkroontõlgitakse viipekeelde – nii saavad ka kurdid näiteks Metstöllu kontserti nautida ning mõistavad päevajuhtide Hannes Hermaküla ja Samuel Golombi juttu," sõnas PTOI korraldaja Tiia Sihver. "Kinotelgis näitame kirjeldustõlkega filme, millest esimene on noorte lemmik "Supilinna salaselts" ning teine Urmas Eero Liivi noortedraama "Must alpinist".
" Festivali üheks tõmbenumbriks on kindlasti pimekohvik, kus külastajad saavad tõelise elamuse – nägemismeel lülitatakse välja ning sööma ja jooma peab kombates," märkis Tiia Sihver. "See on ka ainukene festivali ala, kus väikest piletiraha küsime, sest selle eest saab joodavat ja midagi ka hamba alla, kuid eelkõige hindamatu kogemuse."
Vaegnägijate temaatikat käsitleb ka Terateatri tükk "Pime päev", mis ilmestab mõtlemapanevalt valusnaljakaid situatsioone, kuhu pime inimene kas juhuslikult või ümbritsevate tähelepanematuse tõttu võib sattuda. Lastealal saab õppida jalaga maalimist, viipekeelt, esmaabi ning tule- ja liiklusohutust. Spordialal toimub pimelaskmine, ratastooli vehklemine, pimelauatennis ning ratastooli korvpalli turniir.
Lisaks saab kunstitelgis tutvuda suure kunstinäitusega, mille programmi aitas koostada varvaskunstnik Meelis Luks ehk Mella. Festivali alal müüakse käsitööd ning festivali maskotte – Pehmikuid.
Tallinna Transpordiameti info kohaselt teenindavad täna kogu päeva vältel Stroomi randa sõitvat liini nr. 40 enamjaolt madala põhjaga ja uuemad bussid. Madala põhjaga bussi ooteaeg ei tohiks ületada 15 minutit. Pardirallilt saab madala põhjaga trammiga Viru peatusesse ja sealt edasi nr. 40 bussiga Stroomi randa.
Koguperefestival PTOI toimub juba teist korda.
MTÜ Puude taga on inimene lõid ettevõtlikud eestimaalased, kelle missiooniks on ühiskondliku suhtluslõhe vähendamine puudeta ja puudega inimeste vahel. MTÜ PTOI tegeleb puudega inimestele oluliste teemadega, nagu näiteks liikumine linnaruumis, ligipääs kultuurisündmustele ja kaasatus. Koos hea partneri Eesti Töötukassaga tegeleb ka tööhõive küsimusega. Lisaks jagatakse oma kogemusi ja oskusi teistele Eesti kultuurikorraldajatele, et ka nemad saaksid oma sündmuse teha kõigile ligipääsetavaks.
### Response:
Koguperefestivalil tõlgitakse viipekeelde Metsatöllu esinemine |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Rohumaa aasta eest "Suveöö unenäo" ühe võimaliku materjalina Linnateatrile pakkus, polnud tal aimugi, et samale materjalile ihuvad sel suvel hammast veel mitu teatrit ning tõdes, et tegelikult ei teadnud ta sedagi, et Shakespeare’il on 400 aasta surmajuubel, vahendas LP.
Jaanus Rohumaa põhitööks on EV 100 korraldustoimkonna juhtimine, kus praegu tegeleb näiteks projektiga "Igal lapsel oma pill", mille eesmärk on muusikakoolid riigi juubeliks instrumentidega varustada.
"See mõte sai alguse kolm aastat tagasi, kui minu kabinetis istusid umbes 20 muusikaringkondade tippesindajat alustades Tõnu Kaljustest ja lõpetades popkultuuri tegelastega, kes ütlesid, et laste muusikaharidus on see hall tsoon, mis ei ole justkui kohalike omavalitsuste ega ka haridus- ja kultuuriministeeriumi asi. Nii me siis pusisime poolteist aastat, panime ühe töörühma kokku, leidsime raha ja panime asjad käima," ütles ta. | Jaanus Rohumaa: ma ei teadnud, et Shakespeare’il on 400 aasta surmajuubel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Rohumaa aasta eest "Suveöö unenäo" ühe võimaliku materjalina Linnateatrile pakkus, polnud tal aimugi, et samale materjalile ihuvad sel suvel hammast veel mitu teatrit ning tõdes, et tegelikult ei teadnud ta sedagi, et Shakespeare’il on 400 aasta surmajuubel, vahendas LP.
Jaanus Rohumaa põhitööks on EV 100 korraldustoimkonna juhtimine, kus praegu tegeleb näiteks projektiga "Igal lapsel oma pill", mille eesmärk on muusikakoolid riigi juubeliks instrumentidega varustada.
"See mõte sai alguse kolm aastat tagasi, kui minu kabinetis istusid umbes 20 muusikaringkondade tippesindajat alustades Tõnu Kaljustest ja lõpetades popkultuuri tegelastega, kes ütlesid, et laste muusikaharidus on see hall tsoon, mis ei ole justkui kohalike omavalitsuste ega ka haridus- ja kultuuriministeeriumi asi. Nii me siis pusisime poolteist aastat, panime ühe töörühma kokku, leidsime raha ja panime asjad käima," ütles ta.
### Response:
Jaanus Rohumaa: ma ei teadnud, et Shakespeare’il on 400 aasta surmajuubel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ära jäetakse lennud, millel oleks pidanud olema rootslasest lendur. Muud lennud kulgevad kavakohaselt.
Tööseisaku mõjusid on kõige rohkem tunda Rootsi siseriiklikel lendudel, kuid ka Euroopa lühematel reisidel.
Rootsi pilootide ametiühingu SPF ärgitusel peatas reedel töö umbes 400 lennufirma SAS pilooti, mille tagajärjel jäi reede õhtul ära umbes 4000 reisija lend.
Pärast kuid kestnud läbirääkimisi otsustas SPF lükata tagasi vahendajate ettepaneku tõsta pilootide palku 2,2 protsenti. Ühing soovib 3,5 protsendist palgatõusu. Tööandjate esindajate sõnul tõusevad pilootide nõudmistepaketi tõttu ettevõtete kulud 10 protsenti, sest lisaks palgatõusule soovivad piloodid muu hulgas ka töökindluse suurenemist.
"Soovime, et meie töötajad tunneksid end ametis kindlalt, kuid pilootide palganõudmised on lihtsalt liiga kõrged. Me ei saa endale niivõrd palju maksmist lubada, kui arvestame (lennundus)turu võistluslikkus," lausus SAS-i tegevjuht Rickard Gustafson reedel enne streigi puhkemist. | SAS-i Rootsi pilootide streigi tõttu jääb laupäeval ära 159 lendu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ära jäetakse lennud, millel oleks pidanud olema rootslasest lendur. Muud lennud kulgevad kavakohaselt.
Tööseisaku mõjusid on kõige rohkem tunda Rootsi siseriiklikel lendudel, kuid ka Euroopa lühematel reisidel.
Rootsi pilootide ametiühingu SPF ärgitusel peatas reedel töö umbes 400 lennufirma SAS pilooti, mille tagajärjel jäi reede õhtul ära umbes 4000 reisija lend.
Pärast kuid kestnud läbirääkimisi otsustas SPF lükata tagasi vahendajate ettepaneku tõsta pilootide palku 2,2 protsenti. Ühing soovib 3,5 protsendist palgatõusu. Tööandjate esindajate sõnul tõusevad pilootide nõudmistepaketi tõttu ettevõtete kulud 10 protsenti, sest lisaks palgatõusule soovivad piloodid muu hulgas ka töökindluse suurenemist.
"Soovime, et meie töötajad tunneksid end ametis kindlalt, kuid pilootide palganõudmised on lihtsalt liiga kõrged. Me ei saa endale niivõrd palju maksmist lubada, kui arvestame (lennundus)turu võistluslikkus," lausus SAS-i tegevjuht Rickard Gustafson reedel enne streigi puhkemist.
### Response:
SAS-i Rootsi pilootide streigi tõttu jääb laupäeval ära 159 lendu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kunstnik tegeleb küsimusega, kuidas saavutada objekti tajumist selliselt, et vaataja tajuks seda lihtsalt kui objekti, sõltumatult oma isiklikest assotsiatsioonidest ja andmata sellele mingisugust positiivset või negatiivset hinnangut.
Sidljarevitš kujutab oma maalidel erinevaid objekte ja kujundeid osana kompositsioonist nii, nagu nad on ka päris elus – suure süsteemi väiksemad osad ning selle üksikud avaldusvormid.
Universumi jaoks ei eksisteeri mõisteid, nagu hea või halb ning iga elunähtus on vaid osa sellest. Sidljarevitši eesmärk on saavutada ka maalis niisugust asjadest arusaamist, milles on võimalik täielik vabanemine hinnangute andmise harjumusest teatud kategooriate najal.
Näituse külastamiseks on vajalik eelregistreerimine: [email protected]
Maria Sidljarevitš on sündinud 1. juunil 1982. aastal Tallinnas. 2014. aastal lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri maali erialal. Alates 2015. aastast on Maria Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse esimees. | Maria Sidljarevitši näitus avatakse Eesti Suursaatkonnas Moskvas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kunstnik tegeleb küsimusega, kuidas saavutada objekti tajumist selliselt, et vaataja tajuks seda lihtsalt kui objekti, sõltumatult oma isiklikest assotsiatsioonidest ja andmata sellele mingisugust positiivset või negatiivset hinnangut.
Sidljarevitš kujutab oma maalidel erinevaid objekte ja kujundeid osana kompositsioonist nii, nagu nad on ka päris elus – suure süsteemi väiksemad osad ning selle üksikud avaldusvormid.
Universumi jaoks ei eksisteeri mõisteid, nagu hea või halb ning iga elunähtus on vaid osa sellest. Sidljarevitši eesmärk on saavutada ka maalis niisugust asjadest arusaamist, milles on võimalik täielik vabanemine hinnangute andmise harjumusest teatud kategooriate najal.
Näituse külastamiseks on vajalik eelregistreerimine: [email protected]
Maria Sidljarevitš on sündinud 1. juunil 1982. aastal Tallinnas. 2014. aastal lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri maali erialal. Alates 2015. aastast on Maria Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse esimees.
### Response:
Maria Sidljarevitši näitus avatakse Eesti Suursaatkonnas Moskvas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Šadeiko alustas 100 m tõkkejooksu 14,06-ga, mis andis talle 16. koha. Kõrgushüppes piirdus Šadeiko 1.63-ga, kuulitõukes sai kirja 12.31 ning lõpetas päeva 200 m jooksus ajaga 25,04.
Nelja alaga kogus Šadeiko 3306 punkti, mullu enda rekordit püstitades oli tema avapäeva punktisumma 3489 punkti.
Praegu paikneb Šadeiko 16. kohal, kuid näiteks kaheksas koht jääb vaid 213 punkti kaugusele.
Avapäeva järel on liider Akela Jones (Kansas State) 3951 punktiga, teine on Kendell Williams (Goergia) 3810 punktiga ning kolmas Erica Bougard (Miss State) 3720 punktiga. | Šadeiko on Eugene’is avapäeva järel 16. kohal | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Šadeiko alustas 100 m tõkkejooksu 14,06-ga, mis andis talle 16. koha. Kõrgushüppes piirdus Šadeiko 1.63-ga, kuulitõukes sai kirja 12.31 ning lõpetas päeva 200 m jooksus ajaga 25,04.
Nelja alaga kogus Šadeiko 3306 punkti, mullu enda rekordit püstitades oli tema avapäeva punktisumma 3489 punkti.
Praegu paikneb Šadeiko 16. kohal, kuid näiteks kaheksas koht jääb vaid 213 punkti kaugusele.
Avapäeva järel on liider Akela Jones (Kansas State) 3951 punktiga, teine on Kendell Williams (Goergia) 3810 punktiga ning kolmas Erica Bougard (Miss State) 3720 punktiga.
### Response:
Šadeiko on Eugene’is avapäeva järel 16. kohal |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametnike sõnul pommitasid nädala alul sõjalennukid ISIS-e positsioone linnas ning mereväealused tulistasid mürske linna sadama suunas. Antud rünnakud linnas asuvate positsioonide pärast kestavad endiselt, vahendas BBC.
Liibüa valitsusväed alustasid ISIS-e kätte langenud linna piiramist eelmisel kuul. Sõjaväe kõneisiku kindral Muhammad al-Ghusri väitel on ISIS-e juhid linnast põgenenud kõrbesse, kuid paljud mässulised kaitsevad endiselt enda positsioone Sirte kesklinnas.
Peamised lahingud on koondunud Ougadougou konverentsikeskuse ümbrusesse. Keskus, kus on korraldatud ka rahvusvahelisi tippkohtumisi, on nüüd kohalik ISIS-e peakorter. Valitsusväed on mässuliste positsiooni pihta avanud suurtükitule, mida toetavad õhurünnakud.
ISIS on vastanud snaipri- ja kuulipildurite tulega ning samuti on kasutatud miinipildureid. Valitsusvägede sõnul on lahingutes langenud kaks ja vigastada saanud kaheksa Liibüa sõdurit.
Vahemere-äärne sadamalinn Sirte on mõne aasta eest võimult lükatud ja hiljem tapetud endise riigipea Muammar Gadaffi kodulinn. | Liibüa valitsusväed taastavad kontrolli ISIS-e poolt vallutatud sadamalinnas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametnike sõnul pommitasid nädala alul sõjalennukid ISIS-e positsioone linnas ning mereväealused tulistasid mürske linna sadama suunas. Antud rünnakud linnas asuvate positsioonide pärast kestavad endiselt, vahendas BBC.
Liibüa valitsusväed alustasid ISIS-e kätte langenud linna piiramist eelmisel kuul. Sõjaväe kõneisiku kindral Muhammad al-Ghusri väitel on ISIS-e juhid linnast põgenenud kõrbesse, kuid paljud mässulised kaitsevad endiselt enda positsioone Sirte kesklinnas.
Peamised lahingud on koondunud Ougadougou konverentsikeskuse ümbrusesse. Keskus, kus on korraldatud ka rahvusvahelisi tippkohtumisi, on nüüd kohalik ISIS-e peakorter. Valitsusväed on mässuliste positsiooni pihta avanud suurtükitule, mida toetavad õhurünnakud.
ISIS on vastanud snaipri- ja kuulipildurite tulega ning samuti on kasutatud miinipildureid. Valitsusvägede sõnul on lahingutes langenud kaks ja vigastada saanud kaheksa Liibüa sõdurit.
Vahemere-äärne sadamalinn Sirte on mõne aasta eest võimult lükatud ja hiljem tapetud endise riigipea Muammar Gadaffi kodulinn.
### Response:
Liibüa valitsusväed taastavad kontrolli ISIS-e poolt vallutatud sadamalinnas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Turniiril 5. asetatud Kanepi heitles Briantiga ligi kaks ja pool tundi ning pärast mõnetunnist puhkepausi asus ka 3. asetatud Soylu vastu juhtima, võites avaseti 6:4, kuid järgmised kaks kaotas ta juba üsna kindlalt 1:6, 1:6. See mäng kestis pea poolteist tundi.
Kanepi tegi mängu jooksul seitse topeltviga, Soylu sai kirja kaks ässa ja kolm topeltviga. Kanepi realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Soylu suutis 19 murdepallist kasutada ära üheksa. Mängitud punktidest võitis Soylu 84 ja Kanepi 61. | Kanepi langes Padovas veerandfinaalis konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Turniiril 5. asetatud Kanepi heitles Briantiga ligi kaks ja pool tundi ning pärast mõnetunnist puhkepausi asus ka 3. asetatud Soylu vastu juhtima, võites avaseti 6:4, kuid järgmised kaks kaotas ta juba üsna kindlalt 1:6, 1:6. See mäng kestis pea poolteist tundi.
Kanepi tegi mängu jooksul seitse topeltviga, Soylu sai kirja kaks ässa ja kolm topeltviga. Kanepi realiseeris seitsmest murdevõimalusest viis, Soylu suutis 19 murdepallist kasutada ära üheksa. Mängitud punktidest võitis Soylu 84 ja Kanepi 61.
### Response:
Kanepi langes Padovas veerandfinaalis konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Võitjate ridades naasis väljakule avamängust seljavalu tõttu eemale jäänud Lionel Messi, kel kulus vaid 18 minutit, et teha kübaratrikk.
Argentina asus kuuendal minutil Nicolas Otamendi väravast juhtima. 32. minutil jäi Panama kümnekesi, kuna Anibal Cesis Godoy teenis teise kollase kaardi ja pidi väljakult lahkuma.
Meessi sekkus mängu vahetusest 61. minutil ja lõi esimese värava juba seitse minutit hiljem. Üheksa minutit hiljem sai ta kirja juba enda teise värava ning 86. minutil vormistas kübaratriki.
Argentina viimase värava lõi samuti vahetusest mängu tulnud Sergio Agüero.
„Selg oli alguses ikka veel pisut valus, aga mängides läks paremaks,” kommenteeris Messi.
Õhtu teises D-alagrupi kohtumises alistas Tšiili 2:1 Boliivia.
Mõlemad senised mängud võitnud Argentina on alagrupis kuue punktiga liider ja taganud koha veerandfinaalis, kaks kaotust saanud Boliivia on edasipääsulootused minetanud. Teise veerandfinalisti D-alagrupist selgitavad Tšiili ja Panama teisipäeval. | Messi naasis väljakule ja tegi kübaratriki | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Võitjate ridades naasis väljakule avamängust seljavalu tõttu eemale jäänud Lionel Messi, kel kulus vaid 18 minutit, et teha kübaratrikk.
Argentina asus kuuendal minutil Nicolas Otamendi väravast juhtima. 32. minutil jäi Panama kümnekesi, kuna Anibal Cesis Godoy teenis teise kollase kaardi ja pidi väljakult lahkuma.
Meessi sekkus mängu vahetusest 61. minutil ja lõi esimese värava juba seitse minutit hiljem. Üheksa minutit hiljem sai ta kirja juba enda teise värava ning 86. minutil vormistas kübaratriki.
Argentina viimase värava lõi samuti vahetusest mängu tulnud Sergio Agüero.
„Selg oli alguses ikka veel pisut valus, aga mängides läks paremaks,” kommenteeris Messi.
Õhtu teises D-alagrupi kohtumises alistas Tšiili 2:1 Boliivia.
Mõlemad senised mängud võitnud Argentina on alagrupis kuue punktiga liider ja taganud koha veerandfinaalis, kaks kaotust saanud Boliivia on edasipääsulootused minetanud. Teise veerandfinalisti D-alagrupist selgitavad Tšiili ja Panama teisipäeval.
### Response:
Messi naasis väljakule ja tegi kübaratriki |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 29-aastane Payet ei kuulunud algselt just peatreener Didier Deschampsi soosikute sekka ja mullu suvel arvati ta koondisest välja, kuid tänavu märtsis teenis ta uuesti koondisekutse ja näitas Hollandi vastu suurepärast mängu, mis tagas talle ka koha EM-il. „Kui aus olla, siis osade mängijatega võrreldes ma tõesti ei uskunud, et võiksin siia jõuda,” vahendab Reuters Payeti sõnu. „Staadionile saabudes tundsin pisut pinget, aga tahtsin end nautida. See, et sain mängida ja lõin värava, on suure töö ja ohverduste tulemus.”
Võidumängus Rumeenia üle oli Payet osaline ka avaväravas, andes Olivier Giroud’le söödu. Pärast 89. minutil võiduvärava löömist vahetas Deschamps Payeti välja, mängumees lahkus väljakult pisarais. „Stress oli nii suur. Kui keegi oleks mulle öelnud, et sellest tuleb selline mäng, poleks ma neid uskunud,” ütles ta. „Ilmselt tulid kõik emotsioonid väravaga välja.”
„Teame, kui tähtsad need kolm punkti on ja nüüd peame puhkama ning rahulikult teiseks matšiks valmistuma,” lisas Payet. | Payet: kõik emotsioonid tulid selle väravaga välja | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
29-aastane Payet ei kuulunud algselt just peatreener Didier Deschampsi soosikute sekka ja mullu suvel arvati ta koondisest välja, kuid tänavu märtsis teenis ta uuesti koondisekutse ja näitas Hollandi vastu suurepärast mängu, mis tagas talle ka koha EM-il. „Kui aus olla, siis osade mängijatega võrreldes ma tõesti ei uskunud, et võiksin siia jõuda,” vahendab Reuters Payeti sõnu. „Staadionile saabudes tundsin pisut pinget, aga tahtsin end nautida. See, et sain mängida ja lõin värava, on suure töö ja ohverduste tulemus.”
Võidumängus Rumeenia üle oli Payet osaline ka avaväravas, andes Olivier Giroud’le söödu. Pärast 89. minutil võiduvärava löömist vahetas Deschamps Payeti välja, mängumees lahkus väljakult pisarais. „Stress oli nii suur. Kui keegi oleks mulle öelnud, et sellest tuleb selline mäng, poleks ma neid uskunud,” ütles ta. „Ilmselt tulid kõik emotsioonid väravaga välja.”
„Teame, kui tähtsad need kolm punkti on ja nüüd peame puhkama ning rahulikult teiseks matšiks valmistuma,” lisas Payet.
### Response:
Payet: kõik emotsioonid tulid selle väravaga välja |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Haridusstatistika portaali HaridusSilm.ee järgi oli õpetajate palk kõrgeim Sauga, Saue, Nõva vallas ja Narvas, kus see ületas 1300 eurot. Madalaimat keskmist töötasu said Tootsi ja Raikküla valla õpetajad, kus see jäi 900 euro juurde.
Aprilli seisuga ületas õpetajate keskmine palk 1200 eurot 12 omavalitsuses, aasta eest kuues ning kaks aastat tagasi vaid kahes omavalitsuses. Tuhat eurot ületas õpetajate keskmine töötasu enam 83 protsendis omavalitsustest, eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 62 protsenti ning aastal 2014 vaid 13 protsenti.
Maakondade lõikes on kõrgem õpetajate keskmine palk jätkuvalt Harju-, Ida-Virumaa ja Tartumaa koolides ning madalaim Viljandi- ja Läänemaal. Omavalitsused kasutasid aprilli seisuga keskmiselt 97 protsenti riigi antud õpetajate palgatoetustest.
Riigi strateegiline eesmärk on tõsta õpetajate keskmine töötasu 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest töötasust ehk võrdseks kõrgharidusega töötaja keskmise palgaga. Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, millest enamiku moodustab õpetajate palgatoetus.
Õpetajate palgatoetus omavalitsustele kasvas käesoleval aastal 196 miljonit euroni – kasv oli võrreldes mullusega 7,3 protsenti ehk 13,2 miljonit.
Erakoolid saavad haridustoetuse sees õpetajate palgatoetust võrdselt kohalike omavalitsustega ning nende riiklik palgatoetus kasvas 2016. aastal mullusega võrreldes 8,3% ehk enam kui 9,3 miljoni euroni.
Sellel aastal on õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk 958 eurot. Töötasu alammäär on õpetaja palga riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta. | Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk oli aprilli seisuga 1135 eurot | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Haridusstatistika portaali HaridusSilm.ee järgi oli õpetajate palk kõrgeim Sauga, Saue, Nõva vallas ja Narvas, kus see ületas 1300 eurot. Madalaimat keskmist töötasu said Tootsi ja Raikküla valla õpetajad, kus see jäi 900 euro juurde.
Aprilli seisuga ületas õpetajate keskmine palk 1200 eurot 12 omavalitsuses, aasta eest kuues ning kaks aastat tagasi vaid kahes omavalitsuses. Tuhat eurot ületas õpetajate keskmine töötasu enam 83 protsendis omavalitsustest, eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 62 protsenti ning aastal 2014 vaid 13 protsenti.
Maakondade lõikes on kõrgem õpetajate keskmine palk jätkuvalt Harju-, Ida-Virumaa ja Tartumaa koolides ning madalaim Viljandi- ja Läänemaal. Omavalitsused kasutasid aprilli seisuga keskmiselt 97 protsenti riigi antud õpetajate palgatoetustest.
Riigi strateegiline eesmärk on tõsta õpetajate keskmine töötasu 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest töötasust ehk võrdseks kõrgharidusega töötaja keskmise palgaga. Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, millest enamiku moodustab õpetajate palgatoetus.
Õpetajate palgatoetus omavalitsustele kasvas käesoleval aastal 196 miljonit euroni – kasv oli võrreldes mullusega 7,3 protsenti ehk 13,2 miljonit.
Erakoolid saavad haridustoetuse sees õpetajate palgatoetust võrdselt kohalike omavalitsustega ning nende riiklik palgatoetus kasvas 2016. aastal mullusega võrreldes 8,3% ehk enam kui 9,3 miljoni euroni.
Sellel aastal on õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk 958 eurot. Töötasu alammäär on õpetaja palga riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta.
### Response:
Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk oli aprilli seisuga 1135 eurot |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Väljaande tellitud küsitluse kohaselt hääletaks juba 55 protsenti ühendusest lahkumise poolt. Viimati korraldas ajaleht samalaadse küsitluse aprillis, mil lahkumise pooldajaid oli neli protsenti vähem.
Liidus püsimist toetaks praegusel hetkel 45 protsenti inimestest, kes kavatsevad hääletusel osaleda.
Küsitluses osales interneti vahendusel 2000 inimest ja selle viis läbi uuringufirma ORB.
Kahe maikuu lõpul avaldatud arvamusuuringu tulemused näitasid samuti, et Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (nõndanimetatud Brexiti) pooldajad edestavad napilt neid, kes soovivad Ühendkuningriigi jäämist 28-liikmelisse ühendusse.
Tulemused üllatasid paljusid kommentaatoreid, kuna enamik viimaseid küsitlusi oli andnud Suurbritannia EL-i jäämist toetava peaminister David Cameroni leerile napi edumaa enne 23. juunil peetavat rahvahääletust. | Britid on ajalehe andmetel kaldumas Euroopa Liidust lahkumise poole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Väljaande tellitud küsitluse kohaselt hääletaks juba 55 protsenti ühendusest lahkumise poolt. Viimati korraldas ajaleht samalaadse küsitluse aprillis, mil lahkumise pooldajaid oli neli protsenti vähem.
Liidus püsimist toetaks praegusel hetkel 45 protsenti inimestest, kes kavatsevad hääletusel osaleda.
Küsitluses osales interneti vahendusel 2000 inimest ja selle viis läbi uuringufirma ORB.
Kahe maikuu lõpul avaldatud arvamusuuringu tulemused näitasid samuti, et Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (nõndanimetatud Brexiti) pooldajad edestavad napilt neid, kes soovivad Ühendkuningriigi jäämist 28-liikmelisse ühendusse.
Tulemused üllatasid paljusid kommentaatoreid, kuna enamik viimaseid küsitlusi oli andnud Suurbritannia EL-i jäämist toetava peaminister David Cameroni leerile napi edumaa enne 23. juunil peetavat rahvahääletust.
### Response:
Britid on ajalehe andmetel kaldumas Euroopa Liidust lahkumise poole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese kolme mänguga kokku 48 punkti visanud Stephen Curry tõi sel korral võitjatele 38 ja Klay Thompson lisas 25 punkti.
Clevelandi parim oli Kyrie Irving 34 punktiga, LeBron James viskas 25 punkti, võttis 13 lauapalli ja andis üheksa korvisöötu.
Põhihooajal 73 võitu teeninud ja sellega NBA rekordi püstitanud Warriors võib tiitli kindlustada esmaspäeval kodusaalis.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 4:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 4:3
FINAALSEERIA
Golden State Warriors – Cleveland Cavaliers 3:1 | Warriors jõudis teisest järjestikusest NBA tiitlist võidu kaugusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese kolme mänguga kokku 48 punkti visanud Stephen Curry tõi sel korral võitjatele 38 ja Klay Thompson lisas 25 punkti.
Clevelandi parim oli Kyrie Irving 34 punktiga, LeBron James viskas 25 punkti, võttis 13 lauapalli ja andis üheksa korvisöötu.
Põhihooajal 73 võitu teeninud ja sellega NBA rekordi püstitanud Warriors võib tiitli kindlustada esmaspäeval kodusaalis.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 4:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 4:3
FINAALSEERIA
Golden State Warriors – Cleveland Cavaliers 3:1
### Response:
Warriors jõudis teisest järjestikusest NBA tiitlist võidu kaugusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eurospordi sõnul arreteeriti vähemalt kaks inimest ning politseinikud kasutasid purjus inglaste laialiajamiseks pipragaasi.
Särkideta inglased viskasid märulipolitsei pihta õllepudeleid ning inglise ja prantsuse keelt kõnelevate meeste vahel puhkesid mitmed väiksemad kaklused.
Trouble in Marseille. @talkSPORT LIVE pic.twitter.com/HSLBkD8VRW
— Stan Collymore (@StanCollymore) June 10, 2016
Inglise fännid laulsid laule Iiri sõjalise organisatsiooni IRA ning allatulistatud Saksamaa hävituslennukite kohta. | VIDEO | Prantsuse politsei kasutas Marseille'is Inglismaa fännide vastu pipragaasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eurospordi sõnul arreteeriti vähemalt kaks inimest ning politseinikud kasutasid purjus inglaste laialiajamiseks pipragaasi.
Särkideta inglased viskasid märulipolitsei pihta õllepudeleid ning inglise ja prantsuse keelt kõnelevate meeste vahel puhkesid mitmed väiksemad kaklused.
Trouble in Marseille. @talkSPORT LIVE pic.twitter.com/HSLBkD8VRW
— Stan Collymore (@StanCollymore) June 10, 2016
Inglise fännid laulsid laule Iiri sõjalise organisatsiooni IRA ning allatulistatud Saksamaa hävituslennukite kohta.
### Response:
VIDEO | Prantsuse politsei kasutas Marseille'is Inglismaa fännide vastu pipragaasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vityaz läks kohtumist teisel perioodil juhtima, kui värava viskas Kirill Rasskazov. 14 minutit hiljem viigistas seisu Severstali ründaja Kirill Pilipenko.
Kolmandal perioodil viis Severstali juhtima Maksim Kazakovi värav ning lõppseisu vormistas Kirill Pilipenko teine värav. Severstal võitis kohtumise 3:1.
Robert Rooba sai napilt alla kuue minuti mänguaega ja tegi ühe pealeviske.
Severstal on viimasest seitsmest kohtumisest võitnud kuus ning on KHL-i läänekonverentsis 50 punktiga neljandal kohal. Vityaz on kogunud 28 punkti ja on läänekonverentsis 12. ehk viimasel kohal. | Severstal alistas läänekonverentsi punase laterna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vityaz läks kohtumist teisel perioodil juhtima, kui värava viskas Kirill Rasskazov. 14 minutit hiljem viigistas seisu Severstali ründaja Kirill Pilipenko.
Kolmandal perioodil viis Severstali juhtima Maksim Kazakovi värav ning lõppseisu vormistas Kirill Pilipenko teine värav. Severstal võitis kohtumise 3:1.
Robert Rooba sai napilt alla kuue minuti mänguaega ja tegi ühe pealeviske.
Severstal on viimasest seitsmest kohtumisest võitnud kuus ning on KHL-i läänekonverentsis 50 punktiga neljandal kohal. Vityaz on kogunud 28 punkti ja on läänekonverentsis 12. ehk viimasel kohal.
### Response:
Severstal alistas läänekonverentsi punase laterna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohtumise 75. minutil mängis peakohtuniku Felix Zwayeri hinnangul Dortmundi kaitsja Mats Hummels karistusalas käega ning määras Bayerni kasuks penalti. Robert Lewandowski realiseeris penalti, mis tegi seisu 3:2 Bayerni kasuks ning selle tulemusega Baieri klubi kohtumise ka võitis.
Mängu järel andis intervjuu Dortmundi poolkaitsja Jude Bellingham, kes seadis kahtluse alla Zwayeri sõltumatuse.
"Minu arvates see polnud penalti. Ta [Hummels - toim.] ei vaadanud isegi palli poole, vaid võitles vastasmängijaga, kui pall tabas tema kätt. Paljusid mängus langetatud otsuseid tuleks kriitilise pilguga vaadata. Kui annate Saksamaa suurima mängu vilistada kohtunikule, kes on varasemalt mängutulemuste kokkuleppimises osalenud, siis mida veel oodata?" ütles Bellingham.
BELLINGHAM: – You give a referee that has match fixed before, the biggest game in Germany, what do you expect?
(@JanAageFjortoft) pic.twitter.com/H5yU9hz6PT
— Viaplay Fotball (@ViaplayFotball) December 4, 2021
2005. aastal jäi Saksamaa esiliigas vilistanud kohtunik Robert Hoyzer vahele mängutulemuste mõjutamisega ja selle eest altkäemaksu võtmisega. Skandaaliga oli seotud ka Felix Zwayer, kes oli ühes mängus Hoyzeri abikohtunik ja sai mängutulemuste mõjutamise eest 300 euro suuruse altkäemaksu. Vahejuhtum tuli avalikuks alles 2014. aastal.
Pärast Dortmundi ja Bayerni mängu esitas Saksamaa Jalgpalliliidu kohtunike esimees Marco Haase Bellinghamile ametliku süüdistuse laimamise eest, mis võib kaasa tuua kriminaalkaristuse. Tõenäoliselt määrab Saksamaa Jalgpalliliit noorele poolkaitsjale ka mängukeelu. | Dortmundi poolkaitsja mängujärgne kommentaar tekitab Saksamaal poleemikat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohtumise 75. minutil mängis peakohtuniku Felix Zwayeri hinnangul Dortmundi kaitsja Mats Hummels karistusalas käega ning määras Bayerni kasuks penalti. Robert Lewandowski realiseeris penalti, mis tegi seisu 3:2 Bayerni kasuks ning selle tulemusega Baieri klubi kohtumise ka võitis.
Mängu järel andis intervjuu Dortmundi poolkaitsja Jude Bellingham, kes seadis kahtluse alla Zwayeri sõltumatuse.
"Minu arvates see polnud penalti. Ta [Hummels - toim.] ei vaadanud isegi palli poole, vaid võitles vastasmängijaga, kui pall tabas tema kätt. Paljusid mängus langetatud otsuseid tuleks kriitilise pilguga vaadata. Kui annate Saksamaa suurima mängu vilistada kohtunikule, kes on varasemalt mängutulemuste kokkuleppimises osalenud, siis mida veel oodata?" ütles Bellingham.
BELLINGHAM: – You give a referee that has match fixed before, the biggest game in Germany, what do you expect?
(@JanAageFjortoft) pic.twitter.com/H5yU9hz6PT
— Viaplay Fotball (@ViaplayFotball) December 4, 2021
2005. aastal jäi Saksamaa esiliigas vilistanud kohtunik Robert Hoyzer vahele mängutulemuste mõjutamisega ja selle eest altkäemaksu võtmisega. Skandaaliga oli seotud ka Felix Zwayer, kes oli ühes mängus Hoyzeri abikohtunik ja sai mängutulemuste mõjutamise eest 300 euro suuruse altkäemaksu. Vahejuhtum tuli avalikuks alles 2014. aastal.
Pärast Dortmundi ja Bayerni mängu esitas Saksamaa Jalgpalliliidu kohtunike esimees Marco Haase Bellinghamile ametliku süüdistuse laimamise eest, mis võib kaasa tuua kriminaalkaristuse. Tõenäoliselt määrab Saksamaa Jalgpalliliit noorele poolkaitsjale ka mängukeelu.
### Response:
Dortmundi poolkaitsja mängujärgne kommentaar tekitab Saksamaal poleemikat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Bideni administratsioon ei saada Pekingi 2022. aasta taliolümpiamängudele ühtegi diplomaatilist esindajat. Otsus on tingitud Hiinas aset leidvate inimõiguste rikkumistega ja uiguuride genotsiidiga," ütles Jen Psaki, vahendab The Guardian.
USA sportlased saavad taliolümpiamängudel osaleda ning neid ei sunnita boikoteerima.
USA aktivistid ja vabariiklastest poliitikud on varasemalt korduvalt kutsunud üles boikoteerima Pekingi taliolümpiamänge, juhtides tähelepanu asjaolule, et rohkem kui miljon peamiselt uiguuri rahvusest moslemit on Ida-Turkestanis ehk Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas kinnipidamislaagrites.
Hiina on süüdistusi eitanud ning nimetab laagreid kutseõppekeskusteks, kus võideldakse islamiäärmuslusega.
Viimati boikoteeris USA olümpiamänge 1980. aastal, kui toimusid Moskva suveolümpiamängud. Neli aastat hiljem boikoteerisid idabloki riigid Los Angelese suveolümpiamänge. | USA teatas Pekingi taliolümpia diplomaatilisest boikottimisest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Bideni administratsioon ei saada Pekingi 2022. aasta taliolümpiamängudele ühtegi diplomaatilist esindajat. Otsus on tingitud Hiinas aset leidvate inimõiguste rikkumistega ja uiguuride genotsiidiga," ütles Jen Psaki, vahendab The Guardian.
USA sportlased saavad taliolümpiamängudel osaleda ning neid ei sunnita boikoteerima.
USA aktivistid ja vabariiklastest poliitikud on varasemalt korduvalt kutsunud üles boikoteerima Pekingi taliolümpiamänge, juhtides tähelepanu asjaolule, et rohkem kui miljon peamiselt uiguuri rahvusest moslemit on Ida-Turkestanis ehk Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas kinnipidamislaagrites.
Hiina on süüdistusi eitanud ning nimetab laagreid kutseõppekeskusteks, kus võideldakse islamiäärmuslusega.
Viimati boikoteeris USA olümpiamänge 1980. aastal, kui toimusid Moskva suveolümpiamängud. Neli aastat hiljem boikoteerisid idabloki riigid Los Angelese suveolümpiamänge.
### Response:
USA teatas Pekingi taliolümpia diplomaatilisest boikottimisest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti segapaar Harri Lill ja Marie Kaldvee osalevad Hollandis toimuval olümpiakvalifikatsioonis, kuid esimesed kaks mängu on eestlased kaotanud. Pühapäeval peetud avamängus jäi Eesti 6:11 tulemusega alla USA-le, esmaspäeval kaotasid Lill ja Kaldvee lisavooru järel Lätile 8:9.
Lisaks USA-le ja Lätile on Eestiga samas alagrupis Soome, Jaapan, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaa. Kaotuseta on alustanud Lõuna-Korea ja USA, kellel on vastavalt kolm ja kaks võitu. Soomel on kaks võitu ja üks kaotus, Jaapanil ja Lätil on üks võit ja kaks kaotust ning Eesti ja Uus-Meremaa pole võiduarvet avanud.
Pekingis toimuvatele 2022. aasta taliolümpiamängudele pääseb kümme parimat segapaari, kuid kaheksa kohta on juba välja selgitatud. Lisaks korraldajale Hiinale on olümpiamängudele koha kindlustanud Suurbritannia, Norra, Rootsi, Kanada, Itaalia, Šveits ja Tšehhi. Viimased kaks kohta selguvad olümpiakvalifikatsioonis. | Olümpialootustega Eesti kurlingupaar pidi tunnistama Läti paremust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti segapaar Harri Lill ja Marie Kaldvee osalevad Hollandis toimuval olümpiakvalifikatsioonis, kuid esimesed kaks mängu on eestlased kaotanud. Pühapäeval peetud avamängus jäi Eesti 6:11 tulemusega alla USA-le, esmaspäeval kaotasid Lill ja Kaldvee lisavooru järel Lätile 8:9.
Lisaks USA-le ja Lätile on Eestiga samas alagrupis Soome, Jaapan, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaa. Kaotuseta on alustanud Lõuna-Korea ja USA, kellel on vastavalt kolm ja kaks võitu. Soomel on kaks võitu ja üks kaotus, Jaapanil ja Lätil on üks võit ja kaks kaotust ning Eesti ja Uus-Meremaa pole võiduarvet avanud.
Pekingis toimuvatele 2022. aasta taliolümpiamängudele pääseb kümme parimat segapaari, kuid kaheksa kohta on juba välja selgitatud. Lisaks korraldajale Hiinale on olümpiamängudele koha kindlustanud Suurbritannia, Norra, Rootsi, Kanada, Itaalia, Šveits ja Tšehhi. Viimased kaks kohta selguvad olümpiakvalifikatsioonis.
### Response:
Olümpialootustega Eesti kurlingupaar pidi tunnistama Läti paremust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui president Vladimir Putin "tungib sisse, on (üksuste) suurendamise palve idatiiva liitlastelt ja positiivne vastus USA-lt täiendavatele jõududele ja võimekustele ja õppuste korraldamisele tagamaks meie idatiiva liitlaste turvalisust ja julgeolekut sellise agressiooni korral Ukrainas", ütles ametnik.
Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi ning on sestpeale toetanud ka Donbassis Ukraina keskvõimu vastu võitlevaid separatiste.
Sügisest alates on Venemaa suurendanud oma üksuste kohalolekut Ukraina piiri ääres ning USA luure hinnangul ei saa välistada Moskva rünnakut Ukrainale. | USA tooks Ida-Euroopasse täiendavaid vägesid, kui Venemaa Ukrainat ründab | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui president Vladimir Putin "tungib sisse, on (üksuste) suurendamise palve idatiiva liitlastelt ja positiivne vastus USA-lt täiendavatele jõududele ja võimekustele ja õppuste korraldamisele tagamaks meie idatiiva liitlaste turvalisust ja julgeolekut sellise agressiooni korral Ukrainas", ütles ametnik.
Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi ning on sestpeale toetanud ka Donbassis Ukraina keskvõimu vastu võitlevaid separatiste.
Sügisest alates on Venemaa suurendanud oma üksuste kohalolekut Ukraina piiri ääres ning USA luure hinnangul ei saa välistada Moskva rünnakut Ukrainale.
### Response:
USA tooks Ida-Euroopasse täiendavaid vägesid, kui Venemaa Ukrainat ründab |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Leedus toimunud turniiril alistas Eesti koondis laupäevases mängus Ukraina 3:1. Sinimustvalgete eest skoorisid Kairiin Jõemets, Merlin Griffin ja Margaret Neering. Pühapäevases mängus Leedu naiskonnaga tuli vastu võtta 0:4 kaotus.
"Meil oli hea võimalus testida mitmeid selle hooaja koondise kandidaate, et jõuda potentsiaalsete koondislaste nimekirjale lähemale. Turniiri esimesel päeval võistlesime Ukraina koondislastega. Saime selle ülesandega hästi hakkama ja tulemuseks võitsime 3:1. Esile tõstaksin meie selle mängu parima - väravavaht Delen Schüle, kelle suurepärane mäng väravas võimaldas meil edu saavutada," rääkis Eesti naiste jäähokikoondise peatreener Inguna Lukaševica.
"Teisel päeval mängisime Leedu koondisega, kes oli juba varem Ukraina koondist alistanud. Teadsime, et nende koosseisu kuulub viis liidrit ning nende parim väravakütt viskas ühes mängus keskmiselt vähemalt 1-2 väravat. Võin öelda, et vaatamata mängu lõpus tablool nähtud 0:4 tulemusele olen koondise esitusega väga rahul, sest nüüd on selge, et koosseisu kuulub mitu head mängijat, kes võiks koondist 2022 MMil esindada," ütles Lukaševica.
"Üldine atmosfäär võistkonna sees oli positiivne ning tiim töötas tervikuna. Nüüd on aeg hinnata kandidaatide esitust ja koostada nimekiri potentsiaalsetest mängijatest MM-turniirile. Kahjuks ei saanud mitmed koondislased sel turniiril vigastuste tõttu kaasa teha, kuid meil on veel veidi aega, et jälgida nende osalust Eesti naiste meistrivõistlustel," lisas Lukaševica.
Leedus toimunud turniir oli ettevalmistus kevadel toimuvale IIHF maailmameistrivõistluste III divisjoni B-grupi turniirile, kus ees ootavad Iisraeli, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina koondised. | Naiste jäähokikoondis alistas Ukraina naiskonna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Leedus toimunud turniiril alistas Eesti koondis laupäevases mängus Ukraina 3:1. Sinimustvalgete eest skoorisid Kairiin Jõemets, Merlin Griffin ja Margaret Neering. Pühapäevases mängus Leedu naiskonnaga tuli vastu võtta 0:4 kaotus.
"Meil oli hea võimalus testida mitmeid selle hooaja koondise kandidaate, et jõuda potentsiaalsete koondislaste nimekirjale lähemale. Turniiri esimesel päeval võistlesime Ukraina koondislastega. Saime selle ülesandega hästi hakkama ja tulemuseks võitsime 3:1. Esile tõstaksin meie selle mängu parima - väravavaht Delen Schüle, kelle suurepärane mäng väravas võimaldas meil edu saavutada," rääkis Eesti naiste jäähokikoondise peatreener Inguna Lukaševica.
"Teisel päeval mängisime Leedu koondisega, kes oli juba varem Ukraina koondist alistanud. Teadsime, et nende koosseisu kuulub viis liidrit ning nende parim väravakütt viskas ühes mängus keskmiselt vähemalt 1-2 väravat. Võin öelda, et vaatamata mängu lõpus tablool nähtud 0:4 tulemusele olen koondise esitusega väga rahul, sest nüüd on selge, et koosseisu kuulub mitu head mängijat, kes võiks koondist 2022 MMil esindada," ütles Lukaševica.
"Üldine atmosfäär võistkonna sees oli positiivne ning tiim töötas tervikuna. Nüüd on aeg hinnata kandidaatide esitust ja koostada nimekiri potentsiaalsetest mängijatest MM-turniirile. Kahjuks ei saanud mitmed koondislased sel turniiril vigastuste tõttu kaasa teha, kuid meil on veel veidi aega, et jälgida nende osalust Eesti naiste meistrivõistlustel," lisas Lukaševica.
Leedus toimunud turniir oli ettevalmistus kevadel toimuvale IIHF maailmameistrivõistluste III divisjoni B-grupi turniirile, kus ees ootavad Iisraeli, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina koondised.
### Response:
Naiste jäähokikoondis alistas Ukraina naiskonna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel saavutasid ministrid kokkuleppe palkade läbipaistvuse direktiivis, millega luuakse ühtsed palkade läbipaistvuse miinimumnõuded, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.
"Soolise palgalõhe vähendamine on meie selge prioriteet ning usun, et palkade läbipaistvus ja võrdse palga põhimõtte tõhusam kaitse viib meid selle eesmärgi saavutamisele mitu sammu lähemale," selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastuvõetud otsuse mõju.
Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, ulatudes 2019. aastal Eurostati andmetel 21,7 protsendini. Palkade läbipaistvuse direktiiviga vähendatakse palgastruktuuride soolist kallutatust ja võrdsustatakse meeste ja naiste töiseid sissetulekuid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Lisaks tõstab võrdne palk potentsiaalsete töötajate jaoks töötamise stiimuleid ning suurendab töötajate usaldust tööandja vastu.
Eesti ettepanekutele tuginedes on riikidele direktiivis jäetud palju suurem paindlikkus õiguskaitsemeetmete kujundamisel ning palkade läbipaistvuse järelevalve ja seiresüsteemi ülesehitamisel. Lisaks on läbirääkimisetel erilist tähelepanu pööratud mikro- ja väikeste tööandjate toetamisele ning ettevõtjate halduskoormuse leevendamisele.
Ministrid arutasid ka võrdõigusliku Euroopa suunas liikumist. Siin oli põhiküsimuseks, kuidas tegeleda soolise tööhõive-, palga- ja digilõhega nii, et tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus tööturul. Arutati, millised töö- ja eraelu tasakaalu meetmed oleksid kõige vajalikumad ning kuidas tagada, et sooline vaade oleks paremini ja süsteemsemalt integreeritud Euroopa Liidu strateegiates ja poliitikas, edastas sotsiaalministeerium.
Eesti pidas arutelus oluliseks rõhutada tüdrukute ja naiste osakaalu tõstmist IKT õppurite ja töötajate seas, sooliste stereotüüpide mõju vähendamist noorte valikutele ja hoolduskoormuse võrdsema jaotuse toetamist.
Lisaks kiideti heaks kahed nõukogu järeldused teemadel jätkusuutlik töö terve elukaare ulatuses ning tehisintellekti mõju soolisele võrdõiguslikkusele tööturul.
Kokkulepe tuli ka miinimumpalkade direktiivi üle
Kohtumisel saavutati kokkulepe ka piisavate miinimumpalkade direktiivi eelnõu üle. Eelnõu eristab õigusaktipõhise ja kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riike.
"Eestis lepivad alampalga suuruses kokku sotsiaalpartnerid, kes sõlmivad üleriigilise miinimumpalga kollektiivlepingu omavaheliste läbirääkimiste tulemusel. Soovime, et see jätkuks samamoodi ka edaspidi," sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
"Arvestades riikide erinevat tööturuolukorda ja palgakujundamise süsteeme saavutasime täna parima võimaliku kompromissi. Eestis on sotsiaalpartnerid alampalgas kokku leppinud juba ligi 20 aastat ning kokkulepe laieneb kõikidele töötajatele. Peame oluliseks, et eelnõu täiendati sõnastusega, mis aitab õigesti tõlgendada Eestit riigina, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga," lisas minister Kiik.
Direktiiv ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka, kuid paneb paika põhimõtte, mille kohaselt on töötajatel õigus õiglasele palgale, mis võtab arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi.
Euroopa Liidu Nõukogu tasandi poliitiline kokkulepe on aluseks algavatel läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga.
Direktiiv on EL-i tavapärane õigusakt, mille põhimõtted peavad liikmesriigid oma õigusesse üle võtma direktiivis sätestatud tähtajaks.
Kohtumise veerel kohtusid minister Riisalo võrdsuspoliitikate eest vastutava Euroopa Komisjoni voliniku Helena Dalliga ning minister Kiik komisjoni töö- ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmit'iga.
Volinik Dalli ja minister Riisalo peatusid nii pandeemia mõjudel naiste olukorrale tööturul, sellest tuleneval hoolduskoormuse tõusul ning ühtlasi ka vaimse tervise teemadel. Volinik Schmit ja minister Kiik rääkisid pikemalt riigi tegevustest ja inimeste muredest seoses üleminekuga rohemajandusele. Volinik tundis sügavamat huvi Ida-Virumaa inimeste olukorra vastu. | EL-i ministrid leppisid kokku palkade läbipaistvuses ja miinimumpalga määramises | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel saavutasid ministrid kokkuleppe palkade läbipaistvuse direktiivis, millega luuakse ühtsed palkade läbipaistvuse miinimumnõuded, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.
"Soolise palgalõhe vähendamine on meie selge prioriteet ning usun, et palkade läbipaistvus ja võrdse palga põhimõtte tõhusam kaitse viib meid selle eesmärgi saavutamisele mitu sammu lähemale," selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastuvõetud otsuse mõju.
Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, ulatudes 2019. aastal Eurostati andmetel 21,7 protsendini. Palkade läbipaistvuse direktiiviga vähendatakse palgastruktuuride soolist kallutatust ja võrdsustatakse meeste ja naiste töiseid sissetulekuid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Lisaks tõstab võrdne palk potentsiaalsete töötajate jaoks töötamise stiimuleid ning suurendab töötajate usaldust tööandja vastu.
Eesti ettepanekutele tuginedes on riikidele direktiivis jäetud palju suurem paindlikkus õiguskaitsemeetmete kujundamisel ning palkade läbipaistvuse järelevalve ja seiresüsteemi ülesehitamisel. Lisaks on läbirääkimisetel erilist tähelepanu pööratud mikro- ja väikeste tööandjate toetamisele ning ettevõtjate halduskoormuse leevendamisele.
Ministrid arutasid ka võrdõigusliku Euroopa suunas liikumist. Siin oli põhiküsimuseks, kuidas tegeleda soolise tööhõive-, palga- ja digilõhega nii, et tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus tööturul. Arutati, millised töö- ja eraelu tasakaalu meetmed oleksid kõige vajalikumad ning kuidas tagada, et sooline vaade oleks paremini ja süsteemsemalt integreeritud Euroopa Liidu strateegiates ja poliitikas, edastas sotsiaalministeerium.
Eesti pidas arutelus oluliseks rõhutada tüdrukute ja naiste osakaalu tõstmist IKT õppurite ja töötajate seas, sooliste stereotüüpide mõju vähendamist noorte valikutele ja hoolduskoormuse võrdsema jaotuse toetamist.
Lisaks kiideti heaks kahed nõukogu järeldused teemadel jätkusuutlik töö terve elukaare ulatuses ning tehisintellekti mõju soolisele võrdõiguslikkusele tööturul.
Kokkulepe tuli ka miinimumpalkade direktiivi üle
Kohtumisel saavutati kokkulepe ka piisavate miinimumpalkade direktiivi eelnõu üle. Eelnõu eristab õigusaktipõhise ja kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riike.
"Eestis lepivad alampalga suuruses kokku sotsiaalpartnerid, kes sõlmivad üleriigilise miinimumpalga kollektiivlepingu omavaheliste läbirääkimiste tulemusel. Soovime, et see jätkuks samamoodi ka edaspidi," sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
"Arvestades riikide erinevat tööturuolukorda ja palgakujundamise süsteeme saavutasime täna parima võimaliku kompromissi. Eestis on sotsiaalpartnerid alampalgas kokku leppinud juba ligi 20 aastat ning kokkulepe laieneb kõikidele töötajatele. Peame oluliseks, et eelnõu täiendati sõnastusega, mis aitab õigesti tõlgendada Eestit riigina, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga," lisas minister Kiik.
Direktiiv ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka, kuid paneb paika põhimõtte, mille kohaselt on töötajatel õigus õiglasele palgale, mis võtab arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi.
Euroopa Liidu Nõukogu tasandi poliitiline kokkulepe on aluseks algavatel läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga.
Direktiiv on EL-i tavapärane õigusakt, mille põhimõtted peavad liikmesriigid oma õigusesse üle võtma direktiivis sätestatud tähtajaks.
Kohtumise veerel kohtusid minister Riisalo võrdsuspoliitikate eest vastutava Euroopa Komisjoni voliniku Helena Dalliga ning minister Kiik komisjoni töö- ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmit'iga.
Volinik Dalli ja minister Riisalo peatusid nii pandeemia mõjudel naiste olukorrale tööturul, sellest tuleneval hoolduskoormuse tõusul ning ühtlasi ka vaimse tervise teemadel. Volinik Schmit ja minister Kiik rääkisid pikemalt riigi tegevustest ja inimeste muredest seoses üleminekuga rohemajandusele. Volinik tundis sügavamat huvi Ida-Virumaa inimeste olukorra vastu.
### Response:
EL-i ministrid leppisid kokku palkade läbipaistvuses ja miinimumpalga määramises |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania korvpalli kõrgliigas teenis Burgos San Pablo võõrsil 89:82 võidu Gran Canaria üle ja lõpetas kuuemängulise kaotusteseeria. Üle mitme kuu kuulus Burgose koosseisu ka Kristian Kullamäe, kes mänguaega ei saanud, vahendab Korvpall24.
Burgose parimana viskas Dejan Kravic 23 punkti ja hankis üheksa lauapalli. Vitor Benite lisas 13 punkti ja endine Kalev/Cramo mängumees Maksim Salashi arvele jäi 12 punkti. Kaotajate parimana viskas Dylan Ennis 16 punkti.
Kristian Kullamäe on seni Burgose eest platsil käinud tänavuse hooaja kolmes esimeses liigamängus ja tema keskmised näitajad on 11,7 minutit, 3,3 punkti, 1,3 lauapalli ja kaks resultatiivset söötu.
Burgosel on Hispaania kõrgliigas kirjas neli võitu ja kaheksa kaotust. | Kullamäe koduklubi lõpetas kuuemängulise kaotusteseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania korvpalli kõrgliigas teenis Burgos San Pablo võõrsil 89:82 võidu Gran Canaria üle ja lõpetas kuuemängulise kaotusteseeria. Üle mitme kuu kuulus Burgose koosseisu ka Kristian Kullamäe, kes mänguaega ei saanud, vahendab Korvpall24.
Burgose parimana viskas Dejan Kravic 23 punkti ja hankis üheksa lauapalli. Vitor Benite lisas 13 punkti ja endine Kalev/Cramo mängumees Maksim Salashi arvele jäi 12 punkti. Kaotajate parimana viskas Dylan Ennis 16 punkti.
Kristian Kullamäe on seni Burgose eest platsil käinud tänavuse hooaja kolmes esimeses liigamängus ja tema keskmised näitajad on 11,7 minutit, 3,3 punkti, 1,3 lauapalli ja kaks resultatiivset söötu.
Burgosel on Hispaania kõrgliigas kirjas neli võitu ja kaheksa kaotust.
### Response:
Kullamäe koduklubi lõpetas kuuemängulise kaotusteseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa meeste meistriliigas kohtus Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete Kreegi kauaaegse koduklubi Pariisi Volleyga. Sete võitis kohtumise 3:0, Kreegi arvele jäi kaheksa punkti. Liigatabelis on Sete 24 punktiga viiendal kohal, vahendab Volley.ee.
Prantsusmaa meeste esiliigas pidi Johan Vahteri koduklubi Frejus tunnistama Ajaccio 0:3 paremust. Prantsusmaa naiste kõrgliigas jäi Liis Kullerkannu koduklubi Pays d'Aix Venelles alla Mulhouse'ile 0:3. Naiste esiliigas teenis 3:0 võidu Nette Peit ja Quimper Volley.
Oliver Venno ja Police SC pidasid eelmisel nädalal Katari meistriliigas kaks mängu ning teenisid kaks võitu. 3:0 tulemusega alistati Al-Ahli ja samuti 3:0 mängiti üle Qatar Sports Club. Venno panustas esimeses mängus 23 punkti ja teises 22, olles mõlemas üleplatsimees. Liigatabelis hoiab Police SC 21 punktiga teist kohta.
Kadi Kullerkann jätkab Kreeka meistriliigas võimsas hoos. Kullerkann tõi 21 punkti AO Markopoulo 3:0 võidumängus Ilisiakose vastu. Markopoulo on liigatabelis 13 punktiga üheksandal kohal.
Türgis pidid Renee Teppan ja Tokati Plevne tunnistama Ankara Ziraat Bankkarti 1:3 paremust. Teppan oli tavapäraselt oma meeskonna resultatiivseim, tuues seekord 21 punkti. Liigatabelis on Tokat kaheksa punktiga 11. kohal. Markkus Keel ja Sirjani Foolad kaotasid Iraani meistriliigas 1:3 Amolile, liigatabelis on Foolad 13 punktiga üheksandal kohal.
Poola meeste kõrgliigas teenis Robert Tähe tööandja Belchatowi Skra 3:0 võidu Suwalki üle, Täht ei mänginud. Timo Tammemaa ja Rzeszowi Asecco Resovia kaotasid 0:3 Gdanskile, Tammemaa tõi osalise mänguajaga neli punkti. Tabelis on Belchatow 20 punktiga viies ja Resovia 13 punktiga kaheksas.
Saksamaal kohtusid omavahel Andri Aganitsa koduklubi VfB Friedrichshafen ning Eesti rahvusmeeskonna peatreeneri Cedric Enardi juhendatav Berliini Recycling Volleys. 3:0 tulemusega võitis Berliin, Aganits tõi kaotusmängus viis punkti. Vigastusest taastuva Karli Alliku tööandja Frankfurt United Volleys pidi tunnistama Alliku kunagise koduklubi Düreni 2:3 paremust.
Liigatabelis on Berliin 33 punktiga liidrikohal, Frankfurt on 19 punktiga kolmas, Friedrichshafen 13 punktiga viies ja Stefan Kaibaldi koduklubi Königs Wusterhauseni Netzhoppers üheksa punktiga seitsmendal kohal.
Soome meeste meistriliigas vedas Kristo Kollo Akaa-Volley 3:1 võidule Kokkola Tiikerite üle, tuues oma meeskonna parimana 18 punkti. Tabelis on Akaa 30 punktiga teine, liidrikohal jätkab Andrus Raadiku tööandja Savo Volley, kes eelmisel nädalal ei mänginud ühtegi kohtumist.
Soome naiste meistriliigas pidas Silvia Pertensi koduklubi LiigaPloki koguni kolm mängu. Esmalt tuli tunnistada Hämeenlinna naiskonna 1:3 paremust, Pertens panustas 16 punktiga. Seejärel saadi 3:0 jagu Rovaniemist ning kolmandas mängus tuli tunnistada Orivee 1:3 paremust. Rovaniemi vastu tõi Pertens 12 punkti ja Orivee vastu 17 punkti. Tabelis on eestlanna tööandja 22 punktiga kuues.
Itaalia naiste esiliigas sai võidurõõmu tunda Olbia Hermaea naiskonnas palliv Kristiine Miilen, kes aitas oma koduklubi 3:0 võiduni Macerata vastu. Eesti koondise nurgaründaja tõi 16 punkti.
Luksemburgi liigas kaotas Anu Ennoki ja Merlin Hurda koduklubi VC Mamer 0:3 VC Steinfortile ja on tabelis 15 punktiga neljandal kohal. Šveitsi naiste kõrgliigas pidid Laura Parts ja Zesar-VFM tunnistama Geneve Volley 2:3 paremust, eestlanna arvele jäi 14 punkti. | Võrkpallurid välismaal: Kreek sai endise koduklubi üle magusa võidu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa meeste meistriliigas kohtus Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete Kreegi kauaaegse koduklubi Pariisi Volleyga. Sete võitis kohtumise 3:0, Kreegi arvele jäi kaheksa punkti. Liigatabelis on Sete 24 punktiga viiendal kohal, vahendab Volley.ee.
Prantsusmaa meeste esiliigas pidi Johan Vahteri koduklubi Frejus tunnistama Ajaccio 0:3 paremust. Prantsusmaa naiste kõrgliigas jäi Liis Kullerkannu koduklubi Pays d'Aix Venelles alla Mulhouse'ile 0:3. Naiste esiliigas teenis 3:0 võidu Nette Peit ja Quimper Volley.
Oliver Venno ja Police SC pidasid eelmisel nädalal Katari meistriliigas kaks mängu ning teenisid kaks võitu. 3:0 tulemusega alistati Al-Ahli ja samuti 3:0 mängiti üle Qatar Sports Club. Venno panustas esimeses mängus 23 punkti ja teises 22, olles mõlemas üleplatsimees. Liigatabelis hoiab Police SC 21 punktiga teist kohta.
Kadi Kullerkann jätkab Kreeka meistriliigas võimsas hoos. Kullerkann tõi 21 punkti AO Markopoulo 3:0 võidumängus Ilisiakose vastu. Markopoulo on liigatabelis 13 punktiga üheksandal kohal.
Türgis pidid Renee Teppan ja Tokati Plevne tunnistama Ankara Ziraat Bankkarti 1:3 paremust. Teppan oli tavapäraselt oma meeskonna resultatiivseim, tuues seekord 21 punkti. Liigatabelis on Tokat kaheksa punktiga 11. kohal. Markkus Keel ja Sirjani Foolad kaotasid Iraani meistriliigas 1:3 Amolile, liigatabelis on Foolad 13 punktiga üheksandal kohal.
Poola meeste kõrgliigas teenis Robert Tähe tööandja Belchatowi Skra 3:0 võidu Suwalki üle, Täht ei mänginud. Timo Tammemaa ja Rzeszowi Asecco Resovia kaotasid 0:3 Gdanskile, Tammemaa tõi osalise mänguajaga neli punkti. Tabelis on Belchatow 20 punktiga viies ja Resovia 13 punktiga kaheksas.
Saksamaal kohtusid omavahel Andri Aganitsa koduklubi VfB Friedrichshafen ning Eesti rahvusmeeskonna peatreeneri Cedric Enardi juhendatav Berliini Recycling Volleys. 3:0 tulemusega võitis Berliin, Aganits tõi kaotusmängus viis punkti. Vigastusest taastuva Karli Alliku tööandja Frankfurt United Volleys pidi tunnistama Alliku kunagise koduklubi Düreni 2:3 paremust.
Liigatabelis on Berliin 33 punktiga liidrikohal, Frankfurt on 19 punktiga kolmas, Friedrichshafen 13 punktiga viies ja Stefan Kaibaldi koduklubi Königs Wusterhauseni Netzhoppers üheksa punktiga seitsmendal kohal.
Soome meeste meistriliigas vedas Kristo Kollo Akaa-Volley 3:1 võidule Kokkola Tiikerite üle, tuues oma meeskonna parimana 18 punkti. Tabelis on Akaa 30 punktiga teine, liidrikohal jätkab Andrus Raadiku tööandja Savo Volley, kes eelmisel nädalal ei mänginud ühtegi kohtumist.
Soome naiste meistriliigas pidas Silvia Pertensi koduklubi LiigaPloki koguni kolm mängu. Esmalt tuli tunnistada Hämeenlinna naiskonna 1:3 paremust, Pertens panustas 16 punktiga. Seejärel saadi 3:0 jagu Rovaniemist ning kolmandas mängus tuli tunnistada Orivee 1:3 paremust. Rovaniemi vastu tõi Pertens 12 punkti ja Orivee vastu 17 punkti. Tabelis on eestlanna tööandja 22 punktiga kuues.
Itaalia naiste esiliigas sai võidurõõmu tunda Olbia Hermaea naiskonnas palliv Kristiine Miilen, kes aitas oma koduklubi 3:0 võiduni Macerata vastu. Eesti koondise nurgaründaja tõi 16 punkti.
Luksemburgi liigas kaotas Anu Ennoki ja Merlin Hurda koduklubi VC Mamer 0:3 VC Steinfortile ja on tabelis 15 punktiga neljandal kohal. Šveitsi naiste kõrgliigas pidid Laura Parts ja Zesar-VFM tunnistama Geneve Volley 2:3 paremust, eestlanna arvele jäi 14 punkti.
### Response:
Võrkpallurid välismaal: Kreek sai endise koduklubi üle magusa võidu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest tuleb praegusel ajal eriti hoolt kanda. Seetõttu on loomulik, et riik toetab liikumisharrastuse ürituste ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldajaid. Siis saavad need spordikorraldajad levitada spordipisikut ja tugevdada meie meelt ja keha ka tulevikus," ütles kultuuriminister Tiit Terik.
Vooru "Rahvusvaheliste spordisündmuste kahjuhüvitis" eesmärk on osaliselt hüvitada koroonaviirusest tingitud tõendatud kahju rahvusvahelise spordisündmuse korraldajale, kelle üritused olid Eestis planeeritud perioodile 1.01 - 31.08.2021. Taotlusvooru eelarvemaht oli 500 000 eurot.
Liikumisharrastuste ürituste taotlusvooru eesmärk oli koroonaviiruse levikuga seotud möödapääsmatute kulude kompenseerimine suurematele üleriigilise tähtsusega traditsioonilisi liikumisüritusi korraldavatele spordiühendustele, et tagada nende jätkusuutlikkus piirangute lõppemisel. Taotlusvooru kogu aasta eelarvemaht oli 806 893 eurot.
Kuni 10. detsembrini on avatud "Rahvusvaheliste spordisündmuste kahjuhüvitis" kriisiabi teine voor, mille eelarvemaht on 700 000 eurot. Täpsemalt saab vooru kohta lugeda Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt. | Spordivaldkond sai üle 900 000 euro kriisiabi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest tuleb praegusel ajal eriti hoolt kanda. Seetõttu on loomulik, et riik toetab liikumisharrastuse ürituste ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldajaid. Siis saavad need spordikorraldajad levitada spordipisikut ja tugevdada meie meelt ja keha ka tulevikus," ütles kultuuriminister Tiit Terik.
Vooru "Rahvusvaheliste spordisündmuste kahjuhüvitis" eesmärk on osaliselt hüvitada koroonaviirusest tingitud tõendatud kahju rahvusvahelise spordisündmuse korraldajale, kelle üritused olid Eestis planeeritud perioodile 1.01 - 31.08.2021. Taotlusvooru eelarvemaht oli 500 000 eurot.
Liikumisharrastuste ürituste taotlusvooru eesmärk oli koroonaviiruse levikuga seotud möödapääsmatute kulude kompenseerimine suurematele üleriigilise tähtsusega traditsioonilisi liikumisüritusi korraldavatele spordiühendustele, et tagada nende jätkusuutlikkus piirangute lõppemisel. Taotlusvooru kogu aasta eelarvemaht oli 806 893 eurot.
Kuni 10. detsembrini on avatud "Rahvusvaheliste spordisündmuste kahjuhüvitis" kriisiabi teine voor, mille eelarvemaht on 700 000 eurot. Täpsemalt saab vooru kohta lugeda Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt.
### Response:
Spordivaldkond sai üle 900 000 euro kriisiabi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuni 76 kilogrammi kaaluvate neidude kategoorias püstitas Eliise Mikomägi tulemusega 405 kilogrammi Eesti rekordi. Tasavägise võistluse võitis rootslanna Lova Norrblom, kes tõstis 407,5 kilogrammi. Kolmanda koha sai soomlanna Nina Heikkinen 400,5 kilogrammiga.
Mikomägi parandas kükis kahel korral Eesti rekordit: 155 ja 160 kilogrammi. Lamades surumises jäi eestlanna tulemuseks ainult 75 kilogrammi, jõutõmbes 170 kilogrammi.
"Algraskuseks valitud 75 kilo liikus üles väga raskelt. Hiljem selgus, et kang oli valesti koormatud ehk kokku pandud – ühele poole oli lisatud üks 2,5-kilone ketas rohkem. Seda märkasid meie trennikaaslased ülekannet jälgides. Meie protesti kohtunikud ega žürii ei rahuldanud," selgitas treener Peep Päll lamades surumise tagasihoidlikud tulemust.
Meeste ja naiste täiskasvanute, noorte ja juunioride Euroopa meistrivõistlused kestavad 12. detsembrini. | Eliise Mikomägi võitis jõutõstmise EM-il hõbemedali | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuni 76 kilogrammi kaaluvate neidude kategoorias püstitas Eliise Mikomägi tulemusega 405 kilogrammi Eesti rekordi. Tasavägise võistluse võitis rootslanna Lova Norrblom, kes tõstis 407,5 kilogrammi. Kolmanda koha sai soomlanna Nina Heikkinen 400,5 kilogrammiga.
Mikomägi parandas kükis kahel korral Eesti rekordit: 155 ja 160 kilogrammi. Lamades surumises jäi eestlanna tulemuseks ainult 75 kilogrammi, jõutõmbes 170 kilogrammi.
"Algraskuseks valitud 75 kilo liikus üles väga raskelt. Hiljem selgus, et kang oli valesti koormatud ehk kokku pandud – ühele poole oli lisatud üks 2,5-kilone ketas rohkem. Seda märkasid meie trennikaaslased ülekannet jälgides. Meie protesti kohtunikud ega žürii ei rahuldanud," selgitas treener Peep Päll lamades surumise tagasihoidlikud tulemust.
Meeste ja naiste täiskasvanute, noorte ja juunioride Euroopa meistrivõistlused kestavad 12. detsembrini.
### Response:
Eliise Mikomägi võitis jõutõstmise EM-il hõbemedali |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | WTA turniirid on kategoriseeritud vastavalt auhinnarahale ja maailma edetabelisse lisanduvatele punktidele. Kõige suuremat auhinnaraha ja maailma edetabeli punktilisa annavad suure slämmi turniirid, millele järgnevad WTA 1000, WTA 500 ja WTA 250 turniirid.
WTA hooaeg saab alguse 3. jaanuaril, kui Austraalias mängitakse Adelaide'i turniir (WTA 500). Aasta esimene suure slämmi turniir algab 17. jaanuaril, kui Melbourne'is mängitakse Austraalia lahtised.
Veebruari kõige mainekam WTA turniiri toimub Lähis-Idas, kui 20. veebruaril algab WTA 1000 tähistusega Katari turniir. Märtsis toimub kaks WTA 1000 turniiri, BNP Paribase ja Miami turniirid.
Enne Prantsusmaa lahtiseid mängitakse kaks WTA 1000 tähistusega turniiri. 28. aprillil algab Madridi turniir ja 9. mail algab Rooma turniir. Prantsusmaa lahtised saab alguse 22. mail ning Wimbeldoni suure slämmi turniir algab 27. juunil.
2021. aastal jõudis Anett Kontaveit Austraalia, Prantsusmaa ja USA lahtistel kolmandasse ringi, Wimbeldonis langes eestlanna esimeses ringis. WTA 1000 turniiridel tegi Kontaveit kõige parema esituse Indian Wellsi turniiril, kui jõudis veerandfinaali.
Eesti esireket lõpetas hooaja võites viimasest 34 matšist 29 ning kogus kümne nädala jooksul neli tiitlit. Kontaveit võitis WTA 250 turniirid Rumeenias ja Clevelandis ning Kremlini ja Ostrava WTA 500 turniirid. | Selgus Anett Kontaveidi esimese poolaasta kalender | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
WTA turniirid on kategoriseeritud vastavalt auhinnarahale ja maailma edetabelisse lisanduvatele punktidele. Kõige suuremat auhinnaraha ja maailma edetabeli punktilisa annavad suure slämmi turniirid, millele järgnevad WTA 1000, WTA 500 ja WTA 250 turniirid.
WTA hooaeg saab alguse 3. jaanuaril, kui Austraalias mängitakse Adelaide'i turniir (WTA 500). Aasta esimene suure slämmi turniir algab 17. jaanuaril, kui Melbourne'is mängitakse Austraalia lahtised.
Veebruari kõige mainekam WTA turniiri toimub Lähis-Idas, kui 20. veebruaril algab WTA 1000 tähistusega Katari turniir. Märtsis toimub kaks WTA 1000 turniiri, BNP Paribase ja Miami turniirid.
Enne Prantsusmaa lahtiseid mängitakse kaks WTA 1000 tähistusega turniiri. 28. aprillil algab Madridi turniir ja 9. mail algab Rooma turniir. Prantsusmaa lahtised saab alguse 22. mail ning Wimbeldoni suure slämmi turniir algab 27. juunil.
2021. aastal jõudis Anett Kontaveit Austraalia, Prantsusmaa ja USA lahtistel kolmandasse ringi, Wimbeldonis langes eestlanna esimeses ringis. WTA 1000 turniiridel tegi Kontaveit kõige parema esituse Indian Wellsi turniiril, kui jõudis veerandfinaali.
Eesti esireket lõpetas hooaja võites viimasest 34 matšist 29 ning kogus kümne nädala jooksul neli tiitlit. Kontaveit võitis WTA 250 turniirid Rumeenias ja Clevelandis ning Kremlini ja Ostrava WTA 500 turniirid.
### Response:
Selgus Anett Kontaveidi esimese poolaasta kalender |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | KlaRa Jazzi repertuaaris on rohkem kui 2500 pala heliplaatidelt ja ERR-i fonoteegist, neist ligi neljandik on eesti autoritelt ja esitajatelt.
KlaRa Jazzi kanalilt saab kuulata ka Eesti Raadio arhiivisalvestusi, mida pole plaatidel välja antud.
"Meie kuulajatele meeldib džäss," ütles Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. "Louis Armstrongi, Valter Ojakääru, Uno Naissoo ja tänaste džässmuusikute looming paneb päeva heas rütmis liikuma."
KlaRa Jazzi signatuuride saksofonihelid mängis Lauri Kadalipp, hääled on Peeter Tammeru, Ursula Ratasepp ja Johanna Mängel.
Klara Jazzi saab kuulata nii arvutist kui ka nutiseadmetest, nii on hea džäss igal ajahetkel vaid paari näpuliigutuse või hiirekliki kaugusel.
Džässikontsertide otseülekanded ja salvestused on jätkuvalt kuulatavad Klassikaraadio lainepikkusel.
KlaRa nimi on pärit Klassikaraadio silplühendist. Veebiaadressil klara.ee saab nüüd kuulata nii klassikalist muusikat kui džässi. | Klassikaraadio avas džässmuusika veebikanali Klara Jazz | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
KlaRa Jazzi repertuaaris on rohkem kui 2500 pala heliplaatidelt ja ERR-i fonoteegist, neist ligi neljandik on eesti autoritelt ja esitajatelt.
KlaRa Jazzi kanalilt saab kuulata ka Eesti Raadio arhiivisalvestusi, mida pole plaatidel välja antud.
"Meie kuulajatele meeldib džäss," ütles Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. "Louis Armstrongi, Valter Ojakääru, Uno Naissoo ja tänaste džässmuusikute looming paneb päeva heas rütmis liikuma."
KlaRa Jazzi signatuuride saksofonihelid mängis Lauri Kadalipp, hääled on Peeter Tammeru, Ursula Ratasepp ja Johanna Mängel.
Klara Jazzi saab kuulata nii arvutist kui ka nutiseadmetest, nii on hea džäss igal ajahetkel vaid paari näpuliigutuse või hiirekliki kaugusel.
Džässikontsertide otseülekanded ja salvestused on jätkuvalt kuulatavad Klassikaraadio lainepikkusel.
KlaRa nimi on pärit Klassikaraadio silplühendist. Veebiaadressil klara.ee saab nüüd kuulata nii klassikalist muusikat kui džässi.
### Response:
Klassikaraadio avas džässmuusika veebikanali Klara Jazz |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Vastumeetmena ebaseaduslikele välissanktsioonide survele, mille eesmärk on õõnestada Valgevene suveräänsust ja halvendada Valgevene kodanike heaolu ning kaitsmaks riiklikke huve, otsustas Valgevene Vabariigi valitsus kehtestada keelu teatud kaupade impordile riikidest, mis kehtestavad ebaseaduslikke, Valgevene-vastaseid sanktsioone," ütles ministeerium oma veebiküljele postitatud avalduses.
Ministeerium lisas, et rakendatakse vajalikke meetmeid siseturu rahuldamiseks analoogsete kaupadega sõbralikest riikidest. | Minsk keelab teatud kaupade impordi sanktsioone rakendanud riikidest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Vastumeetmena ebaseaduslikele välissanktsioonide survele, mille eesmärk on õõnestada Valgevene suveräänsust ja halvendada Valgevene kodanike heaolu ning kaitsmaks riiklikke huve, otsustas Valgevene Vabariigi valitsus kehtestada keelu teatud kaupade impordile riikidest, mis kehtestavad ebaseaduslikke, Valgevene-vastaseid sanktsioone," ütles ministeerium oma veebiküljele postitatud avalduses.
Ministeerium lisas, et rakendatakse vajalikke meetmeid siseturu rahuldamiseks analoogsete kaupadega sõbralikest riikidest.
### Response:
Minsk keelab teatud kaupade impordi sanktsioone rakendanud riikidest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti kaitseväe delegatsioon inspekteeris Venemaa relvajõudude väeosi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi täitmise raames. Venemaa esindajad on Eestit käesoleval aastal külastanud kahel korral.
Eesti relvastuskontrolli neljaliikmelise delegatsiooni visiit algas 30. novembril Pihkvast 76. õhudessantdiviisist, mille järel tutvustati delegatsioonile 25. kaardiväe üksik-motorlaskurbrigaadi ja 15. õhuväebrigaadi koosseisu kuuluvat tehnikat ja relvastust, teatas kaitseväe peastaap esmaspäeval.
Samuti inspekteeriti Venemaa Lääne sõjaväeringkonna erinevaid harjutusalasid. Eesti on Venemaa inspektorid sellel aastal vastu võtnud kahel korral ning sellega täitnud oma rahvusvahelist kohustust.
Viini dokumendi raames võimaldavad OSCE liikmesriigid üksteisele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning lubavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi.
OSCE-sse kuulub 57 riiki Euroopast, Kesk-Aasiast ja Põhja-Ameerikast.
Inspektsioonid toimuvad lühikese etteteatamisega, kontrolli algataja annab inspektsioonist teada viis ööpäeva enne selle algust. Seejärel tuleb inspektorite vastuvõtjal tagada ligipääs oma objektidele 48 tunniks. | Eesti kaitseväelased inspekteerisid Pihkva õhudessantdiviisi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti kaitseväe delegatsioon inspekteeris Venemaa relvajõudude väeosi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi täitmise raames. Venemaa esindajad on Eestit käesoleval aastal külastanud kahel korral.
Eesti relvastuskontrolli neljaliikmelise delegatsiooni visiit algas 30. novembril Pihkvast 76. õhudessantdiviisist, mille järel tutvustati delegatsioonile 25. kaardiväe üksik-motorlaskurbrigaadi ja 15. õhuväebrigaadi koosseisu kuuluvat tehnikat ja relvastust, teatas kaitseväe peastaap esmaspäeval.
Samuti inspekteeriti Venemaa Lääne sõjaväeringkonna erinevaid harjutusalasid. Eesti on Venemaa inspektorid sellel aastal vastu võtnud kahel korral ning sellega täitnud oma rahvusvahelist kohustust.
Viini dokumendi raames võimaldavad OSCE liikmesriigid üksteisele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning lubavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi.
OSCE-sse kuulub 57 riiki Euroopast, Kesk-Aasiast ja Põhja-Ameerikast.
Inspektsioonid toimuvad lühikese etteteatamisega, kontrolli algataja annab inspektsioonist teada viis ööpäeva enne selle algust. Seejärel tuleb inspektorite vastuvõtjal tagada ligipääs oma objektidele 48 tunniks.
### Response:
Eesti kaitseväelased inspekteerisid Pihkva õhudessantdiviisi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Arizona Cardinalsi eest tegi suurepärase esituse mängujuht Kyler Murray, kes viskas 123 jardi ja kaks touchdown 'i. Samuti kogus Murray 59 jooksujardi ja skooris joostes kaks touchdown 'i. Chicago mängujuht Andy Dalton viskas kaks touchdown 'i, kuid Daltoni arvele jäi ka neli pallikaotust.
Arizona Cardinals jõudis esimese meeskonnana kümne võiduni ning on NFC konverentsis esimesel kohal. Chicago Bears on võitnud neli ja kaotanud kaheksa kohtumist ning on NFC konverentsis 14. kohal.
RT if you're glad to have Kyler back. @K1 x #ProBowlVote pic.twitter.com/lHY9womPBw
— Arizona Cardinals (@AZCardinals) December 5, 2021
Detroit Lions teenis hooaja esimese võidu, kui alistasid divisjonirivaali Minnesota Vikingsi 29:27. Poolajapausile läks Detroit 20:6 eduseisus, kuid teisel poolajal haaras eduseisu Minnesota. Neli sekundit enne mängu lõppu leidis Detroiti mängujuht Jared Goff oma sööduga püüdja Amon-Ra St. Browni, kes skooris touchdown 'i ning Detroit võitis hooaja esimese mängu.
Detroit Lions on võitnud ühe, kaotanud kümme ja viigistanud ühe kohtumise ning on NFC konverentsis viimasel ehk 16. kohal. Minnesota on viie võidu ja seitsme kaotusega NFC konverentsis üheksandal kohal.
game-winners and @DanMillerFox2, name a more iconic duo... pic.twitter.com/GQmmOcjz5O
— Detroit Lions (@Lions) December 6, 2021
Tiitlikaitsja Tampa Bay Buccaneers teenis võõrsil 30:17 võidu Atlanta Falconsi üle. Tampa Bay mängujuht Tom Brady viskas 368 jardi ja neli touchdown'i. Tampa Bay on võitnud üheksa ja kaotanud kolm kohtumist ning on NFC konverentsis kolmandal kohal, Atlanta on viie võidu ja seitsme kaotusega 11. kohal.
AFC konverentsis enne pühapäeva esikohal olnud Baltimore Ravens pidi tunnistama suurrivaali Pittsburgh Steelersi 19:20 paremust. Pittsburghi kogenud mängujuht Ben Roethlisberger viskas 236 jardi ja kaks touchdown'i.
Baltimore'il on 12-st kohtumisest kirjas kaheksa võitu ja neli kaotust ning on AFC konverentsis kolmandal kohal. Pittsburgh teenis viie kaotuse ja ühe viigi kõrvale kuuenda võidu ja on AFC konverentsis kaheksandal kohal.
Tulemused:
Chicago Bears - Arizona Cardinals 22:33
Atlanta Falcons - Tampa Bay Buccaneers 17:30
Houston Texans - Indianapolis Colts 0:31
Detroit Lions - Minnesota Vikings 29:27
Miami Dolphins - New York Giants 20:9
New York Jets - Philadelphia Eagles 18:33
Cincinnati Bengals - Los Angeles Chargers 22:41
Los Angeles Rams - Jacksonville Jaguars 37:7
Las Vegas Raiders - Washington Football Team 15:17
Pittsburgh Steelers - Baltimore Ravens 20:19
Seattle Seahawks - San Francisco 49ers 30:23
Kansas City Chiefs - Denver Broncos 22:9 | Arizona jõudis esimese meeskonnana hooaja 10. võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Arizona Cardinalsi eest tegi suurepärase esituse mängujuht Kyler Murray, kes viskas 123 jardi ja kaks touchdown 'i. Samuti kogus Murray 59 jooksujardi ja skooris joostes kaks touchdown 'i. Chicago mängujuht Andy Dalton viskas kaks touchdown 'i, kuid Daltoni arvele jäi ka neli pallikaotust.
Arizona Cardinals jõudis esimese meeskonnana kümne võiduni ning on NFC konverentsis esimesel kohal. Chicago Bears on võitnud neli ja kaotanud kaheksa kohtumist ning on NFC konverentsis 14. kohal.
RT if you're glad to have Kyler back. @K1 x #ProBowlVote pic.twitter.com/lHY9womPBw
— Arizona Cardinals (@AZCardinals) December 5, 2021
Detroit Lions teenis hooaja esimese võidu, kui alistasid divisjonirivaali Minnesota Vikingsi 29:27. Poolajapausile läks Detroit 20:6 eduseisus, kuid teisel poolajal haaras eduseisu Minnesota. Neli sekundit enne mängu lõppu leidis Detroiti mängujuht Jared Goff oma sööduga püüdja Amon-Ra St. Browni, kes skooris touchdown 'i ning Detroit võitis hooaja esimese mängu.
Detroit Lions on võitnud ühe, kaotanud kümme ja viigistanud ühe kohtumise ning on NFC konverentsis viimasel ehk 16. kohal. Minnesota on viie võidu ja seitsme kaotusega NFC konverentsis üheksandal kohal.
game-winners and @DanMillerFox2, name a more iconic duo... pic.twitter.com/GQmmOcjz5O
— Detroit Lions (@Lions) December 6, 2021
Tiitlikaitsja Tampa Bay Buccaneers teenis võõrsil 30:17 võidu Atlanta Falconsi üle. Tampa Bay mängujuht Tom Brady viskas 368 jardi ja neli touchdown'i. Tampa Bay on võitnud üheksa ja kaotanud kolm kohtumist ning on NFC konverentsis kolmandal kohal, Atlanta on viie võidu ja seitsme kaotusega 11. kohal.
AFC konverentsis enne pühapäeva esikohal olnud Baltimore Ravens pidi tunnistama suurrivaali Pittsburgh Steelersi 19:20 paremust. Pittsburghi kogenud mängujuht Ben Roethlisberger viskas 236 jardi ja kaks touchdown'i.
Baltimore'il on 12-st kohtumisest kirjas kaheksa võitu ja neli kaotust ning on AFC konverentsis kolmandal kohal. Pittsburgh teenis viie kaotuse ja ühe viigi kõrvale kuuenda võidu ja on AFC konverentsis kaheksandal kohal.
Tulemused:
Chicago Bears - Arizona Cardinals 22:33
Atlanta Falcons - Tampa Bay Buccaneers 17:30
Houston Texans - Indianapolis Colts 0:31
Detroit Lions - Minnesota Vikings 29:27
Miami Dolphins - New York Giants 20:9
New York Jets - Philadelphia Eagles 18:33
Cincinnati Bengals - Los Angeles Chargers 22:41
Los Angeles Rams - Jacksonville Jaguars 37:7
Las Vegas Raiders - Washington Football Team 15:17
Pittsburgh Steelers - Baltimore Ravens 20:19
Seattle Seahawks - San Francisco 49ers 30:23
Kansas City Chiefs - Denver Broncos 22:9
### Response:
Arizona jõudis esimese meeskonnana hooaja 10. võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Novembri lõpus lahkus Harrise meeskonnast tema pressijuht Symone Sanders. Novembris lahkus ka Harrise kommunikatsioonijuht Ashley Etienne, vahendas The Time s.
Suvel lahkusid ametist kaks Harrise abilist, allikate teatel polnud abilised sarnaselt mitmete kolleegidega rahul asepresidendi meeskonna sisekliimaga.
Sanders kaitses veel suvel jõuliselt Harrise juhtimisstiili. Viis kuud hiljem lahkus ta ise ametist.
Meedias tekib üha rohkem küsimusi Harrise juhtimisstiili suhtes. Harrise tegevuse asepresidendina kiidab heaks ainult 28 protsenti ameeriklastest. Ta on üks kõige ebapopulaarsemaid asepresidente USA ajaloos.
Kriitikud väidavad, et töötajate kurnatus ja töölt lahkumine on tavaline Harrise karmi juhtimisstiili juures.
Gil Duran lahkus Harrise meeskonnast 2013. aastal, kui ta oli seal tööl olnud ainult viis kuud. "Jutud kaosest Harrise meeskonnas on tuttav neile, kes on jälginud tema tegevust Californias," kirjutas Duran ajalehes San Francisco Examiner. Harris oli enne asepresidendiks saamist California osariigi senaator.
Asepresidendil on poliitiliselt raske periood, sest teda süüdistatakse muu hulgas küündimatuses rändekriisiga tegelemisel ja meedia hinnangul on tal raskusi oma koha leidmisega Valges Majas.
Väidetavalt on Harris ja tema meeskond ka vihased, et Bideni administratsioon määras Harrise lahendama sisserändekriisi riigi lõunapiiril.
Meedia spekuleerib, et Harris plaanib kandideerida tulevikus presidendiks. USA president Joe Biden on 78-aastane. Biden väidab, et plaanib kandideerida uuesti. Kui Biden tagasi valitakse, siis ametist lahkudes oleks ta 86-aastane. Harris on 56-aastane. | Times: Harrise abilised lahkuvad karmi juhtimisstiili tõttu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Novembri lõpus lahkus Harrise meeskonnast tema pressijuht Symone Sanders. Novembris lahkus ka Harrise kommunikatsioonijuht Ashley Etienne, vahendas The Time s.
Suvel lahkusid ametist kaks Harrise abilist, allikate teatel polnud abilised sarnaselt mitmete kolleegidega rahul asepresidendi meeskonna sisekliimaga.
Sanders kaitses veel suvel jõuliselt Harrise juhtimisstiili. Viis kuud hiljem lahkus ta ise ametist.
Meedias tekib üha rohkem küsimusi Harrise juhtimisstiili suhtes. Harrise tegevuse asepresidendina kiidab heaks ainult 28 protsenti ameeriklastest. Ta on üks kõige ebapopulaarsemaid asepresidente USA ajaloos.
Kriitikud väidavad, et töötajate kurnatus ja töölt lahkumine on tavaline Harrise karmi juhtimisstiili juures.
Gil Duran lahkus Harrise meeskonnast 2013. aastal, kui ta oli seal tööl olnud ainult viis kuud. "Jutud kaosest Harrise meeskonnas on tuttav neile, kes on jälginud tema tegevust Californias," kirjutas Duran ajalehes San Francisco Examiner. Harris oli enne asepresidendiks saamist California osariigi senaator.
Asepresidendil on poliitiliselt raske periood, sest teda süüdistatakse muu hulgas küündimatuses rändekriisiga tegelemisel ja meedia hinnangul on tal raskusi oma koha leidmisega Valges Majas.
Väidetavalt on Harris ja tema meeskond ka vihased, et Bideni administratsioon määras Harrise lahendama sisserändekriisi riigi lõunapiiril.
Meedia spekuleerib, et Harris plaanib kandideerida tulevikus presidendiks. USA president Joe Biden on 78-aastane. Biden väidab, et plaanib kandideerida uuesti. Kui Biden tagasi valitakse, siis ametist lahkudes oleks ta 86-aastane. Harris on 56-aastane.
### Response:
Times: Harrise abilised lahkuvad karmi juhtimisstiili tõttu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Energia on töösse rakendanud kogu Narva elektrijaamade tootmisvõimsuse. Töös on nii Eesti Elektrijaama plokid number 3, 4, 5, 6, 8 ning Balti Elektrijaama 11. plokk. Neist 3. plokk oli seni konserveeritud, see võeti kasutusele 25. novembrist. 4. plokk liideti võrku septembrist.
"Töös on kõik saadaolev, välja arvatud Auvere elektrijaam, mis peaks turule tagasi jõudma 13. detsembril," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts, täpsustades, et Auvere jaam on välissoojusvaheti rikke tõttu väljas novembri lõpust alates.
Elering täpsustas, et Eesti Energia Balti Elektrijaama 11. plokk ei tööta siiski täisvõimsusel, vaid üksnes kuni kolmandiku koormusega.
Esmaspäeval töötavad Eesti Energia jaamad kokku võimsusel ligi 900 MW. Näpuotsaga annavad võimsust juurde tuulepargid ja koostootmisjaamad. Eesti tootmismaht oli kell 11 võimsusega 1200 MW. Eesti vajadus oli samal ajal aga 1500 MW.
Auvere tootmisvõimsus on 270 MW, seega selle lisandumisel oleks Eesti vajadus enam-vähem kaetud.
Luts aga kinnitab, et Narva elektrijaamad kõrge hinna kujunemisse oma panust ei anna.
"Narva elektrijaamad pole börsihinda kujundanud pikemat aega, sest pole kõige kallimad tootmisviisid turul. Gaasist elektritootmine on olnud juba pikemat aega kallim kui näiteks kivisöest või põlevkivist tootmine. Rääkimata reservjaamadest," ütles Luts.
Börsihind kujuneb kõigi turuosaliste pakutavate võimsuste pealt ning hinda dikteerib see, kes viimasena oma reserve nõudluse katmiseks käivitab.
"Me ei ole saar, hind ei sõltu sellest, kui kallilt jaamad meil elektrit toodavad. Isegi kui meil oleks oleks poole rohkem tootmist, siis hind ikka alla ei tuleks, sest see elekter liigub mujale. Meie ei tekita hinda. Küsimus on, millise hinnaga on viimased [võrku lisandunud tootjad] nõus oma reservid käivitama," selgitas Luts.
Moodsamad Enefit Poweri jaamad kasutavad lisaks põlevkivile kütusena ka uttegaasi ja jäätmepuitu, et vähendada CO2 heidet ja olla turul konkurentsivõimelisem.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et elektrivarustus on tagatud kogu regioonis, kuid elektri hind hakkab reservide kasutuselevõtul veelgi kerkima.
"On ka veel väikene varu, kuid oluline on eelkõige Balti riikides saada tagasi töökorda avariiliselt või plaaniliste hoolduste tõttu kasutusest väljas olevad võimsused. Varus on veel Soome ja Rootsi strateegilised reservid ning Balti riikide avariireservid, kuid nende käivitamine tähendab veel kõrgemaid elektrihindu kui tänane tipp," ütles Köster.
Esmaspäeval selguski, et teisipäeval lööb börsihind juba ka esmaspäevase rekordtaseme.
Reservvõimsuseid aga veel kasutusele võetud pole.
"Reservvõimsuseid kasutatakse tavapäraselt süsteemihaldurite poolt avariide korral puudujääva elektrienergia tootmiseks. Avariid on oma olemuselt juhuslikud ning nendest tekkinud kulude eest vastutavad avariiliste võimsuste omanikud," täpsustas Köster.
Eleringi teatel on strateegiline reserv võimalik käivitada Soomes ja Rootsis, kus reservi suurus on vastavalt 611 ja 562 megavatti. Balti riigid hoiavad elektrisüsteemis juhtuda võivate avariidega toimetulekuks kokku 750-850 megavati ulatuses avariireserve.
Süsteemihalduri pressiteate kohaselt mõjutavad olukorda Balti riikide elektrisüsteemis mitme elektritootmisüksuse seisakud erinevatel põhjustel. Eestis oli esmaspäeva hommikuse seisuga turult täielikult või osaliselt väljas kaks põlevkiviplokki ning samuti ei töötanud üks Läti ja üks Leedu soojuselektrijaam. Nimetatud nelja tootmisseadme tootmisvõimsus on kokku ligikaudu 1300 megavatti. Tavapäraselt on vähemalt kolm nendest tootmisvõimsustest olnud töös. Detsembri teises pooles peaksid hakkama praegu hoolduses olevad elektrijaamade seadmed töösse tagasi tulema ja see võiks olukorda leevendada.
Kui vajadus hakkab ületama turu võimalusi, võidakse minna suuremate tarbijate piiramise või sulgemise teed. Elering aga kinnitab, et seda ohtu praegu pole. Reservid võetakse kasutusele enne, kui piirhind kätte tuleb. Teisipäeval kompab rekordiline tipuhind – ca 1000 eurot/MWh – kolmandikku piirhinnast.
"Tarbimise piiramine on elektrisüsteemis kõige viimane meede elektrisüsteemi täieliku kustumise vältimiseks. Enne seda rakendavad süsteemihaldurid kõik reservid ning tulenevalt kõrgest elektrihinnast – piirhind on 3000 €/MWh – on ka tarbimisel motivatsioon kasutada ainult vajalikus koguses elektrienergiat," ütles Köster. | Narva elektrijaamad huugavad täisvõimsusel, ent see tipuhinda ei kujunda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Energia on töösse rakendanud kogu Narva elektrijaamade tootmisvõimsuse. Töös on nii Eesti Elektrijaama plokid number 3, 4, 5, 6, 8 ning Balti Elektrijaama 11. plokk. Neist 3. plokk oli seni konserveeritud, see võeti kasutusele 25. novembrist. 4. plokk liideti võrku septembrist.
"Töös on kõik saadaolev, välja arvatud Auvere elektrijaam, mis peaks turule tagasi jõudma 13. detsembril," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts, täpsustades, et Auvere jaam on välissoojusvaheti rikke tõttu väljas novembri lõpust alates.
Elering täpsustas, et Eesti Energia Balti Elektrijaama 11. plokk ei tööta siiski täisvõimsusel, vaid üksnes kuni kolmandiku koormusega.
Esmaspäeval töötavad Eesti Energia jaamad kokku võimsusel ligi 900 MW. Näpuotsaga annavad võimsust juurde tuulepargid ja koostootmisjaamad. Eesti tootmismaht oli kell 11 võimsusega 1200 MW. Eesti vajadus oli samal ajal aga 1500 MW.
Auvere tootmisvõimsus on 270 MW, seega selle lisandumisel oleks Eesti vajadus enam-vähem kaetud.
Luts aga kinnitab, et Narva elektrijaamad kõrge hinna kujunemisse oma panust ei anna.
"Narva elektrijaamad pole börsihinda kujundanud pikemat aega, sest pole kõige kallimad tootmisviisid turul. Gaasist elektritootmine on olnud juba pikemat aega kallim kui näiteks kivisöest või põlevkivist tootmine. Rääkimata reservjaamadest," ütles Luts.
Börsihind kujuneb kõigi turuosaliste pakutavate võimsuste pealt ning hinda dikteerib see, kes viimasena oma reserve nõudluse katmiseks käivitab.
"Me ei ole saar, hind ei sõltu sellest, kui kallilt jaamad meil elektrit toodavad. Isegi kui meil oleks oleks poole rohkem tootmist, siis hind ikka alla ei tuleks, sest see elekter liigub mujale. Meie ei tekita hinda. Küsimus on, millise hinnaga on viimased [võrku lisandunud tootjad] nõus oma reservid käivitama," selgitas Luts.
Moodsamad Enefit Poweri jaamad kasutavad lisaks põlevkivile kütusena ka uttegaasi ja jäätmepuitu, et vähendada CO2 heidet ja olla turul konkurentsivõimelisem.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et elektrivarustus on tagatud kogu regioonis, kuid elektri hind hakkab reservide kasutuselevõtul veelgi kerkima.
"On ka veel väikene varu, kuid oluline on eelkõige Balti riikides saada tagasi töökorda avariiliselt või plaaniliste hoolduste tõttu kasutusest väljas olevad võimsused. Varus on veel Soome ja Rootsi strateegilised reservid ning Balti riikide avariireservid, kuid nende käivitamine tähendab veel kõrgemaid elektrihindu kui tänane tipp," ütles Köster.
Esmaspäeval selguski, et teisipäeval lööb börsihind juba ka esmaspäevase rekordtaseme.
Reservvõimsuseid aga veel kasutusele võetud pole.
"Reservvõimsuseid kasutatakse tavapäraselt süsteemihaldurite poolt avariide korral puudujääva elektrienergia tootmiseks. Avariid on oma olemuselt juhuslikud ning nendest tekkinud kulude eest vastutavad avariiliste võimsuste omanikud," täpsustas Köster.
Eleringi teatel on strateegiline reserv võimalik käivitada Soomes ja Rootsis, kus reservi suurus on vastavalt 611 ja 562 megavatti. Balti riigid hoiavad elektrisüsteemis juhtuda võivate avariidega toimetulekuks kokku 750-850 megavati ulatuses avariireserve.
Süsteemihalduri pressiteate kohaselt mõjutavad olukorda Balti riikide elektrisüsteemis mitme elektritootmisüksuse seisakud erinevatel põhjustel. Eestis oli esmaspäeva hommikuse seisuga turult täielikult või osaliselt väljas kaks põlevkiviplokki ning samuti ei töötanud üks Läti ja üks Leedu soojuselektrijaam. Nimetatud nelja tootmisseadme tootmisvõimsus on kokku ligikaudu 1300 megavatti. Tavapäraselt on vähemalt kolm nendest tootmisvõimsustest olnud töös. Detsembri teises pooles peaksid hakkama praegu hoolduses olevad elektrijaamade seadmed töösse tagasi tulema ja see võiks olukorda leevendada.
Kui vajadus hakkab ületama turu võimalusi, võidakse minna suuremate tarbijate piiramise või sulgemise teed. Elering aga kinnitab, et seda ohtu praegu pole. Reservid võetakse kasutusele enne, kui piirhind kätte tuleb. Teisipäeval kompab rekordiline tipuhind – ca 1000 eurot/MWh – kolmandikku piirhinnast.
"Tarbimise piiramine on elektrisüsteemis kõige viimane meede elektrisüsteemi täieliku kustumise vältimiseks. Enne seda rakendavad süsteemihaldurid kõik reservid ning tulenevalt kõrgest elektrihinnast – piirhind on 3000 €/MWh – on ka tarbimisel motivatsioon kasutada ainult vajalikus koguses elektrienergiat," ütles Köster.
### Response:
Narva elektrijaamad huugavad täisvõimsusel, ent see tipuhinda ei kujunda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jaapanis mängiti eelmisel nädalal üks hooaja tähtsamaid turniire ehk 73. korda peetud keisri karikas. Daido Steel HC alistas esmalt Ryukyu Corazoni 35:27 (18:15), aga kaotas veerandfinaalis Wakunaga Pharmaceuticalsile 33:36 (13:16).
Dener Jaanimaa viskas Daido kasuks vastavalt kuus ja hooaja parimat tähistavad 11 väravat. Jaanimaa kaotus Jaapanis jäi võõrsil mängivatele Eesti käsipalluritele ainsaks eelmisel nädalal saadud kaotuseks.
Saksamaa tugevuselt teises liigas alistas Karl Toomi koduklubi HSC 2000 Coburg 28:27 (14:12) tulemusega TuS Ferndorfi. Toom viskas Coburgi võiduvärava ning eestlase arvele jäi viis väravat ja üks resultatiivne sööt.
Nädala teises kohtumises oli Coburg 32:25 (18:12) parem VfB Lübeck-Schwartaust. Toom andis kaks resultatiivset söötu ja viskas üheksa väravat, mis tähistas tema selle hooaja isiklikku skoorirekordit. Kahe võidu abil eemaldus Coburg ka väljalangemistsooni lähedusest ning paikneb liigatabelis 11. kohal.
Itaalias naasis vigastuspausilt Polina Gorbatsjova, kelle koduklubi Erice AC Life Style mängis Ferrara GS Ariostoga 29:29 (14:15) viiki. Eestlanna viskas kohtumises neli väravat.
Soome meistriliigas tuli tabeliliider Helsingi Dicken välja raskest seisust ning alistas 27:26 (13:16) tulemusega Grankulla IFK. Kohtumise parimaks mängijaks valiti Dickeni joonemängija Armi Pärt, kes viskas seitse väravat.
Rumeenia kõrgliigas sai järjekordse võidu Bukaresti Steaua, kes oli võõrsil parem CSM Bacaust 30:27 (14:10). Martin Johannson viskas Steaua kasuks ühe värava ning Steaua jätkab liigatabelis kolmandal kohal.
Norras jätkab heas hoos Alfred Timmo. Eesti koondise mängujuht andis teist kohtumist järjest kaheksa resultatiivset söötu, lisas kaks väravat ja aitas Fjellhammer IL-i meistriliigas 30:21 (17:11) võiduni IL Bergen Handballi üle. Fjellhammer on liigatabelis 11 punktiga 10. kohal. | Käsipallileegion: eestlased olid võidu-, värava- ja rekordisoonel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jaapanis mängiti eelmisel nädalal üks hooaja tähtsamaid turniire ehk 73. korda peetud keisri karikas. Daido Steel HC alistas esmalt Ryukyu Corazoni 35:27 (18:15), aga kaotas veerandfinaalis Wakunaga Pharmaceuticalsile 33:36 (13:16).
Dener Jaanimaa viskas Daido kasuks vastavalt kuus ja hooaja parimat tähistavad 11 väravat. Jaanimaa kaotus Jaapanis jäi võõrsil mängivatele Eesti käsipalluritele ainsaks eelmisel nädalal saadud kaotuseks.
Saksamaa tugevuselt teises liigas alistas Karl Toomi koduklubi HSC 2000 Coburg 28:27 (14:12) tulemusega TuS Ferndorfi. Toom viskas Coburgi võiduvärava ning eestlase arvele jäi viis väravat ja üks resultatiivne sööt.
Nädala teises kohtumises oli Coburg 32:25 (18:12) parem VfB Lübeck-Schwartaust. Toom andis kaks resultatiivset söötu ja viskas üheksa väravat, mis tähistas tema selle hooaja isiklikku skoorirekordit. Kahe võidu abil eemaldus Coburg ka väljalangemistsooni lähedusest ning paikneb liigatabelis 11. kohal.
Itaalias naasis vigastuspausilt Polina Gorbatsjova, kelle koduklubi Erice AC Life Style mängis Ferrara GS Ariostoga 29:29 (14:15) viiki. Eestlanna viskas kohtumises neli väravat.
Soome meistriliigas tuli tabeliliider Helsingi Dicken välja raskest seisust ning alistas 27:26 (13:16) tulemusega Grankulla IFK. Kohtumise parimaks mängijaks valiti Dickeni joonemängija Armi Pärt, kes viskas seitse väravat.
Rumeenia kõrgliigas sai järjekordse võidu Bukaresti Steaua, kes oli võõrsil parem CSM Bacaust 30:27 (14:10). Martin Johannson viskas Steaua kasuks ühe värava ning Steaua jätkab liigatabelis kolmandal kohal.
Norras jätkab heas hoos Alfred Timmo. Eesti koondise mängujuht andis teist kohtumist järjest kaheksa resultatiivset söötu, lisas kaks väravat ja aitas Fjellhammer IL-i meistriliigas 30:21 (17:11) võiduni IL Bergen Handballi üle. Fjellhammer on liigatabelis 11 punktiga 10. kohal.
### Response:
Käsipallileegion: eestlased olid võidu-, värava- ja rekordisoonel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Klassikalised lastehaigused
Kui vaadata ainult ägedaid respiratoorseid haigusi, siis Jevgenia Epšteini sõnul on 2021. aasta haigestumine olnud mullusest 43 protsenti väiksem. Statistika näitab, et laste haigestumine läkaköhasse, sarlakitesse ja tuulerõugeisse on langustrendis.
Mulluseid ja tänavusi andmeid võrreldes ilmneb, et läkaköhasse haigestumine vähenes 3,4 korda (tänavu 12 haigusjuhtu, mullu 41). Sarlakeid diagnoositi 2,5 korda vähem (mullu 137, tänavu 54). Tuulerõugeid on leitud 18,1 protsenti vähem ja pneumokokknakkust 38,2 protsenti vähem. Eelmisel aastal oli kolm pneumokokkmeningiidi juhtumit, tänavu pole veel ühtegi diagnoositud.
Sel aastal pole veel leitud ka mumpsi. Leetreid ega punetisi polnud ka juba mullu.
Koroona
Küll aga on suurenenud Covid-19 põdevate laste arv. Võrreldes mullusega on 5– 9-aastaste seas koroonaviirusega nakatunuid 42 korda rohkem, 10–14-aastaste seas 35 korda.
Samuti on suurenenud laste osakaal haigete üldarvust: 2020. aastal moodustasid 10–14 aasta vanused lapsed 3,2 protsenti haigete üldarvust, 2021. aastal on nende osakaal on 11,4 protsenti. Vanusrühmas 5–9 eluaastat – vastavalt kaks protsenti ja kaheksa protsenti. Andmed on esitatud 24. novembri 2021 seisuga.
Pikem vaade
SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukase sõnul on aga haigestumistes siiski teatavat tõusu märgata: "Viirus tühja kohta ei salli. Just nägin, et ka ameeriklased täheldasid sama: kuna viirused olid pikalt alla surutud, siis suvel vabamates oludes hakkasid taas intensiivselt levima."
Eesti arstid on märganud ka näiteks pesemata mandariinide söömisega seoses harilikult jõuluajal esilekerkiva noroviiruse kiiret tõusu juba mitu kuud tavapärasest varem. "Eelmisel aastal sellest suuresti pääsesime, kuna kõik pesid korralikult käsi. Tänavune kogemus näitab, et kätepesu harjumus on kahjuks ununenud," toob Raukas välja.
Kõige enam valmistab arstidele muret asjaolu, et väikelaste vaktsineerimine soovituslike nn kalendervaktsiinidega on langenud. See võib tema sõnul kurbi tagajärgi tuua kaasa ka siis, kui pandeemia kunagi taandub ja ühiskonnad täiel määral avanevad ning seni justkui vati sees peetud inimesed taas täiskäigul viiruseid levitama hakkavad nagu pandeemia eel, mil rahvas oli haiguste suhtes vähem vastuvõtlik kui täna.
"Mingil määral oleme jah tugevamad siis, kui väike hulk viiruseid kogu aeg meie ümber tiirleb. Siis loob keha pidevalt uusi antikehi ja inimesed põevadki vähem," selgitab Raukas.
Lähituleviku suurim väljakutse on Raukase sõnul see, et gripp ja koroona võivad inimest rünnata korraga: "Lastehaiglasse satutakse ka sageli nii, et mitu viirust laastab väikest organismi samal ajal." | Lugeja küsib: kas lapsed püüavad mullu põdemata jäänud tõved kinni tänavu? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Klassikalised lastehaigused
Kui vaadata ainult ägedaid respiratoorseid haigusi, siis Jevgenia Epšteini sõnul on 2021. aasta haigestumine olnud mullusest 43 protsenti väiksem. Statistika näitab, et laste haigestumine läkaköhasse, sarlakitesse ja tuulerõugeisse on langustrendis.
Mulluseid ja tänavusi andmeid võrreldes ilmneb, et läkaköhasse haigestumine vähenes 3,4 korda (tänavu 12 haigusjuhtu, mullu 41). Sarlakeid diagnoositi 2,5 korda vähem (mullu 137, tänavu 54). Tuulerõugeid on leitud 18,1 protsenti vähem ja pneumokokknakkust 38,2 protsenti vähem. Eelmisel aastal oli kolm pneumokokkmeningiidi juhtumit, tänavu pole veel ühtegi diagnoositud.
Sel aastal pole veel leitud ka mumpsi. Leetreid ega punetisi polnud ka juba mullu.
Koroona
Küll aga on suurenenud Covid-19 põdevate laste arv. Võrreldes mullusega on 5– 9-aastaste seas koroonaviirusega nakatunuid 42 korda rohkem, 10–14-aastaste seas 35 korda.
Samuti on suurenenud laste osakaal haigete üldarvust: 2020. aastal moodustasid 10–14 aasta vanused lapsed 3,2 protsenti haigete üldarvust, 2021. aastal on nende osakaal on 11,4 protsenti. Vanusrühmas 5–9 eluaastat – vastavalt kaks protsenti ja kaheksa protsenti. Andmed on esitatud 24. novembri 2021 seisuga.
Pikem vaade
SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukase sõnul on aga haigestumistes siiski teatavat tõusu märgata: "Viirus tühja kohta ei salli. Just nägin, et ka ameeriklased täheldasid sama: kuna viirused olid pikalt alla surutud, siis suvel vabamates oludes hakkasid taas intensiivselt levima."
Eesti arstid on märganud ka näiteks pesemata mandariinide söömisega seoses harilikult jõuluajal esilekerkiva noroviiruse kiiret tõusu juba mitu kuud tavapärasest varem. "Eelmisel aastal sellest suuresti pääsesime, kuna kõik pesid korralikult käsi. Tänavune kogemus näitab, et kätepesu harjumus on kahjuks ununenud," toob Raukas välja.
Kõige enam valmistab arstidele muret asjaolu, et väikelaste vaktsineerimine soovituslike nn kalendervaktsiinidega on langenud. See võib tema sõnul kurbi tagajärgi tuua kaasa ka siis, kui pandeemia kunagi taandub ja ühiskonnad täiel määral avanevad ning seni justkui vati sees peetud inimesed taas täiskäigul viiruseid levitama hakkavad nagu pandeemia eel, mil rahvas oli haiguste suhtes vähem vastuvõtlik kui täna.
"Mingil määral oleme jah tugevamad siis, kui väike hulk viiruseid kogu aeg meie ümber tiirleb. Siis loob keha pidevalt uusi antikehi ja inimesed põevadki vähem," selgitab Raukas.
Lähituleviku suurim väljakutse on Raukase sõnul see, et gripp ja koroona võivad inimest rünnata korraga: "Lastehaiglasse satutakse ka sageli nii, et mitu viirust laastab väikest organismi samal ajal."
### Response:
Lugeja küsib: kas lapsed püüavad mullu põdemata jäänud tõved kinni tänavu? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Enne selle otsuse tegemist minuga ei suheldud ja ka need alused seal ei ole õiged. Aga sellega tegelevad nüüd juristid ja ma väga täpselt ei saa kommenteerida," ütles Laidmets ERR-ile.
"Ma ei hage enda ametisse ennistamist, vaid ma vaidlustan selle otsuse, et see sedaviisi tehti," lisas ta.
"Need sündmused olid üsna ootamatud, sest see vaidlus selle üle, kas ja millist kompensatsiooni seal oleks vaja eelmisele lahkunud peadirektorile maksta, on juba augustikuust käinud, seal midagi ootamatut ei olnud," sõnas Laidmets.
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) vabastas haridus- ja noorteameti (Harno) peadirektori kohusetäitja ja endise ministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa ametist, kuna ministeeriumi sõnul sõlmis Laidmets ministeeriumi nimel riigile ebamõistliku lepingu Harno eelmise juhi Ulla Illissoni ettevõttega, kirjutas Eesti Päevaleht (EPL).
Ministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts ütles lehele, et Laidmets sõlmis ministeeriumi eest lepingu konsultatsioonifirmaga, andes läbipaistmatuid ja ebakorrektseid lubadusi, mis olid ministeeriumile rahaliselt ebamõistlikud. | Laidmets vaidlustas oma vallandamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Enne selle otsuse tegemist minuga ei suheldud ja ka need alused seal ei ole õiged. Aga sellega tegelevad nüüd juristid ja ma väga täpselt ei saa kommenteerida," ütles Laidmets ERR-ile.
"Ma ei hage enda ametisse ennistamist, vaid ma vaidlustan selle otsuse, et see sedaviisi tehti," lisas ta.
"Need sündmused olid üsna ootamatud, sest see vaidlus selle üle, kas ja millist kompensatsiooni seal oleks vaja eelmisele lahkunud peadirektorile maksta, on juba augustikuust käinud, seal midagi ootamatut ei olnud," sõnas Laidmets.
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) vabastas haridus- ja noorteameti (Harno) peadirektori kohusetäitja ja endise ministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa ametist, kuna ministeeriumi sõnul sõlmis Laidmets ministeeriumi nimel riigile ebamõistliku lepingu Harno eelmise juhi Ulla Illissoni ettevõttega, kirjutas Eesti Päevaleht (EPL).
Ministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts ütles lehele, et Laidmets sõlmis ministeeriumi eest lepingu konsultatsioonifirmaga, andes läbipaistmatuid ja ebakorrektseid lubadusi, mis olid ministeeriumile rahaliselt ebamõistlikud.
### Response:
Laidmets vaidlustas oma vallandamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel neljapäeval alistas Madridi Reali duubelmeeskond Hispaania neljandas liigas 79:72 tulemusega Uros De Rivasi.
Kohtumist pingilt alustanud Henri Veesaar viskas 30 minutiga 21 punkti ja haaras 11 lauapalli. Samuti jäi eestlase arvele kaks resultatiivset söötu, kaks blokki, üks vaheltlõige, kuus pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.
Kaks päeva hiljem ehk laupäeval pidi Madridi Reali duubelmeeskond võõrsil tunnistama Quintar Globalcaja 69:71 paremust. 26 mänguminutiga jäi Veesaare arvele üheksa punkti, kuus lauapalli ja kaks korvisöötu.
13. vooru järel on Madridi Reali duubelmeeskond 10 võidu ja kolme kaotusega Hispaania neljandas liigas esimesel kohal. | Veesaare kaksikduubel aitas Madridi Reali võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel neljapäeval alistas Madridi Reali duubelmeeskond Hispaania neljandas liigas 79:72 tulemusega Uros De Rivasi.
Kohtumist pingilt alustanud Henri Veesaar viskas 30 minutiga 21 punkti ja haaras 11 lauapalli. Samuti jäi eestlase arvele kaks resultatiivset söötu, kaks blokki, üks vaheltlõige, kuus pallikaotust ja neli isiklikku viga, vahendab Korvpall24.
Kaks päeva hiljem ehk laupäeval pidi Madridi Reali duubelmeeskond võõrsil tunnistama Quintar Globalcaja 69:71 paremust. 26 mänguminutiga jäi Veesaare arvele üheksa punkti, kuus lauapalli ja kaks korvisöötu.
13. vooru järel on Madridi Reali duubelmeeskond 10 võidu ja kolme kaotusega Hispaania neljandas liigas esimesel kohal.
### Response:
Veesaare kaksikduubel aitas Madridi Reali võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Sofia Haapamäki omandas bakalaureusekraadi Helsingi kunstiülikoolist Uniarts ja jätkab sealsamas magistriõpinguid. Ta kaasab maali, graafika ja interaktiivse installatsiooni kõrval oma praktikasse ka muid eksperimentaalseid meetodeid, millega ta uurib inimestevahelisi suhteid.
Haapamäki võidutöö "Koopiad" kujutab endast vaatajate kehaskaneeringute projektsioone 3D galeriiruumis, mis võimaldab vaadata ennast kõrvalseisja pilguga, justkui koopiat.
Teos kogus ülikooli lõpunäitusel nelja nädala jooksul 2500 vaatajat, millest viimasel päeval rändas virtuaalgaleriis ringi 121 koopiat. Tänaseks on see koos kõikide modellidega talletatud arhiivi.
Peapreemia kategoorias sai žürii äramärkimise osaliseks Eesti kunstiakadeemia lõpetanud Katrin Enni heliinstallatsioon "Vasepalavik".
Parima noore maalikunstniku auhinna tiitli pälvis žürii otsusel Madara Kvēpa Läti kunstiakadeemiast ja ära märgiti ka Monika Radžiūnaitė Vilniuse kunstiakadeemiast.
Traditsiooniliselt oli võimalus ka publikul valida oma lemmik, osaledes 15. novembrist 5. detsembrini kestnud veebihääletusel. Tänavu osutus publiku lemmikuks Amanda Krumina töö "I'm on the goat".
Fotografiska Tallinn muuseumi aastapääsme pälvis Stina Isabel Gavrilin videprojektsiooni "Morning. I'm going to lose my mind" ("Hommik. Ma kaotan mõistuse") eest.
Konkursi rahvusvahelisse žüriisse kuulusid Anne Klontz (USA/Sweden Konstfack), Katerina Gregors (Kreeka Kaasaegse Kunsti Muuseum), Simonas Kuliešis (Vilniuse kunstiakadeemia), Andris Vitolinš (Läti kunstiakadeemia), Andra Orn (NOAR.eu), Pire Sova (Eesti kunstiakadeemia), Harri Monni (Helsinki Uniarts).
Aastal 2016 algatatud Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada noori talente nende kunstnikutee alguses ja pakkuda nii kunstihuvilistele kui ka professionaalidele paremat võimalust noorte talentide avastamiseks. | Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhinna peapreemia läks Soome | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Sofia Haapamäki omandas bakalaureusekraadi Helsingi kunstiülikoolist Uniarts ja jätkab sealsamas magistriõpinguid. Ta kaasab maali, graafika ja interaktiivse installatsiooni kõrval oma praktikasse ka muid eksperimentaalseid meetodeid, millega ta uurib inimestevahelisi suhteid.
Haapamäki võidutöö "Koopiad" kujutab endast vaatajate kehaskaneeringute projektsioone 3D galeriiruumis, mis võimaldab vaadata ennast kõrvalseisja pilguga, justkui koopiat.
Teos kogus ülikooli lõpunäitusel nelja nädala jooksul 2500 vaatajat, millest viimasel päeval rändas virtuaalgaleriis ringi 121 koopiat. Tänaseks on see koos kõikide modellidega talletatud arhiivi.
Peapreemia kategoorias sai žürii äramärkimise osaliseks Eesti kunstiakadeemia lõpetanud Katrin Enni heliinstallatsioon "Vasepalavik".
Parima noore maalikunstniku auhinna tiitli pälvis žürii otsusel Madara Kvēpa Läti kunstiakadeemiast ja ära märgiti ka Monika Radžiūnaitė Vilniuse kunstiakadeemiast.
Traditsiooniliselt oli võimalus ka publikul valida oma lemmik, osaledes 15. novembrist 5. detsembrini kestnud veebihääletusel. Tänavu osutus publiku lemmikuks Amanda Krumina töö "I'm on the goat".
Fotografiska Tallinn muuseumi aastapääsme pälvis Stina Isabel Gavrilin videprojektsiooni "Morning. I'm going to lose my mind" ("Hommik. Ma kaotan mõistuse") eest.
Konkursi rahvusvahelisse žüriisse kuulusid Anne Klontz (USA/Sweden Konstfack), Katerina Gregors (Kreeka Kaasaegse Kunsti Muuseum), Simonas Kuliešis (Vilniuse kunstiakadeemia), Andris Vitolinš (Läti kunstiakadeemia), Andra Orn (NOAR.eu), Pire Sova (Eesti kunstiakadeemia), Harri Monni (Helsinki Uniarts).
Aastal 2016 algatatud Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada noori talente nende kunstnikutee alguses ja pakkuda nii kunstihuvilistele kui ka professionaalidele paremat võimalust noorte talentide avastamiseks.
### Response:
Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhinna peapreemia läks Soome |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kadi Jürgens on muusikute fondi PLMF "Noor Laulja 2018" laureaat, kes lõpetab sel suvel Flandria ooperi juurde kuuluva Rahvusvahelise Ooperiakadeemia Gentis, Belgias.
"Kadi Jürgens valiti peaosaliseks Raveli ooperisse paljude kandidaatide hulgast," ütles esietendusel viibinud ooperilaulja ja PLMF kunstiline juht Pille Lill. "Täissaali ovatsioonid ei tahtnud vaibuda ja järelkaja oli väga positiivne".
Kadi Jürgens on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis viiulit ja flööti. Klassikalise laulu õpinguid alustas ta Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja jätkas Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
2018/2019 õppis Jürgens vahetusüliõpilasena Belgias Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis ning jätkas õpinguid Rahvusvahelises Ooperiakadeemias Gentis.
Oluliselt on tema lauljaks kujunemist mõjutanud kaasaegne vabaimprovisatsioon ja muusika. Jürgensile on kirjutanud laule tunnustatud heliloojad nii Eestist kui ka välismaalt. Noor metsosopran on muusikute fondi PLMF Marje ja Kuldar Sinki nimelise preemia "Noor laulja 2018" laureaat. | Metsosopran Kadri Jürgens tegi debüüdi Flandria ooperi- ja balletiteatris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kadi Jürgens on muusikute fondi PLMF "Noor Laulja 2018" laureaat, kes lõpetab sel suvel Flandria ooperi juurde kuuluva Rahvusvahelise Ooperiakadeemia Gentis, Belgias.
"Kadi Jürgens valiti peaosaliseks Raveli ooperisse paljude kandidaatide hulgast," ütles esietendusel viibinud ooperilaulja ja PLMF kunstiline juht Pille Lill. "Täissaali ovatsioonid ei tahtnud vaibuda ja järelkaja oli väga positiivne".
Kadi Jürgens on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis viiulit ja flööti. Klassikalise laulu õpinguid alustas ta Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja jätkas Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
2018/2019 õppis Jürgens vahetusüliõpilasena Belgias Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis ning jätkas õpinguid Rahvusvahelises Ooperiakadeemias Gentis.
Oluliselt on tema lauljaks kujunemist mõjutanud kaasaegne vabaimprovisatsioon ja muusika. Jürgensile on kirjutanud laule tunnustatud heliloojad nii Eestist kui ka välismaalt. Noor metsosopran on muusikute fondi PLMF Marje ja Kuldar Sinki nimelise preemia "Noor laulja 2018" laureaat.
### Response:
Metsosopran Kadri Jürgens tegi debüüdi Flandria ooperi- ja balletiteatris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Õppuse eesmärgiks on kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustsenaariumile reageerimise võimekuse kontrollimine rahvusvahelises raamistikus, teatas kaitseväe peastaap.
"Õppuse Siil 2022 puhul on oluline ja varasemast erinev see, et seekord keskendume rahvusvahelisele raamistikule. Tahame Siilil harjutada ohtudele reageerimist regionaalses võtmes koostöös Põhjadiviisi ja Läti kolleegidega," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem pressiteate vahendusel. "Ligi pooled õppusel osalejatest on reservväelased ja nende osalus on lahinguvalmiduse saavutamisel võtmetähtsusega," lisas kindral.
Taasiseseisvunud Eesti ühe suurima sõjalise õppuse Siil peamisteks õppivateks üksusteks on 2022. aastal 2. jalaväebrigaad ja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus. Õppuse keskseks toimumispiirkonnaks on Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle põhipingutus lasub 2. jalaväebrigaadi lahinguvalmiduse kontrollimisel.
"Oma üksuste osas keskendume tervele 2. jalaväebrigaadile ja maakaitse juhtimisstruktuurile kaitseringkonnast kuni jao tasandini välja," lisas kindralleitnant Herem.
Õppusest Siil 2022 võtavad osa 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse, õhuväe, mereväe, küberväejuhatuse, erioperatsioonide väejuhatuse, sõjaväepolitsei ja maakaitse üksused. Lisaks eestlastele osalevad õppusel ka liitlas- ja partnerriikide üksused.
Siil on kaitseväe suurim õppus, mis toimub kolme-nelja aasta tagant tavapärase Kevadtormi asemel. Suurõppusel osaleb tuhandeid kaitseväelasi Eestist ja liitlas- ning partnerriikidest. Varem on õppust Siil korraldatud aastatel 2008, 2015 ja 2018. | Õppusele Siil oodatakse kevadel ligi 16 000 kaitseväelast | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Õppuse eesmärgiks on kaitseväe lahinguvalmiduse ja ohustsenaariumile reageerimise võimekuse kontrollimine rahvusvahelises raamistikus, teatas kaitseväe peastaap.
"Õppuse Siil 2022 puhul on oluline ja varasemast erinev see, et seekord keskendume rahvusvahelisele raamistikule. Tahame Siilil harjutada ohtudele reageerimist regionaalses võtmes koostöös Põhjadiviisi ja Läti kolleegidega," ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem pressiteate vahendusel. "Ligi pooled õppusel osalejatest on reservväelased ja nende osalus on lahinguvalmiduse saavutamisel võtmetähtsusega," lisas kindral.
Taasiseseisvunud Eesti ühe suurima sõjalise õppuse Siil peamisteks õppivateks üksusteks on 2022. aastal 2. jalaväebrigaad ja küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus. Õppuse keskseks toimumispiirkonnaks on Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle põhipingutus lasub 2. jalaväebrigaadi lahinguvalmiduse kontrollimisel.
"Oma üksuste osas keskendume tervele 2. jalaväebrigaadile ja maakaitse juhtimisstruktuurile kaitseringkonnast kuni jao tasandini välja," lisas kindralleitnant Herem.
Õppusest Siil 2022 võtavad osa 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse, õhuväe, mereväe, küberväejuhatuse, erioperatsioonide väejuhatuse, sõjaväepolitsei ja maakaitse üksused. Lisaks eestlastele osalevad õppusel ka liitlas- ja partnerriikide üksused.
Siil on kaitseväe suurim õppus, mis toimub kolme-nelja aasta tagant tavapärase Kevadtormi asemel. Suurõppusel osaleb tuhandeid kaitseväelasi Eestist ja liitlas- ning partnerriikidest. Varem on õppust Siil korraldatud aastatel 2008, 2015 ja 2018.
### Response:
Õppusele Siil oodatakse kevadel ligi 16 000 kaitseväelast |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Taiwan on nüüd USA suuruselt kaheksas kaubanduspartner. Viimase 12 kuu jooksul eksportis saareriik USA-sse kaupu 72 miljardi dollari väärtuses. Seda on ligi 70 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Suurenenud on ka USA eksport Taiwani. Taiwan ostab rohkem USA toornaftat, masinaid ja autosid.
Taiwan on üks USA suurimaid kiipidega varustajaid. Kiibinõudlus kasvab terves maailmas.
Kõige rohkem mõjutavad USA ja Taiwani vahelist kaubanduse suurenemist aga Hiina kaupadele kehtestatud tariifid, vahendas The Wall Street Journal.
Hulk Taiwani ettevõtteid vähendab Mandri-Hiinas tootmistegevust. Taiwani valitsus toetab seda trendi, pakkudes ettevõtetele toetust nii töötajate leidmisel kui uute tehaste rajamisel.
Taipeis asuv ehitustarvete müüja JC Grand Corp on üks paljudest firmadest, mis viib tootmist ümber Hiinast Taiwani. "Tariifid olid peamiseks teguriks, miks me kolime," ütles ettevõtte juht Jon Hodowany
Taiwani eksporti suurendab ka üha kasvav nõudlus elektroonikaseadmete ja arvutite järele. Pandeemia tõttu töötab üha rohkem inimesi kodus.
USA võimud muretsevad, et riik sõltub liiga palju Taiwanis toodetud kiipidest. Washington proovib seetõttu edendada kodumaist kiibitootmist.
"See protsess võtab aega aastaid. Taiwan on oluline ja muutub USA jaoks lähiaastatel isegi tähtsamaks," ütles Brookingsi instituudi vanemteadur Ryan Hass. | Hiina tariifide tõttu kasvab kaubavahetus USA ja Taiwani vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Taiwan on nüüd USA suuruselt kaheksas kaubanduspartner. Viimase 12 kuu jooksul eksportis saareriik USA-sse kaupu 72 miljardi dollari väärtuses. Seda on ligi 70 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Suurenenud on ka USA eksport Taiwani. Taiwan ostab rohkem USA toornaftat, masinaid ja autosid.
Taiwan on üks USA suurimaid kiipidega varustajaid. Kiibinõudlus kasvab terves maailmas.
Kõige rohkem mõjutavad USA ja Taiwani vahelist kaubanduse suurenemist aga Hiina kaupadele kehtestatud tariifid, vahendas The Wall Street Journal.
Hulk Taiwani ettevõtteid vähendab Mandri-Hiinas tootmistegevust. Taiwani valitsus toetab seda trendi, pakkudes ettevõtetele toetust nii töötajate leidmisel kui uute tehaste rajamisel.
Taipeis asuv ehitustarvete müüja JC Grand Corp on üks paljudest firmadest, mis viib tootmist ümber Hiinast Taiwani. "Tariifid olid peamiseks teguriks, miks me kolime," ütles ettevõtte juht Jon Hodowany
Taiwani eksporti suurendab ka üha kasvav nõudlus elektroonikaseadmete ja arvutite järele. Pandeemia tõttu töötab üha rohkem inimesi kodus.
USA võimud muretsevad, et riik sõltub liiga palju Taiwanis toodetud kiipidest. Washington proovib seetõttu edendada kodumaist kiibitootmist.
"See protsess võtab aega aastaid. Taiwan on oluline ja muutub USA jaoks lähiaastatel isegi tähtsamaks," ütles Brookingsi instituudi vanemteadur Ryan Hass.
### Response:
Hiina tariifide tõttu kasvab kaubavahetus USA ja Taiwani vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Prantsusmaa laskesuusataja Quentin Fillon Maillet' jaoks ei ole enam vahet, kas väljas on 10 või 20 kraadi külma. Eelmisel nädalal kasutas ta esmakordselt spetsiaalseid kindaid, kuhu on peidetud küttetraadid, mis lubavad sportlasel valida võistluse jooksul kolme erineva soojusprogrammi vahel. See tähendab, et tema sõrmed on soojas ka siis, kui tiirus on vaja otsustavaid laske teha.
Norralased proovisid Östersundis kõike, et käsi soojas hoida. Neljapäevases sprindis oli enamikul sportlastel käes kaks paari kindaid, mille nad esimesse lasketiiru jõudes ära võtsid. Teise tiiru jõudes oli külm aga sportlastele taas probleemiks.
Üsna pea on aga selline probleem norralaste jaoks minevik. Prantsusmaa ja Norra laskesuusatajaid kinnastega varustava Kinetixxi firma turundusjuht Helmut Hanus kinnitas Norra meediale, et ka Norra sportlaste soojenduskindad on tootmises ja valmivad mõne aja pärast.
Kui kindad ei ole valmis järgmiseks Hochfilzeni MK-etapiks, siis on need kindlasti olemas Prantsusmaal toimuvaks etapiks.
"Kindaid võib maailmakarika etapil kasutada. Nüüd proovime me saada luba, et kindaid võiks saada kasutada ka Pekingi olümpiamängudel, kus külm võib taas probleemiks olla. Ma arvan, et läbirääkimised lähevad hästi," ütles Hanus.
Johannes Thinges Bö ja teised norralased võivad oma konkurente abi eest tänada. Mõte soojendusega kinnastest tuli Maillet'lt, kes kaks aastat tagasi kindavabrikut külastas.
"Kindaid ei ole olnud lihtne teha, sest tuleb kasutada kaableid ja patareisid. Seetõttu kulub paari kinnaste valmistamiseks kaheksa kuni kümme tundi. Iga sportlane saab omale tema käe järgi valmistatud kindad. Kahte ühesugust paari ei ole," räägib Hanus.
Kui patareid on täis laetud, peavad kindad vastu kuni 50 minutit. See tähendab, et pärast viimast laskmist pikal 20 kilomeetri tavadistantsil, ei ole kinnastest väga palju soojust väljunud ja töö saab tehtud.
Algselt olid kindad mõeldud kasutamiseks pärast võistlusi, kuid Maillet on neid kasutanud edukalt ka võistluse ajal. Nüüd on plaan prantslase kasutatud mudelisse mõned muudatused teha.
Norralase Sturla Holm Lägreidi sõnul oleks ta juba Östersundis eelistanud uusi kindaid kanda, kuna võistlused peeti 15 külmakraadi juures.
"Ootan neid kindaid huviga, sest mul on tõesti külmade kätega probleem. Külmade sõrmede tõttu läheb tiirus palju aega kaotsi. Hetkel kasutame kinesioteipi ja randmetel kuumapatju, kuid see ikka ei tööta," rääkis Lägreid.
"Võib juhtuda, et olümpial saab otsustavaks, kas sul on soojad käed või mitte. Kui seal on väga külm, siis sõltub sellest ka see, kes medali saab," lisas ta.
Laskesuusatamise MK-sari jätkub reedel Hochfilzenis. | Norra laskesuusatajatel on nüüd ligipääs soojendavatele "imekinnastele" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Prantsusmaa laskesuusataja Quentin Fillon Maillet' jaoks ei ole enam vahet, kas väljas on 10 või 20 kraadi külma. Eelmisel nädalal kasutas ta esmakordselt spetsiaalseid kindaid, kuhu on peidetud küttetraadid, mis lubavad sportlasel valida võistluse jooksul kolme erineva soojusprogrammi vahel. See tähendab, et tema sõrmed on soojas ka siis, kui tiirus on vaja otsustavaid laske teha.
Norralased proovisid Östersundis kõike, et käsi soojas hoida. Neljapäevases sprindis oli enamikul sportlastel käes kaks paari kindaid, mille nad esimesse lasketiiru jõudes ära võtsid. Teise tiiru jõudes oli külm aga sportlastele taas probleemiks.
Üsna pea on aga selline probleem norralaste jaoks minevik. Prantsusmaa ja Norra laskesuusatajaid kinnastega varustava Kinetixxi firma turundusjuht Helmut Hanus kinnitas Norra meediale, et ka Norra sportlaste soojenduskindad on tootmises ja valmivad mõne aja pärast.
Kui kindad ei ole valmis järgmiseks Hochfilzeni MK-etapiks, siis on need kindlasti olemas Prantsusmaal toimuvaks etapiks.
"Kindaid võib maailmakarika etapil kasutada. Nüüd proovime me saada luba, et kindaid võiks saada kasutada ka Pekingi olümpiamängudel, kus külm võib taas probleemiks olla. Ma arvan, et läbirääkimised lähevad hästi," ütles Hanus.
Johannes Thinges Bö ja teised norralased võivad oma konkurente abi eest tänada. Mõte soojendusega kinnastest tuli Maillet'lt, kes kaks aastat tagasi kindavabrikut külastas.
"Kindaid ei ole olnud lihtne teha, sest tuleb kasutada kaableid ja patareisid. Seetõttu kulub paari kinnaste valmistamiseks kaheksa kuni kümme tundi. Iga sportlane saab omale tema käe järgi valmistatud kindad. Kahte ühesugust paari ei ole," räägib Hanus.
Kui patareid on täis laetud, peavad kindad vastu kuni 50 minutit. See tähendab, et pärast viimast laskmist pikal 20 kilomeetri tavadistantsil, ei ole kinnastest väga palju soojust väljunud ja töö saab tehtud.
Algselt olid kindad mõeldud kasutamiseks pärast võistlusi, kuid Maillet on neid kasutanud edukalt ka võistluse ajal. Nüüd on plaan prantslase kasutatud mudelisse mõned muudatused teha.
Norralase Sturla Holm Lägreidi sõnul oleks ta juba Östersundis eelistanud uusi kindaid kanda, kuna võistlused peeti 15 külmakraadi juures.
"Ootan neid kindaid huviga, sest mul on tõesti külmade kätega probleem. Külmade sõrmede tõttu läheb tiirus palju aega kaotsi. Hetkel kasutame kinesioteipi ja randmetel kuumapatju, kuid see ikka ei tööta," rääkis Lägreid.
"Võib juhtuda, et olümpial saab otsustavaks, kas sul on soojad käed või mitte. Kui seal on väga külm, siis sõltub sellest ka see, kes medali saab," lisas ta.
Laskesuusatamise MK-sari jätkub reedel Hochfilzenis.
### Response:
Norra laskesuusatajatel on nüüd ligipääs soojendavatele "imekinnastele" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Äsjasel detsembrialguse nädalavahetusel said Eesti ja Läti kultuur taas kokku, kui Prima Vista kirjandusfestival võis lõpuks pidada sõpruspäeva Cēsises. Covid oli seda päeva edasi lükanud poolteist aastat. Mõlema riigi kirjanike ja muusikute ühisesinemiste vahel ja järel sündisid uued tutvused, uued koostööplaanid, ehk ka juba päris uut ühist loomingutki.
Sarnane rõõmus elevus oli mõne nädala eest ka Tartus Euroopa kultuuripealinnade seminaril, kuhu olid jõudnud nii 2027. aasta Läti kandidaatlinnade esindajad kui külalised Soomest ja Tšehhist. Sealhulgas mitmest rahvusest sõbrad, kelle leidsin Tampere kandidatuuri heaks virtuaalselt töötades – mitmega sain alles nüüd esimest korda päriselt kokku.
Need sündmused näitasid, et inimesed on väga igatsenud näost näkku kohtuda ja ka kultuurideüleseid sidemeid luua. Viiruskriisis on piirangud olnud ajutiselt vältimatud, kuid ka hirmutamisega tuleb piiri pidada. Inimpelgusest ei tohi kunagi saada uut normaalsust ning virtuaalelu ei asenda tõeliste suhete reaalsust. Ja seda pärisreaalsust tuleb julgeda ikka ja uuesti taaskäivitada, neid sõite üle riigipiiride ette võtta, et koos kultuuri luua.
Hiljemalt 2024. aastaks, mil Tartu on koos Lõuna-Eestiga Euroopa kultuuripealinn, peaksid sellised kultuurikohtumised taas olema mitte igakuine, vaid iganädalane normaalsus. Ent isegi kui viirus kaob, jäävad suured logistilised augud, mis ligipääsu raskendavad. Paraku on nii, et kui Tartu on näidanud algatusvõimet ühenduste parandamiseks, näiteks Tartu-Riia bussiliini doteerides, on Eesti riigi transpordiametnikud rohkem piduri rollis. Läti tahab Tartu-Riia rongi, tropid on Eesti poolel.
Ent mis siin rääkida rahvusvahelisest transpordist, kui me ei suuda oma rahvast ja kultuurigi seotuna hoida? Kurb oli lugeda, kuis transpordiamet nõuab ka niigi hõredate riigisiseste maakonnaliinide kärpeid. Kui osatakse ainult Excelis arve liita ja lahutada, ei panda enam tähele, kuidas sellega liidetakse või lahutatakse inimesi. Ent kehvemad ühendused süvendavad kultuurikatkestust ka Eesti inimeste ja asulate vahel – süvendavad polariseerumist ja teabehäireid. On viimane aeg küsida, kelle huve selline inimeste lahutamine ja riigi lõhestamine teenib?
Ei saa isegi enam rinnale taguda, et "meie Tartus teeme teisiti", kui hiljuti linna transpordiametnik otsis põhjusi, miks ei saa Tartu bussipeatustesse kaugliinide aegu üles panna. Nutikas linnas nüüd siis ei leita tehnilist lahendust? Isegi need, kel nutifone pole, oskavad ju puuteekraane kasutada. Pigem on probleem ikka mugavuses – aga Euroopa kultuuripealinn ei saa endale sellist mugavust lubada. Meie kohustus on luua parem ligipääs inimlikele ja kultuurilistele kohtumistele nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt ja tuletada seda kohustust meelde ka riigile. Inimesi liites, mitte lahutades. | Berk Vaher: inimesi liites, mitte lahutades | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Äsjasel detsembrialguse nädalavahetusel said Eesti ja Läti kultuur taas kokku, kui Prima Vista kirjandusfestival võis lõpuks pidada sõpruspäeva Cēsises. Covid oli seda päeva edasi lükanud poolteist aastat. Mõlema riigi kirjanike ja muusikute ühisesinemiste vahel ja järel sündisid uued tutvused, uued koostööplaanid, ehk ka juba päris uut ühist loomingutki.
Sarnane rõõmus elevus oli mõne nädala eest ka Tartus Euroopa kultuuripealinnade seminaril, kuhu olid jõudnud nii 2027. aasta Läti kandidaatlinnade esindajad kui külalised Soomest ja Tšehhist. Sealhulgas mitmest rahvusest sõbrad, kelle leidsin Tampere kandidatuuri heaks virtuaalselt töötades – mitmega sain alles nüüd esimest korda päriselt kokku.
Need sündmused näitasid, et inimesed on väga igatsenud näost näkku kohtuda ja ka kultuurideüleseid sidemeid luua. Viiruskriisis on piirangud olnud ajutiselt vältimatud, kuid ka hirmutamisega tuleb piiri pidada. Inimpelgusest ei tohi kunagi saada uut normaalsust ning virtuaalelu ei asenda tõeliste suhete reaalsust. Ja seda pärisreaalsust tuleb julgeda ikka ja uuesti taaskäivitada, neid sõite üle riigipiiride ette võtta, et koos kultuuri luua.
Hiljemalt 2024. aastaks, mil Tartu on koos Lõuna-Eestiga Euroopa kultuuripealinn, peaksid sellised kultuurikohtumised taas olema mitte igakuine, vaid iganädalane normaalsus. Ent isegi kui viirus kaob, jäävad suured logistilised augud, mis ligipääsu raskendavad. Paraku on nii, et kui Tartu on näidanud algatusvõimet ühenduste parandamiseks, näiteks Tartu-Riia bussiliini doteerides, on Eesti riigi transpordiametnikud rohkem piduri rollis. Läti tahab Tartu-Riia rongi, tropid on Eesti poolel.
Ent mis siin rääkida rahvusvahelisest transpordist, kui me ei suuda oma rahvast ja kultuurigi seotuna hoida? Kurb oli lugeda, kuis transpordiamet nõuab ka niigi hõredate riigisiseste maakonnaliinide kärpeid. Kui osatakse ainult Excelis arve liita ja lahutada, ei panda enam tähele, kuidas sellega liidetakse või lahutatakse inimesi. Ent kehvemad ühendused süvendavad kultuurikatkestust ka Eesti inimeste ja asulate vahel – süvendavad polariseerumist ja teabehäireid. On viimane aeg küsida, kelle huve selline inimeste lahutamine ja riigi lõhestamine teenib?
Ei saa isegi enam rinnale taguda, et "meie Tartus teeme teisiti", kui hiljuti linna transpordiametnik otsis põhjusi, miks ei saa Tartu bussipeatustesse kaugliinide aegu üles panna. Nutikas linnas nüüd siis ei leita tehnilist lahendust? Isegi need, kel nutifone pole, oskavad ju puuteekraane kasutada. Pigem on probleem ikka mugavuses – aga Euroopa kultuuripealinn ei saa endale sellist mugavust lubada. Meie kohustus on luua parem ligipääs inimlikele ja kultuurilistele kohtumistele nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt ja tuletada seda kohustust meelde ka riigile. Inimesi liites, mitte lahutades.
### Response:
Berk Vaher: inimesi liites, mitte lahutades |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Singapuriga kohtus Eesti meeskond esimest korda 25 aastat tagasi, 1996. aastal toimunud esimesel MM-il. Toona võitis Eesti 10:1. Kokku saadi ka kaks aastat hiljem, kui skooriks oli 5:1 Eesti kasuks. Viimati oldi vastamisi 2012. aasta MM-il, kui Eesti võitis 13:2.
Võitjas polnud kahtlust ka esmaspäeval. Karjääri 100. koondisemängu pidanud meeskonna kapteni Roman Passi väravast asuti juhtima, kui mängitud oli kõigest 1,20. Avakolmandiku võitis Eesti 4:0 ja teise 7:1. Viimasel perioodil suurendas Eesti meeskond vahet veelgi ning lõppskooriks kujunes 13:2.
Eelmistel päevadel Filipiinidest 13:6 ja Kanadast 21:4 jagu saanud Eesti läbis D-alagrupi seega täiseduga ning väravate vahega 47:12. 1/8-finaalis kohtutakse A-alagrupi neljanda koha omanikuga, kes selgub esmaspäeva õhtul ja kelleks on kas Läti või Taani.
Peatreeneri Risto Lalli kommentaar: "Edasipääsu ja alagrupi esikoha tagasime juba eilse võiduga Kanada üle. Seega oli vaja tänane kohtumine ära mängida ilma vigastuseta. Soovisime hankida häid õnnestumisi ning tunnetada Helsingi jäähalli peaareeni väljakut, kus me seni mänginud polnud, aga kus toimub ka teisipäevane 1/8-finaal. Need eesmärgid said täidetud."
"Samuti tahtsime kindlasti, et mängu jooksul tekkivad arvulise ülekaalu ja vähemuse olukorrad korralikult lahendatud saaksid. See õnnestus: ainsa vähemuse pidasime vastu, mõlemast ülekaalust lõime värava. Kui esimeses mängus Filipiinidega oli ründemängus olukordade tekitamine üpris kaootiline, siis järgmises kahes mängus hoopis parem. Ent parandamisruumi muidugi on. Meie jaoks ei ole vahet, kas 1/8-finaalis tuleb vastu Taani või Läti. Tuleb, kes tuleb. See meeskond, kes vastas on, tuleb alistada. Eeldatavasti ei valda me homses matšis nii palju palli kui kolmes alagrupikohtumises. Seega osutub väga tähtsaks distsipliin pallita mängus," lisas Lall.
Eesti resultatiivsed olid Patrik Kareliusson 5+3, Alexander Dahlberg 2+1, Patrik Markus 1+2, Rasmus Bolander 2+0, Egert Unga 1+1, Artur Okruzko 1+1, Romand Pass 1+1, Kermo Uue 0+1, Adam Widercrantz 0+1.
Eesti parimaks valiti Kareliusson, väravas tegi Daniel Vaigur 10 tõrjet.
1/8-finaal peetakse teisipäeval. | Eesti saalihokikoondis võitis ka alagrupi viimase mängu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Singapuriga kohtus Eesti meeskond esimest korda 25 aastat tagasi, 1996. aastal toimunud esimesel MM-il. Toona võitis Eesti 10:1. Kokku saadi ka kaks aastat hiljem, kui skooriks oli 5:1 Eesti kasuks. Viimati oldi vastamisi 2012. aasta MM-il, kui Eesti võitis 13:2.
Võitjas polnud kahtlust ka esmaspäeval. Karjääri 100. koondisemängu pidanud meeskonna kapteni Roman Passi väravast asuti juhtima, kui mängitud oli kõigest 1,20. Avakolmandiku võitis Eesti 4:0 ja teise 7:1. Viimasel perioodil suurendas Eesti meeskond vahet veelgi ning lõppskooriks kujunes 13:2.
Eelmistel päevadel Filipiinidest 13:6 ja Kanadast 21:4 jagu saanud Eesti läbis D-alagrupi seega täiseduga ning väravate vahega 47:12. 1/8-finaalis kohtutakse A-alagrupi neljanda koha omanikuga, kes selgub esmaspäeva õhtul ja kelleks on kas Läti või Taani.
Peatreeneri Risto Lalli kommentaar: "Edasipääsu ja alagrupi esikoha tagasime juba eilse võiduga Kanada üle. Seega oli vaja tänane kohtumine ära mängida ilma vigastuseta. Soovisime hankida häid õnnestumisi ning tunnetada Helsingi jäähalli peaareeni väljakut, kus me seni mänginud polnud, aga kus toimub ka teisipäevane 1/8-finaal. Need eesmärgid said täidetud."
"Samuti tahtsime kindlasti, et mängu jooksul tekkivad arvulise ülekaalu ja vähemuse olukorrad korralikult lahendatud saaksid. See õnnestus: ainsa vähemuse pidasime vastu, mõlemast ülekaalust lõime värava. Kui esimeses mängus Filipiinidega oli ründemängus olukordade tekitamine üpris kaootiline, siis järgmises kahes mängus hoopis parem. Ent parandamisruumi muidugi on. Meie jaoks ei ole vahet, kas 1/8-finaalis tuleb vastu Taani või Läti. Tuleb, kes tuleb. See meeskond, kes vastas on, tuleb alistada. Eeldatavasti ei valda me homses matšis nii palju palli kui kolmes alagrupikohtumises. Seega osutub väga tähtsaks distsipliin pallita mängus," lisas Lall.
Eesti resultatiivsed olid Patrik Kareliusson 5+3, Alexander Dahlberg 2+1, Patrik Markus 1+2, Rasmus Bolander 2+0, Egert Unga 1+1, Artur Okruzko 1+1, Romand Pass 1+1, Kermo Uue 0+1, Adam Widercrantz 0+1.
Eesti parimaks valiti Kareliusson, väravas tegi Daniel Vaigur 10 tõrjet.
1/8-finaal peetakse teisipäeval.
### Response:
Eesti saalihokikoondis võitis ka alagrupi viimase mängu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaheksaosaline põnevussari "Väike trummitüdruk" ("The Little Drummer Girl") sukeldub rahvusvahelisse spioonimaailma, kui särav inglise näitlejanna Charmian Ross, hüüdnimega Charlie, värvatakse Kreeka-reisi ajal topeltagendiks. Spioonisarja tegevus toimub 1970-ndatel, taustal annavad tooni sündmused, kui 1979. aastal plahvatab Bonnis diplomaatide linnaosas pomm. Iisraeli spioonikomandör Martin Kurtz on veendunud, et kuriteo taga seisab Palestiina revolutsioonilise rakukese juht Khalil ja ta mõtleb ta välja keeruka plaani mehe tabamiseks.
Sarja on lavastanud Lõuna-Korea tunnustatumaid režissööre, BAFTA-ga pärjatud Park Chan-wook. Sarjas teevad kaasa mitmed auhinnatud näitlejad, sh Florence Pugh ("Väikesed naised", "Must lesk"), Alexander Skarsgard ("Suured väikesed valed", "Melanhoolia", "Godzilla vs Kong"), Michael Shannon ("Vee puudutus", "Nugade peal") ja teised.
Spioonisarja aluseks on John le Carre samanimeline romaan, mis ilmus 1983. aastal. "Väike trummitüdruk" esilinastus BBC-s 2018. aasta lõpus ja selle näitamisõiguseid on müüdud paljudesse riikidesse üle maailma. Eestis on sarja hetkel võimalik näha veebikanalis Jupiter. | Jupiter esitleb spioonisarja "Väike trummitüdruk" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaheksaosaline põnevussari "Väike trummitüdruk" ("The Little Drummer Girl") sukeldub rahvusvahelisse spioonimaailma, kui särav inglise näitlejanna Charmian Ross, hüüdnimega Charlie, värvatakse Kreeka-reisi ajal topeltagendiks. Spioonisarja tegevus toimub 1970-ndatel, taustal annavad tooni sündmused, kui 1979. aastal plahvatab Bonnis diplomaatide linnaosas pomm. Iisraeli spioonikomandör Martin Kurtz on veendunud, et kuriteo taga seisab Palestiina revolutsioonilise rakukese juht Khalil ja ta mõtleb ta välja keeruka plaani mehe tabamiseks.
Sarja on lavastanud Lõuna-Korea tunnustatumaid režissööre, BAFTA-ga pärjatud Park Chan-wook. Sarjas teevad kaasa mitmed auhinnatud näitlejad, sh Florence Pugh ("Väikesed naised", "Must lesk"), Alexander Skarsgard ("Suured väikesed valed", "Melanhoolia", "Godzilla vs Kong"), Michael Shannon ("Vee puudutus", "Nugade peal") ja teised.
Spioonisarja aluseks on John le Carre samanimeline romaan, mis ilmus 1983. aastal. "Väike trummitüdruk" esilinastus BBC-s 2018. aasta lõpus ja selle näitamisõiguseid on müüdud paljudesse riikidesse üle maailma. Eestis on sarja hetkel võimalik näha veebikanalis Jupiter.
### Response:
Jupiter esitleb spioonisarja "Väike trummitüdruk" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Pole veel teada, kas rahvasaadik peeti kinni seoses haldus- või kriminaalmenetlusega.
"Parlamendiliikme saab vahi alla võtta vaid parlamendi nõusolekul," ütles parlamendi õigusbüroo juht Dina Meistere.
Sotsiaalmeediasse postitatud videotest on näha, et Gobzems viiakse politseiautosse. Enne autosse lükkamist osutas rahvasaadik vastupanu. Videos on näha, et Gobzemsil pandi käed raudu.
Gobzems saabus Tukumsisse, et avaldada meelt. Gobzemsi miiting oli plaanitud Lidli poe juurde. Vahistamine toimus üle tee kohalikus bensiinijaamas.
Hulk inimesi väljendas ka häälekalt oma rahulolematust, et rahvasaadik vahistati.
Läti politsei teatas, et esmaspäeval toimus Tukumsis koosolek, mis rikkus koosolekute ja rongkäikude seadust.
Politseinikud kutsusid ürituse korraldajat haldusrikkumist viivitamatult lõpetama, kuid Gobzems keeldus seda tegemast. Vastavalt seadusele peeti isik kinni ja toimetati selgituste andmiseks politseijaoskonda, teatas politsei.
Politsei sai samuti Tukumsis teateid, et rikutakse epidemioloogilise ohutuse reegleid, kuhu kogunes korraga üle 20 inimese. | Läti politsei pidas kinni parlamendisaadiku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Pole veel teada, kas rahvasaadik peeti kinni seoses haldus- või kriminaalmenetlusega.
"Parlamendiliikme saab vahi alla võtta vaid parlamendi nõusolekul," ütles parlamendi õigusbüroo juht Dina Meistere.
Sotsiaalmeediasse postitatud videotest on näha, et Gobzems viiakse politseiautosse. Enne autosse lükkamist osutas rahvasaadik vastupanu. Videos on näha, et Gobzemsil pandi käed raudu.
Gobzems saabus Tukumsisse, et avaldada meelt. Gobzemsi miiting oli plaanitud Lidli poe juurde. Vahistamine toimus üle tee kohalikus bensiinijaamas.
Hulk inimesi väljendas ka häälekalt oma rahulolematust, et rahvasaadik vahistati.
Läti politsei teatas, et esmaspäeval toimus Tukumsis koosolek, mis rikkus koosolekute ja rongkäikude seadust.
Politseinikud kutsusid ürituse korraldajat haldusrikkumist viivitamatult lõpetama, kuid Gobzems keeldus seda tegemast. Vastavalt seadusele peeti isik kinni ja toimetati selgituste andmiseks politseijaoskonda, teatas politsei.
Politsei sai samuti Tukumsis teateid, et rikutakse epidemioloogilise ohutuse reegleid, kuhu kogunes korraga üle 20 inimese.
### Response:
Läti politsei pidas kinni parlamendisaadiku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kotsar alustas kohtumist vahetuspingilt ning viskas lõpuks 28,5 minutiga oma meeskonna paremuselt teise skooritegijana 16 punkti (kahesed 6/8, vabavisked 4/5), hankis kaks lauapalli, jagas ühe resultatiivse söödu ning tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga. Kotsari keskmised näitajad on nüüd seitsme mänguga olnud 12,6 punkti, 5,7 lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Hamburg Towersil on liigatabelis nüüd kuus võitu ja kolm kaotust ning sellega ollakse kolmeses grupis koos Ludwigsburgi ja Berliini Albaga kohtadel kolm kuni viis, vahetult Müncheni Bayerni ja Bonn Telekom Basketsi selja taga.
Vigastatud Janari Jõesaare koduklubi Bayreuth hoiab nelja võidu ja nelja kaotusega 11. positsiooni. Viimati saadi võõrsilt väärtuslik 87:84 võit Bambergi üle. Suurema osa minutitest vaid seitsme mängija vahel ära jaganud Bayreuthi parimatena viskasid Marcus Thornton ja Terry Allen võrdselt 20 punkti. Allen hankis ka kuus lauapalli ja tegi viis vaheltlõiget.
Loe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee. | Kotsar naasis vigastuspausilt ja aitas Hamburgi võidule | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kotsar alustas kohtumist vahetuspingilt ning viskas lõpuks 28,5 minutiga oma meeskonna paremuselt teise skooritegijana 16 punkti (kahesed 6/8, vabavisked 4/5), hankis kaks lauapalli, jagas ühe resultatiivse söödu ning tegi ühe vaheltlõike, ühe pallikaotuse ja kolm isiklikku viga. Kotsari keskmised näitajad on nüüd seitsme mänguga olnud 12,6 punkti, 5,7 lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Hamburg Towersil on liigatabelis nüüd kuus võitu ja kolm kaotust ning sellega ollakse kolmeses grupis koos Ludwigsburgi ja Berliini Albaga kohtadel kolm kuni viis, vahetult Müncheni Bayerni ja Bonn Telekom Basketsi selja taga.
Vigastatud Janari Jõesaare koduklubi Bayreuth hoiab nelja võidu ja nelja kaotusega 11. positsiooni. Viimati saadi võõrsilt väärtuslik 87:84 võit Bambergi üle. Suurema osa minutitest vaid seitsme mängija vahel ära jaganud Bayreuthi parimatena viskasid Marcus Thornton ja Terry Allen võrdselt 20 punkti. Allen hankis ka kuus lauapalli ja tegi viis vaheltlõiget.
Loe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee.
### Response:
Kotsar naasis vigastuspausilt ja aitas Hamburgi võidule |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Jätkusarjas "Viikingid: Valhalla" liigub tegevus põhisarjast "Viikingid" sajandi võrra edasi, 11. sajandi algusesse, ning keskendub tegelaste Leif Eriksoni, Harald Hardrada, William Vallutaja ja Freydis Eriksdotteri võitlusele ellujäämise nimel pidevalt muutuvas ja arenevas maailmas.
Pääru Oja kehastab Arne Gormssoni nimelist tegelast, kes astub sarja 24 episoodist üles kümnes. See, kui palju Henessi Schmidt sarjas ekraaniaega sai, pole teada.
VIKINGS: VALHALLA - February 25, 2022
Set 100 years after the original series, Valhalla chronicles the journey of some of history's most famous Vikings - Leif Eriksson, Freydis Eriksdotter, and Harald Sigurdsson as they fight for survival and glory. Here's your first look. pic.twitter.com/ds18i4oB2Q
— Netflix Geeked (@NetflixGeeked) November 30, 2021
Sarjas mängivad veel Sam Corlett, Frida Gustavsson, Leo Suter, Caroline Henderson, Johannes Hauku Johanesson, Pollyanna McInosh, Asbjorn Krogh, David Oakes, Louis Davison, Julian Seager ja James Ballanger.
Septembris avaldati ka sarja lühiklipp. | Eesti näitlejatega Netflixi sari "Viikingid: Valhalla" jõuab vaatajateni veebruaris | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Jätkusarjas "Viikingid: Valhalla" liigub tegevus põhisarjast "Viikingid" sajandi võrra edasi, 11. sajandi algusesse, ning keskendub tegelaste Leif Eriksoni, Harald Hardrada, William Vallutaja ja Freydis Eriksdotteri võitlusele ellujäämise nimel pidevalt muutuvas ja arenevas maailmas.
Pääru Oja kehastab Arne Gormssoni nimelist tegelast, kes astub sarja 24 episoodist üles kümnes. See, kui palju Henessi Schmidt sarjas ekraaniaega sai, pole teada.
VIKINGS: VALHALLA - February 25, 2022
Set 100 years after the original series, Valhalla chronicles the journey of some of history's most famous Vikings - Leif Eriksson, Freydis Eriksdotter, and Harald Sigurdsson as they fight for survival and glory. Here's your first look. pic.twitter.com/ds18i4oB2Q
— Netflix Geeked (@NetflixGeeked) November 30, 2021
Sarjas mängivad veel Sam Corlett, Frida Gustavsson, Leo Suter, Caroline Henderson, Johannes Hauku Johanesson, Pollyanna McInosh, Asbjorn Krogh, David Oakes, Louis Davison, Julian Seager ja James Ballanger.
Septembris avaldati ka sarja lühiklipp.
### Response:
Eesti näitlejatega Netflixi sari "Viikingid: Valhalla" jõuab vaatajateni veebruaris |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lisaks "Jahihooajale" ja "Kupee nr 6" jõudis populaarsemate filmide edetabelisse uutest filmidest Renat Davletjarovi lavastatud "Lendur" (Летчик), mis kogus nädalavahetusel 403 külastust.
Uute linateoste kõrval jätkasid edetabelis Ridley Scotti "Gucci tragöödia" ("House of Gucci"), mis kogus 4058 külastust (kokku 19 286 külastust), "Encanto", mis kogus 2461 külastust (kokku 6884 külastust) ja Chloe Zhao "Igavesed" ("Eternals"), mis kogus 361 külastust (kokku 18 080 külastust).
Tabelis jätkas ka möödunud nädalal kinokavasse naasnud, 2020. aasta 4. detsembril esilinastunud Jaak Kilmi koguperefilm "Jõulud džunglis", mis kogus 291 külastust (kokku 28 471 külastust). | "Kupee nr 6" kogus kinodes avapäevadega 2400 külastust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lisaks "Jahihooajale" ja "Kupee nr 6" jõudis populaarsemate filmide edetabelisse uutest filmidest Renat Davletjarovi lavastatud "Lendur" (Летчик), mis kogus nädalavahetusel 403 külastust.
Uute linateoste kõrval jätkasid edetabelis Ridley Scotti "Gucci tragöödia" ("House of Gucci"), mis kogus 4058 külastust (kokku 19 286 külastust), "Encanto", mis kogus 2461 külastust (kokku 6884 külastust) ja Chloe Zhao "Igavesed" ("Eternals"), mis kogus 361 külastust (kokku 18 080 külastust).
Tabelis jätkas ka möödunud nädalal kinokavasse naasnud, 2020. aasta 4. detsembril esilinastunud Jaak Kilmi koguperefilm "Jõulud džunglis", mis kogus 291 külastust (kokku 28 471 külastust).
### Response:
"Kupee nr 6" kogus kinodes avapäevadega 2400 külastust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | President Alexander Van der Bellen vannutas 49-aastase Nehammeri ametisse Viini Hofburgi lossis korraldatud tseremoonial.
Austria senine kantsler Alexander Schallenberg teatas ametist lahkumisest neljapäeval mõni tund pärast seda, kui tema eelkäija ja lähedane liitlane Sebastian Kurz teatas pärast korruptsiooniskandaali, et lahkub Rahvapartei juhi kohalt. | Austria uus kantsler andis ametivande | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
President Alexander Van der Bellen vannutas 49-aastase Nehammeri ametisse Viini Hofburgi lossis korraldatud tseremoonial.
Austria senine kantsler Alexander Schallenberg teatas ametist lahkumisest neljapäeval mõni tund pärast seda, kui tema eelkäija ja lähedane liitlane Sebastian Kurz teatas pärast korruptsiooniskandaali, et lahkub Rahvapartei juhi kohalt.
### Response:
Austria uus kantsler andis ametivande |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Manchester United otsis väravat kaua, kuid avapoolaja lõpus oli seis endiselt 0:0. Võiduvärava lõi Fred alles 77. minutil. Sellest piisas, et United saaks oma teise järjestikuse võidu ja esimese võidu uue peatreeneri Ralf Rangnicki käe all.
Norwich City kaotas aga 0:3 kodus mänginud Tottenhamile. Juba 10. minutil viis Lucas Moura Tottenhami 1:0 juhtima. 67. minutil lisas värava Davinson Sanchez ja 77. minutil Heung-Min Son.
Leeds United mängis 2:2 viiki Brentfordiga. Leedsi värvavad lõid Tyler Roberts 27. minutil ja Patrick Bamford 95. minutil. Brentdordi eest skoorisid 54. minutil Shandon Baptiste ja 61. minutil Sergi Canos.
Aston Villa võitis 2:1 Leicester Cityt. Leicesteri ainsa värava lõi 14. minutil Harvey Barnes. Ezri Konsa lõi 17. minutil Villa viigivärava ning 54. minutil võiduvärava.
Manchester United on liigatabelis 24 punktiga kuues, Tottenham on 25 punktiga kohe nende ees. Liigatabelit juhib 35 punktiga Manchester City.
Tulemused:
Leeds United – Brentford 2:2
Manchester United – Crystal Palace 1:0
Tottenham – Norwich City 3:0
Aston Villa – Leicester City 2:1 | Manchester Unitedi uus peatreener alustas võiduga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Manchester United otsis väravat kaua, kuid avapoolaja lõpus oli seis endiselt 0:0. Võiduvärava lõi Fred alles 77. minutil. Sellest piisas, et United saaks oma teise järjestikuse võidu ja esimese võidu uue peatreeneri Ralf Rangnicki käe all.
Norwich City kaotas aga 0:3 kodus mänginud Tottenhamile. Juba 10. minutil viis Lucas Moura Tottenhami 1:0 juhtima. 67. minutil lisas värava Davinson Sanchez ja 77. minutil Heung-Min Son.
Leeds United mängis 2:2 viiki Brentfordiga. Leedsi värvavad lõid Tyler Roberts 27. minutil ja Patrick Bamford 95. minutil. Brentdordi eest skoorisid 54. minutil Shandon Baptiste ja 61. minutil Sergi Canos.
Aston Villa võitis 2:1 Leicester Cityt. Leicesteri ainsa värava lõi 14. minutil Harvey Barnes. Ezri Konsa lõi 17. minutil Villa viigivärava ning 54. minutil võiduvärava.
Manchester United on liigatabelis 24 punktiga kuues, Tottenham on 25 punktiga kohe nende ees. Liigatabelit juhib 35 punktiga Manchester City.
Tulemused:
Leeds United – Brentford 2:2
Manchester United – Crystal Palace 1:0
Tottenham – Norwich City 3:0
Aston Villa – Leicester City 2:1
### Response:
Manchester Unitedi uus peatreener alustas võiduga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Umbes poole etenduse pealt hakkasin aimama, mida "Eikellegi kõrbe" tiim oli taotlenud. Ma ei tea, kas mul oli õigus. See oli minu aimdus, sündis etenduse ajal ja sai osaks etendusolukorrast. Kultuurifakt. Faktidele on lihtne alistuda.
Mõned faktid "Eikellegi kõrbest". Lavapõrandal on lehtmetallitükid, ka lae alla on tõmmatud metallilehtedest konstrueeritud suur metalne lind. Etenduse alguseks lavapinna lähedale langetatud valgustustarinditelt ripuvad mikrofonid. Paabulinnusuled poodiumil vaasis. Märklaud lava vasakus servas, mille pihta pärast neid paabulinnusulenooli visatakse nagu noolemängus.
Lavastuse välja toonud Ekspeditsiooni kodulehel räägitakse Austraalia lindudest, kes on unustanud oma laulu, sest neid on nii vähe alles, ilmselt inimtegevuse tõttu ei kuule nad enam omasuguseid laulmas. Visuaalkunstnik Helen Västrik ja lavastaja-näitleja Jaanika Arum kehastuvad hetkiti laval oma laule meenutada püüdvateks lindudeks. Linnud uurivad industrialiseerunud ümbruskonna helisid ja püüavad nende toel asjatult oma laulu taaselustada, aga midagi enamat kurguhäälitsustest sealt ei tule.
Enamasti täidavad kontsertetenduse näitlejad liikuvate mikrofonistatiivide ja plekiribade sopsutajate rolli. Kordamööda hõõrutakse, kombitakse, võngutatakse läbi kõik pinnad ja materjalid, kaasnev heli püütakse mikrofoni. Ka lae alla tõmmatud tööstuslikult robustne lind pannakse nii "laulma" ja, noh, see laul on tegelikult narrivalt tüütu plekikõmin, mis hakkab etenduse edenedes üha enam närvidele käima. "Eikellegi kõrb" on postapokalüptilise industriaallooduse heliline karikatuur.
Õigupoolest on ausam anda hinnanguid, kui publiku seas istudes mitte millegi eest ei võitle. Loov alistumus: saan endaks, sest et alistun etendusolukorrale. See ei tähenda etendusolukorda lahustumist. Alistuja pole alistatu. Alistatu vaimustub või vihastub või lihtsalt väsib etendusest ja loeb selle vaimustuse või vihastuse või väsimuse enda omaks. Enamikelt etendustelt olen lahkunud alistatuna. Alistuja ütleb samastumisest ära, ta registreerib endas vaatamisel tekkinud emotsiooni kui etenduskogemuse asjaolu. Alistumine nõuab otsust ja isedust, kedagi, kes julgeb lõdvestuda ning vaadelda etendusolukorda ja enda käivitumisi selle osana, kummagagi samastumata või juba toimunud samastumisest heasoovlikult eemaldudes.
Monotoonselt rütmistatud kontsertetenduse käigus ootan kaua sündmusi, rütmivaheldusi, üllatusi, puänte. Kannatamatus. Tüdimus. Pärast alistumise otsust läheb kergeks. Kes on käinud gongimeditatsioonil, see teab, kui värskendav võib olla metalliga kaasa võnkumine. Ainult et gongimeditatsiooni ajal saab rahulikult silmad sulgeda.
Naised huilgavad. Õhk võngub. Korraga saan aru, et ma ei pea kogu aeg lavale vaatama, sest seal ei esineta, ei püüta tähelepanu. Jerzy Grotowski kirjutab mingis essees, et ühes etendajas elustuvad õnnestunud juhul samal ajal kaks lindu. Üks, kes on laval, kes esineb. Teine, kes seda lavalolekut seesmiselt vaatleb. "Eikellegi kõrbe" etendajad olid need vaatlevad linnud. Etendaja-linnud pääsesid lavale vaid mõneks ulakaks huilgeks.
"Eikellegi kõrb" on kohaloluharjutus, meile võõras, rohkem ida teatriga seotud teatrimeetod. Helimeditatsiooni vormis kontemplatiivse teatri õhtu Lauri Lagle juhitavas Ekspeditsioonis pole miski üllatus. Süvenemisehetked, mil tegelane süvendab oma meelelist teadvelolekut, läheb ennastunustavalt tegevuse sisse, kuni tema lavaego lahustub. Risto Kübara eteldud põranda pühkimise stseenini Lauri Lagle kunagises lavastuses "Untitled" jõuan miskipärast alati tagasi, sest ka see oli lääne etenduskultuuri ja staarikultust kaastundlikult vaatlev lavastus.
Budistlik teatrivaatamise viis ei eelistaks katarsist vihastamisele. Mõlemal juhul funktsioneerib vaataja üle, paneb lavastusele vastutuse oma emotsionaalse heaolu eest. Praegusel juhul vihastasin metalli peale. Milleks metalli peale vihastada? Rumalus.
"Eikellegi kõrb" ei hoolikski sellest. See lavastus ei küsinud mult luba ega heakskiitu. Kontsertetendust tegelikult ei toimunudki. David Lynchi filmis "Mulholland Drive" ilmub aeg-ajalt kummituslik isik keset kontserti lavale ja ütleb "No Hay Banda" – ansamblit ei ole. Kuidas see Grotowski kirjutaski ühes essees: rituaal on provotseeritud intensiivsus, mille käigus elu muutub rütmiks. Võnkeks, praegusel juhul. Ansamblit ei ole. | Arvustus. Ansamblit ei ole | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Umbes poole etenduse pealt hakkasin aimama, mida "Eikellegi kõrbe" tiim oli taotlenud. Ma ei tea, kas mul oli õigus. See oli minu aimdus, sündis etenduse ajal ja sai osaks etendusolukorrast. Kultuurifakt. Faktidele on lihtne alistuda.
Mõned faktid "Eikellegi kõrbest". Lavapõrandal on lehtmetallitükid, ka lae alla on tõmmatud metallilehtedest konstrueeritud suur metalne lind. Etenduse alguseks lavapinna lähedale langetatud valgustustarinditelt ripuvad mikrofonid. Paabulinnusuled poodiumil vaasis. Märklaud lava vasakus servas, mille pihta pärast neid paabulinnusulenooli visatakse nagu noolemängus.
Lavastuse välja toonud Ekspeditsiooni kodulehel räägitakse Austraalia lindudest, kes on unustanud oma laulu, sest neid on nii vähe alles, ilmselt inimtegevuse tõttu ei kuule nad enam omasuguseid laulmas. Visuaalkunstnik Helen Västrik ja lavastaja-näitleja Jaanika Arum kehastuvad hetkiti laval oma laule meenutada püüdvateks lindudeks. Linnud uurivad industrialiseerunud ümbruskonna helisid ja püüavad nende toel asjatult oma laulu taaselustada, aga midagi enamat kurguhäälitsustest sealt ei tule.
Enamasti täidavad kontsertetenduse näitlejad liikuvate mikrofonistatiivide ja plekiribade sopsutajate rolli. Kordamööda hõõrutakse, kombitakse, võngutatakse läbi kõik pinnad ja materjalid, kaasnev heli püütakse mikrofoni. Ka lae alla tõmmatud tööstuslikult robustne lind pannakse nii "laulma" ja, noh, see laul on tegelikult narrivalt tüütu plekikõmin, mis hakkab etenduse edenedes üha enam närvidele käima. "Eikellegi kõrb" on postapokalüptilise industriaallooduse heliline karikatuur.
Õigupoolest on ausam anda hinnanguid, kui publiku seas istudes mitte millegi eest ei võitle. Loov alistumus: saan endaks, sest et alistun etendusolukorrale. See ei tähenda etendusolukorda lahustumist. Alistuja pole alistatu. Alistatu vaimustub või vihastub või lihtsalt väsib etendusest ja loeb selle vaimustuse või vihastuse või väsimuse enda omaks. Enamikelt etendustelt olen lahkunud alistatuna. Alistuja ütleb samastumisest ära, ta registreerib endas vaatamisel tekkinud emotsiooni kui etenduskogemuse asjaolu. Alistumine nõuab otsust ja isedust, kedagi, kes julgeb lõdvestuda ning vaadelda etendusolukorda ja enda käivitumisi selle osana, kummagagi samastumata või juba toimunud samastumisest heasoovlikult eemaldudes.
Monotoonselt rütmistatud kontsertetenduse käigus ootan kaua sündmusi, rütmivaheldusi, üllatusi, puänte. Kannatamatus. Tüdimus. Pärast alistumise otsust läheb kergeks. Kes on käinud gongimeditatsioonil, see teab, kui värskendav võib olla metalliga kaasa võnkumine. Ainult et gongimeditatsiooni ajal saab rahulikult silmad sulgeda.
Naised huilgavad. Õhk võngub. Korraga saan aru, et ma ei pea kogu aeg lavale vaatama, sest seal ei esineta, ei püüta tähelepanu. Jerzy Grotowski kirjutab mingis essees, et ühes etendajas elustuvad õnnestunud juhul samal ajal kaks lindu. Üks, kes on laval, kes esineb. Teine, kes seda lavalolekut seesmiselt vaatleb. "Eikellegi kõrbe" etendajad olid need vaatlevad linnud. Etendaja-linnud pääsesid lavale vaid mõneks ulakaks huilgeks.
"Eikellegi kõrb" on kohaloluharjutus, meile võõras, rohkem ida teatriga seotud teatrimeetod. Helimeditatsiooni vormis kontemplatiivse teatri õhtu Lauri Lagle juhitavas Ekspeditsioonis pole miski üllatus. Süvenemisehetked, mil tegelane süvendab oma meelelist teadvelolekut, läheb ennastunustavalt tegevuse sisse, kuni tema lavaego lahustub. Risto Kübara eteldud põranda pühkimise stseenini Lauri Lagle kunagises lavastuses "Untitled" jõuan miskipärast alati tagasi, sest ka see oli lääne etenduskultuuri ja staarikultust kaastundlikult vaatlev lavastus.
Budistlik teatrivaatamise viis ei eelistaks katarsist vihastamisele. Mõlemal juhul funktsioneerib vaataja üle, paneb lavastusele vastutuse oma emotsionaalse heaolu eest. Praegusel juhul vihastasin metalli peale. Milleks metalli peale vihastada? Rumalus.
"Eikellegi kõrb" ei hoolikski sellest. See lavastus ei küsinud mult luba ega heakskiitu. Kontsertetendust tegelikult ei toimunudki. David Lynchi filmis "Mulholland Drive" ilmub aeg-ajalt kummituslik isik keset kontserti lavale ja ütleb "No Hay Banda" – ansamblit ei ole. Kuidas see Grotowski kirjutaski ühes essees: rituaal on provotseeritud intensiivsus, mille käigus elu muutub rütmiks. Võnkeks, praegusel juhul. Ansamblit ei ole.
### Response:
Arvustus. Ansamblit ei ole |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval tõuseb elektri hind korraks ka üle tuhande euro, hommikul kella 8 ja 9 vahel on MWh hinnaks 1000 eurot ja seitse senti. Ka kella 15 ja 16 vahel kerkib hind pea tuhande euroni, olles 976 eurot.
Eelmine rekord pärineb esmaspäevast, mil päeva keskmine elektrihind oli 290 eurot ja kuus senti. Päeva kõrgeim hind oli esmaspäeval 626 eurot.
Novembri keskmiseks hinnaks kujunes 116,78 eurot, mida on 2,8 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 40,99 eurot. | Uus rekord: teisipäeval tõuseb päeva keskmine elektrihind 469 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval tõuseb elektri hind korraks ka üle tuhande euro, hommikul kella 8 ja 9 vahel on MWh hinnaks 1000 eurot ja seitse senti. Ka kella 15 ja 16 vahel kerkib hind pea tuhande euroni, olles 976 eurot.
Eelmine rekord pärineb esmaspäevast, mil päeva keskmine elektrihind oli 290 eurot ja kuus senti. Päeva kõrgeim hind oli esmaspäeval 626 eurot.
Novembri keskmiseks hinnaks kujunes 116,78 eurot, mida on 2,8 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 40,99 eurot.
### Response:
Uus rekord: teisipäeval tõuseb päeva keskmine elektrihind 469 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirja Diapason kriitikud valivad aasta jooksul välja antud plaatidest 15 parimat klassikaalbumit eri žanrites, sh ooperi, sümfoonia, kammermuusika jm hulgast; Eesti Filharmoonia Kammerkoori plaati hinnati aasta parimaks koorimuusika valdkonnas.
Sama album on esitatud sel aastal Grammy nominendiks parima kooriesituse kategoorias ning pälvis ka oktoobrikuu Diapason d'Or auhinna. Salvestusprotsessis, mis toimus 2020. aasta jaanuaris Tallinna Niguliste kirikus, osales tunnustatud helirežissöör Jens Braun, koormeister oli Heli Jürgenson ja plaadi andis välja BIS Records selle aasta juunis.
"Alfred Schnittke ja Arvo Pärt olid lähedased sõbrad, mõlemal ka väga tihe side õigeusu kirikuga. Kui Schnittke viib kuulaja oma isiklikule teekonnale, mis avab nii inimeksistentsi ohtlikud sügavused kui ka ekstaatilised seisundid, siis Pärt loob oma muusikaga templi ja palveruumi," rääkis Kaspars Putniņš intervjuus ajakirjale Diapason.
Putniņšil koos kammerkooriga on kujunenud BIS Recordsiga aastatepikkune tulemusrikas koostöö. Eelmises koostöös valminud album, samuti Schnittke ja Pärdi loominguga, võitis 2018. aastal Gramophone'i auhinna. Peatselt on ilmumas BIS Recordsi alt juba ka järgmised plaadid – Rahmaninovi "Püha Johannes Kuldsuu liturgia" (op 31) ning Ülo Kriguli autoriplaat.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori plaate on esitatud 16 korral Grammyle ning kahel korral hinnatuima plaadiauhinna võitnud. Plaadistusi ehivad ka teised auhinnad, sh Gramophone'i auhind, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Choc de l'Année Classica, Eesti Parima Klassikaalbumi tiitlid, ajakirja Classica tunnustus jt, korduvalt on salvestised jõudnud Billboardi edetabeli esikümnesse jne. 2020. aastal valis BBC muusikaajakiri Classical Music Eesti Filharmoonia Kammerkoori kümne parima koori hulka maailmas.
Kammerkoori järgmised kontserdid on tulemas 8.–11. detsembrini Viljandis, Tallinnas, Paides ja Haapsalus, kus kava "Missa Tagore" juhatab Pärt Uusberg. | Eesti Filharmoonia Kammerkoori album pälvis Diapason d'Or aastaauhinna | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirja Diapason kriitikud valivad aasta jooksul välja antud plaatidest 15 parimat klassikaalbumit eri žanrites, sh ooperi, sümfoonia, kammermuusika jm hulgast; Eesti Filharmoonia Kammerkoori plaati hinnati aasta parimaks koorimuusika valdkonnas.
Sama album on esitatud sel aastal Grammy nominendiks parima kooriesituse kategoorias ning pälvis ka oktoobrikuu Diapason d'Or auhinna. Salvestusprotsessis, mis toimus 2020. aasta jaanuaris Tallinna Niguliste kirikus, osales tunnustatud helirežissöör Jens Braun, koormeister oli Heli Jürgenson ja plaadi andis välja BIS Records selle aasta juunis.
"Alfred Schnittke ja Arvo Pärt olid lähedased sõbrad, mõlemal ka väga tihe side õigeusu kirikuga. Kui Schnittke viib kuulaja oma isiklikule teekonnale, mis avab nii inimeksistentsi ohtlikud sügavused kui ka ekstaatilised seisundid, siis Pärt loob oma muusikaga templi ja palveruumi," rääkis Kaspars Putniņš intervjuus ajakirjale Diapason.
Putniņšil koos kammerkooriga on kujunenud BIS Recordsiga aastatepikkune tulemusrikas koostöö. Eelmises koostöös valminud album, samuti Schnittke ja Pärdi loominguga, võitis 2018. aastal Gramophone'i auhinna. Peatselt on ilmumas BIS Recordsi alt juba ka järgmised plaadid – Rahmaninovi "Püha Johannes Kuldsuu liturgia" (op 31) ning Ülo Kriguli autoriplaat.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori plaate on esitatud 16 korral Grammyle ning kahel korral hinnatuima plaadiauhinna võitnud. Plaadistusi ehivad ka teised auhinnad, sh Gramophone'i auhind, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Choc de l'Année Classica, Eesti Parima Klassikaalbumi tiitlid, ajakirja Classica tunnustus jt, korduvalt on salvestised jõudnud Billboardi edetabeli esikümnesse jne. 2020. aastal valis BBC muusikaajakiri Classical Music Eesti Filharmoonia Kammerkoori kümne parima koori hulka maailmas.
Kammerkoori järgmised kontserdid on tulemas 8.–11. detsembrini Viljandis, Tallinnas, Paides ja Haapsalus, kus kava "Missa Tagore" juhatab Pärt Uusberg.
### Response:
Eesti Filharmoonia Kammerkoori album pälvis Diapason d'Or aastaauhinna |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Üks Eesti Energia klientidest, kelle fikseeritud hinnaga lepingu pikkus on 12 kuud, sai ettevõttelt uue elektrienergia müügilepingu, mille järgi ootab järgmisel aastal teda pea kahekordne hinnatõus: sel aastal oli fikseeritud hinnaks 6,83 senti kWh kohta, järgmisel aastal on hinnaks 12,68 senti kWh kohta (mõlemad hinnad ilma käibemaksuta).
Eesti Energia pakutavad fikseeritud hinnaga lepingud on tähtajalised ja kehtivad kas kuus kuud, 12 kuud, 24 kuud või 36 kuud. Kui lepinguperiood läbi saab, saadab ettevõte kliendile uue hinnapakkumisele samale perioodile, mis kliendil valitud oli, kuid ta võib lepinguperioodi või paketti vastavalt soovile muuta.
Mida pikem on lepinguperiood, seda soodsam on tarbija jaoks hind, ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
"Need kliendid, kes sõlmisid fikseeritud hinnaga lepingu näiteks aasta tagasi, on saanud viimase kuue kuu jooksul tarbida elektrit ligi 30 protsenti turuhinnast soodsamalt. Elektrihinna tõus, mis börsipaketis olevaid kliente tabas juba kevadel, jõuab nüüd tasapisi ka nendeni, kes hinna minevikus ära fikseerisid, kuid nüüd uut lepinguperioodi alustavad. Hinnatõusu suurus sõltub sellest, mis hind kliendil varem lepingus oli," lausus Luts.
Lutsu sõnul saab igal aastal Eesti Energialt uue perioodi hinnapakkumise ligi 100 000 klienti. "Fikseeritud hinnaga lepinguid – mida on sellest 60 protsenti – me poole lepinguperioodi pealt ühepoolselt kunagi ei muuda," ütles ta.
Vältimatu hinnatõus
Avatud turg ja elektri hinna tõus on elektrimüüjadki seadnud olukorda, kus senise hinnaga elektri müümine tähendaks ettevõttele liigsuurt majanduslikku hoopi, ütles Luts.
"Hinnatõus on mõjutanud kõiki elektrimüüjaid ja tõstnud seda hinda, mida klientidele pakkuda on võimalik. See on keeruline protsess riskide maandamisest ehk hindade lukustamisest finantsinstrumentide abil. Kui elektri hind turul tõuseb, siis elektrimüüjad sellest rohkem ei teeni, sest kulud kasvavad," lausus ta.
Luts märkis, et kindlasti ei ole kõrge elektrihind elektrimüüjate huvides. "Eelistame näha turul stabiilsemat ja madalamat hinnataset ja selle nimel ka tööd teeme," ütles ta.
Kõrgel hinnal on Lutsu mitu põhjust. "Tänavu on nõudlus elektri järele olnud suur nii aasta alguses, mil oli pakast, kui ka suvel, kus elektrit kasutati jahutuse eesmärgil. See mõjutas Põhjamaades hüdroreservuaaride taset. Samuti on majanduskeskkond aktiivne – tarbimine oli kolmandas kvartalis kuus protsenti suurem kui mullu. Külmad ilmad ja kütteperiood kasvatab tarbimist veelgi," rääkis ta.
Elektri hinda aitaks Lutsu hinnangul alla viia taastuvenergia suures mahus tootmine. Tootmisdefitsiit, mis praegu valitseb, tähendab seda, et elektrit peavad tootma ka gaasi-, kivisöe- ja ka reservelektrijaamad, kus elektri omahind on kallim, seda nii kõrgema CO2 hinna tõttu kui ka gaasi hinna mitmekordse kallinemise tõttu.
"Elektri hinda aitab turul alla viia see, kui elektrit suudavad suures mahus toota tuulepargid, päikesepargid, hüdroelektrijaamad ehk elektritootjad, mille tootmiskulud on minimaalsed. Taastuvenergia võimsused on täna maksimaalselt töös. Paraku jääb sellest täna veel väheks. Probleem pole mitte ainult selles, kas tuult või päikest on piisavalt, vaid tuule- ja päikeseparke üleüldiselt on meie piirkonnas liiga vähe. Eestile on lisaks maismaatuuleparkidele vaja ka avameretuuleparke," lausus Luts. | Uue lepinguga võib fikseeritud elektripaketi hind tõusta pea 100 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Üks Eesti Energia klientidest, kelle fikseeritud hinnaga lepingu pikkus on 12 kuud, sai ettevõttelt uue elektrienergia müügilepingu, mille järgi ootab järgmisel aastal teda pea kahekordne hinnatõus: sel aastal oli fikseeritud hinnaks 6,83 senti kWh kohta, järgmisel aastal on hinnaks 12,68 senti kWh kohta (mõlemad hinnad ilma käibemaksuta).
Eesti Energia pakutavad fikseeritud hinnaga lepingud on tähtajalised ja kehtivad kas kuus kuud, 12 kuud, 24 kuud või 36 kuud. Kui lepinguperiood läbi saab, saadab ettevõte kliendile uue hinnapakkumisele samale perioodile, mis kliendil valitud oli, kuid ta võib lepinguperioodi või paketti vastavalt soovile muuta.
Mida pikem on lepinguperiood, seda soodsam on tarbija jaoks hind, ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
"Need kliendid, kes sõlmisid fikseeritud hinnaga lepingu näiteks aasta tagasi, on saanud viimase kuue kuu jooksul tarbida elektrit ligi 30 protsenti turuhinnast soodsamalt. Elektrihinna tõus, mis börsipaketis olevaid kliente tabas juba kevadel, jõuab nüüd tasapisi ka nendeni, kes hinna minevikus ära fikseerisid, kuid nüüd uut lepinguperioodi alustavad. Hinnatõusu suurus sõltub sellest, mis hind kliendil varem lepingus oli," lausus Luts.
Lutsu sõnul saab igal aastal Eesti Energialt uue perioodi hinnapakkumise ligi 100 000 klienti. "Fikseeritud hinnaga lepinguid – mida on sellest 60 protsenti – me poole lepinguperioodi pealt ühepoolselt kunagi ei muuda," ütles ta.
Vältimatu hinnatõus
Avatud turg ja elektri hinna tõus on elektrimüüjadki seadnud olukorda, kus senise hinnaga elektri müümine tähendaks ettevõttele liigsuurt majanduslikku hoopi, ütles Luts.
"Hinnatõus on mõjutanud kõiki elektrimüüjaid ja tõstnud seda hinda, mida klientidele pakkuda on võimalik. See on keeruline protsess riskide maandamisest ehk hindade lukustamisest finantsinstrumentide abil. Kui elektri hind turul tõuseb, siis elektrimüüjad sellest rohkem ei teeni, sest kulud kasvavad," lausus ta.
Luts märkis, et kindlasti ei ole kõrge elektrihind elektrimüüjate huvides. "Eelistame näha turul stabiilsemat ja madalamat hinnataset ja selle nimel ka tööd teeme," ütles ta.
Kõrgel hinnal on Lutsu mitu põhjust. "Tänavu on nõudlus elektri järele olnud suur nii aasta alguses, mil oli pakast, kui ka suvel, kus elektrit kasutati jahutuse eesmärgil. See mõjutas Põhjamaades hüdroreservuaaride taset. Samuti on majanduskeskkond aktiivne – tarbimine oli kolmandas kvartalis kuus protsenti suurem kui mullu. Külmad ilmad ja kütteperiood kasvatab tarbimist veelgi," rääkis ta.
Elektri hinda aitaks Lutsu hinnangul alla viia taastuvenergia suures mahus tootmine. Tootmisdefitsiit, mis praegu valitseb, tähendab seda, et elektrit peavad tootma ka gaasi-, kivisöe- ja ka reservelektrijaamad, kus elektri omahind on kallim, seda nii kõrgema CO2 hinna tõttu kui ka gaasi hinna mitmekordse kallinemise tõttu.
"Elektri hinda aitab turul alla viia see, kui elektrit suudavad suures mahus toota tuulepargid, päikesepargid, hüdroelektrijaamad ehk elektritootjad, mille tootmiskulud on minimaalsed. Taastuvenergia võimsused on täna maksimaalselt töös. Paraku jääb sellest täna veel väheks. Probleem pole mitte ainult selles, kas tuult või päikest on piisavalt, vaid tuule- ja päikeseparke üleüldiselt on meie piirkonnas liiga vähe. Eestile on lisaks maismaatuuleparkidele vaja ka avameretuuleparke," lausus Luts.
### Response:
Uue lepinguga võib fikseeritud elektripaketi hind tõusta pea 100 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See oli Pärnu meeskonnale Credit24 meistriliiga hooaja teine võit, liigatabelis hoiab Avo Keele juhendatav meeskond kuue punktiga kuuendat kohta. Gargždai on 11 punktiga neljas, vahendab volley.ee.
Ühtlaselt tegutsenud Pärnu meeskonna rünnakul kerkis edukaimaks Markus Uuskari 25 punktiga (+10), 22 punkti (+20) panustas Boris Žuhhov, 15 (+13) Toms Švans ning 11 (+0) Ivory Õuekallas. Leedu esiklubi resultatiivseim oli 16 punktiga (+5) Daumantas Katinas.
Nii Pärnu vastuvõtt kui rünnak olid paremad kui vastasel: vastavalt 51 protsenti vs 47 protsenti ja 47 protsenti vs 39 protsenti. Blokiga teenisid pärnakad 11 ja leedukad 10 punkti ning servijoone taga olid edukamad Pärnu mängijad, lüües kuus ässa (14 viga) Gargždai nelja vastu (9 viga).
Eesti klubidest oli nädalavahetusel veel võistlustules TalTech, kes sai eile Gargždai vastu 2:3 kaotuse. Ülejäänud mängudes madistasid omavahel Läti klubid. Tabeli tipus midagi ei muutunud, Tartu Bigbank on jätkuvalt 24 punktiga liidrikohal, TalTech 19 punktiga teine ja Tallinna Selver 18 punktiga kolmas.
Järgmised liigamängud peetakse 11. ja 12. detsembril. Eesti klubidest on võistlustules Pärnu, Tartu ja Selver. | Pärnu võttis kodusaalis Gargždai vastu magusa revanši | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See oli Pärnu meeskonnale Credit24 meistriliiga hooaja teine võit, liigatabelis hoiab Avo Keele juhendatav meeskond kuue punktiga kuuendat kohta. Gargždai on 11 punktiga neljas, vahendab volley.ee.
Ühtlaselt tegutsenud Pärnu meeskonna rünnakul kerkis edukaimaks Markus Uuskari 25 punktiga (+10), 22 punkti (+20) panustas Boris Žuhhov, 15 (+13) Toms Švans ning 11 (+0) Ivory Õuekallas. Leedu esiklubi resultatiivseim oli 16 punktiga (+5) Daumantas Katinas.
Nii Pärnu vastuvõtt kui rünnak olid paremad kui vastasel: vastavalt 51 protsenti vs 47 protsenti ja 47 protsenti vs 39 protsenti. Blokiga teenisid pärnakad 11 ja leedukad 10 punkti ning servijoone taga olid edukamad Pärnu mängijad, lüües kuus ässa (14 viga) Gargždai nelja vastu (9 viga).
Eesti klubidest oli nädalavahetusel veel võistlustules TalTech, kes sai eile Gargždai vastu 2:3 kaotuse. Ülejäänud mängudes madistasid omavahel Läti klubid. Tabeli tipus midagi ei muutunud, Tartu Bigbank on jätkuvalt 24 punktiga liidrikohal, TalTech 19 punktiga teine ja Tallinna Selver 18 punktiga kolmas.
Järgmised liigamängud peetakse 11. ja 12. detsembril. Eesti klubidest on võistlustules Pärnu, Tartu ja Selver.
### Response:
Pärnu võttis kodusaalis Gargždai vastu magusa revanši |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | The Cure (esialgse nimega Easy Cure) sai alguse 1976. aastal Crawley's, Inglismaal kui Robert Smith koos koolikaaslastega muusikat tegema hakkas. Debüütalbum "Three Imaginary Boys" ilmus 1979. aastal ning kriitikud andsid sellele positiivse hinnangu ja bänd kategoriseerus žanritesse post-punk ja new wave.
Järgmise albumiga "Seventeen Seconds" liikus bänd tumedama ja süngema stiili suunas, mis koos Smithi muutunud imagoga, mõjutasid tugevalt nii sündivat gooti roki žanri kui ka seda ümbritsevat subkultuuri. Nii peetaksegi The Cure'i üheks eredamaks gooti roki näiteks ning pioneeriks.
Bändi kommertslikus mõttes edukaim album on 1989. aastal ilmunud "Disintegration", kust pärinevad hitid nagu "Lullaby", "Lovesong" ja "Pictures of You".
The Cure on karjääri vältel välja andnud 13 stuudioalbumit, mitmeid kontsertalbumeid ja kogumikke, üle 40 singli ning müünud rohkem kui 30 miljonit albumit.
Bändi on pärjatud ka mitmete muusikaauhindadega – Brit Awards, MTV Music Video Awards, Ivor Novello Awards jt, ning 2019. aastast alates on neil koht rock'n'roll 'i kuulsuste hallis (Rock and Roll Hall of Fame). | The Cure esineb järgmisel aastal Riias | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
The Cure (esialgse nimega Easy Cure) sai alguse 1976. aastal Crawley's, Inglismaal kui Robert Smith koos koolikaaslastega muusikat tegema hakkas. Debüütalbum "Three Imaginary Boys" ilmus 1979. aastal ning kriitikud andsid sellele positiivse hinnangu ja bänd kategoriseerus žanritesse post-punk ja new wave.
Järgmise albumiga "Seventeen Seconds" liikus bänd tumedama ja süngema stiili suunas, mis koos Smithi muutunud imagoga, mõjutasid tugevalt nii sündivat gooti roki žanri kui ka seda ümbritsevat subkultuuri. Nii peetaksegi The Cure'i üheks eredamaks gooti roki näiteks ning pioneeriks.
Bändi kommertslikus mõttes edukaim album on 1989. aastal ilmunud "Disintegration", kust pärinevad hitid nagu "Lullaby", "Lovesong" ja "Pictures of You".
The Cure on karjääri vältel välja andnud 13 stuudioalbumit, mitmeid kontsertalbumeid ja kogumikke, üle 40 singli ning müünud rohkem kui 30 miljonit albumit.
Bändi on pärjatud ka mitmete muusikaauhindadega – Brit Awards, MTV Music Video Awards, Ivor Novello Awards jt, ning 2019. aastast alates on neil koht rock'n'roll 'i kuulsuste hallis (Rock and Roll Hall of Fame).
### Response:
The Cure esineb järgmisel aastal Riias |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Elektri hinnad on nii kõrged erinevate mõjurite koosmõjul. Meil on väga külm ilm. Kui on väga külm ilm, siis tuult ka ei ole. Kui Eestis on külm, siis on ka Põhjamaades külm. CO2 hind on väga kõrge, 78 eurot tonni kohta. Gaasi hind on väga kõrge. Külm ilm viib üles tarbimise. Eesti tarbimine praegu on 1500 megavatti. Eesti kõigi aegade tipu tarbimine on olnud natuke üle 1600 megavati," ütles Liive.
Elektri esmaspäevane börsihind elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas tõuseb pühapäevaga võrreldes 95,6 protsenti 290,06 euroni, tegu on elektri hinnaajaloo uue rekordiga.
Lisaks ei ole Liive sõnul mitmed tootmisvõimsused töös. "Auvere elektrijaam ei tooda praegu elektrit, Balti elektrijaama 11. plokk ei tooda elektrit. Ja sarnaseid olukordi on kogu Nord Pooli süsteemis. Nord Pooli hinna määrab viimane turule pääseja. Ja kuskil Nord Pooli süsteemis on elektrijaam, mis täna kella 17 kuni 18 küsis oma elektritoodangu eest üle 600 euro megavatt-tunni eest," lisas ta.
Neivelt: elektri hind tuleks fikseerida
Ettevõtja Indrek Neivelt pakkus välja, et elektri hind tuleks fikseerida.
"Kas me ei saaks käituda iseseisva riigina ja see CO2 ja muu spekulantide jama kuu peale saata? Põlevkivijaamad töötaksid ja hind oleks fikseeritud. Poleks mingeid elektri- ega gaasispekulante, kes mingite futuuride või muude instrumentidega mängiksid. See ei loo ju mingit lisaväärtust. Põlevkivi on meil olemas. Gaasihinna fikseeriks Gazpromiga viieks või kümneks aastaks. Praegu toimub lihtsalt keskklassi hävitamine," kirjutas Neivelt sotsiaalmeedias.
Liive sõnul ei ole CO2 hind enam kõrge hinna põhisüüdlane. "Ta tõstab elektri hinda ja päris palju, aga kui me räägime elektri hinnast üle 600 euro megavatt-tunni eest, siis mitte ühelgi tootjal, ka meie põlevkivijaamades ühe megavatt-tunni tootmiseks ei kulu rohkem kui üks tonn CO2. See hinnakomponent ei ole suurem kui 78 eurot megavatt-tunni kohta, mis on väga suur komponent, aga kui hind on juba 600, siis on seal muud mõjurid," lausus Liive.
Küll aga nentis Liive, et kui praegune olukord jätkub, võib siiski turukorraldust muutus oodata.
"Poliitikutel võib tekkida küll diskussioon ja kiusatus, et senine turukorraldus ära muuta, sest kui sellised hinnad jätkuvad, on see enamikule inimestele üle jõu käiv," sõnas Liive.
Liive märkis, et alternatiiv praegusele turukorraldusele olekski reguleeritud hindadega turg.
"Iga tootja saab selle hinna, mis on tema kulupõhine ja lisaks mõistlik tootlus, nii nagu käib kaugkütte turul," ütles Liive.
Rääkides võimalikust riigi abist inimestele elektriarvete tasumisel, ütles Liive, et praegu tehtav võrgutasude kompenseerimine on rahaliselt väga väike abi.
Liive sõnul saab riik ise turukorraldust otsustada ja ka aidata neid, kes abi kõige enam vajavad.
Liive nõustus Eesti Energia juhi Hando Sutteriga, kes ütles hiljuti "Esimeses stuudios", et heitlik elektrihind on uus reaalsus.
"Kui miski on kindel elektriturul, siis on see, et elektrihinnad kindlasti väga palju kõiguvad," sõnas Liive.
Tuumajaamast mööda vaadata ei saa
Liive sõnul elektri tarbimine tulevikus suureneb ja sellele annab hoogu ka transpordi elektrifitseerimine ehk elektriautode kasutusele võtmine. "Ei ole võimalik, et me uusi võimsusi ei ehita, aga samal ajal tahame tarbida üha rohkem elektrienergiat ja transpordi elektrifitseerimine kindlasti seda tarbimist väga palju hakkab kasvatama," sõnas ta.
Pikaajaliseks lahenduseks elektrihinna stabiliseerimiseks peab Liive CO2 vabasid investeeringuid - tuulikud, tuumajaamad, päikesepargid. "Kui me tuumajaamasid ehitada ei taha, siis me tegelikult sõltumegi Vene gaasist, mis ongi meid sinna viinud, kus me täna oleme," lausus Liive.
Teatavat leevendust kõrgetele hindadele võib Liive sõnul tuua Soomes Olkiluoto kolmas 1600-megavatine tuumajaam, mis hakkab elektrit tootma juba järgmise aasta alguses. | Liive: kõrge elektrihind võib tuua turumuutused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Elektri hinnad on nii kõrged erinevate mõjurite koosmõjul. Meil on väga külm ilm. Kui on väga külm ilm, siis tuult ka ei ole. Kui Eestis on külm, siis on ka Põhjamaades külm. CO2 hind on väga kõrge, 78 eurot tonni kohta. Gaasi hind on väga kõrge. Külm ilm viib üles tarbimise. Eesti tarbimine praegu on 1500 megavatti. Eesti kõigi aegade tipu tarbimine on olnud natuke üle 1600 megavati," ütles Liive.
Elektri esmaspäevane börsihind elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas tõuseb pühapäevaga võrreldes 95,6 protsenti 290,06 euroni, tegu on elektri hinnaajaloo uue rekordiga.
Lisaks ei ole Liive sõnul mitmed tootmisvõimsused töös. "Auvere elektrijaam ei tooda praegu elektrit, Balti elektrijaama 11. plokk ei tooda elektrit. Ja sarnaseid olukordi on kogu Nord Pooli süsteemis. Nord Pooli hinna määrab viimane turule pääseja. Ja kuskil Nord Pooli süsteemis on elektrijaam, mis täna kella 17 kuni 18 küsis oma elektritoodangu eest üle 600 euro megavatt-tunni eest," lisas ta.
Neivelt: elektri hind tuleks fikseerida
Ettevõtja Indrek Neivelt pakkus välja, et elektri hind tuleks fikseerida.
"Kas me ei saaks käituda iseseisva riigina ja see CO2 ja muu spekulantide jama kuu peale saata? Põlevkivijaamad töötaksid ja hind oleks fikseeritud. Poleks mingeid elektri- ega gaasispekulante, kes mingite futuuride või muude instrumentidega mängiksid. See ei loo ju mingit lisaväärtust. Põlevkivi on meil olemas. Gaasihinna fikseeriks Gazpromiga viieks või kümneks aastaks. Praegu toimub lihtsalt keskklassi hävitamine," kirjutas Neivelt sotsiaalmeedias.
Liive sõnul ei ole CO2 hind enam kõrge hinna põhisüüdlane. "Ta tõstab elektri hinda ja päris palju, aga kui me räägime elektri hinnast üle 600 euro megavatt-tunni eest, siis mitte ühelgi tootjal, ka meie põlevkivijaamades ühe megavatt-tunni tootmiseks ei kulu rohkem kui üks tonn CO2. See hinnakomponent ei ole suurem kui 78 eurot megavatt-tunni kohta, mis on väga suur komponent, aga kui hind on juba 600, siis on seal muud mõjurid," lausus Liive.
Küll aga nentis Liive, et kui praegune olukord jätkub, võib siiski turukorraldust muutus oodata.
"Poliitikutel võib tekkida küll diskussioon ja kiusatus, et senine turukorraldus ära muuta, sest kui sellised hinnad jätkuvad, on see enamikule inimestele üle jõu käiv," sõnas Liive.
Liive märkis, et alternatiiv praegusele turukorraldusele olekski reguleeritud hindadega turg.
"Iga tootja saab selle hinna, mis on tema kulupõhine ja lisaks mõistlik tootlus, nii nagu käib kaugkütte turul," ütles Liive.
Rääkides võimalikust riigi abist inimestele elektriarvete tasumisel, ütles Liive, et praegu tehtav võrgutasude kompenseerimine on rahaliselt väga väike abi.
Liive sõnul saab riik ise turukorraldust otsustada ja ka aidata neid, kes abi kõige enam vajavad.
Liive nõustus Eesti Energia juhi Hando Sutteriga, kes ütles hiljuti "Esimeses stuudios", et heitlik elektrihind on uus reaalsus.
"Kui miski on kindel elektriturul, siis on see, et elektrihinnad kindlasti väga palju kõiguvad," sõnas Liive.
Tuumajaamast mööda vaadata ei saa
Liive sõnul elektri tarbimine tulevikus suureneb ja sellele annab hoogu ka transpordi elektrifitseerimine ehk elektriautode kasutusele võtmine. "Ei ole võimalik, et me uusi võimsusi ei ehita, aga samal ajal tahame tarbida üha rohkem elektrienergiat ja transpordi elektrifitseerimine kindlasti seda tarbimist väga palju hakkab kasvatama," sõnas ta.
Pikaajaliseks lahenduseks elektrihinna stabiliseerimiseks peab Liive CO2 vabasid investeeringuid - tuulikud, tuumajaamad, päikesepargid. "Kui me tuumajaamasid ehitada ei taha, siis me tegelikult sõltumegi Vene gaasist, mis ongi meid sinna viinud, kus me täna oleme," lausus Liive.
Teatavat leevendust kõrgetele hindadele võib Liive sõnul tuua Soomes Olkiluoto kolmas 1600-megavatine tuumajaam, mis hakkab elektrit tootma juba järgmise aasta alguses.
### Response:
Liive: kõrge elektrihind võib tuua turumuutused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Koerus sündinud Voolaid juhendas aastatel 2019-2020 Eesti jalgpallikoondist ning on treenerina töötanud üle 20 aasta. Aastatel 2003-2008 tegutses Voolaid Eesti Jalgpalli Liidus treenerite koolitajana, mille järel oli Soome kõrgliigaklubi Turun Palloseura abitreener ja 2010. aastal Nõmme Kalju peatreener.
Voolaid on lisaks olnud Eesti U-23, U-21, U-19, U-17 ja U-15 koondiste peatreener, FC Flora abitreener ning aastatel 2017-2019 Eesti Jalgpalli Liidu treenerite koolitusjuht. Oma mängijakarjääri jooksul esindas Voolaid aastatel 2009 ja 2012-2013 Paide Linnameeskonda 58 Premium liiga mängus.
Paide Linnameeskonna peatreener Karel Voolaid: "Olen tänulik Paide Linnameeskonna presidendile Veiko Veskimäele ja juhtkonnale, kes on andnud mulle võimaluse töötada peatreenerina. On suur au asuda tööle klubis, millel on alati olnud eriline koht minu südames ja mis kuulub juba täna Eesti juhtivate klubide hulka. Soovin anda oma panuse, et Paide Linnameeskonna esindusvõistkonna ja klubi areng jätkuks valitud kursil. Väljakutse järgmine samm astuda on kahtlemata suur, kuid samas väga põnev. Jalgpall Südames!"
Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe: "Mul on siiralt hea meel, et peale edukat viie aastast perioodi Slava käe all asub klubi peatreeneriks Järvamaa oma mees Karel Voolaid. Kui eelmise peatreeneri ülesanne oli tõsta tolle hetke parim amatöörmeeskond Eesti jalgpalli tippseltskonda ning viia meeskond euromängudele, siis Kareli juhtimisel soovime teha klubi arengus järgmised otsustavad sammud."
"Klubi esmane eesmärk on püsivalt tippseltskonnas kanda kinnitada ja jõuda arengus tasemele, mis võimaldab meil olla võidukad ka Euroopa liigades. Loomulikult ei saa salata, et soovime ühel hetkel tulevikus ka klubi esimese Eesti meistritiitli Paidesse tuua, liigume selle suunas samm-sammult. Usume, et Karelil on ambitsioonika treenerina selle visiooni täitmiseks olemas kõik vajalikud eeldused ja piisav karastus ka rahvusvahelisel tasemel. Soovime Karelile uues ametis säravat positiivsust ja palju häid emotsioone ning kohtume fännidega juba peagi staadionil," lisas Veskimäe.
Voolaid võtab Paide Linnameeskonna peatreeneri ameti üle aastatel 2017-2021 Järvamaa esindusklubi juhendanud Vjatšeslav Zahovaikolt, kelle käe all saavutati 2020. aastal hõbe- ning 2021. aastal pronksmedal. | Paide Linnameeskonna uus peatreener on Karel Voolaid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Koerus sündinud Voolaid juhendas aastatel 2019-2020 Eesti jalgpallikoondist ning on treenerina töötanud üle 20 aasta. Aastatel 2003-2008 tegutses Voolaid Eesti Jalgpalli Liidus treenerite koolitajana, mille järel oli Soome kõrgliigaklubi Turun Palloseura abitreener ja 2010. aastal Nõmme Kalju peatreener.
Voolaid on lisaks olnud Eesti U-23, U-21, U-19, U-17 ja U-15 koondiste peatreener, FC Flora abitreener ning aastatel 2017-2019 Eesti Jalgpalli Liidu treenerite koolitusjuht. Oma mängijakarjääri jooksul esindas Voolaid aastatel 2009 ja 2012-2013 Paide Linnameeskonda 58 Premium liiga mängus.
Paide Linnameeskonna peatreener Karel Voolaid: "Olen tänulik Paide Linnameeskonna presidendile Veiko Veskimäele ja juhtkonnale, kes on andnud mulle võimaluse töötada peatreenerina. On suur au asuda tööle klubis, millel on alati olnud eriline koht minu südames ja mis kuulub juba täna Eesti juhtivate klubide hulka. Soovin anda oma panuse, et Paide Linnameeskonna esindusvõistkonna ja klubi areng jätkuks valitud kursil. Väljakutse järgmine samm astuda on kahtlemata suur, kuid samas väga põnev. Jalgpall Südames!"
Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe: "Mul on siiralt hea meel, et peale edukat viie aastast perioodi Slava käe all asub klubi peatreeneriks Järvamaa oma mees Karel Voolaid. Kui eelmise peatreeneri ülesanne oli tõsta tolle hetke parim amatöörmeeskond Eesti jalgpalli tippseltskonda ning viia meeskond euromängudele, siis Kareli juhtimisel soovime teha klubi arengus järgmised otsustavad sammud."
"Klubi esmane eesmärk on püsivalt tippseltskonnas kanda kinnitada ja jõuda arengus tasemele, mis võimaldab meil olla võidukad ka Euroopa liigades. Loomulikult ei saa salata, et soovime ühel hetkel tulevikus ka klubi esimese Eesti meistritiitli Paidesse tuua, liigume selle suunas samm-sammult. Usume, et Karelil on ambitsioonika treenerina selle visiooni täitmiseks olemas kõik vajalikud eeldused ja piisav karastus ka rahvusvahelisel tasemel. Soovime Karelile uues ametis säravat positiivsust ja palju häid emotsioone ning kohtume fännidega juba peagi staadionil," lisas Veskimäe.
Voolaid võtab Paide Linnameeskonna peatreeneri ameti üle aastatel 2017-2021 Järvamaa esindusklubi juhendanud Vjatšeslav Zahovaikolt, kelle käe all saavutati 2020. aastal hõbe- ning 2021. aastal pronksmedal.
### Response:
Paide Linnameeskonna uus peatreener on Karel Voolaid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Täiendused näevad ette, et apteekritele kehtestatakse vaktsineerimise suhtes kutsealase pädevuse nõuded. Iga apteek saab ise otsustada, kas pakkuda koroonaviiruse vastast vaktsineerimisteenust.
Muudatuste eesmärk oli vähendada perearstide töökoormust. Eelnõu kohaselt võiksid apteekrid aidata parandada juurdepääsu usaldusväärsele ja teaduspõhisele teabele vaktsiinide kohta. Samuti muutub vaktsineerimine nii inimestele kättesaadavamaks.
Varem nägi seadus ette, et inimesi võivad vaktsineerida ainult sertifitseeritud arstid. | Läti apteekrid said õiguse vaktsineerida inimesi Covid-19 vastu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Täiendused näevad ette, et apteekritele kehtestatakse vaktsineerimise suhtes kutsealase pädevuse nõuded. Iga apteek saab ise otsustada, kas pakkuda koroonaviiruse vastast vaktsineerimisteenust.
Muudatuste eesmärk oli vähendada perearstide töökoormust. Eelnõu kohaselt võiksid apteekrid aidata parandada juurdepääsu usaldusväärsele ja teaduspõhisele teabele vaktsiinide kohta. Samuti muutub vaktsineerimine nii inimestele kättesaadavamaks.
Varem nägi seadus ette, et inimesi võivad vaktsineerida ainult sertifitseeritud arstid.
### Response:
Läti apteekrid said õiguse vaktsineerida inimesi Covid-19 vastu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Olles 5:3 juhtima läinud, ei andnud Zhao enam eduseisu käest ning võttis kindlalt võidu, andes vastasele veel vaid 2 punkti.
Zhao on neljas turniiri võitnud mängija, kes ei ole inglane. Võiduga tõusis ta maailma edetabelis üheksandaks. Tänu 16 parema sekka jõudmisele, sai hiinlane kutse järgmisel kuul Londonis toimuvale Mastersi turniirile.
"Ma olen lihtsalt nii õnnelik," ütles Zhao pärast mängu. "Täna oli põnev õhtu. See oli minu elu suurim matš ja minu esimene finaal, nii et ma andsin endast parima, et Lucat [Brecel] võita . Tunnen end praegu väga-väga õnnelikuna."
Snuukri suurkuju Ronnie O'Sullivan, kes kukkus turniirilt välja veerandfinaalis, ütles, et ta pole näinud andekamat snuukrimängijat kui Zhao.
Esimest korda karjääri jooksul reitinguturniiri finaali jõudnud Zhao senine hooaeg oli kulgenud väga tagasihoidlikult ja kuskil polnud ta teisest ringist kaugemale jõudnud. UK Championshipil oli ta varem piirdunud kolmanda ringiga.
Brecel oli reitinguturniiri varem võitnud vaid korra (2017. aastal Hiina meistrivõistlused). UK Championshipilt oli tal seni ette näidata kaks veerandfinaali. Brecel tõuseb nüüd edetabelis 40. positsioonilt 18.
See oli UK Championshipi esimene finaal, kus vastamisi läksid mängijad, kes ei olnud maailma edetabelis 16 parema hulgas. | Snuukri suurturniiri võitis tulevikutäht Zhao Xintong | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Olles 5:3 juhtima läinud, ei andnud Zhao enam eduseisu käest ning võttis kindlalt võidu, andes vastasele veel vaid 2 punkti.
Zhao on neljas turniiri võitnud mängija, kes ei ole inglane. Võiduga tõusis ta maailma edetabelis üheksandaks. Tänu 16 parema sekka jõudmisele, sai hiinlane kutse järgmisel kuul Londonis toimuvale Mastersi turniirile.
"Ma olen lihtsalt nii õnnelik," ütles Zhao pärast mängu. "Täna oli põnev õhtu. See oli minu elu suurim matš ja minu esimene finaal, nii et ma andsin endast parima, et Lucat [Brecel] võita . Tunnen end praegu väga-väga õnnelikuna."
Snuukri suurkuju Ronnie O'Sullivan, kes kukkus turniirilt välja veerandfinaalis, ütles, et ta pole näinud andekamat snuukrimängijat kui Zhao.
Esimest korda karjääri jooksul reitinguturniiri finaali jõudnud Zhao senine hooaeg oli kulgenud väga tagasihoidlikult ja kuskil polnud ta teisest ringist kaugemale jõudnud. UK Championshipil oli ta varem piirdunud kolmanda ringiga.
Brecel oli reitinguturniiri varem võitnud vaid korra (2017. aastal Hiina meistrivõistlused). UK Championshipilt oli tal seni ette näidata kaks veerandfinaali. Brecel tõuseb nüüd edetabelis 40. positsioonilt 18.
See oli UK Championshipi esimene finaal, kus vastamisi läksid mängijad, kes ei olnud maailma edetabelis 16 parema hulgas.
### Response:
Snuukri suurturniiri võitis tulevikutäht Zhao Xintong |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | USA ametnikud keeldusid üksikasjalikult kirjeldamast salajasi luureandmeid. Siiski on USA võimud üha rohkem mures, et Hiina suurendab oma sõjalist kohalolekut Atlandi ookeanil, vahendas The Wall Street Journal.
USA riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Jon Finer külastas oktoobris Ekvatoriaal-Guineat. Ta tahtis veenda president Teodoro Obiang Nguema Mbasogot ja tema poega asepresident Teodoro Nguema Obiang Manguet, et nad ei laseks hiinlastel riiki sõjaväebaasi rajada.
"Oleme Ekvatoriaal-Guineale selgeks teinud, et võimalikud sammud, mis hõlmavad Hiina tegevust seal, tekitavad probleeme riiklikule julgeolekule," ütles Bideni administratsiooni kõrge ametnik ajalehele The Wall Street Journal.
USA ametniku sõnul tahavad hiinlased tugevdada oma kohalolekut Ekvatoriaal-Guinea Bata linnas. Seal asub juba Hiina ehitatud süvaveekaubasadam. Linn on maanteede kaudu ühendatud ka Aafrika sisemaaga.
"Hiina poolt kõige suurem sõjaline oht on mereväerajatis Aafrika Atlandi ookeani piirkonnas," ütles juba aprillis USA Aafrika väejuhatuse ülem kindral Stephen Townsend
Ekvatoriaal-Guineas elab 1,4 miljonit inimest. Riik saavutas iseseisvuse 1968. aastal. Obiang on riiki juhtinud juba 1979. aastast. Riigis asuvad ka märkimisväärsed naftavarud. Riigis tegutsevad ka USA suured naftafirmad.
Hiina aitab koolitada ja relvastada ka Ekvatoriaal-Guinea politseid.
Peking rajas oma esimese ülemere sõjaväebaasi 2017. aastal Ida-Aafrika rannikule Djiboutisse.
Hiina riigifirmad on viimase kahe aastakümne jooksul ehitanud Aafrikasse umbes sada kaubandussadamat.
USA luureagentuurid said sel kevadel teada, et Hiina ehitas Araabia Ühendemiraatides (AÜE) asuvas sadamas salaja sõjalist rajatist. AÜE on üks USA olulisemaid liitlasi Lähis-Ida regioonis. Väidetavalt tegutsesid hiinlased AÜE pealinna Abu Dhabi lähedal asuvas sadamas. Allikate teatel AÜE valitsus polnud kursis Hiina tegevusega, vahendas The Wall Street Journal. | WSJ: Hiina plaanib ehitada Lääne-Aafrikasse sõjaväebaasi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
USA ametnikud keeldusid üksikasjalikult kirjeldamast salajasi luureandmeid. Siiski on USA võimud üha rohkem mures, et Hiina suurendab oma sõjalist kohalolekut Atlandi ookeanil, vahendas The Wall Street Journal.
USA riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Jon Finer külastas oktoobris Ekvatoriaal-Guineat. Ta tahtis veenda president Teodoro Obiang Nguema Mbasogot ja tema poega asepresident Teodoro Nguema Obiang Manguet, et nad ei laseks hiinlastel riiki sõjaväebaasi rajada.
"Oleme Ekvatoriaal-Guineale selgeks teinud, et võimalikud sammud, mis hõlmavad Hiina tegevust seal, tekitavad probleeme riiklikule julgeolekule," ütles Bideni administratsiooni kõrge ametnik ajalehele The Wall Street Journal.
USA ametniku sõnul tahavad hiinlased tugevdada oma kohalolekut Ekvatoriaal-Guinea Bata linnas. Seal asub juba Hiina ehitatud süvaveekaubasadam. Linn on maanteede kaudu ühendatud ka Aafrika sisemaaga.
"Hiina poolt kõige suurem sõjaline oht on mereväerajatis Aafrika Atlandi ookeani piirkonnas," ütles juba aprillis USA Aafrika väejuhatuse ülem kindral Stephen Townsend
Ekvatoriaal-Guineas elab 1,4 miljonit inimest. Riik saavutas iseseisvuse 1968. aastal. Obiang on riiki juhtinud juba 1979. aastast. Riigis asuvad ka märkimisväärsed naftavarud. Riigis tegutsevad ka USA suured naftafirmad.
Hiina aitab koolitada ja relvastada ka Ekvatoriaal-Guinea politseid.
Peking rajas oma esimese ülemere sõjaväebaasi 2017. aastal Ida-Aafrika rannikule Djiboutisse.
Hiina riigifirmad on viimase kahe aastakümne jooksul ehitanud Aafrikasse umbes sada kaubandussadamat.
USA luureagentuurid said sel kevadel teada, et Hiina ehitas Araabia Ühendemiraatides (AÜE) asuvas sadamas salaja sõjalist rajatist. AÜE on üks USA olulisemaid liitlasi Lähis-Ida regioonis. Väidetavalt tegutsesid hiinlased AÜE pealinna Abu Dhabi lähedal asuvas sadamas. Allikate teatel AÜE valitsus polnud kursis Hiina tegevusega, vahendas The Wall Street Journal.
### Response:
WSJ: Hiina plaanib ehitada Lääne-Aafrikasse sõjaväebaasi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Järgmisest aastast maksame ka uut toetust – õppeaasta alguse toetust [summas] 50 eurot iga õpilase kohta, seda 1. septembriks. Praegu kehtib see ainult esimese klassi õpilastele, 320 eurot, järgmisest aastast saab iga õpilane lisaks sellele 50 eurot ning järgmisel perioodil loodame seda summat tõsta 100 euroni," ütles Kõlvart.
Kõlvart ütles ka, et Tallinnalt pensionäridele makstav toetus on järgmisel aastal 150 eurot ning linnavõimud loodavad selle summa järgmistel perioodidel tõsta 200 euroni.
Tallinna järgmise aasta eelarve seletuskirjas on öeldud, et toetust hakatakse maksma lisaks esimesse klassi astujatele ka neile, kes jätkavad põhi- või
keskhariduse omandamisega või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 19-aastaseks saamiseni. "Põhikooli esimesse klassi minejatele jääb kehtima senine toetusemäär 320 eurot ning ülejäänud sihtgrupile 50 eurot," seisab seletuskirjas.
Tallinna linnavalitsus kinnitas eelmisel nädalal pealinna järgmise aasta eelarve, mis ületab esimest korda miljardi euro piiri. Eelarve on kavas kinnitada linnavolikogus 21. detsembril. Eelarve esimene lugemine on volikogus sel neljapäeval. | Tallinn hakkab kõigile õpilastele 50 eurot õppetoetust maksma | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Järgmisest aastast maksame ka uut toetust – õppeaasta alguse toetust [summas] 50 eurot iga õpilase kohta, seda 1. septembriks. Praegu kehtib see ainult esimese klassi õpilastele, 320 eurot, järgmisest aastast saab iga õpilane lisaks sellele 50 eurot ning järgmisel perioodil loodame seda summat tõsta 100 euroni," ütles Kõlvart.
Kõlvart ütles ka, et Tallinnalt pensionäridele makstav toetus on järgmisel aastal 150 eurot ning linnavõimud loodavad selle summa järgmistel perioodidel tõsta 200 euroni.
Tallinna järgmise aasta eelarve seletuskirjas on öeldud, et toetust hakatakse maksma lisaks esimesse klassi astujatele ka neile, kes jätkavad põhi- või
keskhariduse omandamisega või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 19-aastaseks saamiseni. "Põhikooli esimesse klassi minejatele jääb kehtima senine toetusemäär 320 eurot ning ülejäänud sihtgrupile 50 eurot," seisab seletuskirjas.
Tallinna linnavalitsus kinnitas eelmisel nädalal pealinna järgmise aasta eelarve, mis ületab esimest korda miljardi euro piiri. Eelarve on kavas kinnitada linnavolikogus 21. detsembril. Eelarve esimene lugemine on volikogus sel neljapäeval.
### Response:
Tallinn hakkab kõigile õpilastele 50 eurot õppetoetust maksma |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tradehouse Ilukaubamaja tegevjuht Laura Kuldkepp nentis, et sport ja ilu käivad käsikäes ning vaadates Tradehouse'i tulevikuplaane ja -arenguid on noortespordi ja sportliku eluviisi toetamine ettevõtte jätkuv ja kindel suund.
Mitmed selle aasta stipendiaadid tõid välja, et stipendium panustatakse tugisüsteemi ja ettevalmistuse tõhustamiseks, et olla järgmistel olümpiamängudel elu parimas vormis. Eesti hetke kiireim mees Karl Erik Nazarov sõnas: "Kasutan stipendiumi välismaatreenerite töötasude ja välisreiside/-laagritega seotud kulude katmiseks. Näen, et noorsportlase stipendium abistab mind ning toetab potentsiaalse arengu realiseerumist."
Sel korral pälvisid stipendiumi ka kaks hulljulgemat ekstreemsema spordivaldkonna esindajat: motosportlane Keity Meier ja lumelaudur Marten Kikas. Noori ühendab üllatusliku ühise joonena elamine ja reisimine üha populaarsust koguvas busskodus. Lumelaudur Marten Kikas tõi välja, et selline elustiil aitab tal olla treeningpaikadele lähemal, kuid nõuab ka nutikust. "Bussielu on lahe, majake on alati kaasas. Saan hommikul esimesena oodata tõstuki ukse taga, et minna lumelauda sõitma. Elamistingimustesse tuleb loovalt suhtuda, sest tuleb ette päevi, kus pesta saab ainult avalikus tualettruumis või külmas jões. Nüüdseks olen üsna hea taliujumises."
Väga konkreetse stipendiumi kasutusplaaniga silma jäänud Kirstin Kuuba on seadnud silmad Aasiasse. "Stipendiumit sooviksin kasutada just Aasias toimuvatel turniiridel võistlemiseks, kuid hetkel eelarves nende jaoks raha pole ning vajadusel peame need asendama nõrgema taseme turniiridega Euroopas. Olles tõusnud maailma edetabelis 46. kohale, on oluline osaleda tugevama tasemega turniiridel, kus on võimalik koguda kõrgemaid maailmaedetabelipunkte ning võistelda maailma paremiku vastu."
Stipendiumi jagati järjestikku juba üheksandat aastat ning projekti raames jagatud toetused ulatuvad kokku 180 000 euroni. Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud mitmed end juba nüüdseks tõestanud sportlased, kaasa arvatud ka sel aastal Eestile olümpiakulla toonud epeenaiskonna vehklejad Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Erika Kirpu. Lisaks veel paljud teised noored, kelle suuremad saavutused on alles ees. | 20 000-eurone stipendium jagunes seitsme noorsportlase vahel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tradehouse Ilukaubamaja tegevjuht Laura Kuldkepp nentis, et sport ja ilu käivad käsikäes ning vaadates Tradehouse'i tulevikuplaane ja -arenguid on noortespordi ja sportliku eluviisi toetamine ettevõtte jätkuv ja kindel suund.
Mitmed selle aasta stipendiaadid tõid välja, et stipendium panustatakse tugisüsteemi ja ettevalmistuse tõhustamiseks, et olla järgmistel olümpiamängudel elu parimas vormis. Eesti hetke kiireim mees Karl Erik Nazarov sõnas: "Kasutan stipendiumi välismaatreenerite töötasude ja välisreiside/-laagritega seotud kulude katmiseks. Näen, et noorsportlase stipendium abistab mind ning toetab potentsiaalse arengu realiseerumist."
Sel korral pälvisid stipendiumi ka kaks hulljulgemat ekstreemsema spordivaldkonna esindajat: motosportlane Keity Meier ja lumelaudur Marten Kikas. Noori ühendab üllatusliku ühise joonena elamine ja reisimine üha populaarsust koguvas busskodus. Lumelaudur Marten Kikas tõi välja, et selline elustiil aitab tal olla treeningpaikadele lähemal, kuid nõuab ka nutikust. "Bussielu on lahe, majake on alati kaasas. Saan hommikul esimesena oodata tõstuki ukse taga, et minna lumelauda sõitma. Elamistingimustesse tuleb loovalt suhtuda, sest tuleb ette päevi, kus pesta saab ainult avalikus tualettruumis või külmas jões. Nüüdseks olen üsna hea taliujumises."
Väga konkreetse stipendiumi kasutusplaaniga silma jäänud Kirstin Kuuba on seadnud silmad Aasiasse. "Stipendiumit sooviksin kasutada just Aasias toimuvatel turniiridel võistlemiseks, kuid hetkel eelarves nende jaoks raha pole ning vajadusel peame need asendama nõrgema taseme turniiridega Euroopas. Olles tõusnud maailma edetabelis 46. kohale, on oluline osaleda tugevama tasemega turniiridel, kus on võimalik koguda kõrgemaid maailmaedetabelipunkte ning võistelda maailma paremiku vastu."
Stipendiumi jagati järjestikku juba üheksandat aastat ning projekti raames jagatud toetused ulatuvad kokku 180 000 euroni. Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud mitmed end juba nüüdseks tõestanud sportlased, kaasa arvatud ka sel aastal Eestile olümpiakulla toonud epeenaiskonna vehklejad Julia Beljajeva, Katrina Lehis ja Erika Kirpu. Lisaks veel paljud teised noored, kelle suuremad saavutused on alles ees.
### Response:
20 000-eurone stipendium jagunes seitsme noorsportlase vahel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks viimast nädalat on esimese süsti saanute arv olnud väiksem kui varem: 4789 ja 4037. Veel nädal varem oli esmaste kaitsesüstide arv üle 6000.
Sotsiaalministeeriumist öeldi ERR-ile, et esimesi süste tehakse vähem mitmel põhjusel: nakatumiste vähenedes väheneb ka inimeste ohutunne ning neid, kes pole veel vaktsineerimist alustanud, jääb kogu aeg vähemaks ning allesjäänuid on aina keerulisem veenda süsti tegema.
Ministeeriumist nenditi, et samas ei ole esmasüstide saanute arv väga kiiresti kukkunud. Tegelikult on esmasüstide arv võrreldes sügisese perioodiga, mil perearstid keskendusid vaktsineerimisele, siiski mitu korda vähenenud: novembri kahel esimesel nädalal oli esimeste süstide saajate arv 14 129 ja 12 338.
Rekordnädal jääb maikuusse, kui nädala jooksul sai esimese doosi 36 339 inimest.
Valitsus eraldas veel viis miljonit eurot, et perearste vaktsineerimisel motiveerida. Kui palju ühe inimese esmavaktsineerimine täpselt perearstile raha toob, ei osatud sotsiaalministeeriumist öelda, vaid märgiti, et raha jagamine sõltub kaheksast kriteeriumist ning kui palju perearst täpselt saab, arvestatakse välja valemi abil.
Tõhustusdoose tehti samas möödunud nädalal 24 000 ja üle-eelmisel 26 000. | Esimese süsti saanuid oli eelmisel nädalal rekordvähe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks viimast nädalat on esimese süsti saanute arv olnud väiksem kui varem: 4789 ja 4037. Veel nädal varem oli esmaste kaitsesüstide arv üle 6000.
Sotsiaalministeeriumist öeldi ERR-ile, et esimesi süste tehakse vähem mitmel põhjusel: nakatumiste vähenedes väheneb ka inimeste ohutunne ning neid, kes pole veel vaktsineerimist alustanud, jääb kogu aeg vähemaks ning allesjäänuid on aina keerulisem veenda süsti tegema.
Ministeeriumist nenditi, et samas ei ole esmasüstide saanute arv väga kiiresti kukkunud. Tegelikult on esmasüstide arv võrreldes sügisese perioodiga, mil perearstid keskendusid vaktsineerimisele, siiski mitu korda vähenenud: novembri kahel esimesel nädalal oli esimeste süstide saajate arv 14 129 ja 12 338.
Rekordnädal jääb maikuusse, kui nädala jooksul sai esimese doosi 36 339 inimest.
Valitsus eraldas veel viis miljonit eurot, et perearste vaktsineerimisel motiveerida. Kui palju ühe inimese esmavaktsineerimine täpselt perearstile raha toob, ei osatud sotsiaalministeeriumist öelda, vaid märgiti, et raha jagamine sõltub kaheksast kriteeriumist ning kui palju perearst täpselt saab, arvestatakse välja valemi abil.
Tõhustusdoose tehti samas möödunud nädalal 24 000 ja üle-eelmisel 26 000.
### Response:
Esimese süsti saanuid oli eelmisel nädalal rekordvähe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Blue jacketsi eest viskas kaks väravat Adam Boqvist. Ühe värava lisasid Sean Kuraly, Cole Sillinger, Jack Roslovic ja Alexandre Texier. Andrew Peeke andis kaks resultatiivset söötu ja väravavaht Elvis Merzlikins tegi 30 tõrjet. Sharksi kasuks viskasid värava Nick Bonino, Erik Karlsson, Brent Bruns ja Tomas Hertl. Oma esimeses mängus Sharksi eest tegi Adin Hill 24 tõrjet.
Chicago Blackhawks võitis penaltitega 3:2 New York Islandersit. Ainsana realiseeris penalti Blackhawksi Patrick Kane. Skoori tegid ka Brandon Hagel ja Dylan Strome. Väravavaht Marc-Andre Fleury tegi 22 tõrjet. Islandersi väravad lõid Jean-Gabriel Pageau ja Noah Dobson. Islanders on kaotanud 11 mängu järjest.
Drew Doughty viskas värava ja andis kaks resultatiivset söötu, kui Los Angeles Kings alistas 5:1 Edmonton Oilersi. Kingsi eest lisas kaks väravat veel Adrian Kempe ning ühe Trevor Moore ja Drew Doughty. Väravavaht Jonathan Quick tegi 21 tõrjet. Oilersi ainsa värava viskas Darnell Nurse ning väravavaht Mikk Koskinen tegi 35 tõrjet.
Tulemused:
Columbus – San Jose 6:4
Philadelphia – Tampa Bay 1:7
NY Islanders – Chicago 2:3
Edmonton – Los Angeles 1:5
Winnipeg – Toronto 6:3
Las Vegas – Calgary 3:2 | NHL: Blue Jackets katkestas oma neljamängulise kaotusteseeria | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Blue jacketsi eest viskas kaks väravat Adam Boqvist. Ühe värava lisasid Sean Kuraly, Cole Sillinger, Jack Roslovic ja Alexandre Texier. Andrew Peeke andis kaks resultatiivset söötu ja väravavaht Elvis Merzlikins tegi 30 tõrjet. Sharksi kasuks viskasid värava Nick Bonino, Erik Karlsson, Brent Bruns ja Tomas Hertl. Oma esimeses mängus Sharksi eest tegi Adin Hill 24 tõrjet.
Chicago Blackhawks võitis penaltitega 3:2 New York Islandersit. Ainsana realiseeris penalti Blackhawksi Patrick Kane. Skoori tegid ka Brandon Hagel ja Dylan Strome. Väravavaht Marc-Andre Fleury tegi 22 tõrjet. Islandersi väravad lõid Jean-Gabriel Pageau ja Noah Dobson. Islanders on kaotanud 11 mängu järjest.
Drew Doughty viskas värava ja andis kaks resultatiivset söötu, kui Los Angeles Kings alistas 5:1 Edmonton Oilersi. Kingsi eest lisas kaks väravat veel Adrian Kempe ning ühe Trevor Moore ja Drew Doughty. Väravavaht Jonathan Quick tegi 21 tõrjet. Oilersi ainsa värava viskas Darnell Nurse ning väravavaht Mikk Koskinen tegi 35 tõrjet.
Tulemused:
Columbus – San Jose 6:4
Philadelphia – Tampa Bay 1:7
NY Islanders – Chicago 2:3
Edmonton – Los Angeles 1:5
Winnipeg – Toronto 6:3
Las Vegas – Calgary 3:2
### Response:
NHL: Blue Jackets katkestas oma neljamängulise kaotusteseeria |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esmaspäeval tulistas mitukümmend tanki vaenlase raketiseadmeid ja soomukeid matkivaid sihtmärke.
Tegu on Jaapani vastuõppusega Venemaa sammudele Kuriilidel.
Vene sõjaväelased alustasid Kuriili saartel laskeharjutuste ettevalmistamist, edastas esmaspäeval Ida sõjaväeringkond.
"Ida sõjaväeringkonna armeekorpuse motolaskurühenduse sõjaväelased asusid alanud intensiivettevalmistusnädalal viimistlema lahingettevalmistuse põhialade norme," edastas ringkonna pressiteenistus.
Sõjaväelaste sõnul viimistletakse välioludes tulirelvadest ja sõjamasinatest tulistamise oskust ning miiniväljade paigutamist.
Jaapani peaminister Fumio Kishida teatas parlamendi erakorralise eelarveistungjärgu avamisel, et Tokyo suurendab otsustavalt sõjalist võimekust, seal hulgas uurib võimalusi anda lööke vaenlase baasidele.
"Et kaitsta inimeste elu ja heaolu, uurime võimalusi, seal hulgas rünnata vaenlase baase ning tugevdame fundamentaalselt ja operatiivselt meie sõjapoliitikat," ütles Kishida.
Kishida ütles ka, et valitsus vaatab üle Jaapani julgeolekupoliitika põhidokumendid. | Jaapani kaitsevägi alustas Hokkaidol üheksapäevast õppust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esmaspäeval tulistas mitukümmend tanki vaenlase raketiseadmeid ja soomukeid matkivaid sihtmärke.
Tegu on Jaapani vastuõppusega Venemaa sammudele Kuriilidel.
Vene sõjaväelased alustasid Kuriili saartel laskeharjutuste ettevalmistamist, edastas esmaspäeval Ida sõjaväeringkond.
"Ida sõjaväeringkonna armeekorpuse motolaskurühenduse sõjaväelased asusid alanud intensiivettevalmistusnädalal viimistlema lahingettevalmistuse põhialade norme," edastas ringkonna pressiteenistus.
Sõjaväelaste sõnul viimistletakse välioludes tulirelvadest ja sõjamasinatest tulistamise oskust ning miiniväljade paigutamist.
Jaapani peaminister Fumio Kishida teatas parlamendi erakorralise eelarveistungjärgu avamisel, et Tokyo suurendab otsustavalt sõjalist võimekust, seal hulgas uurib võimalusi anda lööke vaenlase baasidele.
"Et kaitsta inimeste elu ja heaolu, uurime võimalusi, seal hulgas rünnata vaenlase baase ning tugevdame fundamentaalselt ja operatiivselt meie sõjapoliitikat," ütles Kishida.
Kishida ütles ka, et valitsus vaatab üle Jaapani julgeolekupoliitika põhidokumendid.
### Response:
Jaapani kaitsevägi alustas Hokkaidol üheksapäevast õppust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis mänginud TBD-Biodiscovery Tartu jättis külla sõitnud Viljandi esinduse kõikides geimides 20 punkti piirist allapoole, mis tähendas võõrustajate 3:0 (25:18, 25:17, 25:19) võitu. Võitjate ridades kogus Helerin Hansman 12 punkti, Triin Undla ja Vanessa Teesalu tõid Viljandi esindusele võrdselt seitse punkti. Koduvõistkond saavutas blokis kaheksa ja pallingul kuus punkti, külaliste samad näitajad olid kaks ja kolm, vahendab volley.ee.
Ühepoolseks kujunes ka Jüri Spordihoones toimunud vastasseis, kus koduvõistkond Rae Spordikool/VIASTON leppis 0:3 (17:25, 21:25, 13:25) kaotusega tabelijuht Tartu Ülikool/Bigbankile. 14 punktiga osutus võitjate resultatiivseimaks Renate Pikk, Katariina Vengerfeldt lisas 12 (+10) ja meistriliiga hooaja rekordi kaheksa serviässani nihutanud Kaili Laanemets 11 punkti. Hanna Pajula panustas võõrustajate tulemusse kaheksa punkti.
Rae Spordikool/VIASTON jäi eelkõige hätta tartlannade servidega, kui endale lasti lüüa 18 ässa ja pallingu vastuvõtul näidati vaid 25-protsendilist täpsust. 43-protsendilise täpsusega serve vastu võtnud Tartu naiskond lasi endale lüüa seitse ässa.
Kaheksast mängust seitse võitnud Tartu Ülikool/Bigbank juhib turniiritabelit 21 punktiga. Rae Spordikool/VIASTON on kuue punktiga viies, TBD-Biodiscovery Tartu viie punktiga kuues ja Viljandi Metall ühe punktiga kaheksas. | TBD-Biodiscovery Tartu sai esimese võidu, Jüris nähti serviässade rekordit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis mänginud TBD-Biodiscovery Tartu jättis külla sõitnud Viljandi esinduse kõikides geimides 20 punkti piirist allapoole, mis tähendas võõrustajate 3:0 (25:18, 25:17, 25:19) võitu. Võitjate ridades kogus Helerin Hansman 12 punkti, Triin Undla ja Vanessa Teesalu tõid Viljandi esindusele võrdselt seitse punkti. Koduvõistkond saavutas blokis kaheksa ja pallingul kuus punkti, külaliste samad näitajad olid kaks ja kolm, vahendab volley.ee.
Ühepoolseks kujunes ka Jüri Spordihoones toimunud vastasseis, kus koduvõistkond Rae Spordikool/VIASTON leppis 0:3 (17:25, 21:25, 13:25) kaotusega tabelijuht Tartu Ülikool/Bigbankile. 14 punktiga osutus võitjate resultatiivseimaks Renate Pikk, Katariina Vengerfeldt lisas 12 (+10) ja meistriliiga hooaja rekordi kaheksa serviässani nihutanud Kaili Laanemets 11 punkti. Hanna Pajula panustas võõrustajate tulemusse kaheksa punkti.
Rae Spordikool/VIASTON jäi eelkõige hätta tartlannade servidega, kui endale lasti lüüa 18 ässa ja pallingu vastuvõtul näidati vaid 25-protsendilist täpsust. 43-protsendilise täpsusega serve vastu võtnud Tartu naiskond lasi endale lüüa seitse ässa.
Kaheksast mängust seitse võitnud Tartu Ülikool/Bigbank juhib turniiritabelit 21 punktiga. Rae Spordikool/VIASTON on kuue punktiga viies, TBD-Biodiscovery Tartu viie punktiga kuues ja Viljandi Metall ühe punktiga kaheksas.
### Response:
TBD-Biodiscovery Tartu sai esimese võidu, Jüris nähti serviässade rekordit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Muinsuskaitseameti teatel lebab Vilsandi saarest läänes, 97–98 meetri sügavusel allveelaeva U 1058 vrakk. Muinsuskaitseameti nõuniku Maili Roio sõnul on see plahvatuse tagajärjel kaheks murdunud. "Vöör asub ahtrist umbes 50 meetri kaugusel. Ainukesed kahjustused ongi toimunud seoses uputamisega," kirjeldab ta.
Tegu on Saksa VII C tüüpi allveelaevaga, mis ehitati 1944. aastal Kielis, ja sõja lõppedes kapituleerus laev Flensburgis. Allveelaev anti Nõukogude Liidule üle 1946. aastal ja kohandati 1958. aastal ujuvaks laadimisjaamaks. Kuigi allikate väitel lammutati laev 1958. aastal, näitasid 2019. aastal tehtud uuringud, et laevalt eemaldati kogu varustus ja see hoopis uputati Läänemerre.
Allveelaeva U 1058 ahtri ortofoto. Autor/allikas: Tuukritööde OÜ video põhjal Maili Roio, Muinsuskaitseamet.
Uputamisega seotud kahjustuste kõrval vrakil teiseseid ja näiteks traalpüügiga seotud kahjustusi Roio sõnul pole. "Läänemeres on vrakkidele head säilimistingimused, peamised kahjustused ongi tekkinud inimtegevuse tagajärjel," avab ta olukorda laiemalt.
U 1058 vraki seisukorra aruanne valmis juba 2019. aastal, kui sellele sukelduti Roio sõnul keskkonnaohtlike vrakkide uuringu käigus. "Vahest ehk võiks tähelepanu juhtida sügavusele, kus tööd toimusid – umbes 97 meetri sügavusel ei ole lihtne töid teha," osutab ta.
Välitööd üllatasid Roio sõnul sukeldujaid, sest uurijate kasutuses olevate allikate andmeil oli allveelaev ära lammutatud. "Uuringud tõestasid aga, et tegelikkuses lasti laev õhku ja uputati peale varustuse mahavõtmist Läänemeres pea 100 meetri sügavusele nõukogude sõjaväe poolt," tõdeb ta. Ühtlasi polnud enne uuringuid selge, kust allveelaevavrakk Vilsandi lähedusse üldse sai.
Allveelaeva U 1058 ahter. Autor/allikas: Tuukritööde OÜ
Nüüd valmisid muinsuskaitseametil U 1058 vraki vöörist ja ahtrist ka kolmemõõtmelised mudelid. "Kuna vrakk oli kahes tükis, siis see teostuse mõttes tähendab kahe erineva töö planeerimist," ütleb Roio. Teisisõnu filmisid sukeldujad süstemaatiliselt nii vraki vööri kui ka ahtrit vee all pea tund aega, et saada ainest 3D-kujutise loomiseks. "Ühe sukeldumise põhjaaeg sellisel sügavusel oli umbes 13 minutit ja maksimum 19 minutit – see oli siis tegelik filmimise aeg," ütleb Roio veel. Ülejäänud aeg ehk veel üle kahe tunni kulus sukeldujatel turvaliselt üles tulekuks.
Töö sai Roio sõnul võimalikuks tänu viimaste aastate allveearheoloogia arengule. "Kasutatav tehnika, meetodid ja tarkvaralised lahendused võimaldavad esmakordselt ajaloos uurida ja jäädvustada vrakke niivõrd vähese välitööde ajaga ja dokumenteerida vrakke terviklikult," osutab ta.
Huviline saab laeva mudeleid keerutada kahes tükis. Ahtriosa mudel on leitav siit ja vööriosa mudel siit. Vrakiga saab tutvuda ka vrakiregistris. | Üllatusi pakkunud Saksa allveelaeva vrakist valmis 3D-mudel | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Muinsuskaitseameti teatel lebab Vilsandi saarest läänes, 97–98 meetri sügavusel allveelaeva U 1058 vrakk. Muinsuskaitseameti nõuniku Maili Roio sõnul on see plahvatuse tagajärjel kaheks murdunud. "Vöör asub ahtrist umbes 50 meetri kaugusel. Ainukesed kahjustused ongi toimunud seoses uputamisega," kirjeldab ta.
Tegu on Saksa VII C tüüpi allveelaevaga, mis ehitati 1944. aastal Kielis, ja sõja lõppedes kapituleerus laev Flensburgis. Allveelaev anti Nõukogude Liidule üle 1946. aastal ja kohandati 1958. aastal ujuvaks laadimisjaamaks. Kuigi allikate väitel lammutati laev 1958. aastal, näitasid 2019. aastal tehtud uuringud, et laevalt eemaldati kogu varustus ja see hoopis uputati Läänemerre.
Allveelaeva U 1058 ahtri ortofoto. Autor/allikas: Tuukritööde OÜ video põhjal Maili Roio, Muinsuskaitseamet.
Uputamisega seotud kahjustuste kõrval vrakil teiseseid ja näiteks traalpüügiga seotud kahjustusi Roio sõnul pole. "Läänemeres on vrakkidele head säilimistingimused, peamised kahjustused ongi tekkinud inimtegevuse tagajärjel," avab ta olukorda laiemalt.
U 1058 vraki seisukorra aruanne valmis juba 2019. aastal, kui sellele sukelduti Roio sõnul keskkonnaohtlike vrakkide uuringu käigus. "Vahest ehk võiks tähelepanu juhtida sügavusele, kus tööd toimusid – umbes 97 meetri sügavusel ei ole lihtne töid teha," osutab ta.
Välitööd üllatasid Roio sõnul sukeldujaid, sest uurijate kasutuses olevate allikate andmeil oli allveelaev ära lammutatud. "Uuringud tõestasid aga, et tegelikkuses lasti laev õhku ja uputati peale varustuse mahavõtmist Läänemeres pea 100 meetri sügavusele nõukogude sõjaväe poolt," tõdeb ta. Ühtlasi polnud enne uuringuid selge, kust allveelaevavrakk Vilsandi lähedusse üldse sai.
Allveelaeva U 1058 ahter. Autor/allikas: Tuukritööde OÜ
Nüüd valmisid muinsuskaitseametil U 1058 vraki vöörist ja ahtrist ka kolmemõõtmelised mudelid. "Kuna vrakk oli kahes tükis, siis see teostuse mõttes tähendab kahe erineva töö planeerimist," ütleb Roio. Teisisõnu filmisid sukeldujad süstemaatiliselt nii vraki vööri kui ka ahtrit vee all pea tund aega, et saada ainest 3D-kujutise loomiseks. "Ühe sukeldumise põhjaaeg sellisel sügavusel oli umbes 13 minutit ja maksimum 19 minutit – see oli siis tegelik filmimise aeg," ütleb Roio veel. Ülejäänud aeg ehk veel üle kahe tunni kulus sukeldujatel turvaliselt üles tulekuks.
Töö sai Roio sõnul võimalikuks tänu viimaste aastate allveearheoloogia arengule. "Kasutatav tehnika, meetodid ja tarkvaralised lahendused võimaldavad esmakordselt ajaloos uurida ja jäädvustada vrakke niivõrd vähese välitööde ajaga ja dokumenteerida vrakke terviklikult," osutab ta.
Huviline saab laeva mudeleid keerutada kahes tükis. Ahtriosa mudel on leitav siit ja vööriosa mudel siit. Vrakiga saab tutvuda ka vrakiregistris.
### Response:
Üllatusi pakkunud Saksa allveelaeva vrakist valmis 3D-mudel |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Soome välisminister Pekka Haavisto andis laupäeval positiivse koroonaproovi, mille tõttu soovitati ministritel ja teatud ametnikel vältida esialgu kontakte teiste inimestega. Valitsus sai reedel ka kokku.
Valitsuse turvaülema juhis edastati tekstisõnumiga kella kaheksa paiku ja sõnum saadeti veel laiemale ringile õhtul kella kümne paiku, vahendas Yle.
Marin ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et tal polnud kaasas valitsuse telefoni. Seetõttu ei saanud ta ka sõnumeid kätte.
Marinil oli kaasas parlamenditelefon, kus teavitati teda Haavisto nakatumisest. Marini sõnul sai ta esialgse hinnangu, kus väideti, et kontakte pole vaja vältida.
Helsingin Sanomate teatel teavitas riigisekretär Henrik Haapajärvi Marini juba laupäeva õhtul kell 19.20. Marin tunnistas ajalehele, et oleks pidanud informatsiooni paremini kontrollima. Marini sõnul jõudsid seetõttu juhised temani alles pühapäeval, kuna tal oli kaasas teine töötelefon.
"Tavaliselt on mul kaasas mõlemad telefonid, kuid sel nädalavahetusel see nii polnud. Lugesin teisest telefonist sõnumeid alles hommikul," ütles Marin.
Marini sõnul hakkas ta kohe pühapäeval järgima juhiseid. Esimene koroonatest oli ka negatiivne.
Marin lubas kontakte vältida kuni teise testitulemuseni. Ka teised ministrid lubasid jääda eneseisolatsiooni.
Soome tööminister Tuula Haatainen teatas pühapäeval, et ei osale esmaspäeval EL-i ministrite nõukogu istungil. | Marin pidutses ilma valitsuse telefonita ja ei läinud eneseisolatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Soome välisminister Pekka Haavisto andis laupäeval positiivse koroonaproovi, mille tõttu soovitati ministritel ja teatud ametnikel vältida esialgu kontakte teiste inimestega. Valitsus sai reedel ka kokku.
Valitsuse turvaülema juhis edastati tekstisõnumiga kella kaheksa paiku ja sõnum saadeti veel laiemale ringile õhtul kella kümne paiku, vahendas Yle.
Marin ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et tal polnud kaasas valitsuse telefoni. Seetõttu ei saanud ta ka sõnumeid kätte.
Marinil oli kaasas parlamenditelefon, kus teavitati teda Haavisto nakatumisest. Marini sõnul sai ta esialgse hinnangu, kus väideti, et kontakte pole vaja vältida.
Helsingin Sanomate teatel teavitas riigisekretär Henrik Haapajärvi Marini juba laupäeva õhtul kell 19.20. Marin tunnistas ajalehele, et oleks pidanud informatsiooni paremini kontrollima. Marini sõnul jõudsid seetõttu juhised temani alles pühapäeval, kuna tal oli kaasas teine töötelefon.
"Tavaliselt on mul kaasas mõlemad telefonid, kuid sel nädalavahetusel see nii polnud. Lugesin teisest telefonist sõnumeid alles hommikul," ütles Marin.
Marini sõnul hakkas ta kohe pühapäeval järgima juhiseid. Esimene koroonatest oli ka negatiivne.
Marin lubas kontakte vältida kuni teise testitulemuseni. Ka teised ministrid lubasid jääda eneseisolatsiooni.
Soome tööminister Tuula Haatainen teatas pühapäeval, et ei osale esmaspäeval EL-i ministrite nõukogu istungil.
### Response:
Marin pidutses ilma valitsuse telefonita ja ei läinud eneseisolatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Põhja-Soomes Ylläsel peetud rahvusvahelise võistluskalendri esimesel võistlusel võttis Kudre laupäeval 9,1 km pikkusel rajal võidu ajaga 39.05. Tema edu teiseks tulnud soomlanna Sonja Mörsky ees oli 55 ja kolmandana lõpetanud rootslanna Evelina Wickblomi ees 80 sekundit.
Pühapäevase 8,8-kilomeetrise raja lõpetas Kudre taas esimesena (aeg 33.29). Teisena finišijoone ületanud rootslanna Anna Magdalena Olsson kaotas talle 1,12 ja soomlanna Salla Koskela 1,19 sekundit.
"Jäin hooaja avavõistlustega väga rahule. Kui esimesel päeval oli kaardilugemine tihedas suusaradade võrgustikus pisut rabe, siis teisel päeval tundsin end väga enesekindlalt. Sellise emotsiooniga on äge hooaega alustada," kommenteeris Kudre.
Head võistlused ka meestelt ja noortelt
Meeste võistlus oli samuti kõrgetasemeline ja tasavägine. Teiste seas näitas väga head minekut möödunud talvel Käärikul peetud maailmameistrivõistluste sprinditeate pronksmedalist Mattis Jaama: laupäeval 11,8 km pikkusel rajal seitsmes koht (kaotus võitjale 2,22) ja pühapäevasel 12,1-kilomeetrisel rajal kümnes koht (kaotus võitjale 2,24).
Esimesel päeval võidutses rootslane Linus Rapp ajaga 42.23, teisel päeval noppis võidu Soome koondise liider Tuomas Kotro (aeg 42.33).
"Sujuvusest ja parimate valikute kiirest märkamisest jäi sel korral veidi puudu," sõnas Jaama kahele võistluspäevale tagasi vaadates. Sellegipoolest jäi ta oma hooaja esimeste startidega rahule, märkides, et siit on hea edasi minna.
55 mehe konkurentsis tegi väga korralikud võistlused ka Mattise 18-aastane vend Olle Ilmar Jaama, saavutades päevade lõikes vastavalt 37. ja 27. koha. Meie kolmas meesvõistleja Kevin Hallop oli mõlemal päeval 36.
Nooremates vanuseklassides saavutasid eestlased Ylläsel samuti häid tulemusi:
M-17 Chris Marcus Krahv: teine ja kolmas koht
M-17 Timo Kudre kolmas: ja teine koht
M-17 Nansen Palo: kümnes ja seitsmes koht
N-20 Liis Marii Kaso: seitsmes ja viies koht
N-17 Mareli Vaher: kaheksas ja üheksas koht
Seitsme riigi: Eesti, Soome, Rootsi, Šveits, Leedu, Läti ja Tšehhi sportlaste osavõtul korralikus 15- kuni 20-kraadises pakases toimunud kahepäevased maailma edetabelivõistlused olid esimeseks tõsisemaks vormiprooviks alanud hooajal.
Erinevaid kõrgetasemelisi rahvusvahelisi võistlusi on suusaorienteerujate tänavuses võistluskalendris mitmeid, sealhulgas ka jaanuaris Bulgaarias toimuvad Euroopa meistrivõistlused ning märtsis Soomes peetavad maailmameistrivõistlused.
"Minu suurimad lootused on seotud maailmameistrivõistlustega: loodan, et saame igast võistlusklassist mõne medali koju tuua," sõnas kevadel Eesti koondise peatreeneri ametis alustanud rootslane Mattias Johansson. | Suusaorienteeruja Daisy Kudre alustas uut hooaega võitudega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Põhja-Soomes Ylläsel peetud rahvusvahelise võistluskalendri esimesel võistlusel võttis Kudre laupäeval 9,1 km pikkusel rajal võidu ajaga 39.05. Tema edu teiseks tulnud soomlanna Sonja Mörsky ees oli 55 ja kolmandana lõpetanud rootslanna Evelina Wickblomi ees 80 sekundit.
Pühapäevase 8,8-kilomeetrise raja lõpetas Kudre taas esimesena (aeg 33.29). Teisena finišijoone ületanud rootslanna Anna Magdalena Olsson kaotas talle 1,12 ja soomlanna Salla Koskela 1,19 sekundit.
"Jäin hooaja avavõistlustega väga rahule. Kui esimesel päeval oli kaardilugemine tihedas suusaradade võrgustikus pisut rabe, siis teisel päeval tundsin end väga enesekindlalt. Sellise emotsiooniga on äge hooaega alustada," kommenteeris Kudre.
Head võistlused ka meestelt ja noortelt
Meeste võistlus oli samuti kõrgetasemeline ja tasavägine. Teiste seas näitas väga head minekut möödunud talvel Käärikul peetud maailmameistrivõistluste sprinditeate pronksmedalist Mattis Jaama: laupäeval 11,8 km pikkusel rajal seitsmes koht (kaotus võitjale 2,22) ja pühapäevasel 12,1-kilomeetrisel rajal kümnes koht (kaotus võitjale 2,24).
Esimesel päeval võidutses rootslane Linus Rapp ajaga 42.23, teisel päeval noppis võidu Soome koondise liider Tuomas Kotro (aeg 42.33).
"Sujuvusest ja parimate valikute kiirest märkamisest jäi sel korral veidi puudu," sõnas Jaama kahele võistluspäevale tagasi vaadates. Sellegipoolest jäi ta oma hooaja esimeste startidega rahule, märkides, et siit on hea edasi minna.
55 mehe konkurentsis tegi väga korralikud võistlused ka Mattise 18-aastane vend Olle Ilmar Jaama, saavutades päevade lõikes vastavalt 37. ja 27. koha. Meie kolmas meesvõistleja Kevin Hallop oli mõlemal päeval 36.
Nooremates vanuseklassides saavutasid eestlased Ylläsel samuti häid tulemusi:
M-17 Chris Marcus Krahv: teine ja kolmas koht
M-17 Timo Kudre kolmas: ja teine koht
M-17 Nansen Palo: kümnes ja seitsmes koht
N-20 Liis Marii Kaso: seitsmes ja viies koht
N-17 Mareli Vaher: kaheksas ja üheksas koht
Seitsme riigi: Eesti, Soome, Rootsi, Šveits, Leedu, Läti ja Tšehhi sportlaste osavõtul korralikus 15- kuni 20-kraadises pakases toimunud kahepäevased maailma edetabelivõistlused olid esimeseks tõsisemaks vormiprooviks alanud hooajal.
Erinevaid kõrgetasemelisi rahvusvahelisi võistlusi on suusaorienteerujate tänavuses võistluskalendris mitmeid, sealhulgas ka jaanuaris Bulgaarias toimuvad Euroopa meistrivõistlused ning märtsis Soomes peetavad maailmameistrivõistlused.
"Minu suurimad lootused on seotud maailmameistrivõistlustega: loodan, et saame igast võistlusklassist mõne medali koju tuua," sõnas kevadel Eesti koondise peatreeneri ametis alustanud rootslane Mattias Johansson.
### Response:
Suusaorienteeruja Daisy Kudre alustas uut hooaega võitudega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Filmis mängib Neod Keanu Reeves ja Trinityt Carrie-Ann Moss. Erinevad stseenid uuest filmist kohtuvad treileris kolme algse filmi kaadritega.
Tegu on ulmefilmiseeria neljanda filmiga. Esimene "Matrixi" filmi linastus 1999. aastal ja sellele järgnesid "The Matrix Reloaded" ning "The Matrix Revolutions", mis ilmusid 2003. aastal.
Neljanda filmi lavastaja on Lana Wachowski, kes koos õe Lillyga ka kolm eelnevat filmi lavastas. Filmis mängivad veel Jada Pinkett Smith, Lambert Wilson, Daniel Bernhardt, Yahya-Abdul Mateen II, Jessica Henwick, Jonathan Groff, Priyanka Chopra Jonas, Christina Ricci ja Telma Hopkins.
"Matrix: Ülestõusmine" jõuab kinodesse 22. detsembril. | Filmist "Matrix: Ülestõusmine" avaldati treiler | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Filmis mängib Neod Keanu Reeves ja Trinityt Carrie-Ann Moss. Erinevad stseenid uuest filmist kohtuvad treileris kolme algse filmi kaadritega.
Tegu on ulmefilmiseeria neljanda filmiga. Esimene "Matrixi" filmi linastus 1999. aastal ja sellele järgnesid "The Matrix Reloaded" ning "The Matrix Revolutions", mis ilmusid 2003. aastal.
Neljanda filmi lavastaja on Lana Wachowski, kes koos õe Lillyga ka kolm eelnevat filmi lavastas. Filmis mängivad veel Jada Pinkett Smith, Lambert Wilson, Daniel Bernhardt, Yahya-Abdul Mateen II, Jessica Henwick, Jonathan Groff, Priyanka Chopra Jonas, Christina Ricci ja Telma Hopkins.
"Matrix: Ülestõusmine" jõuab kinodesse 22. detsembril.
### Response:
Filmist "Matrix: Ülestõusmine" avaldati treiler |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 202 haiglaravi vajavat inimest on haiglas raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 155 ehk 76,7 protsenti on vaktsineerimata ja 47 ehk 23,3 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 14 uut haigusjuhtu.
Intensiivravil on 29 koroonaga nakatunut, neist juhitaval hingamisel on 19 patsienti.
Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, mõlemad olid vaktsineerimata: 87-aastane naine ja 98-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1827 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4240 testitulemust, millest 301 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 206 vaktsineerimata ja 95 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 839 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 191. Esmaspäeva hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 195 451 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,7 protsenti.
Põlva haiglas kaotati Covidi voodikohad
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht juht Urmas Sule ütles ERR-ile, et vaikne, kuid stabiilne haiglaravi vajaduse vähenemine jätkub ja loodetavasti ka alanud nädalal.
"Eeldused on selleks olemas. Kui vaadata regioone, siis on vaid üks maakond, Valgamaa, kus on üle 1000 haigestunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Mis teeb rõõmu, et ka lõuna regiooni haiglates haiglaravi vajadus vähenemas, esmaspäeva hommiku seisuga on lõuna regiooni haiglates 112, põhja regioonis 129 Covid-19 diagnoosiga patsienti," lausus Sule.
Covid-19 voodikohti pole algavast nädalast enam Põlva haiglas, ütles Sule. Teistes haiglates on Covid-kohad veel alles, eesmärk on need esmajoones kaotada väiksemates haiglates, mis on Covid-ist enamjaolt puutumata jäänud, lausus ta.
Kui kolmanda laine alguses vajas haiglaravi pigem suhteliselt noor inimene, siis praeguseks on haiglates olukord muutunud sarnaseks sellekevadise lainega, kui haiglaravil viibiva Covid-haige keskmine vanus oli napilt alla 70 aasta, lausus Sule. | Haiglaravil on 240 koroonaga nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
202 haiglaravi vajavat inimest on haiglas raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 155 ehk 76,7 protsenti on vaktsineerimata ja 47 ehk 23,3 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 14 uut haigusjuhtu.
Intensiivravil on 29 koroonaga nakatunut, neist juhitaval hingamisel on 19 patsienti.
Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest, mõlemad olid vaktsineerimata: 87-aastane naine ja 98-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1827 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4240 testitulemust, millest 301 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 206 vaktsineerimata ja 95 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul manustati 839 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 191. Esmaspäeva hommiku seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 195 451 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 59,7 protsenti.
Põlva haiglas kaotati Covidi voodikohad
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht juht Urmas Sule ütles ERR-ile, et vaikne, kuid stabiilne haiglaravi vajaduse vähenemine jätkub ja loodetavasti ka alanud nädalal.
"Eeldused on selleks olemas. Kui vaadata regioone, siis on vaid üks maakond, Valgamaa, kus on üle 1000 haigestunu 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Mis teeb rõõmu, et ka lõuna regiooni haiglates haiglaravi vajadus vähenemas, esmaspäeva hommiku seisuga on lõuna regiooni haiglates 112, põhja regioonis 129 Covid-19 diagnoosiga patsienti," lausus Sule.
Covid-19 voodikohti pole algavast nädalast enam Põlva haiglas, ütles Sule. Teistes haiglates on Covid-kohad veel alles, eesmärk on need esmajoones kaotada väiksemates haiglates, mis on Covid-ist enamjaolt puutumata jäänud, lausus ta.
Kui kolmanda laine alguses vajas haiglaravi pigem suhteliselt noor inimene, siis praeguseks on haiglates olukord muutunud sarnaseks sellekevadise lainega, kui haiglaravil viibiva Covid-haige keskmine vanus oli napilt alla 70 aasta, lausus Sule.
### Response:
Haiglaravil on 240 koroonaga nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kinos Sõprus linastub Viktor Kossakovski auhinnatud dokumentaalfilm "Gunda", millele eelneb klipp režissööri vestlusest Joaquin Phoenixiga. Tartu Elektriteatris on võimalik vaadata Thomas Vinterbergi Oscari võidufilmi "Järgmine ring", millele järgneb Andres Maimiku ja Rein Paku vestlus. Kuressaare Thule Kinos linastub Eesti osalusega Cannes'is grand prix ' võitnud "Kupee nr 6", millele järgneb vestlus filmikriitik Tristan Priimägiga.
7. detsembril kl 19.00 "Gunda", Sõprus, Tallinn
10. detsembril kl 19.00 "Järgmine ring", Elektriteater, Tartu
10. detsembril kl 18.00 "Kupee nr 6", Thule Kino, Kuressaare
Euroopa kinoõhtu korraldaja on väärtfilmikinode võrgustik Europa Cinemas, kuhu kuulub viis Eesti kino – Kuressaare Thule, Võru Kannel, Tartu Elektriteater ja Tallinna Sõprus ning Artis. Euroopa kinoõhtu toimub sel aastal 80 kinos üle Euroopa ja selle eesmärk on tutvustada Euroopa filmikunsti parimaid palu ning väärtustada kinoskäimist.
Loov Euroopa MEDIA programmi rahastatud Europa Cinemas asutati 1992. aastal ning koondab tänaseks enam kui 1300 väärtfilmikino üle Euroopa. Võrgustikueesmärk on toetada rahaliselt Euroopa filme näitavaid kinosid, harida noort publikut ning olla abiks kinode igapäevase töö korraldamisel. | Euroopa kinoõhtu toob vaatajateni kolm auhinnatud Euroopa filmi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kinos Sõprus linastub Viktor Kossakovski auhinnatud dokumentaalfilm "Gunda", millele eelneb klipp režissööri vestlusest Joaquin Phoenixiga. Tartu Elektriteatris on võimalik vaadata Thomas Vinterbergi Oscari võidufilmi "Järgmine ring", millele järgneb Andres Maimiku ja Rein Paku vestlus. Kuressaare Thule Kinos linastub Eesti osalusega Cannes'is grand prix ' võitnud "Kupee nr 6", millele järgneb vestlus filmikriitik Tristan Priimägiga.
7. detsembril kl 19.00 "Gunda", Sõprus, Tallinn
10. detsembril kl 19.00 "Järgmine ring", Elektriteater, Tartu
10. detsembril kl 18.00 "Kupee nr 6", Thule Kino, Kuressaare
Euroopa kinoõhtu korraldaja on väärtfilmikinode võrgustik Europa Cinemas, kuhu kuulub viis Eesti kino – Kuressaare Thule, Võru Kannel, Tartu Elektriteater ja Tallinna Sõprus ning Artis. Euroopa kinoõhtu toimub sel aastal 80 kinos üle Euroopa ja selle eesmärk on tutvustada Euroopa filmikunsti parimaid palu ning väärtustada kinoskäimist.
Loov Euroopa MEDIA programmi rahastatud Europa Cinemas asutati 1992. aastal ning koondab tänaseks enam kui 1300 väärtfilmikino üle Euroopa. Võrgustikueesmärk on toetada rahaliselt Euroopa filme näitavaid kinosid, harida noort publikut ning olla abiks kinode igapäevase töö korraldamisel.
### Response:
Euroopa kinoõhtu toob vaatajateni kolm auhinnatud Euroopa filmi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | EL-i äriühingute maksustamise töörühma arutelud toimuvad kinniste uste taga. Ajakirjanikud sinna minna ei saa. Töörühma tegevuse tulemusel valmima pidav juhend ei ole õiguslikult siduv dokument, vaid pigem liikmesriikide võetav poliitiline kohustus.
EL-i praegused juhised koostati 90. aastate lõpus, vahepeal on rahvusvaheline maksukonkurents muutunud aina globaalsemaks ja selle tulemusel jäävad riigid ilma maksutulust, teatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Pärast aastaid kestnud arutelu on liikmesriigid nüüd kaalumas uusi reegleid. "Need pole ambitsioonikad, kuid vähemalt samm edasi," ütles allikas EUobserverile.
Siiski kui liikmesriikide suursaadikute komitee (COREPER I) uut reeglistikku arutas, siis nad ei jõudnud kokkuleppele, teatas EUobserver.
Teisipäeval hääletavad ettepaneku üle EL-i rahandusministrid.
Võimalused läbimurdeks on väikesed. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles eelmisel nädalal europarlamendi saadikutele avalikult, et Ungari ja Eesti blokeerivad uusi eeskirju ehk äriühingute maksustamise juhendit.
"Kui hääletus ebaõnnestub, näitab see, et ühehäälsusel põhinev otsustusmehhanism ei toimi," ütles allikas EUobserverile.
Debatt toimub kinniste uste taga, seetõttu on ebaselge, miks Eesti ja Ungari ei toeta uusi reegleid. Paralleelsetel läbirääkimistel on Eesti ja Ungari olnud vastu ka globaalse tulumaksumiinimumi ettepanekule.
OECD, USA ja EL leiavad, et ettevõtetele tuleks kehtestada 15-protsendiline tulumaksu miinimummäär. Euroopa Komisjon tuleb 22. detsembril välja miinimummaksu direktiivi eelnõuga.
Eesti ja Ungari tahavad selle rakendamist edasi lükata. "Juhendi blokeerimine võib olla viis, kus Eesti ja Ungari tahavad parandada oma läbirääkimispositsiooni miinimummaksu hääletamisel," ütles Oxfam internationali maksupoliitika ekspert Chiara Putatouru.
Leideni ülikooli õigusteaduse teadlane Martijn Nouwen analüüsis hiljuti 2500 juhendi konfidentsiaalset dokumenti. Nouweni hinnangul on juhend ebatõhus. Nouwen avaldab kahetsust selle üle, et uuendatud käitumisjuhis kehtib ainult äriühingutele, aga mitte varakatele ja suurt tulu teenivatele inimestele.
"Juhendi reeglid pole suutnud ära hoida maksudest kõrvalehoidmist, liikmesriigid on reeglite kehtestamisel ka pehmed olnud," ütles Nouwen.
"Isegi kui liikmesriigid teisipäeval kokkuleppele jõuavad, siis uued reeglid ei lahenda kõige olulisemaid probleeme. Ettevõtted saavad endiselt kõrvale hiilida siseriiklikest seadustest. Reeglid kehtivad ainult riikidele, mitte inimestele," ütles Nouwen. | EUobserver: Eesti ja Ungari blokeerivad EL-i maksureformi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
EL-i äriühingute maksustamise töörühma arutelud toimuvad kinniste uste taga. Ajakirjanikud sinna minna ei saa. Töörühma tegevuse tulemusel valmima pidav juhend ei ole õiguslikult siduv dokument, vaid pigem liikmesriikide võetav poliitiline kohustus.
EL-i praegused juhised koostati 90. aastate lõpus, vahepeal on rahvusvaheline maksukonkurents muutunud aina globaalsemaks ja selle tulemusel jäävad riigid ilma maksutulust, teatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Pärast aastaid kestnud arutelu on liikmesriigid nüüd kaalumas uusi reegleid. "Need pole ambitsioonikad, kuid vähemalt samm edasi," ütles allikas EUobserverile.
Siiski kui liikmesriikide suursaadikute komitee (COREPER I) uut reeglistikku arutas, siis nad ei jõudnud kokkuleppele, teatas EUobserver.
Teisipäeval hääletavad ettepaneku üle EL-i rahandusministrid.
Võimalused läbimurdeks on väikesed. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles eelmisel nädalal europarlamendi saadikutele avalikult, et Ungari ja Eesti blokeerivad uusi eeskirju ehk äriühingute maksustamise juhendit.
"Kui hääletus ebaõnnestub, näitab see, et ühehäälsusel põhinev otsustusmehhanism ei toimi," ütles allikas EUobserverile.
Debatt toimub kinniste uste taga, seetõttu on ebaselge, miks Eesti ja Ungari ei toeta uusi reegleid. Paralleelsetel läbirääkimistel on Eesti ja Ungari olnud vastu ka globaalse tulumaksumiinimumi ettepanekule.
OECD, USA ja EL leiavad, et ettevõtetele tuleks kehtestada 15-protsendiline tulumaksu miinimummäär. Euroopa Komisjon tuleb 22. detsembril välja miinimummaksu direktiivi eelnõuga.
Eesti ja Ungari tahavad selle rakendamist edasi lükata. "Juhendi blokeerimine võib olla viis, kus Eesti ja Ungari tahavad parandada oma läbirääkimispositsiooni miinimummaksu hääletamisel," ütles Oxfam internationali maksupoliitika ekspert Chiara Putatouru.
Leideni ülikooli õigusteaduse teadlane Martijn Nouwen analüüsis hiljuti 2500 juhendi konfidentsiaalset dokumenti. Nouweni hinnangul on juhend ebatõhus. Nouwen avaldab kahetsust selle üle, et uuendatud käitumisjuhis kehtib ainult äriühingutele, aga mitte varakatele ja suurt tulu teenivatele inimestele.
"Juhendi reeglid pole suutnud ära hoida maksudest kõrvalehoidmist, liikmesriigid on reeglite kehtestamisel ka pehmed olnud," ütles Nouwen.
"Isegi kui liikmesriigid teisipäeval kokkuleppele jõuavad, siis uued reeglid ei lahenda kõige olulisemaid probleeme. Ettevõtted saavad endiselt kõrvale hiilida siseriiklikest seadustest. Reeglid kehtivad ainult riikidele, mitte inimestele," ütles Nouwen.
### Response:
EUobserver: Eesti ja Ungari blokeerivad EL-i maksureformi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Paljud mu pildid on nagu kuuvalgel tehtud. Puud ja põõsad kiirgavad energiat, mis Päike neile on andnud ja nii näivad tuttavad paigad nagu mingi Unistuste Aed," kirjeldas Iho.
"Hõbevalgetele piltidele lisan värvilisi loodusdetaile ja pehmeid värvimaalinguid, et nad vastastikku teineteise ilu esile tooksid. Nüüd, aasta kõige pimedamal ajal, lisan veel pilte Valguse uuestisünnist suure pimeduse südames. Ja ühe mehe Unistuste Aeda peaks hästi sobima ka nägemused naistest."
Filmimees ja fotograaf Arvo Iho on teinud režissöörina kokku kuus mängufilmi ning pälvinud 30 rahvusvahelist auhinda. Operaatorina on andnud ta panuse 10 mängufilmile ja ca 30 dokumentaalfilmile. Viimaste aastate loominguliste tööde hulka kuulub hinnatud näitus Tarkovski mängufilmi "Stalker" võtteperioodi ajal tehtud fotojäädvustustest, aga ka fotonäitused "Elu Võrtsu ääres", "Vana Kadrioru muutumine 20 aasta jooksul", "Pääsukese jälgedes. 100 aastat hiljem" jne.
Näitus Kastellaanimaja galeriis jääb avatuks 15. jaanuarini. | Kastellaanimaja galerii avab Arvo Iho näituse Kadrioru pargi ajatust ilust | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Paljud mu pildid on nagu kuuvalgel tehtud. Puud ja põõsad kiirgavad energiat, mis Päike neile on andnud ja nii näivad tuttavad paigad nagu mingi Unistuste Aed," kirjeldas Iho.
"Hõbevalgetele piltidele lisan värvilisi loodusdetaile ja pehmeid värvimaalinguid, et nad vastastikku teineteise ilu esile tooksid. Nüüd, aasta kõige pimedamal ajal, lisan veel pilte Valguse uuestisünnist suure pimeduse südames. Ja ühe mehe Unistuste Aeda peaks hästi sobima ka nägemused naistest."
Filmimees ja fotograaf Arvo Iho on teinud režissöörina kokku kuus mängufilmi ning pälvinud 30 rahvusvahelist auhinda. Operaatorina on andnud ta panuse 10 mängufilmile ja ca 30 dokumentaalfilmile. Viimaste aastate loominguliste tööde hulka kuulub hinnatud näitus Tarkovski mängufilmi "Stalker" võtteperioodi ajal tehtud fotojäädvustustest, aga ka fotonäitused "Elu Võrtsu ääres", "Vana Kadrioru muutumine 20 aasta jooksul", "Pääsukese jälgedes. 100 aastat hiljem" jne.
Näitus Kastellaanimaja galeriis jääb avatuks 15. jaanuarini.
### Response:
Kastellaanimaja galerii avab Arvo Iho näituse Kadrioru pargi ajatust ilust |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alates 1990. aastatest on eesti rahvuslus tegelenud n-ö vene küsimusega: mida hakata pihta kohaliku vene vähemusega?
Vastuste seast on alati kõlanud ka hääl, mis on kutsunud otsesemal või kaudsemal moel vene rahvust Eesti pinnal kustutama ning võtnud sihiks lammutada need institutsioonid, mis vene identiteeti taastoodavad. Üks nendest institutsioonidest on eraldiseisev vene kool.
2021. aasta lõpuks on selgunud, et riikliku eesti keele arengukava tegevuskava kavand näeb ette, et selle institutsiooni lõpp saab olema järkjärguline, lõpp-peatusega aastas 2035. Eesti rahvuslus näib olevat jõudnud lõpliku lahenduseni.
Sokratese lugematutest vestlustest on väidetavasti vaid kaks väidet, mida tema puhul saaks pidada õpetuseks: "on parem teha kahju endale kui teistele" ning "parem olla vastuolus ülejäänud maailma kui iseendaga".
Sestap oleks vahest hea minna tagasi eesti rahvusluse lätete juurde ning kaaluda, kuidas oleksid meie eelkäijad ise sellele küsimusele vastanud, kui nad oleksid praegu meie olukorras: kuulumas rahva sekka, kes on nüüdseks valitsejad, mitte valitsetavad, ning kelle tegudest oleneb valitsetava rahvuse käekäik.
Mida arvanuks meie vastusest see, kes teadis hästi, et meie rahvas ei saa kunagi suureks arvult, vaid võib selleks saada ainult vaimult, Jakob Hurt?
Oma 1874. aasta kõnes "Eesti päevaküsimused" Liivimaa õpetajate sinodil, kus eesti kirikuõpetajate rahvuslikud püüded olid maha surutud, ütles ta kolm mõtet, mis oleksid antud kontekstis tähelepanuväärsed.
Esiteks:
"Igal natsioonil on loomulik ning jumalik õigus eksisteerida ja oma rahvust välja arendada... Iga… vastu natsiooni tahtmist liikuma pandud vägivaldne ümberrahvustamine on loomuliku korra segamine… ning üks vaimne tapatöö inimsoo edenemise vastu ja saab end valusasti kätte maksma".
Ehk püüd võtta inimeselt tema rahvus on üks suurimaid kuritegusid, mida inimese vastu teha saaks, ning see õigustab vastuhakku.
Teiseks peitub inimese keeles tema rahvuse kese:
"Keeles on aastasadade tarkus kokku ladestunud, keel avaldab mõju mõtlemisele ning tahtmisele, südamele ning meelelaadile. Keel on see abinõu, mille kaudu vaim end ilmuta… Kui nüüd inimene välja kistakse emakeele ning isade kombe loomulikust mullast..., siis peab see kõige kahjulikumat mõju avaldama. Samal määral kui keel ning komme saab segatud ning raisku aetud, samal määral saab ka vaimu- ning südame-elu kängu jääma. Mõtlemine muutub segaseks, vaade tuhmiks, vahetegemiseand nüriks, südame-elu kõledaks. Kombest saab üks meelevaldne, mõttetult laenatud kassikulla konglomeraat… Elu võtab iseloomutu, sagedasti vastiku kuju."
See oli tema hinnangul see, mis juhtub, kui inimeselt võtta tema keel ja kombed. Eestlaste seas väljendus see kadakasakslusena.
Kolmandaks, kõige olulisemaks abinõuks inimeste sellise häbiväärse seisundi vastu oli omakeelne kool:
"Arvurikkad eestlased pole saksa koolides mitte üksi oma hariduse saanud, vaid on nende kaudu ka ümber rahvustatud ja oma rahvast täiesti ära võõrutatud… Mis rahvakoolidesse puutub, siis… nad on ikka eesti keeles õpetanud ja saavad ka edaspidi võima ainult eesti keeles õpetada. Kui tahetaks näiteks vallakoolides noorust ühes võõras keeles õpetada, siis viimane ei õpiks selgeks ei seda võõrkeelt ega võtaks koolist midagi muudki elu jaoks kaasa. Kooliõpilase pea jääks tühjaks ja süda lagedaks ning kõledaks…"
Ainus kindel tulemus oleks, et "valetatakse endale üks hull mõte pähe, et ollakse sakslane ja tehakse siis seda, mida üks tõeline sakslane vahest iial pole teinud: põlatakse seda rahvast, kust pärit ollakse".
Peaaegu 150 aastat hiljem on sakslased asendunud venelastega ning nende ja eestlaste valitsuslik vahekord teineteise omadega. Ma ei saa olla see, kes saaks öelda, missugune eesti keele määr või koolikorraldus oleks rahvusvähemuste seisukohalt parim – see on midagi, mida saavad ainult nemad ise hinnata.
Minu meelest tuleks aga pidada meeles neid sõnu, mida kõik koos laulupidudel laulame ja mis kannavad Hurda vaimu: "Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end."
Mul on tunne, et just seda me aga oma venelastelt ootamegi. Kui nii on, siis tasub mõelda, kas mitte me ei lähe vastuollu iseendaga ja tekita kahju neile, kelle üle valitseme. Kas me valitseme nii, nagu oleksime tahtnud, et meid endid valitsetaks? Ja mis oli meie orjusest väljumise eesmärk? Kas saada vabaks? Või orjapidajaks? | Karl Lembit Laane: vene koolid, Jakob Hurt ja kadakaeestlus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alates 1990. aastatest on eesti rahvuslus tegelenud n-ö vene küsimusega: mida hakata pihta kohaliku vene vähemusega?
Vastuste seast on alati kõlanud ka hääl, mis on kutsunud otsesemal või kaudsemal moel vene rahvust Eesti pinnal kustutama ning võtnud sihiks lammutada need institutsioonid, mis vene identiteeti taastoodavad. Üks nendest institutsioonidest on eraldiseisev vene kool.
2021. aasta lõpuks on selgunud, et riikliku eesti keele arengukava tegevuskava kavand näeb ette, et selle institutsiooni lõpp saab olema järkjärguline, lõpp-peatusega aastas 2035. Eesti rahvuslus näib olevat jõudnud lõpliku lahenduseni.
Sokratese lugematutest vestlustest on väidetavasti vaid kaks väidet, mida tema puhul saaks pidada õpetuseks: "on parem teha kahju endale kui teistele" ning "parem olla vastuolus ülejäänud maailma kui iseendaga".
Sestap oleks vahest hea minna tagasi eesti rahvusluse lätete juurde ning kaaluda, kuidas oleksid meie eelkäijad ise sellele küsimusele vastanud, kui nad oleksid praegu meie olukorras: kuulumas rahva sekka, kes on nüüdseks valitsejad, mitte valitsetavad, ning kelle tegudest oleneb valitsetava rahvuse käekäik.
Mida arvanuks meie vastusest see, kes teadis hästi, et meie rahvas ei saa kunagi suureks arvult, vaid võib selleks saada ainult vaimult, Jakob Hurt?
Oma 1874. aasta kõnes "Eesti päevaküsimused" Liivimaa õpetajate sinodil, kus eesti kirikuõpetajate rahvuslikud püüded olid maha surutud, ütles ta kolm mõtet, mis oleksid antud kontekstis tähelepanuväärsed.
Esiteks:
"Igal natsioonil on loomulik ning jumalik õigus eksisteerida ja oma rahvust välja arendada... Iga… vastu natsiooni tahtmist liikuma pandud vägivaldne ümberrahvustamine on loomuliku korra segamine… ning üks vaimne tapatöö inimsoo edenemise vastu ja saab end valusasti kätte maksma".
Ehk püüd võtta inimeselt tema rahvus on üks suurimaid kuritegusid, mida inimese vastu teha saaks, ning see õigustab vastuhakku.
Teiseks peitub inimese keeles tema rahvuse kese:
"Keeles on aastasadade tarkus kokku ladestunud, keel avaldab mõju mõtlemisele ning tahtmisele, südamele ning meelelaadile. Keel on see abinõu, mille kaudu vaim end ilmuta… Kui nüüd inimene välja kistakse emakeele ning isade kombe loomulikust mullast..., siis peab see kõige kahjulikumat mõju avaldama. Samal määral kui keel ning komme saab segatud ning raisku aetud, samal määral saab ka vaimu- ning südame-elu kängu jääma. Mõtlemine muutub segaseks, vaade tuhmiks, vahetegemiseand nüriks, südame-elu kõledaks. Kombest saab üks meelevaldne, mõttetult laenatud kassikulla konglomeraat… Elu võtab iseloomutu, sagedasti vastiku kuju."
See oli tema hinnangul see, mis juhtub, kui inimeselt võtta tema keel ja kombed. Eestlaste seas väljendus see kadakasakslusena.
Kolmandaks, kõige olulisemaks abinõuks inimeste sellise häbiväärse seisundi vastu oli omakeelne kool:
"Arvurikkad eestlased pole saksa koolides mitte üksi oma hariduse saanud, vaid on nende kaudu ka ümber rahvustatud ja oma rahvast täiesti ära võõrutatud… Mis rahvakoolidesse puutub, siis… nad on ikka eesti keeles õpetanud ja saavad ka edaspidi võima ainult eesti keeles õpetada. Kui tahetaks näiteks vallakoolides noorust ühes võõras keeles õpetada, siis viimane ei õpiks selgeks ei seda võõrkeelt ega võtaks koolist midagi muudki elu jaoks kaasa. Kooliõpilase pea jääks tühjaks ja süda lagedaks ning kõledaks…"
Ainus kindel tulemus oleks, et "valetatakse endale üks hull mõte pähe, et ollakse sakslane ja tehakse siis seda, mida üks tõeline sakslane vahest iial pole teinud: põlatakse seda rahvast, kust pärit ollakse".
Peaaegu 150 aastat hiljem on sakslased asendunud venelastega ning nende ja eestlaste valitsuslik vahekord teineteise omadega. Ma ei saa olla see, kes saaks öelda, missugune eesti keele määr või koolikorraldus oleks rahvusvähemuste seisukohalt parim – see on midagi, mida saavad ainult nemad ise hinnata.
Minu meelest tuleks aga pidada meeles neid sõnu, mida kõik koos laulupidudel laulame ja mis kannavad Hurda vaimu: "Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end."
Mul on tunne, et just seda me aga oma venelastelt ootamegi. Kui nii on, siis tasub mõelda, kas mitte me ei lähe vastuollu iseendaga ja tekita kahju neile, kelle üle valitseme. Kas me valitseme nii, nagu oleksime tahtnud, et meid endid valitsetaks? Ja mis oli meie orjusest väljumise eesmärk? Kas saada vabaks? Või orjapidajaks?
### Response:
Karl Lembit Laane: vene koolid, Jakob Hurt ja kadakaeestlus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Rocketsi parimatena viskasid Eric Gordon ja Christian Wood mõlemad 23 punkti. Gordon andis lisaks viis resultatiivset söötu ning Wood võttis kaheksa lauapalli. Pelicansi eest tegi hooaja parima mängu Brandon Ingram, kes viskas 40 punkti. Leedukas Jonas Valanciunas lisas 17 punkti ja 10 lauapalli.
Donovan Mitchel viskas 35 punkti ja viis Utah Jazzi pühapäeval 109:108 võiduni Cleveland Cavaliersi üle. Jazzi kasuks võttis Rudy Gobert 20 lauapalli ning Bojan Bogdanovic viskas 16 punkti. Cavaliersi eest viskas Darius Garland 31 punkti. Jarrett Alles lisas 17 punkti ja võttis 11 lauapalli.
Charlotte Hornets lõpetas oma kolmemängulise kaotusteseeria, kui võttis 130:127 võidu Atlanta Hawksi üle. Hornetsi parim oli 32 punktiga Miles Bridges. Kelly Oubre Jr lisas 28 punkti. Atlanta resultatiivseim oli John Collins 31 punkti ja 12 lauapalliga. Kevin Huerter viskas 28 ning Trae Young 25 punkti.
Toronto Raptors võitis koduväljakul Washington Wizardsit 102:90. Toronto eest viskas Pascal Siakam 31 punkti, neist 17 teisel veerandajal. Chris Boucher panustas võitu 14 punkti. Kaks järjestikust kaotust saanud Wizardsi kasuks viskas Kentavious Caldwell-Pope 26 punkti. Bradley Beal lisas 14 punkti. | NBA: Rockets alistas Pelicansi ja pikendas võiduseeriat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Rocketsi parimatena viskasid Eric Gordon ja Christian Wood mõlemad 23 punkti. Gordon andis lisaks viis resultatiivset söötu ning Wood võttis kaheksa lauapalli. Pelicansi eest tegi hooaja parima mängu Brandon Ingram, kes viskas 40 punkti. Leedukas Jonas Valanciunas lisas 17 punkti ja 10 lauapalli.
Donovan Mitchel viskas 35 punkti ja viis Utah Jazzi pühapäeval 109:108 võiduni Cleveland Cavaliersi üle. Jazzi kasuks võttis Rudy Gobert 20 lauapalli ning Bojan Bogdanovic viskas 16 punkti. Cavaliersi eest viskas Darius Garland 31 punkti. Jarrett Alles lisas 17 punkti ja võttis 11 lauapalli.
Charlotte Hornets lõpetas oma kolmemängulise kaotusteseeria, kui võttis 130:127 võidu Atlanta Hawksi üle. Hornetsi parim oli 32 punktiga Miles Bridges. Kelly Oubre Jr lisas 28 punkti. Atlanta resultatiivseim oli John Collins 31 punkti ja 12 lauapalliga. Kevin Huerter viskas 28 ning Trae Young 25 punkti.
Toronto Raptors võitis koduväljakul Washington Wizardsit 102:90. Toronto eest viskas Pascal Siakam 31 punkti, neist 17 teisel veerandajal. Chris Boucher panustas võitu 14 punkti. Kaks järjestikust kaotust saanud Wizardsi kasuks viskas Kentavious Caldwell-Pope 26 punkti. Bradley Beal lisas 14 punkti.
### Response:
NBA: Rockets alistas Pelicansi ja pikendas võiduseeriat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaugtöö on nüüdisaegse töökorralduse paindlik vorm, mille tegemist on paljud töötajad juba aastakümneid soovinud ning mida teadlased on aastakümneid soovitanud. Kaugtööks nimetatakse töövormi, mille tegemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (IKT) ning viibitakse seejuures füüsiliselt väljaspool tööandja tööruume. 1
Tehnoloogia kiire areng, hea internetiühendus ja tööülesannete digiteerimine aitab kaugtöö tegemisele tublisti kaasa. 2020. aasta teises kvartalis tegi Eestis kaugtööd ligi 200 000 töötajat, 1/3 kõigist hõivatutest. Lauri Matsulevitši andmetel tegi 2021. aasta teises kvartalis 70 000 töötajat (üle kolmandiku kaugtöö tegijatest) kaugtööd üksnes kodus. 2
Kaugtöö tegemine enne COVID-19 kriisi oli tagasihoidlik, sh ka ettevõtetes ja ametikohtadel, mille töö eripära oleks seda võimaldanud. Kuigi IT-valdkonnas rakendati juba eelnevalt suhteliselt palju kaugtööd, 3 leidis kaugtöö järsk kasv aset pandeemia tõttu. Ka teiste sektorite organisatsioonides on toimunud veidi enam kui aastaga kaugtöö järsk kasv. Microsofti andmetel kasvas piirangute alguses nt koosolekutarkvara Teams kasutamine viis korda. 4
COVID-19 pandeemia eelsetest uuringutest 5 näeme, et kaugtööl olev töötaja peab end võrreldes kontoritöötajaga õnnelikumaks ja väärtuslikumaks, samuti on kaugtööd tegev töötaja uuringute tulemusel 6 tööülesannete täitmisel viljakam ja töö tulemused kvaliteetsemad.
Kui varem töötajad soovisid kaugtööd teha, aga juhid enamasti ei pakkunud selleks võimalusi, siis nüüd on tekkinud vastupidine olukord. Töötajad, kes soovisid kontoris töötada, ei saanud seda teha. Eelkõige oli see tingitud sellest, et paljude töötajate kodus oli keeruline ühildada enda ja perekonna (eelkõige laste) huve tehtava tööga. Pereliikmed pidid päevad läbi koos viibima ning jagama piiratud ressursse, nagu tehnika, interneti kasutamise võimalused, tööruumid, töölaud jm.
Keskendumist nõudvad tööülesanded nõuavad vaikset töökeskkonda, mida paljudes kodudes on raske tagada. Eriti koormav oli see lapsevanematele, 7 kelle õlule langesid sageli ka lasteaia- ja/või õpetaja kohustused. 8
Suured muudatused toimusid kaugtöö korraldamisel. Kui varem eeldas kaugtöö töötaja ja tööandja kokkulepet ning oli alternatiivseks töövormiks, siis nüüd muutus kaugtöö sageli kohustuslikuks ja oli päästerõngaks organisatsioonide toimimisele.
Samal ajal selgus, et hoolimata möödapääsmatust kaugtööst jätkasid organisatsioonid edukat tegutsemist, mistõttu kaugtööga plaanitakse jätkata. Näiteks Twitter võttis vastu otsuse lubada kaugtöö tegemist ka pärast pandeemiat, sest ettevõtte toimis kaugtöö korral vähemalt sama hästi kui enne seda. 9
Pandeemia tingimustes võimaldasid digilahendused enamikul Eesti IT-ettevõtetel oma tegevust jätkata, kuigi sageli käive langes ja klientidega suhtlemine läks keerukamaks. 10 Kaugtöö kujunes siin-seal ainsaks võimaluseks tegevust jätkata, sest kontoris töötamine oli keelatud. Eestis kasvas kaugtöö tegemine suurel määral ning näiteks info ja side valdkonnas tegi koroonaviiruse leviku tingimustes kaugtööd 4/5 kõigist hõivatutest. 11
Kuid kuna kaugtööd reguleerivaid seadusi pole käesoleva ajani muudetud, on tekkinud hall ala, kus tööandjal on seaduse järgi kohustus tagada töötajale tervislik töökeskkond, kuid põhiseadusest tulenevalt on igal inimesel õigus eraelu ja kodu puutumatusele.
2021. aasta kevadel Eesti IT-sektoris läbi viidud uuringust selgus, et kaugtöö puhul on võtmetähtsusega neli teemat. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Käesoleva uuringu tegemise ajaks (2021. aasta kevadeks) oli kaugtööd rakendatud juba üle aasta ning seda on jõutud ka teaduslikult uurida. Kuid Eestis on sellest perioodist kaugtööga toimetulekut vähe uuringuid. Tühiku täitmiseks korraldasime uuringu Eesti IT-sektoris, mille tulemusena selgus, et kaugtöö puhul on võtmetähtsusega neli teemat: kaugtöö töökeskkond, autonoomia, kommunikatsioon ja töösuhted.
Töökeskkond
Kaugtöö töökeskkonna alaste eelistena tõid intervjueeritavad esile vabama atmosfääri ning transpordile kulunud aja ja raha säästmise. Samale järeldusele on jõutud ka varasemates uuringutes, sobiva kodukontori tingimustes on võimalik paremini tööle keskenduda ja saavutada parem töörütm,1 mis tagab kõrgema tööviljakuse. 12 Töökohta minekuks kuluvat aega ja raha saab kasutada muuks tegevuseks, mis tõstab üldist heaolu. 13
Samuti rõhutati, et kodus saab paremini tööle keskenduda, sest kolleegid või taustamüra ei sega, vaiksem töökeskkond suurendas omakorda töö tõhusust. Mõned intervjueeritud kurtsid, et kontoris esineb liiga palju kõrvalist tegevust, mis ei võimalda tööajal tööd teha. Need väited toetavad teadmist, et kaugtöö parandab keskendumisvõimet ja kiirendab töörütmi. 12,14
Kaugtöö puhul kodukontoris hägustub töö ja kodu piir. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Töökeskkonna puudustena rõhutati koduse töökeskkonna ebasobivust kaugtööks. Personalijuhid tõid esile, et ettevõtted ei saa töötaja töötingimusi ja -asendit koju kontrollima minna. Kui infomaterjalid, koolitused, töötool, tehnika ja mõne ettevõtte puhul ka töölaud olid ettevõtete poolt tagatud, siis raskemaks osutus töötajate veenmine mitte töötama istudes diivanil või muus ebatervislikus asendis. Olenemata töövormist peaks tervisliku tööasendi jälgimine olema siiski töötaja ülesanne.
Paljudel juhtudel osutus probleemiks ka kodus oma tööruumi puudumine, sama on rõhutanud uuringud. 15 Negatiivsena nimetati keskendumisprobleeme (näiteks lapsed segavad töötamist), töö-eraelu tasakaalu halvenemist ning füüsilise aktiivsuse vähenemist. Kõige enam oligi keskendumine häiritud lapsevanematel – intervjueeritutest pool tõi kaugtöö puudusena välja töötegemist segavad lapsed. Haridussüsteemi puudulik valmisolek distantsõppeks sundis lapsevanemaid ise lapsi juhendama.
Samale järeldusele on jõutud teisteski teadusuuringutes – kaugtöö puhul kodukontoris hägustub töö ja kodu piir, mis toob sageli kaasa tööaja pikenemise, 16 mis omakorda tekitab pingeid ja töötajate heaolu vähenemise, 7 viib stressi ja läbipõlemiseni. 17 Juhid peaksid selle vältimiseks sõlmima kokkulepped, kunas on võimalik töötajat kätte saada ja kuidas arvestada rangete tööpiirangute tingimustes töötaja pereelu ja laste eest hoolitsemisega.
Autonoomia
Kaugtöö autonoomia seisneb töötaja vabaduses otsustada töö tegemise viisi, koha ja aja üle, mis võimaldab muuta töö paindlikumaks ja kohandada seda töötaja vajadustega. See vähendab tööstressi ja kurnatust, 7 kiirendab töötaja arengut ning suurendab tema tulemuslikkust ja tööviljakust. 3
Eesti uuring kinnitas, et autonoomiast tulenevate eelistena tuuakse enam välja töökorralduse paindlikkust, töötajate paranenud enesejuhtimist ning vähenenud juhipoolset kontrollivajadust. Näiteks leiti, et hommikul saab kiiremini tööle hakata, ära jäid aeganõudvad kliendikohtumised (ka välisriikides).
Paindlik töökorraldus aitab tagada töö- ja eraelu tasakaalu, 18 nt leida aega lastele, majapidamistöödele ja ka meelelahutusele. Kaugtöö korral on töötajatel suurem vastutus, mis tasakaalustab juhipoolse kontrolli vähenemist, ka töötaja on rohkem kaasatud otsustamisse.
Kaugtöösse suhtumine muutus saadud kogemuse tõttu, keskastmejuhid said kinnituse, et kaugtöö on kokkuvõttes tõhus. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Kuid COVID-19 aegset kaugtööd ei saa paindlikuks tööks nimetada, sest kontoris töötamine oli sageli välistatud ja seeläbi ei saanud töötaja oma töökoha üle ise otsustada. Siiski võib teatud muutusi täheldada. Personalijuhid kinnitasid, et ettevõtetes oli meeskonnajuhte, kes olid kaugtöö suhtes skeptilised ning nõudsid enne viiruskriisi töökohal viibimist.
Kaugtöösse suhtumine muutus saadud kogemuse tõttu, keskastmejuhid said kinnituse, et kaugtöö on kokkuvõttes tõhus. Näiteks selgus intervjuudest, et osa töötajaist töötab intensiivselt hommikust pärastlõunani ning lõpetab seejärel tööpäeva.
Mõnes ettevõttes on töönädal kujunenud neljapäevaseks, sest nähakse, et tööülesanded saavad kiiremini tehtud. Intervjueeritud, kes soovisid töötada maakodus või suvilas, said seda teha. Ka varasemad uuringud on kinnitanud, et autonoomiaga kaasnev vastutuse kasv parandab enesejuhtimist ning suurendab töötaja pädevust ja rahulolu. 3
Autonoomia puudustena täheldasid kõikide ettevõtete intervjueeritud töötajad töökoormuse suurenemist. Kodus töötades ei planeeri töötajad endale puhkepause või ei pea neist kinni. Erinevalt kontoris töötamisest ei võeta lõunapausiks aega ning vähem on töövälist tegevust. Kaugtööl on töötajad tööülesannete täitmisele rohkem keskendunud, paremini kättesaadavad, info liikumine kiirem ja töö seetõttu intensiivsem.
Uuringute kohaselt seondub töökoormuse suurenemine usalduse puudumisega töötaja ja juhi vahel ning töötamise tõestamise tungiga. 13,19 Kuid Eestis tehtud intervjuudest selgus, et töökoormuse kasvu tingis hoopis tööle kuluva aja pikenemine, mis võib suurendada töötaja pingeseisundit, halvasti mõjutada töö- ja eraelu tasakaalu ning üldist heaolu. Niisiis, leidus nii neid, kelle töökoormus suurenes, kui ka neid, kelle tööaeg kahanes.
"Sa ei võta tund aega lõunaks pausi, vaid sööd arvuti taga. Pauside hulk muutus väiksemaks ja töö intensiivsemaks. Sa mõtlesid, et sel juhul sa jõuad varem valmis. Tegelikult töötasid lihtsalt rohkem." (tehniline projektijuht)
Kommunikatsioon
Kommunikatsiooni puhul on peamiseks tegevuseks töötajate varustamine asjakohase infoga ja nende hoidmine ühises ühtlustatud digitaalses inforuumis. See tagab üksteisest lahus ja/või eri aegadel töötavate meeskonnaliikmete tulemusliku koostöö ning mõnede uuringute hinnangul virtuaalsete meeskondade paremad töötulemused. 20
Kaugtöötegijate töökorraldus nõuab rohkem vaeva võrreldes tavaolukorraga ja eeldab töötajate kaasamist ühisesse inforuumi, kus töötajatel on ka rohkem sõnaõigust. Näost näkku suhtlus, mis varem oli olnud pinnapealne, tuleb asendada digitaalsete kanalite kaudu sisuka vestlusega.
Uuringus märgiti eeskätt suhete, kaasatuse ja usalduse paranemist. Mitme ettevõtte meeskonnajuhid, kes varem kaugtööd ei soosinud, said kinnitust, et töö tõhusus kaugtöö perioodil kokkuvõttes suureneb, ning sellest tulenevalt kasvas ka usaldus alluvate suhtes. Samuti tegid juhid töötajatega rohkem üks ühele kõnesid ja see toetas usalduslikumate suhete kujunemist.
Ka teistes teadusuuringutes on kinnitust leidnud, et töötaja ja juhi vastastikuse mõistmise ja usalduse korral väheneb juhi kontroll, 18 mis võib vähendada töötajates stressi ning suurendada töötajate lojaalsust ja töö tõhusust veelgi. 3
Kaugtöötegijate töökorraldus nõuab rohkem vaeva ja eeldab töötajate kaasamist ühisesse inforuumi, kus töötajatel on ka rohkem sõnaõigust. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Puuduste analüüsimisel selgus, et kaugtöö pidurdas koosloomet, suhtlust ja teadmuse jagamist. Samuti vähenes mõnikord usaldus töötajate vahel. Personalijuhtide sõnul ei ole virtuaalsed ajurünnakud võrreldavad füüsiliste töötubadega. Ka kirjanduses on koosloomet pidurdavate teguritena välja toodud digitaalsete suhtluskanalite piiratuse tõttu tekkivad lahkarvamused, 21 ja suutmatus üksteise ideid sügavuti mõista. 22
Mitmes ettevõttes leiti, et vahetu suhtluse lakkamine ja füüsiline distants pidurdab varjatud teadmise (nt kogemused, lahendused ja spetsiifilised oskused) ülekannet, mistõttu võib kollektiivi areng kannatada.
Digikanalid võimaldavad suures koguses info edastamist, mis tingis e-kirjade ja sõnumite arvu märkimisväärse kasvu. Mõnes ettevõttes tekkis inimestel nn sõnumiärevus ja stress, sest töötajad tundsid, et nad ei jõua kuhjuva infoga toime tulla. Intervjuude põhjal selgus, et videokõnede arv kasvas, kuid mitu töötajat tõid seejuures välja, et vestluspartnerite soovimatus kasutada sel ajal veebikaameraid põhjustas suhtlemises häireid.
" — jumala eest, pange see video sisse, sest üldisemalt on kuidagi nii läinud, et kõik on lihtsalt oma nime ja profiilipildiga. Üks töötaja ütles, et tal on tunne nagu suhtleks hauakiviga. Nimeplaadid kaskaadis ekraanil ja mikrofon vaigistatud – ja kui midagi küsida, siis auditoorium vaikib." (personalijuht)
Leidus ettevõtteid, kus juhtkond ei suhelnud töötajatega COVID-19 perioodil mitme nädala jooksul kordagi ja töötajatel tekkis hirm olukorra ja töökoha kaotamise ees. Ettevõtte personalitöötaja põhjendas olukorda sellega, et juhtkonnal ei olnud töötajatele uudiseid. Töötaja oleks aga soovinud saada sõnumi ka siis, kui uudiseid ei ole.
"Oleks võinud küsida, kuidas läheb, mingi väike nali või kuidas vastu peate? Kui midagi muutus, siis anti teada, aga kui mitu nädalat mitte midagi ei muutnud, siis oli täielik vaikus." (äriarenduse spetsialist)
Enamik intervjueeritud töötajatest avaldas juhtkonnale kiitust pideva sisekommunikatsiooni eest, sest töötajaid hoiti kursis ka sellega, et olukord on stabiilne/muutumatu. Mitme ettevõtte personalijuhid täheldasid, et rõhuasetus langes sõnumite täpsele sõnastusele.
Töösuhted
Kaugtöö ei soosi töösuhete säilimist samal tasemel või nende paranemist. Intervjuudest selgus, mida võib töösuhete puhul kaugtöö eelisteks pidada, kuid tugevas ülekaalus olid töötajate omavahelisest füüsilisest distantsis tingituna suhteid nõrgestavad tegurid, mis viisid sotsiaalse ja emotsionaalse isolatsioonini. Leitakse, et teatud sotsiaalsuse aspekte ei ole võimalik tehnoloogiliselt asendada. 20
Kaugtöö eeliseks on empaatia suurenemine ning paranenud suhted juhtide ja töötajate vahel. Teadusuuringute tulemuste põhjal vähendab kaugtöö tööpingeid ja konflikte kolleegide vahel, mida vahetud töösuhted olid sageli põhjustanud.
Virtuaalses töökeskkonnas peetakse inimesi üksteisega võrdsemaks, näiteks suureneb võrdsus naiste ja meeste vahel ning erivajadustega töötajad tunnevad end kaugtööl paremini. Juhtide ja töötaja empaatia ja emotsionaalne intelligentsus kasvavad. 23
Kaugtöö ei soosi töösuhete säilimist samal tasemel või nende paranemist. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Puudusena vähendab kaugtöö ühtekuuluvustunnet ja nõrgestab meeskonnakultuuri, mida näost näkku suhtlemine aitab paremini tagada. 20,22 Virtuaalsel teel on vähem spontaanset suhtlust, mida võimaldavad näiteks kohvipausid, ühised lõunad ja koridorivestlused. 16
Ettevõtte juhil on kaugtöö puhul tavapärasest veelgi suurem osa meeskonna identiteedi kujundamisel ja arendamisel, et tekiks usaldusel põhinev töökeskkond ning oleksid ühised väärtused ja eesmärgid. 3 Nii töötajad kui ka personalijuhid tõdesid, et enne pandeemiat olid töötajad otsustanud kontoris töötamise kasuks just suhete ja suhtlusvõimaluste tõttu.
Töötajad tõid välja, et otsene suhtlus, ühised lõunad ja ühisüritused olid kontoris käimise üheks määravaks ajendiks. IT-ettevõtetes on levinud töötaja heaolu tagamine ja ühtekuuluvustunde suurendamine ürituste ja hüvede (näiteks tasuta toit, kohv, treeninguvõimalused, meelelahutus jm) toel. Kaugtööst tuleneva distantsi tõttu ei olnud nende hüvede kasutamine kriisiajal võimalik. Mõnes ettevõttes ei toimunud tööväliseid virtuaalseid üritusi üldse ja see viis ühtekuuluvustunde kahanemiseni.
"Oleks võinud teha mingit ühist kohvijoomist Zoomis või selliseid asju. Ja ma ei oskagi selgitada, ühesõnaga ma ei tundnud, et midagi puudu oleks nendest nii öelda baastaseme vajadustest. Pigem selliseid motivatsiooni või perehoidmise või organisatsioonikultuuri tegevusi … Neid ei olnud." (äriarenduse spetsialist)
Personalijuhid tõid välja, et IT-ettevõtetes on inimesi, kelle ainus suhtlus teiste inimestega leiab aset tööl. Enne COVID-19 perioodi valdavalt kaugtööd teinud töötajad, kes käisid suhtlemisvajaduse tõttu vähemalt ühe korra nädalas kontoris, pidasid suhtluse puudumist suurimaks puuduseks, mis pandeemia ajal kaugtöö puhul avaldus.
Kuidas kaugtööd korraldada?
Kokkuvõtteks võib järeldada, et pandeemiaaegne kaugtöö tõi tugevalt esile töötaja individuaalsuse ning võimendas juhi rolli töötajate toetamisel. Kuna töötajad tegid kaugtööd enamasti oma kodus, siis igaühe töökeskkond ja privaatse ruumi olemasolu oli erinev ja varieerus suures ulatuses olenevalt töötaja kodustest tingimustest. Kuigi paljudel töötajatel oli võimalik kodus paremini keskenduda, siis suurel osal töötajatest oli raske töö- ja koduelu ühildada, eelkõige mõistagi laste tõttu.
Esile kerkisid töötajate enesejuhtimise oskused ja võimed. Suurem autonoomia eeldab töötajalt palju enam oma tööülesannete ja -korralduse juhtimise võimekust. Enesejuhtimises oskuslikud töötajad olid kaugtööl tõhusamad ja suutsid oma tööülesandeid prioriseerida.
Juhtide roll suurenes eelkõige töökeskkonna ja töötajate enesejuhtimise arendamisel. Töötajad vajasid eri liiki tuge, sh väga erinevate olukordade ja probleemide lahendamisel, ning juhid pidid senisest enam lähtuma iga töötaja vajadustest ja kodustest võimalustest.
Kaugtöö puhul muutuvad töötajate oskused ja isikuomadused, sh suhtlemine, üksteise abistamine, mõistmine ja usaldamine tähtsamaks, kui varem oli olnud.
COVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorraldusega, vaid sundusliku töövormiga, millele pole veel häid alternatiive. Samal ajal loob see töötajatele ja ettevõtetele uusi arenguvõimalusi ja ülesandeid.
Kaugtöö mõjutab töötajaid ka negatiivselt, mille leevendamisele aitab kaasa töötajate ja juhtide usalduslik suhe ja muredest rääkimine. Töötajate ja juhtide vahelise parema mõistmise huvides peaksid osalised kokku leppima kaugtöö korralduses ja toimingutes. Töövälisel ajal võiks korraldada ühistegevust virtuaalselt või võimaluse korral vabas õhus.
Virtuaalsete suhtluskanalite arengu tulemusel inforuum ühtlustub ning infovahetus kiireneb, see teeb töö operatiivsemaks ja tõhusamaks. Virtuaalsed suhtluskanalid ei ole aga samaväärsed tõelise suhtlusega, mistõttu kannatab eelkõige koosloome, meeskonnatöö ja teadmuse jagamine.
COVID-19 aegne kaugtöökorraldus on andnud väga lühikese aja jooksul kaugtöö rakendamiseks hindamatuid kogemusi. Kindlasti on otstarbekas saadud kogemustega arvestada töö korraldamisel ka tavatingimustes nii IT-ettevõtetes kui ka mujal. See aitab leida lisavõimalusi tööjõu leidmisel, rakendamisel ja motiveerimisel ning loob paremad eeldused organisatsioonide tõhusaks juhtimiseks ja tulemuslikkuse tagamiseks.
Uuringu käigus töötati välja ettepanekud Eesti IT-ettevõtete kaugtöö paremaks korraldamiseks. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
1 Deirdre Anderson, Clare Kelliher, Enforced remote working and the work-life interface during lockdown. – Gender in Management: An International Journal 2020, 35(7/8), 677–683. doi: 10.1108/GM-07-2020-0224
2 Eesti Panga tööturu ülevaade 2021.
3 Contreras, F., Baykal, E., & Abid, G. (2020). E-Leadership and Teleworking in Times of COVID-19 and Beyond: What We Know and Where Do We Go. Frontiers in Psychology, 11. doi: 10.3389/fpsyg.2020.590271
4 Evangelakos, G. (2020). Keeping critical assets safe when teleworking is the new norm. Network Security, 2020(6), 11–14. doi: 10.1016/S1353-4858(20)30067-2
5 Elshaiekh, N. E. M., Hassan, Y. A. A., & Abdallah, A. A. A. (2018). The Impacts of Remote Working on Workers Performance. 2018 International Arab Conference on Information Technology (ACIT), 1–5. doi: 10.1109/ACIT.2018.8672704
Groen, B. A. C., van Triest, S. P., Coers, M., & Wtenweerde, N. (2018). Managing flexible work arrangements: Teleworking and output controls. European Management Journal, 36(6), 727–735. doi: 10.1016/j.emj.2018.01.007
6 Bellet, C., De Neve, J.-E., & Ward, G. (2019). Does Employee Happiness Have an Impact on Productivity? SSRN Electronic Journal. doi: 10.2139/ssrn.3470734
7 Anderson, D., & Kelliher, C. (2020). Enforced remote working and the work-life interface during lockdown. Gender in Management: An International Journal, 35(7/8), 677–683. doi: 10.1108/GM-07-2020-0224
8 Venkatesh, V. (2020). Impacts of COVID-19: A research agenda to support people in their fight. International Journal of Information Management, 55, 102197. doi: 10.1016/j.ijinfomgt.2020.102197
9 Bao, L., Li, T., Xia, X., Zhu, K., Li, H., & Yang, X. (2020). How does Working from Home Affect Developer Productivity? — A Case Study of Baidu During COVID-19 Pandemic. arXiv:2005.13167 cs. doi: arxiv-2005.13167
10 Pavelson, P. (2020, juuli 5). Early Crisis Data from IT Consulting firms in Estonia. Allies Digital. Salvestatud https://allies.digital/early_crisis_report.pdf
11 Voolens, E., & Sõstra, K. (2020, detsember 16). Koroonakriisi tulemus: 200 000 kaugtöö tegijat | Statistikaamet.
12 Kniffin, K. M., Narayanan, J., Anseel, F., Antonakis, J., Ashford, S. P., Bakker, A. B., … Vugt, M. van. (2021). COVID-19 and the workplace: Implications, issues, and insights for future research and action. American Psychologist, 76(1), 63–77. (2020-58612-001). doi: 10.1037/amp0000716
13 Golden, T. D., & Eddleston, K. A. (2020). Is there a price telecommuters pay? Examining the relationship between telecommuting and objective career success. Journal of Vocational Behavior, 116, 103348. doi: 10.1016/j.jvb.2019.103348
14 Charalampous, M., Grant, C. A., Tramontano, C., & Michailidis, E. (2019). Systematically reviewing remote e-workers' well-being at work: A multidimensional approach. European Journal of Work and Organizational Psychology, 28(1), 51–73. doi: 10.1080/1359432X.2018.1541886
Bolisani, E., Scarso, E., Ipsen, C., Kirchner, K., & Hansen, J. P. (2020). Working from home during COVID-19 pandemic: Lessons learned and issues. Management & Marketing, 15, 458–476. doi: 10.2478/mmcks-2020-0027
15 Ralph, P., Baltes, S., Adisaputri, G., Torkar, R., Kovalenko, V., Kalinowski, M., … Alkadhi, R. (2020). Pandemic programming. Empirical Software Engineering, 25(6), 4927–4961. doi: 10.1007/s10664-020-09875-y
16 Waizenegger, L., McKenna, B., Cai, W., & Bendz, T. (2020). An affordance perspective of team collaboration and enforced working from home during COVID-19. European Journal of Information Systems, 29(4), 429–442. doi: 10.1080/0960085X.2020.1800417
17 Gigauri, I. (2020). Effects Of Covid-19 On Human Resource Management From The Perspective Of Digitalization And Work-Life-Balance. International Journal of Innovative Technologies in Economy, (4(31)). doi: 10.31435/rsglobal_ijite/30092020/7148
18 Kuruzovich, J., Paczkowski, W., Golden, T. D., Goodarzi, S., & Venkatesh, V. (2021). Telecommuting and Job Outcomes: A Moderated Mediation Model of System Use, Software Quality, and Social Exchange. Information & Management, 103431. doi: 10.1016/j.im.2021.103431
19 Gonsalves, L. (2020). From Face Time to Flex Time: The Role of Physical Space in Worker Temporal Flexibility. Administrative Science Quarterly, 65(4), 1058–1091. doi: 10.1177/0001839220907891
20 Garro-Abarca, V., Palos-Sanchez, P., & Aguayo-Camacho, M. (2021). Virtual Teams in Times of Pandemic: Factors That Influence Performance. Frontiers in Psychology, 12. doi: 10.3389/fpsyg.2021.624637
21 Abulibdeh, A. (2020). Can COVID-19 mitigation measures promote telework practices? Journal of Labor and Society, 23(4), 551–576. doi: 10.1111/lands.12498
22 Miller, C., Rodeghero, P., Storey, M.-A., Ford, D., & Zimmermann, T. (2021). "How Was Your Weekend?" Software Development Teams Working From Home During COVID-19. arXiv:2101.05877 cs. doi: 10.1109/ICSE-Companion52605.2021.00101
23 Saladino, V., Algeri, D., & Auriemma, V. (2020). The Psychological and Social Impact of Covid-19: New Perspectives of Well-Being. Frontiers in Psychology, 11. doi: 10.3389/fpsyg.2020.577684 | Ülevaade. COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaugtöö on nüüdisaegse töökorralduse paindlik vorm, mille tegemist on paljud töötajad juba aastakümneid soovinud ning mida teadlased on aastakümneid soovitanud. Kaugtööks nimetatakse töövormi, mille tegemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (IKT) ning viibitakse seejuures füüsiliselt väljaspool tööandja tööruume. 1
Tehnoloogia kiire areng, hea internetiühendus ja tööülesannete digiteerimine aitab kaugtöö tegemisele tublisti kaasa. 2020. aasta teises kvartalis tegi Eestis kaugtööd ligi 200 000 töötajat, 1/3 kõigist hõivatutest. Lauri Matsulevitši andmetel tegi 2021. aasta teises kvartalis 70 000 töötajat (üle kolmandiku kaugtöö tegijatest) kaugtööd üksnes kodus. 2
Kaugtöö tegemine enne COVID-19 kriisi oli tagasihoidlik, sh ka ettevõtetes ja ametikohtadel, mille töö eripära oleks seda võimaldanud. Kuigi IT-valdkonnas rakendati juba eelnevalt suhteliselt palju kaugtööd, 3 leidis kaugtöö järsk kasv aset pandeemia tõttu. Ka teiste sektorite organisatsioonides on toimunud veidi enam kui aastaga kaugtöö järsk kasv. Microsofti andmetel kasvas piirangute alguses nt koosolekutarkvara Teams kasutamine viis korda. 4
COVID-19 pandeemia eelsetest uuringutest 5 näeme, et kaugtööl olev töötaja peab end võrreldes kontoritöötajaga õnnelikumaks ja väärtuslikumaks, samuti on kaugtööd tegev töötaja uuringute tulemusel 6 tööülesannete täitmisel viljakam ja töö tulemused kvaliteetsemad.
Kui varem töötajad soovisid kaugtööd teha, aga juhid enamasti ei pakkunud selleks võimalusi, siis nüüd on tekkinud vastupidine olukord. Töötajad, kes soovisid kontoris töötada, ei saanud seda teha. Eelkõige oli see tingitud sellest, et paljude töötajate kodus oli keeruline ühildada enda ja perekonna (eelkõige laste) huve tehtava tööga. Pereliikmed pidid päevad läbi koos viibima ning jagama piiratud ressursse, nagu tehnika, interneti kasutamise võimalused, tööruumid, töölaud jm.
Keskendumist nõudvad tööülesanded nõuavad vaikset töökeskkonda, mida paljudes kodudes on raske tagada. Eriti koormav oli see lapsevanematele, 7 kelle õlule langesid sageli ka lasteaia- ja/või õpetaja kohustused. 8
Suured muudatused toimusid kaugtöö korraldamisel. Kui varem eeldas kaugtöö töötaja ja tööandja kokkulepet ning oli alternatiivseks töövormiks, siis nüüd muutus kaugtöö sageli kohustuslikuks ja oli päästerõngaks organisatsioonide toimimisele.
Samal ajal selgus, et hoolimata möödapääsmatust kaugtööst jätkasid organisatsioonid edukat tegutsemist, mistõttu kaugtööga plaanitakse jätkata. Näiteks Twitter võttis vastu otsuse lubada kaugtöö tegemist ka pärast pandeemiat, sest ettevõtte toimis kaugtöö korral vähemalt sama hästi kui enne seda. 9
Pandeemia tingimustes võimaldasid digilahendused enamikul Eesti IT-ettevõtetel oma tegevust jätkata, kuigi sageli käive langes ja klientidega suhtlemine läks keerukamaks. 10 Kaugtöö kujunes siin-seal ainsaks võimaluseks tegevust jätkata, sest kontoris töötamine oli keelatud. Eestis kasvas kaugtöö tegemine suurel määral ning näiteks info ja side valdkonnas tegi koroonaviiruse leviku tingimustes kaugtööd 4/5 kõigist hõivatutest. 11
Kuid kuna kaugtööd reguleerivaid seadusi pole käesoleva ajani muudetud, on tekkinud hall ala, kus tööandjal on seaduse järgi kohustus tagada töötajale tervislik töökeskkond, kuid põhiseadusest tulenevalt on igal inimesel õigus eraelu ja kodu puutumatusele.
2021. aasta kevadel Eesti IT-sektoris läbi viidud uuringust selgus, et kaugtöö puhul on võtmetähtsusega neli teemat. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Käesoleva uuringu tegemise ajaks (2021. aasta kevadeks) oli kaugtööd rakendatud juba üle aasta ning seda on jõutud ka teaduslikult uurida. Kuid Eestis on sellest perioodist kaugtööga toimetulekut vähe uuringuid. Tühiku täitmiseks korraldasime uuringu Eesti IT-sektoris, mille tulemusena selgus, et kaugtöö puhul on võtmetähtsusega neli teemat: kaugtöö töökeskkond, autonoomia, kommunikatsioon ja töösuhted.
Töökeskkond
Kaugtöö töökeskkonna alaste eelistena tõid intervjueeritavad esile vabama atmosfääri ning transpordile kulunud aja ja raha säästmise. Samale järeldusele on jõutud ka varasemates uuringutes, sobiva kodukontori tingimustes on võimalik paremini tööle keskenduda ja saavutada parem töörütm,1 mis tagab kõrgema tööviljakuse. 12 Töökohta minekuks kuluvat aega ja raha saab kasutada muuks tegevuseks, mis tõstab üldist heaolu. 13
Samuti rõhutati, et kodus saab paremini tööle keskenduda, sest kolleegid või taustamüra ei sega, vaiksem töökeskkond suurendas omakorda töö tõhusust. Mõned intervjueeritud kurtsid, et kontoris esineb liiga palju kõrvalist tegevust, mis ei võimalda tööajal tööd teha. Need väited toetavad teadmist, et kaugtöö parandab keskendumisvõimet ja kiirendab töörütmi. 12,14
Kaugtöö puhul kodukontoris hägustub töö ja kodu piir. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Töökeskkonna puudustena rõhutati koduse töökeskkonna ebasobivust kaugtööks. Personalijuhid tõid esile, et ettevõtted ei saa töötaja töötingimusi ja -asendit koju kontrollima minna. Kui infomaterjalid, koolitused, töötool, tehnika ja mõne ettevõtte puhul ka töölaud olid ettevõtete poolt tagatud, siis raskemaks osutus töötajate veenmine mitte töötama istudes diivanil või muus ebatervislikus asendis. Olenemata töövormist peaks tervisliku tööasendi jälgimine olema siiski töötaja ülesanne.
Paljudel juhtudel osutus probleemiks ka kodus oma tööruumi puudumine, sama on rõhutanud uuringud. 15 Negatiivsena nimetati keskendumisprobleeme (näiteks lapsed segavad töötamist), töö-eraelu tasakaalu halvenemist ning füüsilise aktiivsuse vähenemist. Kõige enam oligi keskendumine häiritud lapsevanematel – intervjueeritutest pool tõi kaugtöö puudusena välja töötegemist segavad lapsed. Haridussüsteemi puudulik valmisolek distantsõppeks sundis lapsevanemaid ise lapsi juhendama.
Samale järeldusele on jõutud teisteski teadusuuringutes – kaugtöö puhul kodukontoris hägustub töö ja kodu piir, mis toob sageli kaasa tööaja pikenemise, 16 mis omakorda tekitab pingeid ja töötajate heaolu vähenemise, 7 viib stressi ja läbipõlemiseni. 17 Juhid peaksid selle vältimiseks sõlmima kokkulepped, kunas on võimalik töötajat kätte saada ja kuidas arvestada rangete tööpiirangute tingimustes töötaja pereelu ja laste eest hoolitsemisega.
Autonoomia
Kaugtöö autonoomia seisneb töötaja vabaduses otsustada töö tegemise viisi, koha ja aja üle, mis võimaldab muuta töö paindlikumaks ja kohandada seda töötaja vajadustega. See vähendab tööstressi ja kurnatust, 7 kiirendab töötaja arengut ning suurendab tema tulemuslikkust ja tööviljakust. 3
Eesti uuring kinnitas, et autonoomiast tulenevate eelistena tuuakse enam välja töökorralduse paindlikkust, töötajate paranenud enesejuhtimist ning vähenenud juhipoolset kontrollivajadust. Näiteks leiti, et hommikul saab kiiremini tööle hakata, ära jäid aeganõudvad kliendikohtumised (ka välisriikides).
Paindlik töökorraldus aitab tagada töö- ja eraelu tasakaalu, 18 nt leida aega lastele, majapidamistöödele ja ka meelelahutusele. Kaugtöö korral on töötajatel suurem vastutus, mis tasakaalustab juhipoolse kontrolli vähenemist, ka töötaja on rohkem kaasatud otsustamisse.
Kaugtöösse suhtumine muutus saadud kogemuse tõttu, keskastmejuhid said kinnituse, et kaugtöö on kokkuvõttes tõhus. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Kuid COVID-19 aegset kaugtööd ei saa paindlikuks tööks nimetada, sest kontoris töötamine oli sageli välistatud ja seeläbi ei saanud töötaja oma töökoha üle ise otsustada. Siiski võib teatud muutusi täheldada. Personalijuhid kinnitasid, et ettevõtetes oli meeskonnajuhte, kes olid kaugtöö suhtes skeptilised ning nõudsid enne viiruskriisi töökohal viibimist.
Kaugtöösse suhtumine muutus saadud kogemuse tõttu, keskastmejuhid said kinnituse, et kaugtöö on kokkuvõttes tõhus. Näiteks selgus intervjuudest, et osa töötajaist töötab intensiivselt hommikust pärastlõunani ning lõpetab seejärel tööpäeva.
Mõnes ettevõttes on töönädal kujunenud neljapäevaseks, sest nähakse, et tööülesanded saavad kiiremini tehtud. Intervjueeritud, kes soovisid töötada maakodus või suvilas, said seda teha. Ka varasemad uuringud on kinnitanud, et autonoomiaga kaasnev vastutuse kasv parandab enesejuhtimist ning suurendab töötaja pädevust ja rahulolu. 3
Autonoomia puudustena täheldasid kõikide ettevõtete intervjueeritud töötajad töökoormuse suurenemist. Kodus töötades ei planeeri töötajad endale puhkepause või ei pea neist kinni. Erinevalt kontoris töötamisest ei võeta lõunapausiks aega ning vähem on töövälist tegevust. Kaugtööl on töötajad tööülesannete täitmisele rohkem keskendunud, paremini kättesaadavad, info liikumine kiirem ja töö seetõttu intensiivsem.
Uuringute kohaselt seondub töökoormuse suurenemine usalduse puudumisega töötaja ja juhi vahel ning töötamise tõestamise tungiga. 13,19 Kuid Eestis tehtud intervjuudest selgus, et töökoormuse kasvu tingis hoopis tööle kuluva aja pikenemine, mis võib suurendada töötaja pingeseisundit, halvasti mõjutada töö- ja eraelu tasakaalu ning üldist heaolu. Niisiis, leidus nii neid, kelle töökoormus suurenes, kui ka neid, kelle tööaeg kahanes.
"Sa ei võta tund aega lõunaks pausi, vaid sööd arvuti taga. Pauside hulk muutus väiksemaks ja töö intensiivsemaks. Sa mõtlesid, et sel juhul sa jõuad varem valmis. Tegelikult töötasid lihtsalt rohkem." (tehniline projektijuht)
Kommunikatsioon
Kommunikatsiooni puhul on peamiseks tegevuseks töötajate varustamine asjakohase infoga ja nende hoidmine ühises ühtlustatud digitaalses inforuumis. See tagab üksteisest lahus ja/või eri aegadel töötavate meeskonnaliikmete tulemusliku koostöö ning mõnede uuringute hinnangul virtuaalsete meeskondade paremad töötulemused. 20
Kaugtöötegijate töökorraldus nõuab rohkem vaeva võrreldes tavaolukorraga ja eeldab töötajate kaasamist ühisesse inforuumi, kus töötajatel on ka rohkem sõnaõigust. Näost näkku suhtlus, mis varem oli olnud pinnapealne, tuleb asendada digitaalsete kanalite kaudu sisuka vestlusega.
Uuringus märgiti eeskätt suhete, kaasatuse ja usalduse paranemist. Mitme ettevõtte meeskonnajuhid, kes varem kaugtööd ei soosinud, said kinnitust, et töö tõhusus kaugtöö perioodil kokkuvõttes suureneb, ning sellest tulenevalt kasvas ka usaldus alluvate suhtes. Samuti tegid juhid töötajatega rohkem üks ühele kõnesid ja see toetas usalduslikumate suhete kujunemist.
Ka teistes teadusuuringutes on kinnitust leidnud, et töötaja ja juhi vastastikuse mõistmise ja usalduse korral väheneb juhi kontroll, 18 mis võib vähendada töötajates stressi ning suurendada töötajate lojaalsust ja töö tõhusust veelgi. 3
Kaugtöötegijate töökorraldus nõuab rohkem vaeva ja eeldab töötajate kaasamist ühisesse inforuumi, kus töötajatel on ka rohkem sõnaõigust. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Puuduste analüüsimisel selgus, et kaugtöö pidurdas koosloomet, suhtlust ja teadmuse jagamist. Samuti vähenes mõnikord usaldus töötajate vahel. Personalijuhtide sõnul ei ole virtuaalsed ajurünnakud võrreldavad füüsiliste töötubadega. Ka kirjanduses on koosloomet pidurdavate teguritena välja toodud digitaalsete suhtluskanalite piiratuse tõttu tekkivad lahkarvamused, 21 ja suutmatus üksteise ideid sügavuti mõista. 22
Mitmes ettevõttes leiti, et vahetu suhtluse lakkamine ja füüsiline distants pidurdab varjatud teadmise (nt kogemused, lahendused ja spetsiifilised oskused) ülekannet, mistõttu võib kollektiivi areng kannatada.
Digikanalid võimaldavad suures koguses info edastamist, mis tingis e-kirjade ja sõnumite arvu märkimisväärse kasvu. Mõnes ettevõttes tekkis inimestel nn sõnumiärevus ja stress, sest töötajad tundsid, et nad ei jõua kuhjuva infoga toime tulla. Intervjuude põhjal selgus, et videokõnede arv kasvas, kuid mitu töötajat tõid seejuures välja, et vestluspartnerite soovimatus kasutada sel ajal veebikaameraid põhjustas suhtlemises häireid.
" — jumala eest, pange see video sisse, sest üldisemalt on kuidagi nii läinud, et kõik on lihtsalt oma nime ja profiilipildiga. Üks töötaja ütles, et tal on tunne nagu suhtleks hauakiviga. Nimeplaadid kaskaadis ekraanil ja mikrofon vaigistatud – ja kui midagi küsida, siis auditoorium vaikib." (personalijuht)
Leidus ettevõtteid, kus juhtkond ei suhelnud töötajatega COVID-19 perioodil mitme nädala jooksul kordagi ja töötajatel tekkis hirm olukorra ja töökoha kaotamise ees. Ettevõtte personalitöötaja põhjendas olukorda sellega, et juhtkonnal ei olnud töötajatele uudiseid. Töötaja oleks aga soovinud saada sõnumi ka siis, kui uudiseid ei ole.
"Oleks võinud küsida, kuidas läheb, mingi väike nali või kuidas vastu peate? Kui midagi muutus, siis anti teada, aga kui mitu nädalat mitte midagi ei muutnud, siis oli täielik vaikus." (äriarenduse spetsialist)
Enamik intervjueeritud töötajatest avaldas juhtkonnale kiitust pideva sisekommunikatsiooni eest, sest töötajaid hoiti kursis ka sellega, et olukord on stabiilne/muutumatu. Mitme ettevõtte personalijuhid täheldasid, et rõhuasetus langes sõnumite täpsele sõnastusele.
Töösuhted
Kaugtöö ei soosi töösuhete säilimist samal tasemel või nende paranemist. Intervjuudest selgus, mida võib töösuhete puhul kaugtöö eelisteks pidada, kuid tugevas ülekaalus olid töötajate omavahelisest füüsilisest distantsis tingituna suhteid nõrgestavad tegurid, mis viisid sotsiaalse ja emotsionaalse isolatsioonini. Leitakse, et teatud sotsiaalsuse aspekte ei ole võimalik tehnoloogiliselt asendada. 20
Kaugtöö eeliseks on empaatia suurenemine ning paranenud suhted juhtide ja töötajate vahel. Teadusuuringute tulemuste põhjal vähendab kaugtöö tööpingeid ja konflikte kolleegide vahel, mida vahetud töösuhted olid sageli põhjustanud.
Virtuaalses töökeskkonnas peetakse inimesi üksteisega võrdsemaks, näiteks suureneb võrdsus naiste ja meeste vahel ning erivajadustega töötajad tunnevad end kaugtööl paremini. Juhtide ja töötaja empaatia ja emotsionaalne intelligentsus kasvavad. 23
Kaugtöö ei soosi töösuhete säilimist samal tasemel või nende paranemist. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
Puudusena vähendab kaugtöö ühtekuuluvustunnet ja nõrgestab meeskonnakultuuri, mida näost näkku suhtlemine aitab paremini tagada. 20,22 Virtuaalsel teel on vähem spontaanset suhtlust, mida võimaldavad näiteks kohvipausid, ühised lõunad ja koridorivestlused. 16
Ettevõtte juhil on kaugtöö puhul tavapärasest veelgi suurem osa meeskonna identiteedi kujundamisel ja arendamisel, et tekiks usaldusel põhinev töökeskkond ning oleksid ühised väärtused ja eesmärgid. 3 Nii töötajad kui ka personalijuhid tõdesid, et enne pandeemiat olid töötajad otsustanud kontoris töötamise kasuks just suhete ja suhtlusvõimaluste tõttu.
Töötajad tõid välja, et otsene suhtlus, ühised lõunad ja ühisüritused olid kontoris käimise üheks määravaks ajendiks. IT-ettevõtetes on levinud töötaja heaolu tagamine ja ühtekuuluvustunde suurendamine ürituste ja hüvede (näiteks tasuta toit, kohv, treeninguvõimalused, meelelahutus jm) toel. Kaugtööst tuleneva distantsi tõttu ei olnud nende hüvede kasutamine kriisiajal võimalik. Mõnes ettevõttes ei toimunud tööväliseid virtuaalseid üritusi üldse ja see viis ühtekuuluvustunde kahanemiseni.
"Oleks võinud teha mingit ühist kohvijoomist Zoomis või selliseid asju. Ja ma ei oskagi selgitada, ühesõnaga ma ei tundnud, et midagi puudu oleks nendest nii öelda baastaseme vajadustest. Pigem selliseid motivatsiooni või perehoidmise või organisatsioonikultuuri tegevusi … Neid ei olnud." (äriarenduse spetsialist)
Personalijuhid tõid välja, et IT-ettevõtetes on inimesi, kelle ainus suhtlus teiste inimestega leiab aset tööl. Enne COVID-19 perioodi valdavalt kaugtööd teinud töötajad, kes käisid suhtlemisvajaduse tõttu vähemalt ühe korra nädalas kontoris, pidasid suhtluse puudumist suurimaks puuduseks, mis pandeemia ajal kaugtöö puhul avaldus.
Kuidas kaugtööd korraldada?
Kokkuvõtteks võib järeldada, et pandeemiaaegne kaugtöö tõi tugevalt esile töötaja individuaalsuse ning võimendas juhi rolli töötajate toetamisel. Kuna töötajad tegid kaugtööd enamasti oma kodus, siis igaühe töökeskkond ja privaatse ruumi olemasolu oli erinev ja varieerus suures ulatuses olenevalt töötaja kodustest tingimustest. Kuigi paljudel töötajatel oli võimalik kodus paremini keskenduda, siis suurel osal töötajatest oli raske töö- ja koduelu ühildada, eelkõige mõistagi laste tõttu.
Esile kerkisid töötajate enesejuhtimise oskused ja võimed. Suurem autonoomia eeldab töötajalt palju enam oma tööülesannete ja -korralduse juhtimise võimekust. Enesejuhtimises oskuslikud töötajad olid kaugtööl tõhusamad ja suutsid oma tööülesandeid prioriseerida.
Juhtide roll suurenes eelkõige töökeskkonna ja töötajate enesejuhtimise arendamisel. Töötajad vajasid eri liiki tuge, sh väga erinevate olukordade ja probleemide lahendamisel, ning juhid pidid senisest enam lähtuma iga töötaja vajadustest ja kodustest võimalustest.
Kaugtöö puhul muutuvad töötajate oskused ja isikuomadused, sh suhtlemine, üksteise abistamine, mõistmine ja usaldamine tähtsamaks, kui varem oli olnud.
COVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorraldusega, vaid sundusliku töövormiga, millele pole veel häid alternatiive. Samal ajal loob see töötajatele ja ettevõtetele uusi arenguvõimalusi ja ülesandeid.
Kaugtöö mõjutab töötajaid ka negatiivselt, mille leevendamisele aitab kaasa töötajate ja juhtide usalduslik suhe ja muredest rääkimine. Töötajate ja juhtide vahelise parema mõistmise huvides peaksid osalised kokku leppima kaugtöö korralduses ja toimingutes. Töövälisel ajal võiks korraldada ühistegevust virtuaalselt või võimaluse korral vabas õhus.
Virtuaalsete suhtluskanalite arengu tulemusel inforuum ühtlustub ning infovahetus kiireneb, see teeb töö operatiivsemaks ja tõhusamaks. Virtuaalsed suhtluskanalid ei ole aga samaväärsed tõelise suhtlusega, mistõttu kannatab eelkõige koosloome, meeskonnatöö ja teadmuse jagamine.
COVID-19 aegne kaugtöökorraldus on andnud väga lühikese aja jooksul kaugtöö rakendamiseks hindamatuid kogemusi. Kindlasti on otstarbekas saadud kogemustega arvestada töö korraldamisel ka tavatingimustes nii IT-ettevõtetes kui ka mujal. See aitab leida lisavõimalusi tööjõu leidmisel, rakendamisel ja motiveerimisel ning loob paremad eeldused organisatsioonide tõhusaks juhtimiseks ja tulemuslikkuse tagamiseks.
Uuringu käigus töötati välja ettepanekud Eesti IT-ettevõtete kaugtöö paremaks korraldamiseks. Autor/allikas: Eneli Kindsiko
1 Deirdre Anderson, Clare Kelliher, Enforced remote working and the work-life interface during lockdown. – Gender in Management: An International Journal 2020, 35(7/8), 677–683. doi: 10.1108/GM-07-2020-0224
2 Eesti Panga tööturu ülevaade 2021.
3 Contreras, F., Baykal, E., & Abid, G. (2020). E-Leadership and Teleworking in Times of COVID-19 and Beyond: What We Know and Where Do We Go. Frontiers in Psychology, 11. doi: 10.3389/fpsyg.2020.590271
4 Evangelakos, G. (2020). Keeping critical assets safe when teleworking is the new norm. Network Security, 2020(6), 11–14. doi: 10.1016/S1353-4858(20)30067-2
5 Elshaiekh, N. E. M., Hassan, Y. A. A., & Abdallah, A. A. A. (2018). The Impacts of Remote Working on Workers Performance. 2018 International Arab Conference on Information Technology (ACIT), 1–5. doi: 10.1109/ACIT.2018.8672704
Groen, B. A. C., van Triest, S. P., Coers, M., & Wtenweerde, N. (2018). Managing flexible work arrangements: Teleworking and output controls. European Management Journal, 36(6), 727–735. doi: 10.1016/j.emj.2018.01.007
6 Bellet, C., De Neve, J.-E., & Ward, G. (2019). Does Employee Happiness Have an Impact on Productivity? SSRN Electronic Journal. doi: 10.2139/ssrn.3470734
7 Anderson, D., & Kelliher, C. (2020). Enforced remote working and the work-life interface during lockdown. Gender in Management: An International Journal, 35(7/8), 677–683. doi: 10.1108/GM-07-2020-0224
8 Venkatesh, V. (2020). Impacts of COVID-19: A research agenda to support people in their fight. International Journal of Information Management, 55, 102197. doi: 10.1016/j.ijinfomgt.2020.102197
9 Bao, L., Li, T., Xia, X., Zhu, K., Li, H., & Yang, X. (2020). How does Working from Home Affect Developer Productivity? — A Case Study of Baidu During COVID-19 Pandemic. arXiv:2005.13167 cs. doi: arxiv-2005.13167
10 Pavelson, P. (2020, juuli 5). Early Crisis Data from IT Consulting firms in Estonia. Allies Digital. Salvestatud https://allies.digital/early_crisis_report.pdf
11 Voolens, E., & Sõstra, K. (2020, detsember 16). Koroonakriisi tulemus: 200 000 kaugtöö tegijat | Statistikaamet.
12 Kniffin, K. M., Narayanan, J., Anseel, F., Antonakis, J., Ashford, S. P., Bakker, A. B., … Vugt, M. van. (2021). COVID-19 and the workplace: Implications, issues, and insights for future research and action. American Psychologist, 76(1), 63–77. (2020-58612-001). doi: 10.1037/amp0000716
13 Golden, T. D., & Eddleston, K. A. (2020). Is there a price telecommuters pay? Examining the relationship between telecommuting and objective career success. Journal of Vocational Behavior, 116, 103348. doi: 10.1016/j.jvb.2019.103348
14 Charalampous, M., Grant, C. A., Tramontano, C., & Michailidis, E. (2019). Systematically reviewing remote e-workers' well-being at work: A multidimensional approach. European Journal of Work and Organizational Psychology, 28(1), 51–73. doi: 10.1080/1359432X.2018.1541886
Bolisani, E., Scarso, E., Ipsen, C., Kirchner, K., & Hansen, J. P. (2020). Working from home during COVID-19 pandemic: Lessons learned and issues. Management & Marketing, 15, 458–476. doi: 10.2478/mmcks-2020-0027
15 Ralph, P., Baltes, S., Adisaputri, G., Torkar, R., Kovalenko, V., Kalinowski, M., … Alkadhi, R. (2020). Pandemic programming. Empirical Software Engineering, 25(6), 4927–4961. doi: 10.1007/s10664-020-09875-y
16 Waizenegger, L., McKenna, B., Cai, W., & Bendz, T. (2020). An affordance perspective of team collaboration and enforced working from home during COVID-19. European Journal of Information Systems, 29(4), 429–442. doi: 10.1080/0960085X.2020.1800417
17 Gigauri, I. (2020). Effects Of Covid-19 On Human Resource Management From The Perspective Of Digitalization And Work-Life-Balance. International Journal of Innovative Technologies in Economy, (4(31)). doi: 10.31435/rsglobal_ijite/30092020/7148
18 Kuruzovich, J., Paczkowski, W., Golden, T. D., Goodarzi, S., & Venkatesh, V. (2021). Telecommuting and Job Outcomes: A Moderated Mediation Model of System Use, Software Quality, and Social Exchange. Information & Management, 103431. doi: 10.1016/j.im.2021.103431
19 Gonsalves, L. (2020). From Face Time to Flex Time: The Role of Physical Space in Worker Temporal Flexibility. Administrative Science Quarterly, 65(4), 1058–1091. doi: 10.1177/0001839220907891
20 Garro-Abarca, V., Palos-Sanchez, P., & Aguayo-Camacho, M. (2021). Virtual Teams in Times of Pandemic: Factors That Influence Performance. Frontiers in Psychology, 12. doi: 10.3389/fpsyg.2021.624637
21 Abulibdeh, A. (2020). Can COVID-19 mitigation measures promote telework practices? Journal of Labor and Society, 23(4), 551–576. doi: 10.1111/lands.12498
22 Miller, C., Rodeghero, P., Storey, M.-A., Ford, D., & Zimmermann, T. (2021). "How Was Your Weekend?" Software Development Teams Working From Home During COVID-19. arXiv:2101.05877 cs. doi: 10.1109/ICSE-Companion52605.2021.00101
23 Saladino, V., Algeri, D., & Auriemma, V. (2020). The Psychological and Social Impact of Covid-19: New Perspectives of Well-Being. Frontiers in Psychology, 11. doi: 10.3389/fpsyg.2020.577684
### Response:
Ülevaade. COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Viimase umbes 30 aasta jooksul on kuulmislangus muutunud oluliselt nooremaks. Ka WHO on osutanud tähelepanu, et viimastel aastakümnetel on kuulmine massiliselt hakanud halvenema just noorte inimeste seas," ütleb Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.
"Viimase umbes 30 aasta jooksul on kuulmislangus muutunud oluliselt nooremaks."
Kuna mujal maailmas on noorte kuulmislanguse põhjuseid uuritud, aga Eestis on teema veel käsitlemata, võttiski Tereping koos tudengite ja tipptasemel mõõtmistehnikaga teema ette. "Projekti eesmärk oli leida niisugused kohad, kus tõepoolest pikaajalisel viibimisel võib inimene kuulmiskahjustuse saada," märgib ta. Kui vanasti oli inimesel oht kuulmist kahjustada töö juures, siis tänapäeval pakuvad uurijatele huvi kinod, kontserdid, spordiklubide rühmatreeningud, ööklubid ja kõrvaklappide ebamõistlik kasutamine. Ehkki töö jätkub, on uurijatel juba käes esimesed mõõtmistulemused.
Päevane (või öine) müradoos
"Nii nagu radioaktiivse kiirguse puhul kasutatakse ohtlikkuse hindamiseks mõistet kiirgusdoos, räägitakse ka müra puhul müradoosist. Müra kahjustab mitte ainult sellepärast, et see on väga tugev, vaid et see kestab pikka aega," sõnab Avo-Rein Tereping. Müradoos on teatud aja jooksul inimese saadud helienergia hulk.
Terepingi sõnul on ürituste helitaset nii maailmas kui ka Eestis juba piiratud. "Eestis kehtivad normid ütlevad, et meelelahutuskohtades ei tohiks muusika keskmine efektiivne helirõhk ületada 100 detsibelli ja selle tipud ei tohi minna üle 115 detsibelli," täpsustab ta. Lastele on piiriks 90 detsibelli. "Muidugi ei teki kõigil inimestel kohe kuulmislangus: see on individuaalne. Siiski see risk suureneb oluliselt, kui helitase on kaheksa tunni jooksul üle 85 detsibelli. Seda nimetatakse 100-protsendiliseks päevaseks helidoosiks," jätkab ta, täpsustades, et 100-protsendilisus tähendabki, et päeva jooksul on soovitav seda mitte ületada.
"Eestis kehtivad normid ütlevad, et meelelahutuskohtades ei tohiks muusika keskmine efektiivne helirõhk ületada 100 detsibelli ja selle tipud ei tohi minna üle 115 detsibelli."
Kuidas on lood helidoosiga Eestis, käisidki Terepingi tudengid mõõtmas erinevates meelelahutusastustes, aga ka näiteks koolides. "Tegelikult ka koolides tihtipeale just vahetundidel on müra päris suur. Õpetajad kurdavad, et pärast kooli nad on väsinud, sest koolis on nii palju müra," selgitab uurija.
Eesti ööklubides tehtud mõõtmised näitasid, et keskmine helitase on seal 97 detsibelli. Terepingi sõnul tasub siinkohal meenutada, et päevase 100-protsendilise helidoosi saab inimene kätte kaheksa tunni jooksul 85 detsibelli juures. Iga kolme detsbelli lisandumisel väheneb lubatud aeg kahekordselt. Nii saadakse 97 detsibellise helitaseme puhul päevane 100-protsendine helidoos juba 30 minutiga. "Kui nüüd külastaja oli ööklubis näiteks südaööst kella neljani, siis ta sai helidoosi, mis on kümme korda suurem kui ühe päeva jaoks soovituslik," märgib Tereping.
Kui külastaja ei pruugi ööklubis veeta neli tundi järjest või käia seal igal nädalal, siis diskoritel ja muul personalil pole üledoosist pääsu. "Kui nad igal õhtul saavad helidoosi, mis ületab kümme korda ööpäevase soovitusliku, on päris kindel, et neil ongi kujunenud kuulmiskahjustus," sõnab Tereping. Kuulmiskahjustus on tema sõnul kutsehaigus ka heliinseneridel ja bändide pillimeestel, kuid eriti trummaritel.
Viimaste olukorda käis üks tudeng mõõtmas ka muusikakoolis. "Sealgi olid helitasemed nii trummaril kui ka õpetajal õppetunni jooksul keskmiselt 100 detsibelli piires. Jällegi on see potentsiaalne kuulmiskahjustuse risk, sest nii õpilane kui õpetaja saavad niisuguse helikoormuse mitte üks kord, vaid iga tunni käigus," ositab uurija. Mõõdetud helidoos oli tema sõnul trummitunnis 50 minuti jooksul 176 protsenti päevasest, sealjuures helirõhu tippväärtused ulatusid 130 detsibellini.
"Kui nüüd külastaja oli ööklubis näiteks südaööst kella neljani, siis ta sai helidoosi, mis on kümme korda suurem kui ühe päeva jaoks soovituslik."
Veel käisid tudengid helitaset mõõtmas spordiklubide rühmatreeningutel, kus said keskmiseks helitasemeks 90 detsibelli. Terepingi sõnul tähendab see, et kui treening kestis 40–50 minutit, sai osalenud inimene nende minutitega kätte 85 protsenti oma päevasest helidoosist. Kuna uuring jäi koroonapiirangute aega, ei saanud uurija sõnul kahjuks mõõtmisi teha suurtel rokk-kontsertidel. "Varasemad mõõtmised näitavad siiski ka, et kontsertidel, eriti just rokkmuusika kontsertidel on helitase oluliselt kõrgem soovituslikust," tõdeb Tereping.
Mõne aasta eest uuris ta Soalrise keskuse kontserdimajas, kuidas hindab saalitäis publikut elavas esituses, ent erineva vajusega muusika kõla. "Selgus, et kontserdil, kus inimesed lihtsalt istuvad ega ole mingit näpuviskamist või hüppamist, peavad kontserdikuulajad kõige sobivamaks 85–87 detsibelli, mitte rohkem," meenutab ta toonaseid tulemusi. Heli valjuse asemel hindasid inimesed meeldivuse seisukohast olulisemaks hoopis heli loomulikkust. Heli valjuse suurendamine üle selle sobivaks peetud väärtuse aga hoopis vähendas meeldivust.
Valju heli pakkumine ületab nõudluse
Miks heli piirangutele vaatamata meelelahutusasutustes nii vali on? Avo-Rein Terepingi sõnul on põhjused valdkonniti erinevad. "Muusikud ei tee heli kontserdil valjuks üldse mitte sellepärast, et publik nõuab. Kuna heliseadmed on läinud võimsamaks, siis tõenäoliselt on selle taga lihtsalt tunne, et kui liiga vaikselt mängin, pole sellel justkui mõju," sedastab ta muusikute põhjendusi. Sama arvamust kinnitavad uurija sõnul intervjuud muusikutega.
"Ongi tekkinud huvitav ring, et mitte publik ei nõua valju heli, vaid nii produtsendid kui tihtipeale ka muusika esitajad laval ise suruvad seda peale."
Liiga valju heliga on kimpus ka kinod. Eesti kohta andmed küll puuduvad, kuid mujal maailmas on Terepingi sõnul kinoheli uuringud näidanud, et kinoomanikud püüavad külastajatele vastu tulla ja filmide heli veidi vaiksemaks teha. "Tänapäeva kinodes on heli kohapeal reguleerimine üsna piiratud," märgib ta samas. "Filmid on tehtud niimoodi, et lähevad linale valmiskujul ja täpselt sellise heliga, nagu see on filmile salvestatud. Kinode seadmed on ka juba vastavalt standardile paika pandud. Samas normid soovitavad kinoheli keskmiseks tasemeks 85 detsibelli."
Kuna produtsendid teavad, et kinoomanikud kipuvad heli ikkagi vaiksemaks sättima, on nad omakorda hakanud filmide helitaset kõrgemaks tõstma. "Ongi tekkinud huvitav ring, et mitte publik ei nõua valju heli, vaid nii produtsendid kui tihtipeale ka muusika esitajad laval ise suruvad seda peale," sõnab uurija.
Spordiklubide valju helitaseme kohta ütles üks klubiomanik TLÜ projektis osalenud tudengitele, et rühmatreeningute heli keerati neil juba vaiksemaks, kuna külastajad kurtsid valjust helist tingitud kõrvakuminat. "Seda on kirjeldatud rahvusvahelises teaduskirjanduses: treeneritel on stereotüüp, et kui rühmatreeingus on saatemuusika valjem, siis on inimeste sooritus parem. Tegelikult uuringud näitasid, et valju saatemuusika ja soorituse vahel ei ole mingit seost," sõnab Tereping.
Kuidas siis edasi?
Kuigi Eesti meelelahutusasutuste helitase saab nüüd rohkem tähelepanu, võtab ühiskondlik muutus vaiksema heli suunas Avo-Rein Terepingi sõnul ilmselt veidi aega. "See on nagu paljude asjadega, mida inimesed tarbivad, ja mis tekitavad ka tervisekahjustusi: näiteks alkohol või suitsetamine. Neid on tasapisi hakatud lihtsalt reguleerima," võrdleb ta.
"See on nagu paljude asjadega, mida inimesed tarbivad, ja mis tekitavad ka tervisekahjustusi: näiteks alkohol või suitsetamine. Neid on tasapisi hakatud lihtsalt reguleerima."
Esimene samm on liiga valju heli teadvustada ja see samm on maailmas juba läbitud. "Näiteks WHO on ametlikult avaldanud, et umbes 1,1 miljardit noort vanuses 12–35 aastat on potentsiaalse kuulmislanguse riskirühm," märgib Tereping. Mitmes riigis on ülikoolid välja töötanud valju muusika tõttu tekkiva kuulmislanguse vähendamiseks ennetusprogrammid ja üks osa sellest on noorte teavitamine. WHO toob kuulmislanguse põhjustena samuti välja valju muusika noortele mõeldud asutustes ning rohke ja valju muusika kuulamise kõrvaklappidega. Ameerika Ühendriikides on kuulmislangus krooniliste terviserikete pingereas aga kolmandal kohal.
"See on asi, mis tõenäoliselt ajapikku loksub paika," ütleb Tereping valju heliga asutuste kohta, "aga enne seda võib meil olla terve põlvkond kuulmiskahjustusega inimesi." Kuigi pealtnäha pole kuulmislangus midagi hullu ja kuuldeaparaadid tänapäeval väga kvaliteetsed, ei tasuks uurija sõnul suhtuda oma kuulmisesse kergekäeliselt.
Esiteks on kuulmislangusega inimesel väga tülikas mürarikkas keskkonnas teistega vestelda. "See ongi kuulmisteravuse languse esimene tunnus. Teiseks on leitud, et väljakujunenud kuulmislangusel on üsna tugev seos dementsusega," seletab Tereping. Oht Alzheimeri tõve tekkeks on sellepärast suurem, et kuulmislangusega inimene saab välismaailmast vähem infot. Kuna ajul on seetõttu oluliselt vähem tegevust, muutubki ajutöö kehvemaks.
"Tarbigem siis igasuguseid tugeva heliga kontserte ja muud meelelahutust mõistlikult."
Lahendus peitub Terpingi sõnul mõistlikus ja teadlikkus helitarbimises. "Näiteks ööklubide omanikud ja kontserdikorraldajad võiksid veidi selle peale mõelda, et kui valjus pole mitte see, mida inimesed otsivad, siis pole tarvis seda ka pakkuda, et mitte inimeste kuulmist kahjustada," soovitab ta. Kuigi iga inimene talub valju heli erineval määral, soovitab Tereping igaühel endal ka valju heliga arvestada. "Tarbigem siis igasuguseid tugeva heliga kontserte ja muud meelelahutust mõistlikult ja kui teile meeldiv kontsert on liiga vali, saab kasutada heli summutavaid kõrvatroppe. Päris paljud seda teevadki," ütleb ta.
Neile, kes soovivad oma kuulmisteravust hinnata, arendasid Tereping ja kolleegid välja internetipõhise ligikaudse hindamistesti. Ühtlasi on Terepingil plaanis uuringu tulemuste põhjal koostöös audioloogide liiduga välja töötada ennetus- ehk teavitusprogramme. "Tihtipeale tekib kuulmislangus inimesel sellepärast, et ta lihtsalt ei tea, mis võiks olla ohtlik ja millest võiks hoiduda," märgib ta.
Uurimistöö valmib ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) projektina. | Kuulmislangus nooreneb ööklubis, trennis ja kinos | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Viimase umbes 30 aasta jooksul on kuulmislangus muutunud oluliselt nooremaks. Ka WHO on osutanud tähelepanu, et viimastel aastakümnetel on kuulmine massiliselt hakanud halvenema just noorte inimeste seas," ütleb Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.
"Viimase umbes 30 aasta jooksul on kuulmislangus muutunud oluliselt nooremaks."
Kuna mujal maailmas on noorte kuulmislanguse põhjuseid uuritud, aga Eestis on teema veel käsitlemata, võttiski Tereping koos tudengite ja tipptasemel mõõtmistehnikaga teema ette. "Projekti eesmärk oli leida niisugused kohad, kus tõepoolest pikaajalisel viibimisel võib inimene kuulmiskahjustuse saada," märgib ta. Kui vanasti oli inimesel oht kuulmist kahjustada töö juures, siis tänapäeval pakuvad uurijatele huvi kinod, kontserdid, spordiklubide rühmatreeningud, ööklubid ja kõrvaklappide ebamõistlik kasutamine. Ehkki töö jätkub, on uurijatel juba käes esimesed mõõtmistulemused.
Päevane (või öine) müradoos
"Nii nagu radioaktiivse kiirguse puhul kasutatakse ohtlikkuse hindamiseks mõistet kiirgusdoos, räägitakse ka müra puhul müradoosist. Müra kahjustab mitte ainult sellepärast, et see on väga tugev, vaid et see kestab pikka aega," sõnab Avo-Rein Tereping. Müradoos on teatud aja jooksul inimese saadud helienergia hulk.
Terepingi sõnul on ürituste helitaset nii maailmas kui ka Eestis juba piiratud. "Eestis kehtivad normid ütlevad, et meelelahutuskohtades ei tohiks muusika keskmine efektiivne helirõhk ületada 100 detsibelli ja selle tipud ei tohi minna üle 115 detsibelli," täpsustab ta. Lastele on piiriks 90 detsibelli. "Muidugi ei teki kõigil inimestel kohe kuulmislangus: see on individuaalne. Siiski see risk suureneb oluliselt, kui helitase on kaheksa tunni jooksul üle 85 detsibelli. Seda nimetatakse 100-protsendiliseks päevaseks helidoosiks," jätkab ta, täpsustades, et 100-protsendilisus tähendabki, et päeva jooksul on soovitav seda mitte ületada.
"Eestis kehtivad normid ütlevad, et meelelahutuskohtades ei tohiks muusika keskmine efektiivne helirõhk ületada 100 detsibelli ja selle tipud ei tohi minna üle 115 detsibelli."
Kuidas on lood helidoosiga Eestis, käisidki Terepingi tudengid mõõtmas erinevates meelelahutusastustes, aga ka näiteks koolides. "Tegelikult ka koolides tihtipeale just vahetundidel on müra päris suur. Õpetajad kurdavad, et pärast kooli nad on väsinud, sest koolis on nii palju müra," selgitab uurija.
Eesti ööklubides tehtud mõõtmised näitasid, et keskmine helitase on seal 97 detsibelli. Terepingi sõnul tasub siinkohal meenutada, et päevase 100-protsendilise helidoosi saab inimene kätte kaheksa tunni jooksul 85 detsibelli juures. Iga kolme detsbelli lisandumisel väheneb lubatud aeg kahekordselt. Nii saadakse 97 detsibellise helitaseme puhul päevane 100-protsendine helidoos juba 30 minutiga. "Kui nüüd külastaja oli ööklubis näiteks südaööst kella neljani, siis ta sai helidoosi, mis on kümme korda suurem kui ühe päeva jaoks soovituslik," märgib Tereping.
Kui külastaja ei pruugi ööklubis veeta neli tundi järjest või käia seal igal nädalal, siis diskoritel ja muul personalil pole üledoosist pääsu. "Kui nad igal õhtul saavad helidoosi, mis ületab kümme korda ööpäevase soovitusliku, on päris kindel, et neil ongi kujunenud kuulmiskahjustus," sõnab Tereping. Kuulmiskahjustus on tema sõnul kutsehaigus ka heliinseneridel ja bändide pillimeestel, kuid eriti trummaritel.
Viimaste olukorda käis üks tudeng mõõtmas ka muusikakoolis. "Sealgi olid helitasemed nii trummaril kui ka õpetajal õppetunni jooksul keskmiselt 100 detsibelli piires. Jällegi on see potentsiaalne kuulmiskahjustuse risk, sest nii õpilane kui õpetaja saavad niisuguse helikoormuse mitte üks kord, vaid iga tunni käigus," ositab uurija. Mõõdetud helidoos oli tema sõnul trummitunnis 50 minuti jooksul 176 protsenti päevasest, sealjuures helirõhu tippväärtused ulatusid 130 detsibellini.
"Kui nüüd külastaja oli ööklubis näiteks südaööst kella neljani, siis ta sai helidoosi, mis on kümme korda suurem kui ühe päeva jaoks soovituslik."
Veel käisid tudengid helitaset mõõtmas spordiklubide rühmatreeningutel, kus said keskmiseks helitasemeks 90 detsibelli. Terepingi sõnul tähendab see, et kui treening kestis 40–50 minutit, sai osalenud inimene nende minutitega kätte 85 protsenti oma päevasest helidoosist. Kuna uuring jäi koroonapiirangute aega, ei saanud uurija sõnul kahjuks mõõtmisi teha suurtel rokk-kontsertidel. "Varasemad mõõtmised näitavad siiski ka, et kontsertidel, eriti just rokkmuusika kontsertidel on helitase oluliselt kõrgem soovituslikust," tõdeb Tereping.
Mõne aasta eest uuris ta Soalrise keskuse kontserdimajas, kuidas hindab saalitäis publikut elavas esituses, ent erineva vajusega muusika kõla. "Selgus, et kontserdil, kus inimesed lihtsalt istuvad ega ole mingit näpuviskamist või hüppamist, peavad kontserdikuulajad kõige sobivamaks 85–87 detsibelli, mitte rohkem," meenutab ta toonaseid tulemusi. Heli valjuse asemel hindasid inimesed meeldivuse seisukohast olulisemaks hoopis heli loomulikkust. Heli valjuse suurendamine üle selle sobivaks peetud väärtuse aga hoopis vähendas meeldivust.
Valju heli pakkumine ületab nõudluse
Miks heli piirangutele vaatamata meelelahutusasutustes nii vali on? Avo-Rein Terepingi sõnul on põhjused valdkonniti erinevad. "Muusikud ei tee heli kontserdil valjuks üldse mitte sellepärast, et publik nõuab. Kuna heliseadmed on läinud võimsamaks, siis tõenäoliselt on selle taga lihtsalt tunne, et kui liiga vaikselt mängin, pole sellel justkui mõju," sedastab ta muusikute põhjendusi. Sama arvamust kinnitavad uurija sõnul intervjuud muusikutega.
"Ongi tekkinud huvitav ring, et mitte publik ei nõua valju heli, vaid nii produtsendid kui tihtipeale ka muusika esitajad laval ise suruvad seda peale."
Liiga valju heliga on kimpus ka kinod. Eesti kohta andmed küll puuduvad, kuid mujal maailmas on Terepingi sõnul kinoheli uuringud näidanud, et kinoomanikud püüavad külastajatele vastu tulla ja filmide heli veidi vaiksemaks teha. "Tänapäeva kinodes on heli kohapeal reguleerimine üsna piiratud," märgib ta samas. "Filmid on tehtud niimoodi, et lähevad linale valmiskujul ja täpselt sellise heliga, nagu see on filmile salvestatud. Kinode seadmed on ka juba vastavalt standardile paika pandud. Samas normid soovitavad kinoheli keskmiseks tasemeks 85 detsibelli."
Kuna produtsendid teavad, et kinoomanikud kipuvad heli ikkagi vaiksemaks sättima, on nad omakorda hakanud filmide helitaset kõrgemaks tõstma. "Ongi tekkinud huvitav ring, et mitte publik ei nõua valju heli, vaid nii produtsendid kui tihtipeale ka muusika esitajad laval ise suruvad seda peale," sõnab uurija.
Spordiklubide valju helitaseme kohta ütles üks klubiomanik TLÜ projektis osalenud tudengitele, et rühmatreeningute heli keerati neil juba vaiksemaks, kuna külastajad kurtsid valjust helist tingitud kõrvakuminat. "Seda on kirjeldatud rahvusvahelises teaduskirjanduses: treeneritel on stereotüüp, et kui rühmatreeingus on saatemuusika valjem, siis on inimeste sooritus parem. Tegelikult uuringud näitasid, et valju saatemuusika ja soorituse vahel ei ole mingit seost," sõnab Tereping.
Kuidas siis edasi?
Kuigi Eesti meelelahutusasutuste helitase saab nüüd rohkem tähelepanu, võtab ühiskondlik muutus vaiksema heli suunas Avo-Rein Terepingi sõnul ilmselt veidi aega. "See on nagu paljude asjadega, mida inimesed tarbivad, ja mis tekitavad ka tervisekahjustusi: näiteks alkohol või suitsetamine. Neid on tasapisi hakatud lihtsalt reguleerima," võrdleb ta.
"See on nagu paljude asjadega, mida inimesed tarbivad, ja mis tekitavad ka tervisekahjustusi: näiteks alkohol või suitsetamine. Neid on tasapisi hakatud lihtsalt reguleerima."
Esimene samm on liiga valju heli teadvustada ja see samm on maailmas juba läbitud. "Näiteks WHO on ametlikult avaldanud, et umbes 1,1 miljardit noort vanuses 12–35 aastat on potentsiaalse kuulmislanguse riskirühm," märgib Tereping. Mitmes riigis on ülikoolid välja töötanud valju muusika tõttu tekkiva kuulmislanguse vähendamiseks ennetusprogrammid ja üks osa sellest on noorte teavitamine. WHO toob kuulmislanguse põhjustena samuti välja valju muusika noortele mõeldud asutustes ning rohke ja valju muusika kuulamise kõrvaklappidega. Ameerika Ühendriikides on kuulmislangus krooniliste terviserikete pingereas aga kolmandal kohal.
"See on asi, mis tõenäoliselt ajapikku loksub paika," ütleb Tereping valju heliga asutuste kohta, "aga enne seda võib meil olla terve põlvkond kuulmiskahjustusega inimesi." Kuigi pealtnäha pole kuulmislangus midagi hullu ja kuuldeaparaadid tänapäeval väga kvaliteetsed, ei tasuks uurija sõnul suhtuda oma kuulmisesse kergekäeliselt.
Esiteks on kuulmislangusega inimesel väga tülikas mürarikkas keskkonnas teistega vestelda. "See ongi kuulmisteravuse languse esimene tunnus. Teiseks on leitud, et väljakujunenud kuulmislangusel on üsna tugev seos dementsusega," seletab Tereping. Oht Alzheimeri tõve tekkeks on sellepärast suurem, et kuulmislangusega inimene saab välismaailmast vähem infot. Kuna ajul on seetõttu oluliselt vähem tegevust, muutubki ajutöö kehvemaks.
"Tarbigem siis igasuguseid tugeva heliga kontserte ja muud meelelahutust mõistlikult."
Lahendus peitub Terpingi sõnul mõistlikus ja teadlikkus helitarbimises. "Näiteks ööklubide omanikud ja kontserdikorraldajad võiksid veidi selle peale mõelda, et kui valjus pole mitte see, mida inimesed otsivad, siis pole tarvis seda ka pakkuda, et mitte inimeste kuulmist kahjustada," soovitab ta. Kuigi iga inimene talub valju heli erineval määral, soovitab Tereping igaühel endal ka valju heliga arvestada. "Tarbigem siis igasuguseid tugeva heliga kontserte ja muud meelelahutust mõistlikult ja kui teile meeldiv kontsert on liiga vali, saab kasutada heli summutavaid kõrvatroppe. Päris paljud seda teevadki," ütleb ta.
Neile, kes soovivad oma kuulmisteravust hinnata, arendasid Tereping ja kolleegid välja internetipõhise ligikaudse hindamistesti. Ühtlasi on Terepingil plaanis uuringu tulemuste põhjal koostöös audioloogide liiduga välja töötada ennetus- ehk teavitusprogramme. "Tihtipeale tekib kuulmislangus inimesel sellepärast, et ta lihtsalt ei tea, mis võiks olla ohtlik ja millest võiks hoiduda," märgib ta.
Uurimistöö valmib ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) projektina.
### Response:
Kuulmislangus nooreneb ööklubis, trennis ja kinos |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Programmis saab olema kaks lõppkontserti Eesti festivaliorkestri esituses ning Paavo Järvi juhatamisel. Igal aastal on Pärnu laval kodupublikut täiendavalt üllatanud maailmakuulsad solistid ning nii saab see olema ka eelseisval muusikasuvel.
"Kontserte on plaanitud eelseisva suve festivalinädalasse rohkem kui kunagi varem," märkis festivali tegevjuht Kristjan Hallik ning lisas, et lõplik programm saab avalikuks tavapärasel ajal ehk kevadel.
Pärnu Muusikafestivali lahutamatu osa on Järvi Akadeemia ehk meistrikursused noortele muusikutele ja dirigentidele, mida korraldavad nii Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi kui ka mitmed teised. Registreerimine ja avalduste vastuvõtt algab uuel aastal.
Samuti saab juba kolmandat suve Pärnu Kontserdimaja laval toimuvast muusikasündmusest osa saada Pärnu Muusikafestivali TV kaudu.
Eelmisel Pärnu Muusikafestivalil astus Paavo Järvi dirigeerimisel Eesti festivaliorkester Pärnus publiku ette kolmel korral: pianist Lars Vogt'iga klaveril ja Joshua Bell'iga viiulil. Lõppkontserdil soleeris Emmanuel Pahud flöödil ning esiettekandele tuli Ülo Kriguli uudisteos "The Bow".
Pärnu Muusikafestival on üks tuntumaid rahvusvahelisi klassikalise muusika festivale Eestis, mis ühendab Järvi Akadeemia ehk õpitoad noortele muusikutele, kõrgetasemelise kontsertprogrammi ja Paavo Järvi juhtimisel ja juhatamisel tegutseva Eesti festivaliorkestri, mis on tuuritanud kontsertmajades üle Euroopa, samuti esinenud BBC Promsil Albert Hall'is. Orkester esineb alati kord aastas kodupubliku ees Pärnus, Pärnu Muusikafestivalil.
Pärnu Muusikafestivali kannab üle ERR Klassikaraadio. | Pärnu Muusikafestival tähistab Neeme Järvi 85. sünnipäeva | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Programmis saab olema kaks lõppkontserti Eesti festivaliorkestri esituses ning Paavo Järvi juhatamisel. Igal aastal on Pärnu laval kodupublikut täiendavalt üllatanud maailmakuulsad solistid ning nii saab see olema ka eelseisval muusikasuvel.
"Kontserte on plaanitud eelseisva suve festivalinädalasse rohkem kui kunagi varem," märkis festivali tegevjuht Kristjan Hallik ning lisas, et lõplik programm saab avalikuks tavapärasel ajal ehk kevadel.
Pärnu Muusikafestivali lahutamatu osa on Järvi Akadeemia ehk meistrikursused noortele muusikutele ja dirigentidele, mida korraldavad nii Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi kui ka mitmed teised. Registreerimine ja avalduste vastuvõtt algab uuel aastal.
Samuti saab juba kolmandat suve Pärnu Kontserdimaja laval toimuvast muusikasündmusest osa saada Pärnu Muusikafestivali TV kaudu.
Eelmisel Pärnu Muusikafestivalil astus Paavo Järvi dirigeerimisel Eesti festivaliorkester Pärnus publiku ette kolmel korral: pianist Lars Vogt'iga klaveril ja Joshua Bell'iga viiulil. Lõppkontserdil soleeris Emmanuel Pahud flöödil ning esiettekandele tuli Ülo Kriguli uudisteos "The Bow".
Pärnu Muusikafestival on üks tuntumaid rahvusvahelisi klassikalise muusika festivale Eestis, mis ühendab Järvi Akadeemia ehk õpitoad noortele muusikutele, kõrgetasemelise kontsertprogrammi ja Paavo Järvi juhtimisel ja juhatamisel tegutseva Eesti festivaliorkestri, mis on tuuritanud kontsertmajades üle Euroopa, samuti esinenud BBC Promsil Albert Hall'is. Orkester esineb alati kord aastas kodupubliku ees Pärnus, Pärnu Muusikafestivalil.
Pärnu Muusikafestivali kannab üle ERR Klassikaraadio.
### Response:
Pärnu Muusikafestival tähistab Neeme Järvi 85. sünnipäeva |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tavapäraselt algviisikusse kuulunud Kriisa viibis väljakul 28 minutit ning tõi selle ajaga 11 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 3/9), olles oma meeskonna paremuselt kolmas korvikütt. Lisaks sellele võttis eestlane kolm lauapalli, jagas viis resultatiivset söötu, kaotas ühel korral palli ja teenis kolm isiklikku viga, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Suurepärase esitusega sai võitjate poolel hakkama Bennedict Mathurin, kes üleplatsimehena kogus 29 punkti. Oregon State'i resultatiivseim oli 17 punkti visanud Jarod Lucas.
Arizona jaoks oli seejuures tegu selle hooaja esimese konverentsisisese mänguga: mõlemad meeskonnad kuuluvad tugevasse Pac-12 konverentsi.
Uut hooaega suurepäraselt alustanud Arizona jätkab seitsme mängu järel täiseduga. Oregon State on senisest üheksast kohtumisest võitnud vaid ühe.
NCAA kõrgeimas divisjonis mängivatest Eesti korvpalluritest käis eile õhtul väljakul ka Kasper Suurorg, kelle meeskond St. Francis Brooklyn Terriers kaotas kodus Hartford Hawksile 55:68 (25:35).
Kohtumist pingilt alustanud Suurorg sai mänguaega 16 minutit, kuid punktiarvet avada ei suutnud (kahesed 0/2, kolmesed 0/2).
Loe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee. | Kriisa aitas Arizonal võiduseeriat pikendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tavapäraselt algviisikusse kuulunud Kriisa viibis väljakul 28 minutit ning tõi selle ajaga 11 punkti (kahesed 1/3, kolmesed 3/9), olles oma meeskonna paremuselt kolmas korvikütt. Lisaks sellele võttis eestlane kolm lauapalli, jagas viis resultatiivset söötu, kaotas ühel korral palli ja teenis kolm isiklikku viga, vahendab korvpall24.geenius.ee.
Suurepärase esitusega sai võitjate poolel hakkama Bennedict Mathurin, kes üleplatsimehena kogus 29 punkti. Oregon State'i resultatiivseim oli 17 punkti visanud Jarod Lucas.
Arizona jaoks oli seejuures tegu selle hooaja esimese konverentsisisese mänguga: mõlemad meeskonnad kuuluvad tugevasse Pac-12 konverentsi.
Uut hooaega suurepäraselt alustanud Arizona jätkab seitsme mängu järel täiseduga. Oregon State on senisest üheksast kohtumisest võitnud vaid ühe.
NCAA kõrgeimas divisjonis mängivatest Eesti korvpalluritest käis eile õhtul väljakul ka Kasper Suurorg, kelle meeskond St. Francis Brooklyn Terriers kaotas kodus Hartford Hawksile 55:68 (25:35).
Kohtumist pingilt alustanud Suurorg sai mänguaega 16 minutit, kuid punktiarvet avada ei suutnud (kahesed 0/2, kolmesed 0/2).
Loe pikemalt portaalist korvpall24.geenius.ee.
### Response:
Kriisa aitas Arizonal võiduseeriat pikendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Samade süüdistuste alusel mõisteti nelja-aastane vangistus ka endisele presidendile Win Myintile. Hunta esindaja Zaw Min Tuni sõnul ei viida kumbagi veel vanglasse.
76-aastane Suu Kyi on vahi all alates sõjaväe riigipöördest 1. veebruaril. Talle on esitatud rida süüdistusi, muu hulgas riigisaladuste seaduse rikkumises, valimispettuses ja korruptsioonis. Kõigis punktides süüdimõistmisel ootab Nobeli rahupreemia laureaati aastakümnetepikkune vangistus.
Myanmari hunta püüab kukutatud tsiviiljuhi Aung San Suu Kyi vangistamisega lämmatada vabadust, märkis inimõigusorganisatsioon Amnesty International esmaspäeval.
"Aung San Suu Kyile võltssüüdistuste põhjal määratud karm karistus on viimane näide sõjaväe otsustavusest likvideerida Myanmari opositsioon ja lämmatada vabadus," teatas Amnesty avalduses. | Myanmari kohus mõistis Suu Kyi neljaks aastaks vangi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Samade süüdistuste alusel mõisteti nelja-aastane vangistus ka endisele presidendile Win Myintile. Hunta esindaja Zaw Min Tuni sõnul ei viida kumbagi veel vanglasse.
76-aastane Suu Kyi on vahi all alates sõjaväe riigipöördest 1. veebruaril. Talle on esitatud rida süüdistusi, muu hulgas riigisaladuste seaduse rikkumises, valimispettuses ja korruptsioonis. Kõigis punktides süüdimõistmisel ootab Nobeli rahupreemia laureaati aastakümnetepikkune vangistus.
Myanmari hunta püüab kukutatud tsiviiljuhi Aung San Suu Kyi vangistamisega lämmatada vabadust, märkis inimõigusorganisatsioon Amnesty International esmaspäeval.
"Aung San Suu Kyile võltssüüdistuste põhjal määratud karm karistus on viimane näide sõjaväe otsustavusest likvideerida Myanmari opositsioon ja lämmatada vabadus," teatas Amnesty avalduses.
### Response:
Myanmari kohus mõistis Suu Kyi neljaks aastaks vangi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kodusaalis mänginud Audentese SG/Noortekoondis leidis ennast Riia Võrkpallikool/LU vastu kahe geimi järel 0:2 kaotusseisust, kuid suutis kolmanda ja neljanda geimi 25:15 paremusega mängu otsustavasse geimi viia. Viiendas geimis tundus, et võõrustajad jäävad võidust ilma, kui lätlannad asusid 10:7 juhtima, vahendab volley.ee.
Seejärel tegi Riia võistkonna mängija Anželika Ivanova pallinguvea, mis saatis servijoone taha Eva Liisa Kuivoneni. Kohtumise lõpuks 27 (+16) punkti kogunud Kuivoneni serviseeria toel, mille sisse mahtus ka neli ässa, kogus koduvõistkond kuus järjestikust punkti ja haaras omakorda 14:10 eduseisu. Lätlannad ennastsalgav pingutus tõi tabloole 14:14 viiginumbrid, kuid viimane sõna kuulus Audentese SG/Noortekoondisele, kes noppis 17:15 geimivõidu ja seega 3:2 (26:28, 16:25, 25:15, 25:15, 17:15) mänguvõidu.
Lisaks Kuivonenile tegi võitjate poolel silmapaistva esituse Nora Lember, kes kogus enda hooaja tipptulemuse 25 punkti. Sonja Siimson tõi võõrustajatele 12 ja sarnaselt Kuivonenile viis ässa löönud Anu Talvar 10 punkti. 22 punktiga tõusis Riia võistkonna resultatiivseimaks Kristine Kramena. Audentese SG/Noortekoondis saab täna rahule jääda enda serviga, mille abil koguti 19 punkti, vigu kogunes seejuures 13. Lätlannade arvele märgiti kuus serviässa ja 12 viga.
Võistluspäeva avamängus võõrustas enne tänast tabelis viiendal kohal paiknenud Tallinna Ülikool/Kikas kaks kohta kõrgemal asunud Jonavos Aušrine-KKSCi. Kodupubliku rõõmuks võitis Tallinna võistkond selgelt nii esimese kui teise geimi ja kallutas enda kasuks tasavägise kolmanda geimi, mis tähendas 3:0 (25:17, 25:16, 27:25) võitu. Ühtlaselt esinenud koduvõistkonna ridades kogus Raili Hunt 14, Kätriin Põld 12, Merilin Paalo 11 ja Maren Mõrd 10 punkti. Sten Esna hoolealused näitasid suurepärast 73-protsendilist vastuvõttu ja lahendasid rünnakuid 37-protsendiliselt. Leedulannade vastuvõtt oli 51 protsenti ja rünnak 30 protsenti.
Tänase võiduga turniiritabelis kolmandaks tõusnud Tallinna Ülikool/Kikas on teeninud 20 punkti, seitsmendana jätkaval Audentese SG/Noortekoondisel on kirjas 14 punkti. | Kuivoneni hea serviseeria juhtis Audentese SG/Noortekoondise võiduni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kodusaalis mänginud Audentese SG/Noortekoondis leidis ennast Riia Võrkpallikool/LU vastu kahe geimi järel 0:2 kaotusseisust, kuid suutis kolmanda ja neljanda geimi 25:15 paremusega mängu otsustavasse geimi viia. Viiendas geimis tundus, et võõrustajad jäävad võidust ilma, kui lätlannad asusid 10:7 juhtima, vahendab volley.ee.
Seejärel tegi Riia võistkonna mängija Anželika Ivanova pallinguvea, mis saatis servijoone taha Eva Liisa Kuivoneni. Kohtumise lõpuks 27 (+16) punkti kogunud Kuivoneni serviseeria toel, mille sisse mahtus ka neli ässa, kogus koduvõistkond kuus järjestikust punkti ja haaras omakorda 14:10 eduseisu. Lätlannad ennastsalgav pingutus tõi tabloole 14:14 viiginumbrid, kuid viimane sõna kuulus Audentese SG/Noortekoondisele, kes noppis 17:15 geimivõidu ja seega 3:2 (26:28, 16:25, 25:15, 25:15, 17:15) mänguvõidu.
Lisaks Kuivonenile tegi võitjate poolel silmapaistva esituse Nora Lember, kes kogus enda hooaja tipptulemuse 25 punkti. Sonja Siimson tõi võõrustajatele 12 ja sarnaselt Kuivonenile viis ässa löönud Anu Talvar 10 punkti. 22 punktiga tõusis Riia võistkonna resultatiivseimaks Kristine Kramena. Audentese SG/Noortekoondis saab täna rahule jääda enda serviga, mille abil koguti 19 punkti, vigu kogunes seejuures 13. Lätlannade arvele märgiti kuus serviässa ja 12 viga.
Võistluspäeva avamängus võõrustas enne tänast tabelis viiendal kohal paiknenud Tallinna Ülikool/Kikas kaks kohta kõrgemal asunud Jonavos Aušrine-KKSCi. Kodupubliku rõõmuks võitis Tallinna võistkond selgelt nii esimese kui teise geimi ja kallutas enda kasuks tasavägise kolmanda geimi, mis tähendas 3:0 (25:17, 25:16, 27:25) võitu. Ühtlaselt esinenud koduvõistkonna ridades kogus Raili Hunt 14, Kätriin Põld 12, Merilin Paalo 11 ja Maren Mõrd 10 punkti. Sten Esna hoolealused näitasid suurepärast 73-protsendilist vastuvõttu ja lahendasid rünnakuid 37-protsendiliselt. Leedulannade vastuvõtt oli 51 protsenti ja rünnak 30 protsenti.
Tänase võiduga turniiritabelis kolmandaks tõusnud Tallinna Ülikool/Kikas on teeninud 20 punkti, seitsmendana jätkaval Audentese SG/Noortekoondisel on kirjas 14 punkti.
### Response:
Kuivoneni hea serviseeria juhtis Audentese SG/Noortekoondise võiduni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kust tuli üldse mõte lahendada näitlejate kursusetöö filmina? Tavaliselt on vist ju lõputöö lavastus, teatritükk.
Meil on diplomilavastusi ka olnud, aga filmi kui sellist polegi tõesti varem tehtud. On olnud kursuse lennusaateid, ETV dokumentaale, nii lavaka kui ka Viljandi omadest vahelduva eduga.
Kas oma rolli mängis ka see, et Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud näitlejatel on kuulu järgi raskem tööd leida kui lavaka omadel?
Pigem mitte. Meid kasvatati seal kõiki selles vaimus, et meist saavad vabakutselised niikuinii ja meie kursusel pole kunagi olnud seda tunnet, et peab tingimata saama repertuaariteatrisse näitlejaks.
See on huvitav, üsna suur muutus valitsevas mõttelaadis, teadlik pööre audiovisuaalsuse suunas.
Jaa, absoluutselt. See ongi segu mitmest asjast. Ühest küljest on filmialaseid väljundeid nüüd rohkem ja ka meie juhendaja Katariina Unt rõhutas, et teatris töötamine ei pruugigi olla kõige suurem eesmärk või parim asi, mis meiega juhtuda saab.
Minul on olnud soov ja mõte end näidata just pigem filmi, ekraani kaudu. Olen aru saanud, et teatri ja filmi vahe on meeletu: mõnda näitlejat tõesti kaamera lausa armastab, aga laval on hoopis teine lugu – lava armastab mõnda teist. Ja meil on kuidagi nii sattunud, et meie kursus on väga fotogeeniline.
"Lennu" eesmärk on muidugi teha näitlejad tuttavaks, aga just filmi kaudu. Kui nüüd filmitööstus ka Eestis veel ikkagi edasi areneb, siis äkki tuleb sealt mingeid ideid.
"Lend" on ilmselgelt seal osalevate noorte näitlejate reklaamrull. Keda see film peale potentsiaalsete tööandjate veel peaks köitma?
Eks siin ongi kaks külge. Üks on loomulikult see, et äkki keegi näeb ja pakub tööd, aga tegin ikkagi ennekõike noortefilmi. "Lend" räägib ekstreemsete tunnete väljendamisest, sellest, mida noor oma ekstsentrilisuses kogeb ja läbi elab. See teekond on minu arvates universaalne. Film on tehtud noore täiskasvanu vaatenurgast hetkel, kui ta peab hakkama iseseisvaks.
"Lennus" võivad noored näitlejad lõpuks moodustada küll grupi, aga enne seda on neil kõigil mingi oma individuaalne hetk, olukord, omad raskused, kulg üles-alla. Tahtsin üldistada ja kui noored selle läbi hammustavad, peaks see neid kõnetama ka ilma selle teadmiseta, et see on Viljandi XIII näitlejakursuse ühisfilm.
Üldistust ja allegooriat oled ses filmis kasutanud võrdlemisi vabalt ja enamik stseene on tõlgendustele väga avatud.
Jah, kuna "Lend" on nii kujundlik, siis loeb igaüks sellest välja oma asja. Filmis viitavad näitlejad justkui sellele, et tegeleme siin elus oma maskide tundmaõppimisega, ja lõpuks ka selle tunnistamisega, kes tegelikult ollakse.
Kuidas sa üldse sattusid selle filmi lavastajaks?
Mina tulin algselt Viljandisse n-ö filmikursusele näitlejaks õppima. Alguses oli justkui selline jutt, et tulebki filminäitlemise kursus, esimene Eestis, ja see mind ligi tõmbaski. Balti filmi- ja meediakooliga ei jõutud aga vajalike kokkulepeteni, kuigi me saime küll nendega koos filmi teha ja see oli väga tore. Lõpuks sai meist siiski teatrikursus ja polnud hullu. Kuna meil oli eraldi filmiaineid nii palju, ka kaamera ees, siis oli meie ühine unistus lõpufilm. Selle tegemise ja korraldamise ülesanne jäi meie endi kanda.
Mul on selge oma huvi olnud filmide tegemise vastu. See algselt filminäitlemise kursusena mõeldud õpe oli mulle võimalus pääseda filmimaailma. Olen tahtnud ikka saada režissööriks, aga näitlemine on sellega mugavalt seotud kõrvaltegevus, mis loodetavasti ka kuhugi ei kao. Nüüd oli mul siis juhust lavastada ja oma filmiambitsioone väljendada.
Huvitav, et väljendad oma filmiambitsioone suuresti teatri jutustusvahenditega: filmis on lavalikkust ja tinglikkust, mis on praegu kahjuks omane pigem teatrile. Filmis ollakse enamasti konkreetsemad, realistlikumad.
Eks see võib olla ka kooliõppe mõju. Peab küll tunnistama, et minu meelest ei tegelenud meie kursus kooliajal väga teatriga, vaid pigem sellega, kuidas iga inimene saab olla näitleja, üldse saab midagi esitada, hästi üldiselt.
Ma pole teadlikult valinud ei teatri ega filmi vahendeid, aga filmi fookus on ehk hakata tuuma otsima näitleja kaudu, inimese kaudu. Kõigepealt on tegelasest kantud idee ja ülejäänu tekib hiljem ümber. Võib-olla sealt ka eklektilisus.
Filmis on kümme lõdvalt omavahel seotud etüüdi. Igal näitlejal on n-ö oma pala, üks episood on ka kahe näitleja lugu. Kuidas sa osatäitjad valisid, et kes millisesse etüüdi kõige sobivam on?
See film on näitlejatega koos neile tehtud. Koroona tõttu pidi üks meie Leedu õppejõud poole töötoa pealt lahkuma. Sellest jäi mingi energia üles ja realiseerimata, nii et ma otsustasingi siis võtta lihtsalt kaamera ja läksin igaühega eraldi paadisillale – ma arvan, et sellepärast on filmis ka nii palju vett. Igaühega otsisime kaamera ees nende äärmusi. Ma ei öelnud midagi ette, lihtsalt rääkisime kontseptsioonist ja otsisime, kust saaks kätte sada protsenti. Või rohkem: kui on mingi piir, siis võib proovida seda ületada. Meil on kaamera, mina kaamera taga olen samuti mänguvahend, ja meil on piiratud ala. Igaühega avastasime väga ägedaid, isiklikke asju ning nende värskete kogemuste ja nelja-aastase ühise õppe najal kirjutasin igaühele sellise (pool)fiktiivse rolli. Kõik on küll väljamõeldis, aga haakub nende endi emotsioonide või teemadega.
Nii et tavalise lähenemise asemel, kui näitlejad valitakse valmis kirjutatud rollidesse, seekord vastupidi: rollid kirjutati spetsiifilistele inimestele.
See film jah kuidagi kujunes vormilt selliseks. Mul oli vaimusilmas üldse mingi filmitud lavastuselaadne hübriid, aga siis tuli üks kursaõde ja ärgitas mind seda kontseptsiooni filmi panema, sest muidu oleksime ajaga hätta jäänud – pärast eksameid ja kooli lõpetamist edasi teha oleks olnud lootusetu.
Filmitegijana oli mu enda kontseptsioon täiesti sõltumata näitlejatest või näitlejaõppest selline, et tahaks teha filmi emotsioonist nii, nagu muusik võiks teha filmi, kuna olen ise muusiku taustaga. Ei tahakski teha konkreetset narratiivi, vaid järgida emotsiooni.
Kui oleksin saanud talitada ainult oma tahtmise järgi, oleksin ilmselt valinud mängima vähem inimesi, ainult umbes viis, aga ma pidin tegema kompromissi, et kõigil meie kursusel oleks midagi mängida. Ja seetõttu võib film kohati mõjuda kassetina, aga see ei olnud kindlasti esmane eesmärk.
Filmide puhul, kus on teksti väga vähe, peab tihti selle tühimiku täitma osatäitjate füüsilisus. Kas mõtlesid filmi tehes ka sellele, millised on näitlejate kehalised omadused või kuidas need välja mängida?
Ma arvan, et kõik kujunes kaamera ees, nagu näiteks üks etüüd Elisega [Elis Järvsoo – toim] tormi käes, mere ääres. Üks asi oli, mida ma olin kirjutanud, aga teine, mida mulle anti. Koostöös tegime läbi kogu episoodi järjest: ta võttis mu mängu, suhtles kaameraga, hüppas lõpuks vette – oli külm ja septembrikuu – ja siis pidi hakkama lahendama, kuidas panna see filmi konteksti. Eks me üht-teist muutsime, aga kontseptsioon – flirt surmaga, füüsilisus sealjuures – kujunes selle proovi ajal ja oli meil hiljem kasutamiseks kohe võtta.
Kui olen ise mõelnud, mis on "Lennus" keskne, siis see on väljendatav sõnaga "julgeda": julgema pidin nii mina kaamera taga kui ka nemad kaamera ees. Näidata, et ka nii saab, ehk veidi mudida ka filmi kui sellise kontseptsiooni. Küsida, kas see on tinglik või päris. Eks tulemus on ikka pisut puder ja kapsad ja võib-olla püüdsime sinna liiga palju sisse panna, aga meile oli oluline julgeda katsetada, eksperimenteerida. | Puhta tunde otsingul. Intervjuu Mihkel Kuusega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kust tuli üldse mõte lahendada näitlejate kursusetöö filmina? Tavaliselt on vist ju lõputöö lavastus, teatritükk.
Meil on diplomilavastusi ka olnud, aga filmi kui sellist polegi tõesti varem tehtud. On olnud kursuse lennusaateid, ETV dokumentaale, nii lavaka kui ka Viljandi omadest vahelduva eduga.
Kas oma rolli mängis ka see, et Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud näitlejatel on kuulu järgi raskem tööd leida kui lavaka omadel?
Pigem mitte. Meid kasvatati seal kõiki selles vaimus, et meist saavad vabakutselised niikuinii ja meie kursusel pole kunagi olnud seda tunnet, et peab tingimata saama repertuaariteatrisse näitlejaks.
See on huvitav, üsna suur muutus valitsevas mõttelaadis, teadlik pööre audiovisuaalsuse suunas.
Jaa, absoluutselt. See ongi segu mitmest asjast. Ühest küljest on filmialaseid väljundeid nüüd rohkem ja ka meie juhendaja Katariina Unt rõhutas, et teatris töötamine ei pruugigi olla kõige suurem eesmärk või parim asi, mis meiega juhtuda saab.
Minul on olnud soov ja mõte end näidata just pigem filmi, ekraani kaudu. Olen aru saanud, et teatri ja filmi vahe on meeletu: mõnda näitlejat tõesti kaamera lausa armastab, aga laval on hoopis teine lugu – lava armastab mõnda teist. Ja meil on kuidagi nii sattunud, et meie kursus on väga fotogeeniline.
"Lennu" eesmärk on muidugi teha näitlejad tuttavaks, aga just filmi kaudu. Kui nüüd filmitööstus ka Eestis veel ikkagi edasi areneb, siis äkki tuleb sealt mingeid ideid.
"Lend" on ilmselgelt seal osalevate noorte näitlejate reklaamrull. Keda see film peale potentsiaalsete tööandjate veel peaks köitma?
Eks siin ongi kaks külge. Üks on loomulikult see, et äkki keegi näeb ja pakub tööd, aga tegin ikkagi ennekõike noortefilmi. "Lend" räägib ekstreemsete tunnete väljendamisest, sellest, mida noor oma ekstsentrilisuses kogeb ja läbi elab. See teekond on minu arvates universaalne. Film on tehtud noore täiskasvanu vaatenurgast hetkel, kui ta peab hakkama iseseisvaks.
"Lennus" võivad noored näitlejad lõpuks moodustada küll grupi, aga enne seda on neil kõigil mingi oma individuaalne hetk, olukord, omad raskused, kulg üles-alla. Tahtsin üldistada ja kui noored selle läbi hammustavad, peaks see neid kõnetama ka ilma selle teadmiseta, et see on Viljandi XIII näitlejakursuse ühisfilm.
Üldistust ja allegooriat oled ses filmis kasutanud võrdlemisi vabalt ja enamik stseene on tõlgendustele väga avatud.
Jah, kuna "Lend" on nii kujundlik, siis loeb igaüks sellest välja oma asja. Filmis viitavad näitlejad justkui sellele, et tegeleme siin elus oma maskide tundmaõppimisega, ja lõpuks ka selle tunnistamisega, kes tegelikult ollakse.
Kuidas sa üldse sattusid selle filmi lavastajaks?
Mina tulin algselt Viljandisse n-ö filmikursusele näitlejaks õppima. Alguses oli justkui selline jutt, et tulebki filminäitlemise kursus, esimene Eestis, ja see mind ligi tõmbaski. Balti filmi- ja meediakooliga ei jõutud aga vajalike kokkulepeteni, kuigi me saime küll nendega koos filmi teha ja see oli väga tore. Lõpuks sai meist siiski teatrikursus ja polnud hullu. Kuna meil oli eraldi filmiaineid nii palju, ka kaamera ees, siis oli meie ühine unistus lõpufilm. Selle tegemise ja korraldamise ülesanne jäi meie endi kanda.
Mul on selge oma huvi olnud filmide tegemise vastu. See algselt filminäitlemise kursusena mõeldud õpe oli mulle võimalus pääseda filmimaailma. Olen tahtnud ikka saada režissööriks, aga näitlemine on sellega mugavalt seotud kõrvaltegevus, mis loodetavasti ka kuhugi ei kao. Nüüd oli mul siis juhust lavastada ja oma filmiambitsioone väljendada.
Huvitav, et väljendad oma filmiambitsioone suuresti teatri jutustusvahenditega: filmis on lavalikkust ja tinglikkust, mis on praegu kahjuks omane pigem teatrile. Filmis ollakse enamasti konkreetsemad, realistlikumad.
Eks see võib olla ka kooliõppe mõju. Peab küll tunnistama, et minu meelest ei tegelenud meie kursus kooliajal väga teatriga, vaid pigem sellega, kuidas iga inimene saab olla näitleja, üldse saab midagi esitada, hästi üldiselt.
Ma pole teadlikult valinud ei teatri ega filmi vahendeid, aga filmi fookus on ehk hakata tuuma otsima näitleja kaudu, inimese kaudu. Kõigepealt on tegelasest kantud idee ja ülejäänu tekib hiljem ümber. Võib-olla sealt ka eklektilisus.
Filmis on kümme lõdvalt omavahel seotud etüüdi. Igal näitlejal on n-ö oma pala, üks episood on ka kahe näitleja lugu. Kuidas sa osatäitjad valisid, et kes millisesse etüüdi kõige sobivam on?
See film on näitlejatega koos neile tehtud. Koroona tõttu pidi üks meie Leedu õppejõud poole töötoa pealt lahkuma. Sellest jäi mingi energia üles ja realiseerimata, nii et ma otsustasingi siis võtta lihtsalt kaamera ja läksin igaühega eraldi paadisillale – ma arvan, et sellepärast on filmis ka nii palju vett. Igaühega otsisime kaamera ees nende äärmusi. Ma ei öelnud midagi ette, lihtsalt rääkisime kontseptsioonist ja otsisime, kust saaks kätte sada protsenti. Või rohkem: kui on mingi piir, siis võib proovida seda ületada. Meil on kaamera, mina kaamera taga olen samuti mänguvahend, ja meil on piiratud ala. Igaühega avastasime väga ägedaid, isiklikke asju ning nende värskete kogemuste ja nelja-aastase ühise õppe najal kirjutasin igaühele sellise (pool)fiktiivse rolli. Kõik on küll väljamõeldis, aga haakub nende endi emotsioonide või teemadega.
Nii et tavalise lähenemise asemel, kui näitlejad valitakse valmis kirjutatud rollidesse, seekord vastupidi: rollid kirjutati spetsiifilistele inimestele.
See film jah kuidagi kujunes vormilt selliseks. Mul oli vaimusilmas üldse mingi filmitud lavastuselaadne hübriid, aga siis tuli üks kursaõde ja ärgitas mind seda kontseptsiooni filmi panema, sest muidu oleksime ajaga hätta jäänud – pärast eksameid ja kooli lõpetamist edasi teha oleks olnud lootusetu.
Filmitegijana oli mu enda kontseptsioon täiesti sõltumata näitlejatest või näitlejaõppest selline, et tahaks teha filmi emotsioonist nii, nagu muusik võiks teha filmi, kuna olen ise muusiku taustaga. Ei tahakski teha konkreetset narratiivi, vaid järgida emotsiooni.
Kui oleksin saanud talitada ainult oma tahtmise järgi, oleksin ilmselt valinud mängima vähem inimesi, ainult umbes viis, aga ma pidin tegema kompromissi, et kõigil meie kursusel oleks midagi mängida. Ja seetõttu võib film kohati mõjuda kassetina, aga see ei olnud kindlasti esmane eesmärk.
Filmide puhul, kus on teksti väga vähe, peab tihti selle tühimiku täitma osatäitjate füüsilisus. Kas mõtlesid filmi tehes ka sellele, millised on näitlejate kehalised omadused või kuidas need välja mängida?
Ma arvan, et kõik kujunes kaamera ees, nagu näiteks üks etüüd Elisega [Elis Järvsoo – toim] tormi käes, mere ääres. Üks asi oli, mida ma olin kirjutanud, aga teine, mida mulle anti. Koostöös tegime läbi kogu episoodi järjest: ta võttis mu mängu, suhtles kaameraga, hüppas lõpuks vette – oli külm ja septembrikuu – ja siis pidi hakkama lahendama, kuidas panna see filmi konteksti. Eks me üht-teist muutsime, aga kontseptsioon – flirt surmaga, füüsilisus sealjuures – kujunes selle proovi ajal ja oli meil hiljem kasutamiseks kohe võtta.
Kui olen ise mõelnud, mis on "Lennus" keskne, siis see on väljendatav sõnaga "julgeda": julgema pidin nii mina kaamera taga kui ka nemad kaamera ees. Näidata, et ka nii saab, ehk veidi mudida ka filmi kui sellise kontseptsiooni. Küsida, kas see on tinglik või päris. Eks tulemus on ikka pisut puder ja kapsad ja võib-olla püüdsime sinna liiga palju sisse panna, aga meile oli oluline julgeda katsetada, eksperimenteerida.
### Response:
Puhta tunde otsingul. Intervjuu Mihkel Kuusega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Naiste paarismängus alistasid esimese asetusega Catlyn Kruus (Triiton) ja Ramona Üprus (TÜASK) finaalis Juliette Le Corre'i ja Elena Phani Prantsusmaalt 21:11, 21:13. Finaal kestis 25 minutit. Tasavägisemaks tõotas aga kujuneda tartlannade poolfinaal teise Prantsuse paari, Clemence Gaudreau' ja Elsa Jacobi vastu. Kruus ja Üprus juhtisid avageimis 22:21, aga siis sundis ühe mängija seljavigastus vastaseid eestlannadele loobumisvõidu andma.
Kruus ja Üprus olid Caldas da Rainhas ainsad esimese asetusega mängijad, kes oma staatust ka tegudega kinnitasid. Tartlannad olid avaringis vabad ning teises võideti tänavu U-17 vanuseklassi Euroopa meistriteks kroonitud venelannasid Darja Harlampovit ja Galina Lissottkinat. Avageim küll kaotati 15:21, kuid järgmised kaks võideti 21:16 ja 21:19. Veerandfinaalis mängiti Julie Abusdali ja Selia Murtazalievaga ning Norrat esindava paari vastu oli meie omade ülekaal juba selgem: 21:6, 21:17.
Naisjuunioride üksikmängus ennustati teise asetusega Kruusile finaalipaika, kuid eestlanna teekond lõppes seekord veerandfinaalis, kus ta kaotas hilisemale võitjale Sophia Noble'ile Iirimaalt 11:21, 14:21. Kruusi paarismängupartner Üprus kaotas kolmandas ringis kanadalannale Sophia Nongile 21:18, 18:21, 17:21.
Meesjuunioride turniiril jäi esimese asetusega Tauri Kilk (BWF 772.) kolmandas ringis hätta Kanada esindaja Victor Lai vastu. Meeste maailma edetabelis meie noormehest 251 kohta kõrgemal paiknev Lai sai Eesti meistrist jagu 36 minutiga, skoorides 21:12, 21:9. Lõpuks võitis Lai ka kogu turniiri. Mario Kirisma (TSKeskus) jäi samuti pidama 16 parema sekka, neljandana tabelisse paigutatud Rannar Zirk (Nõo SK) kaotas teises ringis nagu ka tema klubikaaslane Oskar Männik.
Meeste paarismängus jõudsid neljanda asetusega Männik ja Zirk veerandfinaali. Kirisma ja Robin Schmalz kaotasid teises ringis lõpuks finaali jõudnud venelastele Aleksandr Grigorenkole ja Gleb Stepakovile. Segapaarismängus lõpetasid Männik ja Üprus kolmandas ringis.
Kati-Kreet Marran oli Bundesligas taas võidukas
Sulgpalli Bundesligas pidas Marrani koduklubi TSV Neuhausen-Nymphenburg laupäeval kohtumise Jenas sealse SV GutsMuthsiga, võitis 7:0 ning tõusis üheteistkümne klubi konkurentsis kuuendale kohale.
Marran käis platsil kahes paarismängus ning oli mõlemas võiduka paari liikmeks. Naiste paarismängus alistas tartlanna koos Annabella Jägeriga võõrustajate Charlotte Mundi ja Marie Lücke 11:9, 11:8, 11:4. Segapaarismängus oli Marrani partner Tobias Wadenka ning koos võideti Julian Voigt ja Charlotte Mund 11:4, 6:11, 11:5, 11:3.
TSV Neuhausen-Nymphenburg on kümnest kohtumisest kogutud 10 punktiga kuuendal kohal. Liider on 1. Bundesliga uustulnuk Dortelweili SV Fun-Ball 24 punktiga, järgnevad tiitlikaitsja 1. BC Saarbrücken-Bischmisheim 21 ja Kristin Kuuba tööandja 1. BC Wipperfeld 20 punktiga. Viimasena nimetatud on pidanud vaid kaheksa kohtumist.
Marrani klubi järgmine mäng on uuel aastal, kui 15. jaanuaril võõrustatakse Blau-Weiss Wittorf-NMS-i. Wipperfeld kohtub 18. detsembril TSV Trittau ja 19. detsembril liidri SV Fun-Balliga | Kruus ja Üprus võitsid Portugalis turniiri | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Naiste paarismängus alistasid esimese asetusega Catlyn Kruus (Triiton) ja Ramona Üprus (TÜASK) finaalis Juliette Le Corre'i ja Elena Phani Prantsusmaalt 21:11, 21:13. Finaal kestis 25 minutit. Tasavägisemaks tõotas aga kujuneda tartlannade poolfinaal teise Prantsuse paari, Clemence Gaudreau' ja Elsa Jacobi vastu. Kruus ja Üprus juhtisid avageimis 22:21, aga siis sundis ühe mängija seljavigastus vastaseid eestlannadele loobumisvõidu andma.
Kruus ja Üprus olid Caldas da Rainhas ainsad esimese asetusega mängijad, kes oma staatust ka tegudega kinnitasid. Tartlannad olid avaringis vabad ning teises võideti tänavu U-17 vanuseklassi Euroopa meistriteks kroonitud venelannasid Darja Harlampovit ja Galina Lissottkinat. Avageim küll kaotati 15:21, kuid järgmised kaks võideti 21:16 ja 21:19. Veerandfinaalis mängiti Julie Abusdali ja Selia Murtazalievaga ning Norrat esindava paari vastu oli meie omade ülekaal juba selgem: 21:6, 21:17.
Naisjuunioride üksikmängus ennustati teise asetusega Kruusile finaalipaika, kuid eestlanna teekond lõppes seekord veerandfinaalis, kus ta kaotas hilisemale võitjale Sophia Noble'ile Iirimaalt 11:21, 14:21. Kruusi paarismängupartner Üprus kaotas kolmandas ringis kanadalannale Sophia Nongile 21:18, 18:21, 17:21.
Meesjuunioride turniiril jäi esimese asetusega Tauri Kilk (BWF 772.) kolmandas ringis hätta Kanada esindaja Victor Lai vastu. Meeste maailma edetabelis meie noormehest 251 kohta kõrgemal paiknev Lai sai Eesti meistrist jagu 36 minutiga, skoorides 21:12, 21:9. Lõpuks võitis Lai ka kogu turniiri. Mario Kirisma (TSKeskus) jäi samuti pidama 16 parema sekka, neljandana tabelisse paigutatud Rannar Zirk (Nõo SK) kaotas teises ringis nagu ka tema klubikaaslane Oskar Männik.
Meeste paarismängus jõudsid neljanda asetusega Männik ja Zirk veerandfinaali. Kirisma ja Robin Schmalz kaotasid teises ringis lõpuks finaali jõudnud venelastele Aleksandr Grigorenkole ja Gleb Stepakovile. Segapaarismängus lõpetasid Männik ja Üprus kolmandas ringis.
Kati-Kreet Marran oli Bundesligas taas võidukas
Sulgpalli Bundesligas pidas Marrani koduklubi TSV Neuhausen-Nymphenburg laupäeval kohtumise Jenas sealse SV GutsMuthsiga, võitis 7:0 ning tõusis üheteistkümne klubi konkurentsis kuuendale kohale.
Marran käis platsil kahes paarismängus ning oli mõlemas võiduka paari liikmeks. Naiste paarismängus alistas tartlanna koos Annabella Jägeriga võõrustajate Charlotte Mundi ja Marie Lücke 11:9, 11:8, 11:4. Segapaarismängus oli Marrani partner Tobias Wadenka ning koos võideti Julian Voigt ja Charlotte Mund 11:4, 6:11, 11:5, 11:3.
TSV Neuhausen-Nymphenburg on kümnest kohtumisest kogutud 10 punktiga kuuendal kohal. Liider on 1. Bundesliga uustulnuk Dortelweili SV Fun-Ball 24 punktiga, järgnevad tiitlikaitsja 1. BC Saarbrücken-Bischmisheim 21 ja Kristin Kuuba tööandja 1. BC Wipperfeld 20 punktiga. Viimasena nimetatud on pidanud vaid kaheksa kohtumist.
Marrani klubi järgmine mäng on uuel aastal, kui 15. jaanuaril võõrustatakse Blau-Weiss Wittorf-NMS-i. Wipperfeld kohtub 18. detsembril TSV Trittau ja 19. detsembril liidri SV Fun-Balliga
### Response:
Kruus ja Üprus võitsid Portugalis turniiri |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.