instruction stringclasses 3
values | input stringlengths 0 388k | output stringlengths 1 59.4k | text stringlengths 246 388k |
|---|---|---|---|
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aiandusklastri juhatuse liige ja aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul peab süsteemis olema väga suur viga või oli komisjon ebapädev, kirjutab Maaleht.
Ühe kohtus kahtluse alla seatava punktina tõi ta välja, et määruse kohaselt peab viies toetatavas valdkonnas iga valdkonna parim taotlus rahuldatama, kuid aiandussaaduste valdkonnas oli nende taotlus ainus, kuid seda ei rahuldatud ja põhjuseks oli toodud lävendi mittetäitmine.
Ka PRIA vastu kohtusse läinud lambakasvatajad on arvamisel, et taotlusi hindas ebapädev hindamiskomisjon. "PRIA moodustas komisjoni, kuid PRIA liiget sinna ei määranud, seega ei ole hindamiskomisjonil pädevust taotlusi hinnata," ütles jurist Helen Batista.
PRIA kinnitas, et hindamiskomisjon moodustati peadirektori käskkirjaga ning selle koosseisu kuuluvad kaks PRIA teenistujat, kes on komisjoni esimees ja aseesimees ning ühtlasi oli komisjoni kaasatud Eesti vastava valdkonna pädevaimate organisatsioonide esindajad.
Mullu sügisel sai põllumajanduse valdkonnas Eestis esimest korda küsida innovatsiooniklastri toetust ning selleks toetuseks oli 8,4 miljonit eurot, millest neli miljonit eurot läks jagamisele.
PRIA tahab teha sügisel uue taotlusvooru, et esimesel korral jagamata toetus välja anda. | PRIA-lt eitava toetusotsuse saanud põllumajandusettevõtted pöördusid kohtusse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aiandusklastri juhatuse liige ja aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul peab süsteemis olema väga suur viga või oli komisjon ebapädev, kirjutab Maaleht.
Ühe kohtus kahtluse alla seatava punktina tõi ta välja, et määruse kohaselt peab viies toetatavas valdkonnas iga valdkonna parim taotlus rahuldatama, kuid aiandussaaduste valdkonnas oli nende taotlus ainus, kuid seda ei rahuldatud ja põhjuseks oli toodud lävendi mittetäitmine.
Ka PRIA vastu kohtusse läinud lambakasvatajad on arvamisel, et taotlusi hindas ebapädev hindamiskomisjon. "PRIA moodustas komisjoni, kuid PRIA liiget sinna ei määranud, seega ei ole hindamiskomisjonil pädevust taotlusi hinnata," ütles jurist Helen Batista.
PRIA kinnitas, et hindamiskomisjon moodustati peadirektori käskkirjaga ning selle koosseisu kuuluvad kaks PRIA teenistujat, kes on komisjoni esimees ja aseesimees ning ühtlasi oli komisjoni kaasatud Eesti vastava valdkonna pädevaimate organisatsioonide esindajad.
Mullu sügisel sai põllumajanduse valdkonnas Eestis esimest korda küsida innovatsiooniklastri toetust ning selleks toetuseks oli 8,4 miljonit eurot, millest neli miljonit eurot läks jagamisele.
PRIA tahab teha sügisel uue taotlusvooru, et esimesel korral jagamata toetus välja anda.
### Response:
PRIA-lt eitava toetusotsuse saanud põllumajandusettevõtted pöördusid kohtusse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Maailma edetabelis 143. kohal asuv 23-aastane tennisist mõisteti süüdi mängu tulemuse mõjutamises oma matšis Kamil Majchrazaki vastu ATP turniiril Marokos eelmisel oktoobril. Lisaks Cecchinatole mõisteti süüdi ka Riccardo Accardi ja Antonio Campo, Accardi sai aastase keelu ning Campo peab tennisest eemal olema neli kuud.
Cecchinato mõisteti lisaks kokkuleppemängule süüdi ka muudes spordi korruptsiooni juhtumites ning sai keelu kuni 2018 jaanuarini. Cecchinatol on võimalus otsus vaidlustada. | Itaalia tennisist mõisteti kokkuleppemängus süüdi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Maailma edetabelis 143. kohal asuv 23-aastane tennisist mõisteti süüdi mängu tulemuse mõjutamises oma matšis Kamil Majchrazaki vastu ATP turniiril Marokos eelmisel oktoobril. Lisaks Cecchinatole mõisteti süüdi ka Riccardo Accardi ja Antonio Campo, Accardi sai aastase keelu ning Campo peab tennisest eemal olema neli kuud.
Cecchinato mõisteti lisaks kokkuleppemängule süüdi ka muudes spordi korruptsiooni juhtumites ning sai keelu kuni 2018 jaanuarini. Cecchinatol on võimalus otsus vaidlustada.
### Response:
Itaalia tennisist mõisteti kokkuleppemängus süüdi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nende põgenike saabumise järel on Euroopa rändekava alusel Eestisse jõudnud kokku 49 inimest, kirjutab Postimees.
Siseministeeriumi teatel antakse Kreekas sõjapõgenike toimikud Eesti ametnikele üle regulaarselt ning praegu on töös 15 toimikut.
Viimati saabusid juunis Kreekast Eestisse kaks Süüria perekonda ning praeguseks on Kreekast Eestisse ümber paigutatud 27 sõjapõgenikku.
Eesti on avaldanud valmisolekut kahe aasta jooksul ümber asustada või paigutada siia kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. | Eestisse jõuavad peagi järgmised 22 sõjapõgenikku | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nende põgenike saabumise järel on Euroopa rändekava alusel Eestisse jõudnud kokku 49 inimest, kirjutab Postimees.
Siseministeeriumi teatel antakse Kreekas sõjapõgenike toimikud Eesti ametnikele üle regulaarselt ning praegu on töös 15 toimikut.
Viimati saabusid juunis Kreekast Eestisse kaks Süüria perekonda ning praeguseks on Kreekast Eestisse ümber paigutatud 27 sõjapõgenikku.
Eesti on avaldanud valmisolekut kahe aasta jooksul ümber asustada või paigutada siia kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest.
### Response:
Eestisse jõuavad peagi järgmised 22 sõjapõgenikku |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti Päevaleht kirjutab, et summasid vähendatakse kümnete miljonite eurode kaupa ning kui maanteeamet tahtis halvas ja väga halvas seisukorras teede osakaalu 2020. aastaks vähendada 10 protsenti, siis nüüd tuleb leppida viie protsendiga.
Aastate 2014-2020 teehoiukava koostas maanteeamet 2013. aastal ja tollal oli rahastamine seotud kütuseaktsiisi laekumisega, millest 75 protsenti läks otse teehoiu jaoks.
Laekumise prognoos oli ilus ja tänavuseks oli kavas anda teehoiule 262 miljonit eurot ja igal järgmisel aastal eelmisest umbes 10 miljonit eurot rohkem.
Siis otsustas valitsus, et 2015. aastast alates lahutatakse kütuseaktsiis teehoiust ja kava tehti ümber ning tänavuseks summa suurenes 272 miljoni euroni.
Nüüd selgub aga värskest eelnõust, et tänavu jääb teehoiuks 239 miljonit eurot ehk 33 miljonit eurot vähem, kui planeeritud.
Majandusminister Kristen Michali sõnul teede jaoks eraldatav raha aastate lõikes siiski suureneb.
"Lähiaastatel teede üldine rahastus suureneb, kuid teede kvaliteedi muutumise tempo on väiksem, arvestades, et palju ressurssi läheb ka Tallinna-Tartu maanteele. Suure ehituse tõttu lükkub osa remondiobjekte järgnevatesse aastatesse, mis on ka arukas nii rahakasutuse kui ka riigipoolse tellimuse osas. Täpsemad nimekirjad koostatakse pärast teehoiukava kinnitamist," märkis Michal. | Leht: valitsus tõmbab teeraha aasta-aastalt koomale | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti Päevaleht kirjutab, et summasid vähendatakse kümnete miljonite eurode kaupa ning kui maanteeamet tahtis halvas ja väga halvas seisukorras teede osakaalu 2020. aastaks vähendada 10 protsenti, siis nüüd tuleb leppida viie protsendiga.
Aastate 2014-2020 teehoiukava koostas maanteeamet 2013. aastal ja tollal oli rahastamine seotud kütuseaktsiisi laekumisega, millest 75 protsenti läks otse teehoiu jaoks.
Laekumise prognoos oli ilus ja tänavuseks oli kavas anda teehoiule 262 miljonit eurot ja igal järgmisel aastal eelmisest umbes 10 miljonit eurot rohkem.
Siis otsustas valitsus, et 2015. aastast alates lahutatakse kütuseaktsiis teehoiust ja kava tehti ümber ning tänavuseks summa suurenes 272 miljoni euroni.
Nüüd selgub aga värskest eelnõust, et tänavu jääb teehoiuks 239 miljonit eurot ehk 33 miljonit eurot vähem, kui planeeritud.
Majandusminister Kristen Michali sõnul teede jaoks eraldatav raha aastate lõikes siiski suureneb.
"Lähiaastatel teede üldine rahastus suureneb, kuid teede kvaliteedi muutumise tempo on väiksem, arvestades, et palju ressurssi läheb ka Tallinna-Tartu maanteele. Suure ehituse tõttu lükkub osa remondiobjekte järgnevatesse aastatesse, mis on ka arukas nii rahakasutuse kui ka riigipoolse tellimuse osas. Täpsemad nimekirjad koostatakse pärast teehoiukava kinnitamist," märkis Michal.
### Response:
Leht: valitsus tõmbab teeraha aasta-aastalt koomale |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Riigikohus mõisis õigeks politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri välispiiri teabetalituse töötajad Aleksander Ljubajevi, Jaanus Kivioja ja Toomas Keele, protsessimine kestis kokku neli aastat, kirjutab Eesti Päevaleht.
Enam ei eksisteeri välispiiri teabetalitust, sest see muudeti piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituseks ning enam ei tööta Ljubajev, Kivioja ega Keel ka PPA-s, sest matkimisloa võtmata jätmise tõttu algatati nende kohta uurimine ja nad pidid ametist lahkuma.
Kahes kohtuastmes mõisteti nad süüdi, riigikohtus saadi aga õigus, kuid mööndusega, et edaspidi ei tuleks selline õigeksmõistmine samalaadses asjas enam kõne alla.
Süüdistus
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas kolme endist Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse ametnikku välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle ajutise kontrolljoone ning ebaseaduslikus jälitustegevuses.
Süüdistuse kohaselt toimetasid välispiiri teabe talituse ametnikud 2012. aasta 30. augustil Venemaalt Eestisse neli Süüria kodanikku.
Selleks võtsid kaks välispiiri teabe talituse töötajat ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone tulnud välismaalased vastu ja toimetasid nad Tartu maakonda, kus ootas neid Jaas, kelle ülesandeks oli välismaalasi majutada mõnes hotellis kuni nad sealt edasi toimetatakse. Pärast välismaalaste üleandmist, pidasid teised välispiiri teabe talituse ametnikud koos välismaalastega kinni.
Selline plaan viidi menetlusandmeil ellu eesmärgiga tabada ja kahtlustatavana kinni pidada välismaalased vastu võttev mees.
Samas aga puudus piiriametnikel kuriteo matkimiseks kohtu luba, mistõttu nad said süüdistuse ja pidid kohtu ette astuma.
Kriminaalasja uuris politsei- ja piirivalveameti sisekontroll ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur. | Kahes kohtuastmes süüdi mõistetud piirivalvurid said riigikohtus õiguse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Riigikohus mõisis õigeks politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri välispiiri teabetalituse töötajad Aleksander Ljubajevi, Jaanus Kivioja ja Toomas Keele, protsessimine kestis kokku neli aastat, kirjutab Eesti Päevaleht.
Enam ei eksisteeri välispiiri teabetalitust, sest see muudeti piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituseks ning enam ei tööta Ljubajev, Kivioja ega Keel ka PPA-s, sest matkimisloa võtmata jätmise tõttu algatati nende kohta uurimine ja nad pidid ametist lahkuma.
Kahes kohtuastmes mõisteti nad süüdi, riigikohtus saadi aga õigus, kuid mööndusega, et edaspidi ei tuleks selline õigeksmõistmine samalaadses asjas enam kõne alla.
Süüdistus
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas kolme endist Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo välispiiri teabe talituse ametnikku välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle ajutise kontrolljoone ning ebaseaduslikus jälitustegevuses.
Süüdistuse kohaselt toimetasid välispiiri teabe talituse ametnikud 2012. aasta 30. augustil Venemaalt Eestisse neli Süüria kodanikku.
Selleks võtsid kaks välispiiri teabe talituse töötajat ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone tulnud välismaalased vastu ja toimetasid nad Tartu maakonda, kus ootas neid Jaas, kelle ülesandeks oli välismaalasi majutada mõnes hotellis kuni nad sealt edasi toimetatakse. Pärast välismaalaste üleandmist, pidasid teised välispiiri teabe talituse ametnikud koos välismaalastega kinni.
Selline plaan viidi menetlusandmeil ellu eesmärgiga tabada ja kahtlustatavana kinni pidada välismaalased vastu võttev mees.
Samas aga puudus piiriametnikel kuriteo matkimiseks kohtu luba, mistõttu nad said süüdistuse ja pidid kohtu ette astuma.
Kriminaalasja uuris politsei- ja piirivalveameti sisekontroll ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.
### Response:
Kahes kohtuastmes süüdi mõistetud piirivalvurid said riigikohtus õiguse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kell 12.24 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel, kus 51-aastase mehe juhitud mootorrattale Harley-Davidson sõitis Merirahu tänava hoovist ette vasakpööret tehes veaauto Scania P230, mida juhtis 52-aastane mees. Kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdanud mootorrattur kukkus. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kell 14.53 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Are vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 114. kilomeetril, kus 69-aastase naise juhitud Dacia Duster põrkas möödasõitu tehes kokku vastassuunas vastu liikunud Škoda Superbiga, mida juhtis 53-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Škoda teelt välja kraavi. Škoda juht ja kaasreisija, 53-aastane naine, toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 16.52 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Keilas Vasara tänaval, kus 6-aastane tüdruk sõitis jalgrattaga pargitud sõidukite vahelt tagant otsa maja ette sõitnud Honda Civicule, mida juhtis 40-aastane naine. Laps toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 16.30 tegi 54-aastane naine trolliga Solaris Trollino Tallinnas Sõpruse puiesteel Mustamäe suunas liikudes Siili bussipeatuses äkkpidurduse, mille tõttu kukkus trollis olnud 68-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kell 22.14 sõitis Läti kodanikust 29-aastane mees Jõhvi-Tartu-Valga maantee 204,5. kilomeetril Valgamaal Õruste külas mootorrattaga Suzuki otsa teele jooksnud kitsele ja kukkus. Kiirabi toimetas mehe Lätti Vidzeme haiglasse. | Viies liiklusõnnetuses sai viga kuus inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kell 12.24 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel, kus 51-aastase mehe juhitud mootorrattale Harley-Davidson sõitis Merirahu tänava hoovist ette vasakpööret tehes veaauto Scania P230, mida juhtis 52-aastane mees. Kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdanud mootorrattur kukkus. Mootorrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kell 14.53 juhtus liiklusõnnetus Pärnumaal Are vallas Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 114. kilomeetril, kus 69-aastase naise juhitud Dacia Duster põrkas möödasõitu tehes kokku vastassuunas vastu liikunud Škoda Superbiga, mida juhtis 53-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Škoda teelt välja kraavi. Škoda juht ja kaasreisija, 53-aastane naine, toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 16.52 juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Keilas Vasara tänaval, kus 6-aastane tüdruk sõitis jalgrattaga pargitud sõidukite vahelt tagant otsa maja ette sõitnud Honda Civicule, mida juhtis 40-aastane naine. Laps toimetati Tallinna lastehaiglasse.
Kell 16.30 tegi 54-aastane naine trolliga Solaris Trollino Tallinnas Sõpruse puiesteel Mustamäe suunas liikudes Siili bussipeatuses äkkpidurduse, mille tõttu kukkus trollis olnud 68-aastane naine. Reisija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei palub õnnetust näinud inimestel helistada telefonil 6 123 000 või saata e-kiri aadressile [email protected].
Kell 22.14 sõitis Läti kodanikust 29-aastane mees Jõhvi-Tartu-Valga maantee 204,5. kilomeetril Valgamaal Õruste külas mootorrattaga Suzuki otsa teele jooksnud kitsele ja kukkus. Kiirabi toimetas mehe Lätti Vidzeme haiglasse.
### Response:
Viies liiklusõnnetuses sai viga kuus inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Valitsuse teadaandes märgiti ühtlasi, et neljapäeval algab üleriigiline leinaperiood Nampala terrorirünnaku ohvrite mälestuseks ja eriolukord riigis kestab vähemalt kümme päeva.
Ühendriikides baseeruva monitooringufirma SITE andmetel võttis rünnaku eest vastutuse islamistide äärmusrühmitus Ansar Dine, kelle liikmed kiitlesid internetis "võimsa rünnakuga", mille käigus tapeti "kümneid sõdureid".
Samas võtsid rünnaku eest vastutuse ka kaks fulanide rühmitust, kes süüdistasid armeed nende vähemuse väärkohtlemises. Ühte rühmitustest on samuti seostatud islamiäärmuslastega.
ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis juuni lõpul üksmeelselt heaks lisajõudude saatmise rahuvalvemissioonile Malis. Prantsusmaa koostas vastava resolutsiooni pärast rünnakuid ÜRO üksuste vastu. Kokku saadetakse Aafrika riiki lisaks 2500 sinikiivrit.
Resolutsiooni kohaselt võivad rahuvalvajad rakendada "kõiki vajaminevaid meetmeid" rünnakute ärahoidmiseks.
MINUSMA nime all tuntud missiooni hakkab täienduse järel kuuluma 15 200 sõdurit ja politseiametnikku ning see saab kaasaegse varustuse ja kiirreageerimisüksused. | Mali kuulutas pärast terrorirünnakut välja eriolukorra | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Valitsuse teadaandes märgiti ühtlasi, et neljapäeval algab üleriigiline leinaperiood Nampala terrorirünnaku ohvrite mälestuseks ja eriolukord riigis kestab vähemalt kümme päeva.
Ühendriikides baseeruva monitooringufirma SITE andmetel võttis rünnaku eest vastutuse islamistide äärmusrühmitus Ansar Dine, kelle liikmed kiitlesid internetis "võimsa rünnakuga", mille käigus tapeti "kümneid sõdureid".
Samas võtsid rünnaku eest vastutuse ka kaks fulanide rühmitust, kes süüdistasid armeed nende vähemuse väärkohtlemises. Ühte rühmitustest on samuti seostatud islamiäärmuslastega.
ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis juuni lõpul üksmeelselt heaks lisajõudude saatmise rahuvalvemissioonile Malis. Prantsusmaa koostas vastava resolutsiooni pärast rünnakuid ÜRO üksuste vastu. Kokku saadetakse Aafrika riiki lisaks 2500 sinikiivrit.
Resolutsiooni kohaselt võivad rahuvalvajad rakendada "kõiki vajaminevaid meetmeid" rünnakute ärahoidmiseks.
MINUSMA nime all tuntud missiooni hakkab täienduse järel kuuluma 15 200 sõdurit ja politseiametnikku ning see saab kaasaegse varustuse ja kiirreageerimisüksused.
### Response:
Mali kuulutas pärast terrorirünnakut välja eriolukorra |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Belgias toimuv ralli on planeeritud 20.-22. novembrile ja sügisesed ilmad võivad pakkuda sõitjatele üllatusi. Kui tulevad suured vihmasajud ja teele valgub muda, siis võib oodata sarnaseid olusid Monte Carlo ralliga. Puuduks vaid mäed.
"Ypres'i tingimused annavad ehk võimaluse riskeerida ja sel juhul peame šansi ära kasutama," lausus eestlane väljaandele DirtFish. "Kindlasti pole meil midagi kaotada."
Tänakul on koos 83 punkti. Teda edestavad Toyota sõitjad Elfyn Evans (111 punkti) ja Sebastien Ogier (97) ning tiimikaaslane Thierry Neuville (87).
"Meistrivõistluste üldseisu arvestades on kindlasti hea, et meil on kaks rallit, nii et olin rahul, kui Monza aasta lõppu lisandus," ütles Tänak.
Kaks etappi tagasi oli eestlane liidrist vaid 13 silma kaugusel, aga nii Türgis kui ka Sardiinias vedas tehnika alt. Esimene kord sai saatuslikuks roolisüsteem, teisel puhul vedrustus.
Hyundaiga sõitev Tänak ei soovinud teemat sügavuti lahata: "On olnud paar rasket rallit, aga tiim töötab selle kallal."
Tiimipealik Andrea Adamo raputas endale tuhka pähe. "Hyundai on teda kaks korda alt vedanud. Kaks korda vedas tehnika alt, mis mõjutas tema sõitu. Vastutus lasub täielikult Hyundail," lausus itaallane. | Tänak loodab Belgia tingimustest tulu lõigata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Belgias toimuv ralli on planeeritud 20.-22. novembrile ja sügisesed ilmad võivad pakkuda sõitjatele üllatusi. Kui tulevad suured vihmasajud ja teele valgub muda, siis võib oodata sarnaseid olusid Monte Carlo ralliga. Puuduks vaid mäed.
"Ypres'i tingimused annavad ehk võimaluse riskeerida ja sel juhul peame šansi ära kasutama," lausus eestlane väljaandele DirtFish. "Kindlasti pole meil midagi kaotada."
Tänakul on koos 83 punkti. Teda edestavad Toyota sõitjad Elfyn Evans (111 punkti) ja Sebastien Ogier (97) ning tiimikaaslane Thierry Neuville (87).
"Meistrivõistluste üldseisu arvestades on kindlasti hea, et meil on kaks rallit, nii et olin rahul, kui Monza aasta lõppu lisandus," ütles Tänak.
Kaks etappi tagasi oli eestlane liidrist vaid 13 silma kaugusel, aga nii Türgis kui ka Sardiinias vedas tehnika alt. Esimene kord sai saatuslikuks roolisüsteem, teisel puhul vedrustus.
Hyundaiga sõitev Tänak ei soovinud teemat sügavuti lahata: "On olnud paar rasket rallit, aga tiim töötab selle kallal."
Tiimipealik Andrea Adamo raputas endale tuhka pähe. "Hyundai on teda kaks korda alt vedanud. Kaks korda vedas tehnika alt, mis mõjutas tema sõitu. Vastutus lasub täielikult Hyundail," lausus itaallane.
### Response:
Tänak loodab Belgia tingimustest tulu lõigata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teniste käis teisipäeval viimast korda Branni juures mängijate ja klubiliikmetega hüvasti jätmas. "On olnud au olla viimased kolm aastat selle fantastilise klubi liige. Tahan tänada kõiki, kellega ma siin tutvunud olen - nii mängijaid, treenereid, klubitöötajaid ja eriti fänne," sõnas 32-aastane tartlane, vahendab Soccernet.ee.
2018. aastal Sogndalist Branniga liitunud Teniste jõudis klubi särki kanda 64 korral ja lõi selle ajaga kolm väravat. Viimasel ajal ta enam peatreener Kare Ingebrigtseni plaanidesse ei mahtunud ja klubi kodulehe teatel lepiti kokku, et mängija ei ole lepingulõpuni klubi juures, vaid naaseb Eestisse. Leping seob Tenistet Branniga selle aasta lõpuni.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Teniste jättis Branniga hüvasti ja naaseb Eestisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teniste käis teisipäeval viimast korda Branni juures mängijate ja klubiliikmetega hüvasti jätmas. "On olnud au olla viimased kolm aastat selle fantastilise klubi liige. Tahan tänada kõiki, kellega ma siin tutvunud olen - nii mängijaid, treenereid, klubitöötajaid ja eriti fänne," sõnas 32-aastane tartlane, vahendab Soccernet.ee.
2018. aastal Sogndalist Branniga liitunud Teniste jõudis klubi särki kanda 64 korral ja lõi selle ajaga kolm väravat. Viimasel ajal ta enam peatreener Kare Ingebrigtseni plaanidesse ei mahtunud ja klubi kodulehe teatel lepiti kokku, et mängija ei ole lepingulõpuni klubi juures, vaid naaseb Eestisse. Leping seob Tenistet Branniga selle aasta lõpuni.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
### Response:
Teniste jättis Branniga hüvasti ja naaseb Eestisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Vastavalt reeglitele võrdub aasta jooksul kolmelt testimiselt puudumine positiivse dopinguprooviga. Coleman ei olnud testijatele kättesaadav eelmise aasta 16. jaanuaril, 26. aprillil ja 9. detsembril.
Algselt vaidlustas Coleman 9. detsembri juhtumi, väites, et dopinguametnikud tegid protokollilise vea, kuna ta saabus jõuluostude tegemiselt enne määratud ooteaja lõppemist koju.
Dopinguametnikud väitsid ülekuulamisel, et nad olid 9. detsembri õhtul kell 19.15 kuni 20.15 Colemani maja ees. Ameeriklase väitel jõudis ta koju aga enne tunni pikkuse tähtaja kukkumist kell 20.15. Paraku näitasid ostutšekid, et Coleman oli teinud kauplusest sisseoste veel kell 20.22.
Pärast seda otsustas rahvusvahelise kergejõustikuliidu juures tegutsev organisatsioon AIU määrata Colemanile kahe aasta pikkuse võistluskeelu, mille jooksja võib soovi korral rahvusvahelises spordikohtus vaidlustada.
Colemanil oli ajutine võistluskeeld alates tänavu juunist ja nüüdne lõplik keeld kehtib 13. maini 2022 ehk mullu 100 meetri isikliku rekordi 9,76-ni viinud mehel jäävad vahele ka Tokyo olümpiamängud.
Seejuures oli Coleman samal põhjusel lähedal võistluskeelule juba enne talle MM-kulla toonud Doha maailmameistrivõistlusi. Siis aga viidi esimene puudutud test hiljem andmestikus 6. juunilt 1. aprillini ehk esimese ja viimase puudumise vahele jäi enam kui aasta.
Sportlased peavad dopinguküttidele teatama oma reaalse asukoha, aga 1. aprill oli esimene päev kvartalis, mil Coleman oma viibimiskohta ei uuendanud.
Lisaks Doha MM-kullale tuli ta kaks aastat varem Londoni MM-il kaasmaalase Justin Gatlini järel ja karjääri lõpetanud jamaikalase Usain Bolti ees hõbedale. Coleman on olnud kiire ka 200 meetris (19,85). Sellelt distantsilt aga tiitlivõistluste medalid puuduvad. | 100 meetri valitsev maailmameister sai võistluskeelu ja olümpial ei jookse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Vastavalt reeglitele võrdub aasta jooksul kolmelt testimiselt puudumine positiivse dopinguprooviga. Coleman ei olnud testijatele kättesaadav eelmise aasta 16. jaanuaril, 26. aprillil ja 9. detsembril.
Algselt vaidlustas Coleman 9. detsembri juhtumi, väites, et dopinguametnikud tegid protokollilise vea, kuna ta saabus jõuluostude tegemiselt enne määratud ooteaja lõppemist koju.
Dopinguametnikud väitsid ülekuulamisel, et nad olid 9. detsembri õhtul kell 19.15 kuni 20.15 Colemani maja ees. Ameeriklase väitel jõudis ta koju aga enne tunni pikkuse tähtaja kukkumist kell 20.15. Paraku näitasid ostutšekid, et Coleman oli teinud kauplusest sisseoste veel kell 20.22.
Pärast seda otsustas rahvusvahelise kergejõustikuliidu juures tegutsev organisatsioon AIU määrata Colemanile kahe aasta pikkuse võistluskeelu, mille jooksja võib soovi korral rahvusvahelises spordikohtus vaidlustada.
Colemanil oli ajutine võistluskeeld alates tänavu juunist ja nüüdne lõplik keeld kehtib 13. maini 2022 ehk mullu 100 meetri isikliku rekordi 9,76-ni viinud mehel jäävad vahele ka Tokyo olümpiamängud.
Seejuures oli Coleman samal põhjusel lähedal võistluskeelule juba enne talle MM-kulla toonud Doha maailmameistrivõistlusi. Siis aga viidi esimene puudutud test hiljem andmestikus 6. juunilt 1. aprillini ehk esimese ja viimase puudumise vahele jäi enam kui aasta.
Sportlased peavad dopinguküttidele teatama oma reaalse asukoha, aga 1. aprill oli esimene päev kvartalis, mil Coleman oma viibimiskohta ei uuendanud.
Lisaks Doha MM-kullale tuli ta kaks aastat varem Londoni MM-il kaasmaalase Justin Gatlini järel ja karjääri lõpetanud jamaikalase Usain Bolti ees hõbedale. Coleman on olnud kiire ka 200 meetris (19,85). Sellelt distantsilt aga tiitlivõistluste medalid puuduvad.
### Response:
100 meetri valitsev maailmameister sai võistluskeelu ja olümpial ei jookse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teisipäeval teatas Poola kliimaminister Michal Kurtyka, et Poola tahab vähendada oma sõltuvust kivisöest, millest pärineb hetkel ligikaudu 75 protsenti riigi elektritoodangust.
Esimeste reaktorite ehitus algab 2026. aastal ning eesmärk on see kasutusele võtta aastal 2033.
"Üleminek toimub mitmes sektoris, kuid energia valdkond mängib kõige olulisemat rolli võitluses kliimamuutuse vastu," ütles Kurtyka.
Praegu Poolas tuumareaktoreid ei ole. 1980. aastatel alustas riik tuumajaama rajamist, kuid loobus sellest 90. aastal. Tuumaenergia on olnud riigis vastuoluline teema. | Poola plaanib investeerida 40 miljardit kuue tuumareaktori ehitamiseks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teisipäeval teatas Poola kliimaminister Michal Kurtyka, et Poola tahab vähendada oma sõltuvust kivisöest, millest pärineb hetkel ligikaudu 75 protsenti riigi elektritoodangust.
Esimeste reaktorite ehitus algab 2026. aastal ning eesmärk on see kasutusele võtta aastal 2033.
"Üleminek toimub mitmes sektoris, kuid energia valdkond mängib kõige olulisemat rolli võitluses kliimamuutuse vastu," ütles Kurtyka.
Praegu Poolas tuumareaktoreid ei ole. 1980. aastatel alustas riik tuumajaama rajamist, kuid loobus sellest 90. aastal. Tuumaenergia on olnud riigis vastuoluline teema.
### Response:
Poola plaanib investeerida 40 miljardit kuue tuumareaktori ehitamiseks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kõiki inimesi, kes on olnud viimastel päevadel FIFA presidendiga kontaktis, on informeeritud ja neil on palutud astuda vastavad sammud," teatas rahvusvaheline jalgpalliliit. "FIFA soovib president Infantinole siiralt kiiret paranemist." | FIFA president nakatus koroonaviirusesse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kõiki inimesi, kes on olnud viimastel päevadel FIFA presidendiga kontaktis, on informeeritud ja neil on palutud astuda vastavad sammud," teatas rahvusvaheline jalgpalliliit. "FIFA soovib president Infantinole siiralt kiiret paranemist."
### Response:
FIFA president nakatus koroonaviirusesse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirjakeel kui aamen kirikus
Eesti keel, nagu iga teinegi elus keel maailmas, on ennekõike kõneldud keel ja alles seejärel kirjutatud keel. Kõne omandatakse loomulikult ja varem, kirjakeelt pigem õpetatakse koolis kui omandatakse loomulikult.
Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström rääkis, et eesti kirjakeelt hakati eriti suure hooga arendama pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal.
"Selle peamine eesmärk oli teha eesti keelest tõeline kultuurkeel, millel oleks sõnavara ka abstraktsetest asjadest, kunstist ja teadusest kirjutamiseks ning rääkimiseks."
"Murde kõneleja sai sageli külge väheharitud või rumala inimese sildi. Sama retoorika on Eestis sisuliselt jätkunud läbi nõukogude aja tänaseni." – Liina Lindström
Kultuurkeele loomise tuhinas loodi hulgaliselt uusi sõnu; eriti tuntud on siin tema sõnul Johannes Aaviku ja Johannes Voldemar Veski tegevus. Väga oluliseks peeti ka eesti keelest saksa mõjude väljarookimist.
"Eesti kultuurkeele ideaaliga ei sobitunud kuidagi vähem haritud elanikkonna keelekasutus, kes kasutasid kodukeelena hoopis mõnda kohalikku keelevarianti ehk murret," selgitas Lindström.
Kogu koolihariduses oli kirjakeele norm ideaal, mille poole pürgiti, ning väga palju tegeldi tema sõnul sellega, et murdejooned koolilaste kirjutistes ja vahel ka kõnekeelest välja rookida.
"Murde kõneleja sai sageli külge väheharitud või rumala inimese sildi. Sama retoorika on Eestis sisuliselt jätkunud läbi nõukogude aja tänaseni – kirjakeel on püha, muu on paha, varieerumine, släng vms on paha."
Vale ja vigast keelt pole olemas
Murdejoonte väljarookimise tulemusena on Lindströmi sõnul Eestis kohalikud murded sisuliselt välja surnud. "Lapsed saavad jätkuvalt sõnumi, et see, kuidas nemad oma keeletunnetusele põhinevalt kirjutavad või räägivad, on kuidagi vale."
Ta tõi näiteks, et "pliita" või "pluuse" on justkui harimata inimese sõnad ning "autosi" on täiesti vale, kuid ometi on need olnud teatud piirkonna tavalised sõnad-sõnavormid ja normeerimise kiuste kasutusel praegugi.
"Objektiivselt võttes ei saa need olla valed. Kui mingi keelend emakeelse kõneleja keelesüsteemi paigutub, siis ta ongi selle süsteemi osa, s.t ei saa väita, et see on vale või vigane."
Ka keele kõige olulisem funktsioon – suhtlusfunktsioon – ei ole Lindströmi hinnangul häiritud, sest me saame neist suurepäraselt aru. "See, kuidas me eesti keeles kirjutame, on ühiskondlik kokkulepe. Kirjakeele normid-normingud ei ole jumalast antud ega seadusesse raiutud, vaid meie oma teha."
Ta lisas, et õnneks on viimastel aastakümnetel liikumine olnud pigem normide-normingute liberaliseerimise suunas, ent tema arvates mitte piisavalt. "Ei ole ühtegi objektiivset põhjust, miks "järele" on kuidagi parem kui "järgi" – ja ometi lapsed koolist selle teadmisega saabuvad."
"Kirjakeele normid-normingud ei ole jumalast antud ega seadusesse raiutud, vaid meie oma teha." – Linda Lindström
Eesti Keele Instituudi teadlane Peeter Päll märkis samuti, et keel on kokkulepe, mida inimesed vabatahtlikult järgivad. Kui nad ei taha, ei pea nad tingimata kirjakeele normingut järgima.
"Keelenorm ei ole juriidiline norm. Keegi ei hakka neid karistama. Minu jaoks oleks ummiktee hakata inimesi keelenormi rikkumise eest karistama."
Vigast keelt kui sellist ei ole keeleteaduse mõttes ka olemas, märkis Päll. "Saame rääkida normingu kõrvalekaldest, aga viga on rohkem kooliõpetuse mõiste." Samas tõdes ta, et kirjakeel on eestlastele sümboolse väärtusega.
"Kui kirjakeelt ei järgita, siis tundub meile, et tullakse keele kallale. Aga samas on vabas ühiskonnas loomulik, et inimesed võivad sellest kõrvale kalduda."
Ilukirjandus on Pälli sõnul näiteks alati olnud sellist sorti tekst, kus keelenorminguid väga piinlikult ei järgita. Mõned tajuvad ahistamisena sedagi, kui toimetaja nende tekstidesse komasid paneb.
"Kui kirjakeelt ei järgita, siis tundub meile, et tullakse keele kallale." – Peeter Päll
Teoreetiliselt on Pälli sõnul karistus siiski ühes olukorras keeleseaduse alusel võimalik. Kui riigiametnik rikub teadlikult kirjakeele normi, on teda võimalik trahvida. Samas ei tea ta Eesti ajast ühtegi juhust, kui see oleks toimunud.
Eestis ei ole keelekorraldus kunagi olnud riiklik valdkond. Päll usub, et ühiskond ei oleks selleks ka valmis, et riik kirjutaks ette, mida keeles peab tegema.
"Keelekorraldus on ikkagi teaduslik tegevus. Seal esineb vaieldavusi ja eksimusi ning õnneks ei ole see riikliku sunni alla sattunud."
Päll ei muretseks samas seepärast, et asjaolu, et keelekasutus on vaba, annaks inimestele õiguse eirata märkusi nende keele kohta. Ühiskonnas on siiski olemas ootused ja kehtib ka teatud subjektiivne ühiskondlik norm.
"Aga mis asi on norm, selle üle võib lõputult arutleda. Kui öeldakse, et näomaski kandmine on sotsiaalne norm, siis mida see tähendab? See on sama hea küsimus, et kui ma normi ei järgi, siis mis minuga tehakse."
Normingud olgu vabamad
Lindströmi sõnul on sageli valeks kuulutatud juhuslikud sõnad-nähtused ilma sisulise põhjenduseta, lihtsalt seepärast, et need on mõnele keelekorraldajale silma torganud.
"Me vajame liberaalsemat kirjakeele käsitlust. Samas oleme me kõik kirjakeele normi koolis õppinud ning sageli teeme järeldusi inimese tõsiseltvõetavuse üle selle põhjal, kui hästi nad selle normi või normingu on omandanud ning kui hästi nad kirjutavad."
Suure ja väikese algustähe küsimustes on tema hinnangul samuti palju ülereguleerimist ning inimesed tegelikult ei taju nende reeglite vastu eksimist veana. Ka ei ole mõtet teha detailseid sõnatasandil normeeringuid, nagu "järgi" või "järele".
Kui aga inimesed ei taju reeglite vastu eksimist veana, tähendab see Lindströmi sõnul seda, et suur osa inimesi ei ole normi päriselt kunagi ära õppinud või see polegi õpitav.
"Me vajame liberaalsemat kirjakeele käsitlust." – Linda Lindström
"Võiksime võtta palju vabamalt ja lubada palju enam varieerumist – mitte midagi hullu sellest ei juhtu, eesti keel jääb püsima."
Eesti keele tulevikust ja arengusuundadest rääkides sõnas ta, et tegelikus elus varieerumine suureneb, sest eesti keele kasutajad on üha erinevama taustaga – kes on õppinud välismaal, kes on pärit muukeelsest perest, kes veedab oma päevi hoopis muukeelses keskkonnas.
"Seega on kirjakeele normi liberaliseerimine paratamatu. Ei ole mõistlik nimetada poolt elanikkonda lollideks selle põhjal, et nad neid kohati väga detailseks aetud norminguid ei suuda või ei taha järgida. Primaarne võiks olla sisu, mida inimene öelda tahab."
Päll sõnas, et normingute järgimine on ennekõike kultuuritraditsioon. Inimene annab sellega teada, et ta on saanud keeleharidust.
Kas tead, mida neist peaks kirjutama suure tähega: peipsi siig, paapua hõimud, setu sussid, võru keel, võru murre, euroopa naarits, aspergeri sündroom, läti rahvalaulud, rakvere raibe? Spikker.
Norme on kahte liiki. Ühed on loomulikus keeles endas olemas, ilma et neid keegi sõnastaks ja mida inimesed järgivad üldiselt vabatahtlikult. Teised on kokkulepped, kuidas teatud keeleküsimused tuleb lahendada, ja neid on tavaks nimetada norminguteks.
"Ideaalis ei tohiks need kaht liiki normid üksteisega vastuolus olla. Kui tegelik keel hakkab muutuma niisuguseks, et norminguid enam ei järgita, siis on paratamatu, et normingud vaadatakse üle."
Üks kriteerium on Pälli sõnul see, et kui isegi keeleharitud inimesed ei suuda teatud normingut järgida, siis on selge, et see on kunstlik ja ka ülejäänud ühiskonnaliikmed ei ole suutelised seda järgima.
Selleks vaatavad nad keelekorpuseid. "Me ei tee ainult Google'i-otsinguid, vaid olemas on spetsiaalsed keelekorpused, mis sisaldavad asjalikke ja mitteasjalikke tekste. Sealt on võimalik näha, kas selline keelevorm esineb neutraalses vormis ja kes on selle kasutajad."
Kui inimesed tunnetavad mõnda sõna juba normaalse keele osana, siis see on Pälli sõnul üks põhjusi, miks võiks seda ka sõnastikes arvestada. Keelesoovitused rajanevadki tänapäeval üha enam keele kirjeldusel. "Me üritame kirjeldada seda, kuidas keel tegelikult funktsioneerib."
Inglise keele mõju paratamatu
Pälli sõnul ei saa üle ega ümber, et eesti keel on ajalooliselt kujunenud saksa keele ja Nõukogude ajal ka vene keele mõjuväljas. Nüüd aga võtavad inimesed asju üle inglise keelest, mis tekitab paratamatult ka segadust ja tülinat.
Inglise keeles on sõnade loogika vahel teistsugune. Hea näide on see, et eesti keeles on saksa ja vene keele põhjal kujunenud tähendused sõnadele "tehnika" ja "tehnoloogia". Inglise keeles on need asja kõvasti lihtsustades peaaegu vastupidised, tõi Päll välja.
"See, mis on eesti keeles olnud "tehnika", on inglise keeles technology. See, mis on eesti keeles olnud "tehnoloogia", see on inglise keeles lähedane sõna technique tähendusele ehk oskus midagi teha."
Seetõttu tuleb eesti keele instituudil aeg-ajalt sõnade tähendused üle vaadata, sest uuemal ajal tuleb ette just tähenduste laenamisi inglise keelest. Näiteks "dekaad", mis on eesti keeles tavaliselt tähistanud kümnepäevakut, aga inglise keeles tähendab aastakümmet.
"See tähendus on eesti keelde paratamatult juurde tulnud. Ühiskond on selle omaks võtnud ja me ei hakka ju vastuvoolu ujuma," sõnas Päll. "Kui ta segadust ei tekita ega ähvarda kuidagi keele struktuuri või muud nähtust, siis ei ole põhjust temaga pikalt sõdida."
Inglise keele pealetungist rääkides märkisid nii Päll kui ka Lindström, et globaliseeruvas maailmas on inglise keele mõjud kõikjal ja see pole ainult eesti keele mure.
"Kui ta [tähenduslaen, nt "dekaad" – toim] segadust ei tekita ega ähvarda kuidagi keele struktuuri või muud nähtust, siis ei ole põhjust temaga pikalt sõdida." – Peeter Päll
"Inglise keele mõjud on ennekõike noorte omavahelises suhtluses ning pigem sõnavaras, mis ongi keele kõige kiiremini muutuv osa. Grammatikat mõjutab inglise keel üsna vähe," sõnas Lindström.
Pälli sõnul annab talle lootust see, et Eesti inimesed valdavalt eeldavad, et iga uue mõistega kaasneb ka korralik eestikeelne sõna. "See ei ole vaikimisi eeldus, et kohe hakkame inglise sõna kasutama."
Samas jääb väga paljudele ingliskeelsetele sõnadele eestikeelne vaste leidmata. "Me kirjutame nad kursiivis tsitaatsõnadena ja saame ka hakkama. Kõike me ei jõuagi eestistada." Selliseid sõnu on palju näiteks arvuti- ja IT-valdkonnas, kus sõnavara ning mõistestik on väga kiiresti arenenud.
"Oleme eeskätt püüdnud leida vasteid igapäevastele olulistele mõistetele, mis vajavad eesti keeles kindlasti väljendamist. See, mis läheb väga erialaseks, võib jääda ka võõrapärasemaks," märkis Päll.
Lindströmi sõnul ei ole vaja seni, kuni eesti keel püsib prestiižsena ning selle kasutamine on riigi tasandil toetatud nagu praegu, selle pärast liigselt muretseda.
"Mure tekib pigem siis, kui keele loomulik ülekanne vanemalt lastele saab katkestatud – nagu on juhtunud lõunaeesti keelega. Seniks tolereerigem, et räägime-kirjutame kõik veidi erinevalt ning sõltuvalt olukorrast või keskkonnast," sõnas ta. | Keeleteadlased: eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirjakeel kui aamen kirikus
Eesti keel, nagu iga teinegi elus keel maailmas, on ennekõike kõneldud keel ja alles seejärel kirjutatud keel. Kõne omandatakse loomulikult ja varem, kirjakeelt pigem õpetatakse koolis kui omandatakse loomulikult.
Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström rääkis, et eesti kirjakeelt hakati eriti suure hooga arendama pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal.
"Selle peamine eesmärk oli teha eesti keelest tõeline kultuurkeel, millel oleks sõnavara ka abstraktsetest asjadest, kunstist ja teadusest kirjutamiseks ning rääkimiseks."
"Murde kõneleja sai sageli külge väheharitud või rumala inimese sildi. Sama retoorika on Eestis sisuliselt jätkunud läbi nõukogude aja tänaseni." – Liina Lindström
Kultuurkeele loomise tuhinas loodi hulgaliselt uusi sõnu; eriti tuntud on siin tema sõnul Johannes Aaviku ja Johannes Voldemar Veski tegevus. Väga oluliseks peeti ka eesti keelest saksa mõjude väljarookimist.
"Eesti kultuurkeele ideaaliga ei sobitunud kuidagi vähem haritud elanikkonna keelekasutus, kes kasutasid kodukeelena hoopis mõnda kohalikku keelevarianti ehk murret," selgitas Lindström.
Kogu koolihariduses oli kirjakeele norm ideaal, mille poole pürgiti, ning väga palju tegeldi tema sõnul sellega, et murdejooned koolilaste kirjutistes ja vahel ka kõnekeelest välja rookida.
"Murde kõneleja sai sageli külge väheharitud või rumala inimese sildi. Sama retoorika on Eestis sisuliselt jätkunud läbi nõukogude aja tänaseni – kirjakeel on püha, muu on paha, varieerumine, släng vms on paha."
Vale ja vigast keelt pole olemas
Murdejoonte väljarookimise tulemusena on Lindströmi sõnul Eestis kohalikud murded sisuliselt välja surnud. "Lapsed saavad jätkuvalt sõnumi, et see, kuidas nemad oma keeletunnetusele põhinevalt kirjutavad või räägivad, on kuidagi vale."
Ta tõi näiteks, et "pliita" või "pluuse" on justkui harimata inimese sõnad ning "autosi" on täiesti vale, kuid ometi on need olnud teatud piirkonna tavalised sõnad-sõnavormid ja normeerimise kiuste kasutusel praegugi.
"Objektiivselt võttes ei saa need olla valed. Kui mingi keelend emakeelse kõneleja keelesüsteemi paigutub, siis ta ongi selle süsteemi osa, s.t ei saa väita, et see on vale või vigane."
Ka keele kõige olulisem funktsioon – suhtlusfunktsioon – ei ole Lindströmi hinnangul häiritud, sest me saame neist suurepäraselt aru. "See, kuidas me eesti keeles kirjutame, on ühiskondlik kokkulepe. Kirjakeele normid-normingud ei ole jumalast antud ega seadusesse raiutud, vaid meie oma teha."
Ta lisas, et õnneks on viimastel aastakümnetel liikumine olnud pigem normide-normingute liberaliseerimise suunas, ent tema arvates mitte piisavalt. "Ei ole ühtegi objektiivset põhjust, miks "järele" on kuidagi parem kui "järgi" – ja ometi lapsed koolist selle teadmisega saabuvad."
"Kirjakeele normid-normingud ei ole jumalast antud ega seadusesse raiutud, vaid meie oma teha." – Linda Lindström
Eesti Keele Instituudi teadlane Peeter Päll märkis samuti, et keel on kokkulepe, mida inimesed vabatahtlikult järgivad. Kui nad ei taha, ei pea nad tingimata kirjakeele normingut järgima.
"Keelenorm ei ole juriidiline norm. Keegi ei hakka neid karistama. Minu jaoks oleks ummiktee hakata inimesi keelenormi rikkumise eest karistama."
Vigast keelt kui sellist ei ole keeleteaduse mõttes ka olemas, märkis Päll. "Saame rääkida normingu kõrvalekaldest, aga viga on rohkem kooliõpetuse mõiste." Samas tõdes ta, et kirjakeel on eestlastele sümboolse väärtusega.
"Kui kirjakeelt ei järgita, siis tundub meile, et tullakse keele kallale. Aga samas on vabas ühiskonnas loomulik, et inimesed võivad sellest kõrvale kalduda."
Ilukirjandus on Pälli sõnul näiteks alati olnud sellist sorti tekst, kus keelenorminguid väga piinlikult ei järgita. Mõned tajuvad ahistamisena sedagi, kui toimetaja nende tekstidesse komasid paneb.
"Kui kirjakeelt ei järgita, siis tundub meile, et tullakse keele kallale." – Peeter Päll
Teoreetiliselt on Pälli sõnul karistus siiski ühes olukorras keeleseaduse alusel võimalik. Kui riigiametnik rikub teadlikult kirjakeele normi, on teda võimalik trahvida. Samas ei tea ta Eesti ajast ühtegi juhust, kui see oleks toimunud.
Eestis ei ole keelekorraldus kunagi olnud riiklik valdkond. Päll usub, et ühiskond ei oleks selleks ka valmis, et riik kirjutaks ette, mida keeles peab tegema.
"Keelekorraldus on ikkagi teaduslik tegevus. Seal esineb vaieldavusi ja eksimusi ning õnneks ei ole see riikliku sunni alla sattunud."
Päll ei muretseks samas seepärast, et asjaolu, et keelekasutus on vaba, annaks inimestele õiguse eirata märkusi nende keele kohta. Ühiskonnas on siiski olemas ootused ja kehtib ka teatud subjektiivne ühiskondlik norm.
"Aga mis asi on norm, selle üle võib lõputult arutleda. Kui öeldakse, et näomaski kandmine on sotsiaalne norm, siis mida see tähendab? See on sama hea küsimus, et kui ma normi ei järgi, siis mis minuga tehakse."
Normingud olgu vabamad
Lindströmi sõnul on sageli valeks kuulutatud juhuslikud sõnad-nähtused ilma sisulise põhjenduseta, lihtsalt seepärast, et need on mõnele keelekorraldajale silma torganud.
"Me vajame liberaalsemat kirjakeele käsitlust. Samas oleme me kõik kirjakeele normi koolis õppinud ning sageli teeme järeldusi inimese tõsiseltvõetavuse üle selle põhjal, kui hästi nad selle normi või normingu on omandanud ning kui hästi nad kirjutavad."
Suure ja väikese algustähe küsimustes on tema hinnangul samuti palju ülereguleerimist ning inimesed tegelikult ei taju nende reeglite vastu eksimist veana. Ka ei ole mõtet teha detailseid sõnatasandil normeeringuid, nagu "järgi" või "järele".
Kui aga inimesed ei taju reeglite vastu eksimist veana, tähendab see Lindströmi sõnul seda, et suur osa inimesi ei ole normi päriselt kunagi ära õppinud või see polegi õpitav.
"Me vajame liberaalsemat kirjakeele käsitlust." – Linda Lindström
"Võiksime võtta palju vabamalt ja lubada palju enam varieerumist – mitte midagi hullu sellest ei juhtu, eesti keel jääb püsima."
Eesti keele tulevikust ja arengusuundadest rääkides sõnas ta, et tegelikus elus varieerumine suureneb, sest eesti keele kasutajad on üha erinevama taustaga – kes on õppinud välismaal, kes on pärit muukeelsest perest, kes veedab oma päevi hoopis muukeelses keskkonnas.
"Seega on kirjakeele normi liberaliseerimine paratamatu. Ei ole mõistlik nimetada poolt elanikkonda lollideks selle põhjal, et nad neid kohati väga detailseks aetud norminguid ei suuda või ei taha järgida. Primaarne võiks olla sisu, mida inimene öelda tahab."
Päll sõnas, et normingute järgimine on ennekõike kultuuritraditsioon. Inimene annab sellega teada, et ta on saanud keeleharidust.
Kas tead, mida neist peaks kirjutama suure tähega: peipsi siig, paapua hõimud, setu sussid, võru keel, võru murre, euroopa naarits, aspergeri sündroom, läti rahvalaulud, rakvere raibe? Spikker.
Norme on kahte liiki. Ühed on loomulikus keeles endas olemas, ilma et neid keegi sõnastaks ja mida inimesed järgivad üldiselt vabatahtlikult. Teised on kokkulepped, kuidas teatud keeleküsimused tuleb lahendada, ja neid on tavaks nimetada norminguteks.
"Ideaalis ei tohiks need kaht liiki normid üksteisega vastuolus olla. Kui tegelik keel hakkab muutuma niisuguseks, et norminguid enam ei järgita, siis on paratamatu, et normingud vaadatakse üle."
Üks kriteerium on Pälli sõnul see, et kui isegi keeleharitud inimesed ei suuda teatud normingut järgida, siis on selge, et see on kunstlik ja ka ülejäänud ühiskonnaliikmed ei ole suutelised seda järgima.
Selleks vaatavad nad keelekorpuseid. "Me ei tee ainult Google'i-otsinguid, vaid olemas on spetsiaalsed keelekorpused, mis sisaldavad asjalikke ja mitteasjalikke tekste. Sealt on võimalik näha, kas selline keelevorm esineb neutraalses vormis ja kes on selle kasutajad."
Kui inimesed tunnetavad mõnda sõna juba normaalse keele osana, siis see on Pälli sõnul üks põhjusi, miks võiks seda ka sõnastikes arvestada. Keelesoovitused rajanevadki tänapäeval üha enam keele kirjeldusel. "Me üritame kirjeldada seda, kuidas keel tegelikult funktsioneerib."
Inglise keele mõju paratamatu
Pälli sõnul ei saa üle ega ümber, et eesti keel on ajalooliselt kujunenud saksa keele ja Nõukogude ajal ka vene keele mõjuväljas. Nüüd aga võtavad inimesed asju üle inglise keelest, mis tekitab paratamatult ka segadust ja tülinat.
Inglise keeles on sõnade loogika vahel teistsugune. Hea näide on see, et eesti keeles on saksa ja vene keele põhjal kujunenud tähendused sõnadele "tehnika" ja "tehnoloogia". Inglise keeles on need asja kõvasti lihtsustades peaaegu vastupidised, tõi Päll välja.
"See, mis on eesti keeles olnud "tehnika", on inglise keeles technology. See, mis on eesti keeles olnud "tehnoloogia", see on inglise keeles lähedane sõna technique tähendusele ehk oskus midagi teha."
Seetõttu tuleb eesti keele instituudil aeg-ajalt sõnade tähendused üle vaadata, sest uuemal ajal tuleb ette just tähenduste laenamisi inglise keelest. Näiteks "dekaad", mis on eesti keeles tavaliselt tähistanud kümnepäevakut, aga inglise keeles tähendab aastakümmet.
"See tähendus on eesti keelde paratamatult juurde tulnud. Ühiskond on selle omaks võtnud ja me ei hakka ju vastuvoolu ujuma," sõnas Päll. "Kui ta segadust ei tekita ega ähvarda kuidagi keele struktuuri või muud nähtust, siis ei ole põhjust temaga pikalt sõdida."
Inglise keele pealetungist rääkides märkisid nii Päll kui ka Lindström, et globaliseeruvas maailmas on inglise keele mõjud kõikjal ja see pole ainult eesti keele mure.
"Kui ta [tähenduslaen, nt "dekaad" – toim] segadust ei tekita ega ähvarda kuidagi keele struktuuri või muud nähtust, siis ei ole põhjust temaga pikalt sõdida." – Peeter Päll
"Inglise keele mõjud on ennekõike noorte omavahelises suhtluses ning pigem sõnavaras, mis ongi keele kõige kiiremini muutuv osa. Grammatikat mõjutab inglise keel üsna vähe," sõnas Lindström.
Pälli sõnul annab talle lootust see, et Eesti inimesed valdavalt eeldavad, et iga uue mõistega kaasneb ka korralik eestikeelne sõna. "See ei ole vaikimisi eeldus, et kohe hakkame inglise sõna kasutama."
Samas jääb väga paljudele ingliskeelsetele sõnadele eestikeelne vaste leidmata. "Me kirjutame nad kursiivis tsitaatsõnadena ja saame ka hakkama. Kõike me ei jõuagi eestistada." Selliseid sõnu on palju näiteks arvuti- ja IT-valdkonnas, kus sõnavara ning mõistestik on väga kiiresti arenenud.
"Oleme eeskätt püüdnud leida vasteid igapäevastele olulistele mõistetele, mis vajavad eesti keeles kindlasti väljendamist. See, mis läheb väga erialaseks, võib jääda ka võõrapärasemaks," märkis Päll.
Lindströmi sõnul ei ole vaja seni, kuni eesti keel püsib prestiižsena ning selle kasutamine on riigi tasandil toetatud nagu praegu, selle pärast liigselt muretseda.
"Mure tekib pigem siis, kui keele loomulik ülekanne vanemalt lastele saab katkestatud – nagu on juhtunud lõunaeesti keelega. Seniks tolereerigem, et räägime-kirjutame kõik veidi erinevalt ning sõltuvalt olukorrast või keskkonnast," sõnas ta.
### Response:
Keeleteadlased: eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Saabuvate välisturistide arv vähenes 700 miljoni võrra, põhjustades 730 miljardit dollarit saamata jäänud tulu. Kahju oli kaheksa korda suurem kui pärast 2009. aasta majanduskriisi, teatas UNWTO.
"Sellel enneolematul langusel on tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed, ja see seab ohtu miljonid töökohad ja ettevõtted," ütles organisatsiooni juht Zurab Pololikashvili.
Aasia ja Vaikse ookeani regioonis, mida pandeemia esimesena tabas, langes reisijate arv 79 protsenti, Aafrikas ja Lähis-Idas 69 protsenti, Euroopas 68 protsenti ja Ameerikas 65 protsenti.
Ehkki suveperioodil oli langus Euroopas väiksem kui teistes regioonides, on koroonaviiruse teise laine tõttu kehtestatud piirangud taastumisele punkti pannud, märkis UNWTO.
Aastale tervikuna prognoosib ühendus reisijate arvu 70-protsendilist langust, seejuures ei prognoosita turismi taastumist enne 2021. aasta lõppu.
Mullu kerkis saabuvate välisturistide arv neli protsenti 1,5 miljardini. Enimkülastatud riigid olid Prantsusmaa, Hispaania ja USA.
Viimati langes saabuvate turistide arv 2009. aastal, globaalse rahanduskriisi ajal. Toona oli langus neli protsenti. | ÜRO: rahvusvaheline turism kahaneb pandeemia tõttu 70 protsenti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Saabuvate välisturistide arv vähenes 700 miljoni võrra, põhjustades 730 miljardit dollarit saamata jäänud tulu. Kahju oli kaheksa korda suurem kui pärast 2009. aasta majanduskriisi, teatas UNWTO.
"Sellel enneolematul langusel on tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed, ja see seab ohtu miljonid töökohad ja ettevõtted," ütles organisatsiooni juht Zurab Pololikashvili.
Aasia ja Vaikse ookeani regioonis, mida pandeemia esimesena tabas, langes reisijate arv 79 protsenti, Aafrikas ja Lähis-Idas 69 protsenti, Euroopas 68 protsenti ja Ameerikas 65 protsenti.
Ehkki suveperioodil oli langus Euroopas väiksem kui teistes regioonides, on koroonaviiruse teise laine tõttu kehtestatud piirangud taastumisele punkti pannud, märkis UNWTO.
Aastale tervikuna prognoosib ühendus reisijate arvu 70-protsendilist langust, seejuures ei prognoosita turismi taastumist enne 2021. aasta lõppu.
Mullu kerkis saabuvate välisturistide arv neli protsenti 1,5 miljardini. Enimkülastatud riigid olid Prantsusmaa, Hispaania ja USA.
Viimati langes saabuvate turistide arv 2009. aastal, globaalse rahanduskriisi ajal. Toona oli langus neli protsenti.
### Response:
ÜRO: rahvusvaheline turism kahaneb pandeemia tõttu 70 protsenti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lavrov jäi isolatsiooni, kuna puutus kokku koroonaviirusesse nakatunud inimesega, vahendas Reuters.
Lavrovil kavas olnud visiidid ja kohtumised lükatakse edasi. | Vene välisminister jäi eneseisolatsiooni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lavrov jäi isolatsiooni, kuna puutus kokku koroonaviirusesse nakatunud inimesega, vahendas Reuters.
Lavrovil kavas olnud visiidid ja kohtumised lükatakse edasi.
### Response:
Vene välisminister jäi eneseisolatsiooni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametlikult pole uue hooaja esialgset kalendrit avaldatud, aga veebikülje teatel lisandub lisaks tänavuseks algselt planeeritud 22 etapile veel Saudi Araabia GP.
Varem pole selles riigis kuningliku masinaklassi vormelid kihutanud. Eeldatavalt sõidetakse Saudi Araabia suuruselt teise linna Jeddah' tänavatel.
Järgmine F1 hooaeg peaks algama 21. märtsil traditsiooniliselt Austraalias ja suurim muudatus oleks Hollandi GP nihkumine kevadest sügisesse.
Tänavusel koroonaviirusest räsitud hooajal on praeguse seisuga kavas 17 etappi, millest on juba sõidetud 12. Hooaeg peaks lõppema 13. detsembril Abu Dhabis. | F1 sari on hõivamas uut territooriumit | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametlikult pole uue hooaja esialgset kalendrit avaldatud, aga veebikülje teatel lisandub lisaks tänavuseks algselt planeeritud 22 etapile veel Saudi Araabia GP.
Varem pole selles riigis kuningliku masinaklassi vormelid kihutanud. Eeldatavalt sõidetakse Saudi Araabia suuruselt teise linna Jeddah' tänavatel.
Järgmine F1 hooaeg peaks algama 21. märtsil traditsiooniliselt Austraalias ja suurim muudatus oleks Hollandi GP nihkumine kevadest sügisesse.
Tänavusel koroonaviirusest räsitud hooajal on praeguse seisuga kavas 17 etappi, millest on juba sõidetud 12. Hooaeg peaks lõppema 13. detsembril Abu Dhabis.
### Response:
F1 sari on hõivamas uut territooriumit |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albumil kõlab 13 lugu ning neist ühtegi pole varem ametlikult avaldatud.
"Kuna album sai tehtud peale minu esmakordset isaks saamist, siis sellest tuli ka albumi nimi "Isa". Lood albumil on suures osas kirjutatud käimasoleva aasta sügisel. Lõbusamate lugude kõrval nagu "Jaht" või "Las ma vaatan" on albumil siiski ka palju sügavaid ja väga isiklikke mõtteid," rääkis Rüütli. | Kenneth Rüütli avaldas debüütalbumi "Isa" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albumil kõlab 13 lugu ning neist ühtegi pole varem ametlikult avaldatud.
"Kuna album sai tehtud peale minu esmakordset isaks saamist, siis sellest tuli ka albumi nimi "Isa". Lood albumil on suures osas kirjutatud käimasoleva aasta sügisel. Lõbusamate lugude kõrval nagu "Jaht" või "Las ma vaatan" on albumil siiski ka palju sügavaid ja väga isiklikke mõtteid," rääkis Rüütli.
### Response:
Kenneth Rüütli avaldas debüütalbumi "Isa" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tegemist on tänavustel suurtuuridel esimese korraga, kui esimesel puhkepäeval positiivseid proove ei antud. Tour de France'i esimesel osutusid positiivseteks nelja tiimi taustajõu testid ja Itaalias anti kaheksa positiivset proovi.
Enne Hispaania velotuuri algust tehti osalejatele ja taustajõududele kaks testi. Esimese testiringi järel pidi sõitmisest loobuma Jesus Herrada (Cofidis), teisel andsid positiivse proovi Sunwebi ja Bahrain McLareni taustajõud.
Kuue etapi järel juhib Vueltat Ecuadori rattur Richard Carapaz (Ineos Grenadiers), kellele järgnevad britt Hugh Carthy (EF; +0.18) ja iirlane Dan Martin (Israel Start-Up Nation; +0.20). | Vueltal positiivseid koroonaproove ei antud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tegemist on tänavustel suurtuuridel esimese korraga, kui esimesel puhkepäeval positiivseid proove ei antud. Tour de France'i esimesel osutusid positiivseteks nelja tiimi taustajõu testid ja Itaalias anti kaheksa positiivset proovi.
Enne Hispaania velotuuri algust tehti osalejatele ja taustajõududele kaks testi. Esimese testiringi järel pidi sõitmisest loobuma Jesus Herrada (Cofidis), teisel andsid positiivse proovi Sunwebi ja Bahrain McLareni taustajõud.
Kuue etapi järel juhib Vueltat Ecuadori rattur Richard Carapaz (Ineos Grenadiers), kellele järgnevad britt Hugh Carthy (EF; +0.18) ja iirlane Dan Martin (Israel Start-Up Nation; +0.20).
### Response:
Vueltal positiivseid koroonaproove ei antud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatrist jäi maha 60 terabaidist ehk enam kui miljonist failist koosnev kogu, mille hulka kuuluvad video-, foto-, heli- jm failid. Pärast põhjalikku korrastustööd ja tehnilist kontrolli on Rahvusarhiivi filmide infosüsteemis FIS nähtavad pea kõik NO99 lavastuste salvestused ning kaasunud materjalid, kokku 216 kirjet. | Rahvusarhiivi veebilehelt on võimalik vaadata suurt osa NO99 lavastusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatrist jäi maha 60 terabaidist ehk enam kui miljonist failist koosnev kogu, mille hulka kuuluvad video-, foto-, heli- jm failid. Pärast põhjalikku korrastustööd ja tehnilist kontrolli on Rahvusarhiivi filmide infosüsteemis FIS nähtavad pea kõik NO99 lavastuste salvestused ning kaasunud materjalid, kokku 216 kirjet.
### Response:
Rahvusarhiivi veebilehelt on võimalik vaadata suurt osa NO99 lavastusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kohaliku haigla andmetel on hukkunud noored mehed vanuses 20 kuni 30. Kümnete vigastatute hulgas on ka neli alla 13-aastast last, vahendas BBC.
Koraani õpetuse tunni ajal tehtud rünnaku motiiv pole teada. Seminaris olid kohal sajad õpilased.
Ükski rühmitus ei ole rünnaku eest vastutust võtnud.
Peshawar asub Afganistani piiri lähistel ning viimastel aastatel on Talibani tegevuse tõttu linnas palju vägivalda olnud. Kuus aastat tagasi ründasid kurjategijad Peshawaris sõjaväekooli ning tapsid üle 150 inimese, kellest enamik olid lapsed. Samas on sõjaväe tegevus viimastel aastatel rünnakuid harvemaks muutnud. | Pakistanis hukkus rünnakus koolile vähemalt seitse inimest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kohaliku haigla andmetel on hukkunud noored mehed vanuses 20 kuni 30. Kümnete vigastatute hulgas on ka neli alla 13-aastast last, vahendas BBC.
Koraani õpetuse tunni ajal tehtud rünnaku motiiv pole teada. Seminaris olid kohal sajad õpilased.
Ükski rühmitus ei ole rünnaku eest vastutust võtnud.
Peshawar asub Afganistani piiri lähistel ning viimastel aastatel on Talibani tegevuse tõttu linnas palju vägivalda olnud. Kuus aastat tagasi ründasid kurjategijad Peshawaris sõjaväekooli ning tapsid üle 150 inimese, kellest enamik olid lapsed. Samas on sõjaväe tegevus viimastel aastatel rünnakuid harvemaks muutnud.
### Response:
Pakistanis hukkus rünnakus koolile vähemalt seitse inimest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Siim-Sander Vene tegi juba suvel Eesti koondise eest mängides viga saanud jalale uuesti haiget laupäeval Hispaania kõrgliiga kohtumises, kui tema koduklubi Fuenlabrada noppis hooaja esimese võidu, vahendab Delfi.
Pärast mängu lahkus Vene saalist väga tugevalt longates ning pühapäeval tõdes ta, et asi tundub olevat halb. Esmaspäeval läbis ta tohtrite juures põhjaliku uuringu.
"Midagi katki õnneks ei ole, aga paar-kolm nädalat läheb paranemiseks ikkagi aega," rääkis ta. Selle aja sisse jääb neli Hispaania liiga kohtumist, kuid vigastusest tingitud pikk paus tähendab ka seda, et kahtluse alla võib sattuda Vene osalemine Eesti koondise tegemistes.
Teadupärast toimub üks EM-valiksarja mull novembri viimasel nädalal Tallinnas. Eesti vastaseks on Venemaa ja Makedoonia. Seega peaks Vene selleks ajaks paranema, kuid küsimus on selles, kas klubi lubab äsja vigastusest paranenud mängija koondisse. | Siim-Sander Vene: vigastusest paranemine võtab paar-kolm nädalat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Siim-Sander Vene tegi juba suvel Eesti koondise eest mängides viga saanud jalale uuesti haiget laupäeval Hispaania kõrgliiga kohtumises, kui tema koduklubi Fuenlabrada noppis hooaja esimese võidu, vahendab Delfi.
Pärast mängu lahkus Vene saalist väga tugevalt longates ning pühapäeval tõdes ta, et asi tundub olevat halb. Esmaspäeval läbis ta tohtrite juures põhjaliku uuringu.
"Midagi katki õnneks ei ole, aga paar-kolm nädalat läheb paranemiseks ikkagi aega," rääkis ta. Selle aja sisse jääb neli Hispaania liiga kohtumist, kuid vigastusest tingitud pikk paus tähendab ka seda, et kahtluse alla võib sattuda Vene osalemine Eesti koondise tegemistes.
Teadupärast toimub üks EM-valiksarja mull novembri viimasel nädalal Tallinnas. Eesti vastaseks on Venemaa ja Makedoonia. Seega peaks Vene selleks ajaks paranema, kuid küsimus on selles, kas klubi lubab äsja vigastusest paranenud mängija koondisse.
### Response:
Siim-Sander Vene: vigastusest paranemine võtab paar-kolm nädalat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tohverit abistavad Silver Kõiv ja Aron Härsing. Neljanda kohtuniku ülesandeid täidab Juri Frischer.
Rangers alustas Euroopa liigat 2:0 võiduga Standard Liege'i (BEL) üle. Lech tunnistas avavoorus Benfica (POR) 4:2 paremust. Rangersi ja Lechi kohtumise avavile kõlab 29. oktoobril Eesti aja järgi kell 22 Ibroxi staadionil.
Kadri Jägel on teisipäevase Soome ja Šotimaa naiste EM-valikmängu delegaat Helsingis. Delegaat on UEFA kõrgeim esindaja vastaval mängul ning tema ülesandeks on tagada matši sujuv läbiviimine vastavalt reeglitele ja koostada ülevaade kõigist korralduslikest asjadest. Vajadusel lahendab delegaat probleeme ja teeb kriitilistes olukordades otsuseid. | Eesti kohtunik jõuab Euroopa liigas märgilise tähiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tohverit abistavad Silver Kõiv ja Aron Härsing. Neljanda kohtuniku ülesandeid täidab Juri Frischer.
Rangers alustas Euroopa liigat 2:0 võiduga Standard Liege'i (BEL) üle. Lech tunnistas avavoorus Benfica (POR) 4:2 paremust. Rangersi ja Lechi kohtumise avavile kõlab 29. oktoobril Eesti aja järgi kell 22 Ibroxi staadionil.
Kadri Jägel on teisipäevase Soome ja Šotimaa naiste EM-valikmängu delegaat Helsingis. Delegaat on UEFA kõrgeim esindaja vastaval mängul ning tema ülesandeks on tagada matši sujuv läbiviimine vastavalt reeglitele ja koostada ülevaade kõigist korralduslikest asjadest. Vajadusel lahendab delegaat probleeme ja teeb kriitilistes olukordades otsuseid.
### Response:
Eesti kohtunik jõuab Euroopa liigas märgilise tähiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Paljude inimeste jaoks on peamine viis millegi keskkonnasäästlikku tegemiseks sorteerida vanapaberit ning saata see teisele ringile. Kuid milline ikkagi on vanapaberi übertöötamise mõju kasvuhoonegaaside reostusele? Sellele küsimusele vastamiseks tasub hetkeks mõelda, kuidas pabertooteid üldse tehakse, vahendab Ars Technica.
Paberi tegemiseks vajalikku paberimassi tootmisveski pannakse tavaliselt käima mustleelise ehk teatud tüüpi puidutööstuse jäägiga. Selle põletamine soojuse ja elektri saamiseks on enam-vähem süsinikuneutraalne, sest põlemisel õhku paiskuv süsihappegaas juba oli enne puiduks saamist osa õhust. Kui paberi tootmine on süsinikuneutraalne, aga paberi ümbertöötamisel paiskub õhku CO2, võib see hoopis keskkonnale kahju teha.
Nüüd püüdsid Yale'i Ülikooli teadlased Stijn van Ewijki eestevedamiselvälja arvutada, kui keskkonnasõbralikuks võib vanapaberi ümbertöötamine erinevates stsenaariumites lähitulevikus kujuneda. Eriti huvitas neid, kas ümbertöötamine aitab üleilmsetele kliimaeesmärkidele kaasa või mitte.
Selleks vaatasid nad esmalt maailma üha kasvavat paberinõudlust, mida kergitab paljuski vaesemate riikide vajadus täiendavate pakendite järele. Seejärel jooksutasid nad selle nõudlusmudeli peal kolme erinevat stsenaariumi. Ühes stsenaariumis jätkati praeguste suundadega ehk segatüüpi energiakasutuse ja prügimajandusega. Ülejäänud kahes puhastati elektrivõrk taastumatust energiast kiiremini ning vähendati saastet. Kõigis kolmes stsenaariumis töötati 2050. aastaks ümber praegusest kaks korda rohkem paberit.
Mudel näitas, et senise trendi jätkudes väheneks 2050. aastaks kasutava kütuse ja elektri süsinikujalajälg 1,5 korda ning ambitsioonikamate kavade korral vastavalt 2,5 ja 10,5 korda.
Alustagem aastast 2012
Arvutuskäigu lähtepunktiks vaatasid uurijad, kui palju reostas paberitööstus keskkonda aastal 2012. Sinna alla arvestasid nad metsaraie, paberi tootmise, paberist toodete valmistamise, paberi ümbertöötamise ja prügilatesse ladustamise või põletamisel vallanduva süsiniku. Kõike nimetatut kokku lüües leidis teadlasrühm, et 2012. aastal moodustas paberitööstuse osa üleilmsest CO2-reostusest 1,2 protsenti.
Arvutuses lähtuti paarist lihtsustavast eeldusest. Esiteks kasutasid uurijad näiteks reostusenäitajate kohta maailma oletatavaid keskmisi suurusi, et saada ümbertöötamise mõjust üldist aimu. Teiseks lähtusid uurijad ideest, et paberitööstus ei muuda metsades talletunud süsinikuhulka ja metsade süsinikuringe oleneb pigem metsamajandamisest. Kui ka nõudlust noore metsa järele vähendataks, ei pruugi jätkusuutmatu majandamise korral metsad hakata sellest rohkem süsinikku siduma. Seetõttu arvutuses nende mõjudega ei arvestatud.
Paberi õhuloss
Arvutused näitasid, et isegi kui energiatootmine muutub 2050. aastaks veidi puhtamaks, tõuseb paberi ümbertöötamisest tekkiv reostus paberihulga kahekordistumisel pisut 2012. aasta omast suuremaks. Kui energiatootmist jõulisemalt rohelisemaks muuta, väheneks ka vanapaberikäitlusest tingitud reostus.
Teisisõnu peaks üleilmse õhutemperatuuri tõusu kahe kraadiga piiramiseks muutma rohelisemaks energiaallikaid, mida ümbertöötamine kasutab. Samuti on arenguruumi prügimajandusel. Vastasel korral tehakse süsinikuneutraalset noore paberipuidu kasvatust fossiilkütustega vanapaberitöötluse vastu vahetades keskkonnale hoopis karuteene.
Tulemus saab selgeks just mõjureid ükshaaval vaadeldes. Kui võrreldes 2012. aastaga ei muutuks midagi peale kasvava ümbertöötamise, saastaks paberitööstus keskkonda hoopis rohkem. Samas vähendaks elektrivõrgu rohelisemaks muutmine kogu paberitööstuse süsinikujalajälge. Lisaks oleks märkimisväärset abi sellestki, kui vähendataks paberi põletamisel tekkivat reostust.
Sestap pole kasvuhoonegaaside ohjeldamisel vanapaberi sorteerimisest ja taaskasutamisest kuigivõrd abi. Samas on paberi ümbertöötamine igati tervitatav, kui sellega seonduvad tegevusedki muutuvad rohelisemaks. Kõige järsemate rohemuutustega stsenaariumis kukkus paberitööstuse reostus veidi alla nulli. Lihtsalt öeldes seotaks tänu ringmajandusele paberitoodetesse veidi rohkem süsinikku, kui nende tootmisel õhku paiskaks.
Paberi taaskasutamine säästab samas metsi ja aitab säilitada elupaiku. Ehk siis, kuigi planeedi päästmiseks võluvitsa pole, sai vanapaberi koht suures pildis ehk nüüd veidi selgemaks.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Sustainability. | Vanapaberi ulatuslikum ümbertöötamine ei pruugi kliimat päästa | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Paljude inimeste jaoks on peamine viis millegi keskkonnasäästlikku tegemiseks sorteerida vanapaberit ning saata see teisele ringile. Kuid milline ikkagi on vanapaberi übertöötamise mõju kasvuhoonegaaside reostusele? Sellele küsimusele vastamiseks tasub hetkeks mõelda, kuidas pabertooteid üldse tehakse, vahendab Ars Technica.
Paberi tegemiseks vajalikku paberimassi tootmisveski pannakse tavaliselt käima mustleelise ehk teatud tüüpi puidutööstuse jäägiga. Selle põletamine soojuse ja elektri saamiseks on enam-vähem süsinikuneutraalne, sest põlemisel õhku paiskuv süsihappegaas juba oli enne puiduks saamist osa õhust. Kui paberi tootmine on süsinikuneutraalne, aga paberi ümbertöötamisel paiskub õhku CO2, võib see hoopis keskkonnale kahju teha.
Nüüd püüdsid Yale'i Ülikooli teadlased Stijn van Ewijki eestevedamiselvälja arvutada, kui keskkonnasõbralikuks võib vanapaberi ümbertöötamine erinevates stsenaariumites lähitulevikus kujuneda. Eriti huvitas neid, kas ümbertöötamine aitab üleilmsetele kliimaeesmärkidele kaasa või mitte.
Selleks vaatasid nad esmalt maailma üha kasvavat paberinõudlust, mida kergitab paljuski vaesemate riikide vajadus täiendavate pakendite järele. Seejärel jooksutasid nad selle nõudlusmudeli peal kolme erinevat stsenaariumi. Ühes stsenaariumis jätkati praeguste suundadega ehk segatüüpi energiakasutuse ja prügimajandusega. Ülejäänud kahes puhastati elektrivõrk taastumatust energiast kiiremini ning vähendati saastet. Kõigis kolmes stsenaariumis töötati 2050. aastaks ümber praegusest kaks korda rohkem paberit.
Mudel näitas, et senise trendi jätkudes väheneks 2050. aastaks kasutava kütuse ja elektri süsinikujalajälg 1,5 korda ning ambitsioonikamate kavade korral vastavalt 2,5 ja 10,5 korda.
Alustagem aastast 2012
Arvutuskäigu lähtepunktiks vaatasid uurijad, kui palju reostas paberitööstus keskkonda aastal 2012. Sinna alla arvestasid nad metsaraie, paberi tootmise, paberist toodete valmistamise, paberi ümbertöötamise ja prügilatesse ladustamise või põletamisel vallanduva süsiniku. Kõike nimetatut kokku lüües leidis teadlasrühm, et 2012. aastal moodustas paberitööstuse osa üleilmsest CO2-reostusest 1,2 protsenti.
Arvutuses lähtuti paarist lihtsustavast eeldusest. Esiteks kasutasid uurijad näiteks reostusenäitajate kohta maailma oletatavaid keskmisi suurusi, et saada ümbertöötamise mõjust üldist aimu. Teiseks lähtusid uurijad ideest, et paberitööstus ei muuda metsades talletunud süsinikuhulka ja metsade süsinikuringe oleneb pigem metsamajandamisest. Kui ka nõudlust noore metsa järele vähendataks, ei pruugi jätkusuutmatu majandamise korral metsad hakata sellest rohkem süsinikku siduma. Seetõttu arvutuses nende mõjudega ei arvestatud.
Paberi õhuloss
Arvutused näitasid, et isegi kui energiatootmine muutub 2050. aastaks veidi puhtamaks, tõuseb paberi ümbertöötamisest tekkiv reostus paberihulga kahekordistumisel pisut 2012. aasta omast suuremaks. Kui energiatootmist jõulisemalt rohelisemaks muuta, väheneks ka vanapaberikäitlusest tingitud reostus.
Teisisõnu peaks üleilmse õhutemperatuuri tõusu kahe kraadiga piiramiseks muutma rohelisemaks energiaallikaid, mida ümbertöötamine kasutab. Samuti on arenguruumi prügimajandusel. Vastasel korral tehakse süsinikuneutraalset noore paberipuidu kasvatust fossiilkütustega vanapaberitöötluse vastu vahetades keskkonnale hoopis karuteene.
Tulemus saab selgeks just mõjureid ükshaaval vaadeldes. Kui võrreldes 2012. aastaga ei muutuks midagi peale kasvava ümbertöötamise, saastaks paberitööstus keskkonda hoopis rohkem. Samas vähendaks elektrivõrgu rohelisemaks muutmine kogu paberitööstuse süsinikujalajälge. Lisaks oleks märkimisväärset abi sellestki, kui vähendataks paberi põletamisel tekkivat reostust.
Sestap pole kasvuhoonegaaside ohjeldamisel vanapaberi sorteerimisest ja taaskasutamisest kuigivõrd abi. Samas on paberi ümbertöötamine igati tervitatav, kui sellega seonduvad tegevusedki muutuvad rohelisemaks. Kõige järsemate rohemuutustega stsenaariumis kukkus paberitööstuse reostus veidi alla nulli. Lihtsalt öeldes seotaks tänu ringmajandusele paberitoodetesse veidi rohkem süsinikku, kui nende tootmisel õhku paiskaks.
Paberi taaskasutamine säästab samas metsi ja aitab säilitada elupaiku. Ehk siis, kuigi planeedi päästmiseks võluvitsa pole, sai vanapaberi koht suures pildis ehk nüüd veidi selgemaks.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Sustainability.
### Response:
Vanapaberi ulatuslikum ümbertöötamine ei pruugi kliimat päästa |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Albert koos oma abikaasa, kuninganna, Itaalia printsessi Paolaga, kohtusid Boeliga oma residentsis, mis asub Brüsseli äärelinnas Laekenis, teatas kuningakoda.
"Sel pühapäeval, 25. oktoobril avanes uus peatükk, täidetud emotsioonide, rahu, mõistmise ja lootusega," öeldakse kuninga, kuninganna ja printsess Delphine'i ühises avalduses.
"Meie kohtumine leidis aset Belvedere'i lossis. Kohtumisel sai igaüks meist väljendada rahulikult ja empaatiaga oma tundeid ja kogemusi," lisati avalduses.
"Pärast segadusi, löödud haavu ja kannatusi tuleb aeg andestamiseks, haavade paranemiseks ja leppimiseks. See on tee, kannatlik ja aeg-ajalt raske, mida me oleme koos ühiselt otsustanud ette võtta," kinnitas kolmik.
Kunstnik Delphine Boel (52) sai pärast seitse aastat kestnud kohtuvaidlusi kinnituse, et endine kuningas on tema bioloogiline isa. Pärast DNA-testi, mis kinnitas Albert'i isadust, sai ta oktoobris printsessi tiitli. Ta võttis endale ka oma isa järgi uue perekonnanime Saxe-Cobourg.
Albert, kes loobus troonist kuus aastat tagasi oma vanima poja Philippe'i kasuks, keeldus kaua tunnistamast oma isadust Delphine Boeli suhtes ning oli keeldunud ka temaga kohtumast.
Kuningas Philippe'i, oma poolvennaga, oli Delphine kohtunud 15. oktoobril.
Albert II valitses aastail 1993-2013, loobudes seejärel troonist oma seadusliku poja Philippe'i, riigi praeguse monarhi kasuks.
Skulptor Boelist räägiti kui Albert'i ebaseaduslikust tütrest alates 1990ndatest, kuid alles mullu kohustas kohus endist valitsejat DNA proovi andma.
Boeli päritolu teema tõusis avalikkuses arutluse alla 1999. aastal pärast Paola biograafia avaldamist, milles väideti, et Albert'il oli pikka aega abieluväline suhe, millest talle sündis 1960ndatel tütar. Boeli sünniaasta on 1968.
Päeval, kui Albert II 2013. aastal trooni oma pojale loovutas, esines Boeli ema avalikkuses teatega, et tal oli Albertiga aastatel 1966 - 1984 armusuhe, millest sündis ka tütar.
Albert II on öelnud, et tal oli 1970. aastatel abielukriis, kuid ta polnud varem tunnistanud, et tal oleks abieluväliseid lapsi. Boeli ema on paruness Sybille de Selys Longchamps. | Belgia ekskuningas kohtus esmakordselt oma vallastütrega | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Albert koos oma abikaasa, kuninganna, Itaalia printsessi Paolaga, kohtusid Boeliga oma residentsis, mis asub Brüsseli äärelinnas Laekenis, teatas kuningakoda.
"Sel pühapäeval, 25. oktoobril avanes uus peatükk, täidetud emotsioonide, rahu, mõistmise ja lootusega," öeldakse kuninga, kuninganna ja printsess Delphine'i ühises avalduses.
"Meie kohtumine leidis aset Belvedere'i lossis. Kohtumisel sai igaüks meist väljendada rahulikult ja empaatiaga oma tundeid ja kogemusi," lisati avalduses.
"Pärast segadusi, löödud haavu ja kannatusi tuleb aeg andestamiseks, haavade paranemiseks ja leppimiseks. See on tee, kannatlik ja aeg-ajalt raske, mida me oleme koos ühiselt otsustanud ette võtta," kinnitas kolmik.
Kunstnik Delphine Boel (52) sai pärast seitse aastat kestnud kohtuvaidlusi kinnituse, et endine kuningas on tema bioloogiline isa. Pärast DNA-testi, mis kinnitas Albert'i isadust, sai ta oktoobris printsessi tiitli. Ta võttis endale ka oma isa järgi uue perekonnanime Saxe-Cobourg.
Albert, kes loobus troonist kuus aastat tagasi oma vanima poja Philippe'i kasuks, keeldus kaua tunnistamast oma isadust Delphine Boeli suhtes ning oli keeldunud ka temaga kohtumast.
Kuningas Philippe'i, oma poolvennaga, oli Delphine kohtunud 15. oktoobril.
Albert II valitses aastail 1993-2013, loobudes seejärel troonist oma seadusliku poja Philippe'i, riigi praeguse monarhi kasuks.
Skulptor Boelist räägiti kui Albert'i ebaseaduslikust tütrest alates 1990ndatest, kuid alles mullu kohustas kohus endist valitsejat DNA proovi andma.
Boeli päritolu teema tõusis avalikkuses arutluse alla 1999. aastal pärast Paola biograafia avaldamist, milles väideti, et Albert'il oli pikka aega abieluväline suhe, millest talle sündis 1960ndatel tütar. Boeli sünniaasta on 1968.
Päeval, kui Albert II 2013. aastal trooni oma pojale loovutas, esines Boeli ema avalikkuses teatega, et tal oli Albertiga aastatel 1966 - 1984 armusuhe, millest sündis ka tütar.
Albert II on öelnud, et tal oli 1970. aastatel abielukriis, kuid ta polnud varem tunnistanud, et tal oleks abieluväliseid lapsi. Boeli ema on paruness Sybille de Selys Longchamps.
### Response:
Belgia ekskuningas kohtus esmakordselt oma vallastütrega |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Pealtnägijat" vaatas otse või eetripäeval järele 208 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Teise koha saavutanud "Aktuaalne kaamera" naelutas ekraanide ette aga 172 000 vaatajat.
Lisaks jõudsid ETV saadetest esikümnesse "Õnne 13" (neljas koht, 163 00 vaatajat), "Ringvaade" (viies koht, 141 000 vaatajat), "Hommik Anuga" (kuues koht, 134 000 vaatajat), "Aktuaalne kaamera. Nädal" (seitsmes koht, 131 000 vaatajat), "AK uudised 18.30" (üheksas koht, 126 000 vaatajat) ja spordiuudised (kümnes koht, 120 000 vaatajat).
TV3 saadetest jõudis tabelisse 170 000 vaatajaga "Maskis laulja", saavutades selle tulemusega kolmanda koha. Kanal 2 saadetest on tabelis esindatud aga 130 000 vaatajaga kaheksanda koha saavutanud "Kuuuurija". | Teletopi vaadatuimate saadete esikümnest leiab kaheksa ETV saadet | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Pealtnägijat" vaatas otse või eetripäeval järele 208 000 inimest, teatas Kantar Emor.
Teise koha saavutanud "Aktuaalne kaamera" naelutas ekraanide ette aga 172 000 vaatajat.
Lisaks jõudsid ETV saadetest esikümnesse "Õnne 13" (neljas koht, 163 00 vaatajat), "Ringvaade" (viies koht, 141 000 vaatajat), "Hommik Anuga" (kuues koht, 134 000 vaatajat), "Aktuaalne kaamera. Nädal" (seitsmes koht, 131 000 vaatajat), "AK uudised 18.30" (üheksas koht, 126 000 vaatajat) ja spordiuudised (kümnes koht, 120 000 vaatajat).
TV3 saadetest jõudis tabelisse 170 000 vaatajaga "Maskis laulja", saavutades selle tulemusega kolmanda koha. Kanal 2 saadetest on tabelis esindatud aga 130 000 vaatajaga kaheksanda koha saavutanud "Kuuuurija".
### Response:
Teletopi vaadatuimate saadete esikümnest leiab kaheksa ETV saadet |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui tavaliselt käiakse uusi filme vaatamas kõige enam esilinastuse järgse nädala jooksul ja sellele järgneb vaatajanumbri langus, siis "O2" puhul näeme, et kinokülastajate arv püsib stabiilselt kõrge ka kolmandal nädalal. Mõju on avaldanud filmi juba näinud inimeste positiivne vastukaja oma tutvusringis," rääkis filmilevitaja Timo Diener.
"Huvi "O2" vastu on kõikjal Eestis väga kõrge. Kuna tegemist on ajaloolise suurfilmiga, siis on "O2" toonud kino tagasi kohtadesse, kus juba mitmeid aastaid filme näidatud pole. Näiteks Sakus toimus kinoseanss pärast mitmeaastast pausi," tõi Diener välja.
Aktiivsele kinokülastamisele aitas kaasa ka koolivaheaeg – paljud õpetajad ja lapsevanemad soovitavad filmi vanemate klasside kooliõpilastele, kuna see on hea võimalus tutvustada noortele meelelahutuslikus võtmes Eesti ajalugu.
Tõsielusündmustest inspireeritud filmi "O2" tegevus leiab aset 1939. aastal, kui Eesti on kaotamas oma iseseisvust. Kohe-kohe on puhkemas Teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.
Lisaks Priit Võigemastile löövad filmis kaasa Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Johan Kristjan Aimla, Agnese Cīrulele ja Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised näitlejad.
Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valmiva "O2" režissöör on Margus Paju ("Supilinna salaselts"), stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme. | "O2" on kogunud juba üle 55 000 vaatamise | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui tavaliselt käiakse uusi filme vaatamas kõige enam esilinastuse järgse nädala jooksul ja sellele järgneb vaatajanumbri langus, siis "O2" puhul näeme, et kinokülastajate arv püsib stabiilselt kõrge ka kolmandal nädalal. Mõju on avaldanud filmi juba näinud inimeste positiivne vastukaja oma tutvusringis," rääkis filmilevitaja Timo Diener.
"Huvi "O2" vastu on kõikjal Eestis väga kõrge. Kuna tegemist on ajaloolise suurfilmiga, siis on "O2" toonud kino tagasi kohtadesse, kus juba mitmeid aastaid filme näidatud pole. Näiteks Sakus toimus kinoseanss pärast mitmeaastast pausi," tõi Diener välja.
Aktiivsele kinokülastamisele aitas kaasa ka koolivaheaeg – paljud õpetajad ja lapsevanemad soovitavad filmi vanemate klasside kooliõpilastele, kuna see on hea võimalus tutvustada noortele meelelahutuslikus võtmes Eesti ajalugu.
Tõsielusündmustest inspireeritud filmi "O2" tegevus leiab aset 1939. aastal, kui Eesti on kaotamas oma iseseisvust. Kohe-kohe on puhkemas Teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.
Lisaks Priit Võigemastile löövad filmis kaasa Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Johan Kristjan Aimla, Agnese Cīrulele ja Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised näitlejad.
Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valmiva "O2" režissöör on Margus Paju ("Supilinna salaselts"), stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme.
### Response:
"O2" on kogunud juba üle 55 000 vaatamise |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ustjugov lootis dopingusüüdistutest vabaneda, sest teadlaste andmetel põhjustas tema bioloogilise passi ebanormaalsused geeniviga. CAS-i otsuse järgi rikkus Venemaa laskesuusataja reegleid tahtlikult ajavahemikul 2010 - 2014 ning kasutas keelatud ained ja/või meetodeid.
CAS-i otsuse järgi saab Ustjugov karistada maksimaalse perioodi ehk nelja aasta eest, mis tähendab, et kõik tema tulemused neil aastatel tühistatakse. Kaasa arvatud 2010. ja 2014. aasta olümpiamängude omad, kus ta võitis kaks kuld- ja ühe pronksmedali.
See tähendab, et 2010. aastal Vancouveris sõidetud 15 km ühisstardiga sõidu olümpiavõidu saab tagantjärele Martin Fourcade ning teatesõidu pronksile kerkib Rootsi meeskond. 2014. aastal Šotsis pälvitud meeskondlik teatesõidukuld läheb aga Saksamaale.
Praeguseks tippspordiga lõpetanud Ustjugov võitis veel 2011. aasta Hantõ-Mansiiski MM-ilt hõbedad 15 km ühisstardiga sõidust ja teatesõidus. MK-sarjast on tal kaks etapivõitu.
Ustjugov võib CAS-i otsuse edasi kaevata 21 päeva jooksul. | CAS mõistis Ustjugovi süüdi, venelased kaotavad olümpiakulla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ustjugov lootis dopingusüüdistutest vabaneda, sest teadlaste andmetel põhjustas tema bioloogilise passi ebanormaalsused geeniviga. CAS-i otsuse järgi rikkus Venemaa laskesuusataja reegleid tahtlikult ajavahemikul 2010 - 2014 ning kasutas keelatud ained ja/või meetodeid.
CAS-i otsuse järgi saab Ustjugov karistada maksimaalse perioodi ehk nelja aasta eest, mis tähendab, et kõik tema tulemused neil aastatel tühistatakse. Kaasa arvatud 2010. ja 2014. aasta olümpiamängude omad, kus ta võitis kaks kuld- ja ühe pronksmedali.
See tähendab, et 2010. aastal Vancouveris sõidetud 15 km ühisstardiga sõidu olümpiavõidu saab tagantjärele Martin Fourcade ning teatesõidu pronksile kerkib Rootsi meeskond. 2014. aastal Šotsis pälvitud meeskondlik teatesõidukuld läheb aga Saksamaale.
Praeguseks tippspordiga lõpetanud Ustjugov võitis veel 2011. aasta Hantõ-Mansiiski MM-ilt hõbedad 15 km ühisstardiga sõidust ja teatesõidus. MK-sarjast on tal kaks etapivõitu.
Ustjugov võib CAS-i otsuse edasi kaevata 21 päeva jooksul.
### Response:
CAS mõistis Ustjugovi süüdi, venelased kaotavad olümpiakulla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Võimalik, et see tuleneb sellest, et suvel väga paljud tšehhid reisisid ringi ja valitsus ka toetas seda, üritades välja rääkida erinevaid erandeid, et tšehhid saaksid ilma testideta või ilma karantiinita sõita näiteks Horvaatiasse või Kreekasse või mujale," rääkis Eesti saatkonna lauaülem-konsul Prahas Katre Sai ERR-ile.
"On väga suur tõenäosus, et see kõik algas sealt ja siis, kui algas kool ja paljudel lõppesid puhkused, siis septembrist lihtsalt hakkas viirus ka riigi sees levima," lisas ta.
Tšehhi on nakatumiste tasemelt Euroopas teine riik
Tšehhi teatas teisipäeval 10 273 uuest nakatunust viimase ööpäeva jooksul. Riigis, kus on 10,7 mijonit elanikku, on olnud viimase kahe nädala kiireim koroonaviiruse levik Euroopas, teatas uudisteagentuur Reuters.
Oktoobri keskel kasvas ööpäevane nakatumise number üle 10 000 ning eelmisel nädalal oli keskmiselt 12 000 uut nakatunut ööpäevas. Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) teisipäevaste andmete kohaselt on Tšehhis 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul nakatunud 1379,8 inimest, kõrgeima näitajaga riigis Belgias on sama number 1390,9.
Tervishoiuministeerium teatas teisipäeval 164 koroonasurmast, kokku on riigi COVID-19 tõttu surnud 2365 inimest, kusjuures surnute arv on kahe nädalaga kahekordistunud, edastas Reuters. Praegu on riik uute surmade arvult 100 000 elaniku kohta EL-is esikohal.
Eesti konsuli sõnul on Tšehhi tervishoiusüsteem suure surve all, kuna viimase statistika kohaselt on riigis kasutusel juba pooled hingamisaparaatidest. "Aga me teame, et juba valmistutakse selleks, et novembri keskpaigas võib-olla selline olukord, kus kõik kohad on täidetud ja kasutusele tuleb võtta need välihaiglad, mis üles seati," rääkis Sai.
Konsuli sõnu on Tšehhi abi palunud Euroopa Liidult ja NATO-lt ning mõlemad on teinud ka otsuse saata hingamisaparaate.
"Lisaks sellele on puudu arstidest ja meditsiinitöötajatest, kuna väga paljud neist on nakatunud ja nende arv, kes on haiglas, on päris suur ja seetõttu arutab täna Tšehhi parlament, kas lubada riiki 300 Euroopa Liidu või NATO arsti, kes aitaksid siis toime tulla selle olukorraga. Kõik saavad aru, et, et olukord on tõesti halb," selgitas Sai.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et räägib teisipäeval oma Tšehhi kolleegiga ning et ka Eesti on valmis NATO kaudu Tšehhit abistama.
Inimesed on muutunud ettevaatlikuks
Eesti konsul rääkis ka sellest, et küsitluste kohaselt peavad tšehhid piirangutest üsna hästi kinni. "On väike protsent, kes ei pea, kes leiab, et need ei ole vajalikud. Aga võib-olla on asi selles, et piirangutega alustati liiga hilja," märkis Sai.
Tema sõnul on ka inimeste suhtumine muutunud tõsisemaks: "Ma olen tähele pannud, et septembris oli suhtumine nii ja naa, et väga paljud eirasid või uskusid, et suurt probleemi ei tule. Aga mingist hetkest, kui oktoobri alguses kehtestati eriolukord ja kui kuu keskel suleti koolid, restoranid ja baarid, siis tundus, et inimesed hakkavad tõesti juba muretsema."
Tšehhi kehtestab öise liikumiskeelu
Tšehhi valitsus teatas esmaspäeval, et kehtestab pandeemia ohjeldamiseks öise liikumiskeelu, vahendas uudisteagentuur BNS.
"Me ei ole endiselt näinud langust, mida neilt päevilt ootasime," ütles ajakirjanikele tervishoiuminister Roman Prymula, lisades, et viimaste piirangute mõju on olnud tagasihoidlik.
Ta lisas, et valitsus jõustab kuni 3. novembrini liikumiskeelu alates kolmapäevast, erandina tohivad inimesed sõita tööle või jalutada oma koera.
Prymula sõnul peavad nüüd poed sulgema uksed kell 18 kohaliku aja järgi ja jääma suletuks pühapäevadel.
Ta ärgitas ettevõtteid lubama kodutööd, kui see on vähegi võimalik.
"Me oleme lähenemas tasemele, mis ohustab Tšehhi tervishoiusüsteemi," lausus epidemioloog Prymula.
Tšehhi sõjavägi on rajanud 500 kohaga välihaigla ning välismaalt laekub meditsiinivarustust, sealhulgas hingamisaparaate nii Euroopa Komisjoni kaudu kui mujalt.
Prymula on ametist lahkumas pärast seda, kui tabloidi fotograaf tabas ta lahkumast restoranist, mis pidanuks tema enda piirangute kohaselt suletud olema.
Tema asemele asub meedia andmeil Tšehhi suuruselt teise linna Brno haigla asejuht. | Tšehhi kõrge nakatumistaseme põhjuseks peetakse suvist reisimist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Võimalik, et see tuleneb sellest, et suvel väga paljud tšehhid reisisid ringi ja valitsus ka toetas seda, üritades välja rääkida erinevaid erandeid, et tšehhid saaksid ilma testideta või ilma karantiinita sõita näiteks Horvaatiasse või Kreekasse või mujale," rääkis Eesti saatkonna lauaülem-konsul Prahas Katre Sai ERR-ile.
"On väga suur tõenäosus, et see kõik algas sealt ja siis, kui algas kool ja paljudel lõppesid puhkused, siis septembrist lihtsalt hakkas viirus ka riigi sees levima," lisas ta.
Tšehhi on nakatumiste tasemelt Euroopas teine riik
Tšehhi teatas teisipäeval 10 273 uuest nakatunust viimase ööpäeva jooksul. Riigis, kus on 10,7 mijonit elanikku, on olnud viimase kahe nädala kiireim koroonaviiruse levik Euroopas, teatas uudisteagentuur Reuters.
Oktoobri keskel kasvas ööpäevane nakatumise number üle 10 000 ning eelmisel nädalal oli keskmiselt 12 000 uut nakatunut ööpäevas. Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) teisipäevaste andmete kohaselt on Tšehhis 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul nakatunud 1379,8 inimest, kõrgeima näitajaga riigis Belgias on sama number 1390,9.
Tervishoiuministeerium teatas teisipäeval 164 koroonasurmast, kokku on riigi COVID-19 tõttu surnud 2365 inimest, kusjuures surnute arv on kahe nädalaga kahekordistunud, edastas Reuters. Praegu on riik uute surmade arvult 100 000 elaniku kohta EL-is esikohal.
Eesti konsuli sõnul on Tšehhi tervishoiusüsteem suure surve all, kuna viimase statistika kohaselt on riigis kasutusel juba pooled hingamisaparaatidest. "Aga me teame, et juba valmistutakse selleks, et novembri keskpaigas võib-olla selline olukord, kus kõik kohad on täidetud ja kasutusele tuleb võtta need välihaiglad, mis üles seati," rääkis Sai.
Konsuli sõnu on Tšehhi abi palunud Euroopa Liidult ja NATO-lt ning mõlemad on teinud ka otsuse saata hingamisaparaate.
"Lisaks sellele on puudu arstidest ja meditsiinitöötajatest, kuna väga paljud neist on nakatunud ja nende arv, kes on haiglas, on päris suur ja seetõttu arutab täna Tšehhi parlament, kas lubada riiki 300 Euroopa Liidu või NATO arsti, kes aitaksid siis toime tulla selle olukorraga. Kõik saavad aru, et, et olukord on tõesti halb," selgitas Sai.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles ERR-ile, et räägib teisipäeval oma Tšehhi kolleegiga ning et ka Eesti on valmis NATO kaudu Tšehhit abistama.
Inimesed on muutunud ettevaatlikuks
Eesti konsul rääkis ka sellest, et küsitluste kohaselt peavad tšehhid piirangutest üsna hästi kinni. "On väike protsent, kes ei pea, kes leiab, et need ei ole vajalikud. Aga võib-olla on asi selles, et piirangutega alustati liiga hilja," märkis Sai.
Tema sõnul on ka inimeste suhtumine muutunud tõsisemaks: "Ma olen tähele pannud, et septembris oli suhtumine nii ja naa, et väga paljud eirasid või uskusid, et suurt probleemi ei tule. Aga mingist hetkest, kui oktoobri alguses kehtestati eriolukord ja kui kuu keskel suleti koolid, restoranid ja baarid, siis tundus, et inimesed hakkavad tõesti juba muretsema."
Tšehhi kehtestab öise liikumiskeelu
Tšehhi valitsus teatas esmaspäeval, et kehtestab pandeemia ohjeldamiseks öise liikumiskeelu, vahendas uudisteagentuur BNS.
"Me ei ole endiselt näinud langust, mida neilt päevilt ootasime," ütles ajakirjanikele tervishoiuminister Roman Prymula, lisades, et viimaste piirangute mõju on olnud tagasihoidlik.
Ta lisas, et valitsus jõustab kuni 3. novembrini liikumiskeelu alates kolmapäevast, erandina tohivad inimesed sõita tööle või jalutada oma koera.
Prymula sõnul peavad nüüd poed sulgema uksed kell 18 kohaliku aja järgi ja jääma suletuks pühapäevadel.
Ta ärgitas ettevõtteid lubama kodutööd, kui see on vähegi võimalik.
"Me oleme lähenemas tasemele, mis ohustab Tšehhi tervishoiusüsteemi," lausus epidemioloog Prymula.
Tšehhi sõjavägi on rajanud 500 kohaga välihaigla ning välismaalt laekub meditsiinivarustust, sealhulgas hingamisaparaate nii Euroopa Komisjoni kaudu kui mujalt.
Prymula on ametist lahkumas pärast seda, kui tabloidi fotograaf tabas ta lahkumast restoranist, mis pidanuks tema enda piirangute kohaselt suletud olema.
Tema asemele asub meedia andmeil Tšehhi suuruselt teise linna Brno haigla asejuht.
### Response:
Tšehhi kõrge nakatumistaseme põhjuseks peetakse suvist reisimist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uuslavastus
"Abort"
Lavastaja: Kaili Viidas
Autor: Richard Brautigan
Tõlkija: Juhan Habicht
Dramatiseerija: Ott Kilusk
Kunstnik: Arthur Arula
Valguskunstnik: Margus Vaigur
Helikujundaja: Lauri Kaldoja
Videokujundaja: Argo Valdmaa
Näitlejad: Nils Mattias Steinberg, Jane Napp, Ago Anderson, Carmen Mikiver, Sten Karpov.
Esietendus 23. oktoobril Endla teatri Küünis.
Viidase lavastus on maitsekalt hulljulge, üllatab meeldivate jaburustega süžees, stsenograafias ja rollilahendustes. Isegi Endla trupi raudvara (Ago Anderson, Carmen Mikiver, Sten Karpov) näitab end uuest tahust, rääkimata noortest peaosalistest Jane Napist ja Nils Mattias Steinbergist.
Ehkki Viidas pole varemgi oma töödes teatavat totrust peljanud, tundub tema absurditaju siin eriti õigele (ja vajalikule) pinnasele langevat. Lavastuse pingevaba veiderdamine toob hingamisruumi teemasse, mis puhtal kujul pingetest lausa lühisesse jookseks. Richard Brautigani kirjutatud "Abort" ju pealkirjaga kedagi ei peta – loo keskne sündmus ongi abort.
Lavastaja sõnul ei ole "Abort" küll poliitiline, kuid poliitilisest kontekstist, kuhu teose esietendus langes, ei saa ometi mööda vaadata. Vähe sellest, et perekonnateemad taas Toompeal keevad, jõuti ühes lähiriigis päev enne esietendust pea täieliku abordikeelu kehtestamiseni. Kuigi lavastuses tõesti loosungeid ei kõla, peitub seisukohavõtt juba materjali lavaletoomises endas.
"Abordi" järjepidev ogarus, mis ka mõjuka idee teenistuses töötab, kulub sestap Endla repertuaari igati ära. Kuivõrd varem nähtud veiderdamised Pärnu teatri laval on miks-küsimuse tugevalt õhku jätnud, paistab Viidase lavastus päriselt jõudvat eesmärgini, mida ammu seati. Nõnda mõjubki "Abort" värskelt, isegi ebaendlalikult. Ja selle eest aitäh. | Repliik. Sünnipäevaüllatus Endlas | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uuslavastus
"Abort"
Lavastaja: Kaili Viidas
Autor: Richard Brautigan
Tõlkija: Juhan Habicht
Dramatiseerija: Ott Kilusk
Kunstnik: Arthur Arula
Valguskunstnik: Margus Vaigur
Helikujundaja: Lauri Kaldoja
Videokujundaja: Argo Valdmaa
Näitlejad: Nils Mattias Steinberg, Jane Napp, Ago Anderson, Carmen Mikiver, Sten Karpov.
Esietendus 23. oktoobril Endla teatri Küünis.
Viidase lavastus on maitsekalt hulljulge, üllatab meeldivate jaburustega süžees, stsenograafias ja rollilahendustes. Isegi Endla trupi raudvara (Ago Anderson, Carmen Mikiver, Sten Karpov) näitab end uuest tahust, rääkimata noortest peaosalistest Jane Napist ja Nils Mattias Steinbergist.
Ehkki Viidas pole varemgi oma töödes teatavat totrust peljanud, tundub tema absurditaju siin eriti õigele (ja vajalikule) pinnasele langevat. Lavastuse pingevaba veiderdamine toob hingamisruumi teemasse, mis puhtal kujul pingetest lausa lühisesse jookseks. Richard Brautigani kirjutatud "Abort" ju pealkirjaga kedagi ei peta – loo keskne sündmus ongi abort.
Lavastaja sõnul ei ole "Abort" küll poliitiline, kuid poliitilisest kontekstist, kuhu teose esietendus langes, ei saa ometi mööda vaadata. Vähe sellest, et perekonnateemad taas Toompeal keevad, jõuti ühes lähiriigis päev enne esietendust pea täieliku abordikeelu kehtestamiseni. Kuigi lavastuses tõesti loosungeid ei kõla, peitub seisukohavõtt juba materjali lavaletoomises endas.
"Abordi" järjepidev ogarus, mis ka mõjuka idee teenistuses töötab, kulub sestap Endla repertuaari igati ära. Kuivõrd varem nähtud veiderdamised Pärnu teatri laval on miks-küsimuse tugevalt õhku jätnud, paistab Viidase lavastus päriselt jõudvat eesmärgini, mida ammu seati. Nõnda mõjubki "Abort" värskelt, isegi ebaendlalikult. Ja selle eest aitäh.
### Response:
Repliik. Sünnipäevaüllatus Endlas |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 2015. aastal tunnisõidu maailmarekordi 54,526 kilomeetrile nihutanud Wiggins usub, et kui itaallane prooviks hetkel Victor Campenaertsi nimele kuuluvat rekordit (55,089 kilomeetrit) üle sõita, siis tema arvutuste järgi ei suudaks keegi seda vähemalt tema eluajal lüüa. "Ütlen teile, et oodake vaid aega, mil ta seda rekordit püüdma läheb," lisas 2012. aastal Tour de France'i võitnud Wiggins.
Ganna lõpetas äsja oma esimese suurtuuri, Giro d'Italia, kus ta võitis kõik kolm peetud temposõitu ning uhke soolosõiduga ka viienda etapi. Lisaks mängis ta Ineos Grenadiersi meeskonnas olulist rolli Tao Geoghegan Harti toetamisel ja üldvõidu püüdmisel. | Wiggins: kui Ganna uuendab tunnisõidu rekordit, ei ületa seda enam keegi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
2015. aastal tunnisõidu maailmarekordi 54,526 kilomeetrile nihutanud Wiggins usub, et kui itaallane prooviks hetkel Victor Campenaertsi nimele kuuluvat rekordit (55,089 kilomeetrit) üle sõita, siis tema arvutuste järgi ei suudaks keegi seda vähemalt tema eluajal lüüa. "Ütlen teile, et oodake vaid aega, mil ta seda rekordit püüdma läheb," lisas 2012. aastal Tour de France'i võitnud Wiggins.
Ganna lõpetas äsja oma esimese suurtuuri, Giro d'Italia, kus ta võitis kõik kolm peetud temposõitu ning uhke soolosõiduga ka viienda etapi. Lisaks mängis ta Ineos Grenadiersi meeskonnas olulist rolli Tao Geoghegan Harti toetamisel ja üldvõidu püüdmisel.
### Response:
Wiggins: kui Ganna uuendab tunnisõidu rekordit, ei ületa seda enam keegi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Uues videos on mõjutusi ka 1990. aastal ilmunud muusikavideost "Thunderstruck", kirjutab Consequence of Sound.
"Shot in the Dark" kõlab ka AC/DC novembris ilmuval uuel albumil "Power Up", mis saab olema bändi 17. stuudioalbum. | AC/DC avaldas uue muusikavideo | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Uues videos on mõjutusi ka 1990. aastal ilmunud muusikavideost "Thunderstruck", kirjutab Consequence of Sound.
"Shot in the Dark" kõlab ka AC/DC novembris ilmuval uuel albumil "Power Up", mis saab olema bändi 17. stuudioalbum.
### Response:
AC/DC avaldas uue muusikavideo |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Soovitav on olla äärmisel valvas, eriti reisimisel ja kohtades, kus käib palju turiste või kus on välisprantslaste kogukonnad," öeldakse teisipäeval avaldatud Prantsuse välisministeeriumi hoiatuses.
Soovitus oli suunatud esmajoones Indoneesias, Bangladeshis, Iraagis ja Mauritaanias viibivatele prantslastele, keda kutsuti hoiduma eemale igasugustes karikatuuride-teemalistest meeleavaldustest ja muudest avalikest kogunemistest.
Samasuguse soovituse andis Prantsuse saatkond Ankaras ka Türgis elavatele prantslastele.
Tüli vallandas 16. oktoobril Prantsusmaa ühes koolis juhtunu, kus tšetšeeni päritolu nooruk tappis julmalt õpetaja Samuel Paty, kes oli koolitunnis näidanud Muhamedist joonistatud karikatuure. Sarnaste pilapiltide avaldamise tõttu oli 2015. aastal satiirilehe Charlie Hebdo toimetuses tapetud 12 inimest.
Prohvet Muhamedi kujutamist peavad paljud moslemid solvanguks, kuid Prantsusmaal seostuvad need revolutsiooniaegadesse ulatuva uhke ilmaliku traditsiooniga sõnavabadustest. Paty mõrvamise järel esines president Emmanuel Macron kirgliku kõnega sõnavabaduse ja Prantsusmaa ilmalike väärtuste kaitseks. See aga põhjustas pahameele moslemimaades.
Vastasseis islamiusu ja sõnavabaduse üle tõi kaasa islamiriikide kriitika Prantsusmaa suhtes ning üleskutsed boikoteerida Prantsuse kaupu. Kriitika üheks eestvedajaks sai Türgi president Recep Tayyip Erdogan, kes esines president Macroni suhtes solvanguga, misjärel Prantsusmaa kutsus oma saadiku kodumaale konsultatsioonidele.
Araabia maailma juhtriik Saudi Araabia püüdis siiski teisipäeval pingeid maandada, kritseerides küll pilapiltide avaldamist, kuid hoidus Prantsuse kaupade bokoteerimise üleskutsetest. | Prantsusmaa kutsus moslemiriikides viibivaid prantslasi ettevaatlikkusele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Soovitav on olla äärmisel valvas, eriti reisimisel ja kohtades, kus käib palju turiste või kus on välisprantslaste kogukonnad," öeldakse teisipäeval avaldatud Prantsuse välisministeeriumi hoiatuses.
Soovitus oli suunatud esmajoones Indoneesias, Bangladeshis, Iraagis ja Mauritaanias viibivatele prantslastele, keda kutsuti hoiduma eemale igasugustes karikatuuride-teemalistest meeleavaldustest ja muudest avalikest kogunemistest.
Samasuguse soovituse andis Prantsuse saatkond Ankaras ka Türgis elavatele prantslastele.
Tüli vallandas 16. oktoobril Prantsusmaa ühes koolis juhtunu, kus tšetšeeni päritolu nooruk tappis julmalt õpetaja Samuel Paty, kes oli koolitunnis näidanud Muhamedist joonistatud karikatuure. Sarnaste pilapiltide avaldamise tõttu oli 2015. aastal satiirilehe Charlie Hebdo toimetuses tapetud 12 inimest.
Prohvet Muhamedi kujutamist peavad paljud moslemid solvanguks, kuid Prantsusmaal seostuvad need revolutsiooniaegadesse ulatuva uhke ilmaliku traditsiooniga sõnavabadustest. Paty mõrvamise järel esines president Emmanuel Macron kirgliku kõnega sõnavabaduse ja Prantsusmaa ilmalike väärtuste kaitseks. See aga põhjustas pahameele moslemimaades.
Vastasseis islamiusu ja sõnavabaduse üle tõi kaasa islamiriikide kriitika Prantsusmaa suhtes ning üleskutsed boikoteerida Prantsuse kaupu. Kriitika üheks eestvedajaks sai Türgi president Recep Tayyip Erdogan, kes esines president Macroni suhtes solvanguga, misjärel Prantsusmaa kutsus oma saadiku kodumaale konsultatsioonidele.
Araabia maailma juhtriik Saudi Araabia püüdis siiski teisipäeval pingeid maandada, kritseerides küll pilapiltide avaldamist, kuid hoidus Prantsuse kaupade bokoteerimise üleskutsetest.
### Response:
Prantsusmaa kutsus moslemiriikides viibivaid prantslasi ettevaatlikkusele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimese asetusega Kanepil kulus endast 14 aastat noorema hispaanlanna alistamiseks üks tund ja 11 minutit. Kanepi servis kohtumise jooksul kaheksa ässa Guerrero Alvareze nelja vastu. Topeltvigu tegid mängijad vastavalt üks ja kaks.
Teises ringis kohtub Kanepi kõigest 15-aastase tšehhitari Lucie Havlickovaga (WTA 863.), kes alustas võistlust kvalifikatsioonist. Havlickova alistas avaringis samuti kvalifikatsioonist alustanud 19-aastase valgevenelanna Shalimar Talbi (WTA 358.) tulemusega 6:4, 6:1. | Kaia Kanepi alustas Istanbuli turniiri võidukalt | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimese asetusega Kanepil kulus endast 14 aastat noorema hispaanlanna alistamiseks üks tund ja 11 minutit. Kanepi servis kohtumise jooksul kaheksa ässa Guerrero Alvareze nelja vastu. Topeltvigu tegid mängijad vastavalt üks ja kaks.
Teises ringis kohtub Kanepi kõigest 15-aastase tšehhitari Lucie Havlickovaga (WTA 863.), kes alustas võistlust kvalifikatsioonist. Havlickova alistas avaringis samuti kvalifikatsioonist alustanud 19-aastase valgevenelanna Shalimar Talbi (WTA 358.) tulemusega 6:4, 6:1.
### Response:
Kaia Kanepi alustas Istanbuli turniiri võidukalt |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tumerohelised lained peksavad üksildase kaljusaare poole loksuvat paati. Noor kunstnik Marianne surub maalitarbeid tugevamini enda vastu. On 18. sajandi lõpukünnis ja naine on teel isoleeritud prantsuse kaljusaarele, ülesandeks portreteerida krahvinna tütart Héloïse'i – noort naist, keda ootab vastumeelne sõudmine abieluranda. Héloïse'i lahutab abielust veel vaid portree, mis peaks ajastu kombekohaselt peigmeest pruudi võludes veenma. Marianne on saarele maalima kutsutud just viimase eesmärgiga. Et aga Héloïse on oma ema sepitsustest kõrvale jäetud, peab Marianne esialgu töötama salaja. Nii algab kahe naise kohtumislugu ajastudraamas "Põleva tütarlapse portree", mis pärjatud nii Cannes'i parima stsenaariumi kui Queer-Palmioksaga.
Saatuse keerdkäiguna tärkab naiste vahel usaldus, mis areneb armastuseks. Nii saavad nad peagi valla lasta oma tegelikud tunded ja olemuse. Päevad saarel veerevad õhtusse mererannal jalutades, kaminatule paistel konte soojendades või kivise maamaja köögis, poeetiliste vestluste ja punase veini saatel. Sügistuulte meelevallas rappuvast kaljusaarest, mis alguses mõjus kummitusliku maailmalõpuna, saab oaas, kuhu ühiskonna nõudmised ja piirid ei ulatu. Tulevik kondab küll viirastusena mööda hämaraid koridore ja kaljuservi, ent ei saa naisi kätte enne, kui saare kivine tolm jalge alt pühitud. Mõlemad naised sümboliseerivad seejuures iselaadi elu. Kui Héloïse'i (Adèle Haenel) parimaks väljavaateks jääb vastuseisule vaatamata abielu prestiižse mehega, ootavad Marianne'i (Noémie Merlant) ühiskonda naastes nii loominguline kui majanduslik iseseisvus – privileeg, mis sai tollal osaks vaid vähestele.
Naine 18. sajandi kunstisfääris
Kunstnikust isa kõrval kasvanud Marianne kehastab tollase ajastu tõelist erandit, sest ehkki 18. sajandi lõpukünnisel avanesid läbilöögivõimelistele naistele mitmed uksed, oli see tervikuna endiselt maskuliinsusega polsterdatud maailm. Viimast ka kunstisfääris. Naistele oli maalimine julgustatud ajaviide. Samas valitses kirjutamata reegel, et naine võis maalikunstiga tegeleda, seda isegi professionaalsel tasemel harrastada seni, kui ta ei pakkunud meestele konkurentsi. Naiste professionaalset kõrvalejäetust väljendas ka piiratud teemadering. Daamide kanda olid vaikelud, loodusmaalid ja portreed – teemad, mis peegeldasid naiste üldist elusfääri. Naiskunstniku maalitud meesakt olnuks tollases atmosfääris vaat et pühadusetõotus. Nii jäigi maalikunstniku staatus enamikele naistele saavutamata, ehkki paljudest jäi elu lõpul sahtlisse maha sadu maale ja joonistusi.
Marianne peegeldab paljusid tollal levinud topelt-standardeid. Salongis esineb ta oma kunstnikust isa nime all. Samuti saab ta abielust kõrvale hiilida ennekõike just tänu isa toele ning sidemetele. Ka tema valitud maaliteemad on teised. Eneseteadvuse kasvades muutus sookaaslaste loo jutustamine 18. ja 19. sajandil oluliseks paljude naiskunstnike jaoks. Näiteks hakkasid naiskunstnikud kujutama ennast sagedamini töökeskkonnas, molberti taga. Ka Marianne kujutab oma loomingus naiseks olemise eri tahke, olgu selleks kasvõi sensuaalsed hetked oma armsamaga. Marianne'i fiktsionaalse karakteri haardeulatust võikski võrrelda selliste 18. sajandi maalikunstnikega nagu Angelica Kauffmann, Adelaide Labille-Guiard ja Élisabeth Vigée Le Brun.
Illusioonideta ajastudraama
"Põleva tütarlapse portree" poetiseerib, ent ei glorifitseeri kunagist reaalsust. Filmi võibki pidada üheks pöördepunktiks uue laine ajastudraamas. Ehkki ajastudraama on juba aastakümneid olnud pigem feministlik žanr, on see liigse romantismi, ja kes teab, ehk ka varasemalt ebaatraktiivsena tundnud teemade tõttu lebanud kusagil filmitööstuse ääremail, omamata suuremat tõsiseltvõetavust. Täna on sellest saanud omamoodi hittžanr. Ühelt poolt on muutunud ajastudraamade jutustamise foon – need on sageli sensuaalsemad, tungivad sügavamale minevikku ja ei loo möödanikule illusioone. Teisalt on tõusnud huvi uudsete mineviku jutustamise perspektiivide suhtes. Paraku on naiste ja seksuaalvähemuste lood rakendatud (ajastu)draamas üha sagedamini ka pelgalt populaarsuse või poliitilise žesti eesmärgil.
"Põleva tütarlapse portree" on oma olemuses usutav ja siiras. Läbi oma loomingu naiste lugusid jutustanud Céline Sciamma käe all ei ole Marianne ja Héloïse poliitilised mängukannid, vaid kaks armunut 18. sajandis. Armastuse delikaatne kulgemine tabab tollast vaimu. Teisalt süstib film rahu, sest kaljusaare üksilduses, Marianne'i boheemlaslikus vaimus ja kaminapraksumise taustal mööda saadetud tundides on hingekosutavat fluidumit. Film lubab meil endalgi pageda hetkeks tolle kaljusaare pakku, kunstist ja poeesiast paksu õhustikku, ja lasta liiga kiiresti vuraval maailmal endast mööda voolata. Ühelt poolt kannab film olulist sõnumit, tänases ajastus on see aga ka emotsionaalselt turgutav film. | Arvustus. Emotsionaalselt turgutav "Põleva tütarlapse portree" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tumerohelised lained peksavad üksildase kaljusaare poole loksuvat paati. Noor kunstnik Marianne surub maalitarbeid tugevamini enda vastu. On 18. sajandi lõpukünnis ja naine on teel isoleeritud prantsuse kaljusaarele, ülesandeks portreteerida krahvinna tütart Héloïse'i – noort naist, keda ootab vastumeelne sõudmine abieluranda. Héloïse'i lahutab abielust veel vaid portree, mis peaks ajastu kombekohaselt peigmeest pruudi võludes veenma. Marianne on saarele maalima kutsutud just viimase eesmärgiga. Et aga Héloïse on oma ema sepitsustest kõrvale jäetud, peab Marianne esialgu töötama salaja. Nii algab kahe naise kohtumislugu ajastudraamas "Põleva tütarlapse portree", mis pärjatud nii Cannes'i parima stsenaariumi kui Queer-Palmioksaga.
Saatuse keerdkäiguna tärkab naiste vahel usaldus, mis areneb armastuseks. Nii saavad nad peagi valla lasta oma tegelikud tunded ja olemuse. Päevad saarel veerevad õhtusse mererannal jalutades, kaminatule paistel konte soojendades või kivise maamaja köögis, poeetiliste vestluste ja punase veini saatel. Sügistuulte meelevallas rappuvast kaljusaarest, mis alguses mõjus kummitusliku maailmalõpuna, saab oaas, kuhu ühiskonna nõudmised ja piirid ei ulatu. Tulevik kondab küll viirastusena mööda hämaraid koridore ja kaljuservi, ent ei saa naisi kätte enne, kui saare kivine tolm jalge alt pühitud. Mõlemad naised sümboliseerivad seejuures iselaadi elu. Kui Héloïse'i (Adèle Haenel) parimaks väljavaateks jääb vastuseisule vaatamata abielu prestiižse mehega, ootavad Marianne'i (Noémie Merlant) ühiskonda naastes nii loominguline kui majanduslik iseseisvus – privileeg, mis sai tollal osaks vaid vähestele.
Naine 18. sajandi kunstisfääris
Kunstnikust isa kõrval kasvanud Marianne kehastab tollase ajastu tõelist erandit, sest ehkki 18. sajandi lõpukünnisel avanesid läbilöögivõimelistele naistele mitmed uksed, oli see tervikuna endiselt maskuliinsusega polsterdatud maailm. Viimast ka kunstisfääris. Naistele oli maalimine julgustatud ajaviide. Samas valitses kirjutamata reegel, et naine võis maalikunstiga tegeleda, seda isegi professionaalsel tasemel harrastada seni, kui ta ei pakkunud meestele konkurentsi. Naiste professionaalset kõrvalejäetust väljendas ka piiratud teemadering. Daamide kanda olid vaikelud, loodusmaalid ja portreed – teemad, mis peegeldasid naiste üldist elusfääri. Naiskunstniku maalitud meesakt olnuks tollases atmosfääris vaat et pühadusetõotus. Nii jäigi maalikunstniku staatus enamikele naistele saavutamata, ehkki paljudest jäi elu lõpul sahtlisse maha sadu maale ja joonistusi.
Marianne peegeldab paljusid tollal levinud topelt-standardeid. Salongis esineb ta oma kunstnikust isa nime all. Samuti saab ta abielust kõrvale hiilida ennekõike just tänu isa toele ning sidemetele. Ka tema valitud maaliteemad on teised. Eneseteadvuse kasvades muutus sookaaslaste loo jutustamine 18. ja 19. sajandil oluliseks paljude naiskunstnike jaoks. Näiteks hakkasid naiskunstnikud kujutama ennast sagedamini töökeskkonnas, molberti taga. Ka Marianne kujutab oma loomingus naiseks olemise eri tahke, olgu selleks kasvõi sensuaalsed hetked oma armsamaga. Marianne'i fiktsionaalse karakteri haardeulatust võikski võrrelda selliste 18. sajandi maalikunstnikega nagu Angelica Kauffmann, Adelaide Labille-Guiard ja Élisabeth Vigée Le Brun.
Illusioonideta ajastudraama
"Põleva tütarlapse portree" poetiseerib, ent ei glorifitseeri kunagist reaalsust. Filmi võibki pidada üheks pöördepunktiks uue laine ajastudraamas. Ehkki ajastudraama on juba aastakümneid olnud pigem feministlik žanr, on see liigse romantismi, ja kes teab, ehk ka varasemalt ebaatraktiivsena tundnud teemade tõttu lebanud kusagil filmitööstuse ääremail, omamata suuremat tõsiseltvõetavust. Täna on sellest saanud omamoodi hittžanr. Ühelt poolt on muutunud ajastudraamade jutustamise foon – need on sageli sensuaalsemad, tungivad sügavamale minevikku ja ei loo möödanikule illusioone. Teisalt on tõusnud huvi uudsete mineviku jutustamise perspektiivide suhtes. Paraku on naiste ja seksuaalvähemuste lood rakendatud (ajastu)draamas üha sagedamini ka pelgalt populaarsuse või poliitilise žesti eesmärgil.
"Põleva tütarlapse portree" on oma olemuses usutav ja siiras. Läbi oma loomingu naiste lugusid jutustanud Céline Sciamma käe all ei ole Marianne ja Héloïse poliitilised mängukannid, vaid kaks armunut 18. sajandis. Armastuse delikaatne kulgemine tabab tollast vaimu. Teisalt süstib film rahu, sest kaljusaare üksilduses, Marianne'i boheemlaslikus vaimus ja kaminapraksumise taustal mööda saadetud tundides on hingekosutavat fluidumit. Film lubab meil endalgi pageda hetkeks tolle kaljusaare pakku, kunstist ja poeesiast paksu õhustikku, ja lasta liiga kiiresti vuraval maailmal endast mööda voolata. Ühelt poolt kannab film olulist sõnumit, tänases ajastus on see aga ka emotsionaalselt turgutav film.
### Response:
Arvustus. Emotsionaalselt turgutav "Põleva tütarlapse portree" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mehhanokeemia on keemiaharu, mis uurib mehaaniliste mõjutuste toimel tekkivate muutuste mõju keemilistele reaktsioonidele. Kuna need reaktsioonid toimuvad tahkes faasis ja pole vaja kasutada mürgiseid jääke tekitavaid lahusteid. Mehhanokeemiast on saamas üha olulisem keemiaharu just niinimetatud rohelise, jätkusuutliku tehnoloogia valdkonnas.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad Riina Aava juhtimisel mehhanokeemiliste meetodite kasutusvõimaluste laiendamist keemiatööstuses. Aava sõnul on mehhanokeemia hea lahendus toota kemikaale nüüdsest hoopis kiiremini ja sootuks jääkainete vabalt.
Mehhanokeemilise protsessi kasutamine on sisuliselt keemiliste ainete jahvatamine lahusteid vajamata. See omakorda tähendab, et tekkimata jäävad ka lahustipõhisele tootmisele iseloomulikud toksilised jääkained, lisaks saab kogu protsess toimuda ka kümneid kordi kiiremini (vajalik toimeaine luuakse näiteks senise ööpäeva asemel tunniga).
"Väljatöötatud meetod peaks olema suurepärane uudis keemia- ja farmaatsiatööstusele, kes on huvitatud jätkusuutlikest ja jääkainete-vabadest keemiatehnoloogilistest lahendustest mitte ainult ravimite, vaid ka toidulisandite, puhastusvahendite ja muude produktide tootmiseks," rääkis Aav.
Tallinna Tehnikaülikooli uurimisrühm on ka Euroopa komisjoni rahastatud teadusvõrgustiku "Mechanocemistry for Sustainable Industry" liige, mis tagab loodetavasti teadlastele juba lähiajal mehhanokeemiliste meetodite praktilise rakendamise keemiatööstuses.
Tallinna Tehnikaülikooli supramolekulaarse keemia labori uurimisrühmal eesotsas professor Riina Aavaga ilmus teadusartikkel mehhanokeemia kasutamisest väljaandes ACS Sustainable Chemistry and Engineering. | Eesti teadlaste loodud meetod teeb ravimitootmise keskkonnasõbralikumaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mehhanokeemia on keemiaharu, mis uurib mehaaniliste mõjutuste toimel tekkivate muutuste mõju keemilistele reaktsioonidele. Kuna need reaktsioonid toimuvad tahkes faasis ja pole vaja kasutada mürgiseid jääke tekitavaid lahusteid. Mehhanokeemiast on saamas üha olulisem keemiaharu just niinimetatud rohelise, jätkusuutliku tehnoloogia valdkonnas.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad Riina Aava juhtimisel mehhanokeemiliste meetodite kasutusvõimaluste laiendamist keemiatööstuses. Aava sõnul on mehhanokeemia hea lahendus toota kemikaale nüüdsest hoopis kiiremini ja sootuks jääkainete vabalt.
Mehhanokeemilise protsessi kasutamine on sisuliselt keemiliste ainete jahvatamine lahusteid vajamata. See omakorda tähendab, et tekkimata jäävad ka lahustipõhisele tootmisele iseloomulikud toksilised jääkained, lisaks saab kogu protsess toimuda ka kümneid kordi kiiremini (vajalik toimeaine luuakse näiteks senise ööpäeva asemel tunniga).
"Väljatöötatud meetod peaks olema suurepärane uudis keemia- ja farmaatsiatööstusele, kes on huvitatud jätkusuutlikest ja jääkainete-vabadest keemiatehnoloogilistest lahendustest mitte ainult ravimite, vaid ka toidulisandite, puhastusvahendite ja muude produktide tootmiseks," rääkis Aav.
Tallinna Tehnikaülikooli uurimisrühm on ka Euroopa komisjoni rahastatud teadusvõrgustiku "Mechanocemistry for Sustainable Industry" liige, mis tagab loodetavasti teadlastele juba lähiajal mehhanokeemiliste meetodite praktilise rakendamise keemiatööstuses.
Tallinna Tehnikaülikooli supramolekulaarse keemia labori uurimisrühmal eesotsas professor Riina Aavaga ilmus teadusartikkel mehhanokeemia kasutamisest väljaandes ACS Sustainable Chemistry and Engineering.
### Response:
Eesti teadlaste loodud meetod teeb ravimitootmise keskkonnasõbralikumaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kuniks leping allkirjastatud pole, ei taha Levikomi juht Peep Põldsamm investorist ega ajaplaanist midagi täpsemalt rääkida. Viimase aasta jooksul on võimalikke kosilasi käinud nii Eestist kui välismaalt, nii üksnes finants- kui ka strateegilisi investoreid, kes samuti tegevad telekomiäris.
Huvilised aktiveerusid kevadel, kui infotehnoloogiaminister Raul Siem tegi poliitilise otsuse jagada 5G sagedusala neljaks, mitte kolmeks, mis andis otsuse eest pikalt võidelnud Levikomile teoreetilise võimaluse suurte mobiilsidefirmade kõrval samuti ühe sagedusala peale konkureerida.
"Terve palett on olnud viimase 12 kuu jooksul," ütleb Põldsamm, ent ei soovi kommenteerida, kellega sõelale jäänud investori näol tegemist on. "Võib-olla nii palju võin öelda, et kodumaine ettevõte. Praegu on läbirääkimiste ja tehingu lõppfaasi periood, kus pean hoiduma igasugustest kommentaaridest."
Ühe sagedusala jupi alghind on 1,6 miljonit eurot. Muuhulgas ootavad tasumist maksuvõlad ja kapitaliseerimist tahab ka ülejäänud äriplaan, ehkki 5G hõlmab sellest suurema osa. Seetõttu on plaanis kaasata vähemalt kaks miljonit eurot.
Põldsamm lubab, et kommentaare jagab siis juba investor ise, kui leping allkirjastatud saab. Ent milline on ajajoon, ei taha ta täpsemalt öelda anda.
"Kuivõrd tehingut toimunud veel ei ole, ei saa ka öelda, et meil oleks mingid formaalsed äriotsused tehtud 5G konkursi vms osas. Ainult konkursil osalemiseks me kapitali ei tõsta. Aga kui otsustame osaleda, peab protsess enne seda lõpule jõudma," indikeerib ta.
Põldsamm lisab, et juhtmeta internet on siiski nende äriplaani põhiosa.
Levikom on investorit otsinud juba alates 2016. aastast. Esmalt tegi ettevõte investeeringud oma võrku, et valmistuda suuremalt turule minema, mis viis nad kahjumisse. 2017 alustas ettevõte 5G loa taotlemist. Ent just siis, ettevõtte jaoks halvimal ajal, tuli 2018. aastal teade, et Levikomilt tahetakse sagedusala üldse ära võtta. See võttis võimaluse leida ka investor.
"Kui on oht, et sagedusluba ära võetakse, ei ole kellelgi võimalik kapitali kaasata. Kõik vaidlused olid ikkagi sellest põhjustatud, et meil võetakse väga oluline luba ära, mille kasutamist plaanisime jätkata," viitab Põldsamm järgnenud kohtusaagale.
Kevadel tehtud poliitiline otsus 5G sagedusala neljaks tükeldamise kohta ei ole küll veel määrusena ministri allkirja alla saanud, ent Põldsamm usub, et seda enam sisuliselt ei muudeta.
"See pole küll veel garanteeritud asi, aga oleme saanud poliitilise otsusega siiski kindluse, et investoritega läbirääkimised käima saada," ütleb Põldsamm. | Levikom peab läbirääkimisi kodumaise investoriga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kuniks leping allkirjastatud pole, ei taha Levikomi juht Peep Põldsamm investorist ega ajaplaanist midagi täpsemalt rääkida. Viimase aasta jooksul on võimalikke kosilasi käinud nii Eestist kui välismaalt, nii üksnes finants- kui ka strateegilisi investoreid, kes samuti tegevad telekomiäris.
Huvilised aktiveerusid kevadel, kui infotehnoloogiaminister Raul Siem tegi poliitilise otsuse jagada 5G sagedusala neljaks, mitte kolmeks, mis andis otsuse eest pikalt võidelnud Levikomile teoreetilise võimaluse suurte mobiilsidefirmade kõrval samuti ühe sagedusala peale konkureerida.
"Terve palett on olnud viimase 12 kuu jooksul," ütleb Põldsamm, ent ei soovi kommenteerida, kellega sõelale jäänud investori näol tegemist on. "Võib-olla nii palju võin öelda, et kodumaine ettevõte. Praegu on läbirääkimiste ja tehingu lõppfaasi periood, kus pean hoiduma igasugustest kommentaaridest."
Ühe sagedusala jupi alghind on 1,6 miljonit eurot. Muuhulgas ootavad tasumist maksuvõlad ja kapitaliseerimist tahab ka ülejäänud äriplaan, ehkki 5G hõlmab sellest suurema osa. Seetõttu on plaanis kaasata vähemalt kaks miljonit eurot.
Põldsamm lubab, et kommentaare jagab siis juba investor ise, kui leping allkirjastatud saab. Ent milline on ajajoon, ei taha ta täpsemalt öelda anda.
"Kuivõrd tehingut toimunud veel ei ole, ei saa ka öelda, et meil oleks mingid formaalsed äriotsused tehtud 5G konkursi vms osas. Ainult konkursil osalemiseks me kapitali ei tõsta. Aga kui otsustame osaleda, peab protsess enne seda lõpule jõudma," indikeerib ta.
Põldsamm lisab, et juhtmeta internet on siiski nende äriplaani põhiosa.
Levikom on investorit otsinud juba alates 2016. aastast. Esmalt tegi ettevõte investeeringud oma võrku, et valmistuda suuremalt turule minema, mis viis nad kahjumisse. 2017 alustas ettevõte 5G loa taotlemist. Ent just siis, ettevõtte jaoks halvimal ajal, tuli 2018. aastal teade, et Levikomilt tahetakse sagedusala üldse ära võtta. See võttis võimaluse leida ka investor.
"Kui on oht, et sagedusluba ära võetakse, ei ole kellelgi võimalik kapitali kaasata. Kõik vaidlused olid ikkagi sellest põhjustatud, et meil võetakse väga oluline luba ära, mille kasutamist plaanisime jätkata," viitab Põldsamm järgnenud kohtusaagale.
Kevadel tehtud poliitiline otsus 5G sagedusala neljaks tükeldamise kohta ei ole küll veel määrusena ministri allkirja alla saanud, ent Põldsamm usub, et seda enam sisuliselt ei muudeta.
"See pole küll veel garanteeritud asi, aga oleme saanud poliitilise otsusega siiski kindluse, et investoritega läbirääkimised käima saada," ütleb Põldsamm.
### Response:
Levikom peab läbirääkimisi kodumaise investoriga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tänavune festivaliprogramm seob kokku terve loominguliste väljenduste ja avalduste polüfoonia ning on jaotatud temaatilisteks õhtuteks, avades hääle emotsionaalset, ühiskondlikku ja poliitilist potentsiaali. Programmi kuulub luule, rütmi loomine, sünteetilised helid, sisse kirjutatud narratiivid ja ajaloolised kontekstid, huumor, tegevus, osalemine ja kollektiivne hääl, vaikus, ja – nagu pealkirigi vihjab – midagi veel.
Erinevate seisukohtade kõrvutamine illustreerib seda, kuidas valdavaid narratiive, konstrueeritud soorolle ja valitsevat poliitilist retoorikat saab hääle performatiivsusega kahtluse alla seada. Erineva taustaga kunstnikud uurivad ja annavad uusi määratlusi tänapäeva kõneaktidele, töötavad läbi hääle- ja keelepiirid, nihutavad tähendusi ja identiteete.
Festival toimub Kanuti Gildi SAALis, Sveta Baaris ja Sakala 3 hoones ning seda saadab programm I.D.A. raadios. Programm NUPP tutvustab ja selgitab lähemalt festivali esinejate loomingut. Raadio kui meedium kannab hääle ja heli ühest kohast teise ning teeb nii võimalikuks mängida kõikvõimalike suhetega – elavate ja salvestatud, kohalolevate ja eemalviibivate, elavate ja surnutega ning nendega, kes kuulavad, ja nendega, kes ei kuula.
Äsja tellitud ja varem valminud performance'eid, lugemisi, modulaarsüntesaatorite kompositsioone, protsessipõhiseid koostöid ja kontserte kombineerides häälestab festivali kese end hääle tehniliste, kontseptuaalsete, ent ka juhuslike suhete lainepikkusele.
Kümne päeva jooksul saab näha järgmiste kunstnike töid ja etteasteid:
Eglė Budvytytė (Amsterdam-Vilnius), Egija Inzule (Riia-Zürich) ja Margit Säde (Tallinn-Zürich), Gerry Bibby (Berlin), Jelena Glazova (Riia), Eglė Budvytytė (Amsterdam-Vilnius), Alice Hagenbruch (Kleve) ja Tobias Orzeszko (Leipzig), Nancy Nakamura Räpipunt (Viin-Väätsa-Tallinn), Yasmyn (Tallinn), Michele Rizzo (Amsterdam), Erik Bünger (Berliin), Sveta Grigorjeva (Tallinn), Hiwa K (Sulaymaniyah-Berliin), Vika Matuzaitė (Vilnius) ja amatöörkoor Smiltatė (Nida), Ana Mendes (London-Stockholm), Lina Lapelyte (Vilnius), Lolina (London), Serious Serious Showreel: Michaela Kisling, Till Megerle, Artjom Astrov (Viin-Berliin-Tallinn), Practice Room: Court Rat, arxcharlaide & baribari mai, Marta & Edgar Vunsh ja Ganna Bogomol, Queer womxn DJ collective (Vilnius), MajorDanger (Tallinn), James Lórien MacDonald (Helsingi), Querelle (Kaunas), Doris Hallmägi (Tallinn), Nicolas Buzzi (Zürich), Darkside (Tartu), Nina Elektrichka (Riia), Hanna-Liisa Lavonen, Jaanika Arum, Helen Västrik, Katrin Enni, Helle Ly Tomberg, Ellen Vene, Andre Joosep Arming ja Kleer Keret Tali (Tallinn)
Festivali kuraatorid:
Margit Säde on Tallinnas ja Zürichis töötav sõltumatu kuraator ja kunstitöötaja. Kuraatori, haridustöötaja, produtsendi ja kunstniku rollide vaheldudes on talle peamisteks huvipakkuvateks teemadeks subjektiivsus, prekaarsus, kollektiivsus, aga ka keel, inimpsüühika ning hääl. Oma ettevõtmistes rõhutab ta isealgatatud, koostööl ja protsessil põhinevat kunstipraktikat. Aastatel 2017 – 2020 töötas ta Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti magistriprogrammi õppekava juhi ja külalisdotsendina.
Egija Inzule on kuraator ja Vilniuse Kunstiakadeemia Nida Art Colony (NAC) juht. Ta on uurimus- ja residentuuriprogrammi Neringa Forest Architecture (Neringa Metsa Arhitektuur) kaasasutaja. Organistasioon keskendub ruumilistele ja materiaalsetele protsessidele, metsandusele ja politiika kujundamisele. | NU Performance festival "Hääl ja midagi veel" üritab häält haarata | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tänavune festivaliprogramm seob kokku terve loominguliste väljenduste ja avalduste polüfoonia ning on jaotatud temaatilisteks õhtuteks, avades hääle emotsionaalset, ühiskondlikku ja poliitilist potentsiaali. Programmi kuulub luule, rütmi loomine, sünteetilised helid, sisse kirjutatud narratiivid ja ajaloolised kontekstid, huumor, tegevus, osalemine ja kollektiivne hääl, vaikus, ja – nagu pealkirigi vihjab – midagi veel.
Erinevate seisukohtade kõrvutamine illustreerib seda, kuidas valdavaid narratiive, konstrueeritud soorolle ja valitsevat poliitilist retoorikat saab hääle performatiivsusega kahtluse alla seada. Erineva taustaga kunstnikud uurivad ja annavad uusi määratlusi tänapäeva kõneaktidele, töötavad läbi hääle- ja keelepiirid, nihutavad tähendusi ja identiteete.
Festival toimub Kanuti Gildi SAALis, Sveta Baaris ja Sakala 3 hoones ning seda saadab programm I.D.A. raadios. Programm NUPP tutvustab ja selgitab lähemalt festivali esinejate loomingut. Raadio kui meedium kannab hääle ja heli ühest kohast teise ning teeb nii võimalikuks mängida kõikvõimalike suhetega – elavate ja salvestatud, kohalolevate ja eemalviibivate, elavate ja surnutega ning nendega, kes kuulavad, ja nendega, kes ei kuula.
Äsja tellitud ja varem valminud performance'eid, lugemisi, modulaarsüntesaatorite kompositsioone, protsessipõhiseid koostöid ja kontserte kombineerides häälestab festivali kese end hääle tehniliste, kontseptuaalsete, ent ka juhuslike suhete lainepikkusele.
Kümne päeva jooksul saab näha järgmiste kunstnike töid ja etteasteid:
Eglė Budvytytė (Amsterdam-Vilnius), Egija Inzule (Riia-Zürich) ja Margit Säde (Tallinn-Zürich), Gerry Bibby (Berlin), Jelena Glazova (Riia), Eglė Budvytytė (Amsterdam-Vilnius), Alice Hagenbruch (Kleve) ja Tobias Orzeszko (Leipzig), Nancy Nakamura Räpipunt (Viin-Väätsa-Tallinn), Yasmyn (Tallinn), Michele Rizzo (Amsterdam), Erik Bünger (Berliin), Sveta Grigorjeva (Tallinn), Hiwa K (Sulaymaniyah-Berliin), Vika Matuzaitė (Vilnius) ja amatöörkoor Smiltatė (Nida), Ana Mendes (London-Stockholm), Lina Lapelyte (Vilnius), Lolina (London), Serious Serious Showreel: Michaela Kisling, Till Megerle, Artjom Astrov (Viin-Berliin-Tallinn), Practice Room: Court Rat, arxcharlaide & baribari mai, Marta & Edgar Vunsh ja Ganna Bogomol, Queer womxn DJ collective (Vilnius), MajorDanger (Tallinn), James Lórien MacDonald (Helsingi), Querelle (Kaunas), Doris Hallmägi (Tallinn), Nicolas Buzzi (Zürich), Darkside (Tartu), Nina Elektrichka (Riia), Hanna-Liisa Lavonen, Jaanika Arum, Helen Västrik, Katrin Enni, Helle Ly Tomberg, Ellen Vene, Andre Joosep Arming ja Kleer Keret Tali (Tallinn)
Festivali kuraatorid:
Margit Säde on Tallinnas ja Zürichis töötav sõltumatu kuraator ja kunstitöötaja. Kuraatori, haridustöötaja, produtsendi ja kunstniku rollide vaheldudes on talle peamisteks huvipakkuvateks teemadeks subjektiivsus, prekaarsus, kollektiivsus, aga ka keel, inimpsüühika ning hääl. Oma ettevõtmistes rõhutab ta isealgatatud, koostööl ja protsessil põhinevat kunstipraktikat. Aastatel 2017 – 2020 töötas ta Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti magistriprogrammi õppekava juhi ja külalisdotsendina.
Egija Inzule on kuraator ja Vilniuse Kunstiakadeemia Nida Art Colony (NAC) juht. Ta on uurimus- ja residentuuriprogrammi Neringa Forest Architecture (Neringa Metsa Arhitektuur) kaasasutaja. Organistasioon keskendub ruumilistele ja materiaalsetele protsessidele, metsandusele ja politiika kujundamisele.
### Response:
NU Performance festival "Hääl ja midagi veel" üritab häält haarata |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Hetkel on meeskonna peaeesmärgiks Dan Martinit kõrges mängus hoida ja siiamaani oleme sellega hästi hakkama saanud. Dan on muidugi ise ka super tugev olnud!" kirjutas Räim sotsiaalmeedias. Martin hoiab seitsmenda etapi eel kokkuvõttes kolmandat kohta, kaotades liidrile 20 sekundiga.
"Enamjaolt on minu ülesandeks mõnikord Dan grupis ettepoole vedada, näiteks kui spordidirektor ütleb raadiosse, et viie kilomeetri pärast on väike linn, kus on palju kurve ja ohtlike kohti või siis kümne kilomeetri pärast võib olla küljetuule oht. Tema ette tassimine on enamjaolt vajalik sellepärast, et vähendada riske. Eelkõige kukkumisi ja muid ohtlikke olukordi, kui mõni tiim otsustab gaasi põhja panna jne," jätkas Räim.
"Samuti üritame alati kahte-kolme ratturit meeskonna liidri läheduses hoida, sest kui midagi juhtub, siis suudame koos olukorra ilmselt päästa. Tavaliselt on minu panus rohkem siledal maastikul, sest tõusu peal minust kasu väga pole ja proovin anda enda panuse seal, kus tunnen end mugavamalt," ütles Räim. "Samuti on oluline, et Dan ei peaks tegema ühtki üleliigset liigutust. Kui tuur oleks nädal aega pikk, siis poleks väga hull, aga seitsme päeva asemel on 18 päeva ja kui selle aja jooksul raisata end iga päev rohkem kui vaja, siis võib see lõpus saatuslikuks saada. Seepärast ei lase me teda kunagi ise auto juurde jooki ja sööki tooma. Kui mees midagi soovib, siis ütleb ta selle raadiosse ja keegi meist toob autost, mida vaja on. Olgu selleks siis söök, jook või näiteks mõni riideese."
"Joogialas on meil alati käsk võtta nii palju pudeleid kui saab, sest alati on võimalik üleliigsed ära visata. Seda just seepärast, et esimene pudel, mille võtame, peaks kindlasti minema Danile ja alles teise võtame endale," kirjeldas Räim. "Tema on meie prioriteet number üks! Veel üks näide, kuidas saame kasulikud olla või aitame tal veidi jõudu säästa - kui tal on vaja keha kergendada ja loodus kutsub, siis jääb keegi meie omadest temaga koos maha ja aitab pärast peagruppi tagasi sõita. Jällegi saab liider natuke jõudu kokku hoida. Muidugi on kõige selgem abistamine see, kui keegi meist teeb grupi ees tööd, et esimesed kinni püüda või saadame kellegi kõva tempot tegema, et Dan saaks peale seda rünnata. Sellised detailid teevad kokkuvõttes suure asja kokku ja tiimitöö on väga oluline. Paljud ei mõista, et rattasport on vägagi meeskonnaala."
Räim võistleb suurtuuril esmakordselt ning siiani on eestlase kohad etappidelt 163., 159., 145., 8., 164. ja 157.. | Mihkel Räim tutvustas abimehe rolli ja meeskonna tähtsust suurtuuril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Hetkel on meeskonna peaeesmärgiks Dan Martinit kõrges mängus hoida ja siiamaani oleme sellega hästi hakkama saanud. Dan on muidugi ise ka super tugev olnud!" kirjutas Räim sotsiaalmeedias. Martin hoiab seitsmenda etapi eel kokkuvõttes kolmandat kohta, kaotades liidrile 20 sekundiga.
"Enamjaolt on minu ülesandeks mõnikord Dan grupis ettepoole vedada, näiteks kui spordidirektor ütleb raadiosse, et viie kilomeetri pärast on väike linn, kus on palju kurve ja ohtlike kohti või siis kümne kilomeetri pärast võib olla küljetuule oht. Tema ette tassimine on enamjaolt vajalik sellepärast, et vähendada riske. Eelkõige kukkumisi ja muid ohtlikke olukordi, kui mõni tiim otsustab gaasi põhja panna jne," jätkas Räim.
"Samuti üritame alati kahte-kolme ratturit meeskonna liidri läheduses hoida, sest kui midagi juhtub, siis suudame koos olukorra ilmselt päästa. Tavaliselt on minu panus rohkem siledal maastikul, sest tõusu peal minust kasu väga pole ja proovin anda enda panuse seal, kus tunnen end mugavamalt," ütles Räim. "Samuti on oluline, et Dan ei peaks tegema ühtki üleliigset liigutust. Kui tuur oleks nädal aega pikk, siis poleks väga hull, aga seitsme päeva asemel on 18 päeva ja kui selle aja jooksul raisata end iga päev rohkem kui vaja, siis võib see lõpus saatuslikuks saada. Seepärast ei lase me teda kunagi ise auto juurde jooki ja sööki tooma. Kui mees midagi soovib, siis ütleb ta selle raadiosse ja keegi meist toob autost, mida vaja on. Olgu selleks siis söök, jook või näiteks mõni riideese."
"Joogialas on meil alati käsk võtta nii palju pudeleid kui saab, sest alati on võimalik üleliigsed ära visata. Seda just seepärast, et esimene pudel, mille võtame, peaks kindlasti minema Danile ja alles teise võtame endale," kirjeldas Räim. "Tema on meie prioriteet number üks! Veel üks näide, kuidas saame kasulikud olla või aitame tal veidi jõudu säästa - kui tal on vaja keha kergendada ja loodus kutsub, siis jääb keegi meie omadest temaga koos maha ja aitab pärast peagruppi tagasi sõita. Jällegi saab liider natuke jõudu kokku hoida. Muidugi on kõige selgem abistamine see, kui keegi meist teeb grupi ees tööd, et esimesed kinni püüda või saadame kellegi kõva tempot tegema, et Dan saaks peale seda rünnata. Sellised detailid teevad kokkuvõttes suure asja kokku ja tiimitöö on väga oluline. Paljud ei mõista, et rattasport on vägagi meeskonnaala."
Räim võistleb suurtuuril esmakordselt ning siiani on eestlase kohad etappidelt 163., 159., 145., 8., 164. ja 157..
### Response:
Mihkel Räim tutvustas abimehe rolli ja meeskonna tähtsust suurtuuril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Testitutest 2,7 protsenti osutusid nakkusekandjateks, mis on kõige madalam näitaja alates 19. oktoobrist, teatas Läti haiguste kontrolli ja ennetuse keskus (SPKC) teisipäeval, mida vahenedas ringhääling. Samas tehti siis kaks korda vähem teste, ainult 2215, lisas keskus.
Ööpäevaga suri COVID-19 tõttu kolm inimest, kõik vanuses 60-70 eluaastat.
Koroonaviiruse pandeemia algusest saadik on Lätis registreeritud 4893 nakatunut, haigusest on paranenud 1382 inimest. Viiruse tõttu on surnud 63 inimest.
SPKC andmeil saadakse nakkus kõige sagedamini koolis või lasteaias, teisel kohal on pered ja kontaktid sugulastega. Samuti on kõrge nakatumise määr töökollektiivides ning erapidudel, kultuuriüritustel ja religioossetel kogunemistel.
Leedus lisandus ööpäevaga 413 koroonajuhtu, suri viis haiget
Leedus lisandus viimase ööpäevaga 413 uut koroonanakkuse juhtu, COVID-19 tagajärjel suri kaks inimest, teatas teisipäeval riiklik rahvatervise keskus.
Leedus on koroonadiagnoosi saanud ühtekokku 11 362 inimest.
COVID-19 tõttu on Leedus surnud 141 inimest, veel 48 koroonahaiget on surnud teistel põhjustel.
Leedus on praegu 6844 aktiivset haigusjuhtu, 4329 inimest on COVID-19-st paranenud.
Praegu on isolatsioonis 27 714 inimest.
Viimase ööpäevaga tehti Leedus 9390 koroonatesti. | Lätis lisandus 136 uut nakatunut | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Testitutest 2,7 protsenti osutusid nakkusekandjateks, mis on kõige madalam näitaja alates 19. oktoobrist, teatas Läti haiguste kontrolli ja ennetuse keskus (SPKC) teisipäeval, mida vahenedas ringhääling. Samas tehti siis kaks korda vähem teste, ainult 2215, lisas keskus.
Ööpäevaga suri COVID-19 tõttu kolm inimest, kõik vanuses 60-70 eluaastat.
Koroonaviiruse pandeemia algusest saadik on Lätis registreeritud 4893 nakatunut, haigusest on paranenud 1382 inimest. Viiruse tõttu on surnud 63 inimest.
SPKC andmeil saadakse nakkus kõige sagedamini koolis või lasteaias, teisel kohal on pered ja kontaktid sugulastega. Samuti on kõrge nakatumise määr töökollektiivides ning erapidudel, kultuuriüritustel ja religioossetel kogunemistel.
Leedus lisandus ööpäevaga 413 koroonajuhtu, suri viis haiget
Leedus lisandus viimase ööpäevaga 413 uut koroonanakkuse juhtu, COVID-19 tagajärjel suri kaks inimest, teatas teisipäeval riiklik rahvatervise keskus.
Leedus on koroonadiagnoosi saanud ühtekokku 11 362 inimest.
COVID-19 tõttu on Leedus surnud 141 inimest, veel 48 koroonahaiget on surnud teistel põhjustel.
Leedus on praegu 6844 aktiivset haigusjuhtu, 4329 inimest on COVID-19-st paranenud.
Praegu on isolatsioonis 27 714 inimest.
Viimase ööpäevaga tehti Leedus 9390 koroonatesti.
### Response:
Lätis lisandus 136 uut nakatunut |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | AC Milan asus kohtumist juhtima Zlatan Ibrahimovici täpsest teise minuti tabamusest, kuid Edin Dzeko viigistas 12 minutit hiljem seisu. Esimesel poolajal rohkem väravaid ei löödud.
Seejärel skooris AC Milani 21-aastane belglasest ründaja Alexis Saelemaekers, kuid Jordan Veretout oli 71. minutil täpne penaltil ning seis oli taas viigis. Ibrahimovic lõi küll teise värava 79. minutil, kuid viis minutit hiljem õnnestus külalistel Marash Kumbulla värava toel koju minna siiski ühe viigipunktiga.
Enne kohtumist teatas AC Milan, et nende väravavaht Gianluigi Donnarumma, ründav poolkaitsja Jens Petter Hauge ja veel kolm meeskonnaliiget andsid positiivse koroonaproovi, mis tähendas, et nad jäid kohtumisest eemale.
Tabelis jätkab AC Milan nelja võidu ja ühe viigiga esimesel positsioonil. AS Roma on kahe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega üheksandal tabelireal. | AC Milan kaotas vaatamata Ibrahimovici kahele väravale punkte | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
AC Milan asus kohtumist juhtima Zlatan Ibrahimovici täpsest teise minuti tabamusest, kuid Edin Dzeko viigistas 12 minutit hiljem seisu. Esimesel poolajal rohkem väravaid ei löödud.
Seejärel skooris AC Milani 21-aastane belglasest ründaja Alexis Saelemaekers, kuid Jordan Veretout oli 71. minutil täpne penaltil ning seis oli taas viigis. Ibrahimovic lõi küll teise värava 79. minutil, kuid viis minutit hiljem õnnestus külalistel Marash Kumbulla värava toel koju minna siiski ühe viigipunktiga.
Enne kohtumist teatas AC Milan, et nende väravavaht Gianluigi Donnarumma, ründav poolkaitsja Jens Petter Hauge ja veel kolm meeskonnaliiget andsid positiivse koroonaproovi, mis tähendas, et nad jäid kohtumisest eemale.
Tabelis jätkab AC Milan nelja võidu ja ühe viigiga esimesel positsioonil. AS Roma on kahe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega üheksandal tabelireal.
### Response:
AC Milan kaotas vaatamata Ibrahimovici kahele väravale punkte |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kasahstani turismiameti aseesimehe Kairat Sadvakassovi sõnul saab selle lausega meeldejäävalt ja lühikeselt kirjeldada nii Kasahstani loodust, toitu kui ka inimesi, kirjutab The Guardian.
"Vaatamata Borati naljadele on Kasahstani elanikud tegelikult ühed toredaimad inimesed maailmas. Meile meeldiks, kui kõik saaksid järgmistel aastatel meie riiki ise külastada ja veenduda, et Borati kodumaa on kenam, kui nad ehk kuulnud on," rääkis Sadvakassov.
Uues turismikampaania videos käivad turistid matkamas, proovivad hobusepiima, imetlevad arhitektuuri ja poseerivad kasahhi rahvarõivastes. Neid tegevusi tehes tõdevad turistid, et see kõik on tõesti very nice.
Eelmisel nädalal ilmus järjefilm Sacha Baron Coheni 2006. aasta "Borati" komöödiale. Uues filmis läheb Coheni kehastatud Kasahstani ajakirjanik Borat taas Ameerikasse, et viia asepresident Mike Pence'ile kingitus – oma tütar. | Kasahstani uus turismikampaania on Boratist inspireeritud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kasahstani turismiameti aseesimehe Kairat Sadvakassovi sõnul saab selle lausega meeldejäävalt ja lühikeselt kirjeldada nii Kasahstani loodust, toitu kui ka inimesi, kirjutab The Guardian.
"Vaatamata Borati naljadele on Kasahstani elanikud tegelikult ühed toredaimad inimesed maailmas. Meile meeldiks, kui kõik saaksid järgmistel aastatel meie riiki ise külastada ja veenduda, et Borati kodumaa on kenam, kui nad ehk kuulnud on," rääkis Sadvakassov.
Uues turismikampaania videos käivad turistid matkamas, proovivad hobusepiima, imetlevad arhitektuuri ja poseerivad kasahhi rahvarõivastes. Neid tegevusi tehes tõdevad turistid, et see kõik on tõesti very nice.
Eelmisel nädalal ilmus järjefilm Sacha Baron Coheni 2006. aasta "Borati" komöödiale. Uues filmis läheb Coheni kehastatud Kasahstani ajakirjanik Borat taas Ameerikasse, et viia asepresident Mike Pence'ile kingitus – oma tütar.
### Response:
Kasahstani uus turismikampaania on Boratist inspireeritud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mängija, kes positiivse testi andis, on klubi sõnul täielikult asümptomaatiline ja järgib alates tulemuse teada saamise hetkest kõiki ette kirjutatud protseduure. Tulevaste mängude eel tehakse kogu Sassari meeskonnale täiendavad testid, kirjutab Korvpall24.ee.
Kaspar Treier ja Sassari kaotasid pühapäeval Itaalia kõrgliigas 92:99 Veneetsia Umana Reyerile ja kolmapäeval alustati võidukalt FIBA Meistrite liiga alagrupiturniiri, kui 93:84 mängiti üle türklaste Istanbuli Galatasaray.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Koroonaviirus jõudis korvpallikoondislase Kaspar Treieri koduklubisse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mängija, kes positiivse testi andis, on klubi sõnul täielikult asümptomaatiline ja järgib alates tulemuse teada saamise hetkest kõiki ette kirjutatud protseduure. Tulevaste mängude eel tehakse kogu Sassari meeskonnale täiendavad testid, kirjutab Korvpall24.ee.
Kaspar Treier ja Sassari kaotasid pühapäeval Itaalia kõrgliigas 92:99 Veneetsia Umana Reyerile ja kolmapäeval alustati võidukalt FIBA Meistrite liiga alagrupiturniiri, kui 93:84 mängiti üle türklaste Istanbuli Galatasaray.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Koroonaviirus jõudis korvpallikoondislase Kaspar Treieri koduklubisse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Teatrielu on hetkel külluslik ning nõnda võib üht-teist kahe silma vahele jääda. Tundub, et publik pole seni päris üles leidnud Kinoteatri uuslavastust "Niagara ületamine" Tallinna Kinomajas. Novembris on tulemas neli etendust!
Alonso Alegrίa näidendi süžeeks on esmapilgul 19. sajandi köielkõndija Blondini (kodanikunimega Jean-François Gravelet, eluaastad 1824–1897) hulljulge Niagara ületamine, aga see on loomulikult vaid ajend. Tekst sisaldab saladusi ja tähendusi, võimaldab äratundmisi mitmel tasandil.
Teatriloolist järjepidevust ja lugupidamist märgib tõik, et lavastaja Priit Põldma ja Caro osatäitja Teele Pärn jõudsid Alegrίa tekstini Juhan Viidingu kaudu, katkendeid "Niagara ületamisest" kõlas poeet-näitleja sünniaastapäevale pühendatud lavakavas "Igavene juuni" (Kirjanike Majas 1. juunil 2019). Juhan Viiding ja Tõnis Rätsep ületasid Niagarat oma dramatiseeringuga 1977. aastal. Priit Põldma on naasnud algteksti juurde. Näidendi on tõlkinud Margus Alver, osades Teele Pärn ja Indrek Sammul.
Olemuselt on see kahe esmapilgul diametraalselt erineva inimtüübi – praktiku ja teadlase kohtumise lugu, ent vastandus pole kaugeltki nii mustvalge, kui näib. Võib öelda, et "Niagara ületamine" on kahe üksiklase kohtumise, teineteise avastamise ja respekteerimise teekond. Märksõnad "usaldus" ja "vastutus" ei jää pelgalt sõnadeks, vaid viiakse praktikasse.
Priit Põldma lavastuses torkab silma kujundlik puhtus, misanstseenide läbimõeldus. Illimar Vihmari stsenograafia Priidu Adlase valguses on köitvalt lakooniline, Vootele Ruusmaa heli- ja häälteruum pakub üllatusi. Põnev on ka kahe näitleja lavapartnerlus, seejuures õpetaja ja õpilase esmakohtumine näitelaval.
Teele Pärna rollist paistab nooruse idealismi ja kompromissitust, millele liitub täiskasvanuks saamise aimus, julgus ja hirm. Indrek Sammuli köielkõndija rollil on hämmastav ühisosa Tšehhovi "Ivanovi" nimirolliga. Ka "Niagara ületamine" viib ligimesele abikäe ulatamise ja vastuvõtmiseni, mis võib olla suuremgi julgustükk kui harjutades lihvitud köielkõnd, sest inimsuhetes on tasakaal ja tuule suund veelgi prognoosimatumad.
Niagarat ületatakse kaks tundi ühes vaatuses, ühe hingetõmbega, mis on publiku jaoks argiõhtu väsimuses ehk veidi riskantnegi. Aga samas on see kohane keskendumisharjutus, oma hingamise korrastamine ja kujunditaju testimine. See võib olla teatris olulisem kui liigestest lahti aja sirgjooneline otsepeegeldus – küllap vajame sedagi, kuid ilma kujundiloometa on ülikeeruline hoida habrast tasakaalu. | Pille-Riin Purje: "Niagara ületamine" viib ligimesele abikäe ulatamise ja vastuvõtmiseni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Teatrielu on hetkel külluslik ning nõnda võib üht-teist kahe silma vahele jääda. Tundub, et publik pole seni päris üles leidnud Kinoteatri uuslavastust "Niagara ületamine" Tallinna Kinomajas. Novembris on tulemas neli etendust!
Alonso Alegrίa näidendi süžeeks on esmapilgul 19. sajandi köielkõndija Blondini (kodanikunimega Jean-François Gravelet, eluaastad 1824–1897) hulljulge Niagara ületamine, aga see on loomulikult vaid ajend. Tekst sisaldab saladusi ja tähendusi, võimaldab äratundmisi mitmel tasandil.
Teatriloolist järjepidevust ja lugupidamist märgib tõik, et lavastaja Priit Põldma ja Caro osatäitja Teele Pärn jõudsid Alegrίa tekstini Juhan Viidingu kaudu, katkendeid "Niagara ületamisest" kõlas poeet-näitleja sünniaastapäevale pühendatud lavakavas "Igavene juuni" (Kirjanike Majas 1. juunil 2019). Juhan Viiding ja Tõnis Rätsep ületasid Niagarat oma dramatiseeringuga 1977. aastal. Priit Põldma on naasnud algteksti juurde. Näidendi on tõlkinud Margus Alver, osades Teele Pärn ja Indrek Sammul.
Olemuselt on see kahe esmapilgul diametraalselt erineva inimtüübi – praktiku ja teadlase kohtumise lugu, ent vastandus pole kaugeltki nii mustvalge, kui näib. Võib öelda, et "Niagara ületamine" on kahe üksiklase kohtumise, teineteise avastamise ja respekteerimise teekond. Märksõnad "usaldus" ja "vastutus" ei jää pelgalt sõnadeks, vaid viiakse praktikasse.
Priit Põldma lavastuses torkab silma kujundlik puhtus, misanstseenide läbimõeldus. Illimar Vihmari stsenograafia Priidu Adlase valguses on köitvalt lakooniline, Vootele Ruusmaa heli- ja häälteruum pakub üllatusi. Põnev on ka kahe näitleja lavapartnerlus, seejuures õpetaja ja õpilase esmakohtumine näitelaval.
Teele Pärna rollist paistab nooruse idealismi ja kompromissitust, millele liitub täiskasvanuks saamise aimus, julgus ja hirm. Indrek Sammuli köielkõndija rollil on hämmastav ühisosa Tšehhovi "Ivanovi" nimirolliga. Ka "Niagara ületamine" viib ligimesele abikäe ulatamise ja vastuvõtmiseni, mis võib olla suuremgi julgustükk kui harjutades lihvitud köielkõnd, sest inimsuhetes on tasakaal ja tuule suund veelgi prognoosimatumad.
Niagarat ületatakse kaks tundi ühes vaatuses, ühe hingetõmbega, mis on publiku jaoks argiõhtu väsimuses ehk veidi riskantnegi. Aga samas on see kohane keskendumisharjutus, oma hingamise korrastamine ja kujunditaju testimine. See võib olla teatris olulisem kui liigestest lahti aja sirgjooneline otsepeegeldus – küllap vajame sedagi, kuid ilma kujundiloometa on ülikeeruline hoida habrast tasakaalu.
### Response:
Pille-Riin Purje: "Niagara ületamine" viib ligimesele abikäe ulatamise ja vastuvõtmiseni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Cipule kutsuti andma seimile ütlusi seoses seadusandja Aldis Gobzemsi võimaliku eetikakoodeksi rikkumisega. Cipule selgitas rahvaasemikele koroonaviiruse ohte ja olukorra tõsidust.
Ta tõi välja, et koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud piirangumeetmed on samasugused, kui piirangud, mis kehtestataks juhul, kui Lätis leviks katk, ebola või muu haigus.
Selliste meetmete eesmärk on kaasata avalikkus tervishoiuohtude ennetamisse, ütles ta.
"Mitmes haiglas on uued haiguspuhangud. Väljakutsed, millega me silmitsi oleme, on märkimisväärsed. See, et me kevadel hästi toime tulime, tulenes sellest, et viirus toodi sisse välismaalt, kuid me reageerimise kiiresti, oli "lockdown" ja nakkusahel murti. Ent praegu, isegi kui me kõik taas kinni paneksime, kasvaks haiglaravile võetavate patsientide arv veel kuu aega," ütles Cipule.
Ta toonitas, et hoolimata skeptikute jutust, tuleb koroonaviirust väga tõsiselt võtta.
"Olukord on kohutav. Me läheneme 200 hospitaliseeritud patsiendile. See on tervishoiusektori jaoks väga kõrge arv. Kui see jätkub, võib tervishoiusüsteem, mis on üks Euroopa nõrgimaid, kuu ajaga kokku kukkuda," hoiatas ta.
Cipule tõi ka välja, et Läti nakkushaiguste keskus pole kunagi ajaloos ülerahvastatud olnud, kuid praegu on see täis, mistõttu uuritakse võimalusi laiendada haiglate mahutavust piirkondlikul tasandil. | Ekspert: Läti tervishoiusüsteem võib kuu ajaga kokku kukkuda | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Cipule kutsuti andma seimile ütlusi seoses seadusandja Aldis Gobzemsi võimaliku eetikakoodeksi rikkumisega. Cipule selgitas rahvaasemikele koroonaviiruse ohte ja olukorra tõsidust.
Ta tõi välja, et koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtestatud piirangumeetmed on samasugused, kui piirangud, mis kehtestataks juhul, kui Lätis leviks katk, ebola või muu haigus.
Selliste meetmete eesmärk on kaasata avalikkus tervishoiuohtude ennetamisse, ütles ta.
"Mitmes haiglas on uued haiguspuhangud. Väljakutsed, millega me silmitsi oleme, on märkimisväärsed. See, et me kevadel hästi toime tulime, tulenes sellest, et viirus toodi sisse välismaalt, kuid me reageerimise kiiresti, oli "lockdown" ja nakkusahel murti. Ent praegu, isegi kui me kõik taas kinni paneksime, kasvaks haiglaravile võetavate patsientide arv veel kuu aega," ütles Cipule.
Ta toonitas, et hoolimata skeptikute jutust, tuleb koroonaviirust väga tõsiselt võtta.
"Olukord on kohutav. Me läheneme 200 hospitaliseeritud patsiendile. See on tervishoiusektori jaoks väga kõrge arv. Kui see jätkub, võib tervishoiusüsteem, mis on üks Euroopa nõrgimaid, kuu ajaga kokku kukkuda," hoiatas ta.
Cipule tõi ka välja, et Läti nakkushaiguste keskus pole kunagi ajaloos ülerahvastatud olnud, kuid praegu on see täis, mistõttu uuritakse võimalusi laiendada haiglate mahutavust piirkondlikul tasandil.
### Response:
Ekspert: Läti tervishoiusüsteem võib kuu ajaga kokku kukkuda |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Martin usub, et neljakordse Tour de France'i võitja tiimi toomine aitab meeskonnal astuda sammu edasi. "Chris inspireerib kõiki ja ma ei suuda oodata, et temaga päriselt ühes tiimis võistelda," ütles Martin.
Froome hoiab Vueltal seitsmenda etapi eel kokkuvõttes 98. kohta ning kaotab meeskonnakaaslasest liidrile Richard Carapazile (Ineos Grenadiers) ühe tunni, nelja minuti ja 24 sekundiga. "Me oleme sel nädalal Chrisiga rääkinud grupis igal päeval," jätkas Martin. "See, et ta üldse võistleb tänavu peale mullust tõsist kukkumist Dauphine velotuuril, on imeline. Vuelta tuleb talle kindlasti kasuks."
Teisipäeval sõidavad ratturid Hispaania teedel 159,7 kilomeetrit. Kahel korral ületavad võistlejat 7,8-kilomeetrise Puerto de Orduna mäe. | Räime ja Vahtra klubikaaslane: ootan põnevusega Froome'iga ühes tiimis sõitmist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Martin usub, et neljakordse Tour de France'i võitja tiimi toomine aitab meeskonnal astuda sammu edasi. "Chris inspireerib kõiki ja ma ei suuda oodata, et temaga päriselt ühes tiimis võistelda," ütles Martin.
Froome hoiab Vueltal seitsmenda etapi eel kokkuvõttes 98. kohta ning kaotab meeskonnakaaslasest liidrile Richard Carapazile (Ineos Grenadiers) ühe tunni, nelja minuti ja 24 sekundiga. "Me oleme sel nädalal Chrisiga rääkinud grupis igal päeval," jätkas Martin. "See, et ta üldse võistleb tänavu peale mullust tõsist kukkumist Dauphine velotuuril, on imeline. Vuelta tuleb talle kindlasti kasuks."
Teisipäeval sõidavad ratturid Hispaania teedel 159,7 kilomeetrit. Kahel korral ületavad võistlejat 7,8-kilomeetrise Puerto de Orduna mäe.
### Response:
Räime ja Vahtra klubikaaslane: ootan põnevusega Froome'iga ühes tiimis sõitmist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Liitriigi läänepiiril püsib rahutu olukord, NATO jätkab seal oma ettenihutatud üksuste suurendamist," ütles Šoigu teisipäeval peetud Venemaa ja Valgevene kaitseministeeriumi ühiskolleegiumi istungil, mis toimus video vahendusel.
"Regioonis kujunenud sõjalis-poliitilise olukorra, aga ka uute ohtude, eelkõige rahvusvahelise terrorismi tõttu peab Venemaa kaitseministeerium liitriigi sõjalise julgeoleku tagamist üheks oma prioriteetseks ülesandeks," teatas Vene kaitseminister.
Šoigu sõnul täiustab NATO oma sõjalist taristut, suurendab materiaal-tehniliste varude, relvastuse ja sõjatehnika hulka Vene-Valgevene liitriigi piiri lähistel.
Vene kaitseministri väitel tugevneb regioonis, piiril Valgevenega, USA raketitõrje võimekus ning selle stardiseadeldisi võib kasutada ka ründerelvade väljatulistamiseks. "Hoolimata pandeemiast ei kahane ka bloki sõjaliste õppuste intensiivsus," lisas Šoigu.
Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin teatas omalt poolt, et Valgevenega piirnevates riikides suureneb NATO õppuste arv, kasvab USA vägede kohaolek. "Viimaste aastate jooksul on NATO roteeruvate vägede arvukus Valgevene naaberriikides suurenenud rohkem kui 17 korda ja on jõudnud 10 000 sõjaväelaseni," ütles Hrenin.
Venemaa ja Valgevene kaitseministeeriumite teisipäevasel kohtumisel oli kavas arutada ühisõppuste Zapad-2021 korraldamist ning regionaalse väegrupeeringu kasutamist kuni 2025. aastani, öeldi hommikul avaldatud pressiteates. | Vene kaitseminister räägib pingetest läänepiiril | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Liitriigi läänepiiril püsib rahutu olukord, NATO jätkab seal oma ettenihutatud üksuste suurendamist," ütles Šoigu teisipäeval peetud Venemaa ja Valgevene kaitseministeeriumi ühiskolleegiumi istungil, mis toimus video vahendusel.
"Regioonis kujunenud sõjalis-poliitilise olukorra, aga ka uute ohtude, eelkõige rahvusvahelise terrorismi tõttu peab Venemaa kaitseministeerium liitriigi sõjalise julgeoleku tagamist üheks oma prioriteetseks ülesandeks," teatas Vene kaitseminister.
Šoigu sõnul täiustab NATO oma sõjalist taristut, suurendab materiaal-tehniliste varude, relvastuse ja sõjatehnika hulka Vene-Valgevene liitriigi piiri lähistel.
Vene kaitseministri väitel tugevneb regioonis, piiril Valgevenega, USA raketitõrje võimekus ning selle stardiseadeldisi võib kasutada ka ründerelvade väljatulistamiseks. "Hoolimata pandeemiast ei kahane ka bloki sõjaliste õppuste intensiivsus," lisas Šoigu.
Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin teatas omalt poolt, et Valgevenega piirnevates riikides suureneb NATO õppuste arv, kasvab USA vägede kohaolek. "Viimaste aastate jooksul on NATO roteeruvate vägede arvukus Valgevene naaberriikides suurenenud rohkem kui 17 korda ja on jõudnud 10 000 sõjaväelaseni," ütles Hrenin.
Venemaa ja Valgevene kaitseministeeriumite teisipäevasel kohtumisel oli kavas arutada ühisõppuste Zapad-2021 korraldamist ning regionaalse väegrupeeringu kasutamist kuni 2025. aastani, öeldi hommikul avaldatud pressiteates.
### Response:
Vene kaitseminister räägib pingetest läänepiiril |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hugo Erkmaa koduklubi Trapani alistas esiliiga turniiri viimases voorus külla sõitnud Cento Benedetto XIV meeskonna 71:64, ent kogus alagrupis kaks võitu ja ühe kaotuse, millest edasipääsuks ei piisanud, kirjutab Korvpall24.ee.
Serie A2 turniiri veerandfinaali ukse taha jäi ka Arnold Miti koduklubi Chieti Basket, kes kaotas viimases voorus võõrsil 76:79 Ravenna Basketile. Turniiri ainsasse kolmeliikmelisse alagruppi kuulunud Chieti kaotas mõlemad peetud kohtumised.
Serie B turniiril tegi hea esituse Kaspar Kitsing, kes aitas Ragusa Virtuse võõrsil 72:60 võiduni Torrenova korvpalliklubi üle. Edasipääsuta jäänud Ragusa jaoks oli see esimeseks võiduks kahe kaotuse kõrval.
Alagrupiturniiriga piirdus tugevuselt kolmanda liiga turniiril ka Kirill Koršunovi koduklubi Cremona JuVi, kes jäi viimases voorus kodus 66:77 alla Ozzano NFB-le. Cremona kogus oma alagrupis ühe võidu ja kaks kaotust.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee. | Nelja Eesti korvpalluri jaoks on Itaalia karikamängud läbi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hugo Erkmaa koduklubi Trapani alistas esiliiga turniiri viimases voorus külla sõitnud Cento Benedetto XIV meeskonna 71:64, ent kogus alagrupis kaks võitu ja ühe kaotuse, millest edasipääsuks ei piisanud, kirjutab Korvpall24.ee.
Serie A2 turniiri veerandfinaali ukse taha jäi ka Arnold Miti koduklubi Chieti Basket, kes kaotas viimases voorus võõrsil 76:79 Ravenna Basketile. Turniiri ainsasse kolmeliikmelisse alagruppi kuulunud Chieti kaotas mõlemad peetud kohtumised.
Serie B turniiril tegi hea esituse Kaspar Kitsing, kes aitas Ragusa Virtuse võõrsil 72:60 võiduni Torrenova korvpalliklubi üle. Edasipääsuta jäänud Ragusa jaoks oli see esimeseks võiduks kahe kaotuse kõrval.
Alagrupiturniiriga piirdus tugevuselt kolmanda liiga turniiril ka Kirill Koršunovi koduklubi Cremona JuVi, kes jäi viimases voorus kodus 66:77 alla Ozzano NFB-le. Cremona kogus oma alagrupis ühe võidu ja kaks kaotust.
Loe rohkem portaalist Korvpall24.ee.
### Response:
Nelja Eesti korvpalluri jaoks on Itaalia karikamängud läbi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti lasteaia- ja koolilaste läbilõikeuuringute kohaselt on laste kehaline aktiivsus väike ja istuvale tegevusele kuluv aeg muudkui kasvab. Vähene kehaline aktiivsus soodustab lapseeas rasvumist, mis halvendab füüsilist ja vaimset heaolu.
Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Kirkke Reisberg julgustab lasteaedu ja lapsevanemaid viima lapsi olenemata ilmast rohkem õue ja panema neid aktiivselt liikuma – mängima õuemänge, pallimänge, rattaga sõitma, jooksma, jalutama –, sest see hoogustab lapse arengut ja tagab hea terviseseisundi.
Rahvusvaheliste soovituste kohaselt peavad lapsed olema iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukal kuni suurel määral kehaliselt aktiivsed. "Lasteaia päevaplaanis tähendaks see umbes kaks korda õues käimist. Paljude lasteaedade ja ka lapsevanemate jaoks tuleb selleks ehk mugavustsoonist välja tulla, aga sellega kaasnevad lapse tervist parandavad hüved, näiteks hea toime luukoele," tõdes Reisberg.
"Teaduskirjanduse kohaselt suurendab keharaskust kandev tegevus ühes kaltsiumi piisava tarbimisega tuntavalt luu mineraaltihedust ja sobib seetõttu hästi luude hõrenemise ennetuseks. Lapseeas tehtav treening suurendas eeskätt eelpuberteediealistel luu juurdekasvu 0,6–1,7 protsenti aastas," kirjeldas Reisberg.
Uuring Tartu linna lastega
Kehalise aktiivsuse head mõju näitas ka sporditeadlaste uuring Tartu linna ja lähiümbruse 6–8-aastaste laste seas, kes läksid lasteaiast esimesse klassi. Uuringus osales 147 last. Teadlaste eesmärk oli välja selgitada, milline on seos kehalise aktiivsuse, kehakoostise ja kehalise võimekuse vahel ning kas ja kuidas mõjutab see lapse füüsist üleminekul lasteaiast kooli.
Uuringu jaoks määrati laste kehakoostis ja kehalise aktiivsuse hindamiseks kandsid lapsel nädala jooksul puusal aktseleromeetrit. Kehalist võimekust hinnati erinevate katsetega: paigalt kaugushüppega, käe dünamomeetriga, süstik- ja vastupidavusjooksuga.
Kokkuvõttes näitasid uuringu tulemused, et kehalise aktiivsuse suurendamine ja istuvale tegevusele kuluva aja vähendamine lasteaiaeas avaldab ka koolieas soodsat mõju lapse kehakoostisele ja kehalisele võimekusele, sealhulgas ala- ja ülajäsemete jõule ning väledusele.
Reisbergi sõnul saab märgatavat kasu ainuüksi sellest, kui olla aktiivne viis minutit. "Kui 6,6-aastastel lastel asendati viis minutit istuvat tegevust suure intensiivsusega kehalise aktiivsusega, näitasid tulemused aasta pärast, et lapse kehas on vähem rasva, sellevõrra rohkem rasvavaba massi ja märksa suurem on ka tema kehaline võimekus," tõstis Reisberg esile lühikesest muutusest tuleneva kasu. | Rohkem õues olevatel lasteaialastel on tugevamad luud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti lasteaia- ja koolilaste läbilõikeuuringute kohaselt on laste kehaline aktiivsus väike ja istuvale tegevusele kuluv aeg muudkui kasvab. Vähene kehaline aktiivsus soodustab lapseeas rasvumist, mis halvendab füüsilist ja vaimset heaolu.
Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Kirkke Reisberg julgustab lasteaedu ja lapsevanemaid viima lapsi olenemata ilmast rohkem õue ja panema neid aktiivselt liikuma – mängima õuemänge, pallimänge, rattaga sõitma, jooksma, jalutama –, sest see hoogustab lapse arengut ja tagab hea terviseseisundi.
Rahvusvaheliste soovituste kohaselt peavad lapsed olema iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukal kuni suurel määral kehaliselt aktiivsed. "Lasteaia päevaplaanis tähendaks see umbes kaks korda õues käimist. Paljude lasteaedade ja ka lapsevanemate jaoks tuleb selleks ehk mugavustsoonist välja tulla, aga sellega kaasnevad lapse tervist parandavad hüved, näiteks hea toime luukoele," tõdes Reisberg.
"Teaduskirjanduse kohaselt suurendab keharaskust kandev tegevus ühes kaltsiumi piisava tarbimisega tuntavalt luu mineraaltihedust ja sobib seetõttu hästi luude hõrenemise ennetuseks. Lapseeas tehtav treening suurendas eeskätt eelpuberteediealistel luu juurdekasvu 0,6–1,7 protsenti aastas," kirjeldas Reisberg.
Uuring Tartu linna lastega
Kehalise aktiivsuse head mõju näitas ka sporditeadlaste uuring Tartu linna ja lähiümbruse 6–8-aastaste laste seas, kes läksid lasteaiast esimesse klassi. Uuringus osales 147 last. Teadlaste eesmärk oli välja selgitada, milline on seos kehalise aktiivsuse, kehakoostise ja kehalise võimekuse vahel ning kas ja kuidas mõjutab see lapse füüsist üleminekul lasteaiast kooli.
Uuringu jaoks määrati laste kehakoostis ja kehalise aktiivsuse hindamiseks kandsid lapsel nädala jooksul puusal aktseleromeetrit. Kehalist võimekust hinnati erinevate katsetega: paigalt kaugushüppega, käe dünamomeetriga, süstik- ja vastupidavusjooksuga.
Kokkuvõttes näitasid uuringu tulemused, et kehalise aktiivsuse suurendamine ja istuvale tegevusele kuluva aja vähendamine lasteaiaeas avaldab ka koolieas soodsat mõju lapse kehakoostisele ja kehalisele võimekusele, sealhulgas ala- ja ülajäsemete jõule ning väledusele.
Reisbergi sõnul saab märgatavat kasu ainuüksi sellest, kui olla aktiivne viis minutit. "Kui 6,6-aastastel lastel asendati viis minutit istuvat tegevust suure intensiivsusega kehalise aktiivsusega, näitasid tulemused aasta pärast, et lapse kehas on vähem rasva, sellevõrra rohkem rasvavaba massi ja märksa suurem on ka tema kehaline võimekus," tõstis Reisberg esile lühikesest muutusest tuleneva kasu.
### Response:
Rohkem õues olevatel lasteaialastel on tugevamad luud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Imperial College Londoni eestvedamisel selgus antikehatestide tulemuste põhjal, et septembri lõpus oli põdenud haiguse läbi neljandiku võrra vähem inimesi kui juuni keskpaigas. Kui suve hakul olid antikehad olemas umbes kuuel protsendil elanikkonnast, siis sügiseks olid antikehad olemas vaid 4,4 protsendil Inglismaa elanikest.
Koroonahaigeid jäi suvel vähemaks kõikjal riigis ja kõigis vanuserühmades. Ainsana jäi haigestumus püsivalt kõrgeks tervishoiutöötajate seas, kes puutusid autorite sõnul viirusega pidevalt kokku. Kõige enam vähenes haigestunute osakaal 75-aastaste ja vanemate seas. Samuti jäi vähemaks neid, kes polnud enda haigestumises lõpuni kindlad. Sestap paistab antikehade teke sõltuvat nii inimese vanusest kui ka haiguse tõsidusest.
Teadlased järeldavad leitu põhjal uuringus, et koroonapandeemia esimesele lainele järgnenud kuudel võis Inglismaa populatsioonis koroonaviiruse vastane immuunsus väheneda.
Uurimisprogrammi juhi professor Paul Ellioti sõnul näitab uuring, et mida aeg edasi, seda vähem inimesi annab positiivse antikehade testi. Samas ei tähenda positiivne antikehatest, et inimene on kindlasti koroonaviiruse vastu immuunne, sest antikehade pakutav kaitsevõime ja selle kestus pole veel päris selged, märgib ta. Sestap peaks antikehadega inimene Ellioti sõnul kinni pidama kõigist viirusest hoidumise meetmetest.
Mõju immuunsusele
Uuringu jaoks saatsid teadlased juhuslikult valitud katseisikutele sõrmetorke põhimõttel töötavaid antikehade teste koduseks kasutamiseks. Nende abil sõeluti välja inimesed, kelle kehas oli antikehi teatud piirist rohkem. Kui palju täpselt kellegi kehas antikehi leidus, testid ei näidanud.
Äsja valminud raportis kajastuvad kolme kuu jooksul tehtud kolme testimisringi tulemused. Kolme ringi peale anti kokku 17 576 positiivset antikehade testi, kusjuures umbes kolmandikul neist inimestest polnud nende endi sõnul koroonaviiruse sümptomeid esinenud.
Pärast testide tulemuste kinnitamist laboris ja võrdlust Inglismaa rahvastikunäitajatega said uurijad tõdeda, et antikehi jäi elanikkonnas iga kuuga vähemaks. Kui esimese ringi ajal olid antikehad kuuel protsendil osalejatest, siis teise ringi ajal oli neid juba 4,8 protsendil ja lõpuks vaid 4,4 protsendil osalejatest.
Antikehi jäi vähemaks kõigis vanuserühmades, kuigi see paistis sõltuvat inimese vanusest. Kõige aeglasemalt vähenes antikehade hulk 18–24-aastastel, kelle antikehade esinemus vähenes pea 15 protsenti. Kõige kiiremini vähenes antikehade hulk aga 75-aastastel ja vanematel, kellel oli neid kolme kuu möödudes 39 protsenti vähem.
Samal uuringul on käimas teinegi haru, kus igal kuul saadetakse enam kui 150 000 inimesele kodus kasutamiseks vatitikupõhiseid koroonaviiruse teste. Sel moel hoitakse silm peal viiruse üldisel levimusel elanikkonnas. | Inglise uuring: koroonaviirust põdenutel jääb antikehi ajas üha vähemaks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Imperial College Londoni eestvedamisel selgus antikehatestide tulemuste põhjal, et septembri lõpus oli põdenud haiguse läbi neljandiku võrra vähem inimesi kui juuni keskpaigas. Kui suve hakul olid antikehad olemas umbes kuuel protsendil elanikkonnast, siis sügiseks olid antikehad olemas vaid 4,4 protsendil Inglismaa elanikest.
Koroonahaigeid jäi suvel vähemaks kõikjal riigis ja kõigis vanuserühmades. Ainsana jäi haigestumus püsivalt kõrgeks tervishoiutöötajate seas, kes puutusid autorite sõnul viirusega pidevalt kokku. Kõige enam vähenes haigestunute osakaal 75-aastaste ja vanemate seas. Samuti jäi vähemaks neid, kes polnud enda haigestumises lõpuni kindlad. Sestap paistab antikehade teke sõltuvat nii inimese vanusest kui ka haiguse tõsidusest.
Teadlased järeldavad leitu põhjal uuringus, et koroonapandeemia esimesele lainele järgnenud kuudel võis Inglismaa populatsioonis koroonaviiruse vastane immuunsus väheneda.
Uurimisprogrammi juhi professor Paul Ellioti sõnul näitab uuring, et mida aeg edasi, seda vähem inimesi annab positiivse antikehade testi. Samas ei tähenda positiivne antikehatest, et inimene on kindlasti koroonaviiruse vastu immuunne, sest antikehade pakutav kaitsevõime ja selle kestus pole veel päris selged, märgib ta. Sestap peaks antikehadega inimene Ellioti sõnul kinni pidama kõigist viirusest hoidumise meetmetest.
Mõju immuunsusele
Uuringu jaoks saatsid teadlased juhuslikult valitud katseisikutele sõrmetorke põhimõttel töötavaid antikehade teste koduseks kasutamiseks. Nende abil sõeluti välja inimesed, kelle kehas oli antikehi teatud piirist rohkem. Kui palju täpselt kellegi kehas antikehi leidus, testid ei näidanud.
Äsja valminud raportis kajastuvad kolme kuu jooksul tehtud kolme testimisringi tulemused. Kolme ringi peale anti kokku 17 576 positiivset antikehade testi, kusjuures umbes kolmandikul neist inimestest polnud nende endi sõnul koroonaviiruse sümptomeid esinenud.
Pärast testide tulemuste kinnitamist laboris ja võrdlust Inglismaa rahvastikunäitajatega said uurijad tõdeda, et antikehi jäi elanikkonnas iga kuuga vähemaks. Kui esimese ringi ajal olid antikehad kuuel protsendil osalejatest, siis teise ringi ajal oli neid juba 4,8 protsendil ja lõpuks vaid 4,4 protsendil osalejatest.
Antikehi jäi vähemaks kõigis vanuserühmades, kuigi see paistis sõltuvat inimese vanusest. Kõige aeglasemalt vähenes antikehade hulk 18–24-aastastel, kelle antikehade esinemus vähenes pea 15 protsenti. Kõige kiiremini vähenes antikehade hulk aga 75-aastastel ja vanematel, kellel oli neid kolme kuu möödudes 39 protsenti vähem.
Samal uuringul on käimas teinegi haru, kus igal kuul saadetakse enam kui 150 000 inimesele kodus kasutamiseks vatitikupõhiseid koroonaviiruse teste. Sel moel hoitakse silm peal viiruse üldisel levimusel elanikkonnas.
### Response:
Inglise uuring: koroonaviirust põdenutel jääb antikehi ajas üha vähemaks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Elamufondi kasin seis ei ole jäänud märkamatuks riigivalitsejate jaoks, kes mõistavad väga hästi, et see on kui tiksuv pomm. Kui probleemi eirata või edasi lükata, siis kasvab see kergesti üle pea.
Seetõttu on otsustanud valitsus eraldada järgnevatel aastatel 91 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimiseks ja väikeelamutele kordategemiseks 1,4 miljonit eurot. Riigi poolt astutavad sammud kinnitavad, et energiasääst ning tervisliku elukeskkonna loomine ei jää pelgalt tühjadeks sõnadeks.
Korterelamuid vaevab suur energiakulu
Praegune peamine probleem olemasoleva elamufondi energiakulukus. Viimane on ka üks peamisi põhjuseid, miks Jüri Ratase juhitud valitsus on võtnud eesmärgiks toetada korterelamute ja väikeelamute kordategemist, et need oleksid energiasäästlikumad ning tervikuna oleks elukeskkond parem, kus inimesed igapäevaselt elavad.
Teisalt täidab korterelamute renoveerimine suurepäraselt Euroopa Liidu poolt seatud kliimaeesmärke. Nende poole liikudes ei ole oluline mitte ainult roheline energiatootmine vaid oluline on panustada ka energiatõhususse erinevates sektorites. Kliimapoliitikast on saanud meie elu lahutamatu osa, mistõttu peavad uuendatud korterelamud olema energiasäästlikud, hea sisekliimaga ja välisilmega.
"Riigi kohalolu on ääretult vajalik ka piirkondadele, mis jäävad kuldsest ringist väljapoole."
Kiidan heaks valitsuse poolt võetud suuna, mille järgi on eelisobjektideks need, mis jäävad väljapoole Harju- ja Tartumaad. Riigi kohalolu on ääretult vajalik ka piirkondadele, mis jäävad kuldsest ringist väljapoole. Seda juba seetõttu, et maapiirkondades on probleem väga terav, teisalt tekitab elamute renoveerime kriisi ajal ehitussektorile tööd juurde. Sellest võiksid võita enam maapiirkondades elavad inimesed.
Lihtne oleks öelda, et meil on korteriühistud, kes võiksid võtta kogu korterelamutega seonduvad küsimused enda kanda. Jah, enamik Eestimaal tegutsevatest korteriühistutest saavadki kenasti hakkama ja suudavad samm-sammult remondifondi kogudes maja seisukorda parandada, kuid paraku seavad rahalised võimalused suuremahulisteks töödeks sageli piirid.
Tihti minnakse abi otsima pankadelt, et majale uus katus peale saada, kuid kui korterelamu asub piirkonnas, kus kinnisvara väärtus madal, suhtuvad pangad laenu andmisse ettevaatlikult.
Lisaraha ootab ka väikeelamuid
Natukene uudsem meede, millest kõik pole teadlikud on see, et ka väikeelamute korrastamiseks on võimalik saada toetust. Selle toetusmeetme alla läheb väikeelamu, mis on ehitatud enne 2000. aastat. See võib olla nii üksikelamu, ridaelamu, suvila või aiamaja, mida pärast rekonstrueerimist kasutatakse elamuna.
Minu meelest on see hea võimalus, et vahetada kodul aknaid, korrastada katust, fassaadi või teha muid töid, mille lõppeesmärgiks on energiakulude vähendamine ja parandatud elukeskkond.
Riik ei saa mööda vaadata ka vähekindlustatud lasterikastest peredest, kelle elamistingimuste parandamist toetab riik järgmisel aastal kolme miljoni euroga. Aastatel 2021-2024 on toetuste kogusummana ette nähtud 12,2 miljonit eurot. Ennekõike on see toetusmeede mõeldud kolme- ja enamalapseliste vähekindlustatud perede elamistingimuste parandamiseks. Pered saavad toetuse abil soetada, renoveerida või laiendada oma kodu ja nüüdisajastada sealseid kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme.
Inimeste jaoks on kodu pelgupaik, mis pakub alati turvatunnet. Tuleb aga tõdeda, et 21. sajandi Eestis ei ole kõik kodud sellised, kus oleksid olemas kaasaegsed võimalused. Võib kõlada küll üllatavalt, aga Eestimaal on väga palju peresid, kelle kodudes muldpõrand ning kaasaegset veevärki asendab hoopis solgipang. Riik peab eelisjärjekorras ulatama just sellistele peredele abikäe.
Kokkuvõttes, on mul äärmiselt hea meel, et riik näeb ette korterelamute ja väikeelamute toetamist järgnevatel aastatel, et Eestimaal olevad kodud muutuksid elamisväärsemateks, säästlikemaks, ilusamaks, ohutumaks ja paremini ligipääsetavamaks. Head elamistingimused ja hea sisekliima mõjutavad otseselt inimese heaolu ja tervist ning hoonete energiatõhususe suurendamise vajaduses ei kahtle enam keegi. | Siret Kotka: tee energiasäästlikke korterelamuteni peab olema järjepidev | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Elamufondi kasin seis ei ole jäänud märkamatuks riigivalitsejate jaoks, kes mõistavad väga hästi, et see on kui tiksuv pomm. Kui probleemi eirata või edasi lükata, siis kasvab see kergesti üle pea.
Seetõttu on otsustanud valitsus eraldada järgnevatel aastatel 91 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimiseks ja väikeelamutele kordategemiseks 1,4 miljonit eurot. Riigi poolt astutavad sammud kinnitavad, et energiasääst ning tervisliku elukeskkonna loomine ei jää pelgalt tühjadeks sõnadeks.
Korterelamuid vaevab suur energiakulu
Praegune peamine probleem olemasoleva elamufondi energiakulukus. Viimane on ka üks peamisi põhjuseid, miks Jüri Ratase juhitud valitsus on võtnud eesmärgiks toetada korterelamute ja väikeelamute kordategemist, et need oleksid energiasäästlikumad ning tervikuna oleks elukeskkond parem, kus inimesed igapäevaselt elavad.
Teisalt täidab korterelamute renoveerimine suurepäraselt Euroopa Liidu poolt seatud kliimaeesmärke. Nende poole liikudes ei ole oluline mitte ainult roheline energiatootmine vaid oluline on panustada ka energiatõhususse erinevates sektorites. Kliimapoliitikast on saanud meie elu lahutamatu osa, mistõttu peavad uuendatud korterelamud olema energiasäästlikud, hea sisekliimaga ja välisilmega.
"Riigi kohalolu on ääretult vajalik ka piirkondadele, mis jäävad kuldsest ringist väljapoole."
Kiidan heaks valitsuse poolt võetud suuna, mille järgi on eelisobjektideks need, mis jäävad väljapoole Harju- ja Tartumaad. Riigi kohalolu on ääretult vajalik ka piirkondadele, mis jäävad kuldsest ringist väljapoole. Seda juba seetõttu, et maapiirkondades on probleem väga terav, teisalt tekitab elamute renoveerime kriisi ajal ehitussektorile tööd juurde. Sellest võiksid võita enam maapiirkondades elavad inimesed.
Lihtne oleks öelda, et meil on korteriühistud, kes võiksid võtta kogu korterelamutega seonduvad küsimused enda kanda. Jah, enamik Eestimaal tegutsevatest korteriühistutest saavadki kenasti hakkama ja suudavad samm-sammult remondifondi kogudes maja seisukorda parandada, kuid paraku seavad rahalised võimalused suuremahulisteks töödeks sageli piirid.
Tihti minnakse abi otsima pankadelt, et majale uus katus peale saada, kuid kui korterelamu asub piirkonnas, kus kinnisvara väärtus madal, suhtuvad pangad laenu andmisse ettevaatlikult.
Lisaraha ootab ka väikeelamuid
Natukene uudsem meede, millest kõik pole teadlikud on see, et ka väikeelamute korrastamiseks on võimalik saada toetust. Selle toetusmeetme alla läheb väikeelamu, mis on ehitatud enne 2000. aastat. See võib olla nii üksikelamu, ridaelamu, suvila või aiamaja, mida pärast rekonstrueerimist kasutatakse elamuna.
Minu meelest on see hea võimalus, et vahetada kodul aknaid, korrastada katust, fassaadi või teha muid töid, mille lõppeesmärgiks on energiakulude vähendamine ja parandatud elukeskkond.
Riik ei saa mööda vaadata ka vähekindlustatud lasterikastest peredest, kelle elamistingimuste parandamist toetab riik järgmisel aastal kolme miljoni euroga. Aastatel 2021-2024 on toetuste kogusummana ette nähtud 12,2 miljonit eurot. Ennekõike on see toetusmeede mõeldud kolme- ja enamalapseliste vähekindlustatud perede elamistingimuste parandamiseks. Pered saavad toetuse abil soetada, renoveerida või laiendada oma kodu ja nüüdisajastada sealseid kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme.
Inimeste jaoks on kodu pelgupaik, mis pakub alati turvatunnet. Tuleb aga tõdeda, et 21. sajandi Eestis ei ole kõik kodud sellised, kus oleksid olemas kaasaegsed võimalused. Võib kõlada küll üllatavalt, aga Eestimaal on väga palju peresid, kelle kodudes muldpõrand ning kaasaegset veevärki asendab hoopis solgipang. Riik peab eelisjärjekorras ulatama just sellistele peredele abikäe.
Kokkuvõttes, on mul äärmiselt hea meel, et riik näeb ette korterelamute ja väikeelamute toetamist järgnevatel aastatel, et Eestimaal olevad kodud muutuksid elamisväärsemateks, säästlikemaks, ilusamaks, ohutumaks ja paremini ligipääsetavamaks. Head elamistingimused ja hea sisekliima mõjutavad otseselt inimese heaolu ja tervist ning hoonete energiatõhususe suurendamise vajaduses ei kahtle enam keegi.
### Response:
Siret Kotka: tee energiasäästlikke korterelamuteni peab olema järjepidev |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 37 koroonapositiivsest 21 lisandus Harjumaale (neist 13 Tallinna), kaheksa Ida-Virumaale, üks Tartumaale, Lääne-Virumaale ja Valgamaale. Viis positiivset on määratlemata elukohaga, mis reeglina tähendab välismaalasi.
Rahvastikuregistri järgi Valgamaale laekunud juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab tegelikult Harjumaal. Tartumaa juhtumi nakatumise asjaolud on veel selgitamisel.
Üks Harjumaa juhtum on seotud nakatumisega pereringis ning neljal juhul toodi viirus sisse Venemaalt, Rootsist, Soomest ja Ukrainast. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Haiglaravil on 35 inimest, neist juhitaval hingamisel kolm. Viimase ööpäevaga lisandus haiglasse seitse inimest, kaks saadeti koju.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1900 inimest, kellest 337 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kümmet kollet: esimese töökoha koldega on seotud 42, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on samuti kaheksa haigestunut. Perekonna koldes on viis inimest.
Esimeses kooli koldes on kuus ja teises kooli koldes viis haigestunut. Neljandas töökoha koldes on kümme nakatunut ning viiendas töökoha koldes kokku kuus inimest. Kuuendas töökoha koldes on viis haigestunut. Peokoldes on 17 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on 570 inimest, kellest haigestunud on 117.
Ida-Virumaa uutest juhtudest kolm on seotud perekondliku nakatumisega, ühel juhul nakatuti lasteaias ja ühel juhul töökohas. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Justiitsministeerium teatas teisipäeval, et päev varem viielt Viru vangla vangilt võetud koroonaproovid osutusid positiivseks. Tõenäoliselt said nad nakkuse õpetajalt, kelle õpperühmas nad eelmisel nädalal osalesid.
Vangla korraldab kõigi nakatunutega kokkupuutunute testimise. Eelnevalt testiti kõiki Viru vangla teenistujaid ja vangla territooriumil töötavaid inimesi ajavahemikus 6. oktoober kuni 9. oktoober. Kõik testid osutusid tookord negatiivseks.
Rahvastikuregistri järgi Lääne-Virumaale tulnud juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal. Ida regiooni tööpiirkonnas on kümme aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 21 haigestunut. Sillamäe esimese kooli koldega on seotud 36 ja teise kooli koldega kaheksa inimest.
Meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest ja lasetaia koldes viis. Narva-Jõesuu töökoha koldes on seitse inimest.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 140 inimest, kellest 27 on haigestunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on ligi 300 inimest, kellest 46 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks aktiivne kolle, milleks on 20 inimesega Jõgevamaa töökoha kolle. | Ööpäevaga lisandus 37 koroonapositiivset | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
37 koroonapositiivsest 21 lisandus Harjumaale (neist 13 Tallinna), kaheksa Ida-Virumaale, üks Tartumaale, Lääne-Virumaale ja Valgamaale. Viis positiivset on määratlemata elukohaga, mis reeglina tähendab välismaalasi.
Rahvastikuregistri järgi Valgamaale laekunud juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab tegelikult Harjumaal. Tartumaa juhtumi nakatumise asjaolud on veel selgitamisel.
Üks Harjumaa juhtum on seotud nakatumisega pereringis ning neljal juhul toodi viirus sisse Venemaalt, Rootsist, Soomest ja Ukrainast. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Haiglaravil on 35 inimest, neist juhitaval hingamisel kolm. Viimase ööpäevaga lisandus haiglasse seitse inimest, kaks saadeti koju.
Põhja regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1900 inimest, kellest 337 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada kümmet kollet: esimese töökoha koldega on seotud 42, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on samuti kaheksa haigestunut. Perekonna koldes on viis inimest.
Esimeses kooli koldes on kuus ja teises kooli koldes viis haigestunut. Neljandas töökoha koldes on kümme nakatunut ning viiendas töökoha koldes kokku kuus inimest. Kuuendas töökoha koldes on viis haigestunut. Peokoldes on 17 inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on 570 inimest, kellest haigestunud on 117.
Ida-Virumaa uutest juhtudest kolm on seotud perekondliku nakatumisega, ühel juhul nakatuti lasteaias ja ühel juhul töökohas. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.
Justiitsministeerium teatas teisipäeval, et päev varem viielt Viru vangla vangilt võetud koroonaproovid osutusid positiivseks. Tõenäoliselt said nad nakkuse õpetajalt, kelle õpperühmas nad eelmisel nädalal osalesid.
Vangla korraldab kõigi nakatunutega kokkupuutunute testimise. Eelnevalt testiti kõiki Viru vangla teenistujaid ja vangla territooriumil töötavaid inimesi ajavahemikus 6. oktoober kuni 9. oktoober. Kõik testid osutusid tookord negatiivseks.
Rahvastikuregistri järgi Lääne-Virumaale tulnud juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal. Ida regiooni tööpiirkonnas on kümme aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 21 haigestunut. Sillamäe esimese kooli koldega on seotud 36 ja teise kooli koldega kaheksa inimest.
Meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest ja lasetaia koldes viis. Narva-Jõesuu töökoha koldes on seitse inimest.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 140 inimest, kellest 27 on haigestunud.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on ligi 300 inimest, kellest 46 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks aktiivne kolle, milleks on 20 inimesega Jõgevamaa töökoha kolle.
### Response:
Ööpäevaga lisandus 37 koroonapositiivset |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Dee Dee Bridgewateri ja Estonian Dream Big Band kontserdi uuest toimumisajast teavitatakse Jazzkaare ja Piletilevi kodulehel ning PDF-piletiostjaid ka e-maili teel. Uuel kuupäeval kehtivad juba ostetud piletid.
Juhul kui piletiomanikule uus toimumisaeg ei sobi, saab piletid tagastada või vahetada Jazzkaare kinkekaardi vastu kahe kuu jooksul alates uue toimumisaja väljakuulutamisest.
Dee Dee Bridgewater on pälvinud kaks Grammyt, kaheksa Grammy nominatsiooni ja Tony auhinna hiilgavate rollide eest Broadway lavadel. 2006. aastal esines Dee Dee Bridgewater ka Jõulujazzil. | Dee Dee Bridgewateri kontsert lükkub 2021. aastasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Dee Dee Bridgewateri ja Estonian Dream Big Band kontserdi uuest toimumisajast teavitatakse Jazzkaare ja Piletilevi kodulehel ning PDF-piletiostjaid ka e-maili teel. Uuel kuupäeval kehtivad juba ostetud piletid.
Juhul kui piletiomanikule uus toimumisaeg ei sobi, saab piletid tagastada või vahetada Jazzkaare kinkekaardi vastu kahe kuu jooksul alates uue toimumisaja väljakuulutamisest.
Dee Dee Bridgewater on pälvinud kaks Grammyt, kaheksa Grammy nominatsiooni ja Tony auhinna hiilgavate rollide eest Broadway lavadel. 2006. aastal esines Dee Dee Bridgewater ka Jõulujazzil.
### Response:
Dee Dee Bridgewateri kontsert lükkub 2021. aastasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eesti meistrivõistluste kalendrisse mittekuuluva sarjavälise võistlusena annab see nii korraldajatele kui ka võistlejatele võimaluse katsetada uusi korralduspõhimõtteid ja koguda väärt teadmisi tulevikuks, et tagada rallispordi järjepidev areng.
Ralli direktori Madis Hallingu sõnul on võistluse peamiseks märksõnaks kompaktsus. "Tegemist on unikaalse võistlusformaadiga, kus lisakatsete kilometraaž jääb alla 60 ja võistlus peetakse ühepäevasena kolmes osas. Kompaktne formaat pakub sisutiheda päeva nii publikule kui võistlejaile. Kiiruskatseid on kavas kolm, millest igaüht läbitakse kolm korda ja see omakorda võimaldab ka pealtvaatajatel külastada kõiki kolme erinevat katset. Publikule on kõige atraktiivsem pealtvaatamise koht Kehala Ringi kompleks, kus autod on pikal distantsil hästi jälgitavad."
"Hetkeseisuga on rallile oodatud ka pealtvaatajad, kuid adume, et koroonaviiruse leviku oht on endiselt kõrge ja seetõttu lähtume oma tegemistes eelkõige Terviseameti soovitustest ja ettekirjutustest," jätkas Halling. "See aga tähendab, et mõningad ralliga seotud elemendid võivad täpsustuda alles viimasel hetkel. Siinkohal kinnitame, et meie peamiseks prioriteediks on tagada nii võistlejate, publiku kui korraldusmeeskonna ohutus."
Võistlusele saab registreeruda kolmes erinevas masinaklassis: WRC, R5 ja R2. Registreerumine on avatud kuni 9. novembrini ja kokku oodatakse starti 15 ekipaaži, sealjuures on võistluste juhil õigus osalejate arvu vajadusel ka suurendada. Ralli esimesele kiiruskatsele antakse start 14. novembril kell 8:43 Kehala Ringi kompleksist ning kogu päeva vältel sõidetakse kolm erinevat lisakatset kokku kolmel korral kogupikkusega 56,91 kilomeetrit, millest 98% on kruusa- ja 2% asfaltkate. | Kehalas toimub uuendusliku formaadiga miniralli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eesti meistrivõistluste kalendrisse mittekuuluva sarjavälise võistlusena annab see nii korraldajatele kui ka võistlejatele võimaluse katsetada uusi korralduspõhimõtteid ja koguda väärt teadmisi tulevikuks, et tagada rallispordi järjepidev areng.
Ralli direktori Madis Hallingu sõnul on võistluse peamiseks märksõnaks kompaktsus. "Tegemist on unikaalse võistlusformaadiga, kus lisakatsete kilometraaž jääb alla 60 ja võistlus peetakse ühepäevasena kolmes osas. Kompaktne formaat pakub sisutiheda päeva nii publikule kui võistlejaile. Kiiruskatseid on kavas kolm, millest igaüht läbitakse kolm korda ja see omakorda võimaldab ka pealtvaatajatel külastada kõiki kolme erinevat katset. Publikule on kõige atraktiivsem pealtvaatamise koht Kehala Ringi kompleks, kus autod on pikal distantsil hästi jälgitavad."
"Hetkeseisuga on rallile oodatud ka pealtvaatajad, kuid adume, et koroonaviiruse leviku oht on endiselt kõrge ja seetõttu lähtume oma tegemistes eelkõige Terviseameti soovitustest ja ettekirjutustest," jätkas Halling. "See aga tähendab, et mõningad ralliga seotud elemendid võivad täpsustuda alles viimasel hetkel. Siinkohal kinnitame, et meie peamiseks prioriteediks on tagada nii võistlejate, publiku kui korraldusmeeskonna ohutus."
Võistlusele saab registreeruda kolmes erinevas masinaklassis: WRC, R5 ja R2. Registreerumine on avatud kuni 9. novembrini ja kokku oodatakse starti 15 ekipaaži, sealjuures on võistluste juhil õigus osalejate arvu vajadusel ka suurendada. Ralli esimesele kiiruskatsele antakse start 14. novembril kell 8:43 Kehala Ringi kompleksist ning kogu päeva vältel sõidetakse kolm erinevat lisakatset kokku kolmel korral kogupikkusega 56,91 kilomeetrit, millest 98% on kruusa- ja 2% asfaltkate.
### Response:
Kehalas toimub uuendusliku formaadiga miniralli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Alustada tuleb peaminister Jüri Ratase ja tema eelkäijate erinevatest valitsemisstiilidest. Varemalt moodustati valitsuskoalitsioon proportsionaalselt. Parema valimistulemuse saanud erakond sai suurema "tüki riigipirukast" ja teised valitsuspartnerid väiksemad osad oma valimitulemustele vastavalt. Kümnendi algusest hakati seda stiili kutsuma ka "suure ja väikese Peetri" valitsemiseks.
Novembris 2016 stiil muutus ja valitsuse moodustasid võrdsed partnerid. Ministrite kohad jagati 5 - 5 - 5. Valitsuse sisemine otsustus muutus konsensuslikuks ehk kõik osapooled pidid asjaga nõus olema. "Suure Peetri" stiilis hääletamist ei kasutatud.
2019. aasta märtsi valimiste järel tekkis uus võrdsete partnerite koalitsioon, milles sotsid vahetati välja EKRE poolt. Reformierakond jäi oma "punase joone" taha opositsiooni. Selle aasta oktoobris, nn viiepäevase sõja ajal tekkis (või tekitati) EKRE valitsusest väljavahetamise võimalus. Läbi teleekraanide jälgis rahvas poliitilisi rindeteateid.
Poliitikute käitumise ja kehakeele järgi sai mõistetavaks Keskerakonna ja Isamaa jõuline lähenemine teineteisele ning välistati reformikate ilmne soov rosinaid kringlist välja noppida ehk kasutada ära kas Isamaad või Keskerakonda. Esimesel juhul oleks kokku lepitud Isamaa ja sotsidega. Teisel valikul oleks leping tehtud Keskerakonnaga. Keskerakonna ja Isamaa koostöö välistas mõlemad variandid.
Alles jäi lisaks lõhutavale koalitsioonile ainult kaks võimalust: Reformierakond vahetab välja EKRE või teeb Reformierakond koalitsiooni EKRE-ga. Ju seda pidas silmas Martin Helme, kui ta lubas minna opositsiooni või moodustada uus koalitsioon. Siiski on riigikogul ainult kaks võimalust moodustada valitsus: praegune koalitsioon või Reformierakond-Keskerakond-Isamaa. Häältega 37:34 pandaks paika ka peaminister Jüri Ratas. 71 häält parlamendis lubavad ka presidendi riigikogus ära valida.
Enne kui otsime "kasusaajat", vaatame, milline tükk riigipirukast EKRE opositsiooni minekust oleks vabaks jäänud? Viis ministrit ja riigikogu esimees. Lisaks valitakse märtsis veel kaks riigikogu aseesimeest ja augustis president. Seega oleks tekkinud uus poliitiline tasakaal. Reformierakond oleks saanud presidendi ja viie ministri ametikohad. Keskerakond oleks vastutanud Euroopa Komisjoni voliniku ja samuti viie ministri eest, kellest üks olnuks peaminister ning Isamaa oleks leppinud riigikogu esimehe ja viie ministriga.
Reformierakond pääsenuks opositsioonist ja nende võit oleks olnud suurim, Isamaa võitnuks natuke ja Keskerakond ei kaotanuks midagi.
Sellised poliitilised tasakaalud on poliitikas üliolulised, kuigi neist ei räägita peaaegu mitte kunagi mitte midagi. Mis juhtub, kui tasakaal kaob, nägime viimati aastal 2016 pärast presidendivalimisi. Reformierakond, millel olid Euroopa Komisjoni voliniku ja peaministri koht, tahtis endale saada ka presidendi kohta. Poliitilise rumalusena esitati veel kaks kandidaati. Marina Kaljuranna kandideerimine lõpptulemust ei muutnud.
Reformierakonna ja Taavi Rõivase jaoks muutus kõik. Erinevalt tema eelkäijatest, vabastati ta riigikogu umbusaldusega. Teised peaministrid läbisid oma umbusaldamised võitudega ja astusid pärast seda ise tagasi. Kaheksal juhul vahetati peaministrit riigikogu valimistega. 1994. aasta novembris siiski üks erand oli: Mart Laar elas läbi samasuguse umbusaldamise nagu Taavi Rõivas.
Jüri Ratas on taasiseseisvunud Eesti kaheksateistkümnes peaminister, samas on neid ametikohti täitnud kümme meest (Edgar Savisaar, Tiit Vähi, Mart Laar, Andres Tarand, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip, Rõivas ja Ratas).
Poliitiliselt korrektne oleks ka märkida, et möödunud kriis ei olnudki tegelikult valitsuskriis. Viimane tekib juhul, kui peaminister lahkub. Uus valitsuskoalitsioon oleks tekkinud olemasoleva peaministri korraldamisel. Ta oleks viinud presidendile ettepanekud EKRE ministrite vahetamiseks Reformierakonna omadega.
"Minu kujutlusvõime keeldub uskumast, et Reformierakond, sotsid ja EKRE hääletavad üheskoos valitsuse vastu."
Kummaline oli vaadata neid poliitilisi unistajaid, kes hellitasid lootust, et president annab kellelegi teisele valitsus moodustada. Selleks peaks riigikogu Jüri Ratast umbusaldama. Minu kujutlusvõime keeldub uskumast, et Reformierakond, sotsid ja EKRE hääletavad üheskoos valitsuse vastu. Ka kõige mustema stsenaariumi kohaselt kõnniks EKRE saalist minema. Lihtsam on ette kujutada, et Reformierakond ja EKRE teevad koos koalitsiooni.
Vaatame üle ka kolmanda poliitilise unistuse - erakorralised valimised. Taasiseseisvumise 28 aasta jooksul pole neid olnud. Unistajad lasevad endid segada mitmete riikide ennetähtaegsetest valimistest. Neis riikides on nende valitsustel õigus korraldada üldvalimised igal ajal kuni teatud tähtajani. Eestis valitakse riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogud umbes-täpselt neljaks aastaks ja president täpselt viieks aastaks. Erakorralised valimised eeldaksid parlamendi kriisi.
Põhiseadus sätestab erakorralisteks valimisteks kolm võimalust, milliste juhtumite tõenäosus on väiksem kui 0,01 protsenti.
Esiteks, eelarvega hilinemine järgmise aasta märtsini. Selle aasta eelarvega on valitsuskoalitsioon graafikus. Järgmised kaks eelarvet saavad tehtud nagu kaks eelmistki. Teiseks, suutmatus valida ära peaminister. Selle võimaluse tekkimine eeldaks üle poole riigikogu valmisolekut erakorralisteks valimisteks. Siis on juba etem peaminister paika panna.
Kolmandaks, rahva poolt rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tagasilükkamine. Näeme, kui raske on rahvahääletusel isegi ühte küsimust ära küsida. Riigikogu erakorraliste valimiste esilekutsumisest tehakse juttu ainult pildile pääsmise eesmärgil.
Nn valitsuskriis on lõppenud ja emotsionaalselt oleks valitsuserakonnad näiliselt sõlminud uue koalitsioonilepingu. Ainus uus asi samas koalitsioonis on Martin Helme allkiri. Opositsioon on rahulolematu kriisi raugemisest ja valitsuskoalitsioonile oli see paras õppetund. | Olav Anton: valitsuskriis -cui bono? | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Alustada tuleb peaminister Jüri Ratase ja tema eelkäijate erinevatest valitsemisstiilidest. Varemalt moodustati valitsuskoalitsioon proportsionaalselt. Parema valimistulemuse saanud erakond sai suurema "tüki riigipirukast" ja teised valitsuspartnerid väiksemad osad oma valimitulemustele vastavalt. Kümnendi algusest hakati seda stiili kutsuma ka "suure ja väikese Peetri" valitsemiseks.
Novembris 2016 stiil muutus ja valitsuse moodustasid võrdsed partnerid. Ministrite kohad jagati 5 - 5 - 5. Valitsuse sisemine otsustus muutus konsensuslikuks ehk kõik osapooled pidid asjaga nõus olema. "Suure Peetri" stiilis hääletamist ei kasutatud.
2019. aasta märtsi valimiste järel tekkis uus võrdsete partnerite koalitsioon, milles sotsid vahetati välja EKRE poolt. Reformierakond jäi oma "punase joone" taha opositsiooni. Selle aasta oktoobris, nn viiepäevase sõja ajal tekkis (või tekitati) EKRE valitsusest väljavahetamise võimalus. Läbi teleekraanide jälgis rahvas poliitilisi rindeteateid.
Poliitikute käitumise ja kehakeele järgi sai mõistetavaks Keskerakonna ja Isamaa jõuline lähenemine teineteisele ning välistati reformikate ilmne soov rosinaid kringlist välja noppida ehk kasutada ära kas Isamaad või Keskerakonda. Esimesel juhul oleks kokku lepitud Isamaa ja sotsidega. Teisel valikul oleks leping tehtud Keskerakonnaga. Keskerakonna ja Isamaa koostöö välistas mõlemad variandid.
Alles jäi lisaks lõhutavale koalitsioonile ainult kaks võimalust: Reformierakond vahetab välja EKRE või teeb Reformierakond koalitsiooni EKRE-ga. Ju seda pidas silmas Martin Helme, kui ta lubas minna opositsiooni või moodustada uus koalitsioon. Siiski on riigikogul ainult kaks võimalust moodustada valitsus: praegune koalitsioon või Reformierakond-Keskerakond-Isamaa. Häältega 37:34 pandaks paika ka peaminister Jüri Ratas. 71 häält parlamendis lubavad ka presidendi riigikogus ära valida.
Enne kui otsime "kasusaajat", vaatame, milline tükk riigipirukast EKRE opositsiooni minekust oleks vabaks jäänud? Viis ministrit ja riigikogu esimees. Lisaks valitakse märtsis veel kaks riigikogu aseesimeest ja augustis president. Seega oleks tekkinud uus poliitiline tasakaal. Reformierakond oleks saanud presidendi ja viie ministri ametikohad. Keskerakond oleks vastutanud Euroopa Komisjoni voliniku ja samuti viie ministri eest, kellest üks olnuks peaminister ning Isamaa oleks leppinud riigikogu esimehe ja viie ministriga.
Reformierakond pääsenuks opositsioonist ja nende võit oleks olnud suurim, Isamaa võitnuks natuke ja Keskerakond ei kaotanuks midagi.
Sellised poliitilised tasakaalud on poliitikas üliolulised, kuigi neist ei räägita peaaegu mitte kunagi mitte midagi. Mis juhtub, kui tasakaal kaob, nägime viimati aastal 2016 pärast presidendivalimisi. Reformierakond, millel olid Euroopa Komisjoni voliniku ja peaministri koht, tahtis endale saada ka presidendi kohta. Poliitilise rumalusena esitati veel kaks kandidaati. Marina Kaljuranna kandideerimine lõpptulemust ei muutnud.
Reformierakonna ja Taavi Rõivase jaoks muutus kõik. Erinevalt tema eelkäijatest, vabastati ta riigikogu umbusaldusega. Teised peaministrid läbisid oma umbusaldamised võitudega ja astusid pärast seda ise tagasi. Kaheksal juhul vahetati peaministrit riigikogu valimistega. 1994. aasta novembris siiski üks erand oli: Mart Laar elas läbi samasuguse umbusaldamise nagu Taavi Rõivas.
Jüri Ratas on taasiseseisvunud Eesti kaheksateistkümnes peaminister, samas on neid ametikohti täitnud kümme meest (Edgar Savisaar, Tiit Vähi, Mart Laar, Andres Tarand, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts, Andrus Ansip, Rõivas ja Ratas).
Poliitiliselt korrektne oleks ka märkida, et möödunud kriis ei olnudki tegelikult valitsuskriis. Viimane tekib juhul, kui peaminister lahkub. Uus valitsuskoalitsioon oleks tekkinud olemasoleva peaministri korraldamisel. Ta oleks viinud presidendile ettepanekud EKRE ministrite vahetamiseks Reformierakonna omadega.
"Minu kujutlusvõime keeldub uskumast, et Reformierakond, sotsid ja EKRE hääletavad üheskoos valitsuse vastu."
Kummaline oli vaadata neid poliitilisi unistajaid, kes hellitasid lootust, et president annab kellelegi teisele valitsus moodustada. Selleks peaks riigikogu Jüri Ratast umbusaldama. Minu kujutlusvõime keeldub uskumast, et Reformierakond, sotsid ja EKRE hääletavad üheskoos valitsuse vastu. Ka kõige mustema stsenaariumi kohaselt kõnniks EKRE saalist minema. Lihtsam on ette kujutada, et Reformierakond ja EKRE teevad koos koalitsiooni.
Vaatame üle ka kolmanda poliitilise unistuse - erakorralised valimised. Taasiseseisvumise 28 aasta jooksul pole neid olnud. Unistajad lasevad endid segada mitmete riikide ennetähtaegsetest valimistest. Neis riikides on nende valitsustel õigus korraldada üldvalimised igal ajal kuni teatud tähtajani. Eestis valitakse riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogud umbes-täpselt neljaks aastaks ja president täpselt viieks aastaks. Erakorralised valimised eeldaksid parlamendi kriisi.
Põhiseadus sätestab erakorralisteks valimisteks kolm võimalust, milliste juhtumite tõenäosus on väiksem kui 0,01 protsenti.
Esiteks, eelarvega hilinemine järgmise aasta märtsini. Selle aasta eelarvega on valitsuskoalitsioon graafikus. Järgmised kaks eelarvet saavad tehtud nagu kaks eelmistki. Teiseks, suutmatus valida ära peaminister. Selle võimaluse tekkimine eeldaks üle poole riigikogu valmisolekut erakorralisteks valimisteks. Siis on juba etem peaminister paika panna.
Kolmandaks, rahva poolt rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tagasilükkamine. Näeme, kui raske on rahvahääletusel isegi ühte küsimust ära küsida. Riigikogu erakorraliste valimiste esilekutsumisest tehakse juttu ainult pildile pääsmise eesmärgil.
Nn valitsuskriis on lõppenud ja emotsionaalselt oleks valitsuserakonnad näiliselt sõlminud uue koalitsioonilepingu. Ainus uus asi samas koalitsioonis on Martin Helme allkiri. Opositsioon on rahulolematu kriisi raugemisest ja valitsuskoalitsioonile oli see paras õppetund.
### Response:
Olav Anton: valitsuskriis -cui bono? |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Tallinnas on praegu suurim, 42 nakatunuga koroonakolle ühes tootmisettevõttes. Kolle on paisunud juba kaks nädalat, nii et nüüd haigestuvad järjest n-ö teise ringi inimesed ehk töötajate pereliikmed ja tuttavad.
See konkreetne kolle hakkab terviseameti andmetel juba vaikselt vaibuma, ent sellest on võrsunud omakorda uus, samuti tootmisettevõttes leviv kolle. Möödunud nädalal tekkinud uues koldes on nüüdseks seitse nakatunut. Põhjuseks töötajad, kes liikusid ettevõttete vahet.
Ida-Virumaa uued kolded
Ida-Virumaal hakkab olukord vaikselt stabiliseeruma, kuigi jätkuvalt lisanduvad ka uued kolded. Kui vahepeal oli kontaktsetena jälgimisel üle tuhande inimese, siis nüüdseks on see langenud alla 600.
Siiski lisandus esmaspäeval endise Vaivara valla territooriumile Narva karjääri kaevanduskolle (nn Narva-Jõesuu töökoha kolle).
Lisaks on tekkinud kolle ühes Narva lasteaias, kus on ka lapsed haigestunud. Sillamäel tuli nädalavahetusega juurde nakkuskolle nüüd juba ka linna teises koolis.
"Ida-Virumaal on praegu kümme kollet, neist kolm on uued. Ülejäänud on juba vähemalt nädala stabiilsed, aga lõppenuks lugeda ei saa veel ühtki," ütles terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp.
Kolle loetakse lõppenuks, kui terveks on tunnistatud kolde viimane nakatunu. Kingsepa sõnul oodatakse esimeste kollete lõppu selle nädala jooksul. | Tallinna töökohakolded lõõmavad tootmisettevõtetes | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Tallinnas on praegu suurim, 42 nakatunuga koroonakolle ühes tootmisettevõttes. Kolle on paisunud juba kaks nädalat, nii et nüüd haigestuvad järjest n-ö teise ringi inimesed ehk töötajate pereliikmed ja tuttavad.
See konkreetne kolle hakkab terviseameti andmetel juba vaikselt vaibuma, ent sellest on võrsunud omakorda uus, samuti tootmisettevõttes leviv kolle. Möödunud nädalal tekkinud uues koldes on nüüdseks seitse nakatunut. Põhjuseks töötajad, kes liikusid ettevõttete vahet.
Ida-Virumaa uued kolded
Ida-Virumaal hakkab olukord vaikselt stabiliseeruma, kuigi jätkuvalt lisanduvad ka uued kolded. Kui vahepeal oli kontaktsetena jälgimisel üle tuhande inimese, siis nüüdseks on see langenud alla 600.
Siiski lisandus esmaspäeval endise Vaivara valla territooriumile Narva karjääri kaevanduskolle (nn Narva-Jõesuu töökoha kolle).
Lisaks on tekkinud kolle ühes Narva lasteaias, kus on ka lapsed haigestunud. Sillamäel tuli nädalavahetusega juurde nakkuskolle nüüd juba ka linna teises koolis.
"Ida-Virumaal on praegu kümme kollet, neist kolm on uued. Ülejäänud on juba vähemalt nädala stabiilsed, aga lõppenuks lugeda ei saa veel ühtki," ütles terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp.
Kolle loetakse lõppenuks, kui terveks on tunnistatud kolde viimane nakatunu. Kingsepa sõnul oodatakse esimeste kollete lõppu selle nädala jooksul.
### Response:
Tallinna töökohakolded lõõmavad tootmisettevõtetes |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ameerika Ühendriigid ja India peaksid allkirjastama osana strateegiliste sidemete tugevdamisest luureandmete jagamise leppe.
"Täna on meie kahel suurel demokraatial taas võimalus lähedasemaks saada," ütles Pompeo, kui ta alustas koos Esperiga kõnelusi India välisministri Subrahmanyam Jaishankari ja kaitseministri Rajnath Singhiga.
Pompeo tõi välja mitu probleemi, mis kõnelustel teemaks tulevad.
"Alates koostööst Hiinast Wuhanist pärineva pandeemia vallas, kuni vastu seismiseni Hiina Kommunistlikust Parteist lähtuvatele ohtudele julgeolekule ja vabadusele, ja rahu ning stabiilsuse edendamiseni üle regiooni," ütles ta.
Esperi sõnul tahavad Ühendriigid Indiaga tugevamaid sidemeid, et tulla toime tänapäeva väljakutsetega ning kaitsta vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani regiooni põhimõtteid.
Pompeo ja Esper tegid üleskutse suhteid tugevdada juba esmaspäeval, kui nad samuti oma ametikaaslastega kohtusid.
Jaishankar säutsus, et suhted kahe riigi vahel on "märkimisväärselt kasvanud".
Teisipäeval allkirjastatav luureandmete jagamise leping lubaks USA-l jagada Indiaga satelliidiandmeid, mis aitaks viimasel täpsemini rakette sihtida ja sõjaväelasi paigutada.
Samuti lubab see USA-l paigutada tipptasemel navigatsioonitehnoloogia hävituslennukitele, mida see Indiale müüb.
Esper on ärgitanud Indiat ostma USA hävitajaid F-18 ja loobuma Vene relvastusest. | USA ministrid rääkisid India-visiidil Hiina ohtlikkusest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ameerika Ühendriigid ja India peaksid allkirjastama osana strateegiliste sidemete tugevdamisest luureandmete jagamise leppe.
"Täna on meie kahel suurel demokraatial taas võimalus lähedasemaks saada," ütles Pompeo, kui ta alustas koos Esperiga kõnelusi India välisministri Subrahmanyam Jaishankari ja kaitseministri Rajnath Singhiga.
Pompeo tõi välja mitu probleemi, mis kõnelustel teemaks tulevad.
"Alates koostööst Hiinast Wuhanist pärineva pandeemia vallas, kuni vastu seismiseni Hiina Kommunistlikust Parteist lähtuvatele ohtudele julgeolekule ja vabadusele, ja rahu ning stabiilsuse edendamiseni üle regiooni," ütles ta.
Esperi sõnul tahavad Ühendriigid Indiaga tugevamaid sidemeid, et tulla toime tänapäeva väljakutsetega ning kaitsta vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani regiooni põhimõtteid.
Pompeo ja Esper tegid üleskutse suhteid tugevdada juba esmaspäeval, kui nad samuti oma ametikaaslastega kohtusid.
Jaishankar säutsus, et suhted kahe riigi vahel on "märkimisväärselt kasvanud".
Teisipäeval allkirjastatav luureandmete jagamise leping lubaks USA-l jagada Indiaga satelliidiandmeid, mis aitaks viimasel täpsemini rakette sihtida ja sõjaväelasi paigutada.
Samuti lubab see USA-l paigutada tipptasemel navigatsioonitehnoloogia hävituslennukitele, mida see Indiale müüb.
Esper on ärgitanud Indiat ostma USA hävitajaid F-18 ja loobuma Vene relvastusest.
### Response:
USA ministrid rääkisid India-visiidil Hiina ohtlikkusest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Nimelt pidid 12. ja 17. katse olema algul 20 kilomeetri pikkused, kuid nüüd on kavas hoopis 8,16-kilomeetrised katsed. Ypres'i ralli kogupikkus on seega 289 kilomeetri asemel 265 kilomeetrit.
Samas on Belgia ralli toimumine jätkuvalt kahtluse all. Eelmise nädala keskel jäeti koroonaviiruse leviku tõttu ära Lõuna-Belgia toimunud rallivõistlus, kus pidid teiste seas osalema ka Ott Tänak ja Craig Breen, päev hiljem teatasid korraldajad ka Hemicuda ralli tühistamisest. Lääne-Flaami kuberner Carl Decaluwe rääkis laupäeval väljaandele Autosport Wereld, et praeguses olukorras oleks küll võimalik 20.-22. novembril Ypres'i MM-ralli korraldada, kuid seda peaks tegema ilma publikuta. | Ypres'i ralli korraldajad otsustasid MM-etappi lühendada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Nimelt pidid 12. ja 17. katse olema algul 20 kilomeetri pikkused, kuid nüüd on kavas hoopis 8,16-kilomeetrised katsed. Ypres'i ralli kogupikkus on seega 289 kilomeetri asemel 265 kilomeetrit.
Samas on Belgia ralli toimumine jätkuvalt kahtluse all. Eelmise nädala keskel jäeti koroonaviiruse leviku tõttu ära Lõuna-Belgia toimunud rallivõistlus, kus pidid teiste seas osalema ka Ott Tänak ja Craig Breen, päev hiljem teatasid korraldajad ka Hemicuda ralli tühistamisest. Lääne-Flaami kuberner Carl Decaluwe rääkis laupäeval väljaandele Autosport Wereld, et praeguses olukorras oleks küll võimalik 20.-22. novembril Ypres'i MM-ralli korraldada, kuid seda peaks tegema ilma publikuta.
### Response:
Ypres'i ralli korraldajad otsustasid MM-etappi lühendada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mihkel Härmi leping Elektrilevi juhina kestab kolm aastat. Praegu töötab Härm Eesti Energia arendusteenistuses partnersuhete juhina, varasemalt on ta pikalt juhtinud Maailma Energeetikanõukogu (WEC) Eesti rahvuskomiteed.
Mihkel Härm alustas tööd Eesti Energia arendusteenistuses partnersuhete arendusjuhina 2017. aastal. Enne seda töötas ta kaheksa aastat Maailma Energeetikanõukogu (WEC) Eesti rahvuskomitee peasekretärina. Härmil on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist energeetika alal. Lisaks on Elektrilevi tulevane juhatuse esimees ennast täiendanud Estonian Business Schoolis (EBS) finantside ja ärijuhtimise alal.
Tänased Elektrilevi juhatuse liikmed jätkavad ametis käesoleva aasta lõpuni. Praegune Elektrilevi juht Jaanus Tiisvend alustab 1. jaanuarist tööd uue vabaturu võrguteenuste ettevõtte Enefit Connect juhatuse esimehena. | Elektrilevi juhiks saab Mihkel Härm | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mihkel Härmi leping Elektrilevi juhina kestab kolm aastat. Praegu töötab Härm Eesti Energia arendusteenistuses partnersuhete juhina, varasemalt on ta pikalt juhtinud Maailma Energeetikanõukogu (WEC) Eesti rahvuskomiteed.
Mihkel Härm alustas tööd Eesti Energia arendusteenistuses partnersuhete arendusjuhina 2017. aastal. Enne seda töötas ta kaheksa aastat Maailma Energeetikanõukogu (WEC) Eesti rahvuskomitee peasekretärina. Härmil on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikoolist energeetika alal. Lisaks on Elektrilevi tulevane juhatuse esimees ennast täiendanud Estonian Business Schoolis (EBS) finantside ja ärijuhtimise alal.
Tänased Elektrilevi juhatuse liikmed jätkavad ametis käesoleva aasta lõpuni. Praegune Elektrilevi juht Jaanus Tiisvend alustab 1. jaanuarist tööd uue vabaturu võrguteenuste ettevõtte Enefit Connect juhatuse esimehena.
### Response:
Elektrilevi juhiks saab Mihkel Härm |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Sellega andis Ukraina märku, et on loobunud taotlemast Ungari toetust oma euro-atlandi integratsiooni püüdlustele," ütles Szijjarto sotsiaalmeediaplatvormil Facebook postitatud videos.
Ukraina välisministeerium teatas esmaspäeval, et andis Ungari suursaadikule üle protesti selle kohta, et kaks Ungari valitsusametnikku olevat teinud laupäeval peetud kohalikel valimistel poliitilist kampaaniat.
Szijjarto sõnul olevat Kiievi poolt tegemist ebasõbraliku sammuga, kui see kutsus vestlusele Ungari saadiku ning keelas kahel ametnikul riiki sisenemise.
Samas tervitas Szijjarto videopöördumises etniliste ungarlaste nimekirjade edu valimistel, mis tema sõnul tähendab see seda, et nende arvamust arvestatakse Ungariga külgnevas Ukraina lääneregioonis, kus elab suur ungarlaste vähemus, edaspidi rohkem.
See ei ole siiski esimene kord, kui Ungari ähvardab Ukrainat tema NATO-püüdluste blokeerimisega.
Kaks naaberriiki on viimastel aastatel korduvalt tülitsenud 150 000 ungarlase kohtlemise pärast Ukrainas, keda Kiiev Budapesti hinnangul kiusab, piirates nende ungarikeelseid haridusvõimalusi, kui kehtestas 2017. aastal vähemustkeeltes õpetamise keelu. | Ungari ähvardas tülis Ukrainaga blokeerida selle tee NATO-sse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Sellega andis Ukraina märku, et on loobunud taotlemast Ungari toetust oma euro-atlandi integratsiooni püüdlustele," ütles Szijjarto sotsiaalmeediaplatvormil Facebook postitatud videos.
Ukraina välisministeerium teatas esmaspäeval, et andis Ungari suursaadikule üle protesti selle kohta, et kaks Ungari valitsusametnikku olevat teinud laupäeval peetud kohalikel valimistel poliitilist kampaaniat.
Szijjarto sõnul olevat Kiievi poolt tegemist ebasõbraliku sammuga, kui see kutsus vestlusele Ungari saadiku ning keelas kahel ametnikul riiki sisenemise.
Samas tervitas Szijjarto videopöördumises etniliste ungarlaste nimekirjade edu valimistel, mis tema sõnul tähendab see seda, et nende arvamust arvestatakse Ungariga külgnevas Ukraina lääneregioonis, kus elab suur ungarlaste vähemus, edaspidi rohkem.
See ei ole siiski esimene kord, kui Ungari ähvardab Ukrainat tema NATO-püüdluste blokeerimisega.
Kaks naaberriiki on viimastel aastatel korduvalt tülitsenud 150 000 ungarlase kohtlemise pärast Ukrainas, keda Kiiev Budapesti hinnangul kiusab, piirates nende ungarikeelseid haridusvõimalusi, kui kehtestas 2017. aastal vähemustkeeltes õpetamise keelu.
### Response:
Ungari ähvardas tülis Ukrainaga blokeerida selle tee NATO-sse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mustonen ja Vaikla valiti välja avalikul konkursil, kuhu laekus 11 avaldust. "WIELSi residentuuri kandideerivate Eesti kunstnike tase oli väga kõrge," kommenteeris žürii liige ja WIELSi residentuuri üks mentoreid, Simon Thompson. "See muutis valiku keeruliseks ja samas nauditavaks. Valitud kunstnikud täiendavad üksteist ja residentide gruppi, kellega nad WIELSis kohtuvad."
Residentuur WIELSi kunstikeskuses Brüsselis on üks hinnatumaid Euroopas. "WIELSi teeb eriliseks residentuuri kestvus – pool aastat saab kunstnik igakuist stipendiumit, mis on võrdne kultuuritöötaja miinimumpalgaga, talle on tagatud korter ja ateljee Brüsselis ning tal on võimalik saada tagasisidet residentuuri mentoritelt. Pikemaajalise tasustatud residentuuri näol on võimalik ka praegustes oludes luua kunstnikule vähemalt mingitki stabiilsust," kommenteerib KKEKi juhataja Maria Arusoo.
Eelnevalt on Eesti kunstnikest sama programmi raames residentuuris töötanud Paul Kuimet ja Jaanus Samma (2018), Anna Škodenko ja Tõnis Saadoja (2019) ning Tanja Muravskaja (2020 kevad). Hetkel töötab Brüsselis Anu Vahtra.
Eva Mustonen (1986) on kunstnik, kes kombineerib tekstiilikunsti tehnikaid igapäevaste esemetega, jutustades nii isiklikke lugusid. Tema teoseid saab vaadelda feministliku kunsti võtmes, mille puhul privaatsele võib sageli omistada poliitilist kõnekust. Tänavu oli Mustoneni näitus "Sisse! Sisse! Uks on lahti!" koos Edith Karlsoni ja Mary Read Kelleyga Kumu kaasaegse kunsti galeriis.
WIELSi residentuuri kandideerimise põhjusena nimetab Eva Mustonen soovi saada rohkem tagasisidet oma teostele. Residentuuris plaanib ta edasi töötada ideega kodust ning hirmudest ja ebakindlusest, mis on seotud pideva kolimise ja vabakutselise eluga.
Ingel Vaikla (1992) on visuaalkunstnik, kelle looming põhineb foto, video ning arhitektuuri vaheliste suhete uurimisel. Hetkel õpib Vaikla Hasselti PXL-MAD kunstiülikooli doktoriõppes. Tema videoteoseid on näidatud näitustel ja festivalidel üle maailma, samuti on ta kureerinud mitmeid kunstnikefilmide programme. Tänavu esines Ingel Vaikla isikunäitusega "Kujud ja kaugused" (kuraator Laura Toots) Beursschouwburgi kunstikeskuses Brüsselis, mis kujunes jätkuks tema isikunäitusele "Sinust on saanud see ruum" (EKKM, 2018).
Residentuuris soovib Vaikla uurida Belgia tööstusrevolutsiooni näitel suure modernistliku utoopia purunemist. WIELSis loodab kunstnik jätkata töötamist filmi- ja fotoarhiividega ning katsetada uute analoogtehniliste võimalustega.
Eesti kunstnike osalemist WIELSi residentuurprogrammis toetab Kultuuriministeerium. | Kunstnikud Eva Mustonen ja Ingel Vaikla osalevad WIELSi residentuuriprogrammis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mustonen ja Vaikla valiti välja avalikul konkursil, kuhu laekus 11 avaldust. "WIELSi residentuuri kandideerivate Eesti kunstnike tase oli väga kõrge," kommenteeris žürii liige ja WIELSi residentuuri üks mentoreid, Simon Thompson. "See muutis valiku keeruliseks ja samas nauditavaks. Valitud kunstnikud täiendavad üksteist ja residentide gruppi, kellega nad WIELSis kohtuvad."
Residentuur WIELSi kunstikeskuses Brüsselis on üks hinnatumaid Euroopas. "WIELSi teeb eriliseks residentuuri kestvus – pool aastat saab kunstnik igakuist stipendiumit, mis on võrdne kultuuritöötaja miinimumpalgaga, talle on tagatud korter ja ateljee Brüsselis ning tal on võimalik saada tagasisidet residentuuri mentoritelt. Pikemaajalise tasustatud residentuuri näol on võimalik ka praegustes oludes luua kunstnikule vähemalt mingitki stabiilsust," kommenteerib KKEKi juhataja Maria Arusoo.
Eelnevalt on Eesti kunstnikest sama programmi raames residentuuris töötanud Paul Kuimet ja Jaanus Samma (2018), Anna Škodenko ja Tõnis Saadoja (2019) ning Tanja Muravskaja (2020 kevad). Hetkel töötab Brüsselis Anu Vahtra.
Eva Mustonen (1986) on kunstnik, kes kombineerib tekstiilikunsti tehnikaid igapäevaste esemetega, jutustades nii isiklikke lugusid. Tema teoseid saab vaadelda feministliku kunsti võtmes, mille puhul privaatsele võib sageli omistada poliitilist kõnekust. Tänavu oli Mustoneni näitus "Sisse! Sisse! Uks on lahti!" koos Edith Karlsoni ja Mary Read Kelleyga Kumu kaasaegse kunsti galeriis.
WIELSi residentuuri kandideerimise põhjusena nimetab Eva Mustonen soovi saada rohkem tagasisidet oma teostele. Residentuuris plaanib ta edasi töötada ideega kodust ning hirmudest ja ebakindlusest, mis on seotud pideva kolimise ja vabakutselise eluga.
Ingel Vaikla (1992) on visuaalkunstnik, kelle looming põhineb foto, video ning arhitektuuri vaheliste suhete uurimisel. Hetkel õpib Vaikla Hasselti PXL-MAD kunstiülikooli doktoriõppes. Tema videoteoseid on näidatud näitustel ja festivalidel üle maailma, samuti on ta kureerinud mitmeid kunstnikefilmide programme. Tänavu esines Ingel Vaikla isikunäitusega "Kujud ja kaugused" (kuraator Laura Toots) Beursschouwburgi kunstikeskuses Brüsselis, mis kujunes jätkuks tema isikunäitusele "Sinust on saanud see ruum" (EKKM, 2018).
Residentuuris soovib Vaikla uurida Belgia tööstusrevolutsiooni näitel suure modernistliku utoopia purunemist. WIELSis loodab kunstnik jätkata töötamist filmi- ja fotoarhiividega ning katsetada uute analoogtehniliste võimalustega.
Eesti kunstnike osalemist WIELSi residentuurprogrammis toetab Kultuuriministeerium.
### Response:
Kunstnikud Eva Mustonen ja Ingel Vaikla osalevad WIELSi residentuuriprogrammis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mets ja Al-Ettifaq alistasid viimati 2:1 Al-Aini võistkonna ja on teeninud kahest mängust maksimaalsed kuus punkti. Avapoolajal juhtima läinud Al-Ettifaq lasi teise poolaja alguses eduseisu käest, kuid lõi 89. minutil võiduvärava, vahendab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Seni esiliiga B-s Tartu JK Welcos mänginud Kaur Kivila liitus Itaalia Hellas Verona noortemeeskonnaga. Novembrikuuus oma 17. sünnipäeva tähistav puurilukk on esindanud Eesti noortekoondiseid U-17 ja U-16 vanuseklassis.
Ragnar Klavani koduklubi Cagliari alistas Itaalia meistrivõistlustel 4:2 Crotone. Klavan tuli mängu vahetusest kohtumise 81. minutil. Kõrgliigas hoiab Cagliari 20 meeskonna konkurentsis 11. kohta viiest mängust teenitud seitsme punktiga.
Ookeanitaguses MLS-is võitis Erik Sorga koduklubi D.C. United teise mängu järjest, kui viimati alistati Atlanta United tulemusega 2:1. Sorga mängis avapoolaja, mis lõppes väravateta viigiga.
Mihkel Ainsalu mängis 64 minutit, kui Lviv jäi Ukraina kõrgliigas 1:3 alla Dniprole. Joonas Tamm jälgis kohtumist varumeestepingilt, kuidas Desna alistas Donetski Olimpiku 2:0. Desnal on kirjas 12 punkti (7 mängust), Lvivil on kirjas üks punkt (6).
Taani esiliigas on Vendsyssel 12 meeskonna konkurentsis üheksa vooru järel kaheksa punktiga üheksas. Eelmisel nädalal teeniti kahest mängust üks punkt, kui võõrsil viigistati Skivega ja kodus jäädi 0:1 alla HB Koge. Kui viigimängu jälgis Vendsysseli vasakkaitsja Järvelaid varumeestepingilt, siis kaotusmängus kuulus ta algkoosseisu ja mängis 67 minutit.
Kasahstani kõrgliigas kuulus Sergei Zenjov Karagandõ Šahtjori algkoosseisu ja mängis 80 minutit, kui võõrsil tunnistati Kaisari 2:0 paremust. Artjom Dmitrijev käis väljakul esmaspäeval, kui Okžetpes kaotas kodus 1:5 Astanale.
Soome kõrgliigas kaotas Kuopio Palloseura (KuPS) kolmanda mängu järjest, kui viimati jäädi Hakale alla 2:3. Artur Pikk mängis 90 minutit, Ats Purje jälgis kohtumist varumeestepingilt. KuPS jätkab tabelis teisel kohal.
Karl Jakob Hein teenis punase kaardi Londoni Arsenali U-23 mängus, kui ta saadeti 1:4 kaotusmängus Manchester City eakaaslaste vastu väljakult ära kohtumise 14. minutil, mil tema meeskond oli 1:0 eduseisus.
Mark Edur tegi debüüdi Bulgaarias, kui pääses Veliko Tarnovo Etari algkoosseisu karikamängus Sozopoli vastu. Edur mängis 62 minutit ning kohtumises väravaid ei löödud. Penaltiseeria võitis Eduri uus koduklubi. | Eestlased välismaal: Metsa meeskond tõusis tabeli tippu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mets ja Al-Ettifaq alistasid viimati 2:1 Al-Aini võistkonna ja on teeninud kahest mängust maksimaalsed kuus punkti. Avapoolajal juhtima läinud Al-Ettifaq lasi teise poolaja alguses eduseisu käest, kuid lõi 89. minutil võiduvärava, vahendab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Seni esiliiga B-s Tartu JK Welcos mänginud Kaur Kivila liitus Itaalia Hellas Verona noortemeeskonnaga. Novembrikuuus oma 17. sünnipäeva tähistav puurilukk on esindanud Eesti noortekoondiseid U-17 ja U-16 vanuseklassis.
Ragnar Klavani koduklubi Cagliari alistas Itaalia meistrivõistlustel 4:2 Crotone. Klavan tuli mängu vahetusest kohtumise 81. minutil. Kõrgliigas hoiab Cagliari 20 meeskonna konkurentsis 11. kohta viiest mängust teenitud seitsme punktiga.
Ookeanitaguses MLS-is võitis Erik Sorga koduklubi D.C. United teise mängu järjest, kui viimati alistati Atlanta United tulemusega 2:1. Sorga mängis avapoolaja, mis lõppes väravateta viigiga.
Mihkel Ainsalu mängis 64 minutit, kui Lviv jäi Ukraina kõrgliigas 1:3 alla Dniprole. Joonas Tamm jälgis kohtumist varumeestepingilt, kuidas Desna alistas Donetski Olimpiku 2:0. Desnal on kirjas 12 punkti (7 mängust), Lvivil on kirjas üks punkt (6).
Taani esiliigas on Vendsyssel 12 meeskonna konkurentsis üheksa vooru järel kaheksa punktiga üheksas. Eelmisel nädalal teeniti kahest mängust üks punkt, kui võõrsil viigistati Skivega ja kodus jäädi 0:1 alla HB Koge. Kui viigimängu jälgis Vendsysseli vasakkaitsja Järvelaid varumeestepingilt, siis kaotusmängus kuulus ta algkoosseisu ja mängis 67 minutit.
Kasahstani kõrgliigas kuulus Sergei Zenjov Karagandõ Šahtjori algkoosseisu ja mängis 80 minutit, kui võõrsil tunnistati Kaisari 2:0 paremust. Artjom Dmitrijev käis väljakul esmaspäeval, kui Okžetpes kaotas kodus 1:5 Astanale.
Soome kõrgliigas kaotas Kuopio Palloseura (KuPS) kolmanda mängu järjest, kui viimati jäädi Hakale alla 2:3. Artur Pikk mängis 90 minutit, Ats Purje jälgis kohtumist varumeestepingilt. KuPS jätkab tabelis teisel kohal.
Karl Jakob Hein teenis punase kaardi Londoni Arsenali U-23 mängus, kui ta saadeti 1:4 kaotusmängus Manchester City eakaaslaste vastu väljakult ära kohtumise 14. minutil, mil tema meeskond oli 1:0 eduseisus.
Mark Edur tegi debüüdi Bulgaarias, kui pääses Veliko Tarnovo Etari algkoosseisu karikamängus Sozopoli vastu. Edur mängis 62 minutit ning kohtumises väravaid ei löödud. Penaltiseeria võitis Eduri uus koduklubi.
### Response:
Eestlased välismaal: Metsa meeskond tõusis tabeli tippu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Suured probleemid ja vastuolud kirja teel hääletamisel üle kogu USA. Lõpptulemus peab selguma 3. novembril," kirjutas Trump Twitteris, jättes esitamata põhjendused oma väitele. Viidates valimispäevale 3. novembrile, pidas Trump ilmselt silmas seda, et kirja teel laekuvate häälte tõttu ei pruugi 3. novembri õhtuks lõplik valimistulemus selguda.
Big problems and discrepancies with Mail In Ballots all over the USA. Must have final total on November 3rd.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) October 26, 2020
"Osa või kõik selles säutsus esitatud sisu on küsitav ja võib olla eksitav selles osas, kuidas osaleda valimistel või mõnes muus kodanikukohustuse täitmises," märkis Twitter oma kommentaaris Trumpi postitusele ning lisas sinna lingi sellest, kuidas posti teel hääletamine on õiguspärane ja turvaline.
Pajud USA osariigid on 3. novembri presidendivalimiste eel laiendanud kirja teel hääletamise võimalusi, kuna valijad kardavad koroonapandeemia tõttu tulla valimispäeval ülerahvastatud valimisjaoskondadesse.
Trump on ka varem kirja teel valimis kritiseerinud, väites tõendeid esitamata, et need võivad viia laiaulatuslike valimispettusteni.
Twitter on ka varasemalt Trumpi postitusi hoiatustega varustanud või ka kustutanud, muuhulgas tema väite, et ta on koroonaviiruse suhtes immuunne, mis Twitteri väitel on "eksitav tervise-alane väide". | Twitter pani taas Trumpi postituse kahtluse alla | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Suured probleemid ja vastuolud kirja teel hääletamisel üle kogu USA. Lõpptulemus peab selguma 3. novembril," kirjutas Trump Twitteris, jättes esitamata põhjendused oma väitele. Viidates valimispäevale 3. novembrile, pidas Trump ilmselt silmas seda, et kirja teel laekuvate häälte tõttu ei pruugi 3. novembri õhtuks lõplik valimistulemus selguda.
Big problems and discrepancies with Mail In Ballots all over the USA. Must have final total on November 3rd.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) October 26, 2020
"Osa või kõik selles säutsus esitatud sisu on küsitav ja võib olla eksitav selles osas, kuidas osaleda valimistel või mõnes muus kodanikukohustuse täitmises," märkis Twitter oma kommentaaris Trumpi postitusele ning lisas sinna lingi sellest, kuidas posti teel hääletamine on õiguspärane ja turvaline.
Pajud USA osariigid on 3. novembri presidendivalimiste eel laiendanud kirja teel hääletamise võimalusi, kuna valijad kardavad koroonapandeemia tõttu tulla valimispäeval ülerahvastatud valimisjaoskondadesse.
Trump on ka varem kirja teel valimis kritiseerinud, väites tõendeid esitamata, et need võivad viia laiaulatuslike valimispettusteni.
Twitter on ka varasemalt Trumpi postitusi hoiatustega varustanud või ka kustutanud, muuhulgas tema väite, et ta on koroonaviiruse suhtes immuunne, mis Twitteri väitel on "eksitav tervise-alane väide".
### Response:
Twitter pani taas Trumpi postituse kahtluse alla |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Inimeste elutegevuse tagajärjel – autode, laevade ja tööstuse heitgaasid, taimekaitsevahendid jne – satub keskkonda suurel hulgal erinevaid kemikaale. Need mõjutavad oluliselt meie organismi talitlust ja võivad olla osalised näiteks vähi tekkes, aga ka immuunsüsteemi ja viljakuse probleemides.
Üks oluline meie organismi mõjutav kemikaal on dioksiin, mis kahjustab mitmeid organismi jaoks olulisi protsesse. Dioksiinid vabanevad keskkonda tööstuslikest tootmisprotsessidest, prügi põletamisest, aga ka metsatulekahjudest ja vulkaanipursetest, mistõttu on need väga levinud. Muu hulgas on kõrget dioksiinide sisaldust täheldatud Läänemeres ning selles elavates kalades. Seega võib täiesti kindlalt väita, et me kõik oleme teatud määral kokku puutunud dioksiinidega.
Üks moodus, kuidas erinevad dioksiinid meie tervist mõjutavad, on ühe kindla valgu – arüülsüsivesinike retseptori ehk AHR-i aktiveerimise läbi. AHR aitab dioksiine kahjutuks teha ja soodustada nende lagunemist. Samas mõjutab AHR veel muidki organismis aset leidvaid protsesse, näiteks osaleb see paljude valkude reguleerimisel, mis on olulised rakkude elutegevuseks.
On teada, et AHR mängib olulist rolli nii meeste kui ka naiste viljakuses. Sellel on tähtis osa näiteks munasarja folliikuli (munarakk ja selle tugi- ehk granuloosarakud) küpsemisel ja ovulatsiooniks ette valmistamisel. Sealhulgas on AHR osaline munaraku küpsemiseks vajalike hormoonide toimes ja mängib olulist rolli inimese viljakuses. Samuti on teada, et mitmetes vähkkasvajates on AHR-i ebanormaalselt palju, mis näitab, et see valk on organismi töö reguleerimises ääretult oluline.
Uurisin oma doktoritöös professor Toivo Maimetsa juhendamisel, kuidas ja milliste mehhanismidega reguleeritakse AHR-i taset granuloosarakkudes folliikuli küpsemise käigus.
Töö raames selgus, et AHR-i valgu hulk on folliikuli küpsemise käigus väga kindlalt kontrollitud ja näitasime, kuidas selle konkreetse valgu hulga reguleerimine on võimalik.
Doktoritöö raames avastasime ka uudse DNA järjestuse, millega AHR on võimeline seonduma. See omakorda aitab laiendada meie arusaama sellest olulisest valgust erinevate geenide regulatsioonil. Üks märkimisväärne tahk on ka AHR-i taseme muutlikkus folliikuli küpsemise käigus, mis aitab paremini mõista, kuidas ning mil määral võiksid erinevad keskkonnas leiduvad kemikaalid mõjutada folliikulit ning suuremas plaanis ka viljakust.
Antud töö tulemusi on võimalik kasutada tulevikus AHR-i valgu hulga mõjutamiseks rakkudes ja seeläbi leevendada või ravida erinevaid haiguseid, sealhulgas viljatust ja mitmeid vähi vorme.
Indrek Teino kaitses 5. oktoobril Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis doktoritööd teemal " Arüülsüsivesinike retseptor hiire munasarja granuloosarakkudes". Doktoritööga saab tutvuda Tartu Ülikooli digikogus. | Dioksiiniretseptorit lahanud doktoritöö annab vihjeid viljatuse raviks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Inimeste elutegevuse tagajärjel – autode, laevade ja tööstuse heitgaasid, taimekaitsevahendid jne – satub keskkonda suurel hulgal erinevaid kemikaale. Need mõjutavad oluliselt meie organismi talitlust ja võivad olla osalised näiteks vähi tekkes, aga ka immuunsüsteemi ja viljakuse probleemides.
Üks oluline meie organismi mõjutav kemikaal on dioksiin, mis kahjustab mitmeid organismi jaoks olulisi protsesse. Dioksiinid vabanevad keskkonda tööstuslikest tootmisprotsessidest, prügi põletamisest, aga ka metsatulekahjudest ja vulkaanipursetest, mistõttu on need väga levinud. Muu hulgas on kõrget dioksiinide sisaldust täheldatud Läänemeres ning selles elavates kalades. Seega võib täiesti kindlalt väita, et me kõik oleme teatud määral kokku puutunud dioksiinidega.
Üks moodus, kuidas erinevad dioksiinid meie tervist mõjutavad, on ühe kindla valgu – arüülsüsivesinike retseptori ehk AHR-i aktiveerimise läbi. AHR aitab dioksiine kahjutuks teha ja soodustada nende lagunemist. Samas mõjutab AHR veel muidki organismis aset leidvaid protsesse, näiteks osaleb see paljude valkude reguleerimisel, mis on olulised rakkude elutegevuseks.
On teada, et AHR mängib olulist rolli nii meeste kui ka naiste viljakuses. Sellel on tähtis osa näiteks munasarja folliikuli (munarakk ja selle tugi- ehk granuloosarakud) küpsemisel ja ovulatsiooniks ette valmistamisel. Sealhulgas on AHR osaline munaraku küpsemiseks vajalike hormoonide toimes ja mängib olulist rolli inimese viljakuses. Samuti on teada, et mitmetes vähkkasvajates on AHR-i ebanormaalselt palju, mis näitab, et see valk on organismi töö reguleerimises ääretult oluline.
Uurisin oma doktoritöös professor Toivo Maimetsa juhendamisel, kuidas ja milliste mehhanismidega reguleeritakse AHR-i taset granuloosarakkudes folliikuli küpsemise käigus.
Töö raames selgus, et AHR-i valgu hulk on folliikuli küpsemise käigus väga kindlalt kontrollitud ja näitasime, kuidas selle konkreetse valgu hulga reguleerimine on võimalik.
Doktoritöö raames avastasime ka uudse DNA järjestuse, millega AHR on võimeline seonduma. See omakorda aitab laiendada meie arusaama sellest olulisest valgust erinevate geenide regulatsioonil. Üks märkimisväärne tahk on ka AHR-i taseme muutlikkus folliikuli küpsemise käigus, mis aitab paremini mõista, kuidas ning mil määral võiksid erinevad keskkonnas leiduvad kemikaalid mõjutada folliikulit ning suuremas plaanis ka viljakust.
Antud töö tulemusi on võimalik kasutada tulevikus AHR-i valgu hulga mõjutamiseks rakkudes ja seeläbi leevendada või ravida erinevaid haiguseid, sealhulgas viljatust ja mitmeid vähi vorme.
Indrek Teino kaitses 5. oktoobril Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis doktoritööd teemal " Arüülsüsivesinike retseptor hiire munasarja granuloosarakkudes". Doktoritööga saab tutvuda Tartu Ülikooli digikogus.
### Response:
Dioksiiniretseptorit lahanud doktoritöö annab vihjeid viljatuse raviks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Lause "me elame väga põneval ajal" on ühtaegu kulunum ja värskem kui eales varem. Maailmas toimuvad muudatused mõjutavad meid kõiki, neile on vaja kiiresti reageerida, aga neiks ka valmistuda.
Peame olema valmis ametiteks, mida pole veel välja mõeldud, tehnoloogiateks, mida pole veel leiutatud, ning probleemide lahendamiseks, mida me ei oska ette näha. See saab olla võimalik vaid haridusele ja teadusele toetudes. Just kool peab olema eriti ärgas ning käima ajast ees. Õnneks on meil üks maailma parimaid haridussüsteeme omast käest võtta.
Et globaalse küla kiirteel püsida, peame oma seniseid harjumusi, teadmisi ja töövõtteid pidevalt kriitiliselt ümber hindama – mis on toonud edu seni, ei pruugi kehtida homme. Aasta eest ei kujutanud me keegi ette, et üks viirus võib sulgeda kogu maailma koduaresti ning panna proovile meie kõigi kohanemisvõime ja kannatuse. Need keerulised olud on andnud meie digipöördele vägeva hoo.
Viimase PISA uuringu andmetel tunneb 84 protsenti Eesti noortest end digiseadmetega toimetamisel kindlalt. Samal ajal hindas viie aasta tagune rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC Eesti täiskasvanute toimetulekut tehnoloogiarikkas keskkonnas tagasihoidlikuks: arvutit oskas toona mitmekülgselt kasutada vaid kümnendik Eesti täiskasvanutest.
Täiskasvanute praeguste oskuste kohta meil teaduspõhist hinnangut käepärast pole – uuring lükkus kriisi tõttu edasi, aga võime olla päris kindlad, et nüüdseks on pilt muutunud.
Täiskasvanute digitarkus peab jõudma teismelistele järele
Noorte kõrgele digiteadlikkusele tuleb järele aidata ka niinimetatud digisisserändajate põlvkond – tänaste noorte vanemad ja vanavanemad. Väga oluline on luua IT-alaseid õppevõimalusi ka täiskasvanute täienduskoolitustesse, eriti arvestades, et tööturul annab see selgeid eeliseid.
Digipädevusi peab arendama pidevalt ja igas eas – just see on haridus- ja noorteameti üks südameasjadest. Toetame õpetajaid digipädevuste lõimimisel õppeainetesse ja korraldame koolitusi õpetajate digipädevuste tõstmiseks.
"Tehnoloogiarikkas keskkonnas nõuavad digipädevust isegi lihtsad igapäevatoimingud, nagu vee keetmine või bussipileti ostmine."
Digitehnoloogia arenguga oleme jõudnud faasi, kus maailma teadmised on koondunud virtuaalsesse pilve, mida saab kasutada nii inimene kui ka tehisintellekt. Tehnoloogiarikkas keskkonnas nõuavad digipädevust isegi lihtsad igapäevatoimingud, nagu vee keetmine või bussipileti ostmine. Rutiinne mehaaniline töö ja andmete kogumine on muutumas robotite pärusmaaks. Inimesele jääb see, mida arvutid veel hästi ei oska – loovus.
See kehtib ka hariduses – mida rohkem rutiinseid tegevusi saab õpetaja jätta tehnoloogia kanda, seda tähtsamaks muutub õpetaja roll õppija targa teejuhina. Haridus- ja noorteamet tahab lähiaastail panna püsti uuendusliku personaliseeritud õpet toetava taristu, n-ö hariduse digiloo.
Taristu annab õppijale ja õpetajale andmeid, mille põhjal on võimalik toetada iga õppijat talle sobivaima õpiraja leidmisel. Et igaüks saaks õppida oma võimeid, huvisid ja vajadusi arvestades ning just talle sobivas tempos.
Oskused, milleta muutunud maailmas ei saa
Teame ja oskame üha rohkem, kuid pidevalt muutuvas maailmas tuleb sellegipoolest aina edasi õppida. Igal Eesti inimesel peab olema võimalus õppida enda huvide ja võimete kohaselt igal ajal ja just talle sobivaimal viisil ka töö, pere ja harrastuse kõrvalt. Juba ammu ei piisa faktiteadmistest – õppimise fookus on võtmetähtsusega oskustel.
Üks neist – koostööoskus – on Eesti-taolise väikese ning avatud majandusega riigile ülioluline. Maailma uuenduslikes ettevõtmistes kaasalöömine toob meile investeeringuid ja uusi töökohti. Ennastjuhtiva loova ühiskonnaliikme tuumaks on kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskus.
Muutustega toimetuleku eelduseks on ka enesejuhtimise oskus. Distantstöö virtuaalsetes keskkondades nõuab enesedistsipliini, enesemotiivi ning pideva enesearendamist. Olen kindel, et nende oskuste abiga loome õnnelikumat ja edukamat ühiskonda, mille liikmed saavad hakkama ning suudavad kriise trotsides säilitada turvatunde homse ja ülehomse suhtes.
Me ei tunne veel tulevikuameteid ja -tehnoloogiaid, aga saame valmistuda kohtumiseks tundmatuga, olles valmis õppima. Elukestvalt. | Ulla Ilisson: valmistudes kohtumiseks tundmatuga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Lause "me elame väga põneval ajal" on ühtaegu kulunum ja värskem kui eales varem. Maailmas toimuvad muudatused mõjutavad meid kõiki, neile on vaja kiiresti reageerida, aga neiks ka valmistuda.
Peame olema valmis ametiteks, mida pole veel välja mõeldud, tehnoloogiateks, mida pole veel leiutatud, ning probleemide lahendamiseks, mida me ei oska ette näha. See saab olla võimalik vaid haridusele ja teadusele toetudes. Just kool peab olema eriti ärgas ning käima ajast ees. Õnneks on meil üks maailma parimaid haridussüsteeme omast käest võtta.
Et globaalse küla kiirteel püsida, peame oma seniseid harjumusi, teadmisi ja töövõtteid pidevalt kriitiliselt ümber hindama – mis on toonud edu seni, ei pruugi kehtida homme. Aasta eest ei kujutanud me keegi ette, et üks viirus võib sulgeda kogu maailma koduaresti ning panna proovile meie kõigi kohanemisvõime ja kannatuse. Need keerulised olud on andnud meie digipöördele vägeva hoo.
Viimase PISA uuringu andmetel tunneb 84 protsenti Eesti noortest end digiseadmetega toimetamisel kindlalt. Samal ajal hindas viie aasta tagune rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC Eesti täiskasvanute toimetulekut tehnoloogiarikkas keskkonnas tagasihoidlikuks: arvutit oskas toona mitmekülgselt kasutada vaid kümnendik Eesti täiskasvanutest.
Täiskasvanute praeguste oskuste kohta meil teaduspõhist hinnangut käepärast pole – uuring lükkus kriisi tõttu edasi, aga võime olla päris kindlad, et nüüdseks on pilt muutunud.
Täiskasvanute digitarkus peab jõudma teismelistele järele
Noorte kõrgele digiteadlikkusele tuleb järele aidata ka niinimetatud digisisserändajate põlvkond – tänaste noorte vanemad ja vanavanemad. Väga oluline on luua IT-alaseid õppevõimalusi ka täiskasvanute täienduskoolitustesse, eriti arvestades, et tööturul annab see selgeid eeliseid.
Digipädevusi peab arendama pidevalt ja igas eas – just see on haridus- ja noorteameti üks südameasjadest. Toetame õpetajaid digipädevuste lõimimisel õppeainetesse ja korraldame koolitusi õpetajate digipädevuste tõstmiseks.
"Tehnoloogiarikkas keskkonnas nõuavad digipädevust isegi lihtsad igapäevatoimingud, nagu vee keetmine või bussipileti ostmine."
Digitehnoloogia arenguga oleme jõudnud faasi, kus maailma teadmised on koondunud virtuaalsesse pilve, mida saab kasutada nii inimene kui ka tehisintellekt. Tehnoloogiarikkas keskkonnas nõuavad digipädevust isegi lihtsad igapäevatoimingud, nagu vee keetmine või bussipileti ostmine. Rutiinne mehaaniline töö ja andmete kogumine on muutumas robotite pärusmaaks. Inimesele jääb see, mida arvutid veel hästi ei oska – loovus.
See kehtib ka hariduses – mida rohkem rutiinseid tegevusi saab õpetaja jätta tehnoloogia kanda, seda tähtsamaks muutub õpetaja roll õppija targa teejuhina. Haridus- ja noorteamet tahab lähiaastail panna püsti uuendusliku personaliseeritud õpet toetava taristu, n-ö hariduse digiloo.
Taristu annab õppijale ja õpetajale andmeid, mille põhjal on võimalik toetada iga õppijat talle sobivaima õpiraja leidmisel. Et igaüks saaks õppida oma võimeid, huvisid ja vajadusi arvestades ning just talle sobivas tempos.
Oskused, milleta muutunud maailmas ei saa
Teame ja oskame üha rohkem, kuid pidevalt muutuvas maailmas tuleb sellegipoolest aina edasi õppida. Igal Eesti inimesel peab olema võimalus õppida enda huvide ja võimete kohaselt igal ajal ja just talle sobivaimal viisil ka töö, pere ja harrastuse kõrvalt. Juba ammu ei piisa faktiteadmistest – õppimise fookus on võtmetähtsusega oskustel.
Üks neist – koostööoskus – on Eesti-taolise väikese ning avatud majandusega riigile ülioluline. Maailma uuenduslikes ettevõtmistes kaasalöömine toob meile investeeringuid ja uusi töökohti. Ennastjuhtiva loova ühiskonnaliikme tuumaks on kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskus.
Muutustega toimetuleku eelduseks on ka enesejuhtimise oskus. Distantstöö virtuaalsetes keskkondades nõuab enesedistsipliini, enesemotiivi ning pideva enesearendamist. Olen kindel, et nende oskuste abiga loome õnnelikumat ja edukamat ühiskonda, mille liikmed saavad hakkama ning suudavad kriise trotsides säilitada turvatunde homse ja ülehomse suhtes.
Me ei tunne veel tulevikuameteid ja -tehnoloogiaid, aga saame valmistuda kohtumiseks tundmatuga, olles valmis õppima. Elukestvalt.
### Response:
Ulla Ilisson: valmistudes kohtumiseks tundmatuga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esimesel päeval oli kavas 4000, teisel klassikaline 2000 meetrit, üldparemuse selgitamiseks liideti mõlema distantsi ajad. Meeste roolijata kahepaadil võidutsesid mõlemal päeval veenva eduga Pärnu sõudeklubi atleedid Martin Rahuoja ja Margus Kodasma, kes said ajaks 20.35. Neile järgnesid koduvetel sõudnud SAK Tartu noored Hannes Lehemets ja Rein Muda ning Pärnu SK teine ekipaaž Raiko Taave Tammjärv – Ramus Jõesaar, ajad vastavalt 21.07 ja 21.08, kirjutab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.
Meeste ühepaadil ei leidunud 14 osaleja seas vastast narvalasele Mihhail Kušteinile, kes sai ajaks 20.53. Talle järgnesid SAK Tartu liige Elar Loot 21.03 ja TÜASK esindaja Mark Theodor Jalakas 21.30-ga. Kuni 18-aastaste noormeeste ühesel oli teistele püüdmatu 21.56-ga finišeerinud tallinlane Karl Kristofer Orgse. Teise-kolmandana lõpetasid SAK Tartu atleet Ken-Markus Üle ja võitja klubikaaslane Artjom Holostõhh, mõlemal ajad 22.04, ent Ülele tagas rivaali ees paremuse 2000 meetri kiirem aeg (tulemused vastavalt 7.02 ja 7.07).
Naiste ühepaadil peeti maha regati läbi aegade üks põnevamaid sõite: sekundite mängus võitis 22.43-ga Pärnu SK liige Greta Jaanson, kellest pikal distantsil kolm sekundit nobedam olnud Grete Alttoa SK Kalevist jäi üldkokkuvõttes maha vaid sekundiga. Teine Pärnu SK sõudja Elo Luik lõpetas 22.48-ga kolmandana. Kuni 18-aastaste neidude ühesel võidutses 24.20-ga SAK Tartu esindaja Kaisa Olesk. Talle järgnesid viljandlanna Gerli Endrekson ajaga 24.28 ja võitja klubikaaslane Sigrid Luts 24.48-ga.
Veehooaeg on selleks aastaks lõppenud, peagi saab alguse sisesõudehooaeg. | Veehooaja viimasel võistlusel pidasid Jaanson ja Alttoa maha põneva duelli | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esimesel päeval oli kavas 4000, teisel klassikaline 2000 meetrit, üldparemuse selgitamiseks liideti mõlema distantsi ajad. Meeste roolijata kahepaadil võidutsesid mõlemal päeval veenva eduga Pärnu sõudeklubi atleedid Martin Rahuoja ja Margus Kodasma, kes said ajaks 20.35. Neile järgnesid koduvetel sõudnud SAK Tartu noored Hannes Lehemets ja Rein Muda ning Pärnu SK teine ekipaaž Raiko Taave Tammjärv – Ramus Jõesaar, ajad vastavalt 21.07 ja 21.08, kirjutab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.
Meeste ühepaadil ei leidunud 14 osaleja seas vastast narvalasele Mihhail Kušteinile, kes sai ajaks 20.53. Talle järgnesid SAK Tartu liige Elar Loot 21.03 ja TÜASK esindaja Mark Theodor Jalakas 21.30-ga. Kuni 18-aastaste noormeeste ühesel oli teistele püüdmatu 21.56-ga finišeerinud tallinlane Karl Kristofer Orgse. Teise-kolmandana lõpetasid SAK Tartu atleet Ken-Markus Üle ja võitja klubikaaslane Artjom Holostõhh, mõlemal ajad 22.04, ent Ülele tagas rivaali ees paremuse 2000 meetri kiirem aeg (tulemused vastavalt 7.02 ja 7.07).
Naiste ühepaadil peeti maha regati läbi aegade üks põnevamaid sõite: sekundite mängus võitis 22.43-ga Pärnu SK liige Greta Jaanson, kellest pikal distantsil kolm sekundit nobedam olnud Grete Alttoa SK Kalevist jäi üldkokkuvõttes maha vaid sekundiga. Teine Pärnu SK sõudja Elo Luik lõpetas 22.48-ga kolmandana. Kuni 18-aastaste neidude ühesel võidutses 24.20-ga SAK Tartu esindaja Kaisa Olesk. Talle järgnesid viljandlanna Gerli Endrekson ajaga 24.28 ja võitja klubikaaslane Sigrid Luts 24.48-ga.
Veehooaeg on selleks aastaks lõppenud, peagi saab alguse sisesõudehooaeg.
### Response:
Veehooaja viimasel võistlusel pidasid Jaanson ja Alttoa maha põneva duelli |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kirikud ja nende esindajad peavad selgitama, miks nad teatud seisukohti kuulutavad. Kristlikust traditsioonist ja kristlikest väärtustest on palju räägitud, aga sellest, millele need tuginevad, on juttu tehtud vähe.
Erinevalt aktiivsetest kirikuskäijatest ei tea kirikuvõõras suure meedia tarbija, kuidas on kristlikud seisukohad tekkinud või tuletatud. Seda teadmatust võib nimetada religioosseks kirjaoskamatuseks, mida on probleemina näinud nii Eesti Kirikute Nõukogu kui ka korduvalt rõhutanud EELK peapiiskop. Aga seda võib nimetada ka kirikute kuulutus- ja haridustöö puudujäägiks.
Kui vaadata tagasi avalikule meediaruumile, jääb mulje, et Eesti inimene võiks mõnest Moosese seaduse neljandajärgulisest käsust või keelust teada õige palju, aga ei ole elus kordagi kuulnud sõna "evangeelium".
Piibel tundub sisaldavat vaid paari sugueluga seotud kirjakohta. Aga tegelikult on sada muud asja, mis kujundavad või tahavad kujundada kristlase igapäevaelu. Selle kese on kahtlemata evangeelium, lunastuse ja armastuse rõõmusõnum. Teadmise puudujääk on karjuv tõsiasi, mis peaks panema kirikuid ja nende liikmeid peeglisse vaatama. Kas kristlase esmane ülesanne kuulutada evangeeliumi on tõesti täidetud?
Kristliku igapäevaelu kese on ligimesearmastus, millele ammutatakse tuge Piiblist. Pühakirja lugemine ja ettelugemine ning selle üle kogudustes arutlemine on sealjuures sügavalt enesekriitiline ettevõtmine. Iga kohtumine teise inimesega on uus ja eriline, üliharva tuleb ette standardolukordi, mille kohta oleks Piiblis mingi konkreetne juhtnöör.
Kristlasel ei saa kunagi jääda endaga täiesti rahule ja tunnistada, et kõik on tehtud õigesti. Sellepärast vajab kristlane lunastust, evangeeliumi, mis annab jõudu üha uutele kohtumistele teisega vastu minna.
Sellises valguses on raske rääkida niisama lihtsalt kristlikust traditsioonist või kristlikest väärtustest. Lihtsam on rääkida traditsiooni ja väärtushinnangute muutumisest. Seda tõestab ajalugu, mille sees on paraadnäiteks kahtlemata see, et Piibliga salliti aastasadu orjandust, kuid viimaks mõisteti, et ligimese alandamine ei sobi kuidagi ligimesearmastuse põhimõttega.
Praegu on toimunud või toimub maailmas teoloogiline ja tõlgenduslik muutus samasooliste suhtes. See muutus tuleneb enesekriitilisest piiblilugemisest. Kõik on Jumala loodud ning kõigil loodutel on kohustus suhtuda teise loodusse samamoodi. Sellist peavoolu piiblitõlgendamise muutust ei tohi pisendada jutuga poliitilisest ja ilmalikust survest. Selle muutuse iva on evangeeliumi kuulutuses endas kogu aeg olemas olnud.
Jällegi liialdades, aga siiski väidan, et Eesti kirikutes jääb sellisest enesekriitilisest tööst puudu. Tunnistan oma vähest panust minagi. Luteri kiriku näitel ütlen, et luterlastel on viimane aeg tuletada iseendale meelde Martin Lutheri kahe riigi või valdkonna õpetust, mille kohaselt abielu kuulub üheselt maisesse sfääri, mitte vaimulikku.
Meelde peaks tuletama ka seda, et igal luterlasel on kohustus hinnata oma arusaamu Piiblist evangeeliumi valguses üha uuesti. Või lõpuks ka seda, et kõikide usklike üleüldise preesterluse põhimõte paneb vastutuse igale kristlasele ning lubab ja isegi kohustab võtma kriitiliselt sõna seal, kus tundub midagi puudu olevat, olgu see või kõrgemal vaimulikul.
Kui sellist enesekriitilist arutelu oleks kiriku sees piisavalt, siis kiirguks see kahtlemata ka kirikust välja. Avalikkus võidaks sellest palju, sest tasapisi tekiks ehk arusaam, milline jõud ajendab kristlasi sisemiselt. Ei saa salata, et vähemalt luterliku kiriku näitel tähendaks see varem või hiljem nii sisemist kui ka avalikku muutumist või vähemalt mitmekesistumist. Eelneva hulka kuulub kindlasti ka samasooliste kooselu või abielu küsimus.
"Pretensioonitu viitamine kristlikele traditsioonidele ja väärtustele jääb tühjaks sõnakõlksuks, kui seda sisuga ei täideta."
Abielureferendumiga on seotud see kõik aga järgnevalt. Kirikud ja kirikute liikmed, iseäranis aga kõrgemad esindajad, peavad oma seisukohti laiemale avalikkusele arusaadavas keeles põhjendama ja selgitama. Pretensioonitu viitamine kristlikele traditsioonidele ja väärtustele jääb tühjaks sõnakõlksuks, kui seda sisuga ei täideta.
Kui aga põhjendada ja selgitada, siis peab kirikute endi sees olema piisavalt tugevat toetuspinda. See saab sündida vaid siis, kui võimalikult palju kirikulisi on kaasatud aruteludesse ning aruteludes omakorda tõlgendatakse Piiblit enesekriitiliselt. Olemuslikult oluline on selline teguviis vähemalt luterlikus kirikus.
Aga praegusi, nõrgalt põhjendatud ja mõnikord teoloogiliselt kaheldavaid teese avalikkuse ette tuues tõmbavad kirikute esindajad kirikutele endale häda kaela. Kui nende seisukohtadega sekkutakse veel poliitikasse, on tagasilöök iseäranis suur.
Üks näide on kasvõi seegi, et praegu ei räägita peaaegu enam samasooliste kooselust või "rakendusaktidest", vaid samasooliste abielust. Selles, et avalik diskussioon on sedavõrd teravnenud, on oma roll ka kirikutel ja nende liikmetel, vähemalt luteri kiriku esindajatel küll.
Kokkuvõttes: kirikutele kui institutsioonidele on kasuks, kui abielureferendum ei toimu. Referendum tuleks nii või teisiti poliitiline, rohkem mõne partei poolt või vastu, mitte aga abielu teemal. Kirikutele on lausa ohtlik see, kui abielureferendumist kujuneb usulis-poliitiline hääletus kirikute poolt või vastu. | Urmas Nõmmik: abielureferendum on oht kirikutele | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kirikud ja nende esindajad peavad selgitama, miks nad teatud seisukohti kuulutavad. Kristlikust traditsioonist ja kristlikest väärtustest on palju räägitud, aga sellest, millele need tuginevad, on juttu tehtud vähe.
Erinevalt aktiivsetest kirikuskäijatest ei tea kirikuvõõras suure meedia tarbija, kuidas on kristlikud seisukohad tekkinud või tuletatud. Seda teadmatust võib nimetada religioosseks kirjaoskamatuseks, mida on probleemina näinud nii Eesti Kirikute Nõukogu kui ka korduvalt rõhutanud EELK peapiiskop. Aga seda võib nimetada ka kirikute kuulutus- ja haridustöö puudujäägiks.
Kui vaadata tagasi avalikule meediaruumile, jääb mulje, et Eesti inimene võiks mõnest Moosese seaduse neljandajärgulisest käsust või keelust teada õige palju, aga ei ole elus kordagi kuulnud sõna "evangeelium".
Piibel tundub sisaldavat vaid paari sugueluga seotud kirjakohta. Aga tegelikult on sada muud asja, mis kujundavad või tahavad kujundada kristlase igapäevaelu. Selle kese on kahtlemata evangeelium, lunastuse ja armastuse rõõmusõnum. Teadmise puudujääk on karjuv tõsiasi, mis peaks panema kirikuid ja nende liikmeid peeglisse vaatama. Kas kristlase esmane ülesanne kuulutada evangeeliumi on tõesti täidetud?
Kristliku igapäevaelu kese on ligimesearmastus, millele ammutatakse tuge Piiblist. Pühakirja lugemine ja ettelugemine ning selle üle kogudustes arutlemine on sealjuures sügavalt enesekriitiline ettevõtmine. Iga kohtumine teise inimesega on uus ja eriline, üliharva tuleb ette standardolukordi, mille kohta oleks Piiblis mingi konkreetne juhtnöör.
Kristlasel ei saa kunagi jääda endaga täiesti rahule ja tunnistada, et kõik on tehtud õigesti. Sellepärast vajab kristlane lunastust, evangeeliumi, mis annab jõudu üha uutele kohtumistele teisega vastu minna.
Sellises valguses on raske rääkida niisama lihtsalt kristlikust traditsioonist või kristlikest väärtustest. Lihtsam on rääkida traditsiooni ja väärtushinnangute muutumisest. Seda tõestab ajalugu, mille sees on paraadnäiteks kahtlemata see, et Piibliga salliti aastasadu orjandust, kuid viimaks mõisteti, et ligimese alandamine ei sobi kuidagi ligimesearmastuse põhimõttega.
Praegu on toimunud või toimub maailmas teoloogiline ja tõlgenduslik muutus samasooliste suhtes. See muutus tuleneb enesekriitilisest piiblilugemisest. Kõik on Jumala loodud ning kõigil loodutel on kohustus suhtuda teise loodusse samamoodi. Sellist peavoolu piiblitõlgendamise muutust ei tohi pisendada jutuga poliitilisest ja ilmalikust survest. Selle muutuse iva on evangeeliumi kuulutuses endas kogu aeg olemas olnud.
Jällegi liialdades, aga siiski väidan, et Eesti kirikutes jääb sellisest enesekriitilisest tööst puudu. Tunnistan oma vähest panust minagi. Luteri kiriku näitel ütlen, et luterlastel on viimane aeg tuletada iseendale meelde Martin Lutheri kahe riigi või valdkonna õpetust, mille kohaselt abielu kuulub üheselt maisesse sfääri, mitte vaimulikku.
Meelde peaks tuletama ka seda, et igal luterlasel on kohustus hinnata oma arusaamu Piiblist evangeeliumi valguses üha uuesti. Või lõpuks ka seda, et kõikide usklike üleüldise preesterluse põhimõte paneb vastutuse igale kristlasele ning lubab ja isegi kohustab võtma kriitiliselt sõna seal, kus tundub midagi puudu olevat, olgu see või kõrgemal vaimulikul.
Kui sellist enesekriitilist arutelu oleks kiriku sees piisavalt, siis kiirguks see kahtlemata ka kirikust välja. Avalikkus võidaks sellest palju, sest tasapisi tekiks ehk arusaam, milline jõud ajendab kristlasi sisemiselt. Ei saa salata, et vähemalt luterliku kiriku näitel tähendaks see varem või hiljem nii sisemist kui ka avalikku muutumist või vähemalt mitmekesistumist. Eelneva hulka kuulub kindlasti ka samasooliste kooselu või abielu küsimus.
"Pretensioonitu viitamine kristlikele traditsioonidele ja väärtustele jääb tühjaks sõnakõlksuks, kui seda sisuga ei täideta."
Abielureferendumiga on seotud see kõik aga järgnevalt. Kirikud ja kirikute liikmed, iseäranis aga kõrgemad esindajad, peavad oma seisukohti laiemale avalikkusele arusaadavas keeles põhjendama ja selgitama. Pretensioonitu viitamine kristlikele traditsioonidele ja väärtustele jääb tühjaks sõnakõlksuks, kui seda sisuga ei täideta.
Kui aga põhjendada ja selgitada, siis peab kirikute endi sees olema piisavalt tugevat toetuspinda. See saab sündida vaid siis, kui võimalikult palju kirikulisi on kaasatud aruteludesse ning aruteludes omakorda tõlgendatakse Piiblit enesekriitiliselt. Olemuslikult oluline on selline teguviis vähemalt luterlikus kirikus.
Aga praegusi, nõrgalt põhjendatud ja mõnikord teoloogiliselt kaheldavaid teese avalikkuse ette tuues tõmbavad kirikute esindajad kirikutele endale häda kaela. Kui nende seisukohtadega sekkutakse veel poliitikasse, on tagasilöök iseäranis suur.
Üks näide on kasvõi seegi, et praegu ei räägita peaaegu enam samasooliste kooselust või "rakendusaktidest", vaid samasooliste abielust. Selles, et avalik diskussioon on sedavõrd teravnenud, on oma roll ka kirikutel ja nende liikmetel, vähemalt luteri kiriku esindajatel küll.
Kokkuvõttes: kirikutele kui institutsioonidele on kasuks, kui abielureferendum ei toimu. Referendum tuleks nii või teisiti poliitiline, rohkem mõne partei poolt või vastu, mitte aga abielu teemal. Kirikutele on lausa ohtlik see, kui abielureferendumist kujuneb usulis-poliitiline hääletus kirikute poolt või vastu.
### Response:
Urmas Nõmmik: abielureferendum on oht kirikutele |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "See lugu valmis tegelikult juba eelmise aasta kevadel, nimelt kirjutasin selle vahetult pärast reisi New Yorki," ütles Janno Trump ja selgitas, et ta proovis muusikasse edasi kanda seda emotsiooni, mida see linn temas tekitas. "Kiirus, peadpööritav elutempo ja katkematu tipptund, kuid selle kõige kõrvalt on siiski võimalik leida ka üürike hetk, et vaikust nautida."
Loo "Rush Hour" salvestas Otto-Karl Vendt ning master 'i tegi Henkka Niemistöle, kes on koostööd teinud artistidega nagu näiteks Ed Sheeran (UK), Skepta (UK), Janna (FI), 5MIINUST, Liis Lemsalu jpt.
JT Conception on seni välja andnud kaks albumit "One" (2016) ja "Wait for it" (2017).
Uuele singlile valmis ka video, mis on filmitud Berliinis: | JT Conception avaldas uue singli "Rush Hour" koos videoga | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"See lugu valmis tegelikult juba eelmise aasta kevadel, nimelt kirjutasin selle vahetult pärast reisi New Yorki," ütles Janno Trump ja selgitas, et ta proovis muusikasse edasi kanda seda emotsiooni, mida see linn temas tekitas. "Kiirus, peadpööritav elutempo ja katkematu tipptund, kuid selle kõige kõrvalt on siiski võimalik leida ka üürike hetk, et vaikust nautida."
Loo "Rush Hour" salvestas Otto-Karl Vendt ning master 'i tegi Henkka Niemistöle, kes on koostööd teinud artistidega nagu näiteks Ed Sheeran (UK), Skepta (UK), Janna (FI), 5MIINUST, Liis Lemsalu jpt.
JT Conception on seni välja andnud kaks albumit "One" (2016) ja "Wait for it" (2017).
Uuele singlile valmis ka video, mis on filmitud Berliinis:
### Response:
JT Conception avaldas uue singli "Rush Hour" koos videoga |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ralliportaali WorldRally.se andmetel võeti otsus vastu kiirelt, kuid alates esmaspäevast on mõned töötajad juba siiski osaliselt tööle asunud. Hyundai mootorspordiosakonda kuulub teiste seas ka Hyundai autoralli MM-tiim.
Viimastel nädalatel on Saksamaal koroonaviiruse levik suurenenud. Näiteks eelmisel nädalal tõusis ööpäevane nakatunute arv üle 10 000 inimese. Kevadine maksimum oli seejuures 6000. | Hyundai rallitiimi tehas sulges koroonaviiruse tõttu uksed | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ralliportaali WorldRally.se andmetel võeti otsus vastu kiirelt, kuid alates esmaspäevast on mõned töötajad juba siiski osaliselt tööle asunud. Hyundai mootorspordiosakonda kuulub teiste seas ka Hyundai autoralli MM-tiim.
Viimastel nädalatel on Saksamaal koroonaviiruse levik suurenenud. Näiteks eelmisel nädalal tõusis ööpäevane nakatunute arv üle 10 000 inimese. Kevadine maksimum oli seejuures 6000.
### Response:
Hyundai rallitiimi tehas sulges koroonaviiruse tõttu uksed |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Aller vastas kollektiivses pöördumises ""Ei" lemmikloomadega kerjamisele" tehtud ettepanekule loomadega kerjamine Eestis keelustada ja märkis, et Euroopas on lemmikloomadega koos tänaval elamine ja möödujatelt raha küsimine laialt levinud. Ta lisas, et ministeeriumil ei õnnestunud tuvastada, et selline asi oleks mõnes riigis õigusaktidega keelatud.
"Seega ei pea me vajalikuks toetada loomadega kerjamise keelustamist loomade heaolu aspektist lähtuvalt ja jagame pigem seisukohta, et tegeleda tuleks inimesega, et ta ei peaks kerjama. Ei ole asjakohane piirata tema õigusi vallata oma looma, juhul kui viimase heaolu on tagatud."
Aller selgitas, et ministeerium esitas päringud nii veterinaar- ja toiduametile kui ka Tallinna munitsipaalpolitsei ametile ja jõudis järeldusele, et loomadega kerjamise näol on tegemist väikese probleemiga.
"Statistika järgi on laekunud keskmiselt üks vihje aastas. Puuduvad tõendid igasuguse lemmikloomade uimastamise kohta. Samuti pole tuvastatud looma üldise heaolutaseme olulist langust. Loomad on olnud heas konditsioonis, söödetud ja joogiveega varustatud. Tallinna munitsipaalpolitsei ameti andmetel oli varasematel aegadel kodanike kaebusi mõnevõrra rohkem, aga tänaseks ei ole see enam trend," kirjutas Aller.
Alleri sõnul on tegemist pigem korrakaitse kui loomakaitse teemaga, sest loomakaitseseadusega ei reguleerita käitumist avalikus kohas.
"Koos lemmikloomaga kerjamine ei kujuta endast sugugi alati lemmikloomapidamise nõuete rikkumist. Lemmiklooma heaolu ja tervisega ei pruugi olla midagi halvasti. Võimalikust rikkumisest teavitamise korral kontrollitakse alati looma heaolu."
Tänavu 6. mail anti rahvaalgatus.ee poolt riigikogule üle pöördumine ""Ei" lemmikloomadega kerjamisele", mida maaelukomisjon arutas 22. septembril. Komisjon otsustas küsida maaeluministeeriumi seisukohta, sh lemmikloomadega kerjamise keelustamise praktika kohta Euroopas.
Pöördumises toodi välja, et "vaesed loomad on sunnitud veetma pikki tunde peaaegu liikumatus, apaatses olekus, mis tekitab muret nende elutingimuste vastavuse üle lemmikloomade pidamise nõuetega. /.../ Meie leiame, et loomadega kerjamine ei ole eetiline ja vastuvõetav ning et seda peab seaduslikult keelustama". | Maaeluminister loomadega kerjamises suurt probleemi ei näe | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Aller vastas kollektiivses pöördumises ""Ei" lemmikloomadega kerjamisele" tehtud ettepanekule loomadega kerjamine Eestis keelustada ja märkis, et Euroopas on lemmikloomadega koos tänaval elamine ja möödujatelt raha küsimine laialt levinud. Ta lisas, et ministeeriumil ei õnnestunud tuvastada, et selline asi oleks mõnes riigis õigusaktidega keelatud.
"Seega ei pea me vajalikuks toetada loomadega kerjamise keelustamist loomade heaolu aspektist lähtuvalt ja jagame pigem seisukohta, et tegeleda tuleks inimesega, et ta ei peaks kerjama. Ei ole asjakohane piirata tema õigusi vallata oma looma, juhul kui viimase heaolu on tagatud."
Aller selgitas, et ministeerium esitas päringud nii veterinaar- ja toiduametile kui ka Tallinna munitsipaalpolitsei ametile ja jõudis järeldusele, et loomadega kerjamise näol on tegemist väikese probleemiga.
"Statistika järgi on laekunud keskmiselt üks vihje aastas. Puuduvad tõendid igasuguse lemmikloomade uimastamise kohta. Samuti pole tuvastatud looma üldise heaolutaseme olulist langust. Loomad on olnud heas konditsioonis, söödetud ja joogiveega varustatud. Tallinna munitsipaalpolitsei ameti andmetel oli varasematel aegadel kodanike kaebusi mõnevõrra rohkem, aga tänaseks ei ole see enam trend," kirjutas Aller.
Alleri sõnul on tegemist pigem korrakaitse kui loomakaitse teemaga, sest loomakaitseseadusega ei reguleerita käitumist avalikus kohas.
"Koos lemmikloomaga kerjamine ei kujuta endast sugugi alati lemmikloomapidamise nõuete rikkumist. Lemmiklooma heaolu ja tervisega ei pruugi olla midagi halvasti. Võimalikust rikkumisest teavitamise korral kontrollitakse alati looma heaolu."
Tänavu 6. mail anti rahvaalgatus.ee poolt riigikogule üle pöördumine ""Ei" lemmikloomadega kerjamisele", mida maaelukomisjon arutas 22. septembril. Komisjon otsustas küsida maaeluministeeriumi seisukohta, sh lemmikloomadega kerjamise keelustamise praktika kohta Euroopas.
Pöördumises toodi välja, et "vaesed loomad on sunnitud veetma pikki tunde peaaegu liikumatus, apaatses olekus, mis tekitab muret nende elutingimuste vastavuse üle lemmikloomade pidamise nõuetega. /.../ Meie leiame, et loomadega kerjamine ei ole eetiline ja vastuvõetav ning et seda peab seaduslikult keelustama".
### Response:
Maaeluminister loomadega kerjamises suurt probleemi ei näe |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Eesti majanduse langus jäi koroonaviiruse epideemia esimese laine ajal väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides ning ka tööturul ei läinud täide pessimistlikumad prognoosid," teatas keskpank.
Eestis kahanes hõive kevadise kriisi ajal Euroopa riikide keskmisest enam ja tööturu reaktsioon oli majanduslanguse ulatust arvestades üks tugevamaid Euroopa Liidu riikide hulgas. See näitab, et Eesti ettevõtted kohandavad raskustesse sattudes töötajate arvu ning seda isegi töökohtade säilitamiseks loodud ja väga operatiivselt rakendatud töötasuhüvitise meetme olemasolul.
Samas koondati töökohti märksa vähemal määral, kui muutus ettevõtete tootmismaht, sest töötundide arv töötaja kohta kahanes samuti märkimisväärselt.
Kõik andmeallikad näitavad, et koroonaviiruse kriisis sai kannatada rohkem teenindussektor kui tööstussektor, eriti turismile toetuvad tegevusalad, nagu majutus ja toitlustus.
Samas pole ka tööstussektori seis tugev – registriandmetele tuginedes on tööstussektori hõive aastavõrdluses kahanenud ligikaudu sama palju kui teenustesektori oma. Selle põhjus oli tööstussektori jahenemine juba enne kriisi, 2019. aasta teises pooles ja 2020. aasta alguses.
Majanduses kokku kolmandas kvartalis hõive langus pidurdus ja värbamine elavnes, mida kinnitavad uute töökuulutuste arvu kasv töötukassa andmebaasis ja tööandjate paranenud hõiveootused.
Tööpuudus suurenes kriisi ajal 2020. aasta teises kvartalis tööjõu-uuringu järgi 7,1 protsendile eelneva kvartali viielt protsendilt ja Eurostati avaldatavad kuised töötuse andmed viitavad tööpuuduse väiksele tõusule ka kolmandas kvartalis.
Töötuse määra kasvu pidurdas inimeste aktiivsuse vähenemine tööturul. Osaliselt võib seda selgitada viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangute mõjuga ja hirmuga haigestuda, mis takistasid tööturul osalemast. Teisalt jäi sellel kevadel suures osas ära hooajaliste teenindussektori töökohtade loomine, kus tavaliselt töötavad õppivad noored.
Väiksem nõudlus tööjõu järele ning suurem vaba tööjõu hulk aeglustasid nii teises kui ka kolmandas kvartalis palgakasvu. Sarnaselt hõivele oli kriisi mõju palkadele suurim turismiga seotud tegevusaladel, eriti majutuses ja toitlustuses, kus keskmine palk kahanes. Maksu- ja tolliameti andmetel palgakasv kolmandas kvartalis mõnevõrra taastus, kuid jäi alla kriisieelsele tempole.
Hõive ja töötuse edasine areng sõltub ettevõtete käekäigust ning see omakorda koroonaviiruse epideemia edasisest kulust ja viiruse levikut tõkestavatest meetmetest nii Eestis kui ka partnerriikides. Juba praegu on viiruse teise laine tõkestamiseks tekkimas uued reisipiirangud Euroopas, mis ei jäta puutumata ka Eesti turismisektorit. | Keskpank: tööturul ei läinud täide pessimistlikumad prognoosid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Eesti majanduse langus jäi koroonaviiruse epideemia esimese laine ajal väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides ning ka tööturul ei läinud täide pessimistlikumad prognoosid," teatas keskpank.
Eestis kahanes hõive kevadise kriisi ajal Euroopa riikide keskmisest enam ja tööturu reaktsioon oli majanduslanguse ulatust arvestades üks tugevamaid Euroopa Liidu riikide hulgas. See näitab, et Eesti ettevõtted kohandavad raskustesse sattudes töötajate arvu ning seda isegi töökohtade säilitamiseks loodud ja väga operatiivselt rakendatud töötasuhüvitise meetme olemasolul.
Samas koondati töökohti märksa vähemal määral, kui muutus ettevõtete tootmismaht, sest töötundide arv töötaja kohta kahanes samuti märkimisväärselt.
Kõik andmeallikad näitavad, et koroonaviiruse kriisis sai kannatada rohkem teenindussektor kui tööstussektor, eriti turismile toetuvad tegevusalad, nagu majutus ja toitlustus.
Samas pole ka tööstussektori seis tugev – registriandmetele tuginedes on tööstussektori hõive aastavõrdluses kahanenud ligikaudu sama palju kui teenustesektori oma. Selle põhjus oli tööstussektori jahenemine juba enne kriisi, 2019. aasta teises pooles ja 2020. aasta alguses.
Majanduses kokku kolmandas kvartalis hõive langus pidurdus ja värbamine elavnes, mida kinnitavad uute töökuulutuste arvu kasv töötukassa andmebaasis ja tööandjate paranenud hõiveootused.
Tööpuudus suurenes kriisi ajal 2020. aasta teises kvartalis tööjõu-uuringu järgi 7,1 protsendile eelneva kvartali viielt protsendilt ja Eurostati avaldatavad kuised töötuse andmed viitavad tööpuuduse väiksele tõusule ka kolmandas kvartalis.
Töötuse määra kasvu pidurdas inimeste aktiivsuse vähenemine tööturul. Osaliselt võib seda selgitada viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangute mõjuga ja hirmuga haigestuda, mis takistasid tööturul osalemast. Teisalt jäi sellel kevadel suures osas ära hooajaliste teenindussektori töökohtade loomine, kus tavaliselt töötavad õppivad noored.
Väiksem nõudlus tööjõu järele ning suurem vaba tööjõu hulk aeglustasid nii teises kui ka kolmandas kvartalis palgakasvu. Sarnaselt hõivele oli kriisi mõju palkadele suurim turismiga seotud tegevusaladel, eriti majutuses ja toitlustuses, kus keskmine palk kahanes. Maksu- ja tolliameti andmetel palgakasv kolmandas kvartalis mõnevõrra taastus, kuid jäi alla kriisieelsele tempole.
Hõive ja töötuse edasine areng sõltub ettevõtete käekäigust ning see omakorda koroonaviiruse epideemia edasisest kulust ja viiruse levikut tõkestavatest meetmetest nii Eestis kui ka partnerriikides. Juba praegu on viiruse teise laine tõkestamiseks tekkimas uued reisipiirangud Euroopas, mis ei jäta puutumata ka Eesti turismisektorit.
### Response:
Keskpank: tööturul ei läinud täide pessimistlikumad prognoosid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kui Burnley ja Tottenham Hotspursi mängus avapoolajal väravaid ei nähtud, siis teisel sahistas võrku Heung-Min Son. Resultatiivse söödu andis Harry Kane. Son on seejuures hetkel Inglismaa kõrgliiga resultatiivseim mängija. Ta on kuue kohtumise jooksul löönud kaheksa väravat. Kane sai oma nimele aga Inglismaa kõrgliiga rekordi, sest varem ei ole keegi kuue esimese kohtumise jooksul osalenud 13 värava sündimises. Nimelt on inglane löönud uuel hooajal viis väravat ja andnud kaheksa resultatiivset söötu.
Teises kohtumises mängisid Brighton ja West Brom 1:1 viiki. Avapoolajal asusid võõrustajad juhtima, kui omavärava sai kirja West Bromi mängija Jake Livermore. Teisel poolajal õnnestus külalistel siiski seis viigistada, kui 83. minutil oli täpne Karlan Ahearne-Grant.
Liigatabelis kerkis Tottenham 11 punktiga viiendale positsioonile, Burnley jätkab ühe silmaga 18. kohal. Brighton on viie punktiga 16. tabelireal ning West Brom kolme punktiga 17. positsioonil. | Tottenhami duo Son ja Kane on alustanud võimsalt Inglismaa kõrgliigat | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kui Burnley ja Tottenham Hotspursi mängus avapoolajal väravaid ei nähtud, siis teisel sahistas võrku Heung-Min Son. Resultatiivse söödu andis Harry Kane. Son on seejuures hetkel Inglismaa kõrgliiga resultatiivseim mängija. Ta on kuue kohtumise jooksul löönud kaheksa väravat. Kane sai oma nimele aga Inglismaa kõrgliiga rekordi, sest varem ei ole keegi kuue esimese kohtumise jooksul osalenud 13 värava sündimises. Nimelt on inglane löönud uuel hooajal viis väravat ja andnud kaheksa resultatiivset söötu.
Teises kohtumises mängisid Brighton ja West Brom 1:1 viiki. Avapoolajal asusid võõrustajad juhtima, kui omavärava sai kirja West Bromi mängija Jake Livermore. Teisel poolajal õnnestus külalistel siiski seis viigistada, kui 83. minutil oli täpne Karlan Ahearne-Grant.
Liigatabelis kerkis Tottenham 11 punktiga viiendale positsioonile, Burnley jätkab ühe silmaga 18. kohal. Brighton on viie punktiga 16. tabelireal ning West Brom kolme punktiga 17. positsioonil.
### Response:
Tottenhami duo Son ja Kane on alustanud võimsalt Inglismaa kõrgliigat |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ühendnaiskond läbis hooaja võimsalt, kui 16 kohtumise jooksul tuli kaotust tunnistada vaid ühel korral. Lähimat jälitajat edestati lõpuks 11 punktiga. Teisele kohale mängis end Tabasalu naiskond, kui 12 võidu kõrvale tuli saldosse ka neli kaotust. Pronksmedalid teenis Tallinna FC Flora II, jäädes lõpuks Tabasalule alla vaid ühe punktiga, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Pärast esimeste mänguderingi poolitati liigatabel ning 1.–6. ja 7.–12. kohal asuvad naiskonnad pidasid omavahel veel ühe ringi. Tabeli ülemises pooles järgnesid esikolmikule JK Tallinna Kalev II (31 punkti), FC Kuressaare (23) ja Tallinna JK Legion (17).
Tabeli teises pooles lõpetasid Rakvere JK Tarvas, Jõhvi FC Phoenix, JK Narva Trans, FC Elva, Tartu JK Tammeka II. Viimasele kohale platseerus Kohtla-Järve JK Järve, kes vastavalt juhendile eemaldati meistrivõistlustelt kahe loobumiskaotuse järel.
Liiga suurimaks väravakütiks tõusis võitja koosseisu kuuluv Gerli Israel 26 tabamusega. Talle järgnesid Tabasalu mängija Sandra Pärn 24 ja Kuressaaret esindanud Kristina Teern 20 väravaga. | Naiste jalgpalli esiliiga võitjaks tuli FC Ajaxi ja Paide ühendnaiskond | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ühendnaiskond läbis hooaja võimsalt, kui 16 kohtumise jooksul tuli kaotust tunnistada vaid ühel korral. Lähimat jälitajat edestati lõpuks 11 punktiga. Teisele kohale mängis end Tabasalu naiskond, kui 12 võidu kõrvale tuli saldosse ka neli kaotust. Pronksmedalid teenis Tallinna FC Flora II, jäädes lõpuks Tabasalule alla vaid ühe punktiga, kirjutab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.
Pärast esimeste mänguderingi poolitati liigatabel ning 1.–6. ja 7.–12. kohal asuvad naiskonnad pidasid omavahel veel ühe ringi. Tabeli ülemises pooles järgnesid esikolmikule JK Tallinna Kalev II (31 punkti), FC Kuressaare (23) ja Tallinna JK Legion (17).
Tabeli teises pooles lõpetasid Rakvere JK Tarvas, Jõhvi FC Phoenix, JK Narva Trans, FC Elva, Tartu JK Tammeka II. Viimasele kohale platseerus Kohtla-Järve JK Järve, kes vastavalt juhendile eemaldati meistrivõistlustelt kahe loobumiskaotuse järel.
Liiga suurimaks väravakütiks tõusis võitja koosseisu kuuluv Gerli Israel 26 tabamusega. Talle järgnesid Tabasalu mängija Sandra Pärn 24 ja Kuressaaret esindanud Kristina Teern 20 väravaga.
### Response:
Naiste jalgpalli esiliiga võitjaks tuli FC Ajaxi ja Paide ühendnaiskond |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Kui ühel meist läheb mingil moel raskeks, kui ühte meist rünnatakse, siis kaks ülejäänut peaksid olema kohe valmis toetama. /---/ Oluline on mobiilsus ehk kui kiiresti saad asju liigutada ja ka mõju ulatus," rääkis Herem usutluses Eesti Päevalehele.
"Me võime siin eri asjadest rääkida, aga kui räägime olukorra teadlikkusest, siis äkki peaksime alustama oma satelliidiprogrammi. /---/ Kolme peale, mis annaks meile praktiliselt reaalajas ülevaate meie maal või lähipiirkonnas toimuvast," lisas kindral.
"Meie oma kaitsevõime on praegu selline, et kui vaenlane tuleb ainult Eestimaale, siis ta saab väga valusalt. Aga kui meid lihtsalt nii-öelda seotakse ja tehakse mida tahes Lätiga või Leeduga, ei saa me neid eriti millegagi aidata," tõdes Herem ning lisas, et kindlate vahenditega on näiteks Kuramaad Lätis võimalik Saaremaalt kaitsta.
Rääkides Eesti kaitseväe relvastuse täiendamise vajadustest, tõi Herem esmajärjekorras esile meremiinide soetamise ja nende veeskamise võimekuse ning ohtlike laevade vastased laevatõrjevahendid, pikamaa tulejõu, "mis annab võimaluse mitte ainult kaugele lasta, vaid olla ka ise vastase tuleulatusest eemal, olla rohkem peidetud, et meid ei saadaks tänapäeva täppisrelvaga kätte".
"Keskmaa õhutõrje on vajalik, aga võrreldes mõne teise võimega, mis agressiooni korral vastasele palju valusamalt mõjub, on selle hind kallim ja ülesehitus aeglasem," tunnistas kaitseväe juhataja. | Herem: Balti riigid võiks kaaluda ühist satelliidiprogrammi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Kui ühel meist läheb mingil moel raskeks, kui ühte meist rünnatakse, siis kaks ülejäänut peaksid olema kohe valmis toetama. /---/ Oluline on mobiilsus ehk kui kiiresti saad asju liigutada ja ka mõju ulatus," rääkis Herem usutluses Eesti Päevalehele.
"Me võime siin eri asjadest rääkida, aga kui räägime olukorra teadlikkusest, siis äkki peaksime alustama oma satelliidiprogrammi. /---/ Kolme peale, mis annaks meile praktiliselt reaalajas ülevaate meie maal või lähipiirkonnas toimuvast," lisas kindral.
"Meie oma kaitsevõime on praegu selline, et kui vaenlane tuleb ainult Eestimaale, siis ta saab väga valusalt. Aga kui meid lihtsalt nii-öelda seotakse ja tehakse mida tahes Lätiga või Leeduga, ei saa me neid eriti millegagi aidata," tõdes Herem ning lisas, et kindlate vahenditega on näiteks Kuramaad Lätis võimalik Saaremaalt kaitsta.
Rääkides Eesti kaitseväe relvastuse täiendamise vajadustest, tõi Herem esmajärjekorras esile meremiinide soetamise ja nende veeskamise võimekuse ning ohtlike laevade vastased laevatõrjevahendid, pikamaa tulejõu, "mis annab võimaluse mitte ainult kaugele lasta, vaid olla ka ise vastase tuleulatusest eemal, olla rohkem peidetud, et meid ei saadaks tänapäeva täppisrelvaga kätte".
"Keskmaa õhutõrje on vajalik, aga võrreldes mõne teise võimega, mis agressiooni korral vastasele palju valusamalt mõjub, on selle hind kallim ja ülesehitus aeglasem," tunnistas kaitseväe juhataja.
### Response:
Herem: Balti riigid võiks kaaluda ühist satelliidiprogrammi |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 900. saates on fookuses Stalini idee paigutada Lenini põrm mausoleumi ja poliitbüroo liikmete vastavateemaline kogunemine.
Korduvalt kuulajate lemmiksaateks valitud "Müstilist Venemaad" on Vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist kokku kuulatud ligi 4,5 miljonit korda. Kõige suurema huvi on pälvinud teemad Peterburi söögikohtadest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, jutud restoranide meelelahutusest, menüüst, bürokraatiast ja lõbusatest juhtumistest.
Vseviov on kuulajate restoranihuvi kommenteerides varemgi öelnud, et ükski teine kehaosa pole ajalugu nii palju mõjutanud kui kõht ning lubab edaspidi söömisega seotu taas teemaks võtta. "Tegemist on ju ikkagi pühapäevahommikuste meelelahutuslike (mis siis, et vahel tõsisema temaatikaga) saadetega," ütles ta.
2020. aastal eetris olnud saadetest on kuulajaid enim köitnud need, mis puudutavad Lavrenti Beria arreteerimist-tapmist, intsidente Kremli vastuvõttudel, Georgi Malenkovi, Talvesõja lõppu ning Stalini tervist ja viimaseid päevi.
"Üks kriteerium, mis seletab suuremat huvi just nende teemade vastu tuleneb ilmselt sellest, kuivõrd on need leidnud varasemat (ka nõukogudeaegset) käsitlemist. Aga vahel võib olla määravaks seos tänase päevaga – midagi õpetlikku või hoiatavat, millest minevik meile jutustab," arvas Vseviov.
Kõik saated on järelkuulatavad siin. Saatel on ka oma Facebooki lehekülg.
Saatesarja autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuni 2003. aastani oli sarja kaasautor Terje Soots. "Müstiline Venemaa" on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 11.20 ja kordub kell 21.20. | Kui hästi tunned müstilist Venemaad? Testi oma teadmisi! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
900. saates on fookuses Stalini idee paigutada Lenini põrm mausoleumi ja poliitbüroo liikmete vastavateemaline kogunemine.
Korduvalt kuulajate lemmiksaateks valitud "Müstilist Venemaad" on Vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist kokku kuulatud ligi 4,5 miljonit korda. Kõige suurema huvi on pälvinud teemad Peterburi söögikohtadest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, jutud restoranide meelelahutusest, menüüst, bürokraatiast ja lõbusatest juhtumistest.
Vseviov on kuulajate restoranihuvi kommenteerides varemgi öelnud, et ükski teine kehaosa pole ajalugu nii palju mõjutanud kui kõht ning lubab edaspidi söömisega seotu taas teemaks võtta. "Tegemist on ju ikkagi pühapäevahommikuste meelelahutuslike (mis siis, et vahel tõsisema temaatikaga) saadetega," ütles ta.
2020. aastal eetris olnud saadetest on kuulajaid enim köitnud need, mis puudutavad Lavrenti Beria arreteerimist-tapmist, intsidente Kremli vastuvõttudel, Georgi Malenkovi, Talvesõja lõppu ning Stalini tervist ja viimaseid päevi.
"Üks kriteerium, mis seletab suuremat huvi just nende teemade vastu tuleneb ilmselt sellest, kuivõrd on need leidnud varasemat (ka nõukogudeaegset) käsitlemist. Aga vahel võib olla määravaks seos tänase päevaga – midagi õpetlikku või hoiatavat, millest minevik meile jutustab," arvas Vseviov.
Kõik saated on järelkuulatavad siin. Saatel on ka oma Facebooki lehekülg.
Saatesarja autor on David Vseviov, helirežissöör Maris Tombach. Kuni 2003. aastani oli sarja kaasautor Terje Soots. "Müstiline Venemaa" on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 11.20 ja kordub kell 21.20.
### Response:
Kui hästi tunned müstilist Venemaad? Testi oma teadmisi! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Erdoğan on juhtinud kampaaniat Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni vastu, kes kaitses õigust pilada religiooni pärast prohvet Muhamedist karikatuure näidanud õpetaja jõhkrat mõrva Pariisi eeslinnas.
Esmaspäeval liitus Türgi liider Araabia maailmas kõlanud üleskutsetega hoiduda Prantsuse kaupade ostmisest.
"Ärge kunagi eelistage Prantsuse märgisega kaupu, ärge ostke neid," lausus Erdoğan, kes oli tekitanud nädalavahetusel furoori, kuulutades telepöördumises, et Macroni vaimne tervis vajab kontrolli.
Kui Prantsusmaa oli süüdistanud Türgit vaikimises seoses Samuel Paty tapmisega 16. oktoobril, taunis Erdoğani pressiesindaja Ibrahim Kalin esmaspäeval koletut mõrva, öeldes, et seda rünnakut ei õigusta miski.
Prantsuse kaubad on juba eemaldatud muu hulgas Katari ja Kuveidi ostukeskuste riiulitelt, samas kui Süürias põletati Macroni pilte ja Liibüa pealinnas Tripolis Prantsuse lippe.
Prantsusmaa suurim tööandjate liit ärgitas esmaspäeval firmasid "seisma vastu väljapressimisele" seoses araabiariikide boikotiga Prantsuse kaupadele.
Tööandjate liit MEDEF nimetas boikotti rumaluseks ja märkis, et see on halb uudis firmadele, mida on juba räsinud koroonaviiruse pandeemia.
"Kuid väljapressimisele järeleandmine pole küsimus," ütles Geoffroy Roux de Bezieux ringhäälingule RMC. "Küsimus on meie vabariiklikele väärtustele kindlaks jäämises." "On aeg seada põhimõtted ärist kõrgemale," lisas ta.
Kooliõpetaja Paty tapmine tšetšeeni päritolu äärmuslase poolt šokeeris Prantsuse ühiskonda.
Paty oli näidanud oma õpilastele mõnda pilapilti Muhamedist, mille tõttu oli 2015. aastal satiirilehe Charlie Hebdo toimetuses tapetud 12 inimest.
Prohvet Muhamedi kujutamist peavad paljud moslemid solvanguks, kuid Prantsusmaal seostuvad need revolutsiooniaegadesse ulatuva uhke ilmaliku traditsiooniga.
Paty mõrvamise järel esines Macron kirgliku kõnega sõnavabaduse ja Prantsusmaa ilmalike väärtuste kaitseks.
Macroni kaitsevad Euroopa riigid, ka Eesti
Macroni kaitseks on astunud välja teised Euroopa liidrid. "Need on laimavad kommentaarid, mis on täiesti vastuvõetamatud, eriti Prantsuse õpetaja Samuel Paty jõhkra tapmise taustal islamifanaatiku poolt," ütles Saksa liidukantsleri Angela Merkeli kõneisik Steffen Seibert.
Oma toetust Prantsusmaale väljendasid ka Itaalia, Holland ja Kreeka ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Oma toetust väljendas ka Eesti peaminister Jüri Ratase postitusega Twitteris.
"Eesti väljendab solidaarsust Prantsusmaaga ja president Macroniga. Peame kaitsma Euroopa demokraatlikke põhiväärtusi, mille lahutamatu osa on sõnavabadus. Oluline on lõpetada liitlaste ohtlik vastasseisu spiraal," kirjutas Ratas.
???????? exprime sa solidarité avec la ???????? et au Président Macron. Nous devons protéger les valeurs démocratiques fondamentales de l'Europe, dont la liberté d'expression fait partie intégrale. Il est important de mettre fin à la spirale dangereuse de confrontation entre les alliés.
— Jüri Ratas (@ratasjuri) October 26, 2020
"President Erdoğani sõnad president @EmmanuelMacroni aadressil on lubamatud," kirjutas Twitteris Hollandi peaminister Mark Rutte, lisades, et Holland seisab sõnavabaduse eest ning äärmusluse ja radikalismi vastu.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte aga säutsus: "Isiklikud solvangud ei aita kaasa positiivsele päevakorrale, mida EL Türgiga soovib, vaid tõukab lahendused kaugemale eemale."
Erdogan võrdles moslemite olukorda kunagise juutide seisundiga
Erdoğan, kes on võtnud endale maailma moslemite kaitsja rolli, võrdles esmaspäeval moslemite kohtlemist Euroopas juutide kohtlemisega enne Teist maailmasõda, väites, et nende vastu on suunatud "lintšimiskampaania".
"Te olete sõna otseses mõttes fašistid, te olete sõna otseses mõttes lülid natsismi ahelas," ütles Erdoğan nimesid nimetamata. "Euroopa liidrid peavad ütlema Prantsuse presidendile, et too lõpetaks oma vihakampaania moslemite vastu," lisas ta.
Prantsusmaal on 2015. aastast saadik toime pandud terve rida džihaadirünnakuid, milles on hukkunud üle 250 inimese.
Paty mõrva järel on kinni peetud kümneid äärmuslasi ja umbes 50 organisatsiooni, mis on seotud taoliste isikutega, on kavas sulgeda.
Macron astus oktoobris välja Prantsusmaa ilmalike väärtuste kaitseks islamistliku separatismi vastu ja kirjeldas islamit kui kriisis religiooni.
Tema hoiak on õhutanud pingeid islamimaade, aga eelkõige Türgiga. Laupäeval, pärast Erdoğani solvavat avaldust, kutsus Prantsusmaa konsultatsioonideks kodumaale oma suursaadiku.
Kuid Prantsuse liider jäi endale kindlaks, kirjutades Twitteris: "Me asume alati inimväärikuse ja universaalsete väärtuste poole." | Türgi president kutsus boikottima Prantsuse kaupu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Erdoğan on juhtinud kampaaniat Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni vastu, kes kaitses õigust pilada religiooni pärast prohvet Muhamedist karikatuure näidanud õpetaja jõhkrat mõrva Pariisi eeslinnas.
Esmaspäeval liitus Türgi liider Araabia maailmas kõlanud üleskutsetega hoiduda Prantsuse kaupade ostmisest.
"Ärge kunagi eelistage Prantsuse märgisega kaupu, ärge ostke neid," lausus Erdoğan, kes oli tekitanud nädalavahetusel furoori, kuulutades telepöördumises, et Macroni vaimne tervis vajab kontrolli.
Kui Prantsusmaa oli süüdistanud Türgit vaikimises seoses Samuel Paty tapmisega 16. oktoobril, taunis Erdoğani pressiesindaja Ibrahim Kalin esmaspäeval koletut mõrva, öeldes, et seda rünnakut ei õigusta miski.
Prantsuse kaubad on juba eemaldatud muu hulgas Katari ja Kuveidi ostukeskuste riiulitelt, samas kui Süürias põletati Macroni pilte ja Liibüa pealinnas Tripolis Prantsuse lippe.
Prantsusmaa suurim tööandjate liit ärgitas esmaspäeval firmasid "seisma vastu väljapressimisele" seoses araabiariikide boikotiga Prantsuse kaupadele.
Tööandjate liit MEDEF nimetas boikotti rumaluseks ja märkis, et see on halb uudis firmadele, mida on juba räsinud koroonaviiruse pandeemia.
"Kuid väljapressimisele järeleandmine pole küsimus," ütles Geoffroy Roux de Bezieux ringhäälingule RMC. "Küsimus on meie vabariiklikele väärtustele kindlaks jäämises." "On aeg seada põhimõtted ärist kõrgemale," lisas ta.
Kooliõpetaja Paty tapmine tšetšeeni päritolu äärmuslase poolt šokeeris Prantsuse ühiskonda.
Paty oli näidanud oma õpilastele mõnda pilapilti Muhamedist, mille tõttu oli 2015. aastal satiirilehe Charlie Hebdo toimetuses tapetud 12 inimest.
Prohvet Muhamedi kujutamist peavad paljud moslemid solvanguks, kuid Prantsusmaal seostuvad need revolutsiooniaegadesse ulatuva uhke ilmaliku traditsiooniga.
Paty mõrvamise järel esines Macron kirgliku kõnega sõnavabaduse ja Prantsusmaa ilmalike väärtuste kaitseks.
Macroni kaitsevad Euroopa riigid, ka Eesti
Macroni kaitseks on astunud välja teised Euroopa liidrid. "Need on laimavad kommentaarid, mis on täiesti vastuvõetamatud, eriti Prantsuse õpetaja Samuel Paty jõhkra tapmise taustal islamifanaatiku poolt," ütles Saksa liidukantsleri Angela Merkeli kõneisik Steffen Seibert.
Oma toetust Prantsusmaale väljendasid ka Itaalia, Holland ja Kreeka ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Oma toetust väljendas ka Eesti peaminister Jüri Ratase postitusega Twitteris.
"Eesti väljendab solidaarsust Prantsusmaaga ja president Macroniga. Peame kaitsma Euroopa demokraatlikke põhiväärtusi, mille lahutamatu osa on sõnavabadus. Oluline on lõpetada liitlaste ohtlik vastasseisu spiraal," kirjutas Ratas.
???????? exprime sa solidarité avec la ???????? et au Président Macron. Nous devons protéger les valeurs démocratiques fondamentales de l'Europe, dont la liberté d'expression fait partie intégrale. Il est important de mettre fin à la spirale dangereuse de confrontation entre les alliés.
— Jüri Ratas (@ratasjuri) October 26, 2020
"President Erdoğani sõnad president @EmmanuelMacroni aadressil on lubamatud," kirjutas Twitteris Hollandi peaminister Mark Rutte, lisades, et Holland seisab sõnavabaduse eest ning äärmusluse ja radikalismi vastu.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte aga säutsus: "Isiklikud solvangud ei aita kaasa positiivsele päevakorrale, mida EL Türgiga soovib, vaid tõukab lahendused kaugemale eemale."
Erdogan võrdles moslemite olukorda kunagise juutide seisundiga
Erdoğan, kes on võtnud endale maailma moslemite kaitsja rolli, võrdles esmaspäeval moslemite kohtlemist Euroopas juutide kohtlemisega enne Teist maailmasõda, väites, et nende vastu on suunatud "lintšimiskampaania".
"Te olete sõna otseses mõttes fašistid, te olete sõna otseses mõttes lülid natsismi ahelas," ütles Erdoğan nimesid nimetamata. "Euroopa liidrid peavad ütlema Prantsuse presidendile, et too lõpetaks oma vihakampaania moslemite vastu," lisas ta.
Prantsusmaal on 2015. aastast saadik toime pandud terve rida džihaadirünnakuid, milles on hukkunud üle 250 inimese.
Paty mõrva järel on kinni peetud kümneid äärmuslasi ja umbes 50 organisatsiooni, mis on seotud taoliste isikutega, on kavas sulgeda.
Macron astus oktoobris välja Prantsusmaa ilmalike väärtuste kaitseks islamistliku separatismi vastu ja kirjeldas islamit kui kriisis religiooni.
Tema hoiak on õhutanud pingeid islamimaade, aga eelkõige Türgiga. Laupäeval, pärast Erdoğani solvavat avaldust, kutsus Prantsusmaa konsultatsioonideks kodumaale oma suursaadiku.
Kuid Prantsuse liider jäi endale kindlaks, kirjutades Twitteris: "Me asume alati inimväärikuse ja universaalsete väärtuste poole."
### Response:
Türgi president kutsus boikottima Prantsuse kaupu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelmisel nädalal said põllumajandussektori esindajad maaeluministeeriumis kokku, kuna ministeerium oli saanud hoopis selgema pildi sellest, kuidas mõjutas kriis maasikakasvatajaid. Konkreetsetest abisummadest siiski ei räägitud.
Põllumajandus-kaubanduskoda tõstatas koosolekul hoopis uue teema.
"See koroonakriis on ühel või teisel moel mõjutanud kogu põllumajandussektorit. Eelkõige loomakasvatussektorit ja ka aiandust," rääkis koja juht Roomet Sõrmus. "Ja siin on tegelikult praegu hädavajalik, et nende COVID-19 probleemide leevendamiseks tuleks riik välja riigiabipaketiga," lisas ta.
Sama meelt on aiandusliidu juht Raivo Külasepp. "Kui kapsa hind oli 2019. aastal 34 senti kilogramm, siis täna on see 21 senti. Võtame porgandi siia kõrvale - siin on langus 27 sendilt 22 peale. Samas peedil 24 senti läinud aastal versus praegune hind 12 senti. Siit on viiskümmend protsenti läinud," loetles Külasepp.
Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles, et nüüd hindabki ministeerium kogu põllumajandussektori olukorda.
"Me ei keskendu ainult maasikakasvatuse kahjudele. Me vaatame suurt pilti," rääkis Gorban. "Püüame koostöös kokku lüüa, mis need erinevate sektorite kahjud on ja selle põhjal ka sellist lahendust pakkuda, mis kogu sektorit kõige rohkem võiks aidata," rääkis ta.
"Piimasektoris me oleme arvutanud, et selle poole aasta jooksul on kahju ulatus umbes kaheksa miljonit eurot," tõi Roomet Sõrmus näiteks ja lisas, et teised sektorid toovad vajaminevale summale veel olulist täiendust.
Maasikakasvatajad kannatasid erinevalt
Kui kahjusummad on kokku löödud, saab edasi arutada, mil moel iga üksikut valdkonda toetada. Päris selge pole veel ka see, kuidas toetatakse maasikakasvatajaid. Kui veel kuu aega tagasi ootas põllumajandus-kaubanduskoda ühtset hektaripõhist hüvitist kõigile maasikakasvatajatele, siis nüüdseks on pilt muutunud.
"Eelkõige on pihta saanud suuremad ja maasikakasvatusele spetsialiseerunud ettevõtjad, kus saagikadu on ilmselge," rääkis Roomet Sõrmus.
Sestap usub Sõrmus, et ka hüvitise jagamisel peaks riik vaatama iga ettevõtjat eraldi.
"Järgmise sammuna tuleks välja töötada abiandmise kriteeriumid. Ja siis iga tooja, kui ta vastab nendele kriteeriumitele, saab oma taotluse esitada ja seda saaks PRIA kaudu ka menetleda," selgitas Sõrmus. "Selleks saab küsida lisaandmeid, mis puudutab juba konkreetseid majandusnäitajaid ja kus oleks selgelt näha, kui suur on kahju ulatus olnud," lisas ta.
Gorban tõdes, et kuna iga maasikakasvataja olukord on erinev, pole lihtne ka ühtset toetusmudelit luua. Samas tõi ta näiteks äsjaavatud erakorralise toetuse toiduainetootjatele.
"Seal võrreldakse nende ettevõtete eelmise aasta käibenumbreid selle aasta käibenumbritega ja kellel on käive langenud, siis sellest lähtuvalt tekib neil õigus toetust saada teatud summa ulatuses," rääkis Gorban.
Kui maasikakasvatajate mured mahuvad mõne miljoni sisse, siis kogu põllumajandussektor ootab tõenäoliselt kümneid miljoneid. Selleks, et võimalik lisaraha tuleva aasta eelarvesse jõuaks, peaks rahavajadus selguma paari nädala jooksul.
"Potentsiaalselt seal ongi võimalusi kaks. Kas uue aasta eelarvesse need vahendid leida või siis olemasoleva eelarve piires mingisuguseid muudatusi sellel aastal teha," selgitas Gorban. "Aga koostöös sektoriga, ma usun, et me suudame suhteliselt kiiresti selle kahju mahu ära analüüsida," ütles ta. | Ministeerium koostab suurt põllumajanduse toetuspaketti | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelmisel nädalal said põllumajandussektori esindajad maaeluministeeriumis kokku, kuna ministeerium oli saanud hoopis selgema pildi sellest, kuidas mõjutas kriis maasikakasvatajaid. Konkreetsetest abisummadest siiski ei räägitud.
Põllumajandus-kaubanduskoda tõstatas koosolekul hoopis uue teema.
"See koroonakriis on ühel või teisel moel mõjutanud kogu põllumajandussektorit. Eelkõige loomakasvatussektorit ja ka aiandust," rääkis koja juht Roomet Sõrmus. "Ja siin on tegelikult praegu hädavajalik, et nende COVID-19 probleemide leevendamiseks tuleks riik välja riigiabipaketiga," lisas ta.
Sama meelt on aiandusliidu juht Raivo Külasepp. "Kui kapsa hind oli 2019. aastal 34 senti kilogramm, siis täna on see 21 senti. Võtame porgandi siia kõrvale - siin on langus 27 sendilt 22 peale. Samas peedil 24 senti läinud aastal versus praegune hind 12 senti. Siit on viiskümmend protsenti läinud," loetles Külasepp.
Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles, et nüüd hindabki ministeerium kogu põllumajandussektori olukorda.
"Me ei keskendu ainult maasikakasvatuse kahjudele. Me vaatame suurt pilti," rääkis Gorban. "Püüame koostöös kokku lüüa, mis need erinevate sektorite kahjud on ja selle põhjal ka sellist lahendust pakkuda, mis kogu sektorit kõige rohkem võiks aidata," rääkis ta.
"Piimasektoris me oleme arvutanud, et selle poole aasta jooksul on kahju ulatus umbes kaheksa miljonit eurot," tõi Roomet Sõrmus näiteks ja lisas, et teised sektorid toovad vajaminevale summale veel olulist täiendust.
Maasikakasvatajad kannatasid erinevalt
Kui kahjusummad on kokku löödud, saab edasi arutada, mil moel iga üksikut valdkonda toetada. Päris selge pole veel ka see, kuidas toetatakse maasikakasvatajaid. Kui veel kuu aega tagasi ootas põllumajandus-kaubanduskoda ühtset hektaripõhist hüvitist kõigile maasikakasvatajatele, siis nüüdseks on pilt muutunud.
"Eelkõige on pihta saanud suuremad ja maasikakasvatusele spetsialiseerunud ettevõtjad, kus saagikadu on ilmselge," rääkis Roomet Sõrmus.
Sestap usub Sõrmus, et ka hüvitise jagamisel peaks riik vaatama iga ettevõtjat eraldi.
"Järgmise sammuna tuleks välja töötada abiandmise kriteeriumid. Ja siis iga tooja, kui ta vastab nendele kriteeriumitele, saab oma taotluse esitada ja seda saaks PRIA kaudu ka menetleda," selgitas Sõrmus. "Selleks saab küsida lisaandmeid, mis puudutab juba konkreetseid majandusnäitajaid ja kus oleks selgelt näha, kui suur on kahju ulatus olnud," lisas ta.
Gorban tõdes, et kuna iga maasikakasvataja olukord on erinev, pole lihtne ka ühtset toetusmudelit luua. Samas tõi ta näiteks äsjaavatud erakorralise toetuse toiduainetootjatele.
"Seal võrreldakse nende ettevõtete eelmise aasta käibenumbreid selle aasta käibenumbritega ja kellel on käive langenud, siis sellest lähtuvalt tekib neil õigus toetust saada teatud summa ulatuses," rääkis Gorban.
Kui maasikakasvatajate mured mahuvad mõne miljoni sisse, siis kogu põllumajandussektor ootab tõenäoliselt kümneid miljoneid. Selleks, et võimalik lisaraha tuleva aasta eelarvesse jõuaks, peaks rahavajadus selguma paari nädala jooksul.
"Potentsiaalselt seal ongi võimalusi kaks. Kas uue aasta eelarvesse need vahendid leida või siis olemasoleva eelarve piires mingisuguseid muudatusi sellel aastal teha," selgitas Gorban. "Aga koostöös sektoriga, ma usun, et me suudame suhteliselt kiiresti selle kahju mahu ära analüüsida," ütles ta.
### Response:
Ministeerium koostab suurt põllumajanduse toetuspaketti |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | New Yorgis kukkus toornafta detsembritehingute hind 1,25 dollari ehk 3,1 protsendi võrra 38,60 dollarini barrelist.
Londonis langes Põhjamere brendi detsembritehingute hind 1,27 dollarit ehk 3,0 protsenti 40,50 dollarini barrelist.
Ka USA tähtsamad aktsiaindeksid liikusid esmaspäeval jõudsalt miinusesse, ajendatuna hääbuvast lootusest uue ergutuspaketi osas, kasvavast murest seoses koroonaviirusega ja valimiseelsest ärevusest. Tööstusindeks Dow Jones kukkus 650,19 punkti ehk 2,3 protsendi võrra tasemele 27 685,38 punkti. | Nafta hinnad maailmaturul langesid | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
New Yorgis kukkus toornafta detsembritehingute hind 1,25 dollari ehk 3,1 protsendi võrra 38,60 dollarini barrelist.
Londonis langes Põhjamere brendi detsembritehingute hind 1,27 dollarit ehk 3,0 protsenti 40,50 dollarini barrelist.
Ka USA tähtsamad aktsiaindeksid liikusid esmaspäeval jõudsalt miinusesse, ajendatuna hääbuvast lootusest uue ergutuspaketi osas, kasvavast murest seoses koroonaviirusega ja valimiseelsest ärevusest. Tööstusindeks Dow Jones kukkus 650,19 punkti ehk 2,3 protsendi võrra tasemele 27 685,38 punkti.
### Response:
Nafta hinnad maailmaturul langesid |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Külalised haarasid mänguohjad 1:2 kaotusseisust, minnes ette 10:6. Poolajavileks viie tabamusega juhtinud Bergischer HC hoidis teisel poolajal turvalist edu ning võttis kolmeväravalise võidu. Ots meeskonna koosseisu ei kuulunud, kirjutab Käsipall24.ee.
Võidukad olid ka mõlemad tiitlipretendedid. SG Flensburg-Handewitt sai omal väljakul 26:18 (14:8) jagu Berliini Füchsest ja THW Kiel oli võõrsil 34:26 (17:11) üle TBV Lemgo Lippest. Tiitlikaitsja Flensburg sõidab viimases voorus külla Bergischer HC-le ning Kiel võõrustab Mait Patraili leivaisa TSV Hannover-Burgdorfi.
Järjekordse elutähtsa võidu noppis viimasel kohal olev Ludwigshafeni Die Eulen, kes alistas vastase väljakul Rhein-Neckar Löweni 29:26 (15:11). Ülejäänud kaks väljakukkumise vastu võitlevat meeskonda pidid aga kaotuse vastu võtma. VfL Gummersbach jäi kodus 22:26 (13:14) alla Göppingeni Frisch Aufile! ja SG BBM Bietigheim tunnistas võõrsil SC Magdeburgi 23:19 (9:13) paremust. Ludwigshafen võtab viimases voorus kodus mõõtu Mindenilt ning Bietigheim võõrustab Gummersbachi. Tulevaks hooajaks langeb aste madalamale kaks viimast meeskonda, keda asendavad esiliiga parimad HBW Balingen-Weilstetten ja HSG Nordhorn-Lingen.
Saksamaa meistrivõistluste otsustav, 34. voor peetakse 9. juunil. | Otsa koduklubile võit, meister selgub viimases voorus | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Külalised haarasid mänguohjad 1:2 kaotusseisust, minnes ette 10:6. Poolajavileks viie tabamusega juhtinud Bergischer HC hoidis teisel poolajal turvalist edu ning võttis kolmeväravalise võidu. Ots meeskonna koosseisu ei kuulunud, kirjutab Käsipall24.ee.
Võidukad olid ka mõlemad tiitlipretendedid. SG Flensburg-Handewitt sai omal väljakul 26:18 (14:8) jagu Berliini Füchsest ja THW Kiel oli võõrsil 34:26 (17:11) üle TBV Lemgo Lippest. Tiitlikaitsja Flensburg sõidab viimases voorus külla Bergischer HC-le ning Kiel võõrustab Mait Patraili leivaisa TSV Hannover-Burgdorfi.
Järjekordse elutähtsa võidu noppis viimasel kohal olev Ludwigshafeni Die Eulen, kes alistas vastase väljakul Rhein-Neckar Löweni 29:26 (15:11). Ülejäänud kaks väljakukkumise vastu võitlevat meeskonda pidid aga kaotuse vastu võtma. VfL Gummersbach jäi kodus 22:26 (13:14) alla Göppingeni Frisch Aufile! ja SG BBM Bietigheim tunnistas võõrsil SC Magdeburgi 23:19 (9:13) paremust. Ludwigshafen võtab viimases voorus kodus mõõtu Mindenilt ning Bietigheim võõrustab Gummersbachi. Tulevaks hooajaks langeb aste madalamale kaks viimast meeskonda, keda asendavad esiliiga parimad HBW Balingen-Weilstetten ja HSG Nordhorn-Lingen.
Saksamaa meistrivõistluste otsustav, 34. voor peetakse 9. juunil.
### Response:
Otsa koduklubile võit, meister selgub viimases voorus |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ilian Bobrov (SBSK Draakon) sai alagrupis kolm võitu ja kolm kaotust. Pääsul 32 sekka alistas Bobrov 15:10 venelase Oleg Knõši, kuid seejärel pidi tunnistama Itaalia esindaja Valerio Cuomo 13:14 nappi paremust.
Ruslan Eskov (Tartu Kalev) sai alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse. 64 seas pidi Eskov tunnistama Leedu vehkleja Arnas Salokase 11:15 paremust. Kokkuvõttes sai ta 33. koha.
Euroopa meistriks krooniti prantslane Paul Allegre. Turniirist võttis osa 83 vehklejat.
Juba sel laupäeval asub Eesti naiskond (Karoliine Loit, Madina Azizova, Carmen-Lii Targamaa, Kärol-Liina Glinkin, treener Meelis Loit) võistlustulle Plovdivi U-23 EM-i võistkondlikul turniiril. Eesti esimeseks vastaseks on Šveitsi naiskond. | Bobrov sai vehklemise Euroopa meistrivõistlustel 24. koha. | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ilian Bobrov (SBSK Draakon) sai alagrupis kolm võitu ja kolm kaotust. Pääsul 32 sekka alistas Bobrov 15:10 venelase Oleg Knõši, kuid seejärel pidi tunnistama Itaalia esindaja Valerio Cuomo 13:14 nappi paremust.
Ruslan Eskov (Tartu Kalev) sai alagrupis viis võitu ja ühe kaotuse. 64 seas pidi Eskov tunnistama Leedu vehkleja Arnas Salokase 11:15 paremust. Kokkuvõttes sai ta 33. koha.
Euroopa meistriks krooniti prantslane Paul Allegre. Turniirist võttis osa 83 vehklejat.
Juba sel laupäeval asub Eesti naiskond (Karoliine Loit, Madina Azizova, Carmen-Lii Targamaa, Kärol-Liina Glinkin, treener Meelis Loit) võistlustulle Plovdivi U-23 EM-i võistkondlikul turniiril. Eesti esimeseks vastaseks on Šveitsi naiskond.
### Response:
Bobrov sai vehklemise Euroopa meistrivõistlustel 24. koha. |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ametiühingu teatel tundub päästjatele, et valitsus on neid petnud. "Kuigi päästjatele on korduvalt lubatud, et peatselt saab nende töö vääriliselt tasustatud, teatas peaminister Jüri Ratas 29.05.2019. aastal riigikogus, et päästjate palku ei ole võimalik tõsta. Seda hoolimata varem antud – ja koalitsioonileppessegi jõudnud! - lubadusest tõsta päästja palk Eesti keskmise tasemele. Eelneva foonil tundub päästjatele, et neid on lihtlabaselt petetud," seisab avalduses.
"Valitsuse otsus on nullimas kogu päästjate nn "enneolematult suurt" palgatõusu, ning võib kaasa tuua uue töölt lahkumiste laine. Eesti rahvale tähendaks see paratamatult turvalisuse langust, mille lõpptulemust on täna raske ennustada," lisas ühing.
Ametiühing märgib avalduses, et lubadused on täitmiseks. "Päästjad oma lubadusi täidavad: me töötame pühendunult ja südamega, mille tõestuseks on päästeameti ülikõrge usaldusreiting. Lähtudes eeltoodust, ootavad päästjad võimuesindajatelt otsustavat tegutsemist ja olukorrale selge lahenduse pakkumist. Vajadusel alustatakse aktsioonidega päästjate palgatõusu toetuseks." | Päästjate ametiühing: valitsus on meid petnud | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ametiühingu teatel tundub päästjatele, et valitsus on neid petnud. "Kuigi päästjatele on korduvalt lubatud, et peatselt saab nende töö vääriliselt tasustatud, teatas peaminister Jüri Ratas 29.05.2019. aastal riigikogus, et päästjate palku ei ole võimalik tõsta. Seda hoolimata varem antud – ja koalitsioonileppessegi jõudnud! - lubadusest tõsta päästja palk Eesti keskmise tasemele. Eelneva foonil tundub päästjatele, et neid on lihtlabaselt petetud," seisab avalduses.
"Valitsuse otsus on nullimas kogu päästjate nn "enneolematult suurt" palgatõusu, ning võib kaasa tuua uue töölt lahkumiste laine. Eesti rahvale tähendaks see paratamatult turvalisuse langust, mille lõpptulemust on täna raske ennustada," lisas ühing.
Ametiühing märgib avalduses, et lubadused on täitmiseks. "Päästjad oma lubadusi täidavad: me töötame pühendunult ja südamega, mille tõestuseks on päästeameti ülikõrge usaldusreiting. Lähtudes eeltoodust, ootavad päästjad võimuesindajatelt otsustavat tegutsemist ja olukorrale selge lahenduse pakkumist. Vajadusel alustatakse aktsioonidega päästjate palgatõusu toetuseks."
### Response:
Päästjate ametiühing: valitsus on meid petnud |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Peaminister ja siseminister saabus Jeddah'sse Saudi Araabia kuningriigis," edastas Katari riiklik uudisteagentuur QNA Twitteris, lisades, et tal olid riiki saabudes vastas Saudi ametnikud.
Saudi Araabia võõrustab neljapäeval ja reedel kolme araabia- ja moslemiriikide tippkohtumist.
2017. aasta juuni algul katkestas Saudi Araabia koos Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Egiptusega Katariga kõik diplomaatilised ja transpordisidemed, süüdistades Dohat radikaalsete islamistlike rühmituste toetamises ja Iraanile lähenemises. | Riigimeedia: Katari peaminister saabus Saudi Araabiasse | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Peaminister ja siseminister saabus Jeddah'sse Saudi Araabia kuningriigis," edastas Katari riiklik uudisteagentuur QNA Twitteris, lisades, et tal olid riiki saabudes vastas Saudi ametnikud.
Saudi Araabia võõrustab neljapäeval ja reedel kolme araabia- ja moslemiriikide tippkohtumist.
2017. aasta juuni algul katkestas Saudi Araabia koos Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Egiptusega Katariga kõik diplomaatilised ja transpordisidemed, süüdistades Dohat radikaalsete islamistlike rühmituste toetamises ja Iraanile lähenemises.
### Response:
Riigimeedia: Katari peaminister saabus Saudi Araabiasse |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See raamat "annab olulisi õppetunde, kuidas elu elada", ütles Sukondhapatipak.
2014. aasta mais, kui Tai sõjavägi korraldas riigipöörde, lugesid protestijad avalikes paikades Orwelli düstoopilist teost "1984" ning veeti jõuga minema.
Tai kuningas avas eelmisel reedel esimese pärast 2014. aasta sõjalist riigipööret valitud parlamendi.
Tai peaminister Prayuth Chan-ocha on ennegi meedias omapäraste tegemistega tähelepanu pälvinud. Näiteks eelmise aasta septembris soovitas ta ajakirjanikel küsimusi esitada enda papist kujule.
Samuti on pälvinud tähelepanu patriootlike laulude kirjutamisega. | Tai huntaliider soovitab lugeda "Loomade farmi" | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See raamat "annab olulisi õppetunde, kuidas elu elada", ütles Sukondhapatipak.
2014. aasta mais, kui Tai sõjavägi korraldas riigipöörde, lugesid protestijad avalikes paikades Orwelli düstoopilist teost "1984" ning veeti jõuga minema.
Tai kuningas avas eelmisel reedel esimese pärast 2014. aasta sõjalist riigipööret valitud parlamendi.
Tai peaminister Prayuth Chan-ocha on ennegi meedias omapäraste tegemistega tähelepanu pälvinud. Näiteks eelmise aasta septembris soovitas ta ajakirjanikel küsimusi esitada enda papist kujule.
Samuti on pälvinud tähelepanu patriootlike laulude kirjutamisega.
### Response:
Tai huntaliider soovitab lugeda "Loomade farmi" |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Euroopa Komisjon on juba astunud Poola ja Ungari suhtes samme kohtureformide tõttu, mis mõlema riigi valitsuse väitel on hädavajalikud, kuid õõnestavad õigusriigi ja kodanikuühiskonna aluseid.
"Valitsus on otsustanud halduskohtusüsteemi juurutamise määramata ajaks edasi lükata," ütles Ungari valitsuse pressiesindaja Gergely Gulyas.
Otsus langetati sellepärast, et plaani üle tekkisid vaidlused Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil, lisas ta.
Euroopa Nõukogu konstitutsiooniõiguse alal nõustav Veneetsia komisjon on öelnud, et kavandatavad uued kohtud andnuks Ungari justiitsministrile õigussüsteemi üle liiga suure mõju. | Ungari loobus EL-i vastuseisu kohanud halduskohtuplaanist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Euroopa Komisjon on juba astunud Poola ja Ungari suhtes samme kohtureformide tõttu, mis mõlema riigi valitsuse väitel on hädavajalikud, kuid õõnestavad õigusriigi ja kodanikuühiskonna aluseid.
"Valitsus on otsustanud halduskohtusüsteemi juurutamise määramata ajaks edasi lükata," ütles Ungari valitsuse pressiesindaja Gergely Gulyas.
Otsus langetati sellepärast, et plaani üle tekkisid vaidlused Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil, lisas ta.
Euroopa Nõukogu konstitutsiooniõiguse alal nõustav Veneetsia komisjon on öelnud, et kavandatavad uued kohtud andnuks Ungari justiitsministrile õigussüsteemi üle liiga suure mõju.
### Response:
Ungari loobus EL-i vastuseisu kohanud halduskohtuplaanist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ajakirjandusse on jõudnud teated, et USS John McCaini nime püüti varjata, kui nüüdseks surnud vabariiklasest senaatori poliitiline vastane Trump teisipäeval Jaapanis Ühendriikide sõjaväebaasi külastas.
Laeva meeskonnaliikmetel polevat olnud lubatud minna kuulama kõnet, mille Trump naaberlaeval pidas, sest nende vormiriietusel on samuti McCaini nimi.
Selle teemal esimesena kirjutanud Wall Street Journali andmetel oli Shanahan laeva nimest tingitud muredega kursis ning kiitis heaks meetmed, mis tagasid, et see ei seganud presidendi visiiti.
Praegu Aasias ringsõidul viibiv Shanahan eitab seda. "Mina ei ole andnud käsku ega kiitnud heaks samme nimetatud laeva ümber," ütles ta ajakirjanikele ja kinnitas, et peab "suure Ameerika patrioodi John McCaini" nime alati au sees ega käituks lugupidamatult ka laeva meeskonna suhtes.
Wall Street Journali sõnul saadi käsk ametnikult, kellele olid survet avaldanud Valge Maja ja Jaapanis baseeruv Ühendriikide seitsmes laevastik.
"USS John McCain peab silme alt kaduma," seisab ajakirjanike käsutusse jõudnud e-kirjas.
Puhkes paanika, sest laev on remondis ja seda ei olnud võimalik enne Trumpi teisipäevast visiiti kuhugi viia, sestap otsustati lihtsalt laeva nime presidendi pilgu eest varjata.
Trump ütles neljapäeval Valges Majas, et "ei tea, mis juhtus". "Ma ei olnud sellega seotud. Ma poleks seda teinud," lausus president ja möönis samas, et ei olnud McCaini fänn ja ei saa selleks ka tulevikus.
Sõjalaev USS John McCain kandis esialgu augustis surnud kauaaegse senaatori isa ja vanaisa (mõlemad USA mereväe admiralid) nime, kuid pärast McCaini surma pühendati see ümber nii, et see hõlmaks ka lahkunud senaatori nime.
Kuigi Trump ja McCain olid erakonnakaaslased, kritiseeris lahkunud senaator Trumpi korduvalt käitumise eest, mida ta pidas USA presidendile sobimatuks.
Juhtunut kritiseerib väljaandes Atlantic teravalt John Hopkinsi Ülikooli professor Eliot A. Cohen. "Et midagi sellist võib juhtuda maailma kõige võimasmates relvajõududes, peaks tegema ameeriklastele palju rohkem muret kui Hiina ülehelikiirusega raketid või Vene militaarhäkkerid," leidis ta. | WSJ: McCaini nime kandev sõjalaev peideti Jaapanis Trumpi pilgu eest | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ajakirjandusse on jõudnud teated, et USS John McCaini nime püüti varjata, kui nüüdseks surnud vabariiklasest senaatori poliitiline vastane Trump teisipäeval Jaapanis Ühendriikide sõjaväebaasi külastas.
Laeva meeskonnaliikmetel polevat olnud lubatud minna kuulama kõnet, mille Trump naaberlaeval pidas, sest nende vormiriietusel on samuti McCaini nimi.
Selle teemal esimesena kirjutanud Wall Street Journali andmetel oli Shanahan laeva nimest tingitud muredega kursis ning kiitis heaks meetmed, mis tagasid, et see ei seganud presidendi visiiti.
Praegu Aasias ringsõidul viibiv Shanahan eitab seda. "Mina ei ole andnud käsku ega kiitnud heaks samme nimetatud laeva ümber," ütles ta ajakirjanikele ja kinnitas, et peab "suure Ameerika patrioodi John McCaini" nime alati au sees ega käituks lugupidamatult ka laeva meeskonna suhtes.
Wall Street Journali sõnul saadi käsk ametnikult, kellele olid survet avaldanud Valge Maja ja Jaapanis baseeruv Ühendriikide seitsmes laevastik.
"USS John McCain peab silme alt kaduma," seisab ajakirjanike käsutusse jõudnud e-kirjas.
Puhkes paanika, sest laev on remondis ja seda ei olnud võimalik enne Trumpi teisipäevast visiiti kuhugi viia, sestap otsustati lihtsalt laeva nime presidendi pilgu eest varjata.
Trump ütles neljapäeval Valges Majas, et "ei tea, mis juhtus". "Ma ei olnud sellega seotud. Ma poleks seda teinud," lausus president ja möönis samas, et ei olnud McCaini fänn ja ei saa selleks ka tulevikus.
Sõjalaev USS John McCain kandis esialgu augustis surnud kauaaegse senaatori isa ja vanaisa (mõlemad USA mereväe admiralid) nime, kuid pärast McCaini surma pühendati see ümber nii, et see hõlmaks ka lahkunud senaatori nime.
Kuigi Trump ja McCain olid erakonnakaaslased, kritiseeris lahkunud senaator Trumpi korduvalt käitumise eest, mida ta pidas USA presidendile sobimatuks.
Juhtunut kritiseerib väljaandes Atlantic teravalt John Hopkinsi Ülikooli professor Eliot A. Cohen. "Et midagi sellist võib juhtuda maailma kõige võimasmates relvajõududes, peaks tegema ameeriklastele palju rohkem muret kui Hiina ülehelikiirusega raketid või Vene militaarhäkkerid," leidis ta.
### Response:
WSJ: McCaini nime kandev sõjalaev peideti Jaapanis Trumpi pilgu eest |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kaks tundi ja 13 minutit kestnud kohtumises alistas tiitlikaitsja kolmesetilises kohtumises poolatari tulemusega 6:4, 5:7, 6:3. Otsustavas setis läks Halep 3:0 kohtumist juhtima, kuid vastane murdis seejärel tiitlikaitsja servi. Oma pallingul loovutas Linette punkti aga Halepile, kes asus kohtumist juhtima 5:2. Seejärel murdis Linette taas endise esireketi servi, kuid jäi uuesti hätta oma pallingul.
Halep servis kohtumise jooksul neli ässa, poolatari kahe vastu ning tegi neli topeltviga vastase ühe vastu. Kolmandas ringis kohtub Halep kas Aleksandra Kruniciga (WTA 76.) või Lesia Tsurenkoga (WTA 27.).
Üllatuslikult langes konkurentsist ka maailma 22. reket Caroline Garcia, kes kaotas Anna Blinkovale (WTA 117.) tulemusega 6:1, 4:6, 4:6. | Tiitlikaitsja sai raske võidu maailma 87. reketi üle | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kaks tundi ja 13 minutit kestnud kohtumises alistas tiitlikaitsja kolmesetilises kohtumises poolatari tulemusega 6:4, 5:7, 6:3. Otsustavas setis läks Halep 3:0 kohtumist juhtima, kuid vastane murdis seejärel tiitlikaitsja servi. Oma pallingul loovutas Linette punkti aga Halepile, kes asus kohtumist juhtima 5:2. Seejärel murdis Linette taas endise esireketi servi, kuid jäi uuesti hätta oma pallingul.
Halep servis kohtumise jooksul neli ässa, poolatari kahe vastu ning tegi neli topeltviga vastase ühe vastu. Kolmandas ringis kohtub Halep kas Aleksandra Kruniciga (WTA 76.) või Lesia Tsurenkoga (WTA 27.).
Üllatuslikult langes konkurentsist ka maailma 22. reket Caroline Garcia, kes kaotas Anna Blinkovale (WTA 117.) tulemusega 6:1, 4:6, 4:6.
### Response:
Tiitlikaitsja sai raske võidu maailma 87. reketi üle |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Hispaania telesaate Deportes Cuatro andmetel otsustas Ramos ümber pärast Madridi Reali presidendi Florentino Pereziga kohtumist. Väidetavalt rääkis Ramos veel klubi juhtkonna ja tema lähedastega, kirjutab Soccernet.ee.
"Ma jään Madridi Reali," kinnitas Ramos täna toimunud pressikonverentsil. "Mul on tõepoolest pakkumine Hiinast laual, aga palk ei ole minu jaoks oluline."
Eelnevalt käesoleval nädalal oli Reali president kinnitanud, et Ramos oli palunud tema lepingu tühistamist Hiinasse kolimiseks. "Ma ei kaalunud hetkekski Hiinasse minekut," lisas kapten.
Loe rohkem Soccernet.ee-st. | Sergio Ramos ütles Hiina rahakuhjadele ära | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Hispaania telesaate Deportes Cuatro andmetel otsustas Ramos ümber pärast Madridi Reali presidendi Florentino Pereziga kohtumist. Väidetavalt rääkis Ramos veel klubi juhtkonna ja tema lähedastega, kirjutab Soccernet.ee.
"Ma jään Madridi Reali," kinnitas Ramos täna toimunud pressikonverentsil. "Mul on tõepoolest pakkumine Hiinast laual, aga palk ei ole minu jaoks oluline."
Eelnevalt käesoleval nädalal oli Reali president kinnitanud, et Ramos oli palunud tema lepingu tühistamist Hiinasse kolimiseks. "Ma ei kaalunud hetkekski Hiinasse minekut," lisas kapten.
Loe rohkem Soccernet.ee-st.
### Response:
Sergio Ramos ütles Hiina rahakuhjadele ära |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Testikatse läks suurepäraselt. Ma tundsin end autos hästi ja me saame kinnitada, et kõik toimib," rääkis Ott Tänak pressiteate vahendusel. "Ma naudin alati Portugalis võistlemist. Siin on kenad teed ja hea atmosfäär. Isegi testikatsel oli raja ääres palju rahvast. Homme on uus päev ja sellest tuleb raske väljakutse kõigile meile. Teed on siin küllaltki kõva kattega ja esimestel tuleb palju teed puhastada. See tähendab, et me peame sõitma hästi, et saada hea positsioon laupäevaks."
Toyota tiimijuht Tommi Mäkinen lisas: "Meie testikatse läks hästi. Kõik sõitjad olid õnnelikud ja nende ajad olid väga head. Muidugi need ei loe midagi veel, aga see on hea viis ralli alustamiseks. Meil oli siin Portugalis enne rallit palju katsetamist, seega ma usun, et meie sõitjad lähevad starti enesekindlalt. Homne on veidi tundmatu, kuid loodetavasti suudavad sõitjad teha parima tulemuse kõikides oludes."
ERR-i spordiportaal hoiab sündmuste käigul silma peal otseblogis. | Ott Tänak testikatse järel: kõik töötab! | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Testikatse läks suurepäraselt. Ma tundsin end autos hästi ja me saame kinnitada, et kõik toimib," rääkis Ott Tänak pressiteate vahendusel. "Ma naudin alati Portugalis võistlemist. Siin on kenad teed ja hea atmosfäär. Isegi testikatsel oli raja ääres palju rahvast. Homme on uus päev ja sellest tuleb raske väljakutse kõigile meile. Teed on siin küllaltki kõva kattega ja esimestel tuleb palju teed puhastada. See tähendab, et me peame sõitma hästi, et saada hea positsioon laupäevaks."
Toyota tiimijuht Tommi Mäkinen lisas: "Meie testikatse läks hästi. Kõik sõitjad olid õnnelikud ja nende ajad olid väga head. Muidugi need ei loe midagi veel, aga see on hea viis ralli alustamiseks. Meil oli siin Portugalis enne rallit palju katsetamist, seega ma usun, et meie sõitjad lähevad starti enesekindlalt. Homne on veidi tundmatu, kuid loodetavasti suudavad sõitjad teha parima tulemuse kõikides oludes."
ERR-i spordiportaal hoiab sündmuste käigul silma peal otseblogis.
### Response:
Ott Tänak testikatse järel: kõik töötab! |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks, märkis ministeerium pressiteates.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks.
Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2016 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette neli aastat. "Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud," lausus Luik.
"Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas," ütles minister. "Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks."
Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ning kaitseinvesteeringute programm.
Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat.
Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega.
Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje.
Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro.
Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked.
Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale.
Lisaks Eesti panusele toetab meie riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamist ja sõjalise riigikaitse arengut ka NATO, järgnevatel aastatel toetab allianss kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses. | Ministeerium: riigikaitse saab jätkuvalt kaks protsenti SKP-st | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
See on ka NATO liitlaste vahel kokkulepitud minimaalne sihtmäär riigikaitseks, märkis ministeerium pressiteates.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks.
Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2016 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette neli aastat. "Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud," lausus Luik.
"Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas," ütles minister. "Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks."
Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtu kulud ning kaitseinvesteeringute programm.
Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat.
Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega.
Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje.
Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro.
Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked.
Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud vahendeid 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale.
Lisaks Eesti panusele toetab meie riigikaitse arengukava eesmärkide saavutamist ja sõjalise riigikaitse arengut ka NATO, järgnevatel aastatel toetab allianss kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses.
### Response:
Ministeerium: riigikaitse saab jätkuvalt kaks protsenti SKP-st |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Esikoha teenis kohalike rõõmuks Hampus Widlund ajaga 51,04. Teise koha pälvis Suurbritannia tõkkejooksja Chris McAlister (51,32) ja kolmanda võitja kaasmaalane Isak Andersson (51,42). Jagori aeg jääb enam kui kolme sekundiga alla tema isiklikule rekordile (49,37). Rasmus Mägi jäi Teemantliiga etapist kõrvale haiguse tõttu.
Naiste 400 meetri tõkkejooksus oli kiireim norralanna Amalie Iuel ajaga 57,02. | Jagor sai Teemantliiga etapil 4. koha | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Esikoha teenis kohalike rõõmuks Hampus Widlund ajaga 51,04. Teise koha pälvis Suurbritannia tõkkejooksja Chris McAlister (51,32) ja kolmanda võitja kaasmaalane Isak Andersson (51,42). Jagori aeg jääb enam kui kolme sekundiga alla tema isiklikule rekordile (49,37). Rasmus Mägi jäi Teemantliiga etapist kõrvale haiguse tõttu.
Naiste 400 meetri tõkkejooksus oli kiireim norralanna Amalie Iuel ajaga 57,02.
### Response:
Jagor sai Teemantliiga etapil 4. koha |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Varem mais katkesid maailma kahe suurima majanduse vahel alates detsembri algusest peetaud kõnelused, kuid Trump kiitles neljapäeval, et tema strateegia töötab.
"Ma arvan, et meil läheb Hiinaga väga hästi," ütles president Valges Majas ajakirjanikele. "Hiina tahaks väga meiega kokkulepet sõlmida. Meil oli kokkuleppe, nad rikkusid seda. Ma arvan, et kui nad saaksid ümber mõelda, nad seda uuesti ei teeks."
Trump süüdistas varem mais Pekingit läbirääkimistel endale võetud kohustustest taganemises.
Ühendriikide valitsus on kehtestanud 25-protsendise tollimaksu 250 miljardi dollari väärtuses Hiina importkaupadele ja plaanib sama suurt tollimaksu veel 300 miljardi väärtuses kaupadele.
Trump väidab pidevalt ekslikult, et tollide eest maksab Hiina riik ja see raha laekub USA riigikassasse. Tegelikult kannavad tollimaksude kulud importijad ja tarbijad.
"Tollimaksudel on Hiinale hävitav mõju. Inimesed põgenevad koos oma firmadega riigist. Need firmad lahkuvad Vietnamisse ja teistesse Aasia osadesse," lausus Ühendriikide riigipea.
"Ma võin teile öelda, et Hiina tahab väga kokkulepet sõlmida. Hiina on muutumas väga nõrgestatud riigiks," ütles Trump. | Trump: USA tollimaksudel on kannatavale Hiinale hävitav mõju | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Varem mais katkesid maailma kahe suurima majanduse vahel alates detsembri algusest peetaud kõnelused, kuid Trump kiitles neljapäeval, et tema strateegia töötab.
"Ma arvan, et meil läheb Hiinaga väga hästi," ütles president Valges Majas ajakirjanikele. "Hiina tahaks väga meiega kokkulepet sõlmida. Meil oli kokkuleppe, nad rikkusid seda. Ma arvan, et kui nad saaksid ümber mõelda, nad seda uuesti ei teeks."
Trump süüdistas varem mais Pekingit läbirääkimistel endale võetud kohustustest taganemises.
Ühendriikide valitsus on kehtestanud 25-protsendise tollimaksu 250 miljardi dollari väärtuses Hiina importkaupadele ja plaanib sama suurt tollimaksu veel 300 miljardi väärtuses kaupadele.
Trump väidab pidevalt ekslikult, et tollide eest maksab Hiina riik ja see raha laekub USA riigikassasse. Tegelikult kannavad tollimaksude kulud importijad ja tarbijad.
"Tollimaksudel on Hiinale hävitav mõju. Inimesed põgenevad koos oma firmadega riigist. Need firmad lahkuvad Vietnamisse ja teistesse Aasia osadesse," lausus Ühendriikide riigipea.
"Ma võin teile öelda, et Hiina tahab väga kokkulepet sõlmida. Hiina on muutumas väga nõrgestatud riigiks," ütles Trump.
### Response:
Trump: USA tollimaksudel on kannatavale Hiinale hävitav mõju |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Mai alguses toimunud kohtuistungil, kus Ruudu ennetähtaegset vabastamist arutati, ei esitatud vangla ega prokuratuuri poolt ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti tema ennetähtaegse vabastamise vastu, teatas kohtu pressiesindaja Maili Õunaaed.
Kohtumäärus on edasikaevatav 15 päeva jooksul.
2014. aasta 27. oktoobril tulistas toona 15-aastane Ruut Viljandi Paalalinna koolis saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes hukkus. Klassiruumis viibis sel ajal lisaks õpetajale ja tulistajale veel neli õpilast, kes viga ei saanud.
Ruut kannab alates 2014. aasta oktoobrist üheksa-aastast vangistust tapmise ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Alaealisena kuriteo toime pannud inimesele ei või karistuseks mõista üle kümne aasta pikkust vangistust.
Kohus rõhutas, et Ruudule mõistetud karistust ei ole vähendatud ega teda karistusest vabastatud – muutub vaid karistuse kandmise viis. Karistuse kandmisest lõplikult vabanenuks loetakse Ruut katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi.
"Seega peab Vahur Ruut suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega," seisab kohtumääruses.
Ruudu katseaeg kehtib kuni 27. oktoobrini 2023. Katseaja esimese 24 kuu jooksul lasub tal rida kohustusi, sh kohustus asuda tööle või võtta end töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; alluda vajadusel psühhiaatrilisele ravile, jätkata osalemist pereteraapias, mille kestuse määrab kriminaalhooldaja.
Kohus märkis, et Vahur Ruudu puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ja rohkemat kasu pikemalt vanglas viibimisest ning tema ühiskonnast isoleerimisest ei ole vangistuse eesmärkide täitmisel võimalik saavutada.
"Ennetähtaegse vabastamise instituut ongi ellu kutsutud selleks, et kinnipidamisasutustes seaduskuulekalt käitunud kinnipeetavad saaksid võimaluse näidata, et nad suudavad ka vabaduses seaduskuulekalt elada. Vastasel juhul kaotavad karistusseadustiku vastavad sätted oma mõtte, s.o. süüdimõistetud isikul puudub igasugune motivatsioon vanglas õiguskuulekalt käituda, sest olukorras, kus igasugune isiku ennetähtaegne vabastamine riivab ühiskonna või selle osa õiglustunnet, ei ole sisuliselt võimalik täita vanglas kinnipeetava positiivses suunas käituma õpetamise, suunamise ja ümberkasvatamise põhimõtet," kirjutati määruses.
Samuti rõhutas kohus, et Ruudu tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll tema käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kuivõrd vangla ei näe Ruudule enam ette täiendavaid programme ei vanglas ega väljaspool seda, s.t. süüdlase kuritegelike riskide maandamisega edaspidi enam ei tegelda, ei täidaks edasine karistusaeg vanglas enam tema taasühiskonnastamise eesmärki. "Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita," seisab määruses.
Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ning tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Vahur Ruudu puhul tõi kohus esile, et ta kasvas perekonnas, kus olid teatud kindlad reeglid ja kohustused, sh ootused, et õppimine on ainult viitele.
Kasvatamise meetmeks kasutati ka füüsilist karistamist. Kinnipeetavat karistati rihmaga, kui hinded olid halvad, kodutöö tegemata või kui ta ei kuulanud sõna.
"Seega oli peres kujunenud uskumus, et konfliktide lahendamise üks võimalikest viisidest on füüsiline vägivald kaasinimeste vastu. Kohtu hinnangul oli Vahur Ruudu näol kuriteo toimepanemise ajal tegemist välja kujunemata maailmapildiga noorega, kelle enesekontrollivõime ja adekvaatsus oma tegude hindamisel oli pidurdunud. Vangistuse ajal on aga peresuhetega väga palju tööd tehtud ja mõlemad osapooled on teinud jõupingutusi olukorra muutmiseks," seisab kohtumääruses.
Vangla iseloomustus Ruudu käitumise kohta karistuse kandmise ajal on läbivalt positiivne.
Kohus arvestas tõsiasja, et Vahur Ruut oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane noor, kel puudusid oma probleemide lahendamise oskused. Nüüdseks on tegemist täisikka jõudnud noorukiga, kes on valmis võtma kohustusi ja vastutust, andma adekvaatset hinnangut minevikule ning tegutsema seatud eesmärkide nimel.
Kehtiv seadus võimaldab alaealisena esimese astme kuriteo (sh tapmise) toime pannud süüdlase ennetähtaegselt vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et prokuratuur analüüsib kohtu põhjendusi ja otsustab seejärel võimaliku vaidlustamise. | Kohus: Viljandi koolitulistaja võib ennetähtaegselt vanglast vabastada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Mai alguses toimunud kohtuistungil, kus Ruudu ennetähtaegset vabastamist arutati, ei esitatud vangla ega prokuratuuri poolt ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti tema ennetähtaegse vabastamise vastu, teatas kohtu pressiesindaja Maili Õunaaed.
Kohtumäärus on edasikaevatav 15 päeva jooksul.
2014. aasta 27. oktoobril tulistas toona 15-aastane Ruut Viljandi Paalalinna koolis saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes hukkus. Klassiruumis viibis sel ajal lisaks õpetajale ja tulistajale veel neli õpilast, kes viga ei saanud.
Ruut kannab alates 2014. aasta oktoobrist üheksa-aastast vangistust tapmise ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Alaealisena kuriteo toime pannud inimesele ei või karistuseks mõista üle kümne aasta pikkust vangistust.
Kohus rõhutas, et Ruudule mõistetud karistust ei ole vähendatud ega teda karistusest vabastatud – muutub vaid karistuse kandmise viis. Karistuse kandmisest lõplikult vabanenuks loetakse Ruut katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi.
"Seega peab Vahur Ruut suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega," seisab kohtumääruses.
Ruudu katseaeg kehtib kuni 27. oktoobrini 2023. Katseaja esimese 24 kuu jooksul lasub tal rida kohustusi, sh kohustus asuda tööle või võtta end töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; alluda vajadusel psühhiaatrilisele ravile, jätkata osalemist pereteraapias, mille kestuse määrab kriminaalhooldaja.
Kohus märkis, et Vahur Ruudu puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ja rohkemat kasu pikemalt vanglas viibimisest ning tema ühiskonnast isoleerimisest ei ole vangistuse eesmärkide täitmisel võimalik saavutada.
"Ennetähtaegse vabastamise instituut ongi ellu kutsutud selleks, et kinnipidamisasutustes seaduskuulekalt käitunud kinnipeetavad saaksid võimaluse näidata, et nad suudavad ka vabaduses seaduskuulekalt elada. Vastasel juhul kaotavad karistusseadustiku vastavad sätted oma mõtte, s.o. süüdimõistetud isikul puudub igasugune motivatsioon vanglas õiguskuulekalt käituda, sest olukorras, kus igasugune isiku ennetähtaegne vabastamine riivab ühiskonna või selle osa õiglustunnet, ei ole sisuliselt võimalik täita vanglas kinnipeetava positiivses suunas käituma õpetamise, suunamise ja ümberkasvatamise põhimõtet," kirjutati määruses.
Samuti rõhutas kohus, et Ruudu tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll tema käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kuivõrd vangla ei näe Ruudule enam ette täiendavaid programme ei vanglas ega väljaspool seda, s.t. süüdlase kuritegelike riskide maandamisega edaspidi enam ei tegelda, ei täidaks edasine karistusaeg vanglas enam tema taasühiskonnastamise eesmärki. "Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita," seisab määruses.
Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ning tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Vahur Ruudu puhul tõi kohus esile, et ta kasvas perekonnas, kus olid teatud kindlad reeglid ja kohustused, sh ootused, et õppimine on ainult viitele.
Kasvatamise meetmeks kasutati ka füüsilist karistamist. Kinnipeetavat karistati rihmaga, kui hinded olid halvad, kodutöö tegemata või kui ta ei kuulanud sõna.
"Seega oli peres kujunenud uskumus, et konfliktide lahendamise üks võimalikest viisidest on füüsiline vägivald kaasinimeste vastu. Kohtu hinnangul oli Vahur Ruudu näol kuriteo toimepanemise ajal tegemist välja kujunemata maailmapildiga noorega, kelle enesekontrollivõime ja adekvaatsus oma tegude hindamisel oli pidurdunud. Vangistuse ajal on aga peresuhetega väga palju tööd tehtud ja mõlemad osapooled on teinud jõupingutusi olukorra muutmiseks," seisab kohtumääruses.
Vangla iseloomustus Ruudu käitumise kohta karistuse kandmise ajal on läbivalt positiivne.
Kohus arvestas tõsiasja, et Vahur Ruut oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane noor, kel puudusid oma probleemide lahendamise oskused. Nüüdseks on tegemist täisikka jõudnud noorukiga, kes on valmis võtma kohustusi ja vastutust, andma adekvaatset hinnangut minevikule ning tegutsema seatud eesmärkide nimel.
Kehtiv seadus võimaldab alaealisena esimese astme kuriteo (sh tapmise) toime pannud süüdlase ennetähtaegselt vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et prokuratuur analüüsib kohtu põhjendusi ja otsustab seejärel võimaliku vaidlustamise.
### Response:
Kohus: Viljandi koolitulistaja võib ennetähtaegselt vanglast vabastada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Seega on Narva kultuuripealinnaks kandideerimise eelarve tõusnud 140 000 euroni. Käesoleva aasta algul kärpis volikogu kultuuripealinna projekti eelarvet ning töö soikus. Nüüd on Narva poliitikud taas kultuuripealinnaks kandideerimist toetama asunud, vahendasid ERR-i raadiouudised ja ERR-i venekeelne uudisteportaal.
"Lõpuks on aru saadud, et kvaliteetse töö tegemiseks on mõnikord ka raha. Teha saab ka viie euroga - ainult et mis sellise toote kvaliteet tuleb. Et teha kõiki asju kvaliteetselt, on meil vaja vähemalt nii palju, kui töögrupp on pakkunud, ja nüüd me saame päriselt ka sellega tööd teha," kommenteeris Narva 2024 projektijuht Ivan Sergejev.
Küsimusele, millises seisu on taotluse koostamine praegu, vastas Sergejev, et kaks kuud on jäänud ning käimas on väga aktiivne töö meeskonna poolt, sealhulgas nii kohtumised nii linnaelanike kui rahvusvaheliste partneritega. "Me arvame, et minimaalsed asjad, on selle raha eest võimalikud."
Probleemid Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna konkursi lõpptaotlusega tekkisid Narval siis, kui linnavalitsus eesotsas toonase meeri Tarmo Tammistega küsis möödunud aasta lõpus kultuuripealinna taotluse koostamiseks 210 000 eurot, linnavolikogu aga kärpis seda summat 75 000 euroni, kritiseerides seejuures, kuidas asju aetakse - täpsemini seda, et midagi ei tehta.
Kultuuripealinnaga seotud teemad olid oluline osa ka linnapea Tammiste umbusaldamise protsessist.
Narvale pakub võitluses kultuuripealinna tiitli nimel konkurentsi praegu edukalt oma lõpptaotluse kallal töötav Tartu. Konkursi lõpptaotlused ühes ürituste kavadega tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta augustiks. | Narva kultuuripealinnaks pürgimise eelarve kerkis 140 000 euroni | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Seega on Narva kultuuripealinnaks kandideerimise eelarve tõusnud 140 000 euroni. Käesoleva aasta algul kärpis volikogu kultuuripealinna projekti eelarvet ning töö soikus. Nüüd on Narva poliitikud taas kultuuripealinnaks kandideerimist toetama asunud, vahendasid ERR-i raadiouudised ja ERR-i venekeelne uudisteportaal.
"Lõpuks on aru saadud, et kvaliteetse töö tegemiseks on mõnikord ka raha. Teha saab ka viie euroga - ainult et mis sellise toote kvaliteet tuleb. Et teha kõiki asju kvaliteetselt, on meil vaja vähemalt nii palju, kui töögrupp on pakkunud, ja nüüd me saame päriselt ka sellega tööd teha," kommenteeris Narva 2024 projektijuht Ivan Sergejev.
Küsimusele, millises seisu on taotluse koostamine praegu, vastas Sergejev, et kaks kuud on jäänud ning käimas on väga aktiivne töö meeskonna poolt, sealhulgas nii kohtumised nii linnaelanike kui rahvusvaheliste partneritega. "Me arvame, et minimaalsed asjad, on selle raha eest võimalikud."
Probleemid Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna konkursi lõpptaotlusega tekkisid Narval siis, kui linnavalitsus eesotsas toonase meeri Tarmo Tammistega küsis möödunud aasta lõpus kultuuripealinna taotluse koostamiseks 210 000 eurot, linnavolikogu aga kärpis seda summat 75 000 euroni, kritiseerides seejuures, kuidas asju aetakse - täpsemini seda, et midagi ei tehta.
Kultuuripealinnaga seotud teemad olid oluline osa ka linnapea Tammiste umbusaldamise protsessist.
Narvale pakub võitluses kultuuripealinna tiitli nimel konkurentsi praegu edukalt oma lõpptaotluse kallal töötav Tartu. Konkursi lõpptaotlused ühes ürituste kavadega tuleb Euroopa konkursikomisjonile esitada 2019. aasta augustiks.
### Response:
Narva kultuuripealinnaks pürgimise eelarve kerkis 140 000 euroni |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Ligi kaks tundi kestnud kohtumine oli väga tasavägine. Otsustavaks sai kolmanda seti kümnes geim, kui Begu tegi otsustava murde. Kolmandas ringis läheb rumeenlanna vastamisi Amanda Anisimovaga (WTA 51.), kes alistas Arina Sabalenka (WTA 11.) tulemusega 6:4, 6:2.
Kaotusega pidi leppima ka Kontaveidi paarismängupartner Daria Kasatkina (WTA 21.), kes jäi alla Monica Puigile (WTA 59.) tulemusega 3:6, 1:6. Puig kohtub järgmises ringis poolatari Iga Swiatekiga (WTA 104.), kes alistas maailma 16. reketi hiinlanna Qiang Wangi.
Kolmandasse ringi kindlustas koha ka endine esireket Serena Williams, kes alistas kvalifikatsioonist põhitabelisse jõudnud jaapanlanna Kurumi Nara (WTA 238.) 6:3, 6:2. Neljandas ringis läheb ameeriklanna vastamisi kaasmaalanna Sofia Keniniga (WTA 35.), kes teenis loobumisvõidu maailma 23. reketilt Bianca Vanessa Andreescult. | Kontaveidi alistanud tšehhitar langes Prantsusmaa lahtistel konkurentsist | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Ligi kaks tundi kestnud kohtumine oli väga tasavägine. Otsustavaks sai kolmanda seti kümnes geim, kui Begu tegi otsustava murde. Kolmandas ringis läheb rumeenlanna vastamisi Amanda Anisimovaga (WTA 51.), kes alistas Arina Sabalenka (WTA 11.) tulemusega 6:4, 6:2.
Kaotusega pidi leppima ka Kontaveidi paarismängupartner Daria Kasatkina (WTA 21.), kes jäi alla Monica Puigile (WTA 59.) tulemusega 3:6, 1:6. Puig kohtub järgmises ringis poolatari Iga Swiatekiga (WTA 104.), kes alistas maailma 16. reketi hiinlanna Qiang Wangi.
Kolmandasse ringi kindlustas koha ka endine esireket Serena Williams, kes alistas kvalifikatsioonist põhitabelisse jõudnud jaapanlanna Kurumi Nara (WTA 238.) 6:3, 6:2. Neljandas ringis läheb ameeriklanna vastamisi kaasmaalanna Sofia Keniniga (WTA 35.), kes teenis loobumisvõidu maailma 23. reketilt Bianca Vanessa Andreescult.
### Response:
Kontaveidi alistanud tšehhitar langes Prantsusmaa lahtistel konkurentsist |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Eelarvestrateegiaga on plaaneeritud järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot ehk orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.
Loe riigi eelarvestrateegiat täismahus:
Riigi Eelarvestrateegia 2020 2023 Ja Stabiilsusprogramm 2019 (PDF)
Riigi Eelarvestrateegia 2020 2023 Ja Stabiilsusprogramm 2019 (Text)
Eelarve jääb tänavu 0,4 protsendiga nominaalsesse defitsiiti
Valitsuse plaanide järgi jääb riigieelarve tänavu 0,4 protsendiga SKP-st nominaalselt miinusesse, ent tuleval aastal jõuab 0,1-protsendise nominaalse ülejäägini.
Tuleval aastal peaks nominaalne eelarvepositsioon olema 0,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2021. aastaks 0,4 protsenti, mis tähendab ühtlasi, et struktuurselt vaadatuna ehk ka majandustsükli mõju arvestades jõuab eelarve siis tasakaalu. Valitsus soovib eelarve 2021. aastaks struktuursesse tasakaalu viia EL-i vahendite kasutamise, saastekvootide müügi ning riigiettevõtetest suurema dividendi võtmisega, kärpides samas investeeringuid ja tegevuskulusid.
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise prognoosi kohaselt ületab valitsussektori struktuurne defitsiit riigi eelarveseaduse tasakaalureegliga lubatut, selgub järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiast. Seadusest tulenevate nõuete täitmiseks otsustas valitsus rakendada nii tulu- kui kulupoliitilisi meetmeid, vähendamaks järgmise aasta struktuurset puudujääki 0,4 protsendini sisemajanduse koguproduktini (SKP) ning jõudmaks struktuurse eelarvetasakaaluni 2021. aastast alates.
Vastuvõetud tulupoliitilised meetmed hõlmavad nii tulude suurendusi kui ka vähendamisi, kuid nelja aasta peale kokku omavad tulumeetmed positiivset mõju ligikaudu 750 miljoni euro ulatuses. Üheks suurimaks eelarvepositsiooni parandavaks meetmeks on Euroopa Liidu uue finantsraamistiku vahendite kasutuselevõtt alates aastast 2021 - kevadises majandusprognoosis ei olnud uue perioodi vahenditega arvestatud, seisab strateegias.
Mõjuhinnangu koostamisel on sarnaselt eelmise finantsperioodi käivitamisega eeldatud, et seni riigi omavahenditest planeeritud tegevuskulud ning investeeringud asendatakse osaliselt välisvahenditega, seisab strateegias.
Lähtudes riigiosalusega ettevõtete finantsprognoosidest on suurendatud dividendide mahtu ning samuti on tulenevalt ootustest suuremast süsinikdioksiidi kvootide müügihinnast suurendatud riigieelarve tuluprognoosi.
Maksude olulisemad muudatused puudutavad alkoholiaktsiisi langetamist 25 protsenti õllel, siidril ning kangel alkoholil alates 1. juulist ning valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10-protsnedilise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis 5 protsenti aastas järgmised neli aastat.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumist vähendab pensionäride maksuvaba tulu tõstmine 50 euro võrra 550 euroni kuus. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutavad riigiettevõtete dividendide suurendamine ja nihutamine.
Kulumeetmed kokku on samuti eelarvepositsiooni parandavad, välja arvatud 2023. aastal, ehkki selles sisaldub suures mahus ka kulude suurenemisi – neid kasvatavad näiteks Kose-Mäo tee-ehitusprojekt ja uue välisvahendite perioodi kuludega kaasnev kaasfinantseeringu kasv.
Valitsus suunab teadus- ja arendustegevusse 880 miljonit
Valitsus suunab aastatel 2020-2023 teadus- ja arendustegevusse üle 880 miljoni euro.
Riigieelarve strateegiast (RES) 2020-2023 selgub, et valitsus suurendab teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist, hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamiseks on 2020. aastal riigieelarvesse planeeritud 86,7 miljonit eurot.
RES-i kohaselt suurendab valitsus majanduse kasvuvaldkondade teadustegevuse ja kõrghariduse toetamist ja käivitab ressursside väärindamise programmi, millele kulub 3 miljonit eurot aastas. Selle raames toetatakse kõrgharidusõpet ja teadust, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides, samuti toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtluse koostööprojekte ning tagatakse nende läbiviimiseks tarvilik materiaalne baas.
Valitsus alustab teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete ettevalmistamisega, mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab RES-i kohaselt teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd paremini planeerida.
Peaminister märkis neljapäevasel pressikonverentsil, et valitsus peab jätkuvalt oluliseks teaduse rahastamise kasvu. "Nelja aastaga suuname teadus- ja arendustegevusse rohkem kui 150 miljonit eurot lisaraha. Kokku on teadus- ja arendustegevuseks aastatel 2020-2023 ette nähtud üle 880 miljoni," rääkis ta.
Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis esmaspäeval kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel ehk 0,71 protsendil SKP-st.
Valitsus plaanib linnahalli 40 miljoni euroga rekonstrueerida
Valitsus kavatseb jätkuvalt Tallinna linnahalli 40 miljoni euroga rekonstrueerida rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks.
Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha arendamiseks plaanitakse nii 2021. kui ka 2022. aastal investeerida linnahalli rekonstrueerimisse 20 miljonit eurot, selgub riigieelarve strateegiast aastateks 2020-2023.
Linnahalli rekonstrueerimise nägi ette ka eelmisel aastal koostatud riigieelarve strateegia, ent meedia on vahepealsel ajal spekuleerinud, et investeering võib ära jääda.
Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programmi raames soovib valitsus ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu jätka suurinvestoritele toetuse pakkumist, milleks on aastateks 2020-2023 kavandatud kokku 10 miljonit eurot.
Tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist plaanitakse samal perioodil toetada 2,4 miljoni euroga, Eesti iduettevõtluse hoogustamist ning uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist aga 4,6 miljoni euroga ning ettevõtteid nõustatakse maakondlikes arenduskeskustes 6,2 miljoni euroga.
Ettevõtete ja teadusasutuste osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri kõrgtehnoloogiliste lahenduste hangetel ja teistes tegevustes ning teistes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes toetatakse 2,6 miljoni euroga aastas. Eesti liitumiseks CERN-i ehk Euroopa Tuumauuringute Keskusega on ette nähtud aga 1,4 miljonit eurot.
Ehituse programmi raames toetatakse korterelamute rekonstrueerimist energiasäästu eesmärgil 7,5 miljoni euroga, jätkatakse kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamist 27,5 miljoni euroga ning toetatakse lasterikaste perede elamistingimuste parandamist 12 miljoni euroga.
Valitsus võtab negatiivse rahavoo katmiseks 34 miljonit ajutist laenu
Tuleval aastal väheneb valitsussektori võlakoormus, kuid kuna riigikassa rahavoog on negatiivne, tuleb valitsusel siiski võtta laenu kuni 34 miljonit eurot.
Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 kohaselt on riigieelarve positsioon tänavu puudujäägis, kuid järgnevatel aastatel nominaalses ülejäägis. Rahavoog kokku on sel kui ka järgmisel aastal aga negatiivne, sest lisaks riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi tegureid.
Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog finantseerimistehingute rahastamisest, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suurusest ning kassa ja tekkepõhise maksutulu erinevusest lähtuvast kohandusest.
Järgmisel aastal on negatiivne ka Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole, kuna toetuste väljamaksmine on suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi.
Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2020 rahastatakse osaliselt reservide arvelt ning samuti kaasatakse lisavahendeid. Aastatel 2021-2022 on rahavoog kokku positiivne, mis loob võimaluse reservide kasvatamiseks. 2023. aasta pisut negatiivne riigieelarve rahavoog kaetakse reservide abil ning riigikassal uut laenuvajadust ei teki.
Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro
Riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse kuluf jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKP-st, järgmisel neljal aastal on kaitsekulude kogusuurus enam kui 2,6 miljardit eurot.
Valitsuse kinnitatud Riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt kaks protsenti SKP-st, sellele lisanduvad kulud liitlaste vastuvõtmiseks ning kaitseinvesteeringute programmis ette nähtud kulud, edastas kaitseministeerium. Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks.
Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2026 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette neli aastat. "Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud," lausus Luik.
"Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas," ütles Luik. "Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks."
Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat.
Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega.
Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje.
Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro.
Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked.
Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud raha 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale.
Järgnevatel aastatel toetab NATO Eesti kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses.
Valitsus suunab riigikaitsehangetesse 987 miljonit eurot
Valitsuse kaitseotstarbeliste hangete maht aastatel 2020-2023 koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on kokku 987 miljonit eurot.
Riigieelarve strateegiast (RES) 2020-2023 selgub, et valitsus kulutab NATO mõistes põhihangetele koos käibemaksuga 646 miljonit eurot, taristu ehituseks ja maade soetuseks 102 miljonit eurot.
RES-i kohaselt jätkuvad ka laskemoonahanked kõikide üksuste varustamiseks. Aastatel 2020–2023 hangitakse laskemoona koos käibemaksuga 146 miljoni euro eest, millele lisanduvad riigikaitseinvesteeringute programmi vahendid, perioodil 2020-2023 kokku 80 miljonit eurot.
Valitsus kavandab rahapesu riskihinnangut ja Moneyvali hindamist
Riigieelarve strateegia (RES) 2020-2023 kohaselt plaanib valitsus rahapesu ja terrorismi rahastamise alase riigisisese riskihinnangu läbiviimist ning Euroopa Nõukogu finantskuritegude vastase komitee Moneyvali hindamise läbimist.
RES-i kohaselt plaanib valitsus välja arendada strateegilise seire ja analüüsi võimekuse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks.
Samuti kavatseb valitsus tõsta politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo võimekust.
Aprilli lõpus kogunenud valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon kiitis heaks laiaulatusliku riikliku riskihinnangu metoodika, mis viiakse läbi 2020. aasta suveks, teatas rahandusministeerium toona.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riikliku riskihinnangu eesmärk on tuvastada ja aru saada tulevastest riskidest ning aidata kaasa nende ennetamisele. Riskihinnangu metoodika koostas Maailmapanga väljatöötatud metoodika põhjal just Eesti olusid ja eripärasid silmas pidades PricewaterhouseCoopers.
Eelarvestrateegia näeb idapiiri arenduseks ette 36,8 miljonit
Järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia (RES) näeb ette 36,78 miljoni euro suuruse sihtotstarbelise reservi idapiiri väljaehitamiseks.
Täpsemalt näeb eelarvekava siseministeeriumi valitsemisalas idapiiri väljaehitamiseks ette 2020. aastal 15,48 miljonit eurot, 2021. aastal 11,59 miljonit ja 2022. aastal 9,72 miljonit eurot.
"Jätkatakse seniste plaanidega idapiiri väljaehitamiseks vastavalt võimalustele," seisab riigieelarve strateegias aastateks 2020–2023.
Strateegias seisab veel, et idapiiriga seonduvate tegevuste kavandamisel on arvestatud, et on vaja olla valmis, et rändesurve suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände.
Samuti on arvestatud salakaubaveo survega. "Eestil on oluline vastutus tagada Schengeni vaba liikumise ala turvalisus," seisab strateegias.
Rail Balticu ehitustöödeks on 2019–2022 plaanitud 118 miljonit
Nelja aasta riigieelarve strateegia (RES) kohaselt jätkub Rail Balticu ehitus vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ning saadud ehituslubadele, ehitustööde eelarve vahemikul 2019-2022 on ligikaudu 118 miljonit eurot.
Perioodi 2020-2023 käsitleva eelarvestrateegia kohaselt jätkub järgmisel aastal tänavu alustatud Rail Balticu suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. 2019. aasta lõpuks on sõlmitud projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu osas, milleks on Rapla-Pärnu, Tallinna-Rapla ning Pärnu-Ikla lõigud.
Lõikude projekteerimise hinnanguline kogumaksumus kuni 2022. aastani on 32 miljonit eurot, mis ei sisalda side- ja turvangusüsteemi ning elektrifitseerimise maksumust, kuna need tööd teostatakse pärast 2022. aastat.
Samuti jätkub kuni 2021. aastani tänavu alustatava Ülemiste ja Pärnu reisiterminali projekteerimine, mille maksumus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Kuni 2021. aastani viiakse läbi Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohased keskkonnauuringud, mille tulemused on vajalikud sisendina projekteerimis-, ehitus- või opereerimisfaasis. Uuringute maksumus on ligikaudu 700 000 eurot.
2020. aasta lõpuni jätkub mullu alustatud Rail Balticu ehitamise tarbeks maade omandamine.
Kuni 2021. aastani jätkatakse tänavu alustatud Muuga multimodaalse terminali detailplaneeringu ning projekteerimistöödega, mille maksumus on ligikaudu 1,2 miljonit eurot.
Ehitamise tegevuskavas on Saustinõmme viadukti rajamine Tallinna ringtee Saku-Luige lõigul, mille ehitamisega alustati 2019. aasta mais. 2020. aastal alustatakse viie maanteeviaduktiga liiklussõlme ehitusega ning kõrgepingeliinide ja gaasitorustike ümbertõstmisega. Alustatakse nelja ökodukti ehitamisega.
Kuni 2021. aastani jätkatakse 2019. aastal alustatud Rail Balticu veeremidepoo projekteerimisega Rae vallas, mille maksumus on ligikaudu 600 000 eurot. Järgmise aasta jooksul valmib Tallinna Vanasadama trammiühenduse eelprojekt maksumusega 500 000 eurot.
Valitsus kaalub töötushüvitiste laiendamist lühiajalistele töölistele
Valitsuse kinnitatud riigi eelarvestrateegia näeb ette töötushüvitiste ringi laiendamise analüüsimist, laiendamaks hüvitisi näiteks ka lühiajaliselt ja ebaregulaarselt töötavatele inimestele.
Riigieelarve strateegias (RES) 2020-2023 toob valitsus välja, et töötushüvitisi võiks maksta suuremale ringile inimestele, kuna see vähendab töötute vaesusriski.
Hüvitiste maksmine peaks olema paindlikum ning arvestama tööturul muudatusi töösuhte pikkuse ja iseloomu osas ning töötushüvitiste süsteem arvestaks muudatustega majanduses.
Selleks jätkub töötushüvitiste regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse koostamine ja ettepanekute mõjude analüüsimine.
Eelarvestrateegias tuuakse oluliste eesmärkidena välja ka töötamist toetavate teenuste kättesaadavuse tõstmine ning tööturul ebasoodsamas olukorras olevatele sihtrühmadele suunatud meetmete ajakohastamine ja arendamine. | Valitsus avaldas riigi eelarvestrateegia | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Eelarvestrateegiaga on plaaneeritud järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot ehk orienteeruvalt pool miljardit eurot rohkem kui tänavu.
Loe riigi eelarvestrateegiat täismahus:
Riigi Eelarvestrateegia 2020 2023 Ja Stabiilsusprogramm 2019 (PDF)
Riigi Eelarvestrateegia 2020 2023 Ja Stabiilsusprogramm 2019 (Text)
Eelarve jääb tänavu 0,4 protsendiga nominaalsesse defitsiiti
Valitsuse plaanide järgi jääb riigieelarve tänavu 0,4 protsendiga SKP-st nominaalselt miinusesse, ent tuleval aastal jõuab 0,1-protsendise nominaalse ülejäägini.
Tuleval aastal peaks nominaalne eelarvepositsioon olema 0,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2021. aastaks 0,4 protsenti, mis tähendab ühtlasi, et struktuurselt vaadatuna ehk ka majandustsükli mõju arvestades jõuab eelarve siis tasakaalu. Valitsus soovib eelarve 2021. aastaks struktuursesse tasakaalu viia EL-i vahendite kasutamise, saastekvootide müügi ning riigiettevõtetest suurema dividendi võtmisega, kärpides samas investeeringuid ja tegevuskulusid.
Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise prognoosi kohaselt ületab valitsussektori struktuurne defitsiit riigi eelarveseaduse tasakaalureegliga lubatut, selgub järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiast. Seadusest tulenevate nõuete täitmiseks otsustas valitsus rakendada nii tulu- kui kulupoliitilisi meetmeid, vähendamaks järgmise aasta struktuurset puudujääki 0,4 protsendini sisemajanduse koguproduktini (SKP) ning jõudmaks struktuurse eelarvetasakaaluni 2021. aastast alates.
Vastuvõetud tulupoliitilised meetmed hõlmavad nii tulude suurendusi kui ka vähendamisi, kuid nelja aasta peale kokku omavad tulumeetmed positiivset mõju ligikaudu 750 miljoni euro ulatuses. Üheks suurimaks eelarvepositsiooni parandavaks meetmeks on Euroopa Liidu uue finantsraamistiku vahendite kasutuselevõtt alates aastast 2021 - kevadises majandusprognoosis ei olnud uue perioodi vahenditega arvestatud, seisab strateegias.
Mõjuhinnangu koostamisel on sarnaselt eelmise finantsperioodi käivitamisega eeldatud, et seni riigi omavahenditest planeeritud tegevuskulud ning investeeringud asendatakse osaliselt välisvahenditega, seisab strateegias.
Lähtudes riigiosalusega ettevõtete finantsprognoosidest on suurendatud dividendide mahtu ning samuti on tulenevalt ootustest suuremast süsinikdioksiidi kvootide müügihinnast suurendatud riigieelarve tuluprognoosi.
Maksude olulisemad muudatused puudutavad alkoholiaktsiisi langetamist 25 protsenti õllel, siidril ning kangel alkoholil alates 1. juulist ning valitsus otsustas ka tubakaaktsiisi laugema tõusu – varem kavandatud 10-protsnedilise tõusu asemel 2020. aastal tõuseb aktsiis 5 protsenti aastas järgmised neli aastat.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumist vähendab pensionäride maksuvaba tulu tõstmine 50 euro võrra 550 euroni kuus. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutavad riigiettevõtete dividendide suurendamine ja nihutamine.
Kulumeetmed kokku on samuti eelarvepositsiooni parandavad, välja arvatud 2023. aastal, ehkki selles sisaldub suures mahus ka kulude suurenemisi – neid kasvatavad näiteks Kose-Mäo tee-ehitusprojekt ja uue välisvahendite perioodi kuludega kaasnev kaasfinantseeringu kasv.
Valitsus suunab teadus- ja arendustegevusse 880 miljonit
Valitsus suunab aastatel 2020-2023 teadus- ja arendustegevusse üle 880 miljoni euro.
Riigieelarve strateegiast (RES) 2020-2023 selgub, et valitsus suurendab teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist, hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamiseks on 2020. aastal riigieelarvesse planeeritud 86,7 miljonit eurot.
RES-i kohaselt suurendab valitsus majanduse kasvuvaldkondade teadustegevuse ja kõrghariduse toetamist ja käivitab ressursside väärindamise programmi, millele kulub 3 miljonit eurot aastas. Selle raames toetatakse kõrgharidusõpet ja teadust, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides, samuti toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtluse koostööprojekte ning tagatakse nende läbiviimiseks tarvilik materiaalne baas.
Valitsus alustab teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete ettevalmistamisega, mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab RES-i kohaselt teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd paremini planeerida.
Peaminister märkis neljapäevasel pressikonverentsil, et valitsus peab jätkuvalt oluliseks teaduse rahastamise kasvu. "Nelja aastaga suuname teadus- ja arendustegevusse rohkem kui 150 miljonit eurot lisaraha. Kokku on teadus- ja arendustegevuseks aastatel 2020-2023 ette nähtud üle 880 miljoni," rääkis ta.
Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis esmaspäeval kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel ehk 0,71 protsendil SKP-st.
Valitsus plaanib linnahalli 40 miljoni euroga rekonstrueerida
Valitsus kavatseb jätkuvalt Tallinna linnahalli 40 miljoni euroga rekonstrueerida rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks.
Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha arendamiseks plaanitakse nii 2021. kui ka 2022. aastal investeerida linnahalli rekonstrueerimisse 20 miljonit eurot, selgub riigieelarve strateegiast aastateks 2020-2023.
Linnahalli rekonstrueerimise nägi ette ka eelmisel aastal koostatud riigieelarve strateegia, ent meedia on vahepealsel ajal spekuleerinud, et investeering võib ära jääda.
Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programmi raames soovib valitsus ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu jätka suurinvestoritele toetuse pakkumist, milleks on aastateks 2020-2023 kavandatud kokku 10 miljonit eurot.
Tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist plaanitakse samal perioodil toetada 2,4 miljoni euroga, Eesti iduettevõtluse hoogustamist ning uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist aga 4,6 miljoni euroga ning ettevõtteid nõustatakse maakondlikes arenduskeskustes 6,2 miljoni euroga.
Ettevõtete ja teadusasutuste osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri kõrgtehnoloogiliste lahenduste hangetel ja teistes tegevustes ning teistes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes toetatakse 2,6 miljoni euroga aastas. Eesti liitumiseks CERN-i ehk Euroopa Tuumauuringute Keskusega on ette nähtud aga 1,4 miljonit eurot.
Ehituse programmi raames toetatakse korterelamute rekonstrueerimist energiasäästu eesmärgil 7,5 miljoni euroga, jätkatakse kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamist 27,5 miljoni euroga ning toetatakse lasterikaste perede elamistingimuste parandamist 12 miljoni euroga.
Valitsus võtab negatiivse rahavoo katmiseks 34 miljonit ajutist laenu
Tuleval aastal väheneb valitsussektori võlakoormus, kuid kuna riigikassa rahavoog on negatiivne, tuleb valitsusel siiski võtta laenu kuni 34 miljonit eurot.
Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 kohaselt on riigieelarve positsioon tänavu puudujäägis, kuid järgnevatel aastatel nominaalses ülejäägis. Rahavoog kokku on sel kui ka järgmisel aastal aga negatiivne, sest lisaks riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi tegureid.
Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog finantseerimistehingute rahastamisest, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suurusest ning kassa ja tekkepõhise maksutulu erinevusest lähtuvast kohandusest.
Järgmisel aastal on negatiivne ka Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole, kuna toetuste väljamaksmine on suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi.
Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2020 rahastatakse osaliselt reservide arvelt ning samuti kaasatakse lisavahendeid. Aastatel 2021-2022 on rahavoog kokku positiivne, mis loob võimaluse reservide kasvatamiseks. 2023. aasta pisut negatiivne riigieelarve rahavoog kaetakse reservide abil ning riigikassal uut laenuvajadust ei teki.
Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro
Riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse kuluf jätkuvalt vähemalt 2 protsenti SKP-st, järgmisel neljal aastal on kaitsekulude kogusuurus enam kui 2,6 miljardit eurot.
Valitsuse kinnitatud Riigieelarve strateegia järgi aastateks 2020-2023 kasutab Eesti sõjalise riigikaitse arendamiseks jätkuvalt vähemalt kaks protsenti SKP-st, sellele lisanduvad kulud liitlaste vastuvõtmiseks ning kaitseinvesteeringute programmis ette nähtud kulud, edastas kaitseministeerium. Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro. Põhiosa summast moodustavad pikaajalise riigikaitse arengukava elluviimise kulud.
Kaitseminister Jüri Luige sõnul keskendub järgmiste aastate kaitse-eelarve sõjalise kaitse jaoks eluliselt oluliste võimete arendamisele, mis on hädavajalikud riigi kaitsmiseks.
Need võimed lähtuvad kehtivast riigikaitse arengukavast aastateks 2017-2026 ning kaitseministeeriumi arengukavas kokkulepitust, mis vaatab ette neli aastat. "Riigikaitse arendamisel on oluline terviklike võimete saavutamine, mis nõuab põhjalikku planeerimist pikalt ette. Iga euro paigutus on väga täpselt läbi mõeldud," lausus Luik.
"Meil on vajadus jätkata kaitseväe sõjaaja struktuuride arendamist, seda nii täiendava kaitse kui ka suurema tulejõu osas," ütles Luik. "Peame reservarmeed varustama tugevamate vahenditega sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning võitlejate paremaks kaitsemiseks."
Kaitsevaldkonna põhilised investeeringud lähevad sõdurite parema kaitstuse, moodsama relvastuse ning suurema tulejõuga relvasüsteemide peale. Lisaks on plaanis parandada side- ja juhtimissüsteeme, õhutõrjet ning logistikat.
Eesmärgiks on varustada kaitseväelased kuuli- ja killuvestidega, kaasaegsete automaatide, kuulipildujate ja öövaatlusseadmetega. Kaitseväe tankitõrjeüksused saavad kaasaegsed tankitõrjesüsteemid, kaitsevägi saab varustatud uute side- ja juhtimissüsteemidega.
Maaväe jalaväebrigaadid saavad välja arendada pioneerivõime ning tugevnevad brigaadide tagalatoetuse süsteemid. Liikursuurtükkide kasutuselevõtmine suurendab tulejõudu, arendatakse välja 2. brigaadi lühimaa õhutõrje.
Kaitseotstarbeliste hangete mahuks kokku koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on perioodil üle 980 miljoni euro.
Väljaõppe tagamiseks jätkub harjutusväljade arendamine, üksuste varustamiseks jätkuvad laskemoonahanked.
Reservarmee valmiduse tagamiseks kasvab kaitseväe õppuste maht, reservõppekogunemiste jaoks on arvestatud raha 2020 ja 2021 kuni 4500 osalejale, 2022. aastal kuni 7000 osalejale.
Järgnevatel aastatel toetab NATO Eesti kaitsevõime erinevaid arendusi kokku rohkem kui 39 miljoni euro ulatuses.
Valitsus suunab riigikaitsehangetesse 987 miljonit eurot
Valitsuse kaitseotstarbeliste hangete maht aastatel 2020-2023 koos riigikaitseinvesteeringute programmiga on kokku 987 miljonit eurot.
Riigieelarve strateegiast (RES) 2020-2023 selgub, et valitsus kulutab NATO mõistes põhihangetele koos käibemaksuga 646 miljonit eurot, taristu ehituseks ja maade soetuseks 102 miljonit eurot.
RES-i kohaselt jätkuvad ka laskemoonahanked kõikide üksuste varustamiseks. Aastatel 2020–2023 hangitakse laskemoona koos käibemaksuga 146 miljoni euro eest, millele lisanduvad riigikaitseinvesteeringute programmi vahendid, perioodil 2020-2023 kokku 80 miljonit eurot.
Valitsus kavandab rahapesu riskihinnangut ja Moneyvali hindamist
Riigieelarve strateegia (RES) 2020-2023 kohaselt plaanib valitsus rahapesu ja terrorismi rahastamise alase riigisisese riskihinnangu läbiviimist ning Euroopa Nõukogu finantskuritegude vastase komitee Moneyvali hindamise läbimist.
RES-i kohaselt plaanib valitsus välja arendada strateegilise seire ja analüüsi võimekuse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks.
Samuti kavatseb valitsus tõsta politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo võimekust.
Aprilli lõpus kogunenud valitsuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon kiitis heaks laiaulatusliku riikliku riskihinnangu metoodika, mis viiakse läbi 2020. aasta suveks, teatas rahandusministeerium toona.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riikliku riskihinnangu eesmärk on tuvastada ja aru saada tulevastest riskidest ning aidata kaasa nende ennetamisele. Riskihinnangu metoodika koostas Maailmapanga väljatöötatud metoodika põhjal just Eesti olusid ja eripärasid silmas pidades PricewaterhouseCoopers.
Eelarvestrateegia näeb idapiiri arenduseks ette 36,8 miljonit
Järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia (RES) näeb ette 36,78 miljoni euro suuruse sihtotstarbelise reservi idapiiri väljaehitamiseks.
Täpsemalt näeb eelarvekava siseministeeriumi valitsemisalas idapiiri väljaehitamiseks ette 2020. aastal 15,48 miljonit eurot, 2021. aastal 11,59 miljonit ja 2022. aastal 9,72 miljonit eurot.
"Jätkatakse seniste plaanidega idapiiri väljaehitamiseks vastavalt võimalustele," seisab riigieelarve strateegias aastateks 2020–2023.
Strateegias seisab veel, et idapiiriga seonduvate tegevuste kavandamisel on arvestatud, et on vaja olla valmis, et rändesurve suund lõunast põhja võib muutuda ja olla idast läände.
Samuti on arvestatud salakaubaveo survega. "Eestil on oluline vastutus tagada Schengeni vaba liikumise ala turvalisus," seisab strateegias.
Rail Balticu ehitustöödeks on 2019–2022 plaanitud 118 miljonit
Nelja aasta riigieelarve strateegia (RES) kohaselt jätkub Rail Balticu ehitus vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ning saadud ehituslubadele, ehitustööde eelarve vahemikul 2019-2022 on ligikaudu 118 miljonit eurot.
Perioodi 2020-2023 käsitleva eelarvestrateegia kohaselt jätkub järgmisel aastal tänavu alustatud Rail Balticu suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. 2019. aasta lõpuks on sõlmitud projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu osas, milleks on Rapla-Pärnu, Tallinna-Rapla ning Pärnu-Ikla lõigud.
Lõikude projekteerimise hinnanguline kogumaksumus kuni 2022. aastani on 32 miljonit eurot, mis ei sisalda side- ja turvangusüsteemi ning elektrifitseerimise maksumust, kuna need tööd teostatakse pärast 2022. aastat.
Samuti jätkub kuni 2021. aastani tänavu alustatava Ülemiste ja Pärnu reisiterminali projekteerimine, mille maksumus on ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Kuni 2021. aastani viiakse läbi Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohased keskkonnauuringud, mille tulemused on vajalikud sisendina projekteerimis-, ehitus- või opereerimisfaasis. Uuringute maksumus on ligikaudu 700 000 eurot.
2020. aasta lõpuni jätkub mullu alustatud Rail Balticu ehitamise tarbeks maade omandamine.
Kuni 2021. aastani jätkatakse tänavu alustatud Muuga multimodaalse terminali detailplaneeringu ning projekteerimistöödega, mille maksumus on ligikaudu 1,2 miljonit eurot.
Ehitamise tegevuskavas on Saustinõmme viadukti rajamine Tallinna ringtee Saku-Luige lõigul, mille ehitamisega alustati 2019. aasta mais. 2020. aastal alustatakse viie maanteeviaduktiga liiklussõlme ehitusega ning kõrgepingeliinide ja gaasitorustike ümbertõstmisega. Alustatakse nelja ökodukti ehitamisega.
Kuni 2021. aastani jätkatakse 2019. aastal alustatud Rail Balticu veeremidepoo projekteerimisega Rae vallas, mille maksumus on ligikaudu 600 000 eurot. Järgmise aasta jooksul valmib Tallinna Vanasadama trammiühenduse eelprojekt maksumusega 500 000 eurot.
Valitsus kaalub töötushüvitiste laiendamist lühiajalistele töölistele
Valitsuse kinnitatud riigi eelarvestrateegia näeb ette töötushüvitiste ringi laiendamise analüüsimist, laiendamaks hüvitisi näiteks ka lühiajaliselt ja ebaregulaarselt töötavatele inimestele.
Riigieelarve strateegias (RES) 2020-2023 toob valitsus välja, et töötushüvitisi võiks maksta suuremale ringile inimestele, kuna see vähendab töötute vaesusriski.
Hüvitiste maksmine peaks olema paindlikum ning arvestama tööturul muudatusi töösuhte pikkuse ja iseloomu osas ning töötushüvitiste süsteem arvestaks muudatustega majanduses.
Selleks jätkub töötushüvitiste regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse koostamine ja ettepanekute mõjude analüüsimine.
Eelarvestrateegias tuuakse oluliste eesmärkidena välja ka töötamist toetavate teenuste kättesaadavuse tõstmine ning tööturul ebasoodsamas olukorras olevatele sihtrühmadele suunatud meetmete ajakohastamine ja arendamine.
### Response:
Valitsus avaldas riigi eelarvestrateegia |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 18. mail toimunud Eesti meistrivõistluste III liiga kohtumisel kasutas FC Sillamäe mängukeeldu kandnud mängijat vale nime all. Kui jalgpalliliit distsiplinaarmenetlust alustas, asuti pettust varjama, valetati korduvalt, üritati mõjutada kohtunikke, peita tõendeid jms. Kaheksa päeva väldanud menetluse lõpuks tunnistati pettus üles.
Jalgpalliliit kogus distsiplinaarmenetluse raames 11 selgituskirja ja fotomaterjali ning korraldas kaks kohtumist, misjärel tühistas 18. mail FC Sillamäe osavõtul toimunud mängu tulemuse, sanktsioneeris võistkonda 300 euro suuruse rahatrahvi ja kolme punkti mahaarvamisega, Ametovit ja Torinavat nelja-aastase jalgpalli alal tegutsemise keeluga ning FC Sillamäe mängijat Giorgi Kudukhasvilit kahemängulise keeluga.
"Tegemist oli tõsise juhtumiga - üks pool sellest on mängukeeldu kandnud mängija vale nime all väljakule panemine, teine aga käitumine pärast seda, kui asi välja tuli. Jõuline tegutsemine pettuse varjamiseks on igasuguste heade käitumisnormide ja ausa mängu vastu. See oli tõsine rikkumine, mis ei jätnud muud võimalust, kui määrata ka vastavad sanktsioonid," seisab Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjoni avalduses. | Kaks FC Sillamäe ametiisikut said nelja-aastase keelu | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
18. mail toimunud Eesti meistrivõistluste III liiga kohtumisel kasutas FC Sillamäe mängukeeldu kandnud mängijat vale nime all. Kui jalgpalliliit distsiplinaarmenetlust alustas, asuti pettust varjama, valetati korduvalt, üritati mõjutada kohtunikke, peita tõendeid jms. Kaheksa päeva väldanud menetluse lõpuks tunnistati pettus üles.
Jalgpalliliit kogus distsiplinaarmenetluse raames 11 selgituskirja ja fotomaterjali ning korraldas kaks kohtumist, misjärel tühistas 18. mail FC Sillamäe osavõtul toimunud mängu tulemuse, sanktsioneeris võistkonda 300 euro suuruse rahatrahvi ja kolme punkti mahaarvamisega, Ametovit ja Torinavat nelja-aastase jalgpalli alal tegutsemise keeluga ning FC Sillamäe mängijat Giorgi Kudukhasvilit kahemängulise keeluga.
"Tegemist oli tõsise juhtumiga - üks pool sellest on mängukeeldu kandnud mängija vale nime all väljakule panemine, teine aga käitumine pärast seda, kui asi välja tuli. Jõuline tegutsemine pettuse varjamiseks on igasuguste heade käitumisnormide ja ausa mängu vastu. See oli tõsine rikkumine, mis ei jätnud muud võimalust, kui määrata ka vastavad sanktsioonid," seisab Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjoni avalduses.
### Response:
Kaks FC Sillamäe ametiisikut said nelja-aastase keelu |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | "Lepiti kokku, et Saulius Skvernelis jääb peaministriks ja seimispriikri ametikoht kuulub LSDDP-le," ütles Leedu valitsuskoalitsiooni juhterakonna Talurahva ja Roheliste Liit (LVŽS) liider Ramūnas Karbauskis.
Praegu on seimispiiker LVŽS-i liige Viktoras Pranckietis, kes ei soovi tagasi astuda.
"Iga endast lugu pidav poliitik peab mõistma, et ta ei nimetata ametisse alatiseks, vaid koalitsioonileppe jõus olemise ajaks ja seda, et ta esindab valitsevat enamust," sõnas Karbauskis.
Skvernelis lubas enne presidendivalimisi lüüasaamise korral ametist lahkuda. Ta jäigi 12. mail esimeses valimisvoorus kolmandaks ja pudenes konkurentsist.
LVŽS, LSDDP ja Korra ja Õigluse erakonna juhid allkirjastasid neljapäeval valitsuskoalitsiooni memorandumi ning ootavad Leedu Poolakate Valimisaktsiooni-Kristlike Perede Liitu (LLRA-KŠS) endaga ühinema.
LVŽS-i ja LSDDP võimuliit on valitsenud Leedut alates 2016. aasta lõpust. | Tagasi astuda lubanud Skvernelis jääb Leedu peaministriks | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
"Lepiti kokku, et Saulius Skvernelis jääb peaministriks ja seimispriikri ametikoht kuulub LSDDP-le," ütles Leedu valitsuskoalitsiooni juhterakonna Talurahva ja Roheliste Liit (LVŽS) liider Ramūnas Karbauskis.
Praegu on seimispiiker LVŽS-i liige Viktoras Pranckietis, kes ei soovi tagasi astuda.
"Iga endast lugu pidav poliitik peab mõistma, et ta ei nimetata ametisse alatiseks, vaid koalitsioonileppe jõus olemise ajaks ja seda, et ta esindab valitsevat enamust," sõnas Karbauskis.
Skvernelis lubas enne presidendivalimisi lüüasaamise korral ametist lahkuda. Ta jäigi 12. mail esimeses valimisvoorus kolmandaks ja pudenes konkurentsist.
LVŽS, LSDDP ja Korra ja Õigluse erakonna juhid allkirjastasid neljapäeval valitsuskoalitsiooni memorandumi ning ootavad Leedu Poolakate Valimisaktsiooni-Kristlike Perede Liitu (LLRA-KŠS) endaga ühinema.
LVŽS-i ja LSDDP võimuliit on valitsenud Leedut alates 2016. aasta lõpust.
### Response:
Tagasi astuda lubanud Skvernelis jääb Leedu peaministriks |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Kanepi oli esimeses ringis üle sakslannast Julia Görgesest (WTA 18.) 7:5, 6:1 ja teises ringis hiinlanna Zhang Shuaist (WTA 50.) 6:7 (4), 6:0, 7:5.
Kanepi on Kudermetovaga korra kohtunud, kui tänavu Charlestoni liivaväljakul peetud matšis jäi peale eestlanna 7:6 (4), 6:3.
Lisaks kohtuvad 13. väljaku teise mänguna Anett Kontaveit ja Darja Kasatkina paarismängu teises ringis Taipei õdede Hao-Ching ja Latisha Chaniga. | Selgus Kanepi kolmanda ringi mängu algusaeg | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Kanepi oli esimeses ringis üle sakslannast Julia Görgesest (WTA 18.) 7:5, 6:1 ja teises ringis hiinlanna Zhang Shuaist (WTA 50.) 6:7 (4), 6:0, 7:5.
Kanepi on Kudermetovaga korra kohtunud, kui tänavu Charlestoni liivaväljakul peetud matšis jäi peale eestlanna 7:6 (4), 6:3.
Lisaks kohtuvad 13. väljaku teise mänguna Anett Kontaveit ja Darja Kasatkina paarismängu teises ringis Taipei õdede Hao-Ching ja Latisha Chaniga.
### Response:
Selgus Kanepi kolmanda ringi mängu algusaeg |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Liisa Aavik on keskkonnateadlik blogija, kes ühtlasi peab blogi, mis kannab nime Suletud ring, mis ühtlasi kandideerib Eesti Blogiauhindade konkursil aasta uustulnuka tiitlile.
Liisa pani kokku viis lihtsat soovitust, kuidas liikuda jäätmevaba elu poole. Isegi kui eesmärk pole saavutada tase, kus teie aastaprügi mahub vaid ühte väiksesse purkki, vaid lihtsalt tekitada vähem jäätmeid, siis Liisa soovitused on arukad ja ka üsna kergesti järgitavad.
1. "Tere, palun mulle siia oma kotti kimp karulauku!"
Sellise lausega kõnetab Liisa poe- ja turumüüjaid. Pange sealjuures tähele, et ta osutab pakendile enne kui ostetavale kaubale.
Ole turul valmis kiirelt reageerima: "Tere, palun mulle siia oma kotti kimp karulauku!" - Turumüüjad on reaalsed kilekotininjad. Nad tunnetavad juba viie meetri kauguselt, et sa tahad midagi osta ning see tajumine väljendub kilekoti haaramiseks. Ole valmis kiirem olema!
Mine poodi konkreetse nimekirjaga, kindla trajektooriga ja ettevalmistunult (loe, kuidas hoida oma ostukomplekt kergena). Käitu, nagu käiksid iga päev pakendivabalt ostmas. Tee enesekindlaid liigutusi ja ära küsi kelleltki luba. Ütle letis näiteks silmad soovitule suunatuna: "Tere, palun mulle see riis siia karpi!"
Selline nägi välja Liisa esimene pakendivaba poekäik (kilekoti võttis kodust kaasa):
Autor/allikas: Liisa Aavik/Suletuding.ee
2. Lihtne ostlemiskomplekt asjadest, mis nagunii juba kodus on
Kui Liisa poolteist aastat tagasi eeskujude soovitusi järgides jäätmeteta elustiiliga alustas, vajasid raskuse all rebenevad kotid esimestel nädalatel bussis eraldi istet ning selg kodus massaaži. "Proovisin kesklinnast ühe korraga nädala jagu puu- ja köögivilju ühes kuivainekottide ning head-paremat täis purkidega koju tuua. Nüüd olen enda jaoks selgeks teinud, mida mina lisaks kahele eraldi ostukäigule nädalas lihtsaks ostlemiseks vajan."
Suur osa pakendita ostmise komplektist oli Liisal juba kodus olemas:
Kuivainepurkideks (kodus hoiustamiseks) sobivad vanad ja uued keeratava kaanega hoidiste purgid.
Kasutan olemasolevaid läbipaistvaid plastkarpe.
Riidest ostukotid, mida erinevatelt üritustelt tasuta olen saanud
Kaks väikest pendelkaanega purki
Liisa Aavik/Suletudring.ee
Jäätmeteta ostukomplekti on Liisa hankinud:
Neli pendelkaanega tihendiga purki vedela tarbeks.
Väiksemad toidukotid (minul on algusaegadest polüesterkotid, aga soovitan looduslikust tihedast kangast kotte).
Mesilasvahast säileriided (vt Elamise Kergus, suurimad suurused).
Kõik korduvkasutatavas ja keskkonnasõbralikus pakendis. Säileriide sees on juust ja ciabatta. Autor/allikas: Liisa Aavik/Suletuding.ee
3. Kapselgarderoob ehk riideid vähem aga väljanägemine mitmekesisem
Liisa lõi endale minimalistliku kapselgarderoobi ja seadis sellele viis tingimust:
omavaheline kombineeritavus,
pidulikuma riietusena kandmise võimalus,
mitmekesisus ehk erineval moel ja hooaegadel kantavus,
mahutatavus käsipagasisse,
kvaliteet.
Kaks tuunikat, mida saab kanda vööga või ilma, püksis või püksist väljas ning erinevate alumiste osadega. Mõlemad teise ringi poest soetatud tuunikad on mul kasutusel olnud üle kuue aasta ning need on siiani hästi vastu pidanud.
Väike must kleit teenib mind ametlikematel kohtumistel, matustel, sünnipäevadel, intervjuudel.
Valge viisakas pluus, mille õlal oli kunagi väljapestamatu värviplekk, millele lasin oma lemmikõmblejal kaunistuse õmmelda, et saaksin seda edasi kanda.
Tume pintsakjakk, mille vahetan siiski sobivama leides peagi välja, sest selle käised on disainitud liiga lühikeseks. See täidab siiski oma funktsiooni.
Valged linased lühikesed püksid, ostetud tavapoest Itaaliast, sest ma ei leidnud soovitut mitte kuskilt mujalt.
Must topp, mis on mul olnud ajast, mil olin 11. Kannan seda tavaliselt teiste riietusesemete all.
Sinine laia avaga torusall, mida saab erinevalt moodi kaelas, õlgadel või seelikuna kanda. Soetasin selle kunagi Tšehhis, kui avastasin, et ilm on liiga jahe.
Asjad, mille materjal ei sobinud või mida Liisa ei kandnud piisavalt, läksid "müümiseks" korvi. "Samas jätsin praeguse seisuga alles lisaks n-ö mitte kapselgarderoobi alla kuuluvad neli kleiti (ära müümiseks läks kaks ilusat kleiti), kuna mul on aasta jooksul väga palju kleidiüritusi (keskmiselt nädalas üks, aga sageli kaks-kolm üritust) ja kannan neid palju. Ma kannan kodus ka n-ö kodusemaid vanemaid riideid, kuna kodus viskad ikka end ikka lösakile vedelema või istuma nõnda, et pluusid ja püksid venivad."
Juurde soetas Liisa:
Lõpmatu kleit (ingl infinity dress), mille ülemisi paelu saab siduda kümnetel erinevatel viisidel nii, et kleit näeb erinev välja. Selle õmbles mulle Svea Mäesalu. Svea on inimene, kelle puhul ma tean, et teda saab alati usaldada ning kõik õmblustööd (kohendamised mantlil, pluusil, nahktagil ning kahe kleidi õmblemine) on olnud lihtsalt super. Ta tajub nii hästi, mida ma soovin ning teeb oma asja suure kirega ning praegu ma ei usalda mitte kedagi teist õmblemisasjus.
Must kvaliteetne vöö, mille sain teise ringi poest.
Musta värvi püksid teise ringi poest, sest minu kaks püksipaari andsid enam-vähem ühel ajal alla.
Must-valge triibuline pluus teise ringi poest, mis sobitub kenasti erinevate riietusesemetega.
Hall villane jakk teise ringi poest, mille lõige näeb hea välja nii kleidi kui ka teksadega.
Teksad Kristinilt, mida kasutasin piltidel idee edasi andmiseks. Kristin on Suletud ringi blogi tegemistes minu parem käsi ja blogi edu üks saladus, aga tema pilt pole veel kodulehel, sest ma ei ole veel teda korralikult pildistanud :) Endale on paanis peagi samuti teksad soetada.
Suur villane sall kaela või õlgade katmiseks teise ringi poest.
Ma ei taha enam kunagi tunda, et "mul pole midagi selga panna" ning üllataval kombel ma ei tunne seda väiksema, kuid targemalt läbi mõeldud garderoobi puhul.
ERR Novaator hoiab Liisa Aaviku Suletud Ringi ajaveebil silma peal ning soovitab seda teilgi teha. | Kolm lihtsat igapäevategevust, et vähem prügi tekitada | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Liisa Aavik on keskkonnateadlik blogija, kes ühtlasi peab blogi, mis kannab nime Suletud ring, mis ühtlasi kandideerib Eesti Blogiauhindade konkursil aasta uustulnuka tiitlile.
Liisa pani kokku viis lihtsat soovitust, kuidas liikuda jäätmevaba elu poole. Isegi kui eesmärk pole saavutada tase, kus teie aastaprügi mahub vaid ühte väiksesse purkki, vaid lihtsalt tekitada vähem jäätmeid, siis Liisa soovitused on arukad ja ka üsna kergesti järgitavad.
1. "Tere, palun mulle siia oma kotti kimp karulauku!"
Sellise lausega kõnetab Liisa poe- ja turumüüjaid. Pange sealjuures tähele, et ta osutab pakendile enne kui ostetavale kaubale.
Ole turul valmis kiirelt reageerima: "Tere, palun mulle siia oma kotti kimp karulauku!" - Turumüüjad on reaalsed kilekotininjad. Nad tunnetavad juba viie meetri kauguselt, et sa tahad midagi osta ning see tajumine väljendub kilekoti haaramiseks. Ole valmis kiirem olema!
Mine poodi konkreetse nimekirjaga, kindla trajektooriga ja ettevalmistunult (loe, kuidas hoida oma ostukomplekt kergena). Käitu, nagu käiksid iga päev pakendivabalt ostmas. Tee enesekindlaid liigutusi ja ära küsi kelleltki luba. Ütle letis näiteks silmad soovitule suunatuna: "Tere, palun mulle see riis siia karpi!"
Selline nägi välja Liisa esimene pakendivaba poekäik (kilekoti võttis kodust kaasa):
Autor/allikas: Liisa Aavik/Suletuding.ee
2. Lihtne ostlemiskomplekt asjadest, mis nagunii juba kodus on
Kui Liisa poolteist aastat tagasi eeskujude soovitusi järgides jäätmeteta elustiiliga alustas, vajasid raskuse all rebenevad kotid esimestel nädalatel bussis eraldi istet ning selg kodus massaaži. "Proovisin kesklinnast ühe korraga nädala jagu puu- ja köögivilju ühes kuivainekottide ning head-paremat täis purkidega koju tuua. Nüüd olen enda jaoks selgeks teinud, mida mina lisaks kahele eraldi ostukäigule nädalas lihtsaks ostlemiseks vajan."
Suur osa pakendita ostmise komplektist oli Liisal juba kodus olemas:
Kuivainepurkideks (kodus hoiustamiseks) sobivad vanad ja uued keeratava kaanega hoidiste purgid.
Kasutan olemasolevaid läbipaistvaid plastkarpe.
Riidest ostukotid, mida erinevatelt üritustelt tasuta olen saanud
Kaks väikest pendelkaanega purki
Liisa Aavik/Suletudring.ee
Jäätmeteta ostukomplekti on Liisa hankinud:
Neli pendelkaanega tihendiga purki vedela tarbeks.
Väiksemad toidukotid (minul on algusaegadest polüesterkotid, aga soovitan looduslikust tihedast kangast kotte).
Mesilasvahast säileriided (vt Elamise Kergus, suurimad suurused).
Kõik korduvkasutatavas ja keskkonnasõbralikus pakendis. Säileriide sees on juust ja ciabatta. Autor/allikas: Liisa Aavik/Suletuding.ee
3. Kapselgarderoob ehk riideid vähem aga väljanägemine mitmekesisem
Liisa lõi endale minimalistliku kapselgarderoobi ja seadis sellele viis tingimust:
omavaheline kombineeritavus,
pidulikuma riietusena kandmise võimalus,
mitmekesisus ehk erineval moel ja hooaegadel kantavus,
mahutatavus käsipagasisse,
kvaliteet.
Kaks tuunikat, mida saab kanda vööga või ilma, püksis või püksist väljas ning erinevate alumiste osadega. Mõlemad teise ringi poest soetatud tuunikad on mul kasutusel olnud üle kuue aasta ning need on siiani hästi vastu pidanud.
Väike must kleit teenib mind ametlikematel kohtumistel, matustel, sünnipäevadel, intervjuudel.
Valge viisakas pluus, mille õlal oli kunagi väljapestamatu värviplekk, millele lasin oma lemmikõmblejal kaunistuse õmmelda, et saaksin seda edasi kanda.
Tume pintsakjakk, mille vahetan siiski sobivama leides peagi välja, sest selle käised on disainitud liiga lühikeseks. See täidab siiski oma funktsiooni.
Valged linased lühikesed püksid, ostetud tavapoest Itaaliast, sest ma ei leidnud soovitut mitte kuskilt mujalt.
Must topp, mis on mul olnud ajast, mil olin 11. Kannan seda tavaliselt teiste riietusesemete all.
Sinine laia avaga torusall, mida saab erinevalt moodi kaelas, õlgadel või seelikuna kanda. Soetasin selle kunagi Tšehhis, kui avastasin, et ilm on liiga jahe.
Asjad, mille materjal ei sobinud või mida Liisa ei kandnud piisavalt, läksid "müümiseks" korvi. "Samas jätsin praeguse seisuga alles lisaks n-ö mitte kapselgarderoobi alla kuuluvad neli kleiti (ära müümiseks läks kaks ilusat kleiti), kuna mul on aasta jooksul väga palju kleidiüritusi (keskmiselt nädalas üks, aga sageli kaks-kolm üritust) ja kannan neid palju. Ma kannan kodus ka n-ö kodusemaid vanemaid riideid, kuna kodus viskad ikka end ikka lösakile vedelema või istuma nõnda, et pluusid ja püksid venivad."
Juurde soetas Liisa:
Lõpmatu kleit (ingl infinity dress), mille ülemisi paelu saab siduda kümnetel erinevatel viisidel nii, et kleit näeb erinev välja. Selle õmbles mulle Svea Mäesalu. Svea on inimene, kelle puhul ma tean, et teda saab alati usaldada ning kõik õmblustööd (kohendamised mantlil, pluusil, nahktagil ning kahe kleidi õmblemine) on olnud lihtsalt super. Ta tajub nii hästi, mida ma soovin ning teeb oma asja suure kirega ning praegu ma ei usalda mitte kedagi teist õmblemisasjus.
Must kvaliteetne vöö, mille sain teise ringi poest.
Musta värvi püksid teise ringi poest, sest minu kaks püksipaari andsid enam-vähem ühel ajal alla.
Must-valge triibuline pluus teise ringi poest, mis sobitub kenasti erinevate riietusesemetega.
Hall villane jakk teise ringi poest, mille lõige näeb hea välja nii kleidi kui ka teksadega.
Teksad Kristinilt, mida kasutasin piltidel idee edasi andmiseks. Kristin on Suletud ringi blogi tegemistes minu parem käsi ja blogi edu üks saladus, aga tema pilt pole veel kodulehel, sest ma ei ole veel teda korralikult pildistanud :) Endale on paanis peagi samuti teksad soetada.
Suur villane sall kaela või õlgade katmiseks teise ringi poest.
Ma ei taha enam kunagi tunda, et "mul pole midagi selga panna" ning üllataval kombel ma ei tunne seda väiksema, kuid targemalt läbi mõeldud garderoobi puhul.
ERR Novaator hoiab Liisa Aaviku Suletud Ringi ajaveebil silma peal ning soovitab seda teilgi teha.
### Response:
Kolm lihtsat igapäevategevust, et vähem prügi tekitada |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | Santa Maria di Salas lõppenud 222 kilomeetri pikkuse etapi läbimiseks kulus ratturitel neli tundi, 56 minutit ja neli sekundit. Cima järel sai teise koha Saksamaa meister Pascal Ackermann (Bora-hansgrohe) ja kolmanda koha võitja kaasmaalane Simone Consonni (UAE-Team Emirates). Finišit ületades näitas Ackermann selgelt välja oma pahameelt selle üle, kuidas Cima sprinteritele niiviisi ninanipsu oli mänginud.
Cimaga koos kuulusid jooksikute hulka Nico Denz (AG2R la Mondiale) ja Mirco Maestri (Bardiani CSF). Viimased kaks neelati aga peagrupi poolt alla ja nad saavutasid vastavalt 10. ja 11. koha. Cima jaoks on tegemist karjääri suurima võiduga ning ühtlasi on teenis tema klubi esimese võidu Itaalia velotuurilt.
Üldarvestuses paremate seas muutusi ei toimunud. Esikohal jätkab Richard Carapaz (Movistar Team). Lähimad jälitajad Vincenzo Nibali (Bahrain Merida) ja Primož Roglic (Team Jumbo-Visma) kaotavad liidrile vastavalt 1.54 ja 2.16-ga. Kangert on 20. positsioonil ning kaotab Carapazile 28 minuti ja 42 sekundiga.
Velotuuril on jäänud veel kolm etappi. Homme sõidavad ratturid 151 kilomeetrit Trevisost San Martino di Castrozzasse ning etapp lõpeb 13-kilomeetrise tõusu otsas. | Sprinterid tegid Girol valearvestuse, Kangert lõpetas peagrupis | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
Santa Maria di Salas lõppenud 222 kilomeetri pikkuse etapi läbimiseks kulus ratturitel neli tundi, 56 minutit ja neli sekundit. Cima järel sai teise koha Saksamaa meister Pascal Ackermann (Bora-hansgrohe) ja kolmanda koha võitja kaasmaalane Simone Consonni (UAE-Team Emirates). Finišit ületades näitas Ackermann selgelt välja oma pahameelt selle üle, kuidas Cima sprinteritele niiviisi ninanipsu oli mänginud.
Cimaga koos kuulusid jooksikute hulka Nico Denz (AG2R la Mondiale) ja Mirco Maestri (Bardiani CSF). Viimased kaks neelati aga peagrupi poolt alla ja nad saavutasid vastavalt 10. ja 11. koha. Cima jaoks on tegemist karjääri suurima võiduga ning ühtlasi on teenis tema klubi esimese võidu Itaalia velotuurilt.
Üldarvestuses paremate seas muutusi ei toimunud. Esikohal jätkab Richard Carapaz (Movistar Team). Lähimad jälitajad Vincenzo Nibali (Bahrain Merida) ja Primož Roglic (Team Jumbo-Visma) kaotavad liidrile vastavalt 1.54 ja 2.16-ga. Kangert on 20. positsioonil ning kaotab Carapazile 28 minuti ja 42 sekundiga.
Velotuuril on jäänud veel kolm etappi. Homme sõidavad ratturid 151 kilomeetrit Trevisost San Martino di Castrozzasse ning etapp lõpeb 13-kilomeetrise tõusu otsas.
### Response:
Sprinterid tegid Girol valearvestuse, Kangert lõpetas peagrupis |
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri. | 32-aastane Djokovic, kes on 2016. aastal Prantsusmaa lahtiste võitjaks kroonitud, alistas õnneliku kaotajana põhitabelisse pääsenud rootslase esimeses setis kerge vaevaga 6:1. Teises setis kaotas serblane korraks fookuse, kuid teenis siiski setivõidu 6:4. Korra varem suure slämmi turniiril teise ringi jõudnud rootslasel ei olnud Djokovici vastu midagi vastu panna ka kolmandas setis ning nii pääses ühe tunni ja 35 minutit kestnud matši järel kolmandasse ringi esireket.
Kolmandas ringis kohtub Djokovic itaallase Salvatore Carusoga (ATP 147.). Serblane võitis tänavu Austraalia lahtised ning mullu Wimbledoni ja US Openi. Prantsusmaa lahtiste võitmise korral kuuluksDjokovicile korraga kõigi nelja suure slämmi turniiri võidud. | Djokovic kaotas hetkeks fookuse, kuid jõudis muretult kolmandasse ringi | Allpool on juhis (instruction), mis kirjeldab ülesannet koos sisendiga (input), mis pakub täiendavat konteksti. Kirjutage vastus (response), mis vastab päingule.
### Instruction:
Kirjuta antud uudiseartiklile pealkiri.
### Input:
32-aastane Djokovic, kes on 2016. aastal Prantsusmaa lahtiste võitjaks kroonitud, alistas õnneliku kaotajana põhitabelisse pääsenud rootslase esimeses setis kerge vaevaga 6:1. Teises setis kaotas serblane korraks fookuse, kuid teenis siiski setivõidu 6:4. Korra varem suure slämmi turniiril teise ringi jõudnud rootslasel ei olnud Djokovici vastu midagi vastu panna ka kolmandas setis ning nii pääses ühe tunni ja 35 minutit kestnud matši järel kolmandasse ringi esireket.
Kolmandas ringis kohtub Djokovic itaallase Salvatore Carusoga (ATP 147.). Serblane võitis tänavu Austraalia lahtised ning mullu Wimbledoni ja US Openi. Prantsusmaa lahtiste võitmise korral kuuluksDjokovicile korraga kõigi nelja suure slämmi turniiri võidud.
### Response:
Djokovic kaotas hetkeks fookuse, kuid jõudis muretult kolmandasse ringi |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.